moistega ajalugu tahistatakse nii minevikus toimunud sundmusi kui nende kirjeldust kitsamalt moistetakse ajaloo all ajalooteadust ajalooteadus kuulub humanitaarteaduste valdkonda ent sellel on kokkupuutepunkte ka sotsiaalteadustega ajaloo uurimisega tegelevat teadlast nimetatakse ajaloolaseks ajalugu on ka ajalooteaduse opetamisele suunatud eriala eestis opetatakse ajalugu tartu ja tallinna ulikoolides paljudes euroopa keeltes kasutatakse ajaloo tahistamiseks kreekakeelsest sonast historia mugandatud laensona suurematest keeltest on erandiks saksa keel milles kasutatakse ajaloo tahistamiseks sona geschichte mis tahendab uhtlasi ka lugu ka eestikeelse termini ajalugu puhul on keskmes loo jutustamine sona ise on 19 sajandil kasutusele voetud neologism ants viirese hinnangul kasutas moistet esimest korda jaan jung 1874 aastal ja kaibele aitas selle viia mattias johann eisen minevikku on perioodideks jagatud erineval moel tavaparase jaotuse jargi jaguneb minevik eelajalooliseks ja ajalooliseks ajaks esimest iseloomustab esmajoones kirjalike allikate puudumine mistottu tegeleb selle perioodi uurimisega arheoloogia eelajaloolist aega periodiseeritakse omakorda vastavalt arheoloogiliste leidude iseloomule kiviajaks paleoliitikum mesoliitikum neoliitikum pronksiajaks ja rauaajaks ajalooline aeg jaguneb vastavalt euroopakesksele periodiseeringule vanaajaks holmab antiikaega keskajaks uusajaks ja uusimaks ajaks ehk lahiajalooks mone periodiseeringu jargi paigutub keskaja ja uusaja vahele varauusaeg sona historiograafia tuleneb kreeka sonadest historia ajalugu mineviku uurimine ja grapho kirjutan tahendades koige lihtsamas mottes ajaloo kirjutamist varem ongi ajaloolasi nimetatud historiograafideks sellel on aga ka vaga palju muid definitsioone millest olulisemad on ajalooteadus on uks koige laiahaardelisemaid teadusi see on tingitud sellest et igal uhiskonnaelu valdkonnal on ajalugu mida saab ajalooteaduse meetoditega uurida seetottu raagitakse kitsamatest uurimisvaldkondadest uhe temaatilise liigituse jargi on voimalik ajalugu jaotada poliitiliseks sotsiaal majandus kultuuri soja kunsti teaduse jne ajalooks ajaloo liigitamisel voib lahtuda ka koikvoimalikest erinevatest kriteeriumitest nagu ajalooperiood geograafia rahvastik keel ja kultuur religioon rass sugu ja perekond erinevad inimruhmad inimtegevuse erinevad tahud isikud jne ajalookirjutuse aluseks on allikad milleks voib laias laastus olla koik inimese loodu allikaid liigitatakse primaarseteks ja sekundaarseteks allikaid voib nende olemusest lahtuvalt jagada ka esemelisteks kirjalikeks ja suulisteks infouhiskonnas on lisaks neile levinud ka audiovisuaalsed ja digitaalsed allikad kirjalikud allikad voivad olla erinevad dokumendid kirjad kasikirjad paevikud autobiograafiad voi malestused trukitud tekstid jne neid sailitatakse naiteks arhiivides raamatukogudes ja muuseumites ent sageli on allikad ka erakogudes ning selliste allikate kasutamine ajaloolase uurimistooks on raskendatud ajalooteaduse peamiseks ja esmaseks meetodiks peetakse allikakriitikat soltuvalt teema spetsiifikast voivad ajaloolased rakendada ka teiste teadusvaldkondade meetodeid sageli neid kombineerides gilbert j garraghan on valja toonud kuus allikakriitika komponenti voi kusimust millele allikatega tegeledes tuleks tahelepanu poorata millal ja kus allikas loodi kes on selle autor millise info pohjal see loodi milline oli selle alguparane vorm ning milline on allika usaldusvaarsus ajalooteadus tugineb mitmetele teistele teadusharudele millel on samas spetsiifilised meetodid ja uurimisvaldkonnad toomas karjaharmi jargi on ajaloo abiteadused jargnevad arhiivindus allikaopetus arheograafia diplomaatika kronoloogia genealoogia heraldika numismaatika faleristika bonistika sfragistika paleograafia metroloogia lisaks voidakse ajaloo abiteaduste hulka kuuluvaks lugeda veel teisigi teadusharusid mille metoodika ja tulemused ajaloolase toole kasuks voivad tulla eestis on kaks olulisemat ajaloo uurimisega tegelevat institutsiooni tartu ulikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja tallinna ulikooli ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskus uhtlasi tegelevad molemad ulikoolid uute ajaloolaste koolitamisega tartu ulikoolis on ajalugu opetatud ulikooli loomisest alates tanapaevane ajaloo ja arheoloogia instituut loeb ennast 1919 aastal asutatud rahvusulikooli ajaloooppe pohimotete ja suundade jargijaks tallinna ulikooli ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse eellane oli kuni 2015 aasta struktuurimuutusteni ajaloo instituut see kuulus kuni 2005 aastal toimunud tallinna ulikooliga uhinemiseni eesti teaduste akadeemia koosseisu ajaloo instituut oli algselt loodud 1947 aastal lisaks ajaloo opetamisele tegelevad nimetatud institutsioonid ajaloouurimusi avaldavate valjaannete publitseerimisega tartu ulikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures ilmub neli korda aastas eelretsenseeritav ajalooline ajakiri tallinna ulikooli ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskus annab koostoos eesti teaduste akadeemiaga valja mitmekeelset ajakirja acta historica tallinnensia tartu ulikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures tegutseb 1999 aastal taasasutatud akadeemiline ajalooselts mis oli algselt loodud 1920 aastal akadeemiline ajalooselts annab koostoos tallinna ulikooli aga ka lati ja saksamaa teadusasutustega alates 2006 aastast valja aastaraamatuna ilmuvat saksakeelset ajakirja forschungen zur baltischen geschichte ajaloouurimist toetab oma tegevusega ka rahvusarhiiv ehkki rahvusarhiivi esmane ulesanne on sailitada ja uurijatele kattesaadavaks teha dokumenteeritud teavet uhiskonna kohta ilmub selle korval rahvusarhiivi egiidi all erinevaid valjaandeid neli korda aastas antakse valja ajalookultuuriajakirja tuna lisaks ilmuvad erinevad allikapublikatsioonid naiteks sari ad fontes monograafiad ja kogumikud ning ebaregulaarse sarjana eesti ajalooarhiivi toimetised ajaloolased on teadlased kes koguvad sustematiseerivad ja analuusivad minevikust parinevaid allikaid ning sunteesivad selle pohjal uusi teadmisi mineviku kohta lisaks professionaalsetele ajaloolastele kes on uldjuhul ulikoolis vastava eriala omandanud tegelevad ajaloo uurimisega ka amatoorajaloolased ajaloolaste hulka loetakse sageli ka arheoloogid ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sundmuste kohta informatsiooni kogumine kontrollimine analuusimine ja esitamine ajakirjandusvaljaande loominguline tootaja on ajakirjanik arvatakse et prantsuse revolutsioon toimus tanu ajakirjanduse kaudu vaba teabe levitamisele eestikeelse ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766 mil poltsamaal hakkas peter ernst wilde valjaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene luhhike oppetus mis sees monned head rohhud teada antakse jarjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse loi johann voldemar jannseni 1857 aastal asutatud perno postimees millest mitme nime ja asukohavahetuse jarel kujunes eesti vanim enamvahem jarjepidevalt ilmunud ajaleht tanapaevane postimees afganistan pustu keeles afghanistan dari keeles afghanestan on paljurahvuseline merepiirita riik aasia sisemaal riigi pealinn on kabul tal on uhist piiri hiina pakistani iraani turkmenistani usbekistani ja tadzikistaniga ning teda voidakse arvata nii keskaasia lounaaasia kui ka lahisida alla kolm neljandikku afganistanist on ligipaasmatu afganistani kohta puuduvad tapsed usaldatavad statistilised andmed naiteks on riigi pindala eri andmetel 652 225 voi 645 80656 voi 647 500 km2 ning elanike arv 2009 aasta seisuga oli 28 150 000 voi 33 609 900 alates 1970 aastatest on riik haaratud mitmesse sojalisse konflikti millest ulatuslikumad on olnud noukogudeafganistani soda ja 20012014 valdanud usa sissetung afganistan tahendab afgaanide maa kuni 19 sajandini kasutati seda nime uksnes pustude traditsiooniliste alade nimetamiseks afganistanil on lipp ja vapp afganistani riigihumn on 2006 aastast de watan afghanistan day afganistan piirneb pohjas turkmenistani 744 km piiri usbekistani 137 km ja tadzikistani 1206 km kirdes hiina idas ja lounas pakistani pikkus 2430 km ning laanes iraaniga 936 km hiinaga uhendab afganistani pikk ja kitsas vakhani koridor lahimast merest araabia merest lahutab afganistani 480 km pakistani territooriumi enamiku naabritega on afganistanil usulised rahvuslikud keelelised ja geograafilised sidemed suurt osa riigist katvad hindukusi ja safid kuhi maestik on tekkinud alpi kurrutusel afganistani pinnamood on ebatasane kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud magedega suure osa afganistanist katavad hindukusi ja safid kuhi maestik ule poole riigi territooriumist asetseb ule 2000 meetri korgusel merepinnast vahem kui 10 territooriumist on madalamal kui 600 m tasast maad leidub ainult pohja laane ja lounapiiri lahedal suurem osa afganistanist kuulub iraani kiltmaa idaossa afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks pohjas amudarja aares asuvad tasandikud riigi keskosas maestikud ning louna ja edelaosas korbelised madalikud ja korged lavamaad rigestani korb helmandi joest idas dashtemargow peamiselt purdmaterjali ja saviga kaetud ala helmandi joest laanes hindukus ja tema korvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani kus ta piirneb pamiiriga jagades afganistani osadeks maekurud on 30004000 m korgusel mistottu uhendus ule magede on raskendatud kabuli nogu ja riigi pohjaosa uhendab 1964 aastast talvekindel maantee ule salangi kuru tee labib 3 km pikkuse tunneli hindukus on koige korgem vakhani koridoris kus riigi korgeim maetipp nowshak ulatub 7485 voi 7482 meetrini teised maetipud on 45006000 m korgused afganistani madalaim punkt 285 m asub amudarja orus turkmenistani piiri aares kitsad joeorud ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa magismaadelt laaneafganistani korbedeni afganistan asub lahistroopilises kliimavootmes ja seal on mandriline kuiv lahistroopiline kliima afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale eelkoige oma kulmade talvede ja kuivade suvede tottu riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi naiteks maestike piirkonnas mis asuvad idas on lahisarktiline kliima kuivade ja kulmade talvedega maestikulist piirkonda pakistani piiril mojutavad aga india mussoonid mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereaarseid troopilisi ohumasse tuues kaasa niiskust ja vihmasid suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga paev talvel ja varakevadel on ilm kovasti mojutatud kulmadest ohumassidest mis tulevad pohjast ja atlandi miinimumist mis tuleb loodest need kaks ohumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase magismaal ning vihma madalamatel korgendikel suur osa riigist kannatab poua kaes ning puhta vee kattesaadavus on raskendatud vihma sajab peamisest oktoobri ja aprilli vahemikus mil iga aasta langeb maha kuni 300 mm sademeid sademeid on vahe ning nad langevad peamiselt talve lumi ja kevadesse vihm korbes on aasta keskmine sademete hulk alla 100 mm korbetasandikel 4050 mm riigi keskosa kiltmaal 200250 mm riigi kaguosas kuni 800 mm ning korgmagedes ule 1000 mm suuremalt jaolt lumena tuulistes magedes langeb temperatuur talvel alla 18 kraadi madalamal on talved pehmemad suvel voib temperatuur korbes tousta ule 46 kraadi juuli keskmine temperatuur on 2432 kraadi jaanuari keskmine temperatuur 08 kraadi kabulis ulatub temperatuur 30cst talvel 40cni suvel et kliima on mandriline ja korguste vahed on suured siis on temperatuuride koikumine vaga suur seda hinnatakse maailma suurimaks laanetuuled voivad tuua suuri liiva ja tolmutorme riigi tahtsamad joed on amudarja kabuli jogi helmandi jogi morghab ja hari rud afganistani joed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest enamik jogesid toitub maestikes alguse saavatest ojadest pouaperioodil muutub enamik jogesid vaikesteks joekesteks kevadisel lumesulamisajal aga on jogedes rohkelt vett ning suurtel jogedel on suurvesi enamik jogesid lopeb soolasoodes vahesed suubuvad jarvedesse riigi pohjaosa joed suubuvad amudarjasse mis moodustab riigi pohjapiiri ning on uhtlasi afganistani veerikkaim jogi kabuli jogi suubub indusesse riigi pikim on helmandi jogi riigi edelaosas ta saab oma vee hindukusist ning saab alguse riigi idaosast kabuli lahedal see jogi voolab labi riigi edelapiirkonna olles selle korbede ja poolkorbede ainuke jogi ning suubub iraani piiril olevasse helmandi jarve ning muudesse soolajarvedesse sistanis joge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks kabuli jogi toob vett kabuli ja jalalabadi umbruse viljakatele orgudele ja joeorgudele erinevalt teistest jogedest on ta aastaringi veerohke ta jouab valja iraani ning suubub indusesse hari rudi jogi saab alguse afganistani keskosas ning voolab laane suunas iraani piiri juurde selle joe vett kasutatakse herati piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks laevatatav on afganistani jogedest ainult amudarja ehkki vaiksemad laevad ja praamid saavad soita ka teistel jogedel kus sugavus on piisav amudarja tahtsamad lisajoed on pandzi jogi ja vahsi jogi afganistanis on vahe jarvi ja needki on vaikesed tahtsamad jarved on zarkol mis asetseb piki tadzikistani piiri shivehi jarv badakhshanis ning soolase veega istadehye moqori jarv riigi edelaosas iraani piiril on valjavooluta tasandikul helmandi jarv kuhu suubub helmandi jogi iraani piiri lahedal on kaks soolapadurat 8455 afganistani veevarudest parineb hindukusist suurimad on amudarja helmandi hari rudi ja kabuli jogikond 8 allikatest 7 annavad maaalused niisutussusteemid ning 05 puurkaevud pollumajandussektor on riigi suurim veetarbija niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jogedest ja kanalitest ulejaanu kaevudest ja puuraukudest vaga vaikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline poud ning soda on alandanud kanalite veetaset kuni 70 vorra pohjustades veega niisutatavate alade 60protsendilise vahenemise ule 36 kaevudest ja puuraukudest on ara kuivanud ning kaevude veevarud on vahenenud kuni 83 pollumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kattesaadavus on vahenenud sedavord et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht sest 85 riigi elanikkonnast elatub pollumajandusest puhast joogiveena tarvitatavat vett on afganistanis vaga vahe ligi 20 veevargi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tottu vee puhtuse probleem jarjest suveneb lahemal ajal pole ette naha et riik selle lahendamiseks midagi ette votaks tahtsad tammid ja veehoidlad afganistanis on kajaki veehoidla helmandi joel kelagay tamm amudarja lisajoel sardehi tamm ghazni joel ning arghandabi tamm helmandi joe korvalharul riigi 12 veehoidlast mis on ehitatud 19201940 aastatel vajab enamik pohjalikku remonti viimastel aastatel on afganistanis igal kevadel inimohvritega uleujutused mida pohjustab magedest alla voolav rohke lumesulamisvesi parast karmi ja lumerikast talve uleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood mille jooksul voib sadada paevade kaupa koige rohkem uleujutusi esineb helmandi joel koige viljakamad piirkonnad on maa pohjaosas kus on ka koige suurem rahvastiku tihedus korbetes on hallmuld magedes on magipruunmuldi taimkate on mitmekesine louna ja edelaafganistanis on korged lavamaad vosarohtlad ning korbed ja poolkorbed korbetes on puid vahe kevadise vihma ajal voivad rohttaimed oitseda riigi keskosas on taimkate lounaosaga vorreldes rikkalikum magedes voib ta olla koguni lopsakas esineb muu hulgas kaameliastel hundihammas asteljooksjarohi mimoos ja estragonpuju magedes on kuni 2500 m korgusel stepirohustepp ja pujustepp magipruunmullal kasvab horedalt pistaatsia ja artsa korgemal on tamme ja okasmets veel korgemal alpiniidud hindukusist lounasse jaab nurestan kus on veel sailinud okasmetsi peale okaspuude kasvavad afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas pahklipuu tamm haab sarapuu ja harilik virsikupuu hindukusist pohja pool kasvab harilik pistaatsia millest saadakse ekspordiks pistaatsiapahkleid afganistanis on kohatud ule saja imetajaliigi viimastel andmetel on neid 57 loomastikku on kahjustanud soda ja jahipidamine ohustatud on muu hulgas leopard lumeleopard dzeiraan keerdsarvkits buhhaara punahirv ja magilammas lahistroopikas elavad veel hundid rebased huaanid saakalid ja mangustid samuti kaljukitsed metskitsed ja lambad pruunkarud metssead hupiklased karihiirlased manulid tolai janesed viiksjanesed nahkhiired ja mitmesugused narilised naiteks punaumiseja teada on ule 380 linnuliigi kellest 200 pesitsevad afganistanis lindudele peetakse laialdaselt jahti moned liigid naiteks valgekurg jaavad haruldasteks palju on pistrikuliseliike tavalised on maod sisalikud salamandrid ja konnad siseveekogudes on palju kalu tuupiline on forell peale uleujutuste esineb afganistanis maavarinaid 3 ja 25 martsil 2002 olid hindukusi maavarinad milles hukkus ule 5000 inimese ja ule 600 000 inimese jai peavarjuta afganistan on rikas maavarade poolest seal leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti maagaasi naftat kivisutt vaske kromiitliiva steatiiti vaavlit pliid tsinki rauamaaki ning vaartuslikke ja vahem vaartuslikke vaariskive 2010 aastal avaldas usa paevaleht the new york times kirjutise viitega korgetasemelisele allikale ameerika uhendriikide valitsuses et siiani kestva kodusoja tallermaaks olevast riigist on leitud vase kulla koobalti ja elektroonikatoostuse jaoks ulitahtsa metalli liitiumi leiukohti mis on niivord rikkalikud et voivad muuta afganistani uheks olulisemaks elektroonikatoostuse jaoks vajalikuks toorme eksportooriks maailmas maavarade kaevandamine on vahearenenud infrastruktuuri ja teevorgustiku tottu raskendatud peamised afganistanis elavad rahvused levinumad keeled on pustu keel ja dari keel riigikeeled peale selle veel umbes 30 keelt ja murret riigiusk on islam enamik rahvastikust on sunniidid kes praktiseerivad islami traditsioonilist vormi milles mehed ja naised on eraldatud usuline kuuluvus rahvastiku tihedus oli 2009 aastal 519 inkm2 koige tihedamalt asustatud on riigi viljakas pohjaosa riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna kabuli ning pakistani piiri aarse khyberi kuru vahel afganistani laaneosa asustuse kese on herati linn suuremad linnad elanike arv 1988 anar darreh andkhvoy aqchah asadabad asmar aybak baghlan bagram bala murghab balkh bamian baraki barak basawul bust chagcharan chah ab charikar darwazahgey delaram dishu dowlatabad emam saheb eshkashem farah farsi feyzabad gardez ghazni ghowr girishk ghoryan gizab herat jabal ossaraj jalalabad jorm kabul kajaki kalai now kalat kamdish kandahar kang karrukh khanabad kholm khowst khvajeh ali sofla konduz koshke kohneh kuchnay darwishan langar lashkargah mahmude raqi mazare sharif maydan shahr mehtarlam meymaneh mir bachcheh kut moshuray muqur naghlu orgun owbeh paghman panjab pole khomri puli alam rostaq rudbar qarqin sang charak sange masheh sarowbi sheberghan shindand shinkay shir khan shulgareh surkhab zaranj zareh sharan zendeh jan zibak tagab taloqan teywarah towr kham towraghondi tulak uruzgan wazah khwah 1970ndatele jargnenud sodade perioodil lahkus riigist pogenikena umbes kolmandik rahvastikust 2004 aastal joustus uus pohiseadus 2004 aasta afganistani pohiseadus mis vahetas valja 1964 aasta pohiseaduse mida polnud tegelikult rakendatud alates monarhia kukutamisest 1973 2002 aastal asutati pohiseaduse kogu lowyah jirgah ning pohiseaduskomisjon mis novembris 2003 esitas uue pohiseaduse eelnou lowyah jirgah vottis selle vastu jaanuaris 2004 aastatel 19781987 oli afganistan noukogude stiilis rahvavabariik 1992 aastast islami vabariik talebani poliitilise juhtimise all parast noukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvoim 2004 aasta pohiseaduse jargi on afganistan presidentaalne islamivabariik president ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks neid saab uhe korra tagasi valida president on uhtlasi valitsusjuht ta nimetab 25 ministrit kelle peab heaks kiitma parlament rahvuskogu rahvuskogu koosneb kahest kojast vanematekojast ja rahvakojast rahvakoda valitakse viieks aastaks parast 2005 aasta valimisi on seal 249 liiget 68 kohta on reserveeritud naistele vanematekogul on 102 liiget kellest uks kolmandik on provintside esindajad 4aastase tahtajaga uks kolmandik provintsiringkondade esindajad 3aastase tahtajaga ning uks kolmandik presidendi nimetatud 5aastase tahtajaga pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja rahvuskogu liikmed moodustavad lowyah jirgah mille valitsus voib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveraansuse pohikusimuste arutamiseks see organ taidab ka riigikohtu ulesandeid afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon mis pohineb perekonnadunastiatel hoimujuhtidel ning vastuseisul keskvoimule pohiseaduse jargi ei tohi ukski seadus olla vastuolus islamiga kuid ei anna oigusliku alust sariaadile kohtukorraldus on kolmetasandiline korgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev ulemkohus mille liikmed nimetab president ja kinnitab rahvakoda nende volitused kestavad 10 aastat pohiseaduse jargi on kohtud nii seadusandlikust kui ka taidesaatvast voimust soltumatud surmanuhtluse peab heaks kiitma president 1 jargu haldusuksus on provints mille eesotsas on kuberner waali kelle uldiselt nimetab voi kinnitab keskvalitsus ent koik kubernerikohad ei ole taidetud ning monikord kohalikud hoimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri keskvoim ei kontrolli kogu riiki provintsi valitseb noukogu volikogu mille liikmed valitakse 4 aastaks afganistan koosneb 34 provintsist provintsid on jaotatud 329 ringkonnaks woluswali peale selle on veel 10 ringkonda mis on loodud mudzaheedide voi taliibide reziimi poolt ja mille legitiimsus on kusitav igal kohalikul omavalitsusel on linna voi vallanoukogu mis valitakse 3 aastaks suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest afganistan on uks maailma vaesemaid maid ta oli seda juba 1970 aastatel jargnenud sojad havitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist parast talebani reziimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist seda pidurdavad talebani massulised ja korruptsioon maa on magine suurem osa maast on viljatu maast on 12 pollumaad 3 metsa ja 46 pusikarjamaid kabuli nogu ja riigi pohjaosa uhendab 1964 aastast talvekindel maantee ule salangi kuru tee labib 3 km pikkuse tunneli afganistanis algas tosine arheoloogiline uurimistoo parast teist maailmasoda ning kestis kuni afganistani soja alguseni detsembris 1979 leiti paleoliitikumile mesoliitikumile neoliitikumile pronksiajale ja rauaajale iseloomulikke esemeid pole aga veel selge kui suurel maaral on nad sunkroonis teiste piirkondade analoogiliste staadiumidega afganistani ala oli nahtavasti nagu hiljemgi tihedas kontaktis idapoolsete laanepoolsete ja pohjapoolsete naaberaladega linnatsivilisatsioon iraani kiltmaal mis holmab suurema osa iraanist ja afganistanist vois saada alguse juba 30002000 ekr vaata ka baktriamargiana arheoloogiline kompleks arvatavasti 2 aastatuhande keskpaigas ekr joudis iraani kiltmaa idaossa nahtavasti indoeuroopa keelt konelev rahvas kuid sellest piirkonnast on vahe teada kuni 1 aastatuhande keskpaigani ekr kui ahhemeniidie riigi ajal hakati ajalugu kirja panema vana ja keskajal oli kuulus tanapaeva afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda labisid rahvad ja sojavaed kes olid teel indiasse seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses keskaasia iraani ja india rahvaste ajalooga kuni keskajani koosnes afganistan peamiselt kohalikest dunastiatest mida mojutasid parsia riik ning india naabrus 7 ja 6 sajandil ekr tekkisid keskaasias suured riigid millest suurim oli baktria keskusega balkhis alates 530 aastatest ekr kuulusid balkhi kabuli kandahari ja herati piirkond ahhemeniidide riiki baktriast mille keskus oli praegune balkh olevat parit olnud zoroastrismi rajaja zarathustra 4 sajandiks ekr oli ahhemeniidide impeerium norgenenud olgugi et baktriataolised aarealad olid ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud votsid otsustavast gaugamela lahingust 330 ekr parsia poolel osa ka baktria vaed aleksander suurelt saadi luua 330329 ekr vallutas need alad aleksander suur parast tema surma laksid nad seleukiidide riigi koosseisu parast edutut sojakaiku india vastu pidi seleukos i nad 305 aasta paiku ekr loovutama india maurjade riigi rajajale tsandraguptale alates 3 sajandist ekr kuni 140 ekr130 aastani ekr kuulus afganistani territoorium kreekabaktria riigi koosseisu ajaarvamise vahetuse paiku moodustus keskaasias kusaani riik see oli vanaaja afganistani oitseaeg 3 sajandil pkr purustasid kusaani riigi sassaniidid kelle voimu alla langesid merv praegu mary seistan ja hari rud teel pohjaindiasse vallutasid afganistani territooriumi 5 sajandi esimesel poolel heftaliidid araabia kalifaadi kaliifide moju algas 664 islam paases selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja 10 sajandil samaniididest lahku loonud turgi vaepealik alptegin 962963 moodustas gaznaviidide dunastia riigi gaznaviidide sultan sabuktegini 977997 ja mahmud gaznavi ajal ajal liidendati horezm ja sooritati 17 sojaretke pohjaindiasse gaznaviidide voimule tegid 1186 lopu guriidid gaznaviidide ja guriidide ajal poliitiline majanduslik ja kultuuriline oitseng islami tahe all sellele linnakultuurile andis 13 sajandil ranga hoobi mongolite sissetung jargnenud kartiidide voimu ajal oli maal teatav iseseisvus parast timuri laastamist langes afganistan 16 sajandil suurmogulite riigi alla afsariidide nadirsahhi vallutused 17361747 toid afganistani ajutiselt jalle parsia voimu alla parast nadirsahhi morvamist vottis tema vagedes voidelnud durranide hoim iseseisvalt voimu durranide hoimu juht pustu ahmedkhaan durrani rajas 1747 iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse afganistani rajajaks hoimutulide tottu riik 19 sajandi algul killunes ning leidsid aset valissekkumised 19 sajandil viis koloniaalvoimude venemaa ja suurbritannia konflikt the great game suur mang selleni et britid sekkusid afganistani parilussotta ja puhkes esimene ingliseafgaani soda 18381842 brittidel ei onnestunud afganistani hoivata ning indiaga liidendada teine ingliseafgaani soda 18781881 ei muutnud status quod 1898 aastal maarati afganistan buhhaara emiraadi lounaosa sellega kujunes afganistani tanini kehtiv pohjapiir rawalpindi rahuga 1919 loppenud kolmas ingliseafgaani soda viis kabuli lepinguni 1921 millega noukogude venemaa ja suurbritannia ja iirimaa uhendkuningriik tunnustasid afganistani taielikku soltumatust alates 1925 aastast oli afganistan konstitutsiooniline monarhia afganistani kuninga amanullahi poolt alustatud riigi moderniseerimisprotsess kutsus esile vastupanu ja tekitas kodusoja riigis mille kaigus haaras voimu habibullah kalakani 17 juulil 1973 kehtestati vabariik mille presidendiks sai mohammad daud khan kes tapeti noukogude liidu poolt mahitatud kommunistide riigipoorde kaigus 1978 aastal kulma soja ajal sai afganistanist asendussoja noukogudeafganistani soda ohver alates 1973 aasta riigipoordest padisahh oli eksiilis voitlesid voimu parast traditsioonilised hoimud ja kommunistid kulma soja haripunktil viis noukogude liit 27 detsembril 1979 afganistani oma sojavae piiratud vaekontingendi nagu noukogude propaganda kinnitas ning pani afganistani demokraatliku vabariigi presidendiks noukogude liidust soltuva babrak karmali hoolimata uleolekust relvastuses ja 100 000mehelisest vaest ei onnestunud noukogude liidul afganistani oma kontrolli alla saada kuna labiviidav sojategevus ei vastanud noukogude armeele omasele suurte vaeuksuste lahingutaktikale ning uuel voimul puudus taielik kohaliku elanikkonna toetus viimased noukogude vaeuksused lahkusid 14 veebruaril 1989 afgaani vastupanuvoitlejad mudzaheedid voitsid lopuks konflikti samasuguse sissitaktika abil avatud valilahingute valtimine nagu ingliseafganistani sodades peale selle said nad abi pakistanist saudi araabiast ja usast ortodokssetest islamimaadest nagu saudi araabiast varvati palgasodureid kes parast soja loppu omandasid riigis suure mojuvoimu ja kehtestasid 1996 aasta lopuks talebani susteemi taleban oli poliitiliselt aktiivne alates 1994 aastast ka talebani voimu ajal jatkus kodusoda parast 2001 aasta 11 septembri terrorirunnakuid usas alustas usa 7 oktoobril afganistani soda et kukutada alates 1996 aastast afganistanis valitsenud talibani susteem ning purustada seal usa andmetel tegutsenud terroriorganisatsiooni alqaidah ja selle juht usamah ibn ladin massiivsete ohurunnakutega nato riigid olid uhel meelel sojalise loogi oigustatuses ent islamimaades sealhulgas naabermaal pakistanis olid sojavastased meeleavaldused 13 novembril 2001 langes pealinn kabul moni nadal parast esimesi runnakuid onnestus pohjaalliansil mis seni oli kontrollinud umbes 10 riigist hoivata peaaegu kogu afganistan parast esimest rahvusvahelist afganistani konverentsi bonnis maarati 2002 uleminekupresidendiks hamid karzay ning saadeti afganistani rahvusvahelised korratagamisjoud isaf suurbritannia hiljem turgi saksamaa ja hollandi juhtimisel praegu on seal nato joud kanada juhtimisel 21 martsil 2004 langes atentaadi ohvriks afganistani lennundusminister mirwais sadeq sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister parast talibani kukutamist aastal 2004 sai afganistan uue pohiseaduse 2004 aasta afganistani pohiseadus unesco maailmaparandi nimistus on 2002 aastast jami minarett ja arheoloogiamalestised ning 2003 aastast bamiani oru kultuurmaastik ja arheoloogiamalestised albaania vabariik republika e shqiperise on vabariik euroopas balkani poolsaare laaneosas riik piirneb idas kreeka piiri pikkus 282 km ja makedooniaga 151 km idas ja pohjas kosovo 114 km ning pohjas montenegroga 173 km maismaapiiri kogupikkus on 720 km laane poole jaab aadria meri ja edela poole joonia meri rannajoone pikkus on 362 km territoriaalmere laius on 12 meremiili laanealbaania madalikud piirnevad aadria mere ja strateegiliselt tahtsa otranto vainaga mis on vahem kui 100 km laiune veeala albaania ja itaalia saapa kanna vahel otranto vain uhendab aadria merd joonia mere ja vahemerega albaania nimi on tuletatud illuuria hoimu albaanide kreeka keeles albanoi jargi keda peetakse albaanlaste esivanemateks see nimi kerkis esile 11 sajandil ja nii nimetati durreses ning selle umbruses elavat illuuria hoimu albaania albaaniakeelne nimi on shqiperia seda nime seostatakse rahvusteadvuses sonaga shqiponja kotkas kahe peaga kotkas on albaania rahvuslik sumbol ja on kesksel kohal riigilipul ja vapil albaanlaste omanimetust shqiptare tolgendatakse kotkaste pojad kuid etumoloogiliselt on ta seotud sonaga shqiptoj konelema markides uhe ja sama keele konelejate maad albaania pindala on 28 748 km2 27 398 km2 maad 1350 km2 47 vett albaania on maailma riikide seas pindalalt 139 kohal albaania maksimaalne pikkus pohjalouna suunas on umbes 340 km ja maksimaalne laius idalaane suunas umbes 145 km peale rannikujoone on koik albaania piirid kunstlikud need maarati pohimotteliselt kindlaks suursaadikute konverentsil londonis 19121913 esimese maailmasoja ajal okupeerisid albaania eri osi itaalia serbia kreeka ja prantsuse vaed kuid voitjariigid kinnitasid 1921 uuesti enamvahem 1913 aasta piire algne pohimote oli maarata piirid vastavalt albaania rahva ja naaberrahvaste huvidele pohja ja idapiir pidid nii palju kui voimalik eraldama albaanlased serblastest ja montenegrolastest kagupiir pidi eraldama albaanlased ja kreeklased vaartuslik laanemakedoonia jarvede piirkond tuli jaotada vastavalt seal elavale kolmele rahvale albaania kreeka ja jugoslaavia vahel kui ei olnud teisi kompromissi noudvaid tegureid valiti piirid nii et rahvad oleksid koige paremini eraldatud kasutades looduslikke piire voeti arvesse kohalikku majandusliku olukorda et mitte naiteks loigata ara kula selle karjamaadest ja turgudest poliitiline surve lahtus joudude tasakaalu kaalutlustest mitte majanduslikest huvidest jarvede piirkonna jagamine kolme riigi vahel noudis et igal riigil oleks osa jarveaarsetest madalmikest see jaotus mojutas ka piire pohja ja louna pool piir mis kulgeb uldiselt jarvedest pohja poole kuigi jargib idapoolsete magismaade maeahelikke jaab veelahkmest 1632 km laane poole et londoni konverentsi labiraakijad kaldusid kasutama albaania riigi piiride maaramisel veelahet siis jai suur osa albaanlastest kosovos serbia territooriumile albaania pohja ja kirdepoolsetes magedes uhendab piir korgeid tippe ning jargib maeahelikke suurelt jaolt ligipaasmatutes pohjaalbaania alpides magismaast aadria mereni looduslikku piiri ei ole kuigi albaania loodepiiri markimiseks kasutati shkoderi jarve ja osa bune joest jarvede piirkonnast joonia mereni laheb albaania edelapiir risti mitme maeahelikuga albaania aeg on maailmaajast kaks tundi ees seega on kasutusel idaeuroopa aeg nagu eestiski umbes kaks kolmandikku albaaniast on magine ule 200 m ule merepinna albaania on balkani poolsaare koige magisem maa keskmine korgus merepinnast on 700 m korgeim magi on korab 2764 m keskalbaanias kipsirahn makedoonia piiri aares maeahelikud kulgevad enamasti pohjalouna suunas ainsasse idalaane suunas kulgevasse ahelikku kuulub tomorr 2480 m lounaalbaanias maed teevad albaanias liikluse vaga vaevaliseks magede orud on vaga tihedalt asustatud koige magisem on pohjaalbaania mida katavad pohjaalbaania alpid mis on osa dinaari magedest korgeim tipp on jezerce 2692 m piirkond on vaga metsane ja horedalt asustatud elanikud tegelevad metsanduse ja karjakasvatusega keskalbaania maed drini joest kuni devolli joe keskjooksuni ja osumi joe alamjooksuni on tihedamalt asustatud ning on tasasemad seal on palju kroomi rauda niklit ja vaske elatusallikad on metsandus karjakasvatus maendus ja pollundus lounaalbaanias on kirdeedelasuunalised maeahelikud mis koosnevad lubjakivist nende vahel on laiad orud erinevalt pohjapoolsetest magedest on need kas paljad voi kaetud horeda vahemerelise poosastiku makja tammede ja mandidega maenolvu kasutatakse karjamaadena ainult rannikul on vaikesed tasandikud umbes veerand albaania pindalast seal elab umbes pool albaania elanikest looduslikke sadamaid on vahe tasandikud on enamasti liivased liiva sidumiseks on istutatud palju mannimetsa aadria mere rannikul on suureparased rannad ja ka muu maastik tasandike ja magede vahele jaab kuni 400 m korguste kungaste piirkond albaania on magine maa ning moodustab uhenduse helleniidide lounas ja dinariidide pohjas orogeensete voondite vahel albaania jagatakse idast laande jargmisteks tektoonilisteks uksusteks korabi voond mirdita voond krasta voond cukali voond albaania alpid kruja voond joonia voond ja sazani voond albaania on struktuurselt keeruka geoloogilise ehitusega maeteke on seotud hertsuunia ja alpi orogeneesiga vanemad paleosoikumiaegsed hertsuunia orogeneesi kivimid avanevad vaid korabi voondis valdavalt rohekivimilise moondefaatsiese kurrutatud terrigeensed setted ja vulkaniidid triiase olulisemaks sundmuseks oli riftistumine ning ookeanibasseini teke juura ajastust on sailinud ookeanilise maakoore fragmendid ofioliitne kompleks mirdita voondis ning mandrilava karbonaatsed meresetted juura ajastu lopul ja kriidi ajastu alul saabus jarjekordne kokkusurvefaas ning ookeanibasseini sulgumine sellest ajast on toimunud mitmeid kompressiooniepisoode mille kaigus lukati idapoolsed kivimplokid laanepoolsete peale albaania on pindalalt vordlemisi vaike maa kuid maavarade poolest usna rikas kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 maavara mis jaotatakse tekke jargi viide gruppi magmalised hudrotermaalsed moondelised jaak ja settelised peamiseks magmalise tekkega maavaraks on ultraaluselistes ofioliitsetes kivimites sisalduv kromiit fe mgcro 1980 aastail toodeti albaanias peaaegu miljon tonni kroomi aastas mis tegi albaaniast uhe olulisema kroomitootja maailmas kroomi korval esineb ultraaluselistes ja aluselistes kivimeis ka niklit titaani ja plaatina ruhma metalle hudrotermaalse tekkega maakidest on olulisemad vase ja rauasulfiidid triiase vulkaanilissettelise tekkega kivimeis esinevad massiivsed kulda hobedat niklit ja koobaltit sisaldavad puriidi kalkopuriidi ja borniidi kehad oluline hudrotermaalne maagistumine on seotud ka ofioliitidega vase sisaldus on neis uldiselt madalam 052 kui triiase kivimeis 210 kuid seeeest sisaldavad need ka seleeni telluuri hobedat pliid tsinki kulda ja arseeni hudrotermaalse tegevusega seotud moondemineraalidest pakuvad majanduslikku huvi eelkoige talk asbest ja magnesiit jaakmaavaradest on olulisemad rauda ja niklit sisaldavad lateriidid boksiidid ning kaoliniit lateriidid on tekkinud peamiselt ultraaluseliste ofioliitsete kivimite murenemisel boksiiti leidub mesosoikumiaegse tekkega kruja ja albaania alpide voondeis kaoliniit on tekkinud peamiselt gabro ja anortosiidi murenemise tulemusena settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja susivesinikud fosforiiti leidub laatsede ja kihtidena peamiselt joonia voondi juura ja kriidiajastu karbonaatkivimites kaevandamistegevuseks on po sisaldus 311 liiga vaike pruunsutt leidub peamiselt joonia voondis ning magedevahelistes orgudes joonia voondi kriidiajastu lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi kliima poolest jaguneb albaania kaheks piirkonnaks rannikul on lahistroopiline vahemereline kliima suved on kuumad ja kuivad talved mahedad ja sajused naiteks sarandes on oopaeva keskmine ohutemperatuur juulis 24 c ja jaanuaris 9 c sisemaal on lahistroopiline mandriline kliima koige kulmem kuu on jaanuar ja koige soojem juuli magedes voib ohutemperatuur langeda 26 kraadini magedes sajab talvel vaga palju vihma ja lund naiteks peshkopis on keskmine ohutemperatuur juulis 23 c ja jaanuaris 1 c albaanias sajab palju vihma kuid aasta loikes ebauhtlaselt keskmine aastane sademete hulk on pohjaalbaania alpides ule 2500 millimeetri idapiiri aares alla 750 mm umbes 40 sademetest langeb talvel edelaalbaania kannatab suviti poua all tiranas on keskmine ohutemperatuur augustis 238 c ja jaanuaris 67 c sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm joed on talvel karestikulised ja ujutavad ule suvel jaavad neist jarele vaid nired pikim jogi on drin drini i zi sorte drin mis saab alguse kosovos ning voolab 280 km pikkuselt labi pohjaalbaania suubudes aadria merre suur jogi on ka seman keskalbaanias lounaalbaania suuremad joed on shkumbin mat ja vijose drin ja shkumbin on uuristanud lubjakivisse suuri orge montenegro piiri aares osaliselt albaania territooriumil on shkoderi jarv mille umbrus on soine idapiiri aares on ohridi ja prespa jarv mullad on isegi tasandikel vaheviljakad pollumajanduslikku maad on ainult 20 suur osa albaaniast oli kunagi metsane sajanditepikkuse raie ja karjatamise tagajarjel on algsest taimkattest vahe jarele jaanud paljudes kohtades on vaid poosad ja vosa umbes 48 albaaniast on kaetud metsaga pohiliselt on tegu mannimetsaga kuid pohjaalbaanias ja magede nolvadel on ka pisut lehtmetsa tamm pook koige metsasemad piirkonnad on kesk ja pohjaalbaania magedes metsade pindala vaheneb sest puitu kasutatakse rohkesti kutteks ebaseaduslik raie on vaga levinud metsapiirist korgemal on magiaasad riik puuab metsi taastada taiesti taimkatteta kohti on vahe rannikumadalmikel on vahemerelised poosad naiteks loorberipuu ja murt lounarannikul kasvatatakse tsitrusvilju piisava niisutuse korral viigipuud ja olipuud korgemal domineerivad tammemetsad seal kasvatatakse viljapuudest ounapuud ploomipuud ja viinapuud ning kreeka pahklipuud ja kastanipuud tammikutest korgematel aladel kasvavad poogid ja mannid ning veel korgemal asuvad alpikarjamaad et jahipiirangud puuduvad on koikjal peale kaugete metsade metsloomi vahe albaanias eluneb hunte saakaleid hirvi ja rebaseid haruldasemad on metssead karud ja magikitsed on loodud looduskaitsealasid jahikeeluseadused metsloomade kaitseks ei ole joustunud vana tava on kanda relva ja piiramatult tulistada metslinde on palju mahe rannikukliima meelitab kohale palju randlinde naiteks paasukesi toonekurgi parte hanesid ja pelikane rannikuvetes on sardiine ja meriarne magijogedes ja jarvedes on forelle looduslikeks ohtudeks on eelkoige maavarinad keskkonnaohtudeks on metsade maharaiumine mulla erosioon ja vee reostumine jaatmete ja reovete ebapiisava tootluse tottu albaania pealinn on tirana albaania riigikeel on albaania keel albaania rahvuspuha on 28 november iseseisvuspaev vabanemine turgi voimu alt 1912 selle kuulutas valja ismail qemali kes asutas ka esimese valitsuse iseseisvust tunnustati alates juulist 1913 19461990 oli voim taielikult albaania toopartei kaes partei tegi koik otsused sotsiaalsetes majanduslikes poliitilistes ja usulistes kusimustes parast sotsialismi kokkuvarisemist mujal euroopas tuhistati 1976 aasta pohiseadus ning voeti 1991 aastal vastu uleminekupohiseadus mis voimaldas mitmeparteisusteemi ja nagi ette presidentaalse vabariigi uue pohiseaduse projekt lukati 1994 aasta referendumil tagasi praegu kehtib uus pohiseadus mis voeti vastu referendumil 28 novembril 1998 opositsiooniline demokraatlik partei boikoteeris referendumit korgeim seadusandlik organ on uhekojaline 140liikmeline rahvakogu kuvendi popullor see valitakse iga nelja aasta tagant valimisoigus saadakse 18aastaselt parlament valib iga viie aasta tagant riigipea korgeim taitevvoimuorgan oli kuni pohiseadusreformini presidendi noukogu albaania riigihumn on hymni i flamurit interneti uladomeen on al albaania kood telefonisides on 355 autode tunnus on al albaania jaguneb 12 maakonnaks qarku maakonnad jagunevad 61 vallaks bashki 2015 aastani oli valdu 373 neist 308 maaomavalitsused komune ja 65 linnalised omavalitsused bashki maakonnad on 2000 aastani jagunes albaania 36 ringkonnaks rrethe mis olid ruhmitatud 12 maakonnaks prefektura ringkonnad olid 2010 aastast on albaanias palgaarmee ajateenistus kestis enne seda 12 kuud albaania on vahendanud sojavae isikkoosseisu 65 000 mehelt 1988 aastal 14 500 meheni 2009 aastal kaitsekulutused moodustavad 15 skpst albaania ohuvagi on maha kandnud koik vanad lennukid relvastuses on vaid helikopterid ohuruumi turvavad nato lennukid 1 aprillil 2009 sai albaania nato taisliikmeks albaania rahvaarv oli 2011 aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel 2 831 741 varasematel hinnangutel oli rahvaarv 3 582 205 hinnang juuli 2003 uro andmetel 32 miljonit 2003 rahvaarv on vaheneud emigratsiooni tottu pohiliselt kreekasse ja itaaliasse maailma riikide seas on albaania rahvaarvult 140 kohal rahvastiku tihedus on 985 inimest ruutkilomeetri kohta 2011 albaania on euroopas rahvaarvult 32 ja rahvastiku tiheduselt 18 kohal 2025 aasta rahvaarvuks prognoositakse 38 miljonit aastatel 19451990 albaania rahvaarv peaaegu kolmekordistus kuid vaheneva sundimuse ja kasvava valjarande tottu 1990 aastatel rahvaarvu kasv aeglustus 2000 oli rahvaarv 3 544 841 albaania rahvastik on vaga noor keskmine vanus 28 aastat ule 65aastaste osakaal on 63 alla 15aastaste osakaal on 30 sotsialismiajal oli ranne maalt linna seadustega piiratud need seadused tuhistati 1994 kuid linnastumine algas juba 1990 aastate alguses linnarahvastiku osakaal on 537 2011 loomulik iive on 22 euroopa suurim naise kohta on 21 sundi iive on 063 mehi on 51 naisi 49 keskmine eluiga on 735 aastat naistel 77 ja meestel 70 voi 71 aastat laste suremus on 43 parast balkani soda 1913 aastal jai uute piiride jargi ule 40 albaanlasi kosovosse seetottu elab praegu rohkem albaanlasi teistes riikides kui albaanias albaania ja kosovo albaanlased peavad end uheks rahvaks albaanlased jagunevad hoimudesse turgi valitsuse ajal oli albaanlaste elulaad riietus arhitektuur ja kunst turgiparased eriti moslemitel kahekumnenda sajandi lopus on elulaad muutunud euroopalikumaks albaanlaste osakaal on ametlikel andmetel 95 suurim vahemusrahvus on kreeklased kes elavad suuremalt jaolt lounaalbaanias kreeka piiri lahedal ametlikult loetakse albaania kreeklaste arvuks 59 000 kuid kreeklased ise hindavad selleks arvuks 300 000 kreeklaste osakaal on ametlikel andmetel 3 albaanias on ka palju mustlasi sinti nende tapne arv pole teada kuid neid arvatakse olevat 10 rahvaarvust vahemusrahvus on ka aromaanid nende arv on 50 000 100 000 serblasi oli 1994 aastal 10003000 on ka bulgaarlasi albaanias elavad segaabieludes ka uksikud juudid vaata albaania juudid albaanlased konelevad albaania keelt kuni 19 sajandi keskpaigani oli albaaniakeelne kooliopetus turgi voimude kasul keelatud kaks kolmandikku albaania albaanlastest raagib geegi murret uks kolmandik toski murret 1972 aastal loodi uhtne kirjakeel millel on molema murde jooni umbes 2 miljonit albaanlast elab endises jugoslaavias 90 kosovo elanikest on albaanlased 400 000 makedoonias ja 600 000 ameerika uhendriikides rooma ajal albaania ristiusustati turgi valitsuse all 14681912 vottis enamik albaanlasi vastu islamiusu 1930 aastatel oli moslemeid 70 sunniite ja palju bektashi moslemeid oigeusulisi kristlasi oli 20 katoliiklasi 10 1942 aastal oli 23 elanikkonnast moslemid albaania kuulub maailma 14 koige vahem religioosse riigi hulka gallupi kusitluste jargi pidas religiooni igapaevaelus oluliseks 2006 aastal 33 ja 2010 aastal 44 inimestest kommunistlik juht enver hoxha keelas 1967 aastal koik religioonid ja kuulutas albaania maailma esimeseks ateistlikuks riigiks konstitutsiooni jargi oli albaania ilmalik riik koik kirikud ja moseed suleti lammutati voi muudeti kinodeks kontserdisaalideks spordihallideks voi ladudeks valismaa vaimulikud saadeti maalt valja voi vangistati kohalikud vaimulikud arreteeriti saadeti sunnitoole voi asumisele religioosse tegevuse keeluga paljud tapeti usklik olemine oli kriminaalkuritegu soogilaua onnistamise eest vois saada 7 aastat vabadusekaotust ametnik vois tulla ja kusida 68aastaste laste kaest kes tunneb ristimarki ning jaatava vastuse korral vanemad represseeriti aastast 1990 on albaanias usuvabadus sellest ajast saadik on ilmunud palju usulahke 22 oktoobril 1991 nimetati esimene apostellik nuntsius ivan dias katoliku preestreid oli jarel 33 ja nunni 45 koik vanad ja haiged valismaalt eriti itaaliast ja kosovost samuti bosniast ja hertsegoviinast horvaatiast saksamaalt austriast sloveeniast maltalt indiast ja filipiinidelt hakkas tulema materiaalset abi ja vaimulikke praegu on albaanias 20 katoliku mungakloostrit ja 70 nunnakloostrit katoliku preestreid on 110 nunni umbes 300 ja puhakodasid 150 25 aprillil 1993 kais paavst johannes paulus ii pastoraalvisiidil shkoderis ja tiranas mille kaigus ta puhitses 4 esimest piiskoppi parast tagakiusamist kommunistide poolt albaania majandus on uks vaesemaid euroopas see tugineb suurelt jaolt pollumajandusele pool majanduslikult aktiivsest elanikkonnast on hoivatud pollumajanduses ja uks viiendik 600 000 inimest arvatakse tootavat valismaal neist 40 000 prostituudina kommunistid olid kaotanud maa eraomanduse umbes 80 pollumajanduslikku maad laks kooperatiivide katte ja ulejaanud maad viljeles otseselt riik riigi suurimad majanduslikud probleemid on suur toopuudus korruptsioon mis ulatub korgete ametnikeni ja organiseeritud kuritegevus sealhulgas inim ja uimastikaubandus uimastite transiit aasiast euroopasse naiste vahendamine prostituutideks ja alaealiste vahendamine orjadeks keskusega vlores albaania saab finantsabi valismaalt eriti kreekast ja itaaliast albaania ekspordib vahe peamised eksporttooted on kroom ja kroomitooted ning toiduainetetoostuse tooted kuid impordib palju kreekast ja itaaliast raha impordiks tuleb finantsabist ja valismaal tootavate inimeste toodavast rahast keskmine aastasissetulek on maailmapanga andmetel 1340 usa dollarit albaanlased on traditsiooniliselt olnud karjakasvatajad kes viisid oma lamba ja kitsekarjad suveks magikarjamaadele karjakasvatus on ka praegu tahtis kuid 23 pollumajandustoodangust tuleb polluviljadest peamine teravili on nisu jargneb mais tahtsad on ka riis puuvill suhkrupeet kartul juurvili ja soodavili soojad suved voimaldavad kasvatada oliive viinamarja tubakat ja tsitrusvilju albaanial on suuri maavarade varusid naftat jatkub sisetarbimiseks ning jaab pisut ule ka ekspordiks torujuhe viib kucova naftavaljadelt vlore sadamasse on ka mitu naftatootlemistehast toodetakse maagaasi leidub pruunsutt mida saab kasutada elektri tootmisel enamik toodetavast elektrist tuleb siiski hudroelektrijaamadest metallimaakidest on koige tahtsam kromiit leidub ka vaske ja niklit ekspordi kogumaht on 256 miljonit usa dollarit aastas sellest moodustab tekstiil 327 nahk ja nahktooted 195 ja maagid 104 markimisvaarselt eksporditakse kromiiti eksporditakse ka vaske rauamaaki asfalti tubakat puu ja juurvilju ning veini pohilised ekspordimaad on itaalia 60 kreeka 57 ja saksamaa 57 impordi kogumaht on 107 miljardit usa dollarit sellest moodustavad pooltooted 293 toiduained 22 ning masinad ja transpordiseadmed 163 pohilised tarnijad on itaalia 422 kreeka 275 ja turgi 33 valiskaubanduse puudujaak on 814 miljonit usa dollarit toostuse eriti nafta ja keemiatoostuse arendamisele pooratakse albaanias suurt tahelepanu elbasanis avati 1976 aastal vaike raua ja terasetehas on ka vaikesi keemiatehaseid tiranas ja beratis on suured tekstiilikombinaadid esimene raudtee ehitati 1948 see uhendas tiranat durrese ja elbasaniga raudteede kogupikkus on 447 km algselt ehitati raudtee rahvusvahelise raudtee jatkuna montenegrost han i hotiti kaudu maanteede kogupikkus on 18 000 km neist kovakattega on 39 1000 elaniku kohta on 44 autot peamised sadamad on durres vlore shengjin ja sarande siselaevaliinide kogupikkus on 43 km tiranas on rahvusvaheline lennujaam tirana lennujaam lennukompaniid on albanian airline ja ada air telefonivork on piiratud raadio on laialt levinud televisioonisaateid hakati edastama 1971 aastal 1000 elaniku kohta on 243 raadiot 123 telerit 497 telefoniuhendust 882 mobiiltelefoni ja 76 personaalarvutit albaania rahauhik on albaania lekk riik kulutab riigikaitsele 7 haridusele 2 ja tervishoiule 6 eelarvest suurim soltumatu paevaleht on koha jone mille tiraaz on 400 000 eksemplari teadeteagentuur on albanian telegraphic agency ata riikliku albaania raadio ja televisiooniga rtsh voistleb 75 eratelekanalit ja 30 eraraadiojaama 2001 neid on massiliselt tekkinud alates 1990 aastatest parteid usuuhingud ja riigiasutused ei tohi omada eratelevisiooni ja raadiojaamu paljud elanikud saavad ilma satelliidita vaadata itaalia ja kreeka telekanaleid albaaniakeelseid saateid edastavad ultraluhilainel voi kesklainel bbc deutsche welle radio france internationale raadio vaba euroopa ja ameerika haal trukiajakirjandus on sensatsioonijanuline parteidel ametiuhingutel ja mitmesugustel uhiskondlikel organisatsioonidel on oma ajalehed tiranas on riiklik ulikool tirana ulikool ulikool on ka shkoderis albaania rahvamuusika erineb regiooniti koige silmapaistavamad on geegide pohjas ja toskide lounas traditsioonilise muusika stiilierinevused geegide muusikat kirjeldatakse joulise ja kangelaslikuna toskide oma rahuliku orna ja kaunina molemat stiili iseloomustab taktimootude 38 58 ja 108 kasutamine albaania kirjandusteosed on kirjutatud albaania keele geegi ja toski murdes kirjanduse arengut on takistatud turgi voim mille ajal ei tohtinud albaaniakeelset kirjandust valja anda ning regionaalne ja usuline killustatus rahvaluule on rikkalik rahvajuttudes on tunda seost kreeka mutoloogiaga albaania populaarseim spordiala on jalgpall nii mangijate kui ka publiku rohkuse poolest albaania jalgpallikoondis esindab riiki alates 1932 aastast teised populaarsemad alad on korvpall vorkpall tennis ujumine ragbi ja voimlemine albaania osales kahe sportlasega 2014 aasta taliolumpiamangudel riik osaleb ka 2016 aasta olumpiamangudel 1 aastatuhandel ekr elasid albaania territooriumil illuurlased alates 627 ekr leidub kreeka kolooniaid alates 167 ekr oli albaania illyricumi provintsina rooma voimu all asukoha tottu aadria mere rannikul on albaania pikka aega olnud vallutuste sillapeaks albaania kuulus alates 4 sajandi lopust idarooma keisririigi butsantsi alla vallutajatena kaisid albaaniast ule laanegoodid hunnid ja bulgaarid albaanlasi mainiti esmakordselt 1078 1085 toimus normannide vallutus 1282 vallutas ranniku anjou krahv charles 1345 aasta paiku oli albaania mitu aastat serbia ulemvoimu all savra lahinguga 18 septembril 1385 algas turgi ulemvoim skanderbegi ulestous turklaste vastu kestis 14431468 1444 moodustati lezhe liiga skanderbeg suri 17 jaanuaril 1468 1478 liideti albaania turgi impeeriumiga alates 1501 oli kogu albaania turgi voimu all paljud albaanlased pogenesid itaaliasse teised votsid vastu islami turgi voim loikas albaania rohkem kui neljaks sajandiks laane tsivilisatsioonist ara kuid 19 sajandi lopus hakkas albaania taasavastama oma lahedust laanele 17881822 valitses ali pasa tepelena ipirost allumata konstantinoopoli kontrollile alates 1830 toimus rilindja rahvuslik arkamine 10 juunil 1878 moodustati prizreni liiga mis esindas albaanlaste huve berliini kongressil mis balkani poolsaarel piirid umber korraldas 18991900 moodustati peje liiga 1912 toimus esimene balkani soda turgi vastu 28 novembril 1912 kuulutati vlores valja albaania iseseisvus 31 juulil 1913 otsustas londoni konverents teha albaaniast iseseisva albaania vurstiriigi suurriigid maarasid albaania piirid kindlaks nii et umbes kolmandik albaanlasi jai voorvoimu alla 1914 sai albaania vurstiks prints wilhelm zu wied esimeses maailmasojas okupeerisid albaaniat austriaungari itaalia serbia montenegro kreeka ja prantsuse vaed 2831 jaanuaril toimus albaania jagamise plaanide vastane lushnje kongress moodustati valitsus ja tirana nimetati pealinnaks juunis 1920 aeti itaalia vaed vlorest valja 17 detsembril voeti albaania vastu rahvasteliitu sodadevaheline aeg algas valitsuste kiire vaheldumise riigipoorete ja voorvagede sissemarssimistega lopuks tuli voimule ahmed zogu kes 31 jaanuaril 1925 sai presidendiks albaania vabariik majanduslikult sattus albaania tugevasse soltuvusse itaaliast 1 septembril 1928 sai zogu albaanlaste kuningaks tekkis albaania kuningriik 27 aprillil 1938 abiellus ta ungari krahvinna geraldine apponyiga 7 ja 8 aprillil 1939 okupeeris itaalia albaania praktiliselt vastupanuta zogu pogenes koos abikaasa ja paaripaevase pojaga 12 aprillil 1939 otsustati astuda personaaluniooni itaaliaga 16 aprillil sai itaalia kuningast vittorio emmanuele iiist albaania kuningas albaania kuningriik 19391943 parast okupatsiooni haaras voimu peamiselt kommunistidest koosnev vastupanuliikumine mida juhtis enver hoxha kuni aastani 1990 5 aastat parast hoxha surma oli albaania isolatsionistlik sotsialistlik riik praegu on tekkimas mitmeparteiline demokraatlik riik kuid albaania kannatab majandusprobleemide organiseeritud kuritegevuse ning rohkearvuliste kosovo pogenike all teise maailmasoja ajal voitlesid albaania kommunistid ja natsionalistid nii teineteisega kui ka itaalia ja saksa okupatsioonivagedega jugoslaavia ning liitlasvagede abiga saavutasid kommunistid voidu parast soda sai kommunismist jargmiseks 45 aastaks valitsev ideoloogia kommunistide juhid enver hoxha ja mehmet shehu likvideerisid oma rivaalid partei sees ning ka antikommunistliku opositsiooni nad korraldasid majanduse umber rangelt stalinistlikel pohimotetel toetudes algul jugoslaaviale seejarel noukogude liidule ja lopuks hiinale neid eesmarke ellu viies allutasid kommunistid albaania rahva isolatsioonile propagandale ja julmadele poliitilistele meetmetele kui hiina 1970 aastatel avanes laanele poorasid albaania juhid pekingile selja ning viisid ellu range autarkia poliitikat mis laostas riigi majanduse kui hoxha 1985 suri voimule tuli ramiz alia ja sotsialistlikud reziimid kogu piirkonnas langesid toimusid albaaniaski ulatuslikud muutused albaania valitsus hakkas olude parandamiseks solmima sidemeid laanega algasid demokraatlikud reformid mis viisid mitmeparteiliste valimisteni 1991 vastavalt 1991 aasta ajutisele pohiseadusele kiitsid albaanlased 1998 heaks konstitutsiooni mis seadis sisse oigusel pohineva demokraatliku valitsemissusteemi ning tagas pohilised inimoigused kuigi albaania on kiiresti liikunud demokraatia ja oigusriigi suunas on valimiseeskirjades veel tosiseid puudusi andorra andorra vurstiriik on merepiirita riik laaneeuroopas hispaania ja prantsusmaa piiril purenee magedes andorra vurstiriik rajati 8 septembril 1278 riigi pindala on 468 km2 ta on kuuest euroopa kaabusriigist pindalalt suurim andorra on ainus riik maailmas kus riigipea funktsiooni taidavad kaks valismaa ametikandjat urgelli piiskop ja prantsusmaa president andorra valitsemisvormi puhul on tegemist duarhiaga andorrat peetakse talispordi ja maksuparadiisiks nime andorra paritolu on teadmata ja seetottu on nime paritolu kohta erinevaid teooriaid uhe teooria jargi on nimi tuletatud araabia sonast addurrah mets kui araablased vallutasid purenee poolsaare olid pureneede orud vaga metsased teised araablaste voimu all olevad rahvad votsid selle nime omaks teine teooria lahtub et nimi on tekkinud baski keele navarra murde sonast andurrial poosastega kaetud maa andorra orud les valls dandorra on andorra ajalooline nimi andorra asub hispaania ja prantsusmaa vahel riiki piirab lounast hispaania kataloonia autonoomse piirkond ning pohjast prantsusmaa pyreneesorientalesi ja ariegei departemang andorra maismaapiiri kogupikkus on 1203 kilomeetrit millest prantsusmaaga on 566 ja hispaaniaga 637 kilomeetrit andorra paikneb uhes pureneede korgorus mis on tekkinud jaaajal mil liustikud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist moreene andorra on vaga magine ule 2000 meetri korgusi maetippe on riigis kokku 65 riigi korgeim magi on coma pedrosa 2946 meetrit ule merepinna madalaim koht paikneb 840 meetri korgusel ule merepinna sant julia de loria lahedal hispaania piiri aares riigi keskpaigas uhinevad valira del nord ja valira dorient valira joeks mis voolab edasi hispaaniasse riigi tahtsamate jogede seas on veel arinsal ja riu madriu andorras asub 172 jarve millest suurim on estanys de juclar pindalaga 023 km2 andorra looduses on kirjeldatud 1350 liiki korgemaid taimi riigi pindalast on metsaga kaetud 34 rohkem kui kolmandik andorrast asub metsapiirist korgemal madalamates kohtades vahelduvad enamasti mannimetsad aasade ja karjamaadega madalamates kohtades on vahemerelise kliima moju mida iseloomustavad igihaljad tammepuistud ning vahelduv konnu ja karjamaa korgemal paikneb tamme ja piiniametsade voond magedes kasvavad nulud subalpiinses voondis 16002000 meetri korgusel valitsevad mandide ja harilike kuuskedega metsad uksikult kasvavad seal ka kased harilikud pukspuud kadakad ja kanarbik ulalpool metsapiiri on alpiinsed magikarjamaad andorras elab 2 liiki kahepaikseid bufo spinosus ja calotriton asper andorras elab 4 liiki roomajaid andorra loomastik sarnaneb keskeuroopa loomastikuga riigis elab 15 liiki imetajaid riigis elavad siilid mutid oravad rebased karplased metssead ja janesed kellele peetakse ka jahti veekogude kallastel elab purenee piisammutt ehk purenee desman korgemal leidub magikitsi ja umisejaid riigis on tuvastatud 232 linnuliiki lindudest esineb andorras metsiseid kaljukotkaid kaeluskotkaid raipekotkaid ja habekotkaid riigi geograafilise asendi tottu valitseb andorras suhteliselt jahe maestikukliima jaanuari keskmine temperatuur on 7 c suvel ulatub temperatuur 26 c kraadini korgete kaljumagedega umbritsetud orgude tottu on andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved andorra on parlamentaarne demokraatia taidesaatvat voimu teostavad kaks kaasvursti kelleks on episkopaalse kaasvalitsejana urgelli piiskop joan enric vives i sicilia ja ilmaliku kaasvalitsejana prantsusmaa president kes maaravad riiki oma esindajad prantsusmaa president valitakse ametisse 5 aastaks piiskopi ametiaja satestab katoliku kiriku kanooniline oigus mille alusel paavst kinnitab ta ametisse paavst vabastab piiskopi ametist kui piiskop on saanud 75aastaseks valitsusjuht ehk peaminister valitakse orgude peanoukogu poolt ning kaasvalitseja kinnitab ta ametisse 4 aastaks peaminister nimetab ametisse valitsuse seadusandlik voim kuulub 1kojalisele parlamendile orgude peanoukogule parlamenti kuulub 28 liiget kes valitakse ametisse 4 aastaks eelmised valimised peeti 2015 aastal viimaste valimiste jarel sai andorra demokraatide partei parlamendis 15 andorra liberaalne partei 8 sotsiaaldemokraatliku partei andorra roheliste ja soltumatute kandidaatide koalitsioon 3 ning sotsiaaldemokraatlik progressipartei 2 kohta andorra pohiseadus joustus 1993 riigi korgemad kohtuorganid on andorra ulemkohus ja konstitutsioonikohus ulemkohtu koosseisu kuulub president ja 8 kohtunikku konstitutsioonikohtu koosseisu 4 magistraati andorras elas 2016 arvestuslikult 78 264 inimest neist 39 954 olid mehed ja 38 310 naised rahvastikust 36 138 isikut on andorralased 20 652 hispaanlased 10 300 portugallased ja 3946 prantslased 2016 riigi rahvaarvu kasv on 0274 2012 hinnang keskmine eluiga oli 8897 aastat imikute suremus on 376 surma 1000 sunni kohta laste suremus 07 viimase 25 aasta jooksul on valismaalaste arv andorras kahekordistunud selleks et saada andorra kodakondsus peab olema kas abielus andorralasega voi olema andorras alaliselt elanud vahemalt 25 aastat seisuga 31 detsember 2007 oli riigi elanikest andorra kodanikke ainult 366 30 441 andorra ametlik keel on katalaani keel kasutusel on ka hispaania keel ja prantsuse keel katalaani keelt koneleb 58 hispaania keelt 35 ja prantsuse keelt 20 elanikkonnast riigiusund on katoliiklus umbes 90 andorralasi kuulub katoliku kirikusse andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda vaid ta on kuulunud urgelli piiskopkonda andorra piirkond ristiusustati 6 sajandi keskel puha justuse poolt umbes 1 elanikest on jehoova tunnistajad riigis on mitmesuguseid protestantlikke kogudusi ning uks judaistlik kogudus andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vurstiriigi suurimasse orgu millest voolab labi valira grand valira jogi ja kus paikneb kaks valda sealhulgas pealinn andorra la vella 2016 oli andorra la vella rahvaarv 19 230 inimest riigi suuremad asulad on veel escaldesengordany sant julia de loria ja encamp andorral puudub kaitsevagi riigi sojalise kaitse eest vastutavad hispaania ja prantsusmaa andorras tegutseb politseiuksus andorra elanike traditsiooniliseks tegevusalaks oli lamba ja tubakakasvatus tanapaeval on riigi peamised majandusharud kaubandus finantssektor ja turism mis uhtlasi on ka suurimad tooandjad 52 63 aastatel 19972004 oli keskmine majanduskasv 45 andorra sisemajanduse kogutoodang oli 2005 aastal 2 miljardit eurot standardpoorsi andis riigile juulis 2016 bbb reitingu inflatsioon oli 2005 aastal 31 keskmine kuupalk oli 2017 aasta jaanuaris 1979 eurot ja miinimumpalk 991 eurot turismisektor hakkas arenema 1960 aastatel teenustesektor asendas kiiresti pollumajanduse kus praegu on hoivatud vaid 032 elanikkonnast koige rohkem on tooealisest elanikkonnast hoivatud kaubanduses 269 ehituses 159 ja hotellinduses 133 andorra valiskaubanduses domineerib import 2004 aastal moodustas import 1412 miljonit eurot ja eksport 98 miljonit eurot peamiseks kaubanduspartneriks on euroopa liit 2005 aastal moodustas 88 impordist euroopa liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport laks euroopa liitu peamised importkaubad on masinad ja seadmed 209 koguimpordist valmistoidukaubad 121 transpordivahendid 113 keemiatooted 101 ning puit ja puidutooted 86 andorra arikeskkonda iseloomustab andorras puudub nii uksikisiku kui ka ettevotte tulumaks mistottu andorra on atraktiivne riik ettevotluseks euroopa liiduga solmitud kokkuleppe taitmiseks on siiski kavas kehtestada moodukas ettevottemaks ka kaibemaks on madal riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest parandi ja vara ulekannetesiirdamise maksustamisest teenuste osutamise maksustamisest tootmise maksustamisest ja andorra territooriumil toimuvast kaupade tootlemisest kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt majandustegevuselt ja rendilt 2006 aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu mille keskmiseks tasemeks on 4 luhidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania kaibemaksususteemi pohimotete suunas jaab aga oma proportsioonidelt neist madalamaks avaliku sektori poolt osutatud teenused on maksuvabad meditsiin sotsiaalteenused sotsiaalkindlustus haridus sport valitsuse algatatud reformide esimese faasina vottis valitsus 14 juunil 2006 vastu kolm seadust mis peaksid joustuma 2006 aasta lopus ettevotlusseadus kaasajastab ettevotete juhtimist mille labi suureneb oiguskindlus seadus loob eelduse ettevotte asutamise protsessi kiirenemiseks samuti muutub kontroll ettevotete ule labipaistvamaks modernsemaks ning ettevotte juhtimise pohimotted harmoneeritakse euroopa liiduga valisinvesteeringute seadus avab andorra ettevotluse valiskapitalile ettevotted va pollumajandus voivad uue seaduse kohaselt olla 100 valiskapitalil pohinevad kehtiva seaduse jargi on lubatud maksimaalselt 33 osalus kaubanduses ehituses hotellinduses ja kinnisvarasektoris avatakse ettevotted valiskapitalile 499 ulatuses kehtiva seaduse jargi lubatud osalus on samuti 33 ning jarkjarguliselt toimub edasine liberaliseerimine raamatupidamise seadus kohustab koiki ettevotteid pidama arvestust euroopa ja rahvusvaheliste standardite jargi 2007 aastal on kavas votta vastu ettevottemaksu seadus ja auditeerimisseadus lisaks plaanib valitsus uut patendiseadust et tagada intellektuaalomandi parem kaitse ettevotluse uuendamise buroo oie oficina per a la innovacio empresarial loodi 2006 aastal eesmargiga toetada ettevotete loomist andorras samuti aitab oie valisfirmasid kohaneda ja toime tulla andorra ettevotluskliimas st abistatakse ettevotte asutamisel ja arendamisel sel eesmargil on loodud nounikekonsultantide advokaatide juristide okonomistide ja maksuekspertide jne vorgustik oie ulesanneteks on ettevotluse mitmekesistamine ettevotete toetamine rahvusvahelistumisel nende konkurentsivoime parandamisel innovatsiooni ja teadusuuringute rakendamise kaudu uute finantseerimisallikate leidmisel ja uute strateegiate arendamisel oie osutab jargmisi teenuseid osa andorra energiavajadusest katab hudroelektrijaam valira joel andorra teede kogupikkus on 320 kilomeetrit 2002 avati envalira tunnel prantsusmaalt ja hispaaniast paaseb riiki uhe peamise maantee kaudu andorras puudub lennuvali kuid riigis on 3 helikopteri maandumisplatsi riigist 12 kilomeetri kaugusel la seu durgellis asub kataloonia valitsusele kuuluv andorrala seu durgelli lennujaam mille kasutamiseks solmis andorra valitsus 2014 kokkuleppe andorrala seu durgelli lennujaam on hispaania lennufirmade air andorra ja andorra airlines solmlennujaam lahimad rahvusvahelised lennujaamad on perpignanis andorra la vellast 156 km kaugusel ja lleidas 160 km kaugusel andorras puudub raudtee kuid tootab bussiuhendus prantsusmaal lhospitaletpreslandorres asuva andorrelhospitaleti jaamaga kust on voimalik soita toulousei ja pariisi varasemad inimasustuse jaljed on andorra alalt tuvastatud umbes 10 000 aastat ekr 7 sajandil ekr jai andorra ibeeride hoimu andosiinide asualale rooma riigi ajast on piirkonnas sailinud moned ehitusmalestised laanerooma keisririigi jarel kasvas piirkonnas urgelli piiskopi moju araablaste pealetungi ajal hoivasid andorra ala frangid ja piirkond kuulus frangi riigi hispaania marki traditsiooni jargi andis karl suur andorra elanikele harta millega paigutas piirkonda 5000liikmelise frangi sodurite uksust 839 dateeritud urikus mainitakse 6 andorra kogudust 988 vahetas urgelli krahv borrell ii urgelli piiskopkonnale andorra alad saades piiskopilt vastu cerdanya 1095 leppisid caboet senjoor arnau ja urgelli piiskop kokku andorra kaasvalitsemise osas senjoori tutar arnalda abiellus castellbo vikontiga nende tutar ermessenda abiellus foix krahvi roger bernard iiga kellest sai andorra kaasvalitseja andorra vurstiriik loodi 8 septembril 1278 aastal aragoni kuninga pere ii vahendusel et lopetada aastaid kestnud sojaline vaen oma vasallide urgelli piiskopi pere durtxi ja foix krahvi roger bernard iii vahel 6 novembril 1288 solmiti taiendav leping mis jai kehtima kuni andorra pohiseaduse joustumiseni 1993 aastal foix krahvi tiitel liikus 1484 krahvinna catherine abielu jarel navarra kuningale kui navarra kuningas henri iii sai prantsusmaa kuningaks siis laks ka navarra kuninga tiitel prantsusmaa kuningale kellest sai andorra kaasvurst prantsusmaa kuulutamisel vabariigiks laks kaasvursti tiitel ule prantsusmaa presidendile 1419 kokkuleppega loodi andorra orgude peanoukogu ja 1433 kohus 18121813 oli andorra annekteeritud prantsusmaa vagede poolt 1866 anti oigus peanoukogu liikmeid valida perekonnapeadele andorra kuulutas esimeses maailmasojas saksamaale soja kuid riik sojategevuses ei osalenud prantsusmaa vaed okupeerisid andorra 1933 puhkenud rahutuste ajal leedust parit boris skossyreff kuulutas end 6 juulil 1934 andorra kuningaks ja kuulutas soja urgelli piiskopile 20 juulil 1934 vahistasid hispaania voimud borisi ja viisid hispaaniasse hispaania kodusoja ajal viibis andorras prantsusmaa garnison teise maailmasoja ajal oli andorra neutraalne kuid tahtis uhendustee ja infokanal prantsusmaa ja hispaania vahel andorra sai 1993 uro liikmeks eesti ja andorra solmisid diplomaatilised suhted 11 aprillil 1996 2001 maaras eesti esimese suursaadiku andorra vurstiriiki andorra ainus suursaadik eestis oli jaume gaytan sansa kes resideerus lissabonis 11 aprillil 2013 avati andorras eesti aukonsulaat 2014 aastal eksportisid eesti ettevotted andorrasse kaupu 6 000 euro eest millest 975 moodustasid masinad ja seadmed juulis 2007 korraldati andorras arsise kelladeansambli kontsert 1 martsil 2008 esines andorra rahvusauditooriumis etv tutarlastekoor juulis 2013 esines eesti tutarlastekoor ellerhein meritxelli puha jumalaema kirikus juunis 2014 oli andorras caldea veekeskuse fuajees vaadata eesti arhitektuurimuuseumi koostatud naitus eesti tuletornid labi aegade eesti jalgpallikoondis on andorra jalgpallikoondisega pidanud kokku 12 mangu andorras kehtib koolikohustus 16eluaastani andorra on maailmas ainus riik kus kehtib kolm haridussusteemi andorra prantsuse ja hispaania haridussusteemid 1997 alustas tegevust andorra ulikool 1880 rajati andorras esimesed katoliiklikud koolid 1900 esimene prantsuse kool ja 1930 esimene hispaania kool 1995 rajati riigi esimene spordikool andorra kultuuriparandi hulka kuulub mitmeid romaani stiilis hooneid riigi vanim kirikuhoone on santa coloma dandorra kirik mille loov ehitati 8 sajandil andorras tegutseb 18 muuseumi nt etnograafiamuuseum religioosse kunsti muuseum ikonograafia muuseum postimuuseum parfuumimuuseum jt andorras on populaarsed rahvamuusika ja rahvatantsud nagu contrapas ja marratxa andorra on eurovisioonil osalenud 6 korral saades 2007 aastal 12 koha andorra sportlased osalesid esmakordselt 1976 aasta suveolumpiamangudel montrealis riigi sportlased pole olumpiamangudelt medaleid voitnud riigi sportlased on olnud edukamad talispordialade voistlustel eriti maesuusatamises riigis populaarsed spordialad on ka jalgpall ragbi ja korvpall angola varem ka angoola on riik aafrika edelaosas atlandi ookeani kaldal ta piirneb namiibiaga lounas kongo demokraatliku vabariigiga pohjas ja kirdes sambiaga idas angola eksklaav cabinda piirneb kongo vabariigiga pohjas ja kongo demokraatliku vabariigiga lounas suuremad joed on kongo kasai zambezi okavango ja cunene korgeim tipp on bie platool asuv moco pika kodusoja ajal 19742002 august oli angola majandus madalseisus ning praktiliselt mingit kasvu ei toimunud sojas sai rangalt kannatada ka infrastruktuur parast kodusoda on majandus aga kiiresti kasvanud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta mis aastal 2005 oli 2800 dollarit on madal kuid siiski korgem kui enamikul aafrika riikidel 2004 aastal sai angola 2 miljardit dollarit laenu hiinast millega parandati soja ajal havinud infrastruktuure angolas on parast kodusoja loppu suurenenud naftatootmine kui 2005 aasta lopus toodeti 14 miljonit barrelit naftat paevas siis 2007 aasta algul juba 2 miljonit barrelit paevas naftatootmist kontrollib firma sonangol group mis kuulub angola valitsusele 2006 aasta detsembris sai angola opeci taisliikmeks 2005 aastal kasvas angola majandus 18 ja 2006 aastal 26 samas suurusjargus kasvu oodatakse ka 2007 aastal nende naitajatega on angola uks kiireimini kasvavaid majandusi maailmas riigil on markimisvaarsed teemandi ja uraanimaagivarud 2014 aasta rahvaloenduse jargi on angolas elanikke 24 383 301 esialgsed tulemused eelmine rahvaloendus toimus 1970 aastal siis saadi rahvaarvuks 5 646 166 kodusoja tottu ei olnud voimalik vahepeal rahvaloendusi korraldada ja seetottu lahknesid hinnangud angola rahvaarvule suurel maaral eri hinnanguil oli see 12 263 596 cia juuli 2007 16 329 000 imf 2007 16 300 000 prb 2007 suuremad rahvusruhmad on umbundud 37 kimbundud 25 ja kikongod 13 vaiksemad ruhmad on ovambod hererod lundad busmanid ja pugmeed angola jaguneb 18 provintsiks mis omakorda jaotatakse 158 vallaks provintsid on angola esimesteks asukateks olid khoisani hoimud kelle bantu keeli raakivad hoimud korbealadele torjusid 1483 hakkasid portugallased angola rannikule rajama tugiposte 19 sajandil algas angola ala sustemaatiline allutamine portugali voimule mis joudis lopule 1920 aastateks 1975 aastani oli angola portugali asumaa 1950 aastatel alanud vabastusliikumine muutus 1961 aastal relvastatud vastupanuks 1974 aastal algasid relvastatud kokkuporked fnla unita ja mpla vahel kaht esimest toetasid ameerika uhendriigid ja lav marksistlikku mplad toetasid kuuba ja noukogude liit 1975 kuulutas mpla cabinda eksklaavis valja iseseisvuse 1994 solmiti vaherahu kodusoda loppes 2002 aastal parast unita juhi jonas savimbi surma lahingutes unita muudeti parteiks anguilla on suurbritannia meretagune ala millel on omavalitsus ta holmab anguilla saare sombrero ning hulga teisi saarekesi mis moodustavad koige pohjapoolsema osa vaikeste antillide tuulepealsetest saartest kariibi mere ja atlandi ookeani vahel anguilla kuulub ajavoondisse maailmaaeg 4 anguilla on suurbritannia meretagune ala riigipeaks on suurbritannia monarh praegu elizabeth ii keda esindab saarel kuberner valitsusjuht on kohapeal valitav peaminister chief minister ametlik keel on inglise keel anguilla deviis on each endeavouring all achieving uladomeen on ai rahauhik on idakariibi dollar xcd argentina ka argentiina on hispaaniakeelne riik lounaameerika lounaosas andide ja atlandi ookeani vahel see piirneb uruguay brasiilia paraguay boliivia ja tsiiliga argentina pindala on 2 766 890 km2 sealhulgas vett 11 millega see on maailma riikide seas 8 kohal argentina pretendeerib lisaks veel ligi 1 000 000 km2 suurusele alale antarktisel ja falklandi saartele argentina iseseisvus hispaania alt 9 juulil 1816 argentina moto on en union y libertad liidus ja vabaduses argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sonast argentum hobe sest see vaarismetall ajendas argentina koloniseerimist lounaameerika iseseisvussodade ajal kandis riik mitmesuguseid nimesid peamiselt rio de la plata uhendprovintsid provincias unidas del rio de la plata ja lounaameerika uhendprovintsid provincias unidas en sudamerica voi provincias unidas de sud america mida kasutati tanapaeva moistes argentina ja uruguay tollal uks provintsidest liidu tahistamiseks seda nimetust kasutati mairevolutsioonist umbes aastani 1836 1826 aasta konstitutsiooniga tuli kuueks kuuks kasutusele ka nimi argentina vabariik republica argentina 1832 aastal sai riigi nimeks argentina konfoderatsioon confederacion argentina kasutati veel nimesid republica de la confederacion argentina federacion argentina ja nacion argentina 1860 aastast on riigi ametlik nimi argentina vabariik argentina on jaotatud 23 provintsiks provincias ainsuses provincia ja 1 autonoomseks linnaks argentina rahvaarv on hinnanguliselt 2013 aasta seisuga 42 610 981 inimest selle naitaja jargi on argentina 33 kohal maailmas laste osatahtsus argentina rahvastikus on suur 251 vanurite osatahtsus 113 selles riigis on vananev rahvastik argentinas on ulekaalus naised 97 meest100 naist sundimus on vaike 1712 114 koht maailmas suremus samuti 735 121 koht maailmas loomulik iive on suur 977 keskmiselt sunnib 227 last naise kohta 97 koht maailmas argentina inimeste keskmine oodatav eluiga on 7732 aastat 68 koht maailmas sh meeste keskmine oodatav eluiga on 7409 aastat ja naiste oma on 8073 aastat migratsiooni saldo on 0 migratsioon on tasakaalustatud riigi rahvaarv suureneb aeglaselt 098 aastas argentina on demograafilise ulemineku iii etapil rahvastiku vananemine erinevalt teistest ladinaameerika riikidest moodustavad argentinas nagu ka uruguays valged loviosa kuigi argentina statistikaamet seda ei uuri on argentinas valgete osakaal hinnanguliselt ligi 8586 ligikaudu 97 argentina rahvastikust on vahemalt osaliselt euroopa juurtega argentina rahvastiku keskmine tihedus on vaike 1542 inkm sarnane rahvastiku keskmine tihedus on norras ja alzeerias suur rahvastiku tihedus on riigi kirdeosas kus on tasane reljeef ja soojem ja niiskem kliima eriti suur rahvastiku tihedus on pealinna umbruses argentina laaneosas on magine reljeef aga lounaosas on karm kliima mistottu rahvastiku tihedus on vaike linnades elab 92 kogu rahvastikust 2010 sellega on linnastumise tase vaga korge linnastumise tempo on aeglane 11 aastas suurema rahvaarvuga linnad 2011 aasta seisuga on buenos aires 135 mln elanikku cordoba 15 mln rosario 12 mln mendoza 917 000 san miguel de tucuman 831 000 argentinas on mitmesugused maavarad energeetilistest maavaradest on argentinas nafta ja maagaasi leiukohad ule poole varudest asub patagoonias uraanimaagi varude arvestuses kuulub argentina kumne esimese riigi hulka pruunsoe varud on tagasihoidlikud ja selle kvaliteet on halb rauamaagi varude suurim osa paikneb sierra grandes argentinas on ka mangaani berulliumi ja volframimaakide varud andide pohja ja keskosas on vase ja pliitsingimaakide leiukohad ehitusmaterjalide varud marmor graniit on ka usna suured keemilistest toorainetest leidub veel vaavlit andide loodeosas ja boraate punas argentina ida ja keskosa on tasased seal paiknevad gran chaco ja pampa riigi laaneosas on andide ahelikud ning lounaosas on patagoonia tasandikud ja platood argentina pohjaosas on lahistroopilise kliimaga metsarohtla ja rohtla ning riigi lounaosas on paraskliimavootme poolkorb ja korb eriti viljakad on ruskpruunmullad ja hallid pruunmullad ning pampa punakad ja mustmullad argentina pohjaosas poolkorbe pruunmullad riigi lounaosas on vaheviljakad argentina loodeosas on vaga vaheviljakad korbehallpruunmullad kuigi pollumajanduse osa skts on kullaltki vaike vaid 103 ja hoivatud vaid 5 tooealisest rahvastikust on selle majandusharu roll riigi majanduses suur kolmandik kuni pool argentina ekspordituludest tuleb pollumajandusest argentina loodustingimused ja ressursid on eriti soodsad pollumajanduse arengule riigi pohja ja idaosas ning ebasoodsad riigi laane ja lounaosas pollumaa holmab ule poole argentina pindalast 513 sellest 113 on haritav maa peamiselt riigi kirdeosas ja 396 on rohumaad loode ja keskosas mitmeaastaste pollukultuuride all on vaid 04 riigi territooriumist metsaga on kaetud 108 argentinast andide nolvadel 378 maast on maestikud ja korbed argentina on uks maailma suurimaid sojatootjaid 2011 aastal 489 miljonit tonni 3 koht maailmas kasutatakse valdavalt geneetiliselt muundatud organisme saadus muuakse usa firmadele samuti kasvatatakse suhkruroogu 25 mln t maisi 238 mln t nisu 164 mln t sorgot 45 mln t otra 41 mln t paevalille 37 mln t viinamarju 28 mln t kartulit 21 mln t riisi 17 mln t sidruneid 12 mln t ounu 11 mln t jms argentinas on arenenud loomakasvatuse harud loomade arv seisuga 2011 aasta fao andmetel veised 48 mln lambad 163 mln kitsed 43 mln hobused 36 mln ja sead 24 mln kodulindude arv kanad 100 mln kalkunid 3 mln pardid 25 mln argentina on suur toiduainete tootja 2011 aastal toodeti 105 mln t piima 24 mln t veiseliha ja 16 mln t kanaliha argentina on maailma 5 veinitootja tanapaevane veinitoostus sai seal alguse 19 sajandi teisel poolel enne eurooplaste kolooniaid olid argentina alad suhteliselt horedalt asustatud randrahvastega loodeargentinas elanud diaguitaindiaanlased osutasid vastupanu laienevale inkade riigile nad tegelesid polluharimise metallitootlemise ja kudumisega guaraniid elasid rohkem ida pool teiste rahvaste seas olid tapes chanas charruas querandi araukaanid ja patagoonlased maa keskosa indiaanlased alistati loplikult alles 19 sajandi lopus eurooplased saabusid argentina lahipiirkonda 1502 aastal amerigo vespucci reisiga esimesena maabus argentina alale 1516 aasta veebruaris hispaania meresoitja juan diaz de solis kes soitis mooda lounaameerika rannikut ta leidis la plata lahe ja soitis sinna sisse 15201521 avastas fernao de magalhaes magalhaesi vaina 1526 vottis sebastiano caboto vaarismetalle otsides ette teise ekspeditsiooni mooda de solise avastatud teed ning joudis toitu otsides la plata lahe kaudu uruguay ja parana joeni praeguse rosario kohale ta rajas sancti spiritu fordi millest sai esimene koloonia piirkonnas caboto jai sellele territooriumile neljaks aastaks ning sai parismaalastelt suurel hulgal hobedat hispaania keeles la plata mis andis piirkonnale nime tegelik koloniseerimine algas veebruaris 1536 mil saabus esimene hispaania sojavaeline kuberner pedro de mendoza kes samal aastal rajas santa maria del buen aire sadama millest hiljem sai buenos aires 1541 tegid sojakad indiaanlased selle maatasa hispaanlased kes olid end juba sisse seadnud paraguays ja peruus hakkasid asustama parana ja paraguay joe vahelist piirkonda samal ajal hakkas levima karjakasvatus mis pani aluse stabiilsele pollumajandusele 1537 rajasid hispaanlased asuncioni linna praegune paraguay pealinn millest sai baas edasiseks ekspansiooniks la plata piirkonnas koloniseerimine lahtus ka boliiviast ulemperuu ja tsiilist rajati mendoza 1560 tucuman 1565 cordoba santa fe 1775 ja salta 1585 juan de garay rajas alalise hispaania koloonia buenos airese umbrusse 1580 kuigi algsed asukad olid tulnud maitsi peruust sellega rajati buenos aires uuesti 1613 asutati cordoba ulikool kui hispaania oli umbes 1540 oma mojuvoimu ameerikas kindlustanud haldas ta endale kuuluvat ladinaameerikat kahe asekuningriigi kaudu need olid uushispaania asekuningriik mis holmas usa alasid keskameerika ja laaneindia ning peruu asekuningriik mis holmas lounaameerika valja arvatud portugali mojusfaar peruu asekuningriigist eraldusid 1717 uusgrenada asekuningriik lounaameerika pohjaosas ja 1776 rio de la plata asekuningriik lounaameerika lounaosas rio de la plata asekuningriigi eraldumise tingis piirkonna kasvav majanduslik osatahtsus ning vajadus sojaliseks kaitseks portugalile kuuluva brasiilia vastu asekuningriik holmas peale argentina veel praeguse boliivia ulemperuu paraguay ja uruguay banda oriental alad asekuningriigi pealinnaks sai majanduslikult ja sadamana aktiivne buenos aires millest sai oitsev sadamalinn linn oli saanud salakaubanduse keskuseks ning 18 sajandi keskpaigaks oli selle rahvaarv kasvanud 20 000ni esimene asekuningas oli pedro de cevallos 1726 asutati praegune uruguay pealinn montevideo mis pidi uruguayd banda oriental portugallaste eest kaitsma 1778 toimus buenos airese piirkonnas esimene rahvaloendus 1801 hakkas buenos aireses ilmuma esimene ajaleht el telegrafo mercantil alates 17 sajandist sai juhtivaks majandusharuks karjakasvatus arenesid valja hiiglaslikud moisad estanciad tihedamalt asustatud viinamarjakasvatuse tekstiilitootmise ja muulakasvatusega tegelevates sisemaaprovintsides indiaanlased parisorjastati encomienda alates 18 sajandi algusest hakati sisse tooma suuremal hulgal neegerorje 1778 kehtestati vabakaubandus hispaaniaga majanduse pideva tousuga nahkade ja soolaliha ekspordi kasv kasvas kreoolidest suurmaaomanike ja kaupmeeste vastupanu koloniaalreziimile prantsuse revolutsioon ja ameerika iseseisvussoda toid liberaalsed ideed ka ladinaameerikasse tekkis kolonialismivastane opositsioon prantslaste vandenou buenos aireses 1795 parast hispaaniaprantsuse sojalaevastiku purustamist trafalgari lahingus 1805 puudsid britid 1806 hoivata la plata lahte ent kreoolidest mulattidest ja neegritest moodustatud maakaitsevagi santiago de liniersi ja juan martin de pueyrredoni juhtimisel kaitsesid 1807 aastaks edukalt buenos airest mida runnati juunis 1806 voit briti ekspeditsioonikorpuse ule tostis kreoolide eneseteadvust ja nende puudu norgendada hispaania ulemvoimu parast napoleon i kallaletungi hispaaniale 1808 tekkis avalik iseseisvusliikumine 25 mail 1810 kukutasid buenos airese elanikud asevalitseja mairevolutsioon ning voim laks ule huntale hispaanlaste vasturunnak nurjus suipacha lahingus 7 novembril 1810 sissetungivate rojalistide ule saavutati hiilgavaid voite eriti 1812 ja 1813 aastal 1813 jaotati asekuningriigi alt vabanenud piirkonnad 14 provintsiks parast aastatepikkust voitlust saavutati loplik voit hispaania vagede ule manuel belgrano ja louna vabastaja jose de san martini juhtimisel argentinalased austavad oma riikliku soltumatuse kangelasena kindral jose de san martini kes tegi sojakaike argentinas tsiilis ja peruus tema ja simon de bolivari voidud 18141817 muutsid olukorda belgrano ja san martin esindasid moodukaid liberaale kuid vabadusvoitluse revolutsioonilisdemokraatliku tiiba juhtis mariano moreno 9 juulil 1816 kuulutati tucamani kongressil ametlikult valja lounaameerika uhendprovintside hiljem la plata uhendprovintsid soltumatus hispaaniast selle deklaratsiooni moju jai kohalikuks paljud asekuningriigi piirkonnad otsisid oma teid 1811 eraldus paraguay 1817 uletas san martini armee andid paso de los andes ning aitas otsustavalt kaasa tsiili ja peruu vabanemisele jargnesid tormilised sisepoliitiliste konfliktide foderalistide ja unitaarriigi pooldajate vahel konservatiivide ja liberaalide vahel aastad mille kaigus eraldusid 1825 boliivia ja 1828 uruguay buenos airese elanikud portenod unitaarlased soovisid pohiliselt kodanluse huvides unitaarriiki sisemaalased caudillod foderalistid eelistasid pohiliselt suurmaaomanike huvides foderatsiooni mille puhul provintsidel oleks laialdane autonoomia 1819 aastaks kujunes sellest konfliktist kodusoda 1820 solmiti rahu kuid stabiilne valitsus jai tekkimata jargnes anarhia mida raskendas soda brasiiliaga 18251828 uruguay banda oriental parast 1819 voeti vastu argentina liitriigi pohiseadus 1829 sai buenos airese provintsi kuberneriks rikas caudillo juan manuel de rosas rahva toetusel laiendas ta oma voimu uhendprovintsidele mida hakati nimetama argentina konfoderatsiooniks 1826 aastast argentina vabariik endiselt foderalismi jutlustades jai ta diktaatoriks 1852 aastani sel ajal sunniti liberaalsed poliitikud domingo sarmiento esteban echeverria eksiili minema 1833 hoivas suurbritannia argentina sisekriisi ara kasutades falklandi saared rosase ajal anti taas luba tegutseda jesuiitide ordule kuigi rosas oli foderalist tegi ta oma voimu kindlustamiseks lopu provintside separatismile samal ajal kasvas provintside uhtsus voitluses diktatuuri vastu 1837 toimus konflikt peruu ja boliiviaga ning suurbritannia ja prantsusmaaga buenos airese blokaad 18451850 1837 asutati opositsiooniline organisatsioon noorargentina asociacion de mayo rosase diktatuurile tegi lopu riigipoore mida juhtis endine entre riose provintsi kuberner kindral justo urquiza keda toetasid uruguay ja brasiilia voit rosase ule saavutati 3 veebruaril 1852 monte caserose lahingus 1853 votsid provintsid vastu vabariikliku pohiseaduse mida buenos aires ei tunnistanud urquiza sai argentina vabariigi esimeseks presidendiks buenos aires kuulutas 1854 end iseseisvaks 17 septembril 1861 saavutasid massajad pavoni lahingus kindral bartolome mitre juhtimisel voidu riigi vagede ule ning argentina president astus 5 novembril tagasi mais 1862 valis rahvuskogu presidendiks mitre nii saavutas buenos airese linn riigi ule ajutise kontrolli 1880 lahutati linn buenos airese provintsist ning sellest sai foderaaldistrikt ja pealinn jargmised presidendid olid domingo sarmiento 18681874 ja nicolas avellaneda 18741880 mende reformid soodustasid majanduse ja kultuuri arengut sellesse aega jaab verine kolmikliidu soda 18651870 milles voidukad argentina brasiilia ja uruguay sodisid paraguayga 1872 asutati esimese internatsionaali argentina sektsioon 1878 asutati trukitooliste liit mis oli esimene ametiuhing 1890 tahistati buenos aireses esimest korda esimest maid riigi uhendamisega uuenes majandus seejarel hakkas valitsus korbesojas 18791880 mida juhtis kindral julio argentino roca vallutama indiaanlastelt maid louna pool rio negrot sellega pagendati voi havitati patagoonia indiaanlased kindral roca valiti 1880 presidendiks nii voitis argentina polluharimiseks ja karjakasvatuseks palju uusi maid samal ajal soodustati immigratsiooni miljonid immigrandid kogu euroopast peamiselt itaallased voimaldasid argentina loodusvarade eriti laaneargentina pampasid paremini kasutada 18571939 randas sisse 66 miljonit inimest otsustavaks sai ka raudteede areng 19 sajandi lopus 19 sajandi lopus voeti kasutusele moodne pollumajandustehnika ja argentina integreerus maailmamajandussse saades uheks maailma tahtsamatest liha ja teravilja eksportijatest aastad 18801929 toid argentinale majandusliku tousu majandusrevolutsioonile aitasid kaasa valisinvesteeringud ja immigratsioon euroopast investeeringud tulid pohiliselt suurbritanniast ning olid suunatud raudteedesse ja sadamatesse majandus oli tugevalt orienteeritud toorainete ekspordile ja toostustoodete impordile see periood loppes ulemaailmse majanduskriisiga 1929 20 sajandi alguseks oli argentinast saanud uks lounaameerika tahtsamaid riike ta hakkas omandama domineerivat asendit ning aitas 1914 lahendada tosist lahkheli ameerika uhendriikide ja mehhiko vahel roca valitsus ja jargnevad valitsused olid oligarhilise suunitlusega nad olid suurmaaomanike tugeva moju all hoolimata kapitalismi valjakujunemisest sailis suurmaaomanike hegemoonia suurmaavaldused laienesid ja tekkis briti majanduslik ulemvoim alates 1900 aastast said populaarseks natsionalistlikud ideed orientatsiooniga pigem euroopale kui usale 1891 tekkis immigrantide arvel taienenud kodanlusele tuginev liberaalne partei radikaalne kodanikuliit union civica radical ucr saksa emigrantide olulisel osalusel asutati 1896 argentina sotsialistlik partei ametiuhinguliikumises oli juhtiv koht algul anarhistidel 1901 asutati anarhistlik ametiuhingute liit fora 1903 tekkis sotsialistliku suunitlusega ugt uldine toolisliikumine venemaa 1905 aasta revolutsiooni mojul hoogustus toolisliikumine aastatel 1905 1907 ja 1909 mainadal olid uldstreigid president luis saenz pena 19101913 ajal said mehed 1912 uldise valimisoiguse see loi tingimused liberaalide voimule tulekuks argentina poliitikas domineerisid 1916 aastani konservatiivid seejarel tulid voimule nende traditsioonilised rivaalid radikaalsest kodanikuliidust liberaalid hipolito yrigoyeni juhtimisel radikaalid panid rohku oiglastele valimistele ja demokraatlikele institutsioonidele ning avasid oma uksed laienevale keskklassile ning eliidile millel varem juurdepaas voimule oli puudunud esimese maailmasoja ajal jai argentina neutraalseks ning sai suuri kasumeid liha ja nisutarnetelt liitlasriikidele parast soda elavnes sojajargse kriisi ja oktoobrirevolutsiooni mojul toolisliikumine sotsialistidest eraldus 1918 marksistlik rahvusvaheline sotsialistlik partei partido internacional socialista 1920 aastast argentina kommunistlik partei tooliste massilised streigid suruti vagivallaga maha buenos airese verine nadal jaanuaris 1919 1929 toimus buenos aireses ladinaameerika kommunistlike parteide konverents 1918 aastal cordobast alguse saanud uliopilaste reformiliikumine levis kogu ladinaameerikas hipolito yrigoyen ja jargmine president marcelo de alvear 19221928 kehtestasid piiratud tooseadusandluse piirasid meelevaldset rendisusteemi ning viisid labi ulikoolireformi parast soda kasvasid jarsult usa investeeringud 1913 40 miljonit usa dollarit 1929 332 miljonit dollarit 1928 sai uuesti presidendiks hipolito yrigoyen rahvusvahelise kaubanduse kokkuvarisemine 1929 kutsus esile nn impordiasendusindustrialiseerimise ulemaailmse majanduskriisi moju raskendasid majanduse uhekulgne orienteeritus liha ja nisu tootmisele ning majanduslik soltuvus suurbritanniast ja usast ehitati ules toostus ja majanduslik soltumatus kasvas samal ajal kestis konflikt parempoolsete fasistlike ja vasakpoolsete radikaalsete parteide vahel kasvasid tootus ja elukallidus vaesunud inimesed hakkasid maalt linna valguma 1929 natsionaliseeriti naftamaardlad 1930 sundisid sojavaelased kindral jose uriburu juhtimisel eaka radikaalist presidendi hipolito yrigoyeni voimult lahkuma sellest sai alguse pikk sojavaeliste riigipoorete seeria 1932 sai presidendiks agustin justo tema ajal tugevnes saksamaa moju argentinas 1938 aasta presidendivalimiste lavel muutusid fasistlikud organisatsioonid uha aktiivsemaks 1936 aasta mais uhinesid parempoolsed parteid vasakpoolse rahvaliidu eeskujul parempoolseks rahvusliiduks see organisatsioon noudis avalikult diktatuuri ning toetas edukalt rahandusministrit ja tulevast presidenti roberto ortizi ent oma toetajate ootuste kiuste astus 1938 presidendiks valitud ortiz joulisi samme demokraatia tugevdamiseks 1930 aastate valitsused puudsid majanduslikke ja poliitilisi muutusi ohjeldada kasutades ka pettust ja joudu see viis lopuks juan domingo peroni voimuletulekuni poliitilist voimu taotlesid uued sotsiaalsed ja poliitilised joud sealhulgas moodne sojavagi ning kasvavast linnatoolisklassist vorsunud ametiuhinguliikumised argentina poliitika teise maailmasoja ajal provotseeris otseselt sojavae naasmise voimule argentina oli kull ametlikult neutraalne kuid varustas molemaid sodivaid pooli toiduainetega algul toetas argentina rohkem teljeriike soja lopu poole liitlasriike ameerika valisministrite konverentsil rio de janeiros 1942 kuulus argentina vahemuse hulka keeldudes katkestamast diplomaatilisi suhteid teljeriikidega president ramon castillo 19421943 korvaldati sojavaelise riigipoordega voimult riigipooret juhtis kindral arturo rawson kolonel juan peron kuulus riigipoorde juhtide hulka varsti sai temast tooministrina valitsuse juhttegelane kartes valtimatut soda saksamaaga asus peron 24 veebruaril 1944 sojavaehunta etteotsa et kukutada president pedro ramirez valitsus mis ametlikult toetas liitlasriike jatkas demokraatia jalge alla tallamist ja pakkus saksa agentidele varjupaika 26 jaanuaril katkestas argentina suhted saksamaaga 27 martsil 1945 kui liitlasriikide voit euroopas oli ilmne kuulutas argentina saksamaale ja jaapanile soja aprillis 1945 kirjutas valitsus alla chapultepeci aktile mis nagi ette ameerika riikide vastastikuse abi agressiooni korral juunis 1945 kirjutas argentina alla uro pohikirjale massilised protestid 1945 viisid vabade valimisteni 24 veebruaril 1946 juan peron tegi kampaaniat koige oigusematuma kihi descamisadode sargitute seas ta lubas maa jagamist korgemat palka ja sotsiaalkindlustuse kehtestamist juan peron voitis valimised 56 haaltega ja domineeris koos oma abikaasa maria eva peroniga keda huuti evitaks oli too ja sotsiaalminister poliitilises elus kuni 1955 aastani evita suri 1952 peroni doktriin peronism ehk justitsialism justicialismo uhendas repressioonid populismi katoliikluse reformismi neutralismi ja natsionalismi peronistlik poliitika nagi muuhulgas ette tahtsate majandusharude natsionaliseerimise esimestel aastatel oli peron vaga populaarme ta ajas agressiivselt poliitikat mille eesmargiks oli anda toolisklassile majanduslik ja poliitiline haaleoigus ning suurendas oluliselt ametiuhingutesse kuuluvate tooliste arvu 1947 kuulutas peron valja esimese viie aasta plaani mis pohines natsionaliseeritud toostusettevotete kasvul ta aitas rajada voimsat ametiuhingut uldine tookonfoderatsioon cgt eva peron aitas oma mehel voita populaarsust tooliste ja naiste seas naised said valimisoiguse 1947 ta surus martsis 1949 labi pohiseaduse muudatuse mis voimaldas talle teise ametiaja presidendina valimiskampaania ajal rakendati peronivastaste parteide suhtes suuri kitsendusi peron voitis valimised 1951 aasta novembris suure haalteenamusega ja saadikutekojas said peronistid 135 kohta 149st opositsioonilised parteid ja ajakirjandus muutusid uha kriitilisemaks sest valitsus orienteerus uha enam totalitaarsele ja repressiivsele voimule sedamooda kuidas majanduslik olukord halvenes paljud peroni poliitilised vastased vangistati ning opositsiooniline ajakirjandus keelustati 1953 solmis argentina majandus ja kaubanduslepinguid paljude riikidega sealhulgas suurbritannia noukogude liidu ja tsiiliga tanu sellele muutus valiskaubanduse bilanss esimest korda parast 1950 aastat positiivseks poliitiline surve peronile muutus seeeest uha tugevamaks ameerika uhendriigid ei tunnustanud tema reziimi argentina sojavagi ja kirik kummalegi ei meeldinud muuhulgas 1954 aasta abielulahutuse seadus poordusid tema vastu sojavaelased eduardo lonardi juhtimisel korvaldasid 1955 peroni voimult see riigipoore toi kaasa umbes 4000 inimese hukkumise peron laks eksiili algul paraguaysse ja lopuks hispaaniasse ka eksiilis jai peron masside poolt armastatuks ja sailitas oma mojuvoimu varsti jargnes lonardile pedro aramburu kes taastas 1853 aasta pohiseaduse 1956 aasta valimistel voitis haalteenamusega ricardo balbin radikaalne partei 25 valimissedeleid olid keelatud peronistliku partei uleskutset jargides tuhjaks jaetud uus parlament kinnitas taasjoustatud 1853 aasta pohiseaduse veebruaris 1958 peetud valimised toid peronistide ja kommunistide toetusel voimule arturo frondizi vasakradikaalsest parteist frondizi valitsemise lopetas 1962 sojavagi heites talle ette peronistlikke sumpaatiaid uueks presidendiks maarati senati eesistuja jose maria guido jargmistel valimistel juulis 1963 millest peronistid ja kommunistid ei tohtinud osa votta voitis arturo illia radikaalsest rahvaparteist peronistide edu regionaalsetel valimistel ja 1965 aasta jarelvalimistel ning toolisrahutused viisid uue sojavaelise riigipoordeni juunis 1966 viimane sojavaelaste poolt nimetatud president alejandro lanusse valmistas alates ametisse astumisest 1971 ette demokraatia taastamist aastatel 1972 ja 1973 oli palju proteste ja vagivalda 1950 ja 1960 aastate valitsused puudsid vahese eduga kiirendada aeglustunud majanduskasvu ning vastata sotsiaalsetele noudmistele kui sojavaelistel valitsustel 1960 aastate lopus ja 1970 aastate alguses ei onnestunud majandust elavdada ega jagu saada eskaleeruvast terrorismist montoneros oli tee peroni tagasitulekuks lahti 11 martsil 1973 toimusid argentinas uldvalimised esimest korda 10 aasta jooksul peronil kandideerida ei lastud kuid presidendiks valiti tema asendaja peronist hector campora peroni pooldajatel oli ka suur enamus kongressi molemas kojas parast eskaleeruvat terrorit vasakult ja paremalt astus campora juulis 1973 tagasi sillutades teed uuteks valimisteks peron voitis ning sai oktoobris 1973 uuesti presidendiks asepresidendiks sai tema kolmas abikaasa maria estela isabel martinez de peron sel ajal panid vasak ja paremaarmuslased nii sageli toime terroriakte et see ohustas avalikku korda valitsus andis valja rea erakorralisi dekreete seades muuhulgas sisse spetsiaalse taidesaatva voimu vagivallaga voitlemiseks see voimaldas valitsusel inimesi maaramata aja ilma suudistuseta kinni pidada 1 juulil 1974 peron suri jargmiseks presidendiks sai tema lesk isabel peron tema valitsemisaega iseloomustasid majandusprobleemid peronistide partei sisene voimuvoitlus ja kasvav terrorism 24 martsil 1976 korvaldati ta sojavaelise riigipoordega ametist voimul oli hunta mida uksteise jarel juhtisid jorge rafael videla roberto eduardo viola martsist 1981 leopoldo fortunato galtieri detsembrist 1981 ja reynaldo bignone sojavagi rakendas karme abinousid terroristide eriti montonerose ning paljude suhtes keda kahtlustati terroristidele kaasatundmises kord taastati kuid selle nimel peetud rapane soda noudis palju inimelusid ja toi kaasa elementaarsete inimoiguste rikkumise tagasihoidlikel hinnangutel kadus 19761983 ule 10 000 inimese argentina inimoiguste komisjoni andmetel on toestatud ule 2300 inimese morvamine ja 10 000 arreteerimine jaljetult kadunuks desaparecidos peetakse 20 00030 000 inimest roberto viola ja leopoldo galtieri ei suutnud argentinat raskest majanduskriisist valja viia katse argentinat mobiliseerida falklandi saarte vallutamisega suurbritannialt aprillis 1982 falklandi soda ebaonnestus seepeale sai hunta juhiks galtieri asemel reynaldo bignone tugeva avaliku surve all tuhistas hunta parteide keelustamise ning taastas jarkjargult pohilised poliitilised vabadused 30 oktoobril 1983 toimusid presidendi asepresidendi ja teiste uleriiklike provintsi ja kohalike ametiisikute valimised rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul olid valimised oiglased ja ausad suurtes volgades ja majanduslikult kurnatud argentina rahvas valis presidendiks radikaalse kodanikuliidu radikaalse partei kandidaadi raul alfonsini kes sai 52 haaltest tema 6aastane ametiaeg algas 10 detsembril 1983 aastatel 1985 ja 1987 naitas korge osalus vahevalimistel rahva jatkuvat toetust tugevale ja joulisele demokraatlikule susteemile radikaalse kodanikuliidu valitsus astus samme koige pakilisemate probleemide lahendamiseks sojavaereziimi ajal kaotsilainute saatuse valjaselgitamine tsiviilkontrolli sisseseadmine relvajoudude ule demokraatlike institutsioonide kindlustamine ent pidev hoorumine sojavaega ning suutmatus lahendada majandusprobleeme ja sailitada rahva usaldust muutis alfonsini valitsemise ebatohusaks alfonsin astus tagasi kuus kuud enne oma ametiaja loppu mais 1989 voitsid valimised peronistid eesotsas carlos menemiga menem uuendas argentina sisepoliitikat oluliselt ulatuslike struktuurireformidega vahendati riigi osa majanduses kui kongress ei joudnud menemi reformiettepanekute asjus konsensusele andis president valja presidendidekreete opositsioonilise radikaalse parteiga solmiti olivose lepe mille pohjal konstitutsioonireformiga 1994 karbiti presidendi voimu luhendati tema ametiaega kuuelt aastalt neljale ning lubati teist ametiaega see andis menemile voimaluse uuesti kandideerida ning ta voitis 14 mail 1995 valimised 50 protsendiga haaltest riigiettevotete erastamine ja riigivolgade umberstruktureerimine toid kaasa vaid luhikese hingetombeaja 1995 aasta valimistel kerkis esile vasakmoodukas liit frepaso see alternatiiv kahele traditsioonilisele parteile argentinas on eriti tugev buenos aireses kuid tal ei ole veel uleriigilist infrastruktuuri nagu peronistidel ja radikaalidel 1999 aasta presidendivalimistel pooldasid koik kolm suuremat parteid vabaturumajandust oktoobris 1999 voitis radikaalide ja frepaso liidu presidendikandidaat fernando de la rua peronistide kandidaati eduardo duhaldet de la rua astus ametisse detsembris 1999 ta jatkas eelmise valitsuse vabaturumajanduspoliitikat ning jargis imfi programmi foderaaleelarve defitsiidi kontrolli alla saamiseks riiklike kulutuste vahendamine tulude suurendamine ja provintside eelarvetulude reform de la rua reformis ka tooseadusandluse ja edendas ettevotlust et majandust stimuleerida ja tootust vahendada hoolimata sellest jai argentina majanduskasv 2000 aastal nulli lahedale ning 14 novembril 2002 jattis argentina maailmapangale maksmata 805 miljoni usa dollari suuruse makse 2001 aasta lopust on argentina sugavas deflatsioonilises majanduskriisis vahelduvate presidentidega rahulolematus olukorraga on esile kutsunud vahekindlustatud kihtide tootute ja keskklassi sagedasi demonstratsioone need algasid detsembris 2001 parast karmide saastumeetmete valjakuulutamist vaesemad elanikkonnakihid jaid nalga kriis toi kaasa valiskapitali valjavoolu mida valitsus pidurdas pangaarvete kulmutamise ja hoiuste valjavotmise piirangutega see omakorda kutsus esile keskklassi protestidemonstratsioonid osale tootajatest ei maksnud enam tootasu mistottu tekkisid toimetulekuraskused rahutustes sai surma 31 inimest rahandusminister tagandati president de la rua astus lopuks tagasi ning loovutas presidendiameti eduardo duhaldele 6 jaanuaril 2002 devalveeris uus valitsus peesot usa dollari suhtes 28 vorra 25 mail 2003 astus ametisse president nestor kirchner tema esimeste reformide seas oli diktatuuriaegsete kurjategijate immuniteedi kaotamine majandusraskused jatkusid 20 miljonit inimest elas allpool vaesuspiiri riik agas tohutu valisvola koorma all tekkis elanikkonna iseorganiseerumine piqueterode nime all nad hankisid riigist soltumatult ise toitu ning korraldasid haridust keeldudes riigi abist kirchneri valitsus astus samme valisvolast vabanemiseks saavutati kokkulepe millega volga vahendati 70 vorra ning koostati 42 aasta pikkune maksegraafik 28 oktoobril 2007 toimunud presidendivalimised voitis nestor kirchneri abikaasa cristina fernandez de kirchner kes astus ametisse 10 detsembril armeenia armeenia keeles hajastan hjstn ametlikult armeenia vabariik hajastani hanrapetuthjun hjstni hnptuthjun on merepiirita riik eesaasias musta mere ja kaspia mere vahelisel maakitsusel lounakaukaasias armeenia piirneb pohjas gruusiaga idas aserbaidzaaniga ning ainult armeenia poolt tunnustatud riigi magikarabahhi vabariigiga lounas iraaniga edelas aserbaidzaani eksklaavi nahhitsevaniga ja laanes turgiga holmates ajaloolisest armeeniast vaid idaosa 19 sajandil langes idaarmeenia sealhulgas armeenia ja magikarabahhi ala teise veneparsia soja jarel venemaa voimu alla 28 mail 1918 kuulutati valja iseseisev armeenia demokraatlik vabariik 29 novembril 1920 kehtestati noukogude voim ja moodustati armeenia nsv mis kuulus noukogude liidu koosseisu 19221936 tagakaukaasia sfnv koosseisus ning alates 5 detsembrist 1936 vaikseima pindalaga liiduvabariigina 23 septembril 1991 vottis vabariigi ulemnoukogu armeenias 21 septembril labi viidud referendumi tulemuste pohjal vastu deklaratsiooni armeenia riiklikust iseseisvusest noukogude liidu lagunemine 1991 toi kaasa armeenia iseseisvumise uks uro liige pakistan ei ole armeeniat tanini tunnustanud sest ta toetab magikarabahhi konfliktis aserbaidzaani see konflikt tekkis 1980ndatel aserbaidzaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna magikarabahhi parast 22 martsil 1992 voeti armeenia vabariik vastu urosse 25 jaanuaril 2001 euroopa noukogusse parast magikarabahhi konflikti ja noukogude liidu lagunemist tabas armeenia majandust tosine tagasilook sisemajanduse kogutoodang oli 2012 aastal 1973 miljardit usa dollarit sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 usa dollarit rahauhik on armeenia dramm 2012 aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 usa dollari eest armeenia vabariik moodustab vaikese osa ajaloolisest armeeniast mis holmab 300400 tuhat km2 turgi idaosast kaspia mereni armeenia pindala on 29 743 km2 rahvaarv on 3 027 600 1 aprill 2013 pealinn on jerevan riigikeel on armeenia keel kohanimi armeenia parineb armeenia magismaal praeguse malatya lahedal paiknenud piirkonna armi hurrikeelsest nimest aramea kuju armnaie vahendusel laks see ule vanaparsia keelde ning esineb lokatiivivormis arminiyaiy kuus korda behistuni raidkirjal 6 sajandist ekr teistel andmetel on see nimi moodustatud armeenia magismaal elanud rahva armeenide arim nimest vanakreeka keeles vottis nimi kuju seda nime mainis esmakordselt hekataios mileetoselt enne nime levikut kitsuti armeenlasi vanakreeka keeles armeenia armeeniakeelne nimi on hajkh 5 sajandi ajaloolase movses khorenatsi jargi andis selle armeenia legendaarne patriarh hajk kelle jarglase arami urartu kuninga nimest sundis omakorda nimi armeenia legendi jargi loi hajk 2492 ekr lahingus assuuria kuningat beli ning hiljem moodustas esimese armeenia riigi see aasta on vanaarmeenia ajaarvamise algusaasta teine versioon seostab seda nimetust hajasa riigiga kolmanda versiooni jargi parineb see praeguse malatya urartukeelsest nimest hati keskajal asendus armeenia kohanimejarelliide kh parsia keelest laenatud jarelliitega stan ja armeeniat hakati kutsuma hajastan armeenia paikneb eesaasia pohjaosas vaikeaasia ja lounakaukaasia piirialal pohjalaiuste 3851 ja 4116 ning idapikkuste 43 29 ja 46 37 vahel armeenia magismaa kirdeosas vaikekaukasuse lounaserval pohjast ja idast raamistavad armeeniat vaikekaukasuse ahelikud riik jaab euroopa ja aasia piiriks peetavast suurkaukasuse peaahelikust lounasse paiknedes selle kriteeriumi jargi loodusgeograafiliselt aasiasse poliitiliselt ja kultuuriliselt on ta tihedalt seotud euroopaga riigipiiri kogupikkus on 1254 km armeenia piirneb pohjas gruusiaga 164 km idas aserbaidzaaniga 566 km kagus iraaniga 35 km lounas aserbaidzaani eksklaavi nahhitsevaniga 221 km ning edelas ja laanes turgiga 268 km piir turgi ja aserbaidzaaniga on suletud gruusia ja iraaniga avatud armeenia pindala on 29 743 km2 ta on riikide seas pindalalt 138 kohal vt riikide loend pindala jargi armeenia on vaga magine umbes 90 riigi pindalast on ule 1000 m ule merepinna keskmine korgus on 1800 m ule merepinna pohja poolt ulatuvad armeeniasse vaikekaukasuse ule 3000 m korgused harud korgeim tipp on kustunud vulkaan aragats 4090 m ararati lahedal madalaim punkt 375 m paikneb araksi joe aares iraani ja aserbaidzaani piiril need kohad paiknevad teineteisest umbes 80 km kaugusel armeenia paikneb kurdmaestikus euraasia laama ja araabia laama kokkuporkekohal seetottu on ta vaga maavarinaohtlik kivimid on sageli vulkaanilised armeenia magismaal jerevanist idas paiknev sevani jarv on maailmas suuruselt teine jarv oma korgusel umbes 1900 m ule merepinna sevan on armeenia suurim jarv pindalaga 1276 km2 pikimad joed on ahhurjan araks vorotan khasahh hrazdan ja debed kuigi armeenia paikneb subtroopikas on kliima suurte korgusvahede ja pinnamoe liigestatuse tottu eri paigus vaga erinev merede lahedus on tasakaalustav kuid umbruse korgmaestikud kutsuvad esile suuri koikumisi kaukasuse korged tipud takistavad kulma ohu juurdepaasu pohjast armeenia kliima on orgudes ja madalikel tugevalt kontinentaalne suved on kuivad ja paikselised ning kestavad juunist septembri keskpaigani ohutemperatuur koigub 2236 c vahel madal ohuniiskus leevendab siiski korge temperatuuri moju ohtuti puhub magedest alla jahe tuul mis toob palavusele leevendust kevaded on luhikesed sugised seevastu pikad armeenia sugis on tuntud puude ereda ja kireva lehestiku poolest talved on suhteliselt kulmad ja ohtra lumega ohutemperatuur jaab 10 ja 5 c vahele talispordihuvilised naudivad suusatamist tsakhkadzori magedes milleni on jerevanist poole tunni tee magedes on kliima jahedam iraani piiri aares subtrooopiline ja vaga kuiv armeenia territoorium on liigirikas on palju endeeme armeenias on tuvastatud ligi 17 000 liiki selgrootuid 388 liiki vetikaid 4166 seeneliiki 2600 samblikuliiki ja 430 liiki lehtsammaltaimi armeenias on 3500 taimeliiki 500 liiki selgroogseid rohkem kui 300 linnuliiki 50 roomajaliiki 8 liiki kahepaikseid rohkem kui 20 kalaliiki ning 83 imetajaliiki teatakse 4166 seeneliigi leidub nii limakuid kui seeni hoimkondadest mastigomycotina ikkesseened kottseened kandseened ja teisseened 1900 aasta paiku oli puude ja poosastega kaetud umbes 25 armeenia pindalast aastal 1964 umbes 15 aastal 2005 veel ainult 810 araksi orus kasvavad halofuudid kuni 1400 m korgusel on vaga levinud pujud magedes kasvab palju okaspoosaid ja teisi ogadega taimi korgmaestikus on palju kserofiilseid taimi maa lounaosas sangesuris on puudepiir 2400 m korgemal sarnaneb taimkate alpide omaga armeenias kasvab ligi 120 liiki soodavaid metsamarju tarbepuid marjapoosaid viljapuid ja pahkleid kreeka pahklipuu sarapuu harilik mandlipuu ahtalehine hobepuu idapook euroopa karusmari harilik astelpihlakas haraline ploomipuu alotsa harilik granaadipuu pirnipuu ounapuu kirsskontpuu ooldmurakas vaarikad ja sostrad jpt hariliku aprikoosipuu ladinakeelne teaduslik nimetus prunus armeniaca tahendab armeenia ploomipuu aprikoos on uks armeenia sumboleid mistottu ka armeenia lipu alumine laid on aprikoosi varvi endeemsed liigid on crataegus armena galanthus artjuschenkoae tulipa sosnovskyi merendera mirzoevae gundelia aragatsi papaver roseolum scorzonera gorovanica astragalus aparanensis centaurea carolihenrici alcea grossheimii ornithogalum gabrielianae ranunculus aragazii poa greuteri allium vasilevskajae ja sambucus tigranii meditsiinilisel otstarbel kasutatavatest ravimtaimedest kasvavad armeenias harilik raudrohi harilik kalmus harilik orashein karulauk harilik altee takjas aedmadaroigas koirohi idaaarum harilik aspar astragalus microcephalus harilik kukerpuu kolmisruse harilik koeranaeris rukkilill harilik vereurmarohi harilik sigur viirpuu vorm harilik nasiniin roostepruun sormkubar echinops spherocephalus poldosi fragraria vesca hobumadar helichrysium plintocalix harilik astelpaju harilik humal lihtnaistepuna aedvaak kadakas sudamerohi urtpenimunt kollane mesikas munt haisev jooksjarohi terav kroonohakas harilik pune harilik harmal suur teeleht polygonatum adans polygonum carneum nurmenukk laukapuu pulsatilla adans tamm kibuvits harilik punavarvik rubus armeniacus poldmurakas harilik vaarikas must leeder urtpunanupp harilik seebilill senecio rhombifolius harilik voilill nommliivatee parn paiseleht korvenoges harilik palderjan vagihein viscum album roomajaid on palju sealhulgas sisalikulised darevskia armeniaca darevskia dahli darevskia portschinskii darevskia praticola darevskia raddei darevskia rostombekovi darevskia unisexualis darevskia valentini ja maolised armeenias elab ligi 23 maoliiki colubridae sugukonna liikidest oliivjas vilbasnastik erivarviline vilbasnastik harilik silenastik dolichophis schmidti armeenia eirenis kaeluseirenis vagur eirenis parsia eirenis tagakaukaasia roninastik kassmadu harilik nastik veenastik elaphe sauromates hemorrhois nummifer ja rhynchocalamus melanocephalus boalastest laaneliivaboa pimemadulastest vagelpimemadu ning sugukonnast lamprophiidae harilik sisalikumadu rastiklastest on esindatud armeenia rastik 1985 gursa vipera darevskii vipera eriwanensis vipera raddei inimese suhtes murkmadudeks loetakse peamiselt kaht madu gursat ja vipera raddeid armeenias on tuvastatud ule 300 linnuliigi paljud on paigalinnud kuid on ka randlinde imetajate arv varieerub ka tanapaeval on uusi liike ja ka liike kes on toenaoliselt valja surnud nagu voothuaan hyaena hyaena ja hupiklane sicista caucasica ohustatud liikide hulka arvatakse armeenias tagakaukaasia magilammas kreeta besoaarkits vormela peregusna saarmas felis manual ja pruunkaru kaslastest elutsevad armeenias metskass leopard ja ilves ning koerlastest hunt levinud on ka kapi janes rebane hallsuslik valgesabaokassiga metskits metssiga ja liivahiirlastest meriones vinogradovi kasitiivaliste sugukondadest on armeenias esindatud mopsninalased nahkhiirlased ja sagarninalased paljud kasitiivaliste liigid on haruldased tuvastatud on jargmised liigid barbastella barbastella barbastella leucomelas eptresicus bottae eptresicus serotinus hypsugo savii miniopterus schreibersii myotis bechsteini myotis blythi myotis emarginatus myotis hajastanicus myotis mistacinus myotis natereri myotis schaubi nyctalus leisleri nyctalus noctula pipistrellus kuhlii pipistrellus nathusii pipistrellus pipistrellus pipistrellus pygmaeus plecotus auritus plecotus austriacus rhinolophus blasii rhinolophus euryale rhinolophus ferrumequinum rhinolophus hipposideros rhinolophus mehelyi tadarida teniotis vespertilio murinus vastupidiselt madudele kes elavad inimasustustele vaga lahedal kohtab imetajaid vaga harva armeenia selgrootuid on vahe uuritud naiteks amblikulisi on seni kindlaks tehtud vaid 150 liiki amblikulaadsete seas on ka skorpionid toestatud maavarade seas on tahtsaimad mitmesugused vase oksiidid millega kaivad kaasas ka molubdeen raud ja kuld ning uraan mitmesugused poolmetallid vaariskivid tuff basalt ja marmor leidub ka mineraalvett armeenia on presidentaalne esindusdemokraatlik unitaarne vabariik armeenia konstitutsiooni jargi on president valitsusjuht ta valitakse 5 aastaks ning voib olla ametis kuni 2 ametiaega jarjest taidesaatvat voimu teostab valitsus seadusandlik voim jaguneb valitsuse ja uhekojalise parlamendi rahvuskogu vahel rahvuskogu azgajin zoghov on 131liikmeline liikmed valitakse neljaks aastaks kohtususteem on kolmeastmeline esmane teisene ja apellatsioonikohus president juhib justiitsnoukogu tood pohiseaduslikkuse jarelevalvega tegeleb konstitutsioonikohus mille liikmed maaratakse eluajaks president on aprillist 2008 aastast serz sargsjan veebruaris 2013 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi rahvuskogu kontrollib nelja partei koalitsioon millesse kuuluvad konservatiivne armeenia vabariiklik partei oitsva armeenia partei seaduslikkuse partei ja armeenia revolutsiooniline liit suurim opositsioonipartei on raffi hovhannisjani parandipartei mis toetab armeenia tulevast liikmestaatust euroopa liidus ja natos 25 mail 2003 toimunud valimiste tulemusena moodustasid parlamendi koosseisu 6 parteid armeenia valitsuse eesmark on ehitada ules laanelik parlamentaarne demokraatia alates 18 eluaastast on koigil haaleoigus halduslikult jaguneb armeenia 10 maakonnaks marz ja uheks keskalluvusega linnaks khaghakh maakonnad jagunevad omakorda rajoonideks srdzan ja nendega vordsustatud linnadeks maakonnad keskalluvusega linn armeenia riikliku statistikaameti andmetel oli rahvaarv 1 jaanuari 2013 seisuga 3 026 900 armeenia on elanike arvult maailma riikide seas 135 kohal vt riikide loend rahvaarvu jargi 2006 aastal oli elanikke eesti entsuklopeedia andmeil 2 967 000 2011 aasta armeenia rahvaloenduse 12 oktoober esialgsetel andmetel oli armeenias 3 018 854 alalist elanikku kaasa arvatud ajutiselt mitte ule aasta ara olijad ning 2 871 771 kohal viibivat elanikku 1 jaanuari 2013 seisuga oli armeenias linnaelanikke 1 917 500 ja maaelanikke 1 109 400 rahvastiku enamiku moodustavad armeenlased 979 rahvastikust kurde on 13 venelasi 05 kreeklasi ja muid rahvusi kokku 03 2001 aasta seisuga 2007 aastal ilmunud eesti entsuklopeedia andmeil on armeenlasi 96 armeenia kurdidest suur osa on jeziidid nad konelevad uht kurdi keele kurmandzi murde haru mida ise peavad enamasti siiski iseseisvaks jeziidi keeleks valdav usund on kristlus 947 rahvastikust loetakse kuuluvaks armeenia apostlikku kirikusse 4 elanikest on muud kristlased armeenia venelased ja kreeklased on oigeusklikud 13 elanikest on jeziidid parast magikarabahhi konflikti ja noukogude liidu lagunemist tabas armeenia majandust tosine tagasilook sisemajanduse kogutoodang kahanes ligi 60 vorra majanduskasvu naitaja oli 2000 aastate keskpaigas kahekohaline ajakirja forbes andmeil oli armeenias 2011 aastal maailma halvemuselt teine majandus armeenia majandus kahanes 2009 aastal 15 kuna valisarmeenlaste rahastatud ehitusbuum haihtus koos ulemaailmse majanduslangusega jargnevate aastate kasvuennustused on kesised see merepiirita endine noukogude vabariik mis soltub oma energiavarustuses pea taielikult venemaast ja iraanist puuab pidada sammu ulejaanud maailmaga skp inimese kohta on armeenias 3000 usa dollarit ehk vahem kui kolmandik naaberriigi turgi omast ja inflatsioon 7 koigele lisaks piiras venemaa teemandivarusid luues valusalt armeenia kunagi oitsenud teemanditootlemistoostust sisemajanduse kogutoodang oli 2012 aastal 1973 miljardit usa dollarit sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 usa dollarit armeenia majandusele on halvasti mojunud suletud piir turgi ja aserbaidzaaniga suurem osa kaubavahetusest kaib gruusia kaudu majandus soltub tugevalt valisarmeenlaste saadetavast abist enamik energiatootmisest soltub venemaalt imporditud kutustest maagaas ja tuumakutus armeenia ainus tuumajaam on 1980 aastal tood alustanud metsamori tuumaelektrijaam mis asub jerevanist 30 kilomeetri kaugusel seismiliselt aktiivses piirkonnas ja toodab umbes 40 riigis tarbitavast elektrienergiast 2017 aastaks loodetakse see asendada uue jaamaga oluline osakaal on ka hudroenergeetikal rahauhik on armeenia dramm 2012 aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 usa dollari eest armeenia suurim ulikool on jerevani riiklik ulikool urgasustuse jalgi on leitud mitmes armeenia magismaa piirkonnas arznist nurnusist ja mujalt on leitud peatuspaiku kivist tooriistadega hrazdani joe kuristikust lusakertist ja mujalt on leitud koobaseluasemeid koige vanemad leitud kivist tooriistad on 800 000 aastat vanad on leitud neoliitikumi aegsete inimeste peatuspaiku magedest on leitud arvukalt jahistseenidega kaljujooniseid esimesed maaharijate ja karjakasvatajate asulad armeenia alal ilmusid ararati joeorgu siraki maakonna alale areni koopast areni1 leiti septembris 2008 koige vanem teadaolev nahast king areni1 king see on ule 5500 aasta vanune leid dateeritakse eneoliitikumi 36003500 ekr see on pehme teravate otstega nahkking tsarohh see on vanim jalatsileid euroopas ja aasias asjatundjate arvates kanti armeenia asulates praktiliselt samasuguseid jalatseid samuti leiti sealt seelik ja veinitookoda areni1 veinitookoda jerevani alalt sengavithist leiti pronksiaja alguse asula mis parineb 53 aastatuhandest ekr koikjal kus looduslikud tingimused olid kulviks ja karjatamiseks soodsad paiknesid sugukondade voi suurperede asulad magipiirkondades valiti selliste asulate jaoks korgendikud tasandikul kasvas kunstlik kungas tasapisi mitme sajandi jooksul mil samas kohas oli asula need asulad koosnesid lounapiirkondades kivivundamendile toortellistest ehitatud majadest tuupiline elamu oli ummarguse pohiplaaniga hoone labimooduga 57 m posti tugikiviga keskel nahtavasti toetas post lage arheoloogiliste valjakaevamiste andmed kinnitavad et armeenia magismaal tunti juba iidsel ajal paljusid kasitoid juba 54 aastatuhandel ekr osati sulatada vaske ning 2 aastatuhandel ekr rauda armeenia mutoloogia seostab armeenia ja armeenlaste paritolu kangelase hajkiga kelle nimega seostatakse armeenlaste endanimetust 5 sajandi armeenia ajaloolane movses horenatshi jutustab uksikasjalikult arami vagitegudest armeenlaste armeenide ja armeenia nime seostatakse aramiga urartu kuningriik sai alguse vani jarve aarest et kaitsta oma riiki assuuria eest solmis kuningas arzaskuni kuningas arama umbes 850 ekr liidu aramea linnriigi bit agusiga aastal 848 ekr leidis aset kaks salmanassar iii rasket runnakut arzaskuni vastu mille kaigus havitati ka umberkaudsed asulad ja arama pogenes magedesse aastatel 844832 ekr vottis salmanassar iii ette veel sojakaike nairi vastu sarduri i ajal rajati umbes 832 ekr nairisse vani jarve aarde kuninga ja pealinn tuspa praeguse vani lahedal tema jarglased laiendasid riiki ja viisid selle oitsengule rajati palju uusi kindlustusi toenaoliselt vallutatud alade kindlustamiseks menua valitsemise ajal umbes 810785 ekr arenesid kasitoo ja pollumajandus rajati ladusid ja viljaaitu samuti rajas ta 70 km pikkuse kanali guzelsu orust tuspasse et linna mageveega varustada vani jarv on soolane tanapaeval seostatakse seda kanalit ekslikult legendaarse kuninganna semiramisega sarduri ii ajal umbes 765733 ekr joudis urartu territoorium maksimumini puudes murda assuuria ulemvoimu pingutas ta ule ja sai assuurlastelt havitavalt luua rusa i umbes 733714 ekr ajal sai urartu hinge tommata assuuria kuningas sargon ii 721704 ekr havitas aastal 714 ekr musasir rusa i sooritas vaidetavalt enesetapu tema jarglased puudsid riiki uuesti kindlustada kuni aastani 609 ekr jai urartu edasi parast assuuria loppu jargnes uus tous parsia kuningas kyros ii kohustas urartut jalle andameid maksma suurarmeeniasse ulatus mitme suurriigi voim nende seas olid hetiidi impeerium mitanni ja hayasaazzi 15001200 ekr armeenia magismaal asusid 129 sajandil ekr nairi ja 1000600 ekr urartu riik tanapaeva armeenia pealinna jerevani rajas 782 ekr kuningas argisti i 600 aasta paiku loi orontiidide armeenia keeles ervanduni dunastia armeenia kuningriigi armeenia nimi esineb esimest korda urartu sunonuumina behistuni raidkirjal umbes aastast 520 ekr suurimate antiikajaloolaste ja geograafide kaartidel on armeenia tahistatud korvuti parsia suuria ja teiste antiikaja riikidega ptolemaoise kaardil on armen meediast vasakul ja mesopotaamiast ulalpool ka herodotose kaardilt voib leida armeenia kuid veidi rohkem lounas kui ptolemaiosel parast aleksander suure surma aastal 323 ekr muutus armeenia suursuuria seleukiidide riigi vasalliks kui viimased said luua roomlastelt magnesi lahingus 190 ekr tekkis korraga kolm armeenia riiki vaikearmeenia eufrati joe laanekaldal sophena sama joe idapoolsel kaldal ja suurarmeenia keskusega ararati tasandikul parast aleksander suure impeeriumi lagunemist tekkisid armeenlaste kuningriigid ajrarati riik armeenia satraapia ja tsophkhi riik sophene riik hiljem vallutas seleukiidide riik need riigid parast seleukiidide riigi purustamist rooma vabariigi poolt 2 sajandil ekr tekkis kolm armeenia riiki suurarmeenia vaikearmeenia ja sophene tigran ii ajal 9555 ekr muutus suurarmeenia vagevaks riigiks mis laius palestiinast kaspia mereni ent parast seda kui tigrani ai ja liitlane pontose kuningas mithridates vi sai 66 ekr rooma vaejuhilt pompeiuselt luua ei suutnud liitlasteta jaanud tigran kahel rindel voidelda ning kaotas roomapartia liidule ja jai ilma koigist vallutatud aladest peale paris suurarmeenia ning osast partialt vallutatud maadest hiljem muutus suurarmeenia partia ja rooma riigi vaheliseks puhverriigiks ja veel hiljem 34 sajandil pkr rooma ja sassaniidide iraani vaheliseks puhverriigiks artasesiidide dunastia valitsemisajal laiendas suurarmeenia oma territooriumi vahetult kuni kaspia mereni armeenia kuningriigi oitseaeg oli tigran ii suure valitsusajal 9566 ekr mil see oli piirkonna uks voimsamaid kuningriike alistades sophena ning kasutades ara pikka soda rooma ja partia vahel sellal ulatus armeenia voim vaikekaukasusest palestiina piirini jargnenud sajandeil kuulus armeenia peamiselt parsiale ajaloos vaheldusid armeenia iseseisvusajad autonoomiaga suurriikide voimu all armeenia strateegilise asendi tottu kahe kontinendi piiril tungisid sinna paljud rahvad nende seas assuurlased kreeklased roomlased butsantslased araablased mongolid parslased ajalooliselt valitses armeenias masdaistlik zoroastrism erinevalt parsia zurvanistlikust sassaniidide riigist mille kultuse keskmes oli mihr avesta mithra kristlus joudis maale vahemalt 40 pkr kuningas tiridates iii 238314 kuulutas kristluse 301 aastal riigiusuks sellega sai armeeniast maailma esimene ametlikult kristlik riik 10 aastat enne kristlusele sallivuse kehtestamist roomas galeriuse ajal ning 36 aastat enne constantinus suure ristimist aastal 387 jagasid rooma ja parsia omavahel suurarmeenia parast armeenia kuningriigi langemist 428 aastal liideti enamik armeeniast sassaniidide riigiga parast armeenia ulestousu 451 aastal jaeti kristlikele armeenlastele usuvabadus ja armeeniale autonoomia 640 aastal tungisid maale araablased kes muutsid selle vasalliriigiks kus valitsesid araablastest asevalitsejad seoses araabia kalifaadi norgenemisega tekkis armeenias mitu kuningriiki 911 sajandil neist koige voimsam oli bagratiidide riik mille pealinn oli ani 8841045 ajapikku bagratiidide riik lohenes sellest loid lahku mitu riiki mis siiski tunnistasid bagrationi dunastia ulevoimu uks selline kuningriik asus ararati mae laanekuljel keskusega karsas 9621064 ja teine armeenia pohjaosas keskusega loris 9821090 samal ajal tekkis ka vaspurakani kuningriik vani jarve orus sjunikhid aga asutasid kuningriigi tanapaevases sjunikhi maakonnas sevani jarvest louna pool 9701166 1045 aastal vallutas bagratiidide armeenia butsants kes alistas peatselt teisedki armeenia riigid butsantsi keisrite voim jai siiski luhikeseks kuna juba 1071 aastal tungisid armeeniasse seldzukid kes manzikerti lahingu jarel rajasid seldzuki suurriigi turklaste voimu alt pogenes tarsusesse kiliikias hulk armeenlasi nende eesotsas oli roupen kelle sugulane oli tapetud ani kuningas gagik ii pogenikele andis varju butsantsi kuberner ajapikku tekkis kiliikias uus armeenia riik see oli ristisodijate tugev toetaja ning nagi end kristluse kantsina idas kiliikia armeenia pusis 1375 aastani mil selle alistasid egiptuse mamelukid 1230 aastail vallutasid armeenia mongolid neile jargnesid teised keskaasia hoimud 14 sajandil vallutasid ja ruustasid armeenia tamerlani timuri hordid 16 sajandil jagasid armeenia omavahel ottomani impeerium ja safaviidide parsia kui turgi voimu all anti armeenlastele ulatuslik autonoomia ning nad elasid suhteliselt rahumeelselt oma enklaavides siis abbas i suur rakendas 1604 aastast oma riigi loodepiiril poletatud maa taktikat mis viis paljude armeenlaste kuuditamiseni kodumaalt veneparsia soja lopetanud gulistani rahulepingu jargi uhendas venemaa endaga 1813 aastal karabahhia alad aga turkmeenia lepingu alusel 1828 aastal jerevani ja nahhitsevani khaaniriigid veneturgi soja tulemusena 18771878 vallutas venemaa turgi voimu all olnud armeenia alad kristlastena olid armeenlased ottomani riigis diskrimineeritud kui nad hakkasid taotlema senisest suuremaid oigusi korraldas sultan abdulhamid ii 18941896 vastuseks armeenlaste vastased pogrommid eri allikate andmeil hukkus neis 80 000300 000 inimest veresauna tottu palvis valitseja valismaal huudnimed verine sultan ja punane sultan parast noorturklaste revolutsiooni lootsid armeenlased olukorra paranemist ent kuna vene armees oli hulgaliselt armeenia vabatahtlikke suhtus ka uus valitsus neisse umbusuga kui esimene maailmasoda oli alanud asusid turklased peagi lahendama nn armeenia kusimust pagendades armeenlased vaikeaasiast 24 aprillil 1915 arreteeriti armeenia intellektuaalid armeenlastest sodurid kes olid teeninud turgi sojavaes kutsuti sojavakke tagasi ja lasti maha naised lapsed ja vanurid pagendati suuria korbesse 19151917 toimunud armeenia genotsiidis hukkus 600 0001 000 000 inimest paljud armeenlastest kes jaid ellu tanu turklaste ja kurdide abile pogenesid venemaa armeenia aladele voi teistesse lahisida maadesse armeenia kuulutati avalikult iseseisvaks armeenia demokraatlikuks vabariigiks 28 mail 1918 septembris 1920 alustas turgi sojategevust armeenia vastu ja vallutas armeenia territooriumist laanepoolse kaks kolmandikku novembris tungisid idapoolsesse armeeniasse aga punaarmee vaeosad ja 29 novembril 1920 kuulutati avalikult valja armeenia noukogude sotsialistlik vabariik armeenia nsv solmis 2 martsil 1922 aserbaidzaani nsv ja gruusia nsvga lepingu mille kohaselt loodi tagakaukaasia sotsialistlike noukogude vabariikide foderatiivne liit millest moodustati omakorda tagakaukaasia sotsialistlik foderaalne noukogude vabariik 13 detsembril 1922 seejuures sailitas iga moodustis oma vormilise iseseisvuse foderatsioon arvati nsv liidu koosseisu 30 detsembril stalini valitsusajal oli riigis kehtestatud diktatuur millega kaasnes pollumajanduse kollektiviseerimine industrialiseerimine suunaga rasketoostusele ja sojatoostusele urbaniseerumine religiooni tagakiusamine ja parteilise liini ametlik kehtestamine koigis eluvaldkondades aastal 1936 deporteeriti keskaasiasse umbes 25 000 armeenlast kes voitlesid kollektiviseerimispoliitika vastu stalinistlike puhastustoode kaigus hukkusid armeenia kompartei esimene sekretar agasi handzjan katoolikos horen muradbekjan rida valitsuse ministreid silmapaistvad armeenia kirjanikud ja poeedid jeghise tsarents axel bakunts ja teised aastal 1936 likvideeriti tagakaukaasia sfnv aga selle koosseisu kuulunud armeenia nsv gruusia nsv ja aserbaidzaani nsv kuulutati eraldi liiduvabariikideks nsv liidu koosseisus soja loppedes pani stalin katoolikosele ette kutsuda valismaal elavaid armeenlasi tulema noukogude armeeniasse vottes arvesse et armeenia diasporaas on palju raha ja kvalifitseeritud spetsialiste aastatel 19451948 poordus idaarmeeniasse tagasi umbes 150 000 armeenlast enamik neist lahisida riikidest selle tulemusena paljud neist represseeriti juulis 1949 kuuditati osa armeenia intelligentsi koos peredega keskaasia maadesse kus enamik neist hukkus 1990 aasta mais toimusid armeenia ulemnoukogu un valimised mille koosseisu said nii kommunistid kui ka opositsiooni esindajad armeenia uldrahvusliku liikumise aurl liikmed augustis valiti ulemnoukogu esimeheks aurli esimees levon terpetrosjan 23 augustil 1990 voeti ulemnoukogu esimesel istungil vastu armeenia iseseisvusdeklaratsioon mille alusel likvideeriti armeenia nsv ja moodustati iseseisev armeenia vabariik aastatel 19911994 toimus armeenia ja aserbaidzaani vahel soda noukogude ajal aserbaidzaani nsvle kuulunud magikarabahhi autonoomse oblasti alade parast soja loppedes solmiti laaneriikide ja venemaa vahendatud rahulepe mille kohaselt pidid armeenia vaed magikarabahhist taanduma ja endisest autonoomsest oblastist saama taas autonoomne uksus aserbaidzaani piires selle asemel kuulutati valja magikarabahhi vabariik mida 2016 aastaks pole tunnustanud isegi mitte armeenia kellest tunnustamata riik suuresti soltub aserbaidzaani ja magikarabahhi piiridel on aastate valtel jatkunud madala intensiivsusega kokkuporked 2016 aastal puhkes magikarabahhi piiril aserbaidzaani ja armeenia vahel taas intensiivne konflikt mis noudis kumneid inimelusid armeenia kultuuri ja identiteedi tahtis osa on armeenia kiri mille loi mesrop mastotsh umbes 4 sajandil pkr kultuuris on olulised ka vanaarmeenia panteon ja vanaarmeenia kalender aruba on saar ja maa kariibi meres koige laanepoolsem tuulealustest saartest venezuelale kuuluvast paraguana poolsaarest pohjas ta moodustab hollandi curacao ja sintmaarteni korval uhe madalmaade kuningriiki kuuluvatest maadest aruba on uks niinimetatud abc saartest aruba bonaire ja curacao ning on neist koige laanepoolsem ja koige vaiksem saare pindala on 180 km2 maksimaalne pikkus on 30 km ja maksimaalne laius on 9 km rahvaarv on 2010 aasta rahvaloenduse seisuga umbes 101 484 rahvastiku tihedus on 567 inkm2 aruba pealinn on oranjestad saar on valdavalt tasane korgeim magi on jamamota 188 m laane pool on liivarannad ida pool on kohati kaljurand mille kaljudele tuul ja vesi on andnud veidra kuju saar on vaga kuiv ta asub valjaspool orkaanide voondit aasta labi paistab paike ja puhuvad jahutavad passaadid aruuba asub valjaspool orkaanide liikumispiirkonda kariibi mere saartele iseloomulikku troopikataimestikku on seal vahe maastikku ilmestavad lopsakad kaktused aaloed ja puud caesalpinia coriaria arikoki rahvuspark voimaldab heita pilgu saare taimestikku 1 jaanuaril 1986 eraldus aruba ulejaanud hollandi antiilidest ja ta sai maa staatuse status aparte madalmaade kuningriigi koosseisus riigipea on hollandi monarh kes maarab ennast esindama kuberneri kuberneri ametiaeg on 6 aastat kuberner seisab hea kuningriigi uldiste huvide eest ja valvab et aruba seadusandlikud ja valitsusorganid ei teeks otsuseid mis voivad kuningriigi uhtsust kahjustada voi on vastuolus madalmaade kuningriigi statuudi satetega voi rahvusvahelise oigusega taidesaatvat voimu teostab kuberner koos ministrite noukoguga kuberneri aitab noukogu raad van advies mis koosneb vahemalt 5 tema poolt nimetatud liikmest ning annab nou koikide aruba normatiivaktide ja kuningriigi seaduste asjus kuberner nimetab ministrid tegelik poliitiline voim on parlamendil ja ministrite noukogul ehk aruba kabinetil aruba parlament koosneb uhest kojast staatidest millel on 21 liiget kelle valib rahvas 4 aastaks taitesaatev voim on ministrite noukogul mida juhib peaminister ministerpresident valitsus koosneb kubernerist ja ministrite noukogust valitsuse residents on oranjestad rahvaesindusel on eelnoude parandamise ning aruparimise oigus ning ka seadusandliku algatuse oigus ta peab maaeelarve heaks kiitma 2015 aasta seisuga on riigipea kuningas willemalexander kuberner fredis refunjol ja peaminister mike eman eelmine peaminister oli nelson oduber rahva valimisliikumine 1994 aasta valimistel sai aruba rahvaparteikristlik demokraatia 10 kohta rahva valimisliikumine 9 kohta ja aruba liberaalne organisatsioon 2 kohta parast lohet valitseva aruba rahvapartei ja aruba liberaalse organisatsiooni koalitsioonis toimusid detsembris 1997 ennetahtaegsed valimised tahtaeg oli juuli 1998 haaled jagunesid vordselt rahva valimisliikumise rahvapartei ja liberaalse organisatsiooni vahel kui labiraakimised valimisliikumise ja rahvapartei uhendamiseks nurjusid moodustati uus koalitsioon rahvapartei ja liberaalse organisatsiooni vahel nii et rahva valimisliikumine jai opositsiooni septembris 2001 saavutas rahva valimisliikumine otsustava voidu saades 21 kohast 12 ja moodustades aruba esimese uheparteivalitsuse et enamus on napp jattis partei lahti voimaluse moodustada tulevikus koalitsioon parlamendivalimistel 23 septembril 2005 sai valitsev partei rahva valimisliikumine mep uuesti absoluutse enamuse 11 kohaga 21st aruba pealinn ja valitsuse residents on oranjestad ametlikud keeled on hollandi keel ja 2004 aastast papiamento keel 18 marts on aruba rahvuspuha lipu ja humnipaev 18 martsil 1948 algatati petitsiooniga liikumine aruba iseseisvuse poole seda paeva tahistati esimest korda 1976 siis voeti ka esimest korda kasutusele humn aruba dushi tera ja lipp aruba lipp voeti kasutusele 18 martsil 1976 see on helesinine kangas millel on kaks horisontaalset kollast kitsast triipu ja vardapoolses ulanurgas on neljaharuline punane taht valge aarisega lipu proportsioonid on 23 aruba humn on aruba dushi tera maa deviis on one happy island uks onnelik saar tippdomeen on aw iso 31663 kood on abw roki maakood on aru telefoni maakood on 297 rahvaarv on 2010 aasta seisuga umbes 100 000 mis annab rahvastiku tiheduseks 567 inkm2 2003 aasta andmetel oli rahvaarv 70 000 peale oranjestadi on tahtsamad asulad barcadera druif noord sabaneta santa cruz ja sint nicolaas suur osa elanikke on lounaameerika voi indiaani paritolu on inimesi euroopast kaugidast ja teistelt kariibi mere saartelt katoliiklasi on 82 protestante 8 laialt koneldakse papiamento keelt mis on alates 2004 aastast hollandi keele korval ametlik keel papiamento on portugali keele pohjal tekkinud kreoolkeel aruba on suhteliselt joukas maa tootus on madal ja sissetulek uhe elaniku kohta on peaaegu koige korgem kariibi mere saartel pollumajandus ei mangi arubal suurt rolli sest paikselise kliima korgete troopiliste temperatuuride ja vahese vihma tottu on muld halb alates 1825 aastast kuni umbes 1915 aastani oli aruba suurim majandusharu kulla otsimine praegune suuruselt teine linn sint nicolaas sai nii suureks just kullapalaviku ajal kuni 1980ndate keskpaigani oli aruba tahtsaim majandusharu naftatootlemine sel ajal naftatootlemistehas suleti praegu piirdub toostus peamiselt tubaka ja jookide tootmisega parast naftatootlemise lopetamist on saare majanduses kesksel kohal turism et saar on orkaanide eest kaitstud ja seal valitseb ideaalne troopikakliima on aruba turistide seas hinnatud aastas kaib arubal umbes 600 000 turisti sealhulgas vaga palju ameeriklasi turism on suunatud peamiselt mererandadele pealinnast laane pool head tingimused on seal ka surfamiseks tuntud vaatamisvaarsus on natural bridge pikim looduslik sild kariibi mere saartel 2 septembril 2005 varises see sisse pohjuseks merevee ja tuule pikaajaline erodeeriv toime sissevarisenud silla korval on veel sailinud vaiksem looduslik sild arubal on palju offshorepanku ja andmetootlusfirmasid oecd peab arubat maksuparadiisks sest aruba rahandusstruktuurid voimaldavad ulatuslikku maksudest korvalehoidmist ja rahapesu valitsus on astunud samme sellest staatusest vabanemiseks tahtsaimad kaubanduspartnerid on holland usa colombia ja venezuela holland annab arubale igal aastal arenguabi seda kasutatakse oiguslikus jarelevalves hariduses halduse arendamises tervishoius ja investeeringuteks majanduse arendamisse aruba rahauhik on aruba floriin awg selle kurss on seotud usa dollariga sageli voetakse arubal vastu ka usa dollareid saare algasukad olid aravakkide hulka kuuluvad caquetios koige varasemate teadaolevate indiaani asulate jaanused parinevad umbes aastast 1000 aruba avastasid ja asustasid 1499 hispaanlased esimeseks eurooplaseks kes saarele joudis peetakse hispaania maadeavastajat alonso de ojedat aastal 1636 omandasid saare hollandlased aastal 1805 napoleoni sodade ajal hoivasid saare ajutiselt inglased aastal 1816 laks ta hollandi voimu alla tagasi rahvusvaheline majanduslik huvi aruba vastu tekkis 19 sajandil kullapalaviku tottu aastal 1924 avati naftatootlemistehas mis toi kaasa majandusliku oitsengu 20 sajand viimastel kumnenditel aitas saare arengule kaasa turismibuum aastal 1986 eraldus aruba ametlikult hollandi antillidest ning sai maaks madalmaade kuningriigi koosseisus lepiti kokku et aruba iseseisvub parast rahvahaaletust 1996 saare iseseisvuspuudlused kulmutati aastal 1990 aruba palvel sest saare majanduslik olukord halvenes austraalia austraalia uhendus on foderatiivne riik austraalia mandril tasmaania saarel ja nende lahisaartel austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lounapoolkeral uusmeremaast loodes ja indoneesiast lounas riigile kuuluvad india ookeanis ashmore ja cartier joulusaar ja kookossaared vaikses ookeanis norfolk ja korallimere saared ning heard ja mcdonald antarktikas austraalia on kauglouna riik austraalia rannajoone pikkus on 34 218 kilomeetrit riigi madalaim punkt on eyrei jarv mis asub 15 m merepinnast madalamal austraalia mandri korgeim magi on kosciuszko 2228 m uuslounawalesi lounapiiril ja austraalia riigi korgeim magi on vulkaan mawson peak big beni massiivis 2745 m heardi saarel tinglikult kuulub austraaliale ka veelgi korgem mount mcclintock 3492 m antarktika austraalia sektoris austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud enamik jarvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas kus nende pindala soltub sademete hulgast austraalia pikim jogi on murray darlingi lisajoega suurem osa austraaliast asub troopikavootmes lahisekvatoriaalne kliima valitseb queenslandi pohjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb laaneaustraalia ja pohjaterritooriumi pohjaosas ning queenslandi loodeosas lahistroopilisse kliimavootemesse jaavad lounaaustraalia lounaosa laaneaustraalia edelaosa ja uuslounawales parasvootmeline kliima valitseb victoria lounaosas ja tasmaanias sisemaal ning laane ja lounaosas on vaga kuiv maa pohjaosas arnhemi maa ja cape yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav suvemussoonide ajal ka niiske moodukas kliima valitseb ainult ida ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas perthi umbruses austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserannet umbes 91 rahvastikust on euroopa 6 aasia paritolu ning 22 on parismaalased 85 valgetest on briti voi iiri paritolu palju sisserandajaid on ka endistest jugoslaavia maadest naiteks horvaatiast 800 000 kreekast 600 000 itaaliast 600 000 ja poolast 200 000 enim raagitud keel on austraalia inglise keel mida raagib umbes 79 elanikest veel raagitakse hiina dialekte ja itaalia keelt 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli 246 austraalia elanikest sundinud valismaal ja 431l elanikest oli vahemalt uks vanematest sundinud valismaal esimesed asukad protoaustraallased tulid austraaliasse hiljemalt kaguaasiast mida austraaliast lahutab saarterohke vain vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu pihukirveid koovitsaid ja teravikke eriti ida ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi viii aastatuhandeni enne meie ajaarvamist arenes kivitootlemine valmistati korraparase kujuga odaotsi nuge ja talbu kasutati heitepuud ja bumerangi iii aastatuhandel enne meie ajaarvamist voeti kasutusele lihvitud kivikirved luust ongekonksud ja ahingud paljudes kohtades on leitud koopa ja kaljujooniseid kuttimisest korilusest ja kalastamisest elatuvate tommunahaliste aborigeenide kultuur pusis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni siiski olid nende hoimudel vaga hasti valja kujunenud tavad ja kombed moned aborigeenid elavad tanaseni austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja jargivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu 1611 aastal randusid esimesed hollandi meremehed austraalia pohjarannikul ning viisid koju tagasi teate et maa on kasutu ja elamiskolbmatu kuna austraalia laanerannik on kaetud peamiselt suurte korbetega ja pohjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu esimene inglane kes austraaliasse joudis oli william dampier kuid james cooki uurimisretked lounarannikule 1770 aastal olid tunduvalt suurema tahtsusega cook leidis seal monusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega teda hammastasid erivarviliste oitega poosad ning suured kummipuud ja rohtpuud mille oied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku jargi botany bayks varsti parast seda 1788 aastal saabus botany baysse 700 sunnitoole moistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tanapaeva sydney kohal rajati esimesed asulad 1811 aastal trukiti pariisis esimene taielik austraalia kaart mille oli koostanud louis de freycinet 17791842 prantsuse meremees ja maadeavastaja britid olid huvitatud austraalia koloniseerimisest pohjaameerika kolooniate kaotamise tottu umbes 20 kolonistidest olid naised ja uks kolmandik iirlased peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada uue uhiskonda loomine sellise inimruhma alusel oli keeruline 1852 aastal lopetati sunnitooliste saatmine austraaliasse kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000 arenguhupe austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega bay hurstis 1851 aastal paljud kullaotsijad rajasid endale austraaliasse uue kodu ajavahemikul 18291859 sai neli kolooniat austraalia osariikideks see toi kaasa kiire lamba ja karjakasvatuse kasvu ning kaevandustoostuse ja transpordi arengu koikide osariikide uhendamise ideele tuli earl grey juba 1847 aastal briti parlament tunnustas austraalia uhendust ja austraalia iseseisvus 1 jaanuaril 1901 kuna sydney ega melbourne polnud uhenduse pealinnana vastuvoetavad asutati 1911 aastal canberra mis on tanapaevani austraalia pealinn austraalia on konstitutsiooniline monarhia mille riigipea on elizabeth ii tema tiitel austraalia kuningannana ei ole seotud tema rolliga teiste briti rahvaste uhenduse maade valitsemisel kuninganna resideerib suurbritannias ning kohapeal esindavad teda foderaalsel tasandil austraalia kindralkuberner ja osariikides kubernerid austraalia pohiseaduse kohaselt kuulub korgeim taitevvoim kuningannale kuid seda teostab kindralkuberner kel on muuhulgas oigus valitsus laiali saata nagu tehti nt 1975 aasta pohiseaduskriisi ajal foderaalvalitsus jaguneb kolmeks haruks parlamendi ulemkojas ehk senatis on 76 senaatorit 12 igast osariigist ja 2 kummaltki mandriosa territooriumilt austraalia pealinna ala ja pohjaterritoorium alamkojas ehk esindajatekojas on 150 liiget kes valitakse uhemandaadilistes valimisringkondades igast osariigist on vahemalt 5 saadikut valitsuse moodustab partei kellel on esindajatekoja enamuse toetus partei juhist saab peaminister kui ukski partei ei saavuta enamuse toetust maarab peaministri kindralkuberner nii foderaaltasandil kui ka osariikides moodustab valitsuse tavaliselt uks kahest ruhmast austraalia toopartei leiboristid australian labor party voi koalitsioon coalition kuhu kuuluvad austraalia liberaalne partei liberal party of australia ja selle vaiksem liitlane austraalia rahvuspartei national party of australia austraalia parlamentidesse on joudnud ka vaiksemad parteid ja soltumatud kandidaadid enamasti kull ulemkodadesse austraalia poliitikas peetakse koalitsiooni paremtsentristlikuks ja tooparteid vasaktsentristlikuks queensland laaneaustraalia ja pohjaterritoorium on suhteliselt konservatiivsed seevastu victoria lounaaustraalia tasmaania ja pealinna ala on suhteliselt sotsiaaliberaalsed uuslounawales on poliitiliselt moodukas ja seda peetakse sageli valimiste kaalukeeleks parast parteijuhi vahetust sai julia gillardist 2010 aasta juunis austraalia esimene naispeaminister parast viimaseid foderaalvalimisi 7 septembril 2013 moodustas enamusvalitsuse koalitsioon ning peaministriks sai liberaalse partei juht tony abbott kes andis kindralkubernerile ametivande 18 septembril 15 septembril 2015 sai peaministriks malcolm turnbull 20 sajandi lopus kui austraalia sidemed suurbritanniaga norgenesid tugevnes austraalias vabariiklusliikumine vabariiklust toetavad ametlikult toopartei ja roheline partei ning moned liberaalse partei liikmed naiteks malcolm turnbull 6 novembril 1999 toimunud referendumil haaletas 5487 haaleoiguslikest kodanikest austraalia vabariigiks muutmise vastu toetus vabariigile oli suurem joukamatel aladel eriti suuremates linnades melbourneis 7092 sydneys 6785 canberras 6327 brisbaneis 5728 ja adelaideis 5639 samas kui perth haaletas napilt vabariigiks saamise vastu 4738 suurim toetus oli vabariigile victorias 4984 ja vaiksem queenslandis 3744 tana pooldab enamik austraallastest riigi vabariigiks saamist ainult parast elizabeth ii valitsusaja loppu austraalia majandus on segamajandus mida jarjest rohkem erastatakse 1980 aastatel hakkas austraalia toopartei peaministri bob hawkei ja rahandusministri paul keatingi juhtimisel riigi majandust ajakohastama parast sellele jargnenud majanduse kokkukukkumist on austraalia suutnud sellest kiiresti ule saada ja 1990 aastatest alates on ta uks paremal jarjel oleva majandusega oecd riike tootus on sellest ajast peale jarsult langenud ja ettevotete konkurentsivoime suurenenud 1996 aastast hakati austraalia peaministri john howardi juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat austraalias on toojoulisi 1145 miljonit 2009 aasta seisuga on tootus 56 austraalia tahtsaimad ekspordiartiklid on austraalia tahtsaimad ekspordipartnerid on hiina 2181 jaapan 1919 lounakorea 788 india 751 ameerika uhendriigid 495 suurbritannia 437 uusmeremaa 41 2009 austraalia tahtsaimad impordiartiklid on austraalia tahtsaimad impordipartnerid on hiina 1794 ameerika uhendriigid 1126 jaapan 836 tai 581 singapur 554 saksamaa 53 2009 austraalia on uks maailma tahtsamaid maetoostusmaid ta on maailmas esikohal kivisoe kulla boksiidi vase ja rauamaagi valjaveo poolest maavarad annavad peaaegu kumnendiku austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja ule poole koguvaljaveost kaitsepoliitikas on tahtsal kohal sidemed ameerika uhendriikidega kellega on 1951 aastal solmitud anzus lepe austraalial on kaitsealased lepped uusmeremaa filipiinide brunei tai ja teiste riikidega alates 1970 aastatest on austraalias kainud aina enam turiste perioodil august 2013 juuli 2014 kulastas riiki 67 miljonit turisti kulastajate peamised sihtkohad on lisaks suurlinnadele sydneyle ja melbourneile ka aborigeenide puha magi uluru ja kakadu rahvuspark austria vabariik saksa keeles republik osterreich on merepiirita riik keskeuroopas 9 liidumaast koosnev foderatsioon austria piirneb laanes liechtensteini ja sveitsiga lounas itaalia ja sloveeniaga idas ungari ja slovakkiaga ning pohjas saksamaa ja tsehhi vabariigiga austria pindala on 83 879 km2 maastik on vaga magine kuna suure osa territooriumist votavad enda alla alpid ainult 32 territooriumist asub merepinnast madalamal kui 500 meetrit austria korgeim punkt on groglockneri magi 3798 meetrit merepinnast madalaim punkt asub neusiedler see laheduses ja on 115 meetrit merepinnast enamus rahvastikust raagib emakeelena saksa keele baieri murret ametlikuks standardkeeleks on saksa keele austria variant mis on mojutatud kohalikust murdest ametlikeks piirkondlikeks vahemuskeelteks on ungari burgenlandi liidumaal horvaadi burgenlandi liidumaal ja sloveeni karnteni liidumaal mitteametlikud vahemuskeeled on serbia ja turgi austria kujunemine on tihedalt seotud habsburgide dunastiaga kuna suurem osa maast kuulus sajandeid saksarooma keisririigi koosseisu alates reformatsioonist nagid mitmed keisrivoimuga rahulolematud pohjasaksa vurstid protestantismis voimalust oma soltumatuse suurendamiseks parast kolmekumneaastast soda hakkas pohjasaksamaal kasvama prantsusmaa ja rootsi moju mis uheskoos preisi kuningriigi kujunemise ja tugevnemisega ning napoleoni sissetungiga 19 sajandi alguses norgestasid pidevalt keisrivoimu kontrolli sealsete vurstiriikide ule seevastu louna pool impeeriumi mittesaksa aladel sailis nii keisri kui ka katoliku kiriku moju 1718 sajandil suutis austria sailitada oma suurvoimu positsiooni euroopas 1804 aastal vastureaktsioonina napoleoni kroonimisele prantslaste keisriks kuulutas toonane saksarooma keiser franz ii valja austria keisririigi parast napoleoni luuasaamist sai preisi kuningriigist austria peamine konkurent voitluses ulemvoimu parast saksa aladel austria luuasaamine koniggratzi lahingus 1866 andis preisimaale ulejaanud saksa riikide seas selge eelispositsiooni 1867 aasta riigireformiga muudeti austria keisririik austriaungari kaksikmonarhiaks prantsusmaa luuasaamisega 1870 prantsusepreisi sojas jai austria korvale saksa keisririigi moodustamisest sellele vaatamata lahenes austria jargnenud kumnenditel valispoliitiliselt preisi poolt suunatud saksa keisririigile trooniparija ertshertsog franz ferdinandi tapmisele jargnenud juulikriisi ajal 1914 aastal survestas saksamaa austriat esitama ultimaatumit serbiale mis viis esimese maailmasoja puhkemiseni habsburgide valitsetud austriaungari impeerium lakkas olemast esimese maailmasoja loppedes 1918 vahetult parast seda nahti luhikest aega voimalust austria ja saksamaa liitmiseks ning moodustatud vabariik kandis esialgu nime saksaaustria vabariik deutschosterreich kahe riigi liitmine langes paevakorrast saintgermainenlaye rahulepinguga 1919 millega loodi esimene austria vabariik 1938 aastal okupeeris ja annekteeris austria saksamaa anschluss anneksioon kestis kuni teise maailmasoja lopuni 1945 aastal seejarel okupeerisid austria liitlasvaed ning austrias taastati varasem demokraatlik konstitutsioon 1955 aastal taastati austria riigilepinguga austria suveraansus ning liitlaste okupatsioon loppes samal aastal vottis austria parlament vastu neutraliteedideklaratsiooni millega teine austria vabariik kohustus rahvusvahelistes konfliktides jaama neutraalseks tanapaeval on austria parlamentaarsel esindusdemokraatial pohinev foderaalriik mis koosneb uheksast liidumaast pealinn uhtlasi suurim linn on 17 miljoni elanikuga viin sisemajanduse kogutoodangu 43 900 usd elaniku kohta 2014 poolest kuulub austria maailma joukaimate riikide hulka riigi korge elatusstandard kajastub maailma inimarengu indeksis 23 koht 2014 aastal 1955 aastast on austria uro liige 1995 aastast euroopa liidu ja schengeni viisaruumi liige ning 1999 aastast eurotsooni liige austria saksakeelne nimetus osterreich tahendab idariiki see tuleneb vanast ulemsaksakeelsest sonast ostarrichi mis esmakordselt ilmus uhes urikus ostarichiurkunde 996 aastal voimalik et tegemist on keskaegse ladina kohanime marcia orientalis idariik voi idamark tolkega kohalikku baieri dialekti teadaolevalt moodustati 976 aastal tanapaeva austria aladel baieri hertsogkonna idapoolne piirimaa austria on saksaparase nimetuse latiniseeritud vorm mis ilmub kirjalikesse allikatesse esmakordselt 12 sajandil sel ajal kujutasid austria doonaupiirkonnad ulem ja alamaustria endast nii baieri kui ka uldse saksa riikide koige idapoolsemaid alasid mida sel ajal asustasid sorbid polaabid jt slaavi hoimud austria teise vabariigi poliitiline susteem pohineb 1920 aastal vastuvoetud konstitutsioonil mille kohaselt on austria demokraatlik foderaalne vabariik konstitutsiooni taiendati 1929 aastal ning taaskehtestati 1945 aastal riigipeaks on foderaalpresident bundesprasident kes valitakse otse rahva poolt valitsusjuht on foderaalkantsler kelle maarab ametisse president valitsus on voimalik tagandada presidendi dekreediga voi parlamendi alamkoja nationalrat mittesalajase haaletuse tulemusel austria parlament koosneb kahest kojast 183kohalisest nationalratist alamkoda ja 63kohalisest bundesratist ulemkogu alamkoja valimised toimuvad regulaarselt iga 5 aasta jarel voi alamkoja erakorralise laialisaatmise jarel ning valimistel voib osaleda iga vahemalt 16aastane haaleoiguslik kodanik erakondade jaoks on kehtestatud 4ne valimiskunnis valimisringkondi on kokku 43 alamkojal on seadusloomes juhtiv roll bundesrat mis esindab uheksat liidumaad on piiratud vetooigus margatavat moju seadusandlikule protsessile omab ka konstitutsioonikohus verfassungsgerichtshof alates 1995 aastast on euroopa kohtu otsused austria suhtes ulimuslikud euroopa inimoiguste konventsioon on integreeritud austria konstitutsiooni ja austria rakendab euroopa inimoiguste kohtu otsuseid 2006 aasta uldvalimistel saavutas tugevaima tulemuse spo samal ajal kui ovp kaotas ligikaudu 8 varasemast toetajaskonnast moodustati konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide nn suur koalitsioon kestis juunini 2008 kantsleriks sotsiaaldemokraat alfred gusenbauer 2008 aasta valimised norgestasid molemat suurparteid kuid kahe peale saavutati siiski 70 valijate toetus kantsleriks sai sotsiaaldemokraat werner faymann kolmanda tulemuse saavutasid rohelised 11 parempoolsed fpo ja austria tulevikuliit bundnis zukunft osterreich kogusid uhtekokku alla 20 haaltest ka 2013 aasta valimiste jarel sailitasid spo ja ovp kahe peale parlamendis enamuse 99 kohta 183st fpol on 40 ja rohelistel 24 kohta ulejaanud kohad jagunevad kahe vaikepartei vahel 1955 aasta austria riigilepinguga loppes liitlaste okupatsioon ja austriat tunnustati taas suveraanse riigina 26 oktoobril 1955 deklareeris austria oma neutraliteeti mille kohaselt pidi riik hoiduma sojalistest liitudest ning mitte lubama oma territooriumile valismaiseid sojavaebaase neutraliteet jai mitmeks aastakumneks austria valispoliitika nurgakiviks muutus tekkis seoses noukogude liidu likvideerimisega alates 1995 aastast teeb austria koostood euroopa liidu valis ja julgeolekupoliitikatega ning osaleb nato partnership for peace raames rahumissioonidel 1955 aasta neutraliteedilepingust kehtib praegu vaid klausel mis ei luba austria territooriumil rajada valismaiseid sojavaebaase austria kuulub majanduskoostoo ja arengu organisatsiooni oecd ja euroopa julgeoleku ja koostooorganisatsiooni osce austria sojavagi bundesheer pohineb kohustuslikul ajateenistusel iga sobiva tervisliku seisundiga meeskodanik vanuses 1850 aastat on sojavaeteenistuskohuslane ning peab enne 35 eluaastat labima 6kuulise ajateenistuse mille jarel ta arvatakse kaheksaks aastake reservi vabatahtlik ajateenistuse labimine on voimalik alates 16 eluaastast seda nii meestele kui naistele maailmavaatelistel religioossetel vm pohjusel voib taotleda ajateenistuse asendamist 9kuulise tsiviilteenistusega alates 1998 aastast voivad naised saada elukutselisteks soduriteks austria sojajoud streitkraftefuhrungskommando koosnevad maavagedest landstreitkrafte ohuvagedest luftstreitkrafte rahvusvahelistest missioonivagedest internationale einsatze ja erivagedest spezialeinsatzkrafte lisanduvad mitmesugused juhtimis ja tugiteenistused kommando einsatzunterstutzung fuhrungsunterstutzungszentrum merepiirita riigina puudub austrial merevagi 2012 aastal moodustasid austria kaitsekulutused 08 sisemajanduse kogutoodangust elavjoudude suurus on ligikaudu 27 000 inimest kellest umbes 12 000 on ajateenijad pohiseaduse jargi on sojavagede ulemjuhatajaks on riigipea president tegelikuks juhiks on kaitseminister kulma soja ajal oli austria oma idabloki naabritest tsehhoslovakkia ungari eraldatud nn raudse eesriidega parast selle langemist abistasid sojajoud austria piirivalvet illegaalse immigratsiooni ohjeldamisel endistest sotsialismileeri maadest vajadus sojavae koostooks piirivalvega lakkas 2008 aastal mil ungari ja slovakkia uhinesid euroopa liidu schengeni viisaruumiga riigi pikaajaline neutraliteet ei takista osalemast uro rahuvalvejoududes jm humanitaarmissioonidel katastroofide likvideerimiseks loodud kiirreageerimisuksus koosneb uksnes vabatahtlikest ning teeb tihedat koostood tsiviilspetsialistidega nt paastekoerte teenistus foderaalriigina jaguneb austria uheksaks liidumaaks bundeslander mis on omakorda jagatud regioonideks bezirke ja linnadeks regioonid jagunevad omavalitsuslikeks kogukondadeks gemeinden linnad ei ole uksnes administratiivsed uksused vaid omavad moningaid foderaalvalitsusest soltumatuid seadusandlikke oigusi peamiselt kultuuri sotsiaalhoolekande linnaplaneerimise ja ehituse ning keskkonnakaitse mh jahipidamise valdkonnas elanike arv seisuga 1 jaanuar 2012 austria asub 46 ja 49 pohjalaiuse ning 9 ja 18 idapikkuse vahel maa on valdavalt magine eriti laaneosas austria 84 000 km kogupindalast holmavad tasandikud umbes veerandi valdavalt idaosas ja ainult 32 territooriumist asub madalamal kui 500 m merepinnast geograafiliselt jaguneb austria 5 voondiks idaalpid u 62 territooriumist alpide ja karpaatide eelmaestikud 12 pannoonia tasandik umbritsevate eelmaestikega 12 boomi massiivi keskosas asuv austria graniidiplatoo 10 ja osa viini basseinist 4 korgeimad maed futogeograafiliselt kuulub austria boreaalse voondi tsirkumboreaalsesse alasse austria territoorium jaguneb nelja okotuupi keskeuroopa segametsad pannoonia segametsad alpi okaspuu ja segametsad ning laaneeuroopa laialehised metsad suurem osa austriast asub moodukas kliimatsoonis kus puhuvad valdavalt niisked laanetuuled kuna ligemale 34 maast moodustavad alpid siis on maestikuline kliima domineeriv idaosas pannoonia tasandikul ja piki doonau orgu on kliima kontinentaalsem ja kuivem kui magistel aladel hoolimata suhteliselt kulmadest talvedest 100 c voivad suvised temperatuurid olla suhteliselt korged keskmiselt 20 c maksimum 405 c augustis 2013 austria on turumajanduslik arenenud toostusriik 1 jaanuaril 2002 voeti kasutusele euro mis vahetas valja austria sillingi parast teist maailmasoda riigistati saksamaale kuulunud ettevotted riigi valduses on rasketoostuse pohiharud energeetika metallurgia naftatoostus ja suured pangad haldusfirma osterreichische industrieverwaltungsaktiengesellschaft kontrollitavais riigiettevotteis valmib veerand austria toostustoodangust riigistatud toostus on suuremalt jaolt erastatud omv ag voestalpine ag va technologie ag steyr daimler puch ag austria metall ag steyrdaimlerpuch muudi kontsernile magna international va tech siemens agle jenbacher werke general electricule austria majandusse on paigutatud rohkesti valiskapitali millest kolmandik parineb saksamaalt et austria valispoliitika pohineb neutraalsusel on sojalised kulutused piiratud see on soodustanud austria majanduse uhtlasemat arengut vorreldes laaneeuroopa toostusmaadega austrias on toojoulisi 368 miljonit ja tootus 48 6 elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri 1972 aastal parast parlamendi uksmeelset heakskiitu alustati doonau joel zwentendorfis tuumaelektrijaama ehitust 1978 aastal toimunud referendumil haaletas 505 tuumaenergia kasutamise vastu mille jarel keelustati selle kasutamine parlamendi dekreediga hoolimata sellest et zwentendorfi tuumajaam oli valminud ule poole austria elektrivajadusest saadakse veejoust taastuvenergia lisaks veele ka tuul paikeseenergia ja biomass moodustab 6289 austria energiatarbimisest ulejaanu parineb maagaasist ja naftast austria tahtsaimad ekspordiartiklid on austria tahtsaimad ekspordipartnerid on saksamaa 3096 itaalia 817 sveits 499 ja ameerika uhendriigid 399ga 2009 austria tahtsaimad impordiartiklid on austria tahtsaimad impordipartnerid on saksamaa 4507 sveits 676 itaalia 666 ja holland 403ga 2009 2008 aasta esimeses kvartalis oli austrias registreeritud tootuid 175 000 millele vastab austria arvutusmetoodika jargi tootus 67 euroopa liidu metoodika jargi 42 koige suurem tootus on teeninduses eriti turismimajanduses koos koolitatavate inimestega on toota umbes 296 800 inimest tootutest oli 2008 aasta esimeses kvartalis mehi 93 600 ja naisi 81 600 ning alla 25aastasi noori umbes 48 000 tootuse naitajad on euroopa liidu keskmisega vorreldes head 5564aastastest tootab 407 see on euroopa vordluses madal naitaja varase pensionilemineku levik on seotud koondamistega riigiettevotetes ja osaliselt voi taielikult riigile kuuluvates eraettevotetes austria suurim bors on viini bors mille tahtsaim borsiindeks on austrian traded index atx 1988 aasta andmetel on umbes 45 austria pindalast kasutusel pollumajanduses austria pollumajandus pohineb vaikemajanditel puutakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele sest euroopa liidu laienemine teravdab konkurentsi 10 majandeist tegeleb mahepollundusega austrias on mahepollunduse osakaal euroopa liidu suurim tahtsaim pollukultuuride kasvatamise piirkond on marchfeld viini lahedal tahtsaim pollumajanduslik eksporttoode on vein mida viiakse peamiselt saksamaale 23 ekspordist sveitsi ja usasse veini eksporti kahjustas 1985 aasta glukoolveiniskandaal ent vahepeal on austria kvaliteetveinid nii palju paremaks lainud et eksport on suurem kui enne skandaali 1988 aasta andmetel on umbes 40 austriast kasutusel metsamajanduses suurte metsade tottu on metsamajandus oluline majandusharu toorainega varustatakse kohalikku puidutoostust ja paberitoostust toorpuitu eksporditakse peamiselt lounaeuroopasse jahimajandus ja kalandus on vaikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule maetoostuse tahtsus on viimastel kumnenditel vahenenud naiteks plii kaevandamine bad bleibergis on lopetatud suletud on ka suurem osa rauamaagi ja pruunsoekaevandusi olulised on veel soola rauamaagi koos raudlaigiga 2 091 995 tonni peaaegu koik erzbergilt magnesiidi 769 188 tonni ja volframimaagi 400 000 tonni kaevandamine ning nafta 856 270 tonni ja maagaasi 176 miljardit kuupmeetrit suurim soolatootja salinen austria tootis 2006 aastal 764 189 tonni keedusoola ja 1336 tonni kivisoola pruunsoekaevandusi on jaanud ainult uks 7854 tonni 2006 37 miljonit tonni 1970 maetoostuses on umbes 5000 tootajat kellest enamik tootab kivimurdudes ning kruusa ja liivakarjaarides toostuses on esikohal rasketoostus musta metallurgia linz leoben kapfenberg toodang uletab omamaised vajadused varvilistest metallidest toodetakse koige rohkem alumiiniumi ranshofenis vaske brixleggis ja pliid gailitzis ule poole elektrienergiast annavad hudroelektrijaamad masinatoostus viin graz sankt polten steyr toodab kerge toiduaine ja naftatoostuse ning energeetikaseadmeid elektriaparaate vedureid mootorrattaid ja joelaevu keemiatoostuse pohitoodangusse kuuluvad lammastikvaetised linz kunstkiud gmunden ja plastid teenused moodustavad austrias ule poole huvistest peamised valdkonnad on turism kaubandus ja pangandus austria pangad loikavad tanini kasu rangest pangasaladusest parast euroopa liitu astumist kaotati kull pangakontode anonuumsus kuid voimud paasevad neile ligi uksnes kohtuniku korraldusega turism on austrias oluline majandusharu umbes 5 sisemajanduse kogutoodangust on otseselt voi kaudselt seotud talispordiga 2016 aastal elas austrias hinnaguliselt 8 576 149 inimest ligikaudu veerand neist pealinnas viinis 18 miljonit koos eeslinnadega 26 miljonit aastatel 20012011 kasvas austria rahvaarv 46 vorra mis on viimaste kumnendite suurim tous suurem osa selles langeb sisserande arvele rahvaarv tousis koigil liidumaadel valja arvatud kartneris 06 43 elanikkonnast on koondunud idaaustriasse viin alamaustria burgenland jargneb laaneaustria ulemaustria salzburg tirool vorarlberg 36ga lounapoolsete liidumaade kartner steiermark arvele langeb 21 31 oktoober 2013 seisuga elas austrias 954 meest iga 1000 naise kohta absoluutarvudes vastavalt 415 ja 435 miljonit naiste arvuline ulekaal tuleneb nende korgemast elueast 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus oli 183 ja see touseb alla 15aastaste laste osakaal 144 oli jaanud samaks loomulik iive oli kergelt negatiivne 001 ehk 942 inimest populatsiooni keskmine vanus oli 422 aastat muu riigi kodakondsusega isikuid oli 124 166 elanikest olid sundinud valismaal peamiselt saksamaal 73 000 turgis 71 000 bosnias ja hertsegoviinas 55 000 serbias 42 000 tsehhis 33 000 rumeenias 26 000 ja poolas 21 000 2011 aasta loenduse kohaselt omas 25 valismaal sundinud elanikest austria kodakondsust enamasti saadud naturalisatsiooni korras muudest rahvustest inimesi elas koige enam viinis 217 millele jargnesid laanepoolsed liidumaad vorarlberg 132 salzburg 126 ja tirool 11 aastatel 20012011 jai elussundide arv aastas 75 000 ja 78 000 vahele 417 lastest sundis vabaabielus voi uksikvanematele populaarseimad nimed olid anna ja lukas iga viljakas eas naise kohta sundis 2014 aastal 146 last keskmine vanus esimese lapse sundimisel on 29 aastat oodatav eluiga oli meestel 789 aastat 2004 764 aastat ja naistel 837 aastat 2004 821 aastat 2014 aastal immigreerus austriasse 170 115 ja emigreerus 97 791 inimest rahvaarv suurenes sisserande arvel 72 324 inimese vorra mis on 2013 aastaga vorreldes 32 tous siis 54 728 62 immigrantidest parineb teistest euroopa liidu maadest 44 841 eriti rumeeniast 12 710 ungarist 7798 ja saksamaalt 5562 valjastpoolt euroopa liitu saabus 29 902 inimest peamiselt bosniast ja hertsegoviinast 2625 serbiast 2543 ja kosovost 1375 valjaspool euroopat olid sisserandajate peamisteks lahteriikideks suuria 7129 afganistan 2709 austria siseselt oli eelistatud sihtkohaks viin 35 koigist sisserannanutest austria riigikeel on saksa keel mida raagib emakeelena voi opitud keelena 96 elanikkonnast saksa keel on kasutusel haridussusteemis ja meedias kuigi sonavaras ja haalduses leidub erinevusi saksamaal koneldavast standardkeelest esineb arvukalt kohalikke dialekte mille raakijatel voib olla raskusi uksteisest arusaamisega voorkeeltest on enim levinud inglise keele oskus mida emakeelena raagib 07 kuid opitud keelena u 40 elanikkonnast kartneri ja steiermargi liidumaal on ametlikuks vahemuskeeleks sloveenia keel burgendlandi liidumaal ungari keel 2015 aasta seisuga raagib emakeelena turgi keelt 183 000 serbia keelt 177 000 inglise keelt 58 600 bosnia keelt 34 900 poola keelt 30 600 albaania keelt 28 200 tsehhi keelt 17 700 araabia keelt 17 600 rumeenia keelt 16 900 parsia ja itaalia keelt kumbagi 10 700 prantsuse keelt 10 200 ja hispaania keelt 9980 inimest austria kodakondsuse taotlemisel naturalisatsiooni korras on noutav saksa keele oskus b1 tasemel ajalooliselt tavatseti pidada austerlasi etnilisteks sakslasteks kuid see suhtumine muutus esimesele maailmasoja jarel ning veelgi enam parast teist maailmasoda traumaatilised sojalispoliitilised sundmused ning soov distantseeruda natsismist viisid katseteni luua omaenda eristuv identiteet ning tanapaeval ei pea enamik austerlasi ennast sakslasteks ajalooliselt on austrias elanud suured sloveeni ja horvaadi kartneri liidumaal ning ungari kogukonnad burgenlandi liidumaal keda 1955 aasta riigilepinguga tunnustatakse kui vahemusrahvustena kartneri liidumaal voib kohati leiduda vahemusrahvuste ja saksakeelse enamuse vahelisi pingeid mida 1990 aastatel ja 2000 aastate esimesel poolel voimendas fpo pohja ja kesksaksamaalt lahtunud reformatsiooni jarel kujunesid austria ja baierimaa 1617 sajandil vastureformatsiooni tuumikaladeks habsburgide monarhia nagi ennast kui katoliikluse kaitsjaid ning kehtestas ranged seadused selle moju taastamiseks ja levitamiseks olud hakkasid leevenema seoses 18 sajandi valgustusega 1781 aastal andis keiser joseph ii tolerantsuspatendi mis voimaldas teistele konfessioonidele piiratud tegevusvabaduse usuvabadus deklareeriti konstitutsioonilise aktiga 1867 aastal millega uhtlasi tunnustati roomakatoliku kiriku korval ka erinevaid ortodoksi kreeka serbia rumeenia vene bulgaaria ja protestantlikke luterlased kalvinistid kirikuid samuti juute parast bosnia ja hertsegoviin annekteerimist 1912 aastal tunnustati ametlikult ka islamit tanapaeval kasitletakse kirikuid kui juriidilisi isikuid mis alluvad riiklikule seadustikule kokku on austrias 14 ametlikult tunnustatud kirikut ja religioosset kogukonda ning 10 registreeritud uskkonda ajalooliselt on olnud mojukaim katoliku kirik ehkki alates 20 sajandi teisest poolest on aktiivsete usklike arv pidevalt vahenenud jaanuar 2011 seisuga moodustasid registreeritud katoliiklased 641 ja protestandid 38 elanikkonnast 20 sajandi lopul vastavalt 74 ja 5 traditsiooniliselt maksavad austria kristlased kirikumaksu kirchenbeitrag mis moodustab umbes 1 nende sissetulekust ligikaudu 340 000 inimest peamiselt sisserandajad turgist bosniast ja hertsegoviinast ning kosovost kuulub erinevatesse islamikogudustesse ortodoksi kiriku liikmeid on umbes 180 000 peamiselt serblased 20 000 inimest kuulub jehoova tunnistajate kogudustesse 20 rahvastikust ei tunnista uhtki religiooni austria juudi kogukond vahenes 1938 aasta 200 000lt umbes 4500ni teise maailmasoja jarel umbes 65 000 austria juuti hukkus holokaustis ning 130 000 emigreerus suurem osa praegusest juudi kogukonnast randas sisse teise maailmasoja jargsetel kumnenditel peamiselt idaeuroopast ja keskaasiast religioosselt aktiivseid juute leidub praegu umbes 8100 uldhariduse andmine on osalt liidumaade osalt foderaalvalitsuse padevuses koolikohustus kestab 9 klassi tavaliselt 1516 eluaastani eelharidus kindergarten on enamikus liidumaadest tasuta ning seda voimaldatakse soovi korral koigile lastele 3 ja 6 eluaasta vahel lasteaias kaimine pole kohustuslik kuid enamik vanemaid naeb seda lapse haridustee tavaparase osana igale lasteaiaruhmale on ette nahtud kvalifitseeritud opetaja ja abiopetaja algharidus volksschule kestab 4 aastat oluliseks peetakse tugevat sidet opetaja ja opilaste vahel seetottu tootab sama opetaja klassi kogu algkooli valtel rohku pannakse lugemis kirjutamis ja arvutusoskusele kogu klass jargib uhtset oppeprogrammi opilased tootavad individuaalselt projektiope on vahem levinud antakse kodutoid seoses vanemate suurenenud toohoivega korraldab aina enam koole lastele tundideeelset voi jargset jarelevalvet sarnaselt saksamaaga on pohikoolis voimalik valida kahe suuna vahel vastavalt opilase huvidele ja kalduvustele akadeemiliselt voimekamatele moeldud gumnaasiumi lopul tuleb sooritada kupsuseksam matura mis on eelduseks opingute jatkamiseks ulikoolis keskkool hauptschule valmistab opilasi ette kutsehariduseks kuid ka korgemaks tehnika ettevotlus voi muuks hariduseks viimased eeldavad samuti matura sooritamist moned koolid gesamtschule kombineerivad gumnaasiumi ja keskkooli suunda varase voorkeeleoskuse huvides opitakse monedes koolides osa aineid inglise keeles rohked kodutood ja sagedased eksamid on gumnaasiumis tavalised jargmisse klassi paasemise aufsteigen eelduseks on rahuldavad hinded koolivaheaja lopus saab uuesti sooritada varem ebaonnetunud eksameid mille tulemusest oleneb kas opilane jatkab jargmises klassis voi peab kordama eelmist sitzenbleiben vahel korduvalt parast kahe esimese gumnaasiumiklassi labimist valitakse edasiseks suunaks nn tavaline gumnaasium suurem humanitaaria osakaal voi reaalgumnaasium suurem reaalteaduste osakaal austria korgharidussusteem on kattesaadav igale opilasele kes on sooritanud matura teatud erialadel nt meditsiin voidakse nouda sisseastumiseksameid alates 2001 aastast kehtib avalikoiguslikes ulikoolides kohustuslik oppemaks studienbeitrag 36336 eurot semestri kohta euroopa liidust parit valisuliopilastele on oppimine austria ulikoolides nominaalaja valtel oppemaksuvaba parast selle uletamist rakendub sama oppemaks mis austria tudengitel endise suurriigina panustasid austria voimud oluliselt kultuuriellu koige enam muusikakultuuri alates 16 sajandist hakkas viin kujunema euroopa mastaabis kultuurikeskuseks sel ajal sai barokne oukonnamuusika mojutusi slaavi ja ungari rahvamuusikast kasutuse voeti uusi instrumente muuhulgas lauto habsburgide soosing aitab viinil 18 ja 19 sajandil omandada euroopa muusikapealinna maine eriti klassikalise muusika vallas wolfgang amadeus mozarti sunnikoht salzburg kuulus tollal iseseisvasse piiskopkonda saksarooma riigi koosseisus kuid oli kultuuriliselt tihedasti seotud austriaga nii mozart kui ka ludwig van beethoven veetsid suure osa oma elust viinis austrias sundisid ja tootasid ka heliloojad joseph haydn michael haydn franz liszt franz schubert anton bruckner johann strauss vanem ja johann strauss noorem samuti tegutses seal nn teine viini koolkond arnold schonberg anton webern alban berg austria praegune humn mille viis omistatakse mozartile voeti kasutusele parast teist maailmasoda asendamaks traditsioonilist humni mille autor oli joseph haydn austrian herbert von karajan oli 35 aastat berliini filharmooniaorkestri peadirigent teda peetakse uheks 20 sajandi valjapaistvamaks dirigendiks kes mojutas tugevasti klassikalise muusika arengut alates 1960 aastatest kuni oma surmani esiajal oli keskeuroopa suures osas asustatud keldi hoimudega kes organiseerusid omavahel lodvalt seotud pealikuvoimuga valdusteks 1 sajandil p kr vallutasid roomlased keldi kuningriigi noricumi ja muutsid selle oma impeeriumi provintsiks praeguses idaaustrias asuv petronellcarnuntum oli umbes 400 aasta valtel tahtis sojavaelaager ja ulempannoonia provintsi keskus hiilgeaegadel vois seal elada kuni 50 000 inimest parast rooma riigi langemist asustati austria alad baieri slaavi ja avaari hoimude poolt 788 aastal vallutas piirkonna karl suur kes liitis selle idafrangi riigiga jargnesid kolonisatsioon ja ristiusustamine tanapaeva austria tuumikalad tollal tuntud kui marchia orientalis laanistati 976 aastal krahv leopold babenbergile esimene kirjalik allikas mis sisaldab nimetust austriaostarrichi viitabki babenbergide valdustele 1156 aastal antud privilegium minusega muudeti austria hertsogkonnaks 1192 aastal omandasid babenbergid ka steiermargi nende meesliin lakkas hertsog friedrich ii surmaga aastal 1246 luhikeseks ajaks haaras parijata jaanud austria steiermargi ja kartneri hertsogkondade ule kontrolli boomi kuningas ottokar ii 1278 aastal sai ta durnkruti lahingus luua rudolf i habsburgi vagedelt habsburgidest sai austria valitsev dunastia kuni esimese maailmasoja lopuni alates 1415 sajandist hakkasid habsburgid koondama enda katte naaberalasid 1438 aastal valiti austria hertsog albert v oma aia sigismundi jarglaseks puha rooma keisri troonil sellest ajast alates jai keisrivoim habsburgide katte uhe luhikese erandina 18sajandil samal ajal koondus haburgide katte ka alasid mis asusid austriast eemal 1477 aastal abiellus keiser friedrich iii ainus poeg ertshertsog maximilian burgundia riigi parija mariaga selle abielu kaudu omandasid habsburgid madalmaad maximiliani ja maria poja philip ilusa abielu kastiilia ja aragoni parija joannaga toi habsburgidele hispaania koos selle valdustega itaalias aafrikas ja uues maailmas 1526 aastal parast mohacsi lahingut omandas austria boomi kuningriigi ning selle osa ungarist mis jai valja turgi sultani voimu alt turklaste edasitung balkanilt toi kaasa pidevad kokkuporked kahe impeeriumi vahel lounaja idaaustriasse toimus mitukummend sissetungi ruustamise poletamise ja orjade votmisega 1683 aastal kaitsesid mitme euroopa riigi uhendvaed poola kuninga jan sobieski juhtimisel edukalt viini turklaste eest leopold i valitsusajal 16571705 jooksul omandas austria jarkjargult kontrolli kogu ungari ule loplikult karlowitzi rahuga 1699 jargmise keisri karl vi ajal seisid habsburgid silmitsi meesliini haabumisega ning pidid loobuma mitmetest varasematest pretensioonidest vastutasuks pragmaatilise sanktsiooni tunnustamise eest millega sai keisri parijaks vanim tutar maria theresia pidi austria loovutama erinevaid territooriume ja eesoigusi samal ajal algas seoses preisimaa esilekerkimisega austriapreisi vastasseis ja konkurents ulemvoimu parast saksa aladel koos venemaa ja preisimaaga osales austria poola esimeses ja kolmandas jagamises vastavalt 1772 ja 1795 prantsuse revolutsiooni jarel osales austria prantsusmaavastases koalitsioonis napoleoni keisriks kroonimine ja tema sojaline edu euroopas viisid puha rooma riigi likvideerimiseni 1806 aastal seda ennetades rajas keiser franz ii aastal 1804 oma parusvaldustest austria keisririigi austria keisrina franz i austria kuulus koalitsiooni mis kukutas 1814 aastal napoleoni ja lopetas sojad prantsusmaaga jargnenud viini kongressil 1815 kuulus austriale kui uhele euroopa suurvoimule juhtiva roll samal aastal asutati austria eesistumisel saksa konfoderatsioon saksa alade lahendamata sotsiaalsed poliitilised ja rahvuslikud vastuolud viisid revolutsioonide laineni 1848 aastal selle jarel voeti poliitiline suund saksamaa uhendamisele mis voinuks teostuda kas suursaksamaa voi suuraustria kujul uus kroon pakuti preisi kuningale friedrich wilhelm ivle kuid austria ei soovinud loovutada oma saksakeelseid alasid moodustatavale saksa impeeriumile ega lakata pretendeerimast juhtpositsioonile saksa maade seas lisandus tuli schleswigholsteini parast 1866 aastal viis see austriapreisi sojani mis loppes austria jaoks kaotusega koniggratzi lahingus austria oli sunnitud lahkuma saksa konfoderatsioonist ning jai edaspidi saksamaa poliitikast eemale vastukaaluks luuasaamisele reorganiseeriti keisririik 1867 aastal austriaungari kaksikmonarhiaks austria keiser franz joseph i sai samaaegselt ka ungari kuningaks lisaks austerlastele ja ungarlastele holmas riik arvukalt slaavi rahvaid horvaadid tsehhid poolakad russiinid serblased slovakid sloveenid ukrainalsed lisaks mitmed itaalia ja rumeenia alasid seadusi avaldati kaheksas eri keeles ning asjaajamine ja koolide oppetoo toimusid rahvuskeeltes sellele vaatamata raskendasid paljurahvuselise impeeriumi valitsemist rahvuslikud liikumised millele voimud olid sunnitud vastama salapolitsei tugevdamisega 1908 aastal okupeeris austria turgile kuuluva bosnia ja hertsegoviina rahvuslikud ja poliitilised pinged balkanil viisid trooniparija franz ferdinandi atentaadini sarajevos 1914 mida juhtivad austria poliitikud kasutasid ara serbiale soja kuulutamiseks see viis omakorda esimese maailmasoja puhkemiseni aastatel 19141918 hukkus enam kui miljon austriaungari sodurit ning soja tulemusena lakkas impeerium olemast oktoobris 1918 moodustasid keiserliku austria reichsrati austerlastest liikmed saksaaustria ajutise rahvuskogu provisorische nationalversammlung fur deutschosterreich mis moodustas valitsuse staatsrat uus valitsus keeldus osalemast itaaliaga peetavatel konelustel vaherahu solmimiseks jattes seelabi vastutuse soja lopetamise eest ainuuksi keiser karl ile ja tema administratsioonile 11 novembril 1918 samal paeval mil loppes soda liitlaste ja saksamaa vahel avaldas keiser uue ja vana valitsuse nouandel proklamatsiooni millega tunnistas rahva oigust valitsemisvormi valikul ning loobus riigiasjades osalemast hoolikalt sonastatud dokumendis ei maininud keiser troonist loobumist jargmisel paeval kuulutati valja saksaaustria riik staat deutschosterreich mille eesmargina nahti uhinemist saksamaaga sojajargne olukord keskeuroopas fikseeriti saintgermaini rahulepinguga 1919 aastal austria jaoks ja trianoni lepinguga 1920 aastal ungari jaoks rohkem kui 3 miljonit saksa keelt raakivat endist austria alamat leidsid ennast elavat vahemustena uutes rahvusriikides tsehhoslovakkias jugoslaavia ungari itaalia valjaspool austria vabariiki boomimaa sudeedimaa ja suur osa tiroolist laksid rahulepinguga vastavalt tsehhoslovakkiale ja itaaliale rahulepinguga keeldusid liitlased saksaaustria uhendamisest saksamaaga kartes viimase liigset tugevnemist liitlaste noudmisel muudeti ka riigi nimi 1919 aasta lopul austria vabariigiks republik osterreich suures osas jai pusima austria impeeriumiaegne piir serbia horvaatia ja sloveeniaga mis hiljem moodustasid jugoslaavia 1922 aastal garanteeris rahvasteliit austriale antavaid rahvusvahelisi laene oma inflatsiooni ohjeldamiseks riigipankroti valtimiseks ja majanduse taastaimiseks senine rahauhik kroon asendati sillingiga suhtega 10 0001 1925 aasta rahareformi kaigus aastatel 19251929 nautis austria majandus luhikest oitseaega mil stabiilset sillingit nimetati kujundlikult alpi dollariks uus tagasilook tuli seoses usa borsikrahhiga 1929 nn must teisipaev esimene austria vabariik kestis kuni 1933 aastani mil kantsler engelbert dollfuss kehtestas itaalia fasismiga sarnaneva autokraatliku reziimi toonased suurparteid sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid omasid molemad paramilitaarseid uksusi sotsiaaldemokraatide schutzbund kuulutati parast pooret illegaalseks kuid kodusoja puhkemise tottu ei saadud seda laiali saata 1934 keelati sotsiaaldemokraatliku partei tegevus paljud selle liikmed vangistati voi emigreerusid mais 1934 kehtestasid nn austrofasistid uue konstitutsiooni maiverfassung mis tugevdas dollfussi voimu vt austria liitriik dollfuss tapeti 25 juulil 1934 natside riigipoorde katse kaigus tema jarglane kantsler kurt schuschnigg suutis austria iseseisvust monda aega alal hoida 12 martsil 1938 votsid austria natsid ule valitsuse samal ajal kui saksa vaed riigi okupeerisid paev hiljem 13 martsil 1934 kuulutati ametlikult valja austria liitmine saksamaaga anschluss 10 aprillis toimusid parlamendivalimised reichstagi referendum osalesid uksnes natsionaalsotsialistliku partei kandidaadid uhtlasi kujutasid valimised endast referendumit mis pidi tagantjarele kinnitama austria liitmise saksamaaga uhtseks suursaksa riigiks kolmas reich ametlike tulemuste jargi oli osalusprotsent 995 kellest 989 vastasid jaatavalt iseseisvuse kaotanud austria nimetati umber ostmarkiks 1942 aastal alpidoonau ringkonnaks alpendonau reichgaue kohe algas spontaanne juutide tagakiusamine millele peagi anti ka seaduslik oigustus mitmed prominentsed natsipartei liikmed adolf hitler ernst kaltenbrunner arthur seyssinquart franz stangl olid paritolult austerlased 13 aprillil 1945 pisut enne kolmanda reichi kokkuvarisemist langes viin noukogude vagede katte 27 aprillil 1945 kuulutasid kolme partei sotsiaaldemokraadid konservatiivid ja kommunistid esindajad iseseisvusdeklaratsiooniga austria suursaksamaa koosseisust eraldanuks samal paeval kinnitati stalini eelneval heakskiidul ametisse ajutine valitsus eesotsas kantsler renneriga uhtlasi taastati varasem dollfussi eelne konstitutsioon ehkki osa laane ja lounaaustriast oli endiselt saksa vagede kontrolli all loetakse 27 aprilli austria teise vabariigi asutamise paevaks aastatel 19391945 hukkus umbes 260 000 austerlast holokaustis hukkunud austria juutide arvu hinnatakse 65 000le soja eel riigist pogenenuid oli umbes 140 000 hilisemad valitsused on tunnistanud tuhandete austerlaste osalemist tosistes sojakuritegudes sarnaselt saksamaaga jagati ka austria liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks pealinn viin asus noukogude tsoonis kuna laaneliitlased tunnustasid renneri valitsust parast moningaid kahtlusi et tegemist on stalini marionetiga valditi riigi jagamist kaheks nagu toimus saksamaal austriat kasitleti kui liitlaste poolt natsisaksamaa okupatsioonist vabastatud maad jargnesid aastaid kestnud labiraakimised liitlastega mida mojutas vahepeal alanud kulm soda 15 mail 1955 solmiti austria valitsuse ja liitlaste vahel austria riigileping millega taastati austria taielik iseseisvus 26 oktoobril 1955 parast koigi liitlasvagede loplikku valjaviimist deklareeris austria parlament riigi neutraalsust rahvusvahelistes konfliktides teise vabariigi poliitiline susteem tugineb 1945 aastal taastatud konstitutsioonile seda iseloomustab pohimote et koige tahtsamad poliitilised ametikohad jagunevad sotsiaaldemokraatliku ja rahvapartei liikmete vahel proporz arvestatavate huvigruppide toolised ettevotjad farmerid jt esindajatega konsulteeritakse kogu seadusandliku protsessi valtel mis garanteerib vastuvoetud seaduste laialdase konsensuse alates 1945 aastast on austrias valitsenud kas nn suur koalitsioon konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid voi nn vaike koalitsioon uks eelnimetatutest koos mone vaiksema erakonnaga uhe partei enamusvalitsus on olnud aastatel 19661970 konservatiivid ja 19701983 sotsiaaldemokraadid 19861992 oli austria presidendiks kurt waldheim endine wehrmachti luureohvitser talle ametiajal esitatud kahtlustused sojakuritegudes kaivitasid intensiivse diskussiooni austria natsimineviku ule gorbatsovi voimuletulekuga noukogude liidus kadus vajadus hoida rangelt neutraalset positsiooni ida ja laane vahel 1987 aastal algasid konelused austria lahenemise ule euroopa uhendusele 1994 aastal toimunud referendumil pooldas 67 osalenutest austria uhinemist euroopa liiduga alates 1 jaanuarist 1995 riigi sojalise koostoo ja rahvusvahelistesse sojalistesse organisatsioonidesse kuulumise suhtes on peamised parteid eri meelt sotsiaaldemokraadid sozialdemokratische partei osterreich spo ei valista seda kuid konservatiivid osterreichische volkspartei ovp eelistavad neutraliteedi jatkumist 1998 aastal oli austria euroopa liidu eesistujamaa 1999 aastal liitus euroalaga samal ajal osutus valimistel edukaks euroopa liidu vastaseid jm parempoolseid meeleolusid koondanud austria vabaduspartei freiheitliche partei osterreich fpo mis oli aastatel 20002004 valitsuskoalitsioonis konservatiividega arvo valton kodanikunimega arvo vallikivi sundinud 14 detsembril 1935 marjamaal on eesti proosa ja naitekirjanik luuletaja stsenarist tolkija ning publitsist arvo valton sundis 14 detsembril 1935 marjamaa alevis hiiumaalt parit ettevotja jakobsonwaltoni pojana haridusteed alustas ta marjamaa algkoolis kus oppis aastatel 19431949 koos vanematega martsikuuditamise jargselt valjasaadetuna jatkas ta opinguid 19491951 aastani novosibirski oblasti tsanovski sovhoosi 7klassilises koolis ja 19511953 aastani tsano keskkoolis 1954 aastal lopetas valton magadani oblasti susumani keskkooli ja seejarel tuli tagasi eestisse aastatel 19541959 oppis ta tallinna polutehnilises instituudis tpi keemia ja maeteaduskonnas kus omandas maeinseneri eriala seejarel tootas ta 1959 aastast 1961 aastani maardu keemiakombinaadis karjaari vahetusulemana ja rikastusvabriku tehnilise juhatajana 1967 aastani jatkas valton haridusteed uleliidulises kinoinstituudi kaugoppes ja lopetades selle filmidramaturgina tootas aastatel 19611968 tallinna mooduriistade tehases inseneri konstruktori ja patendiosakonna juhatajana aastatel 19681975 oli arvo valton kutseline kirjanik ta on tootanud tallinnfilmi stuudios toimetuskolleegiumi liikmena 1965 aastast on eesti kirjanike liidu liige 1971 aastast liidu juhatuse liige aastail 19811989 juhatuse presiidiumi liige ning aastail 19901992 esimehe asetaitja valton on tegutsenud tallinna kirjandusklubi pegasus esimehena ta on eesti kinoliidu liige alates aastast 1979 valton oli uks mottevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate ule aastal 1987 aastal 1980 osales ta 40 kirja aktsioonis olles uks selle organiseerijaid oli aktiivselt tegev taasiseseisvumisuritustel kuuludes samal ajal nii loomeliitude kultuurinoukogu kui ka eesti kongressi ja eesti komitee 1 koosseisu liikmete hulka 19921995 oli valton vii riigikogu koosseisu liige kuulub 1994 aastast isamaaliitu praegu isamaa ja res publica liit alates 1989 aastast on arvo valton korporatsiooni rotalia liige rahvuslasena on valton votnud sona eesti keele ja kultuuri kusimustes ta on lulitunud taasiseseisvumisjargsesse poliitika ja vaimuellu tosiisamaalises vaimus valton on osalenud soomeugri rahvaste hoimuliikumises aastal 1993 valiti valton soomeugri kirjanduste assotsiatsiooni aseesimeheks ning aastal 1996 esimeheks alates aastast 1998 on valton assotsiatsiooni president ta on reisinud paljudes euroopa riikides ameerikas austraalias ning koigis endise noukogude liidu vabariikides 2009 aastal oli ta tartu ulikooli vabade kunstide professor arvo valton vallikivi on marjamaa valla aukodanik esimese trukiproovina ilmus novellett lauad noorus 1960 4 varasemale luhiproosale on iseloomulik argieluseikade leidlik visandamine esikkogu veider soov 1963 aratas elavat huvi oma varske nagemise ja leebe huumori tottu novellikogus rataste vahel 1966 ilmutas valton varasemast suuremat tupiseerimise oskust tema selle perioodi tekstidele on iseloomulik inimese soovide kokkuporge nende taitmist takistavate asjaoludega ja jaamine argielu rataste vahele 1960 aastate teisel poolel toimus valtoni loomingus murrang novellidesse ilmusid satiiriline huperbool ja grotesk mis kujunesid proosauuenduses tooniandvaks keskne on inimtegevuse voorandumine jaigalt determineeritud susteemis ja burokraatliku rutiini haardes valton kujutab inimeste susteemi kus tegevus muutub absurdseks aastal 1968 ilmunud kogud kaheksa jaapanlannat lr ja luikede soo karussell kutsusid esile poleemika valtoni loomingust otsiti eksistentsialismi mojusid voorandumisele vastandas valton inimeksistentsi kui subjektiivse olemise teisitiolemise novellikogus sonumitooja 1972 vaatleb ta teisitiolemise voimalusi voorandumise haardes valtoni novell metaforiseerus ja vottis parabooli kuju 1970 aastate algul targanud ajaloohuvi kallutas kirjanikku kasitlema ajalugu inimtegevuse naitelavana millel on kalduvus korduda sarnaselt karl ristikiviga valtis valton ajalooproosas eesti ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust novellikogus oukondlik mang ilmunud loomingu raamatukogus aastal 1972 aktualiseerib valton ajaloo naidetel inimliku negatiivsuse avaldumisvorme kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks siirdus valton uute valjendusvahendite otsingule novellikogude poorioo kulaskaik lr 1974 ja labi unemaastike 1975 unenao ja muudiloogika lisas tema loomingusse individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analuusi muudiloogika toi esile subjektiivse olemise teise erikuju 1970 aastate keskel muutus valtoni looming zanrite poolest mitmekulgseks novellide korval ilmusid romaanid aforismid luuletused ja lasteraamatud novellivalikkogudes mustamae armastus 1978 ja vooras linnas 1981 kujutab valton elu ja inimest subjektiivse olemise vaatekohast kohati tugevnenud publitsistlik allhoovus on paigutatud mangu paradoksaalsusele mis tagab maailmapildi ambivalentsi valtoni esimene romaan tee lopmatuse teise otsa 1978 on ajalooline jutustatakse mongoli valitsejast tsingiskhaanist ning taoistlikust mungast chang chunist koiki romaani kompositsioonireegleid lammutab loogikast loobuv surrealistlik teos armastusmotiivide variatsioonidega arvid silberi maailmareis 1984 luhem variant 1981 kus autor esitab subjektiivseid kujutlusi rannakutena jarjest avarduvas aegruumis kahe raamatuna uksildased ajas i 1983 ii 1985 ilmunud kuues jutus on keskendutud uksilduse kui olemisviisi analuusile mis lahkneb konformsest ja stereotuupsest olemisest valton on avaldanud aforismikogud uksed kriuksuvad oositi 1977 marklaud kilbiks 1980 ja tagasi tulevikku 1985 ning kaks luulekogu kollasteks laikudeks laguneb 1978 ja seniks 1992 arvo vallikivi nimega raamatuist retk ooboluste riiki 1978 jutustab see maavarade tekkest ajaprintsess 1981 on lastele kirjutatud kunstmuinasjuttude kogu pohjanaela paine 1983 tugineb huperboreilise folkloori motiividele kus muudiloogikale omased votted avalduvad eriti ehedalt mutoloogia korval on valton ilmutanud huvi europotsentrismi lagunemisest tinginud mottevoolude vastu naiteks zenbudism ja taoism 1979 aasta romaanivoistlusel korvalelukatud romaan rauakolina etuudid koos tsensuuri toketesse jaanud poliitiliste novellide kui ka uuema luhiproosaga ilmusid koguna rannak giidi saatel 1988 sellega saavutas ta ka juhan smuuli nimelise preemia 1989 kus poliitilised realiteedid on seostatud eetikaga autor juhib tahelepanu vagivallale poliitikas arendades reaalelu episoode absurdini kus kasutab idamaade motiive teoses pildid filosoofi prohveti kunstniku poeedi elust 1992 martsikuuditamisele jargnenud valjasaadetute elu siberis kujutab autobiograafiliste sugemetega romaan masendus ja lootus 1989 friedebert tuglase novelliauhinna on saanud 1973 aastal avaldatud novell ohtlik leiutis ja 1979 aastal avaldatud novell mustamae armastus ning eduard vilde nimelise kolhoosi auhinna 1984 aastal avaldatud jutustuste kogu uksildased ajas i ulevaate valtoni proosast annavad valitud teosed iii 1984 publitsistina on valton votnud sona rahvuskeele ja kultuuri ning keskkonnakaitse teemal 1986 algatas ta diskussiooni fosforiidimaardlate ule valton on kirjutanud stsenaariumid mangufilmidele viimne reliikvia 1969 eduard bornhohe raamatu vurst gabriel ehk pirita kloostri viimased paevad ainetel hundiseaduse aegu 1984 ja nakimadalatele herman sergo romaani ainetel aga ka telemangufilmidele minu naine sai vanaemaks 1976 ja ringhoov 1988 novelli mustamae armastus motiividel lavastaja t virve kogudena on avaldatud filmistsenaariumid kohtunikud ja kohtualused erapooletu hundiseaduse aegu 1990 stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest kogus proovipildid 1990 ka kaks naidendit on avaldatud raamatuna vagede valitsejad pealkiri 1988 neist esimene sai ugala teatrimaja avamisnaidendite voistlusel ii koha auhinna ja see lavastati 1986 parnu endla teatris vanemuises lavastati 1966 pauleerik rummo koostatud montaaz valtoni proosast lugusid argielust ehk valtoniana valton on kirjutanud libreto eino tambergi ooperile lend estonia 1983 valton on tolkinud kirjandust vene mari udmurdi moksa bulgaaria poola ja ungari keelest muinasjutt grandi leidmisest 1976 arvidi maailmareis lr 1981 vanad arved 1981 kiirustav kahetsus 1989 kirikutrepil 1989 kohtunikud ja kohtualused 1990 proovipildid 1990 uks tund toledos 1990 kuninglik lobu 1991 liisa ja robert 1993 liblikas ilus ja paks 2003 vaike ilus vangimaja 19901995 novellid astronoomia ehk taheteadus on teadusharu mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lopus loogia vaid noomia kreeka sonast nomos seadus nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sonast aster taht taevakeha astroloogiat peetakse pseudoteaduseks astrofuusikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid mis on seotud fuusikaga tanapaeval on aga valdav osa astronoomiast fuusikaga seotud ning seetottu astronoomiat ja astrofuusikat sageli samastatakse meetodi jargi liigendub astronoomia kolmeks objekti jargi jaguneb astrofuusika neljaks astronoomiaga on tihedalt seotud fuusika ja matemaatika need kolm teadust on uksteist oluliselt mojutanud fuusikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides voi kosmilistel energiarikastel objektidel astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetootluse arengu oluliseks motiiviks traditsiooniline on olnud astronoomia koostoo geodeesiaga astrogeodeesia koha maaramine aja maaramine taustsusteemid navigatsioon ajaarvamisega ja kalendriarvutusega astronoomiline kronoloogia ning optikaga astronoomiliste instrumentide ja andurite areng astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika kosmonautika ja matemaatikaga mooteriistad kosmosetehnika taevakehade trajektooride modelleerimine geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivalja ja kuju kindlakstegemiseks viimastel kumnenditel on uha tahtsamaks muutunud ka koostoo geoloogia ja geofuusikaga sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga mineraloogia analuusib maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi kosmosekeemia on keemia haru mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste uhendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni eksobioloogia uurib maavalise elu tekke ja olemasolu asjaolusid interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostoos astronoomia ajalugu kui ajalooteaduse osa uurib astronoomia ajalugu esi ja varajase ajaloo arheoloogilisi leide tolgendab astronoomia valguses paleoastronoomia et astronoomia tegeleb kosmoloogia raames ka universumi tekke ajaloo ja lopu kusimustega on ta seotud teoloogia ja filosoofiaga algul tahendas astronoomia uksnes palja silmaga nahtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta vanakreekas leiutati tahesuuruste susteem ning maaratleti kaheteistkumnest tahtkujust koosnev sodiaak keskajal viisid astronoomiat edasi uksnes moned araabia astronoomid renessansiajal esitas kopernik paikesesusteemi heliotsentrilise mudeli mida kaitsesid arendasid edasi ja korrigeerisid galilei ja kepler viimane rajas esimesena susteemi mis kirjeldas oigesti planeetide tiirlemist umber paikese planeetide liikumise pohjuse avastas newton kellelt parineb gravitatsiooniseadus ja taevamehaanika see oli esimene samm astrofuusikas mis pohineb eeldusel et fuusikaseadused on uhesugused nii maal kui ka kosmoses avastati et tahed on vaga kauged taevakehad spektroskoopia abil toestati et tahed sarnanevad paikesega kuid nende temperatuur mass ja mootmed voivad olla vaga erinevad 20 sajandil toestati et meie galaktika linnutee on vaid uks paljudest galaktikatest ning et universumi paisumise tottu enamik galaktikaid eemaldub meist 20 sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia suure paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja hubblei seaduse pohjal araabia keel ehk on afroaasia keelkonna semiidi keeleruhma lounakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel araabia keel on suurima konelejate arvuga semiidi keel seda koneleb 422 miljonit inimest lahisidas ja pohjaaafrikas araabia keelt konelesid algselt beduiinid araabia poolsaarel 7 sajandil kujunes araabia kirjakeel kui tekkis araabia kalifaat levis araabia keel koos islamiga ja araabia kultuuriga naabermaadele vanast kirjakeelest lahtunud araabia uhiskeel on tanapaeval araabia maade riigikeel selles keeles toimub kooliopetus ilmuvad ajalehed ja raamatud rahvakeel on eri maades erinev araabia kiri koosneb 28 peamiselt kaashaalikumargist euroopa keeltesse on araabia keelest laenatud palju sonu naiteks alkohol algebra asimuut kuup kohv tariif talisman arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru mis kasitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe pohjal uhiskonna minevikku muistised on rajatiste eriti hoonete jaanused esemelised leiud ja muu valjakaevamistel saadud materjal valja arvatud kirjalikud allikad mis kuuluvad filoloogia epigraafika ja numismaatika valdkonda muistiseid opitakse tundma arheoloogilistel valjakaevamistel selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse uksikasjalikult labi kultuurkiht muististe laadi ja leviku jargi selgitatakse asjaomase ajajargu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned eriti tahtis on arheoloogia esiajaloo uurimises arheoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse arheoloogiks sona arheoloogia tahistas algselt naiteks thukydidesel minevikuopetust arheoloogia alged ulatuvad renessansiaega kui uuriti vanaroomast ja itaaliast parit muistiseid arheoloogia kui teadus tekkis alles 19 sajandil tollal jaotati muinasaeg kivi pronksi ja rauaajaks tanapaeva arheoloogia alguseks loetakse trooja linna valjakaevamisi heinrich schliemann ja frank calverti juhtimisel 1871 aastast alates krahv axel julius de la gardie 12 veebruar 1637 28 mai 17 mai 1710 stockholm oli rootsi vaejuht ja riigitegelane feldmarssal 1675 lacko ja kuressaare krahv ja ekholmeni vabaharra hiiumaa tarvastu fribergi kokemaki autise ja tullgarni harra ta oli aastast 1674 rootsi riiginounik eestimaa kindralkubernerina 16871704 ajas ta kohalikku aadlit soosivat poliitikat kehtestas pohjasoja ajal sojamajanduskorra ja organiseeris rootsi sojajoude eestis isa jakob de la gardie 15831652 rootsi vaejuht ja riigitegelane ema ebba brahe 15961674 axel julius de la gardie abiellus 1664 aastal stockholmis vabapreili sofia juliana forbusega 16491701 kes oli riiginouniku ja sojavaelase vabaharra arvid forbuse ja margaretha boije tutar abielust sundisid aegna ka aigna eigna saksa keeles wulf rootsi keeles ulfso on tallinna lahe kirdekuljel viimsi poolsaare tipust rohuneemest loodes asuv saar aegna asub tallinnast 14 km kaugusel ning sulgeb tallinna lahe aegna kuulub administratiivselt tallinna kesklinna linnaosa haldusalasse see on ainuke meresaar mis jaab tallinna piiresse 2003 aastal kaaluti aegna ja naissaare vahetust tallinna ja viimsi valla vahel aastal 2004 algatas tallinna linnavalitsus ideevoistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks toomas vitsut leidis et saarel voiks olla kasiinod ning arutlusel oli isegi silla ehitamine viimsi poolsaarelt armuneemelt 2017 aasta seisuga on end aegnale elama registreerinud 12 elanikku aastatel 20132016 oli saarel 6 elanikku aegna saare ja viimsi poolsaare vahele jaavad krasuli ja kumbli saar mida uhendab aegnaga suursalmi vain aegnast loode poole jaavad sillikrunn ja vullikrunn saarest laane pool on punakivi kari aegna kirdeosas on kitsas poolsaar mis lopeb lemmiku ninaga saare pohiosa pohjatipp on eerikneem eerikneeme ja lemmiku nina vahele jaab laht laanerannikul on kurikneem ning lounarannikul talneem kus asub jahisadam aegna saarest on ligi 70 kaetud metsaga aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna parast puhke ja valjasoidukohaks aegnal asub randrahne ning seal pesitseb merikotkas taasiseseisvumise jarel kuulutati kogu aegna saar maastikukaitsealaks aegna maastikukaitseala keskus asub kulaniidu 12 asuvas loodusmajas kust korraldatakse looduspaevi ja matku aegna avati turistidele 1960ndate algul ning tihe liiniliiklus kopliranna tuupi laevadega voimaldas suviti saart kulastada sadadel inimestel paevas 1990ndail liiniliiklus soikus tallinna linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel 2001 usna horedat liiniliiklust reisilaev monica mis soitis ka naissaarele jargmistel aastatel otsiti odavamat laeva mistottu uheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski tallinnahelsingi liinil varem kurseerinud copterlinei kopterid soitsid ringiga umber aegna saare alates 2006 aasta suvest soitis tallinna linnavalitsuse tellimusel piritalt aegnale eesti mereakadeemia merekooli oppelaev juku esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel aastail 20082009 valjus juku lindaliini asi opereerimisel patareisadamast 2010 aasta suvel sai juku operaatorfirmaks kihnu veeteed ning laev valjus kalasadamast aegna kai on talneeme kaldal kuid lainemurdja puudumise tottu sobib vaid luhiajaliseks peatumiseks saarel oli kitsaroopmeline raudtee raudtee pikkus oli 3 km ning see tootas aastail 19141944 praegu on raudteetammidel teed millest moni on kohati kinni kasvamas moni aga autodest lohutud saarel on veevark kuid ei ole tsentraalset kanalisatsiooni aegna saab elektrit 10 kv pingega merekaabelliini kaudu viimsi poolsaarel asuvast alajaamast sugisel 2011 asendati kogu saarel ohuliinid maakaabliga koige vanemad kirjalikud andmed aegna saare kohta parinevad 1297 aastast mil taani kuningas erik menved keelas aegnal ja naissaarel metsaraie aegna kohanime paritolu on seostatud eestirootsimurdelise sonaga eik hobune sest saarel karjatati keskajal hobuseid aegna saar oli toenaoliselt osa viimsi kula kogukonnamaast aegna saarelt ja teisel pool lahte asuvalt hundipea nukilt on leitud kultuskivisid mis teeb need kohad pohjaeestis eriliseks neid kahte paika seob ka sarnane nimi aegna saart kutsuti 13 sajandil hundisaareks wlues ning veel 1920 aastatelgi kasutati eestikeelses kirjanduses aegnaga paralleelselt wulfi kohanime aegna saarel oli keskajal pusiasustus mille kohta parineb andmeid 1577 aastast 1681 aasta talumeeste loendi jargi oli saarel 10 talu aegnal oli tollel ajal eesti ja rootsi rahvastikuga pusiasustus kalapuuk toi kohalikele elanikele vahe tulu ning saare liivase pinnase tottu oli seal voimalik kasvatada ainult heina kuid sedagi pidi mandrilt juurde tooma aegna saar laks koos mitme teise saarega 1689 aastal tallinna alluvusest riigi haldusse saare elu hakkas sellest ajast peale korraldama riigile kuuluv viimsi mois 1726 aastal oli aegnal 3 talu 1736 aastal on esmamainitud aegna kalmistu 19 sajandi viimasel veerandil hakkas elanike elujarg veidi paranema elanike pohiline tegevusala oli kala ja hulgepuuk samuti kuulus iga talu juurde vaike pollulapp 20 sajandi alguses oli saarel 7 talu enne i maailmasoda rajati aegnale rannakaitsepatarei mis oli osa peeter suure merekindlusest see betoonrajatis oli 200 m pikk ning selle molemas osas paiknesid soomustornid kahe 12tollise kahuriga aegna rannapatarei havitati 1918 aastal sakslaste eest taganevate punavaelaste poolt vabadussoja ajal suudeti need riigikaitse seisukohast vaga olulised rannakahurid taastada aegna saarele asutati 1922 aastal komandatuur 1930 aasta juunis oli selle komandatuuri koosseisus 331 sojavaelast sojaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem 1930 aastatel oli saarel ule 150 erinevas suuruses rajatise saarel asusid elumajad kasarmu ohvitseride kasiino staap elektrijoujaam leivatehas raamatukogu ambulatoorium saun jm saarel tegutsesid erinevad seltsid mitu orkestrit ning naite ja spordiring eestist taganev noukogude armee havitas 1941 aastal jallegi koik rannakaitsekahurid laskemoonalaod ja osa elumaju aegnale asus hiljemalt 1947 aastal balti mere laevastikule allutatud ohutorjevaeosa kus teenis umbes 100 merevaelast koik noukogude merevaega seotud isikud lahkusid saarelt 1956 aastal ning nende asemele asusid piirivalvurid endisi sojavaehooneid hakati andma kasutusse puhkemajadeks 1964 aastal oli kokku 23 ettevottel saarel puhkemaju ja suvilaid aegna saar allutati 1975 aastal tallinna mererajoonile tallinna ettevotetevahelise puhkebaasi aegna moodustamine tegi saarele paasemise lihtsamaks aegna kai rekonstrueeriti pohjalikult 2006 aastal valgevenes voi moskvas on trukitud fiktiivseid aegna postmarke aegnal asuvad eerikneeme tee kalavalja tee karnapi tee kurikneeme tee kulaniidu tee ja tagamaa tee antsla on vallasisene linn antsla vallas voru maakonnas antsla nime on vaikeste variatsioonidega esmakordselt mainitud 14 sajandi algul antzeni antsla vasallilinnus nime all 1601 aastal vallutasid rootslased terve rea linnuste hulgas ka antsla 1602 aasta jaanuaris asus antsla linnuses suurhetman jan zamoyski juhitud poolakate vaekoondise peakorter 18 sajandil ehitati linnuse asemele vanaantsla mois mille korvale rajati 12 ha suurune liigirikas park vanaantsla park tugeva touke piirkonna arengule andis 1889 aastal valminud valgapetseri raudtee antsla raudteejaam sai nime kahelt lahedal asuvalt ruutlimoisalt vanaantsla mois altanzenschlo ja neuanzen ja uhelt antsla kirikumoisalt pastorat anzen koht aga kus raudteejaam asus kandis siinse renditalu jargi nime hauka linn kasvaski raudteejaama juures asunud kauplemiskoha umber hauka alevikust sai 1920 antsla alev ning 1 mail 1938 linn elanikke oli 1926 aastal 1295 ja 1939 aastal 1564 teises maailmasojas havis 55 elamispinnast ning kauplused ja laod aastatel 19501959 oli linn antsla rajooni keskus sellel ajal ehitati kultuurimaja alustati haigla ehitust ning valmis administratiivhoone alates 1960 aastatest ehitati vahe nii tootmisettevotteid kui ka elamuid antsla linna omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1993 1994 aastast saadik on antsla elanike arv pidevalt vahenenud antslas peetakse igal aastal hauka laata mis on pika traditsiooniga eesti suurim erinevate kaupmeeste ja klientide kokkutulek eestis antsla linnas on sundinud praost joel luhamets ja odaviskaja andrus varnik antsla keskkooli on lopetanud kindralmajor teo kruuner tartu ulikooli majandusprofessor vambola raudsepp ajakirjanik vahur kersna ning kirjanik margus konnula antslat labib lambahanna oja millel asub nassmoisa paisjarv aatomiks vanakreeka sonast atomos jagamatu nimetatakse vaikseimat osakest mis sailitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa keemia piirides on aatom jagamatu fuusikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused nende kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika moisteid ja seadusparasusi aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast mis paikneb aatomi keskel ning seda umbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest tema summaarne elektrilaeng on null niiviisi moistetud aatomit nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks laiemas mottes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid need erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest et nende elektronkatte elektrilaengu absoluutvaartus erineb tuuma elektronkatte omast nende summaarne elektrilaeng erineb nullist ja nad kuuluvad ioonide hulka aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest viimane jaguneb elektronkihtideks mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest aatomi tuum annab 999 kogu aatomi massist aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu vahima aatomi vesiniku mass on suurusjargus 10 kg ja labimoot suurusjargus 10 m ehk uks ongstrom aatomituum koosneb lahestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta neutraalsetest neutronitest prootoni ja neutroni mass on ligikaudu vordsed soltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagunevad tuumad erinevateks nukliidideks prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajoud mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest toukejoust umbes 100 korda suurem et tuumajoudude mojuulatus on vaga vaike efektiivselt mojub see vaid korvuti asetsevate nukleonide vahel siis ulisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajoud tuuma enam koos hoida ning tuum voib laguneda sellised aatomid on radioaktiivsed planeedi maa looduses leiduvatest 94 keemilisest elemendist on esimesed 80 stabiilsete aatomituumadega ulejaanud aga radioaktiivsed nii prootonid kui ka neutronid on fermionid mis tahendab et nende kohta kehtib pauli keeluprintsiip kaks samas ruumiosas asuvat fermioni ei saa korraga olla samas kvantolekus prootonite ja neutronite olekud on maaratud tuuma kvantarvudega ning neid nimetatakse ka tuumaorbitaalideks prootonid ja neutronid ei saa pauli keeluprintsiibi tottu olla samas ruumipunktis prootonite arv tuumas laenguarv ehk aatomnumber z maarab millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist et prootonite arv tuumas vordub ka elektronide arvuga elektronkattes ioniseerimata aatomi korral on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised ja optilised omadused sama prootonite arvu kuid erineva neutronite arvuga n aatomid on teineteise isotoobid eri isotoopide keemilised omadused on reeglina vaga sarnased valja arvatud vesiniku puhul mis muudab isotoopide eristamise keeruliseks et eri isotoopide aatomitel on erinev nukleonide arv massiarv a on eri isotoopide fuusikalised omadused erinevad isotoopi massiarvuga a ja laenguarvuga z tahistatakse formula1 kus x on keemilise elemendi sumbol kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt koige soodsamast koige madalama seoseenergiaga neutronite arvust on tuum ebastabiilne sel juhul on tegu radioaktiivse isotoobiga viimane voib laguneda kiirates radioaktiivset kiirgust ehkki aatomituuma mass moodustab valdava osa aatomi massist on tuuma labimoot umbes 100 000 korda vaiksem kui aatomil tervikuna st suurusjargus 10 m aatomi elektronkate koosneb elektronidest millel on negatiivne elektrilaeng elektronid ei tiirle umber aatomi selle sona klassikalises moistes vaid moodustavad elektronpilve elektronpilve labimoot on mitu suurusjarku suurem aatomituuma labimoodust seega maarab elektronpilve labimoot ara aatomi mootmed kui aatomis on elektrone rohkem voi vahem kui prootoneid siis on tegemist iooniga liigse elektroniga on negatiivne ioon anioon puuduv elektron on aga positiivsel ioonil katioon kui aatomis ei ole uhtegi elektroni siis on tegemist taielikult ioniseeritud aatomiga elektronide aatomist lahtirebimine voi juurdelisamine on aatomi ioniseerimine koige kergemini on aatomist lahti rebitavad need elektronid mis on aatomiga koige norgemini seotud ioonidel on elektrilaeng mille maarab neutraalsest aatomist valja rebitud voi sellele lisandunud elektronide arv seetottu reageerivad ioonid umbritsevate aatomitega palju tugevamalt kui neutraalsed aatomid kui aatom on molekuli koosseisus tekib tal selle molekuli teiste aatomitega uhine uute omadustega elektronkate keemiliste elementide keemilised omadused soltuvad elektronide arvust ja nende energeetilisest jaotusest aatomituum mojutab neid ainult elektronide arvu kaudu neutraalses aatomis erandiks on vesinik elektronid on nagu prootonid ja neutronidki fermionid seega kehtib ka nende kohta pauli keeluprintsiip mis ei luba kahel elektronil olla samas ruumiosas samas energeetilises olekus kvantolekus iga elektron mis lisandub aatomi elektronkattesse peab valima endale teistest elektronidest erineva energiatasemega aatomorbitaali aatomorbitaalid on maaratud elektronkatte kvantarvudega elektronkatte peakvantarv n maarab ara elektronkihi millel elektron asub tapse orbitaali maaramiseks tuleb arvestada veel asimuudi kvantarvu l magnetilise kvantarvu m ja elektroni spinniga kui koik aatomi elektronid asuvad madalaimates vahima energiaga lubatud kvantolekutes siis on aatom pohiolekus kui moni elektron neelab footoni saab endale footoni energia siis touseb ta monele korgemale vabale energiatasemele ja aatom laheb ergastatud olekusse tagasi pohiolekusse minnes kiirgab aatom footoni sellega naaseb elektron vahima voimaliku energiaga kvantolekusse sellisel moel kiiratud footon omab energiat mis vordub elektroni algse ja kiirgamisjargse energeetilise taseme energia vahega et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust pohiolekusse naastes erineva energiaga st lainepikkusega footoneid sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter kiirgusspekter sama efekti voib taheldada ka valguse neeldumist uurides taielikult neelduvad ainult need footonid mille energia lainepikkus vastab tapselt aatomi pohioleku ja mone ergastatud oleku energiatasemete vahele sellisel moel tekib neeldumisspekter peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma elektronide mass moodustab aatomi massist alla uhe promilli aatomi mass on suurusjargus 10 kg kuni 10 kg et nii vaikeste arvudega on tulikas opereerida siis valjendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga seetottu valjendatakse aatomi massi dimensioonita arvuga mida nimetatakse aatommassiks vordlusalusena on varem kasutatud vesiniku ja hapniku aatomit aastal 1961 lepiti kokku kasutada isotoobi susinik12 aatomit selle aatomi aatommassiks on definitsiooni jargi 12 nii et aatommassiuhikuks amu on 112 susinik12 aatomi massist enamik keemilisi elemente esineb looduses mitme isotoobina mistottu antud keemilise elemendi aatommass antakse isotoopide loodusliku segu keskmisena enamasti isotoopide looduslikud proportsioonid ei varieeru kuid naiteks vaavli puhul on see siiski eri leiukohtades erinev heelium esineb ainult isotoobina formula2 heeliumiaatomi tuum koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist mille summaarne mass on 4034 amu heeliumi aatomi mass on aga koigest 4003 amu see masside erinevus mida nimetatakse massidefektist laheb seoseenergia arvele termotuumareaktsioonis milles vesinikuaatomi tuumade liitumisel moodustub heeliumiaatomi tuum see energia vabaneb aatomite ja isotoopide ning molekulide massi maaramiseks kasutatakse tanapaeval massispektroskoopiat aatomi mootmed maarab elektronkate aatomi labimoodu suurusjark on 10 m uhte sentimeetrisse mahuks ritta asetatuna umbes 100 miljonit aatomit atomistika parineb vanakreeka filosoofiast aine ehitust puuti kindlaks teha arutluste teel naiteks anaxagoras pidas ainet loputult jagatavaks leukippos ja tema opilane demokritos aga leidsid et see on loogiliselt voimatu seetottu nad oletasid et aine koosneb vaikestest jagamatutest osadest mida nad hakkasid nimetama aatomiteks ning mida nad eristasid neid umbritsevast tuhjusest leukippos lahtus tosiasjast et liikumine on olemas jarelikult peab olema koht milles liigutakse ja see peabki olema tuhjus aine osad peavad aga tuhjusest erinema kui aine oleks loputult jagatav peaks aine osakeste vahel olema tuhjus ning osakesed ise oleksid lopmata vaikesed mis ei ole voimalik kuigi aatomid on fuusiliselt jagamatud on nad matemaatiliselt jagatavad ja neil on kuju leukippose jargi koosnevad koik aatomid uhest ja samast ainest ning erinevad ainult kuju poolest demokritose jargi erinevad aatomid peale kuju ka mootmete pooles demokritose opetuse votsid osalt ule epikuurlased seda esitab muu hulgas lucretius oma poeemis de rerum naturae aristoteles atomistikat ei pooldanud seetottu ei olnud atomistika antiikajal vaga mojukas ning vajus keskajal kristlikus maailmas kuid mitte islamimaailmas hoopis unustusse atomistika juurde poordusid tagasi 17 sajandi opetlased pierre gassendi ja joachim jungius aatomi moistet kasutasid ka robert boyle ja isaac newton moodsale aatomiteooriale pani 1807 aluse john dalton daltoni jargi koosnevad koik keemilised elemendid aatomitest uhe ja sama elemendi aatomitel on sama kaal samad mootmed ja sama kuju ning eri elementide aatomitel on erinev kaal mootmed ja kuju aatomid ei ole jagatavad vaiksemateks osadeks elementide aatomid uhinevad liitaatomiteks molekulideks edasine keemia areng lahtus nendest postulaatidest daltoni aatomiteooria seletas muuhulgas miks elemendid osalevad keemilistes reaktsioonides kindlates proportsioonides juba dalton puudis maarata aatomite massi kuid esialgu ei onnestunud seda oigesti teha muuseas selleparast et molekulide koostis polnud tapselt teada aastal 1811 esitas amadeo avogadro hupoteesi et uhe ja sama ruumalaga gaasid uhe ja sama rohu juures sisaldavad uhepalju molekule see aitas kaasa molekulide koostise ning aatomite ja molekulide massi oigele maaramisele esialgu kasitati aatomeid struktuurita kovade keradena aastatel 18331834 leidis michael faraday elektroluusi uurides et elektrivoolu lahustes peavad pohjustama elektrilaenguga aatomid ning peab eksisteerima vahim elektrilaeng elementaarlaeng aastal 1897 naitas joseph john thomson et gaasis voivad esineda uhe ja sama negatiivse elektrilaenguga osakesed ning oletas et see ongi vahim elektrilaeng neid osakesi hakati nimetama elektronideks aastal 1898 naitas wilhelm wien et peavad eksisteerima ka positiivse elektrilaenguga osakesed neid hakati nimetama prootoniteks pommitades aatomeid radioaktiivsetest ainetest parinevate osakestega leidis ernest rutherford et alfaosakesed tungivad aatomi sisemusse ning aatomisisesed joud kallutavad neid korvale ta mootis alfakiirguse korvalekaldumist ohukese ainekihi labimisel ning joudis 1911 jareldusele et aatomid peavad koosnema raskest positiivse elektrilaenguga tuumast mida umbritsevad kerged negatiivse elektrilaenguga elektronid ainsad tollal tuntud negatiivse elektrilaengu kandjad mis tiirlevad umber tuuma sellest suhteliselt vaga kaugel nonda meenutab aatom paikesesusteemi aatomituum vastab paikesele ja elektronid planeetidele aatomit hoiab koos elektriline kulgetombejoud see nn rutherfordi aatomimudel oli vastuolus elektrodunaamikaga mille jargi kiirust voi liikumissuunda muutev elektron peab emiteerima elektromagnetkiirgust ning sellega energiat ara andma nii et elektron peab lopuks langema tuumale rutherfordi aatomimudelit modifitseeris 1913 niels bohr bohri aatomimudel bohr vottis aluseks hupoteesi et aatomitel on statsionaarsed olekud ning elektrodunaamika ei ole nende puhul rakendatav elektronide ja aatomite stabiilsus tervikuna peab tulenema tundmatutest loodusseadustest bohri esimese postulaadi jargi saab aatom eksisteerida uksnes uhes voi mitmes kindlas statsionaarses olekus igale olekule on iseloomulik teatud energianivoo bohri teise postulaadi jargi saab aatom ule minna uhelt energianivoolt teisele ning selle ulemineku kaigus vabaneb aatomist voi seotakse aatomiga energiahulk mis vordub energianivoode vahega energia vabaneb elektromagnetkiirgusena footonitena see toimub kindlate annustena kvantidena sageduse maarab einsteini sagedustingimus sel alusel onnestus bohril arvutada vesiniku spektrijoontele vastavad sagedused seda peeti tema teooria tugevaks toendiks bohri teooriat puuti rakendada ka teiste elementide aatomitele kuid rakendatavaid tulemusi ei saadud kull aga onnestus rahuldavalt seletada aatomite jarjestust keemiliste elementide perioodilisussusteemis aastal 1919 tekitas rutherford esmakordselt kunstliku tuumareaktsiooni pommitades lammastikku alfaosakestega neutroni avastas alles 1932 james chadwick alles siis jouti aatomimudelini mille jargi aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest aerosool on gaasi ja vaikeste tahkete osakeste voi vedeliku piiskade dispersne segu aerosoolid on olulised atmosfaarikeemia nahtavuse pilvede moodustumise atmosfaari kiirguse ja elektri seisukohalt aerosooliks nimetatakse ka koos gaasiga rohu all olevat taiteainet mis taidab aerosooliballoone sellised aerosooltooted on deodorandid putukamurgid juukselakid varvid jms valjenditega aerosool ja aerosooli osake viidatakse enamasti vedela voi tahke aine osakestele mille valjastamisel gaasi tekib dispersne segu dispersseks susteemiks nimetatakse vahemalt kahest komponendist koosnevat susteemi uks komponentidest on vaikeste osakestena jaotatud teises ulekaalus olevat komponenti nimetatakse dispersioonikeskkonnaks ning vahemuses olevat komponenti dispersseks faasiks aerosoolide dispersioonikeskkonnaks on gaas ning dispersseks faasiks tahked osakesed voi vedeliku piisad dispergeeritud faasi agregaatoleku jargi jagunevad aerosoolid uduks vedel dispergeeritud faas ja suitsuks tahke dispergeeritud faas tekkeviisi alusel jagunevad aerosoolid primaarseteks ja sekundaarseteks aerosoolid kas emiteeritakse otse tekkeallikast valmiskujul voi tekivad keskkonnas fuusikaliste ja keemiliste protsesside kaigus primaarseteks on otse allikatest paiskuvad osakesed nagu vulkaaniline tuhk meresool tuuleerosiooni tolm kaevandamisel ja lohkamistoodel tekkiv tolm autotranspordi tolm sekundaarsed aerosoolide tekivad erinevate atmosfaarigaaside reageerimisel ja kondenseerumisel voi jahtuva gaasi kondenseerumisel tekkimisel voivad osaleda nii looduslikud gaasid kui ka inimtegevuse poolt ohku paisatud lisandgaasid so nh lammastikoksiididno joodi oksiidid gaasilised orgaanilised ained nii tekivad naiteks pilvepiisad ja sudu tekke ja emiteerumisallikate alusel jagunevad aerosoolid looduslikeks ja inimtekkelisteks ohu gaasiliste komponentide molekulide diameetrid jaavad alla 1 nm 10m aerosooliosakeste mootmed on enamasti suuremad kuid vaga varieeruvad alates monest nanomeetrist 10m kuni kumnete mikromeetriteni 10m suuruse jargi eristatakse pm10 pm25 pm1 osakesi need vastavad 10 25 ja 1 mikromeetristele diameetritele tapsemalt naitab see jaotus aerodunaamilist diameetrit mille puhul labivad osakesed mootmisprotsessis 50lise efektiivsusega vastava selektiivse sisendi suuremad osakesed valjuvad atmosfaarist kiiremini ja pole keemiliselt nii aktiivsed kui vaikesed sekundaarsed osakesed viimaste suurus on atmosfaaris ajas muutuv pohiline muundumisskeem on jargmine aerosooliosakesed ei saa atmosfaaris igavesti pusida ohus viibimise aeg on monest paevast kuni mone nadalani osakese eluiga oleneb asukohast ning osakese suurusest eemaldumisprotsesse mojutavad gravitatsioon ja kondenseerumispinnad eraldumisteed ehk neelud jagunevad margvaljasadestumiseks kus osaleb vesi ja kuivvaljasadestumiseks margdepositsioon jaguneb omakorda lihtsalt valjapesemiseks washout kus osake uhineb olemasoleva pilvetilgaga vihmaga valjapesemiseks rainout kus osake on kondensatsioonituum ja valjapuhkimiseks sweepout kus osake haaratakse kaasa saju kaigus kuivdepositsioon jaguneb omakorda gravitatsiooniliseks ja turbulentseks valjasadestumiseks atmosfaari aerosooli osakestel on mitmeid olulisi rolle naiteks pohjustavad atmosfaari hagususe hajutavad ja neelavad paikesekiirgust on pilvede ja udude tekkel kondensatsioonituumadeks seovad kergeid ioone vahendades oluliselt nende elektrilist liikuvust muundades sellega laengu jaotust ruumis ja elektrivalja omavad olulist rolli atmosfaarikeemias mojutavad kliimat aerosoolide moju inimese tervisele on vaga tugev peened aerosoolid voivad pohjustada sudame ja kopsuhaigusi astmahooge ja mitmeid teisi terviserikkeid eriti ohtlikud on vaga vaikesed saasteosakesed need labivad membraane ning kanduvad vereringega organitesse laiali kahjustades kogu organismi kuna aerosoolid sisaldavad erinevaid ohtlike saastegaaside komponente on kahjulikke mojusid veel naiteks soodustab hingamisteede haigusi so mis on ohtlik ka taimedele kuna lagundab kattekudesid ning pidurdab taime arengut ohtlik on ka gaasiliste no sisaldus mis mojutab hemoglobiini kaudu organismi vereringet aerosoolide toime on vaga keeruline kuna on raske eristada uhe aine moju teise omast seega on tegemist olulise uurimisvaldkonnaga praeguseks on naiteks toestatud kahjulik toime epidemioloogilistes ja ka diiselmootori ulipeenete heitgaasiosakeste luhiajalise eksponeerimise moju uurivas eksperimendis londonituupi sudu on naide aerosoolide kahjulikkusest algselt parineb nimetus 1905 aastast mil londonis soega kutmise tagajarjel eraldus korstnatest palju suitsu tahma ning vaaveldioksiidi tahma aerosooli osakesed on kondenseerumistuumadeks ohuniiskuse ja udupiiskade jaoks tahmas leiduva raudsulfiidi reaktsiooni ohuhapnikuga kirjeldab jargmine valem 4fes 11 o 8 so 2feo tekkiv so on vees hasti lahustuv ning kogub selle tottu enda umber kondenseeruvat vett tahmas sisaldub ka metallijaake mille kataluusi abil muudetakse so edasi vaavelhappeks tulemuseks on tervist kahjustav aerosool aerosooli kontsentratsiooni valjendamiseks kasutatakse kas ruumalauhikus leiduvate osakeste arvu ehk arvkontsentratsiooni voi ruumalauhikus leiduvate osakeste massi ehk masskontsentratsiooni need naitajad on omavahel seotud ning uksteiseks teisendatavad osakeste kuju ja tiheduse kaudu suuruse erinevustest tingitult on vaikestel osakestel vorreldes jamedate osakestega masskontsentratsioon vaiksem ning arvkontsentratsioon suurem aerosooli mootmisi tehakse tuginedes osakeste erinevale massile suurusjaotuse spektrites eristuvad selgelt eri suurustega osakeste kogumikud moodid proovikogumise variantideks on isokineetiline proovivott kus ohku imetakse labi avause mooteaparaati ning mootmised on seotud osakeste liikumisinertsiga ja filtreerimine kus osakesed kogutakse filtrile sellest ohku labi imedes ning mootmised on seotud filtripaberi omaduste muutumisega alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias mille molekulis on hudroksuulruhmad oh seotud susinikuaatomiga millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega kull aga teiste susinike ning vesinikega teisiti sonastatuna on alkohol susivesinik milles uks voi mitu vesiniku aatomit on asendunud hudroksuulruhmadega alkoholide nomenklatuursed nimetused lopevad sufiksiga ool oh ruhmaga uhendite nimetuste lopus on ool sona esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist naiteks oh ruhm ei pruugi paikneda susinikuahela lopus vaid voib olla ahela mis tahes osas naiteks alkoholide hudroksuulruhm on vaga norgalt happeline reageerides naiteks aktiivsete metallidega 2choh 2li 2choli h alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega moodustades estreid alkoholid reageerivad halogeenhapetega moodustades alkuulhalogeniide chchoh hbr chchbr ho sonal alus on mitu tahendust tavaliselt on alus millegi all kannab midagi viimasel tahendusel rajanevad enamasti ka muud aluse moisted aristoteles 384 ekr stageira 7 marts 322 ekr chalkis oli vanakreeka filosoof poluhistor platoni opilane aleksander suure opetaja ta on platoni korval mojukaim laane filosoof aristoteles sustematiseeris peaaegu koik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli aristotelese loogika oli 19 sajandi keskpaigani ainus laanemaine loogika aristotelesel on suured teened ka bioloogias loomade anatoomia ja sustemaatika esteetikas eriti katarsise teooria eetikas riigiopetuses politoloogias ja kosmoloogias atomistikat aristoteles ei pooldanud aristoteles sundis makedoonias chalkidike poolsaarel stageiras 384 ekr tema isa nikomachos oli makedoonia kuninga amyntase oukonnaarst on alust arvata et oukonnaarsti koht oli perekonnas parandatav aristotelese varajast haridust pidi see mojutama nii et kui aristoteles 18aastaselt ateenasse laks oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistoole 1837 eluaastal elas aristoteles platoni opilasena ateenas ning paistis akadeemiasse kogunenud opilaste seas silma kuigi aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused platoni ja paljude tema opilastega jai nende vahekord sobralikuks parast platoni surma 347 ekr laks aristoteles koos platoni opilase xenokratesega vaikeaasias asuva atarneuse valitseja hermiase oukonda aristoteles abiellus hermiase kasututre pythiasega hermias morvati 344 ekr massu kaigus aristoteles laks perekonnaga mytilenesse 342 ekr kutsus kuningas philippos ii ta kodulinna stageirasse tulevase aleksander suure opetajaks aleksander oli 12aastane umbes 335 ekr laks aleksander aasiasojaretkele aristoteles kes oli parast opilase troonile asumist olnud mitteametlik nouandja laks tagasi ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli apollon lykeiosele puhendatud salu korval paiknenud gumnaasiumis mida kutsuti lykeioniks selle nimega hakati kutsuma ka kooli kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks aristotelesel olevat olnud kombeks arutada opilastega filosoofiat gumnaasiumit umbritsevates sammaskaikudes peripatos edasitagasi jalutades peripateo aristoteles opetas lykeionis 335322 ekr sellesse aega jaab suurem osa tema kirjutisi nagu platongi kirjutas ta dialooge kus ta esitas oma opetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis samal ajal kirjutas ta traktaate mille lugemine nouab suuremat ettevalmistust vahendeid oma uurimistooks sai aristoteles aleksander suurelt aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted aleksandriga pingestusid sest aristoteles oli kuningale soovitanud kallisthenest kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla ometi pidasid ateenlased teda aleksandri sobraks ja makedoonia ulemvoimu esindajaks parast aleksandri surma esitati aristotelesele suudistus jumalateotuses nagu enne teda ka anaxagorasele ja sokratesele aristoteles lahkus ateenast oeldes et ei taha anda ateenlastele voimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada ta asus elama oma maamajja chalkises euboial seal ta suri varsti 322 ekr surma pohjuseks oli pikaajaline haigus aristoteles oli keskmisest vaiksemat kasvu ta oli oilis ja heasudamlik mees kes armastas oma perekonda ja sopru kohtles oma orje hasti oli oma vastaste suhtes aus ja oiglane ning oli tanulik oma heategijatele vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid aristoteles tema opetaja platon ning sokrates kes platonit sugavalt mojutas nemad muundasid sokrateseeelse filosoofia laane filosoofiaks tanapaeval tuntud kujul sokrates ei kirjutanud midagi ning tema motted on meieni joudnud platoni ja paari teise antiikautori vahendusel platoni ja aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma kuigi platoni ja aristotelese tood on omavahel sugavalt seotud on nad nii stiililt kui ka ainelt vaga erinevad platon kirjutas mitukummend filosoofilist dialoogi vestluse vormis arutlust ja moned kirjad kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmiseni joudmise meetodiga ning hilisemad pohiliselt oiglusega ja praktilise eetikaga valjenduvad neis seisukohad eetika metafuusika moistuse teadmise ja inimelu kusimustes meelte kaudu saadakse platoni jargi ainult arvamusi mis on segased ja ebapuhtad teadmiseni aga jouab uksnes kontemplatiivne hing mis poordub fuusilisest maailmast ara ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest mille ebataiuslik jaljendus on nahtav maailm sellisel teadmisel on nii eetiline kui ka teaduslik tahtsus tanapaeva terminites saab platoni opetust teatud reservatsioonidega nimetada idealistlikuks ja ratsionalistlikuks seevastu aristoteles tahtsustas palju rohkem meelte rolli tunnetuses mistottu ta on lahedasem tanapaeva moistes materialismile ja empirismile aristotelese meetod loi eeldused hilisema teadusliku meetodi tekkele ka aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge kuid nendest on sailinud uksnes katkendid aristotelese teosed mida tanapaeval tuntakse on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad moeldud avaldamiseks toenaoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni joudnud paris algsel kujul seetottu kipuvad nad olema eklektilised kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad aristotelese tahtsamate teoste seas on fuusika metafuusika nikomachose eetika poliitika de anima hingest poeetika kategooriad de interpretatione esimene analuutika ja teine analuutika aristotelese opetus modifitseerib platoni opetust uldjuhul vaatleb aristoteles erinevalt platonist vormi eidost fuusilises maailmas eneses katkevana igal fuusilisel asjal on vorm ehitus ja mateeria mis on vastavuses aktuaalsuse tegelikkuse ja potentsiaalsuse voimalikkusega mateerial on potents votta vorme mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta elemendid on tuli ohk vesi ja maa need elemendid kujutavad endast algmateeriat vormita mateeriat mille vormiks on uks algkvaliteedivormide kombinatsioonidest vastavalt kuumkuiv kuumniiske kulmniiske ja kulmkuiv asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on voime potents votta omakorda teatud vorme et see teoks saaks on tarvis mond asja millel see vorm juba tegelikult aktuaalselt on tosi kull see ei ole paris alati nii erandiks on naiteks alamate loomade isetarkamine pohjus meenutab alati tagajarge tagajarg eeldab sama vormiga pohjuse toimet aristotelese pohjuslikkuseprintsiibil on kaks alust esiteks leidis aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega et miski ei saa sundida mittemillestki ex nihilo nihil fit eelnevalt olemasolev materiaalne substraat mateeria muutub koik neli muutumise liiki kvalitatiivne muutumine kvantitatiivne muutumine kasvamine ja kahanemine kohavahetus ning tekkimine ja havimine nouavad mateeriat mis jaab muutumatuks vormid mille mateeria votab peavad aga tulenema asjadest millel selline vorm juba on elusolenditel eristas aristoteles kahesugust tegelikkust aktuaalsust vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus toimimine jargneb vormile on vormi suhtes sekundaarne teiseks lahtus aristoteles analoogiast sellega kuidas kasitooline loob mingist materjalist mingi eseme vorm mille kasitooline materjalile annab peab tema arus juba eelnevalt olemas olema looduse toimimine on samamoodi teleoloogiline alati kui pohjused toimivad realiseeruvad kavandid aristotelese uldine kontseptsioon ei jata kohta loovale ega kavandavale jumalusele loomulike liikide fikseeritus ja fuusilise maailma igavene olemasolu tulenevad tema pohjuslikkuseprintsiibist ning mateeria ja vormi lahutamatust uhtsusest kui mateeria ei saa kunagi eksisteerida nii et tal poleks mingit vormi ning vormid on mateeria staatilised ja dunaamilised tunnused ning kui mateeria omandab vormi uksnes tanu materiaalsele asjale millel juba on see vorm siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed kuigi asjadel ei ole algust ajas peab samaaegselt toimivate pohjuste jadal olema esimene liige millel ei ole pohjust et iga tagajarg nouab pohjust mis on temast numeeriliselt erinev ning antud tagajarje pohjuste loputu regress seda tagajarge esile ei kutsuks siis peab olema pohjuseta algpohjus ehk liikumatu liikumapanija sellel ei saa olla mingit voimalikkust potentsiaalsust mistottu see peab olema mateeriavaba vorm ta kutsub esile liikumist olles ise liikumatu aristotelese jargi on see voimalik uksnes juhul kui algpohjus iha objektina tombab asju kulge ilma et ta ise muutuks see seletab taeva ja koikide maa elanike eesmargiparast liikumist iga asi puuab saada algpohjuse sarnaseks niivord kui asja loomus seda voimaldab elusolendid paljunevad et nende liik oleks surematu ja ka teised asjad jaljendavad jumala elu jumal esmane liikumapanija naudib igavest onne moeldes koige vaarilisemast motlemise objektist omaenda motlemisest aristotelese universum on suletud susteem mis koosneb taevastest ja maistest substantsidest mis igavesti liiguvad ja muutuvad vastavalt oma ihale jaljendada jumalat aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest et ta heidab korvale platoni eidosed kui fuusilisest maailmast lahus olevad vormid kui asjade loomust ja toimimist maaravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad siis on voimalik teadus fuusilisest maailmast kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord taiuseni valja areneda ja toimed ei ole takistuste voi muude sekkumiste tottu alati seadusparased tuleneb looduslike protsesside uldine uhetaolisus mateerias immanentselt katkevatest vormidest kui inimese psuuhiline toimimine on korras siis on tal voimalik tunnetada fuusilist maailma ja selles uhetaoliselt toimivaid loomusi inimese loomus vorm on niisugune et kui valismojud meeleelundeid mojutavad siis tajumused jaavad mallu ning nahtumusi tajumustest saab niiviisi uhtlustada et valised asjad jaavad teadvusse pusima inimarul on kaks poolt aktiivse aruna aktiivne intellekt suudab ta konkreetsetest uksikutest asjadest vormid valja abstraheerida ning moelda valiste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita mateeriast ei ole voimalik otseselt moelda aru saada sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut aristotelese jargi on see teada analoogia pohjal toepoolest substraat mateeria peab olema sest et inimaru suudab neid vorme asjadest abstraheerida ning passiivse aruna passiivse intellektina sailitada siis puudub vajadus meenutamise anamnesise ja hinge eeleksistentsi teooria jarele hing on koikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus aktuaalsus sellisena ta parast taime looma voi inimese surma ei saili ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetottu kehalised muutused teda ei mojuta nii et ta on hinge ainus osa mis on igavene ilma aktiivse intellektita ei ole motlemine voimalik nii et motlemisvoime soltub hinge osast mis elab keha ule aktiivne intellekt peab olema kas jumal voi moni muu mittemateriaalne jumalataoline olend aristoteles ei utle kuskil nagu oleks igal inimesel isiklik aktiivne intellekt mis tema keha ule elab aristotelese opetuse alusel on voorus hinge teatud toimimisvoime ja aristoteles jagab hinge kaheks inimesele iseloomulik taiuslikkus ja inimese elu eesmark on teoreetiline elu maailma loomuse ja maailma algpohjuse kontempleerimine selle tegevusega jaljendab inimene jumalat taiuslikemal talle kattesaadaval viisil abstraheerimise ja induktsiooni teel joutakse lopuks teaduse baaseelduste teadmiseni toelise teadmise omandamine printsiipide ja baaseelduste kohta on sageli uurimistoo staadium milleni joutakse koige viimasena see mis on eelnev loomuse voi olemasolu jarjekorras on jargnev nii muutuste jarjekorras kui ka teadmise jarjekorras me alustame sellest mis on meile ilmsem tajus ja kui teaduslik uurimistoo on loppenud jouame lopuks selleni mis on paremini teada iseenesest seega on avastamine regressiivne me alustame segastest tajumuste massidest analuusime need osadeks ning jouame lopuks nende kogemusmasside koostisosade ja pohjusteni millest me alustasime siis saab teaduse taielikult esitada toestavate sullogismidena mis esitavad meeltega tajutavate faktide pohjused nii et avastuseni joutakse kogemuse induktsiooni ja dialektika abil asjade pohjuste moistusparane esitus kasutab aga toestusi toestus on aristotelese jargi kehtiv arutlus mille eeldused on toesed paratamatud ja paremini teada kui jareldus sellisele ideaalile on koige lahedasem matemaatika maailm on aristotelese jargi maa kui fikseeritud keskme umber tiirlevate taevakehade suletud susteem taevakehade liikumised leiavad aset paratamatute printsiipide kohaselt kuid meie teadmine nendest liikumistest ei ole tapne sest nad on meist liiga kaugel kuualused sundmused aga on teataval maaral muutlikud pole selge kas mangus on ka objektiivne juhuslikkus kuid meie teadmine neist on tapsem sest nad on meile lahedal seetottu saame substantside arengust ja kaitumisest aru kui vaatleme kuidas asjad enamasti on kuualuste asjade kohta on voimalik mingi objektiivne teadmine universumi keskmes on liikumatu maa mida umbritseb tule ohu ja vee kiht taevakehad asuvad kontsentrilistes sfaarides ning liiguvad koos nende sfaaride liikumisega ka maa ise on sfaar seda toestas see et laevad kadusid horisondi taha kuu paike planeedid ja kinnistahed on tehtud viiendast elemendist millel erinevalt ohust maast tulest ja veest ei ole muud muutumist peale kohavahetuse koige valimine sfaar sisaldab kinnistahti valjaspool universumit ei ole midagi ei tuhja ruumi ega taidetud ruumi kuid kogu universum on taidetud mingi mateeriaga nii et tuhja ruumi ta ei sisalda igal elemendil on oma loomulik koht maiste asjade koht on maakera keskmes misparast koik kehad kukuvad sinnapoole vee loomulik koht on maapinna peal ohul umber maa ja tule loomulik koht on korgel ohus selleparast poleb ta alati ulespoole asjad universumis moodustavad hierarhia mis algab elementidest mille loomulik liikumine viib neid kas alla vett ja maad voi ules ohku ja tuld edasi tulevad elementide segud siis elusolendid taevasfaaride liikumise pohjustavad vaimsed substantsid nende liikumise pohjus on loppkokkuvottes nende vaimsete substantside iha olla nii sarnane esmaliigutajale kui voimalik aristoteles lahtus sellest et enamik inimesi soovib elada head elu kusimus on selles milles see seisneb elu headus on objektiivne inimesed voivad valida elu mis pole parim et seda ara hoida soovitab aristoteles jarele moelda mis on heale elule iseloomulik ainuke hea elu ja inimelu korgeim vorm on elu mis on moistusega kooskolas inimese korgeim huve peab olema niisugune et kui hea elu kriteeriumid on paigas siis on lihtne valistada ulima huvena naiteks nauding ja au koigile kriteeriumidele vastab eudaimonia onn oitseng eudaimonia saavutatakse oma loomuse voimete taieliku teostamisega inimene ei saa valida oma loomust ja voimeid inimesed on uksmeelel et eudaimonia on ulim huve kuid saavad sellest erinevalt aru nii et uksmeel on nailine kui inimesel on otstarve ergon tuleb see valja selgitada sest see mis on hea soltub otstarbest inimesele iseloomulik on moistusega hinge tegev elu nikomachose eetika 1097b221098a4 eudaimonia on moistusega hinge tegevus kooskolas voorusega voorus ehk loomutaius arete on mis tahes suureparasus kui aristoteles utleb et eudaimonia seisneb tegevuses kooskolas voorusega kat areten 1098a18 siis ta peab silmas et see on suureparane tegevus hea elu on tegev seisundist ei piisa sest meid kiidetakse hea elu eest aga me vaarime kiitust ainult selle eest mida me teeme nikomachose eetika 1105b201106a13 et tegutseda tuleb vooruslikult siis peab filosoof maarama milles seisneb voorus konkreetsete vooruste naiteks julguse juures jacques anatole francois thibault 16 aprill 1844 pariis 12 oktoober 1924 tours oli prantsuse kirjanik 1921 sai france nobeli kirjandusauhinna anatole france sundis raamatukaupmehe perekonnas aastast 1921 kuulus prantsuse kommunistlikusse parteisse france oli oma aja teravaimaid uhiskonnakriitikuid tema iroonilise pohitooniga loomingus valjendub koiges kahtlev elutarkus aastatel 196888 ilmus eesti keeles kirjastuse eesti raamat valjaandel anatole francei seitsmekoiteline teostevalimik koik koited on varustatud ott ojamaa pohjalike markuste ja kommentaaridega a h tammsaare ebatapselt ka anton hansen tammsaare a h hansentammsaare anton h tammsaare anton tammsaare voi u h tammsaare kodanikunimi anton hansen 30 jaanuar 1878 albu vald 1 marts 1940 tallinn oli eesti kirjanik esseist kultuurifilosoof ja tolkija tema tuntuimaks teoseks on viieosaline romaanisari tode ja oigus anton hansen sundis 30 jaanuaril vana kalendri jargi 18 jaanuaril 1878 jarvamaal albu vallas tammsaarepohja talus peeter 18411920 ja ann hanseni 18521903 neiupolvenimega backhoff neljanda lapsena perre sundis kaksteist last kellest kaks aga surid imikutena antonil olid vennad juri 18731943 jaan 18741948 august 18761954 otto 18851930 paul 18921922 ja oskar 18951918 ning oed marie 18791959 anette 18831942 ja marta 18861979 tammsaare oppis omal kael lugema ja laks 8aastaselt kooli esimesed teadmised omandas saaskula koolis kuhu ta laks 1886 aastal 1888 aastal asus anton koos oe mariega oppima prumli vallakoolis ning hakkas ka ise luuletusi kirjutama 1891 aastal aga pidi anton tagasi kodutallu minema kus ta jalle toole rakendati moned aastad hiljem jatkus tema koolitee vaikemaarja kihelkonnakoolis samal aastal kui anton sinna oppima asus tuli sinna kooliopetajaks ka jakob tamm kelle eeskujul hakkas anton luuletusi kirjutama ning tamme opetusi uritas ta jargida oma kirjutistes elu lopuni 1896 aastal lopetas tammsaare kihelkonnakooli misjarel jatkas ta jalle talutoodega tammsaarel aga oli tohutu huvi uusi teadmisi omandada ning soov jatkata oma kooliteed koolikaaslaste malestuste jargi oli tulevane kirjanik vaikne tagasihoidlik ja abivalmis ta armastas lugeda kevadel tihti varahommikuti kirikumoisa koplis mangis vahel viiulit ning kais kalmistul jalutamas ja luuletusi kirjutamas monikord kui j liiv koolimaja kulastas kutsuti ka tammsaare jakob tamme korterisse ja siis oli labi ukse kuulda luuletuste lugemist a h tammsaare on oelnud vaikemaarjas puutusin esmakordselt kokku kirjandusega mind juhatas sinna jakob tamm aastatel 18981903 oppis tammsaare tartus hugo treffneri gumnaasiumis mis tol ajal ei olnud veel ametlik gumnaasium vaid valmistas opilasi ette gumnaasiumieksamite sooritamiseks tartusse oppima asumine oli tammsaare elus murranguline sest uhtakki sai maapoisist linnainimene kuna antonil polnud piisavalt kooliraha pidi ta taitma ka kooliteenri ulesandeid algul abistas ta koogis ja aratas hommikuti kaaslasi kuid hiljem tootas valvelauas ning vottis vastu gumnaasiumisse saabuvaid kulalisi samuti opetas ta nooremaid klasse ja andis eratunde opingute ajal kirjutas tammsaare ka luuletusi ning 1900 aastal ilmus rahva lobulehes tema luuletus petetud 1900 aastal ilmus postimehes tema jutustus kilgivere kustas ja 1901 aastal ilmus gustav suitsu ajakirjas kiired tema luhijutt kuresaare vanad hiljem maetaguse vanad mis sai juba suurema tunnustuse osaliseks gumnaasiumiopilasena kirjutas ta ka veel jutustused kaks paari ja uksainus ning vanad ja noored 1903 aastal sooritas tammsaare narvas edukalt oma gumnaasiumieksamid misjarel kutsuti ta tallinna kus ta asus toole ajalehte teataja samal aastal suri ka tema ema 1907 aastal sooritas tammsaare eksamid tartu ulikooli astumiseks ning 1908 aastast hakkaski seal oigusteadust oppima juuraopingute korval kais ta kuulamas ka loenguid teistest valdkondadest eelkoige loodusteadustest ja psuhholoogiast ulikooli ajal tema looming muutus ning kulajuttude asemel hakkas ta kirjutama linnanovelle millest kolm ilmusid opingute ajal 1911 aastal sai tammsaare kull ulikooli loputunnistuse kuid osad riigieksamid jaid tal sooritamata kuna ta oli vahepeal tuberkuloosi haigestunud parast ulikooli elas tammsaare koitjarvel venna juri juures ning uritas rahvameditsiini abil end ravida tervis aga ei paranenud ning arstide soovitusi jargides soitis ta 1912 aasta martsis kaukaasiasse pikemalt viibis ta sotsis ja suvel elas punasel lagedal kulas nimega eesti aiake vaarmannide pere juures aegamisi hakkas tema tervis paranema ning ta hakkas kirjutama artikleid ja tegeles ka tolkimisega samuti kirjutas ta miniatuure millest tuntuimad on poiss ja liblikas ning kandlemangija kaukaasiareisist on inspireeritud ka 1917 aastal ilmunud jutustus varjundid sugisel suundus tammsaare suhhumisse kuhu ta jai terveks talveks 1913 aasta kevadel aga oli kirjaniku tervis sedavord paranenud et ta asus koduteele kodumaale naasnuna laks ta esialgu jalle koitjarvele elama seal tekkisid tal aga uued terviseprobleemid nimelt avastati tal 1914 aastal tosine maohaigus ning ta pidi minema operatsioonile tammsaare toob uhes oma intervjuus uhe meeldejaavama eluhetkena valja selle et kirurg oli tookord operatsiooni onnestumise toenaosuseks pidanud vaid 2 parast operatsiooni naasis tammsaare koitjarvele ning aitas venda talutoodel selle korvalt aga tegeles ka tolkimisega tammsaare tutvus tallinnas kathe veltmaniga 18961980 ning 1919 aasta sugisel lahkus kirjanik koitjarvelt et tallinna kolida anton ja kathe registreerisid oma abielu 13 martsil 1920 ning asusid elama kathe ema 2toalisse korterisse mis asus ouna tanaval tolleks ajaks oli tammsaare juba kirjanikuna usna tuntud ning ta otsustaski end ja oma naist elatada vabakutselise kirjanikuna parast abiellumist intensiivistus tema loometegevus tunduvalt 1921 aastal sundis neil tutar riita kuigi perel oli aegajalt majanduslikke raskusi toi tode ja oigus edu ning andis voimaluse suuremasse korterisse kolida nimelt uuriti toomkuninga tanaval 6toaline korter ning seal elati neli aastat tammsaare loomingu suurteos tode ja oigus on kirjutatud toomkuninga tanava 3 riigikohtunik rein eliaseri majas siia kolis ta koos perekonnaga elama 27 augustil 1928 kuid juba varem oli tal samas majas vaike arklituba uuritud kus ta kais oma loomingulist tood tegemas kirjanik sai kirjanduse sihtkapitalilt toostipendiumi mille toel valmis 1926 aastal teose esimene koide 1928 aastal sundis perre poeg eerik sunnitus oli kathe jaoks vaga raske ning ta ei taastunud sellest pariselt kunagi uldse kimbutasid perekonda mitmesugused haigused 1932 aastal uuris perekond kadriorus koidula 12a maja teisel korrusel 5toalise korteri 1939 aasta jaanuaris oli tammsaare pikalt maoprobleemidega haiglas ning sealt koju naastes oli ta endiselt nork elu muutsid veelgi pingelisemaks puhkenud soda ja langenud sissetulekud 1940 aasta 1 martsi parastlounal leiti tammsaare oma kabinetist surnuna surmatunnistuse jargi suri kirjanik sudamerabanduse tagajarjel 5 martsil toimusid tema matused ning sellest paevast sai uldrahvalik leinapaev tammsaare maeti tallinna metsakalmistule kirjanike kunkale a h tammsaarelt vottis surimaski eesti skulptor herman halliste ja see asub tammsaare muuseumis tammsaare viimane soov oli et ta hauale ei toodaks pargi ega lilli vaid soovi korral annetataks see raha tema teoste voorkeeltesse tolkimiseks parast kirjaniku surma vottis kathe endale sudameasjaks et kunagi saaks nende viimasest uhisest kodust kortermuuseum ning hakkas perekonnale kuuluvaid esemeid sailitama tammsaare sajandal sunniaastapaeval 1978 aasta 30 jaanuaril avatigi ametlikult koidula 12a asuv a h tammsaare memoriaalmuuseum tammsaare oli abielus kathe hanseniga neiuna veltman eluaastad 18961979 kathe enda malestuste jargi olevat ta esmakordselt kohtunud anton hanseniga siis kui oli koigest uheteistkumneaastane see juhtus kathe oemehe august peeti korteris narvas tudrukule oli tollal juba tuntud kirjanik jatnud sugava mulje soja ajal kohtuti ajalehe eesti paevaleht toimetuses kus kathe tootas ning kuhu tammsaare aegajalt artikleid tuues sisse astus kuna molemad armastasid muusikat sai sagedasemaks kohtumispaigaks estonia kontserdisaal kathe veltman ja anton hansen abiellusid 13 martsil 1920 kell veerand uks ehkki kathe pani nende abiellumisest teatava kuulutuse lehte juba 7 juunil 1919 ning teavitas sellest omavolilisest teost samal paeval anton hansenit see oli molema esimene abielu peigmehe tunnistajateks olid august arras ja rein eliaser pruudil august hanko ja anton palvadre nende perre sundis kaks last tutar riita ja poeg eerik riita sundis 17 veebruaril 1921 suri 25 juunil 2004 eerik sundis 17 novembril 1928 suri 16 novembril 1981 tammsaare tutrel riital on tutar riia kellel oli poeg kalle 19852006 eerikul ei olnud lapsi kirjaniku jarglasteliin on katkenud tema vennapoeg arthur hansen 19081944 oli metsateadlane ja eesti sojavaelane lipnik tammsaare debuteeris 1900 aastal proosaga mis ilmus postimehes esimesed tood avaldas ta a hanseni nime all kirjanikunime a h tammsaare vottis kasutusele 1902 aastal aastal 1901 avaldati albumis kiired i tammsaare luhijutt kuresaare vanad kirjandusse tuli tammsaare 20 sajandi alguses kulaolustikuliste novellide ja jutustustega kilgivere kustas kuresaare vanad kabekaarli noor naine kaks paari ja uksainus 1902 tahtis paev vanad ja noored 1903 rahaauk 1907 ulikooliaastatel kirjutas ta jutustused pikad sammud ule piiri noored hinged jt aastast 1919 oli tammsaare kutseline kirjanik tallinnas aastatel 19231940 oli ta eesti kirjanike liidu liige 1921 aastal ilmus naidend juudit ning samal aastal joudis see ka draamateatris lavale kuigi naidendit on peetud sundmustevaeseks ja tekstikeskseks kujutab see kahtlemata uut kvaliteeti tammsaare loomingus juudit on ekspressionistlik naidend mis kajastab nii esimese maailmasoja meeleolusid modernistlikku naisekujutust kui ka tammsaare isiklikku elu 1922 aastal ilmus romaan korboja peremees mis on aga 1926 aastal ilmunud toe ja oiguse varju jaanud korboja peremees on tuntud kui tammsaare koitjarve romaan sest selles peegeldub tammsaare suhe leeni ploompuuga nimelt olid nii korboja anna kui ka leeni joukamast talust parit vigane katku villu aga voib sumboliseerida tammsaare kehva tervist ja enesekuvandit teos hakkab silma oma keerukate karakterite ja vastuoluliste probleemidega kuigi esmapilgul tundub et tegemist on armastusromaaniga siis tegelikult kannab see endas ka poliitilist sonumit naiteks on uheks sonumiks sulase hoiaku kasvamine peremehelikuks motlemiseks mis viitab sellele et eestlastest on saanud oma maa peremehed kavatsuste ja unistuste teostumiseks aga on vaja uutmoodi motlemist mida kehastab korboja anna tammsaare seob anna ka ristija johannesega mis annab romaanile veel ka salaparase religioosse mootme ka korboja peremehes toimub naabritevaheline vagikaikavedu nagu toes ja oiguseski 1923 aastal ilmus tammsaarelt kogumik poialpoiss 1924 aastal artiklikogumik sic transit ja jutukogumik kaks paari ja uksainus ning 1925 aastal jutukogu tahtis paev ja tosi jah tammsaare loomingust on koige enam tahelepanu palvinud tema 5koiteline romaanisari tode ja oigus 19261933 oma mastaapsuse motiivide teemade ja kujundite rohkuse tottu tode ja oigus on mitmekihiline romaan ning seda voib tolgendada paljudel erinevatel viisidel see on lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost maailmaloomisest pattulangemisest ja lunastusest koike mida romaanitsuklis tehakse tehakse lunastuse ja ondsaks saamise nimel lihtsalt inimeste teed selleks on erinevad iga osaga aga ilmneb jarjest enam ondsuseotsingute illusoorsus kogu romaan rajaneb todemusel et inimene elab pigem kujutelmades kui tegelikkuses romaani voib naha kui inimkonna languse kuid samas ka igavese taassunni lugu romaanitsukkel kujutab nelja voitlust voitlust maa jumala iseenda ja oma eluonnega ning leppmist ja alistumist iga osa algab pingutusega kusagile jouda ja midagi uut luua kuid lopeb justkui eikuskil jargmises koites algab voitlus taas otsast peale kuid iga koitega hoog jarjest vaheneb samas aga pole iga jagu mingist uhest voitlusest ja viimane osa alistumisest vaid pigem on koik need olemas igas jaos seega on romaanitsukli naol tegemist uhe voitluse erinevate tahkudega toe ja oiguse ilmumisajal oli selle vastuvott vastuoluline romaani kui tervikut ei suudetud hinnata kuigi selle vaartusteks peeti elavaid tegelaskujusid ja varvikaid situatsioone kompositsiooni aga peeti laialivalguvaks ja stiili halvaks samuti heideti ette tegelaste monoloogides ilmnevat liigset targutamist siinkohal aga voib margata fjodor dostojevski ja thomas manni mojutusi sest selline liigne targutamine oli omane ka nende teostele romaani ei suudetud piisavalt moista seetottu et romaani loeti realistliku arenguromaani votmestikus tammsaare modernne maailmanagemus jai sel viisil lugedes kattesaamatuks ja nii ei joutudki romaani pealiskihtide moistmisest kaugemale ometi aga paistis romaanitsukkel tolle aja kirjanduses silma ning oli menukas naiteks osutus romaan 1930 aastatel raamatukogudes koige taganoutavamaks teoseks toe ja oiguse seostest piibliga aga hakati raakima alles 1980 aastatel 1934 aastal ilmus romaan elu ja armastus mis on psuhholoogiline romaan milles tammsaare huvi inimkonna vastu paigutub umber huviks kahe inimese vahelise suhte vastu ka sellele teosele on omane lunastuseotsing nimelt loodab rudolf et noore ja rikkumata tudruku armastus suudab teda muuta lunastus aga jaab tulemata sest hoolimata irma armastusest ei suuda rudolf oma eluviisi vahese tahte tottu muuta teoses ilmneb terav kriitiline hoiak linnakodanluse vastu tahtis roll on pikkadel dialoogidel ning valiseid sundmusi on vahe teos sai palju kriitikat ja seda on peetud uheks tammsaare koige norgemaks romaaniks toe ja oiguse iii osa korval 1935 aastal ilmus paevikuvormis romaan ma armastasin sakslast teos keskendub kahe inimese eraelulistele suhetele kuid samas kirjeldatakse ka uhiskonna sisemisi mehhanisme selle teose puhul kasutab tammsaare esimest korda minajutustust keskmes on eesti uliopilase ja baltisaksa tutarlapse vaheline armastus tegelastelt on ara voetud illusioonid millele toetuda kuid ka illusioonidevaba elu ei paku valjapaasu nimelt tahendab oskari armastus armastuse ohverdamist mis toob endaga kaasa surma oskar lihtsalt ei tahtnud oma armastatut viletsusse sundida 1936 aastal ilmus allegooriline naidend kuningal on kulm milles naeruvaaristatakse poliitilisi vaarnahte naidend pohineb vana testamendi lool kulmetavast kuningast ning sellel on kaks tahendustasandit see mida jutustatakse ja see mida selle justustatu all tegelikult moeldakse seega kehastavad selle loo tegelased mingit ideed voi omadust ning neid tuleks votta sumbolitena 1939 aastal kirjutas tammsaare oma viimase romaani porgupohja uus vanapagan mis on tema koige pessimistlikum teos hoolimata sellest et see sisaldab ka palju huumorit romaanis on nahtud nii teoloogilisi poliitilisi folkloorseid kui ka intertekstuaalseid tasandeid mistottu peetakse seda kirjaniku koige mitmekihilisemaks teoseks teoses saadab jumal vanapagana maa peale lunastust otsima kuid siiski osutub jumalasona ja moraaliseaduste jargi kaitumine voimatuks mutoloogilised vanapagana ja kavalantsu rollid on lainud vahetusse ja hoopis vanapagan on see kes orjab kavalantsu lopuks saab lunastusest justkui mark millel pole tahendust nimelt saab ka jumal ise aru et maapealses maailmas tema lunastuseteooria ei toimi suurem osa tammsaare kasikirju on tanu nooreesti kirjastusele sailinud ning need on hoiul eesti kirjandusmuuseumi ja kadriorus asuva tammsaare muuseumi arhiivides tammsaare 19201930 aastate romaane iseloomustab seotus argitegelikkusega kus tavalised tegevused ja otsused on seotud sugavalt nii moraali kui ka eetikakusimustega tegelasi painavad elulised probleemid mille kaudu konelevad uus ja vana testament ning mitmed motlejad nt kant marx nietzsche freud jt tammsaare teosed annavad vaga hea ulevaate omaaegsest eluolust 1930 aastate loomingus muutub ta aga oluliselt paevapoliitilisemaks tema kriitilised teosed on ajendatud murest eesti kultuuri ja rahva parast ning oma teostes pakubki ta valja positiivseid lahendusi probleemidele tammsaare teostele on iseloomulikud ootamatused ja ebatavaliste olukordade loomine kuid ometi mojub ta realistliku ja lihtsana samas ei ole ta realist tavatahenduses milles nahakse realismi kirjandusvooluna kus keskendutakse igapaevase ja materiaalse objektiivsele kujutamisele ning valditakse uleloomulikku nimelt keskendub tammsaare oma tekstides vaga palju sellele mis on nahtamatu kuid ometi inimeste elu mojutav seega voib oelda et tammsaaret huvitab reaalsuse mitmemootmelisus ebatavalised situatsioonid on eriti sagedased tema novellides nt novellikogu poialpoiss novell joulupuu 1934 elavad nukud 1939 ja vanaisa surm 1939 suurele osale tammsaare loomingust on omane mingi sisemine rahutus ja ees tundub ootavat mingi saatuslikkus mida aga valja ei oelda nt korboja peremees toe ja oiguse ii osa tegelased raagivad tihti umbkaudu ja justkui vaid vahendavad kellegi teadet mis jatab samuti mulje et miski jaab varjatuks selline salaparasus annab teoste reaalsusele lisamootme mis ei lase unustada seda et inimene ei saa oma elu taielikult juhtida saatus on tema teostes korduv motiiv ning tihti teadvustavad tegelased endale ettemaaratust samas aga meeldib tammsaarele kujutada inimesi kes ei lepi ettemaaratusega peategelaseks on tihti intriigide loomiseks moni kummaline isik kes juba oma olemuselt on salaparane nt anna korboja peremehes tiina toes ja oiguses rudolf elus ja armastuses ja jurka porgupohja uues vanapaganas tihti on sundmuste kaivitajaks mone tegelase saladus tammsaare teostes on olulisel kohal vere haal ehk uskumus et vere kaudu kantakse edasi ka vaimu ja see maarab inimese saatuse nt ma armastasin sakslast toe ja oiguse osad vere valamine on tema teostes korduv motiiv ning seda voib vorrelda ohverdamisega veretemaatika tema loomingus voib olla mojutatud ajastust kuid ka piibellikust lahenemisest samuti on vaga oluline koht loodusel ja maastikel sest ta avab inimese hingeelu looduslike metafooride kaudu tammsaare maastikud voib jagada kolmeks nimelised korboja vargamae porgupohja tallinn ja linnakeskkond tode ja oigus iii iv elu ja armastus ma armastasin sakslast uliopilasnovellid ning konstrueeritud maastikud eelkoige draamatekstides kirjaniku loomingus voib margata ka viiteid muusikale naiteks on tema romaanidest enim muusikalisi mojusid margatud korboja peremehes ja novell viiul 1923 on kaudselt puhendatud muusikamotiivile koige enam aga on muusikaga seotud tema sumbolistlikud miniatuurid kus muusikamotiiv tuleb esile muutide ja piibliga nende lugudega uritab tammsaare justkui vahendada keeleulest maailma kasutades muusikamotiivi meediumina tammsaare teosed on ka tanapaeval haaravad sest tihti on tegelaste mured sarnased ka tanapaeva inimese probleemidega tammsaare on suutnud oma teoseid kirjutades neisse sisse elada mistottu voib oelda et ta on need hingega kirjutanud kuigi tammsaare ise kasutas valjendit sudameverega kirjutama parast tammsaare surma on tema loomingust ilmunud arvukalt kordustrukke ja kaks teostesarja ka aastakumneid parast surma on tammsaare uks koige loetumaid eesti kirjanikke naiteks kuulus tammsaare 2004 aastal 10 koige enam autorihuvitist saanud kirjaniku hulka 8 koht ja 14 892 eesti krooni kusjuures esikumnes oli ainult kaks surnud kirjanikku tammsaare ja eno raud seesama kehtib ka 2006 aasta andmete kohta uksnes autorihuvitis oli 12 431 krooni 2010 aastal moodus tammsaare surmast 70 aastat seetottu laksid tammsaare teosed avalikku omandisse ning nende ostmise ja laenutamise eest enam autorihuvitist ei maksta tammsaare vaateid ja loomingut on mojutanud naiteks sellised maailmakirjanikud nagu fjodor dostojevski johann wolfgang von goethe knut hamsun edgar allan poe 1908 eesti kirjanduse seltsi preemia novelli pikad sammud eest 1909 eesti kirjanduse seltsi preemia novelli noored hinged eest 1927 eesti kultuurkapitali auhind aastatel 19111926 ilmunud teoste eest 1934 riigivanema auhind i auhind romaani tode ja oigus iv ja v osa eest 1935 raamatuaasta auhind i auhind romaanide ja novellide eest koos mait metsanurgaga 1936 pustitati talle ausammas jarvamadise kula vallamaja ette 1936 eesti panga auhind romaani ma armastasin sakslast eest 1938 andis president k pats talle eesti punase risti ii klassi teenetemargi 30 jaanuaril 1938 valiti tammsaare albu valla aukodanikuks 1940 vabariigi presidendi auhind ii auhind romaani porgupohja uus vanapagan eest 1940 andis tallinna linnavalitsus talle postuumselt preemia romaani porgupohja uus vanapagan eest nuudisajal tegutseb kaks kirjaniku elu ja loomingut tutvustavat muuseumi uks tammsaare muuseum asub tema sunnikohas vargamael tammsaarepohja talus teine tammsaare muuseum on tallinnas luhikest aega on tammsaare muuseum tegutsenud ka kaukaasias krasnaja poljana eesti kulas tammsaare auks on pustitatud kolm monumenti aastal 1936 pustitati ausammas jarvamadisele too autor ferdinand sannamees albu vallamaja juurde kirjaniku 100 sunniaastapaeval 1978 aastal pustitati tallinna kesklinna estonia teatri ja nuudse viru keskuse vahele a h tammsaare malestusmark aastast 1991 on kadriorus muuseumi ees tammsaare bust molema tallinnas asuva too autorid on jaak soans ja rein luup tammsaarele on puhendatud mitmed kohanimed nii on tallinna kesklinnas asuvat tammsaare malestusmarki umbritsev pargiala nimetatud tammsaare pargiks teine tammsaare park asub tartu kesklinnas emajoe vasakkaldal tammsaare nime kandvad tanavad asuvad tallinnas tartus parnus johvis ja tamsalus aastani 1987 oli tammsaare tanav ka haapsalus a h tammsaare nimelised on varem olnud tallinna keskraamatukogu ja hugo treffneri gumnaasium samuti kandsid kirjaniku nime kaks kolhoosi uks tammsaare kolhoos asus tartu rajoonis teine tammsaare kolhoos paide rajoonis tallinnas tegutseb temanimeline rahvateater tammsaare teater lisaks on parnus tammsaare tennisestaadion tammsaaret on kujutatud aastatel 19922011 kaibinud eesti 25kroonisel pangatahel valja antakse tammsaarenimelist kirjanduspreemiat ja tammsaare romaaniauhinda arhitektuur ladina keeles architectura kreeka sonast architekton ehitusmeister ehk ehituskunst on ehitiste ja neid umbritseva keskkonna kujundamine arhitektuuriliste hoonete ja rajatiste projekteerijat nimetatakse arhitektiks arhitektuur on kunst mis kujundab ja kaunistab inimese mistahes otstarbel pustitatud ehitisi niimoodi et nende valimus tuleb kasuks ta vaimsele tervisele annab talle joudu ja teeb roomu arhitektuuri liigitatakse mitmeti uks voimalik jaotus on arhitektuuri saab jaotada ka peamise ehitusmaterjali kaudu kiviarhitektuur puit ehk puuarhitektuur arhitektuuri moiste holmab nii uksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist hoonete sisemuse kujundamisega tegeleb sisearhitektuur arhitektuurse keskkonna kujundamisele eelneb reeglina ruumiline planeerimine planeeringuga maaratakse ehitusoigus arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti mistottu arhitektuur soltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast eriti ehitusmaterjalidest ja konstruktsioonituupidest ning otstarbenoudeist aga ka ilupohimotteist ja kunstivaadetest ait buleuteerion bussijaam elamu eramu haigla hotell kapitoolium kastell kastelllinnus katedraal kino kirik klooster klubi kool kortermaja kreml kultuurikeskus kuun laut loss linnus magasiait mosee moisahoone noortekeskus onn palee raudteejaam rehielamu saun staadion sunagoog tall talumaja teater tehas tempel tuletorn velodroom villa art deco barokk blobism dooria stiil funktsionalism gooti stiil historitsism uusgootika uusrenessanss uusbarokk heimatstiil hilisbarokk joonia stiil juugend klassitsism korintose stiil lombardia romaani stiil modernism noukogude arhitektuur postmodernism renessanss rokokoo romaani stiil romantism uusbutsantsi stiil uusklassitsism varaklassitsism emajoe arikeskus paaskula raamatukogu sakala keskus tallinna linnahall tallinna olumpiapurjespordikeskus tallinna vanalinn tartu kaubahoov tartu ulikooli peahoone tigutorn 1 canada square austria parlamendihoone burj khalifah colosseum commerzbank tower doodzide palee eiffeli torn empire state building erechtheion euroopa torn hagia sophia heraion jin mao tower kapitoolium kapitoolium washington lounatorn parthenon petronas towers rundetarn saintsulpice schonbrunni loss sears tower shanghai world financial center sydney ooperiteater tadz mahal taipei 101 talvepalee the shard torre agbar tour montparnasse umeda sky building yokohama landmark tower august georg gailit 9 jaanuar 1891 sangaste lahistel 5 november 1960 orebro rootsi oli eesti kirjanik ta kirjutas fantaasiakullaseid romaane novelle ja foljetone gailit sundis valgamaal sangaste moisa laheduses kuiksillal ules kasvas ta laatre moisas alates 1899 aastast oppis ta valgas lati kihelkonna ja linnakoolis aastatel 19051907 tartu linnakoolis aastatel 19111914 tootas ta ajakirjanikuna latis alates 1916 tallinna teataja toimetuses toimetuse liikmena 19171918 postimehe toimetuses toimetuse liikmena ta vottis osa vabadussojast sojavaeametnikuna ja sojakirjasaatjana aastatel 19221924 elas ta saksamaal prantsusmaal ja itaalias ning seejarel kutselise kirjanikuna tartus hiljem tallinnas aastatel 19321934 oli ta vanemuise direktor aastal 1944 pogenes gailit koos perekonnaga rootsi kus ta elukohaks sai orebro lahistel olev ormesta mois suri 5 novembril 1960 ja tuhastatud porm on maetud orebro pohjakalmistule matusetalitus toimus 13 novembril orebro olaus petri kirikus hauakivi kus leegitseva tallinna silueti alla on kirjutatud uks leegitsev suda ule rahutu vee kujustas e raudsepp gailit kuulus kirjanike ruhmitusse siuru tallinna kirjanike uhingu juhatuse liige gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinaitlejanna elvi vahernanderiga 18981981 ainsa lapsena sundis 1933 tutar aili tema oe anna abikaasa oli oigusteadlane ja poliitik rein eliaser oepoeg rein eliaser oli jurist ja ajakirjanik oetutar rutt eliaser oli jurist ja kirjanik gailiti varane rohke erootilise ainega proosa on fantaasiakullane selle situatsiooni ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas valdab uusromantiline laad romaanid muinasmaa 1918 ja purpurne surm 1924 ning novellikogud saatana karussell 1917 ja randavad ruutlid 1919 samast ajast parinevad vaimukad kultuurikajalised foljetonid kogu klounid ja faunid 1919 1920 aastatest parinevad novellikogud vastu hommikut 1926 ja ristisoitjad 1927 romantilistes novellides toomas nipernaadi 1928 film nipernaadi 1983 on tegelaskujud senisest realistlikumad ja luurilisemad gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud romaan isade maa 1935 kujutab vabadussoda romantilise ja realistliku kujutusviisi uhendamise suvenevat isikuparastumist tunnistavad romaanid karge meri 1938 film 1981 ekke moor 1941 ja leegitsev suda vadstena 1945 romaanis ule rahutu vee goteborg 1951 ja mitut proosazanri uhendavas teoses kas maletad mu arm 3 koidet lund 19511959 kajastub kodumaa kaotamise traagika august galit joonistas ka karikatuure kogutud novellid iiii toomas nipernaadi isade maa karge meri ekke moor leegitsev suda ule rahutu vee kas maletad mu arm novellikogumikud august kitzberg kuni 1863 august kits vestekirjanikuna kasutas varjunime tiibuse jaak 29 detsember 1855 laatre vald halliste kihelkond 10 oktoober 1927 tartu oli eesti kirjanik august kitzberg elas lapsena 18571871 niitsaadul penuja kulas puldre aiatare kandikohal kus ta vend jaan oli koolmeister penuja kirjutas kitzberg kuulsaks oma raamatus uhe vana tuuletallaja noorpolve malestused nende perekonnanimi oli kits kui aga koolmeister jaan valmistas oppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha siis halliste pastorile ei meeldinud et eesti mats sellise au osaliseks saab pani kitse nimele berg loppu ja muutis si zks kuid jaan kitzberg oli rahul ega nimi meest riku vastuolude tottu penuja moisniku peeter widriksiga samuti majanduslikel pohjustel kolisid kitzbergid karksi valda pooglemaiele kus praegu asub kitzbergi muuseum ta tootas viljandimaal pornusel 1873 aastast kihelkonnakohtu notari abilisena tootas hiljemini pornuses mornas ja abjas kihelkonnakohtu notarina oli selle jarel polli ja poogle valla kirjutaja ja vabanes venestuse tagajarjel kohast siis asus ta viljandisse viljandi pollumeeste seltsi okonoomiks ja teotses hiljemini kuramaal ja riias kust lopuks siirdus tartu mulgimaa hallistekarksi tuubid alates saunikuist ja ulatudes kuni moisnikeni abja moisnik ja kihelkonnakohtunik parun stackelberg ning olud on andnud ainet tema humoristlikele kulajuttudele naitekirjanikuna kirjutas kitzberg algul kulalavade jaoks vahenoudlikke naljamange tuntumad neist on pungamart ja ubakaarel 1894 ja ratsep ohk 1903 aluseks kulajutt ratsep ohk ja tema onneloos 1892 parast kutseliste teatrite tekkimist sai temast uks eesti kunstivaartusliku draamakirjanduse rajajaid vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906 aastal kitzbergi draama tuulte poorises jargnesid tragoodia libahunt 1911 ka filmitud ja draama kauka jumal 1915 kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja naidendeid malestusi ning vesteid vestekirjanikuna kasutas ta varjunime tiibuse jaak tiibus 1924 aastal valiti ta eesti ajakirjanikkude uhingu auliikmeks august kitzberg kasutas oma lugude ja kirjatoode all vaga palju erinevaid pseudonuume ule 150 tuntumad neist olid tiibuse jaak ja pipramae tonu kuid kasutuses olid ka moned jargmised seudonuumid august kitzbergi monument asub karksinuias karksi vallas asub ka august kitzbergi tubamuuseum mis on ainus kitzbergile puhendatud muuseum endise nimega karksinuia gumnaasium on saanud oma nime kirjaniku jargi nuudseks kannab kool nime august kitzbergi nimeline gumnaasium mitmes eesti asulas on kitzbergi jargi nimetatud tanav arv on uks matemaatika algmoisteid see holmab loendamisel ehk loplike hulkade vordlemisel saadava naturaalarvu moistet ning selle mitmesuguseid uldistusi sealhulgas taisarv ratsionaalarv ja kompleksarv arve kasutatakse peale loendamise ka mootmiseks matemaatikas voetakse neid tavaliselt abstraktsete objektidena matemaatikas ei defineerita arve vaid nateks naturaalarve ja taisarve eri tuupe arve defineeritakse aksiomaatika abil voi konstrueeritakse naiteks hulga moiste abil voi juba defineeritud tuupi arvudest tahtsamad arvuvallad paigutuvad uksteise sisse naiteks naturaalarvud on ka taisarvud taisarvud on ka ratsionaalarvud jne koige tuntumad arvud on naturaalarvud 0 1 2 mida kasutatakse loendamiseks ja mis moodustavad hulga formula1 monikord jaetakse 0 naturaalarvude hulgast valja kui naturaalarvudele lisada negatiivsed arvud saadakse taisarvud mis moodustavad hulga formula2 taisarvude jagatisi nimetatakse ratsionaalarvudeks mis moodustavad hulga formula3 kui lisada mitteperioodilised lopmatud kumnendmurrud saadakse reaalarvud mis moodustavad hulga formula4 reaalarvud jagunevad ratsionaal ja irratsionaalarvudeks kui lisada reaalarvudele koikide reaalarvuliste koefitsientidega algebraliste vorrandite lahendid saame kompleksarvud mis moodustavad hulga formula5 uldistades voib arve kasitleda kui abstraktseid objekte mida seostatakse mingi konkreetse kvantiteediga uheks arvu moiste uldistuseks on huperkompleksarv mis kuulub monda uhikelemendiga loplikumootmelisse algebrasse ule reaalarvude korpuse formula4 kardinaalarv moodab hulkade voimsust aritmeetilisi tehteid arvudega nagu naiteks liitmist ja korrutamist uldistab abstraktne algebra mis tegeleb algebraliste struktuuridega naiteks ruhmade ringide ja korpustega arvu moiste on arenenud koos matemaatikaga naturaalarvu moiste tekkis vajadusest esemeid loendada koik rahvad kes on tundnud kirja on vallanud naturaalarvu moistet ning kasutanud mingit arvutamissusteemi ratsionaalarvude kasutamise kohta on andmeid perioodist enam kui 3000 aastat tagasi negatiivsete arvude kasutamise kohta on teateid ii sajandist ekr hiina matemaatikute toodest euroopasse joudsid negatiivsed arvud nahtavasti araablaste vahendusel indiast neid hakati euroopa matemaatikute hulgas laialdaselt kasutama alles parast prantsuse matemaatiku r descartesi 15961650 toode ilmumist uksikuid irrratsionaalarve tunti ja kasutati juba antiikajal seda mitmetest geomeetrilistest ulesannetest lahtudes reaalarvude matemaatiliselt korrektse kasitluse andsid 19 sajandi teisel poolel r dedekind 18311916 g cantor 18451918 ja k weierstrass 18151897 esimesed teated imaginaararvu kasutamisest ulatuvad 16 sajandisse on teada et 1545 aastal avaldas itaalia matemaatik g cardano 15011576 too milles vaadeldi vorrandit x12x160 lahendamisel kasutas ta avaldist formula7 ning leidis selle abil lahendid formula8 formula9 laialdaselt kasutas kompleksarve peterburi teaduste akadeemia akadeemik l euler 17071783 kes muuhulgas vottis kasutusele sumboli i imagnaaruhiku tahisena alles 18 sajandi lopus anti kompleksarvude geomeetriline tolgendus arvukorpus on kompleksarvude korpuse c mis tahes alamkorpus arvukorpused on naiteks c ratsionaalarvude korpus q koige kitsam reaalarvude korpus r algebralised arvukorpused q ja transtsendentsed arvukorpused nagu naiteks q algriim on sonade algushaalikute kooskola mida kasutatakse poeetilise vottena algriim jaotub alliteratsiooniks mispuhul korduvad kaashaalikud siniseida sugrusida ja assonantsiks kus korduvad taishaalikud koosesinemisel oleks minu olemine kalevite kangem poega algriim on levinud pohjaeuroopa rahvalaulus ja vanemas luules naiteks on see iseloomulik anglosaksi beowulf skandinaavia vanem edda ja laanemeresoome kalevala traditsioonile sealhulgas eesti regivarsile kalevipoeg alliteratsioon on sona alguskaashaaliku kordumine samas varsis voi lauses nt millal maksan memme vaeva rahvalaul alliteratsioon on eesti regivarsi tuntuim kujundusvote sageli kaasneb sellega assonants alliteratsiooni kasutatakse ka vanasonades moistatustes konekaandudes ja kunstluules assonants on keeleteaduses sona esimese silbi taishaaliku kordumine samas varsis voi lauses nt ostsin otilt ma hobuse rahvalaul assonants on eesti regivarsi kujundusvote seda leidub ka vanasonades konekaandudes jm sageli koos alliteratsiooniga albaania keel gjuha shqipe shqip kuulub indoeuroopa keelkonda moodustades selles omaette keeleruhma ta on satemkeel aastal 1854 toestati et albaania keel on indoeuroopa keel albaania keelt peetakse kunagise illuuria keele ainsaks jarglaseks lahemat sugulust teiste indoeuroopa keeleruhmadega ei ole leitud monede uurijate arvates polvneb albaania keel traakia keelest voi on tekkinud keelte keeruka kokkusulamise tulemusena konelejad on albaanlased albaanias 33 miljonit konelejat ja kosovos 2 miljonit konelejat on albaania keel riigikeeleks markimisvaarne hulk konelejaid elab ka montenegros ja serbias kokku ligi 1 miljon makedoonias 700 000 kreekas atikas boiootias lounaeuboial ja salamisel ning ipeiroses ja ateenas kokku 140 000 turgis 300 000 ja itaalias 90 000 konelejate koguarv on umbes 6 miljonit teistel andmetel 7 voi 8 miljonit kaks suurt murderuhma on toski toske ehk louna ja geegi gege ehk pohjaruhm tanapaeva kirjakeel kujunes 19 sajandil vastavalt kahes variandis albaanias domineerib praegu toski kirjakeel kuid kuni teise maailmasojani oli kirjakeelena kasutusel uks lounageegi dialekt albaania keele geegi variant on rikas sajanditepikkuste kultuuritraditsioonide poolest selles on valja antud palju ilu ja teaduskirjandust ning kuni 1960 aastateni oli ta pohjaalbaanias suhtluskeeleks kuid parast teist maailmasoda on ulemaaliselt hakanud ajakirjandus haridus ja teaduskeelena levima albaania keele toski variant aastal 1972 toimus tiranas albaania keeleteadlaste kongress kus kinnitati loplikult tanapaeva albaania keele uhtse kirjakeele norm toski variandi alusel selle on omaks votnud ka kosovo albaanlased toski murdeid koneldakse lounaalbaanias shkumbini joest louna pool kreekas kreeka albaanlased ipeirose albaanlased ja arvaniidid ja albaania keelesaartel sitsiilias ja kalaabrias itaalia itaalia albaanlased ehk arbereshet samuti vaikestes albaania immigrantide kogukondades ukrainas turgis egiptuses ja ameerika uhendriikides geegi murdeid koneldakse endises pohjaalbaanias montenegro ja serbia albaaniakeelsetes piirkondades ning pohja ja laanemakedoonias albaanias koneleb 23 konelejaist geegi murret uks kolmandik toski murret geegi ja toski murrete konelejad saavad enamasti uksteisest aru on ka teisi murdeid millest arusaamine voib enamikule albaanlastele olla voimatu erinevused kirjakeele geegi ja toski variandi vahel avalduvad foneetikas mones grammatilises vormis ja kaibesonavara isearasustes uksikutes kohtades bulgaarias ja dalmaatsias koneldakse vaga arhailisi murrakuid keel kuulub koos rumeenia bulgaaria ja kreeka keelega balkani keeleliitu nendel keeltel on rida uhiseid tunnuseid kuigi nad ei ole omavahel lahedases suguluses bulgaaria ja rumeenia keelega on uhine maarava artikli paiknemine sona lopus mik miku sober qen qeni koer teine uhine tunnus uuskreeka ja bulgaaria keelega on tuleviku moodustamine muutumatu sona tahab albaania do uuskreeka tha bulgaaria ste abil mis koikide tegusonavormide ette lisatakse oletatakse et need uhisjooned tulenevad illuuria keele mojust rohk on enamasti eelviimasel silbil vokaalid on rohulistes silpides pikad rohututes silpides luhikesed kinniste ja lahtiste vokaalide vahel fonoloogilist opositsiooni ei ole pikkadel haalikutel e ja o on tendents kinnisusele haaldustabel tahed b d ja g haalduvad heliliselt kuid sona lopus helitult kuni 1908 aastani oli albaania keele kirjutamiseks kasutatud kurillilist kreeka ja araabia kirja aastal 1908 voeti kasutusele ladina tahestik tahestikus alfabet on 36 marki mis enamvahem vastavad foneemidele nendest 29 on konsonandid ja 7 vokaalid morfoloogia on suhteliselt keeruline eriti tegusonal 2 aspekti 8 aega 6 koneviisi tegusonal on 19 pohivormi tuupkondi on 55 kaandsonadel on 5 kaanet genitiivi daativi ja ablatiivi kaandelopud langevad enamasti kokku sugusid on kaks asesonavormide kullus annab albaania keelele paindlikkuse ja uhtlasi tapsuse mis valmistab tolkimisel raskusi nimisonal emri on neli kategooriat definiitsusindefiniitsus sugu kaane ja arv definiitsuse valjendamiseks lisatakse nimisona loppu flektiivne sufiks postpositiivne artikkel saadud vormi nimetatakse definiitvormiks ning ilma postpositiivse artiklita vormi nimetatakse indefiniitvormiks ehk uldvormiks viimane on nimisona sonastikuvorm indefiniitsust valjendatakse umbmaarase artikliga nj mis on eraldi sona nimisona ees peale selle on olemas veel prokliitiline ehk prepositiivne artikkel mis on definiitse loomuga kuid millel on spetsiifilised funktsioonid postpositiivne sufigeeritud artikkel nyja e prapsme on asesonalise paritoluga selle artikli vormid on indefiniitvormist moodustatakse definiitvorm jargmiselt monedel rohulise aga loppeva tuvega sonadel pohiliselt turgi laenudel liitub otse i naiteks babababai isa vllavllai vend mullamullai mulla ustaustai oma ala meister kui meessoost mimisona tuvi lopeb rohulise iga sealhulgas sufiksiga ci voi xhi voib lisanduda u naiteks ariariu karu shishiu vihm thithiu siga doridoriu korb hobune sahatcisahatciu kellassepp simitcisimitciu pagar hallvaxhihallvaxhiu kondiiter shakaxhishakaxhiu naljahammas sonajarg on suhteliselt vaba enamasti svo omadussonalised taiendid paiknevad pohisona jarel albaania keeles on palju ladina itaalia kreeka turgi ja slaavi laene ladina laenud on naiteks mik amicus sober shok socius sober qytet civitas linn pushtet potestas voim slaavi laenud on naiteks grusht rusikas prag lavi cekic haamer zakon traditsioon turgi laenud on naiteks carcaf lina perde kardin sahat kell tepsi kandik albaania keeles on sonu mis laenati vene keelest seoses omaaegse koostooga nsv liiduga eriti tehnika valdkonnas dezhurn korrapidaja kombinat kombinaat kompleks kompleks docent dotsent plenum pleenum presidium presiidium byro buroo rektor rektor ballast ballast jt sonade tuletamiseks kasutatavaid sufikseid moned sonad musa ahmeti vaidab et on leidnud albaaniakeelse kasikirja aastast 1210 mille autoriks on teodor shkodrani albaania keelt on mainitud dubrovnikist leitud urikus mis on dateeritud 14 juuliga 1284 seal on oeldud ja kuulsin haalt mis huudis magedes albaania keeles et audiui unam uocem clamantem in monte in lingua albanesesca prantsuse dominiiklane isa brocardus tollane tivari peapiiskop kirjutas uhes ladinakeelses kirjas aastast 1332 kuigi arberitel albaanlastel on ladina keelest erinev keel on neil siiski igapaevases kasutuses nagu ka koigis oma raamatutes ladina tahed seega pidi hiljemalt 14 sajandi alguses eksisteerima albaaniakeelne kirjakultuur esimeseks keelemalestiseks on seni peetud ristimisvormelit mis parineb 1462 aastast esimene raamat gjon buzuku missaraamat trukiti 1555 kuueteistkumnendast sajandist parineb ka aripabereid ja sonastikke kirjandust hakkas markimisvaarsemas mahus ilmuma arkamisajal rilindja kombetare 19 sajandil keelekood on standardi iso 639 jargi sq voi siis sqi voi alb albaania keele tahtsamad uurijad on olnud johann georg von hahn franz bopp gustav meyer norbert jokl eqrem cabej stuart edward mann carlo tagliavini wacaw cimochowski eric pratt hamp ja agnija desnitskaja amhara keel ehk amhari keel varasemas kirjanduses amhaara keel kuulub semi keelte hulka on levinud etioopias pohiliselt abessiinia magismaal addis abeba lahedal ja sellest pohja pool konelejaid on umbes 20 miljonit umbes veerand etioopia elanikkonnast on etioopia riigikeel koos mone vaiksema keelega moodustab semi keelte etioopia ruhma etiosemi keeled semi keeled joudsid araabia poolsaarelt etioopiasse ilmselt esimesel aastatuhandel ekr esimesed teadaolevad amhara keele malestised parinevad 14 sajandist amhari keel kasutab etioopia kirja seda kirjutati algul paremalt vasakule hiljem hakati kreeka keele mojul kirjutama vasakult paremale etioopia kirjas kirjutatakse iga kahe sona vahele kaks punkti kuid tanapaeval kasutatakse selle asemel uha enam tuhikut armeenia keel hajeren lesu on keel mida konelevad armeenlased see moodustab omaette ruhma indoeuroopa keelte seas ajalooliselt on seda koneldud koikjal armeenia magismaal tanapaeval ka armeenlaste hajaliasustuses peale armeenia vabariigi ja magikarabahhi vabariigi kus see on ametlikuks riigikeeleks koneldakse seda naaberriikides venemaal gruusias iraanis ja turgis samuti suurias liibanonis ameerika uhendriikides iraanis prantsusmaal ja mujal armeenia kirjakeele ajaloos eristatakse kolme perioodi vanaarmeenia keel on teada alates 5 sajandist mil loodi armeenia kiri vanaarmeenia kirjakeelt nimetatakse grabariks vanaarmeenia keelt lakati konelemast 11 sajandil kuid grabar oli kaibel uue kirjakeelega voisteldes 19 sajandi lopuni ning on liturgilise keelena kasutusel tanini keskarmeenia periood holmab 1216 sajandi uusarmeenia kirjakeel kujunes alates 17 sajandist kahes variandis idaarmeenia kirjakeel on kasutusel armeenia ajaloolise armeenia idaosa ja osaliselt iraani armeenlaste seas laanearmeenia kirjakeel on kasutusel liibanoni suuria ameerika uhendriikide prantsusmaa itaalia ja teiste maade armeenlaste seas kelle esivanemad on parit ajaloolise armeenia laaneosast praegu turgi territoorium osaliselt laanearmeenia keeles toimub oppetoo armeenia oppeasutustes veneetsias kuprosel beirutis ja mujal idaarmeenia kirjakeel on grabarile lahemal kui laanearmeenia kirjakeel nende erinevused ei takista arusaamist armeenia kirja loi moningasel kreeka kirja eeskujul mesrop mastotsh tabeli esimeses reas on toodud suurtahed teises vaiketahed ja kolmandas latinisatsioon armeenia nimede kirjutamiseks kehtivad eraldi transkriptsioonireeglid mida siinkohal hetkel toodud ei ole neljandana reana on tabelis latinisatsioonile ligikaudu vastavad eesti tahed nb seda tabelit ei saa kasutada armeenia nimede eesti keeles kirjutamisel armeenia kohanimed tuleb eesti tekstis esitada armeenia kujul vahetades armeenia tahed eesti tahtedega transkriptsioonitabeli jargi armeenia nimede transkribeerimise juhised voeti vastu 1975 aastal need koostasid mart remmel ja henn saari tanapaeval kasutatav transkriptsioon erineb sellest monevorra uued kohanimede latiniseerimise reeglid ja nende vahekord vanade reeglitega on kirjeldatud eesti keele instituudi kohanimede andmebaasis eesti umberkirjutussusteem ei kattu rahvusvahelistega iso susteemis kehtib armeenia keele kohta standard iso 99851986 uro kohanimede latiniseerimise susteemi ega omaladinat armeenia keele jaoks pole taht annab edasi eesti o voi otaolist redutseeritud vokaali ebamaarast taishaalikut mida voib tahistada margiga sona keskel kaashaalikute vahel jaetakse see haalik kirjas markimata tahed ja annavad edasi tugevalt aspireeritud tugeva hongusega sulghaalikuid mis kolavad umbes nagu th ph ja kh taht annab edasi haalikut mida eesti keeles margib taht h tahed ja margivad afrikaate mida eesti tahtedega saab edasi anda nii dz ts dz ja ts nendes haalikutes on d voi t ja jargnev z z s voi s liitunud uheks haalikuks taht margib helitut haalikut mis tekib keele tagumise osa hoordumisel vastu pehmet suulage sarnane haalik on olemas ka vene keeles kus seda margib taht haalik erineb haalikust ainult selle poolest et on heliline selle haaldamisel on haalepaelad pingul taht annab sona algul ja taishaaliku jarel edasi haalikukombinatsiooni je teistes positsioonides haalikut e taht annab sona algul taishaaliku jarel voi eraldi edasi haalikukombinatsiooni jev teistes positsioonides haalikukombinatsiooni ev taht voi tahekombinatsioon margib haalikut u taht annab sona alguses edasi haalikukombinatsiooni vo teistes positsioonides haalikut o tahed ja annavad edasi vastavalt haalikuid e ja o ning neid kasutatakse ainult sona alguses taht margib palataliseeritud peenendatud haalikut r taht ilma palatalisatsioonita haalikut r mis on eriti porisev tahte l haaldatakse palataliseeritult ainult tahtede ja ees teistel kaashaalikutel palatalisatsiooni ei esine sonarohk on viimasel silbil aserbaidzaani keel kuulub turgi keelte hulka peale aserbaidzaani koneldakse seda gruusias armeenias iraanis iraagis ja turgis aserbaidzaani keel on vaga lahedane turgi keelele aserbaidzaani keel kuulub oguusi keelte hulka kuid tal on ka koptsaki keeltele omaseid jooni aserbaidzaani keeles on suhteliselt palju parsia ja araabia laensonu aserbaidzaani kirjakeel mis parineb 13 sajandist rajanes 1929 aastani araabia kirjal seejarel voeti kasutusele ladina kiri ning 1939 vene tahestikul pohinev tahestik aastal 1991 mindi ule ladina kirjale iraanis kasutatakse araabia kirja haaldustabel c dz c ts a g peenendatud ehk palataliseeritud g g g sarnane frikatiiv o j z q k s s x h voi hh y j rohk on viimasel silbil tahestikkude vastavuse tabel albaania lipp on albaania vabariigi ametlik lipp riigi ja rahvuslipu praegune kuju voeti ametlikult kasutusele 7 aprillil 1992 see on punasel pohjal must kahe peaga kotkas must kotkas on albaania ametlik sumbol kahe peaga kotkas parineb butsantsist seda kasutas albaania rahvuskangelane skanderbeg oma pitserina kotka kahepealisust tolgendatakse pohja ja lounaalbaania uhendamise sumbolina kui albaania sai 1912 iseseisvaks voeti see kasutusele riigilipuna albaania kuningriigi ajal oli lipul kotka kohal skanderbegi kiiver kui 1946 albaania kuulutati rahvavabariigiks asendati see kollase servaga punase tahega mis eemaldati 1989 alfred spiro moisiu sundinud 1 detsembril 1929 shkoderis on albaania poliitik albaania vabariigi president 24 juulist 2002 kuni 24 juulini 2007 ta on spiro moisiu poeg osales 19431945 kooliopilasena albaania partisaniliikumises saksa okupatsiooni vastu saadeti 1946 noukogude liitu oppima lopetas 1948 leningradis insenerivaekooli seejarel teenis tiranas uhendatud ohvitseridekooli ruhmakomandorina 19481949 ja sojavaeakadeemia oppejouna 19491951 astus 1952 moskvas insenerivaeakadeemiasse ning lopetas selle 1958 kuldmedaliga albaanias jatkas moisiu oma sojavaelist karjaari kaitseministeeriumi inseneride osakonnas kuulas 19671968 tirana kaitseakadeemias kindralstaabi korgemaid kursusi juhatades samal ajal pontoonibrigaadi kavajes 19661971 sai 1971 kaitseministeeriumi inseneriasjanduse ja kindlustuste buroo juhatajaks enver hoxha ajal rajati albaanias tuhandeid betoonkasematte kaitseks paljude vaenulikeks peetavate riikide vastu omandas 1979 sojateaduste doktori kraadi sai 1981 aseministriks ning teenis sel ametikohal ministrite beqir balluku mehmet shehu ja kadri hasbiu alluvuses kuni oktoobrini 1982 peaminister shehu suri detsembris 1982 teenis 19821984 burreli insenerikompanii komandorina tegevteenistusest kindrali aukraadis lahkunud moisiu tuli avalikku ellu tagasi detsembris 1991 kui ta nimetati vilson ahmeti spetsialistide valitsuse kaitseministriks ta jai sellele ametikohale aprillini 1992 kui moodustati demokraatliku partei valitsus eesotsas aleksander meksiga uus taitevvoim kutsus moisiu toole kaitseministeeriumi nounikuks ning 1994 nimetas safet zhulali ta aseministriks kelle ulesandeks oli riigikaitsepoliitika valjatootamine moisiu soovitas suunata joupingutused halvas seisukorras olevate relvajoudude umberkorraldamisele vottes suuna natoga uhinemisele asutas 1994 albaania atlandi assotsiatsiooni ja valiti selle presidendiks kirjutas 24 jaanuaril 1995 alla individuaalsele assotsiatsioonileppele mis sidus albaania nato assotsiatsiooniga rahu nimel osales 1995 aastast nato kolledzis roomas vipide kursustel kui juulis 1997 tulid voimule sotsialistid kaotas moisiu oma ametikoha ministeeriumis jargnevatel aastatel osales moisiu aktiivselt valitsusvalises tegevuses korraldades rahvusvahelisi ja uleriiklike kaitseteemalisi konverentse kus arutati regiooni julgeoleku ja kaitse kusimusi relvastuskontrolli ja relvade arakorjamist tsiviilisikutelt moisiu sai 2002 peamiste parteide konsensuslikuks kandidaadiks albaania vabariigi presidendi ametikohale parast rexhep meidani mandaadi loppemist ta sobis sellele kohale sest ta oli teadlane apoliitiline lepitajaomadustega see omadus on sisetulidele kalduvas albaanias vaga hinnatud ning otsustavalt laanele ja natole orienteeritud valiti 24 juunil 2002 viieks aastaks albaania vabariigi presidendiks ta kogus 97 poolt ja 19 vastuhaalt 14 saadikut jai erapooletuks ajakirjandus tostis esile peaaegu erakordset koostoovaimu sotsialistliku ja demokraatliku partei vahel mis lubas esitada uhiskandidaadiks moisiu keda kiitsid nii sali berisha kui ka fatos nano parteide juhtkonnad puudsid leida neljandaks demokraatlikult valitud presidendiks inimest kes saaks kaks kolmandikku haaltest seeparast loobus fatos nano kandideerimisest senine president meidani loobus kandideerimast teiseks ametiajaks sest konservatiivsed saadikud ei oleks teda toetanud tema laheduse tottu sotsialistidele 24 juulil 2002 vannutati moisiu viieks aastaks albaania vabariigi presidendiks parast 1998 aasta novembri pohiseadusreformi on poliitika jaanud pohiliselt valitsuse hooleks moisiu lubas kaasa aidata parlamentaarse demokraatia tugevdamisele ja oigussusteemi stabiliseerimisele ning albaania integreerimisele euroatlantilistesse struktuuridessse jargmisel paeval parast ametisse astumist astus sotsialistist peaminister pandeli majko tagasi ning president nimetas peaministriks sotsialistliku partei juhi fatos nano see muutus demonstreeris parteisiseseid lahkhelisid ning oli nanole kompensatsiooniks presidendikohast loobumise eest hiljem on ta nanot teravalt kritiseerinud voimu liigse koondamise ja reformide aegluse eest valdab vene itaalia ja inglise keelt on kirjutanud palju artikleid ja uurimusi sojateadusest ning kaitse ja julgeolekukusimustest siin on loetletud albaania linnu uldise ulevaate albaania linnadest annab artikkel albaania linnad ballsh berat bilisht bulqize burrel cerrik corovode dalvine divjake durres elbasan erseke fier fushearrez fushekruje gjirokaster gramsh himare kamez kavaje kelcyre klos konispol koplik korce kraste kruje krume kucove kukes lezhe lac leskovik lezhe libohove librazhd maliq mamurras memaliaj orikum patos peqin permet perrenjas peshkopi pogradec polican puke roskovec rreshen rrogozhine rubik sarande selenice selite shengjin shijak shkoder tepelene tirana tropoja ulez ure vajgurore vlore vore albaania vapp on albaania vabariigi ametlik vapp vapiks on punane kuldse aarisega kilp millel must kahe peaga kotkas kotka kohal kuldsete kontuuridega skanderbegi kiiver praegusel kujul voeti vapp kasutusele 8 juulil 2004 kui albaania 1912 aastal iseseisvus kehtestati riigivapiks kahe peaga kotkas ilma korvalmarkideta kahe peaga kotkas parineb albaania rahvuskangelase skanderbegi pitserist albaania lipp 1914 sai albaania vurstiks saksa prints wilhelm zu wied kes asetas kotka rinnale wiedide perekonnavapi kotka ning kotka kuunistele neli kuldset valku need kujutasid epeirost millest osa olid saanud albaania osaks veel samal aastal sai albaania vabariigiks ja wiedide vapp korvaldati jalle septembris 1914 asetati kotka peade kohale valge taht kuid 1920 aastal tuldi tagasi ilma korvalmarkideta kahe peaga kotka juurde 1925 aastal sai albaania presidendiks ahmed zogu ning asetas kotka rinnale skanderbegi kiivri rahvuskangelase embleemi aastal 1929 vottis kuningaks kroonitud zogu kasutusele uue vapi must kahe peaga kotkas asetati punasele kilbile kilp lebas vapimantlil mis tuli skanderbegi kiivrist kui itaalia 1939 albaania okupeeris muudeti vappi taas kotkas jai punasele kilbile kuid skanderbegi kiiver holjus nuud kotka kohal ja kilpi aaristasid kaks liktorikimpu mis olid ulaltpoolt seotud savoi solmedega ning altpoolt kirjalindiga millel oli deviis fert 1943 aastal okupeeris saksamaa albaania ning taastati 1925 aasta vapp parast albaania vabastamist tuldi algul tagasi musta kotka juurde punasel kilbil kuid kui 1946 aastal kuulutati valja rahvavabariik eemaldati punane kilp ning kotka umber asetati viljapeadest parg viljapeade otste vahel oli kollase aartega punane viisnurkne taht ning alt hoidis viljapaid koos punane lint millel oli kuupaev 24 mai 1944 sel kuupaeval toimus permetis tolleaegse riigi asutamiskongress parast kommunistliku reziimi kokkuvarisemist 1992 korvaldati koigepealt taht ja kirjalint ning 22 mail 1993 paigutati must kahe peaga kotkas taas punasele kilbile 2004 aastal lisati vapile ka skanderbegi kiiver ahmed ahmet bey zogu 8 november 1895 9 aprill 1961 oli albaania peaminister ja president ning albaanlaste kuningas 19281939 zog i nime all ahmed bey zogu sundis albaanias burgajeti lossis tema vanemad olid xhemal pasha zogu albaania zogu 18601911 ja sadije toptani albaanlaste kuningannaema 28 august 1876 25 november 1934 vanemad abiellusid 1891 tema algne perekonnanimi zogolli on slaavi paritolu ja tahendab pistrik zogu tahendab lind kaheteistkumneaastasena saadeti ahmed konstantinoopolisse kooli kuueteistkumneaastasena pidi ta 1911 koju tagasi tulema et saada parast isa surma uhe geegi klanni pealikuks mati piirkonnas pohjakeskalbaanias tema vanem vend ei olnud ilmselt paris normaalne ulestousude ajal voitles zogolli oma hoimuga vurst wilhelmi eest esimese maailmasoja ajal oli albaania vormiliselt neutraalne kuid teda okupeerisid itaalia kreeka montenegro ja serbia vaed zogolli voitles nende vastu seejarel okupeeris austriaungari kogu pohja ja keskalbaania zogolli osales katses iseseisvust taastada ja see andis talle voimu juurde varsti tegi ta koostood austerlastega kes maarasid ta itaallaste vastu voitlema saadetud albaania vabatahtlike koloneliks tegelikult taotles ta endiselt albaania iseseisvust kui austerlased sellest teada said kutsusid nad ta viini et mitte teda albaanias vangina hoida esmakordselt laane suurlinna sattunud noor albaanlane nautis meeldivat elu kiiresti tutvus ta laane kultuuriga oppis saksa keelt ja poliitikat ning oli viini daamide seas hinnas viinis viibimine andis talle eelise voitluses ulemvoimu parast albaanias alles parast esimese maailmasoja loppu 1919 laks ta albaaniasse tagasi albaania oli ikka veel okupeeritud ning kreeka serbia ja itaalia kavatsesid selle omavahel ara jagada et seda ara hoida kutsus grupp albaania vurste kokku lushnje kongressi ahmed bej zogolli kes oli kongressi uks juhte sai uues valitsuskabinetis mis pidi tooma albaaniale iseseisvuse siseministriks ning hakkas selle ameti tottu juhatama vaikest armeed seelabi omandas ka kiiresti poliitilist ning lahingutes vlore ja shkoderi parast ka sojalist kogemust ning tema positsioon tousis zogu taitis albaania valitsuses mitut ministrikohta 1920 siseminister 1921 sojaminister tema toetusbaasi moodustasid lounaalbaania maaomanikud beid ja pohjaalbaamia hoimujuhid bajraktarid zogu asus juhtima reformistlikku rahvaerakonda ning sai 1922 peaministriks 1923 teda tulistati parlamendis ning ta sai haavata zogu peamine rivaal oli ameerika uhendriikides oppinud piiskop fan noli theofan stilian noli oigeusuliste albaanlaste liider mass mille eesotsas oli noli sundis juunis 1924 zogu minema eksiili noli valitsus mis puudis labi viia maareformi ei saavutanud rahvusvahelist toetust jugoslaavias baseeruvate tsaarivenemaa emigrantidest koosnevate vaeuksuste abiga tuli zogu detsembris tagasi need vaed voitlesid noli vastu sest ta oli tunnustanud noukogude liitu 1 veebruaril 1925 sai zogu vastvaljakuulutatud albaania vabariigi presidendiks tema reziim oli algusest peale sojavaeline diktatuur ta tugines oma mati klannist parit sandarmitele nuhkidele ja voitlejatele ning sundis hoimupealikud koostoole vihjelise ahvardusega nad vaikselt hukata zogu mangis sotsiaalseid ja etnilisi gruppe uksteise vastu valja mille tulemusena ta sai veritasu ja atentaatide marklauaks ta hakkas itaaliaga tugevdama suhteid et tagada sealt laenude saamist tirana leping 1926 andis itaaliale laenude vastu albaanias kontsessioone aastal 1927 solmis ta itaaliaga sopruslepingu ning seejarel kaitseiseloomuga sojalise liidu 20 aastaks 1 septembril 1928 kuulutas zogu valja monarhia ning kuulutas ennast kuningas zogiks kroonimisel kandis ta roosasid polvpukse ja kuldkannuseid kuldkroon kaalus 75 naela algselt oli ta kroonimiseks tahtnud osta viini muuseumis sailitatavat skanderbegi krooni kuid see ost ebaonnestus ahmed zogu otsib krooni ja pruuti vaba maa 8 jaanuar 1929 nr 6 lk 4 formaalselt oli tegemist konstitutsioonilise monarhiaga kuid faktiliselt jai ta sojavaeliseks diktaatoriks zogi reziim oma tugeva politsei ja keeruka kuid ebatohusa burokraatiaga sarnanes itaalia reziimiga zogistlik tervitus oli ettepoole suunatud valjasirutatud peopesa sudame kohal zog kuulutas end skanderbegi jarglaseks ta kogus inimestelt kuldmunte ja kalliskive ning maksis nende eest paberraha voi muntidega kehtestades esimese ametliku albaania valuuta kuninga majapidamise kulud moodustasid 2 riigieelarvest mis ei olnud vorreldes euroopa oukondadega siiski vaga palju teised euroopa monarhid peamiselt eirasid teda zogu reziim toi albaaniasse nailise stabiilsuse ta puudis jagu saada teeroovlitest ja rajada haridussusteemi uhtlasi suurenes riigi soltuvus mussolini itaaliast albaaniast sai itaalia tugipunkt balkani poolsaarel itaalia sai enda katte kontrolli albaania rahanduse ja sojavae ule 1932 puudis zog edutult mussolini mojule vastu hakata majanduskriisi ajal pidi albaania vilja importima paljud albaanlased emigreerusid 1934 kui zog puudis itaalia moju suurenemist takistada ilmusid durrese alla itaalia sojalaevad nii et zog oli sunnitud itaallastele alluma zogi valitsemise ajal albaania majandus edenes ja voeti kasutusele moodne oigussusteem troonil olles oli zogil palju tegemist atentaatidest hoidumisega 1931 oleksid kaks pussimeest zogi viini ooperiteatrist pajatsite etenduselt valjumisel aarepealt morvanud tema ema valvas kuninga kooki et toitu ei murgitataks ema kinnitusel oli toit uks kord murgitatud aprillis 1938 abiellus moslemist zog orvuks jaanud katoliiklasest ungari krahvinna geraldine apponyi von nagyapponyiga sundinud 1915 kelle ema oli ameeriklane 5 aprillil 1939 sundis kroonprints leka 25 martsil 1939 esitas rooma tiranale ultimaatumi noudes et see noustuks albaania minemisega itaalia protektoraadi alla ettekaane oli et albaania kuritarvitab itaalia raha kuningas zogu keeldus vastutasuks albaania taieliku ulevotmise ja koloniseerimise eest itaallaste poolt raha vastu votmast teise variandi jargi pakuti talle uhe itaalia kindrali poolt formaalse kuningliku staatuse sailimist varem oli zog keeldunud legaliseerimast fasistlikku parteid kuningas puudis aega voita aprilli alguses algas albaanias mobilisatsioon zog esitas 5 aprillil abipalve demokraatlikele riikidele ja 6 aprillil balkani antandile 7 aprillil 1939 sisenesid albaaniasse itaalia vaed riigist sai protektoraat itaalia kuninga vittorio emmanuele iii voimu all kohe parast itaalia vagede sisenemist saatis kuningas zog oma abikaasa ja vastsundinud poja kiirabiautoga kreekasse kui perekond oli kindlas kohas edastas kuningas peaministri residentsist raadio teel uleskutse voidelda viimse veretilgani meie iseseisvuse kaitseks seejarel vottis ta kaasa suure osa riigikassast 10 kasti albaania kullavarusid ning pogenes ratsa kreekasse kuninga enda suur varandus oli hoiul sveitsi ja inglismaa pankades kuningale jargnes 115 oukondlast kes kandsid kullakaste kreekasse ei tahtnud nad jaada et mussolini ei teeks neid voorustanud kreeka kuningale etteheiteid kreekast londonisse ritzi hotelli joudmiseks tuli labida turgi rumeenia kus kuningas carol neid vastu vottis poola baltikum rootsi holland belgia ja prantsusmaa nad seadsid end sisse pariisi piirkonnas maye lossis ja mesnilsaintdenis lossis kuid olid sunnitud pogenema sakslaste eest kes olid selleks ajaks juba tunginud belgiasse kuninglik perekond ja oukond hakkasid hakkasid kolme limusiiniga louna poole liikuma liitudes teiste pogenike aeglase vooriga parast saksa pommituslennukite tule alla sattumist hargneti ning taasuhineti bordeauxs kust 1940 aasta hilissuvel saadi umberpiiratud sadamast viimase laevaga liverpooli ja sealt rongiga londonisse londonis kuulus kuninga kaaskonda 30 inimest sealhulgas tema kuus ode kogu soja ajaks jaid nad inglismaale ritzi hotellist kolisid nad parmoor housei maamajja mille nad rentisid buckinghamshireis chilternsis teise maailmasoja ajal olid eriti pohjaalbaania vastupanuruhmad ametlikult rojalistlikud parast 1942 aastat jatsid vabariiklikud vastupanuruhmad need varju zog puudis winston churchilli veenda et see teda balkani rindele saadaks ent briti valitsus toetas kommunistlikke partisane parast soda puudis zog troonile tagasi tulla kuid kommunistid enver hoxha juhtimisel kuulutasid valja rahvavabariigi 2 jaanuaril 1946 loobus zog ametlikult troonist kuigi ta tegelikult trooninoudlusest ei loobunud kui sai selgeks et usa ja briti abi puudumise tottu albaaniasse naasta ei onnestu asus perekond egiptuse oukonna ametlikul kutsel elama egiptusesse algul elati uhes giza hotellis puramiidide lahedal hiljem asuti elama villasse aleksandria moodsas ramlehi linnaosas aleksandrias elas teisigi endisi monarhe juurde kellele kuningas faruk oli varjupaika pakkunud laviti bulgaaria kuninga simeon ii ja itaalia kuninga vittorio emmanuele iii perekonnaga kuningas palkas lisaks sekretarile oukonnaministri kes tegeles protokolliga majas oli palju teenijaid ihukaitsja ja autojuht tegeldi albaania vabastamise plaanidega ning mangiti tinglike panuste peale kaarte kuningas faruki igakuiste kulaskaikude ajal mangiti raha peale briti valitsus vottis lopuks ette operatsiooni enver hoxha kukutamiseks mis aga ebaonnestus kim philby reetmise tottu kui gamal abdel nasser faruki juulis 1952 sojavaelise riigipoordega troonilt toukas ja viimane egiptusest lahkus kuninganna vaatas aleksandrias binoklist faruki tema jahi pardal kolis zog kelle tervis oli halb oma perekonna ja kaaskonnaga prantsusmaale prantsuse rivierasse zogi puuti kokku 55 korda morvata ta suri parast 10 aasta pikkust rasket haigust prantsusmaal suresnesis 9 aprillil 1961 vahktoppe enne surma maaras ta oma jarglaseks poja leka matustel oli sadu albaania pagulasi kuningale pandi hauda kaasa kotike kodumaa mullaga mida geraldine oli kaasas kandnud ta maeti thiais surnuaia islami ossa kuninganna geraldine suri 2002 parast sotsialistliku reziimi kokkuvarisemist tuli zogi poeg leka 1997 albaaniasse tagasi referendumil lukkas rahvas monarhia tagasi enne abiellumist olevat kuningas tegelnud pohiliselt pokkerimanguga ja suitsetanud 150 lohnasigaretti paevas geraldinei sonul oli zog nende esimese kohtumise ajal 1937 aasta lopus nagus mees kellel olid labitungivad sinised silmad ning kes kandis laitmatut valget aukoloneli mundrit tal olid vaikesed pigimustad vuntsid mille ule ta oli vaga uhke kui kuninglikku perekonda soja ajal inglismaal kulastas suure albaania sobra aubrey herberti poeg auberon herbert jai talle mulje et kuningas zog keda aubrey herbert oli kunagi nimetanud shakespearei lugejaks ja tubliks voitlejaks ei teinud midagi peale oma majesteetlikkuse hellitamise ja pisikeste pariisi stiilis jalutuskaikude albaanlased endanimetus shqiptare on rahvas balkani poolsaare laaneosas kelle uldarv on umbes 8 miljonit albaanlaste nime paritolu kohta vt albaania intensiivse migratsiooni tottu alates 1980 aastatest on tapseid arve raske oelda albaanlased jagunevad elupaiga jargi ligikaudu jargmiselt arvatakse et albaanlased polvnevad illuurlastest kes elasid albaania territooriumil antiikajal alates pronksiaja lopust teatav osa albaanlaste etnogeneesis vois olla ka traaklastel ja balkani poolsaare romaniseeritud elanikel turgi voimu ajal 15 sajand 1912 sai peamiseks usundiks kristluse asemel islam kuigi on ka oigeusulisi kristlasi lounaalbaanias ja katoliiklasi pohjaalbaanias albaanlased on uks vaesemaid rahvaid euroopas 20 sajandi esimesel poolel oli albaanlastel suurim loomulik iive euroopa suuremate kohalike rahvaste seas rahvaarv tousis 15 miljonilt 1900 aasta paiku alla 25 miljonile 1950 albaanlased raagivad albaania keelt albaanlased jagunevad kaheks ruhmaks geegideks pohjas ja toskideks lounas nii kosovos mis on formaalselt serbia provints kuid on alates juunist 1999 rahvusvaheliste vagede kontrolli all kui ka laanemakedoonias on viimastel aastatel tegutsenud relvastatud liikumised mille eesmargiks on iseseisva albaania riigi loomine voi uhinemine albaaniaga kosovo albaanlaste enamik ei ole nous serbia voimu taastamisega aga uro ja nato ei soovi kosovot loplikult serbiast eraldada makedoonias anti sealsetele albaanlastele suurem autonoomia ning oigus kasutada albaania keelt hariduses ja halduses sellega paistab probleem olevat lahendatud albaanlased on kogu ajaloo valtel elanud suhtelises isolatsioonis mida on soodustanud magine maastik albaanlased parinevad toenaoliselt illuurlastest kes elasid balkani poolsaare kesk ja idaosas kreeka ja rooma kultuur ja hiljem butsantsi impeerium torjusid illuuria tsivilisatsiooni valja kui rooma riigi ajal labis albaaniat ida ja laant uhendav tee via egnatia siis hiljem muutus albaania aaremaaks olles kordamooda butsantsi serbia ja bulgaaria voimu all esimesed keskaegsed albaania vurstiriigid olid soltuvad veneetsiast napolist voi serbiast uhtset albaania riiki ei tekkinud alles turgi vallutuse vastu voitleval skanderbegil 14051468 onnestus lezhe liiga 1444 naol moodustada albaania vurstide lotv liit mis aga lagunes juba tema eluajal jargnes pikk turgi voimu aeg kui osmanite riik hakkas lagunema tekkis rahvuslik liikumine rilindja kombetare selleks ajaks olid teised balkani maad juba iseseisvuse saavutanud kreeka 1829 serbia montenegro bulgaaria ja rumeenia 1878 albaanlased olid uhked selle ule et nad on uks balkani poolsaare vanemaid rahvaid kuid pikaajaline voorvoim eriti turgi voim oli kultuurilise jarjepidevuse havitanud albaanlased on pidanud valima mone euroopa suurriigi eestkoste voi naabritepoolse allaneelamise vahel kultuurilisi voormojusid ei voetud kuigi suurel maaral vastu sest need tulid vaenlastelt albaanlased kui norgemad pidid laveerima eri riikide huvide ja pretensioonide vahel oma olukorda ise parandada tundus lootusetu lootusetusemeeleolule aitas kaasa islami fatalism see pidurdas rahvuslikku voitlust esiplaanil olid individuaalsed ja kohalikud huvid albaania koosnes stagneerunud isoleeritud kogukondadest poliitilise teadvuse kujunemist takistas kodanliku eliidi puudumine albaania rahvustunne kujunes valja saatuseuhtsuse tundena usk uhistesse juurtesse sidus albaanlasi eeskatt minevikuga albaanlaste identiteeti on mojutanud sotsiaalne majanduslik ja rahvuskultuuriline mahajaamus ja iseseisvuse puudumine ning uhiskondliku arengu moonutused kodanluse arengu luhiajalisus ja pealesunnitud kommunism ajaloopildid on olnud erinevad tavaliselt on domineerinud uhekulgsed kujutlused mis ei vota arvesse koostood kreeklaste ja slaavlastega turklaste vastu ega albaanlaste valmidust olla turklaste liitlased teiste balkani rahvaste vastu muudid ja legendid albaanlaste paritolust on suunatud eelkoige naabrite eelarvamuste vastu rilindja kombetare ajal kasutati identiteedi kujundamisel muute kangelaslaulude kenget kreshnike kujul muut mille kohaselt albaanlased on kagueuroopa vanim toug mis polvneb otseselt pelasgidest lasti kaiku rilindja teerajajate poolt hilisemad autorid on koguni vaitnud et philippos tema poeg aleksander suur ja teised makedoonlased ei olnud kreeklased vaid albaanlaste esivanemad teise muudi jargi on albaanlased pidevalt voorvoimude vastu voidelnud olles 3000 aasta jooksul suutnud ellu jaada enver hoxha on oelnud albaania rahvas on endale mook kaes labi ajaloo teed rajanud jaetakse tahelepanuta et on olnud pikki perioode mil rahvusteadvus on puudunud ning et albaanlased on ka kuulekalt turgi sojavaes teeninud ka muudil albaanlaste rahvuslikust puhtusest puudub alus koikide albaanlaste keskne kangelane on skanderbeg kellega on seotud ka albaania rahvuslik sumboolika punane lipp kahe peaga musta kotkaga ning kitsepeaga kiiver skanderbeg on olnud rahvuslik juhtkuju nii rilindja tegelastele 1930 aastate kuningavoimule kui teise maailmasoja aegsele ssdiviisile skanderbeg kommunistlik propaganda kasutas skanderbegi albaanlaste voitlejanatuuri toendusena albaania olevat olnud kindlus mis pani vastu laane imperialistlikule ja ida revisionistlikule vaenlasele nagu kunagi skanderbeg turgi sultani vagedele siiski peeti enver hoxhat suurimaks meheks kes albaania pinnasest on kasvanud teda peeti eksimatuks koigeteadjaks fatos nano laskis 1997 kaiku vormeli 555 kaotatud aastat 500 aastat turgi voimu all 50 aastat kommunismi ja 5 aastat sali berisha voimu all radikaalset muutust ei ole siiski toimunud berisha loosung oli meie valitseme maailm aitab meid ne qeverisin bota na ndihmon see tahendas tegelikult omapoolsetest pingutustest loobumist albaania keelt on peetud teistest keeltest paremaks sest see olevat uks maailma vanemaid keeli naiteks ismail kadare leiab et albaanlased tunnevad alavaarsust albaania vaiksuse parast kuigi albaanlased on inimkonna uhe peamise keele loojad ja kandjad ning loid uhena esimestest kristluse kantsidest euroopas toitepinnase laaneeuroopa tsivilisatsioonile parast kommunismi kukutamist ei ole albaanlased horvaatide ja serblaste kombel rahvuslikest muutidest kinni hakanud nad on tundnud pidetust rahvuslikku uhtsust naib raske saavutada tuleb ette sedagi et albaanlased oma paritolu salgavad siin mangivad oma osa poliitilised ja majanduslikud raskused 1875 aasta briti entsuklopeedia utleb albaanlaste kohta et nad on raevukas ja suureline rahvas kelle hoiak on sedavord sirge ja majesteetlik et rabab alati randajat albaanias on vahe toostureid ja need on tahtsusetud piirdudes peaaegu ainult tikitud mantlite vahesel maaral noakaupade ning laskeriistade pusso ja pustolilaadide valmistamisele vaid kodumaiseks tarbimiseks albaanlane on alati relvastatud ning kogu tema room koosneb relvadest ja roovimistest eriti iseloomustab magilaslik uhkus geege toskid on alati olnud valismojudele avatumad geoffrey hindley euroopa kuninglikud perekonnad tallinn 2002 the starspangled banner on ameerika uhendriikide riigihumn humni viis on to anacreon in heaven ning sonad on loonud francis scott key tavaliselt lauldakse ainult esimest salmi o say can you see by the dawns early light what so proudly we hailed at the twilights last gleaming whose broad stripes and bright stars through the perilous fight oer the ramparts we watched were so gallantly streaming and the rockets red glare the bombs bursting in air gave proof through the night that our flag was still there o say does that starspangled banner yet wave oer the land of the free and the home of the brave on the shore dimly seen through the mists of the deep where the foes haughty host in dread silence reposes what is that which the breeze oer the towering steep as it fitfully blows now conceals now discloses now it catches the gleam of the mornings first beam in full glory reflected now shines on the stream tis the starspangled banner o long may it wave oer the land of the free and the home of the brave and where is that band who so vauntingly swore that the havoc of war and the battles confusion a home and a country should leave us no more their blood has washed out their foul footsteps pollution no refuge could save the hireling and slave from the terror of flight or the gloom of the grave and the starspangled banner in triumph doth wave oer the land of the free and the home of the brave oh thus be it ever when freemen shall stand between their loved homes and the wars desolation blest with victory and peace may the heavenrescued land praise the power that hath made and preserved us a nation then conquer we must for our cause it is just and this be our motto in god is our trust and the starspangled banner in triumph shall wave oer the land of the free and the home of the brave alpid on euroopa korgeim maestik see ulatub kaarekujulisena liguuria merest keskdoonau madalikuni suurim korgus 4808 m mont blanc alpides asuvad jargmiste riikide korgeimad tipud prantsusmaa ja itaalia mont blanc 4808 m sveits monte rosa 4634 m austria groglockner 3798 m saksamaa zugspitze 2962 m sloveenia triglav 2864 m liechtenstein grauspitz 2599 m ja monaco chemin des revoires 161 m sona alpid on parit ladina keelest alpes minevikus arvati et see tuleneb ladina sonast albus valge tanapaeva opetlased seda uldiselt ei usu saksa sonad albe alpe ja alp ulemsaksa sona alpa oksitaani sona alpaup ja prantsuse sonad alpage ja alpe tahendavad ainsuses alpikarjamaad ja uksnes mitmuses maestikku tervikuna teise teooria jargi on see sonatuvi mitteindoeuroopa paritolu vahemere maades on see korgete magede ja maeahelike juures tavaparane oletatavasti oli sona algkuju alb ja see tahendas magi sellest sonast on tuletatud ka albaania nimi albaanlased pole indoeurooplased kuid nendegi jaoks on see voorast paritolu sona ja enda maa kohta nad seda ei kasuta labi aegade on nime albaania kasutatud paljude piirkondade kohta euroopas ja selle laheduses mis koik on olnud magised antiikajal kutsuti kaukasuse idaosa albaaniaks ja inglise keeles on nime albania voi albany kasutatud briti saarte koige magisema ala sotimaa kohta alpid on tuupiline noor kurdmaestik bodeni ja como jarve vaheline org jaotab maestiku laane ja idaalpideks palju on liustikke mis holmavad maestikust 4140 ruutkilomeetrit alpid on tekkinud aafrika ja euroopa laama kokkuporkel selle kaigus kadus tethyse ookeani laaneosa mis neid laamasid minevikus eraldas aafrika laam liikus pohja poole euroopa laam seisis paigal kokkuporge toimus pohiliselt oligotseenis ja miotseenis kokkuporke kaigus rakendus ookeani pohjas olevatele settekivimitele maaratu surve need settekivimid olid moodustunud pohiliselt keskaegkonnas ja varases uusaegkonnas kokkuporke kaigus suruti maapind ja merepohi kortsu ja seda nimetatakse kurrutuseks kurdusid surus surve samuti pohja poole tihti kurrud murdusid voi libisesid uksteise peale moodustades hiiglaslikke kerkemurranguid alpides keskosas paljanduvad kristalse aluskorra kivimid ja nendest on moodustunud ka alpide korgeimad tipud seevastu vahemeri on tekkinud suhteliselt hiljuti vahemeri ei ole aafrika laama pohjaserv alpid on laaneeuroopa peamine veelahe suurimad jarved paiknevad eelmaestiku nogudes kuigi alpid on teravate tippude ja sugavate orgudega maestik on ta kurude ja tunnelite mont blanci simploni ja mont cenis tunneli kaudu kergesti labitav ala on tahtis turismi talispordi ja puhkepiirkond antiikajal tundsid kreeklased ja roomlased alpide vastu vahe huvi nad ei kainud seal ja alpidega pole seotud antiikseid legende teise puunia soja ajal uletas kartaago vaejuht hannibal 218 ekr edukalt alpid 38 000mehelise jalavae 8000mehelise ratsavae ja 37 sojaelevandiga see oli antiikse sojaajaloo uks koige valjapaistvamaid saavutusi alles parast seda sattusid alpid kreeklaste ja roomlaste vaatevalja antiikajal alpe kui loodusnahtust ei uuritud inimesed huvitusid uksnes nende majanduslikust kuljest sealt saadi puitu piima kulda ja rauda rahulduti maanteede ehitamisega mis muutusid aktuaalseks caesari peetud gallia soja ajal aga maanteed sai rajada alles parast seda kui augustus oli alpides elanud rahvad alistanud peamised alpe labivad maanteed antiikajal olid liguuria rannikutee ehk via augusta montgenvre ehk alpis cottia vaike sankt bernhard ehk alpis graia suur sankt bernhard ehk alpis poenina splugen septimer julier reschen ehk via claudia augusta brenner plocken saifnitzi kuru ja birnbaumerwald ehk alpis julia 613 sajandil asusid alpidesse elama germaani hoimud langobardid alemannid ja bajuvaarid kohalikku ajalugu ei saa alpides uldjuhul viia ajas tagasi kaugemale kui karolingide riigi lagunemiseni 10 ja 11 sajandil afgaani rebane vulpes cana on loomaliik koerlaste sugukonnast rebase perekonnast afgaani rebase lahimaks sugulaseks peetakse fennekrebast nad lahknesid 34 miljonit aastat tagasi seetottu on voimalik et afgaani rebast hakatakse arvama koos fennekrebasega omaette perekonda afgaani rebastest on vahe teada sest nende elupaik on inimesele ebasobralik ja nende eluviis on oine ladinakeelne nimetus koosneb rebase perekonna nimetusest vulpes mis on naissoost sona ja sellega uhilduvast sonast cana mis on naissoo vorm sonast canus tuhkhall afgaani rebase nimetus on inglise keeles blanfords fox blanfordi rebane afghan fox afgaani rebane hoary fox hall rebane voi cana fox saksa keeles afghanfuchs afgaani rebane voi canafuchs prantsuse keeles renard de blanford blanfordi rebane voi renard dafghanistan afganistani rebane itaalia keeles volpe di blanford blanfordi rebane portugali keeles raposa de blanford blanfordi rebane taani keeles blanfords rv soome keeles blanfordinkettu vene keeles rootsi keeles blanfordrav poola keeles lis afganski parsia keeles siah rubah ja heebrea keeles shual tzukim liiki kirjeldas esimesena blanford 1877 veel hiljuti arvati et afgaani rebane eluneb uksnes afganistanis lounaturkmenistanis lounausbekistanis kirdeiraanis kermami ja farsi magedes ning edelapakistanis nuud on teda leitud ka iisraelis esimest korda 1982 juuda korbes ning negevi korbe kesk ja lounaosas 1987 leiti et ta pole seal haruldane afgaani rebane on ka leitud loksust omaanis dhofaris 1984 seetottu on toenaoline et afgaani rebase areaali kuuluvad ka omaan jeemen ja saudi araabia laaneosa nuud paistab et araabia uhendemiraatides on afgaani rebane kohati tavaline afgaani rebast on hiljuti leitud ka jordaaniast ning siinai poolsaarelt ja mujalt kirdeegiptusest kuigi afgaani rebase areaal on lai on teda teada vaid vahestest kohtadest afgaani rebane on vaike rebane vaga suurte korvade mis aitavad soojust hajutada ning pika ja vaga koheva tumeda sabaga kaugelt vaadates paistab saba peaaegu sama suur nagu loom ise vorreldes punarebasega on saba silmatorkavam koon on luhike ja terava otsaga silmad on suured uhtlaselt tumepruunid keha on sale ta naeb usna kassi moodi valja ning ka oma konnakult ja kaitumiselt meenutab ta kassi varv voib olla erinev uldiselt hele kollane voi pruun punarebasega vorreldes on varv tagasihoidlikum mones paikkonnas on ta roostepruun voi peaaegu pruun karvastik on kohastunud uhtesulamiseks kaljudega tavaliselt koosneb afgaani rebase karvastik mustadest hallidest ja valgetest laikudest sabaots on sageli tume monikord ka valge sabanaarme kohal on tume laik selja keskel on peaaegu must triip mis jookseb kuklast kuni sabani valja tagajalad voivad olla tumedad kastanpruunid jalgade alumised osad on peaaegu valged korvad on hallid silmade juurest ulahuuleni laheb must triip koht ja kurgualune on peaaegu valged et vari ei torkaks silma iisraeli afgaani rebased on helepruunid hallid ja kollased ning seljatriip monikord puudub kasukas on talvel vaga paks ja pehme karv on uldse vaga pehme afgaani rebase kuunisepadjandid ei ole karvadega kaetud nagu fennekrebasel kehapikkus koos peaga 4050 cm sabapikkus 3041 cm olakorgus 2830 cm korva korgus umbes 9 cm kaal 0915 kg iisraelis on leitud ka 07 kg kaaluv isend ta on rebastest vaiksuse poolest fennekrebase jarel teisel kohal monedel andmetel kaalub kuni 3 voi 4 kg afgaani rebane on koigesooja vorreldes teiste pakistani rebastega soob ta rohkem puuvilja kultuurtaimedest eelistab ta kupseid meloneid seemneteta viinamarju ja vene murulauku ta soob ka putukaid sealhulgas randrohutirtse iisraelis soovad afgaani rebased peamiselt lulijalgseid mardikaid rohutirtse sipelgaid ja termiite ja puuvilja uuritud isendid armastasid eriti kapparit capparis cartilaginea d ja torkavat kapparit araabias toituvad nad raipest selgrootutest ja puuviljadest datlitest ja ountest zidr afgaani rebased soovad ka oliive ja vaikesi narilisi selgroogsetest soovad nad eelkoige vaikseid hiiri ja teisi narilisi samuti sisalikke vaikseid madusid ja linnupoegi kuid need moodustavad vaga vaikese osa toidust afgaani rebane kasutab erinevaid jahitehnikaid koigepealt nuusib ta kogu aeg ringi aegajalt peatub ta pustiste korvadega mone poosa voi kaljuoonsuse ees ning kuulab tahelepanelikult kahtlasi helisid kui ta on saaklooma leidnud rundab ta uhe hasti sihitud huppega surub saagi esikappadega vastu maad ning hammustab ta kohe surnuks monikord ta jalitab valedalt monda ulespeletatud putukat voi narilist afgaani rebane ei pea tingimata vett jooma tarviliku vee saab ta toidust eriti mahlastest puuviljadest ja putukate vastsetest voibolla valdib ta veekaotust ka sellega et hoidub paeval kuumaga jahedasse kohta paaritumise aeg on detsember kuni veebruar iisraelis jaanuar ja veebruar vangistuses isegi aprill tiinus kestab 5060 paeva kutsikad sunnivad enamasti kaljurahnude aluses oonsuses pesakonna suurus on 13 monedel andmetel kuni 6 kutsikat kutsikad kaaluvad sundides umbes 50100 g ning on kaetud pehme musta karvaga vanemad ei vota toitu urgu kaasa seetottu puudub seal lohn umbes 2kuiselt hakkavad uhe vanema saatel ja jarelevalve all ise uru umbrusest toitu otsima saades samal ajal veel piima kolme neljakuiselt kaaludes umbes 800 g suudavad nad juba ise enda eest hoolitseda ning hakkavad omaette elama kuid jaavad algul vanemate territooriumile tavaliselt oktoobris voi novembris siirduvad nad otsima oma territooriumi sugukupsus saabub 812 kuu vanuselt esimene paaritumine toimub umbes aastaselt afgaani rebane on rangelt monogaamne jahti peab ta uksinda eluviis on eranditult oine natuke aega parast paikeseloojangut tuleb ta valja toitu otsima iisraelis kulutab ta toitu otsides 89 tundi selle ajaga otsib ta labi umbes 1 ruutkilomeetri suuruse ala ning labib umbes 10 km paikesetousu ajal poeb ta urgu afgaani rebased elavad paarikaupa naaberpaaride territooriumid kattuvad vaga vahe sageli otsivad isane ja emane toitu eri maaaladelt see valistab konkurentsi ning muudab jahi tohusamaks territoorium on vaike 0520 km2 araabias veedavad nad suurema osa ajast kruusases kuivanud joesangis territooriumil on arvukalt peidukohti urgusid mis asuvad kruusastel maenolvadel ja kuhjunud kaljurahnude all nad ei kaeva urgusid ise vaid kasutavad looduslikke kaljulohesid ja koopaid isase ja emase urud on talvel ja kevadel kutsikate kasvatamise ajal korvuti voi isegi koos muul ajal suvel ja sugisel on paevapuhkepaigad teineteisest eemal afgaani rebasel on hammastav huppevoime ta voib mooda kaljusid ules liikuda tougates end uhelt vertikaalselt seinalt teisele eluiga on iisraeli afgaani rebastel 45 aastat vangistuses elavad rebased kuni 6aastaseks teistel andmetel ka kuni 10aastaseks afgaani rebase elupaigana on nimetatud magisteppi ta eelistab kuivi kaljuseid magesid edelaturkestanis ja iraanis on afgaani rebast kohatud viljatutes magisteppides ja kaljumagedes mis piirnevad madalate orgude ja tasandikkudega korguspiiriks on umbes 2 kilomeetrit varem arvati et afgaani rebane valdib kuumi madalmikke ent iisraelis on afgaani rebast leitud surnumere lahedalt mis on maailma madalaim org seal on suvel aarmuslik temperatuuride oopaevane koikumine negevi korbes sisaldab afgaani rebase elupaik peamiselt kaljuseinu veerisnolvasid kiviseid ja liivaseid nolvakuid ning kuivanud ojasange afgaani rebane on enamikus kohtades haruldane iisraelis on teda kohati arvukalt afgaani rebase nahk on hinnatud loomale peetakse palju jahti afgaani rebast on kerge loksu puuda loksude abil on voimalik nende populatsiooni kiiresti tunduvalt vahendada vahese arvukuse tottu on afgaani rebase populatsioonid haavatavad peale inimese on ohtudeks haigused ka marutobi ja punarebase konkurents siiski elutseb afgaani rebane erinevalt punarebasest korbemagedes mis piirab nende konkurentsi punarebastele on afgaani rebased ka saakloomadeks kinnitamata andmetel kutivad afgaani rebaseid veel leopardid kassikakud ja kaljukotkad iisraelis on afgaani rebane taieliku kaitse all ta elab muuhulgas ein gedi rahvuspargis 20 isendit ruutkilomeetri kohta 1990 reservaadi pindala 28 km2 ja elati magede rahvuspargis 05 isendit ruutkilomeetri kohta 1990 reservaadi pindala 400 km2 negevi korbes on umbes 1000 isendit 1990 ein gedis on afgaani rebaseid voimalik videvikus naha et haatakimi kalju on kaitse all siis on lootust et nende populatsioon sailib afgaani rebane on kantud citesi ii lisasse afgaani rebast kaitseb suhteliselt suur areaal inimestele ebasobralik elupaik ning varjatud eluviis afgaani rebase uurimisel on suured teened iisraeli bioloogil eli geffenil tel avivi ulikoolist tanu tema valiuuringutele on meil uksikasjalikke andmeid afgaani rebase eluviisist iisraelis aleksander suuman oieti aleksander suumann ka sass suuman suumani sass 25 aprill 1927 metsakula avanduse vald tanapaeval karu vaikemaarja vald 19 aprill 2003 tallinn oli eesti luuletaja ja maalikunstnik lopetas 1958 aastal eesti nsv riikliku kunstiinstituudi tootas opetajana rakveres ning aastast 1958 tartu kunstikoolis suuman debuteeris 1963 aastal kassetipolvkonna teises luulekassetis koguga oh seda inimest aga 1966 aastal ilmunud krahmukirjad tegid temast uhe nende aastate armastatuima luuletaja alates kogust kui seda metsa ees oleks 1989 muutis suuman oma luuletamise stiili tema luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tahelepanekuid suumani loomingut on tolgitud vene soome lati leedu kasahhi usbeki moldova armeenia gruusia ja tsehhi keelde toomas suumani imat suumanni ja aapo puki isa elas tallinnas kirjanike majas arhont ehk arhon vanakreeka keeles arkhon juht valitseja oli korgem ametnik mitmes vanakreeka linnriigis ateenas oli arhonte korraga uheksa ja nad valiti uheks aastaks parast ateena kuningriigi kaotamist 1068 ekr hakkas riiki valitsema kuninglikust soost arhont kes valitses elu aja aastal 753 ekr piirati arhondi valitsusaeg 10 aastale aastal 714 ekr avati juurdepaas arhondiametile koikidele eupatriididele aastal 683 ekr vahendati arhondi ametiaeg uhele aastale ning voim jaotati 9 arhondi vahel aastat hakati nimetama esimese arhondi ehk eponuumi arkhon eponymos jargi esimene arhont oli riigiasjade peaulevaataja ning kohtunik perekonna ja parimisasjades ta oli ka eesistuja suurtel dionuusiatel selles funktsioonis pani ta ateena rikastele kodanikele kohustuse finantseerida koore ja tragoodiaetendusi teist arhonti nimetati basileuseks kuningaks tal olid religioossed kohustused mis kunagi olid kuulunud parilikele kuningatele ohvriteenistuste ja religioossete pidustuste juhtimine ning templite ja puhamute ulevaatamine kolmas arhont polemarkhos juhtis sojalisi asju ulejaanud kuut arhonti nimetati tesmoteetideks seaduseandjateks nad olid kollegiaalselt seaduste eeskirjadekohase kohaldamise ulevaatajad ja kohtumoistjad nad juhtisid ka haaletusi rahvakoosolekul ja teiste riikidega solmitud lepingute ratifitseerimist kolmel esimesel arhondil oli oigus valida endale kolm kaasistujat paredroi kuue ulejaanud arhondi korval olid kaasnounikud symbuloi soloni konstitutsioon 594 kaotas osalt arhontide varasema tahtsuse sest nad pidid hakkama jagama oma seadusandlikku ja taidesaatvat voimu neljasaja noukoguga ja rahvakoosolekuga kuuendal sajandil olid arhondid veel ateena korgeimad ametnikud ent viienda sajandi jooksul minetasid nad oma moju arhondiks voisid saada uksnes esimese klassi kodanikud ent kreekaparsia sodade ajal tehti aristeidese ettepanekul arhondiamet kattesaadavaks koikidele kodanikele soltumata seisusest ja varandusest juba varem oli kleisthenes 487486 ara kaotanud arhondiks valimise ning kasutusele votnud loosimise kandidaatide hulgast kandidaatideks valiti sada meest fuulide poolt hiljem viienda sajandi jooksul hakati ka neid kandidaate valja loosima see tingis arhondiameti tahtsuse kadumise peale selle anti mitmed arhontide funktsioonid ule teistele institutsioonidele naiteks riigivalitsemise korgem jarelevalve laks ule noukogule sojavae juhtimise votsid kolmandalt arhondilt ule kumme strateegi kohtumoistmise votsid ule kumme strateegi tesmoteetidele jai volitus olla kohtuprotsessidel eesistujaks ja juhtida eeluurimist kui ateena kaotas oma vabaduse minetasid arhondid oma mojuvoimu kuid amet sailis veel sajandeid aristoteles arhondiametist athenaion politeia ateena konstitutsioon 5561 55 tanapaeval uheksat niinimetatud arhonti enam ei valita nagu ateena konstitutsiooni algaegadel vaid loositakse kuus tesmoteeti koos oma sekretariga ning nondasamuti eponuumne arhont esimene arhont kuningas basileus ja vaejuht polemarkhos jarjekorras igast fuulist 2 need kiidetakse koigepealt heaks viiesaja noukogus valja arvatud sekretar viimane kiidetakse heaks uksnes kohtu ees nagu ulejaanud ametikandjadki koik valjaloositud ja valitud ametnikud kiidetakse enne ametisse astumist heaks uheksa arhonti aga noukogu ees ja kohtu ees varem ei saadud ametisse astuda kui oldi noukogu poolt tagasi lukatud nuud aga on olemas apelleerimine kohtule ja viimane on labikatsumisel otsustav 3 labikatsumisel esitatakse koigepealt kusimus kes on sinu isa ja millistest kogukondadest on ta parit kes on vanaisa kes ema ja kes ema isa ja millistest kogukondadest on nad parit seejarel seda kas ta peab korras monda apollon patroose voi zeus herkeiose puhamut ja kus nad asuvad siis kas tal on perekonnahauad ja kus nad asuvad kas ta kohtleb oma vanemaid hasti kas ta maksab makse ja kas ta on sojakaikudest osa votnud sellele kusitlusele jargneb kask nimeta selle tunnistajaid 4 kui ta on tunnistajad nimetanud siis tuleb kusimus kas keegi tahab tema peale kaevata kui leidub kaebaja siis jargnevad suudistus ja kaitse seejarel haaletatakse noukogus kaetostmise teel kohtus haaletuskivide abil varem andis haale ainult uks kohtunik praegu aga peavad koik haaletama et juhul kui kuritegelik kandidaat on oma suudistajad korvaldanud oleks kohtunikel ikkagi voimalik teda tagasi lukata 5 kui kandidaadid on sel viisil heaks kiidetud astuvad nad kivi juurde millel on ohvritukid mille juures ka vahekohtunikud vannet annavad enne kui nad annavad oma otsused vaidluskusimustes nagu ka tunnistajad kui nad oma utlusi kinnitavad selle kivi juurde ules astuvad nuud uheksa arhonti ning vannuvad valitseda oiglaselt ja seaduste kohaselt mitte vastu votta kingitusi oma ametikoha parast ja kui nad seda siiski teevad puhendada kullast raidkuju kui nad on seal vande andnud sammuvad nad akropoli juurde ja annavad seal uuesti sama vande seejarel astuvad nad ametisse 56 arhont kuningas ja vaejuht votavad endale omal valikul kaks kaasistujat ka nemad katsutakse enne ametisse astumist kohtu ees labi ja nad peavad aru andma kui nad on ameti ara pidanud 2 niipea kui arhont ametisse astub laseb ta koigepealt teada anda et igauks sailitab omandi mida ta enne arhondi ametisseastumist kasutas ning tal on kuni arhondi valitsusaja lopuni selle ule taielik kasutusvoim 3 siis ta maarab tragoodiate jaoks kolm koorijuhti koige rikkamad koikide ateenlaste seas varem maaras ta ka viis koorijuhti komoodiate jaoks nuud aga maaratakse need fuulide poolt siis votab ta vastu fuulide poolt maaratud dionuusiate koorijuhid meeste ja poiste jaoks ning koomiliste kooride jaoks ja targeeliate koorijuhid meeste ja poiste jaoks dionuusiate jaoks on uks koorijuht igast fuulist targeeliate jaoks uks igast kahest fuulist fuulid maaravad neid kordamooda nende jaoks algatab ta varandusevahetuse ja viib kohtu ette korvalepuiked kui keegi vaidab et on seda riigiteenistust juba varem sooritanud voi on sellest teenistusest vaba sest on enda peale votnud mone muu avaliku teenistuse ning tema vabastuse aeg ei ole veel otsa saanud voi ta ei ole veel ettenahtud ikka joudnud nimelt peavad poiste koorijuhid olema ule 40 aasta vanad ta maarab ka koorijuhid delosele soiduks ja puha saatkonna juhid kolmekumneaerulaevadele millega noorukid sinna soidavad 4 ta korraldab ka pidulikud rongkaigud nimelt rongkaigu asklepiose auks kui musteeriumidesse puhendatud jaavad koju ja suurte dionuusiate rongkaigu koos kumne korraldajaga kes varem valiti rahva poolt ja pidid oma vahenditest kandma rongkaigu kulud kes aga nuud uks igast fuulist loositakse valja ja saavad varustuseks 100 miini 5 arhont korraldab ka targeeliate rongkaigu ja rongkaigu paastja zeusi auks samuti korraldab ta voistlust dionuusiatel ja targeeliatel need on siis pidustused mille eest ta peab hoolt kandma 6 talle langevad ka loosiga osaks pealekaebused ja kohtuasjad mida ta uurib ja kohtusse viib ja nimelt vanemate halva kohtlemise parast niisuguseid kohtuasju saab algatada igauks ilma riskita endale orbude halva kohtlemise parast niisuguseid kohtuasju algatatakse eestkostjate vastu parivate tutarde halva kohtlemise vastu neid peetakse eestkostjate ja nendega koos elavate sugulaste vastu orbude varanduse kuritarvitamise parast ka selliseid protsesse peetakse eestkostjate vastu hullumeelsuse parast kui keegi kedagi suudistab et ta sogeduses tema varandust pillab kohtuasju jaotajate valimiseks kui ei taheta lasta uhisomandit jaotada eestkoste sisseseadmiseks eestkoste eelisjarjekorra kindlakstegemiseks toendamiseks kui keegi on end registreerinud eestkostjana kohtuasju parandite ja parivate tutarde asjus 7 ta hoolitseb ka orbude ja parivate tutarde eest samuti naiste eest kes parast mehe surma teatavad et on rasedad neid kes nendele ulekohut teevad voib ta karistada voi kohtu ette tuua ta annab ka uurile orbude ja parivate tutarde maju kuni nad on joudnud 14 eluaastasse kasseerib uuri sisse ja nouab eestkostjatelt kes oma laste eest ei hoolitse sisse kostiraha 57 eponuumne arhont hoolitseb niisiis koige selle eest kuningas aga korraldab koigepealt musteeriume koos korraldajatega kelle valib rahvas kaks koikide ateenlaste poolt uhe eumolpiidide ja teise keruukide poolt peale selle lenaia dionuusiad need koosnevad rongkaigust ja voistlusest rongkaigu korraldavad kuningas ja korraldajad uhiselt voistluse aga korraldab kuningas uksinda ta korraldab ka koik torvikutega rongkaigud ja tal on ka kaitsevalitsus koikide niinimetatud traditsiooniliste ohvripidustuste ule 2 temale lahevad loosiga pealekaebused jumalateotuse parast ja siis kui tekib vaidlus preestriameti umber ta otsustab koik tulid sugukondade ja preestrite vahel sakraalsetes asjades ka morvakohtuasjad lahevad loosiga temale ja tema kuulutab valja erandid religioossetest tavadest 3 morva ja haavamiseprotsessid kui keegi morvab voi haavab meelega toimuvad areopaagi ees ka siis kui keegi morvab murgi voi suutamisega ainult selle ule moistab kohut noukogu tahtmatu tapmise voi morvakavatsuse ule voi kui keegi tapab orja asuniku voi vooramaalase kohtunikud pallaadionis kui keegi tunnistab morva ules kuid vaidab et sooritas selle oigusega naiteks abielurikkuja tabamisel voi ettekavatsemata sojas voi spordionnetuse labi siis peetakse selle ule kohut delfiinionis kui keegi on pagendatud kuriteo parast mille puhul on voimalik amnestia ning teda suudistatakse selles et ta on kellegi teise tapnud voi on kedagi teist haavanud siis peetakse selle ule kohut freatoses 4 ja ta kaitseb end laheduses ankrusse heitnud laevast kohtunikeks on valjaloositud kriminaalkohtunikud valja arvatud asjade puhul mis kuuluvad areopaagi ette kohtuasja algatab kuningas kohtuistung leiab aset puhamus lageda taeva all kuningas votab parja ara kui ta oigust moistab suudistatav peab ulejaanud aja puhamutest eemale hoidma ning seaduse jargi ei tohi ta isegi mitte turule minna siis aga astub ta puhamusse et end kaitsta kui kuningas kurjategijat ei tea alustab ta kohtuasja tundmatu kurjategija vastu nii moistavad kohut kuningas ja fuulide kuningad ka surnud ja koikide teiste elusolendite ule 58 arhontvaejuht korraldab ohvripidustusi artemis agrotera ja enyaliose auks korraldab voistlust surnute austamiseks annab surnuteohvrid sojas langenute auks ja harmodiose ja aristogeitoni auks 2 temale langevad osaks eraprotsessid mida peavad asunikud vordselt maksustatud asunikud ja riigi kulalised ta peab votma nad enda peale jaotama kumneks osaks ja laskma igale fuulile loosiga osaks saada mille peale fuuli kohtunikud annavad kohtuasjad ule vahekohtunikele 3 tema ise algatab protsesse patrooni kuritahtliku mahajatmise parast ja patronaadikohustuste taitmata jatmise parast parandite ja parivate tutarde asjus asunikel ja ka muus osas korraldab vaejuht koik asjad asunikel kelle asju ta ajab taiskodanike ees 59 tesmoteetidel on koigepealt ulesanne kirjutada kohtutele ette millistel paevadel nad peavad oigust moistma seejarel jagada nad ametnikele valja nimelt nii nagu nad on selle maaranud peavad ametnikud selle enda peale votma 2 peale selle toovad nad pealekaebusi rahvakoosoleku ette ja algatavad ka suudimoistmisi rahva poolt ja koiki esialgseid suudistusi rahvale arutamiseks samuti suudistusi seadusvastasuste ja kasutute seaduseelnoude parast komisjoniliikmete ja eesistujate vastu ning strateegide aruande vastu 3 nendele lahevad ka suudistused mille eest makstakse kautsjonit nagu kodanikuoiguse usurpeerimise parast ja kodanikuoigusest pistise abil korvalehiilimise parast kui keegi pistise abil hoiab ara kaebuse kodanikuoigusest korvalehiilimise parast valekaebuse parast pistise parast nimekirjadesse valesti sissekandmise parast kohtukutse vale toendamise parast kohtu ees vola vale tuhistamise parast ja abielurikkumise parast 4 nad algatavad labikatsumisi koikideks ametiteks ka kogukonnaliikmete poolt tagasilukatud kandidaatide ja noukogupoolsete tagasilukkamiste puhul 5 nad algatavad eraprotsesse mis on seotud impordiasjandusega ja maekaevandustega ja orjade vastu kes solvavad vabana sundinut nad jagavad ka loosiga era ja avalikke kohtuid ametiasutustele 6 teevad lepinguid teiste linnadega oigusjoulisteks ja algatavad protsesse mis tekivad lepingutest samuti protsesse valetunnistuse parast areopaagi ees 7 koik uheksa arhonti kumnendana tesmoteetide sekretar loosivad valja kohtunikke igauks oma fuulis 60 nii on seega lood uheksa arhondiga loositakse valja ka kumme voistlusekorraldajat uks igast fuulist nemad on parast heakskiitmist ametis neljaks aastaks ning korraldavad haldustoo panatenaiade rongkaiguks muusaliseks ja spordivoistluseks ja hobuste voiduajamiseks lasevad valmistada puha ruu ning koos noukoguga amforad voistlejatele jagavad nad oli 2 oli kogutakse puhadelt olipuudelt arhont nouab selle sisse nendelt kellel on kohad kus puhad olipuud kasvavad ja nimelt poolteist kotuuli igalt puult varem muus linn vilju kui keegi puha olipuu valja kaevas voi maha raius moistis noukogu areopaagilt tema ule kohut ja kui ta suudi moisteti sai ta surmanuhtluse sest ajast aga kui koha omanik peab oli tarnima on nimelt veel seadus kui kohtuasjamenetlust enam ei ole sest oli noutakse linna heaks sisse omandi suuruse mitte puude arvu jargi 3 kui arhont on siis kogunud tema all majandatava saagi annab ta selle ule haldajatele akropolil ja ta ei tohi areopaagi enne siseneda kui ta on haldajatele koik ule andnud haldajad sailitavad seda ulejaanud aja akropolil panatenaiadel aga jagavad selle valja voistlusekorraldajatele kes annavad selle siis voistlejatele voidu eest voiduauhinnad seisnevad muusalistel voistlustel hobedas ja kullas atleetilistel mangudel kilpides gumnastilisel voistlusel ja hobuste voiduajamisel olis 61 koik sojalise tahtsusega ametid taidetakse valimistega ja nimelt kumme strateegi varem igast fuulist uks praegu aga koikidest korraga nad kinnistatakse valimistega ka oma ametivaldkondade kulge uks kes juhib raskelt relvastatuid rindele minemisel uks kes valvab maad ja siis kui soda levib maale juhib sojapidamist kaks pireuse jaoks uks munihhia ja uks aktide jaoks nad hoolitsevad pireuse rajatiste valvamise eest uks sojalaevade varustamise vaesalkade jaoks kes maarab sojalaevade komandantide nimekirja votab ette varandusevahetuse selle jaoks ning toob ka kohtu ette prioriteedivaidlused selle asjus ulejaanud strateege kasutatakse eriulesanneteks 2 nende ule haaletatakse igas prutaanias kas nad paistavad oma ametit hasti pidavat kui haaletatakse kellegi vastu siis oleneb otsus kohtust ja kui ta moistetakse suudi siis maaravad kohtunikud karistuse mille ta peab ara kandma voi maksma oigeksmoistmise korral astub ta uuesti ametisse strateegidel on ka volitus omal aranagemisel vahistada niisuguseid inimesi kes rikuvad korda neid polu alla panna voi rahatrahviga karistada kuid seda nad tavaliselt ei tee ateena esimeste eponuumsete arhontide arkhontes eponymoi nimekiri albaania kirjandus on albaania keeles kirjutatud kirjandus albaania kirjandusteosed on kirjutatud geegi ja toski murdes albaania kirjanduse arengut on takistanud turgi voim suurema osa ajast ei tohtinud turgi voimu ajal albaaniakeelset kirjandust valja anda ning regionaalne ja usuline killustatus albaanlastel on rikkalik rahvaluule turgi voimu ajal valja kujunenud eepilised rahvalaulud raagivad voitlusest slaavlastega nad on inspireeritud homerose eepostest ja keskaegsetest ruutliromaanidest bosnias on vaga sarnased serbia rahvalaulud kus vaenlasteks on albaanlased rahvajuttudes on tunda seost kreeka mutoloogiaga prantsuse dominiiklane brocardus tollane tivari peapiiskop kirjutas uhes ladinakeelses kirjas aastast 1332 kuigi arberitel albaanlastel on ladina keelest erinev keel on neil siiski igapaevases kasutuses nagu ka koigis oma raamatutes ladina tahed seega pidi hiljemalt 14 sajandi alguses eksisteerima albaaniakeelne kirjakultuur vanim sailinud albaaniakeelne tekst on katoliiklik ristimisvormel 1462 aastast unte paghesont peremerit atit et birit et spertit senit selle pani kirja durrese peapiiskop pal engjelli ning kiitis heaks nimetatud aastal mati linnas koos olnud sinod umbes samast ajast on sailinud katkend uuest testamendist mida moned teadlased dateerivad koguni 14 sajandiga albaania paritoluga humanist marin barleti andis hiljemalt 1510 roomas ladina keeles valja skanderbegi loo epeiroslaste vursti skanderbegi elu ja tegude lugu sellele eelnes tema teine ladinakeelne raamat shkoderi piiramisest mitte enne 1504 need tekstid tolgiti kiiresti mitmesse euroopa keelde raamatus shkoderi piiramisest kirjutas barleti mul olid hiljuti kaes uhed annaalid pigem fragmendid kui annaalid mis legendile tuginedes ei raagi mitte linna ehitamisest vaid taasehitamisest neist on kodukeeles lugeda et keegi roza ja tema ode olid shkoderi linna asutajad jutt on niisiis albaania keelest albaaniakeelsed raamatud on kaotsi lainud toenaoliselt sustemaatilise havitustoo tulemusena selles on sudi kas stefan dusan kes puudis oma oigeusulisest riigist katoliiklust valja juurida voi turklased kes tahtsid havitada toendeid albaania kultuurist albaaniakeelseid kirjutisi on sailinud valismaa arhiivides ja raamatukogudes 16 kuni 18 sajandi albaaniakeelsed raamatud on enamasti usuline voi tarbekirjandus naiteks grammatikad ja sonastikud milles teiseks keeleks on ladina keel neid trukiti itaalias albaaniakeelset usulist kirjandust anti 16 ja 17 sajandil valja geegi murdealal katoliku misjonarid noutasid turgi voimudelt loa raamatuid valja anda gjon buzuku andis 1555 valja missaraamatu meshari see on vanim sailinud albaaniakeelne raamat see sisaldab pohilised osad katoliku liturgiast suuremate puhade teenistused kommentaare palveraamatust osi piiblist ja katekismusest raamat on kirjutatud geegi murdes ladina kirjas millele on lisatud taiendavaid tahti sonavara on suhteliselt rikas ortograafia ja morfoloogia on jarjekindlad mis viitab varasema kirjatraditsiooni olemasolule 1635 trukiti ladinaalbaania sonaraamat koige varasemad toskimurdelised raamatud olid oigeusulise sisuga ning koostati sitsiilia albaanlaste poolt itaalia albaanlaste preester leke matrenga andis 1592 valja 28lehekuljelise katekismuse e mbesuame e krishtere ristiusk see oli tolge uhest hispaania paritoluga katekismusest raamat on kirjutatud toski murdes kasutatud on lisatahtedega ladina tahestikku leke matrenga avaldas 1592 ka esimese albaaniakeelse kirjandusteose poeemi ohkamiste laul kristlikke usulisi teoseid kirjutasid 16 ja 17 sajandil ka pjeter budi frang bardhi ja pjeter bogdani 18 sajandil kirjutati pikki poeeme bejtexhinj turgi sonast bejt varss algul turgi hiljem parsia ja lopuks albaania keeles araabia kirjas alates 1870 aastatest keskendus albaania rahvuslus kirjandusele tekkis uus rahvuslik kirjanduslik liikumine mis sai inspiratsiooni suuremat osa euroopast haaranud rahvuslusest turgi voimu all ei olnud lubatud albaaniakeelsed koolid ega raamatud nii et kirjanduslik tegevus leidis aset pohiliselt valjaspool albaaniat tahtsad kultuurikeskused olid itaalias kus elas palju albaanlasi calabrias ja sitsiilias sealt kasvas valja mitmeid opetlasi ja toski murdes kirjutavaid poeete koige mojukamad neist olid jeronim de rada 18141903 ja d kamarda 18211882 de rada kogus elu aja rahvaluulet ning poimis seda oma eepilistesse poeemidesse millest uks jutustas albaania rahvuskangelasest skanderbegist de rada andis valja ka esimest albaaniakeelset ajakirja fjamuri albaania lipp 18831887 mida salaja viidi ka albaaniasse de rada oli albaania rahvusliku eneseteadvuse tulihingeline propageerija kamarda oli albaania keele ja rahvaluule uurimise teerajaja ajakirjadele mida need kaks meest valja andsid tegid kaastood ka teised isamaalised literaadid nende seas olid rafineeritud luurilised poeedid zef serembe 18431891 ja zef skiro 18651927 teine tahtis albaania kultuuri ja kirjanduse keskus oli 19 sajandi kahel viimasel kumnendil konstantinoopol kus aastaid elas ja tootas suur romantiline isamaaluuletaja naim frasheri 18461900 konstantinoopolia ja balkani pealinnades asutati albaania seltse mis andsid valja albaania kirjanike teoseid ning toimetasid neid salaja albaaniasse nii naiteks asutasid kolm venda frasherit naitekirjanik sami nostalgiline luuletaja naim ja poliitiline aktivist abdyl 1878 prizrenis vabastuskomitee ning puhendusid albaania vabastamisele turgi voimu alt ning raamatute levitamisele turgi voimud ajasid selle seltsi laiali kuid seltsi juhid jatkasid kirjanduslikku tegevust eksiilis egiptuses ja bukarestis abdyli poeg midhat frasheri hakkas 1897 valja andma taskuformaadis kirjandusajakirja mida suures tiraazis salaja toimetati albaaniasse iseseisvuseeelne kirjandus oli voitlevalt isamaaline ning andis albaania ajalugu ja albaania rahvaluulet edasi romantilistes varvides ortograafianormi ladina tahestikus tootas valja frantsisklasest luuletaja gjergj fishta 18711940 ning see voeti vastu albaania intellektuaalide kongressil bitolas praegu makedoonias fishta tuntuim teos on eepiline poeem magede lauto mis kasutab rahvalaulu kaheksasilbilist varsimootu ning mille paljud osad on saanud rahvaluuleks iseseisvusaja kirjanike mihal grameno foqion postoli ja mehdi frasheri romaanid ja varssdraamad raakisid kohalikest kommetest veritasust intriigidest reetmistest ja rivaliteedist albaania magilaste seas iseseisvusvoitluse ajal midhat frasheri kirjutas esimese albaaniakeelse luhijuttude kogu hi dhe shpuze 1915 tuhk ja susi milles oli juttu veritasust ja kulade poletamisest 20 sajandi alguse albaania luule valjapaistvamad esindajad on romantiliste rahvaluulel pohinevate ballaadide kirjutaja gjergj fishta klassitsismi jaljendav ndre mjeda ja mitmekulgne luuletaja aleksander stavre drenova varjunimi asdren olulise panuse sodadevahelise perioodi albaania kirjandusse andsid bostoni pagulaskirjanikud kristo floqi ja faik konica kes molemad andsid valja albaaniakeelseid kirjandusajakirju ja oigeusu piiskop fan noli viimane tolkis shakespearei ibseni ja teiste valiskirjanike teoseid tema tolked rikastasid oluliselt albaania keelt ning neid kasutatakse albaania teatrites tanini 1930 aastate oluline kirjanik oli ka ernest koliqi kes kirjutas luhijutte shkoderi piirkonnast kust ta parit oli sel ajal kirjutas luhijutte ka rumeeniaalbaanlane mitrush khuteli oieti dhimiter pasko naitekirjanduses domineeris viljakas kuid ebauhtlase tasemega kristo floqi luules tousis esile rumeenia mojuga mustik lasgush poradeci kommunistliku reziimi ajal albaania kirjandus tardus rangete ideoloogiliste nouete tottu erandina tousis esile ismail kadare kelle romaan gjenerali i ushterise se vdekur 1963 surnud armee kindral tolgiti tahtsamatesse euroopa keeltesse ning on jaanud ainsaks rahvusvaheliselt tunnustatud albaania kirjandusteoseks andres ehin 13 marts 1940 tallinn 10 detsember 2011 oli eesti kirjanik ja tolkija andres ehin oli aastail 19681989 nlkp liige 1990 aastal astus ta eesti sotsiaaldemokraatlikku parteisse samal aastal oli ehin raplamaa rahvarinde esimees ta kandideeris 1995 eesti roheliste ja eesti rojalistliku partei valimisliidu neljas joud nimekirjas riigikokku kandidaat nr 1366 aga ei osutunud valituks eesti luuletajatest mojutasid andres ehinit enim artur alliksaar ilmar laaban ja jaan kaplinski soprus viimasega avardas tunduvalt ehini silmaringi inspireeriv oli ka kokkupuude solkuppidega ehinit peetakse ilmar laabani korval teiseks eesti surrealistlikuks luuletajaks peale surrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism ekspressionism imazinism ja vanaida luule andres ehin esines korduvalt rahvusvahelistel luulefestivalidel sealhulgas lounaameerikas 24 oktoobril 2001 esines ta luulekavaga tallinnas kirjanike majas andres ehin tolkis proosat ja luulet inglise vene soome prantsuse saksa hispaania iiri itaalia rootsi sloveeni ja solkupi keelest ning ly seppeli abiga ka turgi keelest ungari keelest ja vanausbeki keelest ja amiran kaladze abiga gruusia keelest ja knut skujenieksi abiga lati keelest tema luuletolkemeetodiks on hingemaastiku edasiandmine ehini luuletusi on tolgitud vene lati leedu islandi soome rootsi inglise saksa taani galeegi prantsuse ungari gruusia hollandi jaapani makedoonia norra tsehhi shetlandi slovaki sloveeni ukraina ja hispaania keelde andres ehini luuletusi on jaapani keelde tolkinud ulemaailmse haikuassotsiatsiooni president natsuishi banya aastal 2008 andis ta jaapanis valja ehini haikukogumiku sitikas suudleb kuud the chafer kisses the moon koganemushi ga tsukini kisu suru luuletuste teine tolkija on jaapani uks hinnatuimaid modernistlikke luuletajaid fujitomi yasuo kellega koostoos anti 2010 aastal eestis valja kahe luuletaja vastastikku tolgitud vabavarsside kogu kuitund the if hour shiroi hi veljo tormis aleksander muller rein rannap kaarel kilvet jakob juhkam ja vaiko eplik on kirjutanud andres ehini tekstidele laule 2007 aasta mais valmis filmikassett must lagi milles 7 eesti joonisfilmitegijat olid animeerinud uhe eesti kirjaniku luuletuse igauks erineva luuletaja oma igauks valmistas sedasi kaheminutilise joonisfilmi priit tender oli animeerinud andres ehini luuletuse taimne direktor mida esitab autor andres ehini vanemad olid venemaal sundinud ning seal saksa luterlikus gumnaasiumis hariduse saanud eestlased kes olid 1921 opteerunud eestisse nad valdasid vene ja saksa keelt sama hasti kui eesti keelt kodus valitses kosmopoliitlik ohkkond isa alfred ehin oli maksuameti asedirektor ja ema alice ehin oli valisministeeriumi tolk nad tundsid hasti vene saksa ja prantsuse luulet andres ehini ema ode oli ida kasper ida keerdo paul keerdo abikaasa andres ehini sugulane kalev ehin usas vahel charles ehin oli usas korge sojavaetegelane kelle ulesandeks oli kontrollida et usa presidendi tuumakohvri ja tuumarakettide valjalaskeplatsdarmi vahel oleks alati olemas elektrooniline side vietnami sojas oli kalev ehin usa ohuluure ulem usa sojavaebaasi asejuhataja taiwanil ja iraani sahhi lendurite nii havitus kui ka luurelendurite valjaoppe ulem hiljem oli ta managementi professor utah ulikooli westminster collegeis andres ehin oli 3 oktoobrist 1975 abielus ly seppeliga neil on tutred piret kristiina ja eliisa esimesest abielust komiga on ehinil poeg ivar ja tutar anne alates 1974 elas ta ly seppeli isalt paritud majas raplas aiandus ehk hortonoomia on taimede kasvatamine aia valimuse kujundamise eesmargiga iluaiandus voi koogivilja puuvilja ja marjade kasvatamine toiduks ajaks nimetatakse nii sundmuste jargnevuslikku korrastatust kui ka sundmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses sundmused leiavad aset uksteise jarel ehk varem ja hiljem on ka voimalik moota kui palju varem voi hiljem teisest sundmusest mingi sundmus aset leiab sel juhul moodetakse kui palju aega on moodunud uhest sundmusest teiseni uks voimalus maaratleda moisteid varem ja hiljem pohineb pohjuslikkusel kui mingi sundmus pohjustab teise sundmuse siis ta leiab aset teisest sundmusest varem puud aega filosoofiliselt lahti motestada tekitab palju raskusi ja lahkarvamusi aja mootmise taiustamine kalendrite ja kellade valjatootamise teel on edendanud teaduse arengut see oli algselt uks astronoomia pohiulesandeid ajal on ka suur uhiskondlik tahtsus tal on majanduslik vaartus aeg on raha ning inimesed tajuvad aega kui piiratud ressurssi sundmuste kestuse ja nendevaheliste ajavahemike mootmiseks on kasutusele voetud ajauhikud aluseks on voetud perioodilised protsessid nagu paikese naiv liikumine taevas kuu faasid ja pendli vonkumine sisusteemis on aja mootuhikuks sekund mille kaudu defineeritakse suuremad uhikud minut tund oopaev nadal kuu aasta aastakumme sajand ja aastatuhat aja mootmise vahendid on kellad vaga tapseid kelli nimetatakse sageli kronomeetriteks tanapaeval on koige tapsemateks kelladeks aatomkellad kaibel on mitmed jarjepidevad ajaskaalad maailmaaeg rahvusvaheline aatomiaeg millel pohinevad teised ajaskaalad koordineeritud maailmaaeg mis on tsiviilaja standard maaaeg jne oopaevade nadalate kuude ja aastate moodumise jalgimiseks on leiutatud kalendrid filosoofilised probleemid seoses ajaga on naiteks zenoni apooriad esitasid valjakutse antiikaja ajamoistele mis eeldas aja loputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analuusi valjakujunemisele parmenides keda zenon jargis oli seisukohal et aeg liikumine ja muutumine on illusoorsed hiljem on sarnane seisukoht olnud john mctaggart ellis mctaggartil the unreality of time isaac newton ja gottfried wilhelm leibniz olid eri seisukohtadel absoluutse aja kusimuses newton pidas aega nagu ruumigi reaalseks sundmuste mahutiks leibniz pidas aega nagu ruumigi moisteliseks vahendiks sundmustevaheliste seoste kirjeldamiseks ta pidas aega koos ruumi ja arvuga fundamentaalseks osaks abstraktsest moistestikust mille abil me sundmusi jarjestame moodame nende kestust ning vordleme objektide liikumist seega ei olnud aeg leibnizi jaoks mingi voolav entiteet millest objektid labi liiguvad ega sundmuste mahuti leibnizi kontseptsioon porkus pangeargumendile kuid selle rehabiliteeris machi printsiip tanapaeva fuusikas on aegruumi koverus samasugune objekti omadus nagu mass ja ruumala immanuel kanti puhta moistuse kriitika jargi on aeg koos ruumiga kogemuse aprioorne arv mis teeb kogemuse voimalikuks need ei ole substantsid vaid vahendid mille abil me oma kogemust struktureerime nietzsche vaitis raamatus nonda koneles zarathustra et aeg on tsirkulaarne igavene taastulek martin heideggeri filosoofias on aeg seotud olemisega me kogeme aega psuhholoogilise ajana aeg naib voolavat kusjuures kord kiiremini kord aeglasemalt me eeldame tavaliselt et psuhholoogiline aeg on subjektiivne peegeldus fuusikalisest ajast mida moodetakse kellaga ning vastab sellele ligikaudselt psuhholoogiline aeg voib olla eri inimestel erinev kuid fuusikaline aeg on koigile uhine relatiivsusteooriast tuleneb kull et ka kellaga moodetav aeg voib eri inimeste jaoks olla erinev kuid need erinevused on koigile inimestele uhtmoodi teadvustatavad kas fuusikaline aeg on objektiivne on ju voimalik et ta on koigest intersubjektiivne ta on kull paratamatult koigile inimestele uhesugune kuid selle pohjus on seotud inimese voi inimtunnetuse loomusega mitte aja enesega aega ennast voib ka mitte olemas olla ja kui aeg on olemas siis ei pruugi ikkagi olemas olla aja voolamist aja eksisteerimine voi mitteeksisteerimine on ontoloogiline kusimus idealistid ja moned antirealistid kes eitavad vaimust soltumatute objektide olemasolu voi seavad selle kahtluse alla eitavad voi kusimargistavad ka aja olemasolu kant jargi on aeg koos ruumiga kaemuse aprioorne vorm mis korrastab inimkogemust kuid ei kuulu asjale iseeneses idealistid naiteks john mctaggart ellis mctaggart artiklis the unreality of time on vaitnud et aeg on illusoorne aja defineerimine on raske sest raske on leida lihtsamaid ja tuttavamaid moisteid on ka oht langeda vigasesse ringi defineerides aega aja enese kaudu olulisem kui aja defineerimine on filosoofiline selgitus mis voimaldaks vastata ajaga seotud filosoofilistele kusimustele kas aeg on soltumatu sundmustest ajas kui see nii on siis voib aeg kulgeda ka nii et aja kulgedes ei toimu maailmas mitte uhtki muutust vaidlus selle ule kas aeg on absoluutne st iseseisev reaalsus mis ei soltu objektidest voi lihtsalt reaalsete objektide teatud korrastatus algas vaidlusega isaac newtoni keda esindas samuel clarke ja gottfried wilhelm leibnizi vahel leibnizi ja clarkei kirjavahetus konventsionalismi jargi on aja ja ruumi geomeetrilised omadused kokkuleppelised selle seisukoha esitas esimesena henri poincare aja suuna probleem tuleneb jargmisest vastuolust fuusikas tuntud loodusseadused on ajaliselt pooratavad fuusikaseaduste jargi voivad koik protsessid kulgeda ka tagurpidi koik mis toimub tagurpidi naidatavas filmis on fuusikaseaduste jargi voimalik ent me ei koge makromaailmas aega pooratavana klaas voib maha kukkuda ja puruneda kuid klassikillud ei saa tagasi lennata ja uuesti klaasi moodustada me maletame minevikku kuid tulevikku ei maleta meile tundub et me ei saa muuta minevikku kuid voime mojutada tulevikku sellele probleemile on valja pakutud pohiliselt kahte tuupi lahendusi esimest tuupi lahenduste kohaselt tuleneb aja suuna olemasolu sellest et pohjuslikkus on asummeetriline mineviku kohta me teame rohkem selleparast et miski minevikus on pohjuseks tagajarjele mis on meie tajumus meile tundub et me ei saa mojutada minevikku kuid saame mojutada tulevikku selleparast et pohjuslikkuse iseloomu tottu see nii ongi ja nii edasi sellel lahendusel on kaks suurt raskust esiteks on raske pohjuslikkust defineerida viitamata sellele et pohjus eelneb ajaliselt tagajarjele muidu aga on aja suuna tuletamine pohjuslikkusest tsirkulaarne teiseks ei ole pohjuslikkusele viidates voimalik seletada koiki ajalise asummeetria ilminguid naiteks klaasi purunemise puhul teist tuupi lahendused mis on koige levinumad seostavad aja suuna termodunaamikaga nimelt ei ole termodunaamika seadused pooratavad termodunaamika teise seaduse jargi ei saa isoleeritud susteemis entroopia kahaneda selleparast ei saa klaas kildudest kokku paigutuda ent statistiline mehaanika mis on klassikalisest termodunaamikast fundamentaalsem peab entroopia kahanemist isoleeritud susteemis siiski voimalikuks kuigi aarmiselt ebatoenaoliseks lahenduseks on viidatud ka sellele et moned loodusseadused naiteks norga vastastikmoju seadused ei ole pooratavad sellise lahenduse puhul on probleemiks esiteks selliste seaduste perifeersus mistottu tundub kusitav kas nendega saab seletada makroskoopiliste protsesside ajalist ebasummeetriat ja teiseks see et pole kindel kas vastavad fuusikateooriad vastavad tegelikkusele kas mones voimalikus maailmas kulgeb aeg tagurpidi nii et naiteks inimesed maletavad tulevikku john mctaggart ellis mctaggarti defineerib artiklis the unreality of time 1908 kaks ajaseeriat mis iseloomustavad meie ajamoiste eri aspekte aja aseeria vastab meie intuitsioonile et ajas on saamine ning nuud liigub ajas aseeria moodustavad sundmused vastavalt sellele kas nad on minevikus olevikus voi tulevikus aja bseeria korrastab sundmused vastavalt sellele kas nad on uksteise suhtes varasemad voi hilisemad mctaggart vaidab et aeg ei ole reaalne sest a aseeria on vastuoluline ja b bseeria uksinda ei kirjelda aja loomust sest aseeria kirjeldab uht aja olemuslikku aspekti selles kusimuses on valja kujunenud kaks leeri aja ateooria pooldajad peavad saamist ajale iseloomulikuks ning puuavad naidata kuidas bfaktid tulenevad afaktidest aja bteooria pooldajad seevastu puuavad tuletada aseeriat bseeriast kasutades naiteks aega valjendavaid indeksikaale seda eristust voib kirjeldada ka jaotusena ajavormiliseks ajateooriaks ja ajavormituks ajateooriaks ajavormitu teooria algvariandi jargi ei ole ajavormid grammatiline aeg semantiliselt fundamentaalsed sest need saab analuusida ajavormituteks terminiteks toimub hetkel t toimub enne toimub uheaegselt hiljem moonsid ajavormitu teooria pooldajad et ajavormiline valjendusviis ei ole taandatav ajavormitule valjendusviisile kuid jaid selle juurde et ajavormiliste vaidete toesustingimused on esitatavad ajavormitute faktide kaudu ajavormilise ajateooria pooldajad seevastu utlevad et ajavormitu valjendusviis ei ole semantiliselt fundamentaalne vaid on analuusitav ajavormiliste terminite kaudu ning tarvilikud on ajavormilised faktid see voib tahendada et on olemas olevikulisus kui taandumatu omadus maailmas presentism on seisukoht mille kohaselt aeg on mitme reaalsuse omavaheline jarjestus teatud kindlal ajal moned asjad eksisteerivad ja teised mitte meil on tegemist ainult praeguse reaalsusega naiteks ei saa oelda et homeros eksisteerib sest praegu ta ei eksisteeri eternism on seisukoht mille kohaselt aeg on samasugune reaalsuse moode nagu ruumi kolm moodet mistottu minevik olevik ja tulevik on koik uhevorra reaalsed selle teooria kohaselt homeros eksisteerib reaalselt siiski tuleb paljudes keeltes minevikust olevikust ja tulevikust raakides kasutada erinevaid ajavorme kasvava universumi teooria kohaselt on minevik ja olevik reaalsed tulevik aga veel mitte endurantism on seisukoht et objekti pusimine labi aja seisneb selles et ta eri aegadel eksisteerib taielikult kestab tema ilminguid eri aegadel saab kull uksteisest eraldada kuid nad on numeeriliselt identsed siis asja voetakse kolmemootmelisena ja kolmemootmelisi asju peetakse metafuusiliselt fundamentaalseteks perdurantism on seisukoht mille kohaselt asja pusimine labi aja seisneb selles et ta eksisteerib pideva reaalsusena mis koosneb tema eksisteerimisest eri aegadel kui osadest ta valtab siis asja voetakse neljamootmelisena ja neljamootmelisi asju peetakse metafuusiliselt fundamentaalseteks koik sundmused ja protsessid on monoliituniversumi neljamootmelised alammonoliidid valtav objekt pusib kui oma ajaliste osade ehk ajaliste staadiumide ehk ajaviilude summa tavaline seisukoht on endurantism mis vastab meie intuitsioonile naiteks leian ma et kui ma kellegagi vestlen siis ma vestlen selle isiku kui tervikuga mitte ajalise osaga temast perdurantistid kelle hulka kuulus david lewis viitavad muuhulgas sellele et perdurantism voimaldab muutumist paremini seletada uks argument perdurantismi vastu on see et perdurantism omistab objektile liiga palju ajalisi osasid objekti pusimise iga sekundi kohta on objektil on vahemalt sama palju alamloike nagu loigul nullist uheni judith jarvis thomson utleb et seda on liiga palju ning peab ebausutavaks seda ajaliste osade eksisteerima hakkamist ja eksisteerimast lakanud perdurantism saab vastata et oleviku ajalised osad ei lakka olemast vaid lihtsalt need olevikus ei eksisteeri david lewise on the plurality of worlds jargi on pohiline argument perdurantismi kasuks see et see lahendab kergesti ajaliste seesmiste omaduste probleemi sealhulgas herakleitose paradoksi samasse jokke ei saa mitu korda astuda mereoloogiline essentsialist noustub herakleitosega terve moistus mitte kestmise kaitsjal on raske herakleitosele vastu vaita sest joel on kaks seesmist omadust nimelt ta koosneb kahest erinevast veekogumist identsete eristamatuse tottu ei saa tal aga olla erinevaid omadusi perdurantist utleb et me ei saa astuda kaks korda samasse jokke selleparast et me astume sama neljamootmelise joe kahte erinevasse ajalisse ossa tavaliselt on presentistid uhtlasi endurantistid ja eternistid uhtlasi perdurantistid ning umberpoordult kuid mitte tingimata on naiteks voimalik vaita et aja moodumine annab marku jarjestatud reaalsuste seeriast kuid sellesse kuuluvad objektid eksisteerivad mingil viisil valjaspool reaalsust kui tervikut saarased positsioonid on siiski raskesti kaitstavad ja haruldased enne albert einsteini relatiivsusteooriat kasitati aega ja ruumi eraldi mootmetena einsteini erirelatiivsusteooria sidus aja ja ruumi uhtseks aegruumiks aega saab moista uksnes aegruumi osana aegruumi neljanda mootmena millel on mitmeid ruumimootmetega uhiseid omadusi absoluutset aega ei ole olemas relativistlikus fuusikas defineeritakse aeg kui sundmustevaheline kaugus piki aegruumimuutkonna neljandat telge sundmustevaheline kaugus soltub sundmuste vaatlejate suhtelisest kiirusest eri kiirusega liikuvate objektide jaoks on aeg erisugune igal objektil on omaaeg eri kiirusega liikuvad inimesed moodavad sundmuste toimumise aega ja objektidevahelisi kaugusi erinevate tulemustega tosi kull need erinevused on vaikesed kui liikumine ei toimu valguse kiirusele lahedasel kiirusel iga vaatleja jaoks kaiks mooda lendava kosmoselaeva kell aeglasemalt kui oma kell ja mooda lendavas kosmoselaevas asuva vaatleja jaoks kaiks tema kell kiiremini paljud elementaarosakesed eksisteerivad laboris vaikese kiirusega liikudes murdosa sekundist kuid moned osakesed mis liiguvad valguse kiiruse lahedase kiirusega jouavad kullaltki kaugele ja nende eluiga on kullaltki suur erirelatiivsusteooria jargi eksisteerib osake kiiresti liikuva osakese inertsiaalsusteemis tavalise aja ning labib selles kiirusele vastava aja ent paigalseisva taustsusteemi seisukohast paistab aeg osakese jaoks aeglustuvat einstein defineeris aega nii peale selle on aeg seotud gravitatsiooniga tapsed aatomikellad naitavad et gravitatsioonivali aeglustab aja kulgu tavaliselt peetakse aja kulgu pidevaks nii et iga ajavahemikku saab jagada vaiksemateks osadeks ent uhtsustavates fuusikateooriates kvantgravitatsioon suur uhtsusteooria mteooria on kaalutlusi mille kohaselt voiks olla olemas plancki aeg millest vaiksemaid ajauhikuid ei ole motet kasutada sest aeg ise kulgeb huppeliselt seniajani ei ole pariselt moistetud miks aeg on poordumatu ajas saab liikuda ainult uhes suunas nimelt minevikust oleviku kaudu tulevikku oletatakse et on olemas sugavam seos aja poordumatuse ja termodunaamika teise printsiibi vahel mille kohaselt kinnises susteemis ei saa entroopia aja jooksul kahaneda aeg on uks vahestest fundamentaalsetest suurustest seda ei saa defineerida teiste suuruste kaudu nagu ruumi ja massi nii defineeritakse ka aega mootmise kaudu ajauhik sekund defineeritakse praegu ajavahemikuna mille votavad cs133 aatomi teatud ulemineku 9 192 631 770 vonget inimese ajakogemus avaldub inimese voimes teha vahet varasematel ja hilisematel sundmustel inimene elab labi kuidas minevik olevikku labides suubub tulevikku ajakogemuse olemasolu inimesel lubab oletada et aeg ei taandu fuusikalisele reaalsusele aarnemati ukskula 21 september 1937 tallinn 29 oktoober 2017 oli eesti naitleja ja teatripedagoog ukskula on lavastanud teatritukke ja manginud telelavastustes truu naine telesarjades wikmani poisid veri m klubi onne 13 filmides uhe suve akvarellid pisuhand peata ratsanik ja kuuldemangudes 2009 aastal riigi kultuuripreemia saades oli ukskula manginud enam kui 130 teatri ja ekraanirollis aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale aastatel 19561957 oppis ukskula tallinna pedagoogilises lnstituudis 1961 aastal lopetas ta tallinna riikliku konservatooriumi naitleja erialal aastatel 19611968 tootas ta rakvere teatris 19681978 lydia koidula nimelises parnu draamateatris 19851988 eesti draamateatris 19881993 vanalinnastuudios ja 19932002 eesti draamateatris ukskula on manginud ka stuudioteatris theatrum vaheaegadega on ukskula tootanud eesti muusika ja teatriakadeemia lavakunstikoolis kus ta oli aastatel 19781982 kateedri juhataja ja 1998 aastast professor lisaks oli ta 1997 aastast eesti humanitaarinstituudi teatrioppejoud esimesest abielust siina ukskulaga on aarne ukskulal poeg sander ukskula kellel on taisealised tutar sandra uusberg ja poeg kristjan ukskula parast esimese abielu lagunemist 1978 aastal oli aarne ukskula elukaaslane maria klenskaja koos on nad taisealiseks kasvatanud uhise tutre marileen ukskulaeomoisi kellel on poeg jenspatrik rand ja tutar maria eomois aja mootmine on ajavahemike kestuste mootmine tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsuklite oo ja paeva vaheldumine kuu faasid aastaaegade vaheldumine pohjal kujunenud ajauhikud oopaev kuu ja aasta kui voeti kasutusele kellad ja hakati tegema sustemaatilisi astronoomilisi vaatlusi hakati oopaeva jagama tundideks minutiteks ja sekunditeks igasugune aja mootmine pohineb mingi regulaarselt korduva nahtuse tsuklite loendamisel ja selle murdosade tapsel mootmisel sobivaks regulaarseks nahtuseks on osutunud maa oopaevane poorlemine umber oma telje mille kiirus on vaga pusiv oopaevatsuklit saab vaadelda taevakehade naivate asendite kaudu mida saab astronoomiliste vaatluste teel usna tapselt maarata maa poorlemisperiood kinnistahtede suhtes tegelik poorlemisperiood on taheoopaev millel pohineb taheaeg taheoopaevad on uhepikkused maa poorlemisperiood paikese suhtes jarjestikuste keskpaevade vaheline ajavahemik on paikeseoopaev millel pohineb paikeseaeg et maa tiirleb mooda oma orbiiti umber paikese siis paike liigub nailiselt kinnistahtede suhtes ida poole ning selleks et paike jouaks tagasi vaatleja taevameridiaanile peab maa tegema pisut rohkem kui uhe taispoorde taevameridiaan on taevasfaari suurringjoon mis labib maailma pohjapooluse ja vaatleja seniidi paike uletab taevameridiaani toelisel keskpaeval ent maa liikumine orbiidil ei ole uhtlane ning tiirlemisorbiidi tasand on taevaekvaatori suhtes 2312 vorra kaldu seetottu ei ole paikese liikumine kinnistahtede suhtes ida poole uhtlane ning toelise paikeseoopaeva kestus oleneb aastaajast kuid paikeseoopaev on taheoopaevast nelja minuti vorra pikem toeline paikeseaeg mida saab moota paikesekellaga ei kulge uhtlase kiirusega seetottu on keskmise paikeseaja pohjal kasutusele voetud keskmine paikeseoopaev mis vordub tegeliku paikeseoopaeva aastakeskmisega keskmine paikeseaeg kulgeb uhtlase kiirusega ning selle alusel arvestatakse tsiviilaega mida naitavad kellad tegelikult ei ole ka keskmine paikeseaeg tapselt uhtlane sest maa poorlemist pidurdavad vahesel maaral looded ja muud tegurid gravitatsiooniseadus voimaldab ennustada kuu asendit orbiidil igal antud ajahetkel teiselt poolt kuu tapne asend voimaldab usaldatavalt aega maarata sest kuu liikumine ei aeglustu kuu asendi pohjal arvestatavat aega nimetatakse efemeriidiajaks see kulgeb usna uhtlaselt 20 sajandi jooksul kogunenud erinevus keskmise paikeseaja ja efemeriidiaja vahel on ule poole minuti koige tapsema ajastandardi annavad aatomite ja molekulide vonkesagedused aatomkellad milles kasutatakse masereid ja lasereid eksivad ainult umbes 3 millisekundit 1000 aasta kohta aja mootmine on tehniliselt vaga keerukas ulesanne argo moor sundinud 18 juulil 1966 tartus on eesti maasotsioloog ja kultuuriantropoloog argo moor propageerib maalahedast ja traditsiooniteadlikku eluhoiakut ja maailmavaadet ning uurib eesti polistraditsiooni ta on kirjutanud arhailisest maailmatunnetusest arhailistest uskumustest ja tavadest raamat nimetu on figureerinud muugiedetabelites opetab oppejouna kultuuriantropoloogiat ja eetikat sotsioloogina on ta osalenud paide ja karu valla poltsamaa regiooni ja voru maakonna elanike kusitlustel 19921995 anna levandi neiuna anna kondrasova sundinud 30 juunil 1965 moskvas on vene paritoluga eesti iluuisutamistreener endine iluuisutaja ta oppis moskvas armee keskspordiklubi koolis ja lopetas moskva kehakultuuriinstituudi anna kondrasova voitis 18aastasena 1983 aasta sugisel tallinnas peetud nsv liidu ametiuhingute meistrivoistlused ja kuulus hiljem noukogude liidu iluuisutamiskoondisse naiste uksiksoidus tema suurim saavutus oli maailmameistrivoistluste hobemedal 1984 aastal sarajevo olumpiamangudel sai ta 5 calgary olumpiamangudel 8 koha euroopa meistrivoistlustelt voitis ta 1984 1986 1987 ja 1988 pronksmedali 5 korda tuli ta noukogude liidu meistriks tema treeneriteks on olnud eduard pliner ja stanislav zuk anna levandi on tootanud iluuisutamistreenerina norras soomes rootsis ja eestis alates 1999 on tallinna jaaspordikooli treener ja oppealajuhataja ning anna levandi iluuisutamisklubi peatreener ta on rocca al mare uisukooli direktor ja treener 2000 sai ta eesti kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia 17 detsembril 2002 avati premia jaahall mis valmis anna ja allar levandi eestvedamisel anna levandi kuulub isamaaliitu ja kandideeris 2002 kohalikel valimistel tallinnas haabersti ringkonnas alates 21 juunist 2007 on anna levandi ka uhiskondliku leppe sihtasutuse noukogu liige ta on abielus allar levandiga kellega tutvus calgary olumpiamangude ajal neil on lapsed anders kes lopetas vanalinna hariduskolleegiumi armand kes opib vanalinna hariduskolleegiumis ja arlet anna levandi valdab eesti vene inglise norra ja soome keelt andrei aleksejevits amalrik 12 mai 1938 moskva 12 november 1980 hispaania oli ajaloolane publitsist dramaturg ja dissident sundis 12 mail 1938 moskvas tuntud ajaloolase ja arheoloogi perekonnas 1962 asus oppima moskva riikliku ulikooli ajalooteaduskonnas heideti 1963 sealt valja kursusetoo eest mis kaitses normannide teooriat mida noukogude ajalooteadus ei tunnustanud amalrik sai tuntuks avangardkunstnike kollektsionaarina kirjutas absurditeatri laadis naidendeid ta solmis tutvusi moskvas tootavate valismaa ajakirjanike ja diplomaatidega selle eest arreteeriti ta mais 1965 ning moisteti kaheks aastaks ja kuueks kuusks asumisele ametlikult suudistati teda mittetootamises viibis asumisel siberis juunis 1966 ta vabastati ning ta laks moskvasse tagasi tootas pressiagentuuri novosti mittekoosseisulise tootajana amalrik oli oiguskaitsjate esimene alaline ja 19661969 peaaegu ainuke sidepidaja laanega ajakirjanikega tema kaudu liikusid nii kohtuprotsesside uleskirjutused kui ka samizdati ilukirjandus ja publitsistika koos pavel litvinoviga tootas ta kogumiku nelja protsess kallal kus oli juttu aleksandr ginzburgi juri galanski jt protsessist parast litvinovi arreteerimist viis ta kogumiku lopule ning andis oktoobris 1968 selle valismaa korrespondentidele ule amalrik oli ka nende seas kes aitasid laande edasi anda andrei sahharovi kasikirja motisklused progressist rahulikust kooseksisteerimisest ja intellektuaalsest vabadusest 1968 aasta lopus amalrik vallandati ning ta asus toole postiljonina aprillisjuunis 1968 kirjutas amalrik vaikese traktaadi 1984 kas noukogude liit pusib 1984 aastani ta oli skeptiline noukogude liidu stabiilsuse suhtes kuid suhtus ka oletatavasse noukogudejargsesse tulevikku vaga pessimistlikult oma arutluste kinnituseks analuusis ta 1968 seoses nelja protsessiga vallandunud protestikampaanias osalejate arvu sotsiaalset koosseisu ja vaadete skaalat see kirjutis mis avaldati valismaal 1969 aasta lopus ning tolgiti paljudesse keeltesse tegi amalriki maailmakuulsaks ta erines tolle aja samizdati publitsistikast analuutilise rohutatult akadeemilise stiili poolest mis jaljendas sovetoloogide esituslaadi too kutsus esile hulga vastukajasid valismaa ajakirjanduses ning tormilise poleemika samizdatis valismaal ja samizdatis aratasid tahelepanu ka teised tema kirjutised naiteks avalik kiri anatoli kuznetsovile 19681970 peeti amalrikki mitu korda kinni ja tehti labiotsimisi 21 mail 1970 ta arreteeriti ning viidi tapiga sverdlovskisse kus toimus uurimine ja kohus kohtuistungil 11 novembril ja 12novembril 1970 pandi talle suuks tema teoseid ja intervjuusid teist kohtualust sverdlovski inseneri lev ubozkot suudistati amalriki toode levitamises amalrik ei tunnistanud end suudi ja keeldus kohtulikul arutelul osalemast oma viimases sonas lausus ta ei reziimi poolt peetav noiajaht ega selle konkreetne naide praegune kohtupidamine ei tekita minus vahimatki austust ega isegi mitte hirmu ma saan muide aru et selletaolised kohtupidamised on moeldud paljude hirmutamiseks ja paljud kohkuvadki ara ja ometi ma arvan et alanud ideelise vabanemise protsess on poordumatu kohus moistis ta kolmeks aastaks laagrisse noukogude korda laimavate valjamoeldiste levitamise eest vene nfsv kriminaalkodeksi 190 loige 1 karistuse kandis ta novosibirski ja magadani oblastis kui karistus 21 mail 1973 loppes algatati amalriki vastu uus kriminaalasi sama paragrahvi alusel ning juulis 1973 moisteti ta veel kolmeks aastaks laagrisse parast neljakuist naljastreiki asendati see karistus kolme aastaga asumisel amalrik joudis magadanist moskvasse tagasi mais 1973 juulis 1976 emigreerus amalrik noukogude liidust emigratsioonis tegeles ta uhiskondlikpoliitilise tegevusega ning avaldas palju muuhulgas kirjutas ta teise malestusteraamatu dissidendi markmed mis anti valja postuumselt 1982 andrei amalrik hukkus autoavariis 12 novembril 1980 hispaanias guadalajara lahedal ta maeti pariisi lahedale saintegenevievedesbois kalmistule alates 1990 aastast hakati amalriki raamatuid ja artikleid venemaal valja andma aedloosilm ehk meelislill ehk meelespea myosotis alpestris on kaheaastane taim kareleheliste sugukonnast loosilma perekonnast aedloosilma nimi erinevates keeltes ladinakeelne nimi parineb f w schmidtilt 1794 alternatiivne ladinakeelne nimi on myosotis sylvatica ssp alpestris gams bonnier 1926 kasvab 5 kuni 25 cm korguseks jaapanis 30 kuni 50 cm korguseks sageli kasvab tihedate poosastena lehed on ovaalsed ja molajad alumine pool on karvane oiekroon on ratasjas labimoot 69 mm oied on tasased oied on intensiivselt eresinised monikord valkjad voivad olla ka valged punakasvioletsed voi roosad oitseb kevadel ja suvel aprill kuni september euroopas kasvab looduslikult alpides apenniinides stara planinal ja pureneedes alpiinne kasvukoht vaikeaasias rohumaal ja metsas kasvab ka alaskal jaapanis koikjal sage magedes kasvab 15002800 m korgusel aianduses loetakse aedloosilma pusikuks voi kaheaastaseks taimeks kevadise aia kaunistamiseks pannakse aedloosilmad kokku kirikakarde aedkannikeste nurmenukkude ja sibullilledega kasvab varjus voi poolvarjus niiskuselembene eelistab viljakat mulda kulmakindluse klass on 3a kuni 9a kulvatakse kevadel voi juunist augustini poolvarju jaotatakse parast oitsemist raske loimisega muldadel istutatakse kevadel mujal voib istutada ka sugisel isutamisel peaks taimevahe olema 15 cm hooldamine seisneb araoitsenud oite eemaldamises aedloosilm on alaska osariigi sumbol aa on kula soome lahe aares idaviru maakonnas luganuse valla idaosas 10 km kaugusel luganusest osa kulast sealhulgas aa moisakompleks asub pohjaeesti paekaldal kula labib tallinnanarva maantee kula asub ajaloolise virumaa luganuse kihelkonna territooriumil kulas on aa hooldekodu asub kunagise aa moisa harrastemajas millel on ka kolmekorruseline juurdeehitis ja selle kalmistu liivarannaga supelrand aa rand ja eesti metodisti kirikule kuuluv laager giideon varem aa pioneerilaager aas on olnud ka aa algkool noukogude ajal asus aa kula kolhoosi uhisjoud aastast 1969 luganuse kolhoosi territooriumil moisa harrastemaja juurde kuuluvad ka kabeliks restaureeritud paviljon aa moisa kabel ja looduskaitsealune aa park 65 hektarit pargist kirde pool on 8 ha suurune looduskaitsealune aa mannik aa kula territooriumil endise aa moisa piiril harrastemajast 2 km louna pool tallinnanarva maanteest ligikaudu kilomeeter lounas asub soosaarel alulinna linnamagi see on kunkake soisel heinamaal vaevumargatavate vallijaanustega aa kulavanem on alates maist 2008 helmi sibrits eelmine kulavanem oli ilona lepsalu aast on leitud tarandkalme aa umbruses on mitmed kaitsealused kivikalmed ja kultusekivid vanim kirjalik allikas mis aa haz kaaza voi kaaze kula mainib on taani hindamisraamat 1241 kula suuruseks margitakse 13 adramaad ja omanikuna nimetatakse preester eilardust kellele taani kuningas laanistas veel kolm lahedal asuvat kula arvatakse et algul oli plaanis rajada sellesse piirkonda klooster igatahes parandas voi kinkis eilardus need kulad hiljem valkena kloostrile millele aa kula kuulus 1426 aastani mil klooster vahetas nad valja lahemal asuvate kulade vastu kulade vahel uhenduse pidamiseks rajasid mungad tee labi aa ja kohtla vahele jaava soise ala keskajal tunti seda mungateena hiljem on kula nimetatud hacke hacke haka hakala ja haakulla nimesid voib ehk seostada soome keele sonaga haka koppel voi haak nimi voib olla parit polispollundusele ulemineku ajast mil sooti jaetud alepolde hakati umbritsema taraga muutes need ajutiselt kopliteks 15 sajandil ajavahemikul 14261497 rajati aa mois enne liivi soda oli aa uks narva foogtkonna keskusi adam oleariuse jargi oli aa umbruses palju karusid kes kimbutasid teekaijaid ja kraapisid isegi surnuid haudadest valja 1930 aastatel oli aa rannas vaid moni hoone praeguse asemel seal asus piirivalveohvitseride kasiino hiljem keemiatoostusele kuuluv puhkekodu teise maailmasoja ajal olid aa rannas saksa sojavae alluksused sinna taheti ehitada vaikekaatrite sadamat kasutades noukogude sojavange ehitus jai noukogude vagede pealetungi tottu lopetamata aastal 1975 liideti aa asundus ja aa kula enne 1975 aastat oli praeguse aa kula struktuur jargmine alukula algas kuti taluga ja kulges piki tallinnanarva maanteed umbes 2 km edasi minnes johvi poole oli reite kula mis sai nime kunagisest moisa rehest kui poorata tallinnanarva maanteelt mere poole praegu naitab silt saka moisale siis molemale poole teed jai nehatu kula aa mannikus paiknes manniku kula elanike arv on olnud aa kulas asub uks lohuga ohvrikivi mille kohta rahvasuu raagib et molder hakanud sellest veskikivi valmistama muiste olnud aa rannas sadam kuhu moisahoonest lainud salakaik kord tahtnud parunipreili seda kaiku pidi oma valismaalasest kallimaga ara pogeneda kuid vana parun sattunud peale ja muurinud tutre karistuseks elusalt maaalusesse kongi sugisoodel olevat neiu kuju moisa akendel naha moisa moonamees leidnud aa mannikus sojaaegse varakambri ukse kui moisnik sellest teada saanud andnud ta moonamehele suure summa raha ja saatnud ta saksamaale et varandust endale saada parimuse jargi olevat aa kula mitu korda moisnike tahtel umber paigutatud esmalt asunud kula paris mererannas sealt veetud ta voorepere kula korvale aa maele siis olnud ta nehatu kula nime all aa moisast ida pool siin asunud ka muistne nehatu hiis 1860 aastatel lammutatud seegi kula moonakate ja vabadike majad veetud varjale a a on eesti tahestiku ja ladina tahestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tahestike esimene taht ladina tahestiku taht a tuleneb kreeka tahestiku esimesest tahest alfa nii eesti ja ladina tahestiku a kui ka kreeka tahestiku alfa annavad edasi haalikut a eesti keeles umardamata madal tagavokaal eesti keeles margitakse pikka ahaalikut kahekordse atahega aa vanakreeka ja ladina keeles margiti vastavalt tahega alfa ja a nii luhikest kui ka pikka ahaalikut mis vastasid foneemidele a ja a a kolab eri keeltes erinevalt ataht ei pruugi tahistada sama haalikut mis kreeka alfa ning voib ka uhes ja samas keeles tahistada mitut haalikut naiteks inglise keeles voib see tahistada umbes 12 eri haalikut atahe koige levinumad haalikulised vasted on umardamata madal tagavokaal ja umardamata madal keskvokaal a ataht margib inglise keeles tavaliselt umardamata vaegmadalat eesvokaali nagu sonas pad umardamata madalat tagavokaali nagu sonas father voi diftongi e nagu sonades ace ja major haaldus voib murdeti olla erinev viimane haaldus on tekkinud suure vokaalinihke tagajarjel prantsuse keeles haaldub kinnise voi lahtise ahaalikuna taheuhendites tahestikus ipa tahistavad atahe variandid mitmesuguseid taishaalikuid tahestikus xsampa tahistab suurtaht a umardamata madalat tagavokaali ja vaiketaht a umardamata madalat eesvokaali taht alfa parineb semi foiniikia tahest alep heebrea aleph alef harg mis markis larungaalklusiili ja oli tahestiku esimene taht foiniikia taht on teada umbes aastast 1200 ekr vastav aramea taht on teada 8 sajandist ekr ning alfa on teada 8 voi 7 sajandist ekr need tahed olid algselt pikali hilisem alfa meenutas praegust suurtahte a kuid paljudes kohalikes variantides oli tal uks jalg luhem ning poikjoon oli erinevate nurkade all kaldu nimi tuleb algselt sellest et tahemark oli harja pea kujuline nagu vastav egiptuse kirja mark ning siinai poolsaarel umbes 1500 ekr uhe semi keele uleskirjutamisel kasutatud vastav mark samuti on sealt parit tahe alfa nimi ka alpsa koige varasem allikas alfa ja teiste kreeka tahtede nimede kohta on euripidese vanema kaasaegse kalliase grammatiline draama millest on athenaiosel x 453 d sailinud kolm trimeetrit mis sisaldavad koikide kreeka tahtede nimesid lineaarse kuju sai see mark umbes 1000 ekr bybloses ja teistes foiniikia ja kaanani keskustes et vanakreeka keeles haalikut mida see taht tahistas ei olnud votsid muinaskreeklased selle kasutusele haaliku a tahistamiseks foiniikia kirjas taishaalikuid ei margitud laanes elavatelt muinaskreeklastelt laenasid tahestiku voibolla etruski kirja ning teiste itaalias kasutatud kirjade vahendusel muinasroomlased ja nendelt votsid selle ule hilisemad euroopa rahvad koige varasematel rooma raidkirjadel on tahtede kuju samasugune nagu kreeklastel vaiketahe a vorm tuleneb kreeka kirjutuskirjas kasutusel olnud vormist mis oli algul nurgeline umara vormi sai vaiketaht umbes 4 sajandil pkr teistesse itali keeltesse valja arvatud voibolla faliski keel ei voetud tahestikku laane kreeklastelt ule otse vaid etruski tahestiku vahendusel ka kirillitsas on sama kujuga taht varasem nimi az mis on ule voetud kreeka tahestikust tahe a asciikood on 65 ja tahe a asciikood on 97 unicodeis on tahe a kood u0061 ja tahe a kood u0041 eestikeelses tekstis on ataht koige sagedasem inglise keeles on ataht sageduselt kolmandal kohal hispaania ja prantsuse keeles 2 kohal voltairei sonul on atahest peaaegu koigil rahvastel saanud puha taht sest ta on esimene sullogismide puhul kasutatakse tahte a sumbolina mis tahistab uldjaatavat otsustust uldkujuga koik x on y tahti i e ja o kasutatakse vastavalt osajaatavate otsustuste moned x on y uldeitavate otsustuste ukski x ei ole y ja osajaatavate otsustuste moned x ei ole y tahistamiseks nende tahtede kasutamise pohjendamiseks viidatakse tavaliselt vokaalidele ladina keele tegusonades affirmo jaatan ja nego eitan nende sumbolite kasutamine ulatub tagasi 13 sajandisse mone uurija arvates koguni kreeka loogikuteni matemaatikas ja loogikas kasutatakse uldisuskvantori ulesmarkimiseks pea peale pooratud atahte luhend inglise keele sonast all koik selle vottis 1913 kasutusele bertrand russell seda loetakse koikide puhul naiteks x xx2x tahendab koikide x puhul xx2x matemaatilistes vorrandites kasutatakse tahte a tavaliselt esimese konstandi tuntud arvu naiteks koefitsiendi markimiseks jargmised konstandid on sel juhul b ja c muutujaid tundmatuid tahistatakse selles seoses tahtedega x y ja z tahti a b c jne kasutatakse ka loeteludes jarjekorranumbrite 1 2 3 jne asemel tavaliselt kujul a b c jne suurtahte a kasutatakse geomeetrias esimese punkti tahistamiseks joonisel jargmisi punkte tahistatakse b c jne loogikas kasutatakse tahte a ka esimese termini tahistamiseks kuueteistkumnendsusteemis on a voi a number vaartusega 10 a tahistab voolutugevuse mootuhikut amprit a tahistab pindala mootuhikut aari ja aja mootuhikut aastat ladina keeles annus a tahistab ka sisusteemi eesliidet ato ehk 10 a oli 1957 aastani argooni tahiseks muusikas tahistab a nooti la a on ettevotte agilent technologies incorporated borsisumbol daatumites tahendab a voi a anno ladina keeles aastal kella reguleerimispaneelil tahendab luhend a avancer prantsuse keeles kiiremaks panna ja luhend r retarder prantsuse keeles aeglasemaks panna muntidel tahendab a riigi peamist rahapaja kormoc viin pariis berliin a on austria mootorsoidukite eraldustunnus aa on jogi prantsusmaal mis jaab kogu ulatuses prantsusmaa pinnale ning suubub pohjamerre aa joe pikkus on 89 km 557 km ulatuses voolab vabalt ja 33 km ulatuses on kanaliseeritud valgala on 1215 km2 keskmine vooluhulk on 10 m3s ta voolab pohiliselt pasdecalais departemangu territooriumil jogi saab alguse 200 m korgustelt kungastelt umbes 120 m korguselt merepinnast bourthesi vallas lahte geograafilised koordinaadid 503641 n 015554 e voolab pohiliselt kirde suunas ja labib saintomeri linna ning poordub kirdesse sealtmaalt muutub 29 km ulatuses kuni arquesini laevatatavaks seal on ta hiigelluusi kaudu seotud neufosse kanaliga luus voimaldab uletada 13meetrise korguste vahe kuni 1967 aastani oli luusi asemel les fontinettesi laevatostuk 24 km ulatuses on aa jogi pasde calais ja nordi departemangu piiriks kusjuures vasak kallas jaab pasdecalais departemangu ja parem kallas jaab nordi departemangu saintomerist allpool on aa jogi kanaliseeritud ning labib endise soo mis on tammide vorgustikuga muudetud vaga viljakandvaks kuigi alati niiskeks oruks seal on ta osa dunkerqueiescaut suurlaevateest jogi on uhendatud la colmei kanaliga calais kanaliga ja bourbourgi kanaliga aa jogi suubub merre gravelinesi linnast kirdes suudme geograafilised koordinaadid on 510021 n 020617 e aa jokke suubuvad paremalt moerelak ning vasakult blequin houlle ja oye joe aares asuvad bourthes verchocq fauquembergues wavranssurlaa lumbres esquerdes hallines wizernes blendecques arques saintomer watten holque gravelines ja grandfortphilippe jogesid ja ojasid mille nimi on aa jogi on euroopas palju peamiselt saksakeelse elanikkonnaga maades ja nende naabermaades nimi aa parineb vanaulemsaksa keelsest sonast aha voolav vesi voi alemannikeelsest sama tahendusega sonast aa mis on suguluses ladina sonaga aqua vesi samast sonast parineb ka saksakeelsete joenimede lopud ach ja a naiteks fulda fuldaha salzach salzaha nidda nidaha sama tahendusega on saksakeelsed sonad au ja aue ning skandinaavia keelte sona a hollandis on saksamaal on aabach ehk aa on jogi sveitsis mis saab alguse hallwili jarvest voolab 15 km ulatuses labi jarveoru ning suubub wildeggis aare jokke aabachi aares on usteri linn ja ermensee kula seengen seon lenzburg niederlenz ja wildegg altamira hispaania keeles korge vaade on koobas hispaanias kus asuvad noorema paleoliitikumi aegsed koopamaalid altamira koopamaalid suur osa kujutistest on parit ajast 14 800 kuni 14 400 aastat tagasi seega keskmisest madeleinei ajastust kuid koopas on ka vanemaid ja nooremaid kujutisi koobast on kaunistatud solutre ajastust kuni madeleinei ajastu lopuni mil koopasuu sisse varises altamira koobas avastati 1868 aastal maalid 1879 aastal altamira oli esiaja kunsti tahtsaim leiukoht kuni lascaux koobaste avastamiseni prantsusmaal 1940 aastal altamira koobas asub hispaanias kantaabrias santillana del mari vallas kantaabria keskusest santanderi linnast 30 km laane pool kantaabria ranniku keskosas santanderist paaseb autoga altamirale koige paremini ligi astuuriasse viivat maanteed mooda keerates ara santillana del mari peale et soita labi linna voi puente san migueli peale viimane tee on pisut pikem kuid voimaldab jouda suurt maanteed mooda 6 km kaugusele koopast altamira koobas kuulub vispierese mae juurde santillana del mari linn asub orus mida aaristavad laugjad lubjakivikorgendikud millest uhe tipus on altamira koobas koopa ainus avaus on suunatud pohja poole ning on merepinnast 156 m korgusel 5 km kaugusel merest biskaia lahest ja pisut ule 2 km saja joest pohja pool 7 km kaugusel saja ja besaya joe suudmest viimase jaaaja koige kulmematel aegadel umbes 18 000 aastat tagasi mil inimesed koobast kasutama hakkasid oli meri umbes 120 m praegusest tasemest allpool jattes katmata 56 km laiuse maariba altamira koopa elanikud voisid seega valitseda territooriumi mis peale maismaa okosusteemide holmas randa joge ja joesuuet altamira muuseumist museo nacional y centro de investigacion de altamira pohja pool on rohelised aasad laugjate nolvade ja oruga kus asub santillana del mari linn louna pool paistavad selge ilmaga maetipp picos de europa ja kantaabria kordiljeerid muuseumi juures on taastatud 15 000 aasta tagune taimestik uue koopa lahedal on kase ja sarapuusalu teistes kohtades kasvavad mannid tammed ja saared ning kanarbik korrelised ja teised rohttaimed moodustades tolleaegset tuupi avamaastiku altamira koopa avastas 1868 aastal eraopetlase marcelino sanz de sautuola rentnik modesto cubillas kes oli santillana del mari lahedal koeraga rebasejahil koer sattus juhuslikult kitsa avausega koopasse kust ta tuli valja paasta kuigi koopaid oli sealkandis palju teatas cubillas sautuolale igaks juhuks oma leiust vahepeal sai altamira koobas karjuste ja jahimeeste seas tuntuks peremees laks seda vaatama 1875 aastal ning leidis et koobas on palju suurem kui ta oli arvanud entomoloogiast ajaloost geoloogiast ja botaanikast huvitunud peremees nagi seal luid ja joonistusi ta oli teadlik euroopa ajaloolaste esimestest esiajalooalastest toodest ning tundis hispaania geoloogi juan de vilanova toid sautuola hakkas regulaarselt koobast kulastama ning kogus kolme aasta jooksul mitmeid arheoloogilisi esemeid 1878 aasta pariisi maailmanaitusel nagi ta esiajalooliste esemete kollektsioone mis innustasid teda veetma kogu vaba aja altamiras 1879 aastal leidis koopasse kaasavoetud tutar maria justina koopamaalid ta oli avastanud korvalkaigu mis laienes vaikseks ruumiks niinimetatud polukroomide saaliks sautuola kirjeldas 1880 aastal oma toos breves apuntes sobre algunos objetos prehistoricos de la provincia de santander luhikesed markmed moningatest eelajaloolistest objektidest santanderi provintsis koopamaale ning esitas argumente nende esiajaloolise paritolu kasuks muuhulgas sarnanesid need maalid paleoliitilistel vaikevormidel art mobilier kujutatud piisonitega sautuolal ei olnud kahtlust et maalid kuuluvad paleoliitikumi kuid enamik juhtivaid arheolooge pidas maale voltsinguks voltsingute eesmargiks peeti esiajaloo uurimise naeruvaaristamist prantsuse arheoloogiaseltsi president kirjutas oma sobrale emile cartailhacile see on hispaania jesuiitide hookuspookus nad tahavad esiaja uurijaid kompromiteerida paljud arheoloogid ja antropoloogid polnud nous koopamaale vaatamagi minema 1881 aastal kais prantsusmaalt kaks korda kohal ekspert insener edouard harle kes kinnitas et tegemist ei ole esiajalooliste maalidega tema meelest olid maalid tehtud ajavahemikul 18751879 tolle aja kujutelmad esiajaloolistest inimestest neid peeti poolahvideks valistasid et nad oleksid voinud olla nende maalide autorid arvati et kiviaja inimene kes tundis ainult algelisi tooriistu ei saanud darvinismi seisukohast sihitult maalida kuskil koopas ja veel niisugusel kunstilisel tasemel mis ei jaa alla tanapaeva omale see tundus imena mis kinnitas inimese mitteevolutsioonilist paritolu kahtlust aratas ka see et maalid olid vaga hasti sailinud cartailhac ja gabriel de mortillet tunnistasid kull koopast leitud esemete kuid mitte maalide paleoliitilist paritolu ka hispaanlaste hulgas oli koopamaalide esiajaloolisuse oponente eugenio lemus pidas neid voltsinguks loodusloo seltsi koosolekul 3 novembril 1886 utles ta ma tundsin rohkem kui pettumust kui nagin neid maale mida ta pidas esiajaloolisteks end petetuna tundva inimese tuimus oli tunne mida ma neid nahes tundsin parast jutustas ta et koopast valjudes ja kohtudes uhe sobraga kes saatis vilanovat tema visiidil altamirasse tekkis tal kahtlus kui ta sellelt teejuhilt kusis kas ta maletab et koopa avastamise ajal oli sealkandis uks tumm maalikunstnik mille peale too kinnitas et kunstnik viibis teatava aja sautuola lossis puente san miguelis see oli prantsuse kunstnik kellele omistati maalide reprodutseerimine sautuola raamatu kolmandale tahvlile lemus arvas siis et ratier pidi maalima ka koopa laemaalid see arvamus levis sautuola teooriat ja tema ausust kaitses mitmel rahvusvahelisel kongressil kuni 1889 aastani geoloogiaprofessor juan de vilanova kuningliku ajalooakadeemia avakones utles ta toepoolest tahumatutel kujutistel ning ookriga tehtud maalidel mida seal naha saab ja mida ma olen uurinud rohkem kui uks ja kumme korda on samad tunnused nagu neil mis on leitud elevandiluutukkidel ja hirvesarvedel mitmetes prantsusmaa koobastes sautuolat toetas ka bioloogiaprofessor augusto gonzalez de linares koobast kulastas ka kuningas alfonso xii sautuola suri 1888 aastal 57aastasena parast koopamaalide avastamist prantsusmaal pairnonpair font de gaume les combarelles neid oli holpsam dateerida sest nad olid kultuurkihiga kaetud tekkis jalle huvi altamira maalide vastu ning 1902 aastal tunnistati nende esiajaloolisust kirjutises les cavernes ornees de dessins la grotte daltamira espagne meaculpa dun sceptique joonistustega kaunistatud koopad altamira grott hispaanias uhe skeptiku mea culpa tunnistas emile cartailhac oma 20 aasta tagust viga ja ebaoiglust sautuola vastu ka edouard harle tunnistas oma viga hiljem kirjutasid cartailhac ja henri breuil sautuola kohta voimatu on jatta avaldamata austust hispaania uurijale ta toimis metoodiliselt arukalt ja kogu vajaliku rahuga ta oli asjadega vaga kursis ja tema toos ei ole uhtki viga tekkis koopamaalide avastamise ja uurimise buum algul uksikisikute seas hermilio alcalde del rio lorenzo sierra henri breuil ja cartailhac ise hiljem organisatsioonides institut de paleontologie humaine comision de investigaciones paleontologicas y prehistoricas praeguseks on kantaabrias leitud ligi 100 maalidega koobast 1906 aastal ilmus cartailhaci ja henri breuil kes tegi maalidest koopiaid too la caverne daltamira a santillane pres santander espagne altamira koobas santillanas santanderi lahedal hispaanias aastal 1935 ilmus hispanic society ja junta de las cuevas altamira valjaandel hispaania ja inglise keeles henri breuil ja hugo obermaieri too la cueva de altamira en santillana del mar espana the cave of altamira at santillana del mar spain altamira koobas santillana del maris hispaanias paljud hilisemad kasitlused pohinevad ainult nendel toodel lisamata olulist informatsiooni koopa vestibuuli arheoloogiat uurisid algul sautuola 18761880 ja edouard harle 1881 hiljem toimusid valjakaevamised herminio alcalde del rio 1904 ja hugo obermaieri 1924 ja 1925 juhtimisel esiajaloolist asustust hakati uuesti uurima alles aastatel 1980l981 joaquin gonzalez echegaray ja l g freemani juhtimisel on leitud kaks asustuskihti mis kuuluvad vanemasse solutre ajastusse ja nooremasse madeleinei ajastusse koobas on kokku 270 m pikk peakoridori korgus varieerub 212 meetrini laius 620 meetrini keskmine vahemaa laest maapinnani koopa kogu pikkuse ulatuses on ligikaudu 11 meetrit koobas on paleoliitilise asustuse ajast muutunud nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tagajarjel koopasuu on sisse varisenud ja sulgunud mitmes galeriis on olnud varinguid on ehitatud eraldus ja kindlustusseinu ning tehtud valjakaevamisi koopas on sailinud tooriistu tulekoldeid ja toidujaanuseid altamira on ainuke koopamaalide koht kus elamise margid ulatuvad esimesse koopaosasse kus asuvad maalid altamira koopa seintel ja lael puudub tahmakiht mida leidub teistes sarnastes koobastes see voib tahendada et altamiras oli pisut arenenum valgustamistehnika mis andis vahem suitsu ja tahma kui torvikud ja rasvalambid mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati vestibuulis elasid kuttide ja korilaste ruhmad asustus piirneski vestibuuliga koopasuu laius umbes 15 m voimaldas kasutada valisvalgust on leitud kaks asustuskihti mis kuuluvad vanemasse solutre ajastusse ja nooremasse madeleinei ajastusse koopa lahedal asuvat territooriumi kasutati aastaringselt molemast ajastust on leitud tapetud hirvekarjade jaanuseid ning toendeid et on jahti peetud mitut liiki soralistele suurtele veislastele hobusele kitsele ja magikitsele ning puutud kala joest ja joesuudmest madeleinei ajastust on jalgi ka karploomadest liudkodalased altamira madeleinei kultuuri asustuse kohta on saadud kaks dateeringut tavalisel cmeetodil moodeti sutt mis saadi 1980 aastate valjakaevamistel tulemuseks saadi 15 500700 aastat tagasi ja 15 910230 aastat tagasi hilisem kiirendimassispektromeetria andis samade proovide kohta tulemused 14 520260 aastat tagasi ja 14 480250 aastat tagasi solutre kultuuri proovi luust kunstiese kohta andis kiirendimassispektromeetria vanusehinnanguks 18 450320 aastat tagasi kaljukunsti ja vaikeste kunstiesemete vahel on stiililisi paralleele monele emahirve abaluule on graveeritud sama looma kujutised kelle pead on samas tehnikas ja stiilis kujutatud ka kaljujoonisel kiirendimassispektroskoopia on dateerinud uhe niisuguse madeleinei kultuuri luugraveeringu vanuseks 14 480250 aastat moned uurijad nimetavad altamira koopa polukroomide saali galerii i esiaja kunsti sixtuse kabeliks see on uks pleistotseeniaja kunsti kauneimaid naiteid polukroomide saal asub koopasuu lahedal vestibuuli korval moodustades oieti osa vestibuulist pablo picasso on oelnud mitte keegi meist ei suuda midagi niisugust maalida enne kui koopa sissepaas sisse varises ja enne kui ehitati piirdeseinad mis eraldavad vestibuuli esimesest galeriist oli see saal elamispaiga loomulik pikendus kuhu paistis ka valist valgust lagi kus asuvad maalid on kergelt kaldu 10 kraadi louna suunas ning madal galerii pikkus on 18 m ja laius on 9 m tegemist on esimese koopaga millest leiti maalid maalid on sailinud tanu jahedale ja niiskele koopakliimale ning tanu sellele et koopasuu noorema paleoliitikumi lopus kokku varises polukroomide saali laes paiknevad korratult maalid jaaaegsetest loomadest seal on kujutatud pohiliselt piisoneid samuti hobust ja emahirvi piisoneid on kujutatud soovatena jooksvatena lamavatena ja haavatutena loomafiguure on umbes 20 figuuride pikkus ulatub kahe meetrini on ka abstraktseid marke see et maaliti pohiliselt piisoneid naitab piisoni tahtsust jahiloomana piisonitele peeti jahti pohiliselt toidu parast kuid neilt saadi ka nahka luud ja karvu arvatakse et loomi maalisid kutid lootes jahionne nende kujutiste juures voidi labi viia jahieelseid rituaale on arvatud et altamira vois olla kuttide ja korilaste rituaalne keskus figuurid on maalitud eri aegadel ja eri tehnikaid kasutades koige vanemad figuurid selles laes on ilmselt punased maalid millele hiljem on lisatud mitmeid musti maale seejarel mitmevarvilisi ja lopuks jalle moned mustad figuurid pildid on maalitud pruuni kollase ja punase ookriga musta mangaanoksiidiga ja musta soega samuti mergli ja raudkarbonaadiga osalt ka kivist tooriistadega graveeritud varvid on sailinud sest nad pohinevad mineraalsetel pigmentidel mis ei lagune et varvid peale jaaksid segati pigmente verega loomarasvaga uriiniga kalaliimiga munavalgega voi taimemahlaga eriti piisonite puhul on varvidel palju toonivarjundeid mille tottu loomad mojuvad hammastavalt loomutruult plastiliselt ja realistlikult seinu on uhtlasi graveeritud radeeritud ja pestud lamavad piisonid on maalitud looduslikele kaljukuhmudele mistottu nad paistavad uhtlasi reljeefidena mitme varvi kasutamine ja kalju reljeefi arakasutamine annavad tunnistust altamira maalide korgemast tehnilisest tasemest vorreldes enamiku teiste koopamaalidega tehnilistest oskustest annavad tunnistust ka kujutatud loomade oiged proportsioonid koopa ulejaanud osas on veel uheksa galeriid keskmistes galeriides leidub mustaga maalitud voi graveeritud piisoneid kitsi tarvaid hobuseid hirvi ja metssigu peale loomafiguuride voib mainida ristkulikukujulisi koonusekujulisi votmekujulisi ja trepikujulisi marke peopesa jaljendeid ja makarone viimased kujutavad endast savisele seinale kaega viie sormega veetud jooni need on voibolla altamira koopa vanimaks kaunistuseks nendes galeriides paikneb enamik maale karniisides mis on tekkinud lubjakivikihtide aarte lahtimurdumisel lagedes olevaid maale on kohati parem vaadata lamades viimane galerii on tuntud hobusesaba cola de caballo galerii x nime all see on vaga kitsas 50 meetri pikkune koridor mille seintel ja laes on koikvoimalikud margid selged mustad jooned ning graveeritud voi mustaga maalitud loomad hobused kitsed hirved piisonid ja maskid mis sarnanevad castillo ja la garma koopamaalidega monel juhul paistab tegemist olevat kompositsiooniga mis uhendab erinevaid maske maskide puhul on kunstiline sekkumine toetunud looduslikele moodustistele loomad on kujutatud isoleeritult ilma maastikuta ja maapinnata figuure ja marke on kogu koopas ligikaudu uhepalju figuuride seas on 66 hirve 20 emahirve ja 46 isahirve 40 hobust 40 piisonit 8 tarvast 16 kitse 2 metssiga ja kaks magikitse millele lisandub vahesel maaral inimfiguure ja maske markidest paistavad polukroomide saalis silma votmekujulised margid kaed ja onnid ning teistes galeriides ristkulikukujulised ja trepikujulised margid maalide vanust on uuritud cmeetodil ja kiirendimassispektromeetria abil 1991 aastal voeti pigmendiproovid kolmelt mitmevarviliselt figuurilt ning nende vanuseks saadi cmeetodil 14 330190 ja 13 570190 aastat see kinnitas et tegemist on madeleinei ajastuga kuid naitas et need maalid parinevad eri aegadest mootmistes leiti siiski metoodilisi kusitavusi ning 1996 aastal tehti samade proovidega kiirendimassispektromeetria abil uued mootmised nuud saadi tulemuseks 13 130120 14 800150 ja 14 820130 aastat tagasi uuriti ka sisemiste galeriide musti maale uhe musta joone puhul graveeritud emahirve all saadi vanuseks 14 650140 aastat ja teise mustade joontega emahirve vanuseks saadi 15 050180 aastat uhe neljakandilise margi puhul saadi dateering 15 440200 aastat tagasi osutus et suur osa kujutistest parineb ajast 14 800 kuni 14 400 aastat tagasi seega keskmisest madeleinei ajastust kuid koopas on ka vanemaid ja nooremaid kujutisi koobast on kaunistatud solutre ajastust kuni madeleinei ajastu lopuni mil koopasuu sisse varises 1910 aastal moodustas santillana del mari linnanoukogu altamira koopa konserveerimis ja kaitsenoukogu ning maaras 1911 aastal ametisse koopa giidi 1924 aastal tundis altamira koopa vastu huvi kuningas alfonso xiii ja koobas kuulutati rahvuslikuks malestiseks 1925 aastal loodi altamira koopa haldamise ja uurimise komisjon koopast leitud esemete eksponeerimiseks ja konserveerimiseks ehitati kohalikus stiilis hoone mis oli uhtlasi valvuri eluase 1940 aastal asutati koopa patronaat 1955 aastal kais koopas umbes 50 000 kulastajat ilmnesid esimesed margid et maalide varvid hakkavad tuhmuma kunstlik valgustus ja inimeste hingeohk mojusid maalidele halvasti et kulastajate arv kasvas ehitati 1960 aastatel kolm uut paviljoni tekkis oht et koopa mikrokliima muutub ja vajadus piirata kulastusi 1973 aastal ulatus kulastuste arv 174 000ni koopa sisetemperatuur tousis niiskus vahenes ja tekkis mikrobioloogiline saaste 1977 aastal suleti koobas turistidele sest tuhandete kulastajate hingamisest oli koopaseintele tekkinud valge hallitus koopa endine sissepaas on kinni pandud 1979 aastal asutas kultuuriministeerium koopa haldamiseks ja konserveerimiseks altamira rahvusliku muuseumi ja uurimiskeskuse museo nacional y centro de investigacion de altamira santanderi ulikool hakkas tegema uurimistood koopa sailitamiseks 1982 aastal maarati kindlaks et aastane turistide arv ei tohi uletada 8500 paevas umbes 20 sellest ajast peale tekkis vajadus koobast asendava imitatsiooni jarele koopa imitatsioon mis asub toelisest koopast monesaja meetri kaugusel votab aastas vastu 200 000 inimest toelise koopa kulastamiseks tuleb eelnevalt registreeruda ooteaeg on umbes neli aastat tulla tuleb tapselt ettenahtud paeval kulastustaotlused tuleb saata kirjalikult aadressil museo de altamira santillana del mar 39330 cantabria espana voi hispaania faksinumbril 942 84 01 57 1985 aastast kuulub altamira koobas unesco kultuuriparandi nimekirja muuseumi ekspositsioon koosneb kahest osast uues koopas neocueva on imiteeritud elu koopas 15 000 aastat tagasi arheoloogilist valjakaevamist koopamaalija tookoda karukoobast ja koopamaale teises osas on ulatuslik ekspositsioon altamiraaegsest igapaevaelust polukroomide saali imitatsioon leidub ka saksa muuseumis deutsches museum munchenis ja madridi arheoloogiamuuseumis molemas kohas on saksa muuseumi tehtud tapsed koopiad novembris 1993 avati altamira maalide imitatsioon jaapanis hispaaniale puhendatud muuseumis muuseumi opikodades saab oppida odaotsa valmistamist ja harjutada piisonijahti ning oppida tule saamist puupulkade hoorumise teel ja kivist tule valja loomist ning luuudilambi valmistamist minimalistliku muuseumihoone on projekteerinud juan navarro baldeweg altamira muuseum valmistab ette uurimisprojekti altamira aeg uute teadmiste kogumiseks solutre ja madeleinei kultuuri kohta kantaabrias et altamira koopas konserveerimise tottu valjakaevamisi teha ei saa siis kaevatakse sarnase kronoloogiaga koobastes 25 km kaugusel altamirast el linari koopas la busta las aguase koopas novales ja cualventi koopas orena mis koik asuvad alfoz de lloredo valla territooriumil arheoloog on inimene kelle kutseala on arheoloogia voi kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal aach ehk aach im hegau on linn saksamaal badenwurttembergi liidumaal badenis hegaus konstanzi kreisis stockachi lahedal linna nime tapsustatakse asukohaga hegaus et eristada seda teistest samanimelistest kohtadest linn voib olla nime saanud aachi allika jargi kuid kohanimi voib olla ka vanem nime kohta vaata ka aa jogi linn on merepinnast 474 m korgusel pindala on 1069 hektarit aach koosneb kolmest linnaosast stadt dorf ja oberdorf linn asub jarsu mae otsas seda kaitsevad muurid ja varavatorn elanike arv on olnud aachi allikas aachquelle on saksamaa suurim allikas laheduses on hegau maed bodeni jarv steilingeni jarv ja bohringeni jarv langensteini lossis on vastlamuuseum aachil on bussiuhendus singeni 669 km engeni 1213 km ja stockachiga naaberlinnad on veel volkertshausen 300 km muhlhausenehinge 587 km emmingenliptinge 747 km orsingennenzinge 924 km steilingen 942 km hilzingen 1019 km rielasingenworbl 1191 km ja radolfzell am bod 1482 km linnapea on severin graf sihtnumber on 78267 martini kabeli stmartinskapelle ehitas 1596 ehitusmeister peter muller napoleoni sodades kabel havis 1796 aachi kodanikud ehitasid selle eestpalvekabelina uuesti ules kabeli lounakuljel asunud kivirist mis oli kokku varisenud asendati 1951 massiivse tammeristiga uleriikliku tahtsusega maantee ehitamise kaigus 1966 kabel lammutati kuid ehitati 1984 aachi kodanike aktiivsel kaasabil uuesti ules alumine varav 1150 on mainitud kindlustatud kohta vesti ze ahe millel oli muur varav valisou ja eellinnus linna varav oli uhtlasi vangla linnamuuris oli varavamajake kus elas varavavaht 1525 avati alumine varav ulestousnud talupoegadele vabatahtlikult 1559 otsustas magistraat et varava votit hoiab linnapea 1668 ja 1978 varavat renoveeriti 1987 stadtstrasse tanav sillutati ulemise varavaga loppes lossiou laaneseina juures asus oletatavasti linna ainuke kaev 1494 aastast asus seal juudi kool lossiouel olid kutimajakesed ja maakaitsevae harjutusvaljak 1945 sai varav pommi labi rangalt vigastada vana raekoda on 16 sajandist parinev renessanssstiilis astmelise viiluga ehitis raadi mainitakse esmakordselt 1306 consules civitatis in ahe vanim linnapitsat parineb 14 sajandist 1461 nimetati aachi raetuba kus foogt kohut pidas aachi linnapead mainitakse urikutes esmakordselt 1467 1673 olid ametis prefekt ja linnakirjutaja 18 sajandist oli hoones raekoda ning kool koos opetaja eluasemega 1924 ehitati dorfi linnaossa uus raekoda vanasse hoonesse paigutati 1933 noortekodu parast 1945 aastat oli see vahepeal elumaja puha nikolaose kirik 1150 oli kindluses kabel 118489 on mainitud ilmikpreestrit plebanus de hahet esimese kirikharrana rector ecclesiae on 1261 mainitud heinrichi mekirchist 1340 aastast on teada oigustuli remigiuse ja nikolaose kiriku vahel surnuaia kabeli parast 1424 allutati aachi kogudus konstanzi toompraostile 1565 sai kirikust hegau aadli matmispaik 1622 mainitakse kiriku orelit remigiuse kiriku oigused anti 1727 ule nikolaose kirikule 173638 kujundati gooti loov barokkstiilis valja arvatud torn 1885 barokne kujundus korvaldati 193031 tehti sisemaalingud 1970 kirik renoveeriti ja sisemaalingud korvaldati 1998 renoveeriti kirik valjastpoolt esimene koolimaja parineb 1540 aastast 1700 kurtsid aachi foogtid ebakorraparase kooliskaimise ule esimene teadaolev opetaja oli franz thurner 1763 190203 ehitati uus koolimaja aastani 1973 asus hoones lasteaed preestrimaja kiriku juures olevat preestrimaja koos kuuniga mainitakse esmakordselt 1581 praegune hoone ehitati 1614 sissekaigu kohal on ehitaja vapikivi see on marcus sittich von hohenems salzburgi vurstpiiskop konstanzi toompraost hoone juurde kuulusid kuun ja kelder aachi on urikutes esimest korda mainitud 1100 aastal 1150 on juttu kindlustatud kohast oppidum ach in hegovia 1283 sai aach kuningas rudolf von habsburgilt linnaoigused 1488 viibis aachis keiser friedrich iii 1499 kais linnast ule svaabi soda 1525 otsis hegau aadel aachi linnast varju ulestousnud talupoegade eest talupojad vallutasid linna 1559 andis keiser ferdinand i aachile linnaraamatu koikide privileegidega 1632 hoivas linna 5000 rootsi ratsavaelast 1750 kinnitas keisrinna maria theresia linna privileege 1770 soitsid linnast labi ertshertsoginna marie antoinette ja tema tulevane abikaasa louis xvi 1799 peatusid linnas prantsuse okupatsioonivaed 25 martsil toimus aachi lahedal prantsusmaa ja austria vagede vaheline lahing 1805 laks linn wurttembergi alla moni aasta hiljem badeni alla 1884 havis suures tulekahjus 14 hoonet 1945 aachi pommitati ja linna okupeerisid prantsuse vaed 1985 hakati kogu vanalinna saneerima tood loppesid 1997 2000 tahistati linna 900 aastapaeva alussona saksa keeles grundwort on martin buberi raamatu mina ja sina jargi uks kahest sonapaarist minasina ja minasee mida inimene saab lausuda konstitueerides oma mina ja osaledes jumala kaasloojana oma maailma konstitueerimises athenaios ladina keeles athenaeus naukratisest oli vanakreeka retoorik ja grammatik kes oli parit vanaegiptusest naukratise linnast ta oppis aleksandrias kus ta elas 170230 pkr hiljem ta elas roomas kus ta kirjutas teose deipnosophistai opetatud meeste pidusook mis koosneb 15 raamatust neist 1 2 ja 3 raamat on sailinud uksnes 11 sajandil tehtud valikuna ulejaanud raamatud on sailinud enamvahem terviklikuna raamat peab olema kirjutatud parast keiser commoduse surma 192 pkr sest ta sisaldab kohti mis pole commoduse suhtes aupaklikud teos sisaldab palju andmeid mis muidu oleksid kaotsi lainud seal on tsiteeritud ule 1500 enamasti kaotsilainud teose ule 700 autorilt teoses on kujutatud lounasooki mille aastal 228 pkr annab rikas roomlane larensius kuulsa antikvaari varro jareltulija kulaliste seas on oma aja opetatumad mehed nende seas arst galenos ja jurist ulpianus viimane oli kull tegelikult aastaks 228 pkr juba surnud vestlus puudutab paljusid teemasid mis on seotud koduse ja uhiskondliku eluga kommete ja tavadega kaubanduse kunsti ja teadusega koige vaartuslikumate asjade seas on arvukaid katkendeid proosakirjanikelt ja poeetidelt sealhulgas keskmise komoodia meistritelt ali kelmendi 3 november 1900 pec kosovo 11 veebruar 1939 prantsusmaa oli albaania kommunist uks kommunistliku liikumise organiseerijaid albaanias ali kelmendi sundis vaeses talupoja perekonnas juunis 1924 vottis ta voitlejana osa fan noli juhitud ulestousust albaanias parast noli reziimi kukutamist emigreerus ta detsembris 1924 itaaliasse seejarel austriasse ja seejarel noukogude liitu kus ta uhines albaania kommunistliku grupiga kommunistlikku internatsionaali kuuluva kommunistlike parteide balkani konfoderatsiooni koosseisus 1930 lahetas kommunistlik internatsionaal kelmendi albaaniasse kommunistlikku liikumist organiseerima ta puudis kommunistlikku liikumist organiseerida ka kosovos kelmendi organiseerimistoo ei kandnud erilist vilja sest marksism ei leidnud albaanias sobivat pinnast ning porandaalune too oli salapolitsei aktiivse tegevuse tottu vaga raske teda arreteeriti korduvalt 1936 saadeti kelmendi albaaniast valja ali kelmendi osales hispaania kodusojas garibaldinimelise rahvusvahelise brigaadi koosseisus 1939 andis prantsusmaal koos teiste albaania kommunistidega valja propagandistlikku ajalehte ali kelmendi suri prantsusmaal 11 veebruaril 1939 aadam heebrea keeles adam adam oli piibli 1 moosese raamatu jargi esimene inimene kelle jumal loi aadam tahendab punane muld pollult heebrea keeles adama adama voetud jumal loi ta pollumaa savist enamiku piiblitolgenduste jargi olid aadam ja eeva kogu inimsoo esivanemad parast eedeni aiast valjaajamist sundis nende esiklaps kain nimepidi on teada veel aadama pojad aabel ja sett juubelite raamatu jargi olid tal ka vanem tutar ja kaini naine awan ning noorem tutar ja seti naine azura kuldse legendi jargi olid aadamal tutred calmana ja delbora piibli jargi elas aadam 930 aastat 1ms 41 2 25 1ms 55 aadama vapp oli uleni punane kilp esimese moosese raamatu 1 peatukk salmid 2631 kirjeldab maailma loomise kuuendat paeva nii ja jumal utles tehkem inimesed oma nao jargi meie sarnaseks et nad valitseksid kalade ule meres lindude ule taeva all loomade ule ja kogu maa ule ja koigi roomajate ule kes maa peal roomavad ja jumal loi inimese heebrea keeles tahendab sona adam inimene oma nao jargi jumala nao jargi loi ta tema ta loi tema meheks ja naiseks ja jumal onnistas neid ja jumal utles neile olge viljakad ja teid saagu palju taitke maa ja alistage see enestele ja valitsege kalade ule meres lindude ule taeva all ja koigi loomade ule kes maa peal liiguvad ja jumal utles vaata mina annan teile koik seemet kandvad taimed kogu maal ja koik puud mis kannavad vilja milles nende seeme on need olgu teile roaks ja koigile loomadele maa peal ja koikidele lindudele taeva all ja koigile roomajaile maa peal kelles on elav hing annan ma koiksugu haljast rohtu toiduks ja nonda sundis ja jumal vaatas koike mis ta oli teinud ja vaata see oli vaga hea siis sai ohtu ja sai hommik kuues paev kirjeldust ta loi tema meheks ja naiseks on tolgendatud nii et jumal loi aadama koigepealt hermafrodiitsena nii mehe kui ka naise tunnustega et jumal loi aadama oma nao jargi annab see alust arvata et ka jumal ise on molemasooline muut jumalasthermafrodiidist on vordlemisi levinud 1 moosese raamatu 2 peatuki 7 salm kirjeldab aadama loomist nii ja issand jumal valmistas inimese kes porm on mullast ja puhus tema ninasse eluhinguse nonda sai inimene elavaks hingeks jumal loi inimese nii nagu koik loomadki taimetoitlasteks maarates nad sooma kas taimede vilju milles on nende seeme voi siis rohtu 1 ms 12930 ja jumal utles vaata mina annan teile koik seemet kandvad taimed kogu maal ja koik puud mis kannavad vilja milles on nende seeme need olgu teile roaks ja koigile loomadele maa peal ja koigile lindudele taeva all ja koigile roomajaile maa peal kelles on elav hing annan ma koiksugu haljast rohtu toiduks ja nonda sundis jumal pani aadama eedeni aeda sumeri keeles edinu ja issand jumal istutas eedeni rohuaia paevatousu poole ja pani sinna inimese kelle ta oli valmistanud ja issand jumal vottis inimese ja pani ta eedeni aeda harima ja hoidma 1ms 28 15 esimene jumala kask inimesele millest piibel raagib oli keeld suua hea ja kurja tundmise puust ja jehoova jumal keelas inimest ja utles koigist aia puudest sa void kull suua aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi suua sest paeval mil sa sellest sood pead sa surma surema 1ms 216 17 seda otsust on piibli kriitikud sageli arvustanud juba vanarooma keiser julianus apostata kirjutas tundub et issand jumal oleks vastupidi pidanud kaskima tema poolt loodud inimesel suua voimalikult palju hea ja kurja tundmise puu vilja sest kui jumal kord juba andis talle motleva pea siis oli ka vaja teda opetada ja veel rohkem oleks olnud vaja sundida teda tunnetama head ja kurja et ta hasti taidaks oma kohustusi keeld oli mottetu ja julm teine jumala kask inimesele ja aadama esimene tegu millest piibel raagib oli loomadele ja lindudele nime andmine ja issand jumal valmistas mullast koik loomad valjal ja koik linnud taeva all ning toi inimese juurde et naha kuidas tema neid nimetab ja kuidas inimene iga elavat olendit nimetas nonda pidi selle nimi olema ja inimene pani nimed koigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja koigile metsloomadele 1ms 219 20 seda on peetud vastuolus olevaks esimese moosese raamatu 1 peatuki salmidega 2025 mille jargi jumal loi linnudloomad enne inimest lahemalt ei selgitata kas nime andmine kais ka nende loomade kohta kes lahisidas ei ela naiteks pingviinid kangurud ja vaalad samuti silmaga nahtamatute ainuraksete kohta seejarel valmistas jumal aadama kuljeluust naise ja issand jumal utles inimesel ei ole hea uksi olla ma tahan teha temale abi kes tema kohane on aga inimesele ei leidunud abilist kes tema kohane oleks siis issand jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jai magama siis ta vottis uhe tema kuljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga ja issand jumal ehitas kuljeluu mille ta inimesest oli votnud naiseks ja toi tema aadama juurde ja aadam utles see on nuud luu minu luust ja liha minu lihast teda peab huutama mehe naiseks sest ta on mehest voetud seeparast jatab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja nemad on uks liha 1ms 218 2024 see on vastuolus esimese moosese raamatu 1 peatuki 27 salmiga mille jargi aadam ja eeva loodi samal ajal selleparast on arvatud et eeva loodi parast aadamat tema kuljeluust kuid aadamaga samal ajal loodi lilith kes oli aadama esimene naine on ka arvatud et kui aadam oli loodud molemasoolisena ei loodud eevat tema kuljeluust vaid tema naissuguorganitest et madu ahvatles naist sooma hea ja kurja tundmise puu viljast toimus aadama pattulangemine millest kristliku opetuse jargi sai alguse parispatt ja nad olid molemad alasti aadam ja tema naine ega habenenud aga madu oli kavalam koigist loomadest valjal kelle issand jumal oli teinud ja ta utles naisele kas jumal on toesti oelnud et te ei tohi suua mitte uhestki rohuaia puust ja naine vastas maole me soome kull rohuaia puude vilja aga selle puu viljast mis on keset aeda on jumal oelnud te ei tohi sellest suua ega selle kulge puutuda et te ei sureks ja madu utles naisele te ei sure kindlasti mitte aga jumal teab et paeval mil te sellest soote lahevad teie silmad lahti ja te saate jumala sarnaseks tundes head ja kurja ja naine nagi et puust oli hea suua ja see tegi ta silmadele himu ja et puu oli ihaldusvaarne sest see pidi targaks tegema siis ta vottis selle viljast ja soi ning andis ka oma mehele ja tema soi siis nende molema silmad laksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat ja nad omblesid viigilehti kokku ning tegid enestele polled ja nad kuulsid issanda jumala haalt kes rohuaias sinna ja tanna kais kui paev viluks laks ja aadam ja tema naine peitsid endid issanda jumala palge eest rohuaia puude keskele ja issand jumal huudis aadamat ning utles temale kus sa oled ja tema vastas ma kuulsin su haalt rohuaias ja kartsin sest ma olen alasti selleparast ma peitsin enese ara siis ta kusis kes on sulle teada andnud et sa alasti oled voi oled sa soonud puust millest ma sind keelasin soomast ja aadam vastas naine kelle sa mulle kaasaks andsid tema andis mulle puust ja ma soin ja issand jumal kusis naiselt miks sa seda tegid ja naine vastas madu pettis mind ja ma soin siis issand jumal utles maole et sa seda tegid siis ole sa neetud koigi koduloomade ja koigi metsloomade seas sa pead roomama oma kohu peal ja pormu sooma kogu eluaja ja ma tostan vihavaenu sinu ja naise vahele sinu seemne ja tema seemne vahele kes purustab su pea aga kelle kanda sa salvad naisele ta utles sinule ma saadan vaga palju valu kui sa lapseootel oled sa pead valuga lapsi ilmale tooma sa himustad kull oma meest aga tema valitseb su ule aga aadamale ta utles et sa kuulasid oma naise sona ja soid puust millest mina olin sind keelanud oeldes et sa ei tohi sellest suua siis olgu maapind neetud sinu uleastumise parast vaevaga pead sa sellest sooma kogu eluaja ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid ja pollutaimed olgu sulle toiduks oma palge higis pead sa leiba sooma kuni sa jalle mullaks saad sest sellest sa oled voetud toesti sa oled porm ja pead jalle pormuks saama ja aadam pani oma naisele nimeks eeva sest ta sai koigi elavate emaks ja issand jumal tegi aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga ja issand jumal utles vaata inimene on saanud nagu uheks meie hulgast tundes head ja kurja aga nuud et ta oma katt ei sirutaks ega votaks ka elupuust ega sooks ega elaks igavesti siis saatis issand jumal tema eedeni rohuaiast valja et ta hariks maad millest ta oli voetud ja ta ajas aadama valja ja pani hommikupoole eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sahviva mooga et need valvaksid elupuu teed 1ms 225 3124 kui oletada et jumal on koiketeadja kes suudab ka tulevikku ette naha siis jareldub sellest et jumal pidi ette nagema et aadam ja eeva tema keeldu rikuvad jarelikult pidi see olema jumala soov selle vastu on vaidetud et jumal ei ole koiketeadja ning et ta esitas suhteliselt tuhise piirangu et naha kas aadam on talle kuulekas aga aadamal ja eeval oli vaba tahe otsustada kas jumala keeldu jargida voi mitte vaidetud on et eeva viis kiusatusse saatan kes oli endale mao kuju votnud ehkki piibli tekst ei anna selleks alust kui eevat oleks kiusatusse ajanud saatan oleks ulimalt kummaline et jumal karistab selle eest mitte milleski suudi olevaid madusid ja mitte saatanat leiab leo taxil taxili kommentaari jargi selgus kohe et jumala ennustus selle kohta et aadam ja eeva surevad samal paeval mil nad hea ja kurja tundmise puust soovad ei lahe taide molemad elasid parast seda veel kaua aega uhtlasi ei lainud taide jumala sajatus et maod peavad pormu sooma maailmas on kull loomi kes toituvad pinnasest naiteks vihmauss aga maod nende hulka ei kuulu kull karistati madusid sellisel moel mida piiblis kirjas pole nad kaotasid konevoime jumal kuulutas aadamale ja pollutaimed olgu sulle toiduks kinnitades teist korda et inimene peab olema taimetoitlane kuid juba jargmises salmis valmistas jumal molemale nahkroivad tappes selleks loomi pole teada mis sai lihast mis parast nende naha mahavotmist jarele jai siiski pole piiblis kusagil kirjas et kedagi oleks karistatud liha soomise eest vastupidi edaspidi andis ka jumal ise valja liha soomist reguleerivaid seadusi peamine pohjus miks jumal aadama ja eeva eedeni aiast valja ajas oli kartus et nad soovad ka elupuust ja muutuvad selle tulemusel surematuks sealjuures elupuust soomine polnud neile keelatud pohjus miks aadam ja eeva polnud elupuust soonud ei ole selge parast aadama ja eeva valjaajamist eedeni aiast sundis neil poeg kain hiljem teine poeg aabel parast seda kui kain oli aabeli tapnud sundis aadamale ja eevale veel poeg sett seti sunni ajal oli aadam 130 aastat vana 1 ms 53 neil oli veel poegi ja tutreid 1ms 54 millal toimus inimeste esimene suguline vahekord on teadmata lahtudes sellest et 1ms 128 jargi utles jumal inimestele olge viljakad ja teid saagu palju taitke maa ja alistage see enestele on voimalik et see toimus juba eedeni aias see pole siiski ilmne on ka oletatud et see toimus parast nende valjaajamist eedeni aiast ja mitte tingimata esimesel aastal vaid voibolla koguni sadakond aastat hiljem samuti pole teada kui kaua inimesed eedeni aias viibisid oigeusu parimuse jargi voeti jeesuse sundimise ajast tuleleegina sahviv mook eedeni aia eest ara nii et inimestel on voimalik paradiisi tagasi paaseda judaismis saab pattulangemine erilise tahenduse nonda on philoni jargi kaks loomist uks on taevase inimese loomine ja teine on maise pormust loodud ja mooduvusele allutatud inimese loomine aadam tahendab moistust eeva meelelisust madu himu pattulangemine toimub seelabi et vaatlevat moistust segatakse kusjuures madu on kiusatuse vahendiks see tolgitsus on judaismis maksvusele paasenud kuigi mitte ainukehtivana kristlus arendab judaistlikust arusaamast parispatu moiste ning moistab aadamat inimese algkujuna kellega ta intiimselt samastub nagu apostel paulus kirjas roomlastele ro 51221 kirjeldab allub ta surmale ja mooduvusele sellele vanale aadamale vastandub kristus kui uus aadam kelle samuti algkujuline samastamist voimaldav lugu viib eluni valjaspool surma haardeulatust parimuse jargi mida piiblis ei ole oli keelatud viljaks oun korisolme on hakatud kutsuma aadamaounaks sest arvati et selle on tekitanud aadamale kurku kinni jaanud oun hiljem on geograafilistel kaalutlustel leitud et keelatud viljaks pidi olema granaatoun mone islami parimuse jargi oli keelatud viljaks nisu islamis on aadam esimene inimene ja ka prohvet koraanis loob allah jumal aadama savist koraanis ei ole oeldud et jumal oleks aadama loonud oma nao jargi muslimid usuvad lihtsalt et jumal loi aadama mudast ja puhus oma vaimu talle sisse andes neile elu kui jumal kaskis iblist saatanat aadama ees kummarduda siis oma uhkuse tottu ta ei tahtnud seda teha ning ta pagendati taevast iblis lubas jumalale et viib nii palju inimesi eksiteele kui suudab mispeale jumal vastas et kes tahab jargib saatanat ja kes tahab jargib jumalat aadam saadeti eedeni aeda ja peagi liitus temaga eeva neil lubati seal elada nagu tahavad kuid nad ei tohtinud suua teatavast puust ega maitsta selle vilja lopuks aga andsid molemad jarele saatana kiusatusele ning nad saadeti maa peale see ei olnud karistus jumal tahtis levitada oma sona kogu maa peal ning ta hoiatas neid saatana jargimise eest ta tootas neile et kui nad elavad jumala seaduste jargi tulevad nad kord tema juurde tagasi et aadamale anti ulesanne levitada jumala sona siis teda peetaksegi islami esimeseks prohvetiks islami parimuse kohaselt on aadama mael adams peak sri lankal tohutu aadama jalajalg sri lanka ja india vahel olevat saareahelat nimetatakse aadama sillaks keskaegsed ja vararenessansi kunstnikud kasutasid aadama ja eeva motiivi alasti mehe ja naise kujutamiseks moraalselt aktsepteeritaval moel monikord kattis nende suguelundeid viigileht austria lipp on austria riigi ametlik lipp rahvuslippu aluseks on voetud 13 sajandist parinev habsburgide punavalgepunane vapikilp ka austria lipp on samade varvidega horisontaalsete laidudega trikoloor lipp voeti kasutusele 1 mail 1945 valge laid sumboliseerib doonau joge punased pms 186c laiud oitsvat austriat parimuse jargi tekkis sumbol kolmanda ristisoja ajal kui 1191 puhal maal peetud acra lahingus varvus austria hertsogi leopold v valge keep verest punaseks peale uhe riba mis asetses keskpaigas ja jai laia moogavoo alla sellelt keebilt saigi austria oma varvid ja vapi austria riigilipp sarnaneb rahvuslipuga kuid lipu keskele on paigutatud austria vapp ka lipu proportsioonid on samad 23 lipp voeti kasutusele 25 aprillil 1984 aastatel 18671918 kasutati austriaungari keisririigi lippu 19181938 praegust lippu aga 19381945 kolmanda riigi haakristiga lippu aida on muusikal mille muusika on kirjutanud elton john ja laulusonad tim rice aidat on mangitud atlantas 1998 chicagos 1999 broadwayl 2000 amsterdamis 2002 ja tartus 2003 aidat esitati esimest korda 1 aprillil 1996 disney kompanii juhtidele new yorgi teatris new amsterdam theatre mille disney kompanii ostis ja renoveeris lauludest tehti demoulesvote elton johni esituses 16 novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega tantsijaid aida lavastuseks valiti 8 ja 9 detsembril 1997 ning lauljaid 11 ja 12 septembril valimine jatkus 1 aprillil ja mai esimesel nadalal 1998 lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit usa dollarit disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul 1998 aasta alguseks leiti uus nimi elaborate lives lavastajaks oli maaratud robert jess roth ja koreograafiks matt west elaborate lives kuulutati valja 12 veebruaril 1998 esietendus pidi toimuma atlantas alliance theatre is proovid algasid 21 juulil 1998 new yorgis ja loppesid 22 augustil seejarel algasid atlantas lavaproovid mitteametlikud esitused algasid septembri alguses ametlikud eelesietendused 17 septembril ning esietendus 7 oktoobril 1998 aidat mangis heather headley ja amnerist sherie rene scott radamese osa taitis hank stratton lavakujundaja oli stanley a meyer valguskunstnik natasha katz ja kostuumikunstnik ann houldward parast atlanta etendusi vahetati lavastaja koreograaf ja kunstnikud valja 4 detsembril 1998 teatati et uus lavastaja on robert falls kunstnikuks valiti bob crowley ja koreograafiks wayne cilento muusikali nimeks voeti jalle aida uues lavastuses jaid peaosasid mangima heather headleyle ja sherie scottile radamesi osa sai aga adam pascal enne broadwayl naitamist otsustati umber tehtud aidat naidata koigepealt chicagos laulvaid tantsijaid valiti 23 ja 24 veebruaril new yorgis proovid algasid 20 septembril 1999 new yorgis ja jatkusid 23 oktoobril chicagos eelesietendused algasid 12 novembril ning esietendus toimus 9 detsembril 1999 chicago etendused kestsid 2000 aasta 9 jaanuarini broadway eelesietendused algasid 25 veebruaril 2000 ja esietendus oli 23 martsil 2000 17 augustil 2002 mangiti aidat broadwayl palace theatre is 1000 korda broadway etenduse plaat ilmus 13 juunil 2000 ja see voitis 2001 aasta 21 veebruaril parima muusikaliplaadi grammy auhinna ameerika uhendriikide ringreisil laulis aidat simone amnerist kelli fournier ja radamest patrick cassidy ringreisi eelesietendused algasid 27 martsil 2001 minneapolises ja esietendus oli 6 aprillil 2001 etendused minneapolises kestsid 22 aprillini 2001 ringreis kestis augustini 2002 aida ringreisilavastus kandideeris 2002 auhinnale national broadway theatre award 9 kategoorias parimale muusikalile parimale partituurile parimale muusikalilaulule i know the truth parimale muusikali meespeaosataitjale patrick cassidy radamese osas parimale muusikalinaispeaosataitjale simone aida osas ja kelli fournier amnerise osas parimale lavastajale robert falls parimale kujundusele bob crowley lavakujunduse eest ja natasha katz valguskujunduse eest ja parimatele kostuumidele bob crowley auhinnad jagati 20 mail 2002 aidale langesid parima muusikali parima lavastuse parima naispeaosataitja simone parima naispeaosataitja ja parima kujunduse auhind 20022003 ameerika uhendriikide ringreis jatkus osades olid paulette ivory aida jeremy kushnier radames lisa brescia amneris robert neary zoser ja eric l christian mereb ringreis peatus ka torontos etendused kestsid 7 maist 31 maini 2003 zoserit laulis micky dolenz 21 augustil 2001 esietendus hollandikeelne aida scheveningenis aida osas olid chaira borderslee carolina dijkhulzen ja leona philippo radamest mangis bastiaan ragas amnerist antje monteiro zoserit frans van deursen ja merebit marlon david henry 2001 aasta detsembri lopus ilmus plaat lavastus kandideeris viiele john kraaijkampi muusikaliauhinnale parimale muusikalile parimale naispeaosataitjale antje monteiro parimale naispeaosataitjale bastiaan ragas koige lootustandvamale meestalendile marlon david henry ja parimale tolkele martine bijl auhinnad jagati 22 aprillil 2002 aida voitis parima meespeaosataitja parima tolke ja parima muusikali auhinna tim rice sai elutooauhinna eestis esietendus aida vanemuise teatri lavastusena 6 juunil tartu lauluvaljakul produtsent oli paavo nogene ja lavastaja mati unt muusikajuht ja dirigent tarmo leinatamm kunstnik liina keevallik kostuumikunstnik reet ulfsak valguskunstnik palle palme koreograaf oli marge ehrenbusch loo tolkisid eesti keelde hannes villemson ja peeter volkonski peaosades laulsid janika sillamaa aida liisi koikson amneris ja lauri liiv radames zoserit mangis tonis magi koos koori ja orkestriga vanemuise orkester ooperikoor ballett ning toomas lunge ansambel oli laval 200 inimest kokku anti 5 etendust lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni esietendusel oli 7500 vaatajat sealhulgas tim rice isiklikult kes pidas etendust suureparaseks lauljatest tostis ta esile lauri liivi pidades teda broadway osataitjast paremaks amnerise osataitja sherie rene scott sai auhinna clarence derwent award mida actors equity annab valja koige lootustandvamatele naitlejatele new yorgis heather headley aida kandideeris uhingu outer critics circle auhinnale valjapaistvale muusikalinaitlejannale bob crowley kandideeris parima kostuumikujunduse tony auhinnale ja voitis parima lavakujunduse tony auhinna natasha katz voitis parima valguskujunduse tony auhinna heather headley valiti parimaks muusikalinaitlejannaks ning tootas eluaja disney kompanii heaks tootada tim rice ja elton john voitsid parima originaalmuusikalipartituuri tony auhinna kuid ei saanud autasustamisel viibida aidaga seotud voitjate lavaleastumisel mangiti motiivi written in the stars esimese vaatuse tegevus algab tanapaeval new yorgi metropolitani muuseumi vanaegiptuse ekspositsiooni juures valja on pandud ka suur kandiline kast kuhu inimesi elusalt maeti seal on sailinud vanaegiptuse printsess amneris kaks muuseumikulastajat keda mangivad aida ja radamese osataitja lahevad haua juurde amneris astub vitriinist valja ja laulab et koik lood raagivad inimeste ekslikkusest ja armastusest lavapilt vahetub muuseum on kadunud laval on ainult taust amneris teatab publikule et see armastuslugu leidis aset vanaegiptuses muinasegiptlaste jaoks oli niilus jou allikas ning see tohtis kuuluda ainult neile selleparast nad laastasid nuubiat ning orjastasid sealsed sojavangid taustal toimub ruusteretk nuubiasse amneris lahkub lavalt egiptuse kapten radames on oma laeval saabudes tagasi ruusteretkelt nuubiasse ning olles uhtlasi kaardistamisretkel kaardistamine on radamese jaoks koige tahtsam asi nuubia kuninga tutart printsess aidat tuuakse koos teiste naisvangidega radamese laeval egiptusse vangivotjad ei tea kes ta on puudes vabastada oma kaasmaalannasid ja iseennast rundab aida uhte valvurit tema mass lammatatakse kiiresti radames viib ta laeva sisse oma ruumidesse radames hoiatab aidat et kui too tahab ellu jaada on tal parem kaituda nagu ori aida utleb et radames ei saa temast ega tema rahvast midagi aru radames utleb et kui aida pogeneb tuleb radames ise talle jarele aida vastab et ta poleks arvanud et radames on sedasorti mees kes jookseb iga naise jarele kui laev on egiptusesse joudnud kasib zoser radamese isa vaarao jarel teine mees riigis viia vastsed orjad vasekaevandustesse kus nad sureksid aida pilgu mojul radames sekkub ega lase vange kaevandusse saata sest nad on naised ega peaks seal paevagi vastu radamest tervitab tema teener nuubialasest nooruk mereb radamese araolekul oli ta muunud oma peremehe veini ja raha endale votnud ta utleb radamesele et vein laks halvaks kuid peremees ei taha teda uskuda zoser utleb radamesele et vaarao on suremas kui radames on lahkunud kutsub zoser oma kasilased kokku ning selgub et zoser on vaaraod murgitanud radames otsustab kinkida aida printsess amnerisele toatudrukuks kuid mitte teda isiklikult kulastada aidat printsessi juurde viies tunnistab mereb et tunneb aidas ara nuubia printsessi enne kui mereb aastaid tagasi vangi voeti oli tema isa kuninga nouandja aida vannutab merebit saladust hoidma ning varjama seda isegi teiste nuubialaste eest amneris on pettunud nii selle parast et kingituseks on veel uks toatudruk kui ka selleparast et radames kaib kulas koikide teiste ainult mitte tema juures kuid aida voidab moehullu amnerise enda poole vaites et teab salajast riiete varvimise viisi radamese tagasituleku auks korraldatud peol kuulutab vaarao et radames ja amneris lopuks abielluvad mone paeva parast mis on radamesele ullatuseks ja kohkumuseks ta tahtis jalle ekspeditsioonile minna ent see abielu poleks lubanud teda enam kunagi egiptusest lahkuda haigel vaaraol tuleb kohahoog peale ja ta kantakse ara kui koik teised on lahkunud vahetavad radames ja aida moned sonad ning avavad end teineteisele radames hakkab ennast haletsema see on aida meelest absurdne radames ei ole ori kui saatus talle ei meeldi peab ta seda muutma aida konnib minema kuigi radames kasib teda jaada amnerise ruumides pihib amneris aidale kui raske on printsess olla ta peab inimeste ees teesklema ega saa olla tema ise ning elada nagu ta soovib ta on mures isa laheneva surma parast aida lohutab teda nad kaituvad nagu sobrannad radames astub akki sisse tuues ettekaandeks et tahab amnerisega oo veeta amneris ruttab voodisse radames jaab aidaga jutlema ta palub sisuliselt andeks ning puuab valja uurida aida paritolu amneris tuleb vihasena tagasi ja karjub radamese peale radames hiilib uksest valja amneris on noutu kusides endalt miks radames kes lapsena oli talle nii lahedane on nuud vooraks jaanud mereb veenab lopuks aidat kulastama nuubialaste laagrit ta ei ole oma tootust pidanud koik nuubialased teavad et printsess on egiptuses aida ei julge minna sest ta ei suuda nuubialasi aidata nuubialased tervitavad aidat ning kingivad talle riidetukkidest kokku ommeldud kuningliku ruu aida tootab nende heaks midagi teha ja laseb end printsessina kohelda radames otsustab anda kogu oma varanduse nuubiast parit orjadele sest kui ta kusis aidalt mida ta saab tema heaks teha soovitas aida aidata tema kaasmaalasi aida on radamese sammust rabatud ka mereb on rabatud amneris arvab et tegemist on ettevalmistustega nende pulmadeks radames ei vaja enam oma varandust sest ta hakkab elama vaarao palees ta palub et aida paluks tema nimel radameselt vabandust aida ei taha seda teha kuid amneris palub tal teha seda kui sober aida laheb radamese juurde ning proovibki lihtsalt amnerise palve taita kuid nad ei suuda teineteisest lahkuda nad armastavad uks sodur teatab radamesele et nuubia kuningas on vangi voetud aida on vapustatud radames puuab teda lohutada oeldes et nende riigid on sojas radames utleb et aida peab lahkuma ent annab talle oma amuleti mis tagab talle labipaasu kui valvurid peaksid teda kinni pidama kui nuubialased saavad teada et kuningas on vangi voetud on nad lohutamatud aida kinnitab meile et jumalad armastavad nuubiat ning neid ei havitata teine vaatus algab lauluga a step too far mis votab kokku kolme peategelase tunded mereb viib aida vangistatud isa juurde isa ei kiida mingil tingimusel heaks tutre suhteid radamesega nad otsustavad kolmekesi et lahevad amuleti abiga sadamasse varastavad paadi ja lahevad radamese ja amnerise pulmade ajal nuubiasse tagasi monest valvurist paasevad nad mooda amuleti abiga monele annab mereb pistist kasutades raha mis ta on oma isanda tagant varastanud aidal on sudametunnistusepiinad kuid ta otsustab et kohus oma rahva ees on tahtsam amneris otsib arevusega radamest kuni ta radamest ootab selgitab zoser talle sojaplaane amnerisele ei meeldi et egiptus peab enda oiguseks teiste maade vallitamist kui radames tuleb tahab zoser temaga raakida radames laidab maha amnerise plaani et see teda saadaks kui ta jargmine kord rahva ette ilmub ning annab talle uurida moned plaanid et tal oleks parast amnerisega millestki raakida amneris on heitunud sellest et nad peavad jututeemasid leiutama zoser puuab radamesele nou anda oeldes et ta voib oma suhet aidaga jatkata alles parast abiellumist radames teatab et mingit abielu ei tule ning et ta armastab aidat zoser on endast valjas sest radames ei taha osaleda vandenous mis peab zoseri troonile viima kui radames on valja tormanud kasib zoser oma meestel aida ules otsida ja tappa nuubialased peidavad aida vastu tema tahtmist ara uks teine tudruk esitab end aidana ja ta voetakse kaasa et teda tappa kui aida laheb palee juurde radamesega kohtuma kohtab ta merebit mereb on vapustatud et tema printsess laseb egiptuse kaptenil ennast kasutada radames naeb kergendusega et aida ei olegi tapetud aida utleb talle et nad ei tohi enam kohtuda ja radames peab abielluma amnerisega egiptuse juhina saab radames nuubialasi aidata ning voibolla ainult selleparast viisidki jumalad nad kokku radames ei rahuldu sellega vaid tahab ka aidat amneris kuulas jutuajamist salaja pealt ta ei tea mida edasi teha radames ei armasta teda aida on reetnud tema usalduse ja sopruse ning tema armastab ikka veel radamest abiellumise katkestab uudis et nuubia kuningas on vangist pogenenud ja sadamasse teel radames ei luba kellelgi enne teda sadamasse minna ning kihutab paleest valja radames jouab sadamasse parajasti siis kui mereb aida ja nuubia kuningas paati astuvad alles nuud saab radames aru et aida on nuubia printsess ta arvab et aida armastus oli teeseldud aida puuab meeleheitlikult selgitada et tema armastus on ehtne samal ajal kui isa kutsub teda paati saabub zoser kes on radamese olukorrast kohkunud voitluse kaigus tapetakse mereb ent radames jouab paadi kinnituskoied moogaga labi raiuda nii et aida isa on valjaspool ohtu zoser pogeneb kartes et ta peab vastutama radamese tegude eest ning et tema vandenou avastatakse aida ja radames voetakse vangi amneris laheb radamest ja aidat vanglasse vaatama radames utleb talle et on teda alati armastanud amneris palub tal oma tegusid kahetseda lootes et see hoiab ara surmanuhtluse radames keeldub aida palub amneriselt vabandust et ta varjas kes ta on aida utleb amnerisele et ta ei karda surma mis tahendab vaid olla pimeduses elusalt maetud kui vaarao hakkab reeturite ule kohut moistma katkestab amneris isa noudes et temal oleks selles asjas voli otsustada sest isa sureb varsti ning koiki otsuseid hakkab tegema tema vaarao annab talle loa seda teha amneris utleb et ta teab et oma kuritegude eest egiptuse vastu peavad aida ja radames surema elusalt matmise labi aga ta otsustab et nad tuleb panna uhte ja samasse hauda nii tehaksegi amneris selgitab publikule et radamese ja aida eeskuju oli talle abiks kui ta sai egiptuse valitsejaks ta tegi lopu egiptuse ja nuubia vahelisele sojale lavale tuleb esimese pildi kujundus muuseumisaal amneris laheb oma vitriini tagasi aida ja radamese osataitjad uurivad hauda kui eesriie langeb siis nende pilgud kohtuvad 23 martsil 1999 ilmus aida laulude plaat sellel olid jargmised palad sulgudes lauljad plaat joudis billboardi edetabelis 41 kohale esimest singlit written in the stars elton johni ja leann rimesi esituses hakati raadios mangima 25 detsembril 1998 laul tousis billboardi adult contemporary edetabelis 22 kohalt 2 kohale jaades sinna neljaks nadalaks ja tabelis pusis laul uhtekokku 26 nadalat singel ilmus 22 veebruaril 1999 suurbritannias ja 23 veebruaril ameerika uhendriikides laul ilmus billboardi edetabelisse hot 100 37ndana ja pusis seal 10 nadalat tabelisse hot 100 singles sales ilmus see 18ndana ning jai sinna 14 nadalaks teise singlina ilmus usas a step too far ainult raadios mangimiseks laul ilmus billboardi adult contemporary edetabelisse 12 juunil 1999 25ndana ning jai tabelisse 10 nadalaks novembri lopus 2000 ilmus michael lasselli raamat elton johns tim rices aida the making of the broadway musical ajakirja time 2000 aasta teatrietenduste 10 parema edetabelis oli aida kolmandal kohal ning oli uks kahest muusikalist albaania lahiajalugu see artikkel kasitleb kommunistliku liikumise algust albaanias ning albaania ajalugu alates 1939 aastast sodadevahelisel perioodil leidis kommunistlik liikumine albaanias vahe pooldajaid sest uhiskond oli kirjaoskamatu talupoeglik ja islamiusuline ning salapolitsei poolt jalgitud kommunistlik partei tekkis alles teise maailmasoja ajal kui fan noli 1924 pogenes itaaliasse ja hiljem usasse siis moned tema vasakpoolsed pooldajad suundusid moskvasse kus nad uhinesid kommunistlike parteide balkani konfoderatsiooniga ning seega uhtlasi kommunistliku internatsionaaliga kominterniga 1930 lahetas komintern ali kelmendi albaaniasse kommunistlikke rakukesi organiseerima et aga albaanias puudus nimetamisvaarne toolisklass leidis marksism vaga vahe pooldajaid nendeks olid moned riiakad laanemeelsed peamiselt toski intellektuaalid ning maata talupojad kaevurid ja moned teised albaania mahajaanud uhiskonna ja majandusega rahulolematud inimesed kelmendi oli sunnitud albaaniast pogenema hispaania kodusoja ajal voitles ta garibaldinimelises rahvusvahelises brigaadis hiljem andis ta prantsusmaal valja propagandistlikku ajalehte albaania kommunistide keskuseks jai pariis kuni parast prantsusmaa langemist 1940 nad valja saadeti kui saksamaa annekteeris austria ja ahvardas tsehhoslovakkiat leidis itaalia et ta on muutumas teljeriikide seas teisejarguliseks et albaania kuningale oli sundinud trooniparija tekkis oht et tekib dunastia kui hitler 15 martsil 1939 tungis mussolinit eelnevalt informeerimata tsehhoslovakkiasse otsustas itaalia diktaator annekteerida albaania 17 martsil teatas saksamaa suursaadik roomas mussolinile et saksamaa on valmis albaania annekteerimist toetama itaalia kuningas vittore emmanuele iii kritiseeris seda plaani sest pidas seda tarbetult riskantseks ent 25 martsil 1939 esitas rooma tiranale ultimaatumi noudes et see noustuks albaania minemisega itaalia protektoraadi alla ettekaandeks oli see et albaania kuritarvitab itaalia raha kuningas zog keeldus vastutasuks albaania taieliku ulevotmise ja koloniseerimise eest itaallaste poolt raha vastu votmast teise versiooni jargi pakuti talle uhe itaalia kindrali poolt formaalse kuningliku staatuse sailimist varem oli zog keeldunud legaliseerimast fasistlikku parteid kuningas puudis aega voita aprilli alguses algas albaanias mobilisatsioon zog esitas 5 aprillil abipalve demokraatlikele riikidele ja 6 aprillil balkani antandile 6 aprillil evakueerusid tiranast itaallased eesotsas saatkonnaga 7 aprillil 1939 tungisid mussolini vaed albaaniasse 50 000 itaalia dessantvaelast maabus albaania sadamalinnades durreses vlores shengjinis ja sarandes samal ajal kui linnu sojalaevadest pommitati hoolimata visast vastupanust monel pool eriti durreses said itaallased albaaniast kiiresti jagu itaallaste runnak oli siiski halvasti korraldatud ning onnestus ainult tanu albaanlaste vastupanu kaootilisusele kuigi kuningas zog oli puudnud vahendada itaalia kontrolli relvajoudude ule ei suutnud albaania vaed osutada itaaliale olulist vastupanu reservvaelasi kes olid saanud valjaoppe ajateenistuses oli kull vahemalt 50 000 kuid albaania valitsus ei joudnud neid mobiliseerida itaalial oli 40 000 meest albaania 14 000 vastu ning albaania okupeeriti ja annekteeriti nadala ajaga tahtmata muutuda itaalia marionetiks pogenes kuningas zog koos oma abikaasa kuninganna geraldine apponyi ja 5 aprillil sundinud vaikese poja lekaga kreekasse ja lopuks londonisse ta saatis koigepealt autoga teele naise ja lapse ja kui need olid kindlas kohas laks ta peaministri residentsi ja edastas sealt uleskutse albaania rahvale voidelda okupantide vastu viimse veretilgani seejarel pogenes ta kreekasse vaidetavalt ratsa ta olevat kaasa votnud ka suure osa riigikassast 8 aprilli hommikul kell 930 hoivasid itaalia vaed tirana parastlouna jooksul joudsid motoriseeritud kolonnid shkoderisse ja elbasani itaalia komandor kindral alfredo guzzoni maandus tiranas ning veidi hiljem saabus samuti lennukiga itaalia valisminister krahv ciano ning teatas teda vastu votnud albaania delegatsioonile et itaalia vaed on tulnud tagama korda oitsengut ja progressi sekkumata albaania kui natsiooni olemasolusse albaanlastest moodustati ajutine administratiivkomitee mis taitis 9 aprillist 12 aprillini valitsuse kohustusi selle eesotsas oli xhafer ypi kes selles ametis oli uhtlasi riigipea kohusetaitja ajutine administratiivkomitee kutsus 12 aprilliks tiranas kokku asutava kogu mis kiitis heaks personaaluniooni itaaliaga albaania kuningaks pidi saama itaalia kuningas vittorio emmanuele iii samuti seadis asutav kogu itaallaste dirigeerimisel ametisse valitsuse mida juhtis shefqet verlaci valisminister oli xhemil dino rahandusminister fejzi alizoti justiitsminister xhafer ypi majandusminister andon beca ja haridusminister ernest koliqi kuni itaalia kuninga troonileastumiseni oli riigipea kohusetaitjaks shefqet verlaci 16 aprillil saabus rooma albaania delegatsioon mis tegi quirinales itaalia kuningale ametliku ettepaneku votta vastu albaania kroon kuningas noustus 22 aprillil maarati albaania asekuningaks francesco jacomoni di san savino varsti sulatati albaania sojavagi ja diplomaatiline teenistus kokku itaalia omaga kui saksa vaed olid alistanud poola taani ja prantsusmaa otsustas mussolini teha albaaniast huppelaua kreekase runnak algas 28 oktoobril 1940 kahe diktaatori kohtumisel firenzes hammastas mussolini hitlerit teatega sissetungist kreekasse mussolini arvestas kiire voiduga ent kreeka vastupanuvoitlejad peatasid itaalia armee ja joudsid varsti albaaniasse kreeklased vallutasid korce ja gjirokasteri ning ahvardasid itaallased vlore sadamalinnast valja ajada 1939 aasta jooksul olid itaallased allutanud osa albaania relvajoududest oma uksustele ent albaania soduritest oli itaallastel vahe kasu sest nad ei tahtnud okupeeriva riigi eest voidelda isegi mitte traditsioonilise vaenlase kreeka vastu nad deserteerusid massiliselt et albaanlased kartsid et kreeklastel on nende maaga jalle omad plaanid ei tulnud neil tohusast koostoost kreeka vagedega midagi valja ning mussolini vaed stabiliseerisid varsti rinde keskalbaanias saksamaa kartis et balkani poolsaar hakkab ohustama tema ulemvoimu euroopas ning sekkus 6 aprillil 1941 koos bulgaaria ja ungariga et purustada nii kreeka kui ka jugoslaavia kuu aega hiljem liitsid teljeriigid itaalia poolt valitsetava albaaniaga ka kosovo nonda taitus iroonilisel kombel albaania rahvuslaste unistus enamiku albaanlastega asustatud maaalade poliitilisest uhendamisest siis kui teljeriigid olid albaania okupeerinud sojajargse albaania mojuvoimsamateks isikuteks said enver hoxha ja hispaania kodusoja veteran mehmet shehu albaania lahiajaloo tahtsaim tegelane enver hoxha tousis tundmatusest albaania koige pikemaajaliseks valitsejaks ta sundis 1908 tema isa oli moslemist toski maaomanik gjirokasterist kes parast usas tootamist tuli albaaniasse tagasi enver oppis korces rahvuslutseumis mis oli albaania parim keskkool 1930 oppis ta prantsusmaal montpellier ulikoolis kuid kaotas albaania riigi stipendiumi sest ta jattis opingud hooletusse hiljem elas ta pariisis ja brusselis 1936 tuli ta ulikooli lopetamata albaaniasse tagasi ta opetas oma endises lutseumis prantsuse keelt ja osales korces tegutsenud kommunistlikus rakukeses soja ajal uhines hoxha albaania partisanidega ka mehmet shehu oli moslemi tosk ta oppis tirana ameerika kutsekoolis shehu jatkas opinguid napolis korgemas sojakoolis kuid vasakpoolse poliitilise tegevuse parast heideti ta sealt valja hispaanias voitles ta garibaldinimelise rahvusvahelise brigaadi koosseisus 1942 aastani oli ta prantsusmaal interneeritud seejarel laks ta albaaniasse tagasi ta voitles partisanide poolel ja sai tuntuks oma julmuse poolest oktoobris 1941 saatis jugoslaavia kommunistliku partei juht josip broz tito albaaniasse agente et nad paneksid sealsetest hajutatud kommunistlikest kildkondadest kokku monoliitse partei kuu ajaga joudsid nad rajada jugoslaavia moju all oleva albaania kommunistliku partei mida juhtis enver hoxha ning millel oli 130 liiget ja 11liikmeline keskkomitee parteil puudus esialgu ligitombavus masside jaoks ning isegi selle noorsooorganisatsioon ei varvanud palju liikmeid ent 1942 aasta keskel tostsid partei juhid oma populaarsust jargides tito korraldust panna marksistlikleninliku propaganda asemel rohk rahvusliku vabanemise loosingile septembris 1942 organiseeris kommunistlik partei rahvarindeorganisatsiooni rahvuslik vabastusliikumine kuhu kaasati mitmeid vastupanuruhmitusi sealhulgas rangelt antikommunistlikke soja ajal ei hoolinud rahvusliku vabastusliikumise partisanid kommunistide juhtimisel itaalia okupantide hoiatustest et sissirunnakutele vastatakse survevahenditega partisanide juhid kasutasid nende survevahendite poolt esile kutsutud kattemaksuiha just ara nekrutite varbamiseks natsionalistlik vastupanu itaalia okupantidele tekkis oktoobris 1942 ali klissura ja midhat frasheri moodustasid laanemeelse ja antikommunistliku rahvusliku liidu balli kombetar seda liikumist pooldasid nii suurmaaomanikud kui ka talupojad balli kombetar oli vastu kuningas zogi tagasitulekule ning noudis vabariigi sisseseadmist ning moningaid majanduslikke ja sotsiaalseid reforme balli kombetari juhte kohtuma mukaj kulas tirana lahedal ning moodustama albaania paastekomitee mis nende sissitegevust koordineeriks ent need kaks ruhmitust katkestasid lopuks igasuguse koostoo sest neil puudus uksmeel kosovo sojajargse staatuse suhtes kommunistid kes olid jugoslaavia moju all toetasid kosovo tagasiandmist jugoslaaviale kuna aga natsionalistlik balli kombetar pooldas kosovo jatmist albaaniale mukaj delegaadid leppisid kokku et kosovos tuleb selle kusimuse otsustamiseks korraldada rahvahaaletus kuid kommunistid taganesid peagi jugoslaavia survel sellest kokkuleppest kuu aega hiljem kommunistid rundasid balli kombetari vagesid alustades kodusoda mis kestis terve jargneva aasta peamiselt lounaalbaanias saksamaa okupeeris albaania septembris 1943 heites langevarjurid tiranase enne kui albaania sissid joudsid pealinna vallutada varsti torjus saksa armee sissid magedesse ja lounasse berliin teatas et ta tunnustaks neutraalse albaania soltumatust ning organiseeriks albaania valitsuse politsei ja sojavae sakslased ei puudnud albaania haldamist kohmakalt kontrollida vaid taotlesid rahva poolehoidu toetades albaania rahva puudlusi eriti kosovo annekteerimist moned balli kombetari uksused tegid koostood sakslastega kommunistide vastu ja moned balli kombetari juhid votsid vastu ametikohad sakslaste poolt sisse seatud administratsioonis albaania kollaborandid eriti ssdiviis skanderbeg ajasid ka valja ja tapsid kosovos elavaid serblasi detsembris 1943 formeerus albaania pohjapoolsetes magedes veel uks vastupanuorganisatsioon antikommunistlik ja saksavastane rojalistlik ruhmitus nimega seaduslikkus legalitate see ruhmitus mida juhtis abaz kupi koosnes suurelt jaolt geegi sissidest kes ei toetanud enam rahvuslikku vabastusliikumist kui kommunistid utlesid lahti albaania pretensioonidest kosovole kommunistlikud partisanid grupeerisid umber ning saavutasid jaanuaris 1944 asja saadud briti relvi kasutades kontrolli lounaalbaania ule mais kutsusid nad permetis kokku rahvusliku vabastusrinde see oli rahvusliku vabastusliikumise uus nimi liikmete kongressi mis valis rahvusliku vabastuse antifasistliku noukogu mis pidi toimima albaania valitsus ja seadusandliku organina enver hoxha sai selle noukogu taitevkomitee esimeheks ning rahvusliku vabastusarmee ulemjuhatajaks kommunistlikud partisanid said viimastest balli kombetari vagedest lounaalbaanias jagu sudasuveks 1944 ning juuli lopuks kohtasid kesk ja pohjaalbaaniasse sisenedes balli kombetari ja seaduslikkuse poolt veel uksnes hajusat vastupanu briti sojavaemissioon kutsus rahvuslasi ules kommunistide pealetungile mitte vastupanu osutama ning liitlased evakueerisid abaz kupi itaaliasse enne novembri loppu olid sakslased tiranast taganenud ning kommunistidel keda toetas liitlaste ohukate polnud pealinna hoivamisega mingeid raskusi albaania vabastati loplikult saksa okupatsioonist 29 novembril 1944 albaaniat haldas ajutine valitsus eesotsas peaminister enver hoxhaga mille kommunistid olid beratis oktoobris moodustanud 1944 aasta lopus saatis hoxha albaania partisanid tito vagedele appi albaania rahvuslasi kosovost valja ajama parast teist maailmasoda ei olnud albaania seisund kadestamisvaarne kreeka ja jugoslaavia noolisid albaania maid mis nad olid kaotanud voi millele nad pretendeerisid rahvusliku vabastusrinde tugevad sidemed jugoslaavia kommunistidega kellel samuti oli suurbritannia sojaline ja diplomaatiline toetus toid kaasa belgradi votmerolli albaania sojajargses korralduses liitlased ei olnud kunagi tunnustanud albaania eksiilvalitsust ega kuningas zogi ega tostatanud albaania piiride kusimust uhelgi suuremal sojaaegsel noupidamisel albaania sojaaegsete kaotuste kohta ei ole usaldatavat statistikat kuid uro hinnangul hukkus sojas umbes 30 000 inimest havitati 200 kula lohuti 18 000 maja ning umbes 100 000 inimest jai kodutuks albaania ametliku statistika jargi on kaotused suuremad teise maailmasoja ajal oli albaania saksa ja itaalia okupatsiooni all 19411944 kommunistlikud partisanid ja natsionalistlikud sissid voitlesid okupatsioonivagede vastu ja veel rohkem uksteisega jugoslaavia kommunistide toetusel ning briti ja ameerika uhendriikide relvade abil saavutasid partisanid parast itaalia kapitulatsioonkapituleerumist septembris 1943 natsionalistide ule voidu parast sakslaste taganemist 1944 aasta lopus sai valitsusjuhiks kommunistliku vabastusliikumise juht enver hoxha albaania kommunistid tousid esile tanu sojalisele voidule mitte tanu kommunismi ahvatlevusele albaania autorid on rohutanud et kommunistid vabastasid albaania ilma et ukski noukogude sodur oleks oma jalga albaania pinnale tostnud ent on sageli mainimata jatnud et kommunistlikud vaed albaanias organiseeriti jugoslaaviajugoslaavlaste poolt ning relvastati laane poolt ning et itaallased ja sakslased taandusid albaaniast sojaliste kaotuste tottu valjaspool albaaniat kaputais voitlevaid kommuniste surus parast teist maailmasoda luhikese ajaga alla koik potentsiaalsed poliitilised vaenlased albaanias murdis suurmaaomanikud ja vaikesearvulise keskklassi ning isoleeris albaania mittekommunistlikust maailmast 1945 aasta alguseks olid kommunistid sodadevahelise perioodi eliidi likvideerinud diskrediteerinud voi riigist valja saatnud siseminister koci xoxe jugoslaaviameelne endine plekksepp juhtis tuhandete sojakurjategijateks kuulutatud opositsioonipoliitikute hoimujuhtide ning albaania varasemate valitsuste liikmete ule peetud protsesse ning nende hukkamist tuhanded nende perekonnaliikmed pidid veetma aastaid toolaagrites ja vanglates ning hiljem pagendati nad aastakumneteks viletsas seisukorras riigimajanditesse mis olid rajatud kuivendatud maadele kommunistide voimu kindlustumisega kaasnes ka poliitilise voimu uleminek pohjaalbaania geegidelt lounaalbaania toskidele enamik kommunistide juhte olid keskklassi toskid ning partei varbas uusi liikmeid peamiselt toskide aladelt kuna aga geegid kellel oli sajanditevanune voimudele vastuhakkamise traditsioon ei usaldanud albaania uusi valitsejaid ega marksistlikku teooriat detsembris 1945 valisid albaanlased uue rahvakogu end valimissedelitel figureerisid uksnes demokraatliku rinde varasem rahvuslik vabastusliikumine ja rahvuslik vabastusrinne kandidaadid kommunistid kasutasid opositsiooni vaigistamiseks propagandat ja terrorit ametlikel andmetel osales haaletusel 92 valijatest ja 93 valijatest andis haale demokraatliku rinde kandidaadi poolt rahvakogu tuli kokku jaanuaris 1946 tuhistas monarhia ning muutis albaania rahvavabariigiks parast kuid kestnud agedaid vaidlusi voeti vastu konstitutsioon mis jaljendas noukogude liitnoukogude liidu ja jugoslaavia konstitutsiooni kevadel valisid rahvakogu liikmed uue valitsuse albaania kommunistliku partei esimene sekretar enver hoxha sai peaministriks valisministriks kaitseministriks ja sojavae ulemjuhatajaks koci xoxe jai nii siseministriks kui ka partei organisatsiooniliseks sekretariks 1945 aasta lopus ja 1946 aasta alguses puhastasid xoxe ja teised range liini pooldajad valja moodukaid kes olid pooldanud lahedasi kontakte laanega vaikeses annuses poliitilist pluralismi ning rangelt kommunistlike meetmete edasilukkamist kuni majandus jouab areneda hoxha sona jai peale kuigi ta kunagi oli pooldanud itaaliaga sidemete taastamist ning isegi albaanlastel itaalias oppida voimaldamist kommunistid votsid oma voimu laiendamiseks ka majanduslikke meetmeid detsembris 1944 vottis ajutine valitsus vastu seadused mis lubasid riigil reguleerida valis ja sisekaubandust ariettevotteid ning riigis leiduvaid vaheseid toostusettevotteid need seadused voimaldasid konfiskeerida poliitiliste pagulaste ja rahvavaenlaste varanduse riik eksproprieeris ka kogu sakslastele ja itaallastele kuulunud omandi natsionaliseeris transpordiettevotted ja tuhistas koik kontsessioonid mis eelmised valitsused olid valismaa kompaniidele andnud valitsus astus pikki samme stalinlikule plaanimajandusele uleminekuks 1946 aastal koik toostusettevotted natsionaliseeriti valiskaubandus muudeti riigi monopoliks peaaegu kogu turumajandus toodi riigi kontrolli alla ning maa muuk ja uleandmine keelati vastasutatud plaanikomisjoni planeerijad panid rohku toostuse arengule ning 1947 vottis valitsus kasutusele noukogude liidus kasutatud kulupohise arvestuse susteemi augustis 1945 tegi ajutine valitsus esimesed suured maareformid albaania ajaloos riigi 100 suuremat maaomanikku kelle kaes oli ligi kolmandik albaania haritavast maast olid enne soda nurjanud koik maareformikavad kommunistide reformide eesmark oli ajada suured maaomanikud pankrotti voita talupoegade poolehoid ja tosta talude tootlikkust et hoida ara naljahada valitsus tuhistas talude volad voimaldas talupoegadele juurdepaasu odavale niisutusveele ning natsionaliseeris metsa ja karjamaad maareformiseadusega mis jaotas umber umbes poole albaania haritavast maast konfiskeeris valitsus eemalviibivate peremeeste ning pollumajandusest mitte elatuvate isikute maaomandi nendel vahestel talupoegadel kellel oli pollumajandusmasinaid lubati omada kuni 40 hektarit maad usuorganisatsioonidel ja ilma masinateta talupoegadel lubati omada kuni 20 hektarit maad maata ja vahese maaga talupoegadele anti kuni 5 hektarit kuigi nad pidid tasuma sumboolse kompensatsiooni nii asendusid kogu albaanias suured eramoisad pisitaludega 1946 aasta keskel harisid albaania talupojad rohkem maad ja nende maisi ja nisusaak oli suurem kui kunagi varem kuni jugoslaavia valjaheitmiseni kominformist 1948 oli albaania jugoslaavia satelliitriik ja tito kavatses kasutada oma kontrolli albaania partei ule kogu riigi inkorporeerimiseks jugoslaavia koosseisu kui saksamaa oli 1944 aasta lopus kosovost taandunud haarasid jugoslaavia kommunistlikud partisanid selle provintsi oma valdusse ning korraldasid albaanlaste kallal kattemaksuveresaunu enne teist maailmasoda oli jugoslaavia kommunistlik partei toetanud kosovo uleandmist albaaniale kuid jugoslaavia sojajargne kommunistlik reziim noudis riigi sojaeelsete piiride sailitamist oeldes jugoslaavlaste survel lahti 1943 aasta mukaj kokkuleppest olid albaania kommunistid noustunud parast soda kosovo jugoslaavlastele tagasi andma jaanuaris 1945 kirjutasid molemad valitsused alla kokkuleppele mis liidendas kosovo autonoomse provintsina uuesti jugoslaaviaga varsti parast seda tunnustas jugoslaavia esimese riigina albaania ajutist valitsust juulis 1946 kirjutasid jugoslaavia ja albaania alla sopruse ja koostoo lepingule millele varsti jargnes rida tehnilise ja majanduslikke leppeid mis panid aluse jugoslaavia ja albaania majanduse integreerimisele paktid nagid ette kahe riigi majandusplaanide koordineerimist rahasusteemide standardiseerimist ning uhise hinnasusteemi ja tolliliidu loomist jugoslaavia ja albaania suhted olid nii lahedased et serbiahorvaadi keel sai albaania koolides kohustuslikuks oppeaineks jugoslaavia kirjutas alla sarnasele sopruslepingule bulgaariaga ning marssal tito ja bulgaaria juht georgi dimitrov raakisid plaanist luua balkani foderatsioon kuhu kuuluksid albaania jugoslaavia ja bulgaaria albaania riigiasutused ja sojavaestaabid kubisesid jugoslaavia nouandjatest tirana vajas hadasti valisabi ja umbes 20 000 tonni jugoslaavia teravilja aitas naljahada ara hoida albaania sai kohe parast soda ka 263 miljonit usa dollarit uro hadaabi ja rehabilitatsiooni administratsioonilt kuid investeerimis ja arenguabi osas oli ta soltuv jugoslaaviast jugoslaavia valitsus pidas ilmselt albaaniasse investeerimist jugoslaavia enda tulevikusse investeerimiseks asutati albaaniajugoslaavia uhisettevotteid maenduse raudteeehituse nafta ja elektritootmise ning valiskaubanduse alal jugoslaavia investeeringute najal ehitati suhkrutootlemisvabrik korces toiduainete tootlemise tehas elbasanis kanepivabrik rrogozhines kalakonservivabrik vlores ning trukikoda telefonikeskjaam ja tekstiilivabrik tiranas jugoslaavlased toetasid albaania majandust ka sellega et nad maksid albaania vaskvase ja teiste toorainete eest maailmaturuhinnast kolm korda korgemat hinda albaania ja jugoslaavia vahelised suhted hakkasid aga alla kaima kui albaanlased hakkasid kurtma et jugoslaavlased maksavad albaania toorainete eest liiga vahe ning ekspluateerivad albaaniat uhisettevotete kaudu peale selle ootasid albaanlased investeeringuid kergetoostuse ja naftatootlemise arendamiseks ent jugoslaavlased tahtsid et albaanlased keskenduksid pollumajandusele ja maendusele jugoslaavia katseid albaania majandust allutada kritiseeris koige rohkem plaanikomisjoni esimees nako spiru kes kuulus hoxha liitlaste hulka tito umbusaldas hoxhat ja teisi intellektuaale albaania parteis ning puudis xoxe ja temale ustavate isikute kaudu neid voimult korvaldada 1947 korraldasid jugoslaavia juhid otsustava runnaku jugoslaaviavastaste albaania kommunistide sealhulgas hoxha ja spiru vastu mais teatas tirana 9 jugoslaaviavastastena tuntud rahvakogu liikme arreteerimisest ja riigivastases tegevuses suudi moistmisest kuu aega hiljem suudistas jugoslaavia kommunistliku partei keskkomitee hoxhat soltumatu poliitika jargimises ja albaania rahva pooramises jugoslaavia vastu puudes nahtavasti osta toetust albaania kommunistliku partei liikmete seas pakkus belgrad tiranale 40 miljoni usa dollari ulatuses krediiti mis moodustas 58 albaania 1947 aasta riigieelarvest 1948 pohines ligi pool riigieelarvest jugoslaavia krediitidel suhted halvenesid sugisel kui spiru komisjon koostas plaani mis rohutas majanduslikku soltumatust kergetoostust ja pollumajandust jugoslaavlased ilmutasid suurt rahulolematust kui spiru sattus kriitika alla ja keegi albaania parteijuhtkonnast teda ei toetanud sooritas ta enesetapu albaania vaga madal positsioon kommunistlikus maailmas ilmnes selgelt kui albaania parteid ei kutsutud kominformi asutamiskoosolekule septembris 1947 vaid albaaniat esindas jugoslaavia kuigi noukogude liit lubas ehitada albaaniasse tekstiili suhkru ja muid vabrikuid ning varustada albaaniat pollumajandus ja toostusmasinatega utles stalin milovan djilasile kes oli tollal jugoslaavias korge parteiametnik et jugoslaavia peaks albaania alla neelama jugoslaaviameelsel kildkonnal oli otsustav poliitiline mojuvoim albaanias kuni 1948 aastani valja partei keskkomitee pleenumil veebruaris ja martsis otsustas kommunistlik juhtkond albaania ja jugoslaavia majanduse ja sojavae uhendada hoxha kes oli udini oportunist isegi habimargistas spirut katse eest albaania ja jugoslaavia suhteid laostada uhel poliitburoo istungil kuu aega hiljem tegi xoxe ettepaneku poorduda belgradi poole taotlusega votta albaania vastu jugoslaavia seitsmendaks liiduvabariigiks kui aga kominform 28 juunil jugoslaavia valja heitis tegi albaania oma jugoslaaviapoliitikas kiire kannapoorde see kaik paastis hoxha hukkamisest ning maaras xoxe surmale kolm paeva hiljem andis tirana jugoslaavia nouandjatele 48 tundi aega riigist lahkumiseks tuhistas koik kahepoolsed majanduslepped oma naabriga ning vallandas murgise jugoslaaviavastase propagandarunnaku mis tegi stalinist jugoslaavia rahvuskangelase hoxhast valisagressiooni vastu voitleja ja titost imperialistliku monstrumi albaania sattus noukogude liidu lahedasele orbiidile ning septembris 1948 kompenseeris moskva jugoslaavialt saamata jaava valisabi moskval oli palju rohkem pakkuda kui belgradil albaania reziimile oli meeltmooda ka see et noukogude liidul ei olnud uhist piiri albaaniaga sest see tegi moskvale palju raskemaks tiranale survet avaldada albaania toopartei stalini soovitusel sai see albaania kommunistliku partei uueks nimeks suudistas hoxha riigi hadades jugoslaaviat ja xoxet hoxha oli lasknud xoxe siseministri kohalt maha votta asendades ta shehuga parast salajast kohtuprotsessi mais 1949 xexu hukati jargneva titoismivastase puhastuse kaigus likvideeriti 31liikmelisest keskkomiteest 14 isikut ja 109 rahvakogu liikmest 32 partei heitis valja 25 oma liikmetest jugoslaavia vastas propagandavasturunnakuga tuhistas sopruslepingu albaaniaga ja 1950 toi tiranast ara oma diplomaatilise esinduse albaania suhted laanega halvenesid kui albaania detsembris 1945 ei voimaldanud vabu valimisi albaania piiras usa ja briti personali liikumist riigis suudistades neid selles et nad olid assitanud kommunismivastaseid masse pohjaalbaania magedes suurbritannia teatas aprillis et ei saada tiranasse diplomaatilist esindust ameerika uhendriigid toid novembris oma esinduse ara nii usa kui ka suurbritannia olid vastu albaania vastuvotmisele urosse albaania reziim kartis et usa ja suurbritannia mis toetasid kreeka kodusojas kommunismivastaseid joude toetavad kreeka pretensioone lounaalbaaniale kartused suurenesid juulis kui usa senati resolutsioon toetas kreeka pretensioone suurem intsident albaania ja suurbritannia vahel tekkis 1946 kui tirana oli kuulutanud oma jurisdiktsiooni alla kuuluvaks kanali albaania mandri ning kreekale kuuluva kerkyra saare vahel suurbritannia esitas albaaniale valjakutse saates kanalile neli destroierit nendest kaks sattusid 22 oktoober22 oktoobril miini otsa ja 44 meeskonnaliiget hukkus suurbritannia esitas kaebuse urole ja rahvusvaheline kohusrahvusvahelisele kohtule viimasele oli see uldse esimene kohtuasi ta otsustas tirana kahjuks parast 1946 aastat hakkasid ameerika uhendriigid ja suurbritannia valja tootama detailset salaplaani albaania kommunistliku reziimi kukutamiseks toetades riigis leiduvaid kommunismivastaseid ja rojalistlikke joude 1949 aastaks olid usa ja briti luure tootamas kuningas ahmed zoguzogi ja fanaatiliste magilastega tema ihukaitsest nad varbasid albaania pogenikke ja emigrante egiptusest itaaliast ja kreekast ning opetasid neid valja kuprosel maltal ja laanesaksamaal neid infiltreeriti albaaniasse sissiuksused sisenesid albaaniasse 1950 ja 1952 kuid albaania julgeolekujoud tapsid voi vangistasid nad koik noukogude topeltagent kim philby kes tootas sideohvitserina briti luure ja cia vahel oli lekitanud infiltratsiooniplaani uksikasjad moskvale julgeolekulunk noudis umbes 300 infiltreeruja elu oonestustegevuse laine sealhulgas ebaonnestunud infiltreerumine ja tirana noukogude saatkonna pommitamine martsis 1951 julgustas albaania reziimi votma karme sisejulgeolekualaseid meetmeid septembris 1952 kehtestas rahvakogu kriminaalkoodeksi mis nagi ette surmanuhtluse igale ule 11 aastasele isikule kes moistetakse suudi riigivastases vandenous riigi omandi kahjustamises voi majandussabotaazis parast viieaastast parteisisest voitlust ja havituskampaaniaid kommunismivastase opositsiooni vastu said enver hoxhast ja mehmet shehust riigi juhtivad tegelased see duumviraat keskendus esmajoones oma voimubaasi tagamisele ja kindlustamisele ning teises jarjekorras albaania soltumatuse sailitamisele ja riigi umberkujundamisele ortodokkse stalinismi vaimus nende eesmarkide nimel pani kommunistlik eliit kogu elanikkonna pimedalt kuuletuma koondades neid sunduslikesse rindeorganisatsioonidesse pommitades neid propagandaga ning distsiplineerides neid politseiga mis ei tunnistanud midagi juriidiliste eetiliste religioossete ja poliitiliste normide taolist hoxha ja shehu valitsesid albaania ule ega voimaldanud albaania rahvale koige pohilisemaid inim ja kodanikuoigusi esitades ennast ning kommunistlikku parteid ja riikliku julgeoleku aparaati mis oli nende kontrolli all riigi soltumatuse valvsate kaitsjatena kui albaania oli 1948 aasta lopus jugoslaaviaga suhted katkestanud sai temast noukogude liitnoukogude liidu soltlane kui noukogude liit parast jossif stalinstalini surma titole lahenes pooras albaania moskvale selja ning leidis uue heategija hiina rahvavabariigi naol kui hiina isolatsioon 1970 aastate lopus loppes pooras albaania selja ka hiinale ning hakkas ajama range autarkia poliitikat mis viis riigi majandusliku laoseni hoolimata koigest sellest hoidis hoxha ulal viimistletud isikukultust mis tostis tema isiku jumalinimese staatusse kui hoxha 1985 suri oli vahe albaanlasi kes poleks nutnud parast suhete katkestamist jugoslaaviaga muutus albaania soltuvaks noukogude abist ja oskusteabest veebruaris 1949 sai albaania vastastikuse majandusliku abistamise noukogu liikmeks varsti solmis tirana kaubanduslepped poola tsehhoslovakkia ungari rumeenia ja noukogude liiduga albaaniasse asusid noukogude ja idaeuroopa tehnilised nouandjad ning noukogude liit saatis albaaniasse sojalisi nouandjaid ja ehitas sazani saarele allveelaevade baasi parast noukogude liidu ja jugoslaavia vahelist lohet olid albaania ja bulgaaria ainsad maad mida noukogude liit sai kasutada kreekas voitlevatele kommunistidele sojavarustuse muretsemiseks see vaike strateegiline tahtsus mis albaanial noukogude liidule oli kahanes koos tuumarelvastuse arenguga stalini auks votsid albaania valitsejad kasutusele stalinistliku majandussusteemi uued elemendid 1949 vottis albaania kasutusele noukogude rahandussusteemi pohielemendid riigiettevotted maksid oma kasumi otse riigikassasse jattes endale ainult osa mis oli ette nahtud investeeringuteks omavahendite arvel ja muuks otstarbeks 1951 kuulutas albaania valitsus valja esimese viisaastakuplaani mis nagi ette albaania nafta kromiitkromiidi vaskvase nikkelnikli asfaltasfaldi ja soe kasutamist elektritootmise ja pohivorgu laiendamist pollumajandustoodangu kasvu ja transpordi parandamist valitsus tegi algust kiire industrialiseerimise programmiga parast albaania toopartei 2 kongressi ja talumaade kollektiviseerimise kampaaniat 1955 sel ajal tootsid talud veel umbes 87 albaania pollumajandustoodangust 1960 aastaks aga tuli sama protsent kollektiiv ja riigimajanditelt jossif stalinstalini eluajal jaid noukogudealbaania suhted soojaks kuigi noukogude liidule toi albaania ainult valjaminekuid 1949 1950 ja 1951 moodustas albaania kogu valiskaubanduse kauplemine noukogude bloki maadega ule poole sellest noukogude liidu endaga koos oma satelliitriikidega kattis noukogude liit albaania maksebilansi puudujaaki pikaajaliste dotatsioonidega kuigi tervishoid ja haridus jaid laanest tunduvalt maha paranesid need albaania 12 miljoni elaniku jaoks 1950 aastad1950 aastate alguses tunduvalt arstide arv kasvas kolmandiku vorra 150le kumnendi alguses kuigi patsientide arv uhe arsti kohta jai enamiku standardite jargi vastuvoetamatuks riik avas uusi arstiteaduslikke oppeasutusi voodikohtade arv tousis 1765lt 1945 aastal umbes 5500ni 1953 aastal parem arstiabi ja elutingimused alandasid albaania masendavat vaikelaste suremust 1122lt surmalt 1000 elussunni kohta 1945 995 surmani 1953 ka haridussusteem milles nahti vahendit kommunismi propageerimiseks ning sotsialistliku riigi ja uhiskonna ehitamiseks vajaliku akadeemilise ja tehnilise kaadri koolitamiseks paranes tunduvalt koolide opetajate ja opilaste arv kahekordistus aastate 1945 ja 1950 vahel kirjaoskamatus kahanes hinnanguliselt 85lt 1946 31ni 1950 noukogude liit jagas albaania uliopilastele stipendiume ning pakkus hariduse parandamiseks albaanias spetsialiste ja oppematerjale tirana ulikool asutati 1957 ning 1973 rajati albaania teaduste akadeemia hoolimata neist edusammudest kannatas haridus mottevabaduse piirangute all naiteks said haridusasutustel vahe kaasa raakida oma oppekava opetamismeetodite ja juhtimisviiside asjus stalin suri martsis 1953 ning ei hoxha ega shehu ei lainud moskvasse tema matusele nahtavasti kartes et noukogude juhi surm voib julgustada nende parteikaaslastest rivaale noukogude liidu jargnev lahenemine jugoslaaviale valmistas albaania juhtidele kibedust varsti oli tirana moskva surve all sunnitud vahemalt formaalselt jaljendama noukogude liidu uut kollektiivse juhtimise mudelit juulis 1953 andis hoxha valis ja kaitseministeeriumi portfelli ule lojaalsetele jungritele kuid jattis nii parteijuhi kui ka peaministri koha endale kuni 1954 sai peaministriks shehu noukogude liit tostis vastuseks oma diplomaatilise esinduse suursaatkonna tasemele hoolimata moningatest esialgsetest vaimustusavaldustest umbusaldasid hoxha ja shehu nikita hrustsovi rahulik kooseksisteeriminerahuliku kooseksisteerimise ja sotsialismini viivate eri teede progranni sest need paistsid ahvardavat sellega et jugoslaavia voib uuesti puuda albaaniat oma voimu alla saada hoxhat ja shehut tegi arevaks ka valjavaade et moskva voib albaanias eelistada vahem dogmaatilisi valitsejaid tirana ja belgrad taastasid detsembris 1953 diplomaatilised suhted kuid hoxha lukkas tagasi hrustsovi korduvad uleskutsed zestina tito suunas rehabiliteerida jugoslaaviameelne xoxe selleasemel tugevdasid hoxha ja shehu haaret riigi siseelu umber ning jatkasid propagandasoda jugoslaaviaga 1955 sai albaania varssavi lepingu organisatsiooni asutajaliikmeks see oli ainus sojaline liit millesse albaania kunagi on astunud kuigi varssavi leping esitas esimese lubaduse albaania piire kaitsta mille albaania kommunistlikelt riikidelt sai ei teinud see leping midagi selleks et leevendada albaania juhtide sugavat umbusku jugoslaavia suhtes 11 jaanuaril 1946 kuulutas enver hoxha valja rahvavabariigi ja sai ise selle juhiks eramaad konfiskeeriti ja toostus natsionaliseeriti et jugoslaavia kommunistid olid kaasa aidanud albaania kommunistliku partei 1948 aastast albaania toopartei loomisele novembris 1941 jai albaania kuni tito ja stalini loheni 1948 tegelikult jugoslaavia kontrolli alla kui jugoslaavia 1948 noukogude blokist lahkus katkestas albaania selle riigiga sidemed ning sai noukogude liitnoukogude liidu liitlaseks astudes 1955 varssavi pakti liikmeks albaania stalinistlik ideoloogia tekitas jarjest suuremaid probleeme albaania suhetes noukogude liitnoukogude liiduga 1961 moistsid noukogude juhid parteikongressil albaania avalikult hukka albaania katkestas samal aastal diplomaatilised suhted noukogude liiduga ning jai varssavi paktist faktiliselt eemale sailitades siiski formaalse liikmesuse selles aastani 1968 kui toimus sissetung tsehhoslovakkiasse 1960 aastad1960 aastatel sai hiinast albaania liitlane ning majandusliku ja sojalise abi peamine allikas sidemed hiinaga takerdusid 1970 aastad1970 aastatel kui hiina otsustas kasutusele votta turumajanduse elemente ning laheneda usaameerika uhendriikidele lohe sai avalikuks 1978 kui hiina valitsus lopetas abiprogrammi albaaniale ja katkestas kaubavahetuse hoxha kes oli endiselt voimul vottis isolatsionistliku kursi mille tagajarjel albaaniast sai koige vaesem riik euroopas nuud on moldova albaaniast ette joudnud enver hoxha suri 1985 aastal koige pikema staaziga kommunistliku riigijuhina voimule tuli ramiz alia kes hakkas tasapisi vahendama albaania isolatsiooni muust maailmast seati sisse diplomaatilised suhted paljude riikidega ning hakati balkani asjades aktiivselt osalema muutused teistes kommunistlikes riikides hakkasid mojutama ka albaaniat valitsus puudis riigi majanduslikku olukorda parandada tihedamate sidemete kaudu laanega sugisel 1989 toimus poliitiline murrang ja algas demokratiseerumine septembris 1990 asutati demokraatlik partei martsis 1991 peeti esimesed mitmeparteilised valimised parast paljusid aastaid aprillis kiitis rahvakogu heaks ajutise pohiseaduse juunis 1991 tuli streigi tulemusena voimule mittekommunistlik mitmeparteiline reziim mis aga toidunappuse tottu detsembris 1991 langes augustis 1991 pogenesid tuhanded albaanlased itaaliasse kuid ainult vahestel lubati sinna jaada 1991 aasta jooksul alustati demokraatlike reformidega aprillis 1992 valiti albaania esimeseks sojajargseks mittekommunistist presidendiks sudamekirurg sali berisha tema ajal algas labimoeldum programm turumajanduse sisseviimiseks ja demokraatia kehtestamiseks kuid 1995 progress takerdus majandus oli kriisis ja rahva usaldus valitsuse vastu kahanes jaanuaris 1997 algas tormiline poliitiliste intriigide ja rahvarahutuste periood kui mitme puramiidinvesteerimisskeemi kokkukukkumisest raevunud protestijad porkasid tiranas kokku politseiga umbes pool albaania elanikest olid investeerinud osa voi koik oma saastudest nendesse nurjunud puramiidskeemidesse ning maratsemine ja anarhia levisid jargnevatel kuudel kogu albaanias et paljud albaanlased suudistasid oma rahalistes kaotustes otseselt berisha valitsust kes oli julgustanud albaanlasi investeerima nendesse riskantsetesse skeemidesse siis avaldati presidendile peaaegu pidevalt survet et ta tagasi astuks kodusoja arahoidmiseks relvastas berisha kodanikke keda peeti valitsusele lojaalseks mitme linna tanavad vallutasid isehakanud maakaitsevaelastest roovlid ning tuli ette lahinguid valitsusvagede massajate ja maakaitsevaelaste vahel vagivald ja kaos joudsid haripunkti martsis mitmed euroopa riigid saatsid albaaniasse rahuvalvajaid et taastada kord kuni valimisteni kuigi berisha demokraatlik partei kaotas 1997 aasta juuni parlamendivalimistel veenvalt sotsialistidele ei tahtnud president algul tagasi astuda et uus parlament kus olid enamuses kommunistid saaks valida uue presidendi nagu albaania pohiseadus ette naeb enne valimistulemuste kinnitamist kaskis berisha armeel pealinna umber piirata ning ajada laiali opositsiooni toetajate meeleavaldused sotsialistide juhid suudistasid berishat katses demokraatiat lammatada berisha vastas et ta ei astu tagasi enne valimistulemuste kinnitamist ta astus tagasi 23 juulil peaaegu kuu aega parast valimisi jargmisel paeval valis parlament presidendiks rexhep mejdani sotsialistliku partei peasekretari meidani nimetas peaministriks sotsialistliku partei juhi fatos nano ning kuulutas parast kodusoja mahasurumist valja kuulutatud sojaseisukorra loppenuks sotsialistist peaministri ilir meta 19992002 albaania poliitiline olukord rahunes majandus kasvas 7 aastas makedoonlaste ja albaanlaste vaheline tuli makedoonias lahendati 2001 aasta suvel toimunud valimistel saavutas sotsialistlik partei selge enamuse demokraatlik partei vaidlustas valimistulemused ja boikoteeris parlamenti 2001 alustati amortiseerunud maanteede ja raudteede moderniseerimist 2005 aastaks on kavas taastada koik raudteeuhendused valismaaga politsei hakkas inimkaubandusega voitlema albaania ametlikel andmetel muudi 19932001 valismaale umbes 4000 last umbes 8000 albaania naist on laanes prostituudiks voitlema hakati ka heroiinikaubandusega sigarettide salakaubaveoga ja varastatud autode ariga majanduses on endiselt probleemiks suur valiskaubandusbilansi puudujaak ja raskused elektrienergiaga varustamisel kulma talve tottu oli 2002 aasta alguses tiranas vahepeal kuni 20 tundi oopaevas voolukatkestus seoses 2002 juuli presidendivalimistega ilmnesid sotsialistliku partei sees vastuolud meta soovis senise presidendi mejdani jatkamist kuid partei esimees nano soovis ise presidendiks saada korruptsioonisuudistuste abil mitme ministri vastu saavutas nano valitsuse kukkumise laanes reageeriti meta kukkumisele murelikult sest teda peeti usaldatavaks uueks peaministriks sai pandeli majko kes nagu metagi kuulus partei pragmaatilisreformistlikku tiiba riigi poliitilise ebastabiilsuse tottu kulmutasid imf ja maailmapank oma projektid 100 miljoni usa dollari mahus ka euroopa liit ahvardas samal pohjusel assotsiatsioonilepingu albaaniaga edasi lukata albaanlased olid sunnitud kompromissile minema demokraatliku partei arvatavaid rikkumisi 2001 aasta parlamendivalimiste ajal hakati uurima sotsialistliku partei kaks tiiba leppisid omavahel ara paev enne presidendivalimisi leppisid koik parteid kokku uhises kandidaadis selge enamusega maarati uueks riigipeaks ja vannutati 24 juulil ametisse 72aastane erukindral alfred moisiu vahepeal oli nano labi surunud et partei esimees tohib olla uhtlasi peaminister majko astus peaministrikohalt tagasi ning nano moodustas uue valitsuse 28 juunil 2002 tuli albaania kuningaperekond parast 63aastast eksiili tiranasse tagasi categoryalbaania ajalugu kategooriaalbaania teises maailmasojas albaania ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel albaania territooriumil albaanias on asustuse jalgi alates neoliitikumist albaania territooriumil elasid vanaajal uhte indoeuroopa keelt konelevad illuurlased albaanlaste toenaolised esivanemad vanad illuuria linnad nagu amantia ja byllis annavad tunnistust nende tahelepanuvaarsest majanduslikust ja uhiskondlikust arengust 43 sajandil ekr moodustasid taulantlaste ja ardiaanide hoimud riike millel olid sidemed kreeka kolooniate epidamnose dyrrhachioni ja apolloniaga 260250 ekr tekkis praeguse albaania territooriumil lounailluuria skodra riik mille vallutasid 168 ekr roomlased alates 167 aastast ekr oli albaania illyricumi provintsina rooma voimu all 158 ekr tekkis seal dalmaatide hoimuliit dalmaadid tunnistasid 155 ekr rooma ulevoimu ning nende ala laks illyricumi provintsi koosseisu see ala sai 9 aastal pkr rooma provintsiks dalmatia mis rooma riigi jagamisel 395 aastal jai idarooma riigile aastast 535 kuulus dalmatia butsantsile rannik kuulus butsantsi mojupiirkonda 3951204 45 sajandil tungisid albaaniasse gootid ja avaarid 6 sajandi lopul tungisid balkani poolsaarele sealhulgas albaania sisemaale slaavi hoimud ning vallutasid 7 sajandil suured osad dalmatiast umbes aastal 809 seati butsantsi riigi haldusreformi kaigus sisse haldusuksus dyrrachion durres 11 sajandi lopul tungisid albaaniasse normannid alates 11 sajandist nimetatakse illuurlasi albaanlasteks samal ajal algas nende asuala laienemine louna ja kagu suunas patriarhaalne hoimukord hakkas lagunema alates 11 sajandist hakkasid peamiselt lounaalbaanias kujunema varafeodaalsed omandivormid umbes 1190 tekkis albaanias esimene soltumatu vurstiriik progoni ja hiljem gjini voimu all mis langes aastal 1208 13 ja 14 sajandil oli albaania ala ajuti bulgaaria veneetsia ja serbia voimu all 14 sajandil tekkisid topiaj ja balshani vurstiriik 14 sajandi lopupoole hakkasid kujunema albaania hoimud lahingus kosovo valjal aastal 1389 loid turgi vaed havitavalt serblasi turklased tungisid ka feodaaltulidest norgestatud albaaniasse aastast 1443 onnestus albaania rahvuskangelasel skanderbegil hoida ala oma kindluse kruje umber turklastest soltumatuna ning voidelda albaania vabastamise eest periood 144378 kruje langemiseni oli albaanlaste ainuke soltumatuse aeg enne 20 sajandit parast skanderbegi surma 1468 vallutasid turklased 14681506 kogu albaanlaste asuala albaania jai turgi voimu alla peaaegu 500 aastaks 1617 sajandil albaania islamiusustati maa areng aeglustus monedel vurstidel nagu 17881822 ioanninas valitsenud alipasal onnestus saavutada ajutine faktiline soltumatus aastatel 183169 leidsid aset talurahvarahutused prizreni liiga noudis 1878 albaaniale autonoomiat rahvuslik liikumine aktiviseerus aastast 1905 aastal 1909 algasid albaanlaste ulestousud turgi voimu vastu mida lopuks oktoobris 1912 puhkeva esimese balkani soja tottu ei saanud enam maha suruda albaania soltumatus kuulutati valja 28 novembril 1912 vlores loodi ajutine valitsus albaania allutati kuue euroopa suurriigi protektoraadile euroopa suurriigid otsustasid maarata prints wilhelm von wiedi albaania vurstiks albaania vurstiriik ta asuski ametisse 21 veebruaril 1914 kuid pidi juba 4 septembril 1914 maalt lahkuma esimese maailmasoja alguses okupeerisid riigi itaalia serbia ja kreeka 1915 teljeriigid aastal 1919 anti osa albaaniast mandaadina itaaliale ulestous vlores mis ajas itaalia okupatsioonivoimu valja sundis itaaliat 1920 aastal mandaadist loobuma jaanuaris 1920 kuulutas albaania prefektuuride kongress lushnjes uuesti valja riigi soltumatuse ja nimetas tirana pealinnaks aastal 1921 tunnustati rahvusvaheliselt albaania soltumatust 19131914 aasta piirides albaania iseseisvuse sailimine parast esimest maailmasoda sai voimalikuks suurelt jaolt tanu ameerika uhendriikide presidendi woodrow wilsoni eestkostele pariisi rahukonverentsil aastal 1923 fikseeriti piir kreekaga 21 jaanuaril 1925 kuulutati valja albania vabariik ja presidendiks valiti ahmed bey zogu oli 1921 aastast peaminister kes laskis 1928 end zog i nime all kuningaks kroonida tekkis albaania kuningriik parast itaalia vagede uut sissetungi 7 aprillil 1939 zog pogenes riigist 12 aprillil otsustas rahvuskogu uhinemise itaaliaga personaalunioonis albaania kuningriik 19391943 parast itaalia uleminekut liitlaste leeri teises maailmasojas 1943 tuhistas rahvuskogu personaaluniooni septembris 1943 vallutasid albaania saksa vaed albaania kuningriik 19431944 parast saksa vagede lahkumist novembris 1944 laks voim partisaniruhmade katte kelle seas domineeris kommunistide poolt juhitud rahvuslik vabastusrinne 5 jaanuaril 1945 moodustas kommunistide juht enver hoxha rahvarindevalitsuse mis kuulutas 11 jaanuaril 1946 valja rahvavabariigi enver hoxha suri 1985 aastal koige pikema staaziga kommunistliku riigijuhina voimule tuli ramiz alia kes hakkas tasapisi vahendama albaania isolatsiooni muust maailmast seati sisse diplomaatilised suhted paljude riikidega ning hakati balkani asjades aktiivselt osalema sugisel 1989 toimus poliitiline murrang ja algas demokratiseerumine martsis 1991 peeti esimesed mitmeparteilised valimised parast paljusid aastaid aprillis kiitis rahvakogu heaks ajutise pohiseaduse juunis 1991 tuli streigi tulemusena voimule mittekommunistlik mitmeparteiline reziim mis aga toidunappuse tottu detsembris langes aprillis 1992 valiti albaania esimeseks sojajargseks mittekommunistist presidendiks sudamekirurg sali berisha tema ajal algas labimoeldum programm turumajanduse sisseviimiseks ja demokraatia kehtestamiseks kuid 1995 aastal progress takerdus majandus oli kriisis ja rahva usaldus valitsuse vastu kahanes andon beca 7 september 1879 31 oktoober 1944 oli albaania poliitik ta oli itaalia okupatsiooni ajal majandusminister shefqet verlaci 1939 aasta valitsuses ja rahandusminister 1943 ansambel on mitmetahenduslik sona mis voib tahendada ameerika on maailmajagu maa laanepoolkeral maailmajakku kuuluvad pohjaameerika manner ja lounaameerika manner ning neid umbritsevad saared maailmajao pindala on 42 549 000 ruutkilomeetrit ameerika korgeim koht on aconcagua magi mis on 6959 meetrit ule merepinna ameerika madalaim koht on surmaorg mis on 86 meetrit alla merepinna pikim jogi on amazonas mille pikkuseks on 6400 km suurim jarv on ulemjarv mille suuruseks on 82 097 ruutkilomeetrit suurim korb on sonora mille suurus on 310 000 ruutkilomeetrit 2016 aasta seisuga elab ameerika maailmajaos 1 001 599 000 inimest ja kasvab iga sekundiga suurima pindalaga riik on kanada ameerika uhendriigid ehk uhendriigid ingl united states of america usa varem ka pohjaameerika uhendriigid on riik mille pohiosa paikneb pohjaameerika mandri keskosas riik piirneb idas atlandi ookeani ja laanes vaikse ookeaniga pohjas on ameerika uhendriikidel maismaapiir kanada ja lounas mehhikoga pohjaameerika mandri loodeosas asub alaska osariik millel on kagus maismaapiir kanadaga ja loodes merepiir venemaaga usale kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas sealhulgas hawaii osariik vaikses ookeanis usa koosneb 50 osariigist millel vastavalt riigi foderalistlikule susteemile on osaline autonoomia osariikidel on oigus luua iseseisvalt majandus ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega voi valisorganisatsioonidega tingimusel et need registreeritakse vastavas foderaalasutuses kaitsealased ja valispoliitilised kusimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis ameerika uhendriigid said alguse briti kolmeteistkumne asumaa iseseisvusdeklaratsioonist millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks 20 sajandi keskpaigas sai ameerika uhendriikidest majandusliku poliitilise sojalise ja kultuurilise moju poolest koige voimsam riik maailmas ameerika uhendriikide korgem seadusandlik voim on ameerika uhendriikide kongress mis koosneb kahest kojast ulemkojast ehk senatist ja alamkojast ehk esindajatekojast molemad kojad peavad istungeid pealinnas washingtonis asuvas kapitooliumis riigi juht on president taidesaatev voim on ameerika uhendriikide presidendi kabinet ehk valitsuskabinet mille liikmeks olevad ministrid teostavad riigijuhtimisulesandeid labi neile alluvate ministeeriumite riigi valispoliitikat teostatakse labi valisministri ehk ameerika uhendriikide riigisekretari 2017 aastast on ameerika uhendriikide president vabariikliku partei esindaja donald trump asepresident on mike pence ameerika uhendriigid on jaotatud 50 osariigiks ja uheks ringkonnaks columbia ringkond ameerika uhendriikidel on viis suuremat ulemereterritooriumi puerto rico usa neitsisaared ameerika samoa guam ja pohjamariaanid usas domineerib vanade magede ja platoode ahelik apalatsid mis kulgeb pohjalouna suunas piki pohjaameerika mandri idarannikut ning korgete noorte magede ahelikud kaljumaestik kaskaadid ja sierra nevada mis kulgevad pohjalouna suunas mandri laaneosas kanada kilbist mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik atlandi ja mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses codi neemest rio grandeni laanes piirneb madalik apalatside piedmontiga kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mooda mississippi joe alamjooksu orgu mehhiko lahest caironi illinoisi osariigis ja laane poole balconese astanguni texases kalda lahedal on ulatuslik mandrilava korgus merepinnast on vaike ja pinnavorme on minimaalselt idarannikul on liustikumoreenist moodustunud long islandi saar lehtersuudmed new yorgi delawarei ja chesapeakei laht ning albemarlei ja pamlico vain ning meresaared georgia ranniku lahedal cairost kuni mehhiko laheni moodustab mississippi joe keskmine langus uksnes umbes 1213 cmkm lahe lahedal alla 10 cmkm jogi lookleb ja moodustab palju jarvi new orleansist louna pool on hiiglaslik ja kasvav delta ameerika uhendriigid asuvad eemal euroopast ja aasiast ning seal sageli laastanud sojad pole ameerika uhendriike otseselt puudutanud naaberriigid pohjaameerika mandril kanada ja mehhiko on majanduslikult ja sojaliselt palju norgemad ega ole kunagi olnud ameerika uhendriikidele ohtlikud vastupidi usa on ise laienenud naabrite arvel ka on naaberriigid varustanud usad mitme loodusvara ja odava toojouga olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusvaljaks aidanud niiviisi kaasa usa oitsengule olgugi et usa asub muust maailmast eemal pole ta sellest eraldatud ule ookeanide kulgevad head ja mooduka pikkusega uhendusteed koigile merepiiridele paaseb hasti voi vahemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest idas asuva atlandi ookeani kaudu on peetud sidet euroopa vahemere maade ja musta aafrikaga euroopasidemed olid varem ulitahtsad tuli ju sealt suurem osa ameerika uhendriikide rahvastikust seal asusid peamised kaubanduspartnerid need sidemed on praegugi olulised kuid jaavad uha enam muude sidemete varju varem suheldi euroopaga peamiselt pohjapoolsete sadamate kaudu mis on lounapoolsega vorreldes euroopale marksa lahemal ja ka loodusoludelt soodsamad kahjuks jaavad need sadamad riigi siseosadest monevorra eemale parast rekonstrueerimistoid saint lawrencei joel ja mitme kanali umberehitust paasesid ookeanilaevad suurele jarvistule ja sealsed sadamad muutusid meresadamateks talveks see meretee aga kahjuks kulmub lounas saavad ameerika uhendriigid ule mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada kariibi mere istandusriikide ja mitme ladinaameerika maaga parast panama kanali valmimist 1914 aastal viib siit otsetee ka lounaameerika laaneranniku riikidesse jarjest tahtsamaks muutuvad laaneranniku sadamad mille kaudu peetakse uhendust paljude vaikse ja india ookeani maadega kull on aga laanerannikul vahe haid looduslikke sadamaid rannik ise asub enamikust usa osariikidest vordlemisi kaugel ja partneriteni teisel pool vaikset ookeani naiteks jaapani ja hiinani on palju maad riik koosneb kahest suurest osast pohiosast ja alaska osariigist enamus pohiosa piirist kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkulikukujulise vormi ainult kirdes ja kagus on riigi maaala nagu valja veninud kirdes ja edelas on valjaulatuvad osad riigil on ka saari naiteks hawaii saared riigi pohiosa valja jaavad alaska ja hawaii asub vahemikus 12568w ja 5025n pealinna washingtoni geograafilised koordinaadid on 78w ja 39n umbes poole usa territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad maestikud korgmaestikke on ainult laane ja loodeosas idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud apalatsi maestik korgeim mount mitchell 2037 m laaneosas on kordiljeerid mille korgeima osa moodustab alpiinne alaska ahelik usa ja kogu pohjaameerika korgeim tipp denali 6168 m alaskast louna pool on pohjalounasuunaline maestikuvoode kuhu kuuluvad rannikukordiljeerid kaskaadid ja sierra nevada mount whitney 4418 m ning idas kaljumaestik nende teke voib olla seotud laamtektoonikaga pohjaameerika ja vaikse ookeani laama mojul uheks peamiseks teguriks on maestikud aaremaestikud takistavad niiske ohu paasu sisemaale kulm arktiline ohk tungib idalaanesuunaliste maestike puudumise tottu kaugele lounasse seeparast on usa siseosades talvel temperatuur ligi 10 c madalam kui samadel laiustel euroopas kliimat kujundavad soojad ja kulmad hoovused frondid tsuklonid paikesekiirgus magised jarsunolvalised alad asuvad peamiselt laaneosariikides idaosas on tasandikud ja madalad maestikud kliima takistab maakasutust oluliselt vaid kulmas alaska osariigis ja moningal maaral mitmes kuivas laaneosariigis loodusvarade poolest on ameerika uhendriigid palju rikkamad kui enamik teisi korgelt arenenud maid loodusvarade majandamine on seni jatnud aga moneti soovida territooriumi suurus ilma suure jarvistuta on 936 miljonit hektarit seega umbes korda vaiksem kui venemaa ning veidi vaiksem kui kanada ja hiina majanduslikult vaartuslikku territooriumi mis on kullalt tasane ja asub vordlemisi soodsas kliimas on usal rohkem kui uhelgi teisel riigil maailmas umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaegu 3 hektarit inimese kohta ule kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa enamasti on see kehv voi paris kolbmatu suur hulk maid on parandatud voi taastatud maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik alaska sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit ulejaanu on aga pollumajanduseks ja metsanduseks valdavalt kolbmatu maa ameerika uhendriigid on keskmise metsarikkusega maa metsade uldpindala on u 3 030 890 ha metsasus on 2015 aasta andmetel 339 metsasuse poolest asuvad ameerika uhendriigid teiste riikide seas 96 positsioonil metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku lehtpuud usas kasvab mitmesuguseid metsi alaska sisealadel on tuupilised vahetootlikud okasmetsad neid urgseid metsi raiutakse vahesel maaral laaneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt mannimetsad kliimast olenevalt on need kidurad keskmise voi ule keskmise tootlikkusega metsad kirdeosariikide segametsad olid varem samuti usna tootlikud kahjuks laastati need metsad juba 19 sajandil sooja parasvootme lehtmetsi on sailinud vaid magedes looduskaitse vee voi mullakaitsemetsadena varasematel aegadel oli palju niiskeid lahistroopilisi metsi riigi edelaosas eriti vaartuslikud olid manni ja kupressimetsad lahistroopilisi metsi laastati tugevasti 20 sajandi algupoolel seetottu on laaneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest vanasti olid ameerika uhendriikide kalavarud rikkalikud palju kalu oli sisevetes eriti suures jarvistus juba xv sajandist tuntud heeringa ja tursapuugi piirkonnad olid atlandi ookeani pohjaosa rannikuvetes heeringat turska sardiine eriti lohelisi oli vaga rikkalikult ka vaikse ookeani rannikuvetes koige rohkem alaska louna ja laanerannikul kalarikas oli mehhiko laht kuhu mississippi ja teised joed toid tohutul hulgal toitained ent kalavarade majandamine oli kaua aega vaga halb territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit kaugemates vetes levis roovpuuk millega tegelesid enamasti valismaalased oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure jarvistu saastamine niisugustes tingimustes vahenesid kalarikkused tohutult alles viimase paarikumne aasta jooksul on tehtud tosiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks vaikses ookeanis ja mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning suurde jarvistusse kalajuurde tulnud atlandi ookeani veed usa rannikul on kalast aga peaaegu tuhjad ameerika uhendriigid oma enamasti niiske kliima suurte jogede ja tohutute pohjaveevarudega on veega vaga hasti varustatud sellised joed nagu mississippi yukon ja columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama joe hulka usa jogede aastane aravool kokku on 2345 km viies koht maailmas sellele tuleb lisada 125 000 km taastumatut pohjavett ometi on ameerika uhendriikides olnud viimasel aastakumnetel veega palju probleeme peamiselt kahel pohjusel vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebauhtlaselt jaotunud suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tottu on ameerika uhendriikides palju maavarasid mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jaanud vaid halvema kvaliteediga osa siiski on ameerika uhendriigid maavaradelt palju rikkamad kui jaapan voi laaneeuroopa riigid neid maavarasid mida endal pole saab tihti holpsasti hankida naaberriikidest rauamaagi ulisuured varud paiknevad ulemjarve aares kust neid on lihtne vedada mistahes suunas nuudseks on jarele jaanud ainult madala kvaliteediga maak mida uha enam asendavad kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid mujal usas leidub rauamaaki suhteliselt vahe ameerika uhendriikidel on vahe nende metallide maake mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks taiesti puudub nikkel seda saadakse kanadast naiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub usas ainult uhes keskparases leiukohas arkansase osariigis seda maaki on otstarbekas sisse vedada kariibi mere istandusriikidest vase plii tsingi hobeda ja teiste varviliste metallide maake leidub mitmel pool laaneosariikides usna palju ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja jarele jaanud maakide metalli sisaldus on vordlemisi vaike rikkamaid maake veetakse sisse mehhikost ameerika uhendriikides on palju kulda eriti californias ja alaskas nende alade asustamisel oli kullapalavikul tahtis osa vaga palju on fosforiiti kaalisoola vaavlit ka energiavarade poolest kuulub usa maailma rikkaimate riikide hulka et energiat tarbitakse aga tohutult palju on suur osa energiavaradest ammendatud ameerika uhendriikides on mitmeid nafta ja maagaasi leiukohti vanimad leiukohad riigi kirdeosas ja californias on ammendunud voi ammendumas usna tuhjad on ka praegusajal tahtsaimad mehhiko lahe ja mandri keskosa basseinid texase oklahoma ja louisiana osariigist perspektiivsed on uued leiukohad wyomingi osariigis vaga palju leidub naftat ka alaska pohjarannikul kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tottu raske katte saade suurem osa maailma soevarudest kuulub usale venemaale ja hiinale vanemad kuulsamad ja kvaliteetsema soega leiukohad asuvad idas apalatsi maestikus sealsed varud on aga ammendumas hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata susi on madala kvaliteediga ja kolbab uksnes elektrijaamade kutteks uraanimaaki tuumakutuse valmistamiseks on piisavalt kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt naiteks kanadast usa paikneb pohjaameerika laam vottes enda alla 60 laamast ta on vanaaegkonna keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi koige aktiivsemateks aladeks loetakse laane kurdmaestikega kaetud ala suurimaid purustusi pohjustanud maavarinad on olnud san francisco maavarin aastal 1906 anchoragei maavarin 1964 ja los angelese maavarin 1994 aastal vulkaanidest on purustusi toonud saint helensi pursked 1980 aastal yellowstonei platool tegutseb ka geisreid usa pohiosa asub parasvootmes ja lahistroopikas florida lounaosa ulatub troopikavootmesse alaskas valitseb lahisarktiline kliima aaremaestikud takistavad niiske ohu paasu sisemaale kulm arktiline ohk tungib idalaanesuunaliste maestike puudumise tottu kaugele lounasse seeparast on usa siseosadest talvel ohutemperatuur ligi 10 c madalam kui samadel laiustel euroopas jaanuari keskmine temperatuur on yukoni platool 30 c ulemjarve aares duluthis 139 c vaikse ookeani rannikul juneaus 16 c ja los angeleses 123 c juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt ule 18 c jahedam on rannikul koige korgem temperatuur on moodetud surmaorus 567 c laanepoolkera korgeim sademeid on koige enam kordiljeeride laanenolval 30004000 mm kaskaadides kohati kuni 6000 mm aastas rohkesti sajab ka riigi ida ja kaugosas 10001200 mm aastas tasandikel vaheneb sademete hulk laane suunas kesktasandiku idaosas on see kuni 1000 mm kaljumaestiku idajalamil 300 mm aastas riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250500 mm ning laane ja idarannikutel 10003000 mm suuremas osas ameerika uhendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusonnetusi mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid jogedel tuleb ette uleujutusi esineb kuumalaineid ja kulmalaineid suuremad katastroofid on ameerika uhendriikide kliima on enamasti niiske suurte jogede ja tohutute pohjaveevarudega on veega vaga hasti varustatud ometi on viimastel aastakumnetel olnud veega palju probleeme sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebauhtlaselt jaotunud veenappus on uleriigilises ulatuses ilmne umbes veerand usa veevarudest asub alaskal kus neid kuigivord ei vajata suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine ulekullus ehk uleujutused valdav osa usa territooriumist kuulub atlandi vesikonda ainult laanepoolsete maestike joed voolavad vaiksesse ookeani usa keskosas holmab mississippi joestik idapoolsed lisajoed nagu ohio on veerohked ja laevatatavad laanepoolsed nagu arkansas ja red river jaavad suvel palju madalamaks sest vett kasutatakse niisutuseks apalatsidest algavad luhikesed veerohked joed mis piedmonti platoolt lasuvad korgete jugadena vaikse ookeani vesikonna joed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad columbia colorado suures noos on perioodilised voi luhiaegsed joed usa pohjapiiril asub suur jarvistu kordiljeerides ja apalatside keskosas on palju vaikesi liustikujarvi laaneosa platoodel ja nogudes leidub jaanukjarvi nagu suur soolajarv joed saavad oma vee pohjaveest sadametest ja lumesulamisveest alaskas on toitumisallikaks ka liustikud veetase korge kui on palju sademeid esineb poudasid mis langetavad veetaset jogedel esineb uleujutusi pohjustajaks liigsed sademed orkaanid joed saavad oma vee pohjaveest sadametest ja lumesulamisveest alaskas on toitumisallikaks ka liustikud veetase korge kui on palju sademeid esineb poudasid mis langetavad veetaset jogedel esineb uleujutusi pohjustajaks liigsed sademed orkaanid maailma viiekumne pikima joe nimistusse mahuvad sellised usa territooriumil voolavad joed nagu mississippi algab itsasca jarvest minnesotas ja suubub mehhiko lahte pikkus 3779 km missouri algab vaikejogede liitumisega ja suubub mississippisse pikkus 3726 km ohioallegheny algab pennsylvania osariigis ja suubub mississippi jokke pikkus 2102 km colorado jogi algab grandi maakonnas usas ja suubub california lahte pikkus 2333 km vordluseks voib tuua eesti pikima vohandu joe mille algus paikneb otepaa korgustikul ja mis suubub lammijarve labides kokku 156 kilomeetrit maailma neljakumne suurema jarve nimistusse mahuvad jargmised osaliselt voi taielikult usa territooriumil asuvad jarved ulemjarv 82 414 km suurim sugavus 406 m huroni jarv 59 596 km suurim sugavus 229 m michigani jarv 58 016 km suurim sugavus 281 m erie jarv 25 821 km suurim sugavus 64 m ontario jarv 19 477 km suurim sugavus 237 m ja suur soolajarv 4662 km suurim sugavus 7 m siseveetransport on tahtis eelkoige suurel jarvistul maagi ja soe veoks teine piirkond on mississippi koos lisajogede eelkoige ohioga kanalite kasutamine on viimasel ajal vahenenud tahtsuse on sailitanud piki mehhiko lahe rannikut kulgev kanal eriti naftaveoks texase ja mississippi vahel ameerika uhendriikide riigikaitse aluseks on ameerika uhendriikide relvajoud kuhu kuuluvad maavaed us army merevagi us navy merejalavagi us marine corps ohujoud us air force ja rannavalve us coast guard relvajoudude ule teostab tsiviiljuhtimist ameerika uhendriikide kaitseministeerium ning sojavae operatiivjuhtimisorgan on staabiulemate uhendkomitee mis uhendab eri vaeliikide staabiulemaid ameerika uhendriikide eraldatuse tottu potentsiaalsetest vaenlastest vaikse ja atlandi ookeaniga ning ainsaks reaalseks ootamatu runnaku ohuks ameerikale on mandritevaheliste voi avakosmoses paiknevate raketikomplekside runnak mille arahoidmiseks ning oigeaegseks eelhoiatusprogrammiks on norad ameerika uhendriikide ja kanada pohjaameerika ohukaitsesusteem mille keskus asus algul colorado springsis ja hiljem 1962 aastast colorados cheyenne maes ameerika uhendriikide sisejulgeolekususteemi ehk luurekogukonna moodustavad parast 911 terrorirunnakut reorganiseeritud sisejulgeolekuasutused mille juht on riikliku julgeoleku direktor ingl director of national intelligence james r clapper kelle uldalluvuses on sisejulgeolekuministeerium foderaalne juurdlusburoo usa on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas 17 oktoobril 2006 uletas rahvaarv 300 miljoni piiri oktoobris 2012 oli rahvaarv 3146 miljonit tanu sisserandele on elanikkond alati kiiresti kasvanud kiire kasv jatkub ka praegu ja seniste trendide jatkudes uletab usa rahvaarv parast 2050 aastat praeguse euroopa liidu rahvastiku ameerika uhendriigid on etniliselt vaga mitmekesine maa rahvastiku ule peetakse arvestust rassitunnuste ja etnilise paritolu jargi 2010 aasta rahvaloenduse jargi on rahvastikust 724 valgenahalised 126 afroameeriklased 48 aasia paritolu ameeriklased 09 polisameeriklased indiaanlased ja eskimod 02 hawaii ja teiste vaikse ookeani saarte poliselanikud 62 muudest rassidest ja 29 kahest voi enamast rassist ameerika uhendriikidel ei ole riigikeelt kuid de facto on ametlik keel inglise keel 32 osariigis on inglise keelel ametlik staatus lisaks on ametlik staatus havai keelel hawaii osariigis ja 20 polisrahva keelel alaska osariigis ainult inglise keelt raakis 2003 aastal kodus 2148 miljonit inimest 816 hispaania keelt 297 miljonit hiina keelt 22 miljonit prantsuse keelt 14 miljonit tagalogi keelt 13 miljonit vietnami keelt 11 miljonit ja saksa keelt 11 miljonit ameeriklast usas domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud 17 ja 18 sajandil oli suurem osa uusasunikest suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ukskoiksed sisserandajad olid erineva taustaga erinevalt euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon nii valitses noores usas uhtaegu nii suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tolgendustesse pohjaameerika esmaasukad joudsid tanapaeva ameerika uhendriikide ja kanada territooriumile vahemalt 15 000 aastat tagasi aasiast alaska kaudu eurooplaste tuleku ajaks 16 sajandil olid indiaanlased hoivanud peaaegu kogu ameerika maailmajao indiaanlaste hoime oli palju ja nende elulaad oli erinev mehhikost pohja poole jaavatel aladel elasid enamasti vaikestes kulades algonkinid irokeesid siuud atapaskid jpt indiaanlaste hoimud kes tegelesid pollumajanduse kuttimise ja korilusega 16 sajandi algul siirdusid mehhiko ala hoivanud hispaanlased floridasse ja sealt pohja poole 1565 aastal rajasid nad san augustinei tanapaeva usa territooriumi esimese eurooplaste pusiasunduse 16 sajandil hakkasid ameerikasse randama ka prantslased ja inglased esialgu tuli euroopast vaid maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi aga 17 sajandi algul hakati rajama pusiasustust uusprantsusmaa koloonia mis rajati 1604 aastal ulatus 1680 aastatel suurest jarvistust lounasse esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585 aastal virginias walter raleigh juhtimisel kuid see ebaonnestus 1607 aastal rajas sadakond inglismaalt parit kolonisti chesapeakei lahe aarde jamestowni pohjaameerika esimese pusiva inglaste asunduse sellest kasvas valja virginia koloonia jargmise 150 aasta jooksul jatkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala kolonistide enamiku moodustasid inglased ent oli ka hollandi aastast 1613 ja rootsi asundusi aastast 1632 tuli prantslasi sakslasi iirlasi jt 18 sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel igauhel neist oli oma kuberner ja seadustik ent suurbritannia kuningriigi valitsuse all 13 kolooniat moodustasid kolm suurt ruhma uusinglismaa massachusetts connecticut rhode island new hampshire kesk new york new jersey pennsylvania delaware ja louna kolooniad virginia maryland pohjacarolina lounacarolina georgia kus kolonistid olid inglismaa katoliiklased marylandi ja virginia koloonia ja teistes louna kolooniates tegeleti tubakakasvatusega mille toodang veeti euroopasse nendesse piirkondadesse hakati ka 17 sajandi ii poolel tooma aafrika orje uusinglismaa kolooniad rajasid inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad puritaanid esimesena asutasid nad 1620 plymouthi umberasujate tuntuim laev on mayflower uusinglismaa majandus tugines eeskatt enda tarbeks moeldud pollundusele ent tegeldi ka laevaehituse kalanduse ja metsamaterjali tootmisega aafriklastest orje oli neis kolooniais vahe keskkolooniad tekkisid kui briti kolonistid votsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused ule oitsvaimaks kolooniaks kujunes neist kveeker william penni juhitud pennsylvania eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele toi paratamatult kaasa kokkuporked indiaanlastega indiaanisojad esimene suurem soda toimus 16221636 virginias alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lopuks kehvema relvastuse ja hoimudevahelise uksmeele puudumise tottu luua suurbritannia kuningriigi ja ameerika kolooniate suhted teravnesid parast seitsmeaastast soda 1763 aasta pariisi rahu lopetas kolooniais prantslastega sodimise suurbritannia oli saanud aga enda voimu alla peaaegu kogu pohjaameerika ent kuna euroopas toimunud soda oli olnud suurbritanniale kurnav vottis suurbritannia parlament vastu mitu seadust mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende oigusi tekkis mitu suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat voitlusuhingut tuntuim vabaduse pojad boikoteeriti briti kaupu bostoni teejoomine 5 septembril 1774 tuli philadelphias kokku i kontinentaalkongress kus kinnitati lojaalsust suurbritannia kuningriigile ent samas kutsuti boikoteerima koiki briti paritolu kaupu kuni pole tuhistatud kolooniate arengut piiravad seadused suurbritannia valitsus uritas kolonistidelt relvi ara votta ja vahistada nende juhte 19 aprillil 1775 tehti selline katse massachusettsis mis ajendas iseseisvussoja ameerika uhendriikide iseseisvussoda puhkemise 10 mail 1775 kogunes ii kontinentaalkongress mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa virginiast parit george washingtoni 4 juulil 1776 vottis ii kontinentaalkongress vastu thomas jeffersoni koostatud ameerika uhendriikide iseseisvusdeklaratsiooni millega kuulutati 13 pohjaameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi ameerika uhendriigid ameerika kolooniate iseseisvumiseks suurbritannia kuningriigist toimunud iseseisvussoja lopetas pariisis 3 septembril 1783 solmitud pariisi rahu millega suurbritannia tunnustas seniste suurbritannia kolooniate iseseisvust 1803 aastal ostsid ameerika uhendriigid prantsusmaalt louisiana ning selle ostuga kasvas usa territoorium peaaegu kahekordseks mississippi suudmealal asuv usa osariik louisiana eraldati 1812 aastal ja see holmab sellest piirkonnast vaid vaikese osa louisiana osariigist ulejaanud ala nimetati missouri alaks laieneval ning majanduslikult kiiresti areneval ameerika uhendriikidel tekkis merekaubanduse pinnal konflikt suurbritanniaga ning 1812 kuulutati endisele emamaale soda mille kaigus 1814 vallutasid inglased kull washingtoni linna ent ameeriklased suutsid oma iseseisvust kaitsta soja lopetanud 1814 aasta genti rahulepinguga taastati sojaeelne seisukord pohjaameerika mandril asuv kanada jai endiselt suurbritannia kolooniaks 1823 aastal kuulutas president james monroe usa valispoliitika alusena valja ameerika laienemise strateegilisi huve kaitsva seisukoha mille jargi ameerika uhendriigid vastustasid euroopa moju laienemist ameerikas monroe doktriin usa ise oli sel ajal uha laienemas laande 1845 aastal annekteeriti algselt mehhiko valduses olnud ja 1836 iseseisvunud texas 1846 aastal sunniti suurbritannia loobuma oregonist mehhiko alasid liidendati ka ameerika uhendriikide mehhiko sojaga soja lopetanud guadalupe hidalgo rahulepinguga 2 veebruarist 1848 aastal jai mexico ikka mehhikole kuid texasest californiast new mexicost utahst nevadast ja arizonast said usa uued territooriumid seejarel ulatus usa uhest ookeanist teiseni 1853 aastal ostis usa mehhikolt veel vaikese maariba arizona ja new mexico lounaosas ning sellega oli saavutatud riigi tanapaevane ulatus hiljem lisandusid veel 1867 aastal venemaalt ostetud alaska ja 1898 aastal annekteeritud hawaii 1898 puhkes hispaaniaameerika soda mille tulemusena sai usa hispaanialt guami puerto rico ja filipiinid ning kehtestas protektoraadi kuuba ule asunike ja kolonistide laande liikudes hoivati uha enam indiaanlaste maid 1830 aastal vottis kongress demokraatliku partei juhi president andrew jacksoni vastu seaduse millega koik usa idaosas elavad indiaani hoimud pidid loovutama oma maad ning vastutasuks saama territooriumid laanes usa kaguosas elanud hoimud eesotsas tserokiidega uritasid koiki seaduslikke vahendeid kasutades oma maid sailitada ent ehkki usa ulemkohtule esitatud protesti lahend oli neile soodne keeldus president andrew jackson seda aktsepteerimast umbes 4000 tserokiid neljandik umberasustatutest suri 18381839 kuuditamisteekonnal pisarate rada jargmistel aastatel asustas valitsus umber ka teisi indiaanihoime 1862 aastal vastu voetud homestead actiga lubati tasuta voi vaikese raha eest anda maatukk igauhele kes sellel elab ja seda harib selle seaduse tulemusena omandasid tuhanded ameeriklased ja immigrandid farmid laanes indiaani hoimude aladel laande liikudes havitasid farmerid piisonikarjad kelle olemasolust soltus sealsete indiaanlaste ellujaamine selline tegevus pohjustas loomulikult kokkuporkeid mis loppesid sojavae sekkumisega ning indiaanlaste asustamisega vahe viljakatele aladele rajatud reservaatidesse farmerite toole ja toostusele tuginevate ja kaitsetolle pooldavate pohjaosariikide ning suuristandustele tuginevate ja vabakaubandust toetavate lounaosariikide vastuolud kasvasid ning pohiliseks pingeallikaks oli jatkuvalt orjanduse kusimus 1854 aastal asutasid orjusevastased pohjaosariiklased vabariiklik partei mille kandidaat abraham lincoln voitis 1860 aasta presidendivalimised 1861 aastal loid ameerika uhendriikidest lahku 7 lounaosariiki hiljem veel 4 kes moodustanud konfoderatsiooni 12 aprillil 1861 puhkes ameerika uhendriikide kodusoda mis loppes 9 aprillil 1865 pohjaosariikide voiduga soja kaigus 1 jaanuaril 1863 kehtestatud proklamatsiooni kohaselt kuulutati koik orjad vabaks ameerika uhendriigid on maailma suurima majandusega riik riigi nominaalne skp oli 2010 aastal 147 triljonit dollarit mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest skp ostujou pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit skpst moodustab toostus 219 teenused 769 ja pollumajandus 12 suurimad kaubanduspartnerid on hiina mehhiko ja kanada tootute osakaal oli juunis 2011 92 riigivolg on septembris 2011 147 triljonit dollarit mis moodustab 100 riigi skpst ruutel arnold von harff 1471 harffi linnus jaanuar 1505 harffi linnus oli saksa randur ja reisikirjanik kes kais 14961499 palverannakul roomas jeruusalemmas ja santiago de compostelas arnold von harff oli alamreinimaa polisaadlik ruutel kes elas kolnis ta sundis 1471 aastal harffi linnuses erfti joe aares julichi hertsogiriigis arnold von harffi jargi peab palveranduril kaasas olema kolm rahakotti uhes olgu raha teises ettevaatus ja kolmandas tarkus ta asus kolnist teele 7 novembril 1496 ja randas labi saksamaa dubrovnikis pani ta kirja 1496 voi 1497 kirja 56 horvaadikeelset sona 1496 voi 1497 randas ta labi albaania kulastades ulcinjit praegune montenegro durrest ja sazanit durreses koostas ta albaania keele sonaloendi saksakeelsete vastetega mis sisaldab 8 lauset 12 arvsona 1 kuni 10 100 ja 1000 ja 21 voi 26 muud sona see on albaania keele malestis mis albaanias on tuntud fjalorthi nime all veneetsia kohta jutustab ta nii veneetsias viisid kaupmehed mu saksa majja mida lombardia keeles nimetatakse fondigo tudisco fondaco dei tedeschi praegu kolnis maarja kiriku taga elava anton paffendorfi arvemajja ta hankis seal mulle austava vastuvotu ning saatis mind igal pool naidates linna kirjeldan koigepealt seda kauplemismaja et ma seal monda aega peatusin sain ma seal iga paev naha suurt vurtside siidi ja muude kaupade kaivet need pakiti ja saadeti koikidesse kaubalinnadesse sest igal kaupmehel on seal oma arvemaja kolnist strassburgist nurnbergist augsburgist lubeckist ja teistest puha rooma riigi saksa linnadest kaupmehed utlesid et maksavad veneetsia isandatele maksudena iga paev sada tukatit vaba raha peale selle ostavad nad kogu kauba seal veneetsias ja maksavad selle eest kallilt sellest saksa majast minnakse ule pika puusilla paremal siis joutakse vaiksele valjakule mille nimi on rialto siia kogunevad kaupmehed kauplema iga paev kell 9 voi 10 nii et igauht neist voib sealt ruttu leida see valjak on ummargune ja umbes sama suur nagu durenis valjaku lahedal istuvad rahavahetajad kes hoolitsevad kaupmeeste sularaha eest mida need hoiavad rahavahetajate kaes et neil oleks vahem raha kaes kui uks kaupmees ostab teise kaest siis ta juhatab ta pamkurite juurde nii et kaupmeeste vahel liigub vahe raha rialtolt valjuvad pikad tanavad kus kaupmeestel on poed nagu naiteks kullasseppadel ja juveliiridel kes muuvad parleid ja kalliskive uhel tanaval on ratsepad kingsepad koiemuujad lina ja roivamuujad ja teised keda kauples seal lugematul arvul poodide peal on kloostri maganisruumi taoline koht nii et igal kaupmehel veneetsias on oma kauplus mis on tais kaupa vurtse haruldasi roivaid siidroivaid ja palju teisi kaupu nii et voib oelda et veneetsia rikkus on sellel valjakul siit rialtolt laksime san marco peakiriku juurde labi paljude kitsaste tanavate millest monel olid apteekrid monel raamatukoitjad teistel igasugused kaupmehed kes ajasid oitsvat ari san marco on vaga ilus kuid madal kirik mille kohal on palju ummargusi pliiseatinaga kaetud volvvolve see kirik on alt ja ulalt ja molemalt poolt kaetud marmorkividega ja peale selle on ta ulalt ja molemalt poolt kaetud kuldkullaga kui siseneda kirikusse valjakult siis vasakul on altar mis on tarastatud kasipuuha vastu poolarit millel on puust krutsifiks mille on tagunud uks pettunud hasartmangija ning mis on teinud palju imesid kui minna koor arhitektuurkoori poole siis paremal volvi sees on veneetsia aare mis puhade ajal pannakse valja korgele altarile nagu naiteks 12 krooni ja 12 pihiku esilappi mis on tehtud kullast parlitest safiiridest rubiinidest ja smaragdidest samuti kuus haruldast kalliskividega kuldristi samuti veneetsia doodzi kubar mis on tallele pandud kui hindamatu vaartusega ese samuti kaks suurt kuldluhterluhtrit mille peal on kolm suurt rubiini samuti suur ja pikk ukssarvikusarv narvalivohk mis on ulivaga taga otsitud ning palju vaartuslikke juveele mida koiki kokku kutsutakse veneetsia aardeks veebruaris 1497 laks ta veneetsias laeva peale ja soitis aleksandria ein egiptuses kulastas ta kairot ning aleksandria katariinapuha katariina hauda siinai magisiinai mael ja teisi puhapaiku siinai poolsaarsiinai poolsaarel toenaoliselt sealt suundus ta palestiinasse ta teatab et juudid olevat seak konelnud heebrea keelt edasi randas damaskuse ja halabi kaudu antiookiasse ning seejarel labi kogu vaikeaasia vaikeaasiast siirdus ta veneetsia kaudu santiago de compostelasse ning sealt prantsusmaa ja hollandi kaudu tagasi koju 10 oktoober10 oktoobril 1499 joudis ta heinsberg reinimaaheinsbergis jalle julichi hertsogiriigi territooriumile hiljem sai ta gelderni hertsogiriikgelderni hertsogiriigi parusvarahoidjaks kuid suri juba jaanuaris 1505 oma parusmoisas oma palverannakust kirjutas ta uksikasjaliku reisikirja osa jutustusest on valjamoeldis nimelt jutustab ta oma olematutest reisidest indiasse nicobari saarednicobari saartele madagaskarile ja niiluse latetele reisikiri sisaldab uheksa keele sealhulgas albaania keelalbaania baski keelbaski bretooni keelbretooni horvaadi keelhorvaadi ja ungari keele ning palestiinas ja abessiinias koneldava keele luhikese sonaloendi koos monede fraasidega need on kirja pandud kuulmise jargi reisikirja avaldas 1860 kolnis eberhard von groote pealkirja all die pilgerfahrt des ritters arnold von harff von coln durch italien syrien aegypten arabien aethiopien nubien palastina die turkei frankreich und spanien wie er sie in den jahren 1496 bis 1499 vollendet beschrieben und durch zeichnungen erlautert hat ruutel arnold von harffi palverannak kolnist labi itaalia suuria egiptuse araabia etioopia nuubia turgi prantsusmaa ja hispaania nagu ta selle aastatel 1496 kuni 1499 teoks tegi kirjeldas ja joonistustega selgitas reisikirjast on sailinud 12 kasikirja ja teist sama palju on kaotsi lainud kategooriasaksamaa inimesed kategooriasundinud 1471 kategooriasurnud 1505 aa mois ka aamoisa mois saksa keeles haakhof oli ruutlimois virumaal luganuse kihelkonnas aa kulas mis nuudisajal jaab idaviru maakonna luganuse valla territooriumile harrastemaja asub pohjaeesti paekaldal mois rajati arvatavasti 15 sajandil ajavahemikul 14261497 enne liivi soda oli see narva foogtile alluva orduametkonna keskus suvel 1630 kinnistas rootsi kuningas gustav ii adolf valduse tallinna burgermeistrile georg von wangersheimile wangersheimide perekonna kasutusse jai mois kuni 1787 aastani algul elasid moisaomanikud tagasihoidlikus palkmajas aastatel 16961698 mil aa moisnikuks oli georg bogislaus von wangersheim ehitati tallinna ehitusmeistri peter jonase juhtimisel kiviloss mis palladianistlikult pohiplaanilt sarnanes umbes samal ajal ehitatud palmse moisahoonega ja paarkummend aastat vanema maardu moisaga tegemist on uhega vahestest sailinud rootsiaegsetest moisatest eestis sellest ajast on sailinud kahekorruseline keskosa nagu palmse moisalgi olid hoonel tiibosad mis fassaadil eendusid ja tagakuljel taandusid see oli uks esimesi lossilikult kujundatud moisasudameid eestis arvatavasti samal ajal rajati iluaed hoone tagant laskuvatele terrassidele mis klindiveere all loppesid tiikidega pohjasojas moisahoone ruustati ja poletati maha nii et jarele jaid ainult muurid kindralleitnant axel von wangersheim kes oli vahepeal riia komandant sai 1720 aastatel moisa enamvahem endisse korda umbes 1723 seati peahoonesse ules vaga ilusad koobaltiga kirjatud kahhelahjud millest uks on praegu kadriorus endises lustihoones tislermeistritena tootasid moisas naiteks tobias schamer ja j g borchardt ja 1753 johann ulrich rumber saksamaalt 18 sajandi lopul jai vana harrastemaja kitsaks seda laiendati meister christian gottlieb waltheri juhtimisel mahukate uhekorruseliste tiibosadega fassaad muudeti klassitsistlikuks keskosa mis varem oli taandunud ehitati kinni ning selle otsa pandi barokne frontoon sellest ajast parinevad ka kurekujuline tuulelipp hoone frontoonil umbes samasugune nagu narva raekojal ning varaklassitsistliku nikerddekooriga peauks 1782 oli moisas 66 teenijat moisale kuulus vaike sadam nii monelgi vaiksel suveohtul soudis seltskond merele paberlaternate ja tammepargadega ehitud paatides aastatel 17871841 kuulus mois nasackinitele 19 sajandist parinevad moonakate majad kus praegu on hooldekodule kuuluvad korterid ning sajandi teisest poolest harrastemaja historitsistlikud puitpitsilised varikatustega verandad fassaadi sissekaigu ees viimased kumnendid enne natsionaliseerimist alates 1889 aastast kuulus mois grunewaldtidele viimane omanik oli kirjanik ja vene klassikalise kirjanduse saksa keelde tolkija otto von grunewaldt 1919 mois natsionaliseeriti moni aasta hiljem jagati moisa maad asundustaludeks alates 1924 aastast tegutseb moisahoones hoolekandeasutus esimesed hoolealused toodi sisse juba detsembris 1923 ametlik avapidu toimus jaanuaris 1924 aa moisaansambel on 1979 aastast arhitektuurimalestisena riikliku kaitse all puuliikide rohke aa park on looduskaitse all restaureerimist alustati 19871988 pargi laaneservas paiknevast 18 sajandi lopust parinevast paviljonist mis oli koige viletsamas seisundis krohv oli varisenud ja volvid tillkusid too valmis suvel 1988 restaureerimise projekti autor u saar sisekujundaja k roosi hoone voeti kasutusele kabelina peahoone on barokkstiilis kivihoone mille keskosa on kahekorruseline ja tiibosad on uhekorruselised hoonest ida pool asus tall laane pool varaklassitsistlik kuppelkatusega kaheksanurkne kabel edela pool asus suur karjaou paljude hoonetega umber hoovi kaugemal laanes oli vesiveski ja selle lahedal pollul kuivati ja rehi mis tuleohutuse huvides paigutati moisakompleksist kaugemale peahoone valiskuju on parit 19 sajandist et sees tootab hooldekodu on maja heas korras maalitud kahlitega jalgadel ahi 18 sajandi algusest on viidud eesti kunstimuuseumi vasakule tiivale ehitati 1970 aastate lopus suur kolmekorruseline hooldekodu juurdeehitis mitmed korvalhooned on sailinud kuigi osalt umberehitatuna kabel on 1980 aastate lopul restaureeritud karjaou on varemetes vesiveski on maatasa varemetes on ka endine viinavabrik kus piiritust aeti veel isegi parast teist maailmasoda moisahoone esimesel korrusel on sisustatud muuseum praegu saab seal naha moisaaegses stiilis sisustatud kabinetti ja saali fuajees on naitus vanaaegsetest esemetest aa mois olla vanasti olnud mereroovli loss umberringi olnud mannimets ja umbrust kutsutud manniskorbeks mere poolt olnud lahtine vaade merele maa poolt aga paks mannimets mereroovlid eksitanud oositi tuledega laevu ja riisunud varandusi hadzi ahmat variant ahmad abdulhamidovits kadorov vene keeles variant 23 august 1951 kasahstan karagando 9 mai 2004 tsetseenia groznoi oli venemaa foderaalvoimude maaratud tsetseenia administratsiooni juht ning 5 oktoobril 2003 presidendivalimised vaata tsetseenia valimised voitnud president kadorov kuulus sufi tarikaati kadiriyah aprillis 1957 naasis kadorovite perekond kasahstanist kuhu nad olid kuuditatud tsetseeniasse salini rajooni tsentoroi kulla 19941996 osales tsetseenide poolel sissikomandorina foderaalvalitsuse vastases sojas teda autasustati itskeeria ordeniga rahvuse au 1995 maaras dzohhar dudajev ta valikomandoride kokkutulekul vedeno kulas tsetseenia ulemmuftiks muftina kuulutas ta venemaale dzihaadi seejuures olevat ta sohavaeamiiriks valida taotledes ilmaliku presidendi mashadovi kukutamist kadorov olevat olnud uks sariaadikohtute loomise algatajaid tsetseenias 1996 osales kadorov aleksandr lebedi ja aslan mashadovi labiraakimisel millega soda lopetati sugisel 1996 sai ta vast moodustatud itskeeria tsetseeni vabariigi muftiaadi juhiks 19971998 tekkisid kadorovil mashadoviga lahkarvamused kadorov vastustas mashadovi toetatavat vahhabismi kadorov noudis itskeeria juhtkonnalt vahhabiitide relvastatud ruhmituste laialisaatmist ning jutlustajate valjasaatmist 25 mail 1999 hukkus atentaadis kadorovile groznois viis tema ihukaitsjat kellest kolm olid tema lahedased sugulased parast bassajevi ja hattabi ruhmade tungimist dagestani territooriumile augustis 1999 astus kadorov avalikult valja uue venemaavastase soja vastu kuulutades tsetseenia gudermessi kurtsaloi ja nozajurti rajooni vahhabismivabaks tsooniks 10 oktoobril 1999 korvaldas aslan mashadov oma seadlusega kadorovi tsetseenia ulemmufti ametist ning kuulutas ta tsetseeni rahva vaenlaseks kes kuulub havitamisele mashadov kuulutas kadorovi kui reeturi tagaotsitavaks aprilli alguses 2004 kuulutas vahepeal tsetseeni vabariigi presidendiks saanud kadorov et mashadovile tagatakse elu kui ta vabatahtlikult alistub mashadov vastas et kadorovi elu ei paastaks isegi vabatahtlik alistumine tsetseenia sariaadikohtule kadorovil on vaid uks tulevik koera surm reeturi surm ja tsetseeni rahva needus nii temale kui ka tema jareltulijatele alati ja igavesti novembris 1999 sisenesid foderaalvaed mufti kadorovi ja tema pooldaja valikomandor sulim jamadajevi toetust kasutades praktiliselt ilma kaotusteta gudermessi jamadajevi mehed ei lasknud linna siseneda samil bassajevi ja ruslan gelajevi meestel 12 juunil 2000 maarati kadorov venemaa presidendi vladimir putini seadlusega tsetseeni vabariigi administratsiooni juhiks parast maaramist loobus kadorov tsetseenia ulemmufti volitustest algul nimetati seda administratsiooni ajutiseks jaanuaris 2001 venemaa presidendi seadlusega see taiend korvaldati kadorov sai oiguse maarata ja ametist vabastada valitsuse esimeest parast 2003 aasta martsi referendumit vaata tsetseenia valimised millel voeti vastu tsetseeni vabariigi konstitutsioon ja tsetseeni vabariigi presidendi valimise seadus sai kadorov lisaks administratsiooni juhi nimetusele ka tsetseeni vabariigi presidendi kohusetaitja nimetuse raamatus kaevikukindrali tsetseenia paevik vaidab kindral gennadi trosev et tema markas kadorovit esimesena ning esitas tema kandidatuuri tsetseeni vabariigi presidendi ametikohale kui kadorov maarati tsetseenia juhiks siis arvati et ta ei jaa sellesse ametisse kauaks ning kindlasti ta tapetakse bassajevi hattabi voi mashadovi meeste poolt samuti arvati et nagu esimese tsetseenia soja ajal moskva maaratud juht doku zavgajev hakkab ta resideerima moskvas voi groznoi lahedal asuvas vene ohujoudude baasis ning ta on vaid kindral kazantsevi voi kindral trosevi marionett kadorov elas terveks jaades ule hulga atentaate milles sai surma kumneid inimesi viimase atentaadi enne tema hukkumist panid toime 2003 aasta mais kaks surmaminejast naist mashadovi pooldajad on kord oelnud et nad ei puuagi enam kadorovit tappa sest tal on palju teisigi surmavaenlsasi kadorovil oli tohus ja araostmatu ihukaitse mis koosnes tema sugulastest ja tema benoi taibi liikmetest moskvas kais kadorov sageli kuid ka tsetseenias oli tema tegevus margatav ja ta ei jaanud kindralite varju moned vaatlejad pidasid kadorovit ajutiseks tegelaseks kes varsti vahetatakse valja mone tuntud ja vaga rikka moskva tsetseeniga ilmnes aga et kadorovil on tsetseenias palju suurem moju ka 2003 aasta valimistel ei kandideerinud ukski moskva tsetseen kolme aasta jooksul suutis kadorov oma voimu kindlustada 2000 aastal arvati et tsetseenia tegelik peremees on peaminister stanislav iljassov kes kontrollib moskva finantsabi ent kadorov taitis ametkonnad oma inimestega ning uhendas administratsiooni juhi ja valitsusjuhi aparaadi hiljem edutati iljassov moskvasse ning kadorov ei lasknud enam esile kerkida uhelgi konkurendil ivanovo oblastist parit mihhail babits pidas peaministrina vastu vaid paar kuud suutmata kadorovi survele vastu seista valitsushoone plahvatuse ajal detsembris 2002 jai babits onnekombel ellu ent kui kadorov vastu tema tahtmist vahetas valja rahandusministri kes oli parajasti haavatuna haiglas esitas peaminister lahkumisavalduse jargmine peaminister oli anatoli popov juunis 2003 saatis kadorov ootamatult erru kogu valitsuse ja koigi rajoonide administratsioonide juhid selles nahti konkurentide korvaldamist presidendivalimistelt jaanuaris 2001 sai kadorov riikliku naftakompanii rosneft tsetseenia filiaali direktorite noukogu esimeheks varem mangis ta tahtsat rolli tsetseenia naftasaaduste salakaubaveos dagestani 2001 sai kadorov sopruse ordeni 2003 kuulutas venemaa president vladimir putin valja tsetseeni vabariigi presidendi valimised puudes iseseisvuse parast tekkinud konflikti summutada viis kuidas valimised korraldati aitas kaasa pigem konflikti teravnemisele putin saavutas et koik kandidaadid kes olid arvamuskusitluste jargi kadorovist populaarsemad votsid oma kandidatuuri tagasi 2 septembril 2003 vottis kadorovi sotsis vastu vladimir putin enne seda eemaldati valimistelt kadorovi kaks peamist konkurenti aslambek aslahhanov ja malik saidullajev riigiduuma saadikule aslahhanovile tehti ettepanek hakata president putini abiks lounavenemaa ja eriti tsetseenia kusimustes saidullajevi registreerimise kandidaadiks tuhistas tsetseenia ulemkohus aslahhanov otsustas oma kandidatuuri maha votta juba enne konelust presidendiga sest tsetseenia ulemkohtus oli juba hagi tema kandidatuuri tuhistamiseks sest valimiskomiteesse sisse antud dokumentides polnud naidatud tema kodakondsus ning elukoht ja puudus tulude deklaratsioon saidullajevi registreerimine tuhistati presidendikandidaar nikolai paizulajevi hagi pohjal sest osa allkirju saidullajevi kandidatuuri toetuseks olid tuhised 3septembril 2003 kaitses kadorov venemaa teaduste akadeemias politoloogiakandidaadi kraadi vaitekirjaga viimase aja poliitilistest protsessidest tsetseenias kadorovi kandidatuuri toetasid parteide uhtne venemaa ja rahvapartei kohalikud organisatsioonid kadorov kuulutas et tahab esineda soltumatu kandidaadina et valtida kohustuste tekkimist parteide vastu 5 oktoobril 2003 valiti tsetseenia presidendiks ta kogus 811 voi 8084 haaltest osalus oli 877 tulemus oli hammastav sest nii palju haali ei kogunud isegi aslan mashadov 1997 aastal kes oli populaarsem kui kadorov valimiste ajal nahtavasti oli asi selles et alternatiive ei olnud ning loodeti et kadorov aitab ikkagi kaasa konflikti lahendamisele aslan mashadov ning paljud laane poliitikud ja inimoigusteorganisatsioonid nimetasid neid valimisi farsiks mashadov kutsus ules relvastatud vastupanule vene vagedele rahvusvahelised vaatlejad on valimisi kritiseerinud pluralismi puudumise tottu venemaa valitsuse hinnangul oli tegemist olulise sammuga edasi korra taastamisel tsetseenias kadorovit suudistati selles et ta on loonud omaenda relvastatud joud ta on valjendanud kavatsust oma vastaseid karmilt kohelda tema poeg ramzan kadorov juhatab ihukaitset mis ametlikult koosneb umbes 60 inimesest tegelikult aga mitmest tuhandest inimesest kes on formaalselt muude uksuste koosseisus paljud tsetseenid kartvat seda ihukaitset rohkem kui venelasi seda julgeolekuorganit suudistatakse tsiviilisikute kadumises kadusid need kes keeldusid selles organis teenimast teiselt poolt heideti talle ette et ta ei votnud meetmeid mis takistaksid tsetseeni massajate spioonide imbumist tema lahikonda tsetseeni massajate juhid pidasid kadorovit venemaa keskvoimu marionetiks ta ei kiitnud siiski moskvale takka vaid kritiseeris venemaa voimetust tsetseeniat jalule aidata ja suudistas vene vagesid tsetseenia tsiviilisikute metsikus kohtlemises kadorov tegi ammu vahet sodurite ja kurjategijate vahel tsetseenia vastupanuliikumises esimeste sekka arvas ta naiteks ruslan gelajevi viimaste hulka eriti samil bsssajevi ning ka mashadovi ta andis selgelt moista et on valmis esimestega labi raakima mashadoviga saavat ta aga raakida uksnes tema lahkumise ule tsetseeniast kadorov hukkus 9 mail 2004 kell 1135 kohaliku aja jargi groznois dunamo staadionil voidupuha tahistamiseks korraldatud kontserdi ajal kohaliku populaarse laulja esinemise ajal toimunud atentaadi plahvatuse tagajarjel kadorov istus viploozis parast plahvatust nahti teda verise peaga teadvusel olekul ta sai peast olgadest ja jalgadest vigastada julgeolekuautod viisid ta haiglasse kus ta umbes pool tundi parast plahvatust suri plahvatuses hukkus kokku vahemalt 40 inimest teiste seas tsetseeni vabariigi riiginoukogu esimees hussein issajev rahandusminister eli issajev ja reutersi fotograaf adlan hassanov vahemalt 56 sai viga teiste seas venemaa vaegrupeeringu juht tsetseenias kindralpolkovnik valeri baranov kelle jalad amputeeriti groznoi komandant grigori fomenko siseminister allu alhanov majandusminister presidendi pressisekretar ning laval olnud laulja peale valitsustegelaste ja sojavaejuhtide said kannatada sojaveteranid esinejad ja moned kooliopilased plahvatuse pohjustas nahtavasti aukulaliste tribuuni alla peidetud maamiin pomm oli tehtud 152millimeetrisest suurtukimursust see oli paigutatud tsementporanda alla betooni sisse ning detoneeriti toenaoliselt juhtme abil parast staadioni evakueerimist leiti veel kaks lohkekeha uhel neist oli taimer mis oli satitud 1203ks tribuun oli enne uritust kaks korda labi otsitud nahtavasti monteeriti pomm tribuuni sisse kolm kuud enne plahvatust toimunud tribuunide umberehituse kaigus mai algul oli kadorov andnud intervjuu itartassile milles ta vaitis et bassajev ja mashadov valmistavad tema vastu ette atentaati plahvatuse korraldamises kahtlustati tsetseenia separatiste oletati et kaasosaliste seas vois olla julgeolekujoudude tootajaid plahvatusega seotuses kahtlustatuna peeti samal paeval kinni viis inimest kes on 19741979 sundinud tsetseenia elanikud 17 mail vottis vastutuse kadorovi ja hussein issajevi tapmise eest valikomandor samil bassajev tsetseeni iseseisvuslaste veebilehel tehtud avalduses utles ta meie modzaheedid viisid operatsiooni kattemaks raames labi erioperatsiooni ning taitsid reeturite kadorovi ja issajevi suhtes sariaadikohtu otsuse hiljem on ahmat kadorovi poeg ramzan esinenud kahtlustusega et tema isa tapmise korraldas hoopis sulim jamadajev venemaa president vladimir putin utles parast kadorovi hukkumist kadorov lahkus meie rahvuspuhal ja ta lahkus voitmatuna ta oli toeliselt kangelaslik inimene oma tegudega naitas ta veenvalt et bandiite ja rahvast ei saa uhe pulga peale seada kadorov maeti 10 mail kodukohta tsentoroisse gudermessi keskvaljakule mis noukogude ajal kandis lenini nime ning vahepeal oli ilma nimeta anti ahmat kadorovi nimi seisuga 14 september 2001 oli ta abielus tal oli 4 last ja 13 lapselast tema vanem poeg zelimhan sai 2003 aastal autoavariis kannatada 31 mail 2004 leiti ta 29aastasena oma kodus magamistoas tsentoroi kulas surnuna vagivalla tunnuseid ei olnud kadorov armastas kanda traditsioonilist lambanahast peakatet tavalised tsetseenid kadorovit eriti ei armastanud voi pidasid teda koguni uheks vihatumaks meheks teda peeti vladimir putini heaks sobraks aurora selts oli soome 18 sajandi teise poole haritlastest koosnev sopruskond seltsi sudameks oli henrik gabriel porthan aurora selts hakkas valja andma esimest soome ajalehte tidningar utgifne af ett sallskap i abo tihti kasutatakse luhemat nimetust abo tidningar esimesed avalikud orkestrikontsertid olid organiseeritud aurora seltsi poolt seltsi liikmete hulka kuulusid maadeuurijana tuntuks saanud pehr kalm loodusteadlane ja keemik pehr adrian gadd jurist matthias calonius luuletaja ja ajakirjanik johan henrik kellgren teatri ja muuseumijuhataja abraham niclas edelcrantz ouekohtunik johan lilius teoloog magnus jacob alopaeus muuseumitegelane carl fredrik fredenheim jt aurora selts oli salauhing ja koosnes soome rahvuslikust kirjanduskogukonnast mis baseerus turu kuningliku akadeemia umber see oli tuupiline valgustusajastu ilming uhtpidi salauhing aga samas ka kultuuri ja hariduskeskus uhingusse kuulusid mitmed soome kultuurisfaari tegelased ja seltsi keskseteks teemadeks olid luule soome ajalugu maateadus ning keele ja majandusuurimused anoomia on sotsioloogia moiste mida tolgendatakse erinevalt kuid mis uldiselt tahendab normide puudumist emile durkheimi jargi on anoomia normituse seisund uhiskonnas vaheneb toimimisega seotud normide jargimine kaovad uldtunnustatud normid robert mertoni jargi on anoomia normide konflikt olukord milles uhiskonna poolt vaartustatavad eesmargid pole saavutatavad uldtunnustatud vahenditega andrei arsenjevits tarkovski vene keeles 4 aprill 1932 29 detsember 1986 oli vene filmilavastaja andrei tarkovski sundis 1932 aastal ivanovo oblastis volga aares zavrazjes isa arseni tarkovski poeet ja tolkija jattis aastal 1935 naise poja ja tutre maha ema tootas kuni pensioniikka joudmiseni moskva naidistrukikojas soja ajal olid lapsed sugulaste juures volga aares parast soda naasid nad moskvasse andrei tarkovski kais nii muusika kui ka kunstikoolis tema klassivend oli andrei voznessenski 1951 aastal astus tarkovski idamaade instituuti onnetusjuhtum pohjustas tal ajuvapustuse tervise taastamise valtel osales ta kaugida ekspeditsioonides aastal 1954 asus tarkovski oppima uleliidulisse kinematograafia instituuti kus tema juhendaja oli mihhail romm opinguaastail lavastas ta luhifilmid morvarid 1958 kontsentraat 1958 ja tana veel ei vallandata 1959 opiaastatel avaldasid tarkovskile moju luis bunuel ja ingmar bergman aga ka akira kurosawa robert bresson ja federico fellini hiljem hindas tarkovski korgelt michelangelo antonioni ja sergei paradzanovi loomingut uleliidulises kinematograafia instituudis leidis tarkovski endale mottekaaslase reziiuliopilase andrei mihhalkovkontsalovski 1960 aastal lopetas tarkovski instituudi kiitusega diplomitoona valmis tal lastefilm teerull ja viiul martsis 1982 soitis tarkovski itaaliasse filmi nostalgia votetele ja 1984 aastal otsustas ta noukogude liitu mitte tagasi poorduda tarkovski suri 1986 aastal pariisis kopsuvahki andrei tarkovskist on tehtud hulk dokumentaalfilme sealhulgas tema poja andrei tarkovski noorema film venemaa 1996 alvin christian kraenzlein 12 detsember 1876 milwaukee 6 jaanuar 1928 oli usa kergejoustiklane kes voitis 1900 aasta suveolumpiamangudel neli individuaalset esikohta selle eest anti hobemedalid 60 meetri jooksus 70 maailmarekord kaugushuppes 7185 15 juuli olumpiarekord hooaja 3 tulemus ning 110 154 olumpiarekord ja 200 meetri tokkejooksus 254 16 juuli see on seniajani jaanud kergejoustiklaste rekordsaavutuseks uhtede olumpiamangude raames koik voidud leidsid aset kolme paeva sees kraenzlein on tanapaevase tokkejooksutehnika isa kraenzleini vanemad emigreerusid austriast usasse ja asusid elama milwaukeesse monedel andmetel sundis kraenzlein austrias juba poisina paistis ta umbruskonnas silma kiire jooksga ta oli mitmekulgne sportlane keskkoolis voitis ta kord uhel voistlusel seitse ala esimesel wusconsini osariigi keskkoolide vahelisel kergejoustikuvoistlusel 1895 voitis kraenzlein milwaukee east division 100 meetri jooksu korgete toketega tokkejooksu madalate toketega tokkejooksu kaugushuppe ja kuulitouke kraenzlein astus 1895 wisconsini ulikooli tema esimene suurem tiitlivoistlus oli ameerika ulikoolide assotsiatsiooni aau rahvuslike meistrivoistluste 220 jardi tokkejooks 1897 mille ta voitis 250 sirge rada sama aasta septembris laks ta ule pennsylvania ulikooli hambaarstiks oppima ta voitis aau rahvuslikel meistrivoistlustel 1898 ja 1899 aastal 120 156 ja 158 ja 220 jardi tokkejooksu 256 ja 262 ning 1899 aasta meistrivoistlustel ka kaugushuppe 235 pennsylvania ulikooli eest voisteldes voitis ta ic4a intercollegiate association of amateur athletes of america meistrivoistlused molemas tokkejooksus kolmel jarjestikusel aastal 18981900 ta voitis 1898 ic4a meistrivoistlused kaugushuppes ning sai 1899 aasta voistlustel 26 mail rekordilised 18 punkti voites ka 100 jardi jooksu ja tulles kaugushuppes teiseks mis toi pennsylvania ulikooli voistkonnale voidu ta voitis 7 usa tiitlivoistlust 1900 kraenzlein aau voistlustel ei osalenud sest ta valmistus inglismaal pariisi olumpiamangudeks ta voitis suurbritannia meistrivoistlused 120 jardi tokkejooksus ja kaugushuppes edasi laks ta olumpiamangudele kus ta voitis oma neli esikohta kraenzlein kasutas tokkejooksus uudset sirgete jalgade tehnikat enne teda lihtsalt hupati ule tokete kuidas osati tema tootas valja praeguse tehnika alused esimene jalg on sirge see visatakse ule tokke ja teine jalg on alla kagardatud kahe tokke vahele jaab kolm sammu ta pustitas kaks maailmarekordit 120 jardi 152 chicagos 18 juunil 1898 tokkejooksus ja viis maailmarekordit kaugushuppes 220 jardi maailmarekord jai uletamata 26 aastaks koik kaugushupperekordid parinevad aastast 1899 kolm voistlustelt penn relays aprillis 740 philadelphias 29 aprillil 742 ja 743 24450 new yorgis 26 mail ja kaks ic4a meistrivoistlustelt mais kaugushupperekord jai 33 aastaks pennsylvania ulikooli rekordiks kraenzleini suur konkurent oli syracusei sportlane meyer prinstein voi myer prinstein 1900 aasta pariisi olumpiamangudel oli tollane maailmarekordiomanik prinstein parast kvalifikatsioonivoistlust toenaoliselt reedel 13 juulil kaugushuppes juhtimas ent temale kui metodistliku syracusei ulikooli uliopilasele nagu ka paljudele teistele usa uliopilassportlastele anti korraldus puhapaeval mitte voistelda ta noustus sellega kuigi ta ei olnud kristlane vaid pigem judaism ja tema sabat oli hoopis laupaeval mil toimusid kvalifikatsioonivoistlused kaugushuppe finaal oli puhapaeval 15 juulil see kanti viimasel hetkel ule puhapaevale sest 14 juuli oli prantsusmaa rahvuspuha kraenzlein voitis kaugushuppe hupates finaalis prinsteini kvalifikatsioonivoistluste tulemustest uhe sentimeetri vorra kaugemale prinstein kes sai kvalifikatsioonivoistluste tulemuse pohjal teise koha olevat olnud kraenzleinile finaalis voistlemise parast nii vihane et hammustas teda nakku see toimus ilmselt jargmisel paeval parast finaali esmaspaeval kui prinstein kes ilmselt eeldas et ka kraenzlein ei voistle sest kraenzlein olevat seda lubanud asjast teada said ja nad omavahel rusikavoitluse pidasid kumb peale jai pole teada kui kraenzlein oma sportlasekarjaari lopetas oli ta maailmarekordiomanik 60 meetri jooksus 110 meetri 156 s ja 154 s pariisi olumpiamangudel 14 juunil 1900 ja 120 jardi korgete toketega tokkejooksus 1901 aastal 154 s 200 meetri ja 220 jardi madalate toketega tokkejooksus ning endine maailmarekordiomanik kaugushuppes tema 220 jardi tokkejooksu rekord 236 sekundit pusis 26 aastat kraenzleini konnak olevat olnud voolav kuid jouline ta olevat tundnud end joostes sama mugavalt kui teised inimesed magades parast pennsylvania ulikooli lopetamist 1901 tootas kraenzlein viis aastat hambaarstina ja parast seda tegeles pohiliselt treeneritooga 19101913 treenis ta michigani ulikooli jooksjaid ja ka jalgpallureid seejarel palgati ta 1913 treenima saksamaa voistkonda 1916 aasta olumpiamangudeks mangud lukati soja tottu edasi ja kraenzlein laks usasse tagasi parast sojavaeteenistust oli kraenzlein 1922 aastani pennsylvania ulikoolis abitreener monedel andmetel on ta treeninud ka kuuba ja oppeasutuse mercersberg academy voistkonda alvin kraenzlein suri 1928 sudame isheemiatoppe ta kanti 1974 usa kergejoustiku auraamatusse hall of fame ja 1985 usa olumpiamangude auraamatusse a1 voib tahistada erinevaid asju a1 on teenumber mitmes riigis a on maailma keeltes tavaliselt koige loomulikuma keeleasendiga moodustatud vokaal a on eesti keeles umardamata madal tagavokaal keel on joudeasendist oige vahe tagapool keeleselja tagaosa postdorsum on usna pisut tousnud pehme suulae poole huuled on monevorra ettepoole liikunud ja umardunud a on eesti keeles koige sagedasem taishaalik eesti ad iseloomustab upris tagapoolne asend ja kerge labialiseeritus vorreldes prantsuse ja saksa keelega on a nii labialiseeritud et prantslasele voi sakslasele voib eesti a tunduda ona eestlasele aga prantsuse ja saksa a ana vene a on eesti omale sarnane ji voi peenendatud konsonandi jarel on al avarjund mis on tugevam laanepoolsetes murretes paljudes murretes ongi a nendes positsioonides asendunud aga jaksamajaksama jagamajagama jagujagu isegi jalgjalg a voib olla luhike voi pikk pikka ad margitakse tavaliselt aa a esineb ka diftongides ae ai ao au ea oa ja oa tavalisemad haalikumuutused mis ahaalikuga eri keeltes aset leiavad on labialiseerumine labialiseeritud vokaaliks muutumine ja eespoolsemaks muutumine tagavokaalist keskvokaaliks voi keskvokaalist tagavokaaliks muutumine labialiseerumise pohjustab sageli naabrus labiaalidega naiteks inglise keele sonades was ja wall inglise keeles on a labialiseerumise pohjustanud ka jargnev l naiteks sonades fall small bald ungari keeles on luhike a koigis positsioonides labialiseerunud valja arvatud moned murded seekelitel jaab a labialiseerumata pikale ale a eelnevates silpides murretes esineb ka pika a labialiseerumist rootsi taani ja norra keeles tahistab labialiseeritud ad a varem aa eespoolsemaks muutumine on aset leidnud naiteks vanakreeka keele joonia ja atika dialektis hiljem muutus see haalik kreeka keeles uha kinnisemaks kuni sellest sai i ka inglise kirjakeeles sai pikast ast e mis omakorda muutus diftongiks ei valja arvatud enne rhaalikut naiteks r prantsuse keeles eristatakse kinnist ja lahtist ad ahaalikut antakse edasi jargmiste grafeemidega a on umardamata madal eesvokaal selle moodustamiseks avatakse huuled laialt ning keel pannakse lamedasse asendisse saksa keeles on kaks afoneemi luhike a nagu sonas satt ning pikk vokaal mis moodustatakse tagapool nagu sonas rat voorsonades ja naisenimede lopus esineb luhike a mis on tambrilt nagu pikk a poolpikk a haaliku pikkust tahistatakse kirjas mitut moodi pikk a on naiteks sonades rat aar haar aachen bahre bratsche luhike a naiteks sonades hat matte matsch erinevalt saksa uhiskeelest on pikal ja luhikesel atahel piirkondliku varvinguga konekeeles enamasti erinevusi mis voivad olla piirkonniti lausa vastupidised lounasaksamaal ning algselt ka reinimaal on pikk a lahtine ja luhike korge nagu ungari ja hollandi keeles pohjasaksamaal aga on pikk a kinnine nagu briti inglise standardkeeles luhike lahtine tanapaeva reinimaal on nii luhike kui ka pikk a madalad nagu westfalenis tuuringiulemsaksi murdes on molemad kinnised kuid kvaliteedierinevusega teatud juhtudel moodustub ast umlaut a hat hatte haus hauser viimasel juhul on tegemist diftongidega au ja au vanakreeka keele luhike a oli umardamata madal keskvokaal see haalik on kreeka keeles jaanud praktiliselt muutumata pikk a on aga atika ja joonia dialektis muutunud lahtiseks eks mida joonia tahestikus tahistati samamoodi nagu algset ed naiteks meedlaste algne nimetus madoi mis sailis kuprose kreeka keeles sai kuju medoi lahtise ega a asemel annie dillard sundinud 30 aprillil 1945 on usa naiskirjanik ta sai 1975 pulitzeri auhinna mitteilukirjanduse eest auhinnati raamatut pilgrim at tinker creek mis on meditatsioon tema loodusvaatlustest tinker creeki aares raamatu kohta on kasutatud sonu mustika ja teoloogia samasugune loodusvaatluste ja filosoofia uhitamine on omane mitmele teisele tema teosele naiteks for the time being ja holy the firm anne tyler sundinud 25 oktoobril 1941 minneapolises on usa naiskirjanik tema tuntumad raamatud on the accidental tourist 1985 millest on tehtud menukas film saint maybe 1991 mis on andnud ainet samanimelise telefilmi jaoks ning pulitzeri auhinna saanud breathing lessons 1988 ants piip vr iii1 28 veebruar 1884 viljandimaa tuhalaane 1 oktoober 1942 norobi vangla norobi rajoon molotovi oblast oli eesti poliitik diplomaat ja oigusteadlane eesti vabariigi esimene riigivanem 21 detsembrist 1920 kuni 25 jaanuarini 1921 ta oli eesti vabariigi peaminister 26 oktoobrist 21 detsembrini 1920 ants piip oppis tuhalaane oigeusu kihelkonnakoolis ja lopetas 1903 aastal kuldiga opetajate seminari 19031905 oli ta kosterkooliopetaja aluksnes 19051906 opetaja kuressaare nikolai oigeusu kihelkonnakoolis 19061912 kuressaare merekoolis 19131915 peterburi jansoni kaubanduskoolis ta lopetas eksternina kuressaare gumnaasiumi 19081913 oppis peterburi ulikooli oigusteaduskonnas taiendas end 1912 berliini ulikoolis 19131916 oli peterburi ulikooli teaduslik stipendiaat 1917 oli ta peterburi ulikooli eradotsent ja vene siseministeeriumi rahvuste departemangu ametnik 19161917 sojavaeametnikuna vene kohtuministeeriumi kohtute peavalitsuse teenistuses 19171919 oli ants piip eesti valisdelegatsiooni liige peterburis ja londonis osales pariisi rahukonverentsil 1919 oli ta valisministri abi 19191920 eesti delegatsiooni liige tartu rahu rahulabiraakimistel 1920 eesti esindaja suurbritannias 19201921 riigivanemana ants piibu valitsuses ka sojaminister 19211922 19251926 1933 ja 19391940 valisminister 19231925 eesti saadik ameerika uhendriikides 19171918 oli ta maanoukogu 19191920 asutava kogu 19201923 i riigikogu ja 19381940 i riigivolikogu liige 19061907 oli ta kuressaare ajalehe haal toimetaja 1923 vaba maa peatoimetaja 19141923 oli ta vandeadvokaadi abi 19231940 vandeadvokaat 19191924 tartu ulikooli rahvusvahelise oiguse professori kohusetaitja 19241940 korraline professor 19301939 ulikooli akadeemilise kohtu esimees 1932 california ulikooli kulalisoppejoud 19301940 tartu linnavolikogu liige 1939 aasta valimistel sai ta kandidaatidest enim haali 19351938 juhataja kuulus eesti vabariigi delegatsiooni 28 septembril 1939 solmitud vastastikuse abistamise lepingu labiraaimistel see leping voimaldas noukogude sojavae paigutamist eesti territooriumile mis loppes eesti annekteerimisega nsv liitu aastal 1940 ta oli kuressaare laenu ja hoiu uhisuse asutajaid saaremaa opetajate liidu ja eesti lastekaitse uhingu esimees 19221940 rahvasteliidu eesti uhingu 19371940 valissuhete uhing esimees 19291940 tartu prantsuse teadusliku instituudi president 19291940 paneuroopa uhingu esimees 19301938 noorte kotkaste peavanema abi 19321940 eestilati uhingu 19321940 akadeemilise oigusteaduse uhingu 19351937 balti riikide koostooburoo 19371940 rahvusvahelise vaimse koostoo komisjoni eesti komitee esimees 19291940 soomepohjaameerika uhendriikide 19301940 eestipohjaameerika uhendriikide lepituskomisjonide liige 19381940 kreekapohjaameerika uhendriikide lepituskomisjoni esimees olnud ou vaba maa ja tartu panga juhatuse liige 1935 5 mai 1938 tootulide lahendamise komisjoni esimees nkvd vangistas ants piibu 30 juunil 1941 ta suri vanglas toid pohiseadus rahvusvahelise ja kaubandusoiguse alalt august rei vr iii1 22 marts 1886 viljandimaa pilistvere kihelkond kurla 29 marts 1963 stockholm oli eesti poliitik ja diplomaat august rei oli 4 detsembrist 1928 kuni 9 juulini 1929 eesti vabariigi riigivanem august rei valitsus ja 9 jaanuarist 1945 kuni 29 martsini 1963 peaminister vabariigi presidendi ulesandeis eksiilis august rei oppis tartu aleksandri endises kubermangu gumnaasiumis lopetas novgorodi gumnaasiumi aastatel 19041905 ja 19071911 oppis ta peterburi ulikoolis oigusteadust aastatel 19051907 osales rei 1905 aasta revolutsioonis aastast 1906 toimetas ta tallinnas sotsiaaldemokraatliku suunitlusega porandaalust ajalehte sotsiaaldemokraat aastatel 19121913 teenis ta sojavaes sundaega ja 19131914 oli ta viljandisadvokaat esimese maailmasoja ajal aastatel 19141917 oli rei suurtukivaeohvitser tallinnas peeter suure merekindluses ja osales 19171918 eesti rahvusvaeosade organiseerimises olles seejuures eesti sojavaelaste ulemkomitee abiesimees aastatel 1917 ja 1919 oli ta ajalehe sotsiaaldemokraat peatoimetaja ja 19271928 rahva sona peatoimetaja aastani 1936 oli rei vandeadvokaat muu hulgas ado birki kaitsja 1927 aastal 19301934 oli august rei tallinna linnavolikogu juhataja august rei suri stockholmis eksiilvalitsuse istungilt metrooga koju soites infarkti august rei matusetalituse pidas 20 aprillil 1963 stockholmis gustaf vasa kirikus piiskop johannes oskar lauri 1934 aastal esitati rei valimiste peakomitees laiendatud volitustega riigivanema kandidaadiks ta kogus 21 martsiks 4983 toetusallkirja riigivanema kandidaadiks ulesseadmiseks oli tarvis koguda 10 000 allkirja 1940 aastal eesti saadikuna noukogude liidus parast juunipooret ning eesti okupeerimist ja annekteerimist pogenes ta riia kaudu rootsi august rei on olnud eesti toolismuusika liidu ja tallinna toolismuusika uhingu osauhingu rahva sona kirjastusosauhingu taht sihtasutuse tallinna rahvamaja tallinna toolisteatri tallinna toolisspordi uhingu ja muude uhenduste esimees 19461949 oli a rei eesti rahvusfondi ja 19471963 ka eesti rahvusnoukogu esimees august rei on kirjutanud ja tolkinud sotsialistlikke raamatuid avaldanud malestused alates 2008 aastast annab riigikogu kantselei valja august rei parlamendiuuringu stipendiumi august rei abiellus 1917 aastal therese lutsuga 16 august 1891 peterburi 30 mai 1976 skondal peale selle oli tal hilda pardiga 3 mai 1912 10 september 1992 rakvere tutar hilja rei sundinud 20 septembril 1938 tallinnas saabus rootsi detsembris 1943 lapsendatud 1 martsil 1944 algne nimi hilja part ta vend oli ajakirjanik ja poliitik ferdinand rei arnold ruutel sundinud 10 mail 1928 laimjala vallas pahavalla kulas on eesti poliitik ja pollumajandusteadlane eesti vabariigi president aastatel 20012006 noukogude ajal oli ta ekp keskkomitee sekretar ja eesti nsv ulemnoukogu presiidiumi esimees arnold ruutel on eesti rooma klubi liige arnold ruutel on sundinud 10 mail 1928 laimjala vallas saaremaal oigeusuliste eestlaste feodor ja juuli ruutli perekonnas 19461949 oppis ta janeda pollumajandustehnikumis kus kirjutas 17 oktoobril 1946 avalduse uleliidulise leninliku kommunistliku noorsoouhingu liikmeks astumiseks parast pollumajandustehnikumi lopetamist tootas ta saaremaa tsn taitevkomitee pollumajandusosakonna vanemagronoomina hiljem oli arnold ruutel tartu pollumajanduse mehhaniseerimise kooli opetaja seejarel sai temast eesti loomakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejarel direktor tartu naidissovhoosi direktori ametis olles lopetas ruutel too korvalt 1964 aastal eesti pollumajanduse akadeemia agronoomia erialal aastal 1969 valiti arnold ruutel eesti pollumajanduse akadeemia rektoriks kellena ta lisaks teadusjuhi igapaevaste kohustuste taitmisele tegeles aktiivselt ka teadustooga too korvalt on arnold ruutel tuntud ka avaliku elu tegelasena olles aastaid olnud loodushoidu ja kasvatust propageeriva eesti looduskaitse seltsi esimees ning hariduselu edendava forseliuse seltsi esimees arnold ruutel asutas uhiskondlikel alustel tegutseva rahvusliku arengu ja koostoo instituudi mis on oma eesmargiks seadnud eesti peamiste arengufaktorite uurimise arnold ruutel on ka ulemaailmse rohelise risti eesti rahvusliku organisatsiooni president see organisatsioon on eelkoige hea seisnud selle eest et puhastada eesti territoorium noukogude armee jaetud reostusest ja selle tagajargedest ning hoida eesti jareltulevatele polvedele puhta ning loodussobralikuna arnold ruutel on olnud ka liikumise hoia eesti merd esimees see uhendus on oma hoole alla votnud eesti enam kui 35 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning puhendunud vaikesadamate taastamisele ja rajamisele eesti pollumajandusakadeemia rektorina tootades tegeles ruutel intensiivselt teadustooga ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja okonoomikat riigijuhtimisega paralleelselt jatkas arnold ruutel teadustood kaitstes 1991 aastal pollumajandusdoktori kraadi ta on usa bentley kolledzi audoktor eesti pollumajandusulikooli emeriitprofessor helsingi ulikooli audoktor ukraina pollumajandusteaduste akadeemia valisliige napoli ii ulikooli audoktor kasahstani l n gumiljovi nimelise euraasia riikliku ulikooli audoktor ja ungari puha istvani ulikooli audoktor tema sulest on eestis ja valismaal ilmunud ule saja teadusliku too 1991 aastal esines arnold ruutel eesti riigijuhina uro peaassambleel 1992 tegi ta ettekande rio de janeiros uro keskkonnakonverentsil see konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile arnold ruutel abiellus ingrid ruusiga 1959 aastal proua ingrid ruutel on humanitaarteaduste doktor ning rahvusvaheliselt tuntud folklorist ja folklooriassotsiatsiooni baltica president peres on tutred maris 1958 ja anneli 1965 ning kuus lapselast arnold ruutel on ristitud oigeusukirikus arcadius imperator caesar divi theodosii filius flavius arcadius augustus 377 1 mai 408 konstantinoopol oli idarooma keiser 19 jaanuarist 383 1 maini 408 ta oli honoriuse vend ja kaasvalitseja kes valitses rooma impeeriumi idaosas arcadius suri loomulikku surma anastasius i on olnud mitme isiku nimi aleksander viii ladinaparaselt alexander viii pietro vito ottoboni 22 aprill 1610 1 veebruar 1691 oli paavst 16891691 ta oli 241 paavst pietro vito ottoboni sundis veneetsias kantsler marco ottoboni ja vittoria tornielli 9lapselises peres noorima lapsena ta oppis padova ulikoolis oigusteadust andeka opilasena omandas ta 17aastaselt 1627 doktorikraadi hiljem sai ta kohtunikuna tuntuks oiglaste otsuste langetajana 16551689 osales kardinal ottoboni 5 konklaavil kuuludes squadrone volante fraktsiooni ja zelanti fraktsiooni aleksander viii valiti paavstiks 6 oktoobril 1689 vatikani paavstipalees ja krooniti 16 oktoobril kardinal francesco maidalchini poolt ta vottis paavstiks saades nime aleksander iii jargi aleksander viii oli paavstiks saades 79aastaselt vanim paavst parast clemens xt hiljem pole ukski paavst nii korges eas valituks osutunud 23 augustist 6 oktoobrini 1689 toimunud konklaavi viimases voorus osales 51 kardinali esmakordselt ajaloos saatsid saksarooma keiser ja prantsusmaa kuningas konklaavile erakorralised suursaadikud hispaania pani kardinal francesco lorenzo branciati di lauro valimisele paavstiks veto aleksander viii ajal jatkus vaidlus prantsusmaa kuningaga regaalioiguse ja asuulioiguse ule louis xiv tagastas paavstile 1688 vallutatud avignoni ja venaissini aleksander viii tunnustas omakorda markii henri charles de lavardini prantsusmaa suursaadikuna ja puhitses kardinaliks piiskop toussaint de forbin jansoni kes oli 1682 osalenud assambleel kus voeti vastu gallikaani artiklid aleksander viii andis kuningale oiguse nimetada isikuid piiskoppideks metzi touli verduni arras ja perpignani piiskopkondades samas ei kinnitanud paavst ametisse kuninga nimetatud piiskoppe ja soovis kuningat mojutada maintenoni labi meelt muutma kuid tulemusteta 4 augustil 1690 koostatud ja 31 jaanuaril 1691 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga inter multiplices ei kinnitanud aleksander viii prantsusmaa kuninga regaalioigust 4 prantsusmaa piiskopkonnas ja tunnistas oigustuhiseks gallikaani artiklid saksarooma keiser leopold i kutsus oma suursaadiku roomast tagasi aleksander viii ei puhitsenud kardinaliks uhtki keisri soovitatud isikut ega toetanud keisri voitlust turklastega seeeest toetas ta veneetsia vabariigi voitlust turklastega albaanias ta saatis doodzile stocco ja berrettone portugal saatis rooma suursaadikuks daniel odaly aleksander viii vahendas kirikuriigis makse tema ajal odavnes toiduainete import kirikuriiki aleksander viii taastas innocentius xi poolt likvideeritud kuuriaametid 1690 reguleeris ta piaristide schp ordu reegleid kohustades neid liikuma jalanoudes kaltsediidid 29 novembril 1690 avaldatud otsusega reguleeris ta kardinalide finantsilisi kulutusi konklaavil ta kinnitas 1690 silvestro gozzolini rajatud silvesteriinide ordu konstitutsiooni aleksander viii moistis 24 augustil 1690 hukka 2 laksistlikku teesi ja 7 detsembril 1690 31 jansenistlikku teesi ta lasi vangistada miguel de molinose poolehoidjad ja moistis 1690 hukka teoloogi martin de barcose vaated ta kinnitas innocentius xi otsuse maria de agreda teose lugemise kohta lootes suhete paranemist prantsusmaaga kohustas aleksander viii jesuiite korvaldama ringlusest jesuiitide ulemkindrali tirso gonzalez de santalla koostatud traktaadi paavsti ilmeksimatusest aleksander viii avaldas 30 martsil 1690 bulla animarum saluti milles kinnitas neofuutide oigused kaguaasias aleksander viii rajas 1690 hiinas pekingi ja nankingi piiskopkonnad aleksander viii kanoniseeris 5 isikut 16 oktoobril 1690 ta kuulutas 11 juunil 1690 ondsaks ungari kunigunde zinga kinga aleksander viii venna agostino ottoboni poeg antonio ottoboni sai paavstivagede kindraliks antonio ottoboni poeg pietro ottoboni sai 1689 kardinaliks ja temast sai viimane isik kes pidas cardinal nipote ametit antonio ottoboni poeg marco ottoboni abiellus 1 oktoobril 1690 isabella colonnaga kes oli carbognano vursti egidio colonna ja anna vittoria altieri tutar isabella colonna suguvosast parinesid paavstid martinus v ja clemens x aleksander viii ode cristina abiellus giambattista rubiniga nende poeg giambattista rubini sai 1690 kardinaliks aleksander viii puhitses kardinaliks 14 isikut 3 konsistooriumil tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst clemens xi ainsa mitteitaallasena sai kardinaliks prantslane toussaint de forbin janson aleksander viii andis vatikani raamatukogule ule rootsi kuninganna kristiina manuskriptid ta oli francesco bianchini patroon aleksander viii soovitusel avati 1691 tor di nonas kirikuriigi esimene teatrihoone lorenzo ottoni tegi temast busti aleksander viii suri 1 veebruaril 1691 roomas olles valitsenud 1 aasta 3 kuud ja 26 paeva see oli luhim valitsemisaeg parast leo xit hiljem on veel vahem valitsenud ainult johannes paulus i ta maeti vatikani basiilikasse aleksander vii ladinaparaselt alexander vii fabio chigi 13 veebruar 1599 22 mai 1667 oli paavst aastatel 16551667 ta oli 237 paavst fabio chigi sundis sienas ardengesca krahvi flavio chigi ja laura marsigli 11lapselises peres seitsmenda lapsena tema isa oli paulus v oepoeg kuna chigi oli viletsa tervisega ja saanud lapsepolves ajurabanduse ei saadetud teda gumnaasiumi vaid ta omandas esimesed teadmised emalt ja mainekatelt koduopetajatelt nagu andrea cardilt giovanni battista borgheselt ja celsio cittadinilt ta oppis siena ulikoolis filosoofiat oigusteadust ja teoloogiat 1626 omandas ta doktorikraadi detsembris 1626 saabus chigi rooma kus maarati puha stefanuse ruutliordu kavaleriks ferrara aselegaadina teenis ta legaatide ja kardinalide giulio cesare sacchetti ja giovanni battista maria pallotta alluvuses detsembris 1534 ordineeriti ta preestriks nuntsiusena kolnis vahendas chigi kolmekumneaastase soja lopetanud vestfaali rahu solmimist munsteris tema luuletuste kogu philomati musae iuveniles ilmus 1656 pariisis kardinalina toetas ta sulpitsiaanide tegevust aleksander vii valiti paavstiks 7 aprillil 1655 vatikani paavstipalees ja krooniti 18 aprillil kardinal giangiacomo teodoro trivulzio poolt ta vottis arvatavasti francesco barberini soovitusel oma nime paavst aleksander iii jargi 18 jaanuarist 7 aprillini 1655 toimunud konklaavi viimases voorus osales 64 kardinali see oli pikim konklaav parast 1559 toimunud konklaavi millel valiti pius iv konklaavil moodustasid kardinalid 4 fraktsiooni francesco barberini juhitav fraktsioon moodustus urbanus viii maaratud kardinalidest hispaania fraktsiooni juhtis carlo de medici ja prantslaste fraktsiooni rinaldo deste soltumatud kardinalid moodustasid kardinal decio azzolini soovitusel oma fraktsiooni squadrone volante millest 17 sajandi lopus kujunes zelanti fraktsioon chigi oli sellel konklaavil algusest saadik uks soosikuid kuid teisi kardinale heidutas tema vastuseis jules mazarini plaanidele munsteris mistottu kaaluti kardinal giulio cesare sacchetti valimist sacchetti vastu esitas veto hispaania kuid saccheti noudel vottis mazarin tagasi kavandatud veto chigi vastu 15 veebruaril suri kardinal pier luigi carafa 21 jaanuaril saabus konklaavile ascanio filomarino 25 jaanuaril stefano durazzo 27 jaanuaril friedrich von hessendarmstadt ja 7 veebruaril ernst adalbert von harrach aleksander vii valiti paavstiks squadrone volante mojul aleksander vii ajal jatkus vaidlus jansenismi ule paavsti suhted prantsusmaa mojuvoimsa kardinali jules mazariniga olid keerulised kuna sel ajal kui chigi teenis veel kolnis oli ta vastu mazarini plaanidele rahulepingute sobitamisel mazarin toetas seetottu farnese ja este suguvosade territoriaalseid pretensioone kirikuriigi vastu 7 novembril 1659 hispaania ja prantsusmaa vahel solmitud pureneede rahulepingus ei arvestatud paavsti noudmistega samuti halvendas paavsti suhteid prantsusmaaga mazariniga tulli lainud ja 15 veebruaril 1662 pariisi peapiiskopi ametist loobunud kardinali jeanfrancoispaul de gondi de retzi viibimine roomas paguluses 1655 aasta konklaavil oli retz chigi innukamaid toetajaid kuid parast konklaavi suudistati teda vandenou kavandamises 9 martsil 1661 suri mazarin ja louis xiv sai prantsusmaa ainuvalitsejaks ta maaras 1662 suursaadikuks rooma hertsog charles iii de crequy kui rooma miilits kavatses arreteerida prantsusmaameelse kardinali rinaldo deste palees elava kasitoolise keda kardinaliteenrite sekkumise tottu katte ei saadud kaskis mario chigi paavsti teenistuses oleval korsika vaeosal miilitsaga liituda ja vahistada lisaks tagaotsitavale veel kardinali teenrid kardinali palee juures laks loominguks ja roomas puhkes mass vaevalt oli mass vaibunud kui 12 augustil 1662 puhkes korsika vaeosa sodurite ja crequy meeste vahel sonelus mis laienes kakluseks mehi rahustama tulnud hertsogi suunas tulistati lask mis hertsogit ei tabanud kuid sellega oli rikutud tema saadikupuutumatust ool vastu 22 augusti runnati suursaadiku abikaasa tolda ja tapeti tema paaz parast neid vahejuhtumeid kutsuti saadik tagasi pariisi ja nuntsius celio piccolomini aeti pariisist valja prantsusmaa vaed okupeerisid kardinal retzi soovitusel avignoni ja venaissini louis xiv noudis suudi olevate korsika sodurite karistamist ja pidas juhtunus vastutavaks rooma kuberneri lorenzo imperialit kuid crequy hertsog teatas isiklikult et imperiali polnud juhtunus suudi paavst saatis prantsusmaale saadikuks cesare maria antonio rasponi kuid teda ei voetud seal vastu 12 veebruaril 1664 solmiti pisa rahuleping mille jargi pidi aleksander vii laskma korsika sodurite kasarmu ette pustitada tanupuramiidi paavsti vabandust kaisid prantsusmaale edasi andmas flavio i chigi ja kuberner imperiali vahepealsel ajal ei kinnitanud paavst prantsusmaal ametisse maaratud piiskoppe nende ametipostidele kuningas omakorda ei toetanud paavsti voitlust turklastega ferdinand iii surma jarel toetas aleksander vii leopold i habsburgi valimist saksarooma keisriks hispaania keeldus tunnustamast paavsti nuntsiusena camillo massimot kes pidi asendama senist nuntsiust francesco caetanit massimo voeti hispaanias pidulikult vastu kuid teda koheldi kulalisena aleksander vii keeldus tunnustamast joao ivt portugali kuningana samuti ei maaranud paavst ametisse kuninga nimetatud piiskoppe mistottu kavatseti portugalis moodustada rahvuskirik aleksander vii vahendas poola kuninga jan ii ja ulestousnute vahelisi labiraakimisi 6 juunil 1654 troonist loobunud kuninganna kristiina sai 24 detsembril 1654 ametlikult katoliku kiriku liikmeks kristiina saabus 1655 rooma kus paavst vottis ta suurejooneliselt vastu andis talle elukoha ja maaras kristiinale kulutuste tarbeks kindla sissetuleku 25 detsembril 1655 konfirmeeris paavst kristiina ja tema ristinimeks sai alexandra jargmisel paeval andis paavst selle sundmuse auks dinee veneetsia lubas 23 detsembril 1656 jesuiitidel poorduda tagasi linnriiki vastukaaluks said veneetslased paavstilt finantsilist toetust voitluseks turklastega aleksander vii vahendas bologna ja ferrara vahel reno ja po jogedel laevatamisoiguse parast puhkenud tuli bologna saatis paavsti juurde labiraakimistele giovanni domenico cassini uldkiriklikud otsused aleksander vii reguleeris 1659 abtide pontifikaalide privileegi 11 juunil 1659 avaldatud apostellikus konstitutsioonis satestas ta prelatuuride tingimused 1662 aastal satestas ta et vikaarideks maaratavatel tuleb eelnevalt labida vastav teadmiste kontroll kolme eksamineerija juuresolekul kuuria 1655 aastal maaras ta rota romana audiitorid magister sacri palatii ametisse ta tuhistas 26 oktoobril 1655 akoluutide kogu ja andis nende volitused ule signatura gratiae 12 prelaadile barnabiidid ta kaskis barnabiitide kapiitlil koguneda roomas mitte milanos bona morsi vennaskond ta kinnitas vincenzo caraffa soovitusel rajatud bona morsi vennaskonna privileegid jesuiidid ta tuhistas 1 jaanuaril 1658 innocentius x otsuse mille alusel tohtisid jesuiidid pidada ameteid ainult 3 aastat karmeliidid ta saatis 1656 karmeliidid suuriasse misjoneerima lazaristid 22 septembril 1655 avaldatud bullas ex commissa maaras aleksander vii vincent de pauli rajatud lazaristidele kongregatsiooni staatuse piaristid 1656 tuhistas ta gregorius xv poolt piaristidele schp annetatud privileegi vandeandmiseks perseverantsil muud otsused 1656 saatis ta laiali ristivendade ordu fratres cruciferi ta kinnitas 1665 aleksander vi poolt puha haua ruutliordule satestatud privileegi mille alusel vois ordu maarata ruutliseisusse vaarikaid isikuid 1665 tunnustas ta raymond bonali rajatud kongregatsiooni bonaliste 1666 tunnustas ta marie de la ferre rajatud puha joosepi hospitaliite religieuses hospitalieres de saintjoseph 2 jaanuaril 1666 tunnustas ta jean eudes rajatud kongregatsiooni congregatio iesu et mariae cim aleksander vii avaldas 23 martsil 1656 dekreedi milles tunnustas matteo ricci arvamust vaidluses hiina riituse kasutamise ule 17 augustil 1658 maaras ta hiina misjonarideks francois pallu ja pierre de la motte lamberti 9 septembril 1659 kohustas ta hiinlastest vaimulikke pidama missat ladina keeles ta tunnustas tsistertslaste riitust tsistertslaste ordus abstinentsi parast tekkinud vaidluses kinnitas aleksander vii novembris 1657 prieresi tsistertslaste kloostri abtile sixtus iv otsuse toore liha kasutamise kohta vaidluse jatkudes kutsus paavst 26 jaanuaril 1662 tsistertslasi probleemi arutamiseks rooma uhisobservandid saatsid rooma claude vaussini ranged observandid valricheri abti ja la trappei klooster armand jean de rance 19 aprillil 1666 avaldatud bullas in suprema lopetas aleksander vii vaidluse ja moodustas monest tsistertslaste kloostrist uhisobservandid kuid ranged observandid jaid citeaux abti jurisdiktsiooni alla paavst satestas et visitatsioonid peavad olema regulaarsed tsistertslased peavad elama kloostrites kloostrites tuleb kinni pidada oorahust ja ta kohustas tsistertslasi kasutama tonsuuri 25 oktoobril 1660 avaldas ta apostelliku konstitutsiooni inter cetera ta keelas 1661 missaali tolkimise prantsuse keelde ta kaskis 1662 lucas holsteniuse koostatud liber diurnuse kasutusest korvaldada 1664 keelas ta litaaniate tekstidesse lisada juurdekirjutusi 24 septembril 1665 satestas ta et surmapatuna kasitletakse paastu rikkumist vaid siis kui seda tehakse mittekuuletumisest ja polgusest kanoonilise oiguse vastu seoses vaidlusega paastumise ule avaldas ta 18 martsil 1666 ka teise bulla 6 mail 1667 avaldas ta dekreedi atritsiooni kohta innocentius x hukkamoistva otsuse jarel 1653 vaitsid jansenistid et vaidlusalused 5 lauset ei sisaldu cornelius janseniuse augustinuses mille tottu kinnitas aleksander vii 16 oktoobril 1656 avaldatud bullas ad sanctam et need laused selles teoses ikkagi sisalduvad 15 veebruaril 1665 avaldas aleksander vii apostelliku konstitutsiooni regiminis apostolici milles ta kohustas prantsusmaa vaimulikkonda tunnustama 5 lause hukkamoistmist erilise vormeliga 18 jaanuaril 1667 moistis ta hukka 4 prantsuse piiskoppi kes ei tunnustanud tema otsust 5 lause suhtes aleksander vii ajal teravnesid vaidlused probabilismi ja laksismi ule 1657 moistis ta hukka blaise pascali provintsiaalkirjad kuid nende mojul moistis ta 24 septembril 1665 parast willem herincxi toode avaldamist ekskommunitseerimise ahvardusel hukka 28 situatsiooni 18 martsil 1666 lisas ta veel 17 situatsiooni mis on ekskommunitseeritavad aleksander vii saatis 1656 tunnustava kirja pierre de marcale kes ei soovinud avaldada teost paavsti ilmeksimatuse vastu 1665 ja 1666 sorbonneis agenenud vaidlustes ilmeksimatuse ule sattus aleksander vii vastuollu kardinal retzi ideedega 8 detsembril 1661 avaldatud apostellikus konstitutsioonis sollicitudo omnium kaitses ta vaidluses neitsi maarja parispatuta saamisest gregorius xv satestatud conceptio kasutamist dominiiklaste eelistatud sanctificatio asemel ja rohutas et neitsi maarja parispatuta saamine on kogu kristlaskonna vana usk tema palvel kirjutas giovanni battista marini traktaadi tractatus de conceptione b m virginis aleksander vii saatis 1656 karmeliidid suuriasse misjoneerima ta tunnustas pariisi rajatud valismisjoni seminari ta rohutas kirjas parsia valitsejale et kaldea patriarh simeon peab jaama ametisse patriarh saatis talle oma usutunnistuse millega ta tunnustas paavsti ulemkarjasena aleksander vii avaldas 1 detsembril 1657 bulla verbi aeterni milles noudis juudi rahvusest neofuutidele ius gasaga oigust seda nouet kordas ta ka 15 novembril 1658 avaldatud bullas ad ea per quae 23 mail 1662 avaldatud bullas ad apostolicae dignitatis kinnitas ta konkordaadi juudi rahvusest neofuutide kolleegiumi ja germaani kolleegiumi vahel 6 martsil 1663 satestas ta privileegid juudi rahvusest neofuutide vanematele aleksander vii kanoniseeris 5 isikut ta kuulutas ondsaks 2 isikut ta satestas 27 mail 1659 ondsakskuulutatute austamise reeglid ja kinnitas et ondsakskuulutatute pilte ei tohiks kirikus eksponeerida ilma paavsti nousolekuta ta lubas 22 mail 1662 aloysius gonzaga austamist castiglione linnas tahistada terve aasta jooksul ja laiendas selle privileegi mone aja parast jesuiitidele 4 augustil 1657 kinnitas ta raymond nonnatuse austamise venerabilis aleksander vii keeldus paavstiks saades oma sugulasi rooma lubamast ja oma teenistusse votmast kuid 24 aprillil 1656 tuhistas ta varasema otsuse ja lubas neil tulla rooma aleksander vii vend mario chigi sai paavsti vagede kindraliks ja 1663 magliano pecoreccio markiiks tema poeg flavio i chigi sai 1657 kardinaliks aleksander vii venna augusto chigi teine abikaasa oli francesca piccolomini kelle suguvosast parinesid paavstid pius ii ja pius iii nende poeg agostino chigi oli diplomaat kes sai riigivurstiks 1661 formello hertsogiks 1662 campagnano vurstiks 1665 magliano pecoreccio markiiks ja santangelo kindluse kastellaaniks aleksander vii puhitses 38 kardinali 6 konsistooriumil tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst clemens ix lisaks itaallastele said kardinalideks 2 hispaanlast 1 sakslane 1 austerlane ja 1 prantslane aleksander vii kaotas 8 jaanuaril 1661 santa maria nuova kardinaldiakoni tiitli ta rajas 26 juunil 1662 santa maria in portico octaviae kardinaldiakoni tiitli asemele santa maria in portico campitelli kardinaldiakoni tiitli 14 jaanuaril 1664 rajas ta santa maria della scala kardinaldiakoni tiitli tema ajal ehitas gian lorenzo bernini vatikanis asuvat puha peetruse valjakut umbritseva kolonnaadi tema ajal lopetati rooma ulikooli hoonete ehitus ja rajati raamatukogu renoveeriti santa maria del popolo kirik ja scala regia roomas rajati strada del corso ja laiendati castel gandolfot ta lasi 1665 puha peetruse basiilika volvkaarele kinnitada rooma keisrimundi kujutise aleksander vii oli pietro berrettini claude de lorraini christian lupuse carlo maratta giovanni francesco grimaldi pierre mignardi ja ferdinando ughelli patroon bartolomeo mastrio puhendas talle oma teose ta satestas capranica kolleegiumi rektori maaramise protektorite poolt ta kohustas urbanuse kolleegiumi collegio urbano tudengeid jaama usupropaganda kongregatsiooni alluvusse 18 jaanuaril 1666 esitleti avalikult traditsiooni jargi peetrusele kuulunud tooli mida keskajal kasutati paavstide kroonimistseremoonial aleksander vii ettepanekul umbritseti tool pronksist kaitsekihiga ja asetati puha peetruse basiilikasse ta saatis laiali innocentius x poolt ravennasse rajatud maroniidi kolleegiumi domenico guidi tegi temast busti ja gian battista gaulli il baciccio on temast teinud portree aleksander viil oli alates martsist 1667 tosiseid terviseprobleeme ja ta suri 22 mail 1667 roomas neerukivide tagajarjel tekkinud tusistustesse ta maeti vatikani basiilikasse anastasius i imperator caesar flavius anastasius augustus oli idarooma keiser 11 aprillist 491 9 juulini 518 augustus imperator caesar divi filius augustus sunninimi gaius octavius thurinus varem octavianus 23 september 63 ekr 19 august 14 pkr oli vanarooma keiser 16 jaanuarist 27 ekr 19 augustini 14 pkr augustus oli esimene rooma keiser ta suri 75aastasena aastal 14 augustus vois surra loomulikel pohjustel kuid on kinnitamata kuulujutte et tema naine livia murgitas ta augustuse jareltulijaks sai tema lapsendatud poeg tiberius kuigi augustus sailitas rooma vabariigi valised vormid valitses ta autokraadina ule 40 aasta ta tegi lopu sajandi kestnud kodusodadele ning toi rooma riigile rahu oitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu lisanime augustus auvaarne mille jargi teda tanapaeval pohiliselt tuntakse sai ta 27 ekr augustus sundis roomas nimega gaius octavius thurinus tema isa kelle nimi oli samuti gaius octavius parines auvaarsest kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 ekr makedoonia haldur augustuse ema atia oli julius caesari venna voi oetutar 46 ekr vottis caesar hispaanias soduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma parijaks gaius octavius vottis siis nimeks gaius julius caesar octavianus kui caesar martsis 44 ekr morvati viibis tema noor parija apollonias praeguses albaanias ta laks itaaliasse ja varbas caesari veteranidest sojavae roomat kontrollisid caesari vabariiklastest mortsukad marcus junius brutus ja gaius cassius octavianus solmis liidu marcus antoniuse ja marcus lepidusega need kolm moodustasid teise triumviraadi nimelise hunta ning kaivitasid puhastuse mortsukate liitlaste seas seejarel laksid antonius ja octavianus voitlusse brutuse ja cassiusega kes olid pogenenud itta makedoonias philippis oli caesari armee voidukas ning brutus ja cassius sooritasid enesetapu 42 ekr octavianus laks seejarel rooma tagasi antonius aga siirdus egiptusesse seal liitus ta egiptuse kuninganna kleopatraga kes oli julius caesari endine abikaasa ja caesari vaikese poja caesarioni kaisarioni ema nuud olid rooma valdused jagatud octavianuse laanes ja antoniuse idas vahel aktioni merelahingus kreekas 31 ekr loi octavianus oma rivaale kes siis pogenesid egiptusesse ta jargnes neile ja parast veel uht kaotust sooritasid nad enesetapu aastaks 29 ekr oli 34aastane octavianus rooma ainuvalitseja ja rooma senat andis talle rea tiitleid sealhulgas tribuun konsul pontifex maximus ulempreester ja augustus viimase all sai ta uldtuntuks ta oli ka princeps esikodanik ja imperaator ulemjuhataja selle viimase tiitli jargi hakati augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks tosi kull tiitel ei olnud parandatav ning augustus puudis hoolikalt sailitada vabariiklikke valiseid vorme aastal 27 ekr andis augustus valja seaduse nimega pax romana ehk rooma rahu tanu millele valitses impeeriumis ule 200 aasta rahu pax romana kehtis kuni keiser marcus aureliuse surmani aastal 180 augustus kes oli tulnud voimule tanu suurele julgusele valitses vaga targalt vastutasuks peaaegu absoluutse voimu eest andis ta roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat oitsengut ta loi esimese alalise sojavae roomas ning paigutas leegionid impeeriumi piiridele kus nad ei saanud poliitikasse sekkuda rooma garnisoniks olid pretoriaanid keisri ihukaitsjad augustus ei pidanud suuri sodu ta ainult nihutas rooma pohjapiiri loomulikule piirile doonau joel kaugemal laanes loppes katse tungida germaaniasse kaotusega teutoburgi metsas 9 pkr parast seda aktsepteeris augustus impeeriumi pohjapiirina reini joge idas rahuldus ta sellega et allutas rooma voimule armeenia ja tagakaukaasia partia jattis ta rahule rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas augustus selleks et sojavaele hasti tasuda ning neid rahulolevatena hoida ning pealinna kaunistamisega ja suurejooneliste mangude korraldamisega et roomlased oleksid rahul ta kiitles et leidis rooma eest tellistest ehitistega kuid jattis selle maha marmorist ehitistega ta ehitas senatile uue maja curia ning rajas apollo ja jumaliku juliuse templi samuti rajas ta puhamu circus maximus e juurde ta olevat pompeis rajanud nii capitoliumi templi kui ka teatri panemata nende peale oma nime rooma valitsejad sealhulgas augustus taipasid majandusest vahe nagu koik keisrid maksustas ta korgelt pollumajandust ning kulutas tulud sojavaele templitele ja mangudele kui impeerium enam ei laienenud ja vallutustelt enam sojasaaki ei toodud hakkas impeeriumi majandus stagneeruma ja lopuks alla kaima augustuse valitsemisaega peetakse selles mottes rooma vagevuse ja oitsengu kulminatsiooniks et pollumajandust elavdada pani augustus erru lainud sodurid maale elama kuid pealinn jai soltuvaks egiptusest toodavast teraviljast abhaasia abhaasi keeles aphsno gruusia keeles aphhazethi vene keeles abhazija on vaidlusalune territoorium tagakaukaasia laaneosas musta mere lounas ja suurkaukasuse pohjas vahel abhaasia pindala on 8660 km2 elanike arv oli 2011 aastal 240 705 abhaasia iso 3166 kood on geab abhaasia poliitiline staatus on vaieldav enamik maailma riike peab abhaasiat de iure autonoomseks vabariigiks gruusia koosseisus abhaasia autonoomne vabariik gruusia keeles aphhazethis avtonomiuri respublika augustis 2008 kuulutas gruusia parlament abhaasia venemaa poolt okupeeritud territooriumiks de facto kontrollib alates 2008 aastast kogu abhaasia territooriumi end soltumatuks kuulutanud osaliselt tunnustatud abhaasia vabariik 2008 aasta augustini oli umbes 17 abhaasia territooriumist ulemabhaasia gruusia kontrolli all abhaasias paikneb 1700liikmeline venemaa vaekontingent peakorteriga gudautas paiknevas venemaa 7 sojavaebaasis gruusia vabariigi valitsus tegutseb selle nimel et rahvusvaheline uldsus tunnustaks abhaasia venemaa poolt okupeerituks territooriumiks 2011 aasta juuli lopus vottis usa senat vastu resolutsiooni mis tunnistab abhaasia ja lounaosseetia venemaa poolt okupeeritud aladeks uro liikmesriikidest on abhaasia iseseisvust tunnustanud venemaa 26 augustil 2008 ning hiljem nicaragua venezuela ja nauru tuvalu tunnustas riiki 2011 aastal kuid loobus sellest 2014 vanuatu tunnustuse osas valitses segadus seni kuni riik 2013 aastal gruusiaga diplomaatilisi suhteid solmides kinnitas et loobub abhaasiat tunnustamast venemaa on lisaks vabariigi iseseisvuse tunnustamisele solminud abhaasiaga diplomaatilised suhted ning abi ja koostoolepingu abhaaside ja venemaa juhtkonna arvamuse kohaselt on abhaasia vabariik gruusiast soltumatu ja eraldiseisev riik abhaasia vabariigi valitsus on seisukohal et tanasel paeval omatakse koiki tunnuseid ja hallatakse koigi atribuute mis on omased rahvusvahelise kogukonna poolt tunnustatud suveraansele riigile abhaasia seisukohast vaadatuna paikneb venemaa vaekontingent abhaasias preventiivse eesmargiga hoidmaks ara gruusia voimalik sojaline runne abhaasia vabariigi vastu voi voimalik gruusia poolne riigi territoriaalse terviklikkuse taastamise katse kasutades sojalisi meetmeid venemaa relvajoud on kutsutud abhaasiasse abhaasia vabariigi valitsuse ametlikul palvel vastastiku uksteist tunnustanud riikide vahel solmitud lepingute alusel rahuvalve eesmargiga hoidmaks ara relvakokkuporkeid ja saastmaks inimelusid abhaasia vabariigi valitsus ja venemaa lukkavad umber gruusia poolse vaite mille kohaselt venemaa on gruusiale kuuluva piirkonna abhaasia okupeerinud uhtlasi lukkab venemaa umber vaite nagu oleks tema rikkunud 6punktilist medvedevisarkozy 12 augustil 2008 solmitud rahuplaani venemaa on oma vaed tommanud valja de facto gruusia piiridest ja venemaa jaoks kuna venemaa on abhaasiat ja lounaosseetiat rahvusvahelise oiguse subjektina tunnustanud ka de jure gruusia piiridest venemaa juhtkond on seisukohal et kui abhaasia ei oleks venemaa poolt tunnustatud lasuks venemaal kohustus paigutada oma vaed venemaa territooriumile kuivord aga venemaa on abhaasiat rahvusvahelise oiguse subjektina tunnustanud ja venemaa reageeris abhaasia vabariigi juhtkonna ametlikule palvele paigutada rahuvalve ja piirkonnas stabiilsuse tagamise garandina abhaasiasse oma vaed loeb venemaa juhtkond oma sojavae kontingendi paiknemist abhaasia vabariigi territooriumil vastavaks rahvusvahelisele oigusele uhtlasi taidab venemaa sojavae kontingent vastavalt medvedevisarkozy 12 augustil 2008 solmitud rahuplaanile piirkonnas rahuvalve eesmarki ja rakendab taiendavaid julgeolekumeetmeid seevastu enamik maailma riikidest sealhulgas el ja nato peavad vene vagede viibimist abhaasias rahuplaani selgeks rikkumiseks sest vene vaed ei ole taandunud sojaeelsetele positsioonidele monede rahvusvaheliste ekspertide arvates on abhaasial erinevalt lounaosseetiast oluliselt suurem voimalus saavutada tulevikus laiem rahvusvaheline tunnustatus abhaasia kuulub koos transnistria ja lounaosseetiaga organisatsiooni tunnustamata riikide uhendus mille peakorter asub suhhumis abhaasia on ka esindamata rahvaste organisatsiooni liige abhaasia on magine maa suurkaukasus labib kogu territooriumi ja ritsa jarv on suurkaukasuse laaneharude vahel 120 km kaugusel suhhumist kaukasuse maestik eraldab pohjast ja kirdest abhaasiat ja venemaad idas ja kagus piirneb abhaasia gruusia maakonna samegrelozemo svanethiga ning laanes ja loodes musta merega abhaasia jaab loodekagu suunalt psou ja inguri jogede vahele suurkaukasuse peaaheliku harud gagra bzobi abhaasia ja kodori ahelikud jagavad abhaasia sugavateks ja viljakateks orgudeks abhaasia korgemad tipud paiknevad abhaasia kirde voi ida piirkonnas uletades 4000 meetrit ule mere pinna dombaiulgen 4046 m musta mere ranniku mis tihti on kiviklibune pikkuseks on 210 km mere avarused subtroopiline taimestik kiirevoolulised magijoed ja kaukasuse maetipud annavad abhaasiale erilise volu ule suurkaukasuse peaaheliku ehitatud kaks teed on praegu suletud kuna 1990 aastate sojategevuse perioodil need mineeriti nuud kaalutakse nende teede taastamise voi tunneli rajamise voimalusi kasutades avaliku ja erasektori partnerlust abhaasia taimestik on mitmekesine alustada voib rannikuaarsetest subtroopilistest laialehistest metsadest ja tsitruseliste kasvandustest ning lopetada igilume ja liustikega magises abhaasia pohjaosas vaatamata sellele et magine pinnamood on kaitsnud inimese tegevuse eest enamust abhaasia territooriumist kasvatatakse abhaasia kultuuristatud viljakatel aladel teed tubakat viinamarju tsitruselisi ja mitut liiki puuvilju mis on kohalike elanike pohitegevus abhaasia president on taitevvoimu pea president valitakse uldrahvalikul referendumil viieks aastaks ning uks president ei tohi olla selles ametis rohkem kui kaks ametiaega jarjest abhaasia presidendiks valiti 1994 vladislav ardzinba 1999 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks 3 oktoobril 2004 toimusid abhaasia presidendivalimised valimiste voitjaks kuulutati sergei bagaps tema vastaskandidaat raul hadzimba vaidlustas bagapsi voidu kuid ulemkohus kinnitas 28 oktoobril voitjaks taas sergei bagapsi kuid muutis jargmiseks hommikuks oma otsust kaks korda seepeale kuulutas ametisolev president vladislav ardzinba valja uued valimised kordusvalimised voitis sergei bagaps 12 detsembril 2009 peetud presidendivalimistel valiti sergei bagaps ametisse tagasi ta suri 29 mail 2011 26 augustil 2011 peetud ennetahtaegsed presidendivalimised voitis aleksandr ankvab kes sai ligi 55 haaltest 25 septembrist 2014 vannutati abhaasia presidendiks eelnevalt opositsioonis viibinud raul hadzimba abhaasia valitsust juhib peaminister valitsuses on uks esimene asepeaminister ja kaks asepeaministrit ministeeriume on kokku 12 riiklikke komiteesid 5 abhaasia peaministrid on olnud 20052010 aleksandr ankvab 20102011 sergei samba 20112015 leonid lakerbaia 20152016 artur mikvabija alates 26 juulist 2016 on peaminister samil ardzinba abhaasia parlamendiks on rahvakogu kuhu kuulub 35 saadikut thbilisi alluvuses jagunes abhaasia halduslikult viieks rajooniks ja kolmeks rajooni staatuses linnaks gruusia keskvoimust soltumatu abhaasia tegelik haldusjaotus on jargmine rahvastik on koondunud rannikutasandikule pohilised rahvad on abhaasid armeenlased grusiinid ja venelased rahvastiku koosseisu kujunemist 20 sajandil kirjeldab jargnev tabel 2003 aasta rahvaloendust gruusia voimud ei tunnusta abhaasia iseseisvumissoovi kriitikud osutavad abhaaside tuhisele osale abhaasia rahvastikus 1989 aasta rahvaloendusel abhaaside vaitel jaid nad vahemusse voorvoimude koloniseerimispoliitika tagajarjel seni viimane rahvaloendus toimus veebruaris 2011 selle tulemused avalikustati detsembris 2011 abhaasias on viis eesti eestlastega asutatud kula sulevi salme linda ulemlinda alamlinda ja estonia riigikeel on abhaasi vene keelt on samuti oigus kasutada neil isikutel kes ei valda abhaasi keelt riiklikes ja teistes asutustes asjaajamiskeelena vene keel ei ole tunnistatud abhaasias riigikeeleks 75 elanikest on nimetavad end oigeusklikeks ligi 10 elanikest sunniitideks enamik neist pole siiski usuliselt aktiivsed kohalikud armeenlased on enamasti armeenia apostliku kiriku liikmed tahtsad pollumajandussaadused on tubakas teepoosa lehed mais tsitruselised siid ja puuvili toodetakse puitu ja kaevandatakse sutt musta mere aarsed kuurordid ja ritsa jarv on toonud abhaasiasse rohkesti puhkajaid abhaasia kuulus 96 sajandil ekr kolchise riigi alla mis 63 aastal ekr liideti egrisi riigi alla 107 ekr laks ta pontose ja 63 ekr rooma riigi koosseisu 780 aastatel moodustati abhaasia kuningriik dunastiate liitmisega saadud egrise riigist mis oma tippajal hoivas idagruusia sealhulgas tbilisi 11 sajandiks laks abhaasia gruusia uhendatud kuningriigi koosseisu 1570 aastatel sai abhaasiast osmanite riigiga lodvalt seotud piirkond 1810 aastal protektoraadina alates 1864 aastast inkorporeeritult sai maast venemaa keisririigi osa noukogude voimu ajal kuulutati abhaasia autonoomseks 1919 1921 aastal sai sellest noukogude vabariik 1931 aastal sai sellest gruusia nsv koosseisus olev autonoomne vabariik 19891991 leidsid aset kokkuporked abhaaside ja grusiinide vahel aastal 1992 kuulutas abhaasia valja iseseisvuse puhkes soda gruusia keskvalitsusega mille tagajarjel enamik grusiine pogenes abhaasiast 1994 aasta relvarahuga jai abhaasiale faktiline kontroll suurema osa ule oma territooriumist augustis 2008 hoivati ka ulejaanud osa kodori oru piirkond venemaa ja moned teised riigid tunnustasid seejarel abhaasia vabariigi iseseisvust esimesed teadaolevad asulad abhaasia territooriumil on vanema paleoliitikumi kuttidekorilaste laagrid koige vanemad leiud parinevad iashthvast iastuhhist gumistast kelasurist ja otsamtsirast nooremas paleoliitikumis elati pohiliselt mere aares mesoliitikumis ja neoliitikumis ilmusid suuremad pusiasulad ning said alguse maaharimine loomakasvatus ja keraamika 4 aastatuhandel ekr olid arenenud maaharimine ja karjakasvatus kangakudumine keraamika kivi vase ja pronksi tootlemine arenes vahetus varaseimad megaliitide leiud parinevad 3 aastatuhande algusest ekr ning jatkuvad pronksiajal 2 aastatuhandel ekr nn abhaasia dolmenitena mis tavaliselt koosnevad neljast pustkivist ja uhest kattekivist millest moned kaaluvad 50 tonni koige uuritum seda tuupi dolmen parineb esera leiukohast arvatakse et umbes sel ajal asendas patriarhaat matriarhaadi ja majandus hakkas pohinema maaharimisel nooremal pronksiajal ilmusid arenenumad pronksist tooriistad rauaajast parinevad kolchise kultuuri leiud 1 aastatuhandel ekr hakkasid tekkima klassiuhiskonna alged musta mere idarannikul tekkisid esimesed linnalised asulad 96 sajandil ekr kuulus abhaasia ala kolchise riigi koosseisu kolchisele kuulus suur osa svanide ja sanide alasid piirkonna kirjapandud ajalugu algab mileetose kreeklaste saabumisega kolchise rannikule 65 sajandil ekr nad rajasid sadamakolooniaid musta mere idarannikule mille seast dioskurias kohal sai umberkaudsete hoimudega kauplemise sealhulgas orjakaubanduse tahtsaks keskuseks seda dioskuuride jargi nimetatud linna peetakse suhhumi eellaseks teised tahtsad kolooniad olid gyenos triglitis ja hiljem pityus vastavalt praeguste rannikulinnade otsamtsira gagra ja pitsunda lahedal strabon kirjutas oma geograafias lakoonlased asusid elama heniohhiasse viimaste eestvedajad olid krekassos ja amphistratos dioskuuride vankrijuhid nahtavasti nende jargi saidki heniohhid nime see nimi on tuletatud kreeka sonast mis tahendab vankrijuhti juba 6 sajandil ekr sattusid kreeklaste kontrolli alla ka maekurud mille kaudu veeti ioonia importesemeid tsebelda tkuartsal 54 sajandil joudsid neid teid mooda pohjakaukaasiasse pronkskiivrid ning muud esemed ja materjalid samal ajal tulid abhaasia alal tarvitusele ka esimesed hobemundid neid vermiti mereaarsetes kreeka linnades samast ajast leidub kreeka linnade territooriumilt ja umbrusest arvukaid ratsamatuseid ratsmekomplektidega mis on iseloomulikud kubanimaa skuudi kultuurile otsamtsira ja esera asulate valjakaevamised on naidanud et kreeklased elasid seal algselt palkmajades mille kuju oli laenatud kohalikelt elanikelt peale sisseveetud noude kasutasid hellenid olmes laialdaselt ka kohalikke voolitud ja pottsepanousid mille toid endaga kaasa naised keda kreeklased meeleldi votsid kohalike rahvaste seast abhaasia kreeka kolooniate oitseaeg oli 31 sajandil ekr dioskuriases tootas laevatehas vermiti munte alates 653 aastast ekr pidid kolchis ja ibeeria tagasi looma parsia vallutuskatseid aleksander suur abhaasia ala ei vallutanud hellenismi mojul sai ametlikuks keeleks kreeka keel piirkonna rahvaid nimetatakse klassikalistes allikates markimisvaarselt paljudeks ja erinevateks herodotos strabon ja plinius vanem utlevad et dioskuriases ja teistes linnades koneldi paljusid keeli maed lahutasid ja eraldasid rahvaid ning soodustasid keelte ja murrete mitmekesisust ning etnilist kirevust koige informeeritumadki kaasaegsed allikad annavad piirkonna rahvaste nimedest ja elupaikadest segase pildi ning raagivad vahe sisemaa geograafiast ja rahvastikust moned antiikaegsed rahvanimed olid koondnimed arvatakse et tol ajal leidsid abhaasia alal ja selle umbruses aset ulatuslikud rahvaste randamised on tehtud mitu katset ara tunda mond rahvast keda antiikallikad kirjeldavad plinius vanema apsilae 1 sajandil pkr ja arrianose abasgoi 2 sajandil ekr on samastatud vastavalt abhaaside ja abasiinide esivanematega teiste uurijate arvates aga on tegu kartvelite hoimude nimedega sama vaidlusalused on teiste antiikallikates mainitud rahvaste sealhulgas heniochi ja sanigae identiteet ja paritolu arheoloogial on harva onnestunud leida materiaalsete kultuuride ning ebaselgete rahvanimede vahelist seost kharthlis tshovreba jargi olid abhaasia ala ja kogu laanegruusia algasukad ariankharthlist tulnud toogarma jaafeti noa poja pojapoja poja egrose jarglased 2 ja 1 sajandi vahetusel rajas pontose kuningas mithridates vi eupator kes oli roomavastases liidus suurarmeeniaga dioskuriasesse oma tugipunkti ta vallutas 107 ekr voi umbes 110 ekr koos ulejaanud kolchisega abhaasia ala aastal 65 ekr voitis pontose rooma riik see kaotus toi kaasa linnaelu languse abhaasia alal ja umbritseva ala tuhjenemise pompeius voitis kolchises 63 ekr parast agedaid lahinguid abhaasias kohalikku pealikku sceptuchus olthacest ning seadis valitsema dunast aristarchuse kes jai voimule 47 aastani ekr parast pompeiuse langemist kasutas mithridatese poeg bosporuse riigi ja pontose kuningas ara et caesar oli lainud egiptusse ning vallutas kolchise armeenia ja osa kapadookiast ning voitis rooma vaejuhti domitius calvinust pharnakese pojapoja polemon ii sundis nero voimust loobuma ning pontos ja kolchis inkorporeeriti 63 pkr rooma provintsi galatiasse ja 81 pkr cappadociasse ajaarvamise vahetusest saadik kindlustusid roomlased abhaasia rannikualadel dioskuriasesse rajasid nad kindluse aastal 65 sai dioskurias nimeks sebastopolis kuigi koik suuremad mereaarsed kindlused olid roomlaste kaes oli rooma voim piirkonna ule nork aastal 69 toimus kolchises ja pontoses anicetuse juhtimisel ulestous mis suruti maha tasandikku ja rannikut laastasid sageli magirahvad kelle seas koige vagevamad olid soanes svanid ja heniochi nad allusid nominaalselt roomale kuid rajasid oma riigid ning neil oli suur iseseisvus 2 sajandil asus rooma garnison pityusesse praegu pitsunda lazicas jatkus helleniseerumine hoolimata rooma riigi voitlusest partiasse sailis lazicas suhteline rahu kuigi partlased korduvalt ida poolt rundasid kristlus hakkas piirkonnas levima 1 sajandil parimuse jargi tegutsesid kolchises apostlid andreas ja siimon kananaios kes suri suaniri lahedal magedes martrisurma hellenistlik usund mitraism ja kohalikud usundid olid siiski levinud vahemalt 4 sajandini rooma riigi norgenedes said kohalikud hoimud rohkem omavalitsusoigust nad said ise nimetada oma valitsejaid kuid rooma pidi nad heaks kiitma 130 aastatel koosnes kolchis lounast pohja jargmistest riikidest machelons heniochi lazica apsilia abazgia ja sanigia abhaasia rahvaste apsiilide abasgide misimiaanide ja saniigide vurstiriigid need hoimuliidud hakkasid kujunema ajaarvamise vahetuse paiku olid laanest itta saniigia vaikeabhaasia piirkonnas pealinn tsandrops tsanba dunastia abazgia pealinn anakopia novoi afon anosiidide dunastia apsiilia pealinn sebastopolis suhhumi julianiidide dunastia misiminia pealinn tsahhare apsiile mainib esimesena plinius vanem 1 sajandil pkr pohjalikud andmed on arrianosel kes kulastas sebastopolist 137 siis valitses apsiile julianus kes oli saanud valitsemisoiguse kinnituse 98 trajanuselt 12 sajandil asusid apsiilid suures osas laanekolchisest rioni joest pohja poole sebastopoliseni koige selgemad andmed selle kohta on prokopiosel kelle jargi apsiilid 6 sajandil elasid musta mere aares sellest kohast kus rannik teeb jarsu poorde laande tanapaeva otsamtsirast kagus kuni abasgide kindluse tracheiani tanapaeva novoi afon ja magedes olid nende naabriks alaanid alates suurkaukasuse kurudest apsiilidel kujunes vordlemisi varakult poliitiline ja kultuuriline roomaorientatsioon mis teostus eeskatt mereaarse sebastopolise kaudu pole juhuslik et apsiilide peamised keskused koondusid tsebelda orgu teel kluhhori kuruteeni mis huvitas roomlasi sest ajast saadik kui nad rannikule saabusid 3 sajandil hakkas lazica egrisi mida valitses laanegruusia hoim lazoi lazid domineerima suuremas osas kolchisest prokopiose jargi olid isegi abasgoi pealikud allutatud lazoi kuningatele krimmis elanud goodid krimmi goodid tegid 253 roovretke kolchisesse kuid pityuse rooma garnison loi nad tagasi rooma okupatsioon kestis 4 sajandini parast rooma riigi jagamist oli abhaasia butsantsi huvisfaaris seal toimus voimuvoitlus butsantsi ning sassaniidide parsia vahel mis kulmineerus lazi sojaga 542562 soda toi kaasa lazica allakaigu sugaval metsades elavad abasgoi saavutasid teatud autonoomia butsantsi voimu all nende maa mida butsantsis tunti abazgia nime all oli tahtis eunuhhide allikas kuigi nikaia kirikukogul 325 viibis kohal ka pityuse metropoliit kristianiseeriti abhaasia rahvas osaliselt alles 6 sajandiks mil keiser justinianus i saatis sinna misjonarid butsants rajas kaitsekindlustused mille jaanus voibolla tanini sailinud kelasuri muur sedamooda kuidas abasgoi tugevnesid hakati abazgia all moistma suuremat piirkonda kus elasid ka megrelid ja svanid 7 sajandil sai abhaasiast autonoomne vurstiriik mille vurstid kreeka keeles archon gruusia keeles eristavi maaras butsants vurstide residents oli anakopia novoi afon arvatakse et need vurstid vahendasid butsantsi poliitilist ja kultuurilist moju laanekaukaasias araablased joudsid piirkonda 730 aastatel kuid neil ei onnestunud seda vallutada sel ajal joudis gruusia annaalidesse esimest korda nimi abhazethi abhaaside maa millest parineb abhaasia nimi enamikus keeltes dunastiliste abieludega ning liitudega teiste gruusia vurstidega omandas abazgia valitsev dunastia suurema osa lazicast 780 aastatel kuulutas leon ii end abhaaside kuningaks kasaaride abiga onnestus kuningas leonil butsantsi ulemvoimust vabaneda nii rajas kuningas leon ii iseseisva abhaasia kuningriigi kasaaride abiga laiendas kuningas leon riiki tunduvalt hoivates muu hulgas imerethi misjarel pealinn viidi ule khuthaisisse enamik ajaloolasi on nous vottes aluseks gruusia ajaloolaste arvamuse et abhaasia kuningad olid kuningriigi hilisemal perioodil juba gruusiakeelsed ja kuningriigis domineeris kartvelirahvuste kultuur et teha lopp butsantsi kiriklikule mojule allutati kohalik piiskopkond gruusia kiriku mtsheta katolikaadile seda riiki nimetatakse uuemas ajalookirjutuses sageli egrisiabhaasia riigiks sest keskaegsed allikad pidasid uut kuningriiki egrisi lazica jareltulijaks ning kasutasid vaheldumisi molemat nime abhaasia kuningriigi hiilgeaeg oli ajavahemikus 850950 kui ta valitses kogu laanegruusiat ning pretendeeris ka idagruusiale nimesid abhaasia ja abhaasid kasutati tol ajal kogu kuningriigi ja selle elanike kohta hoolimata etnilisest kuuluvusest aastal 989 tuli abhaasias voimule bagrat iii bagratiidide dunastiast kes oli abhaasia parinud oma emalt aastal 1008 paris ta oma isalt ka gruusia kharthli ning uhendas abhaasia kuningriigi ja gruusia kuningriigi uhtseks gruusia feodaalriigiks mille hiilgeaeg oli kuninganna thamari ajal 11841213 seega toimus gruusia ja abhaasia uhinemine uhtseks gruusia kuningriigiks dunastilise abielu teel kaasaegsed gruusia kuningad mainivad sageli rahvast nimega apsar kelle keelest olevat voetud thamari poja prints georgi lisanimi lasa mis tahendab valgustus seda nime on moned keeleteadlased vorrelnud abhaasi sonadega alasa selge ja alasara valgus ning oletanud et tegu oli abhaaside esivanematega gruusia kroonikate jargi andis thamar osa abhaasiast valitseda servasidze abhaasiparaselt tsatsba hiljem tsatsibaia vurstisuguvosale parimuse jargi oli tegu shirwan shahide jareltulijatega mis seletab ka gruusiakeelset nime servasidze dunastia valitses abhaasiat kuni venemaa voimu alla minekuni 1860 aastatel abhaasia sailitas uhendatud gruusia riigis laialdase autonoomia genova riik rajas 14 sajandil abhaasia rannikule kaubandusfaktooriaid kuid need jaid pusima uksnes luhikeseks ajaks mongolite riigi ja timuri vallutuste ajal piirkond palju kannatada ei saanud kuid need tegid gruusia kuldajale lopu kuningriik lagunes 15 sajandi lopuks mitmeks iseseisvaks voi suure autonoomiaga vurstiriigiks aastal 1463 sai abhaasia vurstiriik gruusia kuningriigist soltumatuks kuigi ta jai imerethi ulemvoimu alla olles viimase vasall aastal 1491 kadus abhaasia vurstiriigil gurial samegrelol ja svanethil formaalne soltuvus imerethist mis oli norgenenud abhaasia vurstid pidasid monda aega lakkamatut soda oma nominaalsete suseraanide megreli vurstidega mistottu riigi piirid pidevalt muutusid aastast 1491 kuni 16 sajandi keskpaigani oli abhaasia vurstiriik periooditi soltuvalt vastastikuste sojaretkede tulemustest teatud maaral soltuvuses megreli dadiani vurstidest xvii sajandi lopul onnestus abhaasia vurstiriigil paika panna kagupiir inguri joel mis on tanini abhaasia lounapiir moned vanema aja ajaloolased sealhulgas vahhusti ning moned uuema aja ajaloolased vaidavad et kelasuri muuri rajas samegrelo vurst levan ii dadiani kaitseks abhaaside vastu osmanite riigi sojalaevastik okupeeris 1451 ajutiselt tshumi praegune suhhumi fordi 1570ndatel vallutati linn pusivamalt ning muudeti turgi tugipunktiks nimega suhumkale sellest suhhumi nimi aastal 1555 jagati gruusia ning ulejaanud lounakaukaasia osmanite riigi ja safaviidide parsia riigi vahel abhaasia koos ulejaanud laanegruusiaga laks osmanite riigi voimkonda abhaasia vurstiriik oli osmanite riigist vasallsoltuvuses ja pidi turklastele tribuuti maksma et paikneti impeeriumi aarealadel ja tegemist oli asja liidetud piirkonnaga oli soltuvus turgi sultanist esialgu suhteliselt vaike nii sattus abhaasia islami ning turgi kultuuri moju alla mistottu aja jooksul norgenesid tema kultuurilised ja kiriklikud sidemeid gruusiaga alates 17 sajandist laksid paljud abhaasid islamiusku noukogude ajaloolaste vaitel puudis turgi parast vallutust havitada abhaasi rahva materiaalset ja vaimset kultuuri ning poorata elanikkonda vagivaldselt islamiusku mis viis relvastatud ulestousudeni sealhulgas 1725 1728 1733 1771 1806 17 sajandi lopupoole killunes abhaasia mitmeks laanivalduseks nii et suur ala jai ilma keskvoimuta piirkonnas oitses orjakaubandus ja piraatlus mitme gruusia ajaloolase sonul muutus piirkonna rahvastik sel ajal tunduvalt sest pohjakaukaasia hoimud sealhulgas adogeed ja tserkessid randasid teiselt poolt suurkaukasust sisse ning segunesid peamiselt grusiinidest koosneva kohaliku rahvaga nii olevatki tekkinud abhaasi rahvas selline teooria abhaaside valjakujunemisest on teravas vastuolus abhaasia ajaloolaste teaduslike uuringute ja arvamusega 18 sajandi keskel tostsid abhaasid osmanite riigi vastu massu ning vallutasid suhhumi turklased votsid siiski varsti linna tagasi ning panid seda valitsema uhe lojaalse vursti servasidze tsatsba suguvosast abhaasias ei ole kunagi tuntud parisorjust selle traditsioonilises moistes feodaalkord sellisel kujul nagu seda tunti euroopas sealhulgas venemaal ja gruusias abhaasiasse ei levinud kaasaegsete kirjelduste kohaselt puudus abhaasias sunnismaisus ning maaomandus ja elanikkonna enamiku moodustasid eri taipidesse klannidesse koondunud isiklikult vabad kogukondlased anhaju taibijuhi ulikkonna ja ulejaanud taibiliikmete suhted pohinesid vastastikusel austusel ja aktsepteerimisel oma uhiskonnakorralduselt olid abhaasid tunduvalt lahemal loodekaukaasia isiklikult vabadest kogukondlastest koosnevale ubohhitserkessi maailmale kui gruusias 1314 sajandil kehtestatud feodaalkorrale abhaasia uhiskonna alus oli maapiirkonna kogukond akot selline uhiskonnakorraldus uhendas koik elanikkonnakihid peale selle oli tegemist sugulusega ulikute ja lihtrahva vahel mis oli immutatud emapiimaga ataloga vurstid ja ulikud andsid oma lapsi kasvatamiseks vabade kogukondlaste peredesse laste uleskasvatajaid loeti lahedasteks sugulasteks niinimetatud magifeodalismis olid tugevalt juurdunud sugulus ja hoimusuhted vursti ja ulikute voim toetus vabadest kogukondlastest sojameestele dzigittidele ja kirikule algselt oli pollumaa uhiskasutuses kuid pollumajanduse arenedes ja intensiivistudes ei olnud pollumaa enam uhiskasutuses vaid kuulus kindlale perele voi talule koigile uhiseks kasutamiseks jaid endiselt karja ja metsamaad ning veekogud abhaaside uhiskond koosnes seega nn demokraatlikest vabadest magilaste kogukondadest kuivord ka abhaaside madalamad elanikkonnakihid olid maaomanikud ei olnud nad otseses soltuvuses ulikkonnast ja rikkamast elanikkonnakihist vastastikune majanduslik abi ja toetus soodustas heaolu atmosfaari ning valistas voimaliku puuduse tekke abhaaside hulgas sisuliselt puudusid vaesed mis koneleb sellest et nende uhiskond oli ules ehitatud suhtelisele oiglusele mis puudutab aga abhaaside majandust siis omas see naturaalmajanduslikku iseloomu abhaasid tegelesid metallide naha ja puidu tootlemisega keraamika ja sadulsepatoodete valmistamisega kudumisega ning pussirohu valmistamisega kuid tegemist oli kodutoonduslike toodetega ja seda kasitood ei muudud vaid vahetati abhaasidele olid vastumeelsed igasugused kaup raha suhete ilmingud kaubandusega linnades tegelesid valismaalastest turklased armeenlased kreeklased ja megrelid kes maksid selle eest abhaasia valitsejale ja teistele feodaalidele makse kuni aastani 1866 pusis kirjeldatud uhiskonnakorraldus vaid vaheste muutustega kui venemaa oli 18 sajandil turgit sojaliselt voitnud ning liidendanud krimmi khaaniriigi kasvas tema moju piirkonnas kaukaasia rahvaste ja venelaste vahel puhkesid vaikesed kuid pidevad konfliktid see viis lopuks kaukaasia sojani milles venemaa vallutas pohja ja laanekaukaasia kaks suuremat gruusia kuningriiki liidendati 18011810 mis kergendas venemaa tungimist sugavamale kaukaasiasse enamik teisi vurstiriike inkorporeeriti jarkjargult aastaks 1864 18 sajandi lopul puudis turgi abhaasia ule taielikku kontrolli kehtestada ning osa abhaaside ulikuid palus abhaasia sisemise verise voimuvoitluse kaigus abi venemaa keisrilt veneturgi soja 18061812 ajal vallutasid venelased 1810 suhhumi parast seda asus turki umber esimene abhaasidest pogenike laine 19 sajandil 5000 inimest valitsema seati venemaa kaitsealune sefer alibei servasidze tsatsba kes noustus abhaasia saamisega venemaa vasallriigiks 1810 aastal kuulutas aleksander i abhaasia venemaa protektoraadiks parast seda poordus sefer alibei servasidze tsatsba islamist kristlusse ning vottis endale nimeks giorgi venemaa ulemvoim ei ulatunud esialgu palju kaugemale suhhumi ja bzobi umbrusest ning ulejaanud osa jai turgisobralike islamiusuliste aadlike katte mistottu ei muudetud kohalikku elukorraldust ja kuulumine venemaa koosseisu abhaasia aadlit ega kogukondlasi ei hairinud nii jai abhaasiale ka sel perioodil kullalt suur autonoomia abhaasia vurst oli oma valduste seesmistes kusimuste otsustamisel soltumatu ja allus eranditult venemaa keisrile mitte venemaa voimude poolt maaratud kaukaasia asevalitsejale osmanite riigi ja pohjakaukaasia hoimude vaheliste konfliktide taustal onnestus venelastel 18291842 jarkjargult saada oma kontrolli alla kogu abhaasia luuasaamine krimmi sojas 18531856 sundis venemaad abhaasiast turgi kasuks loobuma ent nuudki jai valitsev servasidze tsatsba dunastia vahemalt nominaalselt abhaasias voimule olukord muutus uuesti kui venemaa aleksander ii valitsemise ajal parast pikki ja veriseid voitlusi 1864 aastal alistas kogu pohjakaukaasia viimast vastupanu venemaa vagedele kaukaasias osutasid abhaasiadogee keeli konelevad sadzide magikogukonnad mzomta joe ulemjooksul medoveide hoimuliitu kuulunud ahtsipsoud voi ahtsipsid kbaadas ning pshu bzobi ulemjooksul ja aibga psou ja bzobi jogede vahelisel alal hasupse joe ulemjooksul piirkondades viimaste abhaasia magilaste vastupanukollete mahasurumisel mangisid olulist rolli grusiinide suurriigi ustavate teenrite vaed koos venemaa vagedega votsid nad osa pidulikust voiduparaadist kbaadas krasnaja poljanas punase lagedal 21 mail 1864 abhaasiat kui senist puhverriiki venemaa ja turgi vahel polnud enam vaja ning servasidze tsatsba dunastia pidi oma voimu taielikult venemaa keisrile ule andma viimane abhaasia vurst mihhail servasidze tsatsba 1864 esialgselt vangistati seejarel viidi ta juba raskelt haigena venemaale kuhu sunniti jaama pagendusse stavropol rostov voronez m servasidze tsatsba suri voronezis 1866 aastal nii pusistus venemaa voim alles 1866 1864 aastal tuhistas keiser abhaasiale antud laialdase autonoomia ja eristaatuse venemaa keisririigis abhaaside ulestous 1866 aastal elanikkonna maksustamise ja solvamise tottu abhaasia vabadele kogukondlastele esitati uute venemaa voimurite poolt uleskutse vabaneda makstava maksu eest oma senistest juhtidest nii vabad kogukondlased kui ka abhaasia ulikkond kasitlesid sellist ettepanekut raige solvanguna kuna oli tegemist vabade uksteisest lugupidavate kogukondlastega mitte orjapidajate ja orjadega uhtlasi solvas abhaase hingepohjani venemaa voimurite kork uleolev ja neile ulalt alla suunatud suhtlushoiak ning robustne esinemisstiil kuivord omavahel ka eri seisusest abhaaside vahel toimis ilma eranditeta vastastikune lugupidamine suruti veriselt maha ja arvukalt abhaase pogenes turki maha suruti ka teine ulestous 1877 mis oli seotud turgi vagede maabumisega ja abhaaside asumisega jarjekordses veneturgi sojas turklaste poolele ulestousude mahasurumine toi kaasa suure muutuse rahvastikus venelaste karmide repressioonide tottu emigreerus voi sunniti emigreeruma aastatel 18641878 turki suur osa islamiusulisi abhaase kes moodustasid abhaasi rahvastikust vaidetavalt 60 ehk umbes 200 000 inimest kaasaegsed rahvaloendusandmed ei ole paris usaldatavad koos teiste kaukaasia muslimitega neid valjasaadetuid nimetatakse muhaadziriteks kujunenud situatsioonis arutas gruusia intelligents entusiasmiga tuhjaks jaanud maade koloniseerimist thbilisi intelligents veenis venemaa juhtkonda abhaasia ainult megrelitega koloniseerimise kasulikkuses ja edukuses selle eesmargi saavutamiseks valjendas gruusia intelligents venemaa keisririigi ametnikele igal sammul oma lojaalsust uritades nii saada erandlikku oigust abhaasiale naiteks kirjutas kuulus gruusia publitsist jakob kogebasvili oma programmilises artiklis 1877 aastal umberasumine on ilma igasuguse kahtluseta mitte ajutine vaid alatiseks abhaasia ei nae enam kunagi oma poegi markides veelkitsikus ja maa puudujaak megreeliasteevad paljude megrelite asumise abhaasiasse eriti nende poolt soovitavaks muuhulgas toodi artiklis ara et megrelid peavad esimesena asuma valjasaadetud abhaaside asemele ka teised allikad margivad et abhaasia asustamine megreelia elanikega oli edukas megrelid mangisid abhaasias sama rolli mis kasakad venemaa keisririigi pohjakaukaasia piirkonnas olles saavutanud privilegeeritud positsiooni tanu osalusele venemaa keisririigi poolel sojas kaukaasia rahvaste sealhulgas abhaaside vastu 18171864 tahtmine hallata verest tuhjaks jooksvat abhaasiat oli sedavord suur et j kogebasvili sonade kohaselt oli abhaasia tuhjaks jaanud regioonide asustamine megrelitega lausa riikliku tahtsusega ulesanne tulemuseks oli megrelite massiline asumine abhaasiasse 1879 aastal asutati abhaasia keskosas merkheuli kula 1881 aastal besletka 1882 aastal akapa 1883 aastal kelasur ja pshap kulad jne kartveli kolonisatsioon abhaasias oli sedavord tormiline et tekitas arevust venemaa tsaaririigi voimudes venemaa huvid porkusid otseselt grusiinide huvidega aastal 1881 hinnati abhaaside arvuks venemaa keisririigis 20 000 need abhaasid kes jaid paigale ega poordunud kristlusse kuulutati jooksikuteks ning neilt voeti oigus elada rannikupiirkonnas ja linnades kolmkummend aastat ehk 18771907 loeti venemaa keisririigis abhaase suudiolevaks rahvuseks suudioleva rahvuse staatus voeti maha venemaa keisririigi valitsusjuhi pjotr stolopini ettepanekul 1907 aastal seoses sellega et abhaasid ei osalenud 1905 aastal revolutsioonilises tegevuses mida ei saa oelda grusiinide kohta parast 1877 aasta abhaaside ulestousu verre uputamist venemaa ja megreelia uhendvae poolt megrelid argitasid abhaase megrelite poolt alustatud ulestousuga liituma kuid joudude vahekorra muutudes ulestousu keskfaasis vahetasid poolt ja asusid tegutsema koos venemaa vagedega abhaaside vastu suunasid venemaa keisririigi voimud piirkonda immigrantide tulva mille kaigus rajati muuhulgas kaukaasia musta mere ranniku lahedusse voi eelmaestikku sh abhaasiasse suhhumi umbrusse ja psou joe lahedale viis eestlaste kula 20 sajandi alul parandasid tervist ning puhkasid kaukaasia magedes ja musta mere aares sealhulgas abhaasias kohalike eestlaste kulalisena eduard vilde ja anton hansen tammsaare 1897 aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid abhaasid 6065 suhhumi maakonna rahvastikust ning ulejaanud olid peamiselt grusiinid suhhumi maakonnas oli umbes 100 000 elanikku ning selle territoorium kattus enamvahem praeguse abhaasia omaga 1904 aasta hinnangul oli aga abhaase venemaa territooriumil veel ainult 25 000 30 000 ning 1911 aasta hinnangul elas suhhumi maakonnas see oli siis praegusest abhaasiast vaiksem sest osa territooriumist oli khuthaisi kubermangust ule viidud kubani kubermangu 43 000 inimest kellest kaks kolmandikku olid megrelid ja uks kolmandik abhaasid tanapaeva abhaasia ajaloolased vaidavad et suured alad jaid inimtuhjaks ning et kristlastest grusiinid armeenlased ja venelased asusid sinna elama alles hiljem gali piirkonnas samurzakan on megrelitel onnestunud varem seal enamuses elanud abhaasid gruusiastada veel 20 sajandi alul seal elanud abhaasid on pidevalt inguri joe teiselt kaldalt samegrelost sisse rannanud megrelite poolt assimileeritud kodori orgu tsebelda javoi dalitsabali piirkond asustas 19 sajandi keskel abhaasihoim tsabaldid parast peaaegu 100list muslimitest tsabaldide kes olid venemaa voimudele meeleheitlikku vastupanu osutanud turki kuuditamist aastatel 18651878 sai voimalikuks svanethist svanide asumine kodori orgu eeltoodu vaidlustavad gruusia ajaloolased kes vaidavad et kohalikud gruusia hoimud megrelid ja svanid olid piirkonnas pidevalt elanud kolchise riigi eksisteerimisest alates aastal 1919 kuulutati abhaasia autonoomseks piirkonnaks 4 martsil 1921 abhaasi noukogude sotsialistlikuks vabariigiks abhaasi nsvks detsembris 1922 kirjutasid abhaasi nsv ja gruusia nsv kui rahvusvahelise oiguse subjektid alla erilisele liidulepingule mille jargi toimus uhinemine gruusia nsvga foderatiivsetel lepingulistel alustel gruusia nsv kaudu kuulus abhaasi nsv tagakaukaasia sotsialistlikku foderatiivsesse noukogude vabariiki tagakaukaasia sfnv milles vastavalt lepingule omas abhaasi nsv 13 gruusia nsv kohtadest vastavalt solmitud liidulepingule astuti vastastikku sojalisse poliitilisse ja finantsmajanduslikku liitu abhaasi nsv ja gruusia nsv riiklikoiguslikud suhted olid seega lepingulisel alusel mille kohaselt sailis lepingupoolte vordoiguslik staatus vaatamata sellele et rea volitusi andis abhaasi nsv ule gruusia nsvle sailis abhaasi nsv suveraansus ja territoriaalne terviklikkus abhaasi nsv pohiseaduses oli rohutatud abhaasi nsv unikaalset staatust nsv liidus 1931 aastal taandas nsv liidu grusiinist diktaator jossif stalin abhaasia unikaalse staatuse ja tuhistas gruusia nsvga solmitud erilise liidulepingu ning kuni 1991 aastani oli piirkond abhaasi ansvna gruusia nsv koosseisus kuni aastani 1931 onnestus abhaasidel suures osas abhaasias ise pusida vabariigi juhtorganites ja kohalikku elu juhtida kuid siis muutus olukord selles osas drastiliselt tegemist oli josif stalini meelevaldse otsusega mille juures abhaaside arvamust ei kusitud ansv staatusse taandatud abhaasias asusid gruusia voimud abhaase taga kiusama eesmargiga abhaasid assimileerida ja liita abhaasia loplikult ning ilma autonoomiata gruusia pohiterritooriumiga parast abhaasia selle ajajargu poliitilise liidri nestor lakoba murgitamist thbilisis gruusia kommunistliku partei keskkomitee 1 sekretari lavrenti beria poolt 1936 aastal algas grusiinide senisest veelgi massilisem asumine abhaasia aladele rahvusliku lohestamise ning jagajavalitsemangu eriliseks meistriks kaukaasias oligi abhaasia paritolu megrel lavrenti beria kes igati soodustas grusiinide umberasumist abhaasiasse moningate eranditega torjuti abhaasid peaaegu taielikult abhaasia autonoomse piirkonna ja kohaliku elu juhtimisest korvale ning abhaasid muudeti jarjest kahanevaks vahemuseks oma ajaloolisel asualal olulist rolli hakkasid etendama abhaasia juhtimisel poliitilises nomenklatuuris ja teistel voimupositsioonidel eelkoige massiliselt sisserannanud megrelid abhaasia tahestik viidi ule ladina tahestikult gruusia tahestikule jattes arvestamata et gruusia tahestiku alusel ei olnud voimalik paljusid abhaasikeelseid sonu grammatiliselt oigesti kirjutada koolides hakkas opetus toimuma gruusia keeles abhaasi keelt kuni 1950 aastani eraldi oppeainena ei opetatud sihikindlalt teostati assimilatsiooni abhaaside gruusiastamise ja uusumberasunike poliitikat massiliselt nimetati umber koha ja tanavanimesid asendades abhaasiaparased nimed gruusiaparastega jne aastatel 19371953 asustati gruusia siserajoonidest abhaasiasse umber kumneid tuhandeid grusiine mis suurendas oluliselt grusiinide osakaalu abhaasia elanikkonnas nn demograafiline ekspansioon kestis edasi ka stalinijargsel perioodil lopptulemus oli et kui 1886 a grusiinid moodustasid abhaasia elanikkonnast vaid 6 siis 1989 oli neid juba 457 grusiinidest asustuskolonistide umberasumist korraldati juba alates 1937 aastast vaatamata sellele et vaba maad abhaasias praktiliselt enam ei olnud umberasumise korraldajad olid jatnud tahelepanuta asjaolu et 23 abhaasiast holmasid maed abhaaside gruusiastamisvastased meeleavaldused aastatel 1957 1967 ja 1978 reaalseid soovitavaid tulemusi abhaasidele ei toonud 19491951 esitas gruusia ajaloolane ja filoloog pavle ingorokva ekslikud ja sel ajal provokatsioonilised teesid nende teesidega loodi ideoloogiline baas toenaoliseks abhaaside valjasaatmiseks ja selliselt esitati abhaase kui tanamatuid kulalisi ning ajutisi elanikke grusiinide maal hiljem parast p ingorokva teose georgi mertsule gruusia kirjanik x sajandist thbilisi 1954 valjaandmist ilmus pressis seeria tuntud gruusia ja abhaasia ajaloolaste ning lingvistide z antsabadze n berdzenisvili h bgazba k lomtatidze jt artikleid kes lukkasid umber p ingorokva esitatud muudi ja toendasid tema poolt faktide johkra moonutamise sellise teooria alusel uritasid grusiinid abhaaside koige intensiivsema survestamise ja gruusiastamise perioodil votta neilt nende minevik ajalugu ja oigus abhaasiale uritati leida pohjendus vaitele et neil kui grusiinidel ja abhaasia piirkonnas abhaasidest justkui varem kohalolnuile on abhaasiale abhaasidest rohkem oigust abhaasia ajaloolaste arvamuse kohaselt paastis neid vagagi toenaolise abhaasiast valjasaatmise eest beria voimult taandamine 1953 aastal parast diktaator jossif stalini surma 1953 aastal olukord abhaaside jaoks monevorra leevendus jargnevatel aastatel muutis moskva oma suhtumist seati koguni sisse rahvuslikud kvoodid mille kohaselt abhaasid kes 1959 aastal moodustasid vaid 159 abhaasia rahvastikust said endale ebaproportsionaalselt suure moju vabariigi juhtorganites taiesti moistetavalt ei parandanud see rahvustevahelisi suhteid kuna selleks ajaks juba enam kui 40 abhaasia elanikest moodustavad grusiinid tundsid end selgelt diskrimineerituna mihhail gorbatsovi algatatud ja 17 martsi 1991 referendumil noukogude liidu sailitamise kusimuses anti abhaasias 986 haali noukogude liidu sailitamise poolt samal ajal kui grusiinid ja armeenlased referendumit boikoteerisid abhaasid haaletasid noukogude liidu sailitamise poolt kuna neil oli tekkinud pohjendatud kartus et iseseisev gruusia voib apsuad oma vabariigi juhtimisest taielikult korvale torjuda alates 1988 aasta lopust toimus gruusias p ingorokva ideede reanimeerimine mis oma uhemottelisuse ja kergesti kattesaadavuse tottu on ka praegu laialt gruusia elanikkonna intelligentsi aga eriti mittespetsialistide hulgas levinud 14 novembril 1990 tuli gruusias populistliku loosungi gruusia grusiinide jaoks harjal voimule uus megrelist liider zviad gamsahhurdia paljud gruusia poliitikud kasitlesid eeltoodud loosungit kui uleskutset rahvusringkondade likvideerimiseks aitab minevikust raakimisest et oleme vennad jne vaja on konelda tulevikust sellest et need on meie vaenlased abhaasid osseedid ja meil on vaja palju moistust ja tarkust et mitte kaotada lahingut kirjutas 1989 akadeemik a bakradze uks tuntud gruusia intelligentsi esindajatest vottes aluseks p ingorokva raigeid voltsinguid hakkasid gruusia liidrid z gamsahhurdia m kostava a bakradze jt miitingutel thbilisis suhhumis gagras ning perioodiliselt ajakirjanduses avalikult esinema ja sisendama kartvelitest elanikkonnale et abhaasia see on grusiinide maa aga abhaasid need on grusiinid eriti puudsid eristuda paljud gruusia kirjanikud igapaevaselt gruusia ajakirjandus raadio ja televisioon provotseeris abhaase oeldes et nad on nn tanamatud kulalised grusiinide maal et nad on apsuid ning nende autonoomia tuleb tuhistada need haritud grusiinid ei habenenud 1989 aastal trukkida gruusia kirjanike liidu ajakirja kaanele provokatsioonilise uleskutse arge sundige meid et peaksime uhel ilusal paeval katte votma relva ja kuivord teil ei ole olemas oiglustunnet siis naitama teile kui kulalistele teed sinna kust te paar sajandit tagasi saabusite tundes arvulist ulekaalu teatasid grusiinid et see on nende maa aga abhaasid need on tulnukad magedest ja uldse see ei ole rahvus kuna neid on nii vahe perestroikaaegadel tundsid abhaasid et gruusia puuab abhaaside positsioone veelgi murendada martsis 1989 toimus lohnos abhaasia rahvuslaste konverents millel esitati noudmised taastada aastatel 19211931 kehtinud abhaasia pohiseadus nouti et taastataks abhaasia nsv ja selle unikaalne lepinguline staatus vordoiguslikus liidus gruusia nsvga noudmised esitas suhhumi ulikooli abhaasi rahvusest rektor ajalooteaduste professor stanislav lakoba abhaaside noudmised jaeti tahelepanuta 1989 aastal parast lohno konverentsi toimunud rahutustes hukkus paarkummend inimest zviad gamsahhurdia voimupaevil kuulutati kogu gruusia ainsaks riigikeeleks gruusia keel abhaasi keel ei saanud abhaasias mingit staatust uhtlasi lopetati thbilisist saadud korralduse alusel abhaasi keeles korghariduse andmine ainsas abhaasia keeles toimivas korgkoolis suhhumi ulikoolis mis muudeti thbilisi ulikooli filiaaliks 1988 aastast alustati gruusias grusiine senisest veelgi enam soosiva rahvusliku poliitika ellurakendamist mis osaliselt saigi edasiste relvastatud konfliktide peapohjuseks 1990 a oli parlamendis minoriteetide esindatus pea olematu ning riigis valitses arusaam et etnilised vahemused ei tohi omada grusiinidega sama staatust samuti oli 1990 a vastuvoetud kodakondsusseadus rahvusvahemuste suhtes selgelt diskrimineeriv 1989 juulis toimunud abhaaside ja grusiinide vahel toimunud verine konflikt ei olnud tingitud etnilistest erinevustest eri rahvuste vahel konflikti pohjused olid ideoloogiline vastasseis ja poliitiline voitlus akadeemik andrei sahharov nimetas gruusiat vaikeseks impeeriumiks ta toetas abhaase nimetades ara et erilise tahelepanuga tuleb suhtuda vaikerahvuste probleemidesse ning et suurrahvuste vabadusi ja oigusi tuleb rakendada vaikerahvuste huve kahjustamata abhaaside iseseisvuspuudlusi toetas alati ka eesti ajaloolane orientalist ja poliitik linnart mall 1992 aasta veebruaris tuhistati gruusia noukogudeaegne konstitutsioon ning kehtivaks kuulutati 1921 aasta pohiseadus abhaasid tolgendasid seda sammu nende autonoomia taieliku tuhistamisena millest soltuvalt kuulutas abhaasia valitsus 1992 aasta 23 juulil kehtivaks 1925 aastal kehtinud erilise vordoigusliku liidulepingu gruusiaga 1925 a kehtinud abhaasia pohiseadusliku oigusakti toimimise taastamisega abhaasias lootsid apsuad sailitada autonoomia gruusia koosseisus ning saavutada isegi senisest marksa enamat kuid valja ei kuulutatud siiski iseseisvust voi eraldumist gruusiast seejarel alustasid apsuate paramilitaarsed uksused grusiinidest ametnike vagivaldset eemaldamist nende buroodest ja asendamist apsuate voi venelastega valjakujunenud olukorras viis gruusia ettekaandel nagu hoiaks kukutatud presidendi zviad gamsahhurdia poolehoidjad abhaasias pantvangis gruusia siseministrit ning valistamaks vaidetavalt abhaasias sagedaseks muutunud rongiroove abhaasiasse korra loomiseks 3000 sojavaelast tankide suurtukkide ja sojalennukitega hoivates tengiz kitovani juhtimisel suhhumi sojalise kallaletungi alustamist autonoomia sailitamisele puudleva abhaasia vastu on gruusia ametlikult hiljem tunnistanud samaaegselt gruusia vagede tungimisega suhhumi toimus abhaasia valitsuses juhtkonnas ja parlamendis arutelu gruusiaabhaasia voimaliku konfoderatiivsetel alustel toimiva vordvaarsete riikide liidu probleemide ja kusimuste osas kuid arutelu katkestati seoses gruusia vagede suhhumi tungimisega kullalt suure osa grusiinide paramilitaarsest uksusest moodustasid abhaasia paritolu etnilised grusiinid ning kohalikud megrelid ja svanid kes uhtlasi paljudel juhtudel abistasid abhaasiasse tunginud gruusia vagesid koigiti suhhumi hoivamisel toimus esimene kokkuporge enne otsamtsira rajoonis abhaasia sojavaeuksuse ja paadunud kurjategija dzaba ioseliani juhitud gruusia paramilitaarse uksuse mhedrioni vahel langenuid oli molemal vaenupoolel halvasti varustatud ja vaikesearvulised vladislav ardzinba juhitud abhaasia uksused olid sunnitud taanduma gudautasse ning tkvartselisse suhhumi sisenenud gruusia vaeuksused sh mhedrioni alustasid rahvusliketnilisel pinnal pohiliselt abhaaside suhtes marodoorluse varguste roovimiste vagivallatsemise sh vagistamiste ja tapmiste jm ebaseadusliku tegevusega tegelemist uhtlasi havitati abhaaside sadu aastaid vana kultuuriparandit ning poletati virnadena ajaloolist vaartust omavaid dokumente muuseumide kollektsioonid peksti segi jne abhaasist pogeniku pere jutustab kuidas uhinenud rahvaste organisatsioon vaikis vaatamata sellele et abhaasia parlament oli korduvalt selle organisatsiooni poole poordunud ainult turgi esitas ametliku protesti gruusia poolt abhaasias pohjustatud verevalamise suhtes parast suhhumi hoivamist selgitas gruusia kindral tengiz kitovani et sojalise operatsiooni tegelikuks pohjuseks oli hoopis abhaasia parlamendis lopu tegemine arutelule voimaliku lahkuloomise suhtes gruusiast gagras gruusia sojavae kontingendi komandant eduard sevardnadze suursoosik noor kindral georgi karkarasvili pidas suhhumi televisioonis esinedes vajalikuks abhaase avalikult ahvardada oeldes et abhaaside edasise vastupanu jatkumisel peab ta voimalikuks havitada koik abhaasias elavad abhaasid abhaaside vaitel ei olnud nad moistetavalt nous ilma igasuguse vastupanuta laskma ennast ja oma kultuuriparandit grusiinidel havitada ning abhaasiat ilma autonoomiata gruusiaga liita abhaasia iseseisvuse taotlejatele tottas abhaaside kutsel appi kaukaasia magirahvaste konfoderatsioon mis koondas vabatahtlikke erineva etnilise taustaga voitlejaid pohjakaukaasiast adogeed adoogid abaasid abasiinid tserkessid kabardid kabardiinid osseedid tsetseenid ingusid jt ning transnistriast ja venemaalt dnestri kubani ja doni joeaarsed kasakad vabatahtlikena lisandus abhaasia sojajoududesse markimist vaariv osa turgis alates 19 sajandi lopust pagenduses viibinud abhaase muhaadzire pohjakaukaasia rahvaid peavad abhaasid endale lahedasteks ja osaliselt ka sugulasrahvasteks erinevalt grusiinidest ning nende kaasamist sojategevusse peeti ainuoigeks voitluseks grusiinide vastu moodustati uhtlasi abhaasia armeenlaste bagramjaninimeline pataljon abhaaside poolel sodis ka poolakaid ja abhaasia etnilisi eestlasi kes tegutsesid enamuses bagramjani pataljoni liikmetena abhaasidel polnud voimalik poorduda teiste instantside poole abi saamiseks relvaruhmituste loomine ettevalmistus relvastamine ja saatmine abhaasiasse ei saanud jaada markamatuks venemaa voimudele kuid venemaa juhtkond pidas paremaks mitte sekkuda gruusia voimud suudistasid massuliste toetamises ka venemaa regulaarvagesid sojalaevu ja lennukeid abhaasid hankisid sojategevuseks eranditult venemaa paritolu sojatehnikat ja relvastust osalt saadi sojatehnikat pogenevate gruusia vaeuksuste mahajaetud trofeedena osalt soetati relvastus endistest noukogude liidu sojavaeosadest abhaasia iseseisvusvoitlejate ja nende liitlaste esimene suurem voit saadi gagra vallutamisel kui purustati dzaba ioseliani juhitud mhedrioni uksused ja georgi karkarasvili juhitud gruusia sojavaeuksus tetri artsivi eesti keeles valge kotkas aasta lopuks olid iseseisvusvoitlejad oma kontrolli alla saanud suurema osa loodeabhaasiast 1993 aasta juulis piirasid abhaasid agedalt suhhumit kuhu oli loksu jaanud gruusia president eduard sevardnadze enne otsustavat pealetungi suhhumile anti gruusia voitlejatele ja grusiinidest elanikkonnale voimalus takistamatult lahkuda nn rohelise koridori kaudu kuid seda voimalust kasutati vahe septembris suhhumi langes sevardnadze paases napilt eluga linna jaanud grusiinide kallal toime pandud vagivallas hukkus tuhandeid sealhulgas hukati 17 gruusia vabariigi valitsuse poolt vahepeal maaratud etnilisest grusiinist abhaasia valitsuse ministrit eesotsas z sartavaga abhaaside poolel osales sojategevuses aktiivselt tsetseenide vaekontingendi komandorina suhhumi vallutamisel juba abhaasia asekaitseministrina ja kaukaasia magirahvaste konfoderatsiooni uhendatud vagede ulemana hiljem tsetseenias kuulsust kogunud valikomandor samil bassajev oluline roll oli abhaasiagruusia sojalises konfliktis adogeede vabatahtlikel eesotsas kabardist sultan sosnalieviga s sosnaliev nimetati abhaasia esimeseks kaitseministriks jargnevalt torjusid ajal mil gruusia valitsust lisaks tosistele probleemidele abhaasias ahvardas gamsahhurdia toetajate mass abhaasia vaed gruusia vaeosad valja ka ulejaanud abhaasiast peale suures osas svanidega asustatud kodori oru markimisvaarset etnilist puhastust millega kaasnesid metsikused esines abhaasia soja perioodil 19921993 molema vaenupoole kontrolli all oleval territooriumeil abhaaside osas kes viibisid gruusia kontrolli all oleval territooriumil ja vastupidi umbes 250 000 inimest nende seas pea kogu grusiinidest elanikkond pages soja lopufaasis abhaasiast abhaasiast pogenenud grusiinidest oli suur osa no asustuskoloniste voi teisiti nimetades hilismigrante voi nende jareltulijaid ehk siis neid grusiini rahvusest isikuid kes olid asunud abhaasiasse parast 1931 aastat diktaator j stalini ja l beria abhaaside gruusiastamispoliitika tulemusena hukkunute arvuks hinnati konfliktis hiljem 10 000 30 000 grusiini ja 3000 abhaasi usaldusvaarsed andmed konfliktis langenud kasakate ja kaukaasia magirahvaste konfoderatsiooni vabatahtlike kohta puuduvad 19921993 aasta abhaasia sojalises konfliktis panid molemad vaenupooled uksteise suhtes toime hulgaliselt elajalikke metsikusi ja raigeid massitapmisi gruusia vagesid on suudistatud soja esimesel etapil roovimistes ja tapmistes eesmargiga hirmutada abhaasidest elanikkond oma kodudest lahkuma vastavalt human rights watch marts 1995 helsingi raportile gruusia suudistab abhaasia vagesid ja nende liitlasi abhaasia eri piirkondade grusiinidest etnilises puhastuses mida on tunnistatud ka euroopa julgeoleku ja koostooorganisatsioon osce budapesti 1994 lissaboni 1996 ja istanbuli 1999 tippkohtumistel kumma osapoole talumatult johkrast ebaseaduslikust tegevusest kasvas koik edasine ule sojaks selle ule diskuteerivad eri riikide eksperdid kuni tanapaevani abhaaside vaitel sai gruusia vagede suhhumi sisenemisega 1992 aastal ja seal abhaaside suhtes toime pandud kuritegude marodoorluse ning omavolitsemisega nende kannatlikkuse piir ja valulavi kuhjaga uletatud ning edaspidi vastati gruusia alustatud sojategevusele samaga eesmargiks valtida peatset sulandumist grusiinide hulka ning jaada arenguvoimelise rahvusena edasi kestma jargmised gruusia vagede toimepandud sojalised kuriteod on kirjeldatud kirjanduslikus allikas a vorosentsuma v raju 1 sb zantarija suhhumi frunze tn 3627 tunnistusest 2 s aiba tunnistusest suhhumi dzikia tn 32 3 z h natskebia tunnistusest suhhumi linnas 4 b a inapha tunnistusest 5 v k dopua tunnistusest adzubza kula 6 v e minosjani tunnistusest etniliste armeenlastega asustatud labra kula otsamtsira rajoon 7 mehhanisaator eremjan seisjani tunnistusest 8 gruusia sojavaelaste poolt rooviti tuhjaks tuntud instituudid ahvid lasti puuridest lahti gruusia sodurite poolt sonadega las jooksevad tanavatel ja kisuvad abhaase lohki 9 tuhjaks rooviti ja poletati maha abhaasia ajaloo keele ja kirjanduse instituut 22 novembril 1992 a taielikult havitati abhaasia riiklik arhiiv kus havis 17 iidse perioodi hoiuseuhikut arhiivi keldrid valati ule bensiiniga ja suudati linlasi kes uritasid polengut kustutada hoiti eemale laskudega hulgaliselt lasti tulirelvadest puruks abhaasidele vaga tahtsaid ajaloolisi malestusmarke ja abhaasia kultuuritegelaste monumente abhaasia vagede poolt 19921993 aasta abhaasia sojas toimepandud sojaliste kuritegude allikana on kasutatud jargmist allikat grusiinidest elanikkonna gruusia abhaasia osas etnilise puhastuse ja genotsiidi poliitika faktide kindlakstegemise gruusia riikliku komisjoni kokkuvote ja rahvusvahelisele tribunalile edastatud materjalid 1 vastavalt ametlikele gruusia voimude andmeile havitati kokku abhaasias fuusiliselt umbes 10 000 grusiini rahvusest abhaasia tsiviilisikut faktiliselt toimus etniline puhastus grusiini rahvusest tsiviilelanikkonna havitamine viidi labi mitte ainult asulates kus toimus lahingutegevus vaid ka rajoonides kus lahingutegevust ei toimunud gali rajoonis kus elas peaaegu 100 000 grusiini ei esinenud mingit lahingutegevust vaatamata sellele tapeti seal rohkem kui 1000 inimest ulejaanud aga aeti piirkonnast valja 9 juulil 1993 a toimus kamani massimorv 2 suhhumis parast lahingute loppemist 29 septembril 1993 piinati ja lasti maha abhaasia ministrite noukogu esimees ziuli sartava ja teised valitsuse liikmed ministrite noukogu reatootajad politseiulem rapava veidi varem gagras abhaasia ulemnoukogu liige gagra administratsiooni ulema asetaitja mihail dzintsaradze ja kumned teised ametlikud isikud 3 morvati rohkem kui 100 grusiinist kunstitootajat sealhulgas naisi nende seas gumista kultuurimaja naitejuht nato milorava draamateatri naitlejad vasili tsheidze teimuraz zvania guram gelovani suhhumi kultuuri ja puhkusepargi direktor juri davitaja 4 morvati rohkem kui 80 grusiinist meditsiinitootajat kellest enamus olid naised vera kolbaja tina tsotsaria nino sonia ariadna selia olga tkebutsava maija veseliv jt enda ametikohustuste taitmisel morvati arstid zelimhan danelia gia sitsinava razmik ispektsjan georgi barkalaja salva gvazava jt gulripsi rajoonis tuberkuloosi haigla ouel sugulaste silme all lasti maha peaarst sota dzgamadze sellisel moel oiendati arved samuti vabariikliku haigla arsti petre sitsinavaga 5 morvati rohkem kui 200 grusiinist opetajat nende seas rohkem kui 60 naist venera sigua julia gogohiatsitanava tsatsa dzahdzava eka tsilpani lija akubardia dzabuli patsulia gulnara tsaladse jt 6 massilist havitamist ja minema kihutamist teostati suhhumi ja gudauta rajoonides soja esimesel etapil eserast lohnost aradust ahalsopelist aeti valja 5000 grusiini ulejaanutega oiendati halastamatult arved ahalsopelis lasti maha 17 grusiini 70 aastasel indiko grdzelidzel loigati valja suda elgudz maisuradze raiuti kirvega surnuks 65aastane nikolai kvabzianidze seoti traktori kulge piinati ja morvati 7 erilist julmust ilmutasid abhaasi voitlejad ja nende liitlased grusiinidest rahulike elanike suhtes parast gagra langemist 5 oktoobril 1992 nad alul leselidzes piinasid aga parast gagras poosid elektripostide otsa 50 grusiini ules selliselt oiendasid arved abhaasi voitlejad grusiinidest elanikkonnaga ka salhinos gantiadis tsandripsis pitsundas ldzaas alahadzos bzobis 8 vastavalt n tsaladze tunnistusele 9 t dzintsaradze tunnistuse kohaselt 10 l zoidze tunnistuse kohaselt 11 roza gabedava tunnistab et 12 suhhumi kaheteistkumnenda kooli lahedal olleka ees abhaasi ja teised voitlejad jalaga tagusid mahaloodud paid ja irvitasid suhhumis abhaasi voitlejad lasid maha rahulikud elanikud rsubladze ja g kvasilava seejarel loikasid katelt ja jalgadelt liha ning samas viskasid selle porandale murest murtud abikaasa r subladze kusimusele miks te nii tegite vastasid nemad et koigi grusiinidega oiendavad nad selliselt arved kui nad ei lahku abhaasiast 13 kultuuri ja puhkuse pargis suhhumis separatistid lasid maha rohkem kui 400 grusiini samal ajal pidevalt pommitati linna lennuvalja kus peaaegu oopaevaringselt lennukite ootel olid tuhanded pogenikud grusiinid venelased ja teiste rahvuste esindajad alla lasti moned reisilennukid hukkunute hulgas oli 50 naist ja alaealist last 14 olemasolevatel andmetel tapeti parast suhhumi hoivamist rohkem kui 1000 rahulikku grusiini rahvusest elanikku 15 l maharasvili tunnistas et 16 g arzumanjani tunnistuse kohaselt 1994 aastal solmitud vaherahu jarel paigutati abhaasiasse sru rahuvalvejoud milles domineerisid venemaa uksused apsuad olid saavutanud selle et idagruusiast lahtuv migratsioon kui koige vahetum oht nende rahvuslikule olemasolule neid enam ei ahvarda jargnenud aastatel poordus umbes 60 000 grusiinist abhaasia pogenikku tagasi pohiliselt gali rajooni sojaline konflikt abhaasia valitsuse vagede ja gali piirkonna etniliste grusiinide pohiliselt megrelid vahel perioodil 2026 mai 1998 on tuntud ka kui kuupaevane abhaasia soda parast sojategevuse loppemist 19921993 aasta abhaasia sojas kontrollisid abhaasia voimud markimisvaarset osa gali rajoonist eranditeks moned grusiinide enklaavid grusiinidest elanikkond kes olid lahkunud oma elukohtadest poordusid tagasi gali rajooni kuivord viis aastat kestnud abhaasiagruusia rahulabiraakimine ei toonud soovitud tulemust olid grusiinidest pogenikud sunnitud haarama relvad vaiksed partisaniuksused uhinesid jarkjargult ja moodustasid 1996 aastal valge leegioni veidi hiljem vottis leegion vastutuse erinevate plahvatuste eest abhaasias mone aja moodudes loodi uus uksus metsavennad suhhumi kinnitas et ligikaudu 300 grusiinist partisani ebaseaduslikult asus gali rajoonis abhaasias ja hakati ette valmistama suuremahulist lohkamiste plahvatuste missiooni abhaasia allikatest lahtudes julgustasid partisanid grusiinidest rajooni elanikke eriti lapsi ja naisi ajutisele arasoitmisele ja enese varjamisele kui algaks sojaline tegevus 1998 aasta kevadel situatsioon abhaasias muutus akki teravaks valge leegion metsavennad ja teised grusiinide voitlejate grupid suurendasid abhaasia armeele kallaletungide arvu kes lopuks kaotas kontrolli gali rajooni ule 18 mail grusiinidest partisanid sooritasid runnaku abhaasia miilitsajaoskonnale repi kulas gali rajoonis tappes 17 miilitsat 20 mail 1998 hasti relvastatud abhaaside sojajoud mis koosnesid ligikaudu 3500st regulaararmee sodurist ja 1100st mitte regulaararmee sodurist koos tankide t55 ja t72 soomusautode ja 122 millimeetrise kaliibriga suurtukkidega sisenesid gali rajooni grusiinidest partisanid olles relvastatud granaadiheitjate ja automaatidega laksid et kaitsta grusiinide kulasid ule kaevikusojale koige tosisem voitlus kais khumuskuri kvemo bardzebi saberio ja sida kula eest abhaasia joud jatkasid runnakut ja voitlust vahet pidamata kogu kuue paeva valtel 26 mail votsid abhaaside joud oma kontrolli alla peaaegu terve gali rajooni grusiinide ja abhaaside delegatsioonid solmisid rahukokkuleppe vastavalt kokkuleppele pidid molemad osapooled viima oma relvajoud gali rajoonist valja 26 mai kella 600ks kujunenud situatsioonis kontrolli tagamiseks loodi spetsiaalne komisjon mis koosnes uhinenud rahvaste organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatest gruusia prokuratuuri andmeil abhaaside andmetel langes abhaasidest 8 isikut 17 sai haavata grusiinide kaotused olid umbes 160 tapetutena 25 augustil 2008 haaletas vene riigiduuma uksmeelselt abhaasia ja lounaosseetia tunnustamise poolt 26 augustil tunnustas abhaasiat ja lounaosseetiat venemaa president dmitri medvedev 2 septembril 2008 teatas teisena abhaasia ja lounaosseetia iseseisvuse tunnustamisest nicaragua president daniel ortega 10 septembril 2009 teatas kolmandana venezuela president hugo chavez abhaasia ja lounaosseetia tunnustamisest 15 detsembril 2009 teatas neljandana nauru president marcus stephen abhaasia ja lounaosseetia tunnustamisest 23 mail 2011 tunnistas abhaasia iseseisvust viiendana vanuatu 18 septembril 2011 tunnistas abhaasia iseseisvust tuvalu jatkuvalt ei soovi abhaasid mitte mingitel tingimustel liituda uuesti gruusiaga ja gruusia laiendatud autonoomia pakkumised abhaasiale gruusia koosseisus on lukatud abhaaside poolt tagasi venemaa ja abhaasia valitsuste vahel on solmitud 2009 aasta martsis venemaa vagede 3800 sodurit paiknemise kohta abhaasias leping 49 aastaks laheneva sochi 2014 aasta olumpiamangude valguses on venemaa oma tegevust abhaasias ja abhaasia majanduslikku abistamist intensiivistanud remonditud on hulgaliselt teid taastatud on raudteeliiklus ja abhaasia ning venemaa sadamate vahel liiguvad laevad lahiajal on abhaasia ja venemaa juhtkonnal plaanis taastada suhhumi lennujaam ja lennuliiklus abhaasias tervikuna abhaasia uritab praegu luua sidemeid venemaavaliselt solmimaks voimalikult palju majanduslikke kaubanduslikke ja arilisi molemapoolselt kasulikke lepinguid eesmargiga elavdada majandust poliitilise rahvusvahelise tunnustuse taotlemine on lukkunud esialgu teisele plaanile taotletakse majanduslike suhete solmimist ilma tunnustuseta teatavad arilised suhted on juba monda aega abhaasial ja abhaasidel olnud turgi ja turgi kodanikega kus tegutseb kompaktselt arvukas abhaaside ja adogeede ning tserkesside diasporaa antoninus pius imperator caesar divi hadriani divi traiani titus aelius hadrianus antoninus augustus pius sunninimi titus aurelius fulvus boionius arrius antoninus 19 september 86 nemausus 7 marts 161 oli vanarooma keiser alates 10 juulist 138 kuni surmani omandatud tiitlid pius 138 germanicus 157 dacicus 157 antoninus oli parit galliast maaomanike ja senaatorite perest ta oli 120 konsul seejarel aasia prokonsul 25 veebruaril 138 adopteeris hadrianus antoninuse ja maaras ta oma jarglaseks antoninus saavutas hadrianuse kuulutamise jumalaks ja ehitas talle mausoleumi selle eest andis senat keda antoninus vaga soosis talle huudnime pius heasoovlik heategev oiglane antoninuste valitsemisajal sailitas rooma riik oma piirid ta laskis sotimaale rajada antoninuse valli firth of clydeist firth of forthini ning valmis ehitada piirivalli germaanias ja reetias 110 ja 115 aasta vahel abiellus ta faustinaga kes suri 140 aastal 146 naitis antoninus oma tutre faustina marcus aureliusega kelle ta lapsendas ja nimetas tseesariks sellega rajas ta antoninuste dunastia mis pusis commoduse surmani 192 antoninus suri loomulikku surma avidius cassius imperator caesar caius avidius cassius augustus sunninimi caius avidius heliodorus u 130 175 oli vanarooma kaaskeiser 175 aasta aprillist juulini aemilianus imperator caesar marcus aemilius aemilianus augustus sunninimi marcus aemilius aemilianus 207 voi 213 djerbas oktoober 253 oli vanarooma keiser augustist 253 kuni surmani tapeti aleksander vi ladinaparaselt alexander vi katalaani keeles roderic llancol i de borja hispaania keeles rodrigo de llancolborja y borja itaalia keeles rodrigo borgia rodriigo bordza 1 jaanuar 1431 xativa valencia kuningriik 18 august 1503 rooma paavstiriik oli 214 paavst ta valitses 14921503 rodrigo de llancolborja y borja sundis valencia kuningriigis xativas alamaadliku joffre de llancoli voi joffre de borja i escriva ja isabel de borja 6lapselises peres viienda lapsena kui rodrigo ema vend sai 8 aprillil 1455 paavstiks calixtus iii nime all hakkas rodrigo kasutama ema perekonnanime borja borgia ta oppis esmalt roomas ja siis bologna ulikoolis oigusteadust omandades doktorikraadi onu saamisel paavstiks siirdus rodrigo borja tema teenistusse taites tahtsaid ulesandeid borja viibis 18 oktoobrist 16 novembrini 1456 itaalias bolognas martsis 1458 vahendas ta calixtus iii ja aragoni kuninga alfonso v vahel peetud labiraakimisi parast calixtus iii surma taandus borja moneks ajaks poliitikast kuid 1459 reisis ta koos pius iiga mantova kongressile ta viibis 1460 aastani sienas kuna paavst oli tauninud tema eluviise ja poordus tagasi rooma alles detsembris 1461 1464 siirdus ta pius ii kaaskonna koosseisus anconasse et osaleda ristisojas kuid paavsti surma tottu jai sojaretk ara 1469 saatis borja saksarooma keiser friedrich iiit reisil itaalias 1473 aastal hispaaniast itaaliasse tagasipoordumisel sattus borja merehatta mille kaigus sattus ohtu tema elu borja kohtus 14 jaanuaril 1475 terracinas napoli kuninga fernando iga ja tuli koos temaga rooma 1476 suvel lahkus borja katku tottu roomast viterbosse siirdus sealt narnisse ja siis edasi folignosse 1489 siirdus ta koos paavstiga ostiasse 1492 korraldas ta roomas harjavoitluse millega ta tahistas granada vallutamist borja ordineeriti 1468 diakoniks 30 oktoobril 1471 preestriks ja seejarel piiskopiks 21 martsil 1478 liitus ta puha vaimu vennaskonnaga juunis 1462 korraldas borja viterbos kristuse ihu puha tahistamist ta lasi ehitada pienza piiskopipalee ja pustitada calixtus iiile hauasamba ta kirjutas 2 traktaati kanoonilisest oigusest borja teenis kuurias 5 paavsti ajal omandades palju haldusalast kogemust moju ja rikkust kardinal borja osales kardinalide kolleegiumi mojuka liikmena 5 konklaavil 14581492 enne teda oli enne paavstiks saamist osalenud veel enamatel konklaavidel vaid honorius iv kardinal borja kroonis 1471 paavstiks sixtus iv catholic encyclopedia ja kirikuajaloolase john norman davidson kelly jargi peeti teda tollal uheks rikkaimaks kardinaliks nagu paljudel teistelgi renessansiaja prelaatidel ei olnud borja elukombed kaugeltki laitmatud oma lapsi armastas ta vaga kuid oma eluviiside tottu sai ta vaga karmi noomituse pius iilt kes sai paavstiks parast calixtus iiit 1458 rodrigo paljudest armusuhetest oli koige pikaajalisem suhe vannozza giovanna dei cattaneiga sundinud 1442 kes oli olnud 3 korda abielus nende suhe algas 1470 aasta paiku ja vannozza sunnitas borjale mitu last kelle borja tunnistas omaks need olid giovanni hilisem gandia hertsog sundinud 1474 cesare sundinud 1475 voi 1476 lucrezia sundinud 1480 ja goffredo gioffre sundinud 1481 voi 1482 borjal olid veel lapsed jirolama isabella ja pedro luis kelle emad ei ole teada enne paavstiks saamist kardinal borja kirg vannozza vastu monevorra vahenes ja too elas hiljem avalikkusest tagasitombunult vannozza koha rodrigo armastatuna taitis ilus giulia farnese huudnimega giulia bella kelle abikaasa kuulus orsinide suguvossa giulia vend alessandro farnese paulus iii puhitseti kardinaliks rodrigo armastus vannozzaga saadud laste vastu ei kahanenud ja maaras kogu tema elu ta kulutas nende peale suuri summasid ja tegi nad mojukateks aukandjateks aleksander vi valiti paavstiks 11 augustil 1492 hommikul kell 7 ja krooniti 26 augustil ta vottis nime aleksander iii jargi aleksander vi oli kolmas ja viimane hispaanlane kes sai paavstiks 611 augustil 1492 toimunud konklaavil osales 23 kardinali see oli esimene konklaav mis toimus sixtuse kabelis konklaavist on andmeid paavstliku tseremooniameistri johann burchardi kirjeldusest ja aleksander vi esimeste otsuste kaudu olulist teavet selle konklaavi kohta on lisanud ajaloolaste ludwig von pastori ja peter de roo uurimused ajaloolase francis burkleyoungi jargi oli paavst innocentius viii surma jarel kolm toenaolist kandidaati puhale toolile kardinalid borja milano fraktsiooni juht ascanio maria sforza visconti ja prantsuse fraktsiooni juht giuliano della rovere parastine julius ii della rovere puudusteks peeti tema poliitilist moju innocentius viii ajal ja prantsusmaa toetust kardinalid maffeo gherardi ja federico sanseverino ei olnud ametisse puhitsetud kuid olid ametisse maaratud selleparast tegi sforza nende nimed kardinalide kolleegiumile teatavaks ja neil lubati konklaavil osaleda rahutuste valtimiseks roomas maarasid kardinalid korda tagama kaks prefekti kunagi varem ega hiljem ei ole paavstivalimistel kulutatud nii suuri summasid haalte ostmisele borjal kellel oli suur varandus onnestus osta koige rohkem haali sealhulgas sforza oma juba innocentius viii viimaste paevade ajal saatsid itaalia valitsejad oma saadikud rooma et mojutada konklaavi konklaavi tulemusest olid eelkoige huvitatud milano hertsog ja napoli kuningas napoli kuningas toetas esmalt della roveret ja saatis rooma oma vaejuhi virginio orsini et veenda colonnasid della roveret toetama kuid kaks paeva hiljem lasi kuningas oma saadikule teatada soovist toetada kardinale jorge da costat ja pedro gonzalez de mendozat viimane puudus konklaavilt napolis kaaluti veel kardinal giovanni battista zeno toetamise voimalusi stefano infessura andmetel oli borja ool enne konklaavi algust viinud muuladega 4 koormat hobedat ascanio sforza paleesse konklaavi avajutluse pidas kardinal bernardino lopez de carvajal enne haaletusvoore toimus haalte ostmine mille jaoks della roverel oli kaasas 300 000 tukatit prantsusmaa kuningalt ja genovalt borja pakkus sforzale asekantsleri ametit paleed nepi lossi ja erlau piiskopkonda kardinal giovanni battista orsinile pakkus borja ancona legaadi ametit monticelli ja soriano kindlust ning cartagena administraatori ametit kardinal giovanni colonnale pakkus ta subiaco kloostrit kardinal antoniotto pallavicinile lubas ta anda pamplona piiskopkonna kardinal giovanni michieli maarata palestrina kardinalpiiskopiks kardinal giovanni giacomo schiaffinatile anda ripolta kloostri kardinali paolo fregoso maarata campagna legaadiks esimene voor peeti 8 augustil kus haali said lisaks oliviero carafa ja da costa teine voor toimus 9 augustil ja kolmas voor 10 augustil kus borjal jai puudu vaid uks vajalik haal konklaavi tulemuse maaramisel sai otsustavaks kardinal sforza veenmistoo vasinud kardinal gherardiga 10 augusti hilisool keda veendi toetama borjat 11 augusti hommikul peetud voorus sai borja ludwig von pastori andmetel 15 haalt kuid de roo versiooni jargi oli tema valimine olnud uksmeelne 1471 aasta konklaavil osalenud kardinalid napoli kuningas fernando i jatkas kardinali della rovere toetamist ka parast paavstivalimisi mistottu fernando suhted paavstiga halvenesid detsembris 1492 saatis fernando suhete parandamiseks rooma oma poja frederico kes vaatamata suurejoonelistele pidustustele sai leige vastuvotu osaliseks suhted halvenesid veelgi kui fernando laanistas virginio orsinile kirikuriigi koosseisus olnud cervetri ja anguillara mille aleksander vi maaras oma pojale giovanni borgiale kellest sai gandia hertsog paavsti poliitikat kritiseeris kardinal della rovere della rovere tundis et rooma oli muutunud talle ohtlikuks kindlustas end esmalt oma ostia piiskopkonnas tiberi suudmes ja siirdus seejarel prantsusmaale fernando kavandas kirikuriigi vastu soda ning solmis liidu firenze milano ja veneetsiaga paavst moodustas omakorda 25 aprillil 1493 napolivastase liidu fernando poordus abipalvega hispaania poole kuid hispaania ei tahtnud paavstiga suhteid rikkuda soovides saada oigust vastavastatud ameerikale hispaania vahendustegevuse tulemusena jai soda ara kokkuleppe jarel solmiti paavsti poja gioffre borgia abielu napoli printsessi sanchaga 25 jaanuaril 1494 suri napoli fernando ja paavsti nousolekul kroonis kardinal juan de borja llancol de romani 8 mail 1494 napoli uueks kuningaks alfonso ii olukorra muutis keeruliseks see et napoli trooni noudis prantsusmaa kuningas charles viii keda kardinal della rovere veenis tungima itaaliasse et kokku kutsuda kirikukogu ja tagandada ametist paavst alfonso ii pretendeeris omakorda milano hertsogkonna valitsejaks charles viii vagede sissetungiga itaaliasse algasid 1494 itaalia sojad aleksander vi suutis osava diplomaadina valtida prantslaste tungimist rooma ja linna ruustamist paljud rooma ja kirikuriigi suguvosad eriti orsinid ja colonnad toetasid prantslasi colonna suguvosa pooldajad hoivasid ostia paavst moodustas 31 martsil 1495 ametlikult turklastevastase tegelikult prantslastevastase puha liiga 6 juulil 1495 toimunud fornovo lahingu jarel poordus charles viii tagasi prantsusmaale sest paavst keeldus talle napolit laanistamast juunis 1497 saatis paavst cesare borgia legaadina napolisse kroonima kuningaks fredericot 1499 tungis itaaliasse louis xii kes noudis endale milanot ja napolit paavst solmis 1501 kuningaga lepingu mille jargi ta tuhistas louis xii abielu ja saatis cesare borgia prantsusmaale legaadiks kuningas andis cesare borgiale valentinois hertsogi tiitli ja lubas sojalist abi romagna vallutamiseks 27 juunil 1501 tagandas aleksander vi ametist napoli kuninga ning kinnitas napoli kuningriigi alade jaotamise hispaania ja prantsusmaa vahel augustis 1503 kavandas cesare borgia uut sojaretke itaalias kuid tema haigestumise ja paavsti surma tottu jai see ara juunis 1493 kulastas roomat turgi saadik sest roomas viibis sultani vend kes pretendeeris turgi troonile paavst saatis 22 mail 1501 poola kuningale jan ile ja ungari kuningale ulaszlo iile kirjad turklastega peetava soja asjus aleksander vi olevat itaalia sodade ajal poordunud sojalise abi saamiseks turgi sultani poole 4 mail 1493 avaldatud bullas inter caetera tunnustas aleksander vi hispaania ja portugali vahelist demarkatsioonipiiri 7 juunil 1494 solmisid hispaania ja portugal aleksander vi vahendusel tordesillase rahulepingu millega need riigid jagasid isekeskis kogu maailma peale euroopa ara ta andis molema riigi valitsejale kontrolli avastatud alade ule aleksander vi saatis 1500 nuntsiuseks veneetsiasse angelo leonini keda peetakse esimeseks nuntsiuseks selle ameti kaasaegses moistes aleksander vi valitsusaja algust iseloomustas range kohtumoistmine ja distsiplineeritud valitsemine mis erines eelmiste paavstide aegsest anarhiast ja suur valine hiilgus ta taastas kirikuriigis korra ja itaalia sodade tulemusena karpis rooma aadli voimu mille kaigus ta korvaldas aadli privileegid paavsti soov saada kardinalidelt nousolekut benevento terracina ja pontecorvo liitmiseks gandiaga toi kaasa vaid kardinali piccolomini protesti aleksander vi puudis karpida kirikuriigi vaikevurstide soltumatust eriti karmiks kujunes voitlus orsini suguvosaga kes pidi paavstile maksma 50 000 kuldfloriini 1502 surus cesare borgia maha orsinide kavandatud vandenou tema vastu mille jarel cesare lasi hukata oliverotto da fermo ja vitellozzo vitelli aprilliks 1503 jai orsinide katte vaid bracciano kindlus mistottu nad palusid vaherahu see oli esimene kord ajaloos kui paavst oli kogu kirikuriigi suveraanne valitseja aleksander vi sisepoliitikat maaras cesare borgia kes 25 novembril 1499 hoivas imola 1502 camerino ja senigallia borgiate poliitikaga seostatakse murgitamisi arseeniga cantarella 1911 aasta encyclopdia britannica jargi lasid borgiad voorandada mitme mojuka isiku sealhulgas kardinali giovanni battista ferrari varanduse igauht keda peeti piisavalt rikkaks suudistati mones oigusrikkumises millele jargnes kas vangistus voi morv mis omakorda toi kaasa vara konfiskeerimise neid kahtlustati kardinali giovanni michieli murgitamises stefano infessura jargi tehti paavstile 1492 aastal mone kuu jooksul 220 atentaati kuid infessura paavstikriitika tottu ei peeta seda usaldusvaarseks faktiks aleksander vi maaras kiriku asekantsleriks kardinal ascanio maria sforza visconti ta kavandas kloostrite ja ordude reformimist ta lubas 1497 seoses oma poja giovanni borgia surmaga teostada kuuriareformi maarates selleks ametisse vastava komisjoni ta jagas apostelliku signatuuri signatura gratiaeks ja signatura iusticaeks ta moodustas apostellikus kantseleis sommista ametikoha ta satestas et paavstipalee sakristaaniks peab olema augustiinlasest eremiit 1492 keelas ta kardinalidel tunnustada suveraanide protektoraati 1501 tunnustas ta jeanne de valois rajatud annuntsiatsiooni ordut ja maaras gabriel nicolai selle ulemaks ta lubas juan de la pueblal rajada frantsiskaanide koguduse 1501 uhendas ta kontseptsionistide neitsi maarja parispatuta saamise kongregatsiooni benediktiinidega 1493 tunnustas ta minimi ordut ja 1501 avaldatud entsuklikas ad ea quae circa decorem kinnitas ta minimi ordu reeglid ta muutis 1492 kristuse ruutlite ruutliordu ilmalikumaks kuna ordu liikmed ei suutnud jargida tsolibaati koos konkubiinidega elamise asemel tunnustas ta ordu liikmete abiellumist 1492 maaras ta alcantara ruutliordu eluaegseks suurmeistriks hispaania kuninga 1497 tunnustas ta tsistertslaste puha bernardi kongregatsiooni toscanas ja lombardias ta tunnustas 1494 maximilian i rajatud puha georgi vennaskonda 13 juulil 1495 andis ta indulgentse roosiparja vennaskonnale aleksander vi saatis 1493 hispaania kuningannale isabel ile kuldroosi ta kaskis 1497 sulgeda iirimaal patricku purgatooriumina tuntud koopa 1499 andis ta loa skara piiskopkonnas puha bryniolphi reliikviate translatsiooniks ta andis quimperi katedraalile indulgentse 1500 aastat tahistati juubeliaastana 1495 puhkes paavstil teoloogiline vaidlus dominikaani girolamo savonarolaga savonarola oli 1490 hakanud firenzes pidama apokaluptilisi jutlusi milles rundas vaimulikkonna sekulariseerumist 25 juulil 1495 noudis paavst savonarola tulemist rooma kuid savonarola keeldus tuues pohjuseks halveneva tervise ja teda ahvardavad ohud 8 septembril 1495 keelas paavst savonarolal jutlustamise ja maaras tema kasutuses oleva san marco kloostri taas dominikaanide lombardia kongregatsiooni alluvusse kuid 16 oktoobril tuhistati kloostri staatus kongregatsiooni alluvuses samas ei tohtinud savonarola seni jutlustada kuni roomas oli vastav uurimine lopule viidud 7 novembril 1496 moodustas paavst rooma ja toscana dominikaani kloostritest kongregatsiooni ja maaras kardinali oliviero carafa selle vikaariks aleksander vi ekskommunikeeris savonarola 12 mail 1497 20 veebruaril 1503 keelas ta teoloogilistes vaidlustes oponentidel uksteist ketserluses suudistada aleksander vi kanoniseeris 1494 canterbury anselmi milano veronica sai 1494 kristuselt ilmutuse koos teatega aleksander vile paavst kulastas 1495 rieti colombat aleksander vi asutas 10 detsembril 1492 hispaanias granada peapiiskopkonna james carrolli jargi suhtus aleksander vi juutidesse heatahtlikult kui 1492 aeti juudid hispaaniast valja saabusid 9 tuhat juuti kirikuriigi piiridele ja paavst lubas neil kirikuriigis elada 1497 lubas ta kirikuriigis elada portugalist valja aetud juutidel ja 1498 provenceist valja aetud juutidel 1 juunil 1500 noudis aleksander vi turklastega peetava soja rahastamiseks 120 kogu maailmas elavate juutide varast aleksander vi lahetas 24 juunil 1493 frantsiskaani bernard buili christoph kolumbuse ameerikareisile kiievi metropoliit josef soltan kirjutas 1500 paavstile soovides saada paavstilt kinnitust oma metropoliidiametiks aleksander vi lasi taastada castel santangelo ta lasi vatikanis rajada aparttamento borgia ja mitu ihukaardi hoonet ta lasi ehitada roomas sapienza hooned ta kindlustas torre di nona 1500 alustati santa maria dell anima kiriku ehitamist ta lasi rekonstrueerida santa maria maggiore basiilika ta lasi korrastada borgo nuovo ta oli donato bramante michelangelo pinturicchio constantinos lascarise aldo manuzio ja pomponio leto patroon 1 juunil 1501 kehtestas ta tsensuuri reeglid kolnis mainzis trieris ja magdeburgis ta rajas 13 aprillil 1499 alcala ulikooli paavstile meeldisid muusika ja teater ta soodustas draama arengut roomas aleksander vi kavandas paavstina oma lastele mojukaid abielusobinguid kirikuajaloolase john norman davidson kelly jargi kavatses paavst laanistada oma sugulastele suured alad kirikuriigist kuid see jai tema surma tottu teostamata oma pojale giovanni borgiale soovis paavst anda laane kirikuriigist ja napoli kuningriigist naiteks cervetri ja anguillara giovanni abiellus hispaania printsessiga ja sai 1497 benevento hertsogiks kuid tapeti morva korraldamises kahtlustati cesare borgiat paavsti vanim poeg pier luigi borgia oli abiellunud kastiilia kuninga valjaspool abielu sundinud jareltulijaga lucrezia borgia kihlati esmalt veneetslase gasparo da procidaga ent kui isa sai paavstiks siis kihlus tuhistati ning 12 juunil 1493 abiellus lucrezia pesaro isanda giovanni sforzaga laulatus toimus vatikanis enneolematu suursugususega kuid mees tunnistati hiljem impotentseks et abielu saaks lahutada lucrezia abiellus 21 juulil 1498 bisceglia hertsogiga ja oktoobris 1501 ferrara hertsogiga johann burchard kirjeldab ferrara hertsogi pulmade ajal peetud pidustusi muuhulgas 30 oktoobril 1501 toimunud kastanite pidusooki mis on lainud pornograafia ajalukku paavsti araolekul taitis lucrezia borgia 1501 regendi kohuseid cesare borgia oppis pisa ulikoolis ja maarati 17aastaselt valencia peapiiskopiks ja kardinaliks kuid loobus hiljem nendest ametitest ta abiellus navarra printsessi charlotte dalbretga paavsti paljud sugulased said kardinalideks voi kinnitati tahtsatesse ametitesse kirikus aleksander vi kardinalideks saanud sugulased aleksander vi puhitses oma valitsemisajal 43 kardinali 10 konsistooriumil tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst paulus iii lisaks 14 itaallasele said kardinalideks 19 hispaanlast 6 prantslast 1 inglane 1 poolakas 1 sakslane ja 1 ungarlane aleksander vi oli kardinalina saksa ordu protektor paavst kinnitas 24 detsembril 1494 saksa ordu privileegid 1496 saatis ermlandi piiskop lukas watzenrode paavstile supliigi saksa ordu privileegide asjus saksa ordu korgmeister friedrich von sachsen saatis alates 25 veebruarist 1500 paavstile palvekirju milles palus paavsti kuramaa piiskopi ja saksa ordu ulemprokuraatori ametissemaaramise osas aleksander vi maaras 1500 tartu praostiks johann von schonbergi 20 aprillil 1501 saatis saksa ordu korgmeister sachsen paavstile palvekirja kuramaa piiskopi ametissemaaramise asjus 16 mail 1502 saatis saksa ordu korgmeister sachsen paavstile palvekirja milles palus tunnustada liivi ordu maameistri saadiku avaldust 31 juulil 1503 saatis saksa ordu korgmeister paavstile palvekirja seoses samlandi piiskopi ametissemaaramisega septembris 1494 kirjutas liivi ordu maameister paavstile ja palus temalt luba pidada soda moskoovia vastu liivi ordu maameister teatas 18 mail 1496 et paavsti juures arutati ristisoja korraldamist moskoovia vastu aleksander vi andis 22 juunil 1496 taieliku patukustutuse koikidele kristlastele rootsis ja liivimaal kes lahevad venelastega sodima ja sojas langevad 22 septembril 1496 palus saksa ordu korgmeister johann von tiefen paavstilt abi sojaks venelaste vastu detsembris 1498 saatis paavst kirja moskva suurvurstile ivan iiile milles ta taunis liivimaa saadikute ja kaupmeeste vangistamist hansalinnadele saadetud kirjas kurtis paavst venelaste runnakute parast liivimaa vastu 28 aprillil 1501 manitses paavst liivi ordu maameistrit osutama abi leedu suurvurstile voitluses venelastega 29 detsembril 1501 saatis saksa ordu korgmeister paavstile palvekirja milles soovis ristisoja korraldamist liivimaale tunginud venelaste vastu 10 septembril 1502 viibis saksa ordu prokuraator paavsti juures audientsil seoses moskooviaga seonduvate probleemidega aleksander vi kinnitas 6 martsil 1493 tallinna piiskopiks nikolaus roddendorpi ja 20 martsil 1499 tartu piiskopiks johannes iii von der rope catholic encyclopedia andmeil soovis aleksander vi parast oma poja giovanni borgia surma 1497 tagasi astuda aleksander vi suri 18 augustil 1503 kella 16 paiku parastlounal ja maeti 19 augustil vatikani basiilika santa maria delle febri kabelisse 30 jaanuaril 1610 maeti tema sailmed umber santa maria in montserrato kirikusse 21 augustil 1889 maeti tema sailmed selles kirikus taas umber tema surma pohjuseks on kirikuajaloolane john norman davidson kelly pakkunud malaariat salvador miranda ajurabandust catholic encyclopedia vahendab paavsti tseremooniameistri johann burchardi kirjeldust paavsti viimastest paevadest mille jargi oli paavst 6 augustil 1503 koos cesare borgiaga einestanud kardinali adriano da corneto villas ning viibisid ohtul kaua valjas 12 augustil kella 15 paiku tousis paavstil palavik ja ta pidi jaama voodisse tal lasti aadrit ja 17 augustil anti paavstile ravimeid kuid see tegi tema olukorra halvemaks burchardi kirjeldatud paavsti surnukeha kiire lagunemine andis hiljem alust kuuldusteks paavsti murgitamisest et kardinal corneto kokk olevat murgitatud veiniga karikad ara vahetanud burchard ei maini murgitamist ferrara saadik kirjutas neil paevil ferrara hertsogile polnud imestada et paavst ja hertsog olid haiged selleparast et peaaegu koik olid roomas haiged halva ohu murgise sooohu tottu per la mala condictione de aere aleksander vi kohta on ajalookirjanduses erinevaid hinnanguid kuigi tema eluviise on kritiseeritud on teda peetud heaks administraatoriks tema koige suuremaks paheks peeti tol ajal hoopis tema hispaania paritolu aleksander vi ajal kirjeldas tseremooniameister johann burchard roomat rooma kubises hispaania seiklejatest palgamortsukatest prostituutidest ja nuhkidest karistamatult pandi toime morvu ja roovimisi altkaemaksude vastu lubati linna ketsereid ja juute paavst ise loobus habitult valisest siivsusest ning elas puhtilmalikku ja ebamoraalset elu ta tegeles jahi tantsimise ja teatrietendustega uks tema kaaslasi oli sultani bayezid ii pantvangina kinnipeetav vend paavsti tseremooniameistri johann burchardi kirjeldust liber notarum on ajaloolaste seas peetud uldjuhul usaldusvaarseks soodsamalt on temast kirjutanud mariejoseph ollivier teoses le pape alexandre vi et les borgia ja andrea leonetti oma teoses papa alessandro vi secondo documenti e carteggi del tempo paavsti kaasaegset stefano infessurat on peetud liiga kriitiliseks kes on tuginenud eelkoige levinud kuuldustele kui tegelikele faktidele aleksander vi koige karmimateks kriitikuteks said julius ii ja viterbo egidio kriitilise hinnangu on talle hiljem andnud kardinal joseph hergenrother oma teoses kirchengeschichte lucca peapiiskop gian domenico mansi on markinud et kergem on vaikida kui sellest paavstist moodukalt kirjutada paavsti kohta kaivaid hinnanguid on vaaginud henri de lepinois oma artiklis ajakirjas revue des questions historiques 1881 xxix 147 matagne samas ajakirjas 1870 ja 1872 ning alfred von reumont borja elas kardinalina uldiselt tagasihoidlikult kuid elas toredas palees ja monikord demonstreeris suurt rikkust tema kaitumine oli meeldiv ja tema valimus oli kutkestav catholic encyclopedia rohutab et aleksander vi soovis poliitiliselt keerulistes tingimustes sailitada kirikuriigi soltumatust artiklis margitakse tema majapidamise suursugusust ja kirge kaardimangu vastu kuid moodukust soomisel ja joomisel francesco guicciardini on vaitnud et aleksandris olid kombineeritud toores ettenagelikkus veenmisoskus ning oskus ja voime tulla toime ka keeruliste olukordade lahendamisega niccolo machiavelli on valitsejas tema kohta oelnud et aleksander vi naitas edukamalt kui ukski paavst enne teda kuidas puha isa voib end raha ja jou abil maksma panna ja ehkki aleksandri eesmargiks polnud kiriku vaid cesare borgia ulendamine kasvatas tema tehtu ometigi kiriku vagevust aleksander vi ei teinud eales muud ega moelnud iial muule kui inimeste petmisele ja leidis alati mone kasualuse kelle peal seda teha pole eales elanud inimest kes oleks olnud temast agaram teisi veenma kinnitanud tugevamate vannetega mingi asja oigust ning ise sellest vahem kinni pidanud ometigi laksid tema pettused alati korda sest ta oli maailma selle kuljega hasti tuttav barnabe barnes kirjutas 1606 naidendi the devils charter aastal 1922 esilinastus richard oswaldi film lucrezia borgia kus aleksandri osas oli albert bassermann aastal 1935 esilinastus abel gance film lucrece borgia kus aleksandri osas oli roger karl aastal 1968 esilinastus osvaldo civirani film lucrezia borgia lamante del diavolo kus aleksandri osas oli leon askin aastal 1990 esilinastus lorenzo onorati film lucrezia borgia kus aleksandri osas oli renato pusiol 2006 aastal esilinastus antonio hernandeze film los borgia kus peaosas oli lluis homar samal aastal esilinastus cristoph schrewe film the conclave kus aleksandri osas oli manu fullola aastal 1977 naidati seriaali les borgia ou le sang dore kus aleksandri osas oli julien guiomar aastal 1981 naidati bbcs seriaali the borgias milles peaosas oli adolfo celi aastail 19982003 naidati kanadas komoodiaseriaali history bites milles on episoode aleksander vi kohta aastatel 20112012 naidatakse showtimei kanalitel seriaali the borgias mille peaosas on jeremy irons eestis esilinastus seriaal 13 jaanuaril 2012 kanalil sony entertainment lucius domitius aurelianus imperator caesar lucius domitius aurelianus augustus 9 september 214 september 275 oli vanarooma keiser septembrist 270 kuni surmani lisanimed germanicus maximus 271 goticus maximus 272 dacicus maximus 272 parthicus persicus maximus 272 arabicus maximus 272 palmyrenicus maximus 272 armeniacus adiabenicus carpicus maximus 273 restitutor orbis 274 tapeti oma sekretari poolt aurelianus sundis moosias oli rahvuselt illuur ja arvatavasti kolooni poeg ta oli elukutseline sojavaelane ja sai claudius ii ajal ratsavae ulemaks parast claudiuse surma kuulutas ta end sirmiumis keisriks voitudega juutide sarmaatide vandaalide ja gootide ule taastas ta rooma piiri doonaul kuid pidi teisel pool joge oleva daakia 271 gootidele loovutama 271 peatas ta pavia lahedal alamannide sissetungi itaaliasse ta laskis umbritseda rooma aurelianuse muuriga millest 188 km on sailinud 272 voitis ta palmyra valitsejanna zenobia ja toi ta vangina rooma 274 voitis ta gallia usurpaatori tetricus i ja liidendas seega koik sajandi keskel tekkinud separaatriigid taastades rooma riigi uhtsuse siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis maailma taastaja arthur rimbaud artuur ramboo 20 oktoober 1854 charleville 10 november 1891 marseille oli prantsuse luuletaja arthur rimbaud sundis vaesuses prantsusmaal charlevilleis isa oli sageli kodunt ara emal olid ranged pohimotted selles provintsilinnakeses oli rimbaudl igav ta oli rahutu kuid andekas opilane 13 voi 14aastasena oli ta saanud kirjanduse ja kirjandusloomingu alal palju auhindu ta kirjutas virtuooslikke ladinakeelseid luuletusi 1870 tutvus ta georges izambardiga kes opetas lutseumi retoorikaklassis ning kellest sai noore luuletaja mentor ja isa asendaja sellest ajast parinevad rimbaud esimesed varsid les etrennes des orphelins soleil et chair ja ophelie ta oli parnaslaste moju all kirjas selle liikumise esindajale theodore de banvilleile kinnitas ta et tahab saada parnaslsaseks voi mitte kellekski 1870 jooksis rimbaud kodunt ara ning joudis valja pariisi seal hakkas ta kirjutama osalt charles baudelaireist inspireeritud luulet elades vaga sugavalt labi pariisi kommuuni tragoodiat tahtis noorukist poeet minna pariisi agedas luuletuses lorgie parisienne ou paris se repeuple suudistas ta voitjaid alatuses parast prantsusmaa kaotust prantsusepreisi sojas 1871 aastal muutus tema luule veel radikaalsemaks ja uha sarkastilisemaks naiteks venus anadyomene tema luulelaad muutus rimbaud hakkas parnaslaste luulet polgama ning kuulsas kirjas paul demenyle ehk nagija kirjas kinnitas ta et hulgab subjektiivse luule samas kirjas raakis ta ka enda puudlustest ta tahtis saada nagijaks et saavutada koikide meelte pikaajalist tohutut ja kaalutletut korratust long immense et raisonne dereglement de tous les sens uliandekas opilane rimbaud ei tahtnud enam lutseumi tagasi minna ta pogenes ja joi absinti rimbaud tutvus 1871 luuletaja paul verlaineiga saatis talle moned oma luuletused ning asus elama tema majja neil kujunes tormiline suhe verlaine jattis oma naise maha ja nad asusid elama londonisse 1873 jattis verlaine rimbaud jarsult maha tahtes naasta oma naise juurde ning otsustades endale kuuli pahe lasta kui naine teda tagasi ei vota ta asus elama uhte brusseli hotelli rimbaud laks talle jarele olles veendunud et verlaineil ei jatku julgust oma elule loppu teha kui rimbaud tahtis verlainei maha jatta tulistas ta joobnuna oma armastatut kaks korda haavates teda kergelt randmesse verlaine vangistati 18 kuuks monsi rimbaud laks perekonna moisa rocheis ardennesi departemang kus ta kirjutas hooaja porgus une saison en enfer mida peetakse uheks esimeseks vabavarsis teoseks hooaeg porgus on rimbaud matkade viirastuslik biograafia kaootilises tekstis koneleb hulk sisehaali rimbaud karjub valja oma kannatust ja intiimset kogemust ta on moistnud et ei saa varastada tuld uksnes enda jaoks et luuasaamine ei oleks loplik on tarvis innukat kannatlikkust ardente patience ent tahe unustada porgut tahendab inimsuse reetmist linna julmas uksinduses luuletaja vasib varsti parast seda loobus ta kirjutamisest ning randas labi euroopa kuni sai lopuks relvade salakaubavedajaks ja orjakaupmeheks aafrikas 1880 sai rimbaudst kaubakontori agent abessiinias ta kauples elevandiluu ja kohviga hiljem relvadega arvatakse et rimbaud nakatus aafrikas suufilissse 1891 tekkis tal jalakasvaja ning ta naasis euroopasse jalg amputeeriti ta suri marseilles 10 novembril 1891 luuvahki tema elust pariisis on tehtud mangufilm total eclipse taielik paikesevarjutus 1995 leonardo dicaprioga peaosas ardennesi departemang on 2 jargu haldusuksus departemang prantsusmaal champagneardennei piirkonnas eestikeelne moondav nimevariant on ardennide departemang departemang on nime saanud ardennide jargi departemangu keskus on charlevillemezieres allkeskused on rethel sedan ja vouziers departemang asetseb belgia piiri aares ardennide piirkonnas seal on palju metsa departemang jaguneb poliitiliselt aadlisuguvosad baltisaksa aadel koondus ruutelkondadesse ja maiskondadesse eraldi ruutelkonnad olid eestimaal liivimaal saaremaal ja kuramaal ruutelkondadesse kuulus immatrikuleeritud aadel neisse ruutelkondadesse olid immatrikuleeritud jargmised suguvosad voi uksikisikud adamowicz gen adam adeling aderkas adlerberg agthe akerman akerman albedyll alopaeus amboten ampach anhorn von hartwi anrep antropoff apraksin araktsejev arnold arps von arpshofen arronet arsenjev ascheberg bach baehr baer bagge af boo baggehufwudt balasov balugjanski bandemer baranoff barclay de tolly barlowen bars bartholomaei bassewitz baumgarten bayer becker beckern behaghel von adlerscron behr beklesov bellingshausen below belzig benckendorff bercken berends berens von rautenfeld berg bergholtz berner bezborodko bottiger bibikov biel bielsky bienemann von bienenstamm biron bistram blanckenhagen blomberg bludov bluhmen bobrinski bock lahmuse bock bukase bodendieck bodisco boetticher bohl bolschwing boltho von hohenbach borch bornemann boye brackel bradke brandt brasch bredahl bremen brevern brincken briskorn brockhausen broel gen plater broemsen brownecamus brucken gen fock bruemmer bruiningk brunnow bruckendahl bruggen bruggener bruhl buchholtz budbergbonninghausen budde buddenbrock buhrmeister bunge bussen buttlar buturlin buxhoeveden bonninghausen gen budberg buldring bulow cahdeus campenhausen cancrin castellrudenhausen ceumern clapier de colongue clodt von jurgensburg cronmann cube dahlen dannenstern dansas daskov de la barre de la gardie de rossillon dehn dellingshausen delwig demidov derfelden dermontsiwicki derschau derwnick diebitsch diebitschzabalkanski dietz dinggraven ditmar dolgoruki dorthesen douglas drachenfels drenteln drewnick dreylingk dubelt duhamel dunten donhoff dorper ducker dusterlohe eck eckeln gen hulsen edler von emme ehden ekesparre elerdt elmendorff elmpt engdes engelhardt erdtmann ermes essen ewers fahrensbach fermor fersen fick fink von finkenstein finkenaugen fircks fischbach fischer fleming fock foelkersahm freis fresendorff freymann freytag von loringhoven fricke friederici frisell fromhold fuchs funck funcken furstenberg gagarin galau galen gen halswig gantzkow gavel gayl gernet gerngross gerschau gersdorff girard de soucanton glasenapp goes gohr golitson golovin golovkin golubtsov gortsakov grabbe grahmann grandidier gra greigh grimberg gen altenbockum grote grotenhielm grotthu grunewaldt guillemot de villebois gurjev guzkowsky guldenhoff guldenstubbe gunzel gyllenschmidt hagemeister hagmann hahn hahnebohm handtwig hanenfeldt hansen harpe harreyan gen harrien harten hastfer haudring hedemann hehn helffreich heller helmersen henning heringen hertel herzog wurttemberg herzog zu schleswigholsteinbeck heyden heyking hildebrand hirschheydt hoerner hoerschelmann hoff hohenastenberg gen wigandt holmdorff holstinghausen gen hoisten holtey horn haaren howen hoyningen gen huene huchen hueck hunnius igelstrom jaguzinski jankiewitz jarmersted jager kahlen kallmann kaulbars kawer keller kersenbroick keler kettler keyserling kieter kiewel von kiefeistein kirchner kisseljov klebeck klein kleinmichel kleist kleist vom loss klick klopmann klot klugen kluchtzner klupffel kluver knabenau knieriem knigge knorring kochius kocken von grunbladt koltovskoi komorowski koskull kosodavlev kotsubei kotzebue kraemer krause kreusch kroeger krook kropotkin krumme kruse krusenstiern krafting krahen krudener kurakin kursell kutaisov kohler konigseck konigsfels kugelgen la trobe lacy lambert landsberg lantingshausen lauw le fort ledebuer leps lescken levasov lieven lilienfeld lilienring linden lingen liphart lode loebel gen leubel loewendahl lohausen gen solderbach lohmann loudon luce ludewig lueder loschern von herzfeld lowen lowenstern lowenwolde lowis of menar ludinghausen gen wolff lutke lysander malama maltitz manderstierna manecken manteuffel gen szoege masslow maydell meck medem meerfeldt meerscheidt gen hullessem meiners meks mellin mengden mensikov mensenkampff mentzel merzahn von klingstaedt mestmacher meyendorff meyer meyer gen rautenfels michelsohnen mickwitz middendorf minckwitz mirbach moeller mohl mohrenschildt moltsanov mordvinov mueller murvjov muhlen muhlendahl muller munchhausen munnich munster nagel nandelstaedt nasackin neff nepkowski nesselrode nettelhorst neuhoff gen der ley nieroth nolcken nolde nothhelfer nottbeck novosiltsov numers oelsen oest gen driesen oettingen oldenburg olitz olsufjev op dem hamme gen schoeppingk orgies gen rutenberg orlow orourke ostensacken ostermann ovander pahlen palm palmenbach palmstrauch pander panin paskau paskevitsjerivanski passek patkul pauffler paulucci paykull peetz pfeiffer pfeil pfeilitzer gen franck piattoli piele gen pfeil piepenstock pilar von pilchau pistohlkors plettenberg pohlmann poll posse pott priauda przezdziecki probsting puttkamer raab gen thulen raczynaraczynski radebandt radingh rahden ramm rappe ra rathlef rechenberg rechenberg gen linten recke rehbinder rehren reibnitz reichard rennenkampff renteln reusner reutern reutz reyer reyher ribeaupierre richter rickmann riesenkampff gen rehekampff ringemuth rittern roemer roenne rohland rokossowski rolshausen ropp rosen punane rosen valge rosenbach rosenberg rosenkampff rosentahl roth rothkirch rubusch ruckteschell ruden rumjantsevzadunaiski rummel rump rungen romlingen rucker rudiger saenger sail saltza samsonhimmelstjerna sa saynwittgenstein schoultz schaffhausen scharenberg gen schorlemer scheinvogel schelking schenking scheurmann schierstedt schilling schlippenbach schmidt schmidt der launitz schmysingk gen korff scholtz schonert schoultz von ascheraden schrader schreiter von schreitterfeld schroeder schroeders schroder a d h aahaken schubert schulmann schulte schultz schultzen schulz schutz schwaben schwanenberg schwartzhoff schwebs schwengelm schwerin scwengelm seefeld sege von laurenberg seidlitz sengbusch sewegen gen guldenbogen sievers silberarm silfverharnisk simpson sivers skogh smitten solmswildenfelssachsenfeld sommer spalchhaber speranski spiridov staal stackelberg staden stael von holstein stahrenschild stanecke stauden stein steinheil steinrath stempel stenbock sternfeld sternstrahl stichhorst stieglitz stiernhjelm stiernschantz straelborn strandmann streithorst stroganov strohkirch stromberg stromburg gen stromberg strukow stryk suvorovromnikski italiiski syberg zu wischling szeligamierzejewski safirov sahhovskoiglebovstresnev serebtsov seremetjev suvalov zeddelmann zoeckell zoege von manteuffel zorits zubov zum berge zur muhlen zukovski taube taubert teyls thielau thorhaken tidebohl tiedewitz tiesenhausen timroth tinnen tippelskirch tobien toick gen engel toll torck torklus tornow totleben trankwitz transeheroseneck traubenberg treyden tritthof trompowski trostsinski trotta gen treyden trubetskoi tryzna gen karp tsernosov tsitserin tsoglokov tunzelmann todwen tyszkiewicz uexkull ulrich ulrichen ungernsternberg valujev vassiltsikov vegesack veh vietinghoff vjasmitinov vjazemski vogdt volkonski vorontsov wachten wachtmeister wagner wahl wahlen walden walther wangersheim warden wardenburg wartmann wassermann wamann wei wenden wendrich wenge gen lambsdorff wessel wettberg wetterrosenthal weymarn wiedau wilcken wildemann wistinghausen witte von wittenheim witten wolff wolffeldt wolffenschild wolfframsdorff wolski wrangell wrede wrisberg wrschowetzsekerka wulf wulfsdorff abasidze gruusia keeles on gruusia imerethi vurstisuguvosa eriti kuulsaks sai see 17 ja 18 sajandil legendi jargi parinevad abasidzed abessiinia ohvitserist nimega abas kes 8 sajandil saabus gruusiasse koos marwan ibn muhammadi araablaste armeega abas jai gruusiasse ja tosteti aadliseisusse parast seda kui ta gruusia kroonprintsi hundi kaest paastis kuna esimesed ulestahendused abasidzedest parinevad 15 sajandi teisest poolest on alust arvata et see legend on igasuguse toepohjata 1540 aastateks olid abasidzed omandanud suure feoodi imerethi idaosas seda feoodi kutsuti saabasidzeoks abasidzele kuuluvaks maaks saabasidzo vurste hakatakse lugema saabasidzo ja sapalavando vurstist paata abasidzest 17 sajand 1658 abasidzed joudsid oma voimsuse tippu 18 sajandi vahetusel kui neile kuulus 78 kula losse kindlusi kirikuid ja kloostreid samuti 1500 parisorjade majapidamist vurst giorgimalakia abasidze oli mitte uksnes imerethi kuninga mojukaim vasall vaid laskis 1702 kuninga kukutada ja valitses 1707 aastani ise imerethi kuningana giorgi vi nime all 18 sajandil omandasid abasidzed valdusi ka idagruusias kuningas irakli andis selle 1774 oma aiale vurst zaal abasidzele ja tema meessoost jareltulijatele uks abasidzede haru laks 18 sajandil ule ottomani impeeriumi poolele ja asus bathumisse kus nende jarglased omandasid sandzakbei sojavae korge ohvitseri ja piirkonna kuberneri tiitli kui venemaa liidendas 1810 imerethi siis kaotasid abasidzed saabasidzeo ja neid hakati kasitlema samadel alustel kui teisi venemaa aadlisuguvosasid 20 septembril 1825 tunnistas venemaa abasidzede vurstistaatust ning nad kanti tiflisi kubermangu aadlimatrikli v ossa alice babette toklas alice b toklas 30 aprill 1877 7 marts 1967 oli kirjanik gertrude steini armastatu ta sundis san franciscos keskklassi juudi perekonnas ta oppis seattlei ulikoolis parast ema surma oli toklas koduperenaine 29aastaselt 1907 kohtas toklas leo steini ning otsustas minna pariisi seal tutvus ta 1907 leo steini oe gertrude steiniga toklas hakkas gertrude steini kasikirju masinal umber looma 1908 1909 olid nad elukaaslased 1910 kolisid nad aadressile rue de fleurus 27 millest sai nende kuulus kodu nad pidasid koos salongi mida kulastasid teiste seas ameerika kirjanikud naiteks ernest hemingway ja sherwood anderson ning avangardkunstnikud pablo picasso henri matisse ja georges braque leo lahkus nende juurest 1913 steini majapidamises vottis toklas varsti ohjad enda katte stein keda peeti suhte meespooleks oli rahustav ja kuulav partner alice nimetas teda tugevakstugevaks abikaasaks stein kirjutas aastate 1915 ja 1917 vahel toklasele erootilise luuletuse lifting belly mida steini eluajal ei avaldatud koos veedetud aastate jooksul kirjutasid nad teineteisele palju armastussedeleid mis avaldati raamatus baby precious always shines 1999 alice tousis vara ja gertrude kes kirjutas hilisooni valja jattis talle ornu kirglikke sedeleid et tema hommikuid lohutada naiteks baby precious hubby worked and loved his wifey sweet sleepy wifey dear dainty wifey baby precious sleep olles steini kokk sekretar ja manedzer jai toklas tagaplaanile kuni stein avaldas 1933 oma memuaarid teosena alice b toklase autobiograafia eesti keeles ilmus raamat 1985 aastal sarjas loomingu raamatukogu ja 2008 aastal eesti ekspressi kirjastuse sarjas mote ja malu tolkis malle talvet autobiograafia sisaldas just nagu toklase suu labi tahelepanekuid steini elust ja tema sopradest sealhulgas ernest hemingwayst sherwood andersonist pablo picassost henri matisseist ja georges braqueist raamat ilmus koigepealt luhendatult ajakirjas the atlantic monthly toklas raagib kui paljude geeniuste naistega ta pidi istuma sellal kui stein vestles nende abikaasadega samuti on raamatus juttu sellest kuidas toklas ja stein kulastasid alfred north whiteheadi kodu inglismaal ning kuidas nad soja ajal osalesid prantsuse haavatute ameerika fondis nad kulastasid hospidale ning said hiljem prantsuse valitsuselt autasu parast gertrude steini surma 1946 avaldas toklas omaenda kirjanduslikud memuaarid the alice b toklas cookbook alice b toklase kokaraamat 1954 milles meenutused vaheldusid toiduretseptidega koige kuulsam toit selles retsept on oieti parit toklase sobralt brion gysinilt on hashisch fudge milles on kokku segatud puuviljad pahklid vurtsid ja canibus sativa mille all moeldakse kannabist selle jargi said teatud kannabisest keedetud vedelikud nimeks alice b toklas brownies 1963 avaldas ta oma autobiograafia what is remembered mis on meeles toklas on maetud pariisi perelachaisei kalmistule tema testamendi kohaselt kirjutati tema nimi tema ja gertrudei uhise hauaplaadi tagakuljele toklas oli ahelsuitsetaja tal olid kerged vuntsid mustlaste stiilis korvarongad ja manikuuritud kuuned gertrude huudis aliceit pussyks ja alice gertrudei loveyks selleks et prantslaste kombel suua teha peab tundma koostisosade kvaliteeti ja maitset ulepakkumine ei ole lubatav maitsed ei ole koik uhendatavad need kvaliteedid ei ole ostetavad kuid neid saab kultiveerida haute cuisine on joudnud sellesse kadestusvaarsesse seisundisse et ta reageerib nendele tuntud printsiipidele instinktiivselt the alice b toklas cookbook ma istusin tema korval ja ta utles mulle varasel parastlounal mis on vastus mina vaikisin sel juhul utles ta mis on kusimus siis oli terve parastlouna rahutu segane ja vaga ebakindel ning hiljem sel parastlounal viidi ta ratastega kanderaamil ara ja rohkem ma teda enam ei nainud what is remembered lopp steini viimased sonad alzeeria on riik pohjaaafrikas vahemere rannikul ta piirneb idas tuneesia ja liibuaga kagus nigeriga edelas mali mauritaania ja laanesaharaga ning loodes marokoga alzeeria on pindalalt aafrika suurim maailma 10 riik alzeeria rannajoone pikkus on 998 km 2015 aasta juulis elas alzeerias 39 542 166 inimest 71 elanikkonnast elab linnades 2015 sundimuskordaja on 2367 promilli ja suremuskordaja 431 promilli 2015 keskmine eluiga on 766 aastat meestel 753 ja naistel 780 toojou suurus on 1219 miljonit inimest 2014 tootus oli 2014 aastal 106 ja 2006 aastal elas 23 elanikkonnast allpool vaesuspiiri alzeeria suurimad ekspordiartiklid on nafta tooroli ja maagaas tahtsaimad ekspordipartnerid 2013 on hispaania 206 prantsusmaa 93 usa 81 holland 69 kanada 6 brasiilia 56 alzeeria suurimad impordiartiklid on toidukaubad ja tarbekaubad tahtsaimad impordipartnerid 2013 on prantsusmaa 151 hiina 116 itaalia 108 hispaania 99 ja saksamaa 46 alzeeria on jaotatud 48 provintsiks 553 ringkonnaks ja 1541 vallaks aabrahamlikud religioonid on judaism kristlus ja islam mida nimetatakse nonda selleparast et nad koik on parit aabrahami religioossest traditsioonist alternatiivne nimetus on prohvetlik religioon islam nimetab kaht ulejaanud monoteistlikku religiooni raamaturahvaks piiblis on enne aabrahami kuus tahelepanuvaarset tegelast aadam ja eeva nende pojad kain ja aabel eenok kelle jumal vottis ara ja noa tema pojapojapoeg kes paastis oma perekonna ja koik loomaliigid noa laevas ent nendest inimestest ei jaanud maha kirja pandud moraalikoodeksid nad on lihtsalt head ja halvad kaitumiseeskujud kuid uheski religioonis pole konkreetset osutust kuidas nende tegusid tolgendada islam peab aadamat ja noad prohvetiteks ning peab ka teiste rahvaste seadusandjaid kong fuzi hiawatha prohvetiteks kui nad ei kuuluta iseennast jumalaks judaism on ajalooliselt aktsepteerinud et igal rahval on oma jumal kellest nende oma on lihtsalt koige vagevam paljud kristluse suunad kuni 20 sajandini on pidanud moningaid voi koiki usundeid lihtsalt ebajumalakummardajateks paganateks ketseriteks jumalateotajateks voi lihtsalt eksinuteks seega on oigem oelda et aabraham ei ole mitte religiooni rajaja vaid esimene tegelane 1 moosese raamatus 1 kes ei ole selgelt jumalikku paritolu nagu aadam ja eeva vaidetavalt olid 2 kes kolme suurema monoteistlikku usundi jargi mangis suurt rolli nende uhise tsivilisatsiooni kujunemises 3 keda ei peeta koikide maa peal elavate inimeste esiisaks nagu sonasonalisemates tolgendustes noad kain seevastu abiellus naisega noodimaalt kes ei olnud tema ega aadama sugulane ja 4 kes on piisavalt hasti dokumenteeritud 1 moosese raamatus antakse aabrahamile konkreetne juhtnoor lahkuda kaldea uurist et jumal teeks ta suureks rahvaks ja selleparast on tema tegevus hasti dokumenteeritud burton visotzky on kirjutanud raamatu genesis of ethics kus on juttu nende sundmuste tahtsusest tanapaeva eetikale piibli jargi oli patriarh aabrahamil araabiaparaselt ibrahim kaks poega ismael tema naise teenijalt haagarilt ja iisak tema naiselt saarailt selle jutu jargi parinevad juudid iisaki pojast jaakobist keda huutakse ka iisrael judaism pohineb lepingul jumala ning iisraeli laste iisraeli 12 poja jareltulijate vahel siinail kristlus tunnistab jeesust kellel oli vahemalt ema juut oma messiaks jumala pojaks ning osaks jumalusest endast islam tunnistab jeesuse ja juudi prohvetid parast aabrahami nagu moosese jumalast inspireerituks kuigi mitte jumalast sundinuks ning tunnistab islami rajaja muhammadi viimaseks prohvetiks kuigi bahai usku ei arvata traditsiooniliste aabrahamlike religioonide hulka tunnistab ta samu prohveteid pluss bahaullahi ka rastafarism tunnistab piibli autoriteeti ning peab end tulenevast aabrahami religioonist ta tunnistab enamikku piibli prohveteid pluss keiser haile selassiet ja marcus garveyt on ka teisi religioone mis suuremal voi vahemal maaral tunnistavad piibli prohveteid mitmesugused vodu usundid sunkretistlik segu kristlusest ja aafrika paganlikest religioonidest ja unitaaruniversalism araablased on semiidi paritolu rahvas kes iidsest ajast elas araabia poolsaarel alates 7 sajandist segunesid araablased islami levitamise kaigus nende poolt vallutatud alade elanikega kes suurelt jaolt assimileeriti araablase tunnuseks peetakse enamasti seda et tema emakeel on araabia keel on siiski erandeid naiteks juute kelle emakeel on araabia keel ei nimetata tavaliselt araablasteks araablased on enamasti sunniidi muslimid kuid nende seas on ka palju siiite peamiselt iraagis jeemenis suurias ja liibanonis ja kristlasi peamiselt liibanonis suurias ja egiptuses kristlastest araablased kuuluvad enamasti idakirikutesse naiteks nestoriaanid ja suuria oigeusu kirik seetottu ei saa religiooni araablase tunnusena kasutada pealegi olid araablased ka naiteks 5 sajandi meka elanikud monikord maaratletakse araablasi ka sunnikoha araabia poolsaar jargi kuid ka see ei ole tanapaeval enam otsustav kriteerium sageli arvatakse et koigi araablaste uhine esivanem on aabraham araabia keeles ibrahim voi et koik araablased polvnevad araabia poolsaarel elanud inimestest kuid ka see ei pea paika sageli peetakse araablasi mitte uheks rahvuseks vaid kultuuriliseks uhenduseks aluseks on see et enamik araablasi on araablaste poolt alistatud rahvaste sealhulgas aramealaste egiptlaste berberite lahisida helleniseeritud elanike ja pohjaaafrika romaniseeritud elanike jareltulijad riigid kus domineerivad araablased on maroko mauritaania alzeeria tuneesia liibua egiptus sudaan saudi araabia palestiina jordani joe laanekallas ja gaza sektor jordaania liibanon suuria djibouti somaalia iraak kuveit jeemen katar bahrein araabia uhendemiraadid ja omaan araablaste uldarvuks maailmas hinnatakse 200 miljonit koige rohkem elab neid egiptuses 668 miljonit 2001 aastal muhammadi ajast peale on araablaste moju maailmale on olnud vaga suur keskajal nimetati araablasi saratseenideks araablased on valitsenud mitmes lounaeuroopa osas purenee poolsaarel sitsiilias maltal ja kuprosel maltal raagitavat keelt malta keelt peetakse araabia keele murdeks aabraham heebrea keeles araabia keeles algne nimi aabram oli esimene ja tahtsaim piibli patriarh ta oli terahi poeg nimi aabram abram on heebreakeelne sonamang sonast ibrim heebrealased ning see kolab nagu ulistatud isa hiljem sai aabram nimeks aabraham esimene moosese raamat 15 araabia keeles ibrahim aabrahamil on tahtis koht aabrahamlikes religioonides judaismis kristluses ja islamis kus teda peetakse usuisaks ta oli uks tahtsamaid tegelasi religiooni ajaloos legendi jargi on aabraham paljude lahisida araablaste ja iisraellaste samuti edomiitide ja mitme teise euraasia rahva esiisa et ta on iisraeli rahva esiisa nimetatakse teda ka patriarhiks koos oma poja iisaki ja pojapoja jaakobiga moodustavad nad kolm patriarhi andmed aabrahami kohta parinevad ainult esimesest moosese raamatust otsustada voib kohanimede ja etnonuumide jargi ning 1 moosese raamatus kirjeldatud juriidiliste ja sotsiaalsete praktikate jargi vordluses arheoloogiliste leidudega moned uurijad on jareldanud et aabraham pidi elama millalgi 2 aastatuhandel ekr esimese moosese raamatu jargi oli aabraham parit uuri piirkonnast lounamesopotaamiast toenaoliselt oli ta suure poolnomaadliku sugukonna pea millegiparast liikus sugukond pohja poole ning asus elama haarani lahedale haaranis tuli aabrahamile jumala kutse jatta kodumaa ning minna uude kohta mida jumal pidi talle naitama jumal tootas aabrahamile ma teen sinust suure rahva see oli jumala leping aabrahamiga et tootus laheb taide kui aabraham kuuletub jumalale ja asub uude kohta see oli esimene leping mille jumal iisraeli rahvaga tegi sellest lepingust sai iisraeli rahvas alguse aabraham pidas oma lepingutingimusest kinni tema ja tema sugukond lahkus haaranist ning randas labi suuria kaananimaale ehk piirkonda mida praegu kutsutakse iisraeliks sellest sai iisraeli tootatud maa koikideks tulevasteks aegadeks kui aabraham ja tema sugukond olid kaananisse elama asunud uuendas jumal oma lepingut ning tootas et annab aabrahamile jarglasi et aabraham ja tema ode ja naine saara kes oli lastetu olid juba usna vanad kahtlesid nad kas nad kunagi lapse saavad aabraham nimetas oma parijaks elieseri damaskusest seejarel vottis saara talle ummardaja haagari kes sunnitas ismaeli kuid saara noudel ajas aabraham nii haagari kui ismaeli minema kui ismael oli sundinud sai saara kellel oli juba lakanud olemast see mis naistele muidu on omane kaima peale ja sunnitas iisaki see poeg pidi esimese moosese raamatu jargi olema parija kelle labi leping jatkub parast saara surma abiellus aabraham ketuuraga kellel sundis veel palju lapsi need teised lapsed said oma parandiosa kui nad suureks kasvasid ja nad saadeti kaananimaalt ara et nad elaksid mujal ainult iisak paris tootatud maa parast iisaki surma laks maa tema pojale jaakobile kelle nime jumal muutis iisraeliks aabraham suri 175aastaselt ta maeti saara korvale jumala lepingut aabrahamiga taaskinnitati iisaki ja jaakobiga selleparast pidas iisraeli rahvas end jumalaga erilises vahekorras olevaks iisraellased olid aabrahami iisaki ja jaakobi jumala rahvas ka uues testamendis austatakse aabrahami vaga kuid tema tahtsust nahakse teisiti teda peetakse koikide jumalasse uskujate isaks kuuluvad nad siis iisraeli voi mitte aabrahamile antud tootused on kristlaste meelest taidetud jeesuses kristuses ning jeesuse jargijaid huutakse uueks iisraeliks islami parimuse jargi aitas aabraham oma pojal ismaelil ehitada kaabat puhamut meka suure mosee keskmes islami jargijatele on kaaba puhim paik maa peal aslan abasidze sundinud 20 juulil 1938 bathumis on endine adzaaria autonoomse vabariigi pea abasidze on parit tuntud gruusia adzaari abasidze vurstisuguvosast tema vanaisa memed abasidze oli tuntud kirjanik gruusia demokraatliku vabariigi parlamendi liige 19181921 memed abasidze lasti jossif stalini kasul 1937 maha aslan abasidze isa saadeti 10 aastaks gulagi kuid jai ellu aslan abasidze lopetas 1957 bathumi 2 keskkooli ja 1962 bathumi riikliku pedagoogilise instituudi vene keele ja kirjanduse ning inglise keele alal 1984 lopetas ta thbilisi riiklikus ulikoolis rahvamajanduse planeerimise osakonna parast adzaaria presidendi kohalt tagasi astumist on abasidze elanud moskvas aslan abasidze valiti euroopa parlamendi rahvusvahelise soltumatu humanitaarprobleemide buroo noukogu liikmeks 1991 asutas aslan abasidze partei kogu gruusia taassunni adzaaria liit mis oli edukas gruusia valimistel novembris 1995 kui gruusia 1991 taasiseseisvus sai abasidzest adzaaria autonoomse vabariigi ulemnoukogu esimees ta oli aastatel 19901992 and 19921995 ka gruusia parlamendi asespiiker adzaarias rajas ta soltumatu voimubaasi jaades thbilisi keskvalitsuse ja opositsiooni vahepealsele kursile ta rajas vastukaaluks president zviad gamsahhurdiat pooldavatele ja vastustavatele uksustele oma sojavae kui gamsahhurdia pooldajate ja vastaste vahel puhkes talvel 199192 ja sugisel 1993 kodusoda hoidis abasidze molemad pooled adzaariast eemal nii et soda adzaaria territooriumile ei ulatunud erinevalt abhaasia ja lounaosseetia juhtidest ei taotlenud abasidze oma autonoomse vabariigi iseseisvust parast gamsahhurdia kukutamist ajas ta adzaarias relvastatud autonoomia poliitikat ta muutis adzaaria sisuliselt vabamajandustsooniks kus on vahe kaubanduspiiranguid vaidetavalt ka vahe piiranguid salakaubandusele tollimaks ja muud maksud lahevad keskvalitsusest mooda minnes otse adzaariale sellise majanduspoliitika tottu on adzaariast saanud uks gruusia joukamaid piirkondi abasidzele on ette heidetud karmikaelist valitsemist mida on nimetatud isegi feodaalseks igatahes paistab tal olevat rahva seas vaga suur poolehoid 1998 valiti abasidze 93 haaltega adzaaria presidendiks venemaa vaatlejate hinnangul oli tegemist uldiselt vabade ja oiglaste valimistega seda hinnangut vois mojutada abasidze venemaasobralik poliitika abasidze ei ole taotlenud uleriigilist voimu ta on toetanud neid joude kellest ta on lootnud toetust oma positsioonile adzaarias ta solmis kokkuleppe president eduard sevardnadze kes nahtavasti eelistas adzaaria pooliseseisvust jarjekordsele kodusojale nende suhted muutusid halvaks 1990 aastate lopus kui nad suudistasid teineteist korruptsioonis ja riigireetmises kui sevardnadze oli novembris 2003 sunnitud tagasi astuma tekkis abasidze ja uue keskvalitsuse vahel poliitiline kriis opositsioon oli sevardnadzet teravalt kritiseerinud selle eest et ta ei suutnud lahendada separatismiprobleemi mis holmas ka keskvoimu kontrolli puudumise adzaaria ule abasidze nagi selles ohtu oma positsioonile ja adzaaria pooliseseisvuse pusimisele ning kuulutas sevardnadze kukutamise riigipoordeks ta kuulutas adzaarias valja erakorralise seisukorra ja taotles venemaa toetust avaliku konflikti puhuks kuid tal ei onnestunud venemaalt kuigi palju toetust saada ning samal ajal avaldas usa talle tugevat survet et ta laheks jareleandmistele 25 jaanuaril 2004 kohtus abasidze bathumis gruusia ametisse astuva presidendi mihhail saakasviliga ning teatas kavatsusest teha saakasviliga koostood sellest ei tulnud midagi valja saakasvili tootas taastada keskvoimu kontrolli gruusia separatistlike regioonide ule 14 martsil 2004 ei lasknud adzaaria piirivalve autokolonnil mis viis saakasvilit 28 martsiks planeeritud gruusia parlamendivalimiste kampaania raamides ette nahtud uritustele adzaariasse siseneda abasidze suudistas saakasvilit selles et ta toob adzaariasse sojavaekonvoi et teda kukutada ja kuulutas adzaarias valja hadaolukorra ja relvastatud formeeringute mobilisatsiooni vastuseks esitas saakasvili abasidzele uhe oopaevase tahtajaga ultimaatumi keskvoimu tunnustamiseks ning adzaaria poolsojavaeliste joudude laialisaatmiseks gruusia sulges adzaaria kaubateed valismaa valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid poordusid molema poole poole uleskutsega lahendada omavahelised erimeelsused rahumeelselt vajab taiendamist maikuu sundmuste kohta venemaa uhiskompanii kosmos ja maa on otsustanud nimetada nimetu tahe amburi tahtkujus aslan abasidze nimega aslan abasidze abikaasa maguli gogitidze on elukutselt muusik ja adzaaria kultuurifondi esimees ja rahvusvahelise organisatsiooni gruusia naised rahu ja elu eest esinaine tal on tutar diana kes on usas oppinud keeleteadlane ja poeg giorgi kes on olnud bathumi linnapea ning lapselapsed giorgi ja rihhard tema hobid on joonistamine ja skulptuur arunachal pradesh on india osariik mis piirneb laanes bhutani pohjas tiibeti ja idas birmaga lounas assami ja nagalandi osariikidega arunachal pradesh mida varem nimetati nefa north east frontier agency oli 1987 aastani assami osariigi osa talle anti osariigi staatus arvestades julgeolekukaalutlusi idapiiril ning hiina ja india vahelisi pingeid hiina peab arunachal pradeshi endale kuuluva tiibeti osaks osariigi rahvastik on etniliselt mitmekesine 2001 aasta rahvaloenduse andmeil oli 642 elanikest adivasid mis on uhisnimetus erinevatele poliselanike hoimudele mida kokku on osariigis ule 100 neist 25 on ule 5000 liikmega suuremad hoimud on nissi adi gallong wancho dafla monpa tagin adi minyong nocte adi apatani galong mishmi nishang tangsa abor mishing miri khampti ja adi padam ulejaanud elanikkond on sisserannanud poliselanikud raagivad erinevaid tiibetibirma keeli immigrantide seas raagitakse enim bengali nepali ja hindi keelt 346 elanikest on hinduistid 187 kristlased 130 budistid ja 19 muslimid 316 tunnistavad teisi valdavalt animistlikke usundeid osariik jaguneb 17 ringkonnaks andongi riiklik ulikool korea keeles andongdaehakgyeo on ulikool lounakoreas andongi linnas uhena noorematest lounakorea ulikoolidest asutati see 21 juulil 1947 andongi normaalkoolina 1962 muudeti kool andongi pollumajanduskolledziks 18 jaanuaril 1979 muudeti oppeasutus andongi riiklikuks kolledziks ja rajati kaheksa oppeosakonda hiinakorea ajaloo folkloori arijuhtimise rahvusvahelise kaubanduse muusika kujutava kunsti ja kodumajanduse osakond 1 martsil 1979 vannutati ametisse esimene dekaan kim haksu 1980 aastal lisati ingliskeelse hariduse osakond ja matemaatika osakond esimesteks koolijuhtideks olid dekaanid hiljem muudeti koolikorra seadust ja kooli hakkasid juhtima presidendid dekaanid presidendid ansan haldusuksusena ansansi st ansani linn on linn lounakoreas andong on linn lounakoreas linnaoigused sai 1 jaanuaril 1963 suhtekorraldus on inimese organisatsiooni asutuse voi ettevotte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmargiga mojutada selle mainet ja kajastust suhtekorralduse sunonuumid on avalikkussuhted mis on toortolge ingliskeelsest terminist public relations luhendina pr ja avalike suhete korraldus suhtekorraldus on lai moiste mistottu on selle uhese defineerimisega raskusi seeparast on siin esitatud mitu definitsiooni milles on valja toodud suhtekorraldusele iseloomulikud jooned suhtekorralduse peamiseks eesmargiks on organisatsiooni eesmarkide saavutamine informatsiooni edastamist vaadete voi tegevuse mojutamiseks voib taheldada varajastest tsivilisatsioonidest peale naiteks voib suhetekorralduse algelemente leida muistses indias kus varases kirjasonas viidati kuninga spioonidele kelle ulesanne oli muuhulgas kuninga informeerimine rahva arvamusest kuninga kaitsmine avalikkuse ees ja valitsusele soodsate kuulujuttude levitamine suhtekorraldus tanapaeva moistes hakkas arenema 19 sajandi lopus ameerika kodusojale jargnenud aastad tahistavad toostuse ja ettevotluse tormilist arengut 1889 aastal asutas georges westinghouse oma elektrikontsernis esimese suhtekorraldusosakonna suhtekorraldust public relations kasutati terminina esmakordselt 1897 yearbook of railway literature eessonas tanapaevase suhtekorralduse rajajaks peetakse ivy ledbetter leed kes 1906 aastal ilmunud pohimotete deklaratsioonis declaration of principles sonastas suhtekorraldaja avaliku vastutuse tanapaevasele tegevusele andis suure touke esimene maailmasoda ja usa presidendi woodrow wilsoni asutatud avaliku informatsiooni komitee committee on public information selle komitee ulesandeks oli mobiliseerida avalik arvamus soja ja wilsoni rahueesmarkide toetuseks maal mis oli soja valjakuulutamise hetkeks lohenenud 1915 aastal asutasid seitse pankurit esimese suhtekorraldusorganisatsiooni finantsreklaami assotsiatsiooni financial advertisting association parast esimest maailmasoda tousis margatavalt uhiskonnateadlaste huvi suhtekorralduse vastu hoogustusid turuuuringud sotsiaalsed ulevaated ja avaliku arvamuse kusitlused 1921 aastal pidas oma esimese ulemaailmse avaliku informatsiooni alase konverentsi ameerika inseneride assotsiatsioon american association of engineers 1923 aastal ilmus edward l bernayslt esimene raamat suhtekorraldusest avalikku arvamust kristalliseerides crystallizing public opinion samal aastal pidas ta esimesed loengud suhtekorraldusest new yorgi ulikoolis edward l bernayslt parineb ka avalike suhete moiste public relations 1930 aastatel hakati uha enam rohutama et suhtekorraldus toimib tuginedes vastutustundelisel tegevusel ja veenval propagandal 1930 aastate alguses asusid toole ka esimesed poliitilise kampaania spetsialistid 1933 aastal asutasid clem whitaker ja leone baxter san franciscos esimese poliitilistele kampaaniatele spetsialiseerunud agentuuri teise maailmasoja aastad toid suhtekorralduse peamise toovahendina esiplaanile reklaami mida kirjeldati valjenditega suhtekorralduse reklaam public relations advertising uhiskondliku teenindamise reklaam public service advertising voi institutsioonidele tehtav reklaam institutional advertising 1942 aastal asutati sojareklaami noukogu war advertising council mis tootas koos toostuse ja valitsusega selle noukogu eesmark oli reklaamist voimsa vahendi kujundamine mille abil panna inimesed soja jaoks tootma ratsioneerima nappivaid ressursse ostma sojavolakirju ja teenima relvajoududes parast teist maailmasoda suundus sojatoostusele orienteeritud majandus teeninduskesksusele suhtekorralduse tahtsus suurenes ning kerkisid esile uued kommunikatsioonivahendid kirjutati suhtekorralduseteemalisi raamatuid ja artikleid loodi rahvusvaheline suhtekorralduse assotsiatsioon international public relations association sel ajajargul edenes joudsalt ka suhtekorraldusalane haridus 1945 aastal hakati valja andma ajakirja public relation journal millest hiljem sai 4 augustil 1947 loodud ameerika avalike suhete uhingu the public relations society of america prsa kuukiri alates 1960 aastatest on suhtekorralduse funktsioonid pidevalt kasvanud tahtsuse ja keerukuse poolest suhtekorraldusest on saanud uks olulisemaid tegureid organisatsiooni ja riigi arengul eestisse joudis aktiivsem suhtekorraldus 1990 aastate alguses koos turumajandusega kui firmades alustasid tood suhtekorraldajad 1990 aastal kirjutasid tartu ulikooli ajakirjanduse eriala diplomitoo suhtekorraldusest hannes astok ja ulo veldre suhtekorralduse kui majandusharu tekkimise algust tahistab aga 1994 aasta kui avalikult tuli turule esimene suhtekorraldusteenuseid pakkuv prfirma 1996 asutati eesti suhtekorraldajate liit mis koondab ainsa organisatsioonina eestis suhtekorralduse alal tootavaid inimesi samal aastal hakati tartu ulikoolis opetama suhtekorralduse eriala 1996 alustati tartu ulikoolis ka akadeemilise hariduse andmist suhtekorralduse erialal allah araabia keeles allah on araabiakeelne sona mis tahendab jumalat sona koosneb maaravast artiklist al ja sonast ilah jumal seega tahendab allah umbes sama mis suure algustahega kirjutatud sona jumal eesti keeles seda sona kasutavad nii muslimid kui ka araabiakeelsed aabrahamlike usundite jargijad kristlased juudid kogu maailmas islamieelselt vois allah tahendada uhte meka paljudest paganlikest jumalatest voi olla ka uhe suure naisjumaluse aluzza meesvorm allah igal juhul peetakse ulimalt toenaoliseks et allah ei tahendanud araablaste paganlikul perioodil jumala uldmoistet anatoomia koige uldisemas mottes on organismide valiskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum anatoomia kuulub bioloogia sealhulgas inimese bioloogia zooloogia ja botaanika valdkonda ning moodustab osa morfoloogiast laiemas mottes humaanmeditsiini ja veterinaarmeditsiini jaoks on anatoomia uks bioloogilisi alusdistsipliine seetottu tegelevad anatoomiaga peale bioloogide ka arstiteadlased ja veterinaararstiteadlased anatoomia uurimisega tegeleja on anatoom sona anatoomia tuleb vanakreeka sonast anatome lahtiloikamine tukeldamine seoses sellega voidakse anatoomia all moelda ka ainult organismide siseehituse uurimist anatoomias kasutatakse ladinakeelset anatoomianomenklatuuri eristatakse inimese anatoomiat ehk antropotoomiat ja loomaanatoomiat ehk zootoomiat taimeanatoomia ehk futotoomia all moeldi varem taimede anatoomiat uldse praegu aga taimede peenehitust ehk mikrostruktuuri uurivat teadusharu makroskoopiline anatoomia ehk makroanatoomia kasitleb organismi ehitust niivord kui see on paljale silmale nahtav mikroskoobiga ja teiste optiliste seadmetega nahtavat ehitust kasitleb mikroskoopiline anatoomia ehk mikroanatoomia mis ulatub molekulaartasandini ning on seoses molekulaarbioloogiaga luubiga nahtavat ehitust kasitleb makromikroskoopiline anatoomia kudesid ja rakke uuritakse valgusmikroskoobi voi elektronmikroskoobiga parast preparaadi fikseerimist ja varvimist monikord toimub lahtiloikamine mikroskoobi all kudede mikroskoopilist ehitust uurib histoloogia rakkude ja nende koostisosade ehitust tsutoloogia histoloogiale toetub koebioloogia tsutoloogiale rakubioloogia kirjeldav anatoomia ehk deskriptiivne anatoomia on endine anatoomia haru mis kirjeldas organismi elundite paiknemist kuju ja ehitust ning andis organismi osadele nimed tanapaeval vastab sellele sustemaatiline anatoomia mis kirjeldab ka elundisusteeme ehk elundkondi ning sustematiseerib organismi osi elundisusteemide kaupa eristatakse osteoloogiat artroloogiat muoloogiat angioloogiat splanhnoloogiat ja neuroanatoomiat sustemaatiline anatoomia on uhtlasi funktsionaalne anatoomia ehk talitlusanatoomia mis uurib elundite kuju ja nende omavahelises seoses ning seoses funktsioneerimisega funktsionaalne anatoomia on seotud fusioloogiaga topograafiline anatoomia ehk topoanatoomia ehk kirurgiline anatoomia uurib elundite paiknemist ja omavahelisi suhteid mitte elundisusteemide vaid kehapiirkondade kaupa topograafiline anatoomia on tahtis eriti kirurgia seisukohast rakendusanatoomia ehk kliiniline anatoomia on seotud anatoomia rakendustega humaanmeditsiinis ja veterinaarmeditsiinis ning muudes valdkonades selle osad on naiteks kirurgiline anatoomia ja radioloogiline anatoomia sealhulgas rontgenanatoomia uuritakse ka organismi suuruse ja proportsioonide individuaalset soolist ja ealist varieerumist seda rakendatakse ergonoomikas plastiline anatoomia ehk anatoomia kunstnikele ehk taideanatoomia uurib lahtudes kujutava kunsti vajadustest inimese keha valiskuju eri asendites ja eri liigutuste korral ning inimese keha proportsioone vordlev anatoomia ehk komparatiivanatoomia uurib eri taksonitesse kuuluvate organismide ehituse sarnasusi ja erinevusi arvestades taksonitevahelisi sugulus ja polvnemissuhteid lahtutakse eri taksonite organismide osade vahelisest homoloogiast arenguanatoomia embruoloogiline anatoomia ja ealine anatoomia uurivad anatoomiliste seikade muutumist ontogeneesi jooksul normaalne anatoomia ehk normaalanatoomia uurib tervet normaalset organismi patoloogiline anatoomia uurib haigustest tingitud anatoomilisi muutusi fusioloogiline taimeanatoomia uurib taimede ehituse isearasusi vastavalt talitluse erinevusele vordlev taimeanatoomia uurib taimeliikide ehituslikke einevusi okoloogiline taimeanatoomia uurib keskkonna moju taimede ehitusele patoloogiline taimeanatoomia uurib haigustest tingitud ehituslikke muutusi evolutsiooniline taimeanatoomia uurib taimede ehituse kujunemist fulogeneesis eksperimentaalne taimeanatoomia uurib taimede ehituse muutumist katsetingimustes esialgu hoiduti religioossetel pohjustel inimese keha lahkamisest ning andmeid inimese siseehituse kohta saadi kaudsel teel inimese keha hakkasid anatoomiliselt lahti loikama umbes 300 ekr herophilos ja erasistratos aleksandrias aleksandria meditsiinikoolkond nad tegid palju olulisi avastusi 2 sajandil pkr vottis galenos sustemaatiliselt kokku koik vanakreeka anatoomide teadmised ta kasutas loomade eriti ahvide lahkamist galenos kelle anatoomia oli osalt spekulatiivne oli keskaja euroopas vaieldamatu autoriteet anatoomia alal lahkamisi tehti vaga vahe 16 sajandi alguses koostas leonardo da vinci oma lahkamiste pohjal tapsed anatoomilised joonised uusaja makroskoopilisele anatoomiale pani aluse andreas vesalius teosega de humanis corporis fabrica libri septem 1543 mis oli esimene koikeholmav illustreeritud anatoomiaopik see tegi lopu galenose autoriteedile vesalius kirjeldas luustikku lihaseid veresooni narvisusteemi ja seedeelundeid tema jarglased padova ulikoolis hieronymus fabricius gabriello fallopius bartolomeo eustachi kirjeldasid ka naarmeid erituselundeid ja suguelundeid see andis touke fusioloogia arengule naiteks vereringe avastaja william harvey toetus fabriciuse kirjeldusele veeniklappidest inimese makroskoopiline anatoomia arenes kuni 19 sajandi keskpaigani mikroskoopiline anatoomia sai alguse marcello malpighist kes 17 sajandi keskel avastas kapillaarid robert hooke avastas taimede rakud antonie van leeuwenhoek avastas lihaskiud ja spermatosoidid kui 1830ndatel voeti kasutusele akromaatilised laatsed said matthias jakob schleiden ja theodor schwann kinnitada et rakk on koigi organismide ehitusuksus prepareerimisel voeti 19 sajandi lopuks kasutusele mikrotoom ohukeste kihtide saamiseks ning sunteetiliste varvidega varvimine kudede eristamiseks 19 sajandil said alguse histoloogia ja tsutoloogia 20 sajandi keskpaigas voeti kasutusele elektronmikroskoop ja tekkis molekulaaranatoomia vordlevale anatoomiale pani aluse aristoteles kes eristas loomaliike muu hulgas anatoomiliste tunnuste jargi linne vottis anatoomilised tunnused aluseks loomade ja taimede sustemaatikas georges cuvier uuendas vordlevat anatoomiat agafja karpovna lokova sundinud 23 aprillil 1944 on hakassias erakutena elanud vanausuliste lokova perekonna viimane esindaja andrija radovic 28 jaanuar 1872 montenegro martinici kula 1947 belgrad oli montenegro poliitik lopetas keskkooli montenegros edasi oppis inseneriks itaalias oli rahandusminister 6 detsembrist 1905 kuni 11 novembrini 1906 peaminister valisminister ning soja ja rahandusministri esindaja prantsusmaal alates 19 jaanuarist kuni 4 aprillini 1907 rahandusminister alates 20 detsembrist 1915 kuni 29 aprill 1916 peaminister ja valisminister alates 29 aprillist 1916 kuni 4 jaanuarini 1917 ta oli ka montenegro rahvapartei juht loi aastal 1917 montenegro rahvusliku uhinemise komitee edasi oli podgorica suure rahvuskogu esimees mis haaletas serbiaga uhinemise poolt 26 november 1918 oli ka serbiahorvaatiasloveenia kuningriigi pariisi rahukonverentsi delegatsiooni liige valiti konstitutsiooni assamblee esimeheks demokraatliku partei esindajana demokraatlike saadikute klubi asepresident monopolide direktoraadi liige alates 1921 ja rahvuspanga kuberner belgradis httpwwwmfagovyuhistoryministricgaradovicehtml allikas portree aegukga on lounakorea korea vabariigi riigihumn pealkiri tahendab laul armastusest kodumaa vastu voeti kasutusele riigihumnina 1948 sonade autorid on yun chiho 18651946 ja an changho 18781938 muusika kirjutas an ik tae 5 detsember 1906 16 september 1965 refraan refraan refraan refraan 1 donghae mulgwa baekdusani mareugo daltorok haneunimi bouhasa urinara manse refraan mugunghwa samcheonli hwaryeogangsan daehansaram daehaneuro giri bojeonhase 2 namsan wie jeo sonamu cheolgabeul dureun deut baram seori bulbyeonhameun uri gisangilse refraan 3 gaeul haneul gonghwalhande nopgo gureum eopsi balgeun dareun uri gaseum ilpyeondansimilse refraan 4 i gisanggwa i mameuro chungseongeul dahayeo goerouna jeulgeouna nara saranghase refraan alamsileesia vojevoodkond on vojevoodkond edelapoolas poolakeelsed ametlikud vojevoodkondade nimetused on omadussonalised poolakeelne nimisonaline vorm on dolny slask alamsileesia vojevoodkond loodi omavalitsusreformi kaigus 1 jaanuaril 1999 endistest wrocawi legnica wabrzychi ja jelenia gora vojevoodkonnast vojevoodkonnale on nimi pandud ajaloolise piirkonna alamsileesia dolny slask jargi suurem osa piirkonnast kuulus 18701945 saksamaale alamsileesia vojevoodkond piirneb saksamaaga tsehhiga lubuszi vojevoodkonnaga suurpoola vojevoodkonnaga ja opole vojevoodkonnaga suurim linn on wrocaw teised tahtsamad linnad on legnica jelenia gora wabrzych jawor lubin chojnow zotoryja gogow zgorzelec bielawa bogatynia bolesawiec dzierzoniow kodzko olesnica oawa ja swidnica kudowa zdroj on turismipiirkond enamik turiste kulastab kuulsaid suusakuurorte karkonosze magedes keskused szklarska poreba ja karpacz wrocaw jelenia gora ja legnica on vaatamisvaarsused alamsileesia vojevoodkonnas on 26 maakonda ja 169 valda maakonna oigustega linnu on 4 linnavaldu on 36 sealhulgas 4 maakonna oigustega maalinnavaldu on 54 ja maavaldu 79 maakonna oigustega linnad on teised maakonnad on argentina presidentide loend attac association pour la taxation des transactions pour l aide aux citoyens kodanike abiks tehingute maksustamise assotsiatsioon on aktivistide organisatsioon mis taotleb borsitehingutele maksu kehtestamist attac mis algselt oli valuutaspekulatsioonile niinimetatud tobini maksu kehtestamist noudev liikumine puhendub nuud globaliseerumisega seotud probleemide laiale ringile seirates maailma kaubandusorganisatsiooni wto rahvusvahelise valuutafondi imf ja majandusliku koostoo ja arenguorganisatsiooni oecd otsuseid attac on kohal g8 kohtumispaikades et mojutada poliitikute otsuseid kuigi attac kritiseerib majandusliku globaliseerumise valdavalt uusliberaalset ideoloogiat ei ole ta globaliseerumisvastane ta toetab globaliseerumispoliitikaid mis on jatkusuutlikud ja sotsiaalselt oiglased uks attaci juhtlauseid on maailm ei ole kaup attac on uhiskonna kaubastumise vastu alvin i goldman sundinud 1938 on usa filosoof sai doktorikraadi princetoni ulikoolist oli 2002 aastani arizona ulikooli filosoofiaprofessor ja teadur kognitiivteaduse alal tootab alates 2002 aastast rutgersi ulikoolis on olnud filosoofia ja psuhholoogiaseltsi ning ameerika filosoofiauhingu vaikse ookeani divisjoni president tema pohilised uurimisvaldkonnad on epistemoloogia vaimufilosoofia ja kognitiivteadus ta on kirjutanud ka metafuusikast poliitika ja oigusteooriast ning teadusfilosoofiast epistemoloogias on ta pooldanud kausaalset teadmisteooriat artikkel a causal account of knowing relevantsete alternatiivide lahenemist teadmisele ja religabilismi oigustusteoorias raamat epistemology and cognition epistemoloogia ja tunnetus 1986 uurib epistemoloogia ja kognitiivteaduse vahelisi seoseid raamat knowledge in a social world teadmine sotsiaalses maailmas 1999 valjendab toele orienteeritud sotsiaalse epistemoloogia kontseptsiooni ja naitab kuidas toe poole puudlemist voivad edendada hea inimestevaheline argumenteerimine ja hasti projekteeritud avaliku kommunikatsiooni tehnoloogiad ja institutsioonid jutt on teadusest oigusest demokraatiast ja haridusest raamatusse pathways to knowledge teed teadmiseni 2002 on koondatud uuemad artiklid episteemilisest internalismist aprioorsest volitusest warrant filosoofilistest intuitsioonidest ja usaldusest ekspertide vastu goldman kirjutab raamatut inimesetundmise simulatsiooniteooriast uhendades vaimufilosoofiast arengupsuhholoogiast ja kognitiivsest neuroteadusest parit lahenemisi a causal account of knowing uks kausaalne teadmise teooria on alvin goldmani artikkel milles ta esitab kausaalse teadmisteooria esimese variandi artikkel ilmus 22 juunil 1967 ajakirja journal of philosophy koites lxiv numbris 12 hiljem on see ilmunud autori raamatus liaisons philosophy meets the cognitive and social sciences 1992 edmund gettier meenutas meile 1963 et valjendi s teab et p traditsiooniline analuus ei ole adekvaatne vaata gettieri probleem sellele osutas juba bertrand russell raamatus the problems of philosophy filosoofia probleemid 1912 seda analuusi on hiljem mitu korda puutud korrigeerida michael clark knowledge and grounds a comment on mr gettiers paper analysis 1963 ernest sosa the analysis of knowledge that p analysis 1964 keith lehrer knowledge truth and evidence analysis 1965 selles artiklis ma puuan pakkuda valjendile s teab et p uue analuusi mis gettieri probleemi ara hoiab ma tegelen ainult empiiriliste propositsioonidega sest ma arvan et mitteenpiiriliste todede korral on traditsiooniline analuus adekvaatne vaatleme gettieri teist vastunaidet vaata gettieri probleem luhendatud kujul smith usub et q jonesil on ford ja tal on selle kohta vaga tugev toendmaterjal naiteks jonesil on aastaid ford olnud ja ta asja soidutas jonesi fordiga smithil on uks tuttav kelle nimi on brown ja kelle asukohast tal pole aimugi smith valib huupi uhe linna ja konstrueerib propositsiooni p jonesil on ford voi brown on barcelonas propositsioonist q jareldub propositsioon p smith jouab jareldab et p on toene et tal on q kohta adekvaatne toendmaterjal siis tal on adekvaatne toendmaterjal ka p kohta oletame aga et jonesil tegelikult fordi ei ole ta soidutas smithi uuritud autoga aga brown ongi juhuslikult barcelonas siis propositsioon p on toene smith usub propositsiooni p ja smithil on p kohta adekvaatne toendusmaterjal kuid smith ei tea et p selle seletamiseks et smith ei tea et p saab pustitada mitmesuguseid hupoteese naiteks michael clark osutab asjaolule q on vaar ning oletab et selleparast ei saagi oelda et smith teab et p seda juhtumit uldistades utleb clark et selleks et s mingit propositsiooni teaks peavad si koik alused olema toesed samuti nende aluste koik alused jne mina esitan teise hupoteesi selle seletamiseks et ei saa oelda et smith teab et p ja uldistan selle hupoteesi valjendi s teab et p uueks analuusiks poorake tahelepanu sellele et propositsiooni p teeb toeseks asjaolu et brown on barcelonas kuid sel asjaolul ei ole sellega et smith usub et p mingit pistmist puudub pohjuslik seos browni barcelonas olemise ja smithi uskumise vahel et p kui smith oleks hakanud propositsiooni p uskuma selleparast et ta luges browni kirja millel on barcelona postitempel siis me saaksime oelda et smith teab et p voi kui jonesil oleks olnud ford ja ta siis oleks smithi soidutanud ja see oleks pannud smithi uskuma et p siis me utleksime et smith teab et p nii et uks asi mis paistab gettieri naites puuduvat on pohjuslik seos fakti vahel mis teeb p toeseks ehk fakti vahel et p ja smithi uskumuse vahel et p saarase pohjusliku seose noude ma tahangi traditsioonilisele analuusile lisada selleks et naidata et koikidel empiirilise teadmise juhtudel on see noue rahuldatud tuleb saaraseid pohjuslikke seoseid lahemalt uurida koige lihtsam kausaalne ahel mis seob mingit fakti et p kellegi uskumusega et p on vast taju ma lahtun siin kausaalsest tajuteooriast mis on lahedane herbert paul gricei kausaalsele tajuteooriale the causal theory of perception proceedings of the aristotelian society 1961 oletame et s naeb et tema ees on vaas kuidas on see moisteliselt analuusitav ma ei puua seda taielikult analuusida kuid uks tarvilik tungimus selleks et s naeks et tema ees on laud on see et vaasi kohaloleku ja si uskumise vahel et vaas on kohal oleks teatavat tuupi pohjuslik seos ma ei puua seda pohjuslikku seost tapselt kirjeldada suurelt jaolt ei ole see mitte filosoofia vaid eriteaduste ulesanne aga mingi kausaalne protsess seal aset leiab nimelt see mis tavaliselt aset leiab kui me utleme et keegi midagi naeb seda et meie tavaline nagemisemoiste nagemise abil saadud teadmise moiste sisaldab mingit pohjuslikkusenouet naitab asjaolu et kui asjakohane pohjuslik seos puudub siis me nagemisest ei raagi oletame et kuigi vaas on otse si ees on vaasi ja si vahel hologramm mis varjab vaasi si pilgu eest ara ent hologrammil on vaas uks teine vaas ja kui laser seda valgustab paistab ta sile tapselt samasugusena nagu paris vaas s hakkab valgustatud hologrammi nahes uskuma et tema ees on vaas me ei utleks sel juhul et s naeb et tema ees on vaas sest paris vaas on tema pilgu eest taielikult varjul nii et tal pole si uskumuse kujunemises mingit kausaalset rolli muidugi voib s seda et tema ees on vaas teada ka siis kui hologramm selle tema pilgu eest ara varjab keegi teine kes vaasi naeb voib sile oelda et tema ees on vaas sel juhul voib vaasi kohalolek olla si uskumuse kausaalne eellane kuid kausaalne protsess ei ole puhttajuline ei saaks oelda et s naeb et tema ees on vaas et viimane oleks tosi selleks on tarvis erilist tuupi kausaalset protsessi mis seob vaasi kohalolekut si uskumusega ma eeldan allpool et faktide tajumuslik teadmine on mittejarelduslik see on lihtsustus mis minu teooriat ei kitsenda igatahes ei jarelda tajuja fakte fuusiliste esemete kohta oma aju seisundist ega oma meeleelundite stimuleeritusest ta ei pruugi nendest asjadest uldse midagi teada aga moned epistemoloogid vaidavad et me tajume vahetult meelteandmeid ning jareldame nendest fuusiliste esemetega seotud fakte minu analuusi saaks sellise arusaamaga kohandada ma voiksin oelda et fuusiliste esemetega seotud faktid pohjustavad meelteandmeid inimesed tajuvad otseselt meelteandmeid ja nad jareldavad fuusiliste esemetega seotud fakte meelteandmetest vaatleme nuud teadmist mis osaliselt pohineb malul nagu taju nii ka maletamist tuleb vaadelda kausaalse protsessina s maletab propositsiooni p ajahetkel t ainult juhul kui si uskumine et p mingil varasemal ajahetkel pohjustas tema uskumise et p ajahetkel t muidugi ei ole igasuguse pohjusliku seose puhul varasema ja hilisema uskumuse vahel tegemist maletamisega kuid ma ei hakka seda protsessi tapsemalt kirjeldama selle asemel viitame lihtsalt maletamise naidisjuhtudele ja utleme et maletamine on seda tuupi protsess pohjuslik seos propositsiooni p mingi varasema uskumise voi teadmise ja selle mingi hilisema uskumise teadmise vahel on igatahes maletamise olemuslik koostisosa mingi fakti maletamine ei ole lihtsalt selle uskumine hetkel t pluss selle uskumine hetkel t samuti ei jareldu sellest et keegi teab mingit fakti hetkel t ning teab seda hetkel t et ta seda hetkel t maletab voib ju olla nii et hetkel t ta tajus seda fakti siis unustas ara ja hetkel t sai selle uuesti teada sest keegi utles talle seda samuti ei taga see et kellelgi on maletamisetunne voi mulje et ta toesti maletab oletame et s tajub hetkel t et p kuid hetkel t unustab selle hetkel t hakkab ta uuesti uskuma et p sest keegi utleb talle et p kuid hetkel t tal ei ole muljet et p hetkel t kutsutakse sil kunstlikult esile mulje et ta maletab et p sellest ei jareldu nagu s hetkel t maletaks et p selle juhtumi kirjelduse jargi ei ole sellel et s hetkel t usub et p mingit kausaalset moju sellele et ta hetkel t usub et p seetottu me ei utleks et ta hetkel t maletab et p teadmiseni on voimalik jouda taju ja malu koostoimel hetkel t pohjustab fakt et p taju kaudu selle et s usub et p si uskumine hetkel t et p pohjustab malu kaudu selle et s usub hetkel t et p nonda osaleb fakt et p selle pohjustamisel et s hetkel t usub et p ning voib oelda et s hetkel teab et p aga mitte igasugune teadmine ei sunni uksnes tajust ja malust muuhulgas pohineb suur osa teadmisest jareldamisel ma kasutan sona jareldamine siin niisuguses tahenduses et see et s teab et p jareldamise kaudu ei tahenda tingimata et s oleks labi teinud eksplitsiitse teadvustatud jareldamisprotsessi ta ei pea tingimata olema iseendaga raakinud oeldes midagi taolist et see ja see on tosi siis ka p peab olema toene minu uskumus et kuskil lahedal on tulekahju pohineb minu uskumusel on jareldatud minu uskumusest et ma kuulen tuletorjeauto sireeni kuid ma ei ole labi teinud eksplitsiitset arutlemisprotsessi oeldes seal on tuletorje auto jarelikult peab kuskil siin olema tulekahju kui sona jareldamine tavaliselt kasutatakse ainult siis kui on tegemist eksplitsiitse jareldamisega siis mina kasutan seda terminit monevorra laiemas tahenduses oletame et s tajub et mitmel pool maal on hangunud laavat toetudes sellele uskumusele pluss taustuskumustele laava tekkimise kohta jouab s jareldusele et lahedal asuv tulemagi on sajandeid tagasi pursanud oletame et see on vaga tugev induktiivne jareldus mis annab sile adekvaatse toendmaterjali uskumiseks et sajandeid tagasi toesti oli vulkaanipurse oletame ka et see propositsioon on toene kas siis s teab seda see soltub selle kausaalse protsessi iseloomust mis selle uskumuseni viis kui on olemas katkematu kausaalne ahel mis tema meelest seob fakti et vulkaan purskas sellega et tema seda fakti usub siis s teab seda kui aga saarast kausaalset ahelat ei ole siis s seda propositsiooni ei tea oletame et magi purskab jattes umbrusesse laavat laava jaab sinna kuni s tajub seda ja jareldab et magi purskas aga oletame nuud et parast vulkaanipurset keegi kuidagi koristas kogu laava ara sajand hiljem otsustab uks teine inimene kes ei teagi et seal vulkaanipurse oli jatta mulje nagu seal oleks olnud vulkaan ja paneb selleparast siiasinna laavat veel hiljem satub s selle laava peale ning teeb jarelduse et sajandeid varem on seal olnud vulkaanipurse sel juhul ei saa oelda et s propositsiooni teab asi on selles et vulkaanipurse ei olnud selle pohjuseks et s usub et vulkaanipurse aset leidis tarvilik tingimus selleks et s teaks et p on see et tema uskumus et p oleks kausaalse ahela kaudu pga seotud tekib aga kusimus kas ahela jarelduslik osa on ise kausaalne ahel teiste sonadega kas si uskumine et q on pohjuseks tema uskumisele et p sellele kusimusele ma ei puua uheselt vastata ma kaldun utlema et jareldamine on kausaalne protsess kuid ma ei taha et minu tees soltuks sellest vaitest seetottu ma vaidan uksnes seda et kui kausaalsele ahelale on liidetud jarelduste ahel siis kogu ahel on kausaalne mingi fakt voib olla mingi uskumuse pohjuseks ka juhul kui uskumus ei ole sellest faktist alguse saanud oletame et ma usun et teatud maakohas on jarv ning see uskumus sai alguse nii et sellel polnud seost jarve olemasoluga mul on ikka veel see uskumus ja ma lahen kohale ning tajun seal jarve nuud muutub jarve olemasolu selle pohjuseks et ma jarve olemasolu usun see on nagu lauaplaadiga mis toetub neljale jalale kui lisada viies sama pikk jalg saab ka sellest jalast pohjus miks lauaplaat ei kuku kuigi plaadil oli ka varem kindel tugi vaatleme nuud tunnistusel pohinevat teadmist ka seda saab kausaalselt analuusida fakt et p pohjustab taju kaudu selle et isik p usub et p see et t usub et p pohjustab selle et ta vaidab et p see et t vaidab et p pohjustab kuulmistaju kaudu selle et s usub et t vaidab et p s jareldab et t usub et p millest ta omakorda jareldab et p on fakt on olemas pidev kausaalne ahel plt si uskumisele et p ja kui eeldada et si jareldused on iga kord oigustatud siis voib oelda et s teab et p siin nagu ka laava naites teab s et p selleparast et ta rekonstrueeris oigesti kausaalse ahela mis viib plt toendmaterjalini p kohta mida s tajub kaesoleval juhul selleni et t vaidab et p saarane oige rekonstruktsioon on jareldamisel pohineva teadmise tarvilik tungimus et seda moista vaatleme jargmist naidet ajakirjanik vaatleb pd ja teatab sellest oma ajalehele aga trukkimisel tehti viga nii ajalehes vaidetakse p eitust ent lugeja ei pane sona ei tahele ja arvab et ajaleht vaidab et p usaldades ajalehte jareldab ta et p on toene siin on meil pidev kausaalne ahel mis viib plt si uskumiseni et p ometi s ei tea et p s arvab et p pohjustas selle et ajalehele teatati pst ja see omakorda pohjustas selle et vaide p trukiti lehes ara seega ta rekonstrueerib kausaalse ahela valesti selleks aga et ta teaks et p ei tohi tema rekonstruktsioonis vigu olla ta ei pea kull rekonstrueerima kausaalse ahela koiki uksikasju kuid ta peab rekonstrueerima koik tahtsad seosed lisanoue jareldamisel pohinevale teadmisele on see et teadja jareldused oleksid oigustatud propositsioonid millele tema uskumus et p tugineb peavad pd toesti vaga tugevalt kinnitus epistemoloogiakinnitama olgu siis deduktiivselt voi induktiivselt kausaalse ahela rekonstrueerimine lihtsalt araarvamise teel ei anna teadmist teadmise traditsiooniline analuus esitab teadmisele kolm nouet esiteks p peab olema toene teiseks s peab uskuma et p kolmandaks kui s midagi jareldab siis need jareldused peavad olema oigustatud michael clark esitab teadmisele veel uhe noude ta nouab et iga uskumus si jareldamisahelas peab olema toene teiste sonadega kui traditsiooniline analuus nouab et si uskumusele et p vastaks mingi fakt siis clark nouab et igale si uskumusele millele tema uskumus et p toetub vastaks mingi fakt clarki analuus jatab valja kausaalsed seosed kuid ta saaks oma analuusi niiviisi umber sonastada et ta implitsiitselt nendele pohjuslikele seostele osutaks kui ta nouaks et teadja uskumuste seas oleksid asjakohast tuupi kausaalsed uskumused siis tema noue et need uskumused oleksid toesed taanduks noudele et oleksid olemas seda tuupi kausaalsed ahelad mida mina nouan clarki analuusi selline tolgendus teeks ta minu omaga peaaegu ekvivalentseks ning voimaldaks tal valtida moningaid vastuvaiteid mis talle on esitatud kuid ta ei ole oma analuusi eksplitsiitselt niimoodi sonastanud ja seetottu jaab see selles suhtes puudulikuks enne kui hakkame vaatama raskusi mis clarki analuusi puhul tekivad tuleb oelda veel midagi minu enda analuusi kohta seni on minu naidetest jaanud mulje et kui s teab et p siis fakt et p pohjustab tema uskumust et p ent see ei peaks ilmselt paika oletame et mul on voimalik teada tuleviku fakte kui sel juhul nouda et fakt mida teatakse pohjustaks teadja uskumust siis meil tuleks tegemist teha tagurpidi pohjuslikkusega minu analuusil aga seda raskust ei teki analuus nouab et p ja si uskumise vahel oleks kausaalne seos mitte tingimata seda et p oleks si uskumuse pohjus p ja si uskumus et p voivad olla kausaalselt seotud viisil mis annab teadmise juhul kui pl ja si uskumisel et p on uhine pohjus seda voib illustreerida nii t kavatseb esmaspaeval linna minna puhapaeval raagib t sile oma kavatsusest s kuuleb et t utleb et ta laheb linna ja jareldab et t toesti kavatseb linna minna ja sellest teeb s jarelduse et t laheb esmaspaeval linna oletame nuud et t teeb oma kavatsuse teoks ja lahebki esmaspaeval linna kui uldse voib oelda et meil on tuleviku kohta teadmine siis siin on tegemist niisuguse teadmise moistliku kandidaadiga nii et utleme et s toesti teadis seda propositsiooni kuidas minu analuus saab si teadmist seletada see et t laheb esmaspaeval linna ei saa muidugi olla selle pohjuseks et s puhapaeval usub et t esmaspaeval linna laheb aga sellel et t laheb linna ja sellel et s usub et t linna laheb on uhine pohjus nimelt see et t puhapaeval kavatseb linna minna selle kavatsuse tottu t laks linna ja s uskus et t laheb linna see pohjuslik seos si uskumuse ja fakti vahel mida ta usub voimaldab meil oelda et s teab et t laheb linna pohjuslikul seosel q ja p vahel on oluline roll selles et s teab et p oletame et t puhapaevane kavatsus linna minna ei pohjusta seda et ta esmaspaeval linna laheb oletame et t utleb sile et laheb linna aga parast motleb umber aga esmaspaeval sunnitakse ta relva ahvardusel linna minema selles naites leiavad aset nii q kui ka p kuid nende vahel puudub pohjuslik seos kui muud asjaolud on samad mis eelmises naites siis ei saa oelda et s teab et p oleks vaar oelda et t laheb esmaspaeval linna sirge kausaalse ahela korral raagime teadmise esimest tuupi pattern 1 juhtudest hargneva ahela korral teist tuupi pattern 2 juhtudest viimased ei piirdu teadmisega tuleviku kohta ma tean et eelmisel ohtul tuli minu korstnast suitsu ma tean seda selleparast et maletan et tajusin eelmisel ohtul oma kaminas tuld ning ma jareldan et tuli pohjustas selle et korstnast tuli suitsu siin on tegemist teist tuupi teadmise juhuga see et korstnast suitsu tuli ei osalenud minu uskumuse pohjustamises ent fakt et kaminas oli tuli oli pohjuseks nii minu uskumusele et korstnast tuli suitsu kui ka faktile et korstnast tuli suitsu kui me seda juhtumit pisut taiendame siis me voime siin raakida nii esimest kui ka teist tuupi teadmisest oletame et sober utles mulle tana et tema tajus et eelmisel ohtul tuli minu korstnast suitsu ja ma toetan selle et ma seda fakti jatkuvalt usun tema tunnistusele siis oli see fakt pohjuseks sellele et ma seda parajasti uskusin aga ka uhe teise minu uskumust pohjustanud fakti tagajarg uldjuhul voib antud fakti ja selle vahel et antud isik seda fakti usub olla mitmesugust tuupi pohjuslikke seoseid vaatleme nuud moningaid vastuvaiteid clarki analuusile ja vaatame kuidas siin esitatud analuus nendega toime tuleb john turk saunders ja narayan champawat on esitanud clarki analuusile jargmise vastuvaite mr clarks definition of knowledge analysis 1964 oletame et smith usub et p jonesil on ford sest smithi sober brown kellest ta teab et ta on uldiselt usaldusvaarne ja aus utles eile smithile et jonesil on alati ford olnud browni informatsioon oli oige aga tana muub jones oma fordi ara ja asendab selle volkswageniga tund aega hiljem leiab jones oma suureks roomuks et ta on kahe auto omanik tal vedas ja ta voitis loteriil fordi smithi uskumus et p ei ole mitte uksnes oigustatud ja toene vaid ka koik lulid smithi aluste ahelas on toesed selge et smith ei tea et p ometi tundub et clarki analuusi jargi peaks teadmine olemas olema seda miks smithil teadmist ei ole saab minu analuusi pohjal seletada smith ei tea et p sest sellel et ta usub et p puudub pohjuslik seos sellega et p et jonesil on praegu ford kui me clarki analuusi ulalpool toodud viisil taiendame siis saab seda tollest vastunaitest paasta kuigi saunders ja champawat seda otseselt ei maini on eeldatavasti uks smithi uskumustest see et kui jonesil eile oli ford siis see pohjustab seda et tal praegu on ford kahtlemata oli see uks aluseid miks ta uskus et jonesil on praegu ford et aga see uskumus on vaar siis annaks clarki analuus oige tulemuse et smith ei tea et p kahjuks ei pannud clark ise seda nahtavasti tahele sest saundersi ja champawati oletatavatele vastuvaitele pole vastu vaieldud saunders ja champawat ning ka keith lehrer on esitanud uhe teistsuguse vastunaite millele clarki analuus vastu ei pane esitan sellest probleemist lehreri naite ulalmainitud naitest oletame et smithi uskumus p kellelgi smithi tookaaslastest on ford tugineb neljale propositsioonile tegelikult smith teab propositsioone q r ja t kuid ta ei tea propositsiooni s sest s on vaar et s on vaar siis ei ole mitte koik smithi alused uskunisele et p toesed ja seetottu clarki analuusi jargi smith ei tea et p ometi on selge et smith teab et p nii et clarki analuus on liiga tugev pohjuslikke ahelaid arvestades on lihtne clarki noudeid korrigeerida nii et liiga norgaks ei muutu pole vaja nouda et koik si alused oleksid toesed ainult nii paljud neist peavad toesed olema et p ja si uskumuse vahel et p oleks vahemalt uks pohjuslik seos lehreri naites arvab smith et tal on kaks viisi kuidas ta teab et p propositsioonide q ja r konjunktsiooni teadmise kaudu ja propositsioonide q ja r konjunktsiooni teadmise kaudu tegelikult tal on ainult uks pohjuslik seos kuid sellest piisab teine tuup juhtumeid mille puhul moni si alustest uskumiseks et p voib olla vaar ilma et see takistaks sil teadmist et p on need kus vaar propositsioon on moni ebaoluline tausteeldus oletame et s toetab oma uskumuse et p 17 tausteeldusele kuid ainult 16 neist on toesed kui need 16 on kullalt tugevad et pd kinnitada siis seitsmeteistkumnes on ebaoluline voib oelda et s teab et p kuigi uks tema alustest on vaar sellest naitest on naha et kausaalse ahela moistet tuleb taiendavalt selgitada varem ma utlesin et kausaalsed ahelad millele on liidetud jareldamist on kausaalsed ahelad nuud ma tahan lisada et kausaalsed ahelad millele on liidetud loogilisi seoseid on kausaalsed ahelad muidu on raske moista kuidas sellised faktid nagu monel smithi tookaaslasel on ford ja koik inimesed on surelikud saavad nende faktide uskumisega kausaalses seoses olla kasulik on jargmine printsiip kui x on yiga loogilises seoses ja y on zi pohjus siis x on zi pohjus oletame et q pohjustab selle et s usub et q ja r pohjustab selle et s usub et r oletame veel et s jareldab propositsiooni qr oma uskumusest et q ja oma uskumusest et r siis faktid q ja r on pohjuseks si uskumisele et qr ent fakt et qr on loogilises seoses faktiga et q ja faktiga r seetottu voib ulalpool sonastatud printsiipi kasutades oelda et fakt et qr on selle pohjuseks et s usub et qr teadmise analuusi voib nuud sonastada nii s teab et p siis ja ainult siis kui fakt et p on oiget tuupi appropriate viisil pohjuslikus seoses sellega et s usub et p teadmisele viivad oiget tuupi kausaalsete protsesside seas on jargmised taustpropositsioonid aitavad jareldust oigustada ainult juhul kui nad on toesed tuleb vist nouda et neid teatakse siin ei teki vigast ringi sest jutt ei ole propositsiooni p teadmisest nii voib tekkida rekursiivne definitsioon nagime et see analuus on teatud mottes rangem kui traditsiooniline analuus vanemas analuusis pohjusliku seose ja oige rekonstruktsiooni nouet ei ole need lisanouded voimaldavad valtida gettieri vastunaiteid traditsioonilisele analuusile kuid mones mottes on ta traditsioonilisest analuusist leebem vahemalt traditsioonilise analuusi uhe populaarse tolgenduse jargi peab teadja oskama oigustada iga propositsiooni mida ta teab selleks et s hetkel t teaks et p peab s hetkel t oskama oelda mis oigustab seda et ta usub et p minu analuus seda ei noua ja selle noude puudumine voimaldab mul seletada teadmise juhtumeid mille traditsiooniline analuus ekslikult valja jataks naiteks ma tean praegu et abraham lincoln sundis 1809 aastal seda tuupi juhtum on parit gilbert harmani kasikirjalisest artiklist oletame et ma sain sellest esimest korda teada entsuklopeediast ma uskusin et see entsuklopeedia on usaldusvaarne ning et selle pohjuseks et seal on oeldud et lincoln sundis 1809 aastal on see et ta sundiski 1809 aastal nii et ma sain selle fakti alguses teada oigustatud jareldamise teel aga nuud ma seda jareldust enam ei maleta ma maletan et lincoln sundis 1809 kuid mitte seda et see mones kindlas entsuklopeedias kirjas on mul ei ole enam mingeid asjakohaseid uskumusi mis tugevalt kinnitaksid propositsiooni et lincoln sundis 1809 sellegipoolest ma praegu tean seda propositsiooni minu algse teadmise on praeguseni sailitanud malu kausaalne protsess traditsioonilise analuusi pooldajad kahtlemata eitaksid et ma toesti tean lincolni sunniaastat aga paistab kull et nad tahavad sellega lihtsalt oma analuusi kaitsta tundub igatahes ilmne et paljude asjade puhul mida me teame me ei maleta kuidas me selle algselt teada saime kui eitada et nendel puhkudel on tegemist teadmisega siis jaab meil teadmist kull hulga vahemaks minu analuus lubaks ka muud laadi teadmist ilma eksplitsiitse toendmaterjalita ma ei sulgenud oiget tuupi kausaalsete protsesside nimekirja moned praegu vaieldavad kausaalsed protsessid voivad hiljem osutuda oiget tuupi olevat uheks naiteks on meeltevaline taju ka sellisel juhul oleks tegemist teadmisega mille puhul teadja ei oska oma uskumust oigustada ega kaitsta spetsiaalset kommentaari vajab teadmine omaenda vaimuseisundute kohta see on vaga keeruline ja vaidlusalune teema toenaoliselt on selliseid vaimuseisundeid mis selgelt erinevad subjekti uskumusest et ta on selles vaimuseisundis sellisel juhul on eeldatavalt olemas kausaalne protsess mis seob nende seisundite olemasolu sellega et subjekt neid usub seda laadi protsessi voib lisada oiget tuupi kausaalsete protsesside hulka keerulisemad juhtumid on need mille puhul seisund on vaevalt eristatav subjekti uskumisest et ta selles seisundis on see et mul on valus ja see et ma usun et mul on valus on vaevalt erinevad asjad kui siin ei ole erinevust uskumise ja usutava vahel siis kuidas saab nende vahel olla pohjuslik seos siinse analuusi puhuks voib samasust vaadelda pohjusliku seose piirjuhuna voi kodunud juhuna nii nagu nulli voib vaadelda arvu piirjuhuna ei ole ullatav kui iseenda vaimuseisundi teadmine osutub teadmise piir voi kodunud juhuks filosoofid on selle isearalikku staatust ammu tunnistanud moned filosoofid on pidanud seda teadmise paradigmaatiliseks juhtumiks teised on vaitnud et meil ei ole uldse omaenda vaimuseisundite teadmist teadmisteooria mis teeb omaenda vaimuseisundite teadmise erinevaks mone aiataimesordi teadmisest on seetottu aktsepteeritav ja isegi teretulnud lopetuseks tahaksin vastata monele voimalikule vastuvaitele oma analuusile voidakse kahelda kas kausaalne analuus valjendab oigesti sona teab voi lauseskeemi s teab et p tahendust aga ma ei raagigi lauseskeemi s teab et p tahendusest vaid uksnes selle toesustingimustest ma vaidan et ma andsin lauseskeemi s teab et p toesustingimuste uhe oige komplekti lause toesustingimused ei anna alati selle tahendust vaatleme naiteks jargmist toesustingimuste sonastust lause voistkond t voidab pesapallimangu siis ja ainult siis kui voistkonnal t on mangu lopus rohkem punkte kui vastasvoistkonnal see sonastus ei utle mis tahendab voistkond t voidab pesapallimangu sest ta jatab valja selle lause tahenduse olulise osa nimelt et mangu voitmine tahendab selle mangu mangimise eeldatava eesmargi taitmist keegi voib ulaltoodud toesustingimusi kull taielikult moista ent lause tahendusest ikkagi mitte aru saada sest ta ei saa aru uldisest voitmisemoistest toesustingimusi ei tohi segi ajada verifitseerimistingimustega minu analuus lauseskeemile s teab et p ei puua anda protseduure selleks et valja selgitada kas uks voi teine isik seal hulgas ise antud propositsiooni teab kahtlemata me monikord ikkagi teame et inimesed teavad teatud propositsioone sest monikord me teame et nende uskumused on oiget tuupi pohjuslikus seoses faktidega mida nad usuvad teiselt poolt voib sageli olla raske voi isegi voimatu kindlaks teha kas see tingimus antud propositsiooni ja antud isiku puhul on taidetud naiteks voib mul olla voimatu kindlaks teha kas ma toesti maletan teatud fakti mille puhul mulle tundub et ma seda maletan kuid need raskused ei ole minu analuusi raskused samas vaimus tuleb markida et ma ei teinud katset anda vastust skeptilistele probleemidele minu analuus ei anna vastust skeptikule kes kusib kuidas ma oma kogemuse sisust lahtudes toestan et ma tean et on olemas materiaalne maailm minevik jne ma ei leia et see kuuluks lauseskeemi s teab et p toetingimuste andmise juurde siin esitatud analuus hakkab vastu epistemoloogia juurdunud traditsioonile mille kohaselt epistemoloogia kusimused on loogika voi oigustuse kusimused mitte kausaalsed ega geneetilised kusimused ent see traditsiooniline arusaam ei tohi jaada valjakutseta ma leian et minu analuus naitab et kusimus kas keegi teatud propositsiooni teab on osalt kausaalne kusimus kuigi muidugi kusimus mis on lauseskeemi s teab et p oige analuus ei ole kausaalne kusimus bioloogia varem on eesti keeles kasutatud ka sonu eluteadus ja bionoomia on loodusteaduse haru mis uurib elu bioloogia uurib koiki planeedil maa elavaid organisme nende ehitust talitlust kasvu paljunemist paritolu evolutsiooni levikut jne ning organismide kooslusi bioloogia tahtsamad meetodid on vaatlus kirjeldus vordlus ja eksperiment elusorganismidega seotud saladused on inimesi koitnud ajast aega uks osa uudishimust johtub tahtest kontrollida eluprotsesse ning kasutada loodusressursse paljudele kusimustele on leitud ka vastuseid ning see on tunduvalt parandanud meie elukvaliteeti inimest kes tegeleb sugavamalt bioloogiliste probleemidega nimetatakse bioloogiks kitsamas mottes nimetatakse bioloogiaks mingi organismide liigi voi laiema ruhma eluviisi bioloogiasse kuulub hulk uurimisvaldkondi mida sageli vaadeldakse ka omaette distsipliinidena nad uurivad elu eri tasandeid ja tahke suuremaid organismide ruhmi kasitlevad viroloogia viirused mikrobioloogia bakterid arhed ja protistid botaanika taimed mukoloogia seened ja zooloogia loomad nende raames eristatakse kitsamaid harusid naiteks algoloogiat ja protistoloogiat bioloogia uldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad uldbioloogia teoreetiline bioloogia ja biosemiootika moiste bioloogia elusorganisme kasitleva teaduse nimetusena voeti kasutusele 19 sajandi algul varasemaid bioloogilisi uuringud tehti uldise loodusteaduste filosoofia voi meditsiini raames vanaaja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi ehkki pakuti ka valja tanapaeva moistes naiivseid seletusi eluprotsesside pohjuste kohta olulisemaid kirjutisi on teada theophrastoselt hippokrateselt aristoteleselt plinius vanemalt galenoselt keskaeg toi bioloogiasse vahe uut kvalitatiivne areng algas taas renessansiajal koos uldise huvi kasvuga loodusteaduste vastu vaga oluliseks sammuks oli mikroskoobi leiutamine 17 sajandil mis voimaldas vaadelda vaiksemaid eluvorme ja avastada organismide rakulise ehituse 18 sajandil jatkus maailma bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamine ning arvelevotmine mis viis organismide teadusliku sustemaatika valjatootamiseni millele vahest suurima panuse andis carl von linne valja tootatud binaarne nomenklatuur 19 sajandist parineb mitu poordelise tahtsusega saavutust evolutsiooniteooria valjatootamine charles darwin rakuopetuse teke rudolf wirchow jt embruoloogia teke georges cuvier karl ernst von baer mikrobioloogia teke robert koch louis pasteur biokeemia teke emil fischer otto warburg jt sajandivahetusel hakkasid valja kujunema ka geneetika gregor mendel thomas hunt morgan ja okoloogia uued suuremad labimurded jargnesid 20 sajandi teisel poolel parilikkuse mehhanismide selgitamisega james watson francis crick jacques monod edward lawrie tatum rosalind franklin jpt molekulaarbioloogia kiire areng toi kaasa arengu ka teistes bioloogia harudes ilmusid uued vaated evolutsioonile motoo kimura ernst mayr richard dawkins jt biosustemaatikale lynn margulis carl woese jt arengubioloogiale christiane nussleinvolhard edward b lewis jt 20 sajandi lopu tahtsaimaks saavutuseks voib pidada mitmete organismide kaasa arvatud inimese genoomide taielike jarjestuste kindlakstegemist barbados on pohjaameerika ja lounaameerika mandrite vahel asuv saareriik ja vaikeste antillide idapoolseim riik barbados on kariibi mere idaosa riikidest suurima rahvastikutihedusega riik kuulub briti rahvaste uhendusse barbadose nimi tuleneb portugalikeelsest sonast as barbadas mis tahendab habetunud sona tahendust on seostatud saarel kasvavate poliste viigipuude voi habet kandnud polisasukatega barbadose saar kuulub vaikeste antillide hulka ja asub 4345 kilomeetrit venezuela rannikust kirde pool barbadosest laande jaab saint vincent ja grenadiinid loodesse saint lucia ja edelasse grenada riigist itta jaab atlandi ookean ja laande kariibi meri riigi rannajoone kogupikkus on 97 kilomeetrit pikim vahemaa on linnulennult pohjast lounasse 34 kilomeetrit ja idast laande 23 kilomeetrit barbados holmab samanimelise saare mis kauges minevikus moodustus kahest saarest lisaks on riigis moned vaikesaared maastik on valdavalt tasane riigi korgeim magi on mount hillaby mis ulatub 336 meetrit ule merepinna riigi suurim koobas on harrisoni koobas riigis puuduvad mageveekogud barbadosel on metsaga kaetud 194 pindalast looduses on kirjeldatud 572 liiki korgemaid taimi barbadosel elab 2 liiki kahepaikseid aaga rhinella marina ja eleutherodactylus johnstonei riigis elab 11 liiki roomajaid kellest 5 liiki on endeemsed barbadosel elab maailma luhim madu tetracheilostoma carlae barbadosel on kirjeldatud 262 linnuliiki kellest loxigilla barbadensis on endeemne barbadose looduses elab 13 liiki imetajaid suurim looduslik imetaja on uks pardikuliik riigis leidub manguste ja 8 liiki kasitiivalisi 1964 aastani leidus barbadosel pesukaru kohalikku alamliiki keda peetakse nuudseks valjasurnuks barbadosel valitseb troopiline kliima vihmaperiood kestab juunist oktoobrini riiki tabavad sageli orkaanid barbados on parlamentaarne demokraatia riigipea on suurbritannia kuninganna elizabeth ii briti monarh maarab ametisse kindralkuberneri valitsust juhib peaminister seadusandlik voim kuulub 2kojalisele parlamendile senati liikmeid on kokku 21 ja need maarab ametisse kindralkuberner neist 12 liiget maaratakse ametisse peaministri ja 7 opositsioonijuhi soovitusel alamkoda koosneb 30 liikmest kes saavad valimiste jarel ametisse 5aastaseks tahtajaks viimased valimised peeti barbadosel 21 veebruaril 2013 valimiste tulemusena sai demokraatlik toopartei 16 ja barbadose toopartei alamkojas 14 kohta pohiseadus joustus 30 novembril 1966 riigi korgeim kohtuorgan on ulemkohus kuhu kuulub ulemkohtunik ja 8 kohtunikku barbados jaguneb halduslikult 11 vallaks ja uheks linnaliseks omavalitsuseks riigi pealinn on bridgetown 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 277 821 inimest mehi oli kokku 133 018 ja naisi 144 803 ligi 90 rahvastikust on rassilt afrokariibi voi segaparitolu ulejaanud inimesed on peamiselt euroopa enamjaolt briti ja iiri ja aasia enamjaolt hiina ja india paritolu 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli riigis 53 969 anglikaani 44 093 nelipuhilast 13 437 adventisti ja 9461 metodisti ametlik keel on inglise keel mille sonavara haaldus ja kirjutusviis sarnanevad briti inglise keelega igapaevaelus eriti mitteametlikes olukordades kasutab enamik elanikke inglise keelel pohinevat kreoolkeelt barbadose kuninglikud kaitsejoud moodustati 15 augustil 1979 kaitsejoud jagunevad uksusteks ja rannavalveks riigis puudub ajateenistuskohustus ja armeeteenistus on vabatahtlik 2015 andmetel oli armee tegevkoosseisus 610 isikut lisaks on 430 isikut reservis 1835 moodustati barbadose politsei barbados on kariibi mere idaosa riikidest koige arenenuma majandusega tanapaeval on barbadose peamine majandusharu turism varem saadi tulu suhkruroo kasvatusest riigi peamine ekspordi ja impordipartner on trinidad ja tobago barbadose kattega teede kogupikkus on 1600 kilomeetrit barbadosel kehtib vasakpoolne liiklus riigis on uks lennuvali bridgetowni suvasadam avati 1961 barbadosel on esimese inimasustuse jaljena leitud umbes 1630 aastal valmistatud koblas aastatel 350650 paiknes barbadosel esimene teadaolev saladoidi indiaanlaste asula umbes 800 aastal saabusid barbadosele arawakid ja 13 sajandil kariibid saare avastas portugali meresoitja pedro a campos kes nimetas selle los barbadoseks 1511 ilmus saar los barbudase nime all hispaania merekaardile 1541 mainis hispaanlane alonza de santa cruz saare seniseid elanikke minevikuvormis millest on hiljem jareldatud et saarel puudusid tollal elanikud 1625 saabusid inglise kaptenid john ja henry powell barbadosele ning rajasid 17 veebruaril 1627 esimese pusikoloonia st james towni 5 juulil 1628 sai saare administratiivkeskuseks bermuda kuberneri esindaja lord carlislei teostusel bridgetown inglise kodusoja ajal jai saare kuberner philip bell lojaalseks oliver cromwellile saare esindusorgan aga soosis rojalismi kui inglise parlament keelustas 3 oktoobril 1650 kaubavahetuse barbadosega asusid barbadose rojalistid lavima hollandiga mis omakorda viis esimese inglisehollandi sojani oktoobris 1651 saabus barbadose vetesse inglise parlamendi korraldusel komandor george ayscue ja tekkinud vastuseisu jarel alistusid rojalistid solmides 17 jaanuaril 1652 barbadose harta 17 sajandil algas barbadosel suhkruroo kasvatus mis omakorda toi kaasa aktiivse orjakaubanduse kui 1660 elas saarel 26 000 valget ja 27 000 orja siis 1700 aastaks elas saarel 15 000 vaba isikut ja 50 000 orja 1680 kuulus pool saare territooriumist 175 suurplantaatorile 18 aprillil 1668 toimunud plahvatuses havis 80 bridgetowni hoonetest novembris 1751 kulastas barbadost usa hilisem president george washington mais 1675 toimus barbadosel esimene orjade ulestous 1807 keelustati orjakaubandus aprillis 1816 toimus orjade ulestous orja bussa juhtimisel ulestousu kaigus hukkus 120 orja 144 orja hukati hilisemate kohtuprotsesside kaigus ulejaanud massulised orjad kuuditati saarelt 1834 keelustati orjus 1875 toimunud ulestousus soovisid saare elanikud suuremat omavalitsust juulis 1937 puhkesid riigis tooliste rahutused 1954 moodustati ministeeriumid 19581960 kuulus barbados laaneindia foderatsiooni 1961 maarati barbadosele korgem omavalitsuslik staatus ja 1964 moodustati senat barbados kuulutati 30 novembril 1966 iseseisvaks 1977 kulastas riiki briti kuninganna elizabeth ii 30 augustil 2003 tegi british airwaysile kuuluv concorde reisilennuk oma viimase reisi barbadoselt suurbritanniasse 2003 aasta parlamendivalimiste jarel saavutas alamkojas enamuse barbadose toopartei 2008 ja 2013 aga demokraatlik toopartei eesti ja barbados solmisid diplomaatilised suhted 17 mail 2008 barbadose tuntuim laulja rihanna esines 16 martsil 2008 tallinnas rocca al mare suurhallis ta pidi eestis esinema ka 2015 kuid see kontsert jai ara barbadose elanikel kehtib koolikohustus 16eluaastani 1733 rajati harrisoni kolledz ja 1745 codringtoni kolledz 21 sajandi alguses oli riigis 70 algkooli ja 20 keskkooli moned koolid on erakoolid korgharidust voimaldavad 1968 rajatud barbadose kolledz 1969 rajatud samuel jackman prescodinimeline polutehnikum ning 1963 moodustatud laaneindia ulikooli kampused st anni garnisoni piirkond on voetud unesco maailmaparandi nimistusse riigi vanim kirikuhoone on st jamesi anglikaani kirik mis ehitati 1628 barbadosi muuseumi ja ajalooselts koondab endas erinevaid muuseume ule riigi sealhulgas st anni garnisoni ja george washingtoni majamuuseumi barbadoselt on parit lauljanna rihanna riigi suurim teater on olympuse teater riigi elanike populaarseim spordiala on kriket ja 2007 peeti riigis kriketi maailmameistrivoistluste finaal teine populaarne spordiala on ragbi saint michaelis asub 15 000 pealtvaatajat mahutav riigi suurim staadion barbadose sportlased osalesid esmakordselt 1968 aasta suveolumpiamangudel mexicos 2000 aasta suveolumpiamangudel sydneys palvis obadele thompson 100 meetri jooksu finaalis pronksmedali mis on seni jaanud barbadose ainsaks olumpiamedaliks bangladeshi rahvavabariik on riik lounaaasias bengali lahest pohjas riigil on maismaapiir india ja myanmariga bangladesh moodustab idaosa iidsest bengali piirkonnast bangladeshi nimi tahendab bengali maad bangladesh on rahvaarvult maailma kaheksas riik seal elab enam kui 160 miljonit inimest ning see on uks tihedama asustusega riike maailmas bangladesh jaguneb seitsmeks 1 jargu haldusuksuseks jaotiseks mis omakorda jagunevad 64 ringkonnaks jaotised on belgia kuningriik asub laaneeuroopas belgial on uhine piir prantsusmaa hollandi luksemburgi ja saksamaaga belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks prantsuskeelne valloonia hollandikeelne flandria ja pealinna brusseli piirkond belgia sai ametlikult soltumatuks madalmaade kuningriigist mis koosnes belgiast hollandist ja luksemburgist 4 oktoobril 1830 iseseisvuspaevana tahistatakse 21 juulit mil leopold i sai 1831 aastal esimeseks belgia kuningaks belgia on 1957 aastast euroopa liidu liige belgias on toojoulisi 507 miljonit tootus on 79 ja 152 elanikkonnast elab alla vaesuspiiri belgia suurimad ekspordiartiklid on belgia tahtsaimad ekspordipartnerid on saksamaa 1958 prantsusmaa 1771 holland 1184 suurbritannia 721 ameerika uhendriigid 537 itaalia 477 2009 belgia suurimad impordiartiklid on belgia tahtsaimad impordipartnerid on holland 1793 saksamaa 1714 prantsusmaa 1169 iirimaa 626 ameerika uhendriigid 574 suurbritannia 507 hiina 409 2009 2011 aasta 31 detsembri seisuga elas belgias 11 071 483 inimest 97 elanikkonnast elab linnades sundimuskordaja on 101 promilli ja suremuskordaja 105 promilli 2010 aasta seisuga belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks mis omakorda jagunevad 589 vallaks belgial on 10 provintsi belgia jaguneb 43 haldusringkonnaks ja 27 kohturingkonnaks kuna belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi prantsuse kui ka saksa keel on ka kogu belgia meediasusteem ules ehitatud kolmekeelsena belgias on 21 tasulist paevalehte millest koige suurema trukiarvuga hollandikeelne ajaleht on de standaard ja prantsuskeelne le soir belgias on 25 telekanalit flandrias on koige populaarsem telekanal een mille vaadatavus oli 2008 aastal 317 valloonias on koige vaadatum rtltvi 193 reini joest lounas asuvad madalmaade territooriumid kuulusid rooma impeeriumi ajal gallia belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hoimud louna pool aga gaulid kes aja jooksul segunesid germaani hoimudega keskajal olid pohjamere aares madalmaad calaisst pohja pool saksamaa erinevate vurstiriikide ja piiskopkondade osa ostfryslan ning kuulus brabanti ja burgundia hertsogi ja saksa rahva puha rooma riigi valduste hulka 14 ja 15 sajandil omandasid burgundia hertsogid philippe julge ja charles sudi abielude kaudu flandria belgia ja hollandi burgundia madalmaad saksa kuningas karl v jarglased ei suutnud friislasi ja gelderseni maid alistada ja maad vallutada maaala vallutasid ja uhendasid alles habsburgide dunastia esindajad 1540 aastal 16 sajandil madalmaade majanduslikus arengus kujunesid valja piirkondlikud erinevused pohja rannikuaarsetes provintsides hollandis ja zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresoit lounamaades mandriosas flandrias ja brabantis oli arenenud manufaktuuritoostus parast madalmaadel toimunud felipe ii vastast madalmaade ulestousu eraldus madalmaade pohjaosa lounamadalmaadest 1579 moodustasid madalmaade pohjapoolsed protestantlikud provintsid utrechti liidu milles lubasid uksteist toetada sojategevuses katoliku hispaania vastu seda lepingut peetakse ka tanapaevase hollandi riigi asutamiseks 26 juulil 1581 kuulutati valja hollandi vabariik 1584 aastast alates juhtis madalmaade vabadusvoitlust oranje mauritz 1609 aastal solmiti rahu itaalia ja madalmaade vahel loplikult kuulutati holland iseseisvaks kolmekumneaastane soja lopetanud vestfaali rahuga parast kaheksakumneaastast soda 15681648 saavutas holland lopliku iseseisvuse lounamadalmaad valitsesid aga habsburgid 15791713 ja austria habsburgid 17131794 ning napoleon i annekteeris alad 17941815 prantsuse revolutsioonisodades napoleoni sodade lopu jarel voitjariikide korraldatud 1815 aasta viini kongressi otsusega liideti holland ja lounamadalmaad ligikaudu tanapaevane belgia uhendati konstitutsioonilisse monarhiasse madalmaade uhendatud kuningriik kuhu kuningas willem i tuli oranjenassau dunastiast madalmaade uhendatud kuningriik ja luksemburgi suurhertsogiriik moodustasid oranjenassau dunastia voimu all personaaluniooni 1830 aasta belgia revolutsiooni tulemusel purgisid belglased iseseisvusele madalmaade uhendatud kuningriigist 21 juulil 1831 aastal sai leopold i saksicoburgi ja gotha dunastiast esimeseks belgia kuningaks 2 augustil tungisid hollandi vaed belgiasse rahutused kestsid 8 aastat kuid 1839 solmisid 2 riiki lepingu kus tunnustati belgia iseseisvust suurbritannia maadeuurija henry morton stanley retked kongo alal olid aratanud belglaste kuninga leopold ii huvi keskaafrika vastu aastal 1876 korraldas kuningas leopold ii brusselis geograafiaalase konverentsi kuhu kutsus kokku geograafe filantroope ja valitsejaid kogu euroopast tal onnestus osalejaid veenda et tuleb luua rahvusvaheline aafrika uhing international african association millest sai tegelikult leopoldi tooriist kongo allutamisel belize beliiz on riik keskameerikas kariibi mere aares yucatani poolsaare kaguosas ta piirneb pohjas mehhikoga ning laanes ja lounas guatemalaga vahim kaugus hondurasest mis paikneb kagu pool teisel pool hondurase lahte on 75 km belizei varasem nimi oli briti honduras praeguse nime on ta saanud belizei linna ja joe jargi belizei linn on riigi ainus linna mootu asula pohiline sadam ja briti hondurase endine pealinn aastani 1970 hispaania keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju belice belize on halduslikult jaotatud kuueks ringkonnaks mis on omakorda jagatud 31 valimisringkonnaks suurimad linnad on belize san ignacio belmopan orange walk dangriga ja san pedro cia maailma faktiraamatu kohaselt on belizeis keskameerika suurim tootuse maar 94 335 elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri majanduses on valdav pollumajandus toiduainetoostus ja turism ekspordist ule poole moodustavad suhkur ja banaanid toledo ringkonnas asuvad naftavarud kuid seniajani pole neid veel kaevandatud riigis on piirkonna koige kallim elekter sisemajanduse kogutoodang oli 2005 aastal 21 miljardit usa dollarit ja skt elaniku kohta 7800 usa dollarit majanduse kasvutempo aastal 2005 oli 38 pinnamood on tasane kuni kergelt kunklik valja arvatud maya maed 1122 m sisemaal kliima on troopiline vahelduva niiskusega taimkatte moodustavad troopilised vihmametsad uksikud mannisavannid ja sood ning rannikualadel kasvavad mangroovid ranniku lahedal on arvukalt korallsaari belizei vallrahu on 290km pikk ning seega laanepoolkera koige suurem korallrahu rahvusruhmad jagunevad jargmiselt kreoolid 397 mestiitsid 331 maajad 95 garifunad 76 indialased 21 teisi 80 belizeis raagitakse inglise hispaania ja garifuna keelt maaja keeli ja alamsaksa keelt 1980 aasta andmetel olid 62 elanikest katoliiklased 12 anglikaanid 6 metodistid 4 mennoniidid 3 adventistid 2 nelipuhilased 1 jehoova tunnistajad ja 2 mitteusklikud 21 septembril 1981 iseseisvus briti voimu alt enne eurooplaste tulekut asus belizei aladel maiade tsivilisatsioon ning sellest ajast on sailinud paljud iidsed asulakohad altun ha caracol cahal pech xunantunich lamanai el pilar lubaantun benin prantsuse benin on riik laaneaafrikas naaberriikideks on laanes togo idas nigeeria ning pohjas burkina faso ja niger 19601975 oli riigi nimi dahomee bermuda on saarestik ja on suurbritannia meretagune ala atlandi ookeani pohjaosas sargasso meres saarestik koosneb 138 saarest bermuda pohilised sissetulekuallikad on finantsteenuste vahendus ja turism sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aastal 2005 oli ostujoudu arvestades 69 900 dollarit see naitaja on maailma maade seas suurim et bermuda ei ole iseseisev riik loetakse rikkaimaks riigiks luksemburgi mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005 aastal 69 800 dollarit turismi arengule on aluse pannud bermuda kaunid liivarannad ja soe troopiline kliima rahauhik on bermuda dollar bmd mis on seotud usa dollariga kursiga 11 bermuda roki kood on ber bhutan dzongkha keeles drukyuel on merepiirita riik lounaaasias himaalaja maestiku idaosas riik piirneb idas ja lounas indiaga ning pohjas ja laanes hiinaga tiibetiga nime bhutan paritolu ei ole selge on arvatud et see parineb sanskriti sonadest bhotaanta tiibeti ots voi sonadest bhuuttan magismaad sona bhutan on riigi nimena kasutatud alates 19 sajandi lopust riigi dzongkhakeelne nimi on drukyuel teises variandis ja tiibeti keeles druk yul kouedraakonimaa bhutan on tuntud mitme nime all sealhulgas lho mon pimeduse lounamaa lho tsendenjong sandalipuu lounamaa ja lhomen khazhi nelja lahenemise lounamaa bhutani voib jaotada korgmagede piirkonnaks riigi pohjaosas madalate magede piirkonnaks riigi keskosas ja duarsi tasandikuks riigi lounapiiril 1316 km laiune riba magede korgus vaheneb pohjast lounasse lounapiiri aares on duarsi tasandik selle pohjaosas magede korval on ebatasane maastik korgeim tipp on 7570 m korgune gangkhar puensum monikord peetakse selleks ka 7554 m korgust kula kangrit 10 pindalast on igilume ja liustike all lounaosas leidub viljakaid tasandikke kuid haritav maa moodustab vaid 23 riigi pindalast madalaim punkt on 97 m korgusel merepinnast duarsi tasandik asub lahistroopikas piirkond on vaga sademeterohke aasta keskmine sademete hulk on 500760 mm aastas ning kuum ja niiske suuremad joed on drangme chhu sankosh puna tsang chhu wang chhu ja amo chhu teiste jogede seas on drupthopzampa chhu khili chhu kholong chhu khoma chhu kuri chhu mangde chhu ja threwen chhu riigi pindalast on metsaga kaetud 725 duarsi tasandikul kasvab lahistroopiline mets paris lounapiiri aares on rohtla ja bambusedzungel duarsi tasandiku metsades elavad elevandid hirved ja tiigrid paris lounapiiri aares on looduskaitseala kus muuhulgas elab haruldane languuriliik trachypithecus geei tanu riigi isoleeritusele ja vaikesele rahvaarvule on bhutani okosusteem suures osas sailinud puutumatuna seal leidub mitmeid ohustatud loomaliike bhutani riigikord on konstitutsiooniline monarhia parlament on rahvuskogu mille liikmetest kaks kolmandikku on valitavad bhutan on jagatud 20 ringkonnaks dzongkhag rahvaarv on 2005 aasta seisuga hinnanguliselt 2 230 000 varasemad rahvaarvud riigis on labi viidud 3 rahvaloendust 1969 1980 ja 2005 ametliku hinnangu kohaselt oli rahvaarv 2004 aastal vaid 752 700 suured erinevused hinnangutes tulenevad vaidetavalt sellest et bhutani valitsus teatas tegelikust suurema rahvaarvu 1971 aastal sest arvati et alla 1miljonilise rahvaarvuga riiki ei voetaks uro liikmeks ametivoimude vaitel on riigist lahkunud ka hulgaliselt peamiselt nepallastest voortoolisi pogenikke esindavad organisatsioonid on vaitnud et bhutani valitsus uritab varjata nepallaste suurt osakaalu bhutani elanikkonnas umbes 125 000 inimest elab pogenikelaagrites nepalis pohiline asustus on koondunud riigi keskosa orgudesse duarsi tasandiku pohjaosas magede jalamil on vaikesed kulad metsalagendikel umbes pool bhutanlastest on bhotiad kes on kultuuriliselt lahedased tiibetlastele nad elavad pohiliselt riigi pohja ja keskosas bhutani lounaosa rahvastik on mitmerahvuseline ulekaalus on nepalist sisse rannanud nepallased bhotiad konelevad tiibeti keelele lahedast dzongkha keelt mis on ka riigikeel nepallased konelevad pohiliselt nepali keelt koolides on koigile kodanikele kohustuslik dzongkha ja inglise keele oppimine osa aineid sealhulgas tappisteadusi opetatakse inglise keeles bhotiad tunnustavad tiibeti budismi nepallased on hinduistid riik on koostanud viisaastakuplaanid majanduse arendamiseks esimesel ja teisel viisaastakul 19611966 ja 19661971 pandi rohku transpordi ja side arendamisele viies viisaastakuplaan 19811986 tootati valja india abiga pohirohk oli majandusliku soltumatuse kindlustamisel pohiline elatusallikas on pollumajandus kus on hoivatud 79 elanikest riigi keskosas on suhteliselt tasased laiad viljaka mullaga orud mida kasutatakse taimekasvatuseks tahtis on kunstlik niisutus pohilised pollukultuurid on riis mais apelsinid ja kartul parasvootmepiirkonnas on riiklikud puuviljaaiad kus kasvatatakse ounu pirne virsikuid ploome aprikoose ja kreeka pahkleid kasvatatakse lambaid korgmagedes karjatatakse suvel jakke bhutanis on muu hulgas puidutootlemisettevotteid konservivabrikuid ning mutri ja kruvivabrik idabhutanis toodetakse toorsiidi kodutoonduses valmistatakse muuhulgas tuletikke seepi roivaid vaipu ja kuunlaid riigis on maanteid kuid magedes on pohilisteks transpordivahenditeks jakid muulad ja ponid bhutanis on kaks lennujaama paro lennujaam ja yangphulla lennujaam 1983 aastast alates tegutseb riiklik lennukompanii druk air suuremad linnad on uhendatud telefoniliinidega valismaale saab helistada ainult pealinnast thimphust statsionaarse telefoni abonente on 25 200 mobiiltelefonikasutajaid 23 000 internetikasutajaid on 15 000 kivist tooriistade ja relvade ning suurte kiviehitiste jaanuste pohjal saab oelda et bhutan oli asustatud juba 2000 ekr bhutanlased usuvad et maa algasukad olid lhopud lhop doya vaike tiibetibirma keelt konelev hoim edelabhutanis ning hiljem tulid nende asemele mongoolia alalt tiibetlased teise arvamuse jargi koosnesid algasukad mitmest hoimust bhutanis praegu enamuse moodustav rahvas bhotiad ngalop kes on koondunud riigi kesk ja laaneosa orgudesse on ilmses suguluses pohja pool elavate tiibetlastega kellega neid seovad fuusilised keelelised ja kultuurilised uhisjooned see asjaolu osutab sellele et minevikus on ule himaalaja sisse rannanud markimisvaarsel hulgal tiibetlasi kellest polvneb pohiosa praegusest rahvastikust on arvatud et kristuseeelse 5 sajandi ja kristusejargse 6 sajandi vahel oli seal riik nimega lhomon lounapimedus voi monyul pime maa bhutani algasukate monpade jargi vanades bhutani ja tiibet kroonikates leiduvad nimed lhomon tsendenjong sandalipuumaa ja lounamon nelja lahenemise maa koige varasem ajalooliselt teada olev sundmus bhutanis on buda puhaku padmasambhava guru rimpotse viibimine bhutanis 8 sajandil temale omistatakse tavaliselt vadzrajaanabudismi toomine bhutanisse kuid kyichu lhakhang paros ja jambey lhakhang bumthangis on ehitatud 659 umbes sajand enne guru rimpotse saabumist poollegendaarse tiibeti kuninga songtsen gampo poolt vadzrajaanast areneski 12 sajandks valja tiibeti budism padmasambhava rajas hulga templeid ja kloostreid sealhulgas kuulsa taktshangi kloostri mis on ehitatud korgele kaljule paro oru kohal ja kurjey lhakhangi bumthangis bhutani varane ajalugu on ebaselge sest suurem osa kroonikatest havis tulekahjus kunagises pealinnas punakhas 1827 igatahes oli budism 10 sajandiks juba vaga mojukas tekkisid erinevad koolkonnad mida soosisid erinevad tiibeti ja bhutani valitsejad parast mongolite allakaiku 14 sajandil voistlesid need koolkonnad poliitilise ja usulise mojuvoimu parast 16 sajandiks jai peale drukpa koolkond bhutani alal asusid 17 sajandini mitmed vaikesed omavahel vaenutsevad laanivaldused kuni need uhendas tiibeti laama ja sojapealik shabdrung ngawang namgyal parast tema surma 1652 aastal valitses riigis monda aega anarhia aastatel 1710 ja 1730 rundasid bhutani tiibetlased kuid molemad runnakud loodi tagasi 18 sajandil rundas bhutan cooch behari kuningriiki ja okupeeris selle aastal 1772 torjusid cooch behari vaed inglaste abiga bhutani armee valja ja rundasid 1774 bhutani bhutan oli sunnitud oma vallutustest loobuma 19 sajandi lopus leidis aset mitu kodusoda aastal 1865 oldi sunnitud loovutama osa piiriaarseid alasid suurbritanniale aastal 1907 valiti ugyen wangchuck bhutani kuningaks suurbritannia kuningast sai 1910 bhutani suseraan parast india iseseisvumist 1947 otsustas bhutan indiaga mitte liituda aastal 1949 tunnistas india bhutani soltumatust aastal 1971 voeti bhutan uro liikmeks aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas jigme singye wangchuck kes 1998 viis labi olulised poliitilised reformid andes suurema osa oma voimust ule peaministrile riigis on keelatud kilekottide kasutamine aastal 1974 kutsuti riiki esimesed valismaa kulalised seoses praeguse kuninga kroonimisega turismi piiratakse kvootidega ning paljudesse piirkondadesse neid ei lubata pohjuseks on puud sailitada kohalikku kultuuri riik puuab seada turistidele tingimuseks et nad kulutaksid vahemalt 100 usa dollarit paevas enamik hotelle asub thimphus bhutan on puudnud hoida kuritegevuse madalat taset mis on olnud tingitud traditsioonilisest elulaadist ja tiibeti budismi mojust aprillis 2002 joudsid avalikkuse ette mitmed tahelepanu aratanud kuriteod suur korruptsioonijuhtum ruustamised roovimised vargused ja morvad selles nahti moderniseerimise ja valismaa kultuurimojude sealhulgas televisiooni tottu muutunud elulaadi tagajarge riigis on tasuta keskharidus aastal 1968 lopetasid tasuta 11klassilise kooli esimesed 18 opilast bhutani ainuke legaalne ajaleht on kaks korda nadalas dzongkha inglise ja nepali keeles ilmuv kuensel moned mitteametlikud ajalehed ilmuvad internetis aastal 1973 asutati bhutani ringhaalinguteenistus see edastas algul ainult raadiosaateid need levivad ule riigi luhilainetel thimphus ka ultraluhilainetel televisioon lubati kuninga kasul alles 1999 see oli osa moderniseerimisprogrammist juunis 1999 hakkas ringhaalinguteenistus edastama oma telesaateid ja augustis 1999 anti erafirmadele voimalus saada litsents valismaa satelliittelevisioonisaadete edastamiseks kaabeltelevisiooni teel bhutan oli viimane riik maailmas kus televisioon kasutusele voeti varem oli televisioon keelatud kattesaadavaks muutus korraga 46 telekanalit sealhulgas star tv oopaevaringsed meelelahutuskanalid kui aprillis 2002 kais riigist ule kuritegevuselaine suudistati selles televisiooni bhotia meeste traditsiooniline roivastus on gho polvedeni ulatuv ruu mis kinnitatakse riidest puusavooga kera naised kannavad kederluudeni ulatuvat kirat mis seisab uhest olast koos ning on puusast seotud kiraga kaib kaasas pikkade varrukatega pluus mida kantakse kira all roivaste koe varvi ja kaunistused maarab sotsiaalne staatus sotsiaalset positsiooni naitavad ka ratid ja sallid korvarongaid kannavad nii mehed kui ka naised seadus nouab bodiatele omaste tiibetlike roivaste kandmist koigilt bhutani kodanikelt sealhulgas kohalikelt nepallastelt pohitoit on riis ning uha rohkem ka mais magedes suuakse palju liha eriti kodulindude ning jaki ja lambaliha kulmal ajal on uks lemmiktoite paprikaga vurtsitatud liha riisi voi maisisupp paprikakarri on uldse armastatud kuigi piima on vahe on populaarsed ka piimatoidud eriti voi ja juust mis on valmistatud jaki ja lehmapiimast jookidest on levinud voitee ja olu detsembris 2004 keelati kogu riigis tubaka muuk ja avalikus kohas suitsetamine bhutan on ainuke sellise keeluga riik maailmas bhutani rahvussport on vibulaskmine enamikus kulades toimuvad regulaarsed vibulaskmisvoistlused reeglid erinevad rahvusvahelistest reeglitest sihtmarkide asetuse ja muude tehniliste uksikasjade poolest samuti on kombeks et voistlejad joovad palju ja pilkavad uksteist rahvuslik spordiala on ka rahvusvahelise kuulitouke sarnane digor populaarsust on voitmas jalgpall lahemalt artiklis bhutani muusika traditsioonilise muusika zanride seas on zhungdra ja boedra populaarmuusikas on valdavaks stiiliks keelpillil mangitav rigsar rigsagar see tekkis 1960 aastatel traditsioonilist muusikat ja laane popmuusika mojusid kombineeriva india populaarmuusika mojul bhutanile iseloomulik ehitiseliik on kindlusklooster dzong aknaavad avanevad traditsiooniliselt otse vabasse ohku halva ilma korral on kasutatud bambuseesriideid mis lasevad valgust tuppa viimasel ajal on hakatud kasutama ka aknaklaasi bhutanis on palju puhasid millest enamik on seotud traditsiooniliste pidustustega nende seas on talvise pooripaeva puha peetakse kuukalendri jargi 1 jaanuari paiku kuukalendri uusaasta jaanuaris voi veebruaris kuninga sunnipaev ja kroonimise aastapaev mussoonide aastaaja algus 22 september rahvuspaev 17 detsember ning mitmesugused budistlikud ja hinduistlikud puhad ka ilmalike puhade puhul tantsitakse religioosseid tantse ja palutakse paevale onnistust puhade ajal tantsitakse maskitantse ja etendatakse tantsudraamasid tavaliselt traditsioonilise muusika saatel tantsijad kannavad varvilisi puust voi mitmest materjalist maske ning kostuume mis kujutavad kangelasi deemoneid loomi ja karikatuurseid tavalisi inimesi tantsijad on kuninga patronaazi all nad hoiavad alal rahva ja usukombeid ning voimaldavad alal hoida maskitegemise kunsti boliivia on riik lounaameerikas andides boliivia piirneb pohjas ja idas brasiiliaga lounas paraguay ja argentinaga ning laanes tsiili ja peruuga boliivia on koos paraguayga uks kahest merepiirita riigist ameerikas riik kaotas oma mereaarsed alad 1879 salpeetrisojas tsiilile riigi pindala on 1 098 581 km2 see on pindalalt 28 riik maailmas boliivia peamised loodusvarad on tina maagaas nafta tsink volfram antimon hobe raud plii kuld puit ja hudroenergia haritava maa osakaal on 278 kogu territooriumist boliivia jaab peamiselt kahte kliimavootmesse ekvatoriaalsesse ja lahisekvatoriaalsesse magedes kohtab muusugustki kliimat ja riigi korgeimad maetipud on kaetud igilumega suvekuudel novembrist martsini on ilm soojem ja sademeterohkem talvel kulmem ja kuivem magedes voib temperatuur oosel langeda alla nulli ja talvel pole lumigi harv vihmametsades on vaga palav ja niiske boliiviat labib kaks maeahelikku idapoolsemas maeahelikus paikneb kaks boliivia pealinna la paz ja sucre kahe maeaheliku vahel paikneb 3650 m korgusel merepinnast altiplano korgplatoo laanepoolsem maeahelik on jalamil kaetud vihmametsadega kus on uhtlasi boliivia andide koige sademerohkem piirkond kus aastane keskmine sademete hulk voib ulatuda 1350 mmni millest enamus sajab maha vaid kolme kuu jooksul korgeim magi on sajama vulkaan 6542 m sellele jargnevad parinacota 6348 m pomerape 6282 m ja uturuncu 6008 m boliivias on mitukummend vulkaani millest enamikku loetakse tegevvulkaanideks sest nad on pursanud holotseenis ehk viimase 10 000 aasta jooksul ehkki viimase 1000 aasta jooksul on pursanud neist vaid kaks 5163 m korgune irruputuncu viimati 1995 ja 5310 m korgune paruma viimati 1867 boliivia pohja ja idaosas asuvad ulatuslikud madalikud mis on kaetud lammi suurte soode ja troopiliste vihmametsadega boliivia madalaim punkt asub paraguay joel ja on 90 m korgusel merepinnast voimas amazonase vihmamets katab enamuse idaboliiviast 50 boliiviast on kaetud metsaga kuna boliivia laaneosa labivad andid siis taimestik muutub vastavalt korgusele korgandides taimestik peaaegu puudub boliivia alasid katavad pampad ehk rohtlad mida kasutatakse karjakasvatuseks ja polluharimiseks 2008 aastal oli boliivias 13 rahvusparki boliivia on tanu vihmametsadele loomaliikide poolest vaga rikas iseloomulikud loomad on jaaguar paljud rebase alamliigid boliivia orav kassi alamliigid laamad nahkhiired ja hunt boliivial puudub ligipaas merele kuid riigil on uhendus atlandi ookeaniga beni joe kaudu mis suubub madeira jokke ja see omakorda amazonasesse ning paraguay joe kaudu mis suubub paranasse ja see omakorda la plata lahte boliivia tahtsaimad joed on beni madre de dios mamore itonamas rio grande pilcomayo ja paraguay jogi ehkki vaikne ookean ei ole boliivia laanepiirist kaugemal kui 150 km ei kuulu ukski boliivia jogi vaikse ookeani vesikonda atlandi ja vaikse ookeani vesikonna piir langeb enamvahem kokku boliivia ja tsiili piiriga boliivia suurim veekogu on peruu ja boliivia piiril asuv titicaca jarv see on lounaameerika suurim jarv mille pindala on 58 000 km2 see asub 3812 m korgusel merepinnast ja on uhtlasi maailma koige korgemal asuv laevatatav jarv titicaca jarvel puudub uhendus maailmamerega sellest voolab valja desaguadero jogi mis suubub merepinnast 3686 m korgusel olevasse 1000 km2 suurusesse poopo umbjarve mille keskmine sugavus on 1 meeter boliivia teised suuremad jarves on yata joe ja selle lisajoe benicito ulemjooksul olevad roguagado huaytunasi ja roguaga jarv ning concepcioni jarv kuhu voolab sisse parapeti jogi ja valja san pablo jogi riigis kehtib 1967 aasta pohiseadus riigipea president valitakse otsevalimistel neljaks aastaks kahekojalisele rahvuskongressile saadikutekoda ja senat kuulub seadusandlik voim valitsusele kelle nimetab ametisse ja keda juhib president kuulub taidesaatev voim boliivia jaguneb 9 departemanguks mis omakorda jagunevad 100 provintsiks boliivia sojavagi koosneb maavaest merevaest jogedel ja titicaca jarvel ning ohuvaest boliivia jaguneb 6 sojavaeringkonnaks sojavagi jaguneb 10 diviisi ohuvael on uheksa baasi peamiselt suurtes linnades baasid asuvad la pazis cochabambas santa cruzis puerto suarezis tarijas villamontesis cobijas riveraltas ja robores boliivias kehtib vabatahtlik ajateenistus vabatahtlikult saab ajateenistusse astuda 18aastaselt kuid kui ajateenijatest tekib puudus siis alandatakse vanusepiiri 14 aastani ajateenistus kestab 12 kuud 20 sojavaelastest on 1415aastased ja veel 20 1617aastased armees on umbes 31 500 meest neist merevaes 5000 valitsuse igaaastane kaitsekulutuste eelarve on 130 miljonit usa dollarit boliivia sojavaes on aktiivseid liikmeid 55 000 ringis boliivia on olnud asustatud rohkem kui 2000 aastat kui sinna randasid aimaraad aimaraad seostavad end huaritiwanaku tsivilisatsiooniga selle pealinn tiwanaku asus laaneboliivias juba umbes 1500 ekr ehkki polnud siis tanapaeva moistes rohkemat kui pollumajandusel pohinev kula 400 aasta paiku hakkas tiwanaku laienema esmalt hoivas see lisaks laaneboliiviale lounaperuu ja pohjatsiili 7 sajandil ka kogu peruu ranniku peaaegu ecuadorini tiwanaku kattis oma suurima ulatuse ajal 65 km2 ja seal elas 15 00030 000 elanikku ehkki hiljuti on valja pakutud ka sadadesse tuhandetesse ja isegi poolteise miljonini ulatuvaid arve 950 aasta paiku kliima muutus titicaca kandis vahenes sademete hulk oluliselt eeldatavalt kestis mitu aastat jarjest poud millele jargnes tohutu naljahada koigepealt surid valja ulejaanud titicacalahedased asulad viimasena ka pealinn 1000 aasta paiku tiwanaku havis ja tema impeerium lakkas uhes temaga olemast boliivia sai 15 sajandil inkade riigi osaks mille 15241533 vallutasid hispaaniast parist konkistadoorid 1545 elas boliivia alal ule 150 000 inimese 15431776 kuulus boliivia ulemperuu nime all peruu asekuningriigi koosseisu ja hiljem rio de la plata kuningriigi alla simon bolivar andis antonio jose de sucrele valida kas ulemperuu jaab asja valja kuulutatud peruu vabariigi koosseisu uhineb rio de la plata uhendatud provintsidega voi kuulutab end iseseisvaks sucre otsustas uue riigi kasuks ehk formaalselt kuulutas ulemperuu peruu asekuningriigist soltumatuks ja nimetas vastse riigi bolivari jargi sucrest enesest sai boliivia esimene president ja tema jargi on nimetatud ka riigi pealinn tapsemalt kuulutas sucre 6 augustil 1825 valja bolivari vabariigi moni paev hiljem tegi boliivia kongresmen manuel martin cruz ettepaneku kui romuluse jargi sai nime rooma siis bolivari jargi peaks nime saama boliivia see nimi jai riigile kulge ja 3 oktoobril 1825 sai ametlikuks nimeks salpeetrisoja 18791884 tulemusena pidi boliivia loovutama oma rannikualad koos antofagasta sadama ja rikaste salpeetrivaljadega tsiilile 19321935 toimus chaco soda paraguay vastu mis oli samuti edutu 2006 valiti riigi ajaloo esimene indiaanlasest president evo morales boliiviat iseloomustasid sagedased sojavaelised riigipoorded ja riigipoordekatsed kuni 1980ndateni elasid maailma koige innukamad riigipoorajad boliivias umbes 160 iseseisvusaastaga toimus seal 190 riigipooret ebastabiilse olukorra pohjustasid rahva madal haritus keskajast parinevad tavad ja raske majandusolukord boliivia on uro asutajaliige boliivia rahvaarvult suurim linn on santa cruz de la sierra 1451 miljonit elanikku jargnevad el alto 859 tuhat la paz 835 tuhat cochabamba 595 tuhat ja sucre 280 tuhat koik 2007 aasta andmed boliivias elab mitukummend rahvust ametlikke keeli on boliivias 39 koige arvukamad rahvused on ketsuad 25 miljonit aimaraad 2 miljonit tsikitanod 180 tuhat ja guaraniid 125 tuhat koige levinumad keeled on 2001 aasta rahvaloenduse andmetel hispaania keel 607 ketsua keel 212 ja aimaraa keel 146 teisi indiaani keeli raagib 12 rahvast ulejaanud 24 jaavad valismaistele keeltele boliivia riikliku statistikainstituudi 2007 aasta andmetel opib 281 lastest esimese keelena selgeks mone indiaani keele laias laastus holmavad indiaanlased boliivia elanikest 55 mestiitsid 30 ja valged 15 valged on enamasti paritolult hispaanlased kes polvnevad varastest hispaania kolonistidest nii enne kui parast iseseisvumist on just nemad moodustanud aristokraatia palju leidub boliivias sakslasi itaallasi baske ja horvaate kes on sageli polvkondade viisi oma kultuuri sailitanud naiteks elab idaboliivias 40 000 saksa keelt raakivat mennoniiti 2006 aastal oli boliivia rahvastiku kasvukiirus 145 aastas enamus rahvast on katoliiklased viimasel ajal laieneb margatavalt paljude teiste maailmavaadete toetajaskond riikliku statistikainstituudi 2001 aasta uurimuse jargi olid 78 boliivlastest katoliiklased 16 protestandid ja 3 jargis muid kristlikke religioone seevastu 2008 ja 2008 aastal valitsusvaliste organisatsioonide korraldatud gallupi jargi olid boliivlastest 59 katoliiklased 15 inkade religiooni jargijad 12 ateistid voi agnostikud 11 protestandid ja 3 ulejaanud religioonide jargijad boliivias on lounaameerika koige vaiksem sisemajanduse kogutoodang uhe elaniku kohta pollumajandus annab boliivia sktst 15 pollumajandussaadustest eksporditakse koige rohkem sojauba peamiselt andide uhisturul boliivia majanduslikku kasvu on takistanud kaks asjaolu tina hinna tohutu langus 1980ndate alguses ja kulma soja lopp kulma soja ajal andsid laaneriigid boliiviale suurt majanduslikku abi selleks et ta oma majanduse vabana hoiaks ja parast kulma soja loppu see abi loppes boliivias asub hinnanguliselt 5070 maailma liitiumivarudest kuid suur osa sellest asub soolatasandiku salar de uyuni all mis on tahtis turismiobjekt ja boliivia valitsused on seni eelistanud omaparast maastikku sailitada 2000 aastal solmis usa ettevote bechtel boliivia tollase presidendi hugo banzeriga lepingu millega cochabamba linna veevork erastati parast erastamist tostis bechtel vee hinna linnas kolmekordseks ning keelustas vee votmise kaevudest ja vihmavee kogumise jargnenud rahvarahutuste tulemusena pidi valitsus lepingu tuhistama boliivia suurim kaubanduspartner on usa 2002 aastal eksportis usa boliiviasse kaupu 283 ja importis 162 miljoni dollari eest bosnia ja hertsegoviina bosnia horvaadi ja serbia keeles bosna i hercegovina kirillitsas on riik kagueuroopas balkani poolsaarel bosnia ja hertsegoviina piirneb pohjas laanes ja lounas horvaatia idas serbia ning kagus montenegroga merepiiri on bosnial ja hertsegoviinal vaid ligikaudu 20 km aadria mere rannikul neumi linna umbruses kuid arvestatavaid sadamaid sellel loigul ei ole merre sirutub pikk kaljune poolsaar riigi kesk ja lounaosa on magised loodeosa kunklik ning kirdeosa tasasema pinnamoega korgeimaks tipuks on maglic 2386 m montenegro piiril dinaari alpides massiivi laaneosas on levinud tugevasti karstunud lubjakivilavad rohkete koobastega samas on moodustatud sutjeska rahvuspark maa korguselt teine magi on cvrsnica tipp plocno 2228 m hertsegoviina maa lounapoolse viiendiku pohjaosas kolmas magi on prenj tipp zelena glava 2115 m mitte palju madalamad on ka maed tahtsamate talispordikeskuste juures vlasicka gromila 1969 m orjen 1894 m lisaks olumpialinna sarajevot lounast piiravad treskavica 2088 m bjelasnica 2067 m ja jahorina tipp ogorjelica 1916 m mille nolvul peeti 1984 aasta taliolumpia maesuusaalad maa loodeosa korgem tipp on grmec 1605 m mitmed neist on jarsakute tottu tehniliselt upris raskesti vallutatavad eriti talvekuudel kui lisandub laviinioht riigi sisemaal valitseb moodukas kontinentaalne kliima mida iseloomustavad kuumad suved ning kulmad lumised talved bosnia ja hertsegoviina lounatipus valitseb vahemereline kliima ligi 50 maast on kaetud metsadega magialal on rohkesti maalilisi jarvi millest suurim on busko blato jezero 558 km2 horvaatia piiri aares teel spliti riik on detsentraliseeritud voimuga ning koosneb kahest foderatiivsest haldusuksusest bosnia ja hertsegoviina foderatsioonist federacija bosne i hercegovine ning serblaste vabariigist republika srpska molemad foderatiivsed piirkonnad haldavad uheskoos brcko ringkonda brcko distrikt riik on koduks kolmele etnilisele ruhmale keda nimetatakse bosnia ja hertsegoviinale ainulaadselt konstitutsioonilisteks rahvasteks ehk kolmeks rahvaks keda on mainitud riigi pohiseaduses ning kes seetottu ei saa olla vahemused ega immigrandid kolmest suurima ruhma moodustavad bosnialased suuruselt teise bosnia serblased ja kolmanda bosnia horvaadid 2013 aasta rahvaloenduse andmetel oli riigi elanikest bosnialasi 501 serblasi 308 ja horvaate 154 iseseisvaks riigiks sai bosnia ja hertsegoviina 1990 aastatel jugoslaavia soja kaigus olles enne seda jugoslaavia foderatiivse sotsialistliku vabariigi osa bosnia ja hertsegoviina on parlamentaarse demokraatliku riigikorraga riik mis sai 2010 aasta aprillis nato liikmekandidaadiks euroopa noukogu liige on bosnia ja hertsegoviina alates 24 aprillist 2002 esimestel sajanditel pkr oli bosnia rooma riigi osa illuuria provintsina parast rooma riigi langemist pretendeerisid bosniale butsants ja rooma riigi jarglased laanes slaavlased asusid piirkonda elama 7 sajandil 9 sajandil jagasid bosnias voimu serbia ja horvaatia kuningriik 11 ja 12 sajandil oli piirkond ungari kuningriigi voimu all keskaegne bosnia kuningriik sai iseseisvaks umbes aastal 1200 riigi soltumatus sailis 1463 aastani mil piirkonna vallutas osmani impeerium turgi voimu all poordusid paljud bosnialased osmani impeeriumi sisepoliitika tottu kristlusest islamisse enne osmani impeeriumi vallutusi olid bosia elanikud valdavalt bogomiilide ja kreekarooma kiriku usutunnistuse jargijad 1875 aastal toimus bosnias osmanitevastane ulestous millesse sekkus ka oigeusklike kaitse ettekaandel venemaa keisririik san stefano rahulepinguga tunnistas osmani impeerium bosnia ja hertsegoviina iseseisvust kuid 1879 aastal toimunud euroopa suurriikide berliini kongressil maarati bosnia tegelikult austriaungari habsburgide valitsemise alla sellal kui bosnia elanikud nautisid austriaungari alamate huvesid taotlesid slaavlased serbias ja mujal lounaslaavlaste riigi loomist esimene maailmasoda algas siis kui bosnia serbia rahvuslane gavrilo princip tappis sarajevos ertshertsog franz ferdinandi parast soda sai bosniast lounaslaavlaste riigi jugoslaavia osa teise maailmasoja ajal kuulus bosnia horvaatia riigi koosseisu kulma soja ajal moodustati josip broz tito juhtimisel kommunistlik jugoslaavia liitriik millesse bosnia kuulus liiduvabariigina oma keskaegsetes piirides oktoobris 1991 kuulutas bosnia valja suveraansuse sellele jargnes veebruaris 1992 iseseisvusreferendum bosnia serblased reageerisid serbia toetusel relvastatud vastupanuga puudes bosniat ja hertsegoviinat etnilisi piire mooda tukeldada ning serblaste alad uhendada suurserbia martsis 1994 loobusid bosnialased ja horvaadid omavahelisest voitlusest ning leppisid kokku bosnia ja hertsegoviina foderatsiooni moodustamises 21 novembril 1995 kirjutasid vaenupooled usa ohio osariigis daytonis alla vaherahule mis lopetas kolm aastat kestnud kodusoja loplikule leppele kirjutati alla pariisis 14 detsembril 1995 daytoni lepe jagab bosnia ja hertsegoviina enamvahem vordselt bosnia ja hertsegoviina foderatsiooni ning serblaste vabariigi vahel burkina faso on merepiirita riik laaneaafrikas burkina fasot umbritseb 6 riiki mali pohjas niger idas benin kagus togo ja ghana lounas ning elevandiluurannik edelas riik kandis 1984 aastani nime ulemvolta riik iseseisvus 5 augustil 1960 enne seda oli prantsusmaa asumaa inimarengu indeksilt on burkina faso maailma riikide seas tagantpoolt kuues sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 2008 aastal hinnanguliselt 1200 dollarit riik jaguneb 13 piirkonnaks mis jagunevad 45 provintsiks kuni 2 juulini 2001 olid 1 jargu haldusuksused provintsid provintsid jagunevad 301 vallaks botswana ametlik nimi botswana vabariik on merepiirita riik lounaaafrikas kodanikud kutsuvad ennast batswana ainsuses motswana eesti keeles kasutatakse sonu tsvana voi botswanalane varasem suurbritannia protektoraat nimega betsuaanamaa sai uue nime botswana parast iseseisvumist 30 septembril 1966 riik on nime saanud maa suurima etnose tsvanade jargi kuulub rahvaste uhendusse riigis on peetud vabasid ja demokraatlike valimisi alates iseseisvumisest riigi pindala on 581 730 km2 mis teeb botswanast maailmas suuruselt 48 riigi botswana on tasane maa ligi 70 on kaetud kalahari korbega riigil puudub valjapaas merele ning maismaapiir on tal lounas ja kagus lounaaafrika vabariigiga pohjas ja laanes namiibiaga ning kirdes zimbabwega pohjakirdes on vaga vaike umbes 2 km tapsustamata piiriloik sambiaga botswana on uks horedamalt asustatud riike maailmas tegemist oli uhe vaeseima riigiga aafrikas 1966 aastal oli skp elaniku kohta kohta umbes 70 usa dollarit parast iseseisvumist on botswana palju muutunud olles uks kiiremini kasvava majandusega riike maailmas skp sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2012 aastal umbes 17 000 dollarit majandus kus domineerib maetoostus on tihedalt seotud lounaaafrika vabariigiga turism on kiiresti kasvav majandusharu riigil on tugev esindusdemokraatia traditsioon botswana riigi lipul on samad varvid mis eesti lipul kuid botswana lipul on need teises suuruses ja jarjekorras 19 sajandil puhkes sojategevus botswana tsvanade ja ndebele hoimu vahel kes tungisid kirdest botswana territooriumile pinged eskaleerusid ka transvaaliast tulevate buuridega idas parast seda kui tsvanade juhid khama iii bathoen ja sebele poordusid abipalvega briti valitsuse poole vottis viimane betsuaanamaa 31 martsil 1885 enda kaitse alla betsuaanamaa protektoraat pohjapoolsest territooriumist sai tanapaeva botswana lounapoolsed alad kuuluvad nuud lounaaafrika alla enamik tsvana keelt raakivaid inimesi elab tanapaeval lounaaafrikas 1964 aasta juunis kiitis suurbritannia heaks ettepaneku demokraatliku isevalitseva botswana asutamiseks valitsus kolis 1965 aastal mafikengi linnast lounaaafrika pohja provintsis varskelt asutatud gaboronesse mis asub botswana piiri lahedal 1965 aasta pohiseadus viis esimeste uldvalimiste ja iseseisvumiseni 30 septembril 1966 vabadusliikumise juht seretse khama valiti esimeseks presidendiks tema valiti tagasi kaks korda 1984 valiti presidendiks asepresidendina ametis olnud quett masire ka tema valiti ametisse tagasi kaks korda masire lahkus ametist 1998 tema jarglaseks sai festus mogae kes valiti tagasi 2004 aastal presidendi ametikoht laks 2008 aastal ule ian khamale esimese presidendi pojale kes oli mogae ajal asepresident ning varem tootas botswana armee ulemana botswanas on esindusdemokraatia botswana president on nii riigipea kui valitsuse juht valitsus teostab taidesaatvat voimu seadusandlik voim kuulub nii valitsusele kui parlamendile parast iseseisvuse valjakuulutamist on riigi mitmeparteilises susteemis domineerinud botswana demokraatlik partei transparency internationali andmetel on botswana koige vahem korrumpeerunud riik aafrikas ning reastub sarnaselt portugali ja lounakoreaga botswana jaguneb 9 ringkonnaks aastal 2001 liideti ngamilandi ringkond ja chobe ringkond looderingkonnaks riigi maastik on valdavalt lame kiltmaasarnane kalahari korb votab enda alla 70 riigi maismaast okavango delta mis on uks maailma suurimaid sisemaa deltasid asub loodes limpopo jogikond mis asub osaliselt botswanas annab uhe oma lisajoe notwane kaudu labi gaborone paisu pealinnale vett chobe jogi asub pohja pool ning on piiriks botswana ja namiibia vahel botswanas on mitmekulgne loodus lisaks deltale ja korbe piirkondadele on ka rohumaad ja savannid kus leidub gnuusid antiloope ning teisi imetajaid ja lindusid pohjabotswanas on uks vahestest ohustatud liigi huaankoerte alles jaanud suurtest populatsioonidest chobe rahvuspargis on maailma suurim aafrika elevantide kontsentratsioon pargi pindala on 11 000 km ja seal elutseb 350 linnuliiki chobe rahvuspark ja moremi kaitseala okavango deltas on suured turistiatraktsioonid leidub ka eraomanduses olevaid kaitsealasid ning ka naiteks ninasarvikutele ja flamingodele spetsialiseerunud varjupaikasid valitsus omab 50 debswanast suurimast teemante kaevandavast firmast botswanas mineraalsed maavarad annavad umbes 40 riigituludest mitmed rahvusvahelised kaevanduskorporatsioonid on rajanud oma piirkondlikud peakorterid botswanasse otsides teemante kulda uraani vaske ja isegi oli ning saanud positiivseid tulemusi valitsus teatas 2009 aasta alguses et nad puuavad muuta oma majanduslikku soltuvust teemantidest kuna on tosiselt mures et teemandid saavad botswanas jargmise kahekumne aasta jooksul otsa tsvanad botswana suurim rahvusgrupp moodustab 79 rahvastikust suurimad vahemusrahvused on kalangad ning busmanid ehk sanid samuti on vaga vaike arv indialasi ja valgeid viimati mainitud raagivad inglise ja afrikaani keelt ning moodustavad umbes 3 rahvastikust halvenenud majandustingimuste tottu zimbabwes hakkas alates aastast 2000 zimbabwest parit inimeste arv botswanas kovasti kasvama vahem kui 10 000 busmani elavad ikka traditsiooniliselt kui kutid ja korilased alates 1990 keskelt on botswana valitsus uritanud busmaneid nende aladelt valja kolida aidsi pandeemia on botswanat vaga valusalt puudutanud nagu teisteski aafrika riikides on aidsi majanduslik moju olnud markimisvaarne 2006 aasta hinnangul oli keskmine oodatav eluiga sunnihetkel langenud 65 eluaastalt 35ni ning 24 taiskasvanutest nakatunud hivaidsi valitsus on algatanud mitmeid programme nii tasuta ravimite kui informatsiooni jagamiseks 2011 aasta unaidsi raporti kohaselt on botswanas saavutatud uldine st 80 voi rohkem rahvastikust on kaetud ligipaas ravile umbes iga kuues botswanalane on hivpositiivne see on peale naabruses oleva svaasimaa suuruselt teine nakatumise protsent maailmas botswana on suutnud viimase paarikumne aastaga suurendada taiskasvanute kirjaoskuse taset 1991 aastal oli see 69 ja 2008 aastal 83 parast teemantide avastamist ja tanu sellele riigi tulude suurenemist kasvasid ka investeeringud haridusse opilastele tagatakse 10 aastat pohiharidust umbes pooled opilastest lahevad edasi oppima keskkooli riigis on mitu kolledzit ja kaks ulikooli botswana ulikool university of botswana gaborones ja botswana rahvusvaheline teadus ja tehnikaulikool botswana international university of science and technology palapyes parast kahte aastakummet tasuta riigiharidust teatas botswana 2006 aasta jaanuaris koolitasude uuesti sisse seadmisest siiski tasub valitsus taisstipendiumi ja elatuskulud igale ulikoolis oppivale botswana kodanikule ning kui opilane soovib omandada eriala mida kohapeal ei opetata nagu naiteks meditsiin saavad nad taisstipendiumi valismaal oppimiseks botswana ametlik keel on inglise keel kuigi tsvana keelt raagitakse laialdaselt kogu riigis tsvana keeles on eesliited olulisemad kui paljudes teistes keeltes naiteks bo mis viitab riigile ba mis viitab inimestele mo on uks inimene ja se on keel peamine hoim botswanas on tswana aga riigi nimi on botswana kogu rahvastikku nimetatakse tsvana keeles batswana uks inimene on motswana ja keel mida raagitakse on setswana piirkonniti raagitakse ka teiste hoimude keeli ja monel pool ka afrikaani keelt umbes 70 riigi kodanikest peab ennast kristlaseks 2001 aasta rahvaloenduse andmetel on riigis 5000 moslemit peamiselt lounaaasiast 3000 hindut ja 700 bahait umbes 20 kodanikest ei pea omaks uhtegi religiooni jumalateenistustest osavotjaid on palju nii maapiirkondades kui linnades jalgpall on koige populaarsem spordiala botswanas botswana jalgpallikoondis on 2013 aasta aprilli seisuga fifa edetabelis 125 kohal spordialadest on samuti levinud kriket tennis ragbi kasipall ja golf botswana voitis oma esimene olumpiamedali aastal 2012 londonis kui nijel amos sai meeste 800 m jooksus hobeda aastal 2011 tuli amantle montsho maailmameistriks naiste 400 m jooksus tuues sellega botswanale esimese maailmatasemel kergejoustiku medali tuntud botswana sportlane on ka korgushuppaja kabelo kgosiemang kes on kolmekordne aafrika meister brasiilia on suurim riik lounaameerikas brasiilia on pindalalt 5 riik maailmas holmates ligi 47 lounaameerika mandrist rahvaarvult on brasiilia samuti 5 kohal brasiilia on ainus portugalikeelne riik ameerikas maismaapiiri pikkus on 14 691 km see on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir hiina ja venemaa jarel brasiilial on maismaapiir koikide lounaameerika riikidega peale ecuadori ja tsiili brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km koik atlandi ookeaniga pikkuselt 15 maailmas brasiilia pohjaosa holmab amazonase madalik korgemad maed on lounaosas need on brasiilia magismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud campos ja gerali maed brasiilia korgeim tipp on guajaana magismaal brasiilia ja venezuela piiril asuv 3014 m korgune neblina magi kuigi andid kulgevad labi kogu lounaameerika selle pohjatipust lounatippu ei ulatu brasiilia territoorium andidesse brasiilia ulatub nelja kliimavootmesse need on ekvatoriaalne lahisekvatoriaalne troopiline ja lahistroopiline kliima viimast on vaga vahe uksnes riigi lounaotsas brasiilias sajab uldiselt koikjal vaga palju paljudes kohtades mitu meetrit aastas maa edelapiiril on kaitse alla voetud maailma suurim terviklik margala pantanal mis on sajuperioodil ule nelja korra suurem kui eesti leidub uksikuid kuivemaid paiku idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas aga paris korbe brasiilias ei ole samuti pole brasiilias paiku kus enamikul talvedel pusiv lumikate moodustuks brasiilias voolavad lounaameerika suurimad joed amazonas ja parana jogi brasiilia jogedevork on tihe ja joed on uldiselt hasti laevatatavad seetottu on joelaevandus brasiilias vaga oluline eriti horedalt asustatud piirkondades tahtsam kui maantee voi raudteevork brasiilia asub kolmes ajavootmes brasiilia avastas aastal 1500 pedro alvares cabral ja kuulutas selle portugalile kuuluvaks sisuliselt algas koloniseerimine 1534 1822 saavutas brasiilia iseseisvuse ning sellest sai brasiilia keisririik mida valitses konstitutsioonilise monarhina brasiilia keiser braganca dunastiast brasiilia iseseisvuse valjakuulutamisel sai esimeseks keisriks senine portugali kroonprints ja brasiilia asevalitseja pedro i kes oli asunud toetama brasiilia iseseisvusliikumist 12 oktoobril 1822 nimetati ta keisriks pedro i nime all ja krooniti sama aasta 1 detsembril brasiilia pohiseadus voeti vastu 1824 ja samast ajast parineb ka brasiilia parlament pedro i troonist loobumise jarel 7 aprillil 1831 sai uueks keisriks tema poeg pedro ii kes valitses kuni riigipoordeni 15 novembril 1889 mil monarhia likvideeriti ja kuulutati valja brasiilia vabariik brasiilias on 26 osariiki estados ainsus estado ja 1 liiduringkond distrito federal need osariigid voib jagada 5 piirkonnaks pohja kirde kesklaane kagu ja lounapiirkonnaks kuigi need on kirjas brasiilia konstitutsioonis on see pigem geograafiline jaotus need ei ole haldusuksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas kohalikke omavalitsusi on brasiilias 5564 9 aprillil 2013 avati brasilias portugali saatkonna ruumides eesti erimissioon mis on eesti esimene diplomaatiline esindus lounaameerikas sisemajanduse kogutoodangult on brasiilia 8 kohal maailmas brasiilia on g20 mercosoli ja lounaameerika riikide liidu asutajaliige ta on ka uks brici riikidest brasiilial on suured nafta ja maagaasivarud ta on naftatoodangult 15 riik maailmas ja suurim etanoolitootja etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokutusena toodetavast elektrienergiast moodustab 83 hudroenergia itaipu hej on maailma suurim toimiv hudroelektrijaam 14 gw brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga angra tej mis toodab 4 riigi elektrienergiast brasiilia on eesti jarel maailmas teine polevkivitoodangult olulisimate ekspordiartiklitena veetakse brasiiliast lennukiosi usasse ning sojauba suhkrut ja kohvi hollandisse sisse veetakse toornaftat saudi araabiast ja nigeeriast ravimeid usast ning mineraalvaetisi saksamaalt ja kanadast brunei on riik kaguaasias kalimantani saarel ainsa maismaa naabri malaisiaga on tal on 381 km uhist riigipiiri brunei jaguneb neljaks ringkonnaks bulgaaria ametlik nimi bulgaaria vabariik on riik kagueuroopas balkani poolsaare idaosas musta mere laanerannikul tema naabrid on pohjas rumeenia laanes serbia ja makedoonia ning lounas kreeka ja turgi bulgaaria on 2007 aastast euroopa liidu liige idalaane suunas kulgev maeahelik stara planina jagab riigi kaheks need maed tousevad kohati kull 2100 m korgusele merepinnast kuid neil on umarad tipud ja nad ei jata sakilist muljet stara planinat labib mitu kuru stara planinast pohja pool on doonau joe umber valahhia madalik ehk alamdoonau madalik stara planinaga roobiti kulgeb louna pool sredna gora maeahelik sredna gorast louna poole jaab traakia tasandik mille moodustab maritsa joe lai org ning kus on bulgaaria parim pollumaa bulgaaria edelaosas on suur magine ala kuhu kuuluvad rila pirini laanes ja rodope maed lounas bulgaaria korgeim maetipp musala rila magedes on 2925 m korge rodope maed moodustavad piiri kreekaga ainsad madalikud peale alamdoonau madaliku ja traakia tasandiku on musta mere aares musta mere rannikumadalik ning maa laaneosas sofia umbruses 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli bulgaaria rahvaarv 7 364 570 elanikest oli bulgaarlasi 848 turklasi 88 mustlasi 49 venelasi 015 ja armeenlasi 01 bulgaarias on 257 linna osaline loend asenovgrad blagoevgrad botevgrad burgas cepelare cirpan dobric elhovo gabrovo harmanli haskovo ivajlovgrad jambol kajnardza kardzali kazanlak kjustendil kotel kubrat kula laki lovec malko tarnovo momcilgrad montana nova zagora novi pazar omurtag pazardzik pernik pleven plovdiv pomorie preslav razgrad ruse sevlievo silistra slancev brjag sliven sofia stanke dimitrov stara zagora svilengrad svistov sumen zlatni pjasaci zlatograd targoviste topolovgrad varna veliko tarnovo vidin bulgaaria jaguneb 28 piirkonnaks blagoevgradi piirkond burgasi piirkond dobrici piirkond gabrovo piirkond haskovo piirkond jamboli piirkond kardzali piirkond kjustendili piirkond loveci piirkond montana piirkond pazardziki piirkond perniki piirkond pleveni piirkond plovdivi piirkond razgradi piirkond ruse piirkond silistra piirkond sliveni piirkond smoljani piirkond sofia piirkond sofijagrad stara zagora piirkond sumeni piirkond targoviste piirkond varna piirkond veliko tarnovo piirkond vidini piirkond vraca piirkond piirkonnad jagunevad valdadeks mida on kokku 260 eelajaloolised kultuurid hakkasid bulgaaria alal arenema neoliitikumis varna linna lahedal matmispaigas on avastatud maailma vanima aarde valjakaevatud esemed parinevad 4 aastatuhandest ekr matmispaik on vanem kui vanaegiptuse ja mesopotaamia matmispaigad antiikajal elasid aladel traaklased ja hiljem parslased kreeklased ja roomlased vanamakedoonia rooma riik rooma keisririik idarooma alates 5 sajandist asustasid maa jarkjargult slaavlased kes hakkasid 7 sajandil keskaasiast balkani poolsaarele rannanud turgi paritolu bulgaaride jargi ka ennast hiljem bulgaarlasteks nimetama bulgaaria ajalugu uhtse riigina algas kui 681 aastal loodi esimene bulgaaria riik see holmas lisaks tanapaeva bulgaariale ka enamikku balkanist bulgaaria ajaloo tahtsundmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade kyrillose ja methodiose poolt ning vurst borisi ja terve bulgaaria ristiusustamist kumme aastat hiljem oigeusku see muutis bulgaaria balkani maade kultuurikeskuseks teise bulgaaria riigi langusega 1396 aastal laks territoorium ligi viieks sajandiks osmanite voimu alla eksisteeris vasallriik bulgaaria vurstiriik veneturgi soda 18771878 viis kolmanda bulgaaria riigi moodustamiseni 1946 aastal sai bulgaariast uheparteiline sotsialistlik riik noukogude liidu mojusfaaris bulgaaria rahvavabariik 1989 aastal said voimalikuks mitme parteiga valimised misjarel toimus bulgaaria uleminek demokraatiale ja turumajandusele burundi on merepiirita riik keskaafrikas ekvaatorist veidi lounas burundi piirneb rwanda kongo dv ja tansaaniaga riik asub lounalaiuste 2o 30 s ja 4o 30 s ning idapikkuste 28o 50 e ja 30o 53 30 e vahel asukoha tottu ja territooriumi kuju jargi nimetatakse burundit ka aafrika sudameks riigi pindala on 27 834 km2 voi 25 680 km2 rahvaarv 9 511 130 juuli 2010 hinnang burundi piirneb pohjas rwanda 290 km kirdes ja laanes kongo dvga 233 km ning lounas edelas ja idas tansaaniaga 451 km 24 km piirist tansaaniaga labib tanganjika jarve burundi kongo dv ja rwanda piiri kolmikpunkt asetseb tanganjika jarve mediaanjoonel kolmikpunkti rwanda ja tansaaniaga maaravad mwibu ja kagera joe voolunovad tanganjika jarvest idas on piir margitud jogede ja piiripostidega merepiir puudub aga piir kongo demokraatliku vabariigiga kulgeb suurelt osalt labi tanganjika jarve praegune burundi ja tansaania vaheline piir on maaratud inglisebelgia protokolliga tanganjikaurundi piiri tapse kindlaksmaaramise ja demarkeerimise kohta 5 augustist 1924 selle jargi jai bugufi briti mandaadi alla aastal 1934 lepiti kokku veeoigustes burundi ja rwanda vaheline piir kulgeb laanest itta rusizi ja kagera joe vahel suurem osa piirist kulgeb mooda jogesid millest pohilised on ruhwa jogi ruwa luhwa kanyaru jogi akanyaru ja kagera jogi samuti labib piir cohoha ja rweru jarve osa piirist moodustavad jogedevahelised sirgloigud pole teada et burundi ja rwanda vahel oleks piiriposte piiri maaras kindlaks ruandaurundi asekindralkuberneri maarus 14 augustist 1949 nr 21258 rusizi joe maarasid oma alade piiriks belgia ja saksamaa 11 augustil 1910 allkirjastatud leppega aastal 1924 maaras belgia ja suurbritannia vaheline protokoll tanganjika ja rwandaurundi piiri kohal kus praegu on burundi rwanda ja tansaania piiri kolmikpunkt mwibu ja kagera voolunovade liitumiskohal parast esimest maailmasoda anti kisaka ehk kissaga ringkond praegu gisaka ringkond rwanda kirdeosas luhikeseks ajaks briti mandaadi alla et saaks rajada labi briti alade raudtee ugandasse samuti anti bugufi piirkond ruvuvu ja kagera joe vahel praegusest burunditansaania piirist laanes tanganjika osaks burundi pindala on 27 834 km2 voi 25 680 km2 umbes pool eesti pindalast burundi asetseb aafrika suurte jarvede ja riftiorgude voondis suurem osa burundist asub kibara voos burundi on suuremalt jaolt magine enamasti kiltmaa mille korgus merepinnast on 14001900 m kiltmaa keskmine korgus on 1450 m labi burundi kulgeb niiluse ja kongo jogikonna vaheline veelahe burundi laaneosas on pohjalounasuunaline mweri ahelik mille keskmine korgus merepinnast on 20002500 m selles ahelikus on ka riigi korgeim tipp mis on eri andmetel karonja magi ule 2760 m teistel andmetel 2685 m mweri magi 2670 m voi heha magi 2670 m mweri ahelik on keskaafrika murrangu perifeerne osa mis on kerkinud piirkonnas on rida piklikke ahelikke ja palju ule 2500 m korgusi massiive mweri ahelikust idas on rida 15002000 m korgusi kiltmaid tansaania piirini idas laskuvad maenolvad laugjalt idas on mosso nogu kirdes bugesera nogu ja bwery piirkonna tasandik laane poole langevad nolvad jarsult seal on rusizi joe ja tanganjika jarve vahelised kitsad madalikud mis moodustavad burundi madalaima osa alla 1000 m need tasandikud on osa aafrika murranguvoondist idaaafrika riftivoondist riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 7801000 m korgusel paiknev imbo tasandik kitsa ribana riigi laanepiiril rusizi jogi suubub tanganjika jarve mille pind asub umbes 770 m korgusel merepinnast ka tanganjika jarv asub alangus nolvad langevad ka louna poole kiltmaa kaguserva korval on veel uks korgem piirkond mille nolv laskub jarsult kumoso nokku burundi asub lahisekvaatoriaalses kliimavootmes nii et ohutemperatuur aasta jooksul peaaegu ei muutu troopikakuumuse teeb moodukamaks suur korgus aasta keskmine ohutemperatuur soltub korgusest ule merepinna rusizi joe aarsel tasandikul ja tanganjika jarve rannikualadel on see 23 c sealhulgas pealinnas bujumburas kus see on nii jaanuari kui ka juuli keskmine temperatuur veelahkmel 1617 c sademed on aasta loikes ebauhtlaselt jaotunud sademete hulk on piirkonniti oluliselt erinev 5002000 mm aastas keskmine aastane sademete hulk burundis on 825 mm riigi kirdeosas on sademeid keskmisest veidi rohkem laane magedes sajab rohkem kui ida kiltmaal veelahkmel on aasta keskmine sademete hulk 13001600 mm kiltmaadel umbes 1200 mm rusizi joe aarsel tasandikul 7501000 mm umber tanganjika jarve aares umbes 750 mm eristub neli aastaaega pikk kuiv aastaaeg kestab juunist augusti voi septembrini luhike vihmaperiood septembrist voi oktoobrist novembrini voi detsembrini luhike kuiv aastaaeg detsembrist jaanuarini ning pikk vihmaperiood veebruarist voi martsist maini labi tanganjika jarve kulgeb osa piirist kongo dvga burundile kuulub jarve pohjaosa idapool 8 jarvest pohjapiiril on cohoha jarv ja rweru jarv kirundo provintsis on ka rwihinda jarv magedes on palju vaikesi jarvi mweri ahelik on veelahe kongo ja niiluse jogikonna vahel sealt algabki niiluse lahtejogi kagera mis saab alguse ruvuvu ja nyabarongo joe uhinedes gitega linna lahedal rusizi jogi voolab kivu jarvest tanganjika jarve ning moodustab osa burundi ja kongo dv piirist suuremate jogede seas on veel ruhwa ja kanyaru pohjapiiril pohja poolt tanganjika jarve suubuv mpanda niiluse lattejoeks loetav ruvyironza kagupiiril voolav maragarazi ning osalt idapiiri moodustav rumpungwe burundi joed on luhikesed ja karestikulised ning aasta labi veerohked veetase muutub aasta jooksul soltuvalt sademete reziimist soid oli enne pouda ule 120 000 hektari ule 5 riigi piirkonnast orupohjad on sageli soised akyanyary joe ja selle lisajogede aares on suured turbarabad suur osa soodest on juba polluharimiseks kuivendatud varem oli burundi ala kliima niiskem ning burundi ala oli uleni kaetud ekvatoriaalse vihmametsaga praegu kasvavad looduslikud metsad peaaegu ainult maenolvadel ja moodustavad 2000 aasta andmetel 4 riigi territooriumist varem 463 kaks suuremat magimetsaala on lounas bururi provintsis bururi looduskaitseala ja pohjas kibira rahvuspargis kibira metsaala jatkub rwandas nyungwe metsa rahvuspargina tanganjika jarve aares kigwena looduskaitsealal on veel sailinud madalama ala vihmametsa kungaste nolvadel kasvavad madalad horendikud vihmavarjusarnaselt laiuva voraga akaatsiad luhterpiimalilled olipalmid jaanikaunapuud ja astelpoosastikud varju praktiliselt ei anna need heledad metsad miombo soodustavad rohttaimede kasvu kuid kaitsevad mulda halvasti otseste paikesekiirte ja paduvihmade eest seetottu laguneb huumus kiiresti ja toitaineid uhutakse mullast valja esineb mullaerosioon riigi kiltmaaosa on osaliselt kaetud sekundaarse kohati pargisavanniga looduslik taimkate on idas ja kagus enamasti mosaiik idaaafrika igihaljast poosastikust ja sekundaarsest akaatsiapuudega rohumaast laanes on aafrika magikooslused laanepoolsetel nolvadel on uleminekuvihmamets imbo tasandikul on dummpalmiakaatsiapuistud rusizi tasandikul ja miombopuupuistud tanganjika jarve kaldal polluharimise survel on looduslik taimkate lehtmetsad ja puissavann kiirelt kadumas suurem osa maast on pollu voi karjamaa sekundaarne inimtekkeline savann on kohati ulekarjatatud loomastik on rikkalik elevandid lovid leopardid joehobud krokodillid puhvlid tuugassead laanesead joesead paavianid ja antiloobid imetajaid on 107 liiki palju on madusid sisalikke ja linde joehobud vesiantiloobid ja arvukalt linnuliike elavad tanganjika jarve ja rusizi joe vahelistel margaladel endeemseid linnuliike ei ole peaaegu 34 tanganjika jarve ihtuofaunast on endeemid simpans ja huaankoer on eriti ohustatud liigid imetajate seas burundis leidub maavaradest niklimaaki suurel hulgal uraani haruldaste muldmetallide oksiide koobaltit vaske vanaadiumimaaki varud on uhed rikkalikumad maailmas ja tinamaaki leidub ka kulda ja plaatinat viimast veel ei kaevandata samuti fosforiiti turvast ja kaoliini tanganjika jarve all ja rusizi joe orus on naftat ei ole kasutusele voetud maavarad ei ole hasti kaardistatud burundis on ka head polluharimise ja karjakasvatuse ning hudroenergia tootmise voimalused 140 km2 burundi territooriumist on niisutatav maakasutus on jargmine 2008 suure rahvastikutiheduse tottu napib maad seetottu on maa valja kurnatud ning on tekkinud sotsiaalsed ja poliitilised pinged mis on muu hulgas viinud hutude ja tutside vaheliste veriste kokkuporgeteni burundis on kolm rahvusparki kibira rusizi ja ruvubu rahvuspark kuni 1980 aastateni puudusid seadused looduskaitsealade kohta sellest ajast saadik on moodustatud 8 uut kaitseala nende koguarv on nuud 13 ja nad katavad 5 riigi territooriumist sailinud troopilistest metsadest on kaitse all 18 looduskaitset korraldab maakasutus turismi ja keskkonnaministeeriumile alluv institut national pour lenvironnement et la conservation de la nature inecn varasema nimega institut national pour la conservation de la nature incn mis juhib rahvusparke looduskaitsealasid ja loodusmalestisi ning korraldab bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse alast uurimistood keskkonnale avaldab tugevat survet suur ja kiiresti kasvav rahvastikutihedus maa nappuse tottu on hakatud harima jarske ohukese mullakihi ja vahese viljakusega suure erosiooniohuga maenolvu mis on intensiivse polluharimise ja sagedaste tugevate vihmade tottu erodeerunud tegu on uhe suurema erosiooniprobleemiga maailmas polluharimine on joudnud ka madalatele margaladele kus kuivendamine ning vee saastumine maenolvadelt parineva aleuriidi ja saviga havitavad vaartuslikke okosusteeme enamikku soid haritakse oskamatult mistottu moned kuivavad ara riik ei hoolitse margalade sailimise eest suur osa algsetest metsadest on pollumaa laienemise ja puidu varumise tottu havinud et puitu pole enam votta on kutteks hakatud kasutama olgi jm kultuurtaimede jaake see on mulla viljakust veelgi vahendanud maal on puhas vesi normaalselt kattesaadav umbes 49 elanikele parismaisest loomastikust ja taimestikust on vahe jarel naiteks elevandid ja gorillad on burundis valja surnud algne looduslik elustik on sailinud ainult kibira ja ruvubu rahvuspargis ja voibolla monel vaikesel metsakaitsealal burundil on riigilipp riigivapp ja riigihumn burundi bwacu autode eraldusmark on bu uladomeen on bi 1 juuli 2010 seisuga oli burundi arvestuslik rahvaarv 9 863 117 kusjuures mehi oli 495 ja naisi 505 rahvaarvu prognoos 2020 aastaks on 10318 miljonit rahvaarv on olnud burundile on iseloomulik vaga korge sundimuse uldkordaja 4143 promilli teistel andmetel 333 promilli ja madal suremuse uldkordaja 987 promilli teistel andmetel 129 promilli mistottu on ka loomuliku iibe uldkordaja vaga korge vastavalt 3156 voi 204 promilli aastatel 19952000 oli sundimuse uldkordaja keskmiselt 397 promilli ja suremuse uldkordaja keskmiselt 174 promilli imikusuremus on korge 6338 teistel andmetel 983 surma 1000 elussunni kohta keskmine eluiga on madal 5829 aastat sealhulgas meestel 5665 aastat ja naistel 5998 aastat teistel andmetel vastavalt 503 aastat meestel 488 ja naistel 517 aastat aastal 2000 oli see meestel 446 ja naistel 473 aastat keskmine eluiga touseb eluiga mojutavad malaaria leetrid gripp kiiresti levinud aids ja teised haigused suurest rahvastiku tihedusest ja maanappusest tingitud halvad elutingimused ning kodusoda massimorvad pogenikevood ja alatoitlus laste osakaal rahvastikus on 463 taiskasvanute osakaal 512 ja vanurite osakaal 25 teistel andmetel vastavalt 379 593 ja 28 valjaranne on markimisvaarne rahvastiku keskmine tihedus on ule 300 inimese ruutkilomeetril burundi on naaberriigi rwanda korval uks koige tihedamini asustatud maid aafrikas linnaelanike osakaal on vaid 10 suuremad linnad on bujumbura 374 766 elanikku muyinga 100 624 ruyigi 46 082 makamba 26 549 gitega 24 932 rutana 24 756 ngozi 24 367 bururi 22 173 muramvya 21 864 kayanza 20 722 linnastumine jatkub umbes 85 elanikest on hutud umbes 14 tutsid ja ulejaanutest on enamik pugmeede hulka kuuluvad batvad ehk tvaad tutsid on traditsiooniliselt kontrollinud sojavage ja valitsust poliselanikud on batvad hutud ja tutsid immigreerisid 1415 sajandil burundi hutude tutside ja batvate koondnimetus on rundid burundis elab ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lounaaasialast vorreldes rwandaga on burundis etnilised ruhmad rohkem segunenud ametlikud keeled on rundi ja prantsuse keel kuigi koneldakse ka suahiili keelt kaubanduskeel 67 voi 80 rahvast on kristlased sealhulgas 62 voi 65 on katoliiklased ja 5 voi 14 protestandid sealhulgas anglikaanid 23 protsenti voi 19 on polisusundite jargijad ja 810 voi umbes 16 on muslimid katoliku kirikul on burundis peapiiskop ja kolm piiskoppi inimarengu indeks oli 2007 aastal 0384 see andis 169 koha maailmas riigi ametlik nimi on burundi vabariik republika yu burundi ametlik luhivorm on burundi riik iseseisvus 1 juulil 1962 rahvuspuha on iseseisvuspaev 1 juuli 1992 aasta 13 martsi pohiseadus nagi ette pluralistliku susteemi 6 juunil 1998 hakkas kehtima uleminekupohiseadus mis suurendas rahvuskogu ja nagi ette kaks asepresidenti oigussusteem pohineb saksamaa ja belgia tsiviilkoodeksil rahvusvahelise kohtu kohustuslikku jurisdiktsiooni ei tunnustata koik taiskasvanud on valimisoiguslikud burundi on presidentaalne vabariik riigipea ja taitevvoimu juht on president alates 2005 aastast pierre nkurunziza president valitakse 20042005 aasta uleminekupohiseaduse jargi uldistel valimistel 5 aastaks esimese presidendi parast uleminekuaega valis rahvuskogu 2005 president on ka valitsusjuht ja tal on kaks asepresidenti uks asepresidentidest peab olema hutu teine tutsi parlament oli varem uhekojaline rahvuskogu assemblee nationale nuud kahekojaline rahvuskogus oli varem 81 kohta kuid 1998 aasta uleminekupohiseaduse kohaselt 1998 suurenes see 121le selle valis rahvas 5 aastaks valimissusteem oli vordeline ulemkoda on senat millel on 49 kohta neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis alamkoda rahvuskogu koosneb nuud vahemalt 100 liikmest parast 2005 aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks valimissusteem on vordeline kummaski kojas peab olema vahemalt 30 naisi rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 6040 kolm kohta on ette nahtud batvatele president nimetab ministrite noukogu 60 ministritest peavad olema hutud ja 40 tutsid vahemalt 30 valitsuse liikmetest peavad olema naised korgeim kohtuorgan on ulemkohus cour supreme esimese astme kohtud on 17 provintsikohust ja 123 vaiksemat kulakohust on ka kolm apellatsioonikohust peale selle on kaubanduskohus tookohus ja halduskohus uue pohiseaduse jargi rajatakse vabamat kohtususteemi kodusoja tagajarjel on kohtususteem lakanud funktsioneerimast seadustiku koostamisel on eeskuju voetud saksamaalt ja belgialt alates 1966 aasta pohiseadusest on burundi vabariik ja unitaarriik uleminekupohiseadusteks on nimetatud 1998 aasta 2001 aasta ja 20042005 aasta pohiseadust burundi pealinn on bujumbura martsis 2007 kuulutas burundi president valja et riigi uueks pealinnaks kavatsetakse teha riigi suuruselt teine linn gitega mille asukoht riigi keskel voimaldab elanikke paremini teenindada burundi koosneb 18 provintsist tihe asustus ja maanappus on tinginud sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid mis on viinud vagivaldsete kokkuporgeteni hutude ja tutside vahel etnilised vastuolud on olnud riigi poliitilises elus domineerival kohal riigivalitsemine on olnud vaga ebastabiilne sagedased on olnud riigipoorded ja kodusojad mitmeparteisusteem kehtestati 1998 pohilised uleriiklikud parteid on teisi parteisid ja ruhmitusi martsis 1992 legaliseeritud opositsiooniparteide seas on poliitiliseks survegrupiks on ka lodvalt organiseeritud tutsi vabatahtlikud voitlejad burundi osaleb jargmistes rahvusvahelistes organisatsioonides burundi kaitsejoududesse kuulus 2006 aastal 35 000 inimest poolsojavaeliste uksuste koosseisus on 31 000 inimest burundi on loodusvarade poolest vaene merepiirita riik uks maailma kumnest vaesemast riigist majanduses on ulekaalus pollumajandus selle osa sisemajanduse kogutoodangust umbes 35 ja hoivatus on ule 90 rahvastikust majandus ja eksport on pollumajandusest tugevas soltuvuses sekundaarne sektor on madala arengutasemega burundi sisemajanduse kogutoodang on vaga vaike sisemajanduse kogutoodang ostujoupariteedi jargi on 2009 aasta andmetel 3245 miljardit usa dollarit selle pohjuste seas on etniliste pohjustega kodusojad mille tagajarjel hukkus ule 200 000 inimese ning ule 48 000 inimese pogenes tansaaniasse ja 140 000 elanikku kolis riigi sees burundi rahvamajanduse kogutoodang inimese kohta on 105 usa dollarit 2007 riigis on korge korruptsioon hariduse kattesaamatus kahest lastest ainult uks kaib koolis ning hiv ja aids mis on peaaegu igal taiskasvanul riigis on toidu ravimite ja elektri nappus elatist hangitakse pohiliselt traditsioonilisel viisil raske on toime tulla raakimata tulu saamisest polluharimisest karjakasvatusest metsandusest ja kalapuugist saadakse 334 sisemajanduse kogutoodangust nende arvele tuleb umbes 90 ekspordist ning need hoivavad 936 toojoust 2009 viimastest enamik on naturaalmajanduslikud talunikud kellest 90 on naised toostuse osa skts on 207 ja hoivatud 23 teeninduse osa on 459 ja hoivatud 41 rahvastikust 1990ndate algul alanud kodusoda kahjustas burundi majanduslikku arengut tunduvalt turvalisuse puudumise tottu vahenesid investeeringud maendusse ning langes toostus ja pollumajandustoodang olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu kuid koos sojaga toid nad kaasa suure majanduslanguse tekkis importkaupade nappus ja valjavedu raskenes kuigi sanktsioonide moju leevendas salakaubandus soda naaberriigis kongo dvs 1990 aastate keskel toi kaasa kaupade sealhulgas maendussaaduste illegaalse valjaveo sealt burundi kaudu kodusoda halvendas tunduvalt burundi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda 1990ndate keskel elas umbes 60 rahvastikust absoluutses vaesuses enne kodusoja algust 1993 umbes 30 umbes 15 rahvastikust pogenes riigist see vahendas tunduvalt toidu tootmist ning suurendas alatoitlust aastatel 20042006 kasvas burundi skt igal aastal umbes 4 vorra poliitiline stabiilsus ja kodusoja lopp parandasid abi saamise voimalusi kasvas ariaktiivsus vaeste inimeste suur osakaal madal haridustase ning juriidilise susteemi ja voimu norkus voivad viia majandusreformide labikukkumiseni burundi soltub jatkuvalt valisabist peamised eksportkaubad on kohv valdav ekspordiartikkel ning tee mis annavad 90 valuutatulust ekspordi osakaal skts on vaga vaike ekspordi maht ja tulud soltuvad ilmastikust ja maailmaturu kohvi ja teehindadest kohvikaubandust kontrollivad tutsid burundi on liitunud idaaafrika uhendusega mis voib parandada riigi kaubandussidemeid burundi majandus on vaga soltuv valisabist sealhulgas otsesest eelarvetoetusest peamised doonorid on belgia prantsusmaa saksamaa ja jaapan abi osutavad ka euroopa liit ja teised rahvusvahelised organisatsioonid aastal 1986 hakati maailmapanga ja rahvusvahelise valuutafondiga solmitud lepingu alusel ellu viia programmi majanduse struktuuri mitmekesistamiseks et vahendada burundi soltuvust kohviekspordist burundi on kivine maa kus inimesed elatuvad naturaalmajanduslikust polluharimisest voi karjakasvatusest umbes 90 tootajatest on tegev pollumajanduses pollumajandus moodustab umbes 50 rahvuslikust kogutoodangust peamine kaubanduslik pollukultuur ja eksportartikkel on kohvipuu kohvioad moodustavad 90 ekspordist kohvi kasvatavad hutud tootlevad ja turustavad aga tutsid kaubaks kasvatatakse ka teepoosast ja puuvilla oma tarbeks kasvatatakse ube maniokki maisi riisi bataati jamssi maapahkleid hernest ja sorgot kasvatatakse ka banaane soja aafrika olipalmi ja suhkruroogu jamssi maniokki riisi bataati ja ube kasvatatakse madalamatel nolvadel korgemal kasvatatakse hirssi nisu ja otra toidu tootmine on maa nappuse ja mulla viljakuse vahenemise tottu katastroofiliselt vahenenud tahtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee 1980ndate lopus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes jarsult ka suhkrut jaab ekspordiks veidi ule suurema osa kohvist moodustab araabika kohvi kasvatab umbes miljon vaiketalupoega 2000 aastal moodustas kohv umbes 70 riigi ekspordituludest tee umbes 25 tootmine eriti kohvitootmine on 1990 aastate algusest tugevasti koikunud pohjuseks kodusoda ja maailmaturuhindade koikumine 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid kuigi kohvi veeti valja ka salakaubana 1999 aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit usa dollarit peale soja vahendas tootmist ka poud vaheviljakaid alasid kasutatakse karjamaadena kus peetakse kitsi lambaid veiseid karjatamise intensiivsus on suur karjamaad katavad umbes kolmandiku riigi pindalast veiseid ja kitsi kasvatatakse liha ja piimaloomadena kasvatatakse ka sigu tootlikkus on madal 1990ndate alguses olid ka nahad tahtis ekspordiartikkel soda kahjustas ka karjakasvatust metsad on maanappuse ja puiduga kutmise tottu vaheseks jaanud tanganjika jarv on kalarikas seal toimub palju vaikekalapuuki millel pole rahvamajanduslikku tahtsust 1990ndatel vahenes kalapuuk soja tottu tunduvalt kala puutakse ka teistest veekogudest toostusettevotteid on vahe peamiselt tootlevad nad puuvilla ja kohvi voi toodavad tarbekaupu vahesel maaral toodeldakse puitu kohalik turg voimaldab pohiliselt ainult kohaliku tooraine tootlemist sisetarbimiseks toostuse arengut parsib kaugus sadamatest seda on pidurdanud ka 1990 aastate kodusoda ja majandussanktsioonid koos kongo dvga on rajatud hudroelektrijaam rusizi joele burundi impordib elektrienergiat rohkem kui ekspordib burundi rikkalikud maavarad on pohiliselt kasutusele votmata monesid neist saaks kasutada pollumaa viljakuse tostmiseks takistuseks on olnud muu hulgas valjaveosadamate kaugus ja vahene julgeolek toodetakse mingil maaral kulda volframit ja kolumbiittantaliiti suur osa valjaveetavast kullast parineb kongo dvst ja tansaaniast paljud kaevandamise projektid peatas 1990 aastate kodusoda kaubandust takistavad halvad transpordiolud raudteid ei ole 1987 aastal esitleti plaani uhendada burundi ja rwanda raudteega mis viib mombasast keenia kampalasse uganda ja kigomasse tansaania neid ei ole ellu viidud maanteede vork on tihe kuid nad on halvad pohiosa ekspordist kaib labi bujumbura suundudes kigomaujiji tansaania sadama tanganjika jarve aares kaudu mooda raudteed tansaania peamisse sadamasse dar es salaami voi kalemie jarvesadama kongo dv kaudu mooda raudteed ja jogesid matadisse pealinnas ja suurimas linnas bujumburas on bujumbura rahvusvaheline lennujaam tahtsamad ekspordiartiklid on kohv tee ja suhkur burundil on suur valiskaubanduse defitsiit ta soltub tahtsaimast ekspordiartiklist kohvist 1980ndate lopust on tahtis tuluallikas ka tee tahtsaimad eksporditurud on suurbritannia ja saksamaa tahtsamad impordimaad on belgia prantsusmaa sambia ja tansaania valiskaubandust parsib meresadamate kaugus ja vajadus transiidiks kolmandate riikide kaudu tahtsamad valiskaubandussadamad on dar es salaam tansaanias 1400 km bujumburast ja mombasa keenias 2000 km bujumburast kaubad liiguvad ule jarve tansaaniasse ja vahesel maaral kongo dvsse ning maitsi rwanda ja uganda kaudu keeniasse 1990 aastate keskel kehtestatud sanktsioonide tottu naaberriikide poolt kasutas burundi teisi teid eriti sambia kaudu durbanisse lounaaafrika vabariik valuuta rahauhik burundi frank valuutakood bif see jaguneb 100 santiimiks maa esmaasukad olid praegu valitseva seisukoha jargi batvate ehk tvaade esivanemad hiljutise ajani valitses arvamus et sajandeid tagasi vallutasid riigi koigepealt hutud 47 sajandil pkr siis tutsid 1417 sajandil kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse etioopia voi egiptuse alalt ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside ruhma parast tutside saabumist kujunes ka uhine rundi keel see seisukoht kujunes 19 sajandi lopul 1990ndate algul levis seisukoht et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal uuema seisukoha jargi on need kaks ruhma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse jargi tutsi tahendab veisterikas ja hutu allutatud ning parast nimede saamist hakkasid need ruhmad eralduma omavahelised abielud muutusid harvaks ja nonda kujunes erinev genofond mis avaldub ka valimuses on olemas ka arvamus et hutud ja tutsud voivad kull olla eri paritolu kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga burundi oli 16 sajandil kuningriik burundi kuningriik burundi kuningas mwami oli 300 tutside sugukonnast koosneva ulikkonna gwana eesotsas ulikud noudsid polluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit voi maksu kohalikul tasandil olid ulikud kuningast usna soltumatud oigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal bataga sugukonnal kuninganimi mutaga bezi sugukonnal kuninganimi mwezi bambutsa sugukonnal kuninganimi mwambutsa ja batare sugukonnal kuninganimi ntare ulikkonnast allpool olid tavalised tutsid ainult tutsidel oli oigus omada maad ja veiseid hutud kes moodustasid alama seisuse harisid maad arvukate segaabielude tottu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku kusimuseks karjakasvatajaid peeti tutsideks polluharijaid hutudeks molemad konelesid rundi keelt 18 sajandil kindlustasid tutsidest kuningad oma voimu maa tootmise ja jaotamise ule arendades valja ubugabire susteemi elanikud olid kuninga kaitse all ning pidid selle eest maksma andamit ja jatma maa kuninga valdusse 19 sajandil pidid burundi elanikud end kaitsma idaaafrika orjakaubanduse eest aafrika idarannikult tulnud araablastest orjakaupmehed pidasid orjajahti kuigi euroopa maadeuurijad ja misjonarid kulastasid seda piirkonda juba 1856 esimesed nimeliselt teada olevad eurooplased kes praeguse burundi alal viibisid olid richard francis burton ja john hanning speke niiluse latteid otsides joudsid nad tanganjika jarveni neile jargnesid 1871 henry morton stanley ja david livingstone jargmistena tulid 1879 misjonarid valgete isade ordust aastal 1881 suudistati neid sopruses orjakaupmeestega ning kohalikud tapsid nad kongo konverentsil maarati burundi ala 8 novembril 1884 saksamaa mojupiirkonda esialgu sakslased maad ei hoivanud aastal 1885 maarati kindlaks piir kongoga 1886 briti aladega aastal 1892 kais austerlane oscar baumann maal mis moodustas ruandaurundi ala saksa idaaafrika koosseisus alles 1896 saabusid esimesed saksa sodurid ja misjonarid rajati sojaline jaam usumbura praegu bujumbura linn aastal 1899 sai burundi alast osa ruandaurundi protektoraadist saksa idaaafrika koosseisus pealinnaks sai usumbura saksa koloniaalvoimud valitsesid maad kohaliku kuninga ja aadlike abiga kuni 1906 moodustas burundi ala sojavaelise ringkonna hiljem oli ta tsiviilhalduse all aastal 1916 okupeerisid ruandaurundi protektoraadi esimese maailmasoja kaigus belgia vaed versailles rahuga anti burundi ala 28 juunil 1919 belgiale aastal 1923 andis rahvasteliit belgiale mandaadi ruandaurundi ule mis holmas tanapaeva rwanda ja burundi territooriumi belglased haldasid seda ala kaudselt toetudes ulikkonnale milles domineerisid tutsid aastal 1924 keelustas belgia igasuguse orjanduse alates 1925 aastast valitseti burundi ala kongost parast teist maailmasoda sai ruandaurundist 13 detsembril 1946 uro hooldusterritoorium belgia halduses 1948 lubas belgia tekkida voistlevatel parteidel kohalikel valimistel voitsid 1953 hutude parteid piirkondlikel valimistel tutside parteid see viis tutside ja hutude voordumiseni sest viimased tundsid end endiselt rohututena alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid mis jargisid etnilisi voi sugukonnapiire erandiks oli tutsi printsi louis rwagasore juhitud partei liit rahvusliku progressi eest uprona mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid teine suurem partei oli kristlikdemokraatlik partei mida toetas belgia novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused mille belglased alla surusid kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse joseph cimpaye juhtimisel joseph cimpaye valitsus milles osalesid paljud parteid 26 septembril 1961 toimusid uro jarelevalve all esimesed parlamendivalimised uprona sai selge voidu uueks peaministriks sai prints louis rwagasore juba 13 oktoobril 1961 morvas peaministri kes oli abielus hutuga kreeka paritolu palgamorvar ioannis kageorgis morva tellimises suudistati kristlikdemokraatlikku parteisse kuulunud batare sugukonna liikmeid nad hukati avalikult jaanuaris 1963 uprona lohenes etnilisel alusel uueks valitsusjuhiks sai 20 oktoobril 1961 tare sugukonna tutsi andre muhirwa kes jai sellele ametikohale 1963 aastani nii et temast sai iseseisva burundi esimene peaminister 6 juunil 1962 otsustas uro anda iseseisvus rwandale ja burundile eraldi 1 juulil 1962 iseseisvusid rwanda vabariik ja burundi kuningriik burundis tekkis konstitutsiooniline monarhia tutsi kuninga mwambutsa iv juhtimisel mis nagi ette hutude ja tutside vordse esindatuse voimu juures 1 juulil 1962 lohenes valitsuspartei rivaalitsevateks ruhmitusteks monrovia ruhm koosnes moodukatest laanemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu paul mirerekano juhtimisel casablanca ruhm radikaalsetest tutsidest esialgu paases mojule monrovia ruhm kust tulid peaministrid andre muhirwa ning 18 juunist 1963 pierre ngendandumwe kui kuningas mwambutsa iv viis labi nelja hutust ministri vabastamise astus ngendandumwe peaministri ametist tagasi ta asendati radikaalse tutsi albin nyamoyaga kes moodustas 6 aprillil 1964 uue valitsuse nyamoya loobus oma eelkaijate laanemeelsest poliitikast ning toetus hiina rahvavabariigile tekkisid piiritulid kongo dvga kui detsembris leiti suuremal hulgal hiina paritolu relvi kaotas nyamoya kuninga usalduse 8 jaanuaril 1965 vabastati ta ametist tema asemele nimetati tema eelkaija ngendandumwe kelle aga 15 jaanuaril morvas ruhm radikaalseid tutsisid kuningas nimetas uueks peaministriks uprona esimehe joseph bamina 10 mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised parast iseseisvuse valjakuulutamist uprona saavutas 64 haaltega veenva voidu radikaalne tutside rahvapartei sai 30 haaltest ning laks upronaga konfrontatsioonile hoolimata valmisvoidust sundis kuningas hutust peaministri bamina tagasi astuma 24 juulil kuulutas kuningas valja erakorralise seisukorra uueks valitsusjuhiks sai 13 oktoobril 1965 kuninga erasekretar bezi sugukonda kuulunud tutsi leopold biha nii radikaalsed tutsid kui ka voimust ilma jaetud hutud uritasid oktoobris 1965 riigipooret tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega ule 5000 hutu sealhulgas endise valitsusjuhi bamina ja uprona endise esimehe mirerekano diskrediteeritud kuningas suundus euroopasse riik oli kodusoja aarel 24 martsil 1966 maaras kuningas regendiks prints charles ndizeye tegeliku voimu parast riigis voitlesid armee ulemjuhataja michel micombero ja prints charles ndizeye 8 juulil 1966 kukutas kuningas mwambutsa tema poeg prints charles ndizeye ntare v ja pohiseaduse kehtivus peatati 11 juulil 1966 sai biha asemel valitsusjuhiks michel micombero ntare v asus troonile 1 septembril 28 novembril 1966 kui kuningas viibis valismaal kukutas ta veretu riigipoordega peaminister kapten michel micombero kes kuulutas valja vabariigi ja enda selle presidendiks michel micomberost sai esimene burundi vabariigi president seda loetakse esimese vabariigi alguseks uhtlasi kaotati peaministri ametikoht tegelikult tekkis sojavaeline reziim micombero oli rahvusliku revolutsiooninoukogu kaotati 1968 eesotsas mone aastaga korvaldas micombero koik hutud juhtivatelt kohtadelt sojavaes politseis ja halduses septembris 1969 tekid viimased sojavakke jaanud hutudest ohvitserid riigipoordekatse see ebaonnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest micombero toetus uha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi aastal 1971 parast revolutsiooni ulemnoukogu asutamist korvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased moodukad tutsid loodud 30kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat kui ntare v 30 martsil 1972 teadmata pohjusel oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vagivaldse roovimiseni ugandast kodumaale naasis ta arreteeriti 16 aprillil algas parast hutude massilist arreteerimist hutude mass 29 aprillil vabastas micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning vottis riigi taielikult enda kontrolli alla bujumburas puhkesid rahutused micombero pooldajad morvasid ntare v tema maamajas kus ta vahi all viibis 6 mail sai micombero endale ustavate vagede abil massust jagu koik 450 armeesse jaanud hutut morvati armee morvas jargnenud kuudel 100 000 250 000 hutut samal ajal hukkus kattemaksuaktsioonide kaigus 3000 10 000 tutsit kogu hutude eliit oli 1973 aasta keskpaigaks surnud voi eksiilis sajad tuhanded burundilased pogenesid rahutused jatkusid 1960 aastate lopus ja 1970 aastate alguses puudes voita usa poolehoidu suudistas valitsus milles domineerisid tutsid hutudest massajaid poolehoius kommunismile kuid see pole usutavalt toendatud juulis 1972 taastas president peaministriga valitsuse 15 juulist 1972 oli radikaalne tutside liider albin nyamoya veel kord peaminister 11 juulil 1974 peatas micombero pohiseaduse kehtivuse ja vottis endale taieliku voimu parlament saadeti laiali ning micombero oli nii riigipea valitsusjuht kui ka valitseva partei esimees 1 novembril 1976 kukutas micombero sojavaeline riigipoore mida juhtisid kolonel jeanbaptiste bagazaja kolonel edouard nzambimana moodustasti korgema revolutsioonilise noukogu mis vottis valitsusvastutuse micombero pogenes somaaliasse sellest sai alguse teine vabariik jeanbaptiste bagazast sai uus riigipea ning edouard nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12 novembrist 1976 kuni 13 oktoobrini 1978 mil peaministri ametikoht jalle kaotati kuid vaid vahesed 1972 ja 1973 aasta veresauna suudlased arreteeriti ja moisteti suudi kuigi bagaza oli peamiselt tutside sojavaelise reziimi eesotsas ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat algatas maareformi ja valimisreformi ning puudis saavutada rahvuslikku leppimist parast uue pohiseaduse vastuvotmist ja valjakuulutamist 1981 sai jeanbaptiste bagaza ametlikult presidendiks oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised parast 17aastast vaheaega igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist upronast 31 augustil 1984 valiti bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi parast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei frodebu selle esimees oli melchior ndadaye bagaza kes vottis osa frankofoonia tippkonverentsist kanadas kukutati septembris 1987 sojavaelise riigipoordega major pierre buyoya juhtimisel ta saatis opositsiooniparteid laiali peatas pohiseaduse kehtivuse ning asutas oma sojavaelise komitee rahvuslikuks paastmiseks csmn buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lopu bagaza katoliiklusevastasele poliitikale 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vagivaldsete kokkuporgeteni sojavae hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel augustis puhkesid lahingud tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 teisel hinnangul 20 000 inimest naabermaadesse eriti rwandasse voolas kumneid tuhandeid pogenikke kumbki pool suudistas teist soja alustamises buyoya moodustas komisjoni rahutuste pohjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks oktoobris 1988 moodustati uus valitsus peaministriks maarati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses 1989 aasta keskpaigaks olid peaaegu koik hutud kes olid 1988 pogenenud tagasi tulnud aastal 1991 kiitis buyoya heaks pohiseaduse mis nagi ette presidendi mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei frodebu esindaja melchior ndadaye oktoobris 1993 ta morvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajoudude riigipoordekatse kaigus riik sattus kodusotta milles hukkus kolme aasta jooksul ule 150 000 inimese ja mis sundis pogenema sadu tuhandeid riik kannatas majandusprobleemide all ning soltus endiselt rahalisest ja tehnilisest valisabist frodebu valitsus taastas lopuks kontrolli sundmuste ule ja valis jaanuaris 1994 presidendiks cyprien ntaryamira ent julgeolekuolukord halvenes endiselt aprillis 1994 hukkusid president ntayamira ja rwanda president juvenal habyarimana kui nende lennuk alla tulistati sellest sai alguse rwanda genotsiid burundis parast ntaryamira surma vagivald ja rahutused kull agenesid kuid uleuldisi tapatalguid ei olnud 8 aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks sylvestre ntibantunganya kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi reziimi destabiliseerisid sadade tuhandete rwanda pogenike sissevool ning hutude ja tutside relvaruhmitused novembris 1995 kuulutasid burundi rwanda uganda ja zaire praegu kongo dv valja burundi rahulabiraakimiste algatuse endise tansaania presidendi julius nyerere vahendusel 1996 aasta suvel kardeti et burundis kordub rwanda genotsiid pinge kasvas kui uhes pogenikelaagris burundi keskosas morvati 20 juulil ule 300 tutsi naise ja lapse tapatalgutes suudistati uhte hutude massulist ruhmitust 25 juulil haaras voimu sojavagi kus domineerisid tutsid hutust president sylvestre ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika usa suursaatkonnas bujumburas sojavaelased saatsid parlamendi laiali keelustasid parteid ja demonstratsioonid seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvalja sojavagi nimetas uleminekuvabariigi presidendiks riigipooret juhtinud tutsi majori pierre buyoya kes oli olnud president 19871993 riigipoore moisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni pohiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni buyoya noustus 1996 parteide tegevust lubama hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna puuetest algatada rahuprotsessi kodusoda sojavae ja hutu sisside vahel jatkus 19931999 pohjustas rahvuslik konflikt burundi hutude ja tutside vahel massilise pogenike voolu ja vahemalt veerandi miljoni inimese hukkumise kuigi paljud pogenikud on naasnud on konflikti jatkumine tekitanud uusi pogenikke burundi vaed on oma piire kindlustada puudes tunginud kongo dv territooriumile 1998 kuulutas buyoya valja uleminekupohiseaduse ning partnerluse valitsuse ja opositsioonilise rahvuskogu vahel kui rahuvahendaja julius nyerere oktoobris 1999 suri nimetasid piirkonna riigijuhid arusha rahuprotsessi rahuvahendajaks nelson mandela kelle juhtimisel rahuprotsess taastus ja saavutati margatavat edu 2001 loodi hutude ja hutside uhisvalitsus 2003 sai asepresident domitien ndayizeye vastavalt voimujagamise leppele presidendiks burundi kodusoda loppes ametlikult 2006 aastal lounaaafrika vabariigi vahendatud relvarahuleppega viimase massuliste ruhmitusega palipehutufnl leppe alusel see ruhmitus 2009 aastal desarmeeriti demobiliseeriti ning registreeriti parteina fnl 2015 aasta mais toimus burundis massirahutuste jarel sojavaeline riigipoordekatse protestiks president pierre nkurunziza otsuse vastu kandideerida pohiseadust rikkudes ametisse ka kolmandat korda sel ajal oli president visiidil tansaanias katse kukkus mone paevaga labi valitsus taastab infrastruktuuri ning suhteid naaberriikidega burundi riigipead on loetletud burundi riigipeade loendis ametlikult kehtib kuueaastane koolikohustus algkool aastal 2000 kais algkoolis umbes 65 lastest ning edasi oppis umbes 10 vastavas eas lastest oppetoo toimub rundi keeles 3 klassist hakatakse opetama prantsuse keelt ja 5 klassist kasutatakse prantsuse keelt oppekeelena 2000 aastal oli umbes 52 elanikest kirjaoskamatud burundi ainus ulikool on burundi ulikool bujumburas ule 10 uliopilastest opib erakorgkoolides probleemiks on malaaria leetrid gripp kiiresti levinud aids ja teised haigused malaariaepideemiaid on pohjustanud metsade raie umbes 8 koigist 1549aastastest on nakatunud hivsse burundi on uks suurema hiv ja aidsi levikuga riike sagedased on kohulahtisushaigused eriti dusenteeria magise asendi tottu napib joodi mistottu kilpnaarmehaigused on epideemilised toidu ebapiisava tootmise tottu kannatab 23 rahvastikust alatoitluse all paevane toit sisaldab alla 2100 kalori energiat 1990ndate kodusoda halvendas tervishoiususteemi 1990ndatel tervishoid detsentraliseeriti kohalikel omavalitsustel osutus raskeks tervise olukorda parandada keskvoimud viivad ellu vaktsineerimise ja elutahtsate ravimitega varustamise programme samuti on kaigus perekonna planeerimise ja aidsi tokestamise programm umbes 60 protsendil rahvastikust on juurdepaas arstiabile umbes 10 rahvastikust elab heades sanitaartingimustes tervishoiule kulutatakse umbes 4 rahvamajanduse kogutoodangust kolm korda nadalas ilmub ainus prantsuskeelne ajaleht le renouveau du burundi mis on riigi kontrolli all ja mida annab valja uprona selle trukiarv on umbes 20 000 riigiringhaaling radiodiffusion et television nationale du burundi varem voix de la revolution edastab raadiosaateid prantsuse inglise rundi ja suahiili keeles raadiosaateid alustati 1960 telesaateid 1985 aastal 1996 hakkas toole euroopa liidu finantseeritav eraraadiojaam radio umwizero raadio lootus mis puuab kaasa aidata rahvuslikule leppimisele kultuur on rohkem suuline kui kirjalik on palju rahvaluulet mis holmab jutte legende ja valme ning luulet ja laule burundi rahvatants on maailmakuulus oluline osa burundi kultuuriparandist on trummimang tavaline on ingomatrummide ansambel 24 trummiga poolringis ja trummiga keskel muusika on pentatooniline eriti tutsidel on lauludes peenemaid korguseristusi mis voivad olla mojutatud araabia muusikast tahtsaim keelpill on sitritaoline inanga mida mangitakse nii soolopillina kui ka laulu saateks tavalised on ka uhekeeleline viiul likembe mbira ning floodid laul on enamasti uhehaalne kuid batvadel polufooniline ja joodeldamist sisaldav uks pohitoiduaineid burundi koogis on oad eriti punased oad neid soob enamik burundulasi vahemalt kord paevas viimasel ajal on pohitoiduaineks saanud ka riis levinud on ka banaan bataat maniokk herned ja mais paljud perekonnad saavad liha endale lubada ainult paar korda kuus need kes ise kasvatavad veiseid lambaid ja kitsi peavad neid staatusesumboliteks ega taha neid hea meelega tappa magustoite eriti ei tehta suuakse maapahkleid suhkruroogu ja puuvilja teatud pidustustel juuakse banaanikoduveini urwarwa sorgost tehakse tehaseolut ja koduolut impeke koduolut joovad sobrad ja pereliikmed uhtsuse margiks korrega uhest suurest anumast bahrein bahreini kuningriik araabia keeles mamlakat albahrayn on saareriik aasias parsia lahes bahreinist on aasia riikidest veel vaiksema pindalaga vaid maldiivid ja singapur bahreini nimi tuletub araabiakeelsest sonast bahr mis tahendab meri sona albahrayn on kaksusevorm ja nii voib riigi nime eesti keelde tolkida kui kaks merd selles tahenduses on sona kasutatud viiel korral ka koraanis teadaolevalt kasutas bahreini nime bahreini saarestiku kohta esmakordselt maadeuurija ibn battutah 14 sajandil ja saarestikule kinnistus see nimi toenaoliselt alles sajand hiljem samal ajal tunti euroopas kogu araabia poolsaare idaosa bahreini nime all vanad kreeklased tundsid neid saari tylose ja araablased algselt awali nime all siiani diskuteeritakse millist kahte merd on bahreini saarestiku nimetamisel silmas peetud voimalik et nendeks meredeks on saarestikust itta ja laande voi pohja ja lounasse jaavad parsia lahe alad samuti voidakse kahe mere all moelda mageveelist pohjavett ja soolast parsia lahe vett bahrein asub aasias parsia lahe laaneosas riigist laande ja lounasse jaab saudi araabia itta katar esimesega uhendab bahreini alates 1986 aastast kuningas fahdi tamm maismaauhenduse rajamine katariga on olnud aastaid plaanis kuid 2017 aastal ei oldud ehitusega veel alustatud bahreini rannajoone kogupikkus on 126 kilomeetrit pikim riigisisene vahemaa pohjast lounasse on 48 kilomeetrit idast laande 19 kilomeetrit bahreini kuningriik asub 40 saarel millest suurim on bahreini saar koik suuremad linnalised asulad kaasa arvatud pealinn manama paiknevad just sellel saarel saart uhendab saudi araabiaga 25 kilomeetri pikkune sildtamm bahreini saarestiku suurimad saared on bahreini saar almuharraqi saar umm annasani saar ja sitra saar bahreini pinnamood on valdavalt tasane enamikku riigi pindalast katavad kuivad korbetasandikud ja haritavat maad on vaid 282 saarestiku korgeim punkt 134 meetri teistel andmetel 122 meetri korgune jabal addukhan ehk suitsumagi asub bahreini saare keskosas bahreinis puuduvad siseveekogud riigis leidub allikaid ja arteesiakaeve 60 riigi mageveest saadakse merevee desalineerimise jarel bahrein on valdavalt korb mets katab 14 riigi territooriumist ehk metsaga kaetud ala on kokku umbes 1000 hektarit riigi looduses on kirjeldatud 195 liiki korgemaid taimi enamik riigi metsast asub tubli lahe umbruses loodusliku taimed on peamiselt halofuudid voi kserofuudid riigi tuntuim taim on elupuuks nimetatud prosoopis prosopis cineraria bahreini ainus kahepaikne on jarvekonn rana ridibunda kelle arvukus on viimastel aastatel riigis vahenenud roomajatest on riigis levinud mitmed kilpkonnaliigid riigis leidub 23 liiki murkmadusid riigis on kirjeldatud 323 liiki linde kellest 40 liiki pesitseb bahreinis bahreini looduses on kirjeldatud 18 liiki imetajaid bahreinis elab 2 liiki siile kuulikuid ja gaselle riigi rannikuvetes elutsevad dugongid ja delfiinid 30 aastat tagasi kutiti riigi looduses valja valgeoruks bahreini tosisemad keskkonnaprobleemid on riigi ainus looduskaitseala on 1976 moodustatud alarini loomapark bahreinis on ariidne kliima riigis eristatakse kahte aastaaega korgete temperatuuridega suve ja mahedat talve aasta keskmine korgeim ohutemperatuur on 301 c ja keskmine madalaim ohutemperatuur 231 c suvine keskmine ohutemperatuur ulatub 38 c kuid sageli uletab suvel ohusoojus 40 c piiri juunis ja juulis tekitavad saudi araabiast ja iraagist puhuvad edela ja loodetuuled saartel tolmu ja liivatorme talv kestab novembrist martsini ja ohutemperatuur on siis moodukas jaades vahemikku 10 25 c sel perioodil domineerivad kagutuuled mis toovad saarte kohale niisket ohku ja voivad tosta ohuniiskuse taset isegi ule 90 bahreinil on vahe sademeid keskmine aastane sademete hulk on 72 mm ja sajupaevi on aastas keskmiselt kokku 99 sademeid sajab enim talvel bahrein on konstitutsiooniline monarhia mis iseseisvus suurbritannia voimu alt 15 augustil 1971 bahreini riigipea on alates 2002 aastast kuningas kellele kuulub vaatamata pohiseaduslikele piirangutele peaaegu absoluutne voim aastatel 19712002 oli riigipea tiitliks emiir taidesaatvat voimu teostab alates 1971 aastast valitsuskabinet eesotsas peaministriga kelleks on valitseva kuninga onu khalifah ibn salman al khalifah peaministri nimetab ametisse ja vabastab ametist kuningas vastavalt 2002 aasta pohiseadusele on kuningal oigus ka teisi valitsuskabineti liikmeid otse ametisse nimetada ja ametist vabastada seadusandlik voim kuulub riigis kahekojalisele parlamendile konsultatiivnoukogu ulemkoja majlis asshura 40 liiget nimetab ametisse kuningas rahvuskogu alamkoja majlis annuwwab 40 liiget valitakse ametisse iga nelja aasta jarel toimuvatel parlamendivalimistel naistele anti esmakordselt valimis ja kandideerimisoigus 2002 aasta parlamendivalimistel viimased rahvuskogu valimised peeti riigis 2014 millel soltumatud kandidaadid said 37 kohta 2005 aastast on riigis lubatud tegutseda poliitilistel parteidel riigi korgeim kohtuorgan on kassatsioonikohus esimene pohiseadus voeti vastu 1973 aastal praegu kehtiv teine pohiseadus kiideti heaks 2002 aastal bahreini pealinn on manama bahreinis on 4 kubermangu muhafazah inimasustus bahreini saarel ulatub tagasi eelajaloolistesse aegadesse mistottu on seda peetud uheks voimalikuks eedeni aia asukohaks viimased kaks rahvaloendust toimusid bahreinis 2001 ja 2010 aastal koik andmed vahepealsest ja hilisemast perioodist on hinnangulised riigi poliselanikeks on araablased poliste bahreini araablaste hulk on siiski usna madal moodustades 2010 aasta rahvaloenduse andmetel veel ainult 46 kogu riigi elanikkonnast ulejaanud 54 moodustasid sisserannanud immigrantide arv ja osakaal rahvastikust on pidevalt kasvanud koige suurema immigrantide ruhma moodustavad aasia riikidest saabunud inimesed nende koguarv oli 2010 aastal 562 040 nende seas on omakorda koige enam indiast parit immigrante teisel kohal on iraanist saabunud voortoolised bahreini poliselanikud jagunevad 8 voi 9 rahvusgruppi bahreini siiidid kuuluvad valdavalt polisasukatest polvnevasse baharna ja parsia paritoluga ajami rahvusgruppidesse bahreini sunniidid jagunevad linnaaraablasteks ja osalt parsia paritolu huwala rahvusgruppi enne islami kehtestamist 7 sajandil elas bahreinis banu abdul qaysi hoimu kuuluvaid araabia kristlasi juute parslasi ja aramealasi 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 1 234 571 elanikku 2015 aasta seisuga elas riigis 1 370 322 elanikku bahreini elanikkond jaguneb bahreini kodanikeks ja mittekodanikeks bahrein on uks tihedama inimasustusega riike maailmas kus uhel ruutkilomeetril elab umbes 1857 inimest 90 riigi elanikkonnast elab bahreini saare pohjaosa linnades suurimad linnalised asulad on manama almuharraq arrifa madinat hamad ja madinat isa sooliselt on bahreinis tugev meeste ulekaal 2010 aastal elas riigis 768 414 meest ja 466 157 naist moodustades vastavalt 622 ja 378 elanikkonnast 2015 seisuga oli mehi 846 365 ja naisi 523 957 bahreini kodanikke elas 2015 aasta seisuga riigis kokku 647 835 kellest mehi oli 328 887 ja naisi 318 948 uro andmetel perioodi 20052010 kohta oli keskmine oodatav eluiga riigis 756 eluaastat meestel 743 ja naistel 775 2014 aasta seisuga elas riigis nooremaid kui 19aastaseid 259 vanuses 2064eluaastat oli elanikke 711 ja ule 65aastaseid 21 kuigi bahreini riigikeel on araabia keel raagitakse riigis ka inglise keelt samuti on levinud suurimate vahemuskogukondade keeled nagu parsia ja urdu keel riigi valdav ja ametlik religioon on islam mida 2010 aasta rahvaloenduse andmetel tunnistas 866 888 inimest ehk 702 elanikkonnast islami osakaal on aastate jooksul immigratsiooni tulemusel pidevalt vahenenud veel 2001 aastal moodustasid muslimid 812 riigi rahvastikust islamiusulistest umbes kaks kolmandikku on siiidid ja uks kolmandik sunniidid muude religioonide esindajaid on umbes 298 elanikkonnast suurimad vahemususkkonnad on kristlased 102 ja hinduistid bahrein kulutab riigikaitsele 459 sisemajanduse koguproduktist bahreini kaitsejoud jagunevad bahreini kuninglikuks armeeks bahreini kuninglikuks merevaeks bahreini kuninglikuks ohuvaeks ja bahreini kuninglikuks ohutorjevaeks kaitsejoudude tegevteenistuses on 13 000 meest bahreini kuningliku armee ulesanne on riigi maismaa kaitse armee koosneb 3 brigaadist ja 2 pataljonist riigi relvastusse kuulub 180 m60 patton lahingtanki ja 277 soomukit lisaks on riigil olemas ypr765 jalavaesoomukeid m113 ja panhard m3 soomustransportoore m110 haubitsaid m109 haubitsaid m198 haubitsaid ja fn fal automaatseid kasitulirelvi bahreini ohuvae koosseisu kuulub 25 havitajat 25 rundelennukit 28 transpordilennukit 29 treeninglennukit ja 22 rundehelikopterit bahreini ohuvagi soetas endale 1986 esimesed northrop f5 havitajaid lahesoja ajal sai bahrein endale f16 fighting falconi havitajaid 2007 ostis bahrein sikorsky uh60 black hawki helikoptereid bahreini merevaebaas asub mina salmani sadamas riigil on 11 lahingulaeva ja 22 patrullpaati nafta rafineerimine moodustab 86 bahreini sisemajanduse kogutoodangust teised suuremad majandusharud on alumiiniumitootmine rahandus ja ehitus bahrein on lahisida suuruselt teine alumiiniumieksportija riigi sisemajanduse kogutoodangust moodustavad teenindussektor 659 toostus 338 ja pollumajandus 03 2015 seisuga olid riigi peamised ekspordipartnerid saudi araabia araabia uhendemiraadid ja ameerika uhendriigid peamised impordipartnerid olid saudi araabia 289 usa 94 ja hiina 75 bahreini teede kogupikkus on 4122 kilomeetrit neist sillutatud teid on 3392 kilomeetrit 2010 aasta andmetel saudi araabiaga uhendaval kuningas fahdi tammil asuv 25kilomeetrine viadukt kuulub maailma pikimate sildade hulka bahreinis on 4 lennuvalja ja 1 helikopteri maandumispaik riigi peamised sadamad on mina salmani ja sitrahi sadamad iii aastatuhande paiku enne kristust asus parsia lahe kaubateid haldama dilmuni tsivilisatsioon bahreini saarel asuvad dilmuni ajastu hauakambreid hiljem hoivasid bahreini ala assuuria babuloonia ja 6 sajandil enne kristust parsia 4 sajandil enne kristust kulastas saari antiikkreeka meresoitja nearchos kelle kirjeldusest alates tunti piirkonda hiljem antiikkreekas tylose nime all saarte kohalike elanike seas oli samal ajal levinud hargjumala awali kultus hiljem asusid araabia poolsaare idaosas nestoriaanid kes rajasid bahreinis samahiji piiskopkonna islam joudis bahreini 7 hidzra aastal umbes aastal 629 kui prohvet muhammad seadis oma esindajaks bahreini saarel alalau lhadrami islami kehtestamise jarel tunti kogu araabia poolsaare idaosa bahreini nime all jargmistel sajanditel vahetusid bahreinis mitmed valitsejad umbes 9001076 valitsesid ala qarmatiaanid kelle kukutas seik abdullah bin ali al uyuni kes rajas uyuniidide dunastia mis valitses 1253 aastani ja mille kukutas baharna beduiinide usfuriidide dunastia 1330 hakkasid usfuriidide valitsejad maksma hormuzi valitsejale andamit 15 sajandil sattusid saared jabriidide dunastia kontrolli alla 1521 tungisid portugali koloniaalimpeeriumi laevad koos oma liitlase hormuzi laevadega bahreini ja tapsid jabriidide valitseja migrin ibin zamili 1602 ajas safaviidide sahh abbas i portugallased bahreinist valja ja kehtestas alal siiitide ulemvoimu safaviidide ajal siirdus bahreini mitmeid araablaste hoime araabia poolsaarelt ja parslased kaotasid aegajalt ajutiselt saarestiku ule kontrolli 1753 hoivas seik nasr almadkur bahreini saarestiku kus taastas parsia ulemvoimu bani utubi hoimuliitu kuuluv al khalifah hoim asus 1766 tanapaeva katari alal asunud zubarahasse turgiparsia soja kaigus 17751776 okupeeris parsia basra mille kaupmehed asusid zubarahasse mis muutus jargnevatel aastatel parsia lahe oluliseks kaubanduskeskuseks 1782 tapsid almadkuri pooldajad sitra saarele kauplema tulnud al khalifah hoimu seigi orja mille jarel ruustasid hoimu liikmed 9 septembril 1782 manamat bahreini seik nasr almadkur soovis parsialt abivage ja detsembris 1782 saabus bahreini 2000 parsia sodurit 17 mail 1783 rundasid parsia sodurid al khalifah hoimu tugipunkti zubarahat kuid araablased loid parsia vaed bahreinist valja 1783 sai valdavalt siiitidest elanikkonnaga bahreini valitsejaks bahreini hakim sunniit ahmad ibn muhammad al khalifah parsia uritas 1783 ja 1785 bahreini tagasi vallutada kuid tulemusteta 1796 suri ahmad ibn muhammad al khalifah kelle pojad jagasid voimu kaasvalitsejatena abd allah ibn ahmad al khalifah valitses muharraqi saarel ja tema vend salman ibn ahmad al khalifah bahreini saarel samal ajal okupeerisid vahhabiidid zubarah 1799 tungis omaani sultan bahreini mis ei maksnud omaanile andamit kuid omaan polnud suuteline bahreini ala kontrollima 1800 teostas omaani sultan eduka soja bahreini vastu ja bahreinist sai omaani andamikohuslane omaani sultani 12aastane poeg salim sai bahreini kuberneriks kuid sama aasta lopus kukutas bani utubi hoimuliit salimi voimult 1802 sai omaani laevastik bahreini laevastikult luua 18031809 oli bahrein vahhabiitide protektsioon ja alates 1810 vahhabiitide kontrolli all omaan uritas 18161828 neljal korral bahreini ule kontrolli saavutada 1820 solmis briti impeerium bahreini hakimiga rahulepingu mida uuendati 1892 ja 1951 bahreinist sai 1830 egiptuse andamikohuslane 1867 pogenes katari emiir ulestousu puhkemise tottu bahreini kus hakim muhammad ibn khalifah al khalifah ta vahistas 18671868 katariga toimunud sojas hukkus 1000 inimest ja uputati umbes 60 daud 6 septembril 1868 briti ja bahreini vahel solmitud lepinguga pidi hakim muhammad troonist loobuma ja uueks valitsejaks sai ali ibn khalifah al khalifah rahulepingu jargi pidi bahrein loobuma territoraalnoudlustest katari alade ule muhammad poordus 1869 tagasi bahreini ja kui ali lahingus hukkus sai ise taas hakimina voimule 1 detsembril 1869 korvaldasid briti vaed muhammadi voimult ja seadis hakimiks isa ibn ali al khalifah kui briti impeerium laiendas 1892 bahreini ule oma voimu toi see kaasa elanikkonna rahulolematuse ja 1895 toimus bahreinis ulestous 1923 puhkesid sunniitide ja siiitide vahel rahutused briti merevae sekkumise jarel pidi hakim isa troonist loobuma ja uueks valitsejaks sai hamad ibn isa al khalifah kelle ajal 1932 avastati bahreini naftavarud bahrein osales teises maailmasojas liitlasvagede poolel 19 oktoobril 1940 rundasid 4 itaalia sojalennukit bahreini naftarafineerimistehaseid millele tekitasid vahesel maaral kahju teise maailmasoja jarel suvenesid bahreinis britivastased meeleolud 1948 puhkesid bahreinis juutidevastased rahutused mistottu enamik piirkonnas elanud juute pogenes 1965 toimus naftakompanii tooliste ulestous bahreini hakim salman ibn hamad al khalifah suri 2 novembril 1961 ja tema jarglaseks sai isa ibn salman al khalifah bahrein alustas 1968 labiraakimisi araabia uhendemiraatide moodustamiseks kuid emiraatide foderatsiooni tingimused ei sobinud bahreinile bahrein kuulutas 15 augustil 1971 valja iseseisvuse ja hakimist sai emiir parast iraani islamirevolutsiooni korraldasid bahreini siiidid 1981 riigipoordekatse mida toetas ajatolla hadi almudarrisi juunis 1994 kogunes 1500 tootut tooministeeriumi ette protestima kuid marulipolitsei ajas nad laiali jargmise 5 aasta jooksul toimusid riigis sageli rahutused milles vasakpoolsed islamistid ja liberaalid noudsid demokraatlike reformide kehtestamist rahutustes hukkus 40 inimest novembris 1994 rundasid noored siiidid heategevuslikku maratoni labivaid naissoost jooksjaid taunides nende riietust emiir isa suri 6 martsil 1999 tema jarglane hamad ibn isa al khalifah lopetas riigis 5 aastat kestnud rahutused viis veebruaris 2001 labi referendumi uue pohiseaduse osas ja vottis 2002 bahreini kuninga tiitli bahrein osales talebanivastases koalitsioonis kuid taunis iraagi rundamist aprillis 2004 sai bahreinis ametisse esimene naisminister 2005 toimunud protestides nouti demokraatlikke parlamendivalimisi araabia kevade protestilainetest tingituna alustasid siiidid 14 veebruaril 2011 bahreinis proteste jargmise 2 aasta jooksul hukkus protestiaktsioonides 93 tsiviilisikut ja 11 politseinikku kuningas hamad kuulutas 15 martsil 2011 riigis valja eriolukorra ja kutsus riiki korda tagama saudi araabia vaed saudi araabia saatis bahreini 1000 sodurit eesti ja bahrein solmisid diplomaatilised suhted 27 aprillil 2004 2013 solmisid molemad riigid valitsustevahelise tulumaksudega topeltmaksustamise valtimise ja maksudest hoidumise lepingu 1315 veebruaril 2017 kulastasid eesti tervishoiuasutusi bahreini kaitseminister ja tervishoiutootajad bahreinis elas aastaid endine modell iris tomson bahreini haridussusteem jaguneb pohihariduseks pohiharidusejargseks hariduseks intermediate keskhariduseks ja korghariduseks bahreini mehed said varasema alghariduse moseedest esimene kaasaegne kool asutati bahreinis 1919 poistele bahreinis on riiklikud koolid ja erakoolid riiklikes koolides saavad hariduse koik bahreini lapsed soltumata selles kas nad on kodanikud voi mitte samas on riiklikud koolid sooliselt segregeeritud bahreinis saavad pohihariduse 611aastased lapsed 20142015 oppeaastal tegutses bahreinis 112 riiklikku algkooli 21 riiklikku kombineeritud haridust andvat kooli pohi pohikoolijargne haridus 36 riiklikku pohikoolijargset haridust intermediate andvat kooli 35 riiklikku keskkooli ja 3 avalikku ulikooli bahreinis tegutseb 3 avalikku ulikooli bahreini ulikool araabia lahe ulikool ja bahreini meditsiiniulikool lisaks tegutseb riigis 13 eraulikooli bahreini vanimad inimtekkelised rajatised on dilmuni tsivilisatsiooni ehitised bahreini saare loodeosas asuv dilmuni tsivilisatsiooni pealinn qalat albahrayn fort bahrain rajati umbes aastal 2300 enne kristust muharraqi saarel asub 15 sajandil rajatud aradi fort riigi vanim sailinud mosee on al khamisi mosee mis ehitati 7 sajandil riigi suurim mosee on 1987 ehitatud alfatihi mosee bahreini suurim ja vanim muuseum on 1988 rajatud bahreini rahvusmuuseum riigis asub parlipuudmise ajalugu tutvustav muuseum isa kultuurikeskuses asub riiklik rahvusraamatukogu manama parlivaljakul asus 1982 avatud monument mis kujutas parli bahreini kuninga korraldusel tommati monument 18 martsil 2011 maha kuna see muutus rahvarahutuste sumboliks riigi teine tuntum monument on bahreini rahvusmuuseumi lahistel asuv parlisukelduja monument bahreini sportlased on osalenud suveolumpiamangudel alates 1984 aasta suveolumpiamangudest los angeleses riigi sportlased on olumpiamangudelt voitnud 3 medalit seejuures on kehtivaid olumpiamedaleid voitnud naissportlased esimese olumpiamedali voitis maroko paritolu rashid ramzi 2008 aasta suveolumpiamangudel pekingis kuid seoses dopingusuudistusega jai ta medalist ilma etioopia paritolu maryam yusuf jamal saavutas 2012 aasta suveolumpiamangudel londonis naiste 1500 meetri jooksus pronksmedali 2016 aasta suveolumpiamangudel rio de janeiros palvisid ruth jebet kuldmedali ja eunice kiwa hobemedali alates 2004 peetakse vormel 1 bahreini grand prixd bahama inglise keeles the bahamas ametlik nimi bahama uhendus on saareriik atlandi ookeanis florida ranniku lahedal riik asub kariibi meres paiknevatel bahama saartel kuhu kuulub umbes 700 korallsaart ja ligi 2000 korallrahu saarestik asub pohjaameerika mandri lahedal florida poolsaarest kagu pool ja kuuba saarest pohja pool arvatavasti maabus kolumbus 1492 aastal ameerikat avastades bahamale kuuluval san salvadori saarel tollal elasid saartel taino indiaanlased 1718 aastal sai bahamast suurbritannia valdus 1964 aastal sai omavalitsuse ja 1973 aastal kuulutati iseseisvaks riigiks 85 elanikest on mustanahalised neegerorjade jareltulijad 12 on valgenahalisi kaks kolmandikku rahvastikust elab new providencei saarel ulejaanud kolmandikust pool grand bahama saarel saared olid horedalt asustatud kuni 18 sajandi lopuni mil ameerika iseseisvussoja jarel anti tuhandetele briti krooni toetanutele huvitisena maad paljud uusasukad olid parit usa lounaosariikidest ja toid endaga kaasa mustanahalised orjad 19 sajandi keskel oli rahvaarv 27 000 ja 20 sajandi alguses 53 000 sajandi keskel hakkas rahvaarv markimisvaarselt suurenema ning oli 1990 aastaks juba 255 000 ja 2010 aastaks 351 000 bahamalased on vaga religioossed inimesed peamine usund on kristlus suuremad ruhmad on baptistid anglikaanid ja katoliiklased betti alveri kirjandusauhind on betti alveri nimeline kirjandusauhind mida annab valja eesti kirjanike liidu tartu osakond betti alveri testamendis valjendatud viimse soovi alusel auhind antakse valja igal aastal kirjaniku sunniaastapaeval 23 novembril tartu kirjanduse majas auhinna valjaandmist toetab eesti kultuurkapital betti alveri kirjandusauhind maaratakse aasta jooksul ilmunud silmapaistvama ilukirjandusliku debuutteose autorile aastatel 20072010 oli auhinna suuruseks 15 000 krooni siin loetletakse nii seni eestikeelsest vikipeediast loetavad biograafiaid kui ka biograafiaid mis voiksid vikipeedias olla vaata biograafiad a vaata biograafiad b vaata biograafiad c vaata biograafiad d vaata biograafiad e vaata biograafiad f vaata biograafiad g vaata biograafiad h vaata biograafiad i vaata biograafiad j vaata biograafiad k vaata biograafiad l vaata biograafiad m vaata biograafiad n vaata biograafiad o vaata biograafiad p vaata biograafiad q vaata biograafiad r vaata biograafiad s vaata biograafiad s vaata biograafiad z vaata biograafiad z vaata biograafiad t vaata biograafiad u vaata biograafiad v vaata biograafiad w vaata biograafiad o vaata biograafiad a vaata biograafiad o vaata biograafiad u vaata biograafiad x vaata biograafiad y baski keel euskara on peamiselt baskimaal koneldav keel mis moodustab omaette keelkonna baski keelt konelevad peamiselt baskid baski autonoomses piirkonnas hispaanias on ta korvuti hispaania keelega ametlikuks keeleks baski keel on osaliselt sailinud ka navarra provintsis irunea linnast pohja pool prantsusmaal pyreneesatlantiquesi departemangus bayonnei linnast louna pool on ta korvuti prantsuse keelega kaibel konekeelena baskimaalt valjarandajate jareltulijad ranne toimus 1719 sajandil raagivad baski keelt peamiselt argentinas brasiilias ameerika uhendriikides peamiselt californias idahos ja nevadas ja kanadas konelejate koguarv on 600 000700 000 hispaanias 450 000 prantsusmaal 70 000 ameerikas 80 000 enamik konelejaid on kakskeelsed keskajal oli baski keele leviala euroopas laiem kui praegu baski keel on taganenud peamiselt hispaania ja katalaani keele ees veel 20 sajandi algul oli kasutusel paljude diakriitiliste markidega ortograafia aastal 1964 voeti kasutusele uus ortograafia kus on ainult uks diakriitiline mark uhe haaliku markimiseks osa haalikuid margitakse kahe tahe uhendiga kolapilt meenutab hispaania keelt sest baski keel on hispaania keele haaldust mojutanud taishaalikute susteem on peaaegu sama kaashaalikutest on lahedased porisev r ning peenendatud l ja n peenendus palatalisatsioon on baski keeles palju rohkem levinud sarnane hispaania keelega on ka heliliste sulghaalikute teisenemine sona sees haaldustabel hoolimata vaikesest levialast on baski keelel palju murdeid eristatakse 6 voi 9 murret millel omakorda on palju murrakuid haaldus on murdeti erinev kuid erinevused pole siiski vaga suured baski keelt peetakse jaanukiks kunagi laaneeuroopas levinud keelkonnast ta ei sarnane uhegi oma naaberkeelega baski keelt on siiski seostatud nii kaukaasia eriti kartveli keeltega moned silmatorkavad grammatilised isearasused on baski keelel uhised gruusia keelega kui ka berberi keeltega uks baski keele eripara vorreldes teiste euroopa keeltega on ergatiivne lausekonstruktsioon kui oeldiseks on sihiline tegusona siis on alus ergatiivses kaandes kaandelopp k sihitis aga ilma kaandeloputa absolutiivses kaandes kui oeldiseks on sihitu tegusona on ka alus absolutiivis kaandelopud ei lisandu uksikutele sonadele vaid tervetele fraasidele kaandeid on 13 voi 15 ja kaandeloppe on raske eristada arvukatest sufiksitest tegusonade vormide susteem on keeruline sest neile voivad lisanduda nelja tuupi isikutunnused tegusona uhildub aluse kaudsihitise ja sihitisega isikus ja arvus ning tunnus margib ka isikut kellega raagitakse adressaadi isikutunnustel on ainsana baski keele grammatikas sooerinevus legendi jargi ei olevat isegi kurat suutnud baski keele tegusonavorme ara oppida tegusona vormide arv ulatub tuhandetesse tosi kull enamiku tegusonade puhul kasutatakse vormide moodustamiseks abitegusonu sonatuletus sufiksite abil ja sonade liitmine on vaga arenenud baski keeles on palju ladina hispaania ja prantsuse laene samuti moned keldi ja araabia laenud baski keelest on laenatud naiteks hispaania sonad izquierdo vasak ja chatarra vanaraud koli ning voibolla prantsuse sona bizarre veider pentsik baski bizar habe siit ka eesti bisarne sonavara on vaga rikas baski keelele on omane ka rikkalik onomatopoa vanimad jaljed baski keelest on esimestest sajanditest pkr parinevatel akvitaania gallia osa gaskoonia ladina kirjas raidkirjadel sailinud inimeste jumaluste ja hoimude nimed naiteks andere naine nescato neskato neiu cison gizon mees ning samuti moned omadussonad ja sufiksid seda keelt nimetatakse akvitaania keeleks kaks baskikeelset sona leidub aastast 950 parinevas ladinakeelses kasikirjas esimesed baskikeelsed tekstid eri murretes parinevad 15 sajandist esimene trukitud raamat luulekogu ilmus 1545 alates 1960 aastatest on valja arendatud uhtne baski kirjakeel euskara batua mis pohineb peamiselt gipuzkoa ja lapurdia murretel 20 sajandil on baski keel jaanud oma levialal vahemuskeeleks franco valitsusajal oli baski keele kasutamine karistatav kuid viimastel aastakumnetel on keel hispaanias oma positsiooni tugevdanud piirkondades kus koolis opitakse baski keelt kasvab keeleoskus noorte seas ja ka paljud taiskasvanud opivad keele ara maal on baski keel eriti elujouline baskikeelset kirjandust on ilmunud tohutult ilmub palju nadalalehti kuni 20 veebruarini 2003 ilmus ka uleni baskikeelne paevaleht euskalduon egunkaria kuid voimud sulgesid selle raadiojaamu on arvukalt ja tootab ka uks telekanal baskimaa ulikoolis on kull mitte ainsa oppekeelena tarvitusel baski keel birma keel kuulub hiinatiibeti keelkonna tiibetibirma ruhma see on myanmari ametlik keel enamik myanmari elanikke koneleb seda emakeelena ning enamik ulejaanud birmalastest valdab seda emakeelseid konelejaid on umbes 30 000 000 sonavaras on palju laene paali keelest kirjakeele ja konekeele vahel on markimisvaarne erinevus kasutatakse lounaindia kirjade hulka kuuluvat silpkirja vanim keelemalestis parineb 1113 aastast burrel on kahe linna nimi balkani poolsaar ehk balkan on poolsaareline piirkond kagueuroopas vahemere ja musta mere aares anatoolia ja apenniini poolsaare vahel poolsaart piiravad laanest aadria meri ja joonia meri idast must meri ja marmara meri kagust egeuse meri aasiast eraldavad poolsaart marmara meri bosporuse vain ja dardanellid ta on uks kolmest lounaeuroopa suurest poolsaarest koos purenee poolsaare ja apenniini poolsaarega nime balkani poolsaar vottis esmakordselt kasutusele saksa geograaf august zeune aastal 1808 pohja pool on ta umbes 1300 km laiune ning ulatub sava ja doonau joest umbes 1030 km teise arvestuse jargi 950 km louna poole oma lounatipu tainaroni neemeni kreekas peloponnesose poolsaarel balkani poolsaare pindala on 629 000 ruutkilomeetrit ning ta jaguneb mitme riigi vahel need on albaania bosnia ja hertsegoviina bulgaaria horvaatia makedoonia montenegro kreeka rumeenia serbia kosovo sloveenia ja turgi euroopaosa istanbulist laane pool kreeklased nimetavad seda idatraakiaks see jaotus tuleneb sellest et balkani poolsaare piiri on puutud samastada riigipiiriga sealhulgas 1991 aasta eelse jugoslaavia piiriga fuusilises geograafias loetakse poolsaare pohjapiiriks tavaliselt doonau ja sava joge ning julia alpe voi mooda joont rijekaljubljana sel juhul jaab balkani poolsaarelt valja sloveenia pohiosa rumeeniast vaike osa serbiast vojvodina ja horvaatia pohjaosa ala kogupindala on sel juhul 550 000 ruutkilomeetrit millel elab 53 miljonit inimest maa on uldiselt magine ja mitte eriti viljakas ning inimesed elavad paljudel juhtudel omavahel peaaegu isoleeritud kogukondadena poolsaare ajalugu on olnud rahutu sodade sissetungide ja verivaenuderohke nimi balkan tuleneb turgi sonast mis tahendab metsaga kaetud mage poolsaar on saanud nime balkani magede ehk stara planina erinevalt teistest maadest kasutatakse bulgaarias ainult viimast nime jargi need maed ulatuvad keskbulgaariast serbiani varem olid balkani maed tuntud nime haemus mons all see nimi arvatakse tulenevat traakiakeelsest sonast saimon ahel suurem osa piirkonnast koosneb loodekagusuunalistest maeahelikest peaahelikud on dinaari maed dinaari alpid horvaatias ja bosnias mis jatkuvad sarpindose massiivina mis ulatub albaaniast makedoonia kaudu kreekasse bulgaarias on balkani maed ehk stara planina ja rodope maed kreeka piiri aares idalaanesuunalised rumeenias on karpaatide suur kaar osa teisest maestikust kuid on louna poolt seotud stara planinaga kuigi paljud neist ahelikest on sakilised ulatuvad vahesed maetipud korgemale 2900 meetrist korgeim tipp on mussala rilarhodopes 2925 m karpaatide lounaaheliku ja stara planina vahel laiub piki doonau alamjooksu alamdoonau madalik doonau on piirkonna peamine kaubanduslik veetee teine suurem madalik on maritsa madalik bulgaarias madalikud asuvad pohiliselt idas ja rannikul pohjas ja magedes on kliima karm talvel on pakane ja sajab lund suvel on kuum ja kuiv lounas on talved mahedamad mere aares on kliima vahemereline parasvootme mereline ja niiske subtroopiline sisemaal paraskontinentaalne sajandite kestel on paljud metsad maha raiutud ning nad on asendunud vosa ja poosastega lounaosas ja mere aares kasvab igihaljas vahemereline taimkate sisemaal kasvavad keskeuroopale iseloomulikud metsad tamme ja poogi magedes nulu ja mannimetsad metsa ulempiir on 18002000 meetrit mullad on uldiselt kehvad valja arvatud tasandikel kus loodusliku rohuga viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa voimaluse polluharimiseks balkani poolsaare loodusvarad on piiratud piirkond on liiga magine kliima on suvel liiga kuiv ja mullad on liiga kehvad et polluharimine saaks olla edukas peale piiratud kohtade kus kasvatatakse oliive ja viinamarju energiaressursse napib on moned kvaliteetse kivisoe maardlad millest tahtsamad asuvad bulgaarias rumeenias serbias ja bosnias halvema kvaliteediga pruunsoe maardlaid on rohkem kuid sellel on piiratud kasutusvoimalused naftat napib valja arvatud rumeenias kus ainsana balkanil seda markimisvaarsel hulgal toodetakse vaikesi naftaleiukohti on serbias horvaatias albaanias ja bulgaarias ka looduslikku gaasi toodetakse vahe valja arvatud rumeenias seeeest kasutatakse elektrienergia tootmiseks laialt hudroelektrijaamu seda nii magijogedel kui ka doonaul metallimaake on uldiselt rohkem kui teisi tooraineid rauamaaki on vahe kuid mones balkani riigis leidub markimisvaarsel hulgal vaske tina tsinki kromiiti mangaani magnesiiti ja boksiiti monda neist metallidest eksporditakse boriss nikolajevits jeltsin boriss nikolaajevits jeltsin 1 veebruar 1931 sverdlovski oblasti butka kula 23 aprill 2007 moskva oli noukogude liidu ja venemaa poliitik venemaa foderatsiooni esimene president 19911999 boriss jeltsin sundis 1 veebruaril 1931 butka kulas sverdlovski oblastis talitsa rajoonis samal aastal tehti tema vanaisa kulakuks ja kuuditati vanemad asusid varsti elama kaasanisse kus isa tootas ehitusel isa moisteti suudi noukogudevastase propaganda eest ja viibis kolm aastat vangilaagris varsti parast isa vabanemist asus perekond elama bereznikisse permi oblastis jeltsin lopetas bereznikis keskkooli ja astus seejarel uurali polutehnilisse instituuti sverdlovskis parast instituudi lopetamist ehitusinsenerina tootas jeltsin ehitusorganisatsioonides ta tegi kiiresti karjaari saades 32aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks astus 1961 noukogude liidu kommunistlikku parteisse astus valja juulis 1990 ning 1969 asus parteitoole kui jeltsin oli saanud nlkp sverdlovski oblastikomitee toostussekretariks suunati ta 1976 moskvasse nlkp keskkomitee juures asuvasse uhiskonnateaduste akadeemiasse kuuajalistele kursustele kahe nadala parast kutsuti ta vestlusele nlkp keskkomiteesse ning 2 novembril 1976 maarati nlkp sverdlovski oblastikomitee esimeseks sekretariks aastast 1977 oli ta sverdlovski oblasti parteijuht kellena ta muuhulgas kaskis noukogude juhtkonna kasul lammutada ipatjevi maja kus hukati tsaar nikolai ii maja lammutati uleoo koos vundamendiga ja viidi prugimaele koht kaeti asfaldiga 3 aprillil 1985 parast mihhail gorbatsovi voimuletulekut tehti jeltsinile ettepanek asuda juhatama nlkp keskkomitee ehitusosakonda 12 aprillil asus ta sellel ametikohal toole nlkp keskkomitee juunipleenumil 1985 valiti ta nlkp keskkomitee ehitussekretariks 22 detsembril 1985 tegi mihhail gorbatsov jeltsinile ettepaneku hakata viktor grisini asemel moskva parteijuhiks 24 detsembril 1985 vabastas nlkp moskva linnakomitee pleenum millel vottis sona mihhail gorbatsov viktor grisini tema kohalt omal soovil ja seoses pensionile minekuga ning valis uhehaalselt jeltsini uueks esimeseks sekretariks jeltsin jai sellele kohale 1987 aastani 18 veebruaril 1986 valiti jeltsin nlkp keskkomitee pleenumil nlkp keskkomitee poliitburoo liikmekandidaadiks ning jai sellele kohale 1988 aasta kevadeni parast poliitburoo liikmekandidaatide seast valjaarvamist jai ta nlkp keskkomitee liikmeks jeltsin voeti moskva parteijuhi kohalt maha sest oli nlkp keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud mihhail gorbatsovi ja nlkp keskkomitee sekretariaati reformide aegluse parast kuigi jeltsin oli sudameveaga haiglas viisid kgb agendid ta mihhail gorbatsovi kasul vagisi nlkp moskva linnakomitee pleenumile kus ta 11 novembril 1987 maha voeti jeltsini ajal renoveeriti arbat jeltsin puudis asjatult saada 1988 aasta juunis toimunud nlkp xix uleliidulise konverentsi delegaadiks moskva voi sverdlovski poolt lopuks ta sai viimasel minutil konverentsi delegaadiks karjala ansvst nsv liidu rahvasaadikute kongressi esitati jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas moskvas rahvuslikterritoriaalses ringkonnas nr 1 ning ta valiti noukogude liidu rahvasaadikuks jeltsini poolt haaletas 894 valijatest ning tema rivaali lihhatsovinimelise autotehase direktori jevgeni brakovi poolt 69 valijatest jeltsini valimisplatvormi kuulus muuhulgas uleskutse karpida noukogude liidu kosmoseuuringute programmi esimesel noukogude liidu rahvasaadikute kongressil esitas gennadi burbulis jeltsini kandidatuuri nsv liidu ulemnoukogu esimehe kohale alternatiivina mihhail gorbatsovile kuid jeltsin taandas oma kandidatuuri viidates parteidistsipliinile nsv liidu ulemnoukogu valimistel ei kogunud jeltsin vajalikku arvu haali kuid aleksei kazannik loovutas talle oma koha ulemnoukogus jeltsin oli detsembrini 1990 nsv liidu ulemnoukogu liige ning juunini 1990 nsv liidu ulemnoukogu ehitus ja arhitektuurikomitee liige jeltsinist sai ka inimoiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikuruhma uks juhtidest jeltsin kandideeris vene nfsv rahvasaadikute kongressi sverdlovskis uhenduse demokraatlik venemaa kandidaadina jeltsini usaldusisik ja tema valimiskampaania tegelik korraldaja oli gennadi burbulis selleks ajaks oli ta tuntud gorbatsovi ja vanameelsete kommunistide karmi kriitikuna jeltsini arvates tuli reformide kaiku kiirendada ning konservatiividega karmilt umber kaia liiduvabariikidele tuli rohkem voimu anda 29 mail 1990 valiti jeltsin vene nfsv esimesel vene nfsv rahvasaadikute kongressil bloki demokraatlik venemaa aktiivsel toetusel vene nfsv ulemnoukogu esimeheks jeltsini pohiline konkurent sellele ametikohale oli ivan polozkov kellest hiljem sai vene nfsv kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretar parast kahte tulemusteta haaletusvooru milles jeltsin sai 531 vajalikust haalest vastavalt 497 ja 503 haalt esitas kommunistlik partei moodukama kandidaadi vene nfsv ministrite noukogu esimehe aleksandr vlassovi saadikute ees esines noukogude liidu president mihhail gorbatsov kes oli jeltsini valimise vastu parast seda voitis jeltsin kohe esimeses haaletusvoorus kogudes 535 haalt 12 juunil 1990 kuulutas vene nfsv rahvasaadikute kongress valja vene nfsv suveraansusdeklaratsiooni 12 juunit tahistatakse praegu venemaa iseseisvuspaevana 16 juunil 1990 loodi esimese vene nfsv rahvasaadikute kongressi maarusega konstitutsioonikomisjon mille esimeheks valiti ulemnoukogu esimees jeltsin ning tema asetaitjaks ulemnoukogu esimehe esimene asetaitja ruslan hasbulatov juulis 1990 nlkp xxviii kongressil astus jeltsin nlkpst valja ta pohjendas oma sammu sellega et kui ta valiti ulemnoukogu esimeheks lubas ta astuda valja koikidest parteidest ja poliitilistest liikumistest augustis 1990 kirjutasid jeltsin ja mihhail gorbatsov alla dokumendile mille kohaselt tuli koostada uus majandusprogramm ning kooskolastada keskvalitsuse ja liiduvabariikide vahelised suhted majandusprogramm sai tuntuks 500 paeva programmi nime all selle autoriteks oli grupp majandusteadlasi eesotsas grigori javlinski ja stanislav sataliniga 1990 aasta sugisel loobus mihhail gorbatsov programmi toetamast ning seda ei viidudki ellu jaanuaris 1991 kui sojavagi hoivas vilniuse telekeskuse soitis jeltsin tallinna seal kirjutati alla mitmele leppele eesti lati ja leeduga see aitas takistada noukogude liidu juhtkonnal kukutada eesti lati ja leedu valitsust monede venemaa rahvasaadikute algatusel otsustati korraldada referendum vene nfsv presidendi ametikoha sisseseadmise ule referendum maarati samale paevale uleliidulise referendumiga noukogude liidu sailitamise ule 19 veebruaril 1991 kritiseeris jeltsin teleesinemises teravalt mihhail gorbatsovi ning kutsus teda ules presidendi ametikohalt tagasi astuma ja andma voimu ule foderatsiooninoukogule mis koosneks liiduvabariikide juhtidest 17 martsil 1991 peetud referendumil haaletas enamik inimesi noukogude liidu sailitamise poolt ent ka venemaa presidendi ametikoha sisseseadmise poolt 28 martsil 1991 avati kolmas vene nfsv rahvasaadikute kongress mitme saadiku noudmisel keelas noukogude liidu valitsus ara jeltsini pooldajate miitingu ja toi moskvasse taiendavaid vaeuksusi saadikute julgeoleku tagamiseks kongressil anti jeltsinile taiendavaid volitusi mihhail gorbatsov otsis kompromissi ning novoogarjovos algasid labiraakimised liidulepingu ule 23 aprillil 1991 kirjutas jeltsin koos 8 endise liiduvabariigi esindajatega valja jaid eesti lati leedu moldova gruusia ja armeenia ja noukogude liidu president alla 91 leppele mis pani aluse uue liidulepingu valjatootamisele see oleks andnud liiduvabariikidele noukogude liidu raames suurema iseseisvuse venemaa demokraatlikel presidendivalimistel 12 juunil 1991 sai jeltsin 57 haaltest jeltsin kandideeris koos aleksandr rutskoiga kes kandideeris asepresidendi ametikohale ja voitis esimeses voorus teised pretendendid venemaa presidendi ametikohale olid nikolai rozkov vladimir zirinovski vadim bakatin albert makasov ja aman tulejev seoses vene nfsv presidendiks valimisega loobus jeltsin noukogude liidu rahvasaadiku volitustest juunis 1991 moodustas jeltsin oma seadlusega vene nfsv juures asuva riiginoukogu mida konstitutsioon ette ei nainud selle tood koordineeris riigisekretariks maaratud gennadi burbulis 20 juulil andis jeltsin valja seadluse millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevotetes ja riigiasutustes venemaa territooriumil liidulepingu allakirjutamine oli maaratud 20 augustile 1991 29 juunil oli mihhail gorbatsovil jeltsinil ja kasahstani presidendil nursultan nazarbajevil novoogarjovos mitteametlik kohtumine kus lepiti kokku et parast liidulepingu solmimist vahetatakse valja kgb juht vladimir krjutskov kaitseminister dmitri jazov ja peaminister vladimir pavlov ning nazarbajevist saab noukogude liidu peaminister kgb lindistas selle jutuajamise 18 augustil 1991 isoleeriti gorbatsov vladimir krjutskovi poolt juhitud riigipoorajate kasul tema suveresidentsi krimmis jargmisel paeval teatati et gorbatsovi volitused presidendina on lainud ule asepresident gennadi janajevile jeltsin kihutas oma residentsist arhangelskojes moskva valge maja vene nfsv noukogude maja juurde et riigipoordele vastu panna ning viibis seal kuni augustiputsi lopuni 21 augustil ta moistis riigipoorde hukka ja kutsus ules vastupanule riigipoorde juhtide poolt moodustatud riikliku erakorralise seisukorra komitee kasul oli valge maja sojavae poolt umber piiratud samas toimusid massilised rahvademonstratsioonid tuhanded relvastamata kodanikud kaitsesid valget maja uks tamani diviisi tankiuksus tuli jeltsini poolele ule jeltsin pidas malestusvaarse kone tankilt nr 110 ka tula diviisi dessantvaelased olid valmis valget maja kaitsma nende komandor kindral aleksandr lebed andis vene nfsv asepresidendile aleksandr rutskoile ja kindral kobetsile kes oli vene nfsv ulemnoukogu sojavaereformikomitee esimees nou kuidas soomusmasinaid paigutada riigipoordekatse ajal andis jeltsin valja mitmeid seadlusi mis laiendasid vene nfsv presidendi volitusi relvajoudude ja korrakaitseorganite ule ning toid vene nfsv alluvusse ule mitmed uleliidulised ministeeriumid ja ametkonnad riigipoordekatse ebaonnestus rahva vastupanu jeltsini kiire tegutsemise ja hunta otsustusvoimetuse tottu ei antudki kasku valget maja runnata kolm valge maja kaitsjat hukkus kui nad puudsid 20 augusti ool takistada soomusmasinate lahenemist hoonele 21 augusti hommikul pogenes mitu riigipoorde juhti sealhulgas vladimir krjutskov krimmi taotledes kohtumist gorbatsoviga gorbatsov keeldus kohtumisest jeltsin saatis gorbatsovile jarele paastemeeskonna mida juhtis aleksandr rutskoi enamik riigipoorde organiseerijatest arreteeriti riigireetmise suudistusega marssal ahromejev siseminister boriss pugo ja nlkp keskkomitee asjadevalitseja nikolai krutsina sooritasid enesetapu liidulepingut ei kirjutatudki alla 22 augustil 1991 peatas jeltsin nlkp tegevuse ning seejarel keelustas selle nlkp vara konfiskeeriti oktoobris 1991 asus jeltsin esimehena juhtima venemaa uut valitsust samal ajal esitas jeltsin radikaalsete reformide programmi mille eesmargiks oli uleminek turumajandusele viiendal venemaa rahvasaadikute kongressil 28 oktoober novembri algus 1991 anti jeltsinile erakorralised volitused sealhulgas oiguse reformivalitsuse juhina valja anda normatiivseid seadlusi septembris 1991 toetas jeltsin gorbatsovi ideed noukogude liidu umberkujundamisest suveraansete vabariikide liiduks ning oktoobris teatas et venemaa ei esine kunagi liidu lagundamise algatajana detsembri alguses toimus ukrainas rahvahaaletus kus haaletati iseseisvuse poolt 78 detsembril 1991 rajasid venemaa ja ukraina president ning valgevene ulemnoukogu presiidiumi esimees belovezjes soltumatute riikide uhenduse 24 detsembril vottis venemaa ule noukogude liidu koha uros jargmisel paeval astus president mihhail gorbatsov tagasi ning noukogude liit lakkas eksisteerimast 21 detsembril 1991 toimus almaatas mitme liiduvabariigi juhi kohtumine millega soltumatute riikide uhenduse liikmete arv suurenes 11le 2 jaanuaril 1992 liberaliseeriti valitsuse maarusega millele eelnes analoogilise sisuga presidendi seadus enamiku tarbekaupade hinnad 14 jaanuaril esines ruslan hasbulatov noudmisega et valitsus astuks tagasi sarnasele positsioonile asus ka venemaa asepresident aleksandr rutskoi suurem osa jeltsini valitsuse igapaevasest toost 1992 aastal toimus asepeaministri jegor gaidari juhtimisel 16 juunil maaras jeltsin gaidari peaministri kohusetaitjaks gaidari meeskond alustas suurt majandusreformi reform holmas hindade liberaliseerimise eraari ja maa eraomanduse legaliseerimise vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamise riigiettevotete massilise privatiseerimise ja sojaliste kulutuste radikaalse karpimise jeltsini majandusalase asjatundmatuse ja inflatsiooni pooldajate moju tottu oli reform varsti ohus novembris 1992 maaras jeltsin koige mojukama inflatsiooni pooldaja noukogude liidu keskpanga endise juhi viktor gerastsenko venemaa keskpanga juhiks kui venemaa ulemnoukogu oli selle maaramise heaks kiitnud siis oli seda raske ara muuta keskpank oli ulemnoukogu kontrolli all ning keskpank oli jeltsini oponentide juhi ruslan hasbulatovi kontrolli all majanduse stimuleerimise ettekaandel andis gerastsenko kommertspankadele odavaid laene samal ajal kui reformimeelne valitsus karpis eelarvet puudes inflatsiooni vahendada inflatsioon tegi vaartusetuks enamiku venelaste palgad impordimaksud olid vaga madalad kuid venemaa tootjate maksud olid vaga korged kodumaine tootmine langes jarsult reformide esimest staadiumi hakati nimetama sokiks ilma teraapiata 1992 aasta jaanuari lopus esines jeltsin relvastuse vahendamise algatustega ning teatas et nuudsest peale ei sihita endise noukogude liidu relvi ameerika uhendriikide linnadele see avaldus oli uks pohilisi kusimusi mida arutati jeltsini visiitidel usasse kanadasse ja prantsusmaale 30 jaanuaril kuni 8 veebruaril 2 veebruaril 1992 teatasid jeltsin ja usa president camp davidis et algab kvalitatiivselt uus etapp kahe maa suhetes 16 martsil 1992 kirjutas jeltsin alla seadlusele venemaa kaitseministeeriumi loomisest kaitseministri ajutiseks kohusetaitjaks sai jeltsin ise 7 mail maarati sellele ametikohale pavel gratsov 31 martsil 1992 kirjutasid vabariikide kraide ja oblastite ning autonoomsete ringkondade ja foderaalse tahtsusega linnade esindajad alla foderatsioonilepingule mis sisaldas mitu dokumenti voimujaotuse kohta venemaa foderatsiooni ja selle subjektide vahel 1 detsembril 1992 algas moskvas seitsmes venemaa rahvasaadikute kongress kongress tunnistas valitsuse too jegor gaidari juhtimisel mitterahuldavaks valitsusvastase konega esines asepresident aleksandr rutskoi jeltsin pani kongressile ette kompromisslahenduse mille kohaselt kolme jouministri maaramine oleks noudnud kandidatuuride kooskolastamist ulemnoukoguga sellega lootis jeltsin et saadikud kinnitavad gaidari peaministriks kuid 9 detsembril lukkas kongress selle kandidatuuri tagasi ning vottis vastu mitu konstitutsiooniparandust mis piirasid presidendi volitusi 10 detsembril 1992 esines jeltsin kongressil poordumisega kaaskodanike poole teatades et edasine koostoo rahvasaadikute kongressiga ja spiiker hasbulatoviga on voimatu ta kuulutas 1993 aasta jaanuariks valja uldrahvaliku referendumi kusimusega kellele te usaldate riigi valjaviimise majanduslikust ja poliitilisest kriisist kongressi ja ulemnoukogu praegusele koosseisule voi venemaa presidendile jeltsin tegi oma pooldajatele ettepaneku saalist lahkuda lootes et kongress kaotab kvoorumi ometi jai saali ule 23 saadikutest paljud saadikud leidsid et presidendi sammud tahendavad riigipoordekatset 1112 detsembril 1992 kirjutati konstitutsioonikohtu poolt vahendatud labiraakimistel alla kongressi ja presidendi vahelisele leppele jeltsin pani kongressile pehmeks reitinguhaaletamiseks ette kolm kandidatuuri valitsuse esimehe ametikohale juri skokovi viktor tsernomordini ja jegor gaidari haaletuse tulemusel maaras jeltsin peaministriks tsernomordini kongressil kinnitati loppenuks venemaa presidendi taiendavad volitused majandusreformide labiviimisel loppenuks 15 detsembril 1992 sai tsernomordin peaministriks jegor gaidar lahkus valitsusest 1993 aasta aprillile maarati referendum uue konstitutsiooni pohialuste kohta kongressi poolt vastu voetud konstitutsiooniparandused mis puudutasid presidendi volitusi kulmutati kuni referendumini 7 martsil saatis jeltsin ulemnoukogusse referendumi kusimuste projekti kahekojaline parlament presidentaalne vabariik projekt et konstitutsioon voetakse vastu konstitutsiooninoupidamise poolt oigus maa eraomandile 9 martsil teatas ta venemaa foderatsiooni vabariikide presidentide noukogu istungil et on valmis kompromissiks ta loobub referendumist kui uue konstitutsioonileppega laiendatakse presidendi volitusi 10 martsil voeti kaheksandal venemaa foderatsiooni rahvasaadikute kongressil vastu resolutsioon mis detsembrileppe taielikult tuhistas 20 martsil esines jeltsin telepoordumisega rahva poole milles ta teatas et on alla kirjutanud seadlusele mis nagi ette riigivalitsemise erikorra kuni konstitutsioonilise kriisi uletamiseni seadlus nagi ette et 25 aprillil toimub referendum mille teemadeks on usaldus presidendi ja asepresidendi vastu uue konstitutsiooni projekt ja uue foderaalparlamendi uue valimisseaduse projekt peale selle kuulutas jeltsin kehtetuks koik ulemnoukogu ja kongressi otsused presidendi seadlused tuhistada voi nende kehtimine peatada 21 martsil varsti parast sudaood esinesid televisioonis asepresident aleksandr rutskoi konstitutsioonikohtu esimees valeri zorkin ja peaprokuror valentin stepankov kes moistsid presidendi otsused hukka nimetades neid konstitutsioonivastasteks hasbulatov nimetas jeltsini samme riigipoordekatseks kiiresti kutsuti kokku ulemnoukogu mis kutsus 26 martsiks kokku uheksanda rahvasaadikute kongressi 25 martsil avaldati oluliselt muudetud presidendi seadlus uldrahvaliku referendumi labiviimisest 25 aprillil selles ei mainitud valitsemise erikorda uheksandal kongressil kritiseeriti jeltsinit jalle teravalt 28 martsil esitas hasbulatov kongressile oosel jeltsini ja hasbulatovi poolt kooskolastatud maaruseprojekti mis nagi ette uheaegsed ennetahtaegsed presidendi ja kongressivalimised enamiku saadikufraktsioonide esindajad moistsid hukka hasbulatovi tegevuse kongressi selja taga lukkasid tema ettepaneku kategooriliselt tagasi ja pustitasid kusimuse presidendi tagandamisest ja hasbulatovi tagasiastumisest ent haaletamise tulemusena sailitasid molemad oma koha haaletamisel presidendi tagandamise kohta andis poolthaale 617 saadikut otsuse vastuvotmiseks jai puudu 72 haalt kongress otsustas viia 25 aprillil labi uldrahvalik referendum mille teemad olid usaldus venemaa foderatsiooni presidendi vastu presidendi ja valitsuse sotsiaal ja majanduspoliitika heakskiitmine ennetahtaegsete presidendivalimiste korraldamine ennetahtaegsete rahvasaadikute valimiste korraldamine jeltsin kutsus valijaid ules haaletama jaatavalt koigis neljas kusimuses 25 aprillil 1993 toimuski referendum 585 haaletajaid avaldas usaldust presidendile ja 528 toetas tema sotsiaal ja majanduspoliitikale ennetahtaegseid rahvasaadikute ja presidendivalimisi pooldas kull ule 50 haaletajaid kuid alla poole valikate uldarvust seetottu nendes konstitutsioonilistes kusimustes otsust ei tehtud parast referendumit kuulutas jeltsin et reformipoliitika on nuud rahva kaitse all 1993 aasta augustis teatas jeltsin kohtumisel telekompaniide juhtidega et kavatseb voimukusimuse loplikult lahendada juba enne aasta loppu samal ajal kulastas ta mitmeid sojavaeosi parlamendi juhtkond avaldas arvamust et jeltsin valmistub riigipoordeks 21 septembril 1993 andis jeltsin valja seadluse nr 1400 venemaa foderatsiooni etapiviisilisest konstitutsioonilisest reformist selle seadusega saadeti ulemnoukogu ja rahvasaadikute kongress laiali uued parlamendivalimised maarati 12 detsembrile 1993 22 septembril arutas jeltsin peaminister tsernomordiniga voimalust asendada viktor gerastsenko keskpanga kohal boriss fjodoroviga tsernomordin kaitses gerastsenkot kohe parast seadluse nr 1400 valjakuulutamist kokku tulnud konstitutsioonikohus kuulutas seadluse ja jeltsini poordumise venemaa kodanike poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid tahelepanu sellele et nad annavad aluse jeltsini tagandamiseks seejarel tagandati kongressi erakorralisel istungil jeltsin ametist ning tema kohustused laksid ule asepresident aleksandr rutskoile ent ulemnoukogu saadikud ja nende pooldajad isoleeriti miilitsa ja sojavae poolt hoonesse ja selle juures olevale valjakule elutegevust tagavad kommunikatsioonid loigati labi 3 oktoobril murdsid aleksandr rutskoi ja ruslan hasbulatovi relvastatud pooldajad piiramisrongast labi ning algasid ulemnoukogu pooldajate kokkuporked miilitsa ja sojavaega hoivati moskva linnapea buroo puuti tormijooksuga vallutada telekompanii ostankino hooneid hukkus 32 inimest jegor gaidar poordus jeltsini ja demokraatia pooldajate poole kutsudes neid tulema oma relvadega kaitsma moskva kremli ja moskva noukogu venemaa tv edastas saateid salajasest kohast moskva lahedal mis oli ette nahtud tuumasoja puhuks 4 oktoobril sisenesid moskvasse jeltsinile lojaalsed vaeuksused ulemnoukogu hoone moskva valge maja piirati umber seda tulistati tankimurskudega ning hoone suttis hukkus ule 100 inimese 6 oktoobril 1993 vallutati hoone tormijooksuga ulemnoukogu juhid eesotsas aleksandr rutskoi ja ruslam hasbulatoviga andsid alla ja arreteeriti jeltsin peatas oma seadlusega vene foderatsiooni konstitutsioonikohtu tegevuse kogu taidesaatev ja seadusandlik voim koondus kuni uue parlamendi valimisteni jeltsini katte presidendi seadlusega keelati erakorralise seisukorra ajaks koik organisatsioonid mis olid osalenud relvastatud massus samuti opositsioonilised valjaanded hiljem alustas jeltsin koikide tasandite noukogude laialisaatmist 12 detsembril 1993 haaletasid venemaa kodanikud parlamendivalimistel ja referendumil uue konstitutsiooni kohta konstitutsioon laks labi ja presidendi volitused suurenesid margatavalt jegor gaidari venemaa valik sai riigiduuma koige suuremaks fraktsiooniks siiski kontrollisid reformimeelsed uues parlamendis ainult uhte kolmandikku haaltest uhega oma esimestest aktidest andis riigiduuma amnestia 1991 ja 1993 aasta riigipoorete juhtidele 10 juunil 1994 kirjutas jeltsin alla kuuele majandusalasele seadlusele koige keerulisemaks nimetas ta seadlust vene foderatsiooni pangasusteemi too taiustamisest teised seadlused puudutasid eluasemelaene eluasemesertifikaatide kaibele laskmist pooleli olevate elumajade lopuni ehitamise tagamise meetmeid ning kodanike tarbijaoiguste kaitsmist kui gerastsenko maarati 1992 keskpanga juhiks oli rubla vahetuskurss 400 rubla 1 usa dollar 10 oktoobril 1994 langes kurss 2896 rublalt 3081 rublale 1 usa dollarilt 11 oktoober 1994 sai tuntuks musta teisipaevana rubla kaotas dollari suhtes uhe viiendiku oma vaartusest langedes 3926 rublale dollarilt kolm paeva hiljem sundis jeltsin gerastsenko tagasi astuma oktoobris 1994 kaotas president ara regioonide taitevvoimu juhtide valimised presidendi arvates oli seda tarvis teha taitevvoimu vertikaali kindlustamiseks 9 detsembril 1994 andis jeltsin valja seadluse meetmetest ebaseaduslike relvastatud formeeringute tegevuse lopetamiseks tsetseeni vabariigi territooriumil ja osseediingusi konflikti tsoonis 11 detsembril sisenesid tsetseenia territooriumile venemaa kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi vaed see oli katse teha lopp tsetseenia kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele 19 jaanuaril 1995 avaldati venemaa presidendi avaldus milles margitakse et sojaline etapp venemaa foderatsiooni konstitutsiooni kehtivuse taastamisel tsetseeni vabariigi territooriumil on praktiliselt lopuni viidud edasine seaduslikkuse korra ja elanikkonna kodanikuoiguste taastamise missioon laheb ule siseministeeriumi kompetentsi kevadeks 1995 vallutasid foderaalvaed tsetseenia pealinna groznoi pommitamise tagajarjel hukkus tuhandeid tsetseenia tsiviilisikuid gregori javlinski jegor gaidar ja paljud teised poliitikud moistsid soja hukka ning loobusid jeltsinit toetamast jeltsini populaarsus langes koikide aegade koige madalamale tasemele tema toetusprotsent stabiliseerus 6 tasemel 26 aprillil 1995 kirjutas jeltsin alla seadlusele taiendavatest abinoudest olukorra normaliseerimiseks tsetseeni vabariigis 4 juulil 1995 kirjutas jeltsin alla seadlusele venemaa relvajoudude dislotseerimisest tsetseeni vabariigi territooriumil eesmargiga tagada sojalispoliitiline stabiilsus tsetseeni vabariigis venemaa foderatsiooni riikliku ja territoriaalse terviklikkuse kaitse see seadlus andis ametliku kinnituse vagede dislotseerumisele tsetseenias 18 septembril 1995 kirjutas jeltsin alla seadlusele venemaa foderatsiooni subjektide riigivoimuorganite ja kohaliku omavalitsuse organite valimistest selle seadluse alusel pidid foderatsiooni subjektide haldusjuhtide valimised toimuma 1996 aasta detsembris oma seadlusega soovitas president ka riigivoimuorganitel mille volituste tahtaeg ei ole kindlaks maaratud otsustada valimised ule viia 1997 aasta juunile neile tehti ulesandeks vormistada oiguslikud dokumendid vastavate foderatsiooni subjektide haldusjuhtide ja kohaliku omavalitsuse organite valimiste labiviimise reglementeerimiseks 6 detsembril 1995 kirjutas jeltsin alla seadusele foderatsiooninoukogu moodustamise korrast sellega hoiti ara konstitutsiooniline kriis mis oleks niisuguse seaduse puudumise korral voinud tekkida parast 17 detsembri parlamendivalimisi seaduses oeldakse muuhulgas et venemaa foderatsiooni subjektide taitevvoimuorganite juhtide valimised peavad olema lopule viidud hiljemalt 1996 aasta detsembriks sealjuures maaras enamiku kohalike administratsioonide juhte president 25 martsil 1996 esitas initsiatiivgrupp kes oli jeltsini kandidatuuri ules seadnud teiseks ametiajaks venemaa presidendina esitas 1 372 000 allkirja tema kandidatuuri registreerimise toetuseks 16 juunil 1996 kogus jeltsin presidendivalimiste esimeses voorus 3528 haaltest ja sai edasi teise vooru 3 juulil 1996 valiti teiseks ametiajaks venemaa foderatsiooni presidendiks ta kogus 5382 valijate haaltest 5 novembril 1996 tehti jeltsinile sudameaordi ja koronaararterite sunteerimise operatsioon 1999 aastal algatati venemaa prokuratuuri poolt kriminaalasi milles kahtluste kohaselt said jeltsin ta tutred ja kremli kinnisvara haldav pavel borodin sveitsi ehitusfirmalt mabetex miljoneid dollareid mabetex project engineering ja mercata trading said omakorda sai tellimuse remontida 335 miljoni dollari eest moskva kremlit ja valitsushooneid jeltsinile olevat tehtud krediitkaart ja kantud tema arvele ungarisse miljon dollarit allhankijana teise restaureerimishanke saanud sveitsi firmale mercatale teostas moskvas kremli restaureerimistoid eesti ehitus remondi korraldamise eest hoolitses jeltsini lahiringi kuuluv kremli asjadevalitseja pavel borodin mees kelle hallata oli kogu valitsusaparaadi vara eri valitsushoonete remondi eest maksti sveitsi firmadele 335 miljonit dollarit peale kremli palee osales mabetex augustiputsis tankisuurtukkide tules kannatanud endise riigiduuma ja praeguse venemaa valitsushoone ehk valge maja remondis jeltsin jai venemaa presidendiks 31 detsembrini 1999 kuid tema tahetund jai 1991 aastasse jargmiseks presidendiks sai vladimir putin 24 aprillil 2007 toodi jeltsini surnukeha lunastaja kristuse peakirikusse kus rahvas sai temaga huvasti jatta 25 aprillil 2007 toimus seal hingepalvus ning boriss jeltsin maeti novodevitsje kalmistule paev oli kuulutatud riiklikuks leinapaevaks matustel viibis ka eesti president toomas hendrik ilves sojavaeline auaste erupolkovnik polkovniku auastme sai ta mittesojavaekohuslasena sverdlovskis parteitool jeltsin abiellus 1956 naina anastassija jossifovna girinaga sundinud 1932 naina on parit talupoja perekonnast lopetas 1955 kirovinimelise uurali polutehnilise instituudi ehitusinseneri kvalifikatsiooniga ning tootas 19551985 sverdlovski instituudis vodokanalprojekt insenerina vaneminsenerina ja projekti peainsenerina tutar jelena okulova sundinud 1957 lopetas kirovinimelise uurali polutehnilise instituudi ehitusteaduskonna tootab moskvas ehitusnaitusel tema abikaasa valeri okulov on elukutseline piloot 1987 aastal parast aia tagandamist moskva parteijuhi kohalt voeti ta maha rahvusvahelistelt lendudelt 13 martsil 1997 maarati aerofloti direktori kohusetaitjaks hiljem sai direktoriks sellel ametikohal oli enne teda marssal jevgeni saposnikov kes maarati presidendi abiks kosmonautika ja lennunduse arendamise alal opositsioon nagi selles maaramises onupojapoliitikat jelenal ja valeril on tutred jekaterina sundinud 1979 ja maria sundinud 1983 ja poeg ivan jekaterina on abielus ja tal on poeg teine tutar tatjana djatsenko sundis 1960 ta lopetas moskva riikliku ulikooli arvutusmatemaatika ja kuberneetikateaduskonna tootas konstrueerimisburoos saljut ja selle moskva filiaalis zarja urala kevadel 1996 oli boriss jeltsini riigipea kohale tagasivalimise kampaania koordinatsiooniburoo liige 30 juunil 1997 maarati venemaa foderatsiooni presidendi nounikuks mainekujunduse alal oli sellel ametikohal 1999 aastani tatjana esimene abikaasa oli ulikoolikaaslane baskiir vilen hairullin teine abikaasa aleksei djatsenko lopetas moskva lennundustehnika instituudi on ettevotte interural uurali piirkonna metallurgiatoostuse eksportoor suuraktsionar kolmas abikaasa valentin jumasov on endine presidendi administratsiooni juht tatjanal on esimesest abielust poeg boriss jeltsin sundinud 1981 perekonnanimi anti talle vanaisa palvel et nimi edasi kanduks oppis moskvas inglise keele kallakuga koolis 1996 aastast millfieldi koolis suurbritannias somersetis teine poeg esimesest abielust gleb djatsenko sundis 30 augustil 1995 kolmandast abielust sundis tutar marija jeltsin tegeles kooliajast peale aktiivselt spordiga eriti vorkpalliga ta on olnud mitmel spordialal linna opilaste meister ja oblasti meister vorkpallis ulikoolis oppides kuulus sverdlovski vorkpallikoondisse mis osales noukogude liidu meistrivoistluste korgemas liigas mangis kuni kolm ohtut nadalas tennist oli kirglik jahimees kuigi jeltsin tegeles spordiga oli tal kalduvus alkoholi kuritarvitada joomatuuride ajal oli ta korduvalt pikemat aega poliitiliselt areenilt lahkunud butka butkaa on kula venemaal sverdlovski oblastis talitsa rajoonis 36 km kaugusel talitsast umbes 250 km kaugusel jekaterinburgist geograafilised koordinaadid on 567 pohjalaiust ja 638 idapikkust kulas oli 4239 elanikku 1 jaanuar 1996 ja 3600 elanikku 2003 butkas on 8klassiline kool ja keskkool kino ja kultuurimaja internaatabikoolis opib 100 vaimselt alaarenenud last koige onnetumatest perekondadest kulas on 1993 aastal taastatud telliskividest kirik mis on puhitsetud moskva piiskopi tihhoni auks butka oli enne 1917 aastat 37 perega kolkakula keset metsi ja soid kula jai karukolkaks kuni 1930 aastateni hiljem muutus suureks asulaks arenesid loomakasvatus aiandus ja mesindus avati oli ja tarklisetehas ning kunstilise vaibakudumise vabrik asutati 1950 enne 1990 aastat oli vaipade kasitsikudumise vabrikuid noukogude liidus 158 nuudseks on see ainuke niisugune ettevote venemaal selles vabrikus valmistati vaipu riigi sumboolikaga ning presidentide ja kuberneride portreedega vaipu kasutati kingitustega riigiametnikele ning riputati ules riigiasutustes viimane suurem tellimus oli 2001 aastal kui telliti vladimir putini portreega vaipu vaibakudujate arv vahenes tellimuste vahenemise tottu 2002 aastaks 400lt 8le vabrik sattus sulgemise aarele tootmispinnad muudi sverdlovski raadiotehasele kaabli tootmiseks loodi 300 tookohta vaipu kooti ainult eratellimustel sunnipaevadeks 1936 aastal ehitati esimene maantee mis uhendas kula rajoonikeskuse talitsaga 1936 aastal naidati kulas esimest helifilmi hukkunud laeva aarded 1937 aastal avati butkas esimene kool 1941 aastal lopetas esimene lend 7 tudrukut ja 5 poissi ukski 5 poisist ei tulnud sojast tagasi 1949 aastal ehitati rahvaehituse meetodil 50kilomeetriline raudteeharu mis uhendas butkad pokljovskaja solmjaamaga praegu seda raudteed enam ei ole sest 1990 aastatel andsid kohalikud elanikud roopad vanarauaks kulavanem on vassili hlopotov kulast on parit venemaa esimene president boriss jeltsin kui boriss jeltsin sai 1976 oblasti parteijuhiks siis koik kula tanavad asfalteeriti ning ehitati puhkekodud ka venemaa presidendina aitas jeltsin oma kodukula kula on nuudseks vaga viletsas seisukorras teed on katki kolhoose ega sovhoose enam ei ole 1997 aastal eraldas president jeltsin butkale miljard rubla 2000 aastal boriss jeltsini kulaskaigu ajal sverdlovski oblastisse oodati jeltsinit butkas asjatult kaks paeva kula keskvaljak puhastati kioskitest et helikopter millega jeltsinit oodati saabuvat saaks maanduda jeltsin ignoreeris kula juubelit 2001 aastal kula otsustas jargmisel sunnipaeval jeltsinile onnitluskaarti mitte saata 2002 aasta lopus sai kula boriss jeltsini heategevusfondilt abi 15 miljoni rubla ulatuses taiendati kohalike raamatukogude fonde saadi pazbuss opilaste veoks ning 12 arvutit mis paigaldati kooli arvutiklassi kool sai ka suuski jeltsini abiga oli varem rajatud talitsa ja butka vaheline asfalttee 2003 aastal oodati et jeltsin oma kulaskaigul sverdlovski oblastisse kulastaks ka butkad see artikkel kirjeldab boriss jeltsini elu kuni parteikarjaari alguseni boriss jeltsin sundis 1 veebruaril 1931 sverdlovski oblastis talitsa rajoonis butka kulas isa nikolai ignatjevits jeltsin 1906 ja ema klavdija vassiljevna jeltsina stavrogina 19081993 olid venelased vanemad abiellusid 1926 aastal isa oli pikk ja tugeva kehaehitusega ta laulis kirikukooris naaberkulast basmanovost ehk basmanovskojest parit emal olid sinised silmad ja tumepruun pats mis ulatus allapoole taljet ta oli meistertikkija ning oppis iseseisvalt lugema ja kirjutama boriss oli nende esimene laps hiljem sundisid vend mihhail 1937 ja ode valentina 1944 uhetoalises puumajas kus ignat jeltsin ja tema naine elasid nelja poja nikolai ivani dmitri ja andrianiga oli ainult uks voodi kus magasid vanemad pojad magasid porandal suvel olgmadratsitel talvel lambanahkadel kui nikolai noorik majja elama asus vabastasid vanemad voodi tema jaoks selles voodis sunnitaski klavdija esimese lapse ristimiseks ja nime andmiseks viisid vanemad lapse naaberkula kirikusse preestril oli voimude luba ristimiseks ainult uks kord kuus mistottu kirik oli tais vanemaid sugulasi ja pealtvaatajaid et vanemad pakkusid preestrile puskarit siis oli preester poisi ristimise ajaks purjus ning unustas lapse ristimisveest valja votta klavdija hakkas karjuma tormas vaagna juurde ja vottis lapse valja poiss oli veel elus preester kuulutas et nii tugev ja voidukas poiss peab saama nimeks boriss sodalane moni nadal hiljem algas kollektiviseerimine jeltsini vanaisa ignati jeltsin joukas talupoeg sepp ja voormunder kes oli 80aastane ja peaaegu pime tehti 1930 kulakuks tema maja veski ja muu varandus konfiskeeriti ta saadeti 1931 koos naisega asumisele pohja poole serovi linna lahedale koos borissi vanavanematega kuuditati butka kulast veel kumme peret moni kuu hiljem vanaisa suri sama aasta sugisel vottis riik vastkollektiviseeritud butka kula elanikelt ara kogu viljasaagi borissi isa nikolai otsustas kulast igaveseks lahkuda ning soitis koos perekonnaga ja venna andrianiga 1932 nii kaugele kui said ule 1000 km kaugusele kaasanisse lennukitehase ehitusele vennad tootasid kaks aastat puuseppadena seejarel nad arreteeriti kui dekulakiseerunud kulakud ning moisteti seal 1934 ogpu troika poolt suudi noukogudevastase propaganda eest isa oli kolm aastat vangilaagris ning vabastati sugisel 1936 ennetahtaegselt parast seda ei saanud isa tukk aega tood hiljem tootas ehitusel ema tootas omblejana 1935 ei suutnud borissi isa nikolai vend ivan kes oli sepp nagu tema isagi kolhoosile oma viljanormi tarnida ta arreteeriti kui saboteerija ja kahjur ning saadeti asumisele bereznikisse permi oblastis 400 km kaugusel sverdlovskist vanemad elasid 1930 aastate lopust 1970 aastate alguseni permi molotovi oblastis bereznikis nad pogenesid sinna ivani juurde nalja eest isa sai koha kaaliumitehase ehitusel mis oli teise viisaastaku tahtis projekt perekond sai toa barakis vaga pikas ohukestest laudadest tehtud majas barakk oli tol ajal koige tavalisem korterituup linnas jeltsinite barakk koosnes pikast koridorist kuhu avanes 20 tuba uks igale perekonnale baraki taga oli puuklosett ja kaev kust saadi vett pesemiseks ja soogitegemiseks varsti parast bereznikisse saabumist augustis 1937 sundis borissi vend mihhail jeltsinid ostsid kitse et lapsed saaksid piima kogu perekond koos kitsega magas koos porandal uksteise vastu surutuna kits oli soe nagu ahi ja poisid hoidsid talvel ennast kitse vastas sooja barakis ei saanud sest tuul puhus seintest labi kui jeltsinid kolisid oma esimesse barakki kaasanis oli boriss aastane kui ta sai 14aastaseks sai perekond omaette korteri kui isa sai 1930 aastate lopus toodejuhatajaks hakkas jeltsinitel olema piisavalt suua kuid esimesel sojatalvel 19411942 tuli nalg tagasi bereznikis said toolised 800 g leiba paevas ning nende perekonnaliikmed 400 g peale leiva oli vaga vahe midagi suua klavdija ombles naabritele ning sai monikord tasuks leiba kits oma rasvase piimaga mida oli kull paevas alla liitri aitas lastel ellu jaada 10aastane boriss istus koolist koju tulles nurka ja oigas vahet pidamata mul on nalg selleks ajaks oli borissil hulk kohustusi ta pidi tooma kaevult vett hoidma vend mihhaili ja hiljem ode valentinat kes sundis juulis 1944 keetma lounaks kartuleid pesema nousid ja puhkima porandat suvisel koolivaheajal kais boriss koos emaga umberkaudsetes kolhoosides heina tegemas nad niitsid monelt hektarilt heina ja panid kuhja selle eest ei makstud kuid poole heina vois endale votta jeltsinid muusid heina talupoegadele ja ostsid leiba valjaspool barakki oli toolisasula vaene keskkond mustuse nalja joomise naiste peksmise pisivarguste ja roppustega selles keskkonnas sai end maksma panna ainult fuusilise jouga kaastunnet ei olnud oodata iga fuusilise defekti parast pilgati et vabaneda kiusamisest tuli naidata otsustavust iga solvamise voi fuusilise kallaletungi eest halastamatult katte maksta kambajuhil pidi olema kaks omadust esimene oli fuusiline julgus hoolimatus voimalikust ohust vigastusest isegi surmast teine omadus oli valjakutse esitamine taiskasvanute maailmale nii koolis tanaval kui ka kodus boriss oli igasuguste ohtlike meeleavalduste eestvedajate seas soja ajal tuli paaril poisil pahe mote kasigranaat koost lahti votta et vaadata mis seal sees on 11aastane boriss vottis enda peale ulesande varastada relvalaost granaat oosel ronis ta kolme okastraadi alt labi kui tunnimees oli teisel pool hoonet saagis ta aknatrelli labi ta huppas sisse varastas kaks granaati ja tuli tagasi oodates kogu aeg et selja tagant tulistatakse jargmisel paeval hakkas boriss metsas granaati koost lahti votma samal ajal kui teised poisid seisid ettevaatlikult saja meetri kaugusel kui boriss oli moned korrad haamriga loonud siis granaat plahvatas haiglas eemaldas kirurg borissi vasaku kae poidla ja nimetissorme tombid selle vigastuse tottu vabastati jeltsin sojavaeteenistusest mangukaaslased hakkasid borissi vigase kae parast narrima jeltsin habenes oma katt ka aastaid hiljem jeltsin osales suurtes kaklustes kus vois olla isegi sada osavotjat uhes kakluses loodi teda pika puuga vastu nagu nii et ta jai oimetult lebama kaaslased kandsid ta koju sellest ajast paistab jeltsini naol silma murtud nina boriss oppis puskininimelises berezniki keskkoolis jeltsin oppis hasti kuid oli uks ulakamatest poistest viiendas klassis kui boriss oli 11aastane huppas kogu klass tema jarel aknast valja ja peitis ennast lattu samal ajal kui opetaja tormas neid taga otsides mooda koolimaja ringi teine kord puistati opetajale tooli peale vaikseid grammofoninoelu kodus anti borissile koerustukkide eest tosiselt naha peale kui isa kuulis poisi pahateost vottis ta rihma lausumata sonagi ema nuttis palus halastust ja puudis poega varjata ta lukati toast valja ja uks pandi lukku boriss pidi puksid maha votma ja pikali heitma kuigi isa metoodiliselt peksis ei tulnud poja suust piiksugi see vihastas isa veel rohkem karistamine loppes tavaliselt siis kui ema paases tuppa ja lukkas isa eemale seitsmeklassilise kooli lopetamisel palus 14aastane jeltsin sona 1945 aastal oli avalik konelemine terrori tottu vaga haruldane poisile anti siiski sona sest ta oli viiemees ning koik arvasid et tema sonavott on kooskolastatud oodati et ta tanab parteid ja laste parimat sopra stalinit kuldse lapsepolve eest jeltsin tanaski luhidalt koiki seejarel ta utles et uks opetajatest piinab vaimselt lapsi see on kosmaarne opetaja kes loob lapsi raske joonlauaga alandab neid ja kasib neil oma sea jaoks toidujaatmeid otsida aktus lopetati ruttu ara jargmisel paeval kutsuti borissi isa direktori juurde ning oeldi et poisi loputunnistus ning uhtlasi luba keskkooli astuda on tuhistatud boriss ei aktsepteerinud seda otsust ning kaebas kooli juhtkonna peale jeltsini asja uurimiseks moodustati komisjon opetaja keda boriss oli suudistanud korvaldati ametist ning poisile anti tunnistus tagasi ent poisil oli viite korval korralikkuse hinne kaks jeltsin lopetas keskkooli viitega enamikus ainetes poisina oli boriss kes polnud kunagi merd nainud tahtnud hakata meremeheks kuid ta motles umber ja otsustas ehitusinseneri eriala kasuks sisseastumiseksamitel uurali polutehnilisse instituuti sverdlovskis kus oppis 5000 uliopilast sai ta kaks viit ja kaks nelja septembris 1949 asus ta elama uhiselamusse ja alustas korgkooliopinguid niisiis puutus jeltsin 18aastasena esimest korda kokku sverdlovski linnaga kuhu ta jai 36 aastaks borissil oli voodi kuuekohalises uhiselamutoas ja stipendium mis oli esimesel kursusel 290 rubla ja tousis viiendaks kursuseks 790 rublani kilo liha maksis 40 rubla kilo void maksis 25 rubla ja leivapats maksis 3 rubla vanemad andsid lisaks 250 rubla kuus kui raha sai otsa laaditi raudteevaguneid kogu instituudis oppimise aja vastutas jeltsin instituudi komsomolikomitee liikmena spordiurituste korraldamise eest kogu instituudis kui uliopilased otsustasid paluda uheks eriti raskeks eksamiks valmistumiseks rohkem aega juhtis jeltsin delegatsiooni mis selle noudmise professorile esitas professor boriss speranski tasus jeltsinile sellega et pani talle uhe vahestest neljadest opingute jooksul boriss oli ka pulmavanem kursusekaaslaste pulmades ta tegi ka muudes olukordades palju nalju naiteks vottis istuda tahtjalt tooli alt ara voi kallas sisenejale kausitaie vett kaela kui temalt hiljem kusiti miks ta nii harva naeratab vastas jeltsin et kuigi ta on sisimas optimist naeris ta end tudengipolves tuhjaks esimesel opinguaastal vottis jeltsin puupaljana ette seiklusrikka reisi mooda noukogude liitu reisides pohiliselt rongikatusel 1955 lopetas jeltsin sverdlovskis kirovinimelises uurali polutehnilises instituudis ehituseriala diplomitoo teema oli teletorn instituudis oppimise ajal mangis jeltsin noukogude liidu korgliigas vorkpalli 6 septembril 1955 asus jeltsin ehitusel toole ta ei tahtnud vastu votta meistri kohta vaid selgitas toodejuhatajale et instituut ei ole teda ette valmistanud tegelikuks tooks ehitusel ta palus aasta et oppida ara koik pohilised ehitaja elukutsed ta teadis et ilma selleta voib iga brigadir teda umber oma sorme mahkida jeltsinil voimaldatigi seda jargmise aasta jooksul ta oppis muuriladujaks betoonisegajaks veoautojuhiks puusepaks laudsepaks klaasijaks krohvijaks maalriks ja kraanajuhiks ta tootas poolteist monikord kaks vahetust paevas toolised naersid tema ule kuid opetasid talle ametid selgeks selle aja jooksul elas ta korduvalt labi vaga ohtlikke olukordi kuid tegutses otsustavalt jeltsin tootas paljudel uurali ehitustel ta tegi kiiresti karjaari 32aastaselt oli ta juba tuhandete tootajatega elamuehituskombinaadi direktor blossfeldi kalanhoe kalanchoe blossfeldiana on taimeliik kalanhoe perekonnast paksuleheliste sugukonnast taim on parit madagaskarilt liik on nime saanud saksa taimekasvataja robert blossfeldi 18821945 jargi blossfeldi kalanhoe on pusik ja sukulent kasvab pustiselt olenevalt teisendist kasvab kuni 45 cm korguseks tavaliselt siiski kuni 30 cm ka laius on kuni 30 cm lehed on tumerohelised oitseb aastaringselt oie labimoot on 1 cm torujad oied paiknevad vaikestes kobarates blossfeldi kalanhoel on palju erineva oievarviga sorte kollane oranz roosa punane purpurne ja valge ning nende kombinatsioonid blossfeldi kalanhoe on euroopas vaga sagedane toataim vajab kasvamiseks troopilist kuni subtroopilist temperatuuri kasvab joudsalt temperatuuridel 2026 c talub kuni 10 c ootemperatuuri hukkub 4 c juures meie kliimas kasvab paremini taispaikeses sukulendina vajab vahe vett talvel kastmist ei vaja aktiivsel kasvuperioodil kevadest sugiseni tuleb kasta toasooja veega vajab kasvuperioodil vaetamist oitseb talvel ja vajab poolteise kuu jooksul enne oitsemist katkematuid 14tunniseid oid parast oitsemist tuleb oieraod eemaldada paljundatakse varre ja lehepistikute abil reeglina tasub pistikutest uued taimed kasvatada mitte araoitsenud taimi sailitada pistikud voetakse aktiivsel kasvuperioodil ning pannakse juurduma liivasegusesse niiskesse mulda mis sisaldab voimaluse korral turbasammalt monikord tekivad lehetippudele voi solmekohtadele vosud mille voib eemaldada ja istutada vaikestesse omaette pottidesse seemnetega paljundamisel on seemneid koige parem kulvata hiliskevadel seemned on vaga vaikesed seemned vajavad 10 paeva jooksul temperatuuri 21 c kasvusubstraadiks sobib liivasegune niiske muld voimaluse korral voib kasutada ka turbasammalt koige sagedasemad kahjurid on lehetaid ja viinamarjakilptaid bartholomeos i ehk bartolomeos i dimitrios archontonis kreeka keeles sundinud 29 veebruaril 1940 gokceada saarel hagioi theodorois on konstantinoopoli oikumeeniline patriarh aastast 1991 ta on kulastanud eestit 2000 ja 2013 aastal archontonis sundis 29 veebruaril 1940 turgile kuuluval gokceada saarel ta kais algkoolis gokceadal imbros ja keskkoolis istanbulis ta sai 1961 honsi chalki teoloogiakoolist diplomi teoloogia alal ning 13 augustil 1961 puhitseti gokceadaldiakoniks 19611963 teenis turgi kodanikuna aega ohvitserina turgi sojavaes omandades leitnandi auastme oikumeenilise patriarhaadi teadurina oppis archontonis roomas oikumeenilises idauuringute instituudis bossey oikumeenilises instituudis sveitsis ja muncheni ulikoolis spetsialiseerudes kanoonilisele oigusele 1968 kaitses ta rooma gregoriuse ulikoolis doktorivaitekirja puhade kaanonite ja kanooniliste dekreetide kodifitseerimisest oigeusu kirikus 1969 aastast oli honsi chalki kreekaoigeusu teoloogiakooli alldekaan 19 oktoobril puhitseti ta istanbulis preesteriks ja kuus kuud hiljem sai ta arhimandriidiks 1972 aastal maarati arhimandriit bartholomeos konstantinoopoli patriarhi eraburoo direktoriks 1973 aastal valis oikumeenilise patriarhaadi puha sinod ta uhehaalselt philadelphia metropoliidiks ning ta puhitseti piiskopiks 1973 aasta joulupuhal patriarhlikus puha georgiose katedraalis istanbulis alates martsist 1974 on ta puha sinodi liige ja 14 jaanuaril 1990 valiti ta ajaloolise linna chalkedoni metropoliidiks 2 novembril 1991 valis puha sinod parast patriarh dimitrios i surma metropoliit bartholomeose uhehaalselt konstantinoopoli uue rooma peapiiskopiks ja oikumeeniliseks patriarhiks bartholomeos i raagib vabalt kreeka turgi itaalia ladina inglise prantsuse ja saksa keelt ta on idakirikute kanoonilise oiguse seltsi asutajaliige ja oli mitu aastat selle asepresident 15 aastat 8 aastat asepresidendina oli ta kirikute maailmanoukogu usu ja korra komitee liige ta osales kolmel kirikute maailmanoukogu peaassambleel neljandal uppsalas 1968 kuuendal vancouveris 1983 ja seitsmendal canberras 1991 seitsmendal assambleel valiti ta kirikute maailmanoukogu keskkomitee ja taitevkomitee liikmeks patriarh bartholomeos i on kainud ametlikul apostellikul visiidil agio orosel kreeta kirikus aleksandria patriarhaadis antiookia patriarhaadis jeruusalemma patriarhaadis moskva patriarhaadis belgradis bukarestis kaks korda sofias thbilisis soome oigeusu ja luteri kirikus samuti etioopia idaoigeusu kirikus rootsi luteri kirikus katoliku kirikus vatikanis saksamaa katolikus ja evangeelses kirikus prantsusmaal katolikus kirikus ja oma oikumeenilise aujarje mitmes piiskopkonnas bartholomeos i kutsus kokku koikide autokefaalsete ja autonoomsete kirikute peade erakorralised kohtumised istanbulis 1992 aastal ja patmosel 1995 aastal peale selle kutsus ta 1992 ja 1994 aastal kokku koikide oikumeenilise patriarhaadi hierarhide erikohtumised istanbulis ta on ateena ulikooli moskva teoloogia akadeemia ja bostoni puha risti teoloogiakolledzi auteoloogiadoktor ja londoni city university kreeta ulikooli ja egeuse ulikooli mytilini keskkonnaosakonna aufilosoofiadoktor 2000 aastal anti talle maarjamaa risti i klassi teenetemark bartholomeos i on kreeta oigeusu akadeemia liige ja viini pro oriente instituudi auliige 1994 aastal vottis ta vastu erikutse euroopa parlamendi presidendilt ja esines seal bartholomeos i on eriti huvitatud keskkonnakusimustest ning on algatanud mitmeid strateegiaid looduse kaitseks burrel teised nimekujud burele bureli burrele mat burele on linn pohjaalbaanias mati distrikti keskus linna kaugus tiranast on 91 km elanikke oli 2003 aastal 13 900 sellega on burrel albaanias 21 kohal 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 10 985 kuid rahvastikuregistri jargi oli see 17 755 burrel on endine kaevurite linn kuid kaevandused on suletud ta koosneb pohiliselt korraparaselt paigutatud plokkelamutest linna keskel on suur valjak mille keskel on tohutu monument haljasalaga selle umber endine spordikeskus on maha jaetud 1999 aasta andmetel 67 km linnast valjas asub tootav raudkroomitehas mis meenutab pigem tehase varemeid neljast korstnast tuleb paksu suitsu kahel pool maanteed ja tee peal on tootmisjaatmed mustaks polenud kivid mis tekitavad kuumaastiku inimesed korjavad suuremaid kive ehitusmaterjaliks kosovo konflikti ajal oli burreli lahedal pogenike laager mis mahutas 2000 inimest burrelis asus kommunistliku reziimi ajal vana ja vaike vangla mis oli tingimuste poolest koige kohutavam kogu riigis seal hoiti tavaliste vangide korval koige ohtlikumaid poliitvange kelle karistustahtaeg riigivoimu kukutamise katse voi kommunismivastase propaganda ja agitatsiooni eest algas 20 aastast sageli moisteti vangidele enne valjasaamist uus karistus teiste seas istusid burreli vanglas kirjanikud bashkim shehu ja fatos lubonja kes on seda ilukirjanduslikult kujutanud ning katoliku preester simon jubani parast kommunistliku reziimi langemist vangla suleti ja rajati vanglamuuseum ent 1997 aasta rahutuste ajal oli sali berisha reziim vanglakohtade nappuse tottu sunnitud selle vangla uuesti kasutusele votma baal shem heebrea keeles nime isand on judaismis isik kellele tema voime tottu teha ulihaid tegusid mis toovad teistele inimestele kasu on antud see tiitel nende poolt kes tema voimeid tunnistavad voi on nendest kasu saanud ta on imetegija kellel arvatakse olevat suured vaimulikud voimed see nimi anti keskajal rabist imetegijale kes oskas esile kutsuda tervenemisi nagi sundmusi ette ning nagi inimesi labi sellisel inimesel arvati olevat otseuhendus taevaga nii et ta sai kannatavatele inimestele tuua jumala armu ja kaastunnet selle tiitliga inimesi ei ole teada palju ja praegu ei ole seda kellelgi koige kuulsam selle tiitliga isik oli hassidismi rajaja rabi israel ben eliezer kelle puhul tiitlit kasutatakse koos maarava artikliga vahesed teavad et see nimetus on olnud ka teistel rabidel uks nendest oli michelstadti baal shem babylon 5 on usa eepiline telesari mille loojaks produtsendiks ja enamiku jagude stsenaariumi autoriks on j michael straczynski ulmeseriaali muusika on kirjutanud christopher franke seriaali tegevus leiab aset aastatel 22582262 babylon 5 jooksis televisioonis viis hooaega igauhes 22 osa kokku toodeti 110 jagu avafilm the gathering joudis eetrisse 22 veebruaril 1993 seriaali esmaesitus leidis aset 26 jaanuarist 1994 kuni 25 novembrini 1998 usa telekanalitel prime time entertainment network ning 5 hooaja puhul kanalil tnt eestis oli sarja voimalik koigepealt vaadata pohjaeestlastel soome yle2 kanalilt hiljem naitas seda ka kanal 2 kogu babylon 5 teleseriaal sellega seotud telefilmid ja samasse taustsusteemi asetatud televisiooni jatkusari crusade on taies ulatuses ilmunud dvddel lisaks telesarjale on avaldatud babylon 5 teemalisi romaane koomikseid ja arvutimange sarja tugevalt iseloomustav muusika on ilmunud cddel 2005 aasta sugisel hakati valja andma trukitud stsenaariumide sarja babylon 5 on voitnud mitmeid ulmeauhindu sealhulgas kaks korda hugo auhinna parima draama eest fannide seas levinud arvamuse kohaselt voib tegu olla uhe koigi aegade parima televisiooniulmesarjaga eriti tugevaiks peetakse kolmandat ja neljandat hooaega kus sundmused liiguvad edasi peadpooritava tempoga ja pinge jouab haripunkti parima elamuse saamiseks ja sundmuste moistmiseks aga tuleks vaadata seriaali algusest lopuni babylon 5 on hiiglaslik kaheksa kilomeetri pikkune kosmosejaam eridani epsiloni tahesusteemis jaam on babyloni seeria jaamadest uusim esimesed kolm havinesid ehituse ajal babylon 4 kadus salaparaselt oopaev parast kaikulaskmist babyloni jaamade ehitamise ajendiks oli maa ja minbari vaheline soda mis pidi peaaegu loppema inimestele katastroofiliselt uute sodade valtimiseks ehitas maa kosmosejaama mis pidi saama erinevate tsivilisatsioonide kohtumispaigaks neutraalsel pinnal ja tahtedevahelise diplomaatia solmpunktiks jaama esimese komandori jeffrey sinclairi sonul oli babylon 5 inimkonna viimane parim rahulootus tegelikkuses kujunes babylon 5 poliitiliste intriigide ja tahtedevahelise konflikti tallermaaks seriaali babylon 5 peetakse monikord tuupiliseks kosmoseooperiks vrd seebiooperid kuid sama hasti voib seda lugeda poliitiliseks ponevusdraamaks seriaali eetrissejoudmise ajal tegi selle eriliseks autori j michael straczynski koostatud plaan mis kavandas ette sarja peamised sundmused kogu viieaastase tsukli jooksul algusest lopuni 2005 aastaks on see vote televisioonis upris laialt levinud kuid babylon 5 kirjutamise ajal oli tegu taiesti uudse lahenemisega kosmoseseriaale kummitasid toona kulunud kliseed nagu laste ja armsate robotite esitlemine tegelaskujudena ning tehnoloogiline ebajarjekindlus tehniliste probleemide lahenduseks pakkusid seriaalide stsenaristid tihtipeale valja kontekstiga haakumatuid kosmilisi osakesi voi muid ulmelisi nahtusi mis jargmistes osades taielikult unustati babylon 5 tegevus seevastu toimub algusest lopuni labimoeldud taustsusteemis ka tegevustikul on algus arendus ja lopp nagu igal heal romaanil peategelased kasvavad arenevad elavad ja surevad babylon 5 kasitleb kesksete teemadena poliitikat filosoofilisi kusimusi religiooni ning inimsuhteid labimoeldud plaan voimaldas babylon 5 tootmiskulusid optimeerida naiteks kasutada efektiivselt ara dekoratsioone ja kostuume koik eriefektid on seriaalis algusest peale loodud arvutis mis toona oli ennekuulmatu babylon 5 elas tootmistsukli jooksul labi ka mitmeid muudatusi parast avahooaega vahetati valja naitleja michael ohare jaama komandor jeffrey sinclair ning jargmisel neljal aastal juhtis babylon 5t john sheridan endine sojakangelane kes ainsa inimesena oli suutnud havitada minbari lahingulaeva naitleja andrea thompson lahkus ootamatult teisel hooajal ja claudia christian parast neljanda hooaja filmimist neljanda hooaja tootmise ajal tousis reaalne oht et viiendat ei tulegi mistottu j michael straczynski kiirendas plaanitud sundmuskaiku kuna babylon 5 kosmosejaam ehitati kohtumispaigana siis on uks sarja peamisi teemasid eri tsivilisatsioonide kultuuriline ja sotsiaalne suhtlus babylon 5s on esindatud viis mojukat tsivilisatsiooni ja lisaks mitmed vaiksemad maa allianss loodi 21 sajandi lopul parast kolmandat maailmasoda algul oli see lotv rahvaste uhendus hiljem aga muutus pea koigi maa rahvaste tihedaks liiduks sellele lisandusid alliansi kolooniad mitmel pool galaktikas osa kolooniatest taotleb iseseisvust eriti paistab sellega silma marsi koloonia allianssi juhitakse uhekojalise parlamentaarse demokraatiana riigipea on uldvalimistel valitav president babylon 5 sundmuste toimumise ajal on maa allianss uks viiest galaktika peamisest tuntud suurest tsivilisatsioonist parast maaminbari soja loppu on allianss edukalt arendanud tahtedevahelist kaubandust kuid osa mojukaid poliitilisi ruhmitusi pooldab ksenofoobiat ja isolatsionismi president luis santiago tapetakse vandenou tulemusel voimule saab senine asepresident morgan clark uus president asutab gestaapoliku salapolitsei oovalve ning saadab senati laiali maa ja tema kolooniad muutuvad totalitaarseks riigiks suure moju omandab poolmilitaarne organisatsioon psi korpus mis uhendab telepaate ja tegeleb nende jarelevalvega maa astub kodusoja lavele minbari foderatsioon on vorreldes maaga vana tsivilisatsioon kosmosesse joudsid nad enam kui tuhat aastat enne inimkonda nende tehnoloogia on inimeste omast margatavalt korgemal tasemel jaades alla uksnes varjude vorlonite ja esimeste omale minbarid on kastiuhiskond rahvas jaguneb sodalaste tooliste ja religioosse kasti vahel minbare juhib hall noukogu milles on kolm esindajat igast kastist sellise korra pani paika minbari ajalooline prohvet valen tema juhtimisel torjusid minbarid tuhat aastat tagasi varjude runnaku minbarid on humanoidid enamasti saledad ja kahvatud kuid fuusiliselt marksa tugevamad kui sama kogukad inimesed peas pole neil juuksed vaid hallid teravatipulised luumoodustised minbaride koduplaneet on maast marksa kulmema kliimaga nende tahe seitsmes planeet seetottu ei talu minbarid hasti korgeid temperatuure ja 30 kraadi celsiuse jargi on neile pikema aja jooksul surmav inimeste esimene kohtumine minbaridega toi kaasa katastroofi arusaamatuse tottu avas maa kosmoselaev minbari kosmoselaevale tule mis tappis minbaride liidri dukhati jargnenud maaminbari soda oli inimkonnale katastroofiline minbarid omasid selget ulekaalu kuid vahetult enne maa loplikku havitamist minbarid taganesid ja andsid alla selle pohjus oli toona teadmata babylon 5 loodi muu hulgas selleks et maaminbari soja taolisi arusaamatusi tulevikus valtida centauri vabariik oli ukskord voimas impeerium ent on nuudseks mandunud ja taandareneb jatkuvalt centaurid on humanoidid mehed kannavad oma juukseid uhke pustharjana mille korgus kajastab nende positsiooni uhiskonnas naised paistavad silma kiilaspeadega centauri vabariiki juhib imperaator keda toetab aadlikest koosnev centaurum centaurid olid esimene maavaline tsivilisatsioon kellega inimkond kontakteerus just centauridelt omandas maa tahtedevaheliste hupete tehnoloogia mis voimaldas asuda teisi maailmu koloniseerima narnid on suhteliselt noor tsivilisatsioon nagu inimesedki minevikus oli narni planeet okupeeritud ja orjastatud centauride poolt nende kahe rassi suhted on jatkuvalt keerulised kuna centauri vabariik voimutses narnil brutaalsete meetodite abil paljud peavad narne primitiivseks ja barbaarseks rahvaks eriti juurutavad seda stereotuupi centaurid narnid kardavad uut centauri agressiooni kuid samal ajal kostis nende seast uleskutseid kattemaksuks oma endiste isandate vastu valimuselt on narnid jassakad kollaka pruuniroheliselaigulise nahaga juusteta narnide juhtorgan on khari noukogu narnide usk pohineb filosoofidest prohvetite kirjutistel millest tahtsaim on gquani raamat narnide seas puuduvad telepaadid kuigi minevikus olid need olemas narni telepaadid havitati jouga ning ulejaanud narnide seas pole vastav geen piisavalt tugevalt esindatud vorlonid on iidne ja tehnoloogiliselt kaugele arenenud rass arvatakse et tegu on uhe viimasega esimeste seast kuid vorlonite tegelik olemus on nooremate tsivilisatsioonide jaoks moistatus vorlonite ajaloost on teada suhteliselt vahe nad on manginud olulist rolli varjude vastastes sodades viimase miljoni aasta jooksul ning jalginud ja manipuleerinud uusi nooremaid tsivilisatsioone vorlonite valimus on moistatus teiste rassidega suheldes kannavad nad kobakaid kummalisi skafandreid neist valjunud vorlonit naeb iga rass erinevalt inimsilmadele ilmuvad nad inglite kujul paljude iseseisvate maailmade hajus konfoderatsioon liiga asutati selleks et uhiselt seista vastu centauride ohule ja kasvava sojakusega narni reziimile liiga oigustas end aga sojas dilgari maailmaga mis kaivitas naabrite vastu ootamatu vallutussoja ja genotsiidi liiga vastupanu oli siiski kokku varisemas kuni maa allianss noustus neid abistama ja dilgari tagasi looma sellega tousis maa tahtedevahelises diplomaatias senisest lugupeetumale kohale mitteuhinenud maailmade liiga omandas aga reputatsiooni et suudab mojutada vahemalt uht olulist joudu galaktikas liigat killustavad sageli sisemised vastuolud selle liikmete seas on gaim brakiri pakmara markab drazi hyach llort ja vree varjud on sellele vanale tsivilisatsioonile antud nimeks nooremate poolt sest nende tegelik nimetus on haaldamatu varjud on koige iidsem rahvas veel allesjaanud esimestest 10 000 aastat tagasi said nad galaktilises konfliktis havitava kaotuse osaliseks tuhande aasta eest uritasid nad taas galaktikat alistada kuid see ei onnestunud sest varjude vastu uhinesid vorlonid ja minbarid koos teiste nooremate tsivilisatsioonidega varjud taandusid pudenesid laiali ja jaid ootama uut voimalust joudu koguda varjude pohiline filosoofia on kaos nad usuvad looduslikku valikut ja leiavad et uksnes kaose ja soja labi viivad tugevamad tsivilisatsioonid ellu oma potentsiaali see poliitika vastandub vorlonite omale kes taotlevad sama eesmarki nooremate tsivilisatsioonide aeglase juhendamise labi varjude koduplaneediks on zhadum nende valimus on putukalik ent tegu voib olla uksnes skafandri voi kostuumiga nad omavad sugavaid teadmisi mateeria olemusest mille abil voivad holpsasti muutuda nahtamatuks varjude tehnoloogia on nagu vorlonitelgi orgaaniline oma kosmoselaevade juhtimissusteemides kasutavad nad protsessoritena elusolendeid seetottu saab nende tehnoloogia vastu kasutada telepaate esimesed on galaktika koige vanemad rassid paljud neist on siinsest galaktikast mujale kolinud ehk lainud ule aare juba miljonite aastate eest enamik ulejaanutest lahkusid parast viimast suurt varjude soda 10 000 aastat tagasi kohale jaid ainult varjud ja vorlonid ehkki liigub kuulujutte sellest et aegajalt on nahtud ka moningaid teisi boeing 737 usa on maailma koige rohkemaarvuliselt ehitatud reaktiivreisilennuk lennuki valjatootamist alustati 1964 boeingul oli vaja turule paaseda luhimaareisilennukiga mis suudaks konkureerida prantsuse caravellei inglaste bac 111i ja mcdonnell douglase dc9ga 737100 sooritas esmalennu 9 aprillil 1967 boeing 737 kere valislaius on sama mis boeing 707 boeing 727 ja boeing 757l 376 meetrit 737300 737400 ja 737500 kasutas ka estonian air on valminud ka boeingu nn uue polvkonna 737600 737700 737800 ja 737900 lennukeid mida toodetakse tanaseni praegu on tegemisel uued boeingu max seeria lennukid koik 737xxx lennukid boeing 707 on neljamootoriline reaktiivreisilennuk mille valjatootamist alustas boeing 1950 aastate algul kuigi tegemist ei ole esimese regulaarliinilendudele tulnud reaktiivreisilennukiga see au kuulub de havilland cometile oli see uks esimene edukas reaktiivreisilennuk mis juhatas reisijatele sisse reaktiivlennukitega lendamise ajastu boeing 707 pohineb algsel prototuubil 36780 kutsuti ka dach80 mille alusel riikliku konkursi voitnud boeing ehitas usa relvajoududele usaf tankurlennuki c135 boeing 707 kere on viimase omast 15 cm 6 tolli vorra laiem esmalend oktoober 1958 algselt oli boeing 707l neli turboreaktiivmootorit kuid hiljem asendati need nelja turboventilaatormootoriga mis olid vaiksemad voimsamad ja kutusesaastlikumad boeing 707 oli usa esimene sarjana ehitatud reaktiivreisilennuk lennuk oli tehase ellingutel 1977 aastani sojavae eriversioonide ehitamine loppes 1991 aasta mais kuigi usa suuremate lennukompaniide lennuliinidel boeing 707 enam ei ole on see veel kasutusel vaiksemates lennukompaniides teistes riikides esimesed kaks usa presidendilennukit olid boeing 707 baasil eritellimusel ehitatud lennukit 707120b boeing 717 on lennukitootja boeing kahemootorine kitsakereline lennuk lennukituup on jatkuks mcdonnelldouglas md95 projektile lennuk mahutab kuni 117 reisijat ning suudab lennata kuni 3820 kilomeetri kaugusele lennuk kasutab kahte rollsroyce br715 mootorit mis asuvad lennuki sabaosas esimene lennuk anti ule aastal 1999 14 jaanuaril 2005 teatas boeing et lopetab jargmisel aastal 717 tootmise aastani 2006 mil tootmine lopetati toodeti 156 lennukit boeing 717 lennukil on kaks reaktiivmootorit mis asuvad kere sabaosas lennuk on 89 m korge salong 313 cm lai boeing 727 on usa kolmemootoriline reaktiivreisilennuk 727100 prototuubi esmalend toimus veebruaris 1963 61 meetrit pikema kerega 727200 1967 aastal boeing 727 oli omal ajal 1832 eksemplariga enim ehitatud reaktiivreisilennuk maailmas 727 oli erinevalt teistest boeingu sarja lennukitest hasti aratuntav tasetusega stabilisaatori tottu boeing 727 oli ullatavalt hea aerodunaamikaga kiire keskmise kaugusega liinide reisilennuk maandumiseks vajaliku vaiksema kiiruse saavutamiseks tuli konstruktoritel tublisti suurendada tiiva mehhaniseeritust tulemuseks oli et teiste samalaadsete lennukitega vorreldes vajas 727 luhemat ohkutousmis ja maandumisrada algsete boeing 727 mootorite muratase oli paljude lennuvaljade rangemaks muutunud nouete seisukohalt liiga korge boeing 727 kere ristloige on sama mis teistel 707737757 tootepere lennukeil boeing 747 konekeeles ka jumbo jet on usa lennukiehitusettevotte boeing neljamootoriline reaktiivreisilennuk boeing 747 esmalend toimus 9 veebruaril 1969 ning sellest ajast on 747 uks tuntumaid ja kasutatavamaid reisilennukituupe maailmas see oli airbus a380 kasutuselevotmiseni koige laiema kerega reisilennuk valislaius 650 m peateki siselaius 610 m 747 lendab eelhelikiiruselahedasel kiirusel ning enamik mudeleid on kasutusel pikamaareisilennukitena boeing 747 on hasti aratuntav iseloomuliku kuuruga silueti tottu juba enne allajaamist usafi valjakuulutatud transportlennuki riigihanke konkursil lockheedi lennukile c5 galaxy oli reisilennufirma pan am avaldanud boeingu ettevottele soovi saada boeing 707ga vorreldes kaks korda rohkem reisijaid mahutav lennuk teada on panami boss j trippe ja boeingu firmajuhi w alleni vaheline dialoog kus trippe lausus kui sa sellise ehitad siis ma ostan selle ja alleni vastus kui sa selle ostad siis ma ehitan sellise parast panami 25 tulevase hiigellennuki tellimust 13 aprillil 1966 alustas boeing selle valjatootamist boeing 747 isa projekti juhtivinsener oli joe sutter prototuubi montaaz koosteellingul algas jaanuaris 1967 ametlikpidulik esitlus 30 septembril 1968 alates 9 veebruaril 1969 toimunud esmalennust kuni 27 aprillini 2005 mil tousis esmakordselt ohku airbus a380 oli 747 maailma suurim reisilennuk 747 arendamise alustamise ajaks ei olnud nii suure reisilennuki projekteerimise varasemat kogemust kuskilt votta see pani boeingu insenerid tehniliselt noudliku valjakutse ette muuhulgas tuli kogu kontseptsioonis lahtuda kere kandepindade teliku ja mootorite taiesti uuest tolgenduspohimottest boeing everetti tehase 747 montaaziellingute hoone on mahult senini maailma suurim ehitis taismetall poolmonokokkkonstruktsioon kandva valiskestaga mis on needitud kerekaartele ja stringeritele survestatav reisijatesalong ja kaubasektsioon reisijate ruum on kere esiosas kahekorruseline ulemise korruse esiosas asub piloodikabiin milles pilootide istekohad asuvad raja tasapinnast tavatult korgel reisijatesalongi all asub kaubaruum vabaltkandev taismetallkonstruktsioon tiiva esiservale kinnituvad eeltiiva sektsioonid molemal tiivapoolel spoilerid kummalgi 6 spoilerit tiiva tagaserv on mehhaniseeritud kolmejargulise fowler tuupi tagatiibmaandumisklappidega uks kandepinna pool kaalub 127 tonni sissetommatav hudrauliselt toimiv pooratavjuhitav ninatelik paarisratastega ettepoole sissetombuv neljasambaline pohitelik millest kaks toetavad keret ja kaks tiiba igale sambale kinnitub neljarattaline vanker mille koik rattad on varustatud ketaspiduritega vabaltkandev metallkonstruktsioon sisemise kutusepaagiga ca 9000 l seadistatav trimmitav volframist tasakaalustusmassiga korgustuur 747200 on suurema lennukaugusega voeti kasutusse 1971 kaubaveoversioon 747200f tuli 1972 aastal samal ajal ka jaapani siseliinidele moeldud luhikese lennukauguse ja suure mahutavusega 523 reisijakohaga 747 sr 747sp esmalend 4 juulil 1975 see lennuk oli standardversioonist 145 meetrit luhem neid ehitati 45 viimane 1982 1982 aastal pikendati 747200 ulemist korrust 7 meetri vorra mis sai aluseks modifikatsioonile 747300 esmalend 5 oktoobril 1982 ja esimene ostja oli swissair sellist modifitseerimist pakuti ka olemasolevatele 747le uuem 747400 vajab lennus ainult kahte varasema kolme meeskonnaliikme asemel samuti on lennuki konstruktsioonis kasutatud hulgaliselt komposiitmaterjale et muuta seda kergemaks suurendatud on ka kutusepaakide mahtu sellest on ka kaubalennuki modifikatsioon 747400f 14 novembril 2005 teatas boeing 7478 lennukituubi valjatootamisest 7478 reisilennuki versioon on 747400st 36 meetrit pikem mahutades tuupilise kolmeklassilise salongi puhul 34 lisaistet reisijatele 7478 kaubalennukiversioon on 56 meetrit pikem kui 747400 boeing 757 on usa lennukiehitusfirma boeing commercial airplanes kahemootoriline keskmiste kauguste reaktiivreisilennuk lennuki saamislugu ulatub 1970 aastatesse kui hakati planeerima jareltulijat 727le boeing 757 prototuup 757200 tegi esmalennu 19 veebruaril 1982 esimene reisilennufirmana operaatorina sai sellised lennukid eastern airlines lennukil on mitmeid uhiseid jooni 767ga mida arendati samal ajal 1998 aastal tuli valja versioon 757300 mis on 711 meetrit 23 jalga pikem ja mahutab 40 reisijat rohkem 2004 aastani ehitati kokku 1050 boeing 757 lennukit tiivaulatus pikkus korgus koos kiiluga kabiini salongi laius mootorid 2 x 163 kn kuni 193 kn turboventilaator suurim lennukaal reisikiirus lennuulatus reisilennulagi kutuse kogus reisijate arv hind 2002 aastal boeing 767 on usas toodetav kahemootoriline laiakereline reisilennuk boeing 767 vajaduse ajendiks oli boeingu soov konkureerida airbus a310ga esimene tootmisse lainud mudel oli 767200 nagu 757 puhul jaeti ka siin ara luhim versioon 100 767300 oli pikendatud kerega versioon uusimal versioonil 767400 on uuendatud tiivad ja parandatud tehnika boeing 777 on ameerika uhendriikide lennukitootja boeing kahemootoriline laiakereline 300550 reisijat mahutav pikamaa reaktiivreisilennuk uhtlasi on boeing 777 maailma suurim kahemootoriline lennuk millel on ka maailma voimsamad reaktiivmootorid ge90115b toukejouga uhe mootori kohta 569 kn optimaalsel korgusel boeing 777 on esimene reisilennuk mis projekteeriti 100 arvuti abil boeing 777 ehitamise projekti alustati 1990 juunis 1995 laks esimene boeing 777 united airlinesis liinilennule esimene boeing 777300 voeti lennuliinidele reisilennufirmas cathay pacific airways juunis 1998 boeing 777 on oma klassis koige laiema kerega siselaius 580 m kere valislaius 619 m ja ruumikaim lennuk pikkuselt on boeing 777300 teisel kohal pikkus 739 m airbus 340600 pikkus aga 753 m kuid airbus 340 siselaius on 528 m mistottu boeing 777300 on ruumikam praegu ehitatakse boeingu koostehallides viit lennukimudelit boeing 777200 boeing 777200er boeing 777300 boeing 777300er ja boeing 777200lr millest esimene anti tellijatele ule 26 veebruaril 2006 boeing 777200 mahutab 305 reisijat lennukaugus 9630 km boeing 777300 368 reisijat lennukaugus 10 600 km boeing 777 200lr nimel on mitu reisilennukite koige pikema vahemaa lennurekordit 9 novembril 2005 kattis lennuk 21 601 km hongkongist londonisse ule vaikse ookeani ja usa lend kestis 22 tundi ja 42 minutit pardal 35 reisijat disainiprotsess erines teistest boeingu arendusprotsessidest esimest korda konsulteeriti kaheksa peamise lennufirmaga all nippon airways american airlines british airways cathay pacific airways delta air lines japan airways qantas ja united airways sellega eemaldus boeing tavalisest praktikast et lennukisalonge disainitakse arvestamata klientide soove boeing teeb oma lennukite tuubimarkeerimise lennuki kerepikkuse ja lennukauguse alusel lennuki pikkusest soltub reisijate arv pohivariandiks on pikendatud kerega 200 ja 300 vastavalt lennuliini pikkusele on lennukid jaotatud kolme klassi esimese 777200 tellis united airlines 15 mail 1995 2009 aasta juuli seisuga on kumme klienti tellinud 88 boeing 777200 nendest 86 on kasutusel peamine boeingu konkurent on airbus a330300 777 tiivaulatus on 609 m boeing 777200lr on maailma pikima lennukaugusega reisilennuk millega on voimalik lennata vahemaandumiseta peaaegu mistahes maailma sihtpunkti boeing pani sellele nimeks worldliner barry wellman sundinud 30 septembril 1942 on kanada sotsioloog toronto ulikooli sotsioloogiateaduskonna professor peamiseks uurimissuunaks on vorgustikud 1960 aastate lopust alates on barry wellman uurinud uhiskondi kui sotsiaalseid vorgustikke alates 1990 aastast on enamik tema toid vaadelnud arvutivorke kui sotsiaalseid vorgustikke balbinus imperator caesar decimus caelius calvinus balbinus augustus 192 mai 238 oli vanarooma keiser veebruarist 238 kuni surmani tapeti oli pupienuse kaaskeiser bernadottei dunastia on rootsi kuningadunastia mis on valitsenud alates 1818 aastast 18181905 valitsesid bernadotteid ka norrat venesoome sojas 18071809 pidi rootsi loovutama venemaale suured maaalad nimelt soome suurvurstiriigi selle tulemusena pidi senine kuningas gustav iv adolf tagasi astuma ja troonile tousis tema lastetu onu karl xiii see oli ajutine lahendus ja otsima hakati trooniparijat 1810 valis riksdag trooniparijaks taani printsi christian augusti kes vottis endale uueks nimeks karl august kuid suri samal aastal mujal mandrieuroopas valitses napoleon i kas vahetult voi soltuvate riikide kaudu tema vennad juhtisid vestfaali hispaania ja hollandi kuningriiki otsustas rootsi valida kroonprintsi keda napoleon aktsepteerib 21 augustil 1810 valis riksdag kroonprintsiks prantsusmaa marssali jeanbaptiste bernadottei karl xiii lapsendas bernadottei bernadotte sundis prantsusmaal bearni provintsis pau linnas 1798 aastal abiellus ta jouka siiditoosturi ja kaupmehe tutre desiree claryga ja sai seelabi napoleoni venna josephi naise oemeheks 1804 aastal ulendas napoleon bernadottei prantsusmaa marssaliks rootsi kroonprintsina vottis bernadotte endale nimeks karl johan ja valitses karl xiii eest regendina tema naine vottis endale nimeks desideria 1814 aastal uhendas ta rootsi ja norra ta valitses rootsit parast karl xiii surma karl xiv johanina ja norrat karl iii johanina kuni oma surmani 1844 aastal talle jargnes troonil tema ainus laps oskar i kes sundis veel enne kui ta isa marssaliks sai 1905 kukutati bernadottei dunastia norra kuninga kohalt sest norra ja rootsi personaalunioon lopetati viimane bernadotte norra kuninga kohal oli oskar ii norra valis endale uue kuninga kelleks sai taani prints parastise nimega haakon vii bernadottei dunastia praegune pea on rootsi kuningas karl xvi gustav bab el mandeb ehk bab el mandebi vain ka babelmandeb araabia keeles pisarate varav on vain mis lahutab aasiat jeemen ja aafrikat djibouti ning uhendab punast merd india ookeaniga adeni laht busan haldusuksusena busan gwangyeoksi on sadamalinn lounakorea kagutipus busan on riigi suuruselt teine linn vahel on teda kutsutud ka lounakorea lounaosa pealinnaks linn asub piki jaapani mere idamere korea vaina rannikut ja on ka regiooni suurim sadamalinn linna elanikeks olid pikka aega jaapanlased jaapan ei ole linnast kaugel busanil on olnud tahtis strateegiline roll korea kogu ajaloo valtel jaapan kasutas maailmasodade ajal seda linna peamise tugipunktina teel mandrile alates 1963 aastast on busan olnud provintsi oigustega linn linna nimi on korea uues omaladinas busan mccunereischaueri transkriptsioonis pusan hangeulis ja hanjas nimi tahendab pajamagi kuidas linn selle nime sai ei ole teada igatahes kasutati nime busanpo juba 15 sajandil nime jaapanikeelsed vormid on fusan ja fuzan ka eesti keeles nimetati linna varem fusan venekeelne nimi on 1930 aastatel kasutatud jaapaniparane vorm on linn asub nakdongi joe suudmealal kitsas orus magede vahel mistottu ta ei saa laieneda ida ega laane suunas ning on vaga tihedalt asustatud linnast laane poole jaab kumjungi magi elamurajoonid on ehitatud maenolvadele kagus on jaapani mere idamere rannik linna pindala on hiina impeeriumi tahtsa sadamalinna busani okupeerisid 1592 jaapanlased kelle jaoks see oli tahtis valiskaubanduse baas jaapani vaed jaid linna 1598 aastani 1876 aastal oli korea sunnitud avama linna jaapanlastele kauplemiseks ja sissetandeks aastal 1883 algas busani sadama kaudu valiskaubandus ka teiste riikidega korea soja ajal oli busani umbrus ainuke lounakorea piirkond kuhu pohjakorea vaed ei suutnud tungida augustist septembrini 1950 oli seal uro vagede sillapea sojapogenikud suurendasid linna elanike arvu ule kahe korra 1988 aasta suveolumpiamangude ajal peeti busanis purjeregatt millel tonu ja toomas toniste voitsid klassis 470 hobemedali kumjungi magi on pusanlaste vaba aja veetmise koht linna pohjaosas on pusani riiklik ulikool asutatud 1945 ulikooli umbruses on uliopilaste kohvikud baarid ja vabaohunuudlirestoranid jagalchi turg asub sadama lahedal muugiletid asuvad kitsastel tanavatel turul muuakse varsket kala ja muid meresaadusi hyondai supelrannas kaivad inimesed kogu lounakoreast kyongboki palee laskis ehitada 1394 aastal yi dunastia esimene valitseja changdoki palees on palju reliikviaid toksu palees rajatud 1593 on rahvusmuuseum ja kunstimuuseum elanike arv oli nakdongi joe suue on suureparane sadamakoht busan on lounakorea tahtsaim sadamalinn suurem osa riigi valiskaubandusest toimub busani sadama kaudu busan on tahtis toostuslinn linnas toodetakse laevu autosid tekstiilitooteid malmi ja terast elektroonikatooteid vineeri keemiatooteid paberit rehve ja muid kummitooteid kulmutatud mereande ja kalavorke linnas on ka laevaremonditehaseid ning soojus ja hudroelektrijaamu peamiselt kohalikuks tarbimiseks tegeldakse ka kalapuugi ja pollumajandusega busani lahedal on kuumaveeallikad mille juures on kuurort busan oli juba hiina impeeriumi ajal tahtis sadamalinn busani sadam ehitati tanapaevasel kujul valja jaapani ulemvoimu ajal 19051945 linnaosade vahelise uhenduse tagab tihe tunnelite vorgustik ka labi linna jooksevad kaks kiirteed mis uhendavad korea lounaosa kiirteega nr 1 mis on tahtis uhendustee pealinna souliga busani linna teenindab gimhae rahvusvaheline lennuvali mis asub gimhae linnas busan on soulist tuleva raudtee loppjaam kuigi linnas on kaigus kaks metrooliini ja ehitamisel kolmas metroo ehitamist alustati 1980 tugineb uhistransport peamiselt bussidele busani territooriumil on ka gupo sild peale pusani riikliku ulikooli asutatud 1945 on linnas veel 13 ulikooli ja 7 muud korgkooli ulikoolid on parast uue omaladina kasutuselevottu ei pea ulikoolid muutma oma nimetust kui nad seda ei soovi seetottu kasutavad moned ulikoolid endiselt nimekuju pusan toksu palees on rahvusmuuseum ja kunstimuuseum busanis toimuvad rahvusvahelised filmifestivalid busanis toimusid 2002 aasta aasia mangud bucheon ka puchon on linn lounakoreas gyeonggi provintsis belizei lipp on belizei ametlik lipp praegune riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 21 septembril 1981 lipp on sinine mille ula ja alaservas on horisontaalsed punased laiud mis moodustavad 110 lipu korgusest sinise valja keskel on valge soor 35 lipu korgusest valgel kettal on piki valisaart 50 oliivipuulehte see tahendab aastat 1950 kui briti honduras belizei endine nimi alustas suurbritanniast iseseisvumise taotlemist keset valget ketast on belizei vapp mis on jagatud kolmeks sektoriks vasakul valjal on kujutatud aeru ja sepahaamrit paremal on saag ja kirves ning all on purjelaev kui seda laeva hoolega vaadata voib naha punast lippu mis voib olla briti merevae sumbol vapi all on puu ja selle all belizei moto sub umbra floreo oitsen varjus vihje briti koloniaalperioodile vasakul on mulatt hoidmas kirvest ja paremal on mustanahaline hoidmas aeru aastatel 19191981 oli belizei aastatel 19191973 oli nimeks briti honduras lipuks sinine kangas mille vardapoolses ulanurgas oli suurbritannia lipp lehvisel aga koloniaalaegne vapp alates 2 veebruarist 1950 oli kasutusel ka mitteametlik lipp see sarnanes praeguse riigi ja rahvuslipuga kuid sellel puudusid punased horisontaalsed laiud lipp voeti ule belizei rahva uhinenud parteilt pup peoples united party kuna just see partei oli seisnud autonoomia eest belizei vapp on belizei riigivapp piki vapi valisaart on 50 oliivipuulehte see tahendab aastat 1950 mil briti honduras belizei endine nimi alustas suurbritanniast iseseisvumise taotlemist vapi siseosa on jagatud kolmeks sektoriks vasakul valjal on kujutatud aeru ja sepahaamrit paremal on saag ja kirves ning all on purjelaev kui seda laeva hoolega vaadata voib naha punast lippu mis voib olla briti merevae sumbol vapi all on puu ja selle all belizei moto sub umbra floreo oitsen varjus see viitab briti koloniaalperioodile vasakul on mulatt hoidmas kirvest ja paremal on mustanahaline hoidmas aeru bonnie ja clyde boni ja klaid bonnie parker ja clyde barrow olid usa kurjategijad kes suure depressiooni ajal randasid labi usa edelaosa roovides panku ja tekitades segadust arvatakse et nad olid suudi 13 morvas umbes tosinas vaikeses pangaroovis ning loendamatutes kaupluste ja tanklate roovimistes bonnie sundis 1 oktoobril 1910 clyde sundis 24 martsil 1909 nad molemad surid 23 mail 1934 bonnie ja clyde tutvusid 1930 aastal clyde arreteeriti parast seda ja ta vabanes 1932 parast seda varastasid clyde ja bonnie texases auto politsei hakkas neid jalitama clydeil onnestus pogeneda bonnie laks moneks kuuks vanglasse ta vabastati juunis 1932 bonniest ja clydest on tehtud ka 1967 aastal film bonnie ja clyde peaosades warren beatty ja faye dunawayga brooklyn on new yorgi linnaosa see paikneb long islandi edelaosas ning kattub kingsi maakonnaga manhattanist eraldab seda east river ning see piirneb laanes ulem new yorgi ja alamnew yorgi lahega ning lounas atlandi ookeaniga pohjas ja laanes on maismaapiir queensi linnaosaga brooklyni pindala on 250 km2 millest maismaad on 180 km2 finantsrajooni laheduses paikneb new yorgi halduskeskus civic center ja raekoda sealt algab ka kuulus brooklyni sild ule east riveri sillale on paigaldatud puust jalakaijate platvorm millelt voib imetleda wall streeti pankade pilvelohkujate suurust brooklyni silla laheduses peetakse igal varahommikul kuulsat fultoni kalaturgu ajavahe voi unepuuduse all kannatajatele on see suureparaseks vaatamisvaarsuseks sest ta avatakse juba poole oo ajal ja on lahti kella uheksani hommikul brooklyn new yorgi koige rahvarohkeim linnaosa seal elab 2016 aasta seisuga 2 629 150 inimest 2010 aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 2 504 700 aastal 2000 oli elanikke 2 465 326 asustustihedus on 14 606 inkm2 brooklyn on saanud nime hollandi linna breukeleni jargi brooylni teised nimevariandid on olnud breucklyn breuckland brucklyn broucklyn brookland ja brookline esimesed hollandi asunikud saabusid brooklyni piirkonda 1630 aastatel 1664 aastal loovutasid hollandlased brooklyni brittidele ameerika iseseisvussoja ajal toimus 27 augustil 1776 brooklynis long islandi lahing 1834 aastal sai brooklyn linnaoigused 1855 aastal liideti brooklyniga williamsburgi ja bushwicki linn ulejaanud omavalitsused kaotati parast seda kui brooklyni piirid uhildati kingsi maakonna omadega 19 sajandi lopus oli brooklyn usa uks suurimaid linnu 1883 aastal valmis brooklyni sild 1 jaanuaril 1898 liideti brooklyn kohaliku partei vastuseiseust hoolimata new yorgi linnaga uhinemine kiideti heaks ainult 277 haalega peale brooklyni silda ehitati manhattaniga uhendamiseks 1903 aastal williamsburgi sild ja 1909 aastal manhattani sild 1950 aastal avati brooklynibattery tunnel bolesaw i chrobry vapper 966967 17 juuni 1025 oli poola vurst 9921025 ja poola kuningriigi kuningas 10001025 krooniti 1025 bolesaw i isa oli poola esimene kuningas mieszko i ja ema oli mieszko esimene naine dobrawa kelle isa oli boomimaa hertsog boleslav i julm tal oli noorem ode swietosawa kes abiellus algul rootsi kuninga erik vi ja parast taani kuninga svend harkhabemega ema suri 977 kui bolesaw oli 10aastane isa abiellus seepeale oda von haldenslebeniga kelle kaudu bolesawil oli kolm poolvenda mieszko mieszkowic swietopek mieskowic ja lambert mieszkowic 992 mieszko i suri trooniparimiskord ei olnud tollal maaratletud ja tavaks oli et vendade vahel puhkeb kodusoda bolesaw voitis soja kiiresti ja pagendas oma poolvennad riigist voi laskis nad tappa hiljemalt 995 aastal olid tema vennad surnud tanu keiser otto iii suurejoonelistele plaanidele nimetati bolesaw aastal 1000 esimeseks poola kuningaks analoogselt ungari esimese kuninga istvan puhaga selle eest pidi poola saama osaks saksarooma riigist plaan luhtus sest bolesaw ei allunud edaspidi saksarooma keisrile mingil moel kuningaks ei kroonitud teda varem kui 1025 kui bolesaw kasutades keisri heinrich ii surma jarel tekkinud voimuvaakumit saksamaal kroonis end ise poola kuningaks bolesaw abiellus esimest korda 984 meieni markkrahvi rikdagi tutrega aga parast rikdagi surma 985 kaotas naine bolesawi soosingu ja mees ajas ta ara sellest abielust sundis tutar kes 996 voi 997 abiellus kindlaksmaaramata pommeri vurstiga bolesaw abiellus teist korda 986 ungari vursti geza tutre ungari judithiga aga parast poola ja ungari vaheliste suhete halvenemist ajas bolesaw 987 temagi ara arvatavasti ei naasnud judith kodumaale vaid suri umbes jargmisel aastal sellest abielust sundis poeg bezprym kes sai hiljem poola kuningaks bolesaw abiellus kolmandat korda 987 aasta paiku zachodniosowianski vursti dobromiri tutre emnildaga suri hiljemalt 1017 sellest abielust sundis viis last vanimast tutrest 988 parast 1013 sai nunn teine tutar regelinda 989 parast 1014 abiellus 1002 meieni markkrahvi herman iga kuid abielu jai lastetuks vanem poeg mieszko ii 9901034 sai hiljem poola kuningaks noorim tutar umbes 991 parast 1018 abiellus 1015 kiievi suurvursti svjatopolk iga noorem poeg otto 10001033 osales parast oma isa surma kodusojas bolesaw abiellus neljandat korda 3 veebruaril 1018 meieni markkrahvi eckard i tutre odaga suri parast 1025 sellest abielust sundis tutar matilda kes 1035 abiellus svaabimaa hertsogi otto iiiga brainelecomte braanlokont ehk braine ehk la cite brainoise hollandi keeles sgravenbrakel shraafonboraakol on linn ja vald belgias valloonias hainaut provintsis brainelecomte asub monsibrusseli maantee aares 24 km kaugusel monsist 6 km kaugusel soigniesst ecaussinnesist ja ronquieresist brainelecomte piirneb pohjas ja loodes rebecqi hennuyeres ja virginaliga idas ja edelas ronquieresi henriponti ja ecaussinnesdenghieniga lounas ja kagus naasti ja soigniesga ning laanes horrues ja petitroeulxga kihelkonnakirik asub 8453 meetri korgusel merepinnast metsa korgeim koht on 14262 meetri korgusel korgeim koht teel henriponti poole on 159 meetri korgusel linna umbermoot on 28 kilomeetrit vallas on 2002 ja 2003 aasta andmetel 19 500 elanikku 2003 aasta andmetel on elanike arv 19 441 vallas oli 1 jaanuari 2002 andmetel 19 458 elanikku 9530 meest ja 9928 naist 1 jaanuaril 2008 20 698 elanikku 1977 oli elanike arv 16 779 valla pindala on 8495 ruutkilomeetrit teistel andmetel 8468 hektarit 8468 ruutkilomeetrit brainelecomte kuulub monsi kohturingkonda soignies haldusringkonda soignies rahukohtunikukantonisse soignies praostkonda ja tournai piiskopkonda brainelecomtei vallas leidub tasandikke ja kunkaid savimulda ja metsa bois de la houssiere seal on ehitusliivakarjaar peale brainelecomtei linna on vallas kulad hennuyeres henripont petitroeulxlezbraine ronquieres ja steenkerque ronquieresi kaldtasand on paadilift paat pannakse ujuma hiigeltorusse caisson mis siis veereb roobastel ulespoole korguste vahe on 68 meetrit trassi pikkus on 300 meetrit tasakaalustav raskus on 5400 tonni kontrolltornis on naitus kus kaldtasandi ehitust tood ja kasutamist audiovisuaalselt selgitatakse nime paritolu on segane kuid uldlevinud etumoloogia jargi tahendab braine metsast labi voolavat joge gallideaegse kula nimi oli broenia see asus metsalagendikul moned hilisemad nimekujud urikutest braina brennacum brenn brania 1060 braine la wihote talu braineil joel1070 brania wilhota 1150 brania wilhotica diminutiiv ladina sonast villa talu voi brenia wilhotica 1150 brania willetica 1180 brania wilhotica 1195 braine la villote umbes 1200 allodium de brena vilhotica umbes 1200 braine 1280 brania comites umbes 1300 ville de brayne 14 sajandi algus asulat arendas edasi cambrai piiskop gaugerich prantsuse keeles gery suri umbes 619 12 sajandil oli seal brainelavillottei kula baudoin iv ehitaja ostis selle 1158 monsi linna saintewaudru kapiitlilt ning hakkas seda nimetama brainelecomteilt ta kindlustas selle ning laskis ehitada losskindluse ehituse viis lopule tema poeg baudoin v parast seda lisati linna nimele hainaut krahvi moju markimiseks lecomte krahv see nimi leidub dokumentides alates 1453 aastast 1424 ruustasid linna brabantlased 16 sajandil raagitakse juba brainelecomtei raeharradest 1583 vallutasid selle tormijooksuga hispaania vastu ules tousnud belgia konfoderaadid brainelecomteis sundis teoloog franciscus sylvius francois dubois voi du bois doctor sylvius 1652 loovutas hispaania kuningas brainelecomtei linna arenbergide suguvosale 1677 laskis madalmaade kindralkuberner villahermosa hertsog baudouin iv poolt ehitatud lossi ja linnamuuri ohkida et prantslased ei saaks sinna taanduda 1815 oli kuus nadalat oranje printsi willem i peakorter sealt lahkudes voitles ta marssal michel ney vastu quatre bras lahingus linna tahtsaim malestis on saintgery kirik see asub kunagise linnamuuri aares kunagi oli selle umber surnuaed praegu haljasala trepp viib portaalini mille sillusel on skulptuurid mis kujutavad kristuse laskumist porgusse ning esimesi lunastaja verega valja ostetud oigeid kirikul on kolm uhekorgust loovi neljast sildeavast on igauhest vasakul ja paremal peateljega risti asetsevad kabelid kaks altaripoolset kabelit saintantoinei ja saintchristophei kabel lopevad peatsitaoliselt kaldseintega kuusteist soignies kivist sammast hoiavad uleval kolme suhteliselt madalat volvi mis 17 sajandil asendati primitiivse laega koor ja apsiid asetsevad suure loovi pikenduses ning on arhitektuuriliselt silmapaistvad peaaltar mis rajati 1577 parineb jean moneilt kes on teinud ka alabasteraltarid brusseli saintegudulei kabelis ja hali jumalaema kirikus peaaltaril on suur kivist retaabel mis jaguneb kaheks korruseks ja kolmeks pikiosaks mida eraldavad sambakesed ja pilastrid hulknurkne tornike lopeb karniisi kohal jouliste eenditega kumbagi korrust kaunistab kolm bareljeefi millel on elavate zestidega figuurid koori kaunistavad veel vasest luhtrid ja analoogion korge seljatoega tammepuust ntoolid kulgedel puuskulptuuridega seinatahveldised ja teised renessanssstiilis teosed koori ja transepti vaheline galerii parineb 1592 aastast selle monumentaalse galerii kolm mustast marmorist arkaadi toetuvad neljale punasest marmorist joonia sambakesele millele eelnevad 12 vaiksemat sambakest mis seisavad mustal stulobaadil ja kannavad nelja poolkaartega arkaadi galerii lopeb rinnatisega millele nojatuvad kolm valget skulptuuri mis seisavad kolme suure arkaadi nurgakivide pikenduseks olevatel soklitel ja kujutavad usku lootust ja armastust neli skulptuuri soklitel sambakeste tipus kujutavad nelja pohivoorust kirikus on palju altareid ja moned ilusad pihitoolid ja rida puhakute kujusid 16 ja 17 sajandist nende seas on 1470 aastaga dateeritud jumalaema kuju mis omistatakse jan borman nooremale vaga markimisvaarne on brainelecomtei puha christophoros tammepuust skulptuur 15 sajandist selle korgus on 485 meetrit ning ta on vaga jouline kiriku kullassepatoode seas on ilus paikesekujuline monstrants mis omistatakse kuulsale monsi kullassepale hugues de la vigneile paljudest hauakividest vaarivad tahelepanu eloy ghoisset oma 1529 ja philippe de gognies oma mis on hilisem massiivsel 40 meetri korgusel tornil on kolm kella mille nimed on maxellende prosperine ja le dindin viimane parineb vanast rekollektiini odede kloostrist mis 1793 kaotati 48 kellaga kellamang annab puhade ajal kontserte hotel darenberg endine raekoda on kolmanda klassi ajaloomalestis mis parineb toenaoliselt 16 sajandist peavaljaku grandplacei poole pooratud fassaad on laotud vaikestest sinistest kividest ust umbritseb arhivolt mille aluseks on prismakujulised simsid 15 ja 16 sajandi urikute jargi oli hainaut krahvidel brainelecomteis residents mida nimetati kuninga eluase oletatavasti on tegemist sellesama hoonega umbes 1720 kui la halle lammutati andis arenbergi hertsog selle raekojaks seda renessanssstiilis hoonet ei ehitatud uhe hoobiga pohjapoolne osa dateeritakse 1549 aastaga teine osa rajati 1608 seetottu ongi eri osade valisilmes markimisvaarne erinevus pohjapoolsed aknad on ristikujulised ja simssidega esimese korruse akende kohal silluste peal on peenelt tsiseleeritud friis teise korruse algusest saavad vasakul pool alguse pilastrid mis jouavad valja kivist karniisini karniisi toetavad simssidega eendid noupidamiste saalis on kaks monumentaalset soigniesi kivist kaminat 17 sajandist vestibuulis ja trepikojas on vaga ilusad kiviraamistusega uksed akolaadsillustega ning lillekujulise ornamendiga nissidega uste kohal koik laed on taielikult sailinud tammepuust taladega hoone on mitu korda osaliselt havinud kuid iga kord endisel kujul taastatud 1905 aasta restaureerimise ajal eemaldati lagedelt krohv nii et talad ja teised detailid paljastusid karniisilt eemaldati tsinkhobune ja katuseaknad taastati katusele ehitati vaike kellatorn kuhu paigutati keldris asunud linnavangla kell la bageole ning tornikell 1914 poletasid sakslased hoone maha 1920 ehitati see uuesti ules klooster asutati 1622 sai jean de loix poolt korvalhooned ehitati 1637 10 aastat parast kirikut alusmuur on ehitatud lahedal asuvatest karjaaridest voetud sinisest kivist akende ja uste raamistus on kivist ulejaanu tellistest praegused hooned kuuluvad riigile need restaureeriti 1910 hiljem sai nendest postimaja linnamuuri laskis ehitada haunait krahv baudoin iv kes sai lisanimeks ehitaja samal ajal laskis ta ehitada linnamuurid ka teistele asja vallutatud linnadele chimay valenciennes ath binche ja mons linnamuuris oli kolm varavat monsi varav brusseli varav ja nivellesi varav viimasest paremal on kuulus kiesi torn koerte torn bois de la houssiere laiub linnasudamest henriponti ronquieresi ja virginalsammeini selle pindala on 662 hektarit linna ja houssierei vahele rajati kaks kunstlikku jarve uks kalastamiseks ja teine soudmiseks need avati 1 mail 1963 ja nad said nimeks etangs communaux joseph martel joseph marteli kommunaaltiigid aselinnapea auks praegune vapp annetati linnale 1822 ja kinnitati 21 juulil 1838 linna varaseimal teadaoleval pitsatil on kujutatud baudouin iv loss hiljem lihtsustus see linna pitsatitel malevankrikujuliseks torniks linnanoukogu taotles lossi kujutamist oma vapil 1816 ja 1820 ning sai selle oiguse ametlikult 1822 brainelecomteis on normaalkool parteide toetus ic 399 partie socialiste 280 parti reformateur liberal 243 ecolo 79 linnapea on jeanjacques flahaux linna sihtnumber on 7090 valla oma 55004 edward benjamin britten 22 november 1913 lowestoft suffolk 4 detsember 1976 aldeburgh suffolk oli inglise helilooja ja pianist teda peetakse inglismaa suurimaks heliloojaks parast henry purcellit ja 20 sajandi uheks suuremaks klassikalise muusika heliloojaks oma esimesed heliteosed kirjutas ta juba 9aastaselt kooliajal sai ta opetust klaverimangus ja kompositsioonis ta voitis stipendiumi londoni kuninglikku muusikakolledzisse seal oppis ta klaverit ja kompositsiooni ning lopetas selle oppeasutuse 1933 aastal moni aeg hiljem algas britteni tutvus luuletaja wystan hugh audeniga kes ei mojutanud teda mitte uksnes isiklikult vaid ka kunstiliselt britten viisistas moned audeni luuletused britteni esimene menuteos oli 1937 aastal salzburgis esiettekandele tulnud variations on a theme of frank bridge kui 1939 aastal algas teine maailmasoda lahkus britten veendunud patsifistina euroopast ja siirdus usasse ent 1942 aastal tuli ta tagasi kuigi soda ei olnud loppenud detsembris 1962 lopetas ta sojareekviemi war requiem mida peetakse tema meistriteoseks kuigi paljude kriitikute meelest on see liiga emotsionaalne ning uheks tahtsamaks inglise kooriteoseks uldse 1948 asutas britten aldeburghi festivali 1976 sai ta eluaegseks peeriks paljude teiste autasude seas sai britten teenete ordeni order of merit seda kolmanda heliloojana edward elgari ja ralph vaughan williamsi jarel britten ei kohkunud kull tagasi modernsetest tehnikatest kuid paigutas end suurde muusikatraditsiooni see valjendus muuhulgas tema austuses henry purcelli vastu uhes oma tuntumas teoses young persons guide to the orchestra noorte teejuht orkestri juurde 1946 kasutas ta uhte purcelli teemat see teos oli moeldud saateks briti riiklikult rahastatud oppefilmile instruments of the orchestra orkestri pillid teose alapealkiri on variations and fugue on a theme of purcell variatsioonid ja fuuga uhele purcelli teemale britten votab keskseks teemaks uhe meloodia henry purcelli abdelazarist igale orkestripillile annab ta oma variatsioonid alustades puupuhkpillidest ning minnes edasi keelpillide vaskpuhkpillide ja lopuks lookpillide juurde seejarel toob ta kogu orkestri fuugas jalle kokku ja too lopetuseks kordab teemat filmis oli suuline kommentaar kuid kontsertesitustel ja helisalvestustel jaetakse see ara teised britteni tuntumad teosed on ooper peter grimes ja suveoo unenagu william shakespearei tekstile moned britteni teosed pohinevad briti rahvalauludel ja nagu ka paljud tema ooperirollid olid need kirjutatud tema partnerile tenor peter pearsile britten oli ka korralik pianist ning kandis monikord klaveril ette kammermuusikat ja saatis kammerlaule kuid kui klaverikontsert 1938 ja diversioonid diversions klaverile ja orkestrile kirjutatud 1940 aastal paul wittgensteinile ja veel moned teosed valja arvata kirjutas ta siiski vordlemisi vahe klaverimuusikat ja uhes 1963 aasta intervjuus bbcle on ta oelnud et on pidanud klaverit taustapilliks ta on palvinud taani korgeima muusikalise tunnustuse sonningi fondi muusikaauhinna mida annab valja lonie sonning music foundation kui ilmusid britteni esimesed teosed oli inglise muusikakriitika suhtumine vaga tagurlik esimese briti heliloojana kes pooras selja traditsioonilisele inglisparasusele ja vottis taielikult omaks mandrieuroopa kultuuri kohtas britten suurt vaenulikkust nende poolt kelle meelest tema muusika oli liiga kaval samuti kadestati tema kiiret menu kirjastajate ja plaadistajate juures cecile louise stephanie chaminade 8 august 1857 pariis 13 aprill 1944 monte carlo oli prantsuse helilooja ja pianist uks kuulsamaid naisheliloojaid cecile chaminade sundis 8 augustil 1857 batignollesi kulas mis varsti parast seda arvati pariisi koosseisu tema suguvossa kuulub preester guillaume joseph chaminade kes 1817 asutas bordeauxs maarja uhingu isa oli uhe kindlustusseltsi direktor ning amatoorviiuldaja ema mangis vaga hasti klaverit ja laulis tal oli kena lauluhaal ema markas varakult tutre erakordset muusikalist kuulmist ja musikaalsust perekonnatuttavate hulka kuulus georges bizet kes pooras tahelepanu tudruku andele bizet nimetas cecilei oma vaikeseks mozartiks ning ennustas talle saravat tulevikku kui oli tutvunud sakraalmuusikaga mis tudruk oli komponeerinud 8aastaselt see oli tema esimene helilooming ning talle klaveril ette mangis see ettemang toimus le vesinets asuvas villas mille isa oli 1865 aastal ehitada lasknud bizet soovitas anda lapse konservatooriumi felix le couppey klaveriklassi mis oli moeldud noortele tudrukutele ent isa oli selle vastu sest ta leidis et kodanlaste tutardest peavad saama abielunaised ja emad jouti siiski kokkuleppele et ta votab samas mahus eratunde cecile oppis le couppey juures klaverit savardi juures harmooniat ja benjamin godardi juures kompositsiooni samuti oppis ta perekonna uues kodus rue de rome 69 kus iga kahe nadala tagant kais kulas muusikamaailma eliit teenis cecile ara ambroise thomas jules massenet charles gounod canille saintsaensi ja emmanuel chabrier imetluse ambroise thomas on chaminadei kohta oelnud see ei ole naine kes komponeerib vaid helilooja kes on naine chaminade saatis meelsasti klaveril noort viiuldajat joseph marsicki kes alates 1877 aastast tegi vanas salle pleyelis kvartetiohtuid kui isa oli kord reisil kasutas cecile uhel ohtul juhust ning esines 18aastasena esmakordselt avalikult mangides beethoveni ja charlesmarie widori triosid ajakirjanduses teatati selle etenduse menust aastal 1878 korraldas le couppey kontserdi chaminadei teostest 4 aprillil 1881 toimus orkestrisuidi esiettekanne rahvusliku muusikauhingu korraldusel sama teos kanti ette ka kontserdisarjade concerts des champselysees ja concerts populaires de pasdeloup raames oma koomilist ooperit la sevillane saatis chaminade klaveril kontsertettekannetel salle pleyelis ja salle erardis operacomiquei repertuaari seda siiski ei voetud sest see oli liiga luhike seevastu chaminadei balletti callirhoe mille esietendus oli 16 martsil 1888 marseilles mangiti peaaegu 200 korda sealhulgas metropolitan operas new yorgis ka tema kontserdipala concertstuck opus 40 klaverile ja orkestrile 1888 hakati ette kandma ent parast seda piirdus chaminade vaiksemate vormidega ainsaks erandiks oli floodikontsertiino opus 107 1902 mille ta toenaoliselt kirjutas pariisi konservatooriumi lopueksamiks arvatakse et ta oli isa surmaga 28 juulil 1887 kaotanud suurteose jaoks vajaliku voitlusvaimu ta alustas pianistikarjaari esinedes kogu euroopas kuni turgini valja kulminatsiooniks oli 19071908 triumfaalne 25 kontserdist koosnev turnee 12 ameerika uhendriikide linnas mis pani aluse tema tohutule populaarsusele ookeani taga ringreis algas uhe kontserdipala esitusega philadelphias chaminade taitis kavad eranditult oma loominguga et tagada enda ja oma ema ulalpidamiseks vajalikku menu keskendus ta luhikestele klaveripaladele ning lauludele ameerika uhendriikides asutati umbes 200 chaminadei klubi millest moned tegutsevad seniajani chaminadei helilooming oli prantsusmaal populaarne ja 1892 maarati ta haridusametnikuks chaminade kes elas ikka veel uksinda ning oli deklareerinud minu armastus kuulub muusikale ma olen nunn vestaneitsi abiellus 1901 siiski pigem fiktiivselt uhe lahutatud ja vaese mehega kes 1907 jattis ta leseks kui 1912 suri ema kes oli teda turneedel sageli saatnud langes chaminade sugavasse meeleheitesse alles jargmisel aastal laks ta tagasi londonisse kus kuninganna victoria oli teda regulaarsete inglismaaturneede alates 1892 aastast kaigus oodatud kulalisena sageli windsori lossis vastu votnud uliopilased olevat seal talle korraldanud triumfaalse vastuvotu kui puhkes soda pani 57aastane chaminade muusika korvale et juhatada haiglat ta loobus avalikest esinemistest ja komponeeris harva hiljem elas ta tagasitombununa monte carlos 20 sajandi reaalsus oli talle vooras ja vastuvoetamatu ta suri sealsamas 13 aprillil 1944 20 sajandi lopupoolel hakati hilisromantilist prantsuse muusikat halvustama mistottu huvi tema muusika vastu vaibus parast tema surma nuud on tema teoseid hakatud taas ette kandma aastal 1988 koostas usa muusikateadlane marcia citron chaminadei teoste nimekirja ning tema eluloo chaminade oli viljakas helilooja ja peaaegu koik tema umbes 400 teosest avaldati tema eluajal kuigi ta kirjutas orkestripalu sealhulgas menukad klaverikontserdipalad floodikontsertiino uks sumfoonia ja uks ballett olid tema koige populaarsemad teosed tema klaveripalad millest suurem osa on karakterpalad ja ule 125 meloodia muusika on meloodiline ja vaga moistetav selgete tekstuuride ja mahedalt kromaatiliste harmooniatega prantslasliku vaimukuse ja varvikusega chaminade kirjutas umbes 140 laulu enamiku ajavahemikul 18901910 tema kerged ja voluvad laulud on vaga prantslaslikud neid iseloomistab varske kompositsioonistiil prosoodia valdamine ning haaletunnetus chaminadei laule on plaadistanud anne sofie von otter ja alaina warren zachary trio klaverile viiulile ja tsellole 1881 osad see teos on chaminadei elegantsi ja kutkestavuse naide esimeses osas on kaunid voolavad meloodiad teine osa sisaldab suureparast keelpillimeloodiat labi kolmanda osa kumavad sulgkerged kuueteistkumnendiknoodid vilka kromaatika ja arpedzodega teos lopeb etuudiliku finaaliga calabria ehk kalaabria on maakond lounaitaalias mis moodustab apenniini poolsaare kinga ninaosa napolist louna pool pohjas piirneb calabria basilicata maakonnaga teisele poole messina vaina jaab sitsiilia saar halduskeskus on catanzaro 102 500 elanikku rahvastiku tihedus on 142 inimest ruutkilomeetril antiikajal moodustas kreeklastega tugevasti koloniseeritud calabria koos bruttiumi lucania ja apuuliaga osa suurkreekast calabria oli kuulus viinamarja oliivi ja lambakasvatuse piirkond sealt oli parit rooma poeet ennius merevesi on calabria rannikul vaga selge tahtsamad turismikeskused on turreeni mere rannikul tropea mis on ilus linn ilusa rannaga ja joonia mere rannikul siderno kus on head hotellid calabria maakond jaguneb 5 provintsiks mis omakorda jagunevad kokku 409 vallaks calabria veinipiirkonnad greco di bianco doc ciro carl engeli nime all on tuntud mitu isikut clemens x emilio bonaventura altieri 13 juuli 1590 22 juuli 1676 oli paavst 16701676 ta oli 239 paavst emilio bonaventura altieri sundis aadliku lorenzo altieri ja vittoria delfini 6lapselises peres kolmanda lapsena ta ristiti rooma san marco kirikus oppis rooma kolleegiumis oigusteadust ja kaitses 1611 doktorikraadi altieri ordineeriti 6 aprillil 1624 preestriks ta saadeti po uleujutuste ajal ravennasse paastetoid organiseerima ja maarati seejarel apostlikuks visitaatoriks kuid castro soja tottu ei saanud ta oma ametiulesandeid taita hiljem pakuti talle kardinalitiitlit millest ta loobus oma venna giambattista altieri kasuks kellest sai 1643 kardinal nuntsiusena napolis vahendas ta 1647 vaherahu solmimist masaniello juhtimisel toimunud ulestousus osalejatega clemens x valiti paavstiks 29 aprillil 1670 vatikani paavstipalees ja krooniti 11 mail kardinal francesco maidalchini poolt ta vottis nime oma eelkaija clemens ix jargi clemens x oli paavstiks saades 79 aasta ja 9 kuu vanusena vanim isik parast gregorius xiit kes valiti paavstiks hiljem pole kedagi nii korges eas paavstiks valitud 20 detsembrist 1669 29 aprillini 1670 toimunud konklaavi viimases voorus osales 59 kardinali kellest 56 pooldasid altieri valimist ta keeldus vanuse tottu kardinalide otsust tunnustamast ja olevat seetottu kaks nadalat hiljem toimunud kroonimisele viidud poolvagisi see oli pikim konklaav parast 13141316 toimunud konklaavi millel valiti johannes xxii clemens ix surma ajal oli kardinalide kolleegiumis 70 kardinali kellest 57 saabusid 20 detsembriks konklaavile jargmisel paeval saabus kardinal friedrich von hessendarmstadt 22 detsembril innico caracciolo dairola 26 detsembril giberto borromeo 28 detsembril scipione pannocchieschi delci 30 detsembril alfonso litta 18 jaanuaril jeanfrancoispaul de gondi de retz 20 jaanuaril emmanuel theodose de la tour dauvergne de bouillon ja 23 aprillil luis manuel fernandez de portocarrero 7 jaanuarist 30 jaanuarini puudus konklaavilt lorenzo imperiali 28 jaanuarist 23 veebruarini puudus konklaavilt celio piccolomini antonio barberini ja federico sforza ei osalenud haiguse tottu esimestes voorudes barberini puudus haiguse tottu ka 3 veebruarist 17 martsini 2427 jaanuaril ei osalenud konklaavil virgino orsini haiguse tottu puudusid monda aega konklaavilt kardinalid giovanni battista spada marcello publicola santacroce lazaro pallavicino niccolo albergatiludovisi scipione pannocchieschi delci bonaccorso bonaccorsi ja marzio ginetti konklaavil tekkis 6 fraktsiooni prantsusmaa hispaania barberinid squadrone volante chigid ja rospigliosid soosikuks peeti kardinal benedetto odescalchit kuid prantsusmaa esitas tema vastu 20 martsil veto clemens x palus prantsusmaa kuningalt louis xivt toetust voitluseks turklastega kuid kuningas ei tahtnud nendega sodida vaid veenis paavsti toetama prantsusmaa sissetungi madalmaadesse mida tuleks korraldada madalmaades elavate katoliiklaste toetamiseks kuninga pohjendatud argumendi tottu taunis clemens x hispaania ja saksarooma keisri leopold i habsburgi pakutavat sojalist abi hollandlastele kuid tajus varsti et louis tegutses madalmaades vaid oma eesmargi nimel oktoobris 1675 saatis paavst saadikud euroopa oukondadesse et solmida voimalikult kiiresti rahuleping madalmaadega clemens x ajal hakkas louis xiv noudma regaalioigust neilt prantsusmaa piiskopkondadelt kus see veel ei kehtinud louis xiv avaldas 1673 ja 1675 ediktid regaalioiguse kohta mille jarel kaebasid alet ja pamiers piiskopid paavstile clemens x suri peatselt ja selle probleemiga hakkas tegelema tema jareltulija innocentius xi clemens x tegutses kardinalina 16231626 poola nuntsiatuuris ta toetas poola kuninga jan sobieski voitlust turklastega clemens x palus rootsi kuningalt karl xilt sojalist abi voitluseks turklastega 1673 saatis vene tsaar aleksei i mihhailovits rooma saadiku kuid paavsti lootus katoliikluse levimiseks venemaale luhtus kuna tsaar ei tunnustanud katoliiklust kardinal paluzzo paluzzi altieri degli albertoni kehtestas 1674 koikidelt rooma toodavatelt kaupadelt 3protsendilise maksu uus maks kehtis nii kardinalidele kui suursaadikutele kes seni olid maksukohustusest vabastatud jargmise otsusega kaskis kardinal voorandada koik kaubad millelt seda maksu ei tasutud kui kardinalid leppisid tekkinud olukorraga siis saadikud leidsid et nende oigusi oli rikutud saksarooma keisri prantsusmaa hispaania ja veneetsia suursaadikud saatsid oma sekretarid paavsti juurde audientsi paluma kuid albertoni lasi neile edasi oelda et paavst on hoivatud parast seda kui saadikud olid 4 paeva jarjest tagajarjetult noudnud kokkusaamist paavstiga lahetasid nad oma sekretarid sama sooviga kardinali juurde kes keeldus neid vastu votmast kriis valtas oluliste muutusteta terve aasta enne kui kardinal soostus tegema jareleandmisi alates clemensi ajast vermiti roomas munditud muntidele muntimise eest vastutava prelaadi vapi miniatuurne kujutis see komme sailis 1817 aastani 11 juunil 1670 kinnitas clemens x frantsisklaste privileegid puhal maal kaldea patriarh simeon xii saatis talle 1670 kirja milles patriarh tunnustas katoliku kirikus kasutatavat usutunnistust 3 oktoobril 1670 kinnitas ta assisi franciscuse auks kasutatava porziuncola privileegi frantsiskaani konventuaalidele ta kinnitas 13 juulil 1673 avaldatud apostellikus kirjas dudum felicis puha franciscuse sudame vennaskonna privileegid 1673 kinnitas ta petlemma ruutliordu konstitutsiooni 1674 annetas ta jean eudesi rajatud eudistidele cim indulgentsid lahendamaks kanadas piiskop francois xavier de lavalmontmorency jurisdiktsiooni ule puhkenud vaidlust otsustas ta 4 oktoobril 1674 moodustada quebeci piiskopkonna ja kinnitas et quebeci piiskop allub vahetult rooma paavstile ta tunnustas boomi ruutliordut ordo militaris crucigerorum cum rubea stella ta reguleeris beatrice de silva rajatud kontseptsionistide nunnaordu reegleid 1670 kohustas clemens x koiki katoliiklasi tahistama 2 oktoobrit peainglite paevana juunis 1670 lubas ta roomas resideeruvatel prelaatidel kanda violetset sidet piiskopikubaral galerol 21 juunil 1670 avaldatud bullas superna satestas ta et orduvaimulikel peab olema kohaliku piiskopi luba kui nad soovivad palvetada voi pihisakramenti anda mones teises kirikus 30 jaanuaril 1671 lubas ta preestritel onnistada ursula benicasa rajatud teatiini nunnaordus kasutatavaid siniseid skapulaare 1671 lubas ta kogu hispaanias tahistada roosiparja puha 7 oktoobril seni tahistati seda puha kirikutes kus olid roosiparjale puhendatud altarid ta saatis 1671 poola kuningannale eleonorale kuldroosi ta avaldas 21 augustil 1671 bulla cum alias tsolibaadi kohta 13 jaanuaril 1672 reguleeris ta noudeid mis satestasid puhakute reliikviate viimist uhest paigast teise reliikviaid tohivad transportida ainult kardinalvikaarid lisaks sellele kinnitas ta et reliikviatega kaubitsemine on ekskommunikatsiooni ahvardusel keelatud clemens x andis sixtus i reliikviad kardinal jeanfrancoispaul de gondi de retzile 25 juunil 1672 satestas ta et valsecca kabeli puha reliikvia altari ees tuleks missasid pidada kristuse kannatusnadalal ja igal esmaspaeval 1672 lubas ta karmeliitidel tahistada karmeli neitsi maarja puha 16 juulile jargneval puhapaeval voi monel teisel puhapaeval juulis 21 novembril 1674 lubas ta hispaanias ja selle kolooniates seda puha tahistada igas koguduses 1675 lubas ta ka austrias tahistada karmeli neitsi maarja puha igas koguduses 1675 aastat tahistati juubeliaastana ja paavst kais 12 korda vaestemajades palverandurite jalgu pesemas 1676 lubas ta freisingi piiskopkonnas tahistada kannatusnadala esmaspaeva issanda kannatuskrooni paevana festum susceptionis coronae domini ta keelas baieris kasutatava kombe risus paschalis kus preester esitas ulestousmispuhade ajal parast missat naljakaid lugusid ja koomilisi laule mis pidid koguduses esile kutsuma naeru clemens x keelas 16 aprillil 1673 misjonaridel raamatute avaldamise ilma usupropaganda kongregatsiooni loata clemens x kanoniseeris 6 isikut clemens x kuulutas ondsaks 30 isikut ta kinnitas 19 augustil 1672 alypiuse ja possidiuse austamise ning tunnustas norberti austamist 1673 leo iii ja 14 martsil 1674 bruno austamist clemens x onu orazio altieri pojatutar laura caterina abiellus 1669 gaspare paluzzi degli albertoniga kes muutis oma perekonnanime paluzzi altieri degli albertoniks gaspare sai oriolo ja viano vurstiks tema onu oli kardinal paluzzo paluzzi altieri degli albertoni kelle clemens x maaras cardinal nipote ametisse ning kes pidas hiljem camerlengo ja rooma kardinalvikaari ameteid orazio altieri teine pojatutar anna vittoria abiellus 14 juunil 1676 carbognano vursti egidio colonnaga kelle suguvosast parines paavst martinus v gaspare ode luigia abiellus 1671 gravina hertsogi ja solofra vursti domenico orsiniga kelle sugulane vincenzo maria orsini di gravina sai kardinaliks gaspare noorim ode tarquinia abiellus 1672 carbognano vursti egidio colonnaga kuid suri 10 kuud hiljem clemens x puhitses 20 kardinali 6 konsistooriumil tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst benedictus xiii lisaks itaallastele said kardinalideks 2 sakslast 1 prantslane ja 1 inglane ta rajas 19 mail 1670 san bernardo alle terme titulaarkiriku san salvatore in lauro asemele kardinal albertoni lasi roomas rajada altieri palee palazzo altieri millest sai sedavord luksuslik ehitis et selle ehitamine laks vaga kulukaks ja clemens x lubas seda mitte kunagi kulastada kardinal albertoni otsustas 1671 hakata colosseumis pidama harjavoitluseid kuid tema otsus tekitas usklike seas suurt vastuseisu kuna esimestel sajanditel suri colosseumi areenil palju kristlasi martrisurma ja seetottu peeti colosseumit puhapaigaks 1675 lasi clemens x juubeliaasta puhul katta colosseumi volvkaared kinni tema ajal pustitati roomas asuvale sant angelo sillale carrara marmorist valmistatud inglite kujud ja puha peetruse valjakule rajati kaks purskkaevu clemens x maaras vatikani raamatukogu juhatajaks francesco lorenzo brancati di laura 15 martsil 1671 satestas clemens x et aadlik voib tegeleda kaubandusega seni peeti aadlike tegevust kaubanduses taunitavaks ta kinnitas 1671 germaani kolleegiumi privileegid ja 16 oktoobril 1672 kohustas ta selle kolleegiumi tudengeid opingute loppemise lahenedes minema saksamaale giovanni battista gaulli tegi temast portree clemens x suri 86aastaselt 22 juuli parastlounal 1676 roomas olles kannatanud aastaid podagra vaevuste kaes ja maeti vatikani basiilikasse ta oli surres vanim paavst parast gregorius xiist parast teda on veel vanemalt surnud leo xiii ja clemens xii clemens ix giulio rospigliosi 27 jaanuar voi 28 jaanuar 1600 9 detsember 1669 oli paavst 16671669 ta oli 238 paavst giulio rospigliosi sundis pistoias aadliku giacomo rospigliosi ja caterina rospigliosi 4lapselises peres vanima lapsena tema perekonna joukus tugines lambakasvatusest saadavale tulule giulio rospigliosi lopetas 1617 rooma kolleegiumi kus ta oppis faminio strada alessandro donati ja torquato de cupise juures ning temast sai gregorius xv jarel neljas paavst kes oli saanud oma hariduse jesuiitide kaest ta oppis pisa ulikoolis teoloogiat ja oigusteadust 1623 omandas ta doktorikraadi tema opinguid toetas barberinide suguvosa giulio rospigliosi tegeles aktiivselt loometooga ja avaldas mitu melodraamat millest tuntuim chi soffre speri esietendus 27 veebruaril 1639 barberini palees clemens ix valiti paavstiks 20 juunil 1667 vatikani paavstipalees ja krooniti 26 juunil kardinal rinaldo deste poolt 220 juunini 1667 toimunud konklaavi viimases voorus osales 64 kardinali clemens ix osutus valituks kardinal decio azzolini juhitava squadrone volante fraktsiooni poolt viimases voorus haaletas tema vastu kardinal neri corsini kardinal niccolo albergatiludovisi saabus konklaavile 6 juunil 10 juunil saabusid konklaavile kardinalid giovanni stefano donghi ja marcello publicola santacroce clemens ix ajal jatkus vaidlus jansenismi ule tema eelkaijate ajal prantsusmaa oukonnaga halvenenud suhted paranesid tema valitsemisajal tunduvalt ta vois eemaldada 1664 solmitud pisa rahulepinguga korsika vaeosa kasarmu ette pustitatud tanupuramiidi ja lubas vastukaaluks prantsusmaa kuningal louis xiv nimetada prelaate asja vallutatud aladel reunioonipoliitika nii hispaania regent kui prantsusmaa kuningas tunnustasid paavsti vahendajana rahusolmimisel kui clemens ix vahendas hispaania ja prantsusmaa vahelise devolutsioonisoja lopetanud aacheni rahulepingut millega prantsusmaa kindlustas oma positsioone flandrias 1667 tagandati portugali kuningas alfonso vi voimult ja uueks kuningaks sai tema vend pedro ii kes soovis voimule saades abielluda oma venna naisega pedro oli abielu seadustamiseks kusinud luba kardinal louis de vendomelt kes andis ka vastava loa mille tottu tekkis vaidlus selle abielu oigsuse ule clemens ix maaras probleemi uurimiseks ametisse komisjoni ja parast komisjoni otsust kinnitas kuninga abielu kehtivust kanoonilise oigusega kui hispaania tunnustas 5 veebruaril 1668 portugali iseseisvust kinnitas clemens ix ametisse portugali piiskopid suhete paranemisel saatis portugal rooma suursaadikuks prado krahvi clemens ix moodustas veneetsia saksarooma keisri hispaania ja prantsusmaaga liiga voitluseks turklastega ta finantseeris veneetsia eestvottel 1668 ja 1669 korraldatud sojakaike kreeta vallutamiseks turklaste kaest kuid 6 septembril 1669 pidid veneetslased loovutama turklastele candia herakleioni nende sojakaikude labikukkumisel pidi paavst tegelema volakoormaga clemens ix likvideeris maksude alandamiseks aleksander vii nimel viljamuugi monopoli macinato kirikuriigis ta ei tunnustanud pietro francesco orsini di gravina vanemate kaebust mis oli esitatud nende poja kloostrisse siirdumise vastu kuna nende vanim poeg oli tiitlite parija vaid lubas tal jaada kloostrisse aleksander vii surma jarel oli prantsusmaal neli piiskoppi kes ei tunnustanud paavsti otsust jansenismi hukkamoistmiseks olukorra paranemist lootvat piiskopid tutvustasid parast clemens ix voimuletulekut uuele paavstile oma varasemaid seisukohti clemens ix moistis hukka alet piiskopi nicolas pavilloni rituel dalet kuid saatis probleemi arutamiseks pariisi nuntsiuseks pietro bargellini kes pooldas selles kusimuses erinevalt oma eelkaijatest moodukamat lahenemist tema soovitusel maaras clemens ix ametisse 12 liikmelise komisjoni ja tunnustas 19 jaanuaril 1669 jansenistidest piiskoppe kui nood on valmis temale kuuletuma hugues de lionnei vahendusel solmiti veebruaris 1669 jansenistidega nn clemensi rahu pax clementina 1667 eraldas clemens ix benediktiinide kamalduleeslaste monte corona ja camaldoli kongregatsioonid mis uhendati urbanus viii poolt clemens ix satestas 2 augustil 1667 avaldatud motu proprios nos volentes konklaavil osalejatele privileegid ta tunnustas 2 augustil 1668 keisrinna margareta teresa rajatud sarava risti ordut mis rajati samal aastal keiserliku kabeli polemisel leitud risti auks 1668 saatis ta laiali montegraneli carlo rajatud hieronumiidi eremiidid 1669 taastas ta innocentius x poolt laiali saadetud piaristid ja lubas neile regulaarvaimulike oigused 1669 moodustas ta indulgentside kongregatsiooni 1667 lubas clemens ix neitsi maarja parispatuta saamise puha tahistada monedes piiskopkondades vastava oktaavi jargi ta avaldas 28 veebruaril 1668 motu proprio cum a prima 20 novembril 1669 andis ta dekreedi hiina riituse kohta milles ta ei tunnustanud jesuiitide poolt tehtud muudatusi ta soovitas armeenia patriarhil hagopil jargida ladina riitust kuid satestas 1669 et kohalikku riitust jargivad armeenia katoliku preestrid ei tohi pidada teenistusi ladina riituse jargi ta tunnustas tsistertslaste riitust ta kaskis pariisi peapiiskopil hardouin de perefixe de beaumontil taastada teatud kirikupuhade tahistamise mille pariisi peapiiskop oli omavoliliselt oma peapiiskopkonnas tuhistanud ta saatis prantsusmaa kuningannale kuldroosi 17 juulil 1669 avaldas clemens ix bulla sollicitudo milles satestas ekskommunikatsiooni misjonaridele kes puhendusid kauplemisele voi osalesid kaubandustegevuses 4 juulil 1669 kinnitas ta siiami apostelliku vikariaadi haldamise pariisi rajatud valismisjoni seminarile clemens ix kanoniseeris 28 aprillil 1669 maria magdalena de pazzi ja pedro de alcantara ta kuulutas 15 aprillil 1668 ondsaks roosi limast ja 9 oktoobril 1669 savoia margareeta ta tunnustas 1669 flue nicolause austamist clemens ix vend oli camillo domenico rospigliosi kelle poeg giacomo rospigliosi sai 1667 kardinaliks camillo teine poeg tommaso sai sant angelo kindluse kastellaaniks camillo poeg giovanni battista rospigliosi sai 1668 zagarolo hertsogiks clemens ix puhitses oma ametiajal 12 kardinali 3 konsistooriumil tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst clemens x lisaks itaallastele said kardinalideks 1 hispaanlane ja 1 prantslane clemens ix keeldus laskmast paigutada oma epitaafe hoonetele mis tema valitsemisajal pustitati ta lasi roomas avada esimese ooperiteatri 1668 peetud karnevali ajal palus ta antonio maria abbatinit teha muusika oma itaaliakeelsele tolkele hispaaniakeelsest religioossest draamast la baltasara mis itaaliaparaselt kandis nime la comica del cielo clemens ix lubas giovanni domenico cassinil siirduda prantsusmaale ta oli claude de lorraini ja ludovico lenzi patroon carlo maratta ja giovanni battista gaulli baciccio on temast teinud portreed melodraamad ooperid muud muusikateosed uhel paeval kui clemens ix kavatses parast kaebuste arakuulamist vastuvoturuumist lahkuda kuulis ta uha mehe palvet keda keegi ei pannud tahele paavst poordus tagasi et vestelda mehega kes oli kurvastanud sest ta ei saanud kurta oma muret paavstile clemens ix kuulas tema palved ara ja saatis ta seejarel minema clemens ix suri 9 detsembril 1669 sudamerabanduse tagajarjel ja maeti rooma santa maria maggiore kirikusse clemens ix kuulas kaks korda nadalas puha peetruse basiilikas pihilisi kulastas vaestemaju ja voorustas iga paev 12 palverandurit oma lauas kaks korda aastas kais ta santa sabina dominikaanide kloostris spirituaalsetel harjutustel commodus imperator caesar divi marcus antonini pii divi antonini pii marcus aurelius commodus antoninus augustus sunninimi lucius aurelius commodus 31 august 161 31 detsember 192 oli vanarooma keiser 17 marts 180 kuni surmani morvati omandatud tiitlid germanicus 172 sarmaticus 175 germanicus maximus 182 britannicus 184 caligula caius caesar germanici caesaris augusti augustus germanicus sunninimi gaius julius caesar augustus germanicus 31 august 12 antium 24 jaanuar 41 oli vanarooma keiser 37 aasta 18 martsist kuni oma surmani caligula tapsid tema enda ihukaitsjad caligula kaasaegsed kirjeldavad teda enamasti oela lobujanulise ulimalt edeva ja vaimselt ebastabiilse valitsejana tanapaeva ajaloolased suhtuvad sellistesse vaidetesse sageli skeptiliselt sest sailinud ajaloourikute autoriteks on peamiselt senaatorid kes olid caligula poliitilised vastased voib siiski kindlalt vaita et kogu oma luhikese valitsusaja valtel puudis caligula suurendada keisri isiklikku voimu ta pooras palju tahelepanu ambitsioonikatele ehitusprojektidele ning tema elupaikade luksus oli kurikuulus roomas algatas ta kahe uue akvedukti ehitamise aqua claudia ja anio novus tema valitsusajal annekteeris rooma impeerium mauretaania kuningriigi ja muutis selle rooma provintsiks caligula oli germanicuse ja agrippina vanema ellu jaanud kuuest lapsest kolmas tal olid vennad nero ja drusus caesar ning oed agrippina noorem julia drusilla ja julia livilla tulevane keiser claudius oli tema onu agrippina vanem oli marcus vipsanius agrippa ja julia vanema tutar ning augustuse ja scribonia tutretutar koigest kahekolmeaastase poisina saatis gaius oma isa germanicust sojakaikudel germaania pohjaossa ta kandis miniatuurset sodurivormi sealhulgas turvist ja saapaid ning see tegi soduritele nalja tema vormi juurde kuulunud vaikeste saabaste jargi anti talle huudnimi caligula mis tahendas ladina keeles vaikest sodurisaabast gaiusele endale saadud huudnimi ei meeldinud suetoniuse jargi murgitasid germanicuse suurias tiberiuse agendid tiberius olevat germanicust oma poliitiliseks rivaaliks pidanud peale isa surma elas caligula koos emaga kuni viimase suhted tiberiusega halvenesid tiberius ei lubanud agrippinal uuesti abielluda kartes et viimase uuest abikaasast saaks tema rivaal agrippina ja caligula vend nero saadeti 29 aastal reetmises suudistatuna pagendusse peale seda saadeti alaealine caligula alguses oma vanavanaema kes oli uhtlasi tiberiuse ema livia juurde livia surma jarel saadeti ta oma vanaema antonia juurde tema vend drusus caesar pandi 30 aastal reetmises suudistatuna vangi ja tema vend nero suri pagenduses kas nalga voi sooritas enesetapu suetonius kirjutab et peale ema ja vendade pagendamist olid caligula ja tema ode sisuliselt tiberiuse vangid ja viibisid pidevalt sodurite valvsa pilgu all aastal 31 viidi caligula capri saarele tiberiuse isikliku valve alla ja ta elas seal kuus aastat paljude ullatuseks saastis tiberius caligula ajaloolaste sonul oli caligula hea naitleja ja varjas ohtu tajudes oma polgust tiberiuse vastu uks korvalseisja taheldas caligula kohta kunagi ei ole olnud paremat teenrit ja hullemat isandat peale keisriks saamist vaitis caligula et plaanis tiberiuse pistodaga tappa kattemaksuks ema ja venna eest tal onnestus pistoda tiberiuse magamistuppa toimetada kuid ta ei tapnud keisrit vaid viskas pistoda porandale tiberius teadis vaidetavalt juhtunust kuid ei olevat julgenud midagi ette votta suetonius vaidab et caligula oli juba siis julm ja pahatahtlik ta kirjutab et tiberius toi caligula caprile elama et ta pohjustaks tema enda ja koigi inimeste havingu ja ta kasvatas rastikut rooma rahvale ja phaethoni kogu maailmale aastal 33 tegi tiberius caligulast aukvestori seda ametit pidas ta kuni keisriks saamiseni vahepeal surid caligula ema ja vend drusus vanglas caligula abiellus 33 aastal junia claudillaga kuid abielu kestis vaid luhikest aega kuna junia suri jargmisel aastal sunnitusel caligula kulutas palju aega et sobruneda pretoriaanide prefekti naevius sutorius macroga kellest sai tema oluline liitlane macro raakis tiberiusele caligulast positiivselt et vaigistada igasuguseid negatiivseid emotsioone mis keisril caligula suhtes olla vois caligula nimetati 35 aastal koos tiberius gemellusega tiberiuse parijaks kui tiberius 16 martsil 37 aastal suri siis parisid kogu printsipaadi valdused ja tiitlid caligula ja tiberiuse pojapoeg gemellus uhiselt kuigi tiberius oli 77 aastane ja surivoodil oletavad mitmed vanaaja ajaloolased et ta morvati tacitus kirjutab et pretoriaanide prefekt macro lammatas tiberiuse padajaga et kiirendada rooma rahva roomuks caligula troonile paasemist suetonius kirjutab et caligula vois morva ise korda saata kuid teised antiikajaloolased ei ole sellest kirjutanud nii philo kes tegutses tiberiuse valitsusajal kui ka josephus kirjutavad et tiberius suri loomulikku surma caligula lasi macro toetusel tiberiuse testamendi gemellust puudutavad osad tuhistada pohjendades seda gemelluse hullumeelsusega kuid taitis muud tiberiuse soovid caligula vottis vastu senati poolt pidulikult antud printsipaadi voimu ja sisenes rahva juubeldamise saatel 28 martsil rooma caligulat on kirjeldatud kui esimest imperaatorit keda imetles kogu maailma paikese tousust paikese loojanguni caligula meeldis paljudele kuna ta oli populaarse germanicuse poeg ja kuna ta polnud tiberius suetonius utles et kolm kuud kestnud uue voimu sissepuhitsemisel ohverdati ule 160 000 looma philo kirjeldab caligula valitsemisaja seitset esimest kuud ondsatena caligula esimesed teod olevat olnud vaimult suuremeelsed kuid loomult poliitilised toetuse kindlustamiseks jagas ta preemiaid sojavaelastele sealhulgas pretoriaanidele linna uksustele ja armeedele valjaspool itaaliat ta havitas tiberiuse reetmisdokumendid kuulutas et reeturite kohtuprotsessid on minevik ja kutsus tagasi pagendatud ta abistas neid kellele keiserlik maksususteem oli liiga teinud pagendas teatud seksuaalsete kalduvustega inimesi ja korraldas pillavaid avalike etendusi nagu naiteks gladiaatorite mange ta kogus kokku oma ema ja venna luud ja toi need augustuse hauakambrisse paigutamiseks rooma tagasi ta lasi oma noo tiberius gemelluse hukata see vihastas tema ja gemelluse uhist vanaema antonia minorat vaidetavalt sooritas ta enesetapu kuid suetonius vihjab et caligula lasi ta murgitada samuti lasi ta hukata oma aia marcus junius silanuse ja kudi marcus aemilius lepiduse ta saastis oma onu claudiust jattes ta endale narriks tema lemmikode julia drusilla suri 38 aastal palaviku ulejaanud kaks ode livilla ja agrippina noorem saadeti eksiili ta vihkas fakti et oli agrippa pojapoeg ja laimas augustust korrates valet et tema ema oli augustuse ja julia vanema vahelise intsesti tulem aastal 38 keskendus caligula poliitilistele ja avalikele reformidele ta avalikustas riigi rahandust puudutavad andmed mida tiberiuse valitsemisajal polnud avalikustatud ta aitas neid kes olid kaotanud vara tulekahjudes tuhistas teatud maksud ja jagas spordiuritustel rahvale auhindu ta lubas uusi liikmeid ratsanike ja senaatorite klassi tema koige olulisem tegu oli demokraatlike valimiste tava taastamine cassius dio utles et see tegu meeldis pooblile kuid kurvastas moistlike inimesi kes hakkasid motlema mis juhtub kui ametid langeksid taas paljude katessepalju onnetusi tuleks selle tagajarjel samal aastal suudistati caligulat inimeste hukkamises ilma taieliku kohtuprotsessita ja oma abilise macro enesetapule sundimises claudius tiberius claudius drusi caesar augustus germanicus sunninimi tiberius claudius nero germanicus 1 august 10 ekr lugdunum tanapaeva lyon 13 oktoober 54 pkr oli vanarooma keiser 25 jaanuarist 41 pkr kuni surmani 54 pkr ta oli esimene rooma keiser kes sundis valjaspool itaaliat tema valitsusajal impeerium laienes nt vallutas ta 43 pkr britannia kuid keeldus lisanimest britannicus claudiuse surma asjaolud on teadmata paljud suudistasid tema naist agrippina nooremat ta murgitamises kuid murgitamise asjaoludest oli palju eri versioone claudiuse eluajal palvetati tema tervise eest 63aastaselt tegi ta avaldusi ja teatas ametlikes aktides et naeb ette oma surma seetottu on toenaoline et ta oli siis juba haige ja surigi haigusesse agrippina noorema suudistamine oli aga pahatahtlik laim claudius oli neli korda abielus tema abikaasad olid clodius albinus imperator caesar ceionii postumi decimus clodius septimius albinus augustus sunninimi teadmata umbes 140150 19 veebruar 197 lugdunum lyon oli vanarooma vastukeiser aprillist 193 kuni surmani teda peetakse usurpaatoriks ta kuulutati parast pertinaxi surma keisriks britannias ja hispaanias asuvate rooma leegionide poolt ta kaotas lahingu gallias lugdunumi lahedal septimius severuse vagedega ja tapeti teistel andmetel tegi enesetapu caracalla imperator caesar divi septimii severi pii divi marcus antonini marcus aurelius severus antoninus sunninimi lucius septimius bassianus 4 aprill 186 8 aprill 217 oli vanarooma keiser 4 veebruar 211 kuni surmani tapeti marcinuse poolt omas lisanimesid britannicus maximus 210 parthicus maximus 211 arabicus maximus 211 adiabenicus maximus 211 magnus 213 germanicus maximus 213 claudius ii imperator caesar marcus aurelius claudius augustus 10 mai 214 september 270 tuntud ka kui claudius ii gothicus oli vanarooma keiser oktoobrist 258 kuni 270 aastani voitles oma valitsemisajal edukalt alemannidega ning saavutas voidu naissuse lahingus suri katku lisanimed germanicus maximus 268 gothicus maximus 269 parthicus maximus 270 carus imperator caesar marcus aurelius carus augustus sunninimi marcus aurelius carus 224 august 283 oli vanarooma keiser september 282 kuni surmani lisanimed germanicus maximus 283 persicus parthicus maximus 283 suri pikseloogist tungis 283 aastal koos poja numerianusega 260 aastast parsia voimu all olnud mesopotaamiasse rooma armee joudis ctesiphoni linnani ning vallutas selle carus jatkas edasitungi kuid suri segastel asjaoludel ajaloo allikates on vaidetud et ta suri kui tema telki tabas pikselook kuid see vois olla ka valjamoeldis ta vois surra monda haigusesse voi langeda morva ohvriks parast tema surma hakkasid rooma vaed vallutatud aladelt taanduma carinus imperator caesar divi cari marcus aurelius carinus augustus sunninimi marcus aurelius carinus 250 september 285 oli vanarooma keiser kevad 283 kuni surmani lisanimed germanicus maximus 283 persicus maximus 283 britannicus maximus 284 tapeti constantius i chlorus taisnimega gaius flavius valerius constantius chlorus 31 marts 250 25 juuli 306 oli vanarooma keiser 1 maist 305 kuni surmani keiser constantinus suure isa ta oli parit illyricumist ning teenis keiser aurelianuse ihukaitsjana protector 288 aastast teenis ta keiser maximianuse pretoriaani prefektina lahutas 289 aastal oma abielu ning abiellus maximianuse tutre theodoraga maarati 1 martsil 293 keiser diocletianuse kaasvalitseja maximianuse abikeisriks diocletianuse abikeisriks sai galerius millega tekkis tetrarhia vallutas samal aastal usurpaator carausiuse kaest tagasi gallia 296 aastal vallutas tagasi britannia ning kuulutas et oli taastanud igavese valguse 298 aastal voitles reini joe aares frankidega constantinus i suur ladina keeles constantinus i maximus imperator caesar divi constantii flavius valerius constantinus augustus sunninimi gaius flavius valerius constantinus 27 veebruar 272 naissus 22 mai 337 ankyronis oli vanarooma keiser 25 juulist 306 kuni surmani tema valitsemisajal lopetati rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima katoliku oigeusu luteri ja armeenia kirik tahistavad 22 maid tema malestuspaevana h g wells vordles teda tema maailmaajaloo rolli poolest aleksander suure ja julius caesariga ta sundis naissuses tanapaeva nis serbia tema sunniaeg ei ole kindel kuid mitmed ajaloolased noustuvad sellega et tema sunnikuupaev on 27 veebruar 272 sundis constantius i chloruse vanarooma keiser 305306 vanima pojana constantius oli parit illyricumist ning teenis keiser 270275 aurelianuse ihukaitsjana protector teenis 288 aastast keiser 286305 maximianuse pretoriaani prefektina tema ema oli bituuniast parit helena keda kristlik kroonik hieronymus nimetas constantiuse armukeseks on arvatud et ta ei saanud olla korgest soost constantinuse perekonna liikmete usulised veendumused ei ole paris selged tema ema helena poordus eusebiose andmetel poja eeskujul kristlusesse robin lane foxi andmetel oli tema isa korgeima jumala austaja kes suri paganana kuid keda on peetud ka paikesejumal sol invictuse pooldajaks constantius lasi oma impeeriumi muntidel kujutada teiste jumaluste korval ka paikesejumalat 293 aastal saadeti constantinus nikomeediasse tanapaeva izmit turgi keiser diocletianuse oukonda kus ta pidi olema pantvang et kindlustada tetrarhia susteemis joudude tasakaalu teisisonu pidi see ara hoidma constantiuse plaanid diocletianuse vastu soda alustada 293305 osales constantinus koos teiste oukonna liikmetega sojakaikudel kuni impeeriumi idapiirideni saavutas tribuuni auastme ning vois 297298 osaleda abikeiser galeriusega sojakaigul parsia pealinna ktesiphoni oukonnas puutus ta kokku haritlastega kes olid kristluse vastased constantinuse usuliste toekspidamiste kohta on teada et ta oli alguses heraklese kultuse pooldaja kuid 306 aastal sai temast sol invictuse pooldaja samas tegutsesid tema lahikonnas kristlastest nouandjad kelle kaudu vois ta kristluse kohta rohkem teada saada jai nikomeediasse endisesse dicoletianuse oukonda ka parast seda kui diocletianus 1 mail 305 aastal troonist loobus ning tema jarglaseks sai galerius kellele oli constantinus ebamugav konkurent parast galerius korraldatud tapmiskatset pogenes constantinus veel samal aastal isa juurde britannia saarele teistel andmetel kohtus ta oma isaga bononias tanapaeva boulogne kust reisiti edasi britanniasse constantius i chlorus suri eburacumis tanapaeva york 25 juulil 306 aastal samal paeval kuulutasid constantiuse vanemohvitserid constantinuse kaasvalitsejaks augustus korgemate ohvitseride seast uue keisri valimine oli tavaparane praktika kuid teised tetrarhia liikmed pidasid constantinust usurpaatoriks galerius oli sunnitud voimuvahetust tunnistama kuid tema arvates pidi ta kandma abikeisri caesar tiitlit ning kaasvalitsejaks pidi saama severus parast voimuletulekut lasi constantinus tagastada kristlastele neilt tagakiusamiste ajal konfiskeeritud vara 28 oktoobril 306 aastal lasi constantius i chloruse endise kaaskeisri maximianuse poeg maxentius end rooma lahedal seal paiknenud kaardivaelastel keisriks kuulutada ning veenis oma isa kelle diocletianus oli sundinud troonist loobuma uuesti voimule tulema constantinus kes kontrollis suuremat osa impeeriumi laaneosast britannia ja gallia voitles 307 aastal edukalt reini aares frankidega vangistas nende juhid asarici ja merogaisuse naitas neid oma triumfirongkaigul ning sootis nad parast belgica i augusta provintsis augusta trevorumi tanapaeva trier areenil tiigritele 308 aastal sodis frangi paritolu bructeri hoimuga pealinnana kasutas ta augusta trevorumit kuhu lasi rajada mitmeid ehitisi mis pidid sarnanema voimalikult palju rooma omadega pealinna valik oli teadlik sest impeeriumi laaneosa valitsev keiser pidi suutma germaanlaste sissetungidele kiirelt reageerida lasi ehitada ule reini joe alalise silla mis uhendas colonia agripinat koln teisel pool joge asuva divitia deutz kindlusega mis oli sillapea mille garnisoni suuruseks oli hinnanguliselt 900 meest lasi trieri rajada praeguse toomkiriku mis on saksamaa vanim piiskopkonna asukoht esimesed kumme valitsemisaastat veetis ta peamiselt trieris mida ta kulastas viimast korda 328 aastal 307 aastal kulastas teda maximianus kellega ta moodustas liidu mille tottu lahutas oma abielu minervinast ning abiellus samal aastal maximianuse tutre faustaga selle tulemusena vois constantinus oma aia loal kasutada augustuse tiitlit 11 novembril 308 aastal toimus voimu parimise kusimuste lahendamiseks carnuntumis noupidamine millest votsid osa galerius maximinius ja diocletianus kus otsustati et galeriuse kaasvalitsejaks saab licinius constantinuselt voeti ara augustuse tiitel ning teda kasitleti abikeisrina constantinus ise jatkas augustuse tiitli kasutamist tetrarhia riigikorraldussusteemis kuulus voim neljale isikule kumbagi riigiosa ida ja laant valitses ulemkeiser augustus ja temale alluv alamkeiser caesar keda on nimetatud ka abikeisriteks impeerium jai ametlikult uhtseks ning oigusakte anti valja iga nelja keisri nimel 310 aastal sodis constantinus frankidega ning samal aastal ohutas maximianus augustodunumis autun paiknenud vagesid massule constantinuse vastu maximianus pogenes massaliasse tanapaeva marseilles kuid constantinus vallutas linna ning maximianus vangistati lactantiuse andmetel uritas maximianus vangistuses korraldada constantinuse tapmist kuid parast selle ebaonnestumist sunniti enesetappu sooritama constantinus poordus tagasi trieri kuid peatus grandi linnas asunud apollo templis kus talle uhe paneguurika kohaselt ilmutas end jumal apollo valjaspool templit nagi ta valgusnahtust mida ta pidas jumalikuks margiks alates sellest arvas ta et tal on eriline side apollo ja sol invictusega 312 aasta seisuga valmistusid constantinus ja maxentius sojaks constantinus solmis liidu liciniusega ning maxentius solmis liidu maximinius daiaga consantinus uletas 312 aasta kevadel oma vagedega alpid sojategevus maxentiuse vastu algas ilmselt 312 aasta suvel enne seda vaitis constantinus et tegemist on ennetava runnakuga kuid tegelikult oli maxentiuse olukord roomas halvenenud sest ta oli pohjaaafrikas puhkenud massu tottu sunnitud makse tostma raskused elanike toiduga varustamisel pohjustasid rahutusi constantinus liikus pohjaitaaliasse kuhu maxentius saatis pretoriaani kaardivae koos teiste uksustega mille hinnanguline suurus oli 100 000 meest maxentius ise jai rooma linna kus ta lasi ennustajatel konflikti tulemust ette ennustada ennustuse kohaselt pidi hukkuma rooma riigi vaenlane constantinuse vaed koosnesid germaanlastest ja bretoonidest keda oli hinnanguliselt 40 000 esimesena vallutas ta torino ning tungis edasi veronani kus teda ootas pretoriaani prefekt pompeianus kes sai luua maxentius valjus otsustavaks lahinguks roomast constantinus votis mulviuse silla lahingus maxentiust parast seda jai alles kolm keisrit constantinus solmis liidu liciniusega kes abiellus tema pooloe constantiaga nuudsest kuulus talle ulemvoim impeeriumi laaneosas 314316 vallutas ta liciniuse kaest suurema osa balkani poolsaarest ning saavutas 324 aastal tema ule taieliku voidu parast seda kuulus talle kogu impeeriumis ainuvoim vastupidiselt diocletianuse tetrarhiale jagas ta voimu oma perekonnaliikmete vahel 317333 nimetati tema pojad constantinus ii constantius ii ja constansi kaasvalitsejateks elas algul trieris ning parast seda sirmiumis ja serdicas sofia bulgaaria 326 aastal valis ta rooma impeeriumi uueks pealinnaks byzantioni mis nimetati 330 aastal konstantinoopoliks enne seda ei olnud riigil kindlat pealinna sest valitsuse tegelikuks asukohaks peeti keisri asukohta valiku pohjusteks on peetud soovi erineda diocletianusest ning linna rajamisele eelnenud liciniuse alistamist linna laheduses uuele pealinnale paiknesid lahemal doonau jogi ja idapiir mis olid voimalikud sojapiirkonnad lisaks sellele oli pealinn mere kaudu varustatav ning kergesti kaitstav uus linn ei olnud ilme poolest taiesti kristlik sest selles paiknes sammas millel otsas oli skulptuur alasti constantinustest paikesejumalana lisaks oli linnas mitmeid paganlikke templeid constantinus paris oma isa constantiuse kasutuses olnud armee mis sarnanes diocletianuse ja teiste tetrarhide armeedega osa vagedest paiknes piiridel ning uks valiarmee ehk comitatus oli otseselt iga tetrarhi kasutuses 325 aastast parinevas seaduses eristati kolme vaeliiki comitatenses ripenses ning alares et cohortales kreeka ajaloolane zosimos suudistas constantinust piiride norgestamises inglise ajaloolase pat southerni arvates soosis zosimos veendunud pagana diocletianust ning halvustas constantinust kes levitas kristlust constantinuse ajal voeti pretoriaani prefektidelt ara sojaline voim ning prefektuurides paiknevaid uksusi hakkasid juhtima uued sojalised juhid magistri militum parast mulviuse silla lahingut saadeti laiali pretoriaani kaardivagi vajadus keisri ihukaitsevae jarele sailis mille tulemusena vois constantinus moodustada scholae palatinae mis tegutsesid keisri otsealluvuses et valistada sellise uksuse juhi voimalik voimuhaaramise katse legendi kohaselt sai constantinus 312 aastal enne mulviuse silla lahingut nagemuse kus taevas moodustus paikesevalgusest x khi p rho sumbol mida hiljem nimetati kristuse monogrammiks sest x ja p on ka esimesed tahed nimes khristos ta olevat kuulnud sonu in hoc signo vinces selle margi all voida constantinus kaskis oma soduritel kristliku sumboli oma kilpidele panna ning lahing voideti parast seda hakkas constantinus soosima kristlust arheoloogilised leiud naitavad et 312 aastal alustas constantinus roomas lateraani basiilika ehitusega h g wellsi arvates moistis ta et kristlus oli uhendav joud mis pakkus moraalset solidaarsust riigis kus oli palju kitsarinnalisi vaateid ja omakasupuudlikkust 313 aastal solmis ta liciniusega poliitilise lepingu mille tulemusena kehtestati milano edikt millega kristlus kuulutati teiste rooma riigi usunditega vordvaarseks ning kohustuti tagastama tagakiusamiste ajal konfiskeeritud omand see kindlustas constantinusele kristliku kiriku soosingu 314 aastal toimunud arlesi kirikukogul otsustasid piiskopid vastuteenena et kristlased voivad osaleda oiglases sojas bellum iustum ning vaeteenistusest keeldujaid tuleb karistada ekskommunikatsiooniga 321 aastal kehtestas constantinus seadusega kohtutele ja aridele puhapaeva toovaba paevana kuid maapiirkondades vois sel paeval tootada 323 aastast paasesid kristlased riigi korgematele tsiviilametikohtadele riigi sojalise voimsuse ja terviklikkuse tugevdamiseks kutsuti 325 aastal constantinuse algatusel kokku nikaia kirikukogu mis valistas arianismikeisrina ei loobunud ta paganliku riigiusundi pontifex maximuse ameti pidamisest ning lubas paganlike usutalituste korraldamise jatkamist 326 aastal lasi ta hukata oma esimese poja crispuse ning abikaasa fausta kes suudistas crispust enda vorgutamise katses kuid selgus et fausta oli uritanud vorgutada crispust viimastel eluaastatel valmistas ta ette soda parsia vastu sest voit tugevama vaenlase ule vois tuua suuremat kuulsust kui voidud norgemate vaenlaste vastu enne seda kirjutas ta parsia kuningas sapur iile kirja milles palus kaitsta tema aladel elavaid kristlasi enne surma lasi end ristida caesarea piiskopil eusebiosel kes oli arianist constantinus suri 22 mail 337 aastal ta maeti konstantinoopolisse apostlite kirikusse ta ise pidas end 13 apostliks parast konstantinoopoli vallutamist 1453 aastal kadusid tema reliikviad constantinust on peetud esimeseks butsantsi keisriks samas on selleks peetud ka diocletianust theodosius ist arkadiust ja herakliost uue pealinna konstantinoopoli rajamisega muutus anatoolia piirkond hilisema butsantsi impeeriumi tuumikalaks ning konstantinoopol selle metropoliks ajaloolased on kahelnud kas constantinus oli kristlane eesti usundiloolase riho saardi arvates tootas constantinus teadlikult imperium romanum christianumi ulesehitamise nimel kuid constantinust ennast pidas ta keisriks kes oli tegelikult poluteist kellel oli soov impeeriumi koikide religioonidega votta maailm oma kontrolli alla alates constantinusest hakkasid rooma keisrid osalema kristlike usutunnistuste valjatootamisel ja kristlikus misjonis samuti on peetud voimalikuks et constantinus oli kristlane kuid kes samaaegselt soovis riigis jargida ususallivuse poliitikat ceara sjaraa on 1 jargu haldusuksus osariik brasiilias kirdepiirkonnas atlandi ookeani rannikul see piirneb pohjas ja kirdes atlandi ookeaniga idas rio grande do norte ja paraiba osariigiga lounas pernambuco osariigiga ja laanes piaui osariigiga osariigi pindala on 146 34830 km2 selle sisse ei ole arvatud 29774 km2 suurust vaidlusalust ala millele pretendeerib ka piaui see moodustab 937 kirderegiooni pindalast ja 17 kogu brasiilia pindalast brasiilia osariikide seas on ta pindalalt 17 kohal pealinn on fortaleza ceara tahendab sonasonalt laulab aratinga jose de alencari vaitel on nimi kokku pandud kohaliku keele sonadest cemo valjusti laulma ja ara vaike aara voi papagoi on ka arvamus et osariigi nimi tuleb sonast siriara kaldavahkide jargi ceara osariigil on lipp vapp ja humn standardi iso 31662 jargi on osariigi tahis brce ceara ajavoond on 3 tundi maailmaajast maas pealinn on fortaleza ceara osariigi kuberner on 2015 aastast camilo santana tema eelkaija cid gomes brasiilia sotsialistlik partei astus ametisse 2007 aastal osariigis on 7 mesoregiooni ja 33 mikroregiooni omavalitsusuksusi on kokku 183 rahvaarv on 2005 aasta andmetel 8 097 276 sellega on osariik brasiilia 1 jargu haldusuksuste seas 8 kohal rahvastiku tihedus on 5440 inkm2 11 koht brasiilias inimarengu indeks oli 2000 aastal 0700 20 koht brasiilias keskmine eluiga oli 2000 aastal 69 6 aastat meestel 653 naistel 741 aastat 21 koht brasiilias imikusuremuskordaja oli 2000 aastal 321 tuhande elussunni kohta 20 koht brasiilias kirjaoskamatusmaar oli 2000 aastal 218 22 koht brasiilias lisaks pealinnale fortalezale on teised suuremad linnad crato juazeiro do norte sobral ja caninde 2004 aastal oli sisemajanduse kogutoodang 33 260 672 000 usa dollarit 13 koht brasiilias sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 4170 usa dollarit 22 koht pollukultuuridest kasvatatakse uba maisi riisi puuvilla suhkruroogu tomatit banaani apelsini ja kookospahklit peetakse veiseid sigu kitsi hobuseid kodulinde ja eesleid toostusharudest on esindatud maetoostus roivatoostus toiduainetetoostus metallurgia tekstiilitoostus keemiatoostus ja jalatsitoostus maavaradest kasutatakse rauda mineraale lubjakivi savi magneesiumi graniiti naftat looduslikku gaasi ja meresoolt ceara hakkas arenema alles parast tema lahutamist pernambucost 1799 osariigis on alati olnud poliitilisi voitlusi ja relvastatud liikumisi see ebastabiilsus jatkus brasiilia impeeriumi ja esimese vabariigi ajal normaliseerumine leidis aset alles 1945 aastal kui riik sai jalle pohiseadusliku voimu on teateid et enne pedro alvares cabrali retke brasiiliasse on ceara randa joudnud hispaania meresoitjad vicente yanez pinzon ja diego de lepe osariigi koloniseerimist mis algas 17 sajandil raskendas indiaani hoimude vastupanu koloniseerimine vottis hoogu kui pajeu joe suudmesse ehitati hollandi fort schoonenborch mille 1654 vallutasid portugallased fordile anti uus nimi fortaleza de nossa senhora de assuncao 19 sajandil oli cearas tugev abolitsionistlik kampaania mille tulemusel orjus kaotati 25 martsil 1884 enne orjuse kaotamist kogu riigis 1888 chuncheon on linn lounakorea kirdeosas gangwoni provintsi halduskeskus elanike arv 2001 252 019 chonnami riiklik ulikool korea keeles cheonnam daehakgyeo on ulikool lounakoreas gwangjus oppeasutus rajati 1909 aasta juunis gwangju pollumajanduskoolina 1952 aastal sai sellest ulikool tanapaevaks on koolist kasvanud uks suuremaid ulikoole koreas ulikoolil on 14 kolledzit ja 6 kraadioppekooli mis annavad haridust mitmes eluvaldkonnas pohjachungcheongi provints ka pohjachungchongi provints lounakorea omaladinas chungcheongbukdo on 1 jargu haldusuksus lounakoreas see on lounakorea ainus merepiirita provints pohjachungcheongi provintsis on 3 linna 8 guni 1 provintsi harukontor 91 myeoni 61 dongi ja 5 myeoni harukontorit 2000 aasta rahvaloenduse andmetel elas provintsis 1 489 361 inimest lounachungcheongi provints ka lounachungchongi provints lounakorea omaladinas chungcheongnamdo on 1 jargu haldusuksus lounakorea laaneosas provintsis on 1398 kooli ja 520 000 opilast soprussidemed roheneemesaared on riik ametlik nimi cabo verde vabariik luhendatult cabo verde portugali keeles roheline neem kohalikus kreooli keeles kabu verdi ja saarestik atlandi ookeanis aafrika laanerannikust 640 km kaugusel saarestik koosneb tuulepealsetest saartest ja tuulealustest saartest asustamata roheneemesaared avastasid portugallased 15 sajandil valitseb kirdepassaatidega troopiline kliima aasta keskmine temperatuur jaab vahemikku 2227 sademeid on 100250 mm aastas generalissimus chiang kaishek jiang jieshi ameeriklaste huudnimi gimo 31 oktoober 1887 voi 1888 5 aprill 1975 oli guomindangi hiina rahvusliku partei juht ta oli hiina vabariigi president 1948 aastast kuni surmani ta sundis nimega chiang choutai jiang zhoutai tema teine nimi oli chiang chungcheng jiang zhongzheng ta sundis zhejiangi provintsis fenghua maakonnas ningbos tema vanemad olid chiang zhaocong ja wang caiyu kaishek on tema viisakusnimi uhes kantoni omaladinas tema esimene abikaasa aramaaratud abielus oli mao fumei chiang oppis parast alghariduse saamist hiinas kaks aastat 19081910 uhes jaapani sojavaeakadeemias seal astus ta sun yatseni revolutsioonilisse liigasse 1910 naasis ta hiinasse ja oli aastaid seotud shanghai allilmaga 1920 aastate alguses alustas ta uuesti sojalist ja poliitilist karjaari guangzhous temast sai valjapaistev tegelane qingi dunastia kukutamist taotlevas liikumises chiangi kes oli sun yatseni opilane ja tema lese soong qinglingi noorema oe mees ja tema uut abikaasat soong maylingi keda tavaliselt nimetatakse madame chiang kaishek toetas teise maailmasoja ajal ja parast seda kindlalt usa hiina lobi mis nagi nendes lootust kristlikule ja demokraatlikule hiinale chiang kaisheki poliitika oli kristlikkusest ja demokraatlikkusest kaugel kuid see jai usa avalikkusele teadmata sest sojaaastatel ja parast seda oli hiinas tugev riiklik tsensuur ja usas enesetsensuur usa toetas chiang kaisheki voitlust jaapani vallutajate vastu teise maailmasoja ajal ning hiljem voimu eest hiinas peetud hiina kodusojas hiina kommunistliku partei rahvavabastusarmee vastu mida juhtis mao zedong kui voimule oli tulnud yuan shikai vabariiklik valitsus sai chiang sun yatseni soosik ning ta jagas oma aega eksiili vahel jaapanis ja varjupaiga vahel shanghai valiskontsessioonialadel shanghais olid chiangil ka sidemed kuritegeliku allilmaga mida valitses kurikuulus roheline bande ning teenis hiljem ohvitserina guangzhou sojapealiku chen chiungmingi armees 1923 asus ta tegutsema guangzhousse ning tegi kominterni abiga guomindangis reformi ja rajas revolutsioonilise liikumise 1923 saatis sun chiang kaisheki kolmeks kuuks moskvasse noukogude poliitilist ja sojavaelist susteemi oppima chiang naasis guangzhousse ja 1924 sai temast tahtsa whampoa sojavaeakadeemia ulem seal sai ta esimestel aastatel kasvatada endale ustavate noorte ohvitseride kaadrit aastaks 1925 saavutas tema protoarmee voite kohalike rivaalide ule guangdongi provintsis parast sun yatseni surma 1925 oli chiang massitud voimuvoitlusse guomindangis pahempoolsete elementide vastu draama on tosise konflikti ja elulise sundmustikuga naidend zanrina kujunes draama valja 18 sajandil draamas on uhendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus kaldumata kummassegi aarmusesse kasitletakse tegelaste psuhholoogiat kaitumist ja uhiskonnas toimuvat konekeeles nimetatakse draamaks ka vapustavat sundmust dadaism on modernistlik kirjandus ja kunstivool mis tekkis esimese maailmasoja ajal sveitsis zurichis ning oli valitsevaks aastatel 19161922 dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke teiste seas tristan tzara hans arp marcel janco samalaadne liikumine sundis peaaegu samaaegselt ka new yorgis ja selle eesotsas olid marcel duchamp francis picabia ja man ray dadaiste mojutas suuresti maailmasoda mille julmus kriipsutas alla olemasolu mottetust ratsionalism ja loogika kuulutati laastavate sodade peamisteks suudlasteks dadaiste uhendas viha soja vastu nad leidsid et kogu laanekultuur oli suremas progressimuut oli taielikult havinud elu tajuti kui midagi ajutist ja moistetamatut kadus ambitsioon luua midagi uut tulevaste polvede jaoks dadaistid leidsid et ka kunsti enda tahendus ja eesmark on muutunud kusitavaks lohe toe ja sonade vahel muudab sonad mottetuks dadaistid laenasid ilma valehabita teistelt suundadelt kubistidelt kollaazitehnika futuristidelt tupograafilised trikid ekspressionistidelt vaba varvikasutuse puude suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole tuntuim dadaistlik luuletaja oli tristan tzara kes arendas valja vaga kaootilise segase metsiku keele ja kelle eesmark oli lohkuda kunsti puhadust moned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks valjendusteks tema tekstid on nii kaootilised ja segased et neid voib nimetada verbaalseks deliiriumiks kuid tzara leidis et dada peabki jaama moistetamatuks dada sureb siis kui hakkab end tosiselt votma dada haabus 1920 aastate alguses tapsemalt dada suubus surrealismi mida ongi tihti nahtud prantslasliku dadana dmitri dmitrijevits sostakovits 25 september vkj 12 september 1906 peterburi 9 august 1975 moskva oli noukogude venemaa helilooja ja pianist ta on uks 20 sajandi tunnustatumaid heliloojaid dmitri sostakovitsi isa oli keemik ema pianist ta lopetas leningradi konservatooriumi pianisti ja heliloojana 1925 olnud lisaks viljakale heliloomele 1937 aastast peale tegev ka muusikaoppejouna aga sattus 1948 loplikult stalini polu alla misjarel sai elatist teenida vaid filmimuusikat kirjutades teda suudistati eeskatt formalismis polu alt vabanes alles 1960 aastaiks tema poeg maksim sostakovits on tuntud dirigent ja pianist dmitri sostakovits on kirjutanud 15 sumfooniat millest koige tuntum on arvatavasti 5 sumfoonia 2 ooperit ning suurtsukkel 24 preluudi ja fuugat te ju moistate et mina olen vanglas kardan oma pere ja iseenda parast kuid tema pablo picasso on vabaduses ega tarvitse valetada kes teda keelest sikutas nad koik hewlett johnson frederic joliotcurie ja pablo picasso on toprad elavad maailmas kus vahest polegi nii holbus poli aga kus saab tott raakida ja tood teha tegelda sellega mida sa vajalikuks pead picassost nae sai rahutuvi damasias oli ateena esimene arhont eponuum 583581 ekr parast esimest ametiaega ei tahtnud ta voimult lahkuda ning pikendas oma ametiaega veel uheks aastaks ta valitses kokku 26 kuud kui ta tahtis voimule jaada ka kolmandaks arhondiaastaks sunniti ta jouga voimust loobuma arvatavasti valtimaks turanniat parast damasiase kukutamist suurendati arhontide arvu uheksalt kumnele samanimeline arhont valitses ka 639638 ekr dialektoloogia ehk murdeteadus on keeleteaduse haru mis uurib murdeid dialektoloogia tekkis teadusharuna 19 sajandi lopul kui eraldus vordlevajaloolisest keeleteadusest dialektoloogia on peamiselt tegelenud kohamurretega informantidelt kogutud materjali pohjal koostatakse keelekaarte ja nendest murdeatlasi eesti murdeuurijad on olnud naiteks andrus saareste salme nigol piret norvik eevi ross karl pajusalu aili univere salme tanning helmi viires mari must helmi neetar mart mager delfi oraakel oli vanakreeka puhamu delfis parnassose mae lounanolval kus inimesed kaisid kogu kreekast ja kaugemaltki saamas apollonilt vastust kusimustele mis neid vaevasid oraakliks nimetati ka vastust mis jumalalt saadi puhamu ulatub tagasi 1400 aastasse ekr see oli kogu hellase tahtsaim puhamu ning vahemalt teoorias austasid koik kreeklased selle soltumatust puhamus asus puha kivi omphalos naba mida peeti maa keskpaigaks puhamu oli ehitatud umber puha kastaalia allika sajandite valtel rajati delfisse mitmeid templeid valguse luule ja muusika ning prohvetliku kuulutamise jumala apolloni auks antiikajal oli delfis maa sees lohe preestritar keda nimetati puutiaks istus kolmjalal selle lohe kohal parast kastaalia allikas suplemist enda pargamist loorberilehtedega ja puha loorberi lehtede soomist istus ta kolmjalale hingas sisse uimastavaid aure ning laks transsi tema nagu muutis varvi ja ta haalitses oiates ja kaeveldes tema silmad satendasid ning suu vahutas ning selles seisundis toi ta kuuldavale moned seosetud haalikud preestrid kirjutasid tema imelikud haalitsused hoolikalt ules ning panid need varsivormi varsid anti apolloni ilmutusena neile kes olid tulnud oraaklilt nou kusima varsid sonastati nii et neil oleks mitu tahendust sageli vaieldi oraakli oige tolgenduse ule kuid kui toodi uusi ande voidi oraaklilt saada taiendav kuulutus naiteks enne salamise lahingut ennustas puutia algul hukku ning hiljem et ateenlasi voib paasta puust muur mida tolgendati siis kui laevu et delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat siis kogunesid delfisse opetlased samuti oli delfi vaenlaste labiraakimiskohaks koik kes delfist nou kusisid toid ande kuningate riikide ja uksikisikute toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid rooma keiser nero olevat varastanud 500 raidkuju kuid 3000 jai alles tanapaeval on valjakaevamiste kaigus avastatud templivaremeid skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju puutia vastustest voisid oleneda nii talupoja kulviajad kui ka sojakuulutamine delfi oraakli kaest kusiti nou enne iga tahtsat sammu riigiasjades seetottu oli tal vanakreeka ajaloole suur moju uhine austus delfi oraakli sonade vastu ning puutiapidustused ja mangud mida peeti puhamu laheduses iga nelja aasta tagant aitasid kaasa vanakreeka poliitika ja usuelu uhtsusele delfi oraaklile tegi lopu 4 sajandil pkr kristliku rooma keiser hadrianus delfi oraakel oli kull koige kuulsam kuid mitte ainus vanakreeka oraaklitest koige vanem oli zeusi oraakel dodonas epeiroses usuti et zeus koneleb puha tamme lehtede sahina labi oraaklid olid ka roomas ning egiptuses babuloonias ja teistes maades delfi vanakreeka keeles delphoi delphoi uuskreeka keeles delfoi delfi ladina keeles delphi delfi oli vanakreeka linn phokises linnas asus apolloni puhamu kus tegutses delfi oraakel delfi asub parnassose mae lounanolvadel vanakreekas peeti delfit maailma keskpaigaks delfi oraakli kuulsus levis valjapoole kreeka maailma see andis delfile rahvusvahelise positsiooni erinevalt olumpiast mis oli rahvuslikum puhamu apolloni peatemplis oli palju varakambreid ja monumente apolloni altari ja templi juurde viis puha tee delfis olid ka teater staadion ja buleuteerion apolloni puhamust ida pool on kastaalia allikas ja allikamaja kus kulastajad end puhastasid allikast kagu pool on vaiksem athena pronaia marmaria tempel iga nelja aasta tagant peeti puutiamange mis olid uks neljast suurest atleetilisest ja draamapidustusest vanakreekas puutia vanemaealine apolloni preestritar oli antiikmaailma kuulsaim ja austatuim oraakel varasemast ajast on teada nimed pytho ja python hiljem olid need kasutusel delfi sunonuumidena nime pytho kasutati nii linna kohta kui ka piirkonna kohta kus linn asus vanakreekas seostati seda nime sonaga pytho madanen legendi jargi on nimi tuletatud mao madanemisest nime python seostatakse maoga python voibolla seoses kalju kujuga legend sellest kuidas apollon hilisema delfi kohas tappis lohe pythoni on arvatavasti hilisem parast lohe tapmist otsustas apollon legendi jargi rajada sellesse kohta puhamu ta nagi kaugel kreeta kaubalaeva kohe huppas ta hiigeldelfiini kujul merre ning meelitas laeva krissa sadamasse kui kreetalased olid maale lainud ning ehitasid apollon delphiniose altarit ilmus apollon neile jumalikult kauni noorukina ning kuulutas neile et nad ei lahe enam kunagi kodumaale tagasi vaid nendest saavad tema preestrid ekstaasis jargnesid kreetalased apollonile tema puhamusse ning asutasid delfi linna valjaspool linnamuuri koige korgemas kohas oli oraakel koos templirajatistega pythoks nimetati peamiselt seda osa linnast kastaalia allikas niisutas selle korgendiku jalamit millel pytho asus oraakel ise asus koopas mida huuti pythion koopa avastas karjane kes sattus sealt valjuvast aurust ekstaasi teise versiooni jargi avastasid selle kitsed kes kogesid auru moju sellest ule hupates kaljulohe kohale mis asus templi sees paigutati puha kolmjalg millel istus preestritar puutia ta pidi uimastavate aurude mojul ekstaasi sattuma et tuua kuuldavale oma ennustused delfi nime aioolia kuju on belphoi mis esineb peamiselt raidkirjadel raidkirjadel esinevad ka nimed derphoi ja dolphoi kohalik kuju on dalphoi mis esineb muntidel kuni 4 sajandi keskpaigani ekr alates vanakreeka klassikalisest ajajargust on koige tavalisem nimi delphoi legendi jargi tuleb nimi kas apolloni poja delphose nimest voi delfiinist delphis kelle kuju apollon delfi asutamisel vottis dogville on lars von trieri film aastast 2003 diplomaatia on riike voi rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute diplomaatide vaheline suhtlemine kahepoolne bilateraalne diplomaatia toimub kahe riigi vahel ja mitmepoolne multilateraalne diplomaatia paljude riikide vahel mitmepoolne diplomaatia toimub sageli mone rahvusvahelise organisatsiooni naiteks uro egiidi all diplomaatia on osa riigi valispoliitikast diplomaatia on valispoliitika peamine vahend kuid valispoliitika eesmarkide saavutamiseks voidakse kasutada ka muid vahendeid spionaaz sojaline joud vms tavaliselt uritatakse diplomaatiliste labiraakimiste kaudu sailitada rahu hoolimata sellest voib diplomaatia sisaldada ka hoiatusi ja ahvardusi suhete katkestamine esindajate tagasikutsumine majandus voi muud sanktsioonid ultimaatum vms kui valispoliitilised eesmargid on uldiselt avalikult teada siis igapaevane diplomaatiline suhtlemine toimub enamasti avalikkusest eemal labiraakimiste tulemused solmitud rahvusvahelised lepingud jmt uldjuhul avalikustatakse siin on loetletud dunastiaid dzaba ioseliani 10 juuli 1926 gruusia hasuri 4 marts 2003 gruusia thbilisi oli gruusia sojavaenoukogu taitis presidendi kohuseid kaasjuht koos tengiz kitovaniga 6 jaanuarist 10 martsini 1992 seaduslik varas gruusia sojavaestatud marurahvusliku paramilitaarse uksuse mhedrioni asutaja 1989 a enne 1995 aastat moisteti d ioseliani kahel korral kokku 30 aastaks toime pandud varguste tapmise ja pangaroovi eest kinnipidamisasutusse karistust kandma 1995 a suudistati teda gruusia riigi reetmises eduard sevardnadzele atentaadi korraldamises ja mitme morva organiseerises ning ta moisteti 11 aastaks kinnipidamiskohta domitianus imperator caesar divi vespasiani domitianus germanicus augustus sunninimi titus flavius domitianus 24 oktoober 51 18 september 96 oli vanarooma keiser 14 septembrist 81 kuni surmani domitianus morvati pretoriaanide poolt didius julianus imperator caesar petronii severi marcus didius severus iulianus augustus sunninimi marcus didius severus julianus 30 jaanuar 133 2 juuni 193 oli vanarooma keiser 28 martsist 193 kuni 1 juunini 193 morvati sodurite poolt olles tagandatud diadumenianus imperator caesar marcus opellius antonius diadumenianus severus augustus sunninimi marcus opellius diadumenianus 14 september 208 juuni 218 oli vanarooma keiser mai esimesest poolest 217 kuni surmani hukati oli macrinuse kaaskeiser decius imperator caesar caius messius quintus traianus decius augustus sunninimi caius messius quintus decius valerianus 195 1 juuli 251 oli vanarooma keiser september 249 kuni surmani tapeti lisanimed dacicus maximus 250 germanicus maximus 250 diocletianus imperator caesar caius marcus aurelius numerius diocletianus augustus sunninimi diocles 22 detsember 245 3 detsember 313 oli vanarooma keiser 20 november 283 kuni 1 mai 305 astus tagasi sundis rooma dalmaatsia provintsis tegi karjaari riigi sojavaes kus tousis keiser caruse ratsavae komandoriks parast caruse ja tema poja numerianuse surma kuulutati keisriks samale tiitlile pretendeeris ka caruse ainus ellujaanud poeg carinus kuid tema vaed said marguse lahingus diocletianuse kaest luua tema valitsemisaaja algust on peetud 3 sajandi kriisi lopuks nimetas vaejuhi maximianuse 285 aastal oma kaasvalitsejaks augustus 293 aastal nimetas ta galeriuse ja constantius chloruse abikeisriteks caesar sellist voimu jagamist hakati nimetama tetrarhiaks nelikvoim kus iga keiser valitses uhte neljandikku impeeriumist tema valitsemisajal muutus rooma impeerium taielikult monarhiaks kus keiser hakkas kandma tiitleid isand dominus voi isand ja jumal dominus et deus seda perioodi kuni laanerooma riigi languseni on nimetatud dominaadiks lisanimed germanicus maximus 285 sarmaticus maximus 285 gothicus maximus 293 persicus maximus 295 britannicus maximus 296 carpicus maximus 297 armenicus maximus 298 medicus maximus 298 adiabenicus maximus 298 loomulik surm sunniaaja kohta on erinevad andmed sunniajana on pakutud 236237 ja 245 aastat sundis ilmselt dalmaatsia provintsis tanapaeva horvaatias solini salona lahedal diocleas tema isa oli vabastatud ori kes oli senaator anullinuse kirjutaja tegi karjaari rooma sojavaes 284 aastal parsia vastu sodides leiti keiser carinuse vend ja kaasvalitseja numerianus surnuna parast seda kuulutasid sodurid keisriks diocletianuse kes suudiastas numerianuse tapmises pretoriaanide prefekti arrius aperit ning tappis ta isiklikult diocletianusel oli tutar kuid puudus poeg kellega koos riiki valitseda parast carinuse ule sojalise voidu saavutamist 285 aasta mais nimetas rooma armee ohvitseri maximianuse aurelius maximianus esialgu oma abikeisriks caesar jargmisel aastal sai maximianusest temaga vordne kaasvalitseja augustus sest ta vajas voimekat kaasvalitsejat kes suudaks impeeriumi eri paikades probleemidega tegeleda impeerium jai formaalselt jagamatuks kuid diocletianus hakkas valitsema idaosa ja maximianus laaneosa 286 aastal kuulutas uks laevastiku juhtidest ja hilisem usurpaator carausius end pohjagallias end samuti keisriks ning lootis saada sellele kahe kaasvalitseja tunnustust kuid need ei kavatsenudki teda tunnustada 289 aastal hakkas maximianus valmistuma tema vastu suunatud invasiooniks kuid seda ilmselt ei toimunud kahe kaasvalitseja propaganda kujutas carausiust piraadina 293 aastal vottis diocletianus oma abikeisriks galeriuse ja maximianus constantiuse see tahendas seda et impeeriumil oli neli keisrit kes pidid eri osades tegelema eri probleemidega kuid ainult diocletianusel ja maximianusel oli oigus anda kellelegi keiserlik staatus diocletianuse ajal pidi ta koos teiste tetrarhidega voitlema usurpaatorite kui ka valisvaenlastega ta pidi isiklikult maha suruma egiptuses 297 aastal alanud usurpaator domitius domitianuse massukatse riik jagati neljaks preotoriaani prefektuuriks mida juhtis uks tetrarhidest ning kellele allus uks pretoriaani prefekt prefektuurid jagati diotseesideks mida juhtisid vikaarid vicarii diocletianuse ajal suurendati impeeriumi ja sojavae kontrollimiseks ametnikkonda kuni kaks korda idaprovintsides tousis ametnike arv 15 000ni sojavaelaste ja ametnike tootasu suurused jaid madalaks rooma linna tahtsus langes kui tetrarhid viibisid itaalias siis oli nende residentsiks mediolanum milano teised tetrarhide residentsid olid augusta treverorum trier sirmium doonau aares antiookia suurias ja nikomeedia bituunias tegemist ei olnud alaliste pealinnadega sest tetrarhid olid pidevalt liikvel sodimas voi vahetasid rahuajal pidevalt asukohta sailinud diocletianuse oigusaktid anti valja erinevates kohtades keisri oukond ja pealinn paiknesid tegelikkuses seal kus oli keiser briti ajaloolase robin lane foxi hinnangul voisid kristlased 3 sajandi keskel moodustada 45 elanikkonnast 3 sajandil muutusid rooma riigis kristlaste vaenamised uleriigilisteks keisrite septimus severuse deciuse valerianuse ja diocletianuse ajal toimunud vaenamiste eesmarkideks oli havitada kiriku omand palvekohad kristlik kirjandus ja koguduste juhid adrian goldsworthy arvates oli vaenamiste eesmark tagada impeeriumi terviklikkus ja uhtsus 297 aastal kehtestati koigile keisri ametnikele ja soduritele noue ohverdada oma lojaalsuse toendamiseks riigiusundi jumalatele seda tegid ka osad kristlased sest sellest keeldujad hukati 302 aastal algatas diocletianus ka parsia paritolu prohvet mani jargijate vaenamise 23 veebruaril 303 kehtestati esimene keiserlik edikt millega algas kristlaste vaenamine 304 aastal kehtestati edikt milles nouti et koik idaprovintside elanikud peavad ohverdama riigiusundi jumalatele ameerika ajaloolase warren treadgoldi arvates kujunes diocletianuse valitsemisajaks olukord kus kristluse valjasuretamine oli muutunud voimatuks tagakiusamine tekitas probleeme ning selle sallimine ei rahuldanud kedagi kogukondade maksustamisel voeti aluseks maaomandi ja toojou suurus maaomandi hindamise uhikuks oli iugera mis erines piirkonniti vastavalt sellele mida oli voimalik pollumaal kasvatada ja tootlikkusele toojou suurust arvestamise uhikuks oli uks taiskasvanud tooealine elanik nende alusel maarati kindlaks kindla piirkonna kohustused riigi ees sellist maksude kogumise viisi kasutati kogu impeeriumis makse koguti tooraine vormis et valtida selle vaartuse langemist soduritele ja ametnikele maksti tootasu samuti tooraines kui sellisest tootasust ule jai siis oli voimalik see maha muua germaaniast lahtuvate runnakute surve tottu algatas laiaulatusliku sojavae reformi leegionite isikkoosseisu suurust vahendati 5000lt osadel andmetel 6000lt 1000 kuni 500le kuid samas suurendati leegionite arvu millega nende arv tousis 140ni impeeriumi kaitse parandamiseks suurendati sojavae suurust hinnanguliselt kuni kaks korda diocletianuse valitsemisaja maavae hinnanguline suurus oli 310 000 ning merevae suurus 30 000 sodurit paljud ajaloolased on vaielnud selle ule kas diocletianuse ajal sai alguse sojavae jaotamine piirivagedeks limitanei ja mobiilseks valiarmeeks ehk comitatuseks comitatenses esimene mobiilne ratsavagi moodustati keiser gallienuse ajal kuid see ei pruukinud sailida parast tema tapmist samas on vaidetud et igal neljal tetrarhil oli piirvagede korval ka oma valiarmee mis voimaldas voidelda impeeriumi vaenlastega neljal erineval rindel diocletianuse aja comitatus moodustati ioviani leegioni ja kahe eliitratsavaeuksuse lanciarii ja comites pohjal tema ajal parandati ja rajati uusi kindlusi brtianniasse reini ja doonau jogede aarde mis tostis tema ja kaasvalitsejate kui impeeriumi kaitsjate prestiizi samuti tehti muudatusi sojavae juhtimises piiriaarseted piirkonnad jaotati tsoonideks milles paiknenud piirivagesid juhtis ohvitser kes kandis tiitlit dux mitm duces valiarmeesid juhtis ohvitser kelle tiitliks oli comes mitm comites jalavae korval suurenes raskerelvastuses ratsavae osatahtsus 1 mail 305 pidasid tetrarhid kahes impeeriumi paigas kaks suurejoonelist paraadi diocletianus ja galerius tegid seda nicomedias ning maximinius ja constantius mediolanumis diocletianus ja maximianus astusid keisriametist tagasi esimese jarglaseks sai galerius ja teise puhul constantius galeriuse abikeisriks sai maximinus daia kuid constantiuse abikeisriks sai severus mis oli ullatav valik sest nii constantiusel kui ka maximianusel olid taiskasvanud pojad severus oli galeriuse usaldusisik kes soovis tema kaudu tetrarhiat paremini kontrollida consantiuse poeg constantinus pogenes parast diocletianuse juures riigi laaneossa oma isa constantiuse juurde parast isa surma kuulutasid constantinuse isa korgemad ohvitserid ta oma isa jarglaseks mitmed diocletianuse algatatud reformid jaid hiljem pusima impeeriumi kaheks suuremaks administratiivseks osaks mis omakorda jaotati kaheks jaotamine jai pusima kuni laanerooma riigi lagunemiseni suurema kuid madalama tootasuga armee ja ametnikkonna eelistamine jai kestma kahe jargneva sajandi jooksul warren treadgoldi arvates suurendas see riigis korruptsiooni kuid muutis impeeriumi tugevamaks ja stabiilsemaks kui see oli olnud 3 sajandi kriisi ajal tanu temale jai impeerium pusima ning ei langenud massuliste ega sissetungijate tottu teda on peetud ka esimeseks butsantsi keisriks deduktsioon on arutlemise viis mis tagab et toestest eeldustest saadakse toesed jareldused deduktsiooniks nimetatakse ka deduktiivse arutluse esitamist voi arutlemist mida vaadeldakse deduktiivset arutlust jargivana deduktsiooni on tavaks maaratleda arutlusena uldiselt uksikule see ei vasta pariselt viisile kuidas deduktsiooni tanapaeva filosoofias harilikult moistetakse naiteks arutlus ei ole deduktsiooni naide kuigi eeldus on uldine ja jareldus uksik asi on selles et seda laadi arutlustes ei taga eelduse toesus jarelduse toesust dideba zetsith kurtheuls on laul mis oli gruusia riigihumnina kasutusel 19181920 see humn taastati seadusega 14 novembrist 1990 ja oli kasutusel 1991 aastast 23 aprillini 2004 mil selle asendas tavisupleba nii muusika kui sonade autor on kote potskhverasvili 18891959 kes on kogunud ja avaldanud palju gruusia rahvalaule dideba zetsith kurtheuls dideba khveknad samothhes thurpha iversa dideba dzmobas erthobas dideba thavisuphlebas dideba samaradiso kharthvel mhne ersa dideba tsvensa samsoblos dideba tsveni sitsotshlis mizans diadsa vasa trphobasa sihvaruls vasa svebasa sihharuls salami tsesmaritebis sukhganthiadsa au olgu taevasele onnistuste andjale au olgu paradiisile maa peal saravatele grusiinidele au olgu vendlusele ja uhtsusele au olgu vabadusele au olgu igikestvale erksale gruusia rahvale au olgu meie isamaale au olgu meie elu suurele ja helgele eesmargile ole tervitatud room ja armastus ole tervitatud abivalmidus ja onn tervitused toele mis on koiduvalgus diogenes laertios vanakreeka keeles ladina keeles diogenes laertius oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf ta sai oma lisanime voibolla laerte linna jargi kaarias voi kiliikias voi rooma sugukonna laertiuste jargi laerte linna uheski allikas ei mainita seetottu pole kindel kas see olemas oli voibolla on lisanime naol tegemist huudnimega mis lisati liiga sageli esinevale nimele tekib assotsiatsioon homerose odysseusega kelle isa nimi oli laertes ja keda ennast seetottu monikord kutsutakse laertiadeseks ja monikord kasutab homeros seda nime koos epiteediga diogenes jumalast sundinud zeusist sundinud diogenese elust ei ole midagi teada ta pidi elama parast sextus empiricust umbes 200 pkr keda ta mainib ning enne stephanost butsantsist umbes 500 pkr kes tsiteeris teda ajaliselt viimane filosoof keda diogenes mainib on sextus empiricuse opilane saturninus kes tegutses 200 aasta paiku pkr diogenes ei maini uldse uusplatoonikuid kellest esimene plotinos elas 204270 ning hakkas oma loenguid ules kirjutama parast 250 aastat nahtavasti elas ja tegutses diogenes 2 sajandi lopus ja 3 sajandi alguses pkr diogeneselt on sailinud teos peri bion dogmaton kai apophthegmaton ton en philosophia eudokimesanton valjapaistvate filosoofide eludest opetustest ja utlustest on ka teisi pealkirjavariante 10 raamatut mis on kompilatiivne ulevaade vanakreeka filosoofide elust ja vaadetest kuni aastani 200 pkr teos on sailinud tervikuna va seitsmenda raamatu lopp selles mainitakse umbes 200 antiikfilosoofi neist 82le on puhendatud omaette peatukk filosoofid on jaotatud joonia koolkondadeks ivii raamat ja itaalia koolkondadeks viiix raamat i raamat sisaldab sissejuhatust ning kasitleb seejarel nn seitset tarka eraldi peatukid on puhendatud thalesele solonile chilonile ka cheilon pittakosele biasele kleobulosele periandrosele anacharsisele mysonile epimenidesele ja pherekydesele ii raamatu teemaks on sokrates ning tema eelkaijad ja jargijad eraldi peatukkides leiavad kasitlemist anaximandros anaximenes anaxagoras archelaos sokrates xenophon aischines sokratikos aristippos phaidon eukleides stilpon kriton simon glaukon simmias teebast kebes ja menedemos iii raamat on tervikuna puhendatud platonile iv raamatu teemaks on platoni akadeemia esindajaid eraldi peatukkides leiavad kasitlemist speusippos xenokrates polemon ateena krates krantor arkesilaos bion lakydes karneades ja kleitomachos v raamatu teemaks on peripateetikud eraldi peatukid on puhendatud aristotelesele theophrastosele stratonile lykonile phaleroni demetriosele ja pontose herakleidesele vi raamat kasitleb kuunikuid eraldi peatukid on puhendatud antisthenesele sinope diogenesele monimosele onesikritosele teeba kratesele metroklesele tema oele hipparchiale menipposele menedemosele vii raamat on puhendatud stoikutele eraldi peatukkides leiavad kasitlemist zenon kitionist ariston chioselt herillos dionysios herakleiast kleanthes sphairos ja chrysippos viii raamat kasitleb putagoorlasi eraldi peatukid on puhendatud pythagorasele empedoklesele epicharmosele archytasele alkmaionile hippasosele philolaosele ja eudoxosele ix raamatusse on koondatud erinevad filosoofid kelle hulka kuuluvad eleaadid atomismi esindajad skeptikud jm eraldi peatukkidega on esindatud herakleitos xenophanes parmenides melissos zenon eleast leukippos demokritos protagoras diogenes apolloniast anaxarchos pyrrhon ja timon phleiusist x raamat on tervikuna puhendatud epikurosele diogenese filosoofilised vaated on teadmata ta ei kritiseeri uhtegi filosoofi teda on peetud kristlaseks ja moned uurijad on teda pidanud epikuurlaseks sest ta puhendab epikurose filosoofiale palju ruumi ent ta raagib pikalt ka platonist stoikutest ja skeptikutest davith abasidze gruusia ka dodo abasidze 1 mai 1924 26 jaanuar 1990 oli gruusia filminaitleja ja filmirezissoor daejeon ka taejon korea on keskalluvusega linn 1 jargu haldusuksus lounakoreas ajaloolised allikad annavad alust oletuseks et hanbati piirkond praegune daejeon on olnud asustatud paleoliitikumist alates linna pindala on 539 km2 ja elanike arv 13 miljonit daejeon tunnuslill on valge magnoolia mis sumboliseerib soprust daegu ka taegu tegu on linn lounakoreas see on parast souli busani ja incheoni lounakorea suuruselt neljas linn linna pindala on 88415 km 2009 aasta seisuga on rahvaarv 2 512 604 daegus toimusid 2011 aasta kergejoustiku maailmameistrivoistlused donghae mccuneireischaueri transliteratsioonis tonghae korea keeles on linn lounakoreas gangwoni provintsis elanike arv oli 2001 aastal 103 115 dalseongi maaalev on daegu haldusuksus dunaamika on mehaanika haru mis uurib liikumist lahtudes liikumise pohjustest klassikalise dunaamika aluseks on isaac newtoni formuleeritud newtoni seadused eesti mutoloogia on eesti rahvaparimuses sisalduv muutide ja nende elementide kompleks eesti mutoloogiast on usna vahe andmeid kuna eesti rahvaparimust hakati laialdaselt koguma talletama ja uurima alles 19 sajandil kui kooliharidus ja teaduslik maailmapilt olid mutoloogia elemendid torjunud vaimse kultuuri aaremaadele samas oli romantismi ja rahvusliku arkamise ajastu kultuuritegelastel tugev kiusatus anda eestlastele antiikkultuuridega vorreldav jumalate ja kangelaste panteon kristjan jaak peterson tolkis christfried gananderi mythologia fennica 1785 rootsi keelest saksa keelde ning seda materjali kasutas hiljem friedrich robert faehlmann oma kunstmuutide loomiseks enne ristiusustamist oli eesti rahvausundi peamiseks tunnuseks pluralism mis avaldus usus haldjatesse ja vaimudesse eestlastele oli iseloomulik anda vaimudele ja haldjatele elustamiseks eri loodusvaldkondi ning neile ka annetusi tuua naiteks viidi annetusi metsahaldajale et metsa marja ja seenesaak oleks hea seda nimetatakse animistlikuks elava looduse usuks valdavalt olid eestlaste vaimud ja haldjad vaimsed olendid kuid leidus ka erandeid eranditeks on jumalad metsik peko ja tonn ning muutilised olendid naiteks kratt ja nakineitsid nakke kirjeldatakse kui kauneid heledate pikkade juustega naisterahvaid nad elavad nii meres jogedes kui jarvedes ilusatel suveohtutel istuvad nakid veekogu aarsele kivile laulavad imeilusa haalega laulukesi ja kammivad kuldkammiga oma pikki juukseid vahel kirjeldatakse neid ka kannelt mangimas ja laulmas nakid ilmutavad end heledais riideis noorte neiudena lapsega naistena vaikeste tudrukutena voi loomadena loomadest kas helehalli voi valge hobuse voi vasikana inimesena nakid end teistele ei naita loomana aga lahevad nad veest valja laste juurde lasevad end paitada ja endile selga ronida et lapsi kergemini vette meelitada kuigi inimkujul on nakid tavaliselt vordlemisi arad siis vahel meelitavad nad inimesi enda juurde vette ning seejarel uputavad nad arvatakse et eriliselt ohustatud on nakkide poolt noormehed keda neiud uritavad enda juurde vette saada selle kohta on kaks peamist seletust fr kreutzwald kujutab oma jutustustes nakineidu kui uksikut veealust hinge kes ilusat noormeest endale seltsi tahab m j eisen aga kirjeldab nakke kui kurje hingi kes tahavad noormehi vette meelitada et neile onnetu armastuse voi pettumise eest katte maksta moningates jutustustes on taheldatud ka nakineiu puudu nutva lapsena inimesi enda juurde vette kutsuda kui aga keegi naki nime paljastab voi jumala nime suhu votab pageb nakineid kiiresti vette tagasi nakkide jaoks on maagiline paev jaanipaev mil nad ilmutavad end ka oosel nakineitsiteks saavad noored neiud keda on uputatud voi kes end onnetu armastuse voi pettumise tagajarjel uputada on puudnudigal jaani ohtul tulnud uks kena neiu kuni oladeni mere veest valja nutnud suure haalega ja palunud ennast peastma tulla mitu meest hupanud vette ilusat tudrukut ara peastma saanud nad aga vette hupanud kadunud nad vette ainult mone paeva parast uhtunud laened noorte meeste kehad kaldale viimaks saanud igauks aru et kena neiu keegi muud ole kui nakk rahvas arvanud et vee neitsi noorte meeste hinged enesele peiuks votnud laened aga kehad kaldale toonud metsavana kutsutakse veel ka metsahaldjaks ja halliks meheks teda kujutatakse suure kehaehitusega pika vana mehena kelle silmad on elutarkust tais metsahaldja peakatteks on korge kasetohust kubar nagu katab valge puusamblaga labikasvanud habe ning ta keha katavad kuusekorba moodi kuued ja puksid jalas on mehel kasetohust saapad olenemata oma suurest east on ta vaga ergas ja elav ning nooruslik ta moistab nalja ja vahel mangib metsas ekslejatele ka vingerpussi metsavana oskab loomade ja lindude keelt tal on metsas voim koige ule tema on otsustajaks kas marjuline leiab metsast palju marju ja seeni ning kas jahimehi ootab hea saak metsahaldjas voib halva kaitumise korral inimese metsa ara eksitada voi austusega metsa suhtumise puhul eksiteelt paasta mees hoiab silma peal sellel et looduses liikujad metsale liiga ei teeks ning hoiab koike tasakaalus halvad inimesed ei jaa karistamata ning head ei jaa tanutapoisikesepolves olime kongimetsa metsas vastu vara piiri puid raiumas vanemad mehed kaisivad ohtu sirkavere kortsis tulivad saalt metsa tagasi loovi juurde uks poiss oli see alati hirnus taku viisi hakkas see ohtu jalle hirnuma sai mone voori hirnunud kui korraga takk alt metsast vastu hirnus mida enam ta talle vasta hirnus seda ligemalle hirnumine tuli ja kui viimati poiss tule aares hirnus siis hirnuti oige koleda haalega vasta nonda et maa kohe porus siis ehmatasid mehed ara igauks katsus aga et loovi sai tahaotsa minna mina vaene jain etteotsa teiste jalgade paale kes poisikest veel taha laskis moned olid laatseleent keetnud see oli loovi taga hommiku leidsime aga et uks karnkonn oli leemepadas kui uks viisk mone aasta parast laksime uhel neljapasel paeval uhe teise mehega vara metsa kodarapuid vargile teine mees raidus kaks loogapuud saal maha mina leidsin uhe kaheharulise saare raidusin selle maha tuvikust oli nii arvata viie paku pikkus ja votsin selga ja hakkasin tulema siis oli uks hirmus haal nonda et maa porus aga seda aru ei saanud mis haal see oli aga nonda kovast et mets rokkas siis pistsime jooksma kui me piiri paale saime siis oli mul kui pangega vett kaela visatud sark oli marg kui vesi aga tanapaavani ei kanna suda enam sinna kohta minna tulihanna sunonuumiks kasutatakse uldjuhul ka kratti kuid leidub ka lugusid kus tulihand ja kratt omavad erinevat tahendust peamiseks erinevuseks sellistel juhtudel on see et tulihand on inimene kes on varga kommetega ja voimeline muutuma tulejutiks kratt aga on inimese tehtud vara kokku ajamiseks moeldud tegelane paljudes juttudes aga ei tehta tulihanna ja krati vahel mingit vahet tulihandasid kujutatakse enamjaolt inimestena kes on voimelised punasteks tulejugadeks muutuma ja naabertaludes varastamas kaima muutumiseks kasutavad vargakommetega inimesed toa nurgas lebavat kivi mida nuusutades nad tulihandadeks moonduvad sellisel juhul seostataksegi tulihanda rohkem inimese kui uleloomuliku olendiga ning pererahvas kes ise on endale tulihanna muretsenud annab talle ka putru suua tavaliselt kirjeldatakse tulihanda tumedas riietuses habemega kukesulega musta kubaraga mehena kratti seevastu seostatakse pigem inimese loodud olendina kellel puuduvad inimlikud omadused krati tegemise kohta on upris detailseid opetusi koige levinum neist on see et kratt tuleb teha kolmest vanast raaguviheldud saunavihast need luuavarre umber siduda hooguv susi sudameks panna ja koige pimedamal ja pilvisemal taiskuuneljapaeva ool kolme tee ristil vanakuradiga leping solmida lepingu solmimiseks tuleb krati hooguvale sudamele kolm tilka enda verd poetada jallegi erinevates tekstides on opetused erinevad moned neist vaidavad et koige oigem krati tegemise aeg on iga kuu kolmanda neljapaeva ool ning et kolme tee ristumise asemel tuleb rituaal viie tee ristumise kohas labi viia kratti kirjeldatakse kui uleloomulikku pool inimest pool looma tal on tavaliselt punane habe ning kratile peab kogu aeg tood andma et too peremehele kallale ei laheks ning teda endaga vanapagana juurde maa alla ei viiks kratist lahti saamiseks tuleb anda elukale anda too millega too hakkama ei saa naiteks liivast koie tegeminekorra jaanud vaene sant uhte talusse oomajale oose kuulnud sant kobistamist harganud ulesse ja nainud et koik majarahvas uksteise jarele taha nurka lainud seal halli kivi nuusutanud ja siis tuhknai laest valja lennanud kui koik ara kadunud tousnud sant maast ulesse sidunud ennast jalgu pidi taari astja kulge kinni ja lainud ka kivi nuusutama oh sa pala silk nii pea kui sant nuusutanud lennanud ta taari astjaga tukkis laest valja ja otse kohe teise talu aita teistele jarele teised ajanud parajasti kotte vilja tais kui sant taari astjaga murinal kolinal jarele tulnud uks seal olija utelnud tasa tasa suure tasi mees sa viid korraga palju ara ja jatad jalle maha kust kinni ei saa need talurahvas olnud tulihannaks kaijad ja vedanud noia kivi abil teiste aitadest vilja kokku luupainaja ka tallaja on oma nime saanud selle jargi kuidas ta inimestele aga ka loomadele kahju teeb nimelt kaivad tallajad oositi oma ohvrit painamas nad rohuvad oma ohvri keha nii et too liigutada ei saa selline rohumine ja piinamine paneb ohvri kovasti higistama ning argates liikmed varisema ja sudame peksma vanarahvas arvas et pikaaegne painamine voib surma tuua tallajad ei kai ainult inimesi piinamas vaid uritavad ka tooloomade joudu oma rohumisega norgendada luupainajaid kirjeldatakse vaga erinevalt enamikes juttudes on oeldud et tallajad ilmutavad end noore naisena kuid ei pelga ara ka vana naise ja vana mehena ilmumisest samuti on loomadega luupainajaid kirjeldatakse nii mustade kassidena hobustena koertena jne ka esemetena on luupainajat kirjeldatud esemetest ennekoike hanesulena tallajast vabanemiseks on mitu moodust lihtsaim neist on suure varba liigutamine nimelt arvati et kui tunned luupainajat end rohuvat tuleb suurt varvast liigutada ning siis tallaja pogeneb teiseks levinud voimaluseks oli tule polema panemine valgust pidavat luupainajad kartma arvatakse et kui inimene pahema kulje peal magab ei saa luupainajad talle kulge hakatakord kainud uhel loomal luupainaja kull katsunud looma peremees luupainajat iga viisi eemale peletada aga pole kuidagi voinud lainud targa juurest abi otsima tark opetanud pea talli uks lahti kui loom rookima ja trampima hakkab siis vaata ruttu ukse tagant kes tallis on seda peksa siis hasti mees lainud koju jaanud talli ukse taha valvama akitselt hakanud loom trampima ja rookima mees vaadanud talli ukse tagant ja nainud musta kassi looma seljas mees votnud piitsa ja peksnud kassi koledal kombel kass karjunud hirmsasti viimaks tudinud mees peksmisest ara ja jatnud jarele must kass kadunud silmapilk sest ajast saadik pole luupainaja enam looma peale tulnud eestlased on labi aegade nn andnud hinge ja keha ka erinevatele haigustele pohiliselt selgitatakse rahvajuttudes kuidas neid haigusi valtida petta voi neist vabaneda peamiselt kasutatakse haiguste valtimiseks vett kas siis haigete eraldamist tervetest inimestest vee abil naiteks rabasaartele saates voi kuladevaheliste jogede ja ojade pealt purrete eemaldamisega nii ei saa haigus kuladevaheliselt levida haigustest paasemiseks on oma osa maagilisel arvul numbril seitse tuleb siis kas haiguse tekitajat seitse aastat vangis hoida voi seitsme koiega kinni siduda levisid ka erinevad rituaalid mille taitmine pidi aitama haigusi petta nendes rituaalides oli oma osa kadaka ja pihlakaokstel katk nagu ka paljud teised mutoloogilised olendid eesti rahvaparimusest suutis enda olemuse varjamiseks votta nii looma kui inimese kuju vahel isegi mone asja valimuse koige sagedamini kujutatakse katku koera voi musta kassina asjadest kaheharulise hargina millel mingit muud otstarvet pole puupaku voi kasevitsana arvati et kuhu taresse katk ukskoik millisel kujul sisse paaseb seal surevad koik musta surma katku petmiseks oli oma rituaal tuli ooseks magamisase porandale teha endale valge lina peale laotada ja kimp marjadega kadakaoksi pea alla panna ning mitte liigutada ja haalt teha kui oosel keegi tuppa tuleb katku peatamiseks lohuti ara ule ojade ja jogede viivad purded sest oli teada et haigus ule vee ei liigu et aga ikkagi ojast ule saada vottis haigus vahel vaeslapse kuju ja nuttis joe aares et moni hea inimene teda ule aitaks katkust lahti saamiseks usuti et tuleb kaheharulise hargi uks haru maha raiuda ja jarve heita ning selle asemele pihlaka kuljest uks hasti kover ja abarik oks votta ara koorida ja aramurtud haru asemele panna selle peale pidavat katk kulast lahkuma inimesena komberdades uhe jala asemel hele puujalg arvati et kui katk ara tuntakse on ta voim murtudvanasti kui must surm ehk katk maal mollas siis ei paasenud ta igalt poolt veeojadest ule sest koik purded olivad ara lohutud et takistada katku teise kulasse minekut korra oli teda nahtud musta kassina ringi jooksvat ukskord oli ta lihtsa kasevitsana seisnud ukse ees ja ootanud et keegi majakondsetest toast valja tuleks et siis inimeste jalgu jaada kus ta tuppa visatakse sest tema enda joud oli uste toukamiseks liiga kasin teine kord oli ta mareta soone taga haledalt palunud heldeid inimesi kes aitaks teda ule veesoone et tema kui vaeslaps ja paljasjalgne ei saa ise sellega hakkama kuid veel koidu ajal oli katkukisa kuulda veel uks teine kord nahti teda metsanurga kula poole liikuvat kuni ta jallegi porkas veesoonega kokku kust tema kisa kuuldi veel teise paeva ohtul kuid kolmandama paeva hommikul ei haalitsenud ta enam kulm oli ta ara votnud sellest ajast peale kadus katk meie maalt ara kohal kus katk halises asutati hilisemal ajal talu mida nimetatakse tanapaevani katku taluks mareta veesoonik on veel kaesoleval ajastul olemas vohnja vallas ja on suure ja vaikese korvekula vahel kevadeti ja sugiseti oige paljuveeline ojakene kuid vanasti oli ta peaaegu labipaasmata halli tobe kutsuti ka hallataadiks voi kulmaks toveks teda kujutati pika habeme ja koverate jalgadega vanataadina voi isevarki olevustena kes olid nagu koerad voi harjapolvlased muutsid ennast samblatukikeseks mis laepalgi kuljest lahti pudenesid ja toidu sisse kukkusid voi olekorreks taigna sees laksid inimese sisse ning salvasid seestpoolt kulmtovest lahti saamiseks oli mitu voimalust vois kasutada kooritud pihlakaoksa millega see koht majas kust hall tobi sisse sai kinni panna teiseks voimaluseks oli kube kotti puuda kott seismekeermelise kanepinooriga kinni siduda ja noorile seitse salasolme peale teha nagu ka katk sai halltovest paaseda vee abil nimelt ei pidavat ka see haigus ule vee levimakord ennemuiste lainud kulmtobi uhte talusse varitsema kuidas seal saaks inimeste sisse pugeda ja neid ara tappa perenaine sotkunud parajasti leiba kulmtobi pidanud nou kuidas saaks perenaise sisse minna seal tulnud temale hea nou ta muutnud enese olekorreks ja lainud leivataigna sisse seal hakanud ta perenaise kae kulge et perenaise kaed molemad taignased olid seeparast votnud ta hammastega olekorre kae kuljest ara ja sulitanud ta maha selle ajaga pugenud kulmtobi perenaise sisse ja surmanud ta ara eestlastele on vaga olulised olnud ka jumalad neile toodi annetusi et saada head viljasaaki ning et karjaga oleks koik hasti allpool toon valja tahtsamad eesti jumalad metsik toob onne viljale ja karjale oma nime on ta saanud sonast mets arvati et metsik oli paha vaim kes elas metsas ja valitses karja ule kuid tegelikult tuleks metsikut pidada ikka heaks vaimuks ta on jumal kes tehakse igasse talusse ise vastlapaeval meisterdatakse olgedest ja takkudest teiba otsa mehe kuju talle pannakse olgadele vana kubar ja umber riputatakse inimese kuub jargmisel aastal tehakse sellest samast mehekujust naisterahva pannes talle pahe vana valge tanu ja riputades olgadele naisterahva kuue seejarel viiakse jumal ohtuhamaruses valja ja riputatakse puulatva pekot arvatakse alguse saavat viikingitest setu rahvausundis on peko viljakusjumal mida esindas puust monel pool ka vahast inimesekuju kuju liikus aastast aastasse erinevasse talupidamisse peko auks peeti kaks korda aastas pidustusi parast kevadist kulvi leidis aset kevadine pidu millest votsid osa peremees ja perenaine kuid sugisesel peol osalesid ainult mehed peko jargmine talust talusse liikumine otsustati sugisesel peol ohtul kogunesid mehed peo korralduspaika ja soid igauks oma leivakotist poorates teiste poole selja seejarel paluti pekolt kaitset oma talule viljale ja karjale seejarel tommati veriliisku veriliisk seisnes selles et mehed jooksid ouele kokku ja hakkasid ruselema ning uksteise eest ule aia huppama see kellel esimesena veri lahti sai jargnevaks aastaks peko peremeheks peko uus omanik peko papp viis kuju koju valge lina sees ta vois kogu jargneva aasta pekot enda kodus hoida ning tema ulesandeks oli korraldada jargmine pidustus jumala auks tonn on valja kasvanud puhakust antoniusest kelle eestlased tonniks umber ristisid ta on talukaitsja eelkoige peeti tonni sigade kaitsjaks igal talul oli oma tonn ta kas saadi voi tehti ise inimesekujulise nukuna millele elu sisse saamiseks kolm tilka verd peale tilgutati tonnile ohvrite toomiseks loodi eraldi ohvrialtar tonnivakk vakk ehitati kasetohust peergudest voi lihtsalt puulaudadest ning pandi ahju korvale voi aita varju vahel viidi vakk koguni oue puutuve sisse voi pollu servale on teada ka seda et mones piirkonnas pidi tonnivakast moodudes sinna raha jatma saartel poletati polluserval seisev vakk koos annetustega ara eesti keel varasem nimetus maakeel on laanemeresoome lounaruhma kuuluv keel selle lahemad sugulased on laanemeresoome keeled vadja ja liivi keel eesti keelt raagib emakeelena umbes 1 miljon inimest kellest enamik elab eestis kus see on riigikeel 2012 aasta seisuga koneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest eestis ja 160 000 mujal maailmas voorkeelena koneles 2012 aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest 2004 aastast on eesti keel uks euroopa liidu ametlikest keeltest eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat haaliku pikkusastet luhike pikk ja ulipikk vastav pikkusaste annab sonale erineva tahenduse naiteks linn lina omastav kaane ja lina sisseutlev kaane voi vala kaskiv koneviis sonast valama vala omastav kaane sonast vaal ja vala osastav kaane sonast vaal vordlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas uks keerukamaid keeli tanapaeval uuritakse eesti keelt eesti keele instituudis tallinnas tartu ulikoolis tallinna ulikoolis ja veel mitmes teadusasutuses mujal maailmas eesti keel on 2015 aasta seisuga 01 interneti veebisaitide sisukeeleks millega ta on internetis levikult 38 keel eesti keel kasutab ladina kirja eesti tahestikku milles on ladina tahestikule lisatud moned tahed palatalisatsiooni ega kolmandat valdet eraldi ei margita on ka teisi erandeid naiteks sona muua muia ladina alustahestikku eesti keele vajaduste jargi kohandades on saadud eesti tahestik aa bb cc dd ee ff gg hh ii jj kk ll mm nn oo pp qq rr ss ss zz zz tt uu vv ww oo aa oo uu xx yy tahed f s z ja z esinevad ainult voorsonades nt sokolaad sulgudes antud c q w x ja y on voortahed mis esinevad ainult voornimedes ja voornimetuletistes ja tsitaatsonades samuti kasutavad moned luuletajad neid oma tekstides vastavalt ts ku v ks ja u asemel eesti tahestikuks voidakse nimetada ka voortahtede valjajatmisel saadavat tahestikku nii on seda terminit kasutatud eesti keele kasiraamatus nimede kirjutamisel jargitakse originaalkeele kuju st voivad esineda ka muud ladina kirja tahed a c a o e u jne nende tahtede puhul ignoreeritakse tahestikulisel jarjestamisel diakriitilisi marke eesti keeles on kaks suuremat murderuhma pohjaeesti ja lounaeesti murded monedes kasitlustes eristatakse kolmanda ruhmana kirderanniku murdeid nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti laanemeresoome keelte uhisest algkeelest eraldumise perioodi murrete sailimist soodustas seotus majapidamisega sellest tulenev vahene liikuvus ning tava votta naine kas oma voi lahedasest kihelkonnast seoses sunnismaisuse tekkega 14 15 sajandil vahenesid inimeste liikumis ja suhtlemisvoimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid uldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga harvemini labib seda siiski on ka uhe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid murdealade piirid ei ole koikjal kattunud kihelkonnapiiridega kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks laiema paikkonna kihelkonna voi koguni kula nime jargi alates 20 sajandi algusest on seoses laiemate liikumisvoimaluste ning pohjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud kirjakeele kasutusega murdeerinevused tugevasti taandunud kirjakeelest koige enam erinev on voru murre ka setu murrak traditsiooniliselt on eesti murdeid liigitatud jargmiselt 1 pohjaeesti murderuhm saarte laane kesk ja idamurre 2 lounaeesti murderuhm mulgi tartu ja voru murre 3 kirderannikumurre karl pajusalu ellen niidu ja tiit hennoste murdeliigendus on monevorra erinev keelenaited a saareste jargi 1 pohjaeesti murded 11 sudaeesti murded 111 keskmurre eele oosse olla oobiku laulu jealt kuuldud 112 laanemurre eila uusi oleja kirigiudu laulu aalt kuuldu 113 saarte murre eiile oossa olad oobigu loulu aalt kuultud 114 idamurre eela uusi olema sisaski laalu ialt kuuldod 12 kirderannikumurded 121 rannamurre eiila uosse pida olema sisokaise lauulo aalt kuuldu 122 alutaguse murre eiile uoose piab olema uoobika lauulu aald kuuldod 2 lounaeesti murded 21 mulgi murre eila uuse olevet kiriguudi laulu aalt kuultu 22 tartu murre eela uuse olevat sisaski laalu elli kuultu 23 voru murre iilaq uuse ollov sisaski laulu hellu kuulda olnuq naide setu murdest eelaq uuse kuuldu sisaski laulu hellu on kasutatud ka muid liigitusi ja nimetusi naiteks mari must raagib keskmurde kirderuhmast nimetuse all virumaa maamurrakud setu murrakuruhma on vahel loetud eraldi murdeks ka sorulased peavad oma murret iseseisvaks koho sa lihad sedise lidrise teega tule mo otsa peele ma karguda sind perikse kuhu sa kiirustad nii porise teega tule mu ree otsa peale ma viin sind kohale eesti murded erinevad nii sonavara fonoloogia morfoloogia kui lauseehituse poolest lounaeesti murretes on varasem haalikuuhend pts ja kti muutunud tsiks pohjaeesti murretes vastavalt psiks ja ksiks pohjaeesti murretes kasutatakse tedemitmust lounaeesti murretes vokaalmitmust sisekohakaanete lopud on murderuhmades erinevad nt seesutleva kaande lopuks on pohjaeesti murretes s lounaeesti murretes n hn voi h lounaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es voru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse korisulghaalikut tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus kirderannikumurde eripara on sise ja lopukao puudumine paljudes vormides ning valtevahelduse teise ja kolmanda valte eristuse puudumine keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid saarte murdes esineb o asemel o laanemurdes kohati v asemel b naited kirjameeste korrastatud pohja ja louna kirjakeeltest meie isa palve aastast 1870 meie iza kes sa oled taewas puhitsetud sagu sinu nimi sinu rik tulgu sinu tahtmine sundigu kui taewas nenda ka ma peal meie igapaewane leib anna meile tanapaew ja anna andeks meile meie wolad kui ka meie andeks anname oma wolglastele ja ara sada meid mitte kiuzatuze sisse waid peasta meid ara kurjast sest sinu paralt on rik ja wagi ja au igaweste amen meije issa taiwan puhhandetus sago sinno nimmi sinno rikkus tulgo sinnu tahtminne sundko kui taiwan nida ka ma paal meije paewalikko leiba anna meile taamba nink anna meile andis meija suda nida kui ka meije andisanname ommille suudleisille ning arra saatko meid kiusatusse sisse enge pasta meid arra kurjast sest sinno perralt om rikkus nink waggi nink auwustus iggawetsel ajal amen meie eza taiwah puhendetus sagu sino nimi sino rik tulgu sino tahtmine sundugu kui taiwah nida ka ma pal meie paiwalik leib anna meile tamba ja anna meile andis meie suud nida kui ka meie andis anname omile sudlaizile ja ara sada meid kiuzatuze sisse enge pasta meid ara kurjast sest sino peralt om rik ja wagi ja auw igawetsel ajal amen eesti keel kujunes valja ligikaudu muinasaja lopul kahe voi kolme laanemeresoome hoimumurde lahenemise tulemusena teistest laanemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku neile hoimumurretele vastavad eesti keele suured murderuhmad pohjaeesti ja lounaeesti vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre voi murderuhm keeleajaloolaste arvates oli uhtse eesti keele kujunemise uheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav moju kuni eesti kirjakeele loomiseni oli lounaeesti keelel markimisvaarne edumaa pohjaeesti keele ees naiteks tartumurdelise kirjakeele rajaja vigala tartu ja sangaste kirikuopetaja joachim rossihniuse rossiniuse lounaeestikeelsed katekismus evangeeliumid ja epistlid ilmusid 1632 aastal pohjaeesti vaimuliku heinrich stahli pohjaeestikeelsed kodu ja kasiraamat ning eesti keele grammatika aga 1637 aastal adrian virginiuse lounaeesti keelde tolgitud wastne testament nagi ilmavalgust 1686 aastal kirikuopetaja johann hornungi pohjaeestikeelne uus testament 1715 aastal mis kull oli tolgitud juba 1688 aastal tallinna pohja ja tartu louna keeled olid vordses seisus ka ilmaliku kirjanduse osas pohjaeesti keskosa murdel pohineva kirjakeele rajajaiks peetakse stahli ja hornungit ent kindla voidu kindlustas sellele 1739 aastal pohjaeesti murdel kesk ja laaneeestiliste sugemetega pohinev juri kirikuopetaja anton thor helle piibli esimene tolge seejarel suurenes ka tallinnakeelse vaimuliku ja ilmaliku kirjanduse levik 19 sajandil tegelesid nii baltisaksa kui ka eesti paritolu literaadid enamasti pohjaeesti keele tallinna murdel pohineva uhise kirjakeele arendamisega tartukeelsete trukiste osatahtsus langes sajandi jooksul 40lt selle alguses 5le sajandi lopus lounaeesti keele lopliku alistumise paevaks ja kohaks peetakse 30 maid 1908 kui toimus keelekorralduse koosolek ehk tapa keelekonverentsi lounaeesti keel torjuti seejarel nn kultuursest konepruugist ja trukist valja ning see jai pikaks ajaks polu alla vorukeelseid lapsi narriti koolides veel 1970 aastail 21 sajandi alguseks on kodukeelena ja taastarkava kultuurkeelena jaanud pusima vaid voru voro keel ligi 75 000 konelejat ja kodukeelena setu seto keel ule 12 000 koneleja tartu ja mulgi keele valdamine on muutunud haruldaseks kuid 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli siiski ule 9000 mulgi keele ja 4000 tartu keele oskaja alates 1990 aastatest on peamiselt vorumaalt parit aktivistid aga ka mitmed setud ja mulgid oma keele kaitseks valja astunud ja olnud seisukohal et lounaeesti murrete asemel tuleks kasutada moistet lounaeesti keel voi vastavalt eraldi voru voro tartu tarto setu seto ja mulgi keel on tehtud joupingutusi lounaeesti keelte sailitamiseks arendamiseks ja tunnustamiseks piirkonnakeeltena voru setu ja mulgi keele ja kultuuri kaitseks ja arendamiseks on loodud eraldi instituudid voru instituut seto instituut mulgi kultuuri instituut voru kirjakeeles antakse valja ajalehte uma leht ilukirjandust sonaraamatuid ja opikuid ning toimib ka omakeelseid raamatuid ja labinisti omakeelne ajaleht on ka setudel ajaleht setomaa ja mulkidel uitsainus mulgimaa eesti kirjakeel on eesti keele normeeritud allkeel seda normeerib oigekeelsussonaraamat os mida eesti valitsuse ulesandel koostab eesti keele instituut eesti keele kaitse uhing on nimetanud reeglistatust kirjakeele tugevuse aluseks ja kutsutud ules rakendama meetmeid kirjakeele kaitsmiseks samas on seda ka kritiseeritud ning naiteks jaan kaplinski on vaitnud et ilusti hasti saab raakida keelt vaid siis kui ei moelda reeglitele vaid raagitakse toepoolest oma keelt nii nagu tahetakse tiit hennoste on valja toonud et eesti keel on neti ja konekeele tasemel molemad vaga kirjakeelsed eesti kirjandus on eesti keeles voi eestis kirjutatud kirjandus kirjutamise koha ja keele jargi voib selle tinglikult jagada jargmisteks osadeks eestis peamiselt saksa keeles kirjutatud baltisaksa kirjandus eestis kirjutatud eestikeelne eesti kirjandus nn kodueesti kirjandus ning voorsil kirjutatud eestikeelne valiseesti kirjandus lisaks kuuluvad eesti kirjandustraditsiooni ka eestis kirjutatud ladinakeelsed peamiselt 1718 sajandi juhuluule ja venekeelsed teosed eestivene kirjandus muudes keeltes leidub siinset kirjandusparandit napimalt kirjandusteadlase tiit hennoste kirjeldust mooda kuulusid 20 sajandi esimese poole eesti kirjanduslugude jargi eesti kirjandusse neli erinevat nahtust mis omavahel eriti ei haaku 1 eesti rahvaluule 2 vanem eestikeelne vaimulik kirjasona 3 baltisakslaste poolt eesti talupoegadele mugandatud eestikeelne opetuslik kirjandus 4 eestlaste poolt eestlastele kirjutatud eestikeelne kirjandus osalt ka muud tuupi teosed reisikirjad esseed jms mida on kirjutanud tunnustatud ilukirjanikud eesti rahvalaulude vanimaks osaks peetakse regivarssi riimiline rahvalaul on noorem enamik sellest parineb 1920 sajandist vanimateks kirjalikeks allikateks kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta on keskaegsed kroonikad aastast 1875 praeguseni ilmuv sari monumenta estoniae antiquae koondab esinduslikumaid eesti rahvaluule valjaandeid mis pohinevad eesti rahvaluule arhiivis sailitatavatel rahvaluulekogudel sarja valjaannete hulka kuuluvad regilaulutekstide ja viiside sari vana kannel hiiu ja vagilasmuistendikogude sari ning tuubiti koostatud muinasjutukogumike sari rahvaluuletekstide kirjanduslikel tootlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sunnist saati kuni praeguseni naiteks on friedrich reinhold kreutzwald kirjutanud mojuka muinasjututootluste kogu eesti rahva ennemuistsed jutud rahvajuttude tootlusi on kirjutanud ka prosaistid august jakobson ja juhan kunder luuletajaist marie under ja villem grunthalridala jt rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud friedrich robert faehlmann aime maripuu herta laipaik jmt viimaste kumnendite autoreist ohtralt rahvajutusuzeid enamasti muistendeid ja naljandeid andrus kivirahk tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid rehepapp ning mees kes teadis ussisonu eesti vanema ajalookirjanduse valdav zanr on kroonikad varaseim nende seast on 13 sajandist parinev lati henriku liivimaa kroonika mis on oma ajastu kohta ainulaadne allikas tahtsal kohal on ka hilisemad liivimaa vanem riimkroonika ja liivimaa noorem riimkroonika eestimaa kroonikuist tuntuim on balthasar russow esimene sailinud eestikeelne raamat wanradti ja koelli katekismus trukiti 1535 aastal teateid on ka 1525 aastal valminud raamatust mis rohkete vigade parast poletati uus testament tervikuna tolgiti lounaeesti keelde 1686 aastaks piibel tervikuna ilmus anton thor helle tolkes pohjaeesti keeles 1739 aastal eesti akadeemilistes ringkondades ja osa moisnike hulgas oli 1718 sajandil levinud komme kirjutada eestikeelseid luuletusi sageli valmisid need tahtpaevadeks voi pidustusteks juhuluule lugejate seas oli eestlasi siiski vahe pigem oli see suunatud peamiselt baltisakslastest estofiilidelt teistele estofiilidele kristjan jaak petersoni 19 sajandi algul kirjutatud eestikeelsed luuletused avaldati ja joudsid eesti kirjandusse sajand hiljem kristjan jaak petersoni tunti 19 sajandil pohiliselt tema rootsi keelest saksa keelde tolgitud umber tootatud ja taiendatud christfrid gananderi soome mutoloogia jargi arkamisaja alguses koostas friedrich reinhold kreutzwald eesti rahvuseepose kalevipoeg toetudes sealjuures teiste estofiilide opetatud eesti seltsi liikmete sealhulgas friedrich robert faehlmanni ja georg julius von schultzi toole eesti rahvalauludele ning garlieb merkeli ja james macphersoni proosapoeemidele rahvuskirjanduse kujunemisele oli oluline moju johann voldemar jannseni ja lydia koidula seltsielulisel tegevusel tartus ja ajakirjanduslikul tegevusel ajalehe perno postimees ja postimees juures 19 sajandi keskpaigal ja lopul oli eesti kirjanduses olulisel kohal romantism mitmepalgeline kirjandusvool vottis mitmesuguseid vorme vaga jenoveeva taolistest usulistest ning rinaldo rinaldini sugustest seikluslikest rahvaraamatutest lydia koidula rahvusromantilise luuleni suur osa toonasest kirjandusest koosnes siiski saksakeelsete teoste mugandustest sealhulgas ka eesti rahvuslikule naitekirjandusele aluse pannud koidula naidendid 19 sajandi lopul joudis eesti kirjandusse kriitiline realism selle tuntuim esindaja on eduard vilde kellel on kull ka romantilisi teoseid kriitilise realismi traditsioon pusis eestis suuremal voi vahemal maaral labi iseseisvusaja joudes kohati isegi naturalismini teiste seas esindavad seda naiteks jaan karner ja ernst petersonsargava revolutsioonilisel ajajargul poimusid eesti kirjanduses mitu valismaist kirjandusvoolu uhiskonnakriitilisust kandva kriitilise realismi korval esines futurismi nt erni hiir ja sumbolismi kirjanduslike ja rahvuslike seisukohtade toel moodustati kirjandusruhmitusi nooreesti siuru tarapita parast eesti vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti korgelt hinnatud proosateoseid loid august gailit friedebert tuglas a h tammsaare ja teised 1920 aastate uhiskonnakriitikale vastandusid 1930 aastate riikliku ideoloogiaga sobiv rahvuslik proosa ning pigem kunstikesksete arbujate luule arbujateks nimetatud luuletajate sopruskond sai oma nime 1938 aastal ilmunud ants orase koostatud antoloogia jargi uliopilasseltsi eys veljesto umber kogunenud sopruskonda kuulusid betti alver bernard kangro uku masing kersti merilaas mart raud august sang heiti talvik ja paul viiding teise maailmasoja valtel pogenesid paljud eesti kirjanikud laande vaiksem osa evakueerus ka noukogude liitu see loi eesti kultuuri lohe tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni valiseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse ehkki nende eesti kirjanduse harude vahel oli suuri temaatilisi ja stilistilisi erinevusi eelkoige ajalookasitluses oli neil ka palju sarnast kui valiseesti kirjandust piirasid eelkoige materiaalsed tegurid siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud molemad olid ent sunnitud toimima voorkeelse keskkonna surve all mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sojaeelses eestis nagu marie under artur adson bernard kangro ja karl ristikivi valiseestis alustasid loominguga prosaistid arved viirlaid arvo magi enn ja helga nou luuletajad ilmar laaban eesti surrealismi pioneer ivar ivask kalju lepik jpt sojajargset kodueesti kirjandust mojutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga koikeholmav tsensuur avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamoistuks korraldatud naidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ulejaanud noukogude liidu kirjandusega 1950 aastate lopu sula jarel julges ka kirjandus vabamalt hingata nii naiteks avaldas varem muuhulgas poeemi stalinist kirjutanud juhan smuul talle populaarsuse toonud reisikirja jaine raamat vestekogu muhu monoloogid naidendi polkovniku lesk jpm teoseid mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tottu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm tuntud kirjanike sekka nagu aadu hint mart raud ja debora vaarandi astusid ka nooremad naiteks ain kaalep arvi siig ellen niit ning jaan kross 1960 aastate keskpaigast joudis eesti kirjandusse uus polvkond autoreid karpidesse pakitud luulekogude nn kassettide jargi kutsutakse neid tanini kassetipolvkonnaks noorte tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused kirjanduse koha stiili ja vormide ule uks avaliku vaitluse tulipunkte oli vabavarss sellesse polvkonda kuulusid erilaadsed autorid nagu viivi luik hando runnel johnny b isotamm jaan kaplinski enn vetemaa jpt neisse aastaisse jaid ka esimesed kontaktid kodu ja valiseesti kirjandusringkondade vahel eestlased esimesed rootsikulastused ja uksikute valiseestlaste reisid okupeeritud kodumaale tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised vastuolud valiseestlaste uldine kommunismivaenulikkus ning noukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid laanest salajase info hankimiseks ara kasutada artur alliksaare luulekogu olematus voiks ju ka olemata olla ilmus postuumselt aastal 1968 poeedi eluajal levisid tema luuletused kasikirjaliselt ja autori esituses suuliselt 1970 aastate alguseks oli noukogude uhiskond taas sulgunud praha kevade mahasurumisega purunesid 1960 aastate lootused inimnaolise sotsialismi sunniks ehkki kirjanduses polnud voimalik kritiseerida riiklikku poliitikat sagenesid uhiskondlikud teemad mida kujutati tihti uksikisikute kaudu voorandumine korruptsioon uhiskonnast eemaldumine ning traditsioonilise perekonnamudeli lagunemine toonaste tuntumate kirjanike seast voib nimetada juhan viidingut ja arvo valtonit omakirjastuslikult levis naiteks pauleerik rummo kogu saatja aadress 1972 valismaal anti valja ja eestis levisid omakirjastuslikult uku masingu luulekogud 1980 aastateks oli uhiskonda tabanud stagnatsioon ilmne maad votsid pragmaatilisus ja kohandumine kui nsv liidu pikaajalise juhi leonid breznevi surma jarel polnud muutused esialgu kuigi usutavad siis riigijuhtide kiire vahetumise jarel voimule tulnud mihhail gorbatsov kuulutas uut kurssi perestroikat ehk uutmist algul suhtuti umberkorralduste lubadustesse ja loosungitesse kahtlustavalt ajapikku ent hakati neid tosiselt votma see muutis ka eesti kirjanduse palet 1980 aastate keskpaigast tihenesid kontaktid kodu ja valiseesti vahel kirjanduses tousis protestilaine uuenes niihasti vorm kui ka sisu jarkjargult uha avameelsemalt hakati kirjutama eesti ajaloost mida seni tuli kasitleda ideoloogiliste juhtnooride kohaselt kritiseeriti algul sotsialismi stagneerumist hiljem aga sotsialismi uldse 1990 aastate kirjanduse ees seisid pohiliste ulesannetena eesti ajaloo tolgendamine taasiseseisvunud eesti ajalookasitluse vaimus ning kaasaja kujutamine ehkki kohati puudsid debutandid 20 sajandi alguse eeskujul rajada uusi kirjandusruhmitusi eesti kostabielts erakkond oigem valem jts ei saanud need kuigi jouliselt jalgu alla kirjandus fragmenteerus kumnendivahetusel ilmunud kassettide autorid nende seas tonu trubetsky karl martin sinijarv liisi ojamaa elo vee viiding ei moodustanud uhtset tervikut uks 1990 aastatel silma torganud voole oli maagiline realism mida esindas naiteks mehis heinsaar kuid ukski neist ei muutunud valdavaks eesti 2000 aastate kirjandust on iseloomustatud selliste valjenditega nagu kapitalistlik realism ja uusausus ka nuudsed ruhmitused nagu tnt ei ole osutunud pusivaiks taas on esile tousnud sotsiaalsed teemad sealhulgas naiskirjandus ning lohe eesti ja venekeelse kogukonna ajalookasituste vahel ajalooteemade kasitlusega on torganud silma ene mihkelson ja soome autor sofi oksanen keda tugevate eestisidemete tottu voib osalt ka eesti kirjanikuks pidada irooniliselt on kujutanud eesti rahvuslikku identiteeti andrus kivirahk kuid ka luuletaja indrek mesikepp fs ning laiemalt ulme ja krimikirjanikuna tuntud indrek hargla tanapaeva eesti kirjanikest on tuntumad prosaistid jaan kross jaan kaplinski tonu onnepalu ja andrus kivirahk luuletajatest on tuntumad ja tolgitumad andres ehin indrek hirv sven kivisildnik jaan kaplinski kristiina ehin ja fs taas on tahelepanu palvinud ka venekeelne eesti kirjandus ehk eestivene kirjandus mida esindavad naiteks luuletaja igor kotjuh ning prosaistid p i filimonov ja jelena skulskaja eesti kirjanike suurim organisatsioon on eesti kirjanike liit selle korval tegutsevad ka moned vaiksemad naiteks kirjanike kodu ja eesti penklubi kirjandussoprade organisatsioonidest vanim ja tuntuim on eesti kirjanduse selts kirjandustegevust rahastab eestis peamiselt eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital vahemal maaral teised fondid ja sihtasutused eesti keele uurimine on keeleteaduse haru mis uurib eesti keele ehitust grammatikat sonavara ajalugu kasutamist jm aspekte see on osa fennougristikast ja fennistikast esimesed katsed eesti keelt teaduslikult kirjeldada tehti juba 17 sajandil koos valgustusideede levikuga tekkis baltisakslastest estofiilidel huvi kohaliku keele ja kultuuri vastu esimese eesti keele grammatika avaldas heinrich stahl aastal 1637 1648 aastal ilmus johann gutslaffi lounaeesti keele grammatika 1803 aastal jouti eesti keele lektoraadi asutamiseni tollal saksakeelses tartu ulikoolis esimene eesti keele lektor oli friedrich david lenz 19 sajandil alustasid oma emakeele teaduslikku uurimist ka esimesed eesti haritlased 1870 aastatel asus eesti keele ajalugu selgitama esimene eestlasest soomeugri keeleteaduse doktor mihkel veske ning uhiskeelt normima 1871 aastal asutatud eesti kirjameeste selts 1919 avati eestikeelseks muudetud tartu ulikooli juures eesti keele professuur tanapaeval uuritakse eesti keelt eesti keele instituudis tallinnas tartu ulikoolis tallinna ulikoolis ja mitmetes teistes teadusasutustes ule maailma eesti teaduste akadeemia on eesti teaduste akadeemia praegu eelkoige personaalakadeemia varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938 mil asutati eesti teaduste akadeemia akadeemia on jarjepidevalt tegutsenud 1946 aastast mil asutati eesti nsv teaduste akadeemia mis 1989 aastast kannab praegust nime eesti teaduste akadeemia juhtlause on ladinakeelne sentents facta non solum verba teod mitte uksnes sonad akadeemia praeguses pohikirjas kinnitatud 2013 oeldakse eesti teaduste akadeemia on 1938 aastal eesti teaduste akadeemia seadusega asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute uhendus kelle ulesanne on arendada ja esindada eesti teadust aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele eesti huvides ning vaartustada teadust teaduslikku motteviisi ja kultuuri eestis praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna akadeemikud ja valisliikmed varem jaotusid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne akadeemia valib ise oma liikmeid eesti teaduste akadeemia president on tarmo soomere asepresidendid on ergo nommiste ja mart kalm eesti teaduste akadeemia annab valja teaduste akadeemia sobra tiitlit esimesed eesti nsv teaduste akadeemia tegevliikmed olid johan eichfeld aksel kipper paul kogerman oli ka eesti teaduste akadeemia liige alfred koort hans kruus ferdinand laja artur luha ottomar maddison juri nuut alma tomingas nikolai tomson juhan vaabel voldemar vadi ja johannes voldemar veski ja korrespondeerivad liikmed julius aamisepp albrecht altma harald arman harald haberman leo jurgenson karl orviku mihkel pill oskar sepre friedebert tuglas ja august vaga kinnitatud eesti nsv ministrite noukogu poolt 5 aprillil 1946 17 juunil 1951 valiti akadeemia tegevliikmeiks nikolai buzulukov arnold humal aleksandr kiurmuratov feodor klement gustav naan joosep saat ja andrei tsernosov ja korrespondentliikmeiks richard antons aleksandr dobrjanski johannes heil ja hilda moosberg 30 juunil 1954 valiti akadeemia tegevliikmeiks paul ariste harald haberman johannes heil karl orviku ja august vaga ja korrespondentliikmeiks nikolai alumae richard mahl ja aarne pung 26 septembril 1957 valiti akadeemikuks harri moora ning korrespondentliikmeiks ilo sibul ja arnold veimer 25 jaanuaril 1961 valiti akadeemikuiks nikolai alumae richard antons ja harald keres ja korrespondentliikmeiks agu aarna gunnar kangro paul kard arnold kask oskar kirret eerik kumari grigori kuzmin heinrich laul viktor maamagi eduard pall hugo raudsepp karl rebane ja artur vassar 30 septembril 1964 valiti akadeemikuks viktor maamagi ja korrespondentliikmeks tseslav lustsik 24 marts 1967 valiti akadeemikuteks karl rebane ja arnold veimer ning korrespondentliikmeks ilmar opik 21 mail 1969 valiti akadeemikuiks aarne pung ja aleksander voldek ja korrespondentliikmeiks juhan kahk ja kalju paaver 30 martsil 1972 valiti akadeemikuiks ilmar opik ja korrespondentliikmeiks olaf eisen arno koorna endel lippmaa erast parmasto ja boris tamm 27 martsil 1975 valiti akadeemikuiks arno koorna endel lippmaa ja boris tamm ja korrespondentliikmeiks mihhail bronstein jaan rebane hansvoldemar trass ja mihkel veiderma 30 martsil 1977 valiti korrespondentliikmeiks hillar aben vladimir hiznjakov juhan peegel anto raukas karl siilivask helle simm ja vello tarmisto 29 martsil 1978 valiti akadeemikuiks leo jurgenson juhan kahk ja kalju paaver ja korrespondentliikmeks valiti viktor palm 3 aprillil 1981 valiti korrespondentliikmeiks jaan einasto raimund hagelberg huno ratsep ja enn tougu 14 juunil 1983 valiti akadeemikuiks olaf eisen ja mihkel veiderma 14 detsembril 1983 valiti korrespondentliikmeiks arvo ots dimitri kaljo ulo lille ja aleksander panksejev 24 juunil 1986 valiti akadeemikuiks mihhail bronstein jaan einasto ja erast parmasto ja korrespondentliikmeiks ulo jaaksoo arnold koop valdek kulbach peeter saari ja gennadi vainikko 25 novembril 1987 valiti akadeemikuiks hillar aben raimund hagelberg vladimir hiznjakov viktor palm anto raukas jaan rebane ja enn tougu ja korrespondentliikmeiks lembit krumm georg liidja artur lind udo margna andrus pork ja richard villems 4 aprillil 1990 valiti akadeemikuiks olav aarna juri engelbrecht juri lotman juri martin loit reintam mart saarma ja arvedervin sapar 9 jaanuaril 1991 valiti valisliikmeiks valdar jaanusson charles gabriel kurland matti kuusi johannes piiper paivio tommila ja ivar ugi 31 martsil 1993 valiti akadeemikuiks ulo lumiste ulo lepik leo motus raimundjohannes ubar pavel bogovski ainelmar kaasik valdur saks ilmar koppel viktor masing ja juhan ross 23 novembril 1994 valiti akadeemikuiks jaak aaviksoo harri kaar agu laisk hans kuuts uno mereste peeter tulviste ja haldur oim 14 detsembril 1995 valiti valisliikmeiks carlolof jacobson jaan laane endrik noges michael godfrey rodd ja hennjuri uibopuu 29 oktoobril 1997 valiti akadeemikuiks ene ergma rein kuttner jaak jarv ja arvo krikmann 19 detsembril 2001 valiti akadeemikuiks mart ustav ja lennart meri 18 detsembril 2002 valiti valisliikmeiks richard r ernst gerard a maugin helmut schwarz ja endel tulving 17 detsembril 2003 valiti akadeemikuiks enn mellikov raivo uibo ja jaan ross 12 detsembril 2007 valiti akadeemikuiks tarmo soomere mati karelson ja jaan undusk 23 aprillil 2008 valiti valisliikmeiks jaak peetre grigori mints matti saarnisto ja ilse lehiste 14 oktoobril 2009 valiti akadeemikuiks arvi freiberg ja urmas varblane 8 detsembril 2010 valiti akadeemikuiks enn saar eve oja enn lust tarmo uustalu martin zobel eero vasar andres metspalu juri allik valter lang ja mart kalm 7 detsembril 2011 valis akadeemia uldkogu 7 uut akadeemikut tappisteaduste alal martti raidal materjalitehnika alal jakob kubarsepp arstiteaduse alal toomas asser biosustemaatika ja okoloogia alal urmas koljalg keemia alal margus lopp keeleteaduse alal karl pajusalu muusika alal arvo part 5 detsembril 2012 valis akadeemia uldkogu 4 uut akadeemikut kirjanduse alal hando runnel tappisteaduste alal ergo nommiste informaatika alal jaak vilo ning ajaloo alal tonuandrus tannberg valisliikmeteks valiti alar toomre steven r bishop pekka t mannisto ja juri berezkin 4 detsembril 2013 valis akadeemia uldkogu 4 uut akadeemikut tappisteaduste alal jaan aarik tehnikateaduste alal andres opik loodusteaduste alal ulo niinemets ja oigusteaduse alal lauri malksoo 7 detsembril 2016 valis akadeemia uldkogu 3 uut akadeemikut kardioloogiaprofessori jaan eha biorobootika professori maarja kruusmaa ja rahvakunsti uurija anu raua seisuga 22 detsember 2017 eesti nsv teaduste akadeemia asutati nsv liidu rahvakomissaride noukogu maarusega 1960 aastatel oli ensv ta 3 osakonda nende osakondade koosseisus oli ule 20 teadusliku uurimise instituudi ensv ta majanduse instituut eesti nsv ta termofuusika ja elektrofuusika instituut ensv ta keemia instituut ensv ta geoloogia instituut ensv ta kuberneetika instituut polevkivi tootmise ja umbertootlemise teadusliku uurimise instituut elektrotehnika teadusliku uurimise instituut ensv ta ehituse ja ehitusmaterjalide instituut maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituut ensv ta loomakasvatuse ja veterinaaria instituut jt eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel eesti alal selle alguseks loetakse esimese teadaoleva kuttide ja kalastajate asula pulli asula eksisteerimist parnu joe aares umbes 11 000 aastat tagasi eesti ajalugu voib koige uldisemalt jagada eelajalooliseks ja ajalooliseks ajaks esimene jagatakse kiviajaks pronksiajaks ja rauaajaks mis omakorda jagunevad vaiksemateks alaperioodideks ajalooline aeg jagatakse keskajaks varauusajaks uusajaks ja lahiajalooks voi uusimaks ajaks kiviaeg kestis eesti alal kuni 2 aastatuhande alguseni ekr selle olulisemateks jarkudeks loetakse kunda narva kammkeraamika ja noorkeraamika kultuure kiviaja teisel poolel voeti kasutusele keraamika ning selle lopus hakkas asustus muutuma paikseks ja valja kujunema pollundus pronksiajal kujunesid eestis juba suuremad pusiasulad sealhulgas ka kindlustatud asulad ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega tekkis kohalik metallitootlemine ning kinnistusid pusiasustus ja pollundus rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist arenes relvastus ning laienes asustus alates 1 sajandist pkr on eestit mainitud kirjalikes allikais lahemaid teateid leidub 1 ja 2 aastatuhande vahetuse skandinaavia saagades ja vene leetopissides 1 aastatuhande teisel poolel arenes eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal 2 aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja maakonnad ning rajati suuri linnuseid levima hakkas ka kristlus eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisodijate poolt 13 sajandi alguses varasemad territoriaalsed uksused maakonnad kihelkonnad linnusepiirkonnad jt asendusid ristisodijate riikidega millest tugevaimaks kujunes liivimaa ordu oma lisaks eksisteerisid eestis saarelaane ja tartu piiskopkond ning 1346 aastani kuulus pohjaeesti taanile eesti oli tihedalt seotud saksa kultuuriruumiga linnad kuulusid hansa liitu ja nii linna kui ka maaeliidi keeleks oli alamsaksa keel eesti keel jai lihtrahva keeleks mida koneldi enamasti maal keskaja lopul 15 ja 16 sajandil hakkasid eestis kujunema sunnismaisus ja parisorjus oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil tanu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel keskaja loppedes algas eesti alal sodadeperiood mis kestis 150 aastat selle valtel toimusid liivi soda 15581583 rootsipoola sojad 16001629 venerootsi soda 16561661 ja pohjasoda 17001721 eesti alal kuni 1710 17 sajandi keskpaigaks langes kogu eesti ala rootsi voimu alla sel perioodil kindlustus luterlus rajati gustav adolfi gumnaasium ja tartu ulikool ning loplikult kujunes valja ka parisorjus samas puudis rootsi riigivoim ka talupoegade olukorda parandada rajati talurahvakoole ning toimus moisate reduktsioon pohjasoja jarel oli eesti enam kui 200 aasta valtel 17101917 vene impeeriumi koosseisus kohalik voim jai endiselt baltisakslastest eliidi katte parisorjus kestis kuni 1810 aastateni olulised muudatused toimusid 19 sajandil kui toostuslik poore joudis eesti linnadesse lisaks oli oluline roll rahvuslikul arkamisel sajandi keskpaigas eesti keel hakkas muutuma lihtrahva keelest kultuurkeeleks tekkis rahvusromantiline ajaloo ja enesenagemus 19 sajandi loppu on nimetatud venestusajaks mil vene keskvoimu poliitika tottu eestlaste rahvuslik liikumine monevorra norgenes kuid samas halvenesid ka baltisakslaste positsioonid viimane voimaldas linnaeestlastel poliitikasse sekkuda eestlaste enamuse poliitiline aktiivsus avaldus esmakordselt 1905 aasta revolutsiooni ajal 20 sajandi alguses tugevnes uuesti ka rahvuslik liikumine parast 1917 aasta veebruarirevolutsiooni saavutas eesti autonoomia loodi kogu eestit uhendav kubermang kuid see kadus enamlaste voimupoorde jarel sama aasta oktoobris rahvuslikult meelestatud poliitikud kuulutasid 1918 aasta 24 veebruaril valja eesti vabariigi kuid kuni sugiseni oli eestis saksa okupatsioon seejarel puhkes vabadussoda 19181920 mis loppes tartu rahuga 1920 aasta 2 veebruaril jargnenud 20 rahu ja iseseisvusaastal arenesid eesti majandus ja kultuur 1934 aastal kehtestati presidentaalne riigikord 1939 aastal surus noukogude liit eestile peale baaside lepingu millele jargnes anneksioon 1940 aastal toimusid massirepressioonid mille ohvriks langes enamik eesti eliidist 19411944 oli eesti saksamaa voimu all mille jarel taastus noukogude okupatsioon mis kestis 47 aastat kuni 1950 aastateni jatkusid massirepressioonid millest koige ulatuslikum oli 1949 aasta martsikuuditamine seejarel asendus fuusiline vagivald suuremas osas vaimsega rahvuslik meelsus oli polu all kuni 1980 aastate lopuni 1980 aastate teisel poolel alanud perestroika tegi voimalikuks noukogude liidu vastased massilised protestid millest kasvas valja uus iseseisvusliikumine eesti toimus laulev revolutsioon mida on nimetatud ka uueks arkamisajaks alates 1990 aastast voeti selge kurss iseseisvuse taastamisele eesti vabariigi iseseisvus taastati 1991 aasta 20 augustil uus pohiseadus hakkas kehtima aasta hiljem 2004 aastal liitus eesti nato ja euroopa liiduga 2011 aastal voeti kasutusele viimase uhisraha euro eesti ajaloo periodiseerimisel on palju voimalusi koige uldisemalt saab seda jagada eelajalooliseks ehk muinasajaks kuni 13 sajand ja ajalooliseks ajaks eesti akadeemilises ajalookirjutuses on uldiselt valja kujunenud jargmine periodiseering vanemasse kiviaega kuuluvat asustust pole eestis tuvastatud sest keskmise kiviaja eel valitses eestis jaaaeg mis voimalikud varasema asustuse jaljed kustutas eesti ajaloo alguseks loetakse uldiselt pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 9000 ekr sellega algas eesti alal kunda kultuur mis on oma nime saanud umbes 8700 ekr tekkinud kunda lammasmae asula jargi kunda kultuuri iseloomustas inimeste randlev eluviis end elatati kuttimise kalastamise ja korilusega kunda kultuur holmab kogu eesti keskmise kiviaja kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist paritolu pole kindlaks tehtud ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid on ka oletatud et mitmete veekogude sealhulgas peipsi jarve ja parnu joe nimed parinevad tolle aja inimeste keelest noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas eestis 5 aastatuhandel ekr ja loppes umbes 1800 ekr selle alguses eksisteeris eestis narva kultuur mida on suures osas loetud kunda kultuuri jatkuks sel ajal voeti eestis kasutusele keraamika mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta narva kultuuri jarel eksisteerisid eesti alal kammkeraamika kultuur ja noorkeraamika kultuur esimest varasemat on tihti seostatud soomeugrilaste asumisega eestisse teist aga baltlaste indoeurooplaste asumisega laanemere aarde nende kultuuride aegne keraamika oli narva kultuuri aegsest peenekoelisem kammkeraamika kultuurile oli iseloomulik kammipiide jalgi meenutavate vajutusjalgede esinemine savinoudel noorkeraamika aegsetele savinoudele jaeti mustreid ilmselt noori abil noorkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste varasemal ajal ka sojakirveste kultuuriks sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid mida ilmselt tooriistadena ei kasutatud noorkeraamika kultuuri ajal tihenesid eesti ala elanike suhted naaberalade eriti skandinaaviaga umbes 1800 ekr alanud pronksiaega jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks vanemaks kuni umbes 1100 ekr ja nooremaks kuni umbes 500 ekr vanemal pronksiajal oli asustus ja materiaalne kultuur sarnased kiviaja lopu omadega pronksesemete levik oli upris vahene nooremal pronksiajal muutus pronksesemete kasutamine laialdaseks ning toimus ka mitmeid olulisi uhiskondlikke muudatusi eesti asustus muutus paikseks levisid polluharimine ja karjakasvatus tekkisid kindlustatud asulad ning inimesi hakati matma senistest tunduvalt silmapaistvamatesse hauarajatistesse kivikirstkalmetesse kindlustatud asulates toimus ka metallitootlemine peamiselt tegeleti eestisse joudnud pronksesemete sulatamise ja neist ehete voi vaiksemate tarbeesemete noopide kammide valmistamisega kullaltki tihedad majandussuhted olid jatkuvalt skandinaaviaga erinevate hinnangute jargi ajavahemikus 2800500 ekr langes saaremaale meteoriit ja tekkis kaali kraater pronksiajal asus selle meteoriidi kukkumiskoha lahistel asva linnusasula 86 sajandil tekkis ka meteoriidikraatri juurde kindlustatud asula umbes 500 ekr algas eestis rauaaeg mis kestis kuni muinasaja lopuni et antud perioodi saab tanu uksikutele kirjalikele allikatele uurida ka arheoloogiavaliste meetoditega ja ka arheoloogilise leiumaterjali aines on eelnevast rikkalikum samuti periood kullaltki pikk jagatakse eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodideks eesti vanema rauaaja kuni umbes 450 pkr esimesel poolel kuni umbes ajaarvamise alguseni oli raua levik veel kullaltki vahene mitmed tooriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist vanema rauaaja teisel poolel rooma rauaajal elavnesid tunduvalt eesti ala kaubandussidemed laanepoolsete aladega muuhulgas joudis eestisse suur hulk esemeid rooma impeeriumist raudesemete valmistamiseks hakati kasutama ka kohalikku soorauda misjarel raudesemete kasutamine huppeliselt kasvas sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse idaeestis ka kaabastesse rooma rauaajast voib parineda ka eestlaste esmamainimine nimelt on rooma ajaloolane tacitus teoses germania maininud 1 sajandi lopul teiste pohjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne kellest esimesi seostatakse tavaliselt baltlaste ja viimaseid soomeugrilastega on oletatud et rooma rauaaja lopul 4 sajandi teisel poolel kuulus eesti ala ajutiselt ermanarichi loodud idagootide greutungide hoimuliidu voi riigi koosseisu ent seda kindlate andmetega toestada ei saa keskmisel rauaajal 450800 pkr jatkusid molemad matmisviisid suhted naabermaadega aga norgenesid antud periood mis jaguneb rahvasterannu 450650 ja eelviikingiajaks 650800 on suhteliselt vahe uuritud perioodi lopul kaabas ja tarandmatused uldiselt loppesid ehkki molema puhul on teada hilisemaid jarelmatuseid toona levis matmine korraparatuma ehitusplaaniga kivivarekalmetesse matustes kasvas oluliselt relvapanuste osakaal mis viitab eelnevaga vorreldes rahutumale ajajargule umbes aastasse 750 jaab ka salme muinaslaevade laevmatustena mahamatmine nendest uks on uhtlasi euroopas vanim seni avastatud purjelaev eesti noorema rauaaja esimest poolest ehk viikingiajast 8001050 on teada moningaid kirjalikke allikaid mis puudutavad eestit ennekoike on nendeks skandinaavia saagad pohjasaksa kroonikad naiteks bremeni adami kroonika ja vene leetopissid naiteks nestori kroonika viimaste jargi toimus umbes 1030 aastal eestisse esimene teadaolev planeeritud vallutusretk kui jaroslav tark vallutas muinaseestlaste linnuse praeguse tartu kohal ja rajas sinna jurjevi linnuse sellest ajast on tartust avastatud mitmeid veneparaseid esemeid ja sojarelvi 1054 aastal toimus uus vallutusretk mille kaigus vurst izjaslav i vallutas kedepivi toenaoliselt keava 1061 aasta paiku vallutasid sossolid toenaoliselt muinaseestlased need venelaste poolt allutatud alad aga tagasi parast seda on 12 sajandist teada mitmeid novgorodi ja pihkva sojajoudude retki eesti aladele eriti ugandi muinasmaakonda mitmel korral vallutasid ja poletasid nad nii tartu kui ka otepaa linnuseid eesti alalt tehti ka edukaid vasturetki ning ruustati pihkvamaad alates viikingiajast on ka mitmesuguseid teateid eestlaste aktiivsest tegutsemisest merenduses saagad pajatavad eestlaste kontaktidest viikingitega rootsist taanist norrast ja isegi islandilt erinevalt laaneeuroopast pole teada et skandinaavia viikingid suutnuks eestis kanda kinnitada saagade teatel sai svealaste kuninga ingvari sojavagi 7 sajandi paiku laaneeestis luua ja ta ise tapeti suure ulatuse saavutas eestlaste tegevus merel muinasaja lopul hilisrauaajal 1050 13 sajand 1187 aastal rootsi tollase pealinna sigtuna maha poletanud piraadid eestlased saarlased voi kurelased vene letopissist on teade ka umbes aastal 1032 toimunud novgorodlaste retkest rootsi paritolu varjaagi viikingi uljebi ragnvaldi poeg ulf juhtimisel raudvaravate alla kus saadi aga luua on oletatud et selle puhul oli tegemist lodjalaevastiku retkega tallinna alla kus novgorodlased said eestlaste kaest luua kuid enamasti on nn raudvarava lahingu toimumispaigaks peetud siiski pohjavenemaad seega ei saa seda teadet uheselt tallinna ja eestiga siduda umbes 1050 aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja ja uhtlasi ka eesti esiajaloo viimane periood hilisrauaaeg mis kestis kuni 13 sajandini selle alguses toimus eestis oluline asustusnihe mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad huljati tekkisid uued ja suuremad keskused toenaoliselt just siis hakkasid valja kujunema ka eesti muinasmaakonnad kihelkonnad voisid mingisugusel kujul eksisteerida ka juba varem suurem osa viimastest oli 13 sajandi alguseks koondunud maakondadeks osa aga jaanud eraldiseisvateks kihelkondadeks ehk vaikemaakondadeks lisaks nendele vois oluline osa olla ka muistsetel maksustus ja valitsusuksustel vakustel ning linnusepiirkondadel 13 sajandi alguses oli eesti alal umbes 45 kihelkonda elanike arvu on hinnatud 150 000 180 000 inimesele eesti hoimude asustusala oli sel ajal piiratud laanest ja pohjast laanemerega idapiir kulges mooda narva joge peipsi ja pihkva jarvi ning toenaoliselt mooda petserimaa ja vorumaa piiri kuni praeguse lati piirini eesti lounapiir kulges petserimaa piirilt praeguse valgani ning sealt liivi laheni louna pool praegusest piirist eesti alal oli kujunenud kaheksa suuremat maakonda mille ladinakeelsed nimekujud olid revalia revala harria harju rotalia voi maritima ridala ja hilisem laanemaa osilia saaremaa saccala sakala jervia jarvamaa vironia viru ugaunia ugandi lisaks kaheksale suuremale maakonnale olid eesti keskosas veel neliviis vaikemaakonda mis peale esimese koosnesid arvatavasti vaid uhest kihelkonnast vaiga voi waigele moge voi mocha mohu nurmegunde nurmekund alempois soontagana ja jogentagana on arvatud et nagu teisedki varajased agraaruhiskonnad elasid muinaseestlased esialgu majanduslikult soltumatute patriarhaalsete sugukondadena kus puudus markimisvaarne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine kuni 1990 aastateni leiti uldiselt et selline vordoiguslik egalitaarne uhiskond kestis eestis kuni 13 sajandi muistse vabadusvoitluseni kuid viimased ajaloolaste ja arheoloogide tood viitavad pigem sellele et aastaks 1200 oli eesti uhiskond juba kullaltki kihistunud ning nii poliitiline voim maa kui ka tootmisvahendid koondunud vaikese hulga ulikute vanemate katte nooremal rauaajal toimus matmistavades olulisi muudatusi viikingiajal olid eriti laaneeestis veel kasutusel tarandite taolised haudehitised kuid perioodi lopuks domineerisid maahaudkalmistud toenaoliselt oli levinuim matuseviis poletusmatus kuid hilisrauaaja jooksul tousis tunduvalt ka laibamatuste osakaal rauaaja lopu osas voib teha veidi kindlamaid oletusi ka muinaseestlaste uskumuste kohta tuginedes enamasti henriku liivimaa kroonikale toenaoliselt austati erinevaid loodusvaime ja moningaid jumalusi levinud oli ohverdamine allikates ja hiites alates 1990 aastatest on hakatud rohutama ka kristluse kullaltki olulist levikut eestis juba 12 sajandil mis ilmneb arheoloogilisest leiumaterjalist koos teiste laanemere idakalda rahvaste soomlaste muinaspreislaste zemaitide aukstaitide tanapaeva leedulaste esivanemad latgalite kuralaste semgalite liivlaste ja seelidega kaasaja latlaste esivanemad olid eestlased 12 sajandi lopul uks vaheseid euroopa rahvaid kes ei olnud ristiusustatud 1170 aastatest on teada esimene katse eestlasi ristiusustada sel ajal nimetas paavst aleksander iii ametisse eestlaste piiskopi fulco kes joudis taani kuid kelle tegevusest eestis pole midagi teada aastal 1193 kuulutas paavst coelestinus iii valja ristisoja idaeuroopa paganate vastu sellega elavnesid vendidevastaste ristiretkedega 11 sajandi keskel alanud ristisojad laanemere aares ehk nn pohjala ristisojad mille uheks osaks sai ka eestlaste suures osas vagivaldne ristimine peamiselt tegelesid eesti ala allutamisega pohjasaksamaalt parinevad ristisodijad ja taanlased episoodiliselt sekkusid ka rootslased samal ajal jatkusid vene vurstide sojaretked eestisse nii eestlaste vastaste kui ka liitlastena 1195 aastal toimus ristisoja nime all rootslastepoolne virumaa ruustamine mis loppes aga olulisemate tagajargedeta 1206 aastal jargnes taanlaste retk saaremaale kuid ka nende edu jai ajutiseks 1190 aastatel saksa ristisodijate poolt alanud liivlaste ala vallutamine joudis lopule 1206 aastal 1208 aastal solmisid ristisodijatega liidulepingu latgalid juba samal aastal ruustasid moogavendade ordu ja latgalid ugandit aasta lopus ka sakalat jargnevalt toimusid eestlaste ruusteretked latgalite aladele omavaheline ruustesoda kestis mitu aastat eestlaste uheks olulisemaks voiduks peetakse 1210 aastal toimunud lahingut pikemas perspektiivis sellel voidul siiski erilist tahendust polnud olulisemaks ettevotmiseks oli eestlaste kurelaste ja ulestousnud liivlaste katse vallutada 1215 aastal riiat kuid see loppes labikukkumisega 1217 aastal toimunud madisepaeva lahingu jarel olid lounapoolsemad maakonnad sakala ja ugandi sunnitud alistuma riia piiskopile albertile ja moogavendade ordule 12191220 hoivasid taanlased ka pohjaeesti seejarel toimus taanlaste ja sakslastepoolne voiduristimine mille tagajarjel langes nende voimu alla kogu eesti mandriala peale laanemaa 1220 aastal puudsid rootslased viimast vallutada kuid saarlased vallutasid ja poletasid nende katte langenud lihula linnuse juba samal aastal lihula lahing 12221223 toimunud eestlaste vastuloogi jarel mil kogu eesti ala peale tallinna umbruse ristisodijate voimust vabastati hoivasid sakslased ja taanlased mandrieesti 1224 aastaks uuesti ning 1227 aastal vallutati ka saaremaa et hilisemate aastate kohta aga vaga tapseid andmeid ei ole pole ka selge kas eestlased suudeti loplikult allutada saaremaa kohta on teada et vahemalt aastatel 12361241 ja 12601261 oli see taas ordu ja piiskoppide voimu alt valjas monikord on loplikuks eestlaste alistamiseks muistse vabadusvoitluse loppakordiks peetud ka aastatel 13431345 toimunud jurioo ulestousu kuid et seda lahutab ristisoja pohisundmustest enam kui sajand voiks seda pigem vaadelda eraldiseisva sundmusena eesti ristimine ja uutele valitsejatele allutamine toimus peamiselt relva joul kuid toenaoliselt onnestus alistatud ulikutel sageli solmida alistumislepinguid tugevamat vastupanu osutasid vallutusele suurmaakonnad ugandi sakala ja saaremaa neist kaks esimest allutati relva joul ning varasemad ulikud ja vanemad kaotasid arvatavasti taielikult oma voimu seevastu ulejaanud eesti alad harjumaa ravala jarvamaa virumaa laanemaa ja saaremaa allutati uutele valitsejatele parast sodimist oletatavasti peamiselt lepingute teel kus varasemad eesti ulikud sailitasid tihti oma positsiooni ja maavaldusedki sulandudes kull hilisematel sajanditel saksa korgkihi hulka saarlaste ja ristisodijate vahelisi lepinguid 13 sajandist on ka sailinud peamiseks allikaks ristisoja sundmuste kohta eestis on preester henriku liivimaa kroonika keskajal kuulus eesti ala koos hilisema latiga ristisodijate poolt loodud riikide koosseisu mida on kokkuvotvalt nimetatud vanaliivimaaks ehk keskaegseks liivimaaks alates 1420 aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tanu maapaevadele seetottu on keskaja lopu liivimaad alates 19 sajandist nimetatud ka liivimaa konfoderatsiooniks 1238 aastal parast stensby lepingut oli eesti ala jagatud nelja valitseja vahel pohjaeestit ehk eestimaa hertsogkonda valitses taani kuningas laaneeestit saarelaane piiskop kagueestit uldjoontes endist ugandi maakonda tartu piiskop ning edela ja keskeestit saksa ordu liivimaa haru ehk liivimaa ordu kiriklikult jagunes eesti ala saarelaane tartu ja tallinna piiskopkondade diotseeside vahel tallinna piiskop ei omanud ilmalikku voimu talle kuulus vaid paar linnust ja moisa ruhnu saar kuulus keskaja lopul kuramaa piiskopi nii ilmalike kui ka vaimulike valduste alla varasemal ajal oli selle poliitiline kuuluvus toenaoliselt tapsemalt maaratlemata kuramaa saarelaane ja tartu piiskopid allusid kiriklikult riia peapiiskopile tallinna piiskop aga lundi peapiiskopile liivimaa piiskopid ja ka liivi ordu maameister olid keskaja lopuks saksarooma riigivurstid alludes ametlikult seega keisri ulemvoimule piiskoppide ja ka riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli rooma paavst kellele allus ka ordu 1346 aastal muus taani parast pikki labiraakimisi mida kiirendas oluliselt jurioo ulestous pohjaeesti saksa ordule kes jargmisel aastal andis need valitseda oma liivimaa harule loplikult omandas liivimaa ordu selle kull alles 1525 aastal kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvoimu seal liivi ordumeister liivimaa ordu valdused jagunesid komtuur ja foogtkondadeks esialgu olid esimesed tahtsamad kuid hiljem kadus nende vahel pohimotteline vahe liivimaa ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka kasknikel ehk komtuuridel ja foogtidel olulisimad liivimaa ordu kasknikud eesti alal olid viljandi komtuur tallinna komtuur jarva foogt parnu komtuur ja narva foogt 16 sajandil oli osa eesti aladest endine karksi foogtkond ka ordumeistri otsealluvuses piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15 sajandi teisest poolest ka ruutelkondadega vasallide korporatsioonidega olulisimad voimumehed olid toomdekaan ja toompraost kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades ja stiftifoogt kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust tavaliselt oli piiskopkondades vaid uks stiftifoogt saarelaane piiskopkond jagunes aga saare ja laanemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti maaisandate korval oli oluline roll ka suurtel liivimaa linnadel mida oli kolm tallinn tartu ja riia eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse vaiksemat linna viljandi paide haapsalu vanaparnu uusparnu narva ja rakvere linnalaadse staatusega oli 13 sajandil ka lihula mida hiljem mainiti korduvalt alevina omavalitsuslik staatus oli ka toompeal mida uldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta kuressaare ja valga olid samuti linnalised asulad kuid said linnaoigused alles keskaja jarel vastavalt 1563 ja 1584 aastal teised kaubaalevid olid juba tunduvalt vaiksemad ja tahtsusetumad eesti ala uheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka hansa liitu narva ei saanud selle liikmeks tallinna vastuseisu tottu ja vanaparnu ilmselt tanu uusparnu soodsamale positsioonile kaubateel oluliseks voimuteguriks olid keskaegses eestis ka vasallid seda eriti pohjaeestis kus neile juba 14 sajandil kuulus enamik maast eestimaa ruutelkonna eelkaijaks olevat harjuviru vasallide korporatsiooni ehk ruutelkonda kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba 1284 aastal see voib tagasi ulatuda aga ka 1253 aastasse voi veelgi kaugemale saarelaane ja tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks 15 sajandi jooksul valjaspool pohjaeestit olevatel ordu aladel ei kujunenud ruutelkonda kui poliitilist tegurit aga kuni keskaja lopuni valja selline haldusjaotus kehtis kuni liivi sojani 15581583 reformatsioon joudis liivimaale 1520 aastate alguses tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust 1524 aastal ja tartus tekkis konflikt katoliiklust agedalt toetava piiskopi johann blankenfeldiga molemas linnas toimus pildiruuste mille kaigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid 1520 aastate lopuks olid enamik eesti linnadest reformatsiooni omaks votnud vaid viljandi haapsalu ja vanaparnu kus katoliku vaimulike ja maaisandate mojuvoim olid suuremad jaid pigem katoliiklust toetavatele positsioonidele samas on andmed usuliste eelistuste kohta paljudes vaikelinnades ebaselged liivi soja alguseks olid aga arvatavasti koik linnad pigem luterlikud eesti talupojad jaid uldiselt usupuhastusest puutumata kuigi reformaatorid puudsid ka nendele kohati tahelepanu poorata kuni vanaliivimaa lopuni toimivat protestantlikku maakoguduste vorku ei kujunenud kull aga sai kannatada senine katoliiklik mistottu maaasulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis molemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk linnaeestlased laksid koos teiste linlastega aga oige pea ule uue usu poolele parast 1557 aasta lopul toimunud nurjunud rahulabiraakimisi vene tsaari ivan iv ja vanaliivimaa saadikute vahel tungisid vene vaed 1558 aasta jaanuaris liivimaale maad ruustati kuni veebruarini seejarel solmiti vaherahu ja liivimaalased puudsid tsaariga uuesti rahulabiraakimistesse astuda kuid aprillis alustas tsaar taas liivimaavastaseid runnakuid ning vallutas mais narva juunis vastseliina ja juulis tartu sama aasta sugisel korraldas liivimaa ordu vasturunnaku kuid enamat rongu linnuse vallutamisest ei suudetud korda saata 1559 aasta alguses laastasid venelased taas maad kuid aprillis solmiti pooleaastane vaherahu nahes et oma joududega venemaa vastu ei saa andsid liivimaa valitsejad end voorvoimude kaitse alla saarelaane ja kuramaa piiskop muus oma valdused taani kuningale kes andis need oma vennale hertsog magnusele riia peapiiskop ja liivimaa meister tunnustasid aga poola ulemvoimu tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop venemaale kuuditatud 1559 aasta lopus toimunud orduvagede viimane runnak ei toonud sojategevusse pooret 1560 aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ning vallutasid aluliina seejarel tungisid nad uha sugavamale liivimaale augustis voitsid nad liivimaa ordut hargmae lahingus ja moned nadalad hiljem langes nende katte ka tugevaim ordulinnus viljandi 1561 aasta suvel andsid tallinn ja pohjaeesti harjuviru vasallid end rootsi kaitse alla samas kui aasta lopus alistusid riia peapiiskop ja ordu loplikult poolale 1562 aasta martsis likvideeriti loplikult nii liivi orduharu kui ka peapiiskopkond viimasest ordumeistrist gotthard kettlerist sai esimene kuramaa hertsog 1564 aastal laks viimane liivimaa ordu valdus maasilinna foogtkond saare ja hiiumaal ametlikult taani voimu alla kui vanaliivimaa riigid 1562 aastal loplikult likvideeriti jagunes eesti ala nelja voimu vahel endises saarelaane piiskopkonnas valitses taani laanimehena hertsog magnus harjumaad kontrollis rootsi jarvamaad ja parnu umbrust poola ning idapoolsemaid alasid venemaa peagi puhkesid nende vahel omavahelised konfliktid mille kaigus rootslased hoivasid poolakatelt paide 1563 aastal puhkes aga pohjamaade seitsmeaastane soda mille raames taani ja poola sodisid rootsi vastu sojas sai koige rangemalt kannatada just eesti mandriosa 1570 aastal kui see soda loppes puhkes kohe rootsivene konflikt venelased piirasid juba samal aastal tallinna ja paidet ent ei suutnud kumbagi vallutada 1573 aastal vallutasid venelased lopuks siiski paide ning seejarel algas nende uldpealetung veel vallutamata liivimaale 1577 aastaks oli nende kaes kogu eesti mandriosa valja arvatud tallinna lahiumbrus ja toenaoliselt ka hiiumaa saaremaa oli osaliselt venelaste kontrolli all osaliselt kehtis seal taani voim taas piirasid venelased ka tallinna ent ka seekord edutult juba sama aasta lopus algas lati alal poola ja rootsi vastupealetung mille kaigus venelased liivimaalt valja loodi 1582 aastal olid venelased jam zapolski vaherahu kohaselt sunnitud loovutama oma senised lati ja lounaeesti valdused poolale 1583 aastal solmitud pljussa vaherahuga laks kogu pohjaeesti aga rootsile nii jagunesidki eesti alad rootsi pohja ja laaneeesti poola lounaeesti ja taani saaremaa valdusteks jargnenud perioodi on eesti ajaloos seetottu nimetatud ka kolme kuninga ajaks venemaa valitses moningaid eesti alasid kullaltki pikalt naiteks tartumaad aastatel 15581582 neil aladel loodi vene administratiivkorraldus ametisse seati vojevoodid ning loodi hierarhiline kindluslinnade susteem viimase jargi olid venelaste voimu all olnud olulisimateks eesti linnadeks tartu ja viljandi millele allusid umberkaudsed linnused lisaks vojevoodidele olid olulisteks ametnikeks ka majandustegelased djakid lisaks otsesele vene voimule eksisteeris eesti aladel poltsamaa umbruses ja endise karksi foogtkonna aladel 1570 aastatel ka hertsog magnuse poolt valitsetud liivimaa kuningriik mis oli tegelikult tsaarist vaevalt soltumatum kui tartu vojevood liivimaa hertsogkond liivimaa kuningas alates 1561 aastast kuulus pohjaeesti rootsi voimu alla olles sellele alistunud vabatahtlikult seetottu kinnitas rootsi kuningas ka harjuviru ning jarva hiljem ka laanemaa vasallide ja tallinna linna privileegid taies ulatuses 1584 aastaks kujunes valja eestimaa ruutelkond mis sai eestimaa kuberneri korval olulisimaks kohaliku voimu teostajaks rootsi voimu all olnud aladel kehtestati 16 sajandi lopuks ka luterlik kirikukorraldus kuigi peagi alanud sojad poolaga ei lasknud pikka aega maarahva uude usku pooramisele keskenduda see sai teoks alles 17 sajandi keskpaigaks kui kogu eesti ala oli kindlalt rootsi voimu all rootsi voimu esimestel kumnenditel ei toimunud erilisi muudatusi ka eesti hariduselus riik keskendus sojale ja uue administratiivkorralduse juurutamisele 1561 aasta vilno uniooniga moodustati liivi soja ajal endise vanaliivimaa liivimaa konfoderatsiooni maadest lounaeesti ning latimaa vidzeme latgale territooriumist liivimaa hertsogkond mille valitsejaks oli poola kuningriigi ja leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi uhendriigi rzeczpospolita kuningas zygmunt ii august ja kuramaal viimase liivimaa ordu maameister gotthard kettleri valitsetav ilmalik rzeczpospolita vasallriigina kuramaa hertsogiriik aastatel 15821625 kuulus lounaeesti poola voimu alla et kuningas stefan bathory luges ala vallutatuks mitte vabatahtlikult alistunuks siis jaid sealsed ruutelkonna aadlikud mitmetest oma privileegidest ilma poola puudis oma valdustes taastada ka katoliiklust eriti tugev oli see tendents kuningas zygmunt iii ajal liivimaa kubermangu osas aastatel 15831625 tegutses tartus jesuiitide seminar mille juures oli alates 1585 aastast ka gumnaasium seda on monikord loetud ka tartu ulikooli eelkaijaks jesuiitide peaeesmargiks oli kohalike tagasipooramine katoliiklusse eestlaste seas saavutasid nad ka teatavat edu poolakad puudsid ka kohalike sakslaste voimubaasi norgendada allutades liivimaa ruutelkonna taielikult poola kuninga voimu alla ning maarates kohalikeks halduriteks poolakaid ka laane jagati rohkem poolakatele kui sakslastele vaikelaanide saajatena on teada aga ka eestlasi poola voimu ajal jagunes maa halduslikult esialgu presidentkondadeks hiljem vojevoodkondadeks olulisimateks majandustegelasteks olid aga staarostid saaremaa oli 15601645 taani voimu all alates 1572 aastast oli see taani kuninga isiklik valdus mille seosed taani riigiga jaid ebaselgeks seal ei olnud eriti palju laanimaid ning vabatalupoegade hulk oli tunduvalt suurem kui mujal eestis taani ajal kindlustus siiski ka saaremaa ruutelkonna positsioon taani kuningas ei saanud alale eriti palju tahelepanu poorata ning saaremaad ahvardas pidevalt oht et rootsi voib ta vallutada taanirootsi sodade ajal tungisidki rootsi vaed mitmel korral saaremaale kuid see liideti rootsiga siiski alles parast enam kui 80aastast taani voimuperioodi suhted poola ja rootsi vahel jaid pingelisteks ning kui riikide uhiskuningas katoliiklik sigismund protestantliku rootsi troonilt kukutati puhkeski kahe riigi vahel soda 1600 aastal joudis see ka eestisse kus rootslased vallutasid vahem kui aastaga peaaegu kogu eesti territooriumi kuid peagi korraldasid poolakad vastupealetungi ja vallutasid lounaeesti tagasi olukord stabiliseerus 1610 aastaks kui solmiti vaherahu 1617 aastal puhkes soda uuesti ja sedakorda saatis kuningas gustav ii adolfi juhitud rootslasi pusivam edu 1625 aastal vallutasid nad tartu ja 1629 aastal solmiti altmargi vaherahu millega kogu eesti mandriosa laks rootsi kontrolli alla saaremaa sai rootsi endale 1645 aastal bromsebro rahuga ruhnu aga oliwa rahuga 1660 16111613 peamiselt lounarootsis toimunud kalmari soda puudutas ka eestit kuna rootsi vaed puudsid saaremaal edutult vallutada kuressaare lossi lisaks toimusid taanlaste ja rootslaste vastastikused ruusteretked saare ja laanemaal rootsi aeg on sageli eestlaste poolt leidnud aramarkimist kui vana hea rootsi aeg naiteks villem reimani kirjutistes ehkki just rootsi voimu ajal suutsid baltisaksa aadlikud labi suruda eesti talupoegade sunnismaisuse kinnistumise erinevalt rootsi ja soome talupoegadest kes olid isiklikult vabad mida on sageli peetud ka parisorjuse alguseks positiivne visioon kujund ajast pohineb peamiselt karl xi ajal 1680 ja 1690 aastatel toimunud suurele moisamaade reduktsioonile mille tulemusena sai riik endale ule 80 liivimaa ja ligi 20 eestimaa pollumaadest riigitalupoegade oiguslikku seisundit asuti uhtlustama rootsi talupoegkonna omaga mis tahendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas samuti piirati liivimaa ruutelkonna tegevusvabadust ning edendati talupoegkonna harimist forseliuse seminar paraku takistas neid arenguid suur nalg 16951697 ning karl xi surm 1697 need lopetas aga pohjasoda parast voitu poola ule asus rootsi liivimaa kubermangu aktiivselt endaga integreerima selleks loodi liivimaa kindralkuberneri koht ning esimeseks sellel ametikohal oli gustav ii adolfi opetaja johan skytte esialgu asus kubermangu keskus tartus hiljem riias gustav ii adolf ja skytte poorasid suurt tahelepanu usu ja hariduspoliitikale seetottu rajati 1630 aastal tartusse ja jargmisel aastal ka tallinnasse gumnaasiumid esimese baasil avati 1632 aastal tartu ulikool academia gustaviana 17 sajandi lopul academia gustaviana carolina usupoliitikas keskenduti katoliikluse valjajuurimisele eriti maarahva eestlaste ja latlaste seast halduslikult jagunes eesti ala eestimaa kubermangu 17 sajandi teisest poolest kindralkubermangu ja liivimaa kindralkubermangu vahel pohjaeestis oli kohalikus poliitikas suur roll ka eestimaa ruutelkonnal liivimaa ruutelkonna voimupiirid olid tunduvalt vaiksemad kuni 1650 aastateni teostasid rootsi valitsejad eriti kuninganna kristiina eestis laialdasi laanistusi nii kuulusid taanilt vallutatud saaremaa ja veel mitmed valdused tukk aega de la gardie perekonna valduste hulka ka mitmed eesti linnad kaotasid omavalitsusliku staatuse minnes aadlike voimu alla ainult tallinn tartu narva ja parnu sailitasid taielikul kujul oma linnaoigused rootsi riik pooras eriti suurt tahelepanu narva linnale millest kujunes sel perioodil uks olulisemaid kaubalinnu laanemere aares kuberneridele allusid mitmed ametnikud kellest olulisemad olid tavaliselt baltisakslastest kohtunikud eestimaal vottis kubermangu juhtimisest aktiivselt osa ka eestimaa ruutelkond mille maanounikud ja peamees konsulteerisid pidevalt kuberneriga liivimaal maanounikel eriti suurt moju ei olnud ruutelkonna ja kuberneri suhtlust vahendasid resideerivad maanounikud ruutelkondade peamiseks omavalitsusorganiks olid maapaevad mida peeti nii eesti liivi kui ka saaremaal kuni venemaa keisririigi lopuni 1917 aastal 1656 aastal puhkenud venerootsi soja kaigus vallutasid vene vaed kagueesti sealhulgas ka tartu soja peamine tanner oli aga poolas mis oli sisuliselt rootsi ja vene vahel ara jagatud parast kagueesti vallutamist proovisid vene vaed alustada pealetungi ka kirdeeestis 13 martsil 1658 uletasid venelased tolleaegse piiri ja rundasid rootsi eelposte joala kula juures narvas asuvad rootsi vaed olid aga ette valmistatud ja tombusid tagasi narva linna vene vaed alustasid linna blokaadi kuid nad torjuti rootsi raskesuurtukkide tulega linna lahistelt eemale ning venelased eesti lahistel enam uusi runnakuid enam ette ei votnud ja venelaste vaejuht hovanski alustas labiraakimisi kindralkuberner krister klasson horn af aminneiga mispeale solmiti vaherahu 21 aprillil ja venelased eemaldusid narva alt juba 24 aprillil 1658 1658 aastal solmitud vallisaare vaherahu jattis kagueesti venemaale aga 1661 aastal solmitud karde rahuga sai rootsi kaotatud alad aga tagasi sel luhikesel vene voimuperioodil tartumaal suuri muudatusi ei toimunud kuid tartu ulikool koliti ule tallinnasse tartu kaupmehed said vene voimult ka mitmeid privileege kauplemaks pihkvamaal kuid soja loppedes need tuhistati 17 sajandi teiseks poolele oli kogu eesti ala langenud rootsi voimu alla ning see ajajark oli ka kullaltki rahulik mistottu riik sai ajada sihiparast poliitikat edendades ortodoksse luterluse levikut ning puudes valja juurida ebausuks ja paganluseks nimetatavat rahvalikku usku samuti pooras rootsi riik suurt tahelepanu hariduse arendamisele sealhulgas talurahva seas mistottu bengt gottfried forselius sai riigi toetusel rajada ka talurahva lastele moeldud opetajate seminari riik parandas ka riigitalupoegade olukorda neil oli voimalik moisarentniku halva kaitumise korral poorduda isegi kuninglikku ouekohtusse stockholmis aadelkonna moju puudis riik uldiselt vahendada mistottu toimus 1680 ja 1690 aastatel baltikumis ka moisate reduktsioon liivimaal voeti aadelkonna kaest ara umbes 80 moisatest eestimaal tunduvalt vahem alla 20 tavaliselt sai endine moisaomanik siiski moisarentnikuks jaada liivimaal tekitas reduktsioon ka suurt vastuseisu rahulolematute aadlike eesotsas oli johann reinhold von patkul kes rootsis surma moisteti ja seetottu valismaale pogenes patkul hakkas jargnevalt looma liidusuhteid rootsile vaenulike riikide vahel aidates nonda kaasa pohjasoja puhkemisele aastatel 16951697 oli eestis ja kogu idaeuroopas vaga tosine naljahada mida on nimetatud ka suureks naljaks eestis vois sellesse surra umbes 70 000 inimest ehk ligi veerand elanikkonnast rootsi ametnikud kes olukorda parast nalja loppu hindasid leidsid et eestis kulub naljast taastumiseks umbes 2030 aastat kuid seda aega ei olnud sest juba kolme aasta parast puhkes pohjasoda 17 sajandi teisel poolel voisid eesti alale asuda ka kolmas ajalooline vahemusrahvus vanausulistest peipsivenelased kuid nende saabumisajaga on mitmeid probleeme ja viimasel ajal peetakse toenaolisemaks et nad tulid suuremas osas eestisse alles parast pohjasoda 1700 aasta sugisel rundasid peeter i juhitud vene vaed narvat ja asusid seda piirama rootsi kuningas karl xii kiirustas aga oma peavagedega eestisse ning loi venelasi narva lahingus kuigi rootsi vagede uheks lahinguplaaniks oli ka soja jatkamine venemaa vastu otsustas karl siiski liikuda lounasse august ii tugeva vagede vastu ning lahkus eestist 1701 aasta alguses eesti idapiiril puhkesid seejarel lahingud pealetungivate vene vagedega mis alates 1702 aastast hakkasid saavutama ka edu venelased voitsid erastvere ja hummuli lahingud 1704 aastal vallutasid venelased tartu ja narva millega eesti idapoolne osa laks nende kontrolli alla seejarel tuli sojapidamisse laanemere idakaldal pikem paus kuni rootslased poltaava lahingus 1709 luua said enne seda 1708 aastal oli rootsi runnakuid kartev peeter i lasknud narva ja tartu linnad havitada 17091710 vallutasid vene vaed eestimaa ja liivimaa kubermangu koige viimasena alistus venelastele tallinn venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele vaga laiad privileegid balti erikord et neid enda poole meelitada 1721 aastal uusikaupunki rahuga kinnitati baltikumi venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege alates 1710 aastast oli kogu eesti ala uhendatud venemaa keisririigiga varsti parast uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus millega pohjaeesti kuulus tallinna kubermangu ja lounaeesti koos pohjalatiga riia kubermangu soda ja epideemiad olid maad rangalt laastanud nii et eesti vois olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast sojajargsetel aastatel algas siiski peagi taastumine mis joudis lopule 18 sajandi keskpaigaks baltisaksa aadlile oli 18 sajand eriti selle esimene pool kullaltki soodsaks ajaks sest peeter i oli baltisakslastele andnud vaga laiad privileegid ning tagastanud rootsi ajal riigistatud moisad 30 septembril 1710 kinnitas peeter i liivimaa ruutelkonna ja 1 martsil 1712 eestimaa ruutelkonna erioigused loplikult kinnitati need uusikaupunki rahuga 1721 aastal eesti ja lati talupojad polnud siiski taiesti oigusteta seisundis vorreldes rootsi ajaga oli talupoegade olukord siiski raskem ja nende uksikud protsessid aadlike vastu loppesid siiski enamasti kaotusega uhe sellise tulemuseks oli roseni deklaratsioon 1739 aastal selles esitatud aarmuslikud seisukohad talupoegade taielikust kuulumisest aadli omavoli alla ei peegeldanud siiski reaalselt valitsevat olukorda ning ka tsaarivalitsus puudis deklaratsiooni autori meeleharmiks sellist olukorda parast selle avaldamist igati valtida alates katariina ii ajast hakkas keskvoim oma huve baltisakslastele joulisemalt peale suruma mille tulemuseks oli asehalduskorra kehtestamine baltikumis 1783 aastal keskustega tallinnas ja riias katariina ja liivimaa kindralkuberner george browne puudsid parandada ka talupoegade olukorda liivimaa kubermangus oli sellel rohkem edu kui eestimaal kultuurielus toimus samuti olulisi sundmusi 1739 aastal anti valja esimene eestikeelne piibel ja 1802 aastal taasavati aleksander i poolt kinnitatud asutamisaktiga saksakeelne vene riigiulikool kaiserliche universitat zu dorpat imperatorski derptski universitet seal said oppima asuda ka eesti soost uliopilased 1796 aastal keiser paul i valitsemisajal likvideeriti asehaldurkonnad ning taastati kubermangud eestimaa kubermang ja liivimaa kubermang eesti ala mojutasid kaudselt ka napoleoni sojad 1807 ja 1812 kui algas prantsusevene soda varvati ka eesti alalt nekrutiteks kordades rohkem talupoegi kui tavaliselt samuti moodustati 1807 ja 1812 aastal kohaliku ruutelkonna esindajate juhtimisel maamiilitsauksused eesti territooriumile soda siiski ei joudnud ja mone aja moodudes saadeti need uuesti laiali balti laevastiku baasi tallinna sojasadamat blokeerisid briti sojalaevad 1807 aastal parast tilsiti rahu solmimist napoleon i ja aleksander i vahel 1801 aastal venemaa keisriks saanud aleksander i huvitus moningatest laanelikest reformidest ja puudis venemaal jatkata katariina ii ajal taotletud valgustatud absolutismi kohast valitsemist tema erilise tahelepanu all olid talurahvaseadused sest venemaa elanikkonnast umbes 90 moodustas just talurahvas reforme alustas ta balti kubermangudest sest sealsed euroopalikud olud voimaldasid muudatusi kiiremini ja valutumalt labi viia keiser soovis muudatusi teha esialgu vaga piiratud alal ka seetottu et kindlaks teha kas sarnaseid reforme voiks laiendada ka kogu vene impeeriumile 1802 aastal viidi eestimaa kubermangus osaliselt eestimaa ruutelkonna initsiatiivil ellu regulatsioon mida tuntakse selle esimese sona jargi iggauks mis kehtestas talupoegadele parimisoiguse samuti asutati valla ja kihelkonnakohtud mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele 18041805 viidi ellu taiendavaid reforme millega nii eestimaal kui ka liivimaal keelati talupoegade muumine maast lahus ja perekonnaliikmete eraldamine nende muumisel 1809 aasta seadusetaiendusega voisid talupojad ka maad osta muua ja parida oiguslikus ja emotsionaalses mottes olulisimad oli aga otsus parisorjusest vabastamise kohta mis eestimaal leidis aset 1816 ja liivimaal 1819 aastal talupojad said kull isiklikult vabaks kuid et sisuliselt kogu maa kuulus moisnikele pidid nad tolle heaks jatkuvalt tood tegema ja teokoormised isegi suurenesid ka on parisorjusest vabastamise daatumid sumboolsed tegelikkuses vottis uue korralduse sisseviimine ligi 20 aastat aega eestimaal kaotati 1816 aasta seadusega ka vallakohtud liivimaal jaid need aga alles just suures osas sellega seletatakse ka talude pariseksostmise ja rahvusliku arkamise suuremat edu lounaeestis koos priikslaskmisega pandi eestlastele ka perekonnanimed rannarootsi vabatalupoegadel olid need juba ammu ka monedes eesti kihelkondades olid valgustuslembesed moisnikud ja pastorid juba perekonnanimesid pannud samas leidus ka piirkondi kus ka parisorjusest vabastamise jarel laks nimedepanek visalt 1836 aastal anti aga koigile seni lisanimeta talupoegadele sundkorras perekonnanimed nikolai i valitsusaeg toi ka eestis kaasa seaduste tapsema sustematiseerimise ja kodifitseerimise 1832 aastal voeti vastu uus evangeelse luteri kiriku seadus mis vahetas valja rootsiaegse sellega loppes kohalike luteri kiriku iseseisvuse periood ja nad allutati ulevenemaalisele luteri kiriku jarelevalvele uue kirikuseaduse alusel voisid kirikuopetajateks olla ainult venemaal asuvate ulikoolide usuteaduskondade lopetajad mis tingis aja jooksul saksamaalt uue kirikuopetajate ja haritlaste immigratsiooni liivimaale kellest kujunes aja jooksul uus seisus laanemere kubermangudes literaadid saksamaalt parit ja saksakeelsed kuid kohalikus baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid valgustusajastu pohimotteid jargivad literaatide esindajad hakkasid teostama uuringuid maarahva eluolu kohta samuti asuti kodifitseerima balti kubermangude provintsiaaloigust mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus hoogustus ka baltisakslaste uhiskondlik tegevus loodi mitmeid uusi haridusseltse sealhulgas ka estofiilseid esile kerkisid ka moned eesti soost haritlased nagu kristjan jaak peterson luuletajana ning friedrich robert faehlmann ja friedrich reinhold kreutzwald kirjaniku ja arstina suures osas faehlmanni algatusel loodi 1838 aastal opetatud eesti selts mis oma suunitluselt oli koige selgemalt estofiilsem ja mis oma tegevuse esimestel aastakumnetel tegeles peamiselt eesti vanavara korjamise ja sustematiseerimisega kujunema hakkas ka rahvuseepos kalevipoeg parast talupoegade parisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud teotookohustus sailis ning laks raskemakski siiski oli talupoegadel suurem liikumisvabadus samuti suutsid mitmed neist ka moisa soltuvusest vabaneda uksikutest naiteks mats erdell said isegi moisarentnikud oluliseks sotsiaalseks teguriks oli 1840 aastatel alanud usuvahetusliikumine mille kaigus tuhanded eesti talupojad peamiselt louna ja laaneeestis astusid vene oigeusku lootuses saada endale oma maatuki ehk hingemaa moningate riigimoisate nagu kihnu maid jagatigi usku vahetanute vahel kuid enamik neist maad siiski ei saanud samuti hakkasid eestlased uha suuremal maaral valja randama venemaale valjarandamisliikumine kus mitmel pool eriti siberis oli voimalik endale hankida isiklik maavaldus eriti hoogustus valjarandamine 19 sajandi lopus ja 20 sajandi alguses 1849 aastal voeti vastu uus talurahvaseadus millega moisate valdused jagati moisa ja talumaaks ning sai voimalikuks ka ulatuslikum talude pariseksostmine see soltus aga suurel maaral moisniku tahtest ja voimalustest tema omanduses olevaid renditalusid pariseks muua pariseksostmine oli ennekoike seotud naturaalmajanduselt loplikult rahamajandusele uleminekuga kus moisnik hakkas oma poldudel kasutama palgatoojoudu pariseksostmine edenes tunduvalt kiiremini lounaeestis kus juba 19 sajandi lopuks oli enamik talusid talupoegade omanduses 1853 aastal alanud krimmi soda eesti ala vaga otseselt ei puudutanud siiski varvati tavaparasest tunduvalt enam eestlasi sojavakke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle 7 juulil 1855 aastal puudis inglise laevastik saata maale dessanti virtsus laevastik joudis ka eesti rannikuvetesse narvajoesuu juures vangistati moningaid kalureid kuid suuremat sojategevust ei toimunud krimmi soda naitas aga kullaltki selgelt et venemaa on muust euroopast maha jaanud krimmi soja jarel algasid vene impeeriumis keiser aleksander ii reformid mis pidid impeeriumi uhiskonda moderniseerima ja voimaldama sojas kaotatud eneseuhkus taastada juba nikolai i valitsusaja lopul vastu voetud talurahvaseadused eesti ja liivimaal rakendusid soja jarel 1856 aastal ellu eriti liivimaal algas intensiivne talude pariseksostmine eestimaal mis oli vaesem tekitas uue seaduse taieliku rakenduse venitamine selle koik satted pidid joustuma alles parast moisa ja talumaade valjamootmist aga talurahva seas arusaamatust ning esines ka kokkuporkeid moisnike ja talupoegade vahel millest tuntuim oli mahtra soda 1858 aastal teatavaid rahutusi toimus ka lounaeestis talunike olukord jai mitmel pool endiselt viletsaks ja seetottu sai 1864 aastal johann koleri ja jaan adamsoni eestvedamisel teoks palvekirjade aktsioon mida monikord on loetud ka rahvusliku arkamisaja alguseks selle kaigus koguti uleeestiliselt palvekirju keisrile aktsioon kukkus siiski peterburis selle vastu tegutsenud baltisakslaste tottu labi talupoegade tegevus ning liikumisvabadus laienes siiski kiiresti sest 1860 aastatel vastu voetud uus vallakohtuseadus 1866 vabastas vallakogukonna moisniku eestkoste alt ja passiseadus 1868 andis senisest tunduvalt suuremale rahvahulgale voimaluse minna elama linna voi valjapoole oma kodukubermangu peagi hakati randama ka vene impeeriumist valjapoole sealhulgas naiteks ka pohjaameerika uhendriikidesse oluline moju kogu vene impeeriumile sealhulgas ka eestile oli parisorjuse kaotamisel kogu riigis 1861 aastal uus passikorraldus 1863 mis andis talupoegadele esimese isikut toendava dokumendi suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas valjarandamist venemaale teoorjuse moisnike oigus nouda talupoegadelt maa kasutamisoiguse eest kindlat toopanust kaotamisega 1868 laksid moisamajapidamised ule raharendile ja palgatoo massilisele kasutamisele 1866 aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud moisniku voimu alt ja andis neile laia otsustuspadevuse kohalikes majanduslikes ja uhiskondlikes asjades 1860 aastate jarel hakkas eestlaste osakaal linnarahvastikus ja selle arvelt ka linnarahvastiku osatahtsus kogu rahvastikust kiiresti kasvama ajavahemikus 18621897 tousis viimane 88lt 184le aastal 1870 kehtestati uus linnavalitsuste ja esindajate valimise kord linna juhtimine magistraadi ehk rae kaest laks ule linnakodanike poolt valitud volikogule ja selle poolt moodustatud linnavalitsusele valimisseadus jai aga veel paariks aastakumneks baltisakslasi soosivaks linnastumine oli osaliselt seotud ka talude valjaostmisprotsessi tulemusena paritavate polistalude tekkimise ja elatusvoimaluste vahenemisega maapiirkondades vaba toojou tekkimisega algas eestis ka toostuse kiire areng pohiliseks toostusharuks oli esialgu tekstiilitoostus mis oli eestis arenema hakanud juba 19 sajandi alguses olulisimad kalevivabrikud olid narva narva kalevivabrik 1822 kardla hiiukardla vabrik 1829 sindi 1834 tartu 1839 ja kreenholmi 1857 ja nikolski manufaktuur tekkisid ka muud toostusettevotted b drumpelmanni vasksepatookoda 1828 wistinghauseni paberivabrik johann wilhelm donati ulemiste paberivabrik 1836 mayeri malmivalutehas 1842 cfgahlbacki malmivabrik k jurgensi valutehas 1858 friedrich wiegandi vasksepatookoda rakveres 1859 mis tootis peamiselt eestimaa viinakookidele seadmeid sajandi lopus hakkasid arenema ka teised toostusharud seda eriti tallinnas kus rajati lutheri mooblivabrik 1880 volta masinatehas 1899 tallinna katusepapivabrik 1898 ulemiste paberivabriku asemele ernst osse osse ja ko tselluloosivabrik toostuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa raudtee 1870 aastatel ehitati balti raudtee mis uhendas paldiski ja tallinna sadamad labi narva ja gattsina peterburi ja venemaa sisekubermangudega balti raudtee veermiku teenindamiseks ehitati tallinnasse balti raudtee peatehased ja vagunite valmistamiseks dvigateli vagunitehas tapatartu raudtee valmis 1876 aastal tartuvalga raudteeliin 1887 ja valgavorupihkva raudtee 1889 1898 aastal valmis ka pihkvabologoje raudteeliin mis uhendas eesti venemaa sisekubermangudega 1897 aastal valmis valgaparnu kitsaroopmeline raudtee koos moisakulaviljandi haruteega 1900 aastal valmis tallinnaviljandi kitsaroopmeline raudteeliin ja turipaide kitsaroopmelise raudteeliini harutee tanu raudteele saavutas tallinna sadam venemaa keisririigi sadamate seas valiskaubanduses kaibelt 4 koha eesti arengut 19 sajandi teisel poolel iseloomustab uldine moderniseerumine staatilise agraaruhiskonna umberkujunemine moodsa euroopaliku uhiskonna suunas koos industrialiseerimise linnastumise ja polisrahva rahvusliku arkamisega 1860 aastatel alanud massilise talude pariseksostmise ajal kerkisid talude hinnad aga valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tottu mitu korda korgemaks kui venemaal mis hoogustas ka sinna valjarandamist eestisse jaanud talupojad ostsid aga oma poliskohad enamasti valja pikaajalise pangakrediidiga mis tasuti lina ja kartulikasvatusest saadud tuludest lina hinda tostis ameerika uhendriikide kodusoja 18611865 tottu vahenenud puuvilla sissevedu euroopasse 19 sajandi lopuks oli lounaeestis liivimaa kubermangus talupoegade omanduses ule 80 pohjaeestis eestimaa kubermangus 50 talumaast taluperemeestest kujunes eesti uhiskonna peamine majanduslik joud ning sotsiaalselt koige aktiivsem osa tallinnas asutati 1877 aastal pohja puupapi ja tselluloosivabrik ehk tallinna tselluloosivabrik 19 sajandi lopus arenes suurtoostus ka valjaspool tallinna 1893 aastal kohila puupapi ja paberivabrik ja rapina tselluloosivabrik 1899 aastal turi paberivabrik ja waldhofi tselluloosivabrik parnus prantsuse revolutsiooni romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mojul algas 19 sajandil ka eestlaste rahvuslik arkamine selle kultuurilised juured olid 19 sajandi alguses kui estofiilsed baltisaksa haritlased aga ka esimesed korgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist vaartustama tuginedes johann gottfried herderi nagemusele rahvustest kui unikaalsetest vaartustest alates 1830 aastatest hakkasid nad oma toekspidamisi tasahilju ka levitama ehkki ulatuslikumal maaral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel uhtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine mis 19 sajandi jooksul jarkjargult muutus olulisemaks lokaalsest kihelkondlikust maakondlikust voi piirkondlikust identiteedist eestlaste rahvuslik arkamine kulges uldjoontes sarnaselt teiste idaeuroopa vaikerahvastega tsehhid soomlased latlased jt kellel puudus kogemus lahemasse ajalukku ulatunud riiklusest eesti rahvusliku liikumise vedavaks jouks kujunes uus eliit ennekoike sotsiaalset tousu taotlev tarkav haritlaskond ning riigiteenistujatest kaupmeestest ja kasitoolistest koosnev keskkiht aga uha enam ka eesti soost vaimulikud 1860 aastatel muutus rahvuslik liikumine tanu talurahva voimaluste kasvule ning uhiskonna moderniseerumisele massiliseks selle perioodi koige silmapaistvamaks tegelaseks oli koster kooliopetaja ja kirjamees johann voldemar jannsen kes 1857 aastal asutas mojuka eestikeelse nadalalehe perno postimees mida on monikord peetud ka arkamisaja alguseks jannsen poordus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva mitte maarahva poole moned aastad hiljem algas eestis ka aktiivne seltsiliikumine mis voimaldas vabatahtlikku uhistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist esimesed seltsid olid uldiselt laulu ja manguseltsid peagi tekkisid aga majanduslikud uhisused millest ilmselt tuntuim oli laevaselts linda 1860 aastal tekkis eesti haritlastel rajada ka korgem eestikeelne oppeasutus eesti aleksandrikool eragumnaasium mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku arkamisaja uks kesksemaid uritusi mis oma tipule joudis 1870 aastatel muutudes ilmselt koige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks urituseks uldse aleksandrikooli komiteesid ja peakomiteed on monikord nimetatud ka eesti esimeseks parlamendiks 1862 aastal ilmus esmakordselt taies pikkuses trukis ka friedrich reinhold kreutzwaldi eepos kalevipoeg 1864 aastal kolis perno postimehe toimetaja jannsen aga tartusse kus hakkas valja andma eesti postimeest mis saavutas tunduvalt laiema lugejaskonna ning mojutas jargnevalt oluliselt eesti rahvusliku eliidi tegevust 1865 aastal alustasid tegevust mojukad laulu ja manguseltsid vanemuine tartus ja estonia tallinnas millest hiljem kujunesid eesti esimesed professionaalsed teatrid 1869 aastal toimus tartus esimene eesti uldlaulupidu mida on tavaliselt peetud eesti rahvusliku liikumise esimeseks tahtsundmuseks umbes samal ajal asusid tegutsema mitmed tulevased rahvusliku liikumise liidrid tuntuks sai ka jannseni tutre poetess lydia koidula looming 1871 aastal rajati ka eestlastest haritlasi koondav eesti kirjameeste selts 1870 aastad olidki arkamisaja alguperioodi oitsenguajaks kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel valja erimeelsused mis aja moodudes uha suvenesid konservatiivset baltisakslastega koostood teha uritavat suunda juhtis jannsen radikaalset baltisakslastevastast ja vene keisri toele lootvat tiiba carl robert jakobson 18411882 jakobsonist moodukamat ainult eestlaste oma vaimujoule tugineda puudvat voolu pastor ja keeleteadlane jakob hurt 18391907 viimane kinnitas et eestlaste kui vaikerahva missioon saab olla uksnes kultuuriline mitte poliitiline tahtis on rahvuslik identiteet mitte riiklik kuuluvus radikaalsem jakobson ajalehe sakala toimetaja sonastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi noudes selles eestlastele sakslastega vordseid poliitilisi oigusi talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapaevadel balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist poliitikuna oli rahvuslaste liidritest osavaim jakobson kes suutis 1881 aastaks enamiku organisatsioonidest enda moju alla saada mistottu hurt loobus aktiivsest poliitilisest tegevusest ja lahkus peterburi ning rahvuslikus liikumises tekkis nn suurlohe ent juba 1882 aastal suri jakobson ootamatult et jannsenit oli 1880 aastal tabanud halvatus tekkis 1880 aastate alguses eesti rahvuslaste voimuladvikus tuhimik esialgu domineerisid jakobsoni suunda toetanud inimesed kuid teatud moju jai ka hurdale kes kull enam eestisse tagasi ei poordunud 1881 aastal voimule saanud keiser aleksander iii osutus karmikaeliseks vene rahvusluse soosijaks kes puudis ka seni balti erikorda nautinud balti provintside elukorralduse samastada sisevenemaa provintside omaga esialgu olidki venestusmeetmed ennekoike administratiivsed ametikeeleks muudeti saksa keele asemel vene keel kindralkubernerideks maarati ainult venelasi kohtu ja politseikorraldus muudeti samaks venemaa sisekubermangudega ning taies ulatuses kehtestati ka venemaa linnaseadus oluliselt karbiti ka ruutelkondade osatahtsust kuid neile jai siiski ka jatkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas 1880 aastate lopust hakkas venestuspoliitika uha valusamalt tabama ka provintside polisrahvaid rahvuslikke organisatsioone suleti voi muudeti venemeelseteks ka eesti rahvuslaste suur unistus eesti aleksandrikool avati 1888 aastal venekeelsena selleks ajaks oli kogu algkoolivork samuti venekeelseks muudetud saksa voi eesti keeles vois opetada ainult usuopetust ja emakeelt samuti venestati kohanimesid naiteks sai tartu ametlikuks nimeks jurjev vene keeles derpti asemel jurjev ja saksa keeles dorpati asemel jurjew ka tartu ulikoolis muudeti oppetoo 1893 aastaks taielikult venekeelseks mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa opetlased lahkusid saksamaale eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud moningad tagasiloogid peamiseks pohjuseks olid omavahelised vastuolud kuid alates 1880 aastate lopust sattus see tosisesse kriisi kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku organisatsioone sulgema ja saksa keele kasutamisvoimaluste korval tunduvalt ka eesti keele oma piirati paljud rahvuslased pettusid urituses monest said venestuse pooldajad naiteks jakob korv teistest nihilistid ado grenzstein venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tahelepanu poorama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes mis olid endiselt eestlaste kaes ka tegelikuks tookeeleks jai seal eesti keel venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud maaral paremaid voimalusi eneseteostuseks sest baltisaksa erioigusi oli tunduvalt karbitud nii said nad naiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda katte votta see onnestus esimesena valgas kus see toimus koostoos latlastega tallinnas tehti seda koostoos venelastega 1896 aastal sai tartus eesti postimehe peatoimetajaks jaan tonisson kellel oli lounaeesti juhtivate rahvuslike tegelaste villem reimani oskar kallase ja karl koppeli tugev toetus noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele samuti propageeris ta uhistegevust ja vabatahtlikke uhinguid eriti karskusseltse millest riigipoolse surve tingimustes said uhed peamised rahvusliku liikumise keskused veidi parast tonissoni aktiivse tegevuse algust tartus alustas tallinnas tegutsemist konstantin pats kes asutas ajalehe teataja mis keskendus erinevalt postimehest rohkem majanduslikele probleemidele mis pohjaeestis olid ka olulisemad kuna sealne talude pariseksostmise protsess oli aeglasem ja ka linnaelanikkond sealhulgas toolised omasid tunduvalt suuremat osakaalu 1903 aastal hakkas tartus ilmuma ka peeter speegi ajaleht uudised mis oli teatajast veel radikaalsem ja toetas sotsiaaldemokraatiat 20 sajandi alguses kujunesidki valja esimesed eestlaste poliitilised ruhmitused lisaks sotsialistidele oli oluline roll tonissoni moodukatel ja patsi umber koondunud radikaalsetel liberaalidel venemaa sisepoliitilist ja majanduslikku ohkkonda pingestas tema kaotus jaapanile venejaapani sojas 19041905 seetottu toimus peterburis 1905 aasta 9 jaanuaril demonstratsioon mis loppes rahvahulga tulistamisega verine puhapaev 1224 jaanuaril 1905 toimusid eestis sellest mojustatud solidaarsusstreigid streikis umbes 12 000 inimest toostuslinnades tallinnas narvas ja tartus ka maal levisid rahutused mis enamasti ei viinud kull otseste vastuhakkudeni kull aga kirjutati mitmel pool valitsusele palvekirju mis taotlesid lihtrahva olukorra parandamist olukord radikaliseerus 1905 aasta 16 oktoobri jarel mil sodurid avasid tallinnas toimunud meeleavalduse pihta tule ja hukkus ligi 100 inimest olukorda leevendas monevorra nikolai ii poolt paev hiljem valja antud oktoobrimanifest mis lubas inimestele pohilisi kodanikuvabadusi sealhulgas sona ja koosolekute pidamise vabadusi muuhulgas anti luba rajada ka poliitilisi parteisid eestis rajati kaks ametlikku eestlaste erakonda peeter speegi seltskonna poolt juhitud eesti sotsiaaldemokraatlik uhisus mis illegaalselt tegutses juba varem ja tonissoni eesti edumeelne rahvaerakond lisaks tegutsesid eestis veel mitmete ulevenemaaliste parteide kohalikud harud baltisakslaste parteid illegaalsed enamlaste ja esseeride parteid ning ametlikult organiseerumata poliitilised ruhmitused 1905 aasta oktoobrisnovembris loodi parast nikolai ii poolt valja antud 17 oktoobri manifesti eestis esimesed legaalsed parteid konservatiivsed moodukad liberaalid eesotsas jaan tonissoniga asutasid tartus eesti rahvameelse eduerakonna mis uldriiklikes kusimustes vottis omaks vene kadettide programmi konstitutsioonilise monarhiaga demokraatliku riigikorra kehtestamise ja ulevenemaalise asutava kogu kokkukutsumise noudega moodukad rohutasid oma tegevuse legaalset seaduslikku iseloomu seda et voideldakse ainult oiguse ja seaduse abinoudega ere haalekandja oli ajaleht postimees vasakpoolsedsotsiaaldemokraadidfoderalistid eesotsas peeter speekiga asutasid pohiolemuselt marksistliku programmiga eesti sotsiaaldemokraatliku tooliste uhisusee 1905 aasta kevadel avaldas sotsiaaldemokraatidefoderalistide juht peeter speek esmakordselt noudmise vene keisririigi foderaliseerimise ja eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta estu haalekandja oli ajaleht uudised tsentralistlikku venemaa sotsiaaldemokraatlikku toolisparteisse kuuluvad sotsiaaldemokraadid hakkasid tegutsema avalikult novembri lopul valiti ka tallinna tooliste saadikute noukogu mille esimees oli nikolai janson sisuliselt olid peaaegu koik eestis loodud parteid ja liikumised venemaa keisririigi valitsusega opositsioonis noudsid demokraatiat ja kodanikuoigusi venestamise lopetamist rahvuslikku enesemaaramisoigust autonoomiat ja kohalikku omavalitsust novembris toimus tartus eesti rahvaasemike koosolek kus moodukad ja radikaalid omavahel selgelt tulli laksid mistottu peeti kaks koosolekut tonissoni pooldavad moodukamad joud pidasid burgermusses baltisakslaste seltsimajas koosoleku radikaalid aga tartu ulikoolis aulakoosoleku moodukad arvasid et edasisi rahvuslikke eesmarke ja kodanikuvabaduste suurendamist peaks saavutama legaalsete poliitiliste vahendite teel ja seadsid eesmargiks konstitutsioonilise monarhia samas kui radikaalid noudsid tsaari kukutamist ja vabariigi valjakuulutamist nad esitasid ka uleskutse uleuldiseks kodanikuallumatuseks ning moned panid ette hakata ka moisaid ruustama mitmetes valdades voetigi voim ule ja kohati kuulutati valja lokaalseid vabariike paaris vallas hakati koguni eesti vabariigi pohiseadust valja tootama 10 detsembril 1905 kuulutati tallinnas ja harjumaal valja sojaseisukord kuid sellest hoolimata toimus 1220 detsembril peamiselt pohjaeestis ligi 120 moisa ruustamine mille kaigus tapeti ka uks moisnik velise ja kabala vallas toimusid relvastatud kokkuporked sojavaeosadega 26 detsembril kuulutati valja sojaseisukord rakvere paide ja haapsalu piirkonnas detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 toimunud karistussalkade operatsioonide kaigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust paljud saadeti ka asumisele mitmed eesti poliitikud naiteks konstantin pats mihkel martna jaan teemant moisteti ka tagaselja surma kuid paastsid end valismaale pogenemisega parast 1905 aastat kaotati venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud maaral taastus siiski jaid moned revolutsiooniajal saadud vabadused pusima sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus kultuuri ja majandusseltsid labi nende aeti teatud maaral ka rahvuspoliitikat kuigi see oli tihti raskendatud venemaa keisririigi riigiduumas oli ka eestlaste valitud saadikuid i riigiduuma 1906 koosseisus jaan tonisson oskar rutli ja august lubbi karl hellat ning pavel paptsinski kes esialgu suures poliitikas aktiivselt puudsid kaasa luua kuid pettusid duuma jouetuses peagi hiljem seoses valimisseaduse muutmisega langes eestlaste arv duumas vaid kahekolmeni ii riigiduumas 1907 olid anton jurgenstein mart murten kaarel parts tonis jurine ja paulpavel parn iii riigiduumas 19071912 aleksander terras iv riigiduumas 19121917 juhan oras ja jaan raamot riigiduumas aga olid esindatud balti kubermangude aadelkonnad ja sakslased iii riigiduumas otto benecke oskar brackman alfred von schilling martin schultzenberg iv riigiduumas oskar brasche karl von brevern otto von engelhardt vahetult enne esimest maailmasoda rajati tallinnasse mitmeid suuri toostusettevotteid bekkeri laevatehas venebalti laevaehitustehas 1912 balti puuvillavabrik bekkeri laevatehas ja noblessneri laevatehas fr wiegandi masinatehas fr krulli metallitehas samuti ehitati grandioosset kindlustustesusteemi imperaator peeter suure merekindlus mis ulatus laaneeesti saarestikust kroonlinna ja soome edelaosas asuva turuni kuid mida enne soja algust valmis ei joutudki 1914 aastal puhkenud esimene maailmasoda eestit esialgu otseselt ei puudutanud siiski mobiliseeriti venemaa armeesse kumneid tuhandeid eestlasi kogu soja jooksul umbes 100 000 1915 aastal joudsid sakslased aga juba riia alla ning eestist sai vene vagede jaoks oluline tagalaala seetottu toodi maale palju vagesid viimastel oli oluline roll 1917 aasta revolutsioonides 1917 aastal parast veebruarirevolutsiooni alustas saksamaa uut pealetungi idarindel ja sama aasta sugisel vallutasid sakslased ka laaneeesti saared 1918 aasta veebruaris alustasid sakslased uut pealetungi ning okupeerisid martsi alguseks kogu eesti territooriumi eestlaste demonstratsioon petrogradis eestimaa kubermang 1917 aasta veebruaris uue kalendri jargi martsis alanud veebruarirevolutsiooniga kukutati venemaal monarhia ning voimule tuli venemaa ajutine valitsus eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ara kasutada ning sama aasta aprillis voideldi parast eestlaste massidemonstratsiooni petrogradis eestile valja rahvuslik autonoomia ajutise valitsuse otsusega uhendati eestimaa kubermanguga ka liivimaa kubermangu eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba eesti rahvusvaeosade loomiseks viimast lubas ajutine valitsus seetottu et venemaa jatkas esimeses maailmasojas osalemist ja rinne oli joudnud eesti piirideni ametisse nimetati ka eestimaa kubermangukomissar kelleks sai eestlane jaan poska samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan eestimaa kubermangu ajutine maanoukogu ehk eesti maapaev kaksikvoim eestis 1917 aastal 1917 aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi mille kaigus vallutati ka hiiumaa saaremaa ja muhumaa kaitselahingutes osalesid venemaa poolel ka eesti rahvusvaeosade 1 eesti jalavaepolk 1 2 3 4 eesti jalavaepolk ja 1 eesti jalavaediviis seejarel destabiliseerusid olud venemaal kiiresti ning petrogradis toimus oktoobripoore mis toimus uue kalendri jargi novembris millega haarasid voimu bolsevikud eestis vottis voimu ule kohalikest bolsevikest esdtp mensevikest ja eesti esseeridest koosnev eestimaa noukogude taitevkomitee viktor kingissepa juhtimisel kubermangukomissar jaan poska oli sunnitud tagasi astuma peagi selgus et enamlased liiguvad diktatuuri ja venemaaga taasuhinemise suunas ega kavatse eesti saavutatud autonoomiat austada eestimaa noukogude tk eestimaa srk tallinna tssn noukogude eesti seetottu kuulutas eesti maapaev end 1917 aasta 28 novembril vkj 15 novembril korgeimaks voimuks eesti territooriumil seda on monikord peetud ka eesti omariikluse alguseks reaalset moju otsusel siiski polnud sest kommunistid ajasid maapaeva parast selle otsuse tegemist laiali maavalitsuse juht konstantin pats oli kuu aega vangis sojavaelane brigaadiulem aleksander tonisson etapeeriti peterburi vanglasse ja moisteti isegi surma kuid paases tanu brestlitovski rahulepingule jaan tonisson saadeti aga parast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt valja eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt peamiseks organiks oli maapaeva vanematekogu kuhu kuulusid tahtsamad rahvuslikult meelestatud poliitikud 1917 aasta lopus asusid aktiivselt tegutsema ka eesti ja liivimaa ruutelkonna juhid soovides moodustada eesti lati ja kuramaast saksamaaga personaalunioonis balti hertsogiriigi ruutelkondade esindajad leidsid et kuna eestimaa esindaja ruutelkonnaga solmitud 1721 aasta uusikaupunki rahulepingu tingimusi on rikutud voivad nad venemaa voimu alt legitiimselt lahkuda ning esitasid palve saksamaa keisrile et see votaks balti kubermangud enda kaitse alla eestimaal aga revolutsiooniliselt meelestatud sojavaelaste toel reaalset voimu omavad bolsevikud kuulutasid nad noukogude voimu vastase tegevuse eest lindpriideks ning kuuditasid suure osa meessoost baltisakslasi petrogradi vanglasse ja siberisse asumisele balti hertsogiriik 1918 aasta veebruaris alustasid saksa vaed idarindel uut pealetungi mille kaigus nad peagi vallutasid ka eesti alad sellistes oludes otsustasid eesti poliitikud 19 veebruaril luua kolmeliikmelise eestimaa paastmise komitee paastekomitee mille liikmeteks olid konstantin pats juri vilms ja konstantin konik komitee katte anti korgeim voim kuni olude normaliseerumiseni voimudevahetust ara kasutades otsustati valja kuulutada ka eesti iseseisvus ja deklareerida oma neutraalsust kaimasolevas saksamaa ja enamlaste sojas esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23 veebruaril parnus seejarel ka mitmetes teistes asulates 24 veebruaril votsid eesti rahvuslased voimu ule tallinnas ja moodustasid ajutise valitsuse mille juhiks sai konstantin pats 25 veebruaril hoivasid linna aga saksa vaed ning eesti riigivoim ei saanud seetottu reaalset valitsemist teostama hakata mitmed eesti poliitikud vangistati teised laksid poranda alla voi pogenesid valismaale viimastest moodustus eesti vabariigi esimene valisesindus mis hakkas taotlema riigi tunnustamist antandi poolt 1918 aasta jooksul onnestuski saavutada suurbritannia prantsusmaa ja itaalia de facto tunnustus eestile tapsemalt tunnustati seadusliku voimuna eesti maapaeva esimese maailmasoja aegne saksa okupatsioon oli laaneeesti saartel alanud juba 1917 aasta sugisel veel enne oktoobripooret 1918 aasta veebruaris vallutasid sakslased ka eesti mandriala ning kehtestasid seal sojavaelise valitsuse eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda paljud eesti poliitikud ka valitsusjuht pats vangistati mitmed pagesid valismaale toenaoliselt sakslaste ohvrina hukkus soomes juri vilms saksa voim puudis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele eelistades siiski esimesi saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning puuti luua ka saksa keisririigiga personaalunioonis olevat balti hertsogiriiki lisaks muudeti tartu ulikool 1918 aasta sugisel uuesti saksakeelseks kuni sugiseni ei pidanud saksamaa baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetottu ei edenenud kuigivord ka balti hertsogiriigi idee alles alates septembrist hakati sellega tosisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka balti hertsogiriigi regentnoukogu riigipeaks pidi saama mecklenburgi hertsog adolf friedrich kuid saksamaa kaotas siiski enne soja kui riigi tegeliku loomiseni jouti ka saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse 11 novembril loovutasid saksa sojavaelased tallinnas voimu eesti ajutisele valitsusele ja lahkusid maalt jargmise kuu jooksul eesti vabadussoda algas 28 novembril mil punaarmee rundas narvat mis eestlaste poolt umberpiiramisohu tottu kaks paeva hiljem maha jaeti seejarel tungisid punaarmee uksused nii narva kui ka pihkva poolt laial rindel eestisse et eesti ajutine valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sojavae loomine oli alles algusjargus ei suutnud eestlased tukk aega korralikku vastupanu organiseerida 1919 aasta jaanuariks olid punavaed vallutanud umbes pool mandrieestist ja asusid tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel noukogude vagede poolt okupeeritud eesti alal asus tegutsema eesti toorahva kommuun mis paiknes narvas eesti toorahva kommuuni noukogu juhiks oli jaan anvelt kommuuni poliitika jatkas enamlaste varasemat poliitikat millega kaasnes senisest agedam terror maha lasti mitmeid eesti rahvuslasi ja avaliku elu tegelasi sealjuures esimene eesti oigeusu piiskop platon eesti toorahva kommuun polnud tegelikult iseseisev poliitiline moodustis sest soltus taielikult punaarmeest ja moskvast tulevatest kaskudest kuid oli vajalik loomaks illusiooni eestis toimuvast kodusojast kui punavaed eesti territooriumilt taganema sunniti jatkas kommuun tegevust ingerimaal see saadeti laiali 1919 aasta augustis kui oli selge et punaarmee ei suuda eestit vallutada ja toimusid esimesed katsed solmida rahu 1919 aasta jaanuariks oli eesti vagede olukord tunduvalt paranenud maale olid joudnud valisriikide peamiselt soome rootsi ja taani vabatahtlikud ning eesti vetes tegutses suurbritannia laevastik sojavae ulemjuhataja johan laidoner andis 7 jaanuaril kasu vastupealetungiks mis osutus edukaks juba 14 jaanuaril vabastasid eesti vaed tartu 18 jaanuaril narva ja veebruari lopuks oli punaarmee eesti territooriumilt valja paisatud eesti vabastamisel oli ilmselt koige otsustavama tahtsusega ohvriterohke paju lahing kus julius kuperjanovi juhitud eesti ja hans kalmu poolt juhitud soome vabatahtlikud voitsid punaarmee eliituksust lati punaseid kutte martsiks olid lahingud kandunud venemaa ja lati territooriumile kuid siis puudis punaarmee eestlaste kaitset murda ning alustas kahekuulist runnakuseeriat ehkki lounarindel saavutas see ka teatavat edu vallutades ajutiselt petseri loppes kogu aktsioon punaarmeele siiski labikukkumisega mais alustasid eestlased vastupealetungi ja vallutasid kuu lopus pihkva seejarel olukord idarindel stabiliseerus suuresti ka seetottu et aktiivset kommunistidevastast lahingutegevust alustas vene valgete pohjakorpus hilisem loodearmee aprillis toimus ka saaremaa mass kus kommunistliku propaganda mojul alustasid valitsusvastast massu saaremaal mobiliseeritud see suruti siiski kiiresti maha sama aasta juunis puhkes aga landeswehri soda sest saksa kindral rudiger von der goltz oli riigi ja baltisaksa vagedega kukutanud lati seadusliku valitsuse ning okupeerinud enamiku latist ainult maa pohjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide kaes goltz noudis et eestlased lahkuksid lati territooriumilt ja tema vaed alustasid eestivastaseid aktsioone laidoner pidas lahkumist pohjalatist voimatuks ning landeswehri eesti julgeolekule ohtlikuks nii puhkes relvakonflikt mis kulmineerus vonnu lahinguga 23 juunil mille eesti vaed voitsid eesti soomusrongid joudsid seejarel peagi riiani goltzi vagedel tuli sealt taanduda ja karlis ulmanise valitsus sai voimule naasta jargnevalt toimusid lahingud enamasti venemaa pinnal oktoobris toetasid eesti vaed loodearmee suurpealetungi petrogradile mis siiski ebaonnestus samal ajal aitasid eesti vaed likvideerida ka pavel bermondtavalovi katse lati valitsust kukutada novembris pidid eesti vaed aga loodearmee kokkuvarisemise tottu kaitsesse tombuma detsembris toimusidki agedad lahingud eriti narva all kuid eesti kaitse pidas vastu juba augustis alanud puhutised rahulabiraakimised said oige hoo novembri lopust ning 1920 aasta 3 jaanuaril kell 1030 otsene sojategevus lopetati ametlikult loppes vabadussoda aga alles kuu aega hiljem tartu rahu solmimisega 2 veebruaril 1920 1920 aastal mil rahu oli solmitud vois eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt valja ehitama samal aastal voeti asutava kogu poolt ilma rahvahaaletuseta vastu esimene korraline pohiseadus millega loodi ka uhekojaline riigikogu ning kehtestus vaga parlamentaarne valitsussusteem kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid uhendatud ja neid taitis riigivanem uldiselt oli selline susteem kullaltki ebastabiilne tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada valitsused vahetusid kiiresti ja vahesed neist pidasid vastu rohkem kui aasta samas olid riigivanemateks siiski kullaltki piiratud hulk inimesi erakondade eliidi seast neist ajaliselt oli koige kauem ametis konstantin pats koige pikem jarjestikune ametiaeg 19251927 peaaegu 2 aastat oli enne 1934 aastat aga jaan teemantil taidesaatva voimu norkuse ning kiire valitsuste vahetumise tottu hakati kehtivat pohiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920 aastate lopus oli tosiselt paevakorral selle muutmine esimese pohiseadusega tagatud demokraatlikke vabadusi kitsendas monevorra kaitseseisukord mis kehtis 19181920 19241926 ja 1933 kogu riigi maaalal ning pidevalt pealinnas piiriaarsetel aladel ja laiaroopmelistel raudteedel lisaks pohiseadusele oli teine olulise tahtsusega seadus mille asutav kogu juba vabadussoja ajal vastu vottis oli maaseadus ehk maareform millega riigistati valdav osa moisavaldustest enamasti jai endistele omanikele moisasuda kuid pollumaad jagati talude vahel laiali uued moodustatud talud kas muudi asuniketaludena enamasti pikaajalise laenutahtajaga voi jagati vabadussojast osavotnutele uhtlasi kaotati ka seisused mis tahendas ruutelkondade ning teiste seisuslike korporatsioonide eksistentsi loppu eestis esimese uuel alusel moodustatud asutatud kutsealase omavalitsusena asutati advokatuur hiljem kaubandustoostuskoda ja pollutookoda 1925 aastal asutati vahemusrahvuste saksa ja juudi kultuuromavalitsused majanduslikult oli riigi seis esialgu vilets kuid abi saadi mitmetelt laaneriikidelt lootus majanduslikule koostoole noukogude liiduga nurjus ning 1923 aastal puhkes majanduskriis mis andis voimaluse teha edukamat propagandatood noukogude liidu poolt toetatavatel kommunistidel viimased puudsid 1924 aasta 1 detsembril koguni riigipooret korraldada ent see kukkus labi selleks ajaks oli eesti positsioon ka valispoliitilisel areenil kindlustunud sest 1922 aastaks olid riiki ametlikult de iure tunnustanud olulisemad laaneriigid sealhulgas suurbritannia prantsusmaa ja usa ning eesti voeti rahvasteliidu liikmeks peagi paranes ka majanduslik olukord eesti muutus oluliseks toiduainete laaneeuroopasse eksportijaks 1929 aastal algas aga ulemaailmne majanduskriis mis tabas peagi ka eestit seetottu muutus poliitiline elu veelgi ebastabiilsemaks tekkis paremaarmuslik eesti vabadussojalaste keskliit mis kritiseeris haalekalt kogu senist poliitilist susteemi ning noudis presidentaalse riigikorra kehtestamist 1933 aasta augustis kehtestas valitsus jarjekordselt kuni sama aasta oktoobrini kehtinud uleriigilise kaitseseisukorra ning sulges vabadussojalaste liikumise koos teiste poolsojavaeliste organisatsioonidega sellest hoolimata voeti sugisel rahvahaaletusel vastu uus vabadussojalaste esitatud pohiseadus mida vahetult enne referendumit asusid toetama ka patsi juhitud pollumeestekogud ning mis andis riigipeale vaga laiad volitused vabadussojalaste uus organisatsioon eesti vabadussojalaste liit sai 1934 aasta jaanuaris toimunud kohalike omavalitsuste valimistel 1488 volikogude kohtadest linnades toetas neid aga umbes 60 haaletanutest seejarel algas aarmiselt age valimiskampaania riigikogu ja laiade volitustega riigivanema valimisteks mille peamisteks soosikuteks tousid vabadussojalaste kandidaat andres larka asunike koondise johan laidoner ning pollumeestekogude konstantin pats riigivanema kandidatuuri jaoks koguti ka toetushaali ning neid oli 1934 aasta martsiks enim kogunud larka kuid 12 martsil 1934 veidi enne toimuma pidanud riigivanema valimisi kehtestas riigivanem pats taas uleriigilise kaitseseisukorra mida ta pohjendas vabadussojalaste diktatuuri ohuga esialgu suleti vabadussojalaste liit kuid hiljem peatati koigi poliitiliste organisatsioonide tegevus alates 1934 aasta sugisest ei kutsutud enam kokku ka 1932 aastal valitud v riigikogu mis viidi nn vaikivasse olekusse algselt 6 kuud kehtima pidanud kuid seejarel kuni 1940 aastani kaitseseisukorrale tuginedes kitsendati ka mitmeid kodanikuvabadusi naiteks kehtestati valitsuse kontroll trukisona ja olulisemate organisatsioonide kiriku noorsoouhingute ja ametiuhingute ule uusi valimisi ei korraldatud ametisse jai 1933 aastast riigivanemaks olnud pats ning tema juhitav uleminekuvalitsus valitsuse vastased hakkasid tekkinud autoritaarset riigikorda nimetama vaikivaks ajastuks jargnevate aastate jooksul kujundas valitsus valja kutsealaste ja kohalike omavalitsuste struktuuri ja 1937 aastal vottis rahvuskogu rahvahaaletuse alusel vastu uue pohiseaduse mille alusel nimetati riigivanem vabariigi presidendiks ja muudeti riigikogu kahekojaliseks riigivolikoguks ja riiginoukoguks uues pohiseaduses rohutati ka kutsealaste omavalitsuste tahtsust riigielu korraldamisel esimeseks presidendiks valiti konstantin pats kes kuulutas esimese seadusena valja amnestia poliitilistele vangidele ent jatkuvalt jai kehtima kaitseseisukord ja sellega rakendatavad piirangud ning poliitilisi erakondi moodustada ei lubatud seetottu autoritaarne riigikord tegelikult jatkus eesti valispoliitika esimeseks eesmargiks oli saavutada riigi tunnustamine teiste euroopa riikide poolt 1918 aasta suvel tunnustasidki eesti iseseisvust de facto suurbritannia prantsusmaa ja itaalia et oma vastase saksamaa positsioone norgendada kuid kuni 1920 aastani ei andnud eestile ametlikku tunnustust de iure ukski riik alles tartu rahuga pidi noukogude venemaa eesti iseseisvust ametlikult tunnustama kuid laaneriigid ei kiirustanud seda tegema sest seal loodeti endiselt et onnestub vene valgete abiga taastada uhtne venemaa selle vanades piirides alles 1922 aastast hakkasid need seisukohad muutuma ja nii tunnustasid eestit uhe aasta sees nii suurbritannia prantsusmaa itaalia kui ka ameerika uhendriigid eesti voeti ka rahvasteliidu liikmeks seejarel puuti idaeuroopas luua balti liitu mis oleks pidanud tagama uutele riikidele julgeoleku suurriikide saksamaa ja venemaa vahel suurest balti koostoost ei saanud siiski asja sest ilmnesid mitmed riikidevahelised vastuolud millest teravaim oli poolaleedu tuli vilniuse parast seetottu loodi 1923 aastal vaid eesti ja lati sojaline liit soome ei soovinud eestiga kull otsesesse liitu astuda kuid omavaheline labikaimine oli siiski 1920 aastatel vaga tihe head suhted olid eestil ka rootsiga kuningas gustav v kulastas 1929 aastal ka eestit mure julgeoleku parast muutus olulisemaks taas alates 1933 aastast kui saksamaal tousis voimule adolf hitler ja noukogude liit hakkas samuti uha agressiivsemat valispoliitikat ajama 1934 aastal moodustasid eesti lati ja leedu balti liidu ka balti antant kuid see ei olnud sojaline ning ka poliitilise uhendusena jai see suhteliselt lodvaks ja mojutuks 1937 valiti eestisobraliku pehr evind svinhufvudi asemele soome presidendiks kyosti kallio ja ka rootsiga jahenesid suhted margatavalt samal ajal kasvasid idaeuroopas pidevalt saksamaa ja noukogude liidu ambitsioonid ja eesti jai 1930 aastate lopuks valispoliitilisse isolatsiooni sarnaselt teiste balti riikidega otsustas eesti loota neutraliteedipoliitikale 1918 aasta sugisel voeti vastu ajutise valitsuse maarus mille kohaselt tunnistati oppekeeleks opilaste emakeel ning 1 oktoobrist 1919 kehtestati uldine 4aastane koolikohustus 914aastastele lastele 1930 aastast kehtestati 6klassiline koolikohustus 1937 aasta koolireformiga seadustati kaks paralleelset teed algkoolist gumnaasiumini esimesel juhul labis opilane 6klassilise algkooli millele jargnes 3klassiline reaalkool ja 3klassiline gumnaasium teisel juhul labis opilane esmalt 4klassilise algkooli siis 5klassilise progumnaasiumi ja 3klassilise gumnaasiumi esimeseks oluliseks sundmuseks oli eestikeelse tartu ulikooli rahvusulikooli avamine 1 detsembril 1919 suures osas tanu soome ja rootsi professoritele ehitati ules tugev rahvusulikool mis umbes kumme aastat parast selle avamist muutus ka reaalselt eestikeelset korgharidust andvaks 1938 aastal asutati eesti teaduste akadeemia 1928 aastal etendus esimeseks arvestatavaks eesti ooperiks loetav evald aava vikerlased 1925 aastal loodi kultuuritegevust toetav eesti kultuurkapital edasi toimusid uldlaulupeod ja hakati korraldama eesti mange esile kerkis suur hulk haritlasi kellest valdav osa joudis kupsesse loomeikka 1930 aastatel 1935 aastat tahistati raamatuaastana seejarel anti valja riiklikke riigivanema ja vabariigi presidendi kirjandusauhindu vahest koige tuntumaks kirjanikuks sai a h tammsaare eestlased olid tulemuslikud ka spordis vaga edukad olid 1936 aasta suveolumpiamangud berliinis vabadussoja jarel oli eesti majandus kullaltki halvas seisus sest endisaegsed toostusettevotted olid laostunud voi ei sobinud vaikeriigi majandusstruktuuri samuti oli vabadussoja jooksul tekkinud kullaltki suur valisvolg soome suurbritannia ja teiste riikide kaest saadi siiski valisabi ning 1920 aastate keskpaigaks oli majandus peamiselt otto strandmani juhtimisel edukalt umber korraldatud 1928 aastal voeti seniste markade asemel kasutusele stabiilsem rahauhik eesti kroon 1929 aastal alanud ulemaailmne majanduskriis joudis eestisse 1930 aastal peagi poimus majanduslangus poliitilise kriisiga mis loppes autoritaarse riigikorra kehtestamisega 1934 aastal 1930 aastate teine pool oli eesti majandusele taas edukas peamisteks valjaveokaupadeks olid pollumajandussaadused kaubanduspartneriteks aga soome prantsusmaa saksamaa ja suurbritannia 23 augustil 1939 solmisid saksamaa ja noukogude liit vastastikuse mittekallaletungi lepingu ehk molotoviribbentropi pakti mille salajases lisaprotokollis jagati rahvusvahelist oigust eirates omavahel ara idaeuroopa eesti laks nsv liidu mojusfaari peagi puhkenud teises maailmasojas esineski nsv liit saksamaa liitlasena ning tungis poolale ida poolt kallale koos teiste balti riikidega kuulutas eesti end sojas neutraalseks noukogude liit leidis siiski ettekaande eesti survestamiseks sest 18 septembril pogenes tallinna sadamast seal interneeritud poola allveelaev orze vaites et eesti ei suuda oma neutraalsust tagada noudis noukogude liit 24 septembril sojaliste baaside lubamist eesti territooriumile et tugevaid liitlasi polnud kusagilt leida oli eesti sunnitud noudmised vastu votma ja 28 septembril solmitigi moskvas eesti vabariigi ja nsv liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping sellega toodi eestisse 25 000 noukogude liidu sojavaelast ja nende kasutusse anti mitmeid territooriume peamiselt eesti rannikualadel eesti siseellu vaed esialgu siiski ei sekkunud ja eesti sailitas vormiliselt oma iseseisvuse vastavalt molotoviribbentropi paktile algas oktoobris baltisakslaste umberasumine saksamaale ehk umsiedlung mis kestis vaheaegadega kuni 1941 aasta suveni suuri vastuolusid eestis tekitas soome talvesoda sest ehkki eesti oli neutraalne rundasid tema territooriumil paiknevatest baasidest soomet noukogude vaed eesti valitsus puudis selle vastu protestida kuid edutult 1940 aasta kevadel asus nsv liit eestiga suhteid pingestama suudistades eestit baaside lepingu rikkumises 16 juunil esitas noukogude liit eestile ultimaatumi noudes kumnete tuhandete noukogude sojavaelaste taiendavat sisselaskmist eestisse ning valitsuse vahetust jargmisel paeval vottis eesti noudmised vastu ja nonda toimus sisuliselt riigi okupeerimine seejarel saabus 19 juunil eestisse stalini emissar andrei zdanov kes asus voimu ulevotmist ja eesti sovetiseerimist juhtima 21 juunil seati eestis nsv liidu noudmisel ja ettekirjutusel ametisse johannes varese nn rahvavalitsus ning lavastati rahvademokraatlik riigipoore millega eesti muutus poliitiliselt nsv liidust soltuvaks 1415 juulil toimusid noukogulikult korraldatud 1940 aasta riigivolikogu valimised kus opositsioonikandidaatidel osaleda ei lastud ning nsv liidu meelsetele fabritseeriti 929line rahva toetus juulis nimetati eesti vabariik umber eesti nsvks ja riigivolikogu palus eesti noukogude liitu vastu votta anneksioon toimus 6 augustil mil nsv liidu ulemnoukogu palve rahuldas noukogude okupatsioon eestis mida on nimetatud ka esimeseks noukogude aastaks kestis eestis kuni 1941 aasta suveni mil saksamaa eesti alad vallutas aastatel 19401941 toimus eesti kiire sovetiseerimine kaotati eesti riigivoimu sumbolid raha ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid likvideeriti samuti vangistati ja represseeriti avaliku elu tegelasi eriti poliitikuid kellest vaid uksikutel onnestus end varjata voi valismaale pogeneda 1941 aasta 14 juunil vahetult enne saksanoukogude soja algust toimus juunikuuditamine millega saadeti noukogude liitu ule kumne tuhande eestlase noukogude okupatsiooni ajal algas aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus mis sai eriti suure hoo sisse suvesojas 22 juunil 1941 astus saksamaa sotta noukogude liiduga ja juba juuli alguseks joudsid saksa vaed eesti territooriumile esialgu liikusid sakslased vaga kiiresti edasi neid abistasid ka eestlaste noukogudevastased uksused juuliks oli pool eestit saksa vagede kontrolli all seejarel punaarmee vastupanu siiski tugevnes tallinn vallutati sakslaste poolt augusti lopus oktoobri lopuks oli eesti mandriala sakslaste valduses detsembriks langesid nende katte ka koik laaneeesti saared ehkki eestlased olid lootnud et saksamaa lubab eesti vabariigi taastada tuli neil peagi pettuda eesti alal laks korgem voim saksamaa sojavaelise valitsuse katte sellele allus taielikult ka vaheste volitustega tsiviilvalitsus eesti omavalitsus saksa okupatsioonile tekkis samuti opositsioon ent see ei tegutsenud sakslaste vastu siiski sojaliselt sest veelgi enam kardeti noukogude voimu tagasi tulemist nii nagu noukogude okupatsiooni ajal pandi ka saksa okupatsiooni ajal eestis toime inimsusevastaseid kuritegusid ja sojakuritegusid tegutsesid koonduslaagrid tapeti juute mustlasi ja kommuniste saksa voimud represseerisid ka eesti rahvuslasi kuid viimased paasesid enamasti vaid vangistamisega 1944 aasta veebruaris joudsid noukogude vaed uuesti eesti piiridele peamised lahingud algasid narva umbruses kust punaarmee lootis kiiresti labi tungida ja tallinna jouda sakslastele oli eluliselt tahtis rinnet hoida et soome saksamaa poolel soda jatkaks ka eesti rahvuslased otsustasid toetada punaarmee eemalehoidmist eestist lootes soja loppedes eesti vabariigi taastada seetottu onnestus eestis ka sakslaste korraldatud uldmobilisatsioon ning tuhanded eestlased saadeti sodima narva alla seal algas peagi narva lahing mis hiljem jatkus sinimagede lahinguna kus eesti ja saksa vaeosad suutsid punaarmeelasi pool aastat kinni hoida augustis alustas punaarmee pealetungi louna poolt ja murdis seal suuresti tanu eestlastest koosnevale 8 eesti laskurkorpusele saksa rindest labi ka eesti vaeuksused ei suutnud labimurret peatada ning peagi vallutas punaarmee tartu oli selge et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vagede eestist valjatombamist sel ajal otsustasidki eesti rahvuslased teha katse riikliku iseseisvuse taastamiseks 18 septembril nimetas viimane seaduslik eesti peaminister ja presidendi kohuseid taitev juri uluots tallinnas ametisse otto tiefi valitsuse pika hermanni torni tommati sinimustvalge lipp ning valitsus puudis korraldada pealinna kaitset sellest siiski eriti midagi valja ei tulnud taganevad sakslased eestlastele relvi ei andnud ning punaarmee ulekaal oli liiga suur 22 septembril vallutasid noukogude vaed tallinna otto tiefi valitsuse liikmed pogenesid kuid enamik neist tabati moned joudsid ka rootsi oktoobri alguseks oli punaarmee kaes kogu eesti mandriala saartel lahingud veel jatkusid viimased saksa vaeosad taandusid sorve saarelt alles 24 novembril nii oli kogu eesti ala taas sattunud noukogude okupatsiooni alla eestlaste jaoks polnud ka teine maailmasoda veel labi sest eestlasi voitles nii saksamaa kui ka noukogude liidu poolel soja lopuni euroopas 1944 aasta sugisel noukogude vagede tuleku eel pogenesid kumned tuhanded eestlased suure pogenemise lainega laande peamiselt rootsi ja saksamaale pogenike seas oli palju haritlasi poliitikuid ja avaliku elu tegelasi kes panid hiljem aluse valiseesti liikumistele mis taotlesid eesti vabariigi taastamist tegutses ka vabariigi valitsus eksiilis mis aga ametlikku tunnustust uheltki riigilt ei saanud lisaks eestlastele pogenes teise maailmasoja lopu eel eestist ka enamik rannarootslasi mistottu 1945 aastal oli eesti peaaegu ainult eestlastega asustatud kes moodustasid elanike hulgast ule 95 ainsaks ajalooliseks vahemusrahvuseks eestis olid jaanud peipsivenelased noukogude voimuorganid hakkasid ennast kehtestama juba enne saksa okupatsiooni loppu augustis 1944 oli eesti nsv ajutine pealinn voru kohe parast tallinna vallutamist asus valitsus sinna umber sojajargsetel aastatel oli vaga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel mida eestis juhtis siseminister boris kumm ekbp kk 1 sekretariks sai 1944 aastal nikolai karotamm eesti nsv rahvakomissaride noukogu esimeheks arnold veimer kommunistlik valitsus teostas inimsusevastaseid kuritegusid toime pannes aarmiselt brutaalset repressiivpoliitikat arreteeriti ja polu alla pandi kumneid tuhandeid inimesi selline poliitika tipnes kahe sundmuse martsikuuditamisega 1949 aastal ning ekbp viii pleenumiga 1950 aastal kui valitsus taielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased polu alla pandi ja nende toode avaldamine keelati eestimaa kommunistliku bolsevike partei uueks juhiks sai venemaa eestlane ivan kabin hiljem johannes kabin kes jai sellele kohale 28 aastaks aarmine rahuolematus valitsuse repressiivpoliitikaga valjendus metsavendade vaga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953 ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid sealhulgas koolinoorte omad 28 jaanuaril 1949 vottis nsv liidu ministrite noukogu vastu maaruse abinoudest pollumajanduses eesti lati ja leedu nsvs ning jargmisel paeval 29 jaanuaril 1949 otsuse kulakute bandiitide ja natsionalistide valjasaatmise kohta 25 martsil 1949 balti riikides alanud kuuditamise ohvriks langes ule 20 000 eesti elaniku aastatel 19501951 korraldati kuuditamisi eestisse jaanud sakslastele ja jehoova tunnistajatele keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks koige raigemad noukogude repressioonid loppesid jossif stalini surma jarel 1953 aastal kuid uhiskond jai jatkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla noukogude voimu poolne surve hakkas margatavalt leevenduma parast 1956 aastat mil nikita hrustsov stalini kuriteod nlkp xx kongressil hukka moistis ehkki see avalikkuse eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jai eestis on lodvema ideoloogilise survega 1960 aastaid nimetatud ka sulaajastuks peamiselt avaldus ideoloogilise surve norgenemine kultuurielus 1970 aastate lopus algas eestis uus tugevnev ideoloogiline surve mis leidis valjundi eestkatt uues venestamislaines immigrantide vool eestisse kasvas veelgi ning 1978 aastal sai parteijuhiks moskva juhtnoore tahttahelt taitev ja eesti keelt vaevu oskav karl vaino ideoloogilise surve tugevnemise tottu hoogustus ka dissidentlus teisitimotlemine mille uheks silmapaistvamaks tulemuseks oli 40 kiri 1980 aastal 1980 aastal toimus tallinnas ka moskva suveolumpiamangude purjeregatt seetottu korrastati tallinna vanalinna ja rajati mitmeid ehitisi sealhulgas linna korgeim hotell olumpia noukogude voimu perioodil muutus oluliselt ka eesti elanikkonna rahvuslik koosseis eriti 1960 aastatest 1980 aastateni toimunud voortoojou sissetoomisega langes eestlaste osakaal eesti elanikkonnas 1989 aastaks 615ni 1985 aastal noukogude liidu juhiks saanud mihhail gorbatsov alustas 1987 aastal kriisis oleva riigi paastmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat millega lubati inimestel teatud maaral kritiseerida ka kehtivat reziimi eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat eriti kava rajada kirdeeestisse fosforiidikaevandusi fosforiidisoda samuti esitati omapoolseid ettepanekuid naiteks ime projekt peagi liitusid pohiliselt majanduslike noudmistega aga ka rahvuspoliitilised juba 1988 aasta alguses toodi valja eesti rahvuslipud ja loodi eesti muinsuskaitse selts mis hakkas lisaks kultuurvaartuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga toimus loomeliitude uhispleenum millel eesti kultuuritegelased avaldasid sugavat nordimust eestis valitseva olukorra ule loodi eesti rahvusliku soltumatuse partei ersp mis vottis otseselt suuna eesti iseseisvuse taastamisele sama aasta suvel toimusid ka oolaulupeod kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja noudsid senise parteijuhi karl vaino tagasiastumist see saigi teoks uueks ekp juhiks sai reformimeelne vaino valjas ministrite noukogu esimeheks aga indrek toome uus juhtkond puudis leida keskteed impeeriumi ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja vottis suuna eesti nsv muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud eestimaa rahvarinne eesti nsv suveraansusdeklaratsioon kodanike komiteede liikumine ja balti kett oluliseks sammuks eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon eesti nsv suveraansusest mis voeti vastu 16 novembril 1988 moskva seda ei tunnustanud 1989 aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama eesti kodanike komiteesid mis pidid taastama eesti vabariigi oigusliku jarjepidevuse alusel eesti nsv juhtkond sellega aga veel ei noustunud vaid taotles nsv liidu muutmist vordsete riikide liiduks liidulepingu alusel molemad suunad olid vastuvoetamatud aga nii gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele viimased organiseerisid eestis interliikumise ka interrinne mis asus agedalt nsv liidu terviklikkust kaitsma ja puudis eestlaste rahvuslikke puudlusi lammatada 23 augustil 1989 molotoviribbentropi pakti mrp 50 aastapaeval toimus tallinnast vilniuseni ulatuv balti kett kus eestlased latlased ja leedulased protesteerisid mrp tagajargede vastu alates sellest hakkas ka eesti nsv juhtkond liikuma pigem eesti taieliku iseseisvuse toetamise suunas 1990 aastal toimusid eestis esimesed enamvahem vabad valimised parast teist maailmasoda kus valiti eesti nsv ulemnoukogu xii koosseis milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav rahvarinne sest rahvusradikaalsed ersp ja selle toetajad keeldusid jatkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast peaministriks sai edgar savisaar eesti nsv nimetati samal aastal umber eesti vabariigiks ehkki nsv liidust valjaastumisele otseselt veel ei asutud valitsus kuulutas valja uleminekuperioodi mis plaaniti toenaoliselt lopetada eesti iseseisvuse taieliku taastamisega rahvusradikaalid valisid samal aastal eesti kongressi mis pidi samuti hakkama ette valmistama eesti iseseisvuse taastamist ulemnoukogu ja eesti kongressi vahel puhkesid vaidlused kas taastada sojaeelne voi luua uus iseseisvus 3 martsil 1991 korraldati eesti iseseisvuse kusimuses referendum mis naitas eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele interrinne ja teised impeeriumimeelsed joud puudsid veel iga hinna eest vana korda sailitada ehkki ka gorbatsov oli sunnitud jarele andma ja noustus juba liidulepingu ideega balti riikidele gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase jareleandmine aga juba liiga hilja ning nad lukkasid selle tagasi noudes gorbatsovilt noustumist nende lahkumisele nsv liidust gorbatsov lootis siiski liidulepingu solmimise saavutada kuid enne seda toimus 19 augustil augustiputs gorbatsov suleti koduaresti ning vanameelsed putsistid puudsid voimu ule votta ka eestisse saadeti vaeosad et need isemeelse valitsuse kukutaks eesti ulemnoukogu ja rahvusmeelsed suutsid ahvardavas olukorras lopuks kokku leppida ning esimene kuulutas 20 augustil eesti iseseisvuse taastatuks 21 augustil kukkus ka puts labi ning eesti koos lati ja leeduga sai voimaluse ka oma iseseisvus reaalselt taastada parast iseseisvuse taastamise otsuse vastuvotmist sai eesti kiiresti tunnustuse mitmetelt laaneriikidelt kellest esimene oli island ja ka boriss jeltsini juhitud venemaalt noukogude liit tunnustas balti riikide iseseisvust 6 septembril varsti parast seda voeti eesti lati ja leedu ka urosse 1990 aastal eesti nsv ministrite noukogu esimeheks valitud edgar savisaare valitsus jatkas ametis ka eesti vabariigi taastamise jarel 20 augustil 1991 toimides kuni tagasiastumiseni 29 jaanuaril 1992 de facto eesti vabariigi valitsusena uleminekuaastatel algatati arvukalt reforme millest mitmeid jatkasid jargmised valitsused tollal loodud erakondadest uks pikaealisemaid on 1991 aastal savisaare algatusel asutatud ja 2017 aastani valdavalt tema juhitud eesti keskerakond 1992 aasta suvel hakkas kehtima rahvahaaletusel heaks kiidetud uus pohiseadus ning voeti kasutusele oma rahauhik eesti kroon sugisel valiti esimene teise maailmasoja jargne riigikogu ning president presidendiks valiti senine valisminister lennart meri peaministri kohuseid hakkas taitma valimised voitnud valimisliidu isamaa juht mart laar eestis asuti labi viima kiireid ja radikaalseid reforme mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule kuid tekitasid ka mitmeid probleeme mille tottu kannatasid vaesemad ning maaelanikkond 1993 aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised parast teist maailmasoda 1994 aasta 31 augustil viis venemaa vastavalt lennart meri ja boriss jeltsini kokkuleppele juulilepped oma vaed eestist valja sellega sai labi 55 aastat kestnud pidev voorvagede asumine eesti pinnal sama aasta 28 septembril hukkus aga laanemerel parvlaev estonia mis oli suureks hoobiks eesti mainele varsti parast seda kukkus mart laari esimene valitsus ning ametisse sai andres tarandi valitsus mida on nimetatud ka joulurahuvalitsuseks 1995 aastal toimusid viii riigikogu valimised kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku koonderakonda ning tolle liitlasi peaministriks sai tiit vahi sama aasta oktoobris puhkes aga lindiskandaal mis sundis siseminister savisaare tagasi astuma ja valitsuse mainet tugevalt oonestas 19971999 valitseski mart siimanni vahemusvalitsus siimanni ajal realiseerus uks eesti olulisemaid eesmarke saadi euroopa liidu kandidaatliikmeks samuti asuti liikuma nato liikmestaatuse suunas 1996 aastal valiti lennart meri teiseks ametiajaks presidendiks 1999 aastal ix riigikogu valimistel tulid voimule taas parempoolsed eesotsas laariga valitsus viis lopule liitumiskonelused euroopa liidu ja natoga kaotas ettevotete tulumaksu juurutas eesti idkaardi ja algatas tiigrihuppe projekti ehkki majanduses oli tousuaeg sattus valitsus siiski raskustesse ning kukkus 2002 aastal jargmise valitsuse moodustasid parempoolne reformierakond ja vasaktsentristlik keskerakond peaministriks sai siim kallas aasta varem oli presidendiks valitud endine eesti nsv ulemnoukogu presiidiumi esimees arnold ruutel 2001 aastal voitis eesti esmakordselt eurovisiooni lauluvoistluse kus teda esindasid tanel padar ja dave benton seetottu korraldati 2002 aasta eurovisiooni lauluvoistlus tallinnas 2003 aasta x riigikogu valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda res publicat ja vasaktsentristlikku keskerakonda juhan partsi valitsuse ajal 20032005 2004 aastal liitus eesti euroopa liidu ja natoga samal aastal toimusid eestis ka esimesed valimised euroopa parlamenti 2005 aastal sai jarjekordse valitsuskriisi jarel peaministriks andrus ansip reformierakonnast kuni 2007 aastani xi riigikogu valimisteni juhtis ta vasaktsentristlikku sellest alates aga paremtsentristlikku koalitsiooni mis parast sotsiaaldemokraatliku partei lahkumist valitsuskoalitsioonist 2009 aasta suvel kuni 2011 aasta kevade parlamendivalimisteni oli vahemusvalitsus kuid valimiste jarel jatkas enamusvalitsusena 2006 aastal valiti eesti presidendiks toomas hendrik ilves 2007 aasta 2629 aprillil toimusid tallinnas ja veel mones eesti linnas nn pronksioo tanavarahutused mille ajendiks sai valitsuse otsus teisaldada 1947 aastal kesklinna paigaldatud noukogude sodurite malestusmark nn pronkssodur kaitsevae kalmistule rahutustes osalesid peamiselt eesti venekeelsed elanikud neid kajastas laialdaselt venemaa meedia ning aktsiooni valmistasid ette venemaalt toetust saanud aktivistid rahutustel oli pikaajaline moju rahvussuhetele eestis samuti eesti ja venemaa suhetele eestivene suhted halvenesid veelgi vene agressioonide tottu gruusias 2008 ja ukrainas 2014 mille mojul algatatud euroopa liidu sanktsioonidega liitus ka eesti 2008 aastal tabas ulemaailmse majandussurutise mojul eestit tosine majanduslangus mis kasvatas kardinaalselt tootuse maara ehkki otsene langus kestis vaid 20092010 aastani vottis kriisieelsete majandusnaitajate taastumine veel aastaid valitsus suutis siiski teha radikaalseid eelarvekarpeid ning saavutada euroopa uhisrahale eurole uleminekuks vajalike kriteeriumide taitmise euro hakkas ametliku rahauhikuna eestis kehtima 1 jaanuarist 2011 2012 aastat iseloomustas kodanikuaktiivsuse tous ule maailma aset leidnud protestid rahvusvahelise kaubandusleppe acta vastu toimusid eestis 11 veebruaril 2012 tallinnas ja tartus protestilaine ja samal aastal avaldatud harta 12 mojul algatati rahvakogu veebiportaal ja protsess mis tipnes rahvakogu arutelupaevaga 6 aprillil 2013 rahvakogus pakutud ideede otsene moju eesti seadustele jai napiks ent suuremaks on hinnatud selle kaudset poliitilist moju parast pikaajalise peaministri ansipi tagasiastumist 2014 aastal jatkus reformierakonna valitsusaeg 2016 aastani mil erakond esmakordselt parast 1999 aastat taas opositsiooni jai ning valitsuse moodustasid vasakerakonnad keskerakonna juhtimisel valitsusevahetuse voimalikuks saamist mojutas oluliselt keskerakonna pikaajalise juhi edgar savisaare sunnitud taandumine tipppoliitikast seoses 2015 aastal alanud tosiste terviseprobleemide ja kriminaalasjaga 2016 aastal valiti eesti presidendiks kersti kaljulaid iseseisva eesti esimene naisriigipea 2017 aastal joudis lopule eesti omavalitsuste haldusreform mis vahendas omavalitsusuksuste arvu enam kui 200lt 79le 2017 aasta teiseks pooleks sai eesti euroopa liidu noukogu eesistuja kuna suurbritannia lahkumise tottu euroopa liidust tuli eesistumine ootamatult pool aastat varasemaks tuua eesistumist on hinnatud edukaks kuna ettevalmistusaja luhidusele vaatamata sujus see suuremate probleemideta algselt kava kohaselt oleks eesistumine kattunud eesti vabariigi 100 aastapaevaga mida 2018 aastal tahistatakse laiaulatuslikult eelkoige arvukate kultuurisundmustega eesti vabariik on riik pohjaeuroopas eesti piirneb pohjas ule soome lahe soome vabariigiga laanes ule laanemere rootsi kuningriigiga lounas lati vabariigiga ning idas venemaa foderatsiooniga eesti pindala on tanapaeval 45 339 ruutkilomeetrit teise maailmasoja eel oli see praegusest suurem kaugemas ajaloos oli nuudne eesti vabariigi territoorium uks osa liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt voi taielikult saksa rootsi vene taani ja poola riigi koosseisu tanapaeval on eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik eesti vabariigi territoorium on jagatud viieteistkumneks maakonnaks iga maakond on omakorda jagatud valdadeks suurim linn on pealinn tallinn 13 miljoni elanikuga on eesti euroopa liidu uks vaiksema elanikkonnaga riike eesti oli 22 septembrist 1921 rahvasteliidu liige ning kuulub 17 septembrist 1991 uhinenud rahvaste organisatsiooni ja oscesse 13 novembrist 1999 wtosse 29 martsist 2004 natosse 1 maist 2004 euroopa liitu 21 detsembrist 2007 schengeni ruumi 9 detsembrist 2010 oecdsse ja 1 jaanuarist 2011 euroalasse eesti rahauhik on euro eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele kyoto protokollile ja pariisi kliimaprotokollile eesti rahvastikust moodustavad enamiku 687 eestlased suurimaks vahemusrahvuseks on venelased 251 eesti nime algupara on sageli nahtud aestide nimes keda teadaolevalt esimest korda mainis rooma ajaloolane tacitus oma raamatus germania kujul aestiorum gentes aestii umbes 98 aastal hilisemates allikates esines see nimi kujul hestis cassiodorus 523526 aesti jordanis 551 aisti einhard 830 esto estum wulfstan 887 iste widsith 10 saj aeste peetakse tavaliselt balti rahvasteks voi konkreetsemalt moneks preislaste hoimuks kuna mitmed aestide kirjeldused osutavad selgelt nende asualale praegusele kaliningradi piirkonnale samas on mitmed autorid oletanud et aestide all voidi moelda ka koiki laanemere idakalda elanikke nime uheks voimalikuks etumoloogiliseks allikaks ongi peetud germaani tuve ost ost est tahendusega ida aja jooksul vois nime kasutusala kitseneda ja lopuks pusima jaada vaid praeguse eesti ala ning selle asukate tahistajana selles tahenduses oli nimi esimesena kaibel ilmselt skandinaavlastel kes kasutasid saagades kirja pandud alates 13 sajandist aga kirjeldavad sundmusi alates 1 aastatuhande keskpaigast nimekujusid aistland gutasaga ja eistland ynglingrite saaga saaga harald kaunisjuuksest olaf trygvessoni saaga saaga olaf puhast svirrerasaaga orvaroddri saaga uhel 11 sajandil rootsi ruunikivil on kirjas i estlatum eesti maadel umbes 1216 aastal valminud saxo grammaticuse kroonikas on tarvitusel nimevormid hestia ja estia ning etnonuum esto mitmuses estones sama tahendusega voib olla ka alidrisi 1154 aastal kasutatud astalanda skandinaavlastelt kandus nimi ule alamsaksa pika algvokaaliga ehstland ja ladina keelde nt 13 saj alguse henriku liivimaa kroonikas estonia teoses descriptiones terrarum ka hestonia ladina keele kaudu levis nimi hiljem omakorda edasi vene ja teistesse keeltesse mones neist varastest kuni 13 sajandi allikatest tahistab see nimi selgelt enamvahem tanase eestiga kattuvat territooriumit teistes on selle tahendus ebamaarasem voi vastab ainult osale praegusest eestist vanadel kaartidel esinevad nimekujud estonia esthonia estonie esthonie estlandia voi lihtsalt esten eestlased need nimetused kaisid praeguse eesti pohjaosa tolleaegse eestimaa provintsi ja kubermangu kohta kuid 1517 sajandil eristub ka pariseesti estonia propria liivi lahe ja vortsjarve vahel kujunevasse eesti kirjakeelde laenati nimi algselt estimah esthi mah alamsaksa voi idaskandinaavia keelekujust 17 sajandil eestlaste asuala hakati sonaga eestimaa tahistama alates 19 sajandi keskpaigast samal ajal voeti kasutusele ka sona eestlased ja eesti keel mis asendasid varasemad omanimetused maarahvas ja maakeel 1918 aastal sai see eesti riigi nimeks 1930 aastate lopuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti esthonia eesti ala vanimad teadaolevad inimasustuse jaljed on leitud pulli asulakohast parnu lahedalt ja parinevad umbes aastatest 90008550 ekr veidi hilisemad on kunda lammasmael ja sindilodjal olnud asulapaigad kunda lammasmae leiukoha jargi on kogu piirkonna keskmise kiviaja kestis kuni umbes aastani 5000 ekr arheoloogilist kultuuri nimetatud kunda kultuuriks samas on toenaoliseks peetud et esimesed inimesed joudsid kohale siiski varem vahetult parast jaaaja loppu eesti ala vabanes taielikult jaakattest umbes 10 500 aastat ekr voi isegi juba enne jaaaega noorema kiviaja alguseks eesti alal loetakse keraamika kasutuselevottu umbes aastal 5000 ekr mil kunda kultuuri asendas narva kultuur umbes 4000 ekr toimus materiaalses kultuuris jargmine poore algas kammkeraamika kultuuri ajajark nimetatud sellele iseloomuliku kammornamendiga keraamika jargi kuna muutus toimus luhikese aja jooksul ja uued ilmingud olid laialdasel alal suhteliselt sarnased siis peetakse selle pohjuseks tugevat valist moju voi teatud maaral uue rahvastiku saabumist varasem ajalookirjutus seletas kammkeraamika kultuuri ilmumist soomeugrilaste randega laanemere aarde uuemate hinnangute jargi polnud selleks ajaks aga soomeugri algkeelt ega ka uurali algkeelt veel tekkinud kammkeraamika perioodist parinevad esimesed margid maaviljelusest mis esialgu jai kuttimise kalastuse ja koriluse korval siiski vahetahtsaks tegevusalaks kui varem elati tihti ajutistes elupaikades mida puugiretkede kaigus vahetati siis nuud sai domineerivaks aastaringsetest paarikumne kuni poolesaja elanikuga kuladest koosnev asustuspilt umbes 32003100 aastat ekr ilmus eesti alale sarnaselt suure osa euroopaga noorkeraamika ehk venekirveste kultuur mille esindajate majanduselus oli polluharimine ja loomakasvatus marksa suurema tahtsusega nad asustasid looduslike karjamaade ja algeliseks maaharimiseks sobivate muldadega piirkonnad elades kulade asemel uksiktaludes noorkeraamika kultuuri suhteliselt akilist ilmumist seletatakse indoeurooplaste esivanemate tugeva moju voija randega uue kultuuriga korvuti eksisteeris kohati kuni kiviaja lopuni edasi ka kammkeraamika kuttidekalastajate kultuur pronksiaja algus eesti alal paigutatakse umbes aastasse 1800 ekr pronksesemete kasutamine jai esialgu siiski harvaks ja suuresti jatkus varasem eluviis suurem muutus toimus nooremal pronksiajal umbes 1100500 ekr mil eesti rannikupiirkonnas hakati kohapeal pronksi valama pollumajandus sai domineerivaks majandusharuks sh voeti alepollunduse korval kasutusele ka polispollud tekkis maa eraomandus ja uhiskondlik hierarhia ehitati kivikalmeid ja rajati kindlustatud asulaid samal ajal ilmnes eesti rannikualal tugev lounaskandinaaviast lahtunud kultuuri moju mida on osaliselt seletatud ka skandinaavlaste moningase randega laanemere idakaldale eesti sisemaale uuendused ei levinud ja see moodustas nooremal pronksiajal eraldiseisva kultuuripiirkonna rauaaja alguseks eestis loetakse aastat 500 ekr ehkki markimisvaarsema rolli tooriistade ja relvade valmistamisel omandas raud alles umbes aastal 200 ekr mil seda metalli hakati sulatama kohapealsest maagist pronksi ja rauaaja vahetusel kujunes valja uhiskonnakorraldus kus uksiktalulise asustusviisi juures hakkasid moned joukamad talud teiste ule domineerima rooma rauaajal 50450 pkr tihenes inimasustus kesk ida ja kagueesti alal sinnagi levis kivikalmete rajamise komme ja uldine uhiskondlik mahajaamus laane ja pohjaeesti aladest vahenes eesti ala jaotumine kaheks erinevaks kultuuripiirkonnaks merelahedaseks ja sisemaiseks jai siiski pusima ja on sailinud osalt tanapaevani keskmisel rauaajal 450800 tekkisid kulad ja kahevaljasusteem polluharimises sotsiaalne diferentseeritus suvenes sojaliste konfliktide hulk kasvas ning suurema voimutaiusega ulikud hakkasid rajama linnuseid noorema rauaaja 800 13 sajandi i pool alguses hakkasid eesti rannaalale retki tegema viikingid ida pool tekkis vanavene riik selle lagunemise jarel jaid eesti ala naabrusse novgorodi ja pihkva vurstiriigid kust samuti lahtusid mitmed eesti alale tehtud sojakaigud nendega seoses mainitakse skandinaavia saagades ruunikividel ja muudes allikates ning vene letopissides esmakordselt kirjasonas eesti ala kumbki joud ilmselt pusivamat ulemvoimu eesti alal kehtestada ei suutnud ja sageli ei soovinudki ainsa teadaoleva erandina rajas parast voitu tsuudide ule 1030 aasta paiku tartusse oma tugipunkti kiievi suurvurst jaroslav tark kiievivene voimuperiood loppes 1061 aastal mil sossolid tartu vallutasid sojakaike toimus ka vastupidises suunas muuhulgas on peetud toenaoliseks eestlaste osalemist rootsi kaubalinna sigtuna ruustamisel 1187 aastal kirjalikes allikates mainitakse muude praegust eesti ala voi selle osi tahistavate nimede hulgas ka nime eesti varaseid kujusid esmakordselt arvatavasti 11 sajandi rootsi ruunikivil valjendiga i estlatum eesti maadel hilisrauaajal 1050 13 sajandi i pool muutus tohusamaks maaharimistehnika voeti kasutusele raudteraga harkader rangid hobuse rakendamiseks hakati kasvatama talirukist ja see voimaldas asustusel laieneda 11 sajandil jaeti enamik senistest linnustest maha ja rajati uued mis olid marksa suuremad ja tugevamini kindlustatud linnused olid uhtlasi voimukeskused kust kohalik eliit valitses umbruskonna rahvastiku ule selliseid suuremal voi vahemal maaral iseseisvaid poliitilisi uksusi linnusepiirkondi voi muinaskihelkondi oli eesti alal 13 sajandi alguses kuni poolsada 13 sajandi kirjalikud allikad mainivad ka suuremaid geograafilisi uksusi maakondi ugandi sakala laanemaa saaremaa revala harjumaa jarvamaa virumaa mida on arvatud koosnevat kas omavahel liidu solminud kihelkondadest voi peetud naaberaladest looduslikult ja keeleliskultuuriliselt eristuvateks territooriumiteks laanemere idakallas oli 12 sajandi lopul uks vaheseid euroopa ristiusustamata piirkondi 1180 aastatel liivlaste juures alanud rahumeelne misjonitoo edu ei saavutanud ja 1198 aastal alustati paavsti toetusel kohalike paganate vastu ristisoda mis laienes alates 1208 aastast ka eesti alale vagivaldse kristianiseerimise eestvedajad olid riia piiskop albert ja moogavendade ordu kes koos juba alistatud liivlaste ja liitlaseks hakanud talava latgalitega alustasid sojakaike eesti lounapoolsetesse piirkondadesse nende vastu voitlemiseks moodustasid mitmed eesti maakonnad voi kihelkonnadlinnusepiirkonnad omavahelise liidu alates 1216 aastast alustasid piiskopi ja ordu vastu sojategevust ka novgorodi ja pihkva vurstid 1219 aastal uhines piiskopi abipalve peale sojaga taani kuningas valdemar ii 1227 aastaks olid piiskopi ordu ja taani joud allutanud ja ristinud kogu eesti ala peale praeguse setumaa mis jai pihkva vurstiriigile parast eesti ristiusustamist moodustati 1224 aastal ugandist ja sellest pohja poole jaanud kihelkondadest tartu piiskopkond ning 1234 aastal osast saaremaast ja laanemaast enne seda riia piiskopi valduses saarelaane piiskopkond moogavendade ordule mis 1236 aastal formeeriti umber liivi orduks kuulus alates 1224 aastast sakala alates 1234 aastast osad laanemaast ja saaremaast ning alates 1238 aastast jarvamaa taani alluvusse jaanud harjumaal revalas ning virumaal 12271238 ordu valduses moodustati 1271 aastal eestimaa hertsogkond osaliselt vanade muinaskihelkondade pohjal moodustati ligikaudu kaks korda suurem arv kirikukihelkondi 13 sajandil korraldati saaremaal mitu ulestousu ebasobivate lepingutingimuste vastu suurem eestlaste mass jurioo ulestous algas 1343 aastal mis kull mone aastaga maha suruti 1346 aastal muus taani veidi enam kui kolme tonni hobeda eest saksa ordule pohjaeesti 16 sajandi algul keelati talupoegadel relva kandmine see oli aga tol ajal vaba mehe tunnus riia kaudu 1520 aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas eestis sisevastuolusid tallinnas ja tartus toimus pildiruuste mille kaigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid eesti talupojad jaid uldiselt usupuhastusest puutumata kuigi reformaatorid puudsid ka nendele kohati tahelepanu poorata reformatsioon noudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega touke eestikeelsete raamatute avaldamiseks 1558 aasta jaanuaris algas liivi soda 2 augustil 1560 peetud hargmae lahingus purustasid moskva tsaaririigi vaed liivi ordu vaed ning ordu lakkas sojalise jouna eksisteerimast 1562 aastal alistus liivi ordu poolale pohjaeesti oli lainud rootsi ja laaneeesti taani voimu alla idaeesti oli aga moskva kontrolli all liivi sojas osalesid ka eestlased 1560 aastal piirasid talupojad koluvere piiskopilinnust 1560 aasta talurahvaulestous soja teisel poolel mangis lahingutes tahtsat osa ivo schenkenbergi maameeste lipkond liivi soda loppes 1583 aastal liivi soja tulemusena jagati eesti rootsi poola taani ja venemaa vahel ajapikku allutas rootsi endale ka poola ja taani valdused eestis rootsi ajal edenes oluliselt hariduselu kuningas gustav ii adolfi ajal rajati eestisse tartu ulikooli ning mitu gumnaasiumit sajandi lopus tegutses talurahva harimise alal edukalt bengt gottfried forselius rootsi voimu ajal suutsid aadlikud labi suruda talupoegade sunnismaisuse millega algas parisorjus karl xi ajal toimunud suure moisamaade reduktsiooniga sai riik endale ule 80 liivimaa ja ligi 20 eestimaa pollumaadest riigitalupoegade oiguslikku seisundit asuti uhtlustama rootsi talupoegkonna omaga mis tahendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas samas piirati ka liivimaa ruutelkonna tegevusvabadust paraku takistas neid arenguid naljahada 16951697 ning karl xi surm loplikult aga pohjasoda 17001721 kestnud pohjasoja tulemusena laks eesti venemaa koosseisu olulist osa mangis harku moisas 28 septembril 1710 solmitud leping millega eestimaa ruutelkond kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust vene keisrile tingimusel et sailivad aadli ja linnade endised privileegid sailib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena see rajas balti erikorra ja muutis eesti vene tsaaririigi omanaoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks 1816 ja 1819 aastal kehtestati eestis uus talurahvaseadus millega senine parisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks talumaa jai siiski moisniku omandiks et talupoegadel ei olnud liikumisvabadust ega voimalust elukutset valida pidid nad leppima moisniku maaratud teorendiga moisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati moisnike maapaevadel uued talurahvaseadused mis kinnitati liivimaal 1849 eestimaal 1856 ja saaremaal 1865 need soodustasid talude pariseksostmist teoorjuse keelamisega 1868 aastal laksid moisamajapidamised ule raharendile ja palgatoo massilisele kasutamisele 19 sajandi lopuks oli lounaeestis talupoegade omanduses ule 80 pohjaeestis 50 talumaast osa talusid jai rendile taisperemeestest kujunes eesti uhiskonna peamine majanduslik joud ning sotsiaalselt koige aktiivsem ruhm eesti arengut 19 sajandi teisel poolel iseloomustab uldine moderniseerimine industrialiseerimine linnastumine ja rahvusluse levik 19 sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik arkamine mis kulges uldjoontes sarnaselt teiste euroopa vaikerahvastega eesti rahva arkamisele panid teadliku aluse korghariduse saanud kristian jaak peterson friedrich robert faehlmann ja friedrich reinhold kreutzwald eesti rahvusideoloogia alusepanija jakob hurt kinnitas et eestlaste kui vaikerahva missioon saab olla uksnes kultuuriline mitte poliitiline tahtis on rahvuslik identiteet mitte riiklik kuuluvus liikumise radikaalset suunda juhtis carl robert jakobson kes sonastas eesti rahvuslaste majandusliku ja poliitilise programmi noudes selles eestlastele sakslastega vordseid poliitilisi oigusi 20 sajandi alguses kujunesid valja esimesed eestlaste poliitilised ruhmitused sealhulgas jaan tonissoni juhitud rahvuslased ja konstantin patsi juhitud tsentralistid 1914 aastal puhkenud esimesse maailmasotta mobiliseeriti vene poolel umbes 100 000 eestlast parast 1917 aasta martsirevolutsiooni sai voimalikuks eesti rahvusvaeosade moodustamine 1917 aasta 15 novembri maanoukogu otsusega asusid eestlased teostama rahva enesemaaramisoigust ja eraldasid eesti vene riigist 23 veebruaril 1918 parnus ja 24 veebruaril tallinnas kuulutas eestimaa paastekomitee valja iseseisvusmanifesti praegu tahistatakse iga aasta 24 veebruaril eesti vabariigi aastapaeva ajutiselt oli eesti 1918 aastal okupeeritud saksa vagede poolt seejarel rundasid eestit noukogude venemaa vaed ja algas eesti vabadussoda bolsevikud lootsid maailmarevolutsiooni kohesele puhkemisele parast punaarmee kaotusi 1919 aastal narva paju ja krivasoo lahingutes tunnustas venemaa tartu rahuga 2 veebruaril 1920 eesti vabariiki uhtlasi maarati kindlaks eesti ja venemaa riigipiir peagi tunnustasid eestit kui iseseisvat riiki koik tolleaegsed maailma riigid eesti voeti septembris 1921 vastu rahvasteliitu senine moisatel pohinenud suurpollumajandus likvideeriti 1919 aasta maareformiga riik asutas arvukalt vaikepollupidamisi eestile mittevajalikud suurtoostusettevotted suleti 1930 aastaiks muutusid eesti tahtsaimaks valjaveokaubaks pollumajandussaadused naiteks peekon piimasaadused munad riik soodustas polevkivi ja selle saaduste sealhulgas bensiini tootmist ja eksporti 1920 aastal asutava kogu poolt vastu voetud pohiseaduse alusel oli eesti ilma riigipeata ja riigikogust soltuva valitsusega riik see pohjustas poliitilise ebastabiilsuse ja sagedased valitsuskriisid suurimaks ohuks iseseisvusele olid noukogude liidu toetatud kommunistid kes puudsid 1924 aastal korraldada riigipooret tallinnas nommel raudteedel ja piiri aares kehtis pidevalt kaitseseisukord 1930 aastate algul saavutas moju vabadussojalaste liikumine liikumine suleti esimest korda 1933 aastal jaan tonissoni valitsuse ja 1934 aastal konstantin patsi poolt 1934 korraldasid konstantin pats ja johan laidoner riigipoorde kogu riigis kehtestati kaitseseisukord ja algas vaikiv ajastu moodustati kutsealaseid omavalitsusi 1938 aastal voeti vastu uus pohiseadus teise maailmasoja algul 1939 jai eesti erapooletuks sama aasta 28 septembril solmiti eesti vabariigi ja nsv liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping kuna viimane oli keeldumise korral ahvardanud jou kasutamisega see toi noukogude liidu vaed eestisse 17 juunil 1940 okupeerisid punaarmee vaed eesti seejarel kuulutasid kommunistid eesti noukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja noudsid viimase vastuvotmist noukogude liitu 6 augustil 1940 eesti annekteeriti jargnes eesti riikluse kavakindel havitamine toimusid massilised arreteerimised eraettevotted riigistati enamik kodanikuuhendusi ja seltse suleti valjapaistvaid kultuuri ja riigitegelasi hakati taga kiusama 14 juunil 1941 viidi labi esimene masskuuditamine siberisse mis haaras kogu eesti vabariigi poliitika majandus ja kultuurieliiti see koik suurendas eestlaste meelepaha noukogude voimu vastu kui 22 juunil 1941 puhkes soda noukogude liidu ja saksamaa vahel hoogustus metsavendade tegevus esimeste kokkuporgetega eesti partisanide ja punaarmee uksuste vahel algas suvesoda kui saksa vaed joudsid eesti aladele voeti neid vastu kui vabastajaid kuna suurem osa eestlastest nagi sakslastes bolsevistlikust hirmuvalitsusest vabastajaid parast suvesoja voitu astusid paljud eestlased 19411944 vabatahtlikena saksa sojavakke ja relvassi paljud neist tahtsid isiklikult bolsevikele katte maksta hukatud voi siberisse kuuditatud lahedaste eest seda voimendas saksa poliitika mis toonitas et eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus voimalik kui eesti ja eestlased annavad piisava panuse voitluses bolsevismi vastu parast noukogude vagede uut runnakut narva rindel jaanuaris 1944 algas massiline eestlaste astumine relvassi hjalmar mae kuulutas valja mobilisatsiooni ning juri uluots poordus rahva poole kutsega kaitsta kodumaad kuna oli naha et sojaonn poordub noukogude liidu kasuks eesti ssleegionist moodustati 20 eesti diviis jaanuarist juulini peeti agedaid kaitselahinguid narva rindel ja auvere piirkonnas sinimagede lahingus mis kujunes eesti ajaloo ohvriterikkaimaks suutsid 20 eesti diviis teiste euroopa maade vabatahtlikud ja wehrmachti vaeosad punaarmee pealetungi peatada septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone luhendamise otstarbel oma vagede eestist valjatombamist jargnes suur pogenemine umbes 100 000 eestlast joudsid sojapogenikena rootsi ja saksamaale hiljem siirduti sealt edasi ameerika uhendriikidesse kanadasse ja mujale kus pandi alus valiseestlaste elujoulisele kogukonnale 18 septembril moodustati tallinnas otto tiefi juhitud valitsus mis ei suutnud pidurdada punaarmee edasitungi 1944 aasta lopus oli kogu eesti punaarmee poolt vallutatud eesti valitsus laks eksiili taasvallutatud eestis kehtestati uuesti noukogude voim siiski jatkasid paljud metsavennad voitlust metsades noukogude voim voitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate talupoegkonna kuuditamistega 2529 martsil 1949 toimus teine massiline kuuditamine martsikuuditamine mille kaigus saatsid noukogude okupatsioonivoimud eestist loomavagunites venemaale krasnojarski kraisse novosibirski tomski omski ja irkutski oblastisse nn eriasumisele ule 22 000 inimese kuuditamisnimekirjadesse kokku oli aga kantud kuni 30 000 inimest kuuditamisele jargnes sundkollektiviseerimine millega kaotati talud kui majandusuksused pohiliselt tallinnasse ja idavirumaale rajati suurtoostusi mille toojoud toodi sisse venemaalt vene keel hakkas omandama jarjest tahtsamat rolli ideoloogilise surve tugevnemise tottu hoogustus ka dissidentlus mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980 aastal 1987 aasta kevadel elavnes eestis vastupanuliikumine algasid fosforiidisoda ja laulev revolutsioon 23 augustil 1989 moodustati balti kett 1990 aasta alguses taastati eesti kaitseliit 20 augustil 1991 tunnistas ka ulemnoukogu oma otsusega eesti riiklikku iseseisvust 17 septembril 1991 voeti eesti uhinenud rahvaste organisatsiooni liikmeks juunis 1992 labi viidud rahareformiga tunnistati rubla eestis kehtetuks ja uuesti voeti kasutusele eesti kroon samal aastal voeti vastu uus pohiseadus 1994 aastal viis venemaa enamiku okupatsioonivagesid eestist valja jattes need siiski petserimaale ja viru ingerisse 10 septembril 1993 kais tallinnas paavst johannes paulus ii ja pidas seal missa mille kaigus raakis palve tahtsusest rahu ja inimtegevuse jaoks 1994 aasta uppus parvlaev estonia mis on suurim rahuaegne laevahukk laanemerel 1996 aastal kuulutas president lennart meri valja eesti arvutistamise ehk tiigrihuppe programmi milles nahakse uhte esimest sammu eesti liikumises infouhiskonna suunas 1998 aastal asutatakse kaitsevae uhendatud oppeasutused ja 1999 aastal balti kaitsekolledz voetakse suund riigi kaitsekulutuste suurendamisele novembris 2002 saab eesti natolt ametliku liitumiskutse 2003 aastal puhkenud iraagi sojas osalesid ka eesti rahuvalvajate uksused 2004 aastal voeti eesti nato ja euroopa liidu koosseisu nende organisatsioonidega liitumine oli varasema kumnendi pohieesmargiks eesti valispoliitikas 2005 aastal nurjus venemaa vastuseisu tottu eesti ja venemaa vahelise piirilepingu solmimine vene poolt arritas viitamine noukogude okupatsioonile ja tartu rahulepingule lepingu solmimiseni jouti viimaks 2014 aastal 2005 aastal sai peaministriks andrus ansip kes pusis sellel kohal 2014 aastani 2006 aastal valiti presidendiks toomas hendrik ilves aprillis 2007 korraldasid eesti venelased pronkssoduri teisaldamise tottu tanavarahutused pinged joudsid riikidevahelisele tasandile toimusid eesti vastased kuberrunnakud 2008 viidi labi uleeestiline koristuskampaania teeme ara millest kasvas valja rahvusvaheline aktsioon lets do it world 2008 aasta alguses peatus ulemaailmse surutise tottu eesti majanduskasv ja algas majanduskriis valitsus tegi radikaalseid eelarvekarpeid ning saavutati euroopa uhisrahale eurole uleminekuks vajalike kriteeriumite taitmine 1 jaanuaril 2011 sai eestist eurotsooni liige 2012 margib kodanikuaktiivsuse tousu kui aasta alguses toimusid ulatuslikud actavastased streigid siis martsis noudsid tootasu tostmist opetajad ning aasta loppu jai meditsiinitootajate streik eesti poliitilist elu raputasid mitmed skandaalid neist tahelepanuvaarseimaks kujunes reformierakonna rahastamisskandaal mis viis harta 12 avalduseni kodanikuliikumiseni aitab valelikust poliitikast ja rahvakogu kokkukutsumiseni eesti asub laanemere idakaldal laanemere rannikul asuva eestiga on laaneeuroopas samal laiusel keskrootsi ja sotimaa pohjatipp pohjaameerikas labib eesti keskmine laiuskraad labradori poolsaart ja alaska lounarannikut mandrieesti pohjapoolseim punkt asub purekkari neemel pohjapoolseim saar on vaindloo saar lounapoolseim punkt asub moniste vallas endise naha kula territooriumil naha talu lahedal mandrieesti koige laanepoolsem punkt asub ramsi neemel eesti laanepoolseim saar on nootamaa idapoolseim punkt on narva linn maismaapiiri kogupikkus on 633 km sellest 339 km on eestil uhist piiri latiga ja 294 km venemaaga eesti vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991 aastal tunnustas noukogude liit de jure eesti vabariiki eesti vabariigi ja noukogude liidu vahel moodustati ajutine kontrolljoon mis jargis endiste eesti nsv ja vene nfsv piire parast noukogude liidu lagunemist jai kontrolljoon eraldama eesti vabariiki ja venemaa foderatsiooni eestil on merepiir soomega eestisoome piir ja rootsiga eestirootsi piir eesti vabariik on jagatud 15 maakonnaks maavalitsust juhib maavanem kes esindab vabariigi valitsust kohalikul tasandil maavanemad maaratakse vabariigi valitsuse poolt ametisse viieks aastaks maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks mida juhib omavalitsus eesti haldusjaotus on valja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aegajalt kohandatud aja nouetest tulenevatele vajadustele enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18 sajandil 20 sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda valgamaa ja petserimaa eesti oli enne teist maailmasoda jagatud 11 maakonnaks laane harju jarva viru parnu viljandi tartu valga voru petseri ja saaremaaks teised nagu hiiu jogeva polva ja rapla on loodud hiljem vanemate maakondade kuljest osade loikamise teel parast eesti vabariigi loomist 1918 aastal kujunesid vallad eesti tahtsaimateks haldusuksusteks varem olid peamiseks haldusuksuseks sajandite valtel valja kujunenud kihelkonnad valdadega liideti ka moisamaad mis varem valdade alla ei kuulunud tollest ajast alates on valdade arvu jarkjargult vahendatud 1939 aastal moodustati 248 uut valda 1990 aastate alguses hakkasid tekkima linnade ja maavaldade uhisomavalitsused mis tahendas seda et valla territooriumisse voisid hakata kuuluma ka linnad kohalikul tasandil on mitmed vallad linnad ja alevid uksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusuksusi valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu mis valitakse vordelise valimissusteemi alusel neljaks aastaks volikogu suurus soltub valla voi linna elanike arvust omavalitsuse taidesaatev organ on valla voi linnavalitsus vallad ja linnad voivad uhiste huvide kaitsmiseks ja taitmiseks moodustada omavalitsusuksuste liite eesti kultuur uhendab traditsioonilist parandit pohjamaade ja euroopa kultuurivooluga ajaloo jooksul on kultuurilisi mojusid siia levinud igast suunast eestit on sageli vaadeldud kui laane aareala ida vastas seda valjendab muu hulgas eriline uhendus protestandi ja oigeusu kiriku vahel praeguseni sailinud traditsioonide hulgas on kaimine saunas paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega linnastumine on alanud usna hiljuti eestlaste tahtsamad etnilised allruhmad on vorukesed mulgid saarlased hiidlased ja setud kes on siiani alal hoidnud oma poliseid traditsioone eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur auguste ja louis lumiere pidasid esimese avaliku filmiseanssi 28 detsembril 1895 pariisis jargmise aasta 4 oktoobril ukj vois kinematograafi naha juba tallinnas ja alates 13 novembrist ka tartus esimene paikne kino illusioon avati 17 aprillil 1908 tartus sama aasta 30 aprillil toimusid esimesed filmivotted kui salvesti rootsi kuninga peatust tallinnas tema visiidil peterburi eesti filmi algust seostatakse sergei utotskini ohulennu salvestamisega 1912 aastal johannes paasuke jaadvustas vigurlendu 27 ja 28 aprillil tartus ning dokumentaalkaadreid demonstreeriti 30 aprillil tartu illusionis vanimaks eesti mangufilmiks peetakse arvatavasti 1913 aastal filmitud komoodiat laenatud naene esimeseks taispikaks mangufilmiks oli aga 1923 aastal valminud must teemant kui 2012 aastal kuulutati valja eesti filmi sajandiauhinnad siis nii filmitegijate arvamuse kui ka rahvahaaletuse tulemusel nimetati sajandi filmiks arvo kruusemendi kevade samast filmist tulid ka sajandi filmimotiiv paljutahenduslikud silmad ja sajandi filmipaar arno ja teele sajandi naistaheks valiti elle kull ja meestaheks lembit ulfsak filmimuusikast tosteti esile uno naissoo ja pauleerik rummo loodud viimse reliikvia laulud ning samast leiti ka sajandi filmikild meie reliikvia on vabadus sajandi animataheks valiti lotte vanimateks kirjalikeks allikateks kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta on keskaegsed kroonikad esimene sailinud eestikeelne raamat wanradti ja koelli katekismus trukiti 1535 aastal uus testament tervikuna tolgiti lounaeesti keelde 1686 aastaks arkamisaja alguses koostas friedrich reinhold kreutzwald eesti rahvuseepose kalevipoeg toetudes sealjuures teiste estofiilide opetatud eesti seltsi liikmete sealhulgas friedrich robert faehlmanni ja georg julius von schultzi toole eesti rahvalauludele ning garlieb merkeli ja james macphersoni proosapoeemidele parast eesti vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti korgelt hinnatud proosateoseid loid august gailit friedebert tuglas a h tammsaare ja teised parast teist maailmasoda tegutsesid paguluses kirjanikud nagu karl ristikivi ja arved viirlaid uuema aja kirjanikest on tuntuimad jaan kaplinski jaan kross ja andrus kivirahk eesti vanemaid rahvalaule kutsutakse regilauludeks mille poeetilist meetrikat regivarssi kannavad koigi baltisoome rahvaste traditsioonid regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18 sajandini mil need hakkasid rutmikate folklauludega asenduma 1869 aastal toimus tartus janseni algatusel esimene uldlaulupidu selle kavas olid ka kaks eesti helilooja laulu aleksander kunileidi mu isamaa on minu arm ja sind surmani kunileid oli muusikalise hariduse omandanud cimze seminarist kust vorsusid esimesed eesti kultuuritegelased 19 sajandi teises pooles tekkis ka arvukalt laulu ja manguseltse ning esimesi orkestreid sajandivahetusel kujunesid olulisemateks muusikaelu suunajateks heino eller miina harma artur kapp mihkel ludig mart saar rudolf tobias jt kandev roll muusikute valjaoppel oli peterburi konservatooriumil korgemad muusikakoolid rajati eestisse alles iseseisvumise jargselt 1920 aastatel asutati esimesed kutseorganisatsioonid ning estonia ja vanemuine saavutasid korge professionaalse taseme eesti muusikaelu saavutas no kupsuse ning esile tousid esimesed vabas eestis hariduse omandanud muusikud nt eduard tubin seoses noukogude okupatsiooniga lahkusid paljud muusikud laande moned hukkusid ja osa sattud polu alla tunduvalt muutusid ootused muusikaloomingule eesti muusika areng taastus 1950 aastatel kui hakkas esile tousma uus polvkond kelle sekka kuulusid gustav ernesaks ester magi eino tamberg veljo tormis arvo part kuldar sink jt lauljatest kogusid tuntust georg ots ja tiit kuusik eesti taasiseseisvumise jarel mitmekesistus muusikalooming mitmed eesti heliloojad arvo part erkkisven tuur jt dirigendid neeme jarvi jt ning lauljad ja ansamblid ewert and the two dragons kerli metsatoll jt on saavutanud laialdase rahvusvahelise tuntuse 21 sajandi algul on rahvamuusika teinud labi teatava taassunni on hoogustunud parimusmuusika oppimine ja opetamine tekkinud on mitmeid muusikafestivale viljandi parimusmuusika festival viru folk jt ning folkmuusika kuulajaskond on laienenud samuti luuakse palju folgimojutustega muusikat esimene kutseline teater oli 1809 aastal avatud tallinna linnateater ehk tallinna saksa teater aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus habi sel kes petta tahab ning 1870 aastal esimene eesti paritolu etendus lydia koidula saaremaa onupoeg 1906 muutusid kutselisteks estonia ja vanemuine ning 1911 aastal parnu endla 1920 aastatel loodi kutselised teatrid ka viljandis ja narvas noukogude ajal on asutatud rakvere teater vene draamateater nukuteater ja noorsooteater nuudne linnateater taasiseseisvumise jarel loodud teatritest on tuntuim no99 tuntuimate eestiga seotud teadlaste sekka kuuluvad naiteks astronoomid friedrich georg wilhelm struve ernst opik ja jaan einasto bioloogid karl ernst von baer ja jakob von uexkull keemikud wilhelm ostwald ja carl ernst heinrich schmidt majandusteadlane ragnar wilhelm nurkse matemaatik edgar krahn meditsiiniteadlased ludvig puusepp ja nikolai pirogov fuusik thomas johann seebeck politoloog rein taagepera psuhholoogid endel tulving ja risto naatanen ning semiootik juri lotman eestit mojutab parasvootme hooajaline kliima keskmine korgus on 50 meetrit merepinnast ja korgeim koht on suur munamagi eesti kaguosas 3174 meetrit merepinnast eestil on 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede vainade ja abajatega eestis on 2222 meresaart ja laidu neist vaid 318 on suuremad kui 1 hektar kaks saart saaremaa ja hiiumaa on piisavalt suured et moodustada eraldi maakonna pohiosa koos soometsadega on soode pindala 1 009 101 ha mis moodustab 223 eesti maismaa pindalast eestis on ule 1400 jarve enamik neist on vaga vaiksed suurim peipsipihkva jarv votab enda alla aga 3555 km2 ja on sellega euroopas suuruselt viies teised suuremad jarved on vortsjarv narva veehoidla mullutusuurlaht ja ulemiste jarv eestis on palju jogesid pikimad on vohandu 162 km parnu 144 km poltsamaa 135 km pedja 122 km ja keila jogi 115 km eestil on u 25 000 km2 territoriaalmerd sh kuulub taielikult eestile uks sisemeri vainameri lisaks vainamerele kuulub eestile osa laanemerest sh soome lahe lounaserv suur osa liivi lahest ja arvukalt vaiksemaid laanemere lahtesid eesti sugavaim punkt on 230 m ja see asub hiiumaast laane pool majandusvoondi piiri aares territoriaalmerest kaugemale ulatuv eesti majandusvoond on 11 300 km2 eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline uleminekuline paraskliima tanu atlandi ookeani ja golfi hoovuse mojule on eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal aastas sajab 550880 mm koige vahem sajab saartel koige rohkem korgustikel aasta keskmine ohutemperatuur on 5 c ringis voi sellest veidi korgem 2008 aastal 74 c koige kulmem kuu on tavaliselt veebruar mil keskmine ohutemperatuur on 5 c talvekuudel on keskmine ohutemperatuur 45 c koige soojemaks kuuks peetakse juulit mil keskmine ohutemperatuur on 18 c juunist septembrini on keskmine ohutemperatuur 1518 c kullaltki sagedased on olulised korvalekalded normidest nii kulma kui ka sooja puhul absoluutselt madalaim ohutemperatuur 435 c on registreeritud jogeval 1940 ja korgeim 356 c on moodetud 1992 vorus alates 20 sajandi keskpaigast eesti keskmine ohutemperatuur tousnud ja seda rohkem kui maailmas keskmiselt 0203 c dekaadi kohta lumikattega paevade arv on vahenenud aastatel 19612002 keskmiselt 259 paeva vorra ja sademete hulk kasvanud 515 seoses globaalse soojenemisega prognoositakse nende trendide jatkumist pikima suvepaeva pikkus on ligi 19 tundi luhim talvepaev kestab vaid 6 tundi valged ood kestavad mai algusest juuli lopuni eesti floora on tanu kohaliku mullastiku mitmekesisusele ja klimaatiliste tingimuste erinevusele suhteliselt liigirikas elurikkuse kasvule on kaasa aidanud ka pikaajaline inimmoju mille tulemusena on parismaisest elustikust kujunenud ka parandkooslused eestis elab parismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki endeemsetest taimeliikidest kasvavad eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas hajaasustus ja laiad metsased alad on voimaldanud ilveste metssigade pruunkarude ja potrade karjakaupa sailimist teiste loomade seas eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200 lindude hulgas on kaljukotkad ja valgetoonekured eestis on viis rahvusparki neist suurim on lahemaa rahvuspark pohjarannikul soomaa rahvuspark parnu lahedal on tuntud laiade margalade tottu matsalu rahvuspargis on esindatud palju linnuliike eesti vabariigi pohiseadus satestab et eesti on iseseisev ja soltumatu demokraatlik vabariik kus korgeima riigivoimu kandja on rahvas korgeimat riigivoimu teostab rahvas haaleoiguslike kodanike kaudu riigikogu valimise ja rahvahaaletusega eesti vabariik kuulub euroopa liitu schengeni ruumi ja euroalasse mis tahendab seda et eesti vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveraansuse teatud osast nt oma monetaarpoliitikast ja rahauhikust ja noustus taitma euroopa liidu oigusnorme vastavalt riigikohtu selgitusele on euroopa liidu oigus eesti jaoks ulimuslik eesti pohiseadusest saab kohaldada ainult seda osa mis on euroopa liidu oigusega kooskolas voi reguleerib suhteid mida euroopa liidu oigus ei reguleeri tanu euroopa liitu kuulumisele on koik eesti kodanikud automaatselt ka euroopa kodanikud voimude lahususe printsiibi jargi on seadusandlik taidesaatev voim ja kohtuvoim seatud uksteist tasakaalustama ning on seega teatud mottes vastandlike huvidega eesti on parlamentaarne vabariik kus seadusandlikku voimu teostab parlament riigikogu millel on 101 liiget riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks riigikogu valib iga 5 aasta tagant vabariigi presidendi voim on jagatud kolmeks haruks vabariigi president on eesti riigipea president on eesti riigikaitse korgeim juht ja ta kuulutab eesti vastu suunatud agressiooni korral valja sojaseisukorra ja mobilisatsiooni uhtlasi esindab ta eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises kuulutab valja riigikogu valimised annab seadlusi ja algatab pohiseaduse muutmist president nimetab riigikohtu ettepanekul ametisse kohtunikud nimetab ja vabastab vabariigi valitsuse ja kaitsevae juhataja ettepanekul ametist eesti kaitsevae juhtkonna annab riiklikke autasusid sojavaelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse kaitsevae ulemjuhataja vabariigi valitsuse moodustamisel on maarav jouvahekord riigikogus valitsuse moodustab peaminister kelle maarab ametisse president valitsuses on 15 liiget valitsuse maarab ametisse president parast parlamendi heakskiitu taidesaatvat voimu teostab vabariigi valitsus riigiasutuste abil mille hulka kuuluvad ministeeriumid maavalitsused ametid inspektsioonid ja muud valitsusasutused 2011 aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel elas eestis 2011 aasta lopus pusivalt 1 294 236 inimest 1 jaanuaril 2012 elas eestis arvestuslikult 1 316 500 inimest ja 1 jaanuaril 2011 1 320 976 inimest 1 jaanuaril 2010 oli eesti elanikke 1 322 845 rannet arvestamata 1 340 127 inimest 1 jaanuaril 2008 olid samad naitajad 1 325 408 ja 1 340 935 eesti pohirahvus on eestlased kes moodustavad 6972 elanikestsuurim vahemusgrupp on venelased kes moodustavad 248 elanikest eesti elanike arv vahenes aeglaselt negatiivse loomuliku iibe ja valjarande tottu 2010 aastal immigreerus eestisse 2810 eestist lahkus aga 5294 inimest seega uletas valjaranne sisserannet 2484 inimese vorra 2009 aastal oli valjarande ulekaal kolm korda vaiksem 774 inimest loomulik iive kasvas 2011 aastani ning oli 013 2007 ja 0045 2008 aastal 2010 muutus see esimest korda viimase 20 aasta jooksul positiivseks kuid jai taas negatiivseks 2011 aastal eesti venelaste iive on eestlaste omast veelgi madalam seega kasvab aja jooksul eestlaste osatahtsus paljudel eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kumne aasta jooksul elama asunuid naiteks tallinnas arvatakse elavat mitukummend tuhat inimest kelle ametlik elukoht on kusagil mujal 2008 aasta 20 juulil oli eestis 47 linna 10 alevit 177 alevikku ja 4437 kula riigikeel on eesti keel eesti keele oskajate osatahtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tousnud 804ni eesti keele oskajate uldarv oli 1 102 133 suurenemine on saavutatud tanu sellele et mitteeestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud eesti keeles on kaks suuremat murderuhma pohjaeesti ja lounaeesti murded monedes kasitlustes eristatakse kolmanda ruhmana kirderanniku murdeid lounaeestis raagitakse voru keelt mida vahel peetakse eesti keele murdeks vahel eraldiseisvaks keeleks nii varasemate hinnangute kui 2011 aasta rahvaloenduse jargi on eestis ule 70 000 voru ja ule 10 000 seto keele oskaja ulejaanud murrete ja kohalike keelte konelejaid on vahem narvas kohtlajarvel sillamael ja veel mones linnas on ulekaalus vene keele konelejad 2009 aastal eurostati tehtud uuringu jargi valdab eesti elanikest enda arvates inglise keelt vaga hasti 28 kuuludes selle naitaja poolest eli paremate hulka eesti kaitsejoud pohinevad eesti kaitsevael mis koosneb maavaest merevaest ja ohuvaest ning vabatahtlikul sojavaelisel uhendusel kaitseliidul kaitsejoudude tood juhib ja planeerib kaitsevae peastaap peastaabi peamine ulesanne on tagada kaitsejoude valmisolek riigi kaitsmiseks sojalise tegevusega ning planeerib ja teostab eestis operatsioone koiki vaeliike kaasates kaitsevae ulesandeks rahuajal on ohuruumi ja territoriaalvete jarelevalve ja kontroll pideva kaitsevalmiduse tagamine ajateenijate valjaopetamine ja reservvagede ettevalmistamine uksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidelning tsiviilvoimude abistamine loodusonnetuste voi inimtegevuse tottu aset leidnud katastroofide tagajargede ja kriisisituatsioonide likvideerimisel ajateenistus eestis on kohustuslik 1828aastastele meestele kutsealuste teenimisaeg on olenevalt vaeliigist 811 kuud parast eesti uhinemist natoga 2004 aastal kuulub eesti pohjaatlandi lepingu organisatsiooni ning organisatsiooni pohikirja artikli 5 jargi on eesti kaitsepoliitika aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse pohimote eesti on korge sissetulekuga turumajanduslik riik eesti tahtsaimad kaubanduspartnerid on soome rootsi ja saksamaa 13 novembril 1999 liitus eesti maailma kaubandusorganisatsiooniga eesti keskmine brutopalk oli 2008 aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni 83833 eur statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2016 aasta teises kvartalis 1163 eurot ja mediaanpalk 858 eurot 2008 aasta teises kvartalis tousis tarbijahinnaindeks vorreldes 2007 aasta teise kvartaliga 114 kaupade hinnad 106 sealhulgas toidukaubad 158 ja toostuskaubad 65 teenuste hinnad 129 koige rohkem toidu eluasemekulutuste ja mootorikutuse hindade arvel ja vorreldes 2008 aasta esimese kvartaliga 22 ule poole langes toidu ja mootorikutuse arvele 2011 aasta aprilli alguses oli tootus 101 eesti suurimad ekspordiartiklid on eesti tahtsaimad ekspordipartnerid soome 1857 rootsi 1252 lati 951 venemaa 933 saksamaa 609 leedu 476 ameerika uhendriigid 426 2009 rootsi 17 soome 163 venemaa 119 lati 86 saksamaa 49 leedu 49 ameerika uhendriigid 426 2011 eesti suurimad impordiartiklid on eesti tahtsaimad impordipartnerid on soome 1452 leedu 1084 lati 1047 saksamaa 1033 venemaa 859 rootsi 834 poola 563 2009 1992 aasta rahareformiga voeti noukogude rubla asemel kasutusele eesti kroon rahvuslik valuuta oli algul seotud saksa margaga ja seejarel euroga alates 1 jaanuarist 2011 on kasutusel euro varem on kasutusel olnud eesti margad 19181927 ning parast 1928 aasta rahareformi eesti kroonid keskpanga ulesandeid taidab eesti pank mis on alates 2011 aastast uks euroala keskpankadest nonda on eesti rahapoliitika integreeritud euroala rahapoliitika osaks eesti maksususteem on valdavalt proportsionaalne maksumaarad ei soltu maksustatavast summast eesti 2013 aasta riigieelarve tulud olid 761 miljardit eurot ja kulud 774 miljardit eurot suurim maksulaekumine saadi sotsiaalmaksust 207 mld ja kaibemaksust 155 mld primaarenergia allikana domineeris 2006 aasta seisuga polevkivi 55 sellele jargnesid vedelkutused 17 maagaas 15 ja taastuvad energiaressursid 11 maailmas ainulaadsena pohineb eesti energeetika polevkivil naiteks 2009 aastal kaevandati eestis 126 miljonit tonni polevkivi seejuures annab polevkivisektor 4 eesti skpst ning on uks pohilisi toostusharusid idaviru maakonnas samas kritiseeritakse polevkivi kui taastumatu loodusvara liiga aktiivset kasutust ja leitakse et polevkivisektor annab loviosa eesti jaatmetest ning co heitmest jaatmete hulgalt oli eesti 2008 aastal euroopa liidus bulgaaria luksemburgi ja soome jarel neljandal kohal 146 tonni jaatmetega elaniku kohta aastas 2007 aastal toodeti 1146 miljardit kwh elektrienergiat 2008 aastal eksporditi 231 miljardit kwh elektrienergiat 2017 aastal oli elektrienergiatoodang kokku 111 miljardit kwh ja toodang uletas tarbimist 28 miljardit kwh kasvab taastuvate energiaressursside kasutamine energiatootmises naiteks 2011 aastal moodustas taastuvenergia toodang 129 eesti elektritarbimisest ning vorreldes 2010 aastaga tahendas see 35 kasvu pohilise osa toodangust andsid jaatmed ja biomass 66 ning tuuleenergia 31 pollumajandus on eestis uks traditsioonilisi majandusharusid millel pikka aega seisis kogu eesti majandus ehkki eesti linnad hakkasid industrialiseeruma juba 19 sajandi lopus jaid eesti vabariigis pollumajandustooted uheks pohiliseks ekspordiharuks ning ka noukogude ajal rahuldas eesti pollumajandus kohaliku vajaduse ja selle toodangust jatkus ka massiliseks valjaveoks ulejaanud nsv liitu pollumajanduse osakaal eesti majanduses langes jarsult alles parast taasiseseisvumist ja omandireformi mille kaigus suurmajandid kolhoosid ja sovhoosid lagundati ja erastati 1990 aastate lopust on pollumajanduses hakanud taas valitsema suurettevotted vaikefarmid aga tegelevad maaturismi mahepollunduse ja nisiturgudega eesti suur metsasus 2006 aastal 498 riigi pindalast soodustab metsanduse ja puidutoostuse arengut lisaks on eesti metsade pindala kasvanud viimase poole sajandi jooksul 2 korda ning metsatagavara 25 korda praegune metsa juurdekasv voimaldab aastas kasutada 1215 miljonit m3 metsamaterjali ohustamata seejuures metsa taastumisvoimet samas on senised raiemahud jaanud alla optimaalse koguse ning seega peetakse vajalikuks mahtude kasvatamist puidutoostus annab olulise panuse eesti eksporti seal tootab ule 15 tuhande inimese ja tegutseb ligi tuhat ettevotet sellega on see sektor uks eesti suuremaid toostusharusid eesti transporditaristu moodustavad geograafilisest asukohast tingituna eesti sadamad pohimaanteedevork ja transiitkaupade transpordi kindlustavad eesti raudtee ning vahesel maaral lennujaamad eestis on seitse eteed e20 e67 e77 e263 e264 e265 mille uhendusi on kirjeldatud ka eesti maanteede loendis pohimaanteesid on 12 ja need votavad enda alla 1609 km mis moodustab kogu riigimaanteede vorgust 97 igapaevane labisoit pohimaanteedel moodustab aga umbes 50 kogu maanteeliiklusest eesti raudteetranspordisusteem on umbes 1200 km pikkune koostoos naabritega euroopa liidus kavandatakse rail baltic ehitamist idee tasandil on arutluse all tallinna ja helsingi vahelise tunneli rajamine eesti ja uhtlasi terve baltikumi suurim sadamaoperaator on riigiettevote as tallinna sadam eesti tervishoiu ehk tervisesusteemi all peetakse silmas siin elavate inimeste tervise kaitseks haiguste valtimiseks ja raviks rakendatavaid peamiselt riiklikke abinousid eesti tervishoiususteem on ules ehitatud kohustuslikule solidaarsuse pohimottest lahtuvale ravikindlustusele ja eraoiguslike teenuseosutajate pakutavate teenuste uldisele kattesaadavusele eesti tervisesusteemi korraldavad ja juhivad sotsiaalministeerium justiitsministeerium kaitseministeerium ja rahandusministeerium peamised tervisesusteemi funktsioonide planeerimise haldamise reguleerimise ja rahastamise eest vastutavad asutused eestis on sotsiaalministeerium ja tema haldusalas asuvad asutused nagu ravimiamet ja terviseamet ning avalikoiguslik iseseisev asutus eesti haigekassa rahvatervise valdkonnas on peamised osapooled riigi tasandil sotsiaalministeerium rahvatervise osakond tervisekaitseinspektsioon tervise arengu instituut eesti haigekassa tooinspektsioon keskkonnainspektsioon tervishoiuamet ja keskkonnaministeerium tervishoidu rahastatakse eestis riigieelarvest ravikindlustuse eelarve vahenditest eesti haigekassa kaudu samuti otseeraldistena riigieelarvest valla ja linnaeelarvetest patsiendi rahast ja teistest allikatest tanapaeval on valdav osa eestis tootavaid arste ja hambaarste lopetanudtartu ulikooli arstiteaduskonna eestis elavatel inimestel esineb ka tanapaeval mitmesuguseidnakkushaigusi eestis vastutab nakkushaiguste jarelevalve ja kontrolli eest tervisekaitseinspektsioon ning seda reguleerivad mitmed oigusaktid naiteks rahvatervise seadus 1995 muudetud viimati 2007 nakkushaiguste ennetamise ja torje seadus ning valitsuse ja sotsiaalministeeriumi maarused 2005 aasta maist alates vastab nakkushaiguste torje susteem eli direktiividele ja maarustele linda marie eenpalu sundinud koplus aastani 1935 einbund 20 september 1890 raadi vald 4 juuni 1967 parnu oli eesti naisliikumistegelane kaarel eenpalu abikaasa oppis 19111912 tartus jassinski korgematel naiskursustel ajalooopetajaks tootas 19131914 tartu rahvaraamatukogu seltsis raamatukoguhoidjana ning 19191920 tartus eesti noorsoo kasvatuse seltsi tutarlastegumnaasiumis ja 19201926 tallinna j westholmi gumnaasiumis opetajana aastast 1926 oli harjumaal arukulas hellema talu perenaine eesti naisuliopilaste seltsi asutajaliige 1911 aastast 1928 kuulus eesti naisliidu juhatusse oli 1928 tallinna naisklubi asutaja ja esinaine 19291940 eesti maanaiste keskseltsi juhatuse 19321940 kuulus selle noukokku ja 19351938 riigi majandusnoukogu liige asutas 1936 kodumajanduskoja ja oli aastani 1940 selle esinaine oli 1937 kodumajanduskoja esindajana rahvuskogu ii koja liige ja 19381940 i riiginoukogu liige ainus naisliige hellema talu perenaisena organiseeris ja korraldas toiduvalmistamise ja kodukaunistamise kursusi naitusi ning teeohtuid avaldanud ajakirjanduses kirjutisi naiskusimusest ning kodu osast tooarmastuse ja rahvustunde kasvatamisel arreteeriti nkvd poolt 1941 oli aastani 1956 tomski oblastis asumisel eesti humanitaarinstituut ehi on alates 15 maist 2005 tallinna ulikooli koosseisus olev teaduskonna tasemel olev struktuuriuksus tallinna ulikooli eesti humanitaarinstituut kuni aastani 2005 oli ta eraulikool ja sellisena on ta olnud eesti vanim ning seni ainuke valdavalt humanitaaralast haridust andev eraulikool tema ametlik asutamiskoosolek peeti 14 detsembril 1988 ehi esimesse kolleegiumi kuulusid kullo arjakas toomas haug lembit peterson ular ploom rein raud pauleerik rummo ja mart susi instituudi rajamises osales ka einar laigna kes hiljem kolleegiumist lahkus parast ettevalmistustood voeti 1989 aasta kevadel vastu esimesed uliopilased ehi on kasutanud oppetooks erinevaid ruume aastatel 19962003 asus ehi salme kultuurikeskuse majas salme 12 kuid osa oppetoost teatriope toimus ehi ja vanalinna hariduskolleegiumi uhisprojektina asutatud teatri theatrum ruumides vene 14 ning uksikud oppetoo osad toimuvsid ka mujal alates 2003 aastast on ehi kasutuses ruumid tallinna pedagoogikaulikooli ruumes narva mnt 29 osa oppetoost toimub ajaloo instituudi ruumes ruutli tanavas esimesena eestis vottis ehi kasutusele aine ja punktisusteemi lektuurieksamid ja keeletestid sisseastujaile samuti keelte tasemeeksamid mis vastavad laaneeuroopa nouetele ehi jaotus oppetoolideks mille juhatajad moodustavad koos administratsiooni uliopilaste ja humanitaarinstituudi sihtasutuse esindajatega kolleegiumi iga oppetool teostab uhte voi mitut lahedalt seotud oppekava need aga voivad omakorda jaguneda oppesuundadeks kokku toimus aastal 2002 ehis oppetoo 11 bakalaureuseoppekava 6 magistrioppekava ja 3 doktorioppekava alusel ehi aine ja punktisusteemi on reformitud kolm korda 1991 kui algselt kursusepakettide susteemilt mindi ule 200punktilisele bakalaureuseoppe susteemile 1995 kui bakalaureusekraadi nouded alandati riikliku korgharidusstandardi tasemele 160 punkti ja 2001 kui alustati uleminekut uuele 3aastasele 120punktisele bakalaureuseoppele ja esimesed sellised oppekavad said haridusministeeriumilt koolitusloa see reform peaks holbustama ka ehi uliopilaste lopetamist sest seoses korgete nouetega on lopetajate hulk seni olnud suhteliselt vaike ning oppeaeg kullalt pikk alates 1997 osaleb ehi riikliku koolitustellimuse programmis mitmed uliopilased opivad riigi poolt rahastatud oppekohtadel ehi rektoriks on olnud rein raud mikko lagerspetz ja jaan tamm aastatel 20042007 oli rektor 2006 aastast direktor filosoof tonu viik 15 mail 2005 kirjutati tallinna ulikooli ajaloo instituudi ja ehi vahel lepingule mille alusel viimased uhinevad tallinna ulikooliga ehi uhines tallinna ulikooliga allakirjutamise hetkest parast tonu viiki on instituudi direktor olnud hannes palang siin on loetletud eesti jogesid ojasid ja teisi vooluveekogusid peakraavid kraavid kanalid tahestiku jarjekorras aabla oja aakre oja aakre peakraav aardla jogi aavi peakraav aavoja aavojajagala kanal adraku kraav adriku oja aela kraav agali jogi agali kraav agari kraav agusalu oja ahelo jogi ahijarve oja ahisilla oja ahja jogi aarna jogi ahjuvare oja ahtama oja jarvakandi jogi ahtmiku peakraav ahujaani oja aksi oja akste oja ala kraav alajogi alakolga kraav alakula kraav alamoisa oja alaniidu kraav alansi oja alansi kraav alapodra kraav alasilla oja alastvere peakraav alatskivi jogi albre oja albri oja albu peakraav alekorre oja alevisaare peakraav allika jogi allika oja allika oja allika oja allika oja allikaoja allipa peakraav allumae oja alopi kraav alopi oja altja oja alttoa kraav aluste peakraav alva jogi ambla jogi amme jogi andrekse peakraav andrese kraav andresjarve kraav anelema kraav anepesa oja angerja oja angla kraav angoja anija oja ani kraav anikatsi kraav anne kraav anne peakraav annikvere oja annikvere peakraav annioja annoja antsla jogi apametsa peakraav apuparra oja apna jogi arakaoja arankula peakraav arapere oja aravere oja araveste oja raudoja aravete oja arbavere oja are jogi areda oja arjadi oja arju kraav armioja arujogi arukula jogi arukula peakraav arukula peakraav arula oja arumetsa oja arumetsa peakraav arumae oja arumae oja aruoja aruvalja kraav arvila kraav aseri peakraav asu kraav asuka kraav asukula peakraav asunduse oja atla jogi atla kraav atse jogi aude oja audru jogi aukula peakraav aula peakraav austla kraav auvere oja avanduse peakraav avaste kraav avaste oja avemartna peakraav avijogi avimehe oja toiva oja alamjooksul korla oja ulemjooksul avinurme oja balti sej juurdevoolu kanal balti sej valjavoolu kanal belka jogi biitmani oja edru peakraav eenuse oja eeru peakraav eesti sej juurdevoolu kanal eidapere kraav einla kraav eivere peakraav elbu oja elistvere peakraav ellamaa oja elmiku kraav elva jogi elva oja emajogi endla kraav endla kraav endla peakraav enge jogi enu oja epneri oja epu kraav erra jogi eru kraav ervu kraav esna jogi evasu kraav everti oja gorodenka oja narva gluboki peakraav haabsaare oja haatsa peakraav haava oja haavakivi jogi haavapaa oja haavistu oja haeska peakraav haiba peakraav haimre peakraav hainjarve kraav haki oja halinga peakraav haljala oja hallaste kraav halliku kraav halliste jogi hammaste oja hanila oja hansimae kraav hara oja hardu peakraav hargla oja harjava peakraav harku oja hatiku oja hatu peakraav haudemae peakraav hauginiidu oja heedu kraav helbi oja kulmoja hellenurme oja helme jogi hendrikhansu oja hernespuu oja hiiesoo peakraav hiieveski kraav hilba jogi hillakeste oja hindreku oja hindriku oja hingu oja hioni oja hirla kraav hirmuse jogi hirmuse peakraav hirve peakraav hirveaia peakraav holsta oja holstre kraav holvandi kraav hooldekodu kraav hulgu oja hulja oja humala oja humalaste jogi hundi peakraav hundikuristiku oja hundimaa oja hundioja hundissaare oja huntaugu kraav hurda oja hurmi oja huudva oja hobesalu kraav hankmae kraav harjaoja harjaoja peakraav harjapea jogi haademeeste jogi hobringi oja hupassaare oja hurova kraav oja idaoja iduoja igavere peakraav ihamaru kraav ihamaru oja iisaku oja soone oja iisaku peakraav ikepera oja ikla peakraav illi oja illimae peakraav illise oja ilmandu jogi ilmaste peakraav ilmatsalu jogi ilusa oja imastu oja imatu oja immaste oja imsi oja imukvere jogi imukvere oja inga oja ingliste oja irase peakraav iskna jogi jaama jogi struuga jogi jaama oja jaanigu kraav jaanuste oja jakobi kraav jakobi oja jalametsa kraav jalase peakraav jalaste kraav jamsu kraav jamsu peakraav jaoma peakraav jaska oja jaska oja jausa oja jooksu oja joosu kraav jordani oja jundi oja junsera oja jurga oja jutapere oja jutuse oja juudaoja juula kraav juuliku peakraav juuru oja joekula kraav joelahtme jogi joemetsa peakraav joemetsa peakraav joemae oja joeoja joepere kraav joeranna oja joetaguse oja joeveski oja joeaare kraav johve oja johvi kraav joku jogi jouga peakraav jousa peakraav jagala jogi jalevere peakraav jalgimae peakraav jamaja oja janijogi janistvere kraav jaola peakraav jaravere oja jariste oja jarlepa kraav jarsi peakraav jartsaare peakraav jarumetsa kraav jarvajaani kraav jarvajogi jarve oja jarvekalda oja jarvemae oja jarveotsa oja jarvepalu oja jarveraba peakraav jatukolga oja jaarja peakraav jurikula kraav jurisoo peakraav kaagjarve oja kaalepi peakraav kaanjarve peakraav kaansoo oja kaapsuu oja kaarisoo kraav kaarli oja kaarma oja kaarmise peakraav kaarnaoja kaave jogi kabala oja kabala peakraav kabelisoo peakraav kaberla oja kabila oja kablakula peakraav kabli oja kabli oja kadaka oja kadaka oja kadja kraav kadrina oja kaerasaadu oja kaevaniidu peakraav kaguvere oja kahasoo peakraav kahisilla peakraav kaitsa oja kaiu peakraav kala kraav kala peakraav kaldamae oja kaldaoja kaldapera kraav kalita oja kalja oja kaljapulga oja kalkuni kraav kalli jogi kalli oja kalme oja kalme oja kalmetu oja kalmistu kraav kalsaoja kalvi oja kambi oja kamnitsa oja kanametsa kraav kanarbiku kraav kanariku oja kanassaare peakraav kandi kraav kandla oja kangru peakraav kangruselja peakraav kangrusoo oja kantkula oja kapa oja kapsaare kraav kapsi oja karaski kraav karaski oja karepa oja kargaja jogi karida peakraav karilepa oja karioja karioja karisilla oja karisto oja karisoodi oja karja i oja karja ii oja karjamaa oja karjamoisa oja karjasoo peakraav karjassaare kraav karoli oja karste oja karujarve oja noo oja karula jogi karula oja karula oja karuniidu peakraav karuoja karusilla oja karusilma jogi karusilla oja karvoja kasaku kraav kasari jogi kasesoo kraav kasevalja kraav kaskealuse oja kassema kraav kassimoisa kraav kassinurme peakraav kastja peakraav kastna peakraav kastolatsi oja kasvandu peakraav kata jogi katku oja katsi kraav kaugoja kauksi kraav kauksi oja kaukvere jogi kauste oja kavilda jogi keava peakraav keeni kraav keeni oja keenimetsa oja keeri oja keibu peakraav keila jogi keila kraav kelba peakraav kembasoo peakraav keraandsu kraav kesktalu kraav kessu oja kestla peakraav kestri oja kibora kraav kidaste oja kihelkonna oja kihlevere peakraav kihme oja kihola jogi ajalooline kihulase peakraav kiidjarve kraav kiikla peakraav kiisamaa peakraav kiisaoja kiiu peakraav kiivitasoo peakraav kiivite oja kikepera peakraav kikka kraav kikkaoja kikkaoja kilbavere peakraav kiljatu oja kilksama peakraav kima oja kimmeli peakraav kingli peakraav kingli peakraav kinsli oja kirbla peakraav kiriku kingu kraav kirikusoo oja kirila kraav kirivalla oja kirjasoo peakraav kiruma peakraav kiruoja kiruvere oja kissa oja kiti kraav kitseoja kiudu peakraav kivi kraav kiviku kraav kivila oja kiviloppe peakraav kivinina oja kivioja tiskre oja kivirehe oja kivisilla oja kivisilla peakraav kiviste kraav kiviste kraav kiviste oja kivioli kaevanduse kraav klooga oja kloogajarve oja kloostri jogi kloostri peakraav kobilu peakraav kodasema peakraav kodasoo kraav kodasoo oja kodila jogi koeraoja kogrejarve kraav kogrekula kraav kogula peakraav koguli peakraav kohaoja hundikuristiku oja kohtla jogi kohtlajarve kraav kohtlajarve peakraav kohtru jogi koidu kraav koidu oja koidu peakraav karde peakraav koigi kraav koigi peakraav koigu oja koila peakraav koimla peakraav koiola oja koiva jogi kokametsa kraav koke oja koke peakraav kokle jogi kolga jogi kolga jogi kolga oja kollino oja kongi peakraav kongla oja konguta peakraav konnaveski oja konsu peakraav konuvere oja koobamae peakraav kooba oja koogi oja koolimae oja koolioja koolujogi koorkula peakraav koosa jogi koosa oja koosa oja koosi oja kooskora oja koplimetsa peakraav koreli kraav koreli oja korgosilla oja koriste oja korju peakraav kortsisoo oja koruste peakraav korva oja kose oja kossarti oja koseselja kraav kostivere peakraav kosuva oja kotka jogi kotku peakraav kotlandi peakraav kraavi kraav kraavioja kriilevalja peakraav kroodi oja krootuse oja krupi oja kruusamae oja kruushaua oja kruusiaugu oja kruusoja kubija oja kudjape peakraav kudrukula oja kuhu kraav kuigaste oja kuigatsi oja kuitsa oja kuivajogi kuke jogi kuke peakraav koigikuke peakraav ulemjooksul kuksema kraav kukulinna peakraav kulani peakraav kulgu jogi kullaaru kraav kullamae oja kullavahe peakraav kullavere jogi kullissaare oja kunda jogi kundaraja kraav kungioja kunila peakraav kunilepa kraav kupu kraav kuralepa kraav kurdla peakraav kurdlu oja kurekula oja kurekula peakraav kuremaa kraav kureoja kuresoo peakraav kuresoo peakraav kurgoja kurika peakraav kuriku oja kurina jogi kurista kraav kurista peakraav kurisu oja kurnamoiskula peakraav kurna oja kurtna kraav kurtna peakraav kuru oja kuru oja kurvitsa kraav kutja oja kutsiku oja kuuendiku kraav kuuksaare oja kuuliska oja kuura jogi kuura peakraav kuusalu oja kuusikmae kraav kuusiku jogi kuusiku peakraav kuuste kraav kuustle oja kolaoja kolbi kraav koldu peakraav koltsi oja konnu oja raplamaa konnu oja laanevirumaa konnu oja harjumaa konnu peakraav koo peakraav kopu jogi kopu peakraav korenduse peakraav korgepalu kraav korgeraba kraav korgesilla oja korgesoo kraav korgessaare kraav korgimae kraav korgessaare peakraav korissoo oja kortsioja kortsioja korvekula kraav korvenurga oja korve peakraav korvetaguse peakraav korvo oja kossa oja koue peakraav koveri oja koveroja koveroja kabli oja kadva oja kahrimae peakraav kamara peakraav kangsepa kraav kankari kraav kao oja kaokingsepa oja kaoaru oja kao peakraav kaparumbi peakraav karbla peakraav karde peakraav kardla oja kardu peakraav karevere oja kargula oja karla jogi karneri oja karsa oja karsu oja karu jogi karu peakraav kasmu oja kassu oja kasukonna oja kaabaste oja kaapa jogi kaara oja kaari peakraav kulama peakraav kulge oja kunnapa kraav kunnapohja oja kunnima oja kunapoja kuti kraav kuti kraav kuti oja laagna oja laanemetsa oja laanemae kraav laaneniidu peakraav laaneotsa kraav laanevere kraav laanevere peakraav laanevereahja peakraav valglaoja laariku kraav laatre jogi laekannu oja laeste oja laeva jogi lagesoojarve kraav lagesoo peakraav lagevainu kraav lagjaoja laguja oja lahavere oja lahe jogi lahepea jogi tiskre oja laiaselja oja laisma peakraav laiuse oja lambahanna oja lambakula oja lamboja langerma peakraav langevoja langi jogi langu peakraav lapi peakraav kahrimae lapistu oja lasputre peakraav lasva peakraav laugi peakraav lauka peakraav laukasoo kraav laukasoo peakraav laukesoo kraav laupa oja laurissaare peakraav leedikula oja leedu peakraav leegu oja leeli oja leese oja leetselja peakraav leevaku oja leevi jogi lehesaare kraav lehetu kraav lehmja peakraav lehola oja lehtma oja lehtmetsa peakraav lehtmetsa peakraav leidissoo peakraav leie peakraav leinasoo peakraav leisi jogi leivajogi lelu peakraav lembevere peakraav lemmejogi lemmiku peakraav lemmjogi leoraba kraav leoski oja lepaoja lepassaare oja lepaste oja lepiku kraav lepiku peakraav leppoja lepsilla kraav leppsilla lesti oja levaja lasnaja levalasoo peakraav lidva jogi ligeoja lihalope peakraav liiduvere oja liigioja liinamae oja liiva kraav liiva oja liivaoja liivasoone peakraav liivi jogi liivoja liivoja lilli oja lilli peakraav lillissaare kraav lilu peakraav limujarve kraav lindi oja lindora oja linnanomme oja linnape peakraav linnussaare oja linte peakraav lintsi jogi liudsepa peakraav lobotka peakraav lodja oja lodu peakraav lohja oja loime kraav loime peakraav loko oja loksu peakraav lokuoja lokuta jogi lolli kraav lolu oja lombioja lombivalja oja loo jogi loobu jogi loode oja loodi oja loodi peakraav loodna peakraav lootvina peakraav lota oja lubjaahju peakraav lubja kraav lubjaoja lubjaoja lubjaoja lubjasaare kraav luguki peakraav luguse jogi luha oja luhaniidu oja luhasoo oja luhtoja luidja oja luiga oja jarveotsa oja luigenurga oja luige peakraav luiska oja luiste jogi lumumba jogi lutsu jogi luua oja luuka peakraav luulupe peakraav luusi oja luutsna jogi luutsniku oja luutsnikumoisa oja loetsa peakraav lohavere oja lohmuse peakraav lohtsu oja looluiga oja lori peakraav lope oja lou oja louka peakraav love jogi loola oja lootsa oja lahkma jogi lahte peakraav lahtru kraav lahtse peakraav lasna jogi latiroo kraav loone peakraav lukke oja luldi oja lulle kraav lumati oja luudja oja luusi peakraav luuste peakraav luutre oja luutsepa oja maademae oja maadevahe jogi maalse peakraav maando peakraav maardu oja kroodi oja maaritsa oja madala kraav madala oja madi kraav madise kraav madissaare oja madruse peakraav maeru oja maetsma peakraav maidla jogi maima peakraav maimoja maistemae kraav maistu oja maksima oja malda oja malla oja mallavere peakraav mardi oja marga oja marguse oja marimetsa oja marisoo oja marjametsa kraav marjassaare kraav maru oja masa peakraav massu jogi matsimae soon matsi kraav matsi peakraav matsuri oja matuoja matussaare kraav meegomae oja meeksi oja vorumaa meeksi oja tartumaa meelste oja meelva kraav meerapalu oja mehide oja meleski oja melliste oja meose oja mereaarse kraav merikula oja meti kraav metsaaluse oja metsa kraav metsakivi jogi metsa peakraav metsanurga kraav metsapere peakraav metsasoo kraav metskovka oja metskula oja metskula peakraav metslougu peakraav miiaste kraav mihklimurru oja miksi peakraav milloja moldova kraav molozva jogi moora oja morna oja mudajogi muda kraav mudaoja muhkametsa oja muike kraav mukri oja mulgu kraav munalaskme oja muraka kraav muraka oja murakaraba kraav muri kraav murisoo peakraav murusepa kraav musta jogi sauga jogi mustajogi mustamae oja soone oja mustapali peakraav mustaru oja mustasoo oja mustika peakraav mustjogi endla mustjogi gauja jogikond mustjogi jagala jogikond mustjogi tallinn mustjarve oja mustla peakraav mustoja lahemaa mustoja mustjala mustoja pelska jogi mustoja parnumaa mustoja parnu mustoja savioja mustoja tallinn mustoja vastseliina mustoja varska laht mustvee jogi mutsu oja muuga oja moega kraav moisamaa peakraav moniste oja monnuste kraav mora jogi moraoja morasoo kraav madajogi madajarve oja madara jogi maekula oja maesalu kraav maetaguse jogi magara oja magari kraav maha oja mahe oja mahkkula peakraav mahma peakraav mannikraav manniksaare oja manniku kraav manniku oja manniku oja manniku oja manniku oja manniku peakraav mannimae peakraav mannipollu oja mardoja margmetsa kraav marjamaa peakraav marssoo kraav marssoo peakraav maanda peakraav maarama oja maara peakraav maarastu peakraav moldreoja moldri oja mugra oja murgi oja naadimetsa peakraav nabala peakraav naelaoja naelavere peakraav naerissaare oja naha oja nahavere oja nahkle oja napanurga peakraav napi kraav naravere oja narva jogi nasva jogi nava oja navesti jogi neanurme jogi nedrema kraav neemi peakraav neeva kanal neitla kraav neitsi oja neitsijarve oja nellise kraav nenu peakraav nepste oja nigula oja niguri oja niidu oja niine kraav niinemurru oja nilbe oja ninasi oja nipernaadi kraav norra oja nossa kraav nossa soon nurga kraav nurmepere kraav nurmsi peakraav nurtu jogi nuudi kraav nuudsaku oja nuutri jogi nomavere peakraav nomme jogi nommekula oja nommitsa oja nommkula kraav nommoja noo oja nabaoja timuski oja norga oja nousaare kraav nova jogi nalgu oja napi oja natsi kraav natsi peakraav nupli oja oara oja obinitsa oja odiste peakraav oela kraav oese peakraav ogerna peakraav ohkatsi kraav ohtja kraav ohtla peakraav ohtu peakraav ohukotsu oja oidrema peakraav oitme oja oiu peakraav oja kraav ojalepa oja ojamaa jogi ojamaa peakraav ojapera oja ojari peakraav oju peakraav oldoja olevi peakraav ollepa peakraav ollima kraav omedu jogi onga jogi ontika peakraav oonurme oja oostriku jogi oraaru peakraav orajogi oraoja orasoja orava oja orgita peakraav orinomme kraav oru peakraav oti oja otiku peakraav paadrema jogi paala jogi paasiku peakraav paasioja paaskula kraav paatsa oja padajogi padaoru kraav padar kraav padriku oja padu peakraav paduvere oja paduvere peakraav paekula oja paelama oja paenasti peakraav paeoja pagavere peakraav pahasoo peakraav pahtpaa jogi paidra peakraav painkula peakraav paistemae oja paka oja pakitu peakraav pala jogi pala oja pala oja palamulla kraav palandu kraav palandu kraav palando oja pala peakraav palderma kraav pale jogi palgissaare oja pallase peakraav palmse oja palo kraav paltra jogi palu jogi palu kanal palu peakraav palumoisa oja paluoja paope oja papioru oja pari kraav pari kraav pari oja parika oja parioja parisoo peakraav partsi oja patika peakraav patjala peakraav patskovka jogi patsu kraav pauna oja paunkula oja pede jogi pedeli jogi pederna oja pedetsi jogi pedja jogi peebu oja peebatsi oja peeda jogi peedu oja peeli jogi peetri jogi peetri peakraav peetsoo kraav peindla kraav pendi peakraav penijoe kraav penijogi pennu oja penuja oja perakula kraav perakula peakraav perasoonetsa kanal peressaare kraav peri oja perila peakraav perjatsi oja permiskula peakraav petaaluse peakraav pidula oja piduli oja pihali kraav pihla oja pihuste oja piigandi oja piigaste oja piilsi jogi piiri oja piirioja piirioja piirisoo peakraav piiroja piiroja piirsalu jogi piistaoja pikakatku kraav pikapollu oja pikareinu oja pikasilla oja pikasoo oja pikkmetsa jogi pikknurme jogi pikkoja pikva peakraav pimestiku oja pindi peakraav pirita jogi pirusi peakraav piskjoe peakraav pistolisoo peakraav pitsalu peakraav piusa jogi plaagi oja plangussaare oja poama oja poka oja pokardi oja pokuti oja poldri kraav poolnomme peakraav porijogi porkoja kulgi jogi pornuse oja poruni jogi poslovitsa oja praakmani oja prandi jogi prassi kraav preedi jogi preedi oja prestviigi oja priivitsa oja pringi oja prossa kraav pruuka oja kudrukula oja pudisoo jogi pudivere oja puhatu oja puidaku peakraav puista oja puka oja pulga oja pulli kraav punaoja punaoja punapea jogi punikvere peakraav punnissaare peakraav punsa oja punsu oja pupastvere peakraav purki kraav purtse jogi purtsi jogi pussa peakraav puzupe jogi putki peakraav puugnitsa kraav puustaniidu kraav puustuge oja podraoja podraoja podraoja podraoja podrasoo peakraav podruse peakraav poduste jogi poikva oja poima kraav poldarumae oja poldeotsa kraav poldetaguse peakraav polendmaa oja polendmaa peakraav pollika peakraav polli kraav pollualuse kraav polma oja polva peakraav poltsamaa jogi poosastiku kraav padaste peakraav pahkla peakraav pahni jogi paidre oja painurme jogi pallo kraav paovere peakraav parima kraav parka oja parli kraav parlijogi parlijogi parnselja kraav parnu jogi parnujagala kanal pastra oja patsavere peakraav paaskula jogi paasmaa oja poitse kraav poogle oja puhajogi idaviru puhajogi saaremaa puhajogi vorumaa puhajarve kraav puhaoja puhaste oja purtukula kraav raadi oja raadna oja raagsilla oja raagsilla peakraav raagsilla peakraav raagsoo oja raamsoo oja raana oja raasiku jogi raasikuanija peakraav raasna kraav raba oja rabavere kraav rabi peakraav raelagedi peakraav rahksoon rahinge oja raiendiku kraav raigla peakraav raikkula peakraav raikkulajarvakandi peakraav raiste kraav raja kraav raka oja raka peakraav ramata jogi rammuli kraav rampe oja randa peakraav randkula oja rannametsa jogi rannamoisa jogi rannapungerja jogi rannu peakraav rasina kraav rasivere kraav rassi kraav ratva oja rauakorve oja rauba oja raudemetsa peakraav raudi kanal raudikonsu kanal raudjogi raudna jogi raudoja raudoja raudoja raudoja raudsepa kraav raudsepa oja raukla oja rausi oja rausvere jogi rautina oja rebase peakraav rebasmae oja rebasselja peakraav rebaste kraav reedo oja reedu oja rehe kraav rehe kraav polvamaa rehemaa oja rehemetsa peakraav rehessaare oja reidepollu peakraav reiemae oja reimani jogi reiu jogi rekka oja remniku oja remsi oja reopalu jogi repsi oja restu oja reti peakraav retla kraav retla jogi ribasoo oja ridakula oja ridakula peakraav ridalepa oja riguldi jogi rihula kraav rihula oja riiasoo kraav riidaja peakraav riidama kraav riimaru oja riisa kraav riisa oja riisipere peakraav riisupi oja riksu oja rima oja risti jogi ristihatu peakraav ristiku oja ristikula peakraav ristimurru kraav ristioja ristioja ristivalja peakraav risturi oja riuma peakraav rogenese oja rohe peakraav roigu oja rokamae peakraav ronkuse oja roometi oja roosi kraav roosteoja rootsi kraav rootsi oja rootsioja rosona jogi rossa oja rosseli oja ruhja jogi rummu peakraav rutikvere peakraav ruudikula peakraav ruukli oja ruunaoja ruunoja ruupa oja ruupa peakraav rohu oja rohu peakraav roikoja roosa oja ragina peakraav raisa oja rangle peakraav rapu jogi rapu oja rasna oja raagi kraav raagu kraav raagu oja raaguoja raaka kraav raama oja rongu jogi roude jogi rouge jogi rouma kraav saabolda oja saadu kraav saapasoo peakraav saardu peakraav saare kraav saare kraav saare kraav saare kraav saare peakraav saarekula kraav saarevalja oja saarjogi saarjarve peakraav saburi oja sadukula kraav sae oja saepaunkula kanal saeveski peakraav sagadi peakraav saha peakraav saiga oja saire kraav saki jogi sakla peakraav saksaare peakraav saksasilla jogi karusilla oja saksniidu oja saku jogi vaana jogi salajogi laanemaa salajogi laanevirumaa salevere kraav salla jogi salme jogi salubi oja salu kraav salu peakraav sambla kraav sambliku kraav sambliku kraav samme peakraav sandisuu oja sandla kraav sanga oja sangla peakraav sanniku oja saprasa jogi saraveri kraav sargvere peakraav saru peakraav haavistukraav sarve peakraav satsu oja saue kraav saueaugu oja sauga jogi saunamae kraav sauniku oja sauste peakraav sausti peakraav saviaru oja savijogi savimae kraav savimae kraav savimae oja savioja savioru oja savisoo peakraav seinapalu peakraav seinapalu peakraav selise peakraav selja jogi seljamae oja sepa kanal sepaoja sepasoo peakraav setteoja siberi oja sigaste oja sihikraav siila kraav siilivaski kraav siimu kraav siimu oja siiraku oja sikasaare kraav siksali oja sildsoo peakraav silgi oja silla oja sillaotsa jogi sillasoo oja silmaoja silmsi oja sinalepa peakraav sindi oja sindla kraav sinialliku oja sinika peakraav sinilille oja sipa kraav sipa peakraav sipelga kraav sipe peakraav sirtsi oja sirtsi peakraav sitapatsi jogi smolnitsa kraav soelaano kraav soe oja soe oja soku kraav soldina peakraav sonni peakraav soo oja sooba oja sooba jogi soodevahe peakraav soodi oja soodla jogi soodlaaavoja kanal sookalda kraav soolikaoja linnaoja soometsa kraav soomevere kraav soona oja soonda oja soone oja sooneoru oja sooniste kraav soonpaa peakraav soontaga oja aakre oja soootsa peakraav soosaare kraav soosaare peakraav soosalu oja sootaga peakraav sootaga peakraav sootaguse peakraav sootalu peakraav soovalja peakraav sooaare kraav sopi oja struuga jogi jaama jogi suitsu peakraav sulaoja leevi lisajogi sulaoja sulaoja sinialliku oja lisajogi sulustvere oja surja oja surju oja surjupera oja sutesoo oja sutlepa kraav sutte oja suurekula peakraav suuremetsa oja suuremoisa jogi suurevare kraav suurevalja peakraav suurindo kraav suurkraav suurlageda oja suurmae oja suuroja suurupi kraav suuroniidu kraav soeru peakraav somera kraav someru jogi sorandu peakraav soreda oja sotke jogi sotkula peakraav sami jogi satsuvere peakraav saase peakraav saaskula oja susinomme kraav suvaoro oja zerna kraav taaliku peakraav tabra oja taebla jogi tagajogi tagametsa oja tagasoo kraav tagavalja peakraav taheva oja tahkuranna oja taidra peakraav tamma oja tammaru oja tammaru peakraav tammekula oja tammela peakraav tamme peakraav tammela peakraav tammelaane kraav tammikmae peakraav tammiku kraav tammiku peakraav tammispea oja tammispaa peakraav tammooja tamsi peakraav tapiku oja tarakvere jogi tarbja oja tareste oja tartussaare oja tarumaa peakraav tarvastu jogi tarvasjogi tatra jogi tatsu kraav teelahkme kraav teenuse jogi teeaare oja tehumardi peakraav teilma peakraav terase peakraav teraseoja terikeste peakraav terjatu peakraav tiduvere oja tiheda oja tihu kraav tihulaane oja tikasi kraav tikuti oja tilana oja tilla oja tillunire tilsi oja timmkanal timo oja tindi oja tinni oja tinu oja tipina oja tirgu oja tiri oja tirtsi jogi tiru oja tiskre oja tobia peakraav tohera oja toila peakraav tolkuse oja tomsi oja tondinomme peakraav toolamaa oja toolse jogi tooma oja jarveotsa oja tooma peakraav toomika kraav toominga oja toonoja toovere kraav topi jogi vaana jogi tori jogi tori peakraav torila oja torilaane oja tossu oja trangi peakraav treimani oja treimani oja treppoja triigi peakraav trummi kraav tsiretoki oja tsirgu oja tsirgu oja tsirksi kraav tsooru oja tsopa oja tubaka kraav tubaoja tuderna oja tudulinna oja tuhalaane oja tuhala jogi tuiu oja tulimurru jogi tulimurru peakraav tuplevo jogi turba peakraav turu kraav turvaste oja tusti oja tuti kraav tuudi jogi tuula peakraav tuulavere oja tuuliku kraav tuuliku peakraav tuulna oja tuuraste oja todva jogi vaana jogi toivere peakraav tokkeoja tolga oja tolla oja tonu oja tontsu kraav toramaa jogi tore peakraav torvajogi torvanomme oja torvanomme peakraav torvase oja torvasoo peakraav torvasooja torve peakraav torvoja torvoja tostamaa jogi toorakorve kraav tootsi oja tahtvere kraav tanassilma jogi tannassilma kraav tannassilma oja tasvere oja taaksi oja tundre oja turisalu oja tuukri kraav tuuringi oja ubajarve oja ubasalu kraav ubasalu oja udria oja udriku oja uduvere peakraav uhe peakraav uhmardu jogi uia oja uibujarve oja ujuste oja ulila jogi ullaste peakraav ulpesoo peakraav ulvi oja umbsaare oja umbsoo oja umbusi jogi ungru oja unnioja ura jogi urevere oja urita kraav uruste oja ka uruste jogi uuejoe peakraav uuemoisa oja uuemoisa oja uuemoisa oja uueveski oja uugla kraav uulu kanal uuskula kraav uuskula jogi voerdla peakraav uuskula oja uustalu kraav vaabinamoisa kraav savisoo vaaksi kraav vaali peakraav vaardi oja vaariku kraav vaartsi kraav vabriku oja vaekula oja vae oja prestviigi oja vaemla jogi vahastu peakraav vahejogi vaheliku kraav vaheoja vahisoo peakraav vahtmae peakraav vahtra kraav vahtraste kraav vahtsepa kraav vahtsokivi oja vahujogi vaidava jogi vaidla peakraav vaikna peakraav vaimoisa kraav vaina oja vainupea jogi vakalepa peakraav vaki oja valaste oja valdimurru oja valgejogi valgeoja valgupera oja valguta oja valingu peakraav valkla oja valliotsa kraav valuoja valuoja vanajaagu kraav vanajogi vanakariste oja vanakubja oja vanamoisa jogi vanamoisa kraav vanamoisa peakraav vanasaaluse oja vanavorsti jogi vanajogi vanausse oja kopu vanausse oja ruhja vanavalja peakraav vanaoue kraav vanaoue oja vankse kraav vara oja vara peakraav varastu oja varbe peakraav vardi jogi vardi oja vardja jogi vardja oja vardja oja vareseoja varesepalu oja varesmetsa peakraav varesmae kraav varesmae oja varesmae peakraav varja oja varja peakraav varni peakraav varnja peakraav varsaallika oja varsaoja varsaallika oja varudi oja vasalemma jogi vasaristi oja vasavere jogi vaskjalaulemiste kanal vaskjogi vassivere kraav vastemoisa oja vastja oja vastseantsla oja vastsekivi oja vastseliina oja vasula peakraav vatsla peakraav vedama oja vedame oja vedruka oja vedu peakraav veelikse oja veerksu oja velise jogi velise peakraav velti kraav veltsi oja venekula peakraav veneoja venevere peakraav vennaru peakraav verdla peakraav verevi peakraav verilaske oja verioja vesiku oja vesisoo peakraav veskijogi veskioja veskioja veskioja veskioja armioja vetepere kraav vidva oja vigala jogi koluvere jogi vihterpalu jogi vihtra oja vihula oja viilipoja viiraoja viira peakraav viislisoo peakraav viisuti kraav vilamaa peakraav vilivalla peakraav viljakse oja villemi oja vilpsaare oja viluste oja vingri kraav vinni peakraav viraski oja virita kraav virksimetsa kraav virukula peakraav viru oja virulaso oja virussaare kraav visela jogi viserlaane kraav vissuvere peakraav visula jogi visusti oja viti peakraav vodja jogi vodja peakraav vohnja peakraav voka jogi voki oja voore kraav voore oja vooru oja vorbuse kraav vorbuse peakraav vorsti jogi vorstioja vungi oja voerdla peakraav vohandu jogi vohkse jogi vohkse peakraav vohu jogi voiba oja voidula peakraav voika oja voini oja voisiku peakraav voistre oja voitre kraav volingi oja volupe jogi vonnu oja vorrasoo oja vosu jogi votikvere kraav voukula oja voukula peakraav voobu peakraav voorastesoo peakraav vaike emajogi vaikerakke kraav vaikevoore kraav vaiksekula oja vaikula kraav vainjarve oja vaiso peakraav valgita oja valgu peakraav valinurme oja valjasoo kraav valuste oja vandra jogi vao kraav vao oja varava oja varska oja vartoni oja vaana jogi vaanoja ohne jogi ongu oja oru oja adara jogi ammaoja angi oja anglema oja anilase peakraav arma jogi arnu jogi atte peakraav auhvoja ordi kraav ordi peakraav osterby peakraav osterbi peakraav oobiku kraav ootla oja uksnurme peakraav ulejoe peakraav ura oja ura oja vooluveekogud alamvesikondade kaupa veeseaduse alusel kehtestatud maaruse jargi emajogi ka suur emajogi on eesti suurimaid jogesid pikkuselt eesti uheksas 100 km jogi voolab uldjoontes laanest ittavortsjarvest peipsi jarve emajoe lahe asub vortsjarve kirdenurgas rannujoesuus jogi labib keskjooksul tartu ja suubub praagal peipsi jarve suurimad lisajoed on pedja ahja suurim lisajogi elva amme ja laeva jogi kokku on lisajogesid 12 vasakpoolsed on poltsamaa ja pedja joe uhinemisel tekkiv pedja jogi laeva amme ja lagina jogi parempoolsed kavilda elva ilmatsalu porijogi mora luutsna ahja ning kalli jogi keskjooksul voolab jogi emajoe urgorus emajoe laius on 20145 m ja pikkus 100 km sellest vortsjarvest tartuni jaab 57 km ja tartust peipsini 43 km veel 1927 aastal oli emajoe pikkus 117 km kuid hiljem on joge suvendatud ja kanaliseeritud emajogi on rahuliku vooluga kuna joe langus on koigest 36 meetrit see teeb joe languks 3 cmkm keskmine vooluhulk suudmes on 72 ms selle poolest on emajogi eestis teisel kohal parast narva joge emajogi on suudmes kuni 14 meetrit sugav suurele emajoele on iseloomulikud soised kaldad mis on sajandite valtel teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka joe aastaringse uletamise uks vaheseid kohti kus kova mineraalpinnas ulatub molemal pool joge otse joeni on tartus laia tanava otsas asuva vabadussilla koht seal asus ka ajalooliselt vanim joeuletuskoht mille juurde tartu linn enam kui 1000 aastat tagasi tekkis joe ulem ja alamjooksul laiub soid ja heinamaid luhti mis suurvee ajal on vee all suurvee ajal esineb tartu linnas ka uleujutusi veetase emajoes voib aastas koikuda 1226 m uks emajoe eriparasid on rohked luhaveekogud kokku 102 joesilmustest on voolutee loodusliku voi kunstliku ogvenduse teel tekkinud arvukalt vanajogesid uldpindalaga umbes 140 ha neist 72 sisaldavad vett igal aastaajal enamik vanajogedest jaab 35 km pikkusse loiku pedja joe suudmest ja karevere kulani tanapaeval voolab emajogi laanest itta suurvee aegu tavaliselt mais kuid vahel ka talvel kui pedja joe vooluhulk on nii suur et peipsi suunas see koik ara ei voola muudab emajogi kuuekilomeetrises loigus pedja suudme ja vortsjarve vahel suunda ning voolab vortsjarve kuna sel ajal on emajoe tagurpidi voolav osa tavalisest mitu korda laiem kutsutakse seda osa ka jarvejoeks araspidine vool on aeglane 7 cms hudroloog liidia saali kinnitust mooda ukski teine eesti jogi nii ei kaitu suur emajogi on eesti ainus kogu ulatuses laevatatav jogi keskajal oli see tahtis kaubatee mida mooda kulges kaubandus laanepoolsete hansalinnade ning idas asuvate pihkva ja novgorodi vahel joe madalamaks muutudes kaotas joetee tahtsust sojaline tahtsus oli emajoel siiski veel pohjasojaski mil 14 mail 1704 toimus kastre moisa lahedal kastre joelahing kus rootsi 13laevalise eskaadri piiras umber vene laevastik rootslaste komandor carl gustav loschern von hertzfeldt lasi end ohku koos lipulaevaga sojaeelses eesti vabariigis parvetati tartu linna kuttepuid mustvee lahistelt alla piki peipsi randa ning emajoe suudmest linnani ulesvoolu samuti toodi vortsjarve ja pedja joe umbrusest palke tartu saekaatritesse emajoel olid levinud kohalikud madalapohjalised emajoepeipsi tuupi lodjad kauba ja reisilaevade liiklus venemaa vahet kais emajoel vahemal maaral kuni noukogude aja lopuni tanapaeval soidavad emajoel peamiselt harrastuskalurid tartu umbruses liiguvad suviti ka vaikesed lobusoidulaevad emajoe ulemjooks jaab alampedja looduskaitsealale selle piires on keelatud soita jettide skuutrite veerollerite ja holjukitega muude veesoidukite maksimaalne kiirus on 30 kmh sama piirkiirus kehtib ka emajoe alamjooksul paikneval peipsiveere looduskaitsealal emajoesuursoos tartu linna piires ja lahemas umbruses tegeldakse vahemal maaral veemotospordiga esmakordselt on emajoge ladinakeelsel kujul mater aquarum ehk veteema voi jogedeema kirjalikes allikates nimetatud henriku liivimaa kroonikas seoses 1211 aasta moogavendade ordu vonnu komtuuri bertoldi ja riia piiskopi venna theoderici juhitud sojakaiguga joe pohjakaldale sama nime kasutatakse kroonikas veel vaikeemajoe ja parnu joe kohta ka keskajal kutsuti parnu joge emajoeks alamsaksa keeles embeke vordluseks suure emajoe saksakeelne nimi on olnud embach nimede samasust on nahtud voimaliku toendina et neid kasitleti uhtse veeteena osa veeteest vois olla ka velikaja jogi mida on kutsutud pihkva emajoeks vene leetopissides on suuremajoge nimetatud omovza voi ladina ja venekeelseid nimekujusid on peetud kaudseks kinnituseks et emajoe nimi vanemas eesti keeles oli emavesi samas sonalopp vesi esineb laanemeresoome keeltes ainult jarve mitte joenimedes jooseppi julius mikkola peab haalikuliselt voimalikuks venekeelse nime kujunemist variandist emajogi ladinakeelset sona aqua on ladina autorid aga lisaks veele kasutatud ka tahenduses jogi lati keeles on emajoge nimetatud metra kalu on emajoest puutud juba aastatuhandeid harrastuskalameeste seas on see tanini populaarne puugikoht 20092010 hindas lounaeesti kalastajate klubi kalastajate arvu emajoel martsist oktoobrini ning uuringu andmete pohjal hinnati aastast kalastuskoormust ligikaudu 100 000 puudjapaevale aastas teise maailmasojani puuti emajoel kalu peamiselt noodaga parast soda hakati kasutama ka morra ja vorgupuuki 19581976 tegutses emajoel lenininimeline kalurikolhoos 1976 aastal loodi kalurikolhoos peipsi kalur huvi eri kalaliikide vastu on ajaloo kestel muutunud sojaeelses eestis puuti emajoel peamiselt haugi saksa okupatsiooni ajal viidikat noukogude ajal ka sarge kuna seda hakati kuivatama ja ahvenat viimasel ajal on pohiline puugikala latikas puutud on ka angerjat karpkala kokre koha linaskit lutsu sainast ja turba kokku on emajoest puutud 36 kalaliiki kellest 10 on eksikulalised ernst julius opik 22 oktoober 1893 kunda 10 september 1985 bangor pohjaiirimaa oli eesti astronoom eesti astronoomiakoolkonna uks rajajaid opik pidi oppimise korvalt elatise teenimiseks tootama opetajana aastail 19101912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis vega koos aleksander reinbergi vendade oskar ja paul opikuga 19111912 ilmus opiku esimene publikatsioon vene astronoomiaajakirjas mirovedenije vaatlustest marsi ja veenuse ning perseiidide kohta parast moskva ulikooli lopetamist tootas observatooriumides moskvas ja taskendis oli vabatahtlikuna vene valgete armees parast eesti iseseisvumist tootas tartu ulikoolis ja vahepeal harvardi ulikoolis 1944 pogenes saksamaale oli balti ulikooli professor ja eesti rektor tootas 19481981 armagh observatooriumis pohjaiirimaal 19501981 toimetas ajakirja irish astronomical journal opik oli uks oma polvkonna valjapaistvamaid astrofuusikuid 1916 aastal avaldatud toos arvutas ta valge kaabuse 40 eri b tiheduse kuid pidas tulemust voimatuks seetottu jai opik ilma valgete kaabuste kui eksootilist tuupi tahtede avastamise aust joudis tahe siseehituse teooriat arendades aastast 1915 1922 jareldusele et tahtedes toimuvad termotuumareaktsioonid toestas seda soltumatult hans albrecht bethest 1937 rakendas seda teooriat paikese ja teiste kaabustahtede evolutsiooni uurides ning puudis 1938 ja 1977 selle abil pohjendada jaaaegade tekkimist 1952 opik esitas uhe juhtivatest teooriatest jaaaegade perioodilisuse kohta opiku jargi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus paikese keskmes ning see muudab konvektsioonimustreid paikese tuumas viisi tottu kuidas paikese atmosfaar reageerib muutustele energiatootmises jouab paikese tuuma soojenemisel maa pinnale vahem paikeseenergiat opiku teooriat ei ole kinnitatud ega umber lukatud kuigi see voibolla seletab neutriinovoogu paikeselt mille avastasid uued maaalused neutriinodetektorid opiku voibolla koige tahtsam panus teadusesse oli 1938 avaldatud uurimus tahtede evolutsioonist seal ta arutas millised protsessid voiksid jargneda vesiniku muundumisele heeliumiks paikese ja teiste tahtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide kaigus ta naitas et kui vesinik ammendub tombub tahe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur touseb ule 19 miljoni kraadi samal ajal tahe valisatmosfaar laieneb nii et paikese puhul ulatub see veenuse orbiidini maa ookeanid lahevad keema ning maa muutub korbenud ja surnud planeediks praegu on see pilt uldtunnustatud leitakse et paikese laienemise tottu lakkab igasugune elu maal umbes 5 miljardi aasta parast tahtede evolutsiooni arvutused tegi opik kasitsi tulemusi kinnitasid 10 aastat hiljem hoylei ja schwarzschildi arvutused arvutite abil loi 19181922 spiraaludukogude galaktikate kauguse maaramise meetodi ja tegi selle pohjal 1922 esimesena kindlaks andromeeda udukogu kauguse 450 000 parsekit see oli esimene galaktikavalise objekti kauguse oige maaramine oma toos edestas ta nii ajaliselt kui tapsuselt ameeriklast erwin hubbleit tema kasutatud meetodit kasutatakse laialdaselt ka tanapaeval kummutas 1933 tahtede termotuumareaktsioonide valtust meteoriitide vanust ja universumi paisumiskiirust arvesse vottes seisukoha et kosmoloogiline universum on ulivana algatas 19301934 meteooride vaatluse alal tartu ja harvardi observatooriumi koostoo asutas harvardis meteooriuurimise ruhma ning loi hiljem meteooride atmosfaaris polemise ja meteoriitide planeediga porkumise teooria opiku statistilised uurimused maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mojust maale ennustas 1932 komeedipilve olemasolu paikesesusteemi valisosas opikuoorti pilv alustanud 1912 planeetide uurimist ennustas 1950 aastail et marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning et veenusel on palav kuiv ja tolmune atmosfaar molemat oletust on kinnitanud automaatjaamadega mariner sooritatud uuringud lisaks paljudele onnestumistele olid moned opiku seisukohad selgelt ekslikud naiteks oli ta pikka aega veendunud et tumedamad alad marsi pinnal on tumedad taimkatte esinemise tottu neis piirkondades ta uskus et spiraalgalaktikate spiraalharude otsad liiguvad eespool mitte ei jaa galaktika pooreldes maha tegelikult on see vastupidi opik arvas et paikeseplekkide esinemise ja maapealsete poliitiliste revolutsioonide vahel on seos ehkki midagi sellist pole suudetud toestada sellist sorti ekstsentriliste vaadete tottu suhtuti tema toodesse monikord vahem tosiselt kui need vaarinuks ernst opik on tegutsenud ka helilooja ja pianistina 1936 aastal avaldati tema teosed eleegiline ballaad kiri muistend iii ja nagemused iii opiku nime kannab vaikeplaneet 2099 opik ernst opik oli geoloogia ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi keeleteadlase luuletaja ja maletaja armin opiku diplomaat oskar opiku ja pankur paul opiku vend opikul oli ka ode anna kes valdas 14 keelt sealhulgas sanskriti keelt ja tolkis homerost paul opiku poeg oli energeetikateadlane ilmar opik kelle poeg andres opik oli keemiaprofessor ernst opiku lapsed on fuusik uuno helgi tiiu ajaloolane elina inna ja maija tema lapselaps lembit opik uuno poeg on liberaaldemokraadist suurbritannia poliitik endine parlamendiliige kes esindas montgomeryshirei eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon mille kaigus eraldub soojust eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne see tahendab seda et susteem annab energiat ara energiahulk mis on vajalik eksotermilise reaktsiooni kaivitamiseks on vaiksem kui sellise reaktsiooni kaigus vabanev energiahulk tavaliselt vabaneb tekkiv energia soojusena kuid voivad esineda ka valgus voi moni muu elektromagnetkiirgus looklaine ja muud energia vabanemise voimalused kui eksotermilist reaktsiooni ei kontrollita siis voib reaktsiooni astuvate aineosakeste arv vaga kiiresti suureneda mis pohjustab soojuse veelgi intensiivsemat eraldumist ja reageerivate aineosakeste arvu veelgi suuremaks muutumist selle tulemusena voib tekkida plahvatus koige tuntum eksotermiline reaktsioon on polemine ainet iseloomustab eripolemissoojus kutuseid kuttevaartus keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess soojuse tekkimist ja neeldumist kas fuusikalise protsessi voi keemilise reaktsiooni kaigus moodetakse kalorimeetriat kasutades selle jaoks on valja moeldud laboratooriumiseade reaktsioonikalorimeeter millega jalgitakse soojusvoogu sellest anumast valja milles reaktsioon toimub voi sellesse anumasse lisaks keemilistele reaktsioonidele saab seda kasutada ka mone fuusikalise protsessi naiteks kristalliseerumise voi lahustumise soojusefekti mootmiseks eksotermilise reaktsiooni vastand ehk niisugune reaktsioon milles energia neeldub on endotermiline reaktsioon emulsioon ladina k emulsus valjalupstud on keemias dispersne susteem mille puhul vedel aine voi ained on pihustunud voi segatud teise vedela ainega kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune emulsiooni moodustumisele ja pusimisele aitavad kaasa emulgaatorid emulsiooni lagunemisele aga deemulgaatorid emulsiooni tekitamist nimetatakse emulgeerimiseks inglise emulsification emulsiooni lohkumist aga deemulgeerimiseks looduslik emulsioon on naiteks piim sunteetiline on naiteks margariin endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon mille kaigus neeldub soojust endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne see tahendab seda et susteem saab umbritsevast keskkonnast energiat juurde soojuse valgusenergia voi mehaanilise energia kujul keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess liikmete arv alates 2003 aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga allikas ariregister kuna 1992 aasta valimised olid praktiliselt vaid valimisliitude valimised siis on see aasta siit tabelist valja jaetud tabelis margib number 0 seda et erakond osales valimistel kuid ei saanud kohti riigikogus tuhi vali margib et erakond ei osalenud oma nimekirjaga valimistel eesti keskerakond on eesti partei see asutati 12 oktoobril 1991 tallinnas erakonna esimees on alates 5112016 juri ratas erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse keskerakond kuulub euroopa liberaalsete ja reformiparteide uhendusse keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine liikmete arvult on keskerakond 2015 aasta juuni seisuga suurim partei eestis juunis 2013 uletas keskerakonna liikmete arv 14 000 alates 18 augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja seitse paeva korval ka laiale lugejaskonnale moeldud nadalaleht kesknadal keskerakonna eesmark on tugeva keskklassi moodustamine eestis partei deklareerib ennast keskklassi liberaalse parteiks eesti keskerakonna juhatusse kuuluvad erakonna esimees juri ratas aseesimehed siret kotka jaanus karilaid olga ivanova yana toom ja juhatuse liikmed juri ratas kadri simson mailis reps aadu must enn eesmaa kalev kallo mihhail kolvart taavi aas mihhail korb priit toobal jaak aab ja urmo saareoja kuni 29 novembrini 2015 kuulusid eesti keskerakonna juhatusse erakonna esimees edgar savisaar aseesimehed enn eesmaa ja kadri simson ning liikmed mailis reps kalev kallo arvo sarapuu taavi aas aadu must siret kotka juri ratas priit toobal urmo saareoja marika tuuslaul jaanus karilaid yana toom ja mihhail korb erakonna volikogu esimees on kalev kallo ja aseesimehed tarmo tamm ning siret kotka keskerakonna volikogusse kuuluvad erakonna piirkondade esimehed erakonna piirkonna konverentsil valitud volinikud uks iga 100 piirkonna liikme kohta erakonna juhatuse liikmed riigikogu keskerakonna fraktsiooni liikmed ning iga erakonna kogu valitud uks volinik kui erakonna kogusse kuulub vahemalt viiskummend erakonna liiget xiii riigikogus kuuluvad eesti keskerakonna fraktsiooni selle esimees kadri simson aseesimehed valeri korb ja mailis reps ning liikmed dmitri dmitrijev enn eesmaa olga ivanova jaanus karilaid mihhail korb siret kotka oudekki loone heimar lenk aadu must tarmo tamm andrei novikov juri ratas rein ratas martin repinski kersti sarapuu erki savisaar mihhail stalnuhhin mart sults anneli ott marika tuuslaul viktor vassiljev vladimir velman ja toomas vitsut 2004 aastal solmis keskerakond koostooleppe venemaa voimuerakonna uhtse venemaaga 2010 aasta augustis toetas keskerakonda 74 mitteeestlastest valijatest ja 14 eestlastest valijatest 2011 aasta riigikogu valimistel sai keskerakond 233 haaltest ja 26 kohta riigikogus veebruaris 2015 toetas keskerakonda 99 eestlastest ja 732 muudest rahvustest kodanikest eesti rahvusliku soltumatuse partei luhend ersp oli noukogude eestis 20 augustil 1988 asutatud rahvuslik erakond uks esimesi mittekommunistlikke parteisid noukogude liidus erakonna asutasid rahvuslikult meelestatud eesti dissidendid ersp programmiline eesmark oli eesti vabariigi taastamine oigusliku jarjepidevuse alusel ersp esindas rahvusliku iseseisvusliikumise radikaalset tiiba ja kasutas antikommunistlikku retoorikat erinevalt rahvarindest mis tegi koostood gorbatsovi reformipoliitikat toetavate kommunistidega ja taotles esialgu vaid suuremat iseseisvust noukogude liidu koosseisus hiljem ka noukogude liidust lahkuloomist kuid mitte kunagi eesti vabariigi taastamist oigusliku jarjepidevuse alusel ersp algatas 24 veebruaril 1989 koos eesti muinsuskaitse seltsiga ja eesti kristliku liiduga eesti kodanike komiteede liikumise mis paadis eesti vabariigi oigusjargsete kodanike esinduskogu eesti kongressi valimistega 24 veebruaril 1990 ja kokkukutsumisega 11 martsil 1990 ersp uhines 2 detsembril 1995 rahvusliku koonderakonnaga isamaa parteide uhinemisel sundis erakond isamaaliit 1987 aasta 7 novembril parnus tuli vello vaartnou valja eesti rahvusliku soltumatuse partei loomise ideega oeldes esimesena tol ajal avalikkuse ees valja motte et eestis on vaja luua rahvuslik partei ja votta kommunistidelt voim vaartnou valja tootatud esialgne programm sai ersp loomise aluseks ersp loomise ja poliitilise tegevuse ajal olid aktiivselt abiks tiina hallik anu rootalu samuti eve parnaste kes oli siis eestimaa budistliku vennaskonna taola sekretar 1988 aasta 21 jaanuaril kirjutasid vaartnou initsiatiivil 14 inimest alla ettepanekule eesti rahvusliku soltumatuse partei loomiseks need olid kuna erakonna algatajatel puudus ligipaas kohalikule ajakirjandusele raadiole televisioonile ajalehtedele siis kasutati selleks laane pressi ja meediat et vabaduse ja iseseisvuse ideed inimesteni viia 30 jaanuaril 1988 toimus vaartnou eestvedamisel pressikonverents moskvas et naidata laane maailmale kommunismi kantsi nsv liidu lagunemist ja demonstreerida selle katalusaatorina eestis tegutsevat budistide kogukonda pressikonverentsil viibisid ka ekepart nomm ja arvi orula kohal olid new york timesi washington posti chicago tribunei ja teiste ajalehtede esindajad samuti usa telekompanii abc jt moskvas pressikonverentsil avalikkusele tutvustatud ersp loomise ettepanek saavutas suurt tahelepanu leides laialdast aramarkimist ja kommenteerimist laane meedias see loeti ette ka ameerika haale ja raadio vaba euroopa eestikeelsetes saadetes new york timesi esilehel informeeris kirjasaatja philip taubman 14 kodaniku kasikirjalisest dokumendist mis kutsus ules looma esimest soltumatut poliitilist parteid noukogude liidus noukogude ajalehed kirjutasid samal ajal aktiivselt paskville vaartnou kohta suudistades teda koostoos ameerika uhendriikide luure keskagentuuriga rahvusvahelise pressikonverentsi korraldamise peale sai kgb moot tais 6 veebruaril tegi kgb labiotsimise vaartnou juures ja juba 13 veebruaril 1988 saadeti ta nsv liidust valja eesti vabariigi 70 aastapaeva eel korraldas taola noukogudevastaste lendlehtede trukkimise ja massilise levitamise kogu eestimaa visati tais lendlehti mis kutsusid eestlasi ules taitma oma kodanikukohust ja astuma vastu kommunistidele ja noukogude okupatsioonile usinalt aitas sellesisulise informatsiooni levitamisel kaasa vorust parit sudikas ja kartmatu noor 17aastane rahvuslane ain saar koos voru noortekolonniga kes noil aegadel tekitas sensatsiooni oma ettevotmisega vabadussojas langenute kalmistute taastamisel ain saare meeskond aitas ka taolal kommunistidevastaseid lendlehti trukkida ja vorumaal levitada 30 jaanuaril 1988 avalikustati ettepanek eesti rahvusliku soltumatuse partei loomiseks millele oli alla kirjutanud 14 isikut nende seas ka erik udam kes oli korraldanud 23 augustil 1987 hirvepargi miitingu ja kuulus molotovribbentropi pakti avalikustamise eesti gruppi mrpaeg aprillis 1988 alustas tood ersp korraldav toimkond mis valmistas ette partei pohikirja ersp asutamise kongress toimus 20 augustil 1988 pilistvere kirikus 27 oktoobril oli tallinnas kirjanike maja saalis ersp esimene pressikonverents ersp nagi oma pohieesmargina tingimuste tagamist eestlaste pusimajaamiseks rahvusena oma ajaloolisel kodumaal selleks peeti vajalikuks taastada eesti vabariik oigusliku jarjepidevuse alusel tolleaegset eestit kasitles ersp okupeeritud ja annekteeritud maana ersp algatas 24 veebruaril 1989 koos eesti muinsuskaitse seltsiga ja eesti kristliku liiduga eesti kodanike komiteede liikumise mis tipnes eesti kongressi valimistega 24 veebruarist 1 martsini 1990 ning kokkukutsumisega 12 martsil 1990 eesti kongress oli eesti vabariigi oigusjargsete kodanike esinduskogu mis noudis eesti vabariigi taastamist oigusliku jarjepidevuse alusel olles seega ersp tahtsaima eesmargi kandja ning deklareerija eesti kongressi 465 saadikukohast kuulus ersple ligikaudu sada 1992 aasta riigikogu valimistel sai ersp 10 saadikukohta ning moodustas valitsuskoalitsiooni koos rahvusliku koonderakonnaga isamaa ja moodukatega ersple kuulus uues valitsuses mart laari esimene valitsus siseministri portfell lagle parek hiljem heiki arike 1992 aasta vabariigi presidendi valimistel kandideeris ka ersp esimees lagle parek kuid ei osutunud valituks 1995 aasta riigikogu valimistel sai isamaa ja ersp liit 8 kohta neist 2 kohta kuulusid ersple ersp uhines 2 detsembril 1995 rahvusliku koonderakonnaga isamaa parteide uhinemisel sundis erakond isamaaliit eugene gladstone oneill 16 oktoober 1888 new york 27 november 1953 boston pani aluse moodsale usa naitekirjandusele tema loomingus poimuvad ekspressionism psuhholoogiline realism ja sumbolism oluline motiiv tema teostes on udu mis sumboliseerib kogu inimese elu hamarust tema subjektiivset ja ebareaalset maailma inimese petlikku optimismi tema tegelased eelistavad enesepettust ja seda et neile valetatakse eestikeelne valimik kariibide kuu inglise keelest tolkinud m luht sari nobeli laureaadid tartu loodus 1938 sisaldab 7 uhevaatuselist naidendit kariibide kuu teel itta cardiffi pikk teekond koju tsoonis oli seal kus rist on ja silmus eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool mis tekkis ja sai populaarseks teise maailmasoja eelohtul eksistentsialism lahtub inimese moistmisel tema eksistentsist eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel poimitud lisaks rohutab eksistentsialism ka vajadust rakendada motlemist isiklikus ja uhiskondlikus elus sh poliitikas eksistentsialismi mojutajateks loetakse enamasti jargmisi autoreid friedrich nietzsche fjodor dostojevski franz kafka blaise pascal miguel de unamuno oma eeleksistentsialistlike eksistentsimaaratlustega on olnud eksistentsialismi eelkaijateks sren kierkegaard henri bergson ja martin heidegger eksistentsialistid kritiseerivad produktiivselt naiteks georg wilhelm friedrich hegeli filosoofiat rene descartesi aga ka arthur schopenhauerit jpt eksistentsialismi tahtsaimaks autoriks peetakse jeanpaul sartreit tema kasitlusest lahtuvalt voib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimesekasitlust sartrei kasitlus mis on kokku voetud tema peateoses olemine ja eimiski on mojutatud martin heideggeri teosest olemine ja aeg kui varasemas filosoofias raagiti palju inimese loomusest voi tema moistuslikust olemusest siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale vaites et inimene on eriline olev kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed vaid inimene alles loob selle endale asjade eriti artefaktide puhul eelneb nendele idee kavand voi projekt prantsuse keeles le projet mille jargi need valmistatakse inimene aga pole selline asi eksistents pole kunagi valmis kuna puudub moodupuu valmisoleku mootmiseks ja on alati ebataielik mistottu pole ka inimene enda jaoks kunagi taielikult haaratav sestap utlevad eksistentsialistid et inimene on maailma heidetud ta pole maailmas kunagi pariselt kodus arusaamaga eksistentsist kui inimese olemise viisist vastandutakse varasemale arusaamale inimesest kui jumala loodud olendist kellele on sellesama jumala poolt ette antud elu eesmark ja vaartused mida taotleda kui inimene pole loodud jumala nao jargi ega oma eelnevalt teda maaravat olemust siis on inimene vaba voi isegi vabaks neetud ja peab enda olemuse ule otsustamise votma enese kanda ennast loov otsustamine valjendub valikutes mida inimene teeb inimene saab teha valikuid ainult oma eksistentsi piires st inimene on vaba valima sellel ajal mis on tema sunni ja surma vahel ning need valikud on eksistentsi piires loplikud neid saab teha ainult uks kord iga valik on iseseisev valik inimese olemasolu mingis faasis vastavalt arusaamale eksistentsi ainukordsusest ning pinguldatusest sunni ja surma vahele kirjeldavad eksistentsialistid toelist valikut endakullasena mis on ainult inimese enda teha mis kuulub inimese eksistentsi kindlasse faasi milles inimene ise otsustab ja vastutab selle valiku eest enda eksistentsi nimel mida ta on sunnitud looma inimene ise visandab voi projekteerib enda ja on seega endajaoksolev mitte iseendasolev vabadus on seega eksistentsialistide arvates raske koorem kuna sellega kaasneb vastutus eksistentsi vabaduse puhul vastutus oma ainukordse olemasolu ja selle endast lahtuva loomise eest selle koorma kandmise moju valjendavad eksistentsialistid selliste moistetega nagu ang iiveldus hirm jne selliseid inimese eksistentsi maaravaid komplekse aga nende hulka kuuluvad ka vabadus armastus jms nimetavad eksistentsialistid martin heideggeri eeskujul ka eksistentsiaalideks mida eksistentsialistid eriti jeanpaul sartre on puudnud fenomenoloogiliselt kirjeldada st lahtuvalt inimese faktilisest maailmasolemisest mitte monest teaduslikult positiivsest voi ratsionalistlikust teooriast kuna eksistents ei vasta inimese objektiivsele olemisele vaid tema isiklikule subjektiivsele olemasolule ja selle subjektiivsuse kogemise viisile siis on eksistentsialistide jaoks loomulik elada lahtuvalt subjektiivsusest ning valjendada end subjektiivsust rohutavatel viisidel sh kirjanduses kunstis jne sartrei jargi teeb end eksistentsiaalselt moistev inimene eetilisi valikuid lahtuvalt heast usust st ta ei tee oma valikutes kunagi oma eksistentsi suhtes moondusi need kes pohjendavad oma halbu valikud sellega et need ei mojuta midagi voi sellega et teised teevad ju ka nii need lahtuvad valikute tegemisel halvast usust ega ole toelised eksistentsialistid viimased teavad et oma iga oma valikuga valivad nad uhtlasi inimese st see missuguseks ma tahan end luua see saab eeskujuks inimkonnale ning see tahe mille ma oma isiklikku valikusse panen teenib ka seda eesmarki et luua inimest kui sellist selles mottes pole minu valik kunagi ainult mind puudutav lokaalne vaid on globaalne sartrei eetiline printsiip sarnaneb immanuel kanti kategoorilise imperatiiviga eksistentsialistid panid suurt rohku sellele et motlemine peab olema seoses tegelikkusega maailmaga uhiskonnaga eksistentsialistlik motleja on sestap angazeeritud prantsuse keeles engager motleja st selline motleja kes rakendab oma mottetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lahedastega uhiskonnaga globaalselt jne paljud eksistentsialistid on tundnud poolehoidu kommunistliku uhiskonnakorralduse suhtes albert camus kasitleb end eksistentsiaalselt moistva inimese suhet uhiskonda kultuuri inimese kasitlemisel tuleb lahtuda tema taiesti isikuparasest olemisest ehk eksistentsist inimene seisab pidevalt silmitsi eluliste valikute ning oma olemasolu piiridega surmaga elu mida elatakse oma individuaalsust teadvustamata on voorandunud ja absurdne absurdsust on voimalik leevendada ukskoiksust huljates luues ennast ja oma uhiskonda ning kaitstes inimesi elu julmuse eest absoluutselt vaba on inimene kes votab endale taieliku vastutuse julgeb ise valida ja otsustada eksistentsialiste on kritiseeritud kuna nad jutlustavad individualismi ja relativiseerivad uldkehtivaid vaartusi on leitud et eksistentsialistid on moraalitud tegelased kes salgavad jumalat muudavad elu kunstiks ega oma mingeid kolbelisi vaartusi sellistele suudistustele vastavad eksistentsialistid osutades asjaolule et inimese vabadusega kaasneb ka vastutus kuigi inimene ennast taiesti endakullaselt ja subjektiivselt loob siiski on ta sunnitud end looma voimalikult hasti ja ilusti kuna ta ei saa enda eksistentsi piiratust kogenuna oma loomejoudu raisata eksistents on ainukordne ja loppeb surmaga filosoofid on eksistentsialismi kritiseerinud selle poolest et see lohestab inimese ja maailma suhet ning polariseerib subjektobjekt suhte liialt uhe poole st subjekti kasuks seetottu ei pea end eksistentsialistideks nt maurice merleauponty ja martin heidegger kuigi molemad on oma motlemises tegelenud sarnaste teemadega eksistentsialismist mojutatuna on selle uhekulgset polarisatsiooni puudnud uletada nt paul ricur monikord eristatakse nendel alustel eksistentsialismi ja eksistentsifilosoofiat viimane on erinevalt eksistentsi ja subjekti absolutiseerivast ismist neutraalselt maaratletud filosoofia mis eksistentsi moistet teatud otsustaval maaral kasutab kuid pole selles suhtes normatiivne voi populistlik angazeeritud suurem jagu eksistentsialiste on ateistid kuid on olemas ka kristlikke eksistentsialiste nt gabriel marcel karl jaspers martin buber ja ka voolu eelkaija sren kierkegaard eksistentsialismist on mojutatud palju kirjanikke nt boris vian ernest hemingway eugene ionesco jack kerouac jt biitnikud william faulkner iris murdoch jne eksistentsialismist mojutatud filmirezissooridest voib nimetada ingmar bergmanit ja akira kurosawat noukogude eestis pidasid 1980 aastatel end eksistentsialistideks koik kohalikud punkarid eksistentsialism pole tanapaeval enam selline filosoofiline moevool nagu ta oli teise maailmasoja ajal ja jarel eksistentsialistideks on end pidanud paljud kunstnikud kirjanikud luuletajad muusikud 20 sajandi teisel poolel tanapaeva filosoofiliste moevoolude vaatenurgast eriti postmodernistlikust perspektiivist on eksistentsialism liiga eesmargiparane ja positiivne ega vasta globaliseerunud huperkultuuri eklektilisele elutunnetusele seega heidetakse eksistentsialismi inimesekasitlusele ette sedasama mida too heitis omal ajal ette varasematele inimesekasitlustele voib pakkuda et eksistentsialismiga sarnase rolli on tanapaeva kunstnikekirjanike seas ule votnud veelgi radikaalsem inimkasitlus mis moistab inimest lohestununa ja valikute suhtes huvituna kuna tal pole mitte mingit eesmarki mille eest ta peaks vastutama isegi mitte subjektiivset nt gilles deleuzei motlemisest lahtuvalt kasitletakse inimest populaarselt kui masinlikku lineaarsetel katkestustel pohinevat olendit kellel puudub range minapilt ning kelle toimimise rutiini sihiks on uhendada ja kombineerida koike end umbritsevat selle nimel et luua midagi uut sellist inimest voib iseloomustada skisoidsena eesti teater on teater eestis esimesed teated eestis korraldatud teatrietenduste kohta parinevad 16 sajandist kui tallinna linnakooli opilased mangisid raekojas terentiuse komoodiat androslannad 1784 aastal rajati august von kotzebue eestvottel tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 aastal kolas eesti keel esimest korda laval kotzebue isalik ootus esimene kutseline teater oli 1809 aastal avatud tallinna linnateater ehk tallinna saksa teater aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus habi sel kes petta tahab eesti rahvuslik teater sundis laulu ja manguseltsides selle alguseks loetakse 1870 aastat kui vanemuise seltsis etendati lydia koidula saaremaa onupoega 19 sajandi lopus juhtis vanemuise teatrit august wiera kes eelistas kergeid vaate ja laulumange eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882 aastal abram simoni juhtimisel toilas 1906 aastal muudeti vanemuine ja estonia ning 1911 aastal parnu endla kutselisteks vanemuise juhiks saanud karl menning hakkas lavastama vaartuslikke naidendeid ning taotlema mangu elulist toepara ja ansambliuhtsust tema noudliku teatritoo tulemusena sundis uhtlaselt hea professionaalse tasemega trupp seevastu estonia ilme maarasid pigem uksikud tahed saravad naitlejatalendid theodor altermann paul pinna erna villmer ja ants lauter kellest hiljem arenes ka voimekas teatrijuht 1908 aastal hakati estonias lavastama oopereid ja operette 1916 aastal rajati tallinnas teinegi kutseline teater 1920 aastail asutati veel rahvaliku mangukavaga ja uhiskonnakriitilise meelsusega tallinna toolisteater ning otsinguline ekspressionistliku suunaga hommikteater tootas 19211924 trupp koosnes asjaarmastajaist juht oli august bachmann kutselised teatrid asutati ka viljandis ja narvas 1920 ja 1930 aastail teatrielu mitmekesistus hakati lavastama suuri klassikalisi tragoodiaid ja kaasaja naidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid voimekad lavastajad olid priit poldroos ja andres sarev toolisteatris ants lauter ja hilda gleser estonias viimane ka toolisteatris paul sepp estonias ja draamateatris ning hiljem leo kalmet draamateatris nende loomingu ja pedagoogitoo tulemusena sugenesid eriilmelised trupid milles oli palju isikuparaseid naitlejaandeid noukogude ajal on asutatud rakvere teater vene draamateater nukuteater ja noorsooteater nuudne linnateater estonia draamatrupp viidi 1949 aastal draamateatrisse millega liideti ka toolisteatri tugevamad naitlejad suvenenum ja teadlikum meisterlikkus saavutati sonalavastusteatris 1950 aastate teisel poolel siis alustas oma lavastaja ja lavapedagoogitood voldemar panso eric john ernest hobsbawm 9 juunil 1917 aleksandria 1 oktoober 2012 london oli briti ajaloolane eric hobsbawn sundis egiptuses venepoola paritolu briti alama ja austria alama pojana molemad vanemad olid juudid tema isa nimi oli leopold percy obstbaum aga vaimuliku vea tottu sunnitunnistusel sai poja nimeks hobsbawm ta kasvas ules saksamaal aga sellegipoolest raakisid vanemad tema ja ta noorema oe nancyga inglise keeles isa suri 1929 ja ema suri 1931 kuid ta ei jaanud oega paris ilma peale sest tema ema ode gretl ja isa vend sidney abiellusid omavahel ja lapsendasid ericu ja nancy nad koik asusid 1933 elama suurbritanniasse hobsbawm oli abielus kaks korda esimene abielu muriel seamaniga kestis 19431951 ja sellest sundis poeg joshua teisest abielust marlene schwartziga sundisid tutar julia ja poeg andy hobsbawm oli pikka aega suurbritannia kommunistliku partei liige kuni see 1991 tegevuse lopetas ta oli londoni ulikooli birkbeck collegei emeriitprofessor ning briti akadeemia liige maailmakuulsaks sai ta nelja raamatuga maailma ajaloost revolutsiooniajastu 17891848 kapitaliajastu 18481875 impeeriumiajastu 18751914 ja aarmuste ajastu hobsbawm ei kirjutanud harjumusparast ajalugu ei esitanud fakte kronoloogilises jarjekorras vaid kusis pohjuste jarele ja otsis seoseid ta kasutas rohkesti statistilisi andmeid ja teksti poimitud luhilood isikutest voi sundmustest olid osa uldskeemist ajaloolasena oli uks teemasid millele ta keskendus kahe samal ajal toimuva revolutsiooni analuus poliitiline prantsuse revolutsioon ja toostusrevolutsioon ta kasitles ka nahtust millele on andnud nime sotsiaalne banditism ning see tahistab olukorda kus lihtrahvas hakkab austama uhiskonna aarealadel tegutsevaid kurjategijaid pidades neid tavaliselt ekslikult vihatud keskvoimu vastu massajateks ja revolutsionaarideks ned kelly dick turpin billy the kid piraadid vennad voitkad ta avaldas paljudes ajakirjades artikleid ja esseesid tegeledes selliste teemadega nagu barbaarsus uusajal toolisliikumise probleemid ning konflikt anarhismi ja kommunismi vahel tema viimased publikatsioonid kandsid pealkirju globaliseerumine demokraatia ja terrorism 2007 impeeriumist 2008 ja esseekogumik kuidas muuta maailma marx ja marksism 18402009 2010 eduard ahrens 3 aprill 1803 tallinn 19 veebruar 1863 kuusalu oli baltisaksa paritolu kirikutegelane ning eesti keele uurija ja keelekorraldaja ahrens oppis aastail 18111819 tallinna toomkoolis ja 18201823 tartu ulikooli usuteaduskonnas parast ulikooli lopetamist ei saanud ta pastoriametit pidada sest oli liiga noor pastorid pidid olema vahemalt 25aastased seetottu laks ta 1824 aastal koduopetajaks pikavere moisa kus tegutses umbes 8 aastat 1831 aastal oiendas ahrens eestimaa konsistooriumi ees eksami pro ministerio 1832 aastal laks ta saksamaale edasi oppima ja kulastas ka prantsusmaad eestisse naastes asus uuesti koduopetajaks vanavigalasse krahv sieversi perekonda ahrens pidas vigala kirikus jutlusi eesti keeles ahrens kutsuti aastal 1837 kuusalu laurentsiuse koguduse opetajaks proovijutluse pidas ta 8 augustil 1837 ja pastoriks ordineeriti 12 septembril 1837 idaharju praostiks sai ta 1860 aasta martsis kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843 aastal eesti keele grammatika grammatik der ehstnischen sprache revalschen dialektes tallinnamurdelise eesti keele grammatika 2 taiendatud trukk 1853 selle teose tottu peetakse teda tanapaevase eesti keele ortograafia loojaks ahrensi kirjaviisireformi ajend oli puud kirikukeelt rahvaparastada ahrens markas kirikuopetajana rahvakeele ja kirikukeele suvenevat erinevust 19 sajandi algul olid enamik kirikuopetajad sakslased ning piiblikeel toetus saksa ja ladina keele grammatikale ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvaparasemaks 1853 aastal ilmus grammatika teine trukk koos lauseopetusega ahrens tegi ettepaneku minna ule vanalt kirjaviisilt soomeparasele kirjaviisile mis sobis eesti keele haaldusega paremini tema soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860 aastate teisel poolel uhiskondlikus elus oli ahrens age usuvoitleja ja eesti ilmalik kirjandus jai talle vooraks oma keelealase tegevuse peaeesmargiks pidas ahrens eesti kirikukeele uurimist ja parandamist 1844 aastal saabus eduard ahrensile kuusallu kulla tuntud soome keelemees elias lonnrot kes on kalevala autor seda kulaskaiku tahistab kuusalu pastoraadi valisukse juurde pandud seinatahvel sailinud on rahvaparimus kuidas suur soome harra ja kuusalu pastor kuulavad kulaneidude laulu muuksi kulatanumal enver hoxha hoodza 16 oktoober 1908 gjirokaster lounaalbaanias 11 aprill 1985 tirana oli albaania poliitiline ja sojaline juht ta oli albaania peaminister 19441954 ja valisminister 19461953 albaaniat valitsenud kommunistlikku parteid juhtis ta selle asutamisest 1941 kuni oma surmani see voimaldas tal saada diktaatoriks tema voimu all sai poolfeodaalsest albaaniast toostusriik kus uhiskond oli range kontrolli all hoxha on tuntud oma poleemika tottu noukogude liidu stalinijargse juhtkonnaga ning hiinaga enver hoxha isa oli islamiusku teenistuja teistel andmetel moisnik kes palju aastaid elas emigrandina ameerikas ema oli koduperenaine hoxha lopetas korce prantsuse lutseumi mis oli albaania parim keskkool 1930 saadeti hoxha paljude teiste noorte albaanlaste kombel riikliku stipendiumiga laaneeuroopasse oppima nimelt prantsusmaale montpellier ulikooli kuid ta jattis opingud pooleli ning suundus pariisi selleparast kaotas ta oma stipendiumi pariisis tekkis tal kontakt albaania kommunistidega 1934 laks ta edasi brusselisse kus ta 19341936 oli albaania konsulaadi sekretar ning oppis seal ka juurat 1936 naasis ta ulikooli lopetamata albaaniasse ning temast sai prantsuse keele opetaja sellessamas lutseumis kus ta varem oli oppinud kahe maailmasoja vahel mangisid kodumaale naasnud valisuliopilased tahtsat rolli kommunistlike gruppide loomisel kogu albaanias korce grupp oli koige vanem ja koige paremini organiseeritud see oli ka ainus grupp millel oli teatav kontakt toolisklassiga ja plekksepp oli koos intellektuaalide hoxha ja nako spiruga selle ruhma valjapaistev liige hoxha korvaldati poliitilise tegevuse parast riigiteenistusest ja parast itaalia sissetungi albaaniasse 1939 ka opetajakohalt sest ta keeldus astumast vastasutatud albaania fasistlikku parteisse hoxha avas siis tiranas tubakakaupluse mis sai peagi kommunistliku rakukese kooskaimiskohaks kui josip broz tito emissarid votsid novembris 1941 initsiatiivi albaania lohenenud kommunistide gruppe uhendava organisatsiooni loomiseks valiti hoxha uue porandaaluse partei albaania kommunistliku partei aastast 1948 albaania toopartei ajutiseks peasekretariks hoxha nimetati partei keskkomitee sekretariks ja rahvusliku vabastusliikumise lnc levizja nacional clirimtare poliitiliseks komissariks selles liikumises domineeris albaania kommunistlik partei rahvuslik vabastusarmee voitles saksa vagede ning albaania fasistlike ja feodalistlike vagede vastu mais 1944 moodustati rahvusliku vabastusliikumise mis oli umber nimetatud rahvuslikuks vabastusrindeks baasil ajutine valitsus kus hoxha oli peaministriks samal ajal sai ta kindralkoloneliks ja rahvusliku vabastusrinde ulemjuhatajaks hoxha jai albaania esimese kommunistist peaministrina voimule 1954 aastani taites ka teisi ametikohti kuid jai albaania kommunistliku partei hiljem toopartei juhina riigi tegelikuks juhiks 1944 aasta oktoobriks oli rahvuslik vabastusrinne saavutanud kontrolli kogu albaania ule vaevalt kolm aastat parast loomist oli albaania kommunistlik partei rahvusliku vabastusrinde kaudu voimule tulnud kolmveerand partei liikmetest olid vaikekodanliku paritoluga intellektuaalid kes olid saanud hariduse pohiliselt valismaal hoxha oli niisuguste intellektuaalide tuupiline esindaja juba enne seda kui albaania kommunistlik partei voimule tuli puhkes parteis age fraktsioonivoitlus hoxha juhitud intellektuaalide ja koci xoxe juhitud proletaarsema paritoluga liikmete vahel xoxe kritiseeris hoxhat selle eest et ta soosib intellektuaale ja diskrimineerib proletaarlastest liikmeid samuti kritiseeris ta hoxha laaneorientatsiooni sest hoxha oli sisse seadnud diplomaatilised suhted itaaliaga hoxha oli ilmselt teinud seda selleks et jugoslaavia tugevale mojule albaanias oleks vastukaal jugoslaavia oli vaga valvas albaania kommunistliku partei intellektuaalidest juhtkonna suhtes ning toetas xoxet ja proletaarset tiiba on alust arvata et xoxe puudis julgeolekupolitsei juhina isoleerida hoxhat ja intellektuaale partei juhtkonnas kuni jugoslaavia ja noukogude liidu vahelise loheni 1948 xoxe pooldas ka balkani foderatsiooni loomist kus albaania pidi osalema ka stalin oli algul seda plaani toetanud hoxha oli kull balkani foderatsiooni vastane ent mitte avalikult nagu nako spiru kui jugoslaavia ei oleks kominformist valja heidetud siis oleks toenaoliselt xoxe likvideerinud hoxha mitte umberpoordult jugoslaavia ja noukogude liidu suhete katkemine juunis 1948 andis hoxhale ajendi noukogude liidu toel vabaneda xoxest ja havitada proletaarse tiiva xoxe arreteeriti 1949 moisteti salajasel kohtuprotsessil tito agendina suudi ja lasti maha puhastused jatkusid 1951 aastani valja hoxha lahenes noukogude liidule ja jossif stalinile keda ta imetles kogu elu 1954 loovutas hoxha peaministri ametikoha mehmet shehule kuid sailitas positsiooni partei keskkomitee esimese sekretarina parast vabanemist itaalia ja saksa okupatsioonist toimusid albaania uhiskonnas ja majanduses revolutsioonilised muutused turgi impeeriumi ajast sailinud feodaalsuhted kaotati maa voeti rikastelt maaomanikelt ara ning pollumajandus kollektiviseeriti albaania toitis lopuks ennast peaaegu ise ara samal ajal arendati toostust mida varem peaaegu ei olnud nii et 1980 aastateks moodustas toostus ule poole rahvuslikust koguproduktist elekter toodi igasse maarajooni nakkushaigused saadi kontrolli alla ning kirjaoskamatus likvideeriti neid saavutusi saatis julm stalinlik taktika toopartei reziim vangistas hukkas ja kuuditas tuhandeid maaomanikke hoimujuhte islami ja kristlikke vaimulikke kollektiviseerimisele vastu hakanud talupoegi ning parteiametnikke ja nende perekondi albaaniast sai totalitaarne riik kus poliitilised ja inimoigused olid jalge alla tallatud alles 1992 vabastati poliitvangid ja voimude metsikused said teatavaks hoxha sotsiaal ja majanduspoliitika mis keelustas isegi eraautod pidurdas albaania arengut mones piirkonnas kollektiviseeritud pollumajandust isegi ei mehhaniseeritud hoolimata toiduainete tootmise saavutustest ja industrialiseerimisest sai albaaniast 1980 aastateks euroopa madalaima elatustasemega riik kuid hoxha isolatsionistlik poliitika voimaldas paljudel albaanlastel arvata et tegemist on koige oitsvama riigiga euroopas noukogude liidu kommunistliku partei 20 kongressil kuulutas nikita hrustsov valja uue kursi mis ei olnud enver hoxhale vastuvoetav kusimus ei olnud ainult stalinis vaid eelkoige poliitikas ameerika uhendriikide ja ulemaailmse imperialismi suhtes ning hegemonistlikes tendentsides sotsialistlike riikide suhtes hrustsovi lahenemiskatse jugoslaaviale 1955 katkes hoxhale isiklikult suurt ohtu eriti selleparast et hrustsov kais peale et xoxe rehabiliteeritaks ja hoxha tugev positsioon albaania kommunistlikus parteis tulenes lohest jugoslaaviaga sellised sammud noukogude liidu poolt kellega albaania oli lahedastes suhetes ja kellelt ta oli 1948 vastu votnud ulatuslikku abi tugevdas albaania toopartei sees hoxhavastast opositsiooni aga hoxha ei tahtnud ega saanud muuta oma poliitilist joont ohustamata oma positsiooni poliitilised vastuolud parteis lahendati puhastuste teel 1955 ja 1956 ning hoxha poliitiliste vastaste hukkamise abil kui nikita hrustsov 1956 hulgas stalini liialdused sattus hoxha oma stalinistliku joonega euroopas uha suuremasse isolatsiooni ning orienteerus hiinale 1950 aastate lopupoole noukogude abi vahenes ja albaania hakkas saama majandusabi hiinalt 1960 toetasid albaanlased avalikult hiinlasi rumeenia kommunistliku partei kongressil bukarestis ning noukogude liidu ja albaania suhted uha halvenesid noukogude liit proovis sel perioodil toetada albaania kommunistliku partei noukogudemeelset fraktsiooni ning osales ettevalmistustes hoxhavastases relvastatud riigipoordes riigipoore hoiti ara ning mais 1961 leidis tiranas aset avalik protsess kus mitut valjapaistvat poliitikut ja ohvitseri suudistati osavotus albaania toopartei juhtkonna vastases vandenous koik tunnistasid ules ja moisteti suudi viis inimest hukati 81 kommunistliku ja toolispartei noupidamisel moskvas tegi hoxha 16 novembril 1960 avalikuks oma suudistused noukogude liidu uue kursi vastu parast seda ei olnud hoxha positsioon albaanias enam ohustatud ning ta asus hiina ja noukogude liidu vahelises tulis kindlalt hiina poolele hoxha oli oma seisukohad hrustsovile avaldanud juba detsembris 1956 ja aprillis 1957 moskvas mais 1959 tiranas ja jaanuaris 1960 moskvas kuid ei olnud esitanud neid avalikult 1961 katkestas albaania suhted noukogude liiduga stalinijargne noukogude liit kuulutati revisionistlikuks ja sotsiaalimperialistlikuks hoxha suhted maoistidega ei olnud siiski taiesti sujuvad neil olid erinevad arusaamad pikast rahvasojast mao zedong ja tema jargijad rohutasid et talurahvamaades peab ulestous linnas toimuma revolutsioonilise soja viimastes staadiumides ja seni kaib soda maal hoxha aga rohutas et linnu ei tohi jatta viimaseks vaid tegevus peab kaima linnas ja maal uheaegselt kui revolutsioonilised liikumised said hoo sisse suure maaelanikkonnaga ladinaameerikas aafrikas ja aasias olid need kusimused hoxhaistide ja maoistide vaheliste agedate vaidluste keskmes kui hiinas oli kaimas kultuurirevolutsioon vallandas hoxha albaanias revolutsioonikampaaniad neil oli kull palju vaiksem ulatus kui hiinas ja partei ei kaotanud kontrolli sundmuste ule hoxha sai ka markimisvaarse isikukultuse objektiks kuigi see ei omandanud kunagi nii suurt ulatust nagu mao zedongi kultus hiinas sel ajal utles hoxha uhe ateismikampaania kaigus et albaanlase jaoks on ainsaks usuks albanism see utlus sobib ka iseloomustama poliitikat mida hoxha ule 45 aasta jooksul ajas riigi ainupartei juhina hoxha joon oli aarmuslikult natsionalistlik mis eriti valjendus suhetes jugoslaaviaga suhted jugoslaaviaga maarasid majandus ja poliitilised suhted teiste maadega 1967 aastal kui mao zedongi kultuurirevolutsioon oli hiinas haripunktis kuulutas hoxha albaania maailma esimeseks ateistlikuks riigiks suhted hiinaga muutusid pingelisemaks sedamooda kuidas kasvas mao zedongi isikukultus hiina lahenes ameerika uhendriikidele ja teistele kapitalistlikele riikidele ning hiina rahvusvaheline moju suurenes parast mao zedongi surma 1976 sellele jargnenud vasakpoolsete kaotust hiina parteisiseses voitluses ja hiina veel suuremat lahenemist laanele albaania ja hiina suhted jahenesid 19771978 ning hoxha katkestas viimaks 1978 suhted hiinaga samal aastal avaldas ta raamatu imperialism ja revolutsioon kus ta vaitis et mao zedong ei olnud marksistleninlane ning et hiinas ei olegi marksisteleninlasi sellest ajast peale sulgus albaania iseendasse sest hoxha oli koikidest liitlastest lahti oelnud hoxha kuulutas et albaania mitte ainult ei saa oma joududega eeskujulikuks sotsialistlikuks vabariigiks vaid albaania on ainus alles jaanud sotsialistlik riik maailmas 1973 oli enver hoxhal sudamerabandus ning kuigi ta sellest rahuldavalt paranes hakkas tema aktiivsus sellest ajast kahanema 1980 aastatel hoxha tervislik seisund halvenes ta podes suhkurtobe ning 1983 ja 1984 tabas teda ajuisheemia 1981 tombus hoxha aktiivsest poliitikast tagasi kuid enne seda viis ta labi puhastuse milles mitu juhtivat parteiliiget ja valitsusametnikku hukati vaidluse kaigus albaania juhtkonnas sooritas peaminister mehmet shehu detsembris 1981 vaidetavalt enesetapu voi morvati valitsusohjad anti ule hoxha protezeele ramiz aliale kes parast hoxha surma 1985 sudamerabanduse tagajarjel kaks paeva enne surma langes hoxha koomasse tuli voimule ramiz alia ajal nii sise kui ka valispoliitika lodvenesid samal ajal kui kommunistlike parteide voim norgenes kogu idaeuroopas loobus albaania 1990 uheparteisusteemist ja albaania toopartei mis oli reformitud sotsialistlikuks parteiks kaotas valimised enver hoxha maeti rahvuse martrite kalmistule kuid 1990 kaevati tema surnukeha sealt valja ning maeti umber sharra rahvakalmistule punasest marmorist hauakivi tehti umber teises maailmasojas albaania pinnal langenud briti sodurite malestuskiviks hoxhat hakati nimetama diktaatoriks enver hoxha lesk moisteti 11 aastaks vangi suudistatuna 300 dollari omastamises kuid vabastati 5 aasta parast enver hoxha poeg ilir hoxha arreteeriti 1995 intervjuu parast milles ta raakis oma isast teda suudistati rahvusliku ja rassilise vaenu ohutamises ning ta moisteti uheks aastaks vangi ilir hoxha malestused oma isast mis teda taielikult oigustavad avaldati tiranas 1998 poeg nimetab oma isa taielikuks demokraadiks euroopa on maailmajagu ja looduslikkultuuriline regioon mis holmab euraasia mandri poolsaaretaolise laaneosa loodusgeograafilist euroopat piiravad pohjast pohjajaamere aaremered laanest ja lounast atlandi ookean ning selle osad euroopa ja aasia piir on tinglik ja uheselt maaratlemata idas moodustavad piiri uurali maed kas idajalam voi veelahe edasi louna poole kas uurali voi jembi jogi kaspia mereni ning kas kumamanotsi nogu aasovi mereni voi suurkaukasuse peaahelik euroopa pindala on ligikaudu 102 miljonit ruutkilomeetrit ning 2017 aasta andmete jargi elab seal 739 139 855 inimest euroopa rahvastik moodustab 11 kogu maailma rahvastikust sugavale maismaasse loikuvate merede vahemeri laanemeri ja lahtede tottu on euroopa rannajoon vaga liigendatud poolsaared skandinaavia purenee balkan ja saared briti saared island novaja zemlja franz josephi maa teravmaed holmavad kolmandiku euroopa pindalast euroopa on madal ja valdavalt tasane idaosas laiub ulatuslik idaeuroopa lauskmaa loodes asuvad fennoskandia tasandikud ja platood mida laanest aarestab vana skandinaavia maestik suure osa keskeuroopast holmavad vanad kulunud keskmaestikud tsehhi massiiv reini kiltkivimaestik keskmassiiv neist louna pool paikneb noorte kurdmagede voode euroopa korgeim maestik alpid korgeim tipp mont blanc 4808 m karpaadid pureneed apenniinid ja stara planina magede vahel asub madalikke lombardia ehk po kesk ja alamdoonau madalik ning kiltmaid meseta purenee poolsaarel islandil ja lounaeuroopas on tegevvulkaane ning esineb maavarinaid suures osas euroopast valitseb paraskliima mis laanes on pehme ja mereline idaosas karmim kuivem ja kontinentaalsem pohja ja laaneeuroopa kliimat mojutab soe pohjaatlandi hoovus mistottu talved on pohjaeuroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel aasias ja pohjaameerikas pohjajaamere rannikul ja saartel on lahisarktiline ja arktiline lounaeuroopas seevastu lahistroopiline vahemereline kliima enamik jogesid doonau dnepr rein kuulub atlandi ookeani valgalasse pikim jogi volga 3530 km voolab kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei joua jarverohked piirkonnad on pohjaeuroopa eriti fennoskandia seal asuvad naiteks laadoga aanisjarv ja vanern poola ja pohjasaksa madalik ning alpid looduslikku taimkatet on sailinud magedes metsa ja tundravoondis ning korbes stepid on polluks haritud euroopas leiduvatest maavaradest on ulemaailmselt tahtsad rauamaak boksiit pruun ja kivisusi kaali ja keedusool elavhobe nafta ja vaavel euroopas koneldakse koige rohkem slaavi germaani ja romaani keeli peamine usund on kristlus tiheda asustuse rikkalike ja mitmekesiste maavarade kullaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tottu uutele tehnoloogiatele on euroopa kujunenud uheks maailma tahtsaimaks majanduspiirkonnaks uro liigituse jargi jagatakse euroopa neljaks regiooniks nad on pohja laane ida ja lounaeuroopa keskeuroopa uro liigituses puudub eesti kooliopikud ei ole euroopa regioonideks jaotamisel jarjepidevad 20002010 aastate 9 klassi opikud pakuvad jargmist jaotust kirjastuse avita oma eristab euroopas pohjamaad atlandi maad vahemere maad keskeuroopa idaeuroopa ja tagaeuroopa regioonide piirid on opikute autoritel paigutatud jooksma mooda riigipiire kirjastuse koolibri opiku euroopas on pohjaeuroopa lounaeuroopa vaheeuroopa idaeuroopa ja laaneeuroopa erinevalt eelmisest on koolibri opiku autorid valja toonud sisemisi erinevusi mitmes euroopa riigis hispaania itaalia ja suurbritannia pohjapoolseid alasid peetakse lounapoolsetest sedavord erinevateks et need on paigutatud teise regiooni kaartidel on naha euroopa regioonideks jagamine parast eesti taasiseseisvumist ilmunud eesti pohikooli geograafiaopikuis siin on loetletud eesti kaitsealad rahvuspargid looduskaitsealad maastikukaitsealad ehk looduspargid kaitsealused pargid kaitsealused puistud hoiualad ja kohaliku omavalitsuse objektid nimestik kajastab ka eesti kaitsealuseid uksikobjekte loe ka eesti looduskaitsest uldiselt 31 detsembri 2016 seisuga oli eestis kokku 3864 kaitstavat loodusobjekti nendest 158 looduskaitseala 152 maastikukaitseala 5 rahvusparki 80 vana ehk uuendamata kaitsekorraga ala 534 parki ja puistut 335 hoiuala 1426 pusielupaika 20 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti 1153 kaitstavat looduse uksikobjekti looduskaitsealad holmavad 187 eestist koige rohkem looduskaitse all olevaid maid asub kuusalu vallas euroopa liit on pohiliselt euroopa riike holmav majanduslik ja poliitiline uhendus millel on 28 liikmesriiki euroopa liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusulese organisatsiooni elemente euroopa integratsiooni alguseks peetakse euroopa soe ja teraseuhenduse asutamist 1951 aastal ning rooma lepingute solmimist 1957 aastal belgia hollandi itaalia luksemburgi laanesaksamaa ja prantsusmaa vahel rangemalt vottes rajati euroopa liit 1992 aastal maastrichti lepinguga euroopa liidu riikide uhtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike kaupade teenuste ja kapitali vaba liikumise euroopa liidu piires kaheksateist liikmesriiki on votnud tarvitusele uhisvaluuta euro euroopa liidu liikmesriigid on austria belgia bulgaaria eesti hispaania holland horvaatia itaalia iirimaa kreeka kupros leedu luksemburg lati malta poola portugal prantsusmaa rootsi rumeenia saksamaa slovakkia sloveenia soome suurbritannia taani tsehhi ungari suurbritannias toimus 23 juunil 2016 referendum mille voitsid napilt euroopa liidust lahkumise pooldajad 9 mail 1950 pani robert schuman aluse euroopa liidule esitades solidaarsusel pohineva euroopa uhendamise idee mis nagi ette teise maailmasoja jargse euroopa uhinemist schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua euroopa soe ja teraseuhendus estu mis sai tegelikkuseks 18 aprillil 1951 solmitud pariisi lepinguga seega euroopa loimumisprotsessi alguseks voibki lugeda 1951 aastat mil solmiti euroopa soe ja teraseuhenduse estu asutamisleping leping joustus 1952 rahu nimel uhinesid kuus euroopa riiki belgia holland luksemburg itaalia prantsusmaa ja saksamaa selle sammuga allutati soe ja terasetootmine uhisele organile et muuta sojapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt voimatuks eesmark oli kindlustada rahu voitjate ja voidetute vahel teise maailmasoja jargses euroopas ning uhendada nad vordsete partneritena kes teevad koostood uhistes institutsioonides koostoo erinevates valdkondades laienes veelgi kui 25 martsil 1957 allkirjastati roomas euroopa majandusuhenduse emu ja euroopa aatomienergiauhenduse euratom asutamislepingud emu tahendas ulatuslikumat uhist turgu holmates suurel arvul kaupu ja teenuseid tollimaksud kaotati taielikult 1 juulil 1968 ja samal kumnendil tootati valja uhine poliitika eelkoige kaubandus pollumajanduspoliitika estu emu ja euratom olid eri organisatsioonid et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid uhised juhtorganid kutsuti neid euroopa uhendusteks ettevotmine oli sedavord edukas et taani iirimaa ja uhendkuningriik otsustasid uhendusega liituda esimene laienemine mis kasvatas liikmete arvu kuuelt uheksale toimus 1973 aastal samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal ja regionaalpoliitikat ning 1975 aastal asutati euroopa regionaalarengu fond erdf 1979 aasta juuni tahendas euroopa uhendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja uldised euroopa parlamendi valimised valimisi korraldatakse iga viie aasta jarel 1981 aastal liitus uhendusega kreeka 1986 aastal jargnesid hispaania ja portugal sellega suurenes uhenduse kohalolek lounaeuroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust 1980ndate alguse ulemaailmne majanduslangus toi kaasa europessimismi laine uus lootus tarkas kui jacques delorsi juhitud euroopa komisjon avaldas 1985 aastal valge raamatu mis seadis paika ajakava uhisturu kujundamise lopuleviimiseks 1 jaanuariks 1993 uhendus kinnitas selle auahne eesmargi uhtses euroopa aktis mis allkirjastati 1986 aasta veebruaris ning mis joustus 1 juulil 1987 berliini muuri langemine 1989 aastal muutis jouliselt euroopa poliitilist kujunemist see paadis saksamaa taasuhinemisega 3 oktoobril 1990 ning kesk ja idaeuroopa riikide vabanemisega noukogude liidu kontrolli alt nsv liit lagunes detsembris 1991 samal ajal pidasid liikmesriigid labiraakimisi uue euroopa liidu lepingu ule mille euroopa ulemkogu koosneb liikmesriikide presidentidest javoi peaministritest vottis vastu maastrichtis detsembris 1991 leping joustus 1 novembril 1993 lepinguga lisati senisesse susteemi uusi valitsustevahelise koostoo vorme ning loodi euroopa liit el maastrichti leping loi tol ajal eksisteeriva kolmesambalise euroopa liidu 1 jaanuaril 1995 viis euroopa uudne dunaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki austria rootsi ja soome liitumisele selleks ajaks oli euroopa liit seadnud uue sihi luua uhisraha 1999 aastal voeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja muntidena kaibele 12 euroopa liidu riigis eurotsoonis nuudseks on euro usa dollari korval uks maailma juhtivaid valuutasid mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel praegu tuleb eurooplastel lahendada uleilmastumisega seotud probleeme uued tehnoloogiad ja interneti plahvatuslik areng muudavad maailma majandust kuid toovad kaasa ka sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid martsis 2000 vottis euroopa liit vastu lissaboni strateegia mis peab tagama euroopa majanduse ajakohastamise ja liidu eduka konkureerimise maailmaturul selliste oluliste tegijatega nagu usa ja uued toostusriigid lissaboni strateegia holmab innovatsiooni ja investeeringute edendamist ning euroopa haridussusteemide ajakohastamist et viia need vastavusse infouhiskonna vajadustega samal ajal avaldavad toopuudus ja pensionikulude kasv survet liikmesriikide majandusele mis teeb reformimise vajaduse veelgi ilmsemaks valijad nouavad uha sagedamini et valitsus leiaks nendele muredele praktilise lahenduse vaevalt oli euroopa liidu liikmete arv suurenenud viieteistkumneni kui algasid ettevalmistused uueks enneolematu ulatusega laienemiseks 1990 aastate keskel koputasid euroopa liidu uksele endised noukogude bloki liikmed bulgaaria poola rumeenia ja slovakkia tsehhi vabariik ungari kolm balti riiki kes olid olnud nsv liidu poolt okupeeritud eesti lati ja leedu lisaks uks endine jugoslaavia liidumaa sloveenia ning kaks vahemere riiki kupros ja malta euroopa liit tervitas voimalust aidata kaasa euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu euroopa loimimisest uhinemislabiraakimised kandidaatriikidega algasid detsembris 1997 euroopa liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1 mail 2004 kui liiduga uhines kumme kandidaati kaheteistkumnest bulgaaria ja rumeenia liitusid 1 jaanuaril 2007 horvaatia liitus 1 juulil 2013 lissaboni strateegiat asendab tanapaeval euroopa liidu uus strateegia euroopa 2020 aastal antud strateegia on loodud jatkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning tookohtade loomiseks ning selleks et aidata euroopal taastuda majanduskriisist mis on maailma tabanud alates 1930 aastatest euroopa 2020 aastal eesmark on saavutada konealune 21 sajandi euroopa sotsiaalse turumajanduse visioon pohineb euroopa komisjoni ja liikmesriikide vahelisel partnerlusel kui liikmesriigid seavad riiklikke eesmarke maaratlevad takistusi majanduskasvu saavutamisel ning kehtestavad poliitika probleemide lahendamiseks siis komisjon hindab nende edusamme esitab poliitikat kasitlevaid ettepanekuid ning tootab valja algatusi jatkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning tookohtade loomiseks eli tasandil 2016 aasta 23 juunil toimus suurbritannias referendum kus otsustati euroopa liidust valjaastumise ule elist loe euroopa liidust lahkumist toetas 1684 miljonit inimest uhenduse liikmeks jaamist pooldas 1569 miljonit inimest haaletamas kais 336 miljonit inimest ehk 722 protsenti haaleoiguslikest kodanikest lopliku tulemuse kohaselt toetas suurbritannia lahkumist 52 protsenti ning eli jaamist 48 protsenti valijatest mille tulemusel otsustas suurbritannia elist lahkuda suurbritannia ametliku lahkumiseni voib kuluda kaks aastat kuid euroopa ulemkogu eesistuja donald tusk on hoiatanud et kogu protsess koigi kaubandus ja immigrantsioonilepete labiraakimistega voib kesta kuni seitse aastat 28 liikmesriigi kogurahvaarv oli 2016 aasta alguses 5101 miljonit 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011 aasta algul 5025 miljonit 2010 aasta algul 5011 miljonit ja 2009 aasta algul 4997 miljonit euroopa liidus on 24 ametlikku ja tookeelt need on bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka leedu lati malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tsehhi ja ungari keel esimene uhenduse oigusakt millega maarati kindlaks ametlikud keeled voeti vastu 1958 aastal sellega kehtestati uhenduse ametlikeks ja tookeelteks hollandi itaalia prantsuse ja saksa keel mis olid tol ajal liikmesriikides raagitavad keeled alates sellest ajast on vastavalt riikide uhinemisele eliga kasvanud ka ametlike ja tookeelte arv ametlikke keeli on siiski vahem kui liikmesriike kuna mitmes riigis raagitakse sama keelt naiteks belgias on ametlikud keeled hollandi prantsuse ja saksa keel ning kuprosel raagib enamus inimesi kreeka keelt mis on ka sealne ametlik keel 1971 aastal otsustasid ameerika uhendriigid lopetada dollari ja kulla ametliku hinna sidumise fikseeritud kursiga mis oli parast teist maailmasoda taganud rahalise stabiilsuse maailmas sellega kaotati fikseeritud vahetuskursside susteem selleks et luua oma rahaliit sekkusid eli liikmesriigid kooskolastatult valuutaturgude toimimisse et valtida euroopa valuutade vahelisi ule 225 suuruseid kursikoikumisi selle tulemusel loodi euroopa rahasusteem ers mis hakkas toimima 1979 aasta martsis rahasusteemil oli kolm peamist tunnusjoont parast saksamaa taasuhinemist ja euroopas vaaringutele uuesti tekkinud surve tottu lahkusid itaalia liir ja inglise nael 1992 aastal ersist 1993 aasta augustis otsustasid ersi riigid ajutiselt tosta lubatud kursikoikumise maara 15ni eli vaaringute vahetuskursside suure koikumise ja vaaringute konkureerimisest tuleneva devalveerimise valtimiseks otsustasid liikmesriikide valitsused luua rahaliidu ja votta kasutusele uhisraha juunis 1989 madridis toimunud euroopa ulemkogul votsid liikmesriikide juhid vastu majandus ja rahaliidu loomise kolmeetapilise kava sellest sai osa 1991 aasta detsembris euroopa ulemkogu poolt vastu voetud maastrichti lepingust millega loodi euroopa liit esimene etapp mis algas 1 juulil 1990 holmas teine etapp algas 1 jaanuaril 1994 selles etapis nahti ette kolmandas etapis 1 jaanuaril 1999 voeti 11 riigis kasutusele euro millest sai austria belgia hispaania iirimaa itaalia luksemburgi madalmaade prantsusmaa portugali saksamaa ja soome uhisraha kreeka uhines 1 jaanuaril 2001 sellest ajast alates vottis euroopa keskpank ule emi kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest mida maaratletakse ja rakendatakse eurodes 1 jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis kaibele euro paberraha ja mundid riiklikud vaaringud korvaldati kaibelt kaks kuud hiljem sellest ajast alates on eurotsooni riikides kus elab enam kui kaks kolmandikku eli elanikest sularahatehingute ja pangaulekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro kolmandasse etappi joudmiseks peavad koigil eli liikmesriikidel olema taidetud viis lahenemiskriteeriumi juunis 1997 vottis euroopa ulemkogu vastu stabiilsuse ja kasvu pakti stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel pohinev raamistik mille eesmark on majandus ja rahaliitu emu kuuluvate riikide eelarvepoliitika kooskolastamine pakt voeti vastu et seada korda riikide rahandus mis on emu nouetekohase toimimise oluline tingimus pakt koosneb ennetavast ja korrigeerivast osast sellega kohustuti tagama pidev eelarve stabiilsus ja nahti ette trahvi maaramise voimalus igale eurotsooni riigile kelle eelarvepuudujaak uletas 3 hiljem leiti et pakti nouded on liiga ranged ning pakti muudeti martsis 2005 eurogrupp on eurotsooni riikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik konealuste kohtumiste eesmark on tagada eri riikide majanduspoliitika parem kooskolastatus jalgida eurotsooni riikide eelarve ja rahanduspoliitikat ning esindada eurot rahvusvahelistel rahandusfoorumitel koik eli uued liikmesriigid kavatsevad votta euro kasutusele parast vastavate tingimuste taitmist 2004 aastal eliga liitunud riikidest oli sloveenia esimene kes taitis koik noutud tingimused ja uhines euroalaga 2007 aastal sloveeniale jargnesid kupros ja malta 2008 slovakkia 2009 ja eesti 2011 aastal euro tuli kontorahana kasutusse 1 jaanuarist 1999 uheteistkumnes euroopa liidu liikmesriigis alates 1 jaanuarist 2002 on kaibel ka euro sularaha euro on seaduslik maksevahend uheksateistkumnes eli liikmesriigis kuues muus euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel mis kuuluvad monele euroala liikmesriigile voi on sellega seotud euroala liikmesriigid belgia saksamaa kreeka hispaania prantsusmaa iirimaa itaalia luksemburg holland austria portugal soome kupros malta sloveenia slovakkia eesti lati ja leedu muud euroopa riigid kus kasutatakse eurot monaco san marino ja vatikani linnriik andorra montenegro ja kosovo ulemeredepartemangud territooriumid ja saared mis kuuluvad euroala riikidele voi on nendega seotud guadeloupe prantsuse guajaana mayotte reunion saintpierre ja miquelon ning prantsuse antarktilised ja lounaalad euroopa liidu uhiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja toohoive vastuseks globaliseerumisele kavatseb euroopa liit muuta euroopa majanduse konkurentsivoimelisemaks side teenuste ja energeetikasektori liberaliseerimine samuti toetab euroopa liit liikmesriikide reformikavasid lihtsustades parimate tavade levitamist soovib saavutada kooskola majanduskasvu ja konkurentsivoime suurendamise vajaduse ning euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse uhtekuuluvuse ja saastva arengu eesmarkide vahel eelarveperioodil 20072013 eraldatakse eli toukefondidest rohkem vahendeid koolitusele uuendustegevusele ja teadusuuringutele 1990 aastate alguses toimus kaks suurt muutust mis mojutasid kogu maailma ja sealhulgas ka euroopa majandust ja igapaevaelu uks oli majanduse globaliseerumine sest riigid hakkasid majanduslikult uksteisest uha rohkem soltuma teine oli tehnika revolutsioon sealhulgas interneti ning uute info ja sidetehnoloogiate kasutuselevotmine 1 eesmargid et konkureerida usa ja teiste suurriikidega vajas euroopa majandus pohjalikku kaasajastamist martsis 2000 lissabonis toimunud euroopa ulemkogul pustitati uus eesmark saada 2010 aastaks maailma koige konkurentsivoimelisemaks ja dunaamilisemaks teadmistepohiseks majandusjouks mida iseloomustaks jatkusuutlik majanduskasv paremate ja suurema arvu tookohtade loomine ning suurem sotsiaalne uhtekuuluvus 2 strateegia euroopa ulemkogul lepiti kokku konealuse eesmargi saavutamise uksikasjalikus strateegias lissaboni strateegia holmab mitmeid valdkondi naiteks teadusuuringuid haridust kutseharidust interneti kattesaadavust ja eettevotlust strateegia kasitleb ka euroopa sotsiaalkindlustussusteemide reformi need susteemid on uks euroopa suurimaid varasid sest nad voimaldavad meie kodanikel kohaneda vajalike struktuuriliste ja sotsiaalsete muutustega neid susteeme tuleb siiski ajakohastada et nad oleksid jatkusuutlikud ja et nendest saaksid kasu ka tulevased polvkonnad euroopa ulemkogu tuleb kokku igal kevadel et teha kokkuvotteid lissaboni strateegia rakendamisel saavutatust 2006 aasta kevadel toimunud euroopa ulemkogul ei varjatud asjaolu et kuus aastat parast algatamist on lissaboni protsessi tulemused vasturaakivad otsustati lahendada paljudes eli liikmesriikides jatkuvalt esinev suure toopuuduse probleem ja seada eli tahelepanu keskmesse majanduskasv ning toohoive selleks et suurendada majanduse tootlikkust ja sotsiaalset uhtekuuluvust peab euroopa jarjekindlalt keskendama oma joupingutused majandustulemuste uuendustegevuse ja inimeste oskuste parandamisele eli liikmesriigid otsustasid seetottu euroopa komisjoni presidendi jose manuel barroso algatusel euroopa liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon tema poliitiline susteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud aluslepingud esmased oigusaktid on aluseks suurele kogumile teisestele oigusaktidele mis mojutavad otseselt euroopa liidu kodanike igapaevaelu teiseste oigusaktide hulka kuuluvad pohiliselt eli institutsioonide maarused direktiivid ja soovitused lissaboni lepinguga muudeti euroopa liidu institutsioonilist raamistikku mille satete eesmark on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja labipaistvust ning muuta institutsioonid tohusamaks ja nende tegevus sidusamaks euroopa liidu kolm pohiinstitutsiooni on euroopa liidu noukogu esindab liikmesriike euroopa parlamendi esindab kodanikke ja euroopa komisjoni liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud soltumatu organ kes seisab euroopa uhishuvide eest euroopa liidu noukogu mida on nimetatud ka ministrite noukoguks on liidu peamine otsusetegija igal noukogu istungil osaleb uks minister igast liikmesriigist see milline minister osaleb oleneb istungi paevakorras olevast valdkonnast valispoliitika pollumajandus toostus transport keskkond jne noukogul on seadusandlik voim mida ta jagab euroopa parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele lisaks vastutavad noukogu ja parlament vordselt euroopa liidu eelarve vastuvotmise eest noukogu solmib ka rahvusvahelised lepingud mille ule komisjon on labiraakimisi pidanud noukogu senine praktika mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni pohimottel 6 kuu jooksul noukogu eesistujaks on asendatud meeskonnaeesistumisega mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on noukogus valja arvatud valisasjade noukogu ja selle toogruppides 18 kuu jooksul eesistujaks euroopa ulemkogu saab euroopa liidu institutsiooni staatuse 25 aastaks valitava eesistuja ning piiratud oiguse kehtestada oigusakte parlamendi plenaaristung toimub tavaparaselt strasbourgis ning lisaistungid brusselis parlamendil on 20 komiteed mis valmistavad ette plenaaristungeid ning mitu fraktsiooni mis kogunevad harilikult brusselis parlamendi peasekretariaat asub luxembourgis ja brusselis euroopa parlamendi liikmete arv on 736 lisaks euroopa parlamendi presidendi koht seejuures on maaratud kindlaks nii uhest liikmesriigist valitud saadikute maksimumarv 96 kui ka miinimumarv 6 parlament osaleb euroopa liidu seadusandlikus tegevuses mitmel tasandil parlament ja noukogu on vordselt vastutavad ka euroopa liidu eelarve vastuvotmise eest parlament voib pakutud eelarve tagasi lukata mida ta on ka mitu korda teinud sel juhul tuleb kogu eelarvemenetlust uuesti alustada euroopa komisjon esitab eelarveprojekti mida seejarel arutavad euroopa parlament ja euroopa liidu noukogu parlament on taiel maaral kasutanud oma eelarve menetluse oigust liidu poliitika mojutamiseks parlamendi ulesanne on teostada demokraatlikku jarelevalvet euroopa liidu ule tal on oigus euroopa komisjon umbusaldusavaldusega ametist vabastada selleks on vaja kahte kolmandikku haaltest parlament jalgib eli tegevuspohimotete igapaevast elluviimist esitades suulisi voi kirjalikke kusimusi euroopa komisjonile ja noukogule ametisolev euroopa liidu noukogu eesistuja annab parlamendile aru olulisematest noukogu langetatud otsustest euroopa komisjon juhib euroopa liitu komisjoni liikmed maaratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma alates 2004 aastast kuulub komisjoni uks volinik igast liikmesriigist komisjon on oma tegevuses usnagi soltumatu tema ulesanne on seista euroopa liidu uhishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda uhegi liikmesriigi valitsusele olles no lepingute valvur peab ta hoolitsema noukogu ja parlamendi maaruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides vastasel juhul voib komisjon selleks et kohustada rikkujat jargima uhenduse oigustikku esitada kaebuse euroopa kohtule euroopa liidu taidesaatva asutusena viib komisjon ellu noukogu otsuseid naiteks uhise pollumajanduspoliitika valdkonnas komisjon on suuresti vastutav euroopa liidu uhise poliitika naiteks teadusuuringute arenguabi regionaalpoliitika jne eest ta haldab ka nende valdkondade eelarvet komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud kes asuvad pohiliselt brusselis ja luxembourgis euroopa kodaniku oigus on reisida elada ja tootada koikjal euroopa liidus see oigus on satestatud maastrichti lepingu kodakondsust kasitlevas peatukis el on vastu votnud direktiivi millega kehtestati korgharidust toendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise susteem konealust direktiivi kohaldatakse ule kolme aasta kestvate ulikoolikursuste suhtes ja see pohineb riikide haridussusteemide kvaliteedi vastastikuse usaldamise pohimottel koik eli liikmesriikide kodanikud voivad tootada tervishoiu hariduse ja muude avalike teenuste valdkonnas koikjal euroopa liidus valja arvatud kutsealadel mis kuuluvad ametivoimude padevusse politsei relvajoud valispoliitika jne alates 2004 aastast saavad elis reisivad euroopa kodanikud taotleda oma riigi vastavast ametiasutusest euroopa haigekassakaarti mis aitab katta ravikulud kui nad haigestuvad teises liikmesriigis euroopa liit soovib luua teadmistepohist uhiskonda ning olla uleilmastuvas maailmamajanduses konkurentsivoimeline hariduspoliitika kuulub iga liikmesriigi padevusse kuid eesmargid seatakse uhiselt ning uksteisele edastatakse parimaid tavasid lisaks rahastab euroopa liit programme mille kaudu kodanikud saavad ennast arendada ja kasutada ara eli voimalusi oppida saada koolitust voi tootada muudes riikides ajavahemikuks 20072013 eraldas el elukestva oppe programmidele ligikaudu 7 miljardit eurot olulisemad programmid on jargmised rahalised vahendid on ette nahtud ka selleks et edendada poliitilist koostood keeleopet eopet ning parimate tavade levitamist ja vahetamist el holbustab kvalifikatsioonide tunnustamist mitte ainult europassi dokumentide vaid ka riikide haridussusteemide vorreldavamaks muutmise kaudu seda ei tehta mitte haridussusteemide uhtlustamise vaid elukestvat opet kasitleva uhise euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaudu 2012 aastaks sisaldavad koik elis valjastatavad kvalifikatsioonidokumendid selget viidet uhele euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksast tasemest euroopa kvalifikatsiooniraamistik on loodud nn kopenhaageni protsessi raames sellel foorumil arutab 32 riiki sh eli liikmesriigid kutseoppe ja koolituskusimusi nad tootavad valja ka susteemi kutsehariduse ja koolituse ainepunktide ulekandmiseks korgharidusvaldkonnas teeb el bologna protsessi raames koostood 19 muu riigiga et luua aastaks 2010 euroopa korghariduspiirkond sellega puutakse soodustada opiaja vorreldavate kvalifikatsioonide ja uhtlustatud kvaliteedistandardite vastastikust tunnustamist el on aastakumnete jooksul valja tootanud uhed rangeimad keskkonnanouded maailmas praegu on peamisteks prioriteetideks voitlus kliimamuutuste vastu bioloogilise mitmekesisuse sailitamine reostusest tulenevate terviseprobleemide vahendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine need eesmargid on suunatud keskkonna kaitsmisele kuid samas toetavad need ka majanduskasvu soodustades innovatsiooni ja ettevotlust el tootab selle nimel et saavutada ulemaailmne kokkulepe kasvuhoonegaaside heitkoguste vahendamiseks ning on ise julgete meetmete votmisega teistele eeskujuks detsembris 2008 vastu voetud pohjapaneva otsusega kiitsid eli juhid heaks pohjaliku meetmete paketi heitkoguste vahendamiseks kava eesmark on vahendada 2020 aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vahemalt 20 vorreldes 1990 aasta tasemega suurendada taastuvate energiaallikate turuosa 20ni ning vahendada kogu energiatarbimist 20 vorreldes prognoositavate suundumustega taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamise osas lepiti kokku et 10 transpordis kasutavatest kutustest peaks pohinema biokutustel elektril voi vesinikul eli heitkogustega kauplemise susteem soosib ettevotteid kes vahendavad oma susinikdioksiidi heitkoguseid ning trahvib neid kes piirmaarasid uletavad 2005 aastal kasutusele voetud susteem holmab umbes 12 000 vabrikut ja tehast mis kokku tekitavad umbes poole eli susinikdioksiidi heitkogustest susinikdioksiid on peamine globaalset soojenemist pohjustav gaas susteemi raames kehtestavad eli valitsused piirmaarad energiamahkukate toostusharude nagu elektrienergia ja tsemendi tootmine poolt tekitatavatele susinikdioksiidi heitkogustele kui asjaomased ettevotted plaanivad neile eraldatud susinikdioksiidi kvooti uletada siis peavad nad ostma saastelube tohusamatelt ettevotetelt tulevikus voetakse kvoodid kasutusele muudegi toostusharude sealhulgas lennu ja naftakeemiaettevotete puhul samuti voivad eli liikmesriigid kompenseerida oma heitkoguseid ostes saasteuhikuid eli mittekuuluvates riikides susinikdioksiidi vahendamiseks teostatavate projektide raames el on votnud kohustuse peatada ohustatud liikide ja elupaikade vahenemine elis aastaks 2010 el soovib laiendada natura 2000 vorgustikku mis holmab alasid kus taime ja loomaliikidele ning nende elupaikadele on tagatud kaitse see holmab juba 26 000 ala koikjal elis eli ulatuslike keskkonnaalaste oigusaktide valdkonda kuuluvad mura suplusvesi haruldased liigid ja reageerimine hadaolukorras vastavalt oigusaktidele mille peamine eesmark on luua saasteainetele tervisepohised standardid peavad eli liikmesriigid teostama paljude eri saasteainete seiret ning votma meetmeid ohutute piirmaarade uletamise korral 2008 aastal voeti elis kasutusele siduvad piirmaarad peente osakeste pm25 heitkogustele need soidu ja veoautode tekitatavad mikroskoopilised osakesed voivad pohjustada hingamisteede haigusi 2011 aastal joustuva direktiivi kohaselt peavad eli liikmesriigid vahendama linnapiirkondades kokkupuudet peente osakestega aastaks 2020 keskmiselt 20 vorreldes 2010 aasta tasemega jatkusuutlik areng on olnud pikka aega uks eli poliitika uldisi eesmarke eli juhid kaivitasid eli esimese saastva arengu strateegia 2001 aastal ning ajakohastasid seda 2006 aastal et korvaldada selle puudujaagid ning votta arvesse uusi valjakutseid labivaadatud kava mis on tihedalt seotud kliimuutuste ja energeetikaalase poliitikaga rohutab hariduse teadusuuringute ja riikliku rahastamise tahtsust jatkusuutliku tootmise ja tarbimisharjumuste saavutamisel detsembris 2008 votsid eli juhid vastu koikeholmava meetmete paketi mille abil vahendada eli panust globaalsesse soojenemisse ning tagada usaldusvaarne ja piisav energiavarustus see on siiani olnud koige pohjalikum euroopa energiapoliitika reform paketi eesmark on viia euroopa taastuvate energiaallikate ning susinikuvaese tehnoloogia valdkonnas maailmas liidripositsioonile poliitika juhindub eli lubadusest vahendada 2020 aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 vorreldes 1990 aasta tasemega seda tahetakse saavutada eelkoige taastuvate energiaallikate laiema kasutuse ja energiatarbimise vahendamise abil meetmete abil vahendatakse ka soltuvust gaasi ja nafta impordist samuti aitavad need kaitsta majandust ebastabiilsete energiahindade ja ebakindla tarne eest ule poole elle vajalikust energiast parineb eli mittekuuluvatest riikidest uks suurimaid energiaga varustajaid on venemaa viimastel aastatel on venemaaga tulnud gaasitarnetes ette mitmeid katkestusi see viitab selgelt eli vajadusele jalgida oma nafta ja gaasitarneid ning olema voimalikuks energiakriisiks hasti ettevalmistunud aastakumneid on elil olemas olnud nafta julgeolekuvarud teine oluline prioriteet on lounaeuroopa gaasitransiidikoridori loomine torujuhtmevorgustikest mille vahendusel saaks turgi kaudu gaasi kaspia mere piirkonnast ehitustoodega saaks algust teha juba 2010 aastal el soovib ka tugevdada oma energiavorgustikke sealhulgas korgepingeliine ja torujuhtmeid mis toovad elektrit gaasi ja naftat eramajapidamiste ja ettevotete jaoks ning kohandada neid taastuvenergiaallikate nagu tuul kasutuselevotuks eli energiastrateegia innustab jatkama joupingutusi energiatohususe suurendamiseks naiteks elamute ja toostushoonete renoveerimse abil veel uks ettepanek kasitleb energiamargiseid rehvidele mis peaks joustuma alates 2012 aastast toos on oigusaktid millega tahetakse elektri ja gaasi tarned eraldada nende tootmisest alates 2007 aasta juulist on koigil eli majapidamistel olnud voimalik oma gaasi ja elektritarnija vabalt valida kuid sageli piirab nende valikut tosiasi et konkreetses piirkonnas voi riigis on monopol uhe ettevotte kaes lisaks konkurentsi soodustamisele tuleks tarnimise ja tootmise eraldamine kasuks ka taastuvate energiaallikate naiteks tuule ja paikeseenergia kasutamisele eesti esitas ametliku taotluse euroopa liiduga liitumiseks 1995 aastal kuid alles 1998 aastal alustati ametlikke liitumislabiraakimisi ning 2003 aastal viidi labi refrendum misjarel 1 mail 2004 sai eestist koos uheksa muu riigiga euroopa liidu liige eesti poolelt andsid lepingule allkirjad president arnold ruutel ja valisminister kristiina ojuland 25 novembril 1995 allkirjastas eesti peaminister tiit vahi avalduse milles taotleti eesti vastuvotmist euroopa liitu kuus euroopa liidu tsiviilmissiooni milles eesti erineva panusega osaleb on bosnias ja hertsegoviinas toimuv operatsioon euforalthea on seni suurim sojaline operatsioon mida juhib euroopa liit aastatel 19952004 tegutsesid bosnias nato juhitud rahutagamisjoud ifor ja stabiliseerimisjoud sfor 2 detsembril 2004 vottis euroopa liit natolt missiooni ule operatsiooni eesmark on tagada bosnia kodusoja lopetanud daytonipariisi rahulepingu tingimuste taitmine ning luua bosnias ja hertsegoviinas ohutu ja turvaline keskkond lisaulesanneteks on toetada endise jugoslaavia asjade rahvusvahelist kriminaalkohut icty ja muid asjaomaseid institutsioone ning tagada turvaline keskkond kus politsei saaks edukalt tegutseda organiseeritud kuritegevuse vastu kuigi operatsioon on natolt bosnias ule voetud on sarajevos kohal ka nato oma staabiga 2008 aasta alguses asus enam kui 3000 mehest koosnev eli sojajoud sudaani tsaadi ja keskaafrika vabariigi piirialadele et kaitsta pagulasi kes pogenesid sudaanis darfuri piirkonnas toimuva sojategevuse eest 2008 aasta detsembris kaivitas el oma esimese operatsiooni merel selle eesmark on kaitsta somaaliasse toiduabi toovaid laevu piraatide runnakute eest sealsetes rannikuvetes vt operatsioon atalanta euroopa parlament mitteametlikult ka europarlament on euroopa liidu parlamentaarne institutsioon mis koosneb 1957 aasta rooma lepingu sonade kohaselt euroopa uhenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest euroopa liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid euroopa parlamenti uldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant alates 1979 aastast seejuures on tegemist ainsa euroopa liidu otsevalitava organiga 2014 aastal valimiste jarel on euroopa parlamendil 751 liiget euroopa parlament asub ametlikult strasbourgis seal toimuvad kord kuus taiskogu nadalapikkused istungjargud parlamendi teised tookohad on brussel ja luxembourg kuigi euroopa parlament ei saa ise euroopa liidu oiguse eelnousid algatada vaid haaletab euroopa komisjoni esitatud eelnoude ule on parlament mitmete lepingute kaudu pidevalt moju ja voimu omandanud need lepingud eriti 1992 aasta maastrichti leping ja 1997 aasta amsterdami leping on euroopa parlamendi muutnud pelgalt noustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks mis sarnaselt rahvuslike parlamentidega teostab voimu euroopa parlament on uks seitsmest euroopa liidu institutsioonist euroopa parlamendil on kolme liiki pohivolitused tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine see menetlus viib euroopa liidu noukogu ja euroopa parlamendi uhisaktide vastuvotmiseni kaasotsustamist kasutatakse tootajate vaba liikumise siseturu loomise teaduse ja tehnoloogia arengu keskkonna tarbijakaitse hariduse kultuuri ja tervise probleemidega seotud kusimuste puhul kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus on tahtsaid valdkondi nagu maksustamiskusimused voi igaaastane pollumajandustoodete hindade ulevaatamine mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse euroopa parlament votab euroopa liidu eelarve vastu iga aasta detsembris jargmiseks aastaks kui parlament on eelarve vastu votnud kontrollib euroopa parlament avalike summade kasutamist oma eelarvekontrollikomitee kaudu president kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks esindab parlamenti ametlikel uritustel ja rahvusvahelistes suhetes juhatab taiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid lisaks on tema ulesanne jalgida et peetaks kinni euroopa parlamendi kodukorrast ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine juhatus on regulatiivne organ mis vastutab parlamendi eelarve haldus organisatsiooniliste ja personalikusimuste eest lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis kvestorit kes osalevad liikmete haldus ja finantsasjade ning pohikirjakusimuste aruteludel nouandva haalega juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest see koostab taiskogu istungite paevakorra maarab parlamendi organite too ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide too lahtealused ja suuruse euroopa parlamendi taiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad liikmed 20 alalises komisjonis komisjonid koosnevad 2476 parlamendiliikmest igal komisjonil on esimees juhatus ja sekretariaat lisaks alalistele komisjonidele voib parlament moodustada allkomisjone ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone komisjonid kogunevad avalikeks aruteludeks brusselis uks kuni kaks korda kuus parlamendi uhiskomisjonide eesmargiks on hoida suhteid euroopa liiduga assotsieerumislepingute kaudu seotud riikide parlamentidega parlamentidevahelised delegatsioonid teevad koostood paljude teiste riikide parlamentidega seejuures ka euroopa liitu mittekuuluvate riikide parlamentidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega delegatsioone on kokku 41 liikmete arv delegatsioonides ulatub kaheteistkumnest enam kui 70 liikmeni parlamentaarsete assambleede puhul parlamendi tood korraldab sekretariaat mida juhib peasekretar sekretariaadis on ligikaudu 3500 tootajat kellele lisanduvad poliitiliste ruhmituste personal ja liikmete assistendid kolmandik personalist tootab keeleteenistuses suuline ja kirjalik tolkimine peasekretariaat asub luxembourgis ja brusselis parlamendiliikme tooaeg jaguneb brusseli strasbourgi ja oma ringkonna vahel brusselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning taiskogu taiendavatel osaistungjarkudel strasbourgis taiskogu 12 osaistungjargul paralleelselt pohitegevusega peab parlamendiliige puhendama aega ka oma ringkonnale parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt vastavalt iga riigi elanike arvule igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti mis ei voi olla suurem kui 99 ja vaiksem kui 5 eestis toimusid euroopa parlamendi valimised esmakordselt 2004 aastal kuna eesti liitus euroopa liiduga 2003 aastal 2004 aastal said eestist kolm kohta sde toomas hendrik ilves marianne mikko ja ivari padar ning uhe koha keskerakond siiri oviir irl tunnevaldo kelam ja eesti reformierakond toomas savi 2009 aasta valimistel said eestis euroopa parlamenti kaks kohta keskerakond uhe koha reformierakond irl ja sde ning uksikkandidaat indrek tarand parlamendiliikmeteks said vilja savisaar edgar savisaare asendusliige algselt keskerakond hiljem vilja savisaartoomast reformierakond siiri oviir algselt keskerakond hiljem parteitu kristiina ojuland algselt reformierakond hiljem parteitu tunne kelam irl ivari padar sde ja indrek tarand parteitu 2014 aasta valimistel said eestis euroopa parlamenti kaks kohta reformierakond uhe koha keskerakond irl ja sde ning uksikkandidaat indrek tarand parlamendiliikmed jagunevad fraktsioonidesse mitte paritoluriigi voi rahvuse vaid poliitiliste vaadete jargi 2009 aasta seisuga oli euroopa parlamendis seitse fraktsiooni iga fraktsioon valib endale esimehe voi kaks kaasesimeest ja juhatuse ning moodustab sekretariaadi istungitesaalis maaratakse parlamendiliikmete kohad liikmete poliitilise kuuluvuse jargi vasakult paremale vastavalt fraktsioonide esimeeste kokkuleppele fraktsiooni moodustamiseks on vaja 20 parlamendiliiget samuti peab fraktsioonis olema esindatud vahemalt viiendik euroopa liidu liikmesriikidest parlamendiliige ei tohi kuuluda uhtaegu mitmesse fraktsiooni parlamendiliikmed kes ei kuulu uhtegi fraktsiooni moodustavad fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete ruhma enne haaletamist taiskogu istungil vaatavad fraktsioonid labi parlamendikomisjonide koostatud raportid ja teevad muudatusettepanekuid fraktsiooni noupidamisel otsustatakse fraktsiooni kui terviku seisukoht kuid fraktsiooni liikmed ei ole kohustatud selle jargi haaletama alates 2014 aastast jagunevad euroopa parlamendi 751 kohta liikmesriikide vahel jargmiselt 20112014 jagunesid euroopa parlamendi 754 kohta liikmesriikide vahel jargmiselt 2013 aastal liitunud horvaatia sai 12 kohta ja kohtade koguarv tousis seega 766ni euroopa komisjon on uks seitsmest euroopa liidu institutsioonist seda voib kasitleda euroopa liidu taidesaatva organina mille igapaevane too on euroopa liidu poliitika elluviimine ja euroopa liidu rahaliste vahendite haldamine komisjon esindab ja kaitseb euroopa liidu kui terviku huve komisjon teeb euroopa parlamendile ja euroopa liidu noukogule oigusaktide ettepanekuid teostab koos euroopa kohtuga oigusaktide taitmise jarelevalvet haldab euroopa liidu eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid ning esindab euroopa liitu rahvusvaheliselt naiteks pidades labiraakimisi euroopa liidu ja kolmandate riikide vahel komisjon tegutseb valitsuskabinetina kuhu kuulub 28 liiget ehk volinikku igast liikmesriigist on uks volinik kuid volinikud on ametiajal kohustatud esindama euroopa liidu kui terviku mitte oma kodumaa huve uks 28 volinikust on euroopa komisjoni president kelle kandidatuuri esitab euroopa ulemkogu ja kelle kinnitab ametisse euroopa parlament seejarel nimetab euroopa ulemkogu presidendiga kooskolastatult ulejaanud 27 voliniku kandidaadid koik 27 kandidaati esitatakse uhe tervikuna ametisse kinnitamiseks euroopa parlamendile moistet euroopa komisjon kasutatakse kitsamas tahenduses 28 voliniku ehk volinike kolleegiumi kohta laiemas tahenduses aga koigi 32 666 euroopa liidu ametniku kohta kes tootavad euroopa komisjoni struktuuriuksustes peadirektoraatides ja talitustes komisjoni sisemised tookeeled ja peamised menetluskeeled on inglise prantsuse ja saksa keel komisjoni liikmed ja nende kabinetid vahetud meeskonnad tootavad brusselis berlaymonti hoones euroopa komisjon on valja kasvanud 1951 aastal asutatud euroopa soe ja teraseuhenduse ulemametist ehk uhest viiest pohiinstitutsioonist mis loodi prantsusmaa valisministri robert schumani 9 mail 1950 tehtud ettepaneku alusel moodustatud euroopa uhenduste tarbeks komisjoni koosseis ja voimupiirid on eri presidentide all labi aegade oluliselt muutunud komisjoni eelkaijaks voib pidada 1951 aastal loodud euroopa soe ja teraseuhenduse uheksaliikmelist ulemametit mille esimeseks presidendiks sai jean monnet ulemamet oli uue riikideulese organisatsiooni taitevorgan selle liikmed astusid ametisse 10 augustil 1952 luxembourgis 1958 aastal asutati rooma lepingutega euroopa soe ja teraseuhenduse korvale veel kaks organisatsiooni euroopa majandusuhendus ja euroopa aatomienergiauhendus nende taitevorganeid ei nimetatud enam ulemametiks vaid komisjoniks nimemuutuse tingis taitevorganite teistsugune suhe nende organisatsioonide noukogudega mitmed vaiksemad liikmesriigid ei olnud rahul ulemameti laialdaste voimupiiridega ja soovisid taidesaatva organi voimu karpida andes uutes organisatsioonides suurema otsustusoiguse noukogudele nii kujutas uus struktuur endast kompromissi liikmesriikide soovide ja senise struktuuri vahel walter hallsteini juhitud euroopa majandusuhenduse komisjon kohtus esimest korda ametlikult 16 jaanuaril 1958 brusseli chateau de valduchessei palees komisjoni too kulges edukalt esimesel kohtumisel saavutati kokkulepe teraviljahindade osas esimesel suuremal rahvusvahelisel uritusel uldise tolli ja kaubanduskokkuleppe kuuendal istungjargul 19641967 suudeti avaldada soodsat muljet kolmandate riikide esindajatele hallsteini komisjon alustas euroopa liidu oiguse koostamist ja hakkas esmakordselt avaldama moju riikide seadusloomele esialgu poorati tema administratsioonile vahe tahelepanu kuid euroopa kohtu abil hakkas ta ennast kehtestama jargmistesse komisjoni koosseisudesse suhtusid riigid juba tosisemalt 1965 aastal toid kasvavad vastuolud prantsusmaa ja teiste liikmesriikide vahel suurbritannia liitumise euroopa parlamendi otsevalimiste fouchet plaani ja euroopa majandusuhenduse eelarve kusimustes kaasa niinimetatud tuhja tooli kriisi mis vallandus loplikult seoses euroopa uhtse pollumajanduspoliitikaga kuigi institutsionaalne kriis leidis jargmisel aastal lahenduse laks see maksma ametikoha nii aatomienergiauhenduse komisjoni esimehele etienne hirschile kui ka majandusuhenduse komisjoni esimehele walter hallsteinile keda on tagantjarele peetud euroopa komisjoni koige dunaamilisemaks juhiks enne jacques delorsi kolm taitevorganit eksisteerisid korvuti kuni 1 juulini 1967 mil need liitusid vastavalt 1965 aastal allkirjastatud brusseli lepingule uheks institutsiooniks president jean rey juhtimise all uhinemise tulemusel tousis rey komisjoni liikmete arv ajutiselt 14 inimeseni kuid komisjoni jargmised koosseisud olid taas uheksaliikmelised lahtudes valemist et vaiksematele liikmesriikidele oli ette nahtud 1 ja suurematele liikmesriikidele 2 esindajat rey komisjon viis 1968 aastal lopule tolliliidu loomise ning toetas jouliselt euroopa parlamendi otsevalimisi ja laiemaid volitusi kuigi ametlikult oli esimene uhendatud komisjoni president rey loetakse tanase euroopa komisjoni presidente siiski alates walter hallsteinist malfatti komisjon 19701972 ja mansholti komisjon 19721973 jatkasid rahanduskoostoo edendamist ning viisid 1973 aastal labi euroopa majandusuhenduse esimese laienemise pohja suunas selle laienemise tulemusel suurenes komisjoni liikmete arv ortoli komisjoni ametiajal 19731977 13 volinikuni uutest liikmetest sai suurbritannia suurriigina kaks volinikku see komisjon seisis silmitsi 1970 aastate keskpaiga majandusliku ja geopoliitilise ebastabiilsusega komisjoni roll rahvusvahelises elus tousis kui jaanuaris 1977 komisjoni juhtima asunud endine suurbritannia siseminister roy jenkins osales mais 1977 euroopa majandusuhenduse esindajana g7 tippkohtumisel jenkinsi komisjonile jargnes aastatel 19811985 thorni komisjon mille ajal toimus euroopa majandusuhenduse laienemine lounasse ning uhtne euroopa akti ettevalmistamine uheks olulisemaks ja tahelepanuvaarsemaks euroopa komisjoni koosseisuks on peetud delorsi komisjoni 19851994 hilisemad presidendid ei ole saavutanud jacques delorsiga vorreldavat isiklikku tunnustust delorsi on nahtud mehena kes andis komisjonile selge suuna ja dunaamilisuse teda ja tema meeskonda on peetud ka euroopa uhisvaluuta euro isadeks ajaleht international herald tribune markis tema teise ametiaja lopul 1992 aastal harra delors paastis euroopa uhenduse seisakust ta saabus ajal mil europessimism oli sugavaim kuigi ta oli prantsusmaa vahetuntud endine rahandusminister andis ta euroopa uhendusele ning heitunud komisjonile brusselis uue hingamise ja lootuse oma esimesel ametiajal aastatel 19851988 ergutas ta euroopat koonduma uhisturu idee umber kui ta nimetati ametisse teiseks ametiajaks hakkas ta eurooplasi innustama marksa ambitsioonikamate majandusliku rahandusliku ja poliitilise liidu eesmarkide saavutamiseks delorsi jareltulija presidendi ametikohal oli jacques santer santeri komisjon oli sunnitud 1999 aastal euroopa parlamendi survel tagasi astuma olles sattunud pettuste ja korruptsiooniskandaali kuusi mille keskmes oli prantsusmaa poliitik edith cresson need pettused paljastas euroopa komisjoni siseaudiitor paul van buitenen see oli esimene kord kui komisjon tervikuna oli sunnitud tagasi astuma ja see sumboliseeris euroopa parlamendi voimu kasvu vaatamata sellele joudis santeri komisjon tegeleda amsterdami lepingu allkirjastati 1997 ja uhisraha euro ettevalmistamisega reaktsioonina tema komisjoniga seotud skandaalile loodi euroopa pettustevastane amet olaf santeri jarel sai euroopa komisjoni presidendiks romano prodi amsterdami leping oli laiendanud komisjoni volitusi ja ajakirjanduses kasitleti uut presidenti kui euroopa liidu peaministrit komisjoni voim tugevnes veelgi 2001 aastal allkirjastatud nicei lepinguga mis andis presidendile laiemad volitused oma komisjoni koosseisu ule otsustamisel 2004 aastal sai presidendiks jose manuel durao barroso barroso komisjoni ametisse kinnitamine ei lainud probleemideta sest euroopa parlament avaldas algsele koosseisule vastuseisu ning barroso oli sunnitud enne ametisse astumist osa komisjoni liikmeid valja vahetama ja vastutusalad umber jagama seoses euroopa liidu laienemisega 25 liikmesriigini kuulus prodi komisjoni ametiaja lopul selle koosseisu juba 30 volinikku liikmesriikide arvu kasvu tottu vahendati amsterdami lepinguga volinike arvu uhele iga liikmesriigi kohta varem oli suurtel liikmesriikidel komisjonis kaks esindajat barroso komisjon oli esimene mille puhul see pohimote rakendus uue komisjoni ametiajal kerkisid taas esile suudistused pettustes ja korruptsioonis komisjoni ametnik guido strack andis euroopa pettustevastasele ametile teada aastatel 20022004 tema ametis aset leidnud rikkumistest ja vallandati selle tulemusel 2008 aastal suudistas endine audiitor paul van buitenen kes sai tuntuks santeri komisjoni skandaali vallandajana euroopa pettustevastast ametit erapoolikuses ja vaheses efektiivsuses barroso esimese komisjoni ametiaeg loppes 31 oktoobril 2009 vastavalt nicei lepingule pidi parast 27 liikmesriigi piirini joudmist jaama komisjoni volinike arv vaiksemaks liikmesriikide arvust tapne volinike arv tuli kokku leppida euroopa ulemkogu uhehaalse otsusega ja volinike kohad pidid hakkama liikmesriikide vahel vordsetel alustel roteeruma parast bulgaaria ja rumeenia liitumist jaanuaris 2007 oli ettenahtud piirarv saavutatud ning komisjoni jargmise koosseisu moodustamisel tuli arvestada lepingu tingimusi 1 detsembril 2009 joustunud lissaboni leping kohustas vahendama alates 2014 aastast volinike arvu kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust kui ulemkogu ei otsusta teisiti liikmesus komisjonis roteeruks vordsetel alustel ja uhelgi liikmesriigil ei tohiks olla ule uhe voliniku kui leping esimest korda iirimaal 2008 aastal rahvahaaletusele pandi ei saanud see elanike heakskiitu kusjuures uks vastuseisu pohjus oli oht kaotada alaline volinikukoht enne teise haaletuse korraldamist iirimaal kinnitas euroopa ulemkogu et kasutab oma voimu volinike arvu suurendamiseks kuna lepingud noudsid endiselt et volinike arv peab olema liikmesriikide arvust vaiksem siis lepiti kokku et liikmesriik kes ei saa voliniku kohta saab korge esindaja ametikoha sellega loodi niinimetatud 26 1 mudel mis voimaldas uhtaegu jargida lepingutingimusi ja samas tagada koigi liikmesriikide esindatuse see garantii mis voidakse kirjutada ka jargmisse lepingu lisasse aitas kaasa lepingu heakskiitmisele 2009 aastal iirimaal korraldatud teisel rahvahaaletusel lissaboni lepingu kohaselt uhendati euroopa komisjoni valisasjade voliniku ning euroopa ulemkogu valisasjade ja julgeolekupoliitika korge esindaja ametikohad selle ametikohaga kaasnesid automaatselt euroopa komisjoni asepresidendi volitused euroopa liidu noukogu valiskusimustes toimuvate istungite juhatamine ja euroopa komisjoni esindamine valissuhete alal lepingu kohaselt tuleb komisjoni moodustamisel arvesse votta viimaste euroopa parlamendi valimiste tulemusi kuigi presidendi kandidatuuri esitab endiselt euroopa ulemkogu kui nicei lepingu kohaselt kinnitas euroopa parlament komisjoni koosseisu siis uue sonastuse kohaselt parlament valib komisjoni juulis 2014 valiti uueks presidendiks jeanclaude juncker tema juhitud komisjon asus ametisse novembris 2014 ning selle volitused kehtivad 2019 aastani komisjon loodi kohe alguses riikideulese voimuorganina mis ei soltuks liikmesriikide valitsustest seda on kirjeldatud kui ainsat institutsiooni millele makstakse palka euroopa huvidele motlemise eest komisjoni liikmekandidaadid esitavad liikmesriikide valitsused kuid nad on kohustatud ja volitatud tegutsema soltumatult neid ametisse nimetanud valitsused ei tohi neid mojutada see pohimote eristab komisjoni euroopa liidu noukogust mis esindab liikmesriikide valitsusi euroopa parlamendist mis esindab euroopa liidu kodanikke euroopa majandus ja sotsiaalkomiteest mis esindab majanduslikke ja kodanikuuhiskonna organisatsioone euroopa liidu lepingu 17 artikli kohaselt on komisjonil mitmesugused ulesanded jalgida aluslepingute ja neil pohinevate meetmete taitmist teostada koostoos euroopa kohtuga jarelevalvet euroopa liidu oiguse kohaldamise ule koostada euroopa liidu eelarve hallata ja algatada programme esindada euroopa liitu valissuhetes valmistada ette oigusakte enne lissaboni lepingu joustumist kuulus euroopa liidu taidesaatev voim euroopa liidu noukogule mis oli osa volitusi ule andnud komisjonile teoreetiliselt oli noukogul alati voimalus need volitused tagasi votta ja neid ise rakendada voi siis kehtestada komisjonile nende rakendamiseks taiendavaid tingimusi lissaboni leping muutis seda aspekti satestades komisjoni volitused ja voimupiirid lepinguga komisjoni volitused on piiratumad kui riikide taidesaatva voimu institutsioonidel eelkoige seetottu et komisjonil puudub kontroll euroopa liidu uhise valis ja julgeolekupoliitika ule see voim kuulub euroopa ulemkogule mida moned analuutikud on kirjeldanud euroopa liidu teise taitevvoimu organina kui votta arvesse et lissaboni lepingu kohaselt on euroopa ulemkogust saanud ametlik institutsioon mis maarab komisjoni liikmekandidaadid siis voib kull oelda et molemad organid teostavad euroopa liidus taidesaatvat voimu selle voimu igapaevane teostamine on praegu siiski peaasjalikult euroopa komisjoni ulesanne komisjoni kui valitsuse volitused on nii suured et naiteks belgia endine peaminister guy verhofstadt on teinud ettepaneku nimetada organ umber euroopa valitsuseks ja leidnud et selle komisjoniks nimetamine on naeruvaarne euroopa komisjon erineb teistest euroopa liidu institutsioonidest selle poolest et temal ainsana on euroopa liidu tasandil seaduste algatamise oigus euroopa liidu seadusandlikel organitel see oigus puudub ainsana ei saa euroopa komisjon lissaboni lepingu kohaselt algatada euroopa liidu uhist valis ja julgeolekupoliitikat puudutavaid seadusakte muudes valdkondades voivad euroopa liidu noukogu ja euroopa parlament seadusandluse algatamiseks komisjoni poole poorduda enamasti tuleb aga initsiatiiv komisjonilt endalt selle monopoolse oiguse eesmark on kindlustada euroopa liidu oiguse koordineeritud ja jarjekindel kujundamine moned on seda monopoolset seisundit kritiseerinud ja noudnud ka parlamendile seadusloome algatamise oigust eriti vottes arvesse seda et riiklikul tasandil on parlamentidel teatud ulatuses vastav oigus olemas noukogu ja parlamendi ettepanekule seadusaktide algatamiseks voib komisjon soovi korral ka eitavalt vastata nii nagu komisjon tegi 2008 aastal riigiuleste kollektiivlepingute kusimustes lissaboni lepingu kohaselt on euroopa liidu kodanikel samuti oigus poorduda komisjoni poole palvega uht voi teist valdkonda seaduslikult reguleerida esitades vahemalt 1 miljoni allkirjaga petitsiooni kuid see kohustus pole komisjonile siduv komisjon on seadusloome algatamise oigust kasutanud peamiselt majanduse alal ja esitanud suure hulga ettevaatuspohimottele tuginevaid eelnousid see tahendab ennetavat seaduslikku regulatsiooni valdkondades kus keskkonnale voi inimeste tervisele voib esineda tosine oht naiteks kliimamuutusega voitlemisel voi geenmuundatud organismide leviku piiramisel oma eelnoude puhul ei kaalu komisjon seetottu alati nende moju majandusele ja esitab tihti riikide valitsustest rangemaid seaduseelnousid euroopa turu suuruse ja tahtsuse tottu on see andnud euroopa liidu seadusandlusele olulise kaalu ulemaailmses majanduses viimastel aastatel on euroopa komisjon astunud samme euroopa liidu kriminaaloiguse loomiseks 2006 aastal elevandiluurannikul euroopa laevalt probo koala alguse saanud reostus mojutas komisjoni votma paevakorda murgiseid jaatmeid puudutava seadusandluse mone euroopa riigi oiguse jargi ei olnud murgiste jaatmete transport isegi mitte kuritegu mis inspireeris volinikke franco frattinit ja stavros dimast valja pakkuma okoloogiliste kuritegude moiste nende volitused teha ettepanekuid kriminaaloiguse alal vaidlustati euroopa kohtus kuid kohus andis neile oiguse 2007 aasta seisuga olid ainsad lisandunud eelnoud kriminaaloiguse valdkonnas intellektuaalomandi oiguste direktiiv ning lisa 2002 aasta terrorismivastase voitluse deklaratsioonile mis keelas terrorismile ohutamise terroristide varbamise eelkoige interneti vahendusel ja ettevalmistamise kui oigusakt on euroopa liidu noukogus ja euroopa parlamendis vastu voetud siis on euroopa komisjoni kohustus tagada selle ellurakendamine komisjon teeb seda liikmesriikide vahendusel voi kasutades selleks euroopa liidu agentuure vajalike tehniliste meetmete kasutuselevotmisel noustavad komisjoni liikmesriikide esindajatest ning avaliku ja erasektori lobistidest koosnevad komiteed slangis nimetatakse seda protsessi komitoloogiaks lisaks vastutab komisjon ka euroopa liidu eelarve rakendamise eest tagades koostoos euroopa kontrollikojaga et eelarvelisi vahendeid kasutataks korrektselt samuti on komisjonil oluline kohustus tagada lepingutest ja seadustest kinnipidamine kaevates vaidluste tekkides vajadusel liikmesriike voi teisi institutsioone euroopa kohtusse selles rollis on euroopa komisjon ka lepingute tagaja koostoos liikmesriikidega ning vastavuses uhise valis ja julgeolekupoliitikaga aitab euroopa komisjon esindada euroopa liitu valissuhtluses naiteks rahvusvahelistes organisatsioonides nagu maailma kaubandusorganisatsioon komisjoni president osaleb tavaliselt ka grupi g8 kohtumistel euroopa komisjoni moodustab 27liikmeline volinike kolleegium kuhu kuuluvad ka komisjoni president ja asepresidendid igal riigil on komisjonis uks esindaja kuigi liikmed nimetatakse riikide valitsuste poolt ei esinda nad komisjonis oma riike tegelikkuses kipuvad nad siiski vahel edendama rahvuslikke ja riiklikke huvisid kui kandidaadid on esitatud jagab president nende vahel portfellid voliniku mojukus soltub talle antud portfellist kuid samas voib portfelli tahtsus ajas muutuda naiteks hariduse ja kultuuri voliniku portfelli tahtsus on kasvanud nii nagu on suurenenud hariduse ja kultuuri roll euroopa liidu poliitikas teine sobiv naide on konkurentsi volinik kelle positsioon on uhtaegu nii rahvusvaheliselt mojukas kui ka tahelepanuvaarne enne kui komisjoni koosseis saab ametisse astuda peab selle tervikuna heaks kiitma euroopa parlament volinikku toetab toos tema isiklik kabinet kes annab talle poliitilist nou ja euroopa komisjoni avalik teenistus mis tegeleb tehniliste kusimuste ettevalmistamisega euroopa komisjoni presidendi kandidatuuri esitab euroopa ulemkogu vottes arvesse euroopa parlamendi valimiste tulemusi seejarel voib parlament ta ametisse valida voi kandidatuuri tagasi lukata kui kandidaati ametisse ei valita on ulemkogu kohustatud uhe kuu jooksul esitama uue kandidaadi kandidaadid on sageli olnud riiklikul tasandil silma paistnud poliitikud kuid see pole ametlik kriteerium kuna 2009 aastal ei olnud lissaboni leping veel joustunud siis barroso nimetati presidendiks ulemkogu poolt ja parlament teda ametisse valima ei pidanud euroopa parlamendis olid enamuses paremtsentristlikud erakonnad kes soovisid sellel ametikohal naha inimest oma ridadest nii lepitigi kokku euroopa rahvapartei liikme barroso kandidatuuris kandidaadi valikut mojutavad veel muud kriteeriumid millisest euroopa piirkonnast ta parineb 2004 aastal soositi lounaeuroopat kandidaadi poliitiline mojuvoim kas ta on usaldusvaarne ega hakka samas teiste volinike ule domineerima keeleoskus prantsusmaa peab vajalikuks presidendi prantsuse keele oskust tema riigi eurointegratsiooni aste riik peaks olema uhinenud nii euroala kui ka schengeni leppega 2004 aastal leiti mitmeid nendele kriteeriumitele vastavaid kandidaate ja moned euroopa parlamendi liikmed kritiseerisid seda protsessi parast pikaleveninud valimisi nimetas alde juht graham watson kogu protseduuri justus lipsiuse vaibaturuks mille tulemusena leitakse madalaim uhisnimetaja rohelisteeuroopa vabaliidu kaasesimees daniel cohnbendit kusis aga barrosolt parast tema esimest konet kui te olete parim kandidaat siis miks te ei olnud esimene kandidaat parast presidendi valimist ning valis ja julgeolekupoliitika korge esindaja nimetamist euroopa ulemkogu poolt esitab iga liikmesriik euroopa komisjoni presidendiga peetud konsultatsioonide jarel oma voliniku kandidatuuri valja arvatud need riigid kust parinevad juba president ja korge esindaja presidendil on siiski vaga vahe voimalusi liikmesriigi mojutamisel kandidaadi valjavahetamiseks mida voimekam on kandidaat seda suurema toenaosusega annab president talle mojuvoimsama portfelli portfellide jagamise ule otsustab ta ainuisikuliselt seejarel laheb president koos volinikukandidaatidega euroopa parlamendi ette mis kusitleb neid ja siis haaletab korraga nende koigi ametisse sobivuse ule kui kolleegiumi koosseisuga rahul ei olda siis peab president portfellid umber jagama paluma konkreetsel liikmesriigil esitada uus kandidaat voi riskeerima voimalusega et kogu volinike kolleegiumi koosseis haaletatakse maha kuna parlament ei saa volinikukandidaate eraldi haaletusele panna siis tavaliselt joutakse kompromissini kus halvimad kandidaadid vahetatakse valja vaikestest puudustest aga vaadatakse mooda et komisjonil oleks voimalik ametisse astuda kui parlament on kolleegiumi heaks kiitnud nimetab selle ametlikult ametisse euroopa ulemkogu ametisse nimetamise jarel maarab president volinike seast komisjoni asepresidendid uhise valis ja julgeolekupoliitika korge esindaja on asepresident juba vastavalt oma ametikohale reaalselt annab asepresidendi amet volinikele vahe voimu juurde valja arvatud esimesele asepresidendile kes taidab komisjoni presidendi araolekul tema kohuseid alates 2009 aastast on esimene asepresident uhise valis ja julgeolekupoliitika korge esindaja catherine ashton barroso esimene komisjon astus ametisse 2004 aasta lopul barroso teine komisjon aga veebruaris 2010 molema koosseisu volituste algus venis parlamendi vastuseisu tottu mis loppes portfellide umber jagamisega 2007 aastal suurenes komisjoni koosseis seoses bulgaaria ja rumeenia liitumisega 25 volinikult 27 volinikule komisjoni liikmete arvu suurenemise tottu on barroso hakanud rohkem kasutama presidendi juhtimisstiili mis on kaasa toonud ka kriitika tema aadressil vaatamata barroso kasvanud juhirollile ja eelkaijatest tihedamale esinemisele avalikkuses on komisjon samal ajal hakanud kaotama voimu suurematele liikmesriikidele nagu prantsusmaa saksamaa ja suurbritannia mis puuavad ennast kehtestades komisjonist mooda minna need suundumused on kasvanud veelgi parast lissaboni lepingus ette nahtud euroopa ulemkogu alalise eesistuja ametikoha loomist samuti on euroopa komisjoni sees toimunud volinike senisest suurem politiseerumine euroopa komisjon asub suuremas osas brusselis presidendi kabinet ja komisjoni koosolekute ruum paiknevad berlaymonti hoone 13 korrusel komisjoni kasutuses on veel mitmed hooned nii brusselis kui ka luxembourgis euroopa komisjoni avaldatud andmetel tootas komisjoni palgal 1 jaanuari 2013 seisuga 32 666 inimest suurim struktuuriuksus on arengu ja koostoo peadirektoraat mille palgal oli 3734 tootajat teisel ja kolmandal kohal on tootajate arvu poolest teadusuuringute uhiskeskus 2718 inimest ja kirjaliku tolke peadirektoraat 2443 inimest paritolult on koige enam tootajaid belgiast 5733 inimest ehk 176 mis on ilmselt seotud sellega et enamus komisjoni asutusi paikneb belgia territooriumil teisel ja kolmandal kohal on vastavalt itaaliast 3616 inimest 111 ja prantsusmaalt 3246 inimest 99 parit ametnikud euroopa komisjoni avalik teenistus allub euroopa komisjoni peasekretarile kelleks on praegu catherine day euroopa komisjoni avalikke suhteid korraldab teabevahetuse peadirektoraat komisjoni peamine koneisik on pia ahrenkilde hansen kes annab iga toopaeva keskpaeval ajakirjanikele luhikese ulevaate tahtsaimatest uudistest need kohtumised ajakirjanikega toimuvad berlaymonti hoone pressikonverentside saalis ajakirjanikel on seal voimalus kusida kohalolevatelt komisjoni ametnikelt kusimusi ukskoik millistel teemadel ja neil on oigus saada ametlik vastus mida voib edastada ka otseeetris selles mottes on komisjoni pressiuritused maailmas ainulaadsed uks uurija on markinud et euroopa komisjoni pressiteated on ainulaadsed ka oma politiseerituse astmelt pressiteated labivad sageli mitmeastmelise koostamise protsessi ning neid kasutatakse enamasti komisjoni rolli rohutamiseks ja euroopa liidu olemasolu oigustamiseks mis muudab nad sageli pikaks ja keeruliseks kui pressiteate valjastamisega on seotud mitu struktuuriuksust voib protsessi veelgi raskendada komisjoni sisene konkurents koik see tingib ka ulimalt suure pressiteadete arvu naiteks 2006 aastal valjastati 1907 pressiteadet viimastel aastatel on pressiteadete arv hakanud kull langema 2010 aastal avaldati 1768 2011 aastal 1589 pressiteadet brusselis on rohkem ajakirjandusvaljaannete esindajaid kui naiteks ameerika uhendriikide pealinnas washingtonis 2007 aastal oli koigil euroopa liidu liikmesriikidel brusselis vahemalt uks korrespondent 2008 aasta suur majanduslangus vahendas 2010 aasta lopuks brusselis resideeruvate korrespondentide arvu siiski kolmandiku vorra latist jai alles ainult uks korrespondent ja leedu rahvusringhaaling likvideeris oma esindatuse taielikult kuna ule maailma on ajakirjanikke koondatud loodavad paljud meediavaljaanded et nad suudavad euroopa liidu teemasid ammendavalt katta kasutades euroopa liidu telekanalite europe by satellite ja europarltv ning uudisteagentuuride materjale moned teiste seas ka euroopa parlamendi saadik indrek tarand vaidavad et euroopa komisjoni ametisse nimetamise viis kasvatab demokraatia defitsiiti euroopa liidus komisjon on taidesaatva voimu organ mille liikmekandidaadid valitakse 27 riigi valitsuste poolt nii ei ole voimalik uhtegi komisjoni liiget kaasa arvatud presidenti valimiskasti juures ametisse ega ametist maha haaletada komisjonile annab legitiimsuse euroopa parlamendi heakskiit kusjuures parlamendil on ka voim komisjon ennetahtaegselt ametist vabastada siin nahakse aga probleemi euroopa parlamendi enda vaheses legitiimsuses sest alates 1999 aastast on keskmine valimisaktiivsus euroopa parlamendi valimistel jaanud alla 50 kuigi see osalusprotsent voib uletada valimisaktiivsust nii monegi riigi parlamendivalimistel siis asjaolu et isegi euroopa komisjoni presidenti ei saa otse ametisse valida heidab monede silmis kahtlust selle ametikoha ja laiemalt kogu komisjoni legitiimsusele kuna komisjon mojutab otseselt euroopa liidu seadusandluse kujunemist ja sisu olgugi et tehes seda noustavate erikomiteede jarelevalve all annab see veelgi enam pohjust komisjoni demokraatliku legitiimsuse parast muretseda teise probleemina on nahtud sidusa elektoraadi puudumist kuigi euroopa liidu tasandil on joudsalt arenenud demokraatlikud struktuurid ja meetodid ei ole valja kujunenud uleeuroopalist kodanikuuhiskonda lissaboni leping on teatud maaral neid puudusi vahendanud ja suurendanud demokraatlikku kontrolli komisjoni ule sidudes naiteks komisjoni presidendi kandidaadi nimetamise euroopa parlamendi valimiste tulemustega vastuargumendina toodud etteheidetele on vaidetud et poliitikavaldkondi milles komisjonil on oigus seadusandlust algatada ei olegi moistlik usaldada valimissurve all tegutseva institutsiooni hoolde sellest aspektist on komisjoni vorreldud iseseisvate asutustega mis tegelevad uhe voi teise poliitikavaldkonna tehniliste kusimuste lahendamisega naiteks keskpangad lisaks on komisjoni kaitseks margitud et komisjoni algatatud ettepanekud peab koigis valdkondades heaks kiitma euroopa liidu noukogu mis koosneb liikmesriikide ministritest ja teatud valdkondades ka euroopa parlament seega on minimaalselt taolisi oigusakte mis rakenduksid riikides ilma demokraatlikult valitud valitsuste nousolekuta 2009 aastal avaldas euroopa liidu oigusvahemees statistika kodanike kaebustest euroopa liidu institutsioonide vastu enamik kaebusi 66 oli komisjoni kohta ja puudutas labipaistvuse puudumist 36 2010 aastal kaevati komisjon kohtusse sest see puudis takistada juurdepaasu euroopa liidu biokutuste poliitikat kasitlevatele dokumentidele see juhtus parast ajakirjanduses avaldatud vaiteid et komisjon varjab teaduslikku toendusmaterjali mis raagib biokutuste subsideerimise kahjuks ka mitmete soltumatute audiitorfirmade aruanded on heitnud komisjonile ette labipaistvuse puudumist ebaselgeid suhteid lobistidega huvide konflikte ja ebaotstarbekat rahakasutust euroopa liidu noukogu mida vahel nimetatakse ka ministrite noukoguks on euroopa liidu pohiline otsuseid tegev institutsioon mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast voimu euroopa parlamendiga noukogu on uhtne organ kuid soltuvalt arutusel olevast teemast koguneb noukogu erinevates koosseisudes millest votavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja euroopa komisjoni volinikud euroopa liidu noukogu on uks seitsmest euroopa liidu institutsioonist vastuvotmiseks vajavad nii euroopa liidu noukogu kui ka euroopa parlamendi heakskiitu euroopa liidu oigusaktid euroopa parlamendi ja noukogu maarused ja direktiivid mille eelnousid koostab ja esitab euroopa komisjon liikmesriikide valisministrid moodustavad valisministrite noukogu teised ministrid tegelevad noukogu koosolekutel osaledes oma vastutusala pollumajandus keskkond tervishoid eelarve jne teemadega euroopa liidu majandus ja rahanduskusimuste noukogus ecofin esindab eestit tavaliselt rahandusminister noukogu sai alguse 1950 aastate asutamislepingutega istungid toimuvad brusselis voi luxembourgis noukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta jarel etnoloogia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu traditsiooniliselt peetakse etnoloogia uurimise objektiks eri rahvaste kultuure tanapaeval kasutatakse selle kohta ka terminit kultuuriantropoloogia vene teadusruumis on etnoloogia eeskatt rahvaste etnogeneesiga tegelev teadusharu mille loojaks peetakse lev gumiljovi 1979 aasta voorsonade leksikoni jargi on etnoloogia uldise vordleva etnograafia tahistamiseks 19 sajandi alguses tekkinud termin mida noukogude teaduses ei kasutata euroopa ulemkogu inglise keeles european council prantsuse keeles conseil europeen on euroopa liidu institutsioon mis koosneb euroopa liidu liikmesriikide riigipeadest voi valitsusjuhtidest ulemkogu eesistujast ja euroopa komisjoni presidendist samuti osaleb ulemkogu kohtumistel euroopa liidu valisasjade ja julgeolekupoliitika korge esindaja euroopa ulemkogu loodi 1974 aastal toonase euroopa majandusuhenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina ametliku staatuse sai see 1992 aastal maastrichti lepinguga 2009 aastal sai ulemkogust lissaboni lepinguga uks euroopa liidu seitsmest institutsioonist euroopa ulemkogu eesistuja on alates 1 detsembrist 2014 donald tusk euroopa ulemkogu on strateegiline institutsioon mis maarab kindlaks euroopa liidu uldise poliitilise tegevuskava ulemkogu kohtumistel voetakse vastu jareldused milles on valja toodud kasitletud murekusimused ja nende lahendamiseks rakendatavad meetmed ulemkogul ei ole seadusandlikku voimu see ei vota vastu euroopa liidu oigusakte ega pea nende ule labiraakimisi oigusaktide algatamise ainuoigus on euroopa liidus euroopa komisjonil kuid euroopa ulemkogu voib anda komisjonile touke seadusandliku poliitika kujundamiseks voi selle muutmiseks euroopa ulemkogu kohtumisi mida nimetatakse sageli ka euroopa liidu tippkohtumisteks juhatab euroopa ulemkogu eesistuja ja need peavad toimuma vahemalt kaks korda iga kuue kuu tagant otsused tehakse enamasti konsensuse alusel valja arvatud juhtudel kus euroopa liidu alusleping nouab uhehaalset voi kvalifitseeritud haalteenamusega otsust ulemkogu eesistuja ja euroopa komisjoni president haaletusel ei osale ulemkogul on kolme tuupi kohtumisi korralised erakorralised ja mitteametlikud kuigi ka mitteametlikud kohtumised kavandatakse 15 aastat ette ei voeta nende lopul vastu ametlikke jareldusi vaid laiemad ja mitteametlikud lausungid valitud poliitilistel teemadel erakorralised kohtumised loppevad alati ametlike jareldustega kuid neid kohtumisi ei kavandata tavaliselt ette pikemalt kui uks aasta naiteks toimus erakorraline ulemkogu sugisel 2001 kui koguneti arutama euroopa liidu reaktsiooni 11 septembri terrorirunnakutele tavaliselt toimuvad kohtumised brusselis justus lipsiuse hoones mis on uhtlasi euroopa liidu noukogu ja selle peasekretariaadi ametlik asukoht 27 juunil 2014 brusselis toimunud euroopa ulemkogu korralisel kohtumisel lepiti kokku viies prioriteetses valdkonnas millele euroopa liit peaks aastatel 20142018 teravdatud tahelepanu poorama see kava sai aluseks nii euroopa ulemkogu kui ka teiste euroopa liidu institutsioonide too kavandamisel need prioriteetsed valdkonnad on euroopa majandusuhenduse riigipeade ja valitsusjuhtide esimesed mitteametlikud tippkohtumised toimusid veebruaris ja juulis 1961 vastavalt pariisis ja bonnis need said alguse prantsusmaa presidendi charles de gaullei pahameelest et eurointegratsioonis olid liiga suure sisulise rolli haaranud riikideulesed institutsioonid nagu euroopa komisjon regulaarseks need kohtumised siiski veel ei kujunenud esimene olulist rolli etendanud tippkohtumine toimus juba parast de gaullei ametist lahkumist detsembris 1969 haagis kus otsustati liitumiskonelustele kutsuda suurbritannia taani norra ja iirimaa samuti otsustati sellel kohtumisel laiendada eurointegratsiooni pannes aluse uhisele valispoliitikale ning majandus ja rahaliidule selgema kuju votsid tippkohtumised aastatel 19741988 detsembris 1974 pariisis toimunud tippkohtumisel jouti prantsusmaa presidendi valery giscard destaingi algatusel kokkuleppele et euroopa juhtimis ja majanduskriisi lahendamiseks on vaja rohkem poliitilist sisendit tipptasandil ja regulaarseid kohtumisi lepiti kokku et valitsusjuhid voi riigipead hakkavad kohtuma kolm korda aastas esimene uute pohimotete jargi peetud tippkohtumine toimus dublinis 1011 martsini 1975 kui iirimaa oli euroopa majandusuhenduse noukogu eesistuja 1987 aastal mainiti tippkohtumist esimest korda ametlikus lepingus uhtne euroopa aktis ametliku staatuse sai see 1992 aastal maastrichti lepingus aastatel 19751995 peeti keskmiselt kolm kohtumist aastas kuid 1996 aastal tosteti aastaste kohtumiste arv minimaalselt neljani perioodil 20082014 on seda miinimumi tublisti uletatud keskmiselt on peetud seitse kohtumist aastas 2002 aastal fikseeriti ulemkogu asukohana brussel moningaid euroopa ulemkogu kohtumisi on peetud euroopa liidu ajaloo poordepunktideks naiteks nii oli euroopa ulemkogu olemas juba ammu enne seda kui see sai lissaboni lepingu joustumisel ametlikuks euroopa liidu institutsiooniks euroopa ulemkogu moiste voeti ametlikult esimest korda kasutusele euroopa liidu lepingu 15 artiklis lissaboni leping eristas euroopa ulemkogu loplikult eraldi institutsioonina euroopa liidu noukogust ja loi ulemkogu alalise eesistuja ametikoha olles valja kasvanud euroopa liidu noukogust jargis ulemkogu varem sama susteemi kus eesistumine roteerus igaaastaselt liikmesriikide vahel kui euroopa liidu noukogus pusib rotatsioonisusteem siiani siis euroopa ulemkogul on 2009 aastast uksikisikust eesistuja kes ei ole samas uhegi riigi juht eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ning sama inimest voib tagasi valida ainult uhe korra novembris 2009 valiti ulemkogu esimeseks eesistujaks belgia peaminister herman van rompuy kes uuele ametikohale asudes lahkus valitsusjuhi ametist tema volitused joustusid koos lissaboni lepingu joustumisega 1 detsembril 2009 euroopa ulemkogu on euroopa liidu ametlik institutsioon mille funktsioon on lissaboni lepingu kohaselt anda liidule selle arenguks vajalik touge ning maaratleda selle uldised poliitilised sihid ja prioriteedid pohimotteliselt paneb ulemkogu paika euroopa liidu poliitilise tegevuskava ja seetottu peetakse seda ka eurointegratsiooni mootoriks kuigi ulemkogul ei ole eurointegratsiooni soodustamiseks mingeid ametlikke volitusi on tal riigijuhtidest liikmeskonna tottu sellele protsessile suur moju kuna euroopa ulemkogu liikmeteks on euroopa liidu liikmesriikide riigipead voi valitsusjuhid esindab see liikmesriikide taidesaatvat voimu ja seetottu on sellel suur moju mitmetele olulistele poliitikavaldkondadele naiteks valis ja julgeolekupoliitikale ulemkogul on ka oigus ametisse nimetada mitmeid tippametnikke euroopa ulemkogu eesistuja euroopa liidu valisasjade ja julgeolekupoliitika korge esindaja ning euroopa keskpanga president uhtlasi esitab ulemkogu euroopa parlamendile kinnitamiseks euroopa komisjoni presidendi kandidaadi euroopa ulemkogu saab mojutada poliitika ja oigusvaldkondade kavandamist euroopa komisjoni koosseisu euroopa liidu noukogu eesistumise roteerumist liikmesriikide seas euroopa liidu liikmesuse peatamist ja haaletamissusteemide muutmist niinimetatud uleminekuaja klauslit kasutades kuigi euroopa ulemkogul ei ole otsest seadusandlikku voimu eksisteerib teatud valdkondades niinimetatud hadapiduri protseduur see tahendab et euroopa liidu noukogus haaletusel vahemusse jaanud riik mis tunneb et uus seadusandlus rikub tema oigussusteemi voi sotsiaalkindlustussusteemi aluspohimotteid voib nouda vastava seaduse suunamist aruteluks euroopa ulemkogusse euroopa ulemkogu koosneb euroopa liidu liikmesriikide riigipeadest voi valitsusjuhtidest lisaks on selle haaleoiguseta liikmed euroopa ulemkogu eesistuja ja euroopa komisjoni president vastavalt aluslepingutele on liikmesriigi juhil vajaduse korral oigus kohtumisele kaasa kutsuda valdkonda tundev minister komisjoni presidendil aga vastava valdkonna eest vastutav komisjoni liige kui varem oli taoline praktika tavaline siis euroopa liidu liikmesriikide arvu kasvust tingitud ulemkogu liikmete arvu kasvu tottu rakendatakse seda viimastel aastatel harvem kohtumistele voib vastavalt vajadusele kutsuda ka teisi ametiisikuid sageli osaleb euroopa liidu valisasjade ja julgeolekupoliitika korge esindaja kelle osalemine on ette nahtud ka aluslepingus enne kohtumise algust annab ulevaate euroopa parlamendi seisukohtadest euroopa parlamendi president finantskusimuste arutamise ajaks kutsutakse kohale tavaliselt euroopa keskpanga president kohtumiste juures viibib ka euroopa liidu noukogu peasekretar kes vastutab kohtumiste organisatsiooniliste aspektide ja protokollimise eest lisaks osaleb kohtumistel mitmeid inimesi kes teevad oma tood kulisside taga ja keda enamasti kohtumisruumi ei lubata erandiks on kaks delegaati iga riigi kohta kelle ulesanne on vahendada oma riigipeale voi valitsusjuhile kohtumise ajal uut informatsiooni nupuvajutusega saavad ulemkogu liikmed kusida nou oma riigi alaliselt esindajalt euroopa liidu juures selle infovahetuse eest kannavad hoolt kohtumise korvalruumis asuvad antici ruhma liikmed riikide alaliste esindajate abid kohtumistele on lubatud ka tolgid sest euroopa ulemkogu liikmed voivad raakida kohtumistel oma keeles kuna aluslepingutes ei ole tapselt maaratud kas konkreetset riiki peab esindama ulemkogus riigipea voi valitsusjuht voib mones riigis tekkida raskusi otsustamisel kumb neist peaks euroopa ulemkogu kohtumistel osalema euroopa parlamendi saadikuna vaitis alexander stubb et soome president ei peaks ulemkogu kohtumistel osalema sest soome valispoliitika eest vastutab peaminister kui stubbist oli 2008 aastal saanud valisminister ei voimaldatud tal osaleda gruusia soja puhul kokku kutsutud erakorralisel ulemkogul sest seal soovisid osaleda nii soome president kui ka peaminister nii jai stubb kohtumisest korvale vaatamata sellele et ta oli uhtlasi euroopa julgeoleku ja koostooorganisatsiooni peasekretar probleeme oli samal kohtumisel osalemisega ka poolas kus president lech kaczynski ja peaminister donald tusk kuulusid eri parteidesse ning neil oli erinev nagemus kuidas tekkinud kriisile reageerida mitmel korral on sama olukord tekkinud ka rumeenias kus president traian basescu soovis aastatel 20072008 ise peaminister calin popescutariceanu asemel ulemkogul osaleda uuesti kerkis see probleem ules 2012 aastal basescu ja uue peaministri victor ponta vahel euroopa ulemkogu eesistuja valivad ametisse ulemkogu liikmed kvalifitseeritud haalteenamusega kaheks ja pooleks aastaks sama isiku voib valida eesistujaks maksimaalselt kaheks ametiajaks ehk kokku viieks aastaks eesistuja peab parast iga ulemkogu kohtumist esinema aruandega euroopa parlamendi ees esimene alaline eesistuja oli belgia poliitik herman van rompuy 20092014 alates 2014 aastast on euroopa ulemkogu eesistuja poola poliitik donald tusk see ametikoht loodi lissaboni lepinguga enne seda roteerus eesistumine liikmesriikide juhtide vahel koos euroopa liidu noukogu eesistumisega see ajutine roteeruv eesistumine ei toonud endaga kaasa mingit taiendavat taidesaatvat voimu peamiselt oli seda ametit pidava isiku ulesandeks ulemkogu kohtumiste ettevalmistamine ja juhatamine samuti vois ta esindada euroopa liitu valissuhtluses kuigi euroopa ulemkogu on vastavalt lissaboni lepingule eraldi euroopa liidu institutsioon ei ole sellel oma administratiivset personali euroopa ulemkogu ja selle eesistuja vajaduste eest kannab hoolt euroopa liidu noukogu peasekretariaat euroopa ulemkogu eesistujal on siiski olemas oma isiklik buroo ehk kabinet kuhu voib kuuluda kumneid nounikke ja sekretare esimese eesistuja herman van rompuy personaliulem oli endine belgia karjaaridiplomaat parun frans van daele samuti tootasid tema olulisemate nounikena suurbritannia endine parlamendiliige richard corbett ungari diplomaat zoltan martinusz endine korge euroametnik odile renaudbasso ja van rompuy kauaaegne pressiesindaja dirk de backe praeguse eesistuja donald tuski kabinetti juhatab poola jurist ja endine korge riigiametnik piotr serafin tuski peanounik valispoliitika kusimustes on eestlane riina kionka ja majanduskusimustes prantslane jeanpierre vidal tuski vanemnounik poliitika ja kommunikatsiooni alal on poola endine poliitik pawe gras tabelis on antud euroopa ulemkogu liikmed seisuga 12 detsember 2017 praegu kuulub euroopa ulemkogusse neli riigipead kuprose leedu prantsusmaa ja rumeenia presidendid koiki teisi riike esindavad ulemkogus valitsusjuhid peaaegu koik euroopa ulemkogu liikmed kuuluvad monda oma riigi erakonda need erakonnad kuuluvad aga omakorda euroopa parteidesse euroopa parteid korraldavad sageli enne ulemkogu kohtumist nende koosseisu kuuluvate ulemkogu liikmete kohtumise siiski tuleb meeles pidada et euroopa ulemkogu liikmed esindavad eelkoige liikmesriike mitte erakondi otsuste langetamisel arvestavad ulemkogu liikmed eelkoige rahvuslikke ja riiklikke huve kuigi kahtlemata mojutab poliitiline ideoloogia nende otsuseid ja valikuid naiteks euroopa ulemkogu eesistuja voi euroopa komisjoni presidendi kandidaadi valikul allpool esitatud tabelis on ara toodud igasse euroopa parteisse kuuluvate euroopa ulemkogu liikmete arv ja nende osakaal ulemkogus parempoolsel kaardil on naidatud ulemkogu liikmete erakondlik kuuluvus riikide kaupa andmed on esitatud seisuga 13 detsember 2016 euroopa ulemkogu kohtumised toimuvad tavaliselt neli korda aastas brusselis traditsiooniliselt kestavad kohtumised kaks paeva kui aga paevakorras on pikemaid vaidlusi pohjustavad kusimused siis ka kauem ulemkogu esimene alaline eesistuja herman van rompuy puudis aga kohtumised kokku suruda uhte paeva kuni 2002 aastani roteerus kohtumispaik euroopa liidu liikmesriikide vahel tavaliselt toimus kohtumine selles riigis mille kaes oli parajasti eesistumine nicei lepingule lisatud 22 deklaratsioonis oli aga oeldud et alates 2002 aastast peab uks euroopa ulemkogu kohtumine igal eesistumisperioodil toimuma brusselis ja kui euroopa liidu liikmete arv jouab 18 riigini peavad koik kohtumised edaspidi toimuma brusselis aastatel 20022004 toimusid brusselis pooled ulemkogu kohtumistest ja alates 2004 aasta euroopa liidu laienemisest on koik korralised kohtumised toimunud brusselis moned erakorralised kohtumised on siiski toimunud valjaspool brusselit tavaliselt selles riigis mille kaes oli parajasti eesistumine naiteks kohtuti 2003 aastal roomas ja 2005 aastal londonis brusselis kasutab euroopa ulemkogu justus lipsiuse hoonet kus asub ka euroopa liidu noukogu lipsiuse hoonest idas renoveeritakse praegu kolmest majast koosnevat europa hoonet mis peaks valmima 2016 aastal sellest saab euroopa ulemkogu ja euroopa liidu noukogu uus tippkohtumiste paik otsust pidada koik kohtumised uhes kohas mojutasid mitmed tegurid peamiselt logistilised mida suuremaks kasvas euroopa liidu liikmesriikide arv seda keerulisemaks muutus kohtumiste organiseerimine eriti vaiksematel liikmesriikidel ja turvalisusega seonduvad belgia politseil on laialdased kogemused suurte meeleavaldustega toimetulekuks samuti voeti arvesse seda et brusselis on olemas vajalikud spetsiaalselt sisustatud ruumid ulemkogu liikmetele ja ajakirjanikele alaline asukoht brusselis rohutab ka seda et euroopa ulemkogu on uks euroopa liidu institutsioonidest mitte lihtsalt iseseisvate riikide juhtide tippkohtumine nagu g20 2007 aastal tekkis kohtumispaiga kusimuses vaidlus belgia ja portugali valitsuste vahel portugal soovis et lissaboni leping allkirjastataks portugali pealinnas lissabonis kuid belgia voimud ei soovinud luua pretsedenti ja noudsid et korraline aastalopu kohtumine leiaks tavaparaselt aset brusselis kompromissina toimusid lepingu allkirjastamine ametlik fotosessioon ja ametlik ohtusook lissabonis ning parast seda soidutati osavotjad brusselisse kus algas ametlik ulemkogu istung see kutsus esile keskkonnakaitsjate ruhmituste protestid kes heitsid ulemkogule ette silmakirjalikkust uhelt poolt nouavad riigijuhid susinikuemissiooni vahendamist kuid teiselt poolt lendavad sama tippkohtumise raames kahe euroopa linna vahet sama kriitikat on tehtud euroopa parlamendi aadressil mis soidab regulaarselt brusselist istungeid pidama strasbourgi praegu ei ole konkreetseid plaane hakata korraldama kohtumisi mujal kui brusselis valja arvatud vaaramatutest joududest tingitud pohjustel naiteks belgia lennujuhtide streik jaanuaris 2012 oleks peaaegu loppenud euroopa ulemkogu mitteametliku kohtumise uleviimisega luxembourgi aastatel 20102011 pidasid mitmed euroala riikide riigipead ja valitsusjuhid erakorralisi kohtumisi euroopa volakriisi teemal oktoobris 2011 lepiti kokku et nad hakkavad edaspidi regulaarselt kohtuma kahel korral aastas korraldades vajadusel ka taiendavaid erakorralisi kohtumisi need kohtumised toimuvad tavaliselt euroopa ulemkogu kohtumiste lopul ja jargivad sama ulesehitust ka neid kohtumisi juhib euroopa ulemkogu eesistuja ja neil osaleb euroopa komisjoni president kuid nendel osalevad ainult eurot kasutavate euroopa liidu liikmesriikide riigipead voi valitsusjuhid euroopa majandus ja sotsiaalkomitee on euroopa liidu nouandev komitee millesse kuulub 222 esindajat liidu erinevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest ruhmadest asukohaks on brussel euroopa kohus ehk euroopa uhenduste kohus on euroopa liidu korgeim kohtuvoim mis tagab seaduste jargimise lepingute kohaldamisel ja tolgendamisel euroopa kohus koosneb 28 alates 2013 a kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste uhisel kokkuleppel parast konsulteerimist komiteega mille ulesanne on anda arvamus nende ulesannete taitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta nende ametiaeg on kuus aastat voimalusega seda pikendada nad valitakse isikute hulgast kelle soltumatus on valjaspool kahtlust ning kellel on oma riigi korgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks noutav kvalifikatsioon voi kes on tunnustatud ja padevad juristid euroopa kohus asub luksemburgis euroopa kohut ei tohi segi ajada haagi rahvusvahelise kohtuga mis on uhinenud rahvaste organisatsiooni institutsioon ega euroopa inimoiguste kohtuga strasbourgis mis kuulub euroopa noukogu juurde euroopa kohus uldkohus ja avaliku teenistuse kohus kokku moodustavad euroopa liidu kohtu mis omakorda on uks seitsmest euroopa liidu institutsioonist euroopa kontrollikoda kontrollib euroopa liidu rahaliste vahendite korrakohast kasutamist jarelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes euroopa parlamendile millel on seejarel oigus eelarve taitmisele oma heakskiit anda voi mitte euroopa kontrollikoda on uks kuuest euroopa liidu institutsioonist see asub luxembourgis aastatel 20042016 oli eestipoolne euroopa kontrollikoja liige kersti kaljulaid 30 septembril 2016 tema mandaat peatati ja teda asendab euroopa kontrollikoja president euroopa kontrollikoja tood juhib kolleegium kuhu kuuluvad 28 euroopa kontrollikoja liiget uks igast euroopa liidu liikmesriigist euroopa kontrollikoja liikmed nimetab kuueks aastaks ametisse euroopa liidu noukogu liikmed valivad seejarel endi seast presidendi kelle ametiaeg on kolm aastat ja keda saab tagasi valida kontrollikoda jaguneb viieks auditikojaks mis koosneb liikmetest ja audititootajatest neli auditikoda tegelevad eli erinevate kulu ja tuluvaldkondade auditeerimisega viies horisontaalne auditikoda ceadauditikoda vastutab kooskolastuse hindamise kinnitamise ja arendustoo eest 10 oktoobril 2016 otsustas eesti valitsus esitada selle ametikoha kandidaadiks juhan partsi euroopa kontrollikojale pandi alus 1975 aasta lepinguga ja see moodustati formaalselt 1977 aasta 18 oktoobril nadal aega hiljem pidas see oma esimese istungi sel ajal polnud koda veel ametlik institutsioon vaid valisorgan mille eesmark oli auditeerida euroopa uhenduste rahalisi vahendeid see asendas senist kahte eraldiseisvat auditiasutust millest uks tegeles euroopa majandusuhenduse ja euratomi rahaliste vahenditega ning teine euroopa soe ja teraseuhendusega kontrollikoja staatus maaratleti alles maastrichti lepinguga kui sellest sai viies institutsioon mis oli uhtlasi esimene uus institutsioon alates uhenduse asutamisest taieliku oiguse eli rahalisi vahendeid auditeerida sai see amsterdami lepinguga euroopa keskpank luhend ekp on euroopa liidu institutsioon mis vastutab euroala rahapoliitika eest 19 euroopa liidu liikmesriigis kes on votnud kasutusele uhisvaluuta euro austria belgia eesti hispaania holland iirimaa itaalia kreeka kupros luksemburg leedu lati malta portugal prantsusmaa saksamaa slovakkia sloveenia ja soome pank asub saksamaal mainiaarses frankfurdis euroopa keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus keskpanga inflatsioonisiht on alla 2 protsendi kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil keskpikk periood on maaratlemata kuid seda on moistetud kui kahte kuni kolme aastat nii et ajutiselt voib inflatsioon 2 protsenti uletada inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni hinnastabiilsuse tagamiseks maarab euroopa keskpank kord kuus euro baasintressimaaru refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammaara laenamise pusivoimaluse intressimaara ning hoiustamise pusivoimaluse intressimaara euroopa keskpanga esimene president aastail 19982003 oli varasem hollandi keskpanga president wim duisenberg 20032011 oli euroopa keskpanga president jeanclaude trichet alates 1 novembrist 2011 on euroopa keskpanga president mario draghi euroopa keskpanga juhatusse kuulub euroopa keskpanga president asepresident alates juunist 2010 vitor constancio ja lisaks neli liiget euroopa keskpanga noukogu koosneb 24 liikmest sellesse kuuluvad kuus juhatuse liiget ja lisaks 18 euroala riigi keskpankade presidendid euroopa keskpank on uks seitsmest euroopa liidu institutsioonist vastavalt euroopa uhenduse asutamislepingu artiklile 130 ei tohi ekp otsuseid mojutada uhegi liikmesriigi ega ukski euroopa institutsioon ka liikmesriikides tegutsevad ekp liikmeskeskpangad on oma liikmesriikide riiklikest organitest majanduslikult ja poliitiliselt soltumatult euroopa ombudsmani institutsioon loodi 1992 aastal maastrichti lepinguga euroopa ombudsman uurib euroopa liidu institutsioonide organite ja asutuste naiteks euroopa komisjoni euroopa liidu noukogu ja euroopa parlamendi tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid ombudsman korraldab uurimisi tavaliselt euroopa liidu kodanike kaebuste pohjal kuid voib neid ka omal algatusel kaivitada euroopa ombudsmani maarab ametisse viieks aastaks euroopa parlament alates 2013 aastast on ombudsman iirlanna emily oreilly esimene euroopa ombudsman oli aastatel 19952003 soomlane jacob soderman euroopa ombudsmani ja tema sekretariaadi asukohaks on strasbourg esoteerika ehk esoteeria on salaparased voi salajased opetused teadmised ja oskused sona tuleb vanakreeka sonast esoterikos sisemine esoteerika all on moistetud siis seda mis on ligipaasetav ainult puhendatute siseringile vastand eksoteeria valine koigile avatud teadmised antiikajast saadik on esoteerika all moistetud religioosseid mustilisi voi maagilisi salateadmisi mis on kattesaadavad uksnes puhendatute siseringile parimuse jargi hermes trismegistoselt alguse saanud salaopetuse mustilist teadmist nimetatakse ka hermeetiliseks alkeemia alternatiivmeditsiin astroloogia ennustamine eksoteerika kabala lilleoru maagia meediumkirjandus new age numeroloogia parapsuhholoogia religioon okultism salateadused sutelkond teleportatsioon ufoloogia alternatiivmeedia viljaringid einar laigna sundinud 8 juulil 1937 tallinnas on eesti endine vaimulik ja ohvitser ta oppis nommel 27 mittetaielikus keskkoolis ja lopetas 1957 aastal tallinna polutehnikumi ta tootas metallitoolisena ja tooopetuse opetajana too korvalt luges ta teoloogilist ja filosoofilist kirjandust aastal 1965 astus ta oppima eelk usuteaduse instituuti ordineeriti 22 juunil 1967 aseopetajaks ning maarati teenima eelk varbla urbanuse kogudust eelk karuse margareeta kogudust ja eelk hanila pauluse kogudust aastal 1970 andis ta hanila pauluse koguduse votmed kohalikku kulanoukogusse ja sellega sulges eelk hanila pauluse kiriku eelk varbla urbanuse kogudust ja eelk karuse margareeta kogudust teenis ta kuni aastani 1972 aastal 1972 lopetas ta eelk usuteaduse instituudi ta oli 19731979 eelk marjamaa maarja koguduse opetaja ning 19811983 eelk ambla maarja koguduse ja eelk aegviidu aleksandri koguduse opetaja aastatel 19781980 oppis ta katoliku kiriku porandaaluses vaimulikus seminaris 31 detsembril 1980 puhitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks ja oli 5 aastat misjonar armeenia nsvs oli uks eesti humanitaarinstituudi asutajaid aastal 1988 hiljem lahkus kolleegiumist ta opetas seal keskaja ajalugu ta on lugenud kultuuriloo loenguid tallinna pedagoogikaulikoolis hiljem tallinna ulikoolis ja ebsis aastal 1992 oppis ta vatikanis ta on uurinud hilist rooma impeeriumi keskaja kultuuri ja kirikuajalugu ta on esinenud ka uksikloengutega nt tallinna rahvaulikoolis loengutega manipulatsioon ja psuhholoogiline soda ja tallinna mustpeade majas ning arvukates raadiosaadetes 20062007 aasta hooajal oli tal tartu pereraadios saatesari olemine ja olemasolemine aastatel 19911994tootas ta kaitseliidus aastatel 19941997 oli ta kaitsejoudude peastaabi tagalaulem seejarel asus ta toole kaitsevae juhataja nounikuna ja peainspektorina kellena tootas 1 novembrini 2005 peainspektori ametis tehti talle 2001 aastal toimunud pildiskandaali ajal ulesandeks uurida edgar savisaare pildi tulistamist 1999 aastal meegomae lahingukoolis aastal 1995 sai ta kapteni auastme ja 2000 majori auastme 31 detsembril 2005 laks ta tegevteenistusest erru kolonelleitnandi auastmes einar laigna on eesti eruohvitseride kogu esimees ja 2013 aasta oktoobrist juhib noorte kotkaste tallinna malevas 21 kooli ruhma einar laigna kandideeris 1992 aasta riigikogu valimistel roheliste nimekirjas 20072012 oli einar laigna eestimaa rahvaliidu liige 2007 aasta riigikogu valimistel kandideeris ta harju ja raplamaal kogus seal 43 haalt ega osutunud valituks alates 2012 aastast kuulub ta eesti konservatiivsesse rahvaerakonda einar laigna jargi on religioon harmoniseerumine universumi korraga mis parineb universumivalisest allikast kultuur pohineb religioonil kultuuri moisteline edasiandmine toimib ainult eliidi puhul rahva hulgas sailitab seda koige paremini rituaal traditsioon pohineb esivanemate autoriteedil mitte ratsionaalsetel seletustel arvamuste pluralism ja demokraatia on iseloomulik kultuuri allakaigule korgkultuur fikseerub loplikesse vaidlustamatutesse formuleeringutesse mis valjendavad tode selle poliitiline valjendus on monarhia euroopa kultuuri korgaeg oli 13 sajand korra ja kultuuri kaitsmiseks on valtimatu segadusekolded vagivallaga lammatada seetottu on rahva kaitsetahe kultuuri sailimiseks hadavajalik kultuuri peab kehastama tugev riik impeerium niisugune impeerium sunnib euroopa liidust kuid see laguneb kuna on ehitatud valele alusele inimese ja rahva identiteedi loob allumine sellele vaieldamatule mis kogu rahvast uhendab eestlastel see puudub laigna ulalnimetatud vaadete parast on tema vastu ja demokraatia nimel valja astunud ain kaalep einar laigna oli 1960 aastatel eesti esimene kulturist kes treenis valismaiste treeningmeetodite jargi einar laigna valmistab mooku oma koduses tookojas paaskulas tema valmistatud mooku on kingitud valjapaistvatele sojavaelastele samuti organisatsioonidele ja asutustele naiteks viitseadmiral tarmo kouts major benno leesik tori eesti sojameeste malestuskirik kaitsevae uhendatud oppeasutused ja veteranide klubi wiking juunis 2006 esitleti osalt tema enda valmistatud mooku ja teraskiivreid tema kollektsioonist naitusel mauritiuse instituudi ruumides mitu aastat puhkas ta regulaarselt benediktlaste kloostris erik alfred leslie satie sati 17 mai 1866 1 juuli 1925 oli prantsuse helilooja ja pianist ta kirjutas ka mitmeid muusikaalaseid artikleid pseudonuumi all virginie lebeau satie sundis prantsusmaal alamnormandias honfleuris 17 mail 1866 satie isa oli muusikakirjastaja ema oli helilooja ja pianist satie oppis mone aja 18831884 pariisi konservatooriumis ta ei olnud uksnes helilooja vaid esines ka pianistina kuigi ta tegi seda peamiselt rahapuudusel montmartrei kohvikutes ja kabareedes satie kirjutas teatri ja balletimuusikat samuti klaverimuusikat tema helilooming on originaalne humoorikas sageli veider ning vaga minimalistlik satie muusikat nimetatakse tema enda eeskujul ka mooblimuusikaks musique dameublement sest ta ei olnud moeldud kuulamiseks vaid igapaevaelu taustaks see hoiak on ilmselt romantismi ja impressionismivastane satiest sai lopuks uks prantsuse avangardi juhtkujusid kaasaegsed hakkasid satied heliloojana tosiselt votma alles siis kui ta oli juba neljakumnendates aastates 1917 toi balleti parade paraad selle partituur sisaldas osi kirjutusmasinale udusireenile ja koristile esietendus kaasa skandaali mis tegi talle heliloojana nime selle balleti kirjutas satie koostoos jean cocteau ja pablo picassoga vene impressaariole sergei djagilevile kes juhtis balletitruppi ballets russes satie andis oma klaveripaladele selliseid nimesid nagu ebameeldivad pilguheidud toeliselt lodevad preluudid koerale voi vanad tsekiinid ja vabad rinnaplaadid samuti paadi peal laterna kohal voi kiivri kohal nende palade noote saatsid mitmesugused kirjalikud markused mis ohutasid muusikaga jutustama ning rohutasid et markusi ei tohi pala ettekandmise ajal valjusti ette lugeda satie armastas kasutada oma nootide jaoks punast varvi ning ei armastanud takte joontega eraldada puruvaene boheemlane satie kandis peas torukubarat kaelas ehisripatsit ja ninal napitsprille tema naabertoas aadressil rue cortot 6 elas kunstnik suzanne valadon nende armusuhe algas jaanuaris 1893 ja satie tegi kohe abieluettepaneku see jaigi tema ainsaks suhteks satie kes oli ilusasse kunstnikusse sugavalt armunud kutsus teda oma biquiks ning kirjutas kirglikke markmeid milles olid jutuks kogu tema olemus armsad silmad ornad kaed ja tillukesed jalad valadon maalis satiest portree ja kinkis selle talle kuue kuu parast aga kolis suzanne ara ning jattis satie murtud sudamega maha parast satie surma leiti see maal tema toast arcueils satie oli tuntud veidrik muuhulgas rajas ta oma kiriku kus ta oli ainsaks liikmeks igal toopaeval lahkus ta oma korterist pariisi eeslinnas arcueils kaheksas linnajagu kuhu ta 1898 aastal montmartreist kolis ning kondis labi kogu linna umbes 15 km oma tootuppa montmartreile voi montparnasseile kus ta paev labi komponeeris et ohtul jalle tagasi kondida satie soprade seas olid debussy kes oli vaimustatud tema elegantsetest harmooniatest ja ravel kuigi satie ei olnud masside hulgas populaarne imetlesid teda paljud noored heliloojad ja interpreedid eriti suur moju oli tal debussyle kes muutis parast satiega kohtumist radikaalselt oma maailmavaadet tanapaeval peetakse teda minimalismi uheks tahtsamaks eelkaijaks ja john cage on teda nimetanud uheks oma olulisemaks mojutajaks 1905 aastal otsustas satie muuta oma esteetikat ning oma loomingust impressionismi valja juurida selleks laks ta albert rousseli juurde schola cantorum isse kontrapunkti oppima seal oppimise esimeseks veenvaks tulemuseks oli teos sokrates 1918 neljale sopranile ja kammerorkestrile mille tekstid olid voetud platoni dialoogidest seda peetakse tema parimaks teoseks satie umber koondus prantsuse heliloojate ruhm les six mille ideoloogid olid jean cocteau ja satie ning millesse kuulusid georges auric louis durey arthur honegger germaine tailleferre darius milhaud ja francis poulenc neid erineva loomingulise hoiakuga heliloojaid uhendas uudsusetaotlus selge helikeel ja vastuseis impressionismile naiteks debussy ja maurice ravel slavismile igor stravinski ja postwagnerismile arnold schonberg 1920 aastatel tekkis satie umber juhtivatest pariisi heliloojatest kunstnikest ja luuletajatest koosnev kunstiline ring arcueil kool erik satie suri prantsusmaal iledefranceis valdemarnei departemangus arcueils 1 juulil 1925 ning maeti arcueil kalmistule arvamused satie kohta lahknevad praegugi nimetavad uhed teda geeniuseks teised sarlataniks satie heitis publikule kultuurile ja eriti kriitikutele keda ta valja naeris uhe valjakutse teise jarel satie varajased teosed eriti kolm gumnopeediat sooloklaverile 1877 pohinevad nonakordide jargnevuste vabal kasutamisel kuid sarnane vote leidub ka cesar franckil ja emmanuel chabrierl satie vottis esimesena kasutusele kvartide jargi ules ehitatud akordijargnevused see vote esines esimest korda tema teoses tahtede poeg 1891 seda laadi avastused votsid ule praktiliselt koik prantsuse heliloojad voib oelda et satie ennetas paljut sellest mis on iseloomulik prantsuse modernistlikule muusikale satie kogutud teosed on plaadistatud olof hojeri esituses satie klaverimuusika tuntud esitajad on ka reinhart de leeuw klara kormendi ja aldo ciccolini louis mallei filmis virvatuli le feu follet 1963 ja lars von trieri filmis orchidegartneren orhideeaednik 1977 on kasutatud satie muusikat sir edmund hillary 20 juuli 1919 tuakau auckland 11 jaanuar 2008 auckland oli uusmeremaa alpinist ja maadeuurija kes sai kuulsaks dzomolungma maetipu vallutajana ta tousis sellele tipule 29 mail 1953 koos serpast teejuhi tenzing norgayga edmund alustas magironimist teismelisena ning sooritas esimese tahtsama makketousu 1939 aastal teise maailmasoja ajal oli ta sojavaelendur hillary vottis osa uusmeremaa ebaonnestunud dzomolungmaekspeditsioonist 1953 aastal osales ta briti ekspeditsioonis mille liikmena ta 29 mail joudiski dzomolungma tippu aastatel 1956 19601961 19631965 vallutas hillary veel 10 himaalaja tippu samuti joudis ta briti rahvaste uhenduse transantarktilise ekspeditsiooni koosseisus 4 jaanuaril 1958 lounapoolusele kuninganna elizabeth ii loi edmund hillary 16 juulil 1953 ruutliks hillary oli ameerika himaalaja fondi auesimees see ameerika uhendriikide fond aitab parandada nepallaste serpade ja tiibetlaste keskkonna ja elutingimusi himaalajas dzomolungma vallutamise 50 aastapaeva tahistamise tseremoonial katmandus anti edmund hillaryle esimese valismaalasena nepali aukodaniku nimetus samal aastal pustitati mount cooki rahvuspargi kulastuskeskuses tema ausammas 1999 aastast on hillary portree uusmeremaa 5dollarilisel kupuuril eesti tahestik on eesti keele ulesmarkimiseks kasutatavate tahtede komplekt see pohineb ladina tahestikul mis on kohandatud eesti keelele eesti tahestikus on 27 tahte aa bb dd ee ff gg hh ii jj kk ll mm nn oo pp rr ss ss zz zz tt uu vv oo aa oo uu cc qq ww kaksisvee xx ja yy upsilon ehk igrek on harilikumad voortahed mida kasutatakse ainult voornimede voornimetuletiste ja voorkeelsete sonade tsitaatsonade kirjutamiseks varem gooti kirja kasutamise ajal kasutati eesti tahestikus wd ja v oli voortaht mida kasutati pohiliselt antiikvas ladinakeelsete sonade kirjutamiseks samuti kasutatakse gooti kirjas pikka si koos nendega on eesti tahestikus 32 tahte aa bb cc dd ee ff gg hh ii jj kk ll mm nn oo pp qq rr ss ss zz zz tt uu vv ww oo aa oo uu xx yy ff eff ss saa zz zett ja zz zee esinevad ainult voorsonades ja voornimedes ilma nendeta on eesti tahestikus 23 tahte aa bb dd ee gg hh ii jj kk ll mm nn oo pp rr ss tt uu vv oo aa oo uu ettevotte juhtimine on tegevus mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine koiki tootajaid ja tervet ettevotet kaasates igapaevases arielus puututakse kokku vagagi erinevate juhtimisliikidega epistemoloogia ehk teadmisteooria ka tunnetusteooria gnoseoloogia on filosoofia valdkond mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise oigustuse loomusega ta holmab inimteadmise paritolu loomuse ja piiride uurimist epistemoloogia tegeleb naiteks niisuguste kusimustega mis on teadmine mis on teadmise tunnetuse allikad millal on uskumus oigustatud kas ja kuidas on teadmine tunnetus voimalik kas teadmiste susteemi saab rajada kindlale vundamendile mida tuleks teha et teadmist saavutada sona epistemoloogia esimene pool tuleb kreekakeelsest sonast episteme mida tavaliselt tolgitakse teadmisena kreekakeelse sona tahendus on aja jooksul muutunud ning olnud eri filosoofidel erinev algselt tahendas ta lihtsalt oskust hiljem aga hakkas enamvahem tahendama teoreetilist teadmist igatahes on filosoofiatraditsioonis olemas jarjepidevus teadmise moiste ja antiikfilosoofia episteme vahel epistemoloogia asemel voib oelda ka teadmisteooria epistemoloogiat nimetatakse vahel ka tunnetusteooriaks ehk gnoseoloogiaks viimase sona algus tuleb vanakreeka sonast gnosis mis selles kontekstis osutab tunnetusele tunnetuseks nimetatakse tavaliselt protsessi mis viib teadmiseni kuigi mitmesugustel motiividel hoitakse monikord epistemoloogia ja gnoseoloogia moiste lahus voib nad vahemalt kokkuleppeliselt samastada erinevad sonad tulenevad ka eri keelte traditsioonist inglise keeles on kombeks raakida teadmisteooriast theory of knowledge on eesti keelde tolgitud ka teadmusteooriana ehk epistemoloogiast ehkki inglise keeles leidub ka sona cognition mis tahendab tunnetust saksa keeles ja vene keeles raagitakse tunnetusteooriast erkenntnistheorie tosi kull sona erkenntnis saksa keeles ja sona e vene keeles voivad mones kontekstis tahendada ka tunnetuse saadust kuni 1990 aastateni oli eesti keeles tavalisim sona tunnetusteooria millele sekundeeris ka gnoseoloogia sona epistemoloogia kuni selle ajani ei kasutatud kuid nuud on ta teised sonad vaata et valja torjunud see margistab umberorienteerumist ingliskeelsele traditsioonile analuutilisele filosoofiale epistemoloogia ulesandele lahenetakse mitmeti jargnev jaotus vastas algselt 17 ja 18 sajandi filosoofiakoolkondade vahelisele jaotusele kuid on enamvahem kasutatav koikide aegade kohta filosoofia ajaloos koikidesse koolkondadesse kuuluvad motlejad on uhel meelel et inimestel on voime moelda kusimuste peale millele kogemus pohimotteliselt ei saa vastust anda naiteks kas aeg saab otsa kas jumal on olemas kas filosoofide jumal on sama mis piibli jumal kas meie aistingute taga on mingi reaalsus naiteks loogilised positivistid vaitsid et sellistel kusimustel puudub igasugune tunnetuslik tahtsus teised aga leiavad et vahemalt moningatel neist on tunnetuslik tahtsus puudub konsensus selles suhtes milline epistemoloogia on adekvaatse maailmamoistmise seisukohast koige produktiivsem igal inimesel on oma epistemoloogia millest ta kas voi ebateadlikult lahtub informatsiooni motlev vastuvotmine ja analuusimine peab toetuma mingitele kriteeriumidele selle toeparasuse hindamiseks isegi lastel on epistemoloogia mingil kujul olemas ent oma epistemoloogia teadlik valimine nouab mingil maaral filosoofia ja loogika oppimist meie analuus soltub sellest milline epistemoloogia meil juba on voib kusida mida ma pean tegema veendumaks et valdan tode kuidas ma saan kindel olla et minu uskumused on toesed kas on olemas mingisugune kriteerium mille abil mul on voimalik otsustada et see mida ma usun on toesti tosi oletame et ma arvan et ma olen oma uskumuseni joudnud ratsionaalsel teel ma kasutasin loogikat ma tuginesin vaatlusele ja eksperimendile ma vastasin vastuvaidetele ja nii edasi sellest ma jareldasin et minu uskumus on ratsionaalne sel juhul saab minu uskumus mingil maaral pretendeerida toesusele ratsionaalsus on toe indikaator uskumuse ratsionaalsus on vahemalt pohjendiks arvata et uskumus on toene mitmed uskumuste tunnused on toesuse indikaatorid nendeks on naiteks ratsionaalsus oigustatus ja toenaolisus nimetame uskumuse mingit omadust episteemiliselt positiivseks omaduseks kui selle olemasolu kas voi mingil maarab viitab uskumuse toesusele paljudel meie uskumustel on mitmeid episteemiliselt positiivseid omadusi nad on usna ratsionaalsed usna oigustatud vaga toenaoliselt toesed jne ent vahemalt monel hetkel me ei ole sellega rahul me ei taha omada ratsionaalset uskumust mis ei ole toene nii voib ju juhtuda ma voin oma uskumust kujundades vaga hoolikalt ratsionaalsust jargida kuid uskumus voib ometi osutada vaaraks nii et ratsionaalsusest meile ei piisa me taotleme et meie uskumused oleksid teadmised kui ma midagi tean siis mu uskumus ei ole ainult oigustatud ehk ratsionaalne vaid ta on ka toene kusimus on nuud selles millal mul on teadmine millal ma voin oelda et ma tean moned filosoofid utlevad et teadmine on voimatu need on skeptikud epistemoloogia uurib 1 mida kujutab endast uks voi teine uskumuse episteemiliselt positiivne omadus naiteks oigustatus voi ratsionaalsus naiteks mis on oigustatud uskumus 2 kust need tunnused parinevad ja seega kust parineb teadmine 3 mis on teadmine st millised episteemilised tunnused teevad toese uskumuse teadmiseks 4 kas teadmine on voimalik nii et epistemoloogid tegelevad palju uskumuse mitmesuguste episteemiliselt positiivsete omadustega naiteks oigustatuse ja ratsionaalsusega puudes leida uskumuse oigustatuse voi ratsionaalsuse tarvilikke ja piisavaid tingimusi teiseks uurivad epistemoloogid mis on episteemiliselt positiivsete uskumuste lahteallikas naiteks kui ma utlen et minu uskumus et riia on lati pealinn on oigustatud siis voib kusida kust see oigustus parineb voibolla on moni usaldatav isik mulle kunagi oelnud et riia on lati pealinn ja see ongi minu uskumuse oigustuseks sel juhul on uheks tunnetuse allikaks inimeste tunnistused teiseks allikaks on taju epistemoloogia tostatabki kusimuse mis on uskumuse oigustatuse ratsionaalsuse ja teiste episteemiliselt positiivsete omaduste lahteallikad sellel omakorda saab pohineda vastus kusimusele mis on teadmise lahteallikad kolmandaks huvitab epistemolooge mis asi on uldse teadmine see kusimuseasetus ei soltu eeldusest et meil on teadmine voi et teadmine on voimalik kusimus on selles missugused omadused peavad olema uskumusel et ta oleks teadmine neljandaks tegelevad epistemoloogid valjakutsega mille epistemoloogiale esitab skeptitsism mille kohaselt meil puudub teadmine voi koguni teadmine on voimatu uks pohilisi eraldusjooni epistemoloogide vahel on seotud kusimusega kas oigustus peab pohinema baasuskumustel fundatsionismi kohaselt on olemas baasuskumused milles voib kindel olla sel juhul saab sama kindel olla uskumustes mis on baasuskumustest rangelt tuletatud naiteks voib siin tuua descartesi utluse motlen jarelikult olen olemas see et ma motlen on minu baasuskumus millele tugineb kindlalt ka minu uskumus et ma olen olemas sellele on vastu vaidetud et vaatlus oma vaimutegevuse kohta ei erine pohimotteliselt ega ole usaldatavam muud laadi vaatlustest ning et jareldus et motleja on olemas ei ole rangelt tuletatav fundatsionism kipub takerduma vaidlustesse selle ule millised uskumused on baasuskumused koherentismi kohaselt on uskumusele oigustuseks see et ta moodustab teiste uskumustega koherentse umbes kooskolalise terviku ent selle positsiooni puhul on raskus selles et uskumuste omavaheline kooskola iseenesest ei taga et need uskumused vastaksid sellele kuidas asjad tegelikult on edi rama sundinud 4 juulil 1964 tiranas on albaania poliitik ja kunstnik alates 10 septembrist 2013 albaania peaminister ta oli tirana linnapea alates oktoobrist 2000 kuni 2011 aastani edi rama on lopetanud tirana kunstide akadeemia ning olnud albaania kultuuri noorsoo ja spordiminister 19982000 ta on elanud ja tootanud kunstnikuna pariisis rama viibis kord tiranas kord pariisis ning kritiseeris valitsevat reziimi aastal 1997 peksid sali berisha julgeolekupolitsei agendid rama tema oma maja ees peaaegu surnuks parast pikka paranemist otsustas rama jaada pariisi elama aastal 1998 tuli ta isa enver hoxha aegse ametliku skulptori matustele ning vottis fatos nano ettepanekul vastu kultuuriministri koha edi rama kandideeris linnapeaks soltumatu kandidaadina sotsialistliku partei toetusel ja sai 54 haaltest veidi aega parast valimisi 9 novembril 2000 tulistas tundmatu isik tema maja rama jai terveks 12 oktoobril 2003 valiti ta esialgsete teadete kohaselt 58protsendise haaltearvuga linnapeaks tagasi linnapeana on ta ellu viinud palju radikaalseid ideid et linna paremaks teha ta ei karda oma arvamust valja oelda mistottu on tal olnud agedaid vaidlusi teiste linnametnikega ja linnaelanikega kuigi ramat on suudistatud korruptsioonis ja saamatuses rahaasjades tunnustatakse tema julget stiili ja samme linna valimuse kordategemisel tema projekt tagasi identiteedi juurde puhastas linna paljudest linna maadele naiteks parkidesse ja lana oja kaldapealsetele ebaseaduslikult ehitatud hoonetest ja kioskitest alates aastast 2000 rajati koostoos uro arenguprogrammiga projekti puhtaks ja roheliseks raames 96 700 ruutmeetrit haljasalasid ja parke ning istutati ligikaudu 1800 puud need tood on leevendanud ka toopuudust samuti laskis rama paljud vanad majad niinimetatud edi rama varvidega vaga ere kollane roheline ja lilla ule varvida rama on tegelnud ka lana joe saastumisest tingitud keskkonnaprobleemidega edi rama juhib albaania linnapeade assotsiatsiooni ta ei tegele enam kunstiga kuid nimetab linnapeaks olemist kunstiks aastal 2005 valiti edi rama albaania sotsialistliku partei esimeheks eesti keele grammatika on eesti keele grammatika eesti keel kuulub soomeugri keelte laanemeresoome haru lounaruhma eesti keele lahemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel kui voru keelt pidada eesti keele murdeks eesti keele kirjutamiseks kasutatakse ladina tahestikul pohinevat eesti tahestikku erinevalt paljudest teistest keeltest puudub eesti keeles grammatiline sugu eesti keeles on 14 15 kaanet sona auto iga kaane ainsuses ja mitmuses monikord loetakse 15 kaandeks viisiutlevat naide purjuspai paljajalu kinnisilmi kaanet eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kaane selle asemel kasutatakse nimetavat omastavat voi osastavat kaanet monedel omasonadel on voimalik moodustada sisseutleva kaande luhivormi nt keresse kerre eesti omasonadel ja eestiparastel laen ning voorsonadel on pohirohk esimesel silbil vooraparastel voor ja laensonadel vastab rohk reeglina lahtekeelse sona rohule valtus on haaliku haaldamise suhteline kestus eesti keeles on enamikul haalikuist kolm valdet i ii ja iii ehk luhike pikk ja ulipikk valte markimist kirjas iseloomustab jargmine tabel markus valjatootamisel on uus haalikuortograafia teooria mille pohisisuks on see et haalikul on kaks pikkust luhike ja pikk sonavalte ja astmevahelduse tundmine on aluseks kaanamisele ja pooramisele sona sisehaalikuteks on haalikud alates pearohulise silbi esimesest vokaalist kuni jargmise silbi esimese vokaalini viimane valja arvatud eesti keeles on pearohk tavaliselt esimesel silbil voorsonades voib rohk langeda ka jargsilbile sisehaalikute hulka ei arvestata kaande ning poordeloppe ja liite gi ki haalikuid sona valde oleneb sona sisehaalikute valtest astmevahelduseks nimetatakse sona sisehaalikute muutumist kaanamisel ja pooramisel lipp lipu luba loa sadama sajab astmevaheldus jaguneb valte ja laadivahelduseks valtevahelduse korral muutub sona sisehaalikute valde ii valde vaheldub iiiga iivaltelist vormi loetakse norgaks iiivaltelist aga tugevaks astmeks karp 1silbiline iii valde tugev aste karbi ii v nork aste laadivahelduse korral moni sisehaalik kaob voi muutub teiseks haalikuks haalikud g b d s ning k ja t uhendites sk hk ja ht kaovad voi asenduvad mone teise haalikuga vorm kus vaadeldav haalik ehk laadivaheldusele alluv haalik on olemas on tugevas astmes vorm kus laadivahelduslik haalik puudub voi on asendunud mone muu haalikuga on norgas astmes soltumata sona valtest lugu g on tugev aste loo g puudub nork aste astmevahelduse maaramisel vorreldakse kaandsona ainsuse nimetavat omastavat ning vajadusel ka osastavat kaanet tegusonadel kindla koneviisi oleviku 1 pooret ja dategevusnime astmevahelduseks ei loeta kui sona kaanamisel voi pooramisel sisehaalikud ei muutu on sona astmevahelduseta voorsonal on vahemalt uks jargmistest tunnustest muutumisviisi jargi jaotatakse sonad muutuvaiks ja muutumatuiks muutuvad sonad jagunevad omakorda kaand ja poordsonadeks tahenduse pohjal jaotatakse kaandsonu jargmiselt poordsonu voib tahenduse poolest lugeda tegusonadeks tegusonal on kaandelised ja poordelised vormid saadakse verbi pooramisel tegusona poordelistel vormidel on tegusona kaandelised vormid valjendavad uldist tegevust kuid ei valjenda koneviisi isikut ja arvu kaandelisse vormi kuuluvad ma ja dategevusnimi infinitiivid v ja tavkesksona oleviku kesksonad nud ja tudkesksona mineviku kesksonad lugema lugeda lugev loetav lugenud loetud muutumatud sonad jagunevad maar kaas side ja huudsonadeks star trek enterprise kahel esimesel hooajal enterprise oli star treki teemaline teleseriaal seriaal kestis neli hooaega aastatel 20012005 kokku tehti 98 jagu tegevus algab aastal 2151 ule saja aasta enne sarja star trek tegevust laevaks on nx01 enterprise esimene maa tahelaevastiku alus mis on suuteline saavutama kiiruse warp 5 eesti lipp on eesti rahvus ja riigilipp eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sona sinimustvalge maailma riikidest vahem kui kumnendikul on lipp ule 100 aasta vana veel haruldasem on see et esimene lipp on alles eesti lipp on ristkulikukujuline ja sellel on ulevalt alla kolm vordse laiusega rohtset varvilaidu lipu kulgede suhe on 711 pikkuslaius tavasuuruses lipu mootmed on 105x165 cm eesti lipu algeks oli 1860 aastal karlsruhes asutatud liivimaalaste uliopilaskorporatsiooni balticaborussia danzig algse nimega livonia lipp mille varvid olid helesinine must ja valge 29 septembril 1881 maarati uliopilaskorporatsiooni vironia eesti uliopilaste seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni asutamiskoosolekul aleksander mottuse idee pohjal tartus kindlaks korporatsiooni varvid uhe teate jargi olevat voetud eeskujuks soome rahvusvarvid ja lisatud must uldise arvamuse jargi sumboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku must eesti mullapinda rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge valjendas lootust ilusamale tulevikule lipuvarvide tolgendus sisaldub ka martin lipu luuletuses eesti lipp sinine must ja valge ei olnud algusest peale enesestmoistetavad eesti lipuvarvid nii on jaan bergmanni 1881 aastal avaldatud luuletustes eesti lipp ja lipulaul eesti lipu varvideks nimetatud sinine helesinine must ja rohiline nagu on praegu korporatsioon rotalial 1882 aastal avaldatud friedrich wilhelm ederbergi luuletuses eesti lipp must roheline taevasina karva et korporatsiooni ei lubatud asutada anti varvid hoiule eesti uliopilaste seltsi eusi 26 martsiks 1884 vana kalendri jargi 7 aprilliks uue kalendri jargi valmis karl august hermanni abikaasa paula eestvottel ja miina hermanni miina harma ning poltsamaa kihelkonna koolmeistri gustav beermanni tutre emilie beermanni kaasabil eusi lipp teise versiooni jargi ostis emilie beermann poltsamaalt liehbergi riidekauplusest kolm tukki siidriiet ja ombles selle kokku oma toas mis asus joeaarses kihelkonnakooli majas gustav beermanni puutootoas valmis varras ja tema poeg christoph beermann viis lipu tartusse see siidist lipp mida hiljem sailitati rahvusliku reliikviana sai eesti lipu emalipuks 4 juunil 1884 onnistas ja puhitses selle lipu otepaa kirikla saalis opetaja rudolf kallas heinrich rosenthal utles tseremoonial olgu eestimaa tais kuradeid meie lippu nad ei voida 1 novembril 1905 esines eusi lipp esimest korda avalikult tartu meeleavaldusrongkaigul lipp seostus edaspidi eesti rahvuslusega 24 veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides valja eesti vabariik 12 novembril voi 12 detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda toompeale pika hermanni torni tippu lipu heiskajad olid kaarel uusma oskar siiak ja karl kriisk 21 novembril 1918 maaras ajutine valitsus sinimustvalge lipu eesti riigilipuks mis ajast peale voeti lipp ametlikult riigilipuna kasutusele riigilipp voetakse vastu jargmised maarused ajutise riigilipu kohta maapaevale kinnitamiseks ettepanna ajutine valitsus maarab kuni sellekohase valjakuulutamiseni jargmist i riigilipust 1 eesti riigilipu varvid on sinine rukkilille sinine must ja valge horitsontaalses jarjekorras 2 riigilipp on puutumata valine riigimark isikud kes riigilipu miski viisil teotavad voetakse seaduslikkusele vastutusele ii riigilipu tarvitamisest 1 riigilipp tarvitatakse koigil juhtumisel kus eestiriigi voim ennast avaldab nii riigi sisemises kui valimises elus 2 riigilipp ei voi uhegi eraisiku seltsi uhenduse voi asutuse eratarvituseks olla 3 riigilipu varvide tarvitamine nende poolt voib ainult ajutise valitsuse lubal sundida 4 koik riigi ja valitsuse asutused kesk kui ka kohalikud on kohustatud riigilipu enesele muretsema ja avalikkudel puhadel valja panema 5 koigil eraisikutel ja eraseltsidel uhisustel ja asutustel on luba riigilipu valjapanna avalikkudel puhadel 6 kes nende maaruste vastu eksivad langevad kohtuliku vastutuse alla ja karistatakse vangistusega kuni 1 kuuni voi rahatrahviga kuni 500 margani iii miilitsa valitsuste kohuseks jaab selle ule valvata et need maarused taitmist leiavad 27 juunil 1922 vottis riigikogu vastu riigilipu seaduse mis fikseeris loplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna sinimustvalge lipp eelnous ette nahtud sinivalgemusta asemel voeti vastu aleksander hindi ettepanekul vabariigi valitsuse poolt ettepandud kolme variandi hulgas oli ka eestimaa rohelineviolettvalge lipp kusjuures ukski variant ei olnud sinimustvalge helesinine must ja valge olid kuni 1940 aastani eesti riigilipu varvid ametliku indranteensinise lipu naidist hoiti igas politseiprefektuuris eesti uliopilaste seltsi varvidel ja praegusel riigilipul kasutatakse helesinise asemel tumesinist noukogude okupatsiooni ajal keelati eestis sinimustvalge lipu kasutamine noukogude okupatsiooni kinnistumise jarel peale teist maailmasoda olid eesti lipp rahvuslipuna kui ka selle varvid ehk rahvusvarvid ja sinimustvalge varvikombinatsioon keelatud trukimeedias ja hiljem televisioonis jalgisid seda tsensorid isiklikuks kasutamiseks moeldud sinist varvi voi sinisemustavalge kombinatsiooniga tarbeesemed nt estoplasti laualamp voisid samuti olla haruldased kull vois eesti rahvuslippu leida teatmeteostes ene ajakirja looming 1981 aasta septembrinumbris lehekuljel 1311 ilmus kunstiuliopilase andrus rougu luuletus akrostihhon silmades taevas ja meri mille ridade esimesed tahed andsid ulalt alla lugedes kokku eesti lipu varve markeerivad sonad sinimustvalge lipp toodi jalle avalikult valja 1988 aastal 24 veebruaril 1989 heisati sinimustvalge lipp rahvuslipuna pika hermanni torni riigilipuna voeti see taas ametlikult tarvitusele eesti vabariigiks umber nimetatud eesti nsv lipuna 7 augustil 1990 parast eesti iseseisvuse taastamist aastal 1991 toi perekond kork ajaloolise lipu peidupaigast valja ning andis selle 1992 aasta algul ule eesti uliopilaste seltsile lipu korrastamise jarel restauraatorite poolt andsid uliopilased selle taas hoiule eesti rahva muuseumi otepaa kiriku seinal avati vahepeal varjul olnud bareljeefid 7 juulil 1992 kinnitas riigikogu vastava seadusega riigilipu ja riigivapi etalonkujutised 11 juunil 1993 kehtestati valitsuse maarusega nr 174 riigilipu kasutamise kord seda muudeti 7 aprillil 1994 10 oktoobril 1996 ja viimati 11 augustil 1998 1996 aastast on otepaa kiriklas kus puhitseti 4 juunil 1884 eesti uliopilaste seltsi sinimustvalge lipp muuseumituba eesti lipu muuseum muuseumist leiab pohjaliku ulevaate eesti lipu saamisloost vabariigi presidendi lipp on riigilipp mille keskel on suur riigivapp vaata eesti vapp igauhel on oigus heisata ja kasutada eesti lippu jargides eesti lipu seadust ning head tava iseseisvuspaeval voidupuhal ja taasiseseisvumispaeval heisatakse eesti lipp elu ari ja buroohoonetel lipupaevad on lipupaevadel heiskavad eesti lipu riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalikoiguslikud juriidilised isikud vabariigi valitsuse korraldusel voidakse valja kuulutada ka teisi lipupaevi maavanema korraldusel voidakse heisata riigilipud vastavas maakonnas ka mone kohaliku tahtsusega sundmuse puhul riigilipu voib heisata avalikel uritustel igauhel on oigus riigilippu heisata perekondlike tahtsundmuste puhul riigilipp heisatakse paikesetousul kuid mitte hiljem kui kell 800 lipp langetatakse paikeseloojangul kuid mitte hiljem kui kell 2200 kui valitsus ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta monel teisel kellaajal jaaniool riigilippu ei langetata riigilipp heisatakse lipumasti voi pannakse lipuvardaga vastavasse hoidikusse mis asub hoone peasissekaigu juures voi mujale selleks sobivas vaarikas ja hastinahtavas kohas lipul peab olema piisavalt lehvimisruumi lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu puid juhtmeid ja muud sellist heisatud riigilipu alumine serv peab olema vahemalt kolme meetri korgusel maapinnast lipuvardad ja mastid on soovitatav varvida valgeks linnas kasutatakse enamasti 253 m pikkuste puidust varraste kulge kinnitatud normaalsuuruses lippe suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse katuselt tousvasse voi hoopis eraldi seisvasse lipumasti maapinnalt tousva lipumasti korgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius eesti lipulaul on eesti lipp mille muusika on kirjutanud enn vork ja sonad martin lipp laulu sonu on kovasti muudetud vorreldes algsega naiteks martin lipu viis salmi koondati kokku kolmeks algversiooni esimene ja viimane salm ehitagem eesti kojad kolme koduvarviga votku nendel eesti pojad ennast ukskord uhenda votku kuldse armukoie vennaarm neil veerita vastaku neil vagev huue eesti eesti ela sa sinine ja must ja valge ehitagu eestimaad vili vorsugu siin selge paisugu tal taieks pead vaprast meelest vennaarmust eesti kojad kolagu kostku taeva poole pormust eesti eesti ela sa 1919 aastal tegi oskar kangro ettepaneku votta eesti lipuks punase ristiga valge lipp 1920 aastail avaldatud lipukavandite hulgas on muuhulgas ristiga neljaks ruuduks jagatud lipp mille uks ruut on must ning kolm valged musta ruudu sees orjaood ja valguse tulekut sumboliseerivad tahed ning kollane lipp paikesega mis pidi sumboliseerima eestlaste kollast ehk mongoli tougu 1934 aasta pohiseaduse joustumise puhul avaldas rahvakirjanik karl leimann lendlehena uleeestimaalise harmoonilise riigikorra loomise rahvaplaani mis oleks kuulunud teostamisele uue pohiseaduse alusel ametisse astuva riigivanema andres larka juhtimisel riigilipu suhtes nagi rahvaplaan ette taiendada eesti 3varviline lipp vikerkaare 7varviliseks ja kuulutada eesti rahvuslikuks lipuks margitud paikese foonil 7sonalise pealkirjaga teaduse vabaduse valguse oigluse uhisraja loovtoo ja rahulipp see lipp oleks olnud vastuvoetav koigile marxikommunismi sotsialismi fasismi rahvusriikluse kristuse isamaaluse ja monarhismi ideede pooldajaile iga uhele oma varvi jargi seda enam et selle lipu all klasside juhid ei saa mainitud ideede maski all asuda rahvast havitama tapma ja riisuma vaid peavad tootama kooskolas riigi ulesehitamisel samuti nagu selle lipu 7paikesevarvi on kooskolas uksteisega praegune 1934 lipp ei utlevat rahvale midagi vaid tuletavat meelde oudset orjaaega selle harmoonilise lipu all ja hinge ulendava humnidehumni helide saatel kogu eesti rahvas ja ta sugu erinevate klassidega on uksteisele vennad ja oed ning on uks pere samuti annavad taara tammikul kalevi tutardena ja poegadena teineteisele katt lipu varvidel olid jargmised tahendused rahvakirjanik ise oli valmis selle lipu eest voitlema uues riigikogus korguse ja laiuse suhte aluseks on voetud 1419 edmund l gettier sundinud 1927 baltimoreis on usa filosoof tema kuulsus pohineb uhelainsal kolmelehekuljelisel artiklil is justified true belief knowledge kas oigustatud toene uskumus on teadmine 1963 ajakirjas analysis 23 pp 1213 eesti keeles ajakirjas akadeemia nr 4 1998 anto undi tolkes selles artiklis seadis gettier kahtluse alla tol ajal enamiku filosoofide poolt aktsepteeritud definitsiooni mille kohaselt teadmine on oigustatud toene uskumus kuigi selle definitsiooni oli kahtlaseks teinud juba wittgensteini looming leidis gettier uue argumendi selle definitsiooni kahjuks gettier toob mitu naidet uskumustest mis on nii toesed kui ka oigustatud ent mida me intuitiivselt teadmiseks ei nimetaks selliseid juhtumeid nimetatakse gettieri vastunaideteks ehk gettieri naideteks uks tuupiline mitte gettierilt parinev naide oleks niisugune oletame et ma lahen oma sobrale katile kulla helistan ukse taga ja ma kuulen vastust sisse ma teen ukse lahti ja naen et kati seisab esiku teises otsas umbes 10 meetri kaugusele minust sel hetkel ma voibolla motlen kati seisab minust umbes 10 meetri kaugusel ja ma usun seda tegelikult kati seisabki umbes 10 meetri kaugusel minust nii et minu uskumus on toene ja minu uskumus on ka oigustatud sest mul on selleks kullalt palju toendeid ma naen katit ja ma kuulsin tema haalt normaaljuhul ma utleksin et ma tean et kati seisab umbes 10 meetri kaugusel minust teisendame nuud seda naidet tegelikult ma naen esiku teises otsas kati elusuuruses portreed kuigi ma kuulsin et tema haal tuleb sealtpoolt tuli see tegelikult sisesidesusteemist nii et see ei saanud olla toendiks selle kohta kus kati tegelikult seisis voibolla kati on keldris sel juhul oli minu uskumus kull oigustatud ent vaar me utleksime et ma ei teadnud et kati on umbes 10 meetri kaugusel minust teeme veel uhe teisenduse oletame et kati kook on kohe teisel pool esiku otsaseina maali taga tegelikult on ta praegu koogis ja nojatub vastu seina sel juhul ma usun et ta on minust umbes 10 meetri kaugusel mul on selleks uskumuseks oigustus ja see uskumus ongi tegelikult toene ometi tundub et pole oige nimetada seda uskumust teadmiseks kati oli seal taiesti juhuslikult ja kui ta seal poleks olnud poleks see minu uskumust muutnud seda laadi naitest teeb gettier jarelduse et oigustatud toene uskumus ei pruugi veel olla teadmine gettieri vastunaited on pannud filosoofid otsima teadmise definitsiooni mis tootaks vastuseks gettierile on oeldud naiteks ernest koliqi 20 mai 1903 shkoder 15 jaanuar 1975 rooma oli albaania geegi kirjanik albanoloog poliitik ja diplomaat usutunnistuselt katoliiklane ta oli geegi novelli rajaja itaalia okupatsiooni ajal albaania haridusminister ning hiljem uks albaania emigratsiooni keskseid tegelasi 1918 saadeti ta itaaliasse oppima 1921 tuli ta albaaniasse tagasi ning asus innukalt albaania keelt uurima 1924 oli ta sunnitud viieks aastaks jugoslaaviasse eksiili minema seal oppis ta serbiahorvaadi keelt ning hakkas uurima selles keeles kirjutavaid olulisi kirjanikke 19301933 oli koliqi shkoderis ja vlores opetaja 1937 lopetas ta opingud padova ulikoolis loputooga epica popolare albanese albaania eepiline rahvaluule mida vaga hindasid norbert jokl maximilian lambertz ja paljud teised nimekad albanoloogid 12 aprillist 1939 kuni 31 veebruarini 1941 oli ta shefqet verlaci valitsuse haridusminister peaaegu kohe koondas ta ministeeriumi peaaegu koik tuntumad opetlased ning hakkas avaldama raamatuid kesk ja algkoolidele nende seas olid kahekoiteline shkrimtaret shqiptare albaania kirjanikud bota shqiptare albaania maailm rreze drite valguskiired ja te praku i jetes elu lavel ja sari visaret e kombit rahvuse aarded millest seni olid ilmunud ainult kolm koidet ent koliqi ministriajal jouti 14 koiteni tanini on see jaanud tahtsaimaks albaania folkloori valjaandeks 1939 nimetati ta ka rooma ulikooli albaania keele ja kirjanduse kateedri juhatajaks varem oli tal olnud sama ametikoht padova ulikoolis 1940 korraldas koliqi tiranas albaania uuringute kongressi millest albaanlaste korval votsid osa rahvusvaheliselt tuntud albanoloogid carlo tagliavini antonio baldacci francesco ercole angelo leoti gaetan petrotta jt sellest kongressist sai alguse albaania uuringute instituut tiranas hakati valja andma suuri koiteid studime e tekste uurimused ja tekstid millele tegid kaastood keeleteadlased juristid ja folkloristid teiste seas giuseppe valentini bernardin palaj ja ernesto cozzi oppeaastaks 194142 saatis koliqi haridusministrina kosovosse umbes 200 opetajat seoses sellega avati hulk alg ja keskkoole ning maarati hulk stipendiume esimene albaania oppekeelega keskkool kosovos avati 12 detsembril 1941 1942 eemaldus koliqi toost hariduse alal ning ta nimetati albaania uuringute instituudi presidendiks ta tegi koostood mustafa merlika kruja karl gurakuqi asdkeni ali asllani lasgush poradeci anton logoreci ismet toto ja teistega 1943 asus ta koos vanemate abikaasa ja pojaga elama itaaliasse kuhu ta nimetati suursaadikuks puha tooli juures seetottu ta ei viibinud albaania territooriumil kui voimule tulid kommunistid kes moistsid ta kollaboratsionismisuudistusega surma albaaniasse jaanud perekonnaliikmeid kiusati taga eriti tema venda mikel koliqit kes veetis 45 aastat vanglas ja sunnitool sest ta oli preester ja ernesti vend kui mikel parast kommunistide kukutamist vabanes nimetas paavst johannes paulus ii ta kardinaliks 1953 hakkas koliqi avaldama kirjutisi millest kujunes raamat dy shkollat shkodrane shkollat e jezuitve dhe e shkollat e franceskajve kaks shkoderi kooli jesuiitide kool ja frantsisklaste kool 1957 moodustati itaalia vabariigi presidendi seadlusega 2 septembrist 1957 rooma ulikooli albaania keele ja kirjanduse kateedri baasil albaania uuringute instituut istituto di studi albanesi instituti i studimeve shqiptare 1957 avaldas koliqi firenzes kogumiku poesia popolare albanese albaania rahvaluule albaaniakeelse teksti ja itaaliakeelse tolkega 1960 avaldas ta ajakirjas quaderni dannunziani koited xviiixix uurimuse gabriele dannunzio e gli albanesi gabriele dannunzio ja albaanlased 1961 tolkis ta itaalia keelde ja avaldas ajakirjas ali asllani luhipoeemi darsma shiqptare albaania ood lisades sellele selgitavaid markusi 1962 tolkis ta itaalia keelde ja varustas markustega 26 laulu koha e re uus aeg gjergj fishta poeemist lahuta e malcis magede lauto 1963 avaldas koliqi albaania luurika antoloogia antologia della lirica albanese selles raamatus on esimest korda monda voorkeelde tolgitud vanemate ja uuemate albaania sealhulgas kosovo luuletajate paremad luuletused 1965 ilmus milanos itaaliakeelne monograafia albania albaania sarjast euroopa rahvaste entsuklopeedia enciclopedia dei popoli deuropa see oli esimene uksikasjaline objektiivne entsuklopeediline esitus albaania geograafiast kirjandusest ja ajaloost raamatu maht on 160 lehekulge ning ta sisaldab palju fotosid 1967 hakkas ernest koliqi avaldama kolmekoitelist sarja studi albanesi albaania uuringud osa tradizioni popolari degli albanesi ditalia itaalia albaanlaste rahvaparimused ilmub senini jatkuvalt avaldatakse ka seitsmekoitelist sarja studi e testi uuringud ja tekstid 1971 tolkis koliqi itaalia keelde poeemi lahuta e malcis episoodi marash uci laulud 121314 ja 15 koos sissejuhatuse ja kommentaaridega 1972 ilmus firenzes raamat saggi di letteratura albanese esseed albaania kirjandusest sellesse on kogutud esseesid ja ettekandeid viimasest 20 aastast samal aastal ilmus itaalia keeles poeemi lahuta e malcis osa oso kuka laulud 234 ja 5 15 jaanuaril 1975 suri ernest koliqi ootamatult roomas oma korteris 18 jaanuaril maeti ta prima porta kalmistule kus juba puhkasid tema vanemad abikaasa ja poeg marco 1918 asutas koliqi itaalias bergamos koos teistega ajakirja noi giovani meie noored kus ta avaldas oma esimesed itaaliakeelsed luuletused tagasi albaanias 1921 hakkas ta jaljendama patrioot luigj gurakuqi kirjanduslikku tegevust ning sobrunes shkoderi noorte kole thaci shuk ja karl gurakuqi loro ashiku dom lazer shantoja ning kole ja lin kamsiga ta voitis haridusministeeriumi poolt ministrite noukogu ettepanekul korraldatud riigihumnikonkursi zuriisse kuulusid gjergj fishta fan noli midhat frasheri ja luigj gurakuqi 1923 asutas ta koos antonio harapi ja nush topalliga ajakirja ora e maleve magede haldjas see valjaanne oli vaga menukas nii poliitika valdkonnas kui ka kirjanduse valdkonnas kus koliqi tegi esimesi samme luigj gurakuqi ja gjergj fishta juhendamisel 1924 hakkas koliqi osalema avni rustemi loodud seltsis bashkimi liit emigratsioonis jugoslaavias kirjutas ja avaldas ta ikka veel luigj gurakuqi nouandeid jargides patriootilise sisuga dramaatilise luhipoeemi kushtrimi i skanderbeut see teos andis talle suuri lootusi siseneda albaania kirjandusmaailma 1928 avaldas ta zaras novellikogu hija e maleve magede vari kus ta kujutas episoode magilaste elust mis pohineb kanunil albaaniasse tagasi tulles omandas ta selle koguga albaania novelli rajaja maine 1932 ilmus esimene kaunis valjaanne tolkekogumikust poetet e medhej titalise itaalia suured poeedid mis sisaldas dante petrarca ariosto ja tasso luulet eessona kirjutas sellele gjergj fishta lugejad ja kriitikud votsid need tolked hasti vastu 1933 avaldas ta luulekogu gjurmat e stinve aastaaegade jaljed kus ta taiesti uues valjenduslaadis kujutas stseene shkoderi elust 1934 hakkas ta tegema koostood uue kultuuriajakirjaga illyria 1935 ilmus teine novellikogu tregtar flamujsh lipukaupmees kus ta kujutas shkoderi elu koigis selle psuhholoogilistes nuanssides seda teost peetakse sojaeelse albaania proosaparemikku kuuluvaks ja uhtlasi koliqi parimaks teoseks millega ta jaab albaania kirjanduse ajalukku 1935 ilmus ka luhipoeem proosas quattuor 1936 avaldas ta teise koite antoloogiast poetet e medhej titalise itaalia suured poeedid giuseppe parini vincenzo monti ugo foscolo ja alessandro manzoni ta kavatses avaldada ka kolmanda koite ent see ei saanud teoks siiski ilmusid paljud luuletused ja katkendid giacomo leopardilt giosue carduccilt giovanni pascolilt ja gabriele dannunziolt ajakirjades ja ajalehtedes ning fulvio cordignano raamatus manuale di lingua albanese albaania keele opik teist koidet esitles tema opetaja albanoloog carlo tagliavini ning seda ndre mjedja ajakirjas leka samuti tolkis ta diego valeri enrico grassi emile verhaereni ja charles baudelairei luuletusi 1939 asutas koliqi ajakirja shkendija sade mis tutvustas lugejatele paljusid uusi andeid 1940 aastate algus oli pohjaalbaania geegimurdelise kirjanduse ja uldse shkoderi kultuuri kulminatsioon selles on suured teened ernest koliqil kui kirjanikul ja kirjastajal kommunistide voimuletulekuga see traditsioon albaanias haabus 1947 hakkas koliqi tegema kaastood ajakirjale lalbania libera vaba albaania muuhulgas avaldati seal eepiline poeem kanga e kapidan markut kapten marko laul mis ulistab isamaa vabaduse ja albaania oilsate kommete eest 1946 langenud kangelast ja jutustab tema tegudest 1957 asutas ta ka albaania kirjanduse ajakirja shejzat plejaadid igas numbris oli moni koliqi kirjutis ajakiri ilmus tema surmani kokku 18 aastakaiku 1959 avaldas koliqi luulekogu kangjelet e rilindjes taassunni laulud koos itaaliakeelse tolkega selles kutsus ta itaalia albaanlasi arbereshe ules sailitama keelt ja isamaa tavasid ning uskuma albaanlaste soo surematusse 1960 ilmus romaan shija e bukes se mbrume varjunime hilush vilza all selles on tunda pagulase armastust oma maa vastu ning soovi naha oma maad jalle vabana 1961 avaldas ta ka luulekogu rapsodi e rapsodie delle alpi albanesi albaania alpide rapsoodid ja rapsoodiad kus ta ulistab albaania rahva mehisust 1963 avaldas ta uuesti proosaluulekogu shtate pasqyrat e narcizit narkissose peeglid mis oli ilmunud albaania keeles baris trukitud ajalehes gazeta shqiptare nende sisu on peamiselt vaimulik 1970 avaldas ta uuesti luhipoeemi symfonija e shqipeve kotkaste sumfoonia mis oli esimest korda avaldatud 1936 bari ajalehes gazeta shqiptare teos ulistab albaanlaste minevikku 1972 tolkis anesti andrea selle teose inglise keelde ernest koliqi on teinud kaastood muuhulgas ajakirjadele hylli i drites leka minerva besa koha e jone jeta katolike lajmtari jt koliqi teoseid on tolgitud saksa itaalia inglise araabia ja kreeka keelde karl gurakuqi on 1963 kirjutanud ei ole palju meie kirjanikke kelle nimi oleks albaania kirjanduse ringkondades nii tuntud kui ernest koliqi oma vahe on neid kelle teosed oleksid nii levinud igas albaania nurgas kui need mis koliqi on kirjandusele andnud nelikummend aastat naeme tema nime katkematult igat laadi kultuuriilmingutes mitmesuguste ajalehtede ja ajakirjade millest moned on tema enda asutatud ja rahastatud publikatsioonides selliste teoste publikatsioonides mis on tahestahtmata maaratud omandama olulise koha meie kirjanduse ajaloos kommunistlik voim nimetas koliqit kodanliku reaktsioonilise ja fasistliku kirjanduse peamiseks pooldajaks ismail kadare 1990 kirjutas pohja reaktsiooniliste kirjanike seas oli euroopa so itaalia orientatsiooniga ernest koliqi tuupiliseks naiteks kahjulikust mojust mida ehtsale andele avaldas fasistlike ideede pooldamine tema ekslik poliitilise leeri valik mis viis teda algselt sumpaatialt fasismi vastu kollaboratsionistliku kabineti ministrikoha vastuvotmiseni osutus saatuslikuks itaalia albaanlaste kohta pigem ainulaadseks kui haruldaseks tuleb pidada selle rahva fenomeni kes parast viie sajandi pikkust elu valismaal jaab visalt truuks paritolumaa keelele tavale ja kommetele 1942 sundis abielust opetaja vangjelija vucaniga esimene laps marco 1943 asus perekond elama itaaliasse ent albaaniasse jaanud sugulasi kiusati taga ernesti vend preester mikel koliqi oli 45 aastat vanglas ja sunnitool hiljem nimetati ta kardinaliks ernest ise moisteti albaanias tagaselja surma 1948 sundis rapallos koliqi teine laps elisabetta 4 mail 1969 suri abikaasa vangjelija kes oli olnud tema parem kasi marco suri enne isa elisabetta on abielus itaallase carlo olivieriga ilukirjandus ja tolked albaania keelde esseed ja tolked itaalia keelde eberhard rudolf von groote 19 marts 1789 koln 15 aprill 1864 koln oli saksa germanist ta oppis heidelbergi ulikoolis oigusteadust filosoofiat ja ajalugu ning lopetas selle doktorikraadiga ta oli kolni ulikoolis saksa oiguse professor preisi kroonprintsi adjutandina tegi ta 1814 kaasa sojakaigu prantsusmaale pariisis tegi gebhard leberecht blucher talle ulesandeks leida ja tagasi tuua arvukad prantslaste poolt reinimaalt roovitud kunstivarad sealhulgas peter paul rubensi peetruse ristiloomine ja kuulsad aacheni sambad selle ulesandega tuli groote vaga edukalt toime 18161827 oli ta kolni valitsuse assessor ning sealsamas 18311851 sojavaehalduse president viimases ametis samuti kolni toomkiriku ehituse seltsi eestseisuse liikmena ja esimehena tootas ta vaga viljakalt samal ajal tegeles ta innukalt germanistikaga ta andis 1816 koos friedrich wilhelm carovega valja aastaraamatu taschenbuch fur freunde altdeutscher zeit und kunst auf das jahr 1816 taskuraamat vanasaksa aja ja kunsti sopradele aastaks 1816 groote andis valja vanasaksa kirjandust sealhulgas esmavaljaannetena tema valjaannete seas olid adolf giesen on 1929 kirjutanud temast monograafia eliel saarinen oppis aastatel 18931897 helsingi tehnikakorgkoolis arhitektuuri ja helsingi ulikoolis maalikunsti aastal 1896 asutas ta koos armas lindgreni ja herman geselliusega arhitektuuriburoo gesellius lindgren saarinen mis tegutses kuni 1905 aastani parast esimest maailmasoda laks saarinen ameerikasse kus jatkas uhiskondlike hoonete projekteerimist samal ajal tootas ka arhitektuurioppejouna tema poeg eero saarinen oli samuti silmapaistev arhitekt ekslikult on eliel saarineni tooks nimetatud ka narvajoesuu rannahoonet 19351941 mille projekteeris insener erich otting siin on loetletud eesti jugasid koski ja joastikke mille korgeim astang on korgem kui 1 meeter maailma joad on loetletud jugade loendis eesti saarte loend loetleb eesti saared mis piirnevad mere voi siseveekoguga eestis on 2222 meresaart ja koos suuremate siseveekogudega on saarte arv kokku 2355 abruka adralaid aegna ahelaid aherahu atla aherahu vainameri ahessaar ahtra saar aksi alarahu allirahu koiguste allirahu pihtla allu saar alumine vaika saar anekabrud ankrurahu annilaid antsulaiud anulaid asalaiud eedikrava eerikukivi eerikulaid elmrahu esirahu gretagrund gutagrunne haldi saar hanemaa hanerahu hanerahu jausa laht hanikatsi laid hara saar harilaid heinlaid koiguste laht heinlaid tostamaa laht heinlaid vainameri hellamaa rahu hiiumaa hobulaid horalaid harjakare harjamaa hulgelaid hulgerahu koverlaiu lahedal imutlaid innarahu juksirahu kadakalaid kaevatsi laid kahtla laid kajakarahu haapsalu eeslaht kakralaid kakrarahu kakrasaar kalarahu kalmelaid kappa saar karirahu kassari kasselaid keila joesaar keri kerju keskmine vaika saar kesselaid kihnu kitselaid atla laht kitselaid liivi laht kiveslaid kivikari kivilaid koerakuiv koipsi saar kolmekivirahu korset krassi kreenholm kriimi laid krasuli kuivakari kuivarahu soonlepa laht kuivarahu tauksi saarteruhm kuivarahu vainameri kulkna kullilaid kullipank kumari laid kumbli kuningasaar kunnati laid kuradisaar kuralaid kurgurahu kustase rahu kobajad kobajalaid koinastu laid kopussaare nasu korgelaid korksaar koverlaid kakimaa kakirahu kulalaid kulllaid laasirahu laidu laimadal langekare leemetikare liia liialaid liisi laid liivakari liivanuka ots endine linnusitamaa liivasaar lombimaa loonalaid luigerahu lakumatas maakrirahu malusi saared manilaid mardirahu maturahu mihklirahu millasanken mohni mondelaid muhu munaderahu munasaar mustarahu mustpank mustpank vaika moisaholm endine mondelaid nabralaid naissaar naistekivi maa ninalaid noogimaa nootamaa norrsanken nosurahu nategrunne oitma laid ojurahu oosaar orikalaid oosla maa osmussaar paelaid pakri saared pakulaid pandju papilaid papirahu papissaar endine saar pasilaid pedassaar permiskula saar pihanasu pihelgalaid pihlakared pihlalaid muraja laht pihlalaid soela vain piirissaar piiukare pikknasv piskumadal pitkasaaremaa porgi prangli puhtulaid pujurderahu puningalaid podvalaid poiksaar patsurahu puhadekare pontsilaid rammu saar rampsilaid rannasitik rauarahu raugilaid riinurahu ristlaid rohurahu rohusi saar rooglaid harju laht rooglaid undu laht rootsiku laid ruhnu rukkirahu rusulaid ranisaar endine saare ots saaremaa saarnaki laid saartneem salava salsgrunne sangelaid seasaar selglaid sepasitik siiasaar sillalaid silllaid sipelgarahu sitakare sokulaid sorgu stora abbargrunne storstaingrunne sunnasanken suur paljassaar endine suuregi laid suurepoldi laiud suurlaid suurpakri suurpihlakare suurrahu suurrahu kaavi suurrahu saare someri saari tagukula laid tallukrava tarja tauksi telve tiirloo tondirahu tondisaar takulaid takunasv talmen udrikulaid uhtju saar uhtju saared umalakotid umblu urverahu uuemererahu uulutilaid uusnootamaa vahase vahelmisrahu vaika saared vaindloo valgerahu vare saar vareslaid kaina laht vareslaid vainameri varesrahu vasikakuiv vasikalaid vassiklaid vesiloo vesitukimaa vesitukimaa laiud viirekare viirelaid vilsandi vissulaid vohilaid vormsi voilaid vorgukare vaike harjamaa vaike paljassaar endine vaike pihlakare vaikepakri vaiketjuka saar vaiketulpe oakse oorahu ulemine vaika saar ulerahu siin on loetletud eesti praegusi ja endisi kulasid endiste kulade juurde tuleb lisada endine einar soone sundinud 26 septembril 1947 raplas on eesti evangeelse luterliku kiriku eelk vaimulik eelk emeriitpiiskop ordineeriti aseopetajaks 3 oktoobril 1973 peapiiskop alfred toominga poolt usuteaduse instituudi lopetas ja sai opetajaoigused 29 mail 1980 aastal 1973 asus teenima luganuse ristija johannese kogudust ja kivioli peetri kogudust 19852012 oli e soone tallinna kaarli koguduse opetaja 31 mail 1988 ilmus ajalehes edasi uleskutse eesti kristliku liidu loomiseks millele kirjutasid alla ardalion keskula rein ounapuu ja einar soone 1990 maarati ta tallinna praostiks ja valiti konsistooriumi assessoriks kirikukogu valis 1992 einar soone eelk piiskopiks piiskopiks puhitsemine leidis aset 12 detsembril 1992 piiskopina oli ta peapiiskopi asetaitja 70aastaseks saamise tottu vabastati ta pohja piirkonna piiskopi ulesannetest ja maarati emerituuri alates 27 septembrist 2017 19932013 oli ta eesti kirikute noukogu president 1994 kandideeris ta eelk peapiiskopiks 27 jaanuaril 1995 ja 20 martsil 2001 valis kirikute noukogu einar soone taas oma presidendiks alates 21 juunist 2007 on piiskop soone olnud ka uhiskondliku leppe sihtasutuse noukogu liige einar soone on abielus tal on viis last eesti riigipeade loend on nimistu isikutest soltumata nende ametinimetusest kes on taitnud riigipea ulesandeid iseseisvas eestis voi edasi kandes eesti vabariigi oiguslikku jarjepidevust okupatsiooniaastatel koigi eesti alasid valitsenud isikute loend on esitatud artiklis eesti valitsejad aastatel 19181934 puudus eesti vabariigis riigipea institutsioon riigipea ulesandeid taitis valitsusjuht kelle ametinimetus oli 1918 ministrite noukogu esimees 19181920 peaminister 19201934 riigivanem perioodil 19191920 voib riigipeaks lugeda ka asutava kogu esimeest august reid aastatel 19341937 oli riigipea nimetuseks riigivanem 19371938 riigihoidja ja alates 1938 aastast president allpool esitatud tabelis on ara toodud ka need valitsusjuhid kellel lasusid riigipea ulesanded eesti toorahva kommuun oli novembrist 1918 juunini 1919 eksisteerinud riiklik moodustis mida ametlikult tunnistas ainult noukogude venemaa eesti territooriumi ule kaotas kommuun kontrolli juba jaanuaris 1919 ja parast seda asusid selle juhtorganid noukogude venemaa territooriumil eesti toorahva kommuuni korgeimaks valitsusorganiks oli kommuuni noukogu mille esimees taitis nii valitsusjuhi kui ka riigipea ulesandeid 21 juulil 1940 kuulutati valja eesti nsv kuni selle votmiseni noukogude liidu koosseisu sama aasta 6 augustil oli tegemist nominaalselt iseseisva riigiga riigipea ametinimetuseks oli sel ajal endiselt president loplikult mindi eesti vabariigi aegselt juhtimisstruktuurilt ule noukogude institutsioonidele 25 augustist 1940 mil kollektiivse riigipeana alustas tood eesti nsv ulemnoukogu presiidium kuigi ka noukogude liidu koosseisus oli eesti nsv juriidiliselt kuid mitte faktiliselt iseseisev riik ei arvestata selleaegseid haldus ja parteiaparaadi juhte iseseisva eesti riigijuhtide hulka eesti nsv aegsete voimukandjate nimistu on esitatud artiklites eesti nsv ulemnoukogu presiidiumi esimeeste loend eesti nsv ministrite noukogu esimeeste loend ja ekp kk esimene sekretar kuna 21 juunil 1940 toimunud juunipoordega voimule tulnud johannes varese valitsus ei olnud pohiseaduslik ja ka president konstantin pats ei saanud enam vabalt voimu teostada loetakse riigioiguslikult presidendi kohusetaitjaks alates sellest kuupaevast viimasena pohiseaduslikus korras peaministri ametit pidanud poliitik juri uluots uluots puudis seaduslikku valitsust eesti territooriumil taastada nii 1941 kui ka 1944 aastal kuid tulutult alates septembrist 1944 kandis ta eesti vabariigi oiguslikku jarjepidevust edasi eksiilis rootsis riigipea eksiilis nimetatud vahel ka eksiilpresidendiks ametlik ametinimetus oli peaminister vabariigi presidendi ulesandeis need riigipead ei teostanud reaalselt voimu eesti territooriumil kuid kandsid edasi eesti vabariigi oiguslikku jarjepidevust eesti vabariigi nimi voeti kasutusele 8 mail 1990 kuid esialgu kuulus see riik endiselt noukogude liidu koosseisu eesti vabariigi iseseisvus kuulutati valja 20 augustil 1991 esialgu taitis riigipea kohuseid ulemnoukogu esimees parast esimesi vabu presidendivalimisi astus 6 oktoobril 1992 taas ametisse eesti vabariigi president eesti ministreid on loetletud jargmistes loendites siin loetletakse eesti peaministreid ja teisi valitsusjuhte ametinimetus ministrite noukogu esimees ametinimetus peaminister peaministri ametinimetus puudus valitsust juhtis riigivanem ametinimetus peaminister ametinimetus riigihoidja ametinimetus peaministri asetaitja eesti kulad valismaal on loend valjaspool eestit asuvatest eestlaste kuladest abhaasias krimmis eesti kool asub oleksandrivkas ka aleksandrovka viciebski kubermangus krasnogorodskoje umbruses praeguse lati valgevene ja venemaa piiril elas valjarannanud eestlaste ruhm kraasna maarahvas krasnodari krais stavropoli krais altai krais krasnojarski krais kemerovo oblastis tomski kubermangus novosibirski oblastis omski oblastis kirovi oblast kalmokkia vabariigis primorje krais elagabalus imperator caesar divi antonini magni divi septimii severii pii diadumenianus severus augustus sunninimi varius avitus u 203 11 marts 222 oli vanarooma keiser 16 maist 218 kuni surmani sigitamaks jumalasarnaseid lapsi abiellus elagabalus emesa baali ulempreestri tutrega hukati sodurite poolt teisi tiitleid sacerdos amplissimus dei invicti solis elagabali el salvadori vabariik varem eesti keeles salvador on koige vaiksem riik keskameerikas el salvador piirneb guatemala hondurase ja vaikse ookeaniga ning selle pealinn on san salvador el salvadori rikkas looduses on palju sellist mis vaarib kaitsmist riigis on loodud rahvusparkide vork ning neist kuulsaim on monte cristo park riigi pohjaosas kus asub keskameerika tahtsaim udumets tegelikult on tegemist kolme riigi rahvuspargiga el salvador jagab monte cristo parki guatemala ja hondurasega suurim on 6500hektarine cerro verde park mis loodi 1981 aastal san andresi varemete lahedale ning kujutab endast 2030 meetri korgust kustunud vulkaani coatepeque jarve aares lisaks ponevatele loomadele voib neis parkides kohata hulgaliselt eksootilisi linde ketsaali koolibrit kalkunkotkast ohakalindu kellaloojalindu punatuvi samuti rohkesti ookulle ja vutte el salvadoris voolab enam kui 280 joge millest enamus suubuvad vaiksesse ookeani keskameerika andide ning rannikuaheliku vahel laiub tasandik mida niisutavad rohked joed sinna on koondunud enamik rahvastikust tahtsaim jogi lempa on osaliselt laevatatav el salvador on vulkaaniderikas ning neid umbritsev maa on vaga viljakas el salvadoris on kaks suurt maeahelikku pohjaosas keskameerika andid ja rannikuahelik viimase moodustavad noored suuremalt osalt veel tegevad vulkaanid naiteks santa ana 2381 m san vicente 2182 m san salvador 1960 m ja izalco 1950 m mis on ka el salvadori korgeimad tipud taimestik muutub vastavalt korgusele korgematel aladel levivad rohtlad samuti horedavoitu tamme ja mannimetsad palju leidub troopilisi puuvilju ning ravimtaimi koikidest mehhikost louna poole jaavatest keskameerika riikidest on el salvador koige metsavaesem pollumajandusmaade rajamise eesmargil tehtud raiete tagajarjel katab el salvadori pindalast mets vaid 6 el salvadori loomastik pole nii mitmekesine kui teistes keskameerika maades kuid siingi elavad koiotid jaaguarid puumad mitut liiki ahvid otselotid iguaanid ja teised roomajad nende seas ka boad el salvador on koige tihedama asustusega riik keskameerikas keskmiselt 295 inimest ruutkilomeetri kohta neist 90 on indiaani ja euroopa juurtega mestiitsid ulejaanud rahvastik on linnades vaikeste hajali ruhmadena elavad valged poliselanikud eelkoige pipilid elsalavadorlased on valdavalt katoliiklased ligikaudu 43 rahvast elab linnades riik rahuldab oma elektrienergia vajaduse magedest kus asuvad kiirevoolulised joed mis soodustavad hudroelektrijaamade ehitamist need toodavad ligi 23 el salvadori elektrist 10 elektrienergiast saadakse suurest geotermilsest joujaamast mis ammutab energiat maapoue kuumusest el salvador on koige arenenuma toostusega riik keskameerikas kuid mitmed poliitilised ja sojalised vahejuhtumid on takistanud majandust korralikku valjaarenemist el salvadori peamiseks kaubanduspartneriks on usa kuhu laheb 40 riigi toodangust ning riigi impordist moodustab usa kaup 60 ligikaudu 60 el salvadori tulust tuleb kohviubade ekspordist eesti evangeelne luterlik kirik luhend eelk on eestis ja valiseestlaste seas tegutsev luterlik kirik kirikul on eestis 12 praostkonda 166 kogudust 214 vaimulikku ja alates 2010 aastast lisaks eraldi valiseesti piiskopkond kirikut juhib peapiiskop urmas viilma kes puhitseti ametisse 2 veebruaril 2015 kirikuvalitsuse ehk konsistooriumi moodustavad peapiiskop piiskop kantsler ja kuni neli assessorit eelk korgeim seadusandlik organ on eelk kirikukogu kuhu kuulub 65 vaimulikku ja ilmikliiget kirikukogu valitakse neljaks aastaks ja selle kutsub kokku peapiiskop vahemalt kaks korda aastas luterliku maailmaliidu asutajaliige alates 1947 aastast eesti evangeeliumi luteriusu kirik luhend eelk suutis takistada selle kiriku vastuvotmist maailmaliitu kuni 1963 aastani 1957 aastal kirjutas stockholmstidningen eestlastele on vastuvaidlematu fakt et eesti kiriku ainukene seaduslik riigipea on auvaarne piiskop johan kopp valitud e v seadusliku kiriku pohimaaruse jarele tema isiklikult astus maailmaliidu asutamisel lundis eesti kirikuga selle liikmeks ja tema jurisdiktsiooni eesti kiriku ule tunnustati selle aktiga sellel taustal tundub imelikuna et maailmaliit on pidanud vajalikuks ule seadusliku kirikupea pidada kontakti isikutega kes ilmselt ebaseaduslikult tahavad esindada paljukannatanud eesti kirikut kommunistliku okupatsioonivoimu poolt ametisse seatuna millal on aga kommunistide marionettkirikupead nait kiivit voi turss julgenud selliselt vabaduse eest valja astuda nad ei saa sest nad ei esinda tegelikkuses oma kirikut ega rahvast vaid silti nende tuhjade toolide kohal urss oma kommunistlikku peremeest et nimetatud saabumata jaid selles on toenaoliselt maarav olnud orjastatud rahvaste vabaduses tegutsevate kirikute energiline vastuseis mille eriti mojuvaks valjenduseks olid kahtlemata op veemi seletused ja ulekuulamine usa senati uurimiskomisjoni ees eelk konsistooriumi valitavad liikmed kantsler ja assessorid valib eelk kirikukogu peapiiskopi ettepanekul 28 aprillil 1949 saatis eelk esimene peapiiskop jaan kiivit kogudustele ringkirja kus oli oeldud koos kapitalismiga on maaratud kadumisele kodanlik moraal mida iseloomustab halastamatu saagiahnus ekspluateerimine ja silmakirjalisus kujuneb uus noukogude moraal mida iseloomustab otsekohesus kaasinimeste eest hoolitsemine ja sotsialistlik suhtumine toosse toimimise aluseks ei tohi olla enam usaldamatus vaid peab olema usaldus usklikkudele on selge et kommunismis esinevad suured voimalused rakendada enneolematus ulatuses algristikoguduse evangeeliumi ja jeesus kristuse poolt taotletud usaldust ja leplikku andumust 1974 aastal uritas eelk endale allutada eesti evangeeliumi luteriusu kirikut tingimusel et see ei tahistaks iseseisvuspaeva ega kuuditamise aastapaeva see ei lainud siis korda pagulaseestlaste vastuseisu tottu ja onnestus alles 2010 aastal 1975 aastal kohtusid molema kiriku esindajad kirikute maailmanoukogu taiskogu koosolekul nairobis konrad veem on seda kirjeldanud jargmiselt tostan ules noukogude liidu vagivalda kallaletungiga neutraalsele eesti vabariigile millele on jargnenud sojavaeline okupatsioon ja anneksioon mitmed rahvusvahelised paktid on johkral kombel rikutud eesti rahvast on saamas vahemusrahvus oma kodumaal slaavi rahvaste elama asumise tottu eesti pinnale kui moskva patriarhaadi esindajad sellele tottavad vastama eitades toime pandavat vagivalda ja oigustades noukogude liidu rahupoliitikat annab see voimalusi uuteks repliikideks nuud juba vaimuliku sisuga suur on imestus kui kolmanda paeva istungi arutluse algul antakse sona assessor hargile tema esitab vastulause mu sonavottudele vene keeles rahulikul ja soliidsel viisil mida tolgitakse simultaanselt viide keelde 1989 aastal iseloomustas toomas paul kiriku eksisteerimise tingimusi jargmiselt lubatud on teatavate religioossete vajaduste rahuldamine muust maailmast eraldatud hoonetes kusjuures nood vajadused on ebaloomulikud eelk annab valja mitmesuguseid autasusid ja muid tunnustusi eelk tunnustustega seonduv on kirjas eelk kirikuseadustikus tunnustused eelk aunimetus on titulaarpraost mohammad essad bey sundinud lev nussimbaum kasutas ka nime leo noussimbaum hiljem kurban said vabatahtlik ohver 20 oktoober 1905 kiiev 1942 itaalia positano oli ukraina juudi paritolu saksamaa kirjanik ja ajakirjanik kiievis sundinud essad bey veetis lapsepolve aserbaidzaanis bakuus kust pogenes bolsevike eest 14aastaselt 1920 aastal 1922 aastal omandas ta saksamaal elades toendi selle kohta et oli poordunud islami usku berliini turgi saatkonna imaami juuresolekul ta leidis endale nisi publitsistina kirjutades teemadel millest laane avalikkus vahe teadis kaukaasiast vene keisririigist 1917 aasta revolutsioonist venemaal toona vastavastatud naftamaardlatest ja islamist ta kirjutas saksa keeles mohammad essad bey nime all samu teemasid hasti tundvad ajaloolased ja kirjanduskriitikud on tunnistanud essad bey allikana ebausaldusvaarseks tanapaeval tsiteerivad ajaloolased harva tema raamatuid ehkki essad bey kasitletud teemad on endiselt kriitilise tahtsusega ka on tema loomingulise viljakuse tottud kaheldud tema nime all avaldatud raamatute autorsuses uhe hupoteesi kohaselt tegutses essad bey peamiselt vahendaja ning kasikirjade toimetajana turustades neid enda nime all mis oli selleks ajaks juba kuulus 1934 aastal soovitas tema agent werner schendell 18911961 tal raamatute vahel aeg aastaks maha votta et ta nii viljakas ei paistaks tol aastal ei ilmunud essad beyl saksa keeles uhtki raamatut uksnes kaks novelli poola keeles 1938 pogenes essad bey natsismi eest sveitsi eetika vanakreeka keeles ethike techne kommete ja tavade teadus sonast ethos komme tava iseloom eluviis tuttav paik on filosoofia haru mis tegeleb inimeste uhiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja pohjendamisega eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk vaartusopetuse alla uldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti kullaltki rangelt eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks eetika voib tahendada lisaks filosoofia valdkonnale ka monda konkreetset eetilist susteemi voi olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi nt meditsiinitootaja ametieetika arstieetika insenerieetika spordieetika ajakirjanduseetika internetieetika arieetika roovlieetika kulaeetika eetikat kui distsipliini voib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks normatiivne eetika suhtes sisemiselt voib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega deskriptiivne eetika tegeleb eetilise kaitumise kirjeldamisega empiirilises mottes naiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas kirjeldab eetilisi hoiakuid psuhholoogia vahenditega jne normatiivne eetika aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning pohjendamisega ja puuab labi selle neidsamu hoiakuid kujundada normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas mis puuab lahtuvalt uldteoreetilistest alustest sonastada konkreetseid norme kaitumise jaoks neist seisab omakorda eraldi metaeetika mis uurib eetikasse puutuvaid vaiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu metaeetika ei vota ise seisukohta eetika kusimustes vaid tegeleb pigem keelelisloogilise analuusiga eetika on tanapaeval eelkoige teoreetiline distsipliin mis uurib inimeste uhiskondlikku koosolu uhiskonna ja inimese suhet koige uldisemas mottes ning puuab anda vastavaid seletusi ja pohjendusi lahtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast mis uurib inimese kolbelist kaitumist eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mottes sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud kuna eetika mote on ikkagi selle rakenduses oma sisulise uhtepoimituse tottu ei peeta tihti nt ajakirjanduses voi muus mittespetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena aristoteles varem kasitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise motlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika kusimusi voi uurimismeetodeid muudest eetikasse puutuvaid kusimusi kasitleti filosoofiliselt kindlasti juba vanakreekas kus sonastati eetilised standardid mida albert schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks sofistide sokratese platoni ja aristotelese pakutud lahendused eetika kusimustele olid naturalistlikud nad puudsid taandada eetika kategooriaid mitteeetilistele moistetele tahtsamad hellenistlikud eetikasusteemid on epikurose rajatud epikuurlus ning zenoni rajatud stoitsism vaga pohjalik eetiline susteem arendati valja budismis mis theravaadas peegeldub eelkoige munkadenunnade kaitumisjuhistes ning mahajaanas eelkoige bodhisattva kaitumisjuhistes eetilisi kusimusi uuritakse ja pohjendatakse enamasti monest eetilisest teooriast lahtuvalt eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme pohituupi eristatakse vahemalt neli klassikalise eetika teooriat mida nimetatakse tuntumate esitajate jargi eetikateooriast lahtuvalt hinnatakse tegu kas heaks voi halvaks lubatud voi lubamatuks igale teole eelneb motiiv otsustus moraal ja lahtumine mingist eetikasusteemist ehk eetikateooriast kusjuures me ei pruugi oma lahtumist mingist eetikasusteemist uldsegi teadvustada teole jargneb tulemus mida hinnatakse kas hea halb voi neutraalne budistliku eetika paali k sila sanskriti k sila keskmes on inimese vaimne seisund ja meelestatus budistlik eetika pohineb kaitumisjuhistel millega kooskolas elamine aitab jouda lahemale virgumisele eetika eesmark on arendada endas meeleseisundeid mis on omased virgunud meelele ning seega muuta oma meel rohkem virgunud meele sarnaseks koige olulisem kaitumisjuhis seisneb elusolendite mistahes viisil kahjustamisest hoidumises ning aktiivses kaastundlikus tegutsemises teise olendite huvanguks koiki teisi kaitumisjuhiseid voib vaadelda selle juhise edasiarenduste ja konkretiseeringutena eetika on osa kaheksaosalisest teest ning vaaramatu eeltingimus meeleharjutustega tegelemiseks ilmalikud budistid jargivad viit kaitumisjuhist mahajaanas voivad ilmikud jargida ka bodhisattva kaitumisjuhiseid teoreetiline rakenduslik maria eva duarte de peron peron sunninimi eva maria ibarguren huudnimi evita 7 mai 1919 los toldos argentina 26 juuli 1952 buenos aires oli argentina presidendi juan peroni teine abikaasa enne abiellumist juan peroniga 1945 aastal oli ta manginud teisejargulistes melodraamafilmides ja radio el mundo seebiooperites ning oli peroni armuke kui peron oli saanud presidendiks mangis eva argentina poliitikas olulist rolli eva peroni ema oli vallaline kokk juana ibarguren 18941971 ja isa rantsopidaja juan duarte 18721926 neil oli viis last eval olid oed erminda elisa blanca ja ning vend juan eva isa oli abielus teise naisega ja juana ibarguren oli ta armuke juan duarte oli viljaka mullaga los toldosesse saabunud sajandi alguses ta oli rentinud polluharimiseks maad tal oli chivilcoys oma abikaasa adela dhuartiga mitu last jouka ja lugupeetud estanciaomanikuna nimetati konservatiiv juan duarte 1908 rahukohtuniku asetaitjaks parast radikaalide voimuletulekut duarte majanduslik olukord halvenes talle pakuti poldude ulevaataja kohta lahedal asuvas quirogas ka ibargureni perekond kolis sinna erminda kais seal esimeses klassis et quiroga ei pakkunud neile loodetud voimalusi siis nad kolisid los toldosesse tagasi 8 jaanuaril 1926 juan duarte hukkus autoonnetuses chivilcoys isa matuste kohta on raagitud et lapsed ja nende ema olid seal torjutud sugulased vaidavad et kahe perekonna vahel olid sudamlikud suhted poolodede ja vendade ema eloisa oli selleks ajaks surnud parast isa surma kujunes araelamine vaga raskeks ema kellel olid jalgadel haavandid ombles arsti soovitusi ignoreerides vasimatult singeri omblusmasina taga elisa tootas postkontoris blanca oppis pampade linnas bragados opetajaks eva laks algkooli 8aastaselt esimeses ja teises klassis kais ta los toldoses ta mangis oues ronis puude otsas kasvatas siidiusse mangis peitust ja keksu ning kandis kodus tehtud riideid ostetud manguasju tal ei olnud nad mangisid koos ermindaga vend juan meisterdas neile lohesid ja isegi liikuvate klahvidega klaveri ta ehitas neile mangumajasid eva kasvas ules lahedal asuvas juninis tema vaene paritolu voimaldas tal hiljem olla vaheluliks oma abikaasa ja tooliste vahel olles descamisado de sargitute peroni pohiliste toetajate kaasjuht 1930 otsustas juana oma perega kolida paremat onne otsima lahedal asuvasse linna junini kus elisa juba elas blanca hakkas varsti sealses puha sudame koolis opetama juan leidis tood apteegis erminda laks keskkooli ja eva laks kolmandasse klassi louna ajal oli perekonnal kolm alalist kulalist kes said aja jooksul perekonnaliikmeteks sojavaeringkonna komandor major alfredo arrieta abiellus hiljem elisaga keskkooli colegio nacional rektor jose alvarez rodriguez tuli koos oma venna dr justo jose alvarez rodriguez kes hiljem abiellus blancaga eva hakkas silma paistma luuletuste deklareerimise oskusega hiljem utles ta oma autobiograafias juba vaikese tudrukuna ma tahtsin deklameerida ma oleksin nagu tahtnud teistele midagi utelda midagi tahtsat mida ma sugaval sudames tundsin erminda oli keskkooli teatritrupi liige ning ka eval lubati osaleda etenduses arriba estudiantes juninis transleeriti eva haalt esimest korda valjuhaaldite kaudu kino ta kogus naitlejate pilte ja raadio ohutasid eva soovi naitlejaks saada 1935 aastal otsustas ta enda jaoks et temast peab saama naitleja teda ahistas perspektiiv saada opetajaks voi teenistujaks nagu oed sest ta ei talunud vabaduse puudumist selle kohta kuidas eva juninist lahkus on mitmeid versioone 1934 aastal kohtus eva kuulsa kitarristi ja laulja agustin magaldiga kellega koos laks buenos airesesse nende kooselu ei kestnud kaua viie aasta kestel teenis eva elatist lauljana ooklubides ja abilisena teatreis tal onnestus saada tood ka raadios ning teatri kaudu paases monda filmi raadioreporterina kohtus eva 1944 aastal poliitik juan peroniga kelle toel sai toole belgrano raadiokompaniisse eva ja juan abiellusid jargmisel aastal juan peron valiti 1946 aastal argentina presidendiks selles oli oma roll ka eva toel kes oli oma paritolu tottu populaarne vaese rahva hulgas ka kasutas eva oskuslikult raadio voimalusi juan peroni presidendivalimiste kampaanias ta asutas eva peroni fondi institutsiooni vaeste abistamiseks mis ei takistanud tal luksuslikult riietumast ja asutas justitsialistliku partei naisharu 1949 aastaks oli evita nagu rahvas teda sel ajal hellitavalt huudma oli hakanud koige mojukam tegelane argentinas ta oli kaval ja auahne tema umber tekkis suur isikukultus ning varsti olid tema pilt ja nimi igal pool hoolimata enda domineerimisest ja poliitilisest voimust ei oonestanud evita kunagi oma abikaasa sumboolset rolli kuigi evita kontrollis olulisel maaral presidendi tegevust oigustas ta oma tegusid alati vaitega et neid inspireerib voi julgustab peroni tarkus ja kirg nende abielu oli sageli pingeline neil ei olnud lapsi see on tekitanud vaidlusi nende suguelu voi selle puudumise ule toolised jumaldasid evitat ning argentina joukas anglofiilne eliit vihkas teda 1951 aastal puudis evita oma voimu ametlikuks teha taotledes asepresidendi kohta kuid sojavagi blokeeris selle katse eva peron suri 26 juulil 1952 kell 2025 33aastaselt emakavahki informatsiooni alamsekretariaadi ametlik kommunikee kolas meie kurb kohus on vabariigi rahvale teatada et rahvuse vaimne juht eva peron suri kell 825 parast lounat matused toimusid 11 augustil tema keha balsameeriti ning seda eksponeeriti kuni sojavaeline riigipoore 1955 tema abikaasa kukutas siis viidi see itaaliasse milanosse ja maeti maha 1971 tema surnukeha ekshumeeriti ning viidi lennukiga hispaaniasse tema abikaasa tuli pagendusest presidendina argentinasse tagasi parast juan domingo peroni surma 1974 toodi eva surnukeha tagasi argentinasse ning seda eksponeeriti luhikest aega korvuti oma abikaasa surnukehaga ta maeti duarte perekonnahauda buenos aireses la recoleta kalmistul eva peroni elust ja karjaarist jutustab andrew lloyd webberi muusikal evita mis anti 1976 aastal valja muusikaalbumina plaadi edule jargnesid lavastused londoni west endis 1978 ja broadwayl 1979 aastal 1996 aastal valmis filmiversioon broadwayl mangis peaosa patti lupone londoni west endis elaine paige ja filmis madonna televisioonis on teda manginud faye dunaway eestis mangis vanemuine evitat 2002 aastal tartu raekoja platsil ning 2009 aastal lavastas vanemuises evita georg malvius rootsist peaosas maarjaliis ilus 31 jaanuaril 2014 aastal taasesietendus evita mille peategelaseks on voluv evelin voigemast folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus folkloorist ehk rahvaluulest folkloristika tegeleb folkloori kogumise talletamise sustematiseerimise analuusimise ja publitseerimisega folkloristikaga tegelev teadlane on folklorist rahvaluuleteaduse kujunemine algas valgustusajastul 18 sajandi teisel poolel valgustusega kaasnesid drastilised muudatused uhiskonnas kiri sai valdavaks taandus seisuslikkus esile tousis haritlaskond algas industrialiseerumine tousis poliitiline huvi rahva vastu toimus sotsiaalne eneseteadvuse tous valgustusajastut iseloomustab huvi erinevate eluvaldkondade vastu ja uhiskonna uurimine etnograafia geograafia demograafia moiste rahvas tahendas metsikut primitiivset kirjaoskamatut romantismis eristati ulemkihti kirjaoskusega linnaelanikkonda kellel oli kultuur ja alamkihti kirjaoskamatuid talupoegi kellel kultuuri ei arvatud olevat eesti rahvaluuleuurimist on mojutanud uhelt poolt eesti kultuuri ja teaduse uldine arengujoon 19 sajandi kultuurimurrang jne teiselt poolt rahvusvahelised teaduskontaktid saksa noukogude soome jm valgustus ja romantismiajastul hakati euroopas huvi tundma vaikeste eksootiliste rahvaste vastu eestis avaldus see baltisakslastest estofiilide tekkega kes uurisid eesti keelt ja kultuuri eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19 sajandil saksa keele mojul esimesed eestikeelsed terminid olid tolkelised ja kirjeldavad friedrich reinhold kreutzwald kasutas oma 1861 aasta rahvaluule kogumise uleskutses sonu vana vara esimest korda kasutas terminit rahvaluule jaan bergmann vana rahvalaulu tahenduses 1878 aastal jakob hurt viis oma 1896 aasta kones lopuks saksakeelsed terminid eestikeelsetega vastavusse hurt nimetas rahvamalestusteks die volksuberlieferungen koike mida rahvas oma minevikust maletab need on nii jutud kui ka kombed arvamised usk utlemised ja ka laulud rahvamalestuste alaliikideks olid naiteks vanad jutud die marchen rahvalikud ajaloolised jutustused die sagen vaimulikud rahvajutud die legenden pruugid ja kombed die sitten und die gebrauche itk kalevalamoot kalevalamooduline luule legend loomismuudid muut paromioloogia parimus regilaul regivarss saaga ferdinand johann wiedemann viidemann 30 marts vana kalendri jargi 18 marts 1805 haapsalu 29 detsember 1887 vana kalendri jargi 17 detsember peterburi oli keeleteadlane eesti ja teiste soomeugri keelte uurija wiedemann oli poluglott ta tundis enam kui kahtkummend keelt wiedemann sundis haapsalus saksarootsi paritoluga kohtukirjutaja pojana parast opinguid tallinna kubermangugumnaasiumis 18191821 ja tartu ulikoolis 18241826 tootas ta vanade keelte opetajana miitavi jelgava ja 18371857 tallinna kubermangugumnaasiumis huvitunud soomeugri keeltest avaldas wiedemann nende kohta rea toid mille eest peterburi teaduste akadeemia valis ta 1854 korrespondentliikmeks ja 1857 akadeemikuks seejarel asus wiedemann peterburi kus jatkas viljakat tegevust oma elu lopuni pohjapanev vaartus on tema toodel eesti keele kohta milleks ta 1860 aastail tegi ka korduvaid keeleuurimisreise eestis tema mahukas eestisaksa sonaraamat ehstnischdeutsches worterbuch 1869 on pikka aega olnud koige rikkalikum keelevaramu samuti aitas kirjakeele stabiliseerumisele kaasa tema saksakeelne eesti keele grammatika grammatik der ehstnischen sprache 1875 wiedemann on tundnud huvi ka eesti folkloori ja etnograafia vastu tema teos aus dem inneren und ausseren leben der ehsten eestlaste sise ja valiselust 1876 kujutab enesest rikkalikku kogu vanasonu konekaande ja moistatusi rahvamangude kommete ja tavade kirjeldusi alates aastast 1989 antakse valja wiedemanni keeleauhinda filosoofia kreeka sonast mille ligikaudne tahendus on tarkusearmastus defineerimine on ise filosoofiline kusimus filosoofia uurib saaraseid fundamentaalseid kusimusi filosoofilisi kusimusi nagu toe huve ja ilu loomus teadmise saavutamise voimalikkus voi valismaailma olemasolu ta puuab neile kusimustele pohiliselt moistusele toetudes vastata voi ka kritiseerib seda ettevotmist filosoofiale on tuupiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi ule selliste kusimuste ule on motiskletud ule maailma ning moneski kohas on kujunenud filosoofilised traditsioonid laane akadeemilistes ringkondades moeldakse filosoofia all tavaliselt laanemaailma filosoofilisi traditsioone mille kogumit nimetatakse ka laane filosoofiaks sona filosoofia ilma taiendita tahendabki tavaliselt laane filosoofiat laane filosoofia on alguse saanud vanakreekas ning selle traditsioon on kandunud tanase paevani kuulsate laane filosoofide hulka kuuluvad naiteks sokrates platon aristoteles aquino thomas rene descartes david hume immanuel kant georg hegel friedrich nietzsche ja ludwig wittgenstein rangemalt filosoofilises kasutuses tahistab filosoofia ulaltoodud tavaparaseimas tahenduses teatud motteloolise traditsiooniga seotud distsipliini mis tegeleb uldkusimustega sellise traditsiooni piirid ei ole rangelt kindlaks maaratud eri motlejate ja ajalooliste motteliinide kuulumine voi mittekuulumine filosoofiasse on tihtipeale vaieldav ning selleteemalised otsustused tahendavad filosoofilist seisukohavottu fraasides nagu kanti filosoofia tahistab filosoofia mone tuntud filosoofi vaateid samuti ka tekstikogu milles need ilmnevad selline sonakasutus jaab monevorra ahmaseks kuna enamiku filosoofide vaated jouavad elu jooksul muutuda sama tahenduse laienduses tahistab filosoofia tuntud filosoofide toodekogu see voib tahendada mitmesuguste filosoofide poolt tostatatud kusimuste akadeemilist uurimist samuti voib see tahendada teatud kriitilist loovat motteviisi uhtki neist tahendustest ei saa kasitleda teistest soltumatuna voi absoluutsena luhidalt uteldes on filosoofial igapaevases keelekasutuses erinevaid kaastahendusi kuid kaesoleva artikkel keskendub filosoofiale kui uurimisvaldkonnale tavakeeles kasutatakse sona filosoofia sageli tahistamaks iga kogutud teadmiste vormi voi inimese vaateid elule nagu valjendis elufilosoofia voi millegi saavutamise alusprintsiipe voi meetodeid nagu minu kiirteedel soitmise filosoofia neist esimest tahendust valjendatakse harilikult ka sonaga maailmavaade teises tahenduses on levinud fraasid korporatiivne filosoofia ja arifilosoofia teise naitena voib traagilisele elamusele filosoofiliselt reageerimine tahendada hoidumist kirglikest reaktsioonidest intellektualiseeritud lahenemise kasuks see konkreetne maaratlus tuleneb sokratese naitest kes arutles rahulikult oma opilastega hinge olemuse ule juues murkputkeleotist mida kasutati ateena kohtu otsusel tema hukkamiseks stoikud jargisid sokratest otsides vabadust oma kirgedest millest parineb kaasaegne sona stoiline kasutus tahistamaks rahulikku meelekindlust tavaparaselt tegelevad filosoofid selliste teemadega nagu eksistents voi olemine moraal voi headus teadmine tode ja ilu ajalooliselt on enamik filosoofiat keskendunud ka religioossetele uskumustele voi kattunud teadustega filosoofid voivad esitada kriitilisi kusimusi taoliste moistete olemuse kohta valjapoole teaduse vaatlusala jaavaid kusimusi ka algavad mitmed suuremad tood uusaegses filosoofias kusimisega filosoofia enese tahenduse ja ulesannete jarele mis on filosoofia on iseenesest juba filosoofiline kusimus ehkki filosoofe ajendavad sagedamini spetsiifilised kusimused nagu neid viit vanakreeka filosoofias ilmnenud laiahaardelist kusimusetuupi nimetatakse vastavalt analuutiliseks voi loogiliseks epistemoloogiliseks eetiliseks metafuusiliseks ja esteetiliseks need pole ainsad ning aristoteles kes selletaolist klassifikatsiooni esimesena kasutas kasitles ka poliitikat meieaegset fuusikat geoloogiat bioloogiat meteoroloogiat ja astronoomiat filosoofia harudena sokratese ja sokraatilise meetodi mojul arendasid kreeklased analuusitraditsiooni jagades konealuse probleemi osadeks et seda paremini moista teised traditsioonid pole alati kasutanud selliseid tahistusi voi rohutanud samu teemasid ehkki india filosoofial on sarnasusi laane filosoofiaga polnud jaapani korea ja hiina keeles 19 sajandi keskpaigani terminit filosoofia tahistamiseks vaatamata aastatuhandetepikkusele filosoofiatraditsioonile eriti hiina filosoofias oli kasutusel kreeklastest erinev kategooriate kontseptsioon ning definitsioonid ei pohinenud uhistel omadustel vaid olid tavaparaselt metafoorsed ja viitasid korraga erinevatele nahtustele samas ei ole ka laane filosoofias kategooriate vahel selgeid piire ning vahemalt alates 19 sajandist on laane filosoofid sageli kasitlenud kusimusi probleemikeskselt pesakonniti liigitamata neid eraldi valdkondadesse siiski on filosoofia kasitlemine problemaatika alusel harudesse jagunevana jaanud laane filosoofiakasitlustes valdavaks ning levinud uha enam ka teistesse filosoofiatraditsioonidesse sona filosoofia tuleneb vanakreeka sonast philosophia mis tahendab ligikaudselt tarkusearmastus see tahistab puhendumust kusimisele oppimisele ja teadmiste levitamisele paljud filosoofid on tundnud huvi maailma inimolemise olemise vaartuste moistmise ja asjade olemuse vastu filosoofiat voib eristada teistest distsipliinidest selle uurimismeetodite pohjal filosoofid formuleerivad oma kusimused tihti probleemide voi moistatustena toomaks selgeid naiteid enda kahtlustest neid huvitaval voluval voi segadusseajaval teemal tavaparaselt formuleerivad filosoofid probleeme loogilisel kujul kasutades ajalooliselt traditsioonilise loogika sullogisme kuid alates fregest and russellist aina enam predikaatloogikat ning suunduvad siis lahenduse poole mis pohineb kriitilisel lugemisel ja motlemisel nagu sokrates otsivad nad vastuseid arutelu abil voi vastates teiste argumentidele voi hoolika isikliku motiskluse kaudu filosoofid vaidlevad nende meetodite suhteliste paremuste ule kusides naiteks kas filosoofilised lahendused on objektiivsed loplikud ja utlevad reaalsuse kohta midagi informatiivset voi selgitavad need lahendused pigem meie keele loogikat voi mojuvad pigem vaid isikliku teraapiana filosoofid otsivad pohjendusi nende kusimuste vastustele keel on filosoofi esmane tooriist analuutilises traditsioonis on vaidlused filosoofilise meetodi ule olnud tihedalt seotud vaidlustega filosoofia ja keele suhte ule sama kusimustik on tousetunud ka kontinentaalses filosoofias metafilosoofia filosoofia filosoofia uurib filosoofilistele probleemide ja lahenduste olemust ning kohaseid meetodeid joudmaks uhest teiseni need vaidlused on seotud ka vaidlustega keele ja tolgenduse ule selline diskussioon on oluline ka filosoofia kui terviku jaoks kuna filosoofia olemus ja ulesanne ise on alati olnud oluline osa filosoofilistest arutlustest vastupidi selliste valdkondade nagu patafuusika olemasolu viitab ulatuslikule vaidlusele mis jaab valjapoole kaesoleva artikli haaret selliseid kusimusi kasitletakse pikemalt artiklis metafilosoofia filosoofiale lahenetakse ka suhete labi osade vahel nagu on tavaks strukturalismis ja rekursionismis eksisteerib ka uldine teadusfilosoofia ja selle spetsiifilised harud nagu bioloogiafilosoofia fuusikafilosoofia keemiafilosoofia jts erinevate uhiskondade liikmed on huvitunud filosoofilistest kusimustest ja loonud oma tool pohinevad filosoofiatraditsioonid termin filosoofia voib euroopa ja ameerika akadeemilises kontekstis viidata eksitavalt ainuuksi laaneeuroopa tsivilisatsiooni filosoofilisele traditsioonile seda kutsutakse ka laane filosoofiaks eriti vastandatuna ida filosoofiale mis holmab aasia filosoofilisi traditsioone molemad moisted uhendavad erisuguseid isegi uksteisega sobimatuid koolkondi filosoofiliste kusimuste ule on motiskletud kogu maailmas ning erinevates regioonides on kujunenud suuremal voi vahemal maaral iseseisvad filosoofilised traditsioonid laane akadeemilistes ringkondades moeldakse filosoofia all tavaliselt laanemaailma filosoofilisi traditsioone mille kogumit nimetatakse ka laane filosoofiaks sona filosoofia ilma taiendita tahendabki tavaliselt laane filosoofiat tavaparaselt kasitletakse laane filosoofia algusena vanakreeka filosoofiat mille traditsioon on kandunud tanase paevani et teistest filosoofiatraditsioonidest hakati alguses filosoofiana konelema just laanes korvutatuna ja vastandatuna laane filosoofiale on nende asend koosseis ja omavahelised suhted siiani monevorra vaieldavad ka jaavad teised filosoofiatraditsioonid laane kasitlustes siiani sekundaarseteks ida ja lahisida filosoofiatraditsioonid on mojutanud laane filosoofe vene juudi islami ja viimasel ajal ka ladinaameerika filosoofilised traditsioonid piirid koigi nende traditsioonide vahel on tinglikud erinevused traditsioonide vahel pohinevad tihti nende poolt tahtsamaks peetavatel ajaloolistel filosoofidel rohuasetustel ideede ja kirjutamisstiilide voi keelte suhtes iga traditsiooni temaatikat ja mottevahetust voib uurida kasutades teistest traditsioonidest tuletatud meetodeid ning nende vahel on olnud olulisi uhisusi ja seoseid teisi filosoofilisi traditsioone naiteks aafrika filosoofiat kasitletakse mujal harva seoses uldlevinud rohuasetusega laane filosoofiale kui lahtepunktile on vaartuslike kuid vahem tuntud mittelaane filosoofiliste toode uurimine sailitamine ja levitamine seotud mitmete raskustega laane filosoofiatraditsioon algas kreeklastega ja jatkub tanapaevani tuntud laane filosoofide hulka kuuluvad sokrates platon aristoteles demokritos augustinus aquino thomas michel de montaigne francis bacon rene descartes baruch spinoza george berkeley john locke david hume jeanjacques rousseau immanuel kant georg wilhelm friedrich hegel arthur schopenhauer sren kierkegaard friedrich nietzsche gottlob frege bertrand russell henri bergson edmund husserl ludwig wittgenstein martin heidegger jeanpaul sartre theodor adorno jacques derrida ja willard van orman quine levinud on laane filosoofia harudesse liigitamine problemaatika alusel tavaparaseimad jaotised on metafuusika epistemoloogia tunnetusteooria eetika ja esteetika teiste alldistsipliinide seas on ka loogika keelefilosoofia ja poliitiline filosoofia ehkki mingil juhul ei saa laane filosoofiatraditsiooni pidada uhelgi selle ajahetkel uhtseks voib oelda et ta uldsuunitlus on aegade jooksul teinud labi vaga olulisi kannapoordeid kui antiikaegne laane filosoofia oli teadustega tugevalt labi poimunud ning enamjaolt kas ei suhestunud religiooni kuigi selgelt voi seoses kristluse leviku aegse religioossete kusimuste aktualiseerumisega uhiskonnas toetas aktiivselt uht voi teist levinud usundit siis oli praktiliselt kogu keskaegne filosoofia religioosne ja seelabi jaid teaduslikud kusimused filosoofilise dispuudi fookusest korvale uusaegse euroopa ilmalikustumise kaigus intensiivistus teadustegevus ja sellest peale on aina enam eriteadusi filosoofiast iseseisvunud samas on varasemate etappidega vorreldes oluliselt suurenenud teadusfilosoofia osakaal ning filosoofia ja eriteaduste tahelepanu samadele kusimustele religioosse filosoofia kaal laane filosoofias on seevastu langenud mugavuse mottes voib jagada kaasaegse laane akadeemilise filosoofia kaheks traditsiooniks kuna moiste laane filosoofia kasutus viimasel sajandil on sageli ilmutanud kallakut uhele voi teisele poole analuutilisele filosoofiale on iseloomulik tappislahenemine filosoofiliste kusimuste keele analuusile selle eesmark on paljastada probleemide aluseks olevat moistelist segadust analuutiline filosoofia domineerib angloameerika filosoofias kuid selle juured on osalt ka mandrieuroopas kus seda samuti praktiseeritakse analuutilise filosoofia traditsioon algas 20 sajandi alguses gottlob fregega seda jatkasid bertrand russell g e moore ja ludwig wittgenstein kontinentaalne filosoofia on nimetus erinevate koolkondade kohta mis tegutsevad valdavalt mandrieuroopas kuid ka mitmete ingliskeelsete ulikoolide humanitaarteaduskondades ja voivad tegeleda keele metafuusiliste probleemide poliitilise teooria perspektivismi voi kunsti ja kultuuri mitmesuguste aspektidega uks kontinentaalfilosoofia koolkondade viimase aja huvipunktidest on katse tuua akadeemilisse filosoofiasse mittefilosoofilistena tunduvaid teemasid muutes tavaootusi filosoofia ulesannetele stanley cavell filosoof kelle huvid pole ei kindlapiiriliselt analuutilised ega kontinentaalsed kirjeldab seda erinevust lahenemises kirjutades filosoofia on paritav kui kas lahendatavate probleemide kogum nagu seda teevad angloameerika analuutikud voi loetavate tekstide kogum nagu seda teeb euroopa valja arvatud muidugi seal kus on taas vastu voetud analuus on tuntav kuidas sellest parilusviiside erisusest tulenevad erinevad koolitusimperatiivid erinevad standardid kriitikaks ja vestluseks erinevad kompositsioonizanrid erinevad autoripersoonid the philosopher in american life emersons transcendental etudes 4546 ida filosoofia jargib arvukaid traditsioone mis parinevad muistsest indiast ja hiinast voi olid seal populaarsed kuulsate ida filosoofide seas on kapila jadznjavalkja gautama buddha aksapada gotama nagardzuna kong fuzi laozi zhuangzi mengzi xun zi zhu xi wang yangming dharmakirti sankara ramanudza vivekananda aurobindo ja sarvepalli radhakrishnan india filosoofia on ehk laane filosoofiaga koige paremini vorreldav nii uurib muistne njaaja koolkond loogikat nagu seda teevad ka moned kaasaegsed analuutilised filosoofid kuid on ka olulisi erinevusi naiteks rohutas muistne india filosoofia traditsiooniliselt koolkondade voi muistsete tekstide mitte uksikute filosoofide opetusi kellest enamik kirjutas kas anonuumselt voi kelle nimesid lihtsalt ei antud edasi levinud on seisukoht mille jargi kuuluvad filosoofia valdkonda kusimused millele eriteadused kas ei paku lahendust voi mille eriteaduslikke lahendusi peavad nende kusimuste filosoofilistena kasitlejad ebapiisavateks selline maaratlus naitab muidugi lahtumist vastandusest teaduse ja filosoofia vahel seoses eriteaduste iseseisvumisega on viimastel sajanditel aina levinum olukord kus filosoofia ja teadus tegelevad samade probleemidega kusimus filosoofia paristise osa olemasolust ja filosoofia mottekusest on olnud uks analuutilise filosoofia lahtepunkte ehkki filosoofiat peetakse tihti labinisti abstraktseks alaks on sel ka praktilisi rakendusi koige ilmsemad rakendused on eetikal eriti rakenduseetikal ja poliitikafilosoofial poliitikafilosoofia suurkujude naiteks kong fuzi kautilya sun zi john lockei jeanjacques rousseau karl marxi john stuart milli mahatma gandhi ja john rawlsi vaated on kujundanud ja pohjendanud erinevaid valitsusvorme ja nende tegusid rakenduslikust vaatenurgast on oluline ka epistemoloogia mis voib aidata korrigeerida arusaamu teadmisest toestusest ja oigustatud uskumustest kaks kasulikku teed mille kaudu epistemoloogia ja loogika voivad reaalset maailma mojutada on ajakirjandusteooria ja kriminalistika uldises plaanis voivad mitmesugused erifilosoofiad nagu oigusfilosoofia matemaatika filosoofia jts aidata vastavate alade spetsialistidel oma eriala teoreetilisi voi kontseptuaalseid lahtealuseid paremini moista enamgi veel viimasel ajal on tekkinud uus tegevusala filosoofiline noustamine mille praktiseerijad rakendavad filosoofilist lahenemist igapaevaelu probleemide lahendamisel ka on mitmed ida filosoofia harud aidanud leevendada miljonitel inimestel arevusprobleeme keskendudes meditatsioonile sisemisele rahule ning seosele kehalise ja vaimse tervise vahel filosoofilised terminid kujunevad valja kahel viisil niioelda sonalt tahendusele ja tahenduselt sonale tavakeeles olemasolevatest sonadest millel on oma tahendusvali kuid mille tahendus ei ole selgelt piiritletav kujunevad tasapisi filosoofia terminid ja voiks vist isegi oelda et filosoofide tavakeel kui filosoofid omavahel oma tavakeelt raagivad siis ei maksa arvata et nad oskavad iga sona defineerida isegi juhul kui see sona on filosoofia termin veel enam filosoofid kipuvad vaidlema iga sona tahenduse ule ja naiteks kusimusest mida tahendab teadmine on saanud omaette filosoofiline probleem siin meenutab olukord seda olukorda mis esineb luules sonu mida luuletaja kasutab ta ei defineeri sona tahenduse moistmine lugeja poolt tugineb selle sona tahendusele tavakeeles ning ka luuletraditsioonis mida voiks nimetada luuletajate tavakeeleks teisalt kipub luuletaja andma sonadele erilise selle luuletaja isikuparasesse luulekeelde kuuluva voi ka uhe konkreetse luuletuse puhul kehtiva tahenduse mida lugeja moistab aimamisi ja mille piirjooned on lahtised ka filosoofias juhtub et mone termini moistmiseks tuleb tunda nii vastava sona tahendusvalja tavakeeles selle termini kasutamise traditsiooni filosoofia ajaloos kui ka konkreetse filosoofi loomingut tervikuna ning samuti tuleb vihjete varal aimata mida filosoof silmas peab uhe ja sama termini erinevad tahendused tekivad kaesolevas loigus kirjeldatud juhul traditsioonide lahknemise tottu traditsioonide lahknemine omakorda pohineb klassikute isikuparasel sonakasutusel juhtub muidugi ka nii et moni filosoof votab kasutusele uue moiste ning tahistab selle siis mingi sonaga see olukord on sarnane terminite kasutuselevotuga defineerimise teel matemaatikas uhelt poolt on termini tahendus uhemotteline ning see nouab termini kasutamisel tapsust termini kasutamise oigsus on kontrollitav teiselt poolt voimaldab just tapse definitsiooni seega siis ka tapse moiste olemasolu muuta fikseeritud moiste valjendamiseks kasutatavat terminit kui tahes sageli sel juhul ei tasu norida sonade kallal vaid tuleb olla salliv kui tahes imeliku sonakasutuse vastu eeldusel et filosoof teeb tapselt selgeks mida ta uhe voi teise terminiga silmas peab sonade mitmetahenduslikkus pohineb kaesolevas loigus kirjeldatud juhtumil sonade tinglikkusel filosoofiliste teaduste entsuklopeedias toob georg friedrich wilhelm hegel valja et erinevalt teistest teadustest puuduvad filosoofial ettekujutusest antud esemed ja valmis meetod nagu religioonilgi on filosoofial esemeks tode nimelt jumal nagu religioongi kasitleb filosoofia jumalat seejarel loodust ja inimvaimu loplikkuse valda looduse ja vaimu vahekorda ning nende vahekorda jumalaga kui oma toega enne filosoofiani joudmist tutvutakse filosoofia esemetega ettekujutuste kaudu filosoofia on esemete motlev vaatlus mis vajab ettekujutusi filosoofia ei vota eeldusena midagi endast valjapoole jaavat vaid peab naitama oma sisu paratamatust toestama nii oma esemete olemist kui ka nende maaratlusi 1 filosoofia on motlemine motte vormis moisteline motlemine religioonis moeldakse sama eset mittemoisteliselt 2 friedebert tuglase novelliauhind on kirjandusauhind mille asutas friedebert tuglas 1970 aastal esimesed laureaadid valis valja tuglas ise ja neid autasustati 2 martsil kirjaniku sunnipaeval 1971 aastal 15 aprillil samal aastal ta suri auhind koosneb tuglase soovi kohaselt laureaadile puhendatud trukisest ja rahalisest preemiast 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 friedebert tuglas aastani 1923 friedebert mihkelson voi michelson 2 marts 1886 ahja vonnu kihelkond tartumaa praegu polvamaa 15 aprill 1971 tallinn oli eesti kirjanik kriitik kirjandusteadlane tolkija toimetaja ja ajakirjanik friedebert tuglas oli parit ahjalt ta oppis prangli kihelkonnakoolis venekeelne haridus ja uderna ministeeriumikoolis 1901 aastal suundus ta tartu linnakooli seal oppimise ajal ilmus lastejutt siil seejarel jatkas ta haridusteed hugo treffneri gumnaasiumis tuglas vottis osa 1905 aasta revolutsioonist friedebert tuglas oli tollal aktiivne noor poliitik ja konemees kirjandusruhmituse nooreesti liikmena toetas ta toona tuliselt vasakpoolseid ideid eelkoige kodanikeoiguste laiendamist ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud toompea vanglas kus kirjutas proosaluuletuse meri 19061917 aastani elas ta pagulasena peamiselt soomes ja pariisis 1918 aastal abiellus ta emma elisabet oinasega friedebert tuglas kuulus kirjanike ruhmitusse nooreesti aastail 19211922 oli ta kirjanikkude uhingu tarapita samanimelise ajakirja valjaandja ja vastutav toimetaja tuglas oli eesti kirjanikkude liidu uks asutajaid 1922 aastal ning 1920 ja 1930 aastail mitu korda liidu esimees 1946 aastal valiti tuglas noukogude eesti akadeemikuks ja ta palvis rahvakirjaniku tiitli kuid 1940 aastate lopul langes ta polu alla tema rahvakirjaniku aunimi tuhistati ta heideti valja eesti nsv kirjanike liidust tema varasem looming korvaldati kaibelt ja tema kui tolkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tusiga 1955 taastati kirjanikuoigused ning varsti ilmusid taas tema nime all raamatud tuglas on maetud tallinna metsakalmistule 2 martsil 1972 anti ahja keskkoolile friedebert tuglase nimi kirjanikuna meeldis tuglasele mustifitseerida ja maske vahetada nii avaldas ta sugestiivse esseenovelli olematust kirjanikust arthur valdesest 1918 motles valja valdese kahetsusvaarselt luhikeseks jaanud eluloo andis talle nii oma sunnikuupaeva kuu ka esteetilised ideaalid kirjeldas tema loomingu pahe viit omaenda poolelijaanud teost arthur valdese muut voi mustifikatsioon meeldis vaga tuglase kolleegidele nonda et nad aretasid seda edasi kull eestis kull soomes ja veel uhte nime on tuglas kandnud kirjanduslik sopruskond huudis teda pikka aega felixiks see on tema romaani felix ormusson autorilahedase kangelase eesnimi tuglas oli suitsu korval nooreesti hing algusest lopuni 19051915 ta oli ruhmituse valjapaistvaim proosaautor ja mojukaim kriitik kuid juba sellal ilmnes ka et ta on erakordselt sobiv kirjanduselu votmeisikuks ta koostas toimetas ja kirjastas ruhmituse valjaandeid avastas toetas ja publitseeris talente nagu juhan liiv jaan oks hendrik adamson ja marie heiberg keda laiem uldsus ei tundnud voi oli unustanud hoidis sidet kodumaal elavate voi voorsil randavate kaasautoritega see oli loppematu hulk tood aga tuglas oli vasimatu ja ulimalt korrektne naasnud 1917 aastal maapaost asus tuglas organiseerima siuru ruhmitust tema algkavatus oli koondada koik tegevkirjanikud toimetas siuru albumeid ajakirju odamees tarapita ja ilo nende koigi eluiga jai peamiselt rahaliste raskuste tottu luhikeseks eesti vabariigi algusaastail tegutses tuglas kunstile senisest stabiilsemate tingimuste loomise nimel ta valiti 1922 aastal asutatud eesti kirjanikkude liidu esimeheks tanu tema jarelejatmatusele hakkas 1923 aastal ilmuma ajakiri looming sealjuures riigieelarvest doteeritavana esimese toimetajana kujundas ta ka loomingu profiili toomahukas oli tuglase osa kapitaalsete teatmeteoste koostamisel eesti kirjanduse seltsi esimehena 19291940 koondas ta selle umber haritlasi paljudelt eri aladelt erakordselt tugev ja pikaaegne oli tuglase kui kirjanduse hindaja moju 1950 aastate alguses stalinistlikus kultuurigenotsiidis eemaldati ta avalikust elust ja keelustati tema teosed mis oli kull rank ulekohus ent pikendas loppkokkuvottes tema kontseptsioonide valitsusaega tuglase normid ja kriteeriumid olid moistlikud nende taastamisega voitis kirjanduselu palju 1960 aastaist peale teisenes kirjandus radikaalselt ega mahtunud enam tema esteetika raamidesse moistagi polnud tuglase suu et osa literaatidest neisse raamidesse tardus soome jai tuglase no teiseks kodumaaks ka parast pagulust ta tutvustas ja tolkis soome kirjandust tema eestindatud aleksis kivi seitse venda on meie tolkekunsti tippe tuglase luhikest eesti kirjanduslugu kasutati aastaid soome ulikoolides opikuna kaks soome kirjandusorganisatsiooni valisid ta oma auliikmeks ja 1982 aastast tegutseb helsingis eesti kultuuri huviliste soomlaste asutatud friedebert tuglase selts alates 1970 aastast antakse valja friedebert tuglase novelliauhinda see on kirjandusauhind mille asutas tuglas ise ning esimesed laureaadid valis ta valja ning neid autasustati 2 martsil kirjaniku sunnipaeval auhind koosneb tuglase soovi kohaselt laureaadile puhendatud trukisest ja rahalisest preemiast kirjandusteadlasena on friedebert tuglas vaitnud et tema suur mojutaja oli taani ametivend georg brandes tuglase loomingus on omaparaselt uhendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks ilukirjanduses jaotatakse tuglase looming kolme perioodi ta viljeles ka kirjanduse luhizanre esseede ja marginaalide kogumik marginaalia ja tolkis meisterlikult muu seas soome keelest ta avaldas ka reisikirju teekond hispaania 1918 teekond pohjaaafrika 19281930 uhe norra reisi kroonika 1939 ja malestusraamatuid tuglas avaldas monograafiaid juhan liivist juhan liiv 1914 1928 a h tammsaarest a h tammsaare 1928 ja mait metsanurgast uurimusi eduard vilde ja ernst peterson 1909 kirjanduslik stiil 1912 ado grenzsteini lahkumine 1927 eesti kirjameeste selts 1932 luhike eesti kirjanduslugu 1934 ning kirjanduskriitikat kriitiliste toode paremik avaldati aastatel valjaannetes kriitika iviii 19351936 frans eemil sillanpaa 16 september 1888 hameenkyro vald 3 juuni 1964 helsingi oli soome kirjanik tema looming eritleb pohjalikult hingeelu ning kasitleb varjundirohkelt inimese ja looduse vahekorda romaanides avaldub kibe uhiskonnakriitika sillanpaa tuntuimad romaanid vaga viletsus 1919 eesti keeles 1923 noorena uinunud 1931 eesti keeles silja 1935 inimesed suveoos 1934 eesti keeles 1936 ja inimelu volu ja vaev 1945 eesti keeles 1975 1939 anti sillanpaale nobeli kirjandusauhind fuusika on loodusteadus mis uurib loodust koige uldisemas mottes koigi mateeriavormide uldisi omadusi fuusikud uurivad aine ja joudude vastasmoju fuusika on tappisteadus nii fuusikaline katse kui ka teooria loodusseaduste formuleeringud rajanevad matemaatikal antiikajal voidi nimetada fuusikaks kogu loodusteadust vanakreeka sona physis tahendab loodust iseseisvaks teaduseks sai ta alles 1617 sajandil tahtis ajajark fuusika arengus oli 19 sajandi lopp ja 20 sajandi algus siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tanapaeva fuusikalise maailmapildi alused fuusika harude seas on mehaanika akustika termodunaamika elektrodunaamika optika aatomifuusika tahkisefuusika tuumafuusika elementaarosakeste fuusika ja gravitatsioonivalja teooria uldrelatiivsusteooria fuusika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofuusika geofuusika ja teisi teadusharusid fuusika on vaga tihedalt seotud teiste loodusteadustega eriti keemiaga mis uurib molekule ja keemilisi uhendeid mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad keemia toetub paljudele fuusika harudele sealhulgas kvantmehaanikale termodunaamikale ja elektromagnetismile keemianahtused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukad et lugeda keemiat fuusikast erinevaks teaduseks fuusika on uks tehnika alusteadusi ja kasutab ise tehnika saavutusi antiikajast saadik on inimesed puudnud aru saada aine kaitumisest miks asjad kukuvad miks eri materjalidel on erinevad omadused ja nii edasi moistatusi pakkus ka naiteks maa kuju ning taevakehade eriti paikese ja kuu kaitumine pakuti mitmesuguseid teooriaid mis tanapaeva vaatepunktist olid enamasti vaarad teooriaid sonastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud sustemaatilisele katselisele kontrollile antiikaja fuusikute seast paistis silma archimedes kes avastas mehaanikas ja hudrostaatikas kvantitatiivseid seadusi mis on aktsepteeritud ka tanapaeva fuusikas 17 sajandi alguses sonastas galileo galilei inertsiseaduse aastal 1687 avaldas isaac newton raamatu philosophiae naturalis principia mathematica kus ta esitas kaks mastaapset teooriat newtoni seadused millest sai alguse klassikaline mehaanika ja gravitatsiooniseaduse mis kirjeldab gravitatsiooni uht fundamentaalsetest joududest klassikalist mehaanikat taiustasid josephlouis de lagrange william rowan hamilton ja teised gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofuusika mis kirjeldab astronoomianahtusi fuusikateooriate alusel friedrich karl akel 5 september 1871 hendrikmoisa karjamois kaubi vald halliste kihelkond parnumaa 3 juuli 1941 tallinn oli eesti poliitik ja diplomaat elukutselt arst akel oppis 18811883 viljandi elementaarkoolis kus tema opetaja oli friedrich kuhlbars 18831887 viljandi kreiskoolis 18891892 tartu aleksandri gumnaasiumis ning 18921897 tartu ulikooli arstiteaduskonnas uliopilasena uuris ta pidalitobe saarde kihelkonnas ja sai selle uurimuse eest kuldauraha ta astus 1892 aasta ii semestril eesti uliopilaste seltsi ja oli 1897 aasta ii semestril seltsi esimees ta oli 1906 aastal korporatsioon fraternitas estica asutaja ja vilistlane akel oli 18971898 tartu ulikooli polikliinikus assistent 18981899 ja 19011902 taiendas ta end riias reimersi silmakliiniku arstina ta oli sojavaearst ostralenkos ja ujazdovi haiglas varssavis taiendas end 1901 berliinis prahas ja leipzigis ta tootas aastatel 19021922 tallinnas silmaarstina 19021904 ja 19051912 oli ta erasilmaarst ta osales 19041905 mobiliseerituna sojavaehospidali venejaapani sojas 1907 aastal rajas ta koos kolleegidega eesti arstide haigemaja 1912 aastal rajas ta oma roosikrantsi tanavale ostetud elumajas erasilmakliiniku oktoobrist 1939 tootas ta taas silmaarstina poliitilist tegevust alustas akel jaan tonissoni juhitud eesti rahvameelses eduerakonnas mis revolutsiooni ajal nimetati eesti demokraatlikuks erakonnaks ja parast uhinemist eesti radikaaldemokraatliku erakonnaga muutus eesti rahvaerakonnaks 1921 aastast kuulus ta kristlikku rahvaerakonda 26 martsist 16 detsembrini 1924 oli akel riigivanem friedrich akeli valitsus ta juhtis koalitsiooni kuhu kuulusid kristlik rahvaerakond eesti rahvaerakond ja tooerakond valitsuse uks saavutusi oli eesti riigi rahandusolukorra tugevdamine akeli riigivanemaperioodil 1 detsembril 1924 toimus 1 detsembri riigipoordekatse mille esimestel tundidel runnati akeli ametiresidentsi toompeal akelil keda oli plaanis kohe tappa onnestus end abi saabumiseni varjata noukogudeaegses ajalookirjanduses kirjeldati meelega ekslikult akeli pogenemist toompealt aluspesus tegelikult pogenes akeli adjutant august schonberg parast riigipoordekatse mahasurumist andis akel 16 detsembril voimu ule rahvusliku uhtsuse valitsusele juri jaaksoni valitsusele aastatel 19231924 19261927 ja 19361938 oli ta eesti vabariigi valisminister ajavahemikul 2 augustist 1923 kuni 26 martsini 1924 oli ta valisminister konstantin patsi teises valitsuses sel ajal solmiti leping latiga mis lahendas mitmeid erimeelsusi ta oli valisminister jaan teemanti teises valitsuses ajavahemikul 23 juuli 1926 4 marts 1927 ja jaan teemanti kolmandas valitsuses ajavahemikul 4 marts 11 november 1927 akel oli tallinna linnavolikogu liige ja 27 aprillist 1913 kuni 24 augustini 1917 esimees aastatel 19221923 oli ta saadik soomes sel ajal valmis ja avati helsingis vabadussojas langenud soome vabatahtlike malestussammas ja toimus eesti riigivanema konstantin patsi ametlik visiit soome aastatel 19281933 oli ta saadik rootsis norras ja taanis resideeris stockholmis sel ajal kasvas eestirootsi kaubavahetus ning rootsi kapital investeeris eesti majandusse polevkivitoostusse samuti ostsid rootslased ara ja seejarel likvideerisid tikuvabriku tallinnas avati rootsi kunstinaitus toimus riigivanema jaan tonissoni riigivisiit rootsi ja kuningas gustav v vastuvisiit 1928 kulastas eestit rootsi kuninga esindaja peapiiskop nathan soderblom kroonprints gustav adolf osales 1932 tartu ulikooli 300 aastapaeval ja kuningas gustav ii adolfi malestussamba avamisel aastatel 19341936 oli ta saadik saksamaal ja hollandis resideeris berliinis sel ajal kasvas saksamaa osatahtsus eesti valiskaubanduses ja saksamaa moju laanemere piirkonnas akel oli tallinna vastastikuse krediituhisuse hilisema krediitpanga noukogu liige ja esimees ning 1920 aastate alguses juhatuse liige 1939 aastal maarati ta esimese eesti polevkivitoostuse juhataja asetaitjaks ta oli jalgrattasoitjate seltsi kalev hilisema eestimaa spordi seltsi kalev esimees aastatel 19071908 sel ajal otsustati lisaks jalgrattasoidule ja uisutamisele hakata tegelema ka tennisega 5 mail 1924 valiti parajasti valisminister olnud akel eesti olumpia komitee esimeheks ta jai sellele kohale aastani 1931 mil ta sellest loobus 19281932 oli ta rahvusvahelise olumpiakomitee liige ta oli ka eesti spordi keskliidu juhatuse liige ta oli teatriosauhing estonia ja tallinna eesti seltsi estonia esimees ning juhatuse liige ta oli ka pohjabalti arstide seltsi ja tallinna rahvahariduse seltsi juhatuse liige ta oli 19191922 eesti evangeeliumi luteriusu kiriku konsistooriumi ilmalik abipresident ta oli tallinna toompea kaarli koguduse konvendi voormunder 7 juuni 1908 16 juuni 1918 ning esimene noukogu ning eestseisuse esimees noukogu esimees 21 augustist 1919 1920 aastatel oli ta tallinnhaapsalu rahukogu aurahukohtunik noukogude okupatsioonivoimud vahistasid 69aastase akeli 17 oktoobril 1940 ja viisid ta keskvanglasse tema ulekuulamine kestis peaaegu aasta nkvd vagede sojatribunali kohtuotsus tehti 2 juulil 1941 ja 3 juulil 1941 kell 0100 lasti ta teadmata kohas maha ka tema haua asukoht ei ole teada voimalik koht on scheeli krunt kosel akelile esitatud suudistuses oli oeldud f akeli kui valitsusjuhi poolt voeti vastu rida erakorralisi seadusi mis olid suunatud kommunistide ja revolutsiooniliselt meelestatud tooliste vastu relvastatud detsembriulestousu mahasurumiseks vastuvoetud seadused andsid eesti sojavaele oiguse julmalt arveid oiendada revolutsioonilisest liikumisest osavotnutega friedrich akeli isa juhan akel ja ema kart akel sundinud risso olid hendrikmoisa karjamoisa omanikud friedrich kasvas ules oma vanemate ainukese lapsena sest tema noorem ode amalie suri 6kuuselt 1875 aastal ema poolt oli tal kolm poolode ja kaks poolvenda 12 martsil 1906 abiellus ta adele karoline tenziga 18841944 laulatus ja pulmad toimusid halliste kihelkonnas nende lapsed olid vilma asta friedrich ja lia akel paris hendrikmoisa karjamoisa ning selle muugist saadud raha eest soetas endale kodu aadressil roosikrantsi tanavroosikrantsi 10 kus asus ka tema silmakliinik abikaasa kuuditati 14 juunil 1941 ja suri 1944 kirovi oblastis vanimal tutrel vilmal 19061974 stockholmis onnestus paaseda rootsi ning paasta isa vaartuslik piiblikogu ja moned perekonnadokumendid tutar asta treude 19072000 koos laste jaani ja astamariaga kuuditati samuti 14 juunil 1941 kirovi oblastisse asta abikaasa damasius treude vangistati ja hukkus 1942 sevurallagi vangilaagris sverdlovski oblastis asta vabastati asumiselt ilma rehabiliteerimiseta 7 martsil 1958 poeg friedrich 19101942 kes tootas riigikantseleis vangistati ja hukkus ussollagi vangilaagris permi oblastis tutar lia von sydow 19182009 stockholmis oli abielus rootsi diplomaadiga ja lahkus eestist juba 1940 aasta algul futurism ladina keeles futurum tulevik on 1909 aastal itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool futuristide esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja filippo tommaso marinetti manifest ilmus 20 veebruaril 1909 pariisis ajalehes le figaro manifestis kuulutati et tsivilisatsiooni saavutused on imeparased ja nouavad uut tuupi kunsti vana kunst on kolbmatu ja muuseumid on surnuaiad tehnika areng ja selle kajastamine on vaartuslikum kui inimhinge probleemid marinetti vaitis et kihutav voidusoiduauto mis sarnaneb suurtukikuuliga on kaunim samothrake nikest aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest milles varasemaid ideid edasi arendati manifesti autor oli skulptor umberto boccioni selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest naiteks aktimaalist dunaamika valjendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas naiteks esitada uhel pildil ajas jarjestikuseid olukordi voi seisundeid jooksvat koera kujutati mitte nelja vaid kahekumne jalaga futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hulgamine puutakse leida kunstilisi valjendusvahendeid et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese motte ja tundelaadi ning probleeme futurism valjendabki tanapaeva maailma kiirust ja eripalgelisust ulistatakse soda tehnikat ja dunaamikat futuristide liikumise katkestas esimene maailmasoda mil osa futuriste pettus nahes kuidas tehnikat sojas kasutatakse teised aga sattusid uutlaadi joukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid aarmuslike massiliikumistega nt marinetti mussolini fasismiga futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised neis on kasutatud trukitehnilisi votteid ja oigekirjast ei peeta kinni luules on futurismile iseloomulik huuatuste konekeele ja argoo kasutamine konsonantide kuhjamine ning matemaatika ja muusikasumbolite kasutamine futuristid on oma publikuga pidevalt toenaoliselt taotluslikult vastuolus itaalia futurismi votmekuju on filippo tommaso marinetti luuletustes on tal olulisel kohal visuaalsus itaalia futuristid on uldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega eksperimenteerides ka filmikunstiga bruno corra ja arnaldo ginna film futuristlik elu olulisim manifest on geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus itaalias muutus futurism lopuks poliitiliseks 1918 aastal asutas marinetti erakonna hiljem sattus vanglasse koos benito mussoliniga vene futurismi koige novaatorlikum esindaja oli vladimir majakovski kes leidis et tuleb lahti oelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe mis trotsib determinismi ja harjumusi futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks kuid nad ei puudnudki teistele meeldida nende esimene manifest kandis pealkirja korvakiil avaliku arvamuse pihta majakovski propageeris lihtsustatud vulgaarset luulet tema stiil tugines linlikule konepruugile kus ta puudis muuta masside robustset konepruuki poeetiliseks venemaal oli populaarne ka futuristlik teater kus vaataja oli etenduses osaline 14 martsil 1919 ilmunud anarhistliku ajakirja k svetu valguse juurde 5 numbri kohaselt tegutses harkivis fanaatiline anarhofuturistide ring eestisse joudis 1910 aasta manifest koigepealt ajakirjanduse vahendusel juba 1912 aastal ehk siis samal aastal mil pariisis munchenis ja teistes laaneeuroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinaitused tutvustati eesti ajakirjanduses marinetti opetust pohjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914 aastal peterburi ulikooli tollane uliopilane johannes semper ta pidas tartus ettekande mis trukiti ara ka ajakirjanduses eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal tartus avatud kunstinaitusel nendeks olid munchenis oppinud ado vabbe parafraasid ja skemaatilised improvisatsioonid futuristlike teostega esines vabbe 1916 aastal ka tallinnas eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt torjuvalt eesti kirjanduses olid futuristid koguteostes moment i 1913 ja roheline moment 1914 esinevad kirjanikud futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist albert kivikas ja luuletaja erni hiir kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist mida tajub kaasaegne suurlinlane puuti kujutada liikumisillusiooni mille saavutamiseks lammutati nahtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks nendest loodi loikuvate pindade ja joontega dunaamiline kompositsioon teise moodusena kujutati uhel pildil oleva sama objekti mitut jargnevat asendit kusjuures objekti ennast kujutati enamvahem realistlikult seda tuupi on naiteks pilt kus daami korval sibab paljujalgne koerake giacomo balla koera ja keti dunaamika koloriidis eelistasid futuristid eredaid varve futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud koike no lenduri vaatepunktist aeropittura funktsionalism on 1920 aastail arhitektuuris toostus ja tarbekunstis tekkinud suund funktsionalismi rajajaks oli sveitsist parit arhitekt le corbusier saksa arhitekt walter gropius ja hollandi arhitekt jacobus oud tahtsaks keskuseks oli walter gropiuse poolt rajatud kunstikool bauhaus funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise voi eseme kujundus kajastama eelkoige tema otstarvet ehk funktsiooni sellest tuleb suuna nimigi seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide korval said vordselt tahtsaks tehnilised sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid hakati valtima arhitektuurseid kaunistusi uldilmes hakkas senisest rohkem kaasa raakima materjali varv ja faktuur voeti kasutusele uued materjalid teras terasbetoon klaaspinnad jne ja konstruktsioonid nt rippkonstruktsioon kujunesid uued proportsioonid peened postid laiad aknad jne parast teist maailmasoda on funktsionalism levinud kogu maailmas kuigi natsionaalsotsialistide voimuletulekuga uldine areng euroopas pidurdus edenes peamiselt mones demokraatlikus vaikeriigis nagu seda oli holland taani ja soome levis see ameerika uhendriikides tahtsaks ehituskeskuseks sai chicago friedrich robert faehlmann fahlmann 31 detsember 1798 ao mois 22 aprill 1850 tartu oli eesti kirjamees ja arst sundis ao moisa eestlasest valitseja pojana voeti 7aastasena parast ema surma moisaomaniku von paykulli perekonda kasvatada oppis 18101814 rakvere kreiskoolis 18141817 tartu kubermangugumnaasiumis ja 18171827 tartu ulikooli arstiteaduskonnas kuulas ulikoolis ka filoloogia ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu doktorivaitekirjaga observationes inflammationum occultiorum tahelepanekuid sisemistest poletikkudest 1827 mis kasitleb sudamepoletikuga kaasnevaid sudame haiguslikke muutusi rajas ta tartu ulikoolis teed kardioloogiale aastast 1824 tootas faehlmann tartus arstina oli 18421850 ulikooli eesti keele lektor ning luges oppeulesandetaitjana 18431845 farmakoloogia ja retseptuurikursust peamiselt faehlmanni ohutusel asutati 1838 opetatud eesti selts 18431850 oli ta selle esimees oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses faehlmann talurahvast ta oli eesti mineviku romantiline austaja moistis hukka saksa vallutajate julmuse lektorikursuse avaloeng kasikiri mein streit mit nolcken 1842 eesti keeles postimehes 1899 ning tostis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust faehlmann oli uks eesti eepose motte algatajaid ettekandes die sage vom kallewi poeg muistend kalevipojast oesis 1839 eesti keeles 1915 visandas ta eesti kohamuistenditest lahtudes suure osa kalevipoja pohisundmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse tema eeltoid kasutas hiljem friedrich reinhold kreutzwald 18401852 ilmus oesi toimetistes faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit loomine vanemuise laul koit ja hamarik jt eesti keeles 1866 3 trukk 1986 milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades eriti emajoe sunnis ja keelte keetmises ning soome mutoloogia kalevala kristfrid gananderi mythologia fennica ja antiikmutoloogia eeskujul on valja arendatud pseudomutoloogiline eesti jumalatemaailm need muistendid aratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mojutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti eesti keele alal uuris faehlmann astmevaheldust sonade muutmist ja tuletamist ning tegi moningaid ettepanekuid vana kirjaviisi tapsustamiseks ta kasitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset antiiksetes varsimootudes luuletust asklepiadese stroofis ood suur on jummal so ram ilmunud 1852 eleegilises distihhonis epigrammid jarvama vannamehhe oppetussed ilmunud 1840 ja dialoogiline luuletus piibo jut ilmunud 1846 oesi kalendrites ilmunud juttudes talurahva rasket elu kujutav tuhhi jut tuhhi lorri tuhhi assi tuhhi koik 1842 populaarne kalendritegija kimbus 1846 jt avaldusid faehlmanni silmapaistvad humoristivoimed ja tuubijoonistamisoskus kalendrites jagas faehlmann ka tervishoiualaseid nouandeid kirjutised rougete ja sarlakite kohta 1848 avaldas ta dusenteeriauurimuse die ruhrepidemie in dorpat im herbst 1845 faehlmanni loomingul on selle vahesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tahtsus ta avaldas olulist moju 19 sajandi ii poole eesti kultuurielule 1936 aastal ilmus faehlmanni ja kreutzwaldi kirjavahetus eesti keeles 1976 faehlmann on maetud tartu vanajaani kalmistule hauakivil on tema lemmiklause elu on uurike aated jaadavad tartus on sailinud ainult uks faehlmanni elukoht ulikooli 21 kus ta elas 18431847 faehlmanni loomingu uusim koondvaljaanne on teosed iii 19992002 eesti kirjandusmuuseum tartu vaino vahing ja madis koiv on kirjutanud faehlmannist naidendi tartus toomel vana anatoomikumi ees on faehlmanni malestussammas autor voldemar mellik 1930 friedrich reinhold kreutzwald 26 detsember 1803 joepere mois kadrina kihelkond virumaa 25 august 1882 tartu oli eesti kirjanik ja voru linnaarst kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja viru laulik tema peateoseks oli eesti rahvuseepos kalevipoeg 18571861 tuntud on ka eesti rahva ennemuistsed jutud kilplased reinuvader rebase lood ja paljud teised kreutzwald sundis joepere moisa parisorjast kingsepa juhani ja toatudruku anne pojana kasvas kaarli hageri ja ohulepa moisas 1815 aastal astus ta saksa oppekeelega rakvere algkooli ilma et sonakestki saksa keelt oleks osanud selles rahva seas kutsutud koster gooki algkoolis oppis kreutzwald aastatel 18151817 seejarel kreiskoolis aastatel 18171818 ja tallinna kreiskoolis aastatel 18191820 aastatel 18181819 oli ta kaupmehe opilane tallinnas kreutzwald sooritas 1823 aastal tallinnas koduopetaja eksami ning tootas 1825 aastani koduopetajana tallinnas ja peterburis aastatel 18261833 oppis ta tartu ulikooli arstiteaduskonnas korporatsioon estonia liige 1833 aastal lopetas ta keiserliku tartu ulikooli samal aastal asus ta vorru toole linnaarstina ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas maarahva kasulist kalendrit tema tolkelised jutustused reinuvader rebane ja kilplased on tanapaeval lasteraamatud kreutzwaldi varsiloomingul kogu viru lauliku laulud poeem lembitu mis tugineb saksa eeskujule oli omal ajal eesti luule arengule suur tahtsus tema peateos rahvaluuleaineist toodeldud rahvuseepos kalevipoeg sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks rahvaluulele toetuvad ka eesti rahva ennemuistsed jutud neid jutte nagu kalevipoegagi on tolgitud mitmesse voorkeelde kreutzwaldi looming mojutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu kreutzwald oli opetatud eesti seltsi auliige aastast 1849 soome kirjameeste seltsi korraline liige aastast 1855 ungari teaduste akadeemia valisliige aastast 1871 1870 aastal valiti ta eesti aleksandrikooli peakomitee auliikmeks kolleegiuminounik aastast 1877 elas surmani tartus vaimees blumbergi juures kreutzwald on maetud vanajaani kalmistule 1855 aastal teatati opetatud eesti seltsi septembrikoosolekul eepose kalevipoeg valmimisest ja otsustati eepos koos saksakeelse tolkega trukis avaldada tolketoo vottis teha endine pastor carl gottlieb reinthal 1857 aastal ilmus eepose teaduslik valjaanne mis sisaldas 3 lugu 1858 aastal ilmus teine anne jallegi kolme looga teose valjaandmine taies mahus oli suure kusimargi all kuid siis tuli abi ootamatult peterburist akadeemikud franz anton von schiefner ja ferdinand johann wiedemann ning philipp karell gustav hirsch georg julius von schultz ja teised baltisaksa estofiilid ilmutasid tosist huvi kalevipoja avaldamise vastu kogusid ettetellimused 100 eksemplarile 500eksemplarilisest tiraazist ning 1859 aasta suvel ilmus kolmas ja sugisel neljas anne 1860 aastal autasustas keiserlik peterburi teaduste akadeemia kreutzwaldi osaliselt trukis ilmunud kalevipoja eest poole demidovi auhinnaga mille rahaline vaartus oli 720 rubla akadeemikute schiefneri ja wiedemanni retsensioonis kirjutatakse iliast pole dr kreutzwald loonud kull aga eesti kirjandusele kinkinud kapitaalse teose mis koigiks aegadeks jaab eestlastele selleks mis kreeklastele oli ilias viimased peatukid tolkis saksa keelde kreutzwald koos schultzbertramiga eepose viies anne ilmus 1860 aastal ja viimane 1861 aastal kahes keeles trukitud kallis teaduslik valjaanne ei olnud kattesaadav rahvale eepose rahvavaljaande trukkimine korraldati akadeemik schiefneri abiga soomes kuopios kus teenustoo oli odavam ja polnud vaja karta tsensuuri rahasumma kokkusaamiseks andis kreutzwald valja 60 viierublalist aktsiat mille pealt kohustus vastavat protsenti maksma ja teatava aja jooksul tagasi ostma samuti kogus ta ettetellimisi 1862 aastal joudsid trukipoognad aurikul toivo peterburi jallegi laks schiefner abi vaja et kalevipoeg paaseks veelkordsest tsenseerimisest edasi toimetati nad raudteed pidi pihkvasse raudtee rajati alles moni aasta varem ja sealt veovankril vorru lihtrahvas kellele see valjaanne oli moeldud polnud aga valmis seda vastu votma ja eepose 1000 eksemplarist jatkus paljudeks aastateks kreutzwaldi isa juhan reinholdson 17661832 oli kingsepp hiljem rakvere kihelkonna kaarli moisa aidamees vabastatud parisorjusest 1815 tema ema oli moisateenija ann 17701846 friedrich reinhold kreutzwald abiellus 18 augustil 1833 marie elisabeth saedleriga 18051888 tema isa oli parit mecklenburgist pulmad toimusid virunigulas nad said kaks tutart ja uhe poja adelheid anette blumberg 18341895 abiellus pedagoogi ja uhiskonnategelase gustav blumbergiga 18341892 noorem tutar marie ottilie 18361851 suri 15aastaselt poeg friedrich alexis kreutzwald 18451910 oli kadrina jaamaulem kreutzwaldi kolmest lapsest sundis jareltulija ainult vanemal tutrel adelheid blumbergil sel 1867 aastal sundinud tutrel nimega alice aga enam lapsi ei sundinudki ning sellega katkes kreutzwaldi jarglaste liin 1939 aastal saksamaale repatrieerudes langes alice blumberg pohjaliku labiotsimise alla mille tulemusel leiti kullatud hobelusikas nimetahtedega l v c ja f k alice blumberg voeti vahi alla ja teda karistati 79kroonise trahviga vaatamata tema kinnitustele et lusikas oli kingitus uhelt tema tuttavalt kelle initsiaalid olid f k mitte ei olnud kreutzwaldi parandus mitmes eesti linnas on tema jargi nimetatud kreutzwaldi tanav samuti on mitmes eesti linnas friedrich reinhold kreutzwaldi monument tartus rakveres vorus ja tallinnas vorus tegutseb kreutzwaldi majamuuseum samuti asub seal voru kreutzwaldi kool ja fr r kreutzwaldi nimeline parkkreutzwaldi nime kannab ka eesti kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb kreutzwaldi sajand aleksander pork soovitas taarausus kasutusele votta kolmainsuse printsiip kus isa oleks friedrich reinhold kreutzwald poeg carl robert jakobson ja puha vaim ehk neitsi maarja lydia koidula fennekrebane ehk fennek ehk korberebane vulpes zerda on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline fennekrebased elavad pohjaaafrika ja siinai poolsaare korbetes ja poolkorbetes ta on kassi voi kuulikusuurune pikkade korvadega loom kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte korvade kaudu uleliigne soojus millest ta higinaarmete puudumise tottu ei saa vabaneda higistamise teel suurte korvade tottu on tal ka vaga hea kuulmine mis voimaldab saaklooma kaugelt ules leida saba on kohev ja pikk paks karv on liivakarva erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vanget lohna teda peetakse ka lemmikloomana fennek on segatoiduline suua armastab ta oma urus et olla kiskjate eest kaitstud ta voib kaua ilma veeta labi ajada fennek on oise eluviisiga paeval varjub ta paikese eest urgu ta on vilgas ja tal on vaga hea huppevoime samuti on ta vaga kiire kaevaja fennek kui liik ei ole ohustatud kuid tema arvukus vaheneb karusnahakuttide tegevuse tottu loomaaedades naeb fennekit harva fennekil on 32 kromosoomipaari teistel rebastel 3539 sellest lahtudes nimetatakse teda ka fennecus zerdaks sest osa teadlasi ka loomade elu arvab teda omaette perekonda rebase perekonda arvati fennek esmakordselt 1980 fennekrebase lahimaks sugulaseks peetakse afgaani rebast nad lahknesid 34 miljonit aastat tagasi seetottu on ka voimalik et hoopis afgaani rebast hakatakse arvama koos fennekrebasega omaette perekonda nimetus fennek tuleb araabia keelest fanak tahendab rebane fennekit nimetatakse araabia keeles thalab saharawi korberebane mitmes teiseski keeles on fenneki paralleelnimetuseks korberebane ka liivarebast vulpes rueppelli nimetavad kohalikud monikord fennekiks le fennec zerda on naissoovorm vulpes on naissoost sona sonast zerdus mida omakorda seostatakse kreeka sonaga xeros kuiv viide elupaigale liiki kirjeldas esimesena saksa geograaf ja zooloog eberhard august wilhelm von zimmermann 1780 canis zerda nime all fenneki levila moodustavad korbe ja poolkorbealad pohjaaafrikas marokos alzeerias tuneesias liibuas egiptuses ja pohjasudaanis ning siinai poolsaarel nahtud uks kord 1970 aastate lopus areaali lounapiir on umbes 14 kraadi pohjalaiust vaidetavalt on fennekit nahtud ka araabia poolsaarel kuid selle kohta puuduvad kinnitatud andmed fennekrebane on kuulikusuurune graatsiline teiste rebastega vorreldes suurte oiseks nagemiseks kohastunud silmadega ja pikkade radari voi taldrikutaoliste kolmnurksete korvadega loom ta on koige vaiksem rebane ja uldse koige vaiksem koerlane ta olakorgus on tavaliselt 1822 cm maksimaalselt kuni 31 cm keha ja pea pikkus on kokku 2441 cm saba 1831 cm taiskasvanud fenneki kaal algab 1 kilost ega uleta isastel 175 kg emased on kergemad fenneki korvad on 15 cm pikkused voi pikemadki tunduvalt pikemad teiste rebaste korvadest ja palju suuremad kui pea korvad ning vaga vaike ja terav koon kiirgavad soojust voimaldades palavuses toime tulla suured korvad aitavad ka saaklooma kaugelt ules leida tema kuulmine on aarmiselt terav fenneki hambad on keha suuruse ja eriti koerlaste kohta vaga vaikesed sest fennekid ei kuti suuri saakloomi saba on kohev peaaegu keha pikkune sabaots on must karv on pehme ja pikk seljapool on liivakarva kollane kollakaspruunist kuldseni liiva peal peaaegu nahtamatu kohupool on valge et vari ei tekitaks varvierinevust fennek on rebastest koige heledam karva hele varv aitab kontrollida kehatemperatuuri oosel kaitsevad tihedad karvad kulma eest paks kasukas ei ole korbeasukatele tuupiline kuid see tagab hea soojusisolatsiooni mis on vajalik seetottu et lisaks kuivusele iseloomustab fennekrebase elukeskkonda suur oopaevane temperatuurikoikumine oosel kaitsevad kulma eest tihedad ohukesed karvad aarmuslike temperatuuride tottu sarnanevad fennekrebase kapad polaarrebase kappadega kappade alaosa on tiheda karvaga et liiva sees oleks parem joosta karvad isoleerivad kapad kuumast korbeliivast ja pehmendavad samme nii et saakloomal on teda raske margata parakuumbrusenaarmed on peidus suurte tuukaliste karvade all nagu koik rebased peab fennek jahti uksinda kuttides koiki kellest joud ule kaib peamiselt putukaid sealhulgas randtirtse kahepaikseid roomajaid sisalikke ja madusid linde ja nende mune ning vaikeimetajaid voimaluse korral ka kalu samuti soob ta voimaluse korral marju ja puuvilju datleid ega polga ara raibet hadakorral kaevab ta saaklooma liiva seest valja fennek haarab saagi kaelahammustusega ning viib selle urgu ja alles siis hakkab sooma sest tal on endal oht langeda suuremate kiskjate naiteks korbeilvese saagiks pereliikmed kaklevad omavahel toidu parast toidukadedus on tavaline kuigi fennekipere liikmed hoolivad uksteisest ning on uksteise suhtes sallivad tahab iga isend kogu toitu endale voimaluse korral varuvad nad urgu toidutagavarasid fennek joob vett kui seda on saadaval kuid suudab pikka aega labi saada toidust saadava veega sest teda nahakse tihti veekogudest kaugel vee kokkuhoidmiseks on uriin vaga kontsentreeritud kehatemperatuuri reguleerimiseks fennek vett ei vaja sest tal puuduvad higinaarmed nagu teistelgi koerlastel temperatuuri reguleerimiseks on tal soojust kiirgavad korvad ja koon vangistuses soob fennek ka porgandeid rohelisi ube ja ounu ning mune paaritumine toimub jaanuarist kuni aprillini emane indleb umbes kaks paeva sel ajal hoiab ta saba horisontaalasendis uhel pool isase jooksuaeg kestab 46 paeva ning sel ajal on ta vaga agressiivne ja margistab oma territooriumi uriiniga tiinus kestab 4952 paeva pojad sunnivad enamasti hiljemalt mais kui koik kutsikad hukkuvad aga toitu on piisavalt voib augustis toimuda teine poegimine isane kaitseb emast enne poegimist ja selle ajal pesakonnas on tavaliselt 24 harva ule 5 kutsika emased kaitsevad oma maaalust pesaurgu kuhu isased ei sisene urg on vooderdatud rohu sulgede ja villaga vastsundinud pojad kaaluvad 30 g ning on kaetud virsikukarva udemetega kohtades kus taiskasvanud fenneki karv on tume on kutsikate nahk puusoekarva hall sundides on neil korvad lontis nagu koerakutsikatel ja kinni nagu silmadki kutsikate silmad avanevad 10 ja 14 paeva vahel pisikesed korvad lahevad pusti umbes kahe nadala parast sellest ajast peale on korvad koige kiiremini kasvav kehaosa luhikese ajaga jouavad silmad taissuuruseni kolme kuni neljanadalaselt hakkavad kutsikad saama piima korvale tahket toitu alates 5 elunadalast hakkavad nad uru juures mangima voorutatakse 912nadalaselt esimeseks suveks on kutsikatel iseseisev jahipidamine selge sugukupseks saavad noorloomad 612kuiselt pojad jaavad perekonna juurde arvatavasti aastaseks saamiseni poegi kasvatavad molemad vanemad monikord koos varem sundinud jarglastega eluiga on vangistuses 1014 aastat kui pikk on fennekite eluiga looduses pole teada fennekite elust looduses on vahe teada nende eluviis on videvikuline ja oine kuigi neid nahakse ka paeval seda juhtub siiski harva sest fennek on vaga ettevaatlik ega talu pikaajalist otsest paikesekiirgust tavaliselt jaab fennek paeval oma laialt hargnenud maaalusesse urgu kuid ka seal vajab ta kaitset kuumuse eest ometi armastavad nad mangida soojal liival ja magada paikesest kuumaks koetud esemetel toitu otsima laheb fennek alles jahedatel ootundidel ka inimese hooldatuna on fennekid aktiivsed peamiselt oosel erinedes naiteks punarebasest kelle rutm on suuresti kohanenud inimtegevusega see voimaldab vahendada energiakulu kehatemperatuuri hoidmisele nagu koik rebased on fennekid kergesti taltsutatavad mitmekesi koos on nad markimisvaarselt kohanemisvoimelised ja manguhimulised ka metsikult eelistavad fennekid elada suuremates ruhmades kui teised rebased kuni 10 isendit ruhmasisesed suhted ei ole tapselt teada monikord elab mitu perekonda lahestikku koos jagades omavahel urge paljude elanikega urud on keerukad tunnelite susteemid mille keskel on avar ruum tunnelid kus poegi kasvatatakse voivad olla kuni 5 m pikkused kuigi fennekid voitlevad tosiselt toidu parast osalevad nad mitmesugustes sotsiaalsetes mangudes voitlus kuttimis ja jooksumangud voivad loppeda tosiste voitlustega fennekid voivad hupata seisvast asendist kuni 60 cm korgusele ja teevad nelja jala pealt horisontaalseid huppeid uldse voib fennek hupata oma kehapikkusest 4 korda korgemale see on nii vaikese looma kohta markimisvaarne ning aitab teiste kiskjate eest pogeneda ja saaki puuda fennekid voivad mooda liivaluiteid siiasinna tuisata vahetades jarsult suunda ohu korral suudavad nad pogeneda tanu taiplikkusele ja tugevatele jalgadele fennekid on head kaevajad ohu korral kaevavad nad ennast kiiresti liiva sisse oo jooksul voib fennek kaevata 6 meetrit vahel kaevab ta saaklooma valja liiva seest fennekite suhtlushaalitsused on haukumine urin ja nurrumine elupaigad on korb ja poolkorb fennek on kasina korbeelu tuupiline esindaja paeva veedab ta liiva sisse kraabitud urus varjul korvetava kuumuse eest fennek kasutab oma biotoobi voimalused taielikult ara markimisvaarsed fenneki arvukuse koikumised on haruldased fennek kohaneb halvasti keskkonnamuutustega kui arvukus kahaneb naiteks inimtegevuse tagajarjel siis taastumine on aeglane selle poolest erinevad nad paljudest ebastabiilsete okosusteemide liikidest naiteks polaarrebasest isegi punarebane suudab laialdase jahi korral pesakonda suurendada kuid fennek seda ei tee kuigi pesakonna suurus soltub toidu kattesaadavusest madala sundivuse tottu on fennekid kuttimise suhtes eriti tundlikud kunagi olid fennekid pohjaaafrikas jaotunud enamvahem uhtlaselt praegu aga kutitakse neid mones kohas saharas laialt ilma hadavajaduseta karusnaha saamiseks nad ei ohusta koduloomi ega kahjusta inimese huve fennekeid puutakse ka loksu ning neid peavad lemmikloomadena nii kohalikud elanikud kui ka nende maade inimesed kus fennek ei ela fennekrebane on kantud citesi ii lisasse tervikuna ei ole liik praegu ohustatud kuid voib sattuda ohtu kui fennekitega kauplemist ja nende kuttimist ei piirata paiguti on fennek ulatusliku kuttimise tottu ohustatud ning on paljudes endise areaali osades muutunud usna haruldaseks voi koguni valja surnud loomaaedades naidatakse fennekeid harva fennek on toenaoliselt ainuke rebase perekonna liik keda saab kodus pidada sest erinevalt naiteks punarebasest ei erita nad ebameeldivat lohna haiseda voib fennek juhul kui ta kardab olgugi et fennekid on kergesti taltsutatavad on nad siiski metsloomad ning nende pidamine lemmikloomana ei ole koikjal seadusega lubatud lemmikloomadena peetavad fennekid jaavad usna metsikuteks nad on kull tavaliselt manguhimulised ja sobralikud seda nii teiste koduloomade kui vooraste inimeste suhtes kuid teevad kara ega pea korda fennekid on vilkad ning monikord reserveeritud ja soltumatu olekuga nagu kassid kuid energilised ja manguhimulised nagu koerad nad vajavad palju liikumist ja armastavad palju kaevata erinevalt kassidest ja koertest ei muutu nad vananedes rahulikumaks fennekite sotsiaalse suhtlemise uheks vormiks on teineteise naksimine ja puhastamine mis saab osaks ka fenneki peremehele endast vaiksematesse koduloomadesse suhtub fennek kui saagisse voi manguasjasse fennekeid saab pidada ainult ruumis sest oues kaovad nad ara kui fennekiga rihma otsas valjas jalutamas kaia voib ta mone vaikese liikuva objekti jarele tormates lahti paaseda vabadusse paasenud fennekit on vaga keeruline uuesti kinni puuda fennekil peab olema puur kuhu ta saab unisena voi arritununa pugeda puur peab olema altpoolt kindel sest fennek voib muidu puuri pohjast holpsasti labi kaevuda fennekid voivad ka puuri varbade vahelt labi mahtuda kui fennek uksinda koju jaab tuleb ta kindlasti puuri sulgeda sest ta voib toas palju pahandust teha naiteks mooblit rikkuda oma keha hoiavad fennekid puhta ning neid saab ka opetada liivakastis kaima fennekitel on harjumus lohistada toit oma lemmikkohta puuris kui selleks on liivakast siis ta neelab suues koos toiduga ka liiva selleparast ei tohi liiv olla keemiliselt toodeldud liivakastil peavad olema korged aared sest fennek voib liiva laiali puistata monikord jaavad fenneki jalapadjandi karvade kulge liivakamakad mis tuleb eemaldada ka fennek kes on oppinud puuris olles liivakastis kaima ei suuda vabalt liikudes tavaliselt puhtust pidada eriti erutatuna toiduks soovitatakse juurviljasegu putukaid jahuusse kilke rohutirtse puuvilja ja mune voib anda ka toorest liha kuigi see paneb uriini vangelt lohnama voib anda ka kuiva koeratoitu ja kassitoidukonservi on olemas spetsiaalne metsikute koerlaste valmistoit vesi peaks kogu aeg kaeparast olema enamik fennekeid on inimeste vastu sobralikud kuid moned on agressiivsed kui fennek ehmub voib ta kedagi hammustada voi kuunistada moned inimesed on fennekite vastu allergilised koik lemmikloomade arstid ei ole valmis fennekitega tegelema funktsioon uldtahenduses on eesmargiparane omadus ulesanne otstarve eri valdkondades voib funktsioon tahendada erinevaid asju francis bacon esimene st albansi vikont verulami parun 22 voi 21 jaanuar 1561 9 aprill 1626 oli inglise filosoof riigimeesm esseist ja poluhistor bacon oli parit mojuvoimsast perekonnast 23aastasena sai ta parlamendiliikmeks lootes poliitilisele karjaarile bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas bacon ei saavutanud kuninganna elizabeth i soosingut kuid kuningas james i valitsemisajal onnestus tal saada suurpitsati hoidjaks 1617 ja lordkantsleriks 1618 oigusfilosoofina propageeris bacon tingimusteta kohustust suveraani ees filosoofina puudis bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe bacon kirjutas ule 30 filosoofilise too ning palju raamatuid ja esseesid oigusteadusest ajaloost ja muudel teemadel eriti populaarsed on tema esseed 15971625 teine tahtsam filosoofiline teos on the advancement of learning 1605 bacon on kirjutanud ka utoopia uus atlantis 1627 eesti keeles 2004 teoses novum organum esitas ta teadmiste umberkorraldamise plaani uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana tootas ta valja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia mida nimetatakse baconi meetodiks francis bacon sundis londonis strandis york houseis ja suri highgateis francis baconi isa oli sir nicholas bacon elizabeth i aegne suurpitsatihoidja lord keeper of the great seal francise ema sir nicholase teine abikaasa ann cooke bacon 15281610 oli oma aja haritumaid naisi anni isa sir anthony cooke oli olnud edward vi kasvataja ann oskas viit keelt sealhulgas vanakreeka ja ladina keelt ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega ta kuulus reformeeritud ehk puritaanlikku kirikusse ann tolkis inglise keelde sotsiniaanide uhe juhi bernardo ochino jutlused saatusest ja tahtevabadusest ning teisi religioosse sisuga raamatuid anni ode oli abielus elizabeth i esimese ministri william ceciliga francis oli oma vanemate viiest pojast noorim kuigi see pole kindel voib arvata et bacon sai lapsena koduopetust ning tema tervis oli sel ajal orn on aga teada et 1573 astus ta 13aastasena cambridgei ulikooli trinity collegeisse seal oppis ta hoolsalt kolm aastat elades oma vanema venna anthony baconi 15581601 juures oppides cambridgei ulikoolis mitmeid teadusi tuli ta jareldusele et nii nende teaduste meetodid kui ka tulemused olid ekslikud kuigi ta austas aristotelest ennast teadmata temast nahtavasti kull kuigi palju ei meeldinud talle kaasaegne aristotellik filosoofia mis oli tema meelest elukauge ja kasutu ta pidas seda viljatuks ja asjatult vaidlushimuliseks ning selle eesmarke valedeks ulikoolist lahkudes oli baconil juba tekkinud esialgne nagemus oma tulevase filosoofia pohiideedest 27 juunil 1576 voeti francis ja anthony vastu grays inni et isa puudis poegi riigiteenistuseks ette valmistada saatis ta nad moni kuu hiljem koos sir amyas pauletiga inglismaa saadikuga prantsusmaal pariisi seal lulitati nad saatkonna koosseisu henri iii aegse prantsusmaa katoliiklaste ja hugenottide vahelise kodusoja tottu poliitiliselt ja majanduslikult segane olukord voimaldas neil nii mondagi oppida sellest ajast parineb too the notes on the state of christendom mis tavaliselt lulitatakse francis baconi teoste hulka james spedding naitas 19 sajandil et toenaoliselt parineb see too monelt anthony baconi korrespondendilt isa ootamatu surma tottu veebruaris 1579 pidi bacon inglismaale tagasi tulema isa oli korvale pannud suure summa raha et francise varanduslikuks kindlustamiseks talle mois osta nuud aga jai francisele uksnes viiendik sellest rahast francisel tekkis harjumus volgu votta ning ta ei vabanenudki enam kunagi volgadest ta pidi omandama elukutse ning laks 1579 tagasi grays inni et juriidilist haridust omandada fragmendis de interpretatione naturae prooemium mis on kirjutatud toenaoliselt 1603 aasta paiku analuusib bacon oma meelelaadi ning toob ilmsiks eesmargid mida ta avalikku ellu astumisel silmas pidas kuigi esimene lause ego cum me ad utilitates humanas natum existimarem kuna arvasin et olen sundinud inimeste kasuks tundub esmapilgul pisut upsakana voib seda pidada aristotelese moistele megalopsychos suurehingeline nicomachose eetika iv33 1123 vastavaks ta pidas end suurte asjade vaariliseks ning ka oli seda bacon nagi oma eluulesannet kolmes asjas ta tahtis inimsoole toe valjaselgitamise labi head teha ning lootis tuua kasu oma kodumaale ning teha midagi oma kiriku heaks selleks vajas ta tahtsat riiklikku ametikohta pustitatud ulesannete taitmiseks olid tal ka eeldused tal oli ettenagelik ja terav kiire ja ometi ettevaatlik motlik metoodiline ja eelarvamustevaba moistus peale selle paistab et ta oli vaga lahke loomuga 1580 taotles ta oma onu william cecili lord burghley kaudu mingit ametikohta oukonnas seda ta ei saanud ja jargmised kaks aastat tootas ta rahulikult grays innis kuni 1582 ta sai seal outer barristeriks ning hiljem grays inni oppejouks see ei rahuldanud tema auahnust 1584 sai ta osava konemehena dorseti krahvkonnas asuvast melcombeist parlamendisaadikuks hoolimata hoimlussidemetest william ceciliga oli tal raske saavutada poliitilist mojuvoimu ta kirjutas 15841585 kuninganna elizabethile nouandekirja letter of advice kus ta andis nou kuidas kohelda katoliiklastest alamaid ja teose an advertisement touching the controversies of the church of england milles ta rundas vaarnahtusi anglikaani kirikus umbes samal ajal esitas ta lord burghleyle uue taotluse puudes nahtavasti holbustada oma edasijoudmist advokaadina onu kirjutas talle karmi kirja noomides teda upsakuse eest mille olemasolu endal bacon agedalt eitas et tema edasijoudmine advokatuuris oli ebatavaliselt kiire on siiski voimalik et onu mojuvoim tuli talle kasuks sel ajal sai bacon tuttavaks kuninganna elizabethi favoriidi robert devereuxga 15671601 1591 aastal tegutses ta krahvi konfidentsiaalse nouandjana kui kuninganna elizabeth 1593 aasta veebruaris 1593 kutsus kokku parlamendi et arutada jarjekordset papistide vandenoud sai bacon saadikukoha middlesexi krahvkonnast baconi kaitumine sel hetkel mojutas tosiselt tema saatust ja seda on sageli vaariti moistetud kui 1603 tousis troonile james i hakkas bacon saama korgeid ametikohti sealhulgas peaprokurori abi solicitor general ja kohtuministri attorney general omad kuninga ja parlamendi vahelistes vaidlustes kaitses bacon monarhi oigusi 1603 loodi bacon ruutliks 1618 sai temast lordkantsler ja parun verulam ning 1621 vikont st albans 1620 esitati baconile suudistus altkaemaksuvotmises ja teistes oiguserikkumistes bacon ei eitanud suudistust kuid vaitis et altkaemaksud ei mojutanud tema otsuseid bacon moisteti suudi teda trahviti ning luhikest aega hoiti teda toweri vanglas ta oli sunnitud avalikust tegevusest loobuma bacon tombus tagasi oma moisa gorhamburys ulejaanud elu puhendas ta filosoofiale ja teaduslikele katsetele ta suri highgateis 9 aprillil 1626 surma pohjuseks oli kulmetus mille ta sai kui ta toppis kana lund tais et naha kas kanaliha saab niiviisi sailitada william shakespearei naidendite autorsust on omistatud teiste seas francis baconile kuigi bacon armastas raha ja luksust ei olnud ta isekas vaid puudis teha mugavuse kattesaadavaks voimalikult suurele osale inimkonnast see oli tema meelest voimalik ainult tehnika arendamise kaudu mistottu ta hakkas uhena esimestest raakima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi sealhulgas alusuuringutega tegelevaid teadlasi ja leiutajaid pikas perspektiivis pidas ta tehnika arengut voimalikuks ainult loodusteaduste rakendusena looduse kasutamine on voimalik uksnes tanu pohjuslike seoste tundmisele bacon pakkus valja ka teadusliku uurimise meetodi kuigi tema meetodi detailid on vananenud ja nendel polegi voibolla olnud praktilist vaartust on tanapaevalgi palju pooldajaid tema uldisel lahenemisel induktsionismil fusiokraadid olid ruhm valgustusajastu prantsuse motlejaid kes uskusid majandusteooriat mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb uksnes pollumajandusest koige populaarsemad olid nad 18 sajandi teisel poolel tegemist oli esimese valjaarendatud majandusteooriaga fusiokraadid ulistasid talupoeglikku elulaadi ja halvustasid linnade kunstlikkust nimetus fusiokraat on tuletatud vanakreeka keelest ja lahtub moistest fusiokraatia looduse voim fusiokraadid ise nimetasid end okonomistideks economistes fusiokraatlikud printsiibid esitas esimesena iiri paritolu prantsuse kaupmees richard cantillon oma toos essai sur la nature du commerce en general essee kaubanduse uldisest loomusest francois quesnay jean vincent ja teised arendasid tema ideed susteemiks mida pooldas fusiokraatide grupp fusiokraadid koondusid ouearst francois quesnay umber kelle raamat tableau economique 1759 oli nende opetuse alusteos fusiokraatide siseringi kuulusid markii de mirabeau mercier de la riviere dupont de nemours guillaime francois le trosne abee baudeau ja moned teised fusiokraatide meelest maarab rahvuse toelise rikkuse pollumajandustoodangu ulejaak parast pollumajanduse kindlustamist pollutooliste toitmist jne teiste majandustegevuse liikide vaatlemisel voeti see pollumajandustoodangu ulejaak ning muundati ta uuteks toodeteks kasutades pollumajandustoodangu ulejaaki nende lisatoodete tootjate toitmiseks neid toonduses ja teistes mittepollumajanduslikes tootmisharudes tootavaid toolisi pidasid fusiokraadid kull kasulikeks ent viljatuteks sest nende sissetulek ei tulene loppkokkuvottes mitte nende endi toost vaid pollumajandustoodangu ulejaagist kuningas toetas fusiokraate moningal maaral ning vottis neid sageli versailless vastu erinevalt merkantilistidest toetasid fusiokraadid takistuste ja kitsenduste kaotamist pollumajanduslikule ekspordile ning toostustoodangu impordile vorreldes prantsusmaa vahearenenud pollumajandust tolleaegse inglismaa progressiivsusega samas sektoris leidsid fusiokraadid et kaubavahetuse piirangute kaotamine tooks endaga kaasa uhelt poolt pollumajandustoodete hindade tousu ja teiselt poolt suurendaks pollumajanduslikku pohivarasse investeerimise atraktiivsust viimane oli aga nende arvates produktiivsuse ja kasumi riikliku rikkuse allikaks francois quesnay 4 juuni 1694 mere yvelines 16 detsember 1774 versailles oli prantsuse majandusteadlane fusiokraatide koolkonnast ta oli ameti poolest kirurg quesnay sundis toolisperekonnas 13aastaselt jai ta orvuks lugema oppis ta alles 11aastaselt tervisekasiraamatust kohe parast seda tekkis tal tohutu huvi lugemise ja oppimise vastu ta oli luhikest aega opipoiss kais monda aega saintcomeis koolis ja abiellus pariisi vurtspoodniku tutrega mis tahendas suurt sotsiaalset tousu quesnay hakkas mantesis maahabemeajajakirurgiks ta paistis silma oma hariduse ja oskustega mis ta oli ise omandanud ning saades soovituse soovituse jarel joudis ta kohalike aristokraatide teenistusse see jattis talle aega et rohkem lugeda oppida ja kirjutada quesnay arvukad traktaadid kirurgiast kindlustasid tema mainet ta oli eriti huvitatud sellest et tosta kirurgia meditsiiniteaduse staatusse asi mis arstide meelest oli kohutav kuninga edikt millega 1743 lahutati kirurgid habemeajajatest ning hilisem kuningliku kirurgide kolleegiumi loomine olid osalt quesnay teene 1749 sai quesnay kova soovitusega louis xv armukese madame de pompadouri ihuarstiks quesnay asus elama versaillessse ning joudis lopuks valja koige korgemasse voimusfaari 1751 valiti ta teaduste akadeemiasse quesnay hakkas majanduse vastu huvi tundma aastal 1756 kui tal paluti kirjutada diderot ja dalemberti entsuklopeediale artikleid polluharimisest quesnay hakkas lugema marssal de vaubani pierre boisguilleberti ja richard cantilloni teoseid ning joudis neile tuginedes valja omaenda majandusteooriani quesnayst sai fusiokraatide majandusteadusliku ringi juht teised fusiokraadid nimetasid teda euroopa konfutsiuseks ja tanapaeva sokrateseks 1758 avaldas ta teose tableau economique mis pani aluse fusiokraatide ideedele fotograafia on kogum protsesse mille abil jaadvustatakse valgustundliku materjali voi valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest toeparaseid ja detailseid kujutisi seadet mida kasutatakse kujutise jaadvustamiseks nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks saadud toeparast kujutist nimetatakse fotoks ja kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks fotosid tegev inimene on fotograaf ehk piltnik nimetus kaamera parineb fotograafia eelkaijaks olnud camera obscurast ehk pimekambrist camera obscura oli kasutusel juba 11 sajandil 13 sajandi lopul kasutasid astronoomid seda paikese vaatlemisel laatse asemel on selles kaameras uksnes vaike auk mida labinud valguskiired projitseerivad kambri vastasseinale umberpooratud kujutise ava ees olevatest esemetest labimurdeks oli 1550 aastal laatse taasavastamine mille abil saadi luua heledamaid ja samas ka teravamaid kujutisi vaata ka laterna magica panoraam ja dioraam keemikud naiteks humphry davy hakkasid valgustundlikke aineid uurima ja loodud kujutise kinnisteid otsima digitaalfotograafia on fotograafia alaliik kus tulemuseks on digitaalne pilt mida saab vaadata arvutiekraanil voi mone muu seadme vahendusel voi teha sellest printimise teel paberfoto digitaalfotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona digitaalfotograafia eeliseks vorreldes filmile pildistamisega on vahetu tulemus ja operatiivsus see voimaldab vaadata pilti kohe parast pildistamist edastada seda elektrooniliselt ilma fuusilise kohaleviimiseta toodelda kasutada ja valjastada fuusilisel kujul funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos mis seob uhe hulga iga elemendi uheselt maaratud elemendiga teisest hulgast need kaks hulka voivad ka kokku langeda varem on funktsioonide all moistetud peamiselt arvude hulkade vahelisi kujutusi funktsiooni moistel on keskne koht peaaegu koikides matemaatika harudes ja kvantitatiivseid meetodeid kasutavates teadusharudes funktsiooni moistele on lahedased teisenduse ja operaatori moiste funktsioon on masin mis teisendab mis tahes korrektse sisendi uheksainsaks valjundiks naiteks fxx teisendab iga arvu mis ei vordu nulliga selle arvu poordarvuks selles naites ei ole arv 0 korrektne sisend formaalselt voib funktsiooni f sisendvaartuste hulgalt x voimalike valjundvaartuste hulka y kirjutatakse f x y defineerida binaarse seosena x ja y vahel mille puhul on taidetud jargmised tingimused seda definitsiooni saab luhemalt valjendada nii funktsioon hulgast x hulka y on otsekorrutise x y alamhulk f mille korral iga elemendi x puhul hulgast x on hulgas y niisugune uheselt maaratud element y et jarjestatud paar x y on hulga f element iga sisendvaartuse x korral maaramispiirkonnast tahistatakse vastavat uheselt maaratud valjundvaartust y koigi voimalike valjundvaartuste hulgast avaldisega fx seda olukorda kirjeldatakse teiste sonadega veel jargmistel viisidel matemaatikas vottis termini funktsioon kasutusele leibniz aastal 1694 et raakida koveraga seotud suurustest naiteks kovera tousust tanapaeva matemaatilises konepruugis oeldakse et funktsioonid mida leibniz vaatles on diferentseeruvad mittematemaatikud puutuvad koige sagedamini kokku just selliste funktsioonidega saaraste funktsioonide puhul saab raakida piirvaartustest ja tuletistest molemad moodavad sisendvaartuste muutusega kaasnevat valjundvaartuste muutust need konstruktsioonid on aluseks matemaatilisele analuusile sona funktsioon kasutas hiljem 18 sajandi keskel leonhard euler argumentidega avaldiste ja valemite kohta naiteks fx sinx x 19 sajandil hakkasid matemaatikud koiki matemaatikaharusid formaliseerima karl weierstrass pooldas matemaatilise analuusi rajamist aritmeetikale mitte geomeetriale mistottu euleri definitsiooni eelistati leibnizi omale vaata matemaatilise analuusi aritmetiseerumine funktsiooni moiste laiendamine voimaldas matemaatikutel uurida saaraseid veidraid matemaatilisi objekte nagu pidevaid funktsioone mis ei ole kuskil diferentseeruvad algul peeti neid lihtsalt teoreetilisteks kurioosumiteks ning veel 19 ja 20 sajandi vahetusel nimetati neid monstrumiteks hiljem leiti et sellised funktsioonid on kasulikud browni liikumise taoliste fuusikaliste nahtuste modelleerimisel 19 sajandi lopupoole hakkasid matemaatikud katsuma formaliseerida kogu matemaatikat hulgateooria abil ning puudsid iga matemaatilist objekti defineerida hulgana tanapaeval kasutatava formaalse definitsiooni andis funktsioonile peter gustav lejeune dirichlet dirichlet definitsiooni jargi on funktsioon seose erijuht enamiku praktiliste rakenduste puhul ei mangi erinevused euleri ja dirichlet definitsiooni vahel peaaegu mingit rolli kui igale muutuja x argumendi vaartusele mingisugusest piirkonnast x on vastavusse seatud uks muutuja yfunktsiooni kindel vaartus piirkonnast y siis muutujat y nimetatakse muutuja x funktsiooniks funktsioone saab esitada poordfunktsiooni saame kui vaatleme funktsiooni formula4 muutujat formula31 muutuja formula32 funktsioonina formula33 poordfunktsiooni formula34 graafiku saame funktsiooni formula4 graafiku peegeldamise teel sirge formula36 suhtes koigil funktsioonidel ei leidu poordfunktsiooni kui koigepealt rakendada argumendile x funktsiooni f x y ja seejarel rakendada tulemile funktsiooni g y z saame liitfunktsiooni mida nimetame funktsioonide f ja g kompositsiooniks ja margitakse nii g f x z see funktsioon on defineeritud jargmiselt g fx gfx mis tahes x korral hulgast x oletame naiteks et lennuki korgus ajahetkel t on antud funktsiooniga ht ning et hapniku kontsentratsioon korgusel x on antud funktsiooniga cx siis c ht on funktsioon mis kirjeldab hapniku kontsentratsiooni lennuki umber ajahetkel t kui yx siis saab raakida funktsiooni f kompositsioonist iseendaga monikord margitakse seda nii f sel juhul ei peeta silmas funktsiooni vaartuse korrutist iseendaga nagu naiteks avaldises cos2 x funktsiooni f sisendvaartuste hulka x nimetatakse funktsiooni f maaramispiirkonnaks funktsiooni f muutumispiirkond on tegelike valjundite hulk fx x on maaramispiirkonna element informaatikas maaravad funktsiooni alamprogrammi maaramispiirkonna argumentide andmetuubid ning voimalike vaartuste hulga tagastusvaartuse andmetuup seega on muutumispiirkond ja voimalike vaartuste hulk piirangud mis funktsiooniga algusest peale seostatakse funktsiooni f graafik on koikide jarjestatud paaride x fx hulk kus x on maaramispiirkonna x element on teoreeme mida on koige lihtsam sonastada ja toestada graafiku moiste kaudu naiteks kinnise graafiku teoreem kui x ja y on reaalsirged siis see definitsioon vastab tavalisele funktsiooni graafiku moistele elemendi xx kujutis funktsiooni f korral on valjund fx alamhulga ax kujutis funktsiooni f korral on hulga y alamhulk mis defineeritakse nii funktsiooni f muutumispiirkond on selle maaramispiirkonna kujutis fx ulaltoodud funktsiooni puhul on hulga 23 kujutis funktsiooni f korral f2 3 c d ja funktsiooni f muutumispiirkond on a c d siintoodud definitsiooni jargi tuleb valja et kujutis f on funktsioon mille maaramispiirkond on hulga x koikide alamhulkade hulk ehk hulga x astmehulk ja mille voimalike vaartuste hulk on hulga y astmehulk algsel funktsioonil f ja kujutisel on sama tahistus kontekstist tuleb aru saada mida silmas peetakse hulga b y algkuju funktsiooni f korral on hulga x alamhulk mis defineeritakse nii ulaltoodud funktsiooni puhul on hulga a b algkuju fa b 1 selle definitsiooni jargi tuleb valja et f on funktsioon mille maaramispiirkond on hulga y astmehulk ja mille voimalike vaartuste hulk on hulga x astmehulk nendest definitsioonidest jareldub et need seosed kehtivad maaramispiirkonna suvaliste alamhulkade a a ja a ning voimalike vaartuste hulga suvaliste alamhulkade b b ja b korral kujutiste ja algkujude seosed uhisosade ja uhenditega kehtivad mitte ainult alamhulkade paaride vaid alamhulkade mis tahes kogumite korral jargmised moisted on vaga kasulikud rakendustes on sageli tarvis mitme muutuja funktsioone nende vaartused soltuvad mitmest eri tegurist matemaatika nouab et funktsionaalses seoses funktsionaalses soltuvuses oleksid koik soltumatud muutujad valja toodud varjatud tegurid ei ole lubatud matemaatika seisukohast ei ole uhe ja mitme muutuja funktsioonidel pohimottelist erinevust naiteks kolme reaalarvulise muutuja funktsiooni saab vaadelda reaalarvude jarjestatud kolmikute funktsioonina jargmises loigus oeldakse sedasama formaalsemas keeles kui funktsiooni maaramispiirkond on n hulga otsekorrutise alamhulk siis nimetatakse seda funktsiooni naarseks funktsiooniks ehk n muutuja funktsiooniks naiteks seose dist maaramispiirkond on r r ning seetottu ta kujutab endast binaarset funktsiooni 2aarset funktsiooni ehk kahe muutuja funktsiooni sellistel juhtudel ei kirjutata tavaliselt mitte distxy vaid lihtsalt distxy monda liiki mitme muutuja funktsioone nimetatakse teheteks abstraktses algebras valjendatakse binaarseid funktsioone tehtemarkide naiteks abil naiteks avaldis xy margib oigupoolest funktsiooni xy kuid teeb seda mugavamal viisil infiksnotatsioonis ka naiteks tavaline liitmistehe arvudega kujutab endast funktsiooni me voiksime kirjutada 23 asemel 23 kus on funktsioon seos hulkade x ja y vahel mille puhul on taidetud tingimus 1 on mitmevaartuseline funktsioon iga funktsioon on mitmevaartuseline funktsioon kuid iga mitmevaartuseline funktsioon ei ole funktsioon seos hulkade x ja y vahel mille puhul on taidetud tingimus 2 on osaline funktsioon iga funktsioon on osaline funktsioon kuid iga osaline funktsioon ei ole funktsioon vaatame jargmist kolme naidet intuitiivselt voib funktsiooni all moista eeskirja mis seab igale antud sisendile vastavusse uheselt maaratud valjundi toome moned naited eeskirja millega funktsioon on maaratud saab valjendada valemi funktsiooni uldavaldise abil seose abil voi lihtsalt tabeli abil mis loetleb sisendid ja neile vastavad valjundid funktsiooni koige iseloomulikum omadus on see et ta on deterministlik samale sisendile vastab alati sama valjund seetottu voib funktsiooni kujutleda masinana voi musta kastina mis muundab lubatava sisendi uheselt maaratud valjundiks sisendit nimetatakse sageli funktsiooni argumendiks ning valjundit funktsiooni vaartuseks koige tavalisemal juhul on nii argument kui ka funktsiooni vaartused arvud funktsionaalset seost funktsionaalset soltuvust valjendatakse valemiga ning funktsiooni vaartuse saamiseks asendatakse argument otseselt valemisse vaatame naiteks funktsiooni mis seab igale arvule x vastavusse selle arvu ruudu funktsiooni moistet saab uldistada nii et funktsioon voib soltuda mitmest argumendist naiteks on funktsioon mis votab kaks arvu x ja y ning seab neile vastavusse nende korrutise xy voib paista nagu sel juhul poleks tegemist funktsiooniga ulalkirjeldatud mottes sest see eeskiri soltub kahest sisendist ent kui me votame need kaks sisendit kokku uheksainsaks jarjestatud paariks x y siis me voime tolgendada asja nii et g on funktsioon mille argument on jarjestatud paar x y ning mille vaartus on xy teaduses on sageli tegemist funktsioonidega mis ei ole esitatud valemitega votame naiteks temperatuuri jaotuse maapinnal eri aegadel see on funktsioon mille argumentideks on koht ja aeg ning mis annab valjundiks temperatuuri antud kohas antud hetkel nagime et intuitiivne funktsioonimoiste ei piirdu arvutustega mis kasutavad uksikuid arve ega uldse arvutustega matemaatiline funktsioonimoiste on veel uldisem ega piirdu olukordadega kus on tegemist arvudega funktsioon seob oma maaramispiirkonna sisendite hulga oma voimalike valjundite hulgaga nonda et igale maaramispiirkonna elemendile seatakse vastavusse tapselt uks element voimalike valjundite hulgast allpool naeme kuidas funktsioone abstraktselt defineeritakse seoste kaudu nii uldiselt moistetud funktsioon on fundamentaalne moiste peaaegu koikides matemaatika harudes koige tavalisemate matemaatiliste funktsioonide seas on liitmine jagamine astendamine logaritmid korrutamine polunoomid juured lahutamine ja trigonomeetrilised funktsioonid mitteelementaarfunktsioonid erifunktsioonid on naiteks besseli funktsioonid ja gammafunktsioonid filosoof on motleja kes tegeleb igapaevastest kusimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate pohimotteliste kusimustega filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles kes just on filosoof nagu selleski mis on uldse filosoofia sona filosoof vanakreeka keeles philosophos vottis vaidetavalt esimesena kasutusele pythagoras kuigi sona philosophia eri kasutusi seotakse ka soloni ja periklesega filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud platon seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvoorast ja askeetlikust mottetargast kes tegeleb ranges eraldatuses suurte motete motlemisega oma dialoogis phaidon kirjeldab platon filosoofi kui isikut kes tegeleb suremise voi surnud olemisega ka uldsus olevat arvamusel et filosoofid on vahemalt kahel pohjusel surma ara teeninud kuna 1 nad ise suretavad ennast ega hooli tavalistest maistest asjadest nagu head road hea riietus ja armuroomud ning 2 nad tekitavad tavaparast eluviisi kritiseerides paljudes inimestes surmavihani kuundivat meelepaha dialoogis pidusook kirjeldab platon filosoofi kui targa ja nomeda vahepealset kusjuures targad on ainsana jumalad kuna neil on surematutena ligipaas igavesele tarkusele ja nomedad on need kes peavad ennast surelikena tarkadeks ja arvavad et nad teavad juba koike st peavad ennast jumalasarnaseks ega huvitu enam teadmiste omandamisest filosoof oleks siis aga see et kes surelikuna tunnistab oma kuundimatust ja puudleb pidevalt surematu tarkuse poole selle voiks ta aga saavutada alles vabanedes oma surelikkuse seisusest st surres filosoof tegeleb surematu tarkuse headuse ja ilu puudlemisega ning teeb seda loomingus poiesis loomingu liikidest on surematusele koige lahedasem tarkust puudlev looming st kaunid koned ja filosoofilised motted kunstilooming kogu kasitoo jms on kaduv nagu kogu looming mis vajab meediumiks mingitlaadi kehalisust voi ka ihulisust laste sunnitamine kui looming dialoogis phaidros taiendab platon pidusoogis antud filosoofi kirjeldust ja veenab et filosoof on oma armuiha suunanud kehade ilu asemel hingelisele ilule vt platooniline armastus filosoofi puudlus hingelise st toelise ilu poole pohjendatakse muudiga hingede taassundimisest kehaline ilu tekitab platoni jargi filosoofis kull roomu aga see pole suunatud mitte konkreetsele kehale vaid keha ilu tekitab filosoofis igatsuse toelise ilu jargi mille suhtes on keha ilu ainult osaline ja puudulik selle igatsusega tegelejaid voib nimetada filosoofideks platoni mitmekesisele filosoofi kuvandile lisandub aga ka filosoofi vastutus teiste inimeste ees st filosoofid peavad oma surematut tarkust ara kasutades puudma olla kasulikud riigile platoni tuntuim teos politeia kasitleb just riigikorraldust milles ulimateks otsustajateks riigiasjade ule on filosoofid kes soelutakse kodanike seast valja vastavalt korraldatud haridussusteemi abil tihti raagitakse ka suurtest filosoofidest voi filosoofia ajaloo suurkujudest nende all voidakse pidada silmas filosoofe kes on motestanud erilise selgusega mone poordepunkti filosoofia ajaloos ning andnud moistelise kuju millelegi mida voib filosoofias uudseks pidada nt keskajal nimetati aristotelest lihtsalt filosoofiks kuna tema motted olid tolle aja filosoofias koige aluseks tanapaeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust moodetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu jargi voi monograafia avaldanud kirjastuse voi lopetatud haridusasutuse prestiizikuse jargi samas on olemas ka populaarfilosoofe kes votavad sona uldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tolgendusi harjunud arusaamade asemel sellised filosoofid soidavad tavaliselt mooda maailma ringi peavad loenguid ulikoolide juures konverentsidel voi koolitustel ja annavad intervjuusid monikord votavad endale sellise populaarfilosoofi rolli kunagised edukad akadeemilised filosoofid kes on vanaks jaanud voi kellel pole akadeemilises plaanis enam midagi uut utelda filosoofideks nimetatakse tihti ka teoreetikuid kes tegelevad mingite uute ideede populariseerimisega mones valdkonnas kuid ei oma otsest seost filosoofia traditsioonilise distsipliiniga nt voiks kaia siia alla poliitikud sotsiaal ja majandusteadlased aga ka new agei jms vasakpoolsed teoreetikud francois roland truffaut franssuaa trufoo 6 veebruar 1932 pariis 21 oktoober 1984 neuillysurseine oli prantsuse filmilavastaja prantsuse uue laine uks rajajaid ta oli ka stsenarist produtsent ja naitleja truffaut sundis 6 veebruaril 1932 ta ei nainud oma juudi hambaarstist bioloogilist isa sest ta sundis valjaspool abielu tema ema uus abikaasa roland truffaut aktsepteeris teda kui oma poega ja andis talle oma perekonnanime varase nooruse veetis ta lapsehoidjate ja vanaema seltsis just vanaemalt paris ta huvi raamatute ja muusika vastu kui truffaut oli kumneaastane vanaema suri ja poiss laks tagasi vanemate juurde truffaut oli kaheksaaastane kui nagi esimest filmi milleks oli abel gancei paradis perdu 1939 sellest sai alguse tuline kiindumus filmide vastu olles mitmest koolist valja visatud otsustas truffaut end ise harima hakata tema eesmark oli vaadata nadalas vahemalt kolm filmi ja lugeda labi kolm raamatut truffaut kulastas sageli henri langlois filmoteeki cinematheque francaise kus ta vaatas paljude maade filme talle meeldis ameerika kinokunst ning sellised filmitegijad nagu john ford howard hawks nicholas ray ja alfred hitchcock 1948 aastal avas oma filmiklubi andre bazin kes avaldas truffautle erakordselt suurt moju 1950 aastal astus truffaut prantsuse armeesse kust uritas jargmisel kahel aastal korduvalt pogeneda ta vahistati ja teda suudistati deserteerumises bazin kasutas oma poliitilisi kontakte et teda vabastada ja tal onnestus truffaut palgata uue filmiajakirja cahiers du cinema toimetusse truffautst sai filmikriitik ja hiljem selle legendaarse filmiajakirja toimetaja ta oli tuntud kui prantsuse filmi hauakaevaja ja teda ei lubatud isegi 1958 aasta cannesi filmifestivalile samal ajal tootas truffaut valja uhe tolle aja mojuvoimsama filmiteooria auteurteooria 1954 aastal kirjutas truffaut artikli une certaine tava du film francais prantsuse filmi teatud kalduvused kus ta rundas avalikult tolleaegset prantsuse filmikunsti mis vallandas uhiskonnas tohutu arutelu kriitikust truffaut otsustas hakata ise vantama filme mis pohinevad tema isiklikel veendumustel ja arusaamisel filmikunstist ta alustas luhifilmi une visite votteid orson wellesi filmi touch of evil nagemisega brusseli maailmanaitusel sai ta inspiratsiooni oma esimese mangufilmi les quatre cents coups 400 looki jaoks truffaut oli aastatel 19591965 abielus madeleine morgensterniga neil sundis kaks tutart laura 1959 ja eva 1961 truffaut ja naitlejanna fanny ardant elasid koos 19811984 ja neil sundis tutar josephine truffaut sundinud 28 septembril 1983 1983 aastal diagnoositi truffautl ajukasvaja ta suri 21 oktoobril 1984 ta on maetud montmartrei kalmistule pariisis filmikunst ehk kinematograafia on kunstiliik mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid film kui kunstivaldkond esitab valjakutse tavaparasele kunstile ja selle vastuvotu pohimotetele tehnika ja tehnoloogiline tootmine on vastuolus traditsioonilisele kunstile omaste tunnustega ainukordsuse originaalsuse ja psuhholoogilisusega lisaks sellele sisaldavad klassikalised kunstiteosed alati nn transtsendentaalset moodet see on puue motestada teose tahendust ja sugavamat ideed mis asub valjaspool meelelise tunnetuse sfaari ja on tabatav motlemist voi aru rakendades moodsat tehnoloogiat iseloomustab aga seriaalsus mitmuslikkus ja anonuumsus saksa motleja walter benjamin 18921940 arvates ohustavad need tunnused kunstiteoste aurat aja ja ruumi unikaalsust ning sellega seotud muutide transtsendentaalsust mis on alati lahus materiaalsest maailmast filmi emotsionaalne efekt tuleneb liikumisest vaataja on sellesse liikumisse haaratud ning vaataja suhe liikumisse ei ole staatiline motlikuks sundiv niisugune dunaamika avaldub nii filmimeediumi omaparas kui ka teisenenud vastuvotus sellised pohimottelised erijooned teevad filmist uhe esinduslikuma moodsa kunsti vormi filmikunsti sajandipikkuse ajaloo valtel on domineerivad stiilivotted ja vormid olnud paljuski seotud masskultuuri ja meelelahutusega see ongi nn klassikalinerealistlik hollywoodi kinomudel mille olemuseks on 19sajandi romaanitehnika ja naitlemismeetodid kinokunsti luhike ajalugu on alternatiivide otsimine sellele domineerivale jutustamis ja naitlemismudelile filmikunsti areng ongi seotud alternatiivsete jutustamisvoimaluste otsimise ja kehtestamisega naited 1 avantgarde filmid naiteks 20sajandi alguse futuristlikud ekspressionistlikud surrealistlikud katsetused mis uurisid asjaavastatud meediumi voimalusi ja filmi suhet teiste kunstivaldkondadega neid eksperimente iseloomustab narratiivse pohjuslikkuse eitamine naiteks prantslase fernard legeri eksperimentaalset filmi mehhaaniline ballett voib pidada modernistliku avangardi votteid koondavaks antoloogiaks 2 modernistlik film sergei eisenstein yasujiro ozu marguerite duras robert bresson jt kelle filmides on esiplaanil ruumiliste ja ajaliste kategooriate uurimine nende kategooriatel on koos narratiiviga filmi ulesehitav roll 3 kunstiline film federico fellini ingmar bergman luchino visconti michelangelo antonioni francois truffaut jt kelle teoseid iseloomustab suvenemine inimpsuhholoogia keerulistesse laburintidesse ning narratiivi allutamine oma autorinagemusele ja valjenduslikkusele filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade jargi ehk selle jargi millest film on dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sundmustest armastusfilmid armastusest jne zanride alla kuuluvaks voib lugeda ka ekraniseeringut samas voib ekraniseeringuid viia erinevate filmizanride alla zanr erineb stiilist selle poolest et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele samuti on voimalik zanride kombineerimine naiteks ulmeseiklusfilm voi ouduskomoodia filmi stiil on ruhm tavasid mida filmitegijad kasutavad et lisada oma toodesse koitvust tahendusrikkust voi sugavust see voib puudutada filmi mis tahes aspekti dialoogi operaatoritood suhtumisthoiakut kuigi osa stiile on tihedalt seotud konkreetse zanriga saab iga stiili rakendada igale zanrile naiteks voib valja tulla surrealistlik seiklusfilm fejzi bej alizoti 22 september 1874 14 aprill 1945 oli albaania poliitik oli 22 jaanuarist 7 martsini 1914 albaania keskadministratsiooni esimees alizoti oli albaania rahandusminister 19181920 1927 ja 19391940 kui itaalia oli vallutanud suure osa jugoslaaviast anti mussolini otsusega 29 juunil albaaniale ule albaanlastega asustatud alad itaalia okupatsiooni all olevast jugoislaaviast suurem osa kosovo provintsist laanemakedoonia tetovo gostivari kitsevo debari ja struga distrikt ning vaike osa montenegrost alizoti maarati nende alade ulemkomissariks tsiviilkuberneriks ta noudis selle ala muutmist etniliselt ja konfessionaalselt homogeenseks nii et seal elaksid ainult albaanlased ja moslemid alizoti jai sellele ametikohale kuni 3 detsembrini mil need alad ametlikult annekteeriti fjodor mihhailovits dostojevski vene keeles vanas kirjaviisis tanapaeval 11 november vana kalendri jargi 30 oktoober 1821 moskva 9 veebruar vana kalendri jargi 28 jaanuar 1881 peterburi oli vene kirjanik ta kirjutas romaane luhijutte ja esseid ning tegeles ka ajakirjanduse ja filosoofiaga tema teosed kasitlevad inimpsuuhikat 19 sajandi venemaa poliitilistes ja sotsiaalsetes oludes kirjanduskriitikud on nimetanud teda uheks maailmakirjanduse suuremaks psuhholoogiks dostojevski peateosed on kuritoo ja karistus 1866 idioot 1869 ja vennad karamazovid 1880 tema loomeparandisse kuulub muude vormide korval 11 romaani 17 luhiromaani ja kolm novelli fjodor dostojevski parines polisaadlist tema perekonnanimi tuleneb valgevene dostojevo kula nimest ta sundis mihhail dostojevski ja maria dostojevskaja sundinud netsajeva teise lapsena perekond elas vaestehaigla territooriumil kus isa arstina tootas ning noorena nagi ta haigla aedades mangides madalast sotsiaalsest klassist parit patsiente fjodor dostojevski puutus kirjandusega kokku juba varakult alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest muinasjutte ja legende tema lapsehoidja kes ta lapsepolve palju mojutas kui ta oli neljaaastane hakkas ema teda piibli abil lugema opetama vanemad tutvustasid talle mitmesugust kirjandust sealhulgas vene kirjanikke euroopa romantikuid seiklusjutte ja ka homerose eeposi kuigi dostojevski isa vaateid haridusele on kirjeldatud kui rangeid ja karme on dostojevski ise oelnud et vanemate ohtune ettelugemine pani ta kujutlusvoime elama hariduselt on fjodor dostojevski insener ta lopetas 1843 aastal peterburi sojavaeinseneride kooli kirjutamist alustas ta kahekumnendates eluaastates esimene romaan vaesed inimesed avaldati 1846 aastal aastast 1847 olid dostojevskil sidemed petrasevski ringiga mille tegevus kuulutati riigivastaseks dostojevskile maarati surmanuhtlus mis hiljem asendati sunnitoo ja asumisele saatmisega armuandmine kuulutati valja parast mahalaskmistseremoonia taitmist ara jai ainult kasklus tuld aastad 18501854 veetis dostojevski sunnitool aastatel 18541859 oli ta vaeteenistuses lihtsodurina 25 jaanuaril 1881 algas dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 28 jaanuari ohtul ta suri 3 juulil 1843 saabus fjodor dostojevski aurikul storfursten tallinna uuel tanaval majas mis kannab praegu numbrit 10 asus tallinna insenerikomando kuhu sojavaeteenistuse korras oli suunatud tema vend mihhail insenerivagede ohvitserist vend oli 1842 aastal tallinna niguliste kirikus abiellunud tallinnast parit emile caroline ditmariga tol ajal peterburis oppinud kirjanik vottis tema kulastamiseks 28paevase puhkuse et ravida end tallinna tervisevetel 9 juunil 1845 tuli dostojevski tallinna teist korda sel aastal veetis ta tallinnas terve suve ja tootas jutustuse teisik kallal 25 mail 1846 soitis dostojevski tallinna viimast korda paljudest kirjaniku tallinna tuttavatest said tema raamatu tegelaste prototuubid dostojevski uhe kuulsama teose sortsid uues tolkes kurjad vaimud tegevus pidi algul toimuma tallinnas filippo brunelleschi brunelleski 1377 firenze 15 aprill 1446 firenze oli itaalia renessansi esimene suur firenze arhitekt tema koige kuulsamad tood asuvad firenzes tema meistriteos on firenze korge santa maria del fiore toomkiriku duomo korge kaheksatahuline roideline kuppel valmis 1434 esimene markimisvaarne kuppel itaalias antiikajast saadik brunelleschi oppis tuupilises firenze tookojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401 aastast kullasseppade tsunfti liige voistluses toomkiriku juures oleva firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks 1401 jai ta napilt alla lorenzo ghibertile kes valmistas kuulsate paradiisi varavate pronksreljeefid nad said vordsed tulemused kuid tellimus anti ghibertile see voistlus tegi ta tuntuks bargello muuseumis voib naha molema kunstniku voistlustood reljeefe iisaki ohverdamise teemal brunelleschi veetis toenaoliselt jargmised kolm aastat oma sobra donatello juures roomas skulptuuri ja arhitektuuri oppides ta huvitus ka matemaatikast ta oli paolo dal pozzo toscanelli sober ja tehnikast ning antiikmalestiste uurimisest kaldudes rohkem arhitektuuri kui kullassepakunsti poole ta katsetas esimeste seas perspektiivi maalimisel ja leiutas hudraulilise mehhanismi ja keeruka kellavargi mis kumbki pole sailinud brunelleschit maletatakse eeskatt arhitektina kes kehtestas uued klassikalised kaanonid rahulikud rutmid selge geomeetria ja summeetria ning kasutas sageli koige lihtsamaid materjale hall pietra serena ja lubjatud krohv brunelleschi on kuulus oma julgete ja tehniliselt uudsete projektide poolest ning antiikarhitektuuri vormide taaskasutuselevotu poolest alates 1409 aastast keskendus ta firenze toomkiriku firenzelased kutsuvad seda hellitavalt duomo ks ehitusele eriti kuulsale kupli probleemile mis pakkus talle tehnilist huvi tema projekt mis nagi ette kupli ehitamise spiraalsete tellisekihtidena kahe lihtsa raamistikuna ilma tellisteta voitis 1418 aasta voistluse ning 1423 jai temale kogu vastutus kiriku ehituse eest selle lopuleviimiseks kulus suurem osa tema elust pohistruktuur valmis 1434 aastal ning sellele lisati 1436 andrea del verrocchio katuselatern ja 1438 neli poolkupliga tribuuni apsiidis kuppel on selleparast nii revolutsiooniline et ta ei noua tugipiilareid ega kandepalke ulevalt ja alt tulevat rohku tasakaalustades oli voimalik ehitada tavalisest suurem kuppel siis aga oleks tarvis olnud tugikonstruktsioone brunelleschi uus konstruktsioon neid enam ei vajanud nii et kuppel nagi nii valjast kui ka seest ilus valja sellest kuplist sai alguse renessanssarhitektuur toomkiriku ehituse ajal projekteeris ja ehitas brunelleschi firenzes capella de pazzi santa croce kiriku kloostris mida alustati 1429 ja leidlaste varjupaiga spedale degli innocenti 14211424 andrea della robbia klaasitud terrakotarondellidega samuti rekonstrueeris ta san lorenzo kiriku 14211440 ja projekteeris santo spirito kiriku brunelleschi muutis firenze arhitektuuri iseloomu ja vajutas linnale oma pitseri brunelleschi ehitas veel sagrestia vecchia cosimo de medici kabeli san lorenzo kiriku kuljes firenzes ponte a mare pisas ja palazzo di parte guelfa 1425 firenzes ning lopetamata jai tal rotonda degli angeli 1434 firenzes praegu on arutuse all kas brunelleschi toesti tegi pitti palee algsed joonised kui brunelleschi suri maeti ta firenze toomkirikusse nii tagasihoidlikusse hauda et see oli sajandeid kadunud ning leiti ules alles 1972 tema elust ei ole palju teada seda kirjeldas giorgio vasari raamatus vite filosoofilised uurimused philosophische untersuchungen on uks ludwig wittgensteini kahest tahtsamast teosest korvuti loogilisfilosoofiline traktaadiga wittgenstein tootas selle raamatu kallal aastaid ning see avaldati 1953 saksainglise paralleelvaljaandena trukkitoimetajad olid g e m anscombe ja rush rhees inglise keelde tolkija oli anscombe ning raamatu pealkiri inglise keeles on philosophical investigations filosoofilisi uurimisi peavad paljud 20 sajandi kui mitte koigi aegade filosoofia uheks tahtteoseks raamatul on filosoofiale ainulaadne lahenemine enamik filosoofiaraamatuid teeb kokkuvotte juba moeldud motetest wittgenstein toob lugeja mottelaborisse kus tal tuleb teha mottelisi eksperimente seega ise filosofeerida filosoofilistele jareldustele peab lugeja ise tulema wittgensteini meelest tulevad filosoofilised probleemid sellest et filosoofid moistavad keele reegleid vaariti filosoof kusib naiteks mis on ilu eeldades et peab olema mingi olemuslik asi mis teeb ilusad asjad ilusaks wittgensteini jargi on aga tegemist grammatikaveaga mis tuleneb kusimuse mis on ilu vormist wittgenstein osutaks tavakogemusele viidates et sona ilus oigeks kasutamiseks ei ole tarvis moista ilu olemust grammatika poolt eksitatuna raagivad nad veidraid asju millest keegi teine ei saa aru wittgenstein paneb ette hoopis vaadata kuidas sona ilus tegelikult kasutatakse sealhulgas seda kuidas lastele selle sona kasutamist opetatakse wittgensteini ideed sonastatakse tavaliselt nii tahendus ongi kasutus sonade tahendust ei maaratle asjad vaid sonade kasutamise viis ei ole tarvis postuleerida et lisaks ilusatele asjadele on olemas veel ilu sellega raamatu sisu siiski ei piirdu wittgenstein teeb lugejale ettepaneku defineerida sona mang selgub et ei ole olemas tunnust mille alusel saaks mange eristada mittemangudest ometi me oskame sona mang kasutada kuigi meil puudub definitsioon oskame oelda ka seda millal sona mang kasutatakse valesti kuidas see voimalik on eesti keeles on raamat ilmunud 2005 aastal andres luure tolkes tartu ilmamaa isbn 9985770803 florianus imperator caesar marcus annius florianus augustus sunninimi teadmata september 276 oli vanarooma keiser juulist 276 kuni surmani folkungid on rootsi ja norra valitsejate folkungite dunastia liikmete loetelu filippo tommaso marinetti sunninimi emilio angelo carlo marinetti 22 detsember 1876 egiptus aleksandria 2 detsember 1944 itaalia bellagio oli itaalia luuletaja kes kirjutas itaalia ja prantsuse keeles sunninime arvatavasti kunagi ei kasutatud nime filippo tommaso vottis ta endale ise tema enda andmetel oli ta eesnimi tegelikult filippo achille giulio bakalaureusediplomil seisis philippe achille emile doktoridiplomil filippo sojavaepiletil emilio koduste jaoks oli ta tom ta oli kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik koige tuntumad on futurismi esimene manifest 1909 kirjandusliku futurismi tehniline manifest 1912 ja helipoeem zang tumb tumb marinetti sundis aleksandrias rikka ja eduka advokaadi enrico marinetti teise pojana marinetti oppis prantsuskeelses jesuiitide kolleegiumis algul aleksandrias ja parast sellest koolist valjaheitmist pariisis ta sai bakalaureusekraadi pariisis ja oppis pavias ja genovas oigusteadust saades viimasest doktorikraadi kuigi marinetti arvatavasti algul planeeris juristikarjaari oli tema kireks kirjandus juba kooliopilasena avaldas ta 1892 ja 1894 aasta vahel midagi uhes kirjandusajakirjas 1898 ilmus tema esimene vabavarsis too 1900 aastaks oli ta otsustanud puhenduda taielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele prantsuse luuletajad catulle mendes ja gustave kahn markasid tema luuletust les vieux marins vanad meremehed ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsuskeelse naidendi le roi bombance kuningas bombance 1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja poesia luule ning andis seda milanos valja 1909 aastani tema eesmargiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni ja suntaksi kammitsaist oma ajakirjas propageeris ta vabavarssi 1910 ilmus tema esimene romaan mafarka le futuriste futurist mafarka veebruaris 1912 ilmus ajalehes le figaro manifeste technique de la litterature futuriste kirjandusliku futurismi tehniline manifest provokatiivne tekst mis ulistas kiirust ja soda seejarel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid et varvata futurismile poolehoidjaid 1919 astus marinetti uhena esimestest fasistlikku parteisse et ta toetas fasistlikku reziimi valiti ta itaalia akadeemiasse organismi mone anatoomilise fusioloogilise voi kaitumusliku omaduse tunnuse funktsiooniks nimetatakse selle bioloogilist otstarvet viidet funktsioonile kasutatakse selle omaduse seletusena funktsiooni moiste niisugust kasutamist on peetud problemaatiliseks sest tundub nagu sellega vihjataks et funktsioon on saadud uleloomuliku konstrueerija jumala teadliku tegevuse tulemusena funktsiooni moiste kasutajatele on ette heidetud ka vitalismi erilise elujou eeldamist ajas tagasi kulgevat pohjuslikkust tulevased tagajarjed seletavad praegusi tunnuseid uhitamatust mehhanitsistliku seletusmustriga mentalismi vaimu toimimise tarbetut eeldamist ja empiirilise kontrollimise voimatust osa uurijaid on seisukohal et darwini evolutsiooniteooria teeb funktsiooni moiste ja funktsionaalsed funktsioonil pohinevad seletused bioloogias tarbetuks paljud bioloogid ja filosoofid leiavad et bioloogilised seletused ei saa labi ilma funktsiooni moisteta ning etteheited selle kasutamisele ei ole pohjendatud erinevad lahenemised funktsiooni moistele bioloogias voib coli alleni jargi ruhmitada teleomentalismiks ja teleonaturalismiks teleomentalism moistab funktsiooni teadliku tegevuse tulemusena teleonaturalism tolgendab funktsiooni moistet nii et teadlikku tegevust poleks vaja eeldada teleomentalismi sirgjooneline vorm on kreatsionism teine teleonaturalismi variant leiab kull et funktsiooni moiste eeldab teadlikku tegevust ent peavad selle rakendamist bioloogias metafoorseks enamasti leiavad nad et bioloogia saaks labi ka ilma niisuguse metafoorita osa teleonaturaliste taandab funktsiooni moistet kasutavad kirjeldus ja seletusviisid valjaspool bioloogiat naiteks kuberneetikas ja susteemiteoorias kasutatavale kirjeldus ja seletusmustritele teised taandavad selle bioloogia raames kas nn loomulikele vaartustele naiteks sellele mis on konkreetsele isendile voi liigile hea voi looduslikule valikule voi molemale koos kui funktsiooni moiste taandatakse looduslikule valikule siis tunnuse seletust mis viitab funktsioonile tolgendatakse selle tunnuse olemasolu voi sailimise kausaalse seletusena loodusliku valiku kaudu moned autorid kasitlevad eraldi tunnuse ilmumist ja selle sailimist osa uurijaid peab funktsiooni seisukohast oluliseks ainult vaadeldava tunnuse neid efekte mis selle valimisele populatsioonis on kaasa aidanud teised neid efekte mis praegu voi tulevikus selle sailimisele populatsioonis potentsiaalselt kaasa aitavad geograafia ehk maateadus kreeka keeles maa kirjeldus on teadus mis uurib looduslike ja kultuuriliste nahtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid maal geograafia on vaga ahmaste piirjoontega teadus seeparast on tema defineerimine kullaltki keerukas ulesanne naljatamisi on oeldud et geograafia on koik see millega geograafid tegelevad allpool on toodud valja eri aegadel valja pakutud definitsioone ja arvamusi geograafiast inim ja loodusgeograafia on aja jooksul uksteisest vaga erinevaks kujunenud 19 sajandi lopus hakati neid pidama uhe ja sama teaduse eri harudeks 20 sajandi keskel selgus siiski et tegemist on kahe upriski erineva teadusega ulikoolis ja ka koolis opetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel pohjustel ja seeparast et molema teadusharu nimetuses sisaldub sona geograafia sarnaseks teeb nad molemale omane ruumimoiste olulisus ning loomulikult uhendab neid uhine ajalugu nii inim kui ka loodusgeograafile on vaga oluliseks toovahendiks kaardid kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias geograafi too loppsaaduseks ongi tihti kaart raske on pidada geograafiliseks tood milles ei sisaldu uhtegi kaarti loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see et loodust ei saa vastandada inimesele inimene on samuti osa loodusest taiesti selge on see et loodus ja inimene mojutavad teineteist tugevalt erinevused ei oleks nii teravad kui me geograafias lepiksime ainult nahtuste kirjeldamisega probleem tekib siis kui me uritame selgitada teatud nahtuste paiknemist ja vastastikmoju labi ruumi loodusgeograafia on loodusteadus nahtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt fuusikale ja keemiale inimgeograafia on aga uhiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused mis pole kaugeltki nii absoluutsed seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar ja loodusteaduste vahel paljud inimesed arvavadki siiamaani et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus nii see muidugi ei ole jah kirjeldusel on geograafias tahtis osa eriti ajalooliselt kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega tanapaeval otsivad geograafid peamiselt vastust kusimustele miks ja kuidas erinevusena voib valja tuua naiteks uurimisobjekti loodusgeograafia uurimisobjektiks on maa monikord tervikuna kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski maa uksikute osadega inimgeograafia nagu nimestki nahtub tegeleb peamiselt inimestega siiski ei ole tegemist millegi anatoomia voi psuhholoogiasarnasega sest inimgeograafe ei huvita uksik inimene huvi pakuvad inimeste grupid ja nende paiknemine ning liikumine ruumis selle pohjused ja tagajarjed pohiliseks loodus ja inimgeograafia erinevuseks on siiski see et loodusgeograafe huvitab pohiliselt erinevate loodusnahtuste vastastikmoju nende ruumilise paigutuse alusel inimgeograafe huvitab peamiselt uhe nahtuse korraldus ja levik ruumis loodusgeograafia on geograafia haru mille sisu on sarnane maateaduse omaga selle eesmarg on uurida ja saada aru litosfaari hudrosfaari atmosfaari pedosfaari fuusikat ning maailma taimestikku ja loomastikku jaotust maal biosfaari loodusgeograafiat saab jagada jargmisteks allharudeks inimgeograafia on geograafia haru mis kasitleb uhiskonna ja keskkonna vastastikul mojul tekkivaid nahtusi ja protsesse see holmab humanitaarseid poliitilisi kultuurilisi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte inimgeograafia saab jagada jargmisteks harudeks taielik loetelu on esitatud artiklis inimgeograafia geoloogia on teadus mille uurimisobjekt on planeet maa geoloogia uurib maa koostist ehitust ning neid mojutavaid tegureid samuti maa ning tema eluvormide ajalugu alates maa sunnist ligikaudu 455 miljardit aastat tagasi traditsiooniliselt loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn tahket maad seega ei kuulu atmosfaari uuriv meteoroloogia ning hudrosfaari uuriv hudroloogia otseselt geoloogiliste teaduste hulka et erinevad geosfaarid moodustavad siiski uhtse terviku tekkis vajadus maa kui susteemi uhtse kasitluse jarele mis panigi 20 sajandi teisel poolel aluse uuele teadusele maa susteemi teadusele klassikaliselt on geoloogia olnud vaid maad uuriv teadus jattes teised taevakehad astronoomiale kuid viimaste aastakumnete jooksul on kuhjunud palju uusi andmeid kuu marsi veenuse ja teiste paikesesusteemi kiviste taevakehade kohta ning on sundinud uus teadusharu planeetide geoloogia geoloogia on retrospektiivne teadus see tahendab seda et geoloogid uurides kivistisi kivimeid mineraale setteid isotoope jms uritavad teada saada mineviku klimaatilisi tingimusi elustikku ja selle arengut mandrite asukohti ja omavahelist paiknemist jne geoloogia eesmark on rekonstrueerida voimalikult tapselt maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside pohjused ja toimimismehhanismid seetottu jaotatakse geoloogiat traditsiooniliselt ajalooliseks ja dunaamiliseks geoloogiaks ajalooline geoloogia uurib maa ajalugu tapsemalt tema paleogeograafiat elustiku evolutsiooni paleontoloogia kliimamuutusi paleoklimatoloogia jms dunaamiline geoloogia tegeleb kivimite petroloogia mineraalide mineraloogia maa pinda kujundavate protsesside geomorfoloogia jms uurimisega geoloogia on vaga interdistsiplinaarne teadus soltuvalt spetsialiseerumisest on geoloogidel vaja haid teadmisi fuusikast keemiast voi bioloogiast geoloogia on ka rakenduslikult tahtis teadus naiteks hudrogeoloogia uurib pohjavett selle teket koostist ja liikumist ehitusgeoloogia pinnase sobivust ehitiste rajamiseks maavaraopetus maardlate teket koostist geoloogilist ehitust paiknemist jne geoloogia ja teiste teaduste piirimail on arenenud naiteks paleontoloogia geokeemia ja geofuusika ado grenzstein pseudonuum a piirikivi 5 veebruar 1849 koksi kula tarvastu kihelkond 20 aprill 1916 menton lounaprantsusmaa oli eesti ajakirjanik ja pedagoog tonis grenzsteini vend grenzstein oppis aastatel 18711874 cimze seminaris ja oli seejarel aastatel 18741876 audrus koster ja kihelkonnakooliopetaja aastal 1876 kutsuti ta tartu hollmanni seminari opetajaks aastatel 18781880 taiendas grenzstein end viini pedagoogiumis 1881 aastal asutas ado grenzstein ajalehe olevik mis oli parast carl robert jakobsoni surma monda aega tahtsaim eesti ajaleht grenzstein asus 1901aastal elama valismaale algul dresdenisse hiljem pariisi grenzsteini osa ule eesti kultuuriloos on vaieldud f tuglas andis grenzsteinile uhekulgse negativistlikkusse kalduva hinnangu esialgsete hinnangute jargi loobus grenzstein 1888 rahvuslikust suunast ja hakkas oigustama venestamist vaidetavalt sai grenzsteinist prantsusmaal veendunud antisemiit kelle meelest eesti esijuut olevat jaan tonisson hiljem on ado grenzsteinist enne soda ja noukogude okupatsiooni ajal loodud negatiivne pilt vaidlustatud varskemad kasitlused on osutanud ado grenzsteini vaarika tagasituleku voimalusele kuna on moistetud et ka eestlaste religioossuseni ulatuv rahvuslus mida grenzstein kritiseeris vaarib enesekriitikat ado grenzsteini roll on 1986 aastast peale tunnustatud teadlaste mart laar jaan undusk jt osavotul umber hinnatud ado grenzstein motles valja ja vottis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia male lipp kuningas jne ma arvasin et sakslastest ainult venelaste abil jagu saame ja lootsin et parast seda venelastest nende rumaluse tottu isegi jagu saame friedebert tuglas ado grenzsteini lahkumine lk 159 vajab taiendamist gustav suits 30 november 1883 kurista 23 mai 1956 stockholm oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane gustav suits sundis opetajate perekonnas kooliteed alustas kohalikus kulakoolis millele jargnes tartu aleksandri gumnaasium tartu kubermangugumnaasium juba gumnaasiumipaevil viibis gustav suits suviti soomes kus opetas koduopetajana prantsuse ja saksa keelt gumnaasiumi lopetas gustav suits 1904 aastal kuldmedaliga parast seda astus ta tartu ulikooli kus oppis keeleteadust aastal 1905 jatkas opinguid helsingi ulikoolis kus oppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat selle lopetas ta 1910 aastal aastal 1911 abiellus suits ulikoolikaaslase soomlanna aino thauvoniga aastatel 19111913 tootas helsingis ulikooli raamatukogus ja seejarel kuni 1917 aastani helsingi vene gumnaasiumi soome keele opetajana gustav suits oli nooreesti liikumise uks kesksemaid ja mojukamaid juhte aastatel 19171919 oli ta eesti sotsialistiderevolutsionaaride partei esseeride liikmena tegev poliitikas helsingis elanud suits saabus kodumaale astus eesti esseeride parteisse ning koostas margukirja eesti toovabariik see ideekavand iseseisvast eestist esitati 1918 aasta jaanuari alguses eestis voimu haaranud kommunistide valitsusele ja hiljem ka venemaa voimumeestele petrogradis noukogude voim vastas aga eesti omariikluse ideele terrori kehtestamisega suits valiti esrp keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail ulevenemaalise asutava kogu valimistel 19211944 tootas suits tartu ulikooli eesti ja uldise kirjandusloo oppejouna professor alates 1931 aastast olles opilaste seas vaga populaarne 1924 aastal asutas gustav suits akadeemilise kirjandusuhingu mille esimeheks jai kuni 1941 aastani 1935 aastast oli ta uppsala ulikooli audoktor aastal 1944 pogenes gustav suits soome kaudu rootsi kus tootas nobeli instituudi raamatukogus 12 jaanuaril 1953 nimetati ta eesti haridusministriks eksiilis kuid ta ei votnud seda kohta vastu gustav suits suri 1956 aastal parast mitmeaastast rasket haigust ta on maetud stockholmi metsakalmistule 13 septembril 1958 avati tema haual rohekashall graniitkivi mille esikuljel on skulptor ernst joesaare loodud reljeef pegasus ja muusa kivi pustitas luuletajale ja tema varalahkunud tutrele maret elsonsuitsule perekond malestusmargi paljastas kattes professor armin tuulse aastast 2004 annavad tartu kultuurkapital ja tartu linn valja gustav suitsu stipendiumi esimene luuletus vesiroosid ilmus aastal 1899 ajakirjas uus aeg kirjandusellu astus gustav suits tartu kooliopilaste kirjandusringi vihikute kiired iiii 19011902 toimetajana suits oli ruhmituse nooreesti vaimseid juhte nende omanimeliste almanahhide iv 19051915 ja ajakirja 191011 toimetaja nooreesti esimese almanahhi sissejuhatusest parineb ka suitsu paljutsiteeritud uleskutse olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks hoogsast luulest koosnev esikkogu elu tuli 1905 valjendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu 1913 aastal ilmunud kogus tuulemaa kujutab gustav suits sellele jargnenud pettumust ja uusi unistusi i maailmasoja ja 1917 aasta revolutsiooni solmkusimusi kajastab 1922 aastal ilmunud kogu koik on kokku unenagu kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus tuli ja tuul 1950 lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu sihid ja vaated 1906 ja nooreesti nolvakult 1931 ning uurimusi eesti kirjandusloost eeskatt friedrich reinhold kreutzwaldist suitsu toode loetelu sisaldab ule tuhande nimetuse gregoriuse kalender varasemas oigekirjas gregooriuse kalender ehk uus kalender on paavst gregorius xiii poolt 1582 aastal kehtestatud tapsustatud ajaarvamissusteem see on praegugi kasutusel eestis alates 14 veebruarist 1918 ja paljudes teistes riikides olles maailmas koige enam kasutatavaks kalendriks ettepaneku votta kasutusele gregoriuse kalender mis kujutab endast vaikest parandust juliuse kalendris tegi esimesena napoli arst aloysius lilius ning paavst gregorius xiii vottis selle kasutusele alates 24 veebruarist 1582 dokument on dateeritud 1581 aastaga sest paavsti jaoks algas aasta martsikuuga juliuse kalendri jargi oli aasta keskmiseks pikkuseks tapselt 36525 oopaeva kuid keskmise troopilise aasta kestus on ligikaudu 36524219878 oopaeva seetottu lisab juliuse kalender iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ulearust oopaeva nii et kalendriaasta jaab paikeseaastast maha gregoriuse kalender parandab lahendust jattes iga 400 aasta kohta 3 juliuse kalendri liigpaeva ara nii et aasta keskmiseks kestuseks tuleb 3652425 keskmist paikesepaeva mis teeb keskmise astronoomilise aastaga vorreldes veaks ligikaudu 1 oopaev 3000 aasta kohta 3 oopaeva 10 000 aasta kohta vorreldes kevadise pooripaeva troopilise aastaga 3652424 oopaeva aga umbes poole sellest veast selle vea saaks korvaldada kui kehtestada et 3600ga jaguvad aastad ei ole liigaastad ent ajamastaabis mis uletab 3000 aastat on muutuste tottu maa orbiidis ja ennustamatu poorlemise tottu eeldatavasti ebatoenaoline et taiendavad muutused juliuse kalendri liigaastate susteemis voimaldaksid pikas perspektiivis saavutada suuremat tapsust aasta keskmises kestuses katoliku kirik tahtis kalendrit parandada selleks et ulestousmispuha saaks tahistada ajal mis lepiti kokku esimesel nikaia kirikukogul aastal 325 ettenahtud aeg oli puhapaev parast kuu 14 paeva mis langeb kas kevadisele pooripaevale voi sellest hilisemale ajale kevadine pooripaev langes tol ajal ligikaudu 21 martsile selle kirikukogu ajal oli juba margatud et kevadine pooripaev oli parast juliuse kalendri kasutusele votmist nihkunud kalendri muutmise asemel lepiti kokku et kevadine pooripaev ei ole mitte 24 marts voi 25 marts nagu algselt vaid alati 21 marts ent 16 sajandiks oli kevadine pooripaev palju rohkem nihkunud peale selle oli arvutuslik kuu mille jargi ulestousmispuha arvutati fikseeritud seoses juliuse kalendri aastatega 19aastase metoonilise tsukli kaudu see lahendus andis aga veaks 1 oopaev 310 aasta kohta seega ei vastanud kuukalender 16 sajandiks ka tegeliku kuuga gregoriuse kalender maaras aasta pikkuse korrigeerimiseks kindlaks et 100ga jaguvad aastad on liigaastad ainult juhul kui nad jaguvad ka 400ga seega olid eelmisel aastatuhandel aastad 1600 ja 2000 liigaastad ent aastad 1700 1800 ja 1900 ei olnud liigaastad see annab 3oopaevase paranduse peale selle jaeti gregoriuse kalendri kasutusele votmise ajal 10 kuupaeva vahele vt allpool kolmandal aastatuhandel on 8 arajaetavat oopaeva gregoriuse kalender maaras aasta esimeseks paevaks 1 jaanuari mida juba kasutati esimese paevana itaalias saksamaal ja mujal jaanuariaasta kuid mitte igal pool naiteks inglismaal algas aasta 25 martsil martsiaasta 1 jaanuaril 1622 kuulutati 1 jaanuar aasta esimeseks paevaks butsantsis ja venemaal algas aasta septembris mis on traditsioonina sailinud kooli aasta algusaeg venemaal voeti jaanuariaasta kasutusele 1 jaanuarist 1700 ilma juliuse kalendrilt gregoriuse kalendrile uleminekuta uue kalendri kasutusele votmisel jaeti vahele 10 kuupaeva nii et 4 oktoobrile 1582 jargnes kohe 15 oktoober 1582 et parandada esimesest nikaia kirikukogust moodunud 13 sajandi jooksul kuhjunud viga see kohutas inimesi kirikut suudistati inimeste elust paevade varastamises ka kuukalendri 19aastast tsuklit tuli parandada 1 oopaeva vorra iga 300 voi 400 aasta kohta 8 korda 2500 aasta jooksul faktiliselt voeti kasutusele uus ulestousmispuha kuupaeva maaramise meetod mitte koik riigid ei votnud uut kalendrit kohe vastu mittekatoliiklikud maad ei tahtnud kasutusele votta katoliiklaste leiutist briti impeerium sealhulgas osa praegustest ameerika uhendriikidest vottis uue kalendri vastu alles 1752 aastal selleks ajaks oli vaja vahele jatta juba 11 kuupaeva nii et 2 septembrile 1752 jargnes 14 september 1752 ka seekord inimesed nurisesid kuid mitte selleparast et nende elust paevad sona otseses mottes ara varastati vaid selleparast et neile maksti ainult tegelike toopaevade eest aga uuri tuli septembrikuu eest maksta taies mahus mis tekitas majanduslikku kitsikust taanis tegi eeltoo gregoriuse kalendri kasutuselevotuks ole rmer rootsi puudis gregoriuse kalendrit kasutusele votta jarkjargult aastal 1700 voeti vastu spetsiaalne rootsi kalender alles 1753 aastal jouti gregoriuse kalendrini 17 veebruarile jargnes 1 marts venemaa sealhulgas eesti vottis uue kalendri kasutusele alles 1918 aastal 31 jaanuarile jargnes 14 veebruar seetottu on oktoobrirevolutsiooni aastapaev nuud 7 novembril enamikus voi koigis oigeusu kirikutes on ruhmitusi kes ei ole uuele kalendrile uleminekut aktsepteerinud vana kalendri on sailitanud vene oigeusu kirik serbia oigeusu kirik gruusia apostlik autokefaalne oigeusu kirik ja jeruusalemma oigeusu kirik vana kalendri pooldajad vaidavad enamasti et juliuse kalendri jargimise korral peegeldab liturgiline kalender maa peal igavest liturgiat taevas ning uleminek gregoriuse kalendrile tahendaks selle kooskola rikkumist jaapanis aktsepteeriti gregoriuse kalender 1873 meiji reformide ajal kuid ka senised kalendrid jaid pusima gregoriuse kalendrit saab laiendada selle ametlikule kasutuselevotule eelnenud ajale nii tekib proleptiline gregoriuse kalender aastal 1582 voeti gregoriuse kalender kasutusele katoliikliku rzeczpospolita koosseisu kuuluval poolaliivimaal kuhu kuulus ka lounaeesti mandriosa see tekitas suuri vastuolusid sest protestantlikud liivimaalased eriti linlased pidasid uut kalendrit vaid ilmalikuks asjaks ja puudsid oma kirikupuhi endiselt juliuse kalendri jargi pidada see ei sobinud aga katoliiklikele poolakatest voimumeestele ja puhade pidamine vana kalendri jargi keelustati seda pidasid protestandid oma usuvabaduse raigeks rikkumiseks ja algas kalendrituli mis oli agedaim riias probleem lahenes alles 1625 kui rootsi suurema osa poolaliivimaast sealhulgas eesti alale jaava osa vallutas ja vana kalender uuesti ametlikult kasutusele voeti uuesti voeti gregoriuse kalender eesti aladel kasutusele 20 sajandil eraomanduses eestikeelsed ajalehed hakkasid esitama ilmumise kuupaeva roopselt juliuse ja gregoriuse sulgudes kalendri jargi paewaleht esimesest numbrist 16121905 29121905 sakala 30041909 13051909 postimees 20011910 2021910 laaneeesti saartel mindi uuele kalendrile ule 1917 aasta sugisel seoses saksa okupatsiooniga ruhnul juba 1915 ulejaanud eestis oli juliuse kalendri jargi viimaseks kuupaevaks 31 jaanuar 1918 mille jarel voeti gregoriuse kalender kasutusele 14 veebruarist 1918 vahele jaetud 13 paeva kustutati kalendrist ja 1918 aasta kujunes seega 352 paeva pikkuseks kalendrireformi aluseks oli lenini allkirjaga venemaa vabariigi rahvakomissaride noukogu noukogude venemaa valitsus dekreet 26 jaanuarist 1918 dekreet laaneeuroopa kalendri kehtestamisest venemaa vabariigis dekreedi 10 punkti annavad uksikasjalikud ning naitlikud juhendid kalendrivahetusega kaasnevate segaduste arahoidmiseks alates kuupaevade markimisest kuni finantsarvestusteni intresside palkade ja pensionite arvestamine seoses 1918 aastast eemaldatud 13 paevaga gregoriuse kalendri tegelik kasutuselevott venemaa keisririigi aladel toimus piirkonniti erinevatel aegadel ukrainas 16021918 1031918 tagakaukaasias 17041918 1051918 siberis 1101918 14101918 kuigi latis ja leedus kehtestati gregoriuse kalender faktiliselt saksa okupatsiooni saabudes loetakse tehniliselt uleminekuks 1021918 14021918 kalendrivahetusega tekkis eestis probleeme eestkatt petserimaal sest sealsed oigeusulised ja vanausulised keeldusid uut kalendrit aktsepteerimast ning pidasid oma kirikupuhi vana kalendri jargi see aga hairis tosiselt nii koolide kui ka muude riigiasutuste tood ja nonda puudis riik selle vastu suhteliselt karmide meetmetega voidelda puhade pidamine kirikuis vana kalendri jargi keelati ning keelu rikkujatele maarati karme trahve ka koduseid puhade tahistamisi juliuse kalendri jargi puuti minimeerida see tekitas moistagi palju paksu verd ning voorandas eriti petserimaa venelasi eesti riigist 1930 aastateks oli eesmark sisuliselt saavutatud ametlikku puhade tahistamisi vana kalendri jargi sisuliselt enam polnud kull aga jatkus nende pidamine pereringis gregoriuse kalendris jaguneb aasta 12 kuuks keskmise aasta pikkus on 3652425 oopaeva 876582 tundi 525 9492 minutit 31 556 952 sekundit lihtaasta pikkus on 365 oopaeva 8760 tundi 525 600 minutit 31 536 000 sekundit liigaasta pikkus on 366 oopaeva 8784 tundi 527 040 minutit 31 622 400 sekundit gregoriuse kalendrit kasutatakse tanapaeval praktilistel kaalutlustel maailmas laialdaselt samal ajal kasutatakse paljudes riikides ka muid kalendrisusteeme mis voivad olla viidud vastavusse gregoriuse kalendriga erinevused voib olla naiteks ainult aastaarvus kuude nimetustes vms grigori solomonovits pomerants 13 marts 1918 vilnius 16 veebruar 2013 moskva oli juudi paritoluga vene kirjandusteadlane kultuuriteoreetik filosoof ja oiguskaitsja grigori pomerants sundis 13 martsil 1918 vilniuses 1940 lopetas moskva ajaloo filosoofia ja kirjandusinstituudi vene kirjanduse osakonna et tema kursusetoo ei olnud ideoloogiliselt valjapeetud siis teda aspirantuuri ei voetud vottis osa suurest isamaasojast kais labi sojatee stalingradist berliinini sai kaks korda haavata 1946 heideti parteivastaste avalduste eest parteist valja 1949 arreteeriti suudistatuna noukogudevastases tegevuses ning moisteti suudi parast stalini surma vabastati 1953 ja rehabiliteeriti 1956 pomerants oli lahedane dissidentlikele ringkondadele tema teoseid anti palju valja tamizdatis ja samizdatis 19761988 oli noukogude ajakirjanduses keelatud grigori pomerantsi nime mainida pomerants avaldas raamatuid ka kaasautorluses oma abikaasa poetess zinaida mirkinaga naiteks maailma suured religioonid ta pidas regulaarselt loenguid moskvas venemaa metseenide ja heategijate muuseumis isiksuse kolbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus vene keeles on grigori pomerantsi ettekanne diskussiooniline esinemine nsv liidu teaduste akadeemia filosoofia instituudis 3 detsembril 1965 selle esinemise tekst mis anti valja samizdatis aratas tahelepanu noukogude liidus ja valismaal jargnev pohineb grigori pomerantsi jutustusel teadmised hiinast mida pomerants selles esinemises ilmutab volgneb ta vitali rubinile niisugune esinemine filosoofia instituudis mille voimalikkust kgb hiljem ei tahtnud uskuda sai voimalikuks tanu juri levadale kui levada kutsus pomerantsi esinema konverentsile isiksus ja uhiskond siis pomerants kusis ettevaatlikult aga kas stalinit voib puudutada ning sai poolnaeratava vastuse et keskkomitee on votnud kursi stalini rehabiliteerimisele siis voib muus osas oli esinemise tekst kooskolastamata parast esinemist helistas kgb juht semitsastnoi levadale ming noudis selle noukogudevastaseks kuulutamist kuid instituudi parteiorganisatsioon sellega ei noustunud levada kutsuti valja teaduste akadeemia presiidiumi kus ta kinnitas et ettekanne on valja peetud nlkp 20 kongressi vaimus 5 veebruaril oli jesseninvolpini poolt organiseeritud demonstratsioon puskini malestussamba juures ning parast seda helistas semitsastnoi jalle teaduste akadeemia presiidiumisse ning noudis jalle sedasama ning levada ei andnud ikka jarele parast saadeti esinemise tekst ajakirja novoi mir mille toimetaja aleksandr tvardovski oli veel nlkp keskkomitee liige tvardovski noustus selle teksti vastu votma toimetuse portfelli just nagu ta kavatseks seda avaldada semitsastnoi andis jarele kui autor oleks mitu korda niimoodi esinenud oleksid jargnenud repressioonid esinemine on suunatud arusaama vastu et kui ajalooline isik taitis ajalooliselt progressiivset rolli siis tema kolbeline pale ei oma tahtsust naiteks voiks oelda et tsingiskhaan oli kull vastik ja alatu inimene kuid ta voimaldas mahajaanud rahvastel sealhulgas vene rahval osa saada eesrindlikust hiina kultuurist vordleme india uhendajat kuningas asokat ja hiina uhendajat keiser shi huangdid molema progressiivseks ulesandeks oli oma maa uhendamine asoka ei tulnudki sellega lopuni toime sest ta kaldus valesse kaastundesse ja humanismi mida praegu nimetataks vaikekodanlikuks ta ei osanud vahet teha progressiivsetel ja reaktsioonilistel sodadel shi huangdi oli aga toeline humanist tosi kull ta ei armastanud sona humanism ren vaid kaskis havitada koik raamatud kus on juttu ren ist ning uldse koik raamatud peale pollumajandust ja sojandust kasitlevate ning ennustusraamatute ja ka intelligendid kes raamatuid uurisid ja renist raakisid koguti kokku ning uputati kaimlasse voi karistati neid muul habivaarsel moel neid oli koigest 400 nii et ulesanne oli lihtne parast ebaoigest humanismist lahtisaamist rajas shi huangdi uhtse hiina riigi mis pusis karmidel pohimotetel peale kaebamata jatmise eest hukati pealekaebuse eest edutati voi premeeriti muul viisil pandi alus hiina muurile sellel suureparasel riigil oli ainult uks puudus elada polnud seal voimalik isegi qin shi huangdi susteemi looja ei kannatanud seda valja ta haigestus seda tuupi progressiivsete tegelaste kutsehaigusesse jalitusmaaniasse ka rahvas ei kannatanud valja shi huangdi poeg tougati troonilt ning parast luhikest segaduste aega hakkas valitsema hani dunastia mis rehabiliteeris intelligentsi ja intelligentsuse sest ajast saadik nimetavad hiinlased end han jargmised 2100 aastat habenesid hiina valitsejad sojavaevormi selga tommata shi huangdi tegevus rajanes rangelt teaduslikul teoorial mille oli rajanud mo di kellelt parineb pohimote koik rahva heaks et kunst ja teadus ei olnud rahvale arusaadavad siis tuli need huljata shang yang asendas ebamaarase rahva tapsema terminiga riik riigi nimel tuli havitada koik arhailised instituudid naiteks perekond et perekonnasidemed ei takistaks ustavust valitsejale han feizi kirjutas hiilgava traktaadi milles inimest valitsuse kaes vorreldi puutukiga kasitoolise kaes teda voib pidada kuberneetika eelkaijaks kui masinad oleksid olemas olnud oleks ta inimest vorrelnud masinaga nii asoka kui ka shi huangdi olid utopistid esimene nagi inimeses ainult vaimset olendit teine masinat mida saab premeerimise ja karistamise teel programmeerida esimest utoopiat saab nahtavasti nimetada reaktsiooniliseks sest ta tugines religioonile mis on alati reaktsiooniline ja teist progressiivseks sest ta tugines eesrindlikule teaduslikule teooriale nuud on molemad kodunenud ja alles jaanud on esimesest hiina muur teisest kivisse raiutud sonad mina asoka olin vallutamas kalinga kuningriiki ja veendusin et selleks on tarvis tappa 100 000 inimest ja mu suda vopatas mitte et muure poleks tarvis ehitada ent malestus asoka murtud sudamest on seda sorti asi milleta ei jaa pusima ukski rahvas teoreetiline mudel millest me alustasime pohineb kahel eeldusel 1 inimese kolbelisel palgel ei ole erilist tahtsust tahtsad on uksnes teod 2 progress kannab koik maha molemad eeldused saab kummutada peale tegude jarjepidevuse on olemas kolbelise informatsiooni jarjepidevus milleta ei saa labi ukski traditsioon tapetud vennad gracchused arkasid ellu 2000 aastat hiljem prantsusmaal ning nende pale sai prantsuse revolutsiooni ajal rahvahulki kaasa haaravaks jouks ei zirondiinid ega jakobiinid ei taastanud maa peal oiglust ent peast ilma jaanud varjud arkasid 1871 aasta kommunaaridena pariisi kommuun ja kommunaaride varjud vallutasid talvepaleed oktoobrirevolutsioon kui rahvas ei saa laulda kaotatust ei jaa ta pusima kui rahval on millest laulda touseb ta jalule ja koondub parast sajanditepikkust rohumist ja laialepillatust aga suur assuuria riik pudenes laiali parast esimest kaotust sest assuurlastel polnud hinge taga midagi peale sodalasejou teiseks mis on progress progressi sisu on diferentseerumine koos hulkraksete organismidega milles rakud on diferentseerunud tuli surm somaatilised rakud ei saa mitte surra nii et progress on seotud kaotustega nii ka uhiskonnas primitiivsed kollektiivid on hammastavalt stabiilsed tsivilisatsioonid aga muudkui kukuvad kokku selleparast ei ole hea mitte igasugune diferentseerumine vaid ainult selline mis ei vii lagunemisele voitlevate klasside uhisele hukule hea on ainult niisugune diferentseerumine mille kaigus korralduvad umber ja uuenevad integraatorid uhendavad malestused ideed kujundid asutused muidu leiab aset kommete langus mis pole progressiivsem kui progresseeruv paraluus suufilis michel montaigne on oelnud lihtsad talupojad on suureparased inimesed ja suureparased inimesed on filosoofid koik halb aga tuleb poolharitusest ta pidas silmas kolbelist poolharitust talupojal on tabude susteem mis sarnaneb hoimu omaga see tabude susteem kollektiivi kolbeline kogemus hoiab arutlusvoimetut uksikinimest kolbelise olendina filosoof on intellektuaalselt ja kolbeliselt arenenud inimene vanaajal oeldi targal pole seadust tarvis tal on moistus ehk keskaegses sonastuses armasta jumalat ja tee mida tahad aga poolharitus on see mida piiblis on nimetatud sonaga ham ham mats on inimene kes on natuke haridust saanud nii et ta ei karda tabusid rikkuda kuid oma aru ja kogemusega ta kolbeliste todedeni veel ei joua 20 sajandil on matslusest saanud vaga terav probleem ja seda tanu progressile talupoegade massid rebiti patriarhaalsetest oludest valja ning urbaniseeriti keskeuroopas kus areng toimus eriti kiiresti kasvas matslus eriti ahvardavaks tehes kusitavaks euroopa tsivilisatsiooni pusimajaamise vordleme saksamaad ja taanit georg friedrich handel georg friidrihh hendel briti alamana george frideric handel itaalias ja algselt ka inglismaal kasutas ta oige haalduse tagamiseks nimekuju georg friedrich hendel 23 veebruar 1685 halle 14 aprill 1759 london oli saksa helilooja kes aastast 1712 elas inglismaal ja vottis 1727 aastal briti kodakondsuse georg friedrich handeli isa georg handel oli tunnustatud habemeajaja kirurg ja saksiweienfelsi hertsogi oukonnaarst helilooja ema dorothea taust parines kirikuopetaja perekonnast taust oli georg handeli teine naine ning tulevase helilooja sunnihetkel oli georg juba 63aastane koik mis on tanaseks teada handeli lapsepolvest parineb tema esimeselt biograafilt john mainwaringilt kes kogus malestusi handeli sekretarilt john christopher smithilt ja heliloojalt endalt moni mainwaringi raamatus esinev vaide on aga hiljem umber lukatud handel huvitus lapsepolves muusikast kuid isa kartes et muusiku elukutse ei taga piisavat materiaalset kindlustatust tahtis et poeg opiks oigusteadust isa keelas handelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pooningule toodud klavikordil kui saksiweienfelsi hertsog johannadolf i kuulis kaheksaaastase handeli orelimangu palus ta georg handelit et ta lubaks oma pojal oppida samaaegselt nii muusikat kui ka oigusteadust handeli esimeseks muusikaopetajaks sai halle liebfraukirche organist friedrich wilhelm zachow kes opetas talle orelit klavessiini viiulit kompositsiooni harmooniat ja kontrapunkti zachowil oli palju itaalia ja saksa muusika kasikirju millega handel sai tutvuda handel pidi neid kasikirju umber kirjutama analuusima ning teoste stiili imiteerides ka ise muusikat komponeerima hiljem sai ta koguni kirjutada kantaate liebfraukirche jumalateenistuseks nende teoste noodid on aga tanaseks kadunud 1702 aasta veebruaris astus handel halle ulikooli kus oppis arvatavasti oigusteadust kuu aega hiljem sai temast sealse kalvinistliku katedraali organist kuigi ta ise oli luteri usku ta lahkus tookohast juba aastase katseaja moodudes hamburgi hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp valjaspool oukondi handel asus toole ooperiorkestri teise viiuldajana peagi sai handelist teatri dirigent mis tol ajal tahendas muuhulgas et ta pidi mangima etenduste ajal klavessiini aastal 1705 ehk kaks aastat parast hamburgi saabumist kanti seal ette tema esimesed ooperid almira ja nero handel tutvus hamburgis helilooja laulja ja muusikateoreetiku johann matthesoniga kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus mattheson on hiljem meenutanud kui fuugad valja jatta ei teadnud ta handel komponeerimisest midagi augustis 1703 laksid kaks noort muusikut lubeckisse et kulastada marienkirche eakat organisti helilooja dietrich buxtehudet molemad soovisid saada organisti mantliparijaks kuid buxtehude seatud tingimus abielluda tema tutrega oli noortele muusikutele vastuvoetamatu dietrich buxtehude tutar oli nende jaoks liiga vana samal pohjusel loobus marienkirche organisti kohast kaks aastat hiljem ka johann sebastian bach kui handel oli hamburgis kohtas ta toscana suurhertsogi poega arvatavasti oli see prints gian gastone de medici kuigi mainwaringi andmetel oli see gian gastone vend trooniparija ferdinando de medici prints oli vaimustuses handeli andekusest ning kutsus ta itaaliasse ja ennekoike firenzesse handel laks sinna sugisel 1706 ning reisi peamine eesmark oli saada kogemusi eelkoige kirjutades itaalia stiilis oopereid esimene teos selles zanris rodrigo esietendus jargmise aasta novembris handel naasis firenzesse igal sugisel aastani 1709 tutvus seal printsi oukonnaluuletaja antonio salviga kelle libretosid kasutas ta hiljem londonis kirjutatud ooperites ning tutvus kohalike heliloojate ooperiloominguga 1706 aasta lopus kais handel esmakordselt roomas 17071709 tootas ta vaheaegadega muusikuna markii francesco ruspoli alluvuses tookoht kus puudus pidev palk eeldas ilmaliku kantaadi kirjutamist igaks puhapaevaks lisaks nendele komponeeris handel ruspolile veel oratooriumi la resurrezione ja kolm ladinakeelset motetti peale rooma ja firenze joudis handel nelja aasta jooksul kaia ka veneetsias ja napolis itaalias oldud aastad olid handeli karjaari jaoks otsustavad itaalia oli koos prantsusmaaga euroopa kultuuri keskpunkt siin kohtus ta koikide tuntud itaalia heliloojatega alessandro ja domenico scarlatti antonio caldara arcangelo corelli bernardo pasquini antonio lotti quirino gasparini antonio vivaldi tomaso albinoni ning giacomo antonio pertiga mitme teosega nagu ooper agrippina ja oratoorium la resurrezione saavutas ta erakordse edu handel saabus itaaliasse andeka aga toore heliloojana ning lahkus sealt viimistletud ja suure oskustepagasiga kunstnikuna peamiselt alessandro scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes valja tema meloodiline helikeel itaaliaperioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse millest ta hiljem monevorra loobus lootus kirjutada itaalias sealses stiilis oopereid praktiliselt aga ei taitunud nelja ja poole aasta jooksul kirjutas ta vaid kaks ooperit paavsti noudmisel olid roomas kus handel suurema osa ajast viibis ooperid keelatud itaalia heliloojad kirjutasid seetottu ooperlikke oratooriume ja kantaate nii tegi ka handel esmakordselt veneetsias olles kohtus handel hilisema yorki ja albany hertsogi ernst augustiga kes oli hannoveri kuurvursti ja hilisema suurbritannia ja iirimaa kuninga georg ludwigi vend ernst august kutsus handelit hannoveri ning pakkus talle tookohta kuurvursti oukonnas lisaks oli toscana kroonprints fernandando de medici soovitanud handelit tirooli kubernerile karl von neuburgile ning heliloojat kutsus oma kodumaale ka inglismaa suursaadik veneetsias handel lahkus itaaliast veebruaris 1710 oli martsis innsbruckis kuid kuberneri toopakkumist vastu ei votnud seeeest laks ta hannoverisse ning temast sai 16 juunil 1710 hannoveri kuurvursti georg ludwigi oukonna kapellmeister ilmselt kaasnes ametikohaga oigus kullaltki vabalt reisida sest veel samal suvel kais ta sunnilinnas halles oma ema vaatamas ning laks dusseldorfi et kulastada kohalikku oukonnateatrit sama aasta septembris soitis handel londonisse tema esimene reis inglismaa pealinna kestis kaheksa kuud selle aja jooksul andis ta vahemalt uhe kontserdi kuninganna annei oukonnas olulisem on aga ooperivaldkonnas saavutatu sest vahetult enne handeli saabumist olid itaalia ooperid londonis moodi lainud 24 veebruaril 1711 esietendus rinaldo esimene spetsiaalselt londoni teatrile kirjutatud itaalia ooper muusikaajaloos ooperit mille libreto kirjutas vastvalminud queens theateri direktor naitekirjanik aaron hill saatis erakordne edu aastast 1712 elas handel londonis ja 1726 vottis suurbritannia kodakondsuse handel on loonud 40 ooperit millest kuulsamad on rinaldo julius caesar orlando xerxes tamerlan ariodante ja alcina kuigi handeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psuhholoogiliselt peen olid need kaua aega unustuses selle pohjuseks on paljus see et elu viimastel kumnenditel kirjutas handel oratooriume selleks sundis teda londoni uue maksujoulise kodanlastest publiku vahene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu handeli sulest parineb 30 oratooriumi neis kasitletakse piibli ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku handeli tuntumad oratooriumid on messias iisrael egiptuses juudas makabeus saul ja jefta handeli oratooriumid valja arvatud messias ei ole tavalises mottes vaimulikud teosed nende valjenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides mitte kirikus lisaks ooperitele ja oratooriumidele on handel loonud ligi 20 orelikontserti 6 concerto grossot orkestrile ja 12 keelpillidele orkestrisuite veemuusika tulevargimuusika kantaate koorihumne ja sonaate tanapaeval on george frideric handeli loomingust ulemaailmselt tuntuim ilmselt aga hoopiski 1727 aastal kuningas george ii kroonimispidustusteks loodud zadok the priest mida on kull mangitud sellest alates koikidel suurbritannia kroonimispidustustel aga tuntum on see hoopiski kui uefa meistrite liiga tunnusmeloodia georg friedrich handeli teosed on hwv jargi nummerdatud handelwerkeverzeichnis handel on bachi korval teine hilisbarokkmuusika suurkuju ta valjendas ennast peamiselt ooperizanris mis jai bachist puutumata bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu handel uusaegse karjaarikunstniku mudelit gravelines gravliin on linn prantsusmaal nordi departemangus aa joe paremal kaldal suudme lahedal dunkerqueicalais joonel 25 km kaugusel kummastki linnast linnas elab ule 12 000 inimese linna territoorium asub 025 meetri korgusel ule merepinna gravelinesis asub euroopa liidu suuruselt teine tuumaelektrijaam valminud 1985 kuue surveveereaktori koguvoimsus on 5706 mw geza csath geeza tsaat tegelik nimi jozsef brenner 13 veebruar 1887 teistel andmetel 1888 subotica szabadka praeguses serbias 11 september 1919 subotica lahedal oli ungari kirjanik muusikakriitik ja arst geza csathi ja tema loomingu saatust voib pidada tunnuslikuks nii tema ajale kui ka temataolistele loovisikutele csathi vanemad olid advokaat dr jozsef brenner ja etelka decsy ema suri 6 veebruaril 1895 sudamehaigusesse 1896 astus poiss gumnaasiumi 19021904 sai ta mitmetel ulelinnalistel ja koolikonkurssidel auhindu istvan szechenyit mihaly vorosmartyt janos aranyit ja mihaly szabolcskat kasitlevate kirjandite eest 15 juunil 1904 sooritas ta kupsuseksami csath ilmutas vaga mitmekesiseid andeid juba lapseeas mangis hiilgavalt viiulit ja klaverit komponeeris ise muusikat maalis ning kirjutas luuletusi seejuures oli talle koigil neil aladel algusest peale omane teatud stiililine pluralism ise eemalseisjaks jaades tunnustas ja viljeles ta peaaegu koiki kunstiliike ja harusid uritades neid taielikult vallata 1903 ilmusid tema esimesed artiklid ajalehes bacskai hirlap 10 jaanuaril 1904 luges csath eneseharimisringi koosolekul ette novelli a kalyha ahi see voeti hasti vastu ning kanti ringi teeneteraamatusse hiljem saatis ta novelli jovendo toimetajale sandor brodyile kes pidas noort autorit paljutootavaks kui csath oli 14aastane avaldati ajalehes tema esimene muusikaarvustus kokku joudis ta kirjutada ligi 500 muusikakriitilist artiklit sugisest 1906 kevadeni 1909 oli ta ajalehe budapesti naplo muusikakriitik ometi ei onnestunud tal 1904 aastal sisse saada muusikaakadeemiasse ja kuigi ta ise pidas end kunstnikuks astus ta olude sunnil sama aasta septembris budapesti meditsiiniulikooli arstipraktika kaigus hakkas teda huvitama narkomaania aasta parast essee oopium 1909 sundi sai selles sisalduvaist arutlustest tegelikkus csathist sai morfinist ta pidas vastu veidi vahem kui kumme aastat 1919 tappis ta kolme revolvrilasuga oma naise ja parast ebaonnestunud katset pogeneda ule piiri valismaale vottis sisse surmava annuse murki csathi esimene novellikogu a varazslo kertjei voluri aed ilmus samal 1908 aastal kui asutati ajakiri nyugat laas mille umber koondusid ungari 20 sajandi alguse tahtsamad kultuuriprominendid nende seas ka dezso kosztolanyi csathi nobu nelja aasta sees jargnesid eraldi raamatuina ka csathi esseed meditsiini ja muusikauurimused ning naidendid draamazanr mis csathi enese meelest voimaldanuks tema lahknevate kunstiannete sunteesi nais talle enam sobivat csathi molemat naidendit etendatigi budapestis juba tema eluajal uhte neist csathi enese muusika saatel kogu ulejaanud looming jai aga igasuguse tahelepanuta kuni 1960 aastateni varasemad ungari kirjandusteadlased libisevad tema nimest pogusalt ule enamik csathi kaasaegseid ei teadnudki et psuhhiaater jozsef brenner ja kirjanik geza csath on ukssama isik 1964 ilmunud novellivalimik voluri surm eesti keeles loomingu raamatukogu 1997 nr 20 vallandas csathi elu ja loomingu vastu plahvatusliku huvi sumbolismile omaselt puudis csath oma novellide keelt ja kompositsiooni teadlikult lahendada muusikale oluliselt mojutas teda ka freudism csath oli ungaris esimesi psuhhoanaluusi asjatundjaid ja propageerijaid kes oli tuttav ka jungi varajaste toodega isiklikud ja arhetuupsed sumbolid poimuvad csathi novellides selgesti aratuntavalt ja varjamatult eksistentsiaalne ekslikkus peegeldub vormi katkendlikkuses csath ei uritanud oma demonismi estetiseerida nagu naiteks oscar wilde gyorgy eisemann keskendub oma 1988 ilmunud essees loplikkuse demonism unenaosumbolitele csathi novellides kasitledes kirjaniku loomemeetodit kui puhtalt deemonlikku kasutades kunstilise tunnetusvahendina unenagu kui elu ja surma eraldavat olekut endaunustust valu julmust muinasjutulikkust hullumeelsust ja maailma nagemist labi lapsesilmade puudis ta koigis oma juttudes tabada mond inimeksistentsi aarmuslikku ilmingut otsides situatsioone milles olemine kas voi hetkekski paljastuks sellisena nagu ta on krahvinna geraldine margit virginia olga maria apponyi de nagyappony voi nagyappony voi nagy apponyi 6 august 1915 budapest pest 22 oktoober 2002 tirana oli luhikest aega albaanlaste kuninganna geraldina ta sundis ungaris budapestis tema isa oli krahv julius ehk gyula apponyi de nagyappony voi nagyappony 15 august 1873 nagyappony 27 mai 1924 budapest ja tema ema oli ameeriklanna gladys virginia steuart 18 juuli 1891 19 november 1947 vanast virginia perekonnast parit miljonari tutar richard nixoni sugulane geraldine oli ainuke euroopa kuningliku perekonna liige kelles voolas ameerika verd geraldinei isaisa lajos ehk ludwig apponyi 2 mai 1849 baden bei wien 11 detsember 1909 budapest oli habsburgide oukonnas korge ametnik geraldinei emaisa john henry steuart 18311892 oli usa konsul antwerpenis geraldinei vanemad said tuttavaks pariisis 1912 aastal uhel lounasoogil austriaungari saatkonnas ning nad abiellusid 1914 kui austriaungari impeerium kokku varises siirdus apponyite perekond sveitsi aastal 1921 naasid nad ungarisse kui aga geraldinei ema jai leseks otsustas ta votta oma kolm last geraldine virginia sundinud 1916 ja gyula ehk julius 19231946 elama enda juurde suvituskohta mentoni lounaprantsusmaal kui ta aga abiellus uhe prantsuse ohvitseriga noudis isa perekond et lapsed asuksid elama vanaema juurde ungarisse et saada haridus ungaris ema jai nousse lapsed saadeti pressbaumi puha sudame internaatkooli viini lahedal vaheaegadel olid lapsed vanaema ning tadide ja onude juures perekonna moisas kui geraldine oli 16aastane siis vanaema suri parast seda veetsid geraldine ja virginia oma vaheajad pohiliselt szebegenyis oma edasipuudliku tadi krahvinna fanny karolyi pool seal nad oppisid hommikuti kiir ja masinakirja 17aastasena osales geraldine kes peatus budapestis karolyi palees ungari monarhistide poolt korraldatud ballil geraldine asus toole raamatukoguhoidja abilisena voi postkaartide muujana budapesti rahvusmuuseumis mille direktor oli tema onu kohe parast 21aastaseks saamist sai geraldine uhelt albaania kuninga zog i kuuest oest kutse albaania oukonda zogi oed olid kainud viinis ja budapestis pruuti otsimas ning saatnud vennale ballil tehtud foto geraldineist kuningas otsis abiellumise eesmargil ilusat aadlisoost naist kelle seljataga ei oleks mussolini kes soovis albaaniat oma voimu alla saada mussolini lootis et zog abiellub itaalia printsessiga kuningas oli nainud geraldinei pilti ja sellesse armunud foto oli tehtud ungari monarhistide ballil kui geraldine oli 17aastane geraldine oli uks euroopa aristokraatlikest iludustest keda huuti ka ungari valgeks roosiks enne seda olevat kuningas lasknud otsida kena valimusega pruuti kelle sissetulek oleks vahemalt miljon usa dollarit aastas kuninga usaldusalune kindral cyczy kulastas budapestis geraldinei ja apponyite perekonda et kutset kinnitada geraldinei sober krahvinna katherine teleki saadeti tiranasse et ta tanaks kuningat ning vaataks hoolega ringi geraldine kirjutas kirja milles ta vottis kutse vastu detsembris 1937 soitis geraldine koos uhe sobraga barist laevaga durresesse parast maabumist 1 jaanuaril 1938 teistel andmetel maabus geraldine varem kuid kohtumine kuningaga leidis aset samal paeval viidi geraldine villasse mille koik toad olid tais punaseid roose hilisohtul esitleti teda kuningale nad vestlesid varahommikuni kui geraldine arkas oli talle paleest toodud hiigelsuur roosidest suda kell 4 paeval tegi kuningas abieluettepaneku mille geraldine vottis vastu loplik kihlus geraldinei ametlik noustumine leidis aset 10 jaanuaril 1938 geraldinei eestkostja krahv karl apponyi andis oma nousoleku geraldineist sai albaania printsess kui geraldineile kingiti rahakott mis sisu oli vaart 500 000 usa dollarit olevat ta maaranud selle summa heategevuseks albaanlased votsid tulevase kuninganna hasti vastu 27 aprillil 1938 abiellus ta albaanias tiranas albaanlaste kuninga zog iga laulatus oli ilmalik sest geraldine oli katoliiklane ent kuningas oli moslem uks kuningapoolsetest tunnistajatest oli galeazzo ciano kes oli tulnud albaaniale survet avaldama et ta votaks vastu itaalia protektoraadi geraldinei loor oli kinnitatud oranzidest oitest moodustatud diadeemi kulge pruudi valge atlasskleit oli parlitega ja teemantidega tikitud kleidi oli kuningas tellinud pariisist worthilt geraldineil oli kuus pruutneitsit pulmatort oli kolme meetri laiune geraldine loikas seda oma abikaasa saabliga 50 000 rahvariides last aplodeerisid vaenujalal olevad klannid joid koos veini pulmakinkide seas oli helepunane ulekoormatud mercedes adolf hitlerilt mussolini kinkis vaskvaase ja francisco franco kinkis haruldase vitriinkapi ungari riigihoidja admiral miklos horthy poolt oli faeton ja neli lipizza hobust itaalia kuningas vittorio emmanuele iii saatis pronksist traguni ratsakuju parast pulmapidu siirdus noorpaar durresesse kuhu oli rajatud mesinadalate puhuks paviljon geraldineist sai maailmas nooruse poolest teisel kohal olev kuninganna temast noorem oli ainult egiptuse kuninga faruki abikaasa farida samuti oli geraldine esimene ameeriklanna kellest sai kuninganna juunis tegid itaallased katse kuninglik paar roovida tuues ettekaandeks jahisoidu mooda aadria mere rannikut 5 aprillil 1939 sundis trooniparija prints leka zogi voimule tegi lopu fasistliku itaalia sissetung albaaniasse 7 aprillil 1939 kuninganna kellel parast sunnitust tuli alles verd pogenes koos pojaga ning arsti ja lapsehoidjaga hitleri kingitud mercedesega mooda keerulisi magiteid kreekasse kuigi seda on vaidetud ei tuhjendanud kuninganna oma pangaarvet kaasas olid tal ainult ehted ja pisut muid isiklikke asju vaikesesse ehetekotti mida ta hiljem alati kaasas kandis kuhveldas ta natuke albaania mulda geraldine sai kuningannana albaania pinnal viibida 354 paeva kuningas jargnes talle koos 115 oukondlasega kes kandsid 10 rasket kasti vaartasjadega kreekasse ei tahtnud nad jaada et mussolini kreeka kuningale kes neid oli voorustanud etteheiteid ei teeks kreekast londonisse ritzi hotelli joudmiseks tuli labida turgi rumeenia kus kuningas carol neid vastu vottis poola baltikum rootsi holland belgia ja prantsusmaa nad seadsid end sisse pariisi piirkonna korterites kuid olid sunnitud pogenema sakslaste eest kes olid selleks ajaks juba sisse tunginud belgiasse kuninglik perekond ja oukond hakkasid kolme limusiiniga louna poole liikuma liitudes teiste pogenike aeglase vooriga parast saksa pommituslennukite tule alla sattumist hargneti ning taasuhineti bordeauxs kust 1940 aasta hilissuvel saadi umberpiiratud sadamast viimase laevaga liverpooli ja sealt rongiga londonisse londonis kuulus kuninga kaaskonda 30 inimest sealhulgas tema kuus ode kogu soja ajaks jaid nad inglismaale ritzi hotellist kolisid nad parmoor housei maamajja mille nad rentisid buckinghamshireis chilternsis geraldineile pakuti osa hollywoodi filmis mis jutustab tema armastusloost kuid ta keeldus sest abikaasa kinnitas et neil on piisavalt raha kui sai selgeks et usa ja briti abi puudumise tottu albaaniasse naasta ei onnestu asus perekond egiptuse oukonna ametlikul kutsel elama egiptusse algul elati uhes giza hotellis puramiidide lahedal hiljem asuti elama villasse aleksandria moodsas ramlehi linnaosas aleksandrias elas teisigi endisi monarhe kellele kuningas faruk oli varjupaika pakkunud geraldine sobrunes bulgaaria ekskuninga simeon ii ema ioannaga kui gamal abdel nasser faruki 1952 troonilt toukas ja viimane egiptusest lahkus kuninganna vaatas aleksandrias binoklist faruki tema jahi pardal kolis zog kelle tervis oli halb oma perekonna ja kaaskonnaga prantsusmaale alates 1946 aastast elas geraldine labi eksiili vantsutused prantsusmaal inglismaal egiptuses ameerikas rodeesias hispaanias ja lopuks lounaaafrika korgtasandikel kuningas zog suri prantsusmaal suresnesis 1961 nende poeg leka nimetas end parast isa surma albaanlaste kuningaks leka iks parast poja valjasaatmist 1975 jai geraldine madridi kuid liitus poja perekonnaga lounaaafrika vabariigis 1992 juunis 2002 parast amnestiat pojale kes oli tagaselja suudi moistetud relvastatud ulestousu organiseerimise eest 1997 kutsusid 40 albaania parlamendi liiget geraldinei naasma lounaaafrikast tiranasse ta tuligi 28 juunil koos pojaga ja tema perekonnaga kuid vaitis endiselt et tema poeg leka on albaania legitiimne valitseja albaaniasse naastes nuttis ta roomust ilmselt kliimamuutuse tottu tekkisid geraldineil hingamisraskused mistottu ta viidi augustis uhte prantsuse hospidali geraldine suri tiranas sojavaehospidalis 22 oktoobri ohtul kell 2230 voi 2240 parast korduvaid hingamisraskusi talle tehti kaks kopsuoperatsiooni ja nelja sudameatakki peaminister fatos nano kulastas lahkunu perekonda ta andis ule kaastundeavalduse kus oli muuhulgas oeldud et geraldina jattis jalgi albaania ajalukku teda jaadakse maletama tema rahu ja kooseksisteerimise sonumite tottu mida ta andis elu lopuni on tulnud aeg hinnata monarhia eksisteerimise luhikest ajalugu meie riigi eksisteerimise tahtsa osana albaania annab geraldinale igati au valitsusel on valus albaaniat nii palju armastanud naise kaotuse parast geraldinei surnukeha pandi valja armee keskmajja sellele kais 26 oktoobril austust avaldamas asepeaminister ja valisminister ilir meta kirstus oli kahe peaga kotkas ja rist ta maeti koigi auavaldustega sealhulgas matusepalvus shen pjetri katedraalis 26 oktoobril 2002 sharra avalikku surnuaeda vipide alale matusetalituse viis labi katoliiklik tirana durrese ja kogu albaania peapiiskop rrok mirdita matustel viibis ka oepoeg prantsusmaa valisasjade riigisekretar renaud muselier 13 novembri keskpaeval peeti tema malestuseks missa pariisi la madeleinei kirikus kuninganna oli pikka kasvu ja ilus gettieri probleem on epistemoloogia probleem mis tuleneb vastunaidetest teadmise definitsioonile mille kohaselt teadmine on oigustatud toene uskumus probleem on nime saanud edmund gettierilt kes 1963 23 p 1213 avaldas ajakirjas analysis kolmelehekuljelise artikli is justified true belief knowledge kas oigustatud toene uskumus on teadmine eesti keeles ajakirjas akadeemia nr 4 1998 anto undi tolkes seal vaidab ta enamiku filosoofide arvates ka toestab et teadmine ei ole sama mis oigustatud toene uskumus arusaam mille kohaselt teadmine on oigustatud toene uskumus oli filosoofide seas laialt levinud ent gettier naitas et on juhtumeid mille korral oigustatud toene uskumus ei ole teadmine seega naitab gettieri probleem et oigustatud toene uskumus ei ole teadmise piisav tingimus teadmise olemasoluks on tarvis veel midagi gettier toob kaks naidet molemad naited tuginevad toigale et kui uskumus et p on oigustatud ning propositsiooni p toesusest jareldub propositsiooni q toesus siis ka uskumus et q on oigustatud smith kandideerib koos jonesiga uhele tookohale kuid tal on oigustatud uskumus et kohale valitakse jones samuti on smithil oigustatud uskumus et jonesil on taskus 10 munti nuud teeb smith deduktiivse jarelduse et mehel kes valitakse kohale on taskus 10 munti tegelikult valitakse kohale mitte jones vaid smith ent ka smithil juhtub olema taskus 10 munti jarelikult on smithi uskumus et mehel kes valitakse kohale on taskus 10 munti oigustatud ja toene ometi ei tahaks seda nimetada teadmiseks smithil on oigustatud uskumus et jonesil on ford sellest teeb smith jarelduse et jonesil on ford voi brown on barcelonas disjunktsioon tegelikult tal pole aimugi kus brown voib viibida tegelikult jonesil fordi ei ole ja taiesti juhuslikult brown ongi barcelonas ka selles naites on smithil uskumus mis on toene ja oigustatud ent ei ole teadmine molemas gettieri enda naites tekkis oigustatud toene uskumus oigustatud vaaradest eeldustest jareldamise tulemusel seetottu arvasid moned filosoofid algul et teadmise definitsiooni tuleb lihtsalt tapsustada nii et valistada oigustatud toese uskumise soltumine vaaradest eeldustest vaaradest eeldustest ehk vaaradest lemmadest soltumise valistamine siiski probleemi ei lahenda nimelt on olemas ka niisuguseid gettieri tuupi naiteid mille puhul ei saa oelda et oigustatud toene uskumus tuleneb arutluskaigust mis saab alguse monest oigustatud vaarast jareldusest naide smith tuleb tuppa sisse ja talle tundub et ta naeb jonesi tal kujuneb kohe oigustatud uskumus et jones on toas tegelikult ei nainud smith aga jonesi vaid jonesi vahakuju ent juhtumisi on ka jones ise toas kuigi smith ei ole teda veel marganud nii et smithil on jalle oigustatud toene uskumus mida ei saa pidada teadmiseks kuid nuud ei ole selge kas voib oelda et smith kasutas arutluses mond vaara eeldust on valja pakutud ka eksternalistlikke lahendusi uhe eksternalistliku teooria jargi on teadmine oigustatud toene uskumus mille on oiget tuupi viisil pohjustanud asjassepuutuvad faktid robert nozicki jargi on teadmine uskumus mis on toene ja mida uskujal ei oleks kui see uskumus oleks vaar on veel palju teisi teadmise teooriaid on veel voimalus oelda et kuigi teadmine on oigustatud toene uskumus tuleb oigustust moista nii et oigustatud uskumus ei saaks kunagi olla vaar ent vaga vahesed uskumused on oigustatud nii et neid saab pidada absoluutselt kindlateks seetottu viib niisugune lahenemine skeptitsismile mille jargi teadmine on voimatu voi enamasti voimatu gjon buzuku djon buzuuku 16 sajand oli albaania katoliku vaimulik kes kirjutas esimese teadaoleva albaaniakeelse trukitud raamatu gjon buzuku oli parit pohjaalbaaniast ja elas toenaoliselt veneetsias voi veneetsia lahedal on ka oletatud et ta oli kahe pohjaalbaania piiskopkonna piiskop on vaidetud et buzuku oli munk ta kirjutas 20 martsist 1554 kuni 5 jaanuarini 1555 ja avaldas katoliku missaraamatu tolke albaania keele geegi murdesse mille maht oli 188 lehekulge vatikani apostellikus raamatukogus on sailinud selle raamatu ainus teadaolev eksemplar millel on puudu frontispiss ja esimesed 16 lehekulge seetottu pole teada raamatu tapne pealkiri ega ilmumisaasta raamatu avastas 1740 shkupi albaania peapiiskop gjon nikolle kazazi teistes raamatukogudes on kolm originaali fotokoopiat sealhulgas uks tiranas 1996 aastal ei suutnud raamatukoguhoidjad originaali leida seda oli viimati kasutatud 1984 aastal eqrem cabej kirjutas 1968 raamatu kohta monograafia oletatakse et raamat voidi trukkida shkoderis teise versiooni jargi trukiti see veneetsias raamatus on ara toodud tahtsamate kirikupuhade liturgiad on ka talituste ja palvete tekste ning osi katekismusest igal lehekuljel on kaks veergu initsiaalid on kaunistatud grammatika ja sonavara on arhailisem kui 17 sajandi geegi tekstides keeleajaloo seisukohast on tekst vaga vaartuslik sonavara on kullaltki rikas arhailise teksti lugemist holbustab see et raamatus on palju katkendeid piiblist tolgitud on suurem osa matteuse luuka ja johannese evangeeliumist psalmid jesaja raamat jeremija raamat ning 1 ja 2 kiri korintlastele ja saalomoni tarkusesonad on rikkalikult illustreeritud kirjaviis on omaparane kasutatakse ladina kirja mida on taiendatud lisatahtedega ortograafia ja sonavara jarjekindlus naib viitavat varasema kirjatraditsiooni olemasolule albaania keeles on raamat tuntud pealkirja all meshari missaraamat koik mida me autori kohta teame parineb raamatu kolofoonilt mille buzuku ise albaania keeles kirjutas kolofooni tolge mina isa gjon johannes bdek benedictus buzuku poeg votnud arvesse et meie keeles pole puhakirjast olemas midagi arusaadavat soovisin meie rahva parast proovida niipalju kui suutsin valgustada nende vaimu kes saavad aru et nad moistaksid kui vagev on issand ja kui andestav nende vastu kes teda koigest sudamest armastavad ma palun sind alates tanasest paevast kaia sagedamini kirikus et kuulda jumala sona kui sa seda teed siis olgu issand sulle armuline need kes on tanase paevani kannatanud ei pea enam kannatama olgu sa jumala aravalitu tema saab olema sinuga igal ajal kui sa oled oige ja hoidud ulekohtust kui sa nonda teed siis issand annab sulle jarelkasvu sest sinu saak kestab loikuseni ja sinu loikus kestab kulvini mina pealegi soovin lopule viia oma too kui see on jumalale meele jarele ma alustasin seda aastal 1554 martsikuu 20 paeval ja lopetasin selle aastal 1555 jaanuarikuu 5 paeval kui ma olen juhtumisi vigu teinud siis ma palun et minust opetatumad parandaksid need sest mind ei peaks ullatama kui ma olen vigu teinud see on paris esimene teos suur ja raske meie keelde umber panna nendel kes selle trukkisid oli suuri raskusi ja nonda ei saanud nad jatta vigu tegemata sest mina ei saanud kogu aeg nende juures olla hooldades kirikut pidin ma teenima kahes kohas ja nuud ma palun teilt koigilt et te paluksite minu eest issandat gjon buzuku nime kannab kirjastus pristinas gabriel jose de la concordia garcia marquez 6 marts 1927 aracataca 17 aprill 2014 mexico oli colombia kirjanik stsenarist ja publitsist aastal 1982 sai ta nobeli kirjandusauhinna perekond ja sobrad kutsusid teda hellitusnimega gabito voi gabo viimast hakkas esimesena kasutama ajalehe el espectador toimetaja eduardo zalamea borda kirjanikuna viljeles ta maagilist realismi tema tuntuimat romaani sada aastat uksildust cien anos de soledad peetakse selle kirjandusvoolu uheks tuupilisemaks teoseks gabriel jose de la concordia garcia marquez sundis colombias magdalena departemangus aracatacas 6 martsil 1927 kell 9 hommikul gabriel eligio garcia ja luisa santiaga marquez iguarani vanima pojana tema vanematel sundis abielust 11 last isal oli 2 last ka enne abielu ning uks poeg abieluvalisest suhtest emapoolne vanaisa kolonel nicolas ricardo marquez mejia vastustas oma tutre luisa suhet aracatacasse telegrafistina toole tulnud gabriel eligio garciaga sest too oli vallaslaps kuulus colombia konservatiivsesse parteisse ning oli naistemehe kuulsusega et noori lahutada saadeti luisa linnast valja kuid gabriel eligio jatkas tema volumist viiuliserenaadide armastusluuletuste lugematute kirjade ja sagedaste telegrammidega lopuks andis perekond jarele ja luisa sai loa gabriel eligioga abielluda nad laulatati 11 juunil 1926 santa martas see tragikoomiline kosimise lugu inspireeris nende poega kirjutama romaani armastus koolera ajal varsti parast esikpoja sundi hakkas isa apteekriks ta oli iseoppinud homoopaat aastal 1929 asusid isa ja ema elama baranquillasse gabriel jaeti aracatacasse kus teda kasvatasid emapoolsed vanavanemad donja tranquilina iguaran ja kolonel nicolas ricardo marquez mejia vanaisal keda noor gabriel huudis papaleloks oli tema varajasele lapsepolvele suur moju vanaisa oli nooruses duellil tapnud uhe mehe ning tal oli peale kolme ametliku lapse veel uheksa abieluvalist last erinevate naistega kolonel marquez oli liberaal ja tuhandepaevase soja veteran kes oli aatekaaslaste seas vaga austatud ta oli saanud tuntuks sellega et keeldus maha vaikimast banaaniistanduse veresauna masacre de las bananeras united fruit company banaaniistanduse streikivate tooliste tapmist colombia sodurite poolt vanaisa keda garcia marquez on nimetanud oma nabanooriks ajaloo ja tegelikkusega oli ka suureparane jutuvestja ning opetas teda sagedasti sonaraamatut kasutama viis ta igal aastal tsirkusesse ning oli esimene kes tutvustas oma lapselapsele jaa imet united fruit company poes tihti utles ta sa ei tea mis surnu kaalub pidades silmas tohutut koormat mida tuleb kanda kui oled tapnud inimese seda motiivi on garcia marquez hiljem ka oma teostes kasutanud vanaema tranquilina iguaran cotes keda garcia marquez kutsus vanaema minaks ning keda ta nimetas suure kujutlusvoimega ebausklikuks naiseks taitis maja kummituslugude eelaimduste ja markidega tal oli garcia marquezele sama suur moju kui vanaisal ning kirjanik on teda maininud kui oma esimest ja peamist kirjanduslikku mojutajat teda inspireeris viis kuidas vanaema jutustas ebatavalistest asjadest kui taiesti loomulikest olenemata sellest kui fantastilised ja ebatoenaolised tema lood olid raakis ta neist kui vaaramatust toest peale selle on vanaema mina romaani sada aastat uksildust tegelase ursula iguarani prototuup vanaisa suri 1936 kui gabriel oli kaheksaaastane et vanaema oli pime laks gabriel elama oma vanemate juurde sucresse sucre departemangus kus isa oli avanud apteegi varsti parast poisi sucresse saabumist otsustati et ta peab hakkama koolis kaima ning ta saadeti internaatkooli barranquillasse sadamalinna magdalena joe suudmes sealses koolis teati teda kui ujedat poissi kes kirjutab humoorikaid luuletusi ja joonistab koomikseid et ta oli tosine ja tegi vahe sporti sai ta klassikaaslastelt huudnimeks el viejo vana 14aastaselt sai gabriel stipendiumi ja alustas opinguid rahvuslutseumis zipaquiras pealinna bogota lahedal 1947 aastal astus ta bogota rahvusulikooli oigusteaduskonda nagu oli oma vanematega kokku leppinud ulikooliopingute ajal meeldis talle vaga istuda kohvikus el molino ja raamatuid lugeda nautides varskelt colombiasse joudnud maailmakirjandust sellistelt autoritelt nagu jorge luis borges d h lawrence graham greene eriti inspireeris teda franz kafka metamorfoos mis esimesest reast andis tema elule uue suuna teda vaimustas mote kirjutada mitte traditsioonilise kirjanduse vaid oma vanaema juttudele sarnases stiilis milline sisaldab ebatavalisi sundmusi ja anomaaliaid justkui oleks need lihtsad aspektid igapaevaelust metamorfoosist inspireerituna kirjutas ta justustuse kolmas resignatsioon la tercera resignacion mis avaldati paevalehes el espectador oma jutustuse pealkirja varske ajalehe kaanel nahes tabas noort kirjanikku teadmine et tal pole viit sentaavot ajalehe ostmiseks aastal 1950 katkestas ta opingud ning hakkas cartagena ja barranquilla ajalehtedele kaastood tegema ta kirjutas ka poliitilisi artikleid ajakirjale el heraldo aastast 1955 oli gabriel garcia marquez ajakirja el espectador korrespondent roomas elades ja korrespondendina tootades oppis ta filmikunsti korrespondendina kulastas ta genfi pariisi ja noukogude liitu aastal 1958 gabriel garcia marquez abiellus ning kolis elama venezuela pealinna caracasesse aasta hiljem soitis ta kuubasse ta avas bogotas kuuba uudisteagentuuri presna latina ning tootas ka ise moned kuud selle korrespondendina aastal 1959 sundis perre poeg rodrigo garcia aastal 1961 asus gabriel garcia marquez elama mexicosse kus filmistsenaariumide kirjutamise korvalt valmis romaan sada aastat uksildust mexicos elas ta aastani 1967 aastatel 19671975 elas ta barcelonas viimastel aastakumnetel elas kirjanik nii mehhikos kui ka kodumaal ta tootas tv uudisteprogrammi gabo peatoimetajana ning oli ajakirja gambio kaasomanik ja toimetaja aastal 1994 asutas ta ajakirjanike kooli aastal 1999 avastati tal vahkkasvaja 2006 aasta 25 jaanuaril ilmus hispaania ajalehes la vanguardia intervjuu milles kirjanik teatas et loobub kirjutamisest galiitsia ukraina keeles galotsona poola keeles galicja ehk halicz saksa keeles galizien on ajalooline piirkond idaeuroopas mis jaotub praegu poola ja ukraina vahel galiitsia piirneb lounas metsakarpaatidega loodes visla joega pohjas sani joe suudme ja zbrutsi joe latte vahelise joonega ning kagus zbrutsi dnestri ja tseremosi joega alates umbes 1800 aastast kuulub galiitsia koosseisu piirkond karpaatidest lounas vaikepoolast idas ning transilvaaniast ja moldovast pohjas ja loodes ala moodustas terviku 17721918 austria kroonimaana ja aastani 1939 poola osana praegu ei kasutata galiitsia nime ei poolas ega ukrainas galiitsia on nime saanud oma kunagise keskuse ukrainas asuva galitsi ukraina keeles poola keeles halicz jargi moned ajaloolased arvavad et galiitsia nimi on jalg selle kunagistest asukatest idagallialastest kellelt on voibolla nime saanud ka galaatia anatoolias ning galati maakond rumeenias teise oletuse kohaselt on galiitsia nimi seotud galotsi umbruses nahtud vareste voi kunnivarestega moned ajaloolased arvavad et see nimi kanti moldova linnale galatile ule 13 voi 14 sajandil kui galiitsiavoloonia riik ulatus parisgaliitsiast ule moldova musta mereni valja arvatavasti oli suur osa galiitsiast 9 sajandil suurmaari riigi koosseisus uhe kroonika jargi vottis kiievivene riigi valitseja 981 sojaretkel poola piirile ule punavene linnad 11 sajandil laks piirkond luhikeseks ajaks 10181031 parast kiievi vallutamist poola kuningriigi vagede poolt poola kuningriigi voimu alla ning seejarel tagasi kiievivene riigile parast kiievi suurvurst 10191054 jaroslav targa surma 1054 jaoatati riik jaroslavi poegade vahel vanimale elusolevale pojale izjaslavile parandus kiiev ja novgorod teisele pojale svjatoslavile tsernigivi kolmandale pojale vsevolodile perejaslavli neljandale pojale vjatseslavile smolenski viiendale igorile vladimir voloonias ja 1052 surnud 1 poja vladimir jaroslavitsi pojale ning pojapoeg rostislavile galiitsia 10571064 1064 aastal aga vallutas rostislav vladimirovits tsernigivi vursti 10541077 svjatoslav ii poja gleb svjatoslavitsi valitsetud tmutarakani vurstkonna aasovi ja musta mere tamani poolsaarel mida valitses 10641065 rostislavi jarglased rjurik volodar ja vasylko romanovits valitsesid przemysli zvenigorodi ja terebovlia alasid 11411199 voloonia vurstiriik aastatel 10871253 oli galiitsia kiievivene oigusjarglasena autonoomne 11411199 galiitsia vurstiriik vurstiriik vt slaavi vurstiriikide loend galiitsia vurstiriiki valitsesid rjurikovitsite dunastia romanovitsite liini jaroslav targa poja novgorodi vursti 10361052 vladimir jaroslavitsi poja rostislavi jarglased esindajad volodymyrko volodarovits 11411153 jaroslav osmomosl 11531187 ja volodymir jaroslavits 11891199 sisemiste vastuolude jarel norgenenud ja lagunevast vanavene riigist iseseisvunud riigi moodustas 12 sajandi keskel volodymyrko volodarovits kes paris varem vaiksed zvenigorodi vurstiriigi 1124 przemysli vurstiriigi 1129 terebovlia vurstiriigi 1129 galiitsiamaa 1141 ning asutas uue pealinnana 1444 aastal halychi linna uhendatud vurstiriigi keskusena volodymyrko volodarovitsi poeg jaroslav osmomosl laiendas veelgi valdus 11531187 ning lisas valduste hulka ka veel alad karpaatia magede ja dnisteri joe vahelistel aladel kuni doonau alamjooksuni viimase romanovitsite liinist valitseja volodymir jaroslavitsi 11891199 surma jarel 1199 aastal kutsusid bojaarid riiki valitsema naabervurstiriigi rjurikovitsite dunastia mstislavitsite liini esindaja voloonia vurstiriigi vursti roman mstislavitsi 11601205 novgorodi vurst 11681170 voloonia vurst 11731187 ja 11881205 galiitsia vurst 11871188 ja 11991205 ning kiievi suurvurstina 12031205 roman suur kes uhendas galiitsia ja voloonia ning moodustas uhise galiitsiavoloonia vurstiriigi galiitsiavoloonia vurstiriik oli 13 sajandi alguses endise vanavene riigi aladel koos kirdevene aladel asunud vladimiri suurvursti vladimirisuzdali vurstiriigi ja loodevene aladel asunud novgorodi vabariigiga uks mojuvoimsamaid slaavi vurstiriike mongoli sojakaigu jarel euroopasse oli aastatel 12531340 riik kuldhordi vasallkuningriik sel ajal viisid galiitsia vurstid pealinna ule halychist lvivi nad puudsid leida roomakatoliku kiriku paavstilt tuge ja euroopast liitlasi kuldhordi vastu galiitsia olukorda raskendas uute maade alistamine poola ja ungari kuninga kazimierz iii suure poolt 13401349 oli galiitsia iseseisev kuningriik kuningas lubarti lubko lubartas dymitr ca 1300 1384 valitsemisel galiitsiavoloonia parilussoja 13401392 jarel jagati piirkond leedu suurvurstiriigi ja poola kuningriigi vahel 1344 aastal hoivas leedu suurvurstiriik voloonia ja 1349 aastal poola kuningriik galiitsia umbes 13401349 vallutati galiitsia poola kuninga kazimierz iii poolt ning liidendati 1349 poola provintsiks 13721387 kuulus galiitsia ungari kuningriigile voloonia koos kiieviga laks leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi ning seejarel rzeczpospolita riigi kontrolli alla 1569 aasta lublini uniooni jarel liideti aga piirkond poola krooni maadega kui rzeczpospolita vene vojevoodkond parast seda oli galiitsia poola valdus mida nimetati ruteenia vojevoodkonnaks lisaks kohalikule idaslaavi elanikkonnale asus sinna palju poolakaid ning samuti arvukalt juute ja armeenlasi sel ajal ehitati palju kastelle ning rajati moned uued linnad stanisawow praegu ivanofrankivsk ja krystynopol praegu tservonograd 1772 kaotas poola suurema osa galiitsiast esimese poola jagamise kaigus austriaungarile austria habsburgid omandasid galiitsia tuginedes ungari vanale pretensioonile selle territooriumi peale austria osana nimetati seda galiitsia ja lodomeeria kuningriigiks kahe keskaegse idaslaavi vurstiriigi galiitsia ja wodzimierzi jargi piirkonna tuumikala oli tuntud punavene nime all austria galiitsia koosseisu lisati ka suur osa vaikepoolast pealinn oli wow lemberg praegune lviv kus taielikult domineeris poola aristokraatia kuigi provintsi idaosas elasid idaslaavlased ukrainlased ehk ruteenid nagu habsburgid oma riigi sisse jaavaid ukrainlasi nimetasid galiitsia idaosas elas ka arvukalt poolakaid ja juute austria galiitsia vastliidetud laaneosas olid valdavas ulekaalus poolakad galiitsia oli austria suurim kroonimaa ja uks vaesemaid kui austria surus maha krakowi iseseisva vabariigi iseseisvuse laks see linn 1846 austria galiitsia koosseisu 17861849 kuulus galiitsia koosseisu bukoviina alates 1868 aastast oli galiitsia ja lodomeeria kuningriik austriaungari kroonimaa ametlikult vordvaarne 16 ulejaanud kroonimaaga kus ametlikuks keeleks oli poola keel esimese maailmasoja ajal voitlesid austriaungari ja venemaa agedalt galiitsia parast 26 juulil 1917 sai galiitsia ja lodomeeria kuningriik taiesti iseseisvaks 1 novembril 1918 sai laanegaliitsia taastatud poola vabariigi osaks idagaliitsia kuulutas end 14 novembril biaa cerkiewis praegu bila tserkva koos bukoviina ja tagakarpaatiaga iseseisvaks laaneukraina rahvavabariigi nime all ja puudis moodustada koos ukraina rahvavabariigiga uhtset ukraina riiki liitudes ukraina rahvavabariigiga toimuva noukogudeukraina soja kaigus solmisid ukraina rahvavabariigi juht somon petljura ja poola vabariigi juht jozef pisudski 21 aprillil 1920 aastal koostooleppe mille kohaselt poola tunnistas petljurapoolset ukraina valitsust parast voitu bolsevike ule ning lubas sojalist kaasabi voitluses noukogude venemaaga mille eest vastutasuks tunnustas petljura galiitsia liitmist poolaga igaveseks varsti votsid idagaliitsia ule poolakad idagaliitsia taasuhendamine sai rahvusvahelise tunnustuse 1923 poola valitses seda osaliselt ukraina elanikkonnaga piirkonda 1939 aastani 1931 aastal elas poola krakowi vojevoodkonnas 17 600 km2 2 300 100 inimest lwowi vojevoodkonnas 28 400 km2 elas 3 126 300 inimest neist 449 poolakad tarnopoli vojevoodkonnas 16 500 km2 elas 1 600 400 inimest neist 493 poolakad stanisawowi vojevoodkonnas 16 900 km2 elas 1 480 300 inimest neist 224 poolakad jargmises tabelis on idagaliitsia rahvastikuandmed 1931 aastast toenaoliselt on wowi vojevoodkonna puhul arvestatud ainult vojevoodkonna idaosa tabel vajab toimetamist 1939 aastal parast molotoviribbentropi pakti solmimist okupeeris noukogude liit parast nsv liidu kallaletungi poolale galiitsia piirkonna ja liidendas ukraina nsvga 1939 aastal parast sojategevuse algust noukogudesaksa rindel okupeeris saksa riik laanegaliitsia ning allutati koos endiste poola aladega saksa okupatsioonivoimudele allunud kindralkubermangule galiitsia juudid havitati liitlasriigid tunnustasid 1945 ida ja laanegaliitsia vahelist piiri parast teist maailmasoda oli idagaliitsia jalle ukraina nsv koosseisus poolakad asustati umber poola pohiliselt sellele alale mida varem olid koloniseerinud sakslased ukrainlased asustati umber ukraina nsvsse 1991 aastast kuulub idagaliitsia iseseisva ukraina koosseisu pohilised linnad on lviv lvov lwow lemberg leopolis suurim linn idas ning krakow ja przemysl ukraina keeles laanes ning ivanofrankivsk poola keeles stanisawow gregorius xv alessandro ludovisi 9 jaanuar 1554 8 juuli 1623 oli paavst 16211623 ta oli 234 paavst alessandro ludovisi sundis bolognas aadliku pompeo ludovisi ja camilla bianchini 8lapselises peres kolmanda pojana tema vanaisa oli samoggia krahv alessandro ludovisi oppis 15691571 rooma jesuiitide kolleegiumis ja temast sai esimene paavst kes oli hariduse omandanud jesuiitide kaest hiljem oppis ta germaani kolleegiumis collegium germanicum oigusteadust ja 4 juunil 1575 kaitses bologna ulikoolis doktorikraadi 23 juunil 1575 saabus ta rooma bologna peapiiskopina vahendas ta 1616 rahulepingu solmimist savoia hertsogi carlo emmanuele i ja hispaania kuninga felipe iii vahelises tulis monferrato hertsogkonna parast gregorius xv valiti paavstiks 9 veebruaril 1621 vatikani capella paolina kabelis ja krooniti 14 veebruaril kardinal andrea baroni peretti montalto poolt ta valis nime arvatavasti gregorius xiii jargi kes oli parit samuti bolognast 8 9 veebruarini 1623 toimunud konklaavil osales 51 ja sellelt puudus 19 kardinali see on suurim hulk konklaavilt puudunud kardinale ajaloos gregorius xv osutus valituks kardinal scipione caffarelli borghese soovitusel peetud aklamatsioonhaaletusel ta jai viimaseks paavstiks keda ei valitud skrutiiniumidega haaletamisel konklaavi algus viibis kuna rooma kuberner ei sulgenud prantsusmaa suursaadiku francois anibal destreesi kasul kabeli ust enne kui saadik oli joudnud kulastada prantsusmaa jaoks meeleparaseid kardinale konklaavil tekkis 6 fraktsiooni vanad kardinalid montalto juhtimisel kardinal pietro aldobrandini juhitud fraktsioon kardinal scipione caffarelliborghese juhitud fraktsioon hispaania fraktsioon prantsusmaa fraktsioon ja firenze fraktsioon konklaav sai alata alles kell 2 oosel aldobrandini oli vahetult enne konklaavi algust haigestunud soosikuteks olid kardinal pietro campori roberto bellarmino francesco maria bourbon del monte santa maria ja ludovisi kuid campori ei saanud algul piisavalt toetust esimeses voorus enim haali saanud bellarmino keeldus paavstiks saamast ja soovis francois de la rochefoucald valimist too ei viibinud konklaavil ja teised kardinalid ei soovinud teda uue paavstina naha kardinal bourboni vastu esitas aga hispaania veto paavstiks sooviti valida ka federico borromeod ja camporit kes bellarmino eeskujul keeldusid ametit vastu votmast ludovisi saabus konklaavile jargmisel paeval ja leiti olevat sobiv kandidaat mistottu ta kuulutati uksmeelselt paavstiks gregorius xv avaldas 15 novembril 1621 apostelliku konstitutsiooni aeterni patris ja 12 martsil 1622 decet romanum pontificem milles ta satestas detailselt konklaavi tegevuse ja konklaavil kasutatavad tseremooniad ta kinnitas coelestinus v 1294 aasta otsust et paavsti saab konklaavil valida kolmel viisil aklamatsioonhaaletusel kompromisshaaletusel ja skrutiiniumitega valimisel gregorius xv valispoliitika eesmark oli tagada uhtsus katoliiklike valitsejate seas ta sai voimule kolmekumneaastase soja ajal soovides katoliikluse taastamist protestantide valduses olevatel aladel gregorius xv saatis nuntsius carlo carafa saksarooma keisri oukonda ja annetas keisrile suure summa raha voitluseks oma pohimotete eest carafa ja munga giacinto da casale soovitusel pakkus paavst 1623 protestantlikule pfalzi hertsogile kuuluvat kuurvursti tiitlit baieri hertsog maximilianile saavutades sellega katoliiklaste enamuse saksa rooma keisri valimistel maximilian kinkis paavstile tanutaheks heidelbergi raamatukogu ja paavst saatis leo allutiuse heidelbergi et see tooks hinnalised kasikirjad rooma tema ajal sai katoliiklaseks saksi hertsog rudolf maximilian gregorius xv rohutas hugenottide vastase voitluse pidamise vajadust religioosse uhtsuse taastamiseks prantsusmaal ta muutis pariisi piiskopkonna peapiiskopkonnaks ja puhitses kardinaliks luconi piiskopi richelieu gregorius xv soovis et hispaania kuningas felipe iii katkestaks madalmaadega solmitud 12aastase vaherahu kui hispaania ja austria vahel ahvardas puhkeda soda valtellina parast okupeerisid paavsti vaed orazio ludovisi juhtimisel vaidlusaluse ala selle otsusega soovis paavst ara hoida katoliiklike suurriikide vahel puhkeda voiva soja gregorius xv oli valmis tunnustama abielu prints charles stuarti ja hispaania printsessi maria vahel milles nagi voimalust leevendada inglismaa katoliiklaste vastu kasutatavaid repressioone see abielu ei saanud teoks gregorius xv toetas poola kuningat zygmunt iii voitluses turklastega 1621 lubas gregorius xv frantsiskaani reformaatidel omada kindralvikaari 1621 tunnustas ta mertsedariaanide kongregatsiooni 17 mail 1621 tunnustas ta benediktiini mauriste 8 novembril 1621 tunnustas ta lucca jumalaema kongregatsiooni 18 novembril 1621 tunnustas ta piariste 6 jaanuaril 1622 rajas ta usupropaganda kongregatsiooni mille volitused kinnitas 22 juunil 1622 bullaga inscrutabili uue ametkonna peaulesandeks sai misjoni koordineerimine 1622 tunnustas ta paljasjalgseid augustiinlasi 7 aprillil 1623 tunnustas ta teatiini nunnaordut ta tunnustas benediktlaste nunnaordu kolgata jumalaema kongregatsiooni pii operariit jumalaema preestreid ja birgitiini preestreid belgias ta kehtestas haudriettidele augustiinlaste reeglid 4 juulil 1622 satestas gregorius xv porziuncola indulgentsi koikidele usklikele kes parast pihti ja armulauda kulastavad samal paeval teatavaid kirikuid 12 oktoobril 1622 kehtestas ta sarnase indulgentsi kaputsiinidele 30 augustil 1622 avaldatud bullas universi gregis kinnitas ta solitsitatsiooni sollicitare ta kohustas 1622 toledo peapiiskopkonnas tahistama 17 septembrit neitsi maarja nimepaevana 31 jaanuaril 1623 kirjas romanae sedis kinnitas ta roberto de nobili ettepaneku pohjal indias malabari riituse kasutamise gregorius xv tuhistas 1622 neitsi maarja parispatuta saamise doktriini ule peetavas arutelus dominiiklaste poolt kasutatud moiste sanctificatio gregorius xv oli hispaanias levinud valgustusteoloogia illuminaadid vastane gregorius xv kanoniseeris 5 isikut 12 martsil 1622 ta kuulutas ondsaks 3 isikut gregorius xv kinnitas 1621 joosepi austamise 1622 joakimi ja ambrogio sansedoni austamise ja 17 veebruaril 1623 bruno austamise gregorius xv noorim vend orazio ludovisi abiellus lavinia albergatiga nende poeg ludovico ludovisi sai 1621 kardinaliks bologna peapiiskopiks ja 1622 zagarolo hertsogiks orazio tutar ippolita ludovisi abiellus esmalt rossano vursti giorgio aldobrandiniga seejarel bracciano hertsogi flavio i orsiniga orazio ludovisi oli paavsti vagede kindral ja fiano hertsog gregorius xv kaugem sugulane giulio ludovisi sai aleksandria titulaarpatriarhiks gregorius xv puhitses 11 kardinali 4 konsistooriumil lisaks itaallastele said kardinalideks 2 hispaanlast ja 1 prantslane gregorius xv oli giovanni barbieri ja domenichino patroon tema ihuarst oli giambattista castellani gregorius xv rajas 18 martsil 1621 benediktlaste kolleegiumi roomas 1621 avaldatud bullas in eminenti kinnitas ta jesuiitidele privileegi teaduskraade valja anda ameerika ulikoolides ta rajas 1621 pamplonas dominiiklaste seminari 22 septembril 1622 kinnitas ta lissabonis asuva inglise kolleegiumi rajamist ta avaldas noidade ja maagide vastu 20 martsil 1623 bulla omnipotentis dei see jai viimaseks paavsti uleskutseks voidelda joumeetmetega noiduse vastu gian lorenzo bernini tegi temast 1622 aasta paiku busti kunstnik giovanni francesco barbieri il guercino on temast teinud portree olles lahetatud chambreysse ametiulesandeid taitma tutvus ludovisi seal kalvinistist lesdiguieresi hertsogiga kelle prantsusmaa kuningas oli saatnud kaitsma oma huve kui ludovisi volitused hakkasid loppema olevat hertsog naerdes lisanud et ludovisi voib tulevikus saada paavstiks ludovisi vastanud talle et kui see juhtub voiks hertsogist saada katoliiklane hertsogil polnud selle ettepaneku vastu midagi paavstina tuletas gregorius xv 84aastasele hertsogile kunagi antud lubadust meelde ja hertsogist sai katoliiklane gregorius xv suri 8 juulil 1623 roomas palazzo del quirinale palees ja maeti vatikani basiilikasse 13 juunil 1634 maeti tema sailmed umber rooma kolleegiumi annunziata kabelisse ja hiljem maeti tema sailmed umber rooma san ignazio kirikusse galba servius sulpicius galba imperator caesar augustus sunninimi servius sulpicius galba 24 detsember 3 ekr 15 juuni 69 pkr oli vanarooma keiser 8 juunist 68 kuni surmani galba lintsiti sodurite poolt publius septimius geta imperator caesar divi septimii severi pii divi marcus antonini publius septimus severus geta antoninus 7 mai 189 rooma 19 detsember 211 rooma oli vanarooma keiser 4 veebruarist 211 kuni surmani ta oli septimius severuse ja tema teise naise julia domna poeg geta sai oma vanaisa nime geta suhted oma venna caracallaga olid alati halvad ning ema pidi sageli vendi lepitama see oli vastuolus onneliku perekonna pildiga mida isa laskis avalikkuse ees etendada isa kui keiser caracalla kui trooniparija ema kui nouandja ning geta hooleks jaid administratiivsed ulesanded ja burokraatia juba noorelt hakkas geta poliitikas osalema tehes 197 kaasa sojakaigu partia vastu 197 voi 198 aastal sai geta tseesari tiitli millega ta aga rahule ei jaanud sest caracalla sai samal ajal augustuse tiitli alles 202 naasis keisriperekond koos getaga rooma 203204 kulastas keisri sunnilinna leptis magnat liibuas aastal 209 andis isa ka getale augustuse tiitli ja vendade suhted pisut paranesid aelius spartianuse kirjelduse kohaselt olnud geta ilus noormees kogelenud kergelt ent olnud sellegipoolest laulva haalega tema elus olid kaks kirge vein ja riietus eriti viimane riiete peale kulutanud ta niisugusel hulgal vara et isegi isa naernud tema ule tema hobiks nimetas spartianus kirjandust ja filoloogiat teda huvitanud sonade tahenduse tundmaoppimine sodurite hulgas oli ta usna populaarne eriti partia ii leegionis parast isa surma 211 yorgis sojaretke ajal brittide vastu kuulutati vennad kaaskeisriteks ja nad naasid rooma kus caracalla peatselt geta tappis caracalla lasi oma venna malestuse ara needa ning tema nimi korvaldati koigist dokumentidest ja tema skulptuurid havitati uleuldse korraldas caracalla oma poliitiliste ja muude vastaste havitamise kampaania mille kaigus tapeti kuni 20 tuhat inimest geta elulugu tuntakse peamiselt cassius dio ja herodianuse kirjelduse jargi gordianus i imperator caesar maecii marvilli marcus antonius gordianus sempronianus romanus africanus senior augustus sunninimi marcus antonius gordianus sempronianus 158 20 jaanuar 238 oli vanarooma keiser 1 jaanuarist 238 kuni surmani lopetas elu enesetapuga gordianus ii imperator caesar divi maecii marvilli marcus antonius gordianus sempronianus romanus africanus iunior augustus sunninimi marcus antonius gordianus sempronianus 192 20 jaanuar 238 oli vanarooma keiser 1 jaanuarist 238 kuni surmani tapeti oli gordianus i kaaskeiser gordianus iii imperator caesar divi marcus antonii gordiani divi antonii gordiani sororis maximus antonius gordianus augustus sunninimi marcus antonius gordianus 20 jaanuar 225 11 veebruar 244 oli vanarooma keiser 9 maist 238 kuni surmani ta tapeti gruusia oigeusu kiriku juhtide loend esitab nimekirja gruusia oigeusu kiriku eestseisjatest piiskoppidest patriarhidest ja eksarhidest alates kristluse vastuvotmisest riigiusuna 4 sajandil iseseisvuse ehk autokefaalia sai gruusia oigeusu kirik 486 aastal antiookia patriarhaadilt teised oigeusu kirikud tunnistasid seda 20 sajandil 1801 aastal okupeeriti gruusia venemaa poolt 11 veebruaril vkj 30 jaanuaril 1811 tuhistasid tsaar aleksander i ja vene oigeusu kiriku puhim valitsev sinod gruusia oigeusu kiriku autokefaalia kirikust moodustati vene oigeusu kiriku eksarhaat mida juhtisid alates 20 juulist vkj 8 juulist 1811 puhima valitseva sinodi ametisse nimetatud eksarhid 25 martsil vkj 12 martsil 1917 kuulutas gruusia oigeusu kirik ennast taas iseseisvaks sama aasta 9 aprillil vkj 27 martsil tunnistas autokefaaliat ka venemaa ajutine valitsus ja 23 juulil vkj 10 juulil likvideeriti ametlikult vene oigeusu kiriku gruusia eksarhaat vene oigeusu kirik ilmaliku valitsuse otsuseid ei tunnustanud ja moodustas gruusia eksarhaadi asemele kaukaasia eksarhaadi mis eksisteeris aprillini 1920 piiskopkondlikult juhtisid gruusia eksarhid 18111817 mtshetha piiskopkonda aastatel 18181917 kharthli ja kahhethi piiskopkonda koik nad kandsid kas peapiiskopi voi metropoliidi tiitlit kaukaasia eksarhid kandsid aastatel 19171920 thbilisi ja bakuu metropoliidi tiitlit 25 martsil vkj 12 martsil 1917 taastas gruusia oigeusu kirik oma autokefaalia ja koos sellega ka patriarhiameti vene oigeusu kirik tunnistas gruusia kiriku autokefaaliat 1943 aastal konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat 1990 aastal patriarhi ametlik tiitel on kogu gruusia katoolikospatriarh mtshetha ja thbilisi peapiiskop gaius julius caesar ehk gaius 20 ekr 4 pkr oli vanarooma keisri augustuse tutrepoeg kasupoeg ja parija marcus vipsanius agrippa ja julia poeg augustus adopteeris gaiuse ja tema venna lucius caesari 17 ekr 15aastasena taisikka joudnuna sai gaius senati liikmeks aastal 1 pkr sai ta konsuliks ning talle anti tiitel princeps juventutis parast konsuliaega laks gaius aastal 1 pkr prokonsulina partiasse seal kohtus ta 2 partia kuningaga maaras armeeniasse soltlasest kuninga ning surus seal maha massu artagira piiramisel sai gaius tosiselt haavata ning suri 18 kuud hiljem tagasiteel rooma et gaius ja lucius olid nuud molemad surnud oli keiser augustus sunnitud adopteerima livia poja tiberiuse parast gaiuse ja luciuse surma puhendati neile mitmeid monumente ja hooneid gaius caesari nime all tunti ka gaius julius caesar germanicust ehk rooma keisrit caligulat gallienus imperator caesar divi valeriani publius licinius egnatius gallienus augustus sunninimi publius licinius egnatius gallienus umbes 218 septemberoktoober 268 oli vanarooma keiser oktoobrist 253 kuni surmani lisanimed germanicus maximus 254 dacicus maximus 257 tapeti sodurite poolt galerius imperator caesar caius galerius valerius maximianus augustus sunninimi maximinus 255 5 mai 311 oli vanarooma keiser 1 maist 305 kuni surmani kuulutas 311 aasta aprillis veidi enne oma surma kristluse praktiseerimise lubatuks rooma keisririigi aladel lisanimed germanicus maximus 293 gothicus maximus 293 aegyptiacus maximus 294 thebaicus maximus 294 sarmaticus maximus 294 persicus maximus 295 britannicus maximus 296 carpicus maximus 297 medicus maximus 298 adiabenicus maximus 298 loomulik surm gruusia ehk georgia gruusia sakharthvelo on transkontinentaalne riik euroopa ja aasia piiril uro statistika liigitab riigi laaneaasiasse euroopa liit aga pigem idaeuroopasse kuuluvaks riik piirneb laanes musta mere pohjas ja kirdes venemaa lounas turgi ja armeenia ning kagus aserbaidzaaniga gruusia pealinn ja uhtlasi suurim linn on thbilisi riigi pindala on 69 420 ruutkilomeetrit 2015 aastal elas gruusias umbes 373 miljonit inimest gruusia on unitaarne esindusdemokraatlik poolpresidentaalne vabariik antiikajal rajati praeguse gruusia aladele mitu vaikest kuningriiki kolchise ja ibeeria kuningriigis kujunes juba 4 sajandi alguses riigiusuks kristlus mis viis varem domineerinud paganlike mitraismi usuvoolude haabumiseni uhinenud gruusia kuningriik saavutas suurima poliitilise ja majandusliku moju perioodil 11 sajandi lopust 13 sajandi alguseni eelkoige kuningas davith iv ja kuninganna tamari valitsusajal seejarel lagunes gruusia vaiksemateks riigikesteks kaotas oma moju ning langes jarjest mongolite osmanite ning parslaste voimu alla 1783 aastal moodustas gruusia idaosas asunud kharthlikahhethi kuningriik liidu venemaa keisririigiga mis sillutas tee gruusia jarkjarguliseks venemaaga liitmiseks alates 1801 aastast venemaa 1917 aasta revolutsioonide jarel saavutas gruusia aastal 1918 iseseisvuse ning kuulutati valja gruusia demokraatlik vabariik kuid 1921 aastal okupeeris noukogude venemaa gruusia ja liitis selle 1922 aastal noukogude liiduga 1991 aastal taasiseseisvunud gruusia kannatas 1990 aastatel majandusraskuste ning kodusoja tottu 2003 aastal riigis toimunud voimuvahetuse jarel mis sai tuntuks rooside revolutsioonina vottis gruusia valispoliitikas laanele orienteeritud suuna ning viis labi mitu majandus ja poliitilist reformi gruusia on euroopa noukogu ja guami liige gruusia koosseisu kuulub kaks de facto iseseisvat piirkonda abhaasia ja lounaosseetia mille iseseisvust toetasid moned riigid 2008 aasta venegruusia soja jarel gruusia ja suurem osa rahvusvahelisest uldsusest ei tunnista nende piirkondade iseseisvust ja kasitleb neid kui venemaa sojalise okupatsiooni all olevaid gruusia alasid gruusia gruusiakeelne nimi on sakharthvelo see on tuletatud paganliku jumala grusiinide kharthvelebi muutilise esivanema kharthlose nimest eestikeelne nimi on laenatud vene keelest laaneeuroopas kasutatakse gruusia kohta nime georgia ning selle variante kuigi seda nime seostatakse gruusia kaitsepuhaku puha juriga georgiosega on see nahtavasti tuletatud vormidest kurdz ja gurdz gruusia valitsus on palunud sobralikel riikidel hoiduda nimekuju gruzia kasutamisest ja asendada see kujuga georgia parlamendi valiskomisjoni esimehe pohjenduse kohaselt assotsieeruvat slaaviparaseks peetav nimekuju gruusia 200 aastaga vene impeeriumi koosseisus teiste riikide esindajad on aga kirjeldanud lingvistilisi ja praktilisi pohjuseid miks uleminek moistlik poleks valitsuse algatust on kritiseeritud ka gruusiasiseselt gruusia nimed naabermaade keeltes abhaasi keeles on gruusia khorthtvola ning osseedi keeles guordzo guordzoston halduslikult koosneb gruusia kahest autonoomsest vabariigist 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast pealinn need omakorda jagunevad rajoonideks raioni ja rajooni oigustega linnadeks khalakhi markus de facto iseseisev on ka lounaosseetia gruusia sisejulgeolekuametkondade uhenduse moodustavad gruusia rahvuslik julgeolekunoukogu gruusia siseministeerium valisluure eriteenistus riigikaitse eriteenistus gruusia kaitseministeeriumi luure valitsus j2 sojavaeluure valitsus sojavaepolitsei valitsus aastatel 20062007 oli gruusia skt aastane kasv suurem kui 10 kiirele kasvule aitasid kaasa suured investeeringud valisriikidest ja valitsussektori kulutused 2008 aastal aeglustus skt kasv seoses augustisojaga 21 peale 2009 aastal kahanes majanduskasv 7 vorra kuna rahvusvaheline finantskriis vahendas valisinvesteeringuid ning voorsil tootavate kodanike rahasaadetisi inflatsioonimaar oli 2009 aastal 17 aastal 2008 oli sama naitaja 10 2001 aastal elas 54 rahvastikust alla vaesuspiiri 2006 aastal 34 voi 31 2007 aastal hinnati toojoulist elanikkonda gruusias 1918 miljonile toopuuduse maar oli 2009 aastal 164 gruusia suurimad ekspordiartiklid on gruusia tahtsaimad ekspordipartnerid on turgi 1787 aserbaidzaan 123 bulgaaria 96 kanada 878 suurbritannia 749 ukraina 682 hispaania 527 ameerika uhendriigid 499 2009 gruusia suurimad impordiartiklid on gruusia tahtsaimad impordipartnerid on turgi 1681 aserbaidzaan 972 ukraina 917 venemaa 739 ameerika uhendriigid 663 saksamaa 622 2009 esimene iseseisvusaegne rahvaloendus viidi labi 2001 aastal selle andmetel elas gruusias 44 miljonit inimest 1989 aasta rahvaloenduse andmetel elas gruusias 54 miljonit inimest riikliku statistikaameti hinnangul oli rahvaarv abhaasia ja lounaosseetia elanikke arvestamata 2011 aasta jaanuari seisuga 4 469 200 hinnangu kohaselt oli 524 elanikest naissoost linnades elas 531 rahvastikust ule 65aastaste osakaal oli 138 2006 aasta hinnanguline rahvaarv oli 4 661 473 grusiinid moodustasid 838 elanikkonnast teised suuremad rahvusgrupid olid aserid 65 armeenlased 57 venelased 15 abhaasid ja osseedid seni viimane rahvaloendus toimus gruusias 2014 aasta 519 novembril selle kohaselt elas gruusias 3 713 804 inimest nendest oli grusiine 3 224 564 868 asereid 233 024 63 armeenlasi 168 102 45 venelasi 26 453 07 osseete 14 385 04 jeziide 12 174 03 ukrainlasi 6034 016 kistiine 5697 015 kreeklasi 5544 015 assurlasi 2377 006 ja teistest rahvustest inimesi 14 346 039 vastamast keeldus 591 inimest 513 inimese rahvus oli markimata toendid varaseima asustuse kohta tanapaevase gruusia aladel parinevad 18 miljoni aasta tagusest ajast ja need leiti kaevamistelt riigi kaguosas dmanisis tegu on vanimate leitud inimtegevuse jalgedega valjaspool aafrikat hilisemast ajast parit acheuli kultuuri moustier kultuuri ja noorema paleoliitikumi leide on tulnud arvukatest koobastest ja asulakohtadest vanim maaviljeluslik asustus tuntud kui sulaverisomu kultuur on teada perioodist 6000 kuni 5000 aastat ekr selle kultuuri esindajad valmistasid obsidiaanist tooriistu karjatasid veiseid ja sigu ning kasvatasid muuhulgas viinamarju samuti hakkasid sulaverisomu kultuuri esindajad juba 6 aastatuhandel ekr tegelema varajase metallurgiaga aastail u 40002200 ekr oli gruusia koduks kuraaraxesi kultuurile ning seejarel trialeti kultuurile viimast iseloomustas suurte kurgaanide rajamine ning korgel tasemel kullassepatoo 12 sajandil ekr tekkis gruusia aladel diauehi hoimuliit mis oli piisavalt tugev et vastu seista naabruses asuva assuuria runnakuile 8 sajandil ekr hoimuliit siiski havitati sodades assuuria ja urartuga ning osa selle aladest hoivas naabruses asunud kolchise hoimuliit mis oli tekkinud diauehiga umbes samal ajal ajavahemikus 2100750 ekr tabasid piirkonda hetiitide urartulaste meedialaste protoparslaste ja kimmerlaste sissetungid samal perioodil hargnesid protokartvelid mitmeks etniliselt erinevaks haruks mis loi aluse ka erinevate keelte gruusia svani megreli ja lazi tekkeks kolchise hoimuliidust kujunes 6 sajandiks ekr valja kolchise kuningriik kuni 1 sajandini ekr eksisteerinud kolchis oli tuntud ka antiikkreeklastele ja see mangis keskset osa kuldvillakulegendis ajavahemikus 1000550 ekr rajasid kreeklased kolchise rannikualadele mitmeid kolooniaid dioscurias kaasajal suhhumi gyenos otsamtsira phasis phothi anakopia novoi afon bitius pitsunda ja teisi 4 sajandiks ekr oli tekkinud gruusia idaosas ibeeria kuningriik ajavahemikus 653333 ekr kuulusid kolchis ja ibeeria meedia ja selle langemise jarel ahhemeniidide riigi mojusfaari antiikautorite toodest jaab siiski ebaselgeks millisel maaral suutsid parslased oma voimu kolchise ja ibeeria ule kehtestada samuti ei kuulunud kumbki riikidest aleksander suure makedoonia impeeriumi koosseisu perioodil 2 sajand ekr kuni 2 sajand pkr olid kolchis ja ibeeria koos oma naaberaladega kohalike suurvoimude armeenia ja pontuse ning rooma vaheliste pikkade ja laastavate sodade tallermaaks kuningas artasese valitsusajal 189161 ekr hoivas kiirelt laienev armeenia kuningriik suure osa ibeeriast ning vahemikus 12063 ekr alistas armeenia liitlane pontus kogu kolchise ja liitis selle oma riigiga aastal 65 ekr vallutas pontuse ja armeeniaga sodinud rooma vaejuht pompeius ibeeria kuid roomlased oma voimu seal ei kindlustanud kolchis aga uhendati rooma riigiga ning sellest sai rooma provints lazicum mida valitsesid rooma legaadid 3 sajandil oli ibeeria sassaniidide riigi maksualune kuid sajandi lopus oldi taas rooma vasalli rollis 3 sajandi alguses sai lazicumi provints teatud ulatuses autonoomia ning sajandi lopuks taieliku iseseisvuse rooma riigist tekkis lazicaegrisi kuningriik mis 6 sajandil liideti butsantsiga alates 1 sajandist oli ibeerias levinud mitraism ja zoroastrism kuningas mirian iii valitsusajal sai ibeeriast uks esimesi riike mis vottis vastu ristiusu sundmuse tapne aeg on teadmata kuid erinevate allikate andmeil on selleks pakutud muuhulgas aastaid 317 319 324 327 ja 330 4 sajandi keskpaigaks oli kristlus kujunenud ametlikuks usundiks ka lazicas ristiusu vastuvott lahendas ibeeriat butsantsile keiser julianuse ebaonnestunud sojakaigu ja hukkumise jarel laks kontroll ibeeria ule parslaste katte ning kuningas varazbakur ist sai parsia vasall sassaaniidid maarasid ibeeriasse oma asekuningad kes pidid hoidma vasalle kontrolli all asekuningate valduses olnud khvemo kharthli kujunes parsia kultuuri keskuseks gruusias ning 5 sajandi keskpaigaks oli parslaste zoroastrismist saanud kristluse korval teine ametlik usund idagruusias 5 sajandi lopus juhtis vurst vahtang i parsiavastast ulestousu kuid selle kaigus saavutatud iseseisvust ei jatkunud kauaks tema surma jarel aga liideti ibeeria uuesti parsiaga 580 aastal likvideerisid parslased ibeeria kuningriigi ning muutsid selle sassaniidide riigi provintsiks mida valitseks marzpan asehaldur 591 aastal jagasid butsants ja parsia omavahel ibeeria alad mtsketha laks butsantsile ning thbilisi jai parslastele 7 sajandi lopus joudsid kaukaasiasse araablastest vallutajad 9 sajandi esimestel kumnenditel vallutas bagrationi dunastiast asot i araablastelt tagasi mitmeid lounaibeeria alasid asot tunnistas butsantsi oma suseraanina ning uhendas tao ja klarjeti vurstiriigid ja savseti khikhata samtshe trialeti dzavahhethi ning asotsi krahvkonnad uhtseks taoklarjeti kuningriigiks formaalselt allus see butsantsile kuid tegelikkuses oli tegu iseseisva riigiga mille keskuseks oli artanuji kouropalates davith bagrationi laiendas oma valdusi vallutades theodossiopolise ning armeenia provintsi basiani samuti kehtestas ta protektoraadi armeenia provintside kharqi apakhuni malazgirti ja ahlati ule esimene uhendatud gruusia kuningriik loodi 10 sajandi lopus mil kouropalates davith vallutas kharthliibeeria krahvkonna kolm aastat hiljem paris davithi kasupoeg bagrat iii oma onu theodosius pimeda surma jarel abhaasia trooni 1001 aastal paris bagrat iii ka taoklarjeti ning 10081010 vallutas ta kahhethi ja ereti ning sai esimeseks gruusia kuningaks kes valitses nii maa ida kui laaneosa ule 1071 aastal loi seldzukid manzikerti lahingus butsantsi armeenia ja gruusia uhendvage 1081 aastaks olid seldzukid hoivanud suurema osa gruusiast vaid magised abhaasia svaneti racha ja khevikhevsureti jaid turklaste voimu alt valja voitlust seldzukkidest sissetungijate vastu juhtis noor kuningas davith iv kes oli trooni parinud 16aastasena 1089 aastal esimene ristisoda 10961099 ja ristisodijate sojakaik seldzukkide vastu anatoolias andsid voimaluse ka edukaks sojategevuseks gruusias 1099 aastaks lopetas davith andami maksmise turklastele ning oli suutnud vabastada suurema osa gruusiast 1118 aastaks oli vaid thbilisi endiselt seldzukkide kaes turklaste lahkumise jarel oli vabaks jaanud tohutu hulk pollumaad ning davithi sojavagi vajas taiendavat inimjoudu mistottu saabus aastatel 11181119 kuninga kutsel 40 000 kiptsaki sodalast uhes oma peredega gruusiasse 1120 aastal saabus gruusiasse tuhandeid alaane kes asusid elama kharthlisse gruusia vakke tuli ka palgasodureid saksamaalt itaaliast skandinaaviast ja kiievivenest 1121 aastal kuulutas sultan mahmud gruusiale dzihaadi kuid sai didgori lahingus gruusia vagedelt luua 1122 aastal vallutasid gruusia vaed ka thbilisi millest sai riigi pealinn jargnevatel aastatel vallutati sirvan ning suur osa armeeniast davith iv suri 1125 aastal jattes endast maha riigi millest oli saanud piirkondlik suurvoim kuninganna tamari valitsemisajal tousis gruusia oma voimsuse tipule aastatel 11941204 loid gruusia vaed korduvalt tagasi turklaste uusi sissetunge ning korraldasid edukaid sojakaike turklaste voimu all olnud lounaarmeeniasse nende tulemusel laks suurem osa lounaarmeeniast gruusia voimu alla 1204 aastal langes butsants ristisodijate katte ja gruusiast ning bulgaariast said voimsaimad kristlikud riigid vahemere idaosas samal aastal vallutasid tamari vaed anatoolia kirdeosa kuhu rajati trapezundi keisririik mille valitsejaks krooniti tamari sugulane butsantsi endise keisri andronikos i komnenose pojapoeg alexios komnenos 1210 aastal vallutasid gruusia vaed parsia pohjaosa nuudse iraani aserbaidzaani tol hetkel saavutas gruusia suurima territoriaalse ulatuse oma ajaloos tamar suure valitsusaega peetakse gruusia kuldajaks lisaks sojalistele ja poliitilistele saavutustele oitses tollal ka gruusia kultuur 1220 aastatel tungisid kaukaasiasse ja vaikeaasiasse mongolite vaed gruusiaarmeenia uhendvae ja nende liitlaste tugevast vastupanust hoolimata suutsid mongolid vallutada suurema osa piirkonnast 1243 aastal solmis kuninganna rusudan mongolitega rahuleppe millega gruusia jai ilma oma vasallidest noustus maksma andamit ning lasi mongolitel okupeerida ule poole gruusia riigist lisaks sellele hakkas lagunema ka riigi see osa mis ei olnud mongolite ikke all samtshe sojapealikud ei allunud enam keskvoimule ja 1266 aastaks olid nad sisuliselt gruusiast eraldunud 1259 aastal puhkes kuningas davith vi juhtimisel mongolitevastane ulestous voitlust jatkasid ka kuningad demetre ii 12701289 ja davith viii 12931311 giorgi v 13141346 suutis ara kasutada ilkhanaadi norgenemist ning lopetas mongolitele andami maksmise ja taastas riigi piirid kujul nagu need olid olnud enne 1220 aastaid samuti toi ta trapezundi keisririigi tagasi gruusia mojusfaari aastatel 13861403 tungisid timuri vaed kaheksal korral gruusiasse gruusia valja arvatud abhaasia ja svaneti majandus rahvastik ja linnad said rangalt kannatada 15 sajandi keskpaigaks olid kaardilt puhitud gruusia vanad naaberriigid 1453 aastal alistus konstantinoopol ning kontroll vahemere ja musta mere vahelise labipaasu ule laks turklastele gruusia sailitas sideme laanega vaid genova kolooniate kaudu krimmi poolsaarel gruusia kuningriigik lagunes 1460 aastatel mitmeks vaiksemaks riigiks 15 sajandi lopuks ahvardas gruusiat laanest osmanite riik ning alates 1501 aastast safaviidide riik idast jargnevatel sajanditel oli gruusia kahe suurvoimu vahelise voimuvoitluse tandriks 1555 aastal solmisid turgi ja parsia amasya rahu mis lopetas turgiparsia soja ja jagas gruusia mojusfaarideks imerethi laks turklastele ning kharthlikahhethi parslastele jargnevates turgiparsia sodades oli kaalukauss kord uhe kord teise poole kasuks kuid 17 sajandi alguses jarjekordse soja kaigus suutis parsia kehtestada oma voimu pea kogu gruusias 1616 aastal surusid sahh abbas i vaed julmalt maha ulestousu gruusias hulk sodureid ja kodanikke hukati ning 130 000200 000 kahheti elanikku kuuditati parsiasse samuti lasi abbas surnuks piinata kuningas teimuraz i ema ketevani kes oli saadetud sahhi juurde labiraakimistele 17 sajandil langes gruusia pideva sojategevuse tottu suurde vaesusse safaviidide riik lagunes sisetulide tottu 18 sajandi algul ning turgi ja venemaa jagasid suure osa parsia valdustest 1724 aasta konstantinoopoli rahuleppega kaheks jagati ka gruusia nadersahh taastas aga kiirelt parsia vagevuse ning 1735 aastaks olid turklased gruusiast minema loodud nadirsahh maaras kharthli waliks asevalitsejaks bagrationi dunastiast teimurazi reaktsioonina korgete maksude kehtestamisel puhkes gruusia aadli hulgas vastuhakk parlastele teimuraz ja tema poeg irakli aga jaid ustavaks nadirsahhile osalt seetottu et takistada bagrationide mukhraniharu naasmist voimu juurde tanutaheks ustavuse eest andis nadirsahh teimurazile kharthli kuninga ning iraklile kahhethi kuninga tiitli nadirsahh morvati 1747 aastal ning teimuraz ja irakli kasutasid riigis tekkinud ebastabiilsust et parsiast lahku luua parsia garnisonid sunniti gruusiast lahkuma ning koostoos uksteise ning aserbaidzaani khaanidega moodustasid parsiavastase liidu 1752 aastal saatsid nad venemaale saatkonna et paluda sojalist toetust mis aga kujunes edutuks teimuraz ii suri 1762 aastal ning irakli ii paris temalt ka kharthli trooni uhendades nii gruusia esmakordselt kolme sajandi jooksul ta poordus uuesti venemaa poole et saada kaitset turgi ja parsia eest 1783 aastal solmiti irakli ii ja katariina ii vahel georgijevski leping millega kharthlikahhethi kuningriik tunnistas venemaa ulemvoimu kuid tagas bagrationi dunastia voimulpusimise ning gruusia kiriku iseseisvuse 1795 aastal vallutas parsia sahh agha mohammad khan gruusia ning vallutas ja ruustas thbilisi irakli ii surma jarel puhkes trooninoudlejate vahel kodusoda ning uks osapooltest palus sekkuda venemaal ja olukord lahendada 1801 aastal allkirjastas keiser paul i maaruse millega kharthlikahhethi kuningriik liideti venemaa keisririigi koosseisu sama aasta mais korvaldas kindral karl heinrich von knorring trooniparija prints david batonisvili ning ametisse astus valitsus kindral ivan petrovits lazarevi juhtimisel osa gruusia aadlikest ei noustunud maarusega kuni 1802 aasta aprillini mil kindral knorring piiras nad thbilisi katedraalis sisse ning sundis neid andma truudusvannet venemaa keisrile koik keeldujad arreteeriti parsia uritas tagasi vallutada gruusiat ja dagestani kuid sai veneparsia sojas luua 1810 aastal hoivasid vene vaed ka imerethi kuningriigi 19 sajandil peetud sodades turgi ja parsiaga vallutas venemaa neilt mitmeid varem gruusiale kuulunud alasid 7 mail 1920 solmiti vene sfsr ja gruusia dv vahel diplomaatilised suhted ja kirjutati alla lepingule millega venemaa tunnustas gruusia suveraansust 1921 aasta veebruaris tungis punaarmee gruusiasse tbilisi hoivati 25 veebruaril 1921 ja kehtestati noukogude voim gruusia nsv 28 augustist 1924 kuni 5 septembrini 1924 toimus gruusias iseseisvusmeelne ja noukogudevastane ulestous augustimass mis aga maha suruti 12 martsist 1922 kuni 5 detsembrini 1936 kuulus gruusia nsv tagakaukaasia sfnv koosseisu 1990 voitsid gruusia nsv ulemnoukogu valimised zviad gamsahhurdia toetajad nad hakkasid koostama gruusia kodanike nimestikke taasloodi gruusia komitee mille juhiks sai zviad gamsahhurdia 9 aprillil 1991 andis komitee ulemnoukogule loa taastada gruusia demokraatlik vabariik augustis 2008 leidis venemaa ja gruusia vahel aset gruusia soda pohiseaduse jargi on kirik gruusias riigist lahutatud kehtib usuvabadus enamik elanikest 82 on oigeusklikud ja kuuluvad gruusia apostlikku autokefaalsesse oigeusu kirikusse kiriku roll uhiskonnas on vaga suur ligi 10 elanikest on islamiusulised ligi 4 armeenia kristlased ja 2 vene oigeusu kiriku liikmed voidusoidutrass rustavi asub umbes 20 km kaugusel gruusia pealinnast thbilisist see on saanud nime lahima asula rusthavi jargi see on aastatel 20112012 taielikult rekonstrueeritud fia 2 kategooria standardite jargi esimene professionaalne autodroom kaukaasia piirkonnas renoveeritud autotrassi avatseremoonial mis toimus 29 aprill 2012 osales president mihheil saakasvili ise olles klassi vormel3 boliidi roolis gruusia jalgpalli korgeim liiga on umaglesi liga gruusia lipp on gruusia sakharthvelo riigilipp lipu proportsioonid on 100147 lipp seostub kuningas david ehitaja ning kuninganna thamari lipuga ning meenutab gruusia hiilgeaegu keskajal on voimalik et seda lippu kasutati juba tol ajal viieristilippu on kasutatud hiljemalt 14 sajandist saadik kui seda esmakordselt kirjeldas tundmatu keskaegne geograaf raamatus libro del conoscimiento de todos los reinos koikide kuningriikide tundmise raamat lipu keskne element on puha juri rist mida seniajani kasutatakse inglismaa lipuna puha juri on gruusia kaitsepuhak giorgi gabeskiria arvab et neli lisaristi lisati toenaoliselt giorgi v valitsemisajal see valitseja torjus valja mongolid umbes samal ajal voeti kasutusele risti uus kuju variandina jeruusalemma ristist mida kasutasid ristisodijad puhal maal kes samuti kasutasid suurt keskel asuvat risti nelja vaiksema ristikesega neljas kvadrandis ristid esindasid nahtavasti kristuse viit haava keskaja lopul lakati seda lippu kasutamast paljud grusiinid sealhulgas gruusia oigeusu kiriku patriarh toetasid selle lipu saamist riigilipuks 1999 aastal haaletas gruusia parlament lipu muutmise poolt vastuseks kutsus president eduard sevardnadze kokku heraldikakomisjoni mis pidi tegelema riigi uute sumbolitega kuid komisjon ei teinud mingeid ettepanekuid lipp oli kasutusel mihhail saakasvili poolt juhitud uhinenud rahvusliku liikumise lipuna alates selle asutamisest 2001 19 novembril 2002 otsustati et see lipp hakkab koos riigilipuga lehvima thbilisi linnavalitsuse hoone kohal roosirevolutsiooni ajal novembris 2003 vallutasid opositsioonilised rahvahulgad riigikantselei hoone ja heiskasid hoonele viie ristiga lipu president eduard sevardnadze hindas seda moni paev enne tagasiastumist riigipoordekatsena see lipp kuulutati parast paev labi kestnud agedaid debatte parlamendi poolt gruusia riigilipuks 14 jaanuaril 2004 vastav muudatus riigilipuseaduses tehti haalte vahekorraga 1471 uhtlasi kuulutati 14 jaanuar riigilipupaevaks otsuse kinnitas 25 jaanuaril 2004 kohe parast presidendiks saamist mihhail saakasvili parlamendi plenaaristungile eelnenud oiguskomitee istungil noudsid uhinenud demokraatide esindajad riigilipuseaduse muudatuste eelnou haaletusele panekut komitee aseesimees zakaria kutsnasvili ei olnud nous kusimuse paevakorda panemisega sest ta leidis et kusimus nouab uldrahvalikku arutelu et tema arvamust ignoreeriti siis ta valjus protesti margiks ruumist lopuks pani justiitsminister zurab adeisvili eelnou plenaaristungil haaletusele ilma oiguskomitee otsuseta uute oiguste partei oli kategooriliselt selle vastu et kuulutada see lipp gruusia riigilipuks sest lipp peab valjendama kogu rahva uhiseid huve mitte uhe partei huve lopuks valjusid uute oiguste partei esindajad protesti margiks saalist parlamendi liige zurab kapianidze leidis et ristidega lipp voib olla vastuvotmatu mittekristlastest gruusia kodanikele kuid aserbaidzaanlastest saadikud ei jaganud seda muret rahvusliku liikumise esindajad heiskasid eelnou arutamise alguses parlamendi istungitesaalis arutusel olevad lipud ning parast eelnou heakskiitmist lehvitasid neid riigiminister zurab zvania kutsus ules haaletama eelnou poolt oeldes et lipp on gruusia voidu sumbol lipul oli punakaspruun vali vaikese ristkulikuga ulemises vardapoolses nurgas see ristkulik oli horisontaalselt jaotatud kaheks vordseks osaks millest ulemine oli must ja alumine valge lipu proportsioonid olid 35 ristkuliku pikkus ja laius olid 25 lipu pikkusest ja laiusest lipp oli teistes proportsioonides kasutusel 19181921 ning voeti uuesti kasutusele 14 novembril 1990 ta kinnitati parlamendi poolt 1995 lipu veinipunane varv on gruusia rahvusvarv mis sumboliseerib roomu ja onne must ja valge triip tahendavad gruusia traagilist minevikku ja tulevikulootusi 1917 aastal kuulutati valja konkurss gruusia lipu saamiseks mille 25 mail voitis gruusia skulptor jakob nikoladze jakov nikoladze kes kunagi tootas koos auguste rodiniga merevaelipuks oli 19181920 sama varvi punase pohjaga lipp viltuse ristiga merevaelipu kavandatud alternatiivsed variandid olid valge pohi punakaspruuni viltuse ristiga ning valge pohi otsese ristiga mustvalge ristkulikuga ulemises vardapoolses nurgas neid tarvitusele ei voetud ning ka merevagi jai loomata gruusia kirjandus on gruusia keeles kirjutatud kirjandus grigol abasidze 1 august vana kalendri jargi 19 juuli 1914 29 juuli 1994 thbilisi oli gruusia kirjanik ja tolkija gruusia humni sonade kaasautor gertrude stein 3 veebruar 1874 27 juuli 1946 oli usa kirjanik ja feminist ning modernistliku kunsti ja kirjanduse katalusaator kes veetis suurema osa elust prantsusmaal gertrude stein sundis pennsylvania osariigis alleghenys praegu pittsburghi north side tema vanemad olid trammifirma asepresident daniel stein ja amelia keyser stein gertrude oli nende seitsmest lapsest noorim gertrudi vanavanemad olid joukad saksajuudi immigrandid kellel oli baltimoreis edukas ari kui ta oli kolmeaastane kolis tema perekond viini hiljem pariisi pisut vahem kui kahe aasta parast teistel andmetel olid nad valismaal 18751879 tulid nad usasse tagasi ja asusid elama pohjacaliforniasse vanemad surid kui stein oli noorukieas kuid jatsid viiele elusolevale lapsele piisavalt raha kui gertrudei lemmikvend leo laks oppima harvardi ulikooli laks gertrude temaga kaasa ning oppis 18931897 massachusettsi oppeasutuses nimega the society for the collegiate instruction of women mis 1894 nimetati umber radcliffe collegeiks ning lopetas selle kooli 1898 seal oppis ta filosoof william jamesi kae all psuhholoogiat kui vend laks johns hopkinsi ulikooli bioloogiat oppima laks gertrude jalle temaga kaasa ning oppis kaks aastat johns hopkins medical schoolis sealt olevat ta mitmel pohjusel meelega valja langenud ta tahtis koos vennaga euroopasse minna ning tegelda kirjutamisega ja tal oli armulugu kahe naisega mille pohjal ta kirjutas romaani qed mis avaldati 1950 neli aastat parast tema surma 1902 montparnassei kunstnike loovuse korgajal asus gertrude stein elama prantsusmaale 19031912 elas ta koos venna leoga kellest sai kunstikriitik pariisis gertrude stein oli lesbi oma eluaegse kaaslase alice b toklasega sai ta tuttavaks 1907 aastal 1909 kolis alice gertrudei ja leo juurde elama gertrude stein sai kogu elu elatisraha perekonna arist pariisis hakkas ta tosiselt kirjutama romaane naidendeid jutustusi libretosid ja luuletusi kujunes valja tema omaparane manglev monikord kordav ja puhuti humoorikas stiil tuupilised tsitaadid on need teadvuse voolu eksperimendid ja rutmilised sonamaalingud pidid esile manama puhta olemise ponevuse ning neid voib pidada kubismi vasteks kirjanduses avangard armastas neid kuid peavoolus neil menu polnud stein sobrunes ka paljude lootustandvate eksperimentaalsete maalikunstnikega sealhulgas pablo picasso kellest sai sober ja kes maalis gertrudei portree henri matissei ja georges braqueiga ta hakkas koguma nende kunstnike toid enne kui nad kuulsaks said gertrude ja tema vend panid kokku uhe esimestest kubistliku kunsti kogudest neil oli picasso matissei andre deraini ja teiste tollal noorte maalikunstnike varajasi toid hiljem kaisid sugulased nende maalide parast kohut lopuks hajus kogu mitme usa kogu vahel ta oli nende kunstnike toetaja ning kubistid picasso ja matisse mojutasid tugevalt tema loomingut see liikumine eitas nende kunstnike konventsionaalseid kujutisi kes ei joonistanud mida nagid vaid seda mida kultuur ja uhiskond oli opetanud neid nagema kubistid tahtsid minna kultuuri opetuste juurest puhta visuaalse kogemuse juurde nad joonistasid inimesi geomeetriliste kujunditena mis muutuvad soltuvalt vaatenurgast stein puudis teha midagi kubismile paralleelselt keskendudes kaesolevale momendile ta kasutas sonade kergelt varieerivat kordamist aarmist lihtsustamist ja fragmenteerimist tema essee composition and explanation seletas tema kirjutamisteooriat koige paremini essee pohines tema loengutel oxfordi ja cambridgei ulikoolis tender buttons kirjutatud 1914 oli kubismist tugevasti mojutatud teos mis viis fragmenteerituse ja abstraktsuse aarmuseni kui inglismaa kuulutas esimeses maailmasojas saksamaale soja olid stein ja toklas kulas inglismaal alfred north whiteheadil nad laksid prantsusmaale tagasi ja tootasid sealsetes hospidalides 1920 aastatel kulastas steini salongi rue de fleurus 27 mille seinad olid kaetud avangardkunstnike maalidega mitmed nimekad kunstnikud ja kirjanikud sealhulgas ernest hemingway thornton wilder sherwood anderson ja georges braque stein vottis voorsil elavate ameerika kirjanike kohta kasutusele nimetuse lost generation steini ja toklase umber kujunes pariisis kirjandusruhmitus mille liikmeid stein julgustas valjaarendama oma isikuparast stiili ta oli aarmiselt voluv koneosav vitaalne ja eluroomsalt ulekaaluline sellisena oli tal lai soprade ring ta reklaamis end vasimatult tema arvamused kirjanduse ja kunsti alal olid vaga mojukad 1932 kirjutas ta tavalugejale arusaadavat stiili kasutades raamatu the autobiography of alice b toklas alice b toklase autobiograafia millest sai tema esimene bestseller pealkirja kiuste oli see tegelikult tema enda autobiograafia ta kirjeldas end jultumuseni enesekindla inimesega kes on alati veendunud et ta on geenius ta polastas argiseid asju nendega tegeles alice toklas autobiograafia stiil oli sarnane alice toklase enda poolt kirjutatud raamatu the alice b toklas cookbook omale 19341935 kais stein loenguturneel ameerikas oma kompositsiooniteooriaid selgitas ta teoses lectures in america gertrude stein kirjutas tavaliselt pool tundi paevas alice b toklas kogus lehekuljed kokku loi need masinal umber ja tegeles nende avaldamisega toklas asutas steini teoste levitamiseks kirjastuse plain editions praegu hoitakse enamikku kasikirju yalei ulikooli raamatukogus beinecke library uhes 1932 kirjutatud kasikirjas on iga sona may ja may maha tommatud ning asendatud vastavalt sonaga can voi sonadega day voi today need muudatused tegi toklas armukadedusest kui ta oli lugenud steini varajast avaldamata luhiromaani qed mis raagib armuloost steini ja may bookstaveri nimelise naise vahel poliitiliselt oli gertrude stein vaga konservatiivne ta pidas tootuid laiskadeks oli vastu franklin rooseveltile ja tema new dealile ning oli hispaania kodusoja ajal franco poolt hiljem laskis ta kaiku projekti vichy valitsuse juhi philippe petaini konede tolkimiseks inglise keelde teise maailmasoja puhkedes asusid stein ja toklas elama uuritud maamajja rhonealpesi regioonis aini departemangus biligninis naabritele olid juudi paritolu gertrude ja alice teada ainult ameeriklastena nad paasesid tagakiusamisest toenaoliselt ainult tanu soprusele bernard fayga kes tegi koostood vichy valitsusega ja kellel oli sidemeid gestaapoga kui bernard fay moisteti parast soda eluks ajaks sunnitoole tegid gertrude ja alice kampaaniat tema vabastamiseks moni aasta hiljem andis alice raha et fay saaks vanglast pogeneda parast soda tostis gertrudei staatust pariisis see et teda kulastasid paljud noored ameerika sodurid gertrude stein suri pariisis 27 juulil 1946 maovahki tema korval olid alice b toklas uks venna voi oetutar uks venna voi oepoeg ja arst kolonel rogers ta maeti perelachaisei kalmistule gertrude steini tood jagunevad kolmeks faasiks koikides faasides kasutas ta sumboolikat et kirjutada lesbilistest tunnetest ja kaitumistest mida uhiskond ei aktsepteeri 1 faasis kujutas ta olevikku seda kuidas elu tema meelest subjektiivselt kogetakse 2 faasis kasitles ta sonu asjadena ta ignoreeris sonade ja tahenduste vahelisi seoseid luues katkendlikku korratut sonadevoolu 3 faas 1930 aastate lopus tahendas seda et stein reklaamis ennast ja oma tugevat isiksust gertrude stein oli ekstsentriline kirjanik kes mojutas 20 sajandi kultuuri oma kirjutiste tugeva isiksuse ning kunstide toetamisega tema kaaslane alice b toklas nimetas teda naiseks kellel on rooma keisri pea ernest hemingway utles et tema ja stein olid otsekui vennad stein ise utles enda kohta einstein oli sajandi filosoofiline loovvaim ja mina olin sajandi kirjanduslik loovvaim mitmed steini teosed on viisistatud virgil thompson on tema libretole kirjutanud ooperid four saints in three acts ja the mother of us all james tenney on teinud rose is a rose is a rose is a roseist luhikese kaanoni mis algab sonaga a rohuta loogil rohulise loogi ees nii et iga kordus paiskab sonad segamini naiteks arose is a roseis a rose isa rose is arose gwangju gwangdzu ka kwangju hangolis hani kirjas on keskalluvusega linn lounakoreas 2005 aastani oli gwangju lounajeolla provintsi halduskeskus linna pindala on 501 ruutkilomeetrit ja elanike arv 13 miljonit linnas asub chonnami riiklik ulikool aastal 2015 toimub siin suveuniversiaad gangwoni provints ka kangwoni provints korea omaladinas gangwondo on 1 jargu haldusuksus lounakorea kirdeosas provintsi linnad chuncheon keskus gangneung samcheok sokcho taebaek wonju ja donghae gangneung on linn lounakorea idarannikul gangwoni provintsis linnas on 2003 aasta andmete jargi 230 000 elanikku ganghwa maaalev on incheoni haldusuksus jaguneb 1 eupiks ja 12 myeoniks gyeonggi provints ka kyonggi provints lounakorea omaladinas gyeonggido on 1 jargu haldusuksus korea vabariigi loodeosas 126 ja 127 idapikkuse ning 36 ja 38 pohjalaiuse vahel provints holmab 102 kogu lounakorea pindalast provintsis oli 2000 aasta rahvaloenduse andmetel 928 miljonit elanikku gyeonggi provintsi haldussusteem koosneb kubernerist ja kolmest leitnantkubernerist provintsivalitsuses on 16 osakonda ja 64 sektsiooni provintsis on 25 linna ja 6 maakonda pohjagyeongsangi provints ka pohjakyongsangi provints lounakorea omaladinas gyeongsangbukdo on 1 jargu haldusuksus lounakorea edelaosas provints on lounakorea suurim ta holmab 192 kogu riigi pindalast lounagyeongsangi provints ka lounakyongsangi provints lounakorea omaladinas gyeongsangnamdo on 1 jargu haldusuksus lounakoreas pindalalt on see riigi neljas provints ja votab enda alla 105 kogu lounakorea pindalast lounagyeongsangi provints on tasane ja madal maa 37 on madalam kui 100 m 49 on 100500 m korgune 12 on 5001000 m korgune ja 2 on ulatub ule 1000 m provintsi idaosas on palju orge ja ule 1000 m korguvaid magesid cheonhwangsan 1189 m sinbulsan 1209 m wonhyosan 922 m ja cheonseongsan 840 m praegune nimi lounagyeongsang anti provintsile kohaliku omavalitsuste susteemi reformi kaigus joseoni perioodi lopul edikt nr 36 4 augustist 1896 varasem susteem vahetati uue vastu valja 23 bud muudeti 13 doks ning gyeongsangi provints jagati pohja ja lounaprovintsiks gladiaator ladina keeles gladiator oli vanaroomas elukutseline voitleja kes pealtvaatajate meelelahutuseks voitles teiste gladiaatorite voi metsloomadega enamasti elu ja surma peale sona gladiaator tuleb sonast gladius mis tahendas ladina keeles luhikest kaheteralist mooka mida kasutasid ka leegionarid gladiaatorite runderelvadeks olid mook torkeoda vork ning kolmhark kaitsevarustuseks olid suur voi vaike kilp erikujulised kiivrid tepitud voi metallist varrukad ning reie ja saarekaitsed nende varustus ja relvastus erines leegionaride omast gladiaatorite voitlused said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid esimesed gladiaatorite voitlused roomas toimusid 264 ekr forum boariumil marcus ja decimus brutuse vahel nende isa matustel kui algselt peeti roomas gladiaatorite voitlusi samuti rituaalsete toimingutena mida korraldati surnud ulikute malestuseks siis usna pea muutusid voitlused vaid publikule suunatud meelikoitvaiks etendusteks vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi selleks et teenida rahva poolehoidu mangude korraldajate tahtsust ja rikkust naitas voitlevate gladiaatoripaaride arv gladiaatorite mangud munus mitmuses munera toimusid amfiteatrites nende mangude tahtsust naitab asjaolu et nendeks rajati vaga suuri areene suurim amfiteater oli colosseum mis mahutas 50 tuhat pealtvaatajat gladiaatorite voitlused sisustasid paeva teise poole parast voitlusi loomadega venationes ja avalikke kurjategijatehukkamisi noxii hukati pigem neid kes polnud nous gladiaatoriks saama algselt korraldasid neid rikkad uksikisikud sageli poliitikud et palvida publiku poolehoidu vaatemangu korraldajat nimetati editor munerator voi dominus ja teda austati magistraadi ametlike markidega hiljem oli keisritel peaaegu taielik monopol metsloomade jahti avalikke hukkamisi ja gladiaatorite voitlusi holmavate mangude ludi circenses etendamisel tavaliselt oli neil muusikaline saade gladiaatorite voitluste tippaeg oli 1 sajand ekr kuni 2 sajand 65 ekr korraldas caesar oma ediiliks saamise tahistamiseks suurejoonelised vaatemangud 640 gladiaatori voitlustega caesar oleks tahtnud enamat kuid rooma senat kes kartis asjasele spartacuse ulestousule sarnast massu gladiaatorite seas ei andnud rohkemaks luba seni olid koik gladiaatorite voitlused kuulunud matusetseremooniate juurde caesar laskis need mangud puhendada oma isale kes oli surnud kakskummend aastat varem ja selle mojul ei peetudki hiljem vajalikuks gladiaatorite voitlusi kellegi surmaga seostada gladiaatoritel lasti ka gruppidena voidelda kasutati nii jala ja ratsavage monikord korraldati vaatemange mis jaljendasid monda ajaloolist lahingut nii jaljendati claudiuse korraldusel 480 ekr toimunud salamise merelahingut samuti imiteeris claudius britannia saare hoivamist moned vaejuhid ja keisrid nagu pompeius caesar tiberius vespasianus marcus aurelius ning teised suhtusid mangudesse ukskoikselt voi polglikult samas caligula ja nero varbasid monikord gladiaatoreid ihukaitsjateks puuti ka vastu votta seadusi gladiaatorite arvu piiramiseks aga moju sellel ei olnud naiteks traianus tahistas oma voite daakias vaidetavalt 10 000 gladiaatori ja 11 000 looma tapmisega amfiteatrites 123 paeva jooksul aastail 108 ja 109 ajaloolased keith hopkins ja mary beard hindasid rooma riigis korraga tegutsenud amfiteatrite arvu 400ni ja kokku hukkus neil aastas 8000 inimest siia on juurde arvatud ka hukkamised ja onnetusjuhtumid see tahendab et amfiteatris hukkus aastas keskmiselt 20 inimest enamikus vahemgi kreeklased suhtusid nendesse veristesse vaatemangudesse polastavalt roomlased vaimustusega 5 sajandil lopetati gladiaatorite voitlused kui paganlikud pidustused kristlased olid gladiaatorite voitluste vastu ka selleparast et nagid neis inimeste ohverdamist mis oli kristluses keelatud keiser valentinianus iii keelas gladiaatorite voitlused aastal 438 nende voitlusi metsloomadega korraldati siiski edasi vahemalt 536 aastani muundununa elavad nad edasi harjavoitluses gladiaatorid valiti sunniviisiliselt sojavangide orjade kurjategijate ja hiljem kristlaste seast siiski eeldas gladiaatoriks saamine teatud fuusilisi ja psuuhilisi omadusi ning soovi voitluses osaleda gladiaatorite voitlus oli etendus etenduse andjad eeldasid professionaalidelt kvaliteeti see saavutati vabatahtlikega isegi kui vabatahtlikkus oli tingitud elu hadadest oli ka vabatahtlikke kes soovisid teenida raha kuulsust voi naidata oma voitlusoskusi statistika selles osas on kull ebakindel kui aga usaldada leitud gladiaatorivoitluste programme naib et kolmandik gladiaatoritest olid vabad mehed kes solmisid lanistaga lepingu ning kaks kolmandikku orjad ja suudimoistetud kohtunikud maarasid kurjategijaid kas orjatoole ristiloomisele voi areenile areenile maaratuist osa anti relvadeta kiskjaile lohkikiskumiseks ad bestias teistest eeldati et nad gladiaatoritena kas surevad aasta jooksul ad gladium voi saavad kolme aasta parast vabaks ad ludos kui neil on onnestunud ellu jaada gladiaatoreid opetati valja vastavates gladiaatorite koolides ehk ludustes paremad ludused asusid suuremates linnades amfiteatrite juures algaja gladiaator sai vitstest punutud kilbi ning puust mooga mis oli kaks korda raskem kui voitlusrelv valjaope toimus maasse rammitud ja kahe meetri korgust vaia ehk palust runnates peale monekuulist valjaopet maarati igale mehele kindel voitlejatuup vaid uksikud suutsid omanda kahte tuupi voitlustehnikat valjaope oli pikk ja johker ning toimus puust mookadega relvad anti vaid areenil voitlemiseks uks suurimaid koole oli ravennas roomas oli neli kooli millest koige suurema nimi oli ludus magnus see oli colosseumiga tunneli kaudu uhenduses gladiaatorite valjaopetajat nimetati lanistaks see sona parineb etruski sonast lani timukas gladiaatorid kuulusid sageli randtruppi familia kuid lahedastes suhetes trupilikmete vahel olid voitlused teatraalsed ja vaheste ohvritega trupi omanik rentis gladiaatoreid neile kes tahtsid mange etendada ludustes elavate gladiaatorite suhted hoiti igapaevaselt pingelised et amfiteatri areenil toimuvad voitlused oleksid armutud voitluspaarid maarati lanistade poolt uks gladiaator ei voidelnud tavaliselt sagedamini kui kolm korda aastas gladiaator vois kuuluda ka rikkale uksikisikule kes palkas tema valjaopetamiseks lanista mitmel senaatoril ja keisril olid favoriidid gladiaatorid voitlesid liivastel liivastel areenidel paljajalu sest liiv sandaalides vois olla voitlust saatuslikult segav gladiaator olid vaga hasti treenitud meesmehe vastu voitluseks kaotada vois ta uldjuhul vaid teisele gladiaatorile seevastu lahinguuksused kus oluline oli sojavaeline distsipliin ja tehti lahingurannakuid polnud talle sobivad nad jaotati voitlejatuupideks ehk erialadeks armatura primitiivsem jaotus on jaotamine kerge ja raskevoitlejateks tuntuimad voitlejatuubid olid jargmised gala eluard eluaar sunninimi jelena dmitrijevna voi ivanovna djakonova djakonova arvatavasti 7 september 1894 kaasan 10 juuni 1982 portlligat port lligat oli paul eluardi ja salvador dali abikaasa jelena isa oli ametnik ema oli moskva intellektuaal kes kirjutas muinasjutte hiljem levisid gala kohta kuuldused et ta on parit karpaatide magikulast kus inimesed toituvad jogurtist ja elavad sajaaastaseks 1913 saadeti ta tuberkuloosihaigena sveitsi clavadeli sanatooriumi davosis tutvus ta prantsuse luuletaja paul eluardiga kes oli tema esimene suur armastus esimene maailmasoda lahutas nad 1916 aastal saabus gala moskvast pariisi 1917 nad abiellusid gala sattus pariisi surrealistliku liikumise keerisesse selles osalesid tema abikaasa ning selle sobrad andre breton louis aragon ja max ernst suvel 1929 kulastasid eluard ja gala koos rene magrittei ja teiste sopradega noort maalikunstnikku salvador dalid tema portlligati peidupaigas cadaquesi lahedal gala kehastas dali jaoks tudrukukuju dullitat tema lapsepolve unenagudest dali tundis ta ara palja selja jargi samasugune kehaehitus on enamikul naisfiguuridel tema joonistustel ja maalidel dali puudis ekstravagantsel viisil gala tahelepanu voita ta vottis koige ilusama sargi ja tegi selle luhemaks nii et naba paistis siis karistas selle kaiste ja rinna kohalt katki ning vottis ka krae ara ta pooras puksid pahempidi raseeris oma kaenlaalused ja varvis need siniseks et ta ei olnud tulemusega rahul siis ta eemaldas punase varvi raseeris kaenlaalused uuesti ja varvis need veripunaseks et tal ei olnud muud parfuumi peale odekolonni siis ta keetis kalaliimi millesse oli segatud kitsemustust ja zelatiini kui ta nagi aknast et gala tuleb laks ta ruttu pesema puudes haisvat segu eemaldada nii hasti kui sai ta vahetas riided ja jooksis galale vastu viskudes naeruhoos tema jalge ette galale tundus dali algul vastik ja talumatu kuid ometi said nad sopradeks iga kord kui dali tahtis galaga raakida haaras meest naeruhoog ja niipea kui gala end pooras vaanles dali maas puherdades naerust uhe jalutuskaigu ajal creusi neemele avaldas dali uhes lahesopi kaarus es cayalsis galale armastust dali jutustab ta oleks olnud minu gradiva edasitoukaja minu voidujumalanna minu naine selleks pidin ma terveks saama ja see ravis mind terveks tanu tema armastuse voitmatule ja pohjatule joule milles mottesugavus ja praktiline oskus uletasid koige auahnemad psuhhoanaluutilised meetodid dali kusis galalt vabisedes quequieresquehaga mis sa tahad et ma teen gala vastas moondunud kalgi ja turanliku naoga tahan et sa mind tapad dali motles ja kui ma viskaksin ta toledo katedraali korguselt alla dali jutustab edasi gala vabastas mind minu roimast ja ravis mind terveks minu hullusest aitah tahan sind armastada abiellun sinuga minu husteerilised sumptoomid kadusid uksteise jarel nagu voluvael ja ma sain jalle oma naeratuse oma naeru oma naoilmete peremeheks uus tervis puhkes minu peast nagu roos gala tegi kindla otsuse enam me ei lahe kunagi lahku ya no nos separaremos nunca mas kui teised kulalised sealhulgas eluard laksid pariisi tagasi jai gala koos daliga cadaquesi surrealismi luhendatud sonaraamatus mille autorid on breton dali ja eluard on gala kohta oeldud vagivaldne ja steriliseeritud naine dali gala andis mulle sona tosises mottes struktuuri mis minu elul oli puudunud varem ma ei eksisteerinud rohkem kui auke tais kott lotv ja ahmane alati tugesid otsides gala naol leidsin selgroo ja temaga armastades taitsin uuesti oma naha kuni selle hetkeni laks mu sperma masturbatsiooniga asjatult kaotsi galaga sain selle tagasi ja see troostis mind alguses uskusin et ta neelab mu alla aga vastupidi ta opetas mind sooma seda mis on toeline kui ma signeerin oma pilte galadali siis ma ei tee midagi muud kui annan nime eksistentsiaalsele toele sest mind ei oleks olemas ilma minu kaksiku galata gala oli salvador dali modell muusa ja lahutamatu kaaslane kes saatis teda reisidel kogu euroopas ja ameerika uhendriikides dali hakkas isegi oma maale signeerima galadali nad elasid koos 52 aastat dali isa ei kiitnud tema suhet galaga heaks ja katkestas suhted temaga see jattis nad sissetulekutest ilma nad asusid elama hurtsikusse vaikeses port lligati kulas 1934 solmisid gala ja dali ilmaliku abielu teise maailmasoja ajal pogenesid nad 1940 acheronist prantsusmaa ameerika uhendriikidesse laevapiletid tellis ja maksis kinni pablo picasso parast soda 1948 naasid nad hispaaniasse 1949 kaisid gala ja dali paavst pius xii audientsil nad kinkisid paavstile uhe dali louenditest teemal port lligati madonna sellel oli kujutatud gala madonnana inspiratsiooni selleks maaliks sai dali piero della francesca maalilt neitsi ja laps inglite ja puhakutega samal audientsil kusisid nad paavstilt luba kiriklikult abielluda see oli vaga raske sest gala esimene abikaasa paul eluard oli elus ja abielu tuhistamiseks ei olnud pohjust igatahes nad kuidagi nousoleku said sest 8 augustil 1958 solmisid nad kanoonilise abielu gerona mare de deu dels angels i kirikus dali toonasel sekretaril kapten john peter mooreil oli vatikanis sidemeid gala ja dali vaheline armastus mida iseloomustas taielik soltuvus andis ainet spekulatsioonideks kunstniku vaimse tervise teemadel kui dalil kais pariisis kulas holograafia leiutaja dennis gabor olevat dali oelnud ma tahaksin lasta galast hologrammi teha rebida selle tuhandeks tukiks ja ara suua et ma tunneksin et olen teda tais nagu armulaua puhul gabor vastas ma ei soovita teil seda teha sest emulsioon mida hologrammide valmistamisel kasutatakse on vaga murgine dali vahetas ruttu teemat aastatel 1971 kuni 1980 elas gala hooti keskaegses puboli lossis mille dali talle ostis ja korda tegi sellesse lossi gala ka maeti alates 1996 aastast asub seal galadali lossmajamuuseum casamuseo castillo galadali gala suri 10 juunil 1982 parast pikka agooniat port lligatis dali viis koos oma autojuhiga gala surnukeha salaja puboli lossi kuhu nad molemad tahtsid et neid maetaks nad tahtsid jatta mulje et gala suri lossis kuhu talle keldris oli valmistatud haud selles hauas ta puhkab uksi sest dali on maetud figuerese muuseumi dali veetis ule kahe aasta valjumata puboli lossist kuhu ta gala eluajal polnud kordagi sisenenud hiina keel on hiinatiibeti keelkonda kuuluv keel mida koneleb umbes 12 miljardit inimest peamiselt hiina rahvavabariigis taiwanil singapuris neis maades on ta ametlik keel malaisias indoneesias ja mujal tegemist on konelejate arvu poolest maailma levinuima keelega hiina keel on hiina keeles hanyu voi zhongwen hiina keele all moistetakse enamasti ametlikku keelt mida hiina rahvavabariigis nimetatakse putonghua hiina keelel on rida murdeid mida saab jagada pohjahiina murderuhmaks mandariini keel ja lounahiina murderuhmadeks lounahiina murded on lahemal vanahiina kirjakeelele pohjahiina murded putonghuale murded on foneetika ja grammatika poolest nii erinevad et eri murrete konelejad naiteks mone pohjahiina murde ja mone kantoni murderuhma murde koneleja peavad uksteiseks arusaamiseks sageli kasutama kirjamarke voi putonghuad monel murdel voi murderuhmal on miljoneid konelejaid naiteks shanghai umbruses koneldaval wu murderuhma murdeid koneleb emakeelena umbes 77 miljonit inimest rohkem kui prantsuse keelt voi itaalia keelt paljud keeleteadlased peavad hiina keele murderuhmi omaette keelteks vahemalt kuueks eri keeleks hiina keele murdeerinevused on nii suured et uhtsest keelest raagitakse uksnes kirjakeele ja kultuurilise uhtsuse tottu koige suurema konelejate arvuga umbes 850 miljonit on pohjahiina murderuhm beifanghua beifanghua millel pohineb ka putonghua teised tahtsamad murderuhmad ja murded on hiina keeles kaibib hiina keele kohta mitu nimetust ja moistet eeskatt kirjutatud keelt nimetatakse zhongwen zhongwen et kirjutamine on murdest enamvahem soltumatu kaib selle moiste alla ka enamik hiina murdeid pigem koneldava keele kohta kasutatakse nimetust hanyu hanyu naiteks kontekstis ma raagin hiina keelt et moistemark han han tahistab hiinlasi kui etnost han kaivad selle moiste alla koik hiinlaste poolt koneldavad murded hiina keel on vanemas kirjanduses sageli arvatud isoleerivate keelte hulka see tahendab et erinevalt aglutineerivatest ja flekteerivatest keeltest on sonad muutumatud ei esine sonamuutmist ega sonamoodustust isoleerivates keeltes valjendatakse grammatilisi suhteid iseseisvate grammatilise tahendusega sonade lisamise teel voi sonajarje abil tegelikult on hiina keeles olemas liitsonad ja tuletised tuletiste tuntumad naited on hiinas hakati praktiliselt alles siis kui parast hiina rahvavabariigi rajamist tuli kaibele ladina kirjal pohinev haalikukiri pinyin teadvustama sonapiire hiina kirjas mis kasutab hiina kirjamarke sonapiire ei margita nagu eesti keeles sonavahedega kirjamarkide vaheline kaugus on kogu aeg uhesugune ladinakirjalises hiina kirjas propageeritakse hiina rahvavabariigis alates 1998 aastast sonade kokkukirjutamist kirjamark on hiina kirjas uldiselt silbi esitus grafeemina silp moodustab tavaliselt morfeemi kuid enamasti mitte sona sonapiiride teadvustamine ja sona moiste kaibeletulek toi hiina keeleteaduses 1980ndate algusest kaasa eraldi tahelepanu pooramise morfoloogiale uuemas kirjanduses koostatakse sageli tuletiste ja liitsonade liigitusi ning on olemas ka eraldi morfeemisonastikud hiina keeles puudub tegusona pooramine ja nimisona kaanamine hiina tegusonadel on hulk sufikseid mis valjendavad aspekti sellised aspektid on naiteks vanema hiina keele morfoloogiline uurimine ja tupoloogiline iseloomustamine on raske juba 35 sajandi puhul on taheldatud uksikute morfeemide deleksikaliseerumist ja afiksite kujunemist sonatuletuse algust on aga raske jalgida sest vanahiina kirjakeel kivistus konfutsiaanliku riigiteooria mojul ning konekeel eemaldus uha enam kirjakeelest pealegi pole vanema hiina keele haaldus teada mistottu foneetiline rekonstruktsioon on ebakindel hiina keel on ka toonikeel helikorgusel ja selle muutumisel uhe silbi piires on tahendust eristav iseloom toonide arv on hiina keele eri variantides erinev putonghuas on neli tooni sanghai keeles on ainult kaks selgelt valjendunud tooni kantoni murderuhmas koneldakse guangdongis ja hongkongis on uheksa tooni min nani murdes kaheksa hiina kiri mida kasutatakse koikide hiina keelte kirjutamiseks on ule 3500 aasta vanune vanahiina kirjakeele sonastikes sisaldub ule 40 000 kirjamargi keskkoolis opitakse tundma 5000 marki lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 margi tundmisest kiri on alates esimestest sailinud kirjamarkidest shangi dunastia ajast muutunud et kirjamarke ei kasutatud uksnes moistemarkidena vaid ka voorkeelsete naiteks xiongnu rahva keelsete nimede ja valjendite transkribeerimiseks saab teha jareldusi nonde keelte varasema haalduse kohta sonaraamatute ulesehituse luule rutmi ning haaldust edasiandvate tekstide jargi saab teha jareldusi ka hiina keele varasema haalduse kohta et hiina kiri sobib pohimotteliselt ka teiste keelte edasiandmiseks on seda kasutatud ka naiteks kitani keele tsurtseni keele mone tiibetibirma keele korea keele ja jaapani keele puhul hiinas on peale hiina kirja kasutatud ka teisi kirju naiteks on hunani provintsis alates 15 sajandist kasutatud naistekirja nushu peale hiina kirja on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisusteeme hiina rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel hanyu pinyin hiina keel on tugevasti mojutanud mitut kaugida keelt mis ei ole tema suguluskeeled eriti korea jaapani ja vietnami keelt neil maadel kasutati hiina kirja jaapanis ja lounakoreas kasutatakse hiina kirjamarke oma kirja korval tanini hiina keele keelekood on standardi iso 6391 jargi zh standardi iso6392 jargi chi ja zho hiina traditsioonilises hiina kirjas lihtsustatud hiina kirjas pinyinis zhongguo on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond kaugidas mis alates 1949 aastast jaguneb hiina rahvavabariigi vaata kaesolevas artiklis allpool valitseb mandrihiinat hongkongi ja macaud ning hiina vabariigi valitseb taiwani ning moningaid fujiani ja lounahiina mere saari vahel nime hiina voidakse kasutada kas parishiina kohta voi tavalisemalt moeldakse selle all maaala mis lisaks parishiinale holmab ka mandzuuriat sisemongooliat tiibetit ja xinjiangi vaata hiina haldusjaotus ajakirjanduses moistetakse hiina all tavaliselt hiina rahvavabariiki millest on juttu kaesolevas artiklis allpool ja taiwani all hiina vabariiki millest on juttu artiklis taiwan ajaloolised hiina pealinnad on olnud pohiliselt idas koige tuntumad on nanjing peking xian ja luoyang poliitiliselt uhendatud uhtse keskvalitsusega hiinas on eril ajajarkudel ametlike riigikeeltena kasutatud hiina keelt mongoli keelt ja mandzu keelt sona hiina parineb toenaoliselt qini dunastia nimest enne euroopasse joudmist kais see sona siiditeel labi mitmest keelest vaata ka hiina ajalugu hiina maailma keeltes hiina rahvavabariik luhendatult hiina rv voi hiina hiina keeles zhonghua renmin gongheguo holmab suurema osa kultuurilisest ajaloolisest ja geograafilisest hiinast vaata kaesolevas artiklis ulalpool alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud hiina kommunistlik partei see on maailma rahvarikkaim riik mille rahvaarv uletab 1 250 000 000 kellest enamik on hiinlased pindalalt on hiina kaugidas suurim ja maailmas neljas hiina piirneb 14 riigiga need on afganistan bhutan india kasahstan korgozstan laos mongoolia myanmar nepal pakistan pohjakorea tadzikistan venemaa ja vietnam hiina rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulis et riik ei kontrolli kogu hiinat jutt on peamiselt taiwani poliitilisest staatusest ka hiina vabariik taiwani ametlik nimetus vaidab et ta on seaduslik kogu hiina valitsus ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki valjendiga mandrihiina tahistatakse monikord hiina rahvavabariigi kontrolli all olevat hiina osa jattes tavaliselt valja erihalduspiirkonnad hongkongi ja macau 2000 aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid hiina rahvastikust hiinlased 9159 tsuangid 128 mandzud 084 hueid 078 miaod 071 uiguurid 066 tuijad 063 ja teistest rahvustest inimesed 351 hiina on hiina kommunistliku partei voimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka hiina rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks moned vasakpoolsed kommunistid nimetavad hiina susteemi riigikapitalismiks sest alates 1970 aastate lopust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele voetud uha enam kapitalismi elemente kuid partei ulemvoimu lodvendamisest ei ole juttugi hiina poliitilises susteemis on moningaid liberaliseerimise marke naiteks mitmeparteisusteem ja mitme kandidaadiga valimised ometi on parteil tohus kontroll kaadrite ule partei kohtleb karmilt neid kes tema voimu ohustavad rahulolematuse vahendamiseks puutakse parandada majanduse olukorda lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vahemohtlikke voimuvastaseid sonavabadus on piiratud koik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha ohtlikud organisatsioonid havitatakse siiski lubatakse ajakirjandusel kasitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust parteil ei ole eriti onnestunud informatsiooni levikut tokestada samuti on ta monikord pidanud rahva meelepaha tottu oma poliitikat muutma meeleavaldused mis puudutavad kohalikke probleeme on sagedased ning neid sallitakse uha rohkem on raske oelda kui populaarne hiina kommunistlik partei rahva seas on sest uleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi arvatakse et paljud hindavad voimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust mis voimaldab majanduse segamatut arengut uha ohtlikumaks voimudele on muutumas ari ergutamise tottu tekkinud kasvavad kaarid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega vaesed talupojad protestivad korruptsiooni keskkonna saastamise ning maade aravotmise vastu suurprojektide elluviimiseks sotsiaalset stabiilsust voib ohustada ka kasvav tootus peale kommunistliku partei on hiina rahvavabariigis ka muid parteisid mis enamasti on kommunistliku partei kaepikendused need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu vaid kommunistliku partei koostooks nendega on moeldud hiina rahva poliitiline konsultatiivkonverents teistel parteidel on siiski vaga vaike moju hiina rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi sheng ule hiina rv valitsus peab oma 23 provintsiks taiwani provintsi taiwan mida ta nimetab hiina taiwani provintsiks sellest on lahemalt juttu artiklis taiwani staatus peale selle pretendeerib hiina rv valitsus lounahiina mere saartele peale provintside on hiina 1 jargu haldusuksusteks veel 5 autonoomset piirkonda zizhiqu millesse on koondunud suuremad rahvusvahemused 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna zhixiashi ja 2 erihalduspiirkonda tebie xingzhengqu jargneb hiina rv kontrolli all olevate 1 jargu haldusuksuste loend hiina rahvavabariigis mandrihiinas on 2 jargu haldusuksused ringkonnad diqu autonoomsed ringkonnad zizhizhou ringkonna oigustega linnad shi aimakid sisemongoolias meng mongoli k ayimay hiina rahvavabariigis mandrihiinas on 3 jargu haldusuksused maakonna tasemel xianji need on seisuga 31 detsember 2004 oli mandrihiinas 2862 3 jargu haldusuksust 852 ala 374 maakonnaoigustega linna 1464 maakonda 117 autonoomset maakonda 49 hosuuni 3 autonoomset hosuuni 2 eriala ja uks metsaala hiinast tulnud tehnilisi leiutisi hispaania keel espanol castellano ka kastiilia keel on indoeuroopa keelkonna romaani ruhma keel mis on parit kastiilia regioonist hispaanias ning millel on 2012 aasta seisuga 45 890 000 konelejat hispaanias ja 527 976 120 kogu maailmas seda peetakse parast mandariini keelt teiseks koige koneldumaks emakeeleks maailmas hispaania keel arenes vulgaarladina keelest ibeeria poolsaarelt parast laanerooma impeeriumi kokkuvarisemist viiendal sajandil vanimad hispaania keele mojudega ladinakeelsed tekstid on leitud 9 sajandil ibeeria poolsaare pohja poolt 16 sajandi alguses joudis hispaania keel hispaania impeeriumi kolooniatesse eelkoige ameerikasse aga ka aafrikasse okeaaniasse ja filipiinidele umbes 75 tanapaevasest hispaania sonavarast on parit ladina keelest samuti on mojusid antiiksest kreekast teine suurim mojutaja on olnud araabia keel alandalusi 7111492 aegadest araabia keelest parineb umbkaudu 8 sonavarast hispaania keel on uks kuuest euroopa liidu ametlikust keelest hispaania keel kuulub indoeuroopa keelte hulka millest koige varasemat rekonstrueeritud keelt raagiti umbes 5000 aastat tagasi musta mere aares see levis jarkjargult kaugemale ning keele eri variante hakati kasutama suurtel maaaladel peaaegu kogu euroopas indias ning nendevahelistel aladel migratsiooni tulemusena kaotasid keeled omavahel kontakti ning eraldusid uksteisest olenemata sellest on keelte grammatiline ja osalt ka sonavaraline uhisjoonanapaevani sailinud uheks suuremaks indoeuroopa keelte ruhmaks olid itali keeled mille alla kuulub ka ladina keel ajapikku joudis ladina keel ka valjapoole itaaliat ladina keel hakkas eristuma suure levikuala tottu ning nii tekkis romaani keeleruhm mille hulka kuulusid esialgu ka hispaania ja katalaani keel hiljem hakkas eralduma uha rohkem keelesusteeme mis keskajal tanu rahvuste eristumisele ja riigi territoriaalsele jagunemisele said uheks rahvuslikuks sumboliks ladina keele juurdumine hispaania aladel oli erinev need piirkonnad mis olid seotud roomaga arenesid kiiremini ning olid ladina keelele vastuvotlikumad eriti oluline oli ladina keel kaubanduses teised kaugemad piirkonnad latiniseeriti hiljem nt burgos mida peetakse hispaania keele sunnipaigaks pohjapoolsemad alad nagu naiteks kastiilia jaid rooma impeeriumi mojualast valja ja nende keelde toi muudatusi laanegootide voim seetottu oli nende keel tol perioodil veidi normivaline rooma impeeriumi langemisega kadus ka ladina keele prestiiz mistottu hakkasid mitmed piirkonnad kohalikku ladina keelt mugavdama hispaania keel on arenenud vottes ule uuendusi teistelt rahvusruhmadelt koige suurema panuse hispaania keelele on andnud araablased kes valitsesid hispaania aladel 815 sajandil rekonkista ehk taasvallutuse ajal hakkasid inimesed lounasse vallutatud aladele tagasi liikuma tuues endaga kaasa kastiilia keele mis ajapikku asendas rivaali araabia keele jargnevatel aastatel tekkisid veel erinevad keelenormid sevillas ja toledos 1516 sajandi maadeavastusperioodil levis hispaania keel ka ule mere ameerikasse kanaaridele balkanile ja filipiinidele 16 sajandil hakati hispaanias koneldavat baski keelt kasutama kirjanduslikel eesmarkidel kuldajastul 17 sajandil muutus kastiilia keel pohiliseks kirjandus ja hariduskeeleks galicias ja aladel kus raagiti katalaani keelt see pohjustas erinevates piirkondades mitmekeelsuse 19 sajandi keskel sai ka katalaani keel kirjandusliku ja kultuurikeele staatuse tanapaeval on moisted kastiilia ja hispaania keel sunonuumid ning esindavad rahvuslikku keelt mida raagitakse hispaanias ja 20 riigis ameerika mandril ka puerto rico hispaania keel kasutab ladina tahestikku ning naeb valja jargnev a b c d e f g h i j k l m n n o p q r s t u v w x y z ch ll lisaks tavaparastele kasutatakse pooratud kusi ja huuumarke ja samuti on hispaania keeles kasutusel akuutne haaldusmark vokaalide peal a e i o u see margib rohulist silpi lisaks kasutatakse seda uksiksilbiliste homofooniliste sama haalduse kuid erineva tahendusega sonade eristamiseks si kui ja si jah ainsad diakriitilised margid on taht n mida peetakse erinevaks tahest n ning monikord u peal kasutatav treema naiteks sonas bilingue eesti k kakskeelne nimi ja omadussona susteemidel on kaks sugu ja kaks arvu on olemas ka artikleid eessonu ja maarsonu millel on ainsuse kesksugu hispaania keeles on umbes viiskummend pooratud verbivormi verbi pooramise pohimotted on jargmised samuti kasutatakse erinevaid verbivorme mis valjendavad formaalsust ja mitteformaalsust hispaania keele suntaks on eesti keelele vastupidine taiendsona asetatakse tavaliselt parast nimisona naiteks gato grande suur kass gato tahendab kassi ja grande suurt hispaania keel on klassifitseeritud kui subjektverbobjekt keel kuigi nagu enamikus romaani keeltes on sonade jarjekord varieeruv ja soltub pigem lausest endast kui suntaksist hispaania keel voimaldab ara jatta subjekti maaravad asesonad sest neid naitab poordelopp hispaania keele haaldus on foneemiline ehk haaldusparane loetakse nagu on kirjas kuid nelja erandiga neli peamist fonoloogilist jaotust toetuvad 1 foneemile teeta 2 sle silbi lopus ja selle helimuutusele mille kaigus suulise konsonandi haalduskoht liigub haalekorisse 3 si haaldusele ja 4 foneemile mis muutus yks geograafiliselt eristatakse kolme dialekti laane kesk ja idakeelt mille nimetus soltub sellest kus seda raagitakse sunonuumid astuuriaga on jargmised bable asturiano y leones seda moju ei leia ainult hispaanias vaid ka miranda do douros portugalis kus see on ametlikult tunnustatud moned astuuria keele fonoloogilised omadused vordlus kastiilia keelega aragoni dialekti on raagitud aragonose pureneede piirkondades moned fonoloogilised tunnused mis kinnitavad ladina paritolu on jargmised peamine tunnus mis eristab kastiilia dialekti on kalduvus muuta kaashaalikute gruppe naiteks kt t ato akto haalikut d haaldatakse pehmelt mis on tingitud kastiilia elanike konemaneerist madri madrid dei decid hispaania kastiilia kirjakeel pohineb kastiilia murdel see on uldiselt arusaadav koikidele hispaania keele konelejatele on iseloomulikke tunnuseid mis eristavad lounapoolseid murdeid pohjapoolsetest need on jargmised andaluusia dialektile iseloomulikud tunnused nende tegurite tottu on andaluusia dialekti kola teiste dialektidega vorreldes palju pehmem ja voolavam jagatakse foneetilisi tunnuseid mida varem naidati xi haaldamise kaudu voi toetuti ladina fle mida haaldamisel ei kasutata extremadura dialekt on vastupidine aragoni dialektile mis sailitab haaliku d lisaks voib extremaduras kohata seseonahtust murcias nagu ka extremaduras jagatakse eespool nimetatud foneetilisi tunnuseid naiteks haaliku x kasutamine lisaks esineb murcias intervokaalse d kadumine granada grana yeismo ning seseo piirkonna lounaosas kanaari saarte dialekt erineb teistest haaletu postalveolaarse afrikaadi t haalduse poolest mis kolab nagu t selge naide on sona muchacho poiss mida haaldatakse mutato voi muyayo samuti eksisteerivad kanaari saartel seseo ja yeismo hispaania kanaari saarte dialekt sarnaneb kariibi mere hispaaniakeelse murdega mida iseloomustab hingatud s kaashaalikud ja h haaldus gibraltaril levinud llanito dialekt on kombinatsioon andaluusia hispaania keelest ja briti inglise keelest gibraltari ja briti ulemereterritooriumide olemasolu tottu on tagajarjeks omaparane keelekombinatsioon eestis on voimalik hispaania keele filoloogiat oppida bakalaureuseoppes peaerialana tallinna ulikoolis ja tartu ulikoolis lisaks on tallinnas kaks keeltekooli mis on spetsialiseerunud ainult hispaania keelele hispaania maja ja centro picasso hispaania keel on ka paljude keeltekoolide oppekavas siin on loetletud heliloojaid kategooriaheliloojad heliloojate loend kategooriamuusikute loendid jakob hurt 22 juuli 1839 himmaste kula 31 detsember 190613 jaanuar 1907 peterburi oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane vaimulik ning uhiskonnategelane sundis polvamaal lepa talus himmaste kulakoolmeistri perekonnas oppis himmaste kula ja polva kihelkonnakoolis 18531855 tartu kreiskoolis ja gumnaasiumis ning 18591864 usuteadust tartu ulikoolis cand theol 1865 1886 aastal kaitses helsingi ulikoolis dr phil kraadi oli 18651866 hellenurmes alexander theodor von middendorffi perekonna koduopetaja 18681872 kuressaares ja tartus gumnaasiumiopetaja 18721880 otepaal ja 18801901 peterburi eesti jaani koguduse pastor alustanud juba uliopilasena opetatud eesti seltsis ja vanemuise seltsis uhiskondlikku tegevust osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suururitustes esindas 18701883 eesti aleksandrikooli peakomitee ja 18721881 eesti kirjameeste seltsi ekms presidendina rahvusliku liikumise moodukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse carl robert jakobsoni ja tema pooldajatega taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist taandus 1880 aastate alguses uhiskondlikust tegevusest ja puhendus teadusele kirjamehena propageeris hurt uut kirjaviisi luhikene opetus kirjutamisest parandatud viisi 1864 ja korraldas tagajarjekalt eesti kirjakeelt avaldas uurimused die estnischen nomina auf ne purum doktorivaitekiri 1886 helsingi ja eesti sonadest line lopuga 1903 ning artikleid stelopuliste kohanimede partiklite ehk ja voi jm kohta abistas ferdinand johann wiedemanni eestisaksa sonaraamatu koostamisel ja andis valja selle 2 taiendatud truki 1893 ajaloo alalt avaldas ta pildid isamaa sundinud asjust 1879 milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine ise alustas ta kogumist 1860 saanud aratust kodukohast ja kalevipojast rahvaluule kogumist korraldas hurt eesti kirjameeste seltsi presidendina ja hiljem iseseisvalt rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 pohjalikku juhendavat uleskutset 1888 ilmus paar palvid eesti arksamaile poegadele ja tutardele milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat kogumist ohutas ta ka kalendreis ja erakirjades kaastooliste ligi 1400 isikut eestist ja venemaa eesti asundustest ja kogumistoole suunatud uliopilaste kaudu sai hurt koos ekms materjalidega 261 589 uksust rahvaluulet koigist zanritest kokku 122 317 lehekulge peale selle murdeainest 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 pohjalikku aruannet esimene publikatsioon on muistendiraamatuke beitrage zur kenntniss estnischer sagen und ueberlieferungen 1863 kavatsetud rahvalauluvaljaannete sarjast ilmusid esimesena vana kannel i 3 annet 187586 polva laulud koos saksakeelse tolkega ja ii 2 annet 188486 kolgajaani laulud setukeste laulud iiii 190407 helsingi setu vastseliina ja rapina laulud kuuluvad uldtiitli monumenta estoniae antiquae alla hurda rahvalauluvaljaanded on sustematiseeritud kihelkonna ja laulutuubi jargi topograafilistupoloogilist pohimotet jargivad ka hilisemad eesti rahvalaulude valjaanded mainimist vaarivad hurda ettekanne mille ta pidas 1896 riias toimunud x ulevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta populariseeriv rahvausundikasitlus eesti astronoomia 1899 ja etnograafiline ulevaade uber die pleskauer esten oder die sogenannten setukesen 1904 helsingi publitsistikast on postuumselt avaldatud jakob hurda koned ja avalikud kirjad 1939 toimetanud h kruus koned ja kirjad 1989 koostanud mart laar ja mida rahvamalestustest pidada 1989 koostanud u tedre kaubandustoostuskoja esimene direktor max hurt ja tallinna toompea kaarli koguduse opetaja rudolf hurt olid jakob hurda pojad vaimulik aleksander mohrfeldt oli jakob hurda vaimees tartu kreiskooliinspektor carl oettel julgustas jakob hurta edasi oppima hiljem abiellus hurt carl oetteli tutre adele eugeniega jakob hurda kalimees johannes kerg oli karla maarjamagdaleena koguduse vaimulik teine kalimees christian david dsirne oli pastoriks saraatovi lahedal jagodnaja poljanas jelgavas ja raunas cesise lahedal hurda kogumistoo palvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tahelepanu juba tema kaasajal aastast 1992 antakse jakob hurda rahvuskultuuri auhinda malestussambad jakob hurdale asuvad polvas 1989 aulin rimm arhitekt a mand ja tartus jakob hurda monument jakob hurda bareljeef asub otepaa kirikus jakob hurt oli eesti uliopilaste seltsi auvilistlane ja korporatsioon livonia vilistlane haridus on oppeprogrammidega ettenahtud teadmiste oskuste ja vilumuste vaartuste ja kaitumisnormide susteem mida uhiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib haridust koige otsesemas tahenduses omandatakse oppeasutustes uldharidus on teadmiste oskuste vilumuste vaartuste ning kaitumisnormide susteem mis voimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks kes on suuteline elama vaarikalt austama iseennast oma perekonda kaasinimesi ja loodust valima ning omandama talle sobivat elukutset tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust kutseharidus on teatud erialal tootamiseks teatud kutse saamiseks teatud ametikohale kandideerimiseks voi selle sailitamiseks vajalike teadmiste oskuste vilumuste vaartuste ja kaitumisnormide susteem mille omandamine ja taiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks huviharidus on teadmiste oskuste vilumuste vaartuste ja kaitumisnormide kogum mis on omandatud susteemse juhendatud tegelemise kaudu vaba tahte alusel tasemekoolitusest tooalasest koolitusest ja toost vabal ajal ning mis loob voimalusi isiksuse mitmekulgseks arenguks alusharidus on teadmiste oskuste vilumuste ja kaitumisnormide kogum mis loob eeldused edukaks edasijoudmiseks igapaevaelus ja koolis pohiharidus on riigi haridusstandardiga ettenahtud kohustuslik uldharidusmiinimum pohihariduse omandamine loob eeldused ja annab oiguse jatkata opinguid keskhariduse omandamiseks pohiharidus on 19 klass keskharidus on haridustase mis pohineb pohiharidusel keskharidus jaguneb uldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks uldkeskharidus on pohikooli ja gumnaasiumi riikliku oppekavaga kehtestatud nouete kogum uldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab oiguse jatkata opinguid korghariduse omandamiseks kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse voi erialade riiklike oppekavadega kehtestatud nouete kogum kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab oiguse asuda toole opitud kutse voi erialal voi jatkata opinguid korghariduse omandamiseks harku jarv varem haabersti jarv loodjarv argo jarv asub tallinna laaneservas jarve pindalaks on moodetud 164 km2 ja sugavuseks kuni 25 meetrit see on kunagine laanemere osa mis umbes 2000 aastat tagasi maapinna kerkimise tagajarjel eraldus omaette veekoguks jarve pohjas on 23 meetri paksune mudakiht harku jarv on hea kalapuugiks seal harrastatakse ka suplust ja veesporti vanasti nimetati harku jarve loodjarveks nimi tulenes sellest et ulalt maenolvalt vaadates nais jarv olevat sama korgel kui taamal paistev meri arvatakse et raamatus tasuja mainitud lodijarve nime tuletas eduard bornhohe just selle jarve nimest hape on keemiline aine mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone selle happeteooria on loonud rootsi keemik svante arrheniuse poolt ja seda nimetatakse elektroluutilise dissotsiatsiooni teooriaks protoluutilise teooria ehk brnstedlowry teooria kohaselt on hape keemiline aine mis keemilise reaktsiooni kaigus loovutab prootoni ehk hape on prootoni doonor lewise teooria ehk elektronteooria kohaselt on hape osake mis kaitub elektronpaari aktseptorina seega happel peab olema vaba orbitaal omad raskused on koigil kolmel teoorial neist koige laiemalt kasutatakse protoluutilist teooriat arrheniuse teooria kolbab ainult vesilahuste uurimiseks hiiumaa ka hiiu saar on eesti suuruselt teine saar laaneeesti saarestiku pohjapoolseim saar hiiumaa piirneb kagus vainamerega pohjas ja laanes avamerega saart eraldab saaremaast soela vain ja vormsist hari kurk hiiumaast loodes asub asub laevasoiduks ohtlik hiiu madal saare ida ja kaguosas asub palju laide ja saarekesi millest suurimad on kassari ja vohilaid halduslikult kuulub hiiumaa koos umbritsevate saartega hiiumaa valda hiiumaa hakkas laanemerest kerkima umbes 10 000 aastat tagasi esimesena kerkis merest valja kopu poolsaar kus asuv tornimagi on laaneeesti korgeim punkt hiiumaa rannajoon on hasti liigestunud mistottu on saarel arvukalt poolsaari ja lahti hiiumaa suurimad poolsaared on saare pohjaosas asuv tahkuna poolsaar ja laaneosas asuv kopu poolsaar olulisemad lahed on mardihansu kassari ja tareste laht hiiumaa taimestik on vaga liigirikas saarel asuvad kogu baltikumis haruldased lookaasikud ule saare kulgevad olulised lindude rannuteed kaina laht on hiiumaa olulisim lindude pesitsus ja peatumiskoht saarel elab paarkummend taasasustatud euroopa naaritsat 14 sajandil tekkis hiiumaa pohjaossa rootsi asustus 1628 aastal rajati hutile eesti esimene klaasikoda pohjasoja kaigus laks saar rootsilt vene impeeriumi koosseisu 1829 aastal rajati kardla kalevivabrik mis oli saare olulisim toostusettevote teise maailmasojani esimese maailmasoja eel hakati tahkuna poolsaarele rajama peeter suure merekindluse eelpositsiooni kaitsmaks soome lahte sissetungi eest saksa okupatsiooni vagede lahkudes 1918 aasta sugisel laks saarel voim eesti vabariigi katte 1939 aastal hakati hiiumaale rajama vastavalt baaside lepingule nsvl sojavaebaase teise maailmasoja tulemusena laks hiiumaa nsvl koosseisu kuhu jai eesti taasiseseisvumiseni 1991 aastal rootsi ja saksa keeles on saare nimi dago taani keeles dag mis koik tahendavad paeva saart tegemist on tolkelaenuga saare vanalt soome nimelt paivansalo tanapaeva soome keeles kannab saar nime hiidenmaa hiidude maa umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tanast kirdehiiumaad meteoriit kokkuporke tulemusel kujunes rongassaar mille keskmes asus umbes 35 kilomeetrise pindalaga laguun viimasel jaaajal vajutas mandrijaa oma raskusega hiiumaa ala allapoole jaaaja loppedes ujutas liustike sulamise vesi tanase hiiumaa ala ule hiiumaa hakkas laanemerest kerkima enam kui 10 000 aastat tagasi koigepealt kerkisid ule merepinna kopu maed kus on ka laaneeesti korgeim punkt tanapaeval kerkib kerkib maapind saarel umbes 25 millimeetrit aastas mis on korgeim naitaja eestis aluskord koosneb tugevasti kurdunud kristalsetest kivimitest mis avanevad umbes 250 meetri sugavusel pealiskord koosneb settelise tekkega kivimitest paekivist pealiskord touseb ule merepinna uksikutes kohtades eriti hasti on pealiskorda naha vahtrepa arukula ja sarve umbruses pinnakate asub pealiskorra paekividel ning koosneb kobedatest setetest idahiiumaa loopealsel on pinnakate ainult 30 sentimeetrit kopu poolsaarel voib see kuundida aga kuni 80 meetrini kolm neljandiku saarest on liivane ule poole saare pindalast on kaetud metsa ja poosastikega umbes 7 moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud seal asuvad ka kolm tihu jarve millest suurim on suurjarv seega on pollumajanduslikke maid ja asulaid alla 20 saare pindalast hiiumaa paikneb piirkonnas kus toimub uleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele hiiumaa loodusmaastikes valdavad mannimetsad soostunud lehtmetsad kuusesegametsad ja kadastikud rannaniidud ja luited rabad ja madalsood vaartuslikud on hiiumaa loopealsed ehk alvarid kus ohuke mullakiht katab paekivitasandikke hiiumaal asuvad lookaasikud on haruldased kogu baltikumis hiiumaal on vaga liigirikas taimestik saarel kasvab umbes 1000 liiki taimi millest ule 50 on kaitse all teiste hulgas kasvavad saarel looduslikult harilik jugapuu randogaputk ning eestis haruldane pisilina hiiumaal voib kohata suurematest ulukitest metskitsi hirvi potru ja metssigu vaiksematest ulukitest on tavalised kahrikkoer ilves ja rebane saare vetes on kogu laanemere seisukohalt tahelepanuvaarsed viiger ja hallhulgekarjad ule hiiumaa kulgevad olulised lindude randeteed millest olulisimaks pesitsemis ja peatuspaigast on kaina laht hiiumaa kaitsealade praktilist kaitset korraldab keskkonnaameti hiiulaanesaare regiooni hiiumaa talitus saarel asub 16 kaitseala 17 hoiuala 30 pusielupaika kaitsealustele liikidele kaitse alla on voetud 4 parki 21 polispuud 26 randrahnu 3 maastikuelementi ja 4 polispuude gruppi hiiumaal asub 7 looduskaitseala ja 9 maastikukaitseala tahkuna looduskaitseala pihlakaibaldi looduskaitseala leigri looduskaitseala tihu looduskaitseala korgessaare looduskaitseala paope looduskaitseala kopu looduskaitseala kukka maastikukaitseala luidja maastikukaitseala sepaste maastikukaitseala tilga maastikukaitseala tareste maastikukaitseala sarve maastikukaitseala vahtrepa maastikukaitseala ning kaina lahe kassari maastikukaitseala saarel asub 17 hoiuala hiiu madala hoiuala hirmuste hoiuala kurihellamaa hoiuala kopuvaessoo hoiuala korgessaaremudaste hoiuala luhastu hoiuala paope loo hoiuala pihlakurisu hoiuala prassi hoiuala puhalepa hoiuala suureranna hoiuala undama soo hoiuala vanajoe hoiuala vanamoisa lahe hoiuala viilupi hoiuala vilivalla hoiuala ja vainamere hoiuala kaitse all on ka 4 parki kardla linnapark kardla rannapark suuremoisa moisa park vaemla moisa park hiiumaal on kaitse all 137 kaitsealust taime seene ja sambulikuliiki koige haruldasemaks seeneks hiiumaal on taigavorkpoorik ceriporia tarda kelle ainus leiukoht terves euroopas asub kopu poolsaarel saare haruldasimaks taimeks on pisilina keda leidub eestis vaid kahes kohas hiiumaal sammaltaimedest vaarib tahelepanu roheline hiidkupar keda leidub ka ainult hiiumaal loomadest on kaitse all 15 putuka liiki muudest selgrootutest on kaitse all apteegikaan ja viinamaetigu kaitsealused kalad on hink voldas ja joesilm lindudest vaarivad tahelepanu kaitsealused merikotkas ja musttoonekurg imetajatest viigerhuljes ja euroopa naarits saarel elab paarkummend euroopa naaritsat kes on tallinna loomaaia abiga saarele taasasustatud kopu poolsaare esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi kopu muinassaare vanimad soeproovid dateeruvad umbes aastasse 5700 ekr saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi kuna tollal vaga vaikene saar ei pakkunud piisavalt araelamisvoimalust saarel elati eelkoige kevadtalvel kui on parim aeg viigreid ja hulgeid kuttida uleminek maaviljelusele toimus hiiumaal noorema kiviaja lopus umbes 3000 ekr kiviaja lopuks oli asustus levinud ule kogu hiiumaa nooremal pronksiajal hakati surnuid kivikirstkalmetesse matma ning saarel oli valja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond rauaajast on hiiumaalt leitud saarelt poletusmatuseid ning uksikleide mis viitavad asustuse edasipusimisele piirkonnas saarelt on leitud 1112 sajandisse kuuluvad pollujaanused mis annab alust arvata et hiiumaal oli hilisrauaajal asustus ning saare asustus on olnud jarjepidev keskaja alguses oli saar vaga horedasti asustatud aga asustus pusis 1228 aastal mainiti saart esmakordselt kui saksa kuningas heinrich vii hohenstaufen laanistas piiskop gottfriedile tuhja saare mida nimetatakse dageidaks 1254 aastal laanistas piiskop saare kirdeosa liivi ordule kaina umbrus jai saarelaane piiskopi valdusse ordu valdused moodustasid puhalepa ametkonna mis allus maasilinna foogtile ordu ala keskuseks rajati puhalepa mois mis hiljem kandis suuremoisa nime sajandi vahetusel rajati gooti stiilis puhalepa kirik mis sai puhalepa kihelkonna kirikuks saarelaane piiskopi valduste keskuseks kujunes kaina kuhu ehitati samanimeline kirik ametkond paiknes arvatavasti putkaste moisas mis hiljem laanistati 14 sajandil tekkis reigi umbrusse tahkuna poolsaarele ja kardla rannarootsi asustus 16 sajandi alguses mainitaksevalipe kindlustatud mois tegemist on uhe vahese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega hiiumaal viimane saarelaane piiskop johannes v muus 1559 aastal oma valdused taani kuningas frederik iile see tahendab et hiiumaa louna ja laaneosa laks taani valitsuse alla 1561 aastal solmis viimane liivi ordu meister gotthard kettler alistumislepingu poolaga ning likvideeris orduriigi endise maasilinna foogtkonna alad muuhulgas ka idahiiumaa olid 1562 aastani reaalse valdajata juba 1562 aastast on teateid et saare on omandanud taani 1563 aastal vallutas rootsi taanilt saare ning saar vahetab jargmine kord omanikku alles pohjasoja kaigus hiiumaa hakkas rootsi riigis kuulumaa haapsalu lossilaani alla 1624 aastal sai valjapaistvate teenete eest rootsi riigile jakob de la gardie enda valdusse kolm neljandiku saarest samal aastal rajati korgessaare mois koos korgessaare sadamaga mille kaudu hakati pidama korraparast laevauhendust stockholmiga 1627 aastal eraldati puhalepa kihelkonnast loodehiiumaal asuv reigi kihelkond de la gardie valduste pohjal loodi 1628 aastal haapsalu krahvkond kuhu kuulus ka hiiumaa samal aastal rajati hutile de la gardie eestvedamisel eesti esimene klaasikoda peaaegu terve 17 sajandi oli hiiumaa eravaldus 16841691 toimus saarel moisate reduktsioon mille kaigus saar riigistati pohjasoja tulemusena laks hiiumaa 1710 aastal vene tsaaririigi koosseisu soja jargselt kuulus saar eestimaa kubermangu haapsalu ja laane kreisi 1712 aastal anti saare riigimaad rendile 1755 aastal tagastati kolmveerand hiiumaast de la gardiede parandina stenbockidele 17551772 aastal ehitati ebba margaretha stenbocki eestvedamisel suuremoisa mois stenbockid hakkasid reigi umbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama see kutsus viimastes esile ageda vastupanu mis loppes sellega et 1781 aastal kuuditati katariina ii kasul ule tuhande hiiurootslase ukraina 1781 aastal omandas otto reinhold ludwig von ungernsternberg korgessaare moisa ning juba 18 sajandi lopus kuulus juba peaaegu kogu hiiumaa ungernsternbergidele 1829 aastal asutati ungernsternbergide eestvedamisel suuremoisas kalevivabrik mis viidi juba jargmisel aastal kardlasse kardla kalevivabriku juurde kujunes toolisasula millest sai kardla linn 1866 aastal moodustati kaina kihelkonna lounapoolsele alale emmaste kihelkond emmaste kirik valmis 1867 aastal talude pariseksostmine puudutas hiiumaad 19 sajandi viimastel kumnenditel moisarendi talusid sailis kuni eesti vabariigi loomiseni 1912 aastal hakati hiiumaale rajama peeter suure merekindluse eelpositsiooni lounas tahkuna poolsaarel ja pohjas hankos asuvad kaitserajatised pidid takistama soome lahte sissesoitu rannapatareisid rajati tahkunasse sorule hirmustesse ja lehtmasse lehtma ja tahkuna vahele ehitati kitsaroopmeline raudtee esimese maailmasoja alguses lahkus tsaariarmee hiiumaalt oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli saar saksa okupatsiooni all kuna saksamaal oli kasutusel uus kalender toimus kalendrireform hiiumaal ja saaremaal juba 1917 aasta sugisel hiiumaa kuulus eesti vabariigis laanemaa koosseisu saarel elas umbes 16 000 inimest ainukeseks suurtoostusettevotteks hiiumaal oli kardla kalevivabrik umbes 400 tootajaga tahtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus 1920 aastal muudeti kardla aleviks ja 1938 aastal kolmanda astme linnaks 28 septembril 1939 solmitud baaside lepingu kohaselt hakati hiiumaale eelkoige tahkuna poolsaarele ehitama rannakaitsekindlustusi 19 oktoobril 1939 saabusid saarele esimesed punavaelased parast 1940 aasta kommunistlikku riigipooret senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele voimule ustavate inimestega suurmajapidamised likvideeriti vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati hiiumaa avamererand suleti ning mere aarde minek keelati juunis 1941 kuuditati hiiumaalt ule 200 inimese saksa vagede operatsioon siegfried saare vallutamiseks algas 12 oktoobril 1941 meredessandiga saaremaalt ule soela vaina saar langes 21 oktoobril taielikult sakslaste katte enne kardlast taganemist poletasid antifasistid kardla kalevivabriku 1944 aasta suvel ja hilissugisel pogenesid sajad hiidlased uute massikuuditamiste hirmus kalapaatidega rootsi 2 oktoobril rundas punaarmee hiiumaad ool vastu 3 oktoobrit evakueerisid sakslased koik uksused ja kogu tehnika saaremaale 3 oktoobriks oli saar vallutatud parast saare vallutamist kuulutati kogu saar nsvl kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks ning jatkati enne soda alanud rannakindlustuste ehitamist teine maailmasoda hiiumaale suuri purustusi ei toonud peale kardla kalevivabriku hoone havis kaina kiriku hoone kull aga vahenes saare elanikkond langenute laande pagenute ja kuuditatute naol ligi 15 1946 aastal eraldati laanemaast hiiu maakond 1950 aastal muudeti hiiu maakond hiiumaa rajooniks 1952 aastal jaotati eesti nsv kolmeks oblastiks hiiumaa kuulus parnu oblasti koosseisu oblastid likvideeriti 1953 aastal 1947 aastal algas saarel sunniviisiline kollektiviseerimine mis hoogustus parast 1949 aasta martsikuuditamist hiiumaalt kuuditati vahemalt 286 inimest 1949 aastal oli saarel 82 kolhoosi millest oli 1980 aastate keskpaigaks liitmiste tottu jarele jaanud kuus tahtsaimaks majandusharuks sai veise ja seakasvatus saarel oli uks kalurikolhoos hiiu kalur mis andis tood umbes 1400 inimesele 1960 aastate alguses pandi peaaegu koigisse hiiumaa kodudesse elekter 1989 aastal toimusid hiiumaa rajooni rahvasaadikute noukogu valimised esmakordselt mitme kandidaadiga valitud saadikud otsustasid luua hiiu maakonna alates 1 jaanuarist 1990 parast vene sojavaeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud kuni 1993 aasta lopuni pidi saarele paasemiseks olema saarel valja antud kulaliskaart hiiumaa ringtee asfalteerimine loppes 2000 aastal hiiumaa muuseum avati 1967 aastal kassaril alates 1998 aastast asub riigimuuseumi peahoone kardlas pikas majas muuseum keskendub laiemalt hiiu maakonna identiteedi omakultuuri ja vaimse parandi sailitamisele pikas majas asub muuseumi hoidla raamatukogu ning muuseumitootajate ametiruumid endise kardla kalevivabriku direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkoige kalevivabriku ja kardla linna ajaloole hiiumaa muuseumil on kolm filiaali mihkli talumuuseum rudolf tobiase majamuuseum ja kassari ekspositsioonimaja mihkli talumuuseum tahkuna poolsaarel malvaste kulas eksponeerib traditsioonilist pohjahiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga rudolf tobiase majamuuseum asub kaina lahedal selja kulas naitus keskendub helilooja elule ja loomingule kassari ekspositsioonimaja kassari moisa valitsejamajas eksponeerib hiiumaa ajalugu kiviajast 1990 aastateni 1979 asutati palade lahedale soera talumuuseum mis naitab kulastajatele 19 sajandi hiiumaale tuupilist talukompleksi koos tarbevaraga 1992 aastast tegutseb saarel vaemla villavabrik mis on uhteaegu nii muuseum kui ka tootav villavabrik lambavillast valmistatakse longa enam kui sajaaastastel masinatel 1999 aastal rajati emmaste valda soru muuseum mis keskendub hiiumaa rannaelu ja meresoidu eksponeerimisele 2007 aastal asutati tahkuna poolsaarele tahkuna kulla hiiumaa militaarmuuseum muuseumis tutvustatakse molema maailmasoja aegseid hiiumaa kaitserajatisi relvastust ja tehnikat esimene raamatukogu asutati hiiumaal 1871 aastal kui kardla vallakooli juurde rajati raamatukogu enne 1918 aastat tegutsesid raamatukogud kardlas emmastes reigis ja suuremoisas vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkoige seltside juurde raamatukogud loodi muuhulgas ka kainasse ja hellamaale 1946 aastal oli saarel 13 kularaamatukogu see arv pusis enamvahem stabiilne kogu noukogude perioodil tanapaeval on hiiumaal seitse avalikku raamatukogu kainas emmastes korgessaares paladel hellamaal suuremoisas ja kardlas kardla raamatukogu on maakonnaraamatukogu mis juhendab teiste saare raamatukogude tood lisaks avalikele raamatukogudele on pea koikidel saare koolidel oma raamatukogu 1998 aastast tegutseb saarel kardla nukuteater kes mangib eelkoige lasteaedadele ja koolilastele harrastusteater korraldab 1999 aastast igaaastast nukufestivali suur sirmik aasta labi kulastavad saart randlavastused ja tegutsevad kohalikud harrastusteatrid hiiumaal hakati filme naitama 1913 aastal siis avati kardla moisa maadel saare esimene kino mis oli uhtlasi nii eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino tanapaeval naidatakse filme kardla kultuurikeskuses mis asub linna keskvaljaku korval kuni 2014 aasta lopuni puudus hiiumaal tehnika digifilmide naitamiseks seetottu joudsid uued filmid saarele sageli arvestatava nihkega 2014 aasta lopus paigaltati kardla kultuurikeskusse uus digitaalne kinosusteem millega on voimalik naidata ka 3dfilme hiiumaa kino eestvedamisel on filmide saarele joudmine muutunud senises tunduvalt kiiremaks hiiumaal korraldatakse eripalgelisi traditsioonilisi muusikafestivale 1991 aastast toimub kopu tuletorni jalamil kopu paikeseloojangumuusika sari saarel korraldatakse kahte kammermuusikafestivali 1999 aastast hiiumaa kammermuusika paevi ja 2006 aastast toimub hiiumaa homecoming 2005 aastast toimub hiiu folk ja alates 2008 aastast soru jazz klassikalist muusikat saab kuulata 2011 aastast puhalepa kirikus toimuval puhalepa muusikafestivalil hiiumaa spordiliitu kuulub 27 saarel tegutsevat spordiklubi klubi tasandil on hiiumaal esindatud jalgpall korvpall vorkpall sulgpall tennis saalihoki petank kergejoustik ujumine purjetamine ratsasport autosport orienteerumine kabe male bridz laskesport laskesuusatamine matkamine aeroobika ja mudelism suuremates asulates saab mugavalt sporti harrastada olemasolevatel spordirajatistel emmastes asuvad jalgpalli korvpalli ja tennisevaljak kergejoustiku staadion ja spordihall kainas asuvad jalgpalli korvpalli ja rannavollevaljak kergejoustiku staadion spordihall koos jousaaliga kardirada ning saare ainus ujula kardlas asuvad jalgpalli korvpalli rannavolle ja tennisevaljak kergejoustikuvaljak rulapark ning spordihall koos jousaaliga korgessaares asuvad korvpalli ja vorkpallivaljak kergejoustiku staadion ning spordihall paladel asuvad korvpalli ja rannavollevaljak kergejoustiku staadion ning spordihall jousaaliga suuremoisas asuvad harrastajatele moeldud jalgpalli ja korvpallistaadion ning spordihall koos jousaaliga lisaks asub kardla lahedal linnumael ratsamaneez nurstes motokrossirada ning leemetis suusarajad igal aastal korraldatakse saarel erinevate spordialade meistrivoistlusi kevadel toimuvad traditsiooniliselt kardla linna jooks ning kassari jooks juuni kuus toimub jaanijooks ning algab terve suve kestev rannavolle karikasari augusti alguses toimuvad ratsupaevad sugisel algab pool aastat kestev isamaalise fitnessi sari mis pohineb kaitsevae ja nato soduritestidel aasta labi toimuvad orienteerumisneljapaevakud 1949 aastal asutati saarel ajaleht noukogude hiiumaa 1989 aastast kandis leht nime hiiumaa ajaleht ilmus kolm korda nadalas hiiumaa lopetas ilmumise 2004 aastal kui hiiu lehe valjaandja ou saaremaa raadio ostis ara lehe nime ja kohustused 19951999 ilmus kord nadalas hiiu teataja mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed emmaste valla teataja korgessaare valla teataja kaina kuller kohvilahker ja puhalepa teataja 1997 aastal asutati hiiu leht mis on praegu ainus saarel ilmuv ajaleht ajaleht ilmub kaks korda nadalas teisipaeval ja reedel hiiu lehe omanikfirma ou saaremaa raadio omandas ajalehe hiiumaa kohustused lisaks ilmuvad omavalitsuste haalekandjad ja internetis on uudisteportaalid 20102012 ilmus kord nadalas hiiu nadal uhendus mandriga toimub heltermaa sadama kaudu soru sadama kaudu toimub uhendus saaremaaga tuntumad merenavigatsioonirajatised hiiumaa territooriumil on kopu tahkuna ja ristna tuletorn kardla lennujaama kaudu toimub lennuuhendus tallinnaga talviti sobivate jaaolude korral on hiiumaa ja mandri vahel umbes 25 km pikkune jaatee esimene hiiumaa ja mandrivaheline transpordivahend oli purjepaat sellega veeti posti ja inimesi 19 sajandi lopus avati heltermaahaapsalu liin kus reisijaid vedas hiiumaa moisnike laevauhingu ostetud aurupaat progress varsti osteti rootsist uus aurulaev mis kandis samuti nime progress uus laev hakkas heltermaahaapsalu liinil reisijaid peale votma ka muudelt laevadelt 1910 aastal vahetati aurulaev valja hiiukardla kalevivabrikule kuulunud reisi ja kaubaauriku grenen vastu grenen soitis liinidel heltermaahaapsalu ja kardlatallinn esimese maailmasoja ajal vottis laevaliikluse ule riik hiljem rentis riik laevaliiklust ettevottele balti paasteselts balti paasteselts avas aurulaev greneniga liini tallinnheltermaakuivastuvirtsulaimjalakuressaare aurulaev endla labis hiiumaad liiniga tallinnkardlakuressaareparnu 1930 aastal avas laevaomanik gustav sergo taanist ostetud vaikese aurikuga gustav hiiumaa liini hugo treffneri gumnaasium akronuumina htg on tartus asuv gumnaasium gumnaasium asub 1919 aastast ruutli ja munga tanava nurgal aadressil munga 12ruutli 20 kooli direktor on 2001 aastast ott ojaveer alates 1998 aastast on koolis vaid gumnaasiumiklassid 10 11 ja 12 klass igas klassis on viis tavaliselt 36 opilasega paralleelklassi kaks reaalklassi a ja bklass uks loodusklass cklass ning kaks humanitaarklassi d ja eklass hunt ehk hallhunt ehk susi canis lupus on pohjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik tuntumad alamliigid on euraasia hunt canis lupus lupus kodukoer canis lupus familiaris polaarhunt canis lupus arctos punahunt canis lupus rufus stepihunt canis lupus campestris araabia hunt canis lupus arabs dingo canis lupus dingo jt kirjeldatud on ligi 40 alamliiki moni neist on valja surnud mone puhul pole kindel kas on tegemist alamliigiga voi mitte naiteks itaalia hunt canis lupus italicus ja ibeeria hunt canis lupus signatus kunagi elasid hundid igal pool euroopas kuid 17 sajandist alates suudeti nad peaaegu koikjalt laaneeuroopast havitada hundid jaid elama ainult magedesse ja idaeuroopasse tanapaeval nende levila euroopas ei vahene vaid koguni suureneb kui neile selleks voimalus antakse hundi levila ulatub tundratest poolkorbeteni ta on levinud peaaegu kogu pohjapoolkeral va aafrikas pohjaameerika lounaosas ning igilume ja jaaga kaetud aladel hunt on peaaegu koikjal eestis tavaline eestis elas 2009 aasta seisuga umbes 270 hunti 1 novembrist 2009 28 veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud kuttida 173 hunti teistel andmetel 140 kuid katte saadi vaid 101 2013 aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk eestis kahanenud 22le ja huntide koguarv umbes 200 loomani 1 novembrist 2015 28 veebruarini 2016 kestnud jahihooajal oli lubatud kuttida 177 hunti millest katte saadi 114 1 novembrist 2017 28 veebruarini 2018 kestnud jahihooajal oli lubatud kuttida 101 hunti millest katte saadi 112 kolm hunti kutiti eriloaga valjaspool jahiaega kuttimise mahtu arvestati varasema kuttimismahu asemel 18 ohjamisalaga koige rohkem hunte kutiti vorumaal katte saadi lubatud 17st hundist 15 laanemaal kutiti 15 hunti idavirumaal ei kutitud uhtki hunti kuttimise piirangu puudumise tottu latis elab 500600 hunti 2012 aastal kutiti latis 247 hunti huntide arvukuse ohjamiseks kasutatakse jahindust jahindusperioodi ajal jahitakse hunte enamjaolt aladel kus nad rundavad kodu ja kariloomi jahindusperioodi valisel ajal jahitakse eriloaga ainult suuri kahjusid pohjustavaid hunte huntide tekitatud kahjusid aitab leevendada riik julgemate huntide kuttimine muudab huntide asurkonna inimpelglikuks hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm korge hunt kaalub 3050 kg eesti rekord on 62 kg maailmarekord 78 kg saba on 3550 cm pikk hundile iseloomulikud valistunnused on enamasti hallikas karv kikkis korvad viltused kollakad silmad ja huppeliigeseni ulatuv kohev saba mis pole kunagi rongas hundil on terav haistmine ning kuulmine hundid ka naevad paremini kui teised koerlased hunt on peamiselt ooloom tema tegutsemisrutm voib varieeruda soltuvalt elupaigast ja aastaajast elupaigana valdib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku kuna sealsed kuttimistingimused on paremad eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti voib rohkem kohata vosastikes ja rabades koobas rajatakse veekogu aarde looduslikku varjulisse paika harva kaevatakse koobas ise hunt voib elada tehistingimustes 16 aastat looduses ei ela nad kunagi nii kaua hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas voi paaridena karjades liiguvad hundid sugisest kevadeni kari moodustub vanast isas ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest karja juht on emasloom perekarjad voivad talvel uhineda ka suuremateks liitkarjadeks tavaliselt on eestis elava karja suurus 211 hunti vahel on karjas ka juhtpaari oedvennad monikord ka voorad tavaliselt on karjas kuni 3aastased noorloomad just selles vanuses saavad nad taiskasvanuks ja kui nad pole haiged voi norgad lahkuvad nad karjast hundikari liigub tapses reas tavaliselt on reas esimene uks juhtpaarist kuid kui lumi on vaga sugav ja huntidel on raske liikuda siis vahel osutub teemeistriks ka moni nn tavahunt voimuredel mangib huntide juures tahtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapolves naiteks kui hundil on saba pusti ja korvad kikkis siis on hunt karja juht voi kui hundi saba on jaik on ta valmis rundama suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides heidikutest loomad voi ka uksikud massajatest noored isased voivad elutseda eraklikult hunt on monogaamne loom paarid pusivad kogu elu ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos kokku saadakse sugisel et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist opetada huntide jooksuaeg on jaanuarisveebruaris emahundi ellujaavate jarglaste hulk soltub toitumistingimustest asustustihedusest ja tema positsioonist karjas juba martsi lopus jaavad hundid paiksemaks ning poorduvad pesapaikasuvekorterisse pesaks valitakse voimalusel veekogu laheduses vana rebase voi kahrikuurg hunt voib urgu vajadusel suvendada parast 6265paevast tiinust sunnivad aprillis kaetud korvadega pimedad kutsikad tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karva kutsikat kuid nende arv voib ulatuda ka ule kumne kutsikad kaaluvad 300500 g silmad avanevad 1012paevaselt koik kutsikad ei suuda esimesi elunadalaid ule elada ukskoik kui palju nende eest ka hoolitsetakse kutsikad saavad nagijaks 912 paeva vanuselt ja nadal voi paar hiljem hakkavad loikuma piimahambad umbes poolteist kuud saab pisipere pohitoiduna piima kuid juba parast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust hiljem lisanduvad toidulauale vaiksemad loomad murdmise opetamiseks voib saak olla veel poolenisti elus kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jaavhammaste vastu kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba taiskasvanu suuruse emased saavad sugukupseks kahe isased kolmeaastaselt hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jalitada sest on vastupidav jooksja ta voib korraga ara suua 10 kg liha aga voib ka kummekond paeva jarjest nalgida tavaliselt soob hunt siiski paevas umbes 2 kg liha parimal juhul 78 kg hundid peavad jahti organiseerunud karjana kus igauhel on oma ulesanne talvel toitub hunt soralistest janestest ja ka pisematest kiskjatest suvel kutitakse koduloomi ning narilisi ara ei polata isegi putukaid ja linnumune hundi eelistatud saakloom on metskits saartel ja lounaeestis elavad hundid soovad ka punahirve hunt voib erakordselt harva spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale sealhulgas koerale hundid kasutavad koerte kuttimiseks mitmesuguseid kavalusi peibutavad koeri inimestest eemale ja votavad neid isegi jahil ajust maha hunt rundab kodu ja kariloomi kuna need on metsloomadest kergemini kattesaadavamad karjaline eluviis voimaldab murda vahel ka suuremaid loomi naiteks potru arvatakse et podra murdmiseks peab karjas olema vahemalt kolm hunti on valja arvutatud et hunt soob aastas keskmiselt 40 kitse peale selle kummekond metssiga toitumisterritooriumi suurus soltub looduslikest tingimustest rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km2 avatud maastikel voib territooriumi suurus kuundida ule tuhande ruutkilomeetri uksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade randed tuhandete kilomeetrite taha suviti piisab vaiksemast maaalast talvel voib see oluliselt suureneda soltudes saakloomade paiknemisest ja nende rannetest inimesi rundavad ainult marutaudi podevad hundid hunti kutsutakse metsa sanitariks sest ta kutib haigeid voi vigaseid loomi ning piirab nariliste ja soraliste arvukust hunt on uks koera esivanemaid koeratougudest on hundile valimuselt koige sarnasemad eskimo koerad ja saksa lambakoerad idaeuroopa lambakoerad huntidel on suur osa folklooris loomamuinasjuttudes muistendeis ja legendides muinasjuttudes on kuri hunt naiteks punamutsikese kolme porsakese ja seitsme kitsetalle loos rooma valitsejate legendaarne esiisa oli romulus kelle koos ta kaksikvenna remusega kasvatas ules emahunt harilikult kujutatakse muinasjuttudes hunti ahne ja rumalana rudyard kiplingi mowgli jutustab poisist kelle hundid ules kasvatasid hundi nime on peetud tabuks mistottu vanarahvas on hunti mitmeti nimetanud kriimsilm vosavillem hallivatimees puha juri kutsikas jne hundi eestikeelne nimetus ongi laenatud saksa keelest oma nimetus oli susi nagu soome keeleski vanasti loodeti huntidest lahti saada sonumise abil selliste luuletustega loodeti hundi vaimu ja koos vaimuga ka keha oma talust eemale ajada metsa hulli metsa halli metsa ilusada isanda metsa karvane kasuka kui sa kuuled minu jaale ja mu kalli karja jaale pista pea poosaasse nina nirki mattaasse ambad aja roikaasse otsi muida oinaaida katsu muida karjatseida murra muida mullikaida holland ehk madalmaad hollandi keeles nederland on maa laaneeuroopas osa madalmaade kuningriigist holland piirneb idas saksamaaga lounas belgiaga riigipiiri kogupikkus 1027 km ja laanes pohjamerega rannajoone kogupikkus 451 km nimi nederland madal maa viitab sellele et suur osa 26 hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29 territooriumist voib jaada uleujutuste alla nimi holland tuleneb endise hollandi provintsi praegu lounahollandi ja pohjahollandi provints nimest hollandi pealinn on amsterdam kuid valitsuse residents on haag den haag voi sgravenhage mis on suuruselt kolmas linn suuruselt teises linnas rotterdamis on uks maailma suurimaid sadamaid tahtis liiklussolm on utrecht suuruselt viies linn on eindhoven holland moodustab koos aruba curacao ja sintmaarteniga madalmaade kuningriigi ehk hollandi laiemas mottes nende maade vahelised suhted on maaratud madalmaade kuningriigi statuudiga 1954 aastast hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia kuningal on parlamendiga seadusandlik voim koostoos riiginoukoguga ja valitsus vastutab generalstaatide parlamendi ees kuningas maarab ametisse ministrid kohtunikud provintside komissarid ja kolooniate kubernerid pohiseadus annab kuningale oiguse juhtida riigi valissuhteid ning solmida valisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis kuningal on oigus kiita heaks voi tagasi lukata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnoud ta voib ka parlamendi ennetahtaegselt laiali saata kuninga juures on spetsiaalne noustamisorgan riiginoukogu mille liikmed maarab ametisse kuningas kes ise seda organit ka juhatab riiginoukogus vaadatakse varem koik eelnoud labi olgu need siis kuninga voi parlamendi esitatud samuti koik uldriiklikku juhtimist puudutavad normid hollandi parlament asub haagis ja koosneb kahest kojast ulemkojas esimene koda eerste kamer on 75 saadikut ja alamkojas teine koda tweede kamer on 150 liiget ulemkoja valivad provintside esindajad proportsionaalsel esindatusel alamkoda valitakse uldvalmistel iga nelja aasta tagant hollandil on 12 provintsi 2012 aasta seisuga elab hollandis 16 725 900 inimest see teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 inkm2 kui uksnes maismaad arvestada pindalalt on holland vaiksem kui eesti aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem maailmas on holland rahvastiku tiheduselt 14 kusjuures euroopas jaab ta selles osas alla uksnes 4 kaabusriigile enamik hollandi elanikke on hollandlased keda on 809 jargnevad indoneeslased 24 sakslased 24 turklased 22 surinamlased 20 ja marokolased 19 ulejaanud rahvaid on alla 1 hollandi rahvuskeel on hollandi keel oma sonul oskab 70 inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt 5559 saksa keelt ja 19 prantsuse keelt hollandi kirjanike hulka kuuluvad annie m g schmidt joost van den vondel multatuli harry mulisch gerard reve madalmaad friisimaa alamlotring hollandi krahvkond zeelandi krahvkond gelderni hertsogkond brabanti hertsogkond hainaut krahvkond hispaania madalmaad hollandi vabariik ajal mil karl v oli saksarooma keiser ja hispaania kuningas olid madalmaad tema voimu all ja jagunesid 17 provintsiks 1568 mil hispaaniat valitses felipe ii puhkes madalmaades ulestous hispaania keskvalitsuse vastu mida nimetatakse hollandi iseseisvussojaks ehk kaheksakumneaastaseks sojaks 1579 moodustasid madalmaade pohjapoolsed provintsid utrechti liidu milles lubasid uksteist toetada sojategevuses hispaania vastu seda lepingut peetakse ka tanapaevase hollandi riigi asutamiseks 22 juulil 1581 leppisid koik utrechti liidu provintsid kokku hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti mille formaalsed allkirjastasid hollandi generaalstaadid 16 juulil 1581 antwerpenis selle lepinguga loeti loppenuks felipe iile antud truudusevanne ja hollandi vabariik kuulutati formaalselt iseseisvaiks iseseisvussoda venis pikale hispaania voitis selles enamiku lahinguid aga lopuks viis oma vaed hollandist valja hispaania pidas sel ajal sodu mitmel pool maailmas sealhulgas inglismaa ja portugaliga ega saanud hollandi vallutamisele keskenduda uldiselt sai hispaania teisteski sodades luua portugal kuulutas end 1640 iseseisvaks ja inglismaa purustas 1588 voitmatu armaada 1648 solmiti munsteri rahu millega hispaania lopuks tunnustas hollandi iseseisvust see oli osa vestfaali rahust mis lopetas uhtlasi kolmekumneaastase soja 17 sajandil tousis holland uheks maailma suurriikidest seda nimetatakse hollandi kuldajaks hollandi koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid indoneesia tseilon lounaaafrika kirdebrasiilia hollandi antillid abcsaared ja uushollandi provints tanases new yorgi osariigis pohjaameerikas uksikuid kauplemispunkte oli mujalgi naiteks jaapanis indias ja aafrikas 17 sajandi jooksul suurenes hollandi elanike arv 2 miljonile juba sajandi keskel oli hollandil 16 tuhat kaubalaeva napoleoni sodade ajal vallutas napoleon i hollandi ja muutis selle 1806 oma vasallriigiks hollandi kuningriik mida valitses tema noorem vend louis bonaparte kuna louis puudis riigi valitsejana lahtuda hollandlaste mitte oma venna kaskudest liitis napoleon 1810 hollandi prantsusmaaga 1815 aastal kuulutas viini kongress holland ja lounamadalmaade ligikaudu tanapaevane belgia uhendatud madalmaade suveraanne vurstkond uhendati konstitutsioonilisse monarhiasse iseseisvaks kuningriigiks madalmaade uhendatud kuningriik kuhu kuningas tuli oranjenassau dunastiast esimeseks kuningaks sai willem i ja koik ulejaanud hollandi monarhid on tema jareltulijad madalmaade uhendkuningriik lagunes parast 1830 aasta belgia revolutsiooni madalmaade kuningas willem i keeldus belgia riiki tunnistamast kuni 1839 aastani teine maailmasodateises maailmasojas alustas saksamaa 10 mail 1940 aastal operatsiooniga fall gelb mille eesmark oli purustada prantsusmaa loogiga labi hollandi belgia ja luksemburgi pealook oli suunatud labi ardennide metsade calais poole 10 mail maabusid saksa langevarjurite uksused hollandis rotterdamis dordrechtis ja moerdijkis ning eben emaeli kindluses saksamaa vaekoondised fedor von bocki juhitud vaegrupp a ja rudolf von rundstedti juhitud vaegrupp b uletasid belgia hollandi ja luxemburgi piirid hollandi valitsus alistus 14 mail kuid hollandi kuninganna wilhelmina moodustas suurbritannias eksiilvalitsuse ning hollandi kolooniad jatkasid vastupanu 6 juunil 1944 maabusid usa suurbritannia kanada ja poola sojajoud normandias operatsioon overlord kaigus liitlasvaed vabastasid normandiast alanud pealetungiga prantsusmaa belgia ja hollandi ning joudsid saksamaale alates 30 aprillist 2013 on madalmaade kuningas willemalexander see loend loetleb harrastusi bibliofiilia bonistika ekslibristika faleristika ferridromofiilia filateelia fillumeenia filofoonia filokartia fotograafia fromoloogia gumofiilia heraldika jahindus kalandus kalendristika kepikond kiiking kopoklefiilia kofrokartia langevarjuhupped lebelistika lilleseade loteristika matkamine meisterdamine merematkamine mangud molkky numismaatika origami paintball petank planking purjetamine raudteemudelism sukeldumine skripofiilia zorbing taksidermia tervisesport wardriving harilik sinilill hepatica nobilis on taimeliik tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast harilik sinilill on mitmeaastane rohttaim kasvab risoomi tipust uks eksemplar risoom voib elada mitusada aastat liigi vanuseks arvatakse 4050 miljonit aastat liigile andis ladinakeelse nime hepatica nobilis johann christian daniel von schreber 1771 kuigi see esineb juba pierre de garsaultl 1764 karl linne antud nimi on anemone hepatica selle juurde on osa botaanikuid tagasi tulnud dominique chaixlt parineb nimi hepatica triloba 1785 hariliku sinilille eestikeelne tavanimi ja eestis uldiselt levinud nimi on sinilill teine levinud rahvaparane nimi on kulmalill see on uldine virumaal ja jarvamaal ning esineb kohati harjumaal laanemaal saaremaal viljandimaal ja tartumaal nime sinilill variandid on sinelill halliste kihelkonnast karistest sinelillike karula kihelkonnast ja siniellelilli halliste kihelkonnast abjalt sinilille kutsutakse veel nimedega jurilill keltsalill kulmaelane kulmaolane lumelill lumekannike lumekelluke maksalehed metsamirt kopsurohi sapihein surmalill ja siniulane uuemad fulogeneesiuuringud on naidanud et liik kuulub pigem ulase anemone perekonda mistottu tema ladinakeelseks nimeks oleks anemone hepatica sinilill kasvab parismaisena kogu euroopas sealhulgas hispaanias itaalias albaanias bulgaarias endises jugoslaavias rumeenias prantsusmaal ka korsikal sveitsis austrias tsehhis slovakkias saksamaal poolas ukrainas valgevenes venemaa euroopaosas taanis eestis rootsis soomes ja norras euroopas ei kasva sinilill parismaiselt suurbritannias ja enamikul saartel loodehispaanias pohjaprantsusmaal hollandis pohjaskandinaavias ning lounaukrainas ja lounavenemaal sinilill kasvab ka koreas jaapanis ja pohjaameerika parasvootmes ameerika uhendriikide idaosas kuigi sealseid teisendeid kasitletakse monikord eraldi liikidena hiinas kasvab sinilill anhui henani liaoningi ja zhejiangi provintsis jaapanis honshu saarel kasvab ka primorjes eestis on sinilill sagedane taim sinilille korgus on tavaliselt 1020 cm alates 5 cm monikord kuni 25 cm oied avanevad vaga luhikese varre otsas oitsemise aja jooksul kasvab oievars pikemaks igal varrel on uks ois oitega varsi on looduses uhel taimel 812 varrel ei ole lehti valja arvatud kolm vaikest korglehte otse oie all varred on peened karvased punakaspruuni varvi karvad on rohelised varred on karvased kaitseks varakevadiste kulmade vastu juurmised lehed on kolmeholmalised holmad on vordsed ja asetsevad ristikujuliselt lehed ja holmad on laiad lehe alus on sudame voi neerukujuline holmade kuju on seostatud maksasagaratega eestis kasvaval sinilillel on holmad teravatipulised teisendil hepatica nobilis var obtusa on holmad umarad lehtede pikkus on kuni 10 cm teisendil hepatica nobilis var obtusa kuni 7 cm juurmisi lehti on arvukalt ja nad moodustavad kodariku leherootsud on pikad ja peened ning lahtuvad juurest leht on pealt suure klorofullisisalduse tottu tumeroheline monikord heledate laikudega alt on leht purpurpruun kuni lilla seda varvi seostatakse maksaga lehed asetsevad risti paikesekiirtega lehed talvituvad on talihaljad lehe eluiga on 1314 kuud monikord on nad oitsemise ajaks juba narbunud ka elusad lehed on luitunud pruunikate laikudega uued lehed arenevad parast oitsemist noored lehed on alguses udemelised tutid alt ja rootsu juurest tihedalt siidkarvased hiljem muutuvad nahkjaks ja siledaks kolm rohelist umbes 1 cm pikkust korglehte on otse oievarre kuljes vastu oit korglehed on piklikovaalsed odakujulise otsaga meenutavad tupplehti korglehtede kandelehed on oiele nii lahedal et nad kokku meenutavad karikat sinililleoie labimoot on eestis tavaliselt 23 cm kuni 4 cm maailmas kuni 6 cm oied on kuueks monikord ka viieks voi seitsmeks jagunenud oiekattega oiekatte moodustavad tupplehed kroonlehti ei ole oiekate on kroonjas tupplehed on tavaliselt tuhmsinised voi taevasinised tuleb ette ka valgeid roosasid lillasid ja purpurseid oisi ameerikas on valged oied tavalised esineb ka topeltoisi kultiveerimisel on saadud palju varvivarjundeid oied on molemasugulised tolmukad on valged voi peaaegu valged tolmukapea on punane voi valge tolmukaid ja emakaid on rohkelt emakatel puuduvad sulgjad sabad iga ois on eraldi varre otsas uhel taimel moodustub looduses 812 oit sinilill on putuktolmleja tolmleb mesilaste karbeste mardikate ja liblikaliste abil sinilill oitseb olenevalt kohast ja ilmadest veebruarist maini eestis martsi lopust maini sinilill on uks esimesi taimi mis kevadel oitseb et ta vajab oitsemise ajal rohkem valgust peab ta ara oitsema enne kui lehtpuud lehte lahevad uks ois on avatud 810 paeva oosel ja halva ilmaga oied sulguvad oiepungad moodustuvad juba sugisel voi koguni suvel ning oitsemise algus oleneb temperatuurist seetottu on maheda sugise puhul voimalik et sinilill oitseb sugisel oiepungade varane moodustumine on parit soojema kliimaga ajast oiepungade avanemiseks on tarvis ainult piisavat ohutemperatuuri maa ei pea veel olema sulanud oiepungad talvituvad mulla all maapinna lahedal kulma eest kaitsevad neid langenud puulehed ja lumi talvituvaid oiepungi soovad hiired ka parasiitseened voivad neid kahjustada osa oiepungi kulmub ara sinilille viljad on piklikud siidkarvased luhikese nokaga pahklikesed seemne alusel on olirikas seemnelise elaiosoom mis maitseb sipelgatele sipelgad levitavad seemneid viies viljad kaasa sinilill on uks vaheseid taimi eestis kelle seemneid levitavad sipelgad parast oitsemist paindub vars vastu maad et vili oleks sipelgatele kattesaadav eestis valmivad viljad juunis sinilill paljuneb ka vegetatiivselt risoomi kulgpungadest tekkinud harudele voib kasvada maapealne osa risoom on luhike asetseb pisut viltu tumepruuni varvi risoom on kaetud valgete soomusjate piklikmunajate alalehtedega sugavus 24 cm risoomil on rohkelt niitjaid lisajuuri mis ulatuvad 1520 kuni 25 cm sugavusele risoomi hakkab sinilill koguma oitsemisajaks varuaineid juba oitsemisele eelneval suvel sinilill kasvab uldiselt metsas puude voi poosaste vahel voi varjus nad on varjulembesed vajades valgust eelkoige oitsemisajal valgusevajadus aasta jooksul langeb sinililled eelistavad huumuse ja lubjarikast kobedat ja pealt niisket mulda lounaeuroopas kasvavad sinililled rohkem magedes kuni 2200 m kui tasandikel ameerikas kasvavad sinililled eriti poogimetsas metsamaal poosastikes ja rohumaadel eriti lubjakivimuldadel eestis kasvavad sinililled leht ja segametsades poosastikes ning puisniitudel sageli sarapikkudes ideaalne kasvukoht on salumets sest see on kevadel valgusekullane suvel varjukas sobib ka loomets vahem laanemets sinilill on tuupiline metsataim harilikku sinilille kasvatatakse ilutaimena nii oite kui ka lehtede parast eriti armastatakse roosade purpursete valgete ja siniste oitega ristandeid ning topeltoitega sinililli sinilille saab ajatada sinilille kasvukoht on puu voi poosa juures voi kiviktaimla aares kuigi sinilill armastab erinevalt enamikust teistest kiviktaimlataimedest poolvarju ja niisket mulda kasutatakse teda kiviktaimla rikastajana varase oitsemisaja tottu louna pool kasvatatakse huumuserikka ja niiske pinnasega kulmas ja varjulises kohas voi samades tingimustes alpimajas eelistatav on liivsavi voi savimuld sinilill ei ole kulmakindel sinilill ei hakka vohama teda saab hasti kombineerida teiste taimedega siiski takistab naabertaimede eriti kaunviljade kasvamist paljundamiseks taim jagatakse parast oitsemist voi sugisel koige parem aeg jagamiseks on siis kui lehtedeta taim hakkab hilistalvel oitsema istutada kohe alalisse kasvupaika sinilille paljundatakse ka vastvalminud seemnetega ent need kaotavad kiiresti idanemisvoime taim tuleb paigutada alalisse kasvukohta nii ruttu kui voimalik sest ta ei kannata juurte hairimist kulvata tuleb niiskesse mulda varjulises kohas sailitatud seemet tuleb umbes kolm kuud 05 kraadi juures stratifitseerida seeme idaneb 10 c juures 112 kuud soovitatav on kulvata kohe parast valmimist kulmale lavale kui seemikud on kasitsemiseks piisavalt suured tuleb nad pikeerida eraldi pottidesse ning kasvatada vahemalt esimesel talvel kasvuhoones alalisse kasvupaika istutada hilissugisel voi varasuvel kui kulma ei ole enam karta sinilillevarsi on tarvitatud tee asemel kogutakse sinililleoisi ja noori alt viltjaid lehti ning karvaseid varsi millega ravitakse hingamisteede haigusi ja kohuhaigusi sinililleteed joodi reuma hambavalu ja laste nahatuberkuloosi korral monikord ka kopsutuberkuloosi korral parkainete tanniin tottu tarvitatakse ka maksahaiguste ja sapiteede haiguste puhul maksahaigustele on viidanud ka juurmiste lehtede kuju ja alumise poole maksakarva pruun varvus sinilille lehed ja oied on nahka arritava ja ville tekitava limaskesta valu vaigistava toniseeriva kootava ja kergelt diureetilise toimega sinilillel on ka antiseptiline ja kohulahtisusevastane toime varem kasutati sinililleurti herba hepaticae ja sinililleoisi flos hepaticae sapiteede ja maksahaiguste ning sapikivide raviks ning diureetikumina 20 sajandil tarvitati sinilille veel maksa ja sapipoiehaiguste seedehairete jm puhul valispidiselt tarvitati nahahaiguste aeglaselt paranevate loikehaavade jm puhul naidustused olid poiehaigused neeruhaigused sapiteede haigused maksahaigused suhkurtobi veritsevad haavad bronhiit katarr kurgukipitus ja madanik vastunaidustused olid sapivaevused maksavaevused maovahk ja nork magu pikaajalisel tarvitamisel voib sinilill kahjustada seedeelundeid ja maksa sapikivide korral voib tekkida tusistus homoopaatias kasutatakse varskeid lehti kurgunakkuste kroonilise bronhiidi ja maksavaevuste puhul toimeained on ka anemoniin moodustub kuivamisel protoanemoniinist saponiin vaik ja hepatrilobiin sisaldab ka flavonoide sinist varvainet antotsuaniini samuti sahharoosi ja invertiini glukosiidselt seotud anemonool on murgine taime kogutakse oitsemise ajal voib kuivatada sinilill on suurtes annustes murgine eriti risoom mis sisaldab saponiine kuumutamisel voi kuivatamisel murk hajub et varske taim sisaldab protoanemoniini siis nahale voi limaskestale sattunud mahl tekitab tugevat arritust punetust sugelust ja isegi ville tulikadermatiit valtida tuleks ka taime suhu panemist taime kuivamisel tekib sudamemurk ravimtaimena ei soovitata sinilille kasutada et sinilill sisaldab protoanemoniini vahe arvatakse ta vahemurgiste taimede hulka murgitusnahud seespidisel tarvitamisel on oksendamine kohulahtisus ja iiveldus murk arritab ka limaskesti ning mojub narvisusteemile mille tagajarjel voivad esineda erutus krambid halvatusnahud ja hingamishalvatus rasked murgitused esinevad ainult taime vaara tarvitamise korral rahvameditsiinis rootsis ei tohi harilikku sinilille koos risoomiga maast valja tommata samuti noppida ega muul viisil koguda muugiks voi muul arilisel eesmargil ka soomes prantsusmaal ulemnormandias franchecomtes ja ile de franceis ning saksamaal on sinililled looduskaitse all eestis ei ole sinililled looduskaitse all et sinililli mitte havitada ei tohiks neid ules kiskuda ega liiga palju noppida harilik sinilill on norra akershusi maakonna tunnuslill helgi vihma sundinud 5 juunil 1931 tartus on eesti keeleteadlane helgi vihma on uurinud muhu murrakut diplomitoo 1957 ning kirjutanud artikleid leksikoloogiast ja leksikograafiast ta on osalenud eesti kirjakeele seletussonaraamatu koostamisel aastast 1970 on tema peamiseks uurimisteemaks olnud johannes aaviku elulugu ja keeleuuendus ta asutas 1992 aastal johannes aaviku seltsi helgi vihmal on poeg ulo vihma ja tutar sirje normet hermes piirikivide hunnik oli vanakreeka mutoloogias randurite lambakarjuste maismaarannu konemeeste kirjanduse kavaluse luuletajate spordi kaalude ja mootude ning varaste jumal ja jumalate sonumitooja inimestele sumboliteks olid reisikaabu tiivulised sandaalid heeroldikepp hermes oli zeusi ja numf maia poeg vanarooma mutoloogias vastas hermesele mercurius ja etruski mutoloogias turms hermes sundis koopas kyllene mael peloponnesosel ahhaia ja arkaadia vahel see seletab tema lisanime hermes kylleneios teda huuti ka enagonioseks ta oli ka psuhhopomp hingede hauatagune saatja mistottu teda kutsuti ka psychopomposeks hingede juht rooma mercurius sulatas endasse varajased ari ja rikkusejumalad dei lucrii keda hakati kutsuma mercuriuse nimega hiljem uhendati hermes egiptuse jumala anubisega ning saadi hermanubis vanakreekas kasutati nime hermes algselt planeet merkuuri kohta ohtutaevas hommikutaevas kandis ta apolloni nime avastus et tegu on sama taevakehaga omistatakse pythagorasele rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama mercuriuse nimega alkeemikud kasutasid hiljem nime hermes trismegistos pidades silmas segajumalust kelles olid uhendatud hermes ja egiptuse jumal thoth hermes on tanapaeva kreeka postiteenistuse sumbol hermest austasid erilise innuga randurid palverandurid vargad ja luuletajad kuigi kogu vanakreekas oli hermesele puhendatud templeid oli tema kultuse keskmeks arkaadia tema auks peetav puha oli hermoia mida samuti peeti koige pohjalikumalt arkaadias hermes oli psuhhopomp ta viis asja surnud hingi allilma hadesesse samuti toi ta elavatele surelikele unenagusid hermes leiutas floodi ja luura mitmesugused voiduajamised ja poksi hermese kujud olid staadionidel ja gumnaasiumides kogu vanakreekas varajastel aegadel enne kui hermesest sai kaupmeeste ja randurite kaitsja oli ta falliline jumal keda seostati viljakusega hea onnega teede ja piiridega tema nimi tuleb sonast herma mis tahendab hermi ruudu voi ristkulikukujulist kivist voi pronksist posti hermi otsas oli hermese peakuju tavaliselt habemega ja alust kaunistasid mehe suguelundid herme kasutati teede ja piiride margistamiseks ateenas pandi herme onnetoojatena maja ette 415 ekr kui ateena sojalaevastik peloponnesose soja ajal valmistus soitma surakuusasse lohkus keegi koik ateena hermid kuigi see jai toestuseta uskusid ateenlased et tegemist oli sabotaaziga kas surakuuslaste voi ateena enda sojavastaste poolt hermest kujutati tavaliselt laiaaarelise voi tiivulise mutsiga tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga vaata hermese kepp ta kandis randuri toolise voi lambakarjuse ruud teda kujutasid rahakotid kuked ja turteltuvid hermes sundis arkaadias kyllene mael seda lugu jutustab homerosele omistatav humn hermesele tema ema maia jai salajases armusuhtes zeusist rasedaks maia mahkis lapse tekkide sisse kuid hermes pogenes kui ema magas hermes jooksis tessaaliasse kus apollon oma karja karjatas hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse pylose lahedal kattes jaljed kinni kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja vottis sisikonna valja uhe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese luura apollon kaebas maiale et selle poeg on tema karja varastanud kuid hermes oli juba tekkide sisse tagasi lainud nii et maia ei uskunud apolloni kaebust zeus sekkus oeldes et nagi koike pealt ja asus apolloni poolele siis hakkas hermes luurat mangima muusikajumalale apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus hermesele vahetuskaubana karja luura eest nii sai apollonist meisterlik luuramangija hermes leiutas puhkpilli suurinksi seda kuidas hermes apolloni karja varastas nagi pealt lambakarjane battos hermes sundis teda vanduma et ta peab suu battos vandus kuid ei pidanud suud hermes muutis ta kiviks hiljem juba noorukina leiutas hermes floodi mille eest ta sai apollonilt voi zeusilt kullast kepi mida ta kasutas oma kepina vaata hermese kepp paan oli hermese ja printsess dryope poeg dryopet kohutas tema inetu poolsikust laps ning ta jooksis ara hermes viis lapse olumposele kus jumalad nautisid lapse naeru ja heasudamlikkust paanist sai jumal keda austasid eriti lambakarjused ja kutid abderos oli hermese poeg kelle soid ara diomedese marad abderos oli lainud marade juurde koos oma sobra heraklesega hermaphroditos oli hermese kolmas poeg kelle ema oli aphrodite jumalad muutsid ta hermafrodiidiks tulles vastu tema armastuse tagasi lukanud salmakise palvetele kui hermes armastas herset tuli nende vahele armukade aglaulos kes keeldus ara minemast hermes muutis ta kiviks kephalos oli hermese ja herse poeg hermesel oli ka poeg keryx herse teise oe pandrososega aglaulosega oli hermesel poeg eumolpos zeus armastas argose printsessi iot ja muutis ta lehmaks et kaitsta teda hera eest hera kahtlustas pettust ja kusis lehma kingituseks zeus ei saanud keelduda ja hera pani argose lehma valvama hermes uinutas zeusi kasul argose magama ja paastis io kuid hera saatis parmu teda lehma kujul olevat iot hammustama zeus muutis ta lopuks inimeseks tagasi ning io sai zeusi ja enda poja epaphose kaudu heraklese esiemaks hermes paastis odysseuse kalypso ja kirke kaest veendes esimest lubada tal ara minna ja valmistades odysseusele rohu mis kaitses teda kirke volude vastu hermes toi ka eurydike hadesesse tagasi kui orpheus oli ta teist korda kaotanud hermes muutis ka minuaadid nahkhiirteks triiadele opetas ta ennustamise kunsti mukeene kuningas atreus vottis trooni tagasi oma vennalt thyesteselt kasutades targalt petiselt hermeselt saadud nouannet thyestes oli nous andma kuningriigi tagasi kui paike liigub taevas tagurpidi zeus panigi paikese tagurpidi liikuma atreus vottis trooni tagasi ja pagendas thyestese hollandi keel hollandi keeles nederlands on indoeuroopa keelte germaani ruhma laanegermaani alamruhma kuuluv keel hollandi keelt koneldakse hollandis pohjabelgias flandrias sealseid murdeid nimetatakse flaami keeleks belgia pealinnas brusselis laaneflandria piiri aares prantsusmaal hollandi antillidel arubal surinames ning kohati indoneesias kaks viimast on endised hollandi kolooniad surinames on hollandi keel endiselt riigikeel ja ametlik hariduskeel hollandi keelt koneleb ule 20 miljoni inimese afrikaani keel mida koneldakse lounaaafrika vabariigis ja namiibias on parit pohiliselt 16 sajandi hollandi keele murretest ning hollandi ja afrikaani keele konelejad saavad suurelt jaolt uksteisest aru flaami keel on valjend mida kasutatakse belgias koneldavate hollandi keele murrete kohta see ei ole eraldi keel kuigi valjendit flaami keel kasutatakse et eristada seda hollandis koneldavast hollandi keelest inglise keeles kasutatakse hollandi keele tahistamiseks sona dutch mis on parit germaani sonast theodisk rahva mitte ladina ega prantsuse samast sonast tuleb ka saksa keele sona deutsch saksa keel siit parinevad hollandi sonad duits saksa ja diets hollandi viimane sona on laiemalt kaibelt kadunud osalt selleparast et seda sona on 20 sajandil kasutanud natsid ja teised natsionalistid koige tahtsam tanapaeva hollandi keele sonaraamat on van dale groot woordenboek der nederlandse taal mida tavaliselt nimetatakse dikke van dale paks van dale see sonaraamat on siiski palju ohem kui woordenboek der nederlandsche taal hollandi keele sonaraamat akadeemiline valjaanne mille ideest esimese valjaandeni kulus 147 aastat sellel sonaraamatul on ule 45 000 lehekulje oigekeelsussonaraamat on woordenlijst nederlandse taal mida tuntakse nime all het groene boekje roheline raamatuke hollandi ja flandria valitsus koordineerivad oma keelealast tegevust organi nederlandse taalunie hollandi keele unioon kaudu mis annabki valja mainitud raamatut siiski ei ole naiteks kohanimede kirjutamise normistikus suudetud kokku leppida keeleunioon sai alguse hollandi ja belgia valitsuste kokkuleppest madalmaadel raagiti algul germaani peamiselt alamfrangi murdeid hollandi keel kujunes keskajal saali frankide hoimumurrete vanaalamfrangi keele laanevariandi alusel friisi ja saksi hoimumurrete mojul hollandi keele ajaloos eristatakse kolme perioodi vanahollandi vanaalamfrangi 911 sajand keskhollandi 1215 sajand ja uushollandi periood alates 16 sajandist mis oli uleminekuperiood standardiseerimine algas keskajal peamiselt burgundia hertsogi oukonna algatusel oukond asus dijonis 1477 aastast brusselis tol ajal olid koige mojukamad flandria ja brabandi murded umbes 1600 loodi uhtne keel esimese piiblitolke jaoks selles keeles oli eri murrete elemente kuid ta pohines peamiselt hollandi murretel seda voib pidada tanapaeva hollandi keele alguseks 17 sajandil kujunesid ka hollandi konekeele alused hollandi murrete baasil ning flandria ja brabandi murrete moju all konekeele ja kirjakeele vahel on margatavad erinevused nii foneetikas grammatikas kui ka sonavaras friedrich engels on kirjutanud too franki dialekt kus ta kasitles ka hollandi keele foneetikat morfoloogiat leksikoloogiat ja toponuumikat hollandi keel kasutab ladina kirja vanahollandi keelest kirjalikke malestisi ei ole koige vanemad malestised vanaalamfrangi murde laanevariandist on glossid ja kohanimed 89 sajandist samuti uks lause 11 sajandist kaudseks tunnistuseks on karolingide psalmide tolge 910 sajandist vanaalamfrangi murde idavariandis koige vanemad keskhollandi keele malestised 13 sajandist on juriidilised urikud ning jacob van maerlanti teosed ruutliromaanid ja loomaeepos rebaseromaan algemeen beschaafd nederlands uldine haritud hollandi keel luhend abn on ametlik hollandi keel mida opetatakse koolis ja kasutavad voimud hollandis flandrias belgias surinames ja hollandi antillidel hollandi keele unioon otsustab mis on abn ja mis mitte naiteks oigekirja poliitilise korrektsuse kaalutlustel kasutatakse abn asemel ka valjendeid algemeen nederlands uldine hollandi keel ja standaardnederlands hollandi keele standard nimetust algemeen beschaafd nederlands saab moista kui hollandi keelt mida konelevad tsiviliseeritud inimesed mis tahendaks et teisi keelevariante konelevad inimesed ei ole tsiviliseeritud hollandi keele murderuhmad on pohjakeskmurded lounahollandi ja utrechti murded loodemurded pohjahollandi murded edelamurded laaneflandria ja zeelandi murded kirdemurded saksi murded ja kagumurded limburgi murded hollandi keel ei osalenud teises ulemsaksa haalikunihkes vordle naiteks saksa machen hollandi maken inglise make saksa pfanne hollandi pan inglise pan pann saksa zwei hollandi twee inglise two kaks hollandi keeles toimusid moned oma haalikumuutused naiteks sonades mille lopus oli old voi olt kadus l ning tekkis diftong ou naiteks hollandi oud inglise old saksa alt vana niisugustes sonades nagu hus taishaalik u koigepealt pikenes muutis tambrit huus haalikuga y ning lopuks diftongistus huis kolab umbes hous inglise house saksa haus maja foneem g kadus asendudes helilise guturaalse frikatiiviga g voi flandrias ja limburgis helilise palataalse frikatiiviga sona lopus muutuvad koik konsonandid helituks assimilatsiooni tottu muutub sageli helituks ka jargmise sona alguses olev konsonant naiteks het vee htfe veis mones piirkonnas naiteks amsterdamis ja friisimaal on v z ja g peaaegu taielikult kadunud louna pool on need foneemid olemas vahemalt sona keskel naiteks logen log vs loochen lox flandrias on kontrast eriti suur sest g haaldub palataalina pehme g n mitmuse lopus en jaab sageli haaldamata nagu afrikaani keeleski valja arvatud kirdemurretes kus see haaldub silbilise nina hollandi keeles on prantsuse laene rohkem kui saksa keeles ent vahem kui inglise keeles mitme sona kirjapilt ja tahendus hollandi ja eesti keeles langeb kokku sest kummaski keeles kirjutatakse pikad taishaalikud kinnises silbis kahekordselt ning eesti keeles on laene hollandi keelega lahedases suguluses olevast saksa keelest merenduses ka otse hollandi keelest meieisapalve vanas tolkes meieisapalve uues tolkes hollandi keelt on tallinna pedagoogikaulikoolis ja eesti humanitaarinstituudis opetanud katrin laiapea hollandi keelest on ilukirjandust tolkinud rein sepp vladimir beekman lastekirjandus mati sirkel kerti tergem gustav suits ja hasso krull hallrebane urocyon on koerlaste perekond kuhu kuuluvad tavahallrebane urocyon cinereoargenteus ja rannahallrebane urocyon littoralis valimuselt on hallrebased lahedased rebastele nad on pisut luhemate korvade ja koonuga nende keha ulaosa pea ja saba on kaetud hallika kirmega mis selgroo kohal ja sabal laheb ule mustaks jutiks pea kaela ja keha kulg on roostekarva koht valge tavahallrebane on suurem kui rannarebane tema tuvepikkus on 5369 cm sabapikkus 2845 cm ja mass kuni 7 kg hallrebaste levila ulatub usa ja kanada piirist kuni panamani nad elavad ainult seal kus kasvab puid rannahallrebane elab monel california saarel eluviisilt ei sarnane nad eriti rebase perekonna liikidega nad on ainsad koerlased kes puu otsa ronivad selles on nad nii osavad et neid kutsutakse puisrebasteks nad ruustavad orava ja linnupesi ning varjuvad puu otsas vaenlaste eest vahel nad puhkavad puu otsas sagedamini elavad nad siiski urgudes kaljulohedes kivivaredes koobastes ja langenud puude oonsustes hallrebaste toiduks on koik elukad kellest joud ule kaib kuid ajuti on nende toidus ulekaalus puuviljad ja rohelised taimeosad vahel varastavad nad tibusid kevadel parast 63paevast kandeaega sunnitab emane kuni 7 mustakarvalist poega juba poolteise kuu parast hakkavad nad tavalist toitu sooma ja hilissuvel voi varasugisel alustavad iseseisvat elu vanemad aga jatkavad kooselu hymni i flamurit lipuhumn on albaania riigihumn sonade autor on albaania luuletaja aleksander drenova humn avaldati esimest korda sofia albaaniakeelses ajalehes liri e shqiperise albaania vabadus 21 aprillil 1912 luuletuse esialgne pealkiri oli betimi mi flamur liputootus luuletus ilmus 1912 bukarestis luulekogus endra dhe lot unenaod ja pisarad meloodia autor on rumeenia helilooja ciprian porumbescu humn voeti kasutusele albaania iseseisvumisel 1912 ning on olnud kasutusel kogu aeg ka kommunistliku reziimi ajal humnis kasutatakse nelja salmi luuletuse kuuest salmist hymni i flamurit rreth flamurit te perbashkuar me nje deshire dhe nje qellim te gjithe atij duke u betuar te lidhim besen per shpetim prej lufte vec ay largohet qe eshte lindur tradhetor kush eshte burre nuk friksohet po vdes po vdes si nje deshmor ne dore armet do ti mbajme te mbrojme atdheun ne cdo vend te drejtat tona ne si ndajme ketu armiqte skane vend se zoti vet e tha me goje qe kombe shuhen permbi dhe po shqiperia do te rroje per te per te luftojme ne lipuhumn lipu umber koondununa uhe soovi ja uhe eesmargiga andkem ausona voidelda oma paasemise eest ainult see kes on sundinud reeturina hoiab voitlusest korvale kes on vapper see ei kohku vaid langeb martrina urituse eest relvaga kaes jaame valvama oma isamaad oma oigusi me ei loovuta vaenlastel pole siin asu sest issand ise on oelnud et rahvad kaovad maa pealt kuid albaania jaab kestma sest tema eest me voitleme pealkirja hymni i flamurit kannab ka uks fan noli luuletus hannah arendt 14 oktoober 1906 linden hannoveri lahedal 4 detsember 1975 new york oli juudi paritolu saksa politoloog keda sageli nimetatakse filosoofiks kuigi ta ise ennast selleks ei pidanud hannah arendt sundis mitteusklikest juudi vanematest selles artiklis on juttu 18 sajandil tekkinud liikumisest varasemate samanimeliste juutluse suundade kohta vaata artiklit hassiidid hassidism on judaistlik liikumine mille rajas israel ben eliezer 17001760 keda tuntakse ka baal shem tovi ja beshti nime all hassidism kujunes ajal mil juute taga kiusati ning ajal kui euroopa juudid olid tombunud talmudi uurimisse paljude juutide meelest oli enamik juudi elu avaldusi muutunud liiga akadeemiliseks ning spirituaalsust ega roomu enam ei rohutatud baal shem tov asus asja muutma poolas kus alates 16 sajandist enamik juute elas muutus voitlus traditsioonilise rabiinliku judaismi ja radikaalse kabalamojulise mustitsismi vahel eriti agedaks parast sabbatai zevi messianistlikku liikumist kalduvus mustiliste opetuste ja sektantluse poole ilmnes eriti selgelt kagupoolas kuna aga leedus ja valgevenes valitses rabiinlik ortodoksia see tulenes osalt pohjapoolsete leedu juutide ja lounapoolsete ukraina juutide vahelisest sotsiaalsest erinevusest leedus olid juudid koondunud peamiselt tihedasti asustatud linnadesse kus rabiinlik akadeemiline kultuur jesivates oli oitsval jarjel seevastu ukrainas olid juudid hajutatud vaimuelu keskustest kaugele jaavatesse kuladesse lounas suvenes pessimism parast kasakate ulestousu bogdan hmelnitski juhtimisel ja segaduste aega poolas 16481660 mis laostas taielikult ukraina juudid kuid jattis leedu juudid suhteliselt puutumata lounavene juutide majanduslik ja vaimulik allakaik loi soodsa pinnase mustilistele liikumistele ja usulisele sektantlusele mis levis seal 17 sajandi keskpaigast kuni 18 sajandi keskpaigani peale nende mojude oli sugavaid pohjusi mis kutsusid paljudel juutidel esile rahulolematuse rabiinlusega ja kalduvuse mustika poole rabiinlus millest poolas oli saanud formalistlik susteem ei rahuldanud enam paljusid religioosset kogemust otsivaid juute kuigi traditsiooniline judaism oli moned kabala elemendid omaks votnud kohandas ta need oma susteemiga lisades oma ritualismile ida praktiliste kabalistide askeetluse viimased nagid maise elu olemust uksnes paastumises patukahetsuses ja vaimulikus kurbuses selline praktika mis oli kohane erakutele ei sobinud enamikule juutidele hassidism vastas lihtrahva soovidele oma lihtsa inspireeriva ja troostiva usuga erinevalt teistest sektantlikest opetustest ei taotlenud varane hassidism mitte uksnes dogmade voi rituaalide reformi vaid sugavamat psuhholoogilist reformi eesmargiks oli muuta mitte usku vaid uskujat psuhholoogilise sisenduse abil loi see uut tuupi uskliku inimese kelle jaoks tunded on tahtsamad kui moistus ja rituaal ning usuline vaimustus on tahtsam kui teadmised hassidismi reformija oli israel ben eliezer ehk baal shem tov ehk besht tema kui ravitseja kuulsus levis mitte uksnes juutide seas vaid ka mittejuudi talupoegade ja poola aadlike seas ta olevat monikord edukalt tulevikku ennustanud besht oli lihtrahva iidol ta oli erakordselt siiras ja lihtne ning oskas moista masside vaimulike vajadusi ta opetas et toeline religioon ei ole religioosne opetatus vaid siiras armastus jumala vastu koos palava usuga palve tohususse ning et lihtinimene kes on tais siirast usku jumalasse ja kelle palved tulevad sudamest on jumalale meeleparasem kui inimene kes juudi seadust hasti tunneb ja taielikult taidab selline judaismi demokratiseerimine tegi beshti opetuse ligitombavaks mitte ainult lihtinimestele vaid ka opetlastele keda rabiinlik skolastika ja askeetlik kabala ei rahuldanud umbes 1740 asus besht elama podoolia linna miedzybozi ta kogus enda umber arvukalt opilasi ja jargijaid keda ta puhendas oma opetusse mitte sustemaatilise esituse teel vaid motteterade ja moistujuttude kaudu neid motteteri anti edasi suuliselt ning hiljem kirjutasid opilased kes oma meistri opetuse sustematiseerisid selle ules besht ise midagi ei kirjutanud liimi poolest mustikuna pidas ta oma opetusi prohvetlikuks ilmutuseks hassidismi opetus rajaneb kahel pohiarusaamal 1 panenteismil mille kohaselt jumal on koikjal ja 2 devekut i jumala ja inimese vahelise osaduse ideel besht utleb inimene peab alati meeles pidama et jumal on koikjal ning on alati koos temaga et jumal on niioelda koikjale hajutatud peen mateeria saagu inimene aru et kui ta vaatab materiaalsete asjade peale siis ta tegelikult vaatab jumaluse kuju peale mis on kohal koikides asjades seda meeles pidades hakkab inimene alati teenima jumalat vaikesteski asjades devekut osadus tahendab et jumala maailma ja inimese maailma vahel on katkematu suhtlemine mitte ainult et inimene mojutab inimese tegusid vaid ka inimene mojutab jumaluse tahet inimese iga tegu ja sona kutsub ulemistes sfaarides esile vastava vonkumise sellest arusaamast tuleneb hassidismi pohiline praktiline printsiip osadus jumalaga selleks et uhineda elu allikaga ja mojutada seda see osadus saavutatakse koikide motete koondamisega jumalale ning temalt koikides asjades nou kusimisega oige inimene on alalises osaduses jumalaga isegi ilmalikes asjades sest ta tunneb alati tema ligiolu selle osaduse uks vorm on palve et osadus oleks taielik peab palve olema innukas ekstaatiline palvetaja hing peab otsekui eralduma oma materiaalsest eluasemest ekstaasi saavutamiseks voidakse appi votta mehaanilised vahendid agedad liigutused karjumine ja laul beshti jargi on religiooni olemus tundes mitte moistuses teoloogiline opetatus ja halakha lood on teisejargulised ning neist on kasu uksnes juhul kui nad viivad usulise vaimustuseni parem on lugeda moraaliopetuslikku kirjandust kui oppida kasuistlikku talmudit ja rabiinlikku kirjandust rituaalide puhul ei ole valised seigad nii tahtsad kui uskliku seesmine seisund seetottu on formalism ja liigsed tseremoniaalsed detailid kahjulikud martin buber kes koostas hassiididest raamatu vordles hassiidi parimusi kristlike legendide ja budistlike muinasjuttudega hermann hesse vordles neid vanahiina moistujuttudega kord tuli kurjus palvetamise ajal rabi mihali juurde mine ara utles ta ja tule siis tagasi kui ma hakkan sooma palvetamise ajal ma ei saa sinuga maid jagada israel ben eliezeri opilastel oli palju jargijaid ning nad ise asutasid arvukaid sekte ule euroopa parast beshti surma jatkasid tema uritust jargijad eriti mezeritchi dovber tema opilased haarasid kaasa paljusid juute kes omakorda laksid mezhirechi et oppida isiklikult dov baeri juures hassidismist sai lopuks enamiku jutide elulaad ukrainas galiitsias ja keskpoolas suuri jargijate ruhmi oli ka valgevenesleedus ja ungaris hassidism joidis laaneeuroopasse ja seejarel usasse suurte juutide emigratsiooni lainete ajal 1880 aastatel hassidism hargnes vahehaaval kaheks pohiliseks haruks 1 ukrainas ja galiitsias ja 2 leedus esimest haru juhtisid kolm in mezeritchi dovberi opilast lezinski elimelek berditsevo levi yitzchak ja tsernoboli menachem nahum ning ka beshti lapselaps tilsini baruch lezzhinski elimelek kinnitas et hassidismi pohiopetuste hulka kuulub usk tsadikismi oma raamatus noam elimelekh opetab ta et tsadik puhamees on jumala ja lihtrahva vaheline vahendaja ning et jumal tema labi saadab usklikele kolm maist onnistust elu elatise ja lapsed ent seda tingimusel et hassiidid toetavad tsadikit rahalise panusega pidyonim selleks et puhamees saaks taielikult puhenduda jumala kontempleerimisele leedu hassiidid jargisid liadi rabi shneur zalmanit praktikas andid inimesed ara oma viimase raha et toetada oma tsadikit rebbe t ja tsadikid vasimatult puistasid maa peale onnistusi tervendasid haigeid ravisid naisi sigimatusest jne tsadiki kutse muutus paritavaks hassiidi dunastiad hakkasid ulimuslikkuse parast vaidlema hassiidide ja mittehassiidide vahel tekkis varakult lohe hassiidid hakkasid euroopa juute kes ei pooldanud hassidismi nimetama mitnagdim vastased hassiidide vastased ei olnud nous rohuasetuste muutusega halakha tolgendamisel veel kusitavamana tundus hassiidi teenistuste ulevoolavus kahtlasena tundus traditsioonivastane ilmeksimatuse ja imetegemise omistamine hassiidide juhtidele kardeti et hassidismist saab messianustlik sekt nagu oli juhtunud nii shabbatai zevi kui ka jacob franki pooldajatega teised mitnagdim vaitsid lihtsalt et judaismile tuleb laheneda rohkem opetlase moodi teatud hetkel pandi hassiidid cherem i alla heideti usukogukonnast valja lopuks hakkasid omavahel lahenema hassiidid ja need keda hakati nimetama ortodoksseteks juutideks vahepeal on koik hassiidide sektid allutatud ortodokssele judaismile eriti uktraortodokssele judaismile holokausti ajal idaeuroopa hassiidi keskused havitati ellujaanud asusid elama iisraeli voi ameerikasse ja rajasid uued hassidismi keskused eriti brooklynis moned suuremad ja tuntumad sailinud hassiidi sektid on breslovo lubavitchi chabadi satmari geri ja bobovi hassiidid aastaid olid brooklyni hassidismi kaheks suureks rivaalitsevaks suunaks satmar ja chabad mille peakorterid olid vastavalt williamsburg ja crown heights kuigi need kaks ruhmitust olid teiste juutide silmis vaga sarnased olid nad omavahel vaenujalal satmar oli voitlevalt antisionistlik kuna aga chabad toetas iisraeliga kuigi lubavitchi rabi ei kulastanud kunagi iisraeli mitteortodokssete juutide huvi hassidismi vastu on margatavalt kasvanud tanu mitteortodokssete juudi autorite martin buberi arthur greeni ja abraham joshua hescheli kirjutistele vaiksemaid hassiidi mojusid leidub konservatiivse reformistliku ja rekonstruktsionistliku judaismi siddurites palveraamatutes martin buber nimetas hassidismi judaismi tipuks hatsepsut voi hapsepsut voi hatshepset trooninimi maatkara arvatavasti 1504 ekr 1458 ekr oli egiptuse naisvaarao 18 dunastiast ta valitses 14731458 ekr nimi hatshepsut tahendab esimene suursugustest naistest maatkara tahendab maat tode kord tasakaal on ra ka vaim teisik hatsepsut oli vaarao thutmosis i ja tema pooloe kuninganna ahmose ahmese tutar nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus ta oma poolvenna ja ainsa venna liignaisest sundinud thutmosis iiga kui isa suri tousis viimane troonile thutmosis ii oli valitsema asudes noor ilmselt hatsepsutist noorem vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega mistottu thutmosis ii abielluski hatsepsutiga asi oli selles et kuninglikku verd ei kandnud edasi mehed vaid naised vaaraoks saamiseks pidi mees abielluma kuninglikust soost naisega sageli oe pooloe voi muu lahedase sugulasega tavaliselt oli selleks eelmise vaarao vanim tutar paaril oli tutar neferura thutmosis iil oli uhe isisenimelise liignaisega poeg hilisem thutmosis iii kui thutmosis ii 1479 ekr noores eas varsti parast vaaraoks saamist suri maarati parijaks tema poeg thutmosis iii et poiss oli liiga noor maarati hatsepsut regendiks olles nimeliselt thutmosis iii regent tuli ta thutmosis iiiga koos valitsedes jarkjargult ise voimule ning kuulutas lopuks 1473 voibolla ajal kui thutmosis iii hakkas meheks saama end vaaraoks ja krooniti vaaraoks ta hakkas kandma mehe voimutunnuseid meheriideid ja vaarao valehabet ning kandis mehe tiitleid kuigi egiptuse naistel oli vorreldes teiste tolle aja kultuuridega korge staatus oli see siiski peaaegu ennekuulmatu naistel oli oigus omada maad ning perekonnaliikmetelt parida ja nad said kohtus oma oigusi kaitsta kuigi enne hatsepsuti olid kuningannad egiptust valitsenud polnud naisvaaraod enne olnud hatsepsut valitses riiki amoni ulempreestri hapusenebi ning teiste ametnike taiel toetusel kui hatsepsut lasi rajada oma suurejoonelise templi deir el bahari teebas kuulutati ta amoni tutreks hatsepsut kuulutas end ka jumal amoni jumalikuks abikaasaks amoni templi seinale oli kirjutatud amon vottis suursuguse kuninga thutmosise kuju ning leidis kuninganna oma toas magamas kui amonist lahtuvad head lohnad andsid tema kohalolekust teada siis kuninganna arkas amon kinkis talle oma sudame ning naitas end oma jumalikus hiilguses kui ta kuningannale lahenes siis too nuttis roomustades tema jou ja ilu parast ja amon andis talle oma armastuse oma templi seintel kirjeldab hatsepsut kuidas thutmosis i tegi ta oma parijaks siis utles tema majesteet neile selle oma tutre hnumetamun hatsepsuti elagu ta maarasin ma oma jarglaseks oma troonile ta hakkab inimesi juhatama palee igas sfaaris tema hakkabki teid juhtima kuulake tema sona uhinege tema kasu peale kuninglikud suursugused aukandjad ja rahva juhid kuulsid seda teadaannet tema tutre ulem ja alamegiptuse kuninga maatkara ulendamisest elagu ta igavesti kui amoni oraakel oli lausunud et amoni tahe on et hatsepsut saaks vaaraoks hakkas hatsepsut endale votma mehe atribuute ta ei ilmunud korraga vaaraona vaid vottis uue rolli omaks jarkjargult ta oli ettevaatlik ta jattis ara tiitlid mida saab kanda ainult naine ja vottis endale vaarao tiitlid ta hakkas jarkjargult mehe moodi valja nagema kandes kilti shendyt peakatet nemes uraeus ega peakatet khat ja valehabet lopuks jattis ta oma nime lopust ara naissoo lopu t ning temast sai tema majesteet hatsepsu ta oli praktiline valitseja juhtides edukat sojakaiku nuubiasse ning saates rikkaliku kaubandussaatkonna pundimaale reis pundimaale leidis aset amoni oraakli juhatusel see on jumala maa puha piirkond see on minu meelekahutuse paik ma tegin ta endale oma vaimu puhastamiseks koos oma ema hathoriga pundimaa emandaga hatsepsuti surikambritemplis teeba laanekandal praegune luksor on teisel terrassil uksikasjalised kujutised ekspeditsioonist sealhulgas meresoidust ja pundimaa pealiku vastuvotust piltidel on naha habemega pealik keda saadab tema liigtuse lipodustroofia tunnustega abikaasa kelle lulisammas on koverdunud reis voeti ette hatsepsuti kaheksanda vaaraoaasta suvel ta saatis teele oma kantsleri senenmeti senmuti viie laevaga igal laeval 30 soudjat nad soitsid quseirist punase mere aarest algselt kaubaretkele otsides murri viirukit ja lohnasalve kosmeetika ja religioossete tseremooniate jaoks reisilt toodi siiski kaasa ka eksootilisi loomi ja taimi millel puudus ilmne praktiline otstarve laevad laaditi vaga raskelt pundimaa imedega koigi suureparaste lohnapuudega jumalamaalt murrivaigu kuhjadega varskete murripuudega eebenipuu ja puhta elevandiluuga emu rohelise kullaga kaneelipuuga khesyt ipuuga kahte liiki viirukiga lauvarviga ahvidega pardikutega koertega ja lounamaa pantri nahkadega parismaalaste ja nende lastega iialgi polnud midagi sarnast toodud uhelegi kuningale nahtavasti istutati murripuud hatsepsuti surikambritempli ette seal on nende juured praegugi naha egiptlased jatsid maha amonile puhendatud templi kui hatsepsut sai vaaraoks pidi ta loobuma jumala abikaasa tiitlist koos vastavate kohustustega selle tiitli ta loovutas enda ja thutmosis ii tutrele neferurale viimane suri noorelt hatsepsut kasvatas teda ilmselt nagu printsi mitte nagu printsessi uhel ilusal senmuti plokkkujul on kujutatud last neferurad keda senmut hoiab sules neferura kannab kuninglikku valehabet ja nooruki kuljelokke uks neferura opetajatest oli sodur ahmose kes kirjutas hatsepsut osutas mulle korduvalt au ma kasvatasin tema vanemat tutart neferurad kui ta oli veel rinnalaps hatsepsuti teisest tutrest merirahatsepsetist sai thuthmosis iii kolmanda abikaasa ning nad abiellusid parast thutmosis ii surma kroonimise ajal voi vahetult enne seda temast on vahe teada peale selle et ta vois olla amenhotep ii ema 1458 ekr juhtis thutmosis iii massu mille eesmargiks oli troon tagasi voita hatsepsut kadus thutmosis laskis tema puhamud raidkujud ja reljeefid vigastada hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning uks tuntumaid egiptuse naisvalitsejaid kleopatra korval harri tiido sundinud 8 oktoobril 1953 johvis on eesti ajakirjanik ja diplomaat tiido valdab inglise soome ja vene keelt tiido on abielus peres kasvab tutar katrin hea ja kurja pildid bilder von gut und bose on martin buberi teos raamat ilmus 1952 kolnis suvel 1935 minu sobra paul desjardinsi korraldatud kohtumisel pontigny dekaadil laks askeesi ule arutamisel jutt kurjale see on mind noorusest saadik huvitanud ma hakkasin sellega tegelema parast esimest maailmasoda ma olen sellest kirjutanud ja ettekandeid pidanud selleparast votsin diskussioonist elavalt osa ning elav mottevahetus nikolai berdjajeviga ja ernesto buonaiutiga argitas mind naasma selle berdjajevi sonul paradoksaalse probleemi juurde jargmise aasta dekaadil esitasin ma oma arusaama detailsemalt peatudes vanairaani ja iisraeli kurjanagemuse vordlusel mulle oli tahtis naidata et inimese elus ei ole hea ja kuri samalaadse struktuuriga olgugi kull vastandlikud omadused berdjajev utles selle probleemi kohta et seda on voimatu lahendada voi kas voi ratsionaalselt pustitada sest siis ta kaob ja sellest voimatusest lahtudes pustitas ta kusimuse kuidas alustada voitlust kurjaga mina oma ettekandes puudsin lahenduse asemel anda aset leidva kurja sunteetilise kirjelduse et kurja paremini moista minu vastus oli voitlust tuleb alustada omaenda hinges koik muu saab tuleneda ainult sellest mone aasta parast olles juba jeruusalemmas kirjutasin ma selle vastuse jutustuseks millele ma legendaarse googi jargi maagoogi maal hesekieli raamat 382 panin pealkirjaks goog ja maagoog parast googi sodu peab tulema messias see vastus katkeb opilase sonades opetajale rabi utles ta katkeva haalega kuidas on lood tolle googiga ta saab ju valjas olla ainult selleparast et ta on sees sealjuures osutas ta oma rinnale pimedust millest ta on saadud tuleb otsida uksnes meie norgast voi salakavalast sudamest googi on ules kasvatanud meie jumalareetmine kujutage ette seda aega seda kummet aastat mis mul laks vastuse andmiseks vastus on kaesolevas raamatus aega laks selleparast et ma ei taibanud kohe et piibli hupoteesid heast ja kurjast ja avesta omad pohinevad taiesti erinevatel kurja variantidel neid todesid saab esitada ainult muutidena moisted on ainult abivahendiks sillaks muudi ja reaalsuse vahel inimene teab kaosest ja loomisest kosmogoonilises muudis ja tal on vahetu kogemus et kaos ja loomine leiavad aset temas kuid ta ei nae neid koos ta kuulab muuti luciferist ega marka teda oma elus tal on tarvis silda helsingi soome keeles helsinki rootsi keeles helsingfors soome konekeeles stadi voi hesa on soome pealinn ja uusimaa ajalooline keskus helsingi paikneb soome lounarannikul soome lahe kaldal pindala on 71548 km2 millest 21461 km2 on maismaad ja ulejaanud 500 km2 veealad helsingis on ule 300 saare helsingis elab 620 982 inimest 30092014 koos espoo kauniaise ja vantaaga moodustab ta suurhelsingi kus elab 1 094 700 inimest 30032014 helsingi on soome suurim linn ja riigi haldus ari ning kultuurikeskus see on paljude suurte ettevotete kodulinnaks ja riigi suurim tooandja linna pikim tanav on mannerheimintie 5420 m helsingi jaguneb halduslikult 59 linnaosaks nummerdatud 0159 ja 137 asumiks nummerdatud kolmekohaliste numbritega vastavalt kuuluvusele linnaosadesse helsingi elanike arv oli 31 augusti 2015 seisuga 627 866 31 juulil 2011 oli elanike arv 591 892 millest soomekeelseid elanikke oli 837 rootsikeelseid 60 ja muukeelseid 102 helsingi elanikkonnast moodustavad naised 534 rahvastiku tihedus on 2935 inimestkm2 meeste keskmine eluiga on 751 aastat soome keskmine 757 aastat naiste keskmine eluiga on 817 aastat soome keskmine 825 aastat helsingi rahvaarv hakkas kasvama 1810 aastatel parast pealinnaks saamist kasv oli pidev kuni 1960 aastateni 1960ndatel hakkas rahvastiku kasv peatuma sest pealinnast loppesid korterid ja inimesed hakkasid asustama aarelinnu espood ja vantaad 1980ndatel poordus kasvukover isegi ajutiselt langusesse 1990 aastatel oli kasv taas positiivne kuid 2000ndate alguses hakkas rahvastik jalle tasapisi vahenema koige toenaolisem pohjus on ilmselt korge eluasemehind mille tottu paljud inimesed asuvad elama pigem helsingi lahiumbrusesse helsingi elanikest on valisriikide kodanikke 72 41 735 valismaal sundinud on 79 44 400 33 valismaalastest on teiste euroopa liidu riikide kodanikud teisi keeli kui soome rootsi voi saami raakis aastal 2008 55 245 inimest koige rohkem valismaalasi on eestist 5 900 venemaalt 5 633 somaaliast 2 400 hiinast 1150 ja taist 680 kolmandik soome koigist immigrantidest elab helsingis ulejaanud soomega vorreldes on helsingis palju aafrika riikide kodanikke 44 soomes elavatest aafriklastest elab helsingis sisserandajate tootuse maar on 25kordne vorreldes soomlastest elanikega neli viiest uuest kinnipeetavast helsingis on valismaalased helsingis asub kuus ulikooli aalto ulikool helsingi ulikool helsingi kunstiakadeemia sibeliuse akadeemia rootsi majanduskorgkool hanken ja helsingi teatriakadeemia opilasi on nendes ligi 50 000 mis on ule 28 kogu soome uliopilastest kaitseministeeriumi alluksusena tootab ka kaitsejoudude korgkool lisaks tegutseb kuus kutsekorgkooli kus kokku opib ule 19 000 uliopilase linnas on 215 pohikooli keskkooli ja taiskasvanute gumnaasiumi ja neis opib 71 000 opilast neist 30 kooli on rootsikeelsed lisaks on inglise saksa prantsuse ja venekeelseid koole oma emakeele opetust antakse kokku 40 keeles helsingi pohikoolid ja gumnaasiumid on olnud statistika kohaselt aastast aastasse soomes koige korgemal tasemel helsingis on 1000 elaniku kohta 390 autot see arv on vaiksem kui ulejaanud soomes mille pohjuseks on helsingi hastitoimiv uhistransport lisaks elab linnas palju uliopilasi ja noori helsingi on ainuke linn soomes kus tootavad tramm 12 liini ja metroo helsingi metroo mis avati 1982 aastal on maailma pohjapoolseim samuti on helsingis bussitransport ning linnalahiliinidel soidavad rongid aastas tehakse uhistranspordiga umbes 210 miljonit soitu nendest ligi pool tehakse bussidega ligi kolmandik trammidega ja umbes veerand metrooga linna teenindab vantaa lennujaam mis on reisijate arvu poolest soome suurim see asub helsingi kesklinnast 17 km pohja pool vantaa linnas helsingi teist lennujaama malmi lennujaama kasutatakse pohiliselt uld ja eralennunduseks helsingist valjuvad laevaliinid tallinna stockholmi gdyniasse travemundesse rostocki ja peterburi linna rajas 1550 rootsi kuningas gustav i vasa vastukaaluks tallinnale vantaanjoe suudmesse 1551 aastal ehitati joesaarele kuningahaarber 1553 aastal ehitati kirik plaanist rajada tallinnale voistleja ei tulnud suuremat valja sest helsingi voitles vaesuse sodade ja haigustega ja jai kauaks vaikeseks rannikulinnaks selle uks pohjus oli ka tallinna ja pohjaeesti vallutamine rootsi poolt 1561 aastal mis vahendas kuninga huvi helsingi vastu 1710 aastal tappis katk kaks kolmandikku linlastest monevorra parandas helsingi positsiooni suomenlinna merekindluse rajamine 18 sajandil kuid ta ei hakanud kasvama suureks linnaks enne kui rootsivene soja tulemusena laks helsingi 1808 rootsi voimu alt venemaa voimu alla samal aastal ruustas linna suur tulekahju 1811 aastal kaskis venemaa keiser aleksander i ehitada kogu linna uuesti et tsaarile ei meeldinud senise pealinna turu asukoht liiga lahedal rootsile ja eriti stockholmile siis nimetati 5000 elanikuga helsingi 1812 soome suurvurstiriigi uueks pealinnaks linna sudameks ehitati ampiirstiilis kesklinn mis pidi sumboliseerima soome suurvursti kelleks oli venemaa keiser voimu linna arhitekt oli carl ludvig engel turu kuninglik akadeemia mis oli seni soome ainus ulikool toodi 1827 helsingisse ule see kinnistas veelgi linna uut rolli 1900 aastal jagunes helsingi elanikkond keele jargi ruhmadeks nii soome 507 rootsi 425 vene 47 saksa 08 teised ja teadmata 13 rootsi keele konelejad olid helsingis 1880 aastate lopul enamuses kuid ulatuslik soomlaste sisseranne muutis kiiresti rahvuste proportsioone 1905 aastaks oli soome keele konelejate osatahtsus kasvanud 55 protsendini 1917 aastal sai helsingi parast soome iseseisvumist soome vabariigi pealinnaks 1918 aastal pidi senat pogenema soome kodusoja tottu vaasa linna jatkusoja ajal 19411944 pohjustas pommitamine sealhulgas helsingi suurpommitamised linnale suuri kahjustusi kuid linna ei vallutatud 1946 aastal toimus suur haldusuksuste liitmine ning helsingi piirkond kasvas ligi kaheksa korda 1952 aastal toimusid helsingis suveolumpiamangud nendest linnadest kus suveolumpiamangud on peetud on tanapaeval helsingi koige vaiksem ehkki moni linn on pidanud suveolumpiamange ajal mil ta oli vaiksem kui helsingi 1952 aastal helsingis on toimunud ka 1983 ja 2005 aasta kergejoustiku maailmameistrivoistlused ning 1971 ja 1994 aasta euroopa meistrivoistlused kergejoustikus 2000 aastal oli helsingi uks euroopa kultuuripealinnadest henrik gabriel porthan 8 november 1739 viitasaari 16 marts 1804 turu oli soome haritlane keda nimetatakse vahel soome ajaloo isaks porthan oli soome keeleteadlase ja piiskopi daniel jusleniuse opilane juslenius oli fennofiil ja selleks sai ka porthan porthan puhendas kogu oma elu teaduslikule toole 1754 aastal kaitses turu akadeemias magistritoo usna pea parast seda asus ta akadeemia juures toole algul dotsendina siis tootas raamatukogus ja lopuks oli professori ametikohal 1777 sai ta ulikooli retoorika ja ladina keele professoriks porthan pani aluse soome rahvaluule keele ja ajaloo uurimisele rahvaluule alalt on olulisim teos de poesi fennica soome luulest ilmus 5 osas 17661778 sotimaa luuletaja james macphersoni eeskujul hakkas ta koguma vanasonu ja rahvalaule naidates sellega soome rahvaloomingu rikkust see teos aitas tekitada avalikkuse huvi kalevalalegendide ja soome mutoloogia vastu ning oli aluseks koigile hilisematele uurimustele soome rahvaluulest teda huvitas ka keelesugulus ja hoimurahvad ta oppis ungari keelt ning uuris ungari ja lapi keele sugulust porthan oli esimene kelle jaoks soome ajalugu oli iseseisev uurimisvaldkond ulikooli tootajana oli tal juurdepaas ulikooli raamatukogus olevatele ajalooallikatele mida ta hoolega uuris ajaloolasena kirjutas ta teedrajava too juusteni piiskopikroonika mis ilmus aastatel 17841800 56osalise vaitekirjana porthan varustas selle pohjalike ja tapsete kommentaaridega ning seda voib seetottu pidada esimeseks soome teaduslikuks ajalooks porthan kirjutas ka rootsi ja ladinakeelseid luuletusi mis aga mingeid uuendusi luulesse ei toonud porthan oli frans mikael frantzeni opetaja ning inspireeris kogu jareltulevat polvkonda kelle seas olnud kirjameestest ja luuletajatest paljud asutasid 1831 soome kirjanduse seltsi halbiv kaitumine on uhiskonna kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja kaitumismallidele mittevastav kaitumine henri herouin anrii eruaan sundinud 1876 oli prantsuse vibulaskja herouin voitis 1900 aasta suveolumpiamangudel pariisis kaks esikohta harjutustes championnat du monde au berceau 31 silma ja au cordon dore 50 m molemad harjutused toimusid 28 mail voistlus oli avatud koigile harjutuses championnat du monde osales ainult 2 voistlejat hubert van innis huubert fan innis 24 veebruar 1866 belgia 25 november 1961 oli belgia vibulaskja kes voitis olumpiamangudel kokku 6 esikohta ja 4 teist kohta ta oli belgia esimene olumpiavoitja ning oma aja parim vibulaskja 1900 aasta suveolumpiamangudel pariisis voitis ta 28 mail harjutuses championnat du monde teise koha harjutuses au cordon dore 50 m teise koha harjutuses au cordon dore 33 m esikoha harjutuses au chapelet 50 m neljanda koha ja harjutuses au chapelet 33 m esikoha 1920 aasta suveolumpiamangudel antwerpenis voitis ta 5 augustil liikuva lindmarklaua pihta lastes lauadistantsil 28 m individuaalse esikoha 144 silma ja voistkondliku teise koha distantsil 33 m individuaalse 139 silma ja meeskondliku esikoha ning distantsil 50 m individuaalse teise koha 106 silma ja voistkondliku esikoha 1920 aasta mangudel lasti kullatud metallist lindude kukkede kanade ja tibude pihta need olid kinnitatud korge ridva otsa voi puramiidi otsa mitmel poikridval labisegi meeskondlikul voistlusel asetuti ploki voi kiilukujuliselt uksteise korvale ja taha van innis on belgia edukaim olumpiavoistleja kuigi ta osales ainult kahtedel olumpiamangudel antwerpeni voistlustel oli meelega kavasse pandud palju vibulaskmisvoistlusi et belgia sportlastel oleks voimalik rohkem medaleid voita van innis on olumpiamangudelt koige rohkem medaleid saanud vibulaskja seda rekordit toenaoliselt enam ei uletatagi tahelepanuvaarne on ka tema olumpiastaaz peale selle tuli van innis 1933 olumpiavibuga individuaalseks ja voistkondlikuks maailmameistriks olumpiamangudel parast 1920 aastat kuni 1972 aasta suveolumpiamangudeni vibusport enam kavas ei olnud belgias zemsti lahedal elewijtis on hubert van innise monument 1995 aastal tosteti see ajutiselt maha ning viidi antwerpenisse sealsete olumpiamangude 75 aastapaeva pidustustele hassiidide lood on martin buberi teos mis loplikult valmis 1947 ning ilmus zurichis 1949 raamat tutvustab legendaarse reaalsuse maailma see on legendaarne sest tegemist pole kroonikaga legendid parinevad innukatelt inimeste meenutustest selle kohta mida nad oma innus on nainud voi arvanud nagevat see on reaalsus sest see on innukate hingede reaalsus koik see ei ole mitte ainult psuhholoogiline tosiasi vaid ka elu tosiasi juhtus midagi mis hinge virgutas ja sellel oli mingi tagajarg seda tagajarge edasi andes ilmutab parimus selle pohjuse ning virgutaja ja virgutatava vahelise kontakti lugudes on juttu virgutajatest tsadikitest seda sona mitmuses zaddikim tolgitakse tavaliselt oiglased kuid tegelikult tahendab see labikatsutud ehk labiproovitud need on hassiidide juhid ja virgutatavad hassiidid hasidim on andunud raamatus raagitakse sellest kuidas tsadikid oma hassiididega elasid hassiidi opetuse tuum on innukast roomust taidetud elu tegemist ei ole teooriaga mis ei soltu sellest kas see on tegelikkusele ule kantav see on teoreetiline lisa tsadikite ja hassiidide elule eriti esimese kuue polvkonna jooksul millest raamat raagib koikide suurte religioonide eesmark on viia eluni tais vaimustust ja indu mida mitte mingi kogemus ei saa lammatada ja mis seetottu peab parinema suhtest igavesega mis on sealpool igasuguseid individuaalseid kogemusi et aga inimese kontaktid maailmaga ja endaga ei pruugi teda innustada juhivad usulised moisted ta teistsuguse olemiseni taiuslikkuse maailmani milles ka tema hing voib taiuslikuks saada vorreldes taiusliku olemise seisundiga tundub elu maa peal ainult eestoana voi illusiooniga ja korgema elu valjavaatel on ulesanne tekitada innukust pettumust valmistavate valis ja sisekogemuste palge ees tekitada innukas veendumust et korgem elu on olemas ning on inimese hingele kattesaadav voi saab tasapisi kattesaadavaks kuigi usk tulevasse elusse on judaismile uldine on alati puutud leida taiuslikkusele koht ka maa peal messianistlik arusaam tulevasest elust maa peal mille ettevalmistamisele saab igauks kaasa aidata ei saanud anda igapaevaelule seda kohkumatut ja vaimustunud roomu siin ja praegu mis saab tuleneda uksnes taitumusest olevikus mitte lootusest taitumusele tulevikus selleni ei viinud ka kabala opetust hingede randamisest mis voimaldas igauhel samastada oma hinge mone messiapolvkonna hingega ning seega tunda oma osasaamist messia tulekust alles messianistlikes liikumistes mis pohinesid usul taiuslikkusele mis oli kohekohe teoks saamas hakkas innustus taitma kogu elu kui sabbatai zevi liikumine ja selle jarelmojud olid loppenud usust taganemise ja meeleheitega siis oli aeg proovile panna usu joud sest nuud ei piisanud juutidel ellujaamiseks enam kurbuse leevendamisest vaid oli tarvis elu tais innukat roomu hassiidi liikumine ei norgendanud lootust messiasse kuid ta sutitas oma jargijates roomu maailmas nagu ta on nuristamata sudametunnistust ja varjutamata lohet inimese ideaali ja tegelikkuse vahel naitab hassidism inimestele kuidas jumal elab nende juures keset nende ebapuhtust vahendamata toora rangust taitis hassidism traditsioonilised kasud roomutoova mottega ning kaotas isegi piirid sakraalse ja profaanse vahel iga profaanse akti voib selle sooritamise viis muuta sakraalseks sellel polnud mingit pistmist panteismiga mis havitab voi kidutab suurima koigist vaartustest vastastikuse suhte inimese ja jumala vahel mina ja sina reaalsuse mis ei lakka igaviku veerel kuid hassidism naitas jumala peegeldust jumala sademeid mis satendavad koikides olendites ja koikides asjades ning opetanud olendeid ja asju oma algse juure juurde tagasi viima talmudi ja kabala opetus shekhinah st jumala ligiolekust maailmas saab uue ja intiimse tahenduse ja rakendatavuse kui sa suunad oma innukuse kogu vae jumala maailmasaatusele kui sa teed seda mida sa just praegu pead tegema mis see ka ei oleks kogu oma jouga ning kavvanah ga puha kavatsusega siis sa tekitad jumala ja shekhinah igaviku ja aja vahele uhenduse selleks ei pruugu sul olla opetlane ega tark sul peab olema hing mis on iseendas uhendatud ning on jagamatult suunatud oma jumalikule eesmargile maailm kus sa elad just niisugusena nagu ta on pakub sulle selle uhenduse jumalaga mis sind lunastab ja sinu enda iseloom moodustab sinu erilise lahenemise jumalale ara lase end hairida oma roomust loodud olendite ja asjade ule ent ara lase end aheldada loodud olendite ja asjade kulge labi nende mine edasi jumala poole ara massa oma soovide vastu vaid haara neist kinni ja seo nad jumalaga sa ei pea mitte lammatama oma voogavaid vagesid vaid laskma neil teha puha tood ja puhata puha puhkust jumalas koik vastuolud millega maailm sind vaevab on ainult selleks et sa avastaksid nende seesmise tahenduse ja koik vastakad kalduvused mis sind piinavad sinu enda sees ainult ootavad et sa neid oma sonaga rakendaksid igasugune kaasasundinud kurbus tahab ainult voolata sinu roomu innukusse ent see room ei pea olema eesmark mille poole sa puudled see saab sulle armust osaks kui sa puuad jumalale roomu anda sinu isiklik room tekib siis kui sa ei soovi midagi muud kui jumala roomu midagi muud kui roomu iseenesest kuidas pidi inimene eriti lihtinimene kellega hassiidi liikumine eeskatt tegeleb joudma eluni innukas roomus kuidas pidi ta kiusatuse tules muundama kurja tungi tungiks hea poole kuidas pidi ta joudma ekstaatilise sidemeni korgemate maailmadega kuidas pidi ta olendeid ja asju kohates saama teadlikuks temas peituvatest jumalikest sademetest kuidas pidi ta puha kavvanah ga valgustama igapaevaelu teame kull et tarvis pole muud kui et hing uhineks iseendas ning oleks jagamatult suunatud oma jumalikule eesmargile ent kuidas pidada maapealses elukaoses seda puha eesmarki silmas kuidas sailitada uhtsust keset ohtu ja survet keset tuhandeid pettumusi ja pettekujtlusi ja kuidas kaotatud uhtsust taastada inimene vajab nou ja abi teda tuleb tosta ja lunastada ja ta ei vaja seda koike mitte ainult oma hinge suhtes hinge alad on labi poimunud elu enda suurte ja vaikeste muredega ja kui nendega ei tegelda kuidas siis minna korgemate asjade juurde on tarvis aitajat nii ihule kui ka hingele nii taevastes kui ka maistes asjades aitajat nimetatakse tsadikiks ta voib arstida nii haiget ihu kui ka haiget hinge sest ta teab kuidas uks on seotud teisega ja see teadmine voimaldab tal molemat mojutama tema saab sind opetada ajama asju nii et sinu hing jaab vabaks ja ta saab sind opetada oma hinge tugevdama hoidma end vankumatuna saatuselookide all ikka ja jalle votab ta sind kaekorvale ja talutab sind kuni sa julged uksi edasi minna ta ei vabasta sind selle tegemisest mida sa oled kullalt tugev ise tegema ta ei vota sinu hingelt voitlust mida ta peab pidama et taita oma erilist ulesannet selles maailmas koik see kehtib ka hinge suhtlemise puhul jumalaga tsadik peab suhtlemise jumalaga hassiididele kergemaks tegema kuid ei saa neid asendada see on baal shemi ja temale jargnenud suurte hassiidide opetus koik muu on moonutus ja selle margid ilmnevad suhteliselt vara tsadik annab oma hassiidile joudu kahtlusetunnil kuid ta ei immuta teda toega labi vaid ainult aitab tal seda endale vallutada voi taasavallutada ta arendab hassiidi enda voimet oigesti palvetada opetab teda andma palvesonadele uut suunda uhendab oma palve opilase palvega ja annab talle julgust kasvatab tema joudu annab talle tiivad hadatunnil palvetab ta oma opilase eest ning annab talle endast koik ent ei luba kunagi hassiidi hingel nii taielikult tema hingele toetuda et ta loobub iseseisvast keskendumisest ja pingest teiste sonadega loobub hinge puudlemisest jumala poole ilma milleta jaab elu siin maa peal kindlasti taitumata martin buber tales of the hasidim early masters honorius imperator caesar divi theodosii flavius honorius augustus 384 423 oli laanerooma keiser 395 423 hadrianus imperator caesar divi traiani parthici divi nervae traianus hadrianus augustus sunninimi publius aelius hadrianus 24 jaanuar 76 italica 10 juuli 138 oli vanarooma keiser 11 augustist 117 kuni surmani lisanimed mida ta kandis kasutas neid ainult kreekas olympios 128 panhellenios 132 panionios 132 tiitlid millest ta keeldus optimus germanicus dacicus parthicus hadrianuse eestkostja oli tema sugulane traianus kelle oe marciana tutre matidia tutre sabinaga ta 100 abiellus hadrianus osales traianuse juhtimisel sojas daaklaste ja partlaste vastu oli 108 konsul siis asehaldur pannoonias ja suurias oma naise plotina mojul adopteeris traianus surivoodil hadrianuse ja maaras ta enda jarglaseks hadrianus ei jatkanud traianuse vallutuspoliitikat ta lopetas soja partiaga loobus armeeniast ja mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri 122 alustati britannias solway lahest tynei suudmeni kulgeva 17 kindluse ja 80 varavaga hadrianuse valli ehitamist tugevdati ulemgermaania ja reetia vahelist piirivoondit ning kindlustati doonau piiri hadrianus tegi pikki reise mistottu teda nimetati reisivaks keisriks 121125 kulastas ta ida ja laaneprovintse ning aafrikat 128132 taas idaprovintse 132135 surus ta maha viimase suure juutide ulestousu mida juhtis barkohba kurioosumiks oli hadrianuse lemmiku kreeka nooruki antinouse sisuliselt jumala staatusesse viimine parast ta surma hadrianus ehitas oma tarbeks villa villa adriana itaalia keeles tivoli tibur linna lahedale mis on seniajani uks suurimaid villakomplekse laiub ca 200 hektari peal oma elu lopuaastatel valitses sealt ka impeeriumi hiljem kasutati kujusid ja marmorit villa deste ehitamise jaoks praegu on hadrianuse villast jarel ainult varemed hadrianus oli rooma keisritest esimene kes kandis habet ilmselt oma armi peitmiseks hea ja kurja pildid 1 kokkuvote martin buberi raamatu hea ja kurja pildid esimesest osast algus eessona piibli loole pattulangemisest on voibolla aluseks vaga vana muut jumalate kadedusest ja nende kattemaksust mille loomust voib vaid aimata meieni joudnud loos on asi hoopis teisiti sealne jumal on kogu aeg isegi mao koneluses naisega tahistatud piibli stiilile voora valjendiga mis koosneb jumala parisnimest mida teisal 2 mo 314 jj on tolgendatud ta on ligi ning mitmuses uldnimest mis tahendab umbes jumalus tollel jumalal on loov ja saatust kujundav vagi tema umber on teised taevased olendid kellel pole ei nime ega vage inimest kes on tema viimane loodu ta ei sunni vaid kasib voi oigemini keelab talle midagi tosi kull ranga ahvarduse saatel inimene ja uhes temaga naine kes on loodud kull parast keelamist kuid on seda nahtavasti juba mehe kuljeluuna kuidagi tajunud on vaba keeldu jargima voi eirama keelust uleastumine ei ole mitte valik hea ja kurja vahel vaid midagi muud madu koneleb kahemotteliselt ja nii nagu ta tapselt ei teaks seda mida ta ilmselt vaga tapselt teab kas jumal on toesti oelnud et te ei tohi suua uhestki rohuaia puust naine tugevdab jumala keeldu lisades sonad mida jumal pole oelnud te ei tohi sellest suua ega selle kulge puutuda et te ei sureks hiljem selgub et seda vaidlustades madu utleb ja ei utle tott vilja maitstes ei pea nad mitte surema vaid langema inimlikku surelikkusse st omandama teadmise et neil tuleb surra nagu eevagi mangib madu sonadega nuud vaatab naine puud ja ei nae mitte uksnes seda et see teeb silmadele himu vaid ka seda mida naha pole voimalik et tema viljad on maitsvad ja annavad teadmise seda nagemist seletatakse markamisvoime metafooriga aga kuidas sai seda puu peale vaadates margata jutt pidi olema kummalisest unelusetaolisest kaemusest ja selles kaemuses vottis ta viljast soi ja andis mehele ja ka mees keda varem ei mainitud soi naine oli ihaldavas uneluses mees oli loius unistuses koik on kokku pannud iroonia mangust ja unelusest nad ei tea mida nad teevad neil on voimalik ainult teha mitte teada siin ei ole valikut kahe alge vahel nagu vanairaani religioonis siiski on hea ja kuri leitavad ka siin kummalises pildis mida varem pole moistetud jumal nimetab seda puud hea ja kurja tundmise puuks madu lubab et nendest viljadest suues saavad nad jumala sarnaseks tundes head ja kurja ja jumalgi utleb et aadam on saanud nagu uheks meie hulgast tundes head ja kurja see kordus rohutab et jutt on just heast ja kurjast kuskil pole oeldud millest on jutt see voib tahendada kolbelisi omadusi kasu ja kahju voi naudingut ja vastikust kohe parast mao sonu nagi naine et puust on hea suua ja kohe parast keeldu utleb jumal inimesel ei ole hea uksi olla ka sona mida tolgitakse kuri on sama ebamaarase tahendusega meile pakutakse kolme tolgendust selle kohta mis siis inimesed omandasid keelatud vilja suues tolgendus mis osutab suguuhtele ei sobi sest mees ja naine on loodud kupsetena ja ka selleparast et tundes head ja kurja said nad jumala sarnasteks ka tolgendus mille kohaselt viljast suues omandasid inimesed kolbluse ei sobi sest muidu oleks kolblus vastuolus igavese eluga kolmanda tolgenduse jargi tahendab hea ja kurja tundmine kogu maailma selles leiduva hea ja halva tundmist ent piiblis ei ole kohta kus hea ja kuri tahendaks koike voi mida tahes jutt on nimelt hea ja kurja vastandlikkusest pealegi ei olnud inimene ju ilma teadmiseta kui ta loomadele nimed andis hea ja kurja tundmine tahendab nende vastandite tundmist mida need moisted valjendavad need on alles primitiivsed laiad moisted mis holmavad nii onne ja onnetuse kui ka korra ja selle rikkumise ukskoik kas need saavad inimesele osaks voi loob ta need ise nii on ka varajastes avesta tekstides ja prohvetiteeelsetes piibli raamatutes jutt on kogu maise olemise vastandlikkuse voi loodus katkeva varjatud vastandlikkuse kullaldasest teadvustamisest ent taielik moistmine on voimalik uksnes siis kui me hoolimata inimese jumalanaolisusest ja lahedusest jumalaga millest vana testament raagib peame silmas inimese ja jumala vahelist erinevust ja distantsi jumalale algselt omane teadmine ja inimese poolt maagiliselt omandatud teadmine on teineteisest kaugel nagu maa ja taevas nagu kuristiku aared jumal teab olemise vastandeid mis on tema loomisaktis tekkinud ta holmab neid kuid need ei puuduta teda ta on neist loputult ule kuid teab neid ta opereerib nendega vahetult algselt seda tahendabki nahtavasti heebreakeelne sona tundma kui maailma olemuse vastandlike poolustega sest sellisteks ta nad loi inimese elavasse teadmisse kull kuuluvad hea ja kuri kui olemasolu positiivne ja negatiivne seisund kuid ta ei saa kunagi tajuda neid uheaegselt vastandlikkust tunnetab inimene ainult selles viibides mis aga faktiliselt tahendab et ta tunnetab seda sest ei seisundis voib inimene ette kujutada jaad aga mitte vastupidi vahetult lahtudes kurjast kui ta selles viibib tapsemalt ta tunnetab seda tunnetades seisundit milles ta viibib olles jumalale sonakuulmatu kui kurja ning just seetottu seisundit mille ta on kaotanud ja mis ei ole talle enam kattesaadav kui head ent ilmneb et protsessist inimese hinges saab protsess maailmas vastandlikkuse tunnetamise kaudu tungib loodus alati latentselt kohalolev vastandlikkus aktuaalsesse tegelikkusse ta muutub olemasolevaks niipea kui inimesed maitsevad vilja tunnevad nad tapselt samamoodi endid alasti olevat ja nende molema silmad laksid lahti nad naevad endid sellistena nagu nad on kuid ainult nuud mil nad endid sellistena naevad ei nae nad endid olevat mitte ilma riieteta vaid alasti see aratundmine maagilise viljasoomise ainus tulemus millest meile teatatakse ei ole sugudevahelistest suhetest lahtuvalt piisavalt seletatav kuigi ka ilma selleta pole see moeldav tosi kull varem nad teineteist ei habenenud nuud aga ei habene nad mitte ainult teineteist vaid molemad habenevad jumalat 310 sest rusutuna vastandlikkuse tunnetusest tajuvad nad nende seisundile loomulikku roivaste puudumist millegi kurja voi halvana voi pigem nii selle kui ka teisena ja just sellega nad selle niisuguseks muudavadki vastandina sellele otsivad soovivad ja valmistavad roivastust kui head inimesed habenevad olla sellised nagu nad on sest nad tunnevad oma olemist selle vastandlikkuses mingile eeldatavale olemapidavale olemisele ent nuud on see saanud toesti millekski habivaarseks selge et riietatusel voi riietamatusel isegi kui jutt on mehest voi naisest ei ole iseenesest midagi pistmist hea ja kurjaga nende seisundite seose hea ja kurjaga loob alles see et inimene tunneb vastandlikkust selles jumala sarnaseks saamise suure maagia haledas toimes paistab labi jutustaja iroonia kui iroonia mis on tekkinud suurest kannatusest inimese parast ent kas siis jumal ise mitte ei kinnita et mao ennustus on toeks saanud kinnitab kull kuid ka tema koige paljutahendavam utlus inimene on saanud nagu uheks meie hulgas tundes head ja kurja sailitab kogu jutustuse iroonilise dialektika mis ja siin on see koige margatavam ei lahtu mitte jutustaja vabalt tekkinud kavatsusest vaid selle tekitab teema ise mis taielikult vastab kannatusele inimese parast tema arengu sellel staadiumil seetottu et inimene on hakanud kuuluma nende hulka kes tunnevad head ja kurja ei taha jumal lubada et ta sooks elupuu vilja ja elaks igavesti selle motiivi vois jutustaja ehk laenata vanast muudist milles raagitakse jumalate kadedusest ja kattemaksust sellisel juhul on see motiiv niisuguses retseptsioonis saanud teise motte mis algsest erineb siin ei saa olla tegemist sellise kartuse valjendusega et inimene voib saada taevaste sarnaseks me nagime ju milline maine varving on sellel inimese hea ja kurja tundmisel valjendil nagu uheks meie hulgast voib siin olla ainult iroonilise dialektika iseloom ent see on jumaliku seisundi iroonia markus nonda kirjutab proklos oma kommentaaris 1 moosese raamatule ainus kes annab oige tolgenduse miipalju kui mina tean jumal kes inimesse kelle ta pormust oli valmistanud elu sisse puhus ja pani ta rohuaeda mida niisutavad neli joge ning kinkis talle kaaslase tahtis teda ka edaspidi juhtida ta tahtis teda kaitsta latentse vastandlikkuse eest olemasolule ent inimene allus demooniale mis jutustaja esituses on poimitud mangust ja unelusest rikkudes jumala taher ja valjudes tema eestkoste alt teadmata oieti mida ta teeb mong viies oma teadmises realiseerimata teoga latentse vastandlikkuse labimurdeni koige ohtlikumas punktis kus jumal on maailmale koige lahemal sest ajast vaevab teda vastandatus mitte paratamatusena patustada sellest algpatust siin juttu ei ole vaid pidevalt korduva reduktsioonini ei seisundini ja selle lootusetule valjavaatele ta jaab kogu aeg nagema olevat end alasti ja otsima viigilehti et neist endale voo teha see olukord muutuks taielikuks demonismiks kui sellele piiri ei pandaks et kergemeelne olend teadmata mida ta teeb ei votaks ka teisest puust ega moistaks end igavesele piinale keelab jumal tal tulla tagasi paradiisi kust ta tema karistuseks oli valja ajanud inimesele kui elavale hingele 27 on surm mis talle teatavaks on saanud ahvardav piir vastandlikkusest arapiinatud olendile voib surm saada sadamaks millest teadmine on tervendav sellele rangele heale mojule eelneb ennustav utlus selles ei raagita olemasoleva radikaalsest muutusest koik ainult nihkub vastandlikkuse ohkkonda sunnitades milleks naine on ette valmistatud juba enda valmistamise ajal hakkab naine kannatama rohkem kui mis tahes loodu sest inimene olemise eest tuleb nuud maksta ja soov saada jalle mehega uheks lihaks teeb ta mehest soltuvaks ja mehele saab too milleks ta oli maaratud juba enne paradiisi panemist saab piinaks kuid needuses katkeb onnistus inimene juhitakse talle maaratud kohast tema teele inimese teele seda et see on tee maailma ajalukku et maailm leiab ainult tanu sellele ajaloo ja eesmargi selles jutustaja omamoodi tunneb jutustusele hea ja kurja tundmise puust jargneb puhakirjas jutustus vennatapust maneerilt ja stiililt on ta esimesest erinev selles puudub iroonia ning ta jutustab juhtunust kompaktselt ja kuivalt sailitades arhailisi elemente selle keel on kahtlemata seotud iidsema keelega just see jutustus mitte eelmine raagib esimesest kuriteost uldinimlikus mottes esimeses teates jutustatakse teost mis ei ole karistatav mitte iseenesest vaid ainult sonakuulmatuse tottu teises toelisest kuriteost sellist moju avaldab inimese poolt omandatud hea ja kurja tundmine jargmistes polvkondades mitte algpatuna vaid uksnes jumala vastu voimaliku spetsiifilise patuna mis teeb voimalikuks uldise patu teiste inimeste vastu esimeste inimeste tegu kuulub kurja eeskotta kaini tegu kuulub kurja sfaari esimene mia me paradiisist valja aetud inimeste kohta teada saame on see et inimene sai uhte oma naisega sai tundma oma naist siin on sona mida vanad genealoogiad kasutavad ainult aadamaa ja kaini kohta nahtavasti peab see sona sailitama esimese aratundmise atmosfaari see ei tahenda nagu oleks suguuhtes kui niisuguses midagi sellest vagivaldselt avastatud polaarsusest kuid seda sooritatakse nuud nende vahel kes on tunnetanud ja sellest tunnetusest laheb midagi ule ka teineteise aratundmisse eksegeedid eksivad raakides erinevusest esimeste inimeste puhitsemata uhtimise vahel mis polnud jumalale meeleparane milles arvatakse nende uleastumist seisnevatki ja nende puha liidu vahel mis on jumalale meeleparane selliseks eristuseks pole mingit alust tosi pole ka see aadama ja eeva abielu tekkis alles parast paradiisist valjaajamist ent siin naidatakse piiblile omasel viisil mitte otse vaid teatud sonade kasutamise kaudu et nende lahedus ei olnud parast paradiisist valjaajamist enam samasugune nagu enne et see sai tunnetatuks ning seega muutus vastandatuks maailma kogu olemisele sellest esimesest lahedusest parast paradiisist valjaajamist sai alguse esimene inimeste poeg ja see oli esimene inimene kes sai otseselt inimlikus mottes suudlaseks parast tema ilmaletoomist utles ema piiblis taiesti unikaalsed sonad ma olen issanda abiga mehe ilmale toonud 41 ma olen yhwh abiga teinud meessoost lapse sellele heebreakeelsele sonale vastav sona on kasutusel pohjasuuria eeposes kus jumalate ema nimetati tegijaks vrd eeva nime mis tahendab koige oleva ema 320 see on seotud kujutlusega et esimene sunnitus saab voimalikuks uksnes tanu erilisele jumalikule vahelesegamisele toenaoliselt esimeste valuvahkude ajal selleparast kuulub inimese ja looma iga esiklaps kui emakoja avaja teine moosese raamat 132 12 15 4 moosese raamat 312 1815 kuulub jumalale ainult selles kohas osutatakse otseselt sellele et jumal ise aitas kaasa esiklapse ilmaletoomisele ning et see esiklaps on esimene mortsukas alles hiljem moisteliselt sonastatud usk et jumal asetab inimese maailma kui mittevaba olendi sai siin oma koige kummalisema ja oudsama valjenduse kain ja tema vend on vastasseisus ohverdamise aktis maaharija kain toob ohvriks maa vilju ja parast teda lambakarjane aabel oma karja esmasundinuid jumal vottis aabeli anni vastu kuid kaini oma ei votnud ei ole alust arvata et jumal soosiks karjakasvatajat rohkem kui polluharijat asja ei saa seletada ka sellega et kunnimaa oli ara neetud pole kahtlust et autor teadis varakult teada olevast ohvrileibade annist esimene saamueli raamat 217 pigem voib arvesse votta et semiidi religioonides asendatakse sugukonna voi hoimu pea kohustuslik eneseohverdamine otsustaval hetkel alati loomade mitte maa viljade ohvriks toomisega kuid ka see ei osuta siin millelegi pigem on peetud silmas seda et nagu jumal naeb kain head ei tee 47 kuid palju tahtsam on siiski hoopis muu siin on tegemist oudsa sundmusega mida puhakiri moistab kiusatusega jumala poolt selle nimega nimetatakse ainult kolmandat jumala tegu mis on kahest eelmisest radikaalsem ja positiivsem ning erinevalt neist ka oma tulemuse poolest radikaalselt positiivne kuid sealjuures veel kohutavam see on noudmine aabrahamile tuua ohvriks oma poeg 221 samas reas on ka keelatud puu juurde elama panemine see on kiusatus millele inimesed vastu panna ei suutnud nii nagu ka kain ei pannud vastu kui tema andi vastu ei voetud jumal astub konelusse vihast ohetava inimesega kelle pilk on maha loodud tapselt nii nagu ta koneles ka esimeste inimestega parast nende pattu sellised konelused on piiblijutustuse hingus see mis ta kainile utleb koosneb sissejuhatavast kusimusest ja opetusest mis kui seda mitte lugeda moningate kommentaatorite kombel teksti moonutuseks on suuremalt jaolt 10 sona 15st seotud varasema traditsiooniga ning on oma iseloomult arhailine seevastu lopetavad sonad on ilmselt ette nahtud selleks et tekitada seos jutustusega paradiisist koik mis jumal utles voib oletatavasti tolkida nii miks see tekitab nii suurt viha miks su pilk on alla loodud kas siis ei pea olema nii kui sa teed head siis kannata ja kui sa ei tee head siis on uste juures patt ta otsib sind kuid sina saa temast voitu siin ilmub esimest korda sona mida ei ole jutustuses pattulangemisest sona patt ja siin ta kaib nahtavasti deemoni kohta kes oma olemuselt lamab hinge sissepaasu juures ta ei motle head ta on peitu pugenud oodates kas ta saab jagu hingest mille voimuses ikka veel on temast voitu saada kui moista jumala sonu nii siis kutsub jumal toesti inimest ules et ta otsustaks hea kasuks poorduks jumala poole erinevalt esimestest inimestest kain ei vasta jumala poordumisele ta keeldub deemoni vastu lavel valja astumast ning seega andub deemoni omamisjanule otsustamisvoimetuse suvenemine ja kinnitumine on otsus kurja kasuks nii et kain paneb toime morva ta utleb vennale midagi me ei tea mida laheb koos temaga valjale ja tapab ta miks mitte ukski motiiv ka mitte kiivus ei anna sellele teole piisavat seletust tuleb meeles pidada et see on esimene tapmine kain ei tea veel et on olemas tapmine ta ei tea et on voimalik tappa ta ei tea mis on surm ja tapmine siin ei otsusta mitte motiiv vaid ajend kain kes on otsustamatuse keerises loob venda koige tugevama arrituse ja koige norgema vastupanu hetkel ta ei tappa ta on tapnud seejarel viib jumala needus jallegi sonades mis toovad meid tagasi esimeste inimeste needuse juurde ja viivad sellest kaugemale kaini tema kunnimaa juurest kaugesse maailma et ta oleks maa peal hulkur ja pogenik jumal maarab tema saatuse milles on faktiliselt kehastunud koik mis tema hinges aset leidis piibli jutustust ulemaailmsest veeuputusest on raamistatud kahe fraasiga mis on sonastuselt lahedased kuid tahenduselt erinevad esimesel juhul esimene moosese raamat 65 jumal nagi et inimese kurjus maa peal oli suur ja koik ta sudame motlemised iga paev uksnes kurjad ja ta kahetses et oli inimese loonud teisel juhul jumal utleb ta ei hakka enam inimese parast maad needma sest inimese sudame motlemised on kurjad ta lapsepolvest peale ja yhwh nagi siin seostab jutustaja ilmselt oma jutustust seitsmekordse valjendiga ja jumal nagi loomisloos kuus korda nagi jumal et see oli hea ja seitsmendal korrak parast inimese loomist vaatas ta koige peale mis ta oli loonud ja nagi et see oli vaga hea kuidas sellest vaga heast esimeste inimeste kohta sai ainult kuri inimese kohta kuid kurjana ei nae jumal mitte inimest kurja all ei moisteta mitte selle elava hinge rikutust mis inimene temasse puhus vaid nende eluviiside 612 araspidisus mille tottu vagivald taitis maad 611 ja sellele ei vasta mitte kuri hing vaid kuri pilt tegude kurjus tuleneb kurjuse pildist pilt kujundlikkus vastab meie omast lihtsamas kuid ka tugevamas mottemaailmas ettekujutusele meie sonakasutuses mitte ettekujutamisvoimele vaid ettekujutuse loomisele inimsudames luuakse visandid selle voimaliku piltide kujul mida saab tegelikuks teha kujundlikkus on mang voimalikkusega mang kui enesekiusatus millest monikord ootamatult tekib vagivald nii nagu ka esimeste inimeste tegu ei pohine see otsusel tegeliku tajutava vilja kohale on asunud voimalik valjamoeldud vili mida saab alles tegelikuks teha ja kui saaks teha siis tehakse sellist valjamoeldud voimalust oma niisuguses olemuses nimetatakse kurjusest sest ta viib eemale jumalast antud tegelikkusest muutus esimeste inimeste omadustes tuleneb hea ja kurja tundmisest mitte sonakuulmatusest kui niisugusest vaid selle vahetutest tagajargedest inimene sao selles suhtes jumala sarnaseks nagu jumal tunneb ta vastandlikkust kuid erinevalt jumalast ei suuda ta selle ule valitseda ta lahustub selles ta on aetud valja jumala poolt talle pakutud tegelikkusest loodu heast faktilisusest piiritusse voimalikkusse mille ta taidab oma piltidega mis on kurjad sest nad on fiktiivsed kuid ka pagenduses kordub inimese enda suul tema lahkumine jumalikust tegelikkusest massavate piltide sfaaris millest ta labi laheb argitab iga pilt teda enda kehastumisele see mida ta puuab haarata kergemeelse sissemurdjana ilma mingi otsuseta lihtsalt selleks et uletada koikvoimalikkuse pingelisust saab tegelikkuseks ent mitte jumalikuks tegelikkuseks vaid tema enda meelevaldseks saatuseta tegelikkuseks tema vagivaldseks teoks mis saab temast voitu saab tema katetooks ja halvaks saatuseks see et inimene kes on antud hea ja kurja tundmise voimu alla omamata voimet valitseda nende vastandlikkuse ule selline voim on ainult loojal toob loodud maailma sisse loomisaktiga uletatud voimalikkusekaootilisuse kehastades seda aegajalt meelevaldselt endas just see sunnib jumalat kahetsema et ta inimese loi tekitab tal soovi inimene maa pealt kaotada ning koos temaga koik elav mille inimene on kaasa haaranud ta kahetseb et ta nad koik on loonud 67 samade sonadega kuid ilmses seoses sellega mis ta utles parast havitust pohjendab jumal oma andestust otsust mitte enam karistada koike elavat koike elavat mis ta on loonud sellega et inimese sudame motlemised pilt on kurjad tema lapsepolvest peale nuud mitte enam koik pildid nuud mitte enam ainult kurjad ja kummalise lisandusega tema lapsepolvest peale seda voib moista ainult nii et jumal moonab et ettekujutus ei ole taielikult kurjus selles on nii kuri kui ka hea sest selles ja sellest voib tekkida otsus aga enne hea ja kurja tundmist ei olnud see voimalik suunata suda jumala poole alistada voimaluste keeris ja teha teoks loomises kavandatud inimesepilt sest hulkumine ja meelevaldsus ei ole inimese kaasasundinud omadused ta ei ole algselt patune vaatamata eelnevate polvkondade koormale alustab ta isiksusena kogu aeg otsast peale ja noorukifantaasia torm lukkab tema peale voimalikkuse loputuse suurima ohu ja koige korgema sansi sellest tekkis paljude sajandite parast talmudi opetus kahest tungist selleks ajaks kasutati sona jezer mis ma tolkisin kui pilt gebild juba muutunud tahenduses jeesus siirak moistab selle all juba oma impulssi mille voimu alla jumal loodud olendi andis kuid vabadusega pidada kinni kaskudest ja ustavusest jumala tahte taitmisel talmudis jagunes see moiste kasvava refleksiooni mojul heaks ja kurjaks tungiks ning seda kasutati ka ilma taiendita kurja tungi kui primaatse tahistamiseks inimese loomisel on kaks tungi teineteisele vastandlikud looja andis need inimesele kahe teenrina kes aga saavad oma ulesandeid taita uksnes taielikus koostoos kuri tung ei ole vahem vajalik kui tema paariline ta on isegi veel vajalikum sest ilma temata ei saaks inimesel olla naist ega lapsi ta ei saaks ehitada maja ega sisse seada majandussidemeid sest koik vaev ja koik saavutused toos tekitavad inimeses ainult kadedust konkurentsi ligimese seltsimehe vastu koguja raamat 44 seeparast nimetatakse seda tungi parmiks taignas kaarimismaterjaliks mis jumal inimese hinge on pannud juuretiseks ilma milleta inimtaigen ei touse inimese suurusjark soltub sellest kui palju temas on parmi kes on teisest korgemal selles on rohkem parmi koige tugevama valjenduse leiab kiri tung selle puhakirjasalmi esimene moosese raamat 131 tolgenduses kus jumal tolle paeva ohtul kui ta inimese loi vaatas koige peale mis ta oli loonud ja nagi et see on vaga hea see maaratlus vaga hea kaib kurja tungi kohta kuna aga head tungi saadab predikaat hea nendest kahest tungist on alustrajav kuri tung ja kurjaks nimetatakse teda selleparast et inimene tegi ta niisuguseks nii oleks kain voinud temalt seletust noudvale jumalale oelda seda oeldakse midrasis et jumal ise andis talle kurja tungi ent see vastus ei ole oige sest alles inimene tegi selle kurjaks ta sai selleks ja jaab selleks sest inimene eraldab ta temaga kaasnevast heast tungist ning muudab kurja oma iidoliks andes talle iseseisvuse jarelikult ei ole inimese ulesanne mitte endast kurja tungi valja juurida vaid taasuhendada see hea tungiga taavet kes ei soandanud sellele vastu seista ja selleparast havitas selle nagu on oeldud uhes psalmidest psalm 10922 ja mu suda on labi torgatud lohutud lohestatud mu sees ei taitnud seda ulesannet selle taitis aabraham kelle kogu suda oli jumalale ustav ja jumal solmis temaga liidu markus see et puhakirjasalmis on kasutatud sona suda asemel reduplitseeritud vormi leb asemel lebab osutab sudame uhtsusele mis on taastatud tanu tungide taasuhendamisele kask inimesele kolab viies moosese raamat 65 armasta issandat jhwh oma jumalat koigest oma sudamest ja see tahendab oma molema tungiga mis on uhendatud ka kuri tung on tarvis lulitada armastusse jumala vastu siis ainult siis on see armastus taielik siis ainult siis saab see armastus uuesti niisuguseks milliseks see loodi vaga heaks kuid selle eesmargi saavutamiseks tuleb alustada molema tungi uhendamisest jumala teenimises nonda kui talupojal on kaks harga harg kes on juba adra all olnud ja harg kes ei ole veel adra all olnud siis ta rakendab uut poldu harides molemad ette ent kuidas siis allutada kurja tungi sundida teda alluma ta ei ole ju midagi muud kui toormaak mis on tarvis allutada tule mojule et seda toodelda nii et pane oma kuri tung uleni toora voimsasse leeki kuid ka seda ei suuda inimene omal joul teha me peame jumalat paluma et ta aitaks meil kogu sudamest tema tahet taita selleparast psalmist palubki kinnita uhenda mu suda kartma su nime psalm 8611 sest kartus on armastuse varav seda tahtsat opetust pole voimalik moista kui tavaparasel kombel kasitada head ja kurja kahe teineteisele polaarselt vastandliku jou voi suundumusena nende tahendus saab meile moistetavaks ainult juhul kui me tunnetame neid oma olemuselt mitteuhesugustena kurja tungi kui kirge jarelikult kui inimesele omast joudu ilma milleta ta ei saa ei sunnitada ega luua kuid mis omaette jaetuna kaotab oma suuna ja viib eksitusse head tungi aga puhta st tingimusteta suunatusena jumala poole molema tungi uhendamine tahendab kire suunata potentsile selline suund mis annab talle voime suureks armastuseks ja suureks teenimiseks ainult nii ja mitte kuidagi teisiti voib inimene saada terviklikuks jatk teine osa kolmas osa hainaut anoo hollandi keeles henegouwen heenehauen on prantsuskeelne provints valloonias belgia kaguosas valloonia koige laanepoolsem ja koige rahvarohkem provints hainaut provints piirneb paripaeva alates pohjast belgia provintside laaneflandria idaflandria flaami brabandi vallooni brabandi ja namuriga ning prantsusmaaga halduskeskus on mons hollandi keeles bergen teised suuremad linnad on charleroi la louviere mouscron ja tournai provints jaguneb 7 haldusringkonnaks arrondissements ja 69 vallaks suurem osa praegusest hainautst asetseb varasema hainaut krahvkonna 10711794 alal nii krahvkond kui provints on saanud nime hainei joe jargi saksa keeles henne provintsi nimi vallooni keeles on hinnot laaneflaami keeles enegouwn varasem ingliskeelne nimi on hainault saksakeelne nimi on hennegau venekeelne nimi on ukrainakeelne nimi on markus loendi jarjenumbrid vastavad parempoolsel kaardil toodud numbritele soignies ringkond thuini ringkond tournai ringkond haag on linn hollandi laaneosas 6 kilomeetri kaugusel pohjamerest riigi valitsuse asupaik ja lounahollandi provintsi halduskeskus kuigi haagis asuvad nii valitsus kui ka parlament on hollandi pealinn siiski amsterdam haagis asuvad hollandi generaalstaatide parlamendi esimene ja teine koda senat ja esindajatekoda ka hollandi kuningas willemalexander elab ja tootab haagis samuti on seal valissaatkonnad ministeeriumid ja ulemkohus haagis asub ule 150 rahvusvahelise organisatsiooni muuhulgas jargmised hollandikeelne nimi den haag on vanem nimi aastast 1639 kasutatakse ka nime sgravenhage des graven hage krahvi tara mis on ka ametlik nimi haag oli algul jahipiirkond hiljem hollandi krahvide halduskeskus haag on olemas aastast 1248 mil hollandi krahv willem ii laskis ehitada losskindluse luitejarve praegune hofvijver aarde tema poeg krahv floris v hoolitses parast willemi enneaegset surma ridderzaali valmimise eest ridderzaal kindlustati ent kula umber selle ei saanud linnaoigusi kuigi haagist sai hollandi krahvide ja nende jarglaste residents haag sai kasvada hollandi piirkonna linnade vahelise kompromissina ent needsamad linnad hoolitsesid selle eest et haagist ei saaks kindlustatud linna kaheksakumneaastase soja ajal jai haag ka peaaegu inimtuhjaks alles 1806 prantsuse voimu all sai haag linnaoigused ent sel ajal ei andnud linnamuur enam eelist haag jaigi ilma linnamuurita ning sai vabalt laieneda seetottu on levinud utlus et haag ei olegi linn vaid kula linna vanemates osades on tavaliselt iseloomulikult laiad ja pikad tanavad majad on uldiselt madalad mitte ule 4korruselised ning elegantsed linn on avaram kui teised hollandi linnad kanaleid haagis peaaegu ei ole sest 19 sajandi lopus nad koik kuivendati endine hollandi koloonia indoneesia on linnale oma jalje jatnud paljud tanavad on nimetatud indoneesia kohanimede jargi ja linnas on arvukas kuigi kahanev indoneeslaste kogukond linna elu on koondunud hofvijveri ja binnenhofi parlamendi residentsi umber teine populaarne turistide sihtkoht ja noorte inimeste valjasoidukoht on scheveningeni supelrand linna loodeosas elanikke on seisuga 31 mai 2009 statistika keskburoo andmetel 485 818 kohalik jalgpalliklubi on ado den haag haagist parit kuulsaid sportlasi trammide ja busside kohta vaata htm personenvervoer kaks peamist raudteejaama on den haag hollands spoor gv ja den haag centraal gvc keskjaam on loppjaam hati keel ehk protoheti keel oli heti riigi polisasukate hattide keel see oli mitteindoeuroopa paritolu hati keelt koneldi vaikeaasia kirdeosas selle torjusid valja indoeuroopa keeled sealhulgas heti keel umbes 1000 ekr hati keelel oma kirjasusteemi ei olnud sailinud on uksnes hatikeelsed poordumised jumalate poole hetikeelsete kiilkirjatekstide koosseisus tekstid on arusaadavad ainult koos hetikeelse tolkega on oletatud hati keele sugulust abhaasiadogee keeltega inglise keel english on indoeuroopa keelkonda kuuluv laanegermaani keel mis kujunes valja inglismaal anglosakside valitsemise ajal seda raagib 380 miljonit inimest emakeelena ja umbes 600 miljonit esimese voorkeelena ligikaudu 2 miljardit inimest maailmas valdab inglise keelt vahemalt elementaarse suhtlemise tasandil inglise keel on ametliku keelena kasutusel suurbritannias ameerika uhendriikides kanadas austraalias uusmeremaal ja lounaaafrika vabariigis briti rahvaste uhenduse riikides kasutatakse seda ametliku voi tahtsuselt teise keelena inglise keel kuulub laanegermaani anglofriisi alamruhma tema lahimad sugulased on soti keel ja pohjahollandis raagitav friisi keel moned keeleteadlased ei pea soti keelt eraldi keeleks vaid inglise keele murdeks veel on inglise keele lahedased sugulased ulejaanud laanegermaani keeled mis ei kuulu anglofriisi ruhma alamsaksa hollandi afrikaani ja ulemsaksa keel kuid inglise ja soti keel on arenenud neist isoleeritult ja selleparast neist tugevalt lahknenud vanainglise keel old english tekkis parast laanegermaani hoimude anglite sakside jt asumist britanniasse seega parast 56 sajandit 1214 sajandil sai inglise keel suuri mojutusi prantsuse keelest laenati sonu grammatika muutus lihtsamaks nuudisaegne kirjakeel on kujunenud 14 sajandist alates kui vanainglise keel arenes keskinglise keeleks middle english selle enamvahem muutumatuna pusinud oigekirjutus kajastab 1516 sajandi haaldust umbes 17 sajandil arenes keskinglise keel uusinglise keeleks mis pusib tanapaevani niisugune suhteliselt hilja toimunud muutus keeles tahendab et naiteks shakespearei teosed ei ole tanapaeval lihtsalt moistetavad ja vajavad umbersonastamist sest on kirjutatud keskinglise keeles sellest tuleneb ka kirjapildi ja haalduse vaga suur lahknevus naiteks itaalia keel on parast 11 sajandit vahe muutunud ja dante teosed on itaalia keele oskajale tanapaevalgi taiesti arusaadavad inglise keelel on hulgaliselt haalduse ja ka sonavara poolest erinevaid dialekte ja muid alamkeeli inglismaa eri krahvkondades koneldakse murrakuid mis voivad teise kandi inimestele olla arusaamatud samuti koneldakse maailmas kumneid inglise keele kreoolkeeli ivan aleksejevits bunin vene keeles 22 oktoober vkj 10 oktoober 1870 voronez 8 november 1953 pariis oli vene kirjanik tema raamatud on kolmel korral palvinud venemaa teaduste akadeemia valjaantava puskini nimelise preemia aastal 1909 valis venemaa teaduste akadeemia ta oma auliikmeks aastal 1920 emigreerus bunin prantsusmaale aastal 1933 anti talle nobeli kirjandusauhind range kunstilisuse eest millega ta jatkas klassikalisi vene proosatraditsioone ivan bunin oli nobeli kirjandusauhinna esimene venelasest laureaat jutustuses kula 1910 kujutas ta vene kula vaesust ja aadlimoisate laostumist bunini stiil on kujundirikas tema luules on keskne koht loodusluurikal itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani ruhma keel mida koneleb umbes 615 miljonit inimest itaalias sveitsis kohati aafrikas ja mujal itaalia keel on kujunenud rahvaladina keelest keele esimesed kirjalikud malestised parinevad 910 sajandist kirjakeel on kujunenud firenze umbruse murde alusel dante ja boccaccio loomingu mojul itaalia keelest parineb suur osa muusika oskussonavarast mis tahes arvutivorkude vorgustiku uldnimetus on internet ulemaailmse tcpip protokollistikku kasutava arvutivorkude vorgu nimetus on internet tanase interneti kujundamist alustati 1960 aastatel usa kaitseministeeriumi katselisest arvutivorgust arpanet mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega arpanetiks ja salastatud sojavaeliseks milnetiks aastail 19621968 arendati valja paketipohine tsentraliseerimata andmesidevork et tagada tookindlus ka suurte purustuste naiteks tuumasoja korral 1969 aastal toimusid esimesed onnestunud katsed pakettedastusprotokolliga california ulikoolis los angeleses uclas prof kleinrocki juhtimisel ning 1970 aastate alguses tootasid vint cerf ja robert kahn valja tcpip protokolli aastal 1983 kaivitati esimene tcpip arvutivork 200 hostarvutiga ja jargmisel aastal alustas tood sellel pohinev kommertsarvutivork 1980 aastate lopus hakati genfis euroopa tuumauuringute keskuse cerni uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise susteemi inglase tim bernerslee juhtimisel aluseks voeti uus loodav hupertekstikeel html hypertext markup language 1993 formuleeris tim bernerslee oma hupertekstikeele htmli esimese versiooni teaberuum kus seda kasutama hakati sai veebi world wide web www nime samal ajal tootas marc andreessen illinoisi ulikoolist valja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija brauseri mosaic 10 ning interneti ja veebi laialdasem levik vois alata 2012 aasta 30 juuni seisuga oli maailmas ule 24 miljardi internetikasutaja brauser ehk veebilehitseja on rakendus arvutiprogramm veebilehtede kuvamiseks selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi internetipohiseid teenuseid internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on ip tcp udp dns ppp slip icmp pop3 imap smtp http https ssh telnet ftp ldap ja ssltls populaarsemad teenused mis neid protokolle kasutavad on epost veeb useneti uudisgrupid failide jagamine kiirsuhtlus irc ja mud neist enim kasutatakse eposti ja veebi ning paljud teenused pohinevad omakorda neil nagu naiteks postiloendid ja ajaveebid internet voimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid nagu naiteks veebiraadiod ja onlinevideod domeen on nimeline valdus internetis mille nimi koostatakse tahtedest ja numbritest kombinatsioonina domeenis saab omakorda olla mitut tuupi nimesid koige levinum on seda kasutada et nimele ipaadress vastavusse seada domeenide susteem on hierarhiline tipmine on esimese astme domeen edasi teise astme domeen jne toomas hendrik ilves sundinud 26 detsembril 1953 stockholmis on eesti poliitik ja diplomaat endine ajakirjanik eesti vabariigi president aastatel 20062016 aastatel 20042006 oli ta euroopa parlamendi liige 23 septembril 2006 valiti ta eesti vabariigi presidendiks 29 augustil 2011 valiti ta samasse ametisse teiseks 5aastaseks ametiajaks parast teise ametiaja loppu laks ta kulalisteadurina toole stanfordi ulikooli toomas hendrik ilves sundis stockholmis eesti pogenike endel 19231991 ja irene ilvese sundinud 1927 perekonnas isa endel oppis stockholmi tehnikaulikoolis inseneriks ema irene tootas stockholmi kindlustusfirmas ning 1948 aastast oppis stockholmi ulikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust pere kolis ameerika uhendriikidesse 1957 aastal 1962 aastal said nad usa kodanikeks ka toomas hendrik ilvesel oli usa kodakondsus 1993 aasta 1 aprillini mil ta sellest loobus 1997 aasta lopus astus ilves eesti talurahva erakonda mis uhines aprillis 1998 erakonnaga parempoolsed ilves oli liitumisel tekkinud rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees aastast 1999 mil rahvaerakond uhines moodukatega tekkinud erakonna rahvaerakond moodukad aseesimees seejarel kuni 2002 esimees hiljem muutis rahvaerakond moodukad oma nime sotsiaaldemokraatlikuks erakonnaks 2004 aasta euroopa parlamendi valimistel kandideeris ilves sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirja esinumbrina ja osutus valituks europarlamendi saadikuna kuulus ilves euroopa sotsialistide parteisse 2006 aasta presidendivalimistel oli toomas hendrik ilves presidendikandidaat 29 augustil riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus ta kogus riigikogu koosseisu vajaliku 23lise haalteenamuse ehk 68 haale asemel molemas voorus 64 haalt ega osutunud seega valituks nii nagu esimeses voorus kus kandidaadiks oli seatud ene ergma 65 haalt ei votnud valimistest osa keskerakonna ega rahvaliidu poliitikud kes olid otsustanud riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat ametis olev vabariigi president arnold ruutel ules alles valimiskogus valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23 septembril 2006 kogus toomas hendrik ilves 174 poolthaalt ning osutus valituks eesti vabariigi presidendiks tema vastaskandidaat arnold ruutel kogus 162 haalt margistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1 kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget valituks osutumiseks oli vaja lihthaalte enamust ehk vahemalt 173 haalt ajakirjanik argo ideon avaldas wikileaksi kaudu avalikkuse ette joudnud usa valisministeeriumi memodele tuginedes 28 jaanuaril 2011 ajalehes postimees artikli ilves usa saadikule eesti presidendi koht on vaesevoitu ja voimuta sellest selgub et ilves kritiseeris usa diplomaatidega kohtudes keskerakonna juhti edgar savisaart keda ta nimetas eesti hugo chaveziks ja odavaks populistiks avaldatud ettekannete jargi olla ilves 2006 aasta juunis kohtumisel tolleaegse usa suursaadikuga aldona wosiga oelnud et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit ettekande koostajad jareldasid et peamised pohjused miks ta kandideeris arnold ruutli vastu oli see et ilvese sonul pole ruutli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja ilves usub et tema on ainuke kes suudab ruutlit voita presidendi sonul on tegemist memo koostaja tolgendusega 2011 aastal oli toomas hendrik ilvese ainus vastaskandidaat indrek tarand ilves valiti riigikogus tagasi presidendiks esimeses haaletusvoorus kus teda toetas 73 riigikogulast tarandit 25 3 haaletussedelit tunnistati aga kehtetuks parast paul krugmani eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse estonian rhapsody avaldamist new york times i arvamuslehel rundas ilves krugmani teravalt ool vastu 7 juunit twitteri kaudu markides muuhulgas lets sht on east europeans their english is bad wont respond actually do what theyve agreed to reelect govts that are responsible sundmus leidis laialdast kajastamist meedias toomas hendrik ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend hans rebane oli eesti vabariigi valisminister toomas hendrik ilvese vanaema oli rahvuselt karaiim usas elades oppis ilves 13aastaselt fortranis programmeerimist oma matemaatikopetajalt hiljem oppis ta programmeerimist ka ulikoolis ta on avaldanud arvamust et koik inimesed peaksid programmeerida oskama ameerikas solmitud abielust psuhholoog merry bullockiga on toomas hendrik ilvesel lapsed luukas kristjan ilves sundinud 1987 ja juulia kristiine ilves 1992 luukas kristjan avaldas parast keskkooli lopetamist soovi kohe eesti kaitsevakke aega teenima minna kuid eesti kaitseatasee usas soovitas tal ulikooli astuda aastal 2009 lopetas ta stanfordi ulikooli filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning laks aega teenima 2010 aastast tootab ta eesti kaitseministeeriumis aastal 2004 abiellus toomas hendrik ilves evelin intlambotiga aastal 2003 sundis neil tutar kadri keiu 17 aprillil 2015 teatas presidendi kantselei et paar on otsustanud oma abielu lahutada 7 detsembril 2015 teatas eesti meedia et ilves kihlus latlanna ieva kupcega 2 jaanuaril 2016 solmiti halliste kirikus toimunud laulatusel ilvese ja ieva kupce vaheline abielu 28 novembril teatati et perre sundis hans hendrik ilves bbc ajakirjanik andres ilves on toomas hendrik ilvese vend toomas hendrik ilves oli wellesto liige ilves on mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse 2006 aastal ilmus ilvese konede ja kirjutiste kogumik eesti joudmine mille koostas ilvese nounik olari koppel isbn 9985312759 ilves mangis korvalosas 2007 esilinastunud filmis jan uuspold laheb tartusse filmis mangis teisigi eesti avaliku elu tegelasi 12 oktoobril 2016 puhkes skandaal kui ajaleht postimees kirjutas et ou ermamaa sai 2006 aastal ettevotluse arendamise sihtasutuse kaudu euroopa liidu struktuurifondidest 190 000 toetust ja peab vastavalt 2012 aastal vastu voetud easi otsusele sellest tagastama ainult 10 ehk 19 039 eurot see oli markimisvaarne sest teistelt ajavahemikus 20042006 turismi jaoks toetust saanud kuid turismiga mitte tegelenud ettevotjatelt kusiti toetus taielikult tagasi eas pohjendas ermamaale tehtud erandit asjaoluga et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul voorustatud arvukalt valiskulalisi ja mitteametlikke kulalisi ioon on molekulaaruksus mis enamasti tekib aatomist voi molekulist ionisatsiooni kaigus ioonil on seega positiivne voi negatiivne elektrilaeng positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vahem elektrone kui tuumas prootoneid negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid ioone tahistatakse samamoodi kui elektriliselt neutraalseid keemilisi elemente lisades soltuvalt iooni tuubist elemendi tahisele voi margi ning markides vajaduse korral ara kaotatud voi juurde saadud elektronide arvu naiteks h ja so energia mis on vajalik pohiolekus madalaimal energiatasemel oleva elektroni valjaloomiseks aatomi elektronkattest nimetatakse ionisatsioonienergiaks ehk ionisatsioonipotentsiaaliks tegemist on selle elektroni seoseenergiaga aatomis n taseme ionisatsioonienergia on energia mis on vaja anda n elektronile parast seda kui n 1 elektroni on juba aatomist eemaldatud iga jargmise taseme ionisatsioonienergia on oluliselt suurem kui eelmine eriti suur hupe ionisatsioonienergias toimub parast alamelektronkihi tuhjendamist elektronidest sel pohjusel on enamik ioone sellised millel on pealmine alamelektronkiht taidetud naiteks naatriumil on valiskihis ainult uks valentselektron ning seega on koige levinum naatriumi ioon na perioodilisustabeli teises servas on klooril seitse valentselektroni seega koige levinum kloori ioon on uhe lisaelektroniga cl koige vaiksem ionisatsioonienergia on frantsiumil ja koige suurem fluoril metallide ionisatsioonienergia on tavaliselt palju vaiksem kui mittemetallidel mistottu metallid reeglina kaotavad elektrone muutuvad positiivseteks ioonideks ja mittemetallid haaravad elektrone lisaks muutuvad negatiivseteks ioonideks positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia mis on aatomi ionisatsioonienergiast suurem voi sellega vordne naiteks ioniseeriv kiirgus ioniseerib aatomeid andes kiirgusenergiat ule aatomitele ning rebides sellega elektrone aatomi elektronkattest valja mida vaiksem on aatomi ionisatsioonienergia seda vaiksema energiaga kiirgusest piisab aatomi ioniseerimiseks positiivset iooni nimetatakse katiooniks neutraalses aatomi tuumas on tavaliselt z positiivselt laetud prootonit ja elektronkattes z negatiivselt laetud elektroni seega on aatomi kogulaeng 0 kui elektronid kataksid tuuma uhtlase kihina siis ei oleks negatiivsete ioonide tekkimine fuusiliselt voimalik reaalsuses labib aatomist mooduv elektron aatomi elektrokatte tema lainefunktsioon voimaldab tal teatava toenaosusega paikneda aatomi negatiivse elektronkatte ja positiivse tuuma vahel ning teda mojutab tuuma tombejoud mis liidab elektroni aatomi elektronkattesse taiendav elektroni negatiivne laeng paigutab ulejaanud elektronid elektronkattes veidi umber ja koik z 1 elektroni korralduvad umber uutele energeetilistele tasemetele negatiivset iooni nimetatakse aniooniks vaba radikaal on ioon milles on paaritu arv elektrone selline ioon on vaga ebastabiilne ning aldis reageerima teiste ioonide ja ainetega plasma on aine olek kus koik aatomid on taielikult ioniseeritud plasma tekib naiteks aine kuumutamisel temperatuurini milles koigi aine aatomite kineetiline energia uletab aatomi koigi elektronide ionisatsioonienergia sellise temperatuuri juures rebitakse koik elektronid aatomituumade kuljest lahti ning plasma koosneb vabadest aatomituumadest ja elektronidest happesusindikaator on keemiline aine millega maaratakse kindlaks lahuse ph ph indikaatoriks on kas nork alus voi nork hape ph maaratakse kindlaks lahuse varvi jargi peale indikaatori lisamist indikaatoreid kasutades saadud vaartused ei ole enamasti eriti tapsed tuntud happesusindikaatorite sekkka kuuluvad naiteks fenoolftaleiin metuuloranz lakmus tumoolsinine ja universaalindikaator iooniline side on ioonidevaheline keemiline side mis tekib vastasmargiliste laengutega ioonide elektrilise tombumise tulemusena iooniline side esineb aktiivsete metallide ja aktiivsete mittemetallide vahel paljud soolad mitmed oksiidid ja hudroksiidid ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vahemalt 17 erakond isamaaliit oli rahvuslikkonservatiivne kristlikdemokraatlik liberaalse majanduspoliitikaga eesti erakond aastatel 19952006 isamaaliit loodi 2 detsembril 1995 eesti rahvusliku soltumatuse partei ja rahvusliku koonderakonna isamaa uhinemise teel paljud nimetatud kahe partei liikmetest olid juba varem tootanud koos eesti kodanike komiteede liikumises eesti muinsuskaitse seltsis ja eesti kongressis 19951998 oli erakonna esimees toivo jurgenson 19982002 mart laar 20022005 tunne kelam ja aastast 2005 kuni uhinemiseni res publicaga tonis lukas isamaaliit on manginud olulist rolli iseseisvuse taastanud eesti elu kujundamisel olles valitsuse juhtiverakond kolmandiku sellest ajast samuti oli lennart meri isamaa kandidaadiks eesti vabariigi presidendi kohale 1992 aastal isamaaliidu juures tegutsesid rahvuslaste uhendus naiskogu ettevotjate uhendus rahvuskultuuri uhendus sportlaste uhendus seeniorite kogu mitmed toimkonnad ja tooruhmad ning noorteuhendus noorisamaa 2001 aasta presidendivalimistel valiti isamaaliidu presidendikandidaadiks peeter tulviste 2006 aasta jaanuari seisuga oli isamaaliidul ule 3200 liikme 18 martsil 2006 vottis eesti demokraatliku partei kongress vastu otsuse liituda isamaaliiduga 4 aprillil 2006 teatasid erakond isamaaliit ja erakond res publica kavatsusest uhineda sama aasta 4 juunil saavutas uhinemisotsus ka parnus peetud erakonna suurkogu toetuse uhenderakonna nimeks kinnitati ametlikult isamaa ja res publica liit kuni uhinemisprotsessi lopuleviimiseni juhtisid seda kaks esimeest tonis lukas ja taavi veskimagi ilves ehk harilik ilves ehk tavailves lynx lynx ka felis lynx on kaslaste sugukonna ilvese voi kassi perekonda kuuluv loomaliik ilvesed on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased kes voivad kaaluda kuni 30 kg nad on kiskjad kelle pohiliseks saakloomaks on janesed ilvesel on mitu alamliiki eestis elab neist euroopa ilves lynx lynx kellel on siin euroopa uks tihedaima asustusega asurkondi ilves on tallinna loomaaia vapiloom ilvese ladinakeelses nimes lynx lynx viitab esimene lynx perekonnale ning teine tapsustab millise liigiga on tegemist eestis elunevat ilvese alamliiki nimetatakse lynx lynx lynx osa uurijaid loomade elu arvab ilvese kassi felis perekonda sel juhul on ilvese nimi felis lynx alamliik vastavalt felis lynx lynx liigi piiritlemine on vaieldav ilvese perekonnas eristatakse ilvesest ehk euraasia ilvesest lynx lynx ehk lynx borealis kanada ilvest ibeeria ehk hispaania ilvest lynx pardinus ja punailvest lynx rufus kuid koiki neid vaadeldakse monikord ka ilvese alamliikidena euraasia ilvese alamliigid on nad on pealtnaha sarnased ainult spetsialistid ja suured ilvesesobrad oskavad neil vahet teha kui ei ole teisiti oeldud on artiklis juttu euroopa ilvesest sest see on eestis elav ilvese alamliik ning teda nimetatakse ka lihtsalt ilveseks ilvese levila saarekesed asuvad itaalia austria sveitsi ja tsehhi magimetsades balkanil horvaatias bosnias sloveenias serbias ning makedoonias samuti slovakkia ukraina ja rumeenia karpaatides poola biaowiezas ja valgevene belovezas mujal valgevenes ja leedus on taas ainult ilvese levila saarekesed parislevila algab pohjalati ja lounarootsi laiuskraadidel ning sealt pohja poole kuni koola poolsaare ja lapi tundrani elab ilveseid peaaegu igal pool veel 1950ndate lopus polnud eesti saartel ilveseid kuid nuudseks on ilveste loomuliku levimise naiteks on kamtsatka poolsaar kus nahti esimest ilvest 1939 ning aastatel 19531955 elas neid juba kogu poolsaarel venemaal hakati jahti ilvestele piirama alles 1980ndatel ning kohati on ilves seal voetud kaitse alla ja ometi elab venemaal kolmveerand koikidest euroopa ilvestest aasias elab euraasia ilves kaukaasias ning venemaal kuni sahhalini kamtsatka hiina ja mongooliani valja ilvesed elavad ka vaike kesk ja siseaasias euraasia ilves on ilvestest koige suurem eriti suured ilvesed elavad idasiberis ilves kaalub kuni 30 kg taiskasvanud isane loom kaalub keskmiselt 21 kg emane 18 kg ilves on kuni 110 cm pikk mida pohja pool ilves elab seda suuremaks ta kasvab naiteks lapimaa ilvesed on eesti ilvestest suuremad erinevus on eriti margatav talvel kui ilvestel on seljas talvekasukas ilvese olakorgus on 6075 cm saba on luhike 1523 koige rohkem 31 cm saba pikkus on ilvesele eluliselt tahtis voibolla takistaks pikk saba ilvesel janeste jahtimist sest janesed nagu ahmidki uletavad korgeid hangesid paremini kui ilvesed selleparast jahivad ilvesed sugava lumega pigem soralisi kui janeseid koige suurem eestis puutud isane olevat kaalunud 40 kilo tavalise 2535 kilo asemel lati rekord on 44 kg siberis on leitud ka kuni 50 kg kaalunud ilveseid euraasia ilvesel on silmatorkavalt pikad jalad esikapad on tagakappadest suuremad pakad on laiad ja karvased mistottu saab ilves kondida kohevas lumes igale kapa ruutsentimeetrile rohub isegi suure isase puhul ainult 40 grammi talvel on kapaalune karvkate vaga tihe ilvesel on 18 kuunist kummalgi tagakapal 4 ja esikapal 5 kuunega varustatud varvast kuuned on ilvesel enamasti sisse tommatud ilvestel on ulihea kuulmine selle tagavad neile korvatutid mis on keskmiselt 2 cm talvel kuni 4 cm pikad korvatutid on musta varvi ja silmatorkavad haistmismeel on kaslastel nork ja nagemine vahemalt lahedale pole kaugeltki taiuslik euraasia ilvese karvkate on hallikas pigment on roostevarvist kollakani punakaid tahnilisi ilveseid leidub koige sagedamini lounaeuroopas vaikeaasias ja kaukaasias karvkattel on kolm pohimustrit valdavalt tahniline valdavalt triibuline ja uhtlane praegused laaneeuroopas reintrodutseeritud ilvesed kes parinevad pohiliselt karpaatidest on valdavalt tapilised ja triibulised kunagistes alpide populatsioonis domineerisid uhtlase karvkattega ja vaiksemad isendid ilvese sabaots on must loomaaias elab ilves 2025aastaseks looduses keskmiselt kumneaastaseks harva ka 1417aastaseks eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejaneseid ja metskitsi sobivad ka narilised linnud ja teised kiskjad naiteks kahrikud ja rebased talvel eelistavad ilvesed jahtida soralisi inimest rundab ilves uksnes haavatuna ilvesed nagu ka teised kiskjad ei puua terveid tugevaid loomi euraasia ilvese toidusedelis moodustavad janesed kolmandiku metskitsed ligi poole janeste epideemiad ja arvukuse koikumine toovad ilveseperre nalja nii voib ilveste arvukus samuti vaheneda koguni 10 korda nagu selgus uuringust mis tehti uuralis euraasia ilvese pohitoit on siiski vaikesed soralised eriti metskits magikits ja muskushirv vaiksemaid saakloomi kutib ta ainult siis kui suuremaid napib ilves murrab eestis keskmiselt 54 metskitse kuus ja 65 kitse aastas seoses metskitsede arvu vahenemisega on ilvesed hakanud murdma kopraid toitumise osas on ilvesele suurim konkurent hunt hundi levila on ilvese omast suurem ja uhtlasem kus elab palju hunte seal on ilveseid vahe skandinaavias hunte ei ole valja arvatud vaikesed saarekesed keskrootsis ja idasoomes kuid seal puuduvad ka metskitsed kes on ilveste pohitoit ja ilvesed peavad leppima janestega rootsis on metskitsi ja seega ka ilveseid rohkem kui soomes kaukaasia ilvesed toituvad nii mets kui ka kaljukitsest altai ja kaugida ilvesed enamasti kabargaast vahel murravad ilveseid ahmid ehk kaljukassid keda eestis ei leidu ja hundid maadel kus kattuvad erinevate kaslaste levilad on konkurents puuma ja tiiger murravad ilvese ilves omakorda metskassi ilves arkab tavaliselt uks tund enne pimedaks minemist ja laheb jahile kui jaht onnestub kohe puhkab ilves hommikuni ja laheb taas jahile voi jalutuskaigule mooda oma valdusi moned aga heidavad magama alles tund enne paikesetousu ilvesed eelistavad kaia alati mooda samu radu ja jahtida kindlal alal kuigi ilves on hea ronija varitseb ta saaki maapinnal oeldakse et ilves on parim hirvearst kui hunti nimetatakse metsasanitariks siis ilves on tema korval halastajaode ilvesed voivad rahulikult nalgida kaks paeva nadalas kuid mitte ule selle nalga suremine ei ole talvel kuigi harv nahtus talve jooksul vajab uks ilves ellujaamiseks 80 janest normiks voib pidada ka uhte janest 4 paeva jooksul sest ule poole janesest ilves tavaliselt korraga ara suua ei joua perele kulub uks janes voi pool hirve paevas taiskasvanud ilves soob 12 korda paevas 051 kilo korraga on registreeritud ka uksikud 1523 kilo soomise rekordjuhtumid keskmiselt suuakse 20kilone saakloom ara umbes 60 tunniga ilves puuab oma saagi katte saada mone otsustava huppega kui see ei onnestu siis ta saaklooma jalitama ei hakka 515 meetrit on maa kus ilvese runnak voib kanda vilja lumisel ajal veelgi vahem lumes olevat hiirt voi lindu tabab ta aga eksimatult ilves voib hupata kuni 7 meetri ja sukeldub saagi jargi lumme 120 meetrit on koige pikem maa mida nahti uhte suurt ja ilmselt vaga naljast ilvest kunagi hupetega uletamas ent saak lipsas minema ule 20 meetri ilves tavaliselt saaki ei jalita ilvestele meeldivad tihedad kuusikud sest kevaditi aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest pesa teeb ta maha tihnikusse talvel meeldivad ilvestele mannikud sest sinna kogunevad metskitsekarjad ilvestele sobivad veel haavikudkaasikud ja kaljumaastikud ilvesed vallutavad 2000meetriseid magesid kuid kivised magismaad neile siiski elamiseks ei sobi erandina on ilvest kohatud metsatus dagestanis kus ta punailvese kombel rahuldub poosastega ilveseid elab ka peaaegu ilma metsadeta pamiiris ja himaalaja alpiluhtadel enamasti hoiab ilves metsa ligi seal kus vanemad metsad segunevad noorendike ja raiesmikega ning kus on oja jogi moned rabalaigud voi isegi uleujutatavad orud voib olla ilvese elukoht igal isailvesel on soltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100200 harvem 300 ruutkilomeetri suurune voi veelgi suurem eluala eestis kuni 100 km2 iga isase territooriumil elab mitu emast kuigi uhel isasel on mitu naist votab isailves poegade kasvatamisest osa opetab hooldab ja toidab neid vahel ilvesepojad jaavad ema juurde mitmeks aastaks lahku minnakse vaid toidunappuse parast alguses noorilveste ja vanemate jahialad kattuvad sugukupseks saavad emased ligi kaheaastaselt 22 kuu vanuselt isased aga alles kahe ja poole aasta ehk 30 kuu vanuselt pulmadest voetakse osa varemgi kuid pereloomiseks ollakse veel liiga noored ja pojad on sageli eluvoimetud pesapaigana eelistab ilves korvalisi ja raskesti ligipaasetavaid tuulemurde ja tihnikuid kodu ehitamisega ilves palju vaeva ei nae pesa on lihtsalt sambla ja rohuga vooderdatud lohk ilvesel sunnib 25 kuud parast pulmi tavaliselt 13 poega monikord voib neid olla ka 5 ema imetab poegi 24 kuud siis hakkab neile opetama lihasoomist emailves lopetab imetamise kui pojad on umbes pooleaastased vastsundinud ilvesepojad kaaluvad 195210 harvem kuni 400 grammi ja on pimedad neil ei ole veel ilveste koige margatavamat tunnust korvatutte need muutuvad margatavaks 40 elupaevaks ja arenevad taiesti valja alles 20 elukuuks ilvesepoegade kuulmekaigud on algul suletud kilega nagijaks saavad nad 12 paeval kahe nadala vanuselt hakkavad tulema piimahambad see lopeb kolmekuuselt ja viiekuuselt hakkavad tulema pusihambad ilvesepojad vajavad ema pidevat hoolt kuni 10 esimest elukuud alles poolteiseaastaselt on nad umbes sama suured kui taiskasvanud ilves ja kaaluvad kuni 15 kilo noortele ilvestele tuleb kasuks kui nad saavad olla oma ema lahedal ema valdustes kuni nad on aasta ja 910 kuu vanused nii nad voimalust mooda ka teevad ja alles siis kui on oppinud koike vajalikku ning saavutanud rahuldava fuusilise vormi alustavad nad iseseisvat elu uued pojad sunnivad emasele tavaliselt siis kui eelmised pojad on kaheaastased juhul kui pojad hukkuvad varem paaritub ema kohe uuesti reeglina poegivad emased ule aasta voi kui see juhtub tihedamini siis ei jata nad erinevalt kodukassidest oma eelmisi poegi saatuse hooleks ilves on koige aktiivsem ohtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpaeva ja keskoo paiku eestis maha lastud ilvestel avastatakse koige sagedamini sugelislestadest sarcoptes ja soolenugilistest pohjustatud haigusi keeritsuss avastatakse 2040 jahitud ilvestest marutaud on aarmiselt haruldane 1998 registreeriti 2 1999 1 ja 2000 aastal 1 marutaudis ilves teiste loomade seas esines keskmiselt 130 marutaudijuhtu isegi marutaudirohkel 20022003 aasta talvel ei olnud marutaudi haigestunud rohkem kui 2 teise ametkonna andmetel 3 ilvest arasoodud rebased nakatavad ilveseid vahel marutoppe ja trihhinelloosi european lynx northeuropean lynx inimene on ilvesed valja torjunud enamikust poliselupaikadest kogu euroopas inglismaal on ilvestest alles ainult viis sajandit vanu joonistusi euroopa on enamasti metsavaba ja seega ilvestest tuhi eksperdid arvavad et kogu euroopas elab ligi 7000 ilvest isase euroopa ilvese kehapikkuse ulemiseks piiriks peetakse 130 cm tavalisem moot on 100110 cm emased ilvesed kaaluvad 1225 kilo ja on 65105 cm pikad euroopa ilves suudab teha kuni 35 m juttude pohjal koguni 46 m pikkusi huppeid lynx lynx isabellinus blyth turkestan lynx turkestani ilves elab keskaasias ning alal kasmiirist mongooliani ja on kantud punasesse raamatusse idasiberi ilves siberian lynx jakuudi ilves on ilvese alamliikide seast suurim ning haruldasim tuhkhallisinaka talvekasukaga ilves karpaadi ilves elab karpaatides alpides ja kreekas kaukaasia ilves elab turgis ja iraanis euraasia ilveste seas on ta koige vaiksem felis lynx neglectus lynx lynx neglectus voimalik et kaugida ilves kes elab ka hiinas on sama mis amuuri ilves baikali ilvest nimetatakse veel lounasiberi ilveseks kuigi ta elab ka kesksiberis samahasti kui havitatud sardiinia ilves asustas itaaliat sardiiniat ja sitsiiliat eestis elab euroopa ilves nad on ikka veel laialt levinud sellal kui nende suguvendi pohjaameerikas havitatakse ilma piiranguteta ligi 70 000 ilvest aastas eesti on ilvese koduks olnud viimased 8000 aastat sarnaselt karuga langes 20 sajandi esimesel poolel ka ilvese arvukus kuundides sojaeelsel ajal napi poolesaja isendini praegu elab eestis ligi tuhatkond isendit eesti metsades ringi luusivad ilvesed on euroopas elavate liigikaaslastega vorreldes kogukamad eestis lastud ilveste koljudest ja nahkadest on suur osa tunnistatud jahitrofeedena kuldmedali vaariliseks ka maailmarekord sellel alal kuulub eestile meie ilveste gigantsust saab seletada seadusparaga et mida rohkem pohja pool loom elab seda suuremaks ta kasvab 2017 aasta septembris avaldas omniva eesti fauna postmarkide sarja kuuluva ilvest kujutava postmargi mille kujundas eesti kunstnik indrek ilves postmargi vaartuseks on 065 eurot ilves on euroopas kaitstav liik eestis on euroopa uks tihedaima asustusega ilvese asurkond ja meil elab umbes 1000 ilvest kohalikus keskkonnastrateegias on kirjas et eesti asurkonna suurus voiks olla 400 looma aastas lastakse eestis sadakond ilvest eesti joudis euroopa liiduga 10 detsembril 2002 kokkuleppele et voib jatkata nii ilveste kui ka karude kuttimist eesti saab ainsa euroopa liidu liikmesriigina erandi loa ilveste kuttimiseks kui selgub et viie aasta moodudes on ilveste arv vahenenud siis toimub euroopa liidu noukogus uus haaletus lati seda erandit ei taotlenud kuid lubab sellegipoolest ilveseid kuttida ilvese laskmise lube anti 20092010 jahihooajal kogu eesti peale valja 210 teistel andmetel 190 kuid katte saadi vaid 180 ilvest illuuria keel on muistsete illuurlaste keel kuulub indoeuroopa keelkonna paleobalkani ruhma koige lahedasem on albaania keelele ilmnevad seosed ka balti slaavi ja germaani keeltega on esindatud kahe lahedases suguluses oleva variandiga balkaniilluuria ja messapi keelega esimene oli levinud balkani poolsaare loodeosas teateid sellest leidub antiikautoritel 7 sajandist ekr kuni 4 sajandini pkr torjuti valja ladina keele poolt nimede pohjal voib otsustada et illuuria keel balkani poolsaarel jaguneb kaheks murdevoondiks dalmatiini ja pannooni balkaniilluuria keelest ei ole kirjalikke malestisi jaljed sellest keelest on rekonstrueeritud paljude parisnimede isikunimede kohanimede rahvanimede ning vaheste glosside pohjal antiikautorite teostest messapi keelt peegeldavad umbes 350 luhikest stereotuupset pealdist mis on leitud kaguitaaliast 6 sajand ekr 1 sajand pkr ja moned glossid molemale illuuria keele variandile on iseloomulik indoeuroopa vokaalide a e o kolmeliikmelise susteemi uleminek kaheliikmeliseks e a diftongide ai au eu messapi variandis ka ou ei sonantide l r m n ja 10 konsonandi olemasolu konsonantismile on iseloomulik indoeuroopa bbh ddh ggh peegeldumine kujul b d g morfoloogiast on vahe teada rekonstrueeritud on kaandsonatuved mille lopus on a o voi konsonant formandid n nd nt r l d t st jt messapi variandi puhul on rekonstrueeritud 5 kaanet nominatiiv genitiiv daativ akusatiiv instrumentaal ning uksikud verbi aoristi perfekti ja optatiivivormid teadmised suntaksist on raidkirjade tekstide trafaretsuse tottu piiratud puhendusraidkirjad jargivad mustrit vo verb objekt teine sagedane jargnevus on kaandsona nominatiiv kaandsona genitiiv verb leksika koosneb parisnimedest mille tahendus jaab sageli segaseks teadaolevad uldnimed on glossid ning moned interpreteerimisele alluvad sonad raidkirjadelt piirkonna nime dardania seostatakse albaania sonaga dardhe pirn piirkonna nime delminium seostatakse albaania sonaga delme dele lammas piirkonna nime dimalum seostatakse albaania sonadega di dy kaks ja mal magi isikunime barduli seostatakse albaania nimega bardhyl valge indoeuroopa keeled ka indogermaani keeled moodustavad maailma suurima konelejate arvuga keelkonna tanapaeval koneleb indoeuroopa keeli emakeelena ligikaudu 26 miljardit inimest 34 maailma rahvastikust nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala jargi see ulatus pohjaindiast euroopani tanapaeval jagunevad indoeuroopa keeled jargmisteks keeleruhmadeks keldi romaani germaani balti slaavi iraani ja india keeled viimased kaks uheskoos on indoiraani keeled peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli mis ei kuulu ruhmadesse albaania kreeka ja armeenia keel vanimad indoeuroopa tekstid parinevad haabunud heti keelest 18 sajand ekr16 sajandist ekr illuuria oli antiikajal piirkond aadria mere idarannikul ligikaudu tanapaeva albaania ja endise jugoslaavia kohal illuurias elanud indoeuroopa keelkonda kuuluvat keelt konelevad illuurlased kuulusid arvatavasti albaanlaste esivanemate hulka appianuse jargi elasid illuurlased makedooniast ja traakiast laane pool ning haooniast ja tesprootiast praegune laanekreeka pohja pool ulatudes idas ja pohjas doonau joe ja pannooniani need alad holmavad tanapaeva albaania ja endise jugoslaavia illuurial ei olnud siiski selgeid piire rooma provints illyricum holmas palju suurema ala kui illuuria ning selle piirid olid muutumises illuuria nime paritolu paistab olevat seotud kreeka ja rooma muutidega apollodoros teatab et teeba kuningas kadmos tuli appi enheelidele kes sodisid pohjapoolsete illuurlastega kadmos vallutas need ning enheelid valisid ta valitsejaks tema naine harmonia sunnitas talle pola illyriose kellest samuti sai illuurlaste valitseja illuurlased ongi nimetatud tema jargi appianusel on teine versioon poseidoni poeg kukloop polyphemos armastas merenumf galateiat galateia sunnitas talle kolm poega kellest uks oli illuuria asutaja illyrios uldiselt uskusid vanad kreeklased siiski et polyphemosel polnud lapsi apollodorose seletus on seotud teooriaga mis seostab illuuria nime madudega nimelt oli esimeses muudis illyriose volitajaks madu peale selle muutis zeus tema vanemad kadmose ja harmonia madudeks ja enheele kellele kadmos appi tuli nimetati angerjameesteks illuuria nimi voib parineda muutilisest maost keda hetid tundsid ilurjanka nime all kreeka keeles tahendab sona illuuria juur keeramist voi pooramist ka paljudel illuuria esemetel on maopealdised sest madu peeti viljakuse sumboliks albaanlased seostavad illuuria nime sonadega i lire vaba inimene illuurlased on albaania keeles iliret illuuria on seega vabade maa see seletus on oluline albaanlaste rahvusteadvusele pidevad sojad naaberrahvastega sundisid illuurlasi uhinema peloponnesose soja ajal 424 ekr rundasid illuurlased kes olid liidus lunkestlastega makedoonia rahvas ida pool ohridi jarve labi tessaalia ja makedoonia liikuvaid spartalasi sundides nad taanduma makedoonia kuningate varasem ajalugu on tais pidevat voitlust illuurlastega 385358 ekr valitses illuuria kuningriiki dardaani paritolu bardylis i kes tuli voimule olles saanud vaga populaarseks roovsaagi jagajana 359 ekr tapsid illuurlased makedoonia kuninga perdikkese ja makedoonia oleks aarepealt havitatud samal aastal vallutas philippos ii illuurlased enne surma 90 aasta vanusena 358 ekr tegi bardylis philipposega rahu kuningas grabose nimi on teada alates 356 ekr nimi viitab grabaide umber shkoderi jarve elanud illuuria hoimu kuningakojale liidus ateenlastega osutasid illuuria grabos paioonia lysippos ja traakia ketriporis makedoonlaste kasvavale vagevusele vastupanu philippos ii rundas seda liitu enne kui nad joudsid oma joud uhendada suures lahingus sai grabos luua makedoonia kindralilt parmenionilt ning oli sunnitud teenima makedoonia alluvuses kuningas pleuratose nimi on teada alates 344 ekr see nimi viitab ardiaide kuningakojale parast grabaide luuasaamist puudis pleuratos edutult takistada philippos ii pealetungi illuuriale tal oleks aarepealt onnestunud philippos tappa kuid moogahoop langes viimase ihukaitsjale bardylise poeg kleitos on teada aastast 335 ekr parast philippos ii surma massas kleitos 335 ekr koos taulantide valitseja glaukiasega aleksander suure vastu olles nende vastuhaku tagasi loonud jalitas aleksander neid taulantide magedeni glaukias andis kleitosele varjupaiga taulantide valitseja glaukias oli illuuria kuningas 313307 ekr 314 ekr sai ta luua aleksander suure jarglaselt kassandroselt kes sai tagasi dyrrhachiumi durres ja apollonia ning sidus illuuria kuninga lepinguga mitte runnata makedoonia liitlasi glaukias on tuntud kui pyrrhose kuulsa moloosia vursti ja hilisema epeirose kuninga kasuisa kleitose poega bardylis ii on mainitud aastatest 295290 ekr 216 ekr tungis illuuriasse makedoonia kuningas philippos v millest sai alguse soda roomaga philippos vallutas osa illuurlaste kuningriigist 3 sajandil ekr olid illuurlased tuntud mereroovlitena nad ruustasid itaalia ja kreeka rannikualasid ning roovisid aadria merel liikuvaid kaubalaevu kreeklased pakusid roomalt abi kuid illuurlased lukkasid roomlaste huvitusnouded tagasi illuurlased siiski alistusid parast kaht roomailluuria soda 229 ja 219 ekr illuuria jai siiski vagevaks kuningriigiks mille pealinn oli scodra aastal 180 ekr aga kuulutasid dalmaatslased end kuningas gentiusest soltumatuks aastal 168 ekr tekkis gentiusel roomaga konflikt mis viis kolmanda roomailluuria sojani rooma liidendas illuuria kuningriigi aastal 35 ekr vallutasid piirkonna roomlased see liideti rooma impeeriumiga illyricumi provintsi koosseisu 9 pkr kui lopuks alistati dalmaatslased kes sel aastal olid liitunud pannoonlaste massuga parast rooma riigi jagamist kadus illuuria nimi keiser diocletianuse ajal kaibelt parast 640 aastat tungisid piirkonda slaavlased hilisemate serblaste esivanemad napoleon vottis illuuria nime uuesti tarvitusele illuuria provintsid olid prantsuse impeeriumi koosseisus 18091813 illuuria kuningriik oli austriaungari koosseisus aastani 1849 nimetust illurism on kasutatud horvaatide rahvusliku liikumise kohta mis noudis rahvuslikke kultuurilisi ja uhiskondlikke reforme ning saavutas 1847 aastal horvaadi keelele ametliku keele staatuse andmise nime illuuria kasutati horvaatias 19 sajandi lopuni kuid lopuks sellest kui anakronismist loobuti illuurlased olid indoeuroopa hoimud kes alates pronksiaja lopust 2 aastatuhande lopul ekr elasid illuurias antiikaegses piirkonnas aadria mere idarannikul ligikaudu tanapaeva albaania ja endise jugoslaavia kohal appianuse jargi elasid illuurlased makedooniast ja traakiast ida pool haooniast ja tesprootiast praegune laanekreeka pohja pool ulatudes idas ja pohjas doonau joe ja pannooniani illuurial ei olnud siiski selgeid piire illuuria tuupi esemeid on leitud ka itaalia idarannikult illuurlased ei moodustanud uhtset rahvast vaid koosnesid paljudest iseseisvatest hoimudest keda uhendas rassiline ja keeleline sugulus hoime valitsesid pealikud nende kultuurist keelest ja paritolust raagivad antiikallikad vahe illuurlased olid karjakasvatajad ja kaevandajad ning kauplesid nii omavahel kui ka naaberrahvastega 43 sajandini votsid illuurlased ette ruuste ja roovretki moned hoimudest liburnid ja ardiaid olid tuntud ka mereroovlitena piraatlusel oli nende hoimude majanduses tahtis osa just mereroovimise tottu olid illuurlased kreeklastele ja roomlastele pinnuks silmas pidevad runnakud itaaliast parit laevadele toidki lopuks kaasa illuuria vallutamise roomlaste poolt ilmselt olid illuurlased valja rannanud tanapaeva turgi aladelt ometi ei ole antiiktekstides sellisest randest otseselt juttu homerose iliase jargi olid troojalastel liitlased kes voitlesid trooja sojas koos nendega ahhailaste vastu need olid dardaanlased ja paioonlased teisi samanimelisi rahvaid ei ole need illuurlased voisid olla troojalaste sugulased voi olidki troojalased sest iliase jargi oli dardanos trooja asutaja ja dardaanlaste esivanem pealegi on moned trooja lahedalt leitud esemed illuuria tuupi teine antiikallikas mis raagib illuurlaste turgi paritolu kasuks on egiptusest 13 sajandil ekr pidas egiptuse vaarao ramses ii lahingu hettidega ulemvoimu parast suurias ka hettidel olid liitlased keda egiptlased nimetasod drdny peale illuuria dardaanlaste sarnase nimega rahvast ei ole kui dardaanlased ei olnud hettide sugulased pidid nad nendega labi kaima kui naabrid peale selle on illuurlastega seostatud vaikeaasias antiikajal elanud fruuglastega ning samastatud neid bruugidega kes elasid kunagi makedoonias voi traakias illuurlaste turgiparitolu kinnitab ka see et nad saabusid balkani poolsaarele kindlasti ida poolt 13 sajandil ekr mis langeb ajaliselt enamvahem kokku trooja langemisega hettide kuningriigi lopuga ning rahvaste randamisega vahemere idarannikult pronksiaja lopul ja rauaaja alguses illuuria tuupi esemeid on rohkesti leitud ka palju varasemast ajast monede illuuria hoimu ja kohanimed viitavad totemismile delmaatide nimi paistab olevat seotud albaania sonaga delme lammas ning taulantide nimi sonaga dallendyshe paasuke kohanimi ulqin on seotud albaania sonaga ujku hunt illuuria jumalused olid seotud kindlate hoimudega voi piirkondadega anzotica oli liburnide armastusjumalanna bindus oli japoodide allikate ja jarvedejumal delmaatide jumalused olid piiride kaitsja vidasus ja tema kaaslanna neitsite jumalanna thana ning sojajumal armatus illuuria linnal rhizonil praegune risan tsernogoorias oli kaitsejumal medaurus keda kujutati piigiga ratsanikuna illuurlased ohverdasid ka inimesi arrhianos raagib illuuria pealikust kleitusest kes vahetult enne lahingut aleksander suurega ohverdas kolm poissi kolm tudrukut ja kolm oinast illuurlaste kalmed olid enamasti kaapad kaapa korgus soltus maetava tahtsusest pereliikmete kaapad umbritsesid perekonnapea oma illuurlaste kalmetest on leitud relvi ornamente roivaid ja savinousid need pandi tulevaseks eluks hauda kaasa kalmetest leitud esemed viitavad keskmisest rikkamatele matustele mis on hallstatti kultuuri tunnus illuurlased jagunevad italiilluuria keldiilluuria traakiailluuria helleniilluuria ja parisilluuria hoimudeks itaalia idarannikul elas hoime kelle illuuria paritolu on vaidluse all nende seas olid messapid ja japuugid lounaitaalias pikentid keskitaalias ja venetid kirdeitaalias illuurlased olid toenaoliselt traaklaste sugulased agriaane triballe ja paioone peeti nii illuurlasteks kui ka traaklasteks herodotos vordles illuurlasi kui toorest ja barbaarset rahvast traaklastega kreeklased helleniseerisid palju umbruskonna rahvaid sealhulgas illuurlased ja makedoonlased kes voibolla olid traakia voi koguni illuuria paritolu illuuria lounaosas epeiroses oli mitmeid helleniseeritud illuuria hoime nagu naiteks haoonid ja molossid need hoimud assimileeriti arvatavasti selleparast et epeirose praegune lounaalbaania ja laanekreeka taga asetses kreeklaste kontrolli all olev kerkyra saar millele juurdepaasuks oli tarvis kontrollida ka epeirost koige tuntumad on illuurias elanud parisilluuria hoimud keda voib kindlasti pidada illuurlasteks informaatika ehk arvutiteadus ka arvutiasjandus inglise computer science saksa informatik prantsuse informatique on info struktuuri hankimist tootlemist ja esitamist kasitlev teaduse ning tehnika haru informaatikat seostatakse tanapaeval eeskatt arvutitega eestikeelsetes teatmeteostes on informaatikat defineeritud nii eesti keeles on informaatika kohta kaibel peamiselt nimetus mille eeskuju on voetud saksa ja prantsuse keelest inglise keele eeskujul moodustatud arvutiteadus on vahem kasutatav ning monikord moistetakse selle all informaatika haru teoreetilist informaatikat sonad informatik ja informatique on moodustatud sonast information voi information informatsioon sonade mathematik ja mathematique matemaatika eeskujul sona voeti saksa ja prantsuse keeles kasutusele 1960ndatel inglise keeles ei ole sona informatics laia kasutamist leidnud selle asemel kasutatakse otseselt arvutitele viitavat terminit computer science et valtida paljude informaatikute meelest liiga tihedat sidumist arvutitega kasutatakse ka valjendit computing science arvutusteadus informaatika pohiharud on teoreetiline informaatika ehk arvutiteadus kitsamas mottes praktiline informaatika ja tehniline informaatika ehk arvutitehnika korvalvaldkondade seas on interdistsiplinaarsed teadusharud informaatika didaktika tehisintellekt ja sotsiaalinformaatika rakendusinformaatika holmab informaatika rakendusi igapaevaelus ja teistel erialadel naiteks majandusinformaatika geoinformaatika meditsiiniinfomaatika ingliskeelne kirjandus on inglise keeles kirjutatud kirjandus rabi israel yisroel ben eliezer umbes 1700 22 mai 1760 miedzyborz praegu medzibiz ukraina oli ortodoksse judaismi mustikust rabi keda enamik judaiste tunneb baal shem tov i vt baal shem voi beshti nime all ja kes rajas hassidismi nime all tuntud vaimuliku liikumise need vahesed eluloolised andmed mis tema kohta on teada on legendide ja imedega sedavord labi poimunud et paljudel juhtudel on elulooliste faktideni raske jouda ta oeldakse olevat sundinud poola ja valahhia piirilinnas akufis kuid sellise nimega kohta pole teada legendide jargi olid tema vanemad vaesed ausameelsed ja vagad ning parast poisi orvuks jaamist vottis kogukond ta enda kasvatada koolipoisina oli ta sageli kadunud ning ta leiti alati uksildasest metsast kus ta ekstaatiliselt nautis looduse ilu tema heategijad jatsid lootusest et poisist voiks kunagi rabi saada ning tegid ta aitajaks kes viis lapsi kooli ja koolist koju ning aitas neil oppida luhikesi onnistusi ja palveid nuud tuli talle kasuks tundeline loomus millest suuresti tulenes tema hilisem edu ta oskas lapsi enda poole voita ning jagada neile joukohaseid selgitusi hiljem sai temast samas kogukonnas shammash sunagoogiteener kaheksateistkumneaastasena ta abiellus kui tema noor naine suri siis ta lahkus kodukohast oli pikka aega mitmel pool galiitsias koolilaste aitajaks ning hakkas lopuks brodo lahedal flustis opetajaks et ta oli tuntud oma aususe poolest ja inimesetundjana valiti ta vahekohtunikuks ja vahemeheks vastastikku kohut kaivatele inimestele tema teeneid laks sageli tarvis sest juutidel olid poolas oma tsiviilkohtud selles ametis jattis ta rikkale ja opetatud ephraimile kutost nii sugava mulje et viimane lubas oma tutre anna talle naiseks see mees suri teatamata tutrele kihlusest kui tutar kuulis isa soovist kuuletus ta kohklematult beshti kosimine oli iseloomulik viletsates talupojariietes astus ta brodos tudruku venna abraham gerson kutoweri tunnustatud kabala ja talmuditundja palge ette kutower tahtis talle almust anda ent besht vottis taskust kirja mille kohaselt ta oli maaratud peigmeheks kutower puudis asjata oma ode annat veenda et ta sellise abieluga oma perekonda ei habistaks kuid annale luges ainult isa soov parast abiellumist ei jaanud israel ben eliezer kauaks oma naisevenna juurde kes teda habenes sest israel teeskles rumalat paar asus elama karpaatides kuto ja kassowa vahel asuvasse kulla neil ei olnud muud varandust kui anna venna kingitud hobune iga nadal toi naine umberkaudsetest kuladest vankritaie lupja see oli nende ainus elatusallikas seeeest aga oli selles magikulas imekaunis maastik mida israel sai vaadata pidamata vahepeal linnas kaima beshti olukord paranes kui temast sai rituaalne lihunik iaslowice lahedal kshilowices varsti loobus ta sellest ametist et pidada kulakortsi mille naisevend oli talle ostnud paljude aastate jooksul mis ta oli elanud metsas puutudes kokku talupoegadega oppis besht taimede abil ravitsema saates korda imeparaseid tervenemisi tema esimene avalik ilmumine oligi tavalise baal shem tov ina ta kirjutas amulette ja maaras ravi tema auks tuleb oelda et ta ei tegelnud oma ametivendade sarlatanlusega naiteks ravides melanhoolia all kannatajaid voi hullumeelseid puudis ta mojutada nende vaimu parast mitmeid reise baal shem ina podoolias ja voloonias otsustas besht kes pidas oma jargijaskonda piisavalt suureks ja oma autoriteeti kindlustatuks umbes 1740 oma opetust levitama hakata ta valis oma tegutsemispaigaks vaikese miedzyborzi linna praegu medzoboz ja inimesed peamiselt alamkihtidest tulid teda kuulama tema jargijaskond jarkjargult kasvas ja koos sellega talmudistide vastumeelsus et mitte oelda vaenulikkus siiski toetasid beshti tema karjaari alguses kaks valjapaistvat talmudisti vennad meir ja isaac dov margaliot hiljem voitis ta enda poole baeri meseritzist kelle suur autoriteet talmudistina tulenes peamiselt sellest et ta tutvustas opetatud ringkondadele beshti opetust kuigi oluliselt muudetud kujul talmudismi ja hassidismi kokkusobimatus oli kummalegi poolele algusest peale selge kuid avalik lohe nende vahel ei tekkinud kohe vaidlustes frankistidega jacob franki pooldajatega oli besht talmudistide poolel ning oli isegi uks kolmest talmudistide delegaadist lembergis 1759 peetud dispuudil kui frankistid lasid end ristida olevat ta oelnud senikaua kuni haige kehaliige on keha kuljes on lootust et teda saab paasta kuid kui ta on kord ara loigatud on ta kadunud ja lootust ei ole frankistide liikumisega seotud erutus laostas tema tervise ja ta suri varsti parast paljude frankistide poordumist kristlusse israel ben eliezerist raamatuid maha ei jaanud kabalistlik kommentaar 107 psalmile sefer mirabbi yisrael baal shemtob zitomor 1804 mis talle on omistatud on vaevalt ehtne et tema opetuseni jouda on tarvis poorduda vanade hassiidide toodes leiduvate utluste poole ent kuna hassidism jagunes kohe parast oma rajaja surma harudeks millest igauks pretendeeris beshti autoriteedile on beshtile omistatud utluste ehtsuse ule otsustamisel tarvis aarmist ettevaatust beshti hassidismi nurgakivi on panenteistlik arusaam jumalast ta vaitis et kogu universum nii vaim kui ka mateeria on jumaluse ilming see ilming ei ole jumala emanatsioon nagu kabala jargi sest jumalast ei saa midagi lahutada koik asjad on jumala vormid milles jumal end ilmutab kui inimene raagib peab ta meeles pidama et tema kone on uks elu koostisosa ning elu ise on jumala ilming isegi kuri on jumalas olemas seda nailist vastuolu seletab see et kurjus ei ole halb iseenesest vaid uksnes inimese suhtes ei ole oige vaadata naise peale himuga kuid on jumalik imetleda tema ilu see on ebaoige ainult niivord kui inimene ei vaatle ilu jumala ilmumina vaid moistab seda vaariti ning motleb sellest iseenese suhtes patt ei ole siiski midagi positiivset vaid on sama mis inimese tegude ja motete ebataiuslikkus kes ei usu et jumal on koikides asjades vaid lahutab oma motetes jumala neist asjadest sellel ei ole jumalast oiget arusaamist sama ekslik on moelda loomisest ajas loomisel see tahendab jumala toimimisel pole loppu jumal on uha tegev looduse muutustes just neis muutustes jumala pidev loovus seisnebki see panteism voi panenteism oleneb sellest kuidas tolgendada varaseid kirjutisi mille jarelmeid ta ei teadvustanud oleks jaganud paljude teiste spekulatiivsete opetuste saatust mis rahvahulki ei mojutanud kui besht ei oleks olnud rahvamees kes oskas anda oma metafuusilisele arusaamale jumalast suure praktilise tahtsuse tema printsiipide esimene jareldus oli markimisvaarne optimism et jumal on koikides asjades siis peab koikides asjades katkema midagi head milles jumal kui headuse allikas end ilmutab selleparast tuleb iga inimest pidada heaks ning tema patte tuleb seletada mitte hukka moista uhe tema lemmikutluse kohaselt pole ukski inimene langenud nii madalale et ta ei suuda jumalani tousta loomulikult puudis ta siis esmajoones patuseid veenda et jumal on neile sama lahedal nagu oigetelegi ning et nende uleastumised on peamiselt nende rumaluse tagajarg teine tahtis praktiline jareldus tema opetusest oli see et asketism ei ole jumalale meeleparane kes iganes vaidab et see elu on vaartusetu see eksib ta on palju vaart tuleb ainult osata seda oigesti kasutada algusest peale voitles besht selle maailmapolgusega mis isaac luria kabala mojul oli juutide seas peaaegu dogmaks saanud ta pidas hoolitsust keha eest sama tahtsaks nagu koolitsust hinge eest ka mateeria on jumala ilming ning seda ei tule pidada talle vaenulikuks voi vastandlikuks seoses tema voitlusega asketismi vastu on loomulik et ta pidi voitlema ka ranguse ja voltsvagaduse vastu mis rangelt talmudistlikust vaatekohast jatkjargult oli valja kasvanud mitte et besht oleks noudnud lahtiutlemist mingitest religioossetest tseremooniatest voi uhestki kombest tema marklauaks oli suur tahtsus mida talmudistlik arusaam omistas seaduse taitmisele pooramata peaaegu mingit tahelepanu tunnetele ega inimese sisemisele kasvamisele kui tolleaegsed rabid pidasid talmudi uurimist koige tahtsamaks religioosseks tegevuseks siis besht asetas kogu rohu palvele ta utles kord koik mis ma olen saavutanud olen ma saavutanud mitte oppimise vaid palve labi ent palve ei ole jumalalt mone soovi taitmise palumine vaid uhtehoidmine osadus dvekut jumalaga uhtsuse tunne hingeseisund milles inimene loobub oma eraldi eksistentsi teadvustamisest ning liitub jumala igavese olemisega see seisund kutsub esile omamoodi kirjeldamatu roomu mis on toelise jumalateenimise tarvilik koostisosa besht kelle lahtekoht oli sama mis isaac luria kabalal joudis vastupidise tulemuseni tema arusaam jumalast oli panteistlik kuigi luria koolkond rohutas rohkem emanatsiooni beshti voitlus asketismi oli suunatud rohkem selle koolkonna vastu kust see parines kui puhta talmudismi vastu eriti asketismivastane oli tema opetus roomust simcha luria jargijad pidasid nuttu palve valtimatuks saatjaks besht aga pidas nutmist ja kurbust taiesti ebasoovitavaks patune kes oma pattu kahetseb ei tohiks patu ule kurvastada vaid roomustama taevase haale ule jumaliku vae ole mis toimib tema sees ning voimaldab tal ara tunda tode moondes oma pattu roomu ulesanne palves vastab tulisele vaimustusele ja ekstaasile hitlahavut suttimine igasuguses jumalateenimises jumalakartus on vaid esimene aste teel toelise teenimise poole mis peab lahtuma jumalaarmastusest ja allutama end temale oma vaimustuses ei motle inimene ei sellest ega teisest elust uhtsusetunne jumalaga on iseeneses vahend ja eesmark ent vaimustus nouab edenemist mitte lihtsalt seaduse kaskude taitmist argielus mis muutub suretavaks toeline religioon nouab uha kasvavat jumalatundmist hassidismi edasine areng ei ole moistetav kui ei voeta arvesse beshti arvamust inimese oige suhtumise kohta universumisse nagu oeldud seisneb toeline jumalateenimine osaduses ja uhinemises jumalaga tema enda sonul inimese ideaal on olla ilmutus ise tunnistada selgelt ennast jumala ilminguks mustika ei ole mitte kabala mida igauks voib oppida vaid see toelise uksolemise tunne mis tavaliselt on inimkonnale sama vooras moistetamatu ja arusaamatu nagu tuvile tantsimine ent inimesel kes on selleks tundeks voimeline on toeline intuitsioon ja sellise inimese taju nimetataksegi prohvetluseks vastavalt tema taipamise astmele sellest jareldub koigepealt et ideaalne inimene voib teatud mottes pretendeerida prohvetite autoriteedile teine ja tahtsam jareldus sellest opetusest on see et jumalaga uksolemise labi on inimene uhendusluliks looja ja loodu vahel teisendades kergelt piibli salmi habakuki 24 utles besht oige voib oma usuga elavaks teha beshti jargijad arendasid seda ideed edasi ning tuletasid sellest jumala armu onnistuste ja elu allika ning selle et teda armastades on voimalik osa saada jumala armust kuigi beshti ei saa hilisemate arusaamade eest vastutavaks teha pole kahtlust et tema enesekindlus oli pooldajate leidmisel tahtis tegur peale jeesuse jargijate ja juudakristlaste ei ole uhtki teist judaismi sekti kus rajaja oleks sama tahtis kui tema opetus besht ise on ikka veel hassiidide jaoks tegelik kese tema opetused on peaaegu unustusse vajunud hassiididele oli besht teooria kehastus ja kogu tema elu oli susteemi ilmutus besht ei voidelnud rabiinliku judaismi praktikaga see tundus talle suutu ta oli vastu selle praktika vaimule tema opetus ei pohinenud spekulatsioonil vaid sugaval religioossusel ning ta pani rohku religioossele vaimule mitte religiooni vormidele kuigi ta pidas seadust puhaks ja puutumatuks leidis ta et inimese kogu elu peab olema jumala teenistuses ning see on tema toeline teenimine et iga toiming elus on jumala ilming ning seega tahestahtmata jumalik siis inimese kohus on elada nii et ka maisteks nimetatavad asjad saaksid oilsateks ja puhasteks see tahendab jumalikeks besht puudis seda ideaali realiseerida tema elu oli opilastele parimaks eeskujuks ja tema suhted kortsmikega rahvakihiga kes peaaegu vastasid jeesuseaegsetele tolneritele kellest mitmed tousid korgemale tasemele olid vaikivaks kuid mojukaks protestiks rabide praktika vastu kes oma halastamatu range oigeolemise meelega ei teinud mingit tegemist moraalselt langenud inimestega hassiidid raagivad naisest keda tema sugulased puudsid tema habivaarse elu tottu tappa kuid kelle keha ja hinge paastis besht see lugu voib olla legend kuid ta iseloomustab beshti tegevust nende ravimisel kes on suurimas hadas palju tahtsam kui palve olid talle sobralikud suhted patustega olgugi et palve oli usuelus oluline tegur beshti kohta raagitakse palju isetuse ja ullameelse headuse naiteid ja kuigi need omadused iseloomustavad paljusid tolleaegseid rabisid olid tema erijoonteks armuline otsustamine teiste ule kartmatus koos vastumeelsusega tulide vastu ning piiritu eluroom beshti opetamismeetodid erinesid oluliselt tema vastaste omadest ning aitasid tema edule palju kaasa ta ei olnud opetlane rabiinlikku kirjandust eriti talmudit ja midraseid tundis ta keskmise opetlase lamdani tasemel veel vahem oli tal koneandi opetatuse ja ilukone puudulikkust korvas tal peen satiir ja leidlikkus moistujuttude raakimisel tal on palju vastaste pihta suunatud satiirilisi utlusi eriti iseloomulikul kombel nimetas ta uht oma aja tuupilist talmudisti meheks kellel suure seaduseuurimise tottu pole aega jumalast moelda oma vaateid asketismile illustreeris besht jargmise tahendamissonaga kord puudis varas uhte majja sisse murda omanik aga hakkas kisendama ning peletas varga eemale parast murdis seesama varas sisse uhte majja mille omanik oli vaga tugev mees kes nagi sissemurdmist ja oli vagusi kui vargal oli isu peaaegu tais saanud vottis mees ta kinni ja pani vangi vottes temalt igasuguse voimaluse veel kurja teha hinge joudu ei taga mitte pogenemine maiste naudingute eest vaid kirgede vaoshoidmine beshti edu tulenes suuresti ka tema veendumusest et jumal on talle usaldanud erilise missiooni mis seisneb opetuse levitamises oma vaimustuses ja ekstaasis uskus ta et tal on sageli taevased nagemused mis ilmutavad talle tema missiooni iga intuitsioon oli tema meelest jumalik ilmutus ja jumalikud sonumid olid igapaevane asi olles kabala mojul harjunud kasutama mustilist keelt rohutas nesht sageli et tema opetaja on shiloh ahijah prohvet kes jumala kasul tekitas lohe juuda ja iisraeli vahele besht oli taiesti teadlik vastasseisust enda ja rabiinliku judaismi vahel ja just nagu abija voitlus juudaga loppes kuldvasikate voiduga nonda loppesid beshti reformipuudlused hilishassidismiga mis oli palju hullem mandumine kui talmudistlikrabiinlik judaism mille vastu ta oli voidelnud on usna loomulik et ta on uks huvitavamaid kujusid uuemates juudi legendides kuna ta oli rahvamees siis pole ime et jutud ja parimused teda austavad ja ulistavad paljudes juttudest tema kohta on koige iseloomulikumad jargmised tema vanemate kohta raagib legend et tema isa eliezer kelle naine oli veel elus voeti kinni uhes runnakus tatarlaste poolt viidi oma kodust valahhiast ara ning muudi uhele printsile orjaks tema tarkuse tottu prints soosis teda ning andis ta kuningale ministriks uhe sojakaigu ajal kui muu nou ei aidanud ja koik olid julguse kaotanud voeti kuulda eliezeri nou tulemuseks oli otsustava lahingu voitmine eliezerist sai kindral ja hiljem peaminister ja kuningas andis talle asekuninga tutre naiseks ent unustamata oma kohust juudina ja valahhia juuditari abikaasana abiellus ta printsessiga uksnes nimeliselt kui printsess temalt kaua veidra kaitumise parast aru paris tunnistas ta et on juut printsess kulvas ta ule rohkete kingitustega ja aitas riigist pogeneda tee peal ilmus talle prohvet eelia kes utles sinu vagaduse ja vankumatuse parast saab sul olema poeg kes valgustab kogu iisraeli silmi ja iisrael saab tema nimeks sest temas peab taituma salm jesaja 493 sina iisrael oled mu sulane kelle labi ma ilmutan oma au ent eliezer ja tema naine said lastetult vanaks ning neil polnud uldse enam lootust last saada beshti vanemad surid varsti parast tema sundimist parandades talle uksnes eluezeri manitsuse surivoodil usu alati et jumal on sinuga ja ara karda midagi besht jai sellele kasule alati truuks kord kui ta saatis lapsi teek sunagoogi nahti hunti ja lapsed jaeti koju ent besht ei kartnud kui teist korda hunti nahti rundas besht teda nii et hunt pogenes legendi jargi oli see hunt saatan tea oli olnud vaga hairitud kui ta nagi et laste palved joudsid jumalani kellel oli rohkem heameel laste lauludest mis tulid puhtast sudamest kui leviitide humnidest templis selleparast puudiski saatan teha loppu beshti tegevusele lastele palvete opetamisel ja sunagoogi viimisel sellest ajast saadik olid edukad voitlused saatana deemonite ja koiksuguste kurjade vaimudega beshtile igapaevaseks asjaks baal shem ei jatnud kunagi raha ooseks majja kui ta tuli reisilt koju maksis ta ara koik volad mis olid tema araolekul kogunenud ning jaotas ulejaanu puudusekannatajate vahel kord toi ta uhelt reisilt suure hulga raha maksis volad ja andis ulejaanu ara vahepeal aga oli naine rahast natuke votnud et ta saaks mone paeva ilma krediidita osta ohtul tundis baal shem et miski takistab tema palvet ta laks koju ja kusis kes vottis rahast naine tunnistas ules et tema tegi seda baal shem vottis raha temalt ara ning laskis selle samal ohtul vaeste vahel jaotada simhat torah puhal seaduses roomustamise paeval lobutsesid baal shemi opilased tema majas nad tantsisid ja joid ning keldrist toodi ules veel ja veel veini mone tunni parast tuli baal shemi naine tuppa ja utles kui nad joomist ei lopeta siis ei ole meil enam veini sabatitseremooniateks kiddush iks ja havdalah ks baal shem naeris ja vastas sul on oigus eks sa siis mine ja utle et nad lopetaksid kui naine tegi suure toa ukse lahti siis ta nagi et opilased tantsisid ringis ning umber tantsuringi vaanles sinise leegi ring siis ta vottis ise kummassegi katte kannu ja laks keldrisse viibates et teenija astuks korvale varsti tuli ta tagasi aareni tais kannudega kui rabi elimelekh lizenskist kord utles et paastumine ei ole enam jumala teenimine siis temalt kusiti kas mitte baal shem tov ei paastunud vaga sageli kui baal shem tov oli noor vastas ta siis tal oli kombeks sabati lopus kogu nadalaks uksindusse tombudes votta kaasa kuus patsi leiba ja kann vett reedel kui ta oli valmis koju minema ning hakkas kotti maast tostma markas ta et see oli raske tegi selle lahti ning leidis et leivapatsid on ikka veel seal ta oli vaga hammastunud saarane paastumine on lubatud baal shem seisis kord palvetamise majas ja palvetas vaga kaua koik tema opilased olid palvetamise lopetanud ent tema jatkas pooramata nendele mingit tahelepanu nad ootasid teda tukk aega ja laksid siis koju mone tunni parast kui nad olid taitnud oma mitmesugused kohustused tulid nad palvetamise majja tagasi ja leidsid et ta on ikka veel sugavas palves hiljem ta utles neile kui te ara laksite ja mind uksi jatsite siis te panite mind lahusoleku piina tundma ma raagin teile moistujutu kui rabi jacob joseph oli veel rabi sarogrodis ja hassidismi vihane vastane tuli uhel suvehommikul karja valja viimise tunnil tema linna mees keda keegi ei tundnud ja peatus oma veovankriga turuplatsil ta hoikas esimest meest kes oma veovankriga mooda laks ning hakkas talle jutustama lugu mis kuulajat nonda koitis et too ei saanud lahkuda teine mees kuulis mooda minnes paar sona ta tahtis edasi minna kuid ei saanud nonda seisis ta ja kuulas varsti kogunes jutuvestja umber terve ruhm inimesi ja nende arv kasvas ikka veel nende hulgas seisis ka palvemaja teener kes oli minemas uksi lahti tegema sest suvel palvetas rabi seal alati kell 8 ning uksed tuli lahti teha ammu enne seda kella 7 paiku kell 8 joudiski rabi palvemajja ning leidis et see on lukus on teada et ta oli vaga noudlik ja agestus kergesti ka nuud hakkas ta vihaselt teenrit otsima ent seal ta oligi otse tema ees sest baal shem tema oligi see jutuvestja oli talle minekuks marku andnud ning ta oli jooksnud palvemaja avama rabi karjus tema peale ning kusis miks ta oma kohustust ei taitnud ning miks mehed kes tavaliselt sel ajal seal olid polnud tulnud teener vastas et nagu tedagi haaras neid kes olid teel palvemajja vastupandamatult kaasa suureparane lugu vihane rabi pidi hommikupalve uksinda lausuma ent siis kaskis ta teenril minna turuplatsile ja voora kohale tuua ma peksan ta labi karjus ta vahepeal oli baal shem oma loo lopetanud ning kortsi lainud sealt palvemaja teener ta leidiski ning andis sonumi edasi baal shem tuli kohe temaga kaasa suitsetades oma piipu ja tuli niiviisi rabi ette mida sa enda meelest teed lougas rabi ei lase inimestel palvetada rabi utles baal shem rahulikult sulle ei sobi vihastada las ma parem raagin uhe loo mida sa enda meelest teed tahtis mees korrata ent vaatas teda siis esimest korda lahemalt ta pooras kull kohe pilgu ara kuid sonad mida ta oli utlemas jaid tal kurku kinni baal shem oli looga pihta hakanud ja rabi pidi kuulama nagu teisedki kord ma soitsin teedeta maastikul kolme hobusega utles baal shem uks oli korb teine mustavalgekirju kolmas valge ja ukski neist ei suutnud hirnuda siis tuli mulle vastu maamees ja huudis lase ohjad lodvemale nii ma siis lasksin ohjad lodvemaks ja siis hakkasid koik kolm hobust hirnuma rabi oli nii liigutatud et ta ei suutnud vastata kolm kordas baal shem korb mustavalgekirju ja valge ei hirnunud maamees teadis mida teha lase ohjad lodvemale ja nad hirnusid rabi langetas vaikuses pea maamees andis head nou utles baal shem saad sa aru saan kull rabi vastas rabi ning puhkes nutma ta nuttis ja nuttis ja teadis et seniajani polnud ta teadnud mis tahendab nutta su meel peab saama ulendatud utles baal shem rabi vaatas ules tema poole ning nagi et teda enam seal ei ole uks opilane kirjutas salaja ules koik opetused mis ta baal shemilt oli kuulnud ukskord nagi baal shem deemonit labi maja minemas tal oli raamat kaes baal shem kusis temalt mis raamat sul kaes on deemon vastas see on raamat mille autor oled sina nii sai baal shem teada et keegi paneb tema utlused salaja kirja ta kutsus koik enda umber kokku ja kusis kes teist kirjutab ules mida ma teile opetan opilane kes oli markmeid teinud utles et see on tema ja toi meistrile naha mis ta oli kirjutanud baal shem uuris seda kaua lehekulghaaval siis ta utles koiges selles ei ole ainsatki sona mis ma olen oelnud sa ei kuulanud taeva parast ja nonda kasutas kurja joud sind oma tupena ja sinu korvad kuulsid seda mida mina ei oelnud kord paluti baal shemil parast koguduse palvet jutlustada ta alustas jutlust kuid keset seda raputas teda varin nagu see teda monikord palvetamise ajal haaras ta katkestas ning utles oo maailma issand sa tead et ma ei raagi oma maine suurendamiseks siinkohal jai ta jalle toppama ja siis tulid tema huultelt kiired sonad palju olen ma oppinud ja palju olen ma suutnud teha ja pole kedagi kellele ma voiksin seda ilmutada ja rohkem ta midagi ei oelnud kord peatus baal shem uhe palvemaja lavel ning keeldus sisse minemast ma ei saa sisse minna utles ta see on seinast seinani ja laest porandani opetusi ja palveid tais kuidas saab seal minu jaoks ruumi olla ja kui ta nagi et tema umber olijad vahtisid teda teadmata mida ta silmas peab lisas ta sonad nende huulilt kelle opetamine ja palvetamine ei tule taeva poole ulendatud sudamest ei saa tousta vaid taidavad maja seinast seinani ja laest porandani baal shem uskus et ta touseb tormiga taevasse nagu eelia kui tema naine suri siis ta utles ma arvasin et torm kannab mu taevasse nagu eelia aga nuud mil ma olen ainult pool keha ei ole see enam voimalik israel ben eliezer oppis ka jumala nime abil imesid tegema kord vottis konstantinoopolis kus besht palestiina poole teel olles peatus teda ebatavalise kulalislahkusega vastu auvaarne abielupaar kellel polnud lapsi vastutasuks nende lahkuse eest tootas besht neile huvasti jattes et neid onnistatakse pojaga ja tegi selle voimalikuks puha nime lausumisega see oli aga suur patt vaevalt olid lausumissonad ule beshti huulte tulnud kui ta kuulis haalt taevas mis teatas et sellega jai ta ilma oma osast tulevases elus see aga ei teinud teda onnetuks vaid ta huudis roomsalt onnistatud oled sina issand oma armu parast nuud ma voin toesti teenida sind puhtast armastusest sest mul ei ole oodata tasu tulevases maailmas see naitas tema toelist armastust jumala vastu ning ta sai oma patu andeks olgugi ranga karistuse hinnaga beshti imevoim oli nii suur et ta ei kartnud isegi mitte magedes elavaid teeroovleid vaid elas muretult nende naabruses kord oli ta kondides nii mottesse vajunud et ta ronis korge mae otsa ning sattus kogemata vaga ohtlikku kohta besht arvas et tema ots on kaes sest ta tundis kuidas ta libiseb sugava kuristiku poole ent jarsku teisel pool olev kalju lahenes ja sulges tuhimiku roovlid kes seda kaugemalt pealt vaatasid ei kahelnud enam et sel mehel on jumalik vagi kui koik hinged olid koos aadama hinges siis baal shem tovi hing laks ara ega soonud hea ja kurja tundmise puust islam araabia keeles islam alistumine allahi tahtele sonast aslama allutab end on uks maailmareligioonidest uks aabrahami religioossest traditsioonist islam on alates oma sunnist araabias ule 1400 aasta tagasi joudsalt levinud ja jatnud labi ajaloo marke nii kunsti kui ka teadusse tanaseks arvatakse maailmas elavat 17 miljardit islamijargijat muslimit ehk moslemit ja see arv kasvab joudsalt islam on koige kiiremini kasvav religioon tanapaeva maailmas keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole toimivad traditsioonitruudus autoriteedid ja vaimuliku hariduse susteem allah on nimi mida moslemid kasutavad korgeima olendi jumala kohta allah on loonud koik olemasoleva ja valitseb koike olemasolevat koigi moslemite usu pohiolemuseks on kuuletumine allahi tahtele allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu labi keda ta on maailma lakitanud kokku 124 000 viimane neist oli muhamed muhammad kes saadeti jutlustama sama sonumit nagu kristluse prohvet jeesus ja judaismi prohvet mooses ning voibolla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid peale muhammadi moosese ja jeesuse on koraanis mainitud prohvetite seas veel naiteks aabraham ismael iisak jaakob taavet ja ristija johannes islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon mis tekkis 7 sajandil koraani nime all tuntud religioossest tekstist mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet muhammadile moslemid usuvad et koraan ilmutati muhammadile kui allah jumal saatis ingli talle ilmutusi dikteerima muhammad kandis need oma kaaslastele ette paljud neist olevat need ilmutused meelde jatnud ning ules kirjutanud islami parimuse jargi oli muhammad ise kirjaoskamatu hiljem kogusid muhammadi kaaslased ja jargijad need ilmutused kokku raamatuks esimese ilmutuse sai muhammad 610 aastal jargneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat millest koosnebki koraan quran esimesed 86 suurat sai muhammad mekas need on mustilisemad ja luhemad ning kasitlevad allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid ulejaanud 28 suurat ilmutati mediinas need olid pikemad ja jutustavamad puhendatud peamiselt usuelu korraldusele opetustele sodadest poliitikast perekonnakorraldusest jne legend raagib et mediinas vottis muhammad vastu ka nn saatanlikud varsid lisaks koraanile on moslemitele olulised muhammadi utluste hadithide kogud islami viis sammast on islami usu viis alustala milles moslemid oma usku valjendavad nendeks on moslemid palvetavad viis korda paevas naoga meka poole palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg palvuse kellaajad ule maailma on seatud selliselt et need katavad 24 tundi oopaevas voib palvetada ka valjaspool antud aega aga usutakse et oigel ajal loetud palved taituvad suurema toenaosusega enne palvetamist tuleb nagu ja kasi pesta puhta voolava vee voi kui seda pole siis liivaga kate ja nao pesemiseks on reeglid ja kindlad normid on paika pandud kumba katt pestakse esimesena kaed tehakse marjaks kuni kuunarnukkideni ja mitu korda peab oma kaelale naole ja juustele vett peale panema enamikul juhtudel pestakse ka jalad parast sugulist vahekorda peab peale nao ja kate pesema kindlasti ara ka ulejaanud keha palvus peab toimuma puhtas paigas mis voib olla puhakoda kuid voib ka piirduda palvevaibaga palvuse ajal ei kanta jalatseid naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud palvus seisneb erinevas hulgas palvekummardustes mille kaigus loetakse usutunnistust ja palutakse onnistust prohvetitele ja koigile moslemitele mosee on islami puhakoda kus moslemid kaivad palvetamas ning jutlusi kuulamas tihti on moseel kuppelkatus ning puhamu kompleksi kuulub torn minarett kust moslemeid palvetama kutsutakse enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure puhakoda voib olla kaunistatud mustrite voi valjakirjutustega koraanist moseesse peab sisenema paljajalu mosees on vahe mooblit kuna palvetatakse porandal palvevaipadel mosee juures on purskkaev voi vahemalt koht kus on vett rituaalse pesemise tarbeks olulised moslemite palveesemed on muuhulgas islamiseaduse jargi on ette kirjutatud vaid kaks puha moned moslemid tahistavad veel muidki paevi mida islamiseadus ette ei nae nagu naiteks islamiusu jargi on koik prohvetid oma rahvale edukalt opetanud uht ja sama opetust et jumal on ainus monoteism ent minevikus on hilisemad polvkonnad islami opetust moonutanud ning ilmutatud puhakirja rikkunud nii et oli pohjust saata uus saadik moslemid usuvad et muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas nemad on votnud tema sonumit puha usaldusena ning hoolikalt jalginud et sonumit antaks edasi nii et seda usaldust ei reedetaks kuigi moslemid puuavad teha koik et koraani kaitsta ja austada usuvad nad et koraan on tervena sailinud ja jaab alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste labi vaid jumala armust sona islam on parit samast juurest sonaga salam rahu sona muslim ehk moslem on samuti samast juurest ning tahendab allahi vasalli ja allahile alistunut moslemid peavad ustavust allahile auvaarseks ustavus tahendab allahi eesmarkide teenimist korgematena omaenda isiklikest eesmarkidest islam hakkas laienema kohe parast muhammadi surma 8 juunil 632 maj aastatel 632634 vallutati suuria ja aastal 642 egiptus 8 sajandi alguseks vallutati pohjaaafrika ja aastal 711 tungiti tariq ibnziyadi juhtimisel vallutati hispaania aastal 732 peeti louna prantsusmaal kuulus toursi lahing kus paavsti kutsel kokku tulnud euroopa kuningate uhisarmee loi karl martelli juhtimisel moslemid hispaaniasse tagasi ja monede arvamuste kohaselt hoidis sellega ara euroopa islamiseerimise tanapaeval on islam suuruselt teine religioon maailmas aafrikas ja aasias eriti aga lahisidas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes euroopa riikides samuti pohja ja lounaameerikas ka hiinas ja indias moodustavad islamiusulised kullaltki suure osa rahvastikust suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes aasia riigis indoneesias pakistanis ja bangladeshis enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid afganistanis albaanias alzeerias egiptuses iraanis iraagis jordaanias liibuas malaisias maldiividel nigeerias palestiina territooriumil saudi araabias somaalias sudaanis suurias turgis ja usbekistanis islamiusk joudis eestisse tatarlaste kaudu kes votsid islami usu vastu 889 aastal paljud tatari paritolu ulikud olid parast kaasani khaaniriigi vallutamist venemaa vagede poolt ja langemist 1552 aastal sunnitud liivi soja ajal 15581583 sodima vene vagede koosseisus muuhulgas ka praeguse eesti territooriumil haruldased ei olnud ka juhtumid kui tatarlased laksid ule rootsi poolele hiljem eraldati neile maid rannarootslaste aladel kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid esimene suurem islamiusu kogukond tekkis eestis parast eesti ja liivimaa kubermangu liitmist venemaa keisririigi koosseisu 1721 aastal vene sojavae hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning pusivam islamiusu kogukond tekkiski sojavaeteenistusest vabanenud tatarlastest kes jaid eestisse elama 1860 aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai peterburi kubermangu kuulunud narva linn pusiasustuse kinnituseks on muslimite kalmistute asutamine narvas rakveres ja tallinnas 19 ja 20 sajandi vahetusel oli tatarlaste kogukond eestis kasvanud sedavord suureks et usupuhade labiviimiseks pidi uurima suuremaid ruume tallinnas naiteks tallinna vabatahtliku tuletorje uhingu pritsimaja viru valjaku aares esimese maailmasoja alguses elas tallinnas umbes 2000 tatarlast maailmasoja ja sellele jargnenud keisrivoimu kukutamise ning venemaa kodusoja segadustes kahanes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks esimene islamiusu kogudus eesti vabariigis registreeriti ametlikult 1928 aastal narvas narva muhamedi kogudus korjanduste abil osteti narvas kiriku tanavale maja millest kujundati mosee narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku identiteedi sailitaja teine islamiusu kogudus registreeriti 1939 aastal tallinnas tallinna muhamedi usuuhing 1940 aastal keelustas noukogude okupatsioonivoim islami koguduste tegevuse molema koguduse hooned havisid 1944 aastal sojatules noukogude okupatsiooni ajal tegutses islamiusu kogudus mitteametlikult viidi labi palvusi jargiti usukombeid ning tahistati usupuhi 1988 aastal registreeriti tatari kultuuri selts ning aasta hiljem alustati islamiusu koguduse taasasutamist mis taasregistreeriti eesti nsvs 1990 aastal eesti islami kogudusena 1991 aastal taastatud eesti vabariigis moodustavad koguduse eestis elavate peamiselt tatari aseri kasahhi ja usbeki kogukondade liikmed islamimaailmas harva ettetuleva nahtusena tegutsevad uhes koguduses koos sunniidid ja siiidid 1995 aastal eraldus kogudusest kolmeteistkumne inimese suurune ruhmitus ning registreeris end iseseisva juriidilise isikuna uhenduseks eesti muhameedlaste sunniitide kogudus selle ruhma lahkumine ei pingestanud suhteid sunniitide ja siiitide vahel eesti islami koguduses 1 jaanuari 2000 seisuga kuulub eesti islami kogudusse veidi ule 1400 inimese koguduse juhatuse esimees on alates 1994 aastast timur seifullen 18 aastat oli koguduse juhtiv vaimulik mulla hasjan murtazin parast tema surma on koguduse peaimaam ja eesti ulemmufti ildar muhamedsin eestis on moslemeid kokku umbes 10 000 07 rahvastikust umbes 90 moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid 10 siia sekti kuuluvad siiidid sunniitide ja siiitide vahelise lohe pohjustas juba islami algaegadel muhamedi poliitiline parand nimelt ei jatnud muhamed maha juhatusi kuidas parast tema surma talle jarglast valida uks suurem moslemite grupp valis jargmiseks islamiriigi juhiks kaliifiks prohveti lahedase sobra abu bakri teine vaiksem ruhm aga arvas et muhamedi jarglaseks peaks saama tema vaimees ali ibn abi talib abu bakri toetajatest said sunniidid ali toetajatest siiidid islamis on mojutusi muinasaraabia usundist juutlusest ja kristlusest naiteks on ule voetud araabia rahvalik usk korbevaimudesse dzinnidesse samuti oli mekas asuv kaaba tempel palverannukohaks juba enne islami teket juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia opetus viimsetest asjadest juutlusest ja kristlusest on parit islami varasemad prohvetid aadam noa aabraham iisak joosep mooses eelija ristija johannes ja jeesus kuna juutlus kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja nende parimustes on oluline esiisa aabraham siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks islamiusulised riigid on moodustanud aasia ja aafrika riike uhendavaid uhendusi mille abil nad arendavad nende usutunnistust jagavate riikide majandust kasutades selleks islami arengupanka haridust ja teadust kasutades selleks unescolaadseid islami haridus teadus ja kultuuriorganisatsioone arendatakse ka ideed vastukaaluks ameerika ja euroopakesksele g7le turgit iraani pakistani egiptust bangladeshi malaisiat indoneesiat ja nigerit uhendavat majandusuhendust g8 iljusin il62 vene keeles 62 nato koodnimi classic on noukogude liidus loodud neljamootoriline reaktiivreisilennuk il62 esmalend toimus 1963 aastal ning liinilendudele voeti lennuk 1967 aastal kuni 1990 aastate alguseni oli il62 ainus noukogude liidu pikamaaliinide reisilennuk baasmudeli il62 taiustatud versioon oli il62m ja tugevdatud tiivaga variant il62mk viimane il62m ehitati 1993 aastal il62 lendas enamiku sotsialismimaade reisilennuettevotete liinidel ja teistes niioelda sobralikes riikides nagu kuuba egiptus ja mosambiik lennukompanii lot ja csa lennukid il62 lendasid isegi euroopa liinidel kui oli vaja suure mahutavusega reisilennukit praegu on kaigus veel ainult moni il62 modernsem il62m lendab veel mitmes lennukompaniis aeroflot cubana de aviacion domodedovo airlines ja khabarovsk air enterprise iljusin il86 on neljamootoriline laiakereline reisilennuk iljusin il86 oli esimene noukogude liidus toodetud laiakereline reisilennuk suuruselt vorreldav usa mcdonnell douglas dc10ga ja lockheed l1011ga ning euroopa airbus a300ga lennuki kommertsedule sai saatuslikuks suhteliselt korge kutusekulu vaikese lennukauguse ja muude madalate naitajate juures noukogude liidu ajal oli ainuke operaator aeroflot kuigi 1990 aastate alguseks loodeti lennukit muua ka monda varssavi pakti riiki jaid need plaanid noukogude liidu lagunemise tottu katki 26 detsembril 1980 lendas il86 kull moskvast taskenti aga seda hakati laiemalt kasutama alles parast 1 veebruari 1981 siseriiklikeks lendudeks juunis alustati lende idaeuroopa maadesse laaneeuroopasse hakati lendama oktoobris 1982 hakati ka moskvast labi shannoni lennujaama iirimaal ja ganderi kanadas newfoundlandil lendama havannasse lisaks lennati sali saare kaudu ka lounaameerikasse buenos airesesse montevideosse limasse rio de janeirosse ja sao paulosse lendama il86 mida tanaseks on ehitatud umbes 120 on endiselt kasutusel uksnes srus tanu suurele mahutavusele on il86d teenistuses suure reisijatearvuga liinidel ja tsarterlendudel iljusin il96300 il96300 on venemaal toodetav laiakereline nelja mootoriga reaktiivreisilennuk hoolimata sarnasusest suurema iljusin il86ga on pohiolemuselt tegu uue konstruktsiooniga muutused on toimunud taiesti uuenenud avioonikas kasutusele on voetud kaasaegsemad turboventilaatormootorid arendustoo venemaa teise pikamaareisilennuki saamiseks algas 1980 aastate keskel il96 esimene lend toimus 28 septembril 1988 ning lennukolbulikkuse sertifikaat anti 29 detsembril 1992 esimesena sai il96300 oma lennukiparki aeroflot il96300 pohineb vanemal mudelil iljusin il86 kuid kasutatud on uusi ehitustehnoloogiaid ja avioonikat mis varem olid uksnes laane lennukiehitajate parusmaa lennukile on paigaldatud flybywire juhtimissusteem 6 ekraaniga efis electronic flight instrument system naidikutepaneel sailitatud on vana kolmeliikmelise meeskonna organiseeritus muudetud on tiiva konstruktsiooni lennuki parema aerodunaamika huvides on tiiva tippudesse lisatud vinkletid muudetud on kere elemente kasutusele voetud uuemad mootorid solovjov ps90a on firmalt aviadvigatel need turboventilaatormootorid ei uleta icao international civil aviation organization kehtestatud punkti 3 murataseme piirangu nouet il86 mootorid ei vastanud noutud murataseme standarditele iljusini konstrueerimisburoos tootati valja il96 pikendatud kerega versioon ning varustati usa prattwhitney pw2237 mootorite ja laane elektroonikaga reisilennuki tahis on il96m kaubalennukiversiooni tahis aga il96t kui il96300st naib saavat luhikese kasutuskestusega uleminekulennuk siis il96mil96tle paistab tulevik helgem saadud on ule 30 tellimuse kokku ehitati 16 lennukit il96300 neist 6 aeroflotile 3 domodedovo civil aviation enterpriseile 2 krasairile 2 cubana de aviacionile 2 venemaa valitsusele ja 1 atlantsoyuz airlinesile kaubalennukiversioon isabel coixet i castillo sundinud 9 aprillil 1962 barcelona barcelonesis on hispaania filmirezissoor ja stsenarist isabeli vanaema oli barcelonas kino piletimuuja isabel veetis palju aega kinos ja unistas filmiloojaks saamisest kui tudruk 7aastaselt esimest korda armulaual kais sai ta kingituseks 8millimeetrise filmikaamera barcelona ulikoolis 18 ja 19 sajandi ajalugu oppides tootas ta reklaamikirjutajana reklaamiagentuurist napatud filmile tegi ta eksperimentaalseid luhifilme ta hakkas ise reklaamfilme tootma ja varsti naidati neid televisioonis kogu euroopas coixet oskab viit keelt film mi vida sin mi minu elu ilma minuta 2003 raagib 23aastasest naisest kellel avastatakse ravimatu kohukasvaja ta koostab nimekirja asjust mida ta elus peab veel ara tegema ja kogema leidma mehele uue naise magama voora mehega kelle ta endasse armuma paneb juhtub et ta armub ise toode ei ole lihtsalt asi see on lugu kelleltki kes midagi vajab ma vajan igapaevaelus pisut salapara ent ma vajan ka viisi kuidas aru saada mis maailmas toimub tode voib alati leida kuid koigepealt peab olema salapara koduleht fotodega ikoon ehk ikooniline mark inglise keeles icon sona algallikas on vanakreeka sona eikon on charles sanders peircei jargi mark mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu teised margituubid esitise ja objekti seose loomuse jargi on indeks ja sumbol semiootikas ja keeleteaduses moeldakse tanapaeval tavaliselt ikooni all marki mis toimib margina tanu sellele et tal on tahistatava esemega referendiga tajutav sarnasus sarnasus voib olla visuaalne kolaline voi muud laadi kuid on igal juhul eristatav meelevaldsest tahistusest ikooniliste markide tuupilised naited on pildid millel kujutatakse reaalsete objektidega sarnaseid motiive naiteks portreed ka mudelid on teatavad ikoonid ikoonide naidetena nimetatakse veel diagramme teetahiseid maakaarte asendiplaane murade edasiandmist muusikas vahakujusid panoptikumis fotosid maale joonistusi ka onomatopeetilisi sonu nagu kukeleegu ja atsihh peircei terminoloogias erineb ikoon sumbolist mis on mark mille seos tahistatavaga ei pohine ei sarnasusel ega pohjuse ja tagajarje seosel ikoon on mark mille puhul esitise ja objekti vahel on taheldatav kujutamisseos sarnasus ikoon peircei mottes on suures osas sunonuumne sumboliga euroopa terminitraditsioonis ka peirce ise raagib monikord selles seoses sarnasusest voi analoogiast cp 3362 w 5 243 algul ta kasutab ikooni asemel sonu sarnasus likeness ja koopia sarnasus tahendab uhisjoonte olemasolu tavaliselt aga raagib ta margi ja objekti uhistest kvaliteetidest voi tunnustest ikoon icon likeness semblance on peircei jargi mark mis tahistab oma objekti omaduse tottu mis on neile uhine kuid mis ikoonil on iseenesest soltumatult suhtest objektiga ikoon naiteks portree voi diagramm meenutab voi jaljendab oma objekti ikoonil on iseenesest teatud tunnus voi aspekt mis on voi on moeldud olema ka objektil ning voimaldab tolgendada ikooni margina isegi juhul kui objekt ei eksisteeri ikoon tahistab olemuslikult oma aluse ground pohjal peirce defineeris alust mingi omaduse puhta abstraktsioonina ning margi alust selle omaduse puhta abstraktsioonina mille suhtes mark osutab oma objektile olgu siis sarnasuse tottu voi sumboli puhul omistades objektile selle omaduse peirce defineeris ikooni dunaamilise objekti ehk reaalse objekti suhtes mis ei pea olema tegelikult olemasolev asi vaid voib olla ka pelgalt voimalik voi isegi kujutletav entiteet sellised nahtused on reaalsed sest neil on inimeste vaimule reaalne moju peircei jargi ei ole tegelikult olemasolevat objekti representeeriv ikoon primaarselt ikoon olemasolev objekt ei saa olla ka sumboli objekt sest sumbol on uldine olemasolevat objekti denoteeriv mark on indeks mis voib sisaldada ikooni naiteks fotod on primaarselt indeksid ja sekundaarselt ikoonid peirce nimetas ikooni eraldi nimetusest pildiallkirjast voi muust sellega seotud indeksist hupoikooniks ning jaotas hupoikoonid kolmeks klassiks a kujutis mis soltub lihtsast omadusest b diagramm mille seesmised suhted mis on peamiselt duaadilised voi duaadilistena voetud representeerivad analoogia pohjal suhteid milleski ja c metafoor mis representeerib margi representeerivat iseloomu representeerides parallelismi milleski muus diagramm voib olla geomeetriline voi seisneda algebraliste avaldiste reas voi isegi uldises vormis koik on mida nagu iga diagrammi saab loogiliselt voi matemaatiliselt teisendada peircei jargi tehakse matemaatikat diagrammimotlemise abil mis seisneb diagrammide vaatlemises ja nendega katsetamises sarnasused ja koopiad tahistavad oma objekte ainult niivord kui neil on nendega mingi tegelik sarnasus st nad langevad nendega mingite tunnuste poolest kokku w 1 467 1866 kolmas juhtum on see kus mingi duaalne suhe margi ja tema objekti vahel on kodunud ning seisneb pelgas sarnasuses nende vahel ma nimetan marki mis kaib millegi kohta ainult selleparast et ta meenutab teda ikooniks ikoonid asendavad nii taielikult oma objekte et neid vaevalt eristatakse nendest niisugused on geomeetria diagrammid niivord kui diagrammil on uldine tahendus signification ei ole ta kull puhas ikoon kuid oma arutluste keskel me suurel maaral unustame selle abstraktsuse ja diagramm ongi meie jaoks asi ise nonda on maali vaatamisel hetk mil me kaotame teadlikkuse et ta pole asi ise eristus tegeliku ja koopia vahel kaob ja ta on hetkeks puhas unistus mitte mingi konkreetne ese ja ometi mitte uldine sel hetkel me vaatame ikooni on the algebra of logic a contribution to the philosophy of notation ep 1226 cp 3362 1885 voi 1883 voib olla pelk moistussuhe margi ja tahistatava asja vahel sel juhul see mark on ikoon one two three fundamental categories of thought and of nature w 5245 1885 uks vaga tahtis triaad on jargmine on leitud et on kolme liiki margid mis koik on igasuguses motlemises hadavajalikud esimene on diagrammmark diagrammatic sign ehk ikoon mis ilmutab sarnasust voi analoogiat koneainega teine on indeks mis nagu naitav voi siduv asesona sunnib tahelepanu konkreetsele objektile mida peetakse silmas seda kirjeldamata kolmas on uldine nimi voi kirjeldus mis tahistab oma objekti ideede assotsiatsiooni voi harjumusliku seose abil nime ja tahistatava tunnuse vahel one two three fundamental categories of thought and of nature w 5243 1885 ikoon on esitis mille representatiivne kvaliteet on selle esmasus esimesena see tahendab kvaliteet mis tal asjana on teeb ta kohaseks olema esitis seega on iga asi kohane olema asendus sellele mis on tema sarnane asenduse moiste katkeb otstarbe ja seega ehtsa kolmasuse moistet seda kas on teisi asenduste liike voi ei ole saame naha esitusel ainult esmasuse abil saab olla ainult sarnane objekt seega mark kontrasti abil denoteerib oma objekti ainult kahe kvaliteedi vahelise kontrasti ehk teisasuse abil mark esmasuse abil on oma objekti kujutis image ning rangemalt oeldes saab olla ainult idee sest ta peab tekitama tolgendidee ja valine objekt erutab idee reaktsiooniga ajule aga koige rangemalt vottes ei saa isegi idee olla ikoon valja arvatud voimalikkuse ehk esmasuse mottes ainult voimalikkus on ikoon puhtalt oma kvaliteedi tottu ja selle objekt saab olla ainult esmasus aga mark saab olla ikooniline st representeerida oma objekti pohiliselt oma sarnasuse kaudu milline tema olemisviis ka poleks kui tahetakse nimisona siis ikoonilist esitist voib nimetada hupoikooniks mis tahes materiaalne kujutis nagu naiteks maal on representeerimisviisi poolest suuresti konventsionaalne aga iseenesest ilma legendi voi sildita voib seda nimetada hupoikooniks cp 2276 1902 hupoikoonid voib jamedalt jagada esmasuse mooduse jargi milles nad osalevad need mis osalevad lihtsates kvaliteetides ehk esimesed esmasused on kujutised images need mis representeerivad uhe asja osade peamiselt duaadilisi voi sellistena vaadeldavaid suhteid analoogsete suhetega omaenda osade vahel on diagrammid need mis representeerivad esitise representatiivset iseloomu representeerides parallelismi milleski muus on metafoorid cp 2277 1902 kolmes markide jargus ikoon indeks sumbol voib taheldada korraparast progressiooni uks kaks kolm ikoonil ei ole objektiga mida ta representeerib dunaamilist seost tema kvaliteedid lihtsalt juhtuvad sarnanema objekti kvaliteetidega ja tekitama vaimus mille sarnasus see on analoogseid aistinguid aga tegelikult ei ole ta nendega seoses indeks on oma objektiga fuusiliselt seotud nad moodustavad orgaanilise paari kuid tolgendaval vaimul ei ole selle seosega muud seost kui et ta taheldab neid kui need on kujunenud sumbol on oma objektiga seotud sumbolit kasutava vaimu idee tottu ilma milleta sellist seost ei oleks olemas cp 2299 1893 ikoon on mark millel oleks see tunnus mis teeb ta tahenduslikuks isegi juhul kui tema objekti poleks olemas nagu naiteks tinapliiatsi kriips mis representeerib geomeetrilist joont dictionary of philosophy psychology vol 2 cp 2304 1902 suuremal astmel kodunud mark on originaalmark originalian sign ehk ikoon mille tahenduslikkus tulebb lihtsalt tema kvaliteedist niisugused on naiteks kujutlused kuidas ma teatud asjaoludel toimiksin naitavatena mulle kuidas teine inimene toenaoliselt toimiks me utleme et portree inimesest keda me ei ole nainud on veenev niivord kui ma pelgalt selle alusel mida ma selles naen jouan idee kujundamiseni inimesest keda see representeerib on see ikoon aga tegelikult ei ole see puhas ikoon sest mind mojutab suuresti teadmine et see on tagajarg mida kunstniku kaudu pohjustab originaali valimus ning on seega ehtsas vastupanusuhtes tolle originaaliga ma tean pealegi et portreedel on vaid ulivaike sarnasus originaaliga valja arvatud teatud konventsionaalsetes aspektides ja konventsionaalse vaartuste skaala jargi jne minute logic cp 292 1902 ikoon on esitis mille representeeriv omadus on selle esmasus esimesena see tahendab omadus mis tal kui asjal on teeb ta sobivaks olema esitis seega on iga asi sobiv olema iga sellise asja asendaja mille sarnane ta on asendaja moiste holmab otstarbe moiste ja seega ehtsa kolmasuse moiste kas on teisi asendaja liike voi mitte seda saame naha esitisel uksnes esmasuse kaudu saab olla ainult sarnane objekt niisiis tahistab mark kontrasti tottu oma objekti ainult kontrasti ehk teisasuse tottu kahe omaduse vahel mark esmasuse tottu on oma objekti kujutis ja rangemalt oeldes saab olla ainult idee sest ta peab tekitama tolgendidee ja valine objekt tekitab idee reaktsiooni kaudu ajule aga koige rangemalt oeldes ei saa isegi mitte idee valja arvatud voimalikkuse ehk esmasuse mottes olla ikoon uksnes voimalikkus on ikoon puhtalt oma omaduse tottu ja selle objekt saab olla uksnes esmasus a syllabus of certain topics of logic ep 2273 1903 ikoon on rangelt voimalikkus mis katkeb voimalikkust ja seega voimalikkus et ta on esitatud voimalikkusena on selle katketud voimalikkuse voimalikkus uksnes seda liiki esitises voib siis tolgend olla objekt a syllabus of certain topics of logic ep 2277 1903 ikoon on mark mis osutab objektile mida ta tahistab pelgalt omaenda tunnuste tottu mis tal on hoolimata sellest kas moni niisugune objekt tegelikult eksisteerib voi mitte on tosi et kui niisugust objekti pole tegelikult olemas siis ikoon ei toimi margina kuid sellel pole mingit pistmist tema margiiseloomuga mis tahes asi olgu see omadus eksisteeriv indiviid voi seadus on iga asja mark nii kaua kui ta on tolle asja sarnane ning teda kasutatakse selle margina a syllabus of certain topics of logic ep 2291 cp 2247 1903 ikoon on esitis mis taidab esitise funktsiooni mingi tunnuse tottu mis tal on iseeneses ja mis tal ikkagi oleks kui tema objekti ei eksisteeriks nii et on kull tosi et kentauri skulptuur ei ole esitis kui pole sellist asja nagu kentaur ent kui ta kentauri representeerib siis oma kuju tottu ja see kuju on tal ikka olgu siis kentaur olemas voi mitte harvard lectures on pragmatism cp 573 1903 ikooni saab kahtlemata kategooriateks jaotada kuid iooni moiste iseenesest niisugust jaotust tingimata ei noua sest puhas ikoon ei tee mingit vahet iseenda ja oma objekti vahel ta representeerib mida iganes ta voib representeerida ja mis iganes mille sarnane ta on ta niivord ka on see on ainult nondaoleku asi harvard lectures on pragmatism cp 574 1903 ikoon on esitis sellest mida ta representeerib ja vaimu jaoks mis teda sellena tolgendab seetottu et ta on vahetu kujutis see tahendab tunnuste tottu mis kuuluvad talle iseeneses kui tajutavale objektile ning mis tal ikkagi oleks kui looduses poleks uhtki objekti mida ta meenutaks ja kuigi teda kunagi ei tolgendataks margina ta on nahtumuse loomusega ja sellisena ta eksisteerib rangelt oeldes ainult teadvuses kuigi tavakonepruugis ja siis kui aarmine tapsus pole noutav me laiendame termini ikoon valistele objektidele mis tekitavad teadvuses kujutise enda geomeetriline diagramm on hea naide ikoonist puhas ikoon ei saa edasi anda mitte mingit positiivset ega faktilist informatsiooni sest ta ei taga et mingi niisugune asi looduses olemas on ent ta on aarmiselt vaartuslik voimaldades tolgendajal uurida missugune oleks sellise objekti iseloom juhul kui moni selline oleks olemas geomeetria illustreerib seda piisavalt logical tracts no 2 cp 4447 c 1903 suhte jargi nende dunaamilise objektiga ma jaotan margid ikoonideks indeksiteks ja sumboliteks jaotus mille ma andsin 1867 aastal ma defineerin ikooni margina mis on maaratud oma dunaamilise objekti poolt margi enda seesmise loomuse tottu niisugune on iga omadusmark nagu nagemus voi tunne mida tekitab muusikapala midagi peetakse representeerivaks seda mida helilooja silmas pidas niisugune voib olla uksikmark nagu individuaalne diagramm utleme vigade jaotuskover kiri lady welbyle cp 8335 1904 ikoon on mark mis sobib niisugusena kasutamiseks selleparast et tal on tahistatav kvaliteet new elements ep 2307 1904 margi kui venitada see sona koige laiemate piirideni millekski mis maaratuna mingi objekti poolt maarab mingi tolgenduse selle labi olema maaratud sellesama objekti poolt olemuse analuus viib toestuseni et iga mark on maaratud oma objekti poolt kas esiteks objekti tunnustes osalemise kaudu kui ma nimetan seda marki ikooniks teiseks selle kaudu et ta on tegelikult ja oma individuaalses olemasolus seotud selle individuaalse objektiga kui ma nimetan seda marki indeksiks kolmandaks enam voi vahem ligikaudse kindluse kaudu et seda tolgendatakse objekti tahistamisena harjumuse seda terminit ma kasutan nii et ta holmab loodusliku kalduvuse tagajarjel kui ma nimetan seda marki sumboliks prolegomena to an apology for pragmaticism cp 4531 1906 ma olin tahele pannud et koige sagedamini kasulik markide jaotus on trihhotoomia pohjal esiteks sarnasusteks likenesses ehk nagu ma eelistan oelda ikoonideks mis on selleks et representeerida oma objekte ainult niivord kui nad meenutavad neid iseenesest teiseks indeksiteks mis representeerivad oma objekte soltumatult igasugusest sarnasusest nendega ainult tegelike seoste tottu nendega ja kolmandaks sumboliteks mis representeerivad oma objekte soltumatult nii igasugusest sarnasusest kui ka igasugusest tegelikust seosest sest nende tolgendajate kalduvused voi faktilised harjumused tagavad et neid nii moistetakse a sketch of logical critics ep 2460461 1909 voi 1911 charles morris vottis ikooni ja referendi vahelise sarnasuse astme kohta kasutusele termini ikoonilisus charles morris ta utleb mark on ikooniline niivord kui tal endal on denotaatide omadused muidu on ta mitteikooniline inimese portree on suuresti ikooniline kuid pole seda taielikult sest maalitud louendil ei ole naha tekstuuri ega kone ja liikumisvoimet mis portreteeritaval inimesel on film on ikoonilisem kuid mitte taielikult ikooniline taielikult ikooniline mark denoteeriks alati sest ta oleks ise denotaat denotaat on reaalselt olemasolev asi voi niisuguste asjade klass ikoonilise margi ja denotaadi suhtest raagib ta omaduste kaudu need omadused voivad olla kvaliteedid voi suhted rudi keller nimetab ikonifikatsiooniks ikonifizierung muud laadi margi naiteks indeksi sumptomi muutumist ikooniks keller nimetab peircei margiteooriat representatsionistlikuks ning vastandab sellele oma instrumentalistliku margiteooria milles ta defineerib ikooni jargmiselt ikooni ei tee ikooniks mitte sarnasus vaid tolgendamise meetod assotsiatiivne jareldus ikoon toimib kelleri jargi assotsiatsiooniimpulsina paljud vanad kirjad naiteks kiilkiri kasutasid ikoone suulises kones on sellega vorreldav onomatopoa sellised margis on siiski pigem sumbolid sest sarnasus on nende puhul vahene ning selle tahtsus pole kuigi oluline pealegi ei tahista lindu tahistav ideogramm voibolla mitte enam lindu ennast vaid abstraktset moistet kergem kui ohk voi lindjumalust ja tema valitsemisala naiteks surma tanapaeval kasutatakse ikoone naiteks piktogrammidena naiteks liiklusmarkidel riideesemete hooldusjuhenditel kaimlapiktogrammidel keelusiltidel millel on kujutatud naiteks labitommatud sigaretid koerad voi mobiiltelefonid infotahvlitel ja maakaartidel graafilises kasutajaliideses on ikoonid vahend graafiliste kasutajapindade lihtsamaks kujundamiseks naiteks paberikorvi kujutis selliseid piktogramme kasutatakse kiire ja lihtsa info edastamiseks eeldusel et stiliseeritud kujutise eeskuju on vaatajale tuttav ning mark on selleparast intuitiivselt moistetav indeks ladina keeles index teataja naitaja on uks kolmest peamisest margituubist teised on ikoon ja sumbol indeks on semiootikas niisugune mark mille esitis on objektiga korrelatiivses seoses nii naitab indeks tihti piirnevust seotust kulgnevust naiteks suits on tule indeks sest on kullalt korge korrelatsioon suitsu ja tule esinemise vahel indeksi moiste vottis semiootikas kasutusele charles sanders peirce iisrael on riik aasias vahemere rannikul lahisidas tema piirinaabriteks on jordaania suuria liibanon ja egiptus ning piiratud autonoomiaga palestiina juudiriigi esmased valitsusorganid kujunesid valja suurbritannia uhendkuningriigi poolt hallatava rahvusvaheline palestiina valitsusmandaadi ajal iisrael jaguneb kuueks ringkonnaks ning juudamaa ja samaaria alaks viimane ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud iisraeli osana nagu ka piirkonnad jeruusalemma ringkonnast ja pohjaringkonnast iisraeli kuningriik uhendatud monarhia juuda kuningriik iisraeli kuningriik samaaria iisraeli kuningate loend nimetus iisrael voeti kaananimaa kohta kasutusele 1211 ema iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk ja selle alguseks loetakse aabrami aabrahami elu ja tegevust umbes 2000 ema samast ajast algab ka iisraeli usundi eellugu heebrea hoimude liit iisrael hoivas 13 saj ema palestiina seal muutusid hoimud paikseks iisraeli kuningriik tekkis 1000 a ema uhtse riigi valitsejad on saul taavet ja saalomon juuda suguharu esiletous algab peale uhtse kuningriigi lagunemist 928 ema umbes 880 a ema rajas kuningas omri iisraeli pealinnaks samaaria linna judaism religioosse kombestikuna kujunes valja peale paabeli vangipolv parast viimast jeruusalemma havitamist aastal 70 maj pagendati iisraeli juudid kodumaalt sionismiliikumise mojul algas 1870 aastatel juutide naasmine palestiinasse mis hoogustus eriti askenazi juutide seas 19201930 aastatel parast seda soosivat suurbritanniapoolset balfouri deklaratsiooni 1917 ii maailmasoja aegne juutide havitamine natsisaksamaa okupeeritud aladel voimendas veelgi juudi riigi loomise ideed juutide massiline immigratsioon palestiinasse algas juba 1880 aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjargus araablaste immigratsiooni esimese maailmasoja lahingute tulemusena vallutasid aastatel 19171918 briti egiptuse ekspeditsioonikorpuse vaed edmund allenby juhtimisel koostoos araabia lawrence poolt turgi okupatsioonivagedele vastuhakule ohutatud kohalike vastupanugruppidega osmani impeeriumilt palestiina piirkonna kuhu aga suurbritannia vaed jaidki juutide ja araablaste vahelist habrast stabiilsust tagama 1 novembril 1917 vottis suurbritannia valitsus peaminister david lloyd george juhtimisel vastu otsuse voimaldada juutidel briti vagede vallutatud territooriumitel saada oma rahvuslik kodu originaalis inglise keeles a national home millest teavitas suurbritannia valisminister arthur balfour nn balfouri deklaratsiooniga 2 novembril 1917 suurbritannia ja iirimaa sionistide foderatsiooni esimees walter rothschildi suurbritannia uhendkuningriigile maarati 25 aprillil 1920 jeruusalemma piirkonnas balfouri deklaratsiooni ellurakendamiseks rahvusvaheline mandaat see mandaat maarati 1920 aastal toimunud san remo konverentsi tulemustel millel i maailmasoja voitnud prantsusmaa ja suurbritannia otsustasid uhtlasi et soja kaotanud ottomani impeeriumi kolooniad iraak suuria ja liibanon saavad osalise iseseisvuse mandaadi kinnitasid 2 juunil 1922 rahvasteliidu 51 liikmesriiki 30 juunil kinnitas seda ka rahvasteliitu mittekuuluva ameerika uhendriikide kongress 1923 aastal jagasid britid palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks juutidele anti jordani joest laande jaav osa ning araablastele ida poole jaav osa selle partitsioneerimisega said araablased endale 75 protsenti palestiina alast kuhu loodi transjordaania riik allesjaanud veerand palestiinast pidi saama juutide kodumaaks see vaike osa araablastest kes jaid jordani joest laande aga polnud rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide rundamist kuigi britid puudsid alguses korda luua leidsid nad varsti et see on voimatu palestiina juudid moodustasid palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani haganah mis on praeguste iisraeli kaitsejoudude eelkaija samuti moodustus porandaalune organisatsioon irgun mida juhtis hilisem iisraeli peaminister menahem begin 1947 aasta uro partitsioneerimisresolutsiooni jargi pidi moodustatama allesjaanud 25 protsendile palestiina alast juudiriik ning teine palestiina araablaste riik transjordaania oli esimene jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele juudid noustusid resolutsiooniga araablased aga lukkasid selle tagasi 14 mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil valja iisraeli riigi jargmisel paeval rundasid vastloodud riiki seitse araabia naabrit egiptus jordaania suuria liibanon saudi araabia iraak ja jeemen iisraeli runnanud araabiamaad kutsusid iisraeli alal elavaid araablasi ules lahkuma kuid neile lubati et nad voivad parast tagasi tulla ning iisraellaste elamised endale saada esimese valisriigina tunnistas iisraeli riiklikku iseseisvust nsv liit kes samuti toetas iisraeli riiki relvastusega jargnevas sojas nsv liidu poliitilise toetuse eesmark oli saavutada lahisidas nsv liidule lojaalne riik kuna teised araabia riigid olid traditsiooniliselt orienteeritud suurbritanniale euroopast ja nsv liidust emigreerunud vene juurtega valjarandajad olid parast natsisaksamaa ule saavutatud voitu teises maailmasojas lojaalsed nsv liidule ja jossif stalinile jargnevalt aga noukogude valispoliitilised ootused iisraeli suhtes ei realiseerunud mistottu nsv liit katkestas suhted iisraeliga 1949 aastal ning asus represseerima juute nsv liidus kui soda 19 kuuga labi sai anti iisraeli alale jaanud araablastele iisraeli kodakondsus ning neid ja nende jareltulijaid tuntakse iisraeli araablastena lahkunud olid aga esimene palestiina pogenike laine 1949 aastal loppenud iseseisvussoja jarel oli iisraeli riik veidi suurem kui 1947 aasta uro plaan ette nagi see ala millest pidi saama teine palestiina araablaste riik oli okupeeritud gaza maariba oli egiptuse oma ning juudea ja samaaria ehk tanapaevane laanekallas transjordaania oma transjordaaniale jai ka enamik jeruusalemmast sealhulgas terve vanalinn ja nutumuur 1950 aastal annekteeris transjordaania laanekalda ametlikult ning koigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus kuna transjordaania oli jordani joe molemal kaldal pandi riigile nimeks jordaania nii said araablased kokku 85 protsenti kunagisest briti mandaadi alusest palestiinast 19491967 aastani kui juudeasamaaria ning gaza olid araablaste poolt okupeeritud ei puutud kordagi saavutada neil aladel iseseisvat riiki palestiinlaste liider yasser arafat ning tema 1964 aastal loodud palestiina vabastusorganisatsioon asusid seda taotlema alles siis kui parast kuuepaevast soda 1967 aastal oli laanekallas ja gaza iisraeli valdusse lainud kuuepaevane soda oli kolmas iisraeli ja araabia riikide vaheline soda soda voideti sisuliselt esimese paeva varahommikul 1967 aasta mais mobiliseerisid egiptus jordaania ja suuria oma armeed iisraeli piiri aarde et massiivse invasiooniga iisrael havitada iisrael korraldas ennetava runnaku operatsiooni fookus egiptuse pihta 5 juuni hommikul enne kella 8 havitades selle ohuvae egiptus kaotas soja esimestel tundidel u 300310 oma tookorras 340st lennukist jargnevatel tundidel korraldas iisrael ohurunnakud ka jordaania ja suuria ohuvae vastu seal havitati u 450 vaenlase sojalennukit enamik neist maa peal kindralmajor mordechai hodi juhitud operatsioon kindlustas iisraelile 5 juuni keskpaevaks ulemvoimu ohus ja pani aluse maavagede kiirele edasitungile 19491967 aastani oli gaza egiptuse oma golani korgustik suuria oma ja laanekallas jordaania valduses parast kuuepaevast soda aga jaid need iisraelile lisaks sai iisrael ka egiptuse siinai korbe laanekaldal ja gazas elas toona 850 000 araablast kes parast kuuepaevast soda hakkasid end nimetama pogenikeks ning neist sai pogenike teine laine laanekalda ja gaza araablased olid valmis parast 1967 aastat lahkuma kuid toonane iisraeli armeekindral moshe dayan palus neil jaada dayani plaan oli inimesi harida pakkuda neile tookohti arstiabi ja muud 1973 aasta oktoobris toimus luhike jom kippuri soda milles egiptus ja suuria uritasid eelmistes sodades kaotatut tagasi saada soda algas egiptusele ja suuriale edukalt kuid iisrael suutis end peagi koguda ja sundis oma vasturunnakutega vastased alistuma 1982 aastal solmisid iisrael ja egiptus rahulepingu ning iisrael andis siinai poolsaare egiptusele tagasi suurialt saadud golani korgendikud on endiselt iisraeli valduses nagu ka laanekallas ja gaza 1982 aastal toi iisrael valja vaed siinaist 1985 liibanonist va puhvertsoonist riigi piiril 1993 aastal tunnustasid iisrael ja pvo teineteist 2000 aastal toi iisrael vaed valja liibanonist 2005 aastal toi vaed valja ja likvideeris asundused okupeeritud gaza piirkonnast aastal 2006 tungisid organisatsiooni hizb allah sissid ule iisraeliliibanoni piiri tapsid 5 iisraeli sodurit ja votsid vangi kaks sodurit vangi voetud sodureid hoiti liibanoni territooriumil ja nad tagastati aastal 2008 vangide vahetuse kaigus hizb allah tulistas konflikti kaigus ule liibanoni piiri iisraeli pihta ligi 4000 raketti iisrael vastas ohu ja maarunnakuga peamiselt lounaliibanonis koige rohkem said kannatada liibanoni tsiviilstruktuurid kui iisraeli ohuvagi rundas hizb allahi infrastruktuuri liibanonis lisaks viis iisrael liibanoni oma vagesid ning teostas blokaadi viimased iisraeli vaed lahkusid liibanonist detsembris 2006 kooskolas uro julgeolekunoukogu resolutsiooniga 1701 mis nagi ette relvakonflikti lopetamise ja hizb allahi desarmeerimise uro rahuvalvajad pole taitnud resolutsiooni satet mis nagi ette hizb allahi jt lounaliibanoni relvastatud ruhmituste desarmeerimise iisraeli luure andmetel on hizb allah oma relvastust taiendanud ja suurendanud 2011 aasta seisuga elab iisraelis 7 746 000 inimest iisraeli rahvusgrupid on jargmised 2011 aastal oli iisraeli skp 21943 miljardit usa dollarit 2010 aastal oli tootus 64 2007 aastal elas 236 elanikkonnast allpool vaesuspiiri iisraeli tahtsaimad ekspordiartiklid on iisraeli tahtsaimad ekspordipartnerid on ameerika uhendriigid 3505 hongkong 602 belgia 495 2009 iisraeli tahtsaimad impordiartiklid on iisraeli tahtsaimad impordipartnerid on ameerika uhendriigid 1235 hiina 743 saksamaa 71 sveits 694 belgia 542 itaalia 449 suurbritannia 403 ja holland 398 2009 juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks millel on oma ajalugu keel heebrea keel ja esivanemate kodumaa iisrael igas linnas on sunagoog mis on filosoofia eetika ja religioosse praktika keskus rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks innocentius xi benedetto odescalchi 19 mai 1611 12 august 1689 oli paavst 16761689 ta oli 240 paavst benedetto odescalchi sundis comos pankur livio odescalchi ja paola castelli peres ta oppis comos jesuiitide kolleegiumis ja asus 15aastaselt toole suguvosale kuuluvas pangas genovas odescalchi tundis kutsumust saada vaimulikuks mistottu ta loobus senisest tulusast ametist ning jatkas oma opinguid roomas ja napolis omandades 1639 doktorikraadi oigusteaduste alal ta sai tuntuks legaadina ferraras kuhu ta oli innocentius x poolt saadetud abistama naljahadalisi 1666 tutvustas aleksander vii teda ferrara kodanikele kui patrem pauperum vaeste isa odescalchi annetas piiskopina valdava osa oma sissetulekutest vaestele 1656 astus ta tervislikel pohjustel oma ametikohtadelt tagasi 16551676 osales kardinal odescalchi 4 konklaavil ja kuulus konklaavidel moodustatud squadrone volante fraktsiooni 16691670 toimunud konklaavil oleks odescalchi valitud paavstiks kuid louis xiv kasul pani kardinal emmanuel theodose de la tour dauvergne de bouillon kardinalide otsusele odescalchi valituksosutumisel veto innocentius xi valiti paavstiks 21 septembril 1676 vatikani paavstipalees ja krooniti 4 oktoobril kardinal francesco maidalchini poolt ta vottis nime arvatavasti innocentius x jargi kes puhitses odescalchi kardinaliks kuid tema nimevalikut vois maarata ka innocentius viii kelle sugulane kardinal alderano cibo oli odescalchi sober 2 augustist 21 septembrini 1676 toimunud konklaavi viimases voorus osales 63 kardinali sellel konklaavil moodustati mitmest endisest squadrone volante fraktsiooni kardinalist zelanti fraktsioon kardinal odescalchi oli sellel konklaavil koige mojukam soosik tema peamine vastane kardinal celio piccolomini sai esialgu arvukalt haali kuid mitte vajalikku enamust mistottu kardinal vincenzo maria orsini di gravina ettepanekul toetas enamik kardinalidest uksmeelselt odescalchit odescalchi keeldus kardinalide otsust tunnustamast soovitades neil valida monda teist isikut ja noudis taiendavate voorude korraldamist lopuks saavutas ta 47 haalt mis oli sellel konklaavil valituks osutumiseks vajalik haaltehulk louis xiv kavatses kardinalide valikule panna vetot kuid muutis oma otsust uus paavst esitas konklaavil kardinalidele 14punktilise reformiprogrammi millega kardinalid noustusid 21 augustil suri kardinal virginio orsini ja 27 augustil kardinal carlo bonelli prantsusmaa kuningas louis xiv kuulutas 1673 ja 1675 avaldatud ediktidega regaalioiguse prantsusmaa koikidest piiskopkondadest endale kuuluvaks holmates selliste otsustega moned regaalioigusest seni soltumatud olnud lounaprantsusmaa piiskopkonnad alet piiskop nicolas pavillon ja pamiers piiskop francoisetienne caulet kelle piiskopkonnad olid seni kuninga kirikuoiguslikust mojusfaarist valja jaanud ei tunnustanud kuninga korraldust louis xiv nimetas seepeale aletsse uue piiskopi keda toetas ka narbonnei peapiiskop pierre de bonzi kelle alluvusse alet kuulus molemad polu alla sattunud piiskopid kaebasid neile tehtud ulekohtust paavstile innocentius xi toetas martsis 1678 jaanuaris 1679 ja detsembris 1679 saadetud kirjades caulet noudmisi kuid piiskopid surid enne paavsti loplikku otsust kuningal oli nuud voimalus toetada endale meeleparaseid isikuid piiskoppidena kuid innocentius xi ekskommunitseeris molemad uued piiskopid ja jattis ametisse kinnitamata kuninga nimetatud priori charonnei tsistertslaste kloostris innocentius xi noudis kuningalt 1673 avaldatud edikti tuhistamist sest see sattus vastuollu puha tooli ja prantsusmaa vahel solmitud seniste kokkulepetega paavsti tegevusest hairitud louis xiv toetus oma pohimotete oigustamiseks 1680 prantsusmaa vaimulikkonna kirikukogu otsustele mis rohutasid kuninga autoriteedi ulimuslikkust paavsti suhtes prantsusmaal erimeelsuste lahendamiseks ja gallikaani kiriku autonoomsuse selgitamiseks kutsus louis xiv oktoobris 1681 kokku prantsusmaa vaimulikkonna assamblee mille avas trooniparija kasvataja ja meaux piiskop jacquesbenigne bossuet arutelude jarel voeti 19 martsil 1682 assambleel vastu gallikaani artiklid innocentius xi tuhistas 11 aprillil 1682 assamblee otsused keeldus tunnustamast piiskoppe kes artiklitele alla kirjutasid ja jattis kinnitamata kuninga poolt nimetatud piiskopid ning seetottu oli 1688 prantsusmaal 35 piiskopkonda ilma piiskopita paavsti poolehoiu voitmiseks tuhistas louis xiv 18 oktoobril 1685 nantesi edikti innocentius xi andis 26 novembril 1677 ja 22 veebruaril 1680 valja maarused milles ta taunis valissaadikutele roomas kehtivat asuulioigust ja tuhistas 7 mail 1685 asuulioiguse roomas oma otsust kordas ta 12 mail 1687 avaldatud bullas cum alias parast prantsusmaa suursaadiku hertsog francois annibal destreesi surma roomas 1687 keeldus innocentius xi vastu votmast prantsusmaa uut suursaadikut markii henri charles de lavardini kes tuli paavsti vastuseisust hoolimata 800 relvastatud mehega 16 novembril rooma ja hoivas jouga saatkonna lavardin jai hoolimata paavstiga tekkinud vastuoludest rooma kuid innocentius xi keelas tal saamast osa armulauast saanud teada et lavardin oli ikkagi saanud osa armulauast ekskommunitseeris innocentius xi 24 detsembril 1687 lavardini pani roomas asuva prantslaste kogudusele kuuluva san luigi kiriku interdikti alla ning kutsus vahepeal louis kasul vahi alla voetud nuntsiuse kardinal angelo maria ranuzzi pariisist tagasi jaanuaris 1688 teatas innocentius xi louisle et kuningas ja tema ministrid on ekskommunitseeritud 1689 kutsus kuningas lavardini roomast tagasi pariisi 1681 okupeerisid prantslased kolni peapiiskopkonnale kuuluva strassburgi piiskopkonna kus prantsusmaa kuningal puudus regaalioigus prantsusmaa kuninga suhted kolni peapiiskopi maximilian heinrich von bayerniga pusisid siiski suhteliselt headena sest kolni poliitikat ajas prantsusmaaga sobralikke suhteid omav strassburgi piiskop franz egon von furstenberg peapiiskop maximiliani surma jarel 3 juulil 1688 soovis louis xiv tema jarglasena naha uut strasbourgi piiskoppi kardinal wilhelm egon von furstenbergi kes asus taitma peapiiskopi ajutise kohusetaitja ulesannet louis xiv esitas paavstile 1686 prantsusmaa diplomaatilises teenistuses oleva wilhelm egon von furstenbergi voimaliku kandidaadina keda maarata kardinaliks ja hoolimata sel ajal valitsenud keerulisest olukorrast puhitses innocentius xi furstenbergi kardinaliks 1688 oli olukord muutunud sest aasta alguses tungisid prantslased kolni seoses wilhelm egon von furstenbergi ebasoosingusse sattumisega oli paavsti ja saksarooma keisri leopold i uhiseks kandidaadiks kolni uueks peapiiskopiks freisingi ja regensburgi piiskop 17aastane joseph clemens von bayern prantsusmaa kuninga jaoks oleks kolni peapiiskopkonna saamine oma mojusfaari olnud vaga olulise tahtsusega kuna kolni peapiiskopkonnale kuulusid munsteri paderborni ja hildesheimi piiskopkonnad munsteri piiskopkonnal oli aga uhine piir madalmaade uhendatud provintsidega mis andis kuningale soodsama voimaluse tungimaks hollandisse kolni peapiiskopkonna hoivamine andis strateegilise positsiooni sissetungiks saksamaale ja prantsusmaa kuningal oleks tekkinud voimalus mojutada keisri valimisi kuna kolni peapiiskop oli saksarooma keisririigi kuurvurst vaatamata kuninga kavatsustele sai kanooniliselt peapiiskopiks ainult paavsti otsuse alusel ja selleparast puudus kuningal juriidiline alus oma otsuse taideviimiseks madalmaade valitseja oranje willem ootas prantsusmaa voimalikku runnakut kolni kaudu willem oli inglismaa troonipretendent kuid inglismaa katoliiklasest kuningas james ii sai kolni kriisi eel isaks ja inglismaa protestandid saatsid willemile kutse inglismaale tulemiseks kuid ta keeldus et oodata ara prantsusmaa edasine tegevus poliitilise kriisi tottu lasi louis xiv kardinal cesar destreesi kaudu paavstile moista anda katoliku kiriku pea ebakompetentsusest lubades saata itaaliasse sojavae ja hoivata avignoni kui vahepeal kirikuriigi vagede poolt uuesti hoivatud castrot ja roncignonet ei tagastata prantsusmaa liitlasele parma hertsogile vastuseks kuninga noudmistele kinnitas innocentius xi kaks paeva hiljem kolni peapiiskopiks joseph clemensi mille jarel vallutas prantsusmaa avignoni ja venaissini paavsti otsus tekitas kolnis lokaalse kirikulohe sest furstenberg kes sai kolni toomkapiitli toetuse ei tunnustanud paavsti otsust ja asus oma pooldajatega bonni kriis loppes alles 1689 kui keisri vaed vallutasid bonni paavsti ja louis xiv vahelisi pingeid uritas leevendada francois de salignac de la mothe de fenelon 1685 sai inglismaa kuningaks katoliiklane james ii kes 14 aprillil tuhistas elizabeth i dekreedi katoliiklaste represseerimise kohta james ii saatis rooma saadikuks john carylli ja seejarel castlemainei krahvi paavst saatis londonisse nuntsiuseks ferdinando dadda innocentius xi taunis prantsusmaaga puhkenud kirikutulides jamesi toetust louisle kolni kriisi ajal toetas james furstenbergi ja kui 1688 puhkes inglismaal kuulus revolutsioon ei saanud paavst jamesi toetada pohjendades oma keeldumist prantsusmaaga seotud afaaridega 1684 saabus jesuiit schmidt moskvasse kus ta ametlikult tegutses viini saatkonna kaplanina 1685 saatis innocentius xi vene tsaarile kirja 1687 saadeti giovanni vota moskvasse kes pidi tsaarile tutvustama katoliku kiriku opetust 31 martsi 1683 solmis innocentius xi liidu saksarooma keisri leopold i ja poola kuninga jan iii vahel 14 augustil 1683 palus paavst kristlastel palvetada kirikutes turklaste ule saavutatava voidu eest 12 septembril 1683 vabastasid liitlasvaed viini turklaste piiramisrongast 25 septembril saabus poola saadik tommaso talenti voiduteate ja trofeedega rooma selle voidu puhul jagati roomas vaestele suure summa vaartuses sularaha ja vangid lasti volavanglatest vabadusse 1686 vabastasid liitlasvaed ungari ja 6 septembril 1688 belgradi uldkiriklikud otsused 1 oktoobril 1678 avaldatud dekreedis satestas ta et piiskopid ei tohi nouda tasu ordineerimise benefiitside ega abielu solmimise eest taxa innocentiana 1682 ordineeris ta iiri preestri owen mchughi kuuria seoses kuuria reformimisega vahendas innocentius xi ametikohti ja prelaatide sissetulekuid innocentius xi saatis laiali calixtus iii moodustatud 24 sekretari kogu kes olid oma ametikohad hankinud simoonia labi ta kohustas kardinale pidama konsistooriume korra kuus barnabiidid ta muutis aleksander vii satteid barnabiitide kapiitli kohta ja lubas sellel koguneda nii roomas kui milanos bartolomiidid 7 juunil 1680 tunnustas ta bartholomeus holzhaueri rajatud bartolomiitide instituuti institutum clericorum scularium in communi viventium dominiiklased ta keelas dominiiklastel ilma ordukindrali loata avaldada raamatuid frantsisklased 20 novembril 1679 avaldas ta motu proprio sollicitudo pastoralis frantsisklaste reeglite kohta jesuiidid enne gallikaani artiklite vastuvotmist olid jesuiidid prantsusmaal soositud nii louis xiv kui paavsti poolt kuid innocentius xi kohustas neid edastama kuningale paavsti noudmised gallikaani kiriku asjus innocentius xi kaskis louis maimbourgi jesuiitide hulgast valja heita petlemma ruutliordu 26 martsil 1687 avaldatud apostellikus konstitutsioonis ecclesiae catholicae kohustas ta petlemma ruutliordu liikmeid jargima augustiinlaste reegleid ursuliinid 1678 tunnustas ta anne de xainctonge rajatud ursuliinide seltsi vennaskonnad 1678 tunnustas ta andres diazi rajatud jeesuse nime vennaskonda 1686 kohustas ta koiki piiskoppe toetama kristliku doktriini vennaskonda 12 veebruaril 1679 avaldatud dekreedis cum ad audres rohutas innocentius xi et armulaual tuleks kaia voimalikult sageli vahemalt kord paevas ta toonitas et kardinalid peaksid valtima luksuslikke roivaid ta satestas et preestrikandidaadid peavad enne ordinatsiooni tegema 10 paeva jooksul ignatius loyola vaimulikke harjutusi ta saatis saksa printsi josephi abikaasale kuldroosi ferdinand verbiest avaldas hiinakeelse missaali milles oli puhendus paavstile kes tanas teda 3 detsembril 1681 selle eest 17 novembril 1682 lasi ta genazzanos santa maria kirikus 1467 ilmunud neitsi maarja kujutisele madonna del buon consiglio lisada kullast krooni 25 novembril 1683 kohustas ta koiki kristlasi tahistama neitsi maarja sundimise puhale jargneval puhapaeval neitsi maarja puhima nime puha ta lubas marieelizabeth de la croix de jesuse rajatud nancy hospiitsi nunnadel tahistada 30 jaanuari neitsi maarja paevana ja puhendada oma usuuhendused neitsi maarjale 3 juulil 1686 kohustas innocentius xi kristlasi lugema maria de agreda teost la mistica ciudad de dios kuid 4 augustil 1681 oli ta keelanud lugeda croset tolgitud teost 1686 lubas ta frantsisklastel paigutada koikidesse frantsisklastele kuuluvatesse kirikutesse ristitee pilte 1688 avaldati paavsti kasul roomailluuria breviaariumi uus versioon 1689 kinnitas ta clemens x otsuse ja lubas freisingi piiskopkonnas tahistada kristuse kannatuskrooni puha festum susceptionis coronae domini innocentius xi ajal teravnesid vaidlused probabilismi ja laksismi ule 2 martsil 1679 avaldatud bullas sanctissimus dominus moistis ta 65 teguviisi surmapattudena karistatavaks neist 26 olid teoloog tomas sanchezi teesid innocentius xi kasul andis rooma inkvisitsioon 26 juunil 1680 jesuiitidele loa rohutada probabilioristlikke vaateid ja tirso gonzalez de santalla vois prelaatide varasemast vastuseisust hoolimata avaldada oma teose 1687 sai santallast jesuiitide ulemkindral innocentius xi ajal puhkes vaidlus kvietismi ule paavst oli varem pooldanud miguel de molinost kuid 1685 ei takistanud ta inkvisitsioonil molinose arreteerimist 28 augustil 1687 avaldatud dekreedis ja 19 novembril 1687 avaldatud bullas coelestis pastor moistis innocentius xi hukka molinose 68 teesi innocentius xi moistis hukka egidio gabrieli johannes chrysostomuse homiiliate tolke specimina moralis christianae et moralis diabolicae ta moistis 1685 hukka salamanca ulikooli professori pedro de osma absolutsiooniopetuse 1688 avaldatud bullas injunctum nobis kinnitas ta innocent le massoni avaldatud teose nova collectio statutorum teise koite vastavust kanoonilise oigusega 1681 andis innocentius xi palliumi ja patriarhi tiitli amidi diarbekir peapiiskopile youssefile joosep 1687 saatis ta antonio ventimiglia borneole misjoneerima 1688 saabusid rooma siiami ayutthaya kuninga narai saadikud ta toetas wienerneustadti piiskopi cristoval royas de spinola ja gottfried wilhelm von leibnizi oikumeenilisi puudlusi innocentius xi kanoniseeris 9 augustil 1681 bernard menthoni ta kuulutas ondsaks 7 isikut 15 martsil 1678 reguleeris ta kanoniseerimisprotsessi reegleid innocentius xi kutsus paavstiks saades oma venna carlo odescalchi ainsa poja livio odeschalchi enda juurde ja teatas talle et noormees ei tohi tema valitsemisajal oma teguviise oigustada vaitega et tema onu on paavst ta toetas liviot tagasihoidliku rahasummaga oma surma eel 1689 palus ta liviot mitte sekkuda jargmise konklaavi tegemistesse innocentius xi rohutas et kardinalid peaksid hoiduma onupojapoliitikast innocentius xi puhitses 43 kardinali 2 konsistooriumil tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst innocentius xii lisaks itaallastele said kardinalideks 3 austerlast 2 poolakat 1 flaam 1 inglane 1 hispaanlane 1 portugallane ja 1 sakslane innocentius xi lasi rajada rooma ulikooli anatoomikumi ta keelustas karnevalid ja 12 veebruaril 1679 hasartmangud teoloog ramirez puhendas talle teose filippo nerist 1676 keelas innocentius xi naistel esineda laval ja kanda avalikult maski ta satestas ka naistele pihiku kandmise reeglid ta keelas vaimulikel tarvitada nuusktubakat innocentius xi taunis krediidi andmist ja liigkasuvotmist 1677 andis ta innsbrucki ulikoolile privileegid 1684 uuendas ta tsiilis asuva santiago ulikooli privileege ta tuhistas 1681 portugali inkvisitsiooni otsuse antonio vieira hukkamoistmise kohta 13 juulil 1684 keelas ta seoses gallikaani kirikus puhkenud vaidlustega alexander natalise ajalooteoste lugemise 1684 lubas ta muusikaakadeemia regia accademia di santa cecilia juhatuse liikmeks votta valismaalasi innocentius xi oli carlo fontana patroon innocentius xi haigestus 6 juunil 1689 ja suri 12 augustil roomas ta maeti vatikani basiilikasse innocentius xi beatifikatsiooniprotsessi alustati 11 aprillil 1691 ja 1698 kinnitati protsessi esimese faasi tulemused 1714 pidi prospero lambertini ette valmistama animadversationes faasi 17141733 toimus protsessi indagine faas mille tulemused kinnitati 1736 kuid protsess takerdus prantsusmaa vastuseisu tottu 1744 preester joachim joseph berthier kirjutiste alusel jatkati protsessi ja 7 oktoobril 1956 kuulutas pius xii ta ondsaks innocentius xi malestuspaev on 12 august innocentius x giovanni battista pamphili voi giambattista pamphili varasemas kirjapildis ka pamphilj 6 mai voi 7 mai 1574 7 jaanuar 1655 oli paavst 16441655 ta oli 236 paavst giovanni battista pamphili sundis roomas camillo pamphilj ja maria cancellieri del bufalo 9lapselises peres 6 lapsena ta on emapoolsest suguvosaliinist paavst aleksander vi otsene jareltulija isabella borgia kaudu tema onu girolamo pamphili sai 1604 kardinaliks pamphili oppis rooma kolleegiumis oigusteadust ja omandas 1594 doktorikraadi ta oli gregorius xv ja urbanus viii jarel kolmas paavst kes oli oma hariduse omandanud jesuiitidelt innocentius x valiti paavstiks 15 septembril 1644 vatikani paavstipalees ja krooniti 4 oktoobril kardinal carlo de medici poolt ta oli esimene paavst kes oli kardinaliks saanud in pectore 9 augustist 15 septembrini 1644 toimunud konklaavi viimases voorus osales 53 kardinali sellel konklaavil oli soosikuks kardinal giulio cesare sacchetti kuid gil garrillo de albornoz esitas tema vastu veto kompromisskandidaadina valitud pamphili vastu olid prantslased kuid kardinal jules mazarini veto saabus rooma liiga hilja 7 septembril suri konklaavil kardinal guido bentivoglio 10 septembril lahkusid kardinalid giulio gabrielli ja gaspare mattei konklaavilt innocentius x maaras ametisse komitee mis pidi uurima barberini suguvosa seotust esimese castro sojaga karistuse kartuses pogenes kardinal antonio barberini 27 septembril 1645 prantsusmaale kardinal francesco barberini ja taddeo barberini jargisid 15 jaanuaril 1646 tema eeskuju siirdudes samuti prantsusmaale kus mazarin vottis nad oma kaitse alla innocentius x lasi seejarel barberinide varanduse konfiskeerida 1648 taastati francesco barberini ametid kuid paavsti lepitus barberini suguvosaga saabus alles 1653 kui carlo barberini puhitseti kardinaliks ja antonio barberinil lubati poorduda tagasi rooma munsteris vahendas 1648 katoliiklaste huve kolmekumneaastase soja lopetanud vestfaali rahu solmimisel nuntsius fabio chigi innocentius x oli vastu selle rahulepingu solmimisele kuna selle raames vois naha katoliiklaste seniste oiguste kitsendamist saksamaal ta avaldas 20 augustil 1650 apostelliku kirja zelus domus dei koostatud 1648 milles taunis katoliiklaste oiguste eiramist innocentius x ei toetanud saksarooma keisri ferdinand iiit piisavalt et too oleks suutnud turklased oma aladelt tagasi luua innocentius x uritas tagada rahu prantsusmaa ja hispaania vahelises sojas kuid tema suhted kardinal jules mazariniga olid vaga jahedad mis leevenesid vaid ajutiselt naiteks jansenismi taunimise ajal ta puhitses mazarini venna michel mazarini kardinaliks kuid ei tunnustanud 1653 mazarini maaramist metzi piiskopiks louis xiv poolt ta puhitses 1652 kardinaliks pariisi koadjuutori jeanfrancoispaul de gondi de retzi kes arreteeriti detsembris 1652 2 jaanuaril 1653 teatas roomas resideeruv prantsusmaa suursaadik juhtunust paavstile kes protesteeris mazarini kaitumise vastu paavst kutsus nuntsius nicola guidi di bagno pariisist tagasi ja saatis tema asemele neri corsini keda mazarin omakorda ei tunnustanud corsini pandi uhte marseillesi kloostrisse aresti alla ja bagno jatkas oma tegevust pariisis 1656aastani 1654 onnestus kardinal retzil vanglast pogeneda ja ta joudis 30 novembril 1654 rooma kus ta jargmisel paeval kohtus paavstiga 1647 puhkes hispaaniale alluvas napolis ulestous kuid hispaania hegemooniat itaalias kartev prantsusmaa soovitas paavsti vagedel ala vallutada innocentius x keeldus napolisse tungimast ja lasi hispaania vagedel hoivata napoli 1650 saatis hispaania kuningas felipe iv oma suursaadikuks rooma daniel odaly innocentius x taunis portugalis 1640 puhkenud ulestousu mis viis portugali kuningriigi taasiseseisvumiseni kuid hispaania kuningas felipe iv ootas paavstilt karmimate meetmete rakendamist portugallaste vastu 1648 keeldus innocentius x tunnustamast joao ivt portugali kuningana ja keeldus maaramast ametisse portugali piiskoppe mistottu tegutses sel ajal portugalis ametlikult vaid uks piiskop innocentius x tunnustas iirimaal puhkenud kodusojas konfoderatsiooni ta soovis 23 novembril 1644 saadetud kirjas anda kardinalitiitli luke waddingile kes keeldus sellest wadding soovitas paavstil saata iirimaale nuntsius kelleks maarati peapiiskop giovanni battista rinuccini benburbi lahingus saavutatud voitu tahistati santa maria maggiore katedraalis te deumiga selles lahingus katoliiklaste katte trofeedena langenud lahingulipud toodi puha peetruse basiilikasse innocentius x saatis tyrone krahvile mooga ja oma onnistuse owen roe oneillile innocentius x oli kardinalina poola protektor ta toetas poolakate voitlust turklastega 1651 saadeti jesuiit paolo casati rootsi 6 juunil 1654 loobus kuninganna kristiina troonist parma hertsog rannuccio ii farnese keeldus tasumast castro sojas maaratud maksu monti ja keeldus tunnustamast cristoforo guardit castro piiskopina kui piiskop tapeti pidas innocentius x selles teos suudlaseks hertsogit paavsti vaed tungisid 2 septembril 1649 castrosse ja linn havitati hertsog pidi castro loovutama paavstile kes pantis selle maad hertsogi volgade katteks innocentius x toetas veneetsia voitlust turklastega 1644 kinnitas innocentius x laaneindia patriarhi jurisdiktsiooni 1644 avaldatud kirjas lubas ta kardinalidel parast ametissepuhitsemist jatta alles aadlitiitlid kuid keelas neil kasutada oma vappidel krooni seoses barberinide pogenemisega avaldas innocentius x 19 veebruaril 1646 bulla cum juxta milles satestas et kardinalid kes lahkuvad paavsti loata oma valdustest ei tohi sinna tagasi poorduda 6 kuu jooksul ambrosiaanid 1650 saatis ta laiali alessandro crivelli rajatud ambrosiaanide ordu bartolomiidid ta saatis laiali bartolomiidid ja kohustas neid liituma teiste ordudega bona mors vennaskond ta tunnustas vincenzo caraffa soovitusel rajatud bona mors vennaskonda jesuiidid 1646 avaldatud kirjas prospero felicique statui kohustas ta jesuiite iga 9 aasta jarel pidama uldkongregatsiooni ja keelas neil kauem kui 3 aastat pidada jargemooda uhtki ametit valjaarvatud noviitside ulema ametit 1647 puhkes la puebla de los angelese piiskopi juan de palafax y mendoza ja jesuiitide vahel tuli jesuiitidele satestatud privileegide parast 25 mail 1647 paavstile saadetud kirjas moistis piiskop hukka jesuiitide privilegeerimise 18 mail 1648 saadetud vastuses kinnitas innocentius x et piiskopil on jurisdiktsioon oma piiskopkonnas kuid ta peab olema palju sallivam jesuiitide suhtes vaidluse jatkudes kinnitas paavst 27 mail 1653 uuesti oma otsust minimi ordu 1645 satestas ta minimi kerjusordu ordo minimorum om trinita dei monti konvendi kuuluvust prantsuse vaimulikele piaristid 1646 saatis ta laiali jose de calasanzi rajatud piaristid sch p tsistertslased 1 veebruaril 1647 lahendas ta citeaux kloostris puhkenud vaidluse abti maaramise ule ursuliinid 1648 tunnustas ta anne de xainctonge rajatud ursuliini odede seltsi muud otsused 1644 tunnustas ta jeanne chezard de mateli rajatud ordu lordre du verbe incarne privileege 1651 saatis ta laiali hea jeesuse regulaarvaimulikud kes kaldusid korvale oma reeglitest 22 martsil 1652 tunnustas ta francis deuwerdersi rajatud puha toomase sudame vennaskonda 15 augustil 1652 rajas ta super statu regularium kongregatsiooni sacree congregation super statu regularium ta eraldas somaschi kongregatsioonist cesar de busi rajatud kristliku doktriini regulaarvaimulikud ccd innocentius x moistis 12 septembril 1645 hukka jesuiitide praktika hiina riituse kasutamisel 1650 aastat tahistati juubeliaastana 30 juulil 1650 avaldatud bullas etsi alias kohustas ta prelaate kasutama missal cremoniale episcoporumit urbanus viii oli moistnud hukka cornelius janseniuse 1640 ilmunud teose augustinus kuid vaidlus augustiinliku teoloogia ule jatkus 85 prantsusmaa piiskoppi teatasid paavstile koostatud uhises avalduses teoses leiduvate 5 lause vastuolulisusest katoliikliku teoloogiaga mille tottu maaras innocentius x 20 aprillil 1651 ametisse komisjoni mis pidi uurima janseniuse vaadete oigsust ja vaidlusaluste 5 lause teoloogilist vastavust katoliikliku teoloogiaga samas tekkis prantsusmaa prelaatidel seoses gallikaani kiriku privileegidega kusimus kas antud teemat tuleb arutada prantsusmaal voi roomas 31 mail 1653 avaldas innocentius x bulla cum occasione milles moisteti vaidlusalused 5 lauset ketserlikeks 11 juulil 1653 tunnustasid paavsti otsust prantsusmaa piiskopid mis oli esimene kord parast bourgesi pragmaatiliste sanktsioonide avaldamist kui prantsusmaa prelaadid tunnustasid ilma oikumeenilise kirikukogu vastava otsuseta paavsti poolt langetatud otsust religioossetes kusimustes innocentius x kuulutas ondsaks 5 isikut jeanne baptiste de bourbon soovitas tal alustada arbrisseli roberti ondsakskuulutamise protsessi 1655 muutis innocentius x kirikuriigis asuvate vanglate tingimused inimlikumaks innocentius x venna pamphilio pamphili abikaasa oli olimpia maidalchini pamphili nende poeg camillo francesco maria pamphili puhitseti 1644 kardinaliks kuid ta loobus 1647 oma ametist abielludes meldola sarsina ja rossano vurstinna olimpia aldobrandiniga kelle ema ippolita ludovisi oli gregorius xv sugulane pamphilio tutar maria flaminia abiellus 1640 bassano vursti andrea giustinianiga pamphilio pamphili tutar costanza pamphili abiellus 21 detsembril 1644 piombino vursti ja fiano hertsogi niccolo i ludovisiga innocentius x ode porzia abiellus ferrante scottiga pamphili perekond adopteeris camillo astallipamphili kes sai 1650 kardinaliks kuid kuna ta ei kuuletunud paavstile ja avaldas riigisaladusi hispaania suursaadikule pidi ta veebruaris 1653 loobuma pamphili nimest vapist ja koikidest ametitest ning minema eksiili olimpia maidalchini pamphili vennapoeg francesco maidalchini sai 1647 kardinaliks innocentius x puhitses 40 kardinali 8 konsistooriumil lisaks itaallastele said kardinalideks 2 hispaanlast 1 prantslane 1 sakslane ja 1 poolakas tema ajal said kardinalideks hilisemad paavstid aleksander vii innocentius xi ja aleksander viii parast innocentiust on ainult paulus vi poolt puhitsetud kardinalidest saanud kolm kardinali paavstideks 5 oktoobril 1654 rajas ta santa agnese fuori le mura titulaarkiriku innocentius x ajal lopetati puha peetruse basiilika siseviimistlused renoveeriti lateraani basiilikat taastati piazza navona ehitati villa doria pamphili diego velazquez tegi temast portreemaali ning alessandro algardi ja gian lorenzo bernini tegid busti alates 1650 aastast kuulutas ta urbi et orbit palazzo del quirinale palee palkonilt ta oli pierre mignardi ja claude de lorraini patroon vatikani raamatukogu juhtis tema ajal lucas holstenius tema pihiisa oli jesuiitide ordukindral giovanni paolo oliva ja kantsler oli girolamo casanata 20 novembril 1645 muutis ta manilas asuva dominikaanide kolleegiumi ulikooliks 6 juulil 1648 rajas ta ravennasse maroniidi kolleegiumi innocentius x haigestus augustis 1654 ja suri 7 jaanuaril 1655 kella 1445 paiku paeval roomas ta maeti vatikani basiilikasse hiljem maeti tema sailmed umber rooma santa agnese in agone kirikusse imerethi piirkond on 1 jargu haldusuksus piirkond ja ajalooline piirkond gruusia laaneosas piirkonna iso 3166 kood on geim piirkonda umbritsevad pohjas suurkaukasuse ratsa ahelik ning idast surami ahelik madalamad alad jaavad laande kus magialad lahevad ule kolhethi madalikuks piirkonna korgeim tipp on 2850meetrine mephistskharo ning laanes madalaim rioni org 27 meetrit ule merepinna peamisteks jogedeks on rioni ja tema vasakpoone lisajogi kvirila esineb uleujutusi maavarinaid maalihkeid madalamatel laanepoolsetel aladel voimaldab vahemereline kliima kasvatada teepoosast ning lahistroopilisi puuvilju tsitruselisi idas viinamarju magedes levivad metsad ning alpi niidud regioon jaguneb halduslikult kaheksaks rajooniks ja neljaks rajooni staatuses linnaks imerethia elanikud on grusiinide subetnos grusiinide perekonnanimed lopevad harilikult liitega svili poeg imerethialaste perekonnanimi aga liitega dze naiteks nikolai tsehidze imerethi kui ajalooline piirkond holmab rioni joe keskjooksul kolhida madaliku ja seda umbritsevate magede ala ajalooliseks keskuseks ja pealinnaks on olnud khuthaisi 9751442 oli imerethi uhendatud gruusia koosseisus seejarel oli omaette kuningriik mis 1555 aastal langes turgi ulemvoimu alla 1804 aastal sai imerethist venemaa protektoraat ja aastal 1810 liideti ta venemaaga induktsioon on filosoofias arutlemise viis mille puhul sellest et uhtedel asjadel on teatav omadus jareldatakse et see omadus on ka monel teisel asjal voi isegi koikidel samalaadsetel asjadel voi sellest et mingitel asjadel on mingi omadus jareldatakse et see omadus on neil ka tulevikus induktsiooni tolgendatakse sageli kui toenaosusel pohinevat jareldamist mis viib koigest toenaolistele jareldustele laiemas mottes nimetataksegi induktsiooniks toenaosusel pohinevat jareldamise viisi induktsiooniks nimetatakse ka induktiivse arutluse esitamist voi arutlemist mida vaadeldakse induktiivset arutlust jargivana erinevalt deduktsioonist ei taga induktsioon et kui eeldused on toesed siis ka jareldus on toene induktsiooni on tavaks maaratleda arutlusena uksikult uldisele see ei vasta pariselt viisile kuidas induktsiooni tanapaeva filosoofias harilikult moistetakse naiteks arutlus ei ole induktsiooni vaid deduktsiooni naide kuigi eeldused tosi kull peale esimese on uksikud ja jareldus on uldine asi on selles et eelduste toesus tagab jarelduse toesuse sama lugu on matemaatilise induktsiooniga mida samadel pohjustel ja samas mottes tuleb pidada uheks deduktsiooni vormiks klassikalised naited induktsioonist induktiivsest jareldusest on jargmised jarelikult koik luiged on valged jarelikult homme hommikul paike touseb esimene naide illustreerib induktiivse arutluse kehtivuse ning seega ka usaldatavuse puudumist kuigi euroopas nahti ainult valgeid luiki avastati austraalias mustluiged teist naidet kasutas david hume kes rohutas induktsiooni mittekehtivust et induktsioon ei ole usaldatav seda illustreerib naide kanast kes jareldab sellest et perenaine on talle igal hommikul suua toonud et ka homme hommikul tuuakse talle suua kuigi tegelikult vaanatakse tal homme hommikul hoopis kael kahekorra humei arvates kasutavad inimesed induktsiooni ainult seetottu et neil on selline kasulik harjumus episteemilist oigustust induktsioonil ei ole induktsiooniprobleem seisneb kusimuses mis ikkagi oigustab induktsiooni kasutamist probleemi lahendamiseks on puutud rajada induktiivset loogikat karl popper puudis induktsiooniprobleemist mooda minna vaites et induktsiooni otseselt oigustada ei saa kull aga voib induktsiooni teel saadud jarelduse toesuse kasuks raakida asjaolu et seda ei ole onnestunud falsifitseerida mis seda jareldust korroboreerib reaktsioonina aristotelesemojulisele teadusele avaldas francis bacon 1620 aastal raamatu novum organum milles ta esitas uue teadusliku meetodi mis pohines sustemaatilisel teadmiste kogumisel fuusilisest maailmast vaatluste ja eksperimentide teel bacon moistab hukka iidolid mis takistavad toeste teadmiste omandamist hoimuiidolid on kalduvused naha asja seoses meiega mitte nii nagu nad iseenesest on inimene ei ole koikide asjade moot ning pole oige omistada nahtustele korda mida nendes tegelikult ei ole selleks et loodust kasutada tuleb koigepealt oppida loodusele kuuletuma koopaiidolid on eri inimeste kaasasundinud ja omandatud eriparad mis kallutavad inimeste arusaama asjadest turuiidolid tulenevad keele mojust me kasutame sonu millele tegelikkuses miski ei vasta naiteks saatus esmane liikumapanija element tuli teatriiidolid on filosoofiliste susteemide kahjulik moju bacon peab silmas eeskatt aristotelest ja tema jargijaid kes baconi arvates painutavad loodust et see aristotelese filosoofiaga vastavuses oleks baconi jargi peab iga teadusharu alustama vaatlustest ning hoiduma iidolite mojust teadlane peab lahenema loodusele suutu ja rikkumata silmaga teaduslik uurimistoo peab olema sustemaatiline teadlane ei ole ei amblik kes koob vorke oma fantaasiast ega sipelgas kes ainult kogub ta on mesilane kes kogub materjali oitelt kuid muundab ja seedib seda iseenese joul oma uurimisalal kogutud koigekulgse materjali paigutab teadlane tabelisse ning analuusib seda et avastada uuritavate nahtuste toeline loomus ning avastada tingimused mis uuritava objekti voi nahtuse esile kutsuvad kui me naiteks tahame teada saada soojuse loomust siis peame koigepealt kokku koguma koik teadaolevad soojuse juhtumid soojus mis tekib paikesekiirtest tugevast hoorumisest vedeliku keetmisest kompostist hobusesonnikust veini ja vurtside mojust ning kirjeldama igale juhtumile iseloomulikke tunnuseid ilma mingi eelneva arvamuseta edasi kogume kokku ja kirjeldame juhtumid mis on sarnased soojuse juhtumitele kuid mille korral soojust ei teki kuu ja tahtede kiired vedelikud mis ei lahe keema ohk mis ei ole soojenenud puudes kindlaks teha kas on asju mis on uhtedes tingimustes kuumad teistes kulmad samuti paneme tahele soojuse erinevaid astmeid nonda on lopuks voimalik kindlaks teha mis on soojuse olemus ja mis soojusega teatud tingimustel juhuslikult kaasneb soojuse olemuse moodustavad need tunnused mis koikidel positiivsetel juhtudel kui soojus esineb on olemas koikidel negatiivsetel juhtudel kui soojust ei esine puuduvad ning mis esinevad astmeti bacon jouab soojuse naite puhul jareldusele et soojus on liikumine mis toimib kehade vaiksematele osakestele bacon peab sellise meetodi juures eriti oluliseks orienteeritust negatiivsete naidete otsimisele mis ei lase teha ennatlikke uldistusi bacon omistab suurt tahtsust ka juhtudele mille korral mingi vaatluse alusel on voimalik valida konkureerivate teooriate vahel baconi meetodi norgad kohad tulenevad sellest et ilma inimliku subjektiivsuse ja araarvamiseta ei ole teaduslik uurimistoo voimalik irakli abasidze gruusia 23 november 1909 14 jaanuar 1992 oli gruusia luuletaja gruusia noukogude entsuklopeedia peatoimetaja on luuletanud elust sotsialistlikus gruusias ning filosoofilist luulet gruusia saatusest ja poeedi kohusest ivar aasen iivar oosen ristitud iver andreas aasen 5 august 1813 sunnmre rsta vald 23 september 1896 oslo oli norra keeleuurija ja luuletaja rahvaparase norra kirjakeele looja ivar aasen sundis 1813 laanenorra rannikul sunnmres tollases rsta kulas aseni talus ta oli vaese talupoja poeg tal oli seitse odevenda isa vaiketalunik ivar jonsson suri 1826 ka ema suri varakult ta kasvas ules uksikus maakohas ja tal ei olnud mangukaaslasi koolis kaimise voimalused olid vaga kehvad poiss oli oppimisest vaga huvitatud ja omandas lugedes ise suured teadmised alustades piiblist leeris paistis ta silma ja kirikuraamatus on tema kohta kiitus parast 1831 aastat mil ta hakkas kodukihelkonnas praeguses volda vallas randavaks algkooliopetajaks kellena ta tootas mitu aastat hakkas ta vahehaaval saama koduopetajakohti sealhulgas praost hans conrad thoreseni kirjanik magdalene thoreseni abikaasa juures hery vallas tollal her ta sai praostilt mone aasta ka opetust siis oli tal voimalik suveneda oma pohilistesse huvialadesse botaanikasse ta koostas kohalike taimede taieliku kogu ja eriti grammatikasse samuti oppis ta iseseisvalt voorkeeli ladina saksa vanapohja ja teisi keeli selleks et teada saada taimede norrakeelseid nimesid hakkas ta uurima sunnmre talupoegade keelt see viiski teda tema tulevasele uurimisalale norras kais 1830 aastatel vaidlus keelereformi ule henrik wergeland ajaloolane peter andreas munch mis aasenit toenaoliselt mojutas 1836 pani ta endale kirja plaani luua norras kirjakeelena kaibel olnud taani keele asemele iseseisev ja rahvuslik keel mis pohineb murretel ta pidas seda tahtsaks nii rahvuslikel kui ka sotsiaalsetel pohjustel alates 1837 aastast reisis ta sunnmre labi ja koostas sustemaatilise ulevaate selle murdest den sndmrske dialekt ta pidi minema ajas 400 aastat tagasi taani voimu eelsesse aega ta laks 1841 bergenisse et anda oma too piiskop jacob neumannile hindamiseks piiskopile avaldas see sugavat muljet ja too osi trukiti bergens tidstidende kahes numbris uurimus avaldati 1841 piiskopi juurde vottis ta kaasa ka taimekogu kuid selle vastu ei ilmutanud piiskop erilist huvi piiskop neumann vottis uhendust frederik moltke buggega kes juhatas norra kuninglikku teaduste seltsi det kongelige norske videnskabers selskab trondheimis nimetatud too pohjal sai aasen 1842 29aastasena trondheimi teadusliku seltsi stipendiumi vestlandeti murrete uurimiseks millega ta sai mooda norrat ringi kaia et uurida murdeid plaanides nende alusel rajada uldise ja ehtsa norra kirjakeele vanast muinaspohja kirjakeelest ei olnud midagi alles jaanud see oli 14 sajandil katku tottu valja surnud murretes leidus siiski palju vanapohja keelele lahedasi vorme koik ametlikud dokumendid olid taanikeelsed mistottu taani keele raakimine oli prestiizne aasen leidis et norralased vajavad oma kirjakeelt et tunda end vabana see keel pidi uhendama koikide murrete jooned kui ta kohkles millist vormi valida siis ta lahtus vanapohja keelest sest ta oli mojutatud tollasest romantilisest hoiakust ja peter andreas munchi seisukohast arhailisemat ainest leidus vestlandeti murretes kirjakeelseks taimenimeks valis ta selle nime mis taime koige paremini kirjeldab kuigi see ei pruukinud olla koige tavalisem nimi et rahvas opiks tundma vanapohja keelt andis ta hiljem valja lugemiku en liden lsebog i gammel norsk vaike vana norra keele lugemik 1854 aastatel 18421847 kais ta labi kogu norra ja uuris murdeid eriti vestlandetis ja stlandeti sisemaal hiljem ka pohja pool magedes sest need murded olid taani keelest koige vahem mojutatud linnade keelt ta valtis ning stlandeti lounaosa ja skagerraki lounaranniku murdeid kasitles ta vahem pohjalikult sest pidas neid taani keele poolt liiga rikutuks ta pidi proovima labi kaia suurema osa norrast kuid raha oli tal vahe viie aastaga labis ta 403 miili ta omandas unikaalsed teadmised norra rahvakeelest ja norra rahvakultuurist tema reiside kirjeldustel pohineva raamatu reiseerindringer og reiseindberetninger 184247 andis valja halvdan koht 1917 oma uurimistoo tulemused esitas ta teostes det norske folkesprogs grammatik norra rahvakeele grammatika 1848 umbertootatud trukk 1864 pealkirjaga norsk grammatik norra keele grammatika ja ordbog over det norske folkesprog norra rahvakeele sonaraamat 1850 sonaraamatus oli ule 25 000 sona ja peter andreas munch nimetas seda rahvuslikuks meistriteoseks 18711873 ilmus sonaraamatu parandatud ja taiendatud trukk pealkirja all norsk ordbog med dansk forklaring norra keele sonaraamat taanikeelse selgitusega meie teadmised norra rahvakeelest pohinevadki nendel teostel sellele materjalile tuginedes loi ta standardiseeritud uusnorra kirjakeele landsmal alused oma ettepanekud esitas ta esimest korda raamatus prver af landsmaalet i norge 1853 3 trukk 1985 ta esitas seal murdeproove norra kantidest ja moned palad uues kirjakeeles selles raamatus on esimest korda kasutatud uue keele nime esimest teksti sellest raamatust esitles ta juba 1849 1847 asus aasen elama kristianiasse et oma markmeid labi tootada alates 1851 aastast sai aasen stortingilt raha algul 1200 krooni lopuks 3000 krooni aastas selle rahaga sai aasen katkestamatult nii kodust uurimistood teha kui ka uurimisreisidel kaia aasen tegi uurimisreise kokku 20 aastat uhel reisil joudis ta tromsni valja kaugemale pohja poole ta ei joudnud ta kais rohkem kui pooltes valdades kui ta parajasti uurimisretkel ei olnud elas ta kristianias peale sonavara ja grammatika kogus aasen ka rahvaluulet 19211923 anti selle pohjal valja norske minnestykke samuti kogus ta taimi ja taimede nimesid et ta kandis vaeseid riideid peeti teda monikord hulguseks ja viidi isiku kindlakstegemiseks kulavanema juurde juhtus ka seda et tema nimi oli juba tuttav jargnevatel aastatel jatkas ta tood keelestandardi valjatootamisel hiljem jargnes mitu sonaraamatut ja grammatikat peale seniste toode taiendatud uustrukkide ilmusid norske ordsprog norra vanasonad 1856 norske plantenavne norrakeelsed taimenimed 1860 ja norsk navnebog norra nimeraamat 1878 1850 aastatel kirjutas aasen palju keelealaseid artikleid ajalehtedesse ja ajakirjadesse aasen ei sallinud voorsonu ja tihti pidi ta looma uusi sonu taani keelest tulnud saksa laenude asemele noored kippusid pidama tema keelt liiga rangeks ja eelistama traditsioonilist kirjakeelt uue kirjakeele valjatootamisel aitasid aasenit olaf vinje kristofer janson henrik krohn ja teised uurijana oli aasen vasimatu ja hoolikas omakasupuudmatu ja vahenoudlik tagasihoidlikkuse tottu ei votnud ta vastu norra rahvakeele professori kohta tema tood norra murrete alal olid alustrajavad ivar aaseni keelealane too oli tingimusi arvestades suureparane aasen kirjutas landsmalis ka luuletusi ja jutustusi millel oli uue kirjakeele leviku seisukohast lihtrahva seas suurem tahtsus kui sonaraamatutel ja grammatikatel ta ei kirjutanud ilukirjandust kull palju kuid ta oli esimene kes uues keeles luuletas mitmed tema luuletused on viisistatud ja tanini populaarsed laulud naiteks mellom bakkar og berg ut med havet ta andis valja ka ilukirjandust sealhulgas muinasjuttude ja laulude kogu laulumangu ervingen parija 1855 ja luulekogu symra 1863 viimane ilmus anonuumselt alapealkirjaga tvo tylfter med nya visor kaks tosinat uute lauludega seda kogu iseloomustab rahvalikult kokkusurutud ja uhtlasi musikaalne vorm aasen kirjutas ka meeleolukaid ja humoorikaid laulukesi ja luuletusi samuti avaldas ta uues kirjakeeles opikuid ja tolkeid millest koige markimisvaarsem on fridtjofi saaga 1858 aasem osales vahe vaidlustes uue keele umber aastal 1885 veel aaseni eluajal vordsustas storting landsmali kooli ja ametikeelena taaninorra riksmaliga mida raakis linnakodanlus ent aaseni plaan taaninorra keel valja torjuda ei saanud teoks kahe keele olemasolu hakkas norra rahvast lohestama sest suur osa norra eliidist ei tahtnud uut keelt kasutada ivar aasen suri oma kodus kristianias ehk oslos 1896 iraak on riik lahisidas eesaasias riik piirneb lounas saudi araabia ja kuveidiga pohjas turgiga loodes suuriaga laanes jordaaniaga ja idas iraaniga ta asub mesopotaamias pindala on 435 053 voi 437 072 km2 iraak koosneb pohiliselt madalikest mille korgus merepinnast uletab vahestes kohtades 90 m maa pohjaosa on magine korgeimaks tipuks on varem peetud haji ibrahimi 3600 m viimasel ajal cheekha dari 3611 m kirdeiraagi kunkad tousevad piiril zagrose magedeks mis ulatuvad kaugele iraani piiri taha piirkonna korgem tipp rawanduz 3658 m kahe pohilise joe eufrati ja tigrise vaheline ala on viljakas joed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit kuupmeetrit muda turgist voolab iraaki zab alkabiri jogi mis 48 kilomeetrit mosulist kagu pool suubub tigrisesse iraagil on luhike rannajoon parsia lahe aares enamiku iraagist moodustab korb lounas ja edelas on poolkorbet piirialadel kuveidi saudi araabia ja jordaaniaga loodes ulatub iraaki suuria korb ranniku lahedal ja piki shatt alarabi joge ning tigrise ja eufrati uhinemiskoha juures al qurnast pisut allavoolu olid soised madalikud palmide ja pillirooga kuid 1990 aastatel need kuivendati tegemist oli ainulaadse maastikuga mille taastamisega praegu tegeldakse kliima varieerub regiooniti iraagi pohjaosas on lahistroopika vahemereline kliima ulejaanud riigis troopiline kliima troopikas on talved pehmed voi jahedad suved on kuivad kuumad ja pilvitud pohjaosa magipiirkondades on kulmad talved monikord sajab palju lund mis voib sulamisel pohjustada uleujutusi iraagis kasvavad looduslikult juurviljad urtarbuus ja magusjuur viimast on traditsiooniliselt kasutatud kutusena kasvatatakse otra nisu arbuuse tomateid datleid viinamarju kurke ja apelsine metsikult elavad iraagis gasellid sead saakalid rebased ja kuulikud lindude seas on pardid nurmkanad ja nepid soos elasid haigrud soos kasvatati vesipuhvleid maal kasvatatakse lambaid kitsi ja veiseid 2003 aasta andmetel oli rahvaarv 24 683 313 aastal 1993 elas iraagis ule 19 miljoni inimese ule 38 iraagi elanikest on alla 15aastased 20 on 1524 aastased 33 2554 aastased ja 7 ule 54aastased peaaegu 75 iraagi rahvastikust 1993 umbes 77 koosneb araablastest teine suurem rahvus on kurdid 1993 aastal 19 kes elavad riigi pohjaosas mosulist pohja ja loode pool enamik kurde on moslemid sunniidid kuid nad erinevad iraagi araablastest keelelt riietuselt ja kommetelt kuigi neil on iraagi araablastega paljus uhine kultuuriparand kurdi keel ei ole semi keel nagu araabia keel vaid kuulub indoiraani keelte hulka nad on taotlenud autonoomiat kuid enne lahesoda suruti need taotlused alla parast lahesoda saavutasid nad faktilise soltumatuse keskvoimust teised rahvused on turkmeenid assuurlased parslased luurid ja armeenlased enne iisraeli riigi rajamist 1948 oli suurem osa albasrah ja bagdadi kaubandusest juudi kaupmeeste kaes kes sageli tegid koostood kohalike moslemitest kaupmeestega nuud aga on enamik juute rannanud iisraeli usasse ja euroopasse ning iraaki on neid jaanud vahe iraak on araabiakeelne maa pohjairaagis on kurdi keel ametlik keel levinuim euroopa keel on inglise keel peaaegu koik iraaklased on moslemid enamik iraagi araablastest moslemeid on siiidid 62 iraaklastest kuid on ka palju sunniite 34 iraaklastest kelle hulka kuuluvad nii araablased kui ka kurdid nii linnas kui maal kaib enamik inimesi reedeti mosees ning peab usupuhi on ka vaikesed kristlaste umbes 3 iraaklastest juutide bahaiusuliste mandalaste ja yazidi kogukonnad pealinn ja ulekaalukalt suurim linn bagdad asub riigi keskel tigrise kallastel teised suuremad linnad on albasrah riigi lounaosas ja mosul pohjaosas paljud inimesed on kolinud maalt linna see on teravdanud raskusi sotsiaalhoolekandega ja tekitanud tootust eriti 2025aastaste meeste seas maainimesed peavad kinni oma hoimu traditsioonidest enamik on paiksed ning on eluaja uhes ja samas kohas poldu harinud ning karja kasvatanud randkarjakasvatajaid kelle karjamaad on kevadel ja sugisel eri kohtades on jaanud aina vahemaks pohjuseks on suurelt jaolt sotsiaalprogrammid mida valitsus on 1958 aastast saadik ellu viinud maal domineerivad araabiaislami vaartused linnainimesed elavad umbes samamoodi nagu eurooplased iraak on uks 15 riigist mida peetakse inimkonna halliks iraak jaguneb 18 kubernerkonnaks muhafazat ainsus muhafazah viljakas mesopotaamia eufrati ja tigrise vahelisel alal oli mitme maailma vanima korgkultuuri sumer babuloonia assuuria hall pikka aega oli see ala parsia ja seleukiidide riigi voimu all seejarel vallutati aastal 656 araablaste poolt aastal 762 viidi kaliifi residents ule uude linna bagdadisse kunagise babuloni lahedal bagdadi kalifaat see linn jai araabia maailma keskuseks kuni ta 1534 liideti turgiga 1915 okupeerisid iraagi briti vaed rahvasteliidu mandaadiga valitseti iraaki kuni riigi iseseisvumiseni 1932 monarhia kukutati 1958 ning riigi nimeks sai iraagi vabariik 1968 tuli voimule sotsialistlik baathi partei ning seadis sisse range reziimi eriti parast saddam husseini voimuletulekut 1979 1980 aastatel oli iraak sojas iraaniga iraaniiraagi soda loppes 1988 1990 okupeeris iraak kuveidi lahesojas 1991 torjusid rahvusvahelised vaed ta sealt valja iraak sattus rahvusvahelisse isolatsiooni kevadeks 2003 oli tekkinud iraagi desarmeerimise kriis mis viis selleni et usa suurbritannia hispaania austraalia taani ja poola vaed tungisid iraaki ja kukutasid baathi partei voimu koalitsioonivaed okupeerisid riiki aastani 2004 mil alustati jarkjargulist voimu uleandmist demokraatlikult valitud voimuorganitele 2006 aasta kevadest valitseb riiki esimene alaline vabade valimiste tulemusel voimu saanud valitsus parast saddam husseini reziimi kukutamist ja koalitsioonivagede sissetungi koalitsioonivaed viibivad endiselt iraagi territooriumil viies seal labi sojalisi ja julgeolekuoperatsioone nende valjaviimise tahtaega ei ole maaratud 1959 aasta 14 juulil toimus iraagis revolutsioon mille tulmusena kukutati iraagi monarh ja voimule tuli abdel kerim kassim iraak kuulutati vabariigiks 1960 aasta 8 martsil toimus iraagis mosuli piirkonnas eropolkovnik abdel vahhab assavvafi poolt juhitud riigipoordekatse mis aga suruti maha aastatel 19792003 oli iraagis diktatuur kogu voim oli repressiivse baathi partei kaes mida juhtis president saddam hussein reziim nimetas end demokraatlikuks kuid naiteks viimastel presidendivalimistel sai 100 haaltest sajaprotsendise valimisaktiivsuse juures uhekojaline parlament rahvuskogu majlis alwatani oli 250kohaline ja selle liikmed valiti 4 aastaks kandideerida said ainult baathi liikmed parast seda kui baath aprillis 2003 usa ja teiste riikide vagede poolt kukutati oli iraak ameerika uhendriikide juhitud okupatsiooni all koik seadused pidi heaks kiitma koalitsiooni ajutine valitsus coalition provisional authority cpa okupatsiooni juhtis usa tsiviilhaldur l paul bremer cpa maaras omakorda ametisse iraagi ajutise valitsusnoukogu mille ajutine president vahetus iga kuu novembris 2003 teatas usa plaanist anda 2004 aasta keskel voim ule iraagi ajutisele valitsusele iraagi ajutise pohiseaduse jargi millele kirjutati alla martsis 2004 pidi taitevvoimu hakkama juhtima kolmeliikmeline presidendinoukogu noukogu valimise susteem tagab et presidendinoukogus on esindatud koik kolm iraagi pohilist etnilist ruhma ameerika uhendriikide okupatsiooni ametlikuks lopuks iraagis loetakse 28 juunit 2004 kui saadeti laiali okupatsiooniaegsed voimuorganid koalitsiooni ajutine valitsus ja iraagi ajutine valitsusnoukogu sel paeval hakkas riigis kehtima uus ajutine pohiseadus ja voim laks ule iraagi vahevalitsusele eesotsas iyad allawiga vaatamata okupatsiooni ametlikule lopule soltus uue valitsuse tegevus ja voimul pusimine endiselt suures osas riigis paiknevatest koalitsioonivagedest mistottu raagitakse sageli usa okupatsiooni jatkumisest ka parast seda kuupaeva 30 jaanuaril 2005 toimusid riigis esimesed diktatuurijargsed valimised iraagi rahvuskogusse selle ajutine koosseis pidi jaama ametisse kuni uue pohiseaduse vastuvotmise jarel korraldatavate uldvalimisteni 6 aprillil 2005 valis rahvuskogu riigi presidendiks jalal attalabani ja peaministriks ibrahim aljaafari viimase juhitav iraagi uleminekuvalitsus astus ametisse sama aasta 3 mail 15 oktoobril 2005 kiideti heaks iraagi uus pohiseadus ja sama aasta 15 detsembril valiti rahvuskogu esimene alaline 275liikmeline koosseis parast saddam husseini reziimi kukutamist 22 aprillil 2006 valis rahvuskogu riigi presidendiks tagasi jalal attalabani ja 20 mail kinnitati ametisse peaminister nuri almaliki 37liikmeline alaline valitsuskabinet kaesoleval ajal viibivad jatkuvalt riigis koalitsioonivaed ameerika uhendriikide armee juhtimisel kes korraldavad koostoos iraagi uue armee ja politseijoududega voitlust riigis uha intensiivistuva vastupanuliikumise ja terrorismi vastu puudes samaaegselt ohjeldada pingelisi suhteid sunniidi ja siiidi kogukonna vahel iraagi majanduses on valdav naftasektor mis on traditsiooniliselt andnud umbes 95 ekspordituludest 1980 aastatel sundisid tohutud kulutused 8 aastat kestnud iraaniiraagi sojale ja iraani tekitatud kahju nafta eksportimise voimalustele rakendama saastumeetmeid ning votma suuri laene mille tagasimaksetahtaegu tuli hiljem pikendada soja majanduslikud kahjud moodustasid peaaegu 100 miljardit usa dollarit parast soja loppu 1988 hakkas nafta eksport aegamooda kasvama sedamooda kuidas rajati uusi naftajuhtmeid ja taastati tootmisvoimsusi kui iraak augustis 1990 hoivas kuveidi jargnesid rahvusvahelised majandussanktsioonid ning lahesoda jaanuaris 1991 mis majandusaktiivsust tunduvalt vahendasid majandust norgendas see et valitsus pidas ulal suurt sojavage ja julgeolekuorganeid ning investeeris ressursse reziimi toetajatesse detsembris 1996 kaivitati programm nafta toidu vastu mis aitas keskmise iraaklase elu parandada programmi esimesel kuuel kuuekuulisel etapil lubati iraagil eksportida piiratud koguses naftat mille eest ta sai toitu ravimeid ja moningaid infrastruktuuri varuosi detsembris 1999 lubas uro julgeolekunoukogu iraagil eksportida nii palju naftat kui humanitaarvajaduste rahuldamiseks tarvis naftaekspordi tase uletas kolmveerandi sojaeelsest tasemest ent 28 iraagi ekspordituludest maarati uro kompensatsioonifondi ja uro halduskulude katteks sisemajanduse koguprodukti skp langus 2001 aastal tulenes suuresti maailmamajanduse kasvu aeglustumisest ja naftahindade langusest parast 2003 aasta sissetungi iraaki on majandus suuresti seiskunud praegu puutakse majandust parast soja ja ohjeldamatu kuritegevuse poolt tekitatud kahjusid uuesti jalule aidata islandi vabariik on saareriik atlandi ookeani pohjaosas groonimaa sotimaa ja norra vahel riigi pealinn on reykjavik peaaegu kogu territoorium paikneb islandi saarel mis asub atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne suurt osa islandist katavad laavavaljad millest omakorda osa on kaetud liustikega inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle laheduses esimesed inimesed joudsid islandile 9 sajandil 13 sajandil laks island norra voimu alla ja aastal 1380 koos norraga taani voimu alla 17 juunil 1944 kuulutati ingvelliril valja islandi vabariik island asub pohjapolaarjoone lahedal 63 ja 66 pohjalaiuse vahelisel saarel peale suure saare kuuluvad riigile veel lahedal asuvad vaikesaared mis on uldiselt asustamata norra rannikuni on sealt 1472 km groonimaa rannikuni 702 km ja sotimaani on 1233 km islandist laanes paikneva pohjaameerikas asuva kanada asustatud alad jaavad saareriigist 4491 km kaugusele island asub otse luhimal ohuteel laaneeuroopa ja pohjaameerika idaranniku vahel islandi lounapoolseim punkt asub surtsey saarel mis kuulub aastast 2008 unesco maailmaparandi nimistusse erinevalt ulejaanud pohjalast on island geoloogiliselt vaga noor island on vulkaaniline saar atlandi ookeani keskahelikul mis on tekkinud pohjaameerika laama ja euraasia laama piiril atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel maestikuloigul nii aktiivseteks et lopuks kerkisid ookeani kohale laava ja tuhamassid millest tekkis saar aktiivsuse pohjuseks on see et island ei paikne mitte uksnes ookeani keskahelikul vaid ka kuuma tapi alal islandi saar koosneb 400600 m korgusest laavaplatoost kuigi seal leidub ka kihtvulkaane platoo on algusest peale tais lohesid mis jagavad selle osadeks praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on koige ohtlikum laki milles on umbes 27 km pikkune lohe kust voimsa purske ajal voib enam kui sajast punktist laavat voolata ja ohku lennutada tuhka kihtvulkaanidest on tuntuim hekla korgeim aga hvannadalshnjukur orfi orfajokull 2119 m pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant 2010 aasta aprillis alanud eyjafjallajokulli vulkaanipurse pohjustas euroopas lennuliikluse seiskumise islandil registreeritakse iga paev ka norku maavarinaid mis pole tuntavad sealsed maavarinad on tingitud peamiselt vulkaanide aktiivsusest ning tektooniliste laamade liikumisest parast jaaaja loppu ei sulanud mandrijaa islandil tervikuna vaid sailis kihtvulkaanide otsas jaamutsidena mida islandi keeles nimetatakse jokullideks praegugi katavad need 12 kogu saarest koige suurem on vatnajokull mille pindala on umbes 8100 km2 islandi kliimat mojutavad asend lahispolaarsetel laiuskraadidel sooja pohjaatlandi hoovuse haru edelarannikul ja kulma idagrooni hoovuse harud pohja ning idarannikul samuti saare absoluutsed korgused asendi tottu saab island paikeselt vahe sooja isegi suvel rannikuteaarsetel aladel on suvi luhike ja jahe laavaplatoodel on suvi marksa jahedam jaamutside otsas seda aga polegi talv on pohjaatlandi hoovuse mojul siiski suhteliselt pehme sademeid toovad islandile peamiselt lounast ja edelast saabuvad soojemad ohumassid meri islandi umber talvel ei jaatu kuid pohja ja idarannikule kannab idagrooni hoovus vahel triivjaad karmidel talvedel voib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada laevaliikluseks on parimad tingimused laanerannikul rannikualadel leidub tihedalt paiknevaid vaikeseid ojasid suuremad joed lahtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lohede kohale tekkinud orgusid pidi suvel kui liustikuaarsed sulavad on joed veerohked vesi aga on segunenud moreeni ja liivaga talvel jaavad joed veevaeseks ja vesi selgineb seal kus joed laskuvad alla platoo pangastelt voi laavavooludelt paiknevad karestikud voi maalilised joad 44 meetri korgune dettifoss on koige veerikkam juga euroopas jarvi pindalaga ule 10 km2 on islandil ule 20 ning lisaks sellele on umbes 40 jarve mille suurus jaab 25 ja 10 km2 vahele suurim jarv on orisvatn 88 km2 suurim looduslik jarv on ingvallavatn 84 km2 taimed katavad vaid vaikest osa saarest liustikel ei kasva midagi peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavavaljad pohja ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik marjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel oiget metsa pole islandil kunagi laialdaselt kasvanud vahesedki suuremad puud raiusid viikingid parast saare asustamist maha kuid 2017 aastal avalikustati et algatatud on projekt mille raames tahetakse islandil ule 1000 aasta kasvatada ules ise metsad islandit umbritsevates vetes on esindatud 17 vaalaliiki ja mitu hulgeliiki maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud islandil on kohatud 407 linnuliiki 2018 roomajad ja kahepaiksed puuduvad saart umbritsev meri on kalarikas sisevetes elab rohkelt lohilasi islandi ajaloolase ari orgilssoni teose islendingabok ehk islandlaste raamat kirjutatud ajavahemikus 11221134 andmetel oli esimene islandile umberasuja ingolfr arnarson kes rajas aastal 874 talu reykjaviki enne teda 9 sajandi keskpaigas olevat saarel kainud teisedki norra meresoitjad kes kull ei uritanud saart asustada nt teel norrast faari saartele sinna eksinud naddoddur keda peetakse saare avastajaks ingolfri ja teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri mungad arheoloogilisi jalgi ei ole skandinaavlaste eelsest asustusest siiski leitud sisserandajad asustasid maa elamiskolblikud piirkonnad umbes 60 aastaga peamiselt tuldi islandile norrast aga ka viikingite asundustest iirimaal sotimaal ja mujal briti saartel nad toid islandile kaasa oma keldi paritolu naised teenijad ja orjad paremad maad hoivati kiiresti ja nagu praegugi paiknes asustus peamiselt rannikul saare lounaosa tasandikel ja maa teiste osade orgudes saare asustamisest raagib landnamabok ehk maa asustamise raamat kus on kirjas umbes 430 umberasuja nimed samuti nende esiisade ja jareltulijate nimed ning kirjeldatud millise piirkonna keegi hoivas maa asustamise raamat on kirjutatud 12 sajandil ja peegeldab toenaoliselt tolleaegset maaomandi jaotust islandilt on leitud ule 300 paganliku viikingi kalmistud paljud neist parinevad 9 sajandi lopust ja 10 sajandi algusest aastal 930 asutati reykjavikist natuke ida pool ingvelliris saare parlament althing kus vabad mehed votsid vastu tervet saart puudutavaid otsuseid ja lahendasid tulikusimusi althing kogunes kaheks nadalaks igal kesksuvel maa jagati hiljem neljandikeks ning igauhel neist oli oma kohalik ting igas neljandikus oli goodkondi mille juhtideks olid goodid goi ehk kohalike ulikusuguvosade esindajad nagu pohja ja laanenorras kust enamik uusasukaid saabus tegeleti ka islandil peamiselt karjakasvatusega pollumajandus oli vahetahtis tegeleti ka kalapuugi ja kaubandusega valja muudi villaseid kangaid jahipistrikke parast groonimaa avastamist 10 sajandi lopus ka sealt toodud kaupa islandi skaldid olid skandinaavia kuningate oukondades vaga hinnatud sidemed teiste maadega eriti norra ja briti saartega olid vaga tihedad aastal 1000 voi 999 voeti islandil althingi otsusega vastu ristiusk pohjuseks tugev surve norra kuninga olav tryggvasoni poolt althing otsustas saart tulides mitte lohestada ja uus usk vastu votta sailitades vana usu pooldajatele oiguse oma kodus vanu jumalaid edasi teenida norra kuningas olav ii haraldsson puha saatis islandile misjonipiiskoppe esimene piiskopiks saanud islandlane isleifr puhitseti ametisse 1056 aastal 11 sajandi lopus asutati esimene islandi piiskopitool maa lounaosas skalholtis aastal 1106 ka teine piiskopitool pohjaosas holaris 13 sajand oli islandil arvukate sisetulide tottu vaga rahutu ja vagivaldne just sel ajal kirjutati aga pohiosa islandi saagadest tuntuim saagazanr on islandlaste saagad mis kasitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi polvkondi sageli algab tegevus juba norras kirjeldades umberasujate esiisade elukaiku 13 sajandil tegutses ka voimsa sturlungite suguvosa liige snorri sturluson kes lisaks poliitikale tegeles ka oma maa ajalooga snorri on kirjutanud luulekunsti kasiraamatu noorem edda norra kuningate ajaloo heimskringla ja arvatavasti ka mone saaga nt egill skallagrimssoni saaga 13 ja 14 sajandi kasikirjades sailinud anonuumne vanem edda sisaldab viikingi ja keskajast parinevaid laule paganlikest jumalatest ning lugusid germaani rahvaste mineviku kangelastest 13 sajandil oli vaheste juhtivate suguvosade voim kasvanud vaga suureks ja esialgsest aristokraatlikust demokraatiast ei olnud enam palju jarele jaanud kasvas ka norra kuninga huvi saareriigi vastu mida voimsamad islandi ulikud uritasid oma kohapealsete konkurentide vastu ara kasutada kuna ukski ulikusuguvosa ei suutnud voimu ule saare enda katte haarata olid islandlased aastatel 12621264 sunnitud tunnistama norra kuninga formaalset ulemvoimu seega muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli loppenud norra kuninga voimu all kaotati islandil endine goodkondade susteem ja islandi ulikutest said norra kuninga ametnikud althing jatkas kohtuna kuningas kehtestas kaubandusmonopoli piirates saarerahva voimalust teiste maadega otse kaubelda mistottu islandi majandus norgenes aastal 1380 laks island koos norraga taani voimu alla taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vahem kui norra kuningas 1314 sajandil alanud kliima jahenemine mojus samuti islandi majandusele halvasti 17 ja 18 sajandil ruustasid islandit korduvalt piraadid 1627 laastasid alziirist parit muslimi piraadid talusid idafjordides viies orjadeks kaasa islandi saarelt 110 ja vestmannaeyjarilt 242 inimest ainult 27 neist nagid veel oma saart kui taani kuningas christian iv nad vabaks ostis paasenutest tuntuim on guriur simonardottir kes naasis ainsana tagasi islandile abielludes tol ajal tuntud islandi poeedi hallgrimur peturssoniga epideemiate naljahadade ja vulkaanipursete eriti laki purske 17831784 ja jargnenud naljahada tottu suri ligi viiendik elanikest 1602 aastal kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuoiguse saarega kauplemisel see mojus saare majandusele havitavalt kaubandusmonopol kestis aastani 1786 edasi lubati islandiga kaubelda koigil taani ja norra kaupmeestel valismaalased said oiguse islandiga kaubelda alles 1854 aastal 1800 saatis taani kuningas althingi laiali 19 sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema oigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi islandi omavalitsus 1904 loodi taanis islandi ministeerium mille juhiks oli islandlane 1918 voeti vastu liidulepingu seadus forbundsloven millega taani tunnistas islandit kui iseseisvat islandi kuningriiki mis oli taaniga personaalunioonis ning mille monarh oli taani kuningas christian x 17 juunil 1944 kuulutati ingvelliril valja islandi vabariik mida peetakse tanaseni islandi iseseisvumispaevaks teise maailmasoja paevil kuulutas island koos taaniga neutraalsust 1940 aasta kevadel okupeeris saksamaa taani ja kuu aega hiljem okupeerisid islandi suurbritannia vaed 1941 aastal asendus briti okupatsioon ameerika uhendriikide omaga liitlasvaed kontrollisid islandit soja lopuni ja rajasid islandile lennuvaebaasi mida usa pommitajad kasutasid vahepeatusena teel euroopasse okupatsioonivaed lahkusid 1946 aastal 1949 aastal asutati nato island kuulus asutajaliikmete hulka kuigi seda sammu saatsid kodused rahutused 1951 aastal solmitud leppe alusel naasid ameerika vaed islandile kasutades sealset lennuvaebaasi 2006 aastani 2016 aasta 2 aprillil saatis usa nato ohuluuremissioonide toetamiseks islandile havitajad f15c eagle island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks landsvi sulgudes halduskeskus piirkonnad on omakorda jaotatud 23 maakonnaks syslur lisaks maakondadele on 14 maakonnaoigustega linna kaupstair vaata ka islandi valdade loend keskmine oodatav eluiga on naistel 813 aastat ja meestel 764 mis kuuluvad maailma korgemate hulka islandil koneldakse islandi keelt mida vajaduse puudumise tottu ei ole ametlikuks keeleks kuulutatud islandi keel on kujunenud vanapohja keelest ning on sailitanud palju arhailist islandlased oskavad veel praegugi lugeda oma keelemalestisi mis on ligi tuhat aastat vanad seevastu on islandlastel ja teiste tanapaeva pohjagermaani keelte konelejatel teineteisest usna raske aru saada islandi purismi tottu kasutatakse voorsonade asemel enamasti neologismidest omasonu 2015 aasta 1 jaanuari seisuga elas islandil alaliselt 24 294 valisriikide kodanikku kes moodustasid 74 riigi elanikkonnast erinevalt teistest skandinaavlastest kasutavad islandlased jatkuvalt oma traditsioonilist nimesusteemi mis varem oli kasutusel kogu skandinaavias islandi nimed erinevad enamikust laanemaailmas kaibelolevatest perekonnanimesusteemidest selle poolest et kasutatakse patronuumi vahetevahel matronuumi need pohinevad lapse isa voi ema eesnimel islandi susteemis ei kasutata perekonnanimesid riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut jokirkjan rahvuskirik voi rahvakirik islandi pohiseaduse artikkel 62 kuhu kuulub 8408 elanikkonnast vahemuskonfessioonide seas on ainult 246 elanikkonnast ei kuulu mitte uhtegi usuuhendusse pool rahvastikust elab pealinnas reykjavikis ja selle naabruses islandi sisekorgmaa on elamiskolbmatu mistottu suurem osa asulatest paikneb rannikul ja selle laheduses islandil on tugev rahvamuusika traditsioon selle korval on hakatud laialt viljelema ka popmuusikat tuntumate artistide hulka kuuluvad naiteks keskaegset muusikat mangiv voces thules alternatiivrokki esitav the sugarcubes lauljad bjork ja emiliana torrini postrokki viljelev sigur ros ning eksperimentaalne mum kujutav kunst on islandil usna uus nahtus seda on tugevalt mojutanud islandi maastikud ja mutoloogia islandi meediasusteemi iseloomustades tuleb meeles pidada et sealne auditoorium on ulejaanud euroopaga vorreldes vaike islandlastele on omane suur trukiajakirjanduse tarbimine kaks suuremat rahvuslikku paevalehte on frettablai ja morgunblai raadio ja televisioonimaastik on tugevalt polariseerunud ning aastaid on hoidnud juhtpositsiooni rahvusringhaalingu kanalid aastal 2010 laks island analoogtelevisioonilt ule digitelevisioonile enamik islandlasi kasutab aktiivselt internetti riigi statistikaameti 2009 aasta septembri kusitluse andmete pohjal kasutas internetti vahemalt korra kolme kuu jooksul 93 islandlasi india vabariik on riik lounaaasias rahvaarvu poolest hiina jarel teine riik maailmas seal elab ule miljardi inimese kes konelevad rohkem kui 100 keelt indial on maismaapiir bangladeshi birma hiina bhutani nepali ja pakistaniga ning india ookeanis india ranniku lahedal asuvad sri lanka ja maldiivid nimi india tuleneb induse joe nimest mis parineb vanaparsia sonast hidus selle allikas on sanskriti sindhu induse joe ajalooline nimi muistsed kreeklased nimetasid indialasi induslasteks indoi ingliskeelses india konstitutsioonis mainitakse india vordvaarse nimena ka nime bharat see nimi hindi keeles bharat parineb sanskritikeelsest nimest bharatam mis on tuletatud hinduismi puhakirjades mainitud legendaarse kuninga bharata nimest samuti kasutatakse inglise keeles india kui terviku ka praeguse pakistani ja bangladeshi ala tahistamiseks nime hindustan see parsiakeelsest nimest parinev nimi tahendab hindude maad ning kais enne 1947 aastat pohjaindia ja pakistani kohta vanimad jaljed inimasustusest nuudse india aladel on kiviaegsed varjupaigad bhimbetkas madhya pradeshi osariigis kust on leitud ka maalinguid paikne asustus ilmus laaneindiasse 8500 aastat tagasi arenedes lopuks induse kultuuriks mis parineb aastast umbes aastast 3400 ekr induse ehk harappa kultuuris kujunesid valja niisutuspollundus kindlustatud linnad kalibangan dhoraji ja kaubandus 18 sajandi jarel ekr kultuuri pohiosa haabus kuid aarealadel lothal sailis see umbkaudu 1000 aastani ekr induse tsivilisatsioonile jargnes vedade ajastu mis pani aluse hinduismile ja india varase uhiskonna teistele kultuurilistele aspektidele loppedes 6 sajandil ekr ii aastatuhande ii poolel ekr tungisid pohja ja loodeindiasse aarjalasedumbkaudu 550 ekr rajati indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike mida tuntakse mahajanapadade nime all 3 sajandil ekr uhendasid india jarkjargult maurya keisririigi alla chandragupta maurya tema poeg bindusara ning pojapoeg asoka 3 sajandist pkr valitses indiat gupta dunastia seda nimetatakse vahel india kuldajaks lounaindia suurriikide hulka kuulusid chalukya chola ja vijayanagara keisririik sel ajastul oitsesid teadus tehnika insenerikunst kunst loogika keeleteadus kirjandus matemaatika astronoomia usund parast islami sissetungi keskaasiast 1012 sajandil langes suurem osa pohjaindiast delhi sultanaadi ning seejarel suurmogulite riigi voimu alla akbar suure ajal valitsesid indias kultuuriline ja majanduslik oitseng ning usuline harmoonia moguli keisrid laiendasid oma riiki ule suurema osa eesindiast samas panid mogulite voimule vastu moned kirdeindia kuningriigid millest tugevaim oli ahomi kuningriik assamis mogulite tagakiusamise tottu arendasid sikhid valja voitluskunsti traditsiooni ning rajasid sikhi impeeriumi mis pusis kuni inglisesikhi sodadeni 19 sajandi keskel esimesena ohustas mogulite ulevoimu rajputi hindu kuningas maha rana pratap mewarist 16 sajandil seejarel aga maratha konfoderatsioon mis valitses 18 sajandi keskpaigas suurt osa indiast 16 sajandil asutasid euroopa suurvoimud portugal hollandi vabariik prantsusmaa kuningriik ja inglismaa kuningriik indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ara india sisekonflikte et rajada kolooniaid 1856 aastaks oli enamik indiast briti idaindia kompanii moju all aasta hiljem pani ulemaaline mass mida tanapaeval nimetatakse india esimeseks iseseisvussojaks voi sipoide massuks kompanii voimu tosiselt koikuma kuid kukkus lopuks siiski labi konflikti tulemusel kukutati mogulite dunastia ja india muutus suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks vasallidele anti garantiid india oli rahvasteliidu asutajaliige alates 10 jaanuarist 1920 20 sajandil algatasid india rahvuskongress ja teised poliitilised organisatsioonid uldrahvaliku iseseisvusliikumise suurt osa liikumisest juhtisid mahatma gandhi ja india rahvuskongress pannes miljonid inimesed osalema mitmes ulemaalises vagivallatus kodanikuallumatuse aktis 15 augustil 1947 sai india suurbritannialt iseseisvuse kuid samal ajal eraldati islami enamusega alad millest moodustati eraldi riik nimega pakistan senised vasallvalitsejad pidid liituma kas india voi pakistaniga iseseisvumise voimalust neile ei antud 26 jaanuaril 1950 sai indiast vabariik ning joustus uus konstitutsioon iseseisvuse valjakuulutamisest saati on india pidanud voitlema usulise vagivalla kastieelarvamuste kommunistlike sisside terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega eriti jammu ja kashmiri osariigis ning kirdeindias 1990 aastatest saati on terrorism puudutanud paljusid india linnu indial on lahendamata piirivaidlused hiina rahvavabariigiga mis 1962 aastal eskaleerusid hiinaindia sojaks ning pakistaniga millest said alguse sojad 1947 1965 1971 ja 1999 india on uhinenud rahvaste organisatsiooni toona veel briti india nime all blokivalisusliikumise asutajaliige indial on tuumarelv parast esimest tuumakatsetust 1974 aastal toimusid jargmised viis katsetust alles 1998 alates 1991 aastast on majandusreformid toonud india maailma kiireimini kasvavate majanduste sekka india jaguneb 29 osariigiks states 7 liiduterritooriumiks union territories liiduterritoorium india rahvusloom on tiiger rahvuslind paabulind rahvuslill lootos rahvuspuu bengali viigipuu india on 11 miljardi inimesega rahvaarvult hiina jarel maailma riikidest teisel kohal allolevad 2025 ja 2050 aasta rahvaarvud on prognoosid india on paljurahvuseline riik 72 elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka 25 moodustavad draviidi keeli konelevad rahvad ja 8 poliselanikud adivasid india suuremad linnad on mumbai delhi chennai kolkata bangalore hyderabad ahmadabad pune surat ja kanpur indias on toojoulisi 467 miljonit ja tootus on 2009 aasta seisuga on 107 25 elanikkonnast elab alla vaesuspiiri peamised ekspordiartiklid on india tahtsaimad ekspordipartnerid on araabia uhendemiraadid 1287 ameerika uhendriigid 1259 hiina 559 2009 peamised impordiartiklid on india tahtsaimad impordipartnerid on hiina 1094 ameerika uhendriigid 716 saudi araabia 536 araabia uhendemiraadid 518 austraalia 502 saksamaa 486 singapur 402 2009 uks india suuremaid vaatamisvaarsusi on haudehitis tadz mahal riigi pohjaosas agra linna lahedal 2003 aastal kulastas seda rohkem kui kolm miljonit inimest samuti on see unesco maailmaparandi nimistus tahtis vaatamisvaarsus on ka punane fort red fort mis on samuti unesco maailmaparandi nimistus incheon ka inchon intsheon on keskalluvusega linn lounakoreas linn on kokku kasvanud souliga kuid on halduslikult omaette uksus linn on tuntud suure ja uue lennujaama poolest mis on suurim lounakoreas linn asub mandril kuid uus lennujaam asub linnast eemal saartel lennujaama rajamisel uhendati yeongjongi saar ja yongyu saar incheoni elanike arv on 2 596 000 2002 linna suurim magi on manisan 469 m linna varasem nimi oli michuhol ja asula rajati manisani jalamile juba umbes 500 ekr provintsi oigustega linnaks sai incheon 1995 aastal itaalia kirjandus on itaalia keeles kirjutatud ilukirjandus inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu mis uurib inimese anatoomilist struktuuri inimese anatoomia on tihedalt seotud fulogeenia arengubioloogia ja bioloogilise antropoloogiaga inimese anatoomia jaotatakse uurimisvahendite ja meetodite kaudu makroanatoomia jaotatakse vajadusel ka anatoomilise struktuuri seisundi kaudu makroanatoomia jaotatakse vajadusel ka anatoomilise struktuuri olukorra alusel mikroanatoomia jaotatakse vajadusel anatoomilisest struktuurist lahtuvalt inimese anatoomia on tihedalt seotud anatoomia teiste allharudega nagu sustemaatiline anatoomia topograafiline anatoomia ehk topoanatoomiaplastiline anatoomia funktsionaalne anatoomia embruoloogia kliiniline anatoomia patoanatoomia jt johannes aavik 8 detsember vana kalendri jargi 26 november 1880 randvere kula laimjala vald saaremaa 18 marts 1973 stockholm oli eesti keeleteadlane ta sundis laimjala valla vallakirjutaja mihkel aaviku 18441909 pojana isa vend kuressaare kaupmees jakob aavik joosep aaviku isa ostis mihklile kuressaarde maja johannes aaviku isa asus sinna elama koos abikaasa ann aaviku 18491918 ja laste aadu liisi ja juuliga johannes aavik elas oma vanematekodus kuressaare gumnaasiumi opilasena aastail 18981902 ja hiljem 19191926 samas koolis eesti keele opetajana tootades kuressaare gumnaasiumis sai alguse aaviku huvi emakeele vastu samuti alustas ta seal prantsuse ja ladina keele oppimist keeleopinguid jatkas ta tartu ulikoolis nezini ajaloo ja filoloogiainstituudis ja helsingi ulikoolis viimase lopetas filoloogiakandidaadi kraadiga aavik tegutses hiljem keeleopetajana jaltas tartus kuressaares ja tootas ka postimehe toimetuses aastail 19261934 oli ta gumnaasiumiopetaja ja tartu ulikooli eesti keele lektor 1934 aastast haridusnounik koolide peainspektor 19401941 kirjastuses toimetaja saksa okupatsiooni ajal elas aavik nommel 1944 aastal kolis ta rootsi kus tegutses stockholmis arhiivitootajana tolkijana keeleartiklite ja kooliraamatute autorina aastail 19601962 oli ta rootsi eestlaste esinduse esinduskogu liige valiti 2086 haalega ta suri stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule aavikule kuulub tahelepanuvaarne koht eesti tanapaeva kirjakeele kujundamises 1912 aastal algatas ta keeleuuendusliikumise oma programmi pohiteesid esitas ta artiklis tuleviku eestikeel nooreesti iv albumis aavik propageeris kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi ning sellega esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda 191225 esitatud uuendusettepanekud sonavara rikastamise morfoloogia imitmus isuperlatiiv jpm ning suntaksi eestiparastamise kohta leidsid rohkem poolehoidu kui tema hilisemad soovitused aavik toi kirjakeelde arvukalt laensonu eeskatt soome keelest murdesonu ja uudistuletisi tema kunstlikult loodud uutest tuvisonadest on eesti keele pohisonavara hulka joudnud umbes 30 naiteks embama evima laip morv roim laup lunk meenutama aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brosuurides ja artiklites loengute ja ettekannetega kasutas uusi sonu ja vorme ilukirjanduslikes tolgetes soome prantsuse ja inglise keelest juhani aho guy de maupassant paul bourget edgar allan poe jt ta toimetas ajakirju keeleline kuukiri 19141916 ja keeleuuendus 19251926 avaldas uute sonade sonastiku 1919 uute ja vahem tuntud sonade sonastiku 1921 keeleuuenduse aarmised voimalused 1924 ning eesti oigekeelsuse opiku ja grammatika 1936 ta oli nooreesti uks aktiivsemaid liikmeid selle ruhmituse albumites ilmusid tema keele ja kirjandusartiklid tolked varsikatsetused ja 1909 aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus ruth varjunime all j randvere ta on avaldanud kriitilispoleemilised tood eesti luule viletsused 1915 puudused uuemas eesti luules 1922 saatesonu tolketeostele ja kasitlusi rahvaluulest valismaal tolkis ta peamiselt soome aino kallas ja vene ivan turgenev kirjandust johannes aaviku selts asutati tallinnas nommel 26 septembril 1992 aastal seltsi juhib helgi vihma 19 juunil 1992 avati kuressaares aaviku vanematekodus saaremaa muuseumi filiaalina johannes ja joosep aaviku majamuuseum helgi vihma on koostanud aaviku ja friedebert tuglase kirjavahetuse valjaande 1990 2003 avaldati ajakirjas looming katkendeid aaviku paevikutest mis heidavad valgust tema isiksusele johann sebastian bach joohan sebastian bahh 31 marts vana kalendri jargi 21 marts 1685 eisenach 28 juuli 1750 leipzig oli saksa helilooja ja organist bachide suguvosa koige valjapaistvam liige oma eluajal ja ka veel 18 sajandi lopul oli bach tuntud vaid vordlemisi kitsas ringkonnas heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19 sajandi esimesel poolel praegu peetakse teda uheks pohiliseks heliloojaks barokiajastul ning uheks suurimaks terves muusikaajaloos tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika korgaja alguseks johann sebastian bach sundis vana kalendri jargi 21 martsil 1685 eisenachis organist johann ambrosius bachi ja maria elisabetha lammerhirt bachi noorima pojana bachi isa ja koik onud olid professionaalsed muusikud isa opetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimangu ning onu johann christoph bach 164593 tutvustas noorele sugulasele orelimangu 8aastaselt hakkas bach oppima eisenachi ladina koolis bachi ema suri 1694 ja isa 1695 aastal parast seda kolis bach koos venna johann jakobiga vanema venna johann christoph bachi 16711721 juurde lahedalasuvasse ohrdrufi johann christoph tegutses ohrdrufis organistina ning vottis ule 14 aastat noorema venna johann sebastiani muusikalise harimise muuhulgas opetas ta vennale klavikordimangu ja tutvustas talle saksamaa heliloojate sealhulgas johann pachelbeli kelle juures ta ise oppinud oli johann jakob frobergeri ja dietrich buxtehude loomingut kui uskuda tema hilisema opilase lorenz christoph mizleri kirjutatud nekroloogi siis kirjutas johann sebastian bach oositi salaja umber moodsama muusika kasikirju mille vend oli tema eest ara peitnud bach oppis tasuta ohrdrufi lutseumis kus ta voeti kooli juures tegutsenud tanavalaulikute hulka oppeedukuselt oli johann sebastian alati parimate hulgas tema koolivendadeks olid muuhulgas bachi eluaegne sober georg erdmann ja nobu johann ernst bach sajandivahetuseks jai bachile venna ohrdrufi korter vaikeseks kuna viimane oli asja saanud isaks lisaks sellele ei saanud bach enam tasuta haridust lutseumis ohrdrufi lutseumi kantor soovitas tal minna koos georg erdmanniga luneburgi miikaeli kloostrisse andes neile selleks isegi stipendiumi oppimisvoimalused luneburgis olid bachile head tanu kloostri rikkusele anti talle tasuta haridust tanu ilusale poisssoprani haalele sai bach kooris laulmise eest vaikese tasu kooriga sai ta laulda koigil jumalateenistustel tutvudes nii pohjasaksamaa tollase muusikakultuuriga lisaks sellele sisaldas miikaeli kloostri raamatukogu uhte suurematest tolleaegsetest muusikakasikirjade kogudest saksamaal on voimalik et haalemurde saabudes oli bach sealses kloostris abiorganist vahetevahel reisis ta hamburgi et kuulata tol ajal kuulsat organisti johann adam reinkenit ning cellesse et kuulata sealse hertsogi poolt ulalpeetavat ja vahetevahel ka luneburgi kulastavat kapelli viimane mangis suures osas prantsuse muusikat tanu millele oppis bach ka seda tundma johann sebastian bach lahkus luneburgist 1702 aasta ulestousmispuhade eel alates kooli lopetamisest luneburgis kuni 1703 aastani ei ole bachi tegevuse kohta selgeid andmeid 1703 aasta aprillist tootas bach monda aega weimaris sealse pisivurst johann ernst iii vaikese kapelli juures viiuldajana see bachi jaoks vahehuvitav too oli aga aeganoudev ega andnud voimalust loominguliseks tooks ja enesetaienduseks koigi tema kohustuste kohta seal ei ole tait selgust kuid naib et tal oli peale muusikutoo ka muusikaga mitteseotud ulesandeid igatahes lahkus bach weimarist juba aasta parast sinna saabumist arnstadtis tootas bach uue kiriku organistina see tookoht oli kull aarmiselt tagasihoidlik kuid seeeest oli aastapalgaks tolle aja kohta kullaltki korralikud 84 kuldnat bachile oli aga veel rohkem meeltmooda et arnstadti organisti amet ei olnud vaga keerukas ega aeganoudev andes seega talle voimaluse tegeleda loomingulise tooga lisaks sellele oli arnstadti uue kiriku orel taiesti uus varsti tekkisid aga probleemid tooandjaile ei meeldinud noore bachi loominguline julgus samuti ei laabunud tal too viletsa kirikukooriga 1705 aastal tegi ta oppereisi lubeckisse et kuulata dietrich buxtehude orelimangu dietrich buxtehude looming oli paljuski mojutanud johann sebastian bachi varajast loomingut bach viibis lubeckis lubatud nelja nadala asemel neli kuud kui ta hiljem konsistooriumi ette kutsuti siis heideti talle ette nii omavolilist puhkusevotmist kui ka keerulisi ja liiga pikki orelisoolosid mis kogudust arritasid varsti parast seda bach arnstadtist ka lahkus bach tootas uhe aasta muhlhausenis blasiuse kiriku organistina kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivord head kiriku orel oli vana ja vajas remonti linnas valitsenud pietism taunis kunstmuusikat 1707 aastal puhkenud tulekahju milles havines osa linnast laostas muhlhausenit majanduslikult koik see sundis bachi juba jargmisel aastal toolt lahkuma muhlhausenis elades abiellus ta maria barbara bachiga arnstadtimuhlhauseni perioodi tahtsamateks teosteks on kirikukantaadid gottes zeit ist die allerbeste zeit actus tragicus bwv 106 christ lag in todes banden bwv 4 gott ist mein konig ja aus der tiefen rufe ich herr zu dir bwv 131 weimaris sai bach sealse hertsog wilhelm ernsti oukonna lossikiriku organistiks lisaks sellele mangis ta kammeransamblis klavessiini viiulit ja vioolat weimaris olles kandideeris ta ka halle liebfraukirche organistiks kuid loobus sellest kuna palgakusimuses ei joutud kokkuleppele hertsogis pohjustas bachi lahkumissoov kartust ning selleks et viimane kindlasti weimarisse jaaks loi hertsog spetsiaalselt bachi jaoks kontsertmeistri ameti tanu sellele tousis bachi tootasu kuid seeeest pidi ta iga kuu komponeerima ja kapellile selgeks opetama uhe kirikukantaadi weimari oukonda tabasid aga rasked ajad hertsog wilhelm ernsti ja tema vennapoja ernst augusti voimuvoitlusse kaasati teiste hulgas ka muusikud hertsog keelas ansambliliikmetel mangida ernst augusti heaks viimane keelas aga muusikutel oukonnast lahkuda ahvardades karistusega nii ka laks kui bach 1717 aastal lahkumisavalduse andis pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse weimari perioodil sundisid bachi kaks vanemat heliloojatest poega wilhelm friedemann 1710 ja carl philipp emanuel bach 1714 weimaris kirjutas bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest sellel perioodil puutus bach kokku antonio vivaldi loominguga mis mojutas tema muusikat tugevalt seda naitavad tema tehtud antonio vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile aastal 1717 laks bach kothenisse ametlikult cothen kus temast sai anhaltkotheni vurst leopoldi oukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor viimane tahendas seda et bach juhtis kogu oukonnamuusikat vurst oli suur muusikasober kes mangis ka ise sageli oukonnakapellis viiulit ning ta hindas bachi korgelt peagi hakkas bachi hairima aga see et oukonnas valitsenud kalvinistlik usutunnistus ei voimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga mis tahendab et bachil ei olnud voimalik luua kirikukantaate ega orelimuusikat seeparast parinevad sellest perioodist peamiselt instrumentaalkontserdid teosed klavessiinile ja hulganisti muud kammermuusikat muuhulgas kirjutas bach kothenis kuus brandenburgi kontserti hastitempereeritud klaviiri esimese vihiku viiulikontserdid amoll ja eduur tsellosuidid kontserdi kahele viiulile dmoll keelpillidele ja basso continuole orkestrisuidid ning sonaadid ja partiitad sooloviiulile kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka uheks pohjuseks miks bach 1723 aastal kothenist lahkus 7 juulil 1720 suri johann sebastian bachi esimene naine maria barbara 3 detsembril 1721 abiellus johann sebastian bach anna magdalena wilckega kes oli koigest 20aastane oma teisele naisele anna magdalenale puhendas johann sebastian uhe noodivihiku temaga sundis bachil 13 last kellest kuus jai ellu gottfried heinrich bach johann christoph friedrich bach ja johann christian bach olid samuti muusikud kokku sundis bachil 20 last kellest pooled surid juba imikueas 5 juulil 1722 suri leipzigi tooma kiriku kantor johann kuhnau ja koht jai vakantseks parast keskparaste kandidaatide valjapraakimist jai soelale neli meest johann fasch kapellmeister anhaltzerbstist georg philipp telemann muusikadirektor hamburgist christoph graupner kapellmeister darmstadtist ja bach telemann sai aga just sel ajal hamburgist palgakorgenduse ning otsustas jaada sinna loobudes kandideerimisest leipzigisse kuna bachi ulejaanud konkurente oma oukondadest vabaks ei lastud jai koht temale kusjuures protokolli kirjutas apellatsioonikohtunik abraham christoph platz et nuud pole voimalik parimaid saada tuleb votta keskparane oma kantoriproovi sooritas bach 7 veebruaril 1723 tooma kirikus kui esiettekandele tulid kaks selleks puhuks kirjutatud kantaati jesus nahm zu sich die zwolfe bwv 22 ja du wahrer gott und davids sohn bwv 23 koos tooma kantori ulesannetega kaasnes muusikadirektori too neljas leipzigi linnakirikus bachi tooulesannete hulka kuulusid muuhulgas poistekoori juhatamine ning puhapaevadeks ja suuremateks kirikupuhadeks vokaalmuusika kirjutamine seeparast parinebki leipzigi perioodist eriti aga selle esimestelt aastatelt suur hulk kirikumuusikat naiteks kirikukantaate kirjutas bach leipzigi perioodi algul umbes 60 aastas perioodi tahtsamateks teosteks on missa hmoll johannese ja matteuse passioon lihavotteoratoorium jouluoratoorium clavierubung muusikaline ohver fuugakunst hastitempereeritud klaviiri ii osa jpt johann sebastian bach suri 28 juulil 1750 kell 2015 leipzigis ja maeti johannese kalmistule 1894 a maeti ta sailmed umber tooma kirikusse nekroloogi jargi oli surma pohjuseks ebaonnestunud silmaoperatsioon ja rohud mis bachi tervist laastasid selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupoletik millele lopuks jargnes surm uusima kasitluse kohaselt pohjustas surma hoopis suhkurtobi johann sebastian bachi looming oli 18 sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskeparane ja komplitseeritud tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19 sajandil seda suuresti tanu helilooja felix mendelssohn bartholdyle parast helilooja surma oli just mendelssohn see kes bachi matteuse passiooni esmakordselt dirigeeris mendelssohni jaoks oli johann sebastian bach suureks eeskujuks naiteks tema oreliteosed 6 orelisonaati ning 3 preluudi ja fuugat on inspireeritud viimase leipzigiaegsest loomingust bachi loomingust olid inspireeritud veel 19 sajandi heliloojad robert schumann ja ferenc liszt neist viimane kirjutas ulatusliku preluudi ja fuuga orelile teemal bach kus tahed margivad vastavalt b a c ja hnooti esimese bachibiograafia kirjutas 1802 aastal johann nikolaus forkel pannes sellega aluse hilisemale mahukale bachi kasitlevale kirjandusele ja laiemalt ka romantilistele heliloojabiograafiatele 20 sajandi bachikirjandust mojutas vaga oluliselt albert schweitzeri 1908 aastal ilmunud monograafia oma eluajal oli bach tuntud kull orelimangija ja hindajana ning kapellmeistrina kuid mitte heliloojana tema kuulsus heliloojana jai vaikeseks suuresti seetottu et ta toimetas oma eluajal trukki vaid neli teost clavierubung iiv bach on aegade suurimaid polufooniameistreid ta armastas fuugavormi ja viis selle korgeimale tasemele bachi loomingus on sugav emotsionaalsus uhenduses konstruktiivse motlemisega ning julge fantaasia karmi moistuslikkusega bachi teostele on iseloomulik isikuparane stiil ja loogika eri haalte juhtimisel valjendus ja karakteerimisjoud ning figuratsioonirohkus bach polnud uuendaja vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvotja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide taiuslikkuseni arendaja bach on loonud koikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusikazanrides peale ooperi kokku on bachilt sailinud ule 1000 teose mille wolfgang schmieder kandis 1950 aastal bachi teoste kataloogi bach werke verzeichnis bwv kammermuusikat kirjutas bach peamiselt kothenis ning sellest on sailinud vaid vaike osa eriti tahtis roll on tema teostel soolopillidele partiitad itaalia suidid ja sonaadid viiulile suidid tsellole ja sonaat floodile koik need on vastavate pillide mangijate repertuaarides asendamatud kammermuusikast on bachilt sailinud veel ansamblisuidid ning elu lopus leipzigis kirjutatud muusikaline ohver ja fuugakunst neist viimasel pole autor tapsustanud teose koosseisu markimisvaarne osa johann sebastian bachi loomingust on kantaatidel mis on kirjutatud pohjasaksa kirikumuusika varasel perioodil eriti dietrich buxtehude eeskujul valdava osa neist kirjutas bach leipzigis kokku kirjutas ta ule 300 vaimuliku kantaadi neist on sailinud pisut alla kahesaja lisaks neile kirjutas ta veel ilmalikke kantaate millest sailinud on 20 need on loodud pidulike sundmuste tahistamiseks naiteks kantaat tonet ihr pauken erschallet trompeten bwv 214 on kirjutatud saksi kuurvurstinna ja poola kuninganna sunnipaevaks voi puhendatud erinevatele isikutele naiteks kantaadi schwingt freudig euch empor bwv 36c kirjutas bach tooma kooli opetaja johann matthias gesneri auks klaviirimuusikat muusikat klahvpillidele millel on vaid uks klaviatuur kirjutas bach peamiselt kothenis eesmargiks opetada nende kaudu oma vanematele poegadele pillimangu ja kompositsiooni aluseid neist tehniliselt lihtsaimad on kogutud wilhelm friedemann bachi noodivihikusse ja anna magdalena bachi noodivihikusse pisut raskemad kuid siiski puhtalt oppeotstarbelised teosed on 2 ja 3haalsed inventsioonid vaikesed preluudid ja fuugad hoopis keerulisemad on aga hastitempereeritud klaviiri htk 1 ja 2 vihikusse kogutud 24 preluudi ja fuugat vihiku kohta koikides mazoor ja minoorhelistikes seejuures on bach esimene terves muusikaajaloos kes kasutab sustemaatiliselt ja taielikult ara kogu helistike ringi uuenduslike htk teoste korval kirjutab bach ka traditsioonilises klavessiinimuusika stiilis tantse mis on kogutud kolme kuueteoselisse suidikogumikku inglise suidid prantsuse suidid ja 6 partitat itaalia suiti vokaalseid suurteoseid kirjutas bach vaid leipzigis kus paar aastat enne helilooja kantoriks maaramist algatati igaaastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis kuid praeguseks on neist sailinud kaks matteuse ja johannese passioon lisaks sellele on olemas veel fragmendid markuse passioonist mille muusika on bach votnud oma varasematest teostest bachi passioonid jargivad vanu traditsioone need sisaldavad viit eri liiki osi bachi uks peateostest missa hmoll on sarnaselt markuse passiooniga kirjutatud varasemate teoste pohjal ta komponeeris selle oma elutoo kokkuvottena ega lootnudki seda eales ette kanda see 24osaline traditsioonilises missatsuklis teos sisaldab meisterlikke aariad duette ning koorifuugasid olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile bach kirjutas veel kolm oratooriumi jouluoratoorium lihavotteoratoorium ning taevaminekuoratoorium siiski meenutavad need pigem ulatuslikke kantaate olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti vahem tuntud on bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded bach kes oli oma elu ajal tuntud eelkoige orelivirtuoosi ja hindajana kirjutas moistagi suurel hulgal orelimuusikat oma teostes uhendas ta lounasaksa stiili pachelbel froberger millest ta kuulis venna juures oppides ja pohjasaksa stiili mida bach kuulis oma eeskujudelt buxtehudelt ja reinkenilt eriti tugevaid buxtehude mojutusi on tunda bachi tuntuimas oreliteoses tokaata ja fuuga dmoll bwv 565 selles ei ole muidugi midagi imekspandavat sest helilooja kirjutas selle varsti parast 17051706 aasta lubecki reisi kus kohtumine buxtehudega oli eesmargiks arnstadti ja muhlhauseni perioodid olid bachi jaoks orelimuusika poolest viljatumad kuna sealsed kirikud soosisid tagasihoidlikumat jumalateenistuste muusikalist kujundamist markimisvaarseim osa bachi oreliteostest on komponeeritud weimaris kus sealne lossikirik andis helilooja ideedele taieliku vabaduse tutvused vivaldi muusikaga lisasid nuud bachi orelimuusikasse ka itaalia kontserdi valjenduslaade parast weimarit polnud bachi tookohustused enam oreliga seotud seeparast on hilisemas elus oreliteoste osakaal marginaalne orkestrimuusikat kirjutas bach peamiselt kothenis ja leipzigis kus tema kasutuses olid vaga korgel tasemel orkestrid kothenis aitas ilmaliku instrumentaalmuusika kirjutamisele kaasa ka seal valitsenud ning kirikus kunstmuusikat tauninud kalvinism peamised zanrid milles bach orkestriteoseid kirjutas olid kontsert ja suit neist esimeses jaljendas ta vivaldi soolokontserdi vormi kuid lisas sinna endale omase polufoonia seega olid tema orkestrimuusikas koik partiid vordsed igal pillil oli taita justkui solisti roll 1721 aastal kogus bach kokku oma kuus parimat orkestriteost ning saatis need puhendusega brandenburgi markkrahvile kuigi kontserte brandenburgi oukonnas kunagi ei esitatud osalt kontsertide ebatavaliste koosseisude tottu hakati neid hiljem nimetama brandenburgi kontsertideks brandenburgi kontserdis nr 5 on eriti virtuoosseks solistiks klavessiin mistottu peetakse seda muuhulgas muusikaajaloo esimeseks klahvpillikontserdiks olulisel kohal bachi orkestriloomingus on tema viiulikontserdid neist tuntuim on kontsert kahele viiulile keelpillidele ja basso continuole dmoll bwv 1043 paljudest viiulikontsertidest kirjutas bach leipzigis ka tootlused klavessiinile ja orkestrile kui bachi kontsertides on tunda tugevaid itaalia barokkmuusika mojutusi siis neljas sailinud orkestrisuidis on helilooja jaljendanud prantsuse muusikat bachi orkestrisuite nimetatakse ka uvertuursuitideks sest koik nelja puhul on teose esimeseks pikimaks ning olulisimaks osaks prantsuse stiilis avamang ouverture ulejaanud osadeks on tantsud voi karakterpalad viimase naiteks on ulemaailmse kuulsuse saavutanud badinerie 2 suidist ja aaria tuntud ka ingliskeelse nimega air 3 suidist oma opilastele ja lastele kirjutas ta lihtsamaid klaviiripalu vaikeseid preluude ja fuugasid inventsioone ja tantse neist osa on kogutud anna magdalena noodivihikusse carl robert jakobson pseudonuum c r linnutaja 26 juuli 1841 tartu 19 marts 1882 kurgja oli eesti uhiskonnategelane publitsist kirjanik ja pedagoog carl robert jakobsoni isa oli torma kihelkonnakooli opetaja adam jakobson natalie auguste johansonparna oli tema ode ja eduard magnus jakobson tema vend jakobson elas noorpolves tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis aastatel 18561859 oppis ta valgas cimze seminaris aastatel 18591862 oli jakobson isa jarglasena torma kihelkonnakooli opetaja 1862 aastal tekkisid tal torma moisniku ja pastoriga lahkhelid ning jakobson lahkus ametikohalt asudes opetajaks jamburgi aastast 1864 tootas ta kooli ja koduopetajana peterburis 1865 aastal omandas ta gumnaasiumi ulemkooliopetaja kutse saksa keele ja kirjanduse alal jakobson liitus peterburi patriootide ringiga ning alustas ruhma mojul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna 1865 aastal hakkas ta saatma kaastoid eesti postimehele hiljem ka liberaalsetele vene ja saksakeelsetele ajalehtedele aastal 1868 jai rahuldamata jakobsoni taotlus asutada peterburis eestikeelne ajaleht jakobson osales eesti kirjameeste seltsi ja eesti aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses olles alates 1870 aastast eesti aleksandrikooli peakomitee liige 1868 ja 1870 aastal pidas jakobson vanemuise seltsis kolm isamaakonet mis ilmusid aastal 1870 raamatuna 1871 aastal asus jakobson elama tallinnasse kuid ka seal ei saanud ta luba eestikeelse ajalehe asutamiseks 18721874 aastal tootas jakobson vana ja uuevandra valla kirjutajana aastal 1874 ostis jakobson vandra lahedal asuva kurgja talu millest kavatses teha naidismajapidamise samal aastal korraldas ta vandras eesti esimese kunnivoistluse jakobson valiti parnu eesti pollumeeste seltsi ja viljandi eesti pollumeeste seltsi presidendiks nendes seltsides pidas ta pollumajandusalaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja oiguslikku seisundit kasitlevaid konesid ja esitas pollumajanduse edendamise kava aastast 1878 toimetas jakobson viljandis ajalehte sakala tema tahtsamad abilised toimetuses olid jaak jarv ja jakob korv ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust aadlivoimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme samuti noudis rahvakooli vabastamist kiriku tiiva alt see toi kaasa konflikte eestlastest kirikuopetajatega ja lopuks rahvusliku liikumise moodukamate tegelaste kaugenemise sakalast konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse 1881 aastal valiti jakobson jakob hurda asemele eesti kirjameeste seltsi presidendiks jakobson oli esimene kes andis eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid ta avaldas esimese eestikeelse pollumajandusalase oppe ja kasiraamatu teadus ja seadus pollul esimene osa 1869 ning raamatud kuidas pollumees rikkaks saab 1874 kuidas karjad ja nende saagid meie pollumeeste rikkuse allikaks saavad 1876 sakala kalender pollumeestele 1880 ja moned teised nendega pani ta aluse eestikeelsele pollumajanduskirjandusele jakobsoni korgetasemelised uuenduslikud kooliopikud mojutasid suuresti eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut tema kooli lugemise raamatu kolm osa 18671876 esimene osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trukis laialdaselt tulid kasutusele ka uus aabitsaraamat 1867 veikene geograafia 1868 ja tutarlastekoolide lugemik helmed 1880 ajakirjanduses voitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mojust vabastamise eest ta taotles eesti laulukooridele alguparast repertuaari ning andis valja noodikogud wanemuine kandle healed kaks vihikut 18691871 ja roomus laulja 1872 uhiskondlikust tegevusest lahutamatu on jakobsoni patriootiline luule kogu c r linnutaja laulud 1870 sisaldab ka tolkeid peamiselt saksa luuleklassikast ja palju mangitud naidend artur ja anna 1872 mis taunib seisuste ebavordsust koik jakobsoni teosed avaldati uues kirjaviisis see aitas uue kirjaviisi voidulepaasule kaasa jakobson haigestus 1882 aasta kevadtalvel kopsupoletikku eestlased kahtlustasid tapmist arsti poolt pidades imelikuks nii suure tugeva terve mehe loomulikku surma c r jakobson on maetud perekonnakalmistule kurgjal tema lesk ja tutred kuulusid vandra saksa kogudusse aastal 1948 avati kurgjal tema tegemiste jaadvustamiseks muuseum 1956 aastal anti viljandi 1 keskkoolile c r jakobsoni nimi aastast 2012 kannab see nime viljandi jakobsoni kool aastatel 19922010 kaunistas tema portree eesti suurimat 500kroonist rahatahte c r jakobsoni nime kannavad tanavad paljudes eesti linnades ja vaiksemateski asulates 1957 aastal pustitati jakobsoni malestussammas torma kooli juurde skulptor roman haavamagi 1993 aastal avati monument ka viljandis kujur mati karmin ja arhitekt tiit trummal eesti telefilm on teinud jakobsonist dokumentaalfilmi carl robert jakobson rezissoor mati poldre 1982 janis cimze jaanis tsimze vanas ehk saksaparases kirjaviisis jahnis zimse 3 juuli 1814 rauna kihelkond lati 22 oktoober 1881 valga oli lati pedagoog rahvalaulude koguja ja harmoniseerija organist ja koorijuht pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija latis ja eestis janis cimze sundis cimze moisas liivimaal moisavalitseja perekonnas sai hariduse rauna kihelkonnakoolis kus oppis ka orelit mangima viieteistkumneaastasena asus toole eraopetajana kolm aastat hiljem kutsuti ta volmari valmiera kihelkonnakooli opetajaks ja kiriku orelimangijaks et parandada kihelkonnakoolide taset otsustas liivimaa kirikuopetajate sinod asutada opetajate seminari selleks oli koigepealt vaja ette valmistada tulevane seminari juhataja valik langes janis cimzele 1836 aastal asus cimze oppima weissenfelsi opetajate seminari saksamaal mille lopetas 1838 aastal seal oppis ta ka viiuli ja klaverimangu ja parandas oma orelimangu oskust aastatel 18381839 oppis ta eksternina berliini ulikoolis kus kuulas matemaatika didaktika ja muusikateooria loenguid tema muusikaprofessoriks oli ludwig christian erk saksa rahvalaulude koguja harmoniseerija avaldaja ja uurija saksamaalt tagasi joudnud juhtis cimze 1839 aastast peale kuni surmani liivimaa kihelkonnakooliopetajate ja kostrite seminari opetades tulevastele opetajatele muu hulgas koorijuhtimist ja rahvalauluseadet opetust anti saksa keeles olulisteks oppeaineteks olid muusika ja pedagoogika seminaris oppisid lati ja eesti rahvusest opilased noormeeste opetamisel ja kasvatamisel jargis cimze johann pestalozzi ja adolph diesterwegi pedagoogika pohimotteid neljakumne kahe tooaasta jooksul liivimaa kihelkonnakooliopetajate ja kostrite seminaris kasvatas ja opetas cimze oma toole andunud tubli pedagoogina rohkem kui neljasadat noormeest kellest said tulevased eesti ja lati kostrid ja koolmeistrid oma aja avaliku elu tegelased koorijuhid heliloojad ja kirjamehed cimze seminaril oli kujundav osa rahvusliku arkamise ajal liivimaal ja eestimaal tema kae all said opetust ja kasvatust esimesed eesti arkamisaja tegelased carl robert jakobson ado grenzstein anton jurgenstein joosep kapp aleksander kunileid aleksander late ja teised janis cimzet peetakse baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja 1869 aastal tartus peetud esimese eesti uldlaulupeo uheks isaks laulupeo jarel kirjutas johann voldemar jannsen eesti postimehes janis cimze on maetud valka luke kalmistule 1888 aastal 7 aastat peale surma pustitati tema kalmule mustast graniidist monument mille kolmel kuljel seisab eesti lati ja saksakeelne kiri oma rahva kooliopetajate kooliopetajale tanulik liivimaa krahv jakob pontusson de la gardie 2030 juuni 1583 tallinn 12 august 1652 stockholm oli rootsi vaejuht 1609 feldmarssal ja riigitegelane riigimarssal 1628 jakob de la gardie oli pontus de la gardie ja sofia gyllenhielmi poeg ning axel julius de la gardie ja magnus gabriel de la gardie isa tema ema suri sunnitusel ning isa uppus kaks aastat hiljem 1585 narva jokke misjarel jakobi soomes vaaksy moisas elav vanaema karin ehk katarina hansdotter ta enda kasvatada vottis katarina oli olnud soome hertsogi hilisema rootsi kuninga johan iii armuke kellega neil oli teadaolevalt neli last sofia gyllenhielm 15561583 kes oli abielus pontus de la gardiega augustus gyllenhielm 15571560 julius gyllenhielm 15591581 abo asehaldur 15801581 lucretia gyllenhielm 15601585 enne johani abiellumist poola printsessi katarina jagellonicaga 1562 aastal naitis johan katarina klas vestgotega 1563 aastal tapeti klas vestgote koos teiste johani pooldajatega misjarel abiellus katarina ulemsatakunta foogti lars hordeliga 1601 aastal osales jakob de la gardie poolarootsi sojas liivimaal samal aastal votsid jan zamoyski vaed polkovnik jakob de la gardie valmiera langemise jarel koos oma sugulase sodermanlandi hertsog karli abieluvalise poja carl carlsson gyllenhielmiga vangi vangis viibis ta neli aastat ning parast vabanemist suundus madalmaadesse kus vottis vabatahtlikuna osa madalmaade ulestousust 16061608 teenis ta oranje mauritzi vagedes hollandi sojakunst avaldas talle suurt mulje ning rootsi naasnuna asus ta seda seal tutvustama parast 1608 aastat oli ta kaks aastat soomes asunud rootsi vagede juhataja poolavene soja ja moskoovia segaduse ajal ajal toetas rootsi moskva tsaari vassili ivt valtimaks poolaleedu valitseja zygmunt iii waza ulemvoimu kehtestamist kesk ja idaeuroopas 1609 aastal solmiti viiburis sojaline liiduleping rootsi lubas saata tsaarile appi vagesid noudes vastutasuks kakisalmi laani jakob de la gardie maarati venemaale mineva ning peamiselt soomlastest ja palgasoduritest koosneva vae ulemaks de la gardie sojakaiguna tuntud ettevotmine paadis rootsivene vagede joudmisega moskvasse ning tusinost valedmitri vagede pagendamisega 1609 aasta martsis uletasid jakob de la gardie vaed piiri ning peletas valedmitri toetajad novgorodi piiramiselt ning purustas ka valedmitrit toetanud poolakate ja kasakate vaesalgad ja vabastas staraja russa porhovi torzoki ning tema kui tsaar vassili suiski liitlase voimu alla laksid jaroslavl kostroma nizni novgorod kinesma jurjev galits romanov posehonje ustjug kasin borissov vjatka ning beloozero pohja ja kirdevenemaal koos tsaari vaejuhi mihhail skopinsuiski 15861610 vagedega vabastasid venemaa tsaaririigi pohjaosa ja volgaaarsed linnad valedmitri ii toetajatest ning 1610 aasta jaanuaris poolakate vagede poolt piiratud troitsesergi suurkloostri 1610 aasta 4 juuli osales de la gardie vagi koos vurst dmitri suiski ja andrei vassiljevits golitsoniga klusino lahingus mis kaotati arvulises vahemuses olnud poolaleedu vagedele mida juhtis poola krooni valihetman stanisaw zokiewski ja mis loppes venerootsi vagede luuasaamisega de la gardie vaes olnud palgasodurite palk oli maksmata ning need deserteerusid tsaar vassili iv valitsemisaeg loppes ja ta pugati mungaks venerootsi vagede luuasaamisega sai moskva tsaaririigi valitsejaks zygmunt iii waza poeg wadysaw iv waza de la gardie rootslastest ja soomlastest vael lubati alistumislepingu kohaselt lahkuda ning nad taandusid loodevenemaale kus kontrollisid neid ja endise tsaari vassili iv solmitud lepingu kohaselt rootsile lubatud alasid de la gardie mangis olulist rolli ka 1610 aastal rootsi ja wadysaw iv waza valitsetava moskva vahel puhkenud ingeri sojas soja uheks eesmargiks oli panna gustav ii adolfi noorem vend karl filip moskva troonile 1611 aastal vallutasid jakob de la gardie juhitud rootsi vaed novgorodi viibides 1611 aastal venemaal valis ta ohta joe suudmes praeguse peterburi territooriumil uue nyeni kaitserajatise asukoha ja alustas nyenskansi kindluse ehitamist venemaa tsaariks sai 1613 aastal mihhail i kuid olukorra loodevenemaal ja ingerimaal lahendas alles 1617 aastal solmitud stolbovo rahuleping millega rootsi kuningriik sai oma valdusse maaalad jaamerest maanselja magimaa laadoga jarve neeva joekonna ingerimaa ja peipsi idaranna kaudu vainajoeni rootsi tunnistas aga venemaa oigusi novgorodi valdustelele sh staraja russale ladogale porhovile gdovile ja saavutas tsaari lubaduse maksta 20 000 rubla 1613 aastal maarati jakob de la gardie riiginounikuks rootsi kuningriigis 1615 sai ta lacko krahvi tiitli ja 1625 aastal immatrikuleeriti kolmanda krahvi perekonnana rootsi ruutelkonda 1617 kirjutas ta rootsi kuninga gustav ii adolfi esindajana alla stolbovo rahulepingule aastatel 16201652 oli jakob de la gardie rootsi riigis kuninga jarel koige tahtsamate riigijuhtide drots riigikantsler riigimarssal riigiadmiral riigivarahoidja seas olles rootsi kuningriigi riigimarssal 16191622 oli ta eestimaa kuberner maapealik ning tallinna linnuse ja laani asehaldur 16221630 liivimaa kindralkuberner riia maapealik rootsi vagede ulemuhataja rootsipoola sojas ja ka kuni 1632 aastani 1630 rootsi sojakolleegiumi esimees ja 16321644 kuninganna kristiina eestkostevalitsuse liige jakob de la gardiet kutsuti ingeri soja sojategevuse ajal soomest parit vagede hulgas tekkinud huudnime jargi ka eestis laiskjaaguks sest ta kaalus oma otsuseid kaua ja pohjalikult jakob de la gardie on maetud veckholmi kirikusse mis asub uppsala laanis rootsis abikaasa ebba brahe poolt 1652 pohjanmaal asutatud linnale sai tema auks nimeks jakobstad tema arhiivi sailitatakse tartu ulikooli raamatukogus ja tema abikaasa ebba brahe vapiga 17 sajandist parinev etikukivi mille on valmistanud uks kuulsamaid tallinna kiviraidureid arent passer asub viru tanaval asuva de la gardie kaubamaja keldrikorruse restaureeritud muuril 14 martsil 1624 andis rootsi kuningas gustav ii adolf krahv jakob de la gardiele kui liivimaa kindralkubernerile norrkopingi oiguse rootsi alusel helme linnuse ja moisa schlo helmet koos jogeveste beckhof ja hummuliga hummelshof ning hiljem eraldatud karstna kerstenhof ja lovega lauenhof kokku 26 12 adramaad ja 47 talupoega millele lisandusid veel tarvastu schlo tarwast 20 adramaad ja 46 talupoega ja viljandi lossilaan schlo fellin koos vastemoisaga 38 adramaad ja 98 talupoega kokku 84 adramaad ja 191 talupoega liivimaal lisaks kuulusid jakob de la gardiele eestimaal haapsalu piiskopilinnus kolga kolck kiiu kida konnu konda ja loo neuenhof hiiumaal suuremoisa groenhof omanik aastast 1624 ja saaremaal poide ning veel paljud teised valdused jakob de la gardie abiellus 23 juunil 1618 stockholmi lossis krahvinna ebba brahega 15961674 kes oli rootsi riiginouniku ja riigidrotsi krahv magnus brahe 15641633 ja brita stensdotter leijonhufvudi surn 1611 tutar ning soome kindralkuberner per brahe noorema tadi neil oli 14 last kellest 7 said taiskasvanuks teised lapsed pontus 16191632 christina 16201622 sophia 1621 brita 1624 gustaf adolph 16261630 johan carl 1634 ja birgitta helena 1636 surid koik lapseeas jagala jogi on jogi pohjaeestis jogi saab algab pandivere korgustiku laaneserval ahula kulast ja suubub ihasalu lahte joe pikkus on 989 km ulemjooksul voolab jogi labi korvemaa soode umbes 4 km enne suuet on ligi 8meetrine jagala juga uks eesti korgemaid jagala joe paremkalda neemikul umbes 1 km kaugusel suudmest asub jagala joesuu linnamagi tema muud nimed on kehra jogi ulemjooksul ka kiigumoisa ja kigumoisa jogi joel asuvad linnamae jagala joa ja vetla hudroelektrijaam joel asuvad mitmed sillad soodla lahistel on jagalakaravete maanteel ule joe maanteesild soodla kivisild jupiter oli vanarooma mutoloogias peajumal talle vastab kreeka mutoloogias zeus john steinbeck 27 veebruar 1902 salinas california 20 detsember 1968 new york oli ameerika kirjanik kes jattis maailmale mahuka ja mitmepalgelise kirjandusliku parandi tema tuntumateks teosteks on pulitzeri preemiaga parjatud vihakobarad hommiku pool eedenit ning hiirtest ja inimestest 1962 aastal maarati steinbeckile nobeli kirjandusauhind john ernst steinbeck jr sundis californias temas voolas saksa ja iiri verd lapsena elas steinbeck vaikses maakohas ja veetis oma suved rantsodes tootades seal puutus ta kokku ka immigrantidest toolistega ning sai aimu immigrandielu raskustest ja elu pahupoolest hiljem kasitles ta neid teemasid ka oma teostes naiteks raamatus hiirtest ja inimestest 1919 aastal asus john stanfordi ulikoolis bioloogiat oppima 1925 aastal visati ta ulikoolist valja ning leiva teenimiseks tootas ta vaga erinevates ametites oma esimese naise carol henninguga kohtus ta californias kalakasvanduses tootades steinbeck ja henning abiellusid 1930 aasta jaanuaris ning elasid steinbecki isa suvilas tanu vanemate poolt tagatud tasuta elamisele ja rahalisele abile sai steinbeck viimaks kirjutamisele keskenduda 1942 aastal lahutati steinbecki ja henningu abielu samal aastal abiellus steinbeck gwyndolyn congeriga sellest abielust sundisid steinbecki kaks last thomas myles steinbeck 1944 ja john steinbeck iv 19461991 1943 aastal osales steinbeck teises maailmasojas sojakorrespondendina ta viibis vahemere umbruses kuid sai 1944 aastal pohjaaafrikas vigastada ja poordus tagasi koju 1948 aastal lahutati ka steinbecki teine abielu samal ajal suri tema hea sober ed ricketts ning steinbecki sonul pohjustas see sugavat depressiooni 1949 aastal kohtas steinbeck elaine scotti kellest sai tema kolmas abikaasa see abielu kestis kuni mehe surmani 1968 aastal steinbeck suri sudamerikke tottu ning vastavalt kirjaniku soovile tema porm tuhastati urn maeti salinase kalmistule steinbecki vanemate lahedusse 2004 aastal maeti sinna ka elaine steinbeck steinbecki ideoloogilises mottes monevorra heitliku ent alati meisterliku loomingu volu seisneb tema humaanses ja targas lahenemises oma kangelastele kodanikutunde erksuses psuhholoogilise haarde sugavuses ja vorratus pohiliselt leebes huumoris mis tihti teravneb loikavaks irooniaks tema teoseid labivale loodusromantikale sekundeerib kohatine kaldumine idullilisusse ja sentimentaalsussegi kogu tema loomingut ilmestab usk pusivaisse vaartustesse ja nende otsimine kalestuvas nuudismaailmas steinbecki esimene kriitikute tunnustuse palvinud romaan oli 1935 aastal ilmunud tortilla korgendik tortilla flat ek ka tortilla flati agul raamat kirjeldab kodutute noorte meeste seiklusi montereys parast esimest maailmasoda steinbeck vordleb neid iroonilises votmes muutiliste ruutlitega kes ei hooli ameerika uhiskonna kommetest ja moraalinormidest ning kelle elu keskmes on vein ja lobustused teose ainetel valmis 1942 aastal ka samanimeline film 1937 aastal ilmunud hiirtest ja inimestest on traagiline lugu kahe immigrandist toolise elust ja unistustest 1962 aasta nobeli auhinnatseremoonial kirjeldati teost kui vaikest meistriteost ka raamatu pohjal valminud teatrietendust saatis suur edu steinbeck keeldus etendust vaatamast oeldes et tema enda ettekujutus etendusest on juba taiuslik ja see mida ta laval naeks oleks igal juhul pettumus 1939 aastal valmis hollyvoodis ka samanimeline film edule jargnes 1939 aastal vihakobarad mida peetakse steinbecki parimaks teoseks ilmumise aastal oli tegu muuduima raamatuga usas raamat pohineb steinbecki kirjutatud ajaleheartiklitel mis kasitlesid immigrantidest toolisi 1940 aastal parjati teos pulitzeri preemiaga raamatust valmis ka film mille peaosaline henry fonda esitati parima naitleja oscari nominendiks vihakobarad palvis ka negatiivset vastukaja selle pohjuseks olid steinbecki poliitilised vaated kapitalismi negatiivses votmes kirjeldamine ning tooliste raskustele kaasatundmine 1939 augustis keelati raamat riigi rahastatavates koolides ja raamatukogudes sest arvati et raamat on ebasunnis ega kajasta riigis valitsevat olukorda adekvaatselt keeld kestis 1941 aasta jaanuarini 1930 ja 1940 aastatel mojutas ed ricketts oluliselt steinbecki loomingut nad votsid sageli ette vaikseid reise california rannikul et steinbeckile kirjutamisest puhkust anda samuti kogusid mehed loodusest erinevaid naidiseid mida ricketts elatise teenimiseks muus ricketts on mitmete steinbecki tegelaste prototuubiks naiteks ricketts doc raamatust karbikula samuti esinevad sel perioodil kirjutatud raamatutes sageli looduse ja okoloogiaga seotud teemad rickettsi eluloo autori hinnangul langes steinbecki kirjutiste tase parast rickettsi surma 1948 aastal ainsaks erandiks pidas ta raamatut hommiku pool eedenit 1943 aastal tootas steinbeck teises maailmasojas new york herald tribuni sojakorrespondendina steinbeck naasis sojast mitmete srapnellihaavadega millele lisandus psuuhiline trauma nagu ikka kasutas steinbeck enda ravimiseks kirjutamist ta kirjutas alfred hitchcocki filmile paastepaat lifeboat 1944 stsenaariumi hiljem noudis steinbeck oma nime eemaldamist filmi loputiitritest sest tema arvates oli filmi loppversioonil rassistlik alatoon 1945 aastal kirjutas steinbeck koos jack wagneriga filmi a medal for benny stsenaariumi 1945 aastal valmis raamat karbitee cannery row mis oli inspireeritud steinbecki koduigatsusest monterey jarele raamat osutus nii populaarseks et 1958 aastal nimetati raamatu tegevuspaik ocean view avenue montereys umber cannery rowks parast soja loppu kirjutas steinbeck jutustuse parl mis samuti kinolinale joudis filmivotetel mehhikos sai steinbeck inspiratsiooni ka oma jargmise filmistsenaariumi jaoks viva zapata rezissoor oli elia kazan ning peaosi mangisid marlon brando ja anthony quinn kes voitis 1952 aastal rolli eest parima korvalosa oscari 1950 aastal abiellus steinbeck viimast korda varsti parast seda 1952 aastal alustas ta raamatu hommiku pool eedenit kirjutamist steinbeck pidas seda oma parimaks romaaniks parast edukat koostood rezissoor elia kazaniga joudis hommiku pool eedenit ka kinolinale tegu oli james deani esimese suurema filmirolliga raamat teekond charleyga on reisikiri mis kirjeldab steinbecki ja tema puudli charley reisi ameerikas 1960 aastal selles teoses tunneb steinbeck kahetsust oma kaotatud nooruse ja juurte parast samuti kiidab ja samas ka kritiseerib ta ameerikat steinbecki poja tomi sonul vottis isa reisi ette sest teadis et on suremas ning soovis veel viimast korda ameerikat naha steinbecki viimane romaan me tusameele talv ilmus 1961 aastal raamat raagib ameerika uhendriikide moraalsest allakaigust peategelase ethani silmade labi teos ei palvinud kriitikute tunnustust kuigi paljud said aru romaani olulisusest oldi siiski pettunud et teos ei sarnanenud vihakobaratega kuue viimase eluaasta jooksul ei avaldanud steinbeck enam uhtegi romaani arvatakse et pohjuseks oli viimase romaani ebaedu ja kriitikute protest parast steinbeckile nobeli auhinna maaramist 1964 aastal andis usa president lyndon b johnson steinbeckile riigi uhe korgeima autasu presidential medal of freedom iga moodukalt arukas inimene voib raha kokku ajada kui see just tema soov on enamasti aga soovib ta tegelikult naisi voi haid roivaid voi imetlust ning kaldub eesmargist korvale me tusameele talv janes lepus on janeseliste seltsi janeslaste sugukonda kuuluv perekond loomade elu jargi on janese perekond parisjaneslaste alamsugukonna ainus perekond sellesse kuulub 15 liiki mis asustavad eeskatt parasvootme avamaastikke ja metsi uksikud liigid elavad korbetest kuni tundrani kaasa arvatud groonimaal ja taimori jarve aares koige mitmekesisemad on nad pohjaameerikas seevastu lounaameerikas puuduvad austraalias ja paljudel saartel on nad aklimatiseeritud eestis elutsevad 32 janeste liigist hall ja valgejanes molemad toituvad suvel rohttaimedest talvel soovad puude ja poosaste oksi koort ja vorseid rikkudes nii ka viljapuid nad ise on mitme kiskja pohiliseks toiduks karvastik on enamikul janestel pruunikashall talvel muutuvad paljud janesed heledamaks valgejanes ja ameerika janes valgeks ainult korvaotsad jaavad mustaks janesed tegutsevad peamiselt oosel meeltest on koige paremini arenenud haistmine ja kuulmine nad on usna paiksed kuid tundras ja groonimaal elavad randloomad heade varjetingimuste korral nad ei pogene vaid peituvad janesed poegivad kakskolm korda aastas pojad on juba sundides hasti arenenud ema kaib neid ainult imetamas emasloom imetab mitte ainult oma vaid ka vooraid poegi kui neid leidma juhtub moni janeseliik on tahtis karusnaha poolest koik pohjaameerikas elavad liigid on jahiloomad nad voivad levitada inimeselegi ohtlikke haigusi naiteks tulareemiat samuti kanda puuke kellelt omakorda haigusi saada voib johannes paasuke vkj 18 martsukj 30 marts 1892 tartu vkj 26 detsember 1917ukj 8 jaanuar 1918 orsa valgevene oli eesti fotograaf filmioperaator ja eesti esimene filmitegija ta tootas eesti rahva muuseumi fotograafina ja oli puhendunud eestlaste 20 sajandi igapaevaelu jaadvustamisele 1914 aastal lavastas ta uhe esimestest eesti mangufilmidest karujaht parnumaal johannes paasuke sundis 30 martsil 1892 tartus tema isa oli edukas kaupmees ja ema koduperenaine fotograafia vastu hakkas johannes huvi tundma 15aastaselt tema opetajaks oli tartu kohalik meister paasuke hukkus rongionnetuses orsas 1918 aasta jaanuaris olles vaid 25aastane 1912 aastal avaldas eesti rahva muuseum ajalehes postimees teate kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse paasuke kasutas voimalust ja asus muuseumis toole esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod parinevad samast aastast taieoiguslikuks liikmeks sai ta 1913 aastal 1913 aasta 10 juunist 29 juulini korraldas eesti rahva muuseum koostoos johannes paasukesega pildistamisretke et taiendada muuseumi fotokogu marsruut algas narvast ning loppes muhumaal ja saaremaal fotoretkel tehti 317 fotot pildid on hea kvaliteediga ning seega on voimalik neist teha suuremootmelisi koopiaid tanu millele saab lahemalt uurida jaadvustatud detaile naiteks talumajade interjoori soidukeid ja talurahva roivaid 1915 aastal mobiliseeriti johannes paasuke ii jargu kaitsevaelasena esimesse maailmasotta seal olles jatkas ta pildistamist jaadvustades tagalaelu enamik soja ajal tehtud fotodest jai venemaale kuna need olid sojavaelaste poolt tellitud oma elu jooksul tegi paasuke ule 1000 foto 1912 aastal ehitas johannes paasuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 19121914 aastani tegi ta 30 luhifilmi erinevatest eestimaa kohtadest ja sundmustest jaadvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisvaarsusi kuid ka spordisundmusi tahtpaevi ja kultuurielu peale selle tegi ta etnograafiafilme eesti rahva muuseumi jaoks enamik neist ules voetud valjasoitudel filmid linastusid tartu tallinna narva parnu ja voru kinodes kokku on paasuke teinud ligi 40 filmi millest 10 on hoiul eesti filmiarhiivis kahjuks on osa tood havinenud paasukese esimene dokumentaalfilm oli utotskini lendamised tartu kohal 1912 mis kajastas piloot sergei utotskini lendu krasnojarski polgu kasarmute ouelt tartu linna kohale utotskini lennus 1912 keskendus paasuke utotskini lennule tallinna lahistel lennukiga farman revolutsiooniline hetk saabus aastal 1914 mil paasuke filmis lavastas ja produtseeris esimese eesti mangufilmi karujaht parnumaal see poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film raakis parnu postimehe toimetaja jaan karu ja baltisakslasest linnapea oskar brackmanni tulist filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline voimuvoitlus suzee keerleb karujahi umber joukas vanaharra frackmann loeb hommikul ajalehest et parnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanike hirmul pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima metsloom leitakse kuid temast ei saada kuidagi jagu filmi kulminatsiooniks on hetk mil karu vajub frackmannile peale ja too jaab looma alla kinni samal ajal taanduvad loodud sakslased sundmuskohalt enne loputiitreid esitatakse vaatajale info teksti naol mis oli eesti esimese filmi puhul vaga julge kunstiline katsetus film oli eestis vaga edukas johannes paasuke tegi koostood filmikompaniidega pathe gaumont ja eclair ja asutas filmikompanii estoniafilm tema dokumentaalfilmide iseloomustavaks marksonaks on loomingulisus ja tugev kunstiline alatoon 2012 aastal andis eesti filmiarhiiv eesti filmi 100 aasta juubeli puhul valja paasukese loomingule puhendatud kogumikplaadi esimene paasuke millel on digitaalselt taastatud filmid tartu linn ja umbrus ajaloolisi malestusi eestimaa minevikust retk labi setumaa vaatepilte vorumaalt suur lumetuisk baltimail joulukuul valgelillepaev tartus estonia rahvateater ja kontserdimaja tallinnas tartu vabatahtlike tuletorjujate seltsi 50 a juubeli pidu ja karujaht parnumaal jonathan edwards on mitme tuntud inimese nimi judaism ehk juutlus ka juudi usk juudiusk kreeka sonast iudaismos on peamiselt juudi rahva usund judaism on vanim tanapaevani pusinud monoteistlik usund see tekkis 2 aastatuhandel ekr tanapaeval tugineb see tanahile eriti toorale ning talmudile judaism on iisraelis valitsev usund judaismist on valja kasvanud kristlus ja islam suurem osa ajaloolastest peab toelevastavaks piibli jutustusi rahva esiisadest aabrahamist iisakist ja jaakobist 20001759 ekr aabraham oli karjapidaja kes randas kaldea uurist ehk mesopotaamiast suuria kaudu palestiinasse jaakobi pojad muusid noorima venna joosepi orjaks egiptusesse ning temaga hakkas voorale maale elama asudes uus ajaloojark juudid nagu muudki vooramaalased sattusid egiptlaste vaenu alla ja sunnitoole iisraellaste vastupanu juhiks tousis mooses tema juhtimisel pogenesid iisraellased egiptusest palestiinasse vaarao ramses ii ajal xiii sajandil ekr mooses oli heebrea hoimude uhendaja seadusandja ning religiooni rajaja tema kaudu solmis jumal lepingu iisraeliga ja andis siinai mael kumme kasku jumala kumme sona sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult uhte poimunud juutide religiooni ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi puhakiri tanah tanah koosneb 39 raamatust mis jaotatakse kolme ruhma toora seadusopetus neviim prohvetid ja ketuvim kirjad aineks on iisraellaste keda nimetatakse ka juutideks ja nende ning jumala vahelise suhte ajalugu seadusekoodeksid talmud kommentaaride kogu vanale testamendile 5 sj pkr misna 2 sj haskala hbr valgustus 19sj tavadekogu lisaks on olemas no suuline seadus see sisaldab kaske ja korraldusi mis reguleerivad toora e kirjutatud seaduse rakendamist kirjatundjate seletuste jargi sisaldab toora kokku 613 juhist millest 248 on kasud ning 365 keelud juutide jaoks pole seaduse taitmine koormav kohustus vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla uhenduses jumalaga iisraeli rahva parimused muistsed seadused mille jargi nad elasid opetused jahvest ja palju muud koguti kokku juutide heebreakeelsesse puhasse raamatusse see moodustab ristiusu piibli vanema osa ja kannab nimetust vana testament see koosneb paljudest osadest mis pandi kirja aja jooksul vaga erinevate autorite poolt varasemad lood kirjutati ules juba taaveti ja saalomoni aegadel sajandite jooksul lisandusid uha uued osad ning alles u 150 aastat ekr omandas vana testament oma lopliku kuju erinevate osade uhteliitmist toimetasid jeerusalemma preestrid nad valisid materjali suure hoolega puudes naidata jahve koikvoimsust ja seda et jumalast arapooramine toob juudi rahvale hada ja kannatusi judaismi pohiopetused on juudi seadus peab juudiks isikut kes on sundinud juudi emast voi poordunud judaismi vastavalt juudi seadusele hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena ules kasvatatud kui juut lakkab judaistlikke usukombeid taitmast peetakse teda ikka juudiks kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik voi ateist peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks olgugi eksituses olevaks kui aga juut poordub monda teise religiooni naiteks budismi voi kristlusse siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks siiski on ta juudi seaduse jargi juudi rahvusest juudid uskusid et on vaid uks toeline jumal jahve kuid tema nime ei tohtinud asjata suhu votta ning jahvet kutsuti seetottu enamasti kas isandaks eesti keeles on sellest tulnud issand voi lihtsalt jumalaks teised jumalad on vaid ebajumalad ja nende austamine tahendab jahve reetmist kuid austada ei tohtinud ka jahve kujusid voi pilte ainult jumalat ennast juudid uskusid ja usuvad et jahve on igavene ja koikvoimas et kogu maailm on tema loodud ja ta loi inimese oma nao jargi juudid olid kindlalt veendunud et nad on jumala poolt valitud rahvas nad uskusid et jahve solmis lepingu juba nende esiisa aabrahamiga hiljem olevat ta seda lepingut moosesega uuendanud kohtudes moosesega siinai mael andis jahve talle teada seadused mida juudid edaspidi jargima pidid sel juhul lubas ta juute tulevikus alati hoida ja kaitsta koige tahtsama osa neist seadustest moodustasid kumme kasku mida nimetatakse ka moosese seadusteks seadused kaitsesid inimeste elu ja vara paljud seadused olid puhendatud abielule ja perekonnale kuid truudusetut naist ootas kividega surnuksloopimine kui iisraellaste uhtne riik lagunes ja maa langes voorvalitsejate voimu alla kerkisid rahva seast esile mitmed usukuulutajad ehk prohvetid nad puudsid ausalt ja otsekoheselt opetada rahvale seda mida heaks ja oigeks pidasid seejuures ei hoolinud nad rikkusest ega kartnud valitsejaid prohvetite meelest olid koik hadad mis iisraeli rahvast tabasid karistus selle eest et nad rikkusid kokkulepet jumalaga ja austasid ka teisi jumalaid peale jahve selle moistsid prohvetid karmilt hukka neile ei meeldinud seegi et rikka olid aja jooksul uha enam hakanud vaeseid rohuma kasuopetuses aga seisis et kaasinimese suhtes tuleb olla oiglane ja abivalmis nad kinnitasid et koige tahtsam pole mitte valiste kommete tapne jargmine vaid see et inimesed oleksid ka tegelikult oiglased ja jumalakartlikud prohvetid kuulutasid et kunagi sunnib taaveti soost valitseja ehk messias kes lopetab hadad ja taastab iisraellaste muiste riigi hiilguse messias tahendab heebrea keeles salvitud salvimine ehk oli pahe valamine tahistas kuningaks kuulutamist juudi rahvas vottis prohvetite opetusi kuulda vooraste jumalate austamine muutus jarjest harvemaks ja kui juudid babuloni vangipolvest tagasi poordusid siis nad jahve korval muid jumalaid enam ei tunnistanud ka usk messia tulekusse ja saabuvasse onneaega oli rahva seas levinud juutide religioosse elu keskmeks on sunagoog ja kodu juudi koguduse vaimne juht on rabi kes tunneb ja opetab seadust vagale juudile on kodu samasugune jumala tempel nagu sunagoogki perekondlikus elus on nadala korgpunkt sabati pidamine sabat on juudile roomus puhkamise paev usuline perekonnapuha judaismil on 2 pohisuunda konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism esseenid hassidism haskala saduserid seloot variserid etnilised jagunemised askenazi juudid ja sefaradi juudid iisrael iisraeli ajalugu judaismi rajajad judaismi alused judaismi koolkonnad juudid yom kippur aabrahami jumal kabala menoraa mikva pentateuh prohvet psalm 53 rabi sabat sunagoog savuot talmud tanah toora ortodoksne judaism konservatiivne judaism liberaalne judaism esseenid hassidism haskala saduserid seloodid variserid askenazi juudid sefaradi juudid hellenistlik juutlus juhan parts sundinud 27 augustil 1966 tallinnas on eesti poliitik eesti peaminister aastatel 20032005 ta oli 6 aprillist 2011 kuni 26 martsini 2014 andrus ansipi kolmandas valitsuses majandus ja kommunikatsiooniminister ta oli samas ametis ka andrus ansipi teises valitsuses parts oli partei uhendus vabariigi eest res publica esimees 10 oktoobril 2016 otsustas eesti valitsus esitada juhan partsi euroopa kontrollikoja liikme kandidaadiks 14 detsembril 2016 andis euroopa parlament juhan partsi euroopa kontrollikoja liikmeks nimetamisele heakskiidu ametivande kontrollikoja liikmena andis parts 15 martsil 2017 1998 aastast riigikontrolorina tootades kritiseeris parts valitsuse poliitikat kogudes populaarsust rahandusminister siim kallas suudistas teda poliitikasse sekkumises partsi ametiaeg riigikontrolorina oleks kestnud 2003 aasta augustini kuid 8 augustil 2002 esitas ta president arnold ruutlile lahkumisavalduse pohjendades seda sooviga minna res publica liikmena poliitikasse partei esimesel korralisel kongressil 24 augustil valiti ta partei esimeheks koik teised kandidaadid taandasid end 2003 aasta riigikogu valimistel kogus res publica eesti keskerakonna jarel teise haalte arvu ning alustas labiraakimisi koalitsiooni moodustamiseks eesti reformierakonna ja eestimaa rahvaliiduga 27 martsil allkirjastasid kolme erakonna juhid koalitsioonilepingu 1 aprillil 2003 keeldus keskerakonna juht edgar savisaar president arnold ruutli ettepanekust valitsust moodustada ning 2 aprillil tegi president selle ettepaneku juhan partsile 7 aprillil sai parts selleks riigikogu mandaadi 9 aprillil kiitis ruutel heaks kabineti nimekirja ning 10 aprillil andsid juhan parts ja teised valitsuse liikmed ametivande koalitsioonil oli riigikogus 60 kohta ministrikohtadest sai reformierakond 5 res publica 4 ja rahvaliit 4 juhan partsi peaministriajal uhines eesti nato ja euroopa liiduga 1 mail 2004 elava diskussiooni uhiskonnas tekitas saksa sojavaes sodinud eestlastele pustitatud ausamba eemaldamine 2 septembril 2004 aastal lihula kalmistult mis toimus tema korraldusel asjaolu et see toimus oosel ning politsei kasutas malestussammast kaitsma tulnud rahva vastu joudu pohjustas paljudes eestlastes pahameelt ning mojus halvasti nii partsi kui ka res publica populaarsusele 2011 aasta riigikogu valimiste eel palvis kriitikat majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi rahastatud infovoldik milles olid ka partsi pilt ja nimi voldik oli osa kredexi kampaaniast mis tutvustas korterelamute rekonstrueerimistoetust kahtlemata on korteriomanikele rekonstrueerimiseks moeldud toetuste tutvustamine vajalik kuid antud juhul oli tegemist pigem minister juhan partsi nime ja pildiga valijatele saadetud valimisreklaamiga iseloomustas seda aruparimises riigikontrolor mihkel oviirile keskerakonna fraktsiooni esimees kadri simson kommunikatsiooniekspert agu uudelepp kritiseeris hea valimistava rikkumist voldikus praegu voib oelda et seda infot ei olnud vaja nii laiale ringile saata ning ministri nimi ja pilt ei lisanud sisulist vaartust veel karmimalt valjendus politoloog mariliis jakobson kui eetikapiirid rangelt paika panna siis ministri uldse uhegi poliitiku pildi kasutamine rakenduspoliitikat tutvustavas voldikus on ikkagi taunimist vaart parts ise vaitis et hea meelega ei nainuks ta voldikus oma pilti ent keegi pidi valimistest hoolimata siiski inimeste poole poorduma informatsioon peab inimestele kohale joudma see peab olema mingi persooni poolt kantud me ei saa sinna ju panna mingit moldrit voi ametnikku andrus ansipi kolmanda valitsuse majandusministrina seisab parts vastu eesti hasartmangukorraldajate liidu ja sotsiaalministeeriumi soovile kaotada kasiinoreeglites seni reisilaevadele tehtud erandid laevadel ei pea manguautomaadid paiknema uhes eraldi sissepaasuga ruumis nende arv pole piiratud ning firma ei pea kontrollima mangijate vanust ega kuulumist kasiinokeelu nimekirja sellega seataks eesti laevaoperaatorid pohjendamatult ebavordsesse olukorda vorreldes naiteks soome ja rootsi laevaoperaatoritega pohjendas parts oma arvamust selle asemel toetas ta tallinki ja sellega seotud firmade seisukohta mille jargi voiks jatta regulatsiooni muutmata kui aga soovitakse reeglid maismaal ja merel uhtlustada siis pigem laiendada seni merel lubatud erisusi ka maismaale partsi avaldus palvis kriitikat hasartmangusoltlaste noustamiskeskuselt rahandusminister jurgen ligilt ja eesti hasartmangukorraldajate liidult kuna nii voiks manguautomaate paigutada ka poodidesse ja baaridesse antud juhul on kaheldav kas saadav tulu korvaks hasartmanguvoimaluste lisandumisega tekkida voiva sotsiaalse kahju isegi kui jargitakse vastutustundliku mangimise pohimotteid kehtestades taiendavaid piiranguid kinnitas ligi juhan parts on lopetanud tallinna 1 keskkooli 1984 ning tartu ulikooli oigusteaduskonna spetsialiseerus eraoigusele 1991 parts valiti 2007 aastal xi riigikokku 2975 haalega 5 aprillist 2007 oli ta andrus ansipi teises valitsuses majandus ja kommunikatsiooniminister samal ametikohal jatkab ta andrus ansipi kolmandas valitsuses parast xii riigikogu valimisi 2011 aastal kus ta sai 6611 haalt juhan parts valdab eesti inglise ja vene keelt ta on manginud jalgpalli fc toompea ridades ta mangib tennist ning soidab jalgrattaga oli abielus kohtunik merle partsiga sellest abielust on tal poeg toomashendrik ja tutar pilleriin 2003 aastast on juhan partsi elukaaslane vandeadvokaat daisy tauk neil on kaks last 2010 aasta alguses sundinud poeg vanaonu jargi nime saanud karl juhan ja 8 augustil 2011 sundinud poeg artur jakob juhan partsi vanavanaonud olid vabadussoja vaejuht karl parts riigikohtu esimees kaarel parts ja praost jakob aunver tema vend on fuusik ulo parts janika sillamaa sundinud 23 juunil 1975 tallinnas on eesti laulja helilooja ja lavastaja janika sillamaa oppis tallinna muusikakeskkoolis lasteteatris colombina laulis enamasti peaosi poialliisi metsamuinasjutt georg otsa nimelises muusikakoolis oppis ta estraadilaulu dzass ja poplaulu opetajad jaak joala kare kauks mangis rokkooperis jesus christ superstar maarja magdaleenat janika sillamaa lopetas 1996 georg otsa nimelise muusikakooli popjazz laulu erialal opetajad jaak joala ja kare kauks diplomitooks oli kontsert mis toimus klubis dekoltee kontserdi esimese poole moodustas kohustuslik koolikava erinevad levimuusika lood ning teise poole janika sillamaa rokkansambli the names kontsert aastatel 20002003 oppis eesti muusikaakadeemia korgemas lavakunstikoolis lavastamise eriala opetajad ingo normet mati unt kuid ei lopetanud 24 jaanuaril 2003 pidi nukuteatris esietenduma tsehhovi karu kuid oppenoukogu ei aktsepteerinud seda ja soovitas sillamaal eriala vahetada kui eesti 1993 esimest korda eurovisiooni lauluvoistlusel osales valiti eestit esindav laul valja tingimusega et selle esitaja on janika sillamaa eesti vooru finaal toimus 20 veebruaril eesti televisiooni stuudios ohtujuht oli mart sander janika esitas kaheksa laulu voidulaulu valisid 12 eksperti voitjaks osutus andres valkoneni laul muretut meelt ja sudametuld leelo tungla sonadele voistluse eelvoorus ljubljanas 3 aprillil jai see laul seitsme hulgas viiendale kohale ja loppvoistlusele ei paasenud 1993 aasta 23 detsembril ilmus album lootus produtsendid jaak joala ja juri makarov kus olid esindatud paljud eesti eelvoorus voistelnud laulud plaadil on spetsiaalselt albumi jaoks loodud laulud erinevate eesti heliloojate poolt paar lugu maailma klassikast ning moned ilusad eesti meistritood janika enda valikul nagu valter ojakaaru olematu laul ja margus kappeli olemise viis plaadi armastatumateks paladeks kujunesid lootus andres valkonen ott arder ja aeg on laul alo mattiisen juri leesment aastatel 19942000 oli sillamaa ansambli the names solist tuntumad lood sellest ajast on rooside aeg t pandre naer angela aak kaari sillamaa saatanast ingliks a aak k sillamaa ning lubadus a aak j sillamaa 1998 aasta eurovisiooni lauluvoistluse eesti finaalis esitas janika sillamaa laulu viimne valge kuu muusika kaari sillamaa ja koit toome sonad kaari sillamaa mis tuli 10 laulu seas 4 kohale 1999 aastal laulis ema kaari sillamaa kirjutatud oratooriumis kristus maarjamagdaleenat teiste solistide hulgas olid koit toome maarjaliis ilus ning kersti kuusk kaastegevad olid lydia rahula poistekoor urmas lattikase band ning kammerorkester dirigeeris tomi rahula alates 2009 aastast on sillamaa ansambli famagusta solist singlid rong themuri sulamanidze j sillamaa kui sonast saab liblikalend j sillamaa ja ule varju p jaager k sillamaa janika sillamaa on laulnud paljudel muusikaligaladel sh broadway galal ning mitmel populaarsel kontserttuuril memory 2013 aasta septembris ilmusid singlid rahutu ei leia sonu ja kivi all peidus mis olid 2013 aasta detsembris ilmunud esimest autoriplaati taiskohaga naine tutvustavad singlid 2014 aastal ilmus joulusingel kuuse lugu mille janika kirjutas eraldi eesti rahvusringhaalingu saate joulutunnel jaoks 2015 aasta novembris ilmus singel unes ma lendan lugu on parit janika kirjutatud muusikalist lumekuninganna millest ilmus sama aasta sugisel ka muusikalfilm alates 7 eluaastast hakkas ta kaasa tegema huvihariduslikus laste muusikateatris colombina kus ta tegutses 20 aastat olulisemateks rollideks olid nimiosa lastemuusikalis poialliisi ning vaeslaps anne lasteooperis metsamuinasjutt aastal 1992 astus ta esimest korda ules professionaalsel laval tim ricei ja andrew lloyd webberi rokkooperis jeesus kristus superstaar maarjamagdaleena osas lavastaja neeme kuningas dirigent tarmo leinatamm produtsent juri makarov lisaks on ta teinud rolle lavastustes miss saigon ellen aida aida rent joanne cats bombalurina west side story anita chess svetlana beautiful bodies sue carol tutvumiskuulutus claire jane eyre bertha mason ooperifantoom madam giry janika sillamaa on osalenud ka kodumaistes teleseriaalides kelgukoerad ohtlik lend pilvede all ja saladused janika alustas tegevust kaari sillamaa laste kaunite kunstide koolis 1994 aastal peamiselt tegutsenud muusikateatri osas nii lasvastaja kui muusikajuhina juhendanud teiste seas tui hirve merlyn uuskula ja getter jaanit koos kaari sillamaaga janika sillamaa on ivo sillamaa ja kaari sillamaa tutar tema vanaisa oli automaatikaprofessor hanno sillamaa ja vanaema harfimangija ja pedagoog zvenislava sillamaa janikal on kaks venda virgo sillamaa kes on kitarrist ja muusikapedagoogika magister ning franck reisner helirezissoor kelle helisalvestusstuudio oleme teel on janika autoriplaadi taiskohaga naine valjaandja 15 mail 2015 sundis janikal ja tema elukaaslasel villu feldbergil tutar kellele pandi nimeks alma teda huvitab kunst ajalugu ja kokandus siin on loetletud valismaa jogesid eesti jogesid on loetletud eesti jogede loendis vaata ka maailma jogede loetelu vooluhulga jargi aa jogi prantsusmaal aabach aar lahni lisajogi aare aba jogi abakan abava abukuma acheron adda jogi adige jogi adobe creek santa clara adobe creek sonoma adotsa aga jogi venemaa age agri ahhurjan aidar ai ai he aia jogi ain aire aisne aisnei jogi belgia aiviekste ajanjurjahh akanyaru akerselva alamtunguska alazani albegna alberti niilus aldan allaihha aller allier alzette altaelva amazonas ambanizana jogi ambato jogi american river amga amguema amgun ampollino amudarja amuur anabar andalien angara apascia apure apurimac apurimac aragon araks ardeche ardila aressa arga arguni jogi ariege arkansas arno arpa aso asmianka atbarah aternopescara jogi athigalana jogi attanjohka atterti jogi aube aude ausa avatsa jogi ave jogi avoni jogi warwickshire avoni jogi hampshire avoni jogi bristol avoni jogi ontario avoni jogi uusmeremaa awashi jogi badjarihha bafing bahr alghazal bakoye jogi balogotsan barduelva barguzin barlei jogi barta bartang basento begna jogi belaja kama belaja kuban belka jogi bemarivo beni jogi benue bermejo berounka berzaune jogi besos betsiboka bhagirathi bic bidasoa jogi bija biobio birveta bisenzio bistrita jogi siret bitjug bjorjoljohh blusupite bobr bocholter aa bode bodrog brselva bosna jogi bradano brahmaputra brasla jogi bzob buffalo bayou bug busento bussento buzuluk botantai candelaro carapelle caroni jogi casiquiare jogi cavally cele cesano chambal chao phraya cheonggyecheon cher chienti clydei jogi colorado jogi colorado jogi texas columbia jogi conca jogi corno crati crystali jogi czarna hancza cuiaba jogi cunene jogi cuyahoga jogi a jogi dalalven daldokan dambjupite dange darling daugava vaina dene desna detroit dindari jogi dirty devili jogi djoma dnepr dnestr dolorese jogi donets doonau doubs douro drammenselva drava drina drysa jogi dzisna jogi dzitva dzvinasa dubysa dulgalahh dvina ebola jogi ebro eider eisch elbe elgi emba emme ems emur enguri esa escalante esino essequibo eufrat eure feather feimanka fimi fiora foglia fulda jogi ganges garonne gaula gdovka genil gila jogi gilgit giziga jogi glama goron green river utah guainia jogi guadalquivir guadiana gudbrandsdalslagen gudena gunnisoni jogi guss gota jogi halhon gol hallingdalselva hani jogi hiina hani jogi hatanga jogi havel helmandi jogi herault hong ha hopjor hrazdani jogi hron hryuda huang he hudson hugli huma ialomita ibar iguacu ihosy ijssel ikopa ile ili ilija ilim ill austria ill prantsusmaa ilmenau indigirka indre indus ingoda ingul inn iori ipoly irkut irrawaddy irtos isar iskar issel isset isim izma izora jakobselva jana jogi jangtse jamuna japura jasselda javari jauza jelovaja jenissei jordan jug jugla jogi jumara jogi jura juribei goda poolsaar juribei jamali poolsaar jurua jokulsa a fjollum kabuli jogi kafue jogi kagera kalmius kama kamo jogi kamtsatka jogi kan kanab creek kansase jogi kasai jogi kazor katonga katun kebi jogi kemijoki kemi jogi ket kirenga klondike kobra jogi kodori jogi kodoma koiva koloma jogi kondoma kongea kongo jogi korkodon koszarawa jogi kostroma jogi kotorosl kotra kotsetsum kraichbach kuban kuisebi jogi kullajogi kulu jogi kuma kaukaasia kuma jaapan kupa kura kureika kwango kozolsu konkamaeno kymijoki laba lachlan lahn lao jogi itaalia lasnaja asosna lauga jogi lebiada leena leie leine lek leki oja lessei jogi liard lielupe liffey limmat limpopo lippe little colorado llobregati jogi loa loire loiret lonza jogi osa jogi lozva lot lovat lualaba luapula jogi lukuga lulealven lounabug lounaplatte lataseno lutschine lysi jogi itaalia maas mackenzie madeira mahajamba main maja malaja koksaga maaryta jogi malselva mamore mananara mananjary mandel mandrare mangoky maranon mardla marecchia maritsa marne mbagathi meghna mekong memele mertvovod mezen meza metauro mga miadzieka miassi jogi min fujiani provintsis min jangtse lisajogi mincio minija misa jogi mississippi missouri moksa moldova jogi mologa molonglo morava mosel moskva motala jogi moucadz mrasssu msta muchaviec mudanjiangi jogi muksu muna jogi muonio jogi murray murrumbidgee musa musone munstersche aa mysanka nairobi jogi namsen napo naraci jogi narew narva jogi nemunas naroni jogi sordarja naroni jogi ile naroni jogi irtos neckar neeva neglinka nelsoni jogi nemunas nen jiang nera jogi doonau lisajogi nera jogi indigirka lisajogi nera jogi tiberi lisajogi neretva neris nete jogi neto jogi nevezis ngadda niagara nidelva nidelva agder niger niilus niobrara nitra jogi nitsa njuja norrstrom numedalslagen nyabarongo jogi naatamojoki ob odra ofanto ogre jogi ohio jogi ohre ohhoota ohta jogi neeva lisajogi oise ojat oka oka siber okavango oker oldzo olenjoki jogi oljokma olti jogi om ombrone omo omolon onega jogi onon oranje jogi orava jogi orba jogi orco oredezi jogi orkla jogi orinoco orta jogi ortoire jogi ospo oster otoro jogi otra otrelva ottawa jogi oubangui oude rijn oude rijn gelderland oulu jogi ourthe paatsjoki padma pahra palli oja pandz panjnad para jogi paraguay jogi parana jogi paranaiba jogi paria jogi pasig pasa jogi pedetsi jogi penzina jogi peza petrusse petsora jogi piave jogi pihkva emajogi velikaja pilcomayo pinega jogi pit pitka jogi platte plisa bobri lisajogi plisa biarezina lisajogi pljussa po podkamennaja tunguska pomir popigai jogi popovka jogi potenza jogi potomac pra pravaja lasnaja pregolja prut propjats psis ptsits pulva purus putumayo pohjadvina pohjasosva posma jogi qashqadaryo rahad raut red river red river nelson rein rena reno jogi republican reussi jogi rhone rideau rio branco jogi rio grande parana lahtejogi rio grande mehhiko ja usa piirijogi rio negro jogi rioni river winterborne roaring fork ros ross ruhr ruhwa jogi rumbina jogi rusizi ruvuvu ruvyironza ryta saale saba jogi sacramento jogi sagittario jogi saint clairi jogi saint lawrencei jogi saint mary jogi suur jarvistu salatsi jogi salgir salzach salween samara ukraina samara venemaa sambre san joaquini jogi san juani jogi sangro sankuru saone sarjanka sarmento sarner aa sarno jogi sartang sava savala schelde sededema seimi jogi seine sele selenge selennjahh semliki semois senegali jogi seret serio servac sessi severn shannon shatt alarab shire jogi shyok sile singapuri jogi sinine niilus sinjuhha sinni sioule siret sit sita jogi sjass skienselva skiensvassdraget skelleftealven slimsi jogi smoky hill sobat sofia sok sokoto jogi soa solimoes somme songhua sosna sosva jogi soz spokanei jogi spree szamos stella jogi stohhid straca stroi stor suceava jogi suda sudost sugoi suhhona suldalslagen sura surhob sutlej suur anjui suur karujogi suur kinel suurjenissei svetupe svir svisaci jogi sordarja sade jogi soderstrom saron scara sesupe sesuvis silka sirvinta sozma sventoji sventoji palanga zai zambezi zamfara zarafson zelvianka zenne zujar zem tacina taff tagil tagliamento tana jogi tanaro tapajos tara irtosi lisajogi tarn tartass tassejeva taz tavda tejo tekes tenla tenna tennessee teno terek tesino tevere thames jorsa ticino tigris timok tipitapa tirino jogi tisza tobol tocantins toce tokke tomi jogi tordino tornio jogi torrensi jogi tosna trebisnjica trotus truckee jogi trysilelva tshuapa tsna moksa tsna neeva tsna oka tsna propjats tsadobets tseptsa tsulom tsussovaja tsuj tuba tuloma jogi tura jogi turuhhan tusciano tom ubagan ucayali jogi ufa jogi ugra ui jogi ujandina ua jogi ulua jogi una jogi unstrut urubamba jogi uruguay jogi urup usa jogi usk ussa ob ussa petsora ussa volga usa nemunas usa neris uz dnepr uz doonau utsur uural uvod vaali jogi vadakste vah vahh vahsi jogi vaikkojoki vakhan valge drin valge niilus varduva vasjugan vaska vefsna veivirzas velika morava velikaja velikaja siber velino jogi venta vere vetluga victoria niilus viedzma vija jogi viljui virgin virvycia visera jogi kama vitim vjatka vltava volga volhov vomano vorma vorona hopjor vorona ugra voronezi jogi vorotan vrbase jogi vuoksi votsegda vaikejenissei vasterdalalven waikato jogi weari jogi weie elster werra weser wisa osterdalalven ulemangara xi jiang xingu jogi alyabis irbid yadkin yalu yamuna yarmuk yellowstonei jogi yonne yser juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus mille tulemusena juht mojutab juhitavaid et saavutada organisatsiooni eesmargid labi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud tegevuste strateegilist ja operatiivset planeerimist jooksvat tegevuste organiseerimist organisatsiooni mehitamist ja selle liikmete motiveerimist erinevate tegevuste koordineerimist ja kontrollimist jms traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi manedzer direktor juhjataja voi totaalse voimu korral diktaator roll olnud sageli voimu keskne juhi kaske voi korraldusi taidetakse tema omatava voimu tottu ehk hirmust saada karistada tanapaevane juhtimine lahtub aga tosiasjast et inimesed ei allu voimule kuna neil on demokraatlikus uhiskonnas valikuvabadus seetottu tuleb inimesed juhi poolt kaasata tegevusse vabatahtlikkuse alusel juht peab seetottu kaskude ja keeldude asemel looma visiooni ja naitama isiklikku eeskuju visiooni alusel seatud eesmarkide saavutamiseks juht on tanapaeval aina enam liidri ehk teenaitaja rollis juht peab tulemuste saavutamiseks suutma luua arusaadava visiooni tulevikust ja seadma selle alusel eesmargid millega inimesed saavad oma isiklikke eesmarke siduda kaasaegset juhti inglise keeles leader eristab traditsionaalsest voimu alusel talitavast juhist see et teda jargitakse vabatahtlikult naiteks seetottu et moistetakse eesmargi olulisust voi eesmargi sidet isikliku arenguga juhtimise fookus on seetottu muutunud voimule baseeruvalt kasutamiselt tegevuste strateegilisele planeerimisele organisatsiooni liikmete kaasamisele koostoole ja tegevuste sihiparasele organiseerimisele ja koordineerimisele sissejuhatus kaesolevas artiklis antakse ulevaade juhtimisest labi kahe aspekti esimeses osas kasitletakse juhtimist kui sotsiaalkognitiivset protsessi ning teises osas on rohuasetus sellel et juhtimine on grupiprotsess artikli kirjutamisel on tuginetud g thomase r martini ja re riggio artiklile leading groups leadership as a group proccess mis on ilmunud aastal 2013 ajakirjas group proccesses intergroup relations juhtimine on inimuhiskonna uldlevinud tunnus erinevad uuringud naitavad et inimesed on ajastaega elanud gruppides kus juhi ja jargija suhe on kiiresti ilmnenud juhtimist on vaadetud kui lahendust probleemile koordineerimaks grupiviisilist tegevust lahtuvalt grupi eesmarkidest uheks levinuimaks juhtimise moisteks on juhtimine on sotsiaalne protsess labi mille varvatakse ja rakendatakse teiste oskusi ja abi kollektiivsetel eesmarkidel juhtimine kui sotsiaalkognitiivne protsess kuidas jargijad teavad kas keegi on hea voi halb juht vaadatuna sotsiaalkognitiivsest punktist ei saa sellele kusimusele vastata keskendudes vaid liidri loomuomastele headele voi halbadele omadustele uurijad arendasid juhtimisteooria mis pohineb aratundmisel teooria kinnitab et juhtide kategoriseerimine mojutab oluliselt seda kas liider kiidetakse heaks ning mojutab lopptulemusena ka liidri efektiivsust kooskolas selle vaatega leiti et eriti eeskujulikud liidrid kes sobitusid jargijate juhtimisteooriaga saavutasid parema kvaliteediga suhteid jargijatega ning nad omavad positiivsemat moju jargijate puhendumisele ja tooga rahulolule juhtimine kui grupiprotsess sonum juhtimisest kui grupi protsessist aitab tasakaalustada liidrikeskset lahenemist mis on domineerinud juhtimisalastes uuringutes juhtimine ilmneb eranditult grupi kontekstis juhtimine on grupi omadus liidreid ei saaks eksisteerida ilma jargijateta ning jargijaid ei saaks eksisteerida ilma juhtideta uks enim esiletousvaid lahenemisi juhtimisest kui grupi protsessist tuleneb sotsiaalse identiteedi analuusist juhtimises see paneb rohku ka grupi liikmete sotsiaalsele tunnetusele kuid eriti rohutab ta tunnetuslikke protsesse mis on pohiliselt seotud psuhholoogilise gruppi kuulumisega grupi liikmeks olek annab inimestele identiteedi ning liidrid valjendavad kehastavad ja kujundavad grupi identiteedi sotsiaalse identiteedi teooria pohiprintsiip juhtimises on see et grupi liikmeks olek tuleb enam esile ja liikmed identifitseerivad end tugevamini grupiga kus liidrid on rohkem eeskujulikud vorreldes nendega kes seda on vahem peamine jareldus on et juhtimine on grupi omadus liidreid ei saaks eksisteerida ilma jargijateta ning jargijaid ei saaks eksisteerida ilma juhtideta 19701980 sattusid sotsiaalpsuhholoogias laiema vaatluse alla uuringud sotsiaalsest tajust ja sotsiaalsest tunnetusest toetudes sellele leiti et juhtimine ei ole ainult ulaltalla protsess vaid see on vastastikune suhe kus liidrid ja jargijad mojutavad uksteist sarnased artiklid 1 emery calvard ja pierce on oma artiklis leadership as an emergent group process a social network study of personality leadership and followership 2013 uurisid missugused grupi liikmete personaalsed tunnused ja juhijargija sarnasus ennustab liidrite ja jargijate esile kerkimist klassikalises liidrita grupis thomas martin riggio 2013 2 quaquebeke ja eckloff votavad enda uurimuses why follow the interplay of leader categorization identification and feeling respected 2013 vaatluse alla liidri kategoriseerimise teooria koos identieedil pohineva lahenemise juhtimises thomas martin riggio 2013 kasutatud kirjandus thomas g martin r riggio re 2013 leading groups leadership as a group proccess group proccesses intergroup relations january 2013 vol 16 1 juri petrovits stsekotsihhin 9 juuni 1950 kirovabad aserbaidzaan 3 juuli 2003 moskva oli vene ajakirjanik ja poliitik venemaa riigiduuma liige kes puhendus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni paljastamisele juri stsekotsihhin sundis sojavaelase perekonnas ta lopetas 1975 moskva riikliku ulikooli ajakirjandusteaduskonna ajakirjanduslikku tegevust alustas 17aastasena ajalehes moskovski komsomolets tootades 19671971 stazoorina ja 1971 korrespondendina 19711980 tootas ajalehe komsomolskaja pravda erikorrespondendina juhatades kaptenina vanemate klasside opilaste klubi aloi parus ajalehe juures andes valja ajalehe vastavat lisa alates 1980 tootas ta ajalehes literaturnaja gazeta erikorrespondendina ning seejarel uurimisosakonna juhatajana ta algatas uuriva ajakirjanduse noukogude liidus hakates esimesena uurima kuritegusid enne kohtuotsust mis oli ennekuulmatu 1988 levitati literaturnaja gazetas avaldatud korruptsiooniteemalist artiklit lovi huppas kaest katte nagu samizdati valjaannet sest see oli esimene publikatsioon mis raakis korruptsioonist noukogude liidus artiklile jargnes palju umberlukkamisi kuid see artikkel vallandas korruptsiooniteemaliste artiklite laviini juri stsekotsihhin uuris noorsoo kuritegevust uhena esimestest noukogude liidus juhtis ta tahelepanu organiseeritud kuritegevuse olemasolule selles riigis ta kirjutas kaasani noorukitebandedest ja jalgpallifanaatikutest ta oli uro ekspert organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni osas ta kirjutas palju noorukite probleemidele puhendatud naidendeid ja filmistsenaariume samuti proosakirjandust ja publitsistikat juulist 1988 kuni 1989 aastani oli ajaloolisvalgustusliku uhingu memoriaal organiseerimiskomitee taitevkomitee liige aastast 1988 oli ta ka uhiskondlikpoliitilise uhenduse moskovskaja tribuna liige 1989 valiti ta noukogude liidu rahvasaadikuks territoriaalses valimisringkonnas nr 413 luganski oblast ukrainas oli regioonidevahelise saadikuteruhma liige 1990 aastate alguses uuris stsekotsihhin korruptsiooni moskva voimuorganites alates 1993 oli ta rahvusvahelise fondi loomingulise noorsoo toetuseks president alates 1995 oli ta uurivajakirjandusliku telesaate spetsialnaja brigada eribrigaad autor ja saatejuht kanalil atv parast ajakirjaniku vladislav listjevi morvamist hakkas stsekotsihhin 1995 aasta martsis soltumatu ajakirjanike uurimisruhma eesotsas tegelema selle kuriteo uurimisega kuid morv jaigi lahendamata ma ei tea kuidas end tunnevad need kes juurdlust labi viisid aga mina tunnen ennast selleparast suudlasena et me ei suutnud midagi ara teha utles ta 17 detsembril 1995 valiti juri stsekotsihhin riigiduuma teise koosseisu saadikuks ta kuulus fraktsiooni jabloko oli julgeolekukomitee ja korruptsiooni vastu riigivoimuorganites voitlemise komisjoni liige riigiduumasse laks ta enda sonul selleks et paaseda ligi dokumentidele mida tavalisel ajakirjanikul pole iialgi voimalik naha peale selle sai ta voimaluse poorduda otse adressaatide poole riigiduuma istungil vois ta esinejale oelda kas te ei kavatse erru minna alates juulist 1996 oli ta nadalalehe novaja gazeta ponedelnik peatoimetaja asetaitja ja uurimisosakonna juhataja ajalehes novaja gazeta oli jaanuarist martsini 1997 peatoimetaja asetaitja ja juhtivtoimetaja martsist 1997 peatoimetaja asetaitja ja tegevtoimetaja ning seejarel peatoimetaja asetaitja martsisaprillis 1997 korraldas stsekotsihhin riigiduuma julgeolekukomitee esimehe asetaitjana kampaania tsetseenias asuvate vangide vabastamiseks monikord vedas ta ise autoga sojavange ning nad elasid tema suvilas ta tegi koik et neid aidata 19 detsembril 1999 valiti ta riigiduuma kolmanda koosseisu liikmeks foderaalvalimisringkonnast jabloko nimekirjast ta oli riigiduuma julgeolekukomitee esimehe asetaitja selles ametis kogus ta materjali suurte riisumiste kohta tollis viimati uuris stsekotsihhin nii ajakirjaniku kui ka saadikuna korruptsiooni venemaa eriteenistustes juri stsekotsihhinit peeti vaga usaldusvaarseks ajakirjanikuks teda ahvardati jalitati ning varastati tema artikleid moni ahvarduskiri joudis kohale veel parast tema surma moned paevad enne surma haigestus stsekotsihhin raskelt ning suri ool vastu 3 juulit 2003 teadvusele tulemata moskvas kliinilise keskhaigla reanimatsiooniosakonnas tapset diagnoosi panna ei onnestunud tegemist oli insuldiga mida arstid esialgse diagnoosina seostasid haruldase allergilise sundroomiga enne seda oli ta taiesti tervena kainud rjazanis materjali kogumas kolleegid pidasid vajalikuks surma pohjuste vaga pohjalikku uurimist juri stsekotsihhin maeti 5 juulil kirjanike surnuaiale peredelkinos ilmalik matusetalitus toimus haigla ruumides kolleegid ajalehest novaja gazeta iseloomustasid teda naiivse kuid just naiivsuse tottu tohusa oigluse eest voitlejana matusekonedes nimetati teda laitmatu reputatsiooniga inimeseks 2008 aastal algatati lopuks kriminaalasi stsekotsihhini surma asjus tapmise paragrahvi alusel kuid see lopetati 2009 aasta aprillis tulemusteta juri stsekotsihhin kirjutas kokku 4 raamatut ja 5 stsenaariumi too autobiograafilise romaani ukskord ma olin kallal jai pooleli stsekotsihhin kogus ule 20 naiivse kunstniku vassili grigorjev aleksandr suvorov juri horovski too maalide kataloogivaartus on umbes 20 000 dollarit jaapani keel jaapani keeles nihongo on jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel ule maailma raagib seda 127 miljonit inimest jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja erinevat susteemi hiina kirjal pohinevat kanjit silpkirju hiraganat ja katakanat ning moningatel juhtudel ka ladina kirja jaapani kirja latinisatsioon on romaji see on jaapani segakiri furigana on jaapani keele lugemisabi mille eesmark on naidata kanji haaldust furigana koosneb peamiselt hiraganast mis on vaikselt kirjutatud kanji peale voi korvale jaapani keeles puudub konsonant l mis asendatakse nii kones kui kirjas enamasti riga nt balto baltimaalane oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto diftonge jaapani keeles ei ole vokaale on viis on fonoloogiline eristus pikkade ja luhikeste taishaalikute vahel naiteks on haaliku i pikkus sonades ojisan onu ja ojiisan vanaisa tahendust eristav helitud klusiilid p t k on pisut aspireeritud rohkem kui eesti keeles kuid vahem kui inglise keeles helilised b ei moodusta alati taielikku sulgu nii et nad meenutavad frikatiive voi aproksimante haaldatakse paljudes murretes eriti idajaapanis haalikuna alveolaarid t d n keeletipp puudutab ulahammaste tagapinda ja hambasompude eesosa muutuvad enne haalikut i vastavateks postalveolaarideks frikatiivid z on haalikute dz d haaldusvariandid haalikud dz d tahistatakse hepburni transktriptsioonis z ja j alveolaarid s z muutuvad enne haalikut i vastavateks postalveolaarideks haalik r on apikaalne postalveolaarne verberant ta kaldub lateraliseeruma ning muutub siis lhaaliku sarnaseks umardatud velaar w on faktiliselt vokaali u mittesilpimoodustav variant ta ei vasta tuupilisele whaalikule sest ta moodustatakse pigem huulte kokkusurumisega kui umardamisega on varieeruv konsonant mis jargneva klusiili puhul jargib selle keeleasendit kuid enne frikatiive ja taishaalikute vahel taielikku sulgu ei moodusta mis teeb ta sarnaseks nasaaliga sona lopus on ta uvulaarne nasaal h laheb enne haalikut i ule chaalikuks ning enne haalikut u haalikuks mille haaldamisel huuled puutuvad kokku mark tahistab konsonandi obstruktsiooni voi pikenemist p t s jne konsonandid b muutuvad vokaalide vahel vastavateks frikatiivideks abareru aaeu maratsema sona keskel nasaliseerub shokugyo okuo too kangaeru kaaeu motlema selline haaldus pole siiski omane koigile jaapanlastele jeronim de rada itaaliaparaselt girolamo de rada 19 november 1814 28 veebruar 1903 san demetrio corone oli valjapaistvaim itaaliaalbaania kirjanik publitsist folklorist ja opetaja ta oli albaania rahvusliku liikumise tahtsaim tegelane itaalias jeronim de rada sundis oigeusu preestri pojana albaania makjas albaania keeles maqi itaalia keeles macchia albanese ehk macchia di cosenza cosenza provintsis cosenza magedes oppis puha hadrianuse kolleegiumis san demetrio corones oli varakult innustunud oma albaania juurtest ning hakkas koguma rahvaluulet oktoobris 1834 astus isa soovil napoli ulikooli oigusteaduskonda kuigi huvitus peamiselt rahvaluulest ja kirjandusest napolis avaldas ta 1836 ka oma tuntuima albaaniakeelse poeemi milosao laulud itaaliakeelse pealkirja all poesie albanesi del secolo xv canti di milosao figlio del despota di scutari albaania luule 15 sajandist milosao shkoderi despoodi poja laulud albaania keeles kenget e milosaos kordustrukid ilmusid 1847 1872 ja 1873 see pikk romantiline ballaad mis raagib milosao armastusest on tema popilaarseim teos milosao naol on tegemist valjamoeldud noore aadlimehega 15 sajandi shkoderis kes on thessalonikist koju tagasi tulnud siin kohtab ta kula allika juures lambur kollogre tutart rinat ja armub temasse armastajate seisuvahe jaab kauaks nende vaheke kuni maavarin purustab nii linna kui ka igasugused klassivahed nad abielluvad valismaal ja neil sunnib laps ent abieluonn jaab uurikeseks milosao poeg ja naine surevad varsti ning tema ise saab lahingus haavata ja sureb joekaldal millelt avaneb vaade shkoderile varsti pidi ta kooleraepideemia tottu opingud katkestama ning minema tagasi koju calabriasse tema teine teos canti storici albanesi di serafina thopia moglie del principe nicola ducagino napoli 1839 serafina thopia vurst nikolaus dukagjini abikaasa albaania ajaloolised laulud konfiskeeriti bourboni voimude poolt sest de radat kahtlustati osaluses itaalia risorgimento porandaalustes ruhmitustes teos avaldati 1843 napolis uuesti pealkirja all canti di serafina thopia principessa di zadrina nel secolo xv serafina thopia 15 sajandi zadrina printsessi laulud ja hiljem kolmandas variandis napolis 1897 pealkirja all specchio di umano transito vita di serafina thopia principessa di ducagino inimese mooduvuse peegel dukagjini printsessi serafina thopia elu tema itaaliakeelne ajalooline tragoodia i numidi numiidialased napoli 1846 mis hiljem ilmus umber tootatuna pealkirja all sofonisba dramma storico sofonisba historical drama napoli 1892 voi 1891 ei aratanud erilist tahelepanu 1848 voi 1944 asutas de rada ajalehe voi ajakirja lalbanese ditalia itaalia albaanlane nimi vois olla ka lalbanese in italia mis sisaldas albaaniakeelseid artikleid see kakskeelne poliitiline moraalne ja kirjanduslik ajaleht mis saavutas lopuks tiraazi 3200 eksemplari oli esimene albaaniakeelne perioodikavaljaanne uldse 1852 korvaldati de rada san demetrio kolleegiumi albaania keele opetaja kohalt sest teda kahtlustati bourbonide voimu vastases tegevuses 1889 sai ta selle koha tagasi de rama hilisemad teosed on rapsodie di un poema albanese albaania poeemi rapsoodiad 1866 poesie albanesi albaania luuletused 18731884 ja skanderbeccu i pafaan onnetu skanderbeg 18731884 18831887 andis ta valja albaaniakeelset ajakirja fiamuri i arberit jeronim de rada on kirjutanud ka albaania keele grammatika 19 sajandi teise poole jooksul muutus de rada unistus iseseisvast albaaniast reaalseks poliitiliseks eesmargiks mida ta kirglikult taotles de rada oli uks albaania rahvusliku kirjanduse rajajaid ning romantismi rajaja albaania kirjanduses tema ajakirjanduslik kirjanduslik ja poliitiline tegevus aitasid kaasa rahvuslikule arkamisele nii itaalia albaanlaste seas kui ka kodumaal 1850 abiellus de rada maddalena melichiga kellega tal oli neli poega nii naine kui ka pojad surid enne teda jeronim de rama suri 1903 aarmises vaesuses juudid ka heebrealased on uhtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimruhm kelle esivanemaiks peetakse iisraeli ja juuda elanikkonda maailmas on 138 miljonit juuti kellest koige suurem osa elab iisraelis 6 miljonit ja ameerika uhendriikides 55 miljonit sona juut on parit heebrea keele sonast yehudi mis tahendab kas juudamaalast ehk juudamaa elanikku voi siis juuda suguharu liiget juudid holmavad aga ka benjaminlasi ja leviite kreeka keeles vottis see sona kuju iudaios ja ladina keeles judaeus suur osa juute raagib nende rahvaste keeli kelle hulgas nad elavad tunnistades judaismi korval ka kristlust ja muid usundeid esmakordselt on juute mainitud 3 aastatuhande lopul ekr juudid elavad laialipillatult paljudes maades nad on saanud nimetuse juuda hoimu jargi juudid asusid alates 1312 sajandist ekr paiksete polluharijatena palestiinas kui osa juute maa vallutamise jarel 6 sajandi algul ekr viidi sunniviisil babulooniasse sai alguse nende hajumine muudesse maadesse juudi diasporaa babulooniast lahtusid parsia keskaasia india hiina vaikeaasia kaukaasia ja jeemeni vanad juudi asundused hellenismiajal sai oluliseks juutide keskuseks aleksandria mitmed juudi haritlased uritasid lahendada oma kultuuri domineerivale kreeka kultuurile ja osaleda taisvaartuslike kodanikena hellenistlikus uhiskonnas judaismi rangete reeglite tottu ei olnud see alati lihtne range monoteism umberloikamine sabati pidamine ja mitmesugused soogikeelud olid umbritseva maailma kommetega raskesti uhitatavad kuigi ei ole andmeid arvestatavast juudi misjonist levisid paljud kombed nagu sabati pidamine kogu rooma riigis juutide olukord oli hellenismiajal uldiselt hea kuid nende range monoteism ja teiste rahvaste soovimatus seda moista tekitasid sageli pingeid ning viisid lopuks juudi sodadeni aastatel 6670 115 diasporaa ulestous ja 132 ulestousude tagajarjel havitati jeruusalemma tempel ning hajutati ja orjastati paljud juudi kogukonnad see viis diasporaa hoogsale arengule laane suunas kui sojavange asustati arvukalt umber rooma aareprovintsidesse hispaaniasse doonau ja reini aarde keskaegses euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusid ristiusku vastu votmast see andis touke nende usulisele tagakiusamisele mis algas hispaanias aastal 613 kogu kristlikus laane ja keskeuroopas kus elas enamik juute kehtestati nende jaoks eriseadused juutidelt voeti maaomandioigus nad olid sunnitud elama linnades kus tegelesid peamiselt kasitoo ja kaubitsemisega rikkamad liigkasuvotmisega eriti levis juutide jalitamine ristisodade ajal sellega kaasnes juutide arvukas umberasumine 1290 aastal aeti juudid valja inglismaalt 1306 aastal prantsusmaalt saksamaalt pogenes palju juute jalitamise eest eriti parast suurt katku aastatel 13481350 poola ja leetu neist kujunes kesk ja idaeuroopas askenazimruhm saksamaa juutide nimetuse jargi kes sailitas jidisi juudi keele kaua ka erilise juudi roivastuse mille kandmine kehtestati saksamaal 1229 aastal ibeerias toi araablaste vallutus 8 sajandil kaasa juutide olukorra kergenemise ja juudi kultuuri oitsengu 915 sajandil inkvisitsiooni noudel pagendati juudid 1492 aastal hispaaniast ja 1496 aastal ka portugalist hispaania juudi pagulased randasid peamiselt itaaliasse pohjaaafrikasse balkanile ja lahisitta need vahemeremaade juudid moodustavad sefardimruhma hispaania heebreakeelsest nimest sefarad ja konelevad espanjooli ladiinot 14 ja 15 sajandil sunniti juute elama linnades eraldi kvartalites voi linnaosades getodes 1719 sajandi revolutsioonide jarel hakati laaneeuroopas juutidele tehtud kitsendusi jarkjargult kaotama 18 sajandi lopul elas koige rohkem juute poolas poola jagamistel sattus suur osa neist venemaa keisririigi koosseisu kus nende oigusi korduvalt karbiti 19 sajandi lopul puhkes euroopas uus antisemitismi laine mida venemaa ametivoimud revolutsioonilise liikumise korvalejuhtimiseks eriti mahitasid palju juute emigreerus sel ajal ameerika uhendriikidesse vastureaktsioonina antisemitismile tekkis 19 sajandi lopul sionism venemaa juutide oigusetus kaotati alles parast 1917 aasta veebruarirevolutsiooni suur protsent venemaa juutidest vorrelduna venemaa rahvaarvuga vottis osa bolsevike liikumisest ja 1917 aasta oktoobrirevolutsioonist tuntuimad juudi bolsevikud olid lev trotski lev kamenev jakov sverdlov ja grigori zinovjev adolf hitleri ja natsionaalsotsialistliku saksa toolispartei voimuletulek saksamaal 1933 aastal toi kaasa juutide massilise tagakiusamise alates 1938 aastast jaeti nad esmalt ilma kodanikuoigustest ja varandusest seejarel aga deporteeriti peamiselt idaeuroopasse ja paljud ka morvati nimetatud tagakiusamise ja morvamise protsessi on hakatud nimetama holokaustiks parast teist maailmasoda on pika ajalooga juudi kogukondi jaanud keskeuroopasse vaga vahe holokausti ule elanud juudid randasid valja nii palestiinasse pannes aluse iisraeli riigile ameerika uhendriikidesse kui ka mujale 1948 aastal loodi iisraeli riik kus ametlikuks keeleks on uusheebrea keel ehk ivriit mis oli juutide hulgas sailinud kultus ja kirjakeelena nende sundmuste tottu on juudi keskused maailmas olulisel maaral umber paiknenud juutidel on olnud oluline osa vana viljaka poolkuu alal alguse saanud seadustele ja arvestustele tugineva tsiviliseerituse toomisel uude laanemaailma ja selle seal edasiviimises euroopa tsiviliseerumise ja juutide lugu on siiani olnud uks teineteist taiendav tervik nii juutide poolt oma ajaloo alguseks peetud aabrahami kokkulepe jumalaga kui ka indoeurooplaste tsiviliseerumise lugu algasid 2 aastatuhande alguses ekr juutide valjarandamisega egiptusest moosese juhtimisel sai alguse juutide jarjepidev ajalugu rahvusena ja nende saamine uheks sel ajal valja kujunema hakanud vahemere maailma maaks sellega umbes samal ajal toimunud pronksiaja kollapsis varisesid kokku senised euroopa tsiviliseerituse alged ja koos osade kreeklaste randega jooniasse algas seal uleminek uue kultuuri sunnile mileetose 12 linna liit samas toimus vaikeaasiast ka esimene oletatav etruskide valjaranne apenniini poolsaarele juutide liitmisel aleksander suure poolt hellenistlikku maailma aleksandria kogukonna tekke vana testamendi selleaegsete raamatute kreeka keelde tolkimise ja aleksandria juudi filosoofiakoolkonnaga algas juba nende otsene osa indoeuroopa rahvaste ja euroopa tsivilisatsioonide ajaloos liidetuna rooma riiki moodustasid nad selle rahvastikust 810 seoses kristluse sunniga ja juutide hajutamisega rooma riigis parast nende ulestouse said nad ka uheks osaliselt juba euroopas elavatest rahvustest juudid said oma kasaaria ja hispaania kuldajaga piirneval ajal euroopas taassundiva kaubanduse ja rahamajanduse ammaemandaks selleaegsed voimukandjad soosid nende tulekut tegevust ja kogukondi neile jai kristlaste poolt polatud liigkasuvotjate roll parast rahamajanduse sundi soosingud loppesid ja algas nende tagakiusamine ja valjasaatmine hiliskeskajast alates olid nad pikka aega soositud poolas kus kujunesid valja askenazi juudid jidis ja juutide suurim kogukond maailmas uusaja tulekul algas nende eraldamine getodesse kodanlikud revolutsioonid toid juutidele jarkjargulise vabanemise senistest piirangutest ja ameerika kuldaja alates sellest ajast on neil olnud ka jarjest kasvav otsene roll laane kultuuri ja tsivilisatsiooniloos parast holokausti ja iisraeli riigi rajamist on nende kogukonnad laane euroopas kokku kuivanud viimane suur migratsioonilaine euroopast iisraeli leidis aset koos nsv liidu kokkuvarisemisega juudi kultuuri moju praeguses maailmas on vaga suur judaismist parineb naiteks seitsmepaevane nadal ja hingamispaeva puhapaeva pidamine aabrahamlike religioonidena on judaistlike juurtega nii kristlus kui ka islam paljud silmapaistvad teadlased ja uhiskonnategelased on olnud juudi taustaga naiteks niels bohr ja albert einstein nobeli auhinna laureaatidest on ebaproportsionaalselt suur osa juudi paritolu kui vorrelda nende mitte vaga suure uldarvuga teadaolevalt elas eesti esimene juut 1333 aastal tallinnas arvukam juudi kogukond eestis tekkis 19 sajandi algul poolast toodud alaealiste sojavaekasvandike sodurite ja randkaubitsejate naol suur osa eesti juute randas tagakiusamise tottu 19 sajandi lopul usasse 1934 aastal oli eestis juute 4434 1959 aastal 5436 parast eesti okupeerimist ja annekteerimist nsv liidu poolt represseeriti juunikuuditamisel 1941 umbes 400 eesti juuti enne saksa vagede saabumist lahkus umbes 2500 eesti juuti mobiliseerituna punaarmeesse voi evakueerituna noukogude liitu parast eesti okupeerimist saksa vagede poolt juulisseptembris 1941 vangistati saksa okupatsioonivoimude korraldusel eestisse jaanud juudid kellest enamik hukati saksamaa natsionaalsotsialistlikust ja riiklikust antisemitismipoliitikast juhindudes eesti juudi muuseumi andmeil oli juudi kogukonna saatus aastatel 19401941 jargmine 56 evakueeriti nsv liitu 12 mobiliseeriti nsv liidu punaarmeesse 10 deporteeriti juunikuuditamise kaigus ja 22 kogukonnast represseeriti ja hukati saksa okupatsiooni ajal eestis john maxwell coetzee sundinud 9 veebruaril 1940 on uks tahtsamaid lounaaafrika kirjanikke ta kirjutab inglise keeles 2 oktoobril 2003 maarati talle neljanda aafriklasena nobeli kirjandusauhind kui kirjanikule kes arvututes maskides kujutab korvalseisja ullatavat kaasahaaratust john michael coetzee hiljem vahetas ta oma teise eesnime ara sundis kaplinnas ta on saksainglise paritolu vanemad saatsid ta ingliskeelsesse kooli tema noorus moodus kaplinnas ja worcesteris ta oppis kaplinna ulikoolis ning lopetas selle matemaatika bakalaureusekraad 1961 ja inglise filoloogia bakalaurusekraad kiitusega 1960 magistrikraad 1963 alal 1960 aastate alguses kolis ta inglismaale kus ta 19621965 tootas ibmis programmeerijana tema tolleaegsed kogemused valjenduvad raamatus noorpolv 2002 seejarel asus ta usas texase ulikoolis austinis doktorandina kirjandust oppima 1969 kaitses ta doktoritoo samuel becketti proosast kuni 1983 aastani opetas ta new yorgi osariigi ulikoolis buffalos inglise keelt ja ingliskeelset kirjandust 1984 naasis ta lounaaafrikasse saades kaplinna ulikooli ingliskeelse kirjanduse professoriks ta on opetanud ka harvardi ulikoolis ja johns hopkinsi ulikoolis baltimoreis 2002 laks ta pensionile ning kolis austraaliasse adelaidei kus ta sai adelaidei ulikooli inglise filoloogia osakonna auuurijaliikmeks aastast 2002 on ta ka chicago ulikooli distinguished service professor coetzee on esimene kirjanik kes sai bookeri auhinna kaks korda raamatu michael k elu ja aeg eest 1983 ja raamatu habi eest 1999 soovides valtida avalikkuse tahelepanu ei ilmunud ta auhindu vastu votma peale romaanide on ta avaldanud kriitikat muuhulgas ajakirjas new york review of books ja tolkeid 1974 avaldas ta oma esimese jutustuse dusklands selles tombas ta paralleele ameeriklaste vahel vietnamis ja lounaaafrika afrikanderite vahel tema teosed on alati selgelt seotud tema kodumaa sotsiaalsete ja poliitiliste probleemidega ning seavad korgel esteetilisel tasemel keskmesse inimlikkuse uksiksaatuste varal kujutab ta allegooriliselt inimest uldse tema loomingu uks pohimotiiv on apartheid romaani sudamaal pohjal vandati prantsuse film tolm 1985 mis sama aasta veneetsia filmifestivalil voitis hobelovi nobeli kirjandusauhinna kandidaatide seas oli coetzee mitu aastat coetzeele meeldivad tour de france ning jalgratturid lance armstrong ja jan ullrich luuletaja tomas transtromer ning helilooja johann sebastian bach johannes paulus ii ladinaparaselt ioannes paulus ii karol jozef wojtya karol juzef voitoua 18 mai 1920 2 aprill 2005 oli paavst 19782005 ta oli 264 paavst johannes paulus ii oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst parast hadrianus vit 1522 ta on ainus paavst kes on kulastanud eestit ajakiri time valis ta 1994 aasta inimeseks ta oli koige enam valisvisiite teinud paavst karol wojtya huudnimi oli lolek karol jozef wojtya sundis 18 mail 1920 poolas wadowices uhele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil ulica rynek 2 poola armee 12 jalavaerugemendi 1 leitnandi karol wojtya 18791941 ja emilia kaczorowska 18841929 3lapselises peres noorimana ta ristiti 20 juunil 1920 sojavaekaplani franciszek zaki poolt tema ristivanemad olid jozef kucmierczyk ja maria wiadrowska wojtya sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3 mail 1938 krakovi peapiiskopi adam sapieha poolt millega seoses vottis ta karol hubert rostworowski jargi oma konfirmatsiooninimeks hubert wojtya teenis kaks aastat wadowice kirikus altaripoisina suvel 1932 mais 1939 ja mais 1942 kais ta palverannakutel czestochowas 14 detsembril 1935 sai wojtya neitsi maarja seltsi liikmeks wojtya labis 20 juunist 17 augustini 1938 poola armee toopataljoni koosseisus ajateenistuse kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast juulis 1939 viibis ta taas sojavaelisel valjaoppel 1938 kolis ta koos isaga krakowisse 6 veebruaril 1939 uhines ta krakowis uliopilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga veebruaris 1940 kohtus ta jan tyranowskiga kes mojutas tema usulisi veendumusi ja kelle mojul liitus wojtya porandaaluse usuruhmaga zywy rozaniec 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga unia 1942 aastast jatkas ta opinguid porandaaluses seminaris 29 veebruaril 1944 sai ta loogi saksa veoautolt ja viibis haiglas 12 martsini 1944 11 novembril 1944 tehti wojtyale tonsuur 17 detsembril 1944 ja 21 detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupuhitsused 13 oktoobril 1946 ordineeriti ta kardinal adam sapieha poolt alamdiakoniks 20 oktoobril 1946 diakoniks ja 1 novembril 1946 preestriks 2 novembril 1946 pidas ta krakovi katedraalis puha leonardi kruptis oma esimese missa nii piiskopi kui peapiiskopina osales wojtya 19621965 vatikani ii kirikukogul andes oma panuse kirikukogu mojukate dokumentide nagu usuvabaduse dekreedi dignitatis humanae ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni gaudium et spes koostamisele piiskop wojtya kulastas ameerika uhendriike lahisida aafrikat aasiat ja austraaliat wojtya osales 29 septembrist 29 oktoobrini 1967 30 septembrist 6 novembrini 1971 27 septembrist 26 oktoobrini 1974 ja 30 septembrist 29 oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil ta osales 1976 philadelphias toimunud armulauakongressil ta valdas lisaks emakeelele 8 voorkeelt hispaania inglise itaalia ladina portugali prantsuse saksa ja vene keelt kardinal wojtya osales 2 konklaavil 1978 enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil gregorius xvi johannes paulus ii valiti paavstiks 16 oktoobril 1978 ja puhitseti ametisse 22 oktoobril mil ta pidas jutluse sonumiga arge kartke ta on jaanud ainsaks paavstiks kes oma ametissepuhitsemisel vottis kardinalide onnitlused vastu seistes mitte istudes ta valis oma paavstinime johannes paulus i jargi johannes paulus ii sai paavstiks 58aastaselt olles noorim paavst parast pius ixt 1416 oktoobrini 1978 kestnud konklaavil osales 111 kardinali konklaavil olid peamised soosikud kardinal giuseppe siri ja kardinal giovanni benelli kui kumbki soosik ei saanud vajalikul arvul haali tegi kardinal franz konig ettepaneku valida paavstiks mitteitaallane vajalikku haaltehulka ei saadud seni kokku kuni kardinal sebastiano baggio asus toetama kardinal wojtyat ta osutus valituks konklaavi 8 voorus kompromisskandidaadina saades 97 haalt 16 oktoobril kell 1818 kohaliku aja jargi anti konklaavi otsusest sixtuse kabelis teada valge suitsuga ja uus paavst ilmus paavstipalee palkonile kell 1915 johannes paulus ii ajal oli suurim finantsskandaal vatikanis 19811982 peapiiskop paul marcinkuse juhitud vatikani panka tabanud skandaal 26 novembril 2000 kehtestati paavsti otsuse alusel vatikani uus pohiseadus mis joustus 22 veebruaril 2001 johannes paulus ii tegi 104 pastoraalset visiiti valjaspool itaaliat mille kaigus ta kulastas 129 riiki sealhulgas eestit ta tegi itaalias 146 pastoraalset visiiti ja roomas 748 pastoraalset visiiti seni polnud ukski paavst nii palju reisinud esimest korda monda riiki saabununa suudles paavst selle riigi maapinda kuid alates 2000 ta seda toimingut terviseprobleemide tottu enam ei teinud johannes paulus ii liikus enne vatikanis peetavat uldaudientsi 13 mail 1981 puha peetruse valjakul spetsiaalse autoga missale kogunenud rahva hulgas kui umbes kella 1715 paiku kohaliku aja jargi tulistas mehmet ali agca 9 mm browningist tema suunas kaks lasku millest uks tabas paavsti kohtu ja teine vasakusse katte tulistamises said haavata ka turistid ann odre ja rose hall teine atentaadis osaleja oran celik pidi lohkama pommid kuid ei teinud seda agca taskust leiti varem valmiskirjutatud kiri milles ta kinnitas oma teo motiivina et tappis paavsti protestiks noukogude liidu ja ameerika uhendriikide imperialismi vastu ning protestiks el salvadoris ja afganistanis toimuva genotsiidi vastu paavsti opereeriti gemelli haiglas mitu tundi ja ta viibis haiglas kolm nadalat agcale moisteti 22 juulil 1981 eluaegne vanglakaristus 27 detsembril 1983 kohtus johannes paulus ii agcaga ja andestas talle paavsti palvel anti 14 juunil 2000 agcale amnestia ja ta siirdus turgisse 1985 toimus itaalias atentaadi asjus uus kohtuprotsess et uurida bulgaaria eriteenistuse seotust atentaadiga kuid suutoendite vahesuse tottu ei suudetud seda kahtlustust toestada atentaadi uurimise muutsid raskeks agca pakutud erinevad vastuolulised versioonid esmalt kinnitas ta et on pvo liige seejarel seostas oma tegevust bulgaaria eriteenistusega itaalia salateenistusega ja ciaga tema tegevust on seostatud ka noukogude liidu poliitikaga ja vatikani panga reformimispuuetega johannes paulus ii viibis 12 mail 1982 palverannakul fatima basiilikas kui teda rundas taagiga relvastatud endine preester juan maria fernandez y krohn kes protesteeris vatikani teise oikumeenilise kirikukogu satestatud muudatuste vastu turvamehed torjusid runnaku mistottu paavst viga ei saanud 16 veebruaril 1981 plahvatas pakistanis karachis enne paavsti peetud missa algust pomm teistel andmetel granaat novembris 1982 hoiti hispaanias ara eta runnak paavsti vastu 1 veebruaril 1983 arreteeriti itaalias narkoariga tegelenud turklane mustafa savas kes oli kavatsenud mais korraldada atentaati paavsti vastu martsis 1983 avastati el salvadoris paavsti vastu suunatud vandenou juulis 1983 taheti paavstile poolas korraldada atentaati 6 mail 1984 sihtis souli katedraali ees paavsti mangupustoliga lounakorea tudeng mais 1986 arreteeriti amsterdamis turklane kes kavatses paavsti tappa 25 novembril 1986 vahistati brisbaneis austraallane nelja molotovi kokteiliga kes kavatses paavsti ullatada alqaidah kavatses paavsti tappa jaanuaris 1995 filipiinidel kuid atentaadi ettevalmistuskohas puhkes 6 jaanuaril 1995 tulekahju seda atentaati seostati ramzi youssefiga kes oli 1993 maailma kaubanduskeskuses toimunud plahvatuse korraldajaks 12 aprillil 1997 avastati paavsti visiidil bosnia ja hertsegoviinasse 23 tankitorjemursku silla alt mida paavsti autokolonn pidi uletama 14 mail 1997 teatas liibanoni julgeolekuteenistus et avastati vandenou mille raames taheti paavsti lennukit runnata liibanonis rakettidega 10 novembril 2002 avaldas ajaleht the sunday times artikli mastermind of 911 plotted to kill pope mille vaitel kavatseti paavsti tappa 1999 filipiinidel kuid see visiit jai tookord paavsti viletsa tervise tottu ara teistel andmetel oli tegu 1995 plaanitud katsega juunis 2003 ahvardasid islamiaarmuslased paavsti tappa horvaatias bosnias ja hertsegoviinas tehti samal ajal mitmeid ahvardusi voltspommidega uldkiriklikud satted johannes paulus ii taunis preestrite osalemist poliitikas ta rohutas 25 martsil 1992 avaldatud apostellikus uleskutses pastores dabo preestrite koolitust 27 martsil 1980 saatis ta lakituse ukraina piiskoppidele 10 martsil 1986 kohtus ta itaalia sojavaekaplanitega kuuria johannes paulus ii erasekretar oli stanisaw dziwisz johannes paulus ii reorganiseeris 26 juunil 1988 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga pastor bonus kuuria ta maaras kardinalide kolleegiumi dekaaniks 19 detsembril 1986 agnelo rossi 5 juunil 1993 bernardin gantini ja 30 novembril 2002 joseph ratzingeri ta maaras vatikani riigisekretariks 8 aprillil 1984 agostino casaroli ja 29 juunil 1991 angelo sodano ta maaras camerlengoks 5 mail 1979 paolo bertoli 25 martsil 1985 sebastiano baggio ja 5 aprillil 1993 eduardo martinez somalo ta maaras rooma kardinalvikaariks 1 juulil 1991 camillo ruini ta maaras 25 novembril 1981 joseph ratzingeri usudoktriini kongregatsiooni prefektiks aafriklaste misjoni selts ta saatis 23 oktoobril 1986 ja 15 juunil 1991 lakituse aafriklaste misjoni seltsi sma uldkapiitlil osalejatele ta saatis 19 mail 1995 lakituse misjonaridele anna ordu paavst saatis 31detsembril 1990 ja 19 detsembril 2002 lakituse anna ordu nunnadele ning 20 jaanuaril 1997 ordu uldkapiitlil osalejatele augustiinlased ta kohtus 28 aprillil 1979 augustiinlastega ta saatis 7 mail 1982 10 juulil 1984 14 novembril 1987 26 septembril 1989 23 septembril 1995 22 jaanuaril 2001 7 septembril 2001 ja 11 oktoobril 2001 augustiinlastele lakitusi barnabiidid ta saatis barnabiitidele 8 juulil 2000 ja 6 juulil 2002 lakitusi basiliaanid ta saatis 14 veebruaril 1980 9 juulil 1982 ja 8 juulil 2000 lakitusi josafati basiliaanide ordu uldkapiitlil osalejatele ta kulastas 11 juunil 1999 varssavis basiliaanide kirikut benediktiinid paavst kohtus 21 martsil 1980 monte cassino kloostri abtiga 23 martsil 1980 norcia ja spoleto benediktiinidega 19 martsil 1986 prato benediktiinidega ja 8 mail 1986 cesena benediktiinidega ta saatis 22 mail 1980 lakituse itaalia benediktiinidele 21 septembril 1980 benediktiini abtidele 5 septembril 1982 camaldoli munkadele 2 septembril 1984 alatri benediktiinidele 15 juunil 1985 vittoria veneto benediktiinidele 29 martsil 1985 benediktiinidele 26 septembril 1988 benediktiini abtidele 14 juulil 1991 aosta benediktiinidele 19 martsil 1993 farfa benediktiinidele vallombrosaanide benediktiini abtile 21 martsil 1999 benediktiinide kongressile 8 septembril 2000 itaalia benediktiinidele 7 septembril 2000 silvestriini benediktiinidele 8 septembril 2001 benediktiini konfoderatsiooni kongressile 23 septembril 2004 ja monte cassino abtile 21 martsil 2004 paavst kulastas 17 septembril 1993 camaldoli kloostrit ta saatis 28 veebruaril 1979 lakituse camaldolese nunnadele 16 jaanuaril 1989 itaalia benediktiinide abtissidele 14 oktoobril 1999 ja 25 augustil 2000 benediktiini nunnadele bernardiinid ta saatis 11 veebruaril 2003 lakituse bernardiinidele birgitiinid ta saatis 5 veebruaril 1998 ja 3 oktoobril 2002 lakituse birgitiinidele ning birgitiinide uldkapiitlil osalejatele 9 veebruaril 2004 bosco salesiaanid paavst saatis 1 mail 1990 1 aprillil 1996 13 novembril 2000 ja 12 aprillil 2002 lakitused bosco salesiaanidele dominiiklased paavst saatis 5 septembril 1983 lakituse dominiiklaste uldkapiitlil osalejatele 26 mail 1984 nunnadele 19 martsil 1986 prato dominiiklastele nunnadele 5 jaanuaril 2001 ja dominiiklastele 15 veebruaril 2002 egidio liikumine paavst saatis 6 veebruaril 1988 25 martsil 1989 14 aprillil 1990 18 aprillil 1992 10 aprillil 1993 ja 8 veebruaril 2002 lakitused egidio liikumise liikmetele eliisabeti nunnaordu paavst saatis 14 novembril 1998 lakituse eliisabeti nunnaordule ja uldkapiitlil osalejatele 15 novembril 2004 focolare paavst saatis 21 veebruaril 1982 19 augustil 1984 6 veebruaril 1997 ja 30 detsembril 1998 lakituse focolare liikumise liikmetele ta kohtus 11 veebruaril 1988 ja 13 veebruaril 2003 focolare liikumise piiskoppidega frantsisklased paavst saatis oma lakitused frantsisklaste uldkapiitlil osalejatele 21 juunil 1979 19 mail 1983 14 juunil 1988 ja 7 juunil 2001 ta saatis lakitused 8 martsil 1982 15 juunil 1989 ja 22 novembril 2002 frantsiskaanide kolmanda ordu assambleel osalejatele ta saatis 9 juulil 1983 27 mail 1989 ja 12 juunil 1995 lakitused frantsiskaani konventuaalide uldkapiitlil osalejatele ta kulastas 18 mail 1982 portugali frantsiskaane ja 22 veebruaril 1992 senegalis frantsiskaanide nunnakloostrit ta saatis lakitused erinevatele frantsiskaanide kogudustele 29 martsil 1980 15 novembril 1980 29 oktoobril 1981 2 jaanuaril 1983 27 veebruaril 1986 23 mail 1987 31 detsembril 1990 10 jaanuaril 1993 17 septembril 1993 17 juunil 1995 24 juunil 1995 2 mail 1997 5 mail 1997 9 mail 1998 28 oktoobril 1999 ja 17 veebruaril 2001 ta saatis 12 novembril 1986 lakitused frantsiskaani nunnadele 11 juunil 1988 montevergine klarisside kloostri nunnadele 19 detsembril 1994 frantsiskaani alcantarine nunnadele 3 juunil 1995 assisi klarissidele teistele nunnadele 15 novembril 1999 15 juunil 2000 17 juunil 2000 ja 6 juulil 2001 ta saatis 23 septembril 1991 2 augustil 1999 ja 4 juunil 2003 lakitused frantsiskaanide generaalministrile ning konventuaalide generaalministrile 17 martsil 2003 gabrielliidid paavst saatis 5 jaanuaril 1989 lakituse gabrielliitide uldkapiitlile ja gabrielliitidele 7 jaanuaril 1995 halastuse misjonarid ema teresa ordu paavst kohtus 13 detsembril 1979 15 detsembril 1981 ja 3 veebruaril 1986 ema teresaga ta saatis 5 septembril 2000 lakituse orduliikmetele jesuiidid johannes paulus ii noudis 1979 jesuiitide ulemkindralilt pedro arrupelt sekularismi likvideerimist jesuiitide seast ja vabastusteoloogia toetamise lopetamist 21 septembril 1979 saatis paavst kirja jesuiitide juhtkonnale 1981 sai arrupe ajurabanduse tema tegevus ulemkindralina peatati ning jesuiidid maarasid tema asemele kohusetaitjaks generaalvikaar vincent okeefe paavst ei tunnustanud okeefe ametit vaid maaras oma esindajateks paolo dezza ja joseph pittau paavst saatis 27 veebruaril 1982 kirja jesuiitide provintsiaalidele martsis 1982 peeti frascatis jesuiitide kongregatsioon dezza otsustas kokku kutsuda uldkongregatsiooni kus 13 septembril 1983 valiti uueks ulemkindraliks peter hans kolvenbach paavsti tegevust taunisid mitmed teoloogid nagu karl rahner paavst saatis 5 oktoobril 1986 kirja kolvenbachile ja 5 jaanuaril 1995 jesuiitidele joosepi kongregatsioon paavst saatis 1 detsembril 1978 lakituse puha joosepi kongregatsioonile csj jumala johannese hospitalliidid paavst saatis lakitused 7 mail 1987 ja 2 detsembril 1995 hospitalliitidele oh 25 novembril 1988 uldkapiitlil osalejatele ja 22 oktoobril 1997 ulempriorile kamilliaanid paavst saatis lakitused kamilliaanidele osc 7 mail 1987 20 mail 1989 19 mail 1995 15 mail 2000 ja nunnadele 15 juunil 2002 kanossiaanid paavst saatis 25 martsil 1996 lakituse kanossiaanide uldkapiitlil osalejatele ja kanossiaanidele 16 veebruaril 2002 kapitulaarid paavst saatis lakitused kapitulaaridele 22 juunil 1985 ja 14 oktoobril 1988 kaputsiinid paavst saatis lakitused kaputsiinide uldkapiitlil osalejatele 5 juulil 1982 12 juulil 1988 1 juulil 1994 ja 25 oktoobril 2004 ta kohtus 1 martsil 1984 kaputsiinide juhtidega ja 28 septembril 1984 kaputsiinide ordumeistriga ta saatis lakitused 31 oktoobril 1998 kaputsiini nunnadele kaputsiinidele 7 juulil 2000 ja 7 veebruaril 2002 ning itaalia kaputsiinidele 29 oktoobril 2003 karmeliidid paavst saatis lakitused 2 juunil 1980 lisieux karmeliitidele 29 septembril 2000 ja 26 martsil 2001 karmeliitidele ta saatis lakitused 4 mail 1985 29 septembril 1989 22 aprillil 1991 23 septembril 1995 ja 9 novembril 2004 karmeliitide uldkapiitlil osalejatele ta kohtus 7 mail 1980 nairobi karmeliitidega 20 juunil 1992 lodis karmeliitidega ja paljasjalgsete karmeliitide ordukindrali camillo macisega 29 aprillil 2003 kartuuslased paavst saatis 5 oktoobril 1984 lakituse calabria kartuuslastele ja kartuuslaste ulemkindralile 15 mail 2001 klaretaanid paavst saatis 13 oktoobril 1979 21 septembril 1985 ja 8 septembril 2003 lakitused klaretaanide uldkapiitlil osalejatele ta saatis 19 septembril 1991 ja 22 septembril 1997 lakitused klaretaanidele kolbe misjonarid johannes paulus ii tunnustas kolbe misjonare 25 martsil 1992 ta saatis 19 juunil 2000 misjonaridele lakituse komboniaanid paavst saatis lakitused 7 mail 1987 20 septembril 1991 30 oktoobril 1992 ja 9 oktoobril 1998 komboniaanidele kristuse leegion paavst saatis kristuse leegionile lakitused 4 jaanuaril 2001 30 novembril 2004 ja 31 jaanuaril 2005 kristlike vendade kongregatsioon paavst saatis lakitused 16 mail 1986 ja 22 martsil 2002 kristlike vendade kongregatsiooni congregatio fratrum christianorum uldkapiitlil osalejatele 25 martsil 1988 ploermeli kristlike vendade uldkapiitlil osalejatele loreto instituut paavst saatis 8 septembril 1979 lakituse loreto francesco baracca instituudile malta ordu paavst kohtus 9 juulil 1979 26 juunil 1984 4 juulil 1988 19 oktoobril 2000 ja 22 juunil 2004 malta ordu suurmeistriga ta saatis malta ordu liikmetele 24 juunil 1999 lakituse mariaanid paavst saatis lakitused mariaanidele 6 juulil 1984 30 juunil 1987 22 juunil 1993 ja 1 juulil 1999 mariannhilli misjonarid paavst saatis mariannhilli misjonaridele 29 oktoobril 2002 lakituse maristid paavst saatis 26 oktoobril 1985 lakituse maristide uldkapiitlil osalejatele ja 15 oktoobril 1993 maristidele mertsedariaanid paavst saatis 22 mail 1986 ja 25 mail 1998 lakitused mertsedariaanide o de m uldkapiitlil osalejatele minimi ordu paavst saatis lakitused minimi ordule 24 mail 1996 3 juulil 2000 ja 14 septembril 2002 ta kohtus minimi ordu ulemkindraliga giuseppe fiorini morosiniga 1 aprillil 2003 neokatehumenaalne tee johannes paulus ii tunnustas 30 augustil 1990 neokatehumenaalse tee liikumist ja kinnitas 29 juunil 2002 neokatehumenaalse tee liikumise esialgse pohikirja 17 jaanuaril 1994 saatis paavst neokatehumeenidele erilakituse ta kohtus 5 septembril 1979 ja 2 novembril 1980 liikumise rajajatega ta saatis 4 novembril 1979 18 novembril 1979 veebruaris 1980 2 novembril 1980 14 detsembril 1980 7 jaanuaril 1982 7 martsil 1982 10 veebruaril 1983 4 detsembril 1983 23 martsil 1984 25 septembril 1984 2 detsembril 1984 3 martsil 1985 9 detsembril 1985 4 mail 1986 27 martsil 1987 26 aprillil 1987 12 detsembril 1987 27 jaanuaril 1988 31 jaanuaril 1988 10 aprillil 1988 30 detsembril 1988 3 jaanuaril 1991 28 martsil 1993 20 juunil 1993 12 detsembril 1994 24 jaanuaril 1997 ja 21 septembril 2002 neokatehumeenide kogudustele lakitusi notre damei institutsioonid paavst saatis notre dame de salette misjonaridele 5 novembril 1992 lakituse 4 mail 2000 lakituse ja kongregatsiooni uldkapiitlil osalejatele 11 oktoobril 2004 lakituse olivetiaanid paavst saatis 1 augustil 1998 lakituse olivetiaanidele opus dei paavst kinnitas 28 novembril 1982 avaldatud apostellikus konstitutsioonis ut sit validum opus dei personaalprelatuuri ta alustas josemaria escriva kanoniseerimisprotsessi ja kuulutas ta puhakuks 6 oktoobril 2002 paavst ordineeris piiskopiks alvaro del portillo ja javier echevarria ta kohtus 16 augustil 1982 opus dei liikmetega saatis 23 augustil 1990 lakituse opus dei naisliikmetele ja opus dei noortele 29 martsil 1994 ta saatis 12 jaanuaril 2002 lakituse opus dei rajaja escriva sunniaastapaeva puhul peetud kongressil osalejatele oratoorium ta saatis lakituse filippo neri oratooriumile 5 oktoobril 2000 pallottiinid paavst saatis 6 oktoobril 1998 ja 14 oktoobril 2004 lakitused pallottiinidele passionistid paavst saatis lakitused 1 oktoobril 1984 passionistidele 17 detsembril 1999 passionistide nunnade uldkongregatsioonil osalejatele ja passionistide ulemkindralile 25 augustil 2000 pauliinid ta saatis lakitused pauliinidele 31 martsil 1980 21 martsil 1983 19 juunil 1983 22 martsil 1986 13 aprillil 1992 15 mail 1998 ja 13 septembril 2001 ta saatis lakitused uldkapiitlil osalejatele 4 septembril 1995 ja 13 mail 2004 peter claveri misjonarid ta saatis 14 oktoobril 1995 lakituse peter claveri misjonaride uldkapiitlil osalejatele ja kohtus misjonaridega 29 aprillil 1994 piaristid ta saatis 24 juunil 1997 kirja piaristide ulemale ja 5 juulil 1997 piaristide uldkongregatsioonil osalejatele premonstratensiaanlased ta saatis lakituse premonstratensiaanlaste uldkapiitlil osalejatele 29 septembril 2003 providentsiaalid ta saatis uldkapiitlil osalejatele 16 mail 1992 30 mail 1992 24 mail 1993 ja 18 mail 1998 lakitused ta saatis 7 oktoobril 1997 lakituse providentsiaalide ulemale puha haua ruutliordu ta saatis lakitused puha haua ruutliordule 26 martsil 1981 11 detsembril 1983 24 aprillil 1993 17 oktoobril 1998 2 martsil 2000 ja 16 oktoobril 2003 puha vaimu kongregatsioon paavst saatis lakituse puha vaimu kongregatsiooni ulemkindralile 24 mail 2002 ja 26 mail 2003 ta saatis 28 juunil 1996 lakituse puha vaimu kongregatsiooni misjonaridele puhima perekonna kongregatsioonid ta saatis 20 novembril 1987 lakitused puhima perekonna nunnaordu uldkapiitlil osalejatele ja puhima perekonna munkade ulemkindralile 22 juunil 2001 puhima sudame institutsioonid paavst kohtus 2 juunil 1991 poolas ordu nunnadega ja 4 juunil 1995 brusselis kongregatsiooni liikmetega ta saatis lakituse 22 juunil 1979 uldkapiitlil osalejatele 8 septembril 1987 misjonaridele 31 mail 1991 15 oktoobril 1994 25 martsil 1996 ja 30 mail 1997 kongregatsioonile misjonaridele 2 detsembril 1999 ja 4 juulil 2002 uldkapiitlil osalejatele 10 juunil 2003 ja kongregatsioonile 21 septembril 2000 ta saatis 15 septembril 2001 lakituse preestritele puhima vere kongregatsioonid ta saatis 19 oktoobril 1989 ja 5 juulil 1999 lakitused kongregatsioonidele redemptoristid ta saatis lakitused redemptoristide uldkapiitlil osalejatele 6 detsembril 1979 ning redemptoristidele 18 novembril 1985 24 mail 1987 ja 3 oktoobril 2003 rogatsionistid ta saatis 23 aprillil 1983 26 juulil 1997 6 detsembril 2001 ja 10 juulil 2004 lakitused rogatsionistidele rosminiaanid ta saatis 26 septembril 1998 lakituse rosminiaanidele saksa ordu ta saatis 11 veebruaril 1991 lakituse saksa ordule salesiaanid paavst saatis lakitused salesiaanidele 5 mail 1979 3 aprillil 1984 27 aprillil 1985 24 augustil 1989 9 novembril 1990 24 jaanuaril 1991 27 mail 2000 ja 26 veebruaril 2002 schonstatti preestrid paavst saatis 28 novembril 1980 lakituse schonstatti preestrite uldkapiitlil osalejatele 19 detsembril 1993 ja 17 aprillil 1998 preestritele serra internazionale liikumine paavst saatis 29 martsil 1980 lakituse serra internazionale liikumisele skalabriniaanid paavst saatis 16 oktoobril 1986 lakituse skalabriniaanide uldkapiitlil osalejatele ja skalabriniaanidele 9 veebruaril 2001 stigmatiini vennad ta saatis lakituse stigmatiini vendadele 12 veebruaril 2000 teatiinid paavst saatis 23 oktoobril 1993 lakituse teatiinidele trinitariaanid paavst saatis 29 mail 1989 lakituse trinitariaanide uldkapiitlil osalejatele ja trinitariaanidele 15 juunil 2001 tsistertslased paavst saatis lakitused 17 detsembril 1987 tsistertslastele 8 septembril 1995 tsistertslaste uldkapiitlil osalejatele 18 augustil 1997 itaalia tsistertslaste abtpresidendile 6 martsil 1998 tsistertslastele 25 septembril 1998 tsistertslaste abtissidele ja tsistertslastele 19 septembril 2002 ursuliinid paavst kulastas 22 mail 1983 ursuliinide konventi milanos ja 1 juulil 1995 bratislavas ursuliinide kirikut ta saatis ursuliinidele lakitused 23 juunil 1980 29 mail 1984 12 oktoobril 1995 18 juulil 2002 ja 27 augustil 2003 vincenzo pallotti apostolaat ta saatis vincenzo pallotti apostolaadile 2 novembril 1985 lakituse vintsentiinid ta saatis 11 jaanuaril 1980 28 aprillil 1983 20 juunil 1985 27 mail 1991 ja 6 novembril 1995 lakitused vincent de pauli rajatud kongregatsiooni nunnadele 30 juunil 1986 vincent de pauli institutsioonide kongressil osalejatele ja vincent de pauli seltsi presidendile 14 veebruaril 2001 vennaskonnad paavst saatis 3 mail 1981 lakituse famiglie nuove liikumise esindajatele 27 septembril 1986 lakituse charles de foucauld rajatud institutsioonile petits freres de jesus 12 juulil 1988 halastuse vendade kongregatsiooni uldkapiitlil osalejatele 11 juulil 1988 san viatore institutsiooni uldkapiitlil osalejatele 9 novembril 1988 marcellina kongregatsioonile 5 jaanuaril 1989 siena katariina kongregatsioonile 27 oktoobril 1989 maarja teenrite uldkapiitlil osalejatele 14 mail 1993 jeanbaptiste de la salle rajatud kongregatsiooni freres des ecoles chretiennes fec uldkapiitlil osalejatele 19 juunil 1993 consolata nunnade uldkapiitlil osalejatele 2 juunil 1993 koige puhima sakramendi kongregatsioonile 30 oktoobril 1993 sources chretiennes instituudi liikmetele joosepi oblaatidele 3 veebruaril 1994 2 jaanuaril 1995 siena katariina misjonaride nunnadele 19 mail 1995 jeanne antida thouret kongregatsiooni nunnadele paul de chartres nunnade uldkapiitlile 30 septembril 1995 16 detsembril 1995 carlo borromeo misjoninunnadele 5 jaanuaril 1998 mantellate nunnadele 30 aprillil 1999 capitano ja gerosa nunnaordudele 30 juunil 1999 caburlotto instituudile 5 juulil 1999 consolata misjonaride nunnadele joosepi oblaatidele 17 veebruaril 2000 cantalice nunnadele 16 juunil 2000 cottolengo institutsioonile 2 septembril 2002 ja siena katariina nunnadele 11 aprillil 2003 johannes paulus ii rohutas 16 oktoobril 1979 avaldatud apostellikus uleskutses catechesi tradendae katehheesi tahtsust 25 jaanuaril 1983 avaldati uus kanoonilise oiguse koodeks mille puhul paavst avaldas 11 oktoobril 1992 apostelliku konstitutsiooni fidei depositum ta valistas 18 oktoobril 1990 preestrite abielud 7 detsembril 1992 ilmus katoliku kiriku katekismus ta taunis 30 mail 1994 naiste ordineerimist ta kuulutas 19 oktoobril 1997 kiriku doktoriks therese lisieuxst 19831984 tahistati kristuse lunastuse juubeliaastat 2000 aastat tahistati juubeliaastana oktoobrist 2002 kuni oktoobrini 2003 peeti roosiparjaaastat johannes paulus ii seostas 1981aasta atentaadist paasemist neitsi maarjaga ta kais palverannakutel neitsi maarjaga seotud puhapaikades fatimas lourdesis ja loretos ta nimetas meugorje puhapaika maailma spirituaalseks sudameks 14 juunil 1993 kroonis ta hispaanias la rabbida neitsi maarja puhakuju entsuklika redemptoris mater oli puhendatud neitsi maarjale 1 mail 1991 avaldatud entsuklikas centessimus annus moistis johannes paulus ii hukka marksismi ja tarbijaliku kapitalismi johannes paulus ii avaldas 2003 entsuklika ecclesia de eucharistia milles ta rohutas armulaua sakramendi tahtsust 28 jaanuaril 1979 kritiseeris johannes paulus ii celami konverentsil vabastusteoloogiat ta taunis eelkoige vagivalla oigustamist vabastusteoloogide poolt soosiva suhtumise parast vabastusteoloogiasse saatis ta 1979 tauniva kirja jesuiitide ulemkindralile pedro arrupele visiidil nicaraguasse 28 aprillil 1983 moistis paavst vabastusteoloogia hukka kuid tema jutlust kippus katkestama rahvas samal visiidil noomis ta preester ernesto cardenali paavst taunis leonardo boffi vaateid johannes paulus ii ajal olid usudoktriini kongregatsiooni poolt hukka moistetute voi taunitud isikute seas peamiselt teoloogid ja vaimulikud teoloog hans kung ei tunnustanud paavsti ilmeksimatuse dogmat ja jai detsembris 1979 ilma oigusest opetada teoloogiat dominikaan jacques pohier sattus kirikuga vastuollu sest eiras dogmaatilist vaadet kristuse ulestousmisest 1979 keelati tal opetada teoloogiat ja pidada missat moraaliteoloogia professor charles curran oli vastu katoliku kiriku eetikale tal keelati 1986 opetada teoloogiat teoloog edward schillebeeckx vaidlustas arusaama kristuse loomusest ja neitsi maarja neitsilikkuse tema teoloogilisi vaateid tauniti johannes paulus ii pani 2 jaanuaril 1997 kirikuvande alla sri lanka teoloogi tissa balasuriya jargmisel aastal loobus balasuriya oma vaadetest ja tal lubati teoloogiat opetada johannes paulus ii ajal tauniti veel anthony kosniki bernhard haringi matthew foxi mary agnes mansouri elisabeth morancy arlene violeti raymond hunthauseni robert nugenti jeannine gramicki john mcneilli barbara ferraro patricia hussey eugen drewermanni ivone gebara ja jacques gaillot vaateid johannes paulus ii avaldas katoliku kiriku sotsiaaldoktriini kohta entsuklikad redemptor hominis laborem exercens sollicitudo rei socialis ja centesimus annus ta rohutas inimese vaarikust seoses tooga oma ametiajal kohtus johannes paulus ii erinevate ettevotete tootajatega ja mitmete toolisdelegatsioonidega ta saatis 30 jaanuaril 1979 ja 1 veebruaril 1979 lakituse mehhiko toolistele ja talupoegadele kohtus 8 veebruaril 1979 austria ajakirja horzu ajakirjanikega 2 aprillil 1979 genova toolistega 6 juunil 1979 poola toolistega 22 detsembril 1979 lennufirma alitalia tootajatega 15 martsil 1980 carrara marmorikaevanduse toolistega 31 mail 1980 pariisi toolistega ja pidas neile missa 30 juunil 1980 laquila toolistega 16 novembril 1980 saksamaa toolistega 26 oktoobril 1980 itaalia raudteetoolistega 12 novembril 1980 vabatahtlike tuletorjujatega 29 novembril 1980 itaalia energeetikaettevotte enel tootajatega 4 detsembril 1980 kaevuritega 21 veebruaril 1981 filipiinide suhkrurooistanduste toolistega 3 aprillil 1981 merloni tehase toolistega pidas 19 martsil 1982 missa solvay vabriku toolistele osales 15 juunil 1982 genfis rahvusvahelisel tookonverentsil kohtus 16 oktoobril 1982 usa sadamatoolistega 20 novembril 1982 palermo toolistega 19 martsil 1983 chieti toolistega 12 septembril 1983 austria toolistega 24 septembril 1983 hollandi merevae ohvitseridega 18 martsil 1984 toolistega pidas 12 augustil 1984 missa kalurite ja meremeeste eest 12 septembril 1984 missa newfoundlandi kalurite eest kohtus 7 oktoobril 1984 crotone toolistega 4 veebruaril 1985 peruu toolistega 24 martsil 1985 avezzano toolistega 15 mail 1985 luksemburgi toolistega 17 juunil 1985 porto marghera toolistega saatis 21 septembril 1985 lakituse genova toolistele kulastas 18 oktoobril 1985 sardiinias monteponi kaevandust ja kohtus kaevuritega saatis 19 mail 1985 lakituse belgia kristlike tooliste liikumisele 1oktoobril 1985 kohtus tuletorjujatega 17 jaanuaril 1986 sveitsi lennufirma swissair esindajatega 19 martsil 1986 prato toolistega 26 aprillil 1986 itaalia farmatseutide foderatsioonile 2 mail 1986 belgia toolistega 10 mail 1986 faenza pollumeestega ja anic tehase toolistega 19 mail 1986 briti meremeestega 26 oktoobril 1986 perugia toolistega 26 novembril 1986 sydney transfieldi tehase toolistega 6 detsembril 1986 katoliiklike toolistega 19 martsil 1987 energeetikaettevotte enel tootajatega 19 martsil 1987 pidas missa civitavecchia kaluritele ja meremeestele palvetas 3 aprillil ja 5 aprillil 1987 tsiili pollumeeste eest 10 aprillil 1987 saatis lakituse argentina toolistele kohtus 2 mail 1987 saksamaa toolistega 25 mail 1987 cerignola toolistega 25 mail 1987 sojavaelenduritega 12 juunil 1987 gdanski toolistega 15 septembril 1987 los angelese kommunikatsioonitoolistega 17 septembril 1987 pidas missa pollumeestele 4 jaanuaril 1988 usa meremeestega 17 aprillil 1988 kohtus verona raadiotootajatega 1 mail 1988 civita castellana toolistega 11 mail 1988 boliivia toolistega 17 mail 1988 pidas missa paraguay farmeritele 9 oktoobril 1988 strasbourgi sadama toolistega 6 martsil 1989 prantsusmaa tuletorjujatega 1 aprillil 1989 vigevano kingavabriku toolistega 21 mail 1989 casone toolistega 25 juunil 1989 kohtus gaeta sadama toolistega 29 oktoobril 1989 taranto pollumeestega 19 martsil 1990 san benigno canavese toolistega kulastas olivetti ja lancia toostust 6 aprillil 1990 jaapani televisioonitootajatega 12 mail 1990 mehhiko kaevurite ja pollumeestega 26 mail 1990 malta toolistega 22 septembril 1990 ferrara toolistega 10 novembril 1990 napoli toolistega 13 novembril 1990 aversa pollumeestega 19 martsil 1991 merloni tehase toolistega ja fabriano paberivabriku toolistega 27 aprillil 1991 basilicata toolistega 15 juunil 1991 tuletorjujatega 23 juunil 1991 mantova toolistega 19 martsil 1992 castellammare di stabia laevatehase toolistega 1 mail 1992 pordenones zanussi vabriku toolistega 24 mail 1992 kohtus casertas telekommunikatsiooni tootajatega 21 juunil 1992 toolistega 19 martsil 1993 torri pollumeestega 10 mail 1993 sitsiila toolistega 10 jaanuaril 1995 rooma tanavakoristajatega 19 martsil 1995 kohtus agnone toolistega 30 martsil 1996 itaalia toolistega 5 mail 1996 como toolistega kohtus 21 martsil 1998 abidjanis nunitsiatuuri hoone ehitajatega 13 juunil 1999 poola lennufirma lot tootajatega ja 1 martsil 2003 olivetti tehase toolistega johannes paulus ii kohtus oma ametiajal uliopilastega 30 jaanuaril 1979 mehhikos 3 juunil 1979 ja 8 juunil 1979 poolas 3 oktoobril 1979 ameerika uhendriikides 1 juunil 1980 prantsusmaal 4 mail 1980 sairis 9 mail 1980 ghanas 11 mail 1980 abidjanis 4 juunil ja 5 juunil 1980 brasiilias 30 juunil 1980 laquilas 5 oktoobril 1980 otrantos 17 novembril 1980 fuldas ta saatis 18 novembril 1980 lakituse professoritele 15 mail 1982 kohtus portugali professoritega 12 septembril 1982 padova akadeemikutega 1 novembril 1982 salamanca professoritega 20 novembril 1982 palermo professoritega 7 martsil 1983 guatemala professoritega 22 mail 1983 milano professoritega 26 oktoobril 1986 perugia ulikooli professoritega 23 septembril 1990 ferrara ulikooli professoritega ja 15 veebruaril 2001 professoritega paavst saatis 18 veebruaril 1981 lakituse pakistani vaestele 3 jaanuaril 1988 kohtus ta rooma vaestega paavst kulastas 1 juulil 1980 papadua vanglat brasiilias paavst saatis lakitused 27 detsembril 1983 rooma rebibbia vangla kinnipeetavatele 27 mail 1984 viterbo vangla kinnipeetavatele ja narkorehabilitatsioonikeskuse ametnikele 7 oktoobril 1984 reggio calabria kinnipeetavatele 16 mail 1985 belgia kinnipeetavatele 20 oktoobril 1985 cagliari vangla kinnipeetavatele 2 juulil 1986 colombia kinnipeetavatele 19 martsil 1987 civitavecchia vangla kinnipeetavatele 6 aprillil 1987 antafagosta vangla kinnipeetavatele 10 aprillil 1987 argentina kinnipeetavatele 4 oktoobril 1988 prantsusmaa kinnipeetavatele 30 aprillil 1989 madagaskari kinnipeetavatele 23 septembril 1989 volterra vangla kinnipeetavatele 9 mail 1990 mehhiko durango vangla kinnipeetavatele 17 juunil 1990 orvieto vangla kinnipeetavatele 11 novembril 1990 napoli vangla kinnipeetavatele 7 juunil 1991 pocki vangla kinnipeetavatele 10 mail 1993 malaspina vangla kinnipeetavatele 9 veebruaril 1996 caracase vangla kinnipeetavatele ja 22 augustil 1997 noortele kinnipeetavatele paavst saatis itaalia liikluspolitseile lakitused 18 aprillil 1981 10 aprillil 1982 2 aprillil 1983 10 detsembril 1983 20 jaanuaril 1984 21 aprillil 1984 6 aprillil 1985 29 martsil 1986 28 septembril 1999 ja 20 jaanuaril 2000 paavst saatis lakituse 24 novembril 1983 itaalia vanglakaplanitele 20 jaanuaril 2000 itaalia munitsipaalpolitseile ja 27 septembril 2004 itaalia vangivalvuritele johannes paulus ii kuulutas puhakuks 482 isikut ja ondsaks 1338 isikut ta satestas 25 jaanuaril 1983 avaldatud apostellikus konstitutsioonis divinus perfectionis kanoniseerimisprotseduurid johannes paulus ii taunis entsuklikas evangelium vitae raseduse kontrolli ja moistis hukka abordi 1982 asutati vatikanis paavstlik abielu ja perekonnaprobleemidega tegelev instituut ta saatis 30 oktoobril 1978 lakituse rahvusvahelisele perekondade kongressi liikmetele rohutas 22 novembril 1981 avaldatud apostellikus uleskutses familiaris consortio kristliku perekonna tahtsust ja kasitles 7 oktoobril 1982 avaldatud apostellikus konstitutsioonis magnum matrimonii abielusakramenti ta avaldas 24 novembril 1983 harta perekonnaoigustest ja 19 mail 1991 kirja abordi vastu ta osales 1997 rio de janeiros ii maailma perekondade kohtumisel ta saatis perekondadele lakitused 30 mail 1980 kinshasas 1 juulil 1980 rio de janeiros 19 veebruaril 1981 filipiinidel 19 martsil 1981 ternis 13 mail 1982 2 novembril 1982 hispaanias 3 veebruaril 1985 10 mail 1986 faenzas 4 juulil 1986 colombias 2 aprillil 1987 tsiilis 8 aprillil 1987 argentinas ja 25 septembril 1993 astis paavst kohtus lastega 5 martsil 1980 14 veebruaril 1983 4 juulil 1986 18 oktoobril 1986 firenzes 14 septembril 1986 roomas 16 novembril 1986 roomas 7 detsembril 1986 roomas 1 veebruaril 1987 roomas 15 veebruaril 1987 roomas 13 mail 1988 boliivias 20 oktoobril 1991 roomas 16 novembril 1991 kohtus venemaa ja valgevene lastega kohtus lastega 15 augustil 1993 denveris 18 septembril 1994 lecces 6 novembril 1994 syracuses 10 septembril 1995 loretos 5 oktoobril 1995 uro peakorteris 4 veebruaril 1996 roomas 18 veebruaril 1996 roomas 25 veebruaril 1996 roomas ja kohtus 4 juunil 2001 vahihaigete poola lastega ta kohtus 24 mail 1986 perekondadega kes on adopteerinud lapsi johannes paulus ii ajal hakati pidama ulemaailmseid noortepaevi ta saatis lakitused noortele 3 juunil 1979 poolas 5 oktoobril 1979 chicagos 23 martsil 1980 roomas 13 aprillil 1980 roomas 7 septembril 1980 velletris 8 septembril 1980 frascatis 14 septembril 1980 sienas 20 septembril 1980 cassinos 5 oktoobril 1980 otrantos 19 novembril 1980 baieris 26 aprillil 1981 bergamos ja 13 veebruaril 1982 onitshas ta saatis 30 detsembril 1982 lakituse euroopa noortele paavst tegi 30 oktoobril 1986 avalduse ameeriklastele milles ta taunis homoseksuaalsust ta taunis 1992 tehtud poordumises ameerika uhendriikide piiskoppidele homoseksuaalsust 31 juulil 2003 alustati kampaaniat samasooliste isikute abielude vastu mille paavst 18 detsembril 2004 moistis hukka paavst taunis eutanaasiat entsuklikas evangelium vitae ja 19 mail 1991 avaldatud kirjas paavst pidas mitmel korral oma avaldustes meeles haigeid ja puuetega inimesi ta saatis 9 detsembril 1978 lakituse pimedate liikumisele 29 jaanuaril 1979 mexico lastehaigla lastele 23 detsembril 1979 rooma haigla patsientidele 14 juunil 1980 siena haigla patsientidele 7 juulil 1980 ja 8 juulil 1980 brasiilia haigetele 25 novembril 1980 potenza haigla patsientidele 29 jaanuaril 1981 maailma kurtide foderatsiooni konverentsi liikmetele 5 aprillil 1981 fatebenefratelli haigla personalile 13 veebruaril 1982 onitsha haigla patsientidele 26 septembril 1982 brescia haigla patsientidele 21 novembril 1982 palermo haigla patsientidele 22 mail 1983 milano polikliiniku patsientidele 24 septembril 1983 arstidele 29 oktoobril 1983 maailma tervishoiu assotsiatsiooni assambleel osalejatele 17 veebruaril 1984 saksamaa haigetele 25 veebruaril 1984 vercelli haigla patsientidele 4 mail 1984 lounakorea haigetele 22 mail 1984 rooma lastehaigla kardioloogidele 11 juunil 1984 ulemaailmsest bronholoogia kongressist osavotjatele 8 septembril 1984 pimedatele 6 oktoobril 1984 catanzaro haigla patsientidele 23 martsil 1985 rooma ortopeediakeskuse traumaosakonna patsientidele 13 mail 1985 haigetele 17 juunil 1985 veneetsia haigla patsientidele ja tervishoiutootajatele 30 juunil 1985 atri haigla patsientidele 8 septembril 1985 haigetele 22 septembril 1985 genova haigla patsientidele 7 oktoobril 1985 haigetele 20 oktoobril 1985 cagliari haigla patsientidele 18 oktoobril 1985 tervishoiutootajatele 19 martsil 1986 prato haigla patsientidele 12 aprillil 1986 ulemaailmsel neuropsuhhaatria kongressil osalejatele 9 mail 1986 imola haigla patsientidele 11 mail 1986 ravenna haigla patsientidele 7 juulil 1986 saint lucia haigetele 6 septembril 1986 aosta haigla patsientidele 19 oktoobril 1986 firenze haigla patsientidele 23 novembril 1986 wellingtoni haigla patsientidele 25 novembril 1986 brisbanei haigla patsientidele 28 novembril 1986 melbournei haigla patsientidele 19 veebruaril 1987 kirurgide kongressil osalejatele 21 veebruaril 1987 maailma kurtide foderatsiooni liikmetele 3 aprillil 1987 santiago haigla patsientidele 1 mail 1987 munsteri haigla patsientidele 23 mail 1987 puglia haigla personalile 25 mail 1987 foggia psuhhaatriahaigla personalile 14 juunil 1987 haigetele 7 septembril 1987 lourdesi haigla patsientidele kohtus 17 septembril 1987 ameerika uhendriike aidsihaigetega 23 jaanuaril 1988 saatis lakituse bambino gesu lastehaigla vabatahtlikele 12 martsil 1988 haigetele 17 aprillil 1988 verona haigla personalile ja patsientidele 12 mail 1988 boliivia haigetele 21 mail 1988 pimedate liikumise delegaatidele 11 juunil 1988 messina haigla patsientidele 4 septembril 1988 torino haigla patsientidele 18 septembril 1988 maputo haigla patsientidele 30 aprillil 1989 nefroloogidele 6 juunil 1989 helsingi haigla patsientidele 25 juunil 1989 gaeta haigla patsientidele 19 augustil 1989 haigetele 22 septembril 1989 cecina haigla patsientidele 30 novembril 1989 jaapani haigetele 27 jaanuaril 1990 guineabissau haigetele 2 juulil 1990 benevento haigla patsientidele 3 septembril 1990 tansaania haigetele 23 septembril 1990 ferrara haigla patsientidele 11 novembril 1990 napoli haigla patsientidele 10 martsil 1991 rooma oftalmoloogiahaigla patsientidele 6 juunil 1991 olsztyni haigla patsientidele 22 juunil 1991 mantova haigla personalile 3 augustil 1991 haigetele 17 oktoobril 1991 brasiilia haigetele 22 detsembril 1991 rooma sandro petrini haigla patsientidele 20 juunil 1992 cremona haigla haigetele 9 jaanuaril 1993 kohtus assisis pimedate tudengitega 7 veebruaril 1993 lakituse uganda haigetele 13 augustil 1993 krakowi lastehaigla patsientidele 19 detsembril 1993 rooma umberto i polikliiniku personalile 9 detsembril 1994 pimedate apostelliku liikumisele 10 detsembril 1994 loreto haigla patsientidele 18 jaanuaril 1995 paapua uusguinea haigetele 6 septembril 1996 ungari haigetele 21 septembril 1996 toursi haigla patsientidele 26 aprillil 1997 tsehhi haigetele 24 jaanuaril 1998 kuuba haigetele 21 juunil 1998 viini haigetele 24 jaanuaril 1999 mehhiko adolfo lopez mateos haigla patsientidele 26 jaanuaril 1999 ameerika uhendriikide st louise lastehaigla patsientidele ja 30 mail 1999 kohtus anconas haigetega ta palvetas 26 jaanuaril 2003 hanseni tobe podejate eest johannes paulus ii tunnistas 16 martsil 1998 katoliku kiriku osalust holokausti toimumises 12 martsil 2000 tunnistas ta katoliku kiriku suud ristisodades juutide tagakiusamises ja inkvisitsioonis paavst tegi 26 detsembril 1982 ja 4 jaanuaril 1984 apellid roovitud inimeste eest johannes paulus ii palus avalikult jargmiste isikute eest paavst rohutas entsuklikas redemptor hominis inimvaarikust ja entsuklikas veritatis splendor sudametunnistusvabadust ta saatis 22 martsil 1979 lakituse rahvusvahelisele inimoiguste instituudile ta saatis lakituse 2 oktoobril 1979 ameerika uhendriikide mustanahalistele ta saatis 12 novembril 1979 lakituse faole ta saatis 17 novembril 1980 lakituse immigrantidele ta rohutas 2 detsembril 1984 avaldatud lakituses reconciliatio andeksandmist ja patukahetsust ta satestas 21 aprillil 1986 avaldatud apostellikus konstitutsioonis spirituali militum sojavaelaste vaimulikku abi ta satestas 30 detsembril 1988 avaldatud lakituses christifidelis laici ilmikute kutsumust kirikus johannes paulus ii vabandas 22 novembril 2001 preestrite poolt seksuaalselt vaarkoheldud isikute ees ta pidas 23 aprillil 2002 istungi ameerika uhendriikides toimunud skandaali parast johannes paulus ii kasitles oikumeeniat entsuklikates slavorum apostoli ja ut unum sint ta kulastas 13 aprillil 1986 sunagoogi ja 6 mail 2001 moseed ta pidas oikumeenilised teenistused 14 mail 1982 lissabonis 17 juunil 1983 13 mail 1985 haagis 18 mail 1985 mechelenis 12 augustil 1985 kamerunis 2 veebruaril 1986 indias 4 oktoobril 1986 lyonis 24 novembril 1986 christchurchis 4 mail 1987 augsburgis 2 juunil 1989 trondheimis 3 juunil 1989 islandil 5 juunil 1989 turus 10 oktoobril 1989 6 septembril 1990 burundis 5 juunil 1991 poolas 18 augustil 1991 ungaris 18 oktoobril 1991 brasiilias 20 veebruaril 1992 senegalis 7 juunil 1992 angolas 9 jaanuaril 1993 assisis 10 veebruaril 1993 sudaanis 10 augustil 1993 jamaicas 8 septembril 1993 riias 10 septembril 1993 tallinnas 7 novembril 1999 new delhis 25 veebruaril 2000 kairos 25 martsil 2000 jeruusalemmas ja 23 mail 2002 bakuus ta saatis 12 juunil 1984 ja 11 aprillil 1986 lakituse kirikute oikumeenilisele kontsiilile kohtus 24 martsil 1986 etioopia oikumeenilise delegatsiooniga ta kohtus soome luteri kiriku delegatsioonidega oma valitsemisaja teisel poolel iga aasta jaanuaris paavst kohtus 9 augustil 1985 togos animistidega ja 4 veebruaril 1993 beninis voodoo jargijatega paavst kohtus xiv dalailaamaga 9 oktoobril 1980 oktoobris 1982 3 veebruaril 1986 27 oktoobril 1986 14 juunil 1988 1 juunil 1990 17 juunil 1994 20 mail 1996 28 oktoobril 1999 ja 25 novembril 2003 paavst kohtus 7 mail 1980 ja 18 augustil 1985 keenia hinduistidega paavst kulastas 13 aprillil 1986 sunagoogi juudid taunisid 25 juunil 1987 paavsti kohtumist austria presidendi kurt waldheimiga juudid taunisid 2000 toimunud suuria visiidi ajal seda et paavst ei kommenteerinud bashar alasadi konet ta kohtus rooma pearabiga 8 veebruaril 1980 7 aprillil 1994 15 aprillil 1996 13 veebruaril 2003 13 veebruaril 2004 ja 23 mail 2004 ta kohtus 23 martsil 2000 iisraeli pearabidega ta saatis lakituse 12 martsil 1979 uhele juudi organisatsiooni presidendile 31 mail 1980 prantsusmaa juutidele 3 juunil 1980 brasiilia juutidele 17 novembril 1980 saksamaa juutidele 13 juunil 1984 sveitsi juutidele 15 veebruaril 1985 usa juudikomitee delegatsioonile 13aprillil 1986 rooma juuditele 7 oktoobril 1986 lyoni juutidele 26 novembril 1986 sydney juutidele 9 aprillil 1987 argentina juutidele 11 septembril 1987 usa juutidele 9 oktoobril 1988 strasbourgi juutidele 9 juunil 1991 poola juutidele 15 oktoobril 1991 brasiilia juutidele 3 septembril 1998 pohjaameerika juutide foderatsioonile maailma juudikongressi delegatsioonile 22 mail 2003 ja usa juudikomitee liikmetele 5 veebruaril 2004 paavst suudles 14 mail 1999 koraani ja kulastas 6 mail 2001 moseed ta kohtus 26 augustil 1995 religioonidevahelist dialoogi edendava muhameedlaste grupiga ta kohtus 26 martsil 2000 jeruusalemma mufti ekrima said sabriga ta saatis lakituse 7 mail 1980 keenia muhameedlastele 8 mail 1980 ghana muhameedlastele 31 mail 1980 prantsusmaa muhameedlastele 14 veebruaril 1982 nigeeria muhameedlastele 19 mail 1985 belgia muhameedlastele 18 augustil 1985 keenia muhameedlastele 11 aprillil 1987 argentina muhameedlastele 22 veebruaril 1992 senegali muhameedlastele 25 veebruaril 1992 guinea muhameedlastele 4 veebruaril 1993 benini muhameedlastele 7 veebruaril 1993 uganda muhameedlastele 13 aprillil 1997 bosnia ja hertsegoviina muhameedlastele 22 martsil 1998 nigeeria muhameedlastele ja 25 mail 2002 bulgaaria muhameedlastele konstantinoopoli oigeusu kirik paavst kohtus 30 novembril 1979 ankaras konstantinoopoli patriarhi dimitrios iga alates 1985 saatis ta igal aastal 29 juuni paiku konstantinoopoli patriarhile lakituse ja alates 1997 iga aasta novembri lopus lakituse ta avaldas koos patriarhiga 7 detsembril 1987 29 juunil 1995 ja 1 juulil 2004 uhisdeklaratsiooni ta kohtus 27 juunist 30 juunini 1995 ja 29 juunil 2004 vatikanis bartholomeos iga ta saatis lakitused ateena oigeusu preestritele 19 septembril 2003 ja oigeusklikele 28 jaanuaril 2005 vene oigeusu kirik 10 juulil 1988 tahistati vatikanis kiievivene ristiusustamise 1000 aastapaeva aleksandria oigeusu kirik 24 septembril 1990 kohtus paavst aleksandria oigeusu kiriku patriarhi parthenios iiiga antiookia oigeusu kirik ta kohtus 13 mail 1983 ja 22 oktoobril 2001 antiookia oigeusu kiriku patriarhi ignatios ivga bulgaaria oigeusu kirik ta kohtus 24 mail 2002 bulgaaria oigeusu kiriku patriarhi maximiga ja bulgaaria oigeusu kiriku delegatsiooniga 26 mail 2003 gruusia oigeusu kirik paavst kohtus 6 juunil 1980 vatikanis ja 8 novembril 1999 thbilisis gruusia oigeusu kiriku patriarhi ilia iiga kreeka oigeusu kirik ta kohtus 28 juunil 1984 kreeka oigeusu kiriku austraalia peapiiskopiga stylianosega ta kohtus 4 mail 2000 ja 14 veebruaril 2003 kreeka oigeusu kiriku priimase christodoulosega ta kohtus 11 martsil 2002 kreeka metropoliidi panteleimoniga rumeenia oigeusu kirik ta kohtus 8 mail 1999 ja 12 oktoobril 2002 rumeenia oigeusu kiriku patriarhi teoctistiga serbia oigeusu kirik ta saatis 13 aprillil 1997 lakituse bosnia ja hertsegoviinas olevatele serbia oigeusu kiriku juhtidele soome oigeusu kirik ta saatis 7 jaanuaril 1985 lakituse soome oigeusu kiriku piiskopile armeenia apostlik kirik paavst kohtus 29 novembril 1979 armeenia apostliku kiriku katoolikose vazgeniga katoolikos karekin iga detsembris 1996 25 martsil 1999 ja 29 juunil 1999 16 aprillil 1983 katoolikos karekin iiga 2001 septembris toimunud visiidi kaigus armeenias katoolikos karekin iiga ta tegi koos karekin iiga uhised avaldused 9 novembril 2000 ja 27 septembril 2001 ta avaldas 25 jaanuaril 1997 uhisdeklaratsiooni koos katoolikos aram iga ta kohtus 26 martsil 2000 jeruusalemma patriarhi torkom manoogianiga assuuria kirik ta kohtus 8 novembril 1984 ja 11 novembril 1994 assuuria kiriku patriarhi mar dinkha ivga etioopia kirik ta kohtus juulis 1980 etioopia kiriku delegatsiooniga ta kohtus 17 oktoobril 1981 patriarhi tekle haimanotiga ja patriarh paulosega 11 juunil 1993 kopti kirik ta kohtus 23 juunil 1979 roomas kopti kiriku delegatsiooniga ta kohtus 24 veebruaril ja 25 veebruaril 2000 egiptuses paavst shenouda iiiga suuria kirik ta kohtus 14 mail 1980 suuria kiriku antiookia patriarhi ignatios yaqub iiiga ja 23 juunil 1984 ignatios zakka iga ta kohtus india suuria oigeusu kiriku katoolikosega baselios marthoma mathews iga 3 juunil 1983 7 veebruaril ja 8 veebruaril 1986 armeenia katoliku kirik ta saatis 7 juulil 1984 lakituse armeenia katoliku kiriku patriarhile hovhannes bedros xviiile ja 13 detsembril 1999 patriarhile nerses bedros xixle melkiidi katoliku kirik ta kohtus antiookia melkiidi patriarhi gregorios iiiga 12 veebruaril 2001 paavst tegi 29 mail 1982 uhisavalduse canterbury peapiiskopi robert runciega avaldas 5 novembril 1983 kirja martin lutheri 500 sunniaastapaeva puhul ja osales samal aastal luterlikul jumalateenistusel ta palvetas 5 oktoobril 1991 koos kahe luteri piiskopiga kulastas 22 mail 1995 poolas skoczow luteri kirikut ja 7 veebruaril 1993 anglikaani puhapaika kampalas ta kohtus 29 mail 1982 ja 30 septembril 1989 canterbury peapiiskopi robert runciega ta kohtus 21 juunil 2002 ja 4 oktoobril 2003 canterbury peapiiskopi rowan williamsiga ta saatis 31 mail 1980 lakituse prantsusmaa evangeelsetele kirikutele 17 novembril 1980 evangeelsete kirikute kontsiilile 30 oktoobril 1980 itaalia luterlastele 11 detsembril 1983 rooma luterlastele 14 juunil 1984 protestantlike kirikute foderatsioonile 7 jaanuaril 1985 soome luteri kiriku piiskoppidele 29 aprillil 1985 usa luterlastele 21 martsil 1986 hollandi reformeeritud kiriku esindajatele 27 aprillil 1989 soome oulu luteri kiriku esindajatele 6 juunil 1989 taani luterlastele 9 mail 1990 mehhiko evangeelsete kirikute esindajatele 2 septembril 1990 tansaania evangeelsete kirikute esindajatele 9 juunil 1991 poola luterlastele maailma luterliku foderatsiooni presidendile 23 aprillil 1992 22 juunil 1996 saksamaa evangeelsetele kirikutele suurbritannia metodistide konverentsi presidendile 6 mail 1999 maailma luterliku foderatsiooni presidendile 9 detsembril 1999 usa presbuteri kiriku delegatsioonile 22 martsil 2001 25 mail 2002 bulgaaria luterlastele ja 12 septembril 2003 slovakkia luterlastele johannes paulus ii taunis vatikani ii kirikukogu otsuseid mittetunnustava pius x vennaskonna tegevust 18 novembril 1978 kohtus ta marcel lefebvrega 31 augustil 1985 saatis lefebvre paavstile kirja kui lefebvre puhitses 1988 ametisse uued piiskopid moistis paavst 2 juunil 1988 avaldatud apostellikus kirjas ecclesia dei tema tegevuse hukka ja lefebvre oli kanoonilise oiguse koodeksi alusel ekskommunikeeritud peapiiskop emmanuel milingo eiras tsolibaati ja abiellus mais 2001 ta kohtus 8 augustil 2001 vatikanis paavstiga esitas 25 augustil 2001 paavstile ametliku vabanduskirja ja siirdus kloostrisse milingol voimaldati taas kiriku teenistusse naasta 29 veebruaril 1944 sai wojtya krakowis loogi saksa veoautolt ja viibis haiglas 12 martsini 1944 tal opereeriti 15 juulil 1992 seedekulglast kasvaja tal ilmnesid parkinsoni tove nahud 1992 kuid avalikult teatati sellest 17 mail 2003 ta kukkus 11 novembril 1993 trepil ja nihestas paremat olga ta kukkus 28 aprillil 1994 vannitoas ja murdis parema reieluu talle tehti 29 aprillil operatsioon ta kannatas 25 detsembril 1995 iivelduse kaes tal oli 13 martsil 1996 15 augustil 1996 veebruaris 1997 ja 15 juunil 1999 palavik tal eemaldati 8 oktoobril 1996 pimesool martsis 2002 oli tal liigesepoletik tal olid 24 septembril 2003 seedeprobleemid johannes paulus ii tegeles nooruses ja hiljem paavstina aktiivselt spordiga ta harrastas jalgpalli ujumist kanuusoitu suusatamist ja matkamist ta oli enne vaimuliku seisusse asumist andekas tantsija ta tegeles luuletamisega ja liitus nooruses krakowi ulikooli kirjandusseltsiga ta kasitles oma filosoofilistes uurimustes martin buberi gabriel marceli ja max scheleri vaateid ta rajas 11 veebruaril 1994 paavstliku eluakadeemia paavst andis valja cd vaimulike meditatsioonidega ta satestas 15 aprillil 1979 avaldatud apostellikus konstitutsioonis sapienta christiana ning 15 augustil 1990 avaldatud apostellikus konstitutsioonis ex corde katoliiklike ulikoolide ja teaduskondade umberkorralduse ta saatis 14 juunil 1979 lakituse rotary klubi liikmetele tahistas 10 novembril 1979 albert einsteini sunniaastapaeva kohtus 24 novembril 1979 itaalia floristide klubi liikmetega saatis 2 juunil 1980 lakituse unescole 24 mail 1982 kohtus unesco liikmetega 10 detsembril 1982 nobeli auhinna laureaatidega 16 juunil 1987 astronoomidega paavstliku arheoloogiakomisjoni liikmetega 7 juunil 1996 3 juulil 1997 saatis lakituse astrofuusikute suvekoolile ja 26 novembril 1999 itaalia panga juhtkonnale sportlaste tunnustamine ta saatis 20 jaanuaril 1979 lakituse monte carlo rallil osalejatele kohtus 18 martsil 1979 sportlaste grupiga 21 juunil 1980 jalgrattasportlastega 27 mail 1982 rahvusvahelise olumpiakomitee liikmetega 14 septembril 1985 pimedate euroopa meistrivoistlustel osalejatele 15 mail 1986 itaalia tennisefoderatsiooni liikmetega 2 septembril 1987 kergejoustiklastega johannes paulus ii kohtus oma valitsemisajal mitmete jalgpallimeeskondade liikmetega johannes paulus ii puhitses oma ametiajal 231 kardinali 9 konsistooriumil sealhulgas hilisema paavsti franciscuse seni polnud ukski paavst oma ametiajal puhitsenud sedavord arvukalt kardinale 22 veebruaril 1996 avaldas ta apostelliku konstitutsiooni universi dominici gregis millega satestati konklaavi tegevus selles dokumendis satestati suurima muudatusena et kui 30 haaletusvooruga ei suudeta paavsti valida 23 haalearvuga otsustatakse jargmises voorus valik lihthaalteenamusega kahe enim haali saanud kandidaatide vahel vastava otsuse tuhistas benedictus xvi johannes paulus ii suurendas konklaavil osalemisoigust omavate kardinalide arvu 2001 aastal 135ni kuid benedictus xvi vahendas selle taas 120ni 21 veebruaril 2001 puhitses ta kardinaliks 42 isikut seni polnud ukski paavst puhitsenud nii palju kardinale uhel konsistooriumil paavst sattus 1 veebruaril 2005 gripi tottu haiglasse kust siirdus tagasi vatikani 10 veebruaril 24 veebruaril sattus ta taas haiglasse hingamisvaevuste ja palavikuga talle tehti trahheotoomiaoperatsioon mille kaigus paigaldati paavstile hingamise holbustamiseks hingetorusse hapnikutoru 1 martsil oli ta vestelnud kardinal ratzingeriga 13 martsil 2005 lahkus johannes paulus ii haiglast ja esines avalikkuse ees kuid ei osalenud enam aktiivselt liturgilistel toimingutel 30 martsil paigaldati paavsti ninna lisatoidu manustamiseks maosond 31 martsil kannatas ta kuseteede poletikust tekkinud palaviku kaes samal ohtul andis peapiiskop stanisaw dziwisz talle puha viaticumi 1 aprillil paigaldati paavsti ninna teine maosond tal oli septiline sokk ja seejarel hinnati tema seisundit raskeks samal paeval sai ta sudamerabanduse johannes paulus ii suri vatikanis kohaliku aja jargi 2 aprillil 2005 kell 2137 eesti aja jargi 2237 septilise soki ja sudamepuudulikkuse tagajarjel tema viimaseks sonaks oli aamen paavsti ruumis peeti eelnevalt missat seetottu olid tema surma ajal paavsti juures peapiiskop stanisaw dziwisz mieczysaw mokrzycki marian jaworski stanisaw ryko tadeusz styczen ihuarst renato buzzonetti koos kahe arsti ja abilise tobiana sobodkaga ning kolm jeesuse puhima sudame ordu nunna 47 aprillil jattis paavstiga vatikanis huvasti hinnanguliselt 2 miljonit inimest johannes paulus ii maeti 8 aprillil vatikani millest kujunes katoliku kiriku rahvarohkeim uritus ajaloos johannes paulus ii valitses 26 aastat 5 kuud ja 17 paeva see oli pikim valitsemisaeg parast pius ix ja arvestades peetruse traditsioonilist ametiaega rooma piiskopina 25 aastat 4 kuud ja 7 paeva voib johannes paulus ii ametiaega pidada ajaloos pikkuselt pius ix jarel teiseks ametiajaks johannes paulus ii oli surres vanim paavst parast leo xiii johannes paulus ii kuulutati ondsaks 1 mail 2011 paavst benedictus xvi poolt ja puhakuks 27 aprillil 2014 franciscuse poolt ondsaks kuulutamise aluseks sai nunn mariesimonpierrei tervenemine 2 juunil 2005 parkinsoni tovest tema beatifikatsiooniprotsessi alustati 13 mail 2006 kardinal jose saraiva martinsi poolt 9 mail 2006 dateeritud dokumendi alusel 28 juunil 2006 alustati protsessi ametlikku osa paavstiga on seotud veel mitmed imeteod jose heron badillo paranes 1990 kehvveresusest colombia nunn ofelia trespalacios paranes paavsti onnistusel tasakaaluhairetest benedictus xvi kuulutas johannes paulus ii 19 detsembril 2009 austusvaarseks venerabilis ja tunnustas 14 jaanuaril 2011 paavstile omistatud imetegu mariesimonpierrei tervenemise osas paavst franciscus kuulutas ta 27 aprillil 2014 puhakuks johannes paulus i ladinaparaselt ioannes paulus i albino luciani albiino lutsaani 17 oktoober 1912 28 september 1978 oli paavst 1978 ta oli 263 paavst teda on kutsutud naeratavaks paavstiks albino luciani sundis itaalias forno de canales praegune canale dagordo sotsialistliku taustaga toolise giovanni luciani ja bortola tanconi 4lapselises peres ta ristiti oma sundimise paeval kodus kuid ametlikult kinnitati tema ristimine 19 oktoobril 1912 kuraator achille ronzoni poolt luciani konfirmeeriti 26 septembril 1919 piiskop giosue cattarossi poolt luciani oppis alates 1918 forno de canale algkoolis jatkas opinguid feltre seminaris kust siirdus edasi belluno gregoriuse seminari labinud ajateenistuse oppis ta roomas paavstlikus gregoriuse ulikoolis teoloogiat ja kaitses 27 veebruaril 1947 doktorikraadi tema doktoritoo kasitles inimhinge temaatikat antonio rosmini vaadetes luciani tundis 10aastaselt kutsumust saada vaimulikuks 7 juulil 1935 ordineeriti ta katoliku kiriku preestriks 19371947 oli ta kuraator ja oma piiskopkonna seminari prorektor opetades uhtlasi dogmaatilist ja moraaliteoloogiat kanoonilist oigust ja sakraalkunsti 1948 oli ta feltre ja belluno sinodi sekretar ning nimetati oma piiskopkonna progeneraalvikaariks ja 1954 generaalvikaariks 15 detsembril 1958 nimetas paavst johannes xxiii luciani vittorio veneto piiskopiks ja ta puhitseti paavsti poolt piiskopiks 27 detsembril 1958 piiskopina osales ta vatikani ii kirikukogu 19621965 koikidel istungitel ja itaalia piiskoppide konverentsi doktriinikomisjonis 15 detsembril 1969 maaras paavst paulus vi ta veneetsia patriarhiks 5 martsil 1973 sai ta san marco kardinalpreestriks luciani pidas veneetsias 5 oikumeenilist konverentsi ning anglikaani kiriku ja katoliku kiriku rahvusvahelise uhiskomisjoni kohtumise 19721975 oli ta itaalia piiskoppide konverentsi asepresident ta osales 30 septembrist 6 novembrini 1971 27 septembrist 26 oktoobrini 1974 ja 30 septembrist 29 oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil kardinalina kirjutas luciani raamatu illustrissimi mis sisaldas kirju mitmesugustele ajaloolistele ja valjamoeldud isikutele kasutades nende kogemust moistulugudena oma jutlustes adressaatide hulgas olid jeesus kristus kuningas taavet habemeajaja figaro austriaungari keisrinna maria theresa pinocchio mark twain charles dickens ja christopher marlowe juunis 1975 kinnitas ta et kommunism on kristlusele sobimatu sooja huumorimeelega inimesena kes ise nimetas end vaikseks vahenoudlikuks ja tagasihoidlikuks oli ta joudnud rooma veneetslaste sooja kiindumuse saatel parast valimisi suutis ta 27 augusti angelusel ta valiti laupaeval nii et see oli tema esimene paev paavstina maailmale oma loomuliku sobralikkusega muljet avaldada tema stiil oli rabavalt erinev tema eelkaija paulus vi omast viimane oli kull austatud kuid jattis jaheda intellektuaali mulje johannes paulus i sarnanes rohkem johannes xxiiiga oma kiindumuse tottu molemasse mehesse vottis ta endale nimeks johannes paulus mis oli esimene kaksiknimi paavstide ajaloos johannes paulus i valiti paavstiks 26 septembril 1978 konklaavi 4 voorus 2526 septembril 1978 toimunud konklaavil osales 111 kardinali see oli koige suurema osavotjate arvuga konklaav ajaloos hiljem on veel rohkem kardinale osalenud 2005 aastal benedictus xvi valimisel ja 2013 aastal franciscuse valimisel johannes paulus i oli esimene uuema aja paavst kes oma poordumistes utles enda kohta mina mitte meie kuigi traditsioonitruud abilised keda paavsti tagasihoidlik soojus ja mitteformaalsus pani kohmetuma kirjutasid tema tegelikud koned pressiteadete ja losservatore romano jaoks sageli formaalsemasse stiili umber ta oli esimene paavst uldse kes tegi end inimnaoliseks ta tunnistas avalikult et veneetsia patriarhiks maaramine oli pannud ta punastama ta oli esimene paavst kes keeldus sedia gestatoria st kuni kardinalide surve veenis teda selle vajalikkuses sest muidu usklikud ei naeks teda vatikani ametiisikud ei oelnud talle et nad habenesid tema kohmakat lampjalgset konnakut mis ei olnud nende meelest kuninglik ta oli esimene paavst kes tunnistas et paavstiks saamise valjavaade tundus talle nii kohutav et teised kardinalid pidid teda julgustama seda vastu votma tempestas magna est super me ta olevat konklaavile talle omase naeratusega oelnud andku jumal teile andeks mis te minu nimel olete teinud ta oli ka esimene paavst kes keeldus tuhande aasta vanusest pompoossest paavsti kroonimise tseremooniast ja paavstitiaarast vaid ta puhitseti3 septembril ametisse igatahes vihjas ta oma abilistele ja meeskonnale et ei pea end paavstiks sobivaks johannes paulus i andis katoliku kirikule ullatava alandlikkuse margi ka tema moto oli humilitas alandlikkus ta valiti konklaavil neljandas haaletusvoorus mis annab tunnistust sellest et konsensusele jouti kiiresti uldiselt arvatakse et valiku pohjuseks olid rivaalitsevad leerid kardinalide kolleegiumis traditsionalistid pooldasid kardinal giuseppe sirit ent progressivistid ja vatikani ii kirikukogu toetajad olid kindlalt tema vastu moned vatikani kirikukogu pooldajad ja moned itaalia kardinalid pooldasid kardinal giovanni benellit teised aga olid tema vastu tema autokraatlike tendentside tottu kahanev pooldajaskond oli kardinal sergio pignedolil kes oli ise nii kindel selles et paavstiks valitakse just nimelt teda et ta laks kiirdieedile et valge sutaan talle selga laheks kui ta valitakse mitteitaallaste seas nuud on itaallased uha rahvusvahelisemas kardinalide kolleegiumis aina suuremas vahemuses olid sellised tegelased nagu kardinal karol wojtya valismaalane kelle saamist oma jarglaseks johannes paulus i ennustas luciani ei nimetanud selle valismaalase nime vaid kordas ainult et too oli konklaavil istunud tema vastas sixtuse kabeli istumise plaanid augustiks 1978 naitasid et luciani vastas oli wojtya paljud sealhulgas ka kardinalid ootasid pikka konklaavi mis jaab leeridevahelise rivaalitsemise tottu ummikusse luciani oli kerge kompromiss pigem vatikani ii kirikukogu vaimus karjane kui range intellektuaal vaheste autokraatlike pretensioonidega mees kes sellisena oli moningatele kardinalidele vastuvoetavam kui benelli kes oleks aarepealt saanud riigisekretariks kuid maaramine jai ara johannes paulus i surma tottu ja kellel jai oktoobrikuu konklaavil paavstiks saamisest puudu kaputais haali ja itaalia kardinalidele kes ei tahtnud haaletada teiste vaieldavate itaallastest kardinalide poolt oli luciani ilma pagasita itaallane tal ei olnud seljataga karjaari kuurias mis oleks tekitanud talle vaenlasi ega vaieldavaid ega radikaalseid avaldusi ega jutlusi vaid tegemist oli lihtsalt karjasega naeratava leebe mehega oeldi et see kes albino luciani ei ole on sama tahtis kui see kes ta on juba enne konklaavi algust panid vatikani raadio ajakirjanikud tahele et tema nime mainiti uha sagedamini eriti kardinalide poolt kes teda vaevalt tundsid kuid tahtsid temast rohkem teada saada sealhulgas tema tervisliku seisundi kohta kui nad oleksid teadnud kui vilets tervis tal on tema poiad olid nii paistes et ta ei saanud talle konklaavi jaoks ostetud kingi kanda oleksid nad ehk otsinud paulus vile mond teist jareltulijat ent nad ei teadnud seda mistottu mees valiti tema enda kohkumuseks ja talle taiesti ootamatult paavstiks jargnevatel paevadel andsid kardinalid hoolimata keelust teistele midagi konklaavi kohta raakida moista et olid uldise suure roomuga valinud jumala kandidaadi kardinal pironio teatas olime tunnistajaks moraalsele imele ja hiljem kommenteeris ema teresa ta oli suurim jumala and jumala paikesekiir paistmas maailma pimeduses nagu ta ise tol kuulsal angelusel teatas oli ta valinud kaksiknime johannes paulus esimese paavstluse ajaloos tanuavaldusena nii johannes xxiiile kes oli nimetanud ta piiskopiks ja kelle jarglane ta oli veneetsias ja paulus vile kes nimetas ta patriarhiks ja kardinaliks ning kelle jarglane ta oli paavstina johannes paulus i ametissepuhitsemise tseremoonial osalesid argentina president jorge rafael videla hispaania kuningas juan carlos i belglaste kuningas baudouin i monaco vurst rainier iii saksamaa fv liidukantsler helmut schmidt liechtensteini vurst franz josef ii ja luksemburgi suurhertsog jean uldise arvamuse kohaselt oli johannes paulus i teoloogias konservatiivne ta kaitses avalikult paulus vi paljuvaieldud entsuklikat suguliste kommete kohta human vit tosi kull eraviisiliselt oli ta paulus vit ules kutsunud votma teistsugust seisukohta ta pani vatikani tublisti muretsema kui ta vottis vastu uro esindajat et arutada ulerahvastatust kolmandas maailmas moned entsuklika human vit vastased valjendasid lootust et vottes arvesse tema arvamusi mis ta paulus vile oli valjendanud ning tema sugavutiminevat arutelu kolmanda maailma rahvaarvu kasvu probleemide ule annab uus paavst valja entsuklika mis kohandab entsuklikat human vit kuid tema ootamatu surma tottu jaid tema plaanid selles asjas teadmata uhe oma esimese paavstliku aktina kavatses ta ette valmistada entsuklika mis kinnitaks vatikani kirikukogu joont ta nimetas seda erakordselt mastaapseks ajalooliseks ja katoliku kiriku kasvamise seisukohast oluliseks sundmuseks ja paneks kiriku distsipliini preestrite ja usklike seas maksma distsipliini asjus oli ta reformaator ja tal oli idee kanda 1 iga kiriku sissetulekutest ule kolmanda maailma vaeste kirikute heaks lavatagused pinged nende vatikani ametnike seas kes olid teadlikud tema kunagises kirjas valjendatud seisukohast raseduse katkestamise kusimuses muutusid eriti teravaks kui paavst valjendas parast kohtumist uro delegatsiooniga teatavat leebust selles kusimuses seetottu hakati tema konesid vatikani ametliku haalekandja losservatore romano veergudel omamoodi tsenseerima johannes paulus avaldas oma soojusega kull rahvale muljet kuid vatikani sees peeti teda intellektuaalseks kergekaallaseks kes ei ole paavsti kohustuste korgusel john cornwelli sonul koheldi teda uleoleva armulikkusega uks vanem vaimulik vordles teda naitleja peter sellersiga kriitikud vordlesid tema jutlusi mis mainisid pinocchiot pius xii ja paulus vi opetatud arutlustega kulastajad raakisid tema isolatsioonist ja uksildusest ning sellest et ta oli aastakumnete jooksul ainus paavst kellel ei olnud seljataga ei diplomaatilist pius xi ja johannes xxiii ega kuuriakarjaari pius xii ja paulus vi paavst johannes paulust suudistati selles et ta ei tule toime loputute dokumentidega mida riigisekretar jean villot talle saadab paavst laks kord paanikasse kui tuul viis pealtnagijate ouduseks tema kaest lendu ulisalajase dokumendi mille villot talle oli saatnud ning see sattus ule katuseaia vatikani katustele vatikani tuletorje toi need sajad lehekuljed ara lucianil endal olid rangad kahtlused selles kas ta sobib paavstiks ta ennustas et tema paavstiaeg tuleb luhike ning tema jarglaseks saab too valismaalane ta kusis inimestelt korduvalt miks nad minu valja valisid ta esitas avaliku poordumise 30 augustil kardinalide kolleegiumile ja 7 septembril rooma vaimulikkonnale 31 augustil kohtus ta vatikani akrediteeritud diplomaatilise korpusega 1 septembril korraldas ta pressikonverentsi samal paeval saatis ta kirja kardinal joseph ratzingerile 10 septembril tunnustas ta camp davidis peetud tippkohtumist usa presidendi jimmy carteri egiptuse presidendi anwar sadati ja iisraeli peaministri menahem begini vahel 17 septembril saatis ta kirja saksamaal toimunud katholikentagil osalejatele 21 septembril kulastasid paavsti ad limina visiidil usa piiskopid ja 28 septembril filipiinide piiskopid 23 septembril kohtus ta rooma linnapeaga 28 septembril saatis ta kirja hugo aufderbeckile skulptor riccardo cenedese on loonud johannes paulus ist skulptuuri kirjanik david yallop on johannes paulus i surma uurimist kirjeldanud 1985 ilmunud teoses in gods name an investigation into the murder of pope john paul i johannes paulus i sai 28 septembril 1978 kella 23 paiku kohaliku aja jargi vatikanis oma voodis sudamerabanduse ta leiti jargmisel hommikul kella 530 ajal kohaliku aja jargi kui tema toalamp oli veel sisselulitatud ja paberid isiklike markmetega voodis johannes paulus i maeti 4 oktoobril rooma peetri kirikusse johannes paulus i valitses 33 paeva see oli luhim valitsemisaeg parast leo xist johannes paulus i surm tekitas kogu maailmas suure soki vatikan tekitas suuri probleeme seoses tema surmaga seotud sundmuste kasitlemisega valetati selle kohta kes leidis tema surnukeha vatikan vaitis et see oli paavsti sekretar john magee tegelikult aga selgus hiljem et selle leidis ode vincenza uks nunn paavsti majapidamisest kes oli talle kohvi toonud valetati surma aja kohta valetati et tema isiklikud asjad prillid testament dokumendid mille kallal ta parajasti tootas kui ta suri olid tema magamistoast kadunud ja neid ei leitudki tegelikult olid tema asjad tema oe perekonna valduses vaideti et ta luges parajasti thomas a kempise raamatut de imitatione christi tema surma kohta raagiti omavahel vastuolus olevaid lugusid vihjati sellele et tema halb tervis tulenes rohkest suitsetamisest tegelikult ta ei ole kunagi suitsetanud selle vaarteabe moju naitab ajalehe irish independent pealkiri kolmkummend kolm vaprat paeva artiklis maalitakse pilt norgast ja haigest mehest kes on fuusiliselt voimetu taluma paavstiks oleku raskust ja kelle see tappis koige dramaatilisem on see et paavsti keha palsameeriti uhe paeva jooksul parast tema surma mis on vastuolus itaalia seadustega ent vatikan ei ole itaalia jurisdiktsiooni all tema surma umber levisid mitmed kuulujutud uks paavsti kulastanud prelaat olevat audientsi ajal moni paev varem surnud sest ta olevat joonud paavstile maaratud murgitatud kohvi see surm leidis kull aset ent murgi kohta polnud toendeid teise jutu jargi olevat paavst kavatsenud vatikani korgemaid ametnikke korruptsioonisuudistuste tottu vabastada sellisest kavast ei ole toendeid kuigi paavst oli teadlik probleemidest vatikani panga asjaajamises tal oli olnud konflikt vatikani pangaga kui see moni aasta varem oli veneetsias muunud uhe kirikupanga kiire palsameerimine aratas kahtlusi et seda tehti lahkamise valtimiseks ent vatikan rohutas et paavsti lahkamine on vatikani seadustega keelatud hiljem selgus et ka see pole tosi 1830 lahati paavst pius viii surnukeha lahkamisel ilmnes toendeid selle kasuks et pius viii voidi murgitada vatikani vastuolulised teated seoses johannes paulus i surmaga ja ebatapsed avaldused selle kohta kes leidis surnukeha mida ta parajasti luges millal ta leiti ning kas lahkamine on voimalik kutsusid esile rea vandenouteooriaid millest mitmed olid seotud vatikani pangaga david yallopi raamat in gods name jumala nimel esitas teooria mille kohaselt paavst oli potentsiaalseks ohuks vaidetava korruptsiooni tottu vatikani pangas mille oige nimi on istituto per le opere religiose ior millesse olid segatud vabamuurlus ja maffia ning milles oli kaassuu rooma kuurial kuigi yallopi raamat paljastas mitmed vatikani ebatapsed avaldused mone paeva jooksul parast johannes pauluse surma ning aratas rahvusvahelist tahelepanu isegi moned korged kirikutegelased noudsid surma enda uurimist ei ole selles esitatud teooriat leidnud laia aktsepteerimist ning jargnev john cornwelli raamat on neid oonestanud ka filmis ristiisa iii kujutati vatikani panga osalust organiseeritud kuritegevuses ning paavst johannes paulus i morvamiseni viinud intriige hiljuti teatati et johannes paulus i surma uurimist on uuesti alustatud on voimalik et paavst johannes paulus i suri kas loomulikku surma voi madala vererohu vastase ravimi uledoosi tagajarjel isegi nailiselt kahtlasel kiirel palsameerimisel voib olla loomulik seletus tema kahe eelkaija pius xii ja paulus vi surnukehad lagunesid kiiresti piuse puhul ebaonnestunud palsameerimine koguni kiirendas protsessi pius xii kiiresti laguneva keha lehk pani moned auvahtkonnas olnud sveitsi kaardivaelased oksendama ja minestama keha laks lillaks ja nina tuli ara et johannes paulus i suri septembris mil roomas on palav siis on ehk moistetav miks vatikani ametnikud tahtsid ara hoida saarase onnetuse kordumist vaitel et paavsti lahkamist keelab mingi reegel vois olla suutu seletus kui paavsti surnukeha oli kiire lagunemise valtimiseks palsameeritud voidi see reegel palsameerimise tagantjarele oigustamist valja moelda on vaidetud et paavsti sopradel kasti moneks ajaks mingi ulevaatuse parast surnukeha juurest lahkuda voibolla toimus isegi lahkamine igatahes ei ole mingeid leide avaldatud see viitab voimalusele et leiti mingeid toendeid selle kohta et paavst ei surnud loomulikku surma vaid kas morva voi uledoosi tottu millest vatikan ei tahtnud avalikult teatada briti ajaloolane ja ajakirjanik john cornwell esitas raamatus a thief in the night teistsuguse teooria ta vaidab et lucianil oli toesti halb tervis nagu kinnitavad paavsti venna voi oetutar kes on arst ja mitmed vatikani korgemad ametnikud lucianil olevat poiad ja pahkluus paistes olnud mis annab tunnistust halvast vereringest ja vere liigsest huubimisest nii et ta ei saanud kanda kingi mis talle valimiste ajal osteti ta ei olnud kainud vatikani arsti juures ega votnud talle kirjutatud ravimeid cornwell joudis jareldusele et johannes paulus i suri kopsuembooliasse 1976 oli lucianil olnud vorkkesta emboolia cornwell arvas cornwelli arvates suri paavst umbes kell 2130 voi ehk 2000 oma laua taga ning tema surnukeha leidsid porandalt preestritest sekretarid kes viisid selle voodisse ning asetasid ta akksurma surnud inimese kohta ebatavalisse asendisse istukil prillid ninal ja paberid kaes pohjus oli selles et kaks sekretari tahtsid varjata et paavstil oli kaks korda olnud tugev rinnavalu laheneva kopsuemboolia sumptomitega ning raske kohahoog nad tahtsid molemal korral arsti kutsuda ent paavst ei lasknud cornwelli jargi tahtsid nad suutunde tottu jatta mulje akksurmast et neid ei saaks suudistada peale selle oli luciani malestusele ja paavstlusele austavam jatta mulje et luciani suri vaarikat surma oma voodis lugedes mitte looteasendis porandal molemad sekretarid uks neist john magee on praegu cloynei piiskop iirimaal eitavad seda ent see versioon annab seletuse paljudele kummalistele asjaoludele eeldamata suuri vandenousid samuti seletab see molema sekretari kummalisi kommentaare magee utles paavsti majapidamise nunnadele paavsti surma ohtul et paavst voib samal ohtul voi oosel surra teine sekretar raakis et kui ta teda tostis olid paavsti selg ja poiad veel soojad isegi kui ta suri voodis ei saanud tema keha ajal mil ta leiti umbes 530 oli juba tekkinud koolnukangestus mistottu tal murti moned luud kas polv voi selg ja mil sekretar olevat surnukeha tostnud ja soojust tundnud vatikan on raamatut mitteametlikult kiitnud selles leiduvaid oletusi ja jareldusi on ka kahtluse alla pandud jatkuvalt on noutud paavsti sailmete umbermatmist ning avalikult tunnustatud lahkamise labiviimist 17 juunil 2003 tunnustas johannes paulus ii tema beatifikatsiooniprotsessi alustamist ja 23 novembril 2003 alustati ametlikult protsessi jonathan david edwards sundinud 10 mail 1966 londonis westminsteris on briti kolmikhuppaja kes esimesena uletas 18 meetrit 1995 aasta maailmameistrivoistlustel goteborgis 7 augustil 1829 2000 aasta olumpiavoitja edwardsi sportlasetee sai alguse 1984 kui ta sai suurbritannia koolide meistriks 1988 osales olumpiamangudel voitis 1990 ja 1994 briti uhenduse mangude hobemedali 1992 voitis maailma karika edwards keeldus algul usuliste veendumuste tottu puhapaeval voistlemast mistottu ta ei osalenud 1988 aasta olumpiamangudel ja 1989 aasta euroopa karikavoistlustel mistottu ta ei saanud osa votta ka 1991 aasta maailmameistrivoistlustest ent 1993 motles ta parast vikaarist isaga noupidamist umber leides et jumal on talle ande andnud voistlemiseks ning ta voitis 1993 aasta maailmameistrivoistlustel kus kvalifikatsioonivoistlus oli puhapaeval pronksmedali 1995 aasta maailmameistrivoistlustel goteborgis 7 augustil uletas ta 20 minuti jooksul kaks korda omaenda maailmarekordi see on vist ainus kord kui kaks maailmarekordit on sundinud sama inimese kahe jarjest hupatud huppega rekordiks jai lopuks 1829 edwards suutis oma tulemust vaevalt uskuda ja hoidis kasi uleval esimese katsega 1816 oli ta lisanud 18 sentimeetrit oma eelmisele rekordile salamancas 18 juulil 1995 varasem pikim hupe oli olnud 1820 taganttuulega 52 ms selle oli sooritanud willie banks ameerika uhendriigid 1988 indianapolises 1996 aasta olumpiamangudelt sai hobemedali 1996 aasta loppes pahkluuvigastusega 2000 aasta suveolumpiamangudel voitis edwards kuldmedali 5 martsil 2003 osales edwards tallinnas voistlusel huppegala tallinn 2003 ja voitis tulemusega 1705 2003 lootis osaleda 2004 aasta olumpiamangudel jonathani pikkus on 182 ja kaal 73 kg 2003 kuulub klubisse gateshead harriers ac treenerid on norman anderson ja peter stanley jonathan edwards on lopetanud durhami ulikooli fuusika alal on tootanud geneetikalaboris newcastlei haiglas ning elektroonikatehases sportlasena ei pea edwards oigeks puuda voitu vaid anda jumalale oma parim jumal annab talle enne voistlusi rahu hakkas tegelema kergejoustikuga sest tundis et jumal soovib seda selle kaudu saab ta evangeeliumi kuulutada on abielus allisoniga kes on samuti parit rangelt kristlikust perekonnast neil on pojad samuel ja nathan nad elavad newcastleis jonathani lemmikraamatud on piibel ja sormuste isand lemmikfilmid tahtede soda ja matrix jacob frank 17261791 oli judaismis valemessiaseks peetav juudi usujuht kes loi lahku judaismist ning loi uue pooljudaistliku poolkristliku usundi mida tuntakse frankismi nime all frankismi kujunemine sai voimalikuks tanu hiljem mustitsismiks mandunud juudi messianistlikule liikumisele parast smyrna valemessia sabbatai zevi ilmumist ning poola juutide sotsiaalsele ja majanduslikule tousule messianistlik liikumine 16601670 leidis aset parast juutide ruustamist ja tapmist hetman bogdan hmelnotskoi ulestousu paevil sajad varemetes kulad kus peaaegu igas perekonnas oli lein ootasid taevalt abi nad kaldusid ukraina tapatalgutes nagema messiaeelseid kannatusi ning sabbatai zevis tootatud messiast zevi langemine ning poordumine islamisse vooritasid temast enamiku jargijaid end harimatumad juudid sailitasid kauaks usu sabbatai zevi mustilisse missiooni 17 sajandi lopuks oli messianism kaotanud poliitilise iseloomu ning omandanud mustilise varvingu muutudes salasektiks turgis tekkis sabbatai zevi jargijate pooljuudi poolislami sekt poolas eriti podoolias ja galiitsias kujunesid arvukad sabbatai zevi jargijate salauhingud oodates suurt messiaanlikku pooret loobusid nende liikmed juudi printsiipidest ning heitsid korvale juudi kasuopetuse ja kombed nende mustilises kultuses oli nii asketismi kui ka sensuaalsuse elemente moned kahetsesid pattu ennast piinates ning leinates siioni parast teised ei pidanud kinni judaismi rangetest kasinusnouetest ning andusid liiderlikkusele poola rabid puudsid lembergi kogul 1722 ja mujal sabbatai ketserlust korvaldada ent see elas edasi peamiselt vabamuurlusetaolise korraldusega salajastes ringides mustitsismi levikut soodustas podoolia ja galiitsia juutide raske sotsiaalne ja majanduslik olukord 18 sajandi esimesel poolel kui poola kais alla ning haidamakkide liikumised tegid lopu isiku ja varapuutumatusele paljudes juutide keskustes seetottu kaisid alla ka rabiinlikud koolid ja intellektuaalne tegevus mille tagajarjeks oli soodne pinnas mustiliste opetuste arenguks aina koletumatute vormide suunas nendest sabbatai zevi jargijate salaringidest tuli ka frankistide sekti rajaja jacob frank kes sundis podoolias korolovkas umbes 1726 jacob leibowitzina tema isa heideti kogukonnast valja sest ta kuulus zeviitide salauhingusse isa kolis 1730 valahhiasse tsernovitsi seal oli turgi sabbatailaste moju tugevalt tunda juba koolipoisina tundis frank vastumeelsust talmudil pohineva juudi opetuse vastu ning nimetas end hiljem sageli lihtsaks meheks voi opetamata meheks roivaste ja kalliskivide randkaupmehena kais ta sageli turgis seal nimetati teda frank nagu uldse iga eurooplast turgis elas ta temaaegsete sabbatailaste keskustes salonikis ja izmiris jagala juga on juga jagala joe alamjooksul harju maakonna joelahtme valla territooriumil umbes 5 km enne joe suubumist soome lahte umbes 25 km tallinnast ida pool ja 1 km koogi kula keskmest pohja pool joa paremale kaldale on voimalik jouda ka jagalakaberneeme tee 3 kilomeetrilt vasakule neeme kula suunas keerates koha geograafilised koordinaadid on joa korgus on 78 voi 81 meetrit ja laius ule 50 meetri tegemist on koige korgema loodusliku joaga eestis veekardin on tekitanud joa alla kuni 7 meetri sugavuse hiiukirnu joa tagant on voimalik labi kondida astudes libedatele kividele koige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel kui juga on jaatunud joe lounakallas joa korval on varisemisohtlik jagala juga on aastast 1959 looduskaitse all jagala joa kaitseala juga langeb pohjaeesti pangalt joa taga ja korval paljanduvad ordoviitsiumi settekivimid esindatud on varangu hunnebergi billingeni volhovi ja kunda lade varangu lademe turisalu kihistu graptoliitargilliit jaab valdavalt veepiirist allapoole kuid langeva vee poolt lahtimurtud argilliiditukke leidub joa umbruses rohkesti argilliidi peal lasub glaukoniitliivakivi kiht mis kuulub hunnebergi lademe leetse kihistusse ulalpool jargneb sellele volhovi lademe glaukoniitlubjakivi ning seejarel kunda lademe lubjakivi lubjakivis on rohkesti nautiloidide kivistisi juga on klindiastangu millelt ta langeb tuhandete aastate jooksul kulutanud nii et allapoole juga on jagala joele tekkinud kitsas kanjonorg mille pohjas on karestikuline joesang oru pikkus on 300 meetrit sugavus 1214 meetrit iga aastaga liigub juga lahtele lahemale jagala joa varasem rahvaparane nimi on joarungas arvatavasti on sellel kohal olnud muistne kultusepaik jagala joa juurest parinevad esimesed kirjalikud teated vesiveskist eestis 13 sajandi algus umbes 1240 aastast 1688 parinevatele kaartidele on margitud joa juurde vesiveski jaan teemant 24 september 1872 laanemaa illuste 24 juuli 1941 tallinn oli eesti poliitik ja advokaat kes oli kahel korral riigivanem 23 juulil 1940 vangistati nkvd poolt kaitseseisukorra seaduse alusel 21021941 moistis nsv liidu sojakohtu tribunal ta vene sfnv krk 5813 alusel suudi ning maaras 10 aastat vanglat ja 5 aastat asumist koos kogu vara konfiskeerimisega parast kassatsioonikaebuse tagasilukkamist 19041941 toimik suleti ja edasised andmed tema saatuse kohta puuduvad toenaoliselt lasti ta tallinnas maha voi suri tallinna keskvanglas teistel andmetel moisteti ta 21 oktoobril 1941 kumneks aastaks vangilaagrisse edasisest elukaigust andmeid ei ole jaan teemant keelas korduvalt filmimise avalikel sundmustel kus ta viibis kui ta 1932 aastal kadrioru lossi ees abituriente vastu vottes markas konstantin marskat filmikaameraga jooksis ta rusikaid raputades operaatori poole ja filmimine tuli pooleli jatta jaan teemantit on kehastanud filmis joulud vigalas 1980 peeter urbla tema teine abikaasa oli esimene eestlannast meditsiinidoktor alideemilie poom teemant mis teatrit maale veel vaja maainimesed peavad tood tegema aga mitte teatriskaimisega kallist aega raiskama mari moldre eesriie avaneb eesti riiklik kirjastus tallinn 1963 lk 196 jaan tonisson vr iii1 10vkj22 detsember 1868 tanassilma lahedal viljandi vald 1941 tallinn oli eesti riigitegelane poliitik ja oigusteadlane tonisson oli uks eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mooduka suuna juht aastatel 18961930 andis valja ajalehte postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja oli i riigiduuma eesti ajutise maanoukogu asutava kogu iv riigikogu ja i riigivolikogu liige samuti oli mitmetel korgetel ametikohtadel eesti vabariigis sealhulgas peaminister riigikogu esimees riigivanem ning valisminister ta oli mitme organisatsiooni liige sealhulgas eesti uliopilaste seltsi auvilistlane tartu ulikooli oigusteaduse audoktor vanemuise seltsi eesti kirjanduse seltsi eesti ajakirjanikkude liidu eesti karskusliidu tartu eesti pollumeeste seltsi tartu meestelaulu seltsi ja mitme teise organisatsiooni auliige ning tartu linna aukodanik tema auks on nimetatud jaan tonissoni tanav tartus ja pustitatud jaan tonissoni monument tegutseb jaan tonissoni instituut jaan tonisson sundis viljandi vallas mursi talus kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus tonisson oppis 18781886 tusti kulakoolis sooritas seejarel tallinna kubermangugumnaasiumis eksternina gumnaasiumi kupsuseksamid ja astus 1888 aastal tartu ulikooli oigusteaduskonda mille lopetas 1892 aastal oigusteaduste kandidaadi cand jur kraadiga tonisson oli 18911892 eesti uliopilaste seltsi esimees 1892 aastal astus ka eesti kirjameeste seltsi ja hakkas kuuluma karl august hermanni toimetatud ajalehe postimees toimetusse 18941896 tootas tonisson kohtuametnikuna orjoli kubermangus seejarel naasis ta tartusse aastal 1896 ostsid villem reiman oskar kallas ja karl koppel hermannilt postimehe ara ning nimetasid selle peatoimetajaks tonissoni lehest kujunes kiiresti eesti rahvusluse peamine haalekandja 719 jaanuaril 1893 ilmus nimemargi n all postimehes uue peatoimetaja esimene juhtkiri kus oli muuseas oeldud paike hakkas mulle armsamalt paistma tuul ei vingunud mitte aina valust vaid ta kuuldi kaasikule nagu julgustades jutustavat et see vangipoli mitte igavesti ei kesta et elu kord jalle arkab ja et puud koik pungel puhkema ning lilled oilmil oitsema ajab ja teeb et iga linnuke lepikus roomust paevad otsa lukutada voib ja iga veeojake suurest roomust huppama peab ning oigus oli tuulel kevadised kohavad vetevolinad ja murduvate jaapankade murinad esimesed rohul haljendavad aasad ja imeliselt ehitud oilmenupud lepiklindude lahked lood ja kao kurblik kukkumine koik kuulutas onnest mida loodus uuel aastal igavusest lootuseta unest paastes tundis tonisson oli kuni 1930 aastani lehe vastutav valjaandja ja kuni 1935 aastani vaheaegadega ka selle peatoimetaja eesti vabariigi aastatel oli postimees tonissoni juhitud erakondade leheks jaan tonissoni korkuseni kuundiv isekus poikpaisus ja agressiivselt rundav esinemismaneer toid talle vastaseid igal sammul tonissoni nimega seotakse tartu renessansi ehk rahvusliikumise hoogustumist tonisson ja ta aatekaaslased propageerisid 1890 aastatel tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist mis toona upris harv oli mitmeaastase kampaania tulemusena hakkas eesti keele pruukimine ka korgseltskonna seas uha tavalisemaks muutuma tonissoni tegevusest vihale aetud sakslased andsid talle huudnimeks nuustaku hertsog mis oli seotud ka tema dzentelmenlike maneeridega eestlaste seas said tema populaarseteks huudnimedeks aga koodijaan ja vana jaan jaan tonissonist kujuneski uks eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mooduka suuna juht ta ohutas vaartustama eestlust ning tuginema oma joule voideldes venestamise ja saksastamise vastu ta vaartustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuuhiskonda ent jai selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele seejuures oli ta aga aarmiselt sallimatu oma oponentide sealhulgas konstantin pats ja oma parteide siseopositsiooni vastu kannatamata vahimatki vasturaakimist 1890 aastate lopus tekkis tonissonil ja postimehel vastasseis ado grenzsteini olevikuga puhkes terav sulesoda mis loppes tonissoni voiduga 1901 aastal lahkus grenzstein prantsusmaale 18981918 oli tonisson tartu eesti pollumeeste seltsi esimees ehk tegelikult koigi eesti pollumeeste seltside keskvalitsuse juht ta propageeris uhistegevust tema algatusel asutati 1902 aastal tartu eesti laenu ja hoiu uhisus sisuliselt esimene eestlaste pank tonissonist saigi uks eesti tunnustatumaid uhistegevuse vedajaid 1911 sai temast uhistegevuse edendamise keskseltsi esimees ja eesti vabariigi aastatel ka uhistegevuse professor 1935 20 sajandi esimestel aastatel tekkis tonissonil teatav konflikt tallinna ajalehega teataja mille toimetajaks oli konstantin pats tavaliselt on postimehe ja teataja vastuolu hinnatud pohimotteliseks ning teravaks kujutades seda tagantjarele kahe suure omavahelise gigantse heitlusena ajalehtede sisu naib siiski olevat suhteliselt sarnane molemad toetasid tugevalt eesti rahvuslikku liikumist ja poorasid suurt tahelepanu ka pollumajandusele kuid teataja rohutas enam sotsiaalprobleeme sest tallinnas asus palju toostustoolisi ning talurahvas oli eestimaa kubermangus uldiselt vaesem kui liivimaal hoopis teravam oli tonissoni ja postimehe vastuolu teise tartu ajalehega uudised mille toimetajaks oli sotsialistlike vaadetega peeter speek 19031905 voideldi agedalt noorsoo poolehoiu saavutamise eest ja kohati solvati uksteist upris agedalt samas olid ka uudiste vaated uldiselt rahvuslikud kuid tonissoni aatelise suuna asemel keskenduti tunduvalt enam majandusprobleemidele ja vaesema rahva olukorrale 1905 aasta revolutsiooni ajal otsustas tonisson jaada moodukate noudmiste juurde esitades ulevenemaalise noudmisena konstitutsioonilise monarhia kehtestamist eestisiseselt aga eestlastele vordseid oigusi sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussusteemi oma poolehoidjate ja mottekaaslastega asutas ta 27 novembril parlamentaarset monarhiat ning eestile rahvusliku enesemaaramise oigust taotleva eesti rahvameelse eduerakonna mille juhiks oli ta aastatel 19051917 erinevalt teisest toonasest eestlaste parteist eesti tooliste sotsiaaldemokraatlikust uhisusest sai tonissoni erakond teatud maaral jatkata oma tegevust ka parast 1905 aasta revolutsiooni kuna esindas mittesotsialistlikke ja reserveeritud vaateid sama aasta novembri lopus kutsusid rahvuslased tartusse kokku maa ja linnaomavalitsuste ning seltside rahvaasemike esindajad et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi tonisson ja ta kaaslased pooldasid keiser nikolai ii oktoobrimanifestis kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide vordsustamist sakslaste ja venelaste omadega eriti hariduses revolutsiooni jatkumist ei pidanud nad enam vajalikuks arvates et edasisi muutusi saab labi viia rahumeelsete reformidena kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud nii tekkis kongressil tonissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu mis loppes koosoleku lohkiminekuga juba selle algul kui ei suudetud kokku leppida koosoleku juhatuse valimistes tonissoni pooldajad jaid algsesse koosoleku toimumispaika burgermusse majja radikaalid eesotsas jaan teemantiga pidasid oma koosoleku aga tartu ulikooli aulas aulakoosolek tagantjarele on arvatud et molemal koosolekul oli umbes sama palju inimesi ning on teada et vaga suur osa inimestest kais kahe koosoleku vahet suutmata otsustada kumma programmi ta toetab kongressi lohkiminekust on upris pohjalikult oma malestustes kirjutanud friedebert tuglas 1906 aastal valiti tonisson liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna i riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistideregionalistide ruhmas kes noudsid venemaa vahemusrahvustele rahvusautonoomiat duumas sai tonisson tuntuks joulise konemehena ent kuna autonomistide arv duumas oli suhteliselt vaike ning nende vaated suhteliselt erinevad naiteks poolakad noudsid riiklikku iseseisvust mis toonastes oludes oli moeldamatu siis jai nende reaalne moju venemaa asjadele sisuliselt olematuks hiljem liitusid eesti saadikud kadettide saadikuruhmaga eestlased ja latlased noudsid ka karistussalkade tegevuse uurimist kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama peagi saadeti i riigiduuma laiali hiljem arreteeriti tonisson viiburi margukirjale kus protesteeriti duuma laialisaatmise vastu allakirjutamise tottu ja oli 1908 aastal 3 kuud vangis postimehe valjaandmine peatati 8 kuuks tonissoni initsiatiivil loodi 1910 aastate alguses eesti noorsoo kasvatamise selts enks ja uhistegevuse edendamise keskselts enks rajas lounaeestisse mitmeid eestikeelseid erakoole eriti tutarlastele esimese maailmasoja ajal 1915 asutas tonisson tartusse ajutise pohjabalti komisjoni mille ametlikuks tegevuseks pidi olema vaid sojapogenike voi muidu sojas kannatada saanud inimeste abistamine ent tegeles aktiivselt ka rahvuspoliitikaga arutas uldisemaid uhiskondlikke probleeme ning esitas valitsusele seaduseparanduste ettepanekuid parast veebruarirevolutsiooni nimetas tonisson rahvameelse eduerakonna umber eesti demokraatlikuks erakonnaks mille juhiks jai ta kuni 1919 aastani selle erakonna jareltulijaks sai eesti rahvaerakond 1917 aasta 12 aprillil vkj 30 martsil kuulutati tanu eesti rahvuslike poliitikute pingutustele ning petrogradis hiiglasliku meeleavalduse korraldanud eestlastele vene ajutise valitsuse poolt eestimaa rahvuskubermang mis holmas kogu eestlaste etnilise asuala tonisson oli varem toetanud kahekubermangulise autonoomse eesti loomist ent see idee oli tagasi lukatud milline oli tema motte ajend on selgusetuks jaanud tonissoni vastased nagid selles katset lounaeesti kuberneri koht enda katte saada ning tartu tahtsust kunstlikult upitada pooldajad on raakinud sellest aga kui tasakaalustatud regionaalpoliitika ja parema valitsuskorralduse loomise plaanist kahe kubermangu korral oleks saanud lisaks kuberneridele ametisse panna ka kindralkuberneri kel oleks kuberneridest tunduvalt enam voimu sama aasta sugisel sai tonissonist 5 juunil 1917 valitud eesti ajutise maanoukogu liige oma sonavotus 1917 aasta septembris pakkus ta valja idee et vene riik on surmahaige ja eesti peaks venemaast lahku looma ning moodustama vabade rahvaste foderatsiooni koos rootsi norra soome lati ja leeduga seda ei peeta veel otseseks taotluseks eesti iseseisvumisele kuid oli tugev samm sinnapoole foderatsiooniideed jaid tonissonile hingelahedaseks edaspidigi hiljem hakkas ta propageerima demokraatliku euroopa foderatsiooni ideed 1917 aasta novembris kui oli toimunud enamlaste voimuhaaramine oli tonisson uks peamisi eesti demokraatliku opositsiooni juhte tema eestvedamisel toimus kuu lopus tartu mass kus rahvas kogunes sinimustvalgete lippudega raekoja platsile toetamaks eesti maanoukogu poolt 28 novembril vastu voetud otsuseid maanoukogu kuulutas end korgeimaks voimuks eestis ja maa venemaast eraldunuks ning noudmaks enamlaste diktatuuri lopetamist seepeale arreteeriti suur hulk eesti rahvuslasi sealhulgas ka jaan ja 1 eesti jalavaediviisi ulem aleksander tonisson molemad tonissonid viidi tallinna patarei vanglasse kus kommunistide juht viktor kingissepp neid ule kuulas mone aja parast saadeti jaan tonisson maalt valja ja nii sai temast pooleldi vastutahtmist eesti esimene valisesindaja ta asus kiiresti organiseerima eesti valissaadikute vorku ja oli 1918 aasta sugiseni eesti valisdelegatsiooni juht kogu selle aja viibis ta valismaal ja puudis esialgu veel valjakuulutamata eesti vabariigile voita valisriikide toetust monevorra see tal ka onnestus eesti valitsust noustusid de facto tunnustama nii prantsusmaa kui ka suurbritannia mais 1918 ka itaalia 1918 aasta novembris naasis tonisson eestisse temast sai konstantin patsi teise valitsuse portfellita minister ka ministrina jatkas ta eesti esindamist valismaal 1919 aasta algul nimetas tonisson oma erakonna umber eesti rahvaerakonnaks ja osales eesti asutava kogu valimistel kus tema erakond jai valimistulemuselt kolmandaks esialgu jai ta opositsiooni kuid sama aasta sugisel moodustas tonisson eesti peaministrina oma esimese valitsuse mis juhtis riiki kuni 1920 aasta juulini tonissoni valitsuse ajal lopetati edukalt vabadussoda solmiti tartu rahu ja astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ulesehitamiseks juulis algas aga valitsuskriis sest vasakpoolsed erakonnad otsustasid valitsusest lahkuda uus peaminister ado birk sai asutavas kogus aga vaga vaikese toetuse ja loobus valitsusjuhi kohast nii pani oma teise valitsuse kokku tonisson ent seegi pidi enne aasta loppu tagasi astuma sest seekord tekkis vastuolu talumaade jagamise umber valitsus tahtis maid anda eelisjarjekorras vabadussojas silma paistnutele ent sotsialistid olid selle vastu ametisse astus ants piibu valitsus jargnevalt oli tonisson iv riigikogu liige 19231925 ja 19321933 riigikogu esimees 19271928 ja 1933 riigivanem ning 19311932 valisminister aastail 19191933 elas ta pusivalt tallinnas postimehe majanduslikud raskused jatkusid 31 juulil 1929 oli seis peaaegu lootusetu 1930 aastal loovutas jaan tonisson postimehe valjaandmise eesti kirjastusuhisusele postimees ja jai ise postimehe palgaliseks peatoimetajaks pankrotti valditi vaid raamatupidajalike manipulatsioonidega 1928 aastal parandas tonisson suhteid rootsiga tehes sinna riigivanemana riigivisiidi ning valmistades nii ette kuningas gustav v vastukulaskaiku 1929 aastal tonissoni eesmargiks oligi eesti lahendamine skandinaavia maadele sest ta taipas et balti riikide omavaheline liit jaaks valisjulgeoleku tagamiseks liialt norgaks ent rootsi ei olnud liidust eestiga reaalselt huvitatud ja hilisemad valitsused asusid otsima hoopis poola toetust lopptulemuseks oli see et tuge ei saadud kusagilt ning eesti pidi leppima norga ja lodvalt seotud balti liiduga 19311932 oli tonisson teatava ullatusena konstantin patsi valitsuse valisminister 19321935 oli tonisson rahvaerakonna kristliku rahvaerakonna ja tooerakonna uhinemisel moodustunud rahvusliku keskerakonna juht kui ta 1933 uuesti valitsusjuhiks sai oli tema suurimaks mureks lahendada eestit ikka veel vaevav majanduskriis selleks oli vaja devalveerida eesti kroon et aga asi tekitas paljudes pollumeestes ja vasakpoolsetes vastuseisu oli seda vaga raske teha eelmised valitsused ei olnudki krooni kukutamisega julgenud tegeleda ning patsi valitsus oli isegi selle avaliku propageerimise keelanud tonissoni valitsus tegi asja ara kuid sattus seejarel konkurentide terava kriitikatule alla lisaks sellele suudistati teda ka eesti kahe sojalaeva mahaparseldamises peruule kuigi tegelikult oli nende muugis kokku leppinud juba eelmine valitsus 1 juunil 1933 pidas jaan tonisson vanemuises kone pohiseaduse muutmisest kui ta oli oelnud peame looma voimu kes pole rippuv rahvaesitusest kes aga ei teotseks omast tahtest vaid seaduslikult ja lojalselt katkestas teda vapside tekitatud mura ja visati paukpadruneid politsei ajas murgeldajad laiali ja jaan tonisson soitis minema jargmisel paeval kehtestas tema valitsus tartus ja tartumaal kaitseseisukorra tonissoni valitsuse ajal toimus ka vabadussojalaste poolt esitatud uue pohiseaduse rahvahaaletus poliitiline elu oli vaga agressiivne toimus loominguid erinevate parteide esindajate vahel ja moodustati paramilitaarseid uhinguid jaan tonissoni valitsus tonisson kuulutas kogu riigis valja kaitseseisukorra loogiruhmad saadeti laiali ja valitsuse kritiseerimine ajakirjanduses keelati oktoobris 1933 toimus rahvahaaletus kus vabadussojalaste eelnou kindlalt voitis et tonisson oli sellesuunalisele arengule pohimotteliselt vastu seisnud siis pidas ta referendumi tulemust oma valitsusele ka umbusaldushaaletuseks ning astus tagasi tuhistades eelnevalt kaitseseisukorra voimule sai konstantin patsi viies valitsus 17 jaanuaril 1934 sai jaan tonisson vandeadvokaadiks 11 martsil 1934 kirjutas jaan tonisson postimehes kui nuud valitsus viimaks on hakanud end liigutama siis tuleb ainult soovida et see ei oleks ainuuksi moodaminevaks nahteks vaid kavakindla aktsiooni alguseks et tagasi torjuda tosist hadaohtu mis iseloomulikkude ajanahete jarele otsustades juba lausa esile kerkib nii et ka koige heausklikukmad ei saa selle ees enam silmi kinni pigistada kaitseaktsioon ei ole aga mitte ainult vajalik vaid see peab olema uhtlasi tarvilikult haarav ja ulatuslik ei tuldaks ainult valiseid nahteid karpima vaid uhtlasi katsutaks korvaldada ka hadaohu pohjuseid ja aluseid samas kirjutas ta et sihilik assitus on inimeste meeled ara uimastanud esialgu toetas tonisson koos enamiku teiste eesti poliitikutega 12 martsil 1934 kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorda arvates et see oli teostatud vaid korra ja stabiilsuse tagamiseks riigis ning kui vapsid kui ohuallikas on likvideeritud taastub normaalne demokraatlik riigikorraldus aastal 1935 vabastati tonisson seoses kirjastusuhisuse sekvestri alla panemisega postimehe peatoimetaja kohalt samal aastal peatati rahvusliku keskerakonna tegevus tonisson oli aastail 19351939 ta tartu ulikooli uhistegevuse professor 5 novembril 1936 avaldas ta koos juhan kuke ants piibu ja jaan teemantiga margukirja patsi autoritaarsele valitsusele noudes demokraatia taastamist et seda tsensuuri tottu eestis avaldada ei saanud ilmus margukiri soome ajalehes helsingin sanomat aastal 1938 naasis tonisson poliitikasse ja kandideeris edukalt riigivolikokku samal aastal oli ta riigivolikogus presidendivalimistel ainus konstantin patsi vastaskandidaat kes seal suure haalteenamusega kaotas 28 martsil 1940 maaras vabariigi valitsus jaan tonissonile pensioni 250 krooni kuus 1939 ja 1940 aastal kohtus tonisson mitu korda noukogude spioonide ning varvatud agentidega kelle sellisest staatusest tonissonil ilmselt teavet ei olnud ta pidas neid lihtsalt noukogudemeelseteks tegelasteks puudes leida vastukaalu uha ahvardavamaks muutuvale hitlerisaksamaa ohule tema valispoliitiliseks arusaamaks oli et kui noukogudesaksa suhted on halvad siis on nende vahel olevail riikidel voimalik iseseisvaks jaada kui need aga omavahel kokkuleppele jouavad siis mitte nii lootis ta voibolla anda oma panuse noukogudesaksa vastasseisu tugevdamiseks samas ei panustanud ta ilmselt taielikult noukogude kaardile sest otsis ilmselt johan laidoneri ja patsi nousolekul eestile aktiivselt toetust ka rootsist soomest ja suurbritanniast noukogude agendid tema kaest ilmselt mingeid riigisaladusi teada ei saanud ning parast talvesoja algust pettus tonisson noukogudeorientatsioonis taielikult oktoobris 1939 oli tapetud ka tonissoni poeg noor ja lootustandev poliitik ilmar tonisson mistottu teda tabas tugev vapustus ilmar tonissoni morvariks oli tema enda naine tonisson haigestus tosiselt ja tervenes alles 1940 aasta kevadeks selleks ajaks oli ta kohtumised noukogude esindajatega taielikult lopetanud kui nsv liit 17 juunil 1940 eesti okupeeris alustas tonisson avalikku voitlust demokraatia eest puudes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ulesseadmisele juulikuistel riigivolikogu valimistel 12 detsembril 1940 ta arreteeriti peeti kinni pagari tanava sisevanglas ning ta oli vahemalt kuni 1941 aasta juunini tallinnas ulekuulamistel seal kaitus ta sirgeseljaliselt ja kindlameelselt keeldudes nimetamast oma mottekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole voimalik et ta lasti 1941 aasta juulis maha kaupo deemant ja teised tonissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on joudnud jareldusele et parast 2 juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti tonisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega jargmisel paeval maha mitmed inimesed on siiski vaitnud et nagid tonissoni ka parast 1941 aastat kull deporteeritute rongi peal kuskil asulas teisel pool uuraleid ning isegi parast soda tartu raudteejaamas ilmselt ei tasu neid teateid eriti tosiselt votta jaan tonissoni kui rahvusliku suurkuju ja isegi muudi olemust ning tekkepohjusi on kasitlenud oma 1933 aastal ilmunud artiklis folklorist oskar loorits ta toob selles ara levinumaid muute ja legende tonissoni ehk koodijaani voi ka vana jaani kohta ning puuab jouda ka huudnimede paneku pohjusteni huudnime koodijaan tekkeversioone toob loorits ara neli milline versioon nendest kui uldse on oige ei ole ilmselt voimalik kindlaks teha kui koodijaanist kujunes pigem pilkenimi siis vana jaan oli kahtlemata austav nimetus jaan tonisson abiellus 6 aprillil 1910 hildegard hilda lohmusega 18901976 neil sundis viis last pojad ilmar 19111939 tapeti oma naise poolt heldur 19122014 oli uks rikkamaid eestlasi maailmas ja rein 19181934 ning tutred hilja 1915 ja lagle 1922 jaan tonissonile kuulus tartu telefoninumber 1 jaan tonisson kirjutas luuletusi ja uhe naidendi tartus on tema auks nimetatud tonissoni tanav 11 aprillil 1991 asutati jaan tonissoni instituut mis tegeleb eesti demokraatliku korra ja kodanikuuhiskonna arendamise eriti hariduselu edendamisega 2001 pustitati tartusse tonissoni platsile postimehe maja vastas jaan tonissoni malestussammas 2010 ilmus soome poliitiku erkki tuomioja sulest raamat jaan tonisson ja eesti iseseisvus tolgitud eesti keelde 2011 2015 aastal pandi jaan tonissoni seltsi algatusel tonissoni lahedaste hauaplatsile tartus raadi kalmistul jaan tonissoni malestuskivi juri jaakson vr iii1 16 jaanuar 1870 kokaviidika saarepeedi vald hilisem uuevoidu vald viljandimaa 20 aprill 1942 sevurallag sverdlovski oblast oli eesti poliitik ja riigivanem 16 detsember 1924 15 detsember 1925 juri jaaksoni valitsus riiginoukogu liige 1917 eestimaa kubermangukomissari abi 19171918 maanoukogu liige ja abiesimees 1918 ajutise valitsuse peavolinik varade ulevotmisel saksa okupatsioonivoimudelt 27 novembrist 1918 kuni 20 septembrini 1919 ja 18 novembrist 1919 kuni 26 oktoobrini 1920 kohtuminister 19201932 iiv riigikogu liige 19261940 eesti panga president 19351938 riigi majandusnoukogu alates 7 aprillist 1938 riiginoukogu liige oppis hugo treffneri eragumnaasiumis ja 18921896 tartu ulikooli oigusteaduskonnas lopetas i jargu diplomiga 18971901 vandeadvokaadi abi viljandis 19011902 riias 19021914 vandeadvokaat riias 19151919 tallinna linnapanga juhatuse liige 18981901 viljandi pollumeeste seltsi ja seltsi koit esimees riia eestlaste karskusseltsi 19021905 riia eesti seltsi imanta 19061914 riia eesti hariduse ja abiandmise seltsi juhatuse esimees 19041920 eesti aleksandrikooli kuratooriumi liige ja esimees 19151919 pohja eesti pollumeeste keskseltsi esimees tallinna majandusuhisuse noukogu esimees 1936 asutas hugo treffneri gumnaasiumi juurde endanimelise sihtkapitali 20 000 krooni 14 juunil 1941 vangistati nkvd poolt viidi venemaale moisteti surma ja lasti maha juhan johann kukk vr iii1 13 aprill 1885 virumaa salla vald karu kula 4 detsember 1942 venemaa arhangelski oblast oli eesti poliitik ja ettevotja juhan kukk oli eesti riigivanem 21 novembrist 1922 2 augustini 1923 juhan kuke valitsus juhan kukk lopetas tartu reaalkooli oppis 19041910 riia polutehnikumi kaubandusosakonnas ja 1908 taiendas end saksamaal lopetas i jargu diplomiga 19101912 tartu i laenu ja hoiu uhisuse asjaajaja 191119191920 uhistegevuslehe valjaandja ja toimetaja 1914 aastast uhistegevuse buroo juhataja 19151919 uhistegevuse edendamise seltsi esimees esimese maailmasoja ajal oli ta eestimaa toitluskomitee liige aastatel 19171918 oli juhan kukk maavalitsuse rahandusosakonna juhataja 19181919 ajutise valitsuse rahandus ja riigivarade minister rootsi ajakirjanduse andmeil oli ta ainus eestlasest eesti valitsuse liige paritolult talupoeg ja osanud vaevalt oma nime kirjutada 19191920 eesti vabariigi rahaminister 19201921 kaubandustoostusminister 19211922 i riigikogu esimees 19221924 eesti panga direktor 19191930 eesti uhistegelise liidu noukogu esimees 19231924 ja 19261930 eesti tarvitajateuhisuste keskuhisuse direktor oli monda aega ka selle noukogu esimees aastast 1920 rahvapanga juhatuse esimees tarbijate uhingu oma juhatuse hiljem noukogu liige 19311940 asi balti puuvilla ketramise ja kudumise vabriku balti manufaktuur juhatuse esimees 19331940 asi kreenbalt direktor 19251940 riigi turbatoostuse aastast 1936 asi eesti turbatoostus noukogu esimees 19301931 borsikomitee abiesimees ja kaubandustoostuskoja pankadesektsiooni esimees 19371940 kaubandustoostuskoja juhatuse liige suurtoostuse sektsiooni esindajana 19361940 uleriigilise tekstiilitoosturite uhingu esimees jm 19331934 tartu ulikooli krediidi ja toostuspoliitika oppeulesande taitja 19291940 eesti suusaklubi esimees 19381939 eesti kergejoustikuliidu esimees 1936 aastal asutas juhan kukk nomme rotary klubi mis oli kolmas eestis tallinna ja tartu klubi jarel aastatel 19171919 oli juhan kukk maanoukogu 19191920 asutava kogu 19201926 i ja ii riigikogu liige tooerakonna nimekirjas 16 oktoobril 1940 vangistati juhan kukk nkvd poolt ja moisteti noukogude tribunali poolt kaheksaks aastaks vangilaagrisse kus ta ka suri juhak kukk suri 4 detsembril 1942 arhangelski oblastis kargopollagis ja maeti sealsamas nimetusse hauda tallinnas perekonna matmisplatsil hiiurahu kalmistul on tema kenotaaf ja sumboolne haud juhan kukk oli us liivika asutajaliige enne seda kuulus ta korp vironia liikmeskonda justinus i imperator caesar flavius iustinus augustus u 450 1 august 527 oli idarooma keiser aastatel 518527 justinianus i imperator caesar sabbatii flavius petrus sabbatius iustinianus augustus umbes 482565 oli idarooma keiser aastatel 527565 tema pohieesmargiks oli taastada rooma keisririik mille laanepoolne osa havines aastal 476 pkr ta plaanis laanerooma restaureerida vallutades selle alad frangi ja germaani hoimude kaest justinianuse markimisvaarsed teod olid pohjaaafrika vallutamine aastal 533 pkr trikamaarumi sojas itaalia vallutamine 535540 aastatel pkr ja rooma oiguse kogu corpus iuris civilis koostamine aastatel 529534 pkr justinianus sundis tanapaeva makedoonia vabariigi alal 482 aastal ta parines talupoegade perest kes olid illuuriarooma voi traakiarooma paritolu noore mehena laks ta konstantinoopolisse kus sai hea hariduse oigus ning usuteaduses ja rooma ajaloos justinianuse onu justinus i oli korge auastmega sojavaelane kellest sai aastal 518 keiser justinus i valitsemisajal oli justinianus talle lahedane usaldusisik naidates ules ambitsiooni ning arvatakse et ta oli de facto valitseja juba sellel ajal kuid selle kohta pole kindlaid toendeid arvatakse et 1 aprillil 527 tegi justinus temast abikeisri kuid ka sellel pole otsest toestust aastal 522 kui justinianus oli 40aastane kohtas ta theodorat kolm aastat hiljem aastal 525 abiellus justinianus theodoraga kes oli vaesest perest ning tootas erootilise tantsija ja lobutudrukuna theodora oli justinianusest 20 aastat noorem varasemate seaduste kohaselt ei oleks nad oma klassivahe parast saanud abielluda sest rooma oigus keelas naitlejate ja teiste sobimatute elukutsete pidajatega abiellumise kuid justinianuse onu justinus i vottis vastu seaduse mis seda teha lubas theodora muutus peagi euroopa poliitikas mojuvoimsaks isikuks ning nende abielu seadis pretsedendi millega tulevased keisrid abiellusid alamatest klassidest naistega justinianus ei olnud oma valitsemisajal armastatud aastal 532 toimunud temavastases massus havis peaaegu pool konstantinoopolit ning hukkus kumneid tuhandeid inimesi aastatel 541542 vaevles idarooma impeerium katkuepideemias katku haigestus ka justinianus theodora suri aastal 548 mone arvamuse kohaselt vahki justinianus keda huvitasid kogu elu kristluse doktriinid puhendus oma elu lopul uha rohkem usule justinianus suri 14 novembril aastal 565 tal ei olnud uhtegi last thedora oli kull sunnitanud kuid laps tuli ilmale surnuna justinianuse jareltulijaks oli tema oepoeg justinus ii justinianus oli maetud konstantinoopolisse apostlite kirikusse kuni aastani 1204 mil ristisodades ta hauda rooviti justinianus i tahtis et idarooma oigussusteem oleks sama hea voi parem kui laanerooma oigussusteem laaneroomas kirjutati 455 ekr kaheteistkumne tahvli seadused mis olid uhed esimesed uleskirjutatud oigused laanerooma oigussusteem inspireeris justinianust koostama idaroomale vastava oigussusteemi milleks sai corpus iuris civilis selle koostamisel lootis ta taastada rahva huvi oigusest arusaamise vastu lisaks asutas justinianus i uusi oigusakadeemiaid kus corpus iuris cvilist opetati ning rohutas sealse opetuse kvaliteedi tahtsust corpus iuris civilis oli kirjutatud ladina keeles kuigi pohiline suhtluskeel oli idaroomas kreeka keel keelebarjaar raskendas kohalike arusaamist uuest oigussusteemist ning oli pohiline pohjus miks rahval ei tekkinud huvi oigusest arusaamise vastu jagelloonid oli dunastia mis valitses leedut 13771572 poolat 13861572 ungarit 14401444 ja 14901526 ja boomimaad 14711526 jaapan jaapani keeles nihon voi nippon ametlikult nipponkoku voi nihonkoku on saareriik idaaasias mis ulatub ohhoota merest pohjas idahiina mere ja taiwanini lounas euraasia mandrist eraldab seda vaikses ookeanis paiknevat maad jaapani meri jaapani nime kirjutatakse markidega mille tahendus on paikese allikas misparast monikord kutsutakse jaapanit ka tousva paikese maaks jaapani saarestikku kuulub 6852 saart neist neli suuremat on honshu hokkaido kyushu ja shikoku mis kokku moodustavad 97 jaapani maismaa pindalast rahvaarvu poolest on jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kumnendal kohal suurtokyo piirkond kuhu kuulub de facto pealinn tokyo ja mitmed umbritsevad prefektuurid on maailma suurim metropol kus elab ule 30 miljoni inimese jaapanis on konstitutsiooniline monarhia kus formaalne riigipea on keiser seadusandlikku voimu teostab aga valitav parlament inglise keeles diet jaapani keeles kokkai jaapani keeles on jaapani kohta kaibel kaks nime nippon ja nihon mida loetakse erinevalt kuid tahistatakse samade hiina markide ehk kanjidega nime nippon kasutatakse ametlikus kontekstis naiteks jaapani rahatahel jeenil ja postmarkidel nihon on igapaevasem nimi mida kasutatakse tanapaevases kones nii nippon kui ka nihon tahendavad paikese allikat monikord tolgitakse neid ka tousva paikese maaks nimi viitab jaapani asendile hiinast ida pool hiinlastele tahendas jaapan ajalooliselt maad kust tousis paike enne nime nihon kasutuselevottu tunti jaapanit hiinas wa maa ehk kaabustemaa nimega mis tuli jaapanlaste suhteliselt vaikesest kasvust vorreldes hiinlastega euroopasse joudis jaapanit tahistav sona koigepealt hiina keelest marco polo vahendusel marco polo kes 13 sajandil kaugidas reisis oli kuulnud hiinlastelt cipangunimelisest maast cipangu oli veel uks hiinakeelne nimetus tousva paikese maa kohta ja nii joudis jaapan euroopa maakaartidele zipanguna hiina keelest laenates joudis cipangu ka malai keelde jepangi kujul malaikeelne jepang randas 16 sajandil portugali kaupmeeste vahendusel ka euroopa keeltesse eesti keeles on kasutusel olnud sellised tanapaevase nimega sarnased variandid nagu japanamaa japaniamaa japan aga ka carl robert jakobsoni pakutud dshapan jaapan moodustub ule 3000 km pikkusest saarteketist mis kulgeb piki vaikse ookeani aasia rannikut lahimast naaberriigist venemaast eraldab jaapanit ohhoota meri pohja ja lounakoreast jaapani meri hiinast ja taiwanist idahiina meri jaapani saarestikku kuulub neli suuremat saart ning arvukalt vaiksemaid saari jaapani saarestiku peasaared pohjast lounasse on hokkaido 77 982 km2 honshu 227 963 km2 shikoku 18 800 km2 ja kyushu 35 640 km2 kokku moodustavad need neli saart 97 kogu jaapani maismaa pindalast jaapanile kuuluvad ka ryukyu saared tuntud ka nansei saartena nende seas okinawa saar mis paiknevad kyushu saarest louna pool ulatudes taiwani saareni kokku arvatakse jaapani saarestiku suuruseks 6852 saart lugedes saareks maismaad mille labimoot on rohkem kui 100 m vaidluse all on nelja lounapoolsema kuriili saare staatus venemaal tuntud kui lounakuriilid jaapanis kui pohjaterritoorium parast teist maailmasoda laksid kuriili saared nsv liidule kuid tanase paevani pole venemaa ja jaapan joudnud uksmeelele millised saared tapsemalt kuriilide alla kuuluvad jaapani kogupindala ilma vaidlusaluste kuriili saarteta on 377 915 on km2 ja maismaapindala 364 485 km2 mis tahendab et ta on pisut suurem kui saksamaa kuid vaiksem kui rootsi maailmas on jaapan oma kogupindala poolest 61 kohal jaapan asetseb 20 ja 46 pohjalaiuse ning 122 ja 154 idapikkuse vahel pohjapoolseim punkt on hokkaido prefektuuri kuuluval bentenjima saarel 453135n kui aga lugeda jaapani territooriumiks ka vaidlusalune pohjaterritoorium ehk lounakuriilid oleks jaapani pohjapoolseimaks punktiks iturupi saare pohjatipus asuv kamuiwakka neem 4533n lounapoolseim punkt on filipiini meres okinotorishima atollil 2025n laanepoolseim punkt on ryukyu saarte hulka kuuluva yonaguni saare laanetipus irizaki neemel 12259e idapoolseim punkt on vaikses ookeanis asetseval minamitorishima saarel 15358e jaapan on vaga magine maa magedega on kaetud umbes 70 territooriumist enamik korgeid magesid on suurimal honshu saarel piki honshu saare keskosa kulgeb maeahelik mida kutsutakse jaapani alpideks seal on arvukalt ule 3000 m korguseid magesid jaapani kuulsaim ja korgeim magi on tokyost umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m korgune fuji magi mis on tegelikult vulkaan purskas viimati aastal 1707 ka paljud teised jaapani maed on vulkaanilised ja magipiirkondades on rohkelt kuumaveeallikaid umbes 108 vulkaani on praegugi aktiivsed vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus jaapanis tuleneb sellest et saarestik asetseb vaikse ookeani tuleronga piirkonnas kolme laama filipiini laama euraasia laama ja vaikse ookeani laama kokkupuutekohas oma asendi tottu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavarinad igal aastal registreeritakse 70008000 maavarinat kuigi enamik neist on nii norgad et inimesed neid ei tunne maavarinaid mis ei pohjusta kull purustusi kuid on tuntavad registreeritakse aastas umbes tuhat aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavarinaid 1923 aastal havines suur kanto maavarinas magnituudiga 79 peaaegu taielikult pealinn tokyo ja hukkus kuni 142 000 inimest 1995 aastal kobe linna tabanud maavarinas magnituudiga 72 hukkus ule 6000 inimese 2011 aasta tohoku maavarin magnituudiga 9 ja sellele jargnenud tsunami tappis vahemalt 15 000 inimest ning pohjustas raske avarii fukushima tuumaelektrijaamas suurem osa jaapani jogedest on luhikesed alla 300 km kiirevoolulised maestikujoed enamasti ei ole nad laevatatavad seeeest kujutavad nad endast vaartuslikku hudroenergia allikat jaapani pikim jogi on 367 km pikkune shinano jogi mis labib nagano ja niigata prefektuure ning suubub jaapani merre suurim mageveejarv on kyotost kirdes paiknev biwa jarv jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut erinevat kliimatuupi valdavaks on parasvootmeline kliima kuid see varieerub tugevasti pohjast louna poole liikudes peasaartest pohjapoolseimal hokkaido saarel on talved lumerohked temperatuur jaab vahemikku 5 kuni 10 c hokkaido kulmarekord on aga koguni 41 c suved on hokkaidol pehmed ohutemperatuur koigub 20 c umber jaapani lounaosa saartel naiteks okinawal on suved kuumad enamasti ule 30 c ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 c tokyos on suved niisked ja palavad temperatuur touseb 30 kraadini talved selged ja mitte vaga kulmad uldiselt ei lange talvine ohutemperatuur alla 5 c jaapan on sademeterohke maa eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal okinawal saarestiku lounaosas algab vihmaperiood juba mai alguses joudes hokkaidole umbes juuli lopuks suuremal osal honshu saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nadalat lisaks asub jaapan vaiksel ookeanil sundivate troopiliste tormide taifuunide teel hilissuvel ja varasugisel jaapanit tabavad taifuunid pohjustavad uleujutusi ja maalihkeid ning havitavad viljasaake ja purustavad maju jaapani territooriumil eristatakse uheksat bioregiooni ehk bioomi mis peegeldavad saarestiku kliimat ja geograafiat nende bioregioonide hulka kuuluvad nii subtroopilised niisked laialehised metsad ryukyu saartel parasvootme laialehised ja segametsad peasaartel kui ka naiteks parasvootme okasmetsad pohjapoolsetel saartel metsa all on koguni 70 jaapani pindalast mitmekesise kliima tottu on jaapani taimestik vaga liigirikas jaapanile iseloomulike taimeliikide hulka kuuluvad naiteks bambus jaapani seeder ja jaapani mand vaikesi mande kasvatatakse sageli ka bonsaide ehk miniatuursete potipuudena erilisel kohal jaapanlaste igapaevaelus on sakura ehk jaapani kirsipuu kirsioite ilu imetlemiseks kogunevad jaapanlased kevaditi hanamile ehk kirsside vaatamise peole mitmed taimed nende seas sellised traditsiooniliselt jaapaniga seostatavad kultuurtaimed nagu riis ja krusanteem on aga toodud sisse mandriaasiast jaapani saarestiku mitmekesine kliima on tinginud ka aarmiselt mitmekesise loomastiku nonda elutsevad ryukyu saari umbritsevas troopilises meres naiteks eredavarvilised korallkalad kilpkonnad ja merimaod samas kui saarestiku pohjaossa jaavat merd asustavad merilovid kotikud ja nokisvaalad kuigi jaapanis on vaga palju vaikesi loomaliike ja putukaid on seal vahe suuri imetajaid jaapani imetajatest suurimad on pruunkaru ja aasia mustkaru vaikekiskjatest voib jaapanis kohata rebast ja tanukit ehk kahrikkoera jaapanis on ka kaks liiki metskasse haruldane iriomote kass prionailurus iriomotensis keda naeb vaid iriomote saarel ja tavalisem leopardkass prionailurus bengalensis keda voib kohata ka mandriaasias uks jaapani iseloomulikemaid imetajaid on jaapani makaak maailma pohjapoolseima levilaga ahv kes on uks jaapani endeemilistest loomaliikidest endeemilised on ka paljud jaapani linnuliigid nende hulgas jaapani rahvuslind roheline faasan jaapanis talvituvad mitmed randlinnud naiteks luiged haned ja kured jaapani endeemiliste loomaliikide seas on ka jaapani hiidsalamander andrias japonicus kes on uks maailma suuremaid kahepaikseid jaapani mageveekaladest on olulisemad ayu plecoglossus altivelis koger ja karpkala merekaladest punane merikoger pagrus major putukatest leidub jaapani saarestikus arvukalt mitmesuguseid liblikaid kiile tsikaade kilke ja jaanimardikaid jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia valitsemissusteemi aluseks on pohiseadus kenpo mis kehtestati parast ii maailmasoda 1947 aastal pohiseaduses on kindlaks maaratud nii keisri kui kodanike oigused ja kohustused valitsemisorganite funktsioonid vastutus ja tegutsemisreeglid jaapani korgeim seadusandlik organ on kahekojaline riigikogu parlament ingl k national diet jaap k kokkai see koosneb alamkojast ehk esindajatekojast shugiin ja ulemkojast ehk nounikekojast sangiin uldiselt peavad koik seaduseelnoud saama molema koja heakskiidu kui kojad jaavad eriarvamusele siis mone seaduse puhul on esindajatekoja otsus loplik parlament valib oma liikmete hulgast peaministri kes maarab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti jaapani riigilipp on hinomaru paikeseketas mis kujutab punast paikest valgel foonil riigihumni kimigayoo sonad on ule 1000 aasta vanad kuid viisi loi helilooja hiromori hayashi sellele alles veidi ule 100 aasta tagasi jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks lisaks on 1 pealinnaala 1 piirkond do ja kaks linnaprefektuuri fu jaapan on etniliselt homogeenne riik kus pohirahvus jaapanlased moodustavad 994 elanikest hokkaido saare polisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka nende jareltulijaid on umbes 20 000 peamiselt teise maailmasoja ajal jaapanisse toodud korealased moodustavad 40 koigist mittejaapanlastest markimisvaarsed vahemusruhmad on ka hiinlased ja vietnamlased rahvastik on jaotunud vaga ebauhtlaselt valdav osa inimesi elab suurlinnastutes koige horedamini on asustatud hokkaido saar jaapanlaste keskmine eluiga on 8125 2006 mis on uks korgemaid maailmas rahvastik vananeb kiiresti parast teise maailmasoja jargset beebibuumi langes sundimus 20 sajandi lopus mediaanvanus oli 2009 aastal 444 aastat mis on korgeim maailmas 2004 aastal oli 195 elanikest 65aastased voi vanemad 2006 aastal oli sama naitaja juba 208 pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv kui 1963 aastal oli jaapanis 153 ule sajaaastast inimest ja 1981 aastal 1000 siis 2007 aasta septembri lopuks oli neid juba 32 295 2008 aasta septembri lopuks 36 276 2009 aasta septembris 40 399 2010 aasta septembris 44 449 1 septembril 2011 47 756 2012 aasta septembris 51 376 2013 aasta septembris 54 397 2015 aasta septembris 61 568 ja 2017 aasta septembris 67 824 samas on laste osakaal maailma riikidest madalaim 2009 aasta andmetel oli alla 15aastaste osakaal rahvastikus 134 2013 aastal 129 ja 2016 aastal 126 erasektori ja valitsuse koostoo tugev tooeetika toojou korge kvalifikatsioon ja suhteliselt vaikesed kaitsekulutused 1 sktst on aidanud jaapanil parast ii maailmasoda erakordse kiirusega tousta teisele kohale maailma juhtivate toostusriikide hulgas jaapani majanduse uheks silmatorkavamaks isearasuseks on tootjate tarnijate ja jaotusvorgu tihe koostoo seda susteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu teiseks isearasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne toohoive samas ettevottes kuhu noor inimene parast hariduse omandamist toole asus oli talle tagatud tookoht kuni pensionile minekuni kolm aastakummet sailitas jaapan erakordselt kiiret majanduse kasvutempot 1960 aastatel oli see keskmiselt 10 1970ndatel 5 ja 1980ndatel 4 aastas 19921995 aeglustus majanduskasv tunduvalt sest hakkasid ilmnema 1980 aastate lopul esinenud uleinvesteerimise jarelmojud ning aktsia ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatousu tagajarjed valitsuse eelarve ja rahanduspoliitika ning madal inflatsioon kergitasid 1996 aastal majanduse kasvutempo 39ni kuid 1997 aastast alates on jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tottu pangandus ja kinnisvarasektoris mida suvendasid aristruktuuride ja tooturu jaikus 1999 aastal suutis valitsus majanduse enamvahem stabiliseerida kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja koondumine linnadesse jaapan on uks suuremaid pollumajandussaaduste importijaid maailmas sest ainult 133 kogu maismaast sobib pollumajanduslikuks tootmiseks talu keskmine suurus on 147 ha ehk 14 700 ruutmeetrit talud on kull vaikesed kuid jaapani talumehed teevad kovasti tood ja maakasutus on vaga efektiivne pollumajandust doteerib riiklik agentuur ja japan agriculture kes ostab pollumajandussaadused kokku ning siis muub need ostuhinnast odavamalt edasi jaapan suudab praegu rahuldada 30 oma toiduainete vajadusest efektiivsuse parandamiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid vaikseid veoautosid iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine intensiivne istutamine vaetamine kaasaegsed masinad ja korgetasemeline agrotehnika voimaldavad tagada kodumaise toodanguga ule poole puuviljade ja aedviljade vajadusest samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest murkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud moodne tehnika on voimaldanud kasutusele votta varem tundmatuid votteid nagu hudropooniline taimekasvatus aedvilju kasvatatakse mitte mullal vaid toitelahustes juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat mille avalikustamine toi kaasa suure skandaali tarbijaid ei olnud sellest teavitatud jaapani pollumehed kasvatavad vaga palju mitmesuguseid pollukultuure ja koduloomi teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu juurviljadest kartuleid valgeid rediseid ja kapsaid puuviljadest mandariine arbuuse ja pirne koduloomadest lihaveiseid broilereid peekonisigu kullaltki suur on munade ja piima toodang valdav osa maismaast 68 on metsane ja magine metsandus mangib jaapani majanduses tahtsat rolli kuna aga jaapan on saareriik siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest 48 metsast on istutatud mets millega on puutud kompenseerida 20 sajandi teisel poolel toimunud metsaraiet suur majanduskasv vorreldav praegu eestis toimuvaga paraku valiti kogu selle ala metsastamiseks toostuslik seeder jaapani kruptomeeria mis kasvab kull kiiresti kuid mille kasutusala on vaga kitsas sailinud jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega sest jaapani saared ulatuvad labi mitme kliimavoondi koige levinumad on bambus seedrid kupressid mannid kastanid poogid ja kampripuud jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku juba 8 sajandil ehitati kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid tanapaeval on noudmine puidu jarele vaga suur sest seda vajatakse mitte ainult soogipulkade ja ehitusmaterjali vaid ka paberi moobli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks seeparast on jaapan sunnitud importima 764 oma puiduvajadusest kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi jarel tahtsuselt teisel kohal siis on kalandus riigi uks tahtsamaid majandusharusid igal aastal puutakse valja 67 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid millele lisandub kalakasvatustest veel 14 miljonit tonni mis teeb kokku 15 kogu maailma kalatoodangust sellele vaatamata peab jaapan igal aastal importima 40 kogu mereandide vajadusest peamised puugikalad on sardiin saida tuunikala ansoovis makrell ja lohe ning mereandidest on populaarsemad vetikad krevetid kalmaarid ja merekarbid neid mitte ei puuta ookeanidest vaid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sel viisil kasvatatakse isegi parlikarpe iga jaapani perekond tarbib 367 kg kala aastas elektrit toodetakse jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades osaliselt ka hudro geotermaal ja paikeseenergia l tootavates elektrijaamades suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida sest kodumaised ressursid katavad ainult 181 toostuse vajadustest nafta ja naftatoodete impordi osatahtsus on 997 elektrienergia kogutoodang 1996 aastal oli 948 559 miljardit kwh mis jagunes energiaallikate jargi jargmiselt elektrienergiat jaapan ei impordi ega ekspordi teeb seda ainult patareide ja akude naol samas on jaapani eramajades kullalt palju kasutusel paikeseenergiat vee soojendamiseks jaapanis on 18 tuumajaamas 54 tuumareaktorit mille koguvoimus on 47 000 mw mis moodustab 29 jaapani elektrienergiatoodangust 2010 tuumaenergia toodangu korvalsaadusena toodetakse plutooniumi jaapani majanduse kasv 20 sajandi teisel poolel pohineb korea ja vietnami sojal sodadega kaasnes vajadus parandada sojatehnikat ning toota selle varuosi sel ajal sai olulise touke just tootlev rasketoostus oluline osa jaapani majanduslikust voimsusest pohineb tootleval toostusel jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase ja varviliste metallide elektrijouseadmete ehitus ja kaevandusseadmete mootorsoidukite ja nende varuosade elektroonika ja sideseadmete toopinkide automatiseeritud tootmisliinide raudteevedurite ja veerevkoosseisu laevade kemikaalide tekstiilitoodete ja toiduainetetoostuse toodete tootmises aastal 2014 kulastas jaapanit ligi 24 miljonit rahvusvahelist turisti jaapanil on 21 maailmaparandi nimistusse kuuluvat paika mille alla kuuluvad naiteks himeji loss iidse kyoto ja nara ajaloolised monumendid populaarsete valismaalaste atraktsioonide hulka kuuluvad tokyo ja hiroshima fuji magi niseko suusakeskus ja jaapani hotellid ning kuumaveeallikad reisi ja turismi konkurentsivoime aruanne 2017 asetas jaapani neljandale kohale 114 riigist mis oli parim tulemus aasias jaapan saavutas suhteliselt korged punktid pea koigis aspektides eriti tervise hugieeni turvalisuse kultuuriliste parandite ja arireiside valdkondades jaapani edo ajastul umbes 1600 kuni meiji ajastuni 1867 oli igasugune reisimine reguleeritud riigis postijaamade kaudu kus reisijad pidid sobilikud dokumendid ette naitama vaatamata nendele piirangutele olid porteri jaamad ja hobuse tallid ning samuti ka kohad oobimiseks ja soomiseks hasti labitavatel teedel kattesaadavad sellel perioodil oli jaapan suletud riik valismaalastele seega valismaist turismi jaapanis ei eksisteerinud parast meiji ajastut ja rahvusvahelise raudtee vorgustiku loomist muutus turism taskukohasemaks ka kohalikele elanikele ja valisturistid voisid jaapanisse seaduslikult siseneda siseturism on siiani jaapani majanduse ja kultuuri uks tahtsamaid osi paljud pohikoolide lapsed naevad oma elu korghetkena kulastust tokyo disneylandi voi tokyo torni ja paljud keskkooli opilased kulastavad tihti hokkaidot voi okinawat ulatuslik raudteede vorgustik voimaldab jaapanis kiiret ja efektiivset transpordivoimalust sissetulevas turismis asetati jaapan aastal 2007 28ndale kohale naaberriik lounakorea on jaapani uks tahtsamaid valisturistide asukohti aastal 2010 moodustasid nende kulastused 27 koigi sissetulevate turistide hulgast jaapani turismi agentuuri andmetel kulutavad hiina turistid koige rohkem raha jaapanis aastal 2011 moodustasid hiina turistide kulutused hinnanguliselt 1964 miljardit jeeni 15 miljardit eurot mis oli ligi veerand kogu valisturistide kulutuste hulgast 2020 aastaks loodab jaapani valitsus iga aasta valtel 40 miljonit valisturisti vastu votta parast fukushima tuumareaktorite katastroofi langes valisturistide hulk mitmeks kuuks 2011 aasta septembris kulastas jaapanit umbes 539000 valisturisti mis oli 25 madalam vorreldes sama kuuga aastal 2010 see oli tugevalt mojutatud parast fukushima katastroofile jargnenud valuuta vahetuskursi tousu mis muutis reisimise jaapanisse kallimaks et turismi jaapanis stimuleerida tegi jaapani turismi agentuur aastal 2011 plaani luua programm mis nagi ette ligi 10000 tasuta pileti jagamist valisturistidele kogu programm oleks maksma lainud 15 miljonit dollarit umbes 13 miljonit eurot 26 detsember 2011 teatas jaapani turismi agentuur et jaapani valitsus ei kiitnud programmi heaks nagu eestlased nii peavad ka jaapanlased haridusest vaga lugu uldine koolisusteem loodi jaapanis umbes samal ajal kui eestiski 19 sajandi teisel poolel ja on seega uks vanemaid maailmas 20 sajandi alguses vois juba oelda et kogu rahvas oli omandanud kirjaoskuse praegu opib 99 algkooliopilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliopilastest kaib erakoolides ainult 30 iga jaapani laps peab kaima 6 aastat algkoolis shogakko sellele jargneb 3 aastat alama astme keskkooli chugakko ja veel 3 aastat korgema astme keskkooli kotogakko ehk koko kokku kulub taieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi paraku algab vaikeste jaapanlaste koolitee juba mitu aastat enne algkooli nimelt viiakse nad 34aastaselt lasteaeda korgema astme keskkooli lopetab 97 opilastest kui nad on 18aastased kolmveerand neist lopetab uldharidusliku keskkooli ulejaanud lahevad parast 9aastast uldhariduskooli mitmesugustesse keskharidust andvatesse ametikoolidesse umbes 22 keskkoolilopetajatest jatkab oma haridusteed ulikoolides ja kolledzites paljud opivad edasi alama astme kolledzites voi tehnikakolledzites peaaegu koigis neis koolides ulikoolides ja kolledzites tuleb labi teha sisseastumiseksamid ja igal koolil on omad eksamid iga sisseastuja peab sooritama eksami valja arvatud juhul kui ta on varem samas koolis oppinud madalamal astmel kuna sisseastumiseksamid on vaga rasked kaivad paljud opilased aastaid tavalise kooli korvalt veel ettevalmistuskoolides juku voi yobiko tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal et saada head tookohta peab lopetama hea ulikooli et sinna sisse saada peab lopetama hea keskkooli jne jaapanis algab kooliaasta 1 aprillil suvel on monenadalane koolivaheaeg samuti on kaks vaba nadalat uue aasta paiku kooliaasta lopeb martsi keskel ja enne uue oppeaasta algust on 2 nadalat vaheaega koolitunnid on harilikult 5 voi 6 paeva nadalas ja algavad kell 830 ning lopevad 1500 voi 1530 paiku olenevalt opilase vanusest naiteks algklassides loppevad tunnid ka 1300 voi 1400 kui tunnid on ka laupaeval mitte algklassides siis lopevad nad harilikult keskpaeva paiku parast koolitundide loppu lahevad paljud opilased juku sse voi sporditreeningule voi tegelevad muu klassivalise tooga viimase aja suund on lapsi mitte tagant sundida ning juku d ei ole enam nii populaarsed kui 10 aastat tagasi klassid on jaapani koolides suured algkoolis tihti kuni 40 opilast klassid jagatakse ruhmadesse mis voistlevad omavahel oppimises koristavad kordamooda klassiruume koridore voimlat tualette ja manguvaljakuid jne jaapanis puudub uhtne koolivorm gakuran ja seifuku samas noutakse enamikus koolides ka tanapaeval oma kooli vormi kandmist koolide valik on elukohapohine kui vanemad ei ole neid pannud monda elitaarsesse erakooli voimalik on ka ingliskeelne haridus nt american school in japan peaaegu koik jaapani koolilapsed opivad koolis inglise keelt alates 7 kooliaastast seega keskharidusega jaapanlane on seda oppinud 6 aastat sellele vaatamata on jaapanlaste inglise keele oskus vaga vilets ei maksa loota et teil onnestub tanaval kellegi kaest inglise keeles naiteks teed kusida voi taksojuhile selgeks teha kuhu te soita soovite jaapanlastel pole lihtsalt voorkeeli vaja pohirahvus moodustab 98 elanikkonnast ja ulejaanud 2 on peaaegu koik juba mitu polve seal elanud korealased hiinlased jt aasia rahvused et jaapani rahvaarv on ule 125 miljoni siis tolgitakse enamvahem kogu vajalik ja huvipakkuv kirjandus jaapani keelde ka eesti autorite teoseid naiteks jaan kross on tolgitud jaapani keelde vaga palju aega ja energiat kulub jaapani koolis emakeele oppimisele eriti raskeks teeb asja see et jaapanlased kasutavad kirjamarkidena hiinast ule voetud kirjamarke kanji hierogluufid tulid jaapanisse 6 sajandil kui hiinast toodi esimesed budistlikud suutrad jaapani keel aga erineb suuresti hiina keelest nii et lisaks hierogluufidele voeti aja jooksul kasutusele ka kaks silpkirjasusteemi hiragana ja katakana kummaski susteemis on 46 marki mille abil saab jaapani keelt haalduse jargi ules kirjutada esimeses klassis alustavadki lapsed kirjatarkuse oppimist hiragana ja katakana juurest hiljem opitakse vahehaaval juurde hierogluufe 6 klassi lopuks peab selgeks saama ca 950 hierogluufi kyoikukanji 9 klassi lopuks tuleb omandada koik 2000 hierogluufi mille haridusministeerium on trukisonas kasutamiseks heaks kiitnud kohustuslikud oppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel sotsiaalteadused matemaatika science fuusika ja keemia muusika kunst kehaline kasvatus ja kodundus nagu kogu jaapani kultuur nii ka jaapani kirjandus ammutab joudu mitmest allikast aratuntavad on muistse hiina kirjanduse mojud mitmesugused laanest parit elemendid ja muidugi jaapani oma polised traditsioonid kogu jaapani kirjandusele on labi aegade suurt moju avaldanud kaks vanimat sailinud jaapani kirjandusteost kojiki ja manyoshu proosateose kojiki muistsete aegade kroonika ilmumise ajaks peetakse aastat 712 pkr 20koiteline luuleantoloogia manyoshu ilmus umbes aastal 770 pkr see sisaldab ligi 4500 poeemi paljudelt mees ja naisautoritelt kes on parit koige erinevamatest uhiskonnakihtidest alates keiserliku perekonna liikmetest ja lopetades lihtsodurite ja talupoegadega palju on ka anonuumseid autoreid enamikku manyoshus sisalduvaid poeeme iseloomustab lihtsus ja otsekohesus ning ehedad tunded kuna ix sajandile oli omane tihe kultuuriline labikaimine hiinaga siis kujundasid tolleaegse jaapani kirjanduse olemust hiina klassikud hiljem see side katkes ning aja jooksul kujunes hiina kirjandustraditsioonile tuginedes valja jaapani oma kirjandus 881 aasta paiku kirjutatud taketori monogatari jutustus bambuseloikajast on vanim teadaolev paris jaapani romaan sellele jargnes 1010 aastal 54koiteline romaan genji monogatari jutustus genjist autor murasaki shikibu mis kirjeldab aadlike ja nende sudamedaamide armastust ja sudamevalu sellest teosest saab lugeja ettekujutuse x ja xi sajandi aristokraatide elust ning heiani perioodi estetismist ja melanhooliast kantud elegantsest kultuurist romaani autor murasaki shikibu ise kuulus oukonnadaamide hulka kelle seas oli arvukalt tunnustatud kirjanikke ja luuletajaid elavalt kirjeldab xi sajandi aristokraatide igapaevaelu ka teise oukonnadaami sei shonagoni kirjutatud makurano soshi padjaraamat see romaan torkab silma oma teravmeelsuse ja huumoriga ning on marksa realistlikum kui genji monogatari samal heiani perioodil oli oukonnadaamide aristokraatide ja preestrite hulgas populaarne 31silbiline luulevorm tanka 57577 silpi 905 aastal valmis imperaatori kasul esimene tankade kogumik kokinshu vana ja uue luule kogu ning tankast sai klassikaline jaapani luulevorm mida harrastatakse ka tanapaeval tanka luhidus sundis poeete kasutama oma motete valjendamiseks vihjeid mille kasutamine iseloomustab sestsaadik ka koiki uuemaid jaapani luule vorme heiani kultuurilise oitsengu perioodile jargnes sodade periood mil uhiskonnas hakkasid peamist rolli mangima kohalikud sojapealikud ning keisri ja aristokraatide voim praktiliselt kadus loomulikult iseloomustavad seda xii sajandil alanud ja umbes 150 aastat kestnud ajajarku voidukaid sojakaike ja lahinguid ulistavad kirjandusteosed tegelasteks on neis elegantsete aristokraatide asemel robustsed samuraid kaks silmapaistvamat teost on siin heike monogatari jutustus heike klannist 1223 ja taiheiki suure rahu kroonika 1300 aastate keskpaik meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatesse maal skulptuur arhitektuur jne jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta teiseks meie eristame nn puhast kunsti ja tarbekunsti mis jallegi on tundmatu nahtus jaapani kultuuris koik mis on silmaga nahtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstivaartust on kunst loomulikult liigitatakse ka jaapani kunsti kuid eelkoige ajaloolisel alusel ja sealjuures keskendutakse kunstivaartusele ehk sellele mida ja kuidas kunstiteosed valjendavad jaapani 1945 aasta pohiseaduse 20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud levinumad religioonid on sintoism budism vahesel maaral on ka muslimeid kristlasi hinduiste ja teisi sintoism on poline jaapani religioon kuid seda on aegade jooksul tugevasti mojutanud budism konfutsianism mis joudis hiinast jaapanisse enne budismi on kull tugevasti mojutanud jaapanlaste moraalseid toekspidamisi kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks 1985 aasta andmetel oli jaapanis 1156 miljonit sintoisti 92 miljonit budisti 17 miljonit kristlast ja 144 miljonit muude religioonide tunnistajat praktiliselt voib oelda et sintoistide ja budistide koguarv on jaapanis kaks korda suurem elanike arvust ehk teiste sonadega on jaapanlased uhtaegu nii sintoistid kui ka budistid ka sinto puhamute ja buda templite arvud on enamvahem vordsed vastavalt 91 000 ja 85 000 buda munkade arv on aga ule 2 korra suurem kui sintol vastavalt 269 000 ja 102 000 sintoism on jaapani rahvuslik religioon mis kujutab endast segu looduse esivanemate kangelaste ja keisri kummardamisest tavaline sinto puhamu on koht kus elab kula linna voi prefektuuri kaitsevaim tahtsaim sinto puhamu ise jingu asub ise linnas mie prefektuuris selles ise puhamus elab paikesejumalanna amaterasu omikami kellest polvneb jaapani keisrisuguvosa ja kes on terve rahvuse kaitsevaim ise jingu on ka praegu tapselt samasugune nagu 2000 aastat tagasi kuna ta on ehitatud ainult puidust siis ehitatakse ta iga 20 aasta tagant vanade jooniste jargi uuesti ules ka arvukad kunagi valitsenud keisritele puhendatud puhamud on terve jaapani rahva kultuseobjektid tookeskkond varieerub jaapanis vaga laiades piirides on vaga suuri firmasid ja pisikesi perefirmasid enamik tootajaid peab toole soitma hasti kaugelt ning hommikustel ja ohtustel tipptundidel on uhiskondlik transport vaga koormatud vaga levinud on uletundide tegemine seda nii erafirmades kui riigiasutustes pole sugugi haruldane et firma saadab oma tootaja mitmeks aastaks teises linnas asuvasse filiaali ja kui see juhtub olema jaapani teises otsas siis ei saa perekond kokku rohkem kui mone korra aastas tootajad on koigele vaatamata oma firmale lojaalsed sest tavaliselt on nad sinna toole asunud kohe parast kooli voi ulikooli lopetamist ja firma tagab neile eluaegse toohoive ametialase edutamise aluseks on enamasti firmas tootatud aastad mitte tooalane voimekus viimasel ajal on selline eluaegse toohoive traditsioon hakanud siiski murenema ja nooremad inimesed on hakanud tookohti vahetama kui traditsioonilises jaapani peres tootas ainult mees siis viimasel ajal on kasvanud naistootajate osakaal uliopilaste ja pensionaride seas on praegu laialt levinud osalise tooajaga tootamine ehk arubaito erinevalt laanest iseloomustab jaapani ettevotjate ja tootajate vahekorda koostoo mitte vastasseis molemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda kus on nooremaid ja vanemaid liikmeid seetottu on majanduslikud streigid seal haruldased sest toolised leiavad et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid palju on vaikeettevotteid perepoode vaikseid restorane ja baare kodused tookodasid jms selliseid perefirmasid parandatakse isadelt poegadele ja need voivad olla vaga vanade traditsioonidega viimase saja aastaga on jaapani kodu tublisti muutunud traditsioonilisi olg voi sindlikatusega puumaju voib kohata veel ainult maapiirkondades linnades elavad inimesed enamasti samasugustes kortermajades nagu eurooplased selliseid suuri kortermaju kutsutakse jaapanis danchi ja need on ehitatud betoonist ja terasest siseviimistluses kasutatakse ka puitu tuupiline jaapani korter on aga oluliselt vaiksem kui euroopas tegelikult on iga jaapanlase unistuseks oma maja aga kuna maa on vaga kallis on ka majad kallid ja vordlemisi vaikesed maapiirkondades kus maa on odavam on ka majad suuremad ja neis on piisavalt ruumi et koos perega saaksid elada nii lapsed kui ka vanavanemad ruumi jatkub seal ka kulalistele ja perekondlikke tahtpaevi saab tahistada kodus linnades tingib ruumipuudus seda et peaaegu kunagi ei kutsuta kulalisi koju ning pidulikke sundmusi tahistatakse restoranides voi niinimetatud uhiskondlikes hoonetes jaapani keeles kaikan suvi on jaapanis kuum ja niiske seeparast pooratakse elamute ehitamisel peatahelepanu mitte kuttele ja soojustamisele vaid sellele et ka kuumadel suvepaevadel paaseks tuuleke ruume jahutama tubade eraldamiseks ei ehitata kapitaalseid vaheseinu vaid kasutatakse lukanduksi neid on kaht tuupi shoji ja fusuma valisseinadki on sageli korvale lukatavad ja aknad on konstrueeritud lukandakendena traditsioonilises jaapani majas on esiku genkan koridoride ja koogi porandad puidust tubade porandad on kaetud punutud mattidega tatami kaasaegsetes majades on ka tubades poleeritud laudporandad kuid voimaluse korral puutakse siiski vahemalt uks tuba teha traditsioonilises stiilis tatamiga porandal kui teid peaks jaapani koju kutsutama siis pidage meeles et esikus tuleb kingad vahetada tuhvlite vastu millega konnitakse puitporandatel kui astute tatamile tuleb ka tuhvlid jalast ara votta ja astuda tatamile sokkides tualeti ukse juures koridoris seisab alati veel uks paar tuhvleid millega kaiakse ainult tualetis traditsiooniline magamisase on paks ja soe puuvillaga taidetud madrats ehk futon mis laotatakse ooseks otse tatamile ja paevaks peidetakse seinakappi kaasaegsetes laane stiilis magamistubades on tavalised voodid mida jaapanlased miskiparast nimetavad prantsuse vooditeks jaapanis on koigis majades elekter ja veevark kuid keskkute on suuremas osas jaapanist tundmatu nahtus valja arvatud hokkaido hokkaidol on talved sama kulmad kui eestis mujal jaapanis koetakse ruume elektrikaminatega ainult nendes viibimise ajal ja paksu teki alla magama pugedes lulitatakse kute valja traditsiooniline ja vaga praktiline moodus kulma ilmaga sooja saamiseks on istuda terve perega umber kotatsu vanasti oli see poranda keskel asuvasse auku asetatud pann hooguvate sutega mille kohale seati madalate jalgadega laud pererahvas istus kotatsu umber nii et jalad olid laua all soojas ja ule koigi jalgade laotati suur villane vaip tanapaeval kasutatakse muidugi soepanni asemel elektriahju mis on tukk maad tuleohutum saadaval on ka laias valikus muid elektrilisi kutteseadmeid sealhulgas ohukonditsioneere mis suudavad suvel tuba jahutada ja talvel seda kutta igas jaapani kodus on tingimata vannituba ehk ofuro ukskoik kui vaike see siis ka olude sunnil poleks kunagi ei ehitata vannituba ja tualetti kokku nagu ameerikas erinevalt meie vannidest on jaapani vannid istevannid st nad votavad vahe ruumi kuid on sugavad vannivee soojendamiseks kasutatakse enamasti gaasiboilerit ja vesi peab olema vaga kuum sest jaapanlaste jaoks on vannil sama tahendus mis eestlaste jaoks saunal et kuuma vett kokku hoida kaib peres mitu inimest uhes ja samas vannis ning selleparast tuleb ennast hoolikalt pesta enne vanni ronimist kibusse lastakse kuuma vett ja vanni korval vaikesel pingil istudes pestakse ennast seebiga korralikult puhtaks vann ise pole mitte pesemiseks vaid kuumas vees monulemiseks muuseas ka enne kuumaveeallikasse minekut tuleb end samamoodi puhtaks pesta tanapaeva jaapanis on vaga mitmekesiseid vaba aja veetmise voimalusi seal voib leida nii laanes tuntud lobustusi nagu diskod ooklubid restoranid teatrid kinod keeglisaalid golfivaljakud jne kuid on ka usna jaapaniparaseid voimalusi ule maailma on levinud jaapanlaste leiutis karaoke kus spetsiaalsest karaoke seadmest tuleva saatemuusika saatel saab igauks ise mikrofoni laulda et laulu sonad tavaliselt meeles pole siis jooksevad need televiisoriekraanil karaokebaare on koikjal ka enamikus ooklubides on see voimalus olemas kui teie voorustaja laulab siis on viisakas talle plaksutada ja teda kiita isegi kui ta eriti viisi ei pea ka teie ise ei tohi keelduda mikrofoni katte votmas kui teid palutakse uks neist on pachinko ehk midagi mehaanilise piljardi taolist pachinkosaalides on kumneid masinaid ja nende taga istutakse tundide kaupa suues ja juues sealsamas pidavat hasti lodvestama traditsioonilistest jaapani harrastustest tuleks tingimata mainida teetseremooniat ikebanat ja origamit ehk paberivoltimist origami ehk paberivoltimine on omaette kunstiliik eriti armastavad sellega tegeleda lapsed uldise ettekujutuse kohaselt on jaapanlased nagu teisedki aasia rahvad vaga kollektiivsed koike tehakse meeskonnatoona ja uksikisiku initsiatiiv on taunitav jaapani vanasona utleb et nael mille pea valja ulatub saab haamriga moneti ullatav on seeparast et traditsiooniliste jaapani spordialade hulgas pole uhtki meeskondlikku ala kui valja arvata koievedu meenutuseks koievedu oli esmakordselt kavas 1900 aasta suveolumpiamangudel pariisis ja jai sinna kuni antwerpeni olumpiamangudeni 1920 aastal tanapaeval harrastatakse jaapanis meeskondlikest spordialadest vorkpalli ja korvpalli ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud euroopa jalgpall kuid need on koik laanest imporditud spordialad jaapani rahvuslikest spordialadest on olumpiaalaks saanud judo varsti loodavad jaapanlased olumpiale tuua ka sumomaadluse teatavasti kehtib uute olumpiaalade puhul noue et nendega peavad tegelema nii mehed kui ka naised kuid sumo populariseerimine naiste hulgas votab veidi aega laialt on maailmas levinud ka karate ja vahemal maaral jaapani moogavoitlus kendo jaapanlased esinevad edukalt nii suve kui ka taliolumpiamangudel 1964 aastal toimusid tokyos esimesed olumpiamangud aasia kontinendil taliolumpiamange on jaapanis peetud juba kaks korda 1972 aastal sapporos ja 1998 aastal naganos koige populaarsemad on jaapanis pesapall k1 golf ja sumo samuti surfimine ja maesuusatamine koige tahtsam puha jaapanis on uusaasta oshogatsu juba joulupuhade ajal lopetavad koik firmad ja kauplused too ning vana aasta arasaatmine ning uue vastuvotmine kestab 3 jaanuarini selleks ajaks pole jaapanis motet planeerida mingit asjaajamist aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku lapsed soidavad linnadest maale vanemate juurde paris pidu algab vanaaasta ohtul kogu pere soob koos nuudleid mis sumboliseerivad pikka iga seejarel minnakse lahimasse shinto puhamusse voi buda templisse et paluda jumalatelt uueks aastaks onne ja soovide taitumist 1 jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusook lastele kingitakse raha ja koik ootavad sopradelt ja sugulastelt uusaastakaarte jaapanis nimelt toimetatakse post katte kohe 1 jaanuari hommikul teine vaga tahtis puha jaapanis on obon mida tahistatakse augustikuus konkreetsed kuupaevad on igas maakonnas erinevad shinto uskumuse kohaselt tulevad 13 augustil esivanemate hinged kolmeks paevaks tagasi oma kodudesse omakseid kulastama selleks puhuks tehakse majas suurpuhastus korrastatakse esivanemate hauakivid ja viiakse hingede jaoks haudadele toitu ja saket oboni tahistamiseks toimuvad suured tulevargid ja tantsitakse erilisi oboni tantse obon sarnaneb meie loikuspuhaga ning tantsuga tanatakse jumalaid ja esivanemaid hea riisisaagi eest jaapanis on rida lastele puhendatud tahtpaevi uks neist on tutarlaste puha ehk nukkude pidu hinamatsuri mida peetakse 3 kuu 3 paeval 3 martsil kodudes seatakse sel paeval ules mitmeastmeline punase riidega uletommatud poodium millele asetatakse polvest polve edasi antavad rikkalikult kaunistatud nukud nukud sumboliseerivad muistseid keisrikoja liikmeid poiste puha tangonosekku on 5 kuu 5 paeval 5 mail sel puhul lehvivad nende majade kohal kus peres on poisslapsi hiigelsuured karpkalakujulised riidest tuulelipud igal poisi jaoks on oma lipp karpkala sumboliseerib joudu ja edasipuudlikkust mida mehel elus vaja laheb tanapaeva ametlikus kalendris on 5 mai riigipuha ja seda nimetatakse lastepaevaks tahefestival tanabata toimub iga aasta 7 juulil legendi jargi saavad sel ool kokku kaks armunud tahte keda lahutab linnutee tanabata ajal kirjutavad inimesed paberitukikestele oma salasoove voldivad need kokku ja seovad bambuseokste kulge hilisohtul voib nautida tulevarki hanabi 15 novembril on 3 ja 7 aastaseks saanud tudrukute ja 5aastaseks saanud poiste puha shichigosan seitseviiskolm sel paeval riietatakse nad kirevatesse kimonotesse ja vanemad viivad nad shinto puhamusse kus jumalatelt palutakse lastele head tervist ja onnelikku elu igal lapsel on kaes paberkott millele on joonistatud manni kilpkonna voi kure pilt need sumboliseerivad head tervist ja pikka iga puhamute juures on avatud kioskid kust ostetakse lastele maiustusi ja pannakse paberkottidesse koju joudnud jagavad paevakangelased maiustusi odedevendade ja naabrilastega ja saavad ise vastu kingitusi ohtul korraldatakse perekondlik pidu jeesus aramea keeles jesua voi jesu kreekaparaselt iesus ehk jeesus naatsaretist kristlaste jaoks jeesus kristus sundis toenaoliselt enne aastat 4 ema umbes 6 kuni 4 aastat ema petlemmas juudamaal suri umbes 30 voi 33 aastal maj jeruusalemmas oli juudi randjutlustaja usuopetaja ja ravitseja alates 28 aastast esines ta avalikult galileas ja juudamaal johannese evangeeliumi kronoloogia alusel kolm aastat hiljem hukkasid rooma keisririigi sodurid ta rooma prefekti pontius pilatuse kasul uus testament on algkristluse usudokumendina uhtlasi ajaloolise jeesuseuurimise tahtsaim allikas uue testamendi jargi kutsus jeesus opilased kuulutas juutidele jumalariiki ning kutsus rahvast meeleparandusele tema pooldajad kuulutasid ta parast tema surma judaismis oodatud messiaks kristuseks sellest sundis uus maailmareligioon kristlus ka valjaspool kristlust muutus jeesus oluliseks jeesuse sunniparane nimi on eestiparases kirjaviisis jeesus teisi kirjapilte jesus joshua josua jeshua jesua heebrea keeles voib see tahendada jahve on paastmine isand paasta tema nimi pidi iseloomustama tema tood maailmas jeesus natsorai kr jeesus nazoraios on jeesuse uks enamlevinud nimekujudest kreekakeelsetes uue testamendi algtekstides ja algkristlikus kirjanduses nimetuse jeesus natsareen korval jargnevalt moned valjavotted jeesus natsorai kasutamisest uues testamendis nestlealand das neuen testament griechisch und deutsch 1995 ja tetrapla 1964 saksa ja inglise keelsed tolked matteuse evangeelium 222 kuna temas taitub prohveti sona peab teda huudma natsorai ks 2671 jeesus natsorai lk 1837 jeesus natsorai jh 185 jeesus natsorai jh 1919 jeesus natsorai juutide kuningas ap 222 jeesus natsorai ap 36 jeesus kristuse natsorai nimel ap 49 jeesus kristuse natsorai nimel retzensteini jargi moisteti jeesus jeruusalemmas suudi johannese opilasena lidzbarski ja zimmerni jargi osutab valjend jeesus natsorai tema kuuluvusele monda mandalaste ordusse kristlikus kogudused seostasid selle valjendi hiljem ekslikult naatsaretiga mt 223 on paljudele ut uurijatele voltstsitaat toomas paul viitab oma ut tolke mt 223 kommentaaris et keeleliselt ei ole voimalik sonast natsaret tuletada natsoraios seega natsorai ei tahenda naatsaretlast vaid midagi muud filippose evangeeliumi uttes 104 1223 rida 19 on kirjas nazarenos avalik on ju nimetus peidusolevale ja uttes 110 89 rida 47 jeesus natsoraios messias seesama on jeesus natsoraios kristus g quispel arvab et koik juudakristlased pidasid end natsoreenideks ka elkesaid sona uurimisprobleem jaguneb kaheks osaks ajalooline teadaolev nimi on jeesus koik muud nimed on kas religioossed tiitlid kristus salvitu pantokraator koigevaeline valitseja paastja voi paritolu ja tegevuskoha jargi pandud nimed jeesus naatsaretist jeesus galileast ehk naatsaretlane ehk galilealane voi huudnimed hea karjane ka polastav puusepa kasupoeg jeesuse opilased hakkasid teda nimetama messiaks heebrea keeles mashiah jeesus ise nimetas ennast koige sagedamini inimese pojaks kristus kreeka keeles khristos ladinaparaselt christus on vaste sonale messias heebrea keeles masiah voitu voitud isik salvitu mis oli algselt vana testamendi salvitud kuningate ja ulempreestrite tiitel messias taitis nii preestri kui ka kuninga ulesandeid kristus on seega jeesuse tiitel mitte lisanimi jeesus ei jatnud endast maha kirjutisi peaaegu kogu ajalooline teadmine tema kohta parineb tema pooldajatelt kes parast tema surma jutustasid oma malestusi temast kogusid neid ja kirjutasid ules jeesuse kui ajaloolise tegelase kohta on peamiseks allikaks evangeeliumid mis on kirja pandud ajal mil jeesusest vois veel olla sailinud elav malestus evangeeliumitest ja kristlikust traditsioonist soltumatuid ajalooallikaid jeesuse kohta on sailinud vaheseid ja kaheldavaid aastast 64 pkr tacitus annaalid 1544 aastast 112 pkr plinius kirjast trajanusele epistlid x 96 1 saj josephus on ka neid kes peavad jeesust puhtmuutiliseks tegelaseks vanim biograafia sisaldus arvatavasti natsareenide evangeeliumis seda on nimetatud ka kaheteistkumne apostli evangeeliumiks mida on maininud epiphanios esimesed kristlased sealhulgas paulus piirdusid usuga kristuse olemasolusse ja ristisurma hiljem kogudustes kaibele tulnud kristuse elulookirjeldusi olid mojutanud juudi eeskujud vana testamendi jumala sulane ja esseenide oiglusopetaja idamaiste usundite mutoloogilised kujutlused viljakusjumaluste suremise ja ulestousmise rutm ja gnostilised lunastusmusteeriumid paljude kristlike reliikviate korval on uheks enim uurimis ja koneainet pakkuvaks vaidetavalt ehtne jeesuse surilina vahesed antiikaja mittekristlikud juudi kreeka ja rooma autorid mainivad jeesust mainitakse peamiselt ainult tema kristuse tiitlit ja tema hukkamist pole kindel kust nad tema kohta teada said juudi ajaloolane flavius josephus mainib jeesust oma teoses antiquitates judaicae umbes 9394 kaks korda esimest kohta testimonium flavianum 186364 peeti varem taielikult hilisemaks lisanduseks tanapaeval peetakse seda ainult kristlaste poolt toodelduks selle oletatavalt ehtne tuum kirjeldab jeesust suursuguste juutide poolt suudistatud pilatuse poolt ristisurma moistetud tarkuseopetajana kelle pooldajad jaid talle ustavaks teine koht 20200 raagib jaakobuse hukkamisest ning nimetab teda jeesuse keda nimetatakse kristuseks vennaks moned ajaloolased kahtlevad selles et judaist teda nonda nimetada vois teised naevad siin tagasiviidet esimesele kohale tacitus teatab umbes 117 oma annaalides kristlastest christianos kelle suuks nero 64 aastal olevat rooma suutamise ajanud ning margib auctor nominis eius christus tiberio imperitante per procuratorem pontium pilatum supplicio adfectus erat selle nime ajendaja kristus oli tiberiuse valitsemise ajal prokuraator pontius pilatuse kasul hukatud pole selge kas see teade tugineb rooma voi kristlikele allikatele voibolla sai tacitus sellest teada riigi idaosas asevalitsejaks olles suetonius kirjutas umbes 120 keiser claudiuse eluloos et keiser ajas juudid kes chrestuse ohutusel pidevalt massasid roomast valja iudaeos impulsore chresto assidue tumultuantis roma expulit 49 pole teada kas ta pidas silmas jeesust ja oletas et ta on rahutuste ohutaja teised juudi ja rooma allikad kujutavad endast ainult aaremarkusi voi poleemikat neile teadaoleva kristliku parimuse kohta teated jeesuse kohta parinevad suurelt jaolt neljast kanoonilisest evangeeliumist moned ka pauluse kirjadest monest apokruufist ning eraldi parimusena sailinud utlustest agrapha need tekstid parinevad juudi paritolu algkristlastelt kes uskusid jeesuse kristuse ulestousmisse mk 166 ap 232 ning sidusid oma malestused jeesusest piibellike legendaarsete ja sumboolsete elementidega nendega tahtsid nad kuulutada kaasaegsetele jeesust kui tootatud messiat mitte fikseerida ja vahendada biograafilisi teadmisi tema kohta need usudokumendid sisaldavad siiski ka ajaloolisi andmeid ajavahemikus 5064 tekkinud pauluse kirjad peaaegu ei maini jeesuse elulooseiku kuid tsiteerivad moningaid tema sonu ja utlusi tema kohta jeruusalemma algkogudusest mida vastavad andmed evangeeliumides kinnitavad ka jaakobuse kiri vihjab sageli jeesuse enda utlustele ning mone eksegeedi arvates voib ta olla allikaks nende kohta kui ta parineb jeesuse vennalt kui niisugused kohad nagu mk 132 mt 227 lk 194344 vihjavad jeruusalemma templi havitamisele aastal 70 siis valmisid kolm sunoptilist evangeeliumi parast seda varasemat valmimist umbes 64 peavad moned uurijad voimalikuks ainult markuse evangeeliumi puhul seega ei kuulunud autorid jeesuse esimeste jargijate hulka on aga voimalik et nad tundsid pealtnagijaid ning said parimuse jeesuse kohta nendelt matteuse evangeelium matteus oli esimene kes hea sonumi kristusest kirja pani tema nimi on ilmselt luhivorm heebrea nimest mattitja matteus kirjutas oma jutustuse iisraelis tapne aasta pole teada kuid moningate kasikirjade mis koik parinevad hilisemast ajast kui 10 sajand lopus olevad jarelkirjad utlevad et see oli aastal 41 leidub toendeid mis osutavad sellele et algselt kirjutas matteus oma evangeeliumi rahvaparases heebrea keeles ning tolkis selle hiljem kreeka keelde hieronymus kirjutab oma teoses kuulsatest meestest de viris inlustribus iii peatukis matteus kes on ka leevi tolliametnikust apostel valmistas esimesena nende jaoks juudas kes umberloikamisest olid saand usklikuks kristuse evangeeliumi heebrea tahtede ja sonadega hieronymus lisab et evangeeliumi heebreakeelne tekst oli tema ajal 4 ja 5 sajandil hoiul kaisarea raamatukogus mille oli kollektsioneerinud pamphilos fakte luuka evangeeliumi kirjutamise kohta apostlite tegude raamatu kirjutaja kes oli samuti luukas oli varem koostanud esimese raamatu evangeeliumi apostlite tegude kirjutamine lopetati toenaoliselt aastal 61 mil luukas viibis roomas koos paulusega kes ootas keisri kohut voib arvata et evangeeliumi kirjutas luukas umbes aastatel 5658 kaisareas parast seda kui ta oli naasnud pauluse kolmanda misjonireisi loppedes koos temaga filipist ning kui paulust hoiti kaks aastat kaisareas vangis enne kui ta viidi oma edasikaebuse tottu rooma kuna luukas oli sel ajal palestiinas oli tal hea voimalus koike mis puudutab jeesuse elu ja teenistust algusest peale hoolega uurida seega naib luuka evangeelium olevat kirjutatud varem kui markuse oma jargnev tabel tugineb tekstile peeter roosimaa jeesuse tegevuse kronoloogiast ainus ajalooliselt kindel vaide on et 28 aasta oli jeesuse avaliku tegevuse esimene aasta jeesuse oletataval surma paeval oli astronoomiliselt toestatav paiksevarjutus alates neljandast sajandist tahistatakse jeesuse sunnipaeva 25 detsembril esimesel joulupuhal jeesuse ristiloomist tahistatakse enamasti suurel reedel ei ole tapselt teada millal jeesus sundis seda saame vaid oletada kuna piiblis ei ole seda mitte kusagil kirjas teame ainult et kui ta hukati oli ta umbes 33 ja pool aastat vana seega on jeesuse oletatav sundimise aeg tegelikult kuskil septembris oktoobris 2 a ema miks siis valiti tema sunnipaevaks 25 detsember eesti entsuklopeedia selgitab 4 saj paigutas ristiusu kirik 25 detsle mithra ja sol invictuse voitmatu paike kultuse eeskujul jeesuse kristuse sunnipaeva talveajal kui paike oli koige norgem pidasid paganad pidustusi et seda soojuse ja valguse allikat tema kaugetelt rannakutelt tagasi kutsuda nad uskusid et paike alustab tagasiteed 25 detsembril usu levitamisel votsid ristiusu juhid selle paganliku puha ule ning andsid sellele kristliku sisu valiku langemist 25 detsembrile mojutasid ka saturnaalid puhad mida peeti rooma viljasaagijumala saturnuse auks 1724 detsembrini saturnaalidel valitses lobusus ja ulemeelikus ning tehti vastastikku kingitusi seega kinnitavad mitmed allikad et joulude tahistamine on paganlik puha ja sellel ei ole tegelikult mingit seost jeesuse sunniga muslimid peavad jeesust araabia keeles isa mitte segi ajada eesti sonaga isa askeetlikuks prohvetiks judaism ja mandalus peavad teda valemessiaks bahai usk peab teda jumala ilminguks hinduism peab teda avataaraks paljud new agei opetuste pooldajad peavad teda guruks pohjajeolla provints ka pohjacholla provints lounakorea omaladinas jeollabukdo on 1 jargu haldusuksus lounakoreas lounajeolla provints ka lounacholla provints lounakorea omaladinas jeollanamdo on 1 jargu haldusuksus lounakorea provintsis on 1967 saart kogupindalaga 1817 km2 koole on provintsis 1584 opilasi umbes 424 000 juliuse kalender varasem oigekiri juuliuse kalender on kalender mille kehtestas julius caesar 46 ekr ning mis joustus 45 ekr ehk 708 ab urbe condita 708 aastal rooma linna asutamisest see kalender valiti parast konsulteerimist sosigenesega ning selle ilmne eesmark oli saada lahendus troopilisele aastale sellisena nagu teda tol ajal tunti juliuse kalendris on 365paevane aasta mis jaguneb 12 kuuks ja liigpaev mis lisatakse iga 4 aasta jarel see kalender jai mones riigis kasutusele kuni 20 sajandini ning moned oigeusu kirikud jeruusalemma oigeusu kirik vene oigeusu kirik gruusia oigeusu kirik ja serbia oigeusu kirik kasutavad seda tanini vorreldes astronoomiliste aastaaegadega lisatakse selle kalendri jargi liiga palju liigpaevi nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt uhe minuti vorra varem caesar olevat sellest mittevastavusest kull teadlik olnud kuid pidas seda vahetahtsaks kalendri uhe paeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul 16 sajandil viidi labi kalendrireform ning kehtestati gregoriuse kalender mis suurendas kevadise pooripaeva aja tapsust kuid muutused olid suhteliselt vaikesed kui on oht juliuse ja gregoriuse kalendri kuupaevi segi ajada siis kasutatakse juliuse kalendri kuupaevade puhul maaratlust vana kalendri jargi luhend vkj ning gregoriuse kalendri kuupaevade puhul maaratlust uue kalendri jargi luhend ukj endine vanarooma kalender sisaldas mitmesuguseid reegleid muuhulgas oli ette nahtud kaks erinevat liigkuu pikkust ning veebruarikuu pikkuse modifikatsioonid monel liigaastal lisandusid poliitilised komplikatsioonid mille tottu kalender joudis algselt kavandatust 90 paeva ette et taastada kalendri vastavus oigeks peetud aastaaegadele lisati 90 paeva seda ebaharilikult pikka aastat nimetati segaduseaastaks uus juliuse kalender hakkas kehtima 45 ekr ning seda aastat otsustati alustada 1 jaanuarist kuigi see uus kalender oli palju lihtsam kui endine vanarooma kalender said pontifeksideks nimetatud preestrid kelle ulesandeks oli kalendri rakendamine reeglitest nahtavasti valesti aru nad lisasid liigaasta iga kolme aasta tagant et tekkinud mittevastavusest lahti saada jattis keiser augustus parast 36 aastat kestnud ekslikku ajaarvestust moned liigpaevad ara toenaoliselt otsustas ta jatta liigpaevad ara 12aastasel perioodil aastast 9 ekr ehk aastal 8 pkr aastani 3 pkr seega vois liigaastate jargnevus olla selline 43 ekr 40 ekr 37 ekr 34 ekr 31 ekr 28 ekr 25 ekr 22 ekr 19 ekr 16 ekr 13 ekr 10 ekr 4 pkr 8 pkr 12 pkr jne kui uskuda vanaegiptuse oli vanarooma poolt alistatud papuurusi siis oli liigaastate jargnevus niisugune 44 ekr 41 ekr 38 ekr 35 ekr 32 ekr 29 ekr 26 ekr 23 ekr 20 ekr 17 ekr 14 ekr 11 ekr 8 ekr 4 pkr 8 pkr 12 pkr jne juliuse ja augustuse panuse tottu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega quintilis viies kuu alates martsist umber juuliks ja kuu nimega sextilis kuues kuu alates martsist umber augustiks juliuse kalendri kuude susteem vois olla vaga korraparane nii et pikad ja luhikesed kuud vaheldusid valja arvatud aasta lopus ja veebruari lopus johannes de sacrobosco jargi olid kuude pikkused jaanuarist detsembrini jargmised augustus olevat aastal 8 pkr muutnud selle jada nii mis andis ebakorraparased kuude pikkused mida me tanapaeval kasutame enamik uurijaid kahtleb kas johannes de sacroboscol on selles asjas oigus jaanuar januarius ehk januse kuu oli arvatavasti puhendatud rooma varavate sisse ja valjapaasude kaitsejumalale kelle oli kaks nagu uks vaatas ette teine tahapoole veebruar februarius oli puhastuskuu mil roomas toimus igaaastane kultuslik puhastuspidu februa marts martius nimetatud jumal marsi jargi esimene kuu rooma kalendris millega aasta algas kuni umbes 153 aastani ekr marts oli kevadise looduse tarkamise pollumajandustegevuse sojakaikude ja navigatsiooni alguse kuu martsis on ka kevadine vordse oo ja paeva pikkusega oopaev ehk ekvinoktsium aprill aprilis nime paritolu pole selge aprilli on puutud seostada aphroditega voimalik on kuu nime tuletus sonast aperio avama mille all moeldi nii looduse oitsemist kui liikumisvabadust mai maius jupiterile magnus deus jupiter maius voimalik et ka jumalatar maiale puhendatud kuu juuni junius vanarooma abielu ja sunnitusjumalanna juno jargi nime saanud kuu juuli julius julius gaius caesarile rooma riigimehele vaepealikule ja kirjanikule puhendatud kuu parast vandenou ohvriks langemist tostis senat ta jumala seisusesse tema sunnikuu quintilis viies kuu aga nimetati umber juliuseks august augustus rooma esimesele keisrile octavianusele puhendatud kuu on tuletatud imperaatorile antud aunimest augustus puha suursugune augustus suri vana kalendri jargi kuuendal kuul sextilis mis nimetati tema auks umber augustuseks september september esialgu aasta seitsmes septem kuu oktoober october esialgu aasta kaheksas octo kuu november november esialgu aasta uheksas novem kuu detsember december esialgu aasta kumnes decem kuu uleminekul vanalt vanarooma kalendrilt uuele juliuse kalendrile jaid muutmata noonide kuu 5 kuupaeva ja iidide kuu 13 kuupaeva kuupaevad nimelt olid noonid ja iidid martsis mais juulis ja oktoobris kaks paeva hiljem noonid 7 kuupaeval ja iidid 15 kuupaeval see annab alust arvata et nendes kuudes on juliuse kalendris alati olnud 31 paeva juliuse kalendris kasutati aastate arvestamisel mitmeid ajaarvamisi aastaid arvestati kas ab urbe condita rooma linna rajamise oletatavast aastast 753 ekr voi margiti neid vastavate aastate valitsejate konsulite nimedega diocletianus seadis sisse ajaarvamise anno diocletiani mis algas tema valitsemise aja algusest ja see susteem levis nahtavasti ka parast tema surma aastal 525 pani dionysius exiguus ette kasutada susteemi anno domini mis jarkjargult levis kogu kristlikus maailmas aastaid arvestati jeesuse kristuse lihaks saamise ja maarja kuulutuse arvatavast paevast uue aasta 1 25 martsist diocletianuse ajaarvamisest oli see ees 284 aasta vorra ja ajaarvamisest ab urbe condita maas 753 aasta vorra juliuse kalender oli euroopas uldkasutatav vanarooma impeeriumi ajast kuni 1582 aastani mil paavst gregorius xiii kuulutas valja gregoriuse kalendri mille vottis varsti kasutusele enamik katoliiklikke riike protestantlikud riigid jargnesid sellele hiljem ning oigeusulised riigid veelgi hiljem inglismaal jargnes 2 septembrile 1752 aastal 14 september 1752 lisati 11 paeva rootsi vottis uue kalendri kasutusele 1753 kuid 12 aasta jooksul alates 1700 aastast kasutas modifitseeritud juliuse kalendrit rootsi kalendrit venemaa loobus juliuse kalendrist alles parast oktoobrirevolutsiooni mis gregoriuse kalendri jargi toimus novembris oigeusu kirikud jatkasid juliuse kalendri kasutamist kuni 1923 aastani mil paljud neist votsid kasutusele revideeritud juliuse kalendri mitte gregoriuse kalendri ulestousmispuha joule ja uusaastat arvutatakse oigeusu kirikutes seniajani juliuse kalendri jargi moningates oigeusu kirikutes arvestatakse kogu kirikukalendrit juliuse kalendri jargi eestis mindi gregoriuse kalendrile ule samal ajal kui venemaal 31 jaanuarile 1918 jargnes 14 veebruar ulempreester jovan sundecic 1825 1900 kotor oli serbia luuletaja montenegro vursti nikola i petrovici sekretar ta parines dalmaatsia serbia sundecicite suguvosast tema luuletus ubavoj nam crnoj gori voeti 1870 kasutusele montenegro riigihumnina oli surmani cetinje vaimuliku seminari professor tema poeg petar sundecic suri enneaegselt 20 jaanuaril 1884 isa andis postuumselt valja tema luuletused julius aamisepp 1 september vkj 20 august 1883 harjumaa kloostri vald karilepa karlepatonu talu 19 jaanuar 1950 jogeva oli eesti sordiaretaja aamisepp oli oma erialal iseoppija ning luges pohiliselt venekeelset kirjandust sai 1947 pollumajandusdoktoriks ta sattus sodurina peterburgi aastal 1905 heideti ta revolutsioonilise tegevuse parast sojavaekoolist valja aastatel 19051906 oli ta vangis peeterpauli kindluses sojavaeteenistusse jai ta 1907 aastani hiljem oli politseilise valve alla julius aamisepp alustas kartuli sordiaretust isatalus tonu talus karilepas aastal 1907 leidis ta et uks kartulipesakond on eriti arvukas ta eraldas selle pesakonna 14 kartulit jargnevatel aastatel andsid sellest pesakonnast parinevad kartulid kolmandiku vorra suuremat saaki kuue aastaga aretas ta kartulisordist imperaator esimese eesti kartulisordi kalevipoeg mille saagikus uletas imperaatori 58 vorra esimese maailmasoja ajal oli ta 19141916 tallinnas suurtukivae ametnik ta aitas 1917 moodustada eesti rahvuslikke vaeosasid tootas 19201950 jogeva sordiaretusjaamas jogeva sordikasvanduses osakonnajuhatajana julius aamisepp on aretanud 43 kartulisorti 20 hernesorti 14 ounasorti ning poldoa soodapeedi soodanaeri sibula karusmarja musta sostra punase sostra pirni ja ploomisorte tema koige tuntum sort on kartul jogeva kollane aamissepp kogus jogevale uhe suurema kartulikollektsiooni maailmas 1500 sorti koos teisenditega kokku umbes 3000 sailikut tema vanemad olid siim aamisepp ja liisa aamisepp neiuna vrager ta abiellus 1917 anna marie volmeriga ants aamisepp ilmar aamisepp ja valve jaagus on julius aamisepa lapsed josette day oieti josette dagory 31 juuli 1914 pariis 29 juuni 1978 oli prantsuse filminaitleja viieaastaselt mangis ta oma esimeses filmis 19191922 esines ta kolmes filmis oma oige nime all temast sai tantsija kuid onnetu kukkumine ooperiteatris uhel tannhauseri etendusel katkestas tema tantsijakarjaari 9aastaselt kui algas helifilmiajastu tuli josette filmi tagasi parast kahte luhifilmi vottis ta nimeks day ta esitles end gaumonti stuudios kus valmistuti filmi serments voteteks rootsis ta deklameeris henri fescourti assistendile jean la fontainei valmi hunt ja kitsetall ning ta voeti toole 1930 aastatel mangis ta vaga paljudes filmides monikord seitsmes filmis aastas tema esimene suur osa oli patricia amoretti fernandeli filmis la fille du puisatier kaevumeistri tutar 1940 selle rolli kirjutas talle abikaasa marcel pagnol samuti rolli filmis la priere aux etoiles mis jai lopetamata josette day koige kuulsam osa on kaunitar jean cocteau filmis kaunitar ja koletis la belle et la bete 1946 1950 aastate alguses ta lopetas naitlemise ja abiellus rikka belgia toosturiga elu lopuaastatel puhendus ta heategevusele josette day suri 29 juunil 1978 keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia uks pohiharudest mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analuusiga monikord kasutatakse ka moistet keeleteadused mille all moeldakse koiki keelt lingvistilisest kuljest uurivaid teadusharusid naiteks foneetika semantika jne keeleteadlane ehk lingvist on inimene kes tegeleb keeleteadusega keeleteaduse alged tekkisid vanaindias vanakreekas tunti juba sonaliike ja kaandeid keskaja laaneeuroopas tegeldi peamiselt ladina araabia ja heebrea keelega laialdasem huvi maailma keelte vastu tarkas 17 ja 18 sajandil iseseisvaks teaduseks arenes keeleteadus alles 19 sajandil kui keelte ajalugu hakati selgitama sugulaskeelte vordlemise alusel tekkis vordlevajalooline keeleteadus selle rajajate seas olid taani keeleteadlane rasmus kristian rask ning sakslased franz bopp ja jacob grimm kalev voib tahendada kirjandus ehk literatuur on koige uldisemas tahenduses kirjutatud tekstid mis on uldreeglina moeldud kellelegi lugemiseks moistmiseks kasutamiseks kirjandus on uks kultuurinahtusi ja kommunikatsioonivahend kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit lugejat ning neile molemale moistetavat kirja ja keelt kirjanduse liigitamisel voidakse aluseks votta mitmeid aspekte kirjandus kui tekst on alati fikseeritud mingis kirjas soltuvalt sellest millist kirja on kasutatud liigitatakse kirjandus foneetilisi voi piktograafilisi marke kasutavaks kirjanduseks pildilist materjali kasutavaks kirjanduseks pildiraamatud piltromaanid jmt ning muid kirju noodikiri solmkiri vms kasutavaks kirjanduseks kuivord igasugune kirjandus on alati kirjutatud mingi rahva voi kultuuri kasutatavas keeles siis selle pohjal liigitatakse kirjandusi rahvuskirjandusteks eesti kirjandus saksa kirjandus jne kirjutaja rahvus ja keel ei pruugi alati kokku langeda sellisel puhul eristatakse omaette rahvus voi keelegruppide kirjandust naiteks soome rootsikeelset kirjandust ameerika hispaaniakeelset kirjandust jne uhest keelest teise tolkimisel moodustub tolkekirjandus mis uldreeglina saab selle rahvakeele kirjanduse osaks millesse teos on tolgitud kirjanduse funktsiooni jargi liigitatakse kirjandust mitmeti sageli voivad funktsioonid ka omavahel kattuda voi seguneda erinevatel ajastutel ja erinevates piirkondades on kirjutatud erinevat laadi kirjandust see puudutab nii kirjanduse keelt funktsioone taset ja vorme samuti on erinevatel ajastutel olnud kirjandusel erinevaid tahendusi kirjandusteose sailimisel labi erinevate ajastute voivad tema funktsioonid muutuda kunagisest puhakirjast voib monel teisel ajastul voi mones teises kultuurikontekstis saada hoopis muinasjutt legend voi eepos monest tarbeteksist voib sajandeid hiljem saada ajalooallikas ja teaduslikult analuusitav tekst uks traditsioonilisemaid voimalusi kirjanduse liigitamiseks kirjanduse tase voi vaartuslikkus on hinnangu kusimus mis voib erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erineda taseme pohjal eristatakse vaartkirjandust ajaviitekirjandust sopakirjandust jmt see puudutab kirjanduse zanre ja vorme funktsioone stiili keelekasutust jpm kirjandus voib eksisteerida erinevates vormides erinevatel meediatel voi andmekandjatel kamerun on riik aafrika keskosa laanes guinea lahe aares kamerun piirneb nigeeriaga loodes tsaadi ja keskaafrika vabariigiga idas ning kongo vabariigi gaboni ja ekvatoriaalguineaga lounas korgeim punkt on kameruni magi 4095 m kameruni lounaosas valitseb ekvatoriaalne kliima aasta koige soojema kuu veebruarmarts keskmine temperatuur on 2428 juulisaugustis koige jahedamal ajal 2224 aastane sademete hulk on lounaosa sisemaal 15002000 mm rannikul ule 3000 mm kameruni mae laane ja edelanolvadel koguni 10 000 mm ulejaanud kamerunis valitseb lahisekvatoriaalne kliima siin on sademeid aprillistmaist septembrioktoobrini ulejaanud aasta 47 kuud on kuiv kuu keskmiste temperatuurid kasvavad pohja poole liikudes jaades pohjaosas 26 ja 3233 vahele pohjaosa aastane sademete hulk on 500 mm ja alla selle riigis asuvad benoue bouba ndjida ja waza rahvuspark kamerun on jaotatud 10 piirkonnaks suuremad linnad on douala yaounde kousseri garoua maroua ja bamenda keemia on teadusharu mis kasitleb ainete koostist ehitust ja omadusi ning nende muundumise seadusparasusi keemiat voib ka defineerida kui fuusika osa mis uurib stabiilsete isotoopidena esinevate aatomite valiselektronkihti keemia pohiharud on anorgaaniline orgaaniline fuusikaline ja analuutiline keemia keemiaseadused fuusikalise keemia ja fuusikaseadused voimaldavad teha stohhiomeetria arvutusi reaktsioonide tasakaalu kineetika soojusefektide ja termodunaamika arvutusi reaalsete gaaside kaitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasi kaitumisega seega ideaalse gaasi seadused on usna hasti rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele keemia on alguse saanud avastusest et tule mojul voib uks aine muunduda teiseks egiptuses hiinas ja indias osati juba mitu tuhat aastat ekr sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid klaasi ja emaili keskajal puudis alkeemia avastada tarkade kivi millega loodeti vahevaartuslikke metalle kullaks muuta leida universaalset lahustit ning valmistada nooruse eliksiiri murrang keemia arengus toimus 16 sajandil kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid tekkis iatrokeemia mis pohjendas haigusi mone elemendi vahesuse voi liigsusega organismis laienes keemia rakendamine toostuses loplikult vaaras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria arvati et ainest eraldub oksudeerumisel polemisel ja ainega liitub redutseerumisel flogiston tuleaine flogistoniteooria haabus alles 18 sajandi teisel poolel kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid voeti kasutusele aatommassi aatomkaalu moiste keemiliste elementide tahistamise susteem ning uus keemiaterminoloogia esitati orgaaniliste uhendite struktuuri teooria pohiseisukohad avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussusteem 19 sajandi teisel poolel hakkas arenema fuusikaline keemia aatomiteooria alusel tekkis 20 sajandi alguses nuudisaegne teoreetiline keemia eriti hoogsasti on viimasel ajal edenenud fuusika ja bioloogiaga piirnevad teadusalad biokeemia ja keemiline fuusika eesti aladel juurdus algeline keemiatehnoloogia taludes ja moisates enamasti tanu mujalt euroopast tulnud teadmistele juba sajandeid tagasi igapaevavajadusteks levis torvaajamine lubjapoletamine rauasulatus soomaagist viinaajamine jm vaikesemahuline tootmistegevus 18 sajandi keskpaiku hakati moisates asutama juba tulutoovaid vabrikuid haritud keemiainsenerid tulid eestisse pohiliselt riiast voi peterburist arenev tootmine noudis uha enam teadmisi matemaatikat keemiat ja fuusikat oppinud tehnikuid see toi 19 sajandil kaasa ka tehnilise keemia opetamise tartu ulikoolis uurimistoode osas oli tahtis koht kohalike maa ja loodusvarade olemuse ning voimaliku kasutuse kindlakstegemisel oluliseks kujunes alates 19 sajandi keskpaigast eriti aga parast eesti vabariigi loomist 1918 polevkivi kasutusvoimaluste uurimine ja arendamine polevkivikeemia ja tehnoloogia suuremateks uurimisasutusteks kujunesid tallinna tehnikaulikool ttu ta keemia instituut ja polevkivi instituut kohtlajarvel ulikoolides juurutati koigi pohiliste keemiavaldkondadega seotud oppe ja teadustoo anorgaaniline keemia analuutiline keemia fuusikaline keemia orgaaniline keemia biokeemia keemiainseneridele opetati selliseid olulisi aineid nagu keemiatehnoloogia keemiatoostuse protsessid ja aparaadid parast eesti iseseisvuse taastamist 1991 viidi labi rida reforme mille eesmargiks oli noukogudeaegse struktuuri umberkorraldamine spetsialistide ettevalmistus ja teaduskorraldus viidi vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud susteemiga teadlaskonna arvukust vahendati ja koondati ulikoolide susteemi tekkis mitmeid edukaid keemiaga seotud vaikefirmasid valdkondlikke uurimis ja analuusilaboreid riigikogus joustati rida kemikaalide ja ohtlike ainetega seotud oigusakte keemiatoostuse osas tuleks nimetada klaasi lubja paberi piirituse tsemendi haruldaste muldmetallide vaetiste pindaktiivsete ainete liimvaikude ning mitmesuguste polevkivisaaduste olulisim on polevkivioli ehituskeemia ja peenkeemia produktide tootmist siin on loetletud naitekirjanikke komoodia ehk pilke voi naljamang kr komodia komos lobus larmitsev salk ode laul on lobusa lopplahendusega naidend uks dramaatika zanre vordle tragoodia ja draamaga komoodia naeruvaaristab satiiri ja huumori abil inimlikke norkusi ja pahesid paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid muute ning pakub vabastava naeru labi meelelahutust konfliktid on komoodias tavaliselt kergekaalulisemad kui tragoodias voi draamas ja lahenevad mitmesuguste sekelduste arusaamatuste ootamatute sundmuspoorakute ja valeperipeetiate jarel onnelikult inimesekujutus voib olla uhekulgsem kui draamas tuupilist rohutav koomilisi liialdusi pakkuv huperbool karikatuur sarz domineerivate tunnuste alusel jagatakse komoodiaid zanrituupideks nagu satiiriline ja humoorikas komoodia farss e jant vodevill korgkomoodia situatsioonikomoodia karakterkomoodia konversatsiooni ehk salongikomoodia kommetekomoodia intriigikomoodia mutoloogiline komoodia poleemiline komoodia pastoraalne komoodia koomilisi filme ehk komoodiafilme nimetatakse tavaliselt samuti komoodiateks kuulsamaid autoreid shakespeare ben jonson sheridan oscar wilde george bernard shaw lope de vega moliere beaumarchais carlo goldoni nikolai gogol aleksis kivi eesti kirjanikest esimesed alguparased naljamangud kirjutas juhan kunder eesti teatriloos oluline august von kotzebue klassikaline eesti komoodia on eduard vilde pisuhand komoodiakirjanikud on veel oskar luts hugo raudsepp juhan smuul enn vetemaa andrus kivirahk konstantin pats vr i1 ja iii1 23 veebruar 1874 tahkuranna vald parnumaa 18 jaanuar 1956 burasevo kalinini oblast oli eesti riigitegelane elukutselt jurist konstantin pats oli eesti riigi uks rajajaid eestimaa paastekomitee esimees eesti ajutise valitsuse i koosseisu ministrite noukogu esimees ning ii ja iii koosseisu peaminister neljakordne riigivanem peaminister riigivanema ulesannetes riigihoidja ja eesti vabariigi esimene president asutava kogu ja iv riigikogu liige vabadusristi kavaler konstantin pats sundis 23 veebruaril 1874 parnumaal tahkuranna vallas maaomanik jakob patsi 18481909 teise lapsena tal oli neli venda ning uks ode tema ema oli olga tumanova kes sundis viljandis ja kasvas ules valga linnapea razumovski perekonnas vaidetud on ka et tumanova kasvatati ules parun krudeneri peres kuid tegemist on eksitusega sest olga oli paruni peres guvernant olga isa oli hariton tumanov kelle paritolu on selgusetu tumanov oli haruldane perekonnanimi mida kasutasid eeskatt kaukaasiast parit inimesed kes venestasid oma nime naiteks tumanishvili voi tumanjan konstantin pats oli oigeusklik tema haridustee algas tahkuranna apostliku oigeusu kihelkonnakoolis jatkudes seejarel raekula nikolai koolis ning riia vaimulikus seminaris seminari jattis pats pooleli ning jatkas opinguid parnu meesgumnaasiumis 18941898 oppis ta tartu ulikooli oigusteaduskonnas mille lopetas cand jur kraadiga hiljem nimetati 1 jargu diplomiga rooma oiguse teemal sellele jargnes aastane teenistus pihkvas 96 omski jalavaepolgus kust ta lahkus lipniku aukraadiga mis andis oiguse personaalsele mitteparandatavale aadliseisusele 1900 aastal asus pats toole tallinnas advokaat jaan poska abilisena 19011905 andis pats valja ja toimetas ajalehte teataja 1901 aastal osales ta jalgrattasoitjate seltsi kalev asutamises ning temast sai seltsi aseesimees 1904 aasta tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eestivene valimisliidu mis voitis valimistel baltisakslaste ees pats valiti 8 veebruaril 1905 tallinna linnanounikuks ja 19 aprillil sai patsist tallinna linnapea abi sama aasta 2 detsembrist ka linnapea kohusetaitja olgugi et pats korraldas margukirjade aktsiooni ei valjendanud ta revolutsioonisundmuste ajal radikaalseid vaateid piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi noudmisega tallinna toolistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus uleskutse teatajas aratrukkimise parast otsustati pats voimude poolt lehe vastutava toimetajana vangistada ning pidi eestist pogenema karistussalga ulema kindral vladimir bezobrazovi poolt korraldatav rapla sojakohus moistis ta massulise tegevuse eest surma monda aega peatus pats sveitsis kust 1907 aastal siirdus soome kus elas varjunime all ning tegi kaastood ajalehtedele samuti valmisid soomes ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad kasikirjad omavalitsus ning agraarkusimustes patsi ohutusel asutati 19071908 peterburis kirjastusuhing uhiselu mis hakkas valja andma peterburi teatajat 1908 aastal konstantin patsi tolkes avaldatud francis lieberi raamat rahvavabadus ja omavalitsus mojutas edaspidi maaravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust lieberi raamatuga tegeldes motles pats tema seisukohad labi ja vottis omaks patsi hilisemates konedes tuleb alatasa ette sonasonalisi tsitaate lieberi teostest 1909 aastal tekkis patsil voimalus rapla sojakohtu poolt maaratud surmaotsusest paaseda kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda massuga siduvaid materjale polnud palju parast eestisse naasmist ilmus ta suvel ise tallinna ringkonnakohtuuurija ette ja vabastati kautsjoni vastu 1910 aasta veebruaris moisteti pats peterburi kohtupalati valjasoiduistungil tallinnas uheks aastaks kindlusvangistusse see otsus muudeti 9kuuseks uksikvangistuseks mille ta kandis ara alates 7 juulist 1910 aastast kresto vanglas peterburis parast vabanemist tootas pats ajalehe tallinna teataja toimetajana ja naasis poliitikasse pats tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud kusimustega mis viimaks eesti omavalitsuse eelnouna 12 aprillil 1917 ajutise valitsuse poolt kinnitati alates veebruarist 1916 aastal teenis pats ohvitserina tallinnas peeter suure merekindluses ta oli martsi lopul 1917 aastal tallinna linnamiilitsa ulem ja osales ka eesti sojavaelaste ulemkomitee esimehena eesti rahvusvaeosade asutamises kuulus jarvamaa saadikuna eesti maapaeva liikmete hulka ning valiti eesti maavalitsuse esimeheks parast bolsevike riigipooret oli pats kuu aega vangis ning siirdus seejarel poranda alla 19 veebruaril 1918 sai temast eestimaa paastmise komitee esimees kellena ta juhtis eesti iseseisvaks kuulutamist ja eesti esimese ajutise valitsuse moodustamist kuhu ta kuulus ministrite noukogu esimehe ja siseministrina pats arreteeriti 11 juunil 1918 selle eest et laane maakonnavalitsusest leiti tema kiri milles pats soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida et saksa okupatsioonivoimud ei laheks eesti saatuse otsustamisel mooda eesti maapaevast 4 juunist kuni 17 novembrini 1918 viibis pats saksa okupatsioonivoimude juhi kindral adolf von seckendorffi korraldusel saksa keisririigi vagede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis kuramaa kubermangus ja poolas minski ja grodno kubermangus parast saksamaa novembrirevolutsiooni ja keisrivoimu kokkuvarisemist 1918 aasta novembris naasis pats eestisse patsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada kommunistidega labiraakimisi ning alustada eesti vabadussoda vabadussoja algul novembrist 1918 kuni 8 maini 1919 oli pats eesti vabariigi pea ja sojaminister parast asutavas kogus opositsioonis kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont muuhulgas oli ta naiteks landesveeri soja alustamise vastane konstantin pats kuulus asutavasse kogusse ja iv riigikogusse jaanuarist 1921 novembrini 1922 konstantin patsi esimene valitsus augustist 1923 martsini 1924 konstantin patsi teine valitsus veebruarist 1931 veebruarini 1932 konstantin patsi kolmas valitsus novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem eesti koige pikaajalisem riigivanem alates 1925 aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste kaubandustoostuskoda ja pollutookoda asutaja ja liige pats tegutses ka aris 19201921 ja 19251931 oli ta tallinna borsikomitee esimees ning tegutses eestivene kaubandusekojas jm harju panga pankroti jarel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude huvitamist 700 000 marga suuruses seejarel nouti isegi tema kohtu alla andmist tema majandustegevusest on pohjalikult kirjutanud jaak valge ning magnus ilmjarv viimane on kirjutanud pohjalikult patsi arisidemeist noukogude liiduga hiljem jaak valge poolt avaldatud andmetest selgub aga et ilmjarve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi mis tema vaiteid toestaks aastal 1927 osales ta fennougria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees 21 oktoobril 1933 valiti ta uleminekuvalitsuse riigivanemaks ja 24 jaanuaril seoses uue pohiseaduse kehtestumisega sai peaministriks riigivanema ulesannetes ja peaministriks konstantin patsi kandidatuur seati ules ka 1934 aastal toimuma pidanud riigivanema valimisteks milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja tema kandidatuur seati viljandi ja parnumaal ules ka vi riigikogu valimistel areva sisepoliitilise olukorra tottu kehtestas pats 12 martsil 1934 uleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas johan laidoneri kaitsevagede ulemjuhatajaks ta oli peaminister riigivanema ulesannetes riigihoidja ja alates 24 aprillist 1938 vabariigi president seda perioodi nimetavad tema vastased vaikivaks ajastuks ta algatas riigireformi uue presidentaalse pohiseaduse vastuvotmise ja uhiskonna umberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste vorgustiku alusel 1934 aastal avas pats tallinna kunstihoone 1935 aasta 14 aprillil avas pats eesti panga hoone uurijad pole uksmeelel hinnangutes patsi tegevusele seoses 1939 noukogude liiduga solmitud baaside leppe ning sellele jargnenud eesti okupeerimisega noukogude vagede poolt 17 juunil 1940 levinud on hinnang mille kohaselt tegi pats vea andes jarele koikidele noukogude liidu soovidele harilikult on sellise kaitumise tagamaaks peetud soovi valtida relvakonflikti korraga nahakse koiges mis tehti kolmekumnendatel kas rumalusekiitust voi klikisiseseid vaararvestusi mingi araspidise monuga kirjeldatakse patsi laidoneri eenpalu uluotsa selterit piipu etc paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena moni ajaloouurija annab koguni moista et eesti vabatahtlik loovutamine voi mahamuumine venemaale olnud uhe osa poliitikute pikemaajaline kava mille stalinihitleri pakt voimaldas viimaks ellu viia inimesed kes pole vaevunud ennast pogusaltki kurssi viima tollal euroopas ja eestis toimunuga zongleerivad sonadega diktatuur demokraatia havitamine reetmine habistav alistumine tanapaeva rahvusvahelise oiguse seisukohalt loetakse konstantin patsi tegevust alates 19 juunist voi hiljemalt 21 juunist mil talle dikteeriti andrei zdanovi poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis juriidiliselt oigustuhiseks sellele kasitlusele pohineb ka eesti vabariigi jarjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine 21 juunil 1940 andis pats allkirja andrei zdanovi poolt kokku pandud johannes varesbarbaruse valitsuse ametissemaaramisele ning allkirjastas jargneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest muuhulgas andis ta valja ka valimisseadust muutva dekreedi mille alusel sai korraldada ennetahtaegsed valimised parast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21 juulil allkirjastas konstantin pats lahkumiskaskkirja mida ei avaldatud lastes riigivolikogul ta ametist vabastada siiski nahtub olemasolevatest andmetest et ta pidas end vabariigi presidendiks kuni surmani eelmises loigus toodud pohjusel 1923 aastal pakkus konstantin pats soome saatkonnale voimaluse uurida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil kohtu 4 mille ta eelmisel aastal oli ostnud uexkullidelt hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka ungari saatkond 1926 aastal tegi pats ettepaneku maja ara osta tal oli 25 miljonit marka volgu pankrotistunud harju pangale atasee ville niskase sonul ta utles et teinud pakkumise raske sudamega aga et on vana soome sober siis tunneb suurt kergendust kui maja millele ta on puhendanud nii palju tahelepanu hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud et sellest saab tema vanaduspolve kodu laheks just soome riigile maja osteti 30 novembril 1926 pats jai sinna uurnikuna elama 1938 aastal kolis ta elama kadrioru lossi viktor patsi perekond elas kohtu tanaval mai lopuni 1940 maailma ajaloos oli olukord kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil ainulaadne pats vahistati nadal aega hiljem 30 juulil oma kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega noukogude liitu interneeritud alates 9 augustist 1940 koos perekonnaga viktor pats helgi pats olga tunder matti pats henn pats ufaas selleks eraldatud korteris kord nadalas pidi ta kaima end registreerimas uhtlasi toimusid ulekuulamised ettekannete jargi kiitsid patsid eesti elu ja laitsid vene oma olid noukogude voimu vastu vaenulikult meelestatud ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid laimasid nsv liidu rahvus ja rahupoliitikat majandus ja hariduspoliitikat konstantin pats koos viktor patsiga arreteeriti parast saksanoukogude liidu soja algust 26 juunil 1941 teda suudistati sidemetes saksamaa diplomaatiliste ringkondadega samuti selles et ta oli saksa luure esindaja eestis ja tegutses nsv liidu vastu ka kontrrevolutsioonilisi utlusi noukogude voimu aadressil 9 juulil 1941 esitati talle tapsustatud suudistus 58 4 ja 10 punkti alusel rahvusvahelise kodanluse abistamine noukogude voimu kukutamiseks ja kontrrevolutsioniline sabotaaz 19 septembril 1942 saadeti konstantin ja viktor pats moskvasse 23 veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni ta oli kaasani vangla psuhhiaatriahaiglas parast viktor patsi surma 4 martsil 1952 eraldati konstantin patsi kriminaalasi 5 aprillil viktor patsi omast ja lopetati 8 aprillil 1952 29 aprillil 1952 saadeti ta nsv liidu riikliku julgeoleku ministeeriumi erinoupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni kaasani vanglahaiglas 15 november 1954 peale erinoupidamise otsuse labivaatamist otsus tuhistati ning 8 detsembril vabastati sundravilt 18 detsembrist kuni 29 detsembrini 1954 viibis pats jamejala vaimuhaiglas kust ta aga liiga suure tahelepanu ning eesti elanike kulastamiste tottu kiiresti eesti nsv tervishoiuministri vladimir pobuse korraldusel kalinini oblasti burasevo psuhhiaatriahaiglasse viidi patsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime johannes augusti poeg pats pats viibis doktor litvinovi nimelises kalinini psuhhoneuroloogiahaiglas 1 jaanuarist 1955 aastast kuni 18 jaanuarini 1956 mil ta seal suri aastal 1988 otsisid eesti nsv rjk endised tootajad henn latt ja valdur timusk ules konstantin patsi haua kalinini nuud tveri oblastis see leiti tverist 15 km kaugusel asuvas kulas burasevos kus asus haigla mille uks patsient oli olnud pats latil ja timuskil onnestus kohtuda patsi viimase raviarsti ksenija gussevaga kes kirjeldas konstantin patsi matuseid ning naitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga koik nahtu dokumenteeriti videokaameraga filmis kohalik aleksandr sokolov kui uurijad naasid eestisse siis anti presidendi pojapojale matti patsile ule video peagi soitis matti koos eesti muinsuskaitse seltsi esindajatega burasevosse ja 22 juunil 1990 kaevati ules sailmed ning tehti geneetiliselt kindlaks et leitud sailmete naol on tegu konstantin patsiga presidendi sailmed maeti eesti muinsuskaitse seltsi korraldusel 21 oktoobril 1990 perekond patsi rahulasse tallinna metsakalmistul aastal 2010 kulastas henn latt taas burasevot ja sai teada et parast eesti delegatsiooni lahkumist 1990 aastal koos valjakaevatud sailmetega vallandati burasevo asula kulanoukogu esimees nikolai pankratjev kes oli surnuaial tehtud valjakaevamise eest vastutuse enda peale votnud konstantin patsi vennad olid nikolai peeter ja voldemar pats ning ode marianne pung oigusteadlase ja poliitiku riiginoukogu esimehe mihkel punga abikaasa 1901a abiellus konstantin pats helma wilhelmine patsiga sundinud peedi 18791910 neil oli kaks poega 1903 aastal sundinud leo ja 1906 aastal sundinud viktor helma pats suri 1910 aastal tuberkuloosi kui konstantin pats kandis 9kuulist vanglakaristust kresto vanglas peterburis aastatel 19101911 1905 aasta revolutsiooni sundmustest osavotu eest eestis lapsed jaid helma oe johanna peedi hoolde riigivanemana elas konstantin pats toompeal pikk jalg 11 asuvas ametikorteris viimased aastad elas konstantin pats aga oma kloostrimetsa talus krunt nr 90 ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi oru lossi idavirumaal 30 juulil 1940 aastal kuuditati konstantin pats koos perega just kloostrimetsa talust konstantin pats juhtis eesti ajutist valitsust 19181919 aastal ning eesti vabariigi valitsusi viiel korral sojaministeeriumile ja sojavaele aitas konstantin pats kindla aluse rajada mille peal vois kasvada meie rahvavagi 1939 nimetati kentmanni tanav tallinnas konstantin patsi tanavaks 25 juunil 1939 avati tema sunnitalu asukohas tahkurannas konstantin patsi malestussammas malestussammas lohuti 1940 aastal ning taasavati 1989 aastal alates 1989 aastast tahistatakse igal aastal perekond patsi kuuditamise paeva malestustalitusega metsakalmistul ja kloostrimetsas 2009 aastal avati konstantin patsile malestustahvel venemaal ufas hoonel kus ta koos perega elas valjasaadetuna aastatel 19401941 2015 aasta veebruaris avati malestuskivi burasevos konstantin patsi algsel hauakohal konstantin patsi on kehastanud filmis joulud vigalas peeter simm ja draamasarjas tuulepealne maa indrek taalmaa samuti mangis k patsi etv sarjas poliitilised kired ja sunniaasta peeter kard tema jargi on nimetatud tallinna retrotramm konstantin keila jogi on soome lahe vesikonna pikim jogi voolab rapla ja harjumaa territooriumil jogi saab alguse kuimetsa kulast 5 km lounakagu pool ja suubub soome lahte tahtsamad lisajoed on atla ja maidla keila joe pikkus on 1118 km koos lisaharudega 1273 km valgala on 6693 km2 keila jogi on eesti pikimate jogede seas viiendal kohal keila joe algusosa jaab korvemaale oma pohiosas voolab ta pohjaeesti lavamaa territooriumil joe lahe asub viirika soo laaneservas algusosas teeb joe joesang suurema kaare lounasse ja kogub rohkesti vett kaiu umbruse suurtest allikatest karitsa kula kohal edasi kaandub jogi loodesse ja jatkab selles uldsihis enamasti looduslikus sangis voolamist kuni suudmeni jogi suubub lohusalu lahte keilajoa aleviku pargis keila jogi labib vordlemisi tiheda asustusega piirkondi ja joe kallastel paikneb rohkesti asulaid keskjooksul asub kohila alev kurtna ja kiisa alevik alamjooksul paiknevad keila linn karjakula alevik ja keilajoa alevik keila joe veepinna absoluutne korgus on lahtel 751 m ja suudmes 0 joe keskmine lang on 065 mkm suurim on lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril keskmiselt 446 mkm kus jogi murrab labi pohjaeesti paekalda keilajoa pargis 17 km kaugusel suudmest on joel 61 meetri korgune keila juga keila juga on merest tulevatele siirdekaladele praktiliselt uletamatu ja mojutab keila joe kalastiku koosseisu minevikus voolas jogi praeguse keila linna juures kahe haruna ja harudevahelist ala nimetati keila joesaareks karl xii 27 juuni 17 juuni juliuse kalendri jargi 1682 stockholm 11 detsember 30 november 1718 fredrikshald oli rootsi kuningas aastatel 16971718 karl xii oli karl xi ja tema abikaasa ulrika eleonora vanema ainus ellujaanud poeg ta sai rootsi kuningaks 15aastaselt parast oma isa karl xi surma taani poola ja venemaa solmisid karli vastu liidu ja alustasid 1700 aastal pohjasoda kallaletungiga riia linnale sellest ajast oli kuningas pidevalt sojakaikudel karl eelistas lihtsoduri eluviisi ja oli surmapolgavalt vapper ta loi 1700 aastal narva lahingus peeter i sojavage ning sundis 1700 taani ja 1706 aastal poola sojast valja astuma 1704 aastal alanud sojategevuse tulemusena eesti ja liivimaal kaotas karl rootsi riigile kuulunud eestimaa ja liivimaa kubermangu 1710 aastal venemaale 1707 aastal asus karl sojakaigule venemaa vastu poltava lahingus 1709 sai ta havitavalt luua ja pogenes vae riismetega turki kust ta naasis alles 1715 aastal rootsi rootsi minetas pohjasoja tulemusena meretagused valdused laanemereprovintsid ja suurriigiseisundi kuningas langes norras fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist voi srapnellist kuul sisenes tema pahe vasakult ja valjus paremalt purustades suurema osa kuninga ajust sellega oli norrasojakaik loppenud labikukkumisega ja rootsi armee taganes tagasi kodumaale karl xii ei olnud abielus ning tal ei olnud otseseid jarglasi karli oukonnas kasvas aga ules tema oepoeg schleswigholsteini hertsog karl friedrich kes pidi saama karli jarglaseks rootsi troonil karl friedrich aga osutus parast karl xii surma otsustusvoimetuks ning troonile tousis rootsi korgaadli toel karl xii ode ulrika eleonora kelle abikaasa fredrik kuulutati fredrik i nime all kuningaks ei karlil ega ulrikal olnud lapsi ja nende surma jarel loppes pfalzi dunastia karl friedrich aga soitis 1721 aastal venemaale peterburi kuhu ta ka jai kuni surmani 1739 aastal kuna temale parimisoiguse jargi kuuluvad alad schleswigholstein olid taani voimu all karl xii taielik tiitel oli jargmine karl xii on tuntud oma taieliku keeldumise poolest alkoholist ja naistest mis tegi ta tolle aja valitsejate seas erandlikuks kaasaegsed taheldasid tema uliinimlikku valutaluvust ja pealtnaha taielikku emotsioonide puudumist karl oli oskuslik sojavaelane ja suureparane taktik kes voitis rohuva enamuse lahingutest siiski oli ta strateegina vaga nork jattes korduvalt kasutamata voimaluse soodsatel tingimustel rahu solmida teda ajendas soov oma vaenlased taielikult purustada kuid selleks ei olnud rootsi suuteline et karl vahemaga ei leppinud loppeski pohjasoda kokkuvottes rootsi taieliku luuasaamisega karl xii huvitus matemaatikast ja koigist muist teadustest mis sojapidamises kasu tootasid teda on peetud kaheksandsusteemi leiutajaks ta pidas seda sojas sobivamaks sest koik kastid mida kasutati materjalide naiteks pussirohu hoidmiseks olid kuubikujulised tema kaasaegse teadlase emanuel swedenborgi andmetel pani kuningas oma motted arvususteemi osas kirja ja andis talle lundis 1716 aastal ule vaidetavalt oli see paberileht veel sada aastat hiljem olemas kuid tanapaevaks on kaduma lainud siiski kahtlustavad teadusajaloolased et swedenborg ise kes oli mitmeti andekas teadlane voi leiutaja christopher polhem kes samuti selle kohtumise juures viibis voivad olla kaheksandsusteemi toelised leiutajad voi vahemalt olulised kaastoolised karli ehk rootsi raudpea eestis viibimisest oktoobrist 1700 juunini 1701 jutustab hulk rahvamuistendeid kreeka keel on uks indoeuroopa keeli praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa mis matkib vanakreeka keelt ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki alates 1974 aastast on ametlikult kasutusel uksnes dimotiki vanakreeka keel mille vanimad raidkirjad parinevad 87 sajandist ekr oli antiikajal tahtis kultuurkeel peale kreeka eriti idapoolsetel vahemere maadel ja eesaasias ladina keele ja teiste keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sonavarasse naiteks akadeemia bioloogia graaf tele kreeka tahestiku suur ja vaiketahed on esimeses ja teises reas kolmandas reas on toodud uuskreeka nimede kirjutamisel kasutatav 1987 aastal kehtestatud kreeka omaladina tahestik rohkete erandite tottu kreeka nimede kirjutamisel ei saa seda tabelit kasutada kreeka nimede latiniseerimiseks kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tuup mille puhul sideme moodustamiseks on uhinenud kaks elektronpaari seega osaleb selles neli sideme elektroni ja kaks siduvat elektronpaari struktuurivalemites kujutatakse kaksiksidemeid kahe roopjoonena seotud aatomite vahel seda realiseeritakse sageli vordusmargina samuti kasutatakse elektrone tahistavaid punkte kaksiksidemetega uhendeid nimetatakse ka kullastamata uhenditeks naiteks propeeni molekulis on kaksikside chchch susinikuaatom saab moodustada uksiksidemeid nelja aatomiga naiteks metaani molekul koosneb uhest susinikuaatomist mis on nelja sideme kaudu uhenduses nelja vesinikuaatomiga kaks susinikuaatomit voivad omavahel moodustada ka kaksiksideme lihtne naide on eteen kaksikside voib esineda ka teiste aatomite vahel naiteks koosneb dihapniku pohivorm tripletne hapnik kahest hapnikuaatomist mille vahel on kaksikside karbonuulruhm koosneb kaksiksidemes susiniku ja hapnikuaatomist imiinides on susiniku ja lammastiku vaheline kaksikside koige tavalisemad kaksiksidemetega funktsionaalruhmad ja aineklassid on alkeenid dieenid karbonuulruhm co sulfoksiidid so imiinid cn ja asoruhmaga asouhendid nn kaksiksidemed susiniku ja raskete elementide naiteks vaavli fosfori seleeni ja telluuri vahel on haruldasemad sest suurte aatomite korral on orbitaalide kattumine tunduvalt vahem tohus aatomituumad on uksteisest kaugemal ja side on norgem sellised sidemed oksudeeruvad kergesti kaksiksidemed on tugevamad ja luhemad kui uksiksidemed tavaliselt koosnevad nad uhest sidemest ja uhest sidemest sideme jark on 2 kaksiksidemed on elektronirikkad mistottu nad on reaktiivsed kaksiksidemeid seletatakse tavaliselt molekulorbitaaliteooria alusel uksiksideme moodustavad ainult kaks elektroni vastavad elektronpaarid kattuvad aksiaalselt moodustades sideme kaksiksidemes on kahest sidemest uks samuti side teine aga moodustab kahe porbitaali kattumisega sideme selle molekulorbitaali elektrone nimetatakse elektronideks nad ei asetse mitte kahe aatomi vahel vaid sideme kohal ja all eteeni molekulis on kummalgi susinikuaatomil kolm sporbitaali ja uks porbitaal kolm sporbitaali paiknevad uhel tasapinnal ja nad asetsevad omavahel vordsete 120ste nurkade all kahe susinikuaatomi lahenemisel uhed sporbitaalid kattuvad moodustades sideme ka porbitaalid kattuvad moodustades sideme eteeni 133pikomeetrine kaksikside on luhem etaani uksiksidemest 154 pm ta on tugevam moodustumisenergia 636 kjmol kui uksikside 368 kjmol kuid kaksiksideme energia on vaiksem kahekordsest uksiksideme sideme energiast 2368 736 kjmol sest side on vaiksema kattumise tottu sidemest norgem seega ka laguneb kergemini selleparast on kaksikside ka uksiksidemest reaktiivsem kaksiksidet sisaldavad uhendid on reaktiivsemad ja osalevad liitumisreaktsioonides mitme kaksiksidemega uhendeid nimetatakse polukullastamata uhenditeks molekulides kus kaksiksidemed vahelduvad uksiksidemetega voib porbitaali kattumine holmata ahela mitut aatomit nii et tekivad konjugeerunud sidemed kaks kaksiksidet mida lahutab uks uksikside konjugeerunud sidemed mojutavad teineteist mis voib kaasa tuua nende stabiliseerumise selleparast on konjugeerunud sidemetega uhendid sageli vahem reaktiivsed kui kaksiksidemete olemasolu tottu voiks arvata konjugeerumine esineb naiteks dieenides ja enoonides tsukliliste uhendite puhul voib konjugeerumine tekitada aromaatsuse sellistes susteemides ei ole sideme jark enam tapselt 1 uksikside ega 2 kaksikside vaid mingi vahepealne arv mis soltub aatomite iseloomust ja vastastikusest asendist naiteks benseeni puhul on kahe mis tahes korvutise susinikuaatomi sideme jark ligikaudu 15 benseeni molekuli voib kujutleda kolme konjugeerunud kaksiksidet sisaldavana nii et nende vastasmoju stabiliseerib benseenituuma delokaliseeritud side selleparast on benseen ja selle derivaadid vahem reaktsioonivoimelised kui vastavad tsukloalkeenid aromaatsed uhendid kujutavad endast tasapinnalist tsuklilist susteemi milles 4n 2 elektroni huckeli reegel voivad vabalt liikuda vahemalt kaks kaksiksidet ja vahemalt kolm omavahel kaksiksidemetega uhendatud susinikuaatomit moodustavad kumuleerunud kaksiksidemed kumuleenid on uhendid milles on vahemalt kolm kumuleerunud kaksiksidet polukullastamata uhendite hulka kuuluvad ka annuleenid ja poluuunid kui kaksiksidemed ei ole kumuleerunudega konjugeerunud siis nad on isoleeritud metallid voivad osaleda metalliligandi mitmiksidemes kaksiksidemed on tavalisemad 2 perioodi elementidel ning haruldasemad korgemate perioodide elementidel kaksiksidemereegel kaksikside ei ole summeetriline aatomite asend selle suhtes ei ole tahtsusetu sellest tuleneb cistransisomeeria kui asendusruhmad on molemad samal pool kaksiksidet on tegu cisisomeeriga kui eri poolel siis transisomeeriga pohiolekus on susinikuaatomil 6 elektroni mis tiirlevad umber aatomituuma werner heisenbergi maaramatuse relatsiooni jargi ei ole elektroni asukohta ja impulsimomenti voimalik korraga teada selleparast raagitakse energiatasemetest voi orbitaalidest orbitaal on aatomi elektronpilves koht kus toenaosus elektroni kohata on koige suurem orbitaale tuleb moista toenaosustihedust valjendava matemaatilise lainefunktsiooni ruuduna lainefunktsioon ise voib olla positiivne voi negatiivne ning kirjeldab amplituudi nulljoonest kui sellist lainet graafikul kujutada igal orbitaalil saab olla 0 kuni 2 elektroni kui moodustub keemiline side siis kaks aatomorbitaali kattuvad uuel orbitaalil molekulorbitaalil on alati 2 elektroni seda protsessi nimetatakse aatomorbitaalide lineaarkombinatsiooniks susinikuaatomi pohiolekus on tema elektronkonfiguratsioon 1s 2s2p et moodustada sellist uhendit nagu metaan on tarvis 4 vaba elektroni hapniku puhul on see pohiolekus voimatu sest puuduvad vabad sideme elektronid selleparast moodustab aatom hubriidorbitaalid tekib 4 uut hubridiseeritud orbitaali koik sama energiatasemega selleks viiakse uks elektron 2sorbitaalist 2porbitaali ule hubriidorbitaalide energia on vaiksem kui 2porbitaalidel kuid suurem kui 2sorbitaali metaanis moodustab iga vesinikuaatom susinikuga 1sspmolekulaarorbitaali selles olekus saab orbitaalidevahelise ebasoodsa kauguse tottu igal aatomil kattuda ja molekulaarorbitaali moodustada ainult uks orbitaal et moodustada kaksiksidet tuleb moodustada teist tuupi hubriidorbitaale sphubridiseeritud orbitaale sel puhul jaab ule uks porbitaal mis asetseb risti tasandiga millel paiknevad kolm sphubridiseeritud orbitaali kattumine sporbitaaliga annab sideme kui moodustatakse see side siis voib tanu kahe 2porbitaali vahelisele soodsale kaugusele aset leida nende kattumine kulgepidi kahest aatomorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali uks siduv ja teine antisiduv kui siduva orbitaali hoivavad kaks elektroni siis on tegu sidemega sellised sidemed esinevad naiteks karbonuulruhmas ja alkeenides sidet on vahem tohusa orbitaalide kattumise tottu voimalik energia juurdeandmisega kergemini lohkuda seejuures viiakse elektron ule siduvalt orbitaalilt antisiduvale siis on ta allasurutud olekus selleparast toimub naiteks eteenis kergesti halogeenide radikaalne liitumine voi siis radikaalne polumeriseerumine poluetuleeniks kolmiksideme naiteks alkuunides ja kahekordse kaksiksideme naiteks susinikdioksiidis ja alleenides on tegu sphubridisatsiooniga ning kahe hubridiseeritud orbitaali korval on veel kaks porbitaali mis asetsevad teineteisega risti selleparast on voimalik kahekordne kulgepidi kattumine nii et tekivad sidemed keemilise sideme moodustumisel hubridiseeruvad ja teised aatomid peale susinikuaatomi lammastik moodustab ammoniaagis nh neli sphubridiseeritud orbitaali millest uhel paikneb vaba elektronpaar 2 perioodi aatomite sidet saab kirjeldada sphubriidorbitaalidega niisuguse sphubridisatsiooniga aatomi naaberaatomid paiknevad uhel tasandil molekul on tasandiline seotud elektronpaaride vahelised nurgad on tavaliselt 120 vt valentskihi elektronpaaride toukumise mudel siduvate aatomite vaheline kaugus on tavaliselt 134 a ulejaav elektron paikneb molekulitasandiga risti puhtpiseloomuga orbitaalil kummalgi kaksiksidemega seotud aatomil on niisugune lihtsalt hoivatud porbitaal nende kahe kombinatsioonist tekib siduv orbitaal ja antisiduv orbitaal seda tuupi kaksiksidemed ei esine kull ainult 2 perioodi puhul kuid korgemate perioodide elementide vahelistel kaksiksidemetel on teised sidememustrid selle pohjuseks on uldiselt vaiksemat homonukleaarsed sidemeenergiad ning s ja pvalentsorbitaalide vaiksem hubridiseerumistendents nende asjaolude koostoimel juhtub monikord et kaksiksidemesusteemi aluseks olevate molekulifragmentide sideme moodustamiseks vajalikku olekusse viimiseks vajalikku energiat jargnevalt vabanev sidemeenergia enam ei korva niisugustel juhtudel saadakse need fragmendid st karbeenidega homoloogsed voi analoogsed molekulid isoleeritavate uhenditena voi siis toimub dimeriseerumine kahekordse lewise happealuse reaktsiooni kaudu ning saadakse kaks doonoraktseptorsidet kaksikdatiivne side saarane kaksikside mida esineb naiteks susiniku korgematel homoloogidel on aratuntav iseloomuliku struktuuri asendajate transbentnurk ning vaikese dissotsiatsioonienergia jargi viimane voib olla isegi tunduvalt vaiksem kui tavalise kovalentse uksiksideme puhul selliste kaksiksidemesusteemide tuupilised naited on distanneenid rsnsnr ja diplumbeenid rpbpbr siduva ja antisiduva orbitaali vaheline energialunk on reeglina vaiksem kui vastava ja antisiduva orbitaali vahel konjugeerunud kaksiksidemete korral vaheneb ergastusenergia niivord et juba nahtavast valgusest voib piisata elektroni tostmiseks tuhja orbitaali selleks on tarvis seda vahem energiat seda suurema lainepikkusega energiast mida suurem on konjugeerunud kaksiksidemete arv vt lopmata korgete seintega potentsiaaliauk 11 konjugeeritud kaksiksidemega karoteeni puhul neelatakse sinine valgus ning molekul paistab oranzina taiendvarvus oranz tekib sinise osa lahutamisel pealekiiratud valgest valgusest kahe aatomi kaksiksidemete sidemepikkused mittekonjugeerunud susteemides on vaiksemad kui samade aatomite vahelistel vastavatel uksiksidemetel eeltoodud mudeli mille jargi kaksikside on sideme ja sideme kombinatsioon esitas 1930 aastal valentssidemete teooria raames erich huckel huckeli mudel on alates 20 aastate lopust opikutes esitatav mudel linus pauling esitas mudeli mille jargi kaksikside tuleneb kahest ekvivalentsest sidemest mida hiljem hakati nimetama banaanisidemeteks ehk sidemeteks ehk painutatud sidemeteks oma seisukoha esitas pauling ka 1958 aastal londonis peetud teoreetilise orgaanilise keemia sumpoosiumil pauling pooras erilist tahelepanu elektronide korrelatsioonile elektronide vastasmoju toukumine voib etendada painutatud sidemete stabiilsuse suurendamisel usna olulist osa kaksik ja kolmiksidemete kirjeldamine painutatud sidemete idee abil seletab hasti moningaid nende omadusi nimelt kui kordsetel sidemed on 154 a lihtsa susiniksusiniksideme pikkus pikkuste kaarte kujulised ja nende algsuund langeb kokku tetraeedrilisega siis nende arvutatud pikkus osutub vordseks 132 aga kaksiksideme puhul ja 118 aga kolmiksideme puhul mis on heas kooskolas eksperimentaalsete vaartustega 133 ja 120 a elektronide elektrostaatilise toukumise ideed on edasi arendanud roland gillespie valentskihi elektronide elektronpaaride toukumise teooria praegu veel vaieldakse kumb mudel on parem kuigi moned keemiateoreetikud peavad neid mudeleid praktiliselt ekvivalentseteks kenneth b wiberg joudis 1996 jareldusele et kuigi praegu saadaval oleva info pohjal ei saa teha lopliku jareldust tundub toenaoline et eteeni ja painutatud sideme kirjeldust voib pidada samavaarseteks ian fleming laheb 2010 aasta opikus kaugemale markides et elektronide uldine jaotus on tapselt sama cckaksiksidemetega orgaanilisi uhendeid sealhulgas alkeene saab usna mittespetsiifiliselt toestada broomvee abil alkeeni kohalolu korral kaotab dibroomiga br kollaseks varvunud broomivesi parast aineprooviga loksutamist varvuse liitumisreaktsiooni tulemusena tekib alkeenist bromoalkaan kullastamata side rasvhapetes teeb nad vedelamaks kui tavalised kullastunud rasvhapped kullastamata rasvhapped teevad olid vedelaks paevalilleoli ja rasvad pehmeks rasv kullastamata rasvhapped on naiteks oleiinhape linoolhape ja linoleenhape mille molekulides on vastavalt uks kaks ja kolm kaksiksidet divesiniku liitmisega rasvhappeahelatele saab nikli kui katalusaatori juuresolekul konverteerida kaksiksidemed uksiksidemeteks seda nimetatakse hudrogeenimiseks sulamistemperatuur seejuures touseb kaksiksidemeid hakkas kaksikjoontega kujutama joseph loschmidt voi aleksandr butlerov karboksuulhapped on orgaanilises keemias happed mis sisaldavad karboksuulruhma cooh iupaci nomenklatuuri kohaselt tuletatakse karboksuulhapete nimetused susivesinike nimetustest ja lisatakse nimele loppu hape soltuvalt karboksuulruhmade arvust eristatakse uhealuselisi naiteks metaanhape mitmealuselisi naiteks oblik ehk etaandihape ja aromaatseid naiteks bensoehape karboksuulhappeid korgemaid uhealuselisi karboksuulhappeid mille susivesinikradikaalis on 420 susiniku aatomit nimetatakse rasvhapeteks karboksuulhapete fuusikalised omadused on tingitud nende molekulide voimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid sel pohjusel on neil ka korge keemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad voi tahked susinikuahela pikenedes vaheneb nende tihedus ja lahustuvus vees madalamad karboksuulhapped on terava lohnaga varvuseta vedelikud mis segunevad veega igas vahekorras korgemad karboksuulhapped on tahked ja vees lahustumatud side hapniku ja vesinikuaatomi vahel on nork seetottu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel pohjustavad karboksuulhapped lahuses happelisi omadusi sellest tulenevalt on karboksuulhapped alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed katalusaator on keemiline aine nii orgaaniline kui anorgaaniline mis muudab reaktsiooni kiirust tavaliselt on tegu vaikese koguse lisaainega mis votab reaktsioonist osa alandades reaktsiooni aktivatsiooni energiat kuid regenereerub ega esine produktide koostises katalusaatori toimel voivad kataluutilised reaktsioonid kiireneda voi aeglustuda reaktsiooni kiirust tostvaid katalusaatoreid nimetatakse positiivseteks katalusaatoriteks voi lihtsalt katalusaatoriteks reaktsiooni aeglustavaid katalusaatoreid aga negatiivseteks katalusaatoriteks ehk inhibiitoriteks termin tuleneb kreekakeelsest sonast ladinakeelse lopuga kata alla voi taielikult lyein lahti paastma ehk ligilahedaselt taielikult lahti paastma voi vallandama ostwald defineeris kataluusi kui aeglaselt kulgeva keemilise reaktsiooni kiirenemist aine katalusaatori juuresolul mis ei kuulu reaktsiooni saaduste ega lahteainete hulka nii defineerides juhtis ta tahelepanu asjaoluoe et katalusaator pole midagi sellist mis kaivitab muidu mittetoimuva reaktsiooni vaid katalusaator on miski mis lihtsalt kiirendab muidu aeglaselt kulgevat reaktsiooni lahtuvalt kataluusi definitsioonist defineeris ostwald katalusaatorit kui mistahes ainet mis ei esine reaktsiooni loppsaaduste koostises kuid muudab reaktsiooni kiirust katalusaatori lisamine reaktsioonisegusse alandab reaktsiooni aktivatsioonienergiat kuid ei muuda reaktsiooni keemilist tasakaalu ehk tasakaalu konstanti reaktsioon kull kiireneb kuid dunaamiline tasakaal jaab muutumatuks reaktsiooni lahteainete ja saaduste suhe jaab samaks graafikul on naidatud vordlevalt reaktsiooni potentsiaalse energia muutus katalusaatori osalusel punasega ja katalusaatori puudumisel mustaga voib naha et katalusaatori osalusel on toimuva reaktsiooni potentsiaalse energia maksimum palju madalam kui sama reaktsiooni toimumisel ilma katalusaatorita katalusaatori osalusel on reaktsiooni toimumiseks vajalik uletatav energiabarjaar vaiksem enamasti peetakse katalusaatori all silmas reaktsiooni kiirendavat ainet kuid leidub ka katalusaatoreid mille toime on vastupidine reaktsiooni aeglustav neid nimetatakse inhibiitoriteks katalusaator on homogeenne kui ta on lahteainetega samas faasis naiteks br vees ja heterogeenne kui on nendest erinevas faasis naiteks metalne pt biokatalusaatorid mis kuuluvad orgaaniliste katalusaatorite ruhma on ensuumid aga ka mitmed looduses toimuvad protsessid ja nende allikad elusrakud sisaldavad eriliste omadustega suuri molekule ehk bioloogilisi katalusaatoreid paljud valgud mida nimetatakse ensuumideks ensuumide reaktsioonid toimuvad aktiivtsentrites kui voorad ainemolekulid satuvad ensuumide aktiivtsentrisse ja seonduvad sellega siis lakkavad elusrakkudes ensuumaatilised reaktsioonid ning rakk murgitub ehk havib inimtekkelised kemikaalid nagu no ja no jpt kataluusivad osooni lagunemist peter atkins ja loretta jones on raamatu keemia alused teekond teadmiste juurde 4 valjaande 694 lehekuljel kirjutanud nii aktiivsuse kaotanud katalusaatoreid nimetatakse murgitunud katalusaatoriteks katalusaatorite reaktsioonide katkemist pohjustavad mitmed raskmetallid plii seetottu soovitatakse kataluusmuunduriga autodes kasutada pliivaba margistusega kutust aineid mis monomeeri keskkonnas moodustavad aktiivseid osakesi ja alustavad ahela kasvu reaktsiooni nimetatakse initsiaatoriteks voi katalusaatoriteks radikaalpolumerisatsiooni initsiaatoriteks on ained mis kergesti moodustavad vabu radikaale iga moodustunud radikaal voib uhineda monomeeri molekuliga ja alustada uht reaktsiooniahelat see on uht polumeerset molekuli seejuures initsiaatoriks olnud osake jaab seotuks ahela algusega ja ei osale jargnevates reaktsioonietappides initsiaator reaktsiooni kaigus kasutatakse ara poordumatult kuid selle asemele tekib uus radikaal ioonpolumerisatsiooni katalusaatoriteks on ained mis reaktsiooni keskkonnas moodustavad ioonipaare voi oluliselt polariseeritud komplekse mis alustavad polumerisatsiooniahelat need ioonipaarid voi polaarsed molekulid erinevalt vabadest radikaalidest osalevad igas jargnevas ahela kasvu etapis st elementaarreaktsioonis jargmise monomeeri molekuliga katalusaatorit protsessi kaigus ara ei kasutata ja see regenereerub keemiline reaktsioon on protsess mille kaigus uhest voi mitmest keemilisest ainest lahteainetest tekib keemiliste sidemete katkemise voi moodustumise tulemusena uks voi mitu uute omadustega keemilist ainet saadust produkti erinevalt tuumareaktsioonidest ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi uhe keemilise aine muutumine teiseks keemilises protsessis nouab energiat et uletada energeetiline barjaar keemiline reaktsioon saab toimuda ainete segus voi lahuses kui uks aine on kontaktis teise ainega ja susteem saab mingil viisil energiat soojus valgus elektrivool voi mehaaniline joud voi tuleb see molekulide enda sisemisest energiast aine molekulid saavad muutuda reaktsioonivoimeliseks kui nad saavutavad energiataseme mida nimetatakse aktivatsioonienergiaks mida suurem on reaktsiooni toimumiseks vajalik aktivatsioonienergia seda aeglasem on protsess keemiline muutus on aatomitevahelisi keemilisi sidemeid moodustavate elektronide umberpaiknemine st uhtede sidemete katkemine ja uute sidemete moodustumine reaktsiooni kaigus esineb uute molekulide teke kuid aatomid ei teki ega kao keemilised reaktsioonid alluvad kindlatele seadusparasustele mis voimaldavad moista reaktsioonide olemust ja voimaldavad teha stohhiomeetria arvutusi reaktsioonide tasakaalu kineetika soojusefektide ja termodunaamika arvutusi teatud tuupi reaktsioonide korral on edukalt rakendatavad spetsiifilised reegliparasused naiteks markovnikovi reegel utleb et liitumisel alkeenidele voi alkuunidele uhineb elektrofiil e naiteks h voi r jt selle susiniku aatomiga millega on seotud rohkem vesiniku aatomeid zaitsevi reegel utleb et aluse poolt industreeritud elimineerimisreaktsioon annab eelistatult suurema asendatusega saaduse ehk reaktsioonisaadustes domineerib rohkem alkuulruhmi sisaldav alkeen keemilist reaktsiooni kirjeldatakse reaktsioonivorrandiga mis naitab protsessis osalevaid lahteaineid ja loppsaadusi vastavalt massi jaavuse seadusele saab vorrandi pooled vordsustada nii et molemal poolel on iga elemendi aatomeid vordne arv tapsem reaktsioonivorrand kajastab ka reaktsiooni mehhanismi vaheastmeid ehk elementaarreaktsioone tasakaalulise reaktsiooni korral kasutatakse poolte vahel topeltnooli millest uks naitab paremale teine vasakule orgaaniliste reaktsioonide korral kui tekib korvalsaadusi vorrandi pooli ei vordsustata ja poolte vahel kasutatakse uht noolt retrosunteesi see on sunteesi planeerimine tagurpidi lahtudes soovitud loppuhendi struktuurist vorrandites kasutatakse laia noolt keemilise reaktsiooni mehhanismi all moistetakse reaktsiooni kulgemise viisi lahteainetelt saadustele mehhanism kirjeldab millised sidemed katkevad millised tekivad millises jarjekorras sidemete katkeminetekkimine toimub millised vaheuhendid tekivad ja kaovad millised on uksikud elementaarreaktsioonid nende kiirused tasakaalud jne keemilise reaktsiooni kiirus naitab kuidas reaktsiooni komponentide kontsentratsioon voi rohk ajas muutub reaktsiooni kiirus on vordeline reaktsioonis osalevate molekulide kontsentratsioonidega kuid soltub ka temperatuurist ja teistest teguritest sellega tegeleb keemiline kineetika keemiline suntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon voi mitme reaktsiooni jada koos vajalike keemiliste ja fuusikaliste protseduuride rakendamisega enamasti on tegu lihtsamatest uhenditest keerukamate keemiliste uhendite saamisega sunteesi tootlikkust naitab saagis mis arvutatakse reaktsioonivorrandite ja stohhiomeetria pohjal keemilisi reaktsioone voib klassifitseerida paljude tunnuste pohjal 1 reaktsioonis osalevate ainete olemuse alusel 2 faasilise oleku alusel 3 reaktsiooniga kaasneva energeetilise efekti pohjal 4 reaktsiooni initsieerimisviisi alusel 5 intermediaadi olemuse jargi 6 reaktsiooni mehhanismitee jargi 7 konkureerivate reaktsioonide alusel 8 olulisemad reaktsioonituubid keemilise muutuse iseloomu voi saaduse iseloomu pohjal 9 seoses funktsionaalruhmade muutustega vaata artiklit orgaaniline reaktsioon 10 saaduste selektiivse moodustumise jargi keemiline side on side mis uhendab aatomeid uksteisega lihtsaima keemilise sideme mudeli jargi aatomid no uritavad keemilise sideme moodustamise abil saavutada vesiniku puhul dubletti ehk kahte elektroni valiskihis spelementide puhul elektronoktetti ehk 8 elektroni aatomi valiskihis ning delementide puhul 18 elektroni valiskihis iga aatom koosneb elektronkihtidest igas elektronkihis on aatomorbitaalid mille peal paiknevad elektronid aatomorbitaale jaotatakse s p d ja forbitaalideks millel on iseloomulikud kujud esimese elektronkihi moodustab uks sorbitaal teise elektronkihi uks s orbitaal ja kolm porbitaali kolmanda elektronkihi uks sorbitaal kolm porbitaali ja viis dorbitaali jne orbitaalid on uksteise suhtes paigutatud kindla suunaga orbitaalide taitumise jarjekord kaib aufbau printsiipi jargi orbitaalid hakkavad elektronidega taituma alustades madalaima energiaga orbitaalist korgema energiaga orbitaal ei hakka enne elektronidega taituma kui madalama energiaga orbitaal ei ole veel tais keemilised elemendid jagatakse metallideks metalloidideks ehk poolmetalliseks ja mittemetallideks keemilist sidet saavad moodustada valentselektronid need on peaalaruhma elementide jaoks valiskihi elektronid elektronid esinevad keemilistes uhendites tavaliselt elektronpaaride kujul milles paardunud elektronid paiknevad samas ruumipiirkonnas ning omavad sama energiat keemilisi sidemeid on erinevaid tuupe olenevalt aatomi omadustest nt elektronegatiivsusest tekivad kovalentne polaarne ja mittepolaarne iooniline ja metalliline side kovalentse keemilise sideme annab selle kasitluse jargi kahe aatomi poolt jagatud elektronpaar elektronegatiivsemad aatomid tombavad elektronpaari tugevamalt enda juurde kui keemilist sidet moodustavad aatomid tombavad elektrone enda poole vordselt siis on tegemist mittepolaarse kovalentse keemilise sidemega nt clcl erinevate elementide aatomite vaheliste keemiliste sidemete korral omandab elektronegatiivsema elemendi aatom negatiivse laengu kui elementide elektronegatiivsuste vahe on suhteliselt vaike on ka niimoodi tekkivad laengud suhteliselt vaikesed ning vaiksemad uhe elektroni laengust elementaarlaengust mistottu kutsutakse selliseid laenguid osalaenguteks osalaengute paiknemist keemilises valemis tahistatakse kreeka tahega ja nende suuruseid moodetaks elementaarlaengu suhtes kovalentset sidet milles osalevatel aatomitel on osalaengud kutsutakse polaarseks keemiliseks sidemeks nt hcl metalliline side lihtsaima kasitluse jargi moodustavad valentselektronid metallides no elektrongaasi liikudes vabalt positiivse laenguga metalliioonide vahel nt li n metallilise sideme moodustamiseks peab elementide ionisatsioonienergia ja sellega seotult elektronegatiivsus olema suhteliselt madal tagades elemendile suure positiivsete ioonide moodustamise voime samas peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuste vahe olema vaike vastasel korral tombaks uhe elemendi aatomid elektrone enda poole nii tugevalt et moodustuks iooniline side alati omab kovalentset komponenti mida suuremaks muutub sidet moodustavate aatomite elektronegatiivsuste vahe seda suuremaks muutuvad ka aatomite osalaengud kui elementide elektronegatiivsuste vahe on piisavalt suur siis voib nendevahelist keemilist sidet pidada enamjaolt iooniliseks nt nacl puhta ioonilise sideme puhul on elektronpaar taielikult elektronegatiivsemale aatomile voi aatomite ruhmale ule lainud taiesti puhast ioonilist sidet ei esine vaid ioonilistes uhendites on keemilisel sidemel alati ka teatav kovalentne komponent analoogiliselt saab osalaenguid polaarsetes kovalentsetes sidemetes pidada enamjaolt kovalentses sidemes esinevaks taiendavaks iooniliseks komponendiks nonda puudub ioonilise ja kovalentse sideme vahel selge piir molekulide vahel esinevad erinevad joud van der waalsi joud nt dispersioonimoju ja induktsioonimoju ning vesiniksidemed vesiniksidemed on usna tugevad aga 10 korda norgem kui kovalentne side ning mojutavad uhendi keemilisi omadusi keemilise sideme liigi ule otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse abil aastal 1941 tunnustas van arkel kolm selgelt eristavate omadustega materjali ja paigutas need vordkulgse kolmnurka tippudele ketelaar taiendas kolmnurka suurema binaarsete uhendite kogusega antud kolmnurka arendati veel ning leiti soltuvust teades need koordinaate leiab kolmnurka pealt domineeriva sideme liiki pilt kolmnurgast asub siin siin kolmikside on keemiline side kus on uhinenud kolm elektronpaari kolmikside kuulub kovalentsete sidemete hulka roostetamine ehk korrosioon ehk korrodeerumine inglise corrosion on keemilise aine kivimi koe voi materjali enamasti metalli osaline having keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tottu pohiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksudeerimist hapniku toimel koige tuntum korrosiooni vorm on rooste inglise rust milles muudetakse raud raudiiioksiidiks elektrokeemiline ehk galvaaniline korrosioon on korrosiooni liik mis toimub juhul kui kaks metalli uks keemiliselt aktiivsem ja teine vahem aktiivne satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide ulekanne vahem aktiivse metalli suunas see kiirendab aktiivsema metalli korrosiooni ning vahem aktiivse metalli korrosioon aeglustub voi peatub elektrokeemilisel korrosioonil tekivad enamjaolt aktiivsema metalli oksiidid voi soolad tihti on voimalik keemiliselt eemaldada korrosiooni saadusi naiteks fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt ta moodustab roostega feo raudiiifosfaadi fepo mis jatab musta kihi mida on voimalik kergesti eemaldada kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega mis eemaldab moned metallikihid et tekitada uhtlast pinda naiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid moned metallid on rohkem vastupidavamad korrosioonile kui teised samuti on 4 moodust kaitsta metalle korrosiooni eest metalli pinna katmine varviga pinna katmine tsingiga kuumtsinkimine voi nende kasutamine koos metalli pinna katmisel varviga moodustub barjaar mis ei lase metallil korrodeeruda varvimine on eelistatud juhul kui pinna valjanagemine on oluline sest ta ei ole pusiv koigis valitingimustes metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht mis on aeglase korrosiooniga ja mis kaitseb samuti pinda korrodeerumise eest kuumtsinkimisel pannakse metallvanni kus on ulessulatatud tsink ja mis on kuumutatud 460 cni ohu katte sattudes reageerib tsink ohus oleva hapnikuga tekitades zno mis reageerib ohus oleva susihappegaasiga ning tekib halli varvi znco mis on tugev materjal ja takistab mitmetel tingimustel korrosiooni metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist ohukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga mis koosneb korrosiooni saadustest kihi keemiline koostis ja mikrostruktuur peavad erinema metallist millele kiht kantakse tuupiline kihi paksus mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada kui kiht peaks mingil pohjusel havinema voi viga saama passivatsioon looduslikus keskkonnas nagu ohk vesi ja maapind keskmise ph juures on margatud alumiiniumil roostevabal terasel titaanil ja ranil naiteks puhas alumiinium olles hapnikuga kontaktis moodustab alumiiniumoksiidi kihi mis takistab alumiiniumi edasise korrodeerumise alumiiniumi sulamid aga vastavat oksiidikihti ei tekita mistottu tuleb neid passiveerida metalli passivatsioon on maaratud metallurgia ja keskkonnateguritest ph moju passivatsioonile on kokku voetud pourbaixi diagrammides kuigi paljude teiste faktorite mojud on tahtsamad naiteks keskkonna korge ph takistab alumiiniumi ja tsingi passiveerimist madal ph voi kloori ioonide olemasolu mojutab roostevaba terast ning korge temperatuur titaani kuna korgel temperatuuril oksiid lahustub pigem titaani mitte elektroluuti materjalid mis on korrosioonile koige vastupidavamad on need mis ei ole termodunaamiliselt soodsad naiteks kulla voi plaatina korrosiooni saadused lagunevad ise tagasi puhtaks lihtaineks mistottu voibki neid elemente leida maapinnast monedel metallidel on looduslikult aeglane reaktsiooni kineetika kuigi korrosioon on termodunaamiliselt soodne selliste metallide hulka kuuluvad tsink magneesium ja kaadmium kuigi korrosioon toimub kogu aeg on see vaga aeglane mikroobide ehk mikroorganismide korrosiooniks nimetatakse korrosiooni mis on tekitatud voi kiirendatud mikroorganismide enamasti kemotroofide poolt mikroobide korrosioon toimub metallides ja mittemetalsetes materjalides isegi hapnikuvabas keskkonnas naiteks desulfaatijad bakterid on aktiivsed just hapnikuvabas keskkonnas redutseerides sulfaatiooni sulfiidhappeks aeroobses keskkonnas on aktiivsed aga bakterid mis oksudeerivad raua raudiioksiidideks ja raudiihudroksiidideks samuti on aktiivsed bakterid mis oksudeerivad vaavli vaavelhappeks korgetemperatuuriline korrosioon on metalli korrosioon mis leiab aset korgetel temperatuuridel kus on olemas uhend mis on voimeline metalli oksudeerima voi seda protsessi kiirendama pulbristumine on korrosiooni vorm mis esineb kui materjal satub keskkonda kus on vaga suur susinikusisaldus tulemuseks esineb materjali kadu ja seetottu ka kasulikud omadused vahenevad tuupiline metalli pulbristumine toimub mitmes staadiumis mis on omavahel seotud esmalt seotakse susinik metalli kihti kus toimub susiniku liikumine metalli sulamisse seejarel tekivad stabiilsed karbiidid mc kus m on metall mis lagundatakse lagundamisest saadud ained aga kaituvad katalusaatoritena mis kiirendavad susiniku edasist lahustumist ja kordavad sama protsessi samuti voib susiniku kiht tekitada karbiidi ka metalli pinnal mis emigreerub metallilt suurem osa keraamilisi materjale on peaaegu taielikult immuunsed korrosiooni vastu neid kooshoidvatel keemilistel sidemetel on vaga vaike vabaenergia vaartus mistottu voib neid lugeda juba korrodeerunuteks kui aga korrosioon toimub on see enamjaolt materjali lahustumine voi keemiline reaktsioon mitte aga elektrokeemiline protsess koige tavalisem naide korrosiooni kaitsest keraamikas on lubja lisamine klaasile et vahendada selle lahustuvust vees kuigi tavaline klaas ei lahustu vees tekivad sellel niiskuse kaes mikroskoopilised vead rabeduse tottu sellised vead vahendavad klaasi tugevust oma esimestel tundidel standardtingimustes polumeeride puhul ei ole voimalik raakida otsesest korrosioonist kuna nende suure molekulmassi korral sidumine teise ainega annab vaga vaikse entroopia hulga mistottu on neid peaaegu voimatu lagundada kuigi lagundamine on probleemiks monede polumeeride kasutusvaldkondade puhul on seda kerge ennetada rohkem levinum probleem on aga paisumine kus vaiksed molekulid tungivad polumeeride struktuuri ning vahendavad nende tugevust ja jaikust sageli aga kasutatakse just plastifikaatoreid et muuta polumeeri omadusi koige sagedasem polumeeri lagunemise pohjus on aga polumeeri siseste sidemete lohkumine neid sidemeid saavad lohkuda paljud oksudeerijad naiteks hapnik osoon ja kloor levinuim polumeeri lagunemine on kummivooliku pragunemine osooni mojul klaas on vastupidavam kui suurem osa teisi materjale mistottu arvatakse et klaas on isegi korrosioonikindel uldjuhul on klaasi korrosioon vaga aeglane protsess ning isegi parast aastatepikkust kokkupuudet ohus olevate ainetega ei muutu nende valimus margatavalt kuigi on olemas keemilisi uhendeid mis pohjustavad klaasi korrodeerumist ja isegi lagunemist sellistel juhtudel on tahtis valida oiget tuupi klaas kuna moned neist on korrodeerumise vastu kindlamad kui teised ainult moned kemikaalid rundavad klaasi agedalt nendeks on vesinikfluoriidhape kontsentreeritud fosforhape korgel temperatuuril voi kui sisaldab fluroiidi kontsentreeritud leelismetalli lahus voi vesi kui ta jaab temperatuurivahemikku 100374 c leeliselised lahused rundavad ranidioksiidi mille tulemusena see laguneb selle tulemusena tuleb nahtavale uusi pindu mis samuti sisaldavad oksiide selline protsess toimub aga vaga aeglaselt kui leelise kogus on minimaalne vesinikfluoriidhape on uks voimsamaid happeid mis kahjustab igat sorti rani sisaldavaid klaase happed rundavad klaasis olevaid leelismetalle lahustades need mistottu jaab alles ranidioksiidi struktuur ja augud kus olid metallid selline poorne pind aeglustab edasist korrosiooni kuna hape peab tungima labi kihi et leida uusi leelismetalle vee korrosioon sarnaneb happe korrosiooniga kus leelismetall eemaldatakse klaasi pinnalt vee korrosioon toimub palju aeglasemalt kuigi korgel temperatuuril voib muutuda see margatavalt klaaspindadel on kaht erinevat tuupi korrosiooni mis saavad toimuda nii uheaegselt kui ka eraldi esimest tuupi korrosioonis mis on pohjustatud niiskusest toimub ioonide vahetus ioonide vahetus toimub klaasis olevate naatriumiioonide ja hudroksiidioone sisaldava lahuse vahel sel juhul on lahuse phl suur roll mida korgem see on seda kiirem on korrosioon teist tuupi korrosioonis toimub klaasi kahjustamine leeliseliste materjalide poolt kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homoopolaarne side on uhiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side see esineb molekulides liitioonides ja kristallides kovalentse sidemega seonduvad uhe ja sama mittemetalli aatomid voi vaikese elektronegatiivsuste vahega elementide aatomid kovalentse sideme juures etendab kandvat osa elektronkatte valiskihi elektronide valentselektronide vastastikune toime aatomid moodustavad vahemalt uhe uhise elektronpaari uhe siduva elektronpaari uksikside koige levinum juhtum asemel voib olla ka mitu mitmikside kaks kaksikside kolm kolmikside voi vaga harva ka neli nelikside voi kuus kuuikside rusikareeglina voib oelda et kovalentne side moodustub kas uhe ja sama elemendi aatomite vahel voi nende elementide aatomite vahel mille elektronegatiivsuste erinevus pole paulingi skaalal suurem kui 1617 suurema elektronegatiivsuste erinevusega elementide vahele tekib iooniline side nagu ioonilise sideme puhulgi on peamine tendents vaarisgaasile omase stabiilse elektronkonfiguratsiooni saavutamisele ent erinevalt ioonilisest sidemest saavutatakse see aatomitevaheliste uhiste elektronpaaride moodustamise teel mitte elektronide loovutamise ja vastuvotmise teel kovalentse sideme moodustamisel vabaneb energiat sidemeentalpia kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side metallide aatomite vahel metalliline side kovalentne side moodustub nii uhesuguste aatomite vahel naiteks dikloori dihapniku divesiniku ja teemandi molekulides kui ka erinevate aatomite vahel naiteks vee ja ammoniaagi molekulides ja karborundi kristallides ka koigis orgaanilistes uhendites nii madal kui ka korgmolekulaarsetes on side kovalentne kovalentse sideme tugevus oleneb selle moodustumisel vabanevast energiast side on tugevam ja raskemini lagunev kui selle moodustumisel vabaneb rohkem energiat kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel voi aatomite vahel mille elektronegatiivsus on vordne en 0 seovad molemad aatomid uhiseid elektronpaare vordse jouga ning suurem elektrontihedus on jaotatud molema aatomituuma suhtes summeetriliselt positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed langevad kokku niisugust sidet nimetatakse mittepolaarseks kovalentseks sidemeks ehk mittepolaarseks sidemeks niisugune side on naiteks dihapnikus dilammastikus ja diklooris kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel mojutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole niiviisi omandab see aatom sidemes negatiivse teised aatomid voi teine aatom positiivse elektrilaengu molekul tervikuna jaab elektroneutraalseks et molekulis tekivad poolused nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks ehk polaarseks sidemeks polaarne side on naiteks vesinikfluoriidhappes ja vesinikkloriidhappes polaarsuse tugevus soltub aatomitevahelisest elektronegatiivsuse vahest kui en jaab alla 04 on kovalentne side enamasti mittepolaarne kui en jaab 04 ja 17 vahele on ta enamasti polaarne viimase naiteks on vaga tugev polaarne side en 14 mida leidub vees ja alkoholides vee ho molekulis kus hapnik mille aatomil on suurem elektronegatiivsus omandab molekulis negatiivse kaks uksiksidemetega seotud vesiniku aatomit aga positiivsed laengud uhised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tommatud positiivse laenguga vesiniku aatomite omavahelise toukumise tulemusena kujuneb vee molekulis sidemete omavaheliseks nurgaks 104106 kraadi tavalise kovalentse sideme korval on ka doonoraktseptorside kus uks sideme partneritest annab molemad sideme elektronid naiteks heksatsuanoferraatiooni fecn puhul sellist sidet kujutatakse monikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega seipolaarne doonoraktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab uhise elektronpaari vahem elektronegatiivne aatom nagu naiteks lammastikpentoksiidi no ja kloorishappe puhul doonori oksudatsiooniaste touseb 2 vorra koordinatiivse doonoraktseptorsideme ehk koordinatiivse sideme puhul annab uhise elektronpaari elektronegatiivsem aatom aktseptor on enamasti metalliiooni prooton sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis polaarne kovalentne side voib keemiliste reaktsioonide kaigus lohustuda ning ule minna iooniliseks sidemeks sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna suurema elektronegatiivsusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni kovalentsed sidemed voivad olla erineva sugavusega kui kahe aatomi vahel on rohkem sidemeid siis sidemeenergia on suurem orgaaniliste uhendite seas leidub kaksiksidemeid naiteks alkeenides ja kolmiksidemeid alkuunides vesiniku elektronkonfiguratsioon on h1s selleparast peab keemilisse sidemesse astuv vesinik saavutama vaarisgaasi heeliumi elektronkonfiguratsiooni kaks vesinikuaatomit mis moodustavad divesiniku molekuli puuavad saada elektronkatte valiskihti kaks elektroni selleks kattuvad nende pooltaitunud sorbitaalid fluori elektronkonfiguratsioon on f1s2s2p2p2p valiskihis puudub vaarisgaas neooni elektronkonfiguratsioonist uks elektron selleparast seonduvad difluori molekuli moodustavad fluori aatomid ja pooltaitunud porbitaalide kattumisel moodustub uhine elektronpaar kovalentset sidet mille moodustab ainult uks elektronpaar nimetatakse uksiksidemeks see on side kattuvad orbitaalid paiknevad aatomituumadevahelisel teljel hapniku elektronkonfiguratsioon on o1s2s2p2p2p hapnikuaatomis on kaks pooltaitunud porbitaali selleparast seonduvad dihapniku molekuli moodustavad aatomid nende orbitaalide kattumise teel moodustub kaks uhist elektronpaari nii saavutavad molemad aatomid neooni elektronkonfiguratsiooni kahe uhise elektronpaariga moodustatud sidet nimetatakse kaksiksidemeks see koosneb kahest sidemest millest uks on side ja teine side viimane ei saa moodustuda ilma sidemeta sideme puhul toimub orbitaalide kulgepidi kattumine side ja side paiknevad teineteisega risti lammastiku elektronkonfiguratsioon on n1s2s2p neooni elektronkonfiguratsioonist jaab tal puudu kolm elektroni selleparast seonduvad dilammastikku moodustavad lammastiku aatomid kolme uhise elektronpaari abil kolme uhise elektronpaari abil moodustuvat sidet nimetatakse kolmiksidemeks see koosneb uhest sidemest ja kahest sidemest mis paiknevad uksteise suhtes risti et moodustuks kaksik voi kolmikside peavad aatomituumad olema uksteisele lahemal sel juhul hoiavad aatomituumad uhiseid elektronpaare tugevamini nii et side on tugevam sideme tugevuse moot on sidemeenergia ulalnimetatud kolme molekuli puhul on elektronpaarid olenemata nende arvust molema aatomi tuumast vordsel kaugusel vesiniku ja kloori elektronkonfiguratsioonid on h1s ja cl1s2s2p3s3p vesinik puuab saada heeliumi elektronkonfiguratsiooni kloor argooni oma selleks kattub vesiniku pooltaitunud sorbitaal kloori pooltaitunud porbitaaliga nende vahel tekib side ja moodustub vesinikkloriidhappe hcl molekul vesiniku ja hapniku konfiguratsioonid on h1s ja o1s2s2p2p2p hapnikul on neooni stabiilsest konfiguratsioonist puudu kaks elektroni vee molekuli moodustamises osaleb kaks vesinikuaatomit hcl ja ho puhul moodustub kovalentne side erinevate aatomite vahel millel on ka erinev elektronegatiivsus elektronegatiivsema elemendi aatomituum tombab sideme uhiseid elektronpaare tugevamini enda poole selleparast ei ole elektronpaar molemast tuumast vordsel kaugusel vaid on elektronegatiivsema elemendi aatomituumale lahemal iga side on polaarne ehk polaarselt kovalentne ehk heterokovalentne iga kovalentset sidet moodustavad aatomid omandavad osalaengud mida tahistatakse ja sellega on seotud ka dipoolmoment kunst kui uks pohilisi kultuurimoisteid on uldisemas tahenduses meisterlik oskus voi osavus vanakreeka keeles techne ladina keeles ars prantsuse ja inglise keeltes art mistahes loomingulisel tegevusalal mis tekitab meeltega margatavust kuigi sona kunst eesti keeles parineb ajaloolistel ja kultuurilistel pohjustel saksa keelest kasutatakse eesti keeles ka laanemeresoome keeltest laenatud sona taie kunsti kui kaunite kunstide ehk taide all moistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti arhitektuuri muusikat ilukirjandust tantsukunsti ja naitekunsti ja filmikunsti kunst on tekkinud koos inimuhiskonnaga juba kiviajal kuna kunsti kaudu on inimene oppinud tundma elu ja iseennast valjendama oma toekspidamisi elamusi ja suhtumist maailma on eri ajastute voi eri uhiskondade kunstis erinevusi kunsti uheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus kunst on midagi sellist mida inimene on teinud vaatamiseks kuulamiseks jalgimiseks kunst asetseb tahendusruumis mida piiritleb raam algus ja lopp kulissid vms tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte millel puudub praktiline otstarve tartumoskva koolkonna kultuurisemiootika kasitab kunsti sekundaarse modelleeriva susteemina mis kasutab primaarse modelleeriva susteemi keele kone kujundi jne vahendeid spetsiifilisel ja tahendusrikkal viisil seetottu on kunstile isearanis iseloomulik stiilide ja stiilivotete zanrite ja kujutluslaadide eristamine ja jargimine immanuel kant raagib kunstist otsustusvoime kriitikas kunsti eristatakse loodusest nagu tegemist tun facere tegutsemisest handeln voi toimimisest wirken uldse agere ja esimeste saadust produkt voi tagajarge folge kui tehtut werk opus viimaste saadusest kui tulemust wirkung effectus oigupoolest tuleks kunstiks nimetada uksnes tekitamist hervorbringung vabaduse labi so meelevalla willkur labi mis seab oma tegudele handlungen aluseks moistuse kunsti kui inimese osavust eristatakse ka teadusest oskamist teadmisest kui praktilist voimet vermogen teoreetilisest kui tehnikat teooriast kunsti eristatakse ka kasitoost esimene on vaba kunst teist voib nimetada ka palgakunstiks esimesele vaadatakse nii nagu ta saaks otstarbekohaselt valja kukkuda onnestuda uksnes manguna so tegevusena mis on omaette fur sich selbst meeldiv et aga koigis vabades kunstides on ometigi noutav midagi sundivat zwangsmaiges voi nagu oeldakse mingi mehhanism ilma milleta vaimul mis peab kunstis vaba olema ning ainuuksi mis teost werk elustab ei oleks mingit keha ning ta sureks taiesti janu katte seda pole ebasoovitav meelde tuletada kui kunst mingi voimaliku eseme tunnetusele vastavalt sooritab ainult selle eseme tegelikuks tegemiseks noutavaid toiminguid handlungen siis on ta mehaaniline kunst kui tal aga on vahetuks kavatsuseks lobutunne gefuhl der lust siis nimetatakse teda esteetiliseks kunstiks esimene on ta juhul kui tema eesmark on et lobu saadaks ettekujutusi vorstellungen kui pelki aistinguid teine juhul kui tema eesmark on et lobu saadaks kujutlusi kui tunnetusliike meeldivad kunstid on need mille eesmargiks seatakse uksnes nauding naiteks lauamuusika kaunis kunst seevastu on ettekujutusviis mis on omaette fur sich selbst otstarbekohane ning olgugi ilma eesmargita edendab befordert ometigi meelejoudude gemutskrafte kultuuri seltsivaks teatamiseks geselligen mitteilung kaunis kunst on kunst niivord kui ta paistab uhtlasi olevat loodus kauni kunsti saaduse puhul peab saama teadlikuks sellest et see on kunst mitte loodus aga siiski peab otstarbekohasus selle saaduse kujul paistma igasugusest meelevaldsete reeglite sunnist nii vaba just nagu see oleks pelga looduse saadus loodus oli kaunis kui ta nagi uhtlasi valja kunstina ja kunsti saab kauniks nimetada ainult juhul kui me oleme teadlikud sellest et ta on kunst ja ta naeb meile siiski valja loodusena kaunis kunst meeldib pelgas otsustusetegemises beurteilung mitte meelteaistingus ega moiste labi otstarbekohasus kauni kunsti saaduses on kavatsuslik ei tohi aga kavatsuslikuna paista st kaunile kunstile peab vaatama kui loodusele kuigi sellest ollakse teadlik kui kunstist loodusena naib kunstisaadus seelabi et kohatakse kull kogu tapipealsust kooskolalisuses ubereinkunft reeglitega ainuuksi mille jargi saadus saab saada selleks mis ta peab olema kuid ilma pedantsuseta ilma et paistaks labi kooliline vorm so ilma et oleks naha jalge sellest et reegel on kunstnikul silme ees olnud ja tema meelejoudusid kammitsenud kaunis kunst ei ole opitav ei rajane moistelistel reeglitel on kunstile reeglit andva geeniuse saadus siiski sisaldab ta ka midagi koolikohast schulgerechtes mida saab reeglite jargi taibata ja jargida kunst kirjeldab objekte ka inetuid ja vastumeelseid kaunitena uksnes vastiku peab ta valistama ja nonda on raidkunst mille saadused looduse omadega kergesti segi aetakse inetute esemete vahetu ettekujutuse valistanud looduse ilu on kaunis asi kunsti ilu on kaunis ettekujutus asjast otsustusvoime kriitikas utleb immanuel kant et kui kauneid kunste ei seostata moraaliideedega ainuuksi mis toovad kaasa bei sich fuhren iseseisva heameeletunde wohlgefallen siis on nad suunatud angelegt ainult naudingule mis ei jata ideesse alles midagi mis teeb vaimu nuriks eseme tasapisi vastikuks ja meele enesega rahulolematuks ning tujukaks kunst ei tee inimest kolbeliselt paremaks kuid ometi kombeliseks ta voidab meeltekalduvuse turannialt vaga palju katte ning valmistab nonda inimest ette moistuse ulemvoimuks kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks vahel kunstiliigid poimuvad ja liituvad naiteks teatrikunstis on naitekunst uhinenud kirjandusega ja lavakujunduse kaudu maalikunstiga ooperietendusse kuulub lisaks veel muusika ja tants ilu on esteetiliste ideede valjendus kaunid kunstid on jaotatavad selle valjenduse liigi jargi valjendus leiab aset sonades liigutustes voi toonides seega on vaid kolm liiki kujutavaid kunste konelev kunst kujutav kunst ja aistingute kui valiste meeltemuljete mangu kunst seda jaotust saaks korraldada ka dihhotoomiliselt nii et kaunis kunst jaotataks motete voi kaemuste valjenduse kunstiks ja esimene omakorda ainult nende vormi voi nende mateeria aistingu jargi ainult et siis ta jaotus naeks valja liiga abstraktne ja tavamoistetele mitte nii vastav konelevad kunstid on konekunst ja luulekunst dichtkunst konekunst on kunst tegelda aru tegevusega geschaft kui kujutlusvoime vaba manguga luulekunst on kunst sooritada kujutlusvoime vaba mangu aru tegevusena konekunstnik kuulutab niisiis tegevust ja sooritab seda nii just nagu see oleks vaid mang ideedega kuulajate meele lahutamiseks luulekunstnik kuulutab vaid meeltlahutavat mangu ideedega ja aru jaoks tuleb ometi nii palju valja nagu tema kavatsuseks oleks olnud tegelda ainult aru tegevusega kujutavad kunstid ehk kunstid mis valjendavad ideid meeltekaemuses mitte pelga kujutlusvoime ettekujutuste labi mida sonadega argitatakse on kas meeltetoe voi meeltepaistvuse kunstid esimest nimetatakse plastikaks teist maalikunstiks molemad teevad kujud ruumis ideede valjenduseks esimene teeb kujud tuntavaks kahele meelele nagemisele ja kompimisele esteetiline idee arhetuup algkuju on molemale kujutlusvoimes aluseks kuju aga mis moodustab esteetilise idee valjenduse ektuup jarelkuju antakse kas oma kehalistes mootmetes nagu ese ise eksisteerib voi viisi jargi kuidas need silmas peegelduvad oma naivuses apparenz pinnal plastika alla kuuluvad raidkunst ja ehituskunst maalikunst mis kujutab meeltepaistvust kunstiliselt kunstlich ideedega seotuna jaguneb looduse kauni kirjeldamise kunstiks ja looduse saaduste kauni kokkupanemise kunstiks maalikunst ja iluaiandus aistingute kauni mangu kunst puudutab aistingu juurde kuuluva meeleaistihaalestuse pinge eri astmete proportsiooni so meeleaisti tooni ta jaguneb kuulmis ja nagemisaistingute kunstiliseks manguks muusika ja varvikunst voibolla on molemad aistinguliigid vormiotsustuste tegemise tulemus paljude aistingute mangus vonkumiste proportsioon mis on aluseks helidele ja varvidele kristian jaak peterson oieti christian jacob petersohn 14 marts vkj 2 marts 1801 riia 4 august vkj 23 juuli 1822 riia oli eesti kirjanik teda peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks sundis viljandimaalt parit kirikuteenri pojana tema isa oli riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja kristjan jaak sundis pere kolmanda lapsena oppis riia kubermangugumnaasiumis ning 18191820 tartu ulikooli usu ja filosoofiateaduskonnas ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamotisklusi juba gumnaasiumis ta avaldas johann heinrich rosenplanteri ajakirjas beitrage zur genauern kenntniss der ehstnischen sprache artikleid eesti keele kohta tolkis rootsi keelest saksa keelde kristfrid gananderi mythologica fennica taiendas tolget finnische mythologie beitrage xiv 1822 omaette valjaanne tiitellehe andmeil 1821 arvatava eesti ainestikuga mis mojutas friedrich robert faehlmanni ja friedrich reinhold kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust peterson nimetas ennast maarahva hindas kirjanduse rahvuslikku omapara ja pidas voimalikuks alguparase eesti kirjanduse loomist tema luuleloomingust on sailinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust pohiosa moodustavad heroilisfilosoofilised oodid mida iseloomustab ulev varvi ja kontrastirikas sonastus ja lihtsama varsikoega pastoraalid milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivotteid ilmneb ka antiikkirjanduse theokritose ja eelromantikute friedrich gottlieb klopstocki moju peterson oskas vahemalt 16 keelt sealhulgas mitut idamaa keelt kirjanik suri tuberkuloosi petersoni kasikirja leidis 1901 opetatud eesti seltsi arhiivist villem reiman tema kirjanikusuuruse tostis ausse gustav suits petersoni luule ja mottepaevik avaldati alles 1922 1983 aastal rajati kristjan jaak petersonile tartus toomemael malestussammas mille autorid on jaak soans ja allan murdmaa kristjan jaak petersoni sunniaastapaeval 14 martsil tahistatakse alates 1996 aastast emakeelepaeva mis sai 1999 aastal riiklikuks tahtpaevaks 2014 aastal otsustati nimetada tartus kommertsgumnaasiumi descartesi lutseumi ja kivilinna gumnaasiumi liitmisel loodud uus gumnaasium tartu kristjan jaak petersoni gumnaasiumiks kas lauluallikas kulmas pohjatuules minu rahva meelesse oma kastet ei vala kas siis selle maa keel laulu tuules ei voi taevani toustes ules igavikku omale otsida nonda inimeste vaim oled sa udus ujumas kui su mote on otsimas jumalat tahtede alt 1 ehk ka kas laulo allikas kulmas pohja tules minno rahva melesse omma kaste ei valla 172a 172b 173 kas siis selle maa keel laulo tules ei voi taevani toustes ulles iggavust ommale otsida 174a 174b 175 olled sa uios uiomas kui so motte on otsimas jummalat tahhede alta kui ma tartust laksin riia poole oma vanemaid vaatama tehtud on see laul tuule kortsis jumalaga nuud meie maa ei ma nuud konni sinu kasemetsadessa kus lilled on oitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella sinu hallid peake tuleb ikka mu meelesse kui paev on oitsemas ules kui paeva silm on minemas suure looja sulesse armas isakene nii kui vahuse joe murisevad lained mis kalju pealta langevad oru sisse nii kui taeva pikne musta pilvede alla hirmsasti kargatab nonda on jooksmas laulu ilus tuline oja nii kui valguse allikas seisab austud laulja oma vendade keskeella kargatab pikne ja metsad on vait laulja on tostamas oma haale valamas suusta laulukaste ja tema umber vait kui merekaljud rahvad on kuulemaies kubism on 20 sajandi kunstivool mis hakkas kujunema pariisis 1907 aastal pablo picasso ja georges braquei toodes kubistide eelkaijaks oli paul cezanne moiste kubism vottis kasutusele prantsuse kriitik louis vauxcelles ja see vihjab kuubist lahtuvale kujutamisele kriitik kirjeldas braquei toid 1908 aastal valjendiga bizarreries cubiques kuubilised veidrused kubistide eesmark oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju muusikainstrumendid natuurmordid maastikud jne geomeetrilistena kuup silinder jne tukeldatud pindadena voi stereomeetrilistena kujutada esemeid uhekorraga mitmest vaatevinklist algset kubismi perioodi mis algas 1909 aastal nimetatakse analuutiliseks kubismiks seda perioodi iseloomustab motiivide majad puud ja natuurmordid lahutamine justkui algosadeks geomeetrilisteks kujunditeks ning nendest uue pildi ulesehitamine teine hilisem vool kubismis kannab nime sunteetiline kubism alguseks peetakse 1912 aastat kunstnik paneb esmalt paika vormid ja varvid ja alles siis motleb valja motiivi tavaliselt natuurmordi sunteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane juan gris sunteetiliseks nimetatakse ka picasso ja braquei kubismi parast 1912 aastat aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti tapeeti ja kangaid hakati kasutama kollaazitehnikat varvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid koige tuupilisemad on hallidpruunidtumerohelised ja kahvatusinised kooslused siiski sunteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate varvitoonide kasutamine juan gris vaga kaugele laks varvide kasutamisel robert delaunay seda suunda on hakatud nimetama orfismiks sunteetilisest kubismist eemaldus ka fernand leger kes oma toodes kasutas tumedat varvi silindreid ja torusid seda suunda hakati nimetama tubismiks kubism on olnud inspiratsiooniks art deco aegkonna dekoratiivse kunstisuuna arenemisel 19201930 aastatel pohiliselt usa ja euroopa metropolides i maailmasojaga kaasnenud elukorralduse teiseneminemis paadis iseseisva riigi loomisega toi uued tuuled ka kunstimaastikule eesti kultuuriruumis pohjustas muutustealdis ohkkond eelkoige kohaliku kunstielu jarsu elavnemise hakkas tekkimas uusi kunstiorganisatsioone hoogustus naitustetegevus ja pustitati uusi loomingulisi programme seda ajajarku iseloomustab ka kubismi teke eesti kunstis kui teatavasti tekkis kubism prantsusmaal 1907 aasta paiku p picasso ja g braquei loomingus siis eestisse joudis kubism hiljem ja marksa teisel kujul olles mojustatud mitmest erinevast kunstivoolust futurismist ekspressionismist konstruktivismist ja purismist eestisse toi kubismi jaan vahtra 18821947 1920 ilmusid ajakirja ilo kolmandas numbris tema puuloiketehnikas illustratsioonid need kandsid endas kull ekspressionismi kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks blanc et noir valge ja must eestis viljeldi kubismi 1920 aastate lopuni uhed jarjekindlamad kubistid olid arnold akberg ja jaan vahtra jaan vahtra eestvedamisel loodi 1923 aastal eesti kunstnikkude ruhm kubistlikku skulptuuri iseloomustavad geomeetrilised vormid kujud naivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest koonustest silindritest jne kujutatav motiiv on aimatav kass ehk kodukass felis catus on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv vaike kiskja kaslaste hulgas ainus koduloom kodukass on valimuselt eriti varvuselt sarnane metskassiga sageli on neid raske teineteisest eristada pealegi metsistuvad kodukassid tihti ja voivad metskassidega ristuda kassi aju kaalub 314 g kasside normaalne rektaalne kehatemperatuur on 386 c kassi suda loob 140 korda minutis normaalne vererohk on 160100 mmhg emakassi tiinus kestab 2 kuud korraga sunnib 26 poega kass elab 1012 maksimaalselt 20 aastat vanaks kassil on 38 kromosoomi kasside haistmiselundiks on jacobsoni elund varasemate paleontoloogiliste avastuste jargi arvati et kassi kodustamine sai alguse vanaegiptuses umbes 2000 ekr kuid 2004 avastasid arheozooloogid kassi jaanused inimese jaanuste korvalt kuprose saarel asuvast vanemast matmispaigast mille tottu kassi kodustamine aeg paigutatakse nuud ajavahemikku 90007500 ekr leitud kass on morfoloogiliste tunnuste poolest vaga lahedane aafrika metskassile tal puuduvad kodustamisest tulenevad muutused skeletis seetottu vois pigem olla tegemist taltsutatud kui kodustatud kassiga inimeste ja kasside kooselu sai toeliselt alguse koos polluharimisega viljaaidad meelitasid ligi hiiri ja rotte need omakorda kasse kes olid nende looduslikud vaenlased carlos driscoll tegi 979 kassi pohjal uurimuse mis voimaldab jareldada et kasside kodustamine sai toenaoliselt alguse viljaka poolkuu piirkonnast sealjuures kodustati aafrika metskass viiel korral ajavahemikus 80006000 ekr hiirte ja rottide puudjana on inimesed peale kodukassi pidanud ka teisi kaslasi taltsutatud aafrika metskasse ja jaguarundisid vanaegiptuses palsameeriti kasse kui puhi loomi samamoodi nagu inimesi kasse kaitses kassipaine jumalanna bastet egiptlaste kaudu oppisid kasse tundma kreeklased vanakreekas peeti kasse luksusloomadena sest hiiri puudsid seal nirgid vanaroomas sai kassipidamine uldiseks keisririigi ajastul seal vottis ta tuhkrult ja nirgilt ule hiirepuudmise too aegajalt kasutati teda ka aedades muttide torjeks roomlaste kaudu levis kodukass mujalegi euroopasse kuigi esialgu vaikesel arvul kassi ladinakeelne nimi cattus parineb 4 sajandil elanud palladiuselt skandinaavia mutoloogias peeti kassi freyja lemmikloomaks kujutleti et kassid veavad freyja soidukit katoliikluses on kasside kaitsepuhak gertrud nivellesist euroopas muutus kasside pidamine taas uldiseks keskajal esialgu polnud temaga seotud mingeid halbu eelarvamusi ega uskumusi oma oise ringirandamise ja salaja hiilimise tottu muutus ta ebausu objektiks suhteliselt hiljuti inimene on viinud kassi endaga kaasa kohtadesse kus looduslikult vaikekiskjad varem puudusid teadaolevalt on kass seetottu pohjustanud vahemalt 33 linnuliigi valjasuremise nuudisaja kodukasse liigitatakse pika ja luhikarvalisteks pikakarvalistest peetakse eestis eriti angoora ja parsia kasse luhikarvalistest euroopa kodukassi ja siiami kassi aretatud on ka karvutuid kassitouge naiteks sfinks ja sabata kasse naiteks mani kass kass paeval peamiselt puhkab ja magab nagu teisedki kaslased oositi peab jahti saagile narilistele lindudele ja teistele vaiksematele loomadele laheneb ta hiilides kass armastab saagiga mangida enne kui ta surmab kass magab oopaevas tavaliselt 1216 moned kassid kuni 20 tundi kodukassid kes ei kai valjas harjuvad usna ruttu inimese elurutmiga toakassid mangivad veidi aega enne magamaminekut ja siis magavad oosel hommikul arkavad koos inimestega ning kui majarahvas on lahkunud magavad jalle kaslaste haalitsused koosnevad naugumisest kurrumisest urisemisest nurrumisest ja kahisemisest kass voib nauguda inimesele kuuldamatutel sagedustel osa sellest on kassidel uhine suuremate kaslastega on uhised madalamad helid osa on omane uksnes kassidele osa on opitav kurrumine on alati positiivne madala tooniga kurrumine tahistab tavaliselt kutset korgema tooniga kurrumine on uldiselt lihtsalt sobralikkuseavaldus kurrumine voib loppeda naugatusega mida voib votta tapsustusena urisemine on alati negatiivne kui ei ole tegu manguga madal aeglane urisemine on hoiatus millele runnakut peaaegu kunagi ei jargne naiteks kui teine kass tuleb soomise ajal segama intensiivsem ja korgem urisemine mis voib loppeda madala korgeneva naugumisega eelneb uldiselt kaklusele ent uritab veel kaklust ara hoida kahisemine on alati vaga negatiivne isegi mangu puhul voib naidata liialdamist kahisemine eelneb tihti vahetult runnakule isegi kui vastane proovib pogeneda nurrumine valjendab rahulolu monusa keskkonnaga rahulolu maara naitab nurrumise intensiivsus kui kass on haige voi suremas siis voib ta uritada ennast kurrumisega rahustada lodvestada kass voib uritada end nurrumisega maha rahustada ka siis kui miski teda hairib naiteks sullevotmine naugumise kasutusalad kattuvad teiste haalitsuste kasutusaladega siin on ainult uldnaited arvestamata tapse intonatsiooni ja sellest tulenevate tahendusvarjunditega vali kime naugumine mis lopus madalamaks muutub on hoiatus vali kime naugumine on pulmakutsung madal madalduv jarsult loppev naugatus on uldiselt kutsung vaga korge tooniga piiksumisega kutsub ema poegi enamasti on naugumise tahendus inimesele intuitiivselt enamvahem arusaadav ka inimesele kes pole varem kassidega kokku puutunud kasside kehamargid koosnevad liikumisest ohu korral ajavad kassid turja kuuru see valjendab hoiatust korvade lidusseajamine on hoiatus fuusiline kontakt valjendab uldiselt positiivset suhtumist kui ei ole tegu voitlusega pilgud ja muu on samuti mitmesuguse aimatava tahendusega lisaks kasutavad kassid suhtlemiseks lohnasid koiki laukude perekonna taimi peetakse kassidele ebasoovitavateks toiduaineteks on vahetoenaoline et kassid sooksid toorest sibulat kuid sibulatukikesi sisalduvad valmistoidud voivad neil pohjustada nn sibulamurgitust mis on tingitud punaste vereliblede lohkemisest tuntud ka kui heinzi kehakeste aneemia eestis on inimestel tanapaeval mitmete kohalike omavalitsuste loomapidamise eeskirjadega keelatud koerte ja kasside hulkuma laskmine soomes asus 2003 aastal jousse seadus mis lubab monede eranditega kasse koduloomadena vabapidamisel hoida kompleksarv on reaalarvu uldistus mida samuti nimetatakse arvuks see on matemaatiline objekt kujul formula1 kus formula2 ja formula3 on reaalarvud ning formula4 imaginaaruhik mille puhul postuleeritakse et formula5 kompleksarvude liitmine lahutamine korrutamine ja jagamine toimuvad seda omadust arvestades nii nagu i oleks tavaline arv koikide kompleksarvude hulka tahistatakse formula6 reaalarvu formula2 nimetatakse kompleksarvu formula8 reaalosaks ja reaalarvu formula3 selle kompleksarvu imaginaarosaks a re z b im z iga kompleksarv formula8 on maaratud oma reaal ja imaginaarosaga see tahendab reaalarvude jarjestatud paariga formula11 sellise paariga on maaratud ka tasandi punkt seega on vastavus tasandi punktide voi nende kohavektorite ja kompleksarvude vahel uksuhene kaht kompleksarvu formula8 ja formula13 nimetatakse vordseteks kui formula14 ja formula15 reaalarve saab vaadelda kompleksarvudena mille imaginaarosa on 0 teisi kompleksarve nimetatakse imaginaararvudeks imaginaararvudeks on nimetatud ka koiki kompleksarve voi siis kompleksarve mille reaalosa on 0 ja imaginaarosa ei ole 0 puhtimaginaararve kahe kompleksarvu formula16 ja formula17 summaks nimetatakse kompleksarvu formula18 naiteks 23i 15i 2135i 32i analoogiliselt liitmisega toimub kompleksarvude lahutamine kahe kompleksarvu formula16 ja formula17 korrutis on kompleksarv formula21 naiteks 23i15i 2125i3i13i5i 210i3i15i2 27i151 177i kompleksarvu formula22 kaaskompleksarvuks nimetatakse kompleksarvu formula23 kompleksarvu formula22 mooduliks nimetatakse suurust formula25 kompleksarvude jagamine defineeritakse korrutamise kaudu kahe kompleksarvu formula16 ja formula17 jagatis on formula28 jagatis on defineeritud juhul kui c voi d on nullist erinev koos aritmeetiliste tehetega liitmine ja korrutamine on kompleksarvude hulk formula6 korpus kompleksarvude korpus mis sisaldab reaalarvude korpust formula30 kompleksarvude korpus on reaalarvude korpuse algebraline laiend mis saadakse kui adjungeerida reaalarvude korpusele polunoomi x21 juur i kompleksarvude korpus on algebraliselt kinnine mis tahes polunoom koefitsientidega kompleksarvude korpusest lahutub lineaarteguriteks mis tahes polunoomil astmega n1 on kompleksarvude korpuses vahemalt uks juur dalembertigaussi teoreem teatud ruutvorrandite lahendamise voimatust markis juba muhammad ibn musa alkhwarizmi kes kirjutas sellest raamatus khisab aljabr walmuqabalah umbes 825 imaginaarseid suurusi kasitles arvatavasti esimesena gerolamo cardano vorrandite lahendamist kasitleva teose ars magna sive de regulis algebraicis 1545 37 peatukis ta ei moistnud taielikult nende omadusi kuupvorrandeid uurides lahendas ta jargmise ulesande leida kaks arvu mille summa on 10 ja mille korrutis on 40 ulesanne taandub ruutvorrandile formula31 ehk formula32 ta margib et sel vorrandil lahendeid pole kuid votab siis ruutvorrandi uldlahendi avaldise formula33 ning votab p vaartuseks 10 ja q vaartuseks 40 kui oleks voimalik anda tahendus avaldisele formula34 ehk formula35 ning tohiks sellega arvutada tavaliste reeglite jargi siis oleksid lahenditeks 5 15 ja 5 15 kui keegi utleb jaga 10 kaheks osaks mille korrutis on 40 siis on selge et see juhtum on voimatu sellegipoolest toimime jargmiselt jagame 10 kaheks vordseks osaks millest kumbki on 5 need votame ruutu saame 25 kui tahad lahuta 40 asja saadud 25st nii saadud jaak on 15 selle ruutjuurt liidetuna 5le voi lahutatuna 5st annab molemad osad korrutisega 40 need on niisiis 5 15 ja 5 15 cardano nimetas seda arutluskaiku sofistlikuks sest ta ei nainud sellel tahendust kuid sellegipoolest tegi ta arvutuse mis naitas et nende korrutis on 40 ta ei pidanud negatiivsete arvude ruutjuuri kasutamiskolblikeks vaid sofistlikeks suurusteks quantitas sophistica ning leidis et saadud vastus on sama peen kui kasutu insener rafael bombelli kes kirikuriigi teenistuses soid kuivendas oli oma uldarusaadavas opikus lalgebra parte maggiore dellaritmetica 1572 esimene kes pidas niisuguseid arve kasulikuks ta rakendas neid kuupvorrandite lahendamiseks taandumatutel juhtumitel casus irreducibilis kui reaalarvulised lahendid avalduvad imaginaarsete suuruste kuupjuurtena ning kuupvorrandil on kolm erinevat reaalarvulist lahendit ta esitas ka lihtsamad reeglid imaginaarsete suurustega arvutamiseks bombelli uuris muu hulgas vorrandit x315x4 oli teada et 4 on selle vorrandi lahend cardano meetod aga andis lahendiks formula36 bombelli puudis nende avaldistega arvutada ning leidis et 2 13 2 111 2 121 seega lahend x 2 1 2 1 4 bombelli kasutas uut laadi juurte valjendamiseks termineid miinuse pluss piu di meno so i ja miinuse miinus meno di meno so i ta esitas nende kohta arvutusreeglid mis on analoogsed reeglitega negatiivsete arvudega arvutamiseks mis ise olid tollal kahtlased 17 sajandi keskpaigas hakati ruutjuuri negatiivsetest arvudest ning uldisemalt koiki suvalisest reaalarvust formula37 ja positiivsest arvust formula38 kokku pandud arve formula39 voi formula40 nimetama imaginaararvudeks st kujuteldavateks arvudeks ning tavalisi arve reaalarvudeks st tegelikeks arvudeks selline vastandus esineb arvatavasti esmakordselt rene descartesi 1637 ilmunud raamatus la geometrie descartes oletas et nastme vorrandil on alati n lahendit kui pidada mitmekordseid lahendeid mitmeks lahendiks algebra pohiteoreem osa neist lahendeist on ainult kujuteldavad 16 ja 17 sajandil hakati kompleksarve mille imaginaarosa ei ole 0 nimetama imaginaarseteks avaldisteks paljud 17 sajandi teadlased pidasid imaginaarsete suuruste algebralist ja geomeetrilist olemust ebaselgeks voi koguni saladuslikuks ja mustiliseks isaac newton ei pidanud imaginaarseid suurusi arvudeks gottfried wilhelm leibniz leidis imaginaararvud on jumaliku vaimu kaunis ja imeline varjupaik analuusi ime ideaalse maailma monstrum peaaegu olemise amfiib mitteolemisega leibnizile avaldas sugavat muljet vordus formula41 mille ta leidis 2 veebruaril 1702 kirjutas ta oma avastusest pierre varignonile ning kirjutas kui ma juhtisin sellele kadunud harra h tahelepanu vastas ta mulle et selles on midagi meile moistetamatut abraham de moivre ja roger cotes lahendasid pohijoontes antud arvust nastme juure votmise probleemi moivre avastas ka valemi imaginaaruhiku i kui uue arvu kasutuselevott omistatakse leonhard eulerile temalt parineb ka selle sumbol i ta ei kasutanud seda jarjekindlalt see tahistus sai uldlevinuks tanu gaussile et imaginaararvudega arvutamine oli nainud pelga manguna oldi ullatunud et see mang andis vaga sageli vaartuslikke tulemusi voi voimaldas anda juba teada olevatele tulemustele rahuldavama kuju teoses introductio in analysin infinitorum kasitles euler teatud markimisvaarseid vordusi mis sisaldavad ainult reaalarve ning osutuvad eranditeta paikapidavateks mida aga imaginaararve kasutamata on raske toestada astmeridasid kasutades joudis euler vorrandini jean le rond dalembert vaitis 1747 sisuliselt kompleksarvude korpuse algebralist kinnisust euler raakis sellest 1751 esmakordselt toestas selle rangelt carl friedrich gauss imaginaararvudega hakati uha rohkem tegelema siiski peeti seda valdkonda veel salaparaseks moistatuslikuks ja ebarahuldavaks alles norrataani maamootja caspar wessel sillutas 1797 ilmunud traktaadis essai sur la representation analytique de la direction teed nende arvude moistmisele esitades kompleksarvude ning nendega sooritatavate tehete taieliku geomeetrilise tolgenduse ent see too mille ta esitas taani kuninglikule teaduste akadeemiale jai algul tahelepanuta sama juhtus teiste matemaatikute toodega nii et asjaga tuli mitu korda otsast alustada aastatel 1806 ja 1814 avaldas jeanrobert argand tood milles ta pohiliselt kordas soltumatult wesseli jareldusi tema geomeetrilist esitust nimetatakse argandi diagrammiks augustin louis cauchy defineeris 1821 ilmunud opikus cours danalyse esimesena kompleksmuutuja funktsiooni ja toestas palju olulisi kompleksmuutuja funktsiooniteooria teoreeme alles siis kui carl friedrich gau aastal 1831 ilmunud artiklis imaginaararvude geomeetrilisest tolgendusest kirjutas arvatavasti teadmata eelkaijate toodest sai see uldtuttavaks gau vottis selles artiklis kasutusele termini kompleksarv puhtaritmeetilise teooria mille jargi kompleksarvud on reaalarvude paarid esitas esimesena william hamilton 1837 ta vottis kasutusele ka kompleksarvude uldistuse kvaternioonid mille korrutamine ei ole kommutatiivne 19 sajandi lopus naidati et arvu moiste laiendamine valjapoole kompleksarvude valda on voimalik ainult juhul kui loobutakse tehete monest tavalisest omadusest tavaliselt kommutatiivsusest kreeka uuskreeka keeles ellada formaalselt ellas ajaloolise nimega hellas on riik kagueuroopas balkani poolsaarel ja umberkaudsetel saartel joonia mere ja egeuse mere aares uks vahemere maadest maismaapiir on loodes albaania pohjas makedoonia kirdes bulgaaria ja idas turgiga alates 1952 aastast on kreeka nato ja 1981 aastast euroopa liidu liikmesriik 1 jaanuarist 2001 kuulub kreeka ka euroalasse kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on vouli ton ellinon riik on jagatud 13 piirkonnaks enamikus euroopa keeltes on kreeka nimi parit ladinakeelsest nimest graecia see on tuletatud ladina nimest graecus mis on laenatud vanakreeka nimest graikos mis tahistas uht aioolia hoimu kes 8 sajandil ekr asus elama itaaliasse ja kelle jargi helleneid laanes tundma opiti homeros mainib iliases boiootia linna graiat pausaniase jargi oli see tanagra vana nimi roomast lounas ja napolist loodes paikneva linna kyme rajasid chalkisest ja kreeklased parsiakeelne nimi yunan ja turgikeelne nimi yunan ning nimed enamikus lahisida keeltes parinevad vanaparsia nimest yauna mis on laenatud joonlaste nimest iones vanakreeka keeles 6 sajandil ekr vallutasid parslased joonlaste linnad anatoolia rannikul nende nimi kanti ule hellenitele uldse halduslikult jaguneb kreeka piirkondadeks ja need omakorda piirkonnauksusteks perifereiaki enotita 2 jargu haldusuksus on ka athose mungavabariik kreeka on tahtis liige enamikus suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides geograafilise asukoha tottu on riik poliitiliste kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete ristteeks kreeka valispoliitika on uldiselt vastavuses eli partneritega ning taielikud diplomaatilised suhted on solmitud peaaegu koikide maailma riikidega erandiks voib pidada makedoonia vabariiki mis on kreekaga tulis riigi nime tottu kreekas on makedoonianimeline provints peloponnesose poolsaar mis asub riigi lounapoolses osas on balkani poolsaarel paikneva kreeka keskosaga uhendatud 42 km pikkuse korinthose maakitsuse kaudu peloponnesost voib nimetada ka saareks kuna korinthose maakitsust labib 63 km pikkune korinthose kanal mis rajati 18811893 kreeka rannajoon on vaga liigestunud saarte ja poolsaarterohke laanes kuulub joonia mere saarte hulka korfu kefallonia ja lefkada idas ja lounas kuulub egeuse mere saarte hulka euboia samos chios lesbos ja kreeta tervelt 15 kreeka pindalast moodustavad saared mida on kokku ligikaudu 1400 227 nendest saartest on asustatud rannajoon on kreekal 13 676 km pikkune mis teeb sellest maailmas 11 koige pikema rannajoonega riigi 80 kreeka territooriumist on magine ning riik on uks magisemaid euroopas pindose maestik ulatub riigi keskelt loodekagu suunas ning selle korgeim punkt on 2637 m kesk ja laanekreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad riigi korgeim punkt asub olumpose mael mis asub 2919 meetrit ule merepinna idalaane suunas kulgevad rodope maed kreeka ja bulgaaria piiri vahel sealne piirkond on kaetud tihedate metsadega jarvi ja soid voib leida keskkreekast sademeid esineb sisemaal vahe ent riigi laaneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem 23 aastast paistab kreekas paike ning temperatuur voib suvel ulatuda 37 cni talvel langeb temperatuur harva alla 6 c kreeka mullad on ohukesed ja suhteliselt vaheviljakad orupiirkondades leidub savikaid muldi mis on tuntud kui terra rossa punased mullad mis on tekkinud murenenud lubjakivist sellised mullad on kolblikud maaharimiseks koige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jogede umbruses sealsed savi ja liivsavimullad voivad vajada drenaazi kreekas elab 2011 aasta rahvaloenduse jargi 10 787 690 inimest 2008 aasta seisuga elab 61 rahvastikust linnades ametlik keel on kreeka keel kreeka konstitutsiooni jargi on riigis valdavaks religiooniks oigeusk kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel pidevalt kasvanud eriti kiire kasv toimus 20 sajandi teisel poolel mil lisaks loomulikule rahva juurdekasvule toimus ka intensiivne immigratsioon 2001 aasta rahvaloendus naitas et 797 091 valismaalast elas riigis alaliselt ning moodustas 695 elanikkonnast samas kui nende arv 1990 aastal oli koigest 142 367 enamik immigrantidest on parit naaberriikidest albaanlased moodustavad 5560 voi rohkem koigist immigrantidest 1990ndate keskel sisserannanud kes parinevad eelkoige aasia riikidest eriti pakistanist ja bangladeshist moodustavad madala kvalifikatsiooniga tootajate ruhma riigi keskmine rahvastiku tihedus on 817 inimest ruutkilomeetri kohta vorreldes rahvastiku tihedust albaania 985km2 makedoonia 822km2 bulgaaria 652km2 ja turgiga 97km2 ei touse kreeka teiste seast kuigi esile kuna riigi territooriumist on 80 magine on paljud alad elamiseks kolbmatud seega on suhteline tihedus osades paikades palju korgem koige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna ateena umbruses ning teistes linnadeslinnapiirkondades nagu thessaloniki ja kreetal asuv irakleio uldjuhul koondub rahvastik rannikule tihedam asustus on ka saartel suhteliselt vahe inimesi elab sisemaal magisematel aladel voib elada 15 inimest ruutkilomeetri kohta kreekas nagu teisteski euroopa riikides ja pohja riikides uldiselt on keskmine eluiga vordlemisi korge meestel on see 775 aastat naistel 828 aastat kreeka on labi teinud demograafilise ulemineku etapid ning ta liigitatakse kaasaegse rahvastiku tuubiga riikide hulka st iive on vaike voi nullilahedane ja rahvastik vananeb kui 1961 aasta rahvaloendusel oli kreekas ule 65aastasi koigest 11 siis 2001 aastal oli neid juba peaaegu 17 rahvastiku vananemine jatkub ule 65aastasi inimesi elab riigis 6 rohkem kui alla 14aastasi kreeka on kapitalistliku majandusega euroopa riik perioodi 19501973 nimetatakse kreeka majandusimeks kuna riigi majandus kasvas keskmiselt 7 aastas jaades alla vaid jaapanile alates 1950 aastast kuni 2008 aasta majanduskriisini va 1980 aasta majandusseisaku ajal edestas kreeka majanduskasvus jarjekindlalt enamikku euroopa riike kreeka edu pohjuseks 2000 aastatel voib pidada soodsate laenude kattesaadavust mis omakorda soodustas rekordilist tarbimist 2009 aasta majanduslanguse ja ulemaailmse finantskriisi tottu karmistusid aga laenutingimused ja uha suuremaks probleemiks sai kasvav eelarvepuudujaak 2010 aastal tabas riiki volakriis 2012 aasta martsiks oli kreeka riigivolg umbes 370 miljardit eurot tootuse maar oli 2010 aasta seisuga 12 2012 aasta alguses 217 ja tousis 2013 aasta jaanuaris 272ni majanduse maht vahenes 23 aastal 2009 35 aastal 2010 ja 60 aastal 2011 kreeka on peamine euroopa liidu abisaaja et taastada kreeka majanduse jatkusuutlikkus ning tagada kreeka ja selle labi kogu euroala finantsstabiilsus kohustatakse euroopa riike kokku panema suuri abipakette kreeka toetuseks sellele vaatamata on riigi majanduslik olukord siiani raske ning eurotsoonis pusimine kusitav kreekas on suuruselt maailma 39 skp 2002 aastal voeti kasutusele euro mis asendas kreeka drahmi kreeka suurim lennujaam on ateena eleftherios venizelose rahvusvaheline lennujaam kreeka pollumajandussektori arengut pidurdab loodusressursside vahesus umbes 70 protsenti maast on harimiseks kolbmatu magisuse voi metsasuse tottu ligikaudu 30 riigist on metsadega kaetud magisus 80 ka sademete vahesus eriline maaomandi susteem mis soodustab vahetootlike vaikemaaomandite teket ning linnadesse voi valismaale kolimine aeglustab sektori kasvu pollumajandusega mis moodustab 33 protsenti skpst on hoivatud 528 000 inimest ehk 12 toojoust uhise pollumajanduspoliitika upp raames on kreeka esmase tahtsusega sektor saanud suuri toetusi ent tulemused on olnud vastuolulised jargmise kumne aasta jooksul plaanitakse toetusi mones valdkonnas vahendada monevorra kehvadest looduslikest tingimustest hoolimata toodab kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte pollumajandus on koondunud tessaalia tasandikele makedooniasse ja traakiasse kus kasvatatakse maisi nisu otra suhkrupeeti ja kartuleid kreeka on oluline puuvilla ja tubakatootja oliivid millest sageli valmistatakse oli on riigi tuntuim ekspordiartikkel kuigi moodustab ainult 106 toiduainete valjaveost viinamarju meloneid tomateid virsikuid apelsine jt puu ja koogivilju eksporditakse euroopa liitu see moodustab 336 ekspordist vein on paljulubav ekspordiartikkel ning valitsus on tungivalt soovitanud viinamarjaistanduste omanikel toota korgema kvaliteediga veine et suurendada nende populaarsust rahvusvahelisel turul kuna kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari on loomulik et riigil on ka oma kalatoostus hoolimata sellest et hellas on rikkaliku ajalooga mereriik ei mangi kalandus riigi majanduselus kuigi olulist rolli ulepuuk on vahendanud kalapuugist saadavat tulu ning ka vahemere saastatus on kalatoostusele halvasti mojunud loomakasvatus moodustab olulise osa kreeka pollumajandustoodangust kitse ja lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti pollumajandustoodangust eriti tahtis on lambapiim mida kasutatakse tuntud kreeka fetajuustu tegemisel pollumajanduses on esindatud ka sead veised kanad kuulikud mesitarud ja tuvid tahtsa osa impordist moodustab liha ja piimatoodang vastavalt 294 ja 17 kuna veisekasvatus on piiratud kreeka suurimad ekspordiartiklid on kreeka tahtsaimad ekspordipartnerid on saksamaa 1111 itaalia 1105 kupros 728 bulgaaria 674 ameerika uhendriigid 495 suurbritannia 44 ja turgi 423 2009 kreeka suurimad impordiartiklid on kreeka tahtsaimad impordipartnerid on saksamaa 1373 itaalia 1271 hiina 708 prantsusmaa 61 holland 602 lounakorea 568 belgia 434 ja hispaania 408 2009 kreeka mandriosa ja saared on uks turistide lemmiksihtkohti euroopas kreeka meelitab turiste rohkete antiikajast sailinud malestiste vahemere ranniku ja randadega kreeka on kogu maailmas 15 koige kulastatavam riik sest riigi statistikaameti andmeil kulastab hellast ule 15 miljoni turisti igal aastal parast selliseid riike nagu prantsusmaa usa hiina hispaania ja suurbritannia turism moodustab suure osa riigi majandusest ule 15 skpst otseselt voi kaudselt tootas 2004 aastal sel alal 660 000 inimest mis oli umbes 165 koikidest tookohtadest sel aastal spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle loodud tookohti ja turistilokse mis on kullastunud koiksugustest suveniirikauplustest turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud parast 2004 aasta kreeka olumpiamange lisaks suvisele turismile arendatakse ka okoturismi ja spaasid mis on paljudele ullatuseks on see et kreekas leidub mitmeid suusakeskusi ning talveturism on taiesti voimalik kreeka turismipiirkonnad on muutunud nagu kogu maailma kuurortid omavahel sarnasteks kus kohaliku elu omapara jaab aina vahemaks ent kreeka saared ja rannik on tanu eraldatusele suutnud sailitada oma eripara enamik turiste tuleb kreekasse euroopast eriti euroopa liidu riikidest kuid ka usast teistest maadest parinevate turistide hulk jaab tagasihoidlikuks aastatel 19891991 olid umbes 90 turistidest eurooplased eriti sakslased ja britid kuni 1990 aastateni ei uletanud turistide koguarv 89 miljonit kuid 1994 oli otsustav aasta kreeka turismi jaoks sest sel aastal valis enam kui 10 miljonit inimest just selle riigi puhkusepaigaks turismi korghooaeg kestab maist septembrini sest 34 turistidest kulastab kreekat just sel ajal kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht kuid viimasel ajal esineb erinevate huvigruppide streike ja demonstratsioone mis hairivad tavaparast elurutmi pealinna ateenat kulastas 2005 aastal ule 6 miljoni turisti kolm olulisimat vaatamisvaarsust kreekas on ateena akropol delfi oraakel ja olumpia muudest populaarsetest vaatamisvaarsustest voib nimetada veel korfut tuntud ka kerkyra nime all saar joonia meres meteora kloostreid mis asuvad liivakivist jarskudel maetippudel thessalonikit butsantsi kirikud ja rooma termid rhodost saar vahemeres vaikeaasia poolsaare edelaranniku lahedal rannapuhkajate paradiis thirat maaliline laht ja mererand ja paljusid teisi varaseimad toendid inimasustusest balkani poolsaarel on leitud petralona koopast pohjakreekast ning on dateeritud aega umbes 270 000 aastat ekr kiviaja koik kolm perioodi paleoliitikum mesoliitikum neoliitikum on kreekas esindatud franchthi koobas on parimaid kiviaegse asustuse naiteid kuna see oli kasutusel labi koigi eespool mainitud perioodide neoliitikumi asulakohad kreekas mis parinevad 7 aastatuhandest ekr on euroopa vanimad ja edestavad jargmisi mitme sajandiga selle pohjuseks on asjaolu et kreeka jai sellele teele mida mooda polluharimine levis lahisidast euroopasse kreekast on leitud 6 aastatuhandest ekr parinev sumbolitega margistatud dispilio tahvel kreeka oli koduks esimestele arenenud tsivilisatsioonidele euroopas ja seda peetakse laane kultuuri sunnipaigaks vanakreeka kultuur sai alguse kolmest egeuse tsivilisatsioonist kuklaadide tsivilisatsioon egeuse mere saartel alates 3200 aastast ekr minose tsivilisatsioon kreetal 27001500 aastat ekr ja mukeene tsivilisatsioon maismaal 19001100 aastat ekr koik need kultuurid kasutasid kirja minose kultuuri esindajad kasutasid seni desifreerimata lineaarkirja a mukeenelased aga lineaarkirja b mis desifreeriti 1950 aastatel minose kultuuri esindajad sulandusid ajapikku mukeenelaste hulka kuid 1200 aasta paiku ekr keset vagivaldseid sundmusi pronksiaja kollapsiks nimetatud ajajargul varises mukeene kultuur kokku pronksiaja kollapsi murrangulistele sundmustele jargnes tume ajajark millest pole sailinud kirjalikke allikaid tumeda ajajargu lopuks peetakse traditsiooniliselt 776 aastat ekr mil peeti esimesed olumpiamangud homerosele omistatud laane kirjanduse alustekstid ilias ja odusseia arvatakse olevat kirjutatud 8 voi 7 sajandil ekr tumeda ajajargu loppedes tekkis kreeka poolsaarel mitmeid kuning ja linnriike mis levisid musta mere rannikule lounaitaaliasse ladina magna graecia ehk suurkreeka ja vaikeaasiasse need riigid ja nende kolooniad saavutasid joukuse mis toi kaasa seninagematu kultuuriarengu mis valjendus arhitektuuris naitekunstis teaduses matemaatikas ja filosoofias 508 aastal ekr kehtestas kleisthenes ateenas maailma esimese demokraatliku valitsemiskorra 500 aastaks ekr kontrollis parsia suurriik territooriumi mis ulatus tanapaeva iraanist pohjakreeka makedoonia ukraina bulgaaria ja rumeeniani ning kujutas sedasi ohtu kreeka riikidele vaikeaasias asunud kreeka linnriikide puudlus kukutada parsia voimu luhtus ning parslased tungisid 492 aastal ekr oma vagedega kreeka maismaaossa kuid olid sunnitud siiski 490 aastal maratoni lahingus saadud kaotuse jarel taanduma 480 aastal ekr tungisid parsia vaed uuesti kreekasse ja hoolimata leonidas i juhitud spartalaste kangelaslikust vastupanust termopuulide lahingus vallutasid parslased sel korral ateena kreeklastel onnestus 480 ja 479 aastal ekr voita parsia vagesid salamise plataia ja mykale lahingus ning sundida neid teistkordselt kreeka pinnalt taanduma kreekaparsia sodades mangisid juhtivat rolli ateena ja sparta kuna kreeka oli killustatud mitmete vaikeste riikide vahel polnud haruldased ka nende riikide omavahelised konfliktid koige suuremat havingut toonud kreekasisene soda tol ajaperioodil oli peloponnesose soda 431404 ekr mille voitis sparta tuues uhtlasi kaasa ateena langemise vanakreeka juhtiva jou kohalt nii ateena kui sparta loovutasid aga hiljem oma positsiooni teebale ja lopuks makedooniale makedoonia kuninga philippos ii juhtimisel loodi korintose liiga mis uhendas suurema osa tollasest kreeka maailmast philippos ii tapeti 336 aastal ekr ja tema poeg aleksander vottis ule korintose liiga juhtohjad ning rundas 334 aastal ekr uhendatud kreeka vagedega parsiat parast kreeklaste voite granikose issose ja gaugamela lahingus marssisid kreeka vaed susasse ja parsia pealinna persepolisesse aleksander suure loodud riik ulatus kreekast pakistanini ja lounas egiptuseni aleksander plaanis vallutada ka araabiat kuid tema ootamatu surm 323 aastal ekr toi kaasa hoopis impeeriumi kokkuvarisemise mis lagunes mitmeks kuningriigiks tekkinud riikidest olid tuntuimad seleukiidide riik ja ptolemaioste riik kreeklased rajasid ka kreekabaktria kuningriigi ja kreekaindia kuningriigi indias paljud kreeklased randasid valja aleksandriasse antiookiasse seleukeiasse ja teistesse hellenistlikesse keskustesse aasias ja aafrikas kuigi aleksandri riigi poliitilist uhtsust ei suudetud sailitada toid tema vallutused kaasa pea kaks sajandit valdanud hellenistliku kultuuri ja kreeka keele domineerimise vallutatud aladel vahemere idarannikul kestis see kohati tunduvalt kauemgi aleksandri surma jarel valitses kreeka aladel segaduste aeg kuid 276 aastaks ekr haaras makedoonia ule kontrolli antigoniidide dunastia mis polvnes aleksandri vaejuhist antigonos monophthalmosest nad suutsid kehtestada oma ulemvoimu enamikus kreeka linnriikides umbes aastast 200 ekr sekkus kreeka asjadesse jarjest enam rooma vabariik kes sodis korduvalt makedooniaga makedoonlaste luuasaamine pydna lahingus markis antigoniidide voimu loppu kreekas 146 aastaks ekr oli makedoonia juba rooma provints ja ulejaanud kreekast sai rooma protektoraat kreeka anastamine viidi lopule aastal 27 ekr mil keiser augustus annekteeris ulejaanud kreeka ja muutis selle ahhaia senatiprovintsiks oma sojalisest uleolekust hoolimata imetlesid roomlased kreeka kultuuri ja votsid ule selle saavutusi selle nahtuse kohta kaib horatiuse tuntud utlus graecia capta ferum victorem cepit vangistatud kreeka vangistas oma metsiku vallutaja homerose eeposed olid eeskujuks vergiliuse aeneisele ning ka seneca noorema kirjutised kandsid kreeka mojusid ka mitmed rooma keisrid hindasid korgelt kreeka kultuuri keiser nero kulastas kreekat aastal 66 ning osales olumpiamangudel kuigi reeglid keelasid mittekreeklaste osalemise keiser hadrianus aga teenis enne keisriks saamist ateena eponuumse arhondina ning lasi sinna rajada ka hadrianuse varava hellenistliku ajajarku peetakse kreeka teaduse tehnoloogia ja matemaatika korgajaks kuigi kreekakeelsed asundused hellenistlikus idas olid kandva tahtsusega varase kristluse levimisel 2 ja 3 sajandil ning mitmed varased kristlikud juhid ja kirjutajad eelkoige puha paulus olid kreeka keele konelejad ei parinenud keegi neist kreekast paganluse poole hoidnud kreekast ei kujunenud siiski olulist kristlikku keskust ja monedki paganlikud usukombed jaid kasutusele 4 sajandini naiteks peloponnesose kaguosa jai paganlikuks 10 sajandini rooma impeeriumi lagunemisel tekkinud laanerooma keisririik lakkas olemast 5 sajandil kuid idarooma keisririik ehk butsants kuigi tollal nimetati seda lihtsalt rooma keisririigiks jai pusima aastani 1453 oigeuskliku keisririigi pealinn oli konstantinoopol kus oli kasutusel kreeka keel ja kultuur alates 4 sajandist kannatasid keisririigi balkanil asuvad alad kaasa arvatud kreeka barbarite sissetungide tottu gootide ja hunnide ruusteretked 4 ja 5 sajandil ning slaavlaste sissetung kreekasse 7 sajandil toid kaasa keiserliku voimu olulise norgenemise kreeka poolsaarel slaavi hoimude invasiooni tagajarjel sailitas keskvoim kontrolli uksnes saarte ja rannikualade ateena korinthos thessaloniki ule moned magised piirkonnad pidasid omal kael vastu tunnustades jatkuvalt keisrivoimu neist aladest valjaspool tekkis teatav slaavi asustus kuid vaiksemas mahus kui seni arvatud on butsants asus 8 sajandi lopul taastama oma kontrolli kaotatud provintside ule ja jargnenud sajandi jooksul kehtestati jarkjargult keisrivoim kogu kreeka poolsaarel seda protsessi toetas sitsiiliast ja vaikeaasiast parit kreeklastest sisserandajate asumine kreeka poolsaarele ning piirkonnas elanud slaavlaste vangistamine ja umberasustamine vaikeaasiasse allesjaanud slaavlased assimileerusid kreeklastega 11 ja 12 sajandil pani poliitilise stabiilsuse kasv kreeka poolsaarel aluse majanduse arengule mis uletas selgelt butsantsi vaikeaasia territooriumide majanduskasvu 1204 aastal vallutasid ladinlased ka frangid laaneeuroopa ristisodijad neljanda ristisoja kaigus konstantinoopoli ning suur osa kreekast langes peatselt frankide tuues kaasa perioodi mida tuntakse frankokraatia nime all voi veneetslaste voimu alla 1261 aastal taastati butsantsi keisririik keskusega konstantinoopolis ning osa kreeka poolsaarest laks taas keisririigi valdusse frankide ahhaia vurstiriik peloponnesosel jai siiski oluliseks piirkondlikuks jouks veel 14 sajandilgi lisaks jaid kreeka saared enamjaolt genova ja veneetsia kontrolli alla 14 sajandi jooksul kaotas butsants suure osa kreeka poolsaarest serblastele ja hiljem turklastele 15 sajandi alguseks olid turklased oma valdusi sedavord laiendanud et butsantsile kuulus kreekas veel vaid morea despootkond peloponnesosel kui 1453 aastal langes osmanite katte konstantinoopol jai morea viimaseks butsantsi riigi piirkonnaks mis veel turklastele vastupanu osutas morea langemisega 1460 aastal oli osmanite riik vallutanud kogu kreeka mandriosa turgi vallutuste tottu pagesid paljud kreeka opetlased laande viies endaga kaasa teadmisi ja kirjandust kreeka kultuuri kohta andes sel kombel oma panuse renessansi arengusse kuigi suurem osa mandrikreekast ja egeuse mere saared olid juba 15 sajandist turgi voimu all jaid kupros ja kreeta veneetsia valdusse ja langesid turklastele alles 1571 ja 1670 aastal ainsad kreeka alad mis ei langenud osmanite riigi katte olid joonia saared mis kuulusid 1797 aastani veneetsiale seejarel prantsusmaale ja alates 1809 aastast suurbritanniale kes need 1864 pidulikult kreeka kuningriigile ule andis kui joonia saartel ja konstantinoopolis elanud kreeklased olid uldiselt heal majanduslikul jarjel ning nad tootasid sageli turgi riigiaparaadis fanarioodid olulistes ametites siis mandrikreeka elanikud kannatasid korgete maksude all ning hiljem parusmoisate tekkimisega osmanite riigis langesid maal elavad kreeklased sisuliselt parisorjusse kuigi osmanite riik ei kohustanud mittemoslemeid usku vahetama viis kristlaste diskrimineerimine siiski nende astumiseni islami usku sageli tehti seda vaid nailiselt ning 19 sajandil levis tagasi kristlusse astumine turgi valitsuse olemus kreekas erines piirkonniti monedes linnades olid ametis sultani nimetatud asevalitsejad mitmetes teistes naiteks ateena olid aga iseseisvad omavalitsused magiprovintsid sisemaal ja mitmetel saartel sailitasid mitmete sajandite jooksul tegeliku soltumatuse turgi keskvoimust kui osmanite riik sodis teiste riikidega asusid kreeklased reeglina turklaste vastu sodima kreeka revolutsioonile eelnes hulk konflikte milles kreeklased voitlesid osmanite riigi vastu epeirose talupoegade ulestous 16001601 morea soda 16841699 ning venemaa mahitatud orlovi mass 1770 mille eesmargiks oli lammutada turgi impeerium venemaa huvides turgi vaed surusid koik need vastuhakud julmalt maha 18 sajandil kerkis kreekas esile laevandusega joukaks saanud kaupmeeskond kreeka kaupmehed domineerisid turgisiseses kaubanduses nad loid sidemeid vahemere piirkonnas balkanil ja laaneeuroopas kaupmeeste kaudu joudsid kreeklasteni ka reformatsiooni ja valgustusajastu ideed samuti prantsuse revolutsiooni ideaalid ning rahvusromantiline maailmakasitlus 18 sajandi lopus avaldas rigas feraios viinis mitmeid dokumente mis kasitlesid kreeka iseseisvust sealhulgas ka rahvushumni ning toid esile esimese detailse kreeka kaardi rigas feraiose morvasid 1798 aastal turgi agendid 1814 asutati salaorganisatsioon filiki eteria soprade uhing mille eesmark oli kreeka vabastamine uhing plaanis labi viia revolutsiooni peloponnesosel doonau vurstiriikides ja konstantinoopolis 6 martsil 1821 puhkeski alexandros ypsilantise juhtimisel ulestous doonau vurstiriikides kuid turgi vaed surusid selle peatselt maha sundmused pohjas kannustasid peloponnesose kreeklasi ning 17 martsil 1821 kuulutasid maniotid osmanite riigile soja kuu lopuks oli ulestous levinud ule kogu peloponnesose ning oktoobriks vallutasid kreeklased theodoros kolokotronise juhtimisel tripolitsa peagi jargnesid ulestousud kreetal makedoonias ja keskkreekas mis kull maha suruti kreeka ulestousnute laevastik tegutses edukalt egeuse merel turgi laevastiku vastu ja takistas neid meritsi lisavagesid toomast 1822 ja 1824 aastal ruustasid turklased ja egiptlased kreeka saari muuhulgas chiost ja psarat ning korraldasid kohaliku elanikkonna vastu tapatalgud need sundmused ajendasid laaneeuroopat asuma ulestousnute poolele kuid peagi tekkisid erinevate kreeka ruhmituste vahel vastuolud mis viisid kahe jarjestikuse kodusojani sultan mahmud ii pidas labiraakimisi egiptuse asevalitseja muhammad ali pasaga kes saatis vaed oma poja ibrahim pasa juhtimisel kreekasse ulestousu maha suruma saades sultanilt vastutasuks maaalasid ibrahim maabus peloponnesosel 1825 aasta veebruaris ja saavutas kiirelt edu aasta lopuks oli suurem osa peloponnesose poolsaarest egiptuse vagede kontrolli all mesolongi linn mida turklased olid alates 1825 aasta aprillist piiranud langes 1826 aasta aprillis ja kuigi ibrahim sai manis luua oli ta suutnud suurema osa ulestousust maha suruda ja ka ateena tagasi vallutada parast aastatepikkusi labiraakimisi otsustasid venemaa suurbritannia ja prantsusmaa sekkuda konflikti ja iga riik saatis kreekasse oma laevastiku saanud teada et turgiegiptuse laevastik plaanis runnata hydra saart otsustasid liitlased nendega lahingusse astuda navarino lahes aset leidnud lahingus havitati turgiegiptuse laevastik prantsuse sojavagi sisenes kreekasse et tagada egiptuse vagede lahkumine kreeklased vabastasid 1828 aastaks ka keskkreeka kreeka riiki tunnustati 1830 aastal londoni protokolli alusel 1827 aastal valiti korfult parit ioannis kapodistrias vastse vabariigi esimeseks kuberneriks 1832 aasta londoni konverentsil otsustasid suurriigid suurbritannia prantsusmaa venemaa pakkuda kreeka trooni baieri prints ottole ja selle sammuga kreekas monarhia kehtestada 1843 aasta ulestousu tagajarjel kehtestati riigis konstitutsiooniline monarhia ja asutati parlament otto kukutati 1862 aastal oma autoritaarse valitsemisstiili tottu ja aasta hiljem asendati taani prints vilhelmiga kes sai kuningaks georgios i nime all ja sai brittidelt troonileasumiskingiks joonia saared korruptsioon ja peaminister charilaos trikoupise valitsuse suured kulutused infrastruktuurile naiteks korintose kanali rajamine koormasid liialt kreeka norka majandust ning 1893 aastal oldi sunnitud kuulutama valja riigi maksejouetus 19 sajandil oli kreekas aktuaalne ka keelekusimus kreeklaste enamus raakis rahvakeelt dimotikit kuid riigi eliit pidas seda talupoegade keeleks ja soovis taastada vanakreeka keele positsiooni valitsusdokumente ja ajalehti antigi valja katharevusas mis matkis vanakreeka keelt ja oli moistetav vaiksele osale rahvastikust liberaalid pooldasid dimotiki kasutamist riigikeelena kuid konservatiivid ja oigeusu kirik seisid sellele vastu ja kui 1901 aastal tolgiti uus testament dimotikisse puhkesid ateenas rahutused mis kukutasid valitsuse keelekusimus jai kreeka poliitikas aktuaalseks 1970 aastateni osa kreeka alasid oli 19 sajandi teisel poolel siiski veel turgi voimu all aastail 18661869 toimus kreetal ulestous osmanite voimu vastu kui 1877 aastal puhkes veneturgi soda toetasid kreeklased venemaad kuid kuna kreeka oli liialt vaene ja pelgas briti interventsiooni ei astutud ametlikult sotta 1881 aastal sai kreeka endale berliini leppega maaratud tessaalia ja vaikese osa epeirosest kuid lootus saada endale ka kreeta ei taitunud kreeta kreeklased siiski korraldasid regulaarselt ulestouse ning 1897 aastal kuulutas kreeka valitsus turgile soja kehva valjaoppe saanud ja puudulikult varustatud kreeka armee sai sojas turgilt luua taas sekkusid sundmustesse suurriigid mistottu kreeka pidi turgile loovutama vaid vahesed piirialad samas kui kreetal kehtestati autonoomne riik mida valitses kreeka prints georgios balkani sodade lopuks oli kreeka territoorium ja elanikkond suurenenud esimesele maailmasojale eelnenud aastail domineerisid kreeka poliitikas vastuolud kuningas konstantinos i ja populaarse peaministri eleftherios venizelose vahel kel olid erimeelsused riigi valispoliitika osas riik jagunes kahte ossa ning esimese maailmasoja ajal oli riigil ajutiselt koguni kaks valitsust saksameelsed rojalistid valitsesid ateenas ja britimeelsed venizelose pooldajad valitsesid thessalonikis kaks valitsust uhinesid 1917 aastal mil kreeka ametlikult antandi poolel sotta astus esimese maailmasoja jarel uritas kreeka hoivata territooriume vaikeaasias kus oli tollal suur kreeka elanikkond kuid sai kreekaturgi sojas luua lausannei rahuleppe alusel saadeti kreeka turklased turki ja turgi kreeklased kreekasse tol perioodil hukkus sadu tuhandeid pontose kreeklasi kreeka genotsiid jargnenud aastad kujunesid ebastabiilseiks ning 15 miljoni turgist tulnud kreeka pogeniku sobitamine kreeka uhiskonda kujunes keerukaks ulesandeks ebaonnestunud soda vaikeaasias viis 1924 aastal monarhia kaotamiseni rahvahaaletuse teel ja teise kreeka vabariigi valjakuulutamiseni peaminister georgios kondylis sai 1935 aastal voimule ja likvideeris omakorda vabariigi ning taastas rahvahaaletusega monarhia 1936 aastal toimus riigipoore ning voimule tousis ioannis metaxas ja kehtestas riigis diktatuuri mida tuntakse 4 augusti reziimi nime all hoolimate diktatuurist sailitas kreeka head suhted suurbritanniaga ja ei loonud liitlassuhteid teljeriikidega 28 oktoobril 1940 noudis fasistlik itaalia kreeka alistumist kuid kreeka valitsus keeldus ning puhkenud kreekaitaalia sojas loodi itaalia vaed albaaniasse mida voib pidada liitlasvagede esimeseks voiduks teljeriikide ule euroopa pinnal kreeklaste voitlus ja voit said maailmas suure tunnustuse osaliseks tuntuimaks voib pidada winston churchilli utlust me ei utle et kreeklased voitlesid nagu kangelased kuid me utleme et kangelased voitlevad nagu kreeklased ka charles de gaulle tunnustas ametlikus teadaandes kreeka voitu itaalia ule saksamaa saatis seejarel kiiresti oma sojajoud kreekasse ja hoolimata kreeklaste agedast vastupanust eriti metaxase liinil langes riik sakslaste voimu alla 11 detsembril riigipaeva ees peetud kones tunnustas adolf hitler kreeka sodureid ja nimetas neid senistest vastastest vapraimateks okupeeritud kreekas jatsid sakslased enda hallata ateena ja thessaloniki ning ulejaanud provintsid anti itaaliale ja bulgaariale kes olid saksamaa liitlased 19411942 aasta talvel hukkus ule 100 000 kreeklase nalja tottu samuti hukkus tuhandeid inimesi natside ja kollaborantide tegevuse labi suurem osa kreeka juute kuuditati ja hukati koonduslaagrites samal ajal tegutses kreekas ka vastupanuliikumine saksa vagede korraldatud massimorvadest on tuntumad kommeno massimorv 317 tapetut viannose holokaust ule 500 tapetu kalavryta massimorv distomo massimorv 218 tapetut ja kedrose holokaust 164 tapetut okupatsiooni ajal hukkasid sakslased 21 000 bulgaarlased 40 000 ja itaallased 9000 kreeklast okupatsiooni loppedes puhkes kreekas kodusoda kommunistide ja antikommunistide vahel mis toi kaasa majandusraskused ja tosised sotsiaalsed pinged parem ja vasakpoolsete vahel jargmise kahekumne aasta jooksul torjuti vasakpoolsed valitsevast poliitikast korvale ning kreekat saatis tugev majanduskasv mis vahemalt osaliselt oli tingitud marshalli plaanist kuningas konstantinos ii saatis juulis 1965 laiali georgios papandreou tsentristliku valitsuse mis toi kaasa rahutu aja kreeka poliitikas ja kulmineerus 21 aprillil 1967 riigipoordega ning kolonelide diktatuuriga 17 novembril 1973 suruti vagivaldselt maha ateena uliopilaste meeleavaldus mille jarel tousis jarjekordse riigipoordega voimule veelgi rangemate vaadetega brigaadikindral demetrios ioannides 20 juulil 1974 vallutas turgi kuprose mis viis omakorda kreeka diktatuuri langemiseni endine peaminister konstantinos karamanlis kutsuti tagasi pariisist kus ta oli elanud eksiilis 1963 aastast 17 novembril 1974 uliopilaste ulestousu esimesel aastapaeval peeti esimesed mitme parteiga valimised rahvahaaletusel otsustati et monarhiat enam ei taastata ning 11 juunil 1975 voeti vastu demokraatlik ja vabariiklik konstitutsioon samal ajal asutas andreas papandreou ulekreekalise sotsialistliku liikumise pasok vastukaaluks karamanlise uue demokraatia parteile need kaks erakonda on sealtmaalt olnud vaheldumisi kreeka valitsuses 1980 aastal uhines kreeka taas natoga ning 1 jaanuaril 1981 sai temast kumnes euroopa majandusuhenduse liige millele jargnes stabiilne majanduskasvu periood investeeringud toostusse ja infrastruktuuri euroopa liidu toetused ning turismi laevanduse ja teenindussektori areng toid kaasa elatustaseme tugeva tousu ajalooliselt pingelised kreekaturgi suhted paranesid 1999 aastal mil molemat riiki tabasd jarjestikku maavarinad ja viis lopuks selleni et kreeka vottis tagasi oma veto turgi soovilt liituda euroopa liiduga kreeka vottis 2001 aastal kaibele euro ja 2004 aastal toimusid riigis ateena olumpiamangud kreekat tabas rangalt suur majandussurutis ja riik oli kesksel kohal euroopa volakriisi kujunemisel kreeka valitsusvolakriis sellele jargnenud majanduskriis ja protestilaine mojutasid tugevalt riigi sisepoliitikat ja on ohustanud alates 2010 aastast korduvalt euroopa ja globaalset finantsturgu olgu k mingi hulk mis sisaldab vahemalt kaks elementi olgu ks maaratud ka kaks arvutustehet mida tahistatakse kas voi pluss ja korrutusmargiga ja see tahendab et seab igale kahele k elemendile x ja y vastavusse uhe kindla k elemendi mida nimetatakse x ja y summaks ning tahistatakse xyga samuti seab neile kahele elemendile vastavusse uhe k elemendi mida nimetatakse x ja y korrutiseks ning tahistatakse xyga voi lihtsamalt xyga selline hulk k oma kahe arvutustehtega on korpus ehk kommutatiivne korpus kui sellel on koik jargmised omadused ehkki nimetused liitmine korrutamine summa korrutis tekitavad kujutluse et korpuses mangitakse arvudega ei ole asi valtimatult nii elementideks voivad olla muudki objektid peale arvude nulliga 0 tahistatud elemendil ei tarvitse olla oige null kuid see on vaid liitmises mojumatu element i neutraalelement samuti on uhega 1 tahistatud vaid korrutamises mojumatu element i neutraalelement sellest ei paase kull mooda et nood uheksa omadust on just need mis me teame olevat arvudel meile tuntud harilikud arvud kas voi arvusirge koik reaalarvud moodustavad niisiis korpuse et koik korpused ei koosne arvudest nahtub jargnevast naitest siin on elementideks ainult kaks sona paaris ja paaritu elementide hulk k on niisiis vaga vaike paaris paaritu kas sonadega saab sooritada tehteid saab kull kui lepitakse kokku naiteks jargmised tulemused paarispaaris paaris paarispaaris paaris paaritupaaritu paaris paaritupaaritu paaritu paarispaaritu paaritu paarispaaritu paaris paaritupaaris paaritu paaritupaaris paaris koik voimalikud arvutused saavad sooritatud ja tulemused ei tundu sugugi olevat rumalad pandagu eriti tahele et paarisx x olgu x kumb tahes ja paaritux x olgu x kumb tahes seega vastab paariline 2 punkti nullelemendile 0 ja paaritu 7 punkti uhikelemendile 1 hulgas k paaris paaritu 0 1 on voimalik toestada ka koikide teiste punktide kehtivust jarelikult on tegemist korpusega see korpus kuulub loplike korpuste ehk galois korpuste sekka pange muide tahele et selles korpuses 11 0 seal pole olemas mingit kahte korab on albaania ja makedoonia korgeim magi seni ainus piirimagi euroopas mis on uhtlasi molema naabermaa korgeimaks paigaks korabi magi asub korabi maeahelikus albaania ja makedoonia piiril mis labib korgema maetipu suurkorabi albaania keeles maja e korabit mali i korabit makedoonia keeles golem korab kobilino pole korgus merepinnast vanematel andmetel 2753 m uuematel andmetel 2764 m voibolla veel sadakond meetrit korgem teine maetipp on mala korapska vrata vanematel andmetel 2425 m magi koosneb kipsist korabi maed on kaarekujuline pohjalounasuunaline maeahelik makedoonias ja albaanias korgeim magi on korab 2764 m taiesti ligipaasmatud maetipud on kepi bar 2595 m mala korabska vrata 2475 m kabash 2395 m ciganski premin 2295 m plocha 2235 m ja visoka karpa 2090 m kavaje itaalia keeles cavaia on linn laanealbaanias kavaje ringkonna keskus linnas on 20 300 elanikku 2011 kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund mille keskmeks on jeesus kristuse elu ja opetused kristlased usuvad et jeesus on jumala poeg ning vanas testamendis ennustatud messias kristlased kasitlevad uue testamendi raamatuid kui uleskirjutisi jeesuse kuulutatud roomusonumist ligikaudu 21 miljardi jargijaga 2001 aasta andmete pohjal on kristlus suurim maailmareligioon kristlus on valitsevaks religiooniks euroopas ameerikas lounaaafrikas filipiinidel ja okeaanias kristlus kasvab joudsalt ka aasias eriti hiinas ja lounakoreas kristlus oli algselt judaismi usulahk ning kasitleb seega puhakirjana ka juutide tanahi raamatuid mida kutsutakse kristluses vanaks testamendiks sarnaselt judaismi ja islamiga liigitatakse kristlus aabrahamlikuks religiooniks nimetus kristlane kreeka keeles tahendab kristusele kuuluvat voi kristuse pooldajat ning seda kasutati esmakordselt antiookia praegune antakya jungrite puhul apostlite teod 1126 termini kristlus kreeka keeles vanim sailinud kirjapandud kasutus on kolmandalt antiookia piiskopilt voi patriarhilt ignatiuselt ristiusu tuntuim sumbol rist voeti kasutusele 4 sajandil riigikirikuks saamisega jeesuse opetust levitasid eelkoige tema jargijad kes moodustasid algse kiriku algkristlus algkristlus 30 aastast pkr kuni 150 aastani pkr oli aeg esimeste koguduste moodustumisest juuda ja galilea maakondades kuni koguduste levimiseni ule rooma impeeriumi idaosa ja iraani partia impeeriumi laaneosa suurematesse linnadesse sellel ajal valmisid olulised tekstid mis hiljem uue testamendi koosseisu arvati ja tahtsamad kirjad mis leiti nag hammadist samatahenduslikult algkristlusega kasutatakse vahel moistet varakristlus kuid varakristlus voib tahistada ka aega kuni riigikiriku ja ristiusu tekkimiseni 4 saj pkr algkristlus oli salliv pluralistlik liikumine mis holmas suurt hulka erinevaid ruhmitusi ja arusaamu algkristlus oli vagivallatu kuigi jeesus natsorai ei rajanud kirikut kui organisatsiooni on enamus algkristluse uurijaid kindlad et kristlus kasvas valja jeesusliikumisest 2830 aastal pkr algkristlased laenasid juutlusest ja antiikkultuurist valjendusvormid ja sisu algkristlased jeruusalemma algkoguduses ja galilea algkogudustes tuginesid juudi tarkuskirjandusele ja kreekarooma filosoofilisele kirjandusele algkristlased votsid omaks palju juutluse ja antiikkultuuri vaartushinnanguid olles lahutamatult seotud judaistlike juurte ning hellenistliku kultuuriga esimeste aastakumnete kristluse algusest tunnistav vanim tekstiloik on 1kr 1537 selles on kaks arengusuunda peetrus 12 ja 500 ning jaakobus ja apostlid arvatavalt jaakobus ja apostlid tegutsesid jeruusalemmas ja juuda maakonnas ning peetrus ja 12 galileas esimeste sajandite jooksul maj kasvas kristlus teistest kultustest ja religioonidest suuremaks kristuse opetust levitasid eelkoige jeesuse apostlid kellest tahtsaimad on peetrus johannes ja hilisem liitunu paulus esimesed varakristlaste jarglaskogudused tekkisid 1 sajandil jeruusalemmas ja galileas seejarel antiookias ja damaskuses misjarel toenaoliselt babuloonia armeenia ja gruusia aladel labi vaikeaasia levis ristisuk balkani poolsaare aladele egeuse mere aarsetele vanamakedoonia philippi ja kreeka thessaloniki korinthos aladele opetus levis ka lounas aleksandriasse ning pohjaaafrika aladele ajalooliselt oli egiptus uks olulisemaid kristlikke piirkondi uks kristluse halle mis tanapaevaks on aastasadadega islamiseerunud lahisida oli algselt kristluse kants kust see kiirgus aafrikasse aasiasse ja labi konstantinoopoli euroopasse ajalooliselt olid kristlikud piirkonnad tanapaeva jordaania palestiina suuria turgi ning vanarooma keisririigi aafrika provintsides tanapaeva liibua tuneesia alzeeria oli kristlus usna levinud tanapaevaks on need alad aastasadadega islamiseerunud lounaeuroopas levis opetus vanarooma impeeriumi pealinna rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele usuvabaduse kehtestaja rooma keisririigis oli constantinus suur mitmed keisrid votsid kristluse vastu surivoodil aastal 380 kehtestati keiser theodosius i poolt kristlus rooma keisririigi ametlikuks usuks rooma impeeriumist levis kristlus ule kogu maailma moodustades eri aegadel tekkinud mitmeid uusi usulahke tanapaeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tahtsamaks kirikuks roomakatoliku protestantlikuks ja oigeusu kirikuks hereesia idagoodid laanegoodid vandaalid 4 sajandil levis kristlik opetus mis sai nime aleksandria presbuteri areiose jargi arianism ariaanluses polnud kolmainsusopetust sellisel kujul nagu usutunnistustes mis sonastati esimestel oikumeenilistel kirikukogudel areiose opetuse vastu ariaanlik kristoloogiline opetus eitab enne loomist olevat preeksisteerivat jeesus kristuse kui jumala poja taielikku jumalikkust areios vaitis et oli aeg kui teda ei olnud ja seega on kristus loodud ja ajalik see on vastuolus kolmainsuseopetusega kirik kuulutas nikaia i kirikukogul 325 arianismi vaaropetuseks 5 sajandi rooma keisririigis toimus aleksandria ja antiookia koolkondade vaheline voitlus antiookia koolkonna esindaja konstantinoopoli patriarh nestoriose opetus nestoriaanlus kuulutati ekslikuks efesose kirikukogul 431 aastal 451 aastal toimus kalchedonis jargmine kirikukogu siin kuulutati ekslikuks aleksandria koolkonna aarmuslik tolgendus halkedoni kirikukogu puudis olla keskteeks aleksandria ja antiookia vahel ning uhendada molema koolkonna teoloogid paljud kirikujuhid teoloogid ja tavalised kristlased ei olnud selle kirikukogu otsustega nous uldjoontes voime raakida halkedoni jargsel ajal kolmest kristoloogilisest suunast ehk kolmest teoloogilisest suunast ja lopuks ka kolmest uldisest kiriklikust suunast kristlaskonnas kalchedoni kirikukogu rooma keiser justinus i 518527 ja eriti ta jarglane keiser justinianus i 527565 kuulutasid kalchedoni otsused riigis ainuakehtivateks opetusteks aja jooksul muutus kalchedoni otsuseid pooldav suund rooma impeeriumi nii ida kui laane osa ametlikuks riigi poolt tunnustatud opetuseks tanapaeval kehtib see opetus nii idaortodokssetes kirikutes roomakatoliku kirikus kui ka enamuses vanades protestantlikes kirikutes aleksandria teoloogia pooldajatest kujunesid kirikud mida on kombeks nimetada monofusiitlikeks ja need on olemas tanapaevani kolmanda kristoloogilise ja kirikliku suuna moodustasid need kes pidasid konstantinoopoli patriarhi nestoriost ebaoiglaselt tagandatuks need olid enamuse antiookia suuna pooldajad ning nende ja esimese kristoloogilise suuna paljude pooldajate vahel ei olnud esialgu kerge eraldusjoont tommata selle suuna esindajatest kujunes valja nn nestoriaanlik kirik mis samuti on tanapaevani olemas kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga kiriku ajalugu kirikulugu kristlased usuvad et kolmandal paeval ristisurm reedel ulestousmine puhapaeval parast oma surma tousis jeesus ules ehk arkas ellu ja 40 paeva hiljem laks taevasse kristluse aluseks on usk jumalasse koikvaelisse isasse taeva ja maa loojasse kelle ainus poeg puhast vaimust saadud ja maarjast ilmale tulnud jeesus kristus kannatas pontius pilaatuse all loodi risti suri ja pandi hauakambrisse usutakse et jeesus tousis kolmandal paeval surnuist ules ja laks taevasse kus istub jumala oma koikvaelise isa paremal kael kristlased usuvad et sealt tuleb jeesus kristus kohut moistma elavate ja surnute ule samuti usutakse puha vaimu uht puha kristlikku kirikut puhade osadust pattude andeksandmist ihu ulestousmist ja igavest elu enne ristiloomist soi jeesus oma jungrite seltsis viimse ohtusoogi puha ohtusoomaaeg seda ohtusoomaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini mones konfessioonis viinamarjamahla tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial mida nimetatakse armulauaks voi puhaks ohtusoomaajaks tahtsaimad puhad on joulud ulestousmispuhad ja nelipuhad kiriku sunnipaev puha vaimu valjavalamine kristlik piibel koosneb kahest osast vana testament sisaldab kanooniliselt vahemalt 39 teksti ajast kuni monisada aastat enne jeesuse sundi uus testament 27 teksti mis on pohiosas valminud mone sajandi jooksul parast jeesuse sundi kristluse harudes on kasutusel monevorra erinevad piiblid samuti kattub heebrea piibel ehk tanah suures osas vana testamendiga kuid raamatute jaotus ja jarjestus on erinev vana testament keskendub juudi rahva ajaloole uus testament kristuse elule evangeeliumid ja opetustele piibli kaanonile lahedalseisvaid vana testamendi tekste mida protestantlikud kristlikud kirikud siiski puhaks ei pea nimetatakse nendes kirikutes apokruufideks katoliku kirik oigeusu kirikud ning osa ida kirikutest kasutavad nendest heebrea piiblist puuduvatest tekstidest nimetust deuterokaanon voi anagignoskomena ning loevad need raamatud piibli kaanonisse kuuluvateks erinevatel konfessioonidel on vaikseid erinevusi selles millised raamatud loetakse kuuluvateks piibli kaanonisse vanimad sailinud kristlikud piiblid on kreekakeelsed kasikirjad 4 sajandist pkr vanim taielik judaistlik piibel on kreekakeelne tolge samast sajandist vanimad taielikud heebrea piiblitekstid masoreetiline tekst parinevad keskajast aabel aabraham aabrahami jumal aadam abba apostel apostlik suktsessioon augustinus dogmaatika eliisabet enchiridion augustinus ester evangeelium issand jehoova jeesus kristus johannese evangeelium joulud katehhees katekismus kirik puhakoda klooster kolmainsus kristlik ekstremism kristus kumme kasku misjon marter nelipuhad oikumeenia paavst patriarh patusepalve paulus pauluse kiri heebrealastele pauluse kiri roomlastele peapiiskop peetrus piibel piiskop prohvet psalm 53 puhitsus sakrament skisma taevaminemispuha usk usulahk usutunnistus ulestousmine kuressaare vanasti ka kuresaare on linn saaremaa lounarannikul saare maakonna halduskeskus kuressaare on eesti koige laanepoolsem linn linn liitus 2017 aastal eesti omavalitsuste haldusreformi kaigus koigi saaremaal asunud valdadega uhtseks saaremaa vallaks enne linnuse pustitamist 1314 sajandil asus kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht kuhu koondusid kokku koik umbruskonna tahtsamad teed linnuse umber tekkinud kuressaare alev sai jakob kohli wolther rothendorfi ja gert von demteri taotlusel linnaoiguse 8 mail 1563 saarelaane piiskopilt hertsog magnuselt 13 veebruaril 1733 pani ivan kirilov ette kasutada kuressaare kui venemaa laanepoolseima linna meridiaani vene kaartide algmeridiaanina mis teostati mitmetel 18 sajandi kaartidel 19 sajandil asutati mudaravila ning kuressaare sai kuurortlinnaks mille pohjustas ravimuda avastamine kihelkonnas 1824 aastal eestis rajati esimesed mudaravilad saaremaal rootsikulas 1824 ja kuressaares weise heinamaal 1840 kust aga 1858 aastal kolis mudaravila allee tanavale teine kuressaare mudaravila asus roomassaare tanaval 1876 aastal ja kolmas samuti allee tanaval asutati 1883 aastal 1878 aastal avati kuressaares wildenbergi nahavabrik mille sisseseade viidi esimese maailmasoja ajal 1915 aastal venemaale hooned havitati aga 1917 aasta sugisel ajalooliselt on kuressaare tuntud saksakeelse nimega arensburg millega paralleelselt on nii sonas kui kirjas kasutusel olnud eestikeelne kohanimi kuresaar aastast 1933 kuressaare suurema osa noukogude ajast 15 mai 195223 juuni 1988 kandis linn nime kingissepa saaremaalt parinenud enamliku revolutsionaari viktor kingissepa jargi 1933 aastal ennustas johan sannik prohvetlikult kui naete ehk kuulete siin maa peal uhte husarit tulevat ratsa hobuse selgas liht mustad riided selgas ja heina morts on hobuse turjal kelle hobuse karv on tume lepp ja kelle hobuse korgus ulatab kolmest hobuse korgusest kuni 12 hobuse korguseni ja tuleb tasase soiduga kuresaare linna siis on arvata ehk on mere ja maa vagede lopp nii kaua on riikis ja riigi rahval rahu elada siin maa peal omaparaste nn saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tottu voeti kuressaare vanalinn 1973 aastal riikliku kaitse alla tanapaeval on see kuressaare vanalinna muinsuskaitseala kuressaarel on omavalitsuse staatus alates 1 oktoobrist 1990 kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile aasta ringi voib seal kuulda soome rootsi saksa ja muid keeli 30 aprillil 2017 andis linnapea madis kallas kuressaarele paikesepealinna nimetuse kuressaare linnapea on ametikohajargselt saaremaa vallavanem kelleks on alates 2017 aastast madis kallas kuressaare linnavolinike loend 1934 1939 vanalinnas peamiselt 1819 sajandist on sailinud kaks kirikut puha nikolai kirik ja laurentiuse kirik kaubahoov vana veski 1899 sadamaait 1663 ja elamuid baroksed raekoda ja vaekoda parinevad rootsi ajast 17 sajandist raekoja korval asuv ruutelkonna hoone aga 18 sajandist vanimaid sailinud hooneid on ka aadressil kauba tanav 5 asuv pastoraadihoone ning kitsa ja kitzbergi tanava nurgal asuv polluvahi maja linna suurim vaatamisvaarsus on pohiosas 14 sajandist parinev kuressaare piiskopilinnus kus praegu asub saaremaa muuseum ruudukujulise pohiplaaniga linnus koosneb neljast siseoue umber asetsevast hoonetiivast kirdekuljel paiknevad varav ja kaks torni pikk hermann ja sturvolt vaatamisvaarsed on ka 1718 sajandist parinevad voimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku umber kuressaare linnus on baltimaadel uks paremini sailinuid alates 20 sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud vaatamisvaarsed on ka kuressaare kuurhoone ja kuressaare lossipark linnusest edelasuunas jaab tori abajas kus asub kuressaare sadam kuressaares asub eesti vabadussojas langenute malestussammas 1922 aastal loeti kuressaares kokku elavat 2666 eestlast 34 rootslast 401 sakslast 156 venelast ja 39 juuti 1934 aastaks oli rahvaarv veidi muutunud kuressaares elas 3938 eestlast 24 rootslast 321 sakslast 199 venelast ja 22 juuti 2000 aasta rahvaloenduse andmeil elas kuressaares kokku 14 548 eestlast 211 venelast 63 ukrainlast 35 soomlast 12 valgevenelast 3 sakslast ja 1 juut kristiina ehin sundinud 18 juulil 1977 raplas on eesti luuletaja proosakirjanik ja laulja ta on oppinud tartu ulikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele aastal 2004 omandas ta tartu ulikoolis magistrikraadi eesti ja vordleva rahvaluule alal magistritoo teemaks oli eesti vanema ja uuema rahvalaulu tolgendusvoimalusi naisuurimuslikust aspektist ta on tootanud vodja koolis opetajana kristiina ehin on kuulunud kirjandusruhmitusse erakkond ta on laulnud ansamblis sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis naised koogis mille liikmed on veel katrin laidre sofia joons ja kairi leivo ta esindas eestit londonis 2012 aasta suveolumpiamangude satelliituritusel poetry parnassus mis toimus 26 juunist 1 juulini 2012 kristiina ehini luulekogud ilmar lehtpere tolkes on palvinud mitu tolkeluuleauhinda 2007 aasta septembris sai luulekogu the drums of silence corneliu m popescu luuletolke auhinna seda auhinda antakse valja londonis euroopa parima inglise keelde tolgitud luuleraamatu eest zurii rohutas et see on tolge millel on kristalli kvaliteet 2010 sai luulekogu the scent of your shadow auhinna poetry book society recommended translation kristiina ehin on andres ehini ja ly seppeli tutar tal on poeg hannes tema abikaasa on muusik silver sepp neil on 2016 aastal sundinud tutar luike kaabusrebane vulpes macrotis on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline vulpes on rebase perekonna nimi sona macrotis tahendab vanakreeka keeles suurekorvaline kaabusrebane elab pohjaameerika laaneosa korbetes ja poolkorbetes praegune levila ei ole hasti teada kuid sellesse kuulub osa california san joaquini orust suurem osa nevadast ja utah laaneosa arizona edelaosa ning piirkondi baja californias varem elas neid ka sonora chihuahua mojave paintedi ja suure noo korbes kaabusrebasel on tuupiline rebase kehaehitus sale keha kitsas kolju pikk nina ja pikk kohev saba selg on tavaliselt hall voi kollakashall olad kuljed ja osa rinnast on tuhmkollane kuni oranz kohupool on valge saba on enamasti hall musta otsaga ja silmatorkava musta tapiga selgmisel kuljel teistel andmetel on sabaots valge korvad on ebatavaliselt suured ning neil on eesmisel siseaarel ja juurel paks valgetest karvadest piir ja kollakaspruun kuni hall tagakulg mis juurel muutub tuhmkollaseks kuni oranziks kannad on karvased mis suurendab nende liikumise tohusust liival isased kaaluvad keskmiselt 22 kg emased 19 kg ometi on isased vaid pisut suuremate mootmetega nende tuvepikkus on 3850 sm sabapikkus 2330 cm olakorgus umbes 30 cm ja mass kuni 3 kg kaabusrebast eristavad valerebasest vulpes veloxist jargmised tunnused siiski on valerebast ja kaabusrebast kasitletud sama liigina sest on taheldatud nende ristumist kaabusrebased on eranditult lihatoidulised nende pohilised saakloomad on tavalised oise eluviisiga narilised voi janeselised tavalisemad saakloomad on narilised perekonnast dipodomys janesed ja sookuulikud siiski toituvad nad ka maapinnal pesitsevatest lindudest roomajatest ja putukatest nagu enamik metsikuid koerlasi indlevad kaabusrebased kord aastas emane kaib septembris ja oktoobris labi voimalikud pesaurud oma territooriumil ta puhastab urud prugist ning enne lopliku valiku tegemist voib isegi lisada urgudele uusi valjapaase ja tunneleid oktoobris voi novembris saab isane emasega pesaurus kokku ning paaritumine toimub detsembrist veebruarini kaabusrebase tiinuse kestus ei ole teada kuid oletatavalt on see 5055 paeva kutsikad sunnivad tavaliselt aprillis pesakonnas on 37 poega vastsundinud kutsikatel on silmad ja korvad kinni vaikseid kutsikaid jaab emane urgu toitma imetades neid kuni 10 nadalat mone nadala parast hakkavad molemad vanemad jahti pidama ning poegadele toitu tooma nad ei anna poegadele tagasivaljutatud toitu taiskasvanud votavad tavaliselt juunist augustini mil poegade toitmise vajadus on koige suurem kaalust alla pojad hakkavad koos vanematega toitu otsima juulis ja jouavad taiskasvanud kaabusrebase kaaluni suve lopus voi sugise alguses mil nad iseseisvuvad isased voivad paarituda teisel eluaastal emased hakkavad sageli paarituma alles kolmandal eluaastal vaga vahesed kutsikad jaavad elama oma sunnipaiga lahedusse on andmeid et noor kaabusrebane on asunud elama 32 km kaugusele oma sunnikohast kuigi kutsikaid ja taiskasvanuid voib parastlounal kohata valjaspool urgu on kaabusrebane siiski oise eluviisiga tavaliselt alustavad nad jahipidamist paikeseloojaku ajal kaabusrebased on arad ohu korral nad pogenevad kiirelt muutes alatasa akiliselt suunda paarid kutivad tavaliselt kull samal territooriumil kuid eraldi enamik taiskasvanud kaabusrebaseid elab hilissuvel ja sugisel uksinda kuni oktoobrisnovembris algab paarielu kaabusrebaste paarid ei jaa tavaliselt mitmeks aastaks kokku ja kaabusrebased voivad olla ka poluguunsed territoriaalse kaitumise kohta on erinevaid andmeid uhe uurimuse jargi oli territooriumi pindala 255 ruutkilomeetrit ning eri paaride territooriumidel olid suured uhisosad teise uurimuse jargi oli toidunappuse tingimustes maaala keskmine pindala 116 km2 ja maaalade uhisosad olid vaikesed kindlas piirkonnas elavate kaabusrebaste arvukus on stabiilne uusi paarituvaid rebaseid lisandub ainult teiste rebaste lahkumise voi surma korral urud kuuluvad konkreetsetele isenditele voi paaridele uru omanik voib olla eri aastatel erinev urud saavad tavaliselt alguse magra sugavast maaalusest kaigust mille ta on teinud toitu otsides kaabusrebased laiendavad seda korgemale urul on tavaliselt 2 valjapaasu kuid neid voib olla kuni 24 tunnelite pikkus on 36 meetrit tuhjaks jaanud kaabusrebaseurge kasutavad mitmed liigid alates kakulisest speotyto cunicularia ja lopetades valesusliku sisalikuliste ja selgrootutega kaubandus on majandusharu mis holmab koiki kaupa tootjatelt tarbijatele vahendamisega tegelevaid ettevotteid soltumata sellest millega kaubeldakse kaubandus kui mitmekulgne ja keerulise struktuuriga majandusnahtus on tihedalt seotud ja teeb koostood teiste majandusharudega kaubad mida tarbijatele muuakse muretsetakse suures osas toostusest ja pollumajandusest kaubandus on omakorda toostusele ja pollumajandusele varustajaks tarbe ja tootmiskaupadega kaubandusel on tihedad seosed turismindusega transpordiga pangandusega ja teenindusega kaubandus parineb eelajaloolisest ajast mil inimesed hakkasid omavahel suhtlema kaubandus oli eelajalooliste inimeste peamine teenindusharu enne tanapaeval kaibel oleva valuuta tekkimist vahetati omavahel kaupu ja teenuseid kaubanduse ajalugu kuundib kuni 150 000 aasta tagusesse aega usutakse et kaubandus on eksisteerinud kogu inimajaloo valtel ja sai alguse laaneaasiast keskaegses euroopas kujunes valja kaks suurt kaubandusmerd vahemeri ja laanemeri neist olulisemaks oli vahemeri sest seal toimus kaubavahetus idamaade ja butsantsiga lubecki linnast sai sakslaste varav laanemerele idast veeti euroopasse sisse luksuskaupu naiteks idas valmistatud kangaid vaarismetallist nousid nipsesemeid ja peenelt ning kaunilt kujundatud relvi lisaks toodi veel idast maitseaineid pipart kaneeli muskaati vurtsi jm 13 sajandil muutus kaubavahetuse iseloom kaugkaubanduses tuli luksuskaupade korvale ka nn massikaupu nagu kala sool vili kaupmehed teenisid suure kaubakoguse muumiselt vaikest vaheltkasu idamaade ja butsantsiga kauplemisest loikasid kasu eelkoige itaalia linnad millest olulisemaks olid veneetsia genova ja pisa linnad voistlesid tosiselt turgude ja kauplemisoiguste parast vahel toimusid kaubandustulide tottu ka toelised sojad mille kaigus runnati uksteise laevu ja tegeldi ka mererooviga ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli vaarismetallide nappus euroopas ja kaupade korged hinnad oli tavaline et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed mitmesajakordset kasumit 19 sajandil pohines vabakaubanduse ulimuslikkus peamiselt riigisisesel kasul arvutamise teel tehti kindlaks kas mone konkreetse riigi huvides oli impordi piirid avada suure depressiooni ajal oli suur majanduslangus mis kestis 1929 aastast kuni 1930 aastate lopuni selle perioodi jooksul vahenes kaubavahetus ja muud majandusnaitajad langesid markimisvaarselt alles ii maailmasoja ajal loppes majanduslangus ameerika uhendriikides soja ajal 1944 aastal solmisid 44 riiki bretton woodsi lepingu mille eesmark oli valtida riiklikke kaubandustokkeid et valtida depressiooni sellega loodi eeskirjad ja institutsioonid rahvusvahelise poliitilise majanduse reguleerimiseks rahvusvaheline valuutafond ja rahvusvaheline rekonstruktsiooni ja arengupank hiljem jagatud maailmapank ja rahvusvaheliste arvelduste pank nende organisatsioonide tegevus algas 1946 aastal parast seda kui riigid ratifitseerisid kokkuleppe 1947 aastal noustusid 23 riiki uldise tolli ja kaubanduskokkuleppega et edendada vabakaubandust euroopa liidust sai maailma suurim toostuskaupade ja teenuste eksportija suurim eksportturg umbes 80 riigi jaoks tanapaeval on kaubandus ainult uks osa kompleksest susteemist mis puuab maksimeerida oma kasumit pakkudes tooteid ja teenuseid turule mis koosneb nii uksikisikutest kui ka muudest ettevotetest madalaima tootmiskuluga rahvusvahelise kaubanduse susteem on aidanud arendada maailmamajandust kuid kombineeritult kahepoolsete voi mitmepoolsete lepingutega tariifide alandamiseks voi vabakaubanduse saavutamiseks on monikord kahjustatud kolmanda maailma turge kaubandusettevotteid on voimalik liigitada ja tupiseerida vaga erinevate tunnuste alusel tegutsemise vorm asukoht arituup suurus jne erinevate liikide ja tuupide kaudu on voimalik hinnata ettevotlusstruktuuri kaubanduses struktuurilt on kaubandust voimalik liigitada erinevate tunnuste alusel koige uldisemalt voiks kaubanduse jagada kolmeks valis hulgi ja jaekaubandus valiskaubandus on kaubavahetus kahe voi enama erinevast riigist parit partneri importija ja eksportija vahel enamus riikides esindab selline vahetuskaubandus markimisvaarset osa sisemajanduse kogutoodangust skp kuigi valiskaubandus on eksisteerinud labi ajaloo on selle majanduslik poliitiline ja sotsiaalne tahtsus viimaste sajandite jooksul margatavalt tousnud valiskaubandus annab erinevatele tarbijatele ja riikidele voimaluse osta kaupu voi teenuseid mis pole nende kodumaal kattesaadavad rahvusvahelistel turgudel leidub peaaegu koiki tooteid toit riided varuosad oli ehted vein valuutad ja vesi kaubeldakse ka teenustega turism pangandus noustamine ja transport toode mida muuakse globaalsel turul on eksport ja toode mis on ostetud globaalselt turult on import importe ja eksporte arvestatakse riigi kontol jooksvalt makse bilansis hulgikaubandus on suurtes kogustes kaupade ostmine ladustamine ja muuk hulgikaupmehed muuvad kaupa edasi jaemuujatele kutselistele toostuslikele voi kaubanduslikele kasutajatele ametiasutustele teistele hulgimuujatele voi vahendajatele hulgimuujaid kes tegelevad ainult mittekonkureerivate kaupade voi liinidega kutsutakse turustajateks jaekaubandusega tegelevad jaemuujad ehk ettevotjad kes pakuvad kaupu ja teenuseid otse tarbijatele jaemuugiettevotted voivad olla soltumatult omatud ja juhitud voi osa jaeketist mis koosneb kahest voi enamast kauplusest mille tegevust koordineerib uksik juhtruhm on olemas palju erinevaid jaemuugiettevotteid nagu naiteks kaubamajad supermarketid odavate hindadega jaekauplused voi postimuuk tanapaeval on elektrooniline jaemuuk kasvanud oluliselt korgemale tasemele kui jaekaubandus tervikuna kokandus ehk kokakunst ehk kulinaaria on toidu valmistamisega seotud teadmistevaldkond ja tegevusharu kokanduse kohta kasutatakse monikord ka sona gastronoomia mis tahendab eelkoige toiduainete ja toiduvalmistamise tundmist kuid ka oskust valmistada peeni toite ja peente toitude harrastust elukutselist kokandusega tegelejat nimetatakse tavaliselt kokaks gastronoomiks nimetatakse tavaliselt harrastajat kokandus holmab nii vajalikke teadmisi toiduainetest toiduainete ettevalmistamise ja toiduvalmistamise meetoditest kui ka teadmisi hugieenist toitumisteadusest ja tavadest ning toiduvalmistamise kaigus toidus toimuvatest keemilistest ja fuusikalistest protsessidest eri maade kokanduses kasutatakse vaga erinevaid votteid ja toiduaineid uhe maa voi rahva kokandustraditsiooni nimetatakse rahvuskoogiks viimastel sajanditel on kujunenud valja ka rahvuskookideulesed kokandustraditsioonid nagu fusion ja molekulaargastronoomia kokandust opetatakse nii kutseharidusena kui ka harrastajatele moeldud kokanduskursustel elukutseliselt kokandusega tegelejalt noutakse enamikus riikides kvalifikatsioonitunnistust suurem osa elukutselistest kokkadest tootab toitlustus ja majutusettevotetes nn horecasektor hotels restaurants catering eesti kutsekoolides on kokandus uks populaarsemaid erialasid seda opetatakse naiteks tallinna teeninduskoolis ja tartu kutsehariduskeskuses kokanduskursusi korraldab naiteks tartu rahvaulikool aurutamine blanseerimine deglasseerimine flambeerimine fonduu fermenteerimine friteerimine gratineerimine grillimine hakkimine hapendamine hautamine keetmine kokkukeetmine konserveerimine koorimine kupatamine kulmutamine kupsetamine maitsestamine marineerimine passeerimine paneerimine pinnakaaritamine poseerimine praadimine pohjakaaritamine pureerimine raklett rostimine vahustamine vokkimine ahjupann elektripliit gaasipliit grillvarras kapsaraud kastrul kirn konserviavaja krokkpott kulp koogikaalud koogikombain kooginoad kupsetuskott kupsetuspaber kupsetusplaat pann pott praeahi salatikuivati samovar sausegur survekeedupott soel tainarull vispel aromatiseeritud tee earl grey gunpowder jasmiinitee lapsong souchong mate oolong piparmunditee roheline tee sencha sinililletee tseiloni tee kauss samovar soogipulgad kvantenesetapp on motteline eksperiment mille pakkusid uksteisest soltumatult valja hans moravec 1987 bruno marchal 1988 ja max tegmark 1998 see motteline eksperiment puuab teha vahet kvantmehaanika kopenhaageni tolgenduse ja everetti paljumaailmalise tolgenduse vahel varieerides schrodingeri kassi eksperimenti kvantenesetapu eksperiment laheneb schrodingeri kassile kassi seisukohast fuusikule on sihitud puss mille lahtiminemine soltub radioaktiivsest lagunemisest eksperimendi igas voorus on toenaosus 12 et puss laheb lahti ja fuusik sureb kui kopenhaageni tolgendus peab paika siis varem voi hiljem laheb puss lahti ja fuusik saab surma kui peab paika paljumaailmaline tolgendus siis eksperimendi igas voorus lahkneb fuusik kahte maailma millest uhes ta jaab ellu ja teises sureb maailmades kus fuusik sureb lakkab ta olemast ent fuusiku seisukohast laheb eksperiment edasi ilma et ta lakkaks olemast sest igas harus saab ta tulemust vaadelda ainult maailmas kus ta jaab ellu ja kui peab paika paljumaailmaline tolgendus siis fuusik taheldab et talle paistab et ta ei saagi surma onnetuseks ei saa fuusik oma tulemustest teatada sest valisvaatleja seisukohast ei soltu toenaosused sellest kas peab paika kopenhaageni tolgendus voi paljumaailmaline tolgendus uhest selle mottelise eksperimendi variandist tuleneb vaieldav jareldus mida nimetatakse kvantsurematuseks kui peab paika kvantmehaanika paljumaailmaline tolgendus siis teadvusega vaatleja ei saa kunagi lakata olemast ent naib et sama loogikaga saaks naidata ka seda et teadvusega vaatleja ei saa kunagi teadvust kaotada jarelikult pole tal voimalik magada et enamiku vaatlejate kogemus raagib sellele vastu siis on selle mottelise eksperimendi tulemust vaidlustatud kvantsurematus on marksona mis margistab mottekaiku mille kohaselt kvantmehaanika everetti paljumaailmalisest tolgendusest jareldub et teadvusega olend ei saa lakata olemast sellele mottele on esitatud tugevaid vastuargumente tegemist on kvantenesetapu mottelise eksperimendi variandiga oletame et fuusik paneb enda korval plahvatama aatomipommi peaaegu koigis alternatiivuniversumites fuusik aurustub ent on ka moned uksikud alternatiivuniversumid milles fuusikul onnestub kuidagi ellu jaada idee on selles et fuusik saab kogeda uksnes neid universumeid milles ta jaab ellu olgu neid nii vahe kui tahes nii paistab fuusikule tema enda seisukohast et ta jaab alatiseks elama paljud peavad seda motet absurdseks vaites et see ei ole loomulik jareldus kvantmehaanika paljumaailmalisest tolgendusest et enamikus maailmades fuusik lakkab olemast siis oponentide meelest on tuumaplahvatuse korval oleva fuusiku koige toenaolisemaks kogemuseks olemast lakkamise kogemus voi kogemusetus vastuargumendiks voib tuua selle et kogemuse puudumine ei olegi mingi kogemus kriitikud vaidavad et teadvuse pidevus ning alatiseks kestmajaamise voimalus on selles stsenaariumis tegelikult eeldusteks millel pealegi puudub fuusikaline alus samuti vaidavad nad et selle motteeksperimendi loogikat kasutades saaks tulla ka jareldusele et teadvusega vaatleja ei saa kunagi teadvust kaotada jarelikult pole tal voimalik ka magama jaada vastuargumendina voib oelda et kuigi voivad olemas olla paralleeluniversumid milles ei jaadagi kunagi magama on neid kaduvvaike hulk vorreldes nende universumitega milles jaadakse magama ja argatakse jalle ules nii et kui eeldada et teadvus jatkub siis on palju toenaolisem et ta jatkub monesse viimast tuupi universumisse kvantsurematuse idee pooldajad juhivad tahelepanu sellele et olgugi tegemist vaga spekulatiivse mottega ei sisalda see midagi mis oleks vastuolus teadaolevate fuusikaseadustega kuigi kvantsurematuse idee on inspireeritud kvantenesetapu mottelisest eksperimendist on kvantenesetapu uks autoritest max tegmark oelnud et ta ei usu et tema toodest jarelduks kvantsurematus tema argument lahtub sellest et uldjuhul eelneb inimese taielikule surmale mittekvantiseloomuga allakaik mille kestus varieerub monest sekundist aastateni nii ei saa teha jareldust nagu inimese eksistents laheks pideval moel uhest maailmast teise ule vastuvaiteks sellele voib oelda et mittekvantiseloomuga allakaigu idee ei pohine mitte mingitel teadaolevatel loodusseadustel kosmoloogia on fuusika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel pohinev teadusharu mis uurib universumi ehitust ja muutumist uldrelatiivsusteooria jargi soltub aegruumi ehitus universumi ainest albert einstein puudis seda teooriat kohe kosmoloogias rakendada einsteini esimeses kosmoloogilises mudelis 1917 on universum staatiline st tema geomeetria on ajast soltumatu et see mudel ei olnud algsete valjavorranditega kooskolas lisas einstein neile kosmoloogilise konstandi hiljem einstein kull kahetses seda kuid nuudseks on olemas soltumatuid pohjusi selle lisamiseks 1920ndatel avastasid edwin hubble ja teised punanihke millest jareldati et kauged taevakehad eemalduvad meist kiirusega mis on vordeline nende kaugusega meist seega universum paisub 1920ndatel ja 1930ndatel pakuti valja hulk uldrelatiivsusteoorial pohinevaid kosmoloogilisi mudeleid mis ennustasid universumi paisumist vaatlusandmetega oli koige paremini kooskolas friedmanni universumiks nimetatav mudelite klass neis on ruum homogeenne seega isotroopne on koigis suundades uhesugune homogeensuse eeldusest jareldub et neljamootmeline aegruum jaguneb kolmemootmelisteks ruumideks kusjuures igal ruumil on konstantne koverus kui koverus on null siis saadakse eukleidiline geomeetria kui positiivne siis sfaariline geomeetria ja kui negatiivne siis huperboolne geomeetria uhe ruumi geomeetria on teise ruumi geomeetriaga seotud skaalateguri st kaudu selleks et saada teada taevakehade paari vahelist kaugust aja t parast tuleb praegune kaugus korrutada skaalateguriga friedmanni universumi mudelites mis arvestavad massiivsete objektide olemasoluga universumis on ajamuutujal t alamtoke t millele lahenemisel ajategur laheneb nullile selle vaartuse juures on tegu singulaarsusega mille kohta mudel midagi ei utle seda singulaarsust nimetatakse suureks pauguks et need mudelid kirjeldavad universumi tegelikku struktuuri vaga tapselt siis on moistlik jareldada et universum ei ole alati eksisteerinud ent 1950ndatel ja 1960ndatel oli valdav arvamus et singulaarsus friedmanni mudelis tuleneb vaarast idealiseerivast eeldusest et ruum on taiesti homogeenne ent robert geroch stephen hawking ja roger penrose toestasid singulaarsuse teoreemid mille jargi peaaegu koik voimalikud aegruumid on singulaarsusega ning peaaegu koik kosmoloogilised mudelit kirjeldavad lopliku vanusega universumit aastal 1965 avastati kosmiline mikrolainetaustkiirgus parast seda sai suure paugu mudelist kosmoloogia standardmudel kosmoloogiat hakati nimetama ka fuusikaliseks kosmoloogiaks aastal 1971 ilmus jim peeblesi selle pealkirjaga raamat monoteistlike usundite jargi sealhulgas kristluse judaismi ja islami jargi on universumi loonud ja sailitab seda transtsendentne ja koikvoimas jumal 19 sajandi teisel poolel hakati arutama termodunaamika teise seaduse kosmoloogilisi jarelmeid seoses kristliku opetusega maailma ajalisest algusest ja lopust uus arutelu algas 1930ndatel seoses universumi paisumise ja voimaliku ajalise alguse avastamisega teoloogilist huvi pakkuvate kosmoloogiliste kusimuste seas on jargmised miks universum on olemas kas universumi algusest on moodunud loplik ajavahemik kas universumile tuleb lopp miks on universumi evolutsioon ja loodusseadused just niisugused et moistusega olendid saavad eksisteerida paljud teistid sealhulgas pius xii francis collins william lane craig ja hugh ross on pidanud friedmanni universumit ja singulaarsuse teoreeme kinnituseks kreatsionistlikule vaitele et jumal loi universumi eimillestki teism ei noua iseenesest et universum oleks lopliku vanusega aquino thomase de aeternitate mundi jargi ei saa moistusega toestada maailma loplikku vanust kull aga jumala olemasolu jarelikult ei noua jumala kui looja moiste maailma loplikku vanust selle saame teada uksnes ilmutusest teoloogide arthur peacockei ja ian barbouri jargi tuleb opetust maailma loomisest tolgendada universumi ajatu soltuvusena jumalast samal seisukohal on jesuiit ja kosmoloog william stoeger 2010 kelle vaitel saab teaduslik kosmoloogia teoloogiat puhastada kuid ei saa olla vastuolus teoloogia legitiimsete vaidetega need teistid kelle meelest maailm on umbes 6000 aastat vana noore maa kreatsionistid ei saa kinnitust teadlaste vaitest et universum on umbes 138 miljoni aasta vanune kristlasest teist kes lakkab uskumast piibli loomisloo sonasonalist toesust kaotab uhe ja voibolla ainsa pohjendi uskumiseks et universum on lopliku vanusega nende teistide jaoks kes ei loe piiblist valja universumi konkreetset vanust voib suure paugu teooria olla pigem loomisloo kinnituseks kui maailma loomine eimillestki on ime mida ei saa loodusseadustega seletada siis miks peaks teist poorduma kinnituse saamiseks teaduse poole siis voib vabalt olla et elegantseima teadusliku teooria jargi on maailm lopmatu vanusega kuid tegelikult loi jumal maailma lopliku ajavahemiku eest kui aga otsida kosmoloogiast mitte loodusseadusi vaid ajaloolisi andmeid siis poordumine kosmoloogia poole mitte seletuse saamiseks vaid fakti kinnituseks on asjakohane loplikku aega voib matemaatiliselt vaadelda ka lopmatuna vahemik 0 t on homoomorfne vahemikuga t homoomorfismi realiseeris charles misner seades ajamuutuja t vaartustele log t misner leidis et isegi singulaarsusega algavates mudelites on universum mottekalt lopmata vana sest parast algust on juhtunud lopmata palju asju katoliiklik teadusfilosoof ernan mcmullin 1981 markis voimalust et lopliku ja lopmatu aja eristus on konventsionaalne ning joudis jareldusele et loomist eimiskist ei tule tolgendada kindla meetrika abil vaid piirdudes jarjestusega ajal on esimene punkt kuid friedmanni universumis ei ole esimest punkti samas aga voib igale mudelile esimese punkti lisada parem sisulise singulaarsuse tunnus on see et aegruumi mudel sisaldab lopliku pikkusega geodeetilisi jooni mis ei ole minevikku pikendatavad friedmanni universum rahuldab seda kriteeriumi selle kriteeriumi puudused on seotus kindlat tuupi fuusikaliste mudelitega ning arusaamatus tavainimesele uldrelatiivsusteoorial pohinev kosmoloogia ei kehti singulaarsuse umbruse kohta kus vaga tugeva gravitatsiooni tottu etendavad olulist rolli kvantefektid mida see teooria ei arvesta kuni puudub relatiivsusteooriat ja kvantmehaanikat uhendav teooria pole kindel kas selle jareldused jaavad jousse tavaliselt arvatakse et suure paugu teooria on traditsioonilise teismi suhtes neutraalne voi toetab seda mistottu ateistid on tavaliselt lihtsalt puudnud suurele paugule toetuvate teoloogide argumente umber lukata moned ateistid sealhulgas adolf grunbaum ja quentin smith on aga vaitnud et suure paugu teooria toetab ateismi smith toetub lisaks ka kvantkosmoloogiatele uks nende argument on et friedmanni universumis ei ole esimest seisundit seega puudub seisund milles jumal oleks maailma loonud teine argument utleb et kui pole suure paugu eelset aega siis ei saa raakida universumi pohjustamisest sellele argumendile vastavad paljud teistid et universumi pohjustamine on ajatu paljud kvantkosmoloogiad postuleerivad universumite toenaosusjaotuse mille jargi saab kindlaks maarata uht voi teist tuupi universumi eksisteerimise toenaosuse meie universumi taolise universumi eksisteerimise toenaosus on suur seda voib tolgendada nii et kvantkosmoloogiad annavad universumi olemasolule teistlikule seletuse alternatiivse seletuse teistid naiteks craig 1997 deltete ja guy 1997 ning oppy 1997 vaidavad et kvantkosmoloogiad raagivad ainult tinglikest toenaosustest quentin smith 1998 kaitses vaidet et kvantkosmoloogias on jutt tingimatutest toenaosustest raskused kvanttoenaosuste tolgendamisel tulenevad ka kochenispeckeri teoreemist eestis on kosmoloogiaga professionaalselt tegelenud arved sapar kultuuriantropoloogia ka sotsiaalantropoloogia sotsiaalkultuuriantropoloogia on humanitaar voi sotsiaalteaduste hulka arvatav teadusharu mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut kaitumist oigust poliitikat ideoloogiat religiooni uskumusi tarbimist tootmist sotsialiseerumist perekonda sugupoolte probleeme ning teisi kultuuriavaldusi kultuuriajaloolises aspektis moiste kultuuriantropoloogia voeti kasutusele 20 sajandi algupoolel usas taiendamaks varasemat moistet etnoloogia inglismaal voeti tarvitusele moiste sotsiaalantropoloogia varasema etnograafia moiste laiendamiseks uute moistete kasutuselevotmise uks pohjusi oli muu hulgas valitoode osatahtsuse suurenemine ning pikaajalised uuringud konkreetse uhiskonna sees tanapaeval kasutatakse ka moistet sotsiaalkultuuriantropoloogia eestis jagunes kultuuriantropoloogia valdkond kuni 20 sajandi lopuni traditsiooniliselt etnograafiaks inimeste materiaalse kultuuri uurimine ja folkloristikaks vaimse kultuuri uurimine kultuuriantropoloogia ja sotsioloogia uurimisvaldkonnad kattuvad suuresti kuid erinevused on teoreetilistes lahenemistes ja uurimismeetodites nuudisaegse kultuuriantropoloogia juured parinevad 19 sajandi etnoloogiast mis tegeles inimuhiskondade sustemaatilise vordlemisega etnolooge huvitas eriti kusimus miks erinevates maailma osades elavatel inimestel on sarnased uskumused ja kombed moned uurijad grafton smith jt oletasid et erinevad inimruhmad votavad ule teistelt ruhmadelt nende kombeid ja uskumusi ehk opivad teineteiselt mis tahendab et kultuurinahtused levivad uhest kohast teise teised uurijad olid seisukohal et erinevad ruhmad on voimelised ka iseseisvalt joudma samasuguste uskumuste ja kommeteni moned neist uurijatest lewis morgan jt oletasid et erinevad uhiskonnad labivad teatud sarnaseid ajajarke hilisemad uuringud aga ei kinnitanud sarnaste ajajarkude olemasolu erinevates kultuurides oletati ka julian steward jt et sarnasused tulenevad sarnastest keskkondadest looduslikest jm tingimustest milles uhiskond elab teised uurijad claude levistrauss jt pidasid pohjuseks inimmotlemise ja keele uldisi struktuurseid sarnasusi 19 sajandi etnoloogid james frazer jt olid peamiselt kabinetiteadlased mis tahendab et nad kasutasid teiste inimeste kogutud materjale ega puutunud uuritavate uhiskondadega kokku 20 sajandil hakati uha rohkem tegema kultuuriantropoloogilisi uuringuid kohapeal kasutusele tulid meetodid mille puhul uurija ise elabki selles uhiskonnas mida ta uurib uhtaegu selles osaledes ja tahelepanekuid tehes meetodid arendasid valja bronislaw malinowski franz boas jt 19 sajandil olid sarnaste kultuurinahtuste seletamisel leviku ja isetekke teooriad vastandlikud 20 sajandi alguse uuringud naitasid et toimivad molemad protsessid samal ajal selgus et paljudki sarnasused on olnud vaid nailised tulenenud pealiskaudsetest vaatlustest hakati markama et kultuurinahtuste leviku puhul uhest uhiskonnast teise sageli muutub nende tahendus ja funktsioon samal ajal vahenes uurijate huvi vordleva kultuuriantropoloogia vastu mis oli uritanud avastada inimuhiskonnale omaseid uldisi seadusparasusi ja arenguid tunduvalt suuremat tahelepanu palvisid erinevate kultuuride kirjeldused nende endi moistetes arenes valja kultuurilise relativismi idee mille kohaselt isiku uskumused ja kombed on moistetavad uksnes sellesama kultuuri kontekstis milles see isik elab tanapaevane kultuuriantropoloogia on hakanud uha enam tahelepanu poorama tanapaeva laane uhiskonna uurimisele vaatluse alla on voetud sellised kultuuriavaldused nagu subkultuurid linnalegendid vandenouteooriad grafiti popmuusika jne aga ka ideoloogia poliitika reklaam tootmine tarbimine jmt erinevalt sotsioloogiast sotsiaalpsuhholoogiast politoloogiast ja teistest sotsiaalteadustest kasitleb nuudisaegne kultuuriantropoloogia tanapaeva laane uhiskonna ilminguid kultuuriajaloolises kontekstis on selgunud et paljud moisted mida traditsiooniliselt kasutati varem teiste kultuuride kirjeldamisel muut tabu rituaal jmt on edukalt rakendatavad ka tanapaeva laane kultuuri analuusil uks esimesi sellesuunalisi katseid oli horace mineri juba 1956 aasta ajakirjas american anthropologist ilmunud artikkel body ritual among the nacirema mis oli uhtlasi ka kaasaegse ameerika nacirema american satiir hiljem on seda artiklit palju tsiteeritud ja opikutes kasutatud kosmonautika ehk astronautika ka kosmoseuurimine on teadus ja tehnikaharu mis tegeleb kosmose holvamisega inimkonna huvides kosmonautikat on defineeritud ka nii fuusiline maavaliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia teaduse ja poliitikaga seotu vastav teadus kasitleb arvutusi mis puutuvad lennutrajektooridesse kosmoseaparaatide liikumisse planeetide kulgetombejou mojupiirkonnas ja laskumisse maale ning teistele taevakehadele 16 martsil 1926 tehti usas massachusettsi osariigis auburnis suur hupe inimkonna uhe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas raketiteadlane robert goddard lennutas sel paeval ules esimese vedelkutusega tootava raketi mis saavutas kiiruse 100 kmh ja joudis 25 sekundiga 56 m korgusele kosmonautika tehniliste ulesannete hulka kuulub maa tehiskaaslaste nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine kosmonautika pohilised eesmargid on maa ja selle atmosfaari ehk ohkkonna uurimine tehiskaaslaste abil raadio ja televisioonkaugside korraldamine astronoomilised vaatlused valjaspool maa atmosfaari lennud kuule ja paikesesusteemi planeetidele ning kaugemas tulevikus ka teiste tahtede juurde kosmonautika rajas vene teadlane konstantin tsiolkovski tahtsamad sundmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud wernher von brauni projekteeritud v2 raketi joudmine kosmosesse 1944 aastal esimese tehiskaaslase sputnik 1 viimine maa orbiidile 1957 aastal esimese inimese juri gagarini viimine kosmosesse vostok 1 kosmoselaevas 1961 aastal ja inimese joudmine kuule neil armstrong ja buzz aldrin 1969 aastal apollo 11 pardal lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett iga astme mootorid ja tuhjenenud kutusepaagid eralduvad raketi muust osast enne jargmise astme mootorite kaivitumist kui viimane aste on saavutanud vahemalt esimese kosmilise kiiruse 78 kms voib lennuaparaadi juhtida maa tehiskaalase ehk satelliidi orbiidile tehiskaaslane liigub umber maa mootorite abita kanderaketilt saadud kiirusega ega kuku alla sest maa kulgetombejoud on tapselt tasakaalus tiirlemisel tekkiva kesktorjejouga kaaluta olek enamikul tehiskaaslastel on vaiksed mootorid mis hoiavad lennuaparaati vajalikus asendis ja muudavad tema orbiiti orbiit on ringjoonekujuline voi kui kiirus uletab 78 kms siis ellipsikujuline tanapaeval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koostoo suunas ning uhekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas katoliiklus kreeka sonast katholikos uleuldine universaalne ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana oigeusu ja protestantismi korval uks kolmest kristluse pohiharust katoliikluseks nimetatakse ka rooma katoliku kiriku opetust katoliikluse aluseks on piibel koos deuterokanooniliste raamatutega puha parimus ning kiriklik traditsioon neid kasitab katoliiklus jumala vahetu ilmutuse allikaina katoliikliku opetuse jargi moodustavad kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja puhakute heateod jumaliku armuvara mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mojuvate ex opere operato ondsakstegevate vahendite kaudu armulaual toimub lateraani kirikukogu otsuse 1215 jargi transsubstantsioon peale usu kirikudogmasse aitavad ondsaks saada ka inimese enese puudlus ja head teod inimene peab kasutama jumala antud armu need kes pole puhtad et saada otse taevasse lahevad parast surma puhastustulle katoliikluse peamisi pohjendajaid on kirikuisad augustinus ja thomas aquinost viimase opetus tomism ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tahtsaim filosoofiline alus pohiliste usudogmade oigsuse toestamiseks kasutab katoliiklus apologeetikat teistest kristlikest opetustest eristavad katoliiklust eelkoige suure tahtsuse andmine puhale parimusele ja puhakutele eriti maarja ning reliikviate kultus tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik kellele kuulub piibli tolgendamise ainuoigus ning inimese enda aktiivse rolli tahtsustamine ondakssaamise nimel kong fuzi kong fuzi khung fu tso opetaja kong eesti keeles ka konfutsius ja kung futse ladina keeles confucius ehk kongzi filosoof kong 28 september 551 ekr 479 ekr oli vanahiina poliitik ja filosoof tema opetus mida nimetatakse konfutsianismiks on labi ajaloo olnud vaga mojukas hiinas ja selle naabermaadel ning omab suurt moju ka tanapaeval eriti taiwanil fuzi tahendab opetaja kong fuzid huutakse nii selleparast et hiinas ei peetud viisakaks opetaja nimetamist eesnime pidi pinyinis kirjutatakse opetaja ka vaikese algustahega kong fuzi kong fu zi kasutatakse ka vormi kong zi nimi kongzi on uldlevinud taiwanil wadeigilesi transkriptsioonis kirjutatakse kung futze kong fuzi sunninimi oli kong qiu khung tsjhou tema viisakusnimi zi oli zhongni tsungni aastal 1 pkr hani dunastia yuanshi ajastu esimene aasta anti kongfuzile esimene postuumne nimi baochengxun ni gong mis tahendab kiiduvaarseks kuulutatav isand ni tema tuntuim postuumne nimi zhisheng xian shi endine opetaja kellest sai puhak parineb aastast 1530 mingi dunastia jianingi ajastu uheksas aasta taiwanil on tema uldtuntud nimi musttuhande polvkonna eeskujulik opetaja ladinaparast nime confucius hakkasid 17 sajandil kasutama jesuiidi mungad konfutsius sundis hiinas lu riigis tanapaeva shandong 551 ekr kevade ja sugise chunqiu ajastul asja songi riigist pogenenud ulikuperekonnas linnart mall kirjutab et kong fuzi isa shuliang ho oli zou vaikelinna haldur poisi sundides juba 70 aastat vana tema esimene naine oli sunnitanud talle neli tutart kuid soovides poega vottis ta endale noore lisanaise kes sunnitas peale niqiu mael palvetamas kaimist poja karjagini andmete jargi jalle olnud hol kaks naist esimene sunnitas uheksa tutart teine naine norga ja peatselt surnud poja 70aastaselt vottis ta uue naise ching qi kes kartes et tema mees on lapse saamiseks liiga vana kais niqiu mael palvetamas kui ta maelt alla laskus kummardusid tema ees koik puud ja rohi hiljem ilmus nende koduaeda koletis see oli nahtus mis eelnes mingile tahtsale sundmusele koletis kiskus kohust valja munataolise kivi millel oli kirjas kui zhou dunastia langemisele hakkab kalduma sunnib inimene kes on puhas nagu kristallselge vesi temast saab valitseja ilma riigita lin yutang vaidab aga et kong fuzi sundis oma isa ho abieluvalisest suhtest ehk nn metsikust liidust ehk siis abielust mis polnud solmitud kommete kohaselt ka yutang margib et esimesest abielust sundis uheksa tutart ja alles 64aastaselt vottis ho uue naise ja sai poja kong fuzi lapsepolve kohta pole palju teada tema isa suri kui poiss oli kolmeaastane perekond oli korgest soost kuuludes teenistusaristokraatia hulka aga vaene ning kong fuzi kasvas vaga kehvades oludes kuid sai hea kasvatuse on teada et juba lapsena ilmutas ta huvi rituaalide ja tseremooniate vastu mangides neid labi ta oli vaga opihimuline kong fuzi abiellus noorelt 19aastaselt sai poja ja tutre isaks peagi asus ka oma kohust taitma asudes riigiteenistusse samal ajal tootas ka opetajana 517 a pages koos oma vursti zhaogongiga siserahutuste eest vastuolude tottu pidi riigiametist loobuma ning jatkas opetaja ja noustajana kuni tema ema suri kui ta oli 24aastane jargnes 3aastane leinaperiood mil uuris palju ajalugu ja oppis peale leinaaega asus kong fuzi taas opetama opilaste arv kasvas kiiresti sel perioodil tegeles ta ka kirjatooga kirjutades lu rigi kroonikat chunqiud peetakse ainsaks konfutsiuse enda poolt kirjutatud teoseks ja pani vanadest allikatest kokku neli kogumikku millest hiljem said konfutsianismi kanoonilised teosed shijing lauluraamat shujing ajalooraamat liji kommeteraamat ja yuejing muusikaraaamt 501 aastal ekr sai temast uhe piirkonna haldusjuht seejarel tousis justiitsministriks on nimetatud ka kohtuministriks ja 497 a ekr lu riigi ulemkohtunik seda ametit pidades muutub ta nii populaarseks et rahvas hakkab teda oma lauludes ulistama oma moistuse energia ja araostmatu aususe tottu muutus konfutsius vaga mojukaks kuid tema opetus ei olnud mitte alati piirkonnavalitsejale meeleparane ta pani valitseja kombelotvuse parast ootamatult ameti maha ja randas koos opilastega 13 aastat ringi opetades ja puudes veenda valitsejaid rakendama tema rahu ja uhiskondliku harmoonia saavutamise opetust parast kolmeteist tulutut aastat poordus ta aastal 483 koju tagasi lusse et puhenduda opetamisele publitsistikale ja nagu vaidab traditsioon klassikaliste pohiraamatute redigeerimisele nende stiili parandamisele ja kommenteerimisele ja ei tegelnud enam poliitikaga ta suri 479 a ekr seitsmekumne kahe aastasena kong fuzid on iseloomustatud kui eelarvamustevaba leebet ja vaarikat inimest ta oli peenetundeline kuid samas iseteadlik teda on nimetatud ka koige puhtaverelisemaks hiinlaseks koigist hiinlastest st rahva hinge tema maailmavaate koige parem valjendaja vihkas silmakirjalikkust ta armastas kombeid ja muusikat kunstnik temas sundis teda utlema et inimese haridus peaks algama luulest seda peaks tugevdama kohase kaitumisega ja lopliku lihvi peaks sellele andma muusikaga ta oli toidu ja riiete suhtes piinlikult valiv ta keeldus soomast kui toit polnud aastaajale kohane voi see polnud tavaparaselt valmistatud oigesti lahti loigatud voi oige kastmega serveeritud kong fuzi olulisemaid omadusi mis tema mainet korgel hoidsid olid tema laialdased teadmised ja armastus oppimise vastu ta tunnistas et ta polnud sundinud tundes tode vaid et ta oli vasimatu nii lugeja kui ka opetajana aga ka katkematus otsingutes teadmiste ja oppimise jarele ta vaitis et armastuses oppimise vastu ei ole talle vordset eriti tegi talle muret opingute unarusse jatmine ajastut mil konfutsius elas kannab historigraafias nime kevadedsugised chunqiu ja see holmab perioodi 770476 ekr kui konfutsius suri oli tema opetus veel usna vahetuntud jargneva paarikolme sajandi jooksul kujunes konfutsianism aga uheks mojukamaks koolkonnaks hiinas ent enne seda sai juba tugevalt kahjustada 3 sajandil qini dunastia valitsemise ajal mil ideoloogiaks oli legism mis kuulutas kultuuri ja hariduse kahjulikuks poletati raamatuid tapeti haritlasi eriti kannatas konfutsianism hani dunastia 206 ema 220 maj valitsejad votsid tema opetuse oma valitsemispohimotetesse on arvatud et tal oli 3000 opilast neist 72 joudsid kaugemale selge on see et opilasi valis ta vaimuannete jargi kong fuzi opetuse tipp on inimese moot on inimene kommete ja muusika filosoofia pole midagi muud kui inimesudame korda tegemine ning jumalariik asub tegelikult inimeses eneses iga enesearendamist taotleva inimese jaoks on koige tahtsam leida oma loomuse parim osa ja kindlalt selle kulge klammerduda see ongi tema eetika pohiolemus tema opetuse kohaselt hakkab riigi kordategemine pereelu korrastamisest ja viimane saab omakorda alguse isikliku elu korrastamisest selline seisukohta on sarnane tanapaeva haridustegelaste vaidetega mille kohaselt nuudismaailmas valitseva kaose korrastamine soltub loppkokkuvottes just haridusest kong fuzi suhtumine kaasaega oli negatiivne talle ei meeldi et hiina pole enam uhtne riik uhiskond ja inimesed on alla kainud kultuur haridus ja kombed on lodvad inimene pole enam inimlik eelnevat ajalooperoodi on ta kirjeldanud ideaalsena mineviku ja kaasaja selgepiiriline vastandamine tahendas seda et ideaaliks pidi saama muistne selleks oli vaja kuulda votta taevatahet mis avaldub loomuses ning kaia selle jargi kulgeda kuid kulg saab olla sirgjooneline vaid siis kui valitseb toeline kultuur ja haridus jiao kultuur wen on eelkoige see mis kirja pandud raamatutes ja urikutes haridus seisneb selle tundmaoppimises ning kuna kultuur on loodud ja selle omandamine toimub inimeste koostoos siis on toelise inimlikkuse avaldumine pohivormiks armastus inimese vastu konkreetne mitte abstraktne tunne mis seetottu tahendab eelkoige oma ligimese austamist et aga kultuuri saab omandada vaid vanemalt polvkonnalt siis tuleb koigepealt muidugi austada neid ning kuna kultuurile on alus pandud muiste siis tuleb austada ja hinnata ka muistsust mis tahendab et tuleb korda seda ja tundma oppida muistseid kultuurimalestusmarke eeskatt kirjalikke tekste ning votta need enda jaoks normiks kong fuzi opetus reguleerib eetikat tavandeid sund abielluminesurm ning puuab perekonnas ja uhiskonnas luua korda ja harmooniat koige aluseks on opetajate ja traditsioonide austamine konfutsianism ei rohuta jumala ega ilmutuse olemasolu vaid opetab moraalipohimotele avatud humanismi ta peab oigeks pojalikust armastusest lahtuvaid suhteid ja valjendab ohvrirituaalidega lugupidamist esivanemate vastu konfutsainismile omane hoida tasakaalu ja harmooniat taeva maa ja inimkonna vahel kong fuzi elas ja opetas kaks ja pool tuhat aastat tagasi ometi ei saa oelda et tema motetel on vaid ajalooline tahendus igavikulise tahenduse annab kong fuzile see et vesteid ja vestlusi oli uheks esimeseks humanistlikuks baastekstiks inimkonna ajaloos kui india valja arvata siis mujal maailmas domineeris sel ajal niisugused opetused mida iseloomustab huudlause silm silma hammas hamba vastu konfutsiuse motted olid omal ajal uudsed ja on seda ka tanapaeval eriti need mis puudutavad inimlikkust inimarmastust oilsust tarkust haridust ja oppimist konfutsianismist sai religioon milles arutlused looduse ja jumala tahendusest ei ole esmatahtsad seeparast ei ole seda sageli peetud uldse religiooniks ometi on selge et konfutsianism on usund ja et see oli enne nuudisaega hiinas valdav parimus kus olulisemaks oli usk looduses toimivasse tasakaalu ja taeva hoole teadvustamine kirjandusteadus on filoloogia haru mis uurib ilukirjandust kirjandusteaduse allharudest voib tuua esile kirjandusteooria mis kasitleb ilukirjanduse eripara vorme ja funktsioneerimist kirjandusajaloo mis kasitleb maailmakirjanduse ja selle harude ajaloolist arengut samuti uksikuid kirjanikke ja teoseid kirjanduse ajaloo perspektiivist ning kirjanduskriitika mis analuusib kirjandust toimiva protsessina spetsiifilisematest distsipliinidest poeetika ja stilistika samuti on kirjandusteadusel kolm alldistsipliini haru need on bibliograafia historiograafia ja tekstoloogia kirjandusteadus on tihedalt seotud esteetikaga kultuuriteooria on kultuuri uurivate teaduste teoreetiline uhisosa maaratledes kultuuri naiteks kui keelevoime ja sellest tulenevate margisusteemide parandumisprotsessi ehk loomise parandumist on kultuuriteooria objektiks selle protsessi seadusparad kultuuriteooria tahtsaks lahenemisviisiks on juri lotmani ja ta kolleegide kujundatud kultuurisemiootika kultuuriteooria loimib seega mitmeid sotsiaal ja humanitaarteaduse harusid semiootika antropoloogia eriti kultuuriantropoloogia sotsioloogia etnoloogia kunstiteooria samuti ajalooteadus politoloogia inimgeograafia jt kuivord kultuuriteooria uheks keskseks ulesandeks on kultuuri teoreetiline maaratlemine on ta kokkupuutuv ka filosoofilise antropoloogiaga kultuuriteooriat opetatakse eestis tartu ulikoolis semiootika ja kultuuriteooria oppekava ning tallinna ulikoolis kultuuriteooria oppetool 2008 aastal loodi kultuuriteooria tippkeskus kohutants ingl k belly dance pr k danse du ventre on laanelik nimetus traditsioonilisele egiptuse tantsule see on tantsustiil mille alla loetakse tanapaeval moningaid pohjaaafrika lahisida ja anatoolia piirkondade folktantse kui ka nendest valja kujunenud lavatantse 19 ja 20 sajandi kunstis domineeris romantism paljud euroopa ja ameerika kunstnikud naiteks eugene delacroix jeanleon gerome jne soitsid mustilisse itta et maalida eksootilisi stseene valguskullastest tanavatest haaremitest ja kanapeedel lamasklevatest odaliskidest ning paljud kirjanikud kirjutasid samadel teemadel idamaine ehk orientaalne tahendas tol ajal sisuliselt koike mis jai inglismaast ja laaneeuroopast ida poole toomaks oma kodanikeni tukikest eksootikat millest nad seni ainult lugenud olid ja toestada et ka idamaalased on inimesed nagu me koik oma kultuuri ja kommetega korraldati 1889 aasta pariisi maailmanaitus kus oli esmakordselt voimalik naha prantsuse koloniseeritud alade maroko alzeeria ja tuneesia rahvatantse nende esitamisel oli rohk folkloori toeparasel edasiandmisel mitte meelelahutusel tants volus vaatajaid eelkoige oma erilisuse poolest peagi oli vastavatud vodevilliteatris moulin rouge is voimalik naha idamaiselt roivastatud tantsutudrukuid kes maailmanaitusel esinenud ouled naili tantsijaid jaljendada puudsid nende tantsu hakati rahvasuus kutsuma danse du ventre ehk kohutantsuks pariisi maailmanaitust vaisanud ameeriklane sol bloom kutsus kogu alzeerlaste kula endaga kaasa ameerikasse kus neil avanes voimalus esineda 1893 aasta chicago maailmanaitusel sol bloom avas terve tanava midway plaisance kus erinevad rahvad ja kultuurid oma muusikat tantsu ja muid kunste demonstreerisid koik esinejad olid tulnud kohale oma kodumaalt ning paljud olid juba varem ules astunud 1889 aasta pariisi maailmanaitusel publik ei olnud piisavalt huvitatud ja sol bloom pidi leidma voimaluse kuidas tahelepanu tommata ta kutsus kohale tantsijad pariisi tantsuteatritest pani nad toole uhes parsia paleed jaljendavas teatris ja hakkas nende idamaiste tantsude eest piletiraha kusima publikule mojusid sokeerivalt korsettideta naiste julged liigutused ja etendusel oli tohutu menu sol bloom vottis eeskuju prantsusmaal saadud kogemustest tolkis prantsuskeelse kolava valjendi danse du ventre inglise keelde ning nimetaski oma edukat tantsuetendust belly dance ehk kohutantsuks parast idamaiste tantsude edu molemal maailmanaitusel ilmus kohutantsijaid erinevatesse lokaalidesse ja vodevillidesse nagu seeni parast vihma paari tantsijat said kuulsaks lavanimega little egypt kuna nende araabia paritolu eesnimesid oli ameeriklastel raske meeles pidada neid peeti parimal juhul julgeteks halvimal vulgaarseteks idamaine folkloor ja rahvatantsud millest uus moesuund kunagi tekkis jaid meelelahutuse ja seksiari varju seda tendentsi on margata veel tanapaevalgi kohutants inglise keeles belly dance oriental dance middle eastern dance tahendab pohimotteliselt sama mis kabaree kohutants inglise keeles cabaret belly dance lahisidas moeldi selle all esialgu raks baladi ja selle variatsioonidega esinejaid tanapaeval viidatakse terminiga peaaegu alati kabaree kohutantsule ehk sellele mida laane inimesed tavaliselt kohutantsu all ette kujutavad raks sharki arenes eelkoige egiptuses aga ka liibanonis ja turgis raks sharki alla kuuluvad jargmised terminid egiptuse tantsijatele omane kohutantsustiil egiptuse kohutants oitses aastatel 19401990 parast seda perioodi on stiili populaarsus eelkoige sunnimaal kahanenud peamiselt islami fundamentalismi populaarsuse kasvu tottu aga ka huvi tottu laaneliku kultuuri muusika tants riietus vastu noorte seas seetottu on tanapaeval enamus egiptuse stiili kohutantsijaid mitteegiptlased tantsitakse kas orkestri ja laulja voi salvestatud muusika saatel muusikaks on tihti uhe kuulsa artisti voi helilooja tavaliselt kas omm kalthoum abdel halim hafez voi farid el atrash loomingu adapteeritud ja tantsuks kohandatud variant paljud uuemad lood on juba originaalis tantsuks sobivad kuid kasutatakse ka folkloori instrumentaalmuusikat ja popmuusikat kostuumid on labi ajastute pisut muutunud kuid domineerib kaheosaline kostuum mille seelik liibub ulevalt tuharate ja puusade umber ja altpoolt kas rohkem voi vahem laieneb egiptuse kohutantsu on tavaline tantsida ka kaunistatud pikas kleidis mis jatab kohu kaetuks liigutused on orienteeritud muusikaliste filigraansuste ja arabeskide peegeldamiseks keha kaudu oluline roll on miimikal ja tantsija toelistel emotsioonidel mis tekivad muusikapala sonade tolgendamisel palju mangitakse vaatajaga hoitakse teda pidevas janus rohkema jarele oryantal dans turgi tantsijatele omane kohutantsustiil neid voib naha peamiselt turistidele korraldatud turgi ohtutel kus nad on osa tihedast programmist kus astub ules ka turgi folktantsijaid ja tantsuansambleid turgi kohutantsijad on tihti mitteturgi paritolu muusikud tihti roma paritolu turgi traditsioonilise muusika jargi kohutantsu tantsimine on suhteliselt harv nahtus kasutatakse pigem salvestatud egiptuse instrumentaalmuusikat voi turgi araabiaparast instrumentaalmuusikat tihti ka trummisoolosid araabia popmuusikat kostuum on paljastavam kui naiteks egiptuse kohutantsukostuum vooni ulatuvad lohikud mis paljastavad molemad jalad rikkalik narmaskaunistus liigutuste maksimaalseks rohutamiseks liikumise poolest on turgi kohutantsustiil nagu egiptuse stiilgi pisut balletist mojutatud poorded kehahoid kaed jne kuid liigutused on pigem orienteeritud maksimaalsusele ja vaatajale oma keha voimete demonstreerimisele naiteks hammastatakse vaatajat jarjestikuste tugevate lookidega erinevates keha piirkondades naiteks puus rind ja pea voi pikkade intensiivistuvate varistustega samuti kasutatakse tihedamini porandal isteasendis polvili vms tantsimist sugavaid seljast tahapaindumisi tsimbaleid raks sharqi lubnani liibanoni tantsijatele omane kohutantsustiil nii nagu geograafiliselt asub liibanon egiptuse ja turgi vahel nonda on sealne kohutantski mojutatud molemast no suuremast oest geograafilisest asukohast on tingitud ka peamine erinevus liibanoni traditsioonilise tantsustiili dabke mojud dabkes on selgesti eristuv rutm ning dabket tantsideski margitakse jalaliikumistega ara rutmiaktsente seega on liibanoni kohutantsijal pisut erinev muusikatunnetus samuti on liibanon vorreldes egiptuse ja turgiga lahemal parsia lahe piirkonnale ja sealsetele stiilidele khaliji seega mangivad liibanoni kohutantsijad mojutatud khalijist rohkem juustega ja oskavad ara kasutada juuste paeluvast liikumisest tingitud efekti kostuumis kasutatakse kull sugavaid lohikuid nagu turgi kohutantsukostuumiski kuid mis tavaliselt paljastavad jala ainult teatud liigutusi voi poordeid sooritades enamasti tantsitakse kontsakingades orkestri ja laulja saatel voi salvestatud araabia muusika taustal liikumine on energiline ja dunaamiline liigutused on tugevalt rohutatud ja kooskolas eelkoige rutmi seejarel meloodiaga kabareestiil tahendab pohimotteliselt sama mis raks sharki belly dance oriental dance kabaree on ooklubi kus ohtu jooksul astub ules mitu esinejat tavaliselt lauljadtantsijad ameerikas voeti see termin kasutusele 1960 aastatel kui ameerika tantsijannad hakkasid esinema idamaistes kabareedes san franciscos los angeleses ja new yorgis kuid ka kairos oli juba enne 1960 aastaid tantsijatel kombeks oma publikule meelelahutust pakkuda ning tantsijad esinesid koos orkestri ja lauljaga hollywood ja kairo votsid uksteiselt pidevalt snitti egiptus adapteeris hollywoodiliku nagemuse idamaisest tantsukostuumist ja orkestrimuusikagi oli inspireeritud klassikalisest euroopa muusikast ameeriklased tolgendasid oma kultuurile vooraid liikumisi eksootiliste ja valjakutsuvatena lisades oma esinemisse naiteks salliga numbreid ning teiste tantsustiilide jazz ballett jne elemente nonda areneski valja kabareestiil mille tanapaeval tunneme ara nii egiptuses liibanonis turgis soomes brasiilias paljudes riikides ule maailma satendavate kaheosaliste kostuumide perfektse soengu ja meigi ning kogu etendust umbritseva glamuurse aura jargi on artisti tolgendus mingist etnilisest voi traditsioonilisest stiilist tants valmib vastavalt artisti arusaamadele ja fantaasiale sellest stiilist naiteks on paljud mustlastantsud mida esitavad laval mitteroma paritolu inimesed taielikult fantaasiatantsud millel on reaalsusega vahe uhist on segu kahest voi mitmest stiilist nonda voib segada naiteks flamenkot ja egiptuse stiili latiinot ja aafrikat aafrikat ja egiptust jne on modernne fantaasiastiil mis tekkis san fransiscos 1960 aastatel kostuumid on inspireeritud lahisida keskaasia ja india rahvaroivaist ja ehetest kasutatakse nii traditsioonilist kui ka tanapaevast lahisida muusikat keskaasia muusikat india muusikat nende omavahelisi ja elektroonilise mikse ka techno ja klubimuusikat liigutustes on rohk konkreetsetel kateliikumistel puusatool ja kohulainetel esitatakse tavaliselt grupis ja improviseeritult kiviaeg on muinasaja periood enne metallide tootlemise leiutamist mil inimesed valmistasid tooriistu parema tehnika puudumisel enamasti kivist kivi mida tooriistade valmistamiseks kasutati vois olla tulekivi obsidiaan moni kiltkivi voi moni kristalliline kivi kiviaeg on palju pikem kui koik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke mil inimese tehnika uletas simpansi oma kiviaja kronoloogilised piirid ei ole uheselt kindlaks maaratud nad on vaieldavad ja soltuvad piirkonnast millega on tegemist uldiselt siiski arvatakse et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi kiviajale jargnes pronksiaeg mille valtel said tavaliseks pronksist tooriistad uleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 ekr termin kiviaeg parineb kolme perioodi susteemist tanapaeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks nendel on omakorda alajaotused kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas umbes 24 miljonit aastat tagasi kui ilmusid esimesed kindla funktsiooniga kivist tooriistad mis valmistati kildude maharaiumise teel tooriistade valmistajateks olid hominiidid homo rudolfensis ja homo habilis mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas koos maa kliima tunduva soojenemisega parast viimast jaaaega ule 12 000 aasta tagasi mesoliitikumile on iseloomulikud kivitooriistade korge kultuur nende vorm oli pohijoontes samasugune nagu praegustel tooriistadel ning kalapuugi areng moned uurijad paigutavad mesoliitikumi paleoliitikumi koosseisu neoliitikumi ehk uuema kiviaja tunnuseks peetakse tavaliselt polluharimise ja karjakasvatuse arengut mis algas ule 12 000 aasta tagasi lahisidas neoliitiline revolutsioon lahisidas egiptuses hiinas ja induse joe orus hakkasid moodustuma ka esimesed riigid paleoliitikum kestis keskeuroopas ajavahemikus 600 000 kuni 10 000 aastat ekr tegeldi kuttimise ja korilusega mesoliitikum jaab ajavahemikku 10 000 kuni 5000 ekr kutidkorilased kasutasid rafineeritud tooriistu naiteks vibu ja noolt arenes kalapuuk neoliitikum jaab ajavahemikku 5000 kuni 1800 ekr tegeldi polluharimise ja karjakasvatusega neoliitikumi sisse arvatakse ka vaseaeg eneoliitikum mesoliitikum kestis eestis valter langi ja aivar kriiska jargi 9000 kuni 4900 ekr ja neoliitikum 4900 kuni 1800 ekr eesti kiviaja uurijaid on aivar kriiska tavaliselt arvatakse et lahisidas ja kaguaasias loppes umbes 6000 ekr ulejaanud aasias ja aafrikas ning euroopas umbes 4000 ekr ameerika tsivilisatsioonid jaid kiviaja tasemele kuni ajani 2500 ekr relvade tooriistade ja muude esemete valmistamiseks osati kiviajal kasutada pohiliselt kivi puitu loomaluid nahka ja savi see aga ei tahenda et kiviaja kultuurid oleksid olnud primitiivsed kiviajal leiutati naiteks kahekonelus zwiesprache on martin buberi teos mis ilmus esmatrukina saksa keeles ajakirjas die kreatur 3 aastakaik 3 vihik 1930 esimene eraldi valjaanne ilmus berliinis 1932 taiendatud valjaanne ilmus berliinis 1934 teos koosneb kolmest osast krasuli rootsi keeles graso on madal metsane saar viimsi poolsaare loodeotsa rohuneeme ja aegna saare vahel kahel pool saart asuvad vainad suursalm ja vaikesalm saare pindala on 17 hektarit graso tahendab rohusaart rootsikeelsed nimekujud on olnud ka graas oen grasor ja grasgrund kohalikud elanikud kasutasid nimesid kresulimaa ja kresuli rannameremehed kasutasid nime rohusaar urikutel leidub nimi hiina sahr saar pohjapoolne neem on pihlakakari laanepoolne pendiksekari ots ehk uksnas metsaraideneem kagupoolne sadamakari kunagise kalapaadisadama jargi lounapoolne madikse nukk ehk madiksekari ots idapoolne nommekari ots taani paritolu eestisaksa ajaloolane paul johansen on oletanud et 1032 aastal vois saare lahedal toimuda raudvarava lahing kuid lahingu tapne toimumiskoht ei ole teada saarel on suvilaid klaus heinrich thomas mann 18 november 1906 munchen 22 mai 1949 cannes oli saksa kirjanik thomas manni vanim poeg kirjandusse tuli ta juba 19aastaselt elas tormilist randurielu mann oli avalikult homoseksuaalne mis kajastus ka tema loomingus klaus manni romaan vaga tants 1925 oli esimesi homoseksuaalseid romaane saksa kirjanduses oli tosiseltvoetav kirjanik kuid tema looming jai oma isa varju sooritas 1949 aastal cannesis enesetapu kirikute loend selles loendis on loetletud kirikuhooned puhakojad eesti usuuhenduste loend on artiklis usuuhendused eestis kallio kirik on kirik helsingis kallio linnaosas kiriku arhitekt oli lars sonck rahvusromantiliste ja juugendlike stiilielementidega kirik valmis aastatel 19081912 sissepuhitsemine toimus 1 septembril 1912 altarimaal tulge minu juurde valmis 1956 aastal autoriks kunstnik hannes autere kallio kirik on 65 m korge kabala harvemini ka kabalistika on 12 sajandil valja kujunenud juudi usulisfilosoofiline susteem mustikavool mis pretendeerib jumala olemuse moistmisele keskuseks on asula leon prantsusmaal kabbalah tahendab heebrea keeles saadud viidates sellele et tegemist on parimusega minevikust kabala toi judaismi usukasitlusse uusplatonismi ja hermetismi sugemeid juudi mustika seisnes algselt uksnes empiirilises opetuses spekulatiivse iseloomu sai see palju hiljem uusplatonismi ja uusputaagorluse mojul keskaegseid sefer yetzirah uurijaid hakati kutsuma baale hakabbalah kabala valdajad hiljem hakati kabala tundjaid nimetama maskilim targad alates 13 sajandist kasvas kabalast valja ulatuslik kirjandus korvuti ja sageli vastakuti talmudiga enamik kabala vorme opetab et puhakirjas on igal kirjatahel sonal ja numbril varjatud tahendus kabala opetab tolgitsusmeetodeid nende varjatud tahenduste valjaselgitamiseks moned religiooniajaloolased leiavad et terminit kabala tuleks kasutada ainult nende mustilisreligioossete susteemide kohta mis tekkisid parast 12 sajandit varasemaid esoteerilisi juudi usulisi susteeme tuleks teisiti nimetada teised religiooniajaloolased peavad seda eristust meelevaldseks pidades 12 sajandi kabalat jarjekordseks faasiks samadest mustilistest juurtest ja elementidest jatkunud arengujoones seetottu peavad nad kohaseks raakida kabalast ka 1 sajandi puhul pkr ortodokssed juudid ei noustu kummagi koolkonnaga eitades kabala olulist ajaloolist arengut kabala kolmeks tuntuimaks raamatuks peetakse sefer yetzirahi loomise raamat zoharit sara raamat ja apostel johannese ilmutuseraamatut nende raamatute kirjapaneku aeg on vaieldav kolmekumneaastane soda oli soda mis peeti 16181648 pohiliselt saksarooma riigi territooriumil keskeuroopas kuid milles osales enamik euroopa riike sojal oli palju pohjuseid kuid uheks peamiseks oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel mistottu seda on peetud viimaseks suureks ususojaks euroopas tahtsat osa mangis ka praha defenestratsioon katoliku saksarooma riigi keisri ferdinand ii saadikute aknast valja viskamine prahas 1618 aastal mida peetakse enamasti soja alguseks lisaks oli mangus habsburgide dunastia saatus augsburgi usurahu 1555 kinnitas 1526 aasta speyeri maapaeva tulemused sellega tunnustati saksamaa luterlasi legaalse konfessioonina katoliiklaste korval ning tuhistas ametlikult 1521 aasta wormsi retsessi millega martin luther ja tema toetajad olid riigivande alla pandud see nagi ette et samas ei kasitlenud augsburgi usurahu kalvinismi mis selle ajaks oli juba levinud sveitsis ning mille votsid hiljem omaks pfalzi kuurvurst ja mitmed teised saksa vurstid see tekitas lisapingeid ning tingis pfalzi keskse rolli kolmekumneaastase soja alguses 16 sajandi teise poole jooksul usulised pinged saksamaal kasvasid pohjasaksamaa protestantlikud vurstid jatkasid katoliiklike piiskopkondade sekulariseerimist ning ka mujal asus ametisse protestantlikult meelestatud piiskoppe kes polnud nous oma valdustest loobuma 15831588 toimus kolni soda milles katoliiklikud joud voitsid peapiiskopkonda sekulariseerida puudnud protestantlikku peapiiskoppi gebhard truchsess von waldburgi kes asendati katoliikliku baieri hertsogi ernstiga 1690 aastatel leidis sarnane konflikt aset strassburgi piiskopkonnas mille voitsid samuti katoliiklased usulisi pingeid kasvatas ka see et 16 sajandi teisel poolel kujunesid valja selged konfessioonid katoliku kirik reformis end sisemiselt trento kirikukogul ning asus alates 1560 aastatest teostama ka vastureformatsiooni luterlased uhinesid 1580 aastal formula concordiaga 1563 aastal andis pfalzi kuurvurst valja heidelbergi katekismuse mis sai saksamaa kalvinistide ehk reformeeritute usutunnistuse aluseks ehkki kalvinismi ametlikult lubatud usuna ei tunnistatud ei kuulutatud seda otseselt ka ebaseaduslikuks kuna 1566 aasta riigipaeval otsustati see lugeda samuti augsburgi usutunnistuse alla kaivaks hiljem vastuolud siiski kasvasid kui kalvinism levis seni luterlike vurstide hulgas 1613 aastal vottis selle vastu ka brandenburgi kuurvurst kuid kelle valdused jaid luterlikeks idaeuroopa vastureformatsiooni peamised joud olid poola ja austria mis puudsid katoliikluse voimu ideoloogiliselt peamiselt jesuiitidele tuginedes taastada habsburgid olid huvitatud ka oma voimu laiendamisest saksarooma riigis milleks nad olid valmis tegema koostood ka protestantidega keisrid maximilian ii rudolf ii ja matthias olid usuliselt tolerantsed mistottu nende valdustes alam ja ulemaustrias boomimaal ja ungaris said levida nii luterlus kui ka kalvinism 17 sajandi alguses kasvasid euroopa suurriikide vahel pinged ning suurenes huvi saksa alade vastu hispaaniat valitsevale habsburgide dunastia harule kuulus mitmeid valdusi saksarooma riigis lounamadalmaad franchecomte ja milano hispaania oli alates 1568 aastast sojas pohjamadalmaade ehk uhinenud provintside vabariigiga milleks ta samuti taotles saksarooma riigi toetust hispaania ja pohjamadalmaade soda mojutas tugevalt usulisi vahekordi ka saksarooma riigis kuna katoliiklased toetasid hispaaniat ning protestandid madalmaid mis suvendas nendevahelisi lahkhelisid prantsusmaa tahtis samas vastu seista oma ida ja lounapiire umbritsevate habsburgide voimsuse kasvule ning puudis seetottu protestantlikke vurste meelestada hispaania ja austria vastu rootsi ja taani olid majanduslikel pohjustel huvitatud laanemereaarsetest pohjasaksa riikidest 1606 aastal soovisid donauworthi riigilinnas enamuses olevad katoliiklased korraldada protsessiooni kuid seal elavad luterlased ei tahtnud seda lubada mistottu linnas puhkesid rahutused see ajendas baieri hertsogit maximiliani katoliiklaste poolel sekkuma kes liitis linna enda valdustega seejarel tundsid saksamaa kalvinistid kelle usk oli keisririigis endiselt seadustamata end ebakindlalt ning pfalzi kuurvursti friedrich iv ning tema peamise nouniku anhalti christiani juhtimisel moodustasid protestandid 1608 aastal oma oiguste kaitseks protestantliku uniooni protestantliku uniooni moodustamine ajendas katoliiklasi 1609 aastal looma katoliiklikku liigat hertsog maximiliani ja mainzi peapiiskopi juhtimisel kahe fraktsiooni vastuolusid suurendas see et nii friedrich iv kui ka baieri maximilian i parinesid wittelsbachi dunastiast ning maximilian i soovis muuta baieri haru pfalzi omast tahtsamaks milleks ta soovis muuhulgas omandada selle kuurvursti tiitlit katoliiklik liiga 1619 aastal suri saksarooma keiser ja austria valitseja matthias lastetuna ent ta oli valinud parijaks oma noo steiermargi hertsogi ferdinandi kes sai boomimaa kuningaks ja keisriks ferdinand ii nime all ferdinand oli vaga katoliiklane kes oli saanud hariduse jesuiitide juures ning ta tahtis koigis oma valdustes labi viia vastureformatsiooni mistottu ta oli boomimaal kus olid enamuses protestandid luterlased kalvinistid ja utrakvistid ehk moodukad hussiidid ebapopulaarne ferdinand puudis kindlustada boomimaa kuninga kohta juba enne matthiase surma ent kui tema saadikud 1618 aastal praha linnusesse saabusid siis viskasid boomimaa kalvinistid nad lossi akendest valja saadikud jaid ellu sest maandusid sonnikuhunnikusse see sundmus teine praha defenestratsioon oli alguseks boomimaa ulestousule ning seda loetakse ka kolmekumneaastase soja alguseks kolmekumneaastane soda jagatakse neljaks perioodiks boomipfalzi periood 16181623 taani periood 16251629 rootsi periood 16301635 ja prantsuserootsi periood 16351648 boomimaa kuningas oli valitav ning boomimaa massulised valisid 1619 aastal enda valitsejaks pfalzi kuurvursti friedrich v 1610 aastal surnud friedrich iv poja kes oli inglismaa kuninga james i tutre elizabethi abikaasa samal ajal valisid lojalistid boomimaa kuningaks ferdinand ii ning ta kinnitati ka saksarooma keisriks ferdinand luges seejarel friedrich v massuliseks ning nendevaheline konflikt muutis soja habsburgide valduste sisesojast uleriigiliseks konfliktiks luhikese ajaga koondati boomlaste vastu 14 000meheline sojavagi mille ulemjuhatajaks sai buquoy buquoyle allusid omakorda khuen ja dampierre neist viimane tungis kohe boomimaale ja joudis neuhausini ferdinand arvestas et keisri vagede boomimaale tungimisega surutakse boomlaste vastupanu luhikese aja jooksul maha seda ei juhtunud olgugi et ka khuen ja buguoy tottasid ferdinandi vagedele appi age habsburgide vastane krahv jindrich matyas thurn osutas mehist vastupanu ja suurendas oma sojavage palgates seisuste poolt eraldatud rahaga juurde lisavagesid thurnile saabus appi ka seiklushimuline saksa krahv ernst mansfeld oma 2000 mehega sellises olukorras olid keisri vaejuhid sunnitud taanduma ja said boomlastelt koguni luua keisri olukord halvenes veelgi kui sileeslased uhinesid boomlastega ja saatsid neile appi markkrahv jagerndorfi keisrimeelse pilseni linna alistamine mansfeldi poolt oli boomlaste uueks eduks kui thurn oleks tunginud norgestatud buquoy vaele kallale ja selle havitanud oleks see olnud keisrile vaga raskeks hoobiks kuid thurn siirdus austriasse et mojutada austria seisusi uhinema boomlastega austerlased olid aga kohkleval seisukohal et oodata ara maarimaa otsus sealne mojukaim poliitik karel zerotin vanem puudis tekkinud konfliktis sailitada rahu ja toetas pigem ferdinand iist muutunud ilmastikuolude tottu poordus thurn tagasi boomimaale talve jooksul otsisid molemad pooled endale valjastpoolt toetust nuud kihutas ka maarimaa minema keisri maavalitsejad korraldas oma valitsuse boomimaa eeskujul ja koondasid tugeva sojavae uhiseks voitluseks ferdinandi vastu solmiti naabermaaga leping ja zerotin pandi koduaresti thurnil oli nuud tee alamaustriasse lahti ja ta saabuski viini alla kuid pidi siiski taanduma sest tema sojavagi oli viini rundamiseks liiga nork otsustav valgemae lahing toimus 8 novembril 1620 praha juures boomi 30 000meheline sojavagi oli kirju koosseisuga pfalzi ja boomi sojavagi uletas oma suuruselt liigalaste oma liiga vagede juhataja oli andekas kindral tilly krahv johann tserclaes madalmaalane friedrich v saanud teada et lahing on alanud soitis oma vagede juurde kuid joudis kohale liiga hilja sest lahing oli tema saabumise ajaks juba kaotatud kuigi praha ja teiste boomi linnade kaitsmiseks olid friedrichil head valjavaated pages ta boomimaalt ja raskendas sellega oma olukorda veelgi hollandi abirahadega palkas friedrich endale kaks vaejuhti ernst von mansfeldi ja braunschweigi printsi christiani saanud raha ja kogunud sojavae alustasid molemad sojalist tegevust christian tungis 16211622 aasta talvel padenbori piiskopkonda ja mansfelt tegutses elsassis nendega uhines badeni markkrahv georg friedrich kes oli age protestant ja jaanud truuks lagunevale protestantlikule unioonile ka vastaspool hispaania katoliiklik liiga ja keiser ferdinand valmistusid palavikuliselt sojaks 1622 aasta kevadel tulid molemad pooled valja aukartustaratavate joududega kuurvurst friedrich ilmus nuud ka ise tema nimel kogutud sojavae juurde wimpfeni juures neckari joel toimus 6 mail 1622 age ja verine lahing kus molemad pooled olid kokku pannud valja 150 000 meest friedrich sai lahingus rangalt luua tema sojavagi kaotas surnutena 6000 meest samuti langes vaenlaste katte osa ta kahuritest palju moona ning mis eriti tahtis kassa ka prints christian sai luua tillylt kusjuures onnestus tal hadavaevu mansfeldiga uhineda ja madalmaadesse pogeneda kaotuste tagajarjel jai friedrich ilma pfalzist 1626 aasta augustis loi johann tserclaes tilly lutteri juures saksamaale tunginud taani kuninga vage parast seda pogenes kuningas elbe taha kui keisrivagede uus ulemjuhataja geniaalne administraator albrecht von wallenstein oli kuus kuud tagajarjetult stralsundi linna piiranud algasid rahulabiraakimised taaniga ja aasta hiljem solmiti viimasele soodus rahuleping lubeckis 1629 taani pool oli enne seda rangalt wolgasti juures luua saanud 6 juulil 1630 maandus rootsi kuningas gustav ii adolf usedomi saarel oma vaikese sojavaega mis koosnes 13 000 mehest rootslaste sojasse sekkumise pohjustas rootslaste vagi oli kull vaike kuid seevastu mitte palgaline ja juhuslikest seiklejatest koosnev vaid hasti distsiplineeritud ka rootslaste relvad olid paremad kui sakslaste omad rootsi soduri oda oli luhem ja kitsam tema puss nii kerge et toetusharki ei tarvitatudki kahurid vaikesed nii et neid vois kergelt uhest kohast teise vedada gustav adolfi seisukord oli alguses usna hadaohtlik sest keisri vagi asus alles pommeris ja mecklenburgis ning protestantlikud vurstid kartsid gustaviga uhineda kuna keisri sojavagede joud nais neile vaga tugevana kindlustanud oma seisukorda rugeni ja oderi ule liikus gustav adolf stettini suunas tungis mecklenburgi ja surus keisri vaed valja pommerist kuna rootsi vaed olid haruldaselt distsiplineeritud ega riisunud okupeeritud aladel siis rootslased leidsid omale igal pool poolehoidu keisri vagesid ei juhatanud enam tark ja osav wallenstein vaid temast vanem ja norgem tilly kes pealegi oli sunnitud ootama labiraakimisi prantsusmaa ja liiga juhi kuurvurst maximiliani vahel jaanuaris 1631 solmiti burvaldis liiduleping prantslaste ja rootslaste vahel mis kindlustas rootslastele prantslaste toetuse 400 000 taalri suuruses summas aastas ilma vastukontsessioonita gustav adolfi aeglase edasitungi tottu sattus hadaohtu pohjasaksa suurim linn magdeburg keiser oli selles linnas oma restitutsiooniedikti labiviimisega teinud algust kodanikud polnud sellega nous ja solmisid rootsi kuningaga lepingu keisri ja katoliku liiga vastu gustav adolf saatis magdeburglastele oma vaejuhi falkenbergi appi kuna ta ise ei saanud kohale minna sest pidas labiraakimisi saksa vurstidega uhisest aktsioonist keisri ja liiga vastu 20 mail 1631 magdeburg vallutati liiga vagede poolt ja riisuti paljaks parast seda tilly raiskas oma aega mottetult esmalt ta tungis hessenkasseli maakrahvi wilhelm v kallale ja kui see sojakaik ei andnud tulemust poordus ta tagasi pohja rootslaste vastu nuud gustav adolf oli joudnud kindlustada oma seljatagust ja ta siirdus tangermundi juures ule elbe joe molemad vaed kohtusid augustis olgugi et gustav adolf hoidus pealahingust keisri ebatarga ettekirjutise pohjal tilly ka taandus ja rundas saksi kuurvursti johanngeorgi kes oli kull joudnud relvastuda kuid ei julgenud avalikult rootslaste poole ule minna tilly noudis kuurvurstilt et ta paneks relvad maha voi uhineks liiga ja keisri vagedega vallutades seejuures halle eislebeni merseburgi selle tulemuseks oli kaitse ja pealetungilepingu solmimine rootslaste ja sakside vahel rootsisaksi vagede arv ulatus nuud 47 000 meheni nuud gustav adolf vois julgesti tilly vastu valja astuda otsustav lahing peeti 17 septembril 1631 breitenfeldis leipzigist pohja pool mille tilly oli vallutanud tilly otsustas vaenlase torjuda tagasi marulise kahuritulega mis tal onnestus vaid saksi vagede suhtes kuid rootsi kindralid johan baner ja gustaf horn naitasid ules aarmist kangelaslikkust keisri vaed loodi lopuks puruks kusjuures tilly kaotas surnutena 12 000 ja vangilangenutena 7000 meest gustav adolf oli selles lahingus kasutusele votnud uue sojapidamismooduse liinitaktika valja nagi see selline et kui vaenlane kasutas vanamoodsaid 150 mehe laiusi ja 10 viirgu sugavaid kolonne siis rootsi kuninga vaed olid paigutatud kahte pikka kuid vaid 56 viiru sugavusse liini kuna tema musketimehed suutsid laadida ja tulistada mitu korda kiiremini kui vaenlase omad pidas selline liin oma tulejouga kinni marksa massiivsema kolonni runnaku jattes samal ajal osa joude reservi parast hiilgavat voitu breitenfeldi juures gustav adolfil oli tee vaba keisri valdustesse ja liigale kuuluvaisse maadesse kuningas saatiski keisri aladele saksi kuurvursti kes juba 11 novembril 1631 vallutas praha sama onnelikult sojategevus arenes ka gustav adolfil kes vallutas uhe liiga linna teise jarel 23 detsembril andis talle alla keisri vagede garnison mainzis linnad ja vurstid uhinesid rootsi kuningaga meelsasti mis kergendas ta hiilgavat sojaretke gustav adolfi kuulsus tousis tollal haripunktini keiser ferdinand koos katoliku liigaga muutus rahutuks ja kartlikuks ei jaanud muud ule kui paluda erru saadetud wallensteini et ta vastu votaks sojavagede ulemjuhataja koha arvati taie oigusega et kui keegi koostab voitlusvoimelise sojavae ja juhib selle voidule siis voib see olla vaid wallenstein aprillis 1632 wallenstein astus sojavagede ulemjuhataja kohale 1632 aasta martsis hakkas gustav adolf tungima edasi ja tilly oli sunnitud taganema lechi taha 15 aprillil ta sai raini juures lechi aares agedas voitluses rangasti luua gustav adolf vallutas kuurvurst maximiliani haldusi ja see suutis suurivaevu pugeda varju oma vagedega gustav adolf marssis voidukalt augsburgi ja saabus mais munchenisse kuna ta kannul kais boomi onnetu kuningas pfalzi kuurvurst ja pfaltskrahv friedrich v gustav adolfi liitlasel saksi kuurvurst johann georgil puudus onnetuseks moistus ja arusaamine sojast 15 detsembril 1631 ta kolis prahast dresdenisse wallenstein alustas oma sojalist tegevust just praha vallutamisega 22 mail 1632 ja uhines egeri juures maximilianiga uhendatud sojavagi mille ulemjuhatajaks oli wallenstein koosnes 60 000 mehest selle vaega astus ta frankenisse et kohata gustav adolfi kelle vaed olid nurnbergis laagris wallenstein otsustas siin koik teed nurnbergi sulgeda et naljaga voita vastast gustav adolf otsustas votta ette kallaletungi wallensteini vagedele nende kindlustatud laagris kuid loodi suurte kaotustega tagasi rootsi kuningas hakkas siis liikuma louna poole teeseldes nagu kavatseks ta tungida austriasse kus sel ajal oli parajasti tekkinud mass kuni bodeni jarveni liikus ta katoliiklikes maades ja vottis endale kontributsiooni wallenstein suundus aga pohja poole ja vallutas osa saksimaad novembris kapituleerus talle leipzig saanud kuulda wallensteini liikumisest ja voitudest gustav adolf poordus tagasi ja hakkas jalgima wallensteini samal ajal kogusid molemad pooled endale abivagesid wallenstein saatis marssal poppenheimi hallesse et takistada gustav adolfi uhinemist saksi vagedega gustav adolf peatus oma vaega lutzenis leipzigi juures kus 16 novembril 1632 peeti aarmiselt age lahing milles langes gustav adolf ka wallenstein ise sai kuulist riivata saanud kuulda kuninga surmast rootslased ei kaotanud meelekindlust kuninga asemele astus uus juht hertsog bernhard tema juhatuse all alustasid rootslased uut meeleheitlikku pealetungi ja voit kalduski nende poole ohtul wallenstein andis oma vagedele kasu taanduda rootslased kaotasid 6000 meest surnute ja kadunutena seda oli poole rohkem kui vastastel gustav adolfi surmaga muutus olukord kolmekumneaastases sojas pohjalikult kuid siiski peeti soda edasi rootslaste eestvedamisel uueks protestantide juhiks sai rootslane axel oxenstierna ta oli enam kui keegi teine puhendatud gustav adolfi asjadesse ta kutsus evangeeliumiusulised vurstid 1633 aastal heilbronni ja viis labi et talle anti oigus olla evangeeliumiusuliste liidu vagede juhatajaks samal ajal uuendati prantslastega leping abiraha saamises ja voitluseks habsburgidega wallenstein eemaldus parast lutzeni lahingut boomimaale kus moodustas tsehhidest tubli sojavae frankeni hertsog bernhard ja rootsi kindral tungisid nuud baierisse maximiliani kallale maximilian palus keisrit saata talle abi keiser kirjutas wallensteinile ette minna appi saatnud maximilianile abivae wallenstein tungis 1633 aastal oma tugeva sojavaega sileesiasse tal oli kaks korda suurem sojavagi kui vastasel kuid ta ei astunud ometi lahingusse vaid lubas arnimile kes juhatas rootsi brandenburgi ja saksi vagesid soodsa vaherahu wallensteini vahekord muutus seejarel liigaga ja keisriga vaenulikuks keiser suudistas teda araandmises varsti hakkas soda uue jouga uueks katoliiklaste vagede ulemjuhatajaks maarati keisri poeg ungari kuningas ferdinand kelle abiks oli kindral gallas wallenstein morvati keisri kasilaste poolt esimeseks sojaliseks menuks kujunes regensburgi tagasivott septembris 1634 loid keisri vaed frankeni hertsogit bernhardit ja rootsi kindral gustav horni hardlingeni juures liiduvae kaotused olid 6000 meest surnutena ja 3000 langes vangi nende seas ka horn keisrivagede edu sundis ka prantsusmaad sojas kaasa looma lepingu pohjal prantslased olid kohustatud toetama liitlasi rahaliselt ja 12 000mehelise sojavaega mille eest pidid saama tasuks elsassi ja moned kindlused koigepealt pidi see sojavagi vabastama heidelbergi mida piirasid baieri kuurvursti maximilian i vaed rootslaste ja prantslaste vahekord polnud veel selgunud ja oxenstjerna ei kirjutanud lepingule prantsusmaaga alla rusuvalt mojus protestantlusele rahu mis solmiti keisri ja saksi kuurvursti vahel aastal 1635 nimelt keiser joudis otsusele et ketserluse havitamine on voimatu vaevoimuga ja pidas seeparast vajalikuks teha protestantidele moningaid jareleandmisi saksi kuurvurst johann georg i sai endale eluaegseks kasutamiseks ulem ja alamlausitzi uhes osaga magdeburgi peapiiskopkonnast kirikumaade suhtes lepiti kokku et protestantidest omanikud voisid neid valitseda veel nelikummend aastat keisri korgeim kohus seisis koos liikmeist kellest pool olid protestandid ja teine pool katoliiklased uldist amnestiat keiser ei andnud saksi kuurvurst ja koik teised kes soovisid selle lepinguga uhineda olid kohustatud voitlema keisriga koos valismaalaste prantslaste ja rootslaste vastu kogutud sojavagi kuulus keisri juhatusele ja vaiksemat osa umbes 20 000 meest vois juhtida kuurvurst kes aga ise allus otse keisrile nagu iga teine vaejuht selle lepinguga uhines hulk vurste kuid rahu see veel ei toonud sest lahendamatuks jai prantslaste ja rootslaste valjatorjumine maalt pealegi oli soda muutunud paljudele elukutseks kellel sojast oli ainult kasu kannatasid koige rohkem rahva laiad massid kes soovisid rahu igal tingimusel vahepeal hellitati lootust et rootsimaa loobub sojalisest tegevusest kuna vaherahu poolaga oli loppemas ja ta vois seal uuesti hakata soda pidama kuid prantslased oskasid poolarootsi vahekordi nii korraldada et vaherahu kestis edasi ja rootsi vois uusi vagesid poolast saksamaale tuua uldse hakkas nuud prantsusmaa aktiivsemalt ise osa votma sojast habsburgidega ja kuulutas soja ka hispaaniale sojaonn kaldus niiviisi kord uhele kord teisele poole 1636 aasta alguses keisri vaed torjusid rootslased baueri juhatusel pohja poole kuid aasta lopupoole said nad haledalt luua samalt bauerilt kaotades surnutena ligi 20 000 meest sama lugu kordus ka prantslastega esialgu saavutasid nad edu kuid siis pidid taganema keisri vagede eest 1637 aastal suri ferdinand ii ja tema asemel hakkas valitsema ta poeg ferdinand iii 16371657 kuid ka tema valitsus ei toonud kolmekumneaastasse sotta algul mingeid muutusi 1638 aastal rootslased ja prantslased solmisid lepingu ja uhisel joul loid keisri vagesid pohjas ja lounas habsburgide onnetuseks hispaania laevastik mis ilmus rootsi vetesse havitati hollandi admirali trompi poolt pikale veninud sojast hoolimata kestsid ikka veel labiraakimised keisri ja vurstide vahel 1640 aastal kutsuti kokku maapaev regensburgis mis ka ei andnud positiivseid tulemusi 1641 aastal oli tahtis selles mottes et suri rootsi kindral baner keda asendas andekas vaejuht lennart torstenson 2 novembril 1642 loi torstenson breitenfeldi juures haledasti ferdinand iii vagesid 1645 aasta martsis tungis ta boomimaale kus loi uuesti keisri vagesid ja saabus viini alla need olid soja viimased hingetombed kuna rahvas oli aarmiselt kurnatud ega suutnud enam edasi sodida viimane suurem lahing oli 17 mail 1648 millest votsid osa austerlased baierlased rootslased kusjuures tahelepanu vaarib tosiasi et keisrivage oli koigest 33 000 meest kuna seljatagune teenijaskond ja igasugune vahetumalt sojast elav inimeste kari koosnes 127 000 inimesest praha parast voideldi rootslaste ja keisri vagede vahel kuni 3 novembrini siis saabus teade uldise rahu solmimisest munsteris ja osnabruckis 24 oktoobril 1648 seda rahu nimetatakse vestfaali rahuks eelk tallinna toompea kaarli kogudus on eesti suurim luterlik kogudus kogudus tekkis 1636 aastal esimene pastor oli martin gillaus rootsi kuningas karl xi laskis tonismaele eesti koguduse jaoks ehitada puukiriku mis onnistati 1670 aastal tanutaheks nimetatigi kirik kaarli kirikuks ja kogudus kaarli koguduseks esimene kirikuhoone havis pohjasoja ajal parast pohjasoda liitus suurem osa kogudusest tallinna puha vaimu kogudusega parast praeguse kiriku sissepuhitsemist 1870 aasta 4 advendil hakkas koguduse liikmete arv joudsalt kasvama 20 sajandi alguseks oli liikmeskond nii suur et tuli moodustada ii pihtkond ja toole votta veel uks opetaja 1906 aastast teenis i pihtkonda aleksander kapp ja ii pihtkonda rudolf hurt 1911 aastal oli kogudusel 25 718 eestlasest liiget jumalateenistusi pidasid vaheldumisi molema pihtkonna opetajad ainult eesti keeles patronaadioigus kuulus eestimaa ruutelkonnale ja toomgildile opetajad said kirikukassast palka 600 rubla aastas uhel oli ametikorter teine sai 400 rubla korteriraha ristimine maksis 60 kopikat kirikus ja 112 rubla kodus mahakuulutamine 75 kopikat laulatus 1 kirikus parast jumalateenistust voi 2 rubla matmine 1 spetsiaalsetel paevadel kirikus voi 112 rubla leeritamine 1 rubla kirikutahed 25 kopikat 28 detsembril 1917 suri rudolf hurt sudamerabanduse tagajarjel hakati tegelema uue opetaja otsimisega samal ajal kerkis paevakorda ka iii pihtkonna loomine sest koguduse liikmete arv oli paisunud suureks ning leiti et kaks opetajat ei suuda oma ulesandeid korralikult taita 1919 aasta suvel kinnitati ii pihtkonna opetajaks friedrich stockholm ja iii pihtkonna opetajaks artur soomre kolmanda pihtkonna loomine tekitas pingeid koguduses ja ka opetajate endi vahel lopuks tekkiski iii pihtkond vabatahtliku liitumise teel 1920 aastate algul toimusid kiriku korrastustood need olid tingitud sellest et kirikus peeti paljusid olulisi tahtpaevateenistusi toomkirik oli saksa koguduse kaes kirik oli talviti kulm orel amortiseerunud umbrus korrastamata 5 juunil 1921 aastal toimus kaarli kirikus mitte tallinna toomkirikus nagu monedes allikates ekslikult vaidetakse eesti evangeeliumi luteriusu kiriku esimese piiskopi jakob kuke pidulik ametisse onnistamine talitust viisid labi rootsi peapiiskop nathan soderblom ja soome piiskop jaakko gummerus korrastustood kulmineerusid 1923 aasta 16 detsembril kui toimus uuendatud kiriku ja uue oreli puhitsemine kirik sai keskkutte elektrivalgustuse ja topeltaknad seinad ja lagi said uue varvi 1927 aastal hakati kaarli kirikust esmakordselt jumalateenistusi raadio teel ule kandma 1930 aastatel oli pidevalt paevakorras uue koguduse maja ehitamne koguduse uue maja nurgakivi panek toimus 7 septembril 1939 aastal maja planeeringus oli moeldud nii kogudusele kui ka opetajatele opetajatele oli majja planeeritud kolm kabinetti koos ooteruumide ja kantseleiga 7 septembril 1940 aastal sai kaarli koguduse uue maja peremeheks punalipuline merevagi samas hoones tootas hiljem pikka aega tallinna stomatoloogia polikliinik nuud on maja tagastatud kogudusele kes rendib seal ruume valja hoones asuvad praegu koguduse kantselei arhiiv raamatukogu ja lastetoo ruumid lastehoid ja vaestehoolekanne said kaarli koguduses alguse 19 sajandi teisel poolel laste hoidmisega tegeles tallinna vaikelaste hoiu selts mis oli asutatud 1880 aastal 1 juunil 1920 kinnitati tallinna haapsalu rahukohtus tallinna vaikelaste hoiu seltsi pohikiri seltsi peamisteks tegevussuundadeks ja eesmarkideks oli pakkuda tallinna elanikele ja eriti kaarli koguduse liikmetele voimalust oma lapsi vanemate toololekuajaks lastehoidu panna kasvatustoo toimus kiriklikus vaimus lahtuti frobeli ja montessori metoodikast hoiuseltsil oli avarate ruumidega maja mis asus suurjuhkentali 1 liivalaia 63 teise korruse ruume uuris kogudus vanadekodu tarbeks tallinna vaikelaste hoiu seltsi lasteaed tootas kuni 1940 aastani 25 novembrist 1940 parineb rahanduse rahvakomissari otsus selts likvideerida 24 jaanuaril 1941 vottis likvideerimiskomisjon seltsile kuuluva vara ule vaestehoolekande kohta kaarli koguduses on andmeid juba 1864 aastast mil tegutseti vaestehoolekande komitee nime all erinevalt lasteaiast mis vottis vastu ka teisi linna lapsi oli vaestehoolekande seltsi eesmargiks toetada oma koguduse abivajajaid vaestehoolekande too saab jagada kaheks uhe osa moodustas vaeste toetamine soltuvalt inimese olukorrast anti talle kas igakuist toetust voi uhekordseid summasid joulutoetused olid ette nahtud nii vaestele kui vanadele teise osa moodustas vanadekodu ulevalpidamine seal tasuta peavarju leidnud koguduse vanakestele regulaarset toetust ei antud ainult puhade puhul maksti vaikestes summades uhekordseid toetusi vaestehoolekande seltsil oli oma vanadekodu mis asus alendri 2 1930 aastate alguses osteti uus vanadekodu aadressil magdaleena 6 molemad havinud parast uue vanadekodu soetamist korraldati koguduse vaestehoolekande tegevus umber 1932 aasta alguses moodustati koigi pihtkondade juurde vaestehoolekande ringid kaarli koguduse noukogu ja vaestehoolekande seltsi vahel solmiti uus leping ja voeti vastu uus kodukord nuud jai vaestehoolekande seltsi otseseks tegevuseks leida sissetulekuid magdaleena 6 volgade tasumiseks ning vanurite ulalpidamiseks vanas ja uues vanadekodus vaestehoolekande selts tootas koguduse faktilise abiorganina mida kogudus voimaluse piires rahaliselt toetas uue korra jargi ei andnud vaestehoolekande selts koguduse vaestele enam rahalist toetust seda tegi nuud iga pihtkond ise oma opetaja juhatusel selts likvideeriti 1940 aastal ning vanurid paigutati linna teistesse hooldeasutustesse saksa okupatsiooni ajal lubati kull taas tegutsema hakata kuid hilisem noukogude kord ei lubanud kirikul mingisugust hoolekannet kaarli kirik on neoromaani stiilis kirik tallinnas arhitektid on otto pius hippius ja rudolf von bernhard laekonstruktsioonid kirik puhitseti sisse 1870 aastal kirikus asub eesti esimene monumentaalmaal tulge minu juurde koik kes te vaevatud ja koormatud olete mille autor on johann koler praegune kaarli kirik on vahemalt viies sakraalehitis tonismael muinasajal paiknes sama koha peal toenaoliselt hiis arvatavasti ehitati siia parast 13 sajandi vallutusi mingi kabel esimest korda on tonismael paiknevat puhak antoniusele puhendatud kabelit mainitud kirikuna 1458 aastal voimalik et kabel ja kirik olid eraldi ehitised see andis piirkonnale ka nime antoniuse ehk rahvaparasemalt tonismae kabelid havisid arvatavasti liivi soja ajal 1670 aastal puhitseti sisse kreeka risti kujuline puukirik mille laskis ehitada rootsi kuningas karl xi kirik oli moeldud toompea ja toomalevi eestlastele ja soomlastele karlskirche finnischestnische kuninga auks hakati seda nimetama kaarli kirikuks hoone poletati rootsi poolt suure pohjasoja ajal 1710 aastal maha kui vene vaed lahenesid tallinnale neljas ajutine puukirik kaarli hadakirik pustitati 1863 aastal praeguse kaarli puiestee ja tonismae vahelisele kolmnurksele platsile kui uus kirik valmis muutus ajutine kirik tarbetuks ning see lammutati 1870 aastal 1860 aastateks voimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta hakata krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja toomgildi vanem hans heinrich falck uus kaarli kirik puhitseti sisse 1870 aastal kuigi ehitust alustati juba kaheksa aastat varem venimine oli seotud rahapuudusega kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt otto pius hippius 18261883 kiriku projekt valmis juba 1858 aastal kuid nurgakivi pandi alles 1862 aastal kiriku loplikku valmimist autor ise ei nainudki katus jouti peale 1870 aastaks mil kirik ka sisse onnistati tornid lopetati alles 1882 aastal kuid siseviimistlus ning altarimaalid votsid veel aega kirik ei ole praegugi taielikult lopetatud puudu on naiteks projektis ettenahtud raidkujud seinanissides kirikuhoone on neoromaani stiilis voldemar vaga leiab et valisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt kasitletud romaani stiili vormid karin hallase sonul on aga kaarli kiriku puhul tegemist stiili sugava teadvustamise ning pohimottelise kasitlusega kaarli kiriku suursugune ja avar interjoor tuleb esile tanu selle erilisele katusekonstruktsioonile mis voimaldas luua uhtse piilaritega liigendamata ruumi selle projekteeris otto pius hippius koos tuntud konstruktori rudolf von bernhardiga bernhardi projekteeritud puust laekonstruktsiooni peeti omal ajal ehitustehnika suursaavutuseks mille mudel jai ehtima eestimaa provintsiaalmuuseumi ja peterburi tsiviilinseneride instituudi ekspositsiooni bernhard oli omal ajal niivord mainekas insener et kui 19 sajandil tekkisid rooma peetri kirikusse praod kutsuti ka tema peterburist rooma probleemiga tegelema toode kaiku juhatasid kohapeal kubermangu insener rudolf otto von knuppfer ning poltsamaalt kutsutud ehitusmeister gustav heinrich beermann 1 detsembril 1924 tapeti kiriku juures kordnik johannes kumel 1937 aastal annetas kogudus allveelaevastiku sihtkapitalile vana kirikukella ja selle eest kinnitati kirikule allveelaevastiku sihtkapitali kinnisvaramark parast pikihoone valmimist ja kiriku onnistamist votsid siseviimistlustood veel kaua aega kirikus puudus ka altaripilt arhitekt hippius soovitas tellida altaripildiks kui mitte mosaiigis siis vahemalt freskotehnikas altarimaali ilmselt soovitas ta ka poorduda johann koleri poole koler maalis fresko tasuta ning see vottis tal aega kumme paeva punastes ja sinistes toonides altarimaal valmis 23 juulil 1879 ning onnistati sisse 29 juulil kaarli kiriku fresko tulge minu juurde koik kes te vaevatud ja koormatud olete on johann koleri suurim teos ning eesti esimene monumentaalmaal kaarli kiriku altarit ehivad veel uhe teise kunstniku teosed nendeks on baltisaksa kunstniku sally von kugelgeni 18601928 stseenid kristuse elust mis valmisid kumme aastat parast koleri tood 1889 aastal pohjus miks valiti toenaoliselt koleri kavandatud kompositsiooni lopuleviimiseks baltisakslasest kunstnik peitub koleri rahvuspoliitilises tegevuses mis oli baltisakslastele vastukarva sally von kugelgeni valmistatud freskod kaarli kirikus on carl timoleon von neffi poolt iisaku katedraali jaoks peterburis loodud kompositsioonide pealiskaudse koopiad keskmine maal kujutab puha ohtusoomaaega vasakul naeme kristuse sundimise stseeni paremal kristuse taganutmist 1923 aastal valmis saksa orelimeistri eberhardfriedrich walkeri valmistatud orel 3 manuaali ja 83 registriga kaarel august eenpalu kuni 22 veebruarini 1935 karl august einbund 28 mai 1888 palu talu vesneri vald tartumaa 27 voi 28 jaanuar 1942 vjatka vangilaager vjatlag kirovi oblast venemaa oli eesti poliitik ja jurist riigivanem 19 juulist 1932 1 novembrini 1932 karl einbundi esimene valitsus oppis vesneri vallakoolis lopetas hugo treffneri eragumnaasiumi oppis 19091914 tartu ulikoolis oigusteadust tegi lopueksamid moskva ulikooli juures tal oli oigusteaduste kandidaadi cand jur kraad eenpalu oli eesti uliopilaste seltsi eus esimees osales 1915 voi 19141917 esimeses maailmasojas lopetas 1917 petrogradis paul i sojakooli formeeris 1917 eesti suurtukivaebrigaadi voi 1 eesti suurtukivae brigaadi 5 pataljoni voi patarei ja oli 1918 aastani selle ulem oli 19181919 vabadussojas tartu kooliopilaste pataljoni tartu vabatahtlike pataljoni 110120 meest ulem 1919 formeeris 2 suurtukivaepolgu 7 patarei ja oli selle ulem ta laks reservi leitnandi auastmes valiti 1919 eesti rahvaerakonna liikmena asutavasse kogusse teisel koosolekul koneles karskusest k einbund puudes jarele aimata tonissoni kui tonisson koosolekule joudis ja veidi pealt kuulanud oli karatas ta sina nooruke ei oska konelda tule konetoolist maha ja asus ise konet jatkama parast uleolevat kohtlemist erakonna juhi jaan tonissoni poolt laks eenpalu 1923 ule pollumeestekogudesse kuid lahkus sealt 21 oktoobril 1933 ja muutus parteidistsipliinist soltumatuks iseseisvaks poliitikuks 19201937 oli iv riigikogu ning alates 1938 i riigivolikogu liige 79 valimisringkonnast oli 19191920 riigikontrolor 1920 19211924 ja 19241926 siseminister teda peetakse eesti politsei rajajaks 19261932 ja 19331934 iii iv ja v riigikogu esimees juulist novembrini 1932 riigivanem kaarel eenpalu esimene valitsus 19341938 siseminister ja peaministri asetaitja 19381939 peaminister kaarel eenpalu teine valitsus 1 detsembril 1924 rundasid kommunistlikud massajad jaan anvelti korraldusel tema korterit ja uritasid teda tappa oktoobris 1933 toimunud pohiseaduse muutmise rahvahaaletuse eel teatas kaarel eenpalu et ta on pohiseaduse muutmise poolt rahulikul teel ja seaduslikus korras pohiseaduse muutmine on parem kui vaevoimu abinoude varal sai siseministriks parast iseseisva siseministeeriumi loomist kujundas uue presidentaalse sisepoliitilise kursi eenpalu agaral osavotul algatati nimede eestistamine kodukaunistamise hoogtoo isamaaliit ja muud ulikoolis oppimise ajal tegutses rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises eenpalu oli juhtivalt tegev pollumeeste organisatsioonides koos august jurima jaan hunersoni ja teistega osales pollumeeste keskseltsi toos ning politsei spordi ja tuletorjeorganisatsioonides kaarel eenpalu oli eesti uliopilaste seltsi vilistlane aastatel 19101912 ja 1915 oli postimehe toimetuse liige 1918 toimetaja 1920 tallinna teataja 1924 ajalehe kaja peatoimetaja 19391940 eesti fosforiidi peadirektor maardus pidas aastast 1925 harjumaal raasiku vallas arukulas hellema oppe ja katsetalu kus kasvatati peamiselt kartulit ja olleotra ning peeti piimakarja arreteeriti 24 juulil voi 27 juulil voi 16 juulil 1940 nkvd poolt oma talus teda suudistati viktor kingissepa tapmises ning voitluses toolisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu ta suri vangilaagris eeluurimise ajal kaarel eenpalu isa oli andres einbund kaarel eenpalu abikaasa oli lindamaria eenpalu neil olid tutred helmiaino 1917 virve 1919 tiiuhilja 1921 ja mailinda armei 19232016 abikaasa ning virve ja mai saadeti 1941 aastal 15 aastaks asumisele tomski oblasti tsainski rajooni makarjevka kulla tiiu ja helmi teder pogenesid 1944 saksamaale virve vabanes 1 martsil 1956 abikaasa 21 mail 1956 anne eenpalu on kaarel eenpalu tutretutar eenpalu arvates on demokraatia kova ja korraldatud voim mida iseloomustab distsipliin tema sonul tagab vabaduse pusimise kindel kord ning eestlased on distsipliini ihkav rahvas kaarel eenpalu on albert kivikase 1936 aastal avaldatud romaani nimed marmortahvlil tegelane nimetu pataljoniulem auli kasik on 1995 aastal tallinna pedagoogikaulikoolis kaitsnud diplomitoo kaarel eenpalu raamatukogunduslik tegevus kaukaasia on regioon aasovi musta ja kaspia mere vahel kus asuvad armeenia aserbaidzaan ja gruusia ning venemaa alad kuni kumamanotsi nooni pohjas piirkond seob omavahel lahisida ning idaeuroopa lauskmaad jagunedes pohja ja lounakaukaasiaks ehk tagakaukaasiaks mis on uksteisest eraldatud suurkaukasuse maestikuga kaukaasias elab rohkem kui 50 erinevat rahvast kes raagivad seitsmesse erinevasse keelkonda kuuluvaid keeli seega on piirkond etniliselt ja keeleliselt uks maailma mitmekesisemaid keelkondadest kolm nahhidagestani kartveli ja abhaasiadogee on piirkonna poliskeelkonnad kartveli keelkond lahknes teistest ule 14 000 aasta tagasi mis tahendab et keeled on omavahel vaga kauges suguluses kharthli on ajalooline piirkond gruusias ajavahemikul 14901762 eksisteeris gruusia territooriumil kharthli kuningriik keskus thbilisi mis 1762 aastal liideti kharthlikahhethi kuningriigiks irakli ii 17621798 valitsemise all ja 1801 aastal liideti venemaa keisririigiga konsul oli vanaroomas taidesaatva voimu teostaja igaks aastaks valiti kaks konsulit konsulid voisid rooma riigis koike teha olla vahekohtunikud kinnitada maarata ja valitseda nad olid sojavae juhid ja esindasid rooma riiki valissuhtluses ning juhtisid senatit piiranguid oli nende voimule toesti vahe kuid uks tahtsamaid piiranguid seisnes selles et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena konsulid valiti rahvakoosolekul tsenturiaatsetel komiitsidel ja nende ametiaeg oli uks aasta algusega 1 jaanuaril kuigi neid sai tagasi valida nende voimu taiendas tribuunide ja tsensorite susteem viimased voisid konsulite tegevust blokeerida peale selle voisid konsulite voimu varjutada maaratud diktaatorid kes voisid eriolukorras hakata valitsema konsulitest soltumatult kuid diktaatorid olid ametisse pandud konsulite poolt ning jaid tavaliselt ametisse ainult uheks kuuekuuliseks perioodiks konsuliamet jai pusima ka parast vabariigi muutumist impeeriumiks keisririigiaegsetel konsulitel oli palju vaiksem voim kui vabariigiaegsetel 541 tuhistas keiser justinianus i konsuliameti pidades seda mottetuks ja laostavalt kulukaks ometi sailisid konsulid teatud vormis ka parast seda konsuliteks olid siis tavaliselt rooma keisrid kes kandsid konsuli tiitlit mingi sundmuse puhul enamasti kasutatigi tol ajal seda tiitlit keisri kroonimise ajal keiser leo iv tuhistas butsantsi seadusi reformides konsuliameti ka tseremoniaalsena veel kord ning sellest ajast kadus see jaadavalt konsuliamet pusis vanaroomas kokku umbes 1395 aastat kahekonelus 1 martin buberi raamatu kahekonelus esimese osa kirjeldus kokkuvote kirjeldus ma naen mone aasta tagant unes uht ja sama unenagu variatsioonidega ma nimetan seda kahekordse kutse unenaoks mind umbritseb vaene primitiivne maailm lovitaoline loomake pureb katt ja ma tulen temaga vaevalt toime edasi ma seisan ja huuan see on vaga pikk huue nagu laul ja siis kolab vastuseks teine samasugune huue mulle nii et minu huue hakkab mulle tunduma kusimusena mis on sama seletamatu nagu vastuski vastushuue oli iga kord erinev niipea kui ta oli loppenud tekkis mul kindlus see on taide lainud alles parast seda vastust oli minu huudest alguse saanud sundmus toesti aset leidnud nii see unenagu kordus kuni viimase korrani kaks aastat tagasi algul oli koik nagu tavaliselt ent vastust ei olnud esimest korda ma ootasin vastust varem oli see alati ootamatu ma muutusin avatuks ja jarsku tuli mitte kaugusest vaid ohust minu lahedal haaletu vastus oieti see lihtsalt oli seal juba enne minu huudu kuid nuud mil ma temale avanesin lubas ta end tajuda ma tajusin teda sama taielikult nagu vastust oma eelmistes unenagudes ma tajusin teda koigi oma pooridega eelmistest vastustest erines ta selle poolest et ta oli juba alati olnud kui ma vastust enam ei tajunud tundsin ma kolavamalt kui eales varem see on taide lainud nagu koige agedam sonaline suhtlemine ei ole veel konelus koige ilmsemaks saab see konelevate inimeste kummalises vaidluses mida tabavalt nimetatakse diskussiooniks voimes uksteist katkestada nii pole konelemiseks tarvis haalt isegi mitte zesti et keel oleks keel ei pruugi ta uldse sisaldada meelelisi marke kujutage ette kaht inimest kes istuvad korvuti maailma uksinduses nad ei raagi teineteisega ei vaata teineteise peale kumbki ei tea teise elust midagi nad on asja teineteist kohanud nad ei motle praegu teineteisest uks istub rahulikult pingil olles avatud koigele mis voib juhtuda tema valjanagemine just nagu utleks ei piisa valmisolekust tuleb olla toesti siin teine inimene on vaoshoitud ja selle vaoshoituse taga on needus voimetus suhtlemiseks ja oletame et just nuud see needus voetakse ara ka nuud ei lausu see inimene sonagi ega liiguta end ometi ta teeb midagi vabastus saabus tema osavotuta teadmata kust kuid nuud ta teeb midagi ta korvaldab oma vaoshoitust mille ule on voimu ainult temal ja temast vabalt voolava teate viib vaikimine teise inimeseni kes selle avatult vastu votab nagu saatuse mis teda ootab ta ei saa kellegi isegi mitte iseendale oelda mida ta teada sai ja mida ta teisest uldse teabki teadmist polegi tarvis seal kus on tekkinud avatus kas voi sonatu on kolanud kahekoneluse puha sona nii et inimestevaheline kahekonelus mis kull tavaliselt leiab valjenduse haales ja sonas voib aset leida ka ilma markideta kahekoneluse ulimail hetkil puudub sellel teatatav sisu ent ometi on tegemist taiesti faktilise sundmusega voiks arvata nagu oleks siin jutt erootikast ent erootika ei ole sugugi mitte kahekoneluse kontsentratsioon ja arendus erootikas on dialoog ja monoloog segunenud ning uhtlasi peavad omavahelist voitlust armastusepuhang on sageli lihtsalt omaenda isiku ootamatult teoks saanud voimaluste nautimine pigem on jutt pilkudest mis inimesed moodudes heidavad rahvast tais tanaval moned neist avavad teineteisele kahekonealtid natuurid moistete abil seda edasi anda on voimatu saab vaid tuua naiteid isiklikust elust selle kohta kuidas kommunikatsioon kasvab ule suhtlemiseks lastes kehastuda kahekonelisel sonal 1914 aasta kevadel kogunes mitu inimest euroopa eri rahvaste seast aimates ette katastroofi ning puudes luua rahvusteulest autoriteetset instantsi labiraakimised olid avameelsed ja aarmiselt viljakad koik fiktiivne jai korvale ja igast sonast sai fakt kui me hakkasime arutama keda kutsuda uhiskondliku algatusega valjatulijate hulka siis uks kirglikult keskendunud ja tugeva armastusjouga inimene leidis et nimetatud on liiga palju juute nii et moned riigid on ebaproportsionaalselt suurel arvul esindatud neis elavate juutidega kuigi minulegi polnud see kaalutlus vooras sest leidsin et juutlus saab mangida toeliselt viljakat rolli kindla rahu ulesehitamisel uksnes koos mitte uksikute osadena protesteerisin ma niisuguses vormis valjendatud arvamuse vastu hakkasin raakima jeesusest ja sellest et juudid moistavad teda seesmiselt kogu tema juudi olemuses mis jaab kattesaamatuks koikidele kristlikele rahvastele moistame nii nagu see pole kattesaadav teile poordusin ma otse selle preestri poole ta tousis ka mina seisin me vaatasime teineteisele silma unustatud utles ta ning me embasime teineteist vennalikult juutide ja kristlaste vaheline suhete klaarimine muundus kristlase ja juudi liiduks ja selles muundumises sai toeks kahekonelus arvamised kadusid lihas sai teoks toeline mulle voidakse vastu vaielda kui jututeemaks on maailmavaated siis ei saa konelust niiviisi katkestada iga osaline peab end oma moodapaasmatus uhekulgsuses avama ja alles seelabi ta moistab et teda piirab teine osaline siis nad kohtuvad oma mitteabsoluutsuses mis on nende uhine saatus ma vastan selles millele ma osutan on kull olemas piiratuse kogemus kuid katkeb ka selle voimalik uletamine mis kull ei leia aset maailmavaate vaid tegelikkuse pinnal ukski vaidluses osaleja ei pea oma veendumustest loobuma vaid nad jouavad liiduni selles riigis kus veendumuste seadus ei kehti nad saavad samuti tunda oma mitteabsoluutsust kuid vabanevad sellest surematuks silmapilguks nad on kohtunud juba enne seda kui kumbki neist poordus hinges teise inimese poole ning sellest hetkest seda teist inimest kujutledes toesti temaga ja temale raakis teine vastuvaide kolab nii see voib ju olla voimalik vaadete raames kuid usutunnistuste valdkonnas mitte kui eri usutunnistustega inimesed vaidlevad oma opetuste ule siis on jutt jumala tahte taitmisest mitte pinnapealsest isiklikust nousolekust kui keegi on valmis oma usu eest surema selle eest tapma siis ei saa olla riiki kus usu seadus enam ei kehti saarane inimene puuab aidata kaasa toe voidulepaasule ega lase tunnetel end uimastada teist inimest kes pooldab vale usku tuleb poorata voi vahemalt opetada vahetu kokkupuude temaga on voimalik uksnes valjaspool usu kusimusi mitte nendest lahtudes sellele etteheitele mille joud on selles et ta ignoreerib just nagu iseenesestmoistetavana valitsevat relativeeritud vaimu mittekohustuslikkust saan ma vastata vaid isikliku tunnistusega ma ei saa moista hukka lutherit kes marburgis keeldus toetamast zwinglit ega isegi calvinit kes on suudi serveti surmas sest luther ja calvin usuvad et jumala sona on tunginud inimeste hinge nii sugavale et nad on voimelised seda uhemotteliselt tolgendama ja selle tolgendus peab olema ainus aga mina sellesse ei usu minu jaoks on jumala sona nagu langev taht mille leegist annab tunnistust meteoriit sahvatust ma ei nae ma saan raakida ainult valgusest ma ei saa katte kivi et oelda see ta ongi ent seda erinevust usus ei tule pidada koigest subjektiivseks ta ei rajane mitte sellel et meie kes me tana elame ei ole oma usus piisavalt kindlad erinevus jaab ukskoik kui tugevaks ka ei saaks meie usk olukord maailmas on ise muutunud oigemini on muutunud inimese ja jumala vaheline suhe ja selle suhte olemust ei saa taibata kui moelda ainult meile nii harjumusparasest korgema valguse varjutusest meie ilmutuseta eksistentsi oost see on ootuse oo mitte ahmase lootuse vaid ootuse oo me ootame jumala ilmumist ja meile on teada uksnes koht kus see aset leiab ja seda kohta nimetatakse uhisuseks selle ootuse ametlikes katakombides ei ole ei ole uheselt tunnetatavat ja esitatavat jumala sona meile parandunud sonad selgitavad meile end meie inimlikus poordumises uksteise poole kuulekus tulevasele pole voimalik ilma ustavuseta selle loodule selle teadmine on meie tee mitte edasijoudmine vaid tee algab toeliste religioossete koneluste aeg jutt ei ole imaginaarsetest religioossetest konelustest milles oigupoolest keegi ei nae oma vestluskaaslast ega poordu tema poole vaid algab toeluse kahekoneluse aeg veendumuse ja veendumuse vahel avatud isiksuse ja avatud isiksuse vahel alles siis ilmneb toeline uhisus mitte koikides religioonides just nagu leitud uhise sisu uhisus vaid olukorra hirmu ja ootuse uhisus kahekonelus ei piirdu inimestevahelise suhtlemisega vaid ta on inimestevaheline suhe mis valjendub nende suhtlemises siit jareldub et isegi kui voib saada labi ilma sonadeta ilma teateta peab kahekoneluses paratamatult olema uks asi sisemine toimimise suunatus teineteisele kaks inimest kes kahekoneluses osalevad peavad olema teineteise poole pooratud ukskoik millise aktiivsuse voi aktiivsuse teadvuse maaraga seda on kasulik ette kujutada saarases jarsus sonastuses sest sonastava kusimuse taga uuritava kategooria piiridest peitub kusimus mis lohub koik vormelid vaatlemine kaemine markamine meie silme all elavat inimest saab vaadelda kolmel viisil jutt ei ole teadusest seejuures ei pruugi taju objekt meist ja meie juuresolekust midagi teada pole tahtis kas tal on mingit suhtumist meie tajusse vaatleja puuab vaadeldavat tallele panna ta vaatleb ja joonistab seda puudes ules joonistada nii palju jooni kui voimalik vaatluse objekt koosneb joontest ja iga joone taga on midagi varjul inimliku valjenduse susteemi teadmine votab arvesse individuaalseid variatsioone nagu on fusiognoomia liigutused on zestid kaeja ei pinguta uldse ta votab sisse poosi milles tal on voimalik objekti naha ning ootab rahulikult mida ta naha saab ainult algul on tal mingi kavatsus edasi toimub koik tahtmatult ta ei pane midagi tallele jatab endale taieliku vabaduse ei karda uldse midagi unustada unustada on hea ta ei anna oma malule ulesandeid vaid usaldab selle orgaanilist tegevust mis sailitab koik mis vaarib sailitamist ta ei vii vaatleja kombel rohtu haljassoodana ara vaid poorab seda uhelt kuljelt teisele et sellele langeksid paikesekiired ronge ta ei jalgi rongid viivad vales suunas kaetavas objektis ei ole talle tahtsad iseloom ega valjendus huvitav ei ole tahtis koik suured kunstnikud on olnud kaejad kuid on olemas ka hoopis teistsugune taju kaejale ja vaatlejale on uhine see et nii uhel kui ka teisel on hoiak nimelt puud tajuda oma silme ees olevat inimest et ta oleks tajujast ning tema isiklikust elust eraldatud objekt mida just selleparast saabki oigesti tajuda et seega tema poolt tajutav olgu see siis joonte summa nagu vaatlejal voi eksistents nagu kaejal ei nouaks temalt tegusid ega oleks saatuslik et koik leiaks aset esteesia koige kaugemates sfaarides teine asi kui ma oma isikliku elu tunnil mis on tajule avatud kohtan inimest kelles miski mulle utleb midagi mida ma objektiivselt ei oska taibatagi ei utle mulle mitte seda milline see inimene on mis temaga toimub ja nii edasi vaid utleb midagi mulle apelleerib kuidagi minule siseneb oeldavaga minu ellu see voib olla miski mis on seotud antud inimesega naiteks see et ma olen talle vajalik see voib olla ka midagi minu kohta see inimene ise oma suhtumises minusse ei ole oeldavaga kuidagi seotud tal ei ole suhtumist minusse ta ei ole voibolla mind tahelegi pannud mitte tema ei utle nii nagu too uksildane inimene sonadeta utles tema korval pingil istujale oma saladuse oeldakse seda kes moistab sona utleb metafoorina see ei saa minust aru fraas see ei utle mulle midagi on metafoorne valjendus aga see mida mina silmas pean on toepoolest keel keele majas on palju eluasemeid ja see on uks sisemistest niiviisi oeldava tajumine kaib hoopis teisiti kui vaatlemine ja kaemine inimest kelle kaudu mulle midagi oeldi ei saa ma ules joonistada ei saa teda kirjeldada ja kui ma teeksin katset oleks oeldavaga koik labi see inimene ei ole minu tahelepanu objekt ma osutusin temaga kuidagi seotuks voibolla pean ma teda kuidagi mojutama voibolla pean ainult midagi oppima ja asi on ainult selles et ma selle vastu votaksin voibolla tuleb mul vastata kohe just sellele inimesele siinsamas voibolla aga on oeldul ees pikk mitmekesine edasiandmise tee ja sellele vastata tuleb mul kuskil millalgi ja kellelegi kes teab mis keeles praegu aga on kogu asi ainult selles et ma votan enese peale tarviduse vastata kaheldamatu on vaid see et minu poole on pooratud sona mis nouab vastust nimetame niisugust taju markamiseks innewerden sellise markamise objektiks ei pea olema tingimata inimene see voib olla loom taim kivi mitte ukski nahtus mitte ukski sundmus ei ole valjas sellest reast milles mulle midagi oeldakse miski ei saa keelduda olemast saarase sona astjaks kahekoneluse voimaluse piirid on markamise piirid margid igauhel meist on umber turvis mis peab margid ara torjuma margid on meie peale suunatud pidevalt elada tahendab olla see kelle poole poordutakse tuleb ainult see poordumine vastu votta tuleb ainult kuulda seda poordumist ent risk tundub meile liiga suurena meile tundub et selline helitu aike ahvardab havinguga ning me taiustame oma kaitseaparaati polvest polve meie teadus kinnitab meile ole rahulik koik laheb nii nagu peab minema sinule ei ole midagi suunatud sind ei peeta silmas see on maailm sa void seda tajuda nagu tahad kuid mida sa ka ette ei votaks see lahtub ainult sinust sinult ei nouta mitte midagi sinu poole ei poorduta koik on vaikne igauks meist on suletud turvisesse millega me harjume ja mida me varsti enam ei marka on vaid hetki mil on voimalik sellest labi tungida ning aratada hing tundlikkusele ja kui midagi sarnast on meiega juhtunud kui me oleme muutunud valvsaks ning kusime endalt mis siis ikka erilist on juhtunud kas see on siis midagi muud kas see pole see mis iga paev juhtub siis me voime vastata toepoolest mitte midagi erilist see on igapaevane asi ainult et meid ei ole iga paev siin selle margid et meie poole poordutakse ei ole midagi ebatavalist see ongi see mis kogu aeg toimub mis toimub lakkamatult sonaline poordumine ei lisa siia midagi koik mis toimub on poordumine minu poole sellega mis minuga juhtub poordub maailmas toimuv minu poole ainult seda puhastades eraldades seda poordumisest minu poole saan ma minuga toimuvat tajuda mind mitte silmas pidavate maailmasundmuste osana seesmiselt seotud steriliseeritud susteem millesse koik peab minema on inimtegevuse titaanlik projekt ka keel on sellele allutatud selle aegade torni tipust kui moned selle varavate kaitsjatest peavad voimalikuks poorata moningat tahelepanu sarnastele mottekaikudele vastatakse mulle see on ju lihtsalt variatsioon sellest vanast ebausust et kosmilistel ja telluurilistel nahtustel saab olla inimese elus vahetu tahendus millest meil on voimalik aru saada selle asemel et moista toimuvat fuusikalises bioloogilises sotsioloogilises aspektis mida ma uurimuste edusammudest alati vaimustuma kaldudes vaga hindan kui ainult need kes seda teevad teavad mida nad teevad ega kaota vaatevaljalt piire mille raamides nad tegutsevad tehakse katse taibata nende imaginaarset tahendust mille jaoks moistuse seadustele alluvas aegruumikontiinuumis pole kohta seega olen ma ootamatult sattunud augurite seltskonda kelle kummalised alaliigid nagu teada on tanapaeva maailmas olemas ent olgu siis tegemist ennustamisega loomade sisikonna jargi voi tahtede jargi selle markidele on omane et need on teatmikus kirjas olgugi et kirjutamata teatmikus ja kui salajas neid teatmeid ka edasi ei antaks igauks kes neid kasutab saab teada millist elupooret uks voi teine mark tahendab ja isegi kui mitme erinevat laadi margi kokkuporge tekitab erilisi raskusi seoses lahushoidmise ja kombineerimisega on alati voimalik toime tulla seda laadi tegevuste uhine tunnus on korratavus reeglite seaduste ja analoogiajarelduste uhesugusus ukskord ja loplikult avastatud pidev rakendatavus see mida nimetatakse ebausuks on minu meelest pigem ebateadmine ebausklikust hirmust 13 kuupaeva ees viib otsetee gnoosise petlike korgusteni siin ei ole isegi mitte ahvisarnasust toelise usuga toeline usk kui ma tohin nonda nimetada voimet ennast esitada ja oeldavat kuulda algab sealt kus lopeb juhindumine reeglitest kus kaob tahtminegi seda teha see mis minuga toimub utleb mulle midagi kuid seda mida see mulle utleb ei saa mulle avada mingi salateadmisega sest seniajani ei ole seda veel kunagi oeldud ning see ei koosne kunagi haaldatud haalikutest seda ei saa tolgitseda nagu ka mitte tolkida seda ei saa mulle selgitada ja ma ei saa seda esitada see ei ole uldse mis see on mulle heidetud minu ellu see ei ole kogemus mida voib meenutada valjaspool antud olukorda see jaab alati poordumiseks tollel kindlal hetkel sellest hetkest lahutamatuks vastust sooviva kusija kusimuseks kusimus selles seisnebki teine tohutu vastandlikkus tolgitsemise markide ja siin silmas peetava markide keele vahel ta ei ole kunagi teatmete teatamine selgitamine rahustamine usk asub ainukordsuse voos mida puuab uletada teadmine inimvaimu too koik analoogiate tupoloogiate konstrueerimised on vajalikud kuid pogenemine oleks poorduda nende poole kui sinule minule on esitatud kusija kusimus ainult voos pannakse proovile ja viiakse taide elatav elu kogu austuse juures maailmakontiinuumi vastu elus on mulle teada uksnes maailma konkreetsus mis seisab minu ees kogu aeg iga minut ma voin seda liigendada koostisosadeks voin vorreldes arvata neid sarnaste nahtuste ruhmadesse voin neid varasematest tuletada lihtsamatele taandada ja koige selle juures ei puuduta ma oma maailmakonkreetsust seda ei saa liigendada vorrelda taandada ja ta vaatab minu peale hirmutavalt oma ainukordsuses nonda tahab stravinski balletis randnukuteatri direktor publikule naidata et pierrot kes publikut hirmutab on lihtsalt olekimp naitlejariietes rebib selle tukkideks ning kukub hirmust varisedes kui palagani katusel istub elus petruska ja naerab tema ule maailmakonkreetsuse toeline nimetus on minule igale inimesele usaldatud loomine selles on antud meie poole poordumise margid noorpolves oli mulle tavaelus erandiks uksnes religioosne tulid tunnid mis olid asjade kulust valja voetud miski lohkus argielu kova kesta ja siis oli asjade tavaparane pusivus rikutud toimunu havitas argielu seadust religioosne kogemus oli kogemus teisest mis ei mahu eluseosesse ta vois alata millestki tavaparasest mingi hasti tuttava objekti kaemisest mis jarsku muutus salaparaseks ja pelutavaks ning lopuks labipaistvaks viies saladuse pimedusse uhes selle sahvivate valkudega ent aeg vois olla katki rebitud ka ilma igasuguse ajendita algul purunes maailma kindel ehitus seejarel kadus veel kindlam enesekindlus ja see olemuseta olend kes sa asja olid kes nuud on sulle juba tundmatu andus ule asjade taiusele religioosne vottis inimese tema keskkonnast valja teisele poole jai tavaelu oma tegemistega siin aga valitsesid loobumus kirgastus vaimustus valjaspool aega valjaspool tagajargi jarelikult haaras minu enda olemasolu siinpoolset ja sealpoolset ja nende vahel ei olnud muud seost peale ulemineku tegeliku silmapilgu et surma ja igaviku poole puudlevat ajalikku elu mis nende palge ees voib taide saada uksnes oma ajalikkust taide saates ei ole oige niiviisi jaotada see avanes mulle tanu argisele sundmusele sundmusele mis minu ule kohut moistis lausus kohtuotsuse kinnise suuga ja liikumatu pilguga nagu armastab seda otsust teha tavaparane asjade kaik asi oli ainult selles et ukskord paeval parast hommikul kogetud religioosset inspiratsiooni votsin ma kodus vastu noormehe panemata sellesse suhtlemisse kogu hinge ma ei olnud ebapiisavalt armastusvaarne ma ei suhtunud temasse vahem tahelepanelikult kui tema eakaaskastesse kes sel ajal tavaliselt kaisid minu juures nagu oraakli juures kes laskub nendega vestlusse ma olin tahelepanelik ja avatud kuid ma ei vaevunud ara arvama kusimusi mida ta mulle ei esitanud nendest kusimustest sain ma teada hiljem varsti parast seda uhelt tema sobralt teda ennast ei olnud enam elavate kirjas sain teada nende olemuslikust sisust sain teada et ta ei tulnud minu juurde juhuslikult vaid saatuse kasul tuli just minu juurde tuli just sel tunnil mitte lobisemise parast vaid vastust saama mida me ootame kui me meeleheites ikkagi laheme mingi inimese juurde toenaoliselt tema kohalolekut millega meile oeldakse et mote ikkagi on sellest ajast saadik ma loobusin niisugusest religioossusest mis on vaid erand valjavotmine valjumine igapaevaelust ekstaas voi see loobus minust nuud on mul ainult igapaevaelu millest ma kunagi ei valju saladus ei avane enam ta on kas ara lainud voi kolinud siia kus koik toimub nii nagu toimub ma ei tunne enam muud taiust peale iga sureliku tunni taiuse koos selle juurde kuuluva pretensiooni ja vastutusega kuigi ma olen kaugel sellest et selle korgusel olla tean ma et pretensioonides kohtun ma pretensioonidega ja minu vastutuses on mulle lubatud vastata ja ma tean kes raagib ja otsib vastust ma ei tea palju rohkem kui see on religioon siis ta on lihtsalt koik lihtne labi elatav koik oma kahekonelusevoimalikkuses siin on koht ka selle korgematele kujudele kui sa palvetad siis sa ei eemaldu oma elust vaid pead silmas just oma elu olgu kas voi ainult selleks et seda ara anda samuti ka siis kui sa viibid ennekuulmatus vallutavas kui sinu poole huutakse ulalt kui sa oled noutud valitud ulistatud saadetud peetakse sind alati silmas uhes sinu sureliku eluga see silmapilk ei ole elust valja voetud ta on minevikuga kulg kulje korval ja noogutab veel jarelejaanud elule sa ei sukeldu kulma taiusesse sind ihaldatakse sideme jaoks kes raagib meiega raagitakse elatava elu markidega aga kes raagib pole motet oelda jumal kui me ei alusta sellest et unustame koik mis me arvasime jumala kohta teada olevat ja sukeldume ohe kui me siis touseme pinnale et elada uut elu ning hakkame eristama marke mida me siis voime teada markide andja kohta ainult seda mida me markidest teada saame kui nimetada markidega konelejat jumalaks siis see on silmapilgu jumal toon uhe vordluse kui me luuletust toeliselt tajume siis me ei tea luuletajast muud kui seda mis me luuletusest teada saame ainult selle luuletuse subjekt on meile tahtis ent kui me samamoodi loeme ka selle luuletaja teisi luuletusi siis need subjektid on uksteisele taienduseks ja kinnituseks ning uhinevad oma mitmekesisuses isiksuse uhtsesse polufoonilisse olemisse nonda tekib nendest kes meile marke annavad kes meie elus meiega raagivad silmapilgujumalatest haale issand ainus selle sona kes tahab raakida inimestega ega raagi jumalaga ei leia kehastust ja see kes tahab raakida jumalaga ega raagi inimestega on valel teel kord olevat jumalast inspireeritud inimene lainud loodu vallast suurde tuhjusesse seal ta eksles kuni joudis saladuse varavateni ta koputas kostis haal mis sa siit tahad kiitsin sind surelike ees aga nad olid minu konedele kurdid nuud tulin sinu juurde et sa mind ara kuulaksid ja mulle vastaksid seest karjuti mine tagasi siin ei kuule sind keegi minu kuulmine on surelike kurtuses toeline jumala sona suunab inimese elavate valda kus loodute haaled kaivad otsingutes uksteisest mooda ja selles ebaonnestumises leiavad igavese partneri vastutuse moiste tuleb eetika vallast ohus holjuva olemapidamise vallast tagasi tuua elusa elu valda toeline vastutus on vaid seal kus on toeline vastuse voimalus vastuse millele sellele mis inimesega juhtub mida ta naeb kuuleb tunneb tahelepanijale on keeleks elu iga tund milles on maailm ja saatus kogu meie tsivilisatsiooni aparaati ongi tarvis selleks et tahelepanu eemale juhtida tahelepanijalt oodatakse et ta tajuks kogu toimuvat loomist see toimib nagu kone mitte peade kohal komisev vaid just tema poole pooratud ja kui uks inimene kusiks teiselt kas ka tema kuulis seda ja teine vastaks jaatavalt siis nad raagiksid ainult taipamisprotsessist mitte taibatavast ent see kone kujutab endast isikliku igapaevaelu sundmusi nendega poordutakse meie poole olgu nad siis suured voi vaikesed kusjuures suurteks peetavad ei anna meile suuremaid marke kui teised kuid sellega et me neid tajume ei tee me veel loplikku otsust oma kaitumise kohta me voime ikka veel mahkuda vaikimisse voi korvale hiilides harjumuse poole poorduda kummalgi juhul saame haava mille valu ei leevenda ei produktiivne tegevus ega uimastus ent voib juhtuda et me puuame vastata hakkame lalisema sest selgeks artikuleerimiseks ei jatku meil tavaliselt hingejoudu kuid see lalin on vaarikas katse tahendus ja kurk on just nagu uhtsed selles mis tuleb oelda ent kurk on liiga kohkunud et juba maaratluse saanud tahendust selgelt valja oelda meie vastuse sonad on oeldud sellessamas teokssaamise ja sellest loobumise tolkimatus keeles milles meie poole poordutakse kusjuures teokssaamine voib votta loobumise kuju ning keeldumine teokssaamise kuju see mida me nonda sonades valjendame on suhtumine olukorrasse olukorrasse millega me oleme just nuud kokku puutunud mis ei olnud ega saanud olla meile teada selletaolist ei olnud veel olnud me ei tulnud olukorraga toime sellest tuli loobuda mitte kunagi pole voimalik toime tulla sugavalt moistetud olukorraga kuid me saame olukorrast ule viies ta sisse oma elatava elu substantsi ainult nii ustavuses silmapilgule saame tundma elu mis on miski muu kui silmapilkude summa me vastame silmapilgule kuid ka vastutame silmapilgu eest koer vaatas sinu peale sa vastad tema pilgule laps vottis sul kaest kinni sa oled vastutav tema puudutuse eest rahvahulk liigub sinu umber sa vastutad nende hadade eest vastutus mis ei vasta lausutud sonale on vaid moraali metafoor vastutus on faktiliselt olemas uksnes juhul kui on olemas instants mille ees ma olen vastutav ja vastutus iseenda ees on reaalne uksnes juhul kui ise mille ees ma vastutan on labipaistev ja viib absoluuti ent see kes tunneb reaalset vastutust kahekoneluse vastutust ei saa jatta nimetamata seda kes lausub sona millele ta vastab ta tunneb teda selle sona substantsis mis noudes hinge tungides sisemeele intonatsiooni vottes teda hingepohjani erutab inimene voib jumala olemist koigest vaest tagasi lukata ent tunda seda kahekoneluse karmis puhaduses ei maksa arvata nagu ma teeksin kusitavaks moraali kiites religiooni tosi kull religiooni eelis moraali ees seisneb selles et ta on fenomen mitte postulaat samuti selles et peale otsustavuse suudab ta haarata ka rahu moraali tegelikkus noudja noue on sees ka religioonis kuid religiooni tegelikkust noudja absoluutset olemist ei ole sees moraalis kui aga religioon tunneb rahuldust ja kinnitab end muutub ta kahtlasemaks kui moraal just selleparast et ta on tegevam ja ulatuslikum religioon kui risk mis on valmis iseendast lahti utlema on toitev arterite susteem susteemina mis valdab tode on kindel ja kindlust pakkuv religioonisse uskuv religioon on venoosne veri mis jaab oma liikumises toppama ja kui pole midagi mis voib inimeste nagu meie jaoks nonda moonutada nagu moraal siis religioon voib meie jaoks rohkem kui miski muu moonutada jumala palet uhel juhul on see printsiip teisel juhul dogma ma oskan hinnata dogma objektiivset kindlust kuid nii uhe kui teise taga on ilmalik voi puha soda olukorra kahekonelise voimuga peitub see kord ja loplikult omaksvoetu mis seisab vastu ettenahtamatule silmapilgule dogma on isegi seal kus tema pretensiooni juured ei tekita kahtlust muutunud ilmutuse suhtes tundetuse ulevaks vormiks ta ei kannata lopuleviimist kuid inimene viib ta endale omase illusoorse kindlusega lopule kahekonelus 2 martin buberi raamatu kahekonelus teise osa piirang kokkuvote piirang sfaarid kahekonelise dialoogilise ja monoloogilise elu sfaar ei lange kokku dialoogi ja monoloogi sfaariga isegi mitte juhul kui pidada silmas neid dialoogi ja monoloogi vorme milles puuduvad haalikud ja zestid on olemas mitte ainult suured dialoogilise elu sfaarid mis ei ilmne dialoogina vaid ka dialoog mis ei ole seda eluliselt kuigi ta ilmneb dialoogina puudub tal dialoogi olemus ma tean kolme liiki dialoogi toeline dialoog kahekonelus voib valjenduda nii sonades kui ka vaikimises selle puhul peab iga osaleja toepoolest silmas teisi osalejaid ning poordub nende poole taotledes elavat suhet tehniline dialoog tuleneb uksteisest objektiivse arusaamise vajadusest kolmas dialoogi liik on dialoogiks maskeeritud monoloog esimest liiki dialoog on muutunud haruldaseks seal kus ta esineb on tegemist inimvaimu orgaanilise substantsiga teist liiki dialoog kuulub tanapaeva elu juurde kuid monikord vilksatab selles ka toeline dialoog kolmanda tuubi naideteks on diskussioon milles inimestest ei nahta isiksusi vestlus mille eesmargiks on edevuse rahuldamine voi enesekindluse suurendamine soprade vestlus milles igauks peab ennast absoluutseks ja legitiimseks ning teisi suhteliseks ja kahtlaseks armunute konelus milles kumbki naudib oma hinge suurust ja kallihinnalisi elamusi elu dialoogis ei tahenda elu millel on palju tegemist inimestega vaid elu milles inimestega tegemist tehes toepoolest nendega tegemist tehakse sellele kes elab dialoogis kogu aeg midagi oeldakse ja ta puuab vastata isegi kui ta taiesti uksinda magedes ringi randab dialoogiline elu leiab isegi aarmises uksinduses vastastikkuse sugava eelaimuse mis annab talle joudu monoloogiline elu ei valju koige ornemaski suhtlemises oma ise piiridest asi ei ole siin mitte egoismis ja altruismis on inimesi kes sukelduvad uhiskondlikku toosse ent pole voimelised raakima teise inimesega tema olemust tabades on inimesi kellel on isiklikud suhted vaid vaenlastega kuid ainult vaenlastest soltub see et nende elu ei omanda dialoogilist iseloomu dialoogiline suhtlemine ei ole sama mis armastus ajalikus maailmas ei saa keegi koiki armastada jeesuski armastas uksnes jareleandlikke patuseid kes kasuopetust rikkusid mitte isade opetusele ustavaid torksaid kes patustasid tema ja tema missiooni vastu kuid nii uhtedesse kui ka teistesse suhtus ta vahetu avatusega kuigi armastus ei ole sama mis dialoogilisus on armastus ilma teise juurde minemiseta teiseni joudmiseta ja teise juures viibimiseta armastus mis jaab iseendasse see mida nimetatakse luciferiks tosi kull selleks et teise juurde minna on tarvis olla iseenda juures dialoog lihtsalt indiviidide vahel on vaid visand teoks voib see saada uksnes isiksuste vahel ja mis voib nonda olemuslikult muuta indiviidi isiksuseks kui range ja helge dialoogikogemus mis opetab talle piiri piiritut sisu siin oeldav on taiesti vastandlik aegade hamaruses monikord kostvale uleskutsele uleuldisele avatusele sellel kes voib olla avatud iga moodakaijaga puudub substants mis voiks kaotsi minna ent see kes ei saa olla vahetu iga inimese suhtes keda ta kohtab on oma rikkuses edev luther tolkis asjata heebrea sona seltsimees keda juba septuagintas nimetatakse lahedaseks naabriks ligimeseks kui koik konkreetne on uhtviisi lahedal uhtviisi ligimene siis puudub elul ja maailmal liigendus ulesehitus neil pole enam inimlikku tahendust kuid minu ja minu seltsimehe vahel ei tohi loomise seltsimehelikkuses kui me teineteisele laheneme olla vahendajat sest me kuulume uhe keskme juurde alusliigutused alusliigutuseks ma nimetan inimese olemuslikku toimingut seda voib moista seesmisena kuid seda pole kui see ei labista kuni silmalihaste pingeni ja seda pole tunda jalatallas mis on olemusliku kaitumise aluseks see ei ole uhekordne toiming enne pikaajalist kaitumist alusliigutus sooritatatakse alati ilma kindla kavatsuseta kuigi ka mitte harjumuslikult muidu oleks tal esteetiline voi poliitiline tahendus kui ilusal voi tegusal valel tuntud maksiim mille kohaselt algul on vaja omandada kaitumismaneer koik muu tuleb iseenesest ei leia kinnitust kui jutt on olemuslikust toimingust ja olemuslikust kaitumisest seega siis isiksuse terviklikkusest alusliigutus dialoogis on poordumine igapaevase fuusilise ja hingelise poordumise puhul kellegi poole on olemuslik toiming see et esile astub ainult see isiksus ning saab ligiolevaks ning siis ei ole maailm meie jaoks enam ukskoikne punktide mitmekesisus millest uhele me hetkeks tahelepanu poorame vaid loputu lainete surve kitsale selgete piirjoontega tugevale tammile see surve on loputu kuid tamm peab lainetele vastu kuigi mitte haarates neid igast kuljest aga ometi sundides neid tundma mingit piiri votma mingi kuju ja vabanema oma ukskoiksusest ja ikkagi ei saa uhtki neist iga minut aset leidvatest puudututest pidada vaarituks olla tajutud meie olemusega niivord kui see voimalik on ei ole ju inimest kellel taielikult puudub valjendusjoud ja meie poordumine tema poole kutsub esile kas voi koige markamatuma kiiresti vaibuva vastuse paris sugavale jaavalt ent siiski olemasolevalt voimelt vaadata kuulatada tanapaeva inimese ettekujutus nagu poordumine oleks sentimentaalne ega vastaks tanapaeva elu iseloomule on groteskne eksitus nagu ka vaide just nagu meie elu askeldustes oleks poordumine teostumatu on vaid maskeeritud ulestunnistus et enda algatusvoime on aja palge ees nork tanapaeva inimene lubab oma ajal talle dikteerida mis on voimalik ja lubatav selle asemel et eneses kindla partnerina jouda kokkuleppele selles mis on uhitatav mis tahes aja tingimustega nimelt millist ruumi ja millist vormi on ta loodud elule valmis pakkuma monoloogiline alusliigutus ei ole mitte arapoordumine kui poordumise vastand vaid poore tagasi kui ma 11aastaselt veetsin suve vanaisa ja vanaema moisas hiilisin ma sageli niipea kui mul onnestus seda markamatult teha talli et silitada oma lemmikut hobust see ei olnud mulle pinnapealne nauding vaid suur meeldiv ja sugavalt erutav sundmus kui praegu anda sellele tolgendus lahtudes sailinud tundest minu kaes siis ma pean utlema seda looma hellitades tundsin ma muud teise tohutut teistsugusust mis ei jaanud siiski vooraks nagu harja voi oina lahedus vaid lubas mul juurde minna end puudutada kui ma siis silitasin voimsat monikord hammastavalt siledat monikord sama hammastavalt turris lakka ning tundsin oma kae puudutuses elusat elu siis mulle tundus et minu nahaga piirneb elulisuse enda element miski mis ei olnud mina uldsegi mitte mina uldsegi mitte tavaparane mina vaid tuntavalt teine mitte lihtsalt miski teine vaid toesti teine ise ja see laskis mind ikkagi enda juurde usaldas end minule lihtsalt suhtles minuga nagu sina sinaga hobune tostis pehmelt oma massiivse pea juba enne kui ma hakkasin kaera soime puistama korskas tasa nagu vandenoulane kes annab teisele vandenoulasele ainult temale moistetava signaali ja ma sain oma tundele kinnitust kuid kord ma ei tea kuidas see poisile pahe tuli ent igal juhul oli see lapsikus motlesin ma hobust silitades sellest millist naudingut see mulle valmistab ning tundsin jarsku oma katt mang jatkus nagu tavaliselt ent miski oli muutunud miski oli juba korrast ara ja kui ma jargmisel paeval rikkalikult soota varudes oma sobral kaela silitasin siis ta ei tostnud pead juba moni aasta hiljem seda meenutades ma enam ei arvanud et loom minu reetmist markas kuid siis tundsin ma seda kohtuotsusena poore tagasi on midagi muud kui egoism voi egotism see ei seisne mitte selles et inimene tegeleb iseendaga kaeb ennast kombib ennast naudib ennast austab ennast haletseb ennast koik see voib lisanduda nagu ka poordumisse voib seda taiustades lisanduda et me kujutame teist endale ette tema erilises olemasolus haarame teda nii et temaga uhises olukorras me saame olukorrast teada ka tema poole pealt ent poore tagasi ei seisne mitte selles poordest tagasi ma raagin siis kui inimene keeldub tegelemast teise isiksusega tema erilisuses ja naeb teises vaid omaenda elamust sonatu sugavus monikord oeldakse mulle et jutud minast ja sinast on pinnapealsed sugaval nende all ei ole enam sonu ega vastuseid seal on ainult algne olemine millel ei seisa midagi vastas ja selleparast tuleb meil sukelduda vaikivasse uhtsusse ulejaanus aga jatta elavale elule tema suhtelisus koormamata seda absolutiseeritud minaga ja absolutiseeritud sinaga ning nende dialoogiga ma tean omast unustamatust kogemusest et on seisundeid kus isiksuslikkuse koidikud just nagu langevad meilt ara ja me kogeme lahutamatut uhtsust kuid ma ei tea kuigi mu hing seda kunagi uskus kas ma sellega saavutasin uhinemise algse olemuse voi jumalusega seda vaita tahendaks vastutustundliku tunnetuse piiridest lubamatult ule astuda vastutustundlikult reaalsusest kinni pidava inimesena voin ma selle elamuse kohta oelda uksnes seda et ma tundsin selles iseenese lahutamatut kujutut sisutut uhtsust ma voin seda uhtsust nimetadaa lgseks oma biograafiale eelnevaks ning eeldada et ta jaab muutumatuks peitudes minu biograafia koikide muutuste taga minu hinge arengu ja koikide soppide taga ent andes endale ausalt ja kainelt aru oma tunnetuse vastutusest peab ma tunnistama et see pole midagi muud kui minu hinge uhtsus minu hinge uhtsus on kull eraldunud minu elu mitmekesisusest ent mitte maailma hingede mitmekesisusest minu hing on uks inimhingedest mitte koikhing eriline olemine mitte olemine inimesele on iseenda iseduse uhtsus eraldamatu uhtsusest uldse sest see kes on sukeldunud allapoole hinges toimivat paljust ei saa seda et seda paljust enam ei ole kogeda teisiti kui uhtsust ennast mis ongi mitmekesisuse puudumine olemise kahesuse puudumine tegelikult ei ole inimene taolisel hetkel dialoogist korgemal vaid madalamal ta ei ole lahemal jumala varjatusele mis korgub mina ja sina kohal ning on kaugemal jumala pooratusest mis antakse sinale kes annab end minale ja minale kes annam end sinale kaugemal kui see teine kes palves teenimises elus ei valju palgest palgesse seismisest ega tunne sonatut uhtsust kui just mitte seda mille avab ihulik surm ent labielatav uhtsus on tuttav ka sellele kes elab kahekoneluses see on just elu uhtsus mis on kord toeliselt leitud mida mitte mingite muutustega ei saa lohkuda loodu argipaevas ega jumalikustatud ulevatel hetkedel lohkumatu moodumatu konkreetsuses viibimise uhtsus milles me kuuleme sona ja voime laliseda vastuse motlemisest see et kunst on oma olemuses algselt dialoogiline et muusika apelleerib alati kuulmisele mitte muusiku enda kuulmisele maalikunst vaatamisele mitte maalikunstniku enda vaatamisele arhitektuur sellele kes kaib umber hoone ja et nad koik utlevad nemde tajujale midagi mida saab oeldakse ainult selles keeles mitte tunnet vaid tajutud saladust mis on avatud mis tahes moistmisele millel pole eelarvamusi ent nagu naib on mottele omane midagi monoloogilist selle juurde tuleb teade kui miski teine teisane mote otsekui tekib monoloogiliselt kas on tosi et siin kus nagu vaidavad filosoofid vabaneb konkreetsest isiksusest puhas subjekt et rajada endale maailm ja seda uurida korgub kattesaamatuna dialoogilise elu kohal torn milles uksinda kannatab ja triumfeerib inimene platon on korduvalt nimetanud motlemist hinge haaletuseks koneluseks iseendaga igauks kes on toesti moelnud teab et selles omeparases protsessis on staadium milles esitatakse kusimus mingile sisemisele instantsile ja see vastab ent see ei ole motte tekkimine vaid juba tekkinud motte esimene kontroll motte tekkimine ei toimu monoloogis monoloogiline iseloom ei ole ei nende pohitingimuste moistmisel millest tunnetav motlemine alguse saab ei moistmise taipamisel piiramisel ja keskendamisel ei tema juurutamisel iseseisvasse moistelisse vormi ei selle vormi vastuvotmisel moistete susteemi ega lopuks ka selle valjendamisel ja tolgitsemisel keeles pigem voib siin leida dialoogilisi elemente motte kujunemise staadiumidel ei poordu motleja oma vastutuses mitte iseenda poole vaid alussuhte poole mille palge ees ta oma moistmise eest vastutust kannab voi korra poole mille ees ta vastkujunenud moistekuju eest vastutab arvata et see poordumine naturaalselt voi ideeliselt olemasoleva poole on oigupoolest konelused iseendaga tahendab mitte moista motlemisprotsessi dunaamikat kuid ka kujunenud motte esimesel kontrollil seesmise instantsi poolt monoloogilisel astmel platoni mottes on peale tavalise ka teine tahtis dialogiseeriv platonile hasti teada olev ilmnemiskuju seal ei tee otsustust mitte empiiriline ise vaid geenius vaim kellele uus mote ette kantakse et saada teada kas ta kiidab selle heaks kas ta tahab seda oma lopule viidud motlemisse lulitada ja siis ilmub dimensioonist mida ka see voimutaius veel ei rahulda noue et leiaks aset uus puhtdialoogiline kontroll kus otsustav amet antakse mitte enam sinaminale vaid toelisele minale mis kas jaab oletatavaks ja sealjuures ometi ulimal maaral tuntavaks elavaks ja teiseks voi kehastub teises isikus oma tuntud uurimuses duaalist utleb wilhelm humboldt inimene puudleb isegi puhta motte vallas sina poole mis vastab tema minale talle tundub et moiste omandab maaratletuse ja tapsuse ainult juhul kui ta on peegeldunud vooralt motlemisvoimelt moiste tekib rebides end lahti kujutluste liikuvast massist muundudes subjektile vastanduvaks objektiks ent objektiivsus osutub veel taielikumaks kui see lohestumine ei toimu mitte uhes subjektis vaid kui kujutleja naeb motet toepoolest valjaspool ennast mis on voimalik ainult siis kui on olemas teine olend kes kujutleb ja motleb sarnaselt tema endaga ent kahe voime vahel ei ole teist vahendajat peale keele seda kordab 1841 aastal aforismi kujul ludwig feuerbach toeline dialektika ei ole uksildase motleja monoloog iseendaga see on dialoog mina ja sina vahel ent see utlus viib saarase peegeldamise piiride taha ta sunnib eeldama et juba oige motlemisakti algstaadiumil suundus seesmine liikumine toelise mitte ainult seesmise novalis mina poole ja tanapaeva filosoofias seal kus ta koige tosisemalt tahab kusida lahtudes inimese eksistentsist sutuatsioonist kaasajast on teatud korvalekalletega astutud tahtis samm edasi jutt ei ole uksnes sinast kes on voimeline tajuma ja kaldub uhisele filosofeerimisele vaid eelkoige vastas seisvast toesti teisest kes motleb teisiti ja muud jarelikult mitte stseenist pilvetaguse lossi tornis vaid kohustavast eluulesandest kindlal maal kui vastuvaidlematult tajutakse teise teistsugusust kuid selle teistsugususega ei voidelda kui enda vastasega selle struktuur tuuakse sisse iseenda motlemisse sellest moeldakse ja moeldes seda oeldakse ent kas see tanapaeva filosoofia inimene kes ei motle enam puhaste ideede kattesaamatus vallas vaid tegelikkuses motleb toepoolest tegelikkuses voi valjamoeldud tegelikkuses kas see teine keda ta tunnistab pole mitte valjamoeldud teine jarelikult ikkagi mittetegelik kas motleja kellest on jutt vastab teistsuguse toelisusele kui me tosiselt jaatame mina ja sina vahelist motlemist siis ei piisa teise mottesubjekti motlemisest tuleb elada moeldes just moeldes teist mitte valjamoeldud vaid ihulikult olemasolevat inimest tema konkreetsust mitte teist motlejat kellest ei taheta teada mitte midagi peale motlemise vaid isegi juhul kui see teine ongi motleja moelda teda mitte kui motlejat vaid kui isiksust kellele kuulub ka motlemistegevus millal aga hakkab motlemisprotsess taluma seda kes on korval teda arvesse votma millal muutub motlemise dialektika dialoogilisuseks saab sentimentaalsuseta mittelagunevaks rangeks motteluseks dialoogiks olevikus antud inimesega eros kreeklased eristasid tugevat erost kes tekitas maailma ja kerget erost kes valitseb hingede ule ning samuti taevast ja maist erost see jaotus ei ole minu meelest absoluutne sest algne jumal iha millest maailm on tekkinud tungib jakob grimmi orna viirastusliku vaimu naol hingedesse ja ajab siin deemonliku suvaga oma kosmogoonilist asja olendeid viljastades ta on suur oietolmu kandev liblikas psuhhogeenius ja pandemosel kui eeldada et ta on toepoolest eros mitte priapos kes jultunult esitab end sellena kes on temast korgemal pruugib vaid tiibu liigutada ja kehalistes mangudes suttib algne tuli tosi kull sellest ongi jutt kas ta mitte ei ole kaotanud lennujou ja kas ta mitte ei ole nuud maaratud elama surelike keskel suunates nende surelikkuse nappe armuliigutusi sel juhul avaldavad armastavate inimeste hinged teineteisele kull oma tavalist toimet kuid tiivutult tiivutu voimu all sest tolle joud ja jouetus avalduvad neis alati nad on peitu pugenud sinna kus nad on kumbki oma nurgas selle asemel et lennata armastatud hinge juutde ja teda tundma saada teispoolses mis on saanud siinpoolseks need kes on ustavad dialoogilisele tugevate tiibadega erosele saavad armastatud olendit tundma nad tunnevad tema erilise elu tagasihoidlikus olevikus ara mitte nahtava ja kombitava asjana vaid minnes innervatsioonidelt ule selle liikumistele seesmiselt valisele ent selle all ei moelda midagi muud kui bipolaarset kogemust midagi enamat kui hetkelist ulehuppamist rahulikku uheaegsust sa tunned kuidas seal peakallutuses on kohal hing tunned mitte oma kaelal vaid just tollel teisel armastatud kaelal kuid sa ei ole korval sa oled siin selles tundes ja tajud peakallutust teadet mille see sulle saadab vastuseks sinu vaikimise sonale sa pead dialoogi ja tunned seda selles paigalseisvas uheaegsuses kumbki neist kahest inimesest kes on ustavad erose dialoogile armastavad teineteist tunneb uhist sundmust ka teise poolelt seega molemalt poolt ja ainult siis nad taipavad seda sundmust kehaliselt tiivutu erose riik on peeglite ja peegelduste maailm ent seal kus valitseb tiivuline eris peegeldused ei toimi seal motlen mina armastaja seda teist armastatud inimest tema teistsugususes tema iseseisvuses ja tegelikkuses ning motlen teda kogu oma hinge joiga muidugi motlen ma teda kui seda kes on kohal minu poole pooratuna kuid sellessamas minu sisse mitte mshtuvas vaid mind holmavas reaalsuses milles ma olen kohal tema poole suunatuna ma ei kandu hingega sellesse mis elab minu korval ma tootan selle enesele ja enda sellele ma tootan ma usun dialoogilisel erosel on lihtsuse taius monoloogiline on mitmekesine ma olen palju aastaid rannanud inimeste maal kuid ei ole ikkagi lopuni uurinud koiki erootikute alaliike nonda nimetavad end monikord need kes on murtud tiibadega erose voimu all moni armunud mees on pea kaotanud kuid on armunud vaid oma kiresse keegi kannab endas oma erinevaid tundeid nagu ordenilinte keegi naudib seiklust mille on loonud tema volumisvoime keegi vaatab vaimustusega etendust mida mangib tema enda kujutletav valmidus anduda keegi kogub erutusi keegi lubab mangida voimul keegi tunneb rahuldust tundes end samaegselt iseendana ja endale mittesarnaneva iidolina keegi eksperimenteerib ja nii edasi koik koige usalduslikuma dialoogi toas mitmekesiselt peeglitega monologiseerijad ma raakisin prugikaladest aga pean veel rohkem silmas suuri kalu nende seas on ka selliseid kes kinnitavad objektile keda nad kavatsevad ara suua et see on nende puha oigus ning kannatus on teise isiku puha kohus mida nimetatakse kangelaslikuks armastuseks ma tean juhte kes oma haardega mitte ainult et toovad kujuneva inimese plasmasse korratust vaid laostavad selle taielikult votavad sellelt plastilisuse naudivad oma moju joudu ent sisendavad sealjuures endale ja teistele et nad kasvatavad moori hingi ja apelleerivad erosele kui oma jumalikule kaitsjale kes pole lihtrahvale kattesaadav koik nad puuavad tuhjust ainult see kes peab toesti silmas teist inimest ja andub temale leiab temas rahu ainult olend kelle teistsugusus mille minu olemus vastu votab elab korval kogu oma eksistentsiga toob mulle igaviku sara ainult siis kui kaks inimest kogu oma olemusega utlevad teineteisele see oled sina viibib nende vahel olev uhisus uldlevinud politiseeritud suhtumise puhul koigesse olemasolevasse seisneb gruppide tahtsus nii tanapaeval kui ka ajaloos uksnes selles mille poole nad puudlevad ja mida nad saavutavad sellele aga mis nendes toimub pooratakse tahelepanu ainult niivord kuivord see mojutab grupi eesmargistatud toiminguid seltsimehelikkust riigivoimu haaramisele suunatud vandenoulaste liidus kiidetakse heaks sest see suurendab liidu joudu muide see saavutatakse ka vastuvaidlematu kuuletumisega kui innukas drill korvab liidu liikmete voorust uksteisele on isegi piisavalt alust eelistada saarast tardunud susteemi kui aga grupp puudleb uhiskondliku elu korgema vormi poole siis voib millegi sarnase tarkamine grupi elus endas tekitada kartuse et enneaegne liiga tosine suhe voib norgestada teostatavat puhangut nahtavasti arvatakse et see kes viibib kulalisena oaasis on kaotatud sahara niisutamise projekti jaoks sellise lihtsustatud hindamismeetodi puhul jaab grupi toeline tahtsus sama moistetamatuks nagu siis kui me otsustame inimese ule ainult tema tegude mitte tema omaduste pohjal petlikkus suureneb kui algavad jutud eluohvrist eneseteostusest loobumisest kusjuures monikord kasutatakse lemmikvordlust vaetisega voib loobuda onnest varast ja voimust kuid eluohver on sublimeeritud mottetus ukski hetk ei saa oma suhtes tegelikkusega viidata mingile hilisemale tulevasele ajale mille parast seda paremaks teha soovides on ta jaanud nonda tuhiseks tulevaste tahtkujude saatused ei oigusta et miski jaaks olemata koik hetked on oma tahtsuses vahetud uhisuse meeleolu ei valitse mitte seal kus inimesed on koos kuid mitte uhisuses ei saavutata sellele vastu panevalt maailmalt ihaldatut korramuutust vaid seal kus voitlust peab uhisus mis voitleb oma uhisuse tegelikkuse eest samal ajal maaratakse siin ka tulevik koik poliitilised teostamised on paremal juhul selle toimingu abilulid mis toimuva tuuma muutes realiseerib teostumise hetke salaajaloo aaretutel teedel pole teed mis viiks sihile teisiti kui see kes kull voib arvata mida koikide nende massiliste tunglevate marssivate kollektiivide seas kujutab endast see mille poole ta puudleb magu talle tundub mida kujutab endast uhisus igauks neist on andnud end uhisuse vastase meelevalda kollektiivsus ei ole side see on seotus indiviid indiviidi korval uhtmoodi varustatud uhtmoodi joondatud inimeste seas on elu vaid nii palju kui on tarvis marsi elavdamiseks ent uhisus kujunev uhisus seni on meile teada vaid niisugune ei ole mitte hulga inimeste uksteisega korvuti olemine vaid nende olemine uksteise juures isegi kui nad koos liiguvad uhe sihi poole tajuvad nad koikjal liikumist ulsteise poole dunaamilist suunatust uksteise poolr laineid mis liiguvad minalt sinale uhisus on seal kus saab teoks uhisus kollektiivsus pohineb isiksuslikkuse orgaanilisel norgenemisel uhisus selle kasvul ja kinnitamisel uksteise poole puudlemisel praeguse aja kollektiivsusehullus on isiksuse pogenemine katse eest proovida uhisust puhendada end uhisusele pogenemine valjendust otsiva elulise dialoogilisuse eest maailma sudames kollektiivi liikmed vaatavad uleolekuga eelmise polvkonna sentimentaalsusele noorsooliikumisele siis tegeldi palju ja sugavalt koikide eluliste suhete problemaatikaga puueldi uhisuse poole ning samal ajal seati seda kusimuse alla tiireldi umber selle ega liigutud paigast nuud aga kasutatakse ja marsitakse sest nuud on olemas uritus inimesed on jatnud subjektiivsuses ekslemise ning joudnud objektivismi sihikindlale teele ent nii nagu seal oli pseudosubjektiivsus sest puudus isiksuse olemise elementaarne joud on siin pseudoobjektiivsus sest inimene ei kuulu mitte maailma vaid parteisse nii nagu seal koik humnid laksid tuhjusesse sest inimesed taotlesid uksnes koidikutest vabanemist mitte vabanemist vastutuse jaoks nii on praegu koige oilsamadki humnid autoriteedi auks lihtsalt arusaamatus sest faktiliselt nad tugevdavad vaid autoriteedi naivust mis on valjendatud sonades ja huuatustes laiavoldilisse tahtsusesse ruutatud kindluse maski all peitub ebakindlus aga toeline autoriteet millest neis humnides lauldakse autoriteet mis on omane toeliselt karismaatilisele tegelasele kes karisma valitsejana on pidevalt vastutav on kaasaja poliitikasfaarile jaanud tundmatuks valistelt tunnustelt on need kaks polvkonda iseloomult taiesti erinevad koguni vastandlikud tegelikult aga on nad uppunud uhte ja samasse kaosesse noorsooliikumise problematiseeriv osaline tegeles alati millest ka poleks jutt olnud ainult oma osalemisega selles ta elas labi oma mina toomata sellesse oma ise et mitte siduda end vajadusega vastata voi vastutada kollektiivse ettevotmise aktiivsel kaastoolisel on seni onnestunud olla vaba st taielikult hoiduda oma ise sissetoomisest lahendatavasse kusimusse ei saa eitada teatavaid edusamme seal esitas monoloog end dialoogina siin kaib koik palju lihtsamalt enamikul inimestel aetakse nende endi soovil monoloogilisus valja voi korvaldatakse harjumus selleks teistel aga nendel kes annavad kaske puudub vajadus teeselda dialoogilisust dialoog ja konelus iseendaga jaavad vait ilma sinata kuid ka ilma minata marsivad uksteisega seotud inimesed vasakul need kes tahavad malu korvaldada paremal need kes tahavad seda reguleerida vaenuga lahutatud rahvahulkades liikudes koos kuristiku poole konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ehk ning on uks binaarne loogikatehe lauseloogikat sisaldavates sumbolloogika susteemides konjunktsiooni tahistamiseks kasutatakse tavaliselt sumboleid ja p q ehk p q loetakse p ja q p q on toene siis ja ainult siis kui p on toene ja q on toene konjunktsiooni toevaartustabel on niisugune konjunktsioon tootab umbes samamoodi kui eestikeelne sona ja voi ning lause ilm on tuuline ja mina istun arvuti taga vaidab et samal ajal on toene nii see et ilm on tuuline kui ka see et mina istun arvuti taga sumbolite abil voib seda ules markida nii p q kus p vastab lausele ilm on tuuline ja q vastab lausele mina istun arvuti taga siin on loetletud teatrinaitlejaid andreas aabel hauk aabel per aabel argo aadli lydia aadre enoch aagaard ida aalberg agnes aaliste viive aamisepp georg aan ott aardam henn aare inna aare irja aarma juri aarma reet aarma mart aas marta aasa ants aasmaa irja aav tonu aav evald aavik 1941 evald aavik 19242001 vaso abasidze george abbott aleksandr abdulov ervin abel mari abel hovhannes abeljan maia adari olga adari rudolf adelmann karl ader voldemar ader isabelle adjani kais adlas raivo adlas regimantas adomaitis enn adusson ilse adusson ada ahi dajan ahmet liisa aibel marika aidla lembit aimre linda ainla elmo ainula anti ainumae riina airenne silvi ait ira ajango alide alakula ellen alakula robert alamaa randar alango rudolf alari nata albringkruusmann alan alda urmas alender voldemar alev martin algus armin alla illi allabert rudolf allabert ljuba aller elise allik peeter allik alli alliksoo andrus allikvee otto aloe milli altermann theodor altermann anna altjakobson anna altleis jaan altleis kaarli aluoja hannes ambos romualds ancans ants ander anu ander lehte ander ago anderson rein andre valve andre karin andrekson paula andrekson ludmilla andrianova ingrida andrina ain anger endel ani eva annast helgi annast sergi annilo rednar annus rein anon nadezda antipenko maimu anto lembit anton eugen antoni ljubov antoni jenny anvelt astrid arak sirje arbi fanny ardant aleksander arder helmi aren rein aren vaino aren anu arendi juta arg valentin arhipenko jan arlazorov toivo arnover inge arro aleksander arry ines aru leida aru jaanika arum virve aruoja heino arus tiit aruvee fred astaire raissa astemenko julia aug erki aule edmund aumere merle aunpuu aleksander aur ajjar ausma mart avandi maria avdjusko gustav avesson anatoli avilotsev valentina avilotseva dan aykroyd lauren bacall aggio bachmann tonu bachmann maie baldesport svetlana balojan hans baltser donatas banionis marika barabanstsikova oleg baranov antanas barcas etta moten barnett aleksandr basihhin eino baskin roman baskin ruts bauman laura baumverk anastassia bedredinova nathalie behm doris belack igor beljajev aleksandr beljavski duncan bell john belushi liis bender peter benson nikolai bentsler regina berg ants berger sarah bernhardt ulle bernhardt karl birkhan sophie birkhan august blaubrik vaclovas bledis boris blinov jelena blinova marika blossfeldt roberts blossom leili bluumer sofja blucher lydia bock humphrey bogart veera bogatorjova anton bome john wilkes booth vladimir borissov liidia borzenkova pierre brice peeter briedis aleksandr buldakov olga bunder tamara burova larry the cable guy sarah wayne callies ian carmichael bab christensen halfdan christensen andrei christiansen colin clive herardo contreras benedict cumberbatch constance cummings zbigniew cybulski timothy dalton renata dancewicz darta danevica danielle darrieux aleksandr demjanenko aleksander dener pavel derevjanko karin deviskaasik viivi dikson mihhail djatsihhin rita dolgihh margarita dombrovskaja svetlana dorosenko lelde dreimane ben drui haim drui lidia duplevsky eleonora duse andres dvinjaninov ija eberlein toomas edur olev eek aleksander eelmaa taavi eelmaa andrus eelmae lembit eelmae ivo eensalu marika eensalu enno eesmaa epp eespaev elle eha valve ehala helmi einer aino einla gosta ekman seenior anna ekston kitty eller kai elling kristel elling rauno elp herta elviste michael emerson eino ende richard ende aili engelberg rudolf engelberg roland engman elvira ennok heino ennok mitrofan enson elita erkina andero ermel theodor ers iivi ervin ants eskola olev eskola david essex mihkel essmann ita ever manolo fabregas gottfried falk semjon farada viktor fedortsenko sergei fedossejev katarzyna figura albert filozov veera fjodorova dario fo bryn fon irina fomina henry fonda philip franks jaan freimann dwight frye tamara gaenko jevgeni gaitsuk janusz gajos michel galabru viktor galinsky vladislav galkin peter gallagher janis garancis stephen gately ira generalova heinrich george estelle getty venera gilmutdinova annie girardot hilda gleser aleksandr goloborodko lidia golovataja ariana grande richard griffiths liliana grodnikova gustaf grundgens ellen grunfeldt maria gurjev rostislav gurjev viktor gurjev anatoli gussev harry gustavson robert gutman vidrik gutman liis haab ahto haabjarv jaan haabjarv alar haak maarja haamer juss haasma aino haav maire haava markus habakukk verner hagus uko halla priit hallap arvi hallik alidejohanna halliste jasmin hamid mati hammer rene hammer enn hango ravo hanura teet hanschmidt benno hansen kristjan hansen leopold hansen mall hansen johan hansing meelis hansing wilhelmine hansing anatoli hanson liivika hanstin heikki haravee chris hardwick robert hardy alvi hargel jaan hargel leonid haritonov dmitri hartsenko terje heido jaak hein valentina hein viive hein uno heinapuu marian heinat kersti heinloo norbert heinloo anu heinsalu hellereet helenurm tiit helimets mare hellam hilda hellas ludmilla hellatlemba julius helsblum neeme henk gerd michael henneberg katharine hepburn ago herkul imbi herm evald hermakula endla hermann agate hiielo siina hiievalja elfriede hilden valdur himbek mercedes hink aavo hinno lea holst emmy holz agnes holt vladislav horuzenko ludmilla hussar aado hoimre lembit harm martin harm tiit harm viiu harm edkar harmson tiina ideon hermann iila ella ilbak andres ild linda ilja aleksandr iljin mihhail iljon kaja ilmjarv helgi ilo valeri iltsik marie ilves tamara imre aita indrikson villem indrikson tanel ingi kaarel ird jeremy irons ingrid isotamm ludmilla issakova andrei izmestjev ingrid iter guido ivandi oleg ivanov kati ivaste aleksandr ivaskevits marta jaago tiina jaaksoo anna jaamets henn jaaniste margus jaanovits erich jaansoo allan jaas peeter jakobi maarja jakobson juri jakovlev viktor jakovlev jelena jakovleva peeter jalakas helle jalonen kevin james valter janno vello janson viesturs jansons nikolai jegorov juri jekimov stanislav jermakov vladimir jermolajev eike joasoo ida johannes kalju johannson aire johanson gustav johanson jaak johanson jaan johanson jaanus johanson uku joller tanel jonas ado joonas leidamarie joonson mait joorits janek joost haja judeikin triin jugapuu felix juhandi aleksander juhani laine juhansoo amanda juhkamson aljo juhkum karl jungholz orm jungholz lii joe jaak joekallas mare jogeva ants jogi arli jogi elsa jogi julie jogi rudolf joks toomas jooger endel jagala eduard jars julius jarve leili jarve malle jarve andres jarvela leontine jarvepera arne jarvesaar juri jarvet lemme jarvi tatjana jarvi ene jarvis ninel jarvson merle jaager udo jaager helene jurgens leida jurgens peeter jurgens grete jurgenson lennarthans jurgenson milvi jurgenson juhan jurgo meta jurgo aili jurissaar ain jurisson veiko jurisson mikk jurjens elmar jurmann vello jurna anu kaal johannes kaal ellen kaarma harri kaasik katri kaasikaaslav vaike kaasik maie kaasikmae mihkel kabel karl kadak saara kadak aksel kahr aleksandr kaidanovski epp kaidu erich kajandi veera kala marie kalbek mart kalbus konstantin kald mati kalda piret kalda paul kalde kalle kaldma tiit kaldma hans kaldoja zoja kalevisilla johannes kaljola hannes kaljujarv rasmus kaljujarv peeter kaljumae erika kaljusaar galina kaljuste ulle kaljuste ruudu kalk karl kalkun karl kalkun kait kall aksel kallas kalju kallas vera kallas aivar kallaste harry kallaste juhan kallaste vivian kallaste imbi kallikorm oudi kalm rudolf kalm ida kalme hanno kalmet henrik kalmet karlandreas kalmet leo kalmet madis kalmet toomas kalmet rezija kalnina ivars kalnins joan kalt mari kamp mart kampus anu kanarik liia kanemagi mari kangilaski rein kangro guido kangur villu kangur helmi kann karli kannelmae paul kannuluik tiina kapper kalju karask eha kard harald kard peeter kard ann karden tiina kareda peeter karell juri karindi katrin karisma herta karjamets feliks kark tonu kark kaarel karm karin karm priit karm alina karmazina aita karo vaino karo eliisabet karotom jelena karpova marta karring eedo karrisoo auguste karro hansi karro harry karro maks karro voldemar karro ott kartau aino kartul lehte karula vaike karusoo naima kasak aiki kase kristjan kasearu anne kasemets kaire kasetalu vladimir kasimir erni kask irina kask jaanus kask teet kask tonis kask valentine kask arnold kasuk linda kasuk leia kasumets igor kasintsev artur kattai helgi kattai tonis kattai tonu kattai aleksander kauler oiva kauppinen larissa kaur sirje kaur albina kausi enn keerd lembit kees marie kei hannes kelder aleksander keller gene kelly guido kenner ireen kennik maimu kents johannes kepp agoendrik kerge raido keskkula elvi keskula marina kesler sirje kets arnold kettman elise kevend urmas kibuspuu august kiho jaan kiho vaike kiik voldemar kiin kaljo kiisk joosep kiiver aleksander kikas eduard kikas lea kikas kiira kikerpuu aleksander kikinov gunnar kilgas paul kilgas tonu kilgas kaarel kilvet jaune kimmel artur kink lauri kink virve kiple verni kirs olev kitsas lulu kitzbergpappel avo kittask enn kivi heino kivi mihkel kivilaan elmar kivilo katrin kivimagi ants kivirahk arnold kivirahk ingrid kivirahk garibaldi kivisalu diana klas ada klein aleksander kleius eva klemets maria klenskaja vladimir klepinin aleksander klink eva klink rein klink enn klooren mati klooren milan knazko tr knight olga knippertsehhova anti kobin meta kodanipork juri koger heli kohv katrin kohv milvi koidu kulli koik liisi koik artur koit jaan kolberg linda kolde mart koldits todor kolev ants kollo peeter kollom kalju komissarov luule komissarov hanno kompus ita kongas amalie konsa linda konsap herardo kontreras erna konts leida koorits malle koost gerda kopp helju koppa einari koppel elvi koppel jaak koppel milvi koppel teet koppel mark koritko erna korjus maile korjus kalev korkma marika korolev ants korv enn kose kadi kosenkranius vassili kossatkin lidia kostandi sonja kozevnikova rein kotkas enn kraam rudolf kraav tarvo krall saima kranig anni kreem toomas kreen uno kreen kersti kreismann valentina kremen tiia kriisa tatjana krikun maimu krinal tiina kripsaar priit kripson madli kristjuhan nikolai krjukov juri krjukov grigori kromanov endel kroon tooni kroon theodor krull viktor krull berta krumm hendrik krumm piret krumm arnold krupp ernst kruuda hugo kruuda heikki kruus ants kruusement arvo kruusement priit kruusement vilja kruusement elli kubjas veli kudres salme kuik aino kukepuu vello kukesoo jaana kukk terje kukk tiina kukli arvo kukumagi joanna kulig adja kuljus riivo kuljus galina kulkina arnold kull elle kull juhan kull katrin kullamaa heino kulvere katrin kumpan helle kuningas neeme kuningas tiina kuningas karol kuntsel nadia kurem raivo kuremaa vambola kurg eduard kurnim jaan kurnikoff tinka kurti alma kurtna igor kurve alo kurvits kitty kuskova voldemar kuslap jenny kuslapuu antonina kusminina vladimir kuzmin laine kuulma vally kuurman claire kuus edmar kuus heljo kuusemets ilmar kuusemets niina kuusik paul kuusik tiit kuusik ivo kuusk august kuuskemaa betty kuuskemaa linda kuusma aleksander koiv eino koiv kaarel koive milvi konnusaar kaie korb hele kore ludmilla korts mati korts alo korve harry korvits viiu korvits andrus kambre ants kand kirill karo volli karo ervin karvet aasa kasi risto kubar juri kuhn aino kulvand eduard kulvet aksel kungas feliks kunnapuu riho kutsar alfred kutt jakob kuuts aadu laabus marta laan ants laande piret laanelepp aare laanemets ave laanoja aleksander laar ly laar adolf laas helle laas paul laasik voldemar laason lia laats vaino laes lembit lahe anna laht arvo laid milvi laid tatjana laid silvia laidla liis laigna ants lainevool leida laius anu lamp elsa lamp tonn lamp johannes lampson alma landberg nathan lane anne langston angela lansbury lilli laoniidu alfred laos arne laos rein laos roland laos vladimir laptev tont laretei aleksander larin ly lasner juri lass liis lass juri latko alice lattik amandus lattik katariina lauk erki laur hugo laur mart laur miroslav laur piret laurimaa arno lauring ants lauter jaan leemets asta lees kristel leesmend mare leet kai leete voldemar leetjarv liia leetmaa rete leetna aili leetva veera leever juta lehiste leonid lehtla magda lehtla uno leies siiri leinatamm aime leis aadu leissar johannamarie leissar mall leissar reet leissar herta lember vaadu lember eduard lemmiste urmas lennuk jevgeni leonov astrid lepa ester lepa margus lepa andres lepik iivi lepik leida lepik triin lepik kadri lepp nieves lepp tonis lepp agnes leppkaasik rea lest leida levald tiiu levald pirjo levandi martin libene nadeschda libene lydia liblikmann ulle lichtfeldt katre lidmets liga liepina harijs liepins karl liigand oskar liigand arnold liiger eduard liiger ellen liiger albert liik edmund liim juha liira hilja liiv salme liiv senta liiv ants liivak maria lee liivak lembit liivamagi aleksander lilbok artur lill ella lill mari lill mariliis lill pille lill aino lilla helga lilleorg tiit lilleorg valentin lind kaja lindal lisl lindau mart lindebaum liis lindmaa artur linnamagi tonno linnas eva linnumagi osvald lipp sergius lipp teodor lipp hella lippasaar susy lippjakobson ly lippur eugenia litvinova ulo lodeson epp lohk natali lohk helmuth lohner oiva lohtander valdeko loigu uno loit anu lomp august lomp lydia loo raine loo verner loo virve loodsalu priit loog niini loona maire loorents lilian looring marje loorits venno loosaar ida lootalvari asta lott salme lott jon lovitz mae luha elmar luhats katariina luide juhan luik markus luik milvi luik sulev luik vilma luik natalia lukasevits pille lukin ella lukkkudu juri lumiste olga lund inga lunge dita lurina lydia lust meta luts tiit luts valter luts ain lutsepp lilli lutter vaino luup veera luur toomas lohmuste karin latsim vaike latt elmar latti tanel laan amanda laane august laane johannes lukki bernhard lulle ago luudik kristjan luus martin maagen anne maasik elsa maasik maie maasik oie maasik wilhelm maddy linda madis mart madiste kleer maibaumvihmar kaido maidla riina maidre raimu maiksar vjatseslav maimussov teo maiste paul maivel lembit majas vello makke eva malleus hilda malling franz malmsten hugo malmsten mait malmsten rein malmsten priit manavald heino mandri karl mantzius gertrud elisabeth mara nancy marchand maimu mardi eve maremae anne margiste david margulies elmar maripuu enna maripuu nikolaifeodor maripuu theo maripuu lehte mark anna markus juri markus leo martin mare martin valli martin aksy martinson elena martinson elmar martinson erich martinson maire martinson loore martma therese masing ella masinggrunberg algimantas masiulis marten matsu marko matvere julianna rose mauriello grild mauseth vassili medvedev virve meerits aleksander meermann eva meil ellu meister zoja mellov aarne melts helene meltsas mara mennika ludvig menning idina menzel mart meos getter meresmaa vello merimaa alfred mering mai mering triinu meriste agne merit karl merits lydia meritssepa maria merjanskaja nil merjanski helena merzin leonhard merzin laine mesikapp maarika mesipuuveebel raivo mets harald metsis marje metsur lea michele august michelson juri mihhejev kaie mihkelson hans miilberg carmen mikiver mikk mikiver tonu mikiver mart mikk tonu mikk benno mikkal enno mikkelsaar olga mikkkrull marina mikkmurakin ilmar mikkor margus mikomagi silja miks martin mill sirje minhof peeter mirski bruno mitt helene mitt maarja mitt manivalde mitt oskar mitt jevgeni moissejenko margarita monakova margarita monakova felix moor julianne moore terese mugasto truuta muld radner muratov mai murdmaa hilje murel jaan muri maret mursa raido murss anu mursspoldar mati murumaa taavet mutsu leida mottus polli motus ain maeots outi maenpaa madis maeorg paul maeots lembit magedi aarne magi aleksander magi alice magi arvi magi laine magi lembo magi maigret magi marin magi paul magi tonis magi viktor magi andres mahar tiina malberg maarika malksoo aleksander malton reet mandmets tarmo mannard mai manniko ilmar marks erika maarits ellen molder milvi molder pauline molder mari moldre hilda moldroo hartius moller ida mollertuur jaan murk thomas murk armilde muur ernsteduard naaris helju nael elvi nander heinrich nau patricia neal lauri nebel eve neem kersti neem eero neemre jevgeni neff gerd neggo natalja negoda veera nelus marek nepomnjastsi helmi nerep ilmar nerep mihhail netsajev katrin nielsen hans nielander annet nieuwenhuijzen ellen niglas karmo nigula eduard niilus juri niin aleksander niine tonis niinemets arno niitof vjatseslav nikkinen vitali nikolajev juri nikulin rufina noor taisto noor allan noormets andres noormets ants nopri eva novek egon nuter rudolf nuude laura nolvak endel nomberg artur nommik enn nommik renee nommik sulev nommik ella nomtak milli nomtak kaili narep elmo nuganen saara nuganen lena nyman marta ohaka andres oja peeter oja paaru oja rein oja tonu oja helga ojalo madis ojamaa eduard ojamets indrek ojari tiit ojasoo age oks andres oks rahel olbrei liina olmaru rein olmaru asta olo timothy olyphant kati ong katrin oolo margus oopkaup helmimarie oot raivo opsola ain orav aksel orav illart orav jaanus orgulas maimu orgussaar juri orlov liina orlova ljubov orlova svetlana orlova alexis ormusson kalju orro ulle orusalu peter otoole andres ots artur ots asta ots georg ots jori ots karl ots senta ots toomas ots lauli otsar kuno otsus velda otsus benita otti heino otto heljo paas reet paavel voldemar paavel linda paberit talvo pabut endel padrik paula padrik olaf paesuld voldemar pahkla ants pahla maria paimre ella pajo louise elisabeth pajo maimu pajusaar ester pajusoo rein pakk meelis pakri herman palang voldemar paldre aivo paljasmaa arkadi pallo erna pallo mari palm mati palm bernhard palmberg tiina palmer merle palmiste ksenia palmre tauno palo tiit palu anne paluver maret pank leonid pankin liidia panova voldemar panso alma papp ulo papp koidula pappel marje parikas harri paris dagmar parmas kai parmas marie parrik leida parrol nicholas parsons sergei parsin elmerice parts enn parve raimo pass nikolai pastuhhov jevgeni pavlov eduards pavuls eduard pea priit pedajas taavi pedriks malle peedo leida peekmann boris peensaar ao peep helend peep maret peep emma peeri marju peerna karin peetri valdo peetri salme peetson terje pennie richard peramets agnessa peterson lembit peterson mare peterson maria peterson marius peterson nata peterson otto peterson aina petersons juri petrov vjatseslav petrov ferdinand pettai kaljo pettai gerard philipe harm pihl helle pihlak ella piho ene piir olga piiroja hilda piirrosenthal athalie pilden ants piller netty pinna paul pinna signe pinna joseph pirchan astrid pirn mart pius priit pius rudolf plakk christopher plummer sergei podekrat mirtel pohla adele polisinsky andrei poljakov aleksei polujan marika poobus madli poola endel poom paul poom veiko porkanen elanda porrmann tiia porss natalie portman taavet poska vilma poska pete postlethwaite elena poznjakkolar voldemar praakel michael praed margus prangel tarmo prangel aleksandra pranno anu presjarv linnar priimagi eneken priks priit prillup sergei prilutski jaak prints zanna prohhorenko august promen ain prosa arnold pruuli helena pruuli valter prugi uldis pucitis mihhail pugovkin hillar puhm peep puis eduard pukk theodor puks liisa pulk hans pulst kristi pumbo mia pumbo august puna hedi pundonen jenny pungar helga purre lulo purre alice pussstamm polina puskaruk ahti puudersell ellu puudist helmi puur sirje puura vaino puura uno puusaag jaan puusepp mare puusepp sergi puusepp andres puustusmaa inge poder julius poder lembit poder elli poderroht meelis podersoo ullar pold karlrobert polde kristian poldma alari poldoja olev poldoja aleksandra poldots dan poldroos priit poldroos oskar polla nikolai polluaas eduard poltsamaa priit poltsamaa elina pahklimagi irina pahn leontine paiv marie paiv eha parg eero pargmae viktor pari aaro parn andres parn endel parn katrin parn maarius parn malle parn irina partel piret paar alide paarson pille purg eva pussa valdek putsep aleksander puvi enn raa helle raa tonu raadik andres raag arvo raag kaljo raag helvi raamat rita raave elza radzina ande rahe anneli rahkema aino raid kaarin raid jane raidma irene raiend juri raiend magda raik riide raik arvo raimo claude rains thea raist ernst raiste lembit rajala christopher rajaveer yvonne raksnevits eduard ralja franca rame leida rammo leida rammul eve randkivi iivi randla adele randoja evald randoja juhan randoja aleksander randviir tiiu randviir faina ranevskaja dagmar rang johannes ranna aili rannaste ulo rannaste irina ranniku rein ranniku karin rask louise rasmussen vjatseslav razbegajev priit ratas elsa ratassepp jaan ratassepp rudolf ratassepp valdeko ratassepp jaan ratnik otto raud heino raudam ott raudheiding priit raudkivi naitleja bert raudsep gert raudsep geeni raudsepp peeter raudsepp heino raudsik sirje raudsik paaren raudvee evi rauer piret rauk illaria raukas ott raukas mauri raus sander raus alfred rebane johannes rebane mati rebane milli rebane sander rebane tiina rebane ly rebbas eddie redmayne salme reek anne reemann ranet rees jarmo reha leino rei linda reial magda reiart susy reiart anu reidak helmi reilas reet reiljan august reiman liina reiman hilda reimann nelly rein ester reinart tiiu reinau carl reiner riina reinik veljo reinik elina reinold anti reinthal rene reinumagi linda reinup jaan rekkor astrid relve salme remmelgas annely renel kalju renel aleksander resta don rickles alan rickman kaur riismaa august riismann heino rikas elga rips aino ripus valve ristma elts ristmagi liia ritsing mait robas aleksei rodionov oleg rogatsov veera rogozina jaanus rohumaa juliette roletsky adele roman jussi romot ago roo johannes rooberg robert rood pille roomere ilmar roomets lydia roos peeter roos juri roosaar aime roosileht andres roosileht herbert roosman reet rootare heiki roots martin roots riho rosberg frieda marie rosenberg valentin ross valentina rossar julius rossfeldt ludvig rost siim rulli ilse rumbalu aimi rumessen maaja rumessen linda rummo elly rump felix rump marta rungi paul ruubel tarmo ruubel tene ruubel aarne ruus erik ruus karin ruus anu ruusmaa nikolai robnikov jaan roomussaar hele rahn vambola rahn ene rammeld meelis rammeld riho rani gita rank maila rastas peeter rastas illar ratsep tonis ratsep rita ratsepp toomas ratsepp tiina raak lensi rommer aigi ruutel raivo ruutel aare saal indrek saar johannes saar maire saar tonu saar kalju saareke niko saarela ullar saaremae liisa saaremael liina saari elfriede saarik anni saariste anneli saaristo yrjo saarnio sulev saarup sabah hilda sabbe ernie sabella reinhold sachker aivo sadam maie saealle tiia saealle alexius sagor reimo sagor madara saldovere kulliki saldre viljo saldre dimitri saliste ago saller helgi sallo eduard salmistu elmar salulaht inga salurand haili sammelselg indrek sammul jaan sammul nadezda samsonova otto sander vaike saral helmi sarap salme sarapuu sampo sarkola arnold sarv kristjan sarv meelis sarv aleks sats katrin saukas ellen saul hans saul jaan saul tonis saul margit saulep larissa savankova konstantin savi leonid savitski irina savuskan ija savvina maiken schmidt paulerich schneider eevi schutz karlis sebris sepo seeman aino seep henno sein kaisa selde natalja seleznjova oskar seliaru tambet seling enno selirand heino seljamaa lydia seller linda sellistemagi selma bjornsdottir ulo selter angelina semjonova adeele sepp august sepp endel sepp hilja sepp kustav sepp ott sepp paul sepp selma sepp peep seppik karin sepre olev serg alice serman hilda sestov julius sestov wallace shawn jaan willem sibul richardvoldemar siig jenny siimon johannes siimsen samuel siirak arnold sikkel piret sikkel anni silbermann eili sild tarmo sild kaja sildna ilmar silla mall sillandi nadezda sillar errart sillart ants simm aivar simmermann endel simmermann maret simmo j k simmons rain simmul piret simson larissa sintsova valve sirel vjatseslav sirin elise sisask sergei sitnikov larissa skljanskajauher kaia skoblov inara slucka mihkel smeljanski innokenti smoktunovski tamara solodnikova vitali solomin jelena solovjova tatjana solovkina linnar solvi arthur sommer maie sommer carly rose sonenclar maimu sonn leida soom maria soomets mare soomre eda soomus lembit soone tamara soone hilda sooper helje soosalu valter soosorv ago soots anna soots sophie sooaar aarne soro arnold spirka eero spriit elonna spriit grazyna szapoowska ruta staliliunaite margus stalte konstantin stanislavski zefira stankevits igor starogin alma steinberg peter andreas christoph johann steinsberg margot stevenson priit strandberg barbra streisand albin strutzkin david suchet agnieszka suchora viktor suhhorukov anneli suits maret suits tiina suits tiit sukk august sunne vaino suri hugo sutt toomas suuman maie suurallik arno suurorg nikolai suursoot enn suve ida suvero mihhail svetin tarvo somer inna sormus selma sooro voldemar sooro alfred sallik grete sallik andres sarev anna sarev valter sarg veera sargava leila saalik kaarel soodor magda soodor heiko soot meeli soot galina suvalep kulno suvalep nina satskaja juri sestakov leonid sevtsov nady sprenkdorn feliks subin david sur aleksei zahharov jassi zahharov eda zahharova maria zahharovabruns vladimir zeldin vladimir zemljanikin ferenc zenthe lya zernant valeri zolotuhhin andrei zubkov jelena zigadlo juris zigurs indrek taalmaa inna taarna nadezda taarna oleg tabakov garmen tabor margus tabor andres tabun kai tabun tarmo tagamets marvi taggo rein taidla toomas taimla viktor taimre georg tales agu tali alli tali leo talimaa lydia tall asta talpsepp jullo talpsepp valentina taluma aino talvi aarne talvik leelo talvik merle talvik kadri tamberg jaak tamleht aino tamm aleksander tamm anna tamm arno tamm elisabet tamm herbert tamm julius tamm katariina tamm kiiri tamm mary tamm raivo e tamm salme tamm signe tamm sulev tamm tonu tamm meeta tammai karin tammaru peeter tammearu leili tammel alli tammemets paul tammeveski kalev tammin august tammisaar diana tammisto kart tammjarv meeli tammu aasa tammur ilmar tammur indrek tamre elo tamul kadi taniloo linda tanni jaan tappel martin taras georgi taratorkin eero tari villu tari ludmilla tarm lia tarmo ruut tarmo maria tarre marta tarto harry tarvo merike tatsi ellen tauden tiina tauraite urve tauts anna techner hugo techner toni tecuceanu aleksander teder alma teder hella teder ross teder lii tedre peeter tedre eido tee kalju tee kristi teemusk kulli teetamm aleksander teetsov olly teetsov harry teffel liina tennosaar tonu tepandi taavi teplenkov virve tepp sulev teppart alfred teras margarita terehhova valentine tern erika tetzky ida thomson malachi throne aino tigane eva tihane juri tiidus klaudia tiidus klaudia tiitsmaa elsa tiitsman piia tiitus juta tikandt mairi tikerpalu mihkel tikerpalu tiina tikk friedrich tilk silvia tilk ella timmer eduard tinn olev tinn ulle tinn juta tints oleg titov asta tofer valdur tohera ants toiger aare toikka anni toipuskar jani toivola eduard toman felix tomberg kart tomingas aivar tommingas mare tommingas harald tomson jaan tomson toomas tondu annester toom helgi toom kaarel toom taimo toomast magda toome mart toome jaan tooming ilmar toomla sirje toomla harriet toompere hendrik toompere hendrik toompere juunior maie toompere ulle toompuu linda toomsalu enn toona liki toona reeda toots evald tordik heino torga erika torger august torim olga torokofftiideberg august torop tiit tralla raivo trass juri trei lee trei malle treial agnes treier carl treumundt emmy treumundt jordis triebel karl triipus aleksanderharald trilljarv elmar trink mait trink boriss troskin aida truu hilda truu mai truupold valdo truve jelena tsaulina sergei tserkassov galina tsernjavskaja olga tsitserova linda tubin taago tubin veiko tubin kadri tudre tambet tuisk voldemar tuisk andres tukk ulle tundla eduard turban fausti turban anna turp ruuben tuudur vello tuulik anne tuuling margus tuuling guido tuvi tiina tonis taavi tonisson epp toniste juhan tonopa annika tonuri regina tosko siiri tahe jaan tatte veikko taar eduard turk maria turk anne turnpu triin tuvi paul udal are uder alla udovenko airi udras tonis uibo vaino uibo alfred uibopuu ilmar uibopuu juhan ulfsak lembit ulfsak mihhail uljanov ulle ulla eha undo olli ungvere svetlana unt silvia urb toomas urb jevgeni urbanski leidamarie urbel voldemarsiegfried urbel hedvig urbla ain urbsoo mari urbsoo nina urgant nero urke inge urmi jaan urvet ia uudelepp ella uuehendrik ivo uukkivi eino uuli eevi uus sandra uusberg jan uuspold heino uustal elve uustalu helmut vaag andrus vaarik maarika vaarik els vaarman anu vabamae arvo vabamae janek vadi laine vaga kalju vaha aita vaher alfred vaher ingrit vaher johannes vaher margus vaher heli vahing mart vahtel roland vahtmaa liina vahtrik britta vahur eeva vahur carita vaikjarv mati vaikmaa ants vain arnold vaino heino vaks oskar valdes tonu valdma viire valdma villu valdmaa enn valdre silva valdt anne valge edgar valge imbi valgemae eduard valgma ritva valkama katrin valkna helja valler alo vallimae eldor valter evi vanamolder helene vannari paul varandi made varango olli vare hilja varem sergo vares kaupo varik uno vark natalja varlei ardo ran varres elli varts roman varts harri vasar viivika vasar karl vasko jekaterina vassiljeva valentina vassiljeva uldis vazdiks eduard vedler thea veelma ragne veensalu kaido veermae anne veesaar erivan veesaar niina veesaar dolores vegman boleslaus veidebaum herta veidenbaum vootele veikat ferdinand veike martin veinmann fritz velberg kaspar velberg ivo velmet alma veltmann melitta vennikas elts ventsel ermu verme marika vernik heikkirein veromann oiela verrev karl verry iiris vesik aime veskimae jevgeni vesnik silvia vestmann luule veziko asta vihandi oskar vihandi ulo vihma ingomar vihmar erich viidas kaili viidas lydia viidas juhan viiding aleksander viikholm olari viikholm aleksander viilma ants viir helene viir krista viirand juta viire tiiu viires toomas viires virve viires johannes viirg aarne viisimaa heli viisimaa teesi viisimaa vello viisimaa karl viitol arnold vikat edgar vilba ain vilbre ulo vilimaa aleksandra viljur kustas viljur tuuli vilks jaan villard ellenide viller epp viller voldemar viller asta willmann erna villmer anne vilt aleksander vimm gunta virkava lully wirkhaus tenno vironi hilja viru hilda visnap mart visnapuu vizma vitols georgi vitsin jevgeni vlassov juri vlassov ilme vohu margarita voites peeter volkonski peeter volmer ants vomm mare voog sergei vorobjov tatjana voronina mizzi vorontsova tarvo vridolin endel vunk evelin voigemast priit voigemast alice vorno hannaliina vosa vladimir vossotski hermann vahi minni vahi ulo vahi villu vahk katrin valbe helene vali mare vali velvo vali udo valjaots olga vaater kari wahlgren zoe wanamaker hugo weaving martin weinek stein winge noah wyle birgit oigemeel karl oigus mihkel onnis imre ounapuu inge ounapuu rait ounapuu lembit ounroos xlil bclilev albert uksip aarne ukskula kristjan ukskula siina ukskula erich ulevain maren ulevain gertrud uppis susannah york teatrilavastajate loend loetleb teatrilavastajaid sealhulgas koreograafe muusikalavastajaid ja kuuldemangulavastajaid filmilavastajad on loetletud filmirezissooride loendis ken sarowiwa sunninimi kenule benson tsarowiwa 10 oktoober 1941 bori 10 november 1995 oli nigeeria kirjanik ja keskkonnakaitseaktivist nigeeria naftarikka deltapiirkonna ogoni hoimu poliitiline liider ta sundis 1941 boris nigeeria lounarannikul ja kasvas suures tugevate hoimusidemetega perekonnas ta oppis ibadani ulikoolis ja umuahia government college is kus ta hiljem opetas 1960 aastate kestel sai ta oppejouks algul nigeeria ulikoolis hiljem lagose ulikoolis ta astus agressiivselt valja nigeeria sojavaelise reziimi ja kompanii shell oil vastu keskkonnakahjustuste parast ogoni hoimu maadel sarowiwa noudis ogoni hoimu enesemaaramist ning suudistas nigeeria poliitikuid hoimujuhte ja shell oili ruustamises osalemises et teda ja tema kaaslasi vaigistada puuti neid ara osta ahvardati ja peksti sarowiwa kasutas oma voitluses luuletusi ja jutustusi poleemikat ja situatsioonikomoodiaid televisioonis uhes kolumnis aastast 1990 kirjutab ta maailmapanga poliitikat arvustades peaaegu 20 aastat tagasi tutvusin ma uhel ringreisil ameerika uhendriikides oma perekonnanime moningate variatsioonidega new yorgis kutsuti mind sorawawo los angeleses sirawawa aga koige tipp oli atlanta kus mind mrs coretta kingi juuresolekul tutvustati saroweeweena saropisspiss ebamugavalt lahedal tualettruumile voiks oelda tol paeval olin ma valmis muutma oma nime millekski taevalikumaks nagu wiwa voi saros ma hoidusin sellest ajaloo huvides parast arreteerimist kirjutas ta vanglast kirju milles ta nagi oma saatust ette tema viimane naidend kandis pealkirja on the death of ken sarowiwa ken sarowiwa surmast protsessil mida inimoiguste kaitse grupid hukka moistsid moisteti sarowiwa koos veel 8 isikuga suudi vaidetavas kaasosaluses nelja ogoni hoimupealiku morvas pealikud tapeti uhel poliitilisel kogunemisel 1994 ken sarowiwa ja teised hukati poomise labi nende surnukehad maeti salajasse uhishauda sailmed ekshumeeriti 2002 peaaegu uksmeelselt peetakse seda poliitiliseks justiitsmorvaks ken sarowiwa hukkamise tottu peatati nigeeria liikmesus briti rahvaste uhenduses poeg ken sarowiwa saatis jouka mehena oma lapsed oppima etonitaolistesse koolidesse ta taotles et nad tagasi tulles tooksid nigeeriale kasu selleks andis ta neile naiteks vaheajaks lektuurinimekirja ja kamandas stiilis polvita kus on piiblis oeldud et poeg peaks isa vastu sonakuulmatu olema eriti palju ootas ta esimeselt pojalt ken sarowiwa jrlt saro on esimene ent poeg armastas jalgpalli ja kriketit ega tahtnud nigeerias olla ta ei tahtnud ka prestiizikas korgkoolis oppida poja sonakuulmatuse tottu isa ja poeg voordusid teineteisest ken sarowiwa jr vottis ametlikult nimeks ken wiwa sellest teatas ta isale kirja teel kui isa oli juba vanglas kirja teel leppisid nad ara parast isa surma laks ken nigeeriasse ja mattis puusargis isa piibu ja kaks raamatut 2000 avaldas ken wiwa malestused pealkirjaga in the shadow of a saint puhaku varjus kuritegevus on teatud territooriumil teatud aja jooksul toime pandud kuritegude kogum kuriteo toimepanija on kurjategija kuritegevuse pohjuste kohta on valja arendatud suur hulk erinevaid teooriaid koige levinumaks vaateks on et kuritegevus on sotsiaalsete ja bioloogiliste tegurite koostoime tulemus juriidiliselt on tegemist kuriteo puhul oigusrikkumise uhiskonnaohtlik tegevus kui riigi poolt karistatava ebaseadusliku tegevusega mis toob endaga kaasa oigusliku vastutuse patricia rollinson eristab kriminaalse uhiskonna tekke protsessis nelja staadumi neist igauhte iseloomustab voimu ja kriminaalide vaheliste vahekordade oma spetsiifika reaktiivne staadium kui voim ja kuritegevus on vastastikuses aktiivses vastasseisus ja tugev riigivoim ei oma vajadust minna kuritegelike formeeringutega kompromissidele siin eristuvad omavahel organiseerimata ja organiseeritud kuritegevus passiivse assimilatsiooni staadium kui norgenevad riiklikud institutsioonid esmajarjekorras okonoomilised ja algavad kompromissid organiseeritud kuritegevusega mis viivad voimusstruktuuridele kasulike varimajanduse institutsioonide tekkele moodukale korruptsioonile ja altkaemaksuvotmisele maffia teke aktiivse assimilatsiooni staadium kui organiseeritud kuritegevuse formeeringud tungivad voimustruktuuridesse ja tagavad endale voimaluse tegutseda paralleelselt ametliku voimuga riik kaotab kontrolli oma varem kurjategijatega korraldatud vastastikuste mojude protsesside ule kurjategijate formeeringud avaldavad aarmiselt olulist moju okonoomikale ja poliitikale maffia voimuletulek proaktiivne staadium kui organiseeritud kuritegevus muutub uhiskonnas domineerivaks jouks allutades endale nii riiklikud kui ka uhiskondlikud struktuurid siin saab eristada maffiariiki ja maffiauhiskonda saintsimoni utlust mooda saavad rahvused nagu uksikud inimesedki elada kas tootades voi varastades klaas on labipaistev suhteliselt tugev raskesti kuluv oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal millest saab kujundada vaga siledaid ja mittelabilaskvaid pindu need omadused on voimaldanud kasutada klaasi vaga paljudes rakenduskohtades klaasid on uhtlased amorfsed tahked materjalid mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali vaga kiirel jahtumisel nii et ei jaa aega korraparase kristallvore moodustumiseks tavaline klaas on enamasti amorfne ranidioksiid sio sama keemiline uhend mis kvarts voi polukristallilises vormis liiv puhta ranidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 oc mistottu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet uks on sooda naatriumkarbonaat naco voi potas kaaliumkarbonaat mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ocle ent sooda muudab klaasi lahustuvaks seega kasutuks mistottu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi kaltsiumkarbonaati caco uks klaasi pohilisemaid omadusi on see et ta on nahtava valguse suhtes labipaistev see labipaistvus tuleneb asjaolust et klaasi moodustavas materjalis ei ole uhtki aatomijoone uleminekuolekut millel oleks nahtava valguse energia aarmiselt puhta klaasi saab teha nii labipaistvaks et valguskaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel labinahtav sadade kilomeetrite ulatuses tavalise klaasi omaduste muutmiseks lisatakse sellele tavaliselt muid koostisosi pliioksiidi sisaldav pliiklaas on tavalisest saravam sest tal on suurem murdumisnaitaja boori voidakse lisada selleks et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi naiteks pyrexklaasi puhul ka baariumi lisamine suurendab murdumisnaitajat kui klaasi lisada tseeriumi siis ta hakkab neelama infrapunast energiat teiste metalloksiidide lisamine voib muuta varvust sooda voi potase osatahtsuse suurendamist kasutatakse monikord sulamispunkti taiendavaks alandamiseks mangaani lisamisega on voimalik vabaneda soovimatutest varvustest klaasi ainulaadsus seisneb selles et seda saab kasutada korduvalt uute toodete valmistamiseks ilma et kvaliteet halveneks klaas tekib monikord looduslikul teel vulkaanivooludest obsidiaani kujul looduslikku klaasi naiteks obsidiaani on kasutatud kiviajast peale varaseimad kirjalikud allikad klaasi valmistamise kohta parinevad mesopotaamiast 1412 sajandist ekr klaasi hakati iseseisva kunstlikult loodud materjalina kasutama 3 aastatuhandel ekr klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina 1 sajandil ekr arendati klaasipuhumise tehnikat klaas mis oli olnud aarmiselt haruldane ja vaartuslik muutus palju tavalisemaks vanarooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks teadaolevalt oli eestis esimene klaasisulatus hiiumaal huti klaasikojas 16281664 uldse on eesti aladel teada ule poolesaja klaasitoostuse uks suuremaid ja kauem tegutsenud klaasitoostusi oli roikameleski peeglivabrik 17922005 kosovo serbia kosovo albaania kosove kosova on vaidlusalune piirkond balkani poolsaare laaneosas suuremat osa kosovost kontrollib taielikult osaliselt tunnustatud kosovo vabariik serbia republika kosovo albaania republika e kosoves mis kuulutas end 17 veebruaril 2008 uhepoolselt serbiast soltumatuks serbia enamusega ja serbia piiri aarset pohjakosovot kontrollib ta osaliselt naiteks toimib serbia ja kosovo vahel tollikontroll kosovo riigipiiri kogupikkus on 602 km serbia ei tunnusta kosovo iseseisvust ning peab teda serbia koosseisu kuuluvaks kosovo ja metohija autonoomseks piirkonnaks serbia autonomna pokrajina kosovo i metohija albaania qarku autonom i kosoves dhe metohise kosovo iseseisvust on tunnustanud 110 uro liikmesriiki sealhulgas eesti kosovo piirneb laanes montenegroga pohjas ja idas serbiaga lounas makedooniaga ja edelas albaaniaga kosovol puudub merepiir nimi kosovo parineb nahtavasti slaavi sonast kos mustrastas selline kohanimi on slaavi maades levinud seda nime esineb muuhulgas valgevenes bosnias bulgaarias horvaatias ja venemaal moned albaania uurijad vaidavad et tegemist on serbiaparase vormiga vanast albaania kohanimest mis tahendab korgtasandik metohia voi metohija tuleb kreeka sonast metokhia see sona tahendab maad mis on antud serbia oigeusu kirikule kirikumoisad asusid ajalooliselt rohkem laanekosovos metohija ei ole praegu mingi haldusuksus rahvaarv oli 1999 aasta kriisi eelohtul peaaegu 2 miljonit 2007 aastal oli kosovos kohaliku statistikaameti andmeil 2 126 708 elanikku rahvastiku tihedus oli 19534 inkm2 2011 aastal korraldatud rahvaloenduse esialgsete andmete pohjal oli kosovos 1 733 872 elanikku ja rahvastiku tihedus 220 inkm2 reutersi teatel oli mehi kosovos 504 ja perekonna keskmine suurus 59 inimest loenduses keeldus osalemast 60 000 kosovo serblast kes ei tunnista kosovo iseseisvumist serbiast rahvastiku kahanemise pohjuseks on kosovo ametnikud pidanud asjaolu et suur osa kosovo albaanlastest elab valismaal hinnanguliselt on neid 700 000 850 000 kosovo suurimad linnad on kosovo vabariigi pealinn pristina 162 000 elanikku ja prizren 95 000 kosovo edelaosas 2007 aastal moodustasid albaanlased kosovo rahvastikust 92 serblased 53 ja teised rahvused 27 albaanlased moodustavad elanikkonnas enamuse 19 sajandist varasem etniline koosseis on vaidlusalune kusimus poliitiline piir ei jargi etnilisi kosovo pohjaosas ja vaiksemates enklaavides on serblaste ulekaal endise jugoslaavia piirides on ka valjaspool kosovot albaanlaste ulekaaluga piirkondi makedoonia loodeosa keskserbiasse kuuluv presevo kuigi kosovo on ametlikult serbia vabariigi provints haldab seda uro ilma serbia osaluseta vastavalt uro julgeolekunoukogu resolutsioonile nr 1244 10 juunist 1999 novembris 2001 valiti parlament ja martsis 2002 valiti presidendiks ibrahim rugova kuid julgeolek oigusemoistmine ja valisasjad on endiselt uro kontrolli all kosovo anomaalne staatus kujunes kosovo soja marts kuni juuni 1999 tottu soja peamiseks pohjuseks sai racaki massimorv 15 jaanuaril 1999 milles serbia politsei tappis 45 kosovo albaanlasest tsiviilisikut ja selle jargnenud rambouillets toimunud nato ja jugoslaavia vaheliste labiraakimiste ebaonnestumine kosovo sojas rundasid nato vaed ilma uro mandaadita jugoslaavia liitvabariiki et peatada serbia politsei ja armee poolne etniline puhastus sellega sunniti jugoslaaviat alla kirjutama kumanovo leppele mis nagi ette jugoslaavia vagede valjatombamise kosovost ja provintsi okupeerimist uro protektoraadina nato poolt juhitud rahvusvaheliste vagede kfor poolt kuhu juulini 2003 kuulusid ka venemaa uksused parast 1999 aastat on paljud serblased provintsist lahkunud ning kohalikud albaanlased ei soovi serbia suveraansuse tegelikku taastamist kosovos teiselt poolt ei ole serbia valmis tunnustama kosovo iseseisvust ning kosovo iseseisvaks kuulutamine ilma serbia nousolekuta rikuks territoriaalse terviklikkuse ja siseasjadesse mittesekkumise printsiipi seetottu jatkub praegune olukord toenaoliselt kaua 20 veebruaril 2006 algasid viinis labiraakimised kosovo tulevase staatuse ule labiraakimisi juhtis uro erisaadik kosovos martti ahtisaari 2007 aasta veebruaris tunnistas ahtisaari et labiraakimised on ebaonnestunud valmis kull uro julgeolekunoukogu resolutsiooni eelnou mille jargi kosovo saaks eli jarelevalve all piiratud riikluse kuid sellega ei olnud nous kumbki pool venemaa lubas resolutsiooni vetostada ban kimoon seadis kokkuleppele joudmise lopptahtajaks 10 detsembri 2007 17 veebruaril 2008 kuulutas kosovo ennast iseseisvaks juba esimestel paevadel tunnistas seda hulk riike sealhulgas 3 vetooigusega uro julgeolekunoukogu riiki usa prantsusmaa ja suurbritannia eesti tunnistas kosovod iseseisva riigina sama aasta 24 aprillil 11 juuni 2013 seisuga tunnistab kosovo iseseisvust 101 uro riiki ja hiina vabariik taiwan kosovo lahinaabritest tunnistavad selle iseseisvust koik peale serbia montenegro albaania ja makedoonia seevastu muud maailma riigid sealhulgas 2 uro julgeolekunoukogu vetooigusega riiki venemaa ja hiina rahvavabariik ei tunnista kosovo iseseisvust ja peavad seda serbia haldusalasse kuuluvaks kosovo ja metohija provintsiks euroopa liidu liikmesriikidest tunnustas 2013 aasta juuli seisuga kosovo iseseisvust 23 ning ei tunnustanud 5 riiki nato riikidest tunnistab kosovo iseseisvust 24 riiki ja ei tunnista 4 riiki praeguse seisuga ei tunnista el nato ega uro organisatsioonidena kosovo iseseisvust ja tegutsevad seal jatkuvalt uro julgeolekunoukogu resolutsiooni 1244 alusel 2008 aasta detsembrist tegutseb eli oigusriigi mission eulex kosovos missioni mote on aidata kosovo voimude pingutusi oigusriigi saavutamisel eelkoige politsei oiguse ja tolli alal eulex toimib uro julgeolekunoukogu resolutsiooni 1244 raamistikus ja on kosovo staatuse suhtes neutraalne serbia noudis iseseisvusdeklaratsioonile rahvusvahelise kohtu mittesiduvat hinnangut 30 septembril 2008 rahuldas uro peaassamblee serbia noude resolutsiooniga 633 haaltega 77 poolt 6 vastu ja 74 ei osalenud haaletusel 22 juulil 2010 otsustas rahvusvaheline kohus mittesiduva kohtuotsusega et kosovo uhepoolne iseseisvusdeklaratsioon ei ole vastuolus rahvusvahelise oigusega 2007 aastani jagunes kosovo 30 vallaks kosovo seaduste kohaselt on kosovos praegu 38 valda millest kumnes on enamuses serblased kokku ligi 90 kosovo serblastest serbia ei tunnista seadusi mis kosovo parlament on valja antud parast kosovo iseseisvuse valjakuulutamist seega ka mitte uute serblaste enamusega valdade seaduslikkust vallad tegutsevad kosovo seaduste jargi vald albaania keeles komuna serbia keeles opstina on kosovo vaikseim haldusuksus kosovo varajane ajalugu on vaidlusalune kusimus serblaste esivanemad randasid kosovo aladele kirdest 7 sajandi algul pkr keskajal oli kosovo serbia kuningriigi keskus 1389 aastal voitsid murat i vaed serblasi ja bosnialasi pristina lahistel aset leidnud kosovo lahingus piirkond laks poolekstuhandeks aastaks osmanite riigi koosseisu serbia ajaloolaste vaitel kujunes kosovo praegune albaanlastest elanikkond pohiliselt edelast praeguselt albaania territooriumilt sisserannanutest see migratsioon toimus turgi voimu ajal eriti alates 17 sajandist kui enamik albaanlasi vottis vastu islami albaanlased vaidavad et nemad on kosovo algasukad sest nad on illuurlaste jareltulijad albaania ajaloolaste vaitel torjuti illuurlased 6 sajandi paiku sisserannanud slaavlaste serblaste esivanemate poolt louna poole praeguse albaania territooriumile 1870 aastatel asutasid albaanlased turgi voimule vastupanemiseks prizreni liiga ja 1881 moodustati ajutine valitsus 1912 oli kosovo luhikest aega vastiseseisvunud albaania riigi koosseisus ent 1913 sundisid suurriigid suurbritannia ameerika uhendriigid prantsusmaa ja teised loovutama piirkonna serbiale sest sel ajal olid umbes 60 piirkonna elanikest serblased vaata kosovo rahvaarvu dunaamika aastal 1918 sai kosovost vastmoodustatud jugoslaavia osa 19411945 oli kosovo itaalia okupatsiooni ajal moodustatud suuralbaania koosseisus parast soja loppu sai kosovo josip broz tito poolt juhitud jugoslaavias 1946 serbia liiduvabariigi autonoomse piirkonna ja 1963 autonoomse provintsi staatuse 1974 voeti vastu jugoslaavia uus pohiseadus mis andis kosovole peaaegu taieliku omavalitsuse peamiselt albaanlastest parteijuhtide juhtimisel naiteks oli koolides sama oppekava ja opikud mis albaanias enver hoxha voimu ajal need sailisid isegi parast seda kui albaanias oli neist loobutud 1980 aastatel albaania ja serbia kogukonna vahelised pinged provintsis kasvasid albaanlased pooldasid kosovo suveraansust serblased seevastu pooldasid tihedamaid sidemeid ulejaanud serbiaga serblaste politiseeritud ja toestamata vaidete kohaselt albaanlased diskrimineerisid kosovos elavaid serblasi tegelikkuses olid need vaited jugoslaavia keskvoimu julgeolekutootajate poolt valja moeldud ja levitatud selleks et suurendada kosovos jugoslaavia keskvoimu ja serbia haaret augustis 1987 jugoslaavia kommunistide juhitud reziimi norgenemise ajal kulastas kosovot slobodan milosevic kes oli tollal tousev taht poliitikataevas oma karjaari edendamiseks apelleeris ta serbia natsionalismile koneldes rahvahulkadele utles ta mitte keegi ei tohi soandada teid peksta ning sai kohe kosovo serblaste kangelaseks 1987 aasta lopuks kontrollis milosevic serbia valitsust 1989 toimus uleserbialine referendum mis kiitis heaks serbia uue pohiseaduse mis oli demokraatlikum sest ta voimaldas mitmeparteisusteemi kehtestas tegeliku sonavabaduse ja nagi ette inimoiguste austamise uus konstitutsioon karpis provintside oigusi jattes ka kosovo autonoomiast ilma ka seda tajusid serblased demokraatliku sammuna kosovo albaanlased aga protesteerisid selle vastu keeldudes referendumil osalemast albaanlaste boikott ei mojutanud siiski referendumi tulemust sest nende osatahtsus kogu serbias oli liiga vaike ent uue konstitutsiooni pidi ratifitseerima kosovo esinduskogu kui see kogu martsis 1989 kogunes et ettepanekuid arutada umbritsesid hoonet tankid ja soomusautod sundides esinduskogu konstitutsiooniparandusi vastu votma pohiseaduse muudatustega laks kontroll kosovo politsei kohtususteemi majanduse haridussusteemi ja keelepoliitika ule serbia valitsuse katte uue konstitutsiooni jargi ei olnud provintsidel enam oma ametlikku ajakirjandust ning kogu ametlik ajakirjandus integreeriti serbia ametliku ajakirjanduse alla kosovo albaaniakeelne ajakirjandus suruti alla albaaniakeelset ajakirjandust enam ei finantseeritud ja kuigi eraajakirjandus oli teoreetiliselt lubatud tegid spetsiaalselt korgeks aetud rendid ning seadused selle levitamise keeruliseks nii et see peaaegu ei saanud toimida ka albaaniakeelne televisioon ja raadio kosovos keelustati ka kontroll riigiettevotete ule tol ajal ja praegugi olid enamik ettevotteid riiklikud ning de iure on seda praegugi laks serbia valitsuse katte septembris 1990 vallandati kuni 123 000 albaanlastest riigiametnikku ajakirjanikku opetajat arsti ja riigiettevotete tootajat see kutsus esile uldstreigi ja massilised rahutused ka albaaniakeelset haridust karbiti parast kosovo autonoomia kaotamist standardiseeris serbia valitsus oppekava kogu serbias koolides loppes albaaniakeelne ope algkoolides see taastati 1994 ning seda karbiti ka pristina ulikoolis ka albaania opetajaid vallandati massiliselt albaanlased hakkasid riigikoole boikoteerima ning puudsid sisse seada paralleelse albaaniakeelse hariduse parast albaanlaste massilisi rahutusi kuulutati veebruaris 1990 valja erakorraline seisukord ning rahutuste mahasurumiseks suurendati tunduvalt jugoslaavia armee ja politsei kohalolekut provintsis 1992 peeti sanktsioneerimata valimised millel valiti ulekaalukalt presidendiks ibrahim rugova kuid neid valimisi ei tunnustanud ei serbia valitsus ega uhegi valisriigi valitsus 1995 asusid kosovosse elama tuhanded serbia pogenikud horvaatiast mis halvendas veegi kahe kogukonna vahelisi suhteid albaanlaste vastuseis jugoslaavia ja eriti serbia ulemvoimule oli varem 1968 ja marts 1981 viinud maratsemiseni kosovo halduskeskuses pristinas ibrahim rugova pooldas vagivallatut vastupanu kuid hiljem sai ilmseks et see ei toimi ning vastupanu vottis alates 1996 aastast separatistliku agitatsiooni ja kosovo vabastusarmee ushtria clirimtare e kosoves uck relvastatud aktsioonide vormi serbia politsei ja uck aktsioonid olid 1998 aastaks tekitanud vaheintensiivse sojategevuse seisundi milles enne 1999 aasta kosovo soda hukkus ule 2000 inimese uck rundas korduvalt serbia politseid martsis 1998 hakkasid uck separatistidega voitlema ka jugoslaavia armee uksused jargnevatel kuudel tapeti sadu inimesi ja ule 200 000 inimese pogenes kodudest rahvusvahelise ajakirjanduse teatel sunniti inimesi relva ahvardusel kodudest lahkuma uro hinnangul pogenes martsist 1998 aprillini 1999 kodudest umbes 640 000 albaanlat enamik pogenikke laks albaaniasse makedooniasse ja montenegrosse laane ajakirjanduses on teatatud juhtumitest et serbia ametnikud on albaania perekondade isikuttoendavaid dokumente piiripunktides havitanud uro on suudistanud slobodan milosevici ja teisi korgeid serbia ametiisikuid serbia vagede toime pandud sojakuritegudes kosovos nato ja uck ametiisikuid ei ole uro sojakuritegudes suudistanud 17 novembril 2007 peetud parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistel voitis kosovo demokraatlik partei mis lubas provintsi iseseisvaks kuulutada enamik serblasi boikoteeris valimisi kosovo kuulutas end iseseisvaks 17 veebruaril 2008 2013 aasta 11 juuni seisuga on kosovo iseseisvust tunnustanud 101 uro riiki ja taiwan 19 riigil on kosovos valisesindus kosovo on imfi ja maailmapanga liige 10 juulist 2008 17 detsembrist 2012 on kosovo ka euroopa rekonstruktsiooni ja arengupanga liige kosovo laanepiirile albaaniaga dinaari magedesse jaab endise jugoslaavia korgeim tipp daravica 2656 m gpsi jargi 2667 m oma korgemaks tipuks peab seda seni ka serbia kuigi tema laeks jaab nuud 500 meetrit madalam midzor idapiiril bulgaariaga 2169 m stara planina aheliku laaneotsas albaanias on nende keeles gjeravicast 100 m korgem vaid korab hoolimata magedest piiril on kosovo laaneosa metohija siiski koige madalam ala 400600 m mida labib riigi suurim jogi valge drin maa idaosa on jallegi korgem ja kunklikum ulatudes pohja ja idapiiril 15002000 meetrini kopaonik ka kosovo lounapiirile jaav sar planina massiiv ulatub siin 2640 meetrini kuigi magiala korgeim tipp titov vrv 2748 m jaab pisut louna poole makedooniasse samas sari magedes on ka riigi ainus rahvuspark kogu kosovo alal on tugevate maavarinate oht samas on tektooniline aktiivsus loonud maale rikkalikud maavarad leidub paljusid metallimaake sh hobedat ja haruldasi metalle ligi 40 maast on kaetud segametsadega rohkem kui kolmandik territooriumist on haritav maa ning kuuendik karjamaad valitseb mandriline kliima soojade suvede ja suhteliselt jahedate talvedega magedes pusib lumikate 34 kuud sademeid on 8001200 mm aastas millega kosovo on varasema suure serbia koige sademeterikkam ala kahekonelus 3 martin buberi raamatu kahekonelus kolmanda osa kinnitus kokkuvote kinnitus vestlus vastasega loodan et minu osutused loevad labi kaht tuupi lugejad amicus sober kes teab tegelikkusest millele ma tahaksin napuga naidata nagu teeb seda ristija johannes matthias grunewaldil ja hostis vaenlane ehk adversarius vastane kes seda tegelikkust eitab ja selleparast astub minu vastu valja sest ma osutan sellele kui tegelikkusele seega viin eksitusse ta suhtub siin oeldavasse sama tosiselt nagu mina kes ma parast pikka ootamist kirjutan seda mis peab saama kirjutatud sama tosiselt kuid miinusmargiga selleta kes pole rohkem kui inimicus vaenlane kelleks pean ma aga igauht kes puuab viia kusimust ideoloogilisele pinnale ja sundida mind seal naitama oma vaadete tahendust ajaksin ma heameelega labi amicus ele pole mul siin motet midagi raakida uhise surelikkuse ja uhise tee kellaloogid kumisevad uhtmoodi tema ja minu korvus just nagu viibiksime uhes ruumis ja tunneksime teineteist mis aga puutub adversarius esse siis ei piisa siin kui ma utlen millele ma tema jaoks osutan tema varjatud isiklikule elule tema saladusele ja sellele et minnes ule lave mida ta hoolega valdib avastab ta selle mida ta eitab sellest ei piisa ma ei peaks hoiduma vastusest tema tosisele vastuvaitele ma pean votma seda sellisena millisena ja mis ajendil see on esitatud ja vastama niisiis adversarius istub minu vastas oma tavalisel avaldumiskujul mis vastab aja vaimule ning utleb pigem mulle tahelepanu pooramata kui minu poole poordudes tavalise ebaisiksusliku universaalse duelli toonis ja maneeris koiges selles ei voeta arvesse meie kaasaegse elu faktilist kulge ja uldse elutingimusi koik see millest te raagite leiab aset mingis olematus maailmas mitte sotsiaalses keskkonnas milles me veedame oma paevad ja mis maarab meie reaalsuse kui selle uldse miski maarab kaks inimest kellest te raagite istuvad uhel pingil nahtavasti puhkuse ajal reisides suure linna kontoris te ju ei saaks neid niimoodi istuma panna seal ei saaks see puha akt aset leida seda katkendlikku vestlust peavad intellektuaalid moni kuu enne vapustavaid sundmusi fantaseerides viisidest kuidas neid vaimse mojutamise teel ara hoida see voib pakkuda teatavat huvi inimestele kellel puuduvad kindlad kohustused ent kas see tahendab et kaubandusfirma tootaja peab end oma kolleegidele avama voi et konveieri taga seisev tooline peab ootama vastust temaga toimuvalt voi et tohutu suure tehnilise ettevotte direktor peab dialoogis vastutustunnet ules naitama noudes tahelepanu olukorrale mis inimesel ette tuleb te ignoreerite alalist olukorda milles igauks meist on niivord kui ta osaleb uhiskonna elus ja koikide uleskutsete juures konkreetsusele kujutab see endast vaid sojaeelse esimese maailmasoja eelse individualismi parandatud valjaannet mina aga kes ma sugavalt teadvustan peaaegu taielikku voimatust uhiselt moelda isegi vastandlikelt positsioonidelt lahtudes kui puudub uhine taju vastan koigepealt mu armastusvaarne vastane selleks et me raagiksime teineteisega mitte teineteisega paralleelselt palun ma teid arvesse votta et ma ei noua mitte midagi selleks pole mul kutsumust ega isegi mitte oigust ma ainult puuan oelda et miski on olemas ja osutada selle omadustele ma lihtsalt teatan ja kuidas uldse saaks nouda kahekonelust kahekonelust ei tehta kellelegi ulesandeks vastus ei ole kohustus vaid voimalus ja vastus on toesti voimalik dialoogilisus ei ole intellektuaalsuse eelis nagu dialektilisus ta ei teki inimsuse tipul ta ei alga kotgemal kui ta algab siin ei ole andekaid ja andetuid on vaid need kes on valmis sellele tundele alluma ja need kes sellele vastu seisavad ja see kes seda homme tunda saab ei marka seda tana uldse ta ei tea isegi et see temas on et see on meis koigis ta avastab selle ja kui avastab siis imestab te raagite mulle nendest kellel on teatavad kohustused ning kes tootavad ettevotetes just neid ma peangi silmas neid kes tootavad vabrikus kaupluses kontoris kaevanduses aurukatla juures koostetsehhis inimesi ma ei otsi teatud inimesi ma ei otsi neid valja ma votan need kes on siin neid ma peangi silmas neid kes seisavad konveieri juures jooksevad rattas mida nende too tingib kahekonelus ei ole vaimse luksuse ja vaimse oitsengu ilming see on loodu asi ja see ongi inimene kellest ma raagin inimene kellest me raagime loodu triviaalne asendamatus oma osutustes dialoogilisusele votsin ma nii puhtad nii paradigmaatilised naited nagu malu mulle pakkus et selgelt valjendada seda mis on saanud nii kaugeks nii unustatuks selleparast kuuluvad minu jutustused valdkonda mida te nimetate vaimseks tegelikult aga on see onnestunud lopule viidud naite valdkond aga tahtis pole mulle mitte see mis on puhas mulle on tahtis see mis on ahmane parsitav aeglane lootusetu mottetus mulle on tahtis labimurre mulle on tahtis labimurre mitte taiuslikkus ja mitte labimurre mis tuleneb meeleheitest millel on havitav ja massav joud ei jutt ei ole suurest katastroofilisest uhekordsest labimurdest sellest tuleb monda aega vaikida isegi omaenda sudames vaid valjumisest umbse petlikkuse rahulolematuse seisundist milles on inimene kes minu naidetes on rahvamassist huupi haaratud ja millest valja rabelda ta suudab ja monikord rabelebki valja kuhu mitte millessegi ulevasse kangelaslikku puhasse mitte absoluutsesse vaid uksnes teatavasse argipaeva rangusse ja halastusse kus ma puutun kokku just selle tegelikkusega mille kohustuste sfaaris ma viibin puutun kokku vastastikuse pilguga noogutusega uhesonaga nii et ma tunnen end antuna sellele ja seda antuna mulle ennast konelevana sellele ja seda konelevana mulle ja siis astub keset rutiini mura mida ma nimetan oma tegelikkuseks minu ette oma suuruses akki tegev tegelikkus elusolendite tegelikkus mis neile on usaldatud mille eest nad vastutavad motet ei leia me asjades me ei pane seda nendesse kuid ta voib tekkida meie ja nende vahel ei maksa mulle omistada pateetilist nouet koik voi mitte midagi ja siis toestada selle kujuteldava noude voimatust ma ei tea mis on koik ja mis on mitte midagi nii uks kui ka teine tunduvad mulle uhtviisi ebainimlikud ja valjamoeldud ma pean silmas vaid selle quantum satis t niipalju kui tarvis mida inimene sellel oma elutunnil suudab teoks teha ja leida kui ta soandab teiste sonadega kui ta ei luba umbruse valjakujunenud harjumusparasusel endale sisendada et on olemas loomisest valja jaetud sfaarid ning et tema tootab uhes nendest sfaaridest ning saab motte juurde loomisest tagasi tulla alles parast toopaeva loppu voi et koik see on vananenud ja kui seda kunagi ka oli on see ammu moodas praegu aga on olemas tootmine too ja tuleb peat valja heita igasugune romantika pigistada hambad kokku ja tulla toime sellega mis on tunnistatud vajalikuks kordan kui inimene ei luba endale seda sisendada pole olemas vabrikut ega kontorit mille loomine oleks sedavord unustanud et uhelt tookohalt teisele uhelt toolaualt teisele ei saaks heita inimese pilku kainet ja vennalikku mis oleks tagatiseks et loomine toesti toimub quantum satis ja pole midagi mis jumala ja inimese vahelisele dialoogile rohkem kaasa aitaks kui see mittesentimentaalne ja mitteromantiline inimestevaheline pilguvahetus vooras ruumis ent kas see on kaheldamatult vooras ruum kas toesti peab edaspidi koikidel aegadel ettevottes tootava inimese aeg olema jaotatud voora maa too valla ja kodumaa puhkuse valla vahel kas tema elu sest ohtu ja puhapaev ei saa vabaneda toopaeva iseloomust vaid kannavad valtimatult selle pitserit peab olema jaotatud too ettevotmiseks ja puhkuse ettevotmiseks ilma mingi jaljeta vahetuolekust reguleerimata ulejaagist vabadusest kusjuures vabadust mida ma silmas pean ei loo mingi uus uhiskonnakord voi ehk hakkab koikide maharahustatavate rahulolematuste all juba liikuma miski tundmatu ja algselt sugav mille jaoks ei ole veel kuskil leitud rahuldamise piiri kuid mis saavutab sellise voimsuse et dikteerib tehnilistele juhtidele ettevotjatele ja uurijatele ratsionaliseerige kuid humaniseerige endas see ratsionaliseeriv ratsionaalsus et ta oma eesmarkide ja arvestuste sekka haaraks elus inimese kes tunneb vajadust maailmaga vastamisi seista mu armastusvaarne vastane kas sugavuses on juba targanud impulsina viimase revolutsiooni suureks ettevalmistamiseks voi selle sademekesena puudlus ettevotet dialogiseerida quantum satis sonastuses tahendab see too sfaari selliseks korrastamiseks et ettevote oleks elu dialoogilisusest sedavord labi immutatud kui taidetavad ulesanded seda voimaldavad aga seda mil maaral nad seda voimaldavad voib praegu vaevalt isegi oletada ajal mil minu pustitatud kusimuse lahendamine on jaetud tegelikkuse suhtes pimedatele oigeaegsuse fanaatikutele ja maailma valtimatu traagilisuse ettekuulutajatele kes on pimedad voimaluste suhtes moelge millest annab tunnistust see et tooline voib isegi oma suhet masinaga tajuda dialoogilisena et trukitooline jutustab kuidas ta ukskord masina undamises tabas minu poole pooratud lobusa ja tanuliku naeratuse mis valjendas arusaamist et mina aitasin korvaldada takistused mis olid teda seganud teda haavanud ja talle haiget teinud ja nuud ta saab kergelt liikuda kas teil ei tule seoses sellega meelde lugu androklosest ja lovist ent seal kus inimene elutule esemele iseseisvust ja otsekui hinge andes toob ta oma soovi ja dialoogi valda peab tal tekkima eelaimus dialoogist maailmaga dialoogist maailmas toimuvaga sellega mis teda umbritsevas asjade keskkonnas on talle lahedane voi kas te toesti motlete et margid ja nende tajud jaavad pidama ettevotte lavele kui ettevottes leidub toeliselt avatud hing te kusite naerdes kas siis suure tehnilise ettevotte juht saab ules naidata dialoogilist vastutust saab ta naitab seda ules siis kui ta kujutleb ettevotet mida ta juhib niipalju kui see on voimalik quantum satis ette selle konkreetsuses kui ta ei nae selles mitte nende mehhaaniliste joudude keskuste ja neid teenindavate organismide keskuste kogumit mis tema jaoks diferentseeruvad ainult oma funktsioonide poolest vaid kogumit inimestest kellel on nagu nimi ja elulugu kes on seotud teatava tegevusega mis valjendub keerulise mehhanismi toimingutes kuid ei seisne nendes kui ta distsiplineeritud fantaasia abil kujutab endale seesmiselt ette nende inimeste hulka keda ta muidugi ei saa tunda ja maletada siis kui keegi neist millegiparast toesti satub kindla indiviidina tema vaatevalja voi otsuste sfaari ei taju ta teda numbrina mis kannab inimese maski vaid ilma igasuguse pingutuseta tajub teda isiksusena kui ta suuremalt jaolt sunnitult kaudselt mitmesuguste kommunikatsioonisusteemide vahendusel soltuvalt ettevotte mootmetest iseloomust ja struktuurist ja talle organisatsiooniliselt alluvates alluksustes ka vahetult tajub neid inimesi isiksustena ja suhtub nendesse vastavalt on enesestmoistetav et algul kuulutavad molemad pooled kapitalistid ja proletariaat selle fantastilise tegevuse fantastiliseks ning tema praktika ettevotte tooliste suhtes diletantismiks kuid on sama enesestmoistetav et ainult seni kuni tema tehnilised saavutused teda nende silmis oigustavad sellega ma ei taha muidugi oelda et tehnilised saavutused tingimata saavutatakse toe ja edu vahel ei ole prestabiliseeritud harmooniat tosi kull siis jargneb midagi halvemat teda hakatakse jaljendama pragmaatilistel motiividel st kasutama tema meetodeid ilma tema veendumusteta ja tema tajuta kuid see vaimuajaloo iidne demoonia tuletage meelde maagia tungimist religiooni voidetakse inimhingede eristamisvoimega aga tuleb loota et samal ajal tuleb uus elult oppiv polvkond ja suhtub sellesse kusimusse tosiselt nagu temagi pole kahtlust et inimese soltuvus tingimustest meie ajal suureneb ei kasva mitte ainult objektiivsete sotsiaalsete tegurite absoluutne mass vaid ka nende suhteline joud indiviid keda need tingivad on igal minutil maailma konkreetsuse ees mis tahab end talle pakkuda ja temalt vastust saada olukorra poolt koormatuna satub ta uute olukordade ette ja kogu selle mitmekesisuse ja labipoimituse kasvu juures on ta jaanud aadamaks temas kupseb ikka veel reaalselt otsus kas ta hakkab jargima asjades ja sundmustes kolavaid jumala sonu voi ei hakka neile tahelepanu poorama ja loodu pilk mis on suunatud teisele loodule voib monikord olla piisavaks vastuseks inimese sotsiaalne tingitus kasvab aga see kasv on ulesande kupsemine mitte olemapidamises vaid voimaluses ja vajaduses puudluses ja halastuses tuleb loobuda pantehnilisest janust voi harjumusest iga olukorraga toime tulla koik alates argipaeva triviaalsetest musteeriumidest kuni havitava saatuse suuruseni tuleb allutada toelise elu dialoogilisele voimule ent ulesanne muutub jarjest keerukamaks selle taitmine kohtab uha rohkem takistusi ja selle lahendused muutuvad uha arvukamaks kogu ajastuomane korrastatud kaos ootab labimurret ja seal kus inimene kuuleb ja vastab toob ta seda labimurret lahemale see artikkel loetleb kirjandusteoste tegelasi kasahstan on merepiirita riik siseaasias piirneb venemaa turkmenistani usbekistani korgozstani ja hiinaga ning ulatub loodusgeograafilisse euroopasse temast laande jaab kaspia meri otsest valjapaasu maailmamerele kasahstanil aga ei ole kasahstani president on 1991 aastast nursultan nazarbajev kes on presidendiks tagasi valitud neljal korral 2011 aasta kasahstani presidendivalimistel sai ta 955 haaltest 1936 aastal moodustati noukogude liidu koosseisus kasahhi nsv kasahstani uuem riiklus sai alguse parast noukogude liidu laialisaatmise otsust 8 detsembril 1991 kui kasahstan kuulutati 16 detsembril iseseisvaks riigi pealinn on 10 detsembrist 1997 astana kandis kuni 1998 aastani nime akmola eelmine pealinn oli almato almaata kasahstan liitus sruga 21 detsembril 1991 kasahstan jaguneb 14 oblastiks ja kaheks keskalluvusega linnaks 2010 aastast on kasahstan tolliliidus venemaaga ligi 13 kasahstani sktst tuleb nafta maagaasi ning mineraalide kaevandamisest kasahstanis asuvad maailma uhed suuremad uraani kroomi plii tsingi ja mangaani varud markimisvaarsed on ka vase soe raua ja kulla tagavarad kasahstani naftavarusid on hinnatud 55 miljardile tonnile 2006 aastal suudeti ammutada 1426 miljonit barrelit paevas 2007 aastal toodeti 67 miljonit tonni naftat millest 60 miljonit tonni eksporditi 2011 aastal loodetakse alustada kashagani naftavaljalt nafta pumpamist mis suurendaks eksporti markimisvaarselt 2015 aastaks loodetakse naftaeksporti kahekordistada gaasivarusid kaspia piirkonnas hinnatakse 25 triljonile kuupmeetrile 2006 aastal toodeti kasahstanis 235 miljardit kuupmeetrit maagaasi uraanitootmine on kasvuteel 2007 aastal toodeti ametlikel andmetel 6637 tonni uraani 2008 aastal 8500 tonni 2009 aastal 14 020 tonni 2010 aastal 17 803 tonni kasahstanis paikneb 19 teadaolevatest maailma uraanivarudest kasahstan on uks suuremaid teraviljatootjaid maailma riikide seas pollumajandussektor tootis 2005 aastal 103 riigi sktst pollumajandusmaad on kasahstanis enam kui 850 000 ruutkilomeetrit haritavat maad on sellest umbes 200 000 ruutkilomeetrit 600 000 ruutkilomeetrit on karja ja heinamaad pollukultuuridest tahtsamad on nisu oder puuvill ning riis nisu on uks kasahstani olulisemaid ekspordiartikleid 2008 aasta aprillis otsustas valitsus nisu ekspordi septembrini keelata eesmargiga karpida korget inflatsiooni 2007 aasta 1 jaanuari seisuga oli kasahstanis 15 396 900 elanikku neist mehi 7 409 300 481 ning naisi 7 987 600 519 linnaelanikke oli 8 833 300 574 ja maal elavaid inimesi 6 563 600 426 kasahhe oli rahvastikust 592 venelasi 256 ukrainlasi 29 usbekke 29 ja teisi rahvusi 94 markimisvaarne hulk venelasi asus kasahstani nikita hrustsovi paevil uudismaade ulesharimise kampaania kaigus 1990 aastatel randas hulk venelasi kasahstanist jalle valja parast noukogude liidu lagunemist lahkus ka suurem osa miljonist volgasakslasest kasahstanis moodustati 2001 aastal algselt neli sojavaeringkonda mis 2003 aastal reorganiseeriti regionaalseteks territoriaalkaitseringkondadeks astan laas ida ja louna relvajoud koosnevad kolmest vaeliigist maavagi ohukaitsevagi ja merevagi koos vaeliikide peastaapidega 2003 aastal moodustati korgema sojalise juhtkonnana endise kindralstaabi asemel staabiulemate komitee kuhu kuuluvad koikide vaeliikide ja territoriaalkaitseringkondade staabiulemad kasahstani sisejulgeolekususteemi moodustavad kasahstani julgeolekunoukogu kasahstani rahvusliku julgeoleku komitee ja presidendi kaitseteenistus kazimierz karol i odnowiciel mnich kaziimierz odnoviitsjel mnihh 25 juuli 1016 voi 1015 28 november 1058 oli vurst piastide dunastiast poola monarh 10391058 aastatel 10341039 ta toenaoliselt ei suutnud voimu votta ta pagendati ning poola riiklus oli kriisis kazimierz i lisanimi tahendab taastaja tema teine lisanimi tahendab munk ta oli poola kuninga 10251031 mieszko ii ja lotringi pfaltskrahvi ezzonite dunastiast ezzo tutre lotringi richensa poeg kazimierz i abiellus kiievivene suurvursti 9801015 vladimir suure tutre dobronega mariaga nende pojad olid poola kuningas bolesaw ii ja poola hertsog wadysaw i herman kazimierzil oli veel kaks poega ja tutar swietosawa kellest sai tsehhi kuninga vratislav ii abikaasa parast mieszko ii surma tahtis nahtavasti valitsemisohjad haarata richenza poolaparaselt rycheza kes oli olnud abikaasaga tulis toenaoliselt allus kazimierz auahne ema tahtele toenaoliselt viis ema ise bezprymi valitsemisajal krooni poolast valja mida tavaliselt tolgendatakse hoolitsusena poja oiguse eest troonile ent kazimierzi kroonimist takistasid sise ja valisraskused saksarooma keisririigi vastuseis suurpoolas oli magnaatide ja kiriku vastane rahvaulestous poorduti massiliselt paganausku masoovias tekkis eraldi riik mida valitses miecaw pommeris vottis voimu kohalik dunastia 1038 rundas poolat tsehhi vurst bretislav i ta ruustas suurpoola ning hoivas sileesia ja vaikepoola laastatud gnieznost viis ta ara praha puha adalberti puha wojciechi reliikviad ning linn kaotas peapiiskopkonna keskuse staatuse kazimierz kes oli seni viibinud ungaris laks saksamaale kus uus saksarooma keiser heinrich iii andis 1039 talle sojalist tuge sest kartis bretislavi ulemaarast tugevnemist kazimierzit toetas ka kiievivene suurvurst 10191054 jaroslav tark kazimierz vottis naiseks tema oe voi tutre dobronega maria 1041 loobus bretislav regensburgi rahuga koikidest maadest sileesia taga purustamata jaanud krakowist sai poola riigi uus pealinn 1047 rundas kazimierz jaroslavi kaasabil masooviat ja sai miecawi ule voidu ta uhendas oma riigiga masoovia ning nahtavasti ka vaikepommeri sest ta voitis lahingus ka pommeri vurste kes olid miecawi liitlased 1050 hoivas kazimierz keisri tahte vastaselt tsehhi sileesia vaidluse lahendas 1054 aastal saksarooma keiser quedlinburgis sileesia jai poolale igaaastase andami eest suuruses 500 grivnat hobedat ja 30 kuldraha kazimierzil ei onnestunud rajada kirikumetropooliat poolas kuigi ta tegi selleks margatavaid joupingutusi alalise sojavae pidamise asemel pani ta alguse tavale anda ruutlitele sojavaes teenimise eest maad pingutused poola taastamiseks parast kriisi kandsid vilja ning kazimierz sai lisanime taastaja kazimierzile jargnes poola troonil tema poeg bolesaw ii kujawypomorze vojevoodkond on vojevoodkond poola pohjaosas vojevoodkonnas on neli maakonna powiat oigustega linna miasto na prawach powiatu ja 19 maakonda keeleline relativism ehk keelerelativism on filosoofias seisukoht mille kohaselt toe loob teatud keele grammatika semantika ja pragmaatika see vaade parineb hiliselt ludwig wittgensteinilt keelt koneldes me mangime wittgensteini jargi teatud keelemangu ja osaleme teatud eluvormis keeleteaduses joudis keelelise relativismini benjamin lee whorf vaata sapirwhorfi hupotees maailmal ei ole omaenda struktuuri vaid struktuuri sunnib maailmale peale keele struktuur teise keele oppimine tahendab seega uue maailma loomist selles maailmas voib koik olla taiesti erinev meile tuntud maailmast siin on loetletud kirjandusteoseid lati keel lati keeles latviesu valoda kuulub indoeuroopa keelkonna balti ruhma see on lati vabariigi ametlik keel lati keelt konelevad peamiselt lati elanikud ning pagulased ja nende jareltulijad ameerika uhendriikides kanadas austraalias ja euroopa riikides lati keelel on kolm murret kesklati murret millel pohineb lati kirjakeel koneldakse kesklatis selle alla kuuluvad ka kura keelest mojutatud kursi murrakud liivi murret mis kujunes liivi keele moju all raagitakse pohjakurzemes ja loodevidzemes ulemlati murret koneldakse idalatis latgale territooriumil raagitavat ulemlati murret nimetatakse latgali murrakuteks voi latgali keeleks see murre on olnud tugeva slaavi moju all latgali keeles anti 17301865 ja 19041959 valja raamatuid ja ajakirju parast lati taasiseseisvumist on latgali keel taas kasutamist leidmas muuhulgas ka internetis erinevalt leedu keelest on lati keeles toenaoliselt laanemeresoome substraadi mojul sonarohk alati esimesel silbil jargsilpides on pikad taishaalikud luhenenud diftongid monoftongiseerunud ja luhikesed taishaalikud peale u valja langenud vanad silbisisesed haalikuuhendid on muutunud anuo enie ini unu eesvokaalide ees on toimunud haalikumuutused kc ja gdz pikkades silpides mis sisaldavad pikki taishaalikuid voi diftonge voi taishaalikute uhendeid kaashaalikutega m n n l l voi r on sailinud vanad silbiintonatsioonid pikk mate ema katkendlik meita tutar ja langev ruoka kasi kesksugu ja duaal on kadunud instrumentaal on ainsuses kokku langenud akusatiiviga mitmuses daativiga on sailinud omadussonade definiitvorm ja indefiniitvorm tegusonadel on olevikus minevikus ja tulevikus liht ja liitvormid kolmandas isikus arvu ei eristata sonajarg on vaba domineerib sonajarg svo taiend on pohisona ees lati tahestik pohineb ladina tahestikul ning kasutab lisaks diakriitilisi marke makron pikkade vokaalide tahistamiseks a e i u vanasti ka o haak tahtedel s c ja z ning sedii tahtede g k l ja n vanasti ka r juures palatalisatsiooni tahistamiseks voornimed kirjutatakse haaldusparaselt peale genuiinse sonavara on laene pohiliselt keskalamsaksa keelest elle porgu muris muur stunda tund slaavi keeltest peamiselt vene keelest bloda kauss sods karistus greks patt ja laanemeresoome keeltest kazas pulmad puika poiss lati keel oli algul vaid uhe idabalti hoimu keel vanim latikeelne trukis katoliku katekismus parineb 1585 aastast esimesed raamatud kirjutasid pohiliselt sakslased kes ei vallanud taielikult lati keelt ortograafia pohines alamsaksa ortograafial lati kirjakeel arenes valja 19 sajandi teiseks pooleks laanemeresoome keeled on soomeugri keelte ruhm millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel laanemeresoome keelte konelejate poline asuala jaab praegu soome venemaale eestisse ja latisse vanad laanemeresoome keelte konelejate kogukonnad on ka rootsis ja norras laanemeresoome keeled on enamasti vastastikku arusaadavad riigikeele staatusega kirjakeel on eesti ja soome keelel teistest laanemeresoome keeltest on oma kirjakeel olemas liivi vepsa karjala livviko voru ja mea keelel trukiseid ilmub ka kveeni setu ja vadja keeles kuid toimivaid kirjakeele standardeid pole nende keelte jaoks loodud laanemeresoome keeleala on pikka aega olnud pohiosas katkematu murdekontiinum keeleala siseseid murde ja keelepiire on tekitanud kunagised hoimupiirid ning umber kujundanud voi kustutanud eri aegade riigipiirid voi muud halduspiirid samuti on keeleala siseseid murde ja keelepiire mojutanud sodade ja epideemiate naiteks katkuepideemiate jarel tuhjenenud alade uusasustamine teistelt murde voi keelealadelt ning ilmselt ka pagemine soja ja vallutajate eest seni asustamata aladele eri laanemeresoome murdealad on integreerunud standardiseeritud kirjakeele umber ainult eestis ja soomes kus seda on toetanud lisaks halduspiiridele ka kirjakeelne kirik ja kooliharidus sellest koigest tingituna on laanemeresoome keeleala jaotamine keelteks kullaltki suvaline kirjutab tiitrein viitso laanemeresoome keelte lounaruhma on loetud liivi eesti ja vadja keel uuemate seisukohtade jargi on eraldi laanemeresoome keel ka lounaeesti keel sh voru ja setu mida traditsiooniliselt peetakse eesti keele murderuhmaks liivi keele all moeldakse tavaliselt kuramaa liivlaste ka kuralaste voi kurelaste keelt livo kel randakel alati ei tapsustata mis maaral kasitleb see vidumo salatsi liivlaste ehk vidumonikate keelt libi kel ning voimalikke erisusi laanemeresoome keelte pohjaruhma on loetud soome isuri karjala ja vepsa keel sageli peetakse eraldi laanemeresoome keelteks ka livviko ehk aunuse karjala ja luudi keelt kuid monikord ka rootsis ametliku vahemuskeelena tunnustatud mea keelt meankieli ja norras samuti ametliku vahemuskeelena tunnustatud kveeni keelt kainun kieli tiitrein viitso murdeliigenduse jargi liigenduvad laanemeresoome murded keeleajaloolises vaates koige uldisemalt kolmeks ruhmaks liivi murded lounaeesti murded ja koik ulejaanud samasugust haalikuloolist liigendust toetab petri kallio tapsemalt eristab viitso 18 laanemeresoome murrete pohilist ruhma need liigenduvad tanapaeval viide suuremasse murderuhma samuti on tiitrein viitso eristanud 59 isoglossi mille jargi jagunevad laanemeresoome murded 58 murdealaks on voimalik ka tapsem liigitus uheselt on voimalik piiritleda isoglossidega lounaeesti vadja ja liivi keel ukski isogloss ei lange uheselt kokku soome lahega mis jagab traditsioonilise jaotuse jargi laanemeresoome murded pohja ja lounaruhmaks ofoneemi olemasolu uhendab lounaruhma murdeid kuid o puudub rannikueesti murdes ja tugeva isuri mojuga kukkuzi vadja murdes mis viitso liigituse jargi jaavad pohjaruhma koos traditsiooniliselt pohjaruhma arvatud murretega laanemeresoome algkeele tapne dateerimine on raske kuna selle algus ehk lapi algkeele ja laanemeresoome algkeele eristumine teineteisest ja laanemeresoome algkeele eristumine tutarkeelteks on olnud aeglased ja vahehaaval kulgenud protsessid mille uurimise muudab keeruliseks laanemeresoome ja saami sugulaskeelte omavahelised kogu aeg jatkunud tihedad kontaktid laanemeresoome keeleruhma lahtekeele lahknemise dateeringud eri keeleteadlastelt erinevad tuhandete aastate vorra sergei jahhontovi hinnangul vois lahknemine alata kas 5001000 aastat tagasi petri kallio ja teiste soomlastest keeleteadlaste hinnangul 10002000 aastat tagasi morris swadeshi nimekirja aluseks vottes vois uhiskeel 2500 aastat tagasi veel koos pusida vanim laanemeresoome keelemalestis parineb 13 sajandist see on novgorodist valjakaevamistel leitud kasetohule kirjutatud nr 292 karjalakeelne tekst mida on peetud pikseloitsuks alguparaselt juri jelsissejevi jargi jumolanuoli i nimizi nouli se han oli omo bou jumola soudni iohovi martti haavio jargi jumolan nuoli inimizi nouli seka nuoli omo bou jumola soudnii okovy eugene helimski jargi jumalan nuoli 10 nimezi nuoli saiha nuoli ambu jumala suduni ohjavi johavi uksikuid eestiliivi keelenaiteid leidub 13 sajandi henriku liivimaa kroonikas malewa sojavagi maja kogunemiskoht laula pappi laula preester maga magamas jt lisaks mitmed isiku rahva ja kohanimed laanemeresoome keeltesse laenatud vanimad laensonad on parit balti keeltest balti laenud germaani keeltest ja slaavi keeltest laanemeresoome keeltes leidub ka uuemaid saksa ja vene laensonu laene on ka teistest germaani keeltest liivi keeles palju lati laensonu vahem on neid eesti keeles vene keel on mojutanud koiki laanemeresoome keeli eriti vadja keelt isuri keelt karjala keeli ja vepsa keelt venestamine on mojutanud laanemeresoome keelte kasutamisvaldkonda tallinna keel meie isa kes sa oled taevas puhitsetud saagu sinu nimi sinu riik tulgu sinu tahtmine sundigu kui taevas nonda ka maa peal meie igapaevane leib anna meile tanapaev ja anna andeks meile meie volad kui ka meie andeks anname oma volglastele ja ara saada meid mitte kiusatuse sisse vaid paasta meid ara kurjast sest sinu paralt on riik ja vagi ja au igavesti aamen tarto kiil meije issa taiwan puhhandetus sago sinno nimmi sinno rikkus tulgo sinnu tahtminne sundko kui taiwan nida ka ma paal meije paewalikko leiba anna meile taamba nink anna meile andis meija suda nida kui ka meije andisanname ommille suudleisille ning arra saatko meid kiusatusse sisse enge pasta meid arra kurjast sest sinno perralt om rikkus nink waggi nink auwustus iggawetsel ajal amen voro kiil mi esa taivan puhendedus saaguq sino nimi sino riik tulguq sino tahtmino sundku ku taivan nii ka maa paal mi paavalikku leiba annaq meile taamba nink annaq meile andis mi suuq nii ku ka mi andis anna umilo suudlaisile ni saatkui meid joht kiusatuso sisse a pastaq meid arq kurast selle et sino peralt om riik ja vagi ni avvustus igavedses aos aamon seto kiil miiq esa kia sa olot taivah puhendedus saaguq suq nimi suq riik tulguq suq tahtmino sunduguq kui taivah nii kah maa paal miiq egapaavast leiba annaq meile taambatsel paaval ja annaq andis meile miiq volaq niguq miikiq andis annamiq umilo volglaisilo ja arq saatkuq meid kiusatusto aq pastaq meid arq kurast sest suq peralt om riik ja vagi ja au igaveste aamen vidumaa liivi ehk liib kiel eesti tahtedega mad iza touvis puadeds las saag sin suna las tulg sin valiksumi las saag sin taami sin miel parast ku touvis nei ka maa paal mad paava leib ana maade tempi un jara eta madl mad vuulged nei ku mee jara etami mad om vuulganikad ala ievada meedi kaardintum bet atpaasta meedi uulest siis sinnel pietulab valiksumi joud un guod igast igaks kuramaa liivi ehk raandakeel eesti tahtedega mad iza kis sa vuod touvos puvaaks las saag sin nim sin vaaliksimi las tulg meilo ul maad sin meel miel perr las saaguug kui touvos nei is ka maa paal mad jega pavvist leibo anda madon ka tamp ja un jeta jetuksoks mad vuulgad ku ka meig jetaam jetuuksoks ummo vuulgaliston ja ala vii meidi kertaamiz sizol aga bet pasta meidi amaast kureest siest sin peraald um vaaliksimi joud ja ouv igaast igaaks maaceeli e vaaa tseeli iza mede kumpa olet taivaiza puhattu olko nimes sinu lititulko sinu valtas olko sinu tahtos ni maza kui taivaiza anna meile tananne mede okapaivadne leipani ja anna meile mede velkani antehsi kui i mo antehsi annamma mede velgalisile ja ala sata meita manituhsese a passa meita pahassa kui sinu on valta ja voima ja slava iga koike karjalan kieli meijan taivahalline tuatto olgah puhannu sinun nimi tulgah sinun valdu tulgah tovekse sinun tahto kui taivahas mugai muan pial anna meile tanapaigi meijan jogapaivaine leibu prosti meile meijan vellat kui muo prostimmo niile ket ollah meile vellas ala anna meile puuttuo muaniteltavakse a piasta meidu pahas sinunhai on valdu vagi da kunnivo ilmazen ijan amin tverinkarjalan kieli tuato miian kumbane olet taivahasa huvitiatsekan siun nimi tulgah siun kuningahus olgah siun valla kuin taivahasa niin i muala hengen pideiksi leibia anna meila aino i jata meila miian velat kuin i muo jatalema miian velganiekoila i ala suata meida vaivah a piassa meida pahasta siun on kuningahus i vagi i kaunehus ijin igah amin vepsan keli meiden taivhaline tatoi olgha puha sinun nimi tulgha sinun valdkund tehkaha kaik sinun tahton modhe tal mal kut i taivhas anda meile tambei jogapaivaine leib i pasta meiden velgad kut moki pastam meiden velgnikoiden velgad ala ve meid kodvusehe no pazuta meid pahaspai sinun om vald i vagi i huvuz kaikeks igaks amin suomen kieli isa meidan joka olet taivaissa pyhitetty olkoon sinun nimesi tulkoon sinun valtakuntasi tapahtukoon sinun tahtosi myos maan paalla niin kuin taivaassa anna meille tana paivana meidan jokapaivainen leipamme ja anna meille meidan syntimme anteeksi niin kuin mekin anteeksi annamme niille jotka ovat meita vastaan rikkoneet alaka saata meita kiusaukseen vaan paasta meidat pahasta silla sinun on valtakunta ja voima ja kunnia iankaikkisesti amen meankieli mean isa joka olet taihvaissa pyhitetty olkhoon sinun nimesti tulkhoon sinun valtakuntasti tapahtukhoon sinun tahtosti niin taihvaassa ko maan paala anna meile tanapana jokapaivanen leipa ja anna meile antheeksi mean velat niinko mekki annama antheeksi niile joilta met olema saamassa alaka vie meita frastaukshiin mutta pelasta mean pahasta ko sinun oon valtakunta ja mahti ja herraus iankaikkisesti ammen ladina keel lingua latina on indoeuroopa keelkonna itali ruhma kuuluv keel mida algselt konelesid latiinid latiumi maakonnas mille keskus oli rooma ladina keel on surnud keel kuid ta elab edasi ladina konekeelest vulgaarladina keelest kujunenud romaani keeltes siiski on euroopas tanapaeval veel umbes 100 inimest kes on suutelised ladina keelt taiesti vabalt raakima vanimaid sailinud ladina keele malestisi on nn duenosinskriptsioon rooma riigikeelena oli ladina keel koige tahtsamaid antiikaja keeli rahvastiku elava konekeelena kadus ladina keel kaibelt 8 sajandilkeskajal pusis see kiriku ja teaduskeelena osalt ka halduskeelena kuigi ladina keel on hiljem neist valdkondadest taandunud on arstiteaduses ja bioloogias ladinakeelsed nimetused ja oskussonad kasutusel tanapaevalgi ka muu sonavara ammutamine ladina keelest jatkub ladina keele ja selle kaudu vanakreeka keele osiseid on hulgaliselt eestigi voorsonavaras ladina keelest naiteks aula kommunism vitriin vatikanis on ladina keel riigikeel enamikus euroopa keeltes kasutatakse ladina kirja mis voeti algselt kasutusele ladina keeles kirjutamiseks lihtaine on keemiline aine milles esinevad ainult uhe elemendi aatomid lihtaine on naiteks kolmeaatomiline osoon o lahus on kahest voi enamast ainest koosnev homogeenne susteem lahus uldjuhul vedelik koosneb lahustist ja lahustunud ainest lahusti on see aine mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut naiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks lahusti ja lahustunud aine uhendit nimetatakse solvaadiks juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas agregaatolekus loetakse lahustiks enamasti ainet mida on lahuses rohkem naiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult lahuse voib moodustada ukskoik millises vahekorras siis voiks lahustiks olla ka etanool siin ei ole siiski vaga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett lahust milles lahustiks on vesi nimetatakse vesilahuseks enamasti lahustuvad ained uksteises piiratult on olemas kullastuspunkt millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada siiski on voimalik kullastuspunkti uletada enamiku lahuste lahustuvus paraneb korgemal temperatuuril kui parast lahuse valmistamist temperatuuri alandada ei joua lahustunud aine nii kiirest valja sadeneda ning tekib ulekullastunud lahus ulekullastunud lahused on vaga ebapusivad ning sageli piisab kergest raputusest et tekiks sade ning lahuse kontsentratsioon alaneks kullastuspunktini paremini lahustuvad uksteises sarnased ained naiteks benseen ja vesi lahustuvad uksteises vaga vahesel maaral sest benseen on mittepolaarne vesi aga tugevalt polaarne molekul seeeest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises sest molemad on polaarsed ning oli lahustub hasti benseenis sest molemad on mittepolaarsed ained soltuvalt phst raagitakse monikord aluselistest ph 7 happelistest ph 7 ja neutraalsetest lahustest ph 7 kui nii lahusti kui ka lahustunud aine on vedelikud kasutatakse moisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud ioonvorega ja polaarsed uhendid lahustuvad uldjuhul paremini polaarsetes lahustites soolad alused ja happed vees mittepolaarsed uhendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes lahustites benseenis susiniktetrakloriidis seega sarnane lahustub sarnases lahuste all moistetakse tavaliselt niinimetatud toelisi lahuseid neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused mida voib iseloomustada kui heterogeenset susteemi kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused mis silmaga vaadates tunduvad uhtlased seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa sest liivaterad on palja silmaga nahtavad osakeste suurus kolloidlahuses on 1100 nm kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed see tahendab seda et aja jooksul kolloidlahus laguneb naiteks sademe tekke naol tahtsaim lahust iseloomustav suurus on kontsentratsioon kullastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus tavaliselt hinnatakse lahustuvust selle jargi mitu grammi lahustatavat ainet on lahustunud sajas grammis lahustis kui lahustuvus on suurem kui 1 g 100 grammi lahusti kohta loetakse ainet hastilahustuvaks kui lahustuvus on 01 ja 1 g vahel 100 grammi lahusti kohta loetakse ainet vahelahustuvaks kui lahustuvus on vaiksem kui 01 g 100 grammi lahusti kohta loetakse ainet praktiliselt mittelahustuvaks kontsentratsiooni valjendamisviise on mitmeid naiteks molaarne kontsentratsioon molaalne kontsentratsioon moolimurd massimurd normaalne kontsentratsioon jne liitaine on keemiline uhend milles esinevad kahe voi enama keemilise elemendi aatomid liitained on naiteks vesi ho keedusool nacl ja susihappegaas co laanemeri ehk limneameri nimi balti meri on ebasoovitatav on atlandi ookeani sisemeri mis piirab eestit pohjast ja laanest teised laanemereaarsed riigid on lati leedu poola saksamaa taani rootsi soome ja venemaa laanemerd uhendavad pohjamerega madalad ja kitsad taani vainad moned loevad laanemere osaks ka kattegati vaina taani ja rootsi vahel laanemere pindala on 373 000 km koos taani vainade ja kattegatiga 415 266 km laanemere maht on 21 721 km keskmine sugavus on 52 m ja suurim 459 m landsorti suvikvesi on selgepiiriliselt kihistunud madala soolsusega ula ja suhteliselt suure soolsusega suvakihi jarsk uleminek umbes 8 isohaliini juures on mere lounaosas 3050 soome lahe suus umbes 70 m sugavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist ulakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks kulmaks veeks vee pinnakihi soolsus on taani vainades 810 ja laanemere avaosas 67 ning vaheneb soome ja pohjalahe sopi suunas vaikseim 12 idaslaavlased kutsusid veel 18 sajandil laanemerd varjaagide mereks vene inglise varangian sea vanarooma allikates on laanemerd nimetatud sueebide mereks mare suebicum laanemerre suubub arvukalt jogesid suurim neist on neeva vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis koik joed kokku toovad laanemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis niiske kliima tottu sajab ka laanemere pinnale rohkem vett kui sealt aurab vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis et laanemere tase on uldiselt pusiv on laanemerel aravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas see leiab aset taani vainade kaudu sealt voolab aastas valja umbes 1000 kuupkilomeetrit laanemere riimvett samal ajal kui kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett just nimelt soolasemat riimvett ookeanivesi soolsusega umbes 3435 promilli laanemerre ei paase vaid seguneb kattegatis laanemerest tuleva magedama veega seetottu on laanemere suvaosa kuni sugavuseni 60100 meetrit taidetud riimveega mille soolsus on 1015 promilli pinnaveed on laanemere avaosas soolsusega 68 promilli sest kuigi jogedest lisandub pidevalt taiesti magedat vett seguneb sugavamat ja soolasemat vett sellele juurde on arvutatud et kui laanemere aravool uletaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas tokestaks vee valjavool taani vainadest riimvee sissevoolu taielikult ja laanemere vesi muutuks taiesti magedaks samuti juhtuks see kui taani vainad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad umbes nii oli asi antsulusjarve lopus ja mastogloiamere alguses kui ookeani tousu tottu algas soolvee sissepaas laanemerre pohjaeesti rannikud on jarskrannikud ja laaneeesti rannikud on laugrannikud rootsi rannikud on laanemeres koige enam liigestatud saaremaast ja hiiumaast avamere poole jaav meri peidab endas rohkesti laevasoidule ohtlikke rahusid ja madalaid hasti teatakse hiiumaast 15 km kaugusel loodes soome lahte viiva meretee lahedal paiknevat hiiu madalat kus paepohja katab kohati vaid meetrine veekiht suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka saaremaast ja vilsandist 1520 km kaugusel laanes eesti vetest laane suunas muutub meri pikkamooda sugavamaks ulatudes keset merd 249 meetrini soome lahe suurim sugavus eesti vetes on veidi ule 100 m ja liivi lahe oma 5060 m avamerega norgalt uhendatud madala ja vaikese veevaljaga vainameri ja liivi laht erinevad hudroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt saaremaast laande jaavast merest ja soome lahe laaneosast neis on norgem lainetus suuremad veetemperatuuri ja taseme koikumised vaiksem soolsus ja labipaistvus ning paksem ja pusivam jaakate kui avameres laanemere hudroloogiliseks isearasuseks teiste meredega vorreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega 57 pindmiseks ja suhteliselt soolaseks suvakihiks umbes 8 see takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist veevahetust mille tottu paljud hudroloogilised keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 12 c jaaga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0 c eesti rannikumere vesi kulmub 02 kuni 04 c juures maksimumi saavutab veetemperatuur juulisaugustis mil see on saartest laanes ja soome lahe suus 1617 c sugavast merest eraldatud vainamere ja liivi lahe rannikuvetes 1819 c eesti rannikumeri jaatub igal talvel esimese jaa tekkimise samuti teiste jaanahtuste esinemise aeg koigub talve iseloomust soltuvalt vaga suurtes piirides monel aastal on eesti koige karmimate jaaoludega laaneranniku lahed osaliselt jaatunud juba oktoobri lopul voi novembri algul vaga sooja sugise jarel aga alles jaanuari lopul vilsandil ja ruhnus isegi martsi algul vaga karmidel talvedel voib vainameri kinni kulmuda juba detsembri esimesel poolel enamasti toimub see aga kuu aega hiljem avamere suunas jaakate oheneb ning ainult kulmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni uleni on meri jaatunud vaid erakordselt karmidel talvedel 19391940 19411942 19461947 jaa hakkab lagunema tavaliselt martsis ja kaob eesti rannikuvetest aprilli lopuks soojadel talvedel voib see toimuda ka margatavalt varem ja kulmadel talvedel hiljem 2017 aasta 15 juulil toimus kakralaiust pohjas 12 km sugavusel 21 magnituudiline maavarin laanemere pohjaosa mis jaab ahvenamaa saarestikust pohja poole nimetatakse pohjalaheks ehk botnia laheks soome laht uhendab laanemerd peterburiga piirates samas eestit pohjast ja soomet lounast liivi laht ehk riia laht asub lati ja saaremaa vahel laanemere louna ja kagurannik on liivane laanemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest sagedamini esineb veevool piki eesti rannikut ida suunas veetaset tostavad tugevad laanekaarte tuuled seda alandavad idatuuled aarmusjuhtudel on koikumised olnud 225 m ule ja 12 m alla keskmise veetaseme looded on laanemeres alla 10 cm lainekorgus on enamasti 12 m maru ajal kuunib see avamerel 10 soome lahes 6 ja liivi lahes 34 meetrini laanemere pohjataimestik on liigivaene eesti rannikuvetes on maaratud 15 liiki ja liigisisest korgemate taimede taksonit 87 taksonit vetikaid millest 32 sini 17 rohe 5 mand 17 pruun ja 16 taksonit punavetiktaimi uks karakteersemaid pohjataimi on pruunvetikas poisadru fucus vesiculosus ta voib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifuutoniga segakooslustele punavetiktaimedest on tuntuim agarik furcellaria fastigiata mis omab ka toostuslikku tahtsust sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit oistaimedest on laanemere eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid laanemere loomastik on isenditerohke kuid liigivaene sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe naiteks soodav rannakarp mytilus edulis liivauurikkarp mya arenaria jpt peamised puugikalad on raim kilu tursk ja lest imetajatest leidub hallhulgeid ja viigrit alates 19 sajandi algusest kuni 21 sajandi alguseni on laanemerre tunginud 90 voorliiki neist 70 on siin naturaliseerunud nende levik laanemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega uhenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tottu tahtsamaid voorliike liivi laht ka riia laht lati rigas juras licis liivi rigo lop on laanemere osa avamerega toimub veevahetus kura kurgu ning vainamerega suure vaina kaudu praktiliselt olematul maaral ka teetammi alt vaikese vaina kaudu lahte piiritlevad muhu ja saaremaa ning manner kuramaast virtsuni suuremad saared on kihnu ruhnu abruka ja manilaid liivi laht on suhteliselt suurte aastaste temperatuurikoikumistega veekogu juuni lopust augusti kl suvedel soojeneb vesi 2628 lahe keskel 2223cni lahes on igal talvel jaad vaga soojadel talvedel naiteks 19601961 19881989 kull vaid pohjaosas kitsa ribana sorve poolsaarest parnu laheni pusiv jaakate hakkab madalates lahesoppides moodustuma enamasti detsembri keskpaiku karmidel talvedel kuu aega varem ja pehmetel talvedel samavorra hiljem koigepealt kaanetub parnu laht laht on uleni jaakattes olnud umbes 60 talvedest erakordselt kulmal sojaaja talvel aastatel 19411942 fikseeriti liivi lahe idaosas eesti rannikumere suurim jaa paksus 90 cm jaa sulab keskmistel talvedel aprilli lopuks pehmetel talvedel on juba martsis kogu meri jaavaba monel talvel on parnu lahes jaad olnud 6 kuud on olnud eesti rannikumere koige suuremad veetaseme koikumised tugevad pikemaajalised laanetuuled tostavad ja idatuuled alandavad mere idaosa veetaset 1967 aasta oktoobris tousis vesi parnu lahes 253 cm ule keskmise ja pohjustas linnas suure uleujutuse 1959 aasta detsembris aga langes seal veetase 120 cm allapoole keskmist paljud madalad lahed kuivasid ja veepiir taganes kohati sadu meetreid liivi lahe hoovused soltuvad tuule suunast ja kiirusest ja on seetottu vaga muutlikud nende kiirus on suurem vainades keskmise tuulega on veevool vainade keskel 2025 cms tugevate tormide korral aga isegi enam kui 100 cms vainade kaudu toimub veevahetus mere erinevate osade vahel suurim on see labi kura kurgu kus vooluhulk vaga tugevate tuultega on 200 000300 000 m3s erakordsete tormide korral ule 600 000 m3s uhe tugeva laanetormiga voib liivi lahte tulla 710 km3 vett mis on umbes 2 lahe mahust suurest vainast labi voolava vee hulk on 45 korda vaiksem liivi lahe lainetus on palju norgem kui avamerel tugevad tuuled tekitavad lahe sugavamas osas 34 kestvad tormid 56 m korgusi laineid joevee rohke sissevoolu tottu on lahes vee soolsus 56 mis on vaiksem kui avameres kevadise suurvee ajal langeb see parnu lahe sopis alla 1 lahe suus on see harilikult 45 valik laide liivi laht on tahtis randlindude talvitumisala lahe ida ja ka pohjaosa rannikuveed on eesti vete arvukaima kala raime kudukoht looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri 1923 aastal friedebert tuglase asutatud ajakiri looming kuulub traditsiooniliste almanahhituupi kirjandusajakirjade hulka loomingu pohitaotluseks on algusest peale olnud uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine selle korval on looming avaldanud ka filosoofilisi ja sotsioloogilist laadi esseesid teaduslikke artikleid ulevaateid jm et loomingu kaastoolisteks on enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid siis on loomingut sageli nimetatud parlamentaarseks ajakirjaks f tuglase seisukoha jargi on looming kutsutud avaldama eesti kirjanike loomingut seinast seina see pohimote tahendas puudu kildkondlikkust valtida kirjandusteadlase part liase sonul on seda pohimotet praktikas rakendanud tuglas ise ja hilisemad peatoimetajad paul kuusberg ja kalle kurg millega kaasnes ajakirja prestiizikus peatoimetaja kujundavat rolli rohutava veiko marka sonul on pohjust raakida semperi loomingust tuglase loomingust ja kalle kure loomingust ajakiri looming hoivas sojaeelsel ajal kirjanduselus kohe keskse positsiooni toimetusel oli ajuti raskusi kaastoode saamisega ning majanduslik olukord oli pingeline ometi ajakirja sisuline kulg ja valine ilme jaid uhtlaselt korgetasemeliseks ning lugejahuvi pusima hoolimata sellest kritiseeriti toimetajat friedebert tuglast kirjanike ringkonnas teravalt leiti et ajakirjal on liiga vagur ja konservatiivne ilme et see on liiga ilmetu ja tasakaalukas ja et toimetamises on norkusi mis annavad ajakirjale vegedeeriva maigu ja tagurpidi mineva tendentsi kultuurkapital omakorda esitas kirjanikkude liidu kaudu noude et loomingus tuleb rohkem rohku panna eestiga seotud artiklitele selle noude kaudu proovis vabariigi valitsus suunata kirjanduse sisulist kulge nii lahkus 1926 aasta lopul tuglas toimetaja kohalt ehkki jaan karneri toimetajaks saamise jarel voeti ette moningaid uuendusi vabastati ta toimetajaametist 1929 aastal toimetamise ja majandusliku asjaajamise probleemide tottu ja toimetajaks valitiar johannes semper 1932 aastal iseloomustati ajakirja jargmiselt ka temagi looming saab ju riigilt raha ja temagi saab muretsema erapooletuse eest ja kui ta j barbaruse vemmelvarsitud oksendused eesti vabariigist a 40 senti rida ara toonud siis peab ju vastukaaluks tooma ka midagi meeltulendavamat ja mis voib meeltulendavam olla kui moni naide maksim gorki uuemast gpu luulest eks ole toesti liigutav gorki on liigutet intervjueerija on liigutet ja looming on liigutet ja teie raagite veel mingisugustest solovki surmasaartest ja sadade tuhandete talupoegade surmarongidest siberi rabadesse semperi juhtimise ajal loomingu uldilme oluliselt ei muutunud toimetajat kritiseeris nuud eeskatt jaan karner millele semper 1933 aastal vastas kokkuvottega ainult vohik saab vaita et looming on olnud mingi klike voi tsunfti ajakiri voi siis see kes ilukirjandust ja kirjanduskusimusi uldse peab tsunfti aga mitte kultuuri ja uldsuse asjaks ajakirjal oli 10 juubeliks kogunenud 137 kodumaist kaastoolist ja 73 valisautorit semper nentis mujal puudus selline ajakirjaparlamendi tuup siiski sugenes suudistusi kildkonnavaimus noorautorite ignoreerimises ja 1933 aastal asutatud eesti rahvuskirjanike uhingu ringkondade puudlusi ajakirja ideoloogiliselt tasalulitada 1930 aastate keskpaiku kuundisid viimaste intriigid koguni riigivanema juures kaimiseni valitsusringkondadest taotleti ajakirja reformimist ja selleks et looming uldjoontes samana sailiks pidi eesti kirjanikkude liit tegema moningaid kompromisse ametliku ideoloogiaga kuigi semperi jalgealust korduvalt oonestati ja vaen ei nahtunud mitte ainult poliitilisel vaid ka isiklikul pinnal ning juhatuse liikmetest keegi peale tuglase semperit kaitsta ei puudnud jai semper toimetajaametisse ning 1930 aastat keskpaigast peale olukord kirjanike keskkonnas rahunes 1940 aastate teisel ja 1950 aastate esimesel poolel kandis ajakirjas avaldatav selget stalinismi ideoloogia ja politiseerituse pitserit see avaldus nii autorite nimistus kui ka sisus koos poliitilise sulaaja saabumisega hakkas ajakirjas avaldatava ilukirjanduse publitsistika ja esseistika sisu avarduma lisandus uusi sealhulgas ka noori autoreid kes esindasid varasemast erinevat ka opositsioonilist arusaamist uhiskonnast 1970 aastate keskpaigast kui kirjandusse oli astunud palju uusi kirjanikke hakkas ajakiri uha enam soosima esteetilist mitmekesisust ja uhtlasi stagnaaja kiuste ikka selgemalt kajastama eesrindlikku avarat motet ning uha sagedamini avaldama materjale mis aratasid laia avalikkuse tahelepanu seejuures suurenes tunduvalt harivate artiklite ja esseede osakaal ajakirjas looming oli noukogude okupatsiooni ajal aastani 1989 kommunistliku partei ja tsensuuri hoolika jarelevalve all ning ajakirja iseseisvat liini puuti takistada poliitilise liini rikkumise ja tsensuuri ettekirjutuste eiramise korral peatoimetajat karistati kui looming avaldas 1981 aastal andrus rougu luuletuse mille ridade esitahed andsid kokku sona sinimustvalge korvaldati luuletuse autor moneks ajaks korgkoolist ja peatoimetaja kalle kurg sai karistada nii kirjanike liidu kui ka kohaliku korgeima parteivoimu kaest sojaeelne looming oli ideoloogilistel ja poliitilistel kaalutlustel suletud erifondi poliitilise surve suurust naitab see et nimetatud pohjusel aga ka selleparast et ajakirjas ilmus parteilisi seisukohti ignoreerivaid ja kohalikke voime arritavaid materjale ei peetud aastaid voimalikuks isegi loomingu juubeli tahistamist kui 1983 aastal seda siiski sojajargsel ajal esimest korda tahistati pidi peatoimetaja kalle kurg selle saavutamiseks kasutama poliitilist manoovrit kaasates loomingu juubeli tahistamisele soome kultuuritegelased mistottu juubeli keelamine osutus voimatuks seoses juubeliga sai voimalikuks esimest korda ka loomingu bibliograafia avaldamine mis laks trukki juulis 1987 perestroika ajal parteiline jarelevalve ajakirja ule ja tsensuur ei lodvenenud juba 19851986 nimetati nii monelgi parteinoupidamisel loomingut noukogudevastaseks ja ajakirja peatoimetaja kalle kure vahekord kompartei tippjuhtkonnaga muutus aarmiselt pingeliseks 1987 aasta keskpaigas tousis poliitiline surve ajakirjale jarsult sest nlkp keskkomitee vallandas baltikumi natsionalistide ja separatistide vastase suure kampaania ja ekp keskkomitee buroo hakkas noudma resoluutsemaid samme uhiskonnaelu ohjamisel ajakirjanduse raadio ja tv parteilise kontrolli alla painutamisel 1988 aasta 3 detsembri pravdas kirjutas eesti kommunisti peatoimetaja lembit annus et ajakirjad looming ja vikerkaar viljelevad noukogudevastast bakhanaali 1988 aasta algusest kiiresti ja jarsult norgenenud tsensuurlik jarelevalve lakkas taielikult 15 juunil 1989 loomingu see osa mis oli ilmunud kuni aastani 1940 vabastati erifondist 14 aprillil 1988 jarelevalve norgenedes ja lopuks lakates ajakiri politiseerus kiiresti esindades sedapuhku iseseisvuse taastamise aja vaimu andres langemetsa sonul pohiraskus oligi ajakirja tagaotsal harivatel artiklitel ja uhiskondlikul diskussioonil see asjaolu ei meeldinud aga nn pariskirjanikele kelle tahtsus neil aastail oli tekstiliselt marginaalne parastpoole jaeti loomingust uhiskondlikud teemad ara ja vahepeal kasvanud uuemad sugupolved said rohkem avaldamisruumi 1990 aastate keskelt alanud muutumine on viinud ajakirja selle profiili poole mida sooviti 1920 aastate algul ajakirja asutamise aegu ja 2000 aastatel on looming olnud kirjandusajakiri selle sona taies tahenduses ajakirja looming asutamise motte utles esimesena valja friedebert tuglas eesti kirjanike iii kongressil 1922 aastal ajakirja nimi kinnitati eesti kirjanikkude liidu juhatuse koosolekul 17 martsil 1923 kirjanike toetuspalve valitsusele ja margukiri haridusministeeriumile andsid tulemuse nii et tekkis reaalne kirjastamisvoimalus ja ajakirja esimene number ilmus 28 aprillil 1923 sojajargsel ajal kirjastas loomingut kirjastus perioodika riikliku iseseisvuse taastamise jarel ilmub looming eesti vabariigi kultuuriministeeriumi eesti kultuurkapitali ja eesti kirjanike liidu finantstoel ja sa kultuurilehe valjaandel 12 korda aastas nagu varemgi kuid vaiksemas mahus ja vaiksema trukiarvuga kui 1980 aastail 2011 aastast ilmub looming nii pabertrukisena kui ka eajakirjana ajakirja peatoimetaja on valinud alates ajakirja asutamisest tanaseni eesti kirjanike liidu juhatus noukogude ajal kinnitas selle otsuse ekp keskkomitee buroo viimati kinnitati noukogude okupatsiooni ajal ajakirja peatoimetaja ekp keskkomitee burool ametisse 1988 aastal peatoimetaja asetaitja ja ka loomingu raamatukogu toimetaja viimanegi oli peatoimetaja asetaitja staatuses praktilises toos ometi iseseisev toimetuse juht kinnitas sama poliitilise organi sekretariaat loomingu ja ka loomingu raamatukogu valjaandjaks oli kirjastus perioodika kes korraldas toosuhteid koigi toimetuse tootajatega ja ajakirja tegelikku valjaandmist loomingus tootas peale tehniliste tootajate ja keeletoimetajate erinevatel toimetajakohtadel kirjanikke kriitikuid ja tolkijaid sojajargsel ajal voeti loomingu toimetusse toole rudolf sirge vaino ilus harald suislepp einar maasik aksel tamm osvald tooming teet kallas ine viiding parteitutest said koha algul asta hameri hando runnel ja hiljem valeeria villandi ning ott raun kultuurivaljaannete toimetuste komplekteerimist jalgis ekp keskkomitee toimetuse komplekteerimine soltus otseselt peatoimetajast valja arvatud tema asetaitjad kelle kinnitamisel ei saanud ta eirata partei juhtorganite hoiakut sest asetaitjat ei saanud toole votta ilma ekp keskkomitee sekretariaadi kinnitava otsuseta kui peatoimetajaks valiti kalle kurg vottis ta osakondadesse toole ainult parteituid mihkel mutt jaan kruusvall joel sang toomas haug rein kruus asta poldmae mart mager linda uustalu peatoimetaja asetaitjateks said sellel ajal rein saluri rein veidemann ja mihkel loodus asendajana taitis seda kohta moned kuud teet kallas koos ajakirja mahu taotletud suurenemisega ja ajakirjanduse valjaandmise eeskirjade uuenemisega kasvas sellel ajal toimetuse koosseis kui parast taasiseseisvumist majanduslikud voimalused ahenesid ajakirja hakkas haldama sa kultuurileht ja ajakirja maht tunduvalt vahenes langes toimetuse liikmete arv seitsmele peatoimetaja peatoimetaja asetaitja vastutav sekretar ilukirjandustoimetaja kriitika ja ringvaate toimetaja keeletoimetaja sekretar ajakirja formaat ja kujundus on aegade jooksul korduvalt muutunud ajakirja on kujundanud pikemat aega jaan kloseiko ja juri kaarma algusaastatel oli ajakirja trukiarv tuhande eksemplari umber 1930 aastal vahendati seda 1500lt eksemplarilt 1200le 1933 aastal oli trukiarv 600 eksemplari aga hakkas hiljem kasvama ning tousis 1935 aastaks 5500 eksemplarini aastal 1955 oli see naitaja 4000 1977 19000 1985 22 000 1980 aastatel kui lugejate noudlus ajakirja jarele uha kasvas ja voimude ahistav surve tugevnes puuti vabameelse loomingu moju piirata vaidetega ebapiisavatele trukivoimsustele mis ei voimaldavat ajakirja tiraazi suurendada ka voeti looming valja rahvusvahelisest tellimisnimestikust nii et teda ei saanud enam valismaale tellida pohjenduseks vaide et vaga suure noudluse tingimustes jaab niimoodi ajakirja kodumaal lugejatele rohkemaastal 1990 oli loomingu trukiarv 35500 1992 6000 1995 2400 2000 2100 2004 1700 tanapaeval on trukiarv 1600 ajakirja 1000 number ilmus detsembris 2012 algusaastatel kaeparastes tingimustes ja kirjanike liidu juures tootanud toimetus sai pusivad eraldi ruumid 1960 aastate algul kui tallinnasse harju tanav 1 ehitati kirjanike maja mille alumise korruse uks tiib anti kasutada loomingule ja loomingu raamatukogule loomingu majandamise eest vastutas pikka aega kirjastus perioodika koos kirjandusajakirja esimese avaliku ja ametliku sunnipaeva tahistamisega 1983 aastal teostati peatoimetaja esildise peale toimetuse ruumides esimene pohjalik remont ehitati koridoriesikusse toimetuse lisaruum nn kohvituba ja uuendati sisustust riikliku iseseisvuse taastamise jarel kui tallinna kirjanike majja asus soome instituut kolis kirjanike liit korrusele kus asuvad loomingu ja loomingu raamatukogu toimetused 2016 aastal korrastati koos selle korruse remondiga ka loomingu toimetuse ruume le corbusier lo korbuzjee kodanikunimega charles edouard jeanneret 6 oktoober 1887 27 august 1965 oli uks mojukamaid 20 sajandi arhitekte funktsionalismi rajajaid le corbusier oli uks esimesi kes nagi arhitektuuri tulevikku toostuslikus ehitamises et linnas haljastusele rohkem ruumi voita projekteeris ta sambail seisvaid maju ja katusaedu ta projekteeris hooneid karkassehitistena seintest seespool asetsev toestik ehk karkass voimaldab vaba fassaadikujundust le corbusier tuntumaid ehitisi on sveitsi uliopilaste maja pariisis elamu marseilles ja ronchampi kirik prantsusmaal vaba hoonestuse pohimottel planeeris ta india pandzabi osariigi pealinna chandigarhi lovi panthera leo on aafrika savannides ja poolkorbetes ning india laaneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast lovid on vaga suured ja voimsa kehaehitusega isaste kehapikkus on 180240 cm saba pikkus 6090 cm mass 180227 kg kere on sale isegi kiitsakas pea on erakordselt massiivne vordlemisi pika koonuga jasemed on luheldased ja vaga tugevad pikk saba lopeb tutiga keha katab luhikene pruunikaskollane karvastik taiskasvanud isasloomal on pikk tumedam lakk mis katab nii kaela olgu kui ka rinda lovil on uhena vahestest kiskjalistest selgelt valja kujunenud suguline dimorfism mis ei seisne ainult emalovide vaiksemates mootmetes vaid ka laka puudumises emastel isalovi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest isaslooma nagu on enim tunnustatud sumbol kultuuris lovi nagu on kujutatud kirjanduses skulptuuridel maalidel ja riigi lippudel looduses on lovid praegu olemas pohjaaafrikasedelaaasias ja indias lovid elavad vabas looduses 1014 aastat vangistuses voivad nad elada ligi 20 aastat looduses elavad isasloomad harva ule kumne aasta isaslooma elupikkust vahendavad konkureerivad voitlused teiste isasloomadega tavaliselt elavad lovid savannides ja heinamaal lovide arvukus aina vaheneb peamine pohjus on nende elukohtade havitamine ning konfliktid inimestega lovi sobivamateks elupaikateks on avarad veekogudega savannid kus leidub ohtralt soralisi naiteks sebrasid ja antiloope lovid ei ela ainult uksinda ega paarikaupa vaid ka suuremates ruhmades praidides praidi kuulub tavaliselt 12 kuni umbes neli taisealist isaslooma tosinkond emaslooma ja kutsikaid tavaliselt on praidis 710 voi rohkem isendit kord voimule saanud isased on sunnitud uksteisega rahulikesse suhetesse jaama selleks et puuda edukalt kaitsta praidi emasloomi vooraste praidide isasloomade eest praidide kooselu tabab enamasti iga 2 voi 3 aasta jarel suure toenaosusega umberstruktureerimine nooremate isalovide salgad voivad veristes voitlustes emaslovide parast kukutada raskelt vigastada voi koguni tappa juhtisased uurijate arvates tunnevad uued juhtisased kull huvi sugukupsete emaslovide vastu kuid plaanivad tappa koik emastest soltuvad kutsikad selleks et emastel algaks uuesti innaaeg voitluste kaigus voivad mitmed emased koos oma kutsikatega praidist lahkuda see jatab neid ilma ruhma kaitsest ning raskendab jahipidamist mistottu onnestub uksikutel emaslovidel kutsikate kasvatamine ka rohkete vaenlaste tottu sh inimene siiski harva mitmetel emaslovidel koos kutsikatega voib onnestuda uhinemine uute praididega paeval puhkavad lovid tavaliselt kusagil vilus jahti peavad nad ohtul lovi on ainuke kaslane kes elab ja peab jahti ruhmas pohilised toiduhankijad on emaslovid enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid sebrad ja muud keskmist kasvu soralised kuid ka noored elevandid ninasarvikud joehobud ja koduloomad lovid soovad ka raipeid ja pisiloomi hiiri suuri loomi puuab lovi neile tasakesi lahemale hiilides ja mone kiire huppega tabades saagi surmamiseks kasutavad lovid vahedakuunelisi kappi ja voimsaid isegi luid purustavaid hambaid parast soomist kustutavad lovid janu ja heidavad tavaliselt puhkama arvamuse kohtaselt piisab 4liikmelisele praidile uhest edukast jahiretkest nadalas uksikud isendid kes on tavaliselt haiged voi vanadusest vaetid ning ei suuda enam tabada soralisi voivad hakata rundama inimesi lovid paarituvad loodusliku levila piires aastaringselt john sparks oma raamatus kirjeldab sigimiskaitumist praidides jargmiselt uhte paari jargiti serengetis innaajal jarjest kaks ja pool paeva ja selle aja jooksul paaritusid nad uurijate arvates 157 korda emalovide tiinus kestab ligikaudu 105112 paeva pesakonnas on tavaliselt 3 harvemini 2 4 voi 5 kutsikat pesa asub mones korvalises koopas lohes voi augus vastsundinud kutsikad on umbes 30 cm pikkused ja laigulised hiljem karvastiku varvus uhtlustub tapid voivad pusida ka kuni laka kasvamiseni voi harvemini kuni elu lopuni sugukupseks saavad lovid 4 eluaastal taiskasvu saavutavad isalovid 6aastaselt tehistingimustes voivad lovid elada kuni 2030aastaseks looduses esineb lovi ja leopardi suguvoimetuid ristandeid loomaaias ka lovi ja tiigri ristandeid isa lovi ema tiiger liiger ema lovi isa tiiger tigon kui harilikult on perekonna ja sugukonna vaiksemad liigid urgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad siis kaslastel on vastupidi just koige suuremad kaslased nagu lovi on koige vanaparasemate tunnustega labi aegade on lovi peetud loomade kuningaks see sai alguse raamatust physiologus sellel on mitu pohjust lydia koidula sunninimi lydia emilie florentine jannsen vanavandra vald kroonlinn oli eesti kirjanik johann voldemar jannseni tutar lydia sundis esiklapsena vandra kiriku kostri ja kooliopetaja johann voldemar jannseni peres 1850 aprillis kolis pere parnusse kus isa sai kooliopetaja koha valmivas ulejoe vallakoolis 1854aastani oli lydia koduoppel 10aastaselt alustas ta opinguid parnu linna korgemas tutarlastekoolis mille lopetas 1861 detsembris juba kooli ajal abistas ta isa ajalehetoos aastal 1857 alustas ilmumist jannseni toimetatud nadalaleht perno postimees 1862 sugisel sooritas lydia tartu ulikooli juures koduopetaja eksamid kuid sellel ala ta toole ei hakanud 1863 detsembris kolis pere parnust tartusse tartus elades vottis lydia osa tarkavast eesti vaimuelust ning valjendas loomingus arkamisaja aateid lydia tootas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures lugusid tolkides ja kirjutades lehe ilukirjanduslikku lisa jututuba koostades tellimustega tegeledes jms lydia kirjutised ilmusid lehes esialgu anonuumselt voi isa nime all 1867 aastal algas lydia kirjavahetus friedrich reinhold kreutzwaldiga 21 novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks lydia ja tartu ulikooli arstiteaduskonna lati rahvusest uliopilase eduard michelsoni kihlus 19 veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama kroonlinna kroonlinnas elades jai lydia eemale oma soprus ja suhtlusringkonnast ning rahvuslikust liikumisest see muserdas teda vaga aastal 1874 sundis lydial esimene laps hans voldemar kaks aastat hiljem sunnitas lydia tutre kellele pandi nimeks hedvig sel 1876 aastal soitis lydia koos abikaasa ja pojaga ligi kaheks aastaks saksamaale ja austriasse kuna eduard sai oppestipendiumi noorim laps jai tartusse vanavanemate ja lapsehoidja hoolde 1878 aastal tuli viinis ilmale tutar anna lydia naasis lastega tartusse suvel nakatus poeg hans nakkushaigusse ja suri 4aastaselt 1884 veebruaris sundis lydial poeg max kes suri mone paeva vanuselt 1885 aasta suvel kosutas lydia koos tutardega tervist kuressaare mudaravilas lydia koidula suri 1886 aastal rinnavahki ning maeti kroonlinna aastal 1946 toodi tema porm tallinnasse ja sangitati metsakalmistule luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jaid aga perekonna hauaplatsile kroonlinna kalmistul koidula oli oma aja luule suurkuju romantiline isamaalaulik tema varasem looming koosnes pohiliselt tolgetestmugandustest saksakeelsetest kirjatoodest 1861 ilmus perno postimehes lydia trukidebuut tolgitud lugu kivirist 1863 ilmus eraldi raamatukesena ojamolder ja tema minia selle kaanel oli ka tema nimi lydia jannsen teos oli vaba mugandus saksa kirjaniku l wurdigi jutust auf der grabenmuhle oder geld und herz 1865 ilmus lydia teine raamat seekord isa nime all taas mugandus saksa kirjaniku wovhorni teose huaskar aineil peru oma viimane inka lydia luuledebuut ilmus 28 juulil 1865 eesti postimehes luuletus koddo ilmus nimemargi l all 1866 martsis ilmus anonuumselt ohuke luulekogu vainulilled wainolilled 32 luuletust inspireeritud saksa luulest peagi lisandus teine luulekogu emajoe oobik emmajoe opik 1867 sellest sattus vaimustusse carl robert jakobson kes soovis kogumikust lisada luuletusi oma varskeltilmuvasse kooli lugemise raamatusse ning andis anonuumsele autorile kirjanikunime lkoidula selle raamatu kaudu said koidula luuletused rahva seas uldtuntuks ja armastatuks edaspidi ilmusid lydia luuletused eesti postimehes luhendallkirjaga lkdla 1868 ilmus eesti postimehe jututoas lydia esimene pikem alguparane proosatoo ainuke koidula luule tartuaastate paremik ilmus valjaandes eesti postimehe kalender ehk aastaraamat 1871aasta peale vanemuise seltsis oma naidendeid 1870 saaremaa onupoeg 1871 saarane mulk lavastades pani ta aluse eesti teatrile oma loominguperioodi valtel kirjutas ta 4 naidendit 7 artiklit 86 proosatood ja ule 300 luuletuse juunis 1929 avati parnus koidula monument mille autor on amandus adamson avamisjargsel pidustusel endla teatrimajas pidas koidulast kone aino kallas parnus asub koidula memoriaalmuuseum aastal 1944 nimetati parnu ii keskkool umber lydia koidula nimeliseks parnu ii keskkooliks praegu parnu koidula gumnaasium aastail 19922011 kasutusel olnud eesti 100kroonisel rahatahel oli kujutatud lydia koidulat lydial oli viis odevenda eugenie cacilie fanni rosenthal jannsen18451897 johannes johann emil leopold jannsen 18471880 august julius wilhelm jannsen 18491869 heinrich harry woldemar amandus jannsen 18511913 ja eugen friedrich reinhold jannsen 18531930 tema tutred kasvasid kroonlinnas saksa ja venekeelses keskkonnas hedvig hedda michelson 18761941 elas ja tootas peterburis anna michelson 18781965 oppis ja elas prantsusmaal ja itaalias viibis aastail 19341944 eestis ning seejarel surmani taas itaalias firenzes lekk albaania keeles lek on albaania rahauhik 1 lekk jaguneb 100 qindariks mis ei ole aga kaibel kaibel on 100 200 500 1000 ja 5000lekised pangatahed 2003 albaania leki valuutakood iso 4217 on all ja numberkood on 008 rahauhik nimetati leke dukagjini jargi kes elas 15 sajandil oli skanderbegi kaasaegne ja juhtis parast viimase surma voitlust osmanite riigi vastu kuid parast tema surma sai albaania osaks osmanite riigist albaania lekk voeti kasutusele 1926 uued rahatahed voeti kasutusele 1947 ja 1957 1965 toimus rahareform ja kasutusele voeti niinimetatud teine lekk mis kehtib tanapaevani ehkki 19951996 voeti kasutusele uued rahatahed albaania panga kursi jargi 12 juulil 2003 maksis 1 euro 13412 lekki ja 1 usa dollar 11835 lekki 29 augusti 2010 seisuga maksis 100 lekki 114471 eesti krooni 21 sajandil on lekk usa dollari suhtes tunduvalt tugevnenud dollar maksis 2000 aastal 143709 lekki ja 2008 aastal 79546 lekki laanesaaremaa korgendik ka laanesaaremaa korgustik on saaremaa laaneosas paiknev umbes 50 kilomeetri pikkune ja 25 kilomeetri laiune mandrijaa servamoodustis mis ulatub 54 meetrini ule merepinna korgendiku nolvadel esineb rohkesti laanemere kohal olnud varasemate veekogude rannamoodustisi rannavalle luiteid ja murrutusastanguid korgendikku katab valdavalt okasmets laanesaaremaa korgendik on osa palivere ja pandivere servamoodustiste voondist eesti magede loend ludwig joseph johann wittgenstein 26 aprill 1889 viin 29 aprill 1951 cambridge oli austria paritolu filosoof kes tootas inglismaal ning huvitus eriti tahendusest ja keele piiridest ta tootas peamiselt keelefilosoofia loogika aluste vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse wittgensteinil on olnud suur moju loogilisele positivismile ning analuutilisele ja postanaluutilisele filosoofiale teda peetakse uheks 20 sajandi tahtsamaks filosoofiks eluajal avaldas wittgenstein uhe raamatu logischphilosophische abhandlung loogilisfilosoofiline traktaat mis oli vaga mojukas viini ringi loogiliste positivistide seas kuigi wittgenstein ise ei pidanud end viini ringi kuuluvaks hiljem kritiseeris ta ise seda tood oma postuumselt avaldatud markmetes sinine ja pruun raamat ning postuumselt avaldatud raamatus philosophische untersuchungen filosoofilised uurimused teda voib arvata nii loogilise positivismi kui ka analuutilise keelefilosoofia rajajate hulka wittgenstein oppis bertrand russelli juhendamisel cambridgei ulikooli trinity collegeis ja hiljem opetas samas ulikoolis wittgensteini suguvosa sai alguse 18 sajandi lopus laasphest wittgensteini lossi lahedalt saynwittgensteinwittgensteini krahvi ja vursti teenistuses olnud moses meyer vottis perekonnanimeks wittgenstein perekond asus elama korbachi waldecki vurstiriigis moses meyeri poeg christian hermann asus elama leipzigi parast laulatust fanny figdoriga luteri kirikus asus ta elama gohlisesse leipzigi lahedal kus ta sai kaupmehena rikkaks kumne aasta parast asus perekond elama austriasse algul vosendorfi hiljem viini laste seas oli ludwig wittgensteini isa karl wittgenstein kes loi perekonnast lahku ja rajas ise aluse oma varandusele ta abiellus leopoldine kalmusega ludwig wittgenstein sundis 26 aprillil 1889 kell 2030 viinis uhes euroopa rikkamatest perekondadest tema isapoolsed vanavanemad kes olid poordunud judaismist luterlusse olid saksimaalt rannanud viini ludwigi isa karl wittgenstein oli seal saanud rikkaks ja lugupeetuks austriaungari juhtiva raua ja terasetoosturina ning uhe edukama arimehena ludwigi ema leopoldine sundinud kalmus oli katoliiklane kuid ka tema isa jakob kalmus oli juudi paritolu ema oli marie stallner seega olid kolm ludwigi vanavanematest juudid ludwig ristiti katoliku kirikus sai katoliikliku kasvatuse ja maeti katoliku kombe kohaselt kuigi ta ei olnud kunagi usklik katoliiklane ludwig kasvas ules noorima lapsena kaheksalapselises perekonnas kus valitses intellektuaalselt ja kunstiliselt stimuleeriv ohkkond molemad vanemad olid vaga musikaalsed ning koik lapsed olid kunstiliselt eriti muusikaliselt ja intellektuaalselt vaga andekad isa oli helde metseen ema andekas pianist f r leavise malestuste jargi on wittgenstein vaitnud et tema lapsepolvekodus oli seitse suurt klaverit wittgensteinide lossitaolist kodu alleegassel kulastasid paljud kultuuriinimesed eriti muusikud sagedased kulalised olid naiteks johannes brahms ja gustav mahler seal esinesid teiste seas pablo casals rose kvartett josef labor marie soldatroeger ja marie baumayer muusika jai ludwigile tahtsaks kogu eluks ning ta kasutas oma kirjutistes sageli naiteid muusikast siiski on ta oelnud et pool tema elust muusika selles jai tema kirjutistes valjendamata tema neljast vennast kolm hans rudolf ja kurt sooritasid enesetapu ka wittgenstein kaitus depressiivselt eriti parast esimese maailmasoja kogemusi inimsuhetes oli ta autoritaarne ja oma oigust taga ajav kuid ka tundlik ja ebakindel neljandast paul wittgensteinist sai tuntud pianist wittgensteini muusikaanne oli markimisvaarne noorena mangis ta klarnetit ja oskas klassikalist muusikat vilistada tehes seda sageli peast kord harjutas uks tuntud keelpillikvartett uhes kodus kus wittgenstein oli kuulajate hulgas algul oli wittgenstein vaga reserveeritud ja tegi esituse kohta mone tagasihoidliku markuse kuid hakkas varsti kirglikult proovi sekkuma muusikud olid algul polglikud kuid hiljem kuulasid tema nouandeid aupaklikult guvernantidelt omandas ludwig inglise ja prantsuse keele esimese maailmasoja ajal utles ta uhele austria sobrale minu prantsuse keel on halb aga inglise keelt ma oskan kuni 1903 aastani sai ludwig wittgenstein koduopetust seejarel oppis kolm aastat linzi reaalkoolis samal ajal oppis seal mitte samas klassis adolf hitler kuid puuduvad toendid nende tutvusest hitler kirjutab mein kampfis kull uhest juudi poisist kuid tema opingute ajal oli koolis 17 juudi poissi seega pole toenaoline et ta pidas silmas wittgensteini reaalkooli ajal kaotas wittgenstein usu jumalasse ja otsustas et ei saa uskuda midagi asjadest mida kristlased peaksid uskuma ta raakis sellest oma vanemale oele gretlile kes soovitas tal lugeda arthur schopenhaueri teost maailm kui tahe ja kujutlus wittgenstein vottis omaks schopenhaueri idealismi ja loobus sellest alles parast tutvumist gottlob frege teostega ludwig kavatses minna oppima viini ulikooli ludwig boltzmanni juurde kuid reaalkooliharidusega polnud voimalik kohe ulikooli minna 28 oktoobrist 1906 hakkas ludwig berliinis charlottenburgi tehnikakorgkoolis oppima mehaanikainseneriks seal tegeles ta oe hermine malestuste jargi palju lennutehniliste kusimuste ja katsetega sel ajal voi pisut hiljem haaras teda jarsku filosoofia st jarelemotlemine filosoofiliste probleemide ule nii tugevalt ja nii taiesti vastu tema enda tahet et ta kannatas raskelt kahekordse ja vasturaakiva sisemise kutsumuse all ning tundis end lohestatuna talle pakkus erilist huvi lennundus 5 mail 1908 sai ta parast kolme semestrit opinguid inseneridiplomi parast diplomi saamist jatkas wittgenstein samal aastal opinguid doktorioppes manchesteri ulikooli inseneriteaduste osakonnas algul puudis ta lennukimootorit ehitada kuid loobus sellest peagi ta tegi katseid tuulelohede kaitumise kohta atmosfaari ulemistes kihtides seejarel projekteeris ta lennukipropelleri mille labade otstes on vaikesed reaktiivmootorid ja katsetas seda edukalt 17 augustil 1911 sai ta selle eest patendi wittgensteini uurimistoo noudis taiendavat matemaatika oppimist nii hakkas ta tundma huvi matemaatika aluste vastu eriti parast bertrand russelli raamatu the principles of mathematics principia mathematica eelkaija ja gottlob frege raamatu grundgesetze der arithmetik lugemist aastal 1911 jattis ta tehnikaopingud pooleli saksamaal oppis ta 1911 luhikest aega jenas tanapaeva loogika rajaja gottlob frege juures frege soovitas wittgensteinil uurida bertrand russelli toid ja tema juurde oppima minna 18 oktoobril 1911 saabus wittgenstein cambridgei ulikooli ning ilmus etteteatamata russelli kabinetti russelli esimesed muljed wittgensteinist olid sellised ilmus tundmatu sakslane kangekaelne ja perversne kuid arvan et mitte rumal parast loengut tuli uks age sakslane et minuga vaielda oigupoolest on temaga raakimine puhas ajaraiskamine 16 november 1911 ta tegeles trinity collegeis oppides intensiivselt russelli toodega eriti raamatuga principia mathematica puudes tuletada matemaatika aksioome loogika printsiipidest nagu fregegi hiljem avaldas ta siiski russellile ja george edward mooreile sugavat muljet ei moodunud kaht nadalatki kui russell oli oma arvamust muutnud ta hakkab mulle meeldima ta orienteerub kirjanduses on vaga musikaalne meeldiv suhtlemises austerlane ja ma usun toesti intelligentne juba varsti pidas russell wittgensteini mitte millekski vahemaks kui geeniuseks ja wittgenstein arenes kiiresti russelli opilasest tema opetajaks kes koigutas tema pohieeldusi tal olid russelliga pikad jutuajamised wittgenstein kiindus temasse ta saatis russellit sageli koju ning koneles temaga isegi russelli riietumise ajal wittgenstein hakkas seal tegelema loogika aluste ja matemaatilise loogikaga russell lootis et wittgenstein suudab jatkata tehnilist tood matemaatika aluste kallal mis talle endale ule jou hakkas kaima ma hakkan kindlasti teda julgustama voibolla ta teeb suuri asju ma armastan teda ja tunnen et ta lahendab probleemid mille lahendamiseks mina olen liiga vana sel ajal olid wittgensteini kolm suurt huviala filosoofia muusika ja reisimine novembris 1911 valiti wittgenstein russelli toetusel elitaarsesse salaseltsi cambridge apostels sealt leidis ta oma esimese armastatu david pinsenti wittgensteini homoseksuaalsuse avalikustas tema biograaf william warren bartley 1973 wittgensteini anonuumsete soprade utluste ja kahe salakirjas paeviku pohjal russelli sonul teadis wittgenstein varsti koike mis tal opetada oli tutvus wittgensteiniga olevat olnud uks ponevamaid intellektuaalseid seiklusi tema elus ta hindas wittgensteini erakordset tulisust taibukust ja intellektuaalset puhtust aastal 1913 paris wittgenstein isalt varanduse ta annetas algul anonuumselt raha austria kunstnikele ja kirjanikele sealhulgas rainer maria rilkele ja georg traklile arvatakse et ta tahtis 1914 minna kulla traklile kes oli soovinud oma heategijat naha kuid trakl oli moni paev varem joudnud sooritada enesetapu aastal 1913 pani wittgenstein kirja oma tulevase loogilisfilosoofilise traktaadi selgroo mis on raamatu moistmiseks oluline 1913 aasta lopuks tundis wittgenstein et konelused teiste opetlastega ei ole kullaldaselt sugavad ja ta ei saa cambridgeis enam tood jatkata ning otsustas tootada erakuna norras koos david pinsentiga omandatud magionnis skjoldenis kuhu paases ligi ainult ratsa seal veedetud moned kuud olid vaga viljakas aeg mil ta arendas oma ideid loogika ja keele kohta nendel rajanes tema teos loogilisfilosoofiline traktaat kevadel 1904 kulastas teda seal george edward moore kellele wittgenstein dikteeris oma markmeid ka need on avaldatud esimese maailmasoja puhkemine oli uksinduses elanud wittgensteinile taielik ullatus ta astus vabatahtlikuna austriaungari armeesse lootes et surma lahedus teeb temast parema inimese ta teenis algul joelaeval ja seejarel suurtukivaetookojas wittgenstein saadeti oppima suurtukivaeohvitseriks 1916 saadeti ta haubitsarugemendi koosseisus vene rindele kus ta sai mitu medalit vapruse eest paevik naitab et ta polgas oma kaassodurite madalust soja ajal kirjutas wittgenstein oma filosoofilised motisklused markmikesse mida ta seljakotis kaasas kandis osa neist on sailinud ja avaldatud avaldatud markmed algavad motisklustega loogika alustest esimene lause on loogika peab ise enese eest hoolitsema esimesel kahel aastal motles ta peamiselt russelli ja frege toode ule juunis 1916 aga tegi wittgensteini uksus labi ranga paljude ohvritega lahingu poordusid tema motted elu motte juurde mis teda ja tema vendi juba viinis olid vaevanud nuud poimusid tema motisklused loogika alustest labi elu motte probleemiga soja lopul 1918 saadeti ta suurtukivae magirugemendi koosseisus pohjaitaaliasse kus ta langes itaallaste katte vangi kui ta vangi voeti leiti tema seljakotist loogilisfilosoofilise traktaadi algkasikiri prototractatus mis pohines kahe viimase sojaaasta markmetel loppvariant loodi masinal umber suvel 1918 wittgensteinil lubati see john maynard keynesi abiga saata itaalia vangilaagrist cambridgeisse bertrand russellile hoolimata russelli joupingutustest avaldati see alles 1921 ainult saksa keeles wilhelm ostwaldi ajakirjas annalen der naturphilosophie 1922 ilmus saksa ja inglise paralleelvaljaanne george edward moorei soovitatud ladinakeelse pealkirjaga tractatus logicophilosophicus mis ongi jaanud raamatu pealkirjaks tolkijaks oli c k ogden tolget aitasid teha noor frank ramsey kes tegi arvatavasti pohiosa toost moore ja wittgenstein ise wittgenstein kiitis tolke taielikult heaks eessona kirjutas bertrand russell wittgensteinile see selgitav sissejuhatus ei meeldinud algsetest markmikest on sailinud kolm mis avaldati 1961 see jai ainsaks wittgensteini eluajal avaldatud tooks kui mitte arvestada kaht vaiksemat filosoofilist tood ja sonaraamatut rahvakoolidele vangis luges wittgenstein lev tolstoi evangeeliumide kommentaari ning selle mojul andis ta 1919 vangist vabanenuna isalt paritud varanduse ara suurema osa andis ta odedele ja vennale paludes tungivalt et nad ei annaks midagi tagasi vaestele ta raha ei andnud sest see oleks tema arvates saanud neid ainult rikkuda hiljem utles ta kord et ta andis raha ara selleks et valtida inimesi kes oleks temaga sobrustanud raha parast tosi on ka see et talle ei meeldinud mugavus ja luksus tema elulaad oli aarmiselt lihtne ja vahenoudlik et wittgenstein oli enda arvates nuud koik filosoofia probleemid lahendanud laks ta tagasi austriasse ja oppis algkooliopetajaks talle opetati austria koolireformiliikumise meetodeid mis nagid ette laste loomuliku uudishimu argitamist ning nende arengut iseseisvate motlejatena faktide tuupimise asemel wittgenstein vaimustus nendest ideedest ent kui ta asus 1920 toole algkooliopetajana uhes vaikeses alamaustria kulas tekkisid tal raskused kuigi lastele ta meeldis oli tal palju lahkarvamusi lastevanemate ja kolleegidega sel ajal oli wittgenstein vaga onnetu ning mitu korda enesetapu aarel suhted opilastega olid siiski head ta tootas alamaustrias mitmes kulas aastal 1925 loobus ta opetajatoost leides et on labi kukkunud sel perioodil kulastas teda frank ramsey kes esitas talle traktaadi kohta kusimusi see ja traktaadist innustunud viini ringi huvi toid wittgensteini tasapisi filosoofia juurde tagasi parast opetajatoost loobumist tootas wittgenstein aedniku abilisena uhes kloostris viini lahedal 19261928 projekteeris ja ehitas ta oma oele gretlile margaret stoneboroughle viini lahedale haarberi hoone on wittgensteinile omaselt originaalne karmis stiilis sellega tegeles ta kaks aastat selle aja lopupoole kutsus moritz schlick ta viini ringi wittgenstein oli nous tulema tingimusel et tema filosoofilisi seisukohti ei kritiseerita ulikoolist eemal olles ei olnud wittgenstein siiski taiesti eemal matemaatika aluste ja filosoofia uurimisest ta kohtus mitu korda frank ramseyga kes uuris loogilisfilosoofilist traktaati ning kais mitu korda cambridgeist viinis kohtumas wittgensteiniga ja ka viini ringi filosoofidega nagu wittgenstein hiljem tunnistas naitasid need konelused talle et ta oli loogilisfilosoofilises traktaadis teinud tosiseid vigu aastal 1929 otsustas wittgenstein frank ramsey ja teiste argitusel cambridgei tagasi minna raudteejaama olid talle vastu tulnud inglismaa hiilgavaimad pead ning wittgenstein avastas oma kohkumuseks et ta oli saanud uheks maailma kuulsamatest filosoofidest algul ei saanud wittgenstein cambridgei ulikoolis tootada sest tal polnud akadeemilist kraadi ja selleparast ta astus ulikooli oppima bertrand russelli arvates piisas wittgensteini kunagisest oppimisest ulikooli juures doktorikraadi saamiseks ning tema ettepanekul kaitses wittgenstein doktoritoona loogilisfilosoofilise traktaadi oponentideks olid bertrand russell ja george edward moore kaitsmisprotseduuri lopus patsutas wittgenstein russellit ja moorei olale ning utles arge muretsege ma tean et te ei saa sellest kunagi aru moorei kirjalikus hinnangus sisaldub lause minu arvates on see geeniuse too igal juhul vastab ta cambridgei ulikooli kraadi nouetele wittgenstein maarati lektoriks ning temast sai trinity collegei kolleegiumi liige wittgenstein oli poliitilistelt vaadetelt vasakpoolne kuigi ta ei pooldanud marksismi nimetas ta end sudames kommunistiks ning tal olid romantilised kujutelmad tooliste elust aastal 1934 tuli tal john maynard keynesi raamatu short view of russia mojul mote emigreeruda koos oma lahedase sobra ja armastatu francis skinneriga noukogude liitu nad oppisid vene keelt ning 1935 kais wittgenstein moskvas ja leningradis otsides kindlat tookohta ta eelistas fuusilist tood ent talle pakuti ainult oppejoukohti kolme nadala parast tuli ta tagasi aastatel 19361937 elas wittgenstein jalle norras jattes skinneri maha ta tootas filosoofiliste uurimuste kallal talvel 193637 tegi ta lahedastele sopradele rea pihtimusi peamiselt pisieksimustest puudes end puhastada parast george edward moorei tagasiastumist 1939 nimetati wittgenstein keda sel ajal peeti geniaalseks filosoofiks cambridgei ulikooli filosoofiaprofessoriks varsti parast seda sai ta briti kodakondsuse oma loengutega ning uliopilaste konspektide kaudu mida laialt levitati sai ta ingliskeelses filosoofiamaailmas vaga mojukaks kuulajad on esile tostnud tema joulist intellekti kirglikku tosidust ning ideede ja meetodite originaalsust loengud olid improviseeritud ning koosnesid sageli vastustest kusimustele mida ta ise esitas wittgenstein loogastus vaadates ameerika vesterneid voi lugedes detektiivjutte muusikas seevastu ei tunnistanud ta mitte midagi mis oli loodud parast brahmsi pidades uuemat muusikat uhiskonna allakaigu sumptomiks selleks ajaks olid wittgensteini vaated matemaatika alustele radikaalselt muutunud varem oli ta leidnud et matemaatika alused voib pakkuda loogika ning isegi kaalunud russelli ja whiteheadi principia mathematica ajakohastamist nuud ta vaitis et matemaatikas ei ole fakte ning matemaatilised vaited ei ole sona otseses mottes toesed vaid valjendavad lihtsalt teatud sumbolite konventsionaalseid tahendusi ta vaitis ka et vastuolu ei ole matemaatilise susteemi jaoks saatuslik puudus ta pidas neil teemadel loengusarja mida kuulas alan turing ja millel nad omavahel agedalt vaidlesid alates 1929 aastast kirjutas wittgenstein vaga palju on sailinud hulk tema markmikke ning kasitsi ja masinal kirjutatud kasikirju koige tahtsam neist on philosophische untersuchungen avaldati 1953 filosoofilised uurimused mis vastavalt tema soovile avaldati alles parast tema surma hiljem on avaldatud mitmeid teisi tema kirjutisi ta opetas ulikoolis kuni aastani 1947 valja arvatud uks periood teise maailmasoja ajal kui ta oli vabatahtlikus tooteenistuses uksehoidjana guys hospitalis londonis ja laboratooriumiassistendina haiglas royal victoria infirmary newcastleis ka tooteenistuse ajal jatkas ta filosoofiaga tegelemist ulikoolist lahkus ta selleks et motelda uksinda ilma kohustuseta kellegagi raakida parast ulikoolist lahkumist keskendus ta kirjutamisele wittgensteinile ei meeldinud oppejouelu cambridgeis ning ta laitis maha ka mone oma opilase kava hakata oppejouks wittgenstein suhtles soomerootsi filosoofi georg henrik von wrightiga kes vottis ule wittgensteini professorikoha cambridgei ulikoolis wittgenstein ei olnud abielus ta oli aktiivne homoseksuaal kellel oli monikord juhuslikke vahekordi ning ka pikemaajalisi suhteid naiteks david pinsent kellega koos ta oli norras tema homoseksuaalsust on ka kahtluse alla seatud ning vaieldud selle ule kui aktiivne see oli ta veetis suure osa ajast vaikeses majas maauksinduses iirimaa laanerannikul aastaks 1949 kui wittgensteinil diagnoositi eesnaarmevahk oli ta valmis kirjutanud suure osa materjalist mis parast tema surma avaldati raamatuna philosophische untersuchungen filosoofilised uurimused mida peetakse tema peateoseks haigus teda ei heidutanud sest tal ei olnud soovi edasi elada haiguse tottu oli ta sunnitud iirimaalt lahkuma ning kahel viimasel eluaastal tootas ta viinis oxfordis ja cambridgeis tema selleaegsed markmed avaldati raamatuna uber gewissheit tosikindlusest wittgenstein suri cambridgeis 29 aprillil 1951 legendi jargi olid tema viimased sonad tell them ive had a wonderful life ek utle neile et mu elu oli suureparane ludwig wittgenstein on maetud cambridgei ascensioni kihelkonna kabeli kalmistule varem st gilesi kalmistu huntingdon roadi lahedal linnast valjas samale kalmistule on maetud george edward moore surnuaial on mittekristlaste ja nonkonformistide surnuaia maine wittgensteini soovi kohaselt on haud lihtne sellel on lame hauakivi millele on kirjutatud ludwig wittgenstein 18891951 haud on tavaliselt kaetud mahalangenud suurte manniokstega sellele on asetatud manguredel mis on vihje loogilisfilosoofilise traktaadi aforismile 564 loogilisfilosoofiline traktaat mahuks holpsasti ara 50 lehekuljele ta koosneb nummerdatud vaidetest 1 11 111 112 jne kusjuures 11 on kommentaar 1 kohta voi selle edasiarendus 111 ja 112 on kommentaarid 11 kohta ja nii edasi pohivaiteid on seitse esimene kolab nii 1 die welt ist alles was der fall ist maailm on koik mis on tosi jaan kangilaski ja veiko palge tolkes madis koivu ettepanekul maailm on koik millega on tegu viimane pohivaide sellel puuduvad kommentaarid on 7 millest ei saa raakida sellest tuleb vaikida raamatu esimeses pooles on esitatud jargmised teesid maailm koosneb uksteisest soltumatutest atomaarsetest faktidest asjaoludest millest koosnevad faktid tosiasjad traktaadiga viis wittgenstein lopule keelelise poorde filosoofias wittgensteini variandis tahendab see muu hulgas et filosoofilisi probleeme saab moista voi lahendada ainult see kes saab aru milline keele vaartarvitus need tekitas tanu keele filosoofilisele analuusile saab eristada motestatud lauseid mottetutest selgitades kuidas keel toimib igasugune filosoofia on keelekriitika traktaadi pohiideed kasvasid valja suhtlemisest bernard russelliga need paigutatakse tavaliselt loogilise atomismi alla wittgensteini varajase filosoofia tuuma moodustab keele pilditeooria selle jargi on igal asjal keeles nimi need nimed omandavad tahenduse ainult tanu viisile kuidas nad lauses omavahel seotud on kui nimed on lauses omavahel seotud samamoodi nagu asjad asjaolus siis lause on toene naiteks utleb arb midagi muud kui bra sest nimi b on kord rist vasakul kord paremal nii et a ja b vaheline seos on erinev parast cambridgei tagasitulekut kirjutas wittgenstein vaga palju ning koostas rea lopetamata kasikirju elu lopuks oli ta kirjutanud umbes 30 000 lehekulge suur osa sellest kuid kaugeltki mitte koik on sorteeritud ning mitmete koidetena valja antud tema keskmise perioodi 1920 ja 1930 aastad kirjutistest sisaldab suur osa runnakuid traktaadis valjenduva filosoofilise perfektsionismi vastu nendest toodest avaldas wittgenstein ainult artikli remarks on logical form markused loogilisest vormist mille ta esitas seltsis aristotelian society ettekandmiseks ja avaldas selle toimetistes ent ettekandele maaratud ajaks oli wittgenstein sellest artiklist kui vaartusetust lahti oelnud ning pidas hoopis ettekande lopmatuse moistest wittgenstein oli uha enam nordinud selle ule et kuigi tema ei olnud veel valmis oma toid avaldama olid moned filosoofid hakanud avaldama tema vaadete ebatapseid esitusi mis pohinesid vestlustel temaga see viis ta selleni et ta avaldas vaga luhikese kirja ajakirjale mind kus ta hiljuti ilmunud richard braithwaitei artiklit naitena tuues palus filosoofidel hoiduda tema vaadetest kirjutamisest kuni ta on valmis need avaldama samuti pidas wittgenstein loengu eetikast mille tekst trukiti ara filosoofilised uurimused mis avaldati postuumselt 1953 koosnevad kahest osast i osa koosneb 693 nummerdatud paragrahvist mis olid trukivalmis 1946 wittgenstein vottis selle siiski kirjastajalt tagasi ii osa on lisatud trukkitoimetajate wittgensteini parandi hooldajate elizabeth anscombei ja rush rheesi poolt selles teoses analuusib wittgenstein kuidas keelt kasutatakse sellel on tema arvates filosoofilises uurimistoos otsustav tahtsus luhidalt oeldes on keel wittgensteini meelest keelemangude kogum keele valjendid funktsioneerivad keelemangude raames tahendus on neil uksnes konkreetsetes keelemangudes seega on wittgensteini arusaam tahendusest vorreldes traktaadiga muutunud derek jarmanil valmis 1993 wittgensteini elust mangufilm wittgenstein tema elust on tehtud ka mitu dokumentaalfilmi loogika on teadus motlemise reeglitest struktuuridest ja vormidest sona loogika parineb algselt vanakreeka omadussonast logike mis on sona logikos konega seonduv motlemisega seonduv naissoovorm seda sona kasutati kas eraldi nimisonana voi fraasis logike techne motlemiskunsti tahenduses sona on tuletatud sonast logos muu hulgas sona moiste kasitlus moistus sona on laenatud muu hulgas keskaja ladina sona logica loogika vahendusel formaalne loogika tegeleb sellega kuidas jareldada toestest vaidetest toeseid vaiteid kuid reeglina ei utle millised vaited on toesed seetottu oeldakse et formaalsel loogikal puudub sisu ta ei utle midagi selle kohta missugune maailm tegelikult on formaalne loogika utleb mida saab jareldada lahtudes uksnes vaiteid valjendavate lausete vormist sumbolloogika esitab vaiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul kasutades kunstlikke formaalseid keeli selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika 20 sajandi alguses puudsid gottlob frege bertrand russell ja teised filosoofid naidata et matemaatikat saab taandada sumbolloogikale see kull ei onnestunud kuid vastavad loogikauuringud on muutnud tanapaeva formaalse loogika upris matemaatikasarnaseks kuigi sona loogika on konekeelde tulnud filosoofia ja teaduse keelest on loogika olemuse lahtimotestamisel motet toetuda ka selle sona kasutamisviisidele tavakeeles ja intuitiivsetele uldistatud arusaamadele loogikast milleni need kasutamisviisid kipuvad viima olgu nimetatud moned 1 loogika on mingi susteem voi kord kui asjal ei ole loogikat sees siis on seda asja voimatu moista 2 loogika on aru voi moistus nupp mis nokib 3 loogika on voime ara arvata tuletada asju mida ei teata 4 loogika on millegi toopohimote nimetatud arusaamu omakorda uldistades voiks oelda et loogika all moistetakse korda ehk kooskolalisust kas asjades endis voi siis motlemises kasu niisugusest korrast seisneb selles et ta voimaldab meil tunnetamise vaeva vahendada motlemine oskab asju endid imiteerida veel uldisemalt voiks loogikat moista nii loogika on see mis meie eest motleb voib raakida kahte erinevat tuupi loogilisusekriteeriumist esiteks voib loogilisus olla omane arutlemise viisile ning tahendada loppkokkuvottes arutlemise oigsust mida saab kindlaks teha ainult kui kooskolalisust mingite reeglitega teiseks voib loogilisus olla omane arutlemise tulemusele ja loogilisus selles mottes tegemist ei ole sona loogilisus standardse kasutusega kuid see kasutus ei ole pohimotteliselt vale voib tahendada toesust mis uhe levinud arusaama jargi on vastavus faktidele ehk reaalsusele voi usutavust toeparasust voi muud sarnast tode ei ole meile uldjuhul kindlalt teada ning toesust saab kindlaks teha ainult kui vastavust mingile kirjeldusele voib juhtuda et kuigi arutlemine on oige on tulemus vaar ja voib ka juhtuda et kuigi arutlemine on vale on tulemus toene kui lahtuda sellest et loogilisusel on kaks aspekti niioelda reegliparasus ja toeparasus siis me peaksime valima reeglid nii et nad ei rikuks toepara ja valima oma uskumused nii et reegliparased arutlused neid ei saaks kummutada kui arutlusreeglid on valitud suvaliselt siis ei ole arutluste tulemustel tahendust arutlused jaavad manguks kui uskumused on meelevaldsed siis ei ole arutlemisel motet sest usutakse ikka seda mida tahetakse loogika tegeleb propositsioonidevaheliste suhetega uurides mis teeb uhe propositsiooni voi lopliku propositsioonide kogumi heaks pohjendiks mingile propositsioonile oigustus ehk pohjendus seisneb mingile propositsioonile uskumusele pohjendite esitamises iga pohjend on propositsioon loplikku propositsioonide kogumit voib vaadelda propositsioonina mille kohaselt koik kogumisse kuuluvad propositsioonid on toesed propositsioonina mis vaidab koiki kogumisse kuuluvaid propositsioone loogika jatab uldjuhul korvale kusimuse sellest kas pohjendid ise on toesed voi pohjendatud oigustatud epistemoloogia huvitub uldjuhul ka sellest kusimusest pohjendi headus tuleneb uksnes tema suhtest oigustatava uskumusega ega ole seotud pohjendi enda usutavusega seega tahendab pohjendi headus oigupoolest oigustuse headust loogika on normatiivne distsipliin mis utleb millisel juhul on pohjendid head seejuures ta kull lahtub sellest millisel juhul terve moistus pohjendeid heaks peab kuid voib ka ette kirjutada norme mis on terve moistusega vastuolus loogikat voib pidada ka motlemise mudeliks nimelt arutlemise mudeliks keeles lilleoru on vaimne keskus aruvalla kulas harjumaal millele pani aluse krija jooga opetaja ingvar villido koos oma opilastega 1993 aastal tegevuste paremaks korraldamiseks asutati 2001 aastal samanimeline mittetulundusuhing millesse kuulub ule saja liikme lilleoru on rahvusvahelise krija jooga uhenduse ja euroopa okokogukondade vorgustiku liige ning eesti okokogukondade uhenduse asutajaliige lilleoru juurde kuulub teadlikkuse rakendamise kool valmib 2018 ishwarananda aasram elulille park lilleoru korval asub taevasmaa kula keskus peab oma eesmargiks aidata kaasa inimeste terviklikule arengule oppimisvoimaluste pakkumise ja arengut soodustavate tingimuste loomise kaudu praktikad on voetud erinevatest religioonidest ja esoteerilistest opetustest alates 2002 aastast on lilleorus babaji aasram lilleorus on kooskaimiste maja koos korvalhoonega mahepollumaa ja iluaed keskuse too toimub pohiliselt nadalavahetustel lilleoru keskuse koolitusjuht on ingvar villido lilleorus on kainud opetamas sadu erinevaid lektoreid ja loengu pidajaid nii eestist kui valismsaalt lemmikloom on koduloom keda peetakse eeskatt kaaslasena voi esteetilise rahulolu saamise eesmargil mitte aga majanduslikel pohjustel populaarsemad lemmikloomad on imetajatest kassid koerad lisaks imetajatele peetakse koduloomadena ka narilisi samuti paljusid linnu kala roomaja ja kahepaikseliike loikelillede loend loetleb loikelillede liike ja perekondi lohusalu on kula harju maakonnas laaneharju vallas lohusalu poolsaarel geograafilised koordinaadid on 59 23 5939 n ja 24 12 2420 e kula on esimest korda mainitud 1480 aastal loensal kulas elas 2011 aasta rahvaloenduse andmetel 193 inimest neist 177 917 olid eestlased 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 219 lohusalu piirneb kagus laulasmaaga sealhulgas helikula suvilapiirkonnaga kaguloodesuunaline poolsaar on tekkinud moreensaarest mis on maismaaga liitunud asustus oli poolsaarel juba siis kui ta oli saar poolsaare keskel on aluspohjakorgendik lohusalu pollumagi 23 m millel asuvad moned majad ulejaanud osa kulast asub mae korval poolsaar lopeb lohusalu neemega mille moodustab endine saar korge veetaseme korral maismaast araloigatud nabe magi ehk nabe saar nabe mael on asunud pelgupaik mis on arheoloogiamalestis poolsaarest edela poole jaab lahepere laht kirde poole lohusalu laht lohusalu lahe aares on vaga kena liivarand ja suplemiskoht lahepere lahe aares on tagasihoidlikum rand molemas rannas ja ka metsa all on palju randrahne natura maaalal tehtud maavahetuste kaigus on hukkumisele maaratud sarri elamu tagune poolsaarel asuv omanaoline soo lohusalu maastik on vaga mitmekesine kuid eriti iseloomulik on mannimets mille all kasvavad mustikad rannal leidub rohkesti merihumurit ja kuldlehist kibuvitsa samuti randmaltsa liivmerisinepit harilikku kukemarja odalehist maltsa ja liivvareskaera ning pisut randogamaltsa ja merikapsast kasvab ka humallutsern sirplutsern harilik kikkapuu ja nommliivatee kula on esimest korda mainitud 1480 aastal loensal kula pohiline elatusallikas oli kalapuuk seal asus kalurikolhoos nord millest 1972 sai kirovinimelise kalurikolhoosi osakond nord lohusalus oli kalasadam ja suitsutustsehh puuti merilesta lohusalus asus noukogude liidu piirivalvevagede balti piirivalveringkonna kordon lohusalu puhke ja konverentsikeskus suvitus ja konverentsikeskus asub lohusalu lahe ranna laheduses sinna ehitati terve elamukompleks koos spordikompleksiga seal on peetud eestivene riikidevahelisi labiraakimisi ja eesti vabariigi valitsuse istungeid konverentsisaal mahutas 200 inimest tanaseks on riik kompleksi muunud arimees toomas toolile hoone ise on aga huljatud havinud on pannood nii puhkekodus kui ka tervisekeskuse ujulas varem kuulus see lohusalu pansionaadi nime all eesti nsv ministrite noukogu asjadevalitsusele pansionaadi juures olevates suvilates puhkasid valitsusasutuste tootajad kahekorruselises kortermajas uuriti suvitamiseks kortereid teenekatele inimestele naiteks paul keres ja jaan talts lohusallu on rajatud palju erasuvilaid inimesed on suvitamiseks ostnud ka talumaju muuhulgas kaib hoogne kinnisvaraarendus ehitatakse liivikuile pansionaadi liivaranda on rajatud asfalttee koos valgustusega 800 meetri ulatuses jarjest enam vaheneb juurdepaas mereaarsele supelrannale kula lahedal asub meremargina reeperina tuntud graniitrahn lohusalu lahedal meres lohusalu lahes on 11 m sugavuses reisilaeva josif stalin vrakk mille juurde saab sukelduda sukeldumiskohad on ka varviliste vetikatega kaetud paeastangud nabe saare lahedal lohusalu lahes 49 m sugavusel ja lohusalu madal vahelduva pinnareljeefiga pae ja liivaastang 610 m sugavusel lohusalu lahes lohusalu lahedal 42 m sugavuses on ka ule saja aasta tagasi uppunud auriku fennia vrakk laev vedas tallinna tolle aja koige moodsamat fotovarustust kuid jai tormi katte lohusalus on asunud kauplus ning trahter molemad on suletud lahim kauplus asetseb laulasmaal 1 juulil 2009 saabus laulupeo tuli lohusalu sadamasse lohusalus oli lohusalu lasteaedalgkool kus harrastati siidimaali kool suleti kui 2007 aastal valmis uhiuus koolihoone laulasmaal sadamas on merele ehitatud tantsulava jahisadamale anti 2002 aastal sinilipp sadamat kulastas 2002 aastal 404 alust sadama sugavus sildumisel on 26 meetrit poikinnitus kulaliskai aares on 10 kohta sadamas asub piiripunkt ja tallinna jahtklubi lohusalu kula labib keilajoalt kloogarannani kulgev rahvusvaheline lohusalu opperada ehk eurorada see matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja e9 juurde mis algab portugalist ja jatkub karjalas kahjuks on keila vald voimaldanud erinevates kohtades poolsaarel rikkuda raja labitavust sadama piirkonnas on kinnistu omanik suurendanud oma kinnistut pinnasetaitega ning matkarada pole leitav korgvee ajal on voimatu kasutada rannakividel asuvat moodapaasu enne nabe saart endine kulavahetee on suletud on usin eramaaomanik seadnud sisse nii relvastatud kui ka koertega valve raja labimine on ohtlik harri otsa on kirjutanud 1982 aastal lohusalu laulud instrumentaalansamblile loodud lohusalu seltsil on oma koduleht kuid see on puhendunud pohiliselt laulasmaa probleemidele enne 2017 aasta haldusreformi kuulus kula keila valda laissez faire ehk laissezfaire ehk laisserfaire lessee feer itaalia keeles lasciate fare on oma algses tahenduses fusiokraatidelt parinev printsiip mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast praegu moistetakse selle all ka lihtsalt vabaturumajandust valjend tuleb prantsuskeelsest utlusest laissez faire laissez passer laske teha jatke rahule laske juhtuda valjendit kasutas esimest korda ilmselt markii dargenson anonuumses kirjas ajakirjale journal economique aastal 1751 esmakasutajaks on peetud ka vincent de gournayd turgot jargi tuletas gournay selle valjendi kaupmees thomas le gendrei 16381706 vastusest colbertile kes oli kusinud kuidas kaupmehi aidata laisseznous faire laske meil teha laisserfaire i printsiipi propageerib libertarism mille jargi kapitalistlik majandussusteem on seda efektiivsem mida vahem riik sellesse sekkub printsiibi pooldajad lahtuvad eeldusest et reguleerimata majandus tagab tendentsina uksikisiku ja uhtlasi uhiskonna maksimaalse heaolu laissezfaire i printsiip tekkis reaktsioonina merkantilismile mille kohaselt riik peab enda tugevdamiseks votma toostuse ja kaubanduse eriti valiskaubanduse enda kontrolli alla esimene kes prantsusmaal laissezfaire i printsiipi propageeris oli pierre boisguillebert tema jargi on majanduse tasakaaluseisund saavutatav ainult vaba konkurentsi tingimustes ilma valitsuse vahelesegamiseta et prantsusmaa merkantilismi jargides alates 17 sajandist rakendas meresoiduseadusi kaubandusmonopole makse ja muid kaupmeeste tegevust piiravaid regulatsioone tootasid fusiokraadid 18 sajandil valja kaupmeestele vabadust tagavad printsiibid eriti olid nad vastu aritegevuse maksustamisele briti majandusteadlase adam smithi jargi ei tule eesmargiks seada mitte riigi tugevust vaid uksikisiku heaolu sellest lahtudes leidis ta et kaubandusel ei tohiks olla riigi poolt seatud piiranguid kui lasta uksikisikutel vabalt juhinduda omakasust siis kujuneb valja konkurentsi nahtamatu kasi mis reguleerib majandust efektiivsemalt kui riik smithi meelest on riigi roll siiski hadavajalik kaubandust holbustavate avalike rajatiste naiteks kanalite ja dokkide ehitamisel ning valiskaubanduse reguleerimisel kodumaise toostuse kaitseks jeremy bentham arendas laissezfairei opetuse pohjal valja individualismi ja utilitarismi filosoofia mis omandas lopule viidud kuju john stuart millil see motteviis oli meelt mooda toostusliku poorde aegsetele vabrikantidele ja kaupmeestele kellele jaid jalgu feodalismiajast parit piirangud vabakaubandust ja laissez fairei propageeris manchesteri koolkond eriti richard cobden ja john bright nii et nendest said uldtunnustatud klassikalised printsiibid cobden ja bright kes olid ise edukad arimehed saavutasid viljaseaduste toiduhindu korgel hoidnud merkantilistlike importtollide tuhistamise samuti olid nad vastu tooliste toopaeva pikkust ning naiste ja laste tood reguleerivatele seadustele laissezfairei printsiipe ei rakendatud kuskil taielikult ellu kaitsetollid sailitati igal pool 19 sajandil hakkasid ettevotted moodustama truste ja kartelle hindade ja tootmismahtude kontrollimiseks seega viis konkurents valja monopolide tekkimiseni see noudis riigi mittesekkumise printsiibist loobumist et vaba konkurentsi taastada 20 sajandil hakati seadusega keelama kaubanduse piiramise kokkuleppeid ja kolvatut konkurentsi see sundis laissezfairei teooriat oma rohuasetust muutma konkurentsi asemel hakati raakima sellest kui tahtis on kasum kui tootmise motiiv ja eraalgatus kui majanduskasvu mootor lars von trier tegelik nimi lars trier sundinud 30 aprillil 1956 kopenhaagenis on taani filmirezissoor stsenarist operaator ja naitleja von trier ei ole aadlisoost sona von parineb taani filmikoolis opingukaaslastelt saadud huudnimest ning viitab erich von stroheimile lars von trieri ema tootas taani sotsiaalministeeriumis vanematekodus oli lubatud koik peale tugevate emotsioonide ja religiooni larsil olid foobiad peaaegu koige suhtes tal oli sundneuroos mis pani teda pidevalt asju umber tostma et valtida katastroofi 12aastaselt jooksis lars koolist ara ja oli siis monda aega ravipaevakodus mida ta hiljem nimetas vaimuhaiglaks ta oli uks ruhma dogma 95 algatajaid oppis filmikunsti taani filmikoolis den danske filmskole mille lopetas 1983 aastal aratas rahvusvahelist tahelepanu filmiga kuriteo element mis kombineeris film noiri ja saksa ekspressionismi carl theodor dreyeri andrei tarkovski ja orson wellesi stiilielementidega filmi iseloomustas kurjakuulutav atmosfaar ka epideemia ja europa olid pretensioonikad filmid parast filmi europa pakkus steven spielberg von trierile voimaluse ameerikas filmi teha kuid von trier lukkas stsenaariumi tagasi von trier sai kuulsaks teleseriaaliga riik mis kombineeris haiglafilmi ja oudusfilmi elemente twin peaksile omase surrealismiga eriti kuulsad filmid on laineid murdes ja tantsija pimeduses viimane raagib idaeuroopast parit naisest kes ohverdab koik et tema poeg pimedaks ei jaaks see oli uks esimesi taisdigitaalseid filme peaosas oli bjork kes tegi ka filmi muusika lars von trier on koos produtsent peter albk jenseniga filmikompanii zentropa enterprizes omanik von trier tootab filmi kallal millest ta votab 33 aasta jooksul ules igal aastal kolm minutit eri kohtades ule euroopa projekt algas 1991 nii et esilinastus peaks olema aastal 2024 filmi pealkiri on dimensioon ning filmi sisust on teada ainult nii palju et tegemist on kriminaallooga uks naitlejatest on joudnud juba enneaegselt surra lars von trier oli 1996 aastani abielus rezissoori stsenaristi ja naitleja ccilia holbek trieriga ta jattis naise rasedana maha neil on kaks last alates 1997 aastast on abielus endast palju noorema bente frgega kes oli olnud tema lapse hoidja 1995 utles von trieri ema teenistuja inger hst talle surivoodil et juudi rahvusest mees teenistuja ulf trier keda ta pidas oma isaks ei ole seda tema tegelik isa on ema endine ulemus fritz michael hartmann kelle suguvossa kuuluvad taani heliloojad johan peter emilius hartmann ja niels viggo bentzon ema oli soovinud oma lapsele kunstnikugeene lars von trier on filmitegija brge hsti oepoeg larissa jossifovna bogorazbruhman 8 august 1929 harkiv 6 aprill 2004 oli vene oiguskaitsja noukogude liidu dissident ja keeleteadlane tema vanemad olid partei ja noukogude tootajad nlkp liikmed 1936 aastal arreteeriti larissa bogorazi isa keeleteadlane vladimir bogoraz suudistatuna trotskistlikus tegevuses lopetas 1950 aastal harkivi ulikooli filoloogiateaduskonna ning abiellus samal aastal juli danieliga ja asus elama moskvasse 19501961 tootas ta kooli vene keele opetajana kaluga oblastis ning seejarel moskvas 19611964 oppis nsv liidu teaduste akadeemia vene keele instituudi matemaatilise ja strukturaallingvistika sektoris aspirantuuris lopetas aspirantuuri strukturaalllingvistika erialal tegeldes fonoloogiaga 19641965 elas novosibirskis ning opetas novosibirski ulikooli filoloogiateaduskonnas uldlingvistikat 1965 kaitses filoloogiakandidaadi kraadi 1978 aastal vottis korgem atestatsioonikomisjon vak temalt kandidaadikraadi ara kuid 1990 aastal andis kraadi jalle tagasi larissa bogoraz teadis oma abikaasa juli danieli ja andrei sinjavski porandaalusest kirjanduslikust tegevusest 1965 aastal nad arreteeriti bogoraz kirjutas noukogude liidu peaprokurorile kirja andrei sinjavski ja juli danieli arreteerimise vastu ta aitas koos sinjavski abikaasa maria rozanovaga kaasa avaliku arvamuse poordumisele arreteeritud kirjanike kasuks sinjavski ja danieli protsessist sai alguse paljude oiguskaitsjate sealhulgas bogorazi enda tegevus 1966 ja 1967 kais larissa bogoraz regulaarselt mordva poliitvangide laagrites abikaasaga kohtumas ning tutvus seal teiste poliitvangide sugulastega ta tutvustas neid moskva liberaalse intelligentsi ringkondades tema korterist sai vahepeatus mordvasse soitvatele poliitvangide sugulastele ning laagrist naasvatele poliitvangidele ta kirjutas poordumisi ja avalikke kirju millega ta toi esimest korda avalikkusse teadvusse poliitvangide probleemi parast uht sellist poordumist utles danieli perekonnaga tegelev kgb ohvitser me olime teiega algusest peale teine teisel pool barrikaadi aga teie avasite esimesena tule 1966 ja 1967 aastal toimus paljude opositsiooniliste ruhmade ringikeste ja sopruskondade konsolideerumine uhiskondlikuks liikumiseks mida hiljem hakati nimetama oiguskaitsjate liikumiseks suuresti tanu larissa bogorazi kontaktidele valjus see liikumine moskva liberaalse intelligentsi raamest bogoraz kirjutas alla paljudele kirjadele ja teistele dokumentidele inimoiguste kaitseks 11 jaanuaril 1968 kirjutas koos pavel litvinoviga poordumise maailma avalikkusele nelja protsessi puhul aleksandr ginzburgi juri galanskovi aleksei dobrovolski ja vera laskova ule see oli protest seaduslikkuse jameda rikkumise vastu kohtumoistmise kaigus see sai oiguskaitsjate liikumise poordepunktiks esimest korda apelleeriti otseselt avalikule arvamusele dokument ei olnud formaalseltki adresseeritud ei partei ja noukogude organitele ega noukogude ajakirjandusele seda loeti korduvalt ette valismaa raadiojaamades ning tuhanded noukogude kodanikud said teada et noukogude liidus on inimesi kes avalikult kaitsevad inomoigusi poordumisele hakkas tulema vastukajasid ja solidaarsusavaldusi ning moningatest reageerinutest said hiljem aktiivsed oiguskaitsjad 25 augustil 1968 vottis ta koos kuue mottekaaslasega osa punasel valjakul toimunud seitsme demonstratsioonist tsehhoslovakkiasse varssavi lepingu vagede sisseviimise vastu loosungi all teie ja meie vabaduse eest mitmed tuntud oiguskaitsjad olid tema kui liikumise juhi osalemise vastu demonstratsioon kestis kolm minutit osavotjad voeti kinni ning moisteti hiljem suudi vene nfsv kriminaalkoodeksi paragrahvide 1901 ja 1903 alusel laimavate valjamoeldiste eest mis mustavad noukogude uhiskondlikku ja riigikorda larissa bogoraz moisteti neljaks aastaks asumisele karistuskoht oli tsuna asula idasiberis irkutski oblastis ta tootas seal puidutootlemiskombinaadis toolisena parast asumiselt moskvasse tagasitulekut 1972 osales jooksvate sundmuste kroonika valjaandmises ning toetas noukogude poliitvange ta ei votnud otseselt osa dissidentlike uhiskondlike assotsiatsioonide toost ainult 19791980 oli ta tatjana velikanova kaitse komitee liige aegajalt esines ta siiski uksi voi kaasautorina tahtsate uhiskondlike algatustega tema allkiri on naiteks moskva poordumise all mille autorid protesteerisid aleksandr solzenitsoni valjasaatmise vastu noukogude liidust ning noudsid gulagi arhipelaagi ja teiste staliniaegseid kuritegusid paljastavate materjalide avaldamist 1975 kirjutas ta individuaalse avaliku kirja juri andropovile noudmisega avada kgb arhiivid selles markis ta et ei looda sellele et kgb avab oma arhiivid vabatahtlikult ning valjendas kavatsust hakata iseseisvalt koguma ajaloolisi andmeid staliniaegsetest repressioonidest see oli uks impulsse millest sai alguse soltumatu samizdati ajalooalane kogumik pamjat 19761984 mille valjaandmises ta kullaltki aktiivselt kuigi mitte avalikult osales 1976 avaldas ta kaasautorina oma teise abikaasa anatoli martsenkoga ajakirjas kontinent pseudonuumi m tarussevits all artikli kolmas on antud mis oli puhendatud rahvusvahelisele pingelodvendusele 1980 aastate alguses kutsus esile avaliku diskussiooni tema uleskutse suurbritannia valitsusele suhtuda humaanselt ira terroristidesse bogoraz poordus korduvalt nsv liidu valitsuse poole uleskutsega kuulutada valja uleuldine poliitiline amnestia 1986 aasta oktoobris kirjutas ta koos sofja kallistratova mihhail gefteri ja kirill podrabinekiga poordumise noukogude kultuuritegelaste poole milles kutsus ules noudma poliitvangide vabastamist teda toetasid paljud valjapaistvad kultuuritegelased jaanuaris 1987 hakkas mihhail gorbatsov poliitvange vabastama bogorazi abikaasa anatoli martsenko ei joudnud vabastamist ara oodata ta suri tsistopoli vanglas detsembris 1986 bogoraz osales rahvusvahelise uhiskondliku seminari ettevalmistamises detsember 1987 1989 aasta sugisest oli taastatud moskva helsingi grupi koosseisus monda aega oli ta selle kaasesimees ta oli uhendusluli vanade dissidentide ja uue polvkonna vahel 19911996 juhendas ta valgustuslikku inimoiguste seminari venemaa ja sru uhiskondlikele organisatsioonidele 1993 aastast oli veneameerika inimoiguste grupi juhatuse liige kirjutas mitmeid artikleid inimoiguste ajaloost ja teooriast veidi aega enne surma kirjutas ta avaliku kirja milles moistis hukka sissetungi iraaki ta suri parast mitut rabandust ilmalik matusetalitus toimus 9 aprillil 2004 uhingu memoriaal saalis oli abielus juli danieliga daniel vabastati 1970 kui naine oli alles asumisel varsti nad lahutasid tema teine abikaasa oli anatoli martsenko martsenko arreteeriti 1980 ta suri parast naljastreiki 1986 lauri liiv sundinud 11 veebruaril 1977 on eesti muusikalilaulja ja ansambli black velvet solist lauri liiv oppis georg otsa nimelises muusikakoolis olles enne seda lapsepolves laulnud 8 aastat eesti poistekooris aastal 19931994 osales lauluvoistlusel laulukarussell kus sai kolmanda koha ja 19941995 voistlusel kaks takti ette sai tuntuks ansambli black velvet solistina lauluga 17 olnud ka ansambli family uks soliste oli koos hannaliina vosaga 19971998 aasta laulukarusselli saatejuht koos katrin viirpaluga oli ta etv noortesaate suve tv saatejuht 1998 aasta eurovisiooni lauluvoistluse eesti eelvoorus esitas koos kaire vilgatsiga kalle ermi kirjutatud dueti kristallid 1999 aasta eurovisiooni lauluvoistluse eesti eelvoorus esitas sven lohmuse laulu soolo ja aastal 2000 samal voistlusel esitas koosseisus white satin sven lohmuse laulu church of love lauri liiv mangib alates 2013 aastast unot tv3 telesarjas kartulid ja apelsinid 2015 aastal osales ta briti koguperekomooodia paddingtoni seiklused eesti keelde dubleerimisel andes oma haale peaosalisele karupoeg paddingtonile ta osales ka tv3 populaarses telesaates su nagu kolab tuttavalt 2014 aastal ehk 3 hooajal kus ta voitis kolmanda koha ta on olnud ka igaaastase muusikaligala memory solist ning osalenud muudes kontserdiprojektides naiteks valge gospel vaike oomuusikal olav ehala laulud jpt lauri liiv on valja andnud kaks albumit ansambliga black velvet ja uhe albumi ansambliga family salvestanud koostoos politseiorkestriga arne oidi lauludega plaadi kaks kuukiirt aastal 2015 oli ta saatesarja detektiivimang saatejuht kanal 2s liik species luhend sp voi spec on taksonoomiline moiste mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta liigi moiste mida on kasutatud tuhandeid aastaid on bioloogias uks keskseid moisteid kuid liigi definitsioon on vaieldav liik on uks bioloogilise klassifitseerimise ja taksonoomilise liigitamise pohiuhikutest tavaliselt defineeritakse liike kui gruppi organismidest mis saavad vabalt ristuda ja anda viljakaid jarglasi paljudel juhtudel on selline definitsioon kullaldane kuid tihti kasutatakse tapsemaid vordlevamaid moote nagu dna jarjestus morfoloogia voi okoloogiline niss paikkondlike kohandatud tunnuste olemasolu voib viia liikide jagunemiseni alamliikideks liigid millel on uhised esivanemad kuuluvad perekonda genus liik saab kuuluda ainult uhte perekonda korraga kuuluvust uhte perekonda on kontrollitud dna sarnasuse pohjal kuid praktilistel pohjustel on vahel kasutatud ka muid variante naiteks taimede puhul oite sarnasust koikidele liikidele on antud kahest osast koosnev nimi binaarne nimetus esimene osa nimetusest on perekonnanimi teine osa nimetusest on kas liiginimi zooloogias voi liigiepiteet kasutatakse botaanikas kindlad meetodid liikide maaramiseks ja kasutusel olevad liigidefinitsioonid on olulised selleks et saaks kirjeldada ja testida bioloogilisi teooriaid ning moota elurikkust ehk biodiversiteeti valjasurnud liike mis on teada fossiilsetest andmetest on raske tapselt klassifitseerida ning seetottu kasutatakse nende puhul korgemaid taksonoomilisi uhikuid nagu sugukond kokku on liikide arvu maailmas hinnatud 87 miljonini varasemate hinnangute kohaselt arvati neid olevat 2100 miljonit binomiaalsel nomenklatuuril kasutatakse kahest osast koosnevat nimetust tavaliselt on see ladinakeelne kuid nimetuses voib olla juuri ka teistest keeltest voidakse kasutada ka inimeste voi kohanimesid binomiaalne nimetus kirjutatakse kaldkirjas kursiivis perekonnanimi on esimene ja kirjutatakse suure algustahega sellele jargnev sona on vaikse algustahega zooloogilises nomenklatuuris nimetatakse teist osa nimest liiginimeks voi liigiepiteediks naiteks hallhunt canis lupus koiott canis latrans kuuluvad perekonda canis sisaldab veel teisi liike hallhundi perekonnanimi on canis liiginimi on lupus ning binomiaalne nimi canis lupus botaanilises nomenklatuuris kutsutakse nime teist osa ainult liigiepiteediks teaduslik nimi on taielik kui selle juurde on lisatud autorid aastad ja umarsulud tavaliselt on liigiga seotud ainult uks autor kuid teatud juhtudel voib olla neid kaks nt botaanikas mukoloogias esimene nimi kuulub sellele kes antud liiki esimest korda kirjeldas ning teine nimi sellele kes paigutas taksoni hetkel kasutuses olevasse susteemi naiteks lovi panthera leo linnaeus 1758 lugemise lihtsustamiseks kasutatakse ka autorite nimede luhendamist liigile nime maaramist voib vaadelda kui hupoteesi evolutsiooniliste suhete ja selle grupi organismide eristatavuse kohta kui saadakse rohkem informatsiooni voidakse see hupotees kas kinnitada voi umber lukata sustemaatikud kes tootasid eraldi voisid nimetada uht ja sama liiki erinevate nimedega seda tuli rohkem ette minevikus sest omavaheline suhtlus oli raskendatud kui kahe nimega liigid on arvatud uheks liigiks jaab kasutusele vanem nimetus ning uuemad jaavad selle sunonuumideks voib ette tulla ka uhe taksoni jagamist mitmeks erinevaks voi mitme erineva taksoni liitmist uheks liitmisel saab taksoni nimeks mitmest voimalikust vanim ehk prioriteetsem taksonoomilisest vaatenurgast voib liigisiseseid gruppe defineerida hierarhiliselt liikidest madalamaks zooloogias kasutatakse vaid alamliiki kuid botaanikas lisaks sellele varieteeti alamvarieteeti ja vormi monikord ei identifitseerita kirjanduses liike taielikult ning kasutatakse luhendeid sp ja spp mitmuses nt canis sp tavaliselt tuleb seda ette jargmistel juhtudel ideaaljuhul on igale liigile antud ametlik teaduslik nimetus kuigi reaalselt on veel vaga palju nimetamata liike liigid mida on ainult kirjeldatud aga pole nimetatud liigile nime andmisel paigutatakse liik perekonda teaduslikust vaatenurgast voib seda votta kui hupoteesi et see liik on lahedaselt rohkem seotud selle perekonna teiste liikidega kui teiste liikidega muudest perekondadest perekond ja liik on omakorda osa korgemast taksonoomilisest hierarhiast hasti tuntud taksonoomilised uhikud on jarjestades korgemast domeen riik hoimkond klass selts sugukond perekond liik perekonda paigutamine ei ole loplik mingi aja parast voib sustemaatik liigi uhest perekonnast teise tosta kuid sealjuures peab muutma ka liigi nime liikide ideel on pikk ajalugu see on uks tahtsamatest klassifitseerimistest mitmetel pohjustel praktiliselt defineerivad bioloogid liiki kui organismide populatsiooni millel on korgtasemeline geneetiline sarnasus see voib valjenduda kohasuses samale nisile ja geneetilise materjali ulekandes uhelt organismilt teisele tapsem sarnasuse tase on siinkohal suvaline kuid see definitsioon on kasutusel organismide puhul kes paljunevad mittesuguliselt nagu moned taimed ja mikroorganismid seksuaalselt paljunevate liikide puhul jagatakse geneetilist materjali reproduktsiooni teel ning organisme loetakse uhte liiki kuuluvaks juhul kui nad jagavad piisavalt geene et toota viljakas jarglane jarelikult on liik ristuvate organismide grupp definitsiooni saab laiendada oeldes et liigid on grupp organisme kes saavad potentsiaalselt ristuda erinevates tiikides elavad kalad kuuluvad ikkagi uhte liiki kui nad on kokku saades voimelised ristuma samas on palju naiteid kahest voi enamast selgesti eristatavast populatsioonist kus isendid kes elavad keskel saavad ristuda kummalgi kuljel asuvate populatsioonidega aga kulgedel asuvad populatsioonid omavahel ristuda ei saa jarelikult on iga universaalne liigidefinitsioon paratamatult suvaline seetottu on bioloogid esitanud valiku definitsioone mille kasutus soltub pragmaatilisest valikust ning oleneb uurimuse pohjalikkusest tapsusest ukski kontseptsioon ei ole taielikult objektiivne voi kehtiv koigil juhtudel sageli kasutatakse lihtsustamise mottes koige praktilisemat definitsiooni naiteks enamiku selgroogsete jaoks bioloogilist liigikontseptsiooni liigi moistele on mitu pohilist lahenemisviisi aarmiselt raske on liiki defineerida nii et definitsioon sobiks koikidele looduslikult eksisteerivatele organismidele arutelu bioloogide hulgas kuidas defineerida ja tuvastada toelisi liike nimetatakse liigiprobleemiks bioloogide hulgas on kasutusel ule 20 erineva liigidefinitsiooni enamik opikuid jargib ernst mayri definitsiooni liikidest kui grupist looduslikest populatsioonidest mis on voimelised omavahel ristuma ning on reproduktiivselt isoleeritud teistest sarnastest gruppidest definitsioonist jaavad valja tavaparatud voi kunstlikud paaritamised need mis toimuvad looma vangistamisel kui tavaparased paarilised ei ole saadaval voi need mis on seotud inimtegevusega lisaks loomad kes voivad olla fuusiliselt ja fusioloogiliselt voimelised paaritumiseks kuid mitmetel pohjusel seda looduses siiski ei tee tuupiline opiku definitsioon sobib enamikule hulkraksetest organismidest aga mitmetes situatsioonides see ei sobi horisontaalne geeniulekanne teeb liigi defineerimise veelgi keerukamaks liikide arv puuduvad prokaruoodid 2010 aasta andmetest lahtuvalt kirjeldatud eukaruootide liikide arv on 17 miljonit sealhulgas varastes teadustoodes oli liik isend kes esindas sarnaste voi peaaegu identsete organismide gruppi rohkem jaotusi ei olnud aristoteles vottis kasutusele terminid perekond ja liik mis tahendasid juba kategooriaid aristoteles ja teised teadlased enne charles darwinit pidasid liike eristatavateks ja muutumatuteks kui varased uurijad hakkasid arendama susteemi elusorganismide jaoks hakati paigutama sinna ka eelnevalt eraldatud organisme pohiliselt kais liigitamine varvi taimed millel on kollased oied voi kaitumise maod skorpionid jargi 18 sajandil klassifitseeris rootsi teadlane carl von linne organisme lahtudes reproduktsiooni erinevusest siiski arvati veel tol ajal et organismid ei ole omavahel suguluses levinud oli sellist tuupi idealism mille kohaselt eksisteeris iga liik ideaalvormis organismid aga erinevad uksteisest ja seetottu valis linne valja uhe tuupeksemplari igast liigist ning teised nimetas sellest korvalekalleteks 19 sajandiks moistis enamik naturaliste et liigid voivad muutuda ning planeedi ajalugu on andnud suurteks muutusteks piisavalt aega jeanbaptiste de lamarck avaldas teooria liikide muutumisest ja selle pohjustest oma peateoses philosophie zoologique 1809 charles darwin avaldas oma teoses origin of species 1859 loodusliku valiku idee ta utles et vaikseim evolutsioonivoimeline organismide ruhm on populatsioon mitte isend varieerumine isendite vahel on loodusliku valiku tagajarg ja seetottu ongi koik organismid erinevad richard dawkins defineeris kaht organismi uhte liiki kuuluvateks kui neil on sama arv kromosoome ja igal kromosoomil kummalgi organismil on sama arv nukleotiide liikide klassifitseerimist on pohjalikult mojutanud tehnoloogilised voimalused mis on voimaldanud uurijatel kindlaks maarata liikide omavahelisi seoseid molekulaarsetel tasanditel naiteks vereplasma sadestamise analuusid 20 sajandi keskel ja charles sibley dnadna hubridisatsiooni uurimused 1970 aastatel mis panid aluse dna sekveneerimise tehnoloogiale terminile liik andis esimesena bioloogilise definitsiooni inglise loodusteadlane john ray loosilm myosotis l rahvaparase nimetusega meelespea on rohttaimede perekond kareleheliste sugukonnast ladinakeelne nimetus tuleb vanakreeka sonadest mys omastav myos hiir ja ous omastav otos korv nimetus on antud hiirekorvakujulise lehe jargi perekonnas on umbes 50 liiki mis kasvavad euroopa parasvootmes aafrika korgmagedes louna poole kuni kaplinnani valja uusguineas ja austraalias loosilmad on laotuvate voi tousvate vartega uheaastased kaheaastased ja mitmeaastased taimed luhikese varre otsas asuvad sinised voi roosad oied laulasmaa on kula harju maakonnas laaneharju vallas lahepere lahe kaldal laulasmaa on nime saanud jala all laulvate liivade jargi lahepere lahe aarses mererannas laulasmaa saksakeelne nimi on laulasma kula on esmakordselt mainitud rootsi voimu ajal laulasmeh laulasmaal on asunud laulasmaa mois ruutlimois mis rajati 18 sajandi teisel poolel kuni 1890 aastani eksisteeris laulasmaa vald mis laks keila valla koosseisu ka parast valdade taastamist kuulus laulasmaa aastatel 19922017 keila valla koosseisu geograafilised koordinaadid on 592329 pohjalaiust ja 241426 idapikkust laulasmaa piirneb lohusalu keilajoa kaesalu ja kloogarannaga kulas elas 2011 aasta rahvaloenduse andmetel 627 inimest neist 582 928 olid eestlased 2000 aastal oli elanikke 280 laulasmaal on laulasmaa spa mis alustas tegevust 7 augustil 2003 varem oli selles kohas uleliiduline ametiuhingute laulasmaa puhkekodu mis ehitati 1950 aastatel vahepeal nimetati seda kompleksi laulasmaa koolitus ja puhkekeskuseks suvituskohana on laulasmaa tuntud juba 1930 aastatest suvilaid hakati sinna rajama juba 20 sajandi alguses lahepere lahe liivarannas laheb vesi aeglaselt sugavaks lohusaluga piirneb heliloojate ja teiste kultuuriinimeste suvilatest koosnev helikula rajatud 1950 ja 1960 aastatel suvilad asuvad lahepere lahe lahedal liivasel maal kus kasvavad maalilised jandrikud mannid suvilate umber ei ole tarasid ega aedu helikulas on suvila naiteks jaan raatsal ning ralf parvel koos lilli prometiga heino kaljustele kuulunud suvila on tonu kaljuste kohandanud aastaringseks kasutamiseks laulasmaal on kodu ka naiteks uno loobil laulasmaad labivad laulasmaalohusalu tee ja tallinnarannamoisakloogaranna tee ka laulasmaalohusalu teest lohusalu lahe pool on suvilaid seal asub mahajaetud liivakarjaar ja endine laskepolugoon kus nuud kasvab noor mannik lohusalu lahe aarsel alal kasvavad manniriisikad kohal kus lohusalu laht teeb kaanaku on suureparane mitteametlik supelrand lohusalu lahest tallinnarannamoisakloogaranna tee maantee poole touseb reljeef kiiresti 44 meetrini tallinnarannamoisakloogaranna tee aares mere pool asub 35 m korgune laulasmaa paevamark veljo tormis on 1955 aastal kirjutanud laulu laulasmaa rand haalele ja klaverile paul rummo sonadele linus benedict torvalds sundinud 28 detsembril 1969 helsingis on soomeameerika tarkvaraarendaja peamiselt tuntud operatsioonisusteemi tuuma linux autorina torvalds sundis helsingis 28 detsembril 1969 tema vanemad on nils ja anna torvalds oma eesnime sai ta linus paulingi jargi tema isapoolne vanaisa oli soomerootsi luuletaja ja ajakirjanik ole torvalds ta oppis alates 1988 aastast helsingi ulikoolis 1991 hakkas torvalds hobi korras valja tootama tuuma linux inspireerituna oppesusteemist minix mille tootas valja andrew tanenbaum puudis ta kirjutada unixi operatsioonisusteemi mis tootaks tema kodusel personaalarvutil torvalds tootas linuxi tuuma esialgse variandi valja pohiliselt vabast ajast ja isiklike seadmete abil linuxi tuum koos paljude teiste poolt valja tootatud tarkvaraga pohiliselt gnu susteem moodustab niinimetatud linuxi distributsiooni paljud nimetavad seda kombinatsiooni lihtsalt linux mis on eksitav voi gnulinux praegu tegutseb ta linuxi projekti koordinaatorina siin on loetletud luhendeid ladinakeelsed luhendid on ladinakeelsete luhendite loendis lek on 62 km pikkune jogi laanehollandis lek on reini joe haru enne wijk bij duurstede linna utrechti lahedal kannab rein nime alamrein selle linna juures laheb nimi rein ule palju vaiksemale joele mille nimi on kromme rijn kover rein ja edasi oude rijn vana rein laane suunas voolav peaharu aga saab nimeks lek varem oli lek reini korvalharu kuid endise peaharu liivatumise tottu on nuud lek peaharu varsti loikub lek amsterdamreini kanaliga mis jatkub waali suunas uks selle kanali haru leki kanal on leki joega uhenduses nieuwegeini linna juurest leki joe aares suuri linnu ei ole kull aga mitmeid ajaloolisi linnakesi wijk bij duurstede culemborg vianen ameide nieuwpoort ja schoonhoven suudme juures on suuremad linnad lekkerkerk ja krimpen aan de lek koige suurem lekiaarne linn on aga nieuwegein mille uuslinn ei ole joe aares kull aga vanalinn vreeswijk joe sang on umbritsevast maast pisut korgemal mistottu joge peavad kaitsema tammid kinderdijki kula juures krimpen aan de leki juures kohtub lek noordi joega ning uhinenud vetest saab nieuwe maas mis voolab laane suunas pohjamere poole jogi on taies ulatuses laevatatav lek moodustab kuni vianenini utrechti provintsi ja gelderlandi provintsi piiri labib vianeni juures utrechti provintsi territooriumi moodustab seejarel kuni schoonhovenini utrechti provintsi ja lounahollandi provintsi piiri ning voolab lopuks labi lounahollandi provintsi leki jogi on muuhulgas amsterdamreini kanali ja merwede kanali kaudu uhenduses teiste veeteedega amsterdamreini kanal ristub leki joega wijk bij duurstede kohal ja merwede kanal vianeni kohal uks vanem veeuhendus on vlist mis uhendab leki joge schoonhoveni kohalt hollandse ijsseliga mis on muide leki joe endine korvalharu hagesteini kohal on suur tammikompleks leki joel on sillad vianenis ja culemborgis raudteesild mujal saab joge uletada ainult arvukate parvlaevadega siin on loetletud lennukituupe loetelu pole taielik laiuse on alevik jogeva maakonnas jogeva vallas vooremaal laiuse mae 144 m kulje all ajalooliselt tuntakse laiuse nime all eelkoige kihelkonda samanimeline alevik moodustati 1977 aastal kunagise kihelkonnakeskuse ja sootaga kula baasil ning aleviku nimena jai kasutusele kihelkonnakeskuse nimi sootaga on veel tanapaevalgi kasutusel paralleelnimena 2003 aastal oli aleviku elanike arv 390 2000 aastal oli elanike arv 470 sellega oli asula eestis elanike arvult 218 kohal 2011 aastal oli alevikus 417 elanikku ajalooliselt pole kunagi eksisteerinud laiusenimelist kula keskajal ja varauusajal teati laiuse nime all sellenimelist ordulinnust koos sellele kuuluva maaalaga parast lossi varemetesse jaamist kandus nimi 1718 sajandil edasi kihelkonnale mida varem tunti voomala voi vohmala nime all sama nime hakkasid kandma ka kihelkonnakeskus ja kirik ning endise ordulinnuse korval asunud mois saksa keeles lais schloss eesti laiuse mois 1866 aastal moodustati moisa pohjal laiuse vald kirikumoisa pohjal aga laiuse kirikuvald mis 1893 aastal liideti laiuse vallaga noukogude ajal eksisteeris laiuse kulanoukogu 1977 aastal moodustati endise sootaga kula pohjal laiuse alevik mis sai oma nime aleviku territooriumile jaanud kunagiselt kihelkonnakeskuselt ja kirikult laiuse nime algkuju on m j eiseni jargi lagesoo voi laisoo mis tuleb piirkonnale iseloomulikust soisest maastikust sama tahendusega on ka varasem kihelkonnanimi voomela soole viitab ka sootaga kula nimi sootaga kula on esmamainitud 1585 aastal sotaga poola ajal kuulus kula laiuse lossi staarostkonna anukowe vakusesse nimi vardja jargi 1601 aastal elas kulas 7 perekonda ning kula juurde kuulus ka mora veski moraweski rootsi aja alguses 1624 aastal kuulus toona tuhi kula laiuse lossi valdkonda ruhekonna vakusesse parast lossi maade riigistamist ja laiuse riigimoisa loomist 17 sajandi lopus kuulus sootaga kula loodud riigimoisale 18 sajandi alguses levinud katku tottu jai 23 taludest kulas tuhjaks kokku suri katku 144 inimest mis oli rohkem kui uheski teises laiuse moisa kulas parast katku hakkas elanikkond taas kiiresti kasvama 1758 aastaks oli kulas 18 taluperet 159 inimesega ning see oli laiuse moisa kuladest suurim parast laiuse valla loomist 1866 aastal kujunes kulast vallakeskus siin asus vallamaja ja hiljem ka seltsimaja vabadussoja ajal asus kulas uks enamlaste tugipunkte kostrimajas peatus enamlaste ulemus 1950 aastal loodi sootaga kulanoukogu 1954 aastal moodustati endiste sootaga moisamaa ja kivijarve kulanoukogudest laiuse kulanoukogu mis hiljem liideti jogeva kulanoukoguga kooliharidust on laiusel antud ule 315 aasta laiuse kool kuulub eesti vanimate koolide hulka 2012 aasta novembri seisuga oli laiuse pohikooli direktor siiri rahn oppeaastal 20122013 oli koolis 7 klassikomplekti 67 opilasega ja 16 opetajat 1999 aastal valminud juurdeehitises tegutsevad ka kohalik kultuuriselts puue ja laiuse raamatukogu mis on vanim rahvaraamatukogu eestis esmamainimine 1849 201617 oppeaasta seisuga sai laiuse pohikoolist laiuse jaan poska pohikool 2016 aastal taitus laiuse koolil 330 tegutsemisaasta alevikus asub laiuse puha juri kirik mida on esimest korda mainitud 1319 aastal uhena vahestest on sel 4 vaikest lisatorni kirik on algselt taitnud ka kaitsefunktsiooni sellest ka paksud muurid ning korged ja kitsad aknad kirikuga on seotud palju legende ja rahvajutte 19091922 oli seal opetajaks johan kopp kogudust on teeninud ka elmar salumaa 2012 aastast alates on koguduse opetajaks georg glaase kogudusel on umbes 170 annetajaliiget kirikuaed on arheoloogiamalestis seal kasvavad looduskaitsealused tamm ja 300aastane parn nn laiuse parn mille olevat istutanud karl xii kunagist matmiskohta meenutab kirikuaias asuv uksik rongasrist teised vaatamisvaarsused on laiuse siniallikas ja muuseum laiuse oletuba eraldi vaatamisvaarsuseks on laiuse voorelt avanev vaade see on eesti pikim voor olles ule 10 km pikk ning ulatudes 144 m ule merepinna vaatetorn on ehitamisel giidi saab tellida laiuse raamatukogust laiusel elab poola kirjanduse tolkija ja luuletaja hendrik lindepuu ta on laiusel korraldanud poola kultuurile puhendatud uritusi poola paevade raames juulis 2003 sootaga kulas on sundinud advokaat villem jauram siin on loetletud laevu laevanduse moisteid on loetletud loendis laevanduse moisteid prints leka 5 aprill 1939 tirana 30 november 2011 tirana oli albaanlaste kuninga zog i poeg kes oli albaania trooniparija ise nimetas ta end albaanlaste kuningas leka iks prints leka sundis 1939 aasta 5 aprillil kell 300 tiranas kuningas zog i ja kuninganna geraldina pojana kuninganna valis poja vaderiks kuningas faisali ema malestuste jargi pani isa voodi servale pronksist pustoli pani lapse kae selle peale ja utles albaania kombe kohaselt poollauldes ole tugev ja vapper nagu olid su esiisad 7 aprillil pidi leka itaalia vagede sissetungi tottu koos isa ja emaga eksiili minema kuninglik perekond pogenes labi kreeka turgi ja teiste maade ning prantsusmaa suurbritanniasse kus kuningas zog 19401946 organiseeris vastupanu kui sai selgeks et albaaniasse naasta ei onnestu asus perekond egiptuse oukonna ametlikul kutsel elama aleksandriasse teiste endiste monarhide juurde kellele faruk oli varjupaika pakkunud leka sai algul koduopetust uhelt sveitsi guvernandilt kes oli uhtlasi ema isiklik abi ning oppis victoria college is ning hiljem british boys school is 1952 tougati egiptuse kuningas faruk troonilt ning kuninglik perekond lahkus maalt leka opingud jaid pooleli lahkumise ajendiks oli ka zogi halb tervis kuninglik perekond ja kaaskond kolisid prantsusmaale alates 1955 aastast elasid nad cannesis leka lopetas keskkooli sveitsis villarssurolloni ecole des aigles is 1956 astus ta suurbritannias sandhursti kuninglikku sojavaeakadeemiasse mille ta lopetas leitnandina 1959 neid teadmisi kavatses ta rakendada kodumaa vabastamise ettevalmistamisel edasi oppis ta sorbonneis juurat ja majandust 9 aprillil 1961 suri pariisis tema isa kuningas zog i enne surma maaras ta oma jarglaseks leka 15 aprillil 1961 andis prints leka vande albaania rahvuslaste kogu albaania rahvuskogu eksiilis ees mis koosnes kogu maailmast kohale tulnud endistest kuningriigi korgetest aukandjatest seda peeti 1928 aasta pohiseadusele vastavaks tseremooniaks millega lekast sai albaanlaste kuningas vandetootuses oli muuhulgas oeldud mina leka i albaanlaste kuningas vannun hetkel mil ma asun albaania kuningriigi troonile ja votan enda katte kuningliku voimu koigevaelise jumala nimel kaitsta riigi uhtsust soltumatust ja oma maa territoriaalset terviklikkust minu isa on surres jatnud mulle raske paranduse olles igas punktis ustav tema tahtele ja avaldustele mis ta on teinud kogu oma pagulasaja valtel kordan ma puhalikult et riigi pohiseadusliku vormi valik jaab rahvale kui tal on room end demokraatlikes vormides vabalt valjendada 1962 lahkus leka prantsusmaalt ja asus elama madridi sealt hakkas ta organiseerima rahvuslaste opositsiooni hispaaniat pidas lekat piisavalt kommunismivastaseks riigiks francisco francolt sai ta nagu ka bulgaaria kuningas simeon ii diplomaatilise immuniteedi mis voimaldas tal reisida omaenda kantseleis valja antud passiga 2 ja 3 juulil 1972 koondas leka koik eksiilis olevad albaania poliitilised parteid konverentsile mida tuntakse madridi konverentsi nime all konverentsil osalesid legaalsuse liikumise organisatsioon o k l l rahvusrinne balli kombetar agraarpartei albaania liit bashkimi shqiptare talupoegade partei partija katundare albaania heroism heroizma shqiptare ja prizreni liiga eksiilis ning vaatlejatena komitee vaba albaania nimel kultuuriuhing vatra ja soltumatu rahvusrinne see konverents konkretiseeris tirana stalinistliku reziimi vastase uhisrinde loomise 8 oktoobril 1975 abiellus leka biarritzis ilmalikul tseremoonial noore austraallanna susan barbara cullenwardiga oktoobril onnistasid abielu hispaanias toledo lahedal illescas albaania islami vaimulikkonna oigeusu kiriku ja katoliku kiriku esindajad ning anglikaani kiriku vaimulik kohal viibisid kuninganna geraldine kes kandis vaikest tiaarat ja kahvatusinist kleiti egiptuse kuninganna farida bulgaaria kuninganna margarita ning vene suurvurst ja suurvurstinna arvukate kulaliste seas oli arvukalt albaania pagulasi pruut kandis traditsioonilist albaania pilmaruud kuningas kandis albaania kuningliku armee mundrit skandervegi ordu sarbiga susan sundis sydneys waverlys 28 jaanuaril 1941 tema isa allan robert cullenward oli rikas maaomanik tema ema phyllis dorothia murrayprior oli parit inglise maaaadli perekonnast olles kuningas edward i jarglane 22 polves aastal 1976 asutas leka etnilise albaania vabastamise noukogu ning asus ulemjuhatajana juhtima etnilise albaania vabastamise armeed 1977 hakkas ta intensiivsemalt valja astuma tirana stalinistliku valitsuse vastu jaanuaris 1979 otsisid politseinikud leka elukoha labi tegemist oli renoveeritud kindlusega mida valvasid raskelt relvastatud albaanlastest kordnikud kes ootasid voimalust liituda vabastusarmeega labiotsimisel leiti relvaladu mida leka nimetas relvakollektsiooniks hispaania kuningas juan carlos i andis leka kasutusse boeingu et ta oma kaaskonnaga riigist lahkuks sest teda kahtlustati tulirelvade salajases sissetoomises leka pooldajad arvasid et valjasaatmise pohjuseks oli laaneriikide surve euroopa uhendusse astuda soovivale hispaaniale kardeti et albaania valitsuse kukutamine voib destabiliseerida jugoslaaviat leka enda arvates oli asi hispaania kommunistliku partei surves ja soovis rahustada jugoslaavia presidenti josip broz titot leka ei suudistanud valjasaatmises juan carlost leka ja susan peatusid luhikest aega rodeesias egiptuse president anwar assadat pakkus neile varjupaika lopliku varjupaiga leidsid nad lounaaafrika vabariigis johannesburgis 26 martsil 1982 sundis lounaaafrika vabariigis sentonis voi johannesburgis leka ja susani poeg leka anwar zog reza baudouin msiziwe kes kannab albaania printsi tiitlit nime sai ta isa anwar assadati ja belgia kuninga baudoin i jargi aprillis 1997 tegi leka esimese visiidi albaaniasse kui ta laks kulastama isa sunnipaika matis piirasid teda tuhanded poolehoidjad kuningal ja tema kaaskonnal kes soitis viie 1960 aastate mercedesega kulus tiranast 100 km kaugusele burreli soiduks kolm tundi autokolonniga liitusid peale ihukaitsjate politseinike veel poolehoidjate soidukid kogu teel tervitati teda vaikerelvade kogupaukudega leka puudis 1997 asjatult taastada albaanias monarhiat referendumil mida pooldas rojalistide partei legaliteti ei kiitnud rahvas monarhia taastamist heaks kuid tema troonile asumise poolt anti 30 haali leka oli alati lubanud troonile asuda ainult juhul kui referendum selle heaks kiidab rahutuste tottu oli leka sunnitud albaaniast lahkuma uks tirana kohus moistis leka tagantselja suudi relvastatud ulestousu ohutamises 6 veebruaril 1999 tuhistas president nelson mandela leka diplomaatilise immuniteedi mis oli saadud 1991 ja 5 veebruari ohtul otsiti maja labi ning konfiskeeriti hulk relvi peidikus oli ule 70 relva ja 14 000 laengut laskemoona relvade seas olid kalasnikovi automaadid ak47 granaadiheitjad ja jalavaemiinid ekskuningas veetis nadalalopu vahi all kommenteerides nato ohurunnakuid jugoslaaviale utles ta te ei saa vallutada maad ohujoududega ainus voimalus maa vallutada see on seitsmeteistkumneaastased relv kaes kosovo albaanlaste probleemide ainsaks voimalikuks lahenduseks pidas ta enesemaaramist kui leka sai juunis 2002 amnestia naasis ta 28 juunil 2002 koos emaga ja oma perekonnaga albaaniasse lennujaamas tervitasid teda vahem kui 500 pooldajat see oli vahem kui oli loodetud leka utles ma tanan albaania rahvast ja parlamenti selle eest et nad andsid mulle voimaluse kodumaale tagasi poorduda albaania politsei leidis tema kohvritest 90 relva need olevat olnud trofeed ja kingitused kuid nende hulgas olid ka moned uued granaadid ja uks kalasnikovi automaat leka asus elama villasse tiranas valitsuse lahedal leka pikkus oli 206 cm kui ta elas hispaanias tunti teda balkani rambo el rambo de los balcanes nime all lars eliel sonck 10 august 1870 kalvia vald 14 marts 1956 helsingi oli soome arhitekt ta lopetas 1894 helsingi polutehnilise instituudi ja voitis kohe suure konkursi kiriku ehitamiseks turusse sonck eiras tollal populaarset ratsionalismi arhitektuuris selle asemel saadavad tema loomingut mojustused soome keskaegsest kivi ja puuarhitektuurist tema monumentaalsemates rajatistes domineerib rahvusromantiline stiil suuremad tood tampere toomkirik jean sibeliuse kodu ainola 1904 kallio kirik helsingis 1912 kultaranta presidendiloss 1917 helsingi borsihoone maarianhamina kirik 1928 agricola kirik helsingis 1935 laevandus on laevade kasutamine inimeste ja lasti veoks peamiselt merel aga ka siseveekogudel meresoitu jaotatakse rannasoiduks ehk kabotaaziks lahi ja kaugsoiduks kaubavedu merel holmab eri vorme nt liinilaevandust ja tramplaevandust luterlus on kristlik konfessioon mis on alguse saanud martin lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana luterlased ise on oma kirikut nimetanud ja nimetavad oigupoolest evangeelseks kristlikuks voi apostellikuks nimetus luterlased ladina keeles lutherani parineb algselt katoliiklastelt johann eck 1520 aduersus lutheranos et alios hostes ecclesiae luterlaste ja teiste kiriku vaenlaste vastu kes tarvitasid seda selleks et kuulutada protestandid ketseriteks alles hiljem hakkasid luterlased end ise selle sonaga nimetama et eristuda nii katoliiklastest kui ka huldrych zwingli ja johann calvini jargijatest luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks meil ei ole ei opetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte uhtki asja mis oleks vastuolus puhakirja voi katoolse kristliku kirikuga augsburgi usutunnistus oma kirikuid ja kogudusi nimetavad nad luterlikeks luteriusu evangeelseteks voi evangeelseteks luteriusu kirikuteks ja kogudusteks luterlikel kirikutel on tanapaeval kolm peasuunda mis on koondunud kolme ulemaailmsesse organisatsiooni eesti evangeeliumi luteriusu kirik eesti evangeelne luterlik kirik reformatsiooni tulemusena moodustunud usutunnistused jaotasid laanekristliku euroopa neljaks suuremaks osaks roomakatoliiklikuks luterlikuks kalvinistlikuks ja anglikaani kirikuruumiks luterlik kirik kujunes eesti suurimaks konfessiooniks peale reformatsiooni joudmist maale 16 sajandi 20 aastatel ning luterlikud kogudused tekkisid eestis reformatsiooni kaigus katoliiklikest kogudustest aastatel 15231532 luterlik ruum holmas varauusajal osa saksa aladest samuti taani norra rootsi soome ning kuramaa loplikult ka alates rootsi voimu kehtestamisest ka eesti ja liivimaa reformatsiooni kaigus tekkinud eestikeelse usuopetuse vajadustest lahtudes koostati esmased tallinna niguliste kiriku opetaja simon wanradti ja tallinna puha vaimu kiriku opetaja johann koelli poolt tolgitud eestikeelne wanradti ja koelli katekismus 1535 aastal ja tartu jaani koguduse kaplani franz witte tolgitud lutheri katekismus mis trukiti lubeckis kas 1553 voi 1554 aastal katoliiklusega tehti eestis lopparved rootsi ulemvoimu poolt 1561 aastal tallinna katoliikliku piiskopkonna likvideerimisega luterluse ainumonopol oli rootsis kinnitatud uppsalas aga juba 16 veebruaril 1593 ja seda positsiooni tugevdati 1595 aastal 21 oktoobri otsustega milles keelati igasugune luterlusest korvalekaldumine lennart georg meri 29 marts 1929 tallinn 14 marts 2006 tallinn oli eesti kirjanik tolkija filmitegija diplomaat ja poliitik eesti president 19922001 lennart meri vanemad olid eesti diplomaat hilisem william shakespearei tolkija georg meri ning alicebrigitta engmann kellel olid eestirootsi juured isa diplomaadiameti tottu kais lennart mitmes saksamaa ja prantsusmaa koolis ja omandas hea keelteoskuse ta valdas saksa prantsuse inglise soome ja vene keelt parast eesti okupeerimist kuuditati georg meri perekond 1941 aastal siberisse sealt naasid nad 1945 aastal lennart oli vahepeal oppinud mitmes venekeelses koolis eestis lopetas ta tallinna 10 keskkooli ja astus ta tartu ulikooli aastal 1953 lopetas ta tartu ulikooli ajaloo eriala cum laude ta leidis tood vanemuises dramaturgina ning seejarel eesti raadios kuuldemangude toimetajana enne seda oli ta luhikest aega ajalooopetaja lennart meri esimene raamat oli kobrade ja karakurtide jalgedes reisist keskaasiasse 1958 aastal aastal 1963 voeti lennart meri eesti kirjanike liidu liikmeks film linnutee tuuled koostoos soome ja ungariga sai new yorgi filmifestivalil hobemedali aastal 1990 sai lennart merist edgar savisaare valitsuses valisminister ta taastas kontaktid laanega ning kohtus mitmel korral sealsete korgete riigitegelaste sealhulgas ka usa presidendi george h w bushiga ta saavutas eesti vabariigi peakonsuli ernst jaaksoni heakskiidu eesti valitsuse tegevusele ta oli ka eesti kongressi ja pohiseaduse assamblee liige augustiputsi ajal oli lennart meri soomes ning tegutses seal eesti vabariigi taastunnustamise nimel aastal 1992 lahkus lennart meri valisministri ametikohalt ja sai luhikeseks ajaks eesti vabariigi suursaadikuks soomes sama aasta sugisel kandideeris ta eesti presidendiks ta kaotas esimeses voorus arnold ruutlile ent paases teise vooru riigikogus ning osutus seal valituks aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi presidendina tegi ta vaga palju ara eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada ta sai tuntuks teravmeelsete utluste ja humoorikate tegudega mis on talletatud raamatus meie lennart tema ametiauto oli 1992 aasta mercedesbenz aastal 1998 valis prantsusmaa ajaleht la vie lennart meri aasta eurooplaseks aastal 2001 oma viimasel ametisoleku aastal jagas president kunagistele poliitvangidele ja kuuditatutele ule kogu eesti murtud rukkilille marke parast presidendiametist loobumist jatkas lennart meri aktiivset uhiskondliku tegevust pidas loenguid ja konesid suhtles nii valisriikide esindajate kui ka lihtsate eesti kodanikega 2001 aastal valiti lennart meri eesti teaduste akadeemia liikmeks aastal 2005 sai lennart meri jeruusalemma soltumatu militaarse templiordu nato suurprioraadi suurristi ning temast sai ordu liige lennart meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast pohjustatud ajuturse tottu 14 martsil 2006 ja on maetud metsakalmistule lennart meri tolkis remarquei graham greenei vercorsi pierre boullei ja aleksandr solzenitsonit soomeugri rahvastest ja kultuurist lennart meri oli kaks korda abielus esimene abikaasa regina meri neiuna ojavere sundinud 1932 emigreerus 1987 kanadasse ning naasis eestisse 2003 aastal nende pojad on mart meri 1959 ja kristjan meri 1966 teine abikaasa helle meri neiuna pihlak sundinud 1949 tootas aastani 1992 eesti draamateatris naitlejana neil on tutar tuule meri 1985 hindrekpeeter meri 19342009 oli lennart meri noorem vend 2007 aastast korraldab rahvusvaheline kaitseuuringute keskus igal aastal rahvusvahelist lennart meri konverentsi mis keskendub euroopa julgeolekule 2008 aastast antakse tartu ulikooli ja tartu ulikooli sihtasutuse poolt valja lennart meri teadustoo auhinda 29 martsil 2009 nimetati tallinna lennujaam umber lennart meri tallinna lennujaamaks 28 martsil 2014 avati harjumaal viimsi puha jaakobi kirikus lennart meri malestusbareljeef 2017 aastal viis kaitseliit lennart meri nimelise tallinna lennujaama reisiterminali lennart meri ametiauto mercedesbenzi 1992 aasta mustavarvilise mudeli laszlo papp 25 marts 1926 16 oktoober 2003 oli ungari poksija voitis keskkaalus 1948 aastal londoni 1952 aastal helsingi ja 1956 aastal melbournei olumpial kuldmedali olles kaasaegsete olumpiamangude ajaloos esimene poksija kes sai kolmekordseks olumpiavoitjaks leo i nime all on tuntud mitu valitsejat leo ii nimelisi valitsejaid oli mitu leo i imperator caesar flavius valerius leo augustus oli idarooma keiser 401 474 kes valitses aastatel 457474 leo i suri 18 jaanuar aastal 474 dusenteeriasse olles 73aastane leo ii imperator caesar zenonis augusti divi valerii leoni flavius leo augustus 467 17 november 474 oli idarooma keiser lucius aelius imperator caesar divi lucius aelius augustus sunninimi lucius ceionius commodus 13 jaanuar 101 1 jaanuar 138 oli rooma poliitik ta oleks pidanud parast hadrianuse surma saama vanarooma keisriks kuid ta joudis enne seda surra loomulikku surma lucius aurelius verus imperator caesar divi antonini pii divi hadriani lucius aurelius verus augustus sunninimi lucius ceionius commodus 15 detsember 130 veebruar 169 altinum oli vanarooma keiser 7 martsist 161 kuni surmani verus parines etruuriast senaatori perekonnast veruse adopteeris 138 antoninus pius teda kasvatasid fronto ja herodes atticus marcus aurelius nimetas ta kaasvalitsejaks ja andis talle naiseks oma tutre lucilla kes oli verusest 18 aastat noorem neil oli 3 last 162166 juhtis verus legaatide kaudu soda partiaga 168169 sodis ta markomannidega ta oli kompetentne ja kartmatu sojamees ta umbritses ennast luksusega mida marcus aurelius hukka moistis ent oma ametlikke ulesandeid taitis verus eeskujulikult omandatud tiitlid armeniacus 164 medicus 166 parthicus 166 ta suri antoninuste katku pandeemia alguses see oli arvatavasti rouged vahem toenaoliselt leetrid altinumis tema surnukeha viidi seejarel rooma et ta polnud 40aastanegi siis on kahtlustatud ka toidumurgitust parast matuseid kuulutas senat veruse jumalaks keda tuli austada nime all divus verus veruse elulugu on kirjeldatud teoses historia augusta tema skulptuurportreed asuvad pergamoni muuseumis ja dresdenis albertinumis leo jogiches 17 juuli 1867 vilnius 10 marts 1919 berliin oli juudi paritolu poliitik 1 jaanuaril 1919 asutas ta koos karl liebknechti ja rosa luxemburgiga saksamaa kommunistliku partei martsis 1919 ta arreteeriti ning morvati 10 martsil eeluurimisvanglas licinius imperator caesar valerius licinianus licinius augustus sunninimi teadmata 265 kevad 325 oli vanarooma keiser 11 november 308 kuni 19 september 324 astus tagasi hiljem tapeti tema kaasvalitsejad olid galerius maximinus daia ja constantinus suur lisanimed germanicus maximus 310 sarmaticus maximus 310 leila abasidze sundinud 1 septembril voi 1 augustil 1929 on gruusia filminaitlejatar debuteeris filmis juba 1941 aastal kadzana lopetas 1951 thbilisi rustavelinimelise teatriinstituudi naitlejateaduskonna temperamentse naitlejana loi ta meeldejaavaid osi peale selle mangis ta veel jargmistes filmides liechtenstein lihtenstain ametlik nimi liechtensteini vurstiriik on merepiirita riik keskeuroopas sveitsi ja austria vahel liechtenstein kuulub euroopa kaabusriikide hulka selle pindala on 160 km2 ja rahvaarv 37 815 2016 pindalalt on maailmas vaiksemad riigid ainult vatikan monaco san marino tuvalu ja nauru liechtenstein on vaikseim riik kus saksa keel on ametlik keel kuni 1938 aastani elasid liechtensteini vurstid alaliselt viinis liechtenstein asub pohjalaiuste 47 16 08 ja 47 02 58 ning idapikkuste 9 28 16 ja 9 38 34 vahel liechtenstein piirneb laane ja louna poolt sveitsi graubundeni ja sankt galleni kantoniga ning ida poolt austria vorarlbergi liidumaaga piir sveitsiga kulgeb piki reini joge louna ja idapiiri moodustavad reetia alpid piir austriaga kulgebki suurelt jaolt mooda maestikuharja riigipiiri kogupikkus on 779 km piir sveitsiga on 411 km pikkune sealhulgas 271 km sankt galleni kantoniga ja 14 km graubundeni kantoniga austriaga on uhist piiri 349 km liechtenstein on merepiirita riik ja ka tema naaberriigid on merepiirita riigid ainus teine niisugune riik on usbekistan liechtensteini pindala on 160 km2 riik on pohjalouna suunas piklik suurim pikkus on 246 kilomeetrit ja suurim laius 124 kilomeetrit liechtensteini laaneosas on suhteliselt kitsas loik tasast maad reini joe aares ulejaanud maa on valdavalt magine reetia alpidesse kuuluva ratikoni idast laande kulgev peaahelik moodustab riigi laanepiiri ta laskub naaskopfilt 2573 m mis asub kolme riigi piiril ule falknise 2566 m reini orgu ning touseb sealt uuesti moodustades flascherbergi 1139 m maesaare kahest pohjalounasuunalisest korvalahelikust kuulub laanepoolne dreischwesternzug mis ulatub 2124 m korgusele dreischwestern suuremalt jaolt liechtensteinile ta lopeb reini oru aares dolomiitseintega idapoolne korvalahelik on riigi idapiiril austriaga sinna kuuluvad ochsenkopf 2288 m ja gallinakopf 2124 m maeahelike vahel on magiorud samina org ja malbuni org riigi korgeim tipp on grauspitz 2599 m mis asub riigi lounaosas madalaim koht on ruggeller riet 430 m hoolimata magisest asendist pole liechtensteini kliima eriti karm sest seda mojutab suuresti soe kuiv lounatuul foon madalamate alade jaanuari keskmine temperatuur on 45 c juuli keskmine temperatuur on 199 c talvel langeb temperatuur harva alla 15 kraadi suvel koiguvad keskmised temperatuurid 20 ja 28 kraadi vahel aasta keskmine sademete hulk on 1050 mm aastane sademete hulk koigub 900 ja 1200 mm vahel alpides ulatub aastane sademete hulk 1900 millimeetrini ainus looduslik jarv on gampriner seele mis tekkis 1927 aastal parast reini uleujutust suure erosiooniga liechtensteini elusloodus on suure korguste vahe tottu vaheldusrikas foon pikendab kevadist ja sugisest vegetatsiooniaega fooni tottu kasvab seal mitmeid orhideeliike korgemates magedes leidub selliseid alpidele omaseid taimi nagu emajuur alpi roos alpi janesekapp eedelveiss tuupilised puud on punane pook plaatan vaher lepp lehis ja mitmesugused muud okaspuud reiniaarsel tasandikul on pohiliselt karjamaad ja pollud maed on metsased 42 liechtensteini pindalast on kaetud metsaga dreischwesternzugi terrassidel ning magiorgudes on alpiaasad imetajatest leidub hirvi rebaseid makri ja magikitsi linnuliike muuhulgas rongad ja kotkad on riigis registreeritud 255 arheoloogilised leiud gutenbergil ja eschnerbergil naitavad et tanapaeva liechtensteini ala on asustatud 5 aastatuhandest ekr gutenbergilt on leitud pronksist kultusfiguure et reini org oli sageli ule ujutatud ning seetottu soine olid asustatud ainult korgemal asetsevad alad alates 8 sajandist ekr asustasid seda ala reedid vennoonid voib taheldada ka keldi vindelikkude moju aastal 15 ekr sai tanapaeva vurstiriigi ala rooma riigi uue provintsi reetia osaks 1 sajandil pkr ehitati sojatee mis viis itaaliast ule splugeni kuru ja churi labi tanapaeva liechtensteini bregenzi selle tee aarde tekkisid liechtensteini alale kortsid aja jooksul segunes poliselanike keel ladina keelega ning sellest tekkis retoromaani keel 4 sajandil algas provintsi raetia curiensis kristianiseerimine esimese misjonarina austati churi luciust hilisrooma ajast parinevad rooma kastelli jaanused kindlustus ehitati sel ajal schaani kaitseks alemannide vastu pohjas parast rooma riigi lagunemist randasid tanapaeva liechtensteini alale alemannid 8 sajandil sai reetiast frangi riigi osa liechtensteini vurstiriigi praeguste alade poliitilise identiteedi alguseks voib pidada aastat 814 kui karl suure surma jarel moodustati alamreetia aastal 842 loetleti esmakordselt tanapaeva liechtensteini inimesi ja kohti sealhulgas balzersit schaani ja eschenit rhatisches urbar 10 sajandi ja 1152 aasta vahel kuulus reetia bregenzi krahvidele parast nende valjasuremist killustus reetia minnes mitme parija katte alamreetia laks montforti krahvidele kelle suguvosa jagunes hiljem montfortideks ja werdenbergideks werdenbergi krahvkond jaotati omakorda nii kujunes 1342 paranduse jagamisel vaduzi krahvkond aastal 1379 andis saksa kuningas wenzel vaduzi krahvile heinrich von werdenbergile kohtuvoimu aastal 1396 laks vaduzi krahvkond kuningas wenzeli kinnitusel puha rooma riigi otsesesse alluvusse jargnevatel sajanditel kinnitati seda staatust uha uuesti aastal 1416 surid vaduzi krahvid valja jargmised valitsejad olid brandise vabaharrad brandised kes parinesid emmentalist aastal 1434 said nad oma valdusse ka i pohjaosa nonda uhendati brandise vabaharradele varem kuulunud oberland ning schellenbergi liidetud osa unterland nonda kujunesid praeguse liechtensteini vurstiriigi piirid ala valitsesid ka sulzi ja hohenemsi krahvid kolmekumneaastase soja kaigus vallutasid ala koigepealt austria vaed seejarel aga 1647 aastal rootslased kui hohenemsi krahviperekonnal olid tekkinud rahalised raskused ostis liechtensteini vurst johann adam andreas nendelt algul ara schellenbergi 1699 hiljem ka vaduzi 1712 vurstisuguvosa on nime saanud liechtensteini linnuse jargi modlingi lahedal viini lahikonnas suguvosa ulatub tagasi 12 sajandisse karl von liechtenstein tosteti 1608 paritavasse vurstiseisusse ning temast sai esimene liechtensteini vurst karl i liechtensteini perekond jai elama alamaustriasse ta omandas ulatuslikke alasid boomimaal maarimaal ja sileesias liechtensteini vurstiriik loodi 23 jaanuaril 1719 puha rooma keisri karl vi aktiga kes kinnistas laani anton florianile vurstitiitlile lisandus siis und zu napoleoni sodade ajal vallutasid liechtensteini nii prantslased kui ka venelased pressburgi rahu 1805 jarel liitus liechtenstein reini konfoderatsiooniga ning temast sai iseseisev riik parast napoleoni langemist 1815 aastal liitus liechtenstein saksa liiduga 1866 aastal preisimaa voiduga austria ule austriapreisi sojas lakkas saksa liit olemast ning liechtensteini konstitutsioonilised sidemed teiste saksa riikidega loppesid sojas toetas liechtenstein austriat 80 soduriga kaks aastat hiljem aga saatis vurstiriik oma armee igaveseks laiali aastast 1852 kuni esimese maailmasoja lopuni oli liechtenstein tihedalt seotud austria austriaungari majandusega kuid maailmasoja jargse austria rahanduse ja majanduse kollapsi tottu hakkas vurstiriik vaatama teisele poole 1923 aastal solmiti sveitsiga tolliliit ja voeti rahauhikuna kasutusele sveitsi frank teises maailmasojas jai liechtenstein nagu ka sveits neutraalseks samuti nagu nad olid seda esimeses maailmasojas parast saksamaa luuasaamist voeti natsismi pooldajad kes taotlesid liechtensteini inkorporeerimist kolmandasse riiki kohtulikule vastutusele sojajargsed aastad on tahendanud riigile poliitilist stabiilsust ja valjapaistvat majanduslikku arengut vurst franz josef ii kes asus riiki juhtima aastal 1938 oli tegelikult esimene valitsev vurst kes resideerus liechtensteinis 1984 aastal andis ta riigi sisulise juhtimise ule oma pojale kroonprints hans adamile 1984 aastal said liechtensteini naised oiguse osaleda valimistel liechtenstein oli sellega viimane riik euroopas kus naised said selle oiguse hans adam ii sai vurstiks isa surma jarel 13 novembril 1989 selleks ajaks oli franz josef iist saanud koige kauem riiki valitsenud monarh euroopas 1990 aastal sai liechtensteinist uhinenud rahvaste organisatsiooni liige samuti liitus riik 1991 aastal euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni eftaga ning 1995 aastast saadi euroopa majanduspiirkonna eea liikmeks diplomaatilised suhted eestiga solmiti 22 juunil 1921 ja taassolmiti 4 septembril 1991 liechtenstein on 1921 aasta pohiseaduse jargi konstitutsioonilise monarhia ja parlamentaarse demokraatiaga riik aastal 2003 toimus rahvahaaletus millega muudeti pohiseadust nii et riigipeal liechtensteini vurstil on rohkem voimu tal on oigus maarata valitsust ja kohtuid ning saata laiali parlamenti parlament on 25liikmeline maapaev landtag mille koosseis valitakse neljaks aastaks nagu sveitsiski on suur roll rahvahaaletustel ja rahvaalgatusel naised said haaleoiguse alles 1984 koigis valdades alles 1986 tsiviilkohtutest on esimese astme kohus maakohus ja teise astme kohus korgem kohus karistuskohtustest on esimese astme kohtud maakohus assiisikohus ja kriminaalkohus esimese instantsi kohtud ja korgem kohus teise instantsi kohus kolmanda astme kohus on ulemkohus on ka haldusapellatsioonikohus ja riigikohus avaliku oiguse kaitseks riigi pealinn ja liechtensteini vursti residents on vaduz liechtensteinis on 11 valda gemeinde neist seitsmel on enklaavid javoi eksklaavid vallad on jaotatud kahte valimisringkonda wahlkreis oberland ajalooline vaduzi krahvkond ja unterland ajalooline schellenberg koigil valdadel on valitavad volikogud riigi rahvaarv on 30 juuni seisuga olnud naiste osatahtsus rahvastikus moodustas 30 juunil 2008 506 koguarv 17938 enamik rahvast elab reini orus kus asuvad ka kaks rahvarohkemat linna vaduz ja suurima elanike arvuga schaan linnarahvastiku osakaal on 23 liechtensteinis elab umbes 12 500 valismaalast 30 juunil 2014 oli valismaalasi 12 522 336 rahvastikust 1998 ja 1999 aastal vottis liechtenstein vastu ka kosovo albaania pagulasi rahvastikust umbes 875 raagib saksa keele murdeid asend euroopa keskel on edendanud riigi toostust kaubandust ja turismi tootus oli 2012 aasta seisuga 23 ametlikult kaibib sveitsi frank alates 1924 aastast on liechtensteinil tolliliit sveitsiga tolli haldab sveits liechtensteini posti haldab sveits kuid riigil on oma postmargid liechtensteinis on sillutatud teede kogupikkus 380 kilomeetrit riigi raudteevork on 9 kilomeetri pikkune ja kuulub austria raudteevorku liemobili bussifirma teenindab reisijaid 13 liinil kogu riigis riigis kehtib parempoolne liiklus riigis puudub lennuvali kuid balzeris asub helikopteri maandumisplats korra hoidmise eest riigis vastutab liechtensteini politsei landespolizei see koosneb 125 tootajast 87 politseinikust ja 38 tsiviilametnikust koik politseinikud on varustatud kasitulirelvadega uldine kuritegevuse tase on uks madalamaid maailmas liechtensteini vanglas on vahe kinnipeetavaid vahel lausa mitte kedagi koik vangid kelle karistusaeg on pikem kui kaks aastat antakse ule austriale liechtensteini politseil on kolmepoolne leping austria ja sveitsiga mis voimaldab piiriulest koostood kolme riigi vahel vaatamata sojavae puudumisele on liechtenstein euroopa julgeoleku ja koostooorganisatsiooni liige ja huvitub euroopa julgeolekupoliitikast eriolukorras kehtib uldine sojavaekohustus 1860aastastele meestele liechtenstein on neutraalne riik ja uks vaheseid kellel ei ole sojavage sojavagi saadeti laiali varsti parast austriapreisi soda 1866 aastal liechtensteini sojavagi koosnes siis 80 mehest kuid sojategevusest nad osa ei votnud saksa liidu lagunemine vabastas liechtensteini rahvusvahelisest kohustusest sojavage pidada ja parlament kasutas seda voimalust keeldumaks sojavae jaoks raha eraldamisest vurst oli sellisele asjade kaigule vastu kuna sojavae kaotamine jatnuks riigi kaitseta kuid andis lopuks siiski jarele ja saatis 12 veebruaril 1868 sojavae laiali viimane liechtensteini mundris teeninud sodur suri 1939 aastal 95 aasta vanuselt martsis 2007 eksis 170 liikmeline sveitsi jalavaeuksus oosel oppuste kaigus ara ja sattus kogemata 15 kilomeetri sugavusele liechtensteini viga margates poordus uksus kohe tagasi sveitsi armee teavitas liechtensteini eksituse tottu toimunud invasioonist ja palus vabandust liechtensteini haridussusteem holmab lasteaia kasvatuse pohihariduse ja keskhariduse lapsed veedavad lasteaias 2 aastat pohiharidus holmab 5 aastat keskharidust omandatakse 4 aasta jooksul kas uldhariduskoolis reaalkoolis voi gumnaasiumis unterstufengymnasium riigis asub ka kunsti ja muusikakool riigis asub 3 ulikooli liechtensteini ulikool 2000 rajatud liechtensteini vurstiriigi eraulikool ja 1986 rajatud liechtensteini instituut liechtensteini tuntumad ehitised on vaduzi loss ja gutenbergi loss 2000 valmis riigis uue kunstimuuseumi hoone austria pealinnas viinis asuvas liechtensteini muuseumis on eksponeeritud vursti rikkalik kunstikogu riigi suurim kino on balzersi lossikino riigis asub 3 teatrimaja riigi vanim teater on tak teater vaduzis asuvad schlosslekeller ja liechtensteini noorsooteater liechtensteinis ilmub 2 ajalehte liechtensteiner vaterland ja liechtensteiner volksblatt liechtensteini populaarseim spordiala on jalgpall liechtensteini jalgpallikoondis kuulub sveitsi liigasse eesti jalgpallikoondis on liechtensteiniga pidanud 19932013 kokku 5 mangu teine populaarne spordiala riigis on maesuusatamine riigis asub 7 staadioni neist suurim on 1998 rajatud 7584kohaline rheinpark stadion liechtenstein on olumpiamangudel osalenud 1936 aastast aastatel 19762018 voitsid liechtensteini sportlased maesuusatamises kokku 10 medalit neist 2 kulda liechtenstein on olumpiamedalite suhtarvult riigi elanike kohta maailma riikide seas esikohal korea vabariik eestikeelne mitteametlik nimi lounakorea korea keeles daehan mingeuk koreakeelne mitteametlik nimi on hangeuk on riik kaugidas mis holmab korea poolsaare lounaosa lounakorea pindala on 98 480 km2 millest maismaad 98 190 ja vett 290 km2 maismaapiir 238 km on lounakoreal ainult pohjast pohjakoreaga koos millega ta moodustas 1948 aastani uhtse riigi kagusse teisele poole jaapani merd ja korea vaina jaab jaapan riigi koreakeelne nimi tahendab suur hani vabariik ning selle aluseks on voetud korea ametlik nimi 1890 aastatest jaapani okupatsioonini koreas daehan jeguk suur hani impeerium lounakoreas kasutatakse tavaliselt oma riigi kohta ka veel uht lihtsamat nime namhan lounahan pohjakoreas aga lounakorea kohta nime namchoson lounachoson mccunereischaueri transkriptsioon lounajoseon korea uus omaladina lounakoreas on niiske mandriline niiske lahistroopiline kliima mida mojutavad mussoonid suvel on luhike vihmahooaeg jangma mis kestab juuni lopust juuli lopuni talvel langeb temperatuur enamjaolt 71 cni kuid voib olla ka palju kulmem tavaline augustikuu temperatuur on 2230 c lounakorea pealinn on soul mille kaugus tallinnast linnulennul on 7129 km et valtida praeguse pealinna ulerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna rajatakse lounachungchoni provintsi keskele yeongikongju alale uus pealinn ehituse alustamist plaaniti 2007 aastale ja lopetamist 2030 aastale ehitus laheb maksma 45 miljardit usa dollarit riigivoimuasutuste uleviimine ei alga enne 2012 aastat uude linna viiakse ule valitsusasutused voibolla ka parlament ja ulemkohus alates 1987 kehtivat riigikorda nimetatakse kuuendaks vabariigiks korea vabariik on presidentaalne vabariik riigipea on president kelle ametiaeg kestab viis aastat parlament gukhoe on 300liikmeline uhekojaline ja valitakse iga nelja aasta jarel peamised erakonnad on parempoolne saenuri ja vasaktsentristlik demokraatlik uhtsuspartei president nimetab ametisse peaministri ja ministrid lounakorea sumbolid on lipp vapp humn ehk aegukga lounakorea rahvuspuha vabastuspaev on 15 augustil 1945 lounakorea tippdomeen on kr telefonitsi helistades on lounakorea maakood 82 lounakorea 1 jargu haldusuksused on provintsid ainsuses do ja provintsi oigusega linnad ainsuses gwangyoksi molemad jagunevad omakorda gunideks ainsuses ja eupideks ainsuses mis on linnadest vaiksemad haldusuksused linnad koosnevad linnaosadest ehk dongidest ainsuses lounakorea ajavoond on maailmaaeg 9 tundi lounakorea rahvaarv oli 2003 aastal 48 289 037 2007 aasta oktoobris uletas rahvaarv 50 miljoni piiri 2010 aastal oli rahvaarv 48 875 000 sellega on lounakorea maailma riikide seas 24 kohal itaalia ja ukraina vahel keskmine eluiga on 7723 aastat lounakorea on uherahvuseline riik peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast kristlasi on 49 budiste 47 konfutsianiste 3 chondogyousulisi taevase tee religioon ja teisi 1 lounakorea rahauhik on lounakorea vonn krw 2010 aastal oli lounakorea skp 1467 triljonit usa dollarit riigieelarve tulusid oli 2010 aastal 2483 miljardit ja kulusid 2673 miljardit dollarit 2010 aastal oli tootus 33 2009 aastal oli see 37 2006 aastal elas alla vaesuspiiri 15 elanikkonnast lounakorea suurimad ekspordiartiklid on lounakorea tahtsaimad ekspordipartnerid on hiina 232 ameerika uhendriigid 101 jaapan 58 ja hongkong 53 2009 lounakorea suurimad impordivaldkonnad on lounakorea tahtsaimad impordipartnerid on hiina 168 jaapan 153 ameerika uhendriigid 9 saudi araabia 61 ja austraalia 46 2009 peamiselt kasvatatakse riisi ja muid teravilju mida on hea kasitsi korjata maavaradena leidub lounakoreas rauamaaki ja pohjaosas ka vasemaaki lounakorea teedevork on 2008 aasta seisuga 103 029 km pikk lounakorea raudteevork on 2008 aasta seisuga 3381 km pikk lounakoreas oli 2010 aastal 116 lennujaama millest 72 hoovoturajad on asfalteeritud lennujaamu mille hoovoturada oli pikem kui 3047 m oli neli lounakorea suurim lennujaam on incheoni rahvusvaheline lennujaam mis teenindas 2007 aastal rohkem kui 30 miljonit reisijat lounakorea rahvuslik ja samuti suurim lennufirma on korean air mis aastal 2008 teenindas 21 miljonit reisijat korea koolides kestavad tunnid toopaeviti tavaliselt kella uheksast hommikul kuni kella kolmeni laupaeval on tunnid kella kaheteistkumneni koolis kaiakse aasta labi on vaid kaks kuuajalist vaheaega uks suvel ja teine talvel parast koolipaeva loppu lahevad moned opilased tunnikspaariks veel eraakadeemiasse hakwon soovad siis kodus lounat ja on parast seda veel kella kumneni koolis nii valmistuvad nad kolledzisse sisseastumiseks vajalikuks lopueksamiks iphak siham see raske test puutakse sooritada voimalikult hasti koik ei pea pingele vastu ja katkestavad opingud tuleb ette et opilased jaavad tunni ajal kurnatusest magama opetajad ei nae selles probleemi vaid omistavad lihtsalt opilasele soovi eksamil labi kukkuda uliopilaste seas on vaga populaarne olla korgkooli elus aktiivne tudengid on poliitilises kusimustes vaga protestivalmis suurlinnades soulis busanis ja daegus ei ole harulduseks suured tanavarahutused koige rohkem protestitakse riigis viibivate usa vagede vastu igal laupaeval on politsei avaliku korra eriuksused tegutsemisvalmis isegi koolide kehalise kasvatuse tundides valitseb sojavaeline kord ning on juhtunud et opetaja on opilasi vagivaldselt karistanud sojavakke minnakse kohe parast keskhariduse omandamist ja sojavagi kestab 2 aastat sojavaes opetatakse noortele korea voitluskunsti taekwondod ja muid enesekaitsevotteid lounakorea vapp on korea vabariigi vapp kasutusel on kaks vappi suur vapp ja vaike vapp suurt vappi kasutatakse ainult tahtsatel riiklikel dokumentidel sellel on ainult ajalooline sumboolne tahendus pitsat millega pitser tehakse on 18karaadisest kullast ja kaalub 215 kilogrammi selle pindala on 101 cm ja korgus 10 cm pitsati kaepide on fooniksipaarikujuline fooniksipaaril on lootose vars nokkade vahel vaike vapp on tuntud laanemaailmas sellel on samuti kujutatud lootost mis on korea rahvuslill lounakorea lipp on lounakorea riigilipp see on valge keskel on ulalt punane ja alt sinine yinyangi sumbol valge valja igas nurgas on erinev must kolmejooneline gua yijingist hiina muutuste raamatust lipu proportsioonid on 23 lipu nimi on korea keeles taegeukgi lipu motles valja korea suursaadik jaapanis bak yeonghyo korea kuningas gojong kuulutas 6 martsil 1883 selle lipu korea sumboliks valge taust sumboliseerib valgust ja puhtust ning valjendab rahuarmastust neli kolmjoont lipul on lipu jarele tekkis vajadus kui korea valmistas ette kaubanduslepingut usaga mis valmis 22 mail 1882 ja millele kirjutati alla 6 juunil 1882 kuigi hiina soovis et korea lipul oleks draakon eelistas korea kujutada lipul iidset sinipunast yinyangi sumbolit valgel taustal sellest sai ajutine riigilipp taegeuk hiljem lisati kaheksa trigrammi umber taegeuki ringi nonda saadud taegeukgi oli monda aega riigilipuks septembris 1882 maaras kuningas gojong oma suursaadikuks jaapanisse bak yeounghyo jaapanisse suunduva laeva pardal joonistas bak taegeuki ringiga lipu milles ta kasutas kaheksa trigrammi asemel nelja seda lippu hakkas ta 25 septembril kasutama 3 oktoobril kandis ta sellest muudatusest ametlikult ette kuningas gojongile kes 6 martsil 1883 kuulutas selle ametlikult riigilipuks tapseid juhiseid lipu valmistamiseks tookord ei antud alles 29 juunil 1942 satestas korea ajutine eksiilvalitsus riigilipu valmistamise tapse viisi kuid see ei saanud jaapani okupatsiooni ajal kodumaal laialt teatavaks jaanuaris 1949 moodustas korea vabariigi valitsus erikomisjoni mis 15 oktoobril avaldas lipu valmistamise korra logo on graafiline element mis uheselt uritab aidata samasta mingi ettevotte toote teenuse asutuse organisatsiooni voi urituse et avalikkuse ees eristada logo omanikku teistest lounakorea valisministrite loend loetleb lounakorea valisministreid lounakorea peaministrid liigaasta ehk lisapaevaaasta on tavalisest kalendriaastast uhe paeva vorra pikem kalendriaasta mille funktsiooniks on kalendri sunkroonimine aastaaegadega maa aastaajad korduvad uhe troopilise aasta tagant troopiline aasta on aeg mille jooksul maa teeb uhe tiiru umber paikese selle kestus on 3652422 oopaeva seetottu tekitaks jarjekindlalt 365paevast aastat kasutav kalender aastaaegade triivi seda saab korrigeerida lisades aegajalt aastale uhe paeva saades 366paevase aasta juliuse ja gregoriuse kalendris lisatakse see lisapaev veebruari muutes selle 29paevaseks vanaroomas pandi lisapaev 24 veebruariks ja sellele jargnenud paevad nummerdati umber roomlastel olid kuu jooksul erilisteks paevadeks 1 kuupaev kalendid siit kalender 5 voi 7 kuupaev noonid ja 13 voi 15 kuupaev iidid nendel paevadel toimusid tahtsad sundmused naiteks laadad pidupaevad ja rituaalid voibolla puuti vanasti hoida kalendrikuid sunkroonis kuu faasidega vahel lisati kalendide vahele nende paevade vahele mis tuli fikseerida lisapaev meie praegune liigpaev kordab kuuendat paeva enne 1 martsi viimane kaasa arvatud ent euroopa liit on kuulutanud et alates 2000 aastast ei ole liigpaev enam 24 veebruar vaid 29 veebruar ka katoliku kirik kasutab praegu liigpaevana 29 veebruari erinevus annab ennast tunda ainult nendes maades kus puhitsetakse nimepaevi gregoriuse kalender naeb liigaastate suhtes ette jargmise reegli see tahendab naiteks et aastad 1984 ja 2000 olid liigaastad 1900 aga mitte esitatud reeglit pohjendatakse jargmise loogikaga kui lisada uks paev iga nelja aasta tagant kujuneb aasta keskmiseks pikkuseks 36525 oopaeva ent see ei ole veel vastavuses kevadise pooripaeva troopilise aastaga et muuta keskmise aasta pikkus tapsemaks tuhistatakse igal sajandil uks liigaasta nagu juliuse kalendris nii voetakse 001 oopaeva tagasi ja aasta keskmiseks pikkuseks tuleb 36524 oopaeva et ka see ei ole veel kullalt tapne taastatakse iga nelja sajandi tagant liigaasta see lisab aasta keskmisele pikkusele 00025 oopaeva nii et keskmiseks pikkuseks kujuneb 3652425 oopaeva see kohandatud keskmine on siiski umbes 00001 oopaeva vorra pikem kui tegelik keskmine intervall kevadiste pooripaevade vahel 365242375 oopaeva seetottu jaab gregoriuse kalender 4000 aasta jooksul umbes pool oopaeva maha on tehtud ettepanekuid votta ajaarvamises kasutusele moni lisareegel naiteks et 4000ga jaguvad aastad ei oleks liigaastad ent neid ettepanekuid ei ole rakendatud sest gregoriuse kalender voeti kasutusele selleks et kevadine pooripaev oleks kalendris paigal ja gregoriuse kalender saavutab selle eesmargi ettenahtavas tulevikus piisavalt hasti nii hiina kui ka juudi kalender on kuupaikesekalendrid mistottu seal liigaastas on lisakuu mida sageli nimetatakse embolismikuuks hiina kalendris lisatakse liigkuu keerulise reegli jargi ning kui see jargneb naiteks teisele kuule nimetatakse seda lihtsalt liigteiseks kuuks juudi kalendris nimetatakse lisakuud adar sheni teine adar ja see jargneb kuule mille nimi on adar vastavalt metoni tsuklile tehakse seda iga 19 aasta jooksul 7 korda liigaastal ei ole mingit pistmist liigsekunditega mis monikord lisatakse arvestades vaatlusi maa poorlemise kohta umber oma telje leedu keel lietuviu kalba on balti keelte idaruhma kuuluv indoeuroopa keel leedu keel on leedu riigikeel ja seda raagib emakeelena umbes 31 miljonit leedulast peamiselt leedus kuid ka poolas suwalszczyzna venemaal ja latis leedu keel kasutab ladina kirja leedu tahestikus on 32 tahte aa aa bb cc cc dd ee ee ee ff gg hh ii ii yy jj kk ll mm nn oo pp rr ss ss tt uu uu uu vv zz zz voornimed kirjutatakse haaldusparaselt leedu keeles on kolm rohutuupi ja seitse kaanet leedu keelt peetakse uheks arhailisemaks tanapaeval koneldavaks indoeuroopa keeleks murded jagunevad pohja ja lounamurreteks kirjakeel pohineb viimastel vanimad kirjalikud malestised parinevad 16 sajandist martin lutheri katekismuse tolge leedu keele esimese teadusliku kirjelduse handbuch der litauischen sprache leedu keele kasiraamat 2 koidet avaldas 18561857 praha ulikooli professor august schleicher keelekood standardi iso 639 jargi on lt voi lit kaandeid on seitse nominatiiv genitiiv daativ akusatiiv instrumentaal lokatiiv ja vokatiiv lietuva tevyne musu leedu meie isamaa ehk tautiska giesme rahvuslaul on leedu riigihumn laulu sonad ja viisi kirjutas 1898 vincas kudirka ja avaldas selle septembril 1898 oma ajakirja varpas 6 numbris ta ei moelnud seda riigihumniks ega elanud leedu iseseisvuse valjakuulutamiseni laul kanti esimest korda ette koorilauluna helilooja ceslovas sasnauskase juhatusel kontserdil peterburis 13 novembril 1899 peterburis elas palju leedulasi kudirka oli asja surnud juba siis hakkasid mitmed intellektuaalid sealhulgas hilisem leedu president kazys grinius nimetama seda laulu leedu rahvushumniks vilniuses kanti see esimest avalikult korda ette 3 detsembril 1905 linnateatris kontsert toimus leedu suure noukogu eelohtul hiljem levis laul kogu leedus ja seda kanti ette pidulikel puhkudel 1919 sai see leedu riigihumniks selle pealkirjaks said esimese rea kolm esimest sona lietuva tevyne musu leedu meie isamaa parast noukogude okupatsiooni 1940 humn keelati kuid 1944 tunnistati tautiska giesme tanu justas paleckise joupingutustele leedu nsv ametlikuks humniks ja jai selleks 1950 aasta juulini 1988 sai tautiska giesme jalle humniks humni asemel lauldakse sageli maironise laulu lietuva brangi mano tevyne kallis leedu mu isamaa lietuva tevyne musu tu didvyriu zeme is praeities tavo sunus te stiprybe semia tegul tavo vaikai eina vien takais dorybes tegul dirba tavo naudai ir zmoniu gerybei tegul saule lietuvoj tamsumas prasalina ir sviesa ir tiesa mus zingnius telydi tegul meile lietuvos dega musu sirdyse vardan tos lietuvos vienybe tezydi leedu meie isamaa sa kangelaste maa minevikust sinu pojad ammutagu joudu kaigu sinu lapsed ainult vooruse teedel tootagu sinu kasuks ja inimeste heaks paike korvaldagu leedus tumedused ja valgus ja tode juhtigu me samme polegu leeduarmastus me sudametes selle leedu nimel oitsegu uhtsus laanepomorze vojevoodkond on 1 jargu haldusuksus vojevoodkond poolas see moodustati 1999 aastal koszalini ja szczecini vojevoodkonnast vojevoodkond jaguneb kolmeks maakonna oigustega linnaks ja 18 maakonnaks odzi vojevoodkond on vojevoodkond 1 jargu haldusuksus ja omavalitsuspiirkond poola keskosas praegustes piirides moodustati see 1998 aasta haldusreformiaktiga 1 jaanuarist varasema odzi vojevoodkonna endiste sieradzi vohevoodkonna endiste piotrkowi vojevoodkonna skierniewice vojevoodkonna ja osast pock vojevoodkonna territooriumile vojevoodkond kannab oma suurima linna odzi nime vojevoodkond jaguneb kolmeks maakonna oigusega linnaks ja 21 maakonnaks lublini vojevoodkond on vojevoodkond haldusuksus poolas vojevoodkond jaguneb neljaks maakonna oigusega linnaks ja 20 maakonnaks lubuszi vojevoodkond on vojevoodkond haldusuksus poolas vojevoodkond jaguneb kaheks maakonna oigusega linnaks ja 12 maakonnaks meedia ladina keeles medium keskel olev on informatsioonikandjate uhine nimetus meedia keskkond kus toimub infoedastus info avaldamine javoi massikommunikatsioon marie skodowska curie marii skuodoska kurii sunninimi maria salomea skodowska 7 november 1867 varssavi 4 juuli 1934 prantsusmaa savoia sallanches sancellemoz oli poola paritolu prantsuse fuusik ja keemik koos abikaasa pierre curiega avastas ta 1898 radioaktiivsed elemendid polooniumi nimetati nii marie curie sunnimaa poola auks ja raadiumi ning sai 1903 selle eest nobeli fuusikaauhinna parast pierre curie surma jatkas marie curie nende uhistood millel oli pohjapanev tahtsus aatomifuusika kujunemises puhta raadiumi eraldamise eest sai marie curie 1911 nobeli keemiaauhinna maria salomea skodowska sundis varssavis perekonna viiest lapsest noorimana kirjanduses esinevad ka eesnimekujud marya ja salome tema isa wadysaw skodowski oli varssavis matemaatika ja fuusikaopetaja ema juhatas tutarlaste pansionaati lapsed said hea hariduse maria lopetas 1883 gumnaasiumi kuldmedaliga isale tundus et maria on vaimselt ja fuusiliselt ule pingutanud ning saatis ta sugulaste juurde maale samal aastal kaotas perekond ebaonnestunud investeeringute tottu peaaegu kogu varanduse 18831891 tootas marie pedagoogina et finantseerida oma vanema oe bronisawa bronia meditsiiniopinguid pariisis samal ajal luges ta tasuta varssavi rahvusliku orientatsiooniga vabas ulikoolis toolisnaistega poola keeles kirjandust maria tahtis edasi oppida kuid tol ajal naisi poolas ulikooli ei lubatud mistottu maria jargnes prantsusmaale oma oele kes oli arstiga abiellunud nagu varem oli kokku lepitud hakkas nuud ode teda rahaliselt toetama maria oppis pariisis sorbonneis keemiat ja fuusikat 1893 aastal sai ta lennu parimana diplomi fuusika alal ning 1894 matemaatikadiplomi lennu teisena ta sai fuusikaprofessor antoine henri becquereli doktorandiks ning kaitses doktoritoo juunis 1903 1896 tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja fuusikas mis andis talle oiguse opetajana tootada sorbonneis tutvus ta oppejoud pierre curiega ning nad abiellusid 25 juulil 1895 1897 sundis neil esimene laps tutar irene kes 1935 aastal koos oma abikaasa frederic joliotcuriega sai nobeli keemiaauhinna 1904 sundis tutar eve 19 aprillil 1906 sai abikaasa pierre liiklusonnetuses surma nad tootasid koos vaga viletsas laboratooriumis nad uurisid radioaktiivseid materjale eriti uraanipigimaaki mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan hiljemalt 1898 aastaks tulid nad jareldusele et uraanipigimaak sisaldab vahesel maaral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti mis on uraanist palju radioaktiivsem 26 detsembril 1898 teatas marie curie selle uue aine olemasolust mitu aastat lakkamatult tootades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni ning eraldasid lopuks kaks uut keemilist elementi algul kloriididena esimese nimetasid nad marie sunnimaa poola jargi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse parast raadiumiks 1898 avastas marie curie ka tooriumi radioaktiivsuse alates 1902 aastast opetas ta pariisi lahedal sevresis oppeasutuses nimega ecole normale superieure des jeunes filles fuusikat ja keemiat ta hakkas oppetoos kasutama katsedemonstratsiooni meetodit 1906 sai temast esimene naine kes sorbonneis opetas ta alustas abikaasa asemel loenguid 13 mail 1906 ning 1908 sai ta korraliseks professoriks fuusika alal 1914 sai ta pariisi ulikooli raadiumiinstituudi juhatajaks parast soda 19181927 tootas ta seal koos tutar ireneiga instituudist arenes valja tuumafuusika keskus curie pidas loenguid brasiilias hispaanias belgias ja tsehhoslovakkias ta otsis radioaktiivsete ainete kasutamise voimalusi meditsiinis parast abikaasa surma oli marie curiel armulugu fuusik paul langeviniga kes oli abielus see pohjustas ajakirjanduses skandaali milles oli ksenofoobia elemente esimese maailmasoja ajal tootas marie curie koos tutre ireneiga valja mobiilse rontgeniuuringute jaama et haavatud sodureid saaks kohapeal uurida ta juhtis ise uht niisugust jaama 1921 tegi ta molema tutre saatel ringsoidu usas kus ta kogus raha raadiumi uurimiseks ta voeti vaga hasti vastu usa president warren harding andis talle sumboolse autasuna ule uhe grammi raadiumi mille ostmist olid finantseerinud ameerika naiste annetused hiljem oli marie curie nordinud sellest et paljud arstid ja kosmeetikud kasutasid radioaktiivseid materjale ilma ettevaatusabinoudeta ta suri 1934 prantsusmaal sallanchesis leukeemiasse mis peaaegu kindlasti tekkis kiirituse tagajarjel koos pierre curie ja henri becquereliga sai ta 1903 nobeli fuusikaauhinna tunnustuseks erakordsete teenete eest oma uhiste uuringute eest professor henri becquereli poolt avastatud radiatsiooninahtuste alal kaheksa aastat hiljem 1911 sai ta nobeli keemiaauhinna tunnustuseks oma teenete eest keemia arendamisel elementide raadiumi ja polooniumi avastamise raadiumi eraldamise ning nende markimisvaarsete elementide loomuse ja uhendite uurimise naol ebahariliku sammuna jattis curie meelega raadiumi eraldamise protseduurile patendi votmata voimaldades teadlastel takistamatult uraani uurida marie curie oli esimene nobeli auhinna saanud naine esimene inimene ja siiani ainus naine kes sai kaks nobeli auhinda ja ainus inimene kes on saanud nobeli auhinnad eri aladel marie curie valiti 1910 aastal ameerika filosoofiaseltsi valisliikmeks aastal 1922 sai temast pariisi meditsiiniakadeemia esimene naisliige aastal 1927 valiti ta uusmeremaa kuningliku seltsi valisliikmeks 1990 aastate huperinflatsiooni ajal oli marie curie portree poola 20 000zlotisel rahatahel aastal 1995 maeti marie curie esimese naisena oma teenete eest umber pariisi panteoni matemaatika sona algallikas on vanakreeka valjend mathematike techne ligikaudne tahendus oppimise kunst on teadusharu mis on valja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel matemaatikal puudub uldtunnustatud definitsioon tanapaeva matemaatika uurib pohiliselt abstraktseid matemaatilisi struktuure ja nende klasse mille elementide omadused on maaratletud postuleeritud aksioomidega uurimismeetodina kasutatakse deduktsiooni hulgateooria raamistikus saab oelda et matemaatika uurib mitmesuguseid hulki arvuhulki punktihulki ehk kujundeid funktsioonihulki jms peatahelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tahendusele vaid nende elementide seostele ja omadustele palju matemaatika moisteid naiteks arv geomeetriline kujund ja funktsioon on tekkinud tegelike hulkade esemete voi seoste korvutamisel ja vordlemisel kusjuures on jaetud korvale koik need omadused mis matemaatika seisukohast pole olulised naiteks arv 5 pole seoses uhegi tegeliku hulgaga kuid teda saab seada vastavusse uhe kae sormedega 5 ounaga jne koigil sellistel hulkadel on elementide sisulisest tahendusest olenemata uks uhine omadus nende elemente saab seada uksuhesesse vastavusse matemaatika eripara teiste teadustega vorreldes on et matemaatikas ei saa pidada uhtki vaidet peale aksioomide ja definitsioonide toeseks kui seda pole loogiliselt jareldatud varem teada olnud vaiteist loogiline jareldamine on uute matemaatiliste todede saamise vahend matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste naiteks aja ja maamootmise ehituse jms noudel nuudisajal rakendatakse matemaatikat koigil inimtegevuse aladel matemaatika tekkejark kestis 4 aastatuhandest 5 sajandini ekr sel perioodil sugenesid paljud praktilised kuid veel sustematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta naiteks pindala ja ruumala arvutamiseks teises jargus elementaarmatemaatika perioodil mis kestis 17 sajandini kujunesid suured matemaatika harud naiteks algebra aritmeetika ja geomeetria sellesse ajajarku kuulub ka eukleidese teos elemendid 3 sajand ekr mis koondas koik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised terviklikuks loogiliseks susteemiks kolmandaks jarguks loetakse korgema matemaatika perioodi mis kestis 19 sajandini siis olid kesksel kohal muutuja ja funktsiooni moiste ning loodi koverate ruumide geomeetriad lobatsevski geomeetria ja riemanni geomeetria neljas ajajark holmab nuudisaegse matemaatika millele on eriti iseloomulik laialdane arvutite kasutamine arvutusmatemaatika selles jargus on tekkinud mitu uut matemaatikaharu naiteks matemaatiline loogika nuudisaegne algebra ja funktsionaalanaluus kuigi peaaegu koikides kultuurides on matemaatika algelisel tasemel toimib loendatakse ja mootmine on matemaatika edasiarendamine teada suhtelistelt vahestest kultuuridest ja ajastutest enne uusaega mil teadmised hakkasid globaalselt levima on matemaatika areng kirjalike dokumentide kaudu teada uksnes vahestest kohtadest koige vanemad matemaatikaalased tekstid parinevad vanaegiptuse keskmisest riigist berliini papuurus umbes 13 sajand ekr mesopotaamiast kiilkirjatahvel plimpton 322 umbes 1918 sajand ekr ja vanaindiast sulbasuutrad umbes 86 sajand ekr koik need tekstid puudutavad pythagorase teoreemi mis naib olemas uks vanemaid ja levinumaid matemaatika saavutusi parast aritmeetika ja geomeetria pohialuseid vanakreekas ning hellenismiaegses egiptuses mesopotaamias ja surakuusas arenes matemaatika edasi dzainistlikud matemaatikud tegutsesid 4 sajandist ekr 2 sajandini pkr esimesed toendid vanahiina matemaatikast on loendamissumbolid oraakliluudel mis on dateeritud 1413 sajandisse ekr hani dunastia ajast parinevad meresaare kasiraamat ja uheksa peatukki matemaatikakunstist 2 sajand ekr kuni 2 sajand pkr matemaatika arenes oluliselt indias 5 sajandist ning islamimaailmas alates 9 sajandist enne renessansiaega arenes matemaatika puhangutena intensiivne areng vaheldus seisakutega alates 16 sajandi matemaatilistest avastustest itaalias on matemaatika hakanud arenema uha kiiremini on sailinud vaga vanu joonistusi mis annavad tunnistust matemaatika tundmisest ja aja mootmisest taevakehade jargi uhest lounaaafrika koopast on leitud ookerkaljud millele on 70 000 aastat tagasi uuristatud geomeetrilised kujundid aafrikast ja prantsusmaalt on leitud nooremast kiviajast parinevaid esemeid dateeringud 35 00020 000 aastat tagasi mis annavad tunnistust aja mootmisest on pohjust arvata et loendamisega tegelesid naised kes pidasid arvet oma menstruaaltsukli ule naiteks on luule voi kivile uuristatud 28 29 voi 30 kriipsu millele jargneb teistsugune kriips loomakarjadega kokkupuutuvatel kuttidel olid moisted uks kaks jne ning ka null niiluse latete piirkonnast kongo dv kirdeosast on leitud nooremast kiviajast umbes 20 000 aastat tagasi parinev ishango luu uhe tolgenduse jargi on sellel kujutatud algarve ja egiptuse korrutamist dunastiateeelses egiptuses 5 aastatuhandel ekr kujutati piltidena geomeetrilisi kehasid on vaidetud et egiptuse megaliidid 5 aastatuhandest ekr ning hiljem praeguse inglismaa ja sotimaa alal paiknevad megaliidid 3 aastatuhandest ekr kehastavad oma konstruktsiooni poolest ringjooni ellipseid ja pythagorase kolmikuid ning annavad voibolla tunnistust ka aja mootmisest taevakehade liikumise jargi vanaegiptuse ehitustehnoloogia umbes 2600 ekr annab tunnistust tapsest geodeesiast ning lubab oletada kuldloike tundmist tahtsamad sailinud allikad vanaegiptuse matemaatika kohta on rhindi papuurus moskva papuurus ja nn nahkrull muinasegiptlased kasutasid matemaatikat peamiselt praktiliste ulesannete lahendamiseks naiteks tootasu arvutamiseks leivakupsetamiseks tarvisminevate teraviljahulkade arvutamiseks pindala arvutamiseks nad tundsid nelja aritmeetika pohitehet mille nad taandasid liitmisele harilikke murde ning uhe tundmatuga vorrandite lahendamist geomeetrias oskasid nad arvutada kolmnurkade ristkulikute ja trapetsite pindala tundsid arvu ligikaudset vaartust 1692 ning oskasid arvutada ruudukujulise alusega tuvipuramiidi ruumala valemi va2abb2h3 jargi kus a on aluse kuljepikkus b on araloikamisel tekkinud tahu kuljepikkus h on tuvipuramiidi korgus ja v on tuvipuramiidi ruumala vanaegiptuses ei tuntud rangeid toestusi mis iseloomustavad hilisemat matemaatikat meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu mis uurib atmosfaari selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse meteoroloogiat loetakse geofuusika alldistsipliiniks ja lisaks atmosfaarifuusikale atmosfaarikeemiale ja atmosfaaridunaamikale kuulub tema huviorbiiti ka ohu ja maapinna maismaa voi ookeani pinna vastastikune moju meteoroloogia peamine eesmark on ilmastikunahtuste taielik moistmine ja nende tapne ennustamine levinud rahvalikus kasituses moistetakse meteoroloogia all kitsamalt ilma uurivat ja ilma ennustamisele aluseks olevat teadusharu meteoroloogias on voimalik eristada ka mitmeid allharusid dunaamiline meteoroloogia tegeleb atmosfaari liikumiste uurimisega kasutades fundamentaalseid hudrodunaamika vorrandeid sunoptiline meteoroloogia tegeleb sunoptilise ilmainformatsiooni sunoptilised kaardid sunoptilised ilmavaatlused analuusi ja uurimisega fuusikaline meteoroloogia tegeleb selliste atmosfaarinahtuste uurimisega mis pole otseselt seotud ohu liikumisega meteoroloogia lahedane sugulasdistsipliin on klimatoloogia uuringud tuginevad nii maismaal kui ka merel asuvate vaatlusjaamade ilmaradarite ning tehiskaaslaste andmestikule tanapaeva meteoroloogias on nii ilma ennustamisel kui ka teaduslikus uurimistoos taiesti moodapaasmatu superarvutite kasutamine meteoroloogia on tunginud sugavale inimeste igapaevaellu meteoroloogia abistab lennundust laevandust ja pollumajandust tapne ja oigeaegne hoiatamine ohtlike ilmanahtuste orkaanid voi trombid eest aitab paasta inimelusid puutakse leida ka ilma sihiparase mojustamise voimalusi muusika ehk helikunst vanakreeka sonast muusade kunst ladinakeelse sona ars musica kaudu on uks kaunitest kunstidest mille materjaliks voivad olla helid muusikalised helid murad ja konkreetse loodus voi inimkeskkonna helid muusika ulesmarkimiseks kasutatakse muu hulgas noodikirja vanakreekakeelne nimisona mousike mis on tuletis sonast mousa muusa esineb teadaolevalt esimest korda 476 aastal enne kristust pindarose olumpia oodis seda voib pidada ka naissooliseks vormiks sonadest mousikos ladina keeles musicus muusik ning musicalis musikaalne harvem kasutati ka moistet mousike techne muusade kunst vahel esinev viide egiptuse sonale moys vesi naib siiski meelevaldsena kreekakeelne ja ladinakeelne musica esinevad algselt muusikateoreetilistes tekstides erineval kujul on see lisaks peaaegu koigile euroopa keeltele voetud ule ka araabia keelde erinevusi on vaga uksikutes euroopa keeltes naiteks tsehhi ja slovaki keeles hudba sona muusika on erinevates kultuurides aastatuhandete jooksul moistetud erinevalt umbes 4 sajandil tolgiti ladina keelde kreekakeelne sona ladina keeles musica mis tahendas tol ajal eelkoige matemaatikal pohinevat teoreetilist distsipliini muusikast kui kaunist kunstist hakati raakima alles 1718 sajandil protestantlikes ringides kusimusele mis on muusika on puutud labi ajaloo anda erinevaid vastuseid hoolimata puudlustest muusikat uldiselt ja pohjalikult maaratleda puudub tanaseni uhene muusika definitsioon tihti on defineeritud vaid muusika eri aspekte muusika kui ratsionaalne arvudele pohinev teadus muusika kui tunnetel pohinev kunst muusika kui apolloonilise voi dionuusilise alge sumbioos muusika kui puhas teooria voi puhas praktika antiigi muusikakirjanduses leidub erinevaid muusika maaratlusi millest kaks on eriti olulised 2 sajandil puudis claudius ptolemaus oma teoses harmonica leida keskteed aristoksenose ja eukleidese seisukohtade vahel ta kirjeldas muusikat kui voimet kogeda korgete ja madalate helide erinevusi aristeides quintilianus seevastu maaratleb muusika teadusena melosest ja sellest mis melose juurde kuulub ptolemaiose definitsiooni tsiteeris sonasonalt porphyrios ning aristotelese oma iulius pollux ning michael psellos antiikaja maaratlused langevad kokku selles osas et muusika materjaliks on heliread mis annavad muusikale selle pohiolemuse kaks hilisantiigi muusikamaaratlust annavad muusikale uusi tahendusi hippo augustinus sedastab oma varases kirjutises de musica musica est scientia bene modulandi muusika on kunst pusida taktis tekstis de institutione musica tugineb boethius ptolemaiosele musica est facultas differentias acutorum et gravium sonorum sensu ac ratione perpendens muusika on voime kogeda korgete ja madalate helide erinevusi neid meelte ja vaimuga mootes augustinuse definitsiooni votsid sonasonalt ule pietro cerone ja athanasius kircher ning boethiuse oma praha hieronymus franchinus gaffurius gregor reisch ja glareanus siis maaratleti muusikat esimest korda ka akustilise nahtusena millest on voimalik nii moistusega aru saada kui seda ka meeltega tajuda cassiodorus kes seoses seitsme vaba kunsti moiste kasutuselevotuga loi seose antiik ja keskaja teaduse vahel defineeris muusikat kui opetust mis avaldub arvudes disciplina quae de numeris loquitur sellist loogilisratsionaalset arusaama jagasid ka alkuinus ja rabanus maurus sevilla isidor leidis et muusika koosneb kolava rutmi ja laulmise kogemusest musica est peritia modulationis sono cantique consistens sellist pigem kolale ja meeltele orienteeritud arvamust jagasid dominicus gundisalvi robert kilwardby bartholomaeus anglicus walter odington ja johannes tinctoris uusplatoonikute eeskujul raakisid keskaegsed traktaadid kolme liiki muusikast muusika olemuse teoloogiline seletus sai alguse augustinuselt kes hilisantiigi filosoofina ja varakristliku teoloogina loi euroopa muusika jaoks vaga elujoulise sunteesi uusputagoorlaste ja uusplatoonikute tunnetusopetusest ning kristlikust usuopetusest ta vordles muusikat uhtviisi nii putaagorliku kehatu arvuga kui surematu hingega augustinuse muusika moiste maaratlus muutus keskajal eelkoige tanu cluny odo traktaadile dialogus de musica kes laiendas seda teoloogiliste komponentidega milles kesksel kohal oli arusaam musitseerimisest kui haale ja vaimu uhtsusest concordia vocis et mentis selle motte vottis ule ka philippe de vitry uks anonuumne keskaegne kasitlus raagib muusikast kui oige laulmise teadusest musica est scientia veraciter canendi mis tahendas et laulja teoreetilistest teadmistest voi praktilistest oskustest tahtsam on siirus seda seisukohta kordasid ka johannes de muris ja fulda adam 15 ja 16 sajandil kaibisid uldiselt augustinuse ja boethiuse muusikamaaratlused paralleelselt nendega muutus jarjest populaarsemaks muusikapraktikale tuginev arusaam et muusika on kunst oigesti laulda musica est ars recte canendi musik ist die kunst richtig zu singen kusjuures palju kasutati sonu debite kohane vaariline perite kogenud asjatundlik certe kindel usaldusvaarne oder rite kommetele vastav neist sonadest lahtuvat muusika maaratlust kohtab johann spangenbergi heinrich faberi martin agricola lucas lossiuse adam gumpeltzhaimeri ja bartholomaus gesiuse puhul kelle muusikateoreetilised motted andsid kuni 17 sajandini suuna ladina koolide opetusele kus oli esiplaanil laulmine saksakeelse juhtlausena muusika on oige laulmise kunst musik ist die rechte singekunst tsiteeris seda daniel friderici oma tekstis musica figuralis 1619 18 sajandi ratsionalism ilmneb ka gottfried wilhelm leibnizi muusikamaaratluses muusika on oma suurusest mitteteadliku vaimu salajane arvutuskunst musica est exercitium arithmeticae occultum nescientis se numerare animi musik ist eine verborgene rechenkunst des seines zahlens unbewussten geistes nagu ka antiikaja muusikadefinitsioonides nii ka baroki ajal kerkib esile teadusopetuse ja kunstipraktika dialektiline suhe ning koos sellega muusika topeltfunktsioon samas votmes rohutas johann mattheson oma raamatus taiuslik kapellmeister der vollkommene capellmeister 1739 muusika on teadus ja kunst oskuslikke ja meeldivaid kolasid targalt seada omavahel oigesti uhendada ning armsalt kuuldavale tuua et nende iluhelide labi jumala au ja koik voorused edeneda voiksid musica ist eine wissenschaft und kunst geschickte und angenehme klange kluglich zu stellen richtig an einander zu fugen und lieblich heraus zu bringen damit durch ihren wollaut gottes ehre und alle tugenden befordert werden olulise erinevuse pakub raamatus kriitiline muusik spree aares der critische musicus an der spree 1750 valja friedrich wilhelm marpurg sona muusika tahendab nii helide teadust kui ka kunsti ta on teadus kuna tema reeglid viitavad teatud pohialustele ning kunst kuna neid reegleid tegelikkuses ka rakendatakse das wort musik bezeichnet die wissenschaft oder die kunst der tone sie ist eine wissenschaft insofern ihre regeln aus gewissen grunden erwiesen werden konnen eine kunst insofern die erwiesenen regeln zur wirklichkeit gebracht werden konnen ja isegi muudes selle aja definitsioonides mis kirjeldasid muusikat labi heakolalisuse ja ilu oli siiski selgelt aratuntav ka ajastu ratsionaalne vaim naiteks leonhard euler formuleeris 1739 aastal muusika on teadus uhendada erinevaid helisid nii et nad kuulates pakuvad armsa harmoonia musica est scientia varios sonos ita conjungendi ut auditui gratam exhibeant harmoniam 18 sajandi lopus alates viini klassikalisest koolkonnast ja prantsuse revolutsiooni eelohtul sai seni ratsionalistlik muusikamoiste endale diametraalselt vastupidise tahu subjektivistliku puhtalt tunnetele rohuva maaratluse naol kui seni olid muusikat maaratlenud pohiliselt muusikud ise heliloojad voi teoreetikud siis nuud pakkusid romantistliku kunstide uhtsuse esteetika perspektiivist valja poeedid wilhelm heinse novalis wilhelm heinrich wackenroder ja jean paul nende muusikamaaratluste puhul olid esiplaanil isiklikud labielamised tunded ja aistingud nii formuleeris johann georg sulzer muusika on helide jargnevus mis sunnib kirglikest tunnetest neid seejarel kirjeldades musik ist eine folge von tonen die aus leidenschaftlicher empfindung entstehen und sie folglich schildern otsekui kogu sajandi mudelina kolavad heinrich christoph kochi sonad muusika on kunst valjendada helide abil tundeid musik ist die kunst durch tone empfindungen auszudrucken sama leidub veidi muudetud kujul gottfried weberist arrey von dommerini rahvalik seisukoht et muusika on tunnete keel on uldlevinud tanapaevani samal arvamusel olid ka ajaloolise muusikateaduse rajaja johann nikolaus forkel ning heliloojad carl maria von weber anton friedrich justus thibaut ja richard wagner hammastavaks kujununes saksa idealismi ja irratsionalismi uleminekuperiood kui muusika ulendati metafuusilisse ja transtsendentaalsesse sfaari nii nimetas johann gottfried herder muusikat nahtamatu ilmutuseks offenbarung des unsichtbaren ning friedrich wilhelm joseph schellingi jaoks polnud see muu kui tajutava universumi enda ulevoetud rutm ja harmoonia nichts anderes als der vernommene rhythmus und die harmonie des sichtbaren universums selbst lopuks arthur schopenhauer piiritles oma peateoses maailm kui tahe ja ettekujutus die welt als wille und vorstellung 1819 keskse seisukoha die musik ist also keineswegs gleich den anderen kunsten das abbild der ideen sondern abbild des willens selbst dessen objektivitat auch die ideen sind deshalb eben ist die wirkung der musik so sehr viel machtiger und eindringlicher als die der anderen kunste denn diese reden nur vom schatten sie aber vom wesen samas ei saa seda seisukohta pidada absoluutseks sest ka 19 sajandil sailisid ratsionalistliku muusikamotlemise jarelkajad juba 1826 aastal nimetas hans georg nageli muusikat helide ja heliridade liikuvaks manguks bewegliches spiel von tonen und tonreihen eduard hanslick leidis 1854 aastal oma muusikaesteetikaalases peateoses muusikalisest ilusast vom musikalischschonen oma luhikeses formuleeringus et muusika sisuks ja objektiks on vaid helisedes liikuvad vormid tonend bewegte formen 19 sajandi ideedest on mojutatud veel naiteks ernst kurthi poordumine muusika irratsionaalsete joudude poole oma hilises teoses romantiline harmoonia ja selle kriis wagneri tristanis romantische harmonik und ihre krise in wagners tristan 1920 musik ist emporgeschleuderte ausstrahlung weitaus machtigerer urvorgange deren krafte im unhorbaren kreisen was man gemeinhin als musik bezeichnet ist in wirklichkeit nur ihr ausklingen musik ist eine naturgewalt in uns eine dynamik von willensregungen samuti pohines hans pfitzneri muusikaline motlemine 1926 aastal veel taielikult hilisromantismi vaimsusel eelkoige schopenhaueri vaadetel musik ist das abbild des ansich der welt also des willens indem sie dessen innerste regungen wiedergibt modernismi stiilipluralismi tingimustes ei leidu uldiselt enam valjautlemisi muusika olemuse kohta kuna heliloojad otsustavad isiklikult oma esteetiliste arusaamade ule siiski maaratlevad nad muusika definitsiooni omaenda heliloomingu abil arnold schonberg tugines oma harmooniaopetuses harmonielehre 1913 antiiksele ideele mimeetilisest kunstist andes sellele siiski korgeima ja aarmuslikema hingestatuse staatuse kunst ist auf der untersten stufe einfache naturnachahmung aber bald ist sie naturnachahmung im erweiterten sinne des begriffs also nicht blo nachahmung der aueren sondern auch der inneren natur mit anderen worten sie stellt dann nicht blo gegenstande oder anlasse dar die eindruck machen sondern vor allem diese eindrucke selbst auf ihrer hochsten stufe befat sich die kunst ausschlielich mit der wiedergabe der inneren natur nur die nachahmung der eindrucke die nun durch assoziation untereinander und mit anderen sinneseindrucken verbindungen zu neuen komplexen zu neuen bewegungen eingegangen sind ist ihr zweck samas igor stravinski eitas kategooriliselt muusika valjendusvoimet tema neoklassitsistlik muusika definitsioon seostub keskaegse ettekujutusega muusikast kui maailmakorralduse printsiibist denn ich bin der ansicht da die musik ihrem wesen nach unfahig ist irgendetwas auszudrucken was es auch sein moge ein gefuhl eine haltung einen psychologischen zustand ein naturphanomen oder was sonst der ausdruck ist nie eine immanente eigenschaft der musik gewesen und auf keine weise ist ihre daseinsberechtigung vom ausdruck abhangig wenn wie es fast immer der fall ist die musik etwas auszudrucken scheint so ist dies illusion und nicht wirklichkeit das phanomen der musik ist zu dem einzigen zweck gegeben eine ordnung zwischen den dingen herzustellen und hierbei vor allem eine ordnung zu setzen zwischen dem menschen und der zeit parast 1945 aastat leiab harva muusika uldisi maaratlusi uhest kuljest olid muusika maaratlemise puudlused juba uusajast peale peaaegu eranditult seotud kunstmuusikaga ja meelelahutusmuusikat tantsu ja salongimuusikat operetti ja muusikali dzassi pop ja rokkmuusikat valistavad teisalt suveneb trend raakida muusika maaratlemisel vaid uksikutest heliloojatest voi isegi vaid uksikutest teostest sellised maaratlused pohinevad tihti transtsendentaalsusele naiteks karlheinz stockhauseni puhul tihti raagitakse ka naiteks teiste kunsti voi mottevaldkondade mojutustest happening fluksus zen uutest vaimsetest ideaalidest kuni umberdefineerimise mittemuusika voi ainult ettekujutatava muusikani millest kirjutas john cage the music i prefer even to my own or anybody elsess is what we are hearing if we are just quiet die musik die ich bevorzuge meine eigene oder die musik anderer ist das was wir horen wenn wir einfach still sind instrumentaalmuusika on tihti muusikam kui vokaalmuusika naiteks tsehhikeelne muusikat tahistav sona hudba tahendab eelkoige instrumentaalmuusikat ja alles seejarel vokaalmuusikat sona muzika tahendab aga ainult instrumentaalmuusikat pohiterminoloogia voib holmata ka muusikalise maailma kontseptsiooni olulisemaks naiteks on saksakeelsed sunonuumid musik ja tonkunst kus musik on pigem uldmoiste tonkunst tahistab kitsamalt laane kunstmuusikat ja on saksakeelses erialases kirjanduses selgelt lahutatud levi rahva voi euroopavalisest muusikast moisted nagu rahvalik helikunst populare tonkunst voi parimushelikunst tonkunst der stamme ei ole eriti levinud samal ajal kui muusikateaduslikus ja ilukirjanduses viidatakse viidatakse sageli saksa deutsche ja vahel ka itaalia helikunstile italienische tonkunst harvem mainitakse inglaste helikunsti die tonkunst der englander voi ameerika helikunsti amerikanische tonkunst sona helikunst kasutatakse seega nii kvaliteedi kui ka tuttavlikkuse maaratlejana hollandi toonkunst mida kasutatakse kunstmuusika tahenduses on uldiselt vahem laialdaselt levinud putagoorlaste kontseptsioon muusikast kasitleb seda seostatuna sfaaride harmooniana muusikaline harmoonia on seotud sfaaridevaheliste matemaatiliste suhetega keskaja uks olulisemaid kontseptsioone muusikast kui harmooniast kuulub boethiusele kes jaotab muusika kolme valdkonda musica mundana ehk maailma ja universumi harmoonia musica humana ehk inimese keha ja hinge harmoonia ning musica instrumentalis ehk muusikalised helid jaapani opetlase shigeo kishibe 1984 sonul aktsepteeritakse jaapani kultuuris euroopa kultuuriruumis kasutatavat muusika laia definitsiooni mille jargi on muusika nii laane muusika traditsiooniline jaapani muusika kui ka muude uhiskondade ja kultuuride muusika samas puudub jaapani keeles tapne vaste euroopa keeltes levinud sonale muusika jaapani muusikamoiste sisaldab ka muusika kitsamaid liigitusi stiilide ja zanrite funktsiooni instrumentatsiooni voi muusika ettekandmise aja ja koha jargi paljud jaapani muusika teosed kuuluvad selgelt kas biwa koto shakuhachi voi shamiseni stiili ning on funktsioonilt kas kontserdi tantsu teatri voi rahvamuusika sarnaselt laane muusikaga tehakse jaapani muusikakultuuris selget vahet erinevate muusikanahtuste vahel mis valjendub terminoloogias ja notatsioonisusteemides hiina muusikakultuuris tahistatakse muusikat ideogrammiga yue mida haaldatakse le ning mis tahendab ming liangi 1985 11 jargi uhtlasi naudingut ja onne see ideogramm tahistab erinevaid kunstiliike esituskunste nagu muusikat ja tantsu kirjandust kauneid kunste arhitektuuri ja isegi kokakunsti sellega sarnaneb hiina kasitlus muusikast euroopa kultuurile iseloomuliku muusika kui muusade valdkonnaga ka hiina muusikas tehakse selget vahet oma ja vooramaise muusika vahel eristades mitte ainult stiile vaid ka kohti kus muusika on sundinud hiinas tegutsevad heliloojad kes kirjutavad laanelikku muusikat hiinaparaste sugemetega puhtalt hiina muusikatraditsioonidest lahtuvat muusikat voi ainult laane muusika kompositsioonitehnikaid kasutavat muusikat iraani muusikakultuuri moistestik ja kontseptsioon esindab paris hasti ka teisi keskaasia islamikultuure sealne muusikakultuur erineb oluliselt laane muusikast esmapilgul sarnaneb muusika moiste laane muusika moistega mis jagab muusika uhelt poolt vokaal ja instrumentaalmuusikaks teisalt vaimulikuks ja ilmalikuks samuti labikomponeeritud ja improviseeritud muusikaks suureks eriparaks on kahe kontrastse termini musiqi ja khandan kasutamine musiqi tahistab laia muusikaspektrit mis on vorreldav muusikaga laane kultuuri tahenduses ent seda kasutatakse eelkoige instrumentaal ja vahem vokaalmuusika tahenduses iraani musiqi tahistab eelkoige meetrilisi labikomponeeritud kolasid khandan tahendab lugemist retsiteerimist ja laulmist ja seda kasutatakse mittemeetrilise improviseeritud vaimuliku ja laiemalt suvamuusika zanrite tahenduses alfaruqi 1985 araabia ja parsiakeelsetes nii ajaloolistes kui ka tanapaeva autoriteetsetes traktaatides on sonaga musiqi tahistatud muusika tihti kritiseeritud islami mojudest lahtuvalt eristatakse seda selgelt sonaga khandan tahistatavast muusikast lounaaasia erinevate kultuuride arusaam muusikast ja selle terminoloogiast on erinev pohjaindia korgkultuuri moistesusteem on sarnane laane ja hiina omaga lewis rowelli kohaselt 1992 910 on sonaga muusika vordvaarne sangita mis varasematel aegadel uhendas muusikat ja tantsu nagu ka hiina terminoloogias kuid mis hiljem hakkas tahendama midagi sarnast muusikaga tanapaeva india rahvas kasutab seda sona viidates muusikale kuid see viitab siiski rohkem klassikalisele muusikale voi kunstmuusikale sona gita voi git margistab kombinatsioonis teiste sonadega erinevaid muusika zanre nagu naiteks filmi git filmimuusika voi filmilaulud ja lok git rahvalaulud keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika sangita kategooriatesse stilistiliste omaduste instrumentide ja instrumendi tuupide religioossete seoste ning tantsu ja naitekunsti jargi ning moiste ise on uks motte ja loomingu nagu rutm emotsioonid ja rituaalid kategooriatest hausadel nigeerias vastavalt amesile ja kingile 1971 on muusika kohta eriti rikkalik sonavara kuid lk viii puudub uks kindel sona tahistamaks muusikat erinevate esinejate esituse sisu ja konteksti kohta on hulgaliselt sonu kuid puudub sona mis tahendaks konkreetselt organiseeritud heli tekitamist ames ja king jareldavad et lahima tahendusega sona muusikale on roko eriti paluv kuid ka see ei kata koike jatteks naiteks valja amatoormuusika ning peegeldab pigem sotsiaalseid hoiakuid muusiku kohta kui tema loomingut monedes voibolla paljudes pohjaameerika indiaanlaste keeltes ei ole sona mis margiks muusikat kull on sona markimaks laulu ehk on see nii vokaalmuusika ulekaalu tottu ka floodimeloodiaid nimetatakse enamasti lauludeks monedes ameerika indiaaanlaste uhiskondades enamiku kultuuride kohta ei ole taolist kirjastatud informatsiooni on muusika moiste uhtne sarnanedes rohkem laane kui aafrika ja keskida uhiskondade omaga naiteks voiks tuua mondana inimesed keda nimetatakse blackfootideks mustjalad nende traditsiooniline kultuur eristab inimparitolu laule nagu kone ja selliseid millel on uleloomulikud allikad laulud ei olnud ainult verbaalse tahenduse edastajad vaid need eksisteerisid meie maailmast valjaspool laulu ja kone vahel puudusid vaheastmed muusika oli iseloomulik inimestele loomad ei laulnud etnomusikoloogilisest vaatenurgast on muusika olnud ja on jatkuvalt susteem mis peegeldab voi taasloob sotsiaalset susteemi teatud kontseptuaalset uhiskonna ja kultuuri mikrokosmost laulud varieerusid olulisuse jargi kuid koik erinevalt vormidest iraanis olid vordselt laulud tavaparane muusika sisaldas ka lookriistamangu kuid ainult trummi mangimine ei kuulu termini laul alla lisaks on blackfootide keeles sona passkan mis tahendab sundmusi mis sisaldavad laulmist tantsimist ja tseremooniat inglise keeles nimetatakse seda tavaliselt tantsuks dance isegi kui tants ei ole koige olulisem komponent uurides muute ja sonastikke ei leia kindlat sona muusika kuid on olemas vahem uldine laul ning uldisem tantsulaulutseremoonia kusitledes tavalist blackfoodi inimest ei selgunud konkreetseid definitsioone kuid muusikaga seostati positiivseid vaartusi kinnitati muusika tugevat seost blackfootide kultuuriga ja selle kategooriatega ning selle olulisust kaitumise vaatlemised on vihjanud et muusikat defineeritakse konkreetselt ning seda nahakse selgelt eristuva nahtusena kohalikus kultuuris nettl 1989 magnus gabriel de la gardie 15 oktoober 1622 tallinn 26 aprill 1686 venngarni loss sigtuna oli rootsi vaejuht ja riigitegelane jakob de la gardie poeg magnus gabriel de la gardie oli lacko ja kuressaare krahv ekholmeni vabaharra haapsalu hapsal vormsisuuremoisa magnushof hojentorpi hoyendorff hoyendorp helme helmet kagleholmi kegleholm karlbergi magnusberg mariedali mariendahl maridal ja venngarni wennegarden moisa harra magnus de la gardie oppis uppsala ulikoolis oli 1639 aastal rektor ja sojakunsti gustaf horni kae all torstensoni sojas oli 1644 aastast ihukaardivae svea livgarde ulem osales 1645 horni kampaanias taani vastu skanes ja oli seejarel saadik prantsusmaal ta sai kuninganna kristiina valitses 16441654 soosikuks abiellus 1647 kuninganna poolnobu maria eufrosynega 16251687 kuninganna kristiina vanaisa karl ix lapselapsega abielust pfalzi mariaga ja nimetati samal aastal riiginounikuks 1648 rootsi ja soome armee jalavaekindraliks saksa ja boomimaal osales praha lahingus maarati leipzigi kuberneriks ja samast aastast ka liivimaa kindralkuberneriks 1651 aastast oli ta rootsi riigimarssal 31 jaanuarist 1652 kammerkolleegiumi president ning sama aasta 27 martsist vastergotlandi ja dalslandi laaman 16531655 rootsi riigivarahoidja 19 augustist 1654 vastergotlandi ja dalslandi kindralkuberner ning 12 detsembrist 16541686 uppsala akadeemia kantsler karl x gustavi teise pohjasoja ajal toimunud poola soja 16551660 ajal maaras kuningas ta 1 juunil 1655 laanemere provintsides paiknenud vagede ulemjuhatajaks kuninga kindralleitnant liivimaal 16551658 venerootsi soja ajal juhtis magnus de la gardie riia linna kaitset seda piiranud vene vagede vastu karl x gustavi surma jarel 1660 oli ta saadik oliwa rahukongressil ja samast aastast noore kuninga karl xi eestkostija voormunder 16601672 riigikantsler ja kommertskolleegiumi president magnus de la gardie voimuajal kais nii rootsi valitsus kui ka selle liikmed moraalselt alla ta ajas sojakat poliitikat ning seisis vastu majanduse rahumeelset arendamist pooldavale suunale mida esindasid gustav bonde ja per brahe kasutades ara et rootsi oli tollal uks maailma rikkaimaid riike solmiti valislepinguid fontainebleau leping 1661 stockholmi leping 1672 milles sealhulgas salaprotokollides rootsi ostis suurte summade eest endale oigusi 1675 maarati valitsuse tegevuse uurimiseks komisjon seejarel oli ta 1680 aasta 9 maist riigidrots ja svea ouekohtu president 16801682 27 mail 1682 otsustas komisjon et rootsi regendid ja senat on tekitanud riigile 4 miljoni riigitaalri vaartuses kahju magnus de la gardie saadeti erru ta suri suhteliselt vaesena ja on maetud varnhemi kloostrikirikusse de la gardie oli ka tuntud metseen toetades losside kirikute ja kloostrite restaureerimist 17 sajandil soitis saaremaa vahet baltimaade uks suurimaid kaubalaevu graf magnus de la gardie mis mahutas 100 sailitist sailitis u 2 tonni 2 septembril 1646 tegi kuninganna kristiina magnus gabrielile esimese laanistuse saaremaal elme moisa saksakeelse nimetusega magnushof 25 novembril 1648 laanistati talle kuressaare krahvkond kuhu kuulusid suuremoisa grossenhof torgu torkenhof lumanda lummada paju pajomois karla kergel pahkla pechel mustjala mustel tiirimetsa tirimetz tagamoisa nemmal ja abruka abro moisad ning 16 septembrist ka kuressaare linnus ja parast isa krahv jakob de la gardie surma 1652 paris tema valdused sh haapsalu krahvkonna 1654 aastal loobus rootsi kuninganna kristiina troonist ja jattis saaremaa endale sissetuleku allikaks magnus de la gardiele anti kuressaare krahvkonna kaotamise kompensatsiooniks 1661 aastal asemele parnu krahvkond ta abiellus 7 martsil 1647 tulevase rootsi kuninga 16541660 karl x gustavi oe printsess maria eufrosyne af pfalziga 16251687 ehkki korgest soost oli naisel varandust vaga vahe abielust sundis 11 last kellest ainult 3 elasid oma vanematest kauem merkuur on paikesele koige lahemal paiknev ning koige vaiksem paikesesusteemi planeet ta asub paikesele umbes 3 korda lahemal kui maa ja teeb tiiru umber paikese 88 maa oopaevaga merkuur kuulub maatuupi planeetide hulka planeedil peaaegu puudub atmosfaar ning seetottu varieeruvad pinnatemperatuurid 100 kelvinist oosel kuni 700 kelvinini paeval planeedil ei ole teada kaaslasi merkuuri on uurinud ainult kaks kosmosesondi mariner 10 sooritas aastatel 19711972 planeedist kolm moodalendu ja aastatel 20112015 tiirles merkuuri orbiidil messenger merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse reiside ja varguse jumalalt mercuriuselt kellele vanakreekas vastas hermes oma nime volgneb merkuur nahtavasti kiirele liikumisele taevavolvil mercurius on kergejalgne jumalate kaskjalg orbiidi pikem pooltelg sooritab aeglast poorlemist periheeli poorlemist mis osalt tuleneb relativistlikust efektist merkuuri orbiit jaab maa ja ka veenuse orbiidi sisse merkuur on paikesele koige lahem planeet merkuuri orbiidi ekstsentrilisus on 021 merkuuri orbiit on koigi teiste planeetide orbiidist ekstsentrilisem planeedi kaugus paikesest varieerub 46 miljonist 70 miljoni kilomeetrini planeet teeb uhe tiiru 87969 maa oopaevaga jooniselt on naha kuidas orbiidi ekstsentrilisus merkuuri liikumist mojutab periheelile lahemal liigub planeet margatavalt kiiremini planeedi labimoot on joonisel poordvordeline kaugusega paikesest merkuur on paikesesusteemi koige vaiksem planeet ta on maa kaaslasest kuust pisut suurem labimoot on 40 vorra suurem ta on mootmetelt kuid mitte massilt vaiksem jupiteri kaaslasest ganymedesest ja saturni kaaslasest titanist merkuuri suurus on vorreldav ka jupiteri kaaslase callisto ja neptuuni kaaslase tritoni omaga merkuuri labimoot ekvaatori tasandil on 48794 km 38252 maa labimoodust lapikus puudub planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit mass on 330310 kg 18 korda vaiksem 55271 maa massist mass moodeti kosmoseaparaadi mariner 10 trajektoori hairituse jargi lahedastel moodumistel planeedist 1974 ja 1975 raskusjoud merkuuri ekvaatoril on 278 ms2 257 korda vaiksem kui maa ekvaatoril et raskusjoud on palju suurem kui kuul siis valjapaisatud materjal jouab 65ni sellest kaugusest mis kuul raskuskiirendus on 371 ms2 038 raskuskiirendusest maal esimene kosmiline kiirus on 30 kms paokiirus planeedi gravitatsioonivaljast lahkumiseks vajalik kiirus on 425 kms 038 paokiirusest maal nagu naitasid kosmoseaparaadilt mariner 10 edastatud fotod on merkuuri poorlemisperiood 58 maa oopaeva ja 155088 tundi 586462 oopaeva 58 oopaeva 15 tundi 36 minutit 5 067 360 s mis moodustab 23 tiirlemisperioodist see vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi mille kohaselt merkuuri poorlemine ja tiirlemine on paikese tekitatud loodetest pohjustatud resonantsis proportsiooniga 32 poorlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti ekvaatori kalle 2 kraadi seetottu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti kus periheelis on alati keskpaev ja kaks 90 kraadi vorra nihutatud punkti kus afeelis on alati keskpaev samuti tuleneb poorlemistelje asendist et merkuuril ei ole aastaaegu nagu maal merkuuri oopaev uhest paikesetousust teiseni kestab 176 maa oopaeva kaks tiirlemisperioodi pikkust poorlemiskiirus on seega aarmiselt vaike kauges minevikus vois merkuuri poorlemine olla kiirem oletatakse et poorlemisperiood vois olla 8 tundi paikese poolt pohjustatud loodete tottu on see aeglustunud kuigi kauguse ja naiva suuruse poolest on merkuur vorreldav marsiga on ta laheduse tottu paikesele maalt palju raskemini vaadeldav sest suurema osa ajast pole ta paikese saras eristatav merkuuri on voimalik vaadelda aastas kahel voi kolmel perioodil luhikest aega heledas koidu voi ehataevas madalal silmapiiri kohal eestis on ta jalgitav ainult kevadise ja sugisese pooripaeva paiku mil hamarik on luhike ta on nahtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga ta paistab oranzi varvi tahena tahesuurusega tavaliselt 11 pikksilmast on soodsatel tingimustel aratuntavad uksnes moned tumedad pinnad eeskatt varjupiiri lahedal teleskoobist on enamasti naha uksnes ahmane sirp ka koige tugevamate teleskoopidega ei ole pinnavorme praktiliselt naha kuna merkuur on hamarikus alati horisondi laheduses peab valgus labima pika teekonna labi maa atmosfaari ning kujutis moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tottu enne paikesetousu voi parast paikeseloojangut paistab merkuur nii madalal et tema kiirgus peab labima 10 korda paksema maa atmosfaari kihi kui juhul kui ta paistaks otse pea kohal hubblei kosmoseteleskoobiga ei lubata merkuuri uldse vaadelda et valtida teleskoobi kahjustumist paikesevalguse toimel merkuuril on faasid nagu kuul vaata kuu faasid alumises uhenduses paistab ta ohukese sirbina ulemises uhenduses oleks nahtav kogu pind molemas uhenduses touseb ja loojub planeet koos paikesega mistottu teda maalt vaadelda ei saa esimeses ja viimases veerandis on merkuur suurimal naival kaugusel paikesest vastavalt ida ja laane pool ning tema pind on poolvalgustatud sellist asendit nimetatakse elongatsiooniks ehk eemaldumuseks vaiksem elongatsioon 185 leiab aset kui merkuur on periheelis suurim kuni 283 juhul kui planeet asub afeelis laanepoolses elongatsioonis olles touseb merkuur koige rohkem aega enne paikest ning idapoolses elongatsioonis touseb ta koige rohkem aega parast paikest harva on merkuur ule uhe tunni vorra paikesest ees voi jarel see vahe ei uleta kunagi 2 tundi merkuuri ketta labimoot on 515 kaaresekundit alumises uhenduses on see umbes 10 sekundit 1180 kuu naivast suurusest ulemises uhenduses umbes 45 sekundit 1380 kuu naivast suurusest kui alumine uhendus toimub kahest orbiidisolmest uhe lahedal keskmiselt iga 7 aasta tagant naiteks 7 mail 2003 ja 8 novembril 2006 saab teda tugeva paikesefiltriga varustatud teleskoobiga vaadelda musta kettakesena paikese eest moodumas jargmine kord on 9 mail 2016 merkuur on alumises uhenduses keskmiselt 116 oopaeva tagant kuid see intervall varieerub planeedi orbiidi ekstsentrilisuse tottu 111 oopaevast 121 oopaevani tema vastassuunaline liikumine maalt vaadatuna kestab 815 oopaeva ka retrograadilise liikumise kestuse muutlikkust pohjustab eeskatt merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus merkuur on sagedamini holpsasti nahtav lounapoolkeralt kui pohjapoolkeralt sest ta on suurimal voimalikul naival kaugusel paikesest laane pool alati siis kui lounapoolkeral on varasugis ning ida pool siis kui lounapoolkeral on talve lopp molemal ajal on merkuur ekliptika suhtes maksimaalselt kaldu nii et lounapoolkera parasvootmes naiteks argentinas ja uusmeremaal touseb ta esimesel juhul mitu tundi enne paikesetousu ning teisel juhul loojub alles mitu tundi parast paikesetousu pohjapoolkeral jaab ta sel ajal paikesele liiga lahedale merkuur on palja silmaga nahtav ka taieliku paikesevarjutuse ajal see on ka ainuke aeg mil teda saab vaadelda korgel taevas merkuuri minimaalne kaugus maast on 82 gm merkuuri ja maa orbiidi omaduste tottu korduvad merkuuri vaatlemise tingimused iga 13 aasta tagant selle aja jooksul leiab uldiselt aset ka kaks uleminekut mille ajal merkuur on maalt vaadatuna nahtav musta kettakesena otse paikeseketta ees merkuuri uleminek on nahtav siis kui ta alumise uhenduse ajal sellal kui ta umber paikese tiireldes maale jarele jouab asetseb oma orbiidi uhe solme lahedal labides maa orbiidi tasandi selline sundmus on voimalik ainult 6 ja 11 mai vahel voi 6 ja 15 novembri vahel sest orbiidisolmed asetsevad maalt vaadatuna paikese ees vastavalt 9 mail ja 11 novembril viimane merkuuri uleminek leidis aset 8 novembril 2006 kuid oli jalgitav uksnes vaikse ookeani piirkonnas euroopas oli sel ajal oo jargmine uleminek leiab aset 9 mail 2016 merkuur on paikesesusteemi tumedaim planeet ta peegeldab paikesevalgusest ainult 56 planeedi pind on tumedam isegi basaldist visuaalne geomeetriline albeedo on 010 tahesuurus on olenevalt asendist 1955 seega voib ta paista siiriusest heledamana keskmises vastasseisus on naiv heledus 171 merkuur paistab koige heledamana siis kui ta on veerand ja taisfaasi vahel sel ajal on ta kull maast kaugemal kui teistes faasides kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus veenuse puhul on olukord vastupidine merkuur on kollast voi tumehalli varvi merkuuri pinnavormide ule saab otsustada ainult optiliste soojuskiirgus ja raadiokiirgusvaatluste pohjal et samu meetodeid on rakendatud ka kuu ja maa puhul ning kombineeritud kivimi ja pinnasenaidistega on voimalik teha jareldusi merkuuri kivimite ja pinnase kohta kuigi teleskoobis ei paista merkuuril mingeid pinnavorme eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud on kosmosest tehtud fotodelt selgunud et merkuuri pind sarnaneb kuu pinnaga seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja maeahelikke pinda katab tolm merkuuri pind on tervikuna vaga vana laamtektoonika puudub kraatrid on erineva vanusega monel nooremal on teravad aared millest lahtuvad kiired nagu kuul teised on meteoriitide poolt kulutatud aartega merkuuri kraatrid on suuremad kui kuu omad sest paikesele lahemal liiguvad taevakehad kiiremini koige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater palavuse nogu ladina keeles caloris planitia inglise keeles caloris basin saksa keeles calorisbecken voi calorisbecken pohjapoolkeral hiiglaslik kraater mille labimoot on umbes 1550 km caloris tahendab ladina keeles soojuse nogu on nime saanud sellest et ta on merkuuri afeeli ajal paikesele koige lahema merkuuri punkti laheduses see punkt on alati samas kohas oletatakse et kraater sarnaneb kuu suurtele meredele palavuse nool on selgesti eristatavad kolme kilomeetri korgused kontsentrilised rongad ja radiaallineamendid noo pohjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud kraater tekkis toenaoliselt kokkuporkel ule 100 km labimooduga taevakehaga valjapaiskunud aines joudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele kraater kattus osaliselt laavaga kokkuporkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastaskuljel antipoodpunktis moodustades lohutud kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna kus merkuuri koor paiskus segi ning murdus tukkideks merkuuril on tohutuid kaanulisi kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km korgusi astanguid mis nahtavasti moodustusid miljardite aastate eest kui merkuuri tuum jahtus ning tombus kokku tekitades koorele kurrud need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena seda naitab asjaolu et nad loikavad labi kraatreid ja teisi pinnavorme pinna vahenemise ulatust hinnatakse 01 protsendile mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest oletatavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil suuremat osa merkuuri pinnast katavad eri aegadest parit tasandikud noorematel tasandikel on vahem kraatreid neid liigitatakse kraatritevahelisteks tasandikeks ja siledateks tasandikeks kraatritevahelistel tasandikel mis katavad tohutu suuri alasid on kraatreid suhteliselt vahe ning nende labimoot on alla 1520 km moned nendest on sama vanad kui kraatriterikkad alad teised aga nooremad toenaoliselt tekkisid nad varasemat maastikku katvate laavavoogude tagajarjel siledad tasandikud on veel nooremad ja neil on vahem kraatreid nad paiknevad palavuse noo umbruses ning on voibolla moodustunud ulespaisatud materjali allalangemisel parast suurt kokkuporget mones kohas taidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava nad meenutavad kuu meresid merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu maa planeedid moodustusid umbes 45 miljardit aastat tagasi sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru mis oli jarele jaanud planeedid moodustanud udukogust toenaoliselt eristusid paris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor kui suurem kivirahe oli vaibumas voolas laava planeedi pinnale kattes vana koore sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud hiljem merkuur jahtus tuum tombus kokku see toi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja korgete kaljurunkade moodustumise parast seda ujutas laava madalmikud ule ning moodustas siledad tasandikud seejarel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind mida nimetatakse ka regoliidiks suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud kui jatta korvale aegajalt aset leidvad kokkuporked meteoriitidega kosmoseaparaadi mariner 10 andmete uus analuus lubab siiski oletada hiljutist vulkaanilist aktiivsust vaikese paokiiruse ja korge pinnatemperatuuri tottu on merkuuri atmosfaar aarmiselt hore ning koosneb pohiliselt vesinikust heeliumist kaaliumist naatriumist hapnikust susinikdioksiidist neoonist ja argoonist jalgi on ka kruptoonist ja ksenoonist gaasimolekulid porkuvad merkuuri pinnaga sagedamini kui uksteisega voib oelda et merkuuril atmosfaar praktiliselt puudub nagu naitavad mariner 10l tehtud eksperimendid on merkuuri atmosfaari kogurohk umbes 210 millibaari ehk maa omast 500 miljardit korda vaiksem mis maal tahendab laboris tekitatud vaakumi rohku atmosfaari molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse naiteks kaaliumi voi naatriumi aatomite keskmine eluiga on merkuuri paeva ajal umbes 3 tundi ja periheelis pool sellest haihtuvat atmosfaari taiendab pidevalt mitu mehhanismi merkuuri magnetvali hoiab kinni paikesetuult suuremate kehade ja mikroosakeste kokkuporked merkuuri pinnaga tekitavad auru auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tottu on ka voimalik et gaasi eraldub sugavalt planeedi seest heelium voib tulla nii paikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid nagu liivaluited ja liiva voi tolmujutid seetottu arvatakse et merkuuril ei ole ka varem olnud markimisvaarset atmosfaari atmosfaari horeduse tottu hore atmosfaar ei talleta soojust koigub temperatuur suuresti merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit 179 c minimaalne 90 k 173 c enne koitu ja maksimaalne 700 k 427 c sellel temperatuuril on voimalik tina sulatada paeval on keskmine pinnatemperatuur 623 k oosel 193 k veenusel on kull pisut kuumem kuid temperatuur on seal stabiilsem merkuuri elliptilise orbiidi ning poorlemis ja tiirlemisperioodi vahekorra tottu esinevad teatavatel pikkuskraadidel temperatuuri aastased ja oopaevased perioodilised muutused paikese valgus on merkuuri pinnal keskmiselt 63 korda intensiivsem kui maal kogukiirgus on 3566 wm2 paike paistab keskmiselt 25 korda suuremana kui maalt paikese naiv suurus on afeelis 11 kraadi ja periheelis 17 kraadi maalt vaadates 05 kraadi nii et saabuva paikeseenergia hulk on oluliselt erinev periheelis on paikesevalgus ule kahe korra intensiivsem kui afeelis need kaks pikkuskraadi kus keskpaev on periheeli ajal on seetottu palju kuumemad kui need kaks pikkuskraadi kus keskpaev on afeeli ajal taevas on alati must sest puudub tihe atmosfaar mis valgust hajutaks koorekarva veenus ja sinine maa paistavad eredate tahtedena merkuuril on maa magnetvaljast 100 korda norgem ekvaatoril 024 am dipolaarne magnetvali mis avastati mariner 10 moodalendudel saadud andmete pohjal magnetvali on poorlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfaari magnetosfaar ulatub pisut ule 1000 km vorra planeedi pinna kohale varem arvati et vaiksuse tottu on planeet uleni tahkestunud mistottu magnetvalja tekitavat dunamoefekti ei saa olla on voimalik et see magnetvali tekib nagu maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dunamo tottu praeguste hinnangute jargi ei ole merkuuri tuum piisavalt kuum et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus voibolla tekitavad magnetvalja madalama sulamistemperatuuriga ained naiteks vaavel dunamoteooriale on probleemiks ka merkuuri poorlemise aeglus on ka voimalik et merkuuri magnetvali on jaanus varasemast dunamoefektist mis on nuudseks lakanud kuid jatnud endast jarele tahkestunud magnetilistest materjalidest koosneva pusimagneti merkuuri magnetvali on moistatuseks sest ta sunnib oletama et kas merkuur on kunagi olnud palju suurem voi paike palju heledam olles valjakutseks uldtunnustatud arusaamale paikese ja planeetide tekkimisest merkuuri raudtuum on palju suurem kui kuul ning seetottu on ka merkuuri tihedus palju suurem keskmine tihedus on 543 gcm3 kuul 334 gcm3 tihedus on arvutatud lahtudes raadiusest ja massist merkuur on paikesesusteemi suurtest taevakehadest tiheduse poolest maa jarel 552 gcm3 teisel kohal tegelikult tuleneb maa tihedus osaliselt kokkusurutusest gravitatsiooni toimel kui seda ei oleks siis oleks merkuur tihedam kui maa ilma kokkusurumiseta oleks merkuuri tihedus 55 gcm3 ja maa tihedus 40 gcm3 nahtavasti on merkuuri tihe raudtuum voi monest muust tihedast materjalist tuum suhteliselt suurem kui maa oma holmates suure osa planeedist tuuma raadius 75 planeedi raadiusest ja tuuma ruumala 42 planeedi ruumalast raudtuuma raadius on 18001900 km ja umbermoot umbes 3600 km silikaatidest koor paksus umbes 100 km ja vahevoo on seeeest vaiksem voib ka olla et merkuuri koor on suhteliselt suurem kui maakoor ning sisaldab markimisvaarsel hulgal tihedamat ainet nagu maakoorgi merkuur koosneb umbes 6070 ulatuses metallidest ja 30 ulatuses silikaatidest pinnastruktuuri sarnasuse tottu arvatakse et merkuuri koore tihedus on umbes sama mis kuu omal merkuuri korge metallisisalduse seletamiseks on mitu teooriat uhe teooria jargi oli metallide ja silikaatide vahekord algselt samasugune nagu tavalistel kondriitmeteooridel ning tema mass oli praegusest umbes 225 korda suurem kuid ta porkas paikesesusteemi varases staadiumis kokku planetoidiga mille mass moodustas 16 sellest massist see kokkuporge jattis planeedi ilma suurest osast koorest ja vahevoost jattes jarele pohiliselt metallirikka tuuma analoogiline seletus on antud kuu moodustumisele hiiglase moju teooria teise teooria jargi moodustus merkuur paikesesusteemi algstaadiumis enne paikese energiatoodangu stabiliseerumist merkuur oli algselt praegusest umbes kaks korda suurema massiga algpaikese kokkutombumisel vois temperatuur merkuuri lahedal olla 2500 ja 3500 kelvini vahel voibolla luhemat aega koguni 10 000 kelvinit suur osa merkuuri pinnasekivimitest aurustus ning tekkis kivimiauruatmosfaar mille nebulaartuul kaasa viis teatavates punktides merkuuri pinnal saaks vaatleja naha uhe ja sama merkuuri paeva jooksul kahte paikesetousu asi on selles et umbes neli oopaeva enne periheeli on merkuuri orbitaalkiirus tapselt vordne poorlemiskiirusega nii et paike lakkab taevas liikumast ning periheelis uletab orbitaalkiirus poorlemiskiiruse nii et paike hakkab taevas tagurpidi liikuma neli oopaeva parast periheeli taastub paikese normaalne idalaanesuunaline liikumine oiges kohas asuv vaatleja naeks kuidas paike pooleldi touseb seejarel loojub tagasi samal horisondil ning lopuks touseb uuesti et jatkata oma normaalset ringkaiku need efektid kutsub esile merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus koos poorlemis ja tiirlemisperioodi resonantsiga suhtes 32 monel laiuskraadil saaks vaatleja jalgida kuidas paike touseb ning muutub seniidile lahenedes uha suuremaks seniidis paike jaab seisma liigub veidi aega vastassuunas ning jaab uuesti seisma lopuks liigub paike aina vaiksemaks jaades uuesti horisondi poole tahed aga liiguvad taevas kolm korda kiiremini kui paike teistes kohtades on jalle teistsugused efektid merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast 3 aastatuhat ekr sumerid nimetasid merkuuri ubuidimgudud varaseimad kirjapandud uksikasjalikud vaatlused kuuluvad babuloonlastele nendel oli merkuuri nimetus guad voi guutu vanakreekas oli merkuuril kaks nime apollon hommikutaevas nahtava merkuuri kohta ja hermes ohtuse merkuuri kohta astronoomid siiski teadsid et tegemist on uhe ja sama taevakehaga herakleitos uskus et merkuur ja veenus tiirlevad umber paikese mitte umber maa merkuuri vaatlemine on laheduse tottu paikesele vaga keeruline ta on maalt nahtav uksnes paikesetousu ja paikeseloojangu ajal merkuuri orbiit on vaga ekstsentriline nii et selle raadius koigub 46 ja 70 miljoni kilomeetri vahel orbiidi aeglast pretsessiooni periheel tiirleb umber paikese kiirusega 527 nurgasekundit sajandis millest 42 nurgasekundit ei olnud seletatav tuntud planeetide poolt pohjustatud hairetega umber paikese ei suutnud newtoni klassikaline mehaanika taielikult seletada seda efekti on teatud umbes 200 aastat monda aega arvati selle hairituse tottu et merkuuri ja paikese vahel on veel uks planeet nimega vulkaan kuid einsteini uldrelatiivsusteooria andis sellele vaatluste lahknevusele arvutustest teistsuguse seletuse merkuuri liikumist peeti tahtsaks vaatluslikuks toendiks einsteini teooriale merkuuri on kasutatud ka relatiivsusteooria taiendavaks kontrollimiseks sest merkuuri pinnalt peegelduvad radarisignaalid peavad ulemise konjunktsiooni ajal paikesest lahedalt mooduma uldrelatiivsusteooria jargi koverdab paikese gravitatsioon ruumi mistottu muutub pisut trajektoor ja teepikkus ka see eksperiment kinnitas uldrelatiivsusteooriat 1880 aastatel leidis merkuuri pinda uurinud giovanni schiaparelli et merkuur peab poorlemis ja tiirlemisperioodi vordsuse tottu olema alati pooratud uhe kuljega paikese poole nii nagu kuu on alati pooratud uhe kuljega maa poole 1962 aastal uuriti merkuuri raadiokiirgust ning leiti et merkuuri pime pool on liiga soe selleks et see nii saaks olla kui pime pool oleks alati paikesest ara pooratud peaks ta olema palju kulmem 1965 maarasid gordon pettengill ja rolf b dyce radarvaatluste abil merkuuri poorlemisperioodiks 59 5 maa oopaeva osutus et poorlemisperioodi ja tiirlemisperioodi suhe on 32 orbiidi ekstsentrilisus hoiab seda suhet stabiilsena selles mangivad rolli paikese poolt pohjustatud looded merkuur on ainus taevakeha paikesesusteemis millel on tiirlemise ja poorlemise resonants mille proportsioon ei ole 11 astronoomide esialgne arvamus tulenes asjaolust et ajal mil merkuur oli koige paremini vaadeldav oli ta alati pooratud maa poole uhe ja sama kuljega 1971 tapsustati radarvaatluste abil merkuuri poorlemisperioodiks 5865 025 maa oopaeva mariner 10 lahivaatluste pohjal maarati poorlemisperioodiks 58646 0005 maa oopaeva voiks arvata et merkuuril ei saa olla vett ega jaad sest atmosfaar on hore ja paike kutab planeedi pinna vaga kuumaks ent 1991 aasta radarivaatlused annavad alust oletada et merkuuri pohjapoolusel mida mariner 10 ei kaardistanud voib olla pinnal voi pinna lahedal tolmu all pisut veejaad kui seal toesti vett on siis toenaoliselt ta paikneb kraatripohjades mis jaavad alati paikesevarju sest pohjapoolusel on paike alati madalal horisondi kohal seal voib olla kulmem kui 161 c vett on sinna arvatavasti toonud komeedid voib ka olla et vesi oli seal algusest peale olemas ning ei saanud madala temperatuuri tottu ara aurata et ukski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru umber merkuuri ega laskunud planeedi pinnale on meie teadmised merkuurist umbes samasugused nagu teadmised kuust 1950 aasta paiku merkuur on paikesesusteemi planeetidest koige vahem uuritute seas selle laheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati millest esimene mariner 10 startis 3 novembril 1973 ta lendas merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mooda neist esimene moodalend toimus 29 martsil 1974 kui ta joudis planeedi pinnast 705 km kaugusele teine moodalend oli 21 septembril 1974 ja kolmas 16 martsil 1975 ule 2700 fotoga kaardistati 45 planeedi pinnast ei olnud voimalik jatkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide hubblei teleskoop abil maalt kuna merkuur on paikesele liiga lahedal paike kahjustaks teleskoopi kuni mariner 10 moodalendudeni ei teatud et merkuuril on magnetvali 3 augustil 2004 startis canaverali neemelt cape canaverali ohujoudude baasist raketiga delta ii nasa kosmoseaparaat messenger mercury surface space environment geochemistry and ranging selle eesmargiks oli uurida merkuuri pinna keemilist koostist planeedi geoloogilist ajalugu tema magnetvalja allikat merkuuri tuuma mootmeid ja olekut merkuuri pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfaari ja magnetosfaari loomust orbiidilt messengeri trajektoor oli vaga keeruline seda mooda pidi ta lopuks joudma merkuurilahedasele orbiidile augustis 2005 tegi ta moodalennu maast ning oktoobris 2006 ja juunis 2007 moodalennu veenusest 14 jaanuaril 2008 tegi ta esimese moodalennu merkuurist lahenedes planeedile kuni 200 km kaugusele esmane missioon loppes 17 martsil 2012 seejuures oli kosmoseaparaat salvestanud ligi 100 000 fotot planeedi pinnast kuna tehiskaaslane oli endiselt heas korras siis pikendati missiooni kestust 6 martsiks 2013 sai kaardistatud 100 merkuuri pinnast samuti onnestus aparaadil saata tapset infot merkuuri magnetvalja kohta avastati ka et merkuuri pohjapoolusel leidub jaad aparaat havis kokkupuutes planeedi pinnaga 30 aprillil 2015 euroopa kosmoseagentuur esa ja jaapani kosmoseagentuur jaxa plaanivad uhismissiooni bepicolombo mille kaigus peaks merkuuri uurima kaks sondi millest uks kaardistaks planeedi pinda ja teine uuriks planeedi magnetosfaari algul oli plaanis aparaate merkuurile maandada kuid see kava on esialgu korvale jaetud sondid peaksid plaanide jargi startima vene sojuztuupi raketiga guayana kosmosekeskusest 2013 aastal ja joudma merkuurini 2019 aastaks trajektoori kujundamiseks teeb bepicolombo moodalennu kuust ja veenusest ning lopuks merkuurist ja jouab lopuks 2019 merkuuri juurde kasutatakse nii keemilisi kui ka ioonmootoreid magnetomeetersond lastakse merkuurilahedasele elliptilisele orbiidile seejarel lastakse keemiliste rakettide abil kaardistajasond ringorbiidile kumbki sond tootab merkuurilahedasel orbiidil uhe aasta kaardistajasondil on messengeri omadele sarnased spektromeetrid ning ta uurib planeete paljudel lainepikkustel sealhulgas infrapuna ultraviolett rontgen ja gammakiirguse sagedusel peale selle loodetakse uldrelatiivsusteooria ennustusi tapsemalt kontrollida missioon on nime saanud giuseppe bepi colombo jargi kes esimesena tegi kindlaks merkuuri orbiidipoorlemise resonantsi ning osales mariner 10 trajektoori kavandamisel marss on neljas planeet paikesest ja paikesesusteemi uks vaiksemaid planeete olles suurem ainult merkuurist marss sai nime rooma sojajumala jargi ning seda huutakse punaseks planeediks sest planeedi pinnal laialt levinud raudiiioksiid annab sellele punase varvuse see on maa tuupi planeet millel on ohuke atmosfaar ja pinnavormid mis meenutavad kuu kraatreid ja maal esinevaid orgusid korbeid ja polaaraalasid et marsi ja maa poorlemistelgede kalle on enamvahem uhesugune vastavalt 2359 ja 2327 ilmnevad marsilgi aastaajad ja kliimavootmed kuid ringjoonest erineva orbiidi tottu on temperatuuri muutumine keerukam planeedil asuvad olympus mons mis on suurim vulkaan ja korguselt teine magi paikesesusteemis ning valles marineris mis on uks suurimaid kanjoneid marsil on kaks kuud phobos ja deimos mis on vaikesed ja ebakorraparase kujuga ning teadlased arvavad et need voivad olla asteroidid mis on marsi orbiidile jaanud enne esimest moodalendu marsist mille sooritas mariner 4 spekuleeriti et selle pinnal voib olla vedelat vett marineri moodalennul tehtud pildid kujutasid vastupidi oodatule korbelist ja tuhja planeeti millelt vett ei leitud hilisematel mehitamata missioonidel on leitud toendeid et marsil olid kunagi suured alad veega kaetud 2005 aastal leiti poolustelt jaad ning kulgur spirit leidis uhest proovist veemolekule phoenixi maandur leidis 2008 aastal planeedilt vett ning nasa teatas 28 septembril 2015 et leidis marsi pinnalt voolavat soolast vett marsil tegutsevad kaheksa kosmoseaparaati millest kuus asuvad orbiidil ja kaks planeedi pinnal orbiidil tiirlevad 2001 mars odyssey mars express mars reconnaissance orbiter exomars trace gas orbiter maven ja mars orbiter mission ning planeedi pinnal on opportunity ja curiosity teleskoobiga on see maast poole vaiksem punakas planeet hasti vaadeldav iga 1517 aasta tagant suure vastasseisu ajal kui marsi ja maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km sel ajal paistab marss taevas niisama heledalt kui veenus marsi diameeter ekvaatori kohal on 6974 km pindala 1448 miljonit km2 ruumala 16318 miljardit km3 ja tihedus 3940 kgm3 planeedi mass on 11 maa omast 6421910 kg ja sealne gravitatsioon on umbes 38 maa omast esimene kosmiline kiirus on 36 kms ja paokiirus 50 kms marss on kihilise ehitusega planeet millel on tihe metalliline tuum ja mida katavad vaiksema tihedusega kihid praeguste mudelite jargi on tuuma raadius 1794 65 km ja see koosneb peamiselt rauast ja niklist ning 1617 ulatuses vaavlist tuuma umbritseb vahevoo mis on vorminud mitmed tektoonilised ja vulkaanilised pinnavormid teadlased pole vahevoos aktiivsust tuvastanud planeedi pindmisest kestast ehk koorest on leitud mitmeid keemilisi elemente peamiselt leidub seal rani hapnikku rauda magneesiumi alumiiniumi kaltsiumi ja lammastikku koor on keskmiselt 50 km paksune maksimaalse paksusega 125 km maakoor on seevastu 40 km paksune ehk marsiga vorreldes ohem marss on kiviplaneet mis koosneb ranist hapnikust metallidest ja teistest keemilistest elementidest mis moodustavad sealseid kivimeid marsi pind koosneb peamiselt basaldist kuid mones piirkonnas on basalt ranirikkam ja sarnaneb maal leiduvate andesiitsete kivimitega planeedi pinnalt on leitud ka hematiiti ja oliviini suur osa planeedi pinnast on kaetud raudiiioksiidi tolmuga marsil puudub magnetvali aga on leitud toendeid et planeedil vois see kunagi olla praegu arvatakse et marsil esines 4 miljardit aastat tagasi laamtektoonika aga see loppes kui planeedi tuum jahtus marsi tuuma jahtumine oli ilmselt ka pohjuseks miks planeet kaotas oma magnetvalja magnetvalja kadumisel ja paikesetuule mojul kaotas marss pea kogu oma atmosfaari kosmosesse parast planeetide tekkimist tabasid planeete mitmed asteroidid ja umbes 60 marsi pinnalt on leitud sellest perioodist parinevaid kraatreid marsi pohjapoolkeralt on leitud hiiglaslik kraater pohja polaarnogu mis on mootmetega 10 600 8500 km ja katab 40 planeedist see kraater on 4 korda suurem kui aitkeni kraater kuul ja on suurim kraater mis paikesesusteemist on leitud marsil on moningane geoloogiline aktiivsus sailinud ja naiteks 19 septembril 2008 leidis mars reconnaissance orbiter toendeid et uhel 700 meetri korgusel kaljul oli toimunud laviin enamik marsi pinda on punakas kivikorb heledamad alad nn mandrid on keskmiselt 3 km korgemad tumedatest nn meredest mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel mis viitab sellele et viimased on tekkinud hiljem vaiksemad kraatrid labimooduga alla 3 km on tuulte ja liivatormide mojul tasandunud maeahelike ja orgude korguste vahe kuunib 14 kmni marsil asub kustunud vulkaan olympus mons mille jalami labimoot on 600 km kraatri labimoot 80 km ja korgus 24 km silma paistab 5000 km pikkune 120 km laiune ja kuni 8 km sugavune lohe valles marineris osa pinnavorme kuivanud joesange meenutavad orud poolenisti arauhutud valliga kraatrid lubavad arvata et varem on marsil olnud vett seda kinnitavad ka marsikulgurite spirit ja opportunity tehtud pinnaseanaluusid marsil on ohurohk vaga madal ja atmosfaar maa omast sada korda horedam mistottu pole marsil vedelas olekus vett poolustel asuvad kaks jaaga kaetud ala mis voivad koosneda jaatunud veest ja kui lounapooluse jaa sulatada kattuks kogu planeet 11 meetri paksuse veekihiga mars expressi ja mars reconnaissance orbiteri mootmised on tuvastanud jaatunud vett molemal poolusel ja keskmistel laiuskraadidel 31 juulil 2008 leidis nasa maandur phoenix marsi pinnasest jaatunud vett marsi pinnavormid viitavad sellele et kunagi oli marsi pinnal vedelat vett planeedi pinnal olevad looklevad pinnavormid mis on tuntud ka kui marsi kanalid on uhe hupoteesi kohaselt tekkinud voolavast veest uks suurimaid kanaleid on maadim vallis on 700 km pikk 20 km lai ja 2 km sugav noorim kanal arvatakse olevat moodustunud koigest paar miljonit aastat tagasi mujal esinevad orgude vorgustikud sarnanevad maiste valglatega nende vorgustike kuju ja levik toetavad teooriat et marsil sadas kunagi vihma ja lund kunagisele vedela vee olemasolule viitavad ka teatud mineraalide olemasolu marsi pinnal marsilt on leitud hematiiti ja gotiiti mis tekivad vahel vee olemasolul 2004 aastal leidis opportunity jarosiiti mis tekib ainult vedela vee olemasolul ja toestab et kunagi pidi marsil olema vedelat vett hiljutisim toend et marsil oli kunagi vedelat vett on kipsi leidmine marsi pinnalt kipsi leidis detsembris 2011 marsikulgur opportunity moned teadlased arvavad et madalad pohjapoolkera tasandikud voisid kunagi olla kaetud sadu meetreid sugava ookeaniga kuid see hupotees on veel vastuoluline martsis 2015 teatasid teadlased et see ookean vois olla pohjajaamere suurune see teooria tekkis kui teadlased vordlesid vee ja deuteeriumi hulka marsi atmosfaaris ning nende ainete hulka maal uurimise tulemusel avastati et marsil on kaheksa korda rohkem deuteeriumi kui on maal ja sellest voib jareldada et iidsel marsil pidi olema markimisvaarselt rohkem vett curiosity kulgur on galei kraatrist leidnud suure koguse deuteeriumi kuid see kogus pole piisav et voiks kindlalt kinnitada ookeani olemasolu samas on moned teadlased hoiatanud et teooria on kinnitamata ja marsi kliimamudelid pole veel kinnitanud et planeet oli veekogude olemasoluks piisavalt soe marsil on molemad poolused kaetud kuni paarikumne meetri paksuse jaaga kui poolusel on talv on see pidevalt varjus ja pohjustab temperatuuri languse temperatuuri langemisega sadestub 2530 atmosfaarist susihappelumena planeedi pinnale kui poolus saab taas paikesevalgust toimub susihappelume sublimeerumine mis tekitab tuuli kiirusega 400 kmh need tuuled transpordivad suuri koguseid veeauru ja tolmu ning tekitab kiudpilvi veeaurust tekkinud pilvi pildistas 2004 aastal kulgur opportunity lounapoolusel voib mones piirkonnas susihappelumi tekkida kuni meetripaksuste tahvlitena kevade saabumisel soojeneb planeedi maapou ning sublimeeruv susihappegaas tekitab tahvlite all suure rohu mis viib pealispinna purunemiseni tahvlite purunemine tekitab geisritega sarnanevaid susihappegaasipurskeid selliste pursete tagajarjel tekivad jaale mustad laigud ning lehviku ja amblikukujulised jaljendid esimestena kaardistasid marsi pinda johann heinrich madler ja wilhelm beer nad pustitasid hupoteesi et enamus marsi pinnavormidest on pusivad ja maarasid tapsemalt ara marsi poorlemisperioodi 1840 aastal joonistas madler kumne aasta vaatlusmaterjalide pohjal esimese kaardi marsist beer ja madler jatsid pinnavormidele nimed panemata ja tahistasid need tahtedega pannes naiteks sinus meridiani tahiseks a tanapaevased marsi kohanimed parinevad mitmest kohast naiteks kraatrid mis on laiemad kui 60 km on nimetatud surnud teadlaste ja kirjanike jargi kes on panustanud marsi uurimisse kraatrid mille diameeter on alla 60 km on nimetatud linnade jargi kus elab vahem kui 100 000 elanikku suurte tasandike nimed on kas marss voi taht eri keeltes ja vaikesed tasandikud on nimetatud jogede jargi suurte pinnavormide nimesid on ka muudetud et kajastada uusi teadmisi nende kohta naiteks nix olympica nimetati umber olympus monsiks kui saadi teada et see on magi marss on jaotatud kaheks eri piirkonnaks mille albeedo on erinev heledamaid piirkondi nimetati kontinentideks ja neile anti nimesid nagu arabia terra araabia maa voi amazonis planitia amazonase tasandik tumedamaid piirkondi peeti meredeks ja sellest tulenevad nimed mare erythraeum mare sirenum ja aurorae sinus marsi ekvaator maarati planeedi poorlemise jargi kuid keerulisem oli maarata marsi algmeridiaan esimestena panid selle paika madler ja beer kui nad koostasid esimesi marsi kaarte parast seda kui mariner 9 saatis 1972 aastal maale rohkelt pilte marsi pinnast maarati algmeridiaan vaikese kraatri airy0 jargi mis asub sinus meridianis kuna marsil pole ookeane ja seetottu pole seal ka merepinda tuli korguse nullpunkt samuti kokku leppida korguse nullpunktiks sai korgus kus atmosfaarirohk on 6105 pa 6105 mbar vulkaanid olympus monsi kilpvulkaan on kustunud marsi vulkaan mis asub tharsise platool kus asub ka muid suuri vulkaane olympus mons on umbes kolm korda korgem kui 88 km korgune dzomolungma olympus mons on paikesesusteemi korgeim vulkaan ja soltuvalt mootmismeetodist paikesesusteemi korgeim voi korguselt teine magi erinevad allikad pakuvad mae korguseks 21927 km augud nasa kosmosesond mars odyssey on arsia monsi kulgedelt avastanud seitse auku mis voivad olla voimalikud sissepaasud marsi koobastesse koobaste sissepaasude laiused varieeruvad 100252 meetrini ja need on vahemalt 7396 meetrit sugavad koopad on saanud nimed avastajate abikaasade jargi ja need on tuntud kui seitse ode kuna valgus ei paase eriti sugavale voib nende sugavus ja laius olla tunduvalt suuremad ainsaks erandiks on dena mille sugavus on 130 meetrit teadlased arvavad et koopad voivad olla kaitstud paikeseloidete vaikeste meteoriitide ja uvkiirguse eest marss kaotas oma magnetvalja ilmselt 4 miljardit aastat tagasi ja selle pohjuseks arvatakse olevat asteroidide tabamused magnetvalja puudumise tottu mojutab paikesetuul ionosfaari paikesetuul horendab valiskihist aatomeid eemaldades marsi atmosfaari ning seetottu on rohk marsi pinnal on vorreldav ohurohuga maal 35 km korgusel maapinnast marsi atmosfaar koosneb peamiselt susihappegaasist 96 argoonist 193 lammastikust 189 ja hapnikust 03 atmosfaaris leidub ka veeauru kuid seda on nii vahe et kui kogu veeaur sadestuks marsi pinnale moodustaks see vaid 002 mm paksuse veekihi marsi atmosfaarist on leitud ka metaani kuid seda on seal vaga vahe ja see parineb kindlatest piirkondadest teadlased on leidnud kaks piirkonda kus seda tekib ja arvatakse et marss toodab 270 tonni metaani aastas metaan pusib marsi atmosfaaris luhikest aega 064 aastat ja selle tekkimise pohjusteks on pakutud vulkanismi komeete ja mikroorganismide tegevust koigist paikesesusteemi planeetidest on marss maale koige sarnasem sest nende poorlemistelgede kalle on enamvahem uhesugune marsi aastaajad on maa omadest kaks korda pikemad sest marsi aasta on peaaegu kaks maa aastat pinnatemperatuur on soltuvalt aastaajast 35 c kuni 143 c suur temperatuuri koikumine on pohjustatud ohukesest atmosfaarist mis ei suuda suurt hulka paikese soojust sailitada madalast rohust ja marsi pinna madalatest soojuskadudest planeet on paikesest 152 korda kaugemal kui maa ja marss saab seetottu 57 vahem paikesevalgust marsi orbiidi ekstsentrilisusel on kliimale ja aastaaegadele suur moju kui marss on periheeli lahedal on lounapoolkeral suvi ja pohjapoolkeral talv ja kui planeet on afeeli lahedal on pohjapoolkeral suvi ja lounapoolkeral talv selle tulemusena on aastaajad lounapoolkeral aarmuslikumad kui pohjapoolkeral lounas voivad suvised temperatuurid olla 30 c soojemad kui pohjapoolkeral marsil on paikesesusteemi suurimad tolmutormid tormid varieeruvad vaikesel alal olevast kuni kogu planeeti katvate tormideni need tekivad enamasti siis kui marss on paikesele lahedal sest see tostab planeedi temperatuuri marsi keskmine kaugus paikesest on 230 miljonit kilomeetrit ja ta teeb taistiiru 687 maa paevaga marsi kaugus maast on 55400 miljonit km marsi oopaev ehk sol kestab 24 tundi 39 minutit ja 35244 sekundit ja marsi aasta kestab 18809 maa aastat ehk 1 aasta 320 paeva ja 182 tundi marsi on orbiidi ekstsentrilisus on 009 paikesesusteemi planeetidest on sellest ekstsentrilisem ainult merkuuri orbiit 135 miljonit aastat tagasi oli marsi orbiidi ekstsentrilisus umbes 0002 ehk tunduvalt vahem kui tanapaeval maal 00167 marsi orbiidi ekstsentrilisus on teiste planeetide gravitatsiooni moju tottu tasapisi suurenemas ja marsi ja maa vaheline kaugus on jargmise 25 000 aasta jooksul tasapisi vahenemas marsi kuud phobose kreeka keeles hirm ja deimose ahastus avastas 1877 asaph hall nad on kogu paikesesusteemi kaks planeedile koige lahemal asuvat looduslikku kaaslast nad asuvad marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel molemad suurused on vaiksemad paikesesusteemi nelja suurima planeedi labimoodust phobos ja deimos on arvatavasti juhuslikult marsi kulgetombejou mojupiirkonda sattunud asteroidid need on korraparatu kujuga kaljurahnud nende mootmed on vastavalt 252119 km ja 151211 km neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lohesid phobos touseb laanest ja loojub itta kolm korda oopaevas sest ta tiirleb kiiresti tema tiirlemisperiood on 032 maa paeva deimose tiirlemisperiood on 126 paeva ehk teisisonu touseb ja loojub ta 4 paeva jooksul 3 korda marssi on uuritud tuhandeid aastaid ja esimesed vaatlusandmed parinevad vanaegiptuse astronoomidelt marssi on vaadeldud maalt kuid suurem osa infost parineb 20 ja 21 sajandil marsile saadetud kosmosesondidelt automaatjaamadelt ja kulguritelt seisuga 22 oktoober 2016 olid marsi orbiidil 2001 mars odyssey mars express mars reconnaissance orbiter exomars trace gas orbiter maven ja mars orbiter mission ning planeedi pinnal kulgurid curiosity ja opportunity marsile on oma kosmoseaparaate saatnud ameerika uhendriigid euroopa noukogude liit ja india mehitatud missioone marsile plaanivad mitmed agentuurid ja tahtajaks on planeeritud 2030 aastad thomas gangale leiutas 1985 marsi tulevaste kolonistide jaoks kalendri mille nimetas oma poja jargi dariuse kalendriks keemilise aine molaarmass on uhe mooli aineosakeste mass grammides tahis m uhik gmol grammi mooli kohta molekulmassi ja molaarmassi arvvaartused on uhesugused erinevus on ainult dimensioonis erinevalt molaarmassist on molekulmass uhikuta suurus naiteks dihapniku molekulmass on 216 32 sest selle molekul koosneb kahest hapniku aatomist mille aatommass on 16 dihapniku molaarmass on 32 gmol molekul on keemilise aine vahim osake millel on selle aine keemilised omadused keemias kasutatava ametliku definitsiooni jargi on molekul elektriliselt neutraalne osake mis koosneb kahest voi enamast uhe voi mitme keemilise elemendi aatomist mis on omavahel uhendunud keemiliste sidemetega rangelt vottes ei holma molekuli definitsioon ioonsete ainete nt nacl struktuuriuhikuid kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihti ka nendest raakides molekuli moistet mitteranges mottes nimetatakse molekulideks sageli ka vabasid aatomeid voi mitmest aatomist koosnevaid ioone molekul on kahest voi enamast aatomist koosnev elektriliselt neutraalne uhend milles aatomeid hoiavad koos keemilised sidemed molekulid erinevad ioonidest selle poolest et neil pole laengut gaaside kineetilises teoorias kasutatakse terminit molekul iga gaasifaasis oleva osakese kohta olenemata selle koostisest selle definitsiooni jargi on vaarisgaaside aatomid molekulid koige varasemad teooriad molekulide kohta parinevad 17 sajandist leukippos demokritos ja epikuros arvasid et materjali kovadus oleneb sellest missuguse kujuga aatomeid ta sisaldab seetottu olid nende arvates naiteks raua aatomid kovad ja tugevad vee aatomid libedad ja siledad soola aatomid teravad ja nurksed samal sajandil tuli newton aga valja teooriaga milles ta vaitis et osakesi hoiab koos mingisugune joud mis vahetul kokkupuutel on vaga tugev prantsuse keemik etienne francois geoffroy tootas 18 sajandil valja keemilise afiinsuse teooriad et selgitada osakeste teket aastal 1738 avaldas sveitsi fuusik ja matemaatik daniel bernoulli raamatu mis rajas aluse gaaside kineetilisele teooriale ta vaitis et gaasid koosnevad paljudest molekulidest mis liiguvad igas suunas et nende moju pinnale pohjustab rohu mida me tunneme ja et soojus on pohjustatud gaasiosakeste liikumisest 19 sajandil 1811 aastal avaldas amedeo avogadro artikli kus vaitis et vaiksed gaasiosakesed ei ole lihtsalt aatomid vaid on tekkinud mitmetest aatomitest ning moodustavad molekuli archibald scott couper leidis aga et aatomid on omavahel uhendatud ja moodustavad kolmemootmelisi struktuure 20 sajandil arenes molekulide teooria vaga palju saksa keemik richard abegg avastas et aatomid mille elektronkihil on juba 8 elektroni alustavad uue kihi taitmist ja et moned aatomid millel on elektronkihil 8 elektroni on stabiilsemad peaaegu kumme aastat hiljem avaldas alfred lauck parson artikli kus vaidab et elektronid ei ole lihtsalt elektrilised laengud vaid on lisaks sellele ka vaiksed magnetid ja seetottu toimub keemilises sidemes elektronide jagamine kahe aatomi vahel lewis vaitis et kaks aatomit alluvad oktetireeglile mitte ainult uhe aatomi pealt teisele elektrone kandes vaid ka uhe voi rohkemate elektronpaaride jagamisega linus pauling avaldas artikli milles ta kasutas kvantmehaanikat et valja arvutada molekulide omadusi ja struktuuri nendele ideedele toetudes loi pauling hubridisatsiooniteooria ja sai tanu sellele ka nobeli auhinna aastal 2009 tehti esimene pilt paris molekulist selleks kasutati aatomijoumikroskoopi mille abil oli naha iga pentatseeni aatom ja keemiline side molekulid on alati liikuvuses tahketes ainetes vonguvad molekulid oma tasakaaluoleku umber vedelikes toimub molekulide korraparane liikumine ning gaasides korraparatu liikumine temperatuuri toustes molekuli liikuvus kasvab molekulid saavad olla kas homonukleaarsed voi heteronukleaarsed homonukleaarne molekul koosneb kahest voi enamast uhe elemendi aatomist naiteks n voi o heteronuklearne molekul koosneb kahest voi enamast erinevate elementide aatomitest naiteks choh ja ho aatomeid ja komplekse mis on uhendatud mittekovalentse sideme naiteks vesiniksideme ei nimetata tavalisellt molekulideks molekulmass on koigi molekulis olevate aatomite aatommasside summa molekulmassi arvutamisel tuleb arvestada alaindeksitega molekulvalemis molekulide puhul on mool ainehulk milles on 60210 ehk avogadro arv molekule enamasti on molekulid nii vaikesed et palja silmaga neid ei nae aga on ka erandeid dna ja paljud polumeeride molekulid voivad saavutada makroskoopilisi suurusi ja olla silmaga nagemiseks piisavalt suured tavalise molekuli suurus jaab mone kuni mitme tosina a vahele koige vaiksem molekul on diaatomiline vesinik h kus sideme pikkuseks on 074 a molekule hoiavad koos keemilised sidemed molekulidevahelised sidemed jagunevad kovalentseteks ja ioonilisteks sidemeteks kovalentne side on kahe aatomi vahel siis kui nad jagavad elektronpaari kovalentne side saab olla polaarne voi mittepolaarne polaarse kovalentse sideme korral on side tekkinud kahe erineva elektronegatiivsusega aatomi vahel suurema elektronegatiivsusega aatom mojutab elektronpaari tugevamini ning elektronid on nihutatud selle elemendi aatomi poole mittepolaarse kovalentse sideme puhul on molema aatomi elektronegatiivsused vordsed ning elektrontihedus on jaotatud molema aatomituuma suhtes summeetriliselt iooniline side tekib vastasmargiliste laengutega ioonide vahel ioonid on aatomid mis on kaotanud uhe voi rohkem elektrone katioonid voi aatomid mis on juurde votnud uhe voi enam elektrone anioonid tavaliselt on katiooniks metalliaatom ja aniooniks mittemetalli aatom molekulide teadust kutsutakse molekulaarkeemiaks voi molekulaarfuusikaks olenevalt sellest kas fookus on keemial voi fuusikal molekulaarkeemia tegeleb molekulidevaheliste seadustega mille tulemusel tekivad voi katkevad keemilised sidemed molekulaarfuusika tegeleb molekulide struktuuri ja omadustega molekulvalem on keemiline valem mis naitab molekuli koostist molekulvalem naitab mis aatomeid ja kui palju on antud molekulis naiteks benseeni molekulis ch on 6 susiniku ja 6 vesiniku aatomit empiiriline valem on lihtsustatud see iseloomustab molekulis esinevate aatomite suhet naiteks benseeni korral on see ch ehk iga susiniku aatomi kohta on uks vesiniku aatom struktuurivalem naitab piltlikult ja lihtsustatult molekulis esinevate aatomite asetust sidemeid ja osalaenguid struktuurivalemid jagunevad jargmiselt marie under kodanikunimi aastast 1904 marie hacker aastast 1924 marie adson 27 marts 1883 tallinn 25 september 1980 stockholm oli eesti luuletaja under kuulus kirjandusruhmitustesse siuru ja tarapita marie vanemad olid kooliopetaja friedrich priidu under 18431930 ja leena under sundinud kerner 18541934 neil oli 5 last evangeline 18801932 gottried 18811882 marie 18831980 berta 18851974 ja christfried 18871934 nad olid hiidlased aga vahetult enne marie sundi kolisid tallinna marie oppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama 49 eluaastani oppis marie vaikelaste koolis mis asus tallinnas vaikeroosikrantsi tanaval seal opetati lastele lugemist ja kirjutamist rehkendamist laulmist ja kasitood oppimine oli tasuline ning tasu eest sai ka paevas korra suua marie ei saanud koolis kaia kaua kuna vanematel ei olnud oppe eest tasumiseks raha aastatel 18931898 oppis ta cornelia niclaseni tutarlaste eraalgkoolis kool oli nelja vahel ka viieklassiline ning saksakeelne loputunnistus jai mariel saamata arvatavasti rahapuudusel kuigi ta on hiljem oelnud et teda kui vaga andekat tutarlast arvati ikkagi lopetajate hulka parast opingute lopetamist labis ta lasteaednike kursused ja tootas risti moisas lastepreilina luhikest aega tootas ta viru tanava paberikaupade poes kassapreilina vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi aastal 1902 abiellus marie under carl eduard friedrich hackeriga 18781948 ning noorpaar kolis moskva aarelinna kutsinosse neil oli kaks last dagmar 19021994 ja hedda 19051988 hedda ristiisa oli maalikunstnik ants laikmaa marie under kinkis ants laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi laikmaa veenis poetessi et ta kirjutaks eesti keeles 2 augustil 1904 avaldas ajaleht postimees marie underi esimese luuletuse kuidas juhtus luuletaja kasutas pseudonuumi mutti aastal 1906 poordus marie koos perega tagasi tallinna 1913 aastal kohtus ta artur adsoniga kes hakkas tema kirjatoimetajaks adson kogus marie luulematerjali kokku et avaldada esimene luulekogu aastal 1924 lahutas marie carl hackerist ja abiellus adsoniga tallinna kirjanike uhingu liige 1944 aasta septembris pogenes ta perega rootsi marie under suri 25 septembril 1980 stockholmis ja maeti skogskyrkogardeni kalmistule 9 juunil 2016 maeti ta koos abikaasa artur adsoni tutre hedda hackeri ja oe berta underiga umber tallinna rahumae kalmistule aastal 1917 ilmus tema esikkogu sonetid underi tahtsaimad kogud on uhiskondlikke vahekordi eritlev haal varjust 1927 ja loodusluurikat sisaldav room uhest ilusast paevast 1928 tema korgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse onnevarjutus 1929 tema loomingut kokku vottev valikkogu mu suda laulab ilmus postuumselt 1981 aastal underi luulet on tolgitud paljudesse keeltesse 20 novembril 2006 esietendus kumus lavastus under mis valmis luuletaja kirjade paevikute ja malestuste pohjal teatrituki lavastasid merle karusoo ja raimo pass osades olid katrin saukas marie under agoendrik kerge raivo trass sten zupping ja egon nuter roosikasvataja mart ojasalu on aretanud roosisordi marie under mida esitleti 17 juulil 2009 tallinna botaanikaaias aastast 2008 annab kultuuriministeerium valja marie underi nimelist stipendiumi millega toetatakse uliopilaste tood eesti kirjanduse uurimisel seda stipendiumi rahastatakse marie underi loomingu avaldamise eest saadavaist autoritasudest kuid 2017 aasta algul sai teatavaks et autorioigused ei kuulugi eesti riigile vaid hoopis eesti kultuuri koondisele rootsis ja baieri liidumaale saksamaal nadal hiljem teatas eesti kultuuri koondis et loovutab oma osa autorioigustest eesti kultuuriministeeriumile et stipendiumi valjaandmine saaks jatkuda eesti kultuuri koondis rootsis haldab marie underi ja artur adsoni malestusfondi millest anti valja toetusi ja stipendiume under parandas 375 oma varast hh fond eesti kultuuri koondisele rootsis ja ulejaanud oma tutrele dagmar stockile parast stocki surma laks temale kuulunud underi autorioiguste 625 osalus baieri liidumaale underi teosed on autorioigusega kaitstud 2055 aastani 2010 avati tallinnas rahvusraamatukogu ees mati karmini loodud marie underi malestussammas eestis tegutseb aastast 2004 ansambel under marie muinasjutt on rahvajutu uks peamisi liike ehk zanreid klassikaline vendade jacob grimmi ja wilhelm grimmi rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud muutideks muistenditeks ja muinasjuttudeks erinevalt muudist on muinasjutt teadlikult valjamoeldisele rajatud voi meelelahutuslik jutustus mis ei pruugi arvesse votta loogikat loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda tegevuskoht ja aeg voivad olla imeparased muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada toeparaselt uhtki looduse ega uhiskonnaelu seika vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust erinevalt muistendist ei pruugi muinasjutt edastada kuulajatele toevaartusega informatsiooni muinasjuttudel on omad seadused mida on kirjeldanud axel olrik eepiliste seadustega selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus ja lopuvormelid naiteks elas kord kuskil maal kui nad surnud ei ole soin ja join seal minagi kohtu ei saanud midagi oluliste sundmuste rohutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu naiteks 3 paeva tuleb voidelda 3 takistust uletada sumboolsete arvude eriti 3 esinemine loo struktuuris voi kirjeldustes kolmarvu seadus olulised on ka arvud 3 7 9 12 euroopa muinasjutud jaotatakse harilikult looma ja parismuinasjuttudeks parismuinasjuttudel eristatakse omakorda jargmisi alaliike ime ehk noidusmuinasjutud novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist eesti kavalantsu ja vanapagana lood muinasjutu tavaline pohisuzee holmab norga voi vaese aga tubli ja abivalmis kavala tegelase voitu tugeva voi rikka aga halva rumala vastase ule muinasjutte tunnevad koik rahvad uks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste tuhat uks ood eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps tige voorasema torjutud noorem vend koduloomad ja metsloomad kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks muinasjutu struktuuri funktsioone ja ajaloolist arengut on uurinud antti aarne bruno bettelheim alan dundes max luthi vladimir propp stith thompson jpt antti aarnelt parineb muinasjuttude suzeede tuupideks liigitamise susteem mida on taiendanud stith thompson aarnethompsoni tuubikataloog ja hansjorg uther atu tuubikataloog eestis hakati muinasjutte sihiparaselt koguma 19 sajandi teisel poolel jakob hurda innustusel uks eesti tuntumaid muinasjutuuurijaid oli uku masing richard viidalepa toimetusel on ilmunud teaduslik eesti muinasjuttude antoloogia hiljem on tegelenud muinasjuttude uurimisega eestis kristi salve ulo valk risto jarv merili metsvahi karri toomeosorglaan ja mairi kaasik mehaanika ka mehhaanika vanakreeka keele valjendist mekhanike tekhne masinate ehitamise kunst on fuusika haru mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende pohjusi joudude mojumist mehaanika pohiseadused tootasid valja galileo galilei ja isaac newton kuni 19 sajandini arvati et koik fuusikalised nahtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega tanapaeval on teada et paljudes fuusika valdkondades on oma seadusparasused mis ei taandu mehaanikale ning et newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lahendus mis naiteks relativistlike susteemide puhul ei ole rakendatav nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat ometi jaab mehaanika koos oma moistetega nagu massi ja joumoiste fuusika uheks aluseks uurimisobjekti jargi voib mehaanika jaotada peenema jaotuse saame siis kui arvestame teoreetilisi alusmoisteid maimu berg 1969 aastani seping 19691979 vahing sundis 27 augustil 1945 tallinnas on eesti kirjanik kriitik tolkija ajakirjanik ja poliitik ta oli xii riigikogu liige berg sundis tallinnas haritlasperekonnas 1963 aastal lopetas ta tallinna 20 keskkooli 1968 aastal tartu riikliku ulikooli eesti filoloogina ja 1986 aastal ajakirjanikuna berg on tootanud tartu ulikooli raamatukogus 19691974 algul bibliograafina hiljem teadussekretarina toimetajana ajakirjas siluett 19741990 osakonnatoimetajana ajakirjas keel ja kirjandus 19901991 soome instituudi kultuurisekretarina 1991 aastast ja ajakirja elukiri peatoimetajana 19992000 1990 aastatel tootas ta teleajakirjanikuna ning kirjutas kolumne saksa ja soome paevalehtedesse monda aega elas ta saksa dvs ta oli wellesto liige maimu berg debuteeris luhijuttudega 1969 aastal ajakirjas noorus leen kaiste nime all tema esimesed raamatud ilmusid siiski enam kui kumnend hiljem mistottu saksa estofiil cornelius hasselblatt oma eesti kirjandusloos nimetab bergi hilisdebutandiks 1980 aastatel tegutses ta kriitikuna debuut 1983 1990 aastail publitsistina ta avaldas ka kirjandusloolisi kasitlusi jaan oksast sirp ja vasar 24021984 oskar lutsust looming 11987 aino kaldast ja vaino vahingust ilukirjanduses on berg avaldanud peamiselt romaane ja novellikogusid kuid ka moned naidendid uhtlasi on ta tolkinud soome keelest ajalooteoseid ja naidendeid esimestes romaanides kirjutajad ja seisab uksi mae peal kasitles berg eesti rahvusliku identiteedi kusimusi ajaloolise aine pohjal esimeses neist kirjeldab ta barbara von tisenhuseni lugu uudse nurga alt teises stseene kristjan jaak petersoni elust kriitik rein veidemann nimetab sisemonoloogi kaudu antud petersonikasitlust autopsuhhograafiliseks autor ise kinnitab eessonas oma oigust taiendada ajaloost teadaolevat fantaasia abil romaanid ilmusid esmalt koos 1988 aastal raamatus on avaldamisaastana kirjas 1987 seisab uksi mae peal 2 trukk 1998 berg ilmutas julgust vottes teoste aluseks kirjanduses korduvalt kasitletud lood mistottu tema romaane on algusest peale korvutatud petersonist kirjutas naiteks jaan kross teoses taevakivi tisenhusenist aino kallas ja theodor hermann pantenius rahvusliku kuuluvuse ja seksuaalsuse probleemid seondusid luhiromaanis ma armastasin venelast ilmus 1994 koos luhiromaaniga nemad naiseks olemist kirjeldavad novellikogud on lainud 1991 sisaldab ka kunstmuinasjutte mina moeajakirjanik 1996 ja unustatud inimesed 2007 samuti romaan ara 1999 viimase tegevus toimub 1970 aastate stagnatsiooniajastul mil noukogude liidust valismaale paasemine oli pea moeldamatu sestap kerkib romaanis kusimus armastuse toomisest vabaduse altarile novellides ja miniatuurides on sirje oleski sonul objektiveeritud valjenduslaad uhendatud taotlusliku mitmetahenduslikkusega elu mustilistele ja teadvustamata kulgedele viitamisega bergilt on ilmunud publitsistikavalimik tants lahkunud isaga vaateid eesti ellu 2003 audioraamat rokokoo daam minu elu temaga vanad lood 2005 ning naidendid vene rulett 2008 ja euroopasse euroopasse 2008 tea entsuklopeedias kirjeldatakse maimu bergi kirjanduslikku stiili sarkastilise huumori iroonia ja groteskina naiste hirme ja ihasid kirjeldavat ta psuhhoanaluutilises laadis kirjandusteadlane sirje olesk on iseloomustanud tema kriitikat subjektivistliku ja foljetonistlikuna tema teoseid on tolgitud inglise prantsuse saksa rootsi taani soome vene lati ungari hollandi tsuvasi jt keeltesse raamatutena on avaldatud ma armastasin venelast vene 1994 rootsi 1997 soome 1998 ja saksa keeles 1998 kirjutajad saksa keeles 1993 pealkirjaga barbara von tisenhusen tolkis i gronholm ning ara soome keeles 1999 tolkis hannu oittinen 1988 aastast kuulub berg asutajaliikmena kirjandusruhmitusse wellesto 1990 aastast eesti kirjanike liitu aastatel 20022006 oli maimu berg eestimaa rahvaliidu liige 2006 aastast kuulub ta sotsiaaldemokraatlikku erakonda ta on tallinna linnavolikogu liige ja oli alates 28 martsist 2007 kuni 1 jaanuarini 2009 sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimees linnavolikogus maimu berg kandideeris rahvaliidu nimekirjas 2003 aasta riigikogu valimistel ja 2004 aasta euroopa parlamendi valimistel ning sotsiaaldemokraatide nimekirjas 2005 aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel ja 2007 aasta riigikogu valimistel tolkinud naidendid maimu berg oli 19691979 abielus kirjaniku ja psuhhiaatri vaino vahinguga euroopa inimoiguste kohtu kohtunik julia laffranque on nende tutar m bergi praegune abikaasa on soome kirjanik ja ajakirjanik uula kalervo eronen mont blanc itaalia keeles monte bianco valge magi on euroopa euroopa liidu ja alpide korgeim 4810 m korgune magi kui elbrus arvata euroopa ja aasia piirile siis ei ole mont blanc euroopa korgeim tipp mont blanc asub alpides prantsusmaa itaalia ja sveitsi piiril korgeim tipp 4808 m on prantsusmaa vaitel prantsusmaal itaalia vaitel prantsusmaa ja itaalia piiril maetippu katab igilumi ja sellest tuleb ka mae nimi suurim maelt langev liustik mer de glace jaameri on 14 km pikk mont blanci korgus muutub ajas see oli aastal 2007 48109 meetrit 2004 aastal 48075 m 2001 aastal 48104 m ja 1984 aastal 4807 m kaljupind kerkib seal 4792 meetri korgusele ja see on enamvahem muutumatu kuid seda katva lumekihi paksus muutub rohkem alates prantsuse revolutsioonist on mae riikliku kuuluvuse ule vaieldud enne kuulus magi sardiinia kuningriiki kuni 15 mail 1796 solmiti uus piirileping millega sardiinia pidi prantsusmaale loovutama savoia ja nizza solmiti uus piirileping mille artiklis 4 oli kirjas piiriks sardiinia kuningriigi ja prantsusmaa vabariigi vahel maaratakse joon mis kulgeb mooda koige korgemaid punkte piemontes mooda maetippe ja teisi jargnevalt loetletud kohti samuti nende vahele jaavaid tippe satestati et piir peab olema kogu ulatuses nahtav nii prantsusmaa linnast grenobleist kui itaalia linnast courmayeurist mont blanc ei ole courmayeurist nahtav sest madalamad tipud varjavad selle ara ja see andis prantsusmaale alust vaita et mont blanc kuulub uksipaini neile piirileping oli vastuoluline sest alpidesse pole uldse voimalik teha sellist prantsusmaaitaalia piiri mis oleks taies ulatuses nii grenobleist kui courmayeurist nahtav pealegi ei kuulu alpid nende maestike hulka kus valjend mooda koige korgemaid punkte oleks uheselt moistetav 1796 aasta leping on tanapaeval oigustuhine sest on asendatud hilisemate lepingutega viimased piirilepingud solmiti 1947 ja 1963 aastal ning piirikomisjoni kuulusid nii itaallased kui prantslased kuid mont blanci kuuluvusest laksid ka need komisjonid mooda esimesena tousid mont blanci tippu 1786 michel gabriel paccard ja jacques balmat ning seda peetakse alpinismi alguseks esimese naisena kais tipus marie paradis 1808 1886 ronis mae otsa theodore roosevelt 1890 achille ratti parastine paavst pius xi 1960 maandus maetipuplatoole lendur henri giraud kuigi maetipuplatoo on koigest 30 meetrit pikk 1990 tousis maetippu sveitslane pierreandre gobet alustades chamonixst ning joudes sinna tagasi 5 tunni 10 minuti ja 14 sekundi parast see pusib tanini maailmarekordina tanapaeval kaib mae otsas 20 tuhat inimest aastas treenitud ja korgusega harjunud inimesele peetakse tousu mont blanci otsa lihtsaks kuigi aeganoudvaks sellegipoolest saab igal aastal mael surma hulk inimesi koige rohkem tosinajao valjakutseid saab kohalik paasteamet augusti nadalavahetustel sest siis ronib mael koige rohkem inimesi aklimatiseerumiseks on vaja vahemalt uks paev mae jalamil veeta muidu voib inimest mae otsas tabada magihaigus mae tahtsuse tottu on sellel vahel korraldatud veidraid uritusi 6 juunil 2007 vahistati taani kunstnik marco evaristti katse eest mont blanc punaseks varvida ta lasti vabaks ning 8 juunil kattis ta maetipu punase kangaga ja heiskas 61 meetri korguse lipu kirjaga roosa osariik 13 septembril 2007 viis 20 inimesest koosnev ruhm maetippu tunnisauna 1891 tahtis akadeemik pierre janssen lasta mont blanci tipule observatooriumi rajada gustave eiffel noustus projektiga tingimusel et ta leiab kindla pinnase mille kulge hoone kinnitada ta kaevas 15 meetrit kuid ei joudnud jaakihist labi ja loobus sellegipoolest laskis janssen observatooriumi ehitada see valmis 1893 ja oli kinnitatud sugavale jaasse kohe sama aasta jaanuaris moodeti temperatuur 43 c millest kulmemat pole mont blanci tipus moodetud 1906 hakkas mae tipus jaa liikuma ja observatoorium vajus jarjest enam kaldu 1907 janssen suri 1909 muutus kalle nii suureks et observatoorium tuli maha jatta lopuks varises see umber aegajalt on mae otsas moodetud ka plusskraade kuid jaapinna temperatuur jaab alati miinuspoolele nii et sula seal ei esine mage labib 116 km pikkune maanteetunnel kahel korral 1950 ja 1966 on mont blancil toimunud lennuonnetus molemal juhul soitis mae otsa air india lennuk mille piloot oli lahenemas genfi lennuvaljale kuid hindas lennuki korgust ja asukohta valesti ehkki lennujaama radarid teatasid piloodile lennuki oige asukoha molemal juhul hukkusid koik lennukis viibinud inimesed vastavalt 48 ja 117 mont blanc on turismi alpinismi ja talispordipiirkond murre ehk dialekt on piirkondlik eriparane keelekuju murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sonade haalikkoostise sonade muutmise sonavara ja lausestuse poolest murdeid uurivat teadusharu nimetatakse murdeteaduseks ehk dialektoloogiaks paljude uhistunnustega murded moodustavad murderuhma murded jagunevad paikkondlike eestis peamiselt kihelkondlike erijoontega murrakuteks traditsiooniliselt on murrete all silmas peetud eeskatt territoriaalseid maamurdeid viimasel ajal on ilmunud palju uurimusi linnamurrete kohta sealhulgas arvatakse nende hulka usa linnaelanikest neegrite kone kelle inglise keel olulisel maaral erineb teistest ameerikalikest inglise keele variantidest prantsuse lingvistid kasutavad termini murre korval ka terminit patua patois mis tahendab samuti lokaalselt piiratud elanikkonnaruhmade peamiselt maaelanike konet sotsiolingvistikas ja olmetasandil vastandatakse murdeid standardsele ehk kirjakeelele sellest vaatenurgast vaadates on murdele omased jargmised eriparad teise tendentsina nimetatakse murdeks suvalist keeleteisendit mis erineb teistest teisenditest see tahendab et inimene raagib mingit murret mis on standardse literatuurse murde erijuht sellises kasituses eristatakse standardseid murdeid voi kirjakeeli ja traditsioonilisi murdeid nende pohiliseks erinevuseks on asjaolu et esimesi kasutatakse kirjas toetatakse spetsiaalsetes institutsioonides opetatakse koolides ning neid peetakse korraparasemaks peamiseks keelevormiks mones keeles on mitu standardset murret sel juhul raagitakse polutsentrilisest keelest voi diasusteemist lingvisti jaoks ei eksisteeri korraparasemat keelevormi ja lisaks sellele osutub usna tihti info traditsioonilisest maamurdest palju vaartuslikumaks vorreldes sellega mis oli saadud literatuurse variandi pohjal pole olemas uhist moistmist ja vastavalt ka uhiseid kriteeriume keele ja murde piiritlemiseks selleparast raakides et mingi idioom on keel voi murre peab kindlaks maarama mida moistakse teatud termini all juhul kui on vaja valtida valikut kasutavad lingvistid tavaliselt termini idioom mis tahendab vahegi erinevat keelevarianti idioomi voib lugeda murdeks naiteks olukorras kus mart laar sundinud 22 aprillil 1960 viljandis on eesti poliitik ajaloolane ja kirjanik aastatel 19921994 ja 19992002 oli ta eesti peaminister ta on olnud eesti kongressi ja pohiseaduse assamblee liige ning kuulunud alates 1992 aastast koikidesse riigikogu koosseisudesse aastatel 19921995 oli mart laar erakonna isamaa seejarel 19982002 isamaaliidu esimees alates 21 oktoobrist 2006 oli laar isamaa ja res publica liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht 26 mail 2007 toimunud erakonna uldkogul oli ta ainus kandidaat esimehe ametikohale ning valiti uhenderakonna esimeheks 986 poolthaalega mart laar oli esimehe ametis kuni 28 jaanuarini 2012 alates 6 aprillist 2011 kuni 2012 aasta mai keskpaigani oli ta andrus ansipi kolmandas valitsuses kaitseminister kuuenda klassi poisina voitis mart laar ulemaailmsel laste joonistuste voistlusel peaauhinna pildil oli kujutatud jaahokit ta lopetas 1978 aastal tallinna 46 keskkooli ning 1983 aastal tartu riikliku ulikooli ajaloo erialal cum laude tootas seejarel kolm aastat tallinna 24 keskkoolis aastal 1995 kaitses ta tartu ulikoolis magistri ja 2005 doktorikraadi 2000 aastal tegi laar ettepaneku viia eesti pealinn tallinnast tartusse 2005 aasta eesti kohalikel valimistel sai mart laar tallinnas 1810 haalt mis oli kogu eesti peale 10 ja isamaaliidu parim tulemus 2007 aasta riigikogu valimiste eel oli laar isamaaliidu peaministrikandidaat valimistel sai laar tallinna kesklinna pirita ja lasnamae valimisringkonnas 9237 haalt mis oli eesti 4 ja isamaaliidu parim tulemus isamaaliit sai valimistel kolmanda koha ja kutse valitsusse laar soovis saada valisministri kohta kuid ei saanud seejarel loobus laar monest vahem tahtsast ministrikohast ja keskendus toole erakonna esimehena rahvusvaheliselt on laar silma paistnud eelkoige uhetaolise tulumaksu teerajajana idaeuroopas 2006 aastal sai ta cato instituudi valja antava milton friedmani auhinna vabaduse edendamise eest nagu ta ise auhinda vastu vottes utles ei pea ta ennast majandusteadlaseks peaministrina oli ta lugenud labi vaid uhe raamatu majanduse kohta milton friedmani vabadus valida talle oli tundunud et friedmani ideed muu hulgas proportsionaalsest maksustamisest ja privatiseerimisest on taiesti enesestmoistetavad ning igal pool juba ammu kasutusele voetud peaministrina rakendas ta neid ideid eestis hoolimata majandusteadlaste hoiatustest et niimoodi vee peal kondida ei ole voimalik me tegime seda kondisime vee peal sest me ei teadnud et see on voimatu utles laar veebruarist 2006 kuni martsini 2007 kuulus laar swedbanki noukokku laari raamatut sinimaed 1944 muudi 2006 aastal 7053 eksemplari mis tegi sellest labimuugilt 2006 aasta eesti 7 raamatu mart laar on reservohvitser ta sai 1998 aastal lipniku auastme president lennart meri keeldus 2000 aastal laarile andmast nooremleitnandi auastet mida taotles eesti reservohvitseride kogu esimees kaido pihlakas ja toetas kaitsevae juhataja kohusetaitja kolonel mart tiru mart laar kui aktiivne reservvaelane sai nooremleitnandi auastme siiski 2006 aastal septembris 2011 teatas mart laar et ei kavatse enam erakonna esimeheks kandideerida 18 veebruaril 2012 tabas sopradel kulas olnud mart laari korgvererohktovest tingitud insult mart laarile kutsuti kiirabi ning ta viidi pohjaeesti regionaalhaiglasse 13 aprillil paases laar intensiivravilt ja jatkas ravi fusioteraapiaga 6 mail esitas mart laar peaminister andrus ansipile avalduse kaitseministri ametist lahkumiseks vabariigi president rahuldas tema palve 11 mail 2012 ning nimetas uueks kaitseministriks urmas reinsalu 2014 aastal debuteeris mart laar ulmekirjanikuna alternatiivajaloolise romaani sugissoda esimese osaga 2016 aasta detsembris omandas mart laar regios viie protsendilise osaluse meditsiiniteadus ladina keeles ars medicina ravimise kunst samatuveline medeor ravin arstin tanapaeval ka lihtsalt arstiteadus on teadusharu mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise haiguste nende diagnoosimise ennetamise profulaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut meditsiiniteadus on interdistsiplinaarne tuginedes nii loodus kui ka sotsiaalteadustele pidevalt integreeruva ja taieneva teadusdistsipliinina on tihedates seostes teiste teaduse pohivaldkondade ja erialadega meditsiiniteadus jaotakse lihtsustatult kaheks eesti uhinemine euroopa liiduga mojutas ka meie tervishoiususteemi sh akadeemilisele meditsiini personalile esitatavaid hariduslikke noudmisi hambaarstide odede korghariduse noue jm seadusandlikus majanduslikus ning meditsiiniseadmete ja protseduuride ning ravimitega seonduvat reguleerib euroopa noukogu ning detailsemalt on maarustiku uldjuhised koondatud euroopa farmakopoasse eesti vabariigis kehtiv tervishoiususteem ja sellega seonduv baseerub solidaarsel kindlustusel tervishoiususteemi majandab ev sotsiaalministeerium koos haigekassaga juhindudes riigieelarve seaduses ettenahtud kuludest ning tuludest 2012 aasta riigieelarve seadus satestas jaotises 11sotsiaalministeeriumi eelarve tulude osaks 5718 miljonit eurot ja kuludeks 2770 miljonit eurot eesti kaudu koolitatakse akadeemilisega korgharidusega arste ja eriarste peamiselt tartu ulikooli arstiteaduskonnas ning akadeemilise korg erikesk jne meditsiinipersonali vastavates asutustes eeskirjade kohaselt loeb tartu ulikooli arstiteaduskond oma eesmarkideks pakkuda arstidele tooks vajalikke teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi mis voimaldaksid eriala lopetanuil arstiks kujuneda tasustatavaid ning akrediteeritud meditsiiniteenuseid ja vahendeid voivad meil pakkuda uksnes tervishoiuametis registreeritud asutused ning arstina ehk oena ka erialaarstina ning erialaoena registreerinud isikud isikute register on avalik ja kattesaadavhttpwwwterviseameteetervishoidtervishoiutootajaregistreeriminehtml patsientide noustamineprofulaktika diagnoosimine ning ravimine kehtivaid arstinafarmatseudina jms registreerimisnoudeid ja protseduuri ning teadmusreegelid ning eriaalaseid andmebaase meetodeid statistilisi analuuse ning teadusuuringuid kasutamata voi omakaelisel kasutamisel kuid inimesiloomilinde haiguslike seisundite ennetamisel ravimisel ja moistliku teadvustatud nousoleku olemasolul siiski avitavad inimesed kellel on piisav hulk hoolealuseid loetakse alternatiivmeditsiini eriala juurde kuuluvaks siiski pensionipolve pidav endine arst kes noustab oma lahedasi ei tegele alternatiivmeditsiiniga nagu ka oma lahedaste tervislikku seisundit jalgiv ja ravimteesid kasutav lapsevanem ei tegele alternatiivmeditsiiniga lihtsustatult voib alternatiivmeditsiini kuuluvaiks lugeda markimisvaarse hulga praktiseerijate vahendite meetodite teadmiste ja tarbijate olemasolul ka ev sotsiaalministeeriumi maarus nr 110 28112001 on kehtestanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 20 loike 2 alusel eriarstiabi erialade loetelu alljargnevalt erihambaarsti erialad on eriarstide erialad on max tegmark sundinud 5 mail 1967 on rootsi paritolu usa fuusik ja astronoom ta on tootanud pennsylvania ulikoolis ja seejarel massachusettsi tehnoloogiainstituudis kvantenesetapu mottelise eksperimendi pooldajana on esitanud matemaatilise argumendi multiversumi olemasolu kasuks arvutuseeskiri uheainsa juhusliku arvu jaoks nulli ja uhe vahel on pikem kui arvutuseeskiri koikide arvude jaoks nulli ja uhe vahel seega on reaalsusel voibolla informatsiooniliselt okonoomsem koosneda lopmatust hulgast paralleeluniversumitest kui ainult uhest universumist majandus on inimtegevus mille eesmark on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist vahetust jaotust ja tarbimise voimalust riigi majanduse eesmark on tagada riigi elanikkonna araelamise ja arengu voimalusi selleparast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja roivastuse hankimine elamute ehitamine ja kutmine hariduse saamine tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine majandus holmab ettevotteid ja asutusi mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid ettevotted mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid moodustavad majandusharusid need on naiteks energeetika masinatoostus taimekasvatus haridus turism jne majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks mille ettevotted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest primaarne sektor tooraine tootlemisega sekundaarne sektor ja teenuste osutamisega teenindus ehk tertsiaarne sektor majandusteadus on sotsiaalteadus mille eesmark on majandusagentide naiteks inimesed ettevotted riigid kaitumise ning uldisemas mottes majandusnahtuste naiteks hinnad kaubavood migratsioon tehnoloogia kirjeldamine mootmine seletamine ning ennustamine teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rohuasetus moodetavatele eriti rahas moodetavatele suurustele indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad majandusteaduse moisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapaevaelus ja poliitikas moned majandusnaitajad naiteks sisemajanduse kogutoodang majanduskasv toopuudus kuuluvad koige kasutatavamate heaolu ja arengunaitajate hulka majandusteadus holmab vaga erinevaid uurimisvaldkondi koige kitsamas mottes koosneb majandusteadus mikrookonoomikast ja makrookonoomikast mikrookonoomika tegeleb majandusagentide otsustusprotsessiga piiratud ressursside tingimustes makrookonoomika keskendub peamiselt makrotasandi nahtustele so nahtustele mis tekivad uksikagentide tegevuse liitumisel siia kuuluvad naiteks moisted nagu turuhind so hind mille juures agentide poolt muua soovitav kogus vordub osta soovitava kogusega voi inflatsioon mille maarab valitsuse soov raha emiteerida ning majandusagentide otsused hinnataseme kohta makrookonoomika tegeleb tuupiliselt majandust kui tervikut puudutavate nahtustega ja tugineb selles mikrookonoomilistele otsustusteooriatele majandusteaduse alla liigitatakse tavaparaselt ka okonomeetria rakendusstatistika haru mis tegeleb majandusteaduses uuritavate suuruste mootmise probleemidega traditsiooniliselt kuulub majandusteaduse alla ka majandusliku motte ajalugu mis on sisuliselt uks motteajaloo valdkond monikord moistetakse majandusteaduse all ka ettevottemajanduse valdkondi nagu turundus mis tegeleb reklaami tarbija ja muugi kusimustega ning arijuhtimine ehk management mis tegeleb toojaotuse rollide ja informatsiooni liikumisega kollektiivis traditsiooniliselt on majandusteaduslikud uuringud tuginenud teoreetilistele mudelitele ja ennustatud seadusparasuste empiirilisele kontrollile ajalooliselt on mudelid esitatud sonaliselt viimastel aastakumnetel on aga peaaegu ainuvalitsevaks saanud formaalne matemaatiline esitus vaatamata matemaatilisele keelele ei puudle teoreetiline mudel majandusteaduses erinevalt loodusteadustest peaaegu kunagi tapse moodetava tulemuse ennustamisele teoreetiline mudel on pigem motlemise abivahend mille abil voib jouda tulemuseni mida saab enamasti ka sonadega edasi anda positivistlik analuus kirjeldab kuidas majandus toimib kuidas majandussubjektid uhes voi teises olukorras kaituvad voi millised on nahtustevahelised seosed positivistlik analuus pohineb faktilisel materjalil normatiivne analuus annab juhendeid ja soovitusi kuidas majandus peaks toimima normatiivsed vaited soltuvad hinnangutest majandusprotsesside uurimine on oluline kasutada nii positivistlikku kui ka normatiivset analuusi empiiriline analuus majandusteaduses pohineb tavaparaselt suurte andmehulkade statistilisel analuusil ja seadusparasuste otsimisel kvantitatiivne analuus palju kasutatakse ka kvalitatiivset analuusi mille puhul vaga vaheseid uuringuobjekte analuusitakse sugavuti naiteks intervjuude vormis viimastel aastakumnetel on populaarseks saanud eksperimentaalne majandusteadus kus uuritavad inimesed peavad laborikeskkonnas lahendama etteantud ulesandeid mille eest neile antakse reaalset preemiat naiteks raha teoreetiline majandusmudel on mottekaik mis seletab mingi majandusnahtuse toimumist teoreetilised mudelid on alati lihtsustatud enamasti on neist valja jaetud koik mis ei ole vajalik antud pohjenduse esitamiseks teoreetiline mudel ei suuda uldjuhul ennustada tegelikke moodetavaid suurusi tuupiline teoreetiline majandusmudel vaatleb indiviidide kasulikkust heaolu soltuvana sissetulekust jatab aga korvale sotsiaalsed vajadused naiteks suhted teiste inimestega mudeli tuupiliseks eesmargiks on agentide valikute seletamine naiteks peab inimene otsustama kui palju tarbida ja kui palju saasta st kuidas jagada ressursse tanase ja homse vahel tavaliselt antakse olevikku ja tulevikku vorreldes tulevikule vaiksem kaal diskonteerimine nii kirjeldatakse asjaolu et inimesed pooravad tulevikule vahem tahelepanu kui olevikule teist tuupi mudelid on arvutuslikud majandusmudelid mille eesmargiks on erinevate majandusnaitajate voimalikult tapne ennustamine niisugused mudelid voivad sisaldada tuhandeid vorrandeid erinevate majandusvaldkondade kohta neoklassikalises majandusteoorias on keskne koht oma isiklikku heaolu maksimeerival majandusagendil ettevottel voi indiviidil homo oeconomicusel tavaliselt eeldatakse et agent puuab kaituda nii et isiklik heaolu voi kasum oleks voimalikult suur enamasti ei voeta arvesse ei teiste heaolu ega sotsiaalseid suhteid heaolu on tavaks kirjeldada kasulikkusfunktsiooniga abstraktse konstruktsiooniga mis voimaldab optimeerimisulesannete lahendamiseks kasutada matemaatilisi meetodeid neoklassikalises kasitluses vaadeldakse tuupiliselt majandusagentide tegevust taieliku konkurentsiga turul taieliku konkurentsi korral ei ole uhelgi turuosalisel voimalik turuhinda mojutada nad on selleks liiga vaikesed ning hind vordub piirkuluga so kauba hind on vordne kauba uhe lisauhiku tootmise kuluga on voimalik naidata et teatud eeldustel naiteks turuosaliste vordne informeeritus ning valismojude puudumine tagab taielik konkurents suurima voimaliku uhiskondliku tulu taieliku konkurentsi vastandiks on monopol olukord kui turul on vaid uks muuja voi monopson turg millel on vaid uks ostja niisugused turud ei taga reeglina ressursside uhiskondlikult optimaalset jaotust traditsiooniline majandusteadus ei arvesta agendi otsuste moju teiste majandusagentide kaitumisele naiteks uksikmuuja moju turuhindadele on minimaalne ja seega sobib niisugune lahenemine hasti tugeva konkurentsiga turu kirjeldamiseks olukordadega kus moju on oluline tegeleb manguteooria naiteks voib ettevotte hinnakujundus mojutada tema konkurendi hinnakujundust monopolistliku konkurentsiga turul manguteooria puuab sarnastes olukordades leida tasakaalupunkte olukordi kus uhelgi osalisel ei oleks kasulik oma kaitumist muuta teist liiki moju valismoju on uhe majandusagendi tegevuse moju teiste heaolule labi huviste millel puudub turuhind naiteks tegevusega kaasnev mura voi ohu saastamine vaikust ja puhast ohku ei ole voimalik osta ega muua on negatiivne valismoju oma maja kordategemisel on aga positiivne valismoju sest see parandab linnapilti valismojude olemasolul ei vii vaba turg uldjuhul enam koige optimaalsemale ressursside jagunemisele ja on voimalik et naiteks valitsuse sekkumine parandab uldist heaolu moodsa majandusteaduse rajajaks peetakse adam smithi oma teoses uurimus riikide rikkuse iseloomust ja pohjustest 1776 eesti k 2005 tutvustas ta nn nahtamatu kae ideed mille jargi vaba turg tagab ressursside uhiskondlikult koige parema jaotuse thomas robert malthus seostas oma teoses an essay on the principle of population 1798 inimeste kasutuses olevate ressursside hulka rahvaarvu kasvu ja maksimaalse voimaliku suurusega david ricardo vottis 19 sajandi algul kasutusele moisted nagu suhteline eelis ricardo ekvivalents ning uskus et pikaajaliselt vastavad hinnad tootmiskuludele john maynard keynes pani oma teosega the general theory of employment interest and money 1936 aluse moodsale makrookonoomikale ta naitas et ulemaailmse majanduskriisi uks pohjustest oli asjaolu et hinnad ja palgad ei kujune vabalt nad tousevad kergesti aga langevad vaga aeglaselt niisugune kaitumine oli otseselt vastuolus klassikalise koolkonna vaadetega ning on uks keynesistliku koolkonna aluseid 1960 aastatel muutus majandusteaduse esitusviis kiiresti matemaatilisemaks ja formaalsemaks teise maailmasoja jargset stabiilset kiiret kasvu peeti paljuski majandusteadusel pohineva poliitika keinsistliku noudmise stimuleerimise saavutuseks 1960ndate lopuks oli ilmne et senine poliitika enam ei toota uha suurenev inflatsioon ei aidanud enam toopuudust vahendada kahtlused vottis kokku robert lucas oma kriitikas naidates et paljud majanduse juhtimiseks kasutatud seadusparasused ei olnud poliitika muutudes stabiilsed majandusagendid muudavad oma kaitumist vastavalt poliitikale ja nii kaotavad seadusparasused kehtivuse 1970 aastatel arenes tormiliselt okonomeetria tanu arvutustehnika arengule muutus uhest kuljest voimalikuks kasutada meetodeid mida veel kumme aastat tagasi peeti arvutusmahu poolest uletamatult keeruliseks teiselt poolt muutus voimalikuks ka suuremate valimite kogumine ja tootlemine arenesid kestusmudelid otsimismudelid james heckman naitas endogeense selektsiooni fundamentaalset tahtsust mikrookonomeetrias 1980 ja 1990 aastatel kasvas koos arvutustehnika arenguga arvutusmahukate meetodite nagu mitteparameetrilised meetodid ja bootstrap osa okonomeetrias teiselt poolt muutusid kattesaadavaks suured registripohised andmebaasid valimimahtudega kumnetes tuhandetes mis voimaldasid uusi meetodeid sisukalt rakendada plahvatuslikult kasvas endogeense selektsiooni alane kirjandus kasvas huvi kaitumisokonoomika vastu sellega seoses levis laborikatsete kasutamine katseid nuud valjaspool laborikeskkonda hakati kasutama ka poliitika moju hindamisel majandusteaduse keeleks oli saanud matemaatika vorreldes 1990 aastatel ilmunud kirjandust 40 aastat varem avaldatuga voib olla raske aru saada et tegemist on sama teadusega majandusteadus jaguneb vaga paljudeks allharudeks millest suur osa seostub tihedalt teiste teadustega nagu psuhholoogia voi matemaatika traditsiooniliselt jagatakse harud mikro ja makroharudeks kuid paljud distsipliinid kuuluvad osaliselt uhe osaliselt teise alla majandusteadus puutub kokku teiste inimest ja uhiskonda uurivate teaduste paljude matemaatikaharudega ning moningate bioloogia harudega majandusteadusel on alati olnud arvestatav poliitiline moju uhest kuljest tegeleb majandusteadus otseselt majandusliku voimuga uhe poliitilise voimu osaga ajalooliselt on majanduslik voim saavutatud kontrolliga viljaka maa voi maavarade ule nuudsel ajal uha enam teadus ja arendustegevuse abil teiseks on erinevate elanikkonnagruppide poliitilised huvid tihedalt seotud nende majanduslike huvidega nii peavad kindlate huvigruppide toetusest soltuvad poliitikud rohkem voi vahem jargima nende gruppide majanduslikke huve naiteks vabakaubanduslepingu solmimine on sageli seotud keeruka laveerimisega kohalike pollumajandustootjate riiklike huvide ning uldist kasu toova poliitika vahel kolmandaks kuna majandus puudutab koiki mojutab uhiskondlikku heaolu on poliitilisi vaateid sageli otstarbekas pohjendada majanduslike argumentidega naiteks voivad rohelised pohjendada tuuleenergia kasutamist argumendiga et see aitab arendada kohalikku tuulegeneraatorite toostust mitte asjaoluga et see aitab loodust saasta lisaks annab majandusteadus uhe voimaluse hinnata poliitiliste otsustega kaasnevat tulu ja kulu tulukulu analuus ka juhul kui uhese hinnangu andmine on keeruline aitab majanduslik lahenemine olulistele probleemidele tahelepanu poorata paraku voib kontekstist valja rebitud majanduslik mote kaotada igasuguse seose tema aluseks oleva teooriaga kuna aga kuulajad ja sageli ka pohjenduse esitaja seda ei tea ei suuda nad pohjenduse probleeme alati labi naha naiteks voib parempoolsete vaadetega poliitik nouda madalat maksumaara et suurendada valisinvesteeringuid ja toopakkumist kuid jatab paraku vaatluse alt valja voimaliku moju ebavordsusele haridusele ja arstiabile analoogiliselt uhekulgne voib olla seisukoht maksude tostmise toetuseks antud juhul on tegemist empiirilise kusimusega nii esitatavad poolt kui ka vastuargumendid on oiged kuid ilma taiendava empiirilise analuusita ei oska me oelda millised vaited on kaalukamad kuna majanduslikke argumente kasutatakse palju poliitiliste otsuste oigustamiseks siis omandab majandusteadus monikord lopliku kohtumoistja rolli tegelikkuses on majanduslik motteviis mugav kuid mitte koikvoimas ega ainuoige voimalus vorrelda vaga erinevaid nahtusi nagu naiteks loodust ja toostust voi elu ja raha niisugustes olukordades on oluline moista majanduslike motteviisi piire mariner 10 oli marineri programmi viimane kosmoseaparaat mis startis 3 novembril 1973 plaanis olnud mariner 11 ja mariner 12 viidi ule voyageri programmi ja said nimeks voyager 1 ja voyager 2 mariner 10 loppsiht oli merkuur ta kasutas esimesena oma lennutrajektoori muutmiseks veenuse gravitatsioonitommet lahisultravioletset filtrit kasutades tegi ta esimesed selged ulesvotted veenuse pilvedest ning tegi teisi veenuse atmosfaari uuringuid merkuurist moodus mariner 10 kuuekuuliste intervallidega kolm korda 29 marts 1974 21 september 1974 16 marts 1975 moodalendudel kaardistas ta 45 protsenti planeedi pinnast merkuuri aeglase poorlemise tottu jai teine pool planeedist iga kord pimedusse mercurius on vanarooma kaubanduse kasu ja arijumal tema nimi on nahtavasti tuletatud ladinakeelsest sonast merx kaup voi mercator kaupmees ta sarnaneb vaga vanakreeka jumala hermesega ja etruskide turmsiga mercuriuse tempel aventinuse mael rajati 495 ekr 15 mail toimusid mercuriuse auks merkuraalid mercuralia kaupmehed piserdasid tema puhast kaevust porta capena lahedal endale vett pahe rooma impeeriumi vallutatud rahvaste seas sai mercurius vaga populaarseks keldid austasid teda ning germaanlased samastasid teda wodaniga teda nimetati ka alipes tiivuliste jalgadega teda on tihti kujutatud caduceusega kaes martin buber 8 veebruar 1878 viin 13 juuni 1965 jeruusalemm oli austrias saksamaal ja iisraelis elanud juudi filosoof teoloog kirjanik ja pedagoog buberi filosoofia keskne idee on olemine kui dialoog jumala ja inimese inimese ja maailma vahel mina ja sina on selles suhtlemises taiesti vordvaarsed dialoog jatab korvale indiviidi ja kollektiivi keskendudes uhe inimese suhtele teisega martin heebrea nimi mordechai buber sundis 8 veebruaril 1878 viinis juudi perekonnas buberi isa oli karl buber ja ema elise buber sundinud wurgast vanemad lahutasid kui martin oli kolmeaastane tema vanaisa salomon shlomo buber kelle kodus lembergis martin veetis vanemate abielulahutuse tottu suure osa lapsepolvest oli vaga tuntud juudi opetlane kes uuris juudi parimust ja kirjandust salomon buber oli suurmaaomanik ja pankur kes andis teaduslikult valja midrasikirjandust ta valdas heebrea keelt taiuslikult nii kirjas kui ka kones ta kuulus koolkonda mida tuntakse judaismi teaduse nime all see teoloogiakoolkond aitas 19 sajandi teisel poolel kaasa kaasaegse euroopa motteviisi juurdumisele idaeuroopa juutide seas vanaema adele buber oli moisa valitseja ta armastas vaga lugeda saksa klassikat kodus raagiti jidisit ja saksa keelt heebrea ja prantsuse keele oppis buber ara juba lapsepolves kodus ning poola keele gumnaasiumis 1892 laks buber elama isa juurde isa oli uuesti abiellunud ja elas lembergis buber elas labi usulise kriisi mille tagajarjel ta loobus judaistlikest kommetest ning hakkas lugema kanti ja nietzschet 1896 hakkas buber viinis oppima filosoofiat kunstiajalugu ja germanistikat 1897 hakkas ta oppima leipzigis tegeldes muuhulgas renessansi ja reformatsiooniaja mustikaga 1898 asus buber oppima berliini tema oppejoud olid georg simmel ja wilhelm dilthey ning uhines sionistliku liikumisega tema ajendid sionistidega liitumisel olid rohkem usulised ja kultuurilised kui poliitilised buber asutas kohaliku sionistide ruhma ja juudi uliopilaste uhingu sionistina osales buber kongressidel ning tegi organiseerimis ja agitatsioonitood 1899 asus buber oppima zurichisse kus ta tutvus oma tulevase abikaasaga samal aastal osales ta kolmandal sionistide kongressil 1901 hakkas buber toimetama sionistliku liikumise haalekandjat nadalalehte die welt 1902 asutas buber koos berthold feiweli ephraim mose lilieni ja david trietschiga juudi kirjastuse judischer verlag ning tegeles kirjastusetooga alates 1903 aastast hakkas ta intensiivselt uurima hassidismi ja mustikat meister eckhart ja jakob bohme 1904 aastal kui herzl suri tombus ta sionistlikust organiseerimistoost korvale ning puhendus uurimistoole samal aastal promoveerus ta berliini ulikoolis oma vaitekirjaga jakob bohme ja nicolaus cusanuse kohta beitrage zur geschichte des individuationsproblems lisandusi individuatsiooniprobleemi ajaloole mustika korval tundis buber huvi ka sren kierkegaardi filosoofia vastu 19051906 tootas buber firenzes kunstiajalooalase habilitatsioonitoo kallal mis aga jaigi lopetamata 1906 ilmus die geschichten des rabbi nachman rabi nakhmani lood mis kujutas endast tuntud breslau hassiidi rabi rabi nakhmani jutustuste kogu buberi tolgenduses ja buberi poolt umber jutustatuna 1908 ilmus die legende des baalschem baal shemi legend hassidismi rajaja baal shem tovi lood 19091911 pidas ta prahas juudi uliopilasorganisatsioonis bar kokhba kolm esimest konet juutlusest reden uber das judentum 19101914 uuris buber muute ning andis valja muuditekste aastani 1916 tootas ta frankfurdi kirjastuse ruttenloening kasikirjade lugejana 1913 eemaldus buber immanentsest enesesse suvenemise mustikast ning poordus inimkasituse poole mis eeldab silmitsiolekut partneriga tal tekkis ka uuesti huvi sionismi vastu 1916 kolis ta berliinist heppenheimi esimese maailmasoja ajal aitas ta luua juudi rahvuskomisjoni et aidata parandada idaeuroopa juutide elu sel ajal hakkas ta toimetama juudi kuukirja der jude ning jai selle toimetajaks aastani 1924 aastal 1916 hakkas ta kavandama ka teost mina ja sina ich und du esimese variandi pani ta kirja 1919 1921 sai buber lahemalt tuttavaks franz rosenzweigiga 1922 tegid buber ja rosenzweig koostood rosenzweigi vabas juudi opetusmajas freies judisches lehrhaus 1923 hakkas buber haigestunud rosenzweigi asemel frankfurdi ulikoolis opetama juudi religiooniopetust ja juudi eetikat samal aastal ilmus buberi meistriteos ich und du mina ja sina see too margistas poordumist mustilise uhinemise juurest absoluudiga piibelliku dialoogi juurde inimese ja jumala vahel inimene leiab enda uksnes kohtumise ja suhte labi jumalaga seda kohtumist ei saa ratsionaalselt kirjeldada dialoogis jumalaga leiab inimene paasemise mitte tunnetuse ega lahenduse jumala ligiolu ei eemalda inimest elust vaid puhitseb elu 1925 hakkas ta tolkima saksa keelde tanahit tehes koostood franz rosenzweigiga tolkes sailitas ta originaali rutmi ja stiiliisearasused parast rosenzweigi surma 1929 jatkas ta uksi ning lopetas alles 1958 asjatundjate uksmeelsel hinnangul onnestus tolge hiilgavalt 19261928 vottis buber osa kvartalivaljaande die kreatur valjaandmisest 1930 sai buberist frankfurdi ulikooli auprofessor ta opetas selle ulikooli juures juudi religioonifilosoofiat aastast 1924 parast hitleri voimuletulekut 1933 loobus ta protesti margiks oma professoritiitlist 4 oktoobril keelasid natsistlikud voimud tal loengute pidamise buber asutas siis juudi taiskasvanuhariduse keskburoo mille tahtsus aina kasvas sest juutidel keelati avaliku hariduse saamine voimud takistasid uha rohkem selle organisatsiooni tood aastal 1938 lahkus buber saksamaalt ning asus elama jeruusalemma ta sai 1938 jeruusalemma heebrea ulikooli professoriks kelle eriala oli antropoloogia ja sissejuhatus sotsioloogiasse jaades sellele kohale 1951 aastani buber osales palestiina juutide probleemide ning araablaste kusimuse arutamises tootades samal ajal puhakirja ja hassidismi uuringute ning filosoofiliste toode kallal ta kuulus moodukasse ruhmitusse ikhud mille eesmargiks oli kaherahvuseline palestiina riik iisrael kaitab end kui ta asendab siioni palestiinaga seeparast asetavad palestiina araablased seniajani buberi hauale lilli iisraeli ametlikes ringkondades aga suhtutakse temasse varjatud vastumeelsusega 1946 ilmus buberi raamat utoopia rajad milles on juttu ka kibutsitest kui katsest utoopiat realiseerida parast soda hakkas buber kaima loengureisidel euroopas ja ameerika uhendriikides 1951 sai buber hamburgi ulikooli goethe auhinna ja 1953 saksamaa raamatukaubanduse rahuauhinna 1958 sai buber iisraeli auhinna 1963 anti talle amsterdamis erasmuse preemia 19601962 oli buber iisraeli teaduste akadeemia esimene president 13 juunil 1965 suri buber oma kodus jeruusalemmas talbiyehs laiemale avalikkusele sai buber koigepealt tuttavaks hassiidlike kirjutiste valjaandja ja tolgendajana hassidismi naol mis tekkis 18 sajandil ukraina ja poola juutide seas on tegemist massiliikumisega mis vastandus seaduseusule kasuistikale ja intellektuaalsusele ning oli kantud sugavast usulisest tundest ning jumalaigatsusest hassidism rohutab vagadust ja alandlikkust kuid ka roomu ja tegevat armastust lahtudes kindlusest selles et jumal peitub koiges tostab hassidism esile kohtumise jumalaga igapaevatoimetustes viie aasta jooksul oli buber taielikult puhendunud hassidismi uurimisele hassidismil oli tema filosoofiale sugav moju hermann hesse kirjutas buberi hassiidi parimuste raamatu kohta martin buber ei ole minu meelest mitte uks vahestest tarkadest kes praegu maa peal elab ta on ka vaga korgetasemeline kirjanik kirjanik kes on rikastanud maailmakirjandust toelise aardega buberi dialoogifilosoofia jargi on inimese elus nii minaseesuhted kui ka minasinasuhted minaseesuhe on inimese tavaline suhe asjadega mis teda umbritsevad inimene voib ka oma kaasinimestega astuda seda laadi suhtesse nagu ta enamasti teebki sel juhul votab ta inimest asjana mis allub maailma pohjuslikkussuhetele minasinasuhetes buber kasutaski sona suhe beziehung ainult selles seoses seevastu osaleb inimene kogu oma sisima olemusega kui kohtumises kui toelises koneluses kohtumine umbritseva maailmaga ja kaasinimesega on vaid kuma kohtumisest jumalaga piibli religiooni olemust naeb buber selles et hoolimata inimese ja jumala vahelisest loputust kuristikust on voimalik konelus inimese ja jumala vahel maailmasina on jumal ja ainult juhul kui inimene suudan astuda jumala sina ette suudab ta armastada loodud olendite sina muidu degradeeruvad inimeste suhted minasee tasandini millel inimene on manipuleeritav vahend ning saavad minasina tasandini jouda vaid harvadel juhtudel kui on tegemist tugeva armastuse voi ideaalse soprusega milles inimese kohtamine inimesega haarab kogu nende olemuse toeline olemine ei ole esemeline vaid isiksuslik loomulik suhe olemusega on dialoog isiksuslik suhtlemine inimese suhtele olemisega on prototuubiks isiksuslik suhe jumalaga ilma sellise suhtlemuseta on voimatu olla isiksus sest ainult selline suhtlemine viib inimese valja oma suletud egoistlikust minast ning lohub vaheseina mis objektiveeritud maailmas jaab tema ja teiste vahele armastus koige laiemas mottes on ulitegev labimurre teise juurde olgu siis tegemist jumala voi inimesega koik maailmas nurjub juba olemasolu loppevuse tottu ja selleparast peab inimene oppima elama ja armastama kogu aeg teadvustades koige selle haprust ja loppevust mida ta armastab ja armastuse enda kaitsetust vabadus on inimese labimurre iseenda juurde jumalaga suhtlemise juurde minasinasuhtes mida iseloomustab tegev armastus teise vastu saabki teoks toeline labimurre iseendani oma urgolemuseni raamatus inimese probleem tegeleb buber filosoofilise antropoloogiaga ta eristab inimkonna ajaloos kindluse ja ebakindluse perioode kosmoses kreeklastele oli maailm kinnine ruum kui platonil on inimene kulaline voorsil siis aristotelesel on inimesel juba oma elupaik maailma kojas et inimene ei ole kodutu siis antropoloogilist probleemi ei tekigi aristotelesel raagib inimene endast kolmandas isikus olles iseenda jaoks vaid juhus esimeses isikus hakkas inimene raakima alles augustinusel aristotelese uhtne maailm on lohestunud valguse ja pimeduse riigiks inimene on nende vahel jagatud olles nii voitlusvali kui ka voitluse hind parast augustinust ehitab uksildasele hingele uut kosmilist kodu usk selle maailmapildi skeemiks on rist mille pikipuu loplik ruum taevariigist porgusse labib inimese sudame poiktala aga sumboliseerib loplikku aega maailma loomisest aegade lopuni kusjuures keskpaik kristuse surm on tapselt ruumi keskel vaese patuse sudames kattes seda kinni ja lunastades inimene on jalle kaitsetu ja kodutu ning kusib jalle uksinduses blaise pascali suu labi pascalile vastab kant see millega sa kohtud maailmas ja mis sind kohutab maailma ruumi ja maailma aja saladus on sinu enda maailmataju ja sinu enda olemasolu saladus hegel puuab ehitada inimesele uue kodu ja anda talle uue kindluse hegel ehitab seda ajas mis on koige oleva korgeim joud ja millele inimese reaalsus on vooras hegeli mojusfaaris tekib marxi ajalooline opetus kuid inimliku otsuse kui sundmuse ja saatuse sealhulgas ka inimliku sundmuse ja saatuse probleemid siin uldse ei eksisteeri nietzsche naeb inimese mitte olemist vaid saamist katset kobamist eksimist isegi mitte olendit vaid olendi mustandit inimene on midagi voolavat ja plastilist temast saab teha mida tahes uksildasel inimesel ei jaa muud ule kui puuda intiimselt suhelda iseendaga heidegger pustitab kusimuse inimese olemasolust seoses olemisega kuid heideggeri olemasolu on monoloogiline scheler vaidab et meie ajal inimene enam ei tea mis ta on kuid samal ajal ei tea ka seda et ta ei tea kui heidegger vaatleb reaalse inimese asemel matafuusilist homunkulust siis scheler puuab naidata inimese olemust filosoofi mustri jargi buberi jargi on inimeksistentsi fundamentaalseks tosiasjaks mitte uksik inimene kui niisugune vaid uhisus kui niisugune see fundamentaalne tosiasi on inimese side inimesega seal toimuvad reaalsed sundmused dialoog ja oppetunnid pimedas saalis tekib kahe teineteisele voora kuulaja vahel kes uhesuguses puhtuses ja uhesuguse intensiivsusega kuulavad mozarti helisid vaevalt tuntav ja sellegipoolest elementaarne dialoogiline side mis kaob niipea kui tuled suttivad kurjus saab inimese tegudes tegevalt realiseeruda ainult juhul kui ta paadub kurjuses puudmata seda uletada poorates kogu oma olemuse headuse jumaluse poole kurjus inimeses on omamoodi alavaarsuskompleks kadeda iseloomu jouetu meeleheite produkt toeliselt oilis inimene elab maailmas alati oma sudametunnistusega seega jumalaga ta ei tunne kurjust sest peab jumalat meeles jumal ootab inimeselt tema too lopuleviimist ja maailma puhitsemist buberi religioonifilosoofia juured ongi tema hassidismiuuringutes ja dialoogifilosoofias usu urgalus on inimese ja jumala vaheline urgsuhe mis ei noua mingit vahendajat buber jatab korvale dogmad ja judaismi seaduse et miski ei hairiks seda lihtsat ja tugevat minasina suhet jumala ja inimese vahel samal ajal poordub buberil teoloogia naoga inimese poole sest inimese dialoog jumalaga paneb koik vaited jumala kohta utlema midagi inimese kohta piiblilugu on jumala ja inimese vahelise dialoogi lugu kogu eksegees taandub buberi jaoks jumala haale kuulamisele jumala ja iisraeli vahelises dialoogis poordub jumal inimese poole ja inimene votab kuulda jumala sona dialoogilist suhet moistetakse piiblis inimese ja jumala vahelise eksistentsiaalse kohtamisena hiljem avastas buber et dialoogiprintsiipi on juba kasutanud hassiidi targad kes rohutasid jumalaga kohtumise vahenditust ja spontaansust avatust jumalale ja otsest kontakti temaga buber vaatleb vana testamendi religiooni arengut jumalariigi idee jarkjargulise suvenemisena buber osutab teokraatliku printsiibi paradoksile korbest tulnud kangekaelne rahvas alistub vabalt issanda ulemvoimule kuulekus korgemale joule ei tunne loomu poolest sundust selle olemasolu igal hetkel maarab selle inimese usu kindlus kes valjendas kuulekust raamatus kaks usuviisi vastandab uber judaustliku usu kui ustavuse emuna kreeka usumoistele pistis usk kui veendumus mis olevat omane kristlusele emuna on kogu kogukonna tahteakt pistis aga on buberi jargi isiklik maailmakaemus kristlikud teoloogid on vastanud et apostel pauluse teoloogias on isiklik usk uhtlasi jumala rahva kiriku usk paljud buberi teesid on lahedased kristlusele ning neid on kasutanud eri konfessioonide teoloogid buber ise tunnistas vana ja uue testamendi vahelist seost ja hindas korgelt jeesuse kristuse isiksust see tosiasi et kristlus on nainud ja naeb temas jumalat on mulle alati tundunud ulimalt tosise faktina kirjutab ta kahes usuviisis teisal valjendab ta veendumust et juudi kogukond oma taassunni protsessis hakkab hindama jeesust mitte uksnes oma religiooniajaloo suure isiksusena vaid ka selle sajandite jooksul aset leidnud messianismi arengu kontekstis mille loppeesmargiks on lunastus nikolai berdjajev nimetas buberit ebatavaliselt heaks inimeseks jumal loi maailma ta loi selle enda poolt et te saaksite seda temale lahendada votke maailm vastu kogu oma olemusega ja te votate vastu tema selles on tema arm kui tahate uskuda siis armastage kirjast mahatma gandhile kask on jaanud meiega ja tana on selle nouded veel pakilisemad kui kunagi varem meil on tarvis oma maad et seda kasku taita meil on tarvis vabadust et omaenda elu korraldada mitte mingeid katseid ei saa ette votta vooral maal ja vooraste seaduste voimu all ei saa olla et meid jaetakse ilma oigusest oma maale ja eneseteostuse vabadusele kusimus meil on kastud armastada oma ligimest nagu iseennast kuidas ma saan seda taita kui minu ligimene teeb mulle kurja vastus neid sonu tuleb oigesti moista armasta oma ligimest kui midagi mis oled sina sest koik hinged on uks iga hing on sade uhest algsest hingest mis on seesmiselt omane koikidele hingedele nagu sinu hing on kohal koikides sinu keha osades voib juhtuda nii et sinu kasi eksikombel loob sind ennast kas see tahendab et sa votad kepi ja hakkad oma katt moistmatuse eest peksma tehes endale sellega veel rohkem valu nonda on lood ka ligimesega tal on ju sinuga uks hing ja kui sa hakkad teda ebamoistlikkuse eest karistama teed sa haiget iseendale 1899 sai buber zurichis tuttavaks oma tulevase abikaasa paula winkleriga kes oli parit munchenist paula oli germanistikauliopilane ja kirjutas georg munki varjunime all 1900 sundis poeg rafael ja 1901 tutar eva 1958 paula suri maximilian maria kolbe poola keeles maksymilian maria kolbe kodanikunimega rajmund kolbe 8 jaanuar 1894 14 august 1941 oli katoliku kiriku puhak poola frantsiskaani munk ordupreester marter kes laks auschwitzis uhe pereisa eest vabatahtlikult surma rajmund kolbe sundis 8 jaanuaril 1894 venemaa valduses olnud poola osas 1910 aastal astus ta frantsisklaste ordusse ta saadeti oppima rooma kus ta 1918 aastal puhitseti preestriks 1919 aastal naasis isa maximilian poolasse ja hakkas seal edendama organisatsiooni militia immaculatae parispatuta neitsi sojavagi tegevust mille ta oli asutanud 16 oktoobril 1917 1927 aastal asutas ta varssavi lahedal niepokalanowi evangeliseerimiskeskuse kloostri aastaks 1939 oli sealsest 18 vennast saanud 650 nii et see oli maailma suurim katoliku klooster et maailma paremini parispatuta neitsile voita kasutasid vennad koige moodsamaid massiteabevahendeid nad avaldasid palju katehheetilist ja harduskirjandust paevalehte tiraaziga 230 000 ja ule miljonilise tiraaziga kuukirja kolbe rajas luhilaineraadiojaama ning kavatses asutada filmistuudio 1930 aastal rajas ta nagasaki servale jaapani niepokalanowi ning plaanis rajada misjonikeskusi ule maailma 1939 aastal pakkus kolbe klooster varjupaika poola pagulastele sealhulgas juutidele mais 1941 ta vahistati ja paigutati koonduslaagrisse auschwitz i juulis 1941 oli uks mees plokist nr 14 kadunud selle eest otsustati kumme meest samast plokist surnuks naljutada et hirmutamisega ara hoida uusi pogenemiskatseid hiljem leiti kadunud mees uppununa laagri valikaimlast uks kumnest hakkas karjuma hadaldades oma perekonna parast kolbe palus et ta saaks surma minna tolle mehe asemel ja tema soov rahuldati parast kahenadalast nalgimist oli neli meest veel elus et kongidest oli puudus hukati kolbe ja teised kolm meest fenoolisustiga kolbe kuulutati ondsaks 1971 aastal ja paavst johannes paulus ii kanoniseeris ta puhakuks armastuse martrina 1982 aastal tema malestuspaev on 14 augustil puha maximilian maria kolbet peetakse ajakirjanike perekondade vangide abordivastase liikumise ja narkomaanide kaitsepuhakuks meediumkirjandus voi meediumraamatud on kanaldamise tulemusel tekkinud kirjandus mille autoreiks peetakse uleloomulikku olendit meediumkirjandus usutakse olevat ules kirjutatud uleloomulike olendite sonade jargi meediumi ehk vahendaja poolt tanapaevane meediumkirjandus parineb spiritismiliikumisest mille rajas prantsuse haridustegelane allan kardec 19 sajandil tema kuulsaimaks teoseks on vaimude raamat mis on koostatud spiritistlikelt seanssidelt kogutud materjalidest 20 sajandil tostsid meediumkirjanduse populaarsust ameerika kirjaniku ja poeedi jane robertsi sethi raamatud paljudes religioossetes traditsioonides peetakse puhakirju jumalate poolt inspireerituks ehk kanaldatuks suur osa kristlasi usub et piibel on jumala sona islamis peetakse koraani allahi poolt dikteerituks new ageis on tuntud mitmeid meediumraamatuid martmatis lill sundinud 6 novembril 1975 tartus on eesti helilooja ta sundis jaan kaplinski ja anne lille pojana emil laansoo on tema vanaisa ta oppis tallinna muusikakeskkoolis lepo sumera kae all heliloomingut aastal 1999 lopetas ta eesti muusikaakadeemia kompositsiooniklassi lepo sumera ja eino tambergi opilasena ta on kainud tallinna pedagoogikaulikoolis filosoofiatundides ning oppinud helsingi ulikoolis japanoloogiat sinoloogiat ja filosoofiat ta opib magistrioppes helsingi ulikoolis ja sibeliuse akadeemias velimatti puumala juures ta on osalenud helsingis ircami suvekursustel 2000 aasta suvel ning luca francesconi michael jarrelli louis andriesseni ja magnus lindbergi meistrikursustel 2003 aasta suvel osales stipendiaadina centre acanthesi suvekursustel avignonis 2003 osales ta rostrumil teosega taeva jogi mille salvestas tallinna kammerorkester risto joosti juhatusel lill on kirjutanud ka naituse ja filmimuusikat rahvusvahelist edu on palvinud tema muusikaga priit tenderi animafilmid mont blanc ja rebasenaine 2014 aasta aprillist on ta eesti heliloojate liidu esimees ta on ka eesti arnold schonbergi uhingu esimees aastast 2003 parnu nuudismuusika paevade kunstiline juht ja eestimaa looduse fondi toetajaliigeklaasparlimang festival ta on kirjutanud arvustusi artikleid ja esseesid eesti lehtedele ja ajakirjadele martmatis lillel on pojad oliver 1995 ja markos 1999 ning tutar ele 2010 loogastuseks loeb ta hiina keeles kong fuzi tekste meelelahutus on meeleolu muutmisele tostmisele voi parandamisele suunatud tegevus meelelahutuseks voib olla mistahes tegevus voi tegevusetus mis on vahelduseks pakub uusi emotsioone vabastab pingeid vms enamasti nimetatakse meelelahutuseks kergeid sundimatuid tegevusi ehkki ka ekstreemsport oudusfilmi vaatamine vms ponevused voivad taita sedasama ulesannet aristoteles on raakinud katarsisest mis kaasneb tragoodiale kaasaelamisele schopenhauer on tahelepanu juhtinud igavusele mille all sageli kannatavad vaese hingeeluga inimesed psuhholoogiliselt on emotsionaalse seisundi muutumised inimesele vajalikud meelelahutust pakuvad hobid kino teater kirjandus ajakirjandus kunst tsirkus sport muusika raadio ja televisioonisaated internet mangud turism jpt moned meelelahutused voivad olla ebaseaduslikud narkootikumid hasartmangud pornograafia jmt meelelahutusele orienteeritud majandusharud meelelahutustoostused holmavad arenenud maades tahelepanuvaarse osa kogumajandusest siin on loetletud muusikale majandusteaduse ajalugu ehk majandusmotte ajalugu on majandusalaste vaadete areng kaasa arvatud kitsamas mottes majandusteaduse ajalugu mitmed antiikfilosoofid on teinud mitmesuguseid majandusalaseid tahelepanekuid koige tahtsam neist on aristoteles keskaja araabia motlejatest kes on majanduse moistmisse oma panuse andnud on uks tahtsamaid ibn khaldun tunisest 13321406 kes naiteks naitas kuidas rahvastiku tihedus on seotud toojaotusega mis viib majanduskasvule mis omakorda suurendab rahvastiku tihedust keskaegses laaneeuroopas arutati naiteks seda kuidas maarata kauba oiglast hinda 16 sajandi ususodade aegu tekkisid vabakaubanduse ideed need sonastas hiljem juriidilises vormis hugo grotius merkantilistid joudsid lahemale majandusteooriale nad rohutasid maksete positiivse bilansi sailitamise tahtsust fusiokraadid olid esimeste seas kelle huvi majanduse vastu oli puhtteoreetiline tahtsaim neist oli francois quesnay klassikalise majandusteaduse tekkiminewilliam petty 16231687 puudis kokku seada riigi tulude ja kulude bilanssi 1664 pierre boisguillebert 16461714 pollumajanduse kaitsja ja merkatelismi kriitik kaubandus ilma rahata jeremy bentham 17481832 jeanbaptiste say 17671832 thomas malthus 17661834 esindas kodanlustunud maaaristokraatiat rahvastik suureneb seal kus kasvab elatusvahendite hulk john stuart mill 18061873 toostuskodanluse huvide kaitsja maa natsionaliseerimise toetaja karl kautsky 18541938 robert owen 17711858 mina ja sina originaalpealkirjaga ich und du on martin buberi filosoofiline teos mis ilmus 1923 algselt pidi sellest raamatust saama esimene osa suuremas filosoofilises teoses 1916 aastal visandas buber jargmise plaani i mina ja sina 1 sona 2 ajalugu 3 jumal ii usuelu algsed vormid 1 maagia 2 ohverdamine 3 musteerium 4 palve iii jumala tundmine ja jumala seadus 1 muut 2 dogma 3 seadus 4 opetus iv isiksus ja kogukond 1 rajaja 2 preester 3 prohvet 4 reformaator 5 uksiklane v vagi ja riik see plaan jai ellu viimata kuigi buber kasitles koiki nimetatud teemasid teistes teostes raamat on kirjutatud spetsiifilises keeles buberi laused on viimistletud ja aforistlikud ta just nagu mediteerib et taibata inimestevahelise suhtlemise saladust buber nimetab oma eelkaijana minasinasuhte universaalsuse moistmisel ludwig feuerbachi kelle meelest toeline dialektika ei ole mitte uksildase motleja monoloog iseendaga nagu hegelil vaid mina ja sina vaheline dialoog feuerbachi jargi on filosoofia ainsaks universaalseks ja korgemaks objektiks inimene buberi meelest viib inimese jumalikustamine feuerbachil aga valja pseudomuudilise konstruktsioonini mis transtsendentse jumala asendab aseainega buberi sonul on inimene omaette lihtsalt inimene aga inimene koos inimesega mina ja sina on jumal mina ja sina suhtest raagib ka wilhelm von humboldt tema on minast lihtsalt erinev lihtsalt mittemina ent sina on minale vastandatud tema mina ja tema pohinevad vastavalt sise ja valistajul sina aga katkeb valiku spontaansust sina on mittemina mis ei laiene kogu olevale vaid piirdub tegevusega milles uhiselt osaletakse tema ei ole mitte uksnes mittemina vaid ka mittesina soprus armastus ja igasugune vaimne uhtsus sunnivad teise ja mina uhendusest mida vahendab keel nii kehalisuses tajus kui ka motlemises puudleb inimene minale vastava sina poole ferdinand ebner utleb teoses sona ja vaimsed reaalsused 1921 et inimese uksindust maailmas saab uletada uksnes minasinasuhe jumalaga jumal on toelise mina toeline sina inimese mina leiab konkreetsuse suhtes jumalaga buber heidab ebnerile ette et too ei suuda avastada sina inimeses ka franz rosenzweig raagib raamatus lunastuse taht 1921 minast ja sinast mina ja sina suhe on suhe jumala ja loodu vahel selle suhte olemasolu soltub jumaliku armastuse olemasolust kui armastav hing kuuleb suletud iseduse uksinduses jumala kutset kus sa oled siis hinge vastus siin ma olen ongi mina keel on jumala ilmutuse sumbol jumala teed ei ole inimese teed jumala motted ei ole inimese motted ent jumala sona on ka inimese sona sonas avanev tode teeb inimese teadlikuks sidemest kogu maailmaga lunastust ei vaja uksnes inimene vaid koik olev armastusest jumala vastu sunnib armastus ligimese vastu mis muudab maailma meie koikainsuseks rosenzweig kritiseeris sina ja selle teravat vastandust buberil leides et selle maailma eitamine viib kultuurivaartuste eitamisele teos koosneb kolmest osast maailm on inimesele kahetine nii nagu kahetine on inimese hoid inimese hoid on kahetine nii nagu kahetised on alussonad mida ta saab lausuda alussonad ei ole uksiksonad vaid sonapaarid uks alussona on sonapaar minasina teine alussona on sonapaar minasee sealjuures voib sona see asemel olla ka sona tema ilma et alussona sellest muutuks nonda on ka inimese mina kahetine sest alussonas minasina ei ole mina seesama mis alussonas minasee alussonad ei valjenda midagi mis oleks olemas valjaspool neid vaid lausutuna panevad nad aluse olemasolule alussonu lausutakse olemusega kui lausutakse sina siis lausutakse ka mina sonapaarist minasina kui lausutakse see siis lausutakse ka mina sonapaarist minasee alussona minasina saab lausuda uksnes kogu olemusega alussona minasee ei saa iialgi lausuda kogu olemusega pole olemas lihtsalt mina on ainult mina alussonas minasina ja mina alussonas minasee kui inimene lausub mina motleb ta embakumba kui ta lausub mina on kohal see mina kumba ta motleb ka siis kui ta lausub sina voi see on kohal mina emmastkummast alussonast olla mina ja lausuda mina on uks lausuda mina ja lausuda embakumba alussona on uks kes lausub alussona laheb sonasse sisse ja pusib seal inimolendi elu ei pusi uksnes sihiliste tegusonade ringis ta ei koosne uksnes tegevustest millel on miski objektiks ma tajun midagi ma aistin midagi ma kujutlen midagi ma tahan midagi ma tunnen midagi ma motlen midagi koik see ja muu taoline ei ole mitte ainus millest inimolendi elu koos seisab koik see ja muu taoline kokku on aluseks selle riigile aga sina riigi alus on teine kes lausub sina sellel pole miskit objektiks sest kus on miski seal on teine miski iga see piirneb teise seega ja see ongi ainult seelabi et piirneb teiste seedega kus aga lausutakse sina seal miskit pole sina ei piirne kes lausub sina sellel pole miskit sellel pole mitte midagi aga ta pusib suhtes kogemine teadasaamine tegeleb asjade pealispinnaga ega vii meid asjade endiga kokkupuutesse maailm kui teadmiskogemus kuulub alussona minasee juurde alussona minasina paneb aluse suhte maailmale suhte maailmal on kolm sfaari elu loodusega elu inimestega ja elu vaimsete olenditega kreatuurid ei joua meieni ning meie sinautlemine neile jaab keele lavele pidama suhtes inimestega on sina andmine ja vastuvotmine vastastikune ja keeleline suhe vaimsete olenditega on kull pilve sisse mahitud kuid ilmutab end on keeletu aga loob keelt kuuldamatule kutsele vastame motte ja teoga koigis neis kolmes sfaaris oleme suhtes igavese sinaga suhe on vastastikkus oma suhtes puuga kohtun ma puu enesega kui tervikuga mitte puu hinge ega druaadiga kui ma utlen inimesele alussona minasina siis ei ole ta asi asjade seas ega koosne asjadest ta taidab taevalaotuse koik muu elab tema valguses inimest kellele ma utlen sina ma ei koge aga ma olen temaga suhtes puhas alussonas alles siis kui ma sealt valja astun kogen ma teda jalle kogemine on sinakaugus suhe voib pusida ka siis kui inimene kellele ma sina utlen oma kogemuses seda ei kuule sest sina on rohkem kui see teab sina teeb rohkem ja temaga juhtub rohkem kui see teab siia ei ulata pettus siin on tegeliku elu hall kunst sunnib siis kui inimene oma olemusega utleb alussona minasina kujule mis tahab inimese labi teoseks saada see olemustegu katkeb ohvrit ja riski ohverdatakse voimaluste loputus risk seisneb selles et kui ma ei pane mangu kogu oma olemust siis teos puruneb voi purustab minu vaimukuju mis tahab teoks saada ei ole mul voimalik kogeda ega kirjeldada vaid ma saan ta uksnes realiseerida ja ometi on see kuju selgem kui kogu kogemuse selgus ta on mulle ligi kuigi mitte objektina sinalt ei saada midagi teada ja temast ei teata midagi muud kui koike sina tuleb mulle vastu armust otsimisega teda ei leia aga see et ma talle alussona utlen on minu olemuse tegu see kohtamine on uhtaegu valitud olemine ja valimine alussona minasina saab lausuda uksnes kogu olemisega koondumine ja sulandumine kogu olemuseks ei saa kunagi toimuda minu labi ega saa kunagi toimuda ilma minuta minaks saan sina najal minaks saades lausun sina kogu tegelik elu on kohtamine suhe sinaga on vahetu mina ja sina vahel ei ole moistelisust eelteadmist ega fantaasiat ja malu ise teiseneb sest ta kukub eraldatusest terviklikusse mina ja sina vahel ei ole eesmarki himu ega ennetust ja igatsus ise teiseneb sest ta kukub unistusest ilmingusse igasugune vahend on takistus ainult seal kus igasugune vahend on lagunenud leiab aset kohtumine suhte vahendituse ees muutub koik vahendatu tahtsusetuks pole enam tahtis seegi kas minu sina on juba on teiste minade see voi voib minu olemusteo labi selleks alles saada sest piir ei lahe tegelikult mitte kogemuse ja mittekogemuse antu ja mitteantu olemise maailma ja vaartuste maailma vaid oleviku ja objekti vahelt toeline olevik on vaid niivord kui on ligiolu kohtumine suhe olevik sunnib vaid sina ligiolevaks saamise kaudu alussona minasee minal ei ole olevikku vaid uksnes minevik teiste sonadega seni kuni inimene rahuldub asjadega mida ta kogeb ja kasutab elab ta minevikus ja tema hetkel puudub presents tal ei ole muud kui objektid objektid aga seisnevad olnuses olevik on ligioleb ja ligijaav objekt ei ole kestvus vaid seisak ei aita pogenemine ideede maailma ideed ei trooni meie peade kohal nagu nad ka ei ela meie peades nad liiguvad meie seas ja astuvad meile ligi manuel castells sundinud 9 veebruaril 1942 on hispaania sotsioloog kes on tegelenud peamiselt linnasotsioloogia infouhiskonna ja kommunikatsiooniteooriaga castells sundis 9 veebruaril 1942 albacete provintsis hellini vaikelinnas lopetas keskkooli barcelonas ning asus 16aastasena barcelona ulikoolis oigusteadust ja majandust oppima osales franco vastases uliopilasliikumises ning oli sunnitud parast kolmeaastast oppimist kursus kestis 5 aastat poliitilise pagulasena arreteerimist ja piinamist valtides pariisi minema opetas 19671979 pariisi ulikoolis algul nanterreis ning 1970 aastast oppeasutuses ecole des hautes etudes en sciences sociales valiti 1979 sotsioloogia professoriks ja linna ja regionaalse planeerimise professoriks california ulikoolis berkeleys sai 2001 ka uurimisprofessoriks kataloonia vabas ulikoolis barcelonas castells keskendus algul uue linnasotsioloogia arendamisele pannes erilist rohku sotsiaalsete liikumiste rollile linnamaastiku teisendamisel ule maailma hiljem tema uurimisala laienes kulmineerides triloogias information age infoajastu 19961998 castells vaatleb kolme pohimoodet tootmist voimu ja kogemust sotsiaalse dunaamika allikateks mis on uksteisele taandumatud on majanduse organisatsioon riigi ja selle institutsioonide organisatsioon ning nende viiside organisatsioon kuidas inimesed oma elus kollektiivse tegevuse labi tahendust toodavad triloogias ta vaidab et meie uhiskonnad struktureeruvad uha enam vorgu ja mina bipolaarse opositsiooni umber 1996 lk 3 vork tahendab uusi vorgustatud organisatsioonivorme mina tahendab mitmesuguseid praktikaid mille abil inimesed puuavad taaskinnitada identiteeti ja tahendust kiire muutumise maastikul manuel castells on kirjutanud ule 20 raamatu manuel castells on abielus emma kiselyovaga tal on uks tutar uks voorastutar ja kolm lapselast marcelino sanz de sautuola 1831 1888 santander oli hispaania maaomanik harrastusgeoloog ja arheoloog kes avastas altamira koopamaalid mehmet shehu 10 jaanuar 1913 corush pec lounaalbaania 17 detsember 1981 tirana oli albaania poliitik 1930 aastatel oppis ta napolis sojakoolis 19371939 voitles ta hispaania kodusojas rahvusvaheliste brigaadide koosseisus 19391942 oli ta prantsusmaal interneeritud alates 1942 osales shehu albaanias partisaniliikumises ja albaania kommunistliku partei toos 1943 valiti ta partei keskkomitee liikmekandidaadiks 19431944 oli ta 1 partisanibrigaadi komandor seejarel rahvusliku vabastusarmee diviisikomandor 19441945 oli ta antifasistliku rahvusliku vabastamise noukogu ajutise valitsuse liige soja ajal paistis shehu silma julmusega soja ajal laskis ta pohjaalbaania magedes hukata hoimujuhid ja nende abilised vaidetavalt koguni uhe kolmandiku taiskasvanud meestest et lohkuda traditsiooniline elulaad ja tagada allumine kommunistlikule valitsusele parast albaania vabanemist okupatsioonist novembris 1944 oli ta rahvaarmee peastaabi ulema asetaitja ning parast moskvas oppimist 19461947 ja 1948 peastaabi ulem tal oli kindralleitnandi auaste 1948 aastal viis shehu labi partei puhastamise isikutest kes puudsid albaaniat noukogude liidust lahutada ning belgradi moju alla juhtida see tegi temast enver hoxhale koige lahemal seisva isiku ja viis ta tahtsatele ametikohtadele siiski jai ta hoxha varju kui temast oleks saanud hoxhale tosine konkurent oleks ta ilmselt korvaldatud alates 1947 oli shehu rahvakogu saadik 1948 aastast oli ta albaania toopartei keskkomitee ja keskkomitee poliitburoo liige 19481953 keskkomitee sekretar ta kaotas viimatimainitud positsiooni 24 juunil 1953 kui hoxha loobus kaitse ja valisministri kohast jaades ministrite noukogu esimeheks 19481954 oli shehu ministrite noukogu esimehe asetaitja siseminister ja salapolitsei juht 19541981 oli ta enver hoxha jarglasena ministrite noukogu esimees 1974 aastast uhtlasi rahvakaitseminister shehut peeti enver hoxha paremaks kaeks ja teiseks meheks riigis hoxha oli 40 aasta jooksul shehu sober ja koige lahedasem seltsimees ta oli uks hiinaalbaania liidu ning noukogude liiduga suhete katkestamise detsembris 1961 ettevalmistajaid noukogude liidu kommunistliku partei 22 kongressil tsiteeris anastass mikojan mehmet shehut kes oli albaania parteikongressil oelnud kes ei ole meie juhtkonnaga mingis punktis nous sellele sulitatakse nakku ta saab vastu lougu ja kui vaja siis kuuli pahe niisuguseid parteielu norme taheti noukogude liidus valtida 1981 vastustas shehu enver hoxha isolatsionistlikku poliitikat ta leiti 17 detsembril 1981 oma magamistoast kuulihaavaga peas 18 detsembri ametliku teadaande kohaselt oli ta narvivapustuse tagajarjel enese tapnud see oli albaania seaduste jargi raske kuritegu ta kuulutati rahvavaenlaseks ja maeti tuhermaale tirana lahedale nekroci nekroqi kulla parast surma kuulutati shehu nii jugoslaavia salateenistuste kui ka cia ning uhtlasi kgb agendiks 1982 ilmunud raamatus titoistid puhendas hoxha mitu peatukki shehu paljastamisele shehu kadus albaania ametlikust ajaloost kuulduste kohaselt tapeti shehu enver hoxha kasul sest ta oli vastu viimase isolatsionistlikule poliitikale uhe versiooni jargi olevat hoxha isiklikult poliitburoo koosolekul shehu tapnud tema lesk fiqret sundinud sanxhaktari ja kaks poega arreteeriti ilma mingi selgituseta parast sotsialismi langemist ja vanglast vabanemist hakkas mehmet shehu noorem poeg bashkim 1991 oma isa pormu otsima selle leidmisest teatati 19 novembril 2001 messerschmitt me 262 oli teise maailmasoja aegne kahe turboreaktiivmootoriga saksa havituslennuk esmalend toimus 18 juulil 1942 see oli maailma esimene sarjana ehitatud ja sojas kasutatud reaktiivlennuk sellise lennuki ilmumisega kaasnes lennunduses ka muid tehnoloogilisi uuendusi havitajaversiooni huudnimi oli schwalbe paasuke ja havituspommitajaversiooni huudnimi sturmvogel tormilind lennuki suurim puudus oli tanapaeva moistes algeline vahese mootoriressursiga ja me262 kaalu kohta nork junkersi jumo 004 turboreaktiivmootor kuna saksamaa sojatoostus ei saanud soja teisel poolel enam reaktiivmootorite ehitamiseks vajalike sulamite kuumakindlust tostvaid legeerivaid lisandeid kahanes mootorite tooiga ressurss asendusmaterjalide tottu algselt keskmiselt 100 tunnilt koigest 25 tootunnini ka tuli asendusmaterjalide tottu vahendada mootori poorete arvu mille tulemusel langes mootori toukejoud 1000 kgslt 800 kgsle ohkutousmisel vajas me 262 suhteliselt pikka lennuvalja nb soja ajal tousid ka reaktiivlennukid murukattega lennuvaljadelt mitte rajalt sest mootorite voimsus oli ebapiisav liitlaste havituslennukite saagiks langes me 262 juhul kui uks turbiin selleaegne uuelaadse mootori nimetus ootamatult lennu ajal seiskus voi oli uuenduslik reaktiivlennuk just oma lennuvaljale maandumas hitleri soov oli kasutada uut reaktiivlennukit valkpommitajana saksa keeles blitzbomber mille tiiva alla sai riputada kaks 250 kgst pommi hitleri selline soov pidurdas me262 varajasemat ja laiemat kasutuselevottu tohusa havituslennukina et takistada liitlastel saksamaa lauspommitamist luftwaffe lendurite vana voitlustaktika ei voimaldanud liitlaste aeglaste pommitajate ja kiirete me 262 suure lennukiiruse vahe tottu tulemuslikku runnakut seetottu voeti kasutusele pommitajate rundamise uus viis huudnimega ameerika raudtee see tahendas liitlaste pommituslennukite armaada tagumiste lennukte rundamist nii et havitaja lahenes pommituslennukile suure kiirusega suunaga alt ules nii oli lennukite horisontaalkiiruste vahe vaiksem parast pommitaja rundamist soostis me262 taiskiirusel korgele ules mistottu liitlaste pommituslennukeid eskortivad havituslennukid ei suutnud neile jarele jouda 1945 aastal soja viimastel kuudel relvastati me262 varem propellerlennukitel edutult ohulahingutes kasutatud 55 mm ohkohk tuupi rakettidega r4m mille tabamistapsus veel 1000 m kauguselt oli suur raketi uldine laskekaugus oli 1800 m nende rakettidega tulistades tekitasid me 262d liitlaste suurtes pommituslennukite formatsioonides suurte kaotuste tottu lausa paanikat me 262 laialdasem kasutamine oleks voinud liitlasvagede ulekaalu saksamaa ohuruumis teise maailmasoja kaigus oluliselt vahendada kui luftwaffel oleks onnestunud neid lennukeid varem ja rohkem lahinguruumi toimetada lennuki transportimist tehastest lennuvaljadele takistas liitlasvagede tohus pommitamine kokku ehitati ligikaudu 1400 me262 kuid lahingutesse joudis neist ainult ligikaudu 300 ka ohulahingutes karastunud kogenud lendurite puudus takistas uute reaktiivlennukite tohusat kasutamist sest soja loppfaasis ei joutud uute lendurite valjaopet enam vajalikul tasemel korraldada ka jaid soja lopus luftwaffe lennukid kutusepuuduse tottu lennuvaljadele saksamaa andis selle lennuki tehnilised joonised ka oma liitlasele jaapanile kus ehitati omaenda me 262 versioon vahetult parast soda jatkati tsehhoslovakkias soja ajal toodetud me 262 osadest uute lennukite kokkupanemist nuud juba tsehhoslovakkia enda ohuvae jaoks nimega s92 ja cs92 neid ehitati kokku 9 muzsikas muzikaas on ungari parimusmuusikaansambel ansambli asutamisajaks voib lugeda aastat 1973 sellal sai ungaris alguse rahvamuusika uus laine ja tegutsemist alustasid nn tantsutoad ansambli tuumik on seotud bartokinimelise rahvatantsuansambliga bartok tancegyuttes kelle tegevus sandor timari juhtimisel vastandus tollal levinud ja ametlikult propageeritud rahvatantsude teatraalsele lavaesitustele ja poordus eheda traditsiooni poole mida vois leida vaid transilvaaniast ja teistelt aarealadelt et autentset vokaalmuusikat olid talletanud ungaris pohjalikult juba zoltan kodaly ja bela bartok keskenduti enam pillimangule ja tantsudele ulesvoteteks kasutati tummfilmi ja magnetofoni mis omakorda noudis talletajatelt suvenemist mangutehnikasse kulamoosekantidelt kogututopitut vahendati budapesti noortemajade tantsutubades aastal 1973 lopetasid kaks ansambli tantsijat sandor csoori ja peter eri tantsimise ja hakkasid mangima rahvamuusikat koos mihaly siposi ja daniel hamariga aastal 1979 kutsuti ansamblisse marta sebestyen kes jai sinna 1985 aastani 1980 aastate keskel puhendus marta sebestyen enam oma soolokarjaarile mis toi kaasa mitmeid ansamblist soltumatuid plaadistus ja esinemispakkumisi praegu on lauljanna ja ansambel taas koos muzsikas ei esine ilma martata ja marta sebestyen ei anna kontserte muude ansamblitega ansambli rahvusvaheline labimurre algas 1978 hollandis seejarel kutsuti neid inglismaale esinemisi on nuudseks olnud koigil kontinentidel peale lounaameerikas muuhulgas sellistes saalides nagu londoni queen elisabeth hall pariisi theatre de la ville new yorgi town hall ja los angelese house of blues ansamblit on oma filmides kasutanud mitmed kuulsad filmirezissoorid constantin costacavras music box simon broughton dancing hall anthony minghella inglise patsient muzsikas on kahel korral esinenud eestis kategooriaungari ansamblid marta sebestyen maarta sabastjeen sundinud 19 augustil 1957 budapestis on ungari lauljatar rahvamuusika esitaja marta sebestyeni esivanemate sealhulgas vanaema kodukula asub austria piiri aares lapsepolves veetis ta suved csempeszkopacsis tema rahvamuusikauurijast ema ilona farkas on oppinud zoltan kodaly juures ja kainud koos temaga kogumisretkedel marta hakkas kaheaastaselt kuulmise jargi tasakesi laulma enne kui ta raakida oskas kuueaastasena osales ta juba plaadistamisel et mikrofonini kuundida pidi ta tabureti peal seisma alates umbes 1970 aastast on ta esinenud kontsertidel ja televisioonis lapsena tegeles ta ka iluvoimlemisega ja joonistas kirglikult ega tahtnud veel tingimata lauljaks saada sebestyen jutustab et kui ta oli 12aastane armus ta rahvamuusikasse kuulates ehtsat rahvamuusikat ungari kunstide akadeemia heliplaatidelt ta oli eriti vaimustunud morava tudrukute ja transilvaania vanameeste haaltest heliulesvotetel oli palju erinevaid haaletuupe ja laulutehnikaid murdeid ja tantsusamme mida marta tahtis koiki oppida rahvamuusika taaselustamine oli ka protestivaljendus kommunistliku reziimi vastu kuigi marta ei tajunud seda nii rahvamuusika suutis rahvast uhendada aastal 1973 sai marta rahvalaulude esitamise eest zoltan kodaly auhinna 1975 laulis ta sebo ja halmosi ansambliga budapesti tantsusaalides samal aastal astus ta kunstiinstituuti kuid jattis selle muusika parast pooleli sellest ajast alates on ta kutseline laulja 1980 aastast esineb koos ansambliga muzsikas asutatud 1973 varsti parast selle ansambliga liitumist hakati teda tahele panema ning tal oli kontakte rocki ja dzassimaailmaga 1980 aastatel salvestas ta ka rokkooperi hiljem on ta tahelepanu aratanud filmi inglise patsient heliribaga arvatavasti 1981 uhines ta ansambliga vujicsics aastal 1984 mangis ta peaosa rahvamuusikamuusikalis kuningas istvan i ainetel 1980 aastatel tegi ta ringreise suurbritannias itaalias hispaanias austrias saksamaal ja austraalias 1988 aastal toimus legendaarne druga godba kontsert 1990 aastatel tegi ta ringreise jaapanis euroopas ja ameerika uhendriikides 1997 aastal esines ta esimest korda transilvaanias sebestyen teeb jatkuvalt palverannakuid transilvaaniasse kus rahvakultuur on sailinud koige ehedamal kujul ta utleb lauljale on tahtis hoida vanade naiste katt vaadata neile silma ja elada nende kodus kuigi sebestyeni haalt kasutatakse popmuusikas tahab ta tegelikult end valjendada ainult rahvamuusika kaudu tavalised inimesed kes paev labi raadiost muusikat kuulavad ei tea et see on koik vale see koik on mura raha mura mul on kahju inimestest kes on ules kasvanud ausat muusikat kuulmata muusika segamine ariga ei ole minu jaoks uks vana kulaviiuldaja utles kord sebestyenile et on olemas konekaand muusikat on ainult kahte sorti hea ja halb hea muusika raagib tott ja halb muusika valetab see utlus omistatakse ka duke ellingtonile sebestyeni haalt peetakse ainulaadseks ning imetletakse tema hammastavat kontrolli selle ule touni sonul on koik kuld mis selle naise suust tuleb sebestyen on valja lasknud mitu sooloalbumit kuid koige tuntumad on need plaadid mis ta on teinud koos ungari ansambliga muzsikas nende koige uuem koostoo the bartok album jalgib ungari rahvamuusika moju kuulsale heliloojale bela bartokile marta sebestyen on karismaatiline lauljanna kes on teinud koostood peter gabrieli ja womadiga world of music arts and dance teda voib kuulda laulmas deep foresti plaadil martas song ja anthony minghella menufilmis inglise patsient en csak azt csodalom hallilaul catherineile ta on laulnud kokku umbes 70 plaadil marta sebestyenil on pojad almos 1991 ja szabolcs 1993 laste isa on lloyd phraner kellest ta on lahutatud tema hobi on kujutav kunst ta voeti 1975 aastal vastu kujutava kunsti instituuti kuid ta loobus muusika kasuks moero oli hospidallaev mis hukkus noukogude liidu ohurunnaku tagajarjel laanemerel 22 septembril 1944 moero ehitas flensburgi laevaehitusselts flensburger schiffsbaugesellschaft tehasenumbriga 435 laev lasti vette 15 martsil 1937 laevaomanik oli compagnie maritime belge 10 mail 1940 kui algas saksamaa pealetung laanes oli moero teel antwerpenisse belgia valitsus suunas moero bordeauxsse kus laev sattus saksa voimude katte septembris 1940 sai laev tahistuseks h 16 augustis 1941 sai moero ohurunnakus kannatada martsis 1943 jooksis laev hanko lahistel karile pukseeriti hanko sadamasse ja remonditi seejarel helsingis septembris 1944 osales moero saksamaa vagede ja sojapogenike evakuatsioonis eestist 21 septembril lahkus laev tallinnast 22 septembril 1944 uputasid laeva noukogude torpeedo ja pommituslennukid parast tallinnast lahkumist liikus moero konvois koos lapplandi 5 torpeedokaatrite flotilli baaslaeva hermann von wimanni ja t 139ga konvoi avastas kell 537 noukogude 15 uksiku luurelennuvaepolgu lennuk 4 tundi hiljem tousis ohku loogisalk koosseisus 4 a20 1 kaardivae miinitorpeedolennuvae polgust 1 torpeedolennuk piloot vasiljev 3 pommitajat piloodid jaskin ivanov ja vorobjov ning 12 havituslennukit 21 merevae havituslennuvae polgust vorobjovi pommitaja poordus enne sihtmargini joudmist tagasi runnak laevale toimus kell 1105 saksa poole andmeil kell 1100 noukogude piloodid vaitsid et laeva tabas torpeedo ja ivanovi lennuki visatud lennukipomm laeval puhkes tulekahju mis ilmselt pohjustas omakorda paanika ja tegi voimatuks laeva paastmise moero uppus kell 1155 ventspilsist 26 miili edelas ligikaudsed geograafilised koordinaadid 5726 n 2018 e saksamaa andmeil oli laeval kokku 1237 inimest kellest 655 jai teadmata kadunuks teadmata kadunute hulgas oli umbes 600 haavatut paasenud ja sojajargsed kirjamehed on vaitnud et laeval oli inimesi palju rohkem kui ulaltoodud saksamaa andmed seda vaidavad naiteks mereleksikoni andmetel olnud laeval 3350 inimest kellest hukkunud 2700 et moero olevat olnud margistatud hospitallaevana ja laev olevat hukkunud kiiresti kummekonna minutiga on ka vaidetud et laeva ohutorjemeeskond oli purjus 8 veebruar 1998 esietendus merle karusoo ja katrin saukase juhendamisel valminud dokumentaarium sugis 1944 viljandi kultuurikolledzi uliopilaste esituses lavastus koosnes osadest mere aarde pogenejate teekonnad ja laatsaretlaeva moero hukkumise lugu 22091944 marin barleti ladina paraselt marinus barletius itaaliaparaselt marino barlezio umbes 1450 shkoder 1512 voi 1513 arvatavasti rooma oli albaania paritoluga humanist esimene albaania ajaloolane katoliku preester tema elust on vahe teada tema albaania paritolu on seatud kahtluse alla ja oletatud et ta vois olla itaallane on ka vaidetud et ta oli oigeusu preester ta viibis oma kodulinnas shkoderis kui turklased seda 1478 teist korda piirasid ilmselt vottis ta osa linna kaitsmisest 1479 siirdus ta itaaliasse kus ta tegeles ajalooalase uurimistooga 1504 voi 1505 ilmus veneetsias tema kirjeldus shkoderi piiramisest de obsidione scodrensi tema koige tuntum teos on albaania rahvuskangelase skanderbegi elulugu historia de vita et gestis scanderbegi epirotarum principis epeiroslaste vursti skanderbegi elu ja tegude lugu mis trukiti roomas ajavahemikul 15061510 toenaoliselt 15081510 see raamat mis kiiresti levis mitmes euroopa keeles ning mis on tolgitud peaaegu koikidesse euroopa keeltesse on tanini skanderbegi uurimise alus sellel rajaneb ka skanderbegikultus millel on olnud suur osa albaanlaste rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel barleti viimane teos oli paavstide ja keisrite elulugude kogu compendium vitarum summorum pontificium usque ad marcellum ii imperatorumque romanorum paavstide ja rooma keisrite elulugude kompendium kuni marcellus iini marin barleti nime kannab shkoderi vana raamatukogu ja uks kirjastus meditatsioonid esimesest filosoofiast ehk metafuusilised meditatsioonid ladinakeelne pealkiri meditationes de prima philosophia on rene descartesi filosoofiline teos mis on uks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos teose pealkiri taiskujul on meditationes de prima philosophia in qua dei existentia et animae immortalitas demonstrantur meditatsioonid esimesest filosoofiast milles toestatakse jumala olemasolu ja hinge surematus teos ilmus 1641 aastal 1647 anti valja autori poolt heakskiidetud prantsuskeelne tolge meditations sur la philosophie premiere dans laquelle sont demontrees lexistence de dieu et limmortalite de lame eesti keeles on osa teosest teine ja kuues meditatsioon trukis ilmunud ajakirjas akadeemia 1996 aasta 8 numbris marju lepajoe tolkes teos meditatsioonid esimesest filosoofiast sisaldab kuut meditatsiooni lahemalt artiklis esimene meditatsioon esimeses meditatsioonis rakendab descartes metoodilist kahtlust ta kahtleb tunnetuse printsiipides millele tuginevad koik tema senised toekspidamised koigepealt jatab ta korvale koik arvamused mis on saadud meelte vahendusel seejarel jatab ta korvale aritmeetika geomeetria ja teiste saaraste teaduste tulemused mis tegelevad uldiste asjadega sest on moeldav et jumal voi pigem kuri vaim voiks teda neis asjus petta lahemalt artiklis teine meditatsioon on uks punkt milles ei saa kahelda sest isegi jumal ei saaks selles petta kui ma motlen et ma olen siis ei saa selles mind petta lahemalt artiklis kolmas meditatsioon kolmandas meditatsioonis on jutt sellest kuidas leitud toetuspunktile kindlad teadmised rajada selleks peab ta valistama jumala pettuse ta esitab jumalatoestuse milles ta jareldab jumala ideest mida ta iseendas kannab jumala olemasolu et inimene kui ebataiuslik olend ei saa lopmatu soltumatu koiketeadva ja koikvoimsa olendi ideed olla ise tekitanud siis peab jumal eksisteerima jumal ei saa petta sest pettus kuulub ebataiuslikkuse juurde ning on jumala kui taiusliku olendi ideega vastuolus lahemalt artiklis neljas meditatsioon neljandas meditatsioonis selgitab derscartes miks inimesed voivad hoolimata sellest et petva jumala olemasolu on toestatavalt voimatu aritmeetikas geomeetrias ja muudes sarnastes teadustes eksida jumal ei ole inimestele andnud eksimisvoimet kui inimesed nendes teadustes eksivad siis selleparast et nende voime otsustada selle ule mis on toene on loplik ning nad teevad ennatlikke otsustusi lahemalt artiklis viies meditatsioon viiendas meditatsioonis toestab descartes uuesti jumala olemasolu jareldades jumala definitsioonist tema olemasolu lahemalt artiklis kuues meditatsioon kuuendas meditatsioonis naitab descartes et meelteaistingud on alati seotud motleva ja aistiva minaga jumal kelle olemasolu ta viiendas meditatsioonis toestas istutab inimesse ettekujutuse et meelteaistingud parinevad kehast et pettus ei ole jumala olemusega kooskolas peavad kehalised asjad toeliselt eksisteerima descartes jareldab et koik see mida on voimalik selgelt ja aredalt tunnetada on toene nii et ta on leidnud oma filosoofilisele tunnetusele kindla aluse matemaatiline loogika ehk sumbolloogika on matemaatika haru mis uurib matemaatilisi toestusi ja matemaatika aluseid matemaatilisele loogikale vastandatakse traditsioonilist loogikat matemaatiline loogika esitab vaiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul kasutades kunstlikke formaalseid keeli selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika 20 sajandi alguses puudsid gottlob frege bertrand russell ja teised filosoofid naidata et matemaatikat saab taandada sumbolloogikale see kull ei onnestunud kuid vastavad loogikaalased uuringud on muutnud tanapaeva formaalse loogika upris matemaatikasarnaseks mool on ainehulk milles sisaldub avogadro arv 6022 10 loendatavat osakest mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis susiniku isotoobis massiarvuga 12 mooli moiste kasutamisel tuleb tapsustada loendatavate osakeste tuupi nendeks voivad olla aatomid molekulid ioonid radikaalid elektronid mingid teised osakesed voi eespool nimetatud osakeste kindlalt maaratletud grupid mooli kehtestas 1971 aastal 14 vihtide ja mootude peakonverents mooli suurus valiti nii et aine molekulmass ja 1 mooli mass grammides oleksid arvuliselt vordsed magnetresonantstomograafia mrt inglise keeles magnetic resonance imaging luhend mri ka tuumamagnetresonantstomograafia tmrt nuclear magnetic resonance imaging on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide labipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides seetottu kasutatakse meetodit pohiliselt eluskudede patoloogiliste voi fusioloogiliste muutuste visualiseerimiseks ning selleks et hinnata naiteks kivimite labilaskvust susivesinike suhtes laialdasemas kasutuses on voimalik uurida muidki aineid mis sisaldavad teatud magnetmomenti omavaid aatomeid magnetresonantsspektroskoopia annab kudedest tunduvalt detailsema pildi kui rontgenograafia tuumamagnetresonantsi kui nahtust kirjeldas esmakordselt isidor isaac rabi 1938 aastal arendades edasi o sterni ja w gerlachi 1922 aastal tehtud poordelise tahtsusega kvantmehaanilist katset mis kujutas endast laetud osakeste juhtimist labi heterogeense magnetvalja ii rabi sai avastuse eest 1944 aastal nobeli fuusikaauhinna rabi taheldas et magnetilised aatomituumad nagu h prooton ja p fosfor suudavad neelata raadiosageduslikku energiat kui need tuumad asuvad magnetvaljas ning tuumasid mojutav sagedus on valitud spetsiifiliselt konkreetsetet tuupi aatomituumasid silmas pidades see avastus pani aluse omaette uurimismeetodile tuumamagnetresonantsile mille abil on voimalik tuumasid mojutava elektromagnetilise sageduse varieerimisega uurida erinevaid aatomituumasid ning lausa erinevaid uhendeid mille koostises uurimise all olevad aatomituumad paiknevad 1950 aastatel toimus valdkonnas huppeline areng mil nahtust kasutati laialdaselt erinevate orgaaniliste uhendite analuusiks ja dokumenteerimiseks 1971 aasta septembris leiutas p c lauterbur h carri uhedimensioonilise tmri edasi arendades tmrtd mille teooria ja esimesed katsepildid avaldas ta 1973 aasta martsis fuusikmatemaatik p mansfield aitas 1970 aastate lopus valja arendada matemaatilise tehnika mille abil muutus tmrt hulga kiiremaks esimene uuring elava inimese peal viidi labi 1977 aastal esimene kasvaja tuvastati mrt abil 1980 aastal tuumamagnetresonantsspektroskoopiat mis on ajalooliselt magnetresonantstomograafia meetodite aluseks kasutatakse laialdaselt ainete struktuuri uurimiseks selle meetodi arendamise eest sai sveitslane richard ernst 1991 nobeli fuusikaauhinna ja sveitslane kurt wuthrich 2002 nobeli keemiaauhinna 1960 aastatel tekkisid ideed uue meetodi kasutamiseks meditsiinis 1977 tehti esimene mrtpilt inimkehast tuumamagnetresonantsspektroskoopiast eraldus omaette valdkonnana magnetresonantstomograafia 2003 aasta lopu seisuga oli maailmas kasutusel umbes 22 000 mrtaparaati aastal 2003 tehti maailmas umbes 60 miljonit mrtuuringut uhe uuringu maksumus on umbes 500 eurot koigepealt tekib magnetresonantstomograafi magneti tekitatud tugevas pusimagnetvaljas koe molekulide magnetmomenti omavate aatomituumade tuupiliselt vesinikutuumade spinnide orientatsioonide tasakaaluolek st vastavate aatomite magnetvaljad orienteerivad end valise magnetvaljaga samas sihis seejarel rakendatakse pusimagnetvaljaga risti olevas tasandis raadiosageduslikke impulsse mis muudavad osa vesinikutuumade spinnide orientatsiooni ja toimub no ergastus ergastusimpulsside loppedes relakseeruvad tuumade magnetmomentide suunad tagasi algsesse tasakaalulisse olekusse mille kaigus kiirgavad nad teatud raadiosagedusliku energiat mida patsiendi umber mahitud poolid registreerivad vastavaid signaale tootleb arvuti mis genereerib teatud matemaatiliste algoritmide abil vastava koe detailse kujutise kliinilises praktikas kasutatakse mrtd patoloogilise koe naiteks ajukasvaja eristamiseks normaalsest koest tanapaeval kasutatakse parema mrtsignaali saamiseks pidevkiirguse spektroskoopilise cws meetodi asemel fourier teisendusega tmri fttmr meetodeid mille pohimotteks on tugevas magnetvaljas b olevate aatomituumade perioodiline mojutamine luhikeste raadiosageduslike impulssidega 110 s mis tekitavad esialgse magnetvaljaga risti oleva lisamagnetvalja b viimase toimel orienteeruvad magnetmomenti omavad tuumad magnetvaljas umber asustavad korgemaid energiatasemeid ning parast impulsi loppemist lahevad tuumad teatud aja jooksul pretsesseerudes tagasi algolekusse b magnetvaljaga samasse sihti tuumad relakseeruvad algolekusse naasmine tekitab vastaval larmori sagedusel b kus on guromagnetiline suhe hzt fluktueeruva magnetvalja mis indutseerib umbritsevas mrtaparaadi mootemahises poolis ajas kahaneva amplituudiga pinge vabainduktsioonsumbumise ingl k fid free induction decay teisisonu moodetakse bga samas suunas relakseerumise tulemusel toimuvat magnetvalja muutust ajas mida kuvatakse parast fourier teisendust tmri spektri sagedusteljel piigina nii fttmri kui ka klassikalise mrt puhul maarab fid haabumise kiirus ehk relaksatsioon matemaatilisel teisendusel saadava spektri voi pildi resolutsiooni pikirelaksatsiooni aega tnimetatakse ka spinnvore relaksatsiooniajaks ning see iseloomustab relaksatsioonimehhanisme milles tuumade spinnid annavad umbritsevale keskkonnale energiat ara saavutades termiliselt tasakaalulise jaotuse pikirelaksatsiooni nimetus tuleneb faktist et vastavad mehhanismid uritavad spinnivektorite suunda muuta paralleelseks magnetvalja suunaga tuupiliselt mida tugevam on magnetvali seda luhem on ka uurimise all oleva tuuma t poikrelaksatsiooni aega tnimetatakse ka spinnspinn relaksatsiooniajaks voi faasikoherentsuse kadumise ajaks ning see iseloomustab magnetvalja suunaga risti toimuvaid relaksatsiooni mehhanisme parast bimpulssi on tuumad esialgselt uhes suunas orienteeritud ja jatkavad pretsesseerumist umber b telje samas kaotavad luhikese aja moodudes tuumade spinnide faasid koherentsuse moningate tuumade spinni faasid jaavad teistest maha see pohjustab bga risti oleva summaarse magnetmomendi haabumise faaside uhtlase jaotumise tottu ajas mida iseloomustabki t tuuma poikmagnetmomendi amplituud langeb t jooksul 37 protsendile ton praktikas moodetav fid relaksatsiooniaeg mis arvestab ka magnetvalja ebahomogeensust nii t kui ka t on voimalik moota hahni kajakatses misjuhul eksponeeritakse proovi kahe jarjestikuse rfimpulsiga millest esimene poorab tuuma spinni 90 kraadi b telje suhtes ja teine 180 kraadi bga risti oleval tasandil peegeldab spinnivektoreid nendele kahele impulsile jargneb luhiajaline spinnivektorite koherentsus maksimumis samasuunalisus mida nimetataks kajaks kui impulssidevahelist aega pikendada voib taheldada kaja amplituudi eksponentsiaalset vahenemist millest avaldub t kuigi reaalsed fid signaalid haabuvad ajas vaga kiiresti kasutatakse praktikas kadunud signaali taastamiseks eelpool mainitud kaja meetodit jargnev vorratus kehtib alati 2ttt tmrs puhul moodetakse kogu proovist saadud summaarset fidd millest saadakse fourier teisendusel resonantsi amplituudi ja sageduse voi keemilise nihke spekter need mootmised toimuvad tuupiliselt voimalikult ideaalselt homogeenses magnetvaljas tmrt puhul kasutatakse lisaks pohilisele magnetvaljale btapselt kontrollitud lineaarseid magnetvalja gradiente erinevates tasandites larmori sageduse valemist b kus b b bviimane komponent kirjeldab ruumilist lisamagnetvalja komponenti selgub et lineaarselt muutuvas magnetvaljas muutub ruumiliselt ka vastava tuuma resonantssagedus nahtus voimaldab magnetvalja gradiendi tapsel kontrollimisel registreerida ja viia vastavusse ka uhte tuupi aatomite asukohta ning hulka gradiendivaljas soltuvalt nende resonantssagedusest seda protsessi nimetatakse ka uhedimensiooniliseks ehk 1d mrtks et uurida proovis vaid teatud tasandit ja koostada hiljem soovi korral erinevate tasandite tmrpiltidest 3d tmrkujutist tuleb esmalt teatud meetodite abil uuritav tasand valida tahistades zteljega uuritavate tasanditega risti oleva telje tuleb sarnaselt 1d mrtga rakendada mooda seda telge magnetvalja gradienti gd mis juhul muutub larmori sagedus soltuvaks zkoordinaadist z b gz kus alaindeks rf tahendab raadiosagedusliku impulsi sagedust mida peaks teatud koha z mojutamiseks kasutama tasandil z z pusivad poorlevas taustsusteemis spinnid paigal samal ajal kui suurematel ja vaiksematel z vaartustel poorlevad spinnid erineva kiirusega kuna mojutav rfimpulss ei taida nende kihtide jaoks resonantsitingimust poorlevas taustsusteemis on viilu valikul seega oluline vaid ztelje suunaline magnetvalja gradiendi tugevus ja mojutava rfimpulsi ribalaius mida kitsam on rfimpulsi ribalaius ehk kasutatavate sageduste vahemik seda ohem uuritav viil valitakse kasvava tugevusega magnetvaljas tuleb sama tuupi tuumadest koosneva viilu valimiseks kasutada uha korgemat d selleks et saada mrt kuvandit kahes mootmes eelnevalt valja valitud viilus kasutatakse praktikas kvaartusteruumi milles k tahistab samas faasis olevate spinnide ruumilist sagedust ehk lainearvu 1m mis avaldub uhedimensioonilisel juhul vastavalt k gt 1 kus alaindeks x tahistab valitud telge g tahistab vastava telje suunalist magnetvalja gradienti tm tuupiliselt suurusjargus 1050 mtm ja kestusega 01ms t gradiendi rakendamise algusest moodunud aega s ning luhimat vahemaad lainepikkust kahe samas faasis oleva spinni vahel piki valitud telge m seosest selgub et mida kauem voi mida tugevamat magnetvalja gradienti rakendatakse seda suurem on lainearvu absoluutvaartus lainearvu vaartus voib olla ka imaginaarne ja seega seda vaiksem reaalsetel juhtudel samas faasis olevate spinnide lainepikkus ruumiline sagedus k voimaldab kirjeldada iga tuuma spinni poikmagnetmomendi m ajalist kaitumist ruumis no labori taustsusteemis viimati mainitud suurus on koige tahtsam avaldis mrtpiltide saamiseks see on valitud viilu summaarse spinni signaali vaartus kruumis mida moodetakse praktikas eelpool mainitud spinnkaja fid tekitamise ja registreerimise meetodil taieliku 2d mrtpildi leidmiseks tuleb leida m vaartused erinevate ruumiliste lainearvude juures ja seejarel teha kahedimensiooniline fourier poordteisendus selgub et k 0 ja k 0 juhul on koik viilus olevad spinnid koherentsed ning registreeritakse maksimaalne voimalik summaarse spinni signaal see moodustab kruumi keskpunkti ja paneb paika kontrasti taseme kuid ei oma ruumilist informatsiooni ulejaanud punktid kruumis esindavad kompleksarvulisi 2d fourier teisenduse kordajaid st iga kruumi punkt lisab reaalse kuvandiruumi peale vahelduva heleduse ja tumedusega planaarlaineid mille leidub palju mootmisskeeme millel koigil on omad eelised ja puudused kuid koik annavad lopuks kruumi kus iga punkt tahistab hallskaalas vastava konfiguratsiooni summaarse spinni vaartust parast kahedimensioonilist kruumi fourier teisendust saab difraktsioonimustrit meenutavast ruumilise info pildist reaalse ruumi kuvand skaneerides 2d mrtkuvandeid jarjestikku asetsevate viilude jaoks on voimalik saada ka 3d mrtkuvand tuupilise spinnkajakuva mootmine koosneb jargmistest etappidest vt seletav skeem kui proovile rakendatakse xteljelist gradienti g mis muudab k vaartusi nimetatakse protsessi ruumiliseks sageduskodeerimiseks kui aga yteljelist gradienti g nimetatakse seda faasiliseks kodeerimiseks kuigi sisuliselt on protsessid samavaarsed kirjeldatud mooteprotseduuriga taidetakse kruum ridahaaval kuid voimalikud on ka teistsugused skeemid mis kasutavad suuresti ara kruumi summeetriat ning millest igauhel on omad eelised ja puudused koik need annavad 2d fourier teisendusel praktikas 2d dfftd kasutades reaalses ruumis 2d mrtpildi sealhulgas voidakse kasutada kontrasti suurendamiseks t ja t vaartustega kaalufunktsioone voi teatud kontrastaineid tuumamagnetresonantsi tekitavad ja registreerivad mrtseadmed koosnevad tavaliselt mitmekihilisest koaksiaalsest silindrilisest mahissusteemist mille abil mrt peamine kasutusvaldkond on meditsiin kus uuritakse inimeste pehmeid kudesid kuna need sisaldavad hulgaliselt vett mis omakorda koosneb mrtuuringuteks sobilikest h isotoopidest meditsiinis on statsionaarse magnetvalja tugevused tavaliselt 15 voi 3 teslat mrtseadmed mis kasutavad tugevamaid magnetvalju ei kasutata inimeste uurimisel mrt peamised eelised mrt peamised puudused mark on diskreetne tahenduse uhik see on miski mis kaib millegi kohta kellegi jaoks ja mingis rollis markide hulka muu hulgas kuuluvad sonad kujundid zestid lohnad maitsed haalikud koik vahendid mille abil uks tundlik ja motlev vaim saab teisele sonumi edastada filosoofias on margi loomust kaua arutatud algselt oli keeleteaduses ja hiljem semiootikas kaks koolkonda uhed uurijad pidasid marke duaadilisteks suheteks kahe asja vahel teised panid ette tolgendada marke triaadiliste kolme asja vaheliste suhete rekursiivses mustris charles sanders peircei jargi on mark suhe esitise margikandja objekti ja tolgendi vahel margi puhul on ferdinand de saussurei jargi oluline tahistaja ja tahistatu omavaheline suhe klassikalise charles peircei markide klassifikatsiooni kohaselt jaotuvad margid ikoonideks indeksiteks ja sumboliteks augustinus andis esimesena margi signum uldise definitsiooni laiendades margi moistet keelemarkidele teoses de doctrina christiana kirjutab ta mark on ju asi mis peale mulje mida ta avaldab meeltele paneb enda toimel ex se mottesse tulema millegi muud nonda motleme jalge nahes et laks mooda loom kelle jalg see on ja suitsu nahes tunneme ara cognoscimus et all on tuli ja elusolendi haalt kuuldes paneme tahele tema hinge seisundit ja kui pasun huuab siis sodurid teavad et tuleb peale tungida voi taganeda voi teha midagi muud mida lahing nouab ii11 edasi jaotab ta margid loomulikeks ja kokkuleppelisteks markidest on aga uhed loomulikud teised antud loomulikud margid on need mis ilma mingi marguandmise tahteta voi puudluseta enesest soltumatult praeter se panevad enda toimel ex se midagi muud ara tundma cognosci nonda nagu suits tahistab tuld see ei pane ju tahtlikult tahistama vaid kogetud asjade tahelepanemise ja markamise abil tuntakse ara et all on tuli olgugi et paistab ainult suits aga ka mooduva looma jalg kuulub sellesse markide sukku ja vihase voi kurva elusolendi nagu tahistab hinge seisundit isegi kui see kes on vihane voi kurb seda ei taha ja mis tahes muu hingeliigutuse annab teada nagu isegi kui me ei pane teda teada andma ii12 aga antud margid on need mida mingid elusolendid omavahel vastastikku annavad et naidata nii palju kui nad suudavad oma hingeliigutusi voi mis tahes tajumusi voi motteid ei ole ka muud pohjust marku anda see on marki anda kui selleks et valjendada ja teise hinge ule viia seda mida kannab hinges see kes marki annab ii13 kuigi charles sanders peircei margikontseptsioon on aja jooksul arenenud on selle pohijooned pusivad ta defineerib marki palju kordi uks viimastest definitsioonidest on niisugune ma defineerin marki millenagi mis on millegi muu poolt mida ma nimetan objektiks niimoodi maaratud determined ning defineerib niimoodi mingi toime effect mingile isikule millist toimet ma nimetan selle tolgendiks et viimane on sellega vahendatult maaratud esimese poolt kirjutises sundry logical conceptions 1903 on jargmine definitsioon mark ehk esitis on esimene mis on niisuguses triaadilises suhtes mone teisega mida nimetatakse tema objektiks et ta on voimeline maarama mone kolmanda mis omandab tema objektiga sellesama triaadilise suhte milles ta ise on sellesama objektiga monikord nimetab peirce niimoodi defineeritud marki esitiseks representamen voi ka esituseks representation voi aluseks ground hilisemas semiootikaterminoloogias vastab see margikandjale margiks nimetab ta sel juhul esitise objekti ja tolgendi komplekti esitis holmab mingi nahtuse need aspektid mis on margi seisukohast olulised objekt on see mille kohta esitis kaib objekt holmab vastava nahtuse need aspektid mis on margi seisukohast olulised objekt maarab esitise esitades tingimused millele esitis peab vastama et marki tahistada tolgend ehk interpretant on just nagu esitise tolge mis voimaldab esitise objektist paremini aru saada esitis maarab tolgendi sunnitades ja kujundades arusaamist kasutades selle viisi teatud aspekte kuidas esitis tahistab objekti peircei margikontseptsiooni esimene klassikaline esitus sisaldub artiklis on a new list of categories 1867 esitise ja objekti vahelise tahistamissuhte tolgendamine toetub arusaamisele tahistamise baasist saadav tolgend on objekti uus arenenum esitis mis omakorda sunnitab uue tolgendi tekib loputu markide ahel loputu semioos et iga esitis peab sunnitama uue tolgendi et olla esitis ning iga esitis on ise mone esitise tolgend siis eelneb ja jargneb igale tahistamisele lopmata palju marke pole selge kas peirce jai ka hiljem sellise arusaama juurde peirce eristas selles artiklis esimest korda kolme voimalikku viisi kuidas esitised esitused sunnitavad uusi tolgendeid esiteks pelga uhisuse kaudu mones omaduses quality selliseid esitisi ta nimetab sarnasusteks likenesses hilisem nimetus ikoon teiseks sellised esitised mille suhe oma objektidega seisneb vastavuses tosiasjale indeksid kolmandaks sellised esitised mille suhe oma objektidega on omistatud tunnus imputed character sumbolid teiste sonadega kui me tolgendame esitist oma objekti kohta kaivana mone uhise omaduse tottu siis see esitis on ikoon peirce toob naiteks portreed ning tahed p ja b kui tolgend tugineb monele toorele olemasolufaktile naiteks pohjuslikule seosele siis see esitis on indeks naiteks tuulelipp voi mortsuka ja ohvri vaheline suhe kui tolgend tugineb vaadeldud uldisele voi kokkuleppelisele seosele esitise ja objekti vahel siis esitis on sumbol naiteks prantsuse sona homme ja inglise sonal man on uhine osutus see jaotus jai peirceil pusima kull moningate modifikatsioonidega 1860ndate aastate margikontseptsiooni uks omapara on see et peirce seob margid tunnetusega vaites muu hulgas et kogu motlemine toimub markide abil et tolgendid on tahistussuhteid tolgendavad motted ning need on ise margid siis motted ongi margid motemargid thoughtsigns sellega seoses peirce alatahtsustab ikoone ja indekseid ferdinand de saussurei 18571913 jargi koosneb mark tahistajast signifiant ja tahistatust signifie neid ei tule votta eraldi entiteetidena vaid vastavusena tahenduslike haalikuliste erinevuste ning voimalike erinevate oigete denotatsioonide vahel saussurei mark oleleb ainult sunkroonilises susteemis milles margid on defineeritud oma suhteliste ja hierarhiliste koosesinemise voimaluste kaudu saussurei tolgendatakse sageli valesti pidades tahistajaid millekski mida saab valja oelda ja tahistatuid asjadeks maailmas tegelikult on ja on alati olnud keele suhe keelega langue ja konega parole keeleteaduses teoreetiliseks probleemiks roman jakobson saussure vaidab et tahistaja ja tahistatu suhe on arbitraarne on siiski suhteline motivatsioon tahistaja tahistamisvoimalusi piirab keelesusteemi elementide kompositsionaalsus sona saab omandada uue tahenduse ainult juhul kui ta on koigist teistest sonadest tajutavalt erinev ning tal pole juba tahendust marcianus imperator caesar flavius marcianus augustus oli idarooma keiser marcus aurelius imperator caesar divi antonini pii divi hadriani marcus aurelius antoninus augustus sunninimi marcus annius catilius severus 26 aprill 121 17 marts 180 oli vanarooma keiser 7 martsist 161 kuni surmani teda on nimetatud filosoofiks keisritroonil kirjutas aastal 167 stoitsismil pohineva filosoofilise raamatu iseendale valitsejana tuli tal enamiku ajast tegeleda germaanlaste ja teiste vaenulike joudude runnakute torjumisega mistottu ta viibis roomas vaga harva suri loomulikku surma omandatud tiitlid armeniacus 164 medicus 166 parthicus 166 germanicus 172 sarmaticus 175 macrinus imperator caesar marcus opellius severus macrinus augustus sunninimi marcus opellius macrinus 165 juuni 218 oli vanarooma keiser 11 aprill 217 kuni surmani maximinius thrax imperator caesar caius julius verus maximinius augustus sunninimi caius julius maximinus 172 aprill 238 oli vanarooma keiser veebruarist 235 kuni surmani hukati sodurite poolt lisanimi thrax vajab taiendamist marie catherine sophie de flavigny marii katriin sofii do flavinjii vikontess de flavigny 31 detsember 1805 5 marts 1876 abielus krahvinna marie dagoult marii daguu kirjanikunimi daniel stern oli kirjanik ja ferenc liszti armuke ta sundis saksamaal frankfurdis maini aares tema vanemad olid alexander victor francois de flavigny 17701819 ja maria elisabeth bethmann 17721847 ta abiellus 16 mail 1827 charles louis constant dagoultga krahv dagoultga 17901875 nii et temast sai krahvinna dagoult neil oli kaks tutart louise 18281834 ja claire 18301912 19 augustil 1835 nad lahutasid aastatel 18351839 elas marie abiellumata koos helilooja ferenc lisztiga 18111886 neil olid lapsed blandina cosima ja daniel blandina 18351862 oli tulevase prantsuse peaministri emile ollivieri esimene naine kuid suri noorelt cosima 18371930 abiellus algul tuntud pianisti ja dirigendi hans von bulowiga ning hiljem helilooja richard wagneriga daniel 18391859 oli tuntust kogumas andeka pianistina kuid suri varases eas tuberkuloosi marie suri pariisis ning maeti perelachaisei kalmistu 54 ossa marie dagoult tuntuim teos on histoire de la revolution de 1848 1848 aasta revolutsiooni ajalugu mille ta kirjutas daniel sterni nime all miljon on tuhat tuhandet ehk 1 000 000 ehk 10 sisusteemi mootuhikute puhul kasutatakse miljonikordse valjendamiseks eesliidet mega luhend m eestikeelne luhend on mln mihhail borissovits hodorkovski vene keeles sundinud 26 juunil 1963 on venemaa arimees endine oligarh ja endine poliitvang 2003 aasta seisuga oli ta rikkaim inimene venemaal ja rikkuselt 16 inimene maailmas tema varanduse pohiosaks olid venemaa naftakompanii jukos aktsiad aastatel 20032013 kandis hodorkovski vanglakaristust ta vabanes 20 detsembril 2013 25 oktoobril 2003 arreteeriti hodorkovski novosibirski tolmatsovo lennujaamas venemaa peaprokuratuuri poolt suudistatuna maksudest korvalehoidmises 31 oktoobril kulmutas valitsus jukose aktsiad hodorkovski ja jukose vastaseid samme peeti osaks venemaa juhtkonna puuetest votta voim tagasi oligarhidelt kes 1990 aastate privatiseerimiste kaigus omandasid suured varandused ja kontrollisid suuremat osa venemaa majandusest hodorkovski kasvas ules tuupilises noukogude keskkonnas moskvas kahetoalises korteris tema vanemad oli insenerid isa boriss hodorkovski oli kasvanud vanemateta teada oli tema isa moissei hodorkovski kes toenaoliselt oli parit kiievi lahistelt parinevate juutide seast ema marina filippovna sundinud petrova on oigeusklik venelanna kelle esivanemate seas oli ka vene aadlikke noor hodorkovski oppis hasti mendelejevinimelises keemiatehnoloogia instituudis oli ta komsomolisekretari asetaitja ta abiellus ulikoolis jelena dobrovolskajaga kellega ta sundis 1985 aastal poeg pavel nad lahutasid ning 1991 aastal abiellus ta oma teise naise innaga kellega tal on tutar ja kaks poega perestroika tuultes avas hodorkovski 1986 aastal koos partneritega komsomolist oma esimese ari kooperatiivkohviku samuti imporditi arvuteid ja muud tehnikat konjakit ja muud kaupa 1988 aastaks oli ettevotte kaive 80 miljonit rubla arist saadud sularahaga ostis hodorkovski oma partneritega panganduslitsentsi ja rajas 1989 aastal menatepi panga venemaa uhe esimese erapangana laienes menatep kiiresti kasutades suurema osa hoiustest hodorkovski edukate importeksporttehingute rahastamiseks menatep sai ka oiguse hallata fonde mis olid ette nahtud tsornoboli katastroofis kannatanute abistamiseks 1990 aastate algul raagiti et pank on aidanud kaasa noukogude riigikassa fondide suures ulatuses tuhjaksvarastamisele need vargused olevat leidnud aset noukogude liidu kokkuvarisemise 1991 eel ja jarel kui boriss jeltsin 1991 aastal voimule tuli kiirenesid gorbatsovi ajal alustatud turumajanduslikud reformid ning venemaal tekkis hodorkovskitaolistele ettevotjatele soodne keskkond tolleks ajaks oli menatep venemaa kohta arenenud finantsasutus ning sellest sai esimene ettevote alates oktoobrirevolutsioonist mis voimaldas oma aktsiaid osta pank kasvas kiiresti voites uha enam vaartuslikke kliente nagu rahandusministeerium maksuamet moskva linnavalitsus ja venemaa relvaekspordiagentuur nende poolt deponeeritud fonde kasutas hodorkovski pohiliselt oma kaubandusimpeeriumi laiendamiseks kompanii jukos ostmiseks pakkumist tehes toetus hodorkovski menatepile jukose andmetel osteti umbes 15 miljardi usa dollari eest varad mis praegu moodustavad jukose kompanii turukapitalisatsioon on 31 miljardit usa dollarit 1995 otsustas jeltsini kabinet privatiseerida riiklikud ettevotted sealhulgas riikliku naftakompanii jukos avaliku oksjoni labiviijaks maarati menatep menatep korvaldas uhele tehnilisele uksikasjale viidates konkurentsist uhe rivaalide grupi mis pakkus korgemat hinda oksjoni millel muudi 45 aktsiatest alghind oli 150 miljonit dollarit osalejaid vaid kaks kolme panga konsortsium pakkus 350 miljonit dollarit ning menatepi varifirma 159 miljonit kuna konkurendi ule kahe korra parema pakkumise lukkas menatep tagasi tehnilistele vigadele viidates osa deposiidist oli tvolakirjades siis jai naftafirma oksjonikorraldajale kokku maksis menatep 309 miljonit usa dollarit 78 kompanii aktsiate eest nende vaartuseks arvati 450 miljonit dollarit kaks aastat hiljem hinnati kompanii vaartuseks 9 miljardit dollarit see tehing nagu ka kumned teised sarnased tehingud kus oksjonikorraldajad voitsid oma oksjonid tekitasid paljudes venemaa elanikes ebaoiglustunnet ja umbusku hodorkovski algusaegadel naftaaris paistis ta tuupilise vene roovelparunina amoco mille hiljem vottis ule british petroleum oli algul jukose partner uhes vaga perspektiivses siberi naftamaardlas amoco kulutas maardla arendamiseks 300 miljonit dollarit kuid hodorkovski pigistas amoco tuhjaks kasutades meetodeid mis on arenenud maailmas enamasti ebaseaduslikud praegu saadakse sellest maardlast 90 miljonit barrelit paevas kui vene rubla 1998 aastal kokku varises varises kokku ka menatep sest ta oli votnud laenu valisvaluutas pank kaotas panganduslitsentsi kolm panka lounaaafrika vabariigi standard bank jaapani daiwa pank ja saksa pank west lb olid laenanud menatepile 266 miljonit dollarit jukose aktsiate tagatisel hodorkovski pakkus selle asemel naftat pangad keeldusid ning votsid aktsiad enda valdusse nad muusid aktsiad vaga kiiresti alandatud hinnaga maha saades alla poole laenusummast sest hodorkovski ahvardas avalikult emiteerida uusi aktsiaid et aktsiate vaartust alandada kuigi selline samm oli venemaal tol ajal seaduslik ei oleks ta suuremas osas arenenud maailmas seda olnud jukos muus ka oma pohiliste filiaalide aktsiaid offshoreriiulifirmadele mis arvatakse olevat seotud hodorkovskiga need kaks tehingut tegid hodorkovski menatepi ja jukose laane finantsringkondases kurikuulsaks alles 2003 aastal julges hodorkovski uuesti laane pankadelt laenu kusida hodorkovski oli uks esimestest oligarhidest kes moistis et globaalne ari nouab valisinvesteeringuid selleks et valisinvesteeringuid ligi tommata tuleb investoreid motiveerida nii ahnuse kui ka hirmuga karm kohtlemine mis sai osaks monedele laane suurematele ja voimsamatele ettevotetele tekitas enamikule investoritetele palju hirmu teised oligarhid kaitusid monikord samamoodi kui mitte hullemini kui rubla 1998 aastal kokku kukkus oli vahe investoreid naftakompaniisid ja panku mis oleks olnud huvitatud venemaaga ari tegemisest hodorkovski tegi jukose enneolematult labipaistvaks varem oli ta eitanud et tal on menatepis ja jukoses aktsiaid nuud ta tunnistas et tal on kontrollpakk jukos avaldas esimest korda oma aktsionaride nimed ning rahvusvahelistele standarditele gaap vastavad aruanded ja hakkas maksma makse ja suuri dividende hodorkovski vottis toole palju arijuhte laane naftakompaniidest ning maaras jukose direktorite noukogusse palju auvaarseid mittetegevdirektoreid menatepi pank mis oli joutud taasrajada uhe filiaali umber peterburis mis oli jaanud maksevoimeliseks hakkas isegi laenama raha ettevotetele mis ei kuulunud hodorkovskile panga vaitel antakse praegu ainult 15 laenudest hodorkovski grupi ettevotetele nagu tema valisnouandjad olid ennustanud toid uued juhtimismeetodid kaasa aktsiahinna kiire tousu sest valisinvestorid unustasid mineviku ja ostsid jukose aktsiaid mis on endiselt tugevasti alahinnatud kui konkureerival alfa pangal onnestus 2003 panna bp investeerima miljardeid oma naftafiliaali pidasid paljud seda poordepunktiks laane julguses venemaale investeerida allakirjutamistseremoonial viibisid nii president putin kui ka briti peaminister tony blair andes marku et ari muutub venemaal rentaablimaks hodorkovskist sai ka filantroop kes varustas opetajate internetikoolituse keskusi finantseeris ajakirjanike reformi ja demokraatiaalast diskussiooni ja rajas fondid arheoloogiliste kaevamiste kultuurivahetuste ja laste suvelaagrite finantseerimiseks hodorkovski kriitikud nagid selles poliitilist poseerimist sest ta finantseeris 2003 aasta lopu riigiduumavalimiste eel mitut parteid ta on avalikult kriitiline venemaa juhitava demokraatia suhtes tavaliselt hoidub ta kritiseerimast valitud juhte kuid utleb et sojavael ja julgeolekuteenistusel on liiga palju voimu ta utles ajalehele times see on singapuri mudel see on termin millest venemaal praegu aru saadakse see tahendab et teoreetiliselt on teil vaba ajakirjandus kuid praktikas on enesetsensuur teoreetiliselt on teil kohtud praktikas teevad kohtud ulaltpoolt dikteeritud otsuseid teoreetiliselt on kodanikuoigused konstitutsioonis kirjas praktiliselt ei saa te neid oigusi kasutada aprillis 2003 teatas hodorkovski et jukos uhineb sibneftiga moodustades naftakompanii mille reservid on vordsed laane hargmaiste naftakompaniidega hodorkovski olevat pidanud labiraakimisi exxonmobili ja chevrontexacoga et nad ostaksid suure paki jukose aktsiaid sibneft rajati 1995 boriss berezovski ettepanekul sellele firmale kuulusid riikliku naftakompanii moned koige vaartuslikumad varad kontroversiaalse oksjoni kaigus omandas berezovski 50 kompaniist hinnaga mida enamik vaatlejaid peab vaga madalaks kui berezovski laks putiniga tulli ja oli sunnitud lahkuma venemaalt londonisse kus talle anti asuuli loovutas ta oma aktsiad sibneftis roman abramovitsile abramovits noustus uhinemisega uhinenud firma kasutuses oli maailmas teisel kohal olevad nafta ja gaasivarud 194 miljonit barrelit exxonmobili jarel jukossibneftist sai tootmise poolest maailmas suuruselt neljas firma 23 miljonit barrelit toornaftat paevas hodorkovski partneri ja aktsiate arvult teisel kohal oleva jukose aktsionari platon lebedevi vahistamine juulis 2003 kahtlustatuna riikliku vaetisefirma aktsiapaki illegaalses omandamises 1994 kutsus esile jukose aktsiate languse vaidetavate maksuvolgade katteks pandi koigepealt muuki jukose peamine tootmisuksus juganskneftegaz mis muudi oksjonil ettevottele baikalfinansgrup mille 4 paeva hiljem ostis riiklik rosneft 1 augustil 2006 kuulutas kohus jukose pankrotis olevaks oksjonitel muudi maha kogu jukose vara pankrot loppes firma likvideerimisega 2007 aasta oktoobris rahuldamata jai 76 miljardi rubla eest volausaldajate noudeid hodorkovski vangistati 25 oktoobril 2003 novosibirski lennujaamas 31 mail 2005 moistis moskva linna mestsanski kohus ta suudi 6 suudistuspunktis seitsmest ja karistas teda 9 aasta pikkuse vangistusega muu hulgas tunnistati ta suudi maksutulude varjamises ja maksudest korvalehoidmises jukosest raha valjakantimises kohtu nouete eiramises ja aktsiate ebaseaduslikus omastamises tapselt samade punktide eest tapselt sama pikaks ajaks moisteti vangi ka tema aripartner platon lebedev suudimoistmise hetkeks olid molemad vanglas istunud juba 583 paeva ehk poolteist aastat mille vorra vanglas istuda jaavat aega vahendati lisaks tuli molemal tsiviilhagi raames maksta 174 miljardit rubla ehk 76 miljardit eesti krooni teise astme kohtus vahendati karistust 8 aastale ta viibib tsita oblastis asuvas vangilaagris 2007 aastal alustati hodorkovski vastu uut kohtuprotsessi uute suudistuste alusel 2003 aastal peaministri ametit pidanud mihhail kasjanovi tunnistuse kohaselt oli hodorkovski ja lebedevi vahistamise tegelik pohjus see et nad olid rahaliselt toetanud kommunistliku partei tegevust kohtuprotsess hodorkovski ja lebedevi ule aratas suurt tahelepanu isegi valismaal naiteks euroopa noukogu parlamentaarne assamblee saatis sabine leutheusserschnarrenbergeri oma raportandina jukose afaari asjus moskvasse hodorkovski ja lebedeviga kohtuma mestsanski kohus keeldus 28 septembril 2004 selleks kohtumiseks luba andmast 20 detsembril 2013 kirjutas vladimir putin alla hodorkovski armuandmispalvele ja ta vabastati vanglast mega sumbol m on siprefiks mootuhikute sisusteemis mis tahistab miljoni ehk 1 000 000 ehk 10kordset naiteks prefiksit mega kasutatakse monikord ka mittestandardsel viisil uks megatonn uhik mida sageli kasutatakse tuumarelvade voimsuse mootmiseks trotuulekvivalendina on 1 000 000 tonni massiuhik tonn vordub 1000 kilogrammiga nii et seda uhikut tuleks oigupoolest nimetada megagrammiks ja kilotonni teragrammiks informaatikas vordub 1 megabait luhend mb 1 048 576 2 baidiga vaata binaarne prefiks uks megabitt vordub 1 048 576 2 bitiga luhend on ka sel juhul m selles tahenduses on tehtud ettepanek kasutada prefiksit mebi luhend mi kuid see ei ole labi lainud segadust on suurendanud asjaolu et diskettide margenduses 144 mb tahendab mb 10001024 baiti turunduslikel eesmarkidel kasutatakse arvutitoostuses megabaidi suurusena sageli ka miljonit baiti iseloomulik on see naiteks kovaketaste suuruse tahistamisel maximianus imperator caesar marcus aurelius valerius maximianus augustus sunninimi teadmata 21 juuli 250 juuli 310 oli 1 aprillist 286 kuni 1 maini 305 astus tagasi koos diocletianusega vanarooma keiser parast seda detsembrist 306 kuni novembrini 308 sunniti tagasi astuma sooritas 310 aastal enesetapu lisanimed germanicus maximus 287 sarmaticus maximus 289 gothicus maximus 293 persicus maximus 295 britannicus maximus 296 carpicus maximus 297 armenicus maximus 298 medicus maximus 298 adiabenicus maximus 298 maximianuse residents paiknes trieris kuid ta viibis enamasti sojakaikudel 285 aastal sodis gallias bagaudae osades allikates bacaudae massuliste liikumisega ning alistas need sama aasta hilissuvel nimetatud liikumise tugiala voisid olla maapiirkonnad kuid selle tekke pohjused on ebaselged samal ajal saatis ta carausiuse nimelise ohvitseri gallia pohjarannikule kelle ulesandeks oli kaitsta seda piirkonda friisidest ja saksidest piraatide vastu 285288 voitles reini joe aares elanud germaani hoimudega korraldas 288 aastal koos diocletianusega sojakaigu alemannide hoimu vastu mille kaigus kasutati ka poletatud maa taktikat carausius alustas 286 aastal tema vastu massu mille tulemusena loid britannia ja loodegallia rooma impeeriumist lahku maximianusel ei onnestunud carausiust kukutada sest tema laevastik havis tormis aastatel 289 voi 290 maximianusele alluv vaejuht constantius alustas sojakaiku carausiuse jarglase allectuse vastu ning 296 aastal onnestus tal massuliste juht kukutada maxentius imperator caesar divi valerii maximiani marcus aurelius valerius maxentius augustus sunninimi marcus valerius maxentius u 278 28 oktoober 312 oli vanarooma keiser 28 oktoobrist 306 kuni surmani 28 oktoobril 312 lisanimed herculius tapeti lahingus tema isa oli maximianus marcha real kuninglik marss on hispaania riigihumn see on uks vaheseid riigihumne millel pole sonu hispaania riigihumn on uks vanemaid euroopas selle paritolu pole teada esimest korda mainiti seda 1761 aastast parinevas dokumendis libro de ordenanza de los toques militares de la infanteria espanola hispaania jalavae fanfaarisignaalide maarustik seda nimetati marcha granadera grenaderide marss kuid autorit ei mainitud sest see polnud juba siis teada dokumendis oli ara toodud partituur ammust ajast laksid kuninga grenaderid selle humni saatel voitlusse ja defileerisid kuningliku perekonna ees kirjanik hugo kehrer vaidab et teose komponeeris preisimaa kuningas friedrich suur kuigi selle vaite kasuks puuduvad toendid moned ajaloolased sealhulgas isa otano rohutavad selle marsi uhisjooni moningate carlos i voi felipe ii aegsete sojavaekaiguviisidega lahtudes hupoteesist et alfonso x targa laulus nr 42 on uks fraas praegusest hispaania humnist 1770 kuulutas kuningas carlos iii marcha granadera ametlikuks aumarsiks mida mangiti avalikel ja tseremoniaalsetel uritustel varsti hakkasud hispaanlased pidama la marcha granadera t oma riigihumniks ning nimetama seda la marcha real kuninglik marss sest seda mangiti alati avalikel uritustel kuningliku perekonna juuresolekul teise hispaania vabariigi ajal 19311939 vahetas marcha real i riigihumnina valja himno de riego ent francisco franco taastas kohe parast kodusoja loppu la marcha reali vana nime la marcha granadera all oktoobris 1997 anti valja kuninglik dekreet mis reguleerib marcha reali ametlikku kasutamist monoteism on usk ainsasse universaalsesse koikeholmavasse jumalasse on erinevaid monoteismi vorme sealhulgas uks monoteismi alternatiive on poluteism mille kohaselt jumalaid on mitu dualismi jargi on olemas kaks soltumatut jumalikku olendit voi igavest printsiipi millest uks on hea ja teine kuri nagu algul zoroastrismis kuid taielikumalt gnostilistes susteemides naiteks maniluses enamik monoteiste utleksid et monoteism on definitsiooni poolest poluteismiga uhitamatu poluteistlike usundite jargijad kaituvad siiski sageli samamoodi nagu monoteistid asi on selles et usust paljudesse jumalatesse ei tulene paljude jumalate kummardamine paljud poluteistid usuvad paljudesse jumalatesse kuid kummardavad ainult uhte sellist praktikat nimetatakse henoteismiks ka poluteistlikes kultuurides on momoteistlikke teoloogiaid naiteks moned koolkonnad hinduismi raames mille jargi paljud jumalad lihtsalt esindavad uheainsa aluseks oleva jumaliku vae aspekte uheainsa jumala kummardamine panteonist voib areneda omamoodi monoteismiks nagu naiteks atoni kultuse puhul vanaegiptuse vaarao echnatoni valitsemise ajal et paljudes poluteistlikes religioonides ei ole vahe jumalate ja teiste uleloomulike olendite vahel nii jarsk kui monoteismis ja puudub ka uhene heakurja eristus ei ole usundite liigitamine alati nii kerge kui esmapilgul tundub zoroastrismi peavad moned uurijad koige varasemaks monoteistlikuks vaateks mis inimkonnas on valja kujunenud kuigi tegemist ei ole taieliku monoteismiga sest peajumal ahura mazda ei ole ainus looja on teooriaid mille jargi judaism joudis oma praeguse monoteistliku arusaamani jumalast zoroastrismi ja vanakreeka filosoofia mojul enne seda peeti jahvet uksnes hoimujumaluseks kes hoolitses aabrahami jareltulijate eest see arvamus ei ole uhitatav sellega kuidas aabrahamlikud religioonid judaism kristlus ja islam ennast ise moistavad need rohutavad et eksklusiivne monoteism urgmonoteism on kogu inimkonna algne usund ning koik teised jumalad on iidolid ja loodud olendid keda on ekslikult hakatud jumalustena kummardama kristlik usk kolmainsusesse on kristluse enda jargi monoteism samas seavad paljud judaistid muslimid ja unitaristlikud kristlased selle kusimargi alla kriitikud vaidavad et kolmainsuse kummardamine on tegelikult triteismi vorm hupoteetiline usususteem mille kohaselt on olemas kolm erinevat jumalat isa poeg ja puha vaim maroko on kuningriik loodeaafrikas selle koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium laanesahara marokol on pikk atlandi ookeani aarne rannajoon mis gibraltari vainast moodudes jatkub vahemere aares naaberriigid on mauritaania edelas ning alzeeria idas ja kagus piir alzeeriaga on kinni vahemere rannikul on ka kaks hispaania enklaavi ceuta ja melilla atlandi ranniku vastas on kanaari saared ja pohja pool teisel pool vahemerd on hispaania marrakechi linnast 63 km kaugusel korgatlase maestikus asub pohjaaafrika korgeim tipp jbel toubkal 4167 m maroko pealinn on rabat suurim linn on casablanca teised suuremad linnad on agadir fes marrakech meknes tanger ja tetouan maroko polisrahvaks on iidsetest aegadest parit heledanahalised berberid korberandurid kaubitsejad ja kunagised sodalased berberid elavad magi ja poolkorbealadel korbes randleb beduiine prantslaste ja hispaanlaste hulk on maroko iseseisvumisest peale vahenenud marokos elab 2007 aasta seisuga 33 757 000 inimest riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ja 2025 aasta eeldatav rahvaarv on 42 000 000 inimest maroko rahvastik on demograafilise ulemineku esimeses etapis kuna sundimus on suur ja suremus vaike rahvastiku tihedus on keskmiselt 68 inkm koige tihedam on asustus linnastunud rannikualadel maroko lounaosa ja maestikualad on asustatud vaga horedalt linnades elab 58 inimestest aastal 2011 toimunud referendumi tulemusena sai uks berberi keeltest tamazight riigikeele staatuse maroko looduse eripara maaravad magine pinnamood ja atlandi ookeani ning sahara moju maroko varieeruv pinnamood sisaldab kirdest edelasse minevat maa keskosa labivat atlase kurdmaestikku mille orud ja lavamaad jaotavad selle ala neljaks magiseks piirkonnaks kolm tahtsamat magist piirkonda mis jooksevad uksteisega paralleelselt on korgatlas kuni 4167 m korgune keskatlas mis on kuni 3343 m korgune ja antiatlas mis on neist koige madalam kuni 2500 m korgatlasel asub ka maroko korgeim punkt jbel toubkal mis on korgeim ja ligipaasetavaim maemassiiv atlase ahelikus pohjaaafrikas on ta korgeim tipp maroko lounaosas madalduvad maed sahara korbe platooks antiatlase eelmaed madalduvad lounaosas ja kaguosas sahara korbe lavamaadeks ning kivi ja liivakorbetasandikeks atlase maestikust loodes asuvad maroko keskplatoo meseta ja korgtasandikud tadla rehamna ja haouz maa kirdeosa holmab korgplatoo maa pohjaosa holmavad vahemere rannikuga roobiti asetsevad errifi ahelikud mis on kuni 2452 m korgused maroko edelaosas asub enamus sahara korbe ala maroko asub lahistroopilises kliimavootmes kliima on kuiv kuigi rannikupiirkondades sajab vaikestes kogustes novembrist martsini vihma temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast samal ajal kui louna ja kagu piirkonna korbealadel touseb suvel temperatuur ekstreemselt korgele on maestike korgematel aladel suveohtutel jahe ja talvel vaga kulm atlase maestik eraldab vahemerelise ja sahara korbelise kliimaga ala mistottu vahemerelise kliimaga piirkonnale on iseloomulikud kuiv kuum suvi ja niiske soe talv oopaevane temperatuur on vaga muutlik rannikul on keskmine temperatuur juulis 2328 c jaanuaris 912 c sademeid 600800 mm aastas magedes on kliima niiskem ja jahedam sademeid on ule 1000 mm aastas korgemal kui 2000 m on 34 talvekuu keskmine temperatuur alla 0 c lumikate pusib 45 kuud maa louna ja idaosas valitseb kuiv mandriline kliima sademeid 100200 mm kohati 50 mm aastas maroko kliima vaheldumises mangib vaga suurt rolli kulma kanaari hoovuse jahutav toime mis on uheks suuremaks kliima kujundajaks atlase magede ja sahara korbe korval kogu maroko pindalast on vee all vaid 250 km2 pusiva vooluga jogesid on vahe kuna paljud kuivavad suve jooksul ara suuremad joed on ummerrbia pikkus 557 km sebu 458 km ja moulouya 520 km joed on tahtsad eeskatt veevarustuses kuna marokos on 15 veehoidlat mis on enam kui 100 mln m3 suuruse mahutavusega marokos ei esine jarvi kuna on suhteliselt kuiv maa mistottu puudub riigis ka laevatatavate siseveekogude olemasolu enamus riigi veest on veehoidlates maroko peamised loodusvarad on pollumajanduslikud koige olulisemal kohal on fosfaat mille varudest kogu maailmas omab maroko 75 fosforiiditoodangult ollakse maailmas teisel kohal valjaveolt aga esikohal palju leidub ka raua mangaani plii tsingi koobalti vase ja tinamaaki puriiti hobedat kulda ja keedusoola energeetilistest maavaradest toodetakse kivisutt vaheses koguses naftat ja maagaasi kaldalahedased veed on kalarikkad maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja maroko on uks aafrika joukamaid riike mille majandust mojutab esmajoones riigi geograafiline asend maroko on kuigivord laanestunud ja teatud edusamme saavutanud arengumaa mis arendab koostood euroopa liiduga majandus on vordlemisi mitmekulgne nafta maagaas ja puuvill voivad selles mangida olulist rolli kui loodusolud on selleks soodsad ent kuigivord on arenenud ka teraviljakasvatus ja aiandus kasitoo ning tootlev toostus majanduskasvu annavad oma panuse ka rahvusvaheliste ettevotete investeeringud telekommunikatsioonisektorisse ning valjaspool kodumaad elavate marokolaste rahasiirded hinnanguliselt saadetakse kodumaale igal aastal 2 miljardi vaartuses valismaal teenitud dollareid marokol on kehtiv vabakaubandusleping euroopa liidu ja ameerika uhendriikidega uldine elatustase on siiski madal uhiskonnasisesed kontrastid aga mitte vaga teravad maailmamajandusega on maroko seotud norgalt aga tuleb vahemalt oma probleemidega toime randkarjandus haabub korbed tuhjenevad sellestki vahesest rahvastikust mis seal oli marokos on arenenud teedevork eriti pohja ja laane keskuste vahel pohjamaroko suuremaid linnu ning ka veel marrakeshi uhendab raudtee mis on mugavaim viis suuremate linnade vahel reisimiseks bussiuhendus tahtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega lahimate linnade ja kulade vahel soidavad ka taksod transpordi infrastruktuuri arengut takistavad atlase kurdmaestik ja sahara korbealad marokol on pikk merepiir mis voimaldab kasutada meretransporti laevatatavad siseveekogud aga puuduvad maanteid on 57 493 km sealhulgas kovakattelisi 32 716 km teedevorgu tihedus on suurem maroko loodeosas kuna seal paiknevad tahtsamad linnad ja rahvastiku tihedus on suur horedam on riigi lounaosas kuna seal on korb raudteede kogupikkus on 1907 km sellest 1003 km on elektriraudtee meretransport on tahtsal kohal kuna mereteed pidi on maroko uhendatud euroopaga 98 kauba ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades marokos on 27 sadamat millest 11 on rahvusvahelised reisi ja kaubasadamad 11 regionaalsed sadamad peamiselt kohalikuks liikluseks ja kalasadamad ja 5 jahisadamat tahtsaimad sadamad on agadiris casablanca ja tangeris lennujaamu on 60 neist kovakatteradadega 26 maroko on tuntud turismimaa regiooniliselt voistleb ta tuneesia egiptuse ja turgiga turismi soodustab euroopa ja aafrika vahel sideluliks olemine turism meelitab marokosse palju investoreid riiki kulastab ule 3 miljoni turisti aastas kes toovad sisse umbes 4 miljardit usa dollarit tanapaeval on agadir maroko populaarseim sihtkoht linna eeliseks on vaieldamatult enam kui 7 km pikkune liivarand kuurortlinn pakub voimalusi tegelda enamiku veespordialadega ning suureparaseid rannahotelle mille juures asuvad ka tennise ja vorkpallivaljakud palju on imelisi restorane kus on esindatud erinevate rahvaste koogid kaubeldakse koikvoimalike maitseainete ehete lohnade ja nahktoodetega kohalik kasitoo on varvikirev eriti kaunid on hobedast ja poolvaariskividest valmistatud berberite kaelakeed populaarseks sihtkohaks on ka casablanca mille peamine vaatamisvaarsus on hassan ii mosee mosee on linna koige korgem hoone ning uhtlasi ka koige grandioossem xx sajandi moslemite tempel ja suuruselt teine mosee maailmas marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased berberid roomlased portugallased hispaanlased ja prantslased kes koik jatsid endast maha midagi oma uskudest arhitektuuristiilidest ja keeltest tanapaevase maroko territooriumi asustasid vahemalt 8000 aastat ekr berberi hoimud kes tegelesid valdavalt maaviljeluse ja karjakasvatusega 7 sajandil joudsid maroko ja pohjaaafrika aladele muslimitest araablastest vallutajad ning juba 711 aastaks liideti kogu maroko territoorium araabia kalifaadiga suurem osa berberi hoimudest poordus islamiusku kuigi araablaste tulek ja islami levitamine ei kulgenud verevalamisteta kodusodade naol 8 sajandil vallutasid berberi moslemid maurid luhikese aja jooksul 711718 peaaegu kogu purenee poolsaare need vallutused moodustasid osa islami umaijaadide impeeriumi laienemisest vaid kolmel vaikesel maapiirkonnal astuuria navarra ja aragon pohjahispaanias onnestus oma vabadus sailitada 757 aastal asutati tuneesias asuva kairouani ka qayrawani jarel teise pohjaaafrika islamilinnana sijilmassa jargneva viie sajandi jooksul oitses ja rikastus linn karavanisadamana sool kuld ja vandel randasid malist ja sudaanist sijilmassa kaudu fesi ning sealt edasi euroopasse vastupidises suunas liikusid tekstiili naha ja relvakaravanid 8 sajandil saabus marokosse abbassiidide kalifaadist pagenud sojamehi ja ulikuid kes moodustasid esimese maroko riigi idrisiidide riigi ning idris i asutas 789 aastal oma riigi uue pealinnana fesi jargneval kolmel sajandil moodustasid araablased pohjaaafrikas vaikesearvulise valitseva eliidi ent 11 sajandil leidis aset suur araablaste sisseranne mille tulemusel berberid assimileerusid kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks votnud araabia kultuuri sealhulgas islami almoraviidide berberi dunastia 105610601147 valitses marokos mauritaanias laanealzeerias ja hispaanias alandalus asutasid marrakechi 10621070 ja tegid sellest oma pealinna almoraviidid uhendasid enda voimu alla lisaks marokole ka tolleaegse ghana kuningriigi ligikaudu tanapaeva mali ja mauritaania territooriumi ning suurema osa hispaaniast almohaadide berberi dunastia valitses 11331269 magribis pohjaaafrikas maroko alzeeria tuneesia liibuas ja hispaanias almohaadid rajasid esimese berberite riigi tinmelis atlase magedes umbes 1120 aastal alistades valitseva almoraviidide dunastia suutsid nad aastaks 1147 kogu marokos voimule saada abd almumin 11301163 vallutas marrakechi ja kuulutas iseenda kaliifiks aastal 1159 olid nende kontrolli all koik magribi alad ka alandalus sai sama saatuse osaliseks ning oli aastaks 1172 alhohaadide voimu all almohaadide voim ibeeria poolsaarel kestis kuni aastani 1212 kui muhammad alnasir iii las navas de tolosa lahingus sierra morenas kastiilia aragoni navarra ja portugali kristlike kuningate liidult luua sai moori voim ibeerias taandus peagi peaaegu taielikult kui cordoba ja sevilla vastavalt aastatel 1236 ja 1248 kristlaste katte langesid almohaadide valitsusaeg jatkus kuni mitmete hoimude ja piirkondade ulestousud voimaldasid nende ohtlikeimate vaenlaste mariinide esiletousu aastaks 1215 dunastia viimase valitseja katte jai lopuks vaid marrakech kus ta orja poolt aastal 1269 morvati mariinid piirasid marrakechi millega lopetati almohaadide valitsusaeg laanemagribis ning rajati mariniidide riik 1315 sajandil valitsesid riiki mariniidid ja wattasiidid 1617 sajandil saadiidid ning 17 sajandist tanapaevani valitsevad alouitid 1415 aastal vallutasid portugallased ceuta aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas portugal regulaarselt sekkuma maroko asjadesse ning hispaania omandas sadamad alzeerias ja tuneesias portugal sai vahepeal 1578 ranga kaotuse osaliseks abd el malek ilt ksar elkebiri lahingus ning selleks ajaks oli hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest aafrikas voitudele marokos jargnesid sisetulid mille tottu hispaanlased ja portugallased kaotasid moju vahemerekaubanduse ule mariniidide riik sailitas oma soltumatuse turklastest vaatamata sellele et osmanite riik vallutas 1453 konstantinoopoli ja 1517 egiptuse kust neil oli 15191551 kontroll ka alzeeria tuneesia ja tripoli ule 1666 aastal voimu haaranud alouitid valitsevad riiki tanapaevani alouitide saavutuseks voib pidada edukat riigi stabiliseerimist ning rabatsale mereroovlite vabariigile alistamist alouitide valitsemise ajal on tehtud esimesed olulised valispoliitilised kokkulepped naiteks oli maroko esimeseks maailma riigiks kes 1777 aastal tunnistas ameerika uhendriike iseseisva riigina ning kindlustas ameerika kaupmeeste laevadele kaitse mereroovlite vastu ameerika ja maroko vaheline soprusleping joustus 1786 aastal ning see on uhtlasi ameerika uhendriikide vanim kehtiv soprusleping ameerika uhendriikide valitsuse soetatud esimene kinnisvara valismaal on tangeris asuv konsulaat mitme sajandi kestel oli maroko suhteliselt tugev riik kuid selle moju ja rikkus kahanes ning juba 20 sajandi alguses koloniseerisid selle vana euroopa riigid koloniseerimisoiguse parast rivaalitsesid suurbritannia hispaania prantsusmaa ja saksamaa 1904 aastal joustunud astunud enfenteiga tunnustas inglismaa muu seas prantsuse domineerivat moju marokos mille eest prantslased loobusid loplikult noudlustest egiptuses saksamaa ageda vastuseisu tottu prantsusmaa kannakinnitamisele marokos tekkis nn esimene maroko kriis mille lahendamiseks kutsuti 1906 aastal kokku algecirase konverents viimase otsustega rohutati kull avatud ukse pohimotte rakendamist marokos kuid prantsuse esivoimu kaotamist seal ei onnestunud saksamaal saavutada parast seda kui prantslased okupeerisid fesi vastas saksamaa sellele oma kahurpaadi saatmisega agadiri nii puhkes 1911 aasta teine maroko kriis mis lahendati saksaprantsuse vahelise kokkuleppega saksamaa tunnustas prantsuse eriseisundit marokos ja sai vastutasuks moned alad prantsuse kongost maroko kriiside tulemusena muutus nii siis vormiliselt 1912 aasta lepinguga taiesti valdav osa marokost prantsuse protektoraadiks kuna vaike pohjapoolne osa 28000 km siirdus hispaania kaitse alla tanger aga muudeti 1923 aastal rahvusvaheliseks neutraalseks tsooniks melilla kogu hispaania kohal on taevas pilvitu hispaania kodusoda maroko territoorium jagati aastakumnete jooksul riikide vahel umber kuid 1956 aastal sai sultan muhhamad v pool sajandit kestnud vastupanuliikumise toel esimeseks iseseisva maroko valitsejaks maastikuarhitektuur on kujunduseriala mis puhendub maastiku kujundamisele kaasaegne maastikuarhitektuur parineb 19 sajandi keskelt ning on end ules ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele arhitektuuriline kujundus aiakujundus pargiarhitektuur linnakujundus jne terminit maastikuarhitektuur kasutas esimesena gilbert laing meason oma raamatus landscape architecture of the great painters of italy mis ilmus 1828 aastal selle moistega soovis meason edasi anda itaalia maalikunstnike toodel nahtavat looduse ja hoonete terviklikku harmooniat kuigi moistet landscape architecture kasutas esimesena g l meason siis ligilahedast terminit kasutas teadaolevalt esimesena jeanmarie morel kes pakkus 1804 aastal valja prantsuskeelse termini architectepaysagiste mida voiks eesti keelde tolkida kui maastiku arhitekt john jackson downing kasutas terminit maastikuarhitektuur maaarhitektuuri rural architecture tahenduses esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri moistet tanapaeva tahenduses frederick law olmsted see loend loetleb materjale muhamed araabia keeles taisnimi abulqasim muhammad ibn abd allah ibn abd almuttalib ibn hashim ibn abd manaf alqurashi umbes 570573 meka 8 juuni 632 mediina oli islamiusu prohvet ja moningate araabia hoimude uhendaja muslimid lisavad parast tema nime suulist voi kirjalikku mainimist alati rahu olgu tema peal sallalahu aleyhi wasallam luhend saw teine tolge jumal onnistagu teda ja andku talle rahu andmed muhamedi elu kohta parinevad araabia autoritelt kes panid muhamedi eluloo kirja sajandeid parast tema surma need andmed pole kuigi usaldusvaarsed eriti seetottu et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi tapselt fikseeritud kuid ajapikku muutusid tema elulookirjeldused tapsemaks ja kanoonilisemaks tavaliselt on muhamedi eluloost kirjutades tehtud kompromiss usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat kuid puudes seda tolgendada voimalikult kriitiliselt muhamed ibn abd allah sundis mekas umbes 557 aastal ja kuulus kuraisi hoimu hasimi linnaaraablaste sugukonda muhamedi isa suri kohe peale poisi sundi tema ema suri 10 aasta parast muhamedi kasvatas ules tema onu abu talib muhamedist sai onu eeskujul kaupmees 595 aastal abiellus ta jouka lese hadidzaga 610 aastal sai muhamed oma esimese ilmutuse meka umbruse magedes ringi uidates tema nagemuses ilmus hirmuaratav kuju kelles muhamed tundis ara peaingel gabrieli ingel kostis loe isanda nimel kes on loonud loonud inimese veretombust loe sest sinu isand on helde ta on opetanud kirjasulega inimestele tarkust mida nad ei tea veel utles ingel et temale muhamedile on maaratud saada allahi saadikuks andes nii moista et see oli alles jumalike kontaktide algus muhamedi lohutas kodus tema naine hadidza kes alguses ei osanud selles naha muud kui paikesest tingitud hallutsinatsiooni kuid nagu lubatud hakkasid allahilt saabuma aina uued sonumid mekas oli valja kujunenud pusielanikest kaupmeeste klass keda tunti kuraisidena quraisi hoimu jargi kuraisid kasutasid ara oma kontakte sealsete beduiinihoimudega et muuta meka uheks araabia sisemaa tahtsaimaks kaubanduskeskuseks muhamed sai aru et mekalased ja araablased uldse vajavad midagi millele nad alluksid jaagitult meka peab tousma korgemale vaiklastest hoimutulidest ja sisevoitlusest araablased vajasid uhteliitvat religiooni muhamedi opetuste peamine iva oli vaeste ja vaetite kaitsmine eesmark mis pohineb allahi hoiatusel et kui saabub viimne kohtupaev siis moistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka kuigi muhamed oli ka ise olnud edukas kaupmees kuid hakates kritiseerima kuraiside moraalset hoiakut sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse osava poliitikuna onnestus muhamedil pidada edukad labiraakimised mediina saadikutega kahe aasta jooksul saatis ta sinna oma mottekaaslasi ning 622 aastal hidzra pages koos oma aia abu bakriga ka ise pogenemine toimus viimasel hetkel sest kuraisid olid otsustanud ta tappa muhamedist sai mediina valitseja kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajoudu aastatel 624630 peetud voitlusega alistas muhamed meka ning muutis selle islami usukeskuseks seejarel allutas ta enamiku beduiini hoime pannes aluse kalifaadile muhamedi jarglaseks sai tema ustav jargija endine kaupmees abu bakr kellest sai esimene rashiduni kalifaadi kaliif vaata ka kaliifide loend muhamed suri 632 aastal muhamed harrastas vastavalt islami opetusele polugaamiat tema lemmiknaiste hulka kuulus aisa kellega prohvet abiellus kui too oli kuueaastane ja kelle suutuse ta vottis kui aisa oli 9aastane meka araabia makkah ka makkat almukarramah on linn saudi araabia laanepiirkonnas meka provintsis muslimite puha linn mekasse voivad siseneda ainult muslimid muslimitele on palverannak hadz mekasse uks islami nn viiest sambast iga muslim peab voimalikult korra elus sooritama palverannaku mekasse elanikke 1 179 200 2004 palverannakute keskpunktiks mekas on masjid alharami mosees asuv kaaba mille islami arhitektuuri koige puhama ehitisena rajasid parimuse kohaselt aabraham ja tema poeg ismael palverandurite rituaalide hulka kuulub seitsmekordne kaimine umber kaaba musta kivi suudlemine ja joomine zemzemi kaevust hadzi ajal kaivad palverandurid ara ka arafati mael ja loobivad mina kulas seitse sumboolset kivi saatanat kujutava samba pihta koik muslimid kus tahes nad ka ei asuks palvetavad viis korda paevas mekas asuva kaaba poole hadz on kuulus kui maailma suurim igaaastane rahvakogunemine kuna sel ajal saabub mekasse tihtipeale korraga enam kui 2 miljonit palverandurit pole harvad onnetused surmajuhtumid ja isegi enam kui 100 hukkunuga intsidendid koige enam onnetusi juhtub tavaliselt saatanasammaste jamrah alaqaba loopimisel mutoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud muutide kogum mutoloogia kujuneb parimusest mille tahendusrikkamad osad ehk muudid hakkavad omavahel suhestudes poimudes ja liitudes moodustama tervikut elav mutoloogia on oma kujunemiskeskkonnas puha tal on toe vaartus ja korrastavjuhendavreguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks mutoloogiat on peetud teaduse eelkaijaks erinevalt teadusest ei pea mutoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav mutoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga selles avaldub nende maailmapilt mutoloogia on teadus muutidest mutoloogia uurib muutide ja mutoloogiate kujunemist nende arhetuupe omavahelisi suhteid tahendusi ja tolgendusi olulisel kohal on mutoloogia kui teaduse jaoks olnud muutide tekkepohjused ning nende vastavused reaalsete ajalooliste sundmuste voi nahtustega pohjalikult on uuritud ka muutide funktsioone ja tahendusi nende struktuure randeid seoseid psuuhikaga jpm mutoloogia ja folkloristika uurimisvaldkonnad on suuresti kattuvad kuid on olulisi erinevusi folkloori ja folkloristika valdkond kuuluvad ka sellised parimuslikud tekstid mis mutoloogiale huvi ei paku kuna ei sisalda muuti tahendusrikast osa naiteks lihtsad sonamangulised moistatused milline korv ei kuule tassikorv jmt mutoloogia omakorda uurib aga ka selliseid valdkondi mis folkloristikast kaugele jaavad muutide tahendused funktsioonid struktuurid jne mutoloogia ja teoloogia usuteaduse valdkonnad on samuti osaliselt kattuvad siiski teoloogia valdkonnast jaavad valja need muudid mis ei ole otseselt usundilised naiteks koikvoimalikud vandenouteooriad jmt samas mutoloogia valdkonda ei kuulu paljud religioonispetsiifilised teemad nagu kirikulugu liturgika jne kuid voib olla ka uuringuid mis holmavad koiki kolme valdkonda james frazeri vana testamendi folkloor jmt mustafa kemal ataturk 1881 thessaloniki 10 november 1938 istanbul oli turgi vabariigi rajaja ning esimene president ta sundis aastal 1881 thessalonikis mis tollal kuulus turgi voimu alla talle pandi nimeks mustafa tema vanemad olid puidukaupmees ali rza efendi ja zubeyde hanm efendi ja hanm on tiitlid mis tahendavad umbes isand ja emand mustafa kaotas oma isa varajases lapsepolves ja taisealiseks saamiseni kasvatas teda ema alghariduse sai ta semsi effendi koolis thessalonikis see oli linna esimene erakool ning pakkus kaasaegset haridust ent kui isa suri asus mustafa koos emaga elama onu juurde maale ning ta pidi sellest koolist lahkuma mustafala meeldis maaelu ja ta tegi meelsasti maatoid kuni ema hakkas poja hariduse parast muret tundma siis otsustati et mustafa peaks elama koos ema oega thessalonikis ja seal ka koolis kaima ta astus riigi ettevalmistuskooli mulkiye rustiyesi thessalonikis kord kakles mustafa tundide ajal teise poisiga opetaja kelle nimi oli kaymak hafz peksis mustafad selle eest kuni poiss oli kaetud sinikatega tadi kes oli niigi vastu poisi kooliskaimisele vottis ta kohe sellest koolist ara mustafa tahtis siis astuda sojakooli kuid ema keelas tal sinna astuda sest teda hirmutas mote et pojast saab sodur mustafa tegi sisseastumiseksamid salaja kui ema sellest teada sai oli juba hilja see oli aastal 1893 uues koolis tundis mustafa erilist huvi matemaatika vastu tal oli kombeks koostada opetajale kirjalikus vormis kusimusi opetaja vastas neile samuti kirjalikult ka opetaja nimi oli mustafa ta tegi poisile ettepaneku et too votaks endale nimeks mustafa kemal kemal tahendab turgi keeles taiuslikkust et nad saaksid teineteist eristada perekonnanimesid tollal turgis ei olnud poiss hakkaski end nonda kutsuma aastal 1895 parast algastme sojakooli lopetamist thessalonikis laks mustafa kemal edasi oppima keskastme sojakooli askeri rustiye monastiris ka seal ei olnud tal matemaatikaga raskusi kull aga valmistas raskust prantsuse keel milles ta oli maha jaanud ning prantsuse keele opetaja tegi talle etteheiteid ataturki reformide taga peituv filosoofia on tuntud kemalismi nime all veebruaris 1937 kirjutas ta turgi vabariigi konstitutsiooni teise artiklisse esimesed neli printsiipi valjendasid riigi uue poliitilise elu aluseid ja kahel viimasel pohinesid ataturki reformid montenegro montenegro keeles crna gora on vaike magine riik balkani poolsaarel aadria mere aares piirneb horvaatia bosnia ja hertsegoviina serbia kosovo ja albaaniaga rannajoone pikkus on 294 km maismaapiiri pikkus on 625 km aastatel 19182003 oli ta jugoslaavia koosseisus alates 1945 liiduvabariigina seejarel oli iseseisvumiseni 2006 aastal serbia ja montenegro liitriiki kuuluv vabariik montenegro iseseisvumisega kaotas serbia oma valjapaasud merele nimi montenegro tuleb itaalia keelest tolkes must magi selle andsid maale veneetsiast parit vallutajad lovceni rannikumagede mannimetsade jargi eesti keeles moondav nimekuju tsernogooria tuleneb vene keele vahendusel samatahenduslikust serbiakeelsest nimest crna gora maa kohta on kasutatud nime zeta mis tuleb zeta joe nimest ja on etumoloogiliselt seotud viljaloikust tahendava slaavi sonaga riik jaguneb 23 vallaks andrijevica vald bari vald berane vald bijelo polje vald budva vald cetinje vald danilovgradi vald gusinje vald herceg novi vald kolasini vald kotori vald mojkovaci vald niksici vald petnjica vald plavi vald pljevlja vald pluzine vald podgorica vald rozaje vald savniki vald zabljaki vald tivati vald ulcinji vald suurimad linnad on pealinn podgorica 157 000 elanikku niksic 65 900 ja pljevlja 26 300 ametlikel andmetel maaratles 2004 aastal 4316 protsenti montenegro elanikest end montenegrolastena 3199 protsenti eelistas end nimetada serblasteks bosnialastena maaratles end 777 albaanlastena 503 muslimitena 399 horvaatidena 11 mustlastena 042 ning jugoslaavlastena 03 elanikest montenegrolased on ajaloo keele religiooni ja etnilise paritolu poolest lahedased serblastele nende eripara tuleneb sellest et nad ajal mil balkani poolsaar oli turgi ulemvoimu all sailitasid iseseisvuse alates 1940 aastatest ergutas jugoslaavia sotsialistlik reziim montenegrolaste serblastest erinevat identiteeti iseseisvusmeelsed montenegrolased kandsid seda suunda edasi neid toetasid suured islamiusulised ja katoliiklikud vahemused pohjuseks nende norgad sidemed serblastega kes on oigeusulised montenegro 2007 aasta pohiseaduse jargi sai montenegro esmaseks ametlikuks keeleks montenegro keel mida senini tunti serbia keele ijekavski variandina ametlikeks keelteks on tunnistatud ka serbia bosnia albaania ja horvaadi keel montenegro pidi andamit maksma algul butsantsi impeeriumile ja hiljem serbia kuningriigile 1360 aastaks sai temast zeta nime all iseseisev vurstiriik osmanite riigil mille voimu all alates 15 sajandist olid montenegrost louna ja ida poole jaavad alad ei onnestunud montenegrot kunagi vallutada 1516 hakkasid montenegros valitsema cetinje valitsejad vladikad ehk piiskopvurstid alates 1697 oli see positsioon riani klanni kuuluva petrovicnjegosite suguvosa kaes 1862 korraldas osmanite armee rea sissetungikatseid et montenegro taielikult sojaliselt havitada montenegrolased kaotasid 3500 meest osmanite regulaarvaed ule 8000 mehe lopuks pidi montenegro vurst nikola i petrovic siiski vastu votma rahuettepaneku mida pakkus pasa omar latas kuid neid tingimusi montenegrolased ei taitnudki ja 1863 valmistusid nad uueks sojaks sissetungid ja sojad jatkusid ja kulmineerusid veneturgi sojas 18761878 kui montenegro armee mida juhtis prints nikola voitis venemaa keisririigi liitlasena mitu lahingut vucji do fundina trijebaci krstaci ja bjelopavlici lahingu eriti tahtsad olid voidud vucji dos ja bjelopavlici zeta joe orus podgorica niksici bari ja ulcinji linn laksid sellega montenegro kontrolli alla montenegro pindala kahekordistus austria keisririik tunnustas montenegro piire 1842 1859 tegi seda turgi ja 1878 berliini kongressil koik teised riigid nad tunnustasid montenegrot kui iseseisvat riiki nikola i valitsusajal 18601918 haaras montenegrot ja tema pealinna cetinjet majanduslik areng tahelepanuvaarne on et see toimus ajal kui valitses ebakindlus ja osmanite riik vois sooritada uusi runnakuid enne 1868 oli montenegros ainult moni algkool kuid ajavahemikul 18681875 avati 72 kooli milles said haridust keskeltlabi 3000 opilast algharidus mida pakuti tasuta sai kohustuslikuks aastal 1869 avati cetinjes opetajate seminar ja tutarlaste instituut mis spetsialiseerus algkoolide opetajate koolitamisele 1875 avati pollumajanduskool vastrajatud linnas danilovgradis kuid kool suleti paar aastat hiljem soja tottu sarnane kool avati ka podgoricas 1893 1899 oli montenegros 75 uld ja 26 erakooli montenegro sai oma esimese telegraafi 1869 ja korrektse postimajanduse koos uue postkontoriga 1871 1874 alustas montenegro austria abiga peatee ehitamist cetinjest kotorise mida hiljem pikendati rijeka crnojevicani ja edasi labi kogu riigi sel ajal avati ka raudtee barist kuni virpazarini jarsk kasv toimus majanduses tekkis palju vaikearisid valismaine kapital peamiselt itaaliast voolas paljudesse montenegro ettevotetesse kuningas saatis noormehi oppima itaalia ja venemaa sojavaeakadeemiatesse need mehed moodustasid montenegro armee tuumiku juurutasid moodsat sojalist organisatsiooni strateegiat ja taktikat montenegro armee peamine rahastaja oli venemaa keisririik kuiningas asutas ulemkohtu lahutades niiviisi kohtuvoimu ja taidesaatva voimu juristi baltazar bogisici tavaseadus asendas danilo ii uldise maaseaduse 1888 sai montenegro esimese omandiseaduse mis maaratles omandioigused ja kohustused 1905 lasi nikola koostada pohiseaduse mis sisaldas ajakirjandusvabadust ja kriminaalseaduse mis vastas laaneeuroopa standarditele sel ajal asutati ajalehti ja ajakirju 1910 kuulutas parlament montenegro konstitutsiooniliseks monarhiaks ja nikola kuningaks montenegro kuningriik balkani sodade kaigus 1913 tehti uusi vallutusi muuhulgas vallutasid montenegrolased pasa esad toptani juhitud vagede vastu voideldes osmanite voimu alt shkoderi linna serbohorvaadi keeles skadar kaotades 10 000 meest ent suurriikide otsusega laks linn vastloodud albaania riigi koosseisu mida montenegrolased peavad ulekohtuseks montenegro osales alates augustist 1914 serbia poolel esimeses maailmasojas jaanuaris 1916 okupeerisid ta austriaungari vaed parast maailmasoja loppu serbia vaed serbia suudistas kuningas nikolat vaenlasega separaatrahu solmimises ning laskis kokku kutsuda suure rahvuskogu rahvuskogu oli serbia politsei poolt kontrollitud ta oli vastuolus ikka veel kehtiva montenegro pohiseadusega rahvuskogu toukas nikola troonilt ja keelas tal riiki naasta 29 novembril 1918 kuulutati valja liitumine serblaste horvaatide ja sloveenide kuningriigiga montenegro sumbolid keelustati sealhulgas rahvusliku mutsi kandmine isegi montenegro nimi keelustati tema ametlikuks nimeks sai zeta piirkond see pohjustas ulatusliku jouluulestousu mis suruti maha magedes jatkus vastupanu 1926 aastani montenegro oli ainus esimese maailmasoja voitnud riik mis soja tulemusena kaotas iseseisvuse 1992 aastal toimunud referendumil serbiaga uhinemise ule anti 96 haaltest foderatsiooni poolt serbiaga kuigi tegelik poolehoid oli 66 sest islami ja katolikuusulised vahemused ning ka osa oigeusulisi montenegrolasi boikoteeris referendumit valitsus jatkas sellest hoolimata iseseisvusmeelset poliitikat alates 1996 aastast asus milo ukanovici valitsus montenegrot serbiast mis siis oli veel slobodan milosevici voimu all mitmes suhtes de facto isoleerima montenegro rakendas soltumatut majanduspoliitikat ja vottis kasutusele saksa marga hiljem voeti kaibele euro kuigi montenegro ei kuulu eurotsooni 13 jaanuaril 2002 kogunes parast seda kui keelati vanaaastaohtu tahistamine juliuse kalendri jargi podgoricas arvatavalt umbes 50 000 inimest et demonstreerida umbusaldust valitsusele ja toetada serbia rahvuslikku identiteeti see sundmus sai nimeks serbia vanaaastaohtu 2002 aastal solmisid serbia ja montenegro uue leppe koostoo jatkumise kohta 2003 aastal asendati nimi jugoslaavia liitvabariik nimega serbia ja montenegro ning voimalik referendum montenegro iseseisvuse ule lukati edasi ukanovici valitsust raputasid sigarettide salakaubaveo ja seksiorjadega kaubitsemise moldova tudrukute skandaal moldova skandaali olid segatud valitsusametnikud nende seas ukanovic endine riigiprokuror bozidar vukcetic ja ukanovici partei nounik misko perovic kuigi see praktika oli aastaid teada hakkas selle toeline ulatus alles viimastel aastatel selguma 21 mail 2006 toimus iseseisvusreferendum millel 554 haaletanutest pooldas montenegro iseseisvumist 3 juunil kuulutas parlament valja montenegro iseseisvuse 15 juunil 2006 tunnustas serbia montenegro iseseisvust ja 28 juunil voeti montenegro uro liikmeks 15 detsembril 2008 andis montenegro peaminister milo ukanovic euroopa liidu eesistujamaa prantsusmaa presidendile nicolas sarkozyle ule sooviavalduse montenegro liitumiseks euroopa liiduga rahauhikuna on kaibel euro evro keskmine brutopalk oli 2011 aasta novembris 721 eurot ja netopalk 483 eurot 2016 aasta jaanuaris oli keskmine brutopalk 739 eurot ja netopalk 490 eurot nagu nimigi utleb on valdav osa maast magine dinaari magede durmitori massiivis on samanimeline rahvuspark ja ametliku versiooni kohaselt riigi korgeim tipp bobotov kuk 2522 m koigi riikide korgemate tippude vallutamise oma sihiks votnud andres karu uuringute kohaselt on aga koguni kolm albaania piiril asuvat tippu sellest moned napid meetrid korgemad ning neist omakorda kogu riigi korgeim on zla kolata 2534 m durmitori tipud on siiski oluliselt tuntumad ja ka tehniliselt ponevamad ja raskemad seda eriti talvel mil makketous seal on ohtlik ja tosine valjakutse ka kogenud alpinistile mustamae orud on jarsuveerulised kuristikud paljud maeharjad lavajad suurima joe tara kanjon 8001000 m on euroopa sugavaim ka rannikuahelikud ulatuvad 15001700 meetrini sealsed lubjakivid on tugevasti karstunud kohati puudub muld ja taimkate taielikult kuna vesi ei pusi pinnases madalikku on veidi vaid skadari jarve noos seal ja ka aadria mere rannikul valitseb kuuma kuiva suve ja sooja niiske talvega vahemereline kliima rannikul on sademeid kuni 1600 mma sisemaal kuni 1900 mma korgematel nolvadel isegi 25003000 mma kotori lahe pohjarannik on kogu euroopa sademeterohkeim koht 5000 mm aastas mandrilise kliimaga ala algab ca 50 km kaugusel rannikust ja talved on seal muidugi kulmemad seda ka korguse tottu lumikate pusib magedes 45 kuud talvel on loodusmaastikes ja magedel liikumine suhteliselt raske ja ohtlik on maavarinate voimalus ja sellega seoses ka laviinioht 38 maast on kaetud metsaga madalamal segametsad korgemal okasmetsad aadria rannikul ja skadari noos on polised metsad maha raiutud ja levib makja ka ranniku iseloom muutub louna suunas erinevalt horvaatiast kus on ligi 1200 uppunud maetippe meenutavat saart millest mitmed markimisvaarselt suured on montenegro rannikul vaid neli pisikest meresaart suurim neist sveti nikola montenegro zeta territoorium oli keskajal serbia kuningriigi koosseisus kui serbia kuningas stefan dusan 1355 suri sai montenegro iseseisvaks 1421 suri dunastia valja 1516 lahkus ure iv veneetsiasse montenegro vursti koht muutus valitavaks tavaliselt omandas selle montenegro piiskop nende tiitliks oli valitseja vladika ehk piiskopvurst onamo namo oli montenegro traditsiooniline humn ja riigihumn juulini 2004 alates juulist 2004 on montenegro riigihumn oj svijetla majska zoro selle sonad kirjutas 1867 montenegro vurst nikola i petrovic meloodia autor on davorin jenko kes vottis osaliseks aluseks giuseppe garibaldi voitlejate voitluslaulu garibaldi humni si scopron le tombe si levano i morti avanevad hauad surnud tousevad ules laulu on nimetatud ka serbia marseljeesiks ja ta sai populaarseks kogu serbias diplomaatilistel kaalutlustel ei saanud seda ametliku humnina kasutada mistottu montenegro ametlikuks riigihumniks maarati ubavoj nam crnoj gori ohamo hamo esimene salm kordub refraanina parast iga salmi ingliskeelne tolge there over there beyond those hills ruined lies they say my emperors palace there they say once heroes had gathered there over there i see prizren it is all mine home i shall come beloved antiquity calls me there armed i must come there one day there over there from on top of the ruins of emperors palaces to the devil i will say flee from my beloved home you plague already your loan i must repay there over there beyond those hills lies a green grove they say under which rises up holy decani a prayer said within paradise claims there over there beyond those hills where sky of blue bends down her arch on to serb fields on to battle fields there brothers prepare to march there over there beyond those hills trampled by horses hooves cries out the jug come help me children come help me sons avenge the old man sacred is your task there over there for the ribs of the old man ill dull my sabres edge on the ribs of the turks and cut the ties from the wrists of the wretched masses there over there beyond those hills lies there they say miloss grave there my soul eternal peace shall gain when the serb is no more a slave montenegro lipu kinnitas montenegro vabariigi skupstina 12 juulil 2004 ning see kehtib alates 15 juulist 2004 lipu kujunduse eeskujuks on 19 sajandil kasutusel olnud lipp lipp on punane plagu mille keskel on kujutatud uut montenegro riigivappi mis on montenegrot valitsenud petrovicide dunastia vapi kuningas nikola i aegne variant lippu raamib 120 korguse laiune kuldne aar vapp lipu keskel votab enda alla 23 lipu korgusest lipu kulgede suhe on 12 tegemist on nikola i aegse lipuga millelt on eemaldatud nimetahed montenegro vurstiriigi ajal 1910 aastani kasutati koige rohkem lippu millel oli kuldne aar ning mille keskel oli kuldne puha juri rist montenegro lipuna kasutati ka horisontaalsete triipudega punasinivalget trikoloori mille keskel oli kuninglik kotkas lipu varvid sumboliseerisid slaavi uhtsust panslaavi varvid ning kujutasid uhtlasi rahvaroivaste varve jugoslaavia sotsialistliku foderatiivse vabariigi liiduvabariigi montenegro tsernogooria sotsialistliku vabariigi lipp oli samasugune nagu serbia sotsialistliku vabariigi lipp lipul olid horisontaalsete triipudena slaavi rahvusvarvid lipu keskel oli kuldsete aartega punane viisnurk parast montenegro presidendi milo ukanovici ametissevalimist voeti 1993 kasutusele horisontaalsete triipudega punanehelesininevalge trikoloor proportsioonidega 13 see lipp oli kasutusel 2004 aastani marko radulovic 15 detsember 1866 montenegro pazici kula 2 november 1932 oli montenegro kohtunik ja riigimees ta lopetas pohikooli zdrebaoniki kloostris kolm klassi keskkooli belgradis kolm klassi zajecaris serbia ja oigusteaduskonna belgradis 1892 ta oli montenegro justiitsministri assistent ning vastutas suhete eest kohtuorganite ja justiitsadministratsiooniga 18931896 danilovgradi piirkonnakohtu president 18961903 podgorica regionaalkohtu president 19031905 podgorica parlamendi liige 19051906 pea ja valisminister 11 novembrist 1906 19 jaanuarini 1907 ta avas cetinjes 1910 oigusburoo oli ulemkohtu liige alates 1913 justiitsminister ja haridusministri esindaja 20 detsembrist 1915 29 aprillini 1916 1916 interneeriti ta ungarisse ja alamaustriasse kust naasis 1918 19191924 oli ta advokaat ja radikaalse partei liige alates 14 oktoobrist 1924 podgorica ulemkohtu president ta valiti senaatoriks 3 jaanuaril 1932 ja 3 veebruaril 1935 mao zedong 26 detsember 1893 shaoshan 9 september 1976 peking oli hiina kommunistliku partei juht alates 1935 aastast kuni oma surmani 1976 tema juhtimisel omandas kommunistlik partei hiina kodusoja jarel voimu suurema osa ule hiinast hiinas omistatakse maole see teene et ta esimest korda parast oopiumisodu uhendas peaaegu kogu hiina ilma valismaise mojuta samal ajal kritiseeritakse tema poliitikat sealhulgas majanduspoliitikat vaatamata kriitikale on mao hiinas ikka veel vaga populaarne tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud too vaesus vahenes kirjaoskamatus likvideeriti luhikese ajaga keskmine eluiga tousis ja rahvaarv kasvas samas mao ebaonnestunud eksperimentaalsete programmide suur hupe ja kultuurirevolutsioon tagajarjel tekitati suurt kahju kultuurile uhiskonnale ning majandusele naljahadade tottu hukkus palju inimesi parast deng xiaopingi saamist hiina rv juhiks peale mao surma 1976 aastal on suurem osa mao reformidest hukka moistetud ning mao sotsiaalpoliitiline suund on huljatud liberaalsemate ning pragmaatilisemate majanduspohiste reformide kasuks mao osales revolutsioonilises voitluses alates 1911 aastast tema kaasvoitlejaist on tuntumad zhu de kes juhatas rahvavabastusarmeed ja zhou enlai kes tegeles diplomaatiaga mao oli radikaal ja romantik kes otsustas sotsiaalse ja poliitilise kaitumise ule moraalsete ja ideoloogiliste kavatsuste mitte tegelike tulemuste pohjal mao hoolis vahe inimeste heaolust ta oli suur unistaja ja dogmaatik karismaatiline liider paljude silmis hiina kodusoja voitmise ja hiina rahvavabariigi rajamise tottu sai hiina kommunistlikust parteist tema juhtimise all mandrihiina juhtiv partei mandrihiinas tunnustatakse mao teeneid suuremalt jaolt uhendatud valismaa ulemvoimust vaba hiina riigi rajamisel esimest korda parast oopiumisodu kuid teda kritiseeritakse majanduslikult ja poliitiliselt laostava poliitika eest parast voimu kindlustamist mao zedong on pinyini nimekuju toonimarkidega mao zedong traditsioonilises hiina kirjas on see lihtsustatud hiina kirjas ning wadegilesi transliteratsioonis mao tsetung tema viisakusnimi oli runzhi runzhi monikord kasutatakse mao kohta nime neli suurt suur opetaja suur juht suur ulemjuhataja suur tuurimees sest paljud tavalised hiinlased austasid ja austavad praegugi teda jumalasarnase tegelasena paljuski nagu dunastiate rajajaid minevikus laanes on kasutatud nime esimees mao mao zedong sundis 1893 aastal hunani provintsis praeguse xiangtan shi alal shaoshanis moodukalt jouka talupoja perekonnas tema emakeel oli xiangi keel masoovia vojevoodkond on suurim ja rahvarohkeim poola vojevoodkondadest vojevoodkond jaguneb viieks maakonna oigusega linnaks ning 37ks maakonnaks metamorfoosid metamorphoses on ovidiuse luuleteos mis sisaldab lugusid pohiliselt vanakreeka mutoloogiast igas loos leiab aset mingi muundumine ehk metamorfoos metamorfoosid on ka apuleiuse raamatu kuldne eesel teine pealkiri moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allikatest see filosoofiline positsioon ulatub tagasi vahemalt protagoraseni kelle jargi inimene on koikide asjade moot tanapaeva tolgenduses voiks see tahendada et asjad on olemas uksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile mis naeb moraali determineerituna inimese absoluutse loomuse poolt john rawls voi selliste valisallikate poolt nagu jumalused paljud religioonid voi universum ise objektivism need kes usuvad moraaliabsoluutidesse on moraalirelativismi suhtes sageli vaga kriitilised ning monikord isegi samastavad seda ebamoraalsusega moraalirelativismi on monikord vastandatud etnotsentrismile on vaidetud et uhe uhiskonna liikmete ule otsustamine teise uhiskonna moraalistandardite alusel on etnotsentrismi vorm moned moraalirelativistid vaidavad et inimeste ule tohib kohut moista ainult lahtudes nende enda uhiskonna kommetest analoogiliselt vaidavad sageli ajaloolased et ajalooliste isikute ule ei tohi kohut moista tanapaeva standardite alusel vaid ainult nende enda aja kontekstis teised moraalirelativistid vaidavad et kuna moraalikoodeksid on eri uhiskondades erinevad siis saab uhiskondade vaheliselt moraaliasjade ule otsustada uksnes lahtudes uhiselt pinnalt sellise vaate mida tuntakse ka kultuurirelativismi nime all uks jarelm seisneb printsiibis et iga otsustus uhiskonna kui terviku poolt on kehtetu indiviidide ule moistetakse kohut nende enda uhiskonna standardite alusel uhiskondadel endil ei ole laiemat konteksti milles otsustus oleks kas voi mottekaski see on moraalirelativistide ja moraaliabsolutistide vahelise konflikti uks allikas sest absolutist vaidaks et saab kohut moista terve uhiskonna ule selle eest et ta aktsepteerib mond ebamoraalset praktikat naiteks orjapidamist sellised otsustused ei ole relativismiga kooskolas kuigi praktikas relativistid siiski sageli saaraseid otsustusi teevad naiteks relativist hakkab vaevalt orjapidamist relativistlike argumentidega kaitsma teine moraalirelativismi vorm on emotivism mis rohutab et inimesed otsustavad moraali ule omaenda emotsioonide ja tunnete alusel universism vaidab et ainult mingit tegu toime panevad voi sellest otseselt mojutatud indiviidid voivad teha otsustusi selle kohta kas see tegu on loppkokkuvottes oige voi vaar need otsustused voivad pohineda moistusel kogemusel voi emotsioonidel david hume esitab moraalirelativismile sarnased printsiibid oma teose enquiry concerning the principles of morals 1751 lisas pohjaatlandi lepingu organisatsioon ingl north atlantic treaty organisation nato pr organisation du traite de latlantique nord otan on sojaline liit millele pandi alus 4 aprillil 1949 pohjaatlandi lepingu ehk washingtoni lepinguga nato korgeim organ on pohjaatlandi noukogu mida juhib nato peasekretar organisatsioon pohineb kollektiivkaitsel labi mille liikmesriigid noustuvad valise runnaku korral vastastikust kaitset osutama nato peakorter asub brusselis viimati laienes nato 2009 aastal kui liitusid albaania ja horvaatia lisaks liikmesriikidele osaleb nato rahupartnerlusprogrammis veel 22 riiki kuni korea sojani oli nato peaasjalikult poliitiline organisatsioon militaarstruktuur ehitati ules usa juhtimisel kulma soja kaigus tekkinud vastasseis viis 1955 aastal rivaalitseva organisatsiooni nn varssavi pakti ehk varssavi lepingu organisatsiooni asutamiseni mis oli idaeuroopa kommunistlike riikide sojalispoliitiline organisatsioon samal ajal olid euroopa riikide ja usa vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi nato kaitses noukogude liidu runnaku korral need kahtlused viisid prantsusmaa iseseisva tuumarelvastuse valjaarendamiseni ning 1966 aastal valjus prantsusmaa jargmiseks kolmekumneks aastaks nato sojalisest tiivast parast berliini muuri langemist 1989 aastal oli organisatsioon segatud jugoslaavia lagunemisse nato esimesed sojalised operatsioonid toimusid bosnia sojas aastatel 19921995 endiste varssavi pakti riikidega tekkisid aga head suhted ning paljud neist astusid 1999 ja 2004 aastal natosse nende hulgas ka eesti nato artikkel 5 mille kohaselt kasitletakse uhe liikme rundamist runnakuna kogu alliansi vastu on aktiveerunud vaid uhel korral parast 11 septembri terrorirunnakuid 2001 aastal usas ning nato vaed saadeti afganistani parast seda on nato labi viinud mitmesuguseid operatsioone naiteks osalenud liibuavastastes ohurunnakutes ja piraatlusevastastes operatsioonides artikkel number 4 mis tagab koikidele liikmesriikidele oiguse sojalisele konsultatsioonile on kaivitunud neljal korral 2003 aastal kaivitas selle turgi seoses iraagi sojaga 2012 aastal kaivitas turgi selle kahel korral seoses suuria sojaga ning 2014 aastal kaivitas artikli number 4 poola seoses 2014 aasta krimmi kriisiga nato peasekretar on alates 1 oktoobrist 2014 jens stoltenberg enne teda oli 20092014 peasekretar anders fogh rasmussen aastatel 20042009 oli nato peasekretar jaap de hoop scheffer nato lepingu eelkaijaks loetakse 1948 aastal belgia hollandi luksemburgi prantsusmaa ja uhendkuningriigi vahel solmitud brusseli pakti mis viis samal aastal laaneliidu loomisele mis oli sojajargse euroopa esimene sojalispoliitiline organisatsioon aga usa osalust peeti oluliseks ning labiraakimised uue sojalise liidu loomiseks algasid peaaegu kohe pohjaatlandi leping ehk washingtoni leping allkirjastati 4 aprillil 1949 washingtonis ning leping joustus sama aasta 24 augustil lisaks brusseli pakti viiele osapoolele osalesid ka usa kanada portugal itaalia norra taani ja island osapooled leppisid kokku et runnakut neist uhe vastu kasitletakse runnakuna nende koigi vastu runnaku alla sattunud liikmesriiki pidid koik teised abistama kuid konkreetne meetod jai igauhe enda otsustada leping ei nainud tingimata ette sojalist aktsiooni agressori vastu toona ei olnud natol poliitilist struktuuri uhtset sojalist juhtimist ja spetsiaalselt alliansi kaitseks maaratud vagesid kuid korea soja puhkemine 1950 aastal ilmestas ohtu mida kujutasid koostootavad kommunistlikud riigid ning see sundis natot valja tootama konkreetseid sojalisi plaane seda tood alustati 1951 aastal dwight d eisenhoweri juhtimisel 1952 aastal peeti lissabonis kohtumine eesmargiga leida vahendid nato kaitseplaanide taitmiseks sama aasta septembris algasid esimesed nato sojalised oppused kus harjutati taani ja norra kaitsmist merel samuti astusid 1952 aastal alliansi liikmeteks ka kreeka ja turgi 1954 aastal avaldas noukogude liit soovi natoga uhineda tagamaks rahu euroopas see ettepanek lukati tagasi kuna selles nahti soovi alliansi norgestada 17 detsembril 1954 voeti vastu dokument nimega mc 48 milles satestati et soja puhkedes noukogude liiduga voib nato kasutada aatomipommi ukskoik kas noukogude liit kasutab seda esimesena voi mitte see andis nato euroopa liitlasvagede ulemjuhatajale saceur supreme allied commander europe samasugused oigused tuumarelvade kasitlemiseks nagu olid usa ohujoudude ulemjuhatajal laanesaksamaa inkorporeerimist natosse 9 mail 1955 kirjeldas norra tollane valisminister halvard lange kui meie kontinendi ajaloo otsustavat poordepunkti selle otsuse peamine pohjus oli see et ilma saksamaata poleks noukogude liidu invasioonile olnud piisavalt joudu vastu astuda otsese vastusena sellele kaigule loodi varssavi pakt mille allkirjastasid 14 mail 1955 noukogude liit ungari tsehhoslovakkia bulgaaria poola rumeenia albaania ja idasaksamaa kulma soja osapooled olid seega valja joonestatud 1957 aastal korraldati alliansi siiani koige ambitsioonikam sojaline oppus kolmel samal ajal toimunud operatsioonil osales uhtekokku ule 250 000 mehe 300 laeva ja 1500 ohusoiduki norrast turgini nato uhtsus pandi proovile prantsusmaa presidendi charles de gaullei valitsemisajal de gaulle protesteeris usa juhirolli vastu ning selle vastu mida ta tolgendas ameerika uhendriikide ja uhendkuningriigi eriliste suhetena president dwight d eisenhowerile ja peaminister harold macmillanile saadetud kirjas 17 septembril 1958 noudis ta alliansi kolmepoolset juhtimist kus prantsusmaa oleks ameerika ja suurbritanniaga vordvaarsel positsioonil kui reageering jai de gaullei jaoks ebarahuldavaks otsustas ta hakata prantsusmaa kaitsejoude arendama ulejaanud alliansist soltumatult de gaullei eesmargiks oli voimalus sojaolukorras idablokiga eraldi rahu solmida kaasamata end laiemasse nato ja varssavi pakti riikide vahelisse sotta martsis 1959 voeti nato vaejuhatuse alt ara prantsuse vahemere laevastik ning keelduti lubamast rajada gallia pinnale tuumarelvade ladu kuigi kuuba kriisi ajal 1962 aastal naitas prantsusmaa ulejaanud nato suhtes ules solidaarsust jatkas de gaulle iseseisva kaitse planeerimist 1966 aastal viis prantsusmaa koik oma vaed nato integreeritud sojalise juhtimise alt ara ning koigil nato voorvagedel paluti riigist lahkuda prantsusmaa jai siiski nato liikmeks aastast 2001 on prantsusmaa osalenud afganistani operatsioonis ning hakanud taas liikuma taieliku integreerumise suunas kulm soda ei viinud kunagi reaalse relvakonfliktini nato ja varssavi pakti riikide vahel 1969 aasta lopul algasid helsingis labiraakimised strateegilise relvastuse piiramise ule labiraakimiste tulemusena valmisid kaks kokkulepet millest uks kasitles raketitorjesusteemide rajamist ja teine strateegilise relvastuse piiramist mais 1978 defineerisid nato liikmesriigid alliansi kaks eesmarki tagada turvalisus ja taotleda pingelodvendust vastaspoolega see pidi tahendama ka voidurelvastumise edasist ohjeldamist 1979 aastal varssavi pakti tuumavoimekuse suurenemise valguses vottis nato vastu otsuse sojatandri tuumajoudude kahesuunalise kasutamise kohta 1990 aasta juulis kuulutati londoni tippkohtumisel kulm soda loppenuks ning nato kaotas de facto peamise vaenlase organisatsiooni eesmark ja olemus vajasid umberhindamist londonis visandati ettepanekud koostoo valjaarendamiseks kesk ja idaeuroopa riikidega poliitilises ja sojalises tegevuses jargmise aasta tippkohtumisel roomas kiideti heaks alliansi strateegiline kontseptsioon mis nagi ette soltuvuse vahendamise tuumarelvadest ja oluliste muudatuste tegemise nato uhendvagedes aastatel 19941997 nato laienes ja uuendas oma tegevusvaldkondi naiteks loodi koostooprogramm partnerlus rahu nimel ning alliansiga kutsuti liituma sellised endised idabloki riigid nagu poola tsehhi vabariik ja ungari praha tippkohtumisel 2002 aastal kiitsid nato liikmesriigid heaks alliansi ajaloo suurima laienemise kus esitati kutsed liitumislabiraakimistele seitsmele riigile sh eestile parast 2001 aasta 11 septembri terrorirunnakuid kuulutas nato valja artikkel 5 operatsiooni usa toetuseks sellega muudeti nato kohalikest liikmesriikide maaala kaitsmise uhendusest uleilmsete globaalsete eesmarkidega liiduks mille pohiulesandeks sai sojaliste operatsioonide labiviimine valjaspool oma maaala 2009 aastal sai heakskiidu brusselis toimunud nato kaitseministrite kohtumisel nato reageerimisjoudude nato responce force nrf nrfi mudel mis pohineb suurel maaral suurbritannia initsiatiivil varem valja pakutud nrfi sisese kriisireguleerimisuksuse asf allied solidarity force olulistel elementidel uhine planeerimine ja valjaope solidaarne rahastamismudel suur nahtavus avalikkusele ning usutav heidutusvoime nrfi tuumikuks sai ligi 13 000meheline uksus mis on 510 paevaga valmis siirduma kriisipiirkonda lisaks sellele maaratavad liikmesriigid taiendavad 1030paevases valmisolekus olevad vaeuksused seoses majandussurutisega seisis nato kusimuse ees kuidas sailitada kaitsevoimet kokkuhoiu oludes nato peasekretar anders fogh rasmussen toi kasutusse targa kaitse moiste mis tahendab kaitsestruktuuride tihedamat integreerimist selle naiteks on ka balti riikide ohuturve 2012 aasta chicago tippkohtumise uheks paevakorrapunktiks oli nato laienemine praegu ootavad seda neli riiki bosnia ja hertsegoviina montenegro gruusia ja endine jugoslaavia makedoonia vabariik alates 1 aprillist 2009 on nato liikmeid 28 liikmesriigid liitumisaastati parast eesti taasiseseisvumist 1991 aastal iseloomustas olukorda riigikaitselise kogemuse puudus alustati alles sojavaeliste struktuuride loomist millest esimesena taastati kodanikualgatuse korras kaitseliit aga paika tuli panna ka laiemad visioonid riigikaitse peatukk voeti peaaegu muutmata kujul ule 1938 aasta pohiseadusest kuid arutati isegi eesti muutmist demilitariseeritud riigiks tanapaeval arvavad pohiseaduse asjatundjad et tollal ei osatud hinnata kollektiivse enesekaitse tahtsust rahvusvahelistes suhetes 1992 aasta valimiste jarel moodustatud valitsuse poliitika oli idast laande umberorienteerumine 1994 aastal kasitles president lennart meri oma kones esmakordselt euroopa liidu ja natoga integreerumist siiski nagid paljud poliitikud puudlusi natoga liituda kui perspektiivitut projekti mis rikuks eesti neutraliteeti eesti alustas osalemist rahvusvahelistes operatsioonides 1995 aastast kaitsejoudude rahvusvaheline koostoo sai raamistiku nato valja tootatud rahupartnerlusprogrammiga mis oli moeldud kesk ja ida euroopa riikidega poliitilise ja sojalise koostoo arendamiseks esmakordselt fikseeriti natoga liitumise eesmark 1996 aastal 1999 aastast hakkas eesti taitma nato liikmesuse tegevuskava ning 2002 aasta novembris praha tippkohtumisel esitati eestile kutse liitumislabiraakimistele natoga uhinemiseks liitumislabiraakimised algasid 2003 aasta jaanuaris ning sama aasta martsis allkirjastasid nato liikmesriigid eesti pohjaatlandi lepinguga liitumise protokolli 10 martsil 2004 ratifitseeris riigikogu nato pohjaatlandi lepingu koos koigi lisadega eestist sai nato taieoiguslik liige 29 martsil 2004 kui uhinemiskirjad anti ameerika uhendriikide valitsuse katte hoiule 2007 aastal esitas eesti soovi korraldada nato valisministrite mitteametlik kohtumine kohtumine toimus 2223 aprillil 2010 tallinnas kohtumisel osalesid teiste hulgas usa riigisekretar hillary clinton ja euroopa vagede ulemjuhataja stavridis kohtumisel langetati otsus anda bosnia ja hertsegoviinale liikmesuse tegevusplaan parast 2007 aasta aprillirahutusi toimunud kuberrunnakud eesti veebiserverite vastu tostsid esile nato riikide haavatavuse kommunikatsioonisusteemide kaudu ning arutama hakati nato kuberkaitse poliitikat 14 mail 2008 asutati tallinnas nato kuberkaitsekoostoo keskus seoses venemaa agressiooniga ukrainas 2014 aastal paigutati nato liitlasvaed idaeuroopa piiririikidesse eestisse saabus 150 usa maavaelast ning taani havitajad baseeruvad pusivalt eesti lennubaasis see on esimene kord kui nato liitlased eestisse pikemaks ajaks jaavad tolleaegne peaminister taavi roivas teatas et eesti on valmis voorustama taiendavaid nato vagesid praegu hoolitseb eesti ohuruumi valvamise eest saksamaa lennusalk eestisse on paigutatud kolm radariposti mille radarid katavad kogu eesti ja eestit umbritseva ohuruumi uhtse radaripildiga seda peetakse uheks eesti pikaajalise sojalise kaitse arengukava olulisemaks arenduseks nato liikmesriikide kaitsekulutused kokkuliidetuna moodustavad ule 70 protsendi kogu maailma kaitsekulutustest igal liikmesriigil on kohustus investeerida sktst riigikaitsesse vahemalt kaks protsenti peale eesti taidavad seda reeglit veel kreeka usa ja uhendkuningriik lisaks liikmete kaitsmisele sojalise runnaku korral on nato osalenud ka konfliktide ohjeldamises mujal maailmas naiteks jugoslaavia kodusojas samuti toimub dialoog ja koostoo riikidega mis ei ole nato liikmed eadrcc juulis 2006 teatas nato peasekretar jaap de hoop scheffer euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest 18 septembril 2006 solmiti esimesed lepingud raketikilbi komponente tootvate firmadega raketikilbi eesmargiks on iraanist ja pohjakoreast tulevate raketirunnakute torjumine venemaa juhtkonna arvates on raketikilbi lepe suunatud venemaa vastu ja on ahvardanud sojaliste meetmetega raketikilbi rajamise korral venemaa piiride lahedale 20 augustil 2008 kirjutasid ameerika uhendriikide riigisekretar condoleezza rice ja poola valisminister radek sikorski alla lepingule millega poola noustus lubama oma pinnale usa globaalse raketitorjesusteemi komponente 2009 aastal teatas usa president barack obama siiski et raketikilbi osasid poola ja tsehhi vabariigi territooriumile ei tule uus plaan naeb hoopis ette poola territooriumile aegis susteemidega laevade paigutamise nato korgeim organ on pohjaatlandi noukogu north atlantic council nac mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on nato peasekretar kes koordineerib liikmesriikide tegevust on organisatsiooni peamine koneisik ning juhib nato sekretariaadi tood peasekretar on ka kui traditsiooniliselt valitakse peasekretari ametisse euroopa esindaja siis nato euroopa liitlasvagede ulemjuhataja maaravad ameerika uhendriigid nato sojaline vaestruktuur koosneb liikmesriikide alaliselt voi kindla operatsiooni jaoks nato kasutusse antud sojalistest uksustest ja staapidest nato sojaline juhtimisstruktuur katab strateegilise ja regionaalse tasandi ning on moeldud eelkoige liikmesriikide eri vaeliikide uhendoperatsioonide juhtimiseks siis vaestruktuuri koosseisu kuuluvad taktikalise tasandi staabid mis on moeldud uhe vaeliigi operatsioonide juhtimiseks vaestruktuur koosneb kaht tuupi uksustest paiksed uksused inplace forces ipf ja umberpaigutatavad uksused deployable forces df umberpaigutatavad uksused on moeldud koigiks nato operatsioonituupideks ja on valmis tegutsema kogu alliansi territooriumil ning ka valjaspool seda paiksed uksused on moeldud kollektiivkaitse operatsioonideks oma riigi piirides voi selle lahedal vaestruktuuri kuuluvad vaeosad on grupeeritud vastavalt nende valmisolekule reageerimiseks nobeli auhind ka nobeli preemia on rootsi keemiku leiduri ja toosturi alfred nobeli testamendi pohjal asutatud igaaastane rahvusvaheline fuusika keemia fusioloogia ja meditsiini kirjandus ning rahuauhind selle palvinu on nobelist nobeli auhinna saajad maaravad rootsi kuninglik teaduste akadeemia fuusika ja keemia alal kuninglik meditsiiniinstituut fusioloogia ja meditsiini alal rootsi akadeemia kirjanduse alal ja norra parlamendi nobeli komitee rahuauhinna komiteesid abistavad nelja nobeli instituudi esindajad 3 instituuti asuvad stockholmis 1 on oslos need komiteed poorduvad iga aasta septembris kogu maailma teadlaste kirjandustegelaste ja varasemate nobeli auhinna laureaatide poole et nad teeksid ettepanekuid keda auhinnata valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapaeval nobeli surmaaastapaeval 10 detsembril annab rootsi kuningas valituile stockholmis katte nobeli bareljeefiga kuldmedali diplomi ja tseki samal ajal annab norra kuningas oslos katte rahuauhinna lisaks nendele auhindadele annab 1969 aastast rootsi riigipank valja alfred nobeli malestusauhinda majanduse alal selle saaja otsustab samuti rootsi teaduste akadeemia nobeli auhind maaratakse uhele isikule harilikult ainult uks kord erandina on 2 auhinda saanud marie curie linus pauling john bardeen ja frederick sanger surnud isikule auhinda ei maarata erandina on postuumselt palvinud auhinna rootsi kirjanik erik axel karlfeldt 1931 ja uro peasekretar dag hammarskjold 1961 a rahuauhind esimesed auhinnad anti valja alfred nobeli viiendal surmaaastapaeval 1901 monel aastal pole sobivaid kandidaate leitud voi on auhinnad andmata jaanud soja tottu nobeli auhinna fondi haldab nobeli fond esialgu koosnes fond alfred nobeli parandist 31 miljoni rootsi krooni vaartuses fondi rahad on investeeritud rahvusvahelistel borsidel ule maailma ja protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 vordseks osaks mis antakse isikuile kelle too on toonud inimkonnale koige suuremat kasu fond kaotas 2008 aasta majanduskriisi tottu oma vaartusest 223 protsenti 2009 aasta lopuks oli fondi vaartus 311 miljardit rootsi krooni mis on kolmandiku vorra vaiksem kui buumi tipus kumme aastat varem siiski on koigi kuue preemia hind mis 2010 aastal valja anti jatkuvalt kumme miljonit rootsi krooni nobeli kirjandusauhind on nobeli auhind mida antakse valja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses naidend on kirjandusteos mis on moeldud peamiselt teatris esitamiseks naidendite pohiliigid on draama komoodia ja tragoodia narva jogi on jogi eesti idapiiril mis algab peipsist vasknarva kulast louna pool ja suubub narvajoesuus narva lahte ajalooliselt on joge eriti vene ja saksa keeles nimetatud ka narova joeks joe pikkuseks on moodetud 75 kilomeetrit keskmine laius on 300 meetrit ja sugavus 5 meetrit narva joe suurim laius ulatub ule kilomeetri veerohkuselt on narva jogi neeva jarel teine soome lahte suubuv jogi ja eesti veerohkeim jogi joe keskmine vooluhulk on umbes 400 m3s mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda jogi moodustab jaama kula lahedal oma paljude harude ja kanalitega nn jaamakula luhad narva joe jogikonna pindala on 56 200 ruutkilomeetrit ning sinna kuuluvad koik peipsisse ja vortsjarve suubuvad joed narva linna kohal jaotab kreenholmi saar varesesaar joe kaheks molemal joeharul asub narva juga millesse lastakse vett ainult haruharva joa idapoolse haru korgus on 65 meetrit ja laius 130 meetrit laanepoolse haru joa korgus on 354 meetrit ja laius 70 meetrit astangutest alamal on jogi umbes 3 kilomeetri ulatuses karestikuline joes on kokku kummekond suuremat saart permiskula juures on joes 22 kilomeetri pikkune permiskula saar kuningakula saar suursaar ja vaikesaar raudsaar kreenholm ning kaunissaar lisaks veel arvukalt vaiksemaid saari joe laanekaldal asub narva linn selle vastas idakaldal vene pool jaanilinn vene keeles ivangorod aastal 1956 seoses hudroelektrijaama ehitusega paisutati joele narva veehoidla mis ulatub narvast poruni joe suudmeni alates 13 sajandist kuni 1910 aastate lopuni oli narva jogi vanaliivimaa 1819 sajandil venemaa balti kubermangude ajalooliseks kullaltki pusivaks idapiiriks erandi moodustas vaid narva linn mis kuulus halduslikult peterburi kubermangu 19201940 asus eesti ja nsv liidu piir joest veidi ida pool holmates ka narvatagused vallad alates 1944 aastast sai narva jogi eesti nsv ja vene nfsv halduspiiriks 1991 aastal muutus see taasiseseisvunud eesti vabariigi de facto idapiiriks kuigi ametlik piirileping eesti ja venemaa vahel on senini solmimata narva joe jargi sai nime narva kultuur nizon varasem eestikeelne nimekuju nezin ukraina on linn pohjaukrainas desna lisajoe osteri aares 120 km kiievist kirde pool 80 km kaugusel tsernigivist geograafilised koordinaadid on 510 n ja 319 e nizon on oblastilise alluvusega linn tsernigivi oblastis ta on nizoni rajooni keskus nizon on endisaja tahtis kaubalinn linnas on 17 sajandist parit katedraal gogolinimeline nizoni pedagoogikaulikool on asutatud 1820 aastal lutseumina korgkoolina ulikoolil on tahelepanuvaarse koguga maaligalerii linn on maanteesolm ja raudteesolm moskvakiievi raudtee aares toostuses on esindatud masinaehitus raudteevagunite valmistamine toiduainetetoostus tahtsamate toodete seas on varvid lakid olu toidurasv ja moobel alates 1820 aastast tegutseb linnas korgkool vurst bezborodko korgemate teaduste gumnaasium mokola nikolai gogoli nimeline nizoni riiklik ulikool selle oppeasutuse on lopetanud ule 40 000 inimese opetajate juristide inseneridena jne lopetajate hulgas on kirjandusklassik nikolai gogol kelle nimi anti koolile 1939 aastal ukraina kirjanikud jevgeni grebenka leonid glebov juri zbanatski ja jevgeni gutsalo valgevene kirjanik frantsisk bogusevits ning eesti keeleteadlane johannes aavik praegu opib ulikoolis 6000 uliopilast ja opetab 300 oppejoudu sealhulgas 166 professorit ja dotsenti ulikooli lopetajad saavad spetsialistideks keskkooliopetajateks ja magistriteks jargmistel aladel ukraina vene inglise ja saksa filoloogia ajalugu oigusteadus muusika koreograafia bioloogia geograafia matemaatika fuusika arvutiteadus majandusteadus kultuur traditsioonilised uurimissuunad on ukraina ajalugu maailmaajaloo kontekstis ukraina kultuuri ajalugu suhetes teiste rahvaste kultuuriga pedagoogika ja selle ajalugu ukraina keel ja kirjandus maailmakultuur okoloogia ja keskkonnakaitse korgem matemaatika ja pooljuhtide fuusika orgaaniline keemiline suntees koolkondade juhid on v jakovets diferentsiaalvorrandid j kovalenko kasvatusteooria ja ajalugu o rostovski muusikaharidus g samoilenko kultuurilugu o kovaltsuk ukraina kirjandus i marossova ornitoloogia p mohhed gogoliuuringud m vjalo mitmekomponendiliste pooljuhtide fuusika v suhhovejev metallide komplekssulamid ulikool on gogoliuuringute uldtunnustatud keskus ulikooli raamatukogu parineb vurst bezborodko gumnaasiumi asutamise ajast 1820 raamatukogus on 1 miljon koidet sealhulgas ule 100 000 haruldase raamatu 1619 sajandist ulikoolil on 7 muuseumi sealhulgas haruldaste raamatute muuseum ja maaligalerii kus on eksponeeritud ule saja maali 1720 sajandi ukraina ja laaneeuroopa kunstnikelt maalid on osalt parit ermitaazist osalt annetatud kooli asutaja poolt krahv o g kuseljovbezborodko annetas nezini lutseumile 25 aastapaeva puhul 175 maali kollektsiooni on kuulunud mitmeid renessansiaja maale pisa bologna veneetsia ja rooma kunstnikelt autorite hulgas olid pisanello giovanni bellini ja vittore carpaccio samuti anton raphael mengs annibale carracci giovanni battista tiepolo ja koguni pieter brueghel vanem kollektsioonil ei olnud isegi korralikku kataloogi soja ajal laks kaduma 50 koige paremat maali teiste hulgas peter paul rubensi ema carracci narkissos kevadel ja tiepolo herakles ja omphale kaduma lainud maale ei teata olevat saksamaa sojasaagi hulgas nad voivad olla erakates agrotehnikainstituut tegutseb 1895 aastast tootavad meditsiinikool ja maria zankovetskaja nimeline kultuuri ja kunstikool kolm kutsekooli lutseum 2 gumnaasiumi ja 17 kooli korg ja keskerioppeasutustes opib 9500 uliopilast ja tootab ule 500 oppejou linnas on kultuurimaja 22 meditsiiniasutust lastemuusikakool lastekoreograafiakool lastekunstikool ja lastespordikool linnas on koduloomuuseum maaligalerii nikolai gogoli muuseum ukraina vanim ja ainuke sailinud postijaam vanade ja haruldaste raamatute muuseum ning uks esimesi apteeke vasakkaldaukrainas mihhail ligdi apteek vanalinn asub kanaliseeritud osteri joe vasakkaldal uuem linnaosa paremal kaldal linnas on vana katedraal vaatamisvaarsuseks on kirikuarhitektuur koige vanem arhitektuurimalestis on viie kupliga puha nikolaose katedraal 1668 sakraalehitisi on linnas kokku 36 sealhulgas 2 kloostrit kunagi oli linnas 80 kirikut arhitektuurimalestiste hulka kuuluvad kreeklaste ehitised miikaeli kirik ehitatud 17141729 koikide puhakute kirik 17671805 constantinuse ja helena kirik kreeka kalmistul 18191820 kreeka aleksandrikool 1817 vana apteek mis kuulus kreeklane mihhail ligdile 1777 ning arvukad elumajad ja poed 1819 sajandist kui praegu on linna sumboliks ulikool siis varem oli selleks laat puhapaevati koguneti suurele valjakule kauplema umberkaudsed talupojad muusid koduloomi ja linde ning juurvilja jutlemine ja kauplemine kestis tunde ja loppes sageli kasikahmlusega iganadalased laadad ei katkenud isegi naljaaegadel alates 17 sajandist peeti laatu kolm korda aastas joululaat talvel kolmainupuha laat suvel ja jumalaema kaitsmise puha laat sugisel igauks neist kestis kolm nadalat kaks korda nadalas toimusid oksjonid laada ajal olid kortsid rahvast tais turgist ja bulgaariast toodi tubakat ja vurtse saksamaalt roivaid moskvast karusnahku leipzigist portselani veneetsiast ja konigsbergist sametit siidi ning villast ja puuvillast kangast ja danzigist hollandi inglise ja prantsuse villaseid roivaid kohalikud kreeklased pakkusid vorsti umberkaudsed talupojad kirsse ploome arbuusi pirni seeni ja tubakat louna poolt toodi viinamarju astrahanist soola ja kala veinid parinesid pohiliselt ungarist ja krimmist laadad eksportisid kohalike kullasseppade ja koosnerite tooteid alates 18 sajandist olid kuulsad kohalikud marinaadid mida muudi igal aastal ule 600 tonni igal aastal muudi ule 8000 tonni nizini tubakat vurst i m dolgoruki kes kulastas linna 1810 aastal kiitis sealseid ainulaadseid viinasorte nizoni kaubalinnakuulsus volgneb palju kreeklastele kes asusid siia elama bogdan hmelnitski ajal tegemist oli ukraina suurima kreeka kogukonnaga bogdan hmelnitski dekreet 2 maist 1657 ja jargmiste hetmanite dekreedid andsid nizoni kreeklastele palju privileege nad ei maksnud makse nad vordsustati automaatselt esimese ja teise gildi kaupmeestega nad olid vabastatud sojavae majutamisest ja hobusevankrite kasutada andmisest sojavaele ning sojavaeteenistusest kui nad siiski teenisid siis aadli oigustega peeter esimene kinnitas 1710 koik nende privileegid esimeste tuntud nizini kaupmeeste hulgas olid ivan seremetsov ja dmotro tsopojev kellest viimane oli parit kreeklaste seast seremetsov saabus nizinisse orjoli kandist sievskist ning otsustas tsopojeviga raha kokku pannes hakata kauplema parsiaga tsopojev joudis 1747 parsiasse esimesena parast 8aastast randamist suri ta indias seremetsov sai oma aripartneri surmast teada alles 13 aastat hiljem puudes oma kaotusi korvata vottis ta kompanjoniks mokola tselobottsokovi kes vottis ette teekonna indiasse ta labis kiievi iasii bukaresti istanbuli ja bagdadi viimasest laks ta maad mooda eufratini sealt ule parsia lahe kolkatasse indiasse joudmine vottis aega aasta tagasitulek neli aastat tselobottsokov otsustas kasvatada oma kapitali ostes senitundmatuid kaupu kantonist ambra muskus elevandiluu sandlipuu eebenipuu ja elavhobe ja malaka poolsaarelt tselobottsokov suundus hiinast londonisse lissaboni ja pariisi lopuks joudis ta peterburgi kus ta esitas vaga uksikasjaliku aruande rahvusliku kaubanduse potentsiaalist parast seda ei ole ei temast ega tema kaupadest midagi teada linn on teada 11 sajandist 1147 mainitud unezi nime all sel ajal kuulus ta tsernigovi vurstiriiki hiljem langes poola kuningriigi voimu alla loovutati umbes 1500 moskva suurvurstiriigile kuid poola kuningriigi ja moskva suurvursti vahelise deulina lepingu 1619 kohaselt laks jalle poola kuningriigi valdusse aastal 1649 vabanes linn ukraina vabadusvoitluse kaigus rzeczpospolita voimu alt ning oli 16491782 ukraina uhe tahtsama kasakavalitsuse keskus aastal 1657 lubati nizinisse asuda kreeka kaupmeestel mistottu linnast sai 17 ja 18 sajandil tahtis kaubalinn 1625 aastal sai linn magdeburgi oiguse mis soodustas toondust ja kaubandust aastal 1664 liidendati nizon moskva tsaaririigiga 1667 aastal solmitud andrussovo rahulepinguga liideti dnepri joest ida pool asuvad ukraina alad moskva tsaaririigiga vasakkaldaukraina kuulus moskva tsaaririigile ja paremkaldaukraina poolale piirijoeks oli aga ukrainat poolitav dnepri jogi andrussovo vaherahuga laksid smolensk ja vasakkaldaukraina venemaa tsaaririigi valdusse 17 sajandil oli linnal juhtiv koht kaubanduses moskvaga naiteks 1694 aastal muus nizin moskvale kaupu 6970 rubla eest kiievisse 5102 rubla eest moskva tsaaririigi ajal ehitati ka nizoni kindlus nikolai gogol oppis 18211828 linnas asuvas bezborodko lutseumis millest hiljem sai ajaloo ja filoloogiainstituut kus oppis johannes aavik praegu nizoni pedagoogikaulikool alates 1923 aastast oli nizon samanimelise ringkonna keskus enne teist maailmasoda oli linnas 7 tehast ja 17 toondusartelli tootas 13 uldhariduskooli 4 tehnikumi ja kotsjubinskinimeline nizini ukraina draamateater linn asub 85 km kaugusel tsornobolist ja kannatas tsernoboli tuumakatastroofi tagajargede all naim frasheri naaim fraasri 25 mai 1846 frasher lounaalbaania 20 oktoober 1900 kzl toprak turgi oli albaania romantiline kirjanik albaania rahvusliku taassunni rilindja kombetare valjapaistev tegelane koos oma vendade sami frasheri ja abdyl frasheriga usutunnistuselt bektashi moslem isa oli vaesunud bei permeti ringkonnast frasherist naim oppis janine kreeka gumnaasiumis zosimea oli turgi ametnik sarandes beratis ja janines aastal 1882 kutsuti ta toole konstantinoopolisse kus ta oli haridusministeeriumi juures asuva tsensuurikomisjoni liige ja direktor kellena ta aitas kaasa paljude albaaniakeelsete raamatute valjaandmisele saades monikord mooda minna albaaniakeelsete raamatute ja publikatsioonide keelust vottis aktiivselt osa albaanlaste vabadusvoitlusest sageli pidi ta oma teostele alla kirjutama nimetahed n h n h f voi n f sest need olid turgi voimude poolt keelatud neid tuli albaaniasse salaja sisse tuua hakkas varakult luuletama kirjutas algul parsia keeles kokku kirjutas ta 22 teost neli turgi keeles uhe parsia keeles kaks kreeka keeles ja 15 albaania keeles kirjutas patriootilisi poeeme ja rahvalikku luurikat mis oli algul parsia luule tugeva moju all hiljem ka prantsuse luule moju all ta tolkis ka mitu jean de la fontainei valmi poeem karjandus ja pollundus kirjeldab karjuse ja polluharija tegevust vahele on pikitud ulistust albaania loodusele ja igatsushuudeid kodumaa jarele poeem skanderbegi lugu jutustab albaania rahvuskangelase skanderbegi eluloo poimides vahele fantastilisi episoode tolkis homerose iliase kirjutas didaktilise ja islamiusulise sisuga kirjutisi frasheril oli suur moju 19 ja 20 sajandi albaania kirjandusele naim frasheri nime kannavad orden selle ordeni on saanud ka ema teresa ja kirjastus nicholas bacon 1509 20 veebruar 1579 oli inglise poliitik elizabeth i ajal ta sundis kentis chislehurstis tema isa robert bacon oli parit suffolkist drinkstoneist nicholas bacon lopetas 1527 cambridgei ulikooli parast monda aega pariisis viibimist astus ta grays inni ning 1533 sai advokaadiks kui kloostrid likvideeriti oli ta maasaajate hulgas ta sai maa mis oli konfiskeeritud kloostrilt kus tema isa oli olnud jooksupoisiks 1545 sai ta parlamendisaadikuks dartmouthi esindajana 1546 sai ta prestiizika ja tulusa ametikoha attorney of the court of wards and liveries ning 1552 aastaks oli ta saanud grays inni laekuriks mary i ajal teda kui protestanti ei edutatud elizabeth i ajal aga maarati ta suuresti tanu oma teise naise oemehe william cecili eestkostele suurpitsati hoidjaks lord keeper of the great seal varsti parast seda ulendati bacon ruutliks bacon aitas tagada oma sobrale matthew parkerile canterbury peapiiskopi koha bacon oli oma ametikoha tottu lordide koja eesistuja kui elizabeth i avas oma esimese parlamendi kuigi bacon oli mary stuarti leppimatu vaenlane oli ta finantskaalutlustel vastu william cecili prantsusmaavastase soja poliitikale kuid ta pooldas tihedamaid sidemeid valismaa protestantidega ning teadvustas ohtu mis inglismaale lahtus prantsusmaa ja sotimaa liidust 1559 anti baconile taielikud lordkantsleri volitused 1564 langes ta ajutiselt kuninganna ebasoosingusse ning korvaldati oukonnast sest elizabeth i kahtlustas teda selles et ta oli seotud john halesi pamfleti a declaration of the succession of the crowne imperial of ingland avaldamisega selles pooldati leedi jane grey oe leedi catherine grey asumist inglismaa troonile kui selgus baconi suutus siis tema soosing taastus bacon oli vastu ettepanekule panna mary stuart mehele norfolki hertsogile samuti inglismaa kuninganna kavandatud abielule anjou hertsogi francoisga tema umbusku katoliiklaste ja prantslaste vastu suurendas partlioo anglikaani kiriku ustava liikmena oli ta kogu aeg huvitatud kirikuasjadest ning tegi ettepanekuid kiriku opetusest ja distsipliinist paremaks kinnipidamiseks nicholas bacon suri 20 veebruaril 1579 ja maeti londoni saint pauli katedraali jarelehuuetes nimetati teda osavaks konemeheks opetatud juristiks ja suuremeelseks sobraks ta tegi annetusi hariduse heaks ning maaras selleks ka osa oma parandusest muuhulgas rajas ta tasuta grammar schooli redgraveis nicholas bacon oli kaks korda abielus esimese abikaasa janeiga oli tal kolm poega ja kolm tutart tema teine abikaasa oli anne suri 1610 edward vi kasvataja sir anthony cookei tutar oma aja uks haritumaid naisi temaga oli nicholasel kaks poega baconi koige vanem poeg nicholas umbes 1540 1624 oli parlamendiliige kes esindas suffolki ning sai 1611 esimeseks inglismaa baronetiks see tiitel kuulub seniajani tema jarglastele ka tema teine poeg nathaniel umbes 1550 1622 ja kolmas poeg edward umbes 1550 1618 osalesid avalikus elus tutar annei kaudu oli nicholas bacon townshendi markiide esivanem tema pojad teisest abielust olid anthony bacon ja francis bacon nicole kidman sundinud 20 juunil 1967 on nii austraalia kui ka ameerika uhendriikide kodakondsusega filminaitleja nicole kidman sundis uhendriikides hawaii osariigis honolulu linnas tema isa tony kidman oli washingtonis rinnavahi uurija ja vahepeal sydney tehnikaulikooli oppejoud nicole elas ameerika uhendriikides kuni neljaaastaseks saamiseni ja seejarel kolis koos perekonnaga austraaliasse kolmeaastasena hakkas ta votma balletitunde ta oppis st martini noorteteatris austraalia noorteteatris ja philip streeti teatris nicole kidmani filmikarjaar algas 14aastasena filmis bush christmas seda filmi naidatakse tanini sageli joulude ajal kui nicolei ema haigestus rinnavahki langes nicole pohjasydney keskkoolist valja parast ema tervenemist jatkas ta naitlejakarjaari ta mangis 1980 aastatel paljudes austraalia filmides ja telesarjades millest tuntumad on bmx bandits ja luhisari bangkok hilton nicole mangis peaosa filmis tardunud vaikus 1989 ja hiljem koos tom cruiseiga marulis kouepaevad filmis billy bathgate mangis ta koos bruce willise ja dustin hoffmaniga ja aastal 1992 mangis ta ron howardi filmis kaugel eemal ta mangis naispeaosa filmis batman igaveseks ja seejarel filmis daami portree koos tom cruisega mangisid nad stanley kubricki viimases filmis silmad parani kinni 1999 nicole mangis uhte kolmest noiast filmis igapaevane noiakunst 1998 nicole kidmani kutsealaselt edukaim aasta oli 2001 mil ta esines oscarile kandideerinud filmis moulin rouge ja menukas oudusfilmis teised ent samal ajal ta lahutas tom cruiseist tommates endale komuajakirjanduse tahelepanu ja vigastas moulin rougeis mangides polve nii hullusti et tema osa filmis paanikatuba sai jodie foster 24 detsembril 1990 abiellus ta colorado osariigis telluridei vaikelinnas tom cruiseiga nicole ja tom lapsendasid kaks last ning elasid los angeleses austraalias colorados ja new yorgis nad lahutatasid 2001 aastal 25 juunil 2006 abiellus kidman sydneys kantrilaulja keith urbaniga nimed marmortahvlil on eesti sojafilm mis pohineb albert kivika romaani nimed marmortahvlil ainetel film keskendub eesti vabadussojas sodinud koolipoiste saatusele filmi votted algasid 8 veebruaril 2002 ning kestsid kaks kuud film esilinastus eesti kinodes sama aasta 1 novembril film kogus kinodes ligi 168 000 vaatajat mis oli kuni aastani 2016 eesti kinokulastuse rekordiks film osales ka kopenhaageni filmifestivalil kus taani rahval oli esimest korda voimalus naha eesti menufilmi nimed marmortahvlil ilmus raamatusse 100 most impressive films of the world 100 koige muljetavaldavamat filmi maailmas saksa kirjastuse valja antav raamat avaldatakse 25 erinevas keeles see on vaga sumpaatne et film sellise raamatu kaudu laia maailma jouab todes filmi produtsent kristjan taska skandinaavia suurim filmitootja nordisk film muus filmi nimed marmortahvlil jaapani turule film linastus ka jaapani rahvustelevisioonis neoklassikaline koolkond ehk neoklassikaline majandusteadus on koolkondade ruhm majandusteaduses termin neoklassikaline suntees sundis 1955 aastal nobeli majanduslaureaadi paul samuelsoni sulest ja viitab teesidele majandusteoorias millega enamik okonoomikas teoreetilise ettevalmistuse hariduse saanud okonomiste tanapaeval noustuksid me saame raakida neoklassikalisest majandusteooriast vaatamata sellele et john maynard keynesi makrookonoomika teesid olnud jatkuvate intellektuaalsete debattide aluseks okonoomikas alates 1970 aastatest seda tanu sellele et enamik kaasaegseid majandusmotte koolkondi valja arvatud neomarksistid pohineb sarnastel eeldustel neoklassikalise majandusteooria defineerivaks arusaamaks on todemus et ressursid on piiratud samas kui inimeste vajadused on piiramatud seega puuab neoklassikaline majandusteooria leida vastust kusimusele kuidas uhiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks neoklassikaliste teooriate keskmes on sageli kasulikkuse ja kasumi maksimeerimine kasumi maksimeerimisest lahtuvad neoklassikaline firmateooria tarbekaupade pakkumiskoverate tuletamine ja tootmistegurite noudmistegurite tuletamine kasulikkuse maksimeerimisest lahtuvad neoklassikaline tarbimisteooria tarbekaupade noudmiskoverate tuletamine ning teguripakkumiskoverate tuletamine neoklassikalised majandusteadlased moistavad majandusteaduse all nappide ressursside alternatiivsete eesmarkide vahel paigutamise uurimist william stanley jevons esitas majandusulesannet jargmiselt antud on teatud populatsioon teatavate vajadustega ja teatavate tootmisvoimsustega kes omab teatavaid maid ja muid materjaliallikaid kusitakse nende too rakendamise viisi mis maksimeeriks nende toodangu kasulikkuse neoklassikaline majandusteadus paneb rohku tasakaaludele individuaalsete maksimeerimisulesannete lahendustele majanduste seadusparasusi seletatakse metodoloogilise individualismiga see on opetus mille kohaselt koiki majandusnahtusi saab loppkokkuvottes seletada indiviidide kaitumiste summana rohk on mikrookonoomikal rohku ei panda institutsioonidele mis voiksid olla individuaalse kaitumise suhtes primaarsed ja seda tingida kuidas inimesed otsuseid teevad kuidas majandus tervikuna tootab kuidas inimesed omavahel suhestuvad nero imperator nero claudius divi claudii caesar augustus germanicus sunninimi lucius domitius ahenobarbus 15 detsember 37 9 juuni 68 oli vanarooma keiser 13 oktoobrist 54 kuni surmani ta oli gnaeus domitius ahenobarbuse ja agrippina ainus laps agrippina oli caligula ode nero lopetas elu enesetapuga nerva imperator caesar marcus cocceii nerva germanicus augustus sunninimi marcus cocceius nerva 8 november 30 27 jaanuar 98 oli vanarooma keiser 18 septembrist 96 kuni surmani ta asutas adoptiivkeisrite dunastia lapsendades traianuse nerva suri loomulikku surma numerianus imperator caesar divi cari marcus aurelius numerius numerianus augustus sunninimi marcus aurelius numerius numerianus 254 november 284 oli vanarooma keiser august 283 kuni 284 lisanimed germanicus maximus 283 persicus maximus 283 britannicus maximus 284 numerianus oli keiser caruse poeg kes vottis parsia sassaniididega peetud soja ajal 283 aastal parast isa surma voimu ule kuid suri jargmisel aastal enne surma podes ta silmahaigust kuid tema tappis toenaoliselt ise keisriks saada soovinud pretoriaanide prefekt aper kes suutis esialgu kuritegu varjata kuid haisema hakanud laip toi selle paevavalgele armee ohvitserid keeldusid teda toetamast ning valisid keisriks hoopis ratsanikuseisusesse kuulunud diocletianuse caius valerius diocles kes vois esialgu osaleda koos aperiga vandenous kuid tappis ta kohe parast ametisse astumist 20 novembril 284 aastal norra keel norsk on skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel mida koneldakse norras ja moningal maaral norra emigrantide seas 19 sajandi keskpaigast kuni 20 sajandi keskpaigani oli usa kesklaanes elujouline norra keele konelejate kogukond norra keel sarnaneb vaga rootsi ja eriti taani keelega a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z a tahtesid c q w x ja z kasutatakse ainult laensonades norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt keelekuju bokmal bukmool raamatukeel ja nynorsk nuunosk uusnorra keel bokmal on tavalisem variant uusnorra keelt kasutab kirjas 1015 elanikest eriti laanenorras rahvusvahelised dokumendid tolgitakse bokmali alates 1951 aastast on riiklik keelekomitee norsk spraknemnd puudnud kaht keelekuju lahendada juhtiv kirjakeel on endiselt riksmal millele anti 1929 ametlikult uus nimi bokmal lahendamiskatsed on andnud hubriidseid keelevorme mis on keelelist segadust veelgi suurendanud keelekujud on siiski vastastikku arusaadavad kummalgi keelevormil on radikaalne ja konservatiivne variant molemad on ametlikud keeled kuigi valdav osa norralasi koneleb mond bokmali varianti kogu riigis peavad opilased kirjandeid kirjutama molemas keeles molemas norra kirjakeeles on 9 taishaalikut millele vastavad tahed a e i o u y ja a igauks neist voib olla pikk voi luhike omasonades esinevad diftongid au ei ja y ning laensonades veel ai ning harvem oi ja ui november 2003 sundmuste kroonika niilus araabia annil ehk albahr on jogi kirdeaafrikas niilus on 6650 teistel andmetel 6671 km pikk ja amazonase jarel pikkuselt teine jogi maailmas varem peeti niilust pikimaks joeks niiluse jogikond on 287 miljonit km2 ja keskmine vooluhulk aswanis 2600 m3s niilus algab idaaafrikast virunga magedest kagera joena mis suubub victoria jarve sealt valjub victoria niilusena labib kyoga jarve ja suubub alberti jarve endine nimi mobutu sese seko jarv viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajoe aswa suudmeni nimetatakse teda alberti niiluseks edasi vasakpoolse lisajoe bahr alghazali suudmeni bahr aljabaliks sellest allavoolu valge niiluseks ehk albahr alabyadiks ja parast parempoolse lisajoe sinine niiluse suuet hartumis niiluseks suured lisajoed on ka atbarah jogi pohjasudaanis ja sobat lounasudaanis atbarahst suudmeni voolab niilus 2700 km uhegi lisajoeta labi korbe tema org laius kuni 20 km moodustab maailma suurima oaasi uldiselt voolab ta pohja poole ja moodustab pohjaegiptuses lopuks laia delta niilus labib burundit tansaaniat ugandat sudaani ja egiptust lisaks rwandat piirijoena niiluse ulemjooksul on palju jugasid ja karestikke osa neist on paisutamisega 15 suurt paisu ule ujutatud sudaanis voolab niilus suures tugevasti soostunud noos sudd sinise niiluse suudme ja aswani vahel on 6 karestikku ehk katarakti neist 2 on nasseri veehoidlast ule ujutatud edasi kuni suudmeni on joe vool aeglane niilus on egiptuse ainus pidevalt voolav jogi vahemerre suubudes moodustub suur delta 24 000 km2 peamised suudmeharud on rosette ja damietta dumyat etioopia magismaa suvised mussoonvihmad pohjustasid varem uleujutusi juunist oktoobrini veetaseme tous 67 meetrit tuues poldudele viljakat muda nuudisajal reguleerib niiluse veetaset aswani lahedale rajatud hudrosolm deltast lahtub mitu mageveekanalit suessi kanalisse alfayyumi oaasi ja aleksandriasse peamised puugikalad on niiluse ahven niiluse hulkuim ehk bisin vesihunt ja hammaskarp korgpaisude ja veehoidlate rajamine niilusele on pohjustanud soovimatuid muutusi viljakas muda settib eeskatt veehoidla pohja seeparast vajavad pollud vaetamist suurenevad vee sooldumine aurumine ja korbeliiva imendumine vaheneb toitaine ja hapnikusisaldus niiluse nimi tuleb kreeka keelest neilos pole teada mida see tahendab muinasegiptlased ise nimetasid seda lihtsalt joeks voi suureks joeks egiptuse keeles iteru kopti keeles joor ja jero ka juudid nimetasid seda jor piiblis valesti jeor niiluse alamjooksu org on vanimaid inimasustus ja kultuuripiirkondi niisutusmaaviljelus suurem osa vanaegiptuse elanikest elas ja koik selle linnad asetsesid niiluse orus mis on ka nuudisajal tihedasti asustatud 97 egiptuse elanikest 1 karestik mis on joe suudmele koige lahemal on aswani paisust pohja pool aswanini on niilus turismimarsruut mida labitakse kruiisilaevadega ja traditsiooniliste puust purjepaatide felukkidega norra kirjandus on tanapaeva norra keele mis tahes keelekujus voi selle varasemates keelekujudes kirjutatud ilukirjandus norra kirjandus on saanud alguse paganlikust poeemist noorem edda ja keldi skaldide bragi boddason ja eyvindr skaldaspill 910 sajandil kirjutatud varssidest kristlaste pealetungi kaigus 1000 aasta paiku sai norra tuttavaks keskaegse euroopa kirjanduse hagiograafia ja ajalooaineliste kirjapanekutega poliselanike suuliste traditsioonide ja islandi kirjanduse mojude poimumine andis touke aktiivseks loometegevuseks 12 sajandi lopul ja 13 sajandi algul norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon mis ulatub tagasi vanapohja laulude ja kuningasaagadeni mille pani kirja snorri sturluson islandil 13 sajandil olulised teosed tollest ajast on historia norwegie thidreks saga ja konungs skuggsja keskaegsetest teostest tuntuim on dialoogivormis konungs skuggsja see on vestlus isa ja poja vahel ning moeldud opetusena kuningas magnus lagabtele 1419 sajand oli rahvusliku kirjanduse jaoks pime aeg kull andsid norralastena sundinud kirjanikud peder claussn friis ja ludvig holberg oma panuse taaninorra uhiskirjandusse taaninorra aja kaks kuulsamat kirjameest olid petter dass kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi millest tuntuim on nordlandi poeetiline kirjeldus nordlands trompet ja naitekirjanik ludvig holberg kes on ka romaani nils klims reise til den underjordiske verden autor voitlus iseseisvuse eest ja natsionalistlik liikumine 19 sajandi alguses aitasid kaasa rahvusliku kirjanduse arkamisele 19 sajand oli norra kirjanduse oitseaeg rahvusromantiline henrik wergeland ja euroopalikum johan sebastian welhaven olid kaks valjapaistvamat luuletajat kes molemad panid aluse iselaadi traditsioonile henrik ibsenit peetakse uheks maailma suurimaks naitekirjanikuks ja ka suurimaks realismi esindajaks naitekirjanduses teised tolle aja silmpaistvad kirjanikud olid bjrnstjerne bjrnson alexander kielland ja jonas lie kokku tituleeriti need neli autorit 19 sajandi lopuks nn suureks nelikuks the four great olulised kirjanikud olid ka arne garborg ja amalie skram peter christen asbjrnsen ja jrgen moe andsid valja norra muinasjutte ilmusid esimest korda 1840ndatel nende muinasjuttude rahvalikul keelel oli suur moju norra kirjakeele ja kirjanduse kujunemisele naitekirjanik henrik wergeland oli samuti uks selle perioodi mojuvoimsaid autoreid kuid laaneeuroopa kirjandusse viisid norra siiski henrik ibseni hilisemad tood markimisvaarne aeg norra kirjanduses on 20 sajand kui tousid esile kaks nobeli auhinna voitjat knut hamsun ja sigrid undset teise maailmasoja jarel oli norra kirjandus vaga mitmekesine ulatudes jens bjrneboe ja agnar mykle kultuuriradikalismist dag solstadi vasakradikaalse modernismi ja erlend loe naivismini tanapaeva autoritest on tuntud jan kjrstad lars saabye christensen ja erik fosnes hansen jon fosse on mangituim norra naitekirjanik henrik ibseni korval 21 sajandi alguses oli ta euroopa tahelepanuvaarsemaid nuudiskirjanikke norra kirjanduses on ka populaarseid detektiivkirjanikke naiteks gunnar staalesen ja anne holt paganlikul ajal oli norras kasutusel ainult ruunikiri sellest ajast koige paremini sailinud pealiskirjad on pohiliselt luhikesed puhad malestuskirjad ja maagilised noiaretseptid pikimad pealiskirjad parinevad 8 sajandist ja asuvad eggjumi kivil kivil olev tekst sisaldab moistatuslikke religioosseid voi maagilisi vihjeid 10001030 aasta paiku asustasid kristlased norra tuues endaga kaasa ladina tahestiku vanimad norra sailinud proosateosed parinevad umbkaudu 12 sajandist need on ladinakeelsed hagiograafiad ja ajaloolised kirjutised naiteks passio olavi acta sanctorum in selio historia norwegie ja historia de antiquitate regum norwagiensium 12 sajandi lopus laienes ajaloo kirjapanek ka tavakeelde teosega agrip noregskonungasogum jargnesid legendaarne saaga puhast olavist ja fagrskinna keskaegne norra kirjandus on vaga sarnane keskaegse islandi kirjandusega 13 sajandi parimaks norra kirjanikuks peetakse islandlast snorri sturlusoni ta dokumenteeris norra mutoloogiat ja kirjutas selle pohjal proosateose edda teos annab ulevaate norra kultuurist enne kristlaste tulekut samuti on ta legendaarse norra kuningatest raakiva heimskringla autor teos lopeb ynglinga saagaga ja on osalt dokument norra varajase ajaloo kohta vananorra kirjandus loppes 13 sajandi paiku kui islandi kirjandus sellest eraldus skandinaavia ja taaninorra uniooni ajal 13871814 norra kirjandust peaaegu ei eksisteerinud ibsen andis sellele perioodile nime nelisada aastat pimedust ajal mil norra oli uhendatud taaniga asendas norra keelt taani keel ulikool ja kultuurikeskus asusid kopenhaagenis noored mehed laksid just sinna oppima 1573 aastal surusid taaninorra valitsejad norrale peale taani kultuuri ka pastorid oppisid kopenhaagenis no kirjutav norra sai taanlastega lahedaseks ning kirjandus ilmus pohiliselt taanikeelsena geble pedersson 14901557 oli bergeni esimene luterlik piiskop teda iseloomustasid humanistlikud vaated ta adopteeris absalon pederssn beyeri 15281575 kes jatkas tema tood kui humanist ja natsionalist kirjutades olulise teose norra riigi kohta 1567 peder claussn friis 15451615 oli humanist kes tolkis heimskringla ja kirjutas esimese alguparase teose norra ajaloost 17 sajandi norra kirjandus oli kasin kuid moned markimisvaarsed teosed siiski ilmusid petter dass 16471707 kirjutas teose norramaa trompet kus kirjeldas maastikku kohalikku elulaadi ja pohjanorras elavate inimeste karakterit dorothe engelbretsdotter 16341713 oli norra esimene aktsepteeritud naisautor kes kirjutas joulist religioosset poeesiat tema esimene teos silens sangpakkuja avaldati aastal 1678 tema teine kogumik taarepakkuja ilmus aastal 1685 ka uks esimesi taani kirjanikke peder claussn friis sundis norras norra kirjanduse taassund toimus kahel pohjusel aastal 1811 asutati oslo ulikool prantsuse ja ameerika revolutsiooni vaim sundis norralasi taanlastest eralduma ja alistuma rootsile norralased allkirjastasid oma esimese pohiseaduse aastal 1814 henrik wergelandi peetakse norra kirjanduse isaks sellest perioodist on sailinud norra muinasjuttude kogumik mille on kokku pannud peter asbjrnsen ja piiskop jrgen moe henrik ibsen oli uks varasemaid naitekirjanikke kes viljeles oma draamades realismi tema mojukaimad teosed on metsik part ja nukumaja norra sai modernismiga tuttavaks 1890ndatel knut hamsuni ja sigbjrn obstfeldeiri loomingu vahendusel emil boyson gunnar larsen haakon bugge mahrt rolf stenersen ja edith berg eksperimenteerisid proosas modernismiga juba 1930ndatel kuid toona kirjutatud teosed ei saavutanud nii suurt menu kui parast soda sundinud looming parast nn suure neliku ja amalie skrami surma algas norra kirjanduselus uus periood nobeli kirjandusauhinna on voitnud kolm norra kirjanikku bjrnstjerne bjrnson knut hamsun ja sigrid undset norra ametlikult norra kuningriik on riik euroopas uks pohjamaadest norra pohiosa asub skandinaavia poolsaare laane ja pohjaosas ning paljudel rannikulahedastel saartel riik asetseb rootsist laanes ja loodes pohjaosas omab lisaks maapiiri venemaaga idas ja soomega idas ja lounas kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas tugevalt liigestatud rannajoonega mida iseloomustavad kuulsad fjordid maa asub atlandi ookeani pohjaosa aares piirnedes skagerraki pohjamere norra mere ja barentsi merega norra pohiosa pindala on 323 782 km2 peale selle holmab norra kuningriik ka loodes asuvat islandi vetega piirnevat saart jan mayenit mis halduslikult kuulub norra pohiossa ja pohjajaameres asuvat svalbardi mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise svalbardi lepinguga norra kuningriigi pindala koos jan mayeni ja svalbardiga on 385 199 km2 bouvet saar atlandi ookeani lounaosas on norra soltlasala ega ole norra kuningriigi osa norra peab oma soltlasaladeks ka antarktika alasid peeter i saart vaikse ookeani lounaosas lounajaameres ja kuninganna maudi maad antarktisel kuid norra noue nendele on antarktika lepinguga tahtajatult kulmutatud ning nende kuuluvus norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata norra nimi on vanad karmyst pohja poole purjetamise juhised raagivad pohjateest vanapohja norrvegr millest enamiku uurijate arvates tulebki norra nimi hiljem kandus pohjatee nimi ule sellest ida pool olevale maismaale ja lopuks ka stlandetile norra pohiosa asub skandinaavia poolsaarel rootsist laane pool pohjaosa loode pool ning selle pohjaosal on maapiir ka venemaaga idas ja soomega idas ja lounas maa asub atlandi ookeani pohjaosa aares piirnedes kagus skagerraki laanes ja edelas pohjamere loodes norra mere ja kirdes barentsi merega norra pohiosa asetseb kitsa ribana skandinaavia poolsaare looderannikul selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vahe umbes kolmandik territooriumist asetseb pohja pool pohjapolaarjoont norra pohiosa pindala on 323 782 km2 millega ta on maailma maade seas 67 kohal voi 60 kohal sellest holmavad 6 siseveed norra pohiosa on euroopa maade seas pindalalt 8 kohal norra kuningriigi pindala koos jan mayeni ja svalbardiga on 385 199 km2 voi 385 230 km2 sellega on ta euroopa riikide seas pindalalt 6 kohal norra pohiosa asub 58 ja 71 pohjalaiuse ning 4 ja 31 idapikkuse vahel norra ja uhtlasi euroopa mandriosa pohjapoolseim punkt on nordkinn ehk kinnarodden finnmargis 710802 n norra pohiosa pohjapoolseim punkt on skaar magerya saarel asuva knivskjellodden pohjaotsa juures 711109 n norra kuningriigi pohjapoolseim punkt on rossya saarel kirdemaast pohjas 804944 n norra mandriosa lounapoolseim punkt on lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem lindesnesi vallas vestagderis 575846 n norra pohiosa ja uhtlasi norra kuningriigi lounapoolseim punkt on pyseni skaar mandali vallas 575731 n norra mandriosa laanepoolseim punkt on vardetangen lindasi poolsaarel hordalandis austrheimi vallas 45643 e norra pohiosa laanepoolseim punkt on holmebaen utvri tuletornist edelas 42957 e norra kuningriigi laanepoolseim punkt on hybergodden jan mayenil 90439 w norra mandriosa idapoolseim punkt on kibergsneset finnmargis vard vallas 310352 e norra pohiosa idapoolseim punkt on hornya vard vallas 311007 e norra kuningriigi idapoolseim punkt on krmerpynten kvitya saarel svalbard 333059 e kaugus nordkinnist lindesnesini on 1748 km voi 1752 km teineteisest kaugeimad punktid norra mandril on lista ja kavringen vaike neem vardst pohja pool nendevaheline kaugus on 1790 km norra mandriosa suurim laius on 432 km norra pohiosa vahimaks laiuseks peetakse traditsiooniliselt 63 km hellemobotni juures tysfjordi vallas nordlandis finnmargi idaosas srvarangeri vallas on siiski vaiksemad vahemaad merest venemaa piirini nimelt bkfjordenist elvenesi juurest jarfjordenist jarfjordbotni juurest ja langfjordenist boris glebi juurest vastavalt 15 voi 16 26 ja 58 km sadamalinn narvik asetseb vaid 8 km kaugusel rootsi piirist norra pohiosa piirneb rootsi 1619 km soome 727 km ja venemaaga 196 km maapiiri kogupikkus on 2542 km piir venemaa ja soomega asetseb arktilises pohjas piir rootsiga ulatub lapimaalt pohjas skagerrakini lounas venemaal ja norral olid aastaid lahkarvamused barentsi meres asuvate territoriaalvete vahelise piiri suhtes ning molema riigi hallatud mereala nimetati halliks tsooniks 27 aprillil 2010 kirjutati venemaa presidendi dmitri medvedevi norravisiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule mis naeb ette piirituli lahendamise 15 septembril 2010 kirjutasid venemaa valisminister sergei lavrov ja norra valisminister jonas gahr stre murmanskis alla lepingule mis maaras kindlaks kahe riigi vahelise piiri barentsi merel ja pohjajaamerel piir otsustati tommata keskjoone norra seisukoht ja sektorijoone venemaa seisukoht vahele vaidlusalane 176 000 km2 suurune ala jagati kaheks enamvahem vordseks osaks rannajoon on koiki saari arvestades 83 281 km pikk ilma saarteta 25 148 km saarte rannajoon 58 133 km ning seda iseloomustavad sugavad kitsad lahed mida nimetatakse fjordideks samuti suur hulk saari ja saarestikke kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada on rannajoone pikkus 2650 km voi 2532 km suurim fjord on sogne fjord see on pikim 205 km ja sugavaim 1308 m geirangerfjorden ja nryfjorden kuuluvad alates 2005 aastast unesco maailmaparandi nimistusse registreeritud saari on 239 057 tuntumad saarteruhmad on lofoodid ja vesteralen suurim saar norra pohiosas on hinnya 2204 km2 voi 2198 km2 vega saared norra keskosas nordlandi maakonnas kuuluvad alates 2004 aastast unesco maailmaparandi nimistusse norra 10 suuremat saart on valjaspool svalbardi on suurimad saared peaaegu kogu mandriosa votab enda alla skandinaavia maestik norra on vaga magine ta moodustab suure magismaa iseloomulikud on maeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood naiteks hardangervidda norra idaosas on suured orud paljudes kohtades on maed umarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad kus orud ja lahed ei anna tooni norra korgeim tipp on galdhpiggen 2469 m jotunheimenis kus on kogu skandinaavia korgeimad tipud varem oli korgeim tipp glittertind kuid selle liustikumuts on praeguseks nii palju sulanud et mae korgus on 2464 m ule 2300 korgusi maetippe on 26 317 pindalast on kuni 299 m korgusel merepinnast 287 pindalast 300599 m korgusel 195 pindalast 600899 m korgusel ja 201 pindalast korgemal 39 000 km2 on vahemalt 1000 km korgusel merepinnast 91 000 km2 5001000 m korgusel keskmine korgus merepinnast on umbes 490 m euroopa keskmine korgus on 300 m jaatumine ja muud loodusjoud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi konglomeraadi ja lubjakivisetted sparagmiit tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid nendest on tekkinud muu hulgas lounanorras asetsev hardangeri platoo 900 m korgusel merepinnast euroopa suurim magiplatoo 11 900 km pohjanorras suurema osa finnmargi maakonnast holmav finnmarksvidda kambriumist silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda sel ajal tekkis 100160 m paksune lubjakivi kiltja savi tahvelkilda ja konglomeraadi kiht kaledoonia orogeneesi jatkuna tekkisid maed laane suunas voolavad joed olid vaga erodeerivad mooda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sugavale rannikusse loikuvaid kuristikke ja kanjoneid idas oli kallak laugem ja kujunesid laiemad orud kvaternaari suure jaaaja korduvate jaatumiste valtel moodustas vkujulistest orgudest laskuvate liustike toime ukujulised mereveesse uppunud fjordid norra laanerannikul liustikud viisid tohutud mulla kruusa ja kivimassid praeguse taani ja pohjasaksamaani valja need materjalid lihvisid 40 norra territooriumist paljanduva aluspohja norra lounaotsast kulgeb pohja poole maeahelike susteem langi maed mis eraldab idas asetsevat stlandeti laanes asetsevast vestlandetist vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning jarskude nolvadega kitsad fjordid loikuvad sugavale magedesse erandiks on jreni tasandik stavangerist lounas ida poole suunduv maeahelik eraldab stlandeti pohjaosa trondheimi umbrusest ehk trndelagist pohjanorra algab peaaegu norra keskelt enamik sellest on pohjapolaarjoonest pohjas suure osa sellest katavad maed mis ulatuvad ka arvukatele saartele suur osa norrast kuulub kaledoonia orogeneesi piirkonda mesosoikumis eraldus sellest fragment mis paikneb pohja pool tinglikust joonest mis kulgeb hardangerfjordeni suudmest labi mjsa jarve rootsi piirini maeahelik moodustus siluri lopus sellest louna pool paiknev ala ja finnmargi lounaosa asetsevad eelkambriumi vaga kovade kristalsete kivimitega graniit ja muud moondekivimid 12 miljardi aasta vanusel fennoskandia kilbil eelkambriumi aluskorral on kohati hiliseelkambriumi settekivimid 650 miljonit aastat vanad ja vanemad ja kambrosiluri kihistused 542416 miljonit aastat aluskord koosneb gneisist graniidist ja muudest arhaikumi ja paleosoikumi moodustistest vestlandet ja trndelagis on devoni kivimid umbes 370 miljonit aastat vanad oslo fjordi piirkond on alang oslo alang voi oslo vali uks vaheseid kohti skandinaavias kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga norra paikneb norga seismilisusega alal ta kujutab endast vordlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa maakoore kerkimine kvaternaaris on glatsioisostaatiline maismaa taaskumerdumine parast jaakuplist vabanemist see on toonud ja toob kaasa suuremaid ja vaiksemaid pingeid kuid kerkimine toimub uldiselt sujuvalt lounanorras ei ole kahel viimasel sajandil olnud uhtki tahelepanuvaarset maavarinat maavaradest leidub norras naftat maagaasi vase nikli raua tsingi titaani tina ja molubdeenimaaki ning kromiiti ja puriiti samuti kivisutt naftal on vaga suur majanduslik tahtsus mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt tahtis loodusressurss on ka hudroenergia umbes 99 elektrienergiast toodetakse hudroelektrijaamades kunkliku ja korge pinnamoe tottu leidub norras suhteliselt vahe viljakat pollumajandusmaad kalavarud on suured tahtis loodusvara on ka mets kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses norras lahutab skandinaavia maestik kitsast humiidset rannikuriba laanes kontinentaalsema kliimaga idaosast norra laanerannikul on laiuskraade arvestades vaga mahe ja niiske kliima pohjuseks on golfi hoovus mille haru norra hoovus toob 45 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast parit vett rannik jaab seetottu isegi finnmargis sealhulgas hammerfesti ja kirkenesi sadam enamasti kogu talveks jaavabaks mere mahendav moju mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest annab tunda ka ohutemperatuurides eriti talvel umbes 5 c kuni 2 c mere kohalt tulnud niiskus sajab alla magedest laane pool nonda on bergeni linn uks euroopa vihmarikkamaid magedest ida pool on sademeid vaga vahe sademete hulk kasvab louna poolt pohja poole kogu rannikuribal on see mais margatavalt vaiksem kui sugisel mida sugavamal sisemaal seda kontinentaalsem on kliima sademeid jaab vahemaks suved on soojemad talved margatavalt kulmemad laanerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 c mis on 30 c vorra laiuskraadi keskmisest korgem pohjapolaarjoonest pohja pool paiknevatel lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 c maailma keskmisest korgem see on uks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid ule norra kulgevad atlandi ookeani pohjaosa tsuklonid mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi laanenorras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm magede varjus idanorras on mandriline kliima soojade suvede ja kulmade talvedega aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm jarved ja joed moodustavad 60 norra pindalast iseloomulikud on korged joad ja kalarikkad joed ulekaalukalt pikim jogi on 601 km pikkune glama mis suubub fredrikstadi lahedal oslo fjordi teised lounanorra suuremad joed suubuvad merre drammeni ja skieni lahedal teine pikk jogi on teno 360 km mis voolab piki soome piiri kirdesse korgeim juga on kahest jarjestikusest joast koosnev mardalsfossen 705 m ule 15 hektari suurusi jarvi on umbes 65 000 ulekaalukalt suurim on mjsa 80 km oslost pohjas 514 meetri sugavune hornindalsvatnet on norra ja euroopa sugavaim jarv norra 10 suurema pindalaga jarve on jostedalsbreen on euroopa korgeim mandriliustik ja suurim liustik norra pohiosas 487 km2 liustikud moodustavad 10 pindalast 7000 km2 sood ja margalad moodustavad 58 pindalast jaavaheaegadel ujutas meri suured alad ule sest jaa oli maad tohutu raskusega rohunud piki praegust rannikut ning oslo ja trondheimi piirkonnas mis tousid 200 meetri korgusele merepinnast settisid paksud savi aleuriidi ja liivakihid nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub vaga haid muldi suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest nii et tekkis halb pollumaa stlandeti sisemaal on talud suurte orgude nolvadel orupohjades on ainult valjapestud mullasetted koige saagikamad pollud on jreni tasandikul kus on head liustikutekkelised mullad vaga mahedad talved pikad polluharimishooajad ja rikkalikult sademeid lounanorra mullakatte kujunemisel on kullaltki luhike ajalugu muldade noorus nappus ja kohati taielik puudumine tuleb sellest et kvaternaaris oli seal valdav liustikukate mis varem kujunenud mullakatte mehaaniliselt havitas selleparast tuleb tanapaeva muldade kujunemise alguseks pidada liustiku taganemise aega sel ajal ladestasid fluvioglatsiaalsed vood periglatsiaalses voondis materjali mis sai tasandikualade mulla lahtekivimiks eriti stlandetis mis on koige tasasem teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka korgemate alade paljanduvatel emakivimitel seal on lahtekivimiteks enamasti gneisid gabro lubjakivi kildad ja liivakivid koigi norra muldade lahtekivimitele valja arvatud lubjakividele on iseloomulik madal karbonaatsus mille tottu nad on vahearenenud ja vaheviljakad sageli ei lange taiga ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet ja pruunmuldade piiriga see on seotud kliima vaheldumisega euroopas holotseeni valtel seal kus pruunmuldade areaal ulatub pohja ja on kaetud taigataimestikuga kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad ja vastupidi parismaiseid taimeliike on umbes 2000 endeeme on vahe laiades liustikuorgudes kuni 850 m korgusel merepinnast idanorras ja kuni 700 m korgusel trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse ja mannimetsad ka koige paksemates kuusemetsades leidub sammalt ja kanarbikku koige jarsematelgi maenolvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid sealhulgas kaske saart pihlakat ja haaba kasevoond on 9001200 m korgusel merepinnast korgemal on paju ja kaabuskase voond laanenorras on okaspuid ja lehtpuid enamvahem vordselt suurimad metsad on rootsi piiri ja glama joe vahel oslost idas stlandetist on umbes pool metsaga kaetud seal on umbes pool norra metsavarudest ja pool norra pollumaast trndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik pohjapolaarjoonest pohja pool on kuuske vahe mand kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes igal pool on rikkalikult metsamarju sealhulgas mustikaid johvikaid ja rabamurakaid metsad moodustavad pindalast 382 majandatavad metsad 216 norra rahvuslill on harilik kanarbik kvaternaari jooksul kattus norra ala suurte liustikega vahemalt neli korda jaavaheaegadel tombusid liustikud tagasi norrast on teada vaid uksikud seal viimasel jaavaheajal voi viimase jaaaja interstadiaalsetel pehmematel perioodidel kui vahemalt orupohjad olid jaavabad elanud imetajate luutukke varem elanud imetajate jaanused on jaa hiljem minema kandnud voi purustanud leitud on 20 muskusveise voi mammuti jaanust kuigi kindlasti on olnud ka pohjapotru ja teisi arktika loomi pole nende jalgi leitud moned teised maismaaloomad sealhulgas moned pornikad voisid jaaajad pohja ja laanenorra jaavabadel rannaribadel ule elada teised randasid sisse pohiliselt kagust parast viimast jaaaega tulid esimesed sisserandavad maismaaloomad arvatavalt lounarootsi ja taani alalt norra ja taani vahel merd ei olnud hiljem voisid moned loomad tulla ka soome kaudu pohjanorrasse mageveekalade sisserannet idast piirasid ajutiselt soolase vee tokked osas praegusest laanemerest jarkjarguline maakerge parast jaa kadumist mojutas veekogusid ja tingis levikuvoimaluste ahenemise eriti hiljem sisserannanutele norra loomastik koosneb arktilistest ja lounapoolse paritoluga liikidest riigi suure pohjalounasuunalise ulatuse ja korguserinevuste tottu on loomastik mitmekesine koikjal norras leidub pohjapotru ahme lemminguid ja muid arktika loomi kuigi louna pool elavad nad ainult magedes suurtes okasmetsades on tavaline poder laanerannikul on arvukalt hirvi karu hunt ja ilves olid 150 aastat tagasi tavalised praegu aga leidub neid vahestes kohtades peamiselt pohjas rebased saarmad ja moned karplased on tavalised paljudes kohtades on makrasid ja kopraid enamik jogesid ja jarvi on kalarikkad leidub ka forelli ja lohet viimane elab vahemalt 160 joes lohepuudjaid koguneb norrasse kogu maailmast lindude seas on palju randlinde kellest moned talvituvad koguni lounaaafrikas pohjanorras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva naiteks alesundis on vaikesed kaljusaared peaaegu taielikult kaetud sadade ja tuhandete pesitsevate lindudega magedes ja metsades on tavalised puud kes on populaarsed jahilinnud norra rannikult ja avamerest voib leida tuhandeid suvaveekorallide elupaiku neist tuntuim on lophelia pertusa maast on asustamata maed sood jne votavad enda alla 235 000 km2 1 jaanuaril 2006 oli norra pohiosas 753 looduskaitseala kogupindalaga 3846 km2 mis vastab 12 protsendile pindalast lisaks on svalbardil 21 looduskaitseala mille kogupindala on 25 314 km2 ehk 415 svalbardi pindalast norras on 36 rahvusparki neist 7 svalbardil norra pohiosas holmavad rahvuspargid 22 000 km2 svalbardi rahvuspargid holmavad 14 500 km2 norra on demokraatlik parlamentaarse valitsemissusteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik riik on demokraatlik voimu allikas on rahvas vordoiguslikud kodanikud ja selle legitiimsus parineb rahvalt rahva voim valjendub eeskatt parlamendi stortingi maavolikogude fylkesting ja vallavalitsuste valimistes kuningal puudub poliitiline voim praegune kuningas on harald v norra parlamendis stortingis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast lagtingist ja odelstingist storting valib oma liikmete hulgast uhe neljandiku saadikuid et moodustada odelsting ja see valimine viiakse labi parast parlamendivalimisi uue parlamendi esimesel korralisel istungjargul lagting jaab sellesse koosseisu kogu stortingi istungjargu ajaks kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu taita selle liikmete vakantseks jaanud kohti iga koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma esimehe ja sekretari kumbki koda ei saa viia labi istungit kui sellest votab osa alla poole koja liikmetest kuid eelnoud mis kasitlevad konstitutsiooni muutmist voivad olla voetud arutusele vaid vahemalt kahe kolmandiku stortingi liikmete kohalolekul parast stortingi istungjargu avamist on peaministril ja teistel riiginoukogu liikmetel oigus votta osa stortingi molema koja istungitest vordsete liikmetena kuid nad on haaleoiguseta ja neil on vaid lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavotu oigus kinnistel istungitel voivad nad osaleda vaid siis kui neile on selleks vastavast kojast antud luba peaaegu koik seadused avaldatakse kuninga nimel koos norra kuningriigi pitsatiga jargmises vormis meie nimi teatame et meile oli esitatud stortingi otsus sellel teatud kuupaeval milles on oeldud jargneb otsus selle tulemusel me kiitsime selle heaks ja kinnitasime ning kaesolevaga kiidame heaks ja kinnitame juba seadusena isiklikult ja kuningliku pitsati lisamisega valitsuse moodustamisel on noue et enam kui pooled ministritest praegu 19st 10 on norra kiriku liikmed luterlus on riigiusk aastast 2013 on voimul erna solbergi valitsus erinevalt naabermaadest rootsist ja soomest ei ole norra astunud euroopa liitu kuid erinevalt nendest on ta nato liige norra teeb naabermaadega koostood pohjamaade noukogu raames norra pealinn on alates 1814 aastast oslo norra on jaotatud 18 maakonnaks fylke maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks kommune mitmus kommuner uusnorra kommunar neid on 422 kaalumisel on haldusreform mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega alates venstre ja hyre kujunemisest stortingi fraktsioonidena on norra poliitika pohitegijad olnud parteid kuigi norra pohiseadus neid kaua ignoreeris nende tahtsus on osalt tulenenud proportsionaalsest valimissusteemist osalt olnud selle uks eeldusi parteid on olnud markimisvaarselt stabiilsed enamik norra poliitikas praegu domineerivatest parteidest on olnud stortingis esindatud 1930 aastatest saadik kuigi valijate lojaalsus parteidele on vahenenud seda seletab voibolla suhteliselt tugev parteidistsipliin stortingi liikmed astuvad seal suhteliselt harva oma partei vastu valja parast teist maailmasoda on stortingis olnud esindatud 69 parteid samad parteid mis konkureerivad parlamenti konkureerivad ka kohalikel valimistel see voib seletada parteiorganisatsiooni suhtelist tugevust esimese parteina tekkis venstre teisena hyre stortingis on esindatud jargmised parteid norra on uro inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal aastatel 20012006 oli norra esikohal arvestatud 1999 andmete pohjal ning 2007 ja 2008 aastal andmed 2005 ja 2006 aasta seisuga teisel kohal islandi jarel kuigi inimarengu indeks oli islandil ja norral praktiliselt sama vastavalt 0967 ja 0968 norra inimarengu indeksi muutumine aastatel 19802006 norra rahvaarv on 5 051 275 seisuga 1012013 sellega on ta euroopa riikide seas 28 kohal turgit arvestamata rahvastikutihedus on 1482 inkm2 kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lounaosas pealinnas oslos ja selle umbruses ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse vaid jaotub enamvahem uhtlaselt kusjuures riigi lounaosa on tihedamalt asustatud asulate all on 07 pindalast norra on uks etniliselt homogeensemaid riike norralaste korval kes moodustavad 9091 rahvastikust on suurim polisrahvas saamid keda on 3040 tuhat pohjanorras elab ka soome paritolu kveene norras on markimisvaarsel hulgal immigrante muu hulgas poolast pakistanist vietnamist iraagist somaaliast ja turgist 2009 aastal oli norras 303 000 valisriigi kodanikku ehk 63 elanikest norra on arenenud majandusega riik traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapuuk ja metsandus parast teist maailmasoda on hoogsalt laienenud maendus ja toostus majandus pohineb suuresti teenindusel nafta ja maagaasitootmisel ning kerge ja rasketoostusel norra majandus kujutab endast segamajandust milles on uhendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest nafta hudroenergia kalavarud mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad tanu energia heale kattesaadavusele suhteliselt soodsale asendile laaneeuroopa turgude suhtes ulatuslikule industrialiseeritusele poliitilisele stabiilsusele ja korgele haridustasemele on norra kujunenud heaoluriigiks mis on uks maailma joukamaid riik on suuresti soltuv nafta ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50 ekspordist vaid saudi araabia ja venemaa ekspordivad enam naftat kui norra norra otsustas mitte liituda euroopa liiduga referendumitel aastal 1972 ja novembris 1994 aastal 2000 muus valitsus uhe kolmandiku varem taielikult riigi omanduses olnud firmast statoil majanduskasv oli 08 aastal 1999 27 aastal 2000 ja 13 aastal 2001 parast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003 hakkas 2004 aastal majandus taas kiiremini arenema 2009 aastal langes majandus 14 ja aastal 2010 taas 15 tousis viimased uuringud on leidnud et norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisutt sutt on praegu voimatu kaevandada aga sellega voidakse hakata tegelema tulevikus norra on traditsiooniline mereriik tuhatkond aastat tagasi joudsid norra viikingitest meresoitjad suurbritannia saare islandi groonimaa ja isegi pohjaameerika mandrini kalapuuk laevaehitus ja laevandus on etendanud norra majanduses tahtsat osa kuigi laevanduse osatahtsus on tasapisi langenud on norral suur kaubalaevastik majanduspoliitikas on olnud eesmargiks rahvastiku sissetulekute voimalikult ulatuslik vordsustamine seetottu on uhiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne peamiselt tanu nafta ja maagaasi ekspordile on norra valiskaubandusbilanss alates 1990 aastast olnud positiivne aastal 2008 oli valiskaubanduse ulejaak 466 miljardit krooni aastal 2008 oli norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni sellest 9286 miljardit krooni moodustas kaupade eksport toornafta kutuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ja maagaasi umbes 85 miljardit m3 aastas muud suuremad kaubagrupid ekspordis on varvilised metallid peamiselt alumiinium ja nikkel kalatooted toodeldud nafta ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed teenuste ekspordis on tahtsamad valdkonnad laevandus finantsteenused turism ja naftapuurimine norra suuremad ekspordipartnerid on suurbritannia saksamaa holland prantsusmaa rootsi ja usa suurbritannia on esikohal tanu sellele et nafta ja maagaasi eksport sinna moodustab umbes 40 norra nende kaupade koguekspordist kui nafta ning laeva ja naftaplatvormide ehitus korvale jatta on norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul rootsi norra eksportis 2007 aastal eestisse kaupu umbes 700 miljoni norra krooni eest aastal 2008 oli norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 7314 miljardit norra krooni sealhulgas kaupade impordimaht umbes 5118 miljardit krooni norra impordib peamiselt mootorsoidukeid masinaid seadmeid metallitooteid metallimaake ja vanametalli teenuste impordist moodustavad suurema osa turism finantsteenused ja laevandustasud norra suuremad impordipartnerid on rootsi saksamaa suurbritannia taani hiina ja usa norra importis 2007 aastal eestist kaupu umbes 25 miljardi norra krooni vaartuses norra on uks maailma suurimatest kalapuugi ja kalakasvatusriikidest norra kalapuugitsoon ulatub atlandi ookeani laaneosas newfoundlandini kalapuugi maht norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud peamiselt ulepuugi ja looduslike kalavarude koikumise tottu parast madalseisu 1990 aastatel on kalapuugi maht kahekordistunud samal ajal on kalurite ja kalapuugialuste arv langenud rohkem kui kolmandiku vorra tanapaeval nimetab oma peamise tegevusalana kalapuugi ule 10 600 inimese kuna 1950 aastatel oli vastav arv ule 68 000 puutakse peamiselt turska heeringat kiltturska makrelli ja krevette viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade eelkoige lohe ja forelli kasvatus akvakultuuris kalakasvandusi hakati rohkem looma 1980 aastate alguses tanapaeval moodustab lohe 85 kogu norra kalakasvatuse muugimahust teine tahtis kalaliik on vikerforell kalad ja kalatooted moodustavad 53 norra ekspordist norras on vaga pikk vaalapuugi traditsioon kuid parast kaubandusliku vaalapuugi keeldu 1986 aastal on vaalapuuk tunduvalt vahenenud kuid mitte loppenud hoolimata rahvusvahelise vaalapuugikomisjoni ja euroopa liidu kriitikast puutakse vaid kaabusvaala mis ei ole ohustatud liik 2007 aastal oli vaalapuugilimiit 1052 isendit puuti 592 vaala pollumajanduslikus kasutuses on 32 maast maastiku suure magisuse tottu on kunnimaad ainult 2400 km2 norra suurimad uleriigilised paevalehed on verdens gang aftenposten ja dagbladet suurimad regionaalsed paevalehed on bergens tidende stavanger aftenblad ja adresseavisen suurim majandusleht on dagens nringsliv riiklikul ringhaalingul nrk on kolm telekanalit nrk1 nrk2 ja nrk3 ning lastekanal nrk super suurimad eratelekanalid on tv 2 ja tvnorge norras on koolikohustus lastele vanuses 616 aastat korgharidusasutused jagunevad ulikoolideks ja korgkoolideks bakalaureuseope kestab 3 aastat magistriope 2 aastat ja doktoriope 3 aastat vanim korgkool on 1750 asutatud sojavaeakadeemia krigsskolen vanim ja suurim ulikool on 1811 rajatud oslo ulikool 1946 avati bergeni ulikool ja 1972 troms ulikool hiljem on ulikooliks saanud stavangeri ulikool 2005 agderi ulikool 2007 norra oli juba 19 sajandil uldise kirjaoskusega maa praeguseks on kirjaoskuse tase peaaegu 100 norra kaitsevakke kuulub 23 000 inimest sealhulgas teenindav personal mobilisatsiooni korral voib see tousta umbes 83 000 sojavaelaseni igal aastal on sojavaes umbes 10 000 kutsealust sojavaeteenistus on kohustuslik koigile 18aastaseks saanud meestele ja kestab 612 kuud naistel on teenistus vabatahtlik kaitsevagi koosneb maavaest hren merevaest sjforsvaret ohuvaest luftforsvaret ja kodukaitsest heimevernet norra oli kuni 1397 aastani eraldi kuningriik seejarel oli ta koos taani ja rootsiga kalmari unioonis kui rootsi 1521 unioonist lahkus sai norrast sisuliselt taani provints aastast 1814 oli norra laialdase autonoomiaga ja oma pohiseadusega riik mille pea oli rootsi kuningas aastal 1905 lahkus norra unioonist rootsiga ja sai iseseisvaks kuningriigiks mille esimene kuningas oli haakon vii arheoloogiliste leidude pohjal voib jareldada et peatselt parast weichseli jaatumise mandrijaa taandumist tekkis norrasse inimasustus arvatakse et esimesed inimesed joudsid norra aladele 11 000 12 000 aastat tagasi toenaoliselt laksid nad labi juutimaa ja doggerlandi jaavabale norra rannikule nende kivist tooriistad lubavad oletada kuulumist ahrensburgi kultuuri ahrensburgi kultuuri esindajad parinesid ilmselt ukraina aladelt dnepri aarest ja asustasid hiljem alasid kesk ja pohjaeuroopas poola saksamaa taani ja mitme teise hilisema riigi alal dnauuringud on naidanud tanapaeva norralaste lahedast sugulust pohjasaksamaa elanikega monevorra hiljem saabusid pohjanorrasse soomeugri keeli konelevad inimesed norra esiaja olulisimaks malestiseks peetakse umbes 25006500 aasta vanuseid alta kaljujooniseid viikingite ajal 8 sajandist 11 sajandini langesid praeguse norra alad mis olid allunud vaiksematele kuningriikidele jarkjargult uhtse kuningavoimu alla kuningas harald kaunisjuus alistas norra edelaosa hafrsfjordi lahingus umbes 880885 ja rajas oma residentsi avaldsnesi kuningatalu seda peetakse traditsiooniliselt norra riikluse alguseks rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus kuid varanduslik kihistumine oli alanud harald kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvoimude vastu sundis neid oma ulemvoimu tunnistama ning laskis maa maksustada feodaalisandad seisid sellele survele vastu nad lahkusid maalt ning rajasid islandil ja mujal uusasundusi kuni 11 sajandini tegid norra viikingid pikki roov ja kaubaretki mis ulatusid groonimaa pohjaameerika ranniku laaneprantsusmaa ja vahemereni stlandet laks kuningavoimu kontrolli alla 11 sajandi keskpaigas samal ajal suri valja norra pohjaosa valitsenud lade jarlide suguvosa parast harald kaunisjuukse surma lagunes norra vaikekuningriikideks mille kuningas olav tryggvason taasuhendas aastal 995 rajas kuningas olav tryggvason mosterile norra esimese kiriku mosteri vana kirik ja hakkas maad vagivaldselt ristiusustama ta suri taanivastases sojakaigus svolderi merelahingus 1000 aastal kuningavoim sai nuud toetuda kogu maad holmavale kirjaoskajate organisatsioonile millel olid sidemed ladinakeelse euroopa kultuuriga olav haraldsson edendas norra feodaliseerumist juhtivad aadlisuguvosad said erilised eesoigused aastal 1027 taani kuninga knut suure vastu ettevoetud sojakaik loppes edutult aastal 1028 tegi taani vasturunnaku ning paljud norra aadlikud alistusid knutile kuningas olav pidi aga pogenema puudes oma riiki tagasi voita langes ta stiklestadi lahingus parast seda sai kristlusest riigiusund parast knuti surma suutis olavi poeg magnus norra riiki kindlustada 1042 aasta pariluslepinguga sai ta taani kuningaks 11 sajandil oli arvukalt sisesodasid kiriku voim tugevnes ja hakkas mojutama kuningavoimu aastal 1104 asutati lundi peapiiskopkond ja norra kirik vabanes bremeni peapiiskopkonna voimu alt parast sigurd magnussoni surma 1130 aastal sai alguse norra kodusoda kuningavoimu kindlustas uuesti sverre sigurdssoni suguvosa aastal 1153 rajati nidarosi peapiiskopkond kuningas hakon hakonsson suutis parast moningaid segadusi norrat sisepoliitiliselt kindlustada ja oma voimu laiendada hansa liiduga solmiti leping alates 1236 aastast olid bergenis alalised esindused norra pohjapiiri finnmargi piiritulid aleksander nevskiga lahendati 1252 lepinguga kindlustati liitu rootsiga head suhted olid ka saksarooma keisri friedrich iiga ja kastiilia kuninga alfonsoga kuningas leppis ara varem sageli kuningale vastu seisnud kirikuga kusjuures kuningale jaid olulised oigused kuninga ule peale selle vallutas norra groonimaa ja valmistati ette islandi votmine norra voimu alla 12621263 13 sajandi lopus tegi kirik koik et oma positsiooni kuninga suhtes tugevdada tuli loppes kokkuleppega millega kiriku soltuvus kuningast vahenes 1283 norra katsed hansa kaupmeeste eesoigusi bergenis kitsendada ning oma kaubandust arendada nurjusid aastal 1294 pidi kuningas koguni noustuma hansa eesoiguste olulise laiendamisega aastal 1343 parast norralaste kaotust kopenhaagenis sojas taanlaste ja hansa vastu tuli norral neid eesoigusi taas kinnitada hakon v surmaga suri kaunisjuukse dunastia valja selleks ajaks oli norra saavutanud kultuurilise oitsengu mis valjendus rikkalikus oukonnaluules ajalookirjutuses ning uleskirjutatud saagades ja legendides feodaliseerumine ei loonud norras selgeid soltuvussuhteid mustal surmal mis maratses 13481350 ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajarjed suri umbes pool rahvast paljud hooned jaeti maha endise rahvaarvu taastumine vottis mitu sajandit riigitulud olid jargneval sajandil ligi 80 vaiksemad see oli norrale suurem hoop kui rootsile ja taanile norra aadelkond kahanes 600 suguvosalt 200le ning oli vorreldes naabermaadega vaikesearvuline musta surmaga kaotas aadel suure osa oma majanduslikust baasist norra kuningate dunastia uhendati 1319 rootsi omaga ja 1380 taani omaga ning suri 1387 valja norra astus 1397 teiste pohjamaadega kalmari uniooni ning parast selle lagunemist 1450 jai pusima unioon taaniga aastast 1536 oli norra taani vasallriik oldenburgi dunastia survel kaotati 1537 riiginoukogu riksradet aastal 1537 kaotati reformatsiooni kaigus nidarosi peapiiskopkond ning kiriku tulusid hakkas kopenhaagenist valitsev kuningas kasutama oma oukonna rahastamiseks 434 aasta pikkust uniooni taaniga nimetati 19 sajandil sageli 400aastaseks ooks sest norra oli uniooni norgem pool mida valitseti kopenhaagenist aastaid 15701721 iseloomustasid suured maksud ning pikad sojad taaninorra ja rootsi vahel kalmari soda kinnistas 1613 kull pohjanorra pohjaosa loplikult norrale kuid peaaegu koik muud sojad viisid territooriumi kaotamiseni parast torstensoni soda loovutati bromsebro rahulepinguga 1645 rootsile jamtland ja harjedalen 1658 bahuslen aastal 1660 tegi kuningas riigipoorde saatis taani riiginoukogu laiali ning kehtestas absoluutse monarhia mis kestis 1814 aastani praegune rootsinorra piir maarati kindlaks rahuajal 1751 taaninorra kuningas frederik vi astus liitu napoleoniga ning jai seetottu napoleoni sodades kaotajaks kieli rahuga 1814 loovutati norra rootsi kuningale karl xiv johanile kevadel 1814 kui rootsi vaed olid louna pool sojakaigul onnestus riigikogul riksforsamlingen eidsvollis valja tootada ja anda 17 mail 1814 liberaalne norra pohiseadus mis pohineb rahva suveraansuse printsiibil parast luhikest soda rootsiga lepiti kokku personaalunioonis rootsiga norra kuninga suveraniteet groonimaa islandi ja faari saarte ule jai taani kuningale norra sai 1814 oma pealinna christiania valitsuse armee sojalaevastiku seadused valuuta keskpanga ja parlamendi haaleoigus oli peaaegu pooltel taisealistest meessoost elanikest ainult valispoliitikat juhtis uhine rootsinorra kuningas rootsi valisministeeriumi kaudu 19 sajandil juhtis norrat mitteaadlikest ametnike eliit kuid opositsiooni organiseerumine toi kaasa parteide kujunemise aastal 1884 otsustas riigikohus riksrett et valitsus hakkab pohiseadust jargides olema stortingi poolt nimetatud komitee mitte kuninga poliitika elluviija sellest sai aluse norra tanapaevane riigikord norra kasvav rahulolematus uniooniga 19 sajandi lopus viis norrarootsi uniooni katkestamiseni 1905 rahvahaaletuse alusel norra valitsus pakkus norra trooni taani printsile carlile parast uut rahvahaaletust valis storting ta kuningaks ja ta vottis nimeks haakon vii alates 1905 aastast voeti kasutusele hudroenergia 1970 aastatel voeti kasutusele nafta see on riigi joukust ja rahva heaolu margatavalt suurendanud norra on heaoluriik esimeses maailmasojas jai norra neutraalseks kuid norra laevaehitus etendas sojas suurt osa ka teises maailmasojas kuulutas norra end neutraalseks kuid saksamaa okupeeris norra aastal 1972 tuhistas rahvahaaletus euroopa uhendusega liitumise lepingu 1994 haaletati euroopa liiduga uhinemise vastu norra on nato liige norrast on parit maailmakuulsaid kirjanikke sealhulgas ludvig holberg henrik ibsen bjrnstjerne bjrnson ning nobeli auhinna laureaadid knut hamsun ja sigrid undset norrast on parit ka ekspressionistlik kunstnik edvard munch ja skulptor gustav vigeland ning helilooja edvard grieg tuntud on ka polaaruurijad roald amundsen ja fridtjof nansen ning maailmarandurist etnoloog thor heyerdahl norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon mis ulatub tagasi vanapohja laulude ja kuningasaagadeni mille pani kirja snorri sturluson islandil 13 sajandil keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis konungs skuggsja mis koostati opetuseks isa poolt kuningas magnus lagabtele taaninorra ajal olid kuulsamad kirjamehed petter dass kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi millest tuntuim on nordlandi poeetiline kirjeldus nordlands trompet ja taaninorra naitekirjanik ludvig holberg kes kirjutas ka romaani nils klims reise til den underjordiske verden 19 sajand oli norra kirjanduse oitseaeg rahvusromantiline henrik wergeland ja euroopalikum johan sebastian welhaven olid kaks valjapaistvat luuletajat kellest kumbki pani aluse ise laadi traditsioonile henrik ibsenit peetakse uheks maailma suuremaks naitekirjanikuks ja suurimaks realistiks naitekirjanduses teised tolle aja valjapaistvad kirjanikud olid bjrnstjerne bjrnson alexander kielland ja jonas liega said 19 sajandi lopuks neljaks suureks tahtsad kirjanikud olid ka arne garborg ja amalie skram peter christen asbjrnsen ja jrgen moes andsid valja norra rahvamuinasjutte mis esimest korda ilmusid 1840ndatel rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tahtsus norra kirjakeele ja norra kirjanduse kujunemisel 20 sajandi esimese poole mojukamad kirjanikud olid sigrid undset ja knut hamsun kes molemad olid poliitiliselt konservatiivsed molemad on saanud nobeli kirjandusauhinna teise maailmasoja jarel oli norra kirjandus vaga mitmekesine ulatudes jens bjrneboe ja agnar mykles kultuuriradikalismist dag solstadi vasakradikaalse modernismini ja erlend loe naivismini tanapaeva autoritest on tuntud jan kjrstad lars saabye christensen ja erik fosnes hansen jon fosse on henrik ibseni korval mangituim norra naitekirjanik 21 sajandi alguses oli ta euroopa mangituim nuudiskirjanik on ka populaarseid krimikirjanikke kelle seas on gunnar staalesen ja anne holt alguparane norra maalikunst kujunes valja maastikumaalist 19 sajandi alguskumnenditel varem olid norras domineerinud saksamaalt ja hollandist sisseveetud teosed ning taani voimu mojul valminu algul loodi peamiselt maastikumaale hiljem valdavalt impressionistlikke ja realistlikke teoseid tanapaeval on norras palju rahvusvaheliselt tuntud kunstnikke koige kuulsam norra helilooja labi aegade on olnud edvard grieg norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bandid ja esinejad nagu royksopp turbonegro serena maneesh sissel annie madrugada ja jaga jazzist norra on olnud regulaarne osavotja eurovisiooni lauluvoistlustel ja korduvalt ka esikohti saavutanud norra eurovisiooni lauluvoistlusel norras on teater suhteliselt uus kunstiliik vanim teater den nationale scene rajati 1850 aastal bergenis esimene riiklik teater rahvusteater oslos avas uksed peaaegu 50 aastat hiljem aastal 1899 pohjuseks voib olla asjaolu et teater on linlik kunstivorm norra aga oli ja on tanapaevalgi riik kus on vahe suuri linnu siiski kerkisid vahehaaval teisedki teatrimajad koigepealt trondheimis ja stavangeris ning 1970 aastatest alates juba peaaegu igas norra osas kaljujoonistel 1 aastatuhande teisest poolest ekr on motiive mida on tolgendatud esiaegsete rituaalsete ja maagiliste tantsude kujutistena keskaegsest norra tantsust on vahe teateid kuid voib arvata et nagu mujalgi pohjamaades tantsiti aheltantse laulutantse keskajal on dans olnud mone isiku lisanimi sverting dans 1292 sigurd dans 15 sajand arvatakse et see margib head tantsuoskust kulatants bygdedans on norra rahvatantsu kihistus mis on valja kujunenud vanemast paaristantsust seda mangitakse viiuli hardingfele saatel pohilised tantsud on kolmeosalise taktimooduga springar laanenorra ja pols idanorra ning kaheosalise taktimooduga gangar ja halling hardfele saatel tantsitavad pohitantsud on springar halling gangar ja rull vossarull polsi tantsitakse tavalise viiuli voi lootspilli saatel springar tuli arvatavasti enne 1600 aastast saksamaalt voi austriast oletatakse sugulust lendleriga kulatantsud on improvisatsioonilised neis vahelduvad uksik ja paaristants paarid liiguvad mooda ringi nagu valsis mis joudis norrasse 19 sajandil 19 sajandi lopus olid kulatantsud valja suremas kuid noregs ungdomslag landslaget for spelemenn jt organisatsioonid hakkasid neid kultiveerima vanatantsud gammeldans joudsid norrasse 18 sajandi lopust koigepealt tuli valss siis hoppvals skotsk hamburger ja lopuks reinlender 19 sajandi lopus tulid polkamasurka masurka ja pariisi polka parast 1950 aastat tuli lati polka on ka laulumange ja mitme paari ringtantse 20 sajandi esimese poole rahvatantsuliikumises tekkisid faari saarte eeskujul laulutantsud 20 sajandi esimesel poolel oli norra balleti keskus norra rahvusteater tolle aja tahtsamad nimed on gyda christensen ja lillebil ibsen esimese kutselise balletiansambli loid 1948 gerd kjlaas ja briti paritolu louise browne parast mitut nimevahetust sai trupist 1958 loodud den norske opera osa balletitrupi kunstiliseks juhiks sai harcourt algernoff austraaliast klassika korvale toodi repertuaari kaasaegset koreograafiat george balanchine antony tudor birgit cullberg glen tetley norra uute koreograafide seas olid kjersti alveberg ja kari blakstad trupi juhtide seas olid sonja arova ja anne borg aastatel 19902002 juhtis taanlane dinna bjrn truppi mis palvis rahvusvahelise tunnustuse talle jargnes ballettmeistrina espen giljane alates 1992 aastast kannab trupp nime den norske nationalballet moderntantsu harrastab norras naiteks nye carte blanche bergenis sealsed koreograafid on ingun bjrnsgaard ja ina christel johannessen norra kultuuris ei ole filmikunst kesksel kohal esimeseks norra mangufilmiks peetakse 56minutilist draamafilmi fiskerlivets farer mis on kaduma lainud selle valmimisajaks peetakse 1907 aastat kuigi esilinastuse aeg pole teada tummfilmi ajastul tehti kokku umbes 45 luhemat voi pikemat mangufilmi ule kolmandiku neist on kaduma lainud sealhulgas peaaegu koik enne 1920 aastat valminud filmid esimene helifilm oli tancred ibseni ja einar sisseneri den store barnedapen 1931 oskar braateni raamatu jargi 1970 ja 1980 aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine silmapaistev nukufilmirezissoor oli ivo caprino alates 1980 aastatest on norras valminud rahvusvahelist tahelepanu aratanud filme 2000 aastatel on toodetud 20 taispikka kinofilmi aastas aastal 2001 loodi norsk filmfond domineeriv filmikompanii on 1932 aastast norsk film as aastal 1997 rajati lillehammeris norra esimene filmikool norra kultuurimalestistest kuuluvad unesco maailmaparandi nimistusse bryggeni hansalinnaosa bergenis 1979 urnesi pustpalkkirik 1979 rrosi kaevandusasula 1980 alta kaljujoonised 1985 ja struve geodeetiline kaar 10 riigi uhisparand 2005 norralased tahistavad 17 mail norra pohiseaduspaeva kantakse rahvaroivaid ja osaletakse eriti lapsed linnaparaadidel mis leiavad aset ule kogu maa norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt bokmal ja nynorsk varem kui norra oli uhinenud taaniga kasutati ka riksmali tanapaeval kasutatakse nii meedias kui ka kirjanduses rohkem bokmali norra pohjaosas raagivad vahemusrahvused saami ja kveeni soome keeli norbert jokl 25 veebruar 1877 arvatavasti mai 1942 oli juudi paritoluga austria albanoloog keda on nimetatud ka albanoloogia isaks norbert jokl sundis lounamoravas bzenecis bisenz kaupmehe perekonnas ainsa pojana ta lopetas gumnaasiumi kiitusega ja asus oppima viini ulikooli saades sealt 23 juulil 1901 oigusteaduste doktori kraadi summa cum laude ta tegutses monda aega praktikandina juriidilisel alal ent otsustas siis puhenduda hoopis keeleteadusele ta oppis indoeuroopa keeleteadust slavistikat ja romanistikat ning lopetas sellelgi alal kiitusega hilissugisel 1903 sai temast keiserlikkuningliku viini ulikooli raamatukogu praktikant jokl jai viini ulikooli raamatukoguhoidjaks 1938 aastani 30aastasena oppis ta iseseisvalt ara albaania keele mida oli vaga vahe uuritud alates 1913 aastast oli ta eradotsent kelle valdkonnaks oli indoeuroopa keeleteadus erilise rohuasetusega albaania balti ja slaavi keelele aastal 1923 sai ta erakorraliseks professoriks 1937 ouenounikuks ta kirjutas arvukalt teaduslikke toid ja oli tunnustatud eriteadlane aprillis 1933 laskis tunnustatud eradotsent paleontoloog ja albanoloog parun franz nopcsa maha oma sekretari ja seejarel iseenda tema parandi albanoloogiline osa laks paruni soovil norbert jokli valdusesse kuigi jokl oli kullalt kokku puutunud albaania uliopilastega kulastas ta albaaniat 1937 esimest korda teda voeti vastu autasude ja auavaldustega parast adolf hitleri voimuletulekut saksamaal hakati jokli kasikirju tagasi lukkama ning kutsed ettekandeid pidama lakkasid parast anslussi vabastati ta 20 mail 1938 ametist ta ei tohtinud oma endisesse tookohta enam siseneda filosoofiateaduskonna dekaan viktor christian hilisem rektor astus jokli tookoha sailitamise eest valja kuid asjatult samuti ei oldud nous teda sugisel 1938 dekaani toetusel tehtud avalduse alusel vordsustama 1 astme segaverelistega et tal oleks ligipaas raamatukogudele georg solta hilisem indoeuroopa keeleteaduse professor kes oli talvesemestrist 1934 suvesemestrini 1938 jokli juures oppinud kulastas teda jargmise nelja aasta jooksul kakskolm korda kuus et temalt oppida ja temaga suhelda solta jutustab et jokl elas uksi ja vaga askeetlikult ainult suua tegi talle teenija kaks tuba taitsid raamatud jokl ei istunud kunagi uliopilastega kohvikus sest kogu vaba aja mis talle raamatukoguhoidja toost jai taitis ta uurimistooga jokl puudis leida valismaal tookohta kuid asjata viimane voimalus oli albaania seal nahti talle ette albaania raamatukogude organiseerija koht kuupalgaga 600 albaania franki jokl oleks tahtnud emigreeruda albaaniasse kuid ei padova ulikooli professori carlo tagliavini joupingutused ega isegi itaalia valisministri galeazzo ciano poordumine saksamaa valisministeeriumi poole ei toonud joklile vajalikku valjasoiduluba uhes avalduses palus jokl ka luba oma raamatukogu kaasa votta mis ei meeldinud dekaan christianile kes oli vaga huvitatud ulatusliku kogu sailimisest ulikoolis jokli raamatukogu sisaldas muuhulgas kasikirjalisi taiendusi gustav meyeri albaania keele sonaraamatule mis oli jokli elutoo 4 martsil 1942 kell 8 hommikul arreteeriti jokl oma korteris neustiftgasse 67 kahe gestaapolase poolt ja viidi kogumislaagrisse castellezgasse 2 georg solta puudis oma opetajat paasta poordudes oma koolivenna viini ssgruppenfuhreri ernst kaltenbrunneri poole see aga vastas et temal ei ole voimu joklit araviimisest paasta tema saatuse kohta on erinevaid teateid uhtedel andmetel viidi ta 6 mai 1942 minski lahedale maloi trostinetsi kus ta morvati teistel andmetel suri ta viini roau kasarmus julma kohtlemise tagajarjel raagitakse ka et ta olevat meeleheitest sooritanud enesetapu voi et ta olevat viidud laagrisse riiga parast jokli arreteerimist martsis 1942 puudis dekaan tagada et juhul kui joklit albaaniasse ei lubata vaid ta peaks poolasse transporditama jaaks jokli raamatukogu ulikoolile dekaan eelistas jokli koonduslaagrisse saatmist albaaniasse lubamisele sest muidu oleks olnud raske raamatukogu kaasavotmist takistada rahvusraamatukogu peadirektor paul heigl taotles kogu uleandmist rahvusraamatukogule jokli raamatukogu mille jokl oli parandanud albaania riigile konfiskeeriti 27 aprillil 1942 alates 1942 aastast asuvad norbert jokli raamatukogu ja parand austria rahvusraamatukogus toenaoliselt 3000 raamatust on teada 200 taiendustega albaania keele sonaraamatu saatus on teadmata voibolla vottis jokl selle kaasa 29 aprillil 1982 otsustas viini ulikooli senat kanda norbert jokli nime ulikooli autahvlile nikola i petrovic njegos petrovicnjegos serbia i 7 oktoober 1841 njegusi 1 marts 1921 oli montenegro monarh 13 augustist 1860 kuni 13 novembrini 1918 vurst alates 28 augustist 1910 kuningas 1858 saadeti 17aastane nikola mirkov petrovic ja veel 2 poissi montenegro eliitperekondadest oppima pariisi louis le grandi lutseumi aastal 1860 parast oma onu vurst danilo ii petrovici morvamist naasis nikola kaheaastase intensiivse oppimise tulemusel omandatud haridusega pariisist montenegro tollasesse pealinna cetinjesse et votta vurstina ule montenegro valitsemine cetinjes valitses frankofiilia frankofiilid olid nii danilo kui tema lesk darinka ka nikola imetles prantsusmaa rahvuslikku ja kultuuriparandit ning institutsioone oukonnas kasutati prantsuse keelt ja etiketti nikola abiellus cetinjes 8 novembril 1860 milena vukoticiga vukoticid olid montenegros votmerolli manginud enne petrovicide voimuletulekut vukoticid ja petrovicid olid kauaaegsed sobrad ja liitlased nikola ja milena said kaksteist last kolm poega ja uheksa tutart kuus tutart abiellusid euroopa kuninglike voi aristokraatlike perekondade liikmetega nendel abieludel oli tahtis roll nikola hilisemas valispoliitikas see andis nikolale huudnime euroopa aiapapa tema tutar milica abiellus vene suurvursti pjotr nikolajevitsi keiser aleksander iii lahisugulasega aleksander iii nimetas nikolat ainsaks toeliseks venemaa sobraks tutar stana abiellus esimese maailmasoja kangelase suurvurst nikolai nikolajevitsiga nikola koige kuulsam tutar oli printsess jelena kes abiellus itaalia kuninga vittorio emanuele iiiga esimesed katsumused riigile tulid 1862 kui turgi armee korraldas rea sissetungikatseid et montenegro taielikult sojaliselt havitada montenegrolased kaotasid 3500 meest turgi regulaarvaed ule 8000 mehe lopuks pidi nikola siiski vastu votma rahuettepaneku mida pakkus pasa omar latas kuid neid tingimusi montenegrolased ei taitnudki ja 1863 valmistusid nad uueks sojaks veneturgi sojas 18761878 oli montenegro armee mida juhtis prints nikola venemaa liitlane soda loppes edukalt montenegro territoorium kahekordistus austria tunnustas montenegro piire 1842 1859 tegi seda turgi ja 1878 berliini kongressil koik teised riigid nad tunnustasid montenegrot iseseisva riigina uldiselt oli nikola valitsusaeg esimese maailmasojani montenegro kuldaeg riiki saatis majanduslik ja sotsiaalne progress valisabiga rajati suhteliselt tugev sojavagi enne 1868 oli montenegros ainult moni algkool kuid ajavahemikul 18681875 avati 72 kooli kus sai haridust keskeltlabi 3000 opilast algharidus mida pakuti tasuta sai kohustuslikuks 1899 oli montenegros 75 uld ja 26 erakooli montenegro sai oma esimese telegraafi 1869 ja korrektse postimajanduse koos uue postkontoriga 1871 1874 alustas montenegro austria abiga peatee ehitamist cetinjest kotorise mida hiljem pikendati rijeka crnojevicani ja edasi labi kogu riigi ka raudtee avati sel perioodil barist kuni virpazarini jarsk kasv toimus majanduses ja tekkis palju vaikearisid valismaine kapital peamiselt itaaliast voolas paljudesse montenegro ettevotetesse nikola asutas ulemkohtu lahutades niiviisi kohtuvoimu taidesaatvast voimust 1905 lasi nikola koostada pohiseaduse mis sisaldas ajakirjandusvabadust ja kriminaalseaduse mis vastas laaneeuroopa tavadele 1910 kuulutas parlament montenegro konstitutsiooniliseks monarhiaks ja nikola kuningaks jargnevad aastad olid montenegrole vaga rasked kuigi ta tuli voitjana valja molemast balkani sojast maksis see ranka hinda eriti albaania linna shkoderi vallutamine armee noudmisel tombas nikola vaed linnast valja ja andis selle rahvusvahelise kontrolli alla kuigi nikola oli end naidanud voimeka juhina tegi ta maailmasoja ajal tahtsaid valearvestusi koige olulisem oli oma vagede ulemjuhatuse andmine serbiale mida valitses tema vaimees petar karadjordjevic sel ajal kui petar saatis vaed korfu saarele okupeerisid austria vaed montenegro nikola pogenes perega itaalia kuninga teise vaimehe juurde 1918 okupeerisid serbia vaed parast austria luuasaamist sojas montenegro nikola tegi vea et ei naasnud kiiresti kodumaale jargnes jouluulestous serblaste vastu 1919 mis suruti maha sest nikola kutsus rahvast ules mitte vastupanu osutama ta uskus laaneriikide lubadusi sel juhul serbiat mojutada montenegro iseseisvust taastama kuni surmani 1921 cap dantibesis laskis nikola end montenegro kuningaks kutsuda ta maeti sanremosse 1989 maeti nikola tema naise milena ning nende tutarde xenia ja vera sailmed umber cetinjesse cipuri kabelisse nestor carlos kirchner ostoic 25 veebruar 1950 santa cruzi provints rio gallegos 27 oktoober 2010 oli argentina poliitik aastatel 20032007 argentina president ta oli vasakpoolne peronist aastatel 19912003 oli ta santa cruzi provintsi kuberner aastal 2003 sai ta argentina presidendiks voites varasemat 19891999 presidenti carlos menemit kirchner polvnes katoliku usku eurooplastest tema isa nestor carlos kirchner kes polvnes sakslastest ja sveitslastest tootas postiametnikuna ema maria ostoic oli parit tsiilist punta arenasest ja tema vanemad olid horvaadi immigrandid kirchnerid elasid santa cruzi provintsi pealinnas rio gallegoses kirchner astus juba noorena peronistlikku noorsooliikumisse juventud peronista aastal 1976 lopetas ta advokaadina la plata ulikooli aastal 1987 valiti ta santa cruzi linnapeaks sellele ametikohale jai ta 1991 aastani seejarel sai ta kuberneriks ta toi provintsi heaolu ja majanduslikku stabiilsust ta valiti uuesti ning jai selle provintsi kuberneriks 2003 aastani oma provintsis pani ta rohku maavarade kaevandamisele seal on naftat ja maagaasi ning argentina suurim kulla ja hobedakaevandus 1996 asutas ta peronistide siseajalehe la corriente peronista mis oli moeldud vabaks aruteluks ja peronistide uhtsuse taastamiseks kuigi menem voitis esimese haaletusvooru 27 aprillil 2003 sai ta ainult 24 kehtivatest haaltest ainult 2 rohkem kui kirchner see oli pyrrhose voit sest menemil oli paljude argentinalaste seas aarmiselt negatiivne kuvand ja tal polnud peaaegu mingit voimalust loppvoorus voita kusitlused ennustasid kirchneri ulekaalukat voitu 3040protsendilise vahega menem otsustas kandideerimisest loobuda see tegi kirchneri automaatselt argentina presidendiks kirchner sai eduardo duhalde jarel presidendiks 25 mail 2003 kirchner oli esimene patagooniast parit president 28 oktoobril 2007 toimunud presidendivalimised voitis nestor kirchneri abikaasa cristina fernandez de kirchner kirchner sundis ametist lahkuma kolm ulemkohtu kohtunikku suudistades neid carlos menemi otsuste heakskiitmises uks endine kohtunik utles et kirchner tahtis lihtsalt ulemkohtu soltumatust piirata 4 mail 2010 valiti ta lounaameerika riikide liidu peasekretariks kirchner abiellus 9 martsil 1975 dr cristina fernandezega neil on kaks last maximo 1977 ja florencia 1990 ooper itaalia sonast opera teos on muusikaline lavateos milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes monikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid sealhulgas lavakujundust kostuume ja naitlemist laulu saadab instrumentaalmuusika mille koosseis ulatub kammeransamblist sumfooniaorkestrini traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi retsitatiivi ja aariaid retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja suzee arendamisel aariate laulmise ajal suzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad uhele teemale lauldes taie haalega luhemaid vahepalasid retsitatiivide vahel voi lopul nimetatakse arioosodeks laulul on alati instrumentaalsaade ooperi algeid leidus juba vanakreeka tragoodiates milles muusikal oli oluline osa ooperi eeskujudeks voib pidada ka keskaegset liturgilist draamat musteeriumi ja 16 sajandi lopu madrigalkomoodiat ooperi idee sundis 16 sajandi lopul firenzes esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja jacopo peri ja libretisti ottavio rinuccini daphnet mille nad kirjutasid aastatel 15941597 ja mis kanti ette 1597 aastal esimene sailinud ooper on samade autorite eurydike mis kanti ette 1600 aastal ooper sundis muusikalise draamana esialgu oli tahtsaim tekst muusika ainult ilmestas seda laul oli retsitatiivne konetaoline esines ka madrigalilaadseid koore pillisaade vaikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik oluline oli teksti valjatoomine esimene toeline ooperihelilooja oli claudio monteverdi 17 sajandi ooper oli juba eelkoige muusikateos milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised kaigud bel canto stiil 17 ja 18 sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid alessandro scarlatti jeanbaptiste lully henry purcell georg friedrich handel ja loodi mitut laadi oopereid tekkisid toretsev oukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa tollane ooper oli enamasti numbriooper see koosneb iseseisvaist muusikanumbreist aariatest ansamblitest koori ja orkestriepisoodidest avamang intermezzo jt ning tantsudest 1637 aastal rajati veneetsias esimene ooperiteater 19 sajandil hakati numbriooperist loobuma giuseppe verdi ja richard wagneri ooperites areneb sundmustik ja muusika katkematult tegelasi voivad iseloomustada juhtmotiivid orkestri osatahtsus suureneb pohiliselt sellisena ongi ooper pusinud tanapaevani kuigi temas voib leiduda numbriooperi sugemeid operett itaalia keeles operetta vaike ooper on lobusa sisuga eluroomus muusikaline lavateos milles vahelduvad laul kone ja tants 17 sajandil tahendas operett vaikest ooperit mida etendati harilikult enne suure ooperi algust kohati nimetati operetiks ka lobusat rahvalikku laulumangu millel on praeguse operetiga rohkesti uhist molemas vaheldub muusika konega leidub koomilisi tegelasi ning tekib lobusaid ja naljakaid olukordi need oopused algasid avamanguga sisaldasid ansambleid konedialoogi laulu ja tantsunumbreid ning kasitlesid peamiselt korgema seltskonna ja sinivereliste elu operett nouab naitlejailt mitmekulgsust ja mangulusti sest selles tuleb naiteks tantsida ka teistel tegelastel mitte ainult tantsuruhmal ka osa laule on tantsurutmis paljud operetiviisid on saanud uldtuntuks operett sundis ja puhkes eriti oitsele 19 sajandi ii poolel ja haaras kuni teise maailmasojani jaagitult peamiselt euroopa publikut opereti hall on pariisis kus 1850 aastatel komponeeris oma lavateosed opereti isaks nimetatud prantsuse helilooja jacques offenbach sealt kandus uus muusikateatri suund oige pea austriasse ja saksamaale teiseks operetilinnaks sai viin kus tegutses opereti suurmeister valsikuningas johann strauss oma panuse andsid franz von suppe karl millocker paul heuberger karl michael ziehrer carl zeller jt 20 sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett ferenc lehar imre kalman leo fall oscar straus leon jessel robert stolz jt mis on varasemaga vorreldes vahem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik 1930 aastatel algas opereti hobedane ajastu ja siis kujunes operetielu pealinnaks berliin kus ilma tegid paul abraham ralph ralf benatzky nico dostal eduard kunneke rene kollo paul lincke fred raymond sigmund romberg rudolf friml jt kaasajal on operett moneti elujouline saksakeelsetes riikides ungaris poolas ka venemaal aga ka omal ajal saksa kultuuriga tihedalt seotud olnud pohjaeuroopa maades ja latis ning eestis pohimotteliselt on praegusajal torjunud opereti teisele plaanile muusikal eesti linnaelanikkonna intelligentsem pool oli tollal tugevalt saksa kultuurist mojutatud mistottu operett voeti nii tallinnas kui ka tartus aga ka parnus viljandis narvas ja mujal lahkelt vastu esimest korda kanti operetti eestis ette 1885 aastal august wiera asjaarmastajate teatris kus mangiti 65 korda prantsuse helilooja planquettei operetti cornevillei kellad sama trupp esitas ka genee fatinitzat ja johann straussi mustlasparunit hiljem lisandusid offenbachi ruutel sinihabe ja alfons von czibulka ilumae piimatudruk tartu asjaarmastajad esitasid 1903 aastal miina harma kurbloolist ilunaitlust murueide tutred naiivsed laulumangud eriti saksa omad singspiel samuti rahvatukid veiderdaja lilleoru elsa seisuste vaheseinad kaltsukaupmees jt olid publikule vaga meeleparased 1906 aastal asutatud kutseline estonia teater vottis esimese operetina mangukavva herve mamzelle nitouchei ning ootamatult edukaks osutunud austria helilooja leo falli lobusa talupoja mangiti 140 korda 1911 aastal etendus estonias esimese eesti alguparase operetina adalbert wirkhausi jaanioo kuid 1918 aastani oli operett teatrite repertuaaris ikkagi juhuslik kulaline sealt edasi alustas operett lopuks ka eestis oma voidukaiku estonia oli omal ajal operettide lavastamisel konkurentsitu liider kuni eesti okupeerimiseni 1940 aastal hoolitsesid estonia operettide lavastamise eest paul pinna alfred sallik ja agu luudik pinna ajal lavastati esimest korda eestis klassikalise opereti tippteosed lobus lesk nahkhiir ja ilus helena salliku ajal arenes operett edasi lavastati suur osa aktuaalseid viini klassikalise ja hobedase ajastu lavateoseid ning ka menukamaid offenbachi operette luudiku aega voib aga iseloomustada kui estonia opereti kuldajastut tema juhtimisel arenes operett suurejooneliseks sadelevaks kulukaks ja seltskonnaelu innustavaks ettevotmiseks ning saavutas tohutu publikumenu lavastati pea koik maailma populaarsed teosed vanemuise teatriski oli operett 1930 aastatel vaga populaarne korraga oli repertuaaris 35 teost kusjuures monel aastal esietendus lausa kolm uut operetti alates 1911 aastast on eesti heliloojad ise komponeerinud 30 alguparast operetti ja laulumangu milledest kuus on jaanud esitamata nende ilmumine repertuaari oli esialgu vaga vaevaline 1930 aastatel toimus poore peamiseks rahvuslike operettide loojaks sai priit ardna kelle tutarlaps kodumaata oli vaga edukas ardna kirjutas estonia jaoks veel igavese legendi suure publikumenuga tatra tudruku ja kalurineiu viljandi ugala teater lavastas ardna debuutteose ly adalbert wirkhaus komponeeris veskineiu ja kevadtormid heldur algselt boris vatsel onnelennu naapoli parli ja taevaliku meloodia ning eduard kulp sinise vere iseloomulikuks nende tukkide faabulas oli asjaolu et vaid kahes enne teist maailmasoda valja tulnud teoses kalurineiu kevadtormid hargneb sundmustik eesti oludes ulejaanud kumne faabulad viisid eestlasi laia maailma ning kajastasid aariveeri tollast rahvusvahelist elu peale lavastatud teoste valmisid heliloojatel veel mitu teost mis aga ettekandmist ei leidnud need olid r jakobsoni hulgus ja haldjas vatseli kui muusikus randab kalurineiu unelmate saar ja igatsetud maa viimane oli kirjutatud estonia teatris korraldatud operetivoistlusele kus palvis zurii tahelepanu ja oli kavandatud lavastada 19401941 aasta hooajal kuid siis algas noukogude okupatsioon ning plaanid nurjusid sojajargne periood algas estonias sigmund rombergi korbelauluga 1946 korrati klassikalisi operette silva 1948 mustlasparun 1948 nahkhiir 1953 lobus lesk 1955 linnukaupleja 1956 krahvinna mariza 1959 jt klassikaline operett polnud okupeeritud eesti teatrijuhtide ning ideoloogiatootajate ja repertuaaripoliitika maarajate silmis eriti populaarne lavazanr uuslavastuste arv vahenes jarsult ulatudes keskmiselt uhe uuslavastuseni kahe aasta jooksul lavastati uksikuid maailma operetitoodangu tippteoseid nagu ilus helena nahkhiir oo veneetsias onupoeg bataaviast lobus lesk silva savoy ball mustlasparun krahvinna maritza viini veri jm repertuaaris oli arvukalt noukogude liidu ja sotsialistlike maade heliloojate operette aga ka eesti alguparaseid teoseid aastatel 18852018 on eesti teatrites mangitud kokku 223 erinevat operetti ja laulumangu millest 177 on viini ja prantsuse klassikalise operetikoolkonna ning saksa ameerika ja inglise heliloojate teosed noukogude liidu ja idaeuroopa riikide autorite teoseid on esitatud 22 korral ulejaanud 24 lavastust on eesti heliloojate oopused estonias lavastasid parast teist maailmasoda operette peamiselt ooperilavastajana tuntud paul magi ja sulev nommik kes toi 30 aasta jooksul lavale 13 operetti ja muusikali ning loi nendes ise sageli kaasa neeme kuningas on lavastanud nii oopereid kui ka operette ja muusikale viimaste aastakumnete jooksul lavastatud uksikuid operette on kainud nii estonias kui ka vanemuises lavale toomas peamiselt valismaalt sisse ostetud lavastajad oksiidid on keemilised ained mis koosnevad kahest elemendist millest uks on hapnik ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side vananenud kirjanduses peamiselt 20 sajandi i poolel tahistati oksiidi terminiga hapend metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline voi kovalentne polaarne side mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni kaigus milles hapnik kaitub oksudeerijana oksiide on moningatel juhtudel voimalik saada ka metalli reageerimisel veega nad tekivad ka paljude ebapusivate ainete lagunemisel metallioksiidid on erineva varvusega tahked kristalsed ained uks tahtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid cao ehk kustutamata lubi seda saadakse toostuses lubjakivi lagundamisel korgel temperatuuril argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega laialt kasutatav metall alumiinium kattub ohuhapnikuga reageerimisel ohukese oksiidikihiga see kiht on nii tihe et kaitseb metalli edasise oksudeerumise eest seeparast on alumiinium tavatingimustes ohu ja vee suhtes hea vastupidavusega ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb pohiliselt oksiidist raudiiioksiid on aga kohev ega kaitse rauda edasise roostetamise eest oksiide saadakse 1 metallide reageerimisel hapnikuga 2 mittemetallide reageerimisel hapnikuga 3 orgaaniliste ainete polemisel 4 lahustumatute hudroksiidide lagundamisel oksudatsioon on laiemas mottes keemiline protsess mille kaigus aine loovutab elektrone ehk oksudeerub kitsamas mottes on oksudatsioon aine uhinemine hapnikuga sellest tuleneb ka reaktsiooni nimi oksudeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine mille korral toimub oksudeerumine on redutseerija oksudeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon redutseerija oksudeerub ehk annab elektrone ara samal ajal oksudeerija liidab aktsepteerib omastab need elektronid seega redutseerub tuupiline oksudatsiooniprotsess on polemine mille kaigus polev aine oksudeerub organismide kehas toimuvad samuti oksudatsiooniprotsessid need on enamasti paljuetapilised ja loppsaadustena eraldub peamiselt susihappegaas vesi ja ammoniaak vorreldes polemisega on need oksudatsiooniprotsessid aeglased oksudeerija ka oksudeeriv aine oksudant on keemias aine mis redoksreaktsiooni kaigus liidab endaga elektrone olga lauristin sundinud olga kunnapuu 28 aprillil 1903 kolga vald 25 juuni 2005 oli eesti kommunist isa anton kunnapuu oli kolga vallas koolijuhataja astus 1920 eestimaa toorahva parteisse sellest ajast arvestatakse tema kuulumist noukogude liidu kommunistlikusse parteisse nlkp moisteti 149 protsessil 1027 novembrini 1924 eluks ajaks sunnitoole vabanes 1938 aasta amnestiaseadusega aastal 1940 tootas ta rahva haale toimetuses ja eestimaa kommunistliku bolsevike partei keskkomitee naistooinstruktorina 1941 eesti nsv kirjandus ja kirjastusasjade peavalitsuse ulemana sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivoimudele sobimatute eestikeelsete raamatute havitamiseks aastatel 19411944 tootas ta uleliidulises raadios ja voorkeelse kirjanduse kirjastuses eesti toimetuse juhatajana 19441947 oli ta eesti nsv sotsiaalkindlustuse minister ja 19471951 eesti nsv kinematograafia minister kuuditatute valve kivi elvi sukku ja ella gitali utluste kohaselt osales ta martsikuuditamise labiviimises hiiumaal olga lauristini tutar marju lauristin on enda sonul poordunud kaitsepolitsei poole palvega uurida tema ema voimalikku osalust kuuditamises ning sai eitava vastuse olga lauristini tegevust martsikuuditamise ajal tema elu jooksul kriminaalkorras ei uuritud seoses abikaasa hendrik alliku arreteerimisega heideti 1952 nlkpst valja 1953 aastal liikmesus taastati aastatel 19561961 oli ta valismaaga sopruse ja kultuurisidemete arendamise eesti uhingu presiidiumi esimees ja 19611989 rahufondi eesti osakonna esimees oli 19391941 kuni abikaasa hukkumiseni abielus johannes lauristiniga sellest abielust sundis 7 aprillil 1940 tutar marju lauristin sotsioloog ja ajakirjandusteadlane oli 19451989 kuni abikaasa surmani abielus hendrik allikuga sellest abielust sundis 8 oktoobril 1946 poeg jaak allik poliitik ja teatritegelane kelle poeg mihkel allik on olnud eesti oiguskantsleri nounik alates 1997 aastast elas ta tartus tutretutar marin laaki juures ta oli eesti vasakpartei koige vanem liige olduvai kultuur ehk olduvai ajastu ka oldowan oldowani ajastu oldowani kultuur on paleoliitikumi esimene periood olduvai kultuurile on tuupiline veerkivitooriistade kasutamine ning lihtsate tooriistade valmistamine kuljest araloomise teel vanimad kiviriistad on tuntud kui chopperid ehk raienoad mille saamiseks eemaldati munakivist voi laamakamakast kilde kivitooriistade valmistamist on nimetatud veeristooriistade tootmiseks voi esimese leiukoha olduvai gorge olduvai kuristiku jargi olduvai toonduseks olduvai kuristik asub idaaafrikas tansaanias serengeti lavamaa kaguosas olduvai kultuurile on tuupilised homo rudolfensis homo habilis varane homo erectus ja homo ergaster vanimad leiukohad on etioopias gona 25 miljonit aastat vana ja hadar 23 miljonit aastat vana kivitooriistadel on eriti perioodi lopul juba erinevad kujud kivist tooriistade korval olid tarvitusel ka luust ja sarvest tooriistad koige vanemad olduvai ajastu tooriistad euraasias on umbes 15 miljoni aasta vanused ning parinevad gruusiast ja kuulusid homo ergaster ile aafrikas ilmusid esimesed jargneva acheuli ajastu esemed umbes 15 miljonit aastat tagasi homo ergaster ja homo erectus uleminel olduvai ja acheuli ajastu vahel ei ole paris tapselt piiritletud enamasti peetakse acheuli ajastu tunnuseks kaheteratehnika ja pihukirveste arengut siiski arvatakse lihtsamad kaheteratooriistad veel olduvai ajastusse oktoober 2003 kroonika otto august strandman vr iii1 30 november 1875 vandu kula undla vald virumaa 5 veebruar 1941 kadrina oli eesti poliitik ja diplomaat otto strandmani isa oli kadrina kihelkonna undla valla neeruti moisa opetaja hans strandman ema neiupolvenimi oli apfelbaum vend andres strandman oli vene keisririigi teenistuses ning 1905 aastal peterburi kresto vangla ulem tal oli ka ode anna oppis tallinna aleksandri ja peterburi v ja vii gumnaasiumis lopetas eksternina tallinna kubermangugumnaasiumi seejarel tootas kolm aastat riigipanga tallinna kontoris oppis 18991901 peterburi ulikooli ja 19011903 tartu ulikooli oigusteaduskonnas osales 1905 aasta revolutsioonis 19051909 elas seetottu pagulasena sveitsis soomes ja teistes euroopa riikides 1918 oli saksa okupatsioonivoimude poolt vangistatud 1919 aasta mai november sojaminister 1924 voeti tema ettepanekul eesti rahauhiku nimetusena kasutusele kroon oli eesti delegaat rahvasteliidu assamblee 9 istungil 1928 strandmani saadikuajal poolas kais novembris 1928 varssavis eridelegatsioon eesotsas kindralite johan laidoneri ja paul lillega riigivanemana kais 1930 visiidil poolas eestisse naastes soitis ta latist labi seal toimunud rahvaloenduse ajal ja loeti seetottu loendusel lati elanikuks oli kurikuulus oma kokkuhoidlikkuse poolest 1938 oli strandman alalise rahvusvahelise kohtu rahvuslik kohtunik murgitas end 5 veebruaril 1941 kui nkvd oli saatnud talle kutse ulekuulamisele strandman kuulus tooerakonda otto strandman oli estonia seltsi tallinna vastastikuse krediituhisuse ja teiste seltskondlike uhingute juhtorganite liige otto strandmanile on puhendatud tallinnas roosikrantsi 4a majal malestustahvel 2008 aastal ilmus otto strandmani portreega eesti posti postmark otto strandmani abikaasa oli lydia strandman lydia hindrikson 24 august 1889 29 juuli 1934 nad abiellusid 20 veebruaril 1908 neil sundis kolm last otho imperator marcus otho caesar salvii marcus salvii augustus sunninimi marcus salvius otho 28 aprill 32 16 aprill 69 oli vanarooma keiser 15 jaanuarist 69 kuni surmani otho lopetas elu enesetapuga oidipus vanakreeka keeles ladinaparaselt oedipus oli muutiline teeba kuningas teeba kuninga laiose ja kuninganna iokaste poeg kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga oidipust tuntakse enamasti sophoklese naidendite kuningas oidipus ja oidipus kolonoses jargi kui oidipus vaikese lapsena maha jaeti leidis ta lambakarjus kes viis ta korintose kuningakotta kuningas polybos ja kuninganna merope voi periboia kasvatasid ta ules hiljem sattus oidipus oma algse kodukoha lahedal rannates tulli oma isa kuningas laiosega ja tappis ta teadmata kes ta on parast seda sundmust edasi liikudes joudis mees teebasse mida hoidis hirmu all sfinks saanud oma moistatusele oige vastuse heitis sfinks ennast sugavikku koletise voitnud oidipus sai teeba kuningaks seejarel abiellus ta oma ema kuninganna iokastega samuti teadmata kes ta on kui oidipuse minevik selgeks sai ei suutnud ta ema enam habitunnet taluda ja sooritas enesetapu oidipus pidas koike juhtunut enda suuks ning tahtmata naha edasisi kuritegusid pimestas mees end solenoelaga olles pimedaks jaanud usaldas kuningas oma lapsed ja trooni iokaste vennale kreonile ning pagendas ise ennast teebast elust eemaletombununa veetis oidipus oma elu lopuaastad tundmatu karjusena oidipuse loo suzeega sarnased lood on suulises folklooris rahvusvaheliselt levinud aarnethompsonutheri tuubikataloogis on see arvele voetud muinasjututuubina atu 931 opole vojevoodkond on 1 jargu haldusuksus vojevoodkond poolas vojevoodkond jaguneb uheks maakonna oigustega linnaks ja 11 maakonnaks orodes iii op oli partia kuningas aastatel 47 tema isaks peetakse partia kuningat phraates ivt ema on teadmata ta abiellus juudamaa printsessi alexandrose tutrega partia ja media atropatene kuningas vonones ii oli nende poeg ta tuli voimule parast phraatakest uhe versiooni jargi ta oli voimul ainult moned kuud ja needsamad ulikud kes ta troonile panid lopuks ka morvasid ta morvamine on kindel sel juhul loetakse tema voimuloleku ajaks umbes aastat 6 politoloogia on teadus mis uurib voimu ja valitsemise vorme poliitilisi susteeme ja ideoloogiaid politoloogia tegeleb reziimide liikumiste ja ideoloogiate uurimisega siin loetletakse prantsuskeelseid kirjanikke paul ariste 1927 aastani paul berg 3 veebruar 1905 raabise votikvere vald torma kihelkond 2 veebruar 1990 tallinn oli eesti keeleteadlane paul ariste sundis 3 veebruaril 1905 raabisel tema vanemad olid raabise moisa sepp aleksander berg ja liisa berg lapsepolves elas ta monda aega puurmanis ta oppis toikvere kulakoolis kuni 1916 aastani mil pere kolis tallinna 1917 aastal alustas ta opinguid tallinna nikolai i gumnaasiumis ja lopetas selle kooli nimeks oli vahepeal saanud tallinna linna poeglaste humanitaargumnaasium 1925 keeltehuvilisena asus ta veel koolis kaies oppima esperantot tema esimene publikatsioon oligi 1921 aastal ilmunud esperantokeelne artikkel la livoj milles ta kirjutas liivlastest 1925 aastal asus ta oppima tartu ulikooli mille lopetas 1930 aastal ulikooliopingute ajal astus ta eys veljesto liikmeks opingute korvalt tootas ariste aastatel 19251927 eesti rahva muuseumi arhiivraamatukogus ja 19271931 eesti rahvaluule arhiivis 1931 aastal kaitses ta tartu ulikoolis magistrivaitekirja teemal eestirootsi laensonad eesti keeles 19311933 taiendas ariste ennast tartu ulikooli stipendiaadina helsingi uppsala ja hamburgi ulikoolis 1939 aastal kaitses ta tartu ulikoolis doktorivaitekirja hiiu murrete haalikud parast opinguid valisulikoolides sai aristest 1933 aastal tartu ulikooli oppejoud ariste vottis sona ka eesti keele arengut puudutavatel teemadel naiteks leidis ta 1937 aastal et keeleuuenduste kaigus on liiga kergekaeliselt eesti keelde ule voetud tolkelaene ja eriti just saksa keelest sojaaastatel jatkas ariste eestis oma teadlasetood saksa okupatsiooni ajal oli esimest korda voimalik tutvuma minna vadjalaste asualadega mis enne soda olid olnud valjaspool eesti piire 1942 aastal kuuluski ariste eerik laidi eestvedamisel toimunud ekspeditsiooni osaliste hulka vaidetavalt olevat just siis saanud alguse tema suur kirg vadjalaste suhtes aastatel 19441946 oli ariste eesti keele ja soomeugri keelte kateedri juhataja seejarel 19461977 soomeugri keelte kateedri juhataja 1949 aastal sai ta professoriks aastatel 19451946 oli ta umbes aasta vangistatud mille jarel muutus valiselt voimudele lojaalseks 1958 aastal puuti teda varvata ka kgb agentuurvorku ent ta keeldus sellest arautlemine ei takistanud siiski tema edaspidist karjaari ja teadustegevust samuti voimaldati tal korduvalt valismaale paaseda ulikoolis opetas ariste soomeugri keeli uldkeeleteadust soome rootsi lati alamsaksa ja esperanto keelt uhtlasi rajas ta eesti fennougristikakoolkonna ja opetas valja palju noukogude liidu soomeugri rahvaste seast parit keeleteadlasi ta oli ule kuuekumne vaitekirja juhendaja ariste suri 2 veebruaril 1990 kuna ta oli oigeusklik toimus tema ulikooli aulas aset leidnud arasaatmine oigeusu kombe kohaselt ta maeti tartusse raadi kalmistule paul ariste meelisuurimisobjekt oli vadja keel samuti vadjalaste rahvaluule ja etnograafia esimest korda kulastas ariste vadjalaste asualasid saksa okupatsiooni ajal 1942 aastal ent tihedamalt hakkas ta sinna uurimisretki korraldama parast soda nende retkede kaigus kujunesid tal valja kindlad keelejuhid kellele ta enim tahelepanu pooras madis arukask on leidnud et seetottu jaid nii monedki potentsiaalsed informandid korvale lisaks vadjalastele tegeles ta veel mitmete teiste teemadega ta on avaldanud umbes 1300 teaduslikku tood sealhulgas umbes 50 raamatut paul ariste abikaasa oli etnograaf erna ariste kes parines lati eestlaste perest aristel oli soov igal aastal publikatsioonide arvu ja muu poolest tartu ulikooli oppejoudude seas esimene olla ja see tal ka onnestus kurioosumina uritas ta alati ka palga maksmisel letis esimene olla mistottu laks ta kohale juba tukk aega enne kassa avamist 1936 aastal kinnitas paul ariste ajalehele rahvaleht et on juba kooliajast olnud taimetoitlane ehkki olevat vahepeal mitu korda liha maitsnud ariste tundis uliopilaste ja uldse inimeste vastu vaga suurt huvi vaidetavalt olevat ta tundnud 100 000 eesti inimest ariste eelistas meessoost uliopilasi pidades neid voimekamateks fennougristikauliopilastele tegi ta vana kombe kohaselt kohvikus valja paul ariste oli tuntud polulingvist keele oppimist alustas ta alati selle keele foneetika pohjalikust tundmaoppimisest parast seda kui ariste avastas et sona manguma on parit mustlaskeelest oppis ta selle keele ara ning kasutas seda oskust igal voimalusel mustlased huudsid teda valgeks mustlaseks pariis prantsuse keeles paris on prantsusmaa pealinn ja iledefrancei piirkonna halduskeskus ning ainus prantsuse valddepartemang aastatel 20012007 ja 20082014 oli linnapeaks bertrand delanoe aastatel 20142020 on linnapeaks anne hidalgo algselt oli seal keldi hoimu parisiide asula mis asus seinei joe saarel hoim oli rikas ja tuntud kullast muntide vermijana caesari ajal vallutasid selle roomlased aga parismaalased osutasid neile visa vastupanu roomlased nimetasid asulat lutetia parisiorumiks rooma ajast on pariisis muistiseid sailinud vahe 508 sai pariis merovingide riigi pealinnaks ja 987 prantsusmaa pealinnaks keskajal oli see euroopa suurim linn 1718 sajandil arenes pariis ulemaailmse mojuga kultuurikeskuseks 1900 aasta pariisi maailmanaituseks ehitati naiteks orsay raudteejaam millest 1986 aastal sai orsay muuseum ja aleksander iii sild 19 juulil 1900 avati pariisi metroo mis on vanuselt neljas metroo maailmas 19 sajandi ii poolel ehitati linn pohjalikult umber 1944 aasta augustis kaskis adolf hitler jatta pariisi varemetesse ta utles linn ei tohi langeda vaenlase laaneliitlaste katte valja arvatud taieliku rusuna pariisi sojavaekuberner kindral dietrich von choltitz jattis aga hitleri kasu taitmata pariisi linna vapikirjaks on fluctuat nec mergitur ootsub lainetel ega upu deviis parineb umbes 13 sajandist kaupmeeste gildilt mis kontrollis seineil toimuvat liiklust ja tehinguid algselt oli sellel ainult laeva kujutis ent parast pariisi kaupmeeste massu ja nende juhi etienne marceli morvamist 1385 andis dofaan hilisem charles v hea kasu et vapile lisataks prantsuse kuningate heraldiliste liiliatega vali tanapaeval on pariis uks maailma juhtivatest ari ja kultuurikeskustest tal on suur moju poliitika hariduse meelelahutuse ajakirjanduse moe ja kunsti vallas pariisis on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter ja nendest on tahtsaimad unesco majanduskoostoo ja arengu organisatsioon rahvusvaheline kaubanduskoda ning euroopa kosmoseagentuur pariisi peetakse uheks maailma koige rohelisematest ja elamisvaarsematest linnadest euroopas kuid uhtlasi kuulub ta koige kallimate linnade hulka pariisi aastane keskmine temperatuur on 85 c koige palavamad kuud on juuli 155 c ja august 154 c koige kulmemad jaanuar 25 c ja veebruar 28 c koige korgemad absoluutsed temperatuurid on moodetud juulis 404 c ja augustis 395 c aga jaanuariski on moodetud 161 c ja detsembris 171 c teistel kuudel veelgi rohkem koige madalamad absoluutsed temperatuurid on moodetud detsembris 239 c ja veebruaris 147 c augusti miinimum on 63 c ja juulis 60 c juunist septembrini pole kunagi ookulma registreeritud aastas sajab 650 mm sademed jaotuvad aasta peale uhtlaselt koige rohkem sajab mais 65 mm ja juulis 63 mm koige vahem augustis 43 mm ja veebruaris 44 mm aastas on 112 sajupaeva neist koige rohkem detsembris 107 ja martsis 104 koige vahem augustis 69 ja juulis 8 aastas paistab paike keskmiselt 1748 tundi koige paikesepaistelisemad kuud on juuli 239 tundi ja august 220 tundi koige vahem paikest paistab detsembris 50 tundi ja jaanuaris 56 tundi pariisi linnastu elanike arvu kohta on andmeid alates aastast 59 ekr 25 tuhat aastaks 510 oli pariisi elanikkond kasvanud 80 tuhandeni edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite sissetungide tottu madalaima tasemeni 20 tuhat edaspidi on elanike arv kasvanud monest vahepealsest moonast hoolimata ja on 1999 aasta ametlike andmete jargi 11 174 743 19 sajandi lopus ja 20 sajandi alguses kasvas pariisi elanike arv eriti kiiresti ja saavutas 1921 aasta loendusel 29 miljonit elanikku parast seda on elanike arv pea iga loendusega vahenenud valja arvatud 1954 aasta loendus mis naitas elanike arvu kasvu 125 tuhande inimese vorra vorreldes eelmise loendusega 1946 aastast viimase hinnangu veebruar 2005 jargi oli pariisis 2004 aastal 2 142 800 elanikku pariisi linn jaguneb 20 linnaosaks ehk prantsuse keeles arrondissement iks rahvaesindajate valimisel igast linnaosast kasutatakse valjendit sektor ilma vincennesi metsata ilma boulognei metsata linna ajalooline sudamik on cite saar selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss saintechapelle puha kabel ja notredame jumalaema kirik parinevad keskajast muud linnaosad umbritsevad saart ringikujuliselt seinei jogi jaotab linna pohjapoolseks paremkaldaks ja lounapoolseks vasakkaldaks nuudisaegne linnakeskus paikneb seinei paremal kaldal selle telje moodustavad endine kuningaloss louvre nuudne kunstimuuseum concordei valjak peatanav champselysees avenuu ja kiirjalt lahtuvate tanavatega charles de gaullei valjak viimase keskel on arc de triomphe triumfikaar 1920 aastast asetseb selle all tundmatu soduri haud paremal kaldal paikneb ka montmartre omal ajal vaimuelu nuud eeskatt meelelahutuslinnaosa seinei vasakul kaldal asuvad teadusasutuste kirjastuste ja raamatukauplustega ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa montparnasse ule seinei viib 33 silda pariisi vanim sailinud sild on pont neuf linnaservas asuvad suured pargid boulognei ja vincennesi mets pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm kunstimalestiste linn peale notredamei vaarivad rohkeist kirikuist tahelepanu pariisi vanim kirik saintgermaindespres 1012 saj napoleoni hauaga barokne invaliidide varjupaiga kuppelkirik arhitekt jules hardouinmansart klassitsistlik panteon pantheon arhitekt jacques germain soufflot madeleinei kirik saintsulpice ja montmartrei mage krooniv 20 sajandi alguses valminud sacrecuri kirik arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne vogeeside valjak klassitsistlik concordei valjak ja sudalinna suurim haljasala marsi valjak kus korgub pariisi sumbol eiffeli torn nuudisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja hiiglaslik georges pompidou kultuurikeskus mis ehitati 19751977 turuhallide kohale unesco hoone ja uued elamupiirkonnad pariisi suurimale kalmistule perelachaisei kalmistule on maetud kuulsaid poliitika ja kultuuritegelasi sealhulgas eesti kunstnik eduard viiralt linna korgeim hoone on 210 meetri korgune tour montparnasse pariisi arirajoon la defense asub linna laanepiiril 2009 aastal oli pariisi sisemajanduse kogutoodang 5521 miljardit eurot kui pariis oleks riik oleks ta riikide skp nimestus 17 kohal see on peaaegu sama suur kui terve hollandi skp 1999 aasta andmetel tootas pariisi linnastus 5089 miljonit inimest nendest 165 ariteenuste 130 kaubanduse 123 tootmise 100 avaliku halduse ja sojavae 87 tervishoiu 82 transpordi ja side ning 66 hariduse valdkonnas tootvas sektoris oli koige suurem osakaal elektroonika ja elektritoostusel 179 ning kirjastamisel ja trukitoostusel 140 turismi ja sellega seotud tegevusaladega tegeles 62 tootajatest pariisi immigrantide getodes on tootus 2040 pariisis toimunud tahtsaimad spordisundmused on 1900 ja 1924 aasta suveolumpiamangud ning 2003 aasta maailmameistrivoistlused kergejoustikus pariisis toimuvad ka 2024 aasta suveolumpiamangud jalgpalliklubidest on tuntuim paris saintgermain prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte ruhma seda kasutab igapaevaselt umbes 274 mln inimest lisaks prantsusmaale on see haiti riigikeel ja uks riigikeeli belgias sveitsis luksemburgis kanadas ja mitmes aafrika riigis prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide rok wto fifa uro aafrika liit ebu esa upu jpt tookeel enne seda kui caesar 52 aastal ekr gallia tanapaeva prantsusmaa vallutas raakisid gallia hoimud erinevaid keldi keeli roomlastest vallutajad raakisid aga prestiizset ladina keelt vallutusele jargnenud sajandite jooksul levis vallutajate keel ule maa ja vulgaarladina keele vastandina klassikalisele ladina keelele kandepind suurenes 4 sajandi lopus tungisid laaneeuroopasse germaani hoimud prantsuse keele arengu seisukohast olid neist koige olulisemad frangid kes asusid elama tanapaeva prantsusmaa pohjaossa frankide keelel oli suur moju selles piirkonnas raagitavale ladina keelele see muutis nii haaldust suntaksit kui ka sonavara erinevus ladina keele ja tegelikult koneldava keele vahel suurenes jarjest kuni arenes valja vanaprantsuse keel esimest korda mainitakse uue romaani keele olemasolu 813 aasta toursi noukogu ajal kus seda nimetatakse lingua romana rusticaks noukogus voetakse vastu ka otsus et preestrid peavad teenistusi labi viima selles samas lingua rusticas tavainimesed lihtsalt ei moistnud klassikalist ladina keelt seega soodustas kirik rahvakeele levikut ja opetlaste vaartustatud ladina keele roll vahenes jarjest nii voib oelda et 9 sajandil valitses prantsusmaal kakskeelsus ladina keel iseloomustas eliiti see oli kirjanduse ja asjaajamise keel rahvas raakis nn vulgaarkeeli milles varsti ka kirjutama hakati esimene kirjalik tunnistus vanaprantsuse keelest on 842 aastast parinev strasbourgi vanne serments de strasbourg esimesed olulised kirjandusteosed olid kangelaslaulud neist kuulsaim on umbes 12 sajandil kirjutatud rolandi laul 1204 aastal liideti prantsuse kuningriigiga normandia ning sellest ajast on prantsuse keele sonavarasse jaanud umbes 150 skandinaavia paritolu sona mis on peamiselt seotud merenduse ja polluharimisega 1539 aastal kirjutas kuningas francois i alla villerscotterets maarusele selle dokumendiga muutub prantsuse keel ametlikuks kohtumoistmise ja asjaajamise keeleks enne oli see roll ladina keelel 17 sajandil muutub prantsuse keel teaduse ja hariduse vallas jarjest olulisemaks rene descartesi 1637 aastal avaldatud teos le discours de la methode arutlus meetodist on oluliseks verstapostiks sest tegu on esimese prantsuskeelse filosoofilise teosega varem oli selliseid raamatuid kirjutatud ainult ladina keeles tegelikult kirjutas descartes ka selle teose algselt ladina keeles kuid tsensuuri tottu otsustas selle prantsuse keeles umber kirjutada ta teadis et eliit ei loe rahvakeeles kirjutatud raamatut samas said descartesi ideedest huvitatud kirjaoskajad seda lugeda ilma tsensuuri kartmata moni aasta varem 1635 aastal oli kardinal richelieu asutanud prantsuse akadeemia mille ulesandeks on siiani prantsuse keele reguleerimine olgugi et uhtlustatud prantsuse keel oli ametlik riigikeel naitas 1794 aastal korraldatud kusitlus et 28 miljonist elanikust raakis riigikeelt vaid 3 miljonit seega olid arvukad dialektid endiselt elujoulised tasub mainida et standardiseeritud prantsuse keel pohines eelkoige pariisi umbruses raagitaval keelel seega olid dialektid eriti levinud lounaprantsusmaal 1789 aasta prantsuse revolutsiooniga suurenes surve uhtse prantsuse keele kasutamiseks uhtses keeles nahti olulist vahendit rahva uhendamiseks jakobiinid nimetasid prantsuse keelt valgustuse universaalseks keeleks ja seda peeti koigile kohustuslikuks emakeeleks dialektide kasutamine muutus sunonuumseks sotsiaalse tagasiminekuga sest murdeid seostati vana reziimiga sellal kui prantsuse keelt koneles kogu tsiviliseeritud euroopa leidus prantsusmaal enesel koigest kolm miljonit puhta prantsuse keele konelejat 11 rahvastikust kellest suur osa ei osanud seda oigesti kirjutada 1880 aastal koneles prantsuse keelt vabalt 8 miljonit inimest 20 elanikkonnast 19 sajandi euroopas oli prantsuse keelel tahtis positsioon tegu oli diplomaatiakeelega mille oppimist pidas aristokraatia hadavajalikuks prantsuse keele kandepind suurenes sel perioodil ka mitmete piirkondade koloniseerimise tottu olukord muutus aga parast teist maailmasoda uhelt poolt oli see tingitud idaeuroopa frankofiilse eliidi massilisest tagakiusamisest ja hukkamisest kuid veel olulisem oli usa mojuvoimu kasv ning inglise keele tous rahvusvaheliseks suhtluskeeleks inglise keele moju prantsuse keelele on viimastel kumnenditel aktuaalne teema 1994 aastal voeti prantsusmaal vastu nn touboni seadus tollase kultuuriministri jargi millel on kolm pohieesmarki keele rikastamine prantsuse keele kohustuslik kasutamine koikides dokumentides ja prantsuse keele riigikeele staatuse kaitsmine psuhholoogia on teadusharu mis uurib kaitumist ja psuuhilisi protsesse voi psuuhikat ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid psuhholoogia aine holmab naiteks aistinguid taju teadvust motlemist emotsioone vajadusi motivatsiooni informatsiooni tootlemist malu hoiakuid fantaasiat unenagusid isiksuse arengut konet ja tegevust psuhholoogia uurib nii inimest kui ka loomi psuhholoogia uurib ka vaimsete protsesside bioloogilist alust ning kultuurilisi ja sotsiaalseid tingimusi ja mojusid uuritakse nii inimest uldiselt inimeste ruhmi kui ka konkreetseid indiviide psuhholoogia kasutab mitmesuguseid meetodeid nii eksperimentaalseid kui ka kirjeldavaid nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kuni 19 sajandini oli psuhholoogia filosoofia alavaldkondi iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19 sajandi teisel poolel tanapaeval piirnevad psuhholoogiaga analuutiline vaimufilosoofia ja psuhholoogiafilosoofia teadusharudest piirnevad psuhholoogiaga uhelt poolt kultuuriteadused ja sotsiaalteadused teiselt poolt tunnetusteadus bioloogia eriti neuroteadus ja meditsiin eriti psuhhiaatria nimetus psuhholoogia parineb 15 sajandist psuhholoogiale on antud palju erinevaid definitsioone erinevused on tingitud osalt erinevatest arusaamadest psuhholoogia meetoditest ja ainetest uks erinevuste allikas tuleneb erinevatest arusaamadest selle kohta milles seisneb psuhholoogia teaduslikkus osalt terminoloogia erinevustest naiteks defineeritakse psuhholoogiat monikord teadusena mis uurib loomade eeskatt inimese kaitumist monikord lisatakse kaitumisele vaimsed protsessid teisel juhul ei peeta vaimseid protsesse kaitumiseks sest erinevalt otseselt vaadeldavast valisest kaitumisest ning moodetavatest ja registreeritavatest siseprotsessidest vaadeldav kaitumine overt behaviour ei ole need otseselt vaadeldavad laiemas mottes aga arvatakse kaitumise alla ka vaimsed protsessid kui mittevaadeldav kaitumine covert behaviour definitsiooni sonastus mis nimetab psuhholoogia ainena kaitumist jatab lahtiseks kas biheiviorismi kombel valistatakse psuhholoogiast vaimsete protsesside uurimine voi arvatakse vaimsed protsessid kaitumise alla teoreetilisi harusid saab teatud maaral eristada rakenduspsuhholoogiast uldpsuhholoogia kasitleb normaalse taiskasvanud inimese psuuhika eriti taju oppimise emotsioonide ja motivatsiooni uldisi seadusparasusi selle korval on psuhholoogial hulk harusid vanakreekas tegelesid psuhholoogiliste teemadega filosoofid sealhulgas platon ja aristoteles kellelt parineb teos de anima hingest ja arstid hippokrates tootas valja nelja opetuse neljast temperamendituubist sidudes seda erinevate kehamahlade ulekaaluga filosoofilises psuhholoogias poorati suurt tahelepanu hinge voimetele 17 sajandil esitas rene descartes opetuse kehast ja vaimust kui eri substantsidest descartesi dualism briti empirismi mojul keskendus 18 ja 19 sajandi psuhholoogia teadvuse ja selle sisude uurimisele enamasti assotsiatsiooni moistest lahtudes assotsiatsioonipsuhholoogia psuhholoogia kui iseseisva kuigi filosoofia ja fusioloogiaga seotud teadusharu teadusliku psuhholoogia sundi seostatakse aastaga 1879 mil wilhelm wundt rajas leipzigi ulikoolis psuhholoogiainstituudi ja psuhholoogialaboratooriumi mille tegevus leidis jargijaid ka mujal wundt uuris eksperimente ja introspektsiooni kasutades aistingute ja teadvuse algelemente nende kombineerumist psuuhilisteks liitstruktuurideks taju assotsiatsioonid malu ja nende fusioloogilist alust psuhholoogia rajajate sekka arvatakse ka gustav fechner hermann helmholtz hermann ebbinghaus ja georg muller usas tekkis evolutsiooniteooria ja pragmatismi mojul psuhholoogia suund funktsionalism mis vaatles psuuhilisi voimeid ja hoiakuid protsessidena ning adapteerumise vahenditena william james rajas psuhholoogiainstituudi harvardi ulikoolis oma raamatus the principles of psychology 1890 maaratles ta psuhholoogia teadusena vaimsest elust esimeste usa psuhholoogide seas olid ka john dewey james cattell ja granville stanley hall inglismaal tootas samal ajal francis galton uurima hakati ka individuaalseid eriparasid arengupsuhholoogiat loomapsuhholoogiat ja psuhholoogia praktilisi rakendusi 20 sajandi alguses usas ivan pavlovi ja edward l thorndikei toode mojul funktsionalismi vastustav ja tasapisi valjatorjuv psuhholoogiasuund biheiviorism mille juhtivad esindajad olid john b watson ning hiljem clark leonard hull ja b f skinner nad leidsid et piisavalt objektiivselt uurida ei saa mitte psuuhikat vaid kaitumist mis esineb reaktsioonina stiimulitele kaitumist saab otseselt ja sustemaatiliselt vaadelda ning tapselt suunata ennustada ja kontrollida siseelu oli skinneri jaoks must kast katseid tehti suurelt jaolt loomadega sest neid sai panna inimesele vastuvoetamatutesse olukordadesse uuriti eriti kaitumise oppimist mis tingib voi tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost osutus et operantne tingimine sarrustuse abil voimaldab juhtida oppimist ning kujundada kaitumist ja emotsioone biheiviorism jai eriti usa psuhholoogias domineerivaks 20 sajandi keskpaigani saksamaal tekkis gestaltpsuhholoogia max wertheimer wolfgang kohler kurt koffka mis vastustas teadvuse ja kaitumise analuusi elementideks ning pooras selle asemel tahelepanu tervikutele gestaltidele 1960 aasta paiku tekkis usas humanistlik psuhholoogia abraham maslow carl rogers mis vastustas biheiviorismi ja psuhhoanaluusi ebainimlikke jooni uute suundadena ilmusid ka naiteks fenomenoloogiline psuhholoogia ja marksistlik psuhholoogia mitteakadeemilise suunana tekkis 19 sajandi lopus sigmund freudi psuhhoanaluus mis kasitles konflikte tekitavat tungide dunaamikat ja isiksuse loomust kuigi freudi lahtekoht oli funktsionalistlik pooras ta erilist tahelepanu psuuhika mitteteadvuslikule osale mis on teadvustatud psuuhika alus mitteteadvuse motiivid ja ihad mis on sageli seksuaalsed agressiivsed voi muul moel sotsiaalselt vastuvoetamatud suunavad suurt osa inimese kaitumisest ning tekitavad vaimuhaigusi ja neurootilisi sumptomeid arusaamatu kaitumise ja kummaliste sumptomite taga voivad olla varasest lapsepolvest parit konfliktid psuhhoanaluutiline teraapia seadis eesmargiks mitteteadvuslike motiivide teadvusesse toomise psuhhoanaluusi ideed mojutasid tugevasti psuhholoogiat kasvatusteadust moningaid teisi teadusharusid ja kultuuri laiemalt freudi koolkonna mojul kujunesid uued psuhhoanaluusi koolkonnad sealhulgas analuutiline psuhholoogia ja egopsuhholoogia 1960ndatest saadik on laialt levinud psuhholoogia suund kognitivism ja valdkond kognitiivne psuhholoogia mille eelkaijate seas olid jerome bruner ulric neisser ja jean piaget ja mille rajajate seas olid kurt lewin ja edward tolman mis muu hulgas hakkas uuesti uurima ka teadvust osalt arvutustehnika mojul hakati uksikasjalikult modelleerima naiteks tahelepanu malu ja ulesannete lahendamist tanapaeva psuhholoogia on enamasti eklektiline ega pea kinni kindlast suunast psuhholoogia algus eestis seostub enim academia gustaviana 16321656 ja academia gustavocarolinaga 16901710 kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psuhholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tuubid tajuvoimed ideede paritolu ning rahvuslik iseloom pusivalt juurdus psuhholoogia akadeemilisse oppekavasse parast tartu ulikooli taasavamist 1802 aastal 1802 aastal hakkab ka immanuel kanti opilane gottlob benjamin jasche lugema empiirilise psuhholoogia kursust sellest hetkest alates toimus psuhholoogia opetamine eestis ilma suuremate vaheaegadeta psuhholoogia kursusi 19sajandil lugenute seas vaarib nimetamist ludwig strumpell kelle unenagude teooria mojutas oluliselt sigmund freudi samuti vaarib ara nimetamist gustav teichmuller kes sai tuntuks inimese mina substantsiaalsust ja surematust kasitleva suuna rajamisega personoloogias tu rektoril ja fusioloogia professoril alfred wilhelm volkmannil oli markimisvaarne osa eksperimentaalpsuhholoogia kujunemises ta kirjutas rudolf wagneri fusioloogia kasiraamatusse handworterbuch der physiologie 1846 nagemist puudutava peatuki ja naitas katseliselt weberi seaduse selle sonastas 1834 ernst heinrich weber kehtimist nagemises tema tulemusi kasutas gustav theodor fechner oma raamatu elemente der psychophysik 1860 kirjutamisel eksperimentaalpsuhholoogia kujunemislooga on seotud ka friedrich georg wilhelm struve kelle tood aitasid kaasa nn personaalsete vorrandite probleemi lahendamisele oluline sundmus oli uhe kaasaegse psuhhiaatria ja psuhholoogia rajaja emil kraepelini valimine tu psuhhiaatriaprofessoriks ta oli selles ametis 18861891 wilhelm wundti opilasena algatas kraepelin tartus eksperimentaalsete uuringute programmi uurides taju vasimust und sonaassotsiatsioone ja farmakonide moju psuuhikale parast kraepelini lahkumist jatkas eksperimentaalset suunda teine wundti opilane vladimir tsiz eestiga oli seotud ka kahe valjapaistva psuhholoogi elukaik gestaltpsuhholoogia peaideoloog wolfgang kohler sundis tallinnas ja wurzburgi koolkonna alusepanija oswald kulpe lopetas 1886 aastal tartu ulikooli ajalooteaduskonna esimese eestlasena kes professionaalsel tasemel tegeles psuhholoogiaga oli teichmulleri opilane rudolf kallas kelle maluopetuse susteem system der gedachtnislehre 1897 vaatleb eesti regilaulu mnemotehnilisest vaatekohast rahvusvahelise tuntuse omandas karl girgensohni rajatud dorpati religioonipsuhholoogia koolkond mis tegeles usulise kogemuse eksperimentaalse uurimisega kahe soja vaheline aeg 19191940 tartu ulikooli kui eesti rahvusulikooli esimeseks psuhholoogiaprofessoriks valiti aleksander kaelas kes oli esimene eesti soost kutseline psuhholoog ta oli tootanud moskva ulikooli juures ja tegeles emotsioonide uurimisegatema surma tottu taitmata koha sai endale konstantin ramul kes rajas 1922 tu juurde eksperimentaalpsuhholoogia laboratooriumi 1939 kaitses ramul doktoritood herbarti matemaatilise psuhholoogia ajaloost psuhholoogia opetamise ja populariseerimise korval on ramulil teeneid ka psuhholoogia ajaloo uurijana tema artiklid ilmusid ajakirjas american psychologists 1960 ja 1963 on kaalukad uurimused 17 saj psuhholoogia ja psuhholoogiliste mootmiste ajaloo vallast koige markimisvaarsem saavutus psuhholoogia valdkonnas oli juhan torki eesti laste intelligents 1939 mis kujutab laiaulatuslikku eesti laste vaimsete voimete uurimust torki ideed ja too tulemused nt migratsiooni moju populatsiooni vaimsetele voimetele olid uuenduslikud ja pakuvad huvi veel ka tanapaeval poola vabariik on riik keskeuroopas teise liigituse jargi idaeuroopas poola piirneb laanes saksamaaga lounas tsehhi ja slovakkiaga idas ukraina ja valgevenega ning pohjas leedu ja venemaaga kaliningradi eksklaav pohja poole jaab ka laanemeri piir on 3014 km pikk rannajoon 524 km poolas on olnud palju sodu ja riigipiir on vaga suures ulatuses nihkunud pohjapoola on tasandikuline riigi lounaosa on magine tatrad karkonosze bieszczady pieniny maestik jt korgeim magi on rysy 2499 m suuremad joed on wisa visla odra saksa keeles oder suurim jarv on sniardwy jarv 110 km2 metsad katavad 291 poola pindalast okasmetsad moodustavad 526 ja lehtmetsad 474 kogu metsapindalast varasel keskajal olid praegused poola alad slaavi hoimudega asustatud 987 elanikkonnast on poolakad vahemusrahvustest elavad poolas sakslased kasuubid ukrainlased russiinid valgevenelased leedulased jt poola suurimad linnad on varssavi krakow odz wrocaw poznan gdansk szczecin bydgoszcz lublin ja katowice valdavaks usuks on katoliiklus kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide sailimisel vaga suur roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87 elanikkonnast neist 75 on aktiivsed kirikuskaijad poolast parines ka hiljutine paavst johannes paulus ii kodanikunimega karol wojtya suurimad katoliiklike palverannakute keskused on czestochowa tahtsuselt teine palverannupaik euroopas ja kalwaria zebrzydowska czestochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoon czestochowa must madonna kloostrit kulastab aastas umbes 4 miljonit inimest roomakatoliiklus joudis poola juba 10 sajandil kui poola riigi rajaja piastide dunastia vurst mieszko i end 966 aastal ristida lasi toonases poola keskuses gnieznos on maetud ka poola kaitsepuhak puha adalbert kes sai surma ristiretkel preisimaale katoliikluse korval leidub poolas ka teisi usundeid nii joudis islam poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega samuti on tugevad traditsioonid poola juudi kogukonnal idapoolas on palju oigeusklikke polaanide hoim vurst mieszko i juhtimisel uhendas 10 sajandil laaneslaavi lehhiitid kujaavlased sileesia vislaanid jt hoimud oma voimu alla mieszko i liidendas esmakordselt enamiku nuudse poola alast rajades poola kuningriigi mida juhtis piastide dunastia 1138 aastal bolesaw iii surma jarel jagas ta testamendiga riigi oma 5 poja vahel jargneval ajaperioodil suvenes killustatus veelgi ja 13 sajandi keskel oli poolas juba ligi 20 vurstiriiki rooma paavsti uleskutsel alustasid euroopa kristlikud valitsejad ja saksa ordu pohjala ristisodu mille kaigus vallutati poola ja laanemere vahel asunud laaneslaavlastest vendid ja balti hoimud preislased preisimaal vallutatud territooriumil moodustas saksa ordu saksa orduriigi kuid jatkas laienemispuudlusi poola ning paganliku leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi suunal mis viisid korduvate sodadeni poola ja leeduga saksa ordu laienemispuuded peatas alles suur kaotus grunwaldi lahingus 1410 aastal tegevus uhiste vaenlaste saksa ordu ja moskva suurvurstiriigi vastu lahendasid poolat ja leedu vene ja zemaitija suurvurstiriik ning 1386 aastal abiellus poola kuninga lajos i uks naisparijatest jadwiga leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi suurvursti jogailaga kelle kroonimine ka poola kuningaks wladyslaw iina ja loodud krevo unioon muutis poola ja leedu valitseja personaaluniooni alusel uhise valitsejaga kuid iseseisvate riikide liiduks 1569 aastal lublini uniooniga tekkis aga aastatel 15691795 eksisteerinud foderatiivne riik rzeczpospolita mis koosnes poola kuningriigist ning leedu suurvurstiriigist 18 sajandil euroopa suurriikideks arenenud venemaa keisririik ja preisi kuningriik mojutasid jargnevalt poola riigi saatust preisimaa algatusel toimus 1772 esimene poola jagamine venemaa keisririigi preisi kuningriigi ja habsburgide juhitud saksarooma riigi vahel vt poola jagamised kuninga stanisaw august poniatowski katse vahendada soltuvust venemaa keisririigist tugevdada keskvoimu ja piirata slahta privileege loppes venemaa keisririigi interventsiooniga 1792 ning poola teise jagamisega 1793 venemaa keisririigi ja preisi kuningriigi vahel tadeusz kosciuszko juhitud ulestousu mahasurumisele jargnes 1795 kolmas poola jagamine venemaa keisririigi austria ertshertsogiriigi juhitud saksarooma riigi ja preisi kuningriigi vahel see tegi poola soltumatusele lopu 12 aastaks kuni varssavi hertsogiriigi moodustamiseni napoleon i poolt napoleoni sodade jarel 1815 aastal toimunud viini kongressi tulemusel sai venemaa keisririik enamuse varssavi hertsogiriigist kongressipoola ja preisi kuningriik sai osa varssavi hertsogkonnast poseni suurhertsogkond ja danzigi vabalinna esimese maailmasoja tulemusel poola taastas oma iseseisvuse teises maailmasojas poola okupeeriti ning teise maailmasoja lopul okupeeriti noukogude vagede poolt ning poolas kehtestati prokommunistlik voim ja moodustati poola rahvavabariik poola parlamentaarne susteem arenes lineaarselt teiste euroopa riikidega linnaharrad suurmaaomanikud ja aadelkond puudsid suurendada oma voimupositsiooni enda oiguste ja privileegide suurendamisega samal ajal aga norgestati kuninga positsiooni 15 sajandil said omavalitsused uha rohkem joudu ja voimu tahtsaid otsuseid votsid vastu kohalikud aadlikud sajandi lopupoole asutati poola kahekojaline parlament alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu kirikutegelased moodustasid senati iga kahe aasta jarel kogunes seim varssavis parast seda kui jagelloonide dunastia valja suri valiti pea kaks sajandit kuningat aadlike hulgast sel ajal oli uldiselt domineeriv riigivalitsemisviis absoluutne monarhia selle taustal oli poola tegelikult usnagi demokraatlik ning see mojutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis see oli vaba ja tolerantne aeg mis kestis kuni suurte sodadeni 17 ja 18 sajandil mis puutub parlamentaarsesse susteemi siis oli poola viimase kuninga stanisaw august poniatowski aeg onnelik ta oli korgelt haritud valitseja ja valgustatuse suur imetleja kui riik viis labi poliitilisi majanduslikke ja sojalisi reforme tegi ta koik et saasta rahvast seim tegi poniatowskiga meelsasti koostood ja 1791 aasta mais voeti vastu poola pohiseadus see oli maailmas teine usa jarel see toonitas kodanike kohustusi ja oigusi ning valitsuse vastutust esimese maailmasoja lopp oli uhtlasi poola teise vabariigi algus poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918 aasta novembris peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi uus sektsioon pohiseaduse osana vaike konstitutsioon juriidilised satted viimase paarikumne aastaga on poola naasnud euroopa parlamentaarse demokraatia traditsioonide juurde proportsionaalne esindatus seimis vabad valimised ning uus parandustega pohiseadus 18 sajandi lopul ja 19 sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi poolast laaneeuroopasse nende seas olid helilooja frederic chopin ning luuletajad adam mickiewicz ja juliusz sowacki poola teadlased mikoaj kopernik ja maria salomea skodowskacurie on andnud suure panuse maailma teadusse poola filmikunstist on eestis koige rohkem tuntud andrzej wajda filmid eeskatt tuhk ja teemant 1958 peaosas zbigniew cybulski ja katon 2007 aastal 1999 palvis andrzej wajda 50aastase filmitoo eest elutoooscari academy honorary award aastal 1364 asutas kuningas kazimierz iii krakowi ulikooli mis on keskeuroopa ulikoolide seas vanuselt teine mikoaj kopernik oli krakowi ulikooli esimesi kuulsaid lopetajaid poola on parlamentaarne vabariik parlament on rahvuskogu zgromadzenie narodowe mis koosneb 460kohalisest seimist sejm ja 100kohalisest senatist poola jaguneb 16 vojevoodkonnaks 1990 aastatel oli poola majanduskasv vaga kiire parast sotsialismi lagunemist toimusid suured reformid peamised majandusharud on autotoostus keemiatoostus ja turism toodetakse elektroonikat riideid autosid luksusauto leopard busse jelcz autosan solaris solbus koptereid pzl swidnik lennukeid laevu militaartehnikat tanke kodutehnikat ravimeid polpharma polfa jt toiduaineid jm poola peamised turismiobjektid on varssavi krakow wrocaw poznan ja gniezno gdansk ja gdynia szczecin swinoujscie koobrzeg torun malbork lublin zamosc zakopane czestochowa ja odz samuti cittaslow ja tatrad laanebeskiidid idabeskiidid sudeedid ja masuuria korgustik parnu on linn eesti edelarannikul parnu lahe aares parnu sauga ja reiu jogede alamjooksul see on osa samanimelisest haldusuksusest ja samanimelise maakonna halduskeskus 1 novembril 2017 joustus audru valla paikuse valla parnu linna ja tostamaa valla uhinemine ning moodustus uus omavalitsusuksus parnu linn mille pindalaks on 85807 km2 oma ligi 40 000 elanikuga on see eesti suuruselt neljas linn linn holmab 3315 km2 suuruse maaala sealhulgas 20 on parkide ja haljasalade all parnu linna piiridesse jaab kolm kaitseala parnu on riigi edelaosa pohiline toostuslinn ja laaneeesti tahtsaim logistiline solmpunkt majanduses on valdavad teenindus ja puhkemajandussektor ning mitmekesine toostus parnu lennujaamal on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat parnu ja sauga jogi on linna piires laevatatavad nende suudmeis paiknev parnu sadam teenindab kauba kala ja turismilaevu 1930 aastatel muutus parnu tahtsaks laanemereaarseks kuurortlinnaks ja on tanaseni eesti tahtsaim kuurortlinn aastast 1996 kannab parnu suvekuudel eesti suvepealinna tiitlit 2004 aastal avati parnus tollal suurim veekeskus baltimaades 2006 aastal uuendati parnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad alamjooksul kuni 200 m laiune parnu jogi jaotab linna kahte ligikaudu vordsesse ossa parnu ala pinnamoe ja pinnakatte maaravad asukoht parnu madalikul meresetted ning vanad rannavallid ja luited parnu linna asutamise aastaks loetakse 1251 aastat keskajal oli parnu liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn 17 sajandi lopul oli parnu majanduselus tousuperiood vaga tihedad olid sidemed madalmaadega 18 sajandil rekonstrueeriti sadam sajandi lopul uletas parnu sadam tallinna sadama ekspordi 19 sajandi lopul rajati raudteeuhendus valga kaudu riiaga ja viljandi kaudu tallinnaga aastatel 18991915 tegutses parnus euroopa suurim tselluloosivabrik waldhof 23 veebruaril 1918 kuulutati endla teatri rodult valja eesti vabariigi iseseisvusmanifest noukogude eestis oli parnu samanimelise rajooni keskus luhikest aega 19521953 ka parnu oblasti keskus 1953 aastal rajati parnusse baltikumi suurim kalakonservikombinaat 1981 aastal sai linn taas raudteeuhenduse riiaga toimis aastani 1992 parnusse on ehitatud eesti arhitektuuri silmapaistvaid ehitisi juugendstiilis endla teater ja seltsimaja 1911 funktsionalistlikke ehitisi parnu rannahotell 1937 ka uleeuroopalist unikaalset arhitektuuri 750 m pikkuse terrassmaja kuldse kodu parnu keki kompleksis 1970 aastad 2003 aastal avati suuremad uhiskondlikud hooned keskraamatukogu ja kontserdimaja aastatel 16991710 tegutses parnus ulikool tanapaeval on parnus tartu ulikooli kolledz ja 12 uldhariduskooli parnus on tegutsenud ka merekool 19451990 parnu on kuulus festivalide poolest 1994 aastal toimusid parnus finni klassi jahtide maailmameistrivoistlused vanimad luu ja sarvriistade leiud parnumaal on parit reiu joe suudmest esimesed asukad kalurkutid elasid parnu joe suudmealal juba viii aastatuhandel ekr toendavad arheoloogilised leiud 1967 parnu joe paremal kaldal pulli kula maaalal keskajal oli nuudse parnu kohal kaks linna vanaparnu perona mille saarelaane piiskop oli asutanud sauga joe suudmesse sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks kui leedulased selle 1263 aastal maha poletasid viidi saarelaane piiskopkonna pealinn haapsallu gustav ii adolf keelas vanaparnu taastamise 28 novembril 1617 uusparnu embeck tekkis parnu ordulinnuse umber mida urikuis on mainitud 1265 see oli muuriga kindlustatud kaubalinn linnaoigused alates 1318 hansa liidu liige novgorodi viival joeteel linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud parnu raad rootsi voimu ajal asus parnus 16991710 tartu ulikool academia gustaviana carolina pohjasoda algas 1700 vene vaed vallutasid parnu 1710 aastal pohjasoda toi eesti ja liivimaale vene keisririigi ulemvoimu venelased said endale parnus hea meresadama ja laevaehituskoha 1764 aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad kulaskaigul viibinud vene tsaarinnale katariina iile veenvalt esitada joesuu suvenduse ja muulide ehitamise vajadust 18 sajandil elustus kaubandus hollandi ja inglismaaga majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas ules linnas asutati suured kaubakontorid mis katariina ii valitsemisajal olid kaubaekspordilt tallinnast eespool sadama pohiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme linakiud puit eksport 18 sajandi lopus ja 19 sajandil oli parnu nii tahtis sadamalinn eriti lina ja metsa valjaveo poolest et kippus voistlema tallinnaga suured muutused parnu linna elus ja territoriaalses arengus toi kaasa 1832 aasta sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine misjarel algas parnu linna valimuse muutmine riia inseneri c weyri projekti kohaselt viidi labi muudatused vallikraavid taideti mullaga hiljem muudeti koik muldsed kunkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks 1840ndate alguses moodustati supelelu selts eesmargiga muuta parnu merekuurordiks 1838 aastal asutati parnu mudaravila tollase linnakarjamaa servale mereranda praeguse mudaravila kohas 1896 aastal ehitati parnu linnasudamesse ruutli tanav 40a puust varikatusega raudteejaam kitsaroopmelise raudtee haruliin uhendas parnut moisakula ja valgaga ning edasi liivimaa kubermangu kubermangulinna riiaga ning viljandi kaudu eestimaa kubermangu kubermangulinna tallinnaga 1914 aastal alanud esimene maailmasojas lasi parnu komandant rodsjanko 1915 aastal ohkida waldhofi tselluloosivabriku purustati parnu elektrijaam ning havitati koik tuulikud linnas 23 veebruaril 1918 kuulutati valja endla teatri rodult eesti vabariigi iseseisvusmanifest aastatel 19371938 valmisid kaarsillad ule sauga ja parnu joe holokaust parnus seisnes inimsusevastastes kuritegudes parnus peamiselt 1941 aastal vahem ka 19421944 teise maailmasoja kaigus poletati suur osa parnu sudalinnast ja tallinna maantee alguse hoonetest parnu sudalinnas oli ligi 50 parnu vanalinnast varemeis parast teist maailmasoda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks parnu 1946 aasta generaalplaan kesklinna sild valmis 1956 aastal 1972 aastal rekonstrueeriti kitsaroopmeline raudtee laiaroopmeliseks ning papiniidu raudtee ja maanteesilla valmimisel 1976 aastal sai parnu raudteeuhenduse ka riiaga 1973 aastal arvati keskaegse ja 17 sajandi lopu tanavavorgu sailitanud parnu vanalinn arhitektuurikaitsetsooniks parnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu on parnu linnavolikogu mille juht on linnavolikogu esimees taitevvoimuks parnu linnavalitsus mille juht on parnu linnapea parnu linnapea on 2015 aastast romek kosenkranius parnu linnavolikogu esimees on andrei korobeinik parnu joe paremal kaldal asuvad ulejoe raama ja vanaparnu linnaosa ning vasakkaldal kesklinn rannarajoon eeslinn ja raekula parnu tanavate loend seisuga 1 jaanuar 2011 oli parnu elanikest 83 eestlased 12 venelased 1 ukrainlased 06 soomlased 04 valgevenelased 8 teised rahvused ja rahvus teadmata parnus elas 2016 aasta 1 jaanuari seisuga 39828 inimest kellest 557 olid naised ja 443 mehed linn asub parnu lahe aares ning linna poolitab parnu jogi ning vanaparnu ja ulejoe vahel on eraldajaks sauga jogi linnas ja selle umbruses asub parnu rannaniidu lka endise nimega parnu rannaroostik ja niidu maastikukaitseala parnu on laaneeesti tahtsaim toostuskeskus tootleva toostuse ettevotete ule 20 tootaja muugitulu oli 2011 aastal umbes 400 miljonit eurot tahtsamad toostusharud on jargmised 2011 on parnus kasvanud skandinaavia tervisetaastajatest puhkajatest pensionaride arv oluliseks majandusharuks on turism tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade vorgustik 1 jaanuari 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli millest 5 spaahotellid 13 kulalistemaja 8 hostelit 5 puhkemaja 2 motelli 1 puhkekula ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevotteid ning arvukalt kulaliskortereid samal ajal oli linnas ka 43 restorani 54 baari 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi parnus on arenenud transporditaristu linnas ja lahiumbruses asuvad parnu lennujaam parnu raudteejaam parnu kaubajaam ning oli 2011 aastani regionaalne parnu atp parnus elas monda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane johann voldemar jannsen kes asutas seal esimese eesti ajalehe perno postimees ning noorpolves tema tutar lydia koidula parnus asub eesti vanuselt teine kutseline teater endla ja ka uus 2002 aastal ehitatud parnu kontserdimaja parnus on sirgunud kirjanik ja poliitik august jakobson kelle tuntuima teose vaestepatuste alevi ainestik on samuti parnukeskne vanimad ehitusmalestised on linnakindlustused bastionide ning vallikraavi osad linnamuuri punane torn rode vangen thorn 15 sajandist ja tallinna varav 17 sajandist 20 sajandi i poolest parinevad juugendstiilis ammende villa 1905 ja mitu kauase linnaarhitekti olev siinmaa projekteeritud funktsionalistlikku hoonet naiteks rannahotell 1937 kaasautor anton soans ja rannakohvik 1940 20 sajandi ii poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet kuurordipiirkond holmab lauge merepohjaga pika supelranna ja mereaarse pargivoondi seal paiknevad ka sanatooriumid mudaravila puhkekodud jms rootsi voimu ajal asus parnus 16991710 tartu ulikool academia gustaviana carolina tanapaeval on parnus 12 uldhariduskooli parnu ulejoe pohikool parnu raekula kool parnu koidula gumnaasium parnu uhisgumnaasium parnu taiskasvanute gumnaasium parnu sutevaka humanitaargumnaasium parnu vanalinna pohikool raama pohikool parnu tammsaare kool kuninga tanava pohikool parnu toimetulekukool parnu vabakool linnas tegutsevad mainori korgkool tartu ulikooli parnu kolledz ja parnumaa kutsehariduskeskus linna esimesteks militaarehitisteks olid liivi ordu parnu ordulinnus millest on sailinud vaid 15 sajandil rajatud vangitorn punane torn parnu linnamuuri kagunurgas veneliivi soja kaigus 1560 aasta sugisel ruustas ja poletas linna venelaste sojasalk linn ruustati ja poletati uuesti 1575 aastal 17 sajandi keskel kavandati rootsi voimude poolt linna kindlustuste moderniseerimist bastionaalsusteemis millega linn laienes lounasuunas kolmekordselt tollast ringtanavate vood margivad tanapaeva pohja hommiku louna ja ohtu tanavad uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline uus turg praegune lastepark uuteks idalaanesuunalisteks peatanavateks ruutli ja kuninga tanavad viimane uhendas nn kuningavaravad uues bastionaalsusteemis millest lahtusid magistraalid riiga ja tallinna linna pohjalouna suunas pikendati osa keskaegseid tanavaid vee nikolai puhavaimu tanav ja hospidali tanav louna tanavani 1670 aastal alustasid rootsi voimud parnu umber kindlustusvoondi rajamist pikki pohja hommiku louna ja ohtu tanavaid umber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid venus saturnus mars luna jupiter mercurius ja sol linnavaravaid oli kolm riia varav tallinna varav ja vee varav muldkindlustusi umbritses lai ja sugav vallikraav mis on kasutusel tanapaeval meelelahutuskohana tallinna varava ees oli ohtutahe raveliin abendstern riia varava ees hommikutahe raveliin morgenstern parast parnu vallutamist pohjasojas venemaa keisririigi vagede poolt lisati kaitserajatisele idakuljel mittagsternraveliin ja rajati massiivsed pussirohukeldrid ning kivikonstruktsioonis vahimajad venemaa keisririigi ajal parast 1905 aasta revolutsioonisundmusi eestis ja streiki waldhofi tselluloosivabrikus maarati parnusse alalisele dislotseerumisele ja parnu garnisoni koosseisu krasnojarski polgu rood mis asus linna ja waldhofi vabriku rahaga ehitatud lembitu kasarmutes parast vabadussoda 1921 aastast asus parnu lembitu kasarmutes eesti sojavae 6 uksik jalavaepataljon 1992 aastal moodustati parnu uksikjalavaekompanii mis asus endistesse eesti kaitsevae 6 pataljoni kasarmutesse pohjasoda oli 17001721 aastal laanemere ulemvoimu parast peetud soda milles osalesid uhel pool rootsi vastaspoolel moskva tsaaririik taani saksimaa rzeczpospolita ning 1713 aastal liitusid nendega preisimaa ja hannover soda loppes rootsi kaotusega mis vormistati uusikaupunki rahuga rootsi kaotas ulemvoimu laanemerel suurriigiks sai moskva tsaaririik uue nimega venemaa keisririik 16 sajandi lopu ja 17 sajandi vallutuste tottu muutus rootsi suurriigiks rootsi oli vallutanud karjala ja ingeri vallutused kinnitati stolbovo rahuga 1617 aastal eestimaa liivimaa ning kolmekumneaastases sojas muuhulgas laanepommeri wismari bremeni hertsogiriigi ja verdeni samuti oli rootsi vallutanud maakondi taanis ja norras taanis skane blekinge ja hallandi vallutus kinnitati roskilde rahuga 1658 norras jamtlandi harjedaleni trondheimi ja bohuslani lisaks vallutas rootsi saaremaa ja ojamaa rootsi sojavagi oli hea ettevalmistusega sojavagi oli paremini valja opetatud kui naaberriikide omad laskmisoppuste tottu suutsid rootsi sodurid kiiremini tuld anda pohjasoda kestis kaua ning rootsil tekkisid raskused sojavae varustamise ja ulalpidamisega naaberriikide suurt rahulolematust pohjustas see et laanemeri oli muutunud justkui rootsi sisemereks ning hansa liit oli oma moju minetanud rahulolematus avaldus juba mones varasemas vaiksemas sojas sealhulgas skane sojas 16751679 parast ingeri ja karjala loovutamist rootsile 1617 aasta stolbovo rahuga jai venemaa ilma otsesest ligipaasust laanemerele venemaa ainuke meretee euroopasse oli arhangelskist mis oli jaavaba mone kuu aastas ivan iv katse vallutada baltimaad oli nurjunud liivi soda 15581583 17 sajandil oli venemaal kodusoda ning polnud voimalik rootsile kaotatud alasid tagasi voita vene tsaar peeter i oli 1696 aastal vallutanud azovi kindluse musta mere aares karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lounaosas edasi puudis ta laanemere aarde valja jouda taani tahtis rootsilt tagasi saada skanet blekinget ja hallandit mis olid 17 sajandil kaotatud samuti tahtis taani et rootsi vaed lahkuksid rootsi satelliitriigist holsteingottorpist kus rootsi toetas holsteingottorpi noudeid schleswigi osale mis kuulus taanile august ii tugev tahtis vallutada liivimaa et teha lopp rootsi ulemvoimule baltimaades ta tahtis arendada poola majandust kuid rootsi konkurents takistas seda 24 martsil 1698 solmiti liit saksimaa kuurvurstiriigi ja taani vahel augustis 1698 aastal leppisid peeter i ning saksi kuurvurst ja poola kuningas august ii tugev kokku rootsivastases liidus ravaruskas vaikeses linnakeses lvivist pohja pool liivimaa aadlik johann reinhold von patkul lubas august iile liivimaa aadli abi rootsivastases voitluses vene tsaar peeter i ja august ii tugev olid uhel meelel et kogu vanaliivimaa peab jaama parast rootsi alistamist rzeczpospolitale 12 novembril 1699 uhines liiduga taani kuningas frederik iv et voita tagasi taani kaotatud positsioon laanemerel taani mobiliseeris oma sojalaevastiku ning koondas oma armee rootsi liitlase holsteingottorpi hertsogiriigi piirile hiljem uhines liiduga brandenburgpreisimaa liitlased arvasid et 1697 aastal rootsis voimule tulnud noor kuningas karl xii ei suuda sojalist vastupanu osutada soda algas 22 veebruaril juliuse kalendri jargi 12 veebruaril 1700 saksimaa kuurvursti ja poola kuninga august ii tugeva vagede ootamatu ilma sojakuulutuseta runnakuga riiale liivimaa aadel ei asunud saksi poolele riia kindlust vallutada ei onnestunud augusti sojaline edu oli tagasihoidlik rzeczpospolita tundis end august ii poolt petetuna ning kuulutas et poola ei ole rootsiga sojas kuningas augusti ii tugevaga liitusid alguses uksikud magnaadid sealhulgas vurst hieronim augustyn lubomirski kuulnud riia rundamisest otsustas taani kuningas frederik iv runnata rootsi liitlast holsteingottorpi 11 martsil kuulutas taani rootsile soja ja taani vaed marssisid holsteingottorpi sisse vallutades selle schleswigiosa rootsi kuningas otsustas saata holsteini 17 000 sodurit ning kuulutas valja mobilisatsiooni rootsi sojavagi ei olnud palgaarmee sodurid elasid rahuajal talupoegadena kulades uhe uksuse sodurid elasid uhes kulas see lahendas neid lahingus deserteerimine oli rootsi armees vooras william iii kes oli tollal nii inglismaa iirimaa ja sotimaa kuningas kui ka hollandi provintside asehaldur soovis sailitada pohjaeuroopas rahu ning status quo et taani oli rundaja asus william rootsi poolele ning saatis 25 liinilaevast koosneva inglisehollandi eskaadri admiral george rookei juhtimisel rootsi toetuseks goteborgi rootsil oli sojalaevastik 38 liinilaeva ja 12 fregatiga taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti julge manoovriga onnestus rootsi laevastikul soita labi sundi vaiksema faarvaatri jaades sundi kaldal asuvate taani kindluste suurtukkide laskeulatusest valjapoole rootsi laevastik uhines inglisehollandi eskaadriga nuud oli 33 liinilaevaga taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga mistottu taani admiral ei julgenud merelahingut pidada taani sojalaevad ei lahkunud sadamast karl xii maabus 23 juulil 1700 koos liitlastega taani peasaarel sjllandil humlebki lahedal kopenhaagenist pohja pool ning hoivas sealsed maaalad augustis asusid rootsi vaed liitlastega kopenhaagenit piirama taani laevastik oli vastamisi endast palju voimsamaga ning armee oli kaugel holsteinis hertsog friedrich iv vastu sodimas kopenhaagenit ei vallutatud frederik iv tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahulabiraakimisi 18 augustil solmiti holsteingottorpi ja taani vahel travendali rahuleping mille kohaselt taastati status quo rootslased lahkusid sjllandist ja taanlased gottorpist ning taani lahkus rootsivastasest koalitsioonist taani ei tohtinud 9 aasta jooksul rootsi vaenlasi toetada lepingu taitmist pidid jalgima inglismaa holland luneburgcelle ja hannover pohjasoja esimene sojakaik loppes kiiresti ja peaaegu veretult taani valjus ajutiselt sojast rootsi pohivastaseks jaid venemaa ja poolasaksimaa 1700 aasta mais joudis soomest liivimaale 3200 rootsi sodurit kes loid saksi vaed liivimaalt minema kuid juba augustis naasis saksi kuurvurst koos 18 000 mehega liivimaale vallutas tagasi rootsi alasid ning asus uuesti riiat piirama veneturgi sojas 16861699 uhines venemaa osmanite riigi vastase liiduga sinna kuulusid austria rzeczpospolita ja veneetsia vabariik aastatel 1687 ja 1689 korraldas venemaa sojaretki osmanite riigi vasalli krimmi khaaniriigi vastu ning aastatel 1695 ja 1696 vallutas venemaa aasovi sojakaikude tulemusena lopuks 1699 aastal azovi kindlus ning allutas osa aasovi merest rannikualaga venemaa tsaaririigile osmanite riigiga vaherahu solminud venemaa kuulutas 30 vkj 19 augustil rootsi kalendri jargi 20 augustil rootsile soja ning rundas septembris rootsile kuuluvat soomet ja ingerimaad 23 septembril asusid 30 000 35 000 venelast narvat piirama rootsi garnison suutis linna enda valduses hoida noor rootsi kuningas otsustas oma vagede eesotsas liivimaale suunduda 8000mehelise sojavaega joudis ta 16 oktoobril parnusse sealt liikusid rootsi vaed edasi narva suunas kuningat assisteeris vagede juhtimisel kindral carl gustav rehnskiold 30 vkj 19 novembril rootsi kalendri jargi 20 novembril 1700 rundas 11 000meheline rootsi vagi vene vage narva lahingus osales 24 000 meest paar paeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar peeter i jattes vagede juhatamise alluvatele et vene vaed oli vaheste kogemuste ja halva varustusega siis saavutasid rootslased narva all hiilgava voidu oma osa mangis ka ilm tihe lumelorts sadas venelastele otse nakku ja nende nahtavus oli praktiliselt olematu rootslased murdsid rinde keskosast labi ja surusid tiivad vastu narva joge vene vagede ulemjuhataja hertsog carl eugen de croy andis end lahingu algul vangi rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 70008000 peamiselt hukkusid kahe vaeosa preobrazenskoje kaardivaepolgu ja seremetevi ratsavae sodurid preobrazenskoje polgu sodurid koormasid taganemisel ule puusilla mis nende all purunes ja praktiliselt koik sillalolijad uppusid boriss seremetjev lootis oma ratsavae joe uletada labi vee minekuga selleks valis ta madalapohjalise joeosa narva koskedest ulalpool et veevool oli kiire ja jaakulm vesi kangestas hobuste jalad siis viis vesi ratsavaelased koos ratsudega kosest alla parast narva lahingut siirdusid rootslased tartusse ja selle umbrusse talvekorterisse kuningas ise talvitus endises laiuse ordulinnuses talve jooksul suurenes rootslaste valiarmee 18 000 meheni august ii tugev kelle liitlasi rootsi vaed olid loonud pakkus karl xiile rahu kuid viimane keeldus sellest veebruaris 1701 aastal kohtusid august ii tugev ja peeter i uuesti kuramaal birzais et oma liitu uuendada peeter il oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks august ii vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga lepingu kohaselt lubas peeter augustile 15 00020 000mehelise hastirelvastatud ekspeditsioonikorpuse maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sojalopu korral anda poolale liivi ja eestimaa 1701 aasta kevadel suundus jalavaekindral anikita apraksin vene vagedega riia alla kus viibisid saksimaa vaed kindral krahv adam heinrich von steinau juhtimisel suvel 1701 aastal liikusid rootsi vaed lounasse 19 vkj 8 juulil rootsi kalendri jargi 9 juulil 1701 olid saksi 20 000 meest ja rootsi sojavaed riia all daugava aares spilve lahingus vastamisi saksi vagede ulemjuhataja krahv adam heinrich von steinau laskis end korvalejuhtimismanoovrist ara petta ning killustas nonda oma vaeosad nii onnestus rootsi jalavael jogi uletada ja sillapea moodustada saksi armee kaotas kuid kogus ennast ja taganes korraparaselt karl hoivas oma vagedega miitavi praegu jelgava poola vasalliriigi kuramaa hertsogiriigi pealinna ning vallutas seejarel oktoobris kogu kuramaa rzeczpospolita protesteeris kuramaa kui poola territooriumi osa hoivamise vastu sest rootsiga ei olnud sojas mitte poola mida esindas seim vaid ainult poola kuningas august ii tugev pakkus karl xiile jalle labiraakimisi karl xii kogenud nouandjad soovitasid poola kuningaga rahu solmida ent karl jai kangekaelseks ning noudis seimilt uue kuninga valimist enamik poola aadlist lukkas selle tagasi poolaleedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla karl xii ja august ii tugeva vahendajaks rootsi runnak poolale tegi poola neutraalsuse voimatuks rootsi kantsler bengt gabrielsson oxenstierna nagi voimalust et rootsi voiks olla hispaania parilussojas vahekohtunikuks selle asemel et soda jatkata jaanuaris 1702 nihutas rootsi vaed leedus kaugemale lounasse 23 martsil 1702 aastal lahkus karl xii leedu talvekorterist ning marssis sisse parispoolasse 14 mail 1702 aastal alistus varssavi voitluseta enne kui karl xii jatkas oma marssi krakowi suunas nouti poolakatelt suurt kontributsiooni teel krakowisse porkus karl xii vagi poolasaksi omaga 9 juulil 1702 toimus kielcest louna pool kliszowi lahing poola ja saksimaa jaid taas rootsile alla 2000 saksimaalast langes voi sai haavata ule 1000 langes rootslaste katte vangi rootsi poolel sai surma voi haavata 900 sodurit rootslaste katte langesid koik saksi suurtukid ja kogu voor koos august ii tugeva valikassaga milles oli 150 000 riigitaalrit ning isegi tema hobenoud august ii tugev kogus oma sojavae jarelejaanud uksused kokku ja tombus tagasi poola idaossa parast seda kaotust pakkus august ii tugev rootslastele jalle rahu lubades nende noudmistele igal voimalusel vastu tulla kuid ainus tingimus oli et august ii tugev jaaks ise edasi poola kuningaks ka kardinalpriimas esitas poola nimel rahuettepanekuid ta pakkus rootsile poola alla kuulunud liivimaad kuramaad ja suurt reparatsiooni kui ainult karl xii loobub kuninga tagandamise noudest karl naitas veel kord ules kangekaelsust mille tottu teda huuti raudpeaks ja jai august ii tugeva tagandamise noude juurde august tombus oma oukonnaga tagasi sandomierzi seal moodustas poola aadel konfoderatsiooni august ii toetuseks nad voitlesid rootsi okupatsiooni vastu poolas ja rootsi poolt noutud uue kuninga vastu nad sidusid rootsi vagesid sissiaktsioonidega kahjustades sellega nende voitlusvoimet 1703 aastal vallutasid rootslased toruni kuigi 1704 aastal saadeti augustile appi ka vene korpus valiti 12 juulil vkj 2 juunil 1704 aastal enamiku poola aadli tahte vastaselt rootsi armee kaitse all august ii tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat stanisaw i leszczynski kes krooniti 24 septembril 1705 aastal rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17 septembril 1706 aastal altranstadtis alla rahulepingule poolaga altranstadti rahu parast luuasaamist narva all 1700 aastal hakkas peeter i tohutute pingutustega tugevdama oma sojavage reorganiseeriti venemaa regulaararmee sojalaevastik loodi sojatoostus manufaktuurid ja relvatehased suurtukke valati kirikukelladest erilist rohku pandi valjaopetatud jalavaele kasutades ara karl xii ja rootsi peavae seotust poolas kus puuti august ii tugevat troonilt tougata rundas peeter i eesti ja liivimaad 17011703 aastal ruustasid vene vaed praegust voru ja tartumaad viljandi ja kaguparnumaad karli selja taga loi venemaa sojavagi kaks korda vaikest rootsi vage mis oli balti provintside kaitseks maha jaanud 9 jaanuaril 1702 vkj 29 detsembril rootsi kalendri jargi 30 detsembril 1701 loi vene korpus boriss seremetevi juhatusel erastvere lahingus wolmar anton von schlippenbachi juhitud rootsi valiarmeed ning saavutas 29 vkj 18 juulil rootsi kalendri jargi 19 juulil hummuli lahingus voidu rootsi vagede ule seejarel hoivasid vene vaed liivimaal moniste valmiera ja aluksne alates 1702 aastast kontrollis venemaa kogu eesti ja liivimaad valja arvatud rootsi kindlusi ingerimaal vallutasid venelased 22 vkj 11 oktoobril rootsi kalendri jargi 12 oktoobril noteborgi kindluse mille nad nimetasid umber schlusselburgiks ja 12 mail 1703 ohta joe suudmes paikneva nyeni linna sellega oli kogu neeva venelaste valduses neeva soises deltas asuti 27 mail 1703 aastal rajama rootslaste asutatud nyeni asemele uusi kaitserajatisi ja linna millest hiljem sai venemaa keisririigi uus pealinn 1703 aasta sugisel toimunud seremetjevi ruustetegevuse tottu kannatasid pohjaeesti alad viru ja jarvamaa monevorra harjumaa laastamata jai ainult osa harjumaast ja taielikult laanemaa 14 mail 1704 aastal saavutasid vene vaed rootsi vagede ule voidu kastre lahingus 24 juulil vkj 14 juulil alistus piiramise jarel tartu 5 augustil vkj 25 juulil 26 juulil rootsi kalendri jargi 1704 aastal toimus kuramaal jekabpilsi lahedal jakobstadti lahing lahingus osalesid rootsi vaed mida juhtis kindralmajor adam ludwig lewenhaupt ja veneleedu vaed mida juhtis suurhetman micha serwacy wisniowiecki lahingu voitis rootsi 20 augustil vkj 9 augustil vallutasid vene vaed narva mille jarel 30 augustil vkj 19 augustil solmis venemaa rzeczpospolitaga narvas liidulepingu dziaynski ja golovini pakt millega viimane astus ametlikult rootsi vastu sotta detsembris 1705 aastal uletasid vene vaed 20 000 meest feldmarssal parun georg benedict ogilvy juhtimisel poola piiri et uhineda saksimaa kuurvurst august ii tugevat toetavate saksimaa vagedega mida juhtis jalavaekindral krahv johann matthias von der schulenburg saksimaa vaed asusid sileesias kuid vene vaed jaid talvituma hrodna grodno kindlusesse karl xii tegi oma armee pohiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja loikas ara vene vagede tee itta 20 000meheline vagi mida juhtis carl gustaf rehnskiold poordus saksimaalaste vastu kellel oli 19 000 sodurit vene armee kindlustus hrodna kindluses ja ootas vabastamist 3 veebruaril 1706 aastal kohtusid rootsi ja saksi vaed fraustadti lahingus rehnskioldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtuki ja ratsavaerugemendid saksi vaed kindral von schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vagivaldselt varvatud ja halva valjaoppega soduritest paljud rugemendid olid prantsuse ja sveitsi sojavangidest lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku georg heinrich von der goltzi juhtimisel 10 vene jalavaepolku kuhu kuulus 6400 meest parast rootslaste runnakut varises saksi vagede rinne kokku sveitslaste ja prantslaste palgasodurid jooksid rootslaste poole ule mone tunniga oli lahing labi ainult 3000 sodurit sai end paasta uletades odra joe vangi langenud umbes 500 vene sojavangi laskis kindral rehnskiold tappa lahingus tapeti 452 rootsi sojavaelast ja 1077 sai haavata karl xii edutas kindral parun rehnskioldi lahingu voidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli et vene armee hrodnas ei saanud enam abi peale loota murdsid 14 000 mehe suuruseks jaanud vene armee 4 martsil 1706 rootslaste piiramisrongast labi soode valja venelased joudsid jalitajate eest ule piiri minna ning tombusid juulis 1706 tagasi kiievisse parast vagede habivaarset taganemist korvaldas tsaar peeter i georg benedict ogilvy sojavagede juhtimisest ning maaras sojavaejuhtideks boriss seremetjevi ja aleksandr mensikovi karl xii moistis et tal tuleb otsustav lahing pidada venemaal selleks vajas ta aga tagala kindlustamist suvel 1706 aastal otsustas karl xii tungida saksimaale et sundida august ii tugevat loobuma nouetest poola troonile saksimaal oli vastuseis saksimaa kuurvurst august ii tugeva poolapoliitikale kuurvurst kehtestas aktsiisi et oma sojakassat taita ja armeed relvastada see meelestas saksimaa seisustekogu tema vastu peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid millega kuurvurst nekruteid varbas 27 augustil 1706 aastal marssis rootsi armee saksimaale saksimaa kuurvurstiriik vallutati joonjoonelt igasugune vastupanu lammatati eos karl xii lubas saksimaalastele et kui okupatsioonivoimude korraldusi jargitakse siis ei toimu mingeid oiguste rikkumisi ega repressioone saksimaa sojavagi taandus austriasse kus see interneeriti saksimaa sojavae juures olnud vene jalavaepolgud taganesid brandenburgi kaudu poolasse august ii kellel parast fraustadti lahingut poolas enam nimetamisvaarseid vagesid polnud pakkus karl xiile labiraakimisi august ii tugeva labiraakijad allkirjastasid 24 septembril 14 septembril 1706 altranstadti rahulepingu loobudes poola troonist saksimaa salanoukogu andis altranstadti separaatrahu kohaselt johann reinhold von patkuli ule rootslastele kes rootsi sojavaekohtu poolt riigireetmise eest hukati rootsi vaed lahkusid saksimaalt alles 1707 aastal rootsi vagede poolt saksimaa okupeerimise jarel ulatusid kuningas karl xii kontrolli all olevad territooriumid habsburgide saksa rahvuse puha rooma riigi piirideni saksarooma keiser joseph i solmis karl xiiga 1707 aastal altranstadti lepingu millega joseph i garanteeris sileesia protestantidele vastureformatsiooni ajal ara voetud kirikute tagastamise ning luterlike koguduste tegutsemise jareleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis katoliiklik joseph i ara rootsi sekkumise habsburgide poolt bourbonide ja prantsusmaa kuningriigiga peetavasse hispaania parilussotta teate altranstadti rahu solmimisest sai august ii 15 oktoobril aastal 1706 vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev venemaasaksimaapoola vagi aleksandr mensikovi juhtimisel vastu rootsi korpusele poolas august ii puudis voitlust takistada ja hoiatas rootsi vaejuhti kuid tulemusteta 29 oktoobril tuli 5000 rootsi sodurit kindral arvid axel mardefeldi juhtimisel vene vagede vastu kaliszi lahingusse venelased havitasid nad taielikult poola ratsavagi mida juhtis stanisaw i leszczynski pillutati laiali ule saja ohvitseri sealhulgas poola magnaate langes vangi ning vene poolel teeninud kindralleitnant von ronne vangistas kindral mardefeldi parast seda voitu tegid nouandjad august iile ettepaneku rahuleping annulleerida ning venemaa poolel edasi voidelda august ii keeldus ja naasis saksimaale 19 detsembril ratifitseeris ta altranstadti rahulepingu kui karl xii septembris 1707 aastal maalt ida suunas lahkus oli ta oma armee kasvatanud 34 000 meheni ning varustanud selle uue roivastuse ja relvastusega poolas uhines temaga 8000 rootsi nekrutit poolas aga keeldus sandomierzi konfoderatsioon mida juhtis poola rikkaim mees ja vurst lubomirski vaimees adam sieniawski august ii tagandamisest ja stanisaw leszczynski troonile tousmist tunnustamast peeter i pakkus poolale uusi troonikandidaate ja ka leszczynski puudis oma vastaseid enda poole voita see nurjus pohjuseks prebendide ja ametikohtade jaotamise kusimus konfoderatsiooni sojaline joud oli vaike kuid nad suutsid segada rootsi vagede varustamist nuud seisis peeter i oma vagedega praktiliselt uksinda rootsiga vastamisi peeter i oleks aastal 1707 aastal olnud valmis rootsile loovutama koik vallutatud alad peale peterburi ja selle umbruse kuid karl xii tahtis koike tagasi saada aastal 1708 ilmusid vene vaed jalle poolasse hoivanud 6 veebruaril 1708 hrodna juhtis karl xii oma vage smolenski suunas kuid poordus seejarel lounasse ukrainasse lootes venelaste vastu voitlusse asunud ukraina hetmanilt ivan mazepalt sojalist toetust paraku ei liitunud enamik kasakaid mazepaga poolaturgi soja 16721676 jarel oli kirdeukrainas sailinud hetmaniriik kus asusid linnad kiiev tsernigiv nizon perejaslav baturin gadjats lubny poltava idaukrainas dnepri keskjooksul sailis zaporizzja sitsi territoorium lounaukraina musta mere aarsed territooriumid liideti osmanite riigiga ja krimmis valitses krimmi khaaniriik baltimailt karl xii vagedega uhinema rutanud adam ludwig lewenhaupti juhitud rootsi korpus sai 9 oktoobril vkj 28 septembril rootsi kalendri jargi 29 oktoobril lesnaja lahingus luua umbes 5000 meest kumnest tuhandest paases ja uhines peaarmeega kus oli 40 000 meest ka kasakad olid luua saanud ent monisada kasakat uhines rootsi vagedega venelased olid kogu aeg kasutanud poletatud maa taktikat et valtida kokkuporget rootslaste peajoududega vaga kulma ukraina talve saatsid rootslased mooda talvekorteris pohjaukrainas kus neil oli tosine mure armee varustamisega sest venelased loikasid varustuse ara kevade alguses 1709 aastal oli lahinguvalmis ainult kolmandik rootsi armeest vaheste suurtukkidega kulmale polnud vastu pidanud saksamaalt varvatud sodurid ometi soandas karl xii tungida sugavale vene territooriumile poltava piiramiseks valmistuti ette aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega karl xii juhtimisel 1 mai oosel vastu 2 maid 1709 piiramine venis vajaliku varustuse puudumise tottu mai lopuks joudsid poltava lahistele vene armee peajoud 42 000 meest peeter i juhtimisel et karl xii oli saanud piiramise kaigus jalga haavata ei saanud ta ise lahingut juhtida rootslased tungisid 8 juulil 1709 juliuse kalendri jargi 27 juunil rootsi kalendri jargi 28 juulil poltava lahingus carl gustav rehnskioldi juhatusel esimesena venelastele peale kuid vene vaed purustasid nad rootslased kaotasid lahingus ule 9000 mehe juulis alistus perevolotsna lahedal venelastele 16 000meheline rootsi vaeuksus eesotsas kindral adam ludwig lewenhauptiga kolmandik rootsi vagedest oli kaotatud mazepa liitumise jarel karl xii vagedega vallutasid vene vaed aleksandr mensikovi juhtimisel hetmaniriigi pealinna baturini kindluse ja tapsid selle elanikud karl xii ja ivan mazepa paasesid osmanite valdustesse kuhu karl jai viieks aastaks need sundmused tahendasid sojas murrangut venemaa kasuks peeter i saatis oma saadiku istanbuli ning noudis karl xii valjaandmist ahmed iii laskis saadiku vangikongi heita seepeale tungis peeter i oma vagedega osmanite riiki turklased piirasid pruti aares asuvas husis vene vaed ent nad ei kasutanud oma uleolekut ning voimaldasid peetr il auga taganeda pruti sojakaik 1711 loppes 23 juulil 1711 aastal pruti vaherahuga pruti rahuga oli peeter i kohustatud loovutama azovi kindluse tombuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima aasovi mere aarde ehitatud kindlused sojaolukord kestis aastani 1713 siis solmiti samadel tingimustel adrianoopoli rahu parast rootslaste kaotust poltava lahingus tuhistas august ii tugev altranstadti rahu 20 augustil 1709 aastal marssisid saksi vaed jalle poolasse sisse rootsi vaed 9000 meest tombusid tagasi szczecinisse ja stralsundi stanisaw i leszczynski pogenes valismaale samal aastal 1709 asusid ka poola ja taani jalle rootsiga sodima 28 juunil 1709 aastal uuendasid taani ja saksi oma liidulepingut sotta sekkusid ka teised riigid hannoveri kuurvurstiriik pretendeeris bremenile ja verdenile preisimaa tahtis allutada rootsi alasid pommerimaal szczecinit usedomi saart ja wolini saart venemaa rundas rootsi valdusi pohjasaksamaal novembris 1709 aastal hoivasid taanlased ule 10 000 mehega skane see oli uks raskemaid lahinguid mida taani oli pidanud kiiresti vallutati ka blekinge kuid kindral magnus stenbock voitis 28 veebruaril helsingborgi lahingus taani armeed ja sundis selle rootsist lahkuma kopenhaagenis mollas samal ajal katk millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast vt ka 1710 aasta katkuepideemia parast seda keskendusid taanlased rootsi valdustele pohjasaksamaal venelased vallutasid 24 juunil 1710 viiburi 15 juulil riia 23 augustil parnu seejarel paide ja haapsalu 26 septembril kuressaare ja 10 oktoobril tallinna balti aadelkond solmis venemaaga kapitulatsioonilepingud mis sailitasid nende eesoigused aastal 1711 nurjus taanlaste saksimaalaste ja venelaste runnak stralsundi ja wismari linnale aastal 1712 puudis rootsi veel kord sojaonne enda kasuks poorata rootsi vaed laksid kindral magnus stenbocki juhatusel 16 000 mehega rugenisse et poolasse marssida ent taani laevastik purustas hiddensee all rootsi abieskaadri stenbock voitis 20 vkj 9 detsembril 1712 aastal gadebuschi lahingus taani ja saksimaa uhendatud vaeuksust saksimaa kaotas 6000 sodurit ulejaanud sodurid pidid pogenema jaanuaris 1713 aastal laskis stenbock altona linna maha poletada parast seda liikusid rootslased tonningi kindlusse holsteingottorpis kus taanlased nad peagi umber piirasid nalja ja haiguste tottu suri 3000 rootsi sodurit allesjaanud 9000 meest kapituleerusid 16 mail 1713 karl xii keelde eirates tuli rootsi seisustekogu 17131714 pohiseadusevastaselt kokku ning pakkus rahulabiraakimisi kui preisimaa kuningas friedrich i 1713 aastal suri astus tema poeg friedrich wilhelm i rootsivastasesse liitu ja hoivas szczecini liitlased vallutasid 1713 aastal koik rootsi valdused saksimaal peeter i kindlustas oma territoriaalsed voidud laanemere piirkonnas suvel 1713 aastal vallutas ta lounasoome merel olid rootslased oma suurte laevadega mis voisid kanda palju suurtukke olles vene balti laevastikust kaugelt ule peeter i ainuke sanss oli lahing kalda lahedal koiki vahendeid mangu pannes kahekordistas ta oma laanemere sojalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased 57 augustil vkj 2527 juulil 1714 aastal olid molemad laevastikud vastamisi hankoniemi ehk hanko merelahingus kestva tuulevaikuse ajal tungisid vaiksemad kuid hea manooverdamisvoimega vene vaikelaevad rootsi suurtukitule alt labi ning abordeerisid liikumatud rootsi laevad uksteise jarel rootsi eskaader purustati nii saavutas vene laevastik ulemvoimu laanemere pohjaosas juunis 1715 aastal kuulutas preisimaa rootsile soja runnates pommerit ja asudes piirama stralsundi kus viibis parajasti rootsi kuningas karl xii 1714 aastal turgist naasnud kuningas joudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste katte karl xii naasis 1715 aastal rootsi ning otsustas 1716 aastal runnata taanile kuuluvat norrat rootslased pidid aga taganema sest peter wessel tordenskjold havitas dynekileni lahingus nende varustuslaevastiku aastal 1716 kulastas peeter i taanit aastal 1717 tegi taani kaks ebaonnestunud runnakut goteborgi ja stromstadi juures samal aastal tegi peeter i visiidi prantsusmaale aastal 1718 pidasid rootsi ja venemaa ahvenamaal labiraakimisi separaatrahu solmimiseks karl rundas 1718 aastal uuesti norrat ning suri 30 novembril 1718 norras fredrikshaldi kindluse piiramisel parast karl xii surma taandusid rootsi vaed norrast aastal 1719 sai uueks rootsi valitsejaks karl xii ode ulrika eleonora rootsi eesmargiks oli saavutada rahu koikide vaenlastega peale venemaa sedasi loodeti liidus inglastega valja kaubelda paremad rahutingimused jaanuaris 1719 solmis august liidu austria ja inglismaaga kes tagasid talle abi juhuks kui venemaa rundab poolat novembris 1719 tuhistas ta liidu peeter iga ja solmis rootsiga vaherahu ulrika eleonora tunnustas teda poola kuningana 9 novembril 1719 solmis rootsi rahu hannoveriga stockholmi rahu 1719 hannover sai bremeni ja verdeni vene vaed ruustasid 1719 aastal rootsi rannikut peter wessel tordenskjold vallutas 1719 aastal marstrandi preisimaa osalemist sojas olid takistanud sisetulid ja inglismaa sekkumine inglismaa tahtis iga hinna eest ara hoida rootsi taielikku kokkuvarisemist 21 jaanuaril 1720 aastal solmis rootsi preisimaaga rahu stockholmi rahu 1720 preisimaa sai vorpommerni szczecini usedomi saare ja wolini 29 veebruaril 1720 aastal sai uueks rootsi kuningaks ulrika eleonora abikaasa fredrik i 3 juunil 1720 solmis rootsi taaniga frederiksborgi lossis frederiksborgi rahu inglismaa ja prantsusmaa kandsid hoolt selle eest et taani voiks endale jatta schleswigi gottorpiosa see liideti ametlikult taaniga 1721 aastal muidu jai koik nii nagu oli olnud enne soja algust 7 augustil 1720 aastal voitis vene laevastik gronhamni lahingus rootsi eskaadrit pohjasoja lopetas 10 septembril vkj 30 augustil 1721 aastal solmitud uusikaupunki rahu rootsi loovutas sellega ingerimaa liivimaa kubermangu eestimaa kubermangu saaremaa hiiumaa lounakarjala karjala kannase ja viiburi seeeest sai ta tagasi soome mille peeter i 1714 aastal oli vallutanud poola ja rootsi solmisid ametliku rahu alles aastal 1732 karl xii juhindus soovist maksta katte oma vaenlastele mistottu jattis ta kogu soja jooksul soodsad rahutingimused vastu votmata pohjasoja tulemusel sai hannover bremeni ja verdeni preisimaa vorpommerni taani sai oiguse votta rootsi laevadelt vainatolli ning venemaa sai vaba paasu laanemerele eesti liivi ja ingerimaa laksid venemaa koosseisu venemaast sai euroopa suurriik uue pealinnaga laanemere aares rootsi kaotas ulemvoimu laanemerel osa territooriumist ning holsteingottorpi kui liitlase hiljem kubarate soda gustav iii soda soome soda puudis rootsi korduvalt venemaalt kaotatud alasid tagasi voita preisimaa voimsus kasvas saksipoola norgenes pirita jogi on 99 kilomeetri pikkune jogi mis algab umbes 20 km paidest loode pool pususoos ja suubub tallinnas pirital tallinna lahte vasakpoolsed lisajoed kuivajogi ja tuhala jogi voolavad kohati salajogedena maa all vaskjala paisu juurest algava vaskjalaulemiste kanali kaudu voolab osa joe vett ulemiste jarve ning kuulub tallinna joogiveega varustamiseks alamjooksul on joe org kaitstud pirita joeoru maastikukaitseala koosseisus teisi kaitsealasid joe kallastel ravila moisa park kambla looduskaitseala koseuuemoisa moisa park laukesoo looduskaitseala joel on ka kaitsealuste liikide hink ja voldas leiukohti pirita jogi labib vaskjala veehoidla paista jarve ja kose veskijarve joel on kloostrimetsa hudromeetriajaam praegu suletud nehatu hudromeetriajaam praegu suletud paunkula hudromeetriajaam praegu suletud paunkula hs hudromeetriajaam praegu suletud sulgudes lisajoe jark suubumine vasakult v voi paremalt p lisajoe suudme kaugus peajoe suudmest parnu jogi on vohandu joe jarel eesti pikkuselt teine jogi 144 km parnu joe suurde valglasse kuulub umbes 16 eesti pindalast jogi saab alguse pandivere korgustikult roosnaalliku allikaist roosnaalliku allikajarvest voolab edelasse joe ulemjooks asub keskeesti tasandikul keskjooks korvemaa lounaosas ja parnu madalikul ning alamjooks parnu madalikul suubub ule 2 km pikkuste muulide vahelt parnu lahte parempoolsed lisajoed on lahtest alates reopalu lintsi madara karu vandra ja sauga vasakpoolsed lisajoed vodja esna prandi arukula navesti kurina ja reiu toris paljandub joe kaldal devoni liivakivi tori porgu parnu joe moodumisel turi linnast asub parnu joe saare kaitseala parnu jogi saavutab oma suurima laiuse parnu linnas olles kuni 320 meetri laiunemootmiskoht parnu joe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid peamiselt kivikirveid ja talbu alamjooksult joepohjast luuesemeid sindi lahedal pulli kulas on 23 m paksuse settekihi alt avastatud eesti vanima teadaoleva asula jaanused umbes 8900 ekr kunda kultuuri ajal elas seal kuttijaid ja kalastajaid kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi koovitsaid nuge jm esemeid ning podra kopra karu linnu ja kalaluid samuti on joe aarest leitud reiu asulakoht mis on umbes 1500 aastat noorem kui pulli keskajal nimetati parnu joe alamjooksu emajoeks 1227 mater aquarum embeke 1627 pernaw joge on esmakordselt mainitud kuulsa araabia geograafi muhammad alidrisi poolt 1154 aastal valja antud maailmakaardil tabula rogeriana kui nahr bernu araabia keeles bernu jogi portugali keel on romaani keeleruhma kuuluv keel mida koneleb ule 200 miljoni inimese olles konelejate arvult maailma kaheksas keel keel parineb purenee poolsaare laaneosast brasiilia teisend erineb portugali omast portugali keel on lahedane galeegi ja hispaania keelele portugali keel on riigikeeleks seitsmes riigis angola brasiilia guineabissau mosambiik portugal roheneemesaared ja sao tome ja principe polumeerid ehk korgmolekulaarsed uhendid on ained mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriuhikutest elementaarlulidest sona polumeer on tuletatud kreeka keelest poly palju meros osa polumeeri naiteks on polupropeen chchch mille monomeeriks on propeen chchch polumeeride seas on nii looduslikke naiteks merevaik tselluloos tarklis kui ka sunteetilisi plastid kile materjale polumeeride hulka kuuluvad ka polukondensaadid naiteks dna proteiinid kuid nende elementaarlulid ei ole uhesugused suur osa igapaevaselt kasutatavaid polumeere on orgaanilised kuid esineb on ka anorgaanilisi polumeere naiteks silikoonid on mitte susiniku vaid ranipohised polumeerid polumeere leidub koikjal meie umber ehitised moobel enamik tarbeesemetest ja kogu elusloodus koosneb suuremal voi vaiksemal maaral looduslikest voi sunteetilistest polumeeridest ka inimese eksisteerimine on voimalik tanu polumeeridele kuna valgud dna rna ja tarklis on polumeerid nendeta elu poleks voimalik teadmiste edenedes muutuvad ka sunteetilised polumeerid no intelligentsemaks seega luuakse materjale mis on moeldud kitsamaks otstarbeks naiteks voivad materjalid soltuvalt temperatuurist voi rohust muuta labipaistvust varvust elektrijuhtivust voi teisi omadusi koige lihtsam variant koosneb paljudest pikkadest lineaarsete ahelatega makromolekulidest peaahelaks on pikim ahelaloik kui see koosneb ainult susinikest siis on tegemist susinikahelaga aga kui ahelas on ka muude elementide aatomeid hapnik vaavel lammastik siis on tegemist heteroahelaga peaahela kulge voib olla seotud kulgruhmi mis parinevad monomeeridest vorestikpolumeerid on ruumilise vorkstruktuuriga polumeerid kus koik ahelaloigud on seotud vahemalt kahe teise ahelaloiguga nii et polumeeris ei esine uhtegi vaba ahelat enamasti on vorestikpolumeerid saadud ahelpolumeeridest mis on omavahel uhendatud poiksidemetega on olemas homopolumeerid mis koosnevad makromolekulidest kus on ainult uht tuupi monomeerlulisid ja kopolumeerid mis koosnevad makromolekulidest mille koostises on erinevad monomeerlulid kopolumeere on vaga palju liike looduslikke polumeere on kasutatud juba inimkonna algusaegadest alates kuna paljud meid umbritsevad polumeersed ained on looduslikku paritolu looduslikud polumeerid ehk biopolumeerid koosnevad kas uhte liiki monomeerlulidest naiteks glukoosijaakidest voi erinevatest monomeeridest aminohapped nukleotiidid mis naitab nende struktuuride tohutut mitmekesisust tahtsaimad looduslikud polumeeerid on nukleiinhapped valgud polusahhariidid ja polupreenid elusmaailma jaoks on nendest asendamatuteks valgud ja nukleiinhapped paljud biopolumeerid tekivad eluorganismides olles nende rakkude ehitusmaterjaliks ja tagades nende toimimise looduslikke polumeere on palju liike tehispolumeerid saadakse looduslikest polumeeridest keemilise tootlemise teel tehispolumeerid olid uudsed enne sunteetiliste polumeeride kasutuselevottu looduslike polumeeride modifitseerimise eesmark on nende lahustuvuse parandamine tootlemise lihtsustamine ja materjali tugevamaks voi sitkemaks muutmine tanu sellele on voimalik saada vaga erinevate omadustega materjale tehispolumeerid on jaanud sunteetiliste polumeeride varju kuid nende osakaal voib hakata suurenema sest nad lagunevad looduses suhteliselt kiirelt tehispolumeerid on naiteks tsellofaan pargitud nahk tarklise derivaat kitosaan ja vulkaniseeritud naturaalne kautsuk 20 sajandi keskpaigas lisandusid looduslikele polumeeridele sunteetilised polumeerid mida loodusest ei leia nende osa igapaevaelus on plahvatuslikult suurenenud ning muutunud valdavaks tarbeesemete pakendite ja pinnakatete valmistamisel sunteetilised orgaanilised polumeerid voivad asendada moningaid materjale mille tootlemiseks kulub palju aega ja energiat naiteks klaasi puitu ja metalli sunteetiliste polumeeride tootmine on uha enam kasvanud ja kogu keemiatoostuse toodangust moodustavad nad umbes 17 kuna sunteetiliste polumeeride pusivus keskkonnas on vaga suur ja nende tootmine kogu aeg kasvab siis kaasnevad nendega jaatmeprobleemid polumeeride keemia tegelebki muuhulgas sunteetiliste polumeeride tootmise ja kasutamise loodussobralikumate meetodite valjatootamisega plastid ehk plastmassid moodustavad kogu sunteetiliste polumeeride toodangust umbes kaks kolmandikku plastid voib jagada kolme suurde ruhma polumeeride utiliseerimine ja taaskasutamine on uha olulisemaks muutuv probleem eriti arenenud riikides kus aastas tarbitakse umbes 120 kg sunteetilisi polumeere inimese kohta looduslike polumeeride utiliseerimise ja taaskasutamisega pole suuri probleeme sest need lagunevad suhteliselt kiiresti ega tekita toksilisi laguprodukte puitu ja paberit saab poletada ja kasutada kuttena samuti saab vanapaberit ja puuvillase riide jaake viia taaskasutusse keerulisem on olukord sunteetiliste polumeeridega mida on lihtne ja suhteliselt odav naftast toota kuid mille lagunemine looduses voib kesta mitusada aastat pohilised kolm voimalust polumeermaterjalide taaskasutamiseks koige parem oleks kui materjale saaks umber tootada ja taaskasutada kuid polumeeride puhul tekib siin olulisi takistusi mis on seotud nende vananemisega polumeersete materjalide korduval tootlemisel muutuvad nende omadused jarjest halvemaks see tahendab et umbertootamisel ei ole voimalik saada kvaliteetset toodangut sageli on koige moistlikumaks polumeerjaakide kasutamise viisiks nende poletamine kutusena vahendades fossiilkutuste kulu kuid tuleb kindlaks teha kas nende polemisel tekib murgiseid uhendeid ja vajaduse korral kasutada puhastusseadmeid mis ohtlikud uhendid kahjutuks teevad polemine on kiire oksudatsioonireaktsioon millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine reaktsiooni produktide temperatuuri jarsk tous ja harilikult ka valgusnahtused leek enamasti on polemisel tegemist sellise oksudatsioonireaktsiooniga milles toimub kiire uhinemine atmosfaari ohuhapnikuga tavaliselt moeldakse polemise all kas kutuste poletamist voi tulekahjusid see on orgaanilist ainet sisaldava materjali lagunemine kuumuse poolt tekitatud puroluusi kaigus samaaegse voi jargneva oksudatsiooniga tavaliselt ohuhapniku osalusel toimuva eksotermilise reaktsiooni pohiproduktideks on susihappegaas ja veeaur vahemal maaral muid gaase ning susi tahm voi tuhk protsessi vallandamiseks on enamasti vajalik suutamine polemine ei saa toimuda tahke materjali voi vedeliku kogu massis kuna ei ole hapniku juurdepaasu ja seetottu toimub polemisprotsess valdavalt materjali pinnal suttimistemperatuurist korgemal toimub materjali lagunemine lenduvateks produktideks millest moodustub leek see on tsoon milles lenduvad laguproduktid ohuhapniku osalusel oksudeeruvad ning eraldub soojust polemine voib toimuda leegiga leegitsemine voi leegita kas miilamine voi hoogumine polemine ohu osalusel ei ole taielik peale susihappegaasi ja veeauru tekivad ka vingugaas tahm susi ja ohu lammastikust 78 ohust osaliselt lammastikoksiidid no ning tuhk mineraalne jaak taieliku polemise korral vajalike tingimuste olemasolul on orgaanilise aine polemisproduktideks aine koostiselementide oksiidid lihtsaim naide on metaani polemine keemiliselt on polemisprotsess mitut tuupi vabade radikaalide kaudu toimuv ahelreaktsioon milles hapnik kaitub oksudeerijana ja redutseerub erineva iseloomuga polemisreaktsioonide naiteid lisaks kiirele polemisele nimetatakse tihti polemiseks ka aeglaselt kulgevaid orgaanilise aine oksudatsioonireaktsioone aeglane polemine mille korral eralduv soojus jouab levida keskkonda naiteks platon umbes 427 ekr ateena umbes 347 ekr ateena oli vanakreeka filosoof sokratese opilane ja aristotelese opetaja ning laane esimese korgkooli ateena akadeemia rajaja uks maailma ajaloo mojukamaid filosoofe platoni opetus puudutas praktiliselt koiki filosoofia valdkondi a n whiteheadi sonul on kogu euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida aaremarkusi platoni teostele mitte niivord tema susteemi kui just tema kulluslike ideede suhtes platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja mitme teose autorsuses on siiski kaheldud platon parines ateena aristokraatiast tema sunninimi oli aristokles ta vanaisa jargi platon lai on huudnimi mille ta palvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba voi laiade olgade parast diogenes laertiose andmeil milles on kull kaheldud polvnes platoni isa ariston ateena kuningast kodrosest ema periktione aga seadusandjast solonist periktione oli kolmekumne turanni reziimi ajal mojuvoimsa kritiase nobu nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas muusikas ja gumnastikas diogenes laertiose sonul maadles ta isegi isthmose mangudel enne sokratesega kohtumist oli ta oppinud filosoofiat herakleitose opilase kratylose juures platoni ja sokratese tapne vahekord on tekitanud vaidlusi kuna platoni sailinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti platon ise ei esine neis kordagi otseselt konelejana samas on kusitav mil maaral edastavad sokratese sonavotud tema tekstides sokratese ja mil maaral platoni vaateid mis pealegi muutusid aja jooksul lisaks on dialoogid usna dramaatilised sokrates aga tihti irooniline opetaja ja opilase vahekordade vordluseks voib tuua aristotelese kes platoni opilasena siiski eitas mitmeid platoni opetuse pohiteese platon reisis ulatuslikult itaalias sitsiilias egiptuses ja kureenes neljakumneselt ateenasse naastes asutas ta omaenese kooli akadeemia mis sai nime asukoha jargi ateena kangelasele akademosele puhendatud puudesalus kool tegutses aastani 529 pkr mil butsantsi keiser justinianus i selle paganluse tottu sulges hiljem sekkus platon surakuusa linna poliitikasse sitsiilias diogenes laertiose andmeil kulastas ta linna esmalt dionysiose voimu ajal dionysiose sugulane dion hakkas platoni opilaseks kuid turann poordus tema vastu ning platon muudi orjusse ateenaga sojajalal oleva kureene linna orjaturult ostis platoni uks ta pooldaja ning lakitas filosoofi koju ateenasse parast dionysiose surma kutsus dion platoni tagasi surakuusasse et koolitada uus valitseja dionysios ii valgustatud filosoofkuningaks dionysios kuulas kull opetusi kuid hakkas kahtlustama dionit plaanis voimu haarata saatis tolle pagendusse ja hoidis platonit vaevoimuga kinni lopuks platon siiski lahkus dion aga kukutas dionysios ii ning valitses surakuusat luhikest aega kuni teine platoni opilane kallippos linnas omakorda voimu haaras platoni surma kohta on mitu versiooni enamik neist kinnitab et platoni suri rahulikult omas kodus kuid vaidetakse ka et ta surnud pulmalauas platoni filosoofia tuumaks on juba platoni tuntuima opilase aristotelese ja veelgi enam hilisemate platoni tolgendajate jaoks ideedeopetus platoni jargi on olemas kaks maailma uks on toelise tegelikkuse ideede maailm ja teine naiva tegelikkuse tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm ideed on jaavad pusivad muutumatud iseeneses olevad ja igavesed naiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud alatises tekkimises teisenemises ja havimises kogu reaalne olemine tegelikkus asjade ja kehade maailm on naivus tema olemasolu soltub ideede maailmast ideaalsest olemisest mis oma ideaalsete kujunditega teda nagu labi poimib ning seega oieti teeb olemasolevaks ideed eksisteerivad iseeneses soltumatult koigest muust moodustades muutuvate asjade jaadava olemuse ousia mida pole voimalik tajuda meeltega kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses kehalised esemed on ainult ideede ebataiuslikud koopiad jaljendid ja varjud ideed ise aga on paradeigmata algkujud ideede ja kehaliste nahtuste vahekorda selgitab platon koopa vordpildi abil meie inimesed oleme nagu koopas oleme aheldatud naoga koopaseina poole selg on seejuures pooratud koopa avause poole millest lahutab meid muur muuri taga on kunstliku valguse allikas mis heidab meie ette seinale varje asjadest mida kantakse mooda meie selja taga asuvast muurist nii et ule muuri ulatuvad ainult kantavad asjad kandjad ise jaavad muuri taha peitu ning neid pole varjudel naha seega voime naha koopa seinal ainult varje neist esemetest esemeid endid me ei nae ainult nende varje mida heidab kunstlik valgus sestap voib vaita et me tajume siin muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi ja seejuures elame ekslikult veendumuses nagu naeksime toelisi asju samas asub ulim toelisus hoopis valjaspool koobast puhta paikesevalguse kaes mis on meile kui koopas viibijatele pimestav me ei suuda seda naha kui meid selleks spetsiaalselt ei treenita koopast valjaspool asuvad toelised asjad on samastatavad ideedega ideede haaramiseks on meie tavalised kogemuse hankimise viisid liiga puudulikud ja piiratud kuigi ideed on tabatavad motlemise abil ei saa me neid motlemise abil tekitada sest ideed pole moisted tanapaevases mottes nad on olemas inimese motetest soltumata ideed eksisteerivad oma taiuses iseeneses ja on aluseks nahtavatele asjadele mis sarnanevad ideedega jaljendavad voi kopeerivad neid nii palju kui voimalik inimese hing mis platoni jargi on surematu on nainud ideid enne sundimist siis kui ta oli ideede riigis sundimise labi on hing aheldatud kehaga on sattunud nagu vanglasse ja unustanud selle kus ta kunagi on olnud ja mida ta on nainud varem ideede riigis kuid nahes ideede jaljendeid muutuvas maailmas tuleb hingele meelde see mida ta teadis varem seega on platoni jargi teadmiste hankimine anamnesis meeldetuletamine sellega vastandub platoni epistemoloogia otseselt empiristlikule lahenemisele kui me siin muutuvas maailmas opime siis ei opi me midagi uut ega tee uldistusi mitmekesiste meeleandmete pohjal vaid oppimise protsessi kaudu uksnes meenutame seda mida teadsime varem ideid on vaga palju kuid neid on siiski loplik hulk neid on olemas koigist moeldavaist asjadest omadustest ja suhetest nii heast kui ka halvast nii oilsast kui ka alatust nii ilusast kui ka inetust hilisemais dialoogides platon siiski piiritles ideed kolme kategooriaga a vaartusi sisaldavad ideed headuse ja ilu ideed b loodusesemeile vastavad ideed nagu tule vee ideed ja c matemaatilistele relatsioonidele vastavad ideed nagu suure ja vaikese uksuse ja paljuse ideed ideed on omavahel jarjestatud uhed on korgemad teised madalamad ideede omavahelist suhet voib kujutada ette puramiidina kus tipu pool asuvad korgemad ideed nagu samasus erinevus jms allpool aga kitsama maaratlusega ideed koige korgemal asub huve idee idea tou agathou mille kohta utleb platon et see on teisel pool olemusi epekeina tes ousias mistottu ei saa seda rangelt vottes ideeks pidada huve idee on seega ideede suhtes nagu paike nahtavate asjade suhtes nii pohjus kui voimalikkuse tingimus nagu paike annab loodusele elu ja silmadele tunnetusvoime samamoodi annab huve ideedele elu ja moistusele nende tunnetamise voime huve langeb platonil teatud mottes uhte jumalusega kuna on koige muu suhtes aluseks ja paikneb teisel pool olemist ideede maailm on muutuva maailma pohjus ja otstarve uhtlasi kuid me kuulsime juba et ideede maailm on igavene muutumatu ja taiuslik meeltega tajutav maailm aga vastupidine ebataiuslik tekkiv muutuv ja kaduv seeparast ei saa koik tuleneda ideedest meelelise olemise ebataiuslikkuse pohjust tuleb otsida mitteolevast seega soltub muutuv kehaline maailm ainult osaliselt ideedest osaliselt aga mitteolevast mis on piiritu taiesti muutlik mitteolev ja mitteteaduslik mitteolev on tuhi ruum mis on vormitu oleva taielik negatsioon meid umbritsev maailm on platoni jargi loodud valmistava meistri ehk demiurgi demiourgos poolt maailma luues loi demiurg esmalt hinge maailmahing mis on kogu meelelisele maailmale aluseks ja umbriseks labistades seda koikjal meeltega tajutav voi kehaline maailm ei saa olla igavene nagu igavene moteldava sfaar sest ta sisaldab mitteoleva muutuslikkust mis valjendub koikvoimalikes liikumise st muutumise vormides esiteks tuleb minu arvates teha see eristus 1 mis on alati olev millel pole saamist ja 2 mis on alati saav aga kunagi pole esimene on haaratav moistusele motlemisega ja on alati iseendaga sama teise ule teeb oletusi arvamus moistuseta meeletajuga on saav ja haviv ning pole kunagi olev olevasti timaios 27d28a hing jargib igavest ja muutumatut moteldavat muutuvuses koige taiuslikuma liikumise labi mis moteldav on hing on platoni jargi iseennast liigutav st liikuvana omab ta oma liikumise pohjust iseeneses koik muud liikumised sh kehaline liikumine kus liikumise pohjus on valjaspool liikuvat on pohjustatud hinge kui ainukese voimaliku liikumise alge poolt kuna demiurg oli hea loi ta uheainsa kosmose igavese eeskuju voimalikult taiusliku koopiana ta tahtis et koik sarnaneks taiuslike ideedega ja loi korraparasuse korraparatuses pannes hinges kokku muutuva ja muutumatu ning neist sai ta kolmanda vahepealse olemuse tuubi siis uhendas ta vagivallaga vaevu uhendatavat uhendades hinges samasuse ja erinevuse loomused ja kolmanda vahepealse olemuse ning moodustas neist koigist kokku uheainsa idee ta pani hinge moistuse ja liitis hinge kulge keha et hingestatud olend saaks loomu poolest olla kosmoses parimate kehaliste asjade loojaks ta tegi ka koiksuse elavaks hingega ja moistusega st platon peab kosmost elusaks organismiks keha on platoni jargi aga noorem kui hing ega saa olla aluseks vanemale seega loi demiurg koigepealt hinge ja pani selle kosmose keskmesse venitas selle aga umber kogu maailma nii et see koike labistas ja loi niiviisi koige esimese onneliku jumala taeva ouranos mis on paarituna iseenda armuke st autarkne seejarel vois demiurg luua maailma olendid ja koik muu mis sinna kuulub inimese hing sarnaneb oma olemuselt kogu maailma hingega mida ta jaljendab ta kuulub ulemeelelisse ideede maailma seega on hing igavene tekkimatu havimatu ning lihtne olles samas liikuv ning seejuures ise oma liikumise pohjuseks ta sarnaneb ideega ta on sellega sugulane kuid mitte idee ise enne sundimist elab hing ideede riigis kehasse sundinuna paaseb hing ainult surma labi teda aheldavaist koidikuist seeparast ei tule surma karta hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja naiva maailma toelise ja naiva tegelikkuse oma hing on surematu ideeline keha aga tekkiv ja kaduv nahtamatusse ideede maailma paasevad tagasi ainult puhtad hinged kes juba siinses elus on end vabastanud keha halbadest mojudest seeparast ka need hinged kes liigselt kiinduvad keha kulge ei paase tagasi sinna kust nad on tulnud vaid siirduvad karistuseks inimeste voi mitmesuguste loomade kehadesse vaga rumalad siirduvad kaladesse need kes hoolega on taotlenud tavalisi kodaniku huvesid olemata filosoofid muutuvad mesilasteks voi sipelgateks nii jatkab hing randamist uhest kehast teise seni kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mojudest ja jouab tagasi nahtamatusse ideede maailma inimese hingel on kolm osa moistus motlemine tunnetus nous soakus julgus vaprus thymos ja ihalus himu instinkt epithymos ihaluse asukoht on niuetes niuded on pakitsev energiareservuaar pohiliselt seksuaalne soakuse asukoht on sudames verevoolus ja jous moistuse ja teadmise asukoht on peas mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul olulisim ning korgeim osa hingest on moistus mis moodustab hinge toelise olemuse moistus on hinge jumalik ja surematu osa kuigi platon vaidab mujal et koik kolm hinge osa on surematud dialoog phaidros dialoogi timaios jargi kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad soakus ja ihalus inimestes esinevad koik kolm hinge osa kuid erineval maaral moned inimesed on ainult kehastunud iha rahutud ja omandamishimulised hinged kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tulidesse need on mehed kes valitsevad ja tegelevad toostuses kasitoos pollumajanduses kuid on ka teisi kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid kes pole huvitatud niivord sellest mille eest nad voitlevad kui voidust voidu enda parast nad on voitlushimulised need on mehed kes moodustavad maailma sojavagesid ja kaitsejoude ja lopuks on need vahesed kelle lobuks on meditatsioon ja motlemine kes ei ihka huvesid varasid ega voitu vaid teadmisi kelle taevaks pole varandus ega voim vaid tode need on tarkuseinimesed platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm uhiskondliku klassi valvurid sodurid ja toolised igale klassile on maaratud eri ulesanded valvurite ulesandeks on riigi kaitsmine ja tooliste ulesandeks varade loomine nii nagu mojuka individuaalse teo juures iha olgugi soojendatud emotsioonist on juhitud teadmisest ja moistusest nii peaksid taiuslikus riigis toostuslikud joud tootma mitte valitsema teadmise teaduse ja filosoofia joud peavad valitsema ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk on nagu segaduses ihad inimesed vajavad filosoofide juhtimist nii nagu ihad vajavad teadmiste ja moistuse valgustamist ainult filosoof on kohane rahvast juhtima iga valitsemisvorm puuab iseennast havitada oma pohiprintsiipidega liialdamisega aristokraatia ruineerib end piirates liiga kitsalt seda ringi kelle paralt on voim oligarhia havitab end ettevaatamatus ruseluses kiireks rikastumiseks molemal puhul on tagajarjeks revolutsioon siis tuleb demokraatia kuid ka demokraatia havitab end demokraatia liialdamise tottu tema pohiprintsiibiks on koigi samavaarne oigus olla ametis ja maarata riigi poliitikat esimesel pilgul naib see olevat kena korraldus kuid ta muutub havitavaks selleparast et inimesed pole kasvatuse abil ette valmistatud selleks et valida parimaid juhte platon kaebab et lihtsate ulesannete nagu kingategemise puhul me arvestame et ainult eriliselt ettevalmistatud isik voib teenida oma eesmarki poliitikas ja riigijuhtimises aga oletame et igauks teab kuidas riiki valitseda poliitilise filosoofia probleemiks on leida meetod mille abil saaks eemaldada oskamatuse ja kelmuse avalikest ameteist ja ette valmistada parimaid valitsemiseks uldsuse huvanguks poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus ei voi oodata paremaid riike seni kui pole paremaid inimesi seeparast on riigi tahtsamaid ulesandeid oma kodanikkude kasvatamine riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse jarele juba varasemaist aastaist alates peab tsensor valvama materjali ule mida loetakse ja muusika ule mida kuulatakse emad ja ammed voivad jutustada ainult muinasjutte ja lugusid mis on lubatud homeros ja hesiodos kuulusid keelatud autorite hulka mitmel pohjusel neil leidus jutustusi kus jumalad toimisid ebamoraalselt aga noored pidid juba algusest peale oppima et paha ei saa kunagi tuleneda jumalast kuna jumal on teadus neil leidus kirjeldusi mis aratasid kartust surma vastu aga noori tuleb kasvatada nii et nad roomuga on valmis ohverdada oma elu voitluses muusikas olid keelatud luudia ja joonia meloodia esimene selleparast et valjendab kurbust leina ja teine et on pehmeloomuline seevastu olid lubatud dooria meloodia mis sisendab vaprust ja fruugia oma mis on ettevaatlik kaaluv inimestel peab olema religioon platon usub et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse veel enam kehtib see kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma suur lugupidamist osutas platon kui motlemise kasvataja vastu platonile nagu hiljem russellile on matemaatika filosoofia valtimatu eelmang matemaatilised objektid on ka muutumatud nagu ideed vastandina tajutavale asjade maailmale platoni dialoogi politeia algul kusib sokrates kes esindab platoni seisukohti rikkalt aristokraadilt kephaloselt mida pead suurimaks onnistuseks mis sa oled saanud oma rikkusest kephalos vastab et rikkus on onnistuseks talle peamiselt selletottu et voimaldab olla helde aus ja oiglane sokrates kusib oma kavalal viisil mida ta motleb oiglusega ja algatab sellega filosoofilise arutluse sokratesele osutub lihtsaks kummutada uksteise jarel talle esitatud definitsioonid ta provotseerib ettevaatamatu pahura ning kergesti arrituva sofisti trasymachose tunnistama jargmist definitsiooni kuula siis utles vihane sofist ma kuulutan et voim on oigus ja oiglus pole midagi muud kui tugevama kasu see on opetus mida meie paevil seotakse nietzsche nimega voibolla pole filosoofiaajaloos see opetus paremini sonastatud kui platoni enda poolt dialoogis gorgias seal paljastab liigset filosofeerimist polgav aristokraat kallikles moraali kui norkade leiutise tugevate voimu kahjutukstegemiseks sofisti arvates oiglus pole meeste vaid sulaste moraal see on orjamoraal mitte kangelasmoraal siin esineb eetika fundamentaalne probleem mis on oiglus kas peame otsima oiglust voi voimu kas on parem olla hea voi tugev esiti sokrates so platon ei vasta uldse ta vihjab vaid sellele et oiglus on indiviididevaheline suhe mis soltub sotsiaalsest korrast jarelikult on seda parem uurida osana uhiskonna struktuuris kui isikliku kaitumise osana ta oletab et kui suudaksime kirjeldada oiglast riiki siis oleksime paremas olukorras oiglase indiviidi kirjeldamisel oiglus oleks lihtne kui inimesed oleksid lihtsad oiglus uhiskonnas on platoni jargi suhete harmoonia uhiskonna klasside vahel seda suhete harmooniat voiks vorrelda harmooniaga mille tottu planeedid pusivad oma oiges liikumises oiglus ei ole tugevama oigus vaid terviku mojukas harmoonia platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline kuna sellel on tema arvates liiga otsene moju inimese hingele kunst tekitab naivust ning puuab seda esitada toe pahe kuigi on enamasti toest nii kaugel kui voimalik kui kunstiteosed on valmistatud vaga imposantselt ja veenvalt siis inimene satub nende moju alla ega kasuta asjade tolgendamisel enam oma moistust ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav sestap osutab platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida mille all peab ta eelkoige silmas eepilise luule teoste tegemist vagivallatumaks realistlikumaks ullamaks opetlikumaks ning loodab et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed polises kunstnik tegutseb platoni jargi entusiasmi voi maania mojuvallas ega oma oma tegevusest aruparast teadmist techne vaid ainult kogemust empeiria kunstnikud pole ise oma teoste head tolgendajad vaid loovad need inspiratsiooni ajel ning pigem moistavad nende teoseid naiteks filosoofid platonile omistatakse etteheide kunstile mis utleb et kunstiteos ainult jaljendab mimesis asju mis jaljendavad jumaliku looja demiourgos valmistatud asju mis jaljendavad ideesid mistottu kunstiteos on toest kolme astme vorra eemal tavaliselt raagitakse siinkohal platoni arusaamast et kunst seisneb voi peaks seisnema asjade jaljendamises st nende voimalikult realistlikus kopeerimises kuid on kaheldav kas platon kunsti niimoodi moistis kuna platon raagib siin pigem kunsti ontoloogilisest vaartusest ning staatusest kui selle valmistamise tehnikast toenaoliselt ei heida platon siiski kunstile ette vahest seost reaalsusega vaid pigem puudujaake ideaalsuse osas platonil on selle korval ka no positiivseid kasitlusi kunstist naiteks maaratleb ta mootmise ja moodupara erinevuse kunsti puhul raagib teadvast ja teadmatust jaljendamisest kasitleb nii filosoofiat kui kunsti molemat inspiratsioonil pohinevana lisaks muule on ta ise maailmakirjanduses tunnustatud draamateoste autor mistottu tuleb utelda et platoni suhe kunsti on oieti silmatorkavalt ambivalentne platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tolgendamise allikas inglise filosoof ja matemaatik alfred north whitehead on oelnud koige kindlam uldiseloomustus ohtumaa motlemise tavale on et see koosneb aaremarkuste jadadest platoni filosoofiale platoni dialoogides on tostatatud koik peamised filosoofia kusimused mistottu nende kusimuste arutamisel poordutakse tihti tagasi just platoni enda juurde tanapaevane platoniuurimine on joudnud veendumusele et on uldse raske raakida uhtsest platoni filosoofiast kuna tema dialoogid on vestlused mille kaigus esitatakse palju vastandlikke seisukohtasid puudub selge kriteerium eristamaks nende vastandlike teooriate seast seda mida olevat pooldanud platon ja mida ainult arutluse alla votnud pigem on platonile omistatav uks motlemise viis kui selle uheselt maaratletud sisu seda motlemise viisi voib maaratleda tagantjarele metafuusilisena kindlasti on oige viidata platoni filosoofiale kui motlemise tavale mis paneb aluse platonismile platonit peetakse esimeseks filosoofiks kes keskendub keelele ja moistete maaratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel pohineva motlemissuuna kuna moisted on maaratletavad oma olemusest lahtuvalt siis voib pidada platonit olemusfilosoofia voi essentsialismi alustajaks seose tottu sokratese puudlusega maaratleda eetika pohimoisteid voi voorusi on platoni olemusfilosoofial ka moraalne tahendus hiljem arendas aga platoni opilane aristoteles selle najal valja loogika eraldiseisva teadusena ja logos apophantikose kui esimese filosoofia seejuures on platoni filosoofias tahke hinge surematus huve transtsendentsus mis lubavad tema motlemise tolgitsemist mustilisena ja on kandvaks neoplatoonikute nt plotinose ja augustinuse kasitluste puhul postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund uldisemalt voib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks mis jargneb ladina keeles post modernismi hoiakule edenemise mottes voi lihtsalt ajalises tahenduses erinevalt modernismist pole postmodernismis uhtset ja absoluutset tode vaid koik peaks pohinema kontekstil postmodernistlikus maailmavaates on iga nahtuse voi teksti voimalike tolgenduste hulk pea lopmatu voi niipalju kui on tolgendajaid ja ukski neist tolgendustest pole teistest parem postmodernistlik liikumist voib leida eelkoige arhitektuuris kirjanduses kunstis luules filosoofias humanitaarteadustes sotsiaalteadustes ja linnageograafias postmodernismi moiste voeti kasutusele juba 1870 aastal kui inglane john watkins chapman iseloomustas sellega uut maalikunstivoolu 1917 aastal kirjeldas rudolf pannwitz oma teoses uut postmodernset inimest 1926 anti valja bernand iddings belli teos postmodernism and other essays mida peetakse esimeseks raamatuks kus voib leida pealkirjast postmodernismi moiste 1934 aastal kasutas frederico de onis postmodernismi terminit antoloogias moiste laialdasem kasutus algas 1950 aastate lopupoole postmodernism oli vastureaktsioon modernismile mille teooriaid ja vaiteid peeti aegunuks postmodernismi tekkimisele aitasid kaasa sundmused uhiskonnas nafta ja energiakriis globaalse majanduse kasv kulma soja lopp euroopa umberkorraldamine rassikusimused feminismi esiletous ja kubertehnoloogia areng lisaks toimusid radikaalsed muutused kunstivaldkondades algas popkunsti happeningide rokkmuusika ja filmikultuuri esiletous uheks koige tahtsamaks postmodernismi teooria loojaks peetakse ihab hassanit tema meelest ei ole postmodernism enam ainult kultuurinahtus vaid sotsiaalne fenomen sellest on saanud meie maailma nagemise viis postmodernismi iseloomustab korgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud uhiskond eesti taasiseseisvumise jarel sai kunsti ja kultuurimaastikul postmodernismist noukogude kultuurikammitsaist vabanenud uhiskonna moeideoloogia postmodernismi uhtsete joontena on tuvastatud postmodernistlikus linnaplaneerimises on uurimisobjektiks linnad ja nende arenguga seotud protsessid postmodernistlikus linnageograafias on oluline uurida sugavamat ruumi tahendust ning selle kaudu aru saada uhiskonnas ja linnas toimuvatest muutustest tuntumateks postmodernistlikeks linnageograafideks on michael dear david harvey ja steven flusty michael dearilt on tulnud ka uks postmodernismi definitsioone tema 1986 aastal ilmunud artiklis postmodernism and planning on iseloomustatud postmodernistlikku linnageograafiat kolme moiste abil stiil epohh ja meetod 2001 aastal valja antud michael deari ja steven flusty teoses the spaces of postmodernity a reader in human geography on kasitletud rohkem tanapaevaseid postmodernsuse ja ruumi vahelisi suhteid uheks huvitavaks nahtuseks on postmodernses linnas tarastatud kogukonnad tihti elavad sellistes kohtades eliidikogukonnad sest piiravat aeda peetakse heaolu sumboliks usutakse et takistused hoiavad eemale uimastitega kauplemise prostitutsiooni ja muud ebaseaduslikud tegevused tarad aitavad kaasa turvatunde tugevnemisele selliseid sulgemisi voib aina enam leida ka vaesemates rajoonides tarastatud eliitrajoone leidub ka mitmes kohas eestis tallinnas on sellisteks merirahu tiskre ja pangapealse elamurajoonid tartus naeb kreutzwaldi tanava lopust neljast majast koosneva asumit mida aaristab kivimuur linna aares asuv uusihaste elamurajoon on samuti piiratud korge kivist aiaga postmodernsete linnadega on seotud ka laialivalgumine eriti on seda naha just tallinna lahiumbruses linnaplaneerijad puuavad selle nahtuse vastu voidelda urbanismi ja taibuka kasvuga smart growth urbanismi ideeks on linnaregioonide niisugune sustemaatiline planeerimine kus oleks oluline looduskeskkonna sailimine meeldiv sotsiaalne umbrus ja majanduslik kasv taibuka kasvu ideega puutakse tahelepanu poorata laialivalgumise negatiivsetele kulgedele tahtis on viia planeerides energiakulud voimalikult madalaks ja sailitada korgkvaliteetne elukeskkond oluline on kasutada maad voimalikult positiivse tulemusega linnade aarealasid peetaksegi uheks tanapaevase postmodernse linna nahtuseks kuna seal saavad kokku ruraalsus ja urbaansus postmodernism tousis stiilina esile 1970 aastate lopus ning mojutab arhitektuuri tanapaevani postmodernism laenab elemente minevikust modernismi arhitektid peavad postmodernismi tihti liiga vulgaarseks ja populistlikuks postmodernistide meelest on aga modernistide too hingetu lahja liiga lihtne ja abstraktne arvamuste lahknevus tuleb eesmarkide erinevusest modernism soovib olla minimaalne ornamentideta ja oige materjali kasutamisega seevastu loobub postmodernism rangetest reeglitest ja puuab leida hoonete kasutamise ehitamise ja vormi tahendusi ning valjendusi postmodernismis nahakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut monikord kasutatakse vanakreeka ja rooma stiile kuid neid ei kopeerita vaid kohandatakse vastavalt vajadustele robert venturit peetakse postmodernistliku arhitektuuriliikumise algatajaks tema 1966 aastal ilmunud raamat complexity and contradiction in architectur avardas inimeste mottemaailma uues suunas kuulsa modernistist arhitekti ludwig mies van der rohe utlusest vahem on rohkem sai venturi kasitluses vahem on tuutu raamatus on esitletud mitmeid arhitekti enda disaine kuulsamatest guild house i philadelphias millest sai suurimaid postmodernismi ikoone postmodernismi peetakse seguks koigi sellele eelnenud stiilidega ning oluline on rahvaliku maitse ja populaarsuse kasutamine ehitised voivad olla domineerivaid gruppe toetavad tihti tehakse tarbimisele orienteeritud ehitised voimalikult ligitombavaks et inimesed ostaksid palju tahtis on suurendada tarbimist ja majanduslikku kasu kuulsamateks postmodernistlikeks hooneteks on new yorgis asuv philip johnsoni kappkellakujuline the sony tower varasem att korghoone ja charles moorei itaalia stiilis piazza d italia new orleansis las vegast peetakse postmodernistliku arhitektuuri inspiratsiooniks eestis tekkis postmodernistlik arhitektuur 1970 aastate lopupoolel ja 1980 aastatel suunda esindavad haabneemes asuv kirovinimeline kalurikolhoosi lasteaed ja parnu kaubanduskeskus tartus peetakse uheks postmodernismi naiteks 1990 aastate lopus ehitatud emajoe arikeskust 1960 aastate alguses hakkas esimesena postmodernistlikku kirjandust uurima ihab hassan ta leidis et modernistliku kirjanduse korvale oli tekkinud uus vool alguses kutsus ta seda vaikuse kirjanduseks hiljem votab kasutusele postmodernismi termini terve postmodernismi defineerimine on vaga keeruline samamoodi on selle voolu kirjanduse kirjeldamisega moned postmodernistlikku kirjanduse tunnused voiksid olla jargmised stiilide ja kujundite paljusus iroonia paroodia fabulatsioon pastiss intertekstuaalsus eklektika fragmentaarsus skeptitsism eneserefleksioon avatus ja mangulisus uheks postmodernistlikuks kirjanikuks peetakse umberto ecot tema romaan roosi nimi sisaldab palju irooniat ja intertekstuaalsust eco meelest pole minevikust paasu kuid seda tuleb esitada iroonilisel ja paroodilisel moel linda hutcheoni teoseid iseloomustavad marksonad paroodia ja pastiss allikas barry lewis postmodernism and literature or word salad days 196090 the routledge critical dictionary of postmodern thought eesti kirjandusse joudis postmodernism 1980 aastate lopus selle toid siia piiride avanemine ja suured muutused uhiskonnas alguses postmodernismi ei tuntud ja seda tutvustavat kasitlust leidus vahe ning seetottu sai postmodernism endale hinnangulise ja negatiivse alatooni asi muutus 1990 aastate alguses kui ajakiri vikerkaar hakkas avaldama postmodernismi teoreetikute tolkeid eesti kirjanikest on postmodernismiga seostatud hando runnelit mati unti ja emil tode viimase romaan piiririik kirjeldab postmodernistlikku maailma luuletajatest voib uheks kuulsamaks esindajaks nimetada contrat proosakirjanikest on veel tuntud andrus kivirahk kelle romaanis ivan orava malestused on paroodia ja iroonia olulisel kohal veel tuleks esile tuua kerttu rakket kaur kenderit ja kadri kousaart pablo ruiz picasso 25 oktoober 1881 malaga hispaania 8 aprill 1973 mougins cannesi lahedal prantsusmaa oli hispaania kunstnik kubismi rajaja ta tegeles peamiselt maalikunstiga kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid pablo sundis jose ruiz y blasco ja maria picasso y lopeze peres esimese lapsena tema taisnimi oli pablo ka pablito diego jose santiago francisco de paula juan nepomuceno crispin crispiniano de los remedios cipriano de la santisima trinidad ruiz picasso tema isa oli kunstiteadlane kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina picasso esimesed kunstialased teadmised on parit just isalt naiteks olimaalide tegemise oskus kogu lapsepolve kestel kulastas pablo mitmeid kunstikoole kus tema isa tunde andis vaatamata suurele kogemusele mis nende aastatega kogunes ei lopetanud picasso kunagi madridi kunstiakadeemiat picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset barcelonas sel ajal toetas teda jaime sabartes kes oli hiljem palju aastaid picasso sekretar tema esimesed teosed olid mojutatud peamiselt isa eestkostest 23 eluaastal asus ta elama prantsusmaale sealt said ka alguse tema paljud kunstiperioodid parast esimest maailmasoda muutus picasso radikaalseks patsifistiks ta ei votnud osa esimest maailmasojast hispaania kodusojast ega isegi teisest maailmasojast ainuuksi patsifistlike pohimotete tottu parast esimest maailmasoda austas ta korgelt kommunistlikku ideoloogiat picasso sojaperioodide kuulsamaid teoseid on guernica kus kajastatakse sojakoledusi ja verevalamise mottetust parast teist maailmasoda astus pablo prantsuse kommunistlikku parteisse kuigi partei kritiseerimine stalini juhikultuse umber jahendas kunstniku suhtumist kommunismi ei huljanud ta oma nagemusi ideoloogiast kui uhest riigikorrast lojaalse kommunismipooldajana sai ta kaks korda nsv liidu rahupreemia ja 1962 aastal lenini rahupreemia juba lapsepolvest peale meeldis picassole inimestega suhelda ta lausa vihkas uksindust valja arvatud juhtudel kui ta maalis monda oma kunstitoodest tema soprade rohkust on raske hinnata kuigi neid kes tema toodele otsest moju avaldasid ei olegi nii palju esimestel pariisiaastatel oli tal eriti lahedane suhe fernande olivierga naisega kes teda suuresti inspireeris kui picasso fernandei hulgas soojenesid tema suhted marcelle humbertiga tegelik nimi eva gouel picasso kutsus teda hellitavalt evaks picasso armastus selle naise vastu kajastub ka paljudes tema kubistlikes teostes kui marcelleil tuvastati vahk oli entusiastlik kunstnik oma muusale igati toeks 1918 aastal abiellus pablo picasso olga hohlovaga kes oli elukutseline baleriin sel ajajargul elab pablo luksuslikku ja korgkihile omast elulaadi abielupaaril sundis poeg paulo kellest sai liiderlik ja kombelotv mootorrattur elukutseline voistleja ta oli kaua aega oma isa sohver kuigi suhtes olgaga tekkisid mitmed jahenemise perioodid kestis abielu siiski paberite jargi 1955 aastani oleks rumal uskuda et picasso sel ajal ei kurameerinud ka teiste daamidega seejuures peamiselt vaga noortega kui pariis 1944 aastal vabastati kiindus picasso noorde kunstiopilasse francoise gilotsse neil sundis kaks last claude ja paloma jargnesid mitmed luhisuhted ja seiklused picasso ei olnud inimene kes hoiaks oma sudame ainult uhele ja ainsale kunstnik oli tanu oma laiale sopruskonnale kutsutud osalema ka mitmetes filmides millest ta ei loobunud filmides mangis ta peamiselt iseennast ehedamaiks naiteks voiks tuua orfeuse testament aastal 1959 valminud linateos picasso teoseid on sageli kategoriseeritud perioodesse ehkki tema kunstnikukarjaari hilisemate teoste perioodikuuluvust on ka vaidlustatud sellest hoolimata saab eristada jargmisi perioode sinine periood 19011904 perioodi iseloomustab sungus sinisetoonilised maalid on mojutatud peamiselt tema hispaanias olemisest ja reisimisest sugavat moju teostele avaldab ka tema lahedase sobra surm piltidel kujutatakse akrobaate arlekiine prostituute ja vaeseid eriti iseloomulik on sel perioodil vagivaldse anatoomia kujutamine tahtsamateks teosteks voiks lugeda vana kitarrimangija 1903 tema autoportree tragoodia la celestina roosa periood 19051907 seda ajavahemikku iseloomustab lobusam ja roomsam stiil roosa ja oranzitaoliste varvidega ka siin domineerib maalidel arlekiinide ja akrobaatide rohkus tema teosed on mojutatud fernande olivierst kes oli skulptor ja kunstnik pariisis roomsameelsus teostes on tingitud ka pablo pariisis olemise algusaastate romantilisusest ja ohkamisest mida ta suurlinnas algul koges selle perioodi tippsaavutusteks voiks lugeda teosed arlekiinide perekond arlekiinide perekond ahviga kaks noorukit tudruk kitsega alasti poiss aafrika kunstist mojutatud periood 19081909 sel ajal on picasso looming mojutatud aafrika motiividest ning aafrika mandri rahvuste kunsti eriparadest ja tunnusjoontest eriti mojutab teda aafrika skulptuuride inimesekasitlus selle perioodi tippteoseks on avignioni neiud analuutilise kubismi periood ehk cezanneilik periood 19091912 nagu nimetuski utleb on tegemist kubismi rakendusega selle perioodi peamine mojutaja oli picasso jaoks georges braque kelle teostega tema teosed ka suuresti sarnanevad teostele on iseloomulik loodusvormide allutamine geomeetrilisele vormile maalidest voiks nimetada jargmisi kitarrimangija tutarlaps mandoliiniga willhelm uhde portree akordionist sunteetilise kubismi kunsti periood 19121919 sellele perioodile on iseloomulikud kollaaz ja paberi loikus mainimisvaarseid teoseid kitarr ja viiul muusikariistad itaalia tudruk naine tugitoolis arlekiin viiuliga 1950 aastatel puhendus pablo teiste suurte kunstnike teoste imiteerimisele ta loi nende pohjal uusi maale teda huvitas sel perioodil eriti velazqueze goya poussini ja courbet teosed sel aastakumnel pani ta suurt rohku ka skulptuuride loomisele eriti silmapaistvaks said tema teosed chicagos kuulsaim neist kannab isegi nime chicago picasso selle skulptuuri motiivi ja kujutatut ei oska keegi kindlalt oelda arvatakse nagu olevat lind hobune isegi naine voi lihtsalt uks abstraktne kunstniku ullitis on huvitav todeda et picasso loobus saamast 100 000 dollarit saarase sedoovri eest kunstniku elu kaks viimast aastakummet olid koige viljakamad tema pika kunstikarjaari jooksul pablo kunstilaad sel perioodil oli segu paljudest kunstiliikidest mis tema teostes ka kajastusid pablo tegeles palju vasegravuuriga selle aja teosed on tal usna erootilise kallakuga on huvitav markida et moned tema teosed ei olnud mitte signeeritud ainult kuupaevaga vaid isegi numbritega see tahendas et ta oli paevas loonud mitu teost sellest ajast parinevad naiteks saarased teosed nagu musketaar harjavoitleja ja alasti naine embus ja uks viimaseid toid mis valmis 1972 aastal oli tema enda autoportree 20 sajandi suurkunstnik suri 8 aprillil 1973 ning maeti vauvenargues pargi surnuaeda matuste juures oli kummaline et tema lapsi ei lastud osalema neil peiedel on isegi teada pablo picasso elu viimased sonad need kolavad drink to me mis peaks eesti keelde panduna tahendama jooge minu malestuseks suurkunstniku parandit maailmale on raske hinnata vaatamata omaenda kunstiteoste tohutule arvule armastas ta koguda ta teiste kuulsate maalikunstnike naiteks henri matissei toid parast kunstniku surma oli paljude picasso maalide saatus upris lahtine paljud suurteosed laksid oksjonile osad kunstimuuseumidesse jne tema teoste hinnad oksjonil olid hiiglaslikud naiteks teos pierrettede abielu muudi 51 miljoni dollari eest 1996 aastal tehti kunstniku eluloofilm looja ja havitaja picasso surviving picasso paul kuusberg 30 aprill 1916 tallinn 21 jaanuar 2003 oli eesti kirjanik paul kuusberg sundis ehitustoolise pojana parast juunipooret ja eesti okupeerimist nsv liidu poolt asus ta toetama kommunistlikku reziimi ja 1941 aastal astus havituspataljoni teises maailmasojas teenis punaarmees poliittootajana kuusberg sai maailmasojas 1941 aasta suvel peningi lahedal haavata helmi kurba paastis haavatud kuusbergi elu viies ta sakslaste tule alt ohutusse kohta ta oli 1960 aastast eesti nsv kirjanike liidu juhatuse sekretar ning 19761983 juhatuse esimees aastatel 19571960 ja 19681976 oli ta ajakirja looming peatoimetaja kuusbergi on peetud reaalpoliitikuks kelle suurimaks teeneks kirjanduselus peetakse ideoloogilise surve kiuste eesti kirjanikele loomingulise ohkkonna tagamist 1983 aastal sunniti paul kuusberg parast eesti kirjanike liidu juhatuse sekretaride arvi siia ja jaak joeruuda poordumist ekp keskkomitee ideoloogiasekretari rein ristlaane poole esimehe kohalt lahkuma esimeheks valiti vladimir beekman romaanidega debuteeris kuusberg alles oma elu teisel poolel olles enne seda kirjandusideoloog ajakirjanik ja poliittootaja 1957 ilmunud muurid kujutab kuusbergile lahedast keskkonda ja elukogemust sellele jaab ta truuks kogu oma loomingus kuusbergi labimurdeteoseks sai novaatorliku inimkujutusega enn kalmu kaks mina 19601961 mis keskendus ii maailmasojas noukogude liidu poolel sodinud eestlaste siseheitlustele sealtpeale kasitles kuusberg sojajargse noukogude aja inimeste sisemaailma ja 1940 aasta juunipoorde pohjuste otsingud oma teostes andres lapeteuse juhtum 1963 ja sudasuvel 1966 joudis kuusberg nii elu kui inimesekujutuses meistriklassini romaani vihmapiisad 1976 voib aga vaadelda kokkuvottena selle polvkonna eluteest nende saatuse lohestasid ii maailmasoda ja vagivaldne uhiskonnakorravahetus eestis paul kuusbergi novellid roostetanud kastekann 1971 ja vooras voi oige mees 1978 palvisid tuglase novelliauhinna paul keres 7 jaanuar 1916 narva 5 juuni 1975 helsingi oli eesti male suurmeister ja malekirjanik ta sundis narvas kasitoolise peres ja veetis oma lapsepolve ja noorusaastad parnus ta lopetas 1934a parnu poeglaste gumnaasiumi ja oppis 19371943 tartu ulikoolis matemaatikat oli alates 1936 aastast uliopilasselts liivika liige juba noorukina voitis ta tahtsaid turniire 1937 sai keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning palvis 1938 hollandis peetud avro turniiri voidu eest maailmameistri matsi oiguse aleksandr alehhiniga matsi ei toimunud sellest ajast oli ta aastakumneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente 1939 aastal voitis eesti voistkond kuhu kuulus ka keres buenos airese maleolumpial pronksmedalid 1948 aastal haagis ja moskvas peetud turniiril mis selgitas maailmameistri parast aleksandr alehhini surma 1946 jagas keres kolmandatneljandat kohta samuel reshevskyga saades 105 punkti 20st turniiri voitis mihhail botvinnik pretendentide turniiril mille voitja sai mmtiitlimatsile oli keres 1950 aastal budapestis 4 1953 aastal zurichis ja neuhausenis 24 jagas kohta samuel reshevsky ja david bronsteiniga 1956 aastal amsterdamis 2 1959 aastal bledis zagrebis ja belgradis toimunud voistlusel 2 ja 1962 aastal curacaol 2 keres voitis temaga 23 koha jaganud jefim gelleri vastu lisamatsi mis selgitas valja kumb neist paaseb vahetult jargmise tsukli kaheksa pretendendi hulka ta oli nsv liidu teeneline meistersportlane kolmekordne nsv liidu maletsempion 1947 1950 ja 1951 ning kuulus 7 korda 1952 1954 1956 1958 1960 1962 1964 nsv liidu voistkonda mis voitis maleolumpia kerese mangustiil oli erakordselt mitmekesine tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu kui ka valismaal keres on kirjutanud maleraamatuid sealhulgas pusiva vaartusega teoseid eriti lipu ning vankriloppmangust loppmangu kasitlev praktische endspiele hamburg 1973 kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku teoseid malekool iiii 19481955 maailmameistri turniir haagmaskva 1948 1949 valitud partiid 19311958 1961 100 partiid 100 ilmunud vaid vene keeles maleaabits 1969 kereselt loppmangude osa raamatu avangu ja keskmangu osa iivo neilt 4x25 1975 koos iivo neiga kerese valjakujunemisel mangis suurt osa kirimale mida ta mangis armastusega ka hilisemas eas keres tegutses ka maleproblemistina paul kerese morphy arv oli 3 paul kerese vanemad olid peeter keres ja marie keres paul keresel onoli ode erna keres ja kaks venda harald keres ja evald keres 1941 aastal abiellus paul keres maria konstantsia rivesega 24 aprill 1917 30 oktoober 2014 abielust sundis poeg ja kaks tutart pojapoeg paul keres on vandeadvokaat 1974 aastal halvenes kerese tervis ja ta ei osalenud enam suurtel voistlustel keres voitis viimase suurema turniiri 1975 aastal tallinnas koigest moni kuu enne oma surma paul keres suri helsingis 59aastaselt infarkti kui ta oli naasmas turniirivoiduga vancouverist tallinnasse paul kerese riiklikele matustele tuli ule 100 000 inimese teiste hulgas eesti nsv liidrid keres on maetud metsakalmistule 1969 valmis keresest rezissoor ulo tambeki portreefilm tuld kuningale kerest on kujutatud nsv liidu postiametkonna poolt tema 75 sunniaastapaeval valja antud postmargil 1991 as eesti post ullitas postmargi nr 615 7 jaanuaril 2016 paul kerese 100 sunniaastapaeval paul kerese portree oli ka eesti panga 5kroonisel rahatahel tallinna kesklinnas tonismael paikneb paul kerese monument parnu kuninga tanava pohikooli ees asub paul kerese malestusmark 1996 skulptor mare mikof 7 jaanuaril 2016 avati narvas paul kerese monument kus kerest on kujutatud istumas malelaua aares tema jargi on nimetatud tanav tallinnas ja parnus ning kerese linnaosa tanav ja valjak narvas tallinnas tegutseb paul kerese malemaja 7 jaanuarist 2001 annab ess kalev valja paul kerese malestamiseks ausa mangu auhinda 7 jaanuaril 2016 andis eesti pank paul kerese 100 sunniaastapaeva puhul valja 2eurose malestusmundi mundi tiraaz oli 500 000 fide kuulutas aasta 2016 paul kerese aastaks peet vallak kodanikunimega peeter pedajas 23 juuni 1893 suitsukula tana valjakula voltveti vald saarde kihelkond parnumaa 17 marts 1959 tartu oli eesti kirjanik oppis voltveti ministeeriumikoolis ja parnu progumnaasiumis lopetas 1911 mille jarel puhendus kunstiopingutele esialgu tootas vallak ajakirjanikuna ja joonistajana 1920 aastate alguses valis ta oma peamiseks tegevusalaks kirjanduse temast sai silmapaistev novellikirjanik kelle teostes valitseb uldiselt realistlik kasitluslaad mojukust suurendavad huumor ja isikuparane stiil ta asetas tahelepanu keskmesse tavalised inimesed ja maalis varvikalt nende pingelistes olukordades avalduvaid karaktereid 9 kogu novelle ja novellette valikkogud tema abikaasa oli 1927 aastast tolkija ja ajakirjanik marje pedajas 18951992 parallelism ehk motteriim voi mottekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvote uhe varsi ka lause voi lauseosa motte teisendatud tapsustav ja avardav kordamine naiteks veere veere paevakene veere paeva vetta mooda hobedasta orta mooda vaskesta varavid mooda kullatud korendid mooda pauleerik rummo sundinud 19 jaanuaril 1942 tallinnas on eesti kirjanik ja poliitik pauleerik rummo on kirjanik paul rummo poeg ta oppis tallinna 2 keskkoolis ja lopetas tartu ulikooli 1965 aastal eesti filoloogina rummo on tootanud vanemuise ja draamateatri kirjandusala juhatajana olnud kultuurikonsultant vabakutseline kirjanik ja poliitik aastal 1980 kirjutas pauleerik rummo alla 40 kirjale ta on olnud loomeliitude kultuurinoukogu liige 198719901991 riigikantselei kultuurikonsultant 19891992 eesti komitee liige 19901992 kultuuri ja haridusminister 19921994 tallinna linnavolikogu liige 19961999 ja 19992000 rummo oli eesti kongressi liige ning riigikogu liige 19921995 19951999 ja alates 1999 ta kuulus 19901994 eesti liberaaldemokraatlikku parteisse ja alates 1994 eesti reformierakonda ta valiti riigikogu viixi koosseisu liikmeks 1992 aasta septembrist 1994 aasta juunini oli ta eesti kultuuri ja haridusminister 2003 aasta aprillist kuni 5 aprillini 2007 oli ta eesti rahvastikuminister formaalselt oli ta andrus ansipi valitsuses portfellita minister rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult alates 16 aprillist 2007 oli ta eestimalta parlamendiruhma ja 30 aprillist soomeugri toetusruhma esimees rummo sai 2011 aasta riigikogu valimistel 833 haalt kuid valituks ei osutunud parast andrus ansipi kolmandas valitsuses sotsiaalministriks hanno pevkuri asendusliikme einar vallbaumi tagasiastumist riigikogu liikme kohalt sai riigikogu juhatuse otsusega pauleerik rummo asendusliikmena xii riigikogu liikmeks alates 7 aprillist 2011 pauleerik rummo on olnud eesti rahvusringhaalingu noukogu esimees integratsiooni sihtasutuse noukogu esimees 2007 sai ta eesti migratsioonifondi noukogu esimeheks paul eerik rummo luule tervikuna kujutab endast 20 sajandi teise poole eesti kirjandusilma uht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset on kirjutanud kirjandusteadlane rein veidemann lea tormis ning jaak johansoni ema mall johanson on pauleerik rummo oed pauleerik rummol on neli tutart on abielus naitleja ja kirjaniku viiu harmiga siin on loetletud valismaa poolsaari ja neemi eesti poolsaared ja neemed on loetletud eesti poolsaarte loendis marseljees prantsuse keeles la marseillaise on prantsusmaa riigihumn selle kirjutas rouget de lisle ool vastu 26 aprilli 1792 laulu pealkiri oli siis chant de guerre pour larmee du rhin sojalaul reini armeele kui 30 juulil 1792 pariisi sisenedes laulsid seda marseille sodurid hakati laulu rahva seas kutsuma la marseillaise laul kuulutati riigihumniks 14 juulil 1795 sonad prantsuse keeles allons enfants de la patrie le jour de gloire est arrive contre nous de la tyrannie letendard sanglant est leve letendard sanglant est leve entendezvous dans nos campagnes mugir ces feroces soldats qui viennent jusque dans vos bras egorger vos fils et vos compagnes refrain aux armes citoyens formez vos bataillons marchons marchons quun sang impur abreuve nos sillons que veut cette horde desclaves de traitres de rois conjures pour qui ces ignobles entraves ces fers des longtemps prepares ces fers des longtemps prepares francais pour nous ah quel outrage quel transport il doit exciter cest nous quon ose mediter de rendre a lantique esclavage refrain quoi des cohortes etrangeres feraient la loi dans nos foyers quoi ces phalanges mercenaires terrasseraient nos fiers guerriers terrasseraient nos fiers guerriers grand dieu par des mains enchainees nos fronts sous le joug se ploieraient de vils despotes deviendraient les maitres de nos destinees refrain tremblez tyrans et vous perfides lopprobe de tous les partis tremblez vos projets parricides vont enfin recevoir leur prix vont enfin recevoir leur prix tout est soldat pour vous combattre sils tombent nos jeunes heros la terre en produit de nouveaux contre vous tous prets a se battre refrain francais en guerriers magnanimes portez ou retenez vos coups epargnez ces tristes victimes a regrets sarmant contre nous a regrets sarmant contre nous mais ce despote sanguinaire mais les complices de bouille tous les tigres qui sans pitie dechirent le sein de leur mere refrain amour sacre de la patrie conduis soutiens nos braves vengeurs liberte liberte cherie combats avec tes defenseurs combats avec tes defenseurs sous nos drapeaux que la victoire accoure a tes males accents que tes ennemis expirants voient ton triomphe et nous notre gloire refrain couplet des enfants nous entrerons dans la carriere quand nos aines ny seront plus nous y trouverons leur poussiere et la trace de leur vertus et la trace de leur vertus bien moins jaloux de leur survivre que de partager leur cercueil nous aurons le sublime orgueil de les venger ou de les suivre refrain purenee poolsaar ehk ibeeria poolsaar on poolsaar euroopa edelaosas atlandi ookeani laanes ja vahemere idas ja lounas vahel ulejaanud mandrieuroopast eraldavad seda pureneed aafrikast kitsas gibraltari vain purenee poolsaare pindala on umbes 582 000 km2 euroopa poolsaartest on suurem ainult balkani poolsaar purenee poolsaarel paiknevad suurem osa hispaaniast ja portugalist andorra osa prantsusmaast ja gibraltar suurema osa poolsaarest holmab meseta kiltmaa mida aaristavad 20003000 m korgused maed keskkordiljeeride maeahelik jaotab kiltmaa vanakastiiliaks ja uuskastiiliaks poolsaar asub vahemerelise kliima voondis et maapind on korge koigub temperatuur aasta ja oopaeva jooksul suuresti joed on veevaesed looduslikku metsa on vahe sailinud kasvab kivitamme ja korgitamme palju on istutatud manni jm puistuid loodusmaastikus on rohkesti kuivalembest vosa makjat kohati ka poolkorbe leidub elavhobedat kivisutt rauda ja varvilisi metalle ajaleht postimees on 1857 aastal ilmuma hakanud perno postimehe jarglane ja loeb oma ilmumise alguseks perno postimehe ilmumise algust tanapaeval on postimees suurim kvaliteetpaevaleht eestis see ilmub kuus korda nadalas esmaspaevast laupaevani aripaeviti on postimehe tiraaz ligikaudu 45 800 eksemplari laupaevase postimehe postimees nadalavahetus tiraaz on 56 200 eksemplari postimees nadalavahetuse vahel ilmub ka postimehe ajakiri arter ja kultuurilisa arvamus ja kultuur argipaeviti ilmub postimehe vahel eesti suurim maakonnaleht tartu postimees mis levib tartu ja jogevamaal ning otepaal lisaks ilmub igal neljapaeval postimehe vahel ka eesti suurima tiraaziga maaelu kajastav maa elu postimehe valjaandja as postimees grupp ainuomanik oli as eesti meedia 2013 aastani kuulus see norra kontsernile schibsted mis kuulus upinvest oule 2017 aasta aprillis uhendas as eesti meedia endaga rea tutarfirmasid sealhulgas asi postimees grupp postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud eesti reformierakonna poliitiliseks haalekandjaks 2005 aastal kirjutasid selleteemalise uhispoordumise koik ulejaanud parlamendierakonnad sotsiaaldemokraatlik erakond keskerakond rahvaliit ja irl 2013 aastal peetakse postimeest poliitiliselt iseseisvaks 2014 aastast peetakse teda taas reformierakonda toetavaks ja hinnatakse et kallutatus nimetatud erakonna suunas on veelgi suurenenud 7 novembrist 2005 kuni 29 septembrini 2016 ilmus postimehe venekeelne valjaanne mille sisust umbes poole moodustasid tolked eestikeelsest lehest ja teine pool oli originaalmaterjal leht ilmus kaks korda nadalas teisipaeval ja neljapaeval 2014 aasta veebruaris liitis postimees oma venekeelsed valjaanded venekeelne postimees nadalaleht den za dnjom ja vene onlinetoimetus uheks tervikuks 2016 aasta oktoobrist lopetas postimees grupp paberil ilmuvate venekeelsete ajalehtede postimees ja den za dnjom valjaandmise ja keskendub portaalide ruspostimeesee limonee krasotkaee arendamisele paevalehe postimees toimetus asub 1998 aasta kevadest maakri tanaval tallinnas ja ajalehe tartu postimees toimetus tartus ulikooli tanaval varem oli postimees eesti suurtest paevalehtedest ainus mille toimetus paiknes traditsiooniliselt tartus postimeest trukitakse kroonpressi trukikojas postimehe peadirektor on olnud toomas issak ja aastatel 19982012 oli peadirektor erik roose 2013 aastal muus schibsted oma eesti meediaari sealhulgas postimehe ja trukikoja kroonpress eesti meedia senistele juhtidele kes kaasasid rahastajana eesti ravimiarimehe margus linnamae ostutehingu tulemusel olid 2013 aasta sugisest eesti meedia grupi uued omanikud 50 ulatuses tamm media ou ja 50 ulatuses upinvest ou 2015 aastal muus eesti meedia juhtkond mart kadastik meelis luht andres kull ja toomas issak oma osaluse eesti meedias margus linnamaele kuuluvale ettevottele up invest postimeest loetakse koige vanemaks eesti ajaleheks leht ilmus esimest korda 517 juunil 1857 nadalaleht nime perno postimees all johann voldemar jannseni juhatusel postimehest ja tema ajaloost on ilmunud mitmeid valjaandeid postimehe 50 aastapaeva puhul anti valja ajalehe senist ajalugu puudutav raamat postimees 18571907 mis trukiti postimehe tollases trukikojas tartus 1909 aastal raamatust voib leida ajale omase kirjaviisiga jargmised read ajalehe 50 aastane jubileum on tahelepanemisevaart sundmus isearanis meie rahwa seas kus see leht alguses ainsaks keskkohaks oli mille umber rahva hariduslised ja kulturalised puuded arenema ja kosuma hakkasivad postimehe ajalugu kirjutada tahendab siis meie tervet uuemat iseseisvat edenemislugu puudutada postimees pidi algul hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu opetliku iseloomuga alles hiljem ja jarkjargult hakkas ajaleht avaldama ka iseseisvaid poliitilisi artikleid kuna lehe asutaja johann woldemar jansen ise oli vaga ristiinimene ja koolimees oli toonane leht alati vaimulikust ohust kantud ning edastas enamjaolt uudised mis puudutasid haridust esimene ilmunud lehenumber oli kaheveeruline kaheksa lehekulge pikk ning koos sellega ilmus ka lisaleht mille pikkus oli kaks lehekulge aastal 1886 kolis leht tartusse ning ilmus edaspidi nime all postimees tartu postimehe asutajaks oli kull johan voldemar jannsen kuid 1884 aastal ostis uhiskonnategelane karl august hermann lehe ara ning uhtlasi paastis ka selle tuleviku sest ajaleht hingitses sel hetkel upris vaevaliselt karl august hermann kolis tartusse ning hakkas seal 1886 aastal postimeest paevalehena valja andma sel ajal ei olnud iseseisvast poliitikaajamisest ajalehtede juures juttugi kodumaast ja isamaaarmastusest sai vaid uldiste konekaandudega konelda mida hermann ka rohkesti tegi mone aastaga onnestus tal maa ainuke eestikeelne paevaleht muuta edukaks valjaandeks 1891 aastal sai postimehest esimene eestikeelne paevaleht 1896 aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed tartu haritlased toimetaja jaan tonissoni juhtimisel sai postimehest tahtsaim eesti ajaleht mis koondas enda umber selliseid voimekaid kultuuritegelasi nagu august kitzberg anna haava ja karl august hindrey jaan tonisson oli ajalehe pikaajaline peatoimetaja ka iseseisvas eesti vabariigis aastatel 19051917 oli ajaleht eesti rahvameelse eduerakonna 19171919 eesti demokraatliku erakonna 19191932 eesti rahvaerakonna ja aastatel 19321935 rahvusliku keskerakonna haalekandja uldpoliitilistes kusimustes oli postimees moodukalt liberaalne pooldades riigi reformimist seaduslikul teel moodsatesse uhiskonnaopetustesse ja revolutsioonilisse toolisliikumisse suhtus ajaleht torjuvalt kirjanduskusimustes jai leht konservatiivseks 5 oktoobril 1927 andis karlis tennisons postimehele buddha onnistuse 1933 aastal oli postimehe kirjastusuhisusel linna elektrijaamale aastate jooksul tekkinud volgu ule 5000 krooni ja gaasivabrikule 5522 krooni mis oli tekkinud peatoimetaja jaan tonissoni erakonnakaaslaste kuulumisel tartu linnavalitsusse 17 oktoobril 1933 parast rahvahaaletuse tulemuste teatavakssaamist poletas julius juhkentaal tartu vanemuise einelauas postimehe numbri pidades uhtlasi kone kus ta utles et suuril hetkeil eesti rahvas on toonud ohvreid ja ka tana on uks selliseid suuri hetki tana tuuakse ohvriks postimees milline ohverdamine peab tahendama et eesti rahvas vabaneb igasugu mustusest ajalehel olid lisad satiirilisa sademed 19051934 lasteleht 19011940 tervis 19031931 elu 19051917 noukogude okupatsioonivoim natsionaliseeris postimehe teiste ettevotetega ja viimane valjaanne ilmus 27 septembril 1940 lehe asendas valjaanne tartu kommunist postimees leht jatkas ilmumist 13 juulil 1941 kui omakaitse kohalikel salkadel oli onnestunud vabastada emajoe lounapoolne osa kolme paeva varem valjastamine kais keset lahingu pidamist lahenevate sakslaste ja taganevate punavaelaste vahel taastamine sai alguse 11 juulil 1941 kui jaan kitzbergi kutsel karl august hindrey arno raag august oinas arnold pearand ja viktor manniste ilmusid ulikooli tanava toimetusse 1 maist 1948 kuni 1990 aastani kandis ajaleht eesti nsvs nime edasi ajalehe nimi postimees taastati 1991 aastal samal aastal erastasid ajalehe selle tootajad hiljem kaasati investorina postimehe pikaajalise peatoimetaja jaan tonissoni jareltulija sveitsis elav arimees heldur tonisson ajapikku lehe ainuomanikuks saanud tonisson muus selle norra meediakontsernile schibsted 1998 aasta kevadel viidi postimehe toimetus tartust tallinna ajaloolisse majja tartus gildi tanaval jai vaid lisalehe tartu postimees toimetus kolimisega seoses vahetus ka peatoimetaja tollal konkureeris postimees peamiselt eesti paevalehega hiljem on postimehe pohikonkurendiks leheturul olnud ohtuleht ja veebiportaalidest delfi 2013 aastal muus schibsted oma eesti meediaari sealhulgas postimehe ja trukikoja kroonpress eesti meedia senistele juhtidele kes kaasasid rahastajana eesti ravimiarimehe margus linnamae ostutehingu tulemusel on 2013 aasta sugisest eesti meedia groupi uued omanikud 50 ulatuses tamm media ou ja 50 ulatuses upinvest ou juhatuse esimees on mart kadastik 2015 aastal muus eesti meedia juhtkond oma osaluse eesti meedias margus linnamaele kuuluvale ettevottele up invest 2016 aasta iv kvartali seisuga oli eestikeelse postimehe pabervaljaande lugejaid 176 400 mis tegi postimehest koige loetuma ajalehe eestis keskmine tiraaz novembris 2016 oli 56 200 tartu postimeest luges iga paev 39 800 inimest keskmine tiraaz 17 200 juuni 2016 seisuga joudis postimees veebi kaudu 324 995 kulastajani kuus ning 189 424 kulastajat jalgis postimeest mobiili vahendusel postimees nadalavahetuse vahel ilmub postimehe ajakiri arter ja kultuurilisa arvamus ja kultuur argipaeviti ilmub postimehe vahel eesti suurim maakonnaleht tartu postimees mis levib tartu ja jogevamaal ning otepaal lisaks ilmub igal neljapaeval postimehe vahel ka eesti suurima tiraaziga maaelu kajastav valjaanne maa elu postimehes on tootanud paljud eesti tunnustatud ajakirjanikud ning lehes on tuntuks saanud mitu hilisemat poliitikut naiteks riigikogu liige marko mihkelson ja valisminister urmas paet postimees voimaldab oma veebivaljaannetes osale uudistele tasuta juurdepaasu postimees plussi lood on tasulised ja nende lugemiseks tuleb endale teha konto uudiseid saab ka kommenteerida alates 31 jaanuarist 2016 kaotas postimees oma kommentaariumis anonuumse kommenteerimise voimaluse postimehe veebivaljaanded on 2017 aasta seisuga jargmised postimeesee tartu postimeesee tartupostimeesee arvamus arvamuspostimeesee majandus majandus24postimeesee maailm maailmpostimeesee atlas atlaspostimeesee kultuur kultuurpostimeesee sport sportpostimeesee tervis tervispostimeesee tarbija tarbija24postimeesee sobranna sobrannapostimeesee ilm ilmajaamee elu24 elu24ee tallinncity tallinncitypostimeesee seto setomaapostimeesee tehnika tehnikapostimeesee maa elu maaelupostimeesee ratsutamine ratsutaminepostimeesee kodustiil kodustiilpostimeesee reisile reisilepostimeesee ruspostimeesee krasotkapostimeesee limonpostimeesee 2016 aasta mais kulastas toopaeviti portaali elu24ee 73 000 inimest portaali e24ee sama seisuga 64 000 inimest ning venekeelsetel portaalidel on toopaevas kulastajaid keskmiselt 27 000 need andmed voivad siiski paevade loikes tugevalt erineda alates 1997 aastast valib postimees igal aastal aasta inimese samuti teeb postimees koostood paljude heategevus ja kultuuriorganisatsioonidega postimees on olnud partneriks erki moeshowle tallinn fashion weekile pimedate oode filmifestivalile poff tallinn music weekile eesti laulule maamessile postimees on andnud oma panuse ka projektidesse edukad toetavad lastekodulapsi edukad toetavad puudustkannatavaid lapsi jpm ehkki vaidlustes ajakirjanduse kvaliteedi ning valge ja kollase ajakirjanduse eristamise ule on kohati rohutatud postimehe portaalide iseseisvust ning vajadust eristada neid paberlehest kattub suur osa veebiportaalide sisust postimehe pabervaljaannetega portaalidel on siiski oma toimetajad kujundus ja uldjuhul ka logod kuna veebiportaalide nimesid ja suhteid on kerge muuta rubriik vs portaal uhe portaali rubriikide eri aadressid jne kajastab jargnev loetelu olukorda 2016 aasta kevadel ja voib kergesti aeguda lisaks portaalidele on postimehe veebilehe paisest lingitud samale kontsernile kuuluvad meediakanalid soov kvee ostaee metsaoksjonee tartu postimees parnu postimees sakala virumaa teataja jarva teataja valgamaalane reporter kanal2 kuku elmar myhits aprillis 2016 anti valja taielikult uuendatud postimehe uus app ja mobiiliversioon 2015 aasta lopus uhinesid postimees ja uhinenud ajalehed as postimees grupiks mis holmab postimehe erinevaid brande pabervaljaanded ja portaalid ja varem uhinenud ajalehed nime all tegutsenud valjaandeid tartu postimees parnu postimees sakala virumaa teataja jarva teataja valgamaalane koik maakonnalehed on oma maakondade juhtivad valjaanded postimehe veebilehe avalehele on lingitud rubriikidena ka maakonnalehed tartu postimees parnu postimees sakala virumaa teataja jarva teataja valgamaalane maakonnalehed on iseseisvad valjaanded mis ilmuvad ka paberil nende veebilehtede sisu kattub suuremalt jaolt paberlehtedega 2016 aasta juunis olid postimehe kodulehel rubriikidena esitatud tartu postimees parnu postimees sakala virumaa teataja jarva teataja ja valgamaalane pliiats on vahend kasitsi kirjutamiseks joonistamiseks ja joonestamiseks tavaliselt paberile ning puurimis ja loikekohtade markimiseks puidule paljusid pliiatseid sealhulgas kunstis kasutatavaid margistatakse euroopa susteemis mille skaalal on tahised h hard kova ja b black must ning f fine point terav tavaline kirjutuspliiats on hb kunstis kasutatakse vaga erinevaid pliiatseid erinevate visuaalsete efektide saavutamiseks kunstipliiatsite komplektis on tavaliselt jargmised pliiatsid skaala vasakus otsas on kovad heleda jaljega pliiatsid ning paremas otsas pehmed tumeda jaljega pliiatsid ameerika susteem arenes valja samal ajal ligikaudne vastavus euroopa susteemiga on niisugune vene susteemis on h asemel t kova ja b asemel m pehme peale selle on kasutusel varvipliiatsid kirjutamisel pliiatsi grafiitsudamik kulub ning puidust voi plastist umbris tuleb ara teritada selleks kasutatakse nuga voi spetsiaalset pliiatsiteritajat pliiatsiteritajaid on mitmesuguseid alates metalliga umbritsetud vaikesest loiketerast kuni elektrooniliste rohutundlike automaatteritajateni kunstis on pliiatsit traditsiooniliselt peetud visandamise vahendiks kompositsiooniidee talletamisel voi maalile ettejoonistamise vahendiks nuudseks aga on pliiatsis hakatud nagema omaette kunstiteoste loomise vahendit taitepliiatsil automaat ehk mehaanilisel pliiatsil saab grafiitsudamikku uuendada vahetatav sudamik on paigutatud spetsiaalsesse pliiatsiumbrisesse kus saab reguleerida sudamiku valjaulatust sellest samuti asendada sudamikku uuega selliseid pliiatseid kasutati sageli kuninganna victoria ajal mil pliiatsiumbrised olid sageli tehtud vaarismetallist ning kaetud nikerdustega pliiatsi otsas voib olla ka kustutuskumm mille umber on kaitserongas mis hoiab kustutuskummi paigal kustutuskummiga pliiatsi patenteeris hyman lipman philadelphiast 30 martsil 1858 pliiatsiumbriseid valmistatakse enamuses pehmest puidust millel peaaegu puuduvad oksakohad ja mis on eriti kergesti loigatav mistottu pliiatsit saab holpsasti teritada sellised omadused on naiteks liibanoni seedril seedripuitu saadi varem liibanonist nuud kasutatakse palju california kadakapuitu mida kutsutakse ka seedriks ja siberi seedermandi kalifornia seeder uueneb teistest sobivatest puudest kiiremini kasutatakse ka alternatiivset kohalikku puitu seda naiteks brasiilias ja indoneesias seedrilaua sisse freesitakse uhtlaselt uksteise korvale soonekesed soonekestesse valatakse valget liimi liimiga lauad liiguvad konveieril sortimismasinasse mis jaotab nad kordamooda naiteks vasakusse ja paremasse harusse vasakus harus paigutatakse soonekeste sisse uheksakaupa pliiatsisudamikud paremas harus pooratakse lauad karusselliga teistpidi vasaku ja parema haru uhinemisel asetatakse lauad kohakuti uksteise peale nii et sudamikud jaavad laudade vahele seejarel pressitakse lauad teineteisega kokku kokkuliimitud lauad lahevad jalle freesmasina alla laudadele tehakse poole laua sugavused sisseloiked seejarel freesitakse teiselt poolt samasugused sisseloiked nii saadakse kokkuliimitud laudade paarist uheksa pliiatsit mis on kuusnurkse kolmnurkse umara voi ovaalse ristloikega pliiatsid kaetakse poleerimismasina abil mitmes kihis varvilise lakiga monikord jaetakse pliiatsid ka lakkimata kui varv on kuivanud tembeldatakse pliiatsitele peale markeering firma nime ja pliiatsi kovadusastmega tembeldamiseks kasutatakse enamasti terastemplit ja varvilist kilet kvaliteetsemate pliiatsite otsad kastetakse kuni 2 cm ulatuses varvi sisse et moodustuks varvimuts lopuks pliiatsid terituvad liivapaberiribal kiiresti pooreldes viimane etapp on pliiatsite pakkimine hariliku pliiatsi sudamiku valmistamiseks segatakse pasta veest savi ja grafiidi pulbrist nii grafiit kui ka savi peavad olema vaga peeneks jahvatatud ning segu peab olema voimalikult uhtlane parast segamist pressitakse segu matriitsi abil korge rohu all filjeerist labi nii et moodustuvad sudamikuniidid mis loigatakse seejarel parajateks tukkideks pasta paigutatakse hobelaegastesse kuni vaga kiiresti pooreldes tekivad uhtlased ja puhtad kuid pehmed sudamikud need omakorda pannakse toosidesse kuivama kuivanud ja kovenenud sudamikud pannakse metallkastidesse raskete metallplaatide alla et nad jargneval kuumutamisel ei koverduks plaadid ja kastid on eelnevalt juba kuumad kastile pannakse kaas peale ning ta paigutatakse poletusahju umbes 90 minutiks selle ajaga muutub savi 1200kraadisel temperatuuril kovaks parast jahtumist kastetakse sudamikud palmiolivanni et pliiats hasti libiseks oli taidab polemisel tekkinud poorid keemilise pliiatsi puhul lisatakse sudamikku varvainet metuulvioletti varvipliiatsite varvilisi sudamikke valmistatakse teistmoodi nad koosnevad varvipigmentidest rasvadest vahadest sideainetest tavaliselt tselluloosi derivaatidest ja mineraalsetest taiteainetest naiteks talgist ja jahvatatud kaoliinist varvipliiatsisudamike kvaliteet soltub jahvatise peenusest eelkoige aga pigmentide osakaalust ja kvaliteedist mida suurem on pigmentide osakaal seda korgem on sudamiku kvaliteet ja seda paremini hakkab pliiats paberi kulge parast segamist pressitakse segu matriitsi abil valja ning sudamikud loigatakse parajateks tukkideks erinevalt grafiitsudamikest varvipliiatsisudamikke ei poletata vaid kuivatatakse kuivatusahjus et pliiats paremini libiseks kaib varvipliiatsisudamik labi veel kuumast rasvavannist pliiatsi eelkaija oli vanarooma stiilus peenike metallpulk millega kriibiti papuurust keskajal kasutati pliiatsina plii siit ka pliiatsi nimi hiljem peeti ka grafiiti pliiks voi hobepulka aastal 1564 leiti inglismaalt cumbriast borrowdalei lahedalt seathwaite fellist suur grafiidimaardla legendi jargi leidsid kohalikud lambakarjased tormiga mahalangenud puu juurte alt satendava hallikasmusta massi millega oli hea lambaid margistada sealne grafiit oli vaga puhas ja kova ning seda sai holpsasti pulkadeks saagida tol ajal arvati et tegemist on teatud sorti plii voi pliiuhendiga sest grafiit sarnanes pliiga laike poolest alles 1789 toestas rootsi keemik carl wilhelm scheele et tegemist on kristallilise susinikuga seathwaite fell inglismaal ongi jaanud kova grafiidi ainsaks leiukohaks grafiidikamakatest hakati loikama neljakandilisi kepikesi millega sai kirjutada nagu krihvliga varsti moistis riik selle materjali suurt tahtsust ning vottis kaevandused ule ja valve alla et grafiit oli pliist pehmem vajas ta mingit umbrist algul mahiti grafiitpulgad paela voi lambanaha sisse uudis grafiitpliiatsitest levis kiiresti ja aratas huvi kunstnikes mottele paigutada grafiit puitumbrise sisse tuldi itaalias nii oli pliiats kergemini kasitsetav grafiit ei murdunud kergesti ja kaed jaid puhtaks mujal maailmas leitud grafiit oli palju vahem puhas kui borrowdalei oma ning seda pidi purustama kuid jarele jai uksnes grafiidipulber kuniks leiutati grafiidipulbrist pliiatsile sobiva grafiidi tootmise tehnoloogia jai inglismaale pliiatsite tootmise monopol neljakandilisi inglise pliiatseid valmistati looduslikust grafiidist 1860 aastateni esimene katse valmistada grafiitpulki pulbrilisest grafiidist tehti nurnbergis 1662 seal kasutati grafiidi vaavli ja antimoni segu kuigi need pliiatsid olid kasutatavad jaid nad kvaliteedilt inglismaa omadele alla et passau lahedal ja austrias leiduv grafiit ei kolvanud pliiatsite valmistamiseks sest ta ei olnud kullalt puhas tuli grafiiti importida borrowdaleist sealne maardla aga hakkas ammenduma ning selle strateegilise tahtsusega kauba eksport keelati napoleoni sodade ajal ei olnud prantsusmaal inglismaa ja saksamaa pliiatseid saada aastal 1795 leiutas napoleoni armee ohvitser nicolas jacques conte uue pliiatsitootmise tehnoloogia et conte oli tegelnud suurtukkide valmistamisel kasutatavate tiiglite tootmisega oli tal grafiidiga kogemusi ta tegi ebapuhtast grafiidist pulbri puhastas selle ning segas siis savi ja veega sellest segust moodustati pikad nelinurksed kepid mis kuivatati ja mida seejarel puusoesse pakituna keraamilises kapslis poletati korge temperatuuri juures poletusahjus grafiidikepi kovadust sai varieerida muutes grafiidi ja savi vahekorda mida rohkem savi seda kovem oli pliiats ja seda heledam oli pliiatsijalg see meetod levis 19 sajandi keskpaigaks ule maailma ning taiustatuna kasutatakse seda tanini pliiatsite toostuslikku tootmist alustas vabaharra ja riiginounik lothar von faber kes 1839 vottis neljanda polvkonna juhina ule pliiatsifirma awfaber steinis nurnbergi lahedal ta omandas siberis kaevanduse kust sai maailma parimat grafiiti see toodi kohale pohjapotradega ja meritsi faber vottis kasutusele kuusnurkse ristloike ning praegu kehtiva kovadusskaala et kaitsta oma rahvusvaheliselt noutud pliiatseid voltsijate eest esitas ta 1874 riigipaevale palvekirja et voetaks vastu kaubamargi kaitse seadus seadus joustus aasta hiljem faberi pliiatsid on uhed esimesed kaubamargiga kaitstud tooted euroopas pierre bayle pjeer bel 18 november 1647 28 detsember 1706 oli prantsuse publitsist ja filosoof bayle sundis 18 novembril 1647 carlalecomteis kalvinistliku vaimuliku pojana aastal 1669 poordus ta katoliku usku ning kirjutas varsti parast seda toulousei jesuiitide kolleegiumi opilasena ka oma esimese filosoofilise too parast uhte aastat kolleegiumis poordus ta siiski kalvinismi tagasi aastani 1673 jai ta elama genfi aastal 1675 sai bayleist sedani kalvinistliku akadeemia professor sedanis kirjutas ta filosoofia kasiraamatu ja teose objections vastuvaited 1679 mis oli suunatud kartesiaani pierre poiret vastu veidi aega enne sedani akadeemia sulgemist asus bayle elama rotterdami seal ta opetas ecole illustreis ajalugu ja filosoofiat aastal 1682 ilmus raamat ebausust pensees diverses sur la comete mitmesugused motted komeedist ning 1683 prantsuse protestantismi kaitsev critique generale de lhistoire du calvinisme de m maimbourg hr maimbourgi kalvinismi ajaloo uldine kriitika mille katoliku kiriku voimud hukka moistsid ja mis seejarel poletati pariisis grevei valjakul aastal 1684 asutas bayle retsensioonideajakirja nouvelles de la republique des lettres kui usuvabadust tagav nantesi edikt 1685 tuhistati avaldas bayle 1686 teose commentaire philosophique filosoofiline kommentaar milles ta astus teravalt valja ususallimatuse vastu ning kaitses eksiva sudametunnistuse oigusi selle teose moistsid hukka koik prantsuse protestantlikud teoloogid sealhulgas pierre jurieu ja elie saurin pidades seda uskmatuse ulistuseks aastal 1690 ilmus avis aux refugies nouanne pagulastele mis kritiseeris hollandis elavate prantsuse protestantlike pagulaste poliitilisi hoiakuid selle eest vallandati ta pierre jurieu initsiatiivil ecole illustreist bayle loobus publitsistlikus tegevusest ning asus kirjutama oma peateost dictionnaire historique et critique ajalooline ja kriitiline sonaraamat mis ilmus 1696 aasta lopus viimastel eluaastatel tootas bayle oma sonaraamatu uue valjaande 1702 kallal ning vaidles teoloogide jean le clerci isaac jaquelot ja jacques bernardiga teoses continuation des pensees diverses mitmesuguste motete jarg 1704 vaitis bayle et ateistide vastuvaidetele teoloogia aadressil ei ole veenvat vastust bayle suri rotterdamis 28 detsembril 1706 bayle avaldas suurt moju valgustusaja ideedele kuigi bayle oli kalvinist voitles ta igasuguse usulise sallimatuse vastu heites sallimatust ette mitte ainult katoliiklastele vaid ka kalvinistidele sealhulgas pierre jurieule ta pidas teoloogilisi vaidlusi mottetuteks ning suurelt jaolt eelarvamusel pohinevateks bayle leidis et inimmoistus sobib paremini vigade avastamiseks kui toe leidmiseks seetottu ei ole motet puuda moistusparaselt toestada naiteks jumala olemasolu ja hinge surematust vaid tuleb rahulduda usuga samuti puudub moistusparane lahendus kurjuse probleemile usutodede allumatus moistusele teebki mottetuks teoloogilised vaidlused ning vajalikuks ususallivuse bayle pidas voimalikuks moraali ilma religioonita pierre le pesant de boisguillebert ka boisguilbert pjeer buagilbeer 17 veebruar 1646 rouen 10 oktoober 1714 rouen oli prantsuse majandusteadlane boisguillebert sundis normandias rouenis 17 veebruaril 1646 ja ristiti 17 veebruaril roueni saintecroixsaintoueni kirikus oppis pariisis oigusteadust aastatel 1674 kuni umbes 1685 tegi kirjanduslikke katsetusi 1676 sai boisguillebert kohtunikuks montivilliersis hiljem le havreis alates 1690 aastast sai temast magistraat rouenis suri rouenis 10 oktoobril 1714 boisguillebert oli maaomanik ja kuulus mantliaadli hulka algul oli ta huvitatud tavalistest majandusalastest faktidest ja poliitikast hiljem aga hakkas tegelema ka teooriaga roueni piirkond oli boisguilleberti ajal vaga vaene selle pohjuseid otsides joudis ta jareldusele et colberti merkantilistlik poliitika ei ole oige nagu boisguilleberti noo vaubani dime royale nii ka boisguilleberti raamatud detail de la france sous le regne present ja factum de la france porkusid tsensuuri vastuseisule boisguillebert pidi koguni mone aja auvergneis maapaos olema molemad autorid pidasid rikkuste loojaks majandustegevust mitte raha ning seadsid eesmargiks rahva vaesusest valjatoomise kui vaubani retsept oli proportsionaalne maksususteem siis boisguillebert rohutas vajadust loobuda riigi sekkumisest majandusellu raamatus detail de la france kasitles ta avameelselt kaasaegse prantsusmaa olukorda ta leidis et kuningriigi rahvas on allutatud vagivaldselt mis aga pohineb vagivallal see ei saa pusima jaada nii et revolutsioon mis poorab asjad algseisundisse tagasi on valtimatu tema majandusalaseid vaateid pollumajanduse osas pollumajanduse hea konjunktuuri pidamine riigi elanike heaolu tingimuseks pollumajanduse kaitsmine liigse maksustamise eest peetakse fusiokraatlikeks need vaated ning samuti seisukoht et pollumajandus on koige tahtsam majandusharu mida tuleb toondusele eelistada tegid ta fusiokraatide eelkaijaks boisguillebert pooldas pollumajandusaaduste korgeid hindu et maaelanikel oleks suurem ostujoud ja raha ringleks kiiremini boisguilleberti arutlused kaupade vaartusest mille allikaks on too toovaartusteooria tootmise arengu tingimustest ning soltuvusest tarbimise noudmise ja tulude tootmise vahel ja toetus majandusliberalismi ideele annavad aluse pidada teda ka inglise klassikalise poliitilise okonoomia eelkaijaks arutluses rikkuste raha ja maksude loomusest analuusib boisguillebert inimeste kogu tootlikku tegevust pidades majanduse eesmargiks mitte uksikute inimeste luksusejanu rahuldamist vaid koikide inimeste eluliste vajaduste rahuldamist ta jouab jareldusele et rahal ei ole rikkuse tootmises mingit rolli vaid ta uksnes paneb rikkuse ringlema rikkus sunnib tootlikust tegevusest rikas olemiseks ei piisa kaugeltki maavalduse ja suure hulga vaarismetallide omamisest sest nad lasevad oma omanikul vaid onnetult hukkuda kui uhte uldse ei harita ja teist ei saa vahetada vahetute eluvajaduste nagu naiteks toidu ja riiete vastu milleta keegi ei saaks labi selgelt vastanduvad kaks klassi kellest uks ei tee midagi ja naudib koiki monusid ning teine tootab hommikust ohtuni omab vaevalt hadavajalikku ning on sageli sellestki taiesti ilma raha tarvitusele votmine on teinud vaartusetuks toelised rikkused mis on parit kasulikke huvesid loovast tegevusest otsese vahetuse susteemis on ringlevate huvede hulk vaike raha roll seisneb algul selles et holbustada suurema hulga huvede ringlemist esialgu on raha tootjatevahelise vahetuse ori kuid siis saab temast isand ja koguni turann kellest boisguilllebert kutsub ules vabanema ta teeb ettepaneku asendada metallraha paberrahaga ka monarhi rikkus ei tulene mitte sellest et tal on palju raha vaid tema alamate tegevusest raha on looriks monarhi silme ees valitseja motleb uksnes sellest kuidas makse tosta et saaks sojavaele maksta selle asemel peaks ta motlema kuidas kergendada maaharijate olukorda sest nende toodangu ulejaak voimaldaks sojavae toita riietada ja relvastada inimesed puuavad omavahelistest vahetustest alati maksimaalset kasu loigata sellega nad rikuvad loomulikku kooskola ometi ei oigusta see voimude sekkumist tuleb usaldada ainult loodust sest inimlik sekkumine ajab asjad ainult hullemaks ukskoik kui oilsatest motiividest see ka ei lahtuks majanduse vaba tasakaal on voimalik ainult juhul kui riik tootjate vabasse komkurentsisse ei sekku majandusalased motisklused muutuvad seda vajalikumaks mida mitmekesisemaks muutuvad inimeste loovad tegevused halvasti labimoeldud majanduspoliitika voib uhiskonna viletsusse paisata boisguillebert oli uks esimesi kes vaidles vastu merkantilistidele kelle meelest rahvuse rikkuse kriteeriumiks oli vaarismetallide omamine temalt on parit adam smithi seisukoht et rikkuse maaravad maa ning huvede tarbimine samuti on boisguillebert fusiokraatide eelkaija ning nende opetaja francois quesnay otsene mojutaja ka karl marx tunnistas oma volgnevust boisguillebertile paike on meie paikesesusteemi taht heledaim maal nahtav taht kui jutt on monest teisest planeedisusteemist siis voib uldnimetusena paikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisusteemi tahte voi tahti eesti keeles tehakse vahet suurtahe kasutamisega kui raagitakse paikesest naiteks kaesolevas artiklis siis on moeldud meie paikesesusteemi tahte aga kui paikesest siis moeldakse uldnimetust paikese naiv tahesuurus on 2674 ja absoluutne tahesuurus 485 paikese aktiivsustsukkel kestab umbes 11 aastat on leitud et aktiivsustsukli jooksul aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini varieerub paikese kiirguse tugevus umbes 01 paike on maast keskmiselt 1496 miljoni kilomeetri kaugusel seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks uhikuks maa kaugus paikesest ei muutu palju periheelis ehk koige lahemas punktis on see 1471 miljonit km ja afeelis ehk koige kaugemas punktis 1521 miljonit km paikese naiv nurklabimoot on 325878313134 paikese ekvatoriaalne horisondiline parallaks on 894865 paikese solaarkonstant maa atmosfaari piiril on 195 calcm2min ehk 136 kwm2 paikese umber tiirlevad maa ja teised planeedid nii maasarnased planeedid hiidplaneedid kui ka kaabusplaneedid lisaks tiirlevad paikese umber veel asteroidid meteoroidid komeedid neptuunitagused objektid ja tolm paike on peajada taht spektriklassiga g2v mis tahendab et ta on keskmisest tahest monevorra massiivsem ja kuumem umbes 85 tahtedest on paikesest vaiksema massiga ka mootmetelt uletab paike suurt osa peajadal asuvaid tahti kuid kuumimatest peajadal asuvatest tahtedest on tema raadius umbes 10 korda vaiksem ka paikese massist vaiksema massiga punastest hiidtahtedest voi massiivsetest ulihiidudest aga sadu kuni tuhandeid kordi vaiksem g2spektriklassi tahtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat paikese vanus on 457 miljardit aastat paikest peetakse universumi ajaloos kolmanda polvkonna taheks paike liigub lahimate tahtede suhtes kiirusega 195 kms paike liigub herkulese tahtkuju suunas paikese kaugus linnutee tasandist on 50 valgusaastat ja linnutee keskmest 28 000 valgusaastat paike tiirleb umber linnutee keskme kiirusega 250 kms ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat paikese labimoot on 1392 miljonit kilomeetrit 109 maa labimootu ja mass 1989110 kg 332 950 maa massi paikese raadius on 6959910 m 109 maa raadiust pindala 608710 m2 ruumala 1412210 m3 ja keskmine tihedus on 1409 kgm3 raskuskiirendus paikese pinnal on 27398 ms2 mis on ligi 28 korda suurem kui maal paokiirus paikese pinnal on 6177 kms mis on ule 55 korra suurem kui maal paikese ekvaatoril on sunoodiline poorlemisperiood 27275 oopaeva 1312 paevas ja sideeriline poorlemisperiood 25380 oopaeva 1412 paevas paike koosneb peamiselt vesinikust 7346 massi jargi ja heeliumist 2485 massi jargi koiki ulejaanud elemente kokku on 167 massi jargi paikese keskmes kus tihedus on 160 000 kgm3 rohk 3410 pa ja temperatuur umbes 15 700 000 k muundub vesinik termotuumareaktsioonides heeliumiks igas sekundis uhineb 3410 prootonit vesiniku aatomi tuuma heeliumi tuumadeks selle kaigus tekkivate gammakvantidena vabanev energia jouab parast kumneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis ja kiirgumisprotsesse paikese fotosfaari ja edasi kosmosesse paikese kogukiirgus on 382510 js paike kiirgab ka raadiokiirgust aga paikese raadiokiirgus on nork ja muutlik paikese koguenergia on 710 j kiirguse tottu vaheneb paikese mass igas sekundis 43 t fotosfaaris kiirgub suurel hulgal nahtava valguse footoneid mis jouavad maa pinnale fuusikud tekitavad paikese tuumas toimuvatega sarnaseid protsesse vesinikupommis ja termotuumareaktorites paikese pinnaks loetakse see ala millest allapoole on paike labipaistmatu see moodustab kromosfaari aluse ja sellest alates moodetakse kaugust paikese pinnast paikese fotosfaar ehk valgust kiirgav kiht ulatub 320 km korgusele paikese pinnast umberpoorav ehk konvektsioonikiht ulatub 2000 km korguseni ja selles on temperatuur kuni 9000 k kromosfaar ulatub 7000 km korgusele ja temperatuur selles on kuni 500 000 k paikese krooni tihedus on 10 aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfaaril 10 aatomit kuupmeetri kohta tsentris on paikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta spiikulate ja kromosfaariloidete keskmine kestus on 8 minutit korgus 7000 km gaasi kiirus nendes 4 kms protuberantside kestus seevastu on 12 kuud korgus kuni 40 000 km ja pikkus kuni 200 000 km paikese pinnatemperatuur on 5778 k kuid marksa kuumemad on paikese kroon kuni 18 miljonit k ja tuum umbes 157 miljonit k spiikulate ja kromosfaariloidete temperatuur on 15 000 k protuberantside temperatuur 7000 k kogu paikese aine on aarmiselt korge temperatuuri tottu plasmaolekus et paike ei ole tahkis siis poorleb ta diferentsiaalselt ekvaatoril kiiremini kui korgematel laiuskraadidel et paikese poorlemine on eri laiuskraadidel erinev siis tema magnetvalja joujooned poimuvad nii et magnetvalja silmused purskuvad paikese pinnalt valja tekitades laike ehk paikeseplekke ja protuberantse paikese aktiivsust iseloomustavad paikeseplekid paikese aktiivsus on tsukliline kui vaadata paikeseplekkide arvu on tsukli pikkus 114 aastat aga kui nende magnetvalja polaarsust siis 2208 aastat laikude labimoot on 10 000 km aga suurim seni nahtud paikeselaik oli labimooduga 185 000 km laigu keskmine sugavus on 500 km laigu tuuma ehk umbra keskmine temperatuur on 4240 k selle halo ehk penumbra temperatuur 5680 k ja laigu korval oleva fotosfaari keskmine temperatuur 6050 k laikude iga on 6 paeva kuni 112 kuud paikesevarjutuse ajal varjab kuu maal asuva vaatleja jaoks paikese osaliselt voi taielikult taieliku paikesevarjutuse ajal on taeva heledus paikese umbruses 1610 paikese heledusest seevastu kuu heledus on maalt kuule peegeldunud valguse tottu 1110 paikese heledusest monda aega arvati et paikeses toimuva termotuumareaktsiooni tekitatud neutriinode arv on ainult kolmandik teoorias ennustatust paikese neutriinode probleem ent hiljuti avastati et neutriinodel on seisumass mistottu nad saavad teel paikeselt maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks nii et lahknevus mootmiste ja teooria vahel on korvaldatud paikese otsene vaatlemine voib kahjustada silmi ja pohjustada ka pimedaks jaamist nii juhtus joseph plateauga paikesevarjutuse ajal on oht paikesesse vaadates silmi kahjustada eriti suur sest haruldane taevanahtus tekitab uudishimu ja selleparast vaadatakse heledat paikest kauem kui ohutuse piir lubaks silmade kaitsmiseks pikaajalise vaatlemise korral tuleb kasutada spetsiaalseid paikesefiltreid voi tumedat keevitusklaasi tahmane klaas diskett valgustatud filmilint jms sobivad vaid paikese vaga luhiajaliseks vaatlemiseks sest nad ei neela paikese infrapunakiirgust paikesesusteem koosneb paikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest mis tekkisid molekulaarpilve tuntud ka kui paikese udukogu kokkutombumisel 46 miljardit aastat tagasi suurem osa paikese umber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel need planeedid tiirlevad umber paikese peaaegu ringikujulisel enamvahem samatasandilisel orbiidil neli vaiksemat siseplaneeti merkuur veenus maa ja marss mida nimetatakse ka maataolisteks planeetideks koosnevad pohiliselt kivimitest ja metallidest neli valimist gaasilist hiidplaneeti on vorreldes maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad kaks suurimat planeeti jupiter ja saturn koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist kahel kaugeimal uraanil ja neptuunil arvatakse olevat tahke siseosa mis koosneb pohiliselt kivimite ja erinevat tuupi jaade nt vee ammoniaagi ja metaani segust seetottu nimetatakse neid vahel eraldi moistega jaahiiglased lisaks planeetidele on paikesesusteem koduks ka paljudele vaiksematele objektidele asteroidide voo mis asub marsi ja jupiteri vahel koosneb sarnaselt maataoliste planeetidega pohiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest teiseks regiooniks nimetatakse neptuunitaguseid objekte mis koosnevad peamiselt erinevat tuupi jaast nagu vesi ammoniaak ja metaan sinna piirkonda ja kaugemalegi jaab kuiperi voo ning kuiperi voo hajusketas paikesesusteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hupoteetiline opikuoorti pilv kuni renessansiajani usuti valdavalt et maa asub universumi keskpunktis geotsentriline maailmapilt ja erineb teistest oise taeva objektidest paikesesusteemi objektide naivaid liikumisi maalt vaadatuna peetigi nende tegelikuks liikumiseks umber maa mida arvati paigal seisvat esimesed kes spekuleerisid sarnase susteemi ule olid kreeka filosoof aristarchus ja india matemaatikastronoom aryabhatta geotsentrilise maailmapildi matemaatilise mudeli loojaks peetakse ptolemaiost geotsentrilise maailmapildi mudelit kasutati planeetide asukohtade arvutamiseks laialdaselt kuni 17 sajandi keskpaigani esimene kes geotsentrilisust matemaatiliselt eitas oli mikoaj kopernik ta pakkus valja paikesesusteemi heliotsentrilise mudeli mille jargi koik planeedid liiguvad umber paikese ringikujulistel orbiitidel juba sona paikesesusteem ise eeldab niisugust vaateviisi ent koige tahtsam oli see et umber paikese tiirlev maa osutus uheks planeetidest 17 sajandi teadlased galileo galilei johannes kepler ja isaac newton taiendasid tema maailmavaadet paljude fuusikaliste arusaamadega millega laiem uldsus lopuks noustus galileo galilei uuris teleskoobiga mitmeid taevakehi ning joudis jupiteri kaaslaste susteemi ja siseplaneetidel teleskoobis nahtavate faaside pohjal jareldusele et koik kehad ei tiirle umber maa kuigi galileo galilei vaatlused kinnitasid et maa tiirleb umber paikese ja planeedid on maasarnased taevakehad ei toonud see kohe kaasa heliotsentrilise maailmasusteemi voidukaiku koperniku mudeli pohjal tehtud arvutused andsid sageli ptolemaiose mudeliga vorreldes tunduvalt ebatapsemaid tulemusi heliotsentriline maailmapilt sai lopliku kinnituse johannes kepleri toodega milles ta tootas valja seadused mis kasitlesid planeetide liikumist elliptilistel orbiitidel isaac newton tootas valja gravitatsiooniteooria mis voimaldas kepleri seadusi kirjeldada range matemaatilise ja fuusikalise teooriana elliptilistel orbiitidel liikuvate planeetidega heliotsentriline maailmapilt voimaldas juba vaga tapselt arvutada planeetide asukohta taevas kui 19 sajandi teisel veerandil moodeti esimest korda tahtede kaugused struve veega kaugus bessel 61 cygni kaugus tehti sellest jareldus et tahed on paikesetaolised objektid mille umber voivad tiirelda ka planeedid esimesed kinnitused planeedisusteemidest teiste tahtede umber saadi 20 sajandi viimasel kumnendil relativistlik maailmamudel sai alguse albert einsteini uldrelatiivsusteooriast 1916 aastal selle teooria jargi ei asu paike kosmose keskel ja tahed ei asu sfaaris 1922 aastal leidis vene matemaatik aleksander fridman et selline universum ei saa olla tasakaalus vaid peab kas paisuma voi kokku tombuma kinnituse paisuva universumi teooriale said astronoomid 1926 aastal kui edwin hubble avastas galaktikate laialilendamise see teooria mida on taiendatud temperatuuri soojusenergia sissetoomisega ongi tanapaeva kosmoloogia alus paikesesusteemi pohiliseks komponendiks on selle keskmes asuv paike peajada taht spektriklassiga g2 mis moodustab 9986 kogu seni teada oleva susteemi massist ulejaanud massist 014 moodustavad hiidplaneedid 99 enamik suuri objekte tiirlevad umber paikese peaaegu samal tasapinnal maaga kui planeetide orbiidid on vaga ekliptilised siis komeedid ja kuiperi voo objektid tiirlevad tunduvalt suurema nurga all koik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas umber paikese nagu paike poorleb umber oma telje vastupaeva kui vaadata ulevalt alla paikese pohjapoolusele vastavalt kepleri seadustele tiirleb iga keha mooda ellipsi mille uhes fookuses on paike kehad mis asuvad paikesele ligemal liiguvad kiiremini sest paikese gravitatsioon mojutab neid rohkem elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus paikesest aasta valtel keha lahimat asukohta paikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks planeetide orbiidid on vaga vaikese ekstsentrilisusega seevastu paljud asteroidid ja kuiperi voo kehad liiguvad mooda valja venitatud ellipseid suurem osa komeete seevastu liigub piki ulimalt elliptilisi paraboolseid voi isegi huperboolseid orbiite mida kaugemal planeet voi voo asub paikesest seda suurem vahemaa on temast jargmisena asuva objektiga kui eelnevaga mone uksiku erandiga naiteks veenus asub merkuurist 033 astronoomilise uhiku kaugusel au saturn aga 43 au kaugusel jupiterist ja neptuun asub 105 au kaugusel uraanist enamikul planeetidest on oma alamsusteem umber planeetide tiirlevad kuud ja rongad peaaegu koik kuud tiirlevad sunkroonis planeediga ehk neil on alati sama poole planeedile pooratud nagu kuul peale selle on paikesesusteemis veel kaabusplaneedid naiteks veel hiljuti planeediks peetud pluuto tahkete kehade kogupindala paikesesusteemis on 1 700 000 000 km paike on paikesesusteemi koige massiivsem komponent tema arvele langeb umbes 99 kogu paikesesusteemi massist paikese suure massi 332 990 maa massi tottu on tema tuumas vaga korge temperatuur ja rohk mille tulemusena toimuvad paikese tuumas termotuumareaktsioonid termotuumareaktsioonides vabaneb tohututes kogustes energiat enamasti elektromagnetkiirguse kujul mis paikese sisemusest valja joudes kiiratakse 5800 k temperatuuriga absoluutselt musta keha kiirgusena paikese kiirgusenergia maksimum on rohelises spektriosas lainepikkusel ca 500 nanomeetrit paike on spektriklassi jargi kollane kaabustaht see nimi on veidi eksitav sest vorreldes suurema osa teiste tahtedega linnutees on paike hoopiski vordlemisi suure massi ja heledusega arvatakse et ligikaudu 85 tahtedest on paikesest vaiksemad lisaks valgusele paiskab paike laiali ka laetud osakesi plasma kujul mida kutsutakse paikesetuuleks sellised osakesed liiguvad kiirusega 15 miljonit kilomeetrit tunnis moodustades heliosfaari milles osakesed liiguvad labi paikesesusteemi vahemalt 100 au kaugusele heliopausini heliosfaari plasma moodustab suure osa planeetidevahelisest keskkonnast heliosfaari tihedusel on spiraalne struktuur mille tekitab umber oma telje poorleva paikese magnetvali maa magnetvali takistab paikesetuulel otse atmosfaari siseneda kui paikesel toimuvate aine valjapursete kaigus planeetidevahelisse ruumi joudnud laetud osakeste vood jouavad magnetvaljaga umbritsetud planeetide atmosfaaride ulakihtidesse tekivad nendes atmosfaarikihtides planeedi magnetpooluste umbruses virmalised kosmiline kiirgus parineb valjastpoolt paikesesusteemi planeetidevahelises keskkonnas asub ka vahemalt kaks kettasarnast kosmilise tolmu piirkonda tihedam neist asub paikesesusteemi siseosades ja tekitab sodiaagivalgust arvatakse et see piirkond on tekkinud tanu kokkuporgetele asteroidivoos teine asub umbes 1040 au kaugusel ja on arvatavasti tekkinud kuiperi voos toimunud mitmetele kokkuporgetele paikesesusteemi tekkimise ajast parit tolmu leidub eeskatt susteemi aarealadel opikuoorti pilves paikesesusteemi siseosa on uldnimetuseks piirkonnale kus asuvad maasarnased planeedid ja asteroidid need taevakehad koosnevad pohiliselt erinevatest silikaatidest ja metallidest paikesesusteemi siseosa raadius on vaiksem kui 5 astronoomilist uhikut maasarnaseid planeete iseloomustab suhteliselt suur tihedus kivine pind ja vahe voi puuduvad kaaslasi uhelgi maasarnasel planeedil ei ole rongaid maasarnaste planeetide pohikomponentideks on kuumusekindlad mineraalid mis moodustavad nende koored ja vahevood mantlid enamasti on neil planeetidel metallidest naiteks rauast ja niklist koosnevad tuumad kolmel maasarnasel planeedil veenusel maal marsil on piisavalt tihe atmosfaar nii et saab raakida kliimast merkuur ja marss on kaetud arvukate kraatritega vulkaanilised pinnavormid on valdavad veenusel vaga tavalised maal ning silmatorkavad ka marsil merkuur on paikesesusteemis paikesele lahim kaugus04 au paikesest ja ka vaikseim planeet 0055 maa massi merkuuril ei ole looduslikke kaaslasi ja ainukeseks geoloogiliseks nahtuseks peale kaatrite on kaljud mis on toenaoliselt tekkinud planeedi kokkutombumise ajal selle varajases faasis merkuuri peaaegu olematu atmosfaar koosneb aatomitest mida paikesetuul pinnalt ules lennutab merkuuri suhteliselt suurt rauast tuuma ja ohukest vahevood ei ole suudetud veel korralikult seletada arvatakse et planeedi valimised kihid puhiti minema hiiglasliku kokkuporkega voi noore paikese moju ei lasknud neil korralikult valja areneda veenus asub paikesest 07 astronoomilise uhiku kaugusel ja on massi poolest maaga koige sarnasem 0815 maa massi nagu maal on ka veenusel paks silikaatidest vahevoo ning rauast tuum paks atmosfaar ning pinnal toimuvad geoloogilised protsessid kuid erinevalt maast on veenus kuiv ja tema atmosfaar on maa atmosfaarist koguni 90 korda tihedam koosnedes pohiliselt susinikdioksiidist see on paikesesusteemi kuumim planeet tema pinna temperatuur kuundib 460 kraadini seda tanu atmosfaaris suurel hulgal leiduvatele kasvuhoonegaasidele veenuse tanapaevasest geoloogilisest aktiivsusest ei ole leitud kindlaid toendeid aga kuna tal puudub magnetvali mis hoiaks ara atmosfaari arakande kosmosesse siis peavad tema atmosfaari pidevalt uusi aineid andma vulkaanid veenuse pinnavormid on kujundatud uleplaneedilise vulkaanilise aktiivsuse kaigus veenusel puuduvad looduslikud kaaslased maa on suurimate mootude ja suurima tihedusega planeet paikesesusteemi siseosades maa on ainus planeet kus teada olevalt toimuvad praegu geoloogilised protsessid ja ainus koht universumis kus teadaolevalt eksisteerib elu selle vedel hudrosfaar on unikaalne maatuupi planeetide hulgas ja maa on ainus planeet kus on taheldatud laamade liikumisi planeedi pooluste piirkonnas asuvad jaast koosnevad polaarmutsid maa atmosfaar erineb suuresti teiste sarnast tuupi planeetide omast koosnedes pohiliselt 78 lammastikust ja 21 hapnikust maal on uks looduslik kaaslane kuu mis on suurim kaaslane maatuupi planeetide hulgas marss on vaiksem kui veenus ja maa 0107 maa massi ja asub paikesest minimaalselt 156 astronoomilise uhiku kaugusel marsi atmosfaar koosneb enamjaolt susinikdioksiidist ning atmosfaarirohk pinnal on vaid 06 protsenti maa atmosfaarirohust marsi pinnas on vaga ebauhtlane kaetud arvukate meteoriidikraatritega marsil asuvad ka moned suured vulkaanid teiste hulgas olympus mons paikesesusteemi koige korgem magi marsil on ka silmatorkavad orud koige suurem neist tektoonilise aktiivsuse kaigus tekkinud valles marineris marsi pinnase punakas varvus tuleneb raudiiioksiidist mida leidub koikjal pinnases marsi poolustel on polaarmutsid mis koosnevad susinikdioksiidi ja vee jaast marsil on 2 looduslikku kaaslast deimos ja phobos need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni puutud asteroidid asteroidid on vaikesed paikesesusteemi kehad need koosnevad pohiliselt mineraalidest ja metallidest asteroidide voo asub marsi ja jupiteri vahel nende orbiidid jaavad paikesest valdavalt 2349 astronoomilise uhiku kaugusele arvatakse et asteroidide voo on tekkinud paikesesusteemi algusaastatel kui jupiter oma suure gravitatsiooniga segas planeedi tekkimist asteroide voib leida igas suuruses alates monest meetrist kuni ca 1000 kilomeetrini valja suurimad asteroidid on liigitatud kaabusplaneetide hulka asteroidivoo sisaldab 12 miljonit asteroidi mille diameeter on ule uhe kilomeetri kuid vaatamata sellele ei ole kogu piirkonna mass rohkem kui uks tuhandik maa massist asteroidide voo on vaga horedalt asustatud kosmoselaevad lendavad sealt labi ilma kahjudeta asteroididest vaiksemaid paikesesusteemi vaikekehi nimetatakse meteoorkehadeks asteroidid on peavoos jaotatud gruppidesse ja perekondadesse soltuvalt nende orbiitide isearasustele asteroidkuud on asteroidid mis tiirlevad umber suurema asteroidi nad ei ole nii hasti eristatavad nagu on planeetide kuud sest monikord on nad sama suured kui asteroid mille umber nad tiirlevad asteroidivoos on ka komeetide peavoo millelt voisid komeedid maa peale vee tuua troojalased ja kreeklased on kaks asteroidigruppi mis tiirlevad umber paikese samal orbiidil jupiteriga uks grupp on orbiidil 60 kraadi jupiterist eespool teine 60 kraadi tagapool paikesesusteem valisosa koige sisemises piirkonnas asuvad hiidplaneedid ja nende kuud selles piirkonnas paiknevad ka moned luhiperioodilised komeedid neli valimist planeeti moodustavad 99 umber paikese tiirlevate kehade massist jupiter ja saturn koosnevad pohiliselt vesinikust ja heeliumist uraan ja neptuun sisaldavad rohkem jaad ja kivimeid koigil neljal on rongad kuid ainult saturni omad on maalt lihtsalt jalgitavad jupiter on koige massiivsem planeet 318 maa massi paikesest asub ta 52 astronoomilise uhiku kaugusel pohiliselt koosneb see vesinikust ja heeliumist jupiteril on 16 kuud temperatuur on umbes 140 c tuule kiirus on keskmiselt 100 ms saturn asub paikesest 95 astronoomilise uhiku kaugusel ja on tuntud oma rongaste poolest tal on palju sarnasusi jupiteriga naiteks atmosfaari koostis ja magnetosfaar kuigi ta moodustab 60 jupiteri ruumalast on ta viimasest 3 korda kergem 95 maa massi mis teeb saturnist koige vaikseima tihedusega planeedi paikesesusteemis rongad koosnevad vaga vaikestest jaa ja kivimiosakestest saturnil on ule 60 kaaslase millest kahel titaanil ja enceladusel on avastatud ka seismilist aktiivsust titaan on paikesesusteemis suuruselt teine kuu ta on suurem kui planeet merkuur ja ainuke kuu paikesesusteemis millel on tihe atmosfaar uraan on hiidplaneetidest kergeim 14 maa massi ning asub 196 astronoomilise uhiku kaugusel paikesest ta erineb teistest planeetidest selle poolest et ta tiirleb kulili uraani poorlemistelje kaldenurk on 978 kraadi samuti on tal vorreldes teiste hiidplaneetidega palju jahedam tuum mistottu kiirgab ta vaga vahe soojust uraanil on 27 teadaolevat kaaslast neptuun mis asub 30 astronoomilise uhiku kaugusel paikesest on ruumalalt uraanist vaiksem aga massilt suurem 17 maa massi ehk palju tihedam neptuunil on teada 13 kaaslast komeedid on vaikesed paikesesusteemi kehad tavaline labimoot on koigest moni kilomeeter komeedid koosnevad pohiliselt jaatunud gaasidest ja vahesest osast mineraalidest enamiku komeetide orbiidid on kas vaga suure ekstsentrilisusega ellipsid voi hoopis paraboolsed voi huperboolsed luhiperioodilistel komeetidel votab taistiiru tegemiseks aega alla kahesaja aasta pikaperioodilistel komeetidel kulub selleks tuhandeid aastaid arvatakse et luhiperioodilised komeedid on parit kuiperi voost ning pikaperioodilised opikuoorti pilvest paraboolsetel voi huperboolsetel orbiitidel olevad komeedid labivad paikesesusteemi siseosasid vaid uks kord kui komeet laheneb paikesele hakkab komeeti moodustav poorne jaine materjal aurustuma ning seejuures paiskub komeedist valja ka tolmu paikesevalgust peegeldav gaas ja tolm tekitavad komeedi saba komeedist valjuvad osakesed annavad paikesesusteemi siseosades meteoorkehade hulgale arvestatava panuse neptuuni tagune piirkond on paikesesusteemi osa mis jaab neptuunist viimasest planeedist kaugemale see piirkond on suures osas veel labi uurimata arvatakse et seal on arvukalt vaikseid taevakehi suurimal objektil on diameetriks koigest viiendik maa diameetrist ja mass on sellel vaiksem kui kuul mis koosnevad pohiliselt kivist ja jaast kuiperi voo on ulesehituselt sarnane asteroidide vooga kuid koostiselt on nad kullaltki erinevad kuiperi voo kaugus paikesest jaab 3050 astronoomilise uhiku kaugusele kuigi selles leidub mitmeid kaabusplaneete on enamik objektidest seal siiski vaikesed kuiperi voos arvatakse leiduvat ule 100 000 keha mille diameeter on ule 50 kilomeetri kuid piirkonna kogumassiks pakutakse koigest kumnendikku voi sajandikku maa massist kuiperi voo objektide orbiidid ei jargi sageli ekliptika tasandit selle piirkondade taevakehadel on leitud ka kaaslasi pluuto on kaabusplaneet ning kuiperi voo suurim objekt kui see 1930 aastal avastati siis liigitati see uheksandaks planeediks kuid 2006 aastal klassifitseeriti pluuto planeedi definitsiooni kohaselt kaabusplaneediks pluuto orbiit on vordlemisi suure ekstsentrilisusega ja on ekliptika tasandi suhtes 17 kraadi kaldus pluuto orbiidi periheel on 297 astronoomilist uhiku ning afeel on 495 astronoomilist uhiku kaugusel paikesest pluuto suurim kuu on charon kuna charoni ja pluuto massid erinevad teineteisest vahe nimetatakse seda susteemi ka vahel kaksiksusteemiks sest susteemi massikese ei asu pluuto sees lisaks charonile on pluutol veel 2 kaaslast nix ja hydra 20 jaanuaril 2016 ilmus caltechi teadlaste konstantin batygini ja mike browni artikkel kus oeldakse et suure toenaosusega on olemas uheksas planeet mille mass on maa massist 10 korda suurem mille orbiit on neptuuni orbiidist keskmiselt 20 korda kaugemal ning mis teeb tiiru umber paikese 10 00020 000 aastaga hajusketas kattub kuiperi vooga kuid ulatub palju kaugemale kosmosesse arvatakse et see on luhiajaliste komeetide allikaks hajusketta kehad on arvatavasti sattunud praegustele orbiitidele tanu neptuuni orbiidi migratsioonile enamikul kehadest asub periheel kuiperi voos afeel aga ulatub kuni 150 astronoomilise uhiku kaugusele paikesest hajusketta kehade orbiitide ja ekliptika tasandi vaheline nurk on enamasti vaga suur orbiidid voivad olla isegi ekliptika tasandiga risti ei ole olemas tapset piiri millest alates paikesesusteem lopeb ja tahtedevaheline ruum algab sest paikesesusteemi valimine piir on moodustatud kahe jou poolt paikesetuul ja paikese gravitatsioon paikesetuule moju ulatub kuni 4 korda kaugemale pluuto kaugusest paikesest seda piirkonda kutsutakse heliopausiks ja arvatakse et sealt alates tahtedevaheline ruum algabki kuid samas paikese gravitatsiooni moju ulatub tuhat korda kaugemale heliosfaar on jagatud kaheks piirkonnaks paikesetuul liigub keskmise kiirusega 400 kms labi paikesesusteemi kuni porkub tahtedevahelise tuulega milleks on plasmavoolud tahtedevahelises ruumis porkumine toimub lopusokis paikesetuule lopuosa looklaine mis asub paikese liikumise suunas paikesest 80100 astronoomilise uhiku kaugusel ja vastassuunas umbes 200 astronoomilise uhiku kaugusel looklaine piirkonnas aeglustub paikesetuul jarsult tekitades turbulentsi ning moodustades ovaalse kuju heliotupe arvatakse et see piirkond kaitub ja naeb valja sarnaselt komeedi sabaga ulatudes allatuult mitu korda kaugemale kui vastutuult kuid andmed mis on saadud kosmoseaparaatide cassini ja ibex interstellar boundary explorer abil on naidanud et see on hoopis mullisarnane sest seda mojutab ka tahtedevaheline magnetvali heliosfaari valimist piiri kutsutakse heliopausiks see on piirkond kus tahtedevaheline tuul on tugevam kui paikesetuul ehk sealt alates algab tahtedevaheline ruum hupoteetiline opikuoorti pilv on sfaariline sisaldades kuni miljard jaatunud keha see asub umbes uhe valgusaasta kaugusel paikesest ja ulatudes kuni 19 valgusaastani 100 000 astronoomilist uhikut arvatakse et siit piirkonnast on parit pikaajalised komeedid mis on sattunud sinna hiidplaneetide gravitatsiooni mojul kehad opikuoorti pilves liiguvad vaga aeglaselt praegusel ajal arvatakse et paikesesusteem moodustus veidi enam kui 46 miljardit aastat tagasi kulmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest tegemist oli tavalise tahetekke mitte mingi eksootilise protsessiga naiteks tahtede peaaegukokkuporge nagu kunagi usuti arvatakse et selle protsessi alguses toimus paikeseudukoguks nimetatava vaga suure massiga kulma tahtedevahelise gaasi ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps mitmete voi isegi paljude tihendustsentrite edasise tihenemise ja poorlemise tottu lapikuks muutuvate gaasipilve fragmentide keskele tekkisid prototahed kui prototahed tombusid niivord kokku et nende keskmes tousid temperatuurid ja tihedused piisavaks termotuumareaktsioonide algamiseks suttisid prototahed ukshaaval tahtedena uks nendest prototahtedest oli paike algselt tekkinud taheparv voi assotsiatsioon hajus vordlemisi ruttu ning praeguseks on paike suhteliselt horedalt asustatud galaktika piirkonnas gaasipilve kollapsi kaigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad uhendid mis esinesid pohiliselt tolmu kujul edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajargul tekkisid suuremad ainekogumid mis uksteisega porgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid paikese ja planeetide tekkimisest ule jaanud tahke aine on jaanud paikesesusteemi tolmu ja vaikekehadena gaas aga puhutud paikese kiirguse ja paikesetuulte poolt kaugetesse paikesesusteemi valisosadesse paikesesusteemi ja teiste kosmiliste objektide paritoluga tegeleb kosmogoonia paikesesusteem on osa linnutee galaktikast umbes 100 000 valgusaastase labimooduga spiraalgalaktikast ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tahte mille hulgas meie paike on usna tuupiline siiski on umbes 85 koigist galaktika tahtedest paikesest vaiksema massiga paikesesusteemi kauguseks galaktika keskmest hinnatakse 25 000 28 000 valgusaastat ta tiirleb umber galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb uhe taistiiru 226 miljoni aastaga paikesesusteemi orbiit paistab olevat vaga ebaharilik ta on esiteks vaga lahedane ringjoonele ja teiseks on ta peaaegu tapselt sellel kaugusel kus orbitaalkiirus vastab spiraalharusid kujundavate kompressioonilainete kiirusele nahtavasti on paikesesusteem jaanud spiraalharude vahelisse piirkonda suurema osa aja jooksul mis elu maal on eksisteerinud spiraalharudes plahvatavate supernoovade kiirgus voib teoreetiliselt planeetide pinnad steriliseerida hoides ara suurte loomade tekke maismaal et paikesesusteem ja planeet maa on jaanud spiraalharudest valjapoole voib olla tegemist ainulaadse planeediga mille pinnal on saanud tekkida suured loomad veel hiljaaegu oli paikesesusteem ainuke tuntud naide planeedisusteemist olgugi et laialt usuti teiste vorreldavate susteemide olemasolu nuudseks on avastatud mitusada eksoplaneeti voi nende susteemi kuigi nende tapsest olemusest teatakse vordlemisi vahe uheks voimaluseks planeedisusteemide kindlaks tegemiseks on tahtede radiaalkiiruste perioodiliste muutuste mis on tingitud planeetide ja tahe tiirlemisest umber uhise masskeskme analuus nii saab kindlaks teha ka nahtamatute planeetide masside alampiirid ja kaugused tahest see meetod ei voimalda praegu siiski avastada maaga vorreldava massi ja orbiidiga planeete valja arvatud kolm planeeti mis tiirlevad uhe pulsari umber samuti on avastatud planeete teiste tahtede umber mootes pikka aega tahe heledust kui planeet liigub maalt vaadates ule tahe ketta siis tahe heledus vaheneb vaga natukene maksimaalselt seni avastatud susteemidel umbes 2 varjutuste kordumisel on voimalik maarata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass see meetod annab voimaluse maarata planeetide masse koige suurema tapsusega kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid mis on suured ja asuvad oma tahele vaga lahedal planeet on suure massiga taevakeha mis tiirleb umber tahe ega tooda termotuumasunteesi abil energiat rahvusvahelise astronoomiauniooni definitsiooni jargi 24 augustist 2006 nimetatakse paikesesusteemi planeediks taevakeha mis kui taidetud on ainult kaks esimest tingimust ei ole tegemist planeediga vaid kaabusplaneediga nii on ka varem planeediks peetud pluuto kaabusplaneet sest tema umbruses on kuiperi voo hiljaaegu oli teada uksnes uheksa planeeti koik meie oma paikesesusteemis nuud aga on avastatud paikesesusteemivaliseid planeete mida 2005 aasta alguseks oli teada ule 150 astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks vaikeplaneetideks nimetatakse asteroide valdavalt arvatakse et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollabeeruvast gaasipilvest millest tekkis planeedi taht kokkutombumise kaigus muutub gaasipilv vaiksemaks ning hakkab poorlema mis omakorda muudab pilve lapikuks tekkiva paksu prototahe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed mis aja jooksul omavahel kleepudes uha kasvavad sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks mida nimetatakse planetesimaalideks arvatakse et planetesimaalide kokkuporgete ning kokkusulamiste kaigus tekivad protoplaneedid mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning valiskihid koosnevad pohiliselt erinevatest gaasidest kui tekkiv taht lopuks suttib puhutakse tahe umbrus vaga tugeva tahetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja vaga peenikesest tolmust puhtaks ajapikku kaotavad tahele lahimad voi vaiksema massiga protoplaneedid oma atmosfaarist suure osa kergetest gaasidest nagu vesinik ja heelium pohjuseks noore tahe soojendav moju ning planeetide vaike mass mille tottu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida paikesesusteemi planeete voib koostise jargi ruhmitada jargmiselt kaabusplaneedisarnased on ka moned planeetide kaaslased mis koosnevad pohiliselt jaast naiteks voib tuua paikesesusteemi hiidplaneetide jaised kaaslased jupiteri suurimad kaaslased ganymedes europa ja callisto ning mitmed saturni kaaslased koik paikesesusteemi planeedid peale maa on nimetatud vanarooma jumalate jargi planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka voi vanarooma mutoloogiast parinevate tegelaste jumalate voi william shakespearei naidendite tegelaste jargi asteroide voib nende avastajate aranagemise jargi nimetada ukskoik kelle voi mille jargi aga nimed peab heaks kiitma rahvusvahelise astronoomiauniooni nomenklatuurikogu paikesesusteemi planeedid on paikese poolt loetuna varem peeti planeediks ka kaabusplaneet pluutot mida koos tema kaaslase charoniga monikord vaadeldakse kaksikplaneedina kaksikkaabusplaneedina on valja pakutud mitu hupoteetilist planeeti nagu naiteks nibiru pluutost kaugemal ja vulkaan merkuurist paikesele lahemal mida on senini tulutult otsitud kui 1801 leiti marsi ja jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha ceres siis voeti teda uue planeedina kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju vaikesi taevakehi hakati neid koos ceresega nimetama asteroidideks et aga ceres on teistest asteroididest suurem ning on enamvahem kerakujuline mahub ta mone astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla alates 1992 aastast on leitud palju neptuunitaguseid objekte kuiperi voos moned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse orbiidi ja ehituse poolest pluutoga seetottu oleks alust nimetada neid planeetideks rahvusvaheline astronoomiaunioon ei ole uhtki neist seni siiski planeediks tunnistanud tahtsamad neist on paikesest kaugenevas jarjekorras 90482 orcus 2003 el santa 50000 quaoar easterbunny 2003ub ja sedna viimast peetakse siiski sageli kuiperi voost kaugemal paiknevaks kui sedna 2003 aastal avastati peeti seda planeediks sest tegemist oli suurima paikese umber tiirleva taevakehaga mis parast pluutot oli avastatud rahvusvaheline astronoomiaunioon sednat aga planeediks ei tunnistanud pohjus oli peamiselt selles et ta on pluutost vaiksem et aga 2005 avastati 2003ub mis on pluutost labimoodu ja massi poolest suurem siis voeti kusimus uuesti paevakorda rahvusvaheline astronoomiaunioon kuulutas 26 augustil 2006 valja planeedi definitsiooni mille jargi pluuto 2003ub e eris ja koige suurem asteroid ceres nimetatakse kaabusplaneetideks alates 1990 aastatest on avastatud hulgaliselt paikesesusteemivaliseid planeete mida nimetatakse ka eksoplaneetideks kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime oma tahele on tugevam ja seetottu on neid astromeetriliste mootmistega kergem avastada on suurem osa seni avastatud paikesesusteemivaliseid planeete sarnased paikesesusteemi hiidplaneetidega siiski pole selge kas need planeedid sarnanevad gaashiidudega ka muu kui massi poolest voi on hoopis mingit muud tuupi mis pole meie paikesesusteemis tuntud viimasele viitab fakt et moned neist planeetidest tiirlevad mooda vaga elliptilisi orbiite oma tahele vaga lahedal ning saavad seetottu palju rohkem tahe kiirgust kui meie paikesesusteemi hiidplaneedid lisaks on leitud ka kolm planeeti mis tiirlevad umber arapolenud tahe pulsariks nimetatava supernoova jaanuse ning mis on suuruselt vorreldavad maasarnaste planeetidega sarnaste planeetide avastamiseks on nasal plaanis valja tootada eriotstarbeline satelliit mis suudaks avastada maalahedase massiga planeete selliste planeetide esinemissagedus on uks muutujaid drakei vorrandis mis hindab maavalise moistuse voimalikkust vastu ootusi onnestus aga 2007 aasta aprillis teadlastel avastada ka maal paiknevate mootevahenditega esimene maatuupi planeet esialgse nimega gliese 581 c teistel planeetidel toimuv ja tundmatute planeetide uurimine on olnud uks pusiteemasid teaduslikus fantastikas vaata planeedid teaduslikus fantastikas maa on paikesesusteemi kolmas planeet paikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis kus leidub elu maa tekkis umbes 454 miljardit aastat tagasi maa biosfaar on oluliselt muutnud maa atmosfaari ja planeedi teisi abiootilisi omadusi voimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket mis koos maa magnetvaljaga blokeerib kahjulikku paikesekiirgust voimaldades elu maal tanu maa geofuusilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka sailinud arvatakse et elu planeedil maa kestab veel vahemalt 500 miljonit aastat maa on inimese ainsaks koduks peale maa on inimene kainud ainult maa kaaslase kuu pinnal inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud koiki paikesesusteemi planeete ning moned neist on praeguseks joudnud planeetidest kaugemale kandes endaga teistele voimalikele moistusega olenditele moeldud sonumeid inimtsivilisatsiooni kohta maa valispind maakoor jaguneb mitmeks laamaks mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud umbes 71 maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega ulejaanud osa koosneb kontinentidest ja saartest mille hudrosfaari moodustavad jarved ja joed elu sailimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt uhelgi teisel planeedil maa poolused on suuremalt jaolt kaetud jaaga maa ainuke looduslik kaaslane on kuu maa ja teised kosmose objektid mojutavad uksteist vastastikku eriti paike ja kuu maa saab paikeselt uhe oopaeva jooksul energiat 14910 j kuu pohjustab ookeanides loodeid kuu on ainus maa looduslik kaaslane kuu keskmine kaugus maast on 384410 km lisaks on inimesed alates 20 sajandi keskpaigast saatnud maa orbiidile palju tehiskaaslasi maad huutakse tema varvuse jargi ka helesiniseks planeediks inimeste elupaigana nimetatakse teda maailmaks maa vanus on erinevate hinnangute kohaselt 445005 miljardit aastat keemiliste mudelite pohjal mis pohinevad koige pikemate poolestusaegadega radioaktiivsete isotoopide praegusel levikul maal ning meteoriitidelt ja kuult parineva diferentseerimata materjali analuusil arvatakse maa tekkinud olevat umbes 465 miljardit aastat tagasi maa tapset vanust on keeruline kindlaks teha sest maal ei leidu tollest ajast parinevaid kivimeid maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel voi plastiline maa moodustus koos teiste paikesesusteemi planeetidega paikese umber tiirelnud tolmu ja gaasikettast maa on paikesesusteemi suuruselt viies planeet paikesesusteemi maatuupi planeetide seas on maa suurim koige tapsemalt kirjeldab maa kuju geoid kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks geoidi asemel kasutatakse tavaliselt poordellipsoidi lapikusega 1298252 747 25 maa kuju naitlikustamiseks on teda vorreldud muuhulgas sidruni tomati ouna ja kartuliga maa umbermoot on piki ekvaatorit 40 075004 km ekvatoriaalne umbermoot ule pooluste piki meridiaane 39 940638 km polaarne umbermoot nende kahe umbermoodu vahe on 134366 km keskmine umbermoot on 40 041455 km maaellipsoidi lapikus on 1298252 747 25 maa diameeter on ekvaatoritasandil 12 756270 ekvatoriaalne diameeter poolusi labival sirgel 12 713500 km polaarne diameeter nende diameetrite vahe on 4277 km maa kogupindala on 510 065 284702 km maa ruumala on 1 083 230 000 000 km maa ekvatoriaalraadius on 6378135 km maa polaarraadius on 6356750 km maa ruumalaga kera raadius oleks 6371005 076 123 km seda nimetatakse maa keskmiseks raadiuseks monedel andmetel on maa keskmine raadius ka 6372795 km maa ligikaudne mass on 5974210 kg ehk 5974210 tonni ta on paikesesusteemi maatuupi planeetide seas suurima massiga maa on kuust 81303 korda raskem kuid paikesest umbes 332 900 korda kergem keskmine tihedus on 55 gcm3 seega on maa keskmine tihedus vee tihedusest 55 korda suurem maa on paikesesusteemi maatuupi planeetide seas koige suurema tihedusega galaktika tervikuna liigub aga lovi tahtkuju suunas kiirusega umbes 600 kms maa liigub koos ulejaanud paikesesusteemiga kosmoses kiirusega umbes 201 kms 72 360 kmh herkulese tahtkuju suunas maa koos oma loodusliku kaaslase kuuga tiirleb mooda ellipsikujulist orbiiti umber paikese orbiidi ekstsentrilisus on 00167 tiirlemisperiood nn taheaasta on 365 oopaeva 6 tundi 9 minutit ja 998 sekundit maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 kmh peaaegu 29783 kms maa moodustab paikesesusteemis koos oma loodusliku kaaslase kuuga vastastikku graviteeriva osasusteemi mille massikese asub maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel orbiidi pikem pooltelg on 149 597 887 km kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda maa faase mis sarnanevad kuu faasidega maa poorleb umber oma keset labiva mottelise polaarteljemaa poorlemistelg on maa orbiidi tasandi ehk ekliptika tasandi normaali suhtes 234 kaldu poorlemistelje kalle kaldenurga tottu vahelduvad maal aastaajad maa poorlemisperiood kinnistahtede suhtes mida rahvusvaheline maa poorlemise ning tugisusteemide teenistus nimetab maa taheoopaevaks on 86164098903691 keskmise paikeseaja sekundit ehk ut1sekundit ehk 23 56 4098903691 selle aja jooksul teeb maa taispoorde umbritseva galaktilise tausta tahesusteemi suhtes taheoopaeva pikkus koigub peamiselt seetottu et aine naiteks lumikate paigutub maa pinnal umber peamiselt loodete mojul pikeneb taheoopaev uhe sajandiga 00016 s maa poorlemisperiood keskmise kevadpunkti pretsessiooni suhtes sideeriline oopaev on 1982 aasta andmetel 8616409053083288 keskmise paikeseaja sekundit 23 56 409053083288 sideeriline oopaev on seega taheoopaevast umbes 84 ms vorra luhem maa poorlemisperiood paikese suhtes maa keskmine paikeseoopaev on 86 400 keskmise paikeseaja sekundit 864000025 si sekundit et maa paikeseoopaev on praegu loodetekiirenduse tottu pisut pikem kui 19 sajandil siis iga oopaev on 02 si millisekundi vorra pikem kui 86 400 s keskmise oopaeva pikkus iersi andmete jargi on saadaval aastate 16232005 ja aastate 19622005 kohta taevakehade valja arvatud meteoorid atmosfaaris ja maalahedasel orbiidil tiirlevad maa tehiskaaslased pohiline naiv liikumine maa taevas toimub laane suunas kiirusega 15h 15min taevaekvaatori lahedal paiknevate taevakehade puhul vastab see uhele paikese voi kuu naivale labimoodule kahe minuti kohta maalt paistavad paike ja kuu labimoodult ligikaudu vordsetena maa on geoloogiliselt elav planeet mille selgeks toendiks on vaga vaike impaktstruktuuride arv vorreldes naiteks geoloogiliselt surnud kuuga kuu on meteoriidikraatreid tihedalt tais ehkki oma vaiksema massi tottu ei suuda see nii palju taevakehi ligi tommata kui maa maa impaktstruktuurid on erosiooni tottu minema uhutud mattunud setete alla voi tektooniliste protsesside kaigus havinud teadmised maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad muutuvaks omaduseks voib olla mineraloogiline ja kivimiline koostis mineraalide kristallstruktuur voi molemad korraga seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt uhtlaselt naiteks suureneb see vahevoos sugavuse suurenedes sest sugavamad vahevoo osad on tihedamad lisaks uhtlasele muutumisele esineb maa sisemuses ka teravamaid piirpindu kus seismiliste lainete kiirus muutub vaga akki ja palju sellised piirpinnad ongi maa siseehituse erinevateks uksusteks jaotamise aluseks koige uldisem on jaotus maakooreks vahevooks ja tuumaks geotermilist energiat jouab uhe aasta jooksul maa pinnale 10 j maakoor on valdavalt tahke ja ranirohke kivimiline kest mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks mandriline maakoor moodustab mandreid koosneb sette ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline selle paksud on 2570 km keskmine paksus umbes 40 km mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat oluliselt paksem on maakoor maestike ehk orogeensete voondite piires keskmisest ohem on mandriline maakoor mandriliste riftivoondite kilpide ja mandrite aarealade all reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimikihist viimast nimetatakse vahel basaldikihiks ehkki see on ebasobiv nimetus sest vulkaanilist kivimit basalti sellises sugavuses ei ole setteline pealiskord voib ka puududa nii on see naiteks kilpidel keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimitest peamiselt gneiss migmatiit ja amfiboliit nende vahele loikuvad rohked plutoonid ookeaniline maakoor moodustab maailmamere pohja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest millel lasuvad suvamere setted ookeaniline maakoor on noorem umbes 180 mln aastat ja ohem umbes 11 km ning uueneb pidevalt maakoore alumiseks piirpinnaks on 2070 km sugavusel paiknev mohorovicici eralduspind ehk moho sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevoo ulaosaga litosfaari mis on oluline moiste laamtektoonika seisukohalt litosfaar on jagunenud paarikumneks uksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks maa on ainus teadaolev taevakeha kus esineb laamtektoonika litosfaar holmab maa valimise kihi 50300 kilomeetri sugavuseni litosfaari alumiseks pinnaks on astenosfaari ulemine pind vahevoo koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sugavuseni 660 km sugavuses toimub viimane oluline hupe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevoo ja valistuuma piiri selle piirpinna jargi jagatakse vahevoo ula ning alavahevooks vahevoo ehk mantli ulemist osa nimetatakse astenosfaariks mis on poolvedelas olekus monesaja kilomeetri paksune kiht see on vahevoo kivimite ulessulamise ehk basaltse magma tekkekoht ulemine vahevoo ulatub umbes 10200 km sugavusele vahevoo ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ranist mantli alumine osa ulatub 9002900 km sugavusele vahevoo alaosas on dkiht mis ulatub vahevoo ja tuuma piirilt 220250 km korgemale see on kiht kus seismiliste lainete levikukiirus sugavuse suurenedes ei muutu maa tuum asub maa keskmes see on metallilise koostisega tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke valisosa ehk valistuum aga vedel vedela metallilise valistuuma ainese pooriseline liikumine on maa tugeva magnetvalja pohjustaja vahevoos on mitmeid vaiksemaid piirpindu kuid vaga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses toimub alles 2900 km sugavuses maa valistuumas plainete levikukiirus aeglustub jarsult slainetele on see kiht labimatu sellest voib jareldada et valistuum on vedelas olekus vedela metalli poorisvoolud valistuumas tekitavad maa magnetvalja valistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sugavusele 5200 km sugavusel muutub tuum korge rohu tottu taas tahkeks ehkki ta on ilmselt sulamispunktile vaga lahedal sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 km sugavusele levinumad maad moodustavad keemilised elemendid on maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega mistottu asuvad rasked elemendid fe ni peamiselt maa tuumas maakoor koosneb valdavalt kergematest elementidest peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad koik enamlevinud mineraalid ja kivimid maa pind on 71 ulatuses kaetud soolase vedelas olekus veega mis moodustab maailmamere ja mille keskmine sugavus on 38 km maailmamerest korgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks kokku moodustavad need maismaa maismaa keskmine korgus merepinnast on 623 m keskmine temperatuur maa pinnal on 15 c maapinna lahedal sustemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud korgeim ohutemperatuur on 58 c ja madalaim ohutemperatuur 896 c keskmine ohurohk on 101 325 pa maa on ainuke teadaolev taevakeha kus esineb elu kui mitte arvestada inimtegevust valjaspool maad praeguse teadmiste pohjal voib oelda et elu maal sai alguse ajal mil asteroidid intensiivselt maad pommitasid asteroidide langemine loppes umbes 39 miljardit aastat tagasi ja parast seda moodustus stabiilne maakoor tekkinud maakoor pidi jahtuma et vesi maal oleks vedelas olekus vedela vee olemasolu maa pinnal on meile tuntud elu jaoks hadavajalik tingimus teistelt paikesesusteemi planeetidelt pole siiani vedelas olekus vett leitud 2015 aastal teatas nasa et nad on leidnud toendeid vedelas olekus vee leidmise kohta marsilt seni vanimad ja vaieldavad margid elust on 35 miljardit aastat vanad kivistunud sinivetikad need leiti laaneaustraalia kivimitest 39 miljardi aasta vanusest groonimaa settekivimist on leitud susiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele seega vois elu eksisteerida juba siis elu teke on maad palju mojutanud eluvormide on toodetud hapnik on muutnud atmosfaari koostist algselt sisaldas see praegusest palju rohkem susinikdioksiidi kuid mitte hapnikku fotosunteesivate organismide elutegevuse kaigus moodustus hapnikurikas atmosfaar mis tegi voimalikuks aeroobse elu hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitses maad paikeselt lahtuva ultraviolettkiirguse eest mille tottu sai elu teke voimalikuks ka valjaspool ookeane taimed on muutnud maa albeedot ja energiabilanssi maal elab miljoneid liike sealhulgas inimene poola kirjandus on poola keeles kirjutatud kirjandus pjotr grigorjevits grigorenko 16 oktoober 1907 ukraina zaporizzja oblast primotski rajoon borissovka kula 21 veebruar 1987 oli ukraina paritolu noukogude liidu sojavaelane inimoiguslane ja publitsist sundis talupoja perekonnas borissovka kulas 16 oktoobril 1907 1927 astus parteisse valiti komsomoli keskkomitee liikmeks astus harkivi polutehnilisse instituuti kolmandal kursusel viidi ule kuibosevi sojavaeinseneride akadeemiasse ning lopetas selle 1934 lopetas 1939 kiitusega korgema sojavaeakadeemia ning maarati kaugida rinde juhataja asetaitjaks vottis kaugida brigaadi juhatajana osa lahingutest halhingoli joel 1939 1941 kritiseeris parteikongresil stalini sojalist luhinagelikkust mistottu ta ei saanud kindrali ametikohta vottis osa suurest isamaasojast soja ajal olid grigorenkol ebameeldivused smersiga sest saadi katte kiri sobrale milles ta kritiseeris sojapidamise meetodeid sai kaks korda haavata hoolimata oma sojalistest teenetest lopetas soja polkovnikuna parast soda kaitses kandidaadivaitekirja 1945 aastast oli frunzenimelise sojavaeakadeemia oppejoud viimastel aastatel oli seal kuberneetika osakonna juhataja kuberneetikat hakkas uurima juba siis kui see oli riigi juhtkonna poolt keelatud akadeemias tootades sattus mitu korda vastuollu moningate kolleegide ja juhtkonnaga sest ta astus valja rahvuse jargi diskrimineerimise vastu ta oli siiras leninlane ja arvas et koik hadad tulenevad sellest et stalin moonutas marksismileninismi 1959 sai ta kindralmajori auastme 7 septembril 1961 esines grigorenko parteikonverentsil moskvas noudes et dokumentidesse tehtaks parandus mis oleks suunatud sellele et likvideerida parteis tingimused mis aitavad kaasa hrustsovi isikukultuse tekkimisele temalt voeti mandaat ara ja ta viidi sojavaeakadeemiast ule kaugitta operatsiooni staabi juhatajaks 1963 rajas organisatsiooni voitlusliit leninismi taassunni eest c selles osalejad hakkasid levitama valitsusvastaseid lendlehti grigorenko kirjutisi hakati avaldama samizdatis 2 veebruaril 1964 arreteeriti ta habarovskis suudistatuna kriminaalkoodeksi 70 alusel ja viidi ule lubjankale grigorenko populaarsuse tottu ei soandanud voimud teda kohtu alla anda grigorenkole tehti serbskinimelise kohtupsuhhiaatria instituudi 4 kinnises eriosakonnas kuhu paasesid sisse ainult selle osakonna tootajad ekspertiis komisjon kuhu kuulusid moskva juhtivad psuhhiaatrid akadeemik a snezkevski teaduste akadeemia korrespondentliige g morozov ja mitu professorit sealhulgas selle eriosakonna juhataja professor d lunts panid diagnoosiks psuhhopaatia kindral suunati sundravile siseministeeriumi eripsuhhiaatriahaiglasse leningradi ta degradeeriti reameheks ning temalt voeti ara autasud ja kindralipension haiglas ta ei saanud uhtegi susti ega tabletti abikaasale oeldi et pjotr grigorenkole on maidustatud stenoteraapia vene keeles stena sein muur parast nikita hrushtshovi voimult korvaldamist grigorenko vabastati diagnoosiga terve kuigi psuhhopaatia on ravimatu haiglas oli grigorenko tutvunud dissident vladimir bukovskiga see tutvus muutis tema vaateid ma olin nainud ainult uhte teed tagasi lenini juurde ent see oli viga meie elus on toimunud poordumatud muutused ja keegi ei saa osuteid tagaai keerata 1924 ega isegi 1953 aastasse nuud avalik voitlus seaduste raames meie uhiskonna demokratiseerimise eest grigorenkost sai aktiivne inimoiguslane hoolimata vanusest ja kehvast tervisest kirjutas ta 80 artiklit ja monograafia varjatud ajalooline tode ja kuriteod inimeste vastu ta noudis kossoginilt riigi rahvuspoliitika muutmist koos kirjanik kostjoriniga kes oli olnud gulagis astus ta valja krimmitatarlaste kaitseks noudis miitingutel kohtuhoone ees kus toimusid kinnised poliitilised protsessid et nendele lubataks vaba juurdepaas auastet grigorenkole tagasi ei antud et reamehepensionist ei jatkunud tegi grigorenko abikaasa teenijatoid pestes vooraste inimeste juures porandat ja poetas vanainimesi grigorenko ise tootas laadijana koristajana ja valvurina parast 1968 aastat ei saanud ta uldse tood 2 mail 1969 soitis grigorenko lennukiga taskenti sest ta oli saanud telegrammi millega teda kutsuti protsessile inimoiguslaste ule telegramm osutus voltsituks ja grigorenko arreteeriti voimud otsustasid selles korvalisemas kohas teha uue ambulatoorse psuhhiaatrilise ekspertiisi ent kohalikest arstidest koosnev komisjon eesotsas tollase turkestani sojavaeringkonna peapsuhhiaatri professor fjodor detengoffiga otsustas uhehaalselt terve ja varem oli terve lisatud oli et tervisliku seisundi tottu ei ole grigorenkole naidustatud ekspertiis psuhhiaatriahaiglas grigorenko viidi sellegipoolest kohe uke serbskinimelisse instituuti kus ta 19 novembril tunnistati psuhhiaatrilise ekspertiisiga jalle suudimatuks ning saadeti kaliningradi oblastisse tsernjahhovi psuhhiaatriahaiglasse mis oli moeldud vaimuhaigetele kurjategijatele ja kus viibisid ravil ka mortsukad ja inimsoojad sinna jai grigorenko 1974 aastani hiljem ameerika uhendriikides tehti grigorenkole psuhhiaatriline ekspertiis mis tunnistas ta taiesti terveks grigorenko oli moskva helsingi grupi uks asutajaid ja liikmeid ning ukraina helsingi grupi liige 1977 soitis ta koos abikaasaga operatsioonile ja ravile ning pojale kulla ameerika uhendriikidesse 1978 aasta alguses voeti temalt breznevi seadlusega ara noukogude liidu kodakondsus ja ta jai elama ameerika uhendriikidesse kuigi tal polnud mingit tahtmist emigreeruda poldloosilm myosotis arvensis l hill on taim kareleheliste sugukonnast loosilma perekonnast ta on tuntud ka meelespea ehk araunustamiselille ehk araunustamindlillena ta ei ole nii suurte oitega kui naiteks aedades sageli ilutaimena kasvatatav metsloosilm ja seega ei ole tal ka vaartust iluaednike jaoks luubiga uurides selgub et poldloosilma vaikesed oied on tapselt sama ilusad kui suurte peenralillede omad ka need on taevassinised ja viie kroonlehega mille tipul on vaikene sisseloige kroonlehed on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad rattakujulise oie taim on levinud kesk ja lounaeuroopas skandinaavia lounaosas kesk ja vaikeaasias pohjaaafrikas tulnukana kasvab ka jaapanis ja pohjaameerikas eestis vaga sage ta kasvab peamiselt poldudel ja aedades umbrohuna kuid vahem ka kuivadel parisniitudel teede aares maenolvadel vahel liivikutel enamasti aga inimesest mojustatud aladel oisi tolmeldavad putukad seemned levivad loomade ja inimeste abiga poldloosilma ladinakeelne perekonnanimi on kreeka paritoluga mys tahendab kreeka keeles hiir ja otis korv arvensis tahendab pollu nii et kokku poldhiirekorv poldloosilm on uheaastane tiheda ja laialivalguva puhmastikuga taim peetakse rahvasuus ka samblaks mis levib seemnete abil taim on inimkaasleja kasvab peamiselt inimestega asustatud aladel seemneid on igal puhmal 5001000 poldloosilm eelistab veidi niisket ja varjulist kohta kuigi voib luhikest aega oitseda ka vaga paikesepaistelistes kohtades seda arvatakse pohjustavat seemnete ja juurestiku kullaltki maapinnalahedane kinnitus ta oitseb hiliskevadest suve keskpaigani lillest moodakaijaile hakkab esialgu silma vaid suur sinetav oiemeri aga lahemal vaatlusel osutub see uhtlaselt sinakas oitekompleks suhteliselt summeetriliste oitega ja varvikullaseks vaatepildiks oielehed on suhteliselt sarnased ega erine pealtnaha tavaparastest kroonlehtedest oielehed mida on harilikult viis moodustavadki oie mille keskel voib suurendusklaasiga vaadates eraldada veel mitu kihti viieseid eri varvi rattakesi ja nende keskel paiknevat kollakat oiekobarat poldloosilma lehed mojuvad veidike karedate voi kleepjatena molajad voi keeljad tombi voi luhidalt teritunud tipuga karedakarvalised lihtlehed pikkus on 17 cm laius 0515 cm ulemised lehed on rootsutud istuvad alumised ahenevad rootsuks juurmised lehed moodustavad kodariku ja kuivavad enamasti juba oitsemise ajaks taime vars on vastupidav ega kipu esimesel murdmisel jarele andma kullap see omadus aitab taimel tuultele ja vihmadele ning nii loomade kui ka inimeste kaimistele ja tegemistele vastu panna varsi on uhel taimel enamasti mitu nad on lihtsad voi juba alusel harunenud ning karvased vili on poldloosilmal munajas sile ja laikiv mustjaspruun pahklike viljad varisevad sageli koos tupega viljaraod on oietupest vahemalt 2 korda pikemad karvad on alumises osas harali ulaosas lidus paljuneb seemnetega mis levivad mooduvatele loomade karvadele ja inimeste riietele kinnitudes poldloosilm on suhteliselt karme levikuga ja need kel huvi tema vastu voiksid proovida neid ka kodus varjulistel kohtadel ja metsaalustel kasvatada igal juhul kipuvad selle taime laheduses jaama kangu voi pea uldse ara kaduma tavalised maaharijale niipalju muret tekitavad nn paris umbrohud pieter ka pierre petrus van der aa ka vander aa piiter fan der aa umbes 1659 leiden august 1733 oli hollandi kirjastaja raamatukaupmees raamatutrukkija ja geograafiliste kaartide valmistaja uheksaaastaselt asus ta toole raamatukaupmehe opipoisina aastal 1680 voi 1682 asutas pieter van der aa leidenis kirjastuse mis sai varsti maailmakuulsaks viiekumne aasta jooksul andis ta valja tohutu hulga materjali sealhulgas igasuguse kujuga atlaseid ja illustreeritud teoseid kaks neist koosnevad vastavalt 27 ja 28 koitest sisaldades ule 3000 kaardi ja tahvli pieter van der aa maa ja merekaardid ei ole enamasti esmaklassilised ja kindlasti ei ole nad originaalkaardid kuid nad on sageli vaga stiilsed ja dekoratiivsed mistottu neid kollektsioneeritakse paljud atlased tegi ta tellimustoona kasutades teiste kaarditrukkijate vanu trukivorme peale selle andis ta valja gronovi jt koostatud too vanaajast ning palju anatoomia ja matemaatikaraamatuid christiaan huygensi kuulsa teose traite de la lumiere traktaat valgusest antiikklassikuid ja antiikkeelte grammatikaid 12koitelise luksusteose thesaurus antiquitatum romanarum rooma muististe aardekamber jmt tahtsad on ka h boerhaave ja w j sgravesande teoste valjaanded ja rotterdami erasmuse kogutud teosed opera omnia paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood paleoliitikum algas ule 2 miljoni aasta tagasi kui homo habilis ja homo ergaster esimest korda tootlesid kivist tooriistu paleoliitikum loppes koos pleistotseeni lopuga paleoliitikum jaguneb vanemaks ehk alampaleoliitikumiks nooremaks ehk ulempaleoliitikumiks ja epipaleoliitikumiks eristatakse ka vanema ja noorema paleoliitikumi vahelist keskmist paleoliitikumi peenema jaotuse jargi on paleoliitikumi pohilised perioodid traditsiooniliselt on peetud paleoliitikumile jargnevaks mesoliitikumi ent arheoloogide seas on saanud tavaliseks mesoliitikumi moistest loobuda ning pikendada epipaleoliitikumi kuni neoliitikumini valja eriti lahisidas ja anatoolias kuulsad paleoliitikumi malestised on pekka himanen sundinud 19 novembril 1973 on soome filosoof oppis helsingi ulikoolis filosoofiat ja korvalainena informaatikat ja kaitses 1994 doktoritoo religioonifilosoofiast soome noorima teadusdoktorina teemal bertrand russelli valjakutse on tootanud soomes helsingi ulikoolis suurbritannias ja ameerika uhendriikides stanfordi ulikoolis ja california ulikoolis berkeleys ning teinud valiuurimistood indias hiinas ja jaapanis himanen on tegutsenud ka soome presidendi valitsuse sealhulgas haridusministeeriumi ja parlamendi nounikuna infouhiskonna alal olles pidevas dialoogis maailma juhtivate infotehnoloogiafirmadega inimkeskse infouhiskonna kusimustes viimasel ajal on manuel castells ja himanen tegutsenud infotehnoloogia ja infouhiskonna uurimiskeskuse rajamisel himaneni raamatuid on tolgitud rohkem kui 20 keelde dialoogivormis teoses himeros jutustab sokratese abikaasa xanthippe helsinglasele mis sai sokratesest hadeses kuidas sokrates otsustas hadesest pogeneda ning helsingi ulikooli filosoofiat oppima tulla ning ta parast kolmepaevast vestlust ulikooli filosoofidega arreteeriti kohtu alla anti ja hukati xanthippe annab edasi ka sokratese jutuajamise filosoofiaoppejoudude cyborgi stephen hawking paavsti johannes paulus ii unabomberi theodore kaczynski ja madonnaga madonna ciccone hakkerieetikas puuab himanen moista industrialismijargse paradigma informatsionalismi olemust arendades niiviisi edasi manuel castellsi suurteost infoajastu toostuslikkapitalistliku protestantliku eetika asemele pakub ta hakkerieetikat kui omamoodi kuberkommunismi see on uus susteem kapitalismi peal voi kuljes mis otsekui hulgab kapitalismi infouhiskonna struktuuriks on vorgustik mis tanapaeva arimaailmas valjendub naiteks dunaamilistes allhankeorganisatsioonides ja isegi koostoos konkurentidega selle vorgustiku solmed aktiveeruvad vastavalt vajadusele ja voimalusele himase jargi on hakkerieetikal kolm pohitunnust manuel castells peab hakkerite poolt toodetavaid innovatsioone kogu kultuuri arengu aluseks sotsiaalne hakkerlus algab himase arvates kas voi naiteks taimetoitlusest selle vastandi aga leiame naiteks microsofti ja arvutiprogrammide litsentseerimise naol infouhiskonnas vajame himase arvates radikaalset eelarvamusetust nagu ta seda on kohanud lastele peetud filosoofiatundides internetiajastu kriitiliseks valjakutseks peab ta ka voimet kohata teist inimest peje serbia ladina kirjas pec on linn kosovos linna serbiakeelne nimi tahendab ahi linna elanike arv oli 2003 aastal 81 800 1982 aastal 42 100 ja 1991 aastal 68 163 peje on kosovo koige laanepoolsema rajooni keskus rugova kuristiku kohal korguvate neetud magede pohjaalbaania magede jalamil pecka bistrica joe valge drini lisajoe jalamil kogukonna pindala on ule 602 km2 pec jaguneb 28 territoriaalseks uksuseks sinna kuulub 95 kula ja elanike arv on umbes 125 000 piirkonnas asuvad vanad albaania kullad vaikesed kindlused turgi saunad ja oigeusu kiriku serbia patriarhaat peale vaheste vaimulike kes elavad peci patriarhaadis on parast 1999 aasta konflikti serblased elama jaanud pohiliselt gorazdevaci kulla mis moodustab serbia enklaavi umbes 1000 elanikku ka teisi vahemusi on vahemaks jaanud piirkonnas on palju bosnialasi kes elavad aarelinnas vitomiricas margatavalt on veel mustlasi ashkalisid ja albaaniaegiptlasi albaanlased moodustavad 90 elanikest albaanlased on valdavalt moslemid kuid mones maapiirkonnas barani org glaviaicagllaviqice on ka suur katoliiklaste kogukond uro ajutise haldusmissiooni halduskeskusena on ta dukagjinimetohija rajooni keskus see holmab pecipeje gjakovicagjakove decanidecani klinakline ja istokiistogi kogukonna linnas on ehitusmaterjalide toostus keemiatoostus nahatoostus puidutoostus ja toiduainetetoostus ning kasitoo valmistatakse diivaneid peje linna on peci nime all all esimest korda mainitud 1202 keskajal asus seal peapiiskopkonna ja serbia patriarhaadi keskus ning linn oli serbia riigi keskus stefan dusan tegi 1346 peci serbia oigeusu patriarhide residentsiks turgi voimu ajal paigutati sinna taastatud peci patriarhaadi keskus oigeusu patriarhid resideerisid seal 1766 aastani pejes on olnud palju kloostreid kirikuid eraklaid ja teisi sakraalobjekte mis on sailinud kuni 1214 sajandist uks klooster ja 4 kirikut nendes on vaartuslikke freskosid linn on tahelepanuvaarne 13 sajandist parit patriarhikatedraali ning mitmete turgi moseede ja majade poolest puha nikolaose klooster 14 sajandist asus toenaoliselt peci patriarhiaadi laheduses puha lunastaja kloostri juures nagu on margitud turgi allikates selles kloostris elas ja tootas tuntud keskaegne kunstnik ja luuletaja zograaf longinos pecist kloostri juures elas ka serbia patriarh pajsije 17 sajandi esimesel poolel serbia puha sava kirik lizicas on rajatud peapiiskop nikodimi annetusena 14 sajandi teisel poolel tema surma tottu jai kirik pooleli ja ehituse viis lopule jargmine peapooskop danilo ruzica kirik asus praeguse bajrakli mosee kohal seda huuavad serblased praegugi ruzicadzamija nimi tuleb roosivarvist kirik sailis kuni turgi voimu alla langemiseni sultan mehmed ii abu fatih laskis selle lohkuda ja rajas selle kohale 1649 mosee parimuse jargi laksid ruzica oigeusu mungad parast selle lohkumist belgradi ning rajasid kalemegdani pohjapoolsele jalamile vaikese ruzica kiriku oma emakiriku malestuseks pejes olid veel puhale nikolaosele nikolale puhitsetud ivanovaci kirik puha peetruse petka kirik vaike puha gregoriose gligori kirik nunnaklooster kenavija ehk cenavija puha basileiose vasili kirik ning palju koopaeraklaid marki erakla mustade kaaride erakla ja moned eraklad pecka bistrica vasakul kaldal linnas on olnud kaks vana serbia surnuaeda esimene asus jedrinjakil kunkal pecist pohja pool 19 sajandil turklased lohkusid selle ning ehitasid selle kohale sojavaerajatise teine vana serbia surnuaed lohuti suuremalt jaolt parast teist maailmasoda sailinud osa on jaanud puutumata selleparast et ta oli kaitse all ning oli moeldud linnapargiks pejes on sundinud albaania kommunistlik poliitik mehmet shehu ning kosovo albaania arhitekt ja disainer agush beqiri paulette ivory sundinud 3 martsil 1976 londonis on muusikalilaulja sopran on manginud londoni west endis muusikalis aida on ta manginud nimiosa peet lepik sundinud 23 veebruaril 1935 tallinnas on eesti semiootik ja kultuuriteoreetik peet lepik sundis eesti pollutooministeeriumi ametnike perekonnas lopetas 1953 tallinna 10 keskkooli ning asus samal aastal oppima rezissuuri moskvas vgikis 1957 osales ta kollektiivses aruparimises mis vaidlustas 1956 aasta ungari sundmusi kritiseerinud uliopilaste eksmatrikuleerimise seetottu heideti ta instituudist valja 1957 aasta sugisest jatkas ta opinguid tartu ulikoolis eesti keele ja kirjanduse erialal ning lopetas stuudiumi folkloorile spetsialiseerununa 1962 neljaaastane opetajastaaz tallinna 19 keskkoolis ja 46 keskkoolis vaheldus luhikese televisiooni ja ametnikutooga eesti nsv korgema ja keskerihariduse komitees sugisel 1966 kandideeris edukalt moskva riikliku ulikooli filosoofiateaduskonna esteetika kateedri aspirantuuri kultuurisotsioloogia erialal kandidaaditoo pidi kujunema osaks kogu eesti elanikkonda holmavast kollektiivsest uurimusest teie ja kultuur mille alusel kavatseti valja selgitada eestlase kunstimaitse ja eelistused vaitekiri jai aga kaitsmata kahel pohjusel esiteks oli ankeet mille alusel elanikkonda kusitleti koostatud taiesti ebaprofessionaalselt peet lepik tegi ise hiljem vastava analuusi ja tuvastas paljude ankeedikusimuste mitme koguni seitsmetahenduslikkuse teiseks sattus ta moskvas pohjalikult lugema tartumoskva semiootikakoolkonna toid mis ta tahelepanu poordumatult sidusid tallinnas ei olnud tal voimalik oma semiootikahuvile leida rakendust ja nii vottis ta 1970 vastu nooremteaduri hiljem vanemteaduri koha haridusministeeriumi pedagoogika teadusliku uurimise instituudis ptuis kus ta kakskummend aastat internatsionalistliku kasvatuse uurimist simuleerides voi oma huvisid haridusministeeriumi pealesunnitud teemanimetuste varju peites luges sustemaatiliselt tartu ulikooli semiootikapublikatsioone ja suvenes kaheksa aasta jooksul pohjalikult tadzikiparsia klassikalise kultuuri problemaatikasse see too paadis ulatuslike vahetekstidega varustatud 480lehekuljelise parsia kultuuriantropoloogia koostamisega mis tekstide originaalkeeltest tolkimise mahukuse tottu on siiani avaldamata lisaks sellele koostas ta oppematerjali tadzikiparsia islamikultuuri sunnist ning suhetest euroopa kultuuriga 8 autoripoognat hiljem valis ta oppematerjali illustreerimiseks valja ka sarja tekste 3 autoripoognat mille originaalkeeltest tolkisid haljand udam ly seppel ja andres ehin ning udami reaaluste jargi pauleerik rummo koik need materjalid on trukis avaldamata avaldamata on ka kultuurisemiootikasse sissejuhatav oppematerjal gumnaasiumidele kuidas moista kultuuri 8 autoripoognat millega ta 1992 voitis haridusministeeriumi kultuurialase oppekirjanduse konkursi 20aastasest ptuis tootamise perioodist riiulile jaanud teistest kasikirjadest on mahukamad m s kagani esteetikakontseptsiooni kriitika kantiaanlikelt positsioonidelt 27 autoripoognat autori kommentaar tollal ei saanud avaldada nuud pole seda enam kellelegi vaja tanaseks on tarbetuks saanud ka marksistliku ateismi kriitika 2 autoripoognat mille kirjastus omal ajal tagasi andis kokkuvotteks peab siiski moonma et ptui perioodil labi tootatud kultuuriajalooline ja teoreetiline kirjandus on jatkuvalt olnud aluseks tema koikidele teaduslikele purgimustele tanini valja teadusliku too korvalt on lepik tegelnud ka tolkimisega vene keelest olga perovskaja maksim gorki leonid sobolev nikolai nikolski jt ja inglise keelest harold pinter eesti keelde ning ka eesti keelest vene keelde tootas 19901992 toompeal riigikantselei hariduskonsultandina ning tootab 1992 aastast tallinna pedagoogikaulikoolis parast luhiajalist 19921993 vanemteaduri ametit kasvatusteaduste instituudi arenguuuringute laboratooriumis kaitses tpu kultuuriteaduskonna noukogu ees magistritood tadzikiparsia islamikultuuri kujunemise eeldused oppematerjal kultuuriloo kursuseks astus aastateks 19931996 ja 19971999 kultuuriteaduskonna doktorantuuri maarati 1996 kultuuriteooria oppetooli juhatajaks tema doktoritoo on keskendunud kultuuriuniversaalide uurimisele tapsemini kultuuri kui intellekti semiootiliste skeemide analuusile loeb tallinna pedagoogikaulikooli kultuuri ja keeleteaduskondade uliopilastele loenguid semiootika alustest kultuurisemiootikast kultuuriuniversaalidest parsia islamikultuuri tekkest ja islamikultuuri tahendusest euroopale peet lepiku juhendamisel on oma magistritoo hindele cum laude kaitsnud hasso krull jacques lacani psuhhoanaluutilise teooria votmemoisteid tolke probleemid ja rakendus 1988 ja erik juzykain marilaste infokeskkonna moningaid aspekte 2000 ning hindele optime approbatur eike vark eesti kutselise nukuteatri ajaloost 1999 aastatel 19921994 oli peet lepik eesti akadeemilise pedagoogika seltsi esimehe asetaitja ja seltsi tallinna osakonna esimees 1995 aastast on ta euroopa kultuurifondi eesti rahvuskomitee liige ja 1999 aastast estonia seltsi juhatuse liige samuti on ta eesti semiootikaseltsi asutajaliige tema doktoritoo keskendub antikultuuri fenomenile noukogude kultuuris sellel teemal on ilmunud mitmeid artikleid voorkeelsetes semiootikaajakirjades aga ka akadeemias nr 4 2000 2001 ilmus peet lepiku koostatud uurimusi muudist ja maagiast milles leidub ka ta enda ettekanne muudi ja maagia semiootiline spetsiifika peet lepik kaitses 17 detsembril 2007 tartu ulikoolis doktoritoo universaalidest juri lotmani semiootika kontekstis juhendaja peeter torop oponent vilmos voigt too on ilmunud raamatuna sarjas tartu semiotics library pal engjelli engjelli tahendab albaania keeles ingel paal endjoli 1416 drisht 1470 oli albaania katoliku vaimulik durrese peapiiskop ja albaania kardinal kes pani 1462 kirja esimese teadaoleva albaaniakeelse lause see on ristimisvormel formula e pagezimit unte paghesont premenit tatit e tbirit e tspirit senit ma ristin sind isa ja poja ja puha vaimu nimel see vormel sisaldub ladinakeelses karjasekirjas mille peapiiskop kirjutas parast visitatsiooni mati puha kolmainu kirikusse kiri on dateeritud 8 novembriga 1462 seda vormelit pidid albaania preestrid kasutama et ristimine oleks arusaadav kohalolijatele kes ladina keelt ei moista selle vormeliga pidid ka kulaelanikud oma lapsi ristima kui nad neid kirikusse ei saanud tuua vormeli kiitis heaks 1462 matis koos olnud sinod urik on hoiul firenze laurentiuse raamatukogus selle avastas sealt 1915 rumeenia opetlane nicolae iorga pal engjelli oli skanderbegi sober kaastooline ja lahedane nouandja ta oli ulemnoukogu keshilli i larte liige ning kais skanderbegi saadikuna sageli valismaal turgi vastu abi otsimas parast skanderbegi surma saatis veneetsia pal engjelli albaaniasse et ta veenaks skanderbegi naist ja last andma kruje ja teised nende valduses olevad maad veneetsiale ule sellest tekkisid lahkhelid teiste ulikutega kes ei olnud veneetsia moju all naiteks leke dukagjini tahtis astuda labiraakimistesse turklastega veneetsia ei tahtnud lasta dukagjinit tema parusvaldustesse shkoderi umbruses mistottu veneetsia ja dukagjini vahel tekkis relvastatud konflikt pal engjellit ei tohi segi ajada 16 sajandi alguses elanud pal pjeter engjelliga kelle onu oli dhimiter frengu paul christian lauterbur 6 mai 1929 sidney ohio osariik 27 marts 2007 oli usa keemik kes koos peter mansfieldiga sai 2003 aasta nobeli meditsiiniauhinna paul c lauterbur lopetas 1951 keemia alal clevelandi korgkooli case institute of technology moni aasta hiljem sai ta samal alal pittsburghi ulikoolist doktorikaraadi ta tegi teedrajavaid ulesvotteid tuumamagnetresonantsi abil mis on praegu tahtis mitteinvasiivne meditsiinilise diagnostika tehnika 1972 kirjeldas ta magnetresonantskuvamise printsiipe ning 1973 avaldas esimese neil printsiipidel saadud ulesvotte 19631984 tootas ta new yorgi osariigi ulikoolis stony brookis alates 1985 aastast oli ta uiuc meditsiinilise informaatika keemia biotehnoloogia molekulaar ja integratiivfusioloogia ja biofuusika professor sir peter mansfield 9 oktoober 1933 london 8 veebruar 2017 london oli inglise fuusik kes sai 2003 aasta nobeli meditsiiniauhinna koos paul lauterburiga peter mansfield lopetas 1959 fuusika alal londoni ulikooli queen mary college ja sai 1962 samast doktorikraadi ta taiendas end kaks aastat usas illinoisi ulikoolis ning asus 1964 toole suurbritannias nottinghami ulikoolis hiljem oli ta seal emeriitprofessor ta tegi teedrajavaid ulesvotteid magnettuumaresonantsi alal mis on praegu meditsiinilise diagnostika mitteinvasiivne meetod 1973 avaldatud toos kirjeldas ta koos kaastoolistega magnetvalja gradiendi rakendamist magnetresonantskuvamises ta naitas kuidas signaale saab matemaatiliselt analuusida 1976 arendas ta valja taiustatud tehnika mille abil on kerge uhekorraga piltidega katta terve loigu selle pohjal arendati kummekond aastat hiljem valja vaga kiire kuvamistehnika oma toode eest on ta saanud arvukalt autasusid sealhulgas aadlitiitli 1993 peter mansfield oli aastaid abielus jeaniga ja neil on kaks tutart tema hobid olid lugemine ja lendamine tal oli kopteri juhtimise luba krahv per brahe noorem braae 18 veebruar 1602 rydboholmsi loss 12 september 1680 bogesundi lossis oli rootsi ja soome riigitegelane ning sojavaelane kes oli 16371640 ja 16481654 soome kindralkuberner per brahe osales rootsipoola sojas 16261629 teenides lopuks valja oobersti auastme oli 1629 ja 1630 maamarssal ja samast aastast riiginounik ning vestmanlandi bergslageni ja dalarna laaman parast oma hea sobra kuningas gustav ii adolfi surma 1632 aastal asus ta tegelema poliitikaga ta soosis kaubanduse arengut ja hariduse levikut asutas 1640 aastal turu akadeemia mille kantsler ta oli 16461680 ning 1649 raahe rootsi keeles brahestad linna ta tegi ettepaneku et igas linnas oleks gumnaasium ja igas vallas algkool kuninganna kristiina nooruse ajal ja ka parast kuningas karl x gustavi surma oli per brahe riigikantslerina uks regentidest tegeles pisut ka keelepoliitikaga rohutas et soomes tootavad rootslased peavad oskama kohalikku keelt tema vanemateks olid riiginounik abraham pedersson brahe 15691630 ja vabapreili elsa gyllenstierna af lundholm 15771650 tema ode ouemeistrinna margaretha brahe 16031669 oli abielus ingeri ja liivimaa kindralkuberner bengt bengtsson oxenstiernaga per brahe abiellus 1628 kristina katarina stenbockiga 16091650 kes oli gustav eriksson stenbocki 15751629 ja krahvinna beata margareta brahe 15831645 tutar gustaf otto stenbocki ode abielust sundis teistkordselt abiellus 1653 lennart torstensoni lese beata de la gardiega 16121680 kes oli ekholmi vabaharra johan de la gardie ja steninge vabaproua catharina christiernsdotter oxenstierna maetud 1625 tutar narva linnuse ja laani asehaldur 1584 krister gabrielsson oxenstierna 15451592 tutretutar perekond genus on bioloogias liigist korgemalseisev takson millesse kuulub uks liik voi mitu morfoloogiliselt sarnast liiki perekonda kasutatakse elavate ja fossiilsete organismide bioloogilises klassifikatsioonis perekond ja korgemad taksonoomilised astmed nagu sugukond on kasutusel elurikkuse opetuses eriti just fossiilide uuringutes sest neid ei ole alati voimalik taielikult identifitseerida liigilisel tasandil perekonnal ning sugukonnal on tavaliselt pikem stratigraafiline ulatus kui liigil seetottu on parem uurida fossiile teisel voi kolmandal tasemel vastavalt siis perekond voi sugukond perekonna koostis on taksonoomiliselt kindlaks maaratud termin tuleb ladinakeelsest sonast genus jareltulijad perekond sugu binomiaalse klassifikatsiooni skaalal jargneb perekond liigile perekonnale jargneb sugukond perekonna klassifikatsioonil on oluline roll binaarses nomenklatuuris ning see on bioloogilise nomenklatuuri susteemi alus liigi nimi koosneb perekonnanimest mis kirjutatakse alati suure tahega ja liigiepiteedist mis margitakse vaikese tahega naiteks homo sapiens milles homo tahistab perekonda ja sapiens liigi epiteeti nimede teadusliku kirjapaneku binaarne nomenklatuuri reeglid on paika pandud nomenklatuurikoodeksis nimi soltub sellest millist tuupi organismiga on tegu ja millisesse riiki ta kuulub ladinakeelne teaduslik nimetus voimaldab kasutada liiginimesid rahvusvaheliselt kuna sellest saavad aru eri rahvustest teadlased ladinakeelsete nimetuste kasutamine uhise teaduskeelena vahendab segadust mis voib tekkida tavanimede kasutusega kus uhel sonal voib olla mitu tahendust naiteks elk tahendab inglise keeles nii potra kui ka hirve voi kui uhel isendil on mitu nime naiteks janes ja haavikuemand erandjuhtudel voivad monede riikide taksonoomid maarata perekondi erineva nomenklatuurikoodi jargi liigi uldnimetus voib sisalduda madalamate taksonite nimede koostises naiteks canis lupus on halli hundi teaduslik nimetus perekond canis on perekonna uldnimetus koertele ja tema lahimatele sugulastele ja lupus tahistab spetsiifilist epiteedinimetust hundi jaoks kasutatakse liigilisel tasemel nimetustes sarnaselt on canis lupus familiaris kodustatud koera nimetus korgemate tasemete taksonoomiliste gruppide nimetused tulenevad sageli perekonna nimetusest nagu naiteks sugukond canidae tuleb nimest canis loomulikult pole mitte koik korgemate taksonite nimetused tuletatud perekonna nimedest naiteks kiskjaliste nimetus carnivora maarab ara millisesse seltsi koer kuulub uhe riigi piires on lubatud anda ainult uks teaduslik nimetus sama nime ei voi kasutada korduses naiteks jargmisel taksonoomilisel tasandil nii voib teha aga erinevates riikides kuigi see on mahalaidetud loomanimetuste nomenklatuuri rahvusvahelise koodi reeglites ja taimede nomenklatuuri rahvusvahelises koodis on siiski umbes viis tuhat nimetust mis on kasutusel erinevate taksonite kirjeldamisel naiteks anura on nimetus konnade seltsi jaoks samuti kasutatakse seda sama nimetust uhe taimeperekonna nimetuseks aotus tahendab nii perekonda kuldoad kui ka ooahve oenanthe on perekonna nimetus nii kivitaksile linnuriigist kui vesiputkele taimeriigist prunella on perekonna nimetus raatile linnuriik samamoodi kabiheinale mis kuulub taimede hulka ja viimaks proboscidea on seltsi nimeks elevantidele samas ka perekonna nimetuseks saatanakuunele taimeriik sama riigi piires voib uht konkreetset nimetust kasutada ainult korra see seletab ka miks perekond nokkloom on nimetatud kui ornithorhynchus george shaw nimetas selle algselt platypus 1799 aastal kuid see nimi oli johann friedrich wilhelm herbsti poolt juba 1793 aastal antud ambroosia mardikate grupile nimetusi mis on vormilt uht tuupi aga rakenduvad erinevatele taksonitele kutsutakse homonuumideks kuna mardikas ja nokkloom on molemad loomariigi esindajad ei saanud nime platypus kasutada molemal puhul aastal 1800 nimetas johann friedrich blumenbach nokklooma umber ornithorhynchus teaduslike nimetuste reeglite ehk binaarse nomenklatuuri jargi peaks perekondade nimede moodustamisel olema kindel vorm praktikas on paljud perekonnad endiselt vana nimega ehk nad kuuluvad uude seltsi voi sugukonda mis eeldaks ka nime muutmist kuid eksisteerivad endiselt vana nimega mis nomenklatuurikoodeksi jargi pole enam oige zooloogias maaratakse liikide nimed holotuubi liigi kirjeldusele aluseks olnud isend jargi rohkem infot liikide nimetamise susteemi kohta leiab vaadates klassifikatsiooni voi nomenklatuurikoodeksit taksonoom peaks perekonna kirjeldamisel jargima kolme kriteeriumit poliitika on protsess mille kaigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena joutakse otsusteni poliitiliste otsusteni mis maaravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis voi gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid enamasti peetakse poliitikast raakides silmas riike voi riikidevahelisi suhteid mojutavate otsuste tegemist milles osalevad poliitikud ja parteid poliitika tahendab siiski ka muude sotsiaalsete gruppide sealhulgas ettevotete ja organisatsioonide vahelisi ja siseseid voimusuhteid puudutavaid otsuseid kuigi algselt on poliitikat seostatud ainult avaliku sfaariga on seda moistet ule kantud ka erasfaarile poliitiliste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid huvigrupid parteid organisatsioonid ja uksikisikud kasutades argumenteerimist ja aktsioone poliitilise tegevusel tulemusel saavad isikud parteid organisatsioonid jne voimule riigis ja omandavad mojuvoimu uhiskonnas vajadus poliitika jarele tuleneb sellest et sotsiaalsetes gruppides sealhulgas uhiskonnas on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte ehk teiste sonadega on olemas sotsiaalne konflikt poliitiliste otsuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe mis eeldab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel sellel lehekuljes on loetletud politoloogiaalased artiklid vikipeedias paavstide loend loetleb paavstid kronoloogilises jarjekorras varasematest hilisemateni loend tugineb vatikani ametlikule versioonile kuid erandiks on stephanus ii 752 kelle ajaloolisus on vaieldav vastupaavstid on loetletud vastupaavstide loendis aastatel 7561870 olid paavstid uhtlasi paavstiriigi ja alates 1929 aastast vatikani riigipead sellest tulenevalt on siinne loend ka paavstiriigi riigipeade loend ja vatikani riigipeade loend avidius cassius imperator caesar successi publius helvius pertinax augustus sunninimi publius helvius pertinax 1 august 126 28 marts 193 oli vanarooma keiser 1 jaanuarist 193 kuni surmani morvati sodurite poolt pescennius niger imperator caesar annii fusci caius pescennius niger iustus augustus sunninimi lucius pescennius niger 140 19 aprill 194 oli vanarooma keiser 9 aprill 193 surmani hukati marcus clodius pupienus maximus keisrina imperator caesar maximi marcus clodius pupienus augustus 164 29 juuli 238 rooma oli rooma keiser 238 aastal pupienuse paritolu on ebaselge historia augusta andmetel parines ta plebeide hulgast ning oli ametilt sepp voi vankritegija herodianuse sonul oli ta siiski patriits ta tegi kiiret karjaari esmalt sai temast sojatribuun ja seejarel preetor jargnevalt oli ta bituunia ja pontose prokonsul ning ahhaia ja gallia narbonensise provintsi propreetor seejarel oli doonau aares leegionilegaat ning valiti 205 voi 217 aastal konsuliks consul suffectus parast seda oli germania legaat 234 aastal sai ta teist korda konsuliks 238 aastal valis senat ta koos balbinusega keisriks pretoriaanid morvasid ta kolm kuud hiljem philippus araablane ladina keeles philippus arabs ametlik nimi valitsejana imperator caesar marcus iulius philippus augustus sunninimi marcus julius philippus 204 september 249 oli vanarooma keiser martsist 244 kuni surmani ta oli parit araabiast gordianus iii ajal oli ta pretoriaanide prefekt ja sai tema troonijarglaseks ta solmis parslastega rahu sodis 245247 doonau aares gootide jt germaani hoimudega ning paljude usurpaatoritega raskest sise ja valispoliitilisest olukorrast hoolimata laskis ta 21 aprillil 248 suure pidulikkusega tahistada rooma asutamise 1000 aastapaeva ta langes lahingus vastukeisri deciusega verona lahedal preetor oli vanarooma magistraat kes vastutas peamiselt oigusemoistmise eest sona praetor tahistas meest kes laheb enne teisi kui seda votta sonasonalt siis see tiitel voib parineda armeest kuid hiljem kasutati seda tsiviilvallas parast reforme 360 aastatel ekr kandis seda tiitlit patriitsist magistraat kes vastutas peamiselt oigusemoistmise eest kuid vois juhtida ka sojavage olles konsulite noorem kolleeg preetor jai harilikult rooma kui konsulid sojavagedega sotta laksid hiljem lubati preetoriks saada ka plebeidel aastal 242 ekr loodi ka teise ainult itaalia eest vastutava preetori ametikoht nimetusega praetor peregrinus voorastepreetor esimene preetor praetor urbanus linnapreetor jai rooma aastal 227 ekr lisati veel kaks preetorit kes vastutasid vastavalt sitsiilia provintsi ning sardiinia ja korsika provintsi eest parast provintside loomist hispaanias hispania citerior ja hispania ulterior 197 ekr kasvas preetorite arv kuuele preetorid valiti tsenturiaatsetel komiitsidel comitia centuriata see oli rahvakoosolek milles osalesid rooma elanikud vastavalt varandustsensusele alates seadusest lex vibia annalis 180 ekr oli preetori noutav miinimumvanus 40 aastat veidi hiljem sai praetor urbanus uue ulesande ta pidi juhatama kohut mis moistis kohut korrumpeerunud kuberneride ja valitsejate ule parast sullat kasvas preetorite arv 8 voi 10le parast julius caesarit oli see kas 10 voi 12 keisririigi ajal koikus preetorite arv 10 ja 18 vahel miinimumvanust alandati 30le ja preetorile lisati veel uks ulesanne ta pidi maksma maksu rooma mangude tarbeks preetoril oli kuus ihukaitsjat liktorit lictores ja tal oli lubatud kanda lilla aarisega toogat vajab taiendamist propreetor oli vanarooma magistraat endine preetor provintsi eest vastutavates ulesannetes sarnaselt prokonsuliga kaitus propreetor nii nagu ta oleks olnud endine pro ametlik magistraat tal olid koik preetori voimutaiused ja ta oli tegelikult nagu endine preetor kelle valitsemisaeg lihtsalt pikenes prorogatio vanim teadaolev propreetor tegutses 241 ekr propreetori staatus levis parast hannibalivastast soda parast sullat pidid koik preetorid parast ametiaja loppu linnast lahkuma ja valitsema provintsis propreetoritena sellest ajast olid propreetorid sisuliselt rooma provintside kubernerid keiser augustus oli ametlikult paljude provintside kuberner neid valitses ta saadikute kaudu keda kutsuti legatus augusti pro praetore nad teenisid oma ametis tavaliselt 36 kuud prefekt on voi on olnud mitme ametimehe nimetus prefekt oli rooma ametnik kelle maarasid ametisse magistraadid voi keiser sona praefectus tahendab see kes seisab teiste ees prefekt oli ametnik kes oli maaratud ametisse magistratuuri poolt kindlaks maaratud ametiajaks ja kindla ulesandega mandatum algselt oli see sojavaeline ulesanne naiteks abivagesid juhtis prefekt ja praefectus castrorum oli garnisoni komandor keisririigi ajal oli prefektide maaramise oigus ainult keisril sellel ajal levisid laialt tsiviilprefektid ometi sailis prefektidel alati teatud side militaarsusega senaatorite kategooriast on teada jargmised prefektid kvestorite kategooriast on teada jargmised prefektid pikomeeter luhend pm on sisusteemi kuuluv pikkuse mootuhik mis vordub 10 ehk 0000000000001 meetriga seda mootuhikut kasutatakse tavaliselt aatomi mastaabis pikkuste mootmisel aatomi labimoot on vahemikus 50 kuni 600 pm vesiniku aatomi labimoot on 50 pm heeliumi aatomil 62 pm aatomituuma labimoot on umbes 01 pm rontgenikiirte luhemad lainepikkused on umbes 5 pm valgusmikroskoobiga on voimalik naha struktuure mille labimoot algab 500 000 pm 1 pm 1 10 meetrit 1 pm 1000 femtomeetrit 100 pm 1 ongstrom 1000 pm 1 nanomeeter probus imperator caesar dalmatii marcus aurelius probus augustus sunninimi marcus aurelius probus 19 august 232 sirmium oktoober 282 oli vanarooma keiser juulist 276 kuni surmani lisanimed gothicus maximus 277 germanicus maximus 279 parthicus persicus maximus 279 medicus maximus 279 ta vottis osa keisrite valerianuse gallienuse claudius ii ja aurelianuse sojakaikudest tacitus maaras ta itta kuberneriks keisriks kuulutasid ta tema oma vaeosad parast eelmise keisri tacituse surma ta voitis tacituse venna florianuse kelle sodurid kuulutasid keisriks laanes septembris 276 samuti vastukeisrid saturninuse proculuse ja bonosuse 280 ta saavutas luhiajalist edu voitluses frankide alamannide vandaalide ja parslaste vastu probus tuhistas domitianuse keelu kasvatada viinamarju valjaspool itaaliat ning aitas sellega kaasa viinamarjakasvatuse levikule probuse ideaal oli sojavae kaotamine ja riigi valitsemine ainult seaduste joul ta rakendas sodureid rahu ajal ehitustoodel selle peale muutusid sodurid rahulolematuks ning tapsid probuse pohjakorea ametlikult korea rahvademokraatlik vabariik on riik aasias korea poolsaare pohjaosas 38 laiuskraadist pohja pool lounas piirneb see lounakoreaga 238 km umbes 4 km laiust piiritsooni millega kuni 1948 aastani moodustas uhise riigi pohjas piirneb pohjakorea peamiselt hiinaga 1416 km maismaapiiri ja luhike piiriloik 19 km on tal ka venemaaga pohjakorea koige tavalisem kohalik nimi on buk choson pohja choson lounakoreas kasutatakse pohjakorea kohta tavaliselt nime buk han pohjahan sona han vihjab jumala sudamele parast inimese pattulangemist selle nimega tuuakse paralleel et ka jumal valutab sudant pohjakorea saatuse parast pohjakorea on kommunistlikku ideoloogiat jargiv totalitaarne riik riiki juhib diktaator kim chongun kes on ainukese partei korea toopartei peasekretar ja ta paris voimu oma isalt kim chongililt parast tolle surma kim ilsong on kuulutatud riigi igaveseks presidendiks riigis valitseb tema isikukultus sarnaselt lounakorea haldusjaotusega kasutatakse pohjakoreas do de si de gun ide ja eup ide susteemi kuid erinevus on ainult provintsistaatusega linnades mida on kaks ja neid kutsutakse jikhalsideks ainsuses jikhalsi 99998 pohjakorea rahvastikust moodustavad korealased peale korealaste elab pohjakoreas vaikesearvuline hiinlaste kogukond muude rahvuste esindajaid eelkoige jaapanlasi on uksikuid pohjakorea soovib arendada oma raketiprogrammi kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu hoolimata monede riikide vastuseisust tegi pohjakorea 5 aprillil 2009 raketikatsetuse mis katsetust jalgivate riikide andmetel ebaonnestus hiljem on pohjakorea teinud mitmeid edukaid raketikatsetusi sh rakettide kosmosesse laskmist kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust inimesi esemeid keskkonda kujutav kunst pierre menard on fiktiivne autor jorge luis borgese kirjatukist pierre menard don quijotei autor pierre menard autor del quijote 1939 kelle tahelepanuvaarseimaks saavutuseks oli miguel cervantese romaani don quijote uuesti kirjutamine pierre menard sundis 20 sajandi alguses petar ii petrovic njegos serb ii 13 november vana kalendri jargi 1 november 1813 njegusi 31 oktoober vana kalendri jargi 19 oktoober 1851 cetinje oli montenegro valitseja alates 19 oktoobrist 1830 montenegro ja ranniku metropoolia piiskopkonna valitseja piiskop samuti luuletaja tema kodanikunimi oli radivoje tomov petrovic huudnimega rade tema vanemad olid petrovicide dunastiasse kuuluvad tomo marko ja ivana prorokovic petrovic selle dunastia kaes oli sajandeid olnud montenegro vaimulik ja osaliselt ilmalik voim tal oli kaks venda pero ja jovan ning kaks ode petar sai hariduse cetinje kloostris kuhu onu petar i petrovic laskis ta elama panna nahes temas oma jareltulijat 17aastaselt sai ta onu surma jarel montenegro valitsejaks sel ajal ei olnud montenegro tanapaeva moistes riik sest piiskoppi tunnistati eeskatt vaimuliku peana riigipiir oli kindlaks maaramata montenegro ei olnud ametlikult tunnustatud moned montenegro hoimud tunnistasid ilmaliku voimuna austria moned turgi ja moned cetinje keskvalitsust nahes vajadust muuta montenegro moodsaks riigiks lepitas ta vaenutsevad hoimud seadis sisse senati valitsuse ja kohtud hakkas makse koguma tugevdas piire ehitas teid rajas koole ja trukikodasid tema luulest on koige kuulsam poeem magiparg petar ii suri cetinjes tuberkuloosi ta maeti vaiksesse kabelisse lovceni mael hiljem rajati sinna mausoleum trooni paris tema vennapoeg danilo ii petrovic onnistatud olgu see kelle nimi elab igavesti hea pohjus oli tal olla elus kui mu naine minult kusib kus ma tana olin siis ma utlen talle et olin soola kulvamas ja hada talle kui ta ei usu mis on inimene ja olla inimene on tema saatus vaike olend keda maa tihti petab ometi ta naeb et maa ei ole tema jaoks kas tegelikkus pole mitte moistatuslikum kui unenagu pyrrhon purron elisest umbes 360 ekr 270 ekr oli vanakreeka filosoof keda tavaliselt peetakse esimeseks skeptikuks ja kes oli tema jargi nimetatud koolkonna purronismi rajaja diogenes laertios utleb apollodorost tsiteerides et pyrrhon oli algul maalikunstnik ning tema pilte vois naha uhes elise gumnaasiumis hiljem hakkas ta demokritose teoste mojul filosoofiks stilponi opilase brysoni kaudu tutvus ta megara koolkonna dialektikaga pyrrhon vottis koos anaxarchosega osa aleksander suure retkedest idamaadele ning oppis indias gumnosofistidelt ja parsias maagidelt paistab et ta vottis ida filosoofidelt ule uksildase elu naasnud elisesse elas ta vaeselt kuid elislased ja ka ateenlased austasid teda vaga ta sai ateena kodakondsuse tema opetused on teada pohiliselt tema opilase phleiose timoni sillograafi satiirilistest kirjutistest tema opetuse pohiprintsiipi valjendab sona akatalepsia mis tahendab voimatust teada asju nende enda loomuses igale vaitele saab sama oigustatult vastu seada vastupidise vaite seetottu tuleb sailitada intellektuaalse kahevaheloleku hoiak timon valjendas seda nii uhtki vaidet ei ole voimalik teada paremini kui monda teist need tulemused kaivad elu kohta uldse et midagi teada pole voimalik siis ainuke oige hoiak on ataraksia meelerahu et teadmine on voimatu ja seda isegi omaenda teadmatuse voi kahtluse kohta siis tark inimene peaks tombuma endasse valtides pingeid ja meeleliigutusi mis tulevad tuhistest ettekujutustest tegemist on agnostitsismi esimese ja koige radikaalsema valjendusega filosoofia ajaloos selle jarelmid eetikas on vorreldavad stoikute ja epikuurlaste tuunuse ideaaliga poola praegune haldusjaotus kehtib alates 1 jaanuarist 1999 selle jargi jaguneb poola 16 vojevoodkonnaks wojewodztwo mis jagunevad omakorda maakondadeks powiat mis jagunevad veel valdadeks gmina riigihalduspiirkondadena on uued vojevoodkonnad kaibel juba 1990 aastast 1999 aastast on nad ka omavalitsusuksused uued vojevoodkonnad asendasid 49 vojevoodkonda mis kehtisid alates 1 juulist 1975 ka sodadevahelises teises poola vabariigis 19181939 oli 16 vojevoodkonda praegused vojevoodkonnad pohinevad laias laastus poola ajaloolistel piirkondadel eelmine haldusjaotus oli orienteeritud suurematele keskustele mille jargi vojevoodkonnad ka nimetati uute vojevoodkondade pindalad ulatuvad alla 10 000 ruutkilomeetrist opole vojevoodkond ule 35 000 ruutkilomeetrini masoovia vojevoodkond ja elanike arv 1 miljonist lubuszi vojevoodkond ule 5 miljonini masoovia vojevoodkond haldusreformi eesmark oli luua suuremad regioonid mis saaksid parast euroopa liitu astumist teiste regioonidega konkureerida endised vojevoodkonnad olid liiga vaikesed et raha tohusalt kasutada uue haldusjaotuse kehtestamisega kaasnesid arvukad arutelud moned ettepanekud nagid ette vaiksema arvu vojevoodkondade loomise koige sagedamini raagiti 12 uuest vojevoodkonnast vahem pooldajaid oli ettepanekutel luua 25 vojevoodkonda voi sailitada 49 vojevoodkonda uksuste arvu suurendati paljude protestimeeleavalduste tottu naiteks opoles ja kielces lubuszi ja kujawypomorze vojevoodkonnas otsustati et vojevood ja seimik jaavad eri linnadesse oli ettepanekuid taiendavate vojevoodkondade naiteks keskpomorze vojevoodkonna moodustamiseks podkarpacie vojevoodkond on 1 jargu haldusuksus vojevoodkond poolas vojevoodkond jaguneb neljaks maakonna oigustega linnaks ja 21 maakonnaks podlaasia vojevoodkond on haldusuksus vojevoodkond poolas vojevoodkond jaguneb kolmeks maakonna oigusega linnaks ja 14 maakonnaks percy bysshe shelley 4 august 1792 8 juuli 1822 oli inglise romantiline luuletaja kelle kuulsate luuletuste hulgas on ozymandias ode to the west wind ja to a skylark shelley sundis vaga joukas sussexi maaaadli perekonnas baronetitiitli parijana ta sai hariduse eton collegeis ja oxfordi ulikooli university collegeis tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan zastrozzi 1810 milles ta valjendas oma ateismi kelm zastrozzi kuju kaudu samal aastal avaldas shelley koos oma oega raamatu original poetry by victor and cazire oxfordis oppides andis ta valja luulekogu posthumous fragments of margaret nicholson voibolla tegi kaastood kaasuliopilane thomas jefferson hogg 1811 avaldas shelley pamfleti ateismi paratamatus the necessity of atheism mille parast ta pidi koos hoggiga oxfordist lahkuma isa sekkumisel oleks ta voinud ulikooli edasi jaada kui ta oleks oma vaadetest lahku oelnud ta keeldus ning see viis taieliku suhete katkemiseni isaga aastal 1811 pogenes shelley sotimaale ning abiellus kohvikupidaja tutre harriet westbrookiga seejarel siirdus ta jarvepiirkonda kirjutama kuid varsti parast seda kulastas iirimaad et kirjutada poliitilisi pamflette 1813 avaldas ta poeemi queen mab a philosophical poem see oli mojutatud briti filosoofist william godwinist ning valjendas tolle radikaalset filosoofiat shelley kes oli onnetus abielus armus godwini ja mary wollstonecrafti tutresse marysse juulis 1814 pogenesid nad mandrile labides prantsusmaa ja joudes sveitsi kuue nadala parast sai neil raha otsa ja nad naasid inglismaale piim on toitev vedelik mida toodavad emaste imetajate piimanaarmete koed see on vastsundinute pohiline toit enne seda kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida koige sagedamini moistetakse eestis piima all lehmapiima piima tootmise kaitlemise ja tootlemisega seotud majandusharu nimetatakse piimanduseks piim on emulsioon mis koosneb suuremalt jaolt veest ent sisaldab ka valku rasva susivesikuid vitamiine ja mikroelemente piima koostis on imetajate eri liikidel vaga erinev naiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi mis on pohiline suhkur selle koostises seevastu lehma piimas on vahem suhkrut ja rohkem valku susivesikud leiduvadki piimas uldse eranditult suhkrutena millest tahtsaim on laktoos ehk piimasuhkur loomaliikidel kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama naiteks vaaladel ja jaakarudel sisaldab piim eriti palju rasva valku ja susivesikuid mone imetaja eriti lehma kitse lamba ja puhvli piima koguvad inimesed toiduks piima kas juuakse tavaliselt parast pastoorimist voi toodelduna piimasaadusteks naiteks koor voi jogurt juust soir kohupiim rjazenka kui varske piim jaetakse moneks ajaks seisma siis laheb ta hapuks seda pohjustab fermentatsioon piimhappebakterid muudavad piimasuhkru piimhappeks seda fermentatsiooniprotsessi kasutatakse mitmete piimatoodete valmistamisel ka pastooritud lehmapiim laheb hapuks kui seda ei hoita kulmutuskapis 14 kraadi juures piima hapnemist saab ara hoida tootlemisega ultrakorgel temperatuuril niiviisi toodeldud piima saab avamata kujul sailitada valjaspool kulmutuskappi mitu kuud inimese rinnapiima peetakse tavaliselt imikute peamiseks toiduks see sisaldab inimene eriti euroopa ja osalt ka aafrika paritoluga inimene joob erinevalt teistest imetajatest piima ka parast imikuiga voime seedida piimas sisalduvat laktoosi ka taiskasvanuna on geneetiliselt hiline umbes 8000 aastat vana ning on toenaoliselt tekkinud levinud piimaveisekasvatuse pohjal nimetatud piirkondades laktoosi seedimiseks on tarvis ensuum laktaasi mida toodetakse esimestel elukuudel kull koikide inimeste organismis kuid mille tootmine enamikul inimestel parast imikuiga lakkab kui enamik euroopa paritolu inimesi talub piima siis enamikul aasialastel ameerika poliselanikel ja aafriklastel tekivad laktoositalumatuse tottu seedehaired puhitused kohulahtisus kuid need inimesed voivad puuduva ensuumi laktaasi tablettidena sisse votta piima pollumajanduslik kogutoodang on umbes 500 miljonit tonni aastas millest umbes 85 moodustab lehmapiim koige suuremad piimatootjad on usa india ja venemaa nii moneski kultuuris mis parineb pohiliselt karjastest ja nomaadidest on piimaloomapidamine piim ja piimasaadused naiteks juust jogurt toitumises kesksel kohal kuid on ka rahvaid kes peale rinnapiima uldse piima ei tarvita piimatarbimine kasvab maailmas joudsalt kuid ulekaalukalt piimasaaduste kujul toiduainetetoostus tootleb piima arvukates vormides alates pagaritoostusest ja jaatisetoostusest kuni lihatootlemiseni ning konservitoostuse ja kulinaariatoostuseni valja eestis toodetakse paevas umbes 2000 tonni lehmapiima samas on probleemina valja toodud kohaliku piimatoostuse vaikest tootlemisvoimekust mis sunnib kohalikke tootjaid osa piima toorpiimana eksportima eestis toodetud joogipiimast ule 90 moodustab 25protsendilise rasvasisaldusega piim 25 martsil 2004 kiitis euroopa liidu piima ja piimatoodete korralduskomitee heaks maaruse eelnou mille kohaselt eesti voib jatkata 25protsendise joogipiima tootmist ja kasutamist kuni 30 aprillini 2007 25protsendilist joogipiima voib turustada ainult eestis ning ainult eestis toodetud ja toodeldud piimast eestis lupstava piima rasvasisaldus on 3850 eestis on peaaegu ainuke piimaandja lehm ka keskeuroopas on pohiline piimaandja lehm peamiselt magedes ka lammas vt lambapiim ja kits vt kitsepiim peamiselt aasias veel puhvel vt puhvlipiim ja ka hobune vt hobusepiim kohati ka eesel kaamel ja jakk lounaameerika andides harva ka laama arktikas kasutatakse ka pohjapotrade piima et varsket piima paremini sailitada seda kuumutatakse selleks on mitmeid menetlusi pastoorimine millega saadakse tavalist piima ja ultrakorgrohukuumutamine et piima seismisel rasv eraldub veest siis seda takistatakse homogeniseerimisega ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil sailivaks teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks ka arvukad hapupiimasaadused nagu hapupiim jogurt keefir kumoss ja pett aitavad muuhulgas piima sailitada piima saab toodelda arvukateks piimasaadusteks naiteks voiks juustuks ja kohupiimaks tootlemiskohti kus piima ka sailitamiseks toodeldakse nimetatakse meiereideks piimatoostusteks ja juustutoostusteks vaieldakse kas lehmapiima joomine on taiskasvanud inimese tervisele otseselt kasuliku toimega voi mitte kuigi on uldtunnustatud et lastele on see kasulik piima kull kiidetakse sageli selle parast et see sisaldab palju kaltsiumi mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja narvide talitlemiseks kuid moningatel andmetel ei lase piimas sisalduvad valgud selles leiduvat kaltsiumi luude ehitamiseks kasutada samas sisaldab piim palju valku ja rasva mis on olulised toitained kull voib aga piima ja mitmete piimatoodete tarbimine avaldada kahjulikku moju inimestele kelle organismis pole piisavas koguses laktaasi mis on laktoosi lagundamise eest vastutav ensuum neil inimestel on laktoositalumatus ning laktoosi tarbimine pohjustab ebamugavustunnet rohitsusi kohutuult ja seedehaireid pollumajandus on majandusharu mis tegeleb mulla harimise ning toidu loomasooda ja muude looduslike toodete toiduainetoostusele tekstiilitoostusele naha ja jalatsitoostusele farmaatsiatoostusele jt tooraine tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel pollumajandusharude ruhmad on taimekasvatus ja loomakasvatus maamajanduse ja eelkoige pollumajanduse teadusliku uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse pollumajandusteaduseks looduslikud tingimused majanduslikud tegurid pollumajandus koos metsanduse kalanduse ja jahindusega kuulub majanduses esmasesse ehk hankivasse sektorisse esmasektor rahuldab uhiskonna esmaseid vajadusi ja vahearenenud ehk agraaruhiskonnas tootab esmasektoris suur osa elanikkonnast korgelt arenenud infouhiskonnas on esmasektoris hoivatud inimeste arv vaga vaike pollumajanduslikku maad on ligikaudu 30 ja haritavat maad 10 kogu maakera pindalast vanimad seniavastatud nisupollud on leitud karacadagis tanapaeva turgi aladelt nende vanuseks 8000 aastat ekr seda peetakse mullaharimise ja loomakasvatuse alguseks mis toimus neoliitikumis ehk nooremas kiviajas neil aladel eristatakse nn keraamikaeelset neoliitikumi ehk nooremat kiviaega eesaasias ja vahemere mail tekib rahvastiku kasv ja hajumine kasutatakse lihvitud tooriistu rajatakse savi ja palkehitisi ehitatakse kindlustatud asulaid ja monumentaalkalmeid sumerite poolt voetakse umbes 4000 aastat enne kristust kasutusele maa harimises ader ning jargneva aastatuhande jooksul rajatakse korgetasemeline niisutuspollundus eestisse jouab maaviljelus 40003000 ekr vanim kaera oietolm on leitud pohjaeestist parinedes aastast u 4000 ekr veidi hilisemast ajast on esimesed margid odrast hiiumaalt kopu poolsaarelt ja nisust pohja ja laaneeestist u 3500 ekr umbes samal ajal algab maaviljelus ka lounaskandinaavias tolleaegne pollupidamine jai aga siiski erandlikuks tegevuseks ilma et oleks nimetamisvaarselt mojutanud asustust ja ainelist kultuuri pikaajalisi asulaid ei tunta arvatavasti liiguti palju ringi rohkem toendeid polluharimise kohta on noorkeraamika kultuuri ajajargust umbes iii aastatuhat enne kristust matmispaikadest ja asulakohtadest on koduloomade luid ja soestunud odra teri suured muutused eesti alade pollumajanduses leidsid aset i aastatuhande esimesel poolel enne kristust hoogustus metsade mahavotmine ja aletegemine saadud metsamullal hakati kasvatama kultuuristatud taimi kasutusele voeti konksader ning kuuselatv ja karuake samuti hakati kasutama veoloomi rannikualadel tekkisid esimesed pollupeenardega umbritsetud pollususteemid neist vanimad on fikseeritud pohjaeesti loopealsel sahalool vanimad seniavastatud muistsed pollud on rajatud avarale ohukeste paepealsete muldadega loopealsele poldudega kaetud ala vois ulatuda isegi 4050 hektarini uuemate uurimistulemuste pohjal on valter lang sahaloo esimesed pollud dateerinud vaga varasesse aega 1411 sajandisse ekr arenev maaviljelus torjub kuttimise ja kalastuse tagaplaanile 600500 ekr rajatakse esimesed ulatuslikud pollususteemid nn keldi pollud mis on laialdaselt levinud ka skandinaavias ja keskeuroopas polde kuntakse konksadraga mida veavad hobused voi harjad kasvatatakse pohiliselt otra nisu ja kaera olikultuuridest lina pollumajanduslik asustus koondub valdavalt pohja ja laaneeestisse kus paiknevad kergemini haritavad ohukesed paepealsed mullad 50100 pkr muutub maaviljelus jarjest tahtsamaks ja inimesed jaavad paiksemaks arvatakse et sel ajal pohja ja laaneeesti asulakohtades valja kujunenud kulad pusivad samal kohal tanapaevalgi majanduslikust seisukohast lahtudes oli varase pollumajandusega uhiskondades tegu naturaalmajandusega kus kogu vajaminev toodeti ehk tehti oma talu voi ka kula piires puuduvad esemed vahetati kaup kauba vastu raha ei tuntud ega kasutatud ehkki eesti linnad hakkasid industrialiseeruma juba 19 sajandi lopus jaid eesti vabariigis pollumajandustooted uheks pohiliseks ekspordiharuks ning ka noukogude ajal rahuldas eesti pollumajandus kohaliku vajaduse ja selle toodangust jatkus ka massiliseks valjaveoks ulejaanud noukogude liitu pollumajanduse osakaal eesti majanduses langes jarsult alles parast taasiseseisvumist ja omandireformi mille kaigus suurmajandid kolhoosid ja sovhoosid lagundati ja erastati 1990 aastate lopust on pollumajanduses hakanud taas valitsema suurettevotted vaikefarmid aga tegelevad maaturismi mahepollunduse ja nisiturgudega segatalud pollumajandustalu kus kasvatatakse erinevaid pollukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks kuid toodangu ulejaagid moni toode lahevad muugiks iseloomulikud arengumaadele kus viiakse labi agraarreforme spetsialiseeritud suurtalu moodne korgtootlik taluvorm kus on spetsialiseerutud enamasti vaid uhele tooteliigile lillekasvatus piimakari maitsetaimed teravili jne spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt euroopas ja pohjaameerikas nende arv kasvab ka jaapanis arengumaades leidub neid veel vahe ekstensiivsed teraviljatalud horedasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades pohjaameerikas ja austraalias venemaa ja kasahstani steppides jm rohtlaaladel teraviljatalud on vaga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu sageli tuleb farmer tallu ainult kulvi ja loikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased kogu too tehakse ara paari nadalaga vili muuakse kohe elevaatorisse seejarel soidab omanik tagasi alalisse elukohta sulased aga lahevad uuele toole madala hektarisaagi kompenseerivad vaikesed tootmiskulud kuid vajatakse mitmesuguseid agraartoostuskompleksi poolt pakutavaid ariteenuseid elevaatorid masinhoole valveteenistus jms rantso on suur loomakasvatusmajand kus peetakse tuhandepealisi lihaveise voi lambakarju keda soodetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel soodatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks pikaajaline poud vmt karjased kaitsevad karja roovloomade eest ja jalgivad karjamaade uhtlast kasutamist rantso annab vaga odavat toodangut kuid selleks peab olema kumneid tuhandeid hektareid karjamaid suuremaid kulutusi tehakse vaid touaretusele ja veterinaarteenindusele rantsod on levinud usa kuivas laaneosas austraalias argentinas lounaaafrikas jm istandus on suur taimekasvatusmajand mis toodab saadusi kohvi suhkruroog puuviljad jms muugiks ja tegeleb nende esmase tootlemisega korge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rohku agrotehnikale sordiaretus vaetamine oiged maaharimis ja hooldusvotted taimekaitse jmt istandus saab tootada vaid odava toojouga selleks olid ajalooliselt orjad hiljem arengumaadest varvatud lepingutoolised arengumaades on praegugi palju istandusi hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse mis paiknevad turu laheduses sadamad linnaaarne odav maa ja kasutavad sisseostetud soota koige rohkem on rajatud linnu loomaliha ja piimavabrikuid seda eriti jaapanis ja usas kuid viimasel ajal ka arengumaades mahepollumajandus on looduskeskkonda ja okoloogilist tasakaalu arvestav ja seda saastev pollumajandusproduktide tootmistehnoloogia viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas et suurendada voi sailitada mulla viljakust see saavutatakse eri kulvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja pollumajandusjaatmete naiteks loomasonniku pollule viimisel tehislike vaetiste asemel umbrohtude ja teiste seotud probleemidega voitlemiseks kasutatakse voimalikult minimaalselt sunteetilisi vahendeid selle asemel kasutatakse rohkem biotorjet quintillus imperator caesar marcus aurelius claudius quintillus augustus suri septembris 270 oli vanarooma keiser aastal 270 tapeti siin on loetletud valitsusvahelisi rahvusvahelisi organisatsioone valitsusvaliseid organisatsioone loetleb valitsusvaliste organisatsioonide loend rootsi keel rootsi keeles svenska kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idaruhma ta on taani ja norra keelega lahedalt suguluses ning on nii kones kui kirjas vastastikku moistetav keel arenes valja vanapohja keelest rootsi keel on alates 1 juulist 2009 rootsi ametlik keel seaduses peamine keel ja de iure soome riigikeel soome keele korval varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka eestis aibolandis peamiselt saartel hiiumaal saaremaal vormsil ja ruhnus rootsi keelt kasutavad vahemused olid esindatud parlamendis ning neil oli oigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel venemaa ulemvoimu ajal 1781 sunniti hiiumaalt umbes tuhandet rootsi keele raakijat umber asuma ukrainasse kus nad asutasid gammalsvenskby vanarootsi kula moned kula vanurid raagivad siiani rootsi keelt ning jargivad rootsi kalendripuhi kuigi keelemurre on ilmselt valja suremas eestisse jaanud rootslaste kogukonda koheldi esimese ja teise maailmasoja vahel vaga hasti rootslaste enamusega piirkonnad kasutasid administratiivse keelena rootsi keelt ning eestirootsi kultuur oli tousmas paljud rootsi keelt raakivad inimesed pidid aga teise maailmasoja lopus pogenema rootsisse kui eesti liideti noukogude liiduga tanapaeval on alles jaanud vahe vanemaid raakijaid rootsi keele grammatiline struktuur on kull veidi raskem norra ja taani keele omast ent ei valmista oppijaile kunagi suuremaid raskusi naiteks on verbil uhes kindlas ajavormis vaid uks vorm mis koikides pooretes on sama nt arbeta tootama olevikus arbetar jag arbetar du arbetar han arbetar vi arbetar ni arbetar de arbetar lihtminevikus arbetade jag arbetade du arbetade jne rootsi keel jagab 100 skandinaavia sonavara taani ning norra keelega kuid samas sarnaneb rootsi sonavara kuni 90 ka lounagermaani keelte omaga nt saksa ja hollandi sonavaraga niisiis ei valmista naiteks saksa voi hollandi keelt oskavale oppurile erilisi raskusi kui probleeme tekib siis tavaliselt puudutavad need rootsi keele puhul vaid haaldust grammatika ja sonavara probleemiks ei kujune rootsi keele murde lingvistiline definitsioon on et murret ei ole mojutanud tavaparane rootsi keel ning selle eraldiseisvat arengut saab jalgida vanapohja keeleni joseph rudyard kipling 30 detsember 1865 bombay tanapaeval mumbai india 18 jaanuar 1936 london oli briti kirjanik ta ammutas ainet india varvikast olustikust romaan kim nii proosas kui ka luules ulistas kipling mehisust tugevaid isiksusi ja briti kolonisaatoreid kuulsad on tema loomajutud dzungliraamat iii 189495 eesti keeles luhendatult pealkirjaga mowgli ja muinasjutud jutte vaikestele lastele 1902 1907 sai ta nobeli kirjandusauhinna olles esimene ingliskeelne ning tanaseni noorim nobeli kirjandusauhinna laureaat vahem kui aasta enne oma surma 6 mail 1935 pidas kipling puha juri kuninglikus uhingus kone pealkirjaga kaitsmata saar milles hoiatas suurbritanniat ohu eest mida saksamaa endast kujutab kiplingi paljude raamatute kaanel on haakrist koos elevandiga kes kannab lootoseoit alates 1930 aastatest on tekitanud see kusimuse kas kipling polnud natsiideoloogia pooldaja kipling kasutas haakristi kui india iidset onne ja heaolu sumbolit seevastu natsid ei votnud haakristi oma sumbolina kasutusele enne 1920 aastat kipling kasutas nii pari kui vastupaeva suunatud haakristi juba enne natside voimuletulekut saksamaal teatas kipling oma kirjastajale et haakristid tema teoste kaantelt tuleb korvaldada et mitte naidata teda natside pooldajana religioon on uskumuste normide tavade ja institutsioonide susteem mille keskmes on jumalikeks puhadeks javoi uleloomulikeks peetavad joud ning inimese ja koiksuse suhteid reguleerivad pohilised vaartused religioonile kasutusel on ka mitmetahenduslikud sunonuumid usund ja usk on antud palju definitsioone enamasti on nad seotud selle usundiga mida defineerija ise eelistab eestikeelses akadeemilises kirjanduses on sona usund uha enam valja torjunud sona religioon nii oppekavade nimetustes kui ka uurimistoode pealkirjades sona religioon parineb ladina keelest termin on tulnud sonast religio voi ka religare mille etumoloogiat on erinevalt tolgendatud uheks voimalikuks tolgenduseks on taassidumine oletatakse et religioon tekkis kiviajal voi et religioon on sama vana kui inimkond kirjalike allikate puudumisel voi nende korval voib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali sealhulgas naiteks matusekommete hauapanuste pohjal samuti vordleva mutoloogia ja keeleteaduse abil pole teada uhtki rahvast voi kultuuri kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi religioon on lahutamatult seotud kultuuri arengu ja ajalooga religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse teaduse meditsiini filosoofia ajaarvamise kunsti kirjanduse muusika jpm valdkondadega paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel sakraalehitised templid puramiidid religioon voib anda jargijaile kindla maailmavaate elu motte juhised oigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks toe surma saatuse tuleviku maailma alguse ning lopu kusimustes jms parast renessanssi on religiooni tahtsus ja tahendus laanemaailmas langenud 18 sajandi ratsionalism vahendas religiooni tahtsust veelgi teaduslikud meetodid ja avastused jatsid uha vahem ruumi religioossele maailmapildile 20 sajandil vahenes religioonide tahtsus eriti kommunistliku reziimiga maades kus religiooni puuti valja torjuda samal ajal tousid laanemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised new age jm religioon on vaga oluline indias indoneesias paljudes aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades 2005 aastal ei pidanud umbes 16 inimestest ennast religioosseks kuid pooled neist uskusid jumalat sidumata ennast uhegi religiooniga religioonide uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus samuti kultuuriantropoloogia religiooniantropoloogia etnoloogia folkloristika sona religioon parineb ladina sonast religio religio mille pohitahendused klassikalises ladina keeles olid jumalakartus ja vagadus teaduse varajases arengujargus olid religioon filosoofia ja loodusteadused sunkretistlikult poimunud teadusliku maailmapildi ja teadusliku meetodi areng toi kaasa vastuolud religioossete opetustega tanapaeval on taheldatav usulise ja teadusliku maailmavaate teatav leppimine ja loimumine kuid on ka fundamentalistlikke usulisi liikumisi kes eitavad naiteks evolutsiooniteooriat levinum on siiski seisukoht et religioon puuab anda vastuseid nendele kusimustele inimese ja universumi suhtest millele teadus ei suuda vastata moned motlejad on puudnud religiooni moisteid uhendada fuusika uusimate uurimissuundadega nii on sundinud niinimetatud kvantmustika suure paugu seostamine loomisaktiga jumala kasitlemine varjatud aine voi energiana jms religiooni ja motlemist on nahtud teineteisele vastandlikuna ning motlemist on peetud religioosset tunnet ruvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt motlemisest soltumatuks hegeli jargi see ei saa nii olla sest just motlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane religiooni puhul voib motlemine esineda madalamas mittemoistelises mittefilosoofilises vormis filosoofiliste teaduste entsuklopeedia 2 nii religiooni kui ka filosoofia ese on tode kui jumal samas 1 rootsi rootsi keeles sverige ametliku nimega rootsi kuningriik konungariket sverige on riik euroopas skandinaavia poolsaare idaosas 62 pohjalaiust 15 idapikkust ta piirneb idas soomega 586 km piiri ja laanes norraga 1619 km piiri maismaapiiri kogupikkus on 2205 km idast ja lounast piirab rootsit laanemeri rannajoone pikkus on 3218 km rootsi on silla abil uhendatud taaniga rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km2 maismaad ja 39 060 km2 on sisevete peamiselt jarvede all laane ja lounarannik on sirged ja rannikumeri madalavoitu idarannikut liigestavad tugevasti skaarid ja vaikesed lahed rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal suurem osa maast asub kaljusel fennoskandia kilbil jagunedes jargmisteks loodusprovintsideks lapimaa norrland botnia lahe rannikumadalik keskrootsi madalik ja smaland riigi laaneosas korgub skandinaavia maestik lounaosas asub tasane ja viljakas skane keskosas laiub keskrootsi madalik ja idaosas botnia lahe rannikumadalik rootsi madalaim punkt asub kristianstadi lahedal 241 m alla merepinna rootsi korgeimad punktid on kebnekaise 2104 m ule merepinna varasematel mootmistel 2111 m ja 2117 m ja sarek 2090 m rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima seda peamiselt tanu golfi hoovusele rootsis on valdavalt mandriline kliima ilm on muutlik suvel on erinevused louna ja pohjaosa ilma vahel suhteliselt vaikesed sest pohjas on paev pikem pohjas ja sisemaal saabub sugis ja talv varakult lounas ja rannikul on aga pikk ja soe sugis kui laanemeri jaatub on idarannikul margatavalt kulmem talv pohjarootsi magedes valitseb lahisarktiline kliima umbes 15 rootsi alast paikneb pohjapolaarjoonest pohja pool talvel on keskmine temperatuur rootsi lounaosas 2 c pohjas 16 c suvel vastavalt 17 c ja 13 c sademeid on 500800 mm aastas pohjaosa magedes ka kohati ule 2000 mm rootsi suuremad saared on ojamaa gotland pindala 2994 km2 ja oland 1347 km2 rootsis on 221 831 saart meres ja sisevetes nende pindala on kokku 10 574 km mis moodustab 26 rootsi maismaast meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459 aasta 2008 lopus oli pusiasustus 1085 saarel millest 598 saarel polnud pusiuhendust mandriga rootsi suuremad joed saavad alguse skandinaavia maestikust ja suubuvad laanemerre rootsi pikimaks joeks loetakse vanerni jarve suubuvat klaralvenit koos gota joega 720 km joed on karestikulised ega ole uldjuhul hasti laevatatavad rootsis on kumneid tuhandeid jarvi neist suuremad on vanern pindala 5648 km2 vattern 1893 km2 malaren 1140 km2 ja hjalmaren 484 km2 rootsi tahtsamad loodusvarad on tsingi raua vase plii hobeda ja uraanimaak ning puit ja hudroenergia rootsi maastikul domineerivad okasmetsad lounaosas ka segametsad ajalooliselt lounaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajarjel poldudega nuudseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid kaske haaba tamme parna pooki saart vahtrat ja jalakat kasvab koikjal rootsi louna ja keskosas tanu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale voib ojamaalt ja olandilt leida eksootilisemaid taimi sealhulgas orhideesid umea ulikooli teadlaste vaitel kasvab rootsis dalarna maakonnas maailma vanima ligikaudu 9550 aastat juurestikuga puu harilik kuusk rootsi metsades elab palju loomaliike kes mujal euroopas on haruldaseks jaanud hundid olid veel hiljuti valjasuremisohus kuid nuud nende populatsioon kasvab suureneb ka karude ja ilveste arvukus koikjal rootsis leidub potru metskitsi rebaseid ja janeseid jahipidamine on vaga tapselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on taieliku kaitse all vaid uksikud linnuliigid talvituvad rootsis kuid suvel saabub lounast palju erinevaid randlinde kalavarud on viimastel aastatel vahenenud sugavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli rannikumeres ja mageveekogudes lohet ja haugi ka varem igapaevatoiduks olnud heeringas ja raim on muutumas delikatessiks jogedes ja jarvedes elab 52 liiki mageveekala osa neist on haruldased rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja jarvesid ohustavad happevihmad ning pohjamere ja laanemere reostus rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha rootsi oli esimene riik euroopas kes 1909 aastal rahvusparke rajama hakkas igauheoigus annab igale inimesele oiguse ilma omaniku luba kusimata metsas ja niidul jalutada telkida jalgrattaga soita ja marju voi seeni korjata loomulikult kaib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada telkida ei tohi kellegi aiamaal kala voib puuda kuid mitte vorguga lahtise tule tegemisel tuleb jargida reegleid rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia rootsi on 1995 aastast euroopa liidu liige rootsi on jagatud 21 laaniks mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse uksuseks vallaks uhes laanis voib olla mitu valda kuid nende vahel puudub hierarhiline seos molemad tegelevad oma ulesannetega valja arvatud ojamaa kus vald taidab uhtlasi ka laani ulesandeid blekinge bohuslan dalsland halland ojamaa skane smaland vastergotland oland ostergotland angermanland gastrikland halsingland harjedalen jamtland lapimaa medelpad norrbotten vasterbotten dalarna narke sormland uppland varmland vastmanland rootsi inimasustuse jaljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijaaga viimase jaaaja eelsest asustusest rootsi alal ei ole jalgi ning seda ei peeta toenaoliseks rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jalgi need on hamburgi kultuur bromme kultuur ja ahrensburgi kultuur valdav neist on rootsis bromme kultuur ligikaudu samaaegse federmesseri kultuuri jalgi pole rootsist leitud parast viimast jaaaega asusid rootsi aladele elama kutidkorilased ning seejarel kiviajal 10 000 1700 ekr polluharijad sellele jargnesid pronksiaeg 1700500 ekr ja rauaaeg 500 ekr 1050 rootsi uhiskonnad jaid kirjaoskuseeelsete hoimude tasemele kuni 1 aastatuhandeni rootsit mainis esimest korda 1 sajandil rooma ajaloolane tacitus kes kirjutas suioonide hoimust kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui ka laevade poolest see viitas idarootsi asukatele svealandist kes elasid peamiselt malareni jarve umbruses sellest hoimust on saanud rootsi endale ka nime sverige lounarootsit asutasid gotalandi alal gotarid pohjaosa asustasid horedalt saamid kveenid ja teised hoimudinimesed kes on seotud soomlastega viikingiajal 910 sajand liikusid rootsi viikingid ka ida poole ning jatsid jalje baltimaadele ja venemaale venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest rus see nimi tuleneb ilmselt roslagenist ning peegeldub ka tanapaevases riigi soome ja eestikeelses nimes ruotsi ja rootsi nende teekonnad viisid mooda venemaa jogesid lounasse konstantinoopolisse ja lounaeuroopasse parast ristiusustamist 12 sajandil riik uhendati ning selle keskuseks olid ostergotlandi ja vastergotlandi pollumajanduslikud alad hiljem ka pohjabalti veeteed ja soome laht 1252 tunnistas rooma paavst birger jarli uhendatud rootsi kuningana sellest ajast loetakse ka uhtse rootsi riigi tekkimist 13 sajandil osales rootsi rooma paavsti valjakuulutatud pohjala ristisodades koloniseerides jarkjargult soome territooriumi keskajal laienes rootsi pohjapoolsetesse lapimaa ja norrbotteni aladele skandinaavia poolsaarele ning tanapaevase soome alale soome oli osa rootsist 13 sajandist kuni 1809 aastani 1389 uhendati norra taani ja rootsi kalmari uniooniga uhe kuninga voimu alla parast mitut soda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningas gustav i vasa aastal 1521 eralduda ning loi rahvusriigi mida peetakse tanapaevase rootsi algusajaks parast katoliiklusest keeldumist viis ta labi protestantliku reformatsiooni vt reformatsioon rootsis gustav i vasat peetakse rootsi rahvusisaks 16 sajandil konkureeris rootsi ulemvoimu eest keskeuroopas teise suurriigiga rzeczpospolitaga rootsipoola soda 16001611 17 sajandil tousis rootsi uheks euroopa suurvoimudest tanu edukale osalemisele kolmekumneaastases sojas gustav ii adolfi juhtimisel ning sodades poolaga karl x gustavi juhtimisel sel ajal sai rootsist tahtis joud pohjaeuroopas kuid selle voim ei olnud nii mojukas kui teistel euroopa juhtriikidel rootsi sai ka mitu voimsat vaenlast ja suurvoimu staatus lagunes 18 sajandil pohjasoja tulemusel voitis venemaa keisririik rootsilt pohjaeuroopa valdused ning venerootsi soja tulemusena kaotas rootsi soome venemaale 1809 aastal moodustati rootsi idapoolsest soome territooriumist soome suurvurstiriik kui taani alistus napoleoni sodades uhendati kieli lepinguga norra rootsiga norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sojani aastal 1814 soda loppes mossi konventsiooniga mis sundis norra liitu rootsiga aastani 1905 see kampaania oli ka viimaseks rootsi sojaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tahelepanuvaarne 18 ja 19 sajandil suurenes elanikkond tahelepanuvaarselt kahekordistudes aastatel 17501850 rootsi oli traditsiooniliselt vahem arenenud kui laaneeuroopa kuid palju kulluslikum kui ida ja lounaeuroopa 1870 aastatel algas industrialiseerimine 19 sajandi lopupooles mojutasid rootsit peamiselt ameerikast tulevad protestantlikud karskust propageerivad liikumised seetottu arvatakse et rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine kuid faktid ei naita suuremat tarbimist kui teistes vorreldavates riikides 19 sajandil loodi mitmeid uhinguid liikumisi ja iseseisvaid usugruppe need koik pohinesid demokraatlikel alustel ja loid aluse rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks mis saavutati esimeseks maailmasojaks toostusrevolutsiooni tottu asusid inimesed elama linnadesse et tootada vabrikutes nad olid seotud ka sotsialistlike uhendustega sotsialistlik revolutsioon hoiti ara 1917 aastal misjarel hakkas riik demokratiseeruma 1930 aastateks oli rootsis valja kujunenud euroopa uks korgemaid elustandardeid rootsi jai neutraalseks esimeses ja teises maailmasojas 1914 aastal plaanis venemaa murda valja narviki sadamani atlandi rannikul ja vallutada selleks pohjarootsi ja pohjanorra 8 augustil laksid vene laevastiku peajoud rootsi laevastiku uputamiseks merele kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti neutraalsuse ule teises maailmasojas on vaieldud rootsi oli saksa moju all kogu soja ajal kuna sidemed teiste riikidega loigati ara rootsi valitsus noustus saksamaaga ilma vaidluseta kuid uritas aidata salajaselt ka liitlasi paljud pogenikud paasteti tanu rootsi neutraalsusele parast soda hakkas rootsi ara kasutama industrialiseeritust sotsiaalset stabiilsust ja loodusvarasid tehes voimalikuks majanduse arenemise et aidata euroopa ulesehitust tehes rootsist uhe rikkama riigi maailmas aastaks 1960 rootsi osales marshalli plaanis kuid jai neutraalseks kulma soja ajal ega ole praegugi uhegi sojalise liidu liige parast soda juhtis riiki peamiselt rootsi sotsiaaldemokraatlik toolispartei mis loi heaoluriigi parast majanduslangust 1990 aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi umber kuigi rootsi on ametlikult neutraalne liituti 1995 aastal euroopa liiduga 2003 aasta rahvahaaletusel keeldusid rootsi kodanikud euro kasutuselevotust rootsi jaab oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi norraga liitunud natoga tootus oli 2015 aastal 74 rootsi suurimad ekspordiartiklid rootsi tahtsaimad ekspordipartnerid olid 2015 aastal norra 103 saksamaa 103 ameerika uhendriigid 77 suurbritannia 72 taani 68 soome 67 holland 52 belgia 44 ja prantsusmaa 42 rootsi suurimad impordiartiklid rootsi tahtsaimad impordipartnerid olid 2015 aastal saksamaa 179 holland 81 norra 78 taani 77 hiina 6 suurbritannia 55 soome 46 prantsusmaa 43 ja belgia 43 rootsist on parit palju maailmakuulsaid kirjanikke sh august strindberg ja astrid lindgren ning nobeli kirjandusauhinnaga parjatud selma lagerlof ja harry martinson kokku on rootsi kirjanikud voitnud 7 nobeli kirjandusauhinda rootsi tuntumad maalikunstnikud on carl larsson ja anders zorn ning skulptorid carl milles ja tobias sergel rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad ingmar bergman greta garbo ingrid bergman ja max von sydow palju tahelepanu on saanud rootsi popmuusika sealhulgas abba rootsist on vorsunud vaga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid 18 sajandil toimus rootsis loodusteaduste revolutsioon rootsi oli tol ajal valjapaistev pollumajandusmaa ning 16 ja 17 sajandi tehnilised edusammud olid eelkoige saksamaalt sotimaalt hollandist prantsusmaalt ja vallooniast sisse rannanud kasitooliste ja kaupmeeste teene aastat 1739 mil asutati kuninglik teaduste akadeemia kungliga vetenskapsakademien peetakse rootsi loodusteaduste sunniaastaks kahtlemata tegeldi rootsis ka varem looduse uurimisega kuid alles nuud algasid sustemaatilised uuringud tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused kes mangisid tahtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1 skpst millest suurema osa saavad ulikoolid ja korgkoolid koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 39 rootsi skpst rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see uhe inimese kohta 820 eurot teaduse jatkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni tahtsaimad neist on teadusnoukogu vetenskapsradet mis tegeleb teadustoo ja tehnilise innovatsiooni rahastamise otsustajate noustamise ja teaduse populariseerimisega ning innovatsiooniagentuur vinnova mis toetab teaduspohiste toodete teenuste ja protsesside arendust erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi kiiresti kasvab ettevotete arv bio ja nanotehnoloogia sektoris sageli kasvavad need valja ulikoolide teadusprojektidest rootsi farmaatsiatoostus investeerib uurimistoosse 25 oma tulemist erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse rootsi on uks pioneere tootmisprotsessides tekkivate murgiste jaatmete kaitlemisel rootsi teadlased teevad tihedat koostood selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu euroopa tuumauuringute keskus cern euroopa kosmoseagentuur esa ja euroopa lounaobservatoorium eso rootsis on uldine kohustuslik 9klassiline pohikooliharidus sellele jargneb vabatahtlik 3klassiline gumnaasium korgharidus on rootsis koigile seni veel ka valismaalastele tasuta oppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude susteem rootsi hariduses pooratakse erakordselt suurt tahelepanu iseseisvale ja kriitilisele motlemisele probleemilahendusoskusele elukestvale oppele ja sugude vordoiguslikkusele rootsi osaleb bologna protsessis mille eesmark on euroopa korghariduse riikidevaheline uhtlustamine rootsi ulikoolid ja korgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid riiklikke ulikoole on rootsis 14 ja korgkoole 22 lisaks on kummekond eraulikooli millest tuntumad on chalmersi tehnikaulikool ja stockholmi majandusulikool ulikooli nimetuse saavad korgkoolid kus on voimalik omandada akadeemiline kraad rootsi vanimad ulikoolid on uppsala ulikool asutatud 1477 ja lundi ulikool asutatud 1666 rootslase oodatav eluiga on maailma korgemate hulgas 12 augustil 2004 uletas rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri 867 elanikkonnast on rootslased suurim vahemusrahvus on soomlased 2 teised suured etnilised grupid parinevad teistest pohjamaadest endisest jugoslaaviast ja lahisidast lisaks on tahtis moju algasukatel saamidel kes elavad pohjarootsis ligi 12 elanikest on sundinud valismaal ning uks viiendik elanikest on immigrandid voi immigrantide jareltulijad 612 rahvastikust on luterliku rootsi riigikiriku liikmed rootsi keel on pohjagermaani keel mida koneldakse rootsis soome laane ja lounarannikul ahvenamaal samuti siinseal ameerika uhendriikides varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka eestis rootsi suurvoimu ajal ka rootsi riigi muudes osades rootsi keel on vaga lahedane taani ja norra keelele erinedes neist peamiselt haalduse ja ortograafia poolest rootsi keel on alates 1 juulist 2009 rootsi ametlik keel seaduses peamine keel peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks ametlikud vahemuskeeled on soome keel mea keel saami keel mustlaskeel ja jidis rakvere linn ajalooline nimi tarvanpaa saksa keeles wesenberg vene rakovor on laaneviru maakonna haldus majandus ja kultuurikeskus rakvere on linn alates 12 juunist 1302 kui ta sai taani kuningas erik menvedilt lubecki linnaoiguse hilisema kivist rakvere linnuse kohal asus varem uks suuremaid muinaseesti linnuseid mida tunti juba 12 sajandil tarvanpea nime all aastatel 12191220 alistas taani kuningas allutas ja ristis virumaa alad vt taani valdused eestis taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13 sajandi ii veerandil kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puitpalissaadi siis rajati ka rakvere vallimael rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned millest vanimatena on sailinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas lati henriku kroonikas mainitakse 1226 aastal esimest korda tarvanpea asulat 1252 aastal nimetati taanlaste uut tugikohta linnust wesenberghi tarvanpea keskalamsaksa keeles 1267 aastal alanud sojategevuses oiguste ule kontrollida kaubandust ja laevatamist narva joel tungisid novgorodi vaed vurst juri juhtimisel virumaale rakvereni ruustasid raskelt piirkonda kindlust vallutada ei suutnud ja kaotasid uhe oma pealikest ja muid tahtsaid mehi ning poordusid tagasi 1268 aasta jaanuaris tuli mitu novgorodi vursti oma vagedega umbes 30 000 meest ule narva joe ning laksid rakvere alla 1302 aasta linnuse juurde kujunenud wesenberghi asula sai lubecki linnaoigused 1346 aastal muus taani kuningas valdemar iv peale jurioo ulestousu oma eestimaa alad valdused harju ja virumaa koos tallinna rakvere ja narva linnustega saksa ordu ordumeister goswin von herikelile umbes nelja tonni hobeda 19 000 kolni marka eest ja saksa ordu pantis need 1347 liivi ordule taani valdused eestis rakvere ordulinnus harjuviru ruutelkond rakvere foogtkond rakvere mois rakvere kirikumois rakvere mihkli kirik rakvere linna arengus mojutas linna kujunemist seda edela ja laanepoolt umbritsenud rakvere moisa ja idapoolt rakvere kirikumoisa valdused mistottu linn kujunes algselt pohjast kagusse suunduva kaarena mis keskosas vallimae ja kiriku vahelisel alal oli vaid monisada sammu lai veneliivi sojas 1558 aastal parast narva alistamist vene vagede poolt jatsid rakveret kaitsnud saksa garnison linnust maha ja ala voeti ule boris kolotsevi salga poolt 1558 aasta augustis samal aastal sai rakvere moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud rakvere kindlusmuuri ehitamiseks aga lammutati rakvere linnas frantsisklaste puha mihkli katoliku kiriku mungaklooster rakvere mihkli kirik gildimaja ja moned kivist kodanike kivimajad jargnenud liivimaa sojas 1568 aastal piirasid edutult rakveret ja poletasid maha linna umbritsenud alevi parnust tulnud moisamehed poola kuninga pooldajad 1572 ja 1574 aastal piirasid linnust rootsi vaed kuid samuti tulemusteta 1581 aastal toimus rootsi vagede poolne linnuse piiramine pontus de la gardie juhtimisel ning oli edukas vene garnison kapituleerus 4 martsil 1581 1583 aastal solmitud pljussa vaherahuga laks linn rootsi haldusesse rakvere mois loodi 1618 aastal mil rakvere linnuse ala laanistati reinoud van brederodele 15671633 kelle rootsi kuningas gustav ii adolf 12 juunil 1616 oli rakvere vabaharraks teinud ja kes hollandi saadikuna oli osalenud stolbovo rahulabiraakimistel 1631 aastal andis gustav ii adolf brederodele ka rakvere linna 1669 aastal omandasid moisa tiesenhausenid ning 19 sajandi keskel rennenkampffid pohjasoja ajal 1703 aastal koondas w a von schlippenbach vaed laanevirumaale kuid jatsid piiraarsed alad idapoolsed alad vene vagede meelevalda vene ruustevae liikumisel virunigula kihelkonda taganesid rootsi vaed somerult rakverre ja seejarel tallinnasse 5 septembril uletasid vene vaed kunda joe ning eelvaed tungisid rakverre kus viimased rootsi vaed suutasid linnas asunud moonalaeod ning taganesid lahinguta rakverre jaanud linnaelanikud tapeti ning rakvere linn poletati vene vagede poolt vene vaed loid uue tugipunkti rakvere juurde kust suundusid ruustesalgad kalmokid jt ruustama umberkaudseid haljala kihelkond kadrina rakvere jakobi ja simuna kihelkonda mis jargmise kahe paeva jooksul ruustati virumaa jarel tungisid vene ruustesalgad jarvamaale 1783 aastal kehtestati venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi tallinna asehalduskonna rakvere kreis ning wesenbergi linn osteti tiesenhausenilt 45011 rubla eest ara ning nimetati uheks eestimaa kubermangu kreisilinnaks 1805 aastal asutati rakveres kreiskool 1814 aastal algkool 1870 aastal avati rakveres balti raudtee seltsi balti raudteeliinil rakvere raudteejaam 1912 aastal asutati rakvere opetajate seminar viru maakond rakvere rajoon laaneviru maakond rakvere linnapea on 2017 aastast marko torm rakvere linnavolikogu esimees on toomas varek rakveres on 19 linnaosa kondivalu kukekula kurikakula lennuvalja lepiku lillekula linnuriik moonakula moisavalja paemurru palermo roodevalja seminari sudalinn taaravainu tammiku vallimae vanalinn opetaja heinamaa linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa linna labib tallinnanarva raudtee linnast pohja poole jaab tallinnanarva maantee rakverest saab alguse rakvereparnu maantee kaugus tallinnast on 98 km narvast 114 km tartust 126 km ja peterburist 274 km rakvere linn paikneb eesti tingimustes kontinentaalse ja merelise kliima mojupiirkonnas aasta keskmine sademete hulk on 750 mm ja lumikatte keskmine paksus 3040 cm aasta keskmine ohutemperatuur on 45 c pusivad kulmad algavad detsembris ja kestavad 8090 paeva rakvere koige tahtsam vaatamisvaarsus on mojuvad ordulinnuse varemed rakvere vallimael vallimael asuvad ka skulptuur tarvas ja vallimae tuulik ning korgendiku lounaosas paikneb rakvere tammik laiemat tahelepanu on palvinud rakvere keskvaljak mis valmis praegusel kujul 2004 aastal valjaku aares on ferdinand adoffi projekti jargi valminud ja kultuurimalestiste riiklikku registrisse kantud rakvere turuhoone ja pangahoone rakvere jumalaema sundimise kirikus asuvad oigeusu preestermarter sergi florinski sailmed rakvere linna keskel lydia koidula tanav 12a asub amandus adamsoni kavandatud vabadussoja malestussammas rakvere aarelinnas juhan kunderi tanava aares palermo metsas asub palermo punase terrori ohvrite malestuskivi rakvere tammikus paikneb malestussammas okaskroon mis on puhendatud noukogude okupatsiooni ajal represseeritutele vallimae tee 5 on friedrich reinhold kreutzwaldi monument tammiku tanav 1 on juhan kunderi malestussammas rakvere keskvaljakul asub malestusmark noormees jalgrattaga muusikat kuulamas mis on puhendatud helilooja arvo pardile rakvere asub pohjaeestis pandivere korgustiku pohjajalamil 20 km kaugusel soome lahest linna labib soolikaoja linna edelaosas asub rakvere tammiku maastikukaitseala linna lounaosas asub palermo mets linna jargi on oma nime saanud ordoviitsiumi rakvere lade laaneviru maakonna keskusena on rakveres arenenud koolide vorgustik kus omandavad haridust enam kui 5500 last ja noort rakveres tegutseb 8 kooli neist 5 munitsipaalkooli rakvere gumnaasium rakvere reaalgumnaasium rakvere linna algkool rakvere ametikool ja rakvere pohikool samuti tegutseb 3 erakooli rakvere eragumnaasium rakvere vanalinna kool ja rakvere lille kool toimetulekukool taiskasvanud saavad pohi ja keskharidust omandada rakvere taiskasvanute gumnaasiumis korgharidust annavad tallinna ulikooli rakvere kolledz ja mainori korgkooli rakvere oppekeskus linnas tegutseb muusikakool ja spordikool ning hulgaliselt huvikoole rakvere toostussolm holmab lisaks linna territooriumile ka napi ja someru alevikku ning roodevalja ja aluvere kula tootleva toostuse ettevotete muugitulu oli 2015 umbes 230 miljonit euro tahtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad toostusharud osatahtsus muugitulus rakvere kulje all roodevalja kulas asub eesti suurim lihatoostus rakvere lihakombinaat skandinaavia paritolu ettevotte hkscan estonia as suurem osapool rakveres asuv rakvere linnastaadion on tanapaevane staadion korval paikneb spordihall mis avamise ajal 20 mail 2004 oli eesti suuruselt teine staadioni korval asub ka kergejoustikumaneez ja osalise katusega pealtvaatajate tribuun spordihallis on peale spordivoistluste voimalik korraldada ka messe laatu ja kontserte linna lounaosas asuvas palermo metsas on avatud tervisespordirada kus talvel on ka suusarajad edukaim korvpalliklubi on eesti korvpalli meistriliigas mangiv bc rakvere tarvas edukaim vorkpalliklubi on saja liigas osalev rakvere vorkpalliklubi ning edukaim jalgpalliklubi on eesti jalgpalli esiliigas mangiv rakvere jk tarvas rakverel on 10 sopruslinna reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajauhikus reaktsiooni kiirus v cct kus c on kontsentratsioon ajahetkel t c on kontsentratsioon ajahetkel t ning t tt on kontsentratsiooni muutumiseks kuluv aeg et kontsentratsiooni uhikuks on keemias tavaliselt moll on reaktsiooni kiiruse uhikuks molls mool liitri kohta sekundis reaktsiooni kiirus soltub paljudest asjaoludest naiteks reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonist ja temperatuurist naiteks toimub polemine puhtas hapnikus kiiremini kui ohus gaasiliste ainete vahelist reaktsiooni kiirendab rohu tostmine mis sisuliselt on samavaarne kontsentratsiooni suurendamisega kui temperatuur touseb 10 c vorra suureneb reaktsiooni kiirus rusikareeglina 2 korda reaktsiooni kiiruskonstandi k vaartus ei soltu ainete kontsentratsioonidest kuid soltub temperatuurist ja reaktsiooni aktivatsioonienergiast e ning avaldub arrheniuse vorrandi kaudu reaktsiooni kiirust voivad suurendada ka katalusaatorid reaktsiooni kiirust suurendab reageerivate ainete kokkupuutuva pinna suurendamine see kehtib naiteks heterogeense kataluusi korral aine peenestamine harilikult suurendab reaktsiooni kiirust sest sellega tema pind suureneb ainete segamine enne reaktsiooni suurendab reaktsiooni kiirust veel rohkem suurendab kiirust ainete pidev segamine reaktsiooni ajal see naitab difusioonlimiteeritud reaktsiooni reaktsiooni kaigus reaktsiooni kiirus reeglina muutub enamiku reaktsioonide kiirus soltub reageerivate ainete kontsentratsioonidest sedamooda kuidas lahteained ammenduvad reaktsioon aeglustub moni reaktsioon voib kiiremini toimuda valguse kaes valgus ehk elektromagnetkiirgus on uks energia vormidest ja mis tahes kujul oleva energia juurdeandmine voib teatud tuupi reaktsiooni kiirendada voi isegi selle iseeneslikuks teha naiteks metaani ja kloori reaktsioon taielikus pimeduses on vaga aeglane hajutatud valgus seevastu seda reaktsiooni ja ere paikesevalgus muudab selle plahvatuslikuks ch 2cl ccl 2h reaktsiooni kiirust voib mojutada kasutatav isotoop eriti kehtib see vesiniku kohta sest tavalise vesiniku ja deuteeriumi aatomi mass on selgelt erinevad keemiliste reaktsioonide kiiruse ja mehhanismidega tegeleb keemiline kineetika redoksreaktsioon ehk redutseerumisoksudeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon mille kaigus aatom voi ioon liidab voi loovutab elektrone elektronide liikumise tottu muutub ka aatomi oksudatsiooniaste redutseerumine ja oksudeerumine on uhe ja sellesama protsessi kaks aspekti kui uks reaktsioonis osalev element oksudeerub siis teine element redutseerub oksudeerumine ei saa toimuda ilma redutseerumiseta redoksreaktsioon saab toimuda ainult siis kui reageerivate uhendite redokspotentsiaalid on erinevad redoksreaktsiooni kirjeldamiseks kasutatakse moisteid aineid millel on oksudeerivad omadused nimetatakse oksudeerijateks voi oksudantideks oksudeerijad liidavad endaga elektrone ise redutseerudes tuupiline oksudeerija on korge oksudatsiooniastmega nt mno kus mangaani oksudatsiooniaste on 7 teised naited oksudeerijatest on ho cro cro oso ained mis redutseerivad on redutseerijad voi reduktandid nemad loovutavad redoksreaktsioonis elektrone ise oksudeerudes redutseerijad on naiteks metallid li na mg orgaanilises keemias kasutatavad nabh naatriumborhudriid lialh liitiumalumiiniumhudriid reaktsioon vesiniku ja fluori vahel antud reaktsioon kulgeb kahe poolreaktsioonina oksudeerumine elementidel on oksudatsiooniaste 0 esimeses poolreaktsioonis vesinik oksudeeritakse oksudatsiooniastmest 0 kuni oksudatsiooniastmeni 1 kuna vesiniku aatomeid osaleb reaktsioonis kaks siis vesinik kaotab kokku 212 elektroni ja redutseerumine teises poolreaktsioonis redutseeritakse fluor oksudatsiooniastmest 0 kuni 1 kuna kogu reaktsiooni laeng jaab muutumatuks peab oksudeerumisel loovutatud elektronide arv olema vordne redutseerumisel liidetud elektronide arvuga poolreaktsioonide liitmisel elektronide hulk taandub valja ning elektronide ulejaaki ei teki ioonid moodustavad vesinikfluoriidi looduses toimuvate redoksreaktsioonide naiteks on polemine hingamine ja roostetamine redutseerija on keemias element mis redoksreaktsiooni kaigus loovutab elektrone eesti reformierakond on 13 novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav eesti partei mille eelkaijaks oli eesti liberaaldemokraatlik partei eesti reformierakonna programmiline eesmark on jouka kodanikuuhiskonna kujundamine mille aluseks on lihtne maksususteem ja riigi vahene sekkumine turul toimuvasse reformierakond kuulub euroopa liberaalsete ja reformiparteide uhendusse kuhu eesti erakondadest kuulub ka keskerakond erakonna esimees on alates 7 jaanuarist 2017 hanno pevkur juhatusse kuuluvad lisaks esimehele siim kallas kaja kallas jurgen ligi urmas paet maris lauri arto aas anne sulling urve tiidus aivar soerd ants laaneots urmas klaas andrei korobeinik laine randjarv ja kalle palling alates 13 jaanuarist 2017 on erakonna aseesimehed kaja kallas jurgen ligi ja urmas paet reformierakonna peasekretar on reimo nebokat erakonna auesimees on siim kallas reformierakonna volikogu moodustavad erakonna esindajad euroopa parlamendis ja komisjonis koik riigikogu liikmed ministrid ning maakondlike piirkondlike organisatsioonide esimehed reformierakonna volikogu esimees on kristen michal erakond asutati 13 novembril 1994 sel paeval toimus tallinnas kaks poliitilist kogunemist eesti panga toonase presidendi siim kallase umber koondunud uue erakonna algatusruhma istung ja 1990 aastal asutatud eesti liberaaldemokraatliku partei eldp erakorraline kongress algatusruhm otsustas uhineda eldpga uus erakond eesti reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995 aasta parlamendivalimisteks eldp kiitis kongressil heaks liitumise reformierakonna algatajatega kahe struktuuri juhtkonnad uhendati erakonna esimeheks valiti siim kallas siseministeerium registreeris eesti reformierakonna 9 detsembril 1994 siim kallase algatusruhm toi erakonda ettevotjaid ja avaliku elu tegelasi igor grazin rein lang jt samuti liitus sellega mitu seni erakondadesse mitte kuulunud poliitikut nagu valve kirsipuu uno mereste ignar fjuk toomas savi eldp poolelt liitus uue erakonnaga pauleerik rummo meelis atonen kristiina ojuland heiki kranich tiit kabin toomas vilosius andres lipstok daimar liiv henn sarv aap neljas andres taimla jt eldpl oli ka juba eesti poliitikas osalemise kogemus liikmed omaaegsest rahvarindest ja loomeliitude kultuurinoukogust kontakt liberaalse internatsionaaliga vaatlejaliige alates 1990 aastast too eesti kongressis ja ulemnoukogu viimases koosseisus osalemine 1992 aasta parlamendivalimistel ning mart laari valitsuses erakonna presidendikandidaadi lennart meri valimine vabariigi presidendiks samuti uhenduse noored liberaalid tegevus erakonna peasekretarid on olnud heiki kranich eero tohver kristen michal ja martin kukk 8 jaanuaril 1995 toimunud reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm eesti kodu pohikiri ning valimisnimekiri valiti erakonna uus juhatus erakonna esimeheks valiti tagasi siim kallas erakonna presidendikandidaadiks 1996 aasta valimistel kuulutati teiseks tahtajaks president lennart meri 10 mail 1997 toimus reformierakonna uldkoosolek kus voeti seoses mittetulundusuhingute seaduse joustumisega vastu uus erakonna pohikiri ja muudeti erakonna programmi erakonna esimeheks valiti jargmiseks kaheks aastaks siim kallas 11 detsembril 1998 bonnis toimunud noukogu istungil voeti eesti reformierakond euroopa liberaalsete ja reformiparteide uhenduse eldr taisliikmeks 15 mail 1999 toimunud reformierakonna korralisel uldkogul valiti erakonna esimeheks taas siim kallas erakonna peasekretariks sai eero tohver 2001 aasta presidendivalimiste eel kaivitas reformierakond sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi valjaselgitamiseks ule eesti toimunud presidendituuril osalesid kandidaatidena siim kallas mart rask toomas vilosius ja toomas savi alates sellest ajast on reformierakonna valimisnimekirjad moodustunud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena 2002 aasta martsis kirjutasid reformierakonna ja vene balti erakonna juhid alla kokkuleppele kahe erakonna liitumise kohta kevadel 2003 valis reformierakonna uldkogu taas esimeheks siim kallase erakonna aseesimeesteks said meelis atonen mart rask ja andrus ansip reformierakonna peasekretariks nimetati kristen michal alates maist 2004 asus reformierakonna esimees siim kallas toole eesti volinikuna euroopa komisjonis 2004 aasta sugisel alustanud euroopa komisjoni uues koosseisus sai siim kallasest komisjoni asepresident kuna kallas asus toole brusselisse oli andrus ansip vastavalt reformierakonna juhatuse otsusele alates 2004 aasta suvest reformierakonna esimene aseesimees kes vajadusel taidab erakonna esimehe ulesandeid 2004 aasta sugisel valiti aseesimeheks kristiina ojuland sest mart rask nimetati riigikohtu esimeheks ja ta pidi erakonnast lahkuma 2004 aasta novembris toimunud erakonna uldkogul valiti reformierakonna uueks esimeheks andrus ansip siim kallasest sai erakonna auesimees 2 novembril 2006 avaldas reformierakond oma uue kampaaniasonumi ja valimislubaduse viia eesti 15 aastaga aastaks 2022 euroopa viie joukaima riigi hulka kampaania tunnuslause voeti kasutusele erakonna uldvalimiste kogu valimisprogrammi kohta lubadus sai vaga palju tahelepanu kui reformierakonna peamine kampaanianagu andrus ansip selle 2007 aasta aprilli lopus populariseeris aprillis 2007 nimetas reformierakonna juhatus presidendikandidaatideks pauleerik rummo laine janese ja toomas hendrik ilvese 23 septembril 2007 valiti 174 valijamehe haalega eesti vabariigi presidendiks toomas hendrik ilves presidendivalimiste kaigus oli toimunud oluline muutus poliitikamaastikul kus uhel poolel hoidsid kokku arnold ruutlit toetanud keskerakond ja rahvaliit solmisid omavahel nn kera lepingu ning teisel poolel ilvest toetanud sotsiaaldemokraatlik erakond isamaa ja res publica liit ning reformierakond 23 aprillil 2008 valiti reformierakonna uueks aseesimeheks jurgen ligi 15 novembril 2008 toimus tallinnas swissoteli konverentsikeskuses majanduskonverents restart kus reformierakonna kutsel esinesid euroopa komisjoni asepresident siim kallas rootsi majandusanaluutik johnny munkhammar igaaastase majandusvabaduse indeksi koostamise eest vastutav endine usa asevalisminister terry miller heritage foundationist rootsi riigikassa peadirektor bo lundgren innovatsioonikonsultant pekka roine tolleaegne justiitsminister rein lang ja ettevotja viljar arakas 2009 detsembris toimunud uldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande haalega tagasi andrus ansip erakonna juhatuse koosseis uuenes poole vorra 8 martsil 2010 tahistas reformierakonna juures tegutsev liberalismi akadeemia eesti liberaaldemokraatliku partei eldp asutamise 20 aastapaeva aasta liberaaliks 2010 valiti rahandusminister jurgen ligi mais 2010 alustas reformierakond uleeestilise laienemiskampaaniaga mille eesmargiks oli kutsuda inimesi erakonnaga liituma liikmeskond kasvas selle tulemusena 7500lt 10 000ni aprillis 2011 nimetas erakonna juhatus ametisse uue peasekretari kelleks sai martin kukk juunis valiti uueks volikogu esimeheks justiitsminister kristen michal sellele jargnenud erakonna uldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati jargmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees andrus ansip augustis suudeti esimest korda taasiseseisvunud eestis valida president ara parlamendis presidendiks valiti toomas hendrik ilves kelle poolt haaletas 73 riigikogu liiget 13 novembril liberalismi paeva tahistamisele puhendatud liberalismi akadeemia seminaril kuulutati aasta liberaaliks 2011 ajakirjanik anvar samost 21 martsil 2012 kogunenud juhatus nimetas erakonna uueks valissekretariks priit kallakase mais puhkes reformierakonna rahastamisskandaal 16 novembril tahistati liberalismi paeva seminariga kus kuulutati aasta liberaaliks 2012 peaministri majandusnounik tallinna ulikooli inimgeograafia kulalisoppejoud ja tolkija kalev kukk samuti esitleti akadeemia poolt kirjastatud teost vabaduse raamat 111 teost liberaalsest vaimuloost novembris valiti reformierakonna tallinna piirkonna uueks juhiks valdo randpere 1995 aasta parlamendivalimistel sai reformierakond 87 531 haalt ehk 1619 mis andis 19 kohta riigikogus 1995 aasta sugisel loi erakond valitsuskoalitsiooni koonderakonna ja maarahva uhendusega riigikogu esimeheks valiti reformierakondlane toomas savi erakonna esimees siim kallas sai valisministriks valitsusse kuulusid reformierakonna poolt veel andres lipstok majandus toomas vilosius sotsiaal jaak aaviksoo haridus mart rask sise ning kalev kukk teede ja sideministrina novembris 1996 otsustas reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda siirduti opositsiooni ja loodi saadikuuhendus uhinenud opositsioon reformierakonna jaoks esimestel kohalikel valimistel osaleti 22 nimekirjaga lisaks oldi kolmes valimisliidus reformierakonna nimekirjas valiti ule eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest 7 martsil 1999 toimunud riigikogu valimistel sai reformierakond 77 088 haalt ja 18 kohta riigikogus 17 martsil solmis reformierakond isamaaliidu ja moodukatega koalitsioonilepingu mille alusel moodustati valitsus kus reformierakond sai viis ministrikohta erakonna esimees siim kallas sai rahandusministriks erakonna peasekretar heiki kranich keskkonnaministriks erakonna juhatuse liikmed mart rask justiits ja toivo asmer portfellita ministriks kultuuriministriks kinnitati signe kivi riigikogu esimeheks valiti reformierakonna aseesimees toomas savi 2001 aasta detsembris lahkus reformierakond tallinnas valitsuskoalitsioonist joulude eel moodustati tallinnas uus koalitsioon keskerakonnaga see samm toi joulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise kuna ei onnestunud sailitada riigi ja kohalike voimude lahusus 2002 aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikonelustel moodustas reformierakond valitsuskoalitsiooni keskerakonnaga reformierakonna esimees siim kallas sai peaministriks valisministriks sai kristiina ojuland keskkonnaministrina jatkas heiki kranich justiitsministrina mart rask kultuuriministrina signe kivi portfellita regionaalministrina toivo asmer 17 oktoobril 1999 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osales reformierakond 16 oma nimekirjaga ning neljas valimisliidus nii linnapea kui volikogu esimehe koht saadi seitsmes linnas ainult volikogu esimehe koht 5 linnas ja ainult linnapea koht kahes linnas 2002aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel osales reformierakond oma valimisnimekirjaga 55 omavalitsuses ule eesti et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud siis osalesid paljud reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades reformierakond sai voimule 54 omavalitsuses nende hulgas naiteks tallinnas tartus parnus kuressaares paides rakveres aga ka paljud vaikelinnad ja vallad 2004 aasta oktoobris solmis reformierakond tallinnas uue voimuliidu res publica ja rahvaliiduga linnakoalitsioonist lahkus keskerakond reformierakondlastest abilinnapeadena asusid ametisse peep aaviksoo tatjana muravjova ja ulle rajasalu linnaosavanematena jatkasid tood keit pentus hanno pevkur ja taavi roivas lisandusid remo holsmer ning triinu rajasalu 2005 aasta martsis muutus taas kord linnavoim tallinnas reformierakond asus opositsiooni ning linna hakkas juhtima keskerakonna ja res publica koalitsioon 2003 aasta martsis sai reformierakond riigikogu valimistel 87 551 haalt see oli 177 protsenti koikidest antud haaltest ning andis 19 kohta parlamendis aprillis 2003 solmis reformierakond valitsusleppe res publica ja rahvaliiduga valitsuses asusid toole majandus ja kommunikatsiooniminister meelis atonen valisminister kristiina ojuland kultuuriminister urmas paet kaitseminister margus hanson ja rahvastikuminister pauleerik rummo 2005 aasta martsis lagunes peaminister juhan partsi tagasiastumise tottu valitsus peaministriks sai presidendi ettepanekul ja riigikogu otsuse jarel 12 aprillil 2005 reformierakonna esimees andrus ansip kes juhtis valitsust kuhu lisaks reformierakonnale kuulusid veel keskerakond ja rahvaliit teised reformierakonna ministrid valisminister urmas paet kaitseminister jaak joeruut justiitsminister rein lang ja rahvastikuministrina jatkas pauleerik rummo oktoobris 2005 astus ametist tagasi kaitseminister jaak joeruut ministrikohused vottis ule jurgen ligi juunis 2004 toimunud europarlamendi valimistel valiti uheks kuuest eesti saadikust reformierakonna kandidaat toomas savi ta sai euroopa liberaalide ja demokraatide liidu fraktsiooni liikmeks ning kuulus europarlamendi arengukomisjoni 2005 aasta sugisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel olid reformierakonna valimisnimekirjad valjas 151 omavalitsuses 2113 kandidaadiga ja volikogudesse paaseti 127 omavalitsuses kokku sai erakond 83 953 haalt ehk 169 reformierakond sailitas voimupositsiooni tartus vorus valgas jogeval viljandis keilas raplas kardlas ja kuressaares 4 martsil 2007 toimunud riigikogu valimistel sai reformierakond 153 041 haalt ehk 278 mis andis 31 kohta riigikogus 2 aprillil 2007 solmisid reformierakond isamaa ja res publica liit ning sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu loodud valitsuse juhiks sai andrus ansip valisministrina jatkas urmas paet ja justiitsministrina rein lang kultuuriministriks sai laine janes sotsiaalministriks maret maripuu ning jaanus tamkivist sai keskkonnaminister veebruaris 2009 astus maret maripuu tagasi ning uueks sotsiaalministriks sai hanno pevkur juunis 2009 lahkusid sotsiaaldemokraadid valitsuskoalitsioonist uueks rahandusministriks sai jurgen ligi 2007 aasta riigikogu valimiste eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami sealhulgas tanavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust lubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele 7 juunil 2009 toimusid europarlamendi valimised ning reformierakonnast osutus valituks kristiina ojuland reformierakond sai 60877 haalt ehk 153 18 oktoobril 2009 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai reformierakond 110 275 haalt koige suurem toetus oli reformierakonnal saaremaal 328 jargnes polvamaa 319 ja tartu 3088 nimeliselt palvisid rohkem haali linnapea urmas kruuse tartus kalle jents viljandis ja urve tiidus kuressaares ning rapla vallavanem aare heinvee 6 martsil 2011 toimunud riigikogu valimistel sai reformierakond 164 255 haalt ehk 286 kogu haaltearvust saades riigikogus 33 kohta uue voimuliidu otsustas reformierakond parast labiraakimisi solmida senise valitsuspartneri isamaa ja res publica liiduga kellega kahe peale omatakse riigikogus 56 kohta loodud valitsuse juhina jatkas andrus ansip valisministrina urmas paet rahandusministrina jurgen ligi sotsiaalministrina hanno pevkur kultuuriministriks sai rein lang justiitsministriks kristen michal ja keit pentusest sai keskkonnaminister riigikogu reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti jaanus tamkivi aseesimeesteks valdo randpere ja remo holsmer riigikogu aseesimeheks esitati laine randjarv 6 detsembril teatas oma tagasiastumisest justiitsminister kristen michal uueks justiitsministriks sai hanno pevkur ning sotsiaalministriks taavi roivas kristen michali riigikogu saadiku volitused taastati riigikogu reformierakonna fraktsioonist lahkus asendusliige terje trei taavi roivase asemel sai riigikogu liikmeks tiina lokktramberg 1 jaanuarist 2000 kaotati eestis tulumaks ettevotetesse reinvesteeritud kasumilt tegemist oli reformierakonna uhe peamise valimislubadusega 1999 aasta parlamendivalimistel 2002 aasta novembris ja detsembris sai eesti kutse liituda euroopa liidu ja natoga suure panuse liitumislabiraakimiste edukaks loppemiseks andsid eesti delegatsioone juhtinud peaminister siim kallas ja valisminister kristiina ojuland septembris 2003 kiitis ka eesti rahvas referendumil heaks eesti liitumise euroopa liiduga alates 1 jaanuarist 2004 joustus vanemahuvitise seadus mis voimaldab vaikelapsega emal lapse sunni jarel aasta lapsega kodus olla ilma et ta sissetulekus kaotaks tegemist on reformierakonna uhe olulisema valimislubadusega 2003 aasta riigikogu valimistel 2006 aastal pikenes vanemahuvitise maksmine 15 kuuni ning 2008 aastast alates makstakse vanemahuvitist 18 kuud 2005 aasta 1 jaanuarist joustus uksikisiku tulumaksumaara alanemine kahe protsendi vorra jargnevatel aastatel langes tulumaks veelgi olles nuudseks 21 1 juulist 2007 tosteti lapsetoetus alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini samaaegselt loppes kvartalitoetuse maksmine kolme ja enamalapselistele peredele muudatusest voitsid kolmelapselised pered 300 krooni neljalapselised pered 600 krooni viielapselised pered 1050 krooni ja kuuelapselised pered 1500 krooni kuus 17 detsembril 2008 voeti riigikogus vastu uus toolepinguseadus mille tulemusena muutusid toosuhted paindlikumaks uus toolepingu seadus joustus 1 juulil 2009 13 juulil 2010 otsustas euroopa liidu rahandusministrite noukogu ecofin et eesti saab 1 jaanuaril 2011 eurole ule minna olles majanduslanguse tingimustes taitnud selleks vajalikud maastrichti kriteeriumid 1 jaanuaril 2011 laks eesti ule eurole alates 2011aastast on voimalik asutada osauhingut ilma sissemakset tegemata mis oli oluline samm selle poole et eesti inimesed saaksid kiiremini oma ettevottega alustada juunis 2011 voeti riigikogus vastu kodualuse maa maksuvabastust kehtestav seadus mis hakkab kehtima alates 1 jaanuarist 2013 valitsus kiitis jaanuaris 2012 heaks maagaasiseaduse muutmise mis loob voimalused konkurentsi tekkimiseks eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt eesti riigi energiajulgeolekut martsis 2012 voeti riigikogus vastu seadusemuudatus millega kaotatakse riigikontrolli ja oiguskantsleri eripensionid 1 jaanuarist 2013 juunis 2012 voeti riigikogus vastu vanemapensioni susteemi kehtestav seadus sugisel 2012 kinnitas valitsus tootuskindlustusmakse langetamise kolmele protsendile 13 juunil 2012 voeti riigikogus vastu uus avaliku teenistuse seadus mis muudab avaliku sektori palgakorralduse selgeks ja labipaistvaks detsembris 2012 voeti riigikogus vastu vajaduspohiste lastetoetuste susteemi loov seadus mille tulemusel satestati taiendavad toetused uhe ja kahelapselistele peredele kus sissetulekud on vaiksed ja koigile suurematele peredele kus lapse kolm voi enam silver meikar teatas 2012 aasta mais et annetas aastatel 20092010 eesti reformierakonnale raha mille paritolu ta enda vaitel ei tea riigiprokuratuur alustas samal paeval kriminaalmenetlust et kontrollida postimehes ilmunud vaiteid et reformierakond on vastu votnud teadmata allikatest parinevat vara mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena jargmised viis kuud oli erakond meedia tahelepanu keskmes oktoobris uurimine lopetati sest tekkis sona sona vastu olukord rahvuslik koonderakond isamaa oli eesti erakond 21 novembrist 1992 kuni 2 detsembrini 1995 sugisel 1991 moodustasid eesti kristlikdemokraatlik erakond eesti konservatiivne rahvaerakond eesti kristlikdemokraatlik liit ja vabariiklaste koonderakond valimisliidu isamaa 21 novembril 1992 uhinesid eesti kristlikdemokraatlik erakond eesti konservatiivne rahvaerakond eesti kristlikdemokraatlik liit ja vabariiklaste koonderakond nimetatud erakonnaks uue erakonna esimeheks sai tollane eesti peaminister mart laar kes jai esimeheks kuni erakonna eksisteerimise lopuni rahvuslik koonderakond isamaa uhines 2 detsembril 1995 eesti rahvusliku soltumatuse parteiga uhinemisel sundis isamaaliit rumeenia keel on keel mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani ruhma rumeenia kirjakeel parineb 16 sajandist esialgu kasutati kirillitsat transilvaanias aga ka ladina tahestikku aastatel 18601862 mindi rumeenias ule ladina tahestikule rumeenia keele sonavara sisaldab umbes 70 ladina paritoluga sonu 20 moodustavad slaavi paritoluga sonad moned sonad rebane ehk punarebane vulpes vulpes on koerlaste canidae sugukonda rebase vulpes perekonda kuuluv kiskja rebane on vaikese koera suurune ja pika koheva sabaga joostes hoiab ta saba horisontaalselt tema selja karvad on oranzid eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid rebane toitub peamiselt narilistest ta on ettevaatlik ja oskab hasti pogeneda rebase urul on alati mitu valjapaasu urud on pohiliselt kutsikate kasvatamiseks ta kaevab urud ise voi kohendab magra urge rebasel on vaga hea kuulmine ja haistmine ning ta naeb pimedas hasti rebane on karusloom ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatav hoberebane inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks rebane kuulub rebase perekonda tema ladinakeelne nimetus sisaldab sona vulpes rebane algul perekonna ja seejarel liiginimena rebase perekonnas on 6 liiki kellest punarebane on koige suurem liiki kirjeldas 1758 linnaeus arvates ta koera perekonda ja andes talle nimeks canis vulpes rebase alamliiki ameerika punarebast vulpes vulpes fulva fulvus tahendab punakaskollane ruuge on peetud ka omaette liigiks vulpes fulva euroopa punarebase vulpes vulpes vulpes korval rebase mootmed ja varvus varieeruvad elupaigast soltuvalt suuresti ja selle pohjal on kirjeldatud paljusid alamliike endise nsv liidu alal on kirjeldatud 1415 alamliiki ja levila ulejaanud osas veel umbes 25 alamliiki et sustemaatikud on kirjeldanud veel palju ebamaaraseid vorme on alamliikide arv nahtavasti veelgi suurem aastal 2005 klassifitseerisid don e wilson ja deeann m reeder punarebasel jargmised alamliigid rebasel on 38 kromosoomi naiteks kassil on sama palju naaritsal palju vahem 30 aga koeral enam kui poole rohkem 78 punarebane on rebaseliikide seas koige laiema levilaga ta elab palearktises ja nearktises koikjal euroopas peaaegu koikjal aasias sealhulgas jaapanis aga ei leidu indohiinas koikjal kanadas ning suures osas usas ei leidu edelas ja mones texase ja alaska osas moned asurkonnad on ka pohjaaafrikas eestis on rebane tavaline loom austraaliasse toodi rebane 19 sajandil eestisse joudis rebane uhena esimestest loomadest parast jaaaja loppu kas preboreaalsel voi koguni subarktilisel kliimaperioodil eestis on rebast arvukalt nii mandril kui saartel koguni pisematel laidudel kokku 8000 isendit 1986 aastal oli rebaseid eestis hinnanguliselt 5000 arvukus koigub olenevalt saakloomade ja teiste kiskjate arvukusest rebane on vaikese koera suurune taiskasvanud isaslooma tuvepikkus on 6090 cm sealhulgas saba 4060 cm umbes pool tuvepikkusest kehapikkus on isastel keskmiselt 6575 80 cm emastel 6267 cm taiskasvanud rebase mass on 610 kg euroopa rebased ja korgematel laiuskraadidel elavad rebased kaaluvad tavaliselt rohkem kui pohjaameerika rebased ja madalamatel laiuskraadidel elavad rebased rebase vaga kohev karv jatab mulje nagu kaaluks ta rohkem isased kaaluvad keskmiselt 1015 rohkem kui emased et isendite suurus varieerub tugevalt ei saa selle alusel sugu maarata karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedate karvadega ja vahel ebamaarase tumeda mustriga selja keskosas kohupool on tuhkhall voi valge aga vahel ka must kappade alaosa on tavaliselt must ja sabaots must voi valge valge sabaots on punarebase iseloomulik tunnus tavalised varvivariandid on ristrebane umbes 25 liigist ja hoberebane umbes 10 ristrebasel on punakaspruun karv must voi valge voot jookseb mooda selga alla ja teine must voi valge voot risti ule olgade hoberebase karv varieerub hobedasest peaaegu mustani ja temalt saadakse koige hinnatumat karusnahka karvaotsad on hobedased ulejaanud osa karvast on must metsikut hoberebast kohtab harva ja enne kui neid hakati farmides kasvatama oli nende karusnahk vaga kallis mustrebase karv on must aluskarv hobedane harva esineb albiinosid rebased on pohja pool tumedamad ja intensiivsema tooniga kui louna pool see on vastuolus glogeri reegliga karmi kliimaga pohjaaladel taheldatakse marksa sagedamini mustjaspruune ja koguni melanootilisi isendeid punarebase anatoomia sarnaneb paljuski koera omaga kuid on ka palju erinevusi silmad on taiskasvanud rebasel kollased silmade loige on vertikaalne nina on tumepruun voi must korvad on valjastpoolt pruunid voi mustad koon on kitsas ja piklik see on punarebase iseloomulik tunnus hambavalem on 33 11 44 23 kokku 42 hammast hammasterida moodustab ule poole koljupikkusest eespurihambad on lihtsad ja terava otsaga valja arvatud kontide jaramiseks kasutatavad ulemised neljandad eespurihambad tagapurihambad on muljumiseks sobiva ehitusega esikapal on 5 kuunist tagakapal 4 kuunist esimene varvas on rudimentaarne kuigi kuunisega ega puutu vastu maad tagakappade korgus on 124182 cm kapad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi varvaste padjandid on kovad kuunised pidevalt valjas ja loikuvad maasse saba on pikk ja kohev eriti talvel sabaots on must voi valge joostes hoiab rebane saba rohtsalt saba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja huppamisel isoleerib ja soojendab kulma ilmaga ning on rebaste omavahelise suhtluse vahend rahulik rebane asetab kondimisel jala jala ette ja jatab niimoodi lumele sirge jaljerea ehmunud loom seevastu traavib voi galopeerib hoides keha maadligi ja saba taga pikalt sirgu rebastel on hea haistmine ja kuulmine ja need on rebase juhtivad meeled nagemine ei ole nii hea naiteks liikumatult seisvale voi istuvale inimesele voib ta peaaegu otsa tormata erinevalt teistest koerlastest naeb rebane pimedas suhteliselt hasti rebane on uudishimulik monda ebatavalist objekti naiteks maas kukitavat inimest nahes voib rebane seda kergesti uurima tulla sobiva tuule korral voib rebane usna lahedale tulla enne kui inimese ara tunneb rebastel on lisahaistmiselund jacobsoni elund lohnanaarmed paiknevad poskedel loualuu piirkonnas ning varvaste ja tallamohnade vahel sabanaare asub tal 75 mm sabajuurest korgemal saba ulapinnal nahas ja nahaaluses koes anaalnaarmed on paarilised 2 mm labimooduga juhad mis avanevad molemal pool parakut naarmed toimivad vaikese reservuaarina katsed kinnipuutud punarebastega naitasid et sootes neile keemiliste ainetega margistatud toitu deponeeritakse normaalse metabolismi abil osa aineid ka nimetatud anaalnaarmeisse teadlaste arvates toimib naarmeeritistega margistamine millele voib lisanduda uriini ja valjaheidet liigisisese suhtlemisvahendina teavitamaks territooriumi omanikust samuti ohust ja valmisolekust paaritumiseks naarmeeritiste lohn voib inimesele tunduda ebameeldivana kuid rebastel toimib see seksuaalne peibutuslohnana eritiste biokeemiline koostis on muutuv rebane on plastiline liik oigupoolest sobivad rebasele koik elupaigad alates soolapaduratest ja liivaluidetest ja lopetades maetippudega laaneeuroopas ja usas on rebane joudnud eeslinnadesse linnas sunnivad rebasekutsikad sageli kuuris lausmetsa rebane valdib rohkem rebaseid elab metsastepis stepis ja eelmaestikus rebane on uldiselt paikne loom normaalsetes oludes ta ei randa regulaarseid randeid on siiski taheldatud tundras korbes ja magedes naiteks tabati uks malozemelskaja tundras margistatud isend 600 km edela pool idaeuroopas asuvad noored rebased iseseisvalt elama sunnipaigast tavaliselt 230 km kaugusele on ka juhtunud et enam kui 100 km kaugusele inimeste lahedus pakub vaikesel alal palju toitu sealhulgas inimeste toidujaatmeid kahjuks toob inimeste lahedus kaasa ka auto alla jaamise ohu rebaseid elab isegi suurte toostuskeskuste vahetus laheduses maal on talumehed paljudes kohtades loobunud neid kuttimast nahes neis viljasaaki ohustavate rohutirtsude ja hiirte havitajaid looduses eelistab rebane mitmekesise taimkattega elupaigad eestis metsatukki kultuurmaastiku naabruses mitte sugavaid metsi rebane elutseb kuni 1800 m tiibetis kuni 4000 m korgusel talvel 200203 asus uks rebane elama kuressaare linnuse lahedale kodunes inimestega ja hakkas kaest suua votma rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid kuni poegimisajani elab ja kutib ta uksi uhel territooriumil elab uks taiskasvanud isasloom koos uhe voi kahe taiskasvanud emase ja kutsikatega taiskasvanud rebaseid saab uhel territooriumil olla rohkem kui kaks ainult juhul kui neid taga ei kiusata ja toitu on kulluses taiskasvanud rebase territooriumi suurus soltub elupaiga kvaliteedist heades piirkondades on see 512 km2 linnas koguni 02 km2 halbades piirkondades magedes ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini monel aastaajal voivad korvutised territooriumid pisut kattuda kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega voideldes mooda oma maaala ringi liikudes ja toitu otsides margistab rebane juba labivaadatud kohad uriiniga et mitte hakata sealt uuesti otsima rebane eelistab pesauru rajamiseks vihma sula ja pinnavee eest kaitstud kuiva liivast pinnast see voib asuda mingi korgendiku nolval rebasel on pohiurg ja sageli ka tagavaraurud tihti votavad rebased ule teiste loomade naiteks makrade kuulikute umisejate polaarrebaste ja voolaste urge mida nad kohandavad teevad suuremaks ja lisavad uusi kaike talvel ning poegimise ja poegade kasvatamise ajal voivad rebased kaevata ja kasutada suuremaid urge rebane voib kasutada ka looduslikke redupaiku koopaid kaljulohesid ja mahalangenud puude oonsusi uhte urgu kasutab sageli mitu polvkonda urul on alati rohkem kui uks valjapaas kuni viis et vajaduse korral saaks kiiresti pogeneda peaurgu uhendavad teiste puhkepaikade lemmikjahimaade ja toidupanipaikadega kaigurajad tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamooda kuidas nad suuremaks kasvavad urgu kasutab rebane peamiselt siis kui tal on pesakond kui rebasel parajasti poegi ei ole ei puhka ta urus vaid lagedal maal rohus vosas voi isegi lumes et saaks margata kiskja lahenemist jalitajate eest pogenedes poeb rebane monda ettejuhtuvasse redupaika mida tema elukohas leidub tavaliselt rohkesti voimalusel rajab rebane oma uru tihnikusse aga selle asukoha reedavad kaugeleulatuvad kaigurajad lahemale tulles on lihtne rebase eluaset ara tunda sest pesauru umbrus on rapane uruavade ees on suured mullahunnikud lahiumbruses toidujaatmed ja ekskremendid see loob soodsa pinnase umbrohu kasvamiseks ja vahel ongi uruavad umbrohupuhmaste varjus rebase eluviis on oine voi videvikuline seal kus teda ei jalitata voib ta ringi liikuda keskpaevalgi kusjuures siis on ta ullatavalt julge ega karda inimest seevastu jalitamise korral on rebane ettevaatlik ning ilmutab ullatavat osavust jalgede segamise abil voi muul viisil pogenedes selletottu on peaaegu koigil rahvastel kes rebast tunnevad temast saanud kavaluse ja osavuse sumbol folklooris karm olelusvoitlus on rebasel valja kujundanud vaga keerulise kaitumise ja monel isendil on vaimsed voimed saavutanud eriti korge taseme rebase kiirus on kuni 48 kmh ja ta voib ule hupata 2 meetri korgustest takistustest rebane suhtleb valdavalt naoilmete haalitsuste tuvastatud on 28 haalitsuste kategooriat ja lohnanaarmete eritiste kaudu rebase haalitsuste hulka kuuluvad klahviv haukumine hoiatus ja labiloikav ulgumine ning kiunumine paaritumise ajal emasloom klahvib rebane on koigesooja endise nsv liidu aladel on rebase toidu hulgast leitud ule 300 liigi loomi ja kumneid taimeliike ta soob pohiliselt narilisi eriti uruhiiri just hiirte rohkusest soltub rebaste kaekaik suuremad loomad pole tema toidus nii tahtsad kuigi rebane teisigi loomi eriti janesepoegi tihti katte saab lisaks hiirtele soob rebane janeselisi ning teisi vaikese ja keskmise suurusega selgroogseid sealhulgas skunke noori opossumeid oravaid okassigu laululinde ja parte tigusid vihmausse ja putukaid rohutirtse pornikaid kilke ning puuvilju marju eriti murakaid rohtu pahkleid ning teri maisi ja nisu menuusse kuuluvad ka lindude pohiliselt partide ja kanaliste munad ja pesapojad taiskasvanud lindudel ei ole rebase toidus suurt osa kuigi ta ei jata juhust kasutamata kui tema laheduses laskub maapinnale moni lind ta puuab koiki linde alates koige vaiksematest kuni hanede ja metsisteni levila lounaosas puuavad ja soovad rebased sisalikke kaugidas soovad nad massiliselt parast kudemist surnud lohelisi selgrootuid soob rebane rohkem talvel kui muud toitu pole saada meeleldi soob ta raibet linnas kogub rebane toitu maast ning tuhjendab prugikaste linnumajasid ja kompostihunnikuid erinevalt maarebastest murravad linnarebased palju vaikesi linde ja metsikuid tuvisid hiiri jahtiv rebane seisab liikumatult kuulatades ja jalgides avastatud hiirt tahelepanelikult seejarel huppab ta korgele ja puuab hiire maandudes kappade abil vastu maad suruda selline jaht naeb ebaonnestuvate katsete tottu valja nagu tants rebase paevane toiduhulk on 121 kg sama huvipakkuv on rebase talvine hiirejaht rebane kuulatab tahelepanelikult ning kui kuuleb labi lume hiire piiksumist teeb graatsilise huppe ja hakkab lund kaapima vahel on ta sellest tegevusest nii haaratud et laseb inimeselgi endale usna lahedale tulla taimne toit on rebase toidus levila lounaosas tahtsam kui pohjaosas siiski soovad taimetoitu koik rebased rebane eelistab puuvilju ja marju harvem soob ta taimede vegetatiivseid osi rebasejahi pooldajad vaidavad et kodulinde rundav rebane tapab rohkem kui tal toiduks tarvis kuid see pole tosi pealegi ei soo rebane kodulinde sugugi nii sageli nagu arvatakse rebase eluiga on looduses tavaliselt moni aasta maksimaalselt 1012 aastat vangistuses kuni 2025 aastat rebase pohiline vaenlane on inimene kes kutib teda lobu parast ja karusnaha saamiseks maal tapetakse rebaseid kui kanavargaid paljud rebased jaavad auto alla rebastele peavad jahti ilvesed pantrid ja hundid kuid neid ei ole palju alles jaanud rebane on ettevaatlik ja vaenlase eest pogenemisel vaga leidlik ta ei poe oma urgu vaid jookseb kiiresti ara emasloom indleb kord aastas ja jooksuaeg valtab 16 paeva ovulatsioon on spontaanne ega noua kopulatsiooni innaaeg ja poegimise tapne aeg varieeruvad levila piires lounas detsemberjaanuar keskpiirkondades jaanuarveebruar pohjas veebruaraprill eestis enamasti aprill see soltub ka ilmast ja loomade toitumusest monel aastal jaab 6070 emaseid jarglasteta isasloomadel on sigivustsukkel taielik spermatogenees toimub ainult novembrist martsini poegimisajal isased voitlevad kurameerimise ajal margistavad isane ja emane oma territooriumi lohnaga selleks nad urineerivad puurontidele kividele ja poosastele mis koos sabanaarme eritisega tekitab ainulaadse rebaselohna emased voivad paarituda mitme isasega kuid partnerlus tekib ainult uhe isasega kopulatsioon kestab tavaliselt 1520 minutit ja sageli saadavad seda larmavad haalitsused emasloom klahvib kaklevad ja vihased loomad vinguvad labiloikavalt viljastatud munarakk kinnitub 1014 paeva parast edukat paaritumist tiinus kestab 4058 paeva voi 25 kuud kutsikad tulevad ilmale pesaurus pesakonnas on 36 harva kuni 1213 kutsikat nende sunnikaal on 50150 g kutsikad sunnivad tumepruunis udukarvastikus kuni kutsikad on abitud kaks nadalat on emasloom kogu aeg nende juures toites neid piimaga ning hoides nad soojad ja puhtad isane varustab teda toiduga kuid ei sisene urgu alles kahe nadala vanustena hakkavad nad nagema ja kuulma ning nende igemetest loikuvad labi esimesed hambad emapiima saavad pojad poolteist kuud ule kahe nadala vanused pojad saavad ka peenestatud toitu kutsikad hakkavad pesast valjas kaima 46 nadala vanuselt sel ajal toob ema neile paris toitu millel tihtilugu on veel elu sees nii saavad pojad oppida saaki murdma umbes kolmekuistele rebasekutsikatele toob ema urgu hiiri et pojad saaksid oppida hiirte kuttimist ja soomist nad voitlevad omavahel et valja selgitada kes on koige tugevam taielikult voorutatakse kutsikad emapiimast 812 nadala vanuselt kutsikad hakkavad varakult kogust plehku panema ja juba oige vaikeseid rebasekutsikaid saab kohata pesast kaugel uldiselt kulub innaajast kuni poegade lahkumiseni urust pool aastat sugiseks on noorloomad juba paris suured ema ja poeg jaavad kokku kuni sunnile jargneva sugiseni juhtub et tutar aitab emal jargmisel aastal uue pesakonna ules kasvatada uldse kui emaseid on territooriumil rohkem kui uks siis tavaliselt poegib ainult uks nendest sugukupsus saabub monel emasel 10 kuu vanuselt aga jargmisel aastal 1 aasta ja 10 kuu vanuselt on nad igal juhul sugukupseks saanud esimesel eluaastal on rebasepoegade suremust suur see on piirkonniti erinev kuni 75 rebane on tahtis karusloom keda kasvatatakse farmides rohkem kui uhtki teist tavaliselt metsikut karuslooma rebast ka kutitakse karusnaha parast rebasejaht on meelelahutussport eriti suurbritannias kus rebaste ratsa kuttimine koertega on traditsiooniline rebase tumeda karvaga vorm hoberebane aretati 19 sajandi lopus hiljem on aretatud veel teisigi touge plaatinarebane merivaikrebane marmorrebane jne rebane reguleerib vaikeste nariliste ja kahjulike putukate arvukust see kasu mida ta toob kahjurnariliste ja putukate havitajatena kaalub paljukordselt ules linnustikule ja jahimajandusele tekitatava kahju rebased on vastuvotlikud paljudele nakkushaigustele nii esineb pohjaameerikas elavatel rebastel brutselloosi canine adeno herpes ja parvoviirust leptospiroosi paragrippi entsefaliite tulareemiat jpt lisaks on tuvastatud rebastel jargmisi baktereid ehrlichia spp listeria monocytogenes staphylococcus aureus borrelia burgdorferi borrelia afzelii borrelia garinii leptospira grippotyphosa salmonella enterica typhimurium salmonella enterica infantis salmonella enterica derby yersinia pseudotuberculosis brucella suis biovar 2 brucella microti mycobacterium bovis jpt marutaud on rebasele ohtlikum talveperioodil sest karvkatte horeduse tottu voib ta talvel ara kulmuda paljud peavad rebast ohtlikuks kodulindudele kuigi ohu suurusega liialdatakse rebased on tuntud marutovesiirutajad mones kohas pannakse rebaste kaiguradadele marutaudivastaseid preparaate samuti levitavad rebased karntobe rebased levitavad ka kiskjate katku paelussi echinococcus multilocularis ehk rebaste vaikepaelussi ehhinokokoosi tekitajat echinococcus granulosus ja teisi haigusi austraalias on sissetoodud rebased looduse mitmekesisusele vaga kahjulikud nende parast on valja surnud rohkem liike kui kasside ja kuulikute parast rebane ei ole eestis looduskaitse all ning nende kuttimine on lubatud ja sagedane kaitseala piires olevatel merelaidudel on rebasele ja kahrikule jahi pidamisel jahikoera kasutamine lubatud 1 oktoobrist kuni 30 aprillini jahimeestel lubatakse pidada rebastele peibutus voi varitsus voi hiilimisjahti ning jahti kastloksuga uru voi ajujahti ning jahti jahikoeraga voi jahti piirdelippe kasutades 1 oktoobrist 28 veebruarini kaitseala piires olevatel merelaidudel on rebasele jahi pidamisel jahikoera kasutamine lubatud 1 oktoobrist kuni 30 aprillini 2001 aastal kutiti eestis 5797 rebast aastal 2008 kutiti 12712 2009 aastal 7472 ja 2010 aastal 9656 rebast tallinna loomaaias elab 2016 aasta seisuga 2 euroopa punarebast rebaseid elab ka elistvere loomapargis laane kultuuris omistatakse muinasjuttudest lahtuvalt rebasele kavalus mida ta kasutab lindude eriti kanade puudmiseks ning tabaratest olukordadest paasemiseks keskajal levisid allegoorilised loomamuinasjutud rebasest kes oma kavalusega voidutseb tugevamate loomade ule rebaseromaan reinuvader rebane hiinas jutustatakse libarebastest nagu eestis libahuntidest eesti folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks uliopilasorganisatsioonide noorliikmeid ja ulikooli ka keskkooli esimese aasta uliopilasi nimetatakse rebasteks rott rattus on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke nariliste perekond ta soob palju ja ukskoik mida elektrijuhtmeid kummivoolikuid viljateri puitu nahka toiduaineid koike kuni prugikastides olevate jaatmeteni rott elab karjas ja suudab kohaneda igasuguste oludega ta on vaga hea ujuja rott liigub harva oma territooriumilt valja ta teab et lahedalt on kergem saaki puuda ta ei taju valju mura ja voib koguni surra kui ei joua ruttu pogeneda emane rott paaritub paljude isastega igas pesakonnas on 612 poega juba kolme nadala parast voivad need pojad omakorda jarglasi saada aastas poegib emane rott palju kordi aasta jooksul voib emasel rotil sundida 800 jareltulijat enamik liike elutseb kaguaasias ja aafrikas mitu liiki on inimene tahtmatult mujale levitanud paljud rotid on koigesoojad ja seal kus neid on palju nad lausa havitavad inimeste toiduvarusid ohtlikke nakkushaigusi naiteks katku tuufust edasi kandes on rotid pohjustanud epideemiaid eestis elab 13 sajandist alates india paritoluga mustjashalli karvastikuga kodurott sellest suurem hallikarvaline randrott joudis meile 17 sajandil kuid on praeguseks koduroti torjunud suhteliselt vaikesele alale louna ja kagueestis reaalarvud on koik ratsionaal ja irratsionaalarvud ehk koik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk koik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud reaalarvud moodustavad reaalarvude hulga formula1 ehk r ning tahtsaima arvuvalla matemaatikas reaalarvud on konstrueeritud nii et oleks voimalik loomulik uksuhene vastavus reaalarvude hulga ja sirge arvsirge punktide hulga vahel nimetus reaalarv tegelik arv iseloomustab erinevust imaginaararvudest reaalarvude konstruktsioonid ehk konstruktiivsed definitsioonid on sellised reaalarvude defineerimise viisid mille korral voetakse aluseks ratsionaalarvud voi muud matemaatilised objektid mis loetakse antuks neist konstrueeritakse uued objektid mis vastavad meie intuitiivsele arusaamale irratsionaalarvudest ja mida nimetatakse irratsionaalarvudeks ja lisatakse need ratsionaalarvudele ratsionaalarvud ja irratsionaalarvud kokku moodustavad reaalarvud ajalooliselt esimesed reaalarvude ranged definitsioonid olidki konstruktiivsed aastal 1872 avaldati uheaegselt kolm tood georg cantori fundamentaaljadade teooria karl weierstrassi teooria tanapaevases variandis lopmatute kumnendmurdude teooria ning richard dedekindi loigete teooria ratsionaalarvude vallas allpool esitatud lahenemise reaalarvude defineerimisele esitas georg cantor 1872 aastal avaldatud artiklis sarnaseid ideid valjendasid eduard heine ja charles merais selles lahenemises defineeritakse arv ratsionaalarvude jada piirvaartusena et ratsionaalarvude jada koonduks asetatakse sellele cauchy tingimus formula2 selle tingimuse mote seisneb selles et jada liikmed on alates teatud numbrist uksteisele kui tahes lahedal jadasid mis seda tingimust rahuldavad nimetatakse fundamentaaljadadeks reaalarvu mille defineerib ratsionaalarvude fundamentaaljada formula3 tahistame formula4 kaht reaalarvu formula5 formula6 mis on defineeritud vastavalt fundamentaaljadadele formula3 ja formula8 nimetatakse vordseteks kui formula9 kui on antud kaks reaalarvu formula5 ja formula6 siis nende summaks ja korrutiseks nimetatakse arve mis on defineeritud vastavalt jadade formula3 formula8 formula14 summa ja korrutisena jarjestusseos reaalarvude hulgal kehtestatakse kokkuleppega mille jargi arv formula15 on definitsiooni kohaselt suurem arvust formula16 ehk formula17 kui formula18 reaalarvude hulga konstrueeriine fundamentaaljadade kaudu on mis tahes meetrilise ruumi taielikustamise konstruktsioon nagu ka uldjuhul on taielikustamise tulemuseks saadud reaalarvude hulk ise juba taielik st temasse kuuluvad koigi tema elementide fundamentaaljadade piirvaartused cantori teooria lahtekoht oli jargmine idee iga reaalarvu saab esitada ratsionaalarvude lopmatu jada formula19 abil mille liikmed on selle reaalarvu lahendid kasvava tapsusastmega nii et see jada koondub selleks arvuks moistame nuud reaalarvu all mingit objekti formula20 mille defineerib ratsionaalarvude koonduv jada formula21 ent siin peitub vigane ring koonduva jada definitsioonis figureerib reaalarv mis on selle jada piirvaartus seesama moiste mille me koonduvate jadade abil tahame defineerida formula3 koondubformula23 leidubformula24 nonda et formula25 et vigast ringi ei tekiks on tarvis leida mingi tunnus mis voimaldab valjendada jada koonduvuse tingimust selle jada liikmete terminites see tahendab mainimata jada piirvaartuse vaartust ennast cantori ajaks oli niisugune tingimus juba leitud selle tegi uldisel kujul kindlaks prantsuse matemaatik augustin louis cauchy cauchy kriteeriumi jargi koondub jada formula21 siis ja ainult siis kui formula27 kujundlikult oeldes seisneb jada koonduvuse tingimus cauchy kriteeriumis selles et jada liikmed on mingist numbrist alates uksteisele kui tahes lahedal cauchy ei saanud seda kriteeriumi kuigivord rangelt pohjendada sest puudus reaalarvu teooria cantor pooras tahelepanu sellele et see kriteerium iseenesest iseloomustab koonduva jada sisemisi omadusi teda saab formuleerida ja kontrollida ilma et oleks juttu selle jada piirvaartuseks olevast reaalarvust endast ja selleparast saab seda tunnust kasutada selleks et tuua valja jadade klass mille abil saab reaalarve defineerida nii et pohiline samm mille tegi cantor reaalarvu teooria rajamisel seisnes selles et ta vaatles iga ratsionaalarvude jada formula21 mis rahuldab cauchy tingimust mingit ratsionaalset voi irratsionaalset reaalarvu defineerivana kui ma raagin arvsuurusest uldistatud mottes toimub see eelkoige juhtumil mil on ette pandud ratsionaalarvude lopmatu jada formula19 mis on antud mingi seaduse abil ning millel on see omadus et vahe formula30 saab formula31i kasvades lopmata vaikeseks olgu positiivne taisarv formula32 milline tahes ehk teiste sonadega suvaliselt valitud positiivse ratsionaalarvu formula33 korral leidub selline taisarv formula31 et formula35 ja formula32 on mis tahes positiivne taisarv tanapaeva terminoloogias nimetatakse cauchy tingimust rahuldavat jada cauchy jadaks ehk fundamentaaljadaks kaks fundamentaaljada formula3 ja formula8 voivad defineerida uht ja sedasama reaalarvu see on nii tingimusel formula39 niisiis tekib ratsionaalarvude koigi fundamentaaljadade hulgal ekvivalentsusseos ja uldise printsiibi jargi jagunevad koik fundamentaaljadad ekvivalentsusklassideks selle klassijaotuse mote seisneb selles et uhte klassi kuuluvad jadad defineerivad uhe ja sellesama reaalarvu ning eri klassidesse kuuluvad jadad erinevad niisiis on olemas uksuhene vastavus realarvude ning ratsionaalarvude fundamentaaljadade klasside vahel nuud saame sonastada cantori reaalarvude teooria pohidefinitsiooni definitsioon reaalarv on ratsionaalarvude fundamentaaljadade ekvivalentsusklass realarvu ekvivalentsusklassi mille defineerib ratsionaalarvude fundamentaaljada formula40 tahistame formula4 aritmeetilised tehted reaalarvudega defineeritakse nii kui on antud kaks realarvu formula20 ja formula43 mis on defineeritud fundamentaaljadadega formula3 ja formula8 nii et formula5 ja formula6 siis formula20 ja formula43 summaks nimetatakse reaalarvu mis on defineeritud jadaga formula50 see on ekvivalentsusklassi milesse see jada kuulub formula51 pole raske kontrollida et see definitsioon on korrektne st ei soltu konkreetsete jadade formula3 klassist formula20 ja formula8 klassist formula43 valikust analoogselt defineeritakse reaalarvude vahe korrutis ja jagatis reaalarv formula15 on definitsiooni jargi suurem kui arv formula16 see tahendab formula17 kui formula59 see definitsioon ei soltu jadade formula3 klassist formula20 ja formula8 klassist formula43 valikust ratsionaalarvude susteem sisestatakse reaalarvude susteemi taiendava kokkuleppe abil mille jargi jada formula64 mille koik liikmed on vordsed uhe ja sellesama ratsionaalarvuga formula65 defineerib sellesama arvu nii et formula66 teiste sonadega iga klass formula67 mis sisaldab statsionaarset jada formula68 samastatakse arvuga formula65 niisiis reaalarvude hulk mille konstrueerisime on ratsionaalarvude hulga laiend sellega on reaalarvude hulga konstrueerimine lopule viidud edasi saab toodud definitsioonide abil toestada reaalarvude teadaolevad omadused definitsioonist jareldub et iga ratsionaalarvude fundamentaaljada koondub mingiks reaalarvuks see printsiip oli reaalarvu definitsiooni aluseks tanu sellele lisandusid ratsionaalarvudele irratsionaalarvud ratsionaalarvude nende fundamentaaljadade piirvaartused millel ratsionaalarvude seas piirvaartust ei olnud tekib oigustatud kusimus kas analoogset taielikustamise protseduuri ei voi labi viia veel kord juba konstrueeritud reaalarvude hulgal osutub et see protseduur ei anna uut tulemust sest igal reaalarvude fundamentaaljadal on piirvaartus reaalarvude seas seda reaalarvude hulga omadust nimetatakse taielikkuseks ja vaide et iga reaalarvude fundamentaaljada koondub ongi cauchy koonduvuskriteeriumi pohisisu sama ideed kasutas hiljem felix hausdorff kui ta toestas hausdorffi teoreemi meetrilise ruumi taielikustamisest lopmatute kumnendmurdude teooria parineb karl weierstrailt 1863 aasta paiku tootas ta valja reaalarvude teooria mis avaldati tema loengumarkmetena 1872 muide weierstrai teooria algversioon erineb monevorra lopmatute kumnendmurdude teooriast mida esitatakse tanapaeva matemaatilise analuusi opikutes loeme antuks ratsionaalarvude hulga formula70 on teada et iga ratsionaalarvu formula71 saab lahutada kumnendmurruks mille paneme kirja kujul formula72 kui kumnendmurruks lahutamise protsess lopeb lopliku arvu sammude jarel siis kumnendmurd on loplik vastasel juhul lopmatu iga loplikku voi lopmatut kumnendmurdu voib vaadelda formaalse reana kujul formula73 kus indeksi formula74 vaartused on kas esimesed naturaalarvud formula75 voi vastavalt koik naturaalarvud formula76 saab naidata et rida mis saadakse ratsionaalarvu formula77 lahutamisel kumnendmurruks alati koondub ning tema summa vordub algse ratsionaalarvuga kui ratsionaalarvu lahutamisel kumnendmurruks saadakse lopmatu kumnendmurd siis see on alati perioodiline seega vastab igale ratsionaalarvule uksainus kumnendmurd kuid moni kumnendmurd naiteks lopmatud mitteperioodilised ei vasta uhelegi ratsionaalarvule loomulik on oletada et ka nendele murdudele vastavad mingid hupoteetilised arvud mis ei ole ratsionaalarvud vottes vaatluse alla need hupoteetilised arvud mida hakkame nimetama irratsionaalarvudeks just nagu taidame lungad koigi kumnendmurdude kogumis seega votame reaalarvude teooria aluseks oletuse idee et iga kumnendmurd on mone ratsionaal voi irratsionaalarvu reaalarvu formula20 lahutus kumnendmurruks formula79 seejuures tolgendame seda lahutust samamoodi nagu ratsionaalarvude puhul nimelt peame reaalarvu formula20 rea formula81 summaks definitsioon reaalarv on lopmatu kumnendmurd see on avaldis kujul formula82 kus formula83 on uks sumbolitest formula84 voi formula85 mida nimetame arvu margiks formula86 on mittenegatiivne taisarv formula87 on kumnendnumbrimarkide mida voib tolgendada arvuhulga formula88 elementidena jada seejuures samastame definitsiooni kohaselt kumnendmurrud formula89 ja formula90 samuti kumnendmurrud kujul formula91 ja formula92 selle kokkuleppe mote on ilmne sest neile kumnendmurdudele vastavad ratsionaalarvud langevad kokku loomulik on kohe kokku leppida et perioodilised lopmatud kumnendmurrud kujutavad neile vastavaid ratsionaalarve teiste sonadega me samastame perioodilised kumnendmurrud ratsionaalarvudega sellise kokkuleppe puhul on ratsionaalarvude hulk koikide reaalarvude hulga alamhulk jargneb lopmatute kumnendmurdude teooria konstruktsiooni visand koigepealt defineeritakse jarjestus koigi lopmatute kumnendmurdude hulgal aluseks voetakse arvude kumnendjarkude jarjestikune vordlemine suurematest vaiksemateni olgu naiteks antud kaks mittenegatiivset arvu formula93 olgu formula94 ja formula95 esimesed mittekokkulangevad numbrimargid formula20 ja formula43 uleskirjutustes kui nuud formula98 siis definitsiooni kohaselt formula99 ja kui formula100 siis formula17 kahe mittenegatiivse arvu vordluse alusel defineeritakse mis tahes kahe reaalarvu vorreldavus saab naidata et defineeritud vordlusseos formula102 annab lopmatute kumnendmurdude hulgal lineaarselt jarjestatud hulga struktuuri samuti saab naidata et perioodiliste kumnendmurdude korral langeb kehtestatud jarjestussuhe kokku juba olemasoleva vorreldavusseosega ratsionaalarvude seas parast lopmatute kumnendmurdude hulgal jarjestusseose defineerimist toestatakse reaalarvu teooria jaoks pohimotteline teoreem tapsest ulemrajast see teoreem valjendab asjaolu et reaalarvude jarjestatud kogumil on pidevuse dedekindi taielikkuse omadus nuud laiendatakse aritmeetilised tehted mis on juba defineeritud ratsionaalarvude seas pidevuse alusel koigile reaalarvudele nimelt olgu formula20 ja formula43 kaks reaalarvu nende summaks nimetatakse reaalarvu formula105 mis rahuldab jargmist tingimust formula106 saab naidata et seda tingimust rahuldav reaalarv eksisteerib ja on ainuke analoogselt defineeritakse realarvude korrutamine kahe positiivse reaalarvu formula20 ja formula43korrutiseks nimetatakse reaalarvu formula109 mis rahuldab jargmist tingimust formula110 nagu ka liitmise puhul seda tingimust rahuldav arv eksisteerib ja on ainuke parast seda on lihtne defineerida kahe suvalise margiga reaalarvu korrutis saab kontrollida et reaalarvude hulgal defineeritud liitmise ja korrutamise tehe langevad kokku ratsionaalarvude liitmise ja korrutamise tehtega sellega on lopmatute kumnendmurdude teooria konstruktsioon lopule viidud edasi saab antud definitsioonide pohjal toestada reaalarvude teadaolevad omadused mis puudutavad aritmeetilisi tehteid ja jarjestust lopuks olgu margitud et parast reaalarvude jada piirvaartuse ja rea summa defineerimist saab toestada et iga reaalarv on oma kumnendlahutuse rea summa see tahendab kui formula79 siis formula112 weierstrass ise vaatles pisut teistsugust konstruktsiooni ulalesitatud teooriat voib luhidalt maaratleda teooriana formaalsetest ridadest kujul formula113 kus formula86 on mittenegatiivne taisarv ning formula115 on kumnendnumbrimargid weierstrass aga vaatles formaalseid ridasid uldisemal kujul formula116 kus formula117 on suvalised mittenegatiivsed taisarvud on ilmne et niisuguses konstruktsioonis saab reaalarvu kujutada lopmata paljudel viisidel peale selle on selge et kaugeltki mitte koigile niisugustele ridadele ei saa omistada arvvaartust naiteks rida formula118 hajub selleparast weierstrass esiteks vaatleb ainult koonduvaid ridasid ta defineerib need read tokestatud osasummadega ridadena vaata mittenegatiivsete liikmetega rea koonduvuse kriteeriumi ning teiseks defineerib sellel hulgal ekvivalentsusseose reaalarv defineeritakse ekvivalentsete koonduvate ridade klassina reaalarvude defineerimisiis kumnendmurdude abil see tahendab lahutuse abil mitte koikide alikvootsete murdude see on murdude kujul formula119 kaupa vaid ainult kumne astmete formula120 kaupa on mugavam sest sellega saavutatakse reaalarvu rea kujul kujutamise uhesus kui aga tulla tagasi weierstrassi uldise viisi juurde siis saab ilmsiks analoogia weierstrassi lahenemise ja cantori lahenemise vahel cantor defineeris reaalarvu ratsionaalarvude koonduvate jadade ekvivalentsusklassina kusjuures jada koonduvuse maaratlemiseks ta kasutas cauchy kriteeriumi weierstrass tegi sedasama ainult et koonduvate jadade asemel vaatles ta koonduvaid ridasid ning jada koonduvuse cauchy kriteeriumi asemel kasutas ta mittenegatiivsete liikmetega rea koonduvuse tunnust muide ekvivalentne teoreem monotoonse jada piirvaartusest kannab weierstrassi nime richard dedekindi teooria on koige lihtsam ja ajalooliselt esimene range reaalarvuteooria erinevalt cantori ja weierstrassi analuutilisest lahenemisest on dedekindi teooria aluseks geomeetrilised kaalutlused millest tuleneb selle naitlikkus dedekindi teooria vaartus seisneb selles et peale reaalarvude konstrueerimise toodi seal esimest korda valja pidevuse moiste matemaatiline olemus see moiste on matemaatilise analuusi aluseks ning seda oli sajandeid kasutatud viidates selle ilmsusele voi geomeetrilistele kaalutlustele dedekind loi oma teooria 1858 kuid see avaldati esmakordselt 1872 vaikeses brosuuris stetigkeit und irrationale zahlen pidevus ja irratsionaalarvud see raamat on tanini uks paremaid ja arusaadavaid aine esitusi siinne esitus jargib pohilises dedekindi mottekaiku dedekindi ajal tuli diferentsiaalarvutuse kursuse esituses mis enamasti kasutas rangeid meetodeid mone vaite toestamisel siiski tugineda geomeetrilisele naitlikkusele naiteks kui toestati teoreemi monotoonse jada piirvaartusest siis joonestati sirgjoon millele margiti punktid formula121 mis kujutasid jada formula94 liikmeid edasi oeldi naiteks et ilmselt eksisteerib punkt formula123 millele punktid formula121 piiramatult lahenevad voi et niisugune punkt peab eksisteerima sest arvsirge on punktidega pidevalt taidetud edasi kuna igale punktile sirgel vastab mingi ratsionaal voi irratsionaalarv siis punktile formula123 vastava arvu formula65 korral kehtib formula127 dedekind utleb sageli oeldakse et diferentsiaalarvutus tegeleb pidevate suurustega ent mitte kuskil ei anta selle pidevuse definitsiooni ja isegi diferentsiaalarvutuse koige rangemal esitamisel ei rajata toestusi pidevusele vaid apelleeritakse enamvahem teadlikult kas geomeetrilistele ettekujutustele voi ettekujutustele mis saavad alguse geomeetriast voi lopuks rajatakse toestus teesidele mida endid pole mitte kunagi toestatud puhtaritmeetilisel teel vajadust kasutada puhtaritmeetilise arvude kohta kaiva vaite toestamiseks kasutada geomeetrilisi kaalutlusi tekitab teatava rahulolematuse tunde ning annab tunnistust aritmeetika puudulikust pohjendatusest arvu range ja taieliku teooria puudumisest ent kui isegi pidada lubatavaks geomeetrilist argumentatsiooni tekib kusimus pidevusest sirge enese punktide suhtes osutub et sirge pidevuse moistel puudub siin loogiline definitsioon sellest lahtudes pustitas dedekind jargmised kaks ulesannet dedekind lahtub ratsionaalarvudest mille omadused ta loeb teadaolevateks ratsionaalarvude susteemi korvutab ta sirge formula128 punktide kogumiga et tuua valja viimase omadused ratsionaalarvud formula70 moodustavad kogumi millel on antud aritmeetilised tehted liitmine ja korrutamine millel on teatud omadused kogum formula70 on lineaarselt jarjestatud mis tahes kahe erineva arvu formula65 ja formula132 korral voib oelda et uks neist on teisest vaiksem sirge formula128 punktide kogum on samuti lineaarselt jarjestatud hulk kahe punkti formula134 ja formula135 vaheline jarjestusseos valjendub siin selles et uks punkt formula134 asetseb teisest formula135 vasakul selle sarnasuse ratsionaalarvude ja punktide vahel saab valja arendada seades nende vahele vastavuse nii saadakse arvsirge selleks valitakse sirgel kindel algpunkt kindel pikkusuhik ehk uhikloik ehk skaala loikude mootmiseks ning positiivne suund iga formula138 jaoks saab konstrueerida vastava pikkuse ning asetades selle algpunktist paremale voi vasakule olenevalt sellest kas arv formula65 on positiivne voi mitte saame kindla punkti formula140 mis vastab ratsionaalarvule formula65 seega saab igale ratsionaalarvule formula138 seada vastavusse kindla punkti formula140 seejuures vastavad eri arvudele eri punktid kui arv formula65 on vaiksem kui formula132 siis punkt formula134 mis vastab arvule formula65 asetseb vasakul punktist formula135 mis vastab arvule formula132 teiste sonadega kehtestatud vastavus sailitab jarjestuse uhtlasi osutub et sirgel formula128 on lopmata palju arve mis ei vasta mitte uhelegi ratsionaalarvule see jareldub uhismoodutute loikude olemasolust mis oli teada juba antiikajal naiteks ruudu diagonaali ja kulje uhismoodutus see tahendab arvu formula151 ruutjuur kahest irratsionaalsus piltlikult oeldes on sirge formula128 taidetud punktidega tihedamalt kui ratsionaalarvude kogum formula70 arvudega me naeme et ratsionaalarvude hulga sees on tuhjad kohad mis vastavad neile sirge punktidele millele ei leidunud vastavat ratsionaalarvu sellal kui sirge kohta utleme et ta on punktidega pidevalt taidetud dedekind utleb eelnev ratsionaalarvude valla vordlus sirgega viis selleni et esimeses avastati lunklikkus mittetaielikkus ehk katkelisus sellal kui sirgele me omistame taielikkuse lunkade puudumise pidevuse milles see pidevus oigupoolest seisneb kuidas seda sirge omadust matemaatiliselt valjendada dedekind teeb jargmise tahelepaneku kui formula134 on sirge kindel punkt siis sirge koik punktid jagunevad kaheks klassiks need mis asetsevad punktist formula134 vasakul ja need mis asetsevad punktist formula134 paremal punkti formula134 voib aga suvaliselt arvata kas esimesse voi teise klassi uhtlasi kehtib sirge punktide kohta poordprintsiip kui sirge punktid jagunevad kaheks niisuguseks klassiks et iga esimese klassi punkt asetseb asetseb igast teise klassi punktist vasakul siis eksisteerib uks ja ainult uks punkt mis tekitab sirge niisuguse jagunemise kaheks klassiks sirge niisuguse loigatuse kaheks tukiks geomeetriliselt tundub see vaide ilmsena kuid toestada me seda ei suuda dedekind osutab et tegelikult ei ole see printsiip midagi muud kui postulaat milles valjendub sirge pidevuse olemus kui votame selle postulaadi omaks siis omistame sirgele selle omaduse mida me nimetame tema pidevuseks selle omaduse omaksvotmine pole midagi muud kui aksioom mille abil me alles mooname sirgele pidevuse paigutame mottes sirge sisse pidevuse selgitame dedekindi printsiibi sisu ja geomeetrilist tolgendust kujutame ette et koik sirge punktid on varvitud kahte varvi roheliseks ja punasekd nii et iga rohelist varvi punkt asetseb vasakul igast punast varvi punktist on geomeetriselt ilmne et peab eksisteerima sirge niisugune punkt milles varvid puutuvad kokku see punkt jagabki sirge kaheks klassiks koik rohelist varvi punktid asetsevad temast vasakul ja koik punast varvi punktid paremal selles seisnebki dedekindi printsiip sealjuures peab ka kokkupunktepunkt ise olema kindlat varvi sest tingimuse kohaselt on varvitud eranditult koik sirge punktid see punkt peab olema kas roheline olles sel juhul viimane roheline punkt voi punane olles sel juhul esimene punane punkt nagu on kerge naha need kaks varianti valistavad teineteist esimesel juhtumil ei eksisteeri esimest punast punkti eksisteerivad kokkupuutepunktile kui tahes lahedased punased punktid kuid esimest nende seas ei ole teisel juhtumil aga puudub analoogsetel pohjustel viimane roheline punkt nuud poorame tahelepanu sellele millised loogilised voimalused me valistasime apelleerides geomeetrilisele naitlikkusele kerge on naha et neid on ainult kaks esiteks voiks juhtuda et uheaegselt eksisteerivad nii viimane roheline kui ka esimene punane punkt teiseks voiks juhtuda et pole ei viimast rohelist ega esimest punast punkti esimese olukorra kohta oeldakse et leiab aset hupe selline pilt on voimalik sirge korral millest on valja visatud terve intervall vahepealseid punkte teise olukorra kirjeldamiseks kasutatakse terminit lunk see pilt voib aset leida sirge korral millest on eemaldatud terve loik kaasa arvatud selle otsad sealhulgas juhtum kui on eemaldatud uksainus punkt seega tahendab sirge pidevus et temas ei ole ei huppeid ega lunki luhidalt ei ole tuhje kohti on markimisvaarne et ulaltoodud pidevuse definitsioon on rakendatav mis tahes elementide jarjestatud kogumile anname nuud pidevuse tapse definitsiooni dedekindi jargi mis on rakendatav suvalisele lineaarselt jarjestatud hulgale definitsioon olgu formula158 lineaarselt jarjestatud hulk hulkade formula123 ja formula160 jarjestatud paari nimetatakse loikeks jarjestatud hulgal formula158 ning hulki formula123 ja formula160 endid selle loike vastavalt alumiseks ja ulemiseks klassiks kui on taidetud jargmised tingimused formula164 formula166 formula167 loiget tahistame formula168 definitsioon lineaarselt jarjestatud hulka formula158 nimetatakse pidevaks dedekindi jargi kui tema mis tahes loike puhul kas alumises klassis leidub suurim element ja ulemises klassis ei leidu vahimat voi ulemises klassis leidub vahim element ja alumises klassis ei leidu suurimat niisuguseid loikeid nimetatakse dedekindi loigeteks naitena vaatleme ratsionaalarvude hulka kerge on naha et selles ei saa olla huppeid kui formula65 on alumise klassi maksimaalne element formula132 on ulemise klassi minimaalne element siis arv formula172 mis asetseb formula65 ja formula132 vahel keskel ei saa kuuluda ei alumisse ega ulemisse klassi mis on vastuolus loike definitsiooniga samal ajal on ratsionaalarvude hulga sees tuhikud just neis kohtades kus peavad asuma irratsionaalarvud vaatleme naiteks loiget formula168 mille defineerivad hulgad formula176 kerge on naha et see on toesti loige kuid alumises klassis ei ole maksimaalset elementi ja ulemises klassis ei ole minimaalset seega on tegu lungaga seega ratsionaalarvude kogum ei ole pidev selles on lungad et konstrueerida reaalarvude hulk mille elemendid assotsieeruvad reaalarvudega tuleb taita koik lungad ratsionaalarvude kogumis ratsionaalarvude hulga iga lungatuupi loike formula168 korral lisame kogumile formula70 uue elemendi irratsionaalarvu formula20 mis definitsiooni kohaselt on suurem igast alumisse klassi kuuluvast arvust formula65 ning vaiksem igast ulemisse klassi kuuluvast arvust formula181 sellega taidamegi loike klasside vahelise tuhja koha me utleme et loige formula168 defineerib irratsionaalarvu formula20 ehk irratsionaalarv formula20 tekitab loike formula168 uhendades koik voimalikud juhtumid voime oelda et iga loige ratsionaalarvude vallas defineerib mingi ratsionaal voi irratsionaalarvu mis selle loike tekitab definitsioon nimetatakse iga loiget ratsionaalarvude hulgas mille alumises klassis ei ole suurimat elementi ja mille ulemises klassis ei ole vahimat elementi definitsioon nimetatakse ratsionaal ja irratsionaalarvude hulga uhendit reaalarvude hulga iga elementi nimetatakse reaalarvude hulk on defineeritud jarjestusseose suhtes lineaarselt jarjestatud see lause vajab toestust liitmis ja korrutamistehe defineeritakse reaalarvude hulgal pidevuse jargi nagu ka lopmatute kumnendmurdude teoorias nimelt kahe reaalarvu formula20 ja formula43 summaks nimetatakse reaalarvu formula188 mis rahuldab jargmist tingimust formula189 reaalarvude hulga pidevusest jareldub et niisugune reaalarv formula188 on olemas ja on ainus peale selle kui formula20 ja formula43 on ratsionaalarvud siis see definitsioon langeb kokku tavalise kahe ratsionaalarvu summa definitsiooniga analoogselt defineeritakse korrutamine ja toestatakse tehete ning jarjestusseose omadused hulka formula193 nimetatakse reaalarvude hulgaks ning selle elemente reaalarvudeks kui on taidetud jargmine tingimuste kompleks mida nimetatakse reaalarvude aksiomaatikaks hulgal formula193 on defineeritud kujutus liitmise binaarne tehe formula195 mis seab igale elementide jarjestatud paarile formula196 hulgast formula193 vastavusse mingi elemendi formula198 sellest samast hulgast formula193 mida nimetatakse formula65 ja formula132 summaks formula202 on hulga formula193 elemendi formula198 ekvivalentne uleskirjutus hulgal formula193 on defineeritud ka kujutus korrutamise tehe formula206 mis seab igale elementide formula196 jarjestsatud paarile hulgast formula193 vastavusse mingi elemendi formula209 mida nimetatakse formula65 ja formula132 korrutiseks sealjuures kehtivad jargmised omadused formula214 formula217 formula221 formula226 formula229 formula232 formula236 formula242 formula245 formula248 hulga formula193 elementide vahel on defineeritud binaarne seos formula250 st mis tahes elementide formula251 jarjestatud paari korral hulgast formula193 on kindlaks maaratud kas seos formula253 kehtib voi mitte sealjuures kehtivad jargmised omadused formula256 formula259 formula262 formula265 formula268 formula271 formula281 neist aksioomidest piisab et rangelt jareldada reaalarvude koik teadaolevad omadused tanapaeva algebra keeles tahendavad esimese ruhma aksioomid et hulk formula193 on korpus teise ruhma aksioomid tahendavad et hulk formula193 on lineaarselt jarjestatud hulk formula284 formula285 kusjuures jarjestusseos on kooskolas korpuse struktuuriga formula286 formula287 hulki mis rahuldavad esimese ja teise ruhma aksioome nimetatakse jarjestatud korpusteks lopuks viimane ruhm mis koosneb uhest aksioomist vaidab et reaalarvude hulgal on pidevuse omadus mida nimetatakse ka taielikkuseks kokkuvottes voib anda realarvude hulga definitsiooni definitsioon reaalarvude hulgaks nimetatakse pidevat jarjestatud korpust on ka teisi reaalarvude aksiomaatikaid naiteks voib pidevuse aksioomi formula272 asemel kasutada mis tahes muud sellega samavaarset tingimust voi tingimuste ruhma naiteks david hilberti pakutud aksiomaatikas on ruhmade formula289 ja formula290 aksioomid sisuliselt samad mis ulaltoodud aksiomaatikas kuid aksioomi formula291 asemel kasutatakse jargmist kaht tingimust formula297 seega voib anda jargmise samavaarse definitsiooni definitsioon reaalarvude hulk on maksimaalne arhimeediline jarjestatud korpus aastal 1936 esitas alfred tarski reaalarvude aksiomaatika mis koosneb ainult 8 aksioomist ja 4 algmoistest reaalarvude hulk r a binaarne seos taielik jarjestus hulgal r mida tahistab binaarne tehe liitmine hulgal r mida tahistab ja konstant 1 seda aksiomaatikat kirjanduses monikord mainitakse kuid uksikasju kunagi ei esitata kuigi ta on okonoomne ning tal on elegantsed metamatemaatilisi omadusi see aksiomaatika on vahe tuntud voibolla selleparast et ta on teist jarku tarski aksiomaatikat voib vaadelda versioonina tavalisest reaalarvude definitsioonist ainsa dedekindi mottes taieliku jarjestatud korpusena ent ta on muudetud tunduvalt luhemaks naiteks aksioomid 4 ja 5 votavad kokku tavalised neli abeli ruhma aksioomi jarjestuse aksioomid algmoisted r liitmise aksioomid algmoisted r uhikelemendi aksioomid algmoisted r 1 nendest aksioomidest jareldub et r on lineaarselt jarjestatud abeli ruhm liitmise suhtes koos margitud elemendiga 1 r on ka dedekindi mottes taielik ja jagatav see aksiomaatika ei anna esimest jarku teooriat sest aksioom 3 on formuleeritud kahe uldisuskvantoriga ule hulga r koigi voimalike alamhulkade tarski visandas mittetriviaalse toestuse kuidas nendest aksioomidest ja algmoistetest tuleneb binaarne tehe korrutamine millel on oodatavad omadused nonda et r on taielik jarjestatud korpus iga reaalarvu saab esitada kumnendmurdude abil lopmatu kumnendarenduse kujul naiteks viimased kaks napieri arv ja liouvillei arv on mitteperioodilised kumnendmurrud ning seetottu irratsionaalarvud teised aga on perioodilised kumnendmurrud ning seega ratsionaalarvud reaalarvude hulk formula1 moodustab oma aritmeetiliste tehetega ja korpuse reaalarvude korpuse mis on kompleksarvude korpuse formula307 alamkorpus reaalarvu moiste tekkis ratsionaalarvu moiste laiendamisel vajaduse selleks tingis vajadus valjendada mis tahes suuruse vaartust arvuna ning puud laiendada tehete rakendatavust juurimine logaritmimine algebraliste vorrandite lahendamine esimeses arenenud arvususteemis mis konstrueeriti vanakreeka matemaatikas olid ainult naturaalarvud ja nendes suhted proportsioonid tanapaeva moistes ratsionaalarvud end peagi selgus et geomeetrias ja astronoomias sellest ei piisa naiteks ruudu diagonaali ja kulje suhe ei ole esitatav ei naturaal ega ratsionaalarvuna olukorra lahendamiseks vottis eudoxos kasutusele lisaks arvu moistele geomeetrilise suuruse loigu pikkuse pindala voi ruumala moiste eudoxose teooria on meieni joudnud eukleidese esituses elemendid 5 raamat eudoxose teooria on oma olemuselt reaalarvude geomeetriline mudel tanapaeva seisukohast on arv niisuguse lahenemise puhul kahe homogeense suuruse naiteks uuritava suuruse ja uhiksuuruse uhiksuurused voisid olla omavahel uhismooduta suhe eudoxos jai siiski ustavaks varasemale traditsioonile ta ei vaadelnud sellist suhet arvuna selleparast toestatakse elementides paljud teoreemid arvude omaduste kohta uuesti suuruste jaoks dedekindi klassikaline reaalarvude konstruktsioon on oma pohimotetelt vaga lahedane eudoxose esitusele ent eudoxose mudel on mitmes suhtes ebataielik naiteks ei sisalda ta pidevuse aksioomi puudub suuruste voi nende suhete aritmeetiliste tehete uldine teooria olukord hakkas muutuma esimestel sajanditel pkr juba diophantos aleksandriast vaatles erinevalt varasemast traditsioonist murde samamoodi nagu naturaalarve ning oma aritmeetika 4 raamatus ta isegi kirjutas uhe tulemuse kohta arv osutub mitteratsionaalseks parast antiikteaduse loppu nihkusid esiplaanile india ja islami matemaatikud kes pidasid iga mootmistulemust arvuks tasapisi said sellised vaated valdavaks ka keskaegses euroopas kus esialgu eristati ratsionaalarve ja irratsionaalarve sonasonalt mittemoistusparaseid arve mida nimetati ka kujuteldavateks absurdseteks kurtideks jne irratsionaalarvude saamine taieoiguslikeks on seotud simon stevini toodega stevin kuulutas jouame jareldusele et pole olemas mingeid absurdseid irratsionaalseid ebaoigeid seletamatuid ega kurte arve vaid arvude seas valitseb niisugune taius ja kooskola et meil tuleb ood ja paevad motiskleda nende hammastava lopetatuse ule tema legaliseeris teatud reservatsioonidega ka negatiivsed arvud ning tootas valja ka kumnendmurdude teooria ja sumboolika sellest ajast hakkasid need valja torjuma ebamugavaid kuuekumnendmurde saja aasta parast andis isaac newton oma universaalses aritmeetikas 1707 reaalarvu klassikalise definitsiooni mootmistulemusena uhiketaloni suhtes arv ei ole mitte niivord mitme uhiku kogum kui mingi suuruse abstraktne suhe teisesse temaga homogeensesse mis on uhikuks voetud kaua aega peeti seda rakenduslikku definitsiooni piisavaks nii et reaalarvude ja reaalarvuliste funktsioonide praktika seisukohast tahtsaid omadusi ei toestatud vaid neid peeti intuitiivselt ilmseteks geomeetrilistel voi kinemaatilistel kaalutlustel naiteks peeti ilmseks asjaolu et pidev kover mille punktid asetsevad eri pooltel teatud sirgest loikab seda sirget puudus ka pidevuse range definitsioon selleparast oli paljudes definitsioonides vigu voi ebamaaraseid voi liiga laiu formuleeringuid isegi veel siis kui augustin louis cauchy oli valja tootanud matemaatilise analuusi range aluse olukord ei muutunud sest puudus reaalarvude teooria millele matemaatiline analuus oleks saanud tugineda selleparast tegi cauchy vigu toetudes intuitsioonile seal kus see viis vaaradele jareldustele ta eeldas naiteks et pidevate funktsioonide rea summa on alati pidev esimese katse taita lunk matemaatika alustes tegi bernard bolzano oma artiklis puhtanaluutiline toestus teoreemile et mis tahes kahe vaartuse vahel mis annavad vastupidise margiga tulemid on vahemalt uks vorrandi reaalarvuline juur 1817 selles teedrajavas toos ei ole veel reaalarvude terviklikku susteemi kuid juba esitatakse pidevuse tanapaevane definitsioon ja naidatakse et sel alusel saab pealkirjas mainitud teoreemi rangelt toestada hilisemas toos lopmatuse paradoksid esitas bolzano reaalarvude uldise teooria visandi mis on ideede poolest lahedane georg cantori hulgateooriale kuid see tema too jai autori eluajal avaldamata ja ilmus alles 1851 bolzano vaated olid ajast tunduvalt ees ega aratanud matemaatilises uldsuses tahelepanu reaalarvu ranged teooriad rajasid 19 sajandi lopus georg cantor richard dedekind ja karl weierstrass samuti eduard heine ja charles meray weierstrass dedekind ja cantor esitasid erinevad kuid ekvivalentsed reaalarvude konstruktsioonid ratsionaalarv on arv mida saab esitada kahe taisarvu m ja n jagatisena kuna nulliga ei saa jagada siis jagaja n 0 koigi ratsionaalarvude hulk on q kus formula2 on koigi taisarvude hulk qtahe vottis ratsionaalarvude hulga tahistamiseks kasutusele itaalia matemaatik giuseppe peano itaalia keele sona quoziente jagatis jargi igal ratsionaalarvul on ka lopmatu kumnendarendus mis on alati perioodiline naiteks ratsionaalarvu vastandarvuks nimetatakse ratsionaalarvu ning poordarvuks ratsionaalarvu koigi ratsionaalarvude hulk formula3 moodustab oma aritmeetiliste tehetega ja korpuse ratsionaalarvude korpuse mis on reaalarvude korpuse formula4 alamkorpus ning on koige kitsam arvukorpus rahvalaul on seotud kones rahvaluuleteos mida esitatakse lauldes voi laulvalt koneledes ehk retsiteerides rahvalaulu muusikaline meloodia on rahvaviis rahvaluule ehk folkloor inglise sonast folklore rahvaparimus on laias traditsioonilises tahenduses koik lood ja laulud utlused ja salmid mangud ja tantsud uskumused ja kombed mis on parandunud eelmiselt polvkonnalt kirjasona vahenduseta rahvaluule on seega parimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming esemeline parimuslik looming kuulub etnograafia valdkonda enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sonaloomingut rahvalaule rahvadraamat rahvajutte muinasjutte muistendeid naljandeid pajatusi moistatusi vanasonu ja konekaande rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus eesti sona folkloor on mugandvorm ingliskeelsest sonast folklore mille vottis 1846 aastal kasutusele antikvaar william john thoms rahvaluule jaguneb rahvaluules ilmneb sunkretism see tahendab liikide eristumatus laulmisega kaasneb liikumine voi tants jutustamise puhul on suur tahtsus liigutustel ja naoilmel jutuga poimuvad laulud moistatuste esitamisega seondub uskumusi iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tuupideks muinasjututuup vanasonatuup tantsutuup jne tuubid avalduvad teisendeina ehk variantidena monest tuubist on jaadvustatud sadu teisendeid aga leidub ka tuupe millest on kirja pandud ainult ukskaks teisendit mida laialdasemalt rahvaluuleteost tuntakse seda rohkem erinevad selle teisendid uksteisest rahvaluule uurimine tugineb eelkoige teisendite vordlemisele rahvaluulel on pusiv kunstivaartus kirjaoskamatul rahval asendas see nii kirjandust kui teadust rahvaluule on ka kirjanduse late paljude rahvaste kirjandus on alguse saanud rahvaluuleteoste avaldamisest voi nende liitmisest eeposeks tanapaevale on rahvaluule tahtis kirjandusmalestisena rahva noorusajast ta viljastab ka nuudiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomalestis kaugeid aegu sealhulgas sellistki aega millest muid allikaid pole voi on aarmiselt vahe 20 sajandil on folkloristika huviorbiiti tousnud ka kaasaegne folkloor samuti rahvaparimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid naiteks graffiti ja linnalegendid tartu ulikooli eesti ja vordleva rahvaluule doktorant margaret lyngdon leidis oma uurimistoos et folkloor voib monikord toimida inimgruppide lohestajana ja viia lausa grupivagivallani ja morvadeni euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse johann gottfried herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga volkslieder eesti tahtsaim rahvaluulekoguja oli jakob hurt suurkoguja oli ka mattias johann eisen oskar loorits on uurinud eriti rahvausundit herbert tampere rahvalaule ja rahvamuusikat august annist kalevipoega eesti suurim rahvaluulekogu umbes 12 miljonit lehekulge asub tartus eesti kirjandusmuuseumis romaani keeled on ladina keelest arenenud indoeuroopa keelte ruhm mille hulka kuuluvad siin loetletakse eri riikide rahauhikuid esmalt nimetuse jargi ja allpool luhendi jargi a b c d e f g h i j k l m n o p q r s z t u v w x y siin on loetletud riigihumne artikkel rahvad ja hoimud sisaldab maailma rahvaste hoimude ja muude etniliste ruhmade mittetaielikku nimistut algul tahestiku jarjekorras ja seejarel geograafiliste piirkondade kaupa vaata ka maailma rahvaste mitmekeelne loend a b d e f g h i j k l m n o p r s s z z t u v w o a o u x euroopa vahemere maad ja hommikumaad siber ja siseaasia idaaasia kaguaasia lounaaasia austraalia ja okeaania must aafrika pohjaameerika lounaameerika aafrika pugmeed ababdad abasiinid abhaasid adzaarid adogeed afrikandrid buurid agulid aimarad ainud akad akied alakid albaanlased alemannid aleuudid alzeerlased altailased ambelaud ambod ambulased ameeriklased amharid ammonlased andorralased anglid anglosaksid antaifasid antaimorod apatsid araablased arakanid arapahod aravakid armeenlased artsid asanded aserid assuurlased asteegid askenazi juudid attakordid austerlased austraallased avaarid euraasia avaarid kaukaasia babuloonlased bahnarid bakad balilased balkaarid bamileked bantud baskid baskiirid bataavid batvad beduiinid belglased belutsid bengalid beotukid berberid betsimisarakad bhilid biatid bihaarid boilased bosnialased brasiillased bretoonid bruud budehid bugid bulgaarid bulgaarlased bulod burjaadid burud busmanid daaklased dakootad ja lakootad dargid dinkad dolgaanid dominikaanlased dzaggad dzehhid edomlased eenetsid eestlased valiseestlased egbad ersad eteokreetalased eved eveenid evengid flaamid foiniiklased fonid friisid fulbed furid faarlased gagauusid giod goahirod gondid grusiinid guantsid gudzaratid haidad handid hazarad hatid hatsad hausad hellenid heruskid hidatsad hiinlased hanid hindud hindustanlased hispaanlased hollandlased hood horvaadid hotentotid hreed hueid dunganid hutud huksoslased ibanid ibod idagoodid idumealased iirlased iisraellased ikid illuurlased ilokod inari saamid ingerisoomlased inglased ingusid inuitid islandlased insuberid isurid itaallased itelmeenid jaapanlased jaavalased jaganid jagnoobid jakuudid jaod jatvingid jorubad jukagiirid juudid kaldealased kalmokid kamassid kansad karaiimid karakalpakid karatsaid karjalased kartaagolased kasaarid kasahhid kasakad kasuubid katalaanid katud kavaarid kavetid ketid ketsuad khmeerid kikujud kimbrid kirgiisid kisid kohod koibalid koiva liivlased koltasaamid komid koptid korealased korjakid korkud kornid korsiklased kosad kpelled kreeklased kreevinid krimmitatarlased krivitsid krongid kuad kuid kumokid kungid kurdid kurelased kuubalased komrid ladiinid langobardid laod lazid latgalid latgalid tanapaev laved leedulased leivud lesgid liibanonlased liid liivlased luod lutsid latlased maiad makedoonlased malagassid malailased maltalased mandanid mandzud mansid maoorid marathid marid masaid matorid megrelid mehhiklased merjalased mestseralased metsaneenetsid metsasoomlased mealased mnongid moksad monegaskid mongolid monid montenegrolased tsernogoorlased mordvalased morod mursid murunitjad mustlased romad magijuudid manksid nahuad nanaid neenetsid nepallased nganassaanid ngekid nivhid njahoonid njamveesid njandzad nogaid norid norralased nuubialased oid oiraadid oriad oromod orotsid oseidzid osseedid ovambod paapuad pakohid paleoeskimod pandzabid pearid pelasgid peruulased petseneegid phuongid piktid polaabid polovetsid pomakid pomoorid ponkad poolakad prantslased preislased puertoriikolased pustud parslased pugmeed radzastanlased rapanuid reedid rohingjad rootslased ruandad rumeenlased rundid russiinid rutulid saamid sakslased samburud samoalased samojeedid samred saoutsid sardid savakod sedangid seelid sefaradi juudid semgalid serblased setud silotid sindhid singalid sitoonid skotid skuudid slaavlased slovakid sloveenid sojoodid somaalid somraid soomerootslased soomlased sothod sorbid sreed stiengid suahiilid suaavid suitid sumerid suud suulud svaasid svanid svealased svioonid solkupid suurlased soorid sotlased sugnid sveitslased zazad zemaidid taanlased taid tailased tainod tamilid tampuanid taoid tatarlased tausuugid theed tiibetlased tlingitid tongalased tsehhid tsengid tserkessid tsetseenid tsiillased tsraud tsuangid tsuvasid tuareegid tubad tulud tutsid tvaad tovalased turklased turkmeenid tuuringid udehed udmurdid uiguurid ukrainlased umbrid ungarlased vadjalased vahhid vajuud valgevenelased valloonid vandaalid vazimbad venelased vepslased vietnamlased vilistid volgasakslased volofid vondlased vorukesed vaina liivlased xueyantuod askenazi juudid idagoodid langobardid mustlased romad eestlased faarlased idumealased inari saamid ingerisoomlased islandlased isurid karjalased kimbrid koiva liivlased koltasaamid komid kreevinid kurelased latgalid latgalid tanapaev leivud liivlased lutsid latlased metsasoomlased mealased neenetsid norralased pomoorid rootslased saamid savakod seelid semgalid setud sitoonid soomerootslased soomlased suitid svealased svioonid taanlased vadjalased vepslased vondlased vorukesed vaina liivlased ayramoised baskiirid bulgaarid ersad kalmokid kasakad marid merjalased moksad slaavlased tatarlased tsuvasid udmurdid venelased volgasakslased bulgaarid daaklased gagauusid jatvingid karaiimid kasuubid krimmitatarlased krivitsid kurelased leedulased latlased petseneegid polovetsid poolakad preislased rumeenlased russiinid sarmaadid seelid semgalid skuudid slaavlased slovakid zemaidid ukrainlased ungarlased valgevenelased bosnialased bulgaarid bulgaarlased horvaadid makedoonlased montenegrolased tsernogoorlased pomakid serblased slaavlased alemannid andorralased anglid anglosaksid austerlased baskid belglased boilased bretoonid flaamid friisid heruskid hollandlased iirlased inglased kornid komrid manksid norid piktid polaabid prantslased reedid sakslased slaavlased sloveenid sorbid sotlased sveitslased tsehhid tuuringid valloonid hellenid sefaradi juudid vandaalid albaanlased eteokreetalased hispaanlased illuurlased itaallased katalaanid korsiklased kreeklased maltalased monegaskid pelasgid pomakid sardid umbrid ababdad alzeerlased berberid kartaagolased koptid nuubialased oromod suaavid tuareegid abasiinid abhaasid adzaarid adogeed agulid armeenlased artsid aserid avaarid balkaarid foiniiklased grusiinid hatid ingusid kurdid lazid kumokid lesgid megrelid magijuudid nogaid osseedid rutulid svanid zazad tsetseenid turklased ammonlased araablased assuurlased beduiinid belutsid edomlased juudid sealhulgas iisraellased kaldealased kurdid liibanonlased parslased sumerid suurlased buhhaara juudid hazarad jagnoobid karakalpakid kirgiisid pustud sugnid tadzikid turkmeenid usbekid vahhid altailased burjaadid dolgaanid eenetsid eveenid evengid handid itelmeenid jukagiirid kamassid kasahhid ketid kirgiisid koibalid korjakid mansid matorid metsaneenetsid mongolid neenetsid nganassaanid oiraadid samojeedid solkupid soorid tiibetlased tubad tovalased uiguurid xueyantuod ainud avad blangid eskimod hiinlased hanid hueid dunganid huud jaapanlased korealased liid mandzud nanaid nivhid orotsid paleoeskimod tsuangid alakid ambelaud arakanid badzaud bahnarid biatid bitid bruud budehid buhidid bulod burud danaud dzehhid halangid hanunood hreed ilokod jaavalased katud kavetid khangid khmeerid kohod krongid kuad kuid laod laved lumad magindanaod malailased mangjanid maranaod mnongid monid morod ngekid njahoonid oid pakohid pearid phuongid ratagnonid rohingjad samred sangirid saoutsid sedangid somraid sreed stiengid suoid suud tadjavanid taid tailased tampuanid taoid taubuidid tausuugid theed tsengid tsraud vietnamlased belutsid bengalid bhilid gudzaratid hindud hood gondid khasid marathid korkud oriad radzastanlased silotid singalid tamilid telugud ambulased austraallased maoorid murunitjad paapuad samoalased tongalased aafrika pugmeed bantud dinkad fulbed mursid akied batvad hatsad hutud masaid njamveesid njandzad ruandad rundid samburud tutsid afrikandrid buurid busmanid kungid malagassid svaasid vazimbad fonid jorubad sealhulgas egbad aleuudid beotukid eskimod groonlased inuitid paleoeskimod ameeriklased apatsid dakootad ja lakootad haidad kansad mandanid oseidzid ponkad tlingitid maiad mehhiklased nahuad dominikaanlased kuubalased puertoriikolased tainod aimarad aravakid brasiillased jaganid ketsuad peruulased tsiillased vajuud goahirod waricacad euroopa regioonide komitee on euroopa liidu el kohalikest ja piirkondlikest esindajatest koosnev nouandev komitee kes annab riigi tasandist madalama tasandi st piirkonnad maakonnad provintsid vallad ja linnad asutustele haale eli institutsioonilises raamistikus komitee loodi maastrichti lepinguga 1994 aastal selleks et tegeleda kahe peamise kusimusega esiteks oli moistlik anda kohalikele ja piirkondlikele esindajatele voimalus kaasa raakida uute eli oigusaktide koostamisel kuna ligi kolm neljandikku eli oigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil teiseks tekkis mure uhe suureneva lohe parast uldsuse ja euroopa integratsiooniprotsessi vahel uks viis lohe uletamiseks oli kaasata kodanikele koige lahemal asuv valitud valitsustasand euroopa liidu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on teinud lobitood eli asjades suurema sonaoiguse saamiseks selle tulemusena loodi maastrichti lepinguga euroopa regioonide komitee ning satestati et eli noukogus esindavad liikmesriike piirkondlike valitsuste ministrid komitee too toetub kolmele aluspohimottele subsidiaarsus subsidiaarsuse pohimote mis satestati eli aluslepingutes komitee loomisega samal ajal tahendab et euroopa liidu sisesed otsused tuleb teha kodanikule koige lahemal asuval praktilisel tasandil seeparast ei peaks euroopa liit votma enda kanda ulesandeid mis on sobivamad riikliku piirkondliku voi kohaliku tasandi asutustele kodanikulahedus koik valitsustasandid peaksid puudma tootada kodanikulahedaselt eelkoige korraldades oma too labipaistval viisil et inimesed teaksid kes mille eest vastutab ning kuidas oma seisukohti kuuldavaks teha partnerlus euroopa hea valitsemistava tahendab euroopa riikliku piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutuste koostood koik neli tasandit on hadavajalikud ning peaksid olema kaasatud kogu mitmetasandilise valitsemise otsustusprotsessi valtel eli aluslepingute kohaselt on euroopa komisjon ja euroopa liidu noukogu kohustatud konsulteerima regioonide komiteega uute ettepanekute osas mis tehakse kohalikule voi piirkondlikule tasandile moju avaldavates valdkondades lisaks neile valdkondadele voivad komisjon noukogu ja euroopa parlament konsulteerida regioonide komiteega ka siis kui nende arvates toob ettepanek kaasa olulisi kohalikke voi piirkondlikke tagajargi samuti voib regioonide komitee koostada omaalgatuslikke arvamusi mis voimaldab tal lisada teemasid eli paevakorda lissaboni lepingu joustumisega parast selle ratifitseerimist koigi eli liikmesriikide poolt sai regioonide komitee oiguse privilegeeritud seisundi poorduda euroopa kohtu poole protokolli nr 2 artikkel 8 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse pohimotte kohaldamise kohta komiteel on 350 taisliiget ja sama palju asendusliikmeid iga eli riigi delegatsiooni liikmete arv kajastab ligikaudu selle riigi rahvaarvu liikmete arv on riigiti jargmine president presidendi valib taiskogu kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks ta juhib komitee tood juhatab taiskogu istungjarke ja on regioonide komitee ametlik esindaja komitee praegune president on belgia saksakeelse kogukonna esindaja belgia parlamendi ulemkojas karlheinz lambertz belgia euroopa sotsiaaldemokraatlik partei pes kes valiti presidendiks 12 juulil 2017 regioonide komitee presidentide loetelu esimene asepresident esimese asepresidendi valib taiskogu samuti kaheks ja pooleks aastaks ning ta esindab presidenti viimase araolekul euroopa regioonide komitee esimeseks asepresidendiks valiti 12 juulil 2017 espoo linnavolikogu liige markku markkula soome euroopa rahvapartei epp juhatus juhatus on regioonide komitee otsustusorgan juhatusel on 63 liiget komitee president esimene asepresident 28 asepresidenti uks igast liikmesriigist fraktsioonide esimehed ja 28 muud liikmesriikide delegatsioonide liiget peegeldades rahvuslikku ja poliitilist tasakaalu uldjuhul koguneb juhatus seitsekaheksa korda aastas koostab komitee poliitilise programmi ning annab komitee administratsioonile juhiseid oma otsuste taitmiseks taiskogu regioonide komitee liikmed kohtuvad kuus korda aastas taiskogu istungjargul brusselis et arutada ja vastu votta arvamusi aruandeid ja resolutsioone regioonide komitee komisjonid komitee too toimub komiteesisestes komisjonides mis on spetsialiseerunud paevakajalistele valdkondadele komisjonid valmistavad ette arvamuste eelnousid ning korraldavad konverentse ja seminare mis keskenduvad nende padevusvaldkondadele igal komisjonil on umbes 100 liiget iga liige voib kuuluda kahte komisjoni ning komisjoni abistab komitee haldusstruktuuri kuuluv sekretariaat lisaks on komitee juhatuse abistamiseks loodud spetsiaalne rahandus ja halduskomisjon cfaa fraktsioonid komitees on viis fraktsiooni euroopa rahvapartei epp euroopa konservatiivid ja reformistid ecr euroopa sotsiaaldemokraatlik partei pes euroopa demokraatide ja liberaalide liit alde ning euroopa allianss ea fraktsiooni liikmed kogunevad enne olulisi koosolekuid et votta vastu uhine seisukoht esimeeste konverents regioonide komitee president esimene asepresident fraktsioonide esimehed ja peasekretar kohtuvad esimeeste konverentsi raames enne iga taiskogu istungjarku ja teisi olulisi koosolekuid et saavutada trateegilistes kusimustes poliitiline uksmeel liikmesriikide delegatsioonid regioonide komitees on 28 riigi delegatsiooni liikmed osalevad enne taiskogu istungjarke ja teisi uritusi ka oma riigi delegatsiooni koosolekutel et arutada uhiseid seisukohti peasekretar juhatus nimetab peasekretari ametisse viieks aastaks regioonide komitee haldusjuhina ei tohi peasekretaril olla poliitilist mandaati tema ulesanne on tagada presidendi ja juhatuse otsuste elluviimine ja komitee administratsiooni torgeteta too alates 1 septembrist 2015 on komitee peasekretar jiri burianek peasekretariaat peasekretariaat koosneb viiest direktoraadist liikmed ja taiskogu istungjargud oigusloomealane tegevus 1 oigusloomealane tegevus 2 teabevahetus personali ja finantskusimused logistika ja tolkedirektoraati hallatakse uhiselt euroopa majandus ja sotsiaalkomiteega arvamused euroopa komisjon ministrite noukogu ja euroopa parlament konsulteerivad regioonide komiteega oigusaktide direktiivid maarused jne ettevalmistamisel kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi puudutavates valdkondades eelnoude tekstid edastatakse regioonide komitee vastavale komisjonile seejarel maaratakse raportoor komitee arvamuse koostamiseks enne arvamuse arutamist taiskogu istungjargul peab selle vastu votma komitee komisjon kui komitee taiskogu on arvamuse vastu votnud saab sellest komitee ametlik arvamus mis saadetakse koikidele euroopa institutsioonidele ning avaldatakse euroopa liidu teatajas resolutsioonid resolutsioonid voimaldavad regioonide komiteel valjendada oma arvamust olulistes ja paevakajalistes kusimustes resolutsioone voivad koostada komitee fraktsioonid voi 32 komitee liiget uuringud ja muud valjaanded regioonide komitee korraldab uuringuid eli kohaliku ja piirkondliku tasandi eri valdkondade kohta haridus transport sotsiaalkusimused laienemine jne uurimistoosse on kaasatud valiseksperdid samuti koostab komitee uldsusele voi kohalikele ja piirkondlikele sidusruhmadele suunatud valjaandeid et tutvustada oma tegevust ja jagada teavet poliitilise olukorra kohta uritused piirkondade ja linnade kohtumispaigana korraldab regioonide komitee koostoos kohalike ja piirkondlike partnerite ning teiste euroopa institutsioonidega konverentse seminare ja naitusi kord aastas linnade ja piirkondade euroopa nadalal open days voorustab komitee tuhandeid osalejaid kes votavad sona aruteludes voi otsivad partnereid uhisprojektide elluviimiseks 1992 maastrichti leping eli juhid otsustavad asutada regioonide komitee nouandva organina mis oleks piirkondade ja linnade haal eli otsustusprotsessis ja tegutseks otsese uhenduslulina eli institutsioonide ja eli kodanike vahel lepinguga pannakse euroopa komisjonile ja ministrite noukogule kohustus konsulteerida komiteega piirkondlikke huve puudutavates votmekusimustes liikmesriikide valitsused nimetavad komitee liikmed ametisse neljaks aastaks komitee esimene taiskogu istungjark toimub 1994 aasta martsis brusselis 1995 eli laienemine austria soome ja rootsi uhinemisel euroopa liiduga suureneb regioonide komitee liikmete arv 189lt 222le 1997 amsterdami leping lepinguga laieneb regioonide komitee nouandev padevus kahele kolmandikule euroopa liidu oigusaktide ettepanekutest amsterdami lepingu alusel voib regioonide komiteega konsulteerida ka euroopa parlament 2001 nicei leping toonitatakse regioonide komitee demokraatlikku legitiimsust satestades et komitee et komitee liikmed peavad olema valitud kohalikku voi piirkondlikku valitud kogusse voi kandma selle ees poliitilist vastutust samuti seatakse komitee liikmete arvu ulempiiriks 350 liiget 20022003 euroopa tulevikukonvent regioonide komitee liikmed osalevad eli pohiseaduse lepingu koostamise eest vastutava tulevikukonvendi toos lepingu tekstis tunnustatakse selgesonaliselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja padevust samuti antakse regioonide komiteele oigus poorduda euroopa uhenduste kohtusse et vaidlustada subsidiaarsuse pohimotet rikkuvad eli oigusaktid mai 2004 eli laienemine kumne uue liikmesriigi uhinemisel euroopa liiduga suureneb regioonide komitee liikmete arv 222lt 317le veebruar 2006 uus ametiaeg algavad regioonide komitee uue koosseisu neljaaastased volitused ametiaja poliitiliste prioriteetide hulka kuuluvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli suurendamine kooskolas lissaboni majanduskasvu ja tookohtade loomise strateegiaga uhtekuuluvuse ja solidaarsuse tugevdamine ning juhiroll kampaanias euroopa asjadest teavitamine kohalikul tasandil eli lahendamiseks kodanikele jaanuar 2007 eli laienemine bulgaaria ja rumeenia uhinemisel euroopa liiduga kasvab regioonide komitee liikmete arv 317lt 344le detsember 2007 lissaboni leping lissaboni lepingus kinnitatakse regioonide komitee oigust poorduda oma oiguste ja subsidiaarsuse pohimotte kaitseks euroopa liidu kohtusse seda oigust tunnustas juba euroopa tulevikukonvent see uus voimalus tugevdab komitee poliitilist rolli aidates tal eli tasandil kohalike ja piirkondlike omavalitsuste heaks tohusamalt tegutseda lissaboni lepinguga pikendatakse komitee liikmete ametiaega neljalt aastalt viiele juuli 2013 eli laienemine horvaatia uhinemisel kasvas regioonide komitee liikmete arv 344lt 353le hiljem vahendati liikmete arvu 350le euroopa liidu institutsioonid rebane vulpes on perekond kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonnast perekonna nimetuse vottis kasutusele frisch 1775 perekonnale rebane on iseloomulikud kullaltki pikk pikem kui koertel ja madal keha suhteliselt luhikesed jalad luhemad kui koertel pikk kitsas terav koon suured teravatipulised korvad ja umara otsaga kohev saba mille pikkus on vahemalt pool sageli ka terve pea ja keha pikkus rebased on koertest graatsilisemad ja kassisarnasemad pupillid on ereda valguse kaes enamasti ellipsikujulised pupillide kuju on uldiselt vertikaalselt ovaalne monel liigil on vange rebasehais mis peamiselt tuleb saba selgmises osas sabajuure lahedal asuvast naarmest emastel on tavaliselt 6 voi 8 nisa rebane ja teised lahedased perekonnad on kassisarnased sest nad toituvad sarnasel viisil rebased nagu kassidki peavad jahti uksinda oisel ajal ning nende saakloomad on vaikesed nagu kassidki naevad rebased pimedas hasti ja nende silmad on elliptilised ka tundlikud vibrissid ehk kompekarvad kerge ja osav keha ning pikk saba tasakaalu hoidmiseks teevad rebased kassisarnasteks rebase perekonda kuulub 11 liiki aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane vulpes pallida afgaani rebane vulpes cana bengali rebane vulpes bengalensis fennekrebane vulpes zerda kapi rebane vulpes chama kaabusrebane vulpes macrotis korsak vulpes corsac rebane ehk punarebane vulpes vulpes tiibeti liivarebane vulpes ferrilata vale rebane vulpes velox ja liivarebane vulpes rueppelli paljud uurijad arvavad fennekrebase eraldi perekonda fennecus geneetilised uuringud naitavad et afgaani rebane on fennekrebase lahedane sugulane lahknenud 34 miljonit aastat tagasi seega peaksid nad kuuluma samasse perekonda rebasele lahedased perekonnad on ka atelocynus maikong cerdocyon pseudalopex pamparebane dusicyon korvukrebane otocyon hallrebane urocyon ja polaarrebane alopex koige lahedasem nii hall kui ka polaarrebaseid on tahetud liita perekonnaga vulpes uks ettepanek on vaadelda perekondi vulpes fennecus ja urocyon kuid mitte perekonda alopex koera perekonna canis alamperekonnana pohjaameerika punarebast on monikord nimetatud eraldi liigiks vulpes fulva kuid enamasti arvatakse ta punarebase alamliigiks vulpes vulpes fulva kaabusrebast ja valedat rebast on peetud ka uhte liiki kuuluvaks sest on taheldatud nende ristumist rebased tekkisid pliotseenis rebase perekonna teadaolevalt vanim liik on vulpes riffautae kes elas 7 miljonit aastat tagasi tsaadis ta oli tanapaeva keskmise rebase suurune ent marksa koerasarnasem rahvakultuur on uhele rahvale omane traditsiooniline kultuur kitsamas tahenduses koosneb rahvakultuur uksnes antud rahvale omastest unikaalsetest ja polistest kultuurielementidest laiemas tahenduses voidakse rahvakultuuri all moista ka kogu rahva kultuuri kaasa arvatud kultuurilaenud ja mojustused teistest kultuuridest mis koos ainuomaste kultuurielementidega moodustavadki unikaalse kogumi enamasti kasutatakse rahvakultuuri moistet vahepealses tahenduses pidades eelkoige silmas kultuurielementide traditsioonilisust ja pikaealisust rehielamu harvem ka rehetare oli eestlaste vana traditsiooniline elamu rehielamu oli eesti talu tahtsaim hoone see ehitati esikuljega oue poole ning paiknes sageli otse sissesoidukoha vastas rehielamu taitis elamu rehe lauda too ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ulesandeid ta koosnes kolmest pohiosast rehetoast sellest uhele poole jaavast rehealusest ja teisele poole jaavatest kambritest eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tuupi rehielamu keskne ja koige olulisem ruum oli kuttekoldega rehetuba see oli kogu aasta elutuba kuid sugisel rehepeksu ajal kuivatati seal vilja kuni 19 sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta valgust saadi lauaga suletava ava niinimetatud paja voi seapoiega kaetud tillukese akna kaudu uksed olid madalad ja korge lavepakuga nii rehetoal kui kambritel olid rohtpalkseinad ja muldporandad pohjaeesti paealadel tehti rehetoa porandad sageli ka paeplaatidest rehetoa taganurgas asus suur pae voi maakividest suitsuahi mille ees lahtisel leeasemel valmistati perele toitu ja loomadele soota kutmise ajal lasti suits valja rehetoa valisukse kaudu rehealune oli pohiliselt majandusruum mille esi ja tagaseinas oli lai varav kustkaudu sugisel vili sisse veeti seal peksti reht ja tuulati vilja talvel hoiti rehealuses koduloomi eelkoige hobuseid ja sigu ulal laepeal aga heina ja pohku samuti kasutati rehealust veokite ja hobuseriistade hoidmiseks pulmade ja muude pidude puhul oli see tantsuruum suviti paiknes seal sageli soogilaud kamber leiab esmakordselt mainimist alles 17 sajandi allikates kaua aega oli see kutteta ruum mida kasutati hoiuruumina ja kus suvel magati 19 sajandi alguses muutus kamber suitsuvabaks ning sai soojustuse ja klaasaknad sajandi teisel poolel juba ka laudporand kambrit hakkasid esmajoones kasutama peremees ja perenaine koos vaikeste lastega teised taiskasvanud ja vanemad perekonnaliikmed jaid edasi rehetuppa ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke uhendeid sisaldavad taimed sh erinevad taime osad mida kasutatakse taimse paritoluga ravimina voi ravimite valmistamiseks ravimtaimed ravivahendina toimivad ravivalt haigusi ennetavalt valtivalt paljusid kasutatakse toostuslikult ravimpreparaatide toorainena mitmed ravimtaimed on inimese suhtes ka murktaimedeks liigitatavad ravimtaimeliike nii looduslikult kasvavaid kui ka kultuurvorme teatakse maailmas ligi 12 000 paljud ravimtaimed on kantud eri maade farmakopoadesse traditsiooniliselt on ravimtaimi kasutatud rahvameditsiinis meditsiinis kasitletakse ravimtaimede all nii taimede juurtest juurikatest mugulatest urtidest lehtedest oitest oisikutest viljadest koorest ja muudest taimeosadest valmistatud drooge ravimtaimede kasvatamist ja nende raviomadusi uurivad teadusharud on farmakobotaanika ja farmakognoosia roman ubakivi sundinud 24 martsil 1945 on eesti jalgpallitreener kes oli noortemeeskonna tallinna lovid juhendaja ning 19941995 eesti rahvusmeeskonna peatreener roman ubakivi lopetas 1971 kaugoppes tallinna pedagoogilise instituudi kehalise kasvatuse opetajana eesti rahvusest poistest koosnev meeskond tallinna lovid esimene eestikeelne profijalgpallimeeskond mille ubakivi alates 1978 aastast kokku kogus voitis noukogude liidu nahkpalli turniiri ja kahel korral helsingi cupi sealhulgas 1987 ja 1988 aklassi eesti meistrivoistlused voitsid tallinna lovid varavate vahega 714 tallinna lovide meeskond lagunes 1990 aastal parast osavottu dallas cupist 1989 koige tuntum endistest meeskonnaliikmetest on mart poom vaga edukad on olnud ka marko kristal ja martin reim kaheksa poissi paasesid eesti rahvuskoondisse see oli eesti jalgpalli taassunni algus hiljem mangisid mitmed endised tallinna lovide meeskonna liikmed klubis tallinna sport noukogude liidu teises liigas parast noukogude liidu lagunemist meeskond lagunes ja mangijad laksid valismaa klubidesse ubakivi treeningumeetodid ja distsipliin olid vaga karmid teda on kritiseeritud selle eest et liiga rank fuusiline koormus liiga noores eas rikkus mangijad ara 19931995 treenis ubakivi peamiselt eesti koondislastest koosnevat jalgpalliklubi fc flora ajal kui ubakivi oli rahvuskoondise treener oli koondise bilanss 1 viik ja 23 kaotust kuulus eesti rahvusliku soltumatuse parteisse pollumeeste kogusse ja keskerakonda 1999 aastal kandideeris ubakivi sinise erakonna nimekirjas riigikokku 12 novembril 2004 sai ta eesti jalgpalli liidu kuldmargi ta kandideeris 2014 aasta euroopa parlamendi valimistel eestis ja kogus 96 haalt randvere kula asub saaremaal saaremaa vallas ruhve poolsaarel enne eesti omavalitsuste haldusreformi 2017 aastal kuulus kula laimjala valda kula kohta on andmeid alates 16 sajandi esimesest poolest randveres asub kaks kivikalmet vaiksem kuulub i aastatuhande algusesse suuremast on leitud hobedaga kaunistatud odaots ja moogaosi suitsed ja muud need leiud on parit 11 ja 12 sajandist arheoloogilised valjakaevamised randvere kalmetel toimusid 1940 marta schiedehelmi ja richard indreko juhtimisel kivikalmed on ajaloomalestised randvere kulast on parit johannes aavik kes on kasutanud kula nime oma varjunimena kulas asub villemi talu mis tegeleb viljakasvatusega peremees andres ruus kulavanem on ilvi pihl varem on kulavanem olnud maie mets rasedus ehk gestatsioon on naise fusioloogiline seisund eostuse ja sunnituse vahel rasedus algab eostumise ehk viljastumisega ja lopeb sunnituse voi iseenesliku voi kunstlikult esilekutsutud abordiga viimase menstruatsiooni esimese paeva ja sunnituse vahele jaab ligikaudu 40 nadalat see aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks esimesel trimestril on koige suurem oht et rasedus iseeneslikult katkeb raseduse iseeneslik katkemine voib tuleneda defektidest lootes voi ema organismis voi kahjustustest parast eostumist rasedusele eelneb tavaliselt suguuhe mille kaigus haploidsed isasgameedid spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid valke ja muid aineid mis aitavad seemnerakkudel elujoulistena pusida spermatosoidid on naise kehas voimelised elama umbes 72 tundi neil on pikk vibur mida nad kasutavad ujumiseks nad on ainsad inimese rakud millel on selline voime need haploidsed uhe kromosoomide komplektiga rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel uhe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100300 miljonit munarakud on haploidsed emassugurakud munarakk uhineb uhe seemnerakuga moodustades viljastatud sugoodi millest emakas kujuneb arenev vililane munarakud tekivad meioosi teel munasarjades iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt uks munarakk ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lopus olevad narmad ule munasarja et haarata vallandunud munarakk kui viljastumine leiab aset siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ulaosast labi emakakaela ja emaka munajuhani mis on seemneraku mootmetega vorreldes suur vahemaa parale joudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igauks neist puuab munarakku viljastada spermatosoidil on ensuumid mille abil ta tungib labi munaraku valiskihi et munarakuga uhineda koigepealt tuleb spermatosoidil labi tungida munarakku umbritsevast kovast membraanist labipaistvast vootmest ehk pellutsiidtsoonist selleks peab ta mojutama uht ensuumiretseptorit munaraku pinnal see votab aega umbes 20 minutit kui munarakk on uhe seemnerakuga uhinenud siis tema membraan muutub nii et ta teise seemnerakuga enam uhineda ei saa seemne ja munaraku tuumade liitumine mille tulemusel moodustub diploidne rakk loote esimene rakk lopetab raseduse esimese staadiumi viljatuse korral ning uksikute naiste ja lesbipaaride puhul kasutatakse ka alternatiivseid viljastamismeetodeid sealhulgas tehisseemendust ja katseklaasis viljastamist selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud uksainus totipotentne diploidne rakk sugoot millest saab valja areneda kogu inimese organism see rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi iga raku pooldumisel tekib kaks vaiksemat rakku blastomeeri pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant need rakud on aina vaiksemad parast nelja pooldumistsuklit umbes 80 tunni jooksul on tekkinud 16 rakku see 16 rakust koosnev kobar mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks lahkub munajuhast suundudes emaka poole monikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk valjaspool emakat seda nimetatakse emakavaliseks raseduseks emakavaline rasedus kulgeb enamasti munajuhas kuid selle asukoht voib olla mis tahes kude milleni viljastatud munarakk voib jouda enamvahem suvaline allkeha kude et loote arenguks on sobiv ainult emakas tekivad emakavalise raseduse korral tavalised tusistused kui loode on kasvanud liiga suureks et tema asukoha verevarustusest talle piisaks sellisel juhul voib emakavaline rasedus katkeda tuues kaasa tosise verekaotuse seega voib emakavaline rasedus olla naisele eluohtlik emakavalist rasedust ei ole voimalik lopuni kanda ja loode on maaratud hukkumisele tavaliselt puutakse emakavalise raseduse korral ema elu paastmiseks teha abort rakkude jagunemine jatkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nuud vaikese oone mille umber nad kasvavad selle oonest valjapoole tekib lame rakukiht labipaistev voode sailitab esialgse suuruse selleparast on uued rakud aina vaiksemad seda uut struktuuri mille keskel on oos koos selle umber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsustiks ehk lootepoiekeseks nuud moodustub kahte tuupi rakke uhed kasvavad blastotsuudi oone sisse ning teised sellest valjapoole labipaistev voode loheneb 24 voi 48 tunni parast oonest valjaspool asuvad rakud hakkavad noritama ensuumi mis norgendab emaka sisepinna epiteelkude ning tekitab koha kuhu loode kinnitub implanteerub blastotsust noritab ka hormooni inimese koorioni gonadotroopne hormoon mis stimuleerib progesterooni jatkuvat moodustumist ema kollakehas progesteroon tagab toitainete juurdepaasu lootele emaka seina kaudu reaktsioonina blastotsustile naarmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid see voimaldab blastotsustil saada emalt elutahtsaid toitaineid mis on raseduse jatkumiseks vajalik rasedustestid naitavad inimese koorioni gonadotroopse hormooni olemasolu blastotsusti umbritsevad rakud havitavad nuud emaka limaskesta rakke tekitades vaikesi verevalumeid mis stimuleerivad kapillaaride moodustumist see on platsenta arengu esimene staadium blastotsusti sisekihi rakud jagunevad kiiresti moodustades kaks kihti ulemisest kihist kasvab loode ja sealseid rakke kasutatakse amnionioones samal ajal moodustab alumine kiht paunakese kui rakud hakkavad arenema ebanormaalses asendis voib tekkida ka emakavaline rasedus mone paeva parast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka kulge nuud areneb kujuneva platsenta kuljes implantatsioonikoha lahedal vere ja veresoonte susteem paunake blastotsusti sees hakkab produtseerima punaliblesid jargmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude hiljem areneb sellest nabavaat seejarel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba lootes toimub gastrulatsioon mille kaigus arenevad kolm lootelehte ektoderm mesoderm ja endoderm kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm kolmest lootelehest tekivad koik organismi koed endodermist tekib hiljem keele seedetrakti kopsude kusepoie ja mitmete naarmete valimised osad mesodermist tekivad lihaskude luukude ja lumfikude ning kopsude sudame suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad sellest tekib ka porn ja seda kasutatakse vereloomes ektodermist tekivad nahk kuuned karvad silmade sarvkestad sise ja valiskorva valimised osad nina siinused suu parak hambad ajuripats piimanaarmed silmad ja kogu narvisusteem umbes 18 paeva parast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud et tekiks suur osa vajalikest kudedest loode on pirnikujuline peapiirkond on suurem kui sabapiirkond loote narvisusteem on uks esimesi elundkondi mis kujuneb see hakkab kasvama nogusas piirkonnas mida nimetatakse narvivaoks jatkub verevorgustiku moodustumine mis voimaldab verel voolata umber loote vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad labi nende arenevate vorgustike platsenta umber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned et platsenta oleks toitainetega paremini varustatud paunas loote keskel hakkavad moodustuma vererakud ja rakud mis hakkavad diferentseeruma veresoonteks lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud millest moodustub suda umbes 24 paeva parast viljastumist hakkab looma algeline skujuline torujas suda siis algab vedeliku voolamine labi loote raseduse ajal on naisel vaja olla tahelepanelik oma toitumisharjumuste suhtes vitamiinipreparaatidega ei ole soovitav liialdada et mitte ohustada organismi homoostaasi loode saab enamiku eluks ja arenguks toitumis hingamis sisenoristus ja erituselundite ja muude elundite arenguks vajalikke aineid sh vitamiine nabavaadi kaudu rasedusaegsed hupovitaminoosid avitaminoosid ja hupervitaminoosid voivad lootel pohjustada arenguhaireid sest vitamiinidel on oluline roll pea koikides organismi arengu ja metaboolsetes protsessides raseduse ajal tubakasuitsetamine kahjustab nii rasedat veel sundimata last kui ka koiki umbritsevaid inimesi autoimmuunhaigused voivad avalduda ka raseduse ajal rasedus voib mojuda monele autoimmuunhaigusele th1haigustele reumatoidartriit sclerosis multiplex positiivselt kuid th2haigustele negatiivselt arvatakse et autoantikehade ja autoreaktiivsete lumfotsuutidega on voimalik osade autoimmuunsete haiguste nt autoimmuunne tureoidiit muasteenia ja neonataalne luupus ulekanne raseduse ajal kuna need liiguvad labi platsenta tulevaselt emalt lootele pikka aega usuti et platsenta ja hematoplatsentaarne barjaar moodustavad ravimitele labilaskmatu barjaari tanapaevased uuringud on aga naidanud et peaaegu koik tulevasele emale manustatud ravimid jouavad passiivse difusiooni teel ka loote vereringesse raseduse ajal megaannustes cvitamiini preparaatide tarbimine voib oluliselt suurendada jarglaste cvitamiini vajadust koik ravimid voivad olla teatud perioodidel teratogeense mojuga selleks peab olema koigil ravimitel teratogeensusaste kirjeldatud mitme ravimi koostoimel on aga tagajarjed ennustamatud angiotensiinkonverteeriva ensuumi inhibiitorite kaptopril enalapril jpt kasutamine raseduse ajal voib pohjustada loote haigestumist ja surma raseda naise ravi tagajargedeks lootel on oligohudramnion loote intrauteriinne kasvupeetus enneaegne sunnitus luude malformatsioonid jasemete kontraktuurid avatud arteriaalne juha kopsude hupoplaasia respiratoone distresssundroom hupotensioon ja vastsundinu surm angiotensiin ii retseptorblokaatorid ehk sartaanid pohjustavad inimuurimuste tulemustel lootel kaasasundinud anomaaliaid sarnaselt angiotensiinkonverteeriva ensuumi inhibiitoritega voivad pohjustada loote haigestumist ja surma raseduse ajal peab olema ettevaatlik ka immunosupressantide manustamisega olenevalt ravimist nii naiteks voib kasutatud aubagio teriflunomiid pohjustada tosiseid vaararenguid murkmaolt hammustada saanud rase naine peab olema ettevaatlik ka maomurgi vastumurgi manustamisega uhe uuringu kohaselt pohjustab antiseerumi manustamine rohkem kui pooltel kordadel loote surma rumeenia on riik kagueuroopas musta mere laanerannikul lounapiiriks on doonau jogi idaosa umbritsevad karpaadid riik piirneb pohjas ja kirdes ukrainaga kirdes moldovaga laanes ungari ja serbiaga ning lounas bulgaariaga 1 jaanuarist 2007 on rumeenia euroopa liidu liige umbes 30 riigi territooriumist katavad maed peamised ahelikud on idakarpaadid ja transilvaania alpid moned idakarpaatide maetipud ulatuvad ule 2200 m ule merepinna transilvaania alpide ja uhtlasi rumeenia korgeim tipp moldoveanu on 2544 m korgusel merepinnast laanes on vaiksem magede piirkond laanerumeenia maed mille korgus uletab 1800 m merepinnast magede umber on kungaste ja kiltmaade alad idakarpaatidest ida pool on moldova korgustik laane pool on suur transilvaania platoo idas ulatub doonau joest musta mereni dobrudza platoo eelmaestikest ja kiltmaadest louna pool laiub suur valahhia madalik laanerumeenias laiub laanerumeenia magedest kuni ungari piirini vaiksem tisza joe tasandik teine tasane ala on doonau delta deltas on sood leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared pikim jogi on doonau mis voolab 1075 km pikkuselt labi rumeenia territooriumi musta merre enamik teisi jogesid on doonau lisajoed suuremad joed on jiu olt arges ja ialomita mis koik voolavad labi valahhia tasandiku siret ja prut saavad alguse kirdest pikkuselt teine jogi mures voolab 768 km laane poole et suubuda ungaris doonau lisajokke tiszasse suuri jarvi ei ole rumeenia mullad on vaga mitmekesised koige viljakamad on tasandike mustmullad kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega magedes ja kungastel on mullad vahem viljakad valitseb parasvootme mandriline kliima suved on kuumad ja talved on kulmad magedes on eriti karmid talved sademete hulk on piirkonniti erinev koige rohkem sajab magedes kliima on pollumajandusele uldiselt soodne pealinnas bukarestis mis asub valahhia tasandikul on juuli keskmine temperatuur 233 c ja jaanuari keskmine temperatuur 28 c aasta keskmine sademete hulk on 580 mm umbes veerand rumeenia pinnast on kaetud metsadega millest 60 on magedes magedes on koige tavalisemad puud nulg ja kuusk madalamatel nolvadel on kasvavad poogi tamme ja teiste lehtpuude metsad tasandikke katab rohi puud kasvavad uksikult doonau deltas on suured pilliroo ja teiste veetaimede alad imetajatest voib mainida magikitse karu ilvest hirve hunti rebast makra ja tuhkrut linnuliike on palju sealhulgas kotkad raisakotkad ja kullid pelikanid on tavalised doonau deltas on ka palju liike mere ja mageveekalu rumeenias on mitmesuguseid maavarasid tahtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta naftapuurimine algas juba 1850 aastatel ja varud on kokku kuivanud maagaasivarud on palju suuremad sutt on vahe mineraalsetest maavaradest leidub vaske boksiiti rauamaaki kroomi mangaani ja uraani on ka kulda hobedat ja teisi haruldasi metalle enamik nendest maardlatest on piisavad sisemaisteks vajadusteks kuid rauamaaki tuleb importida rahvuslill on koerkibuvits rumeenia jaguneb pealinnaks ja 41 maakonnaks rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal 2002 oli jargmine elanike arv on alates 1990 aastast vahenenud negatiivse loomuliku iibe ja valjarande tottu suuremad linnad on bukarest iasi constanta timisoara galati clujnapoca craiova ja brasov 50 aasta paiku ekr uhendas kuningas burebista paljud vaikesed daaklaste riigid uheks suureks daakia riigiks mille keskus oli tanapaeva transilvaanias laanes joudis ta valja moravani kus alistas moned keldi hoimud idas musta mere ja lounabugini ning lounas balkani magedeni daaklaste pealinn oli sarmizegetusa mis asetses tanapaeva transilvaania aarmises kaguosas tanapaeva banaadi lahedal kui roomlased daakia vallutasid purustasid nad sarmizegetusa ning ehitasid daakia provintsi pealinna 40 km kaugusele rooma keiser traianus voitis 102 aasta ja 106 aasta daakia sodades kuningast decebalust daakia sai 107 rooma keisririigi provintsiks ja jai 276 aastani rooma voimu alla parast daakia alistamist traianuse poolt holmas rooma keisririigi daakia provints pohiliselt daaklaste asuala sealhulgas veerandi tanapaeva rumeeniast kuid ulatus ule tanapaeva rumeenia piiride holmates laanes alfoldi osi tanapaeva ungaris ja vojvodinas ning idas moldova ja bulgaaria osi daakia elanikud daaklased ja geedid arvatakse traaklaste hulka transilvaania moldova bessaraabia rumeelia moldova vurstiriik ungari kuningriik 14 sajandi alguses uhendati doonau ja karpaatide vahelised ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad valahhia vurstiriigiks veidi hiljem asutati karpaatidest idas paikneval territooriumil moldova vurstiriik 15 sajandil alanud osmanite riigivallutuste kaigus hoivati osmanite vagede poolt 1453 aastal konstantinoopol ja lounaeuroopa ja keskeuroopa vallutamise kaigus ka valahhia ja transilvaania moldaavia vurst 14571504 stefan cel mare pidas oma valitsusaja alguses pidevaid kodusodu oma sugulastega kuid suutis lopuks vastased alistada ning tunnustas oma suseraanina poola kuningat ja leedu suurvursti kazimierz ivt sisepoliitiliselt jai stefan aga taiesti soltumatuks et aga moldaavia oli surutud voimsamate riikide vahele pidi stefan pidevalt voitlema oma riigi soltumatuse sailitamise eest 1467 aastal voitis ta sissetungivaid ungari kuningriigi vagesid 1471 aastal loi osmanid valja valahhiast ja voitis neid 1475 aastal ka moldaavias valahhias suutis stefan voimule aidata oma liitlase vlad iii tepesi venna vlad calugaruli valahhia vurst 1448 14561462 ja 1476 vlad dracula teibasseajaja sodis 15 sajandil osmanite riigi vastu ja ta on bram stokeri teose dracula peategelase dracula prototuup 1503 aastal oli ka stefan cel mare sunnitud tunnistama osmanite riigi ulemuslikkust rumeenia jai osmanite riigi voimu alla 300 aastaks 1617 sajandi vahetusel saavutas piirkond hospodar mihai vapra valitsusajal 15931601 taas ajutise iseseisvuse ning liitis ka moldova ja transilvaania alad aastatel 17681774 toimunud neljanda veneturgi soda tulemusel venemaa keisririigi ja osmanite riigi vahel hoivas bessaraabia moldova ja valahhia sojas havitas 1770 aastal vene sojalaevastik cesme sadamas turgi sojalaevastiku cesme merelahing 21 juulil 1774 solmiti kucuk kaynarci rahu kucuk kaynarca rahu kjutsukkainardza rahu lounaukraina sealhulgas bugi dnepri ja doni suue laksid venemaale koos kinburni jenikale ja kertsi kindlustega nii et venemaa sai seal valjapaasu mustale merele osmani impeerium tunnustas venemaa ulemvoimu moldova ja valahhia ule 1787 aastal uritasid osmanid suurbritannia vahendusel venemaaga labiraakimisi pidadada krimmi tagastamise ule labiraakimised kukkusid labi ning 1787 aasta augustis kuulutasid osmanid venemaa keisririigile soja venemaa liitlane habsburgide saksarooma riik kuulutas osmanite riigile soja 1788 aasta alguses 1789 aasta kevadel vallutasid venemaa vaed byrlati maksimeni ja galatzi venemaa ja austria vagedel onnestus koostoos saavutada voit 20 juunil 1789 focsani lahingus ja torjuda osmanite vastupealerunnak 11 septembril 1789 ja veel kord focsani ara votta 11 septembril 1789 saavutasid liitlasvaed voidu rimnici joe aares kus voitlesid jusufpasa juhitud 100 000meheline armee ning vene ja austriaungari 25 000pealine uhisvagi kindral aleksander suvorovi ja saksicoburgi printsi friedrich josiase juhatusel 30 septembril 1789 alistus venemaa vagedele akkermani kindlus ning 4 novembril alistus bender austria vaed vallutasid 19 septembril belgradi ning hiljem ka bukaresti 1790 aasta oktoobris alustasid venelased bessaraabias asuva izmaili piiramist ning 11 detsember 22 detsembril 1790 vallutas aleksander suvorov tormijooksuga turklaste izmaili kindluse mida peeti vallutamatuks 1791 aastal solmiti iasis rahuleping ja iasi rahulepinguga tunnistasid osmanid eelmise veneturgi soja 17681774 lopetanud kucuk kaynarca rahulepingut ja krimmi uhendamist venemaaga turgile jaid moldova ja valahhia ning venelased tagastasid neile ka izmaili kindluse doonaul ja anapa kindluse musta mere aares veneturgi piiriks maarati dnestri ja kubani joed 19 sajandil toimunud veneturgi sodade kaigus vallutas venemaa keisririik osmanite riigilt bessaraabia ja liitis 1812 aasta bukaresti rahulepinguga venemaa keisririigiga esimene balkani soda teine balkani soda esimeses maailmasojas osales rumeenia kuningriik antandi riikide liitlasena saksamaa keisririigi austriaungari ja itaalia vastases sojategevuses rumeenia viivitas esimesse maailmasotta astumisega kuid lopuks kuulutas aastal 1916 keskriikidele soja rumeenia sojaline kampaania loppes patiseisuga kui keskriigid purustasid kiiresti riigi pealetungi transilvaanias ning okupeerisid 1916 aasta lopuks valahhia ja dobrudza sealhulgas bukaresti ja strateegiliselt tahtsad naftavaljad aastal 1917 vaatamata rumeenia agedale vastupanule eriti marasesti lahingus oli rumeenia venemaa sojast tagasitombumise tottu parast oktoobrirevolutsiooni olles peaaegu taielikult keskriikide poolt umbritsetud sunnitud samuti sojast valja astuma solmides focsani vaherahu ja jargmisel aastal mais 1918 bukaresti rahu kuid parast edukat pealetungi thessaloniki rindel mis lulitas bulgaaria sojast valja taastas rumeenia valitsus kiiresti kontrolli ja pani armee 10 novembril 1918 tagasi valjale paev enne soja loppu laaneeuroopas parast transilvaania rumeenia kuningriigiga uhinemise valjakuulutamist 1 detsembril 1918 alba iulias kogunenud transilvaania rumeenlaste esindajate poolt uhendati transilvaania varsti kuningriigiga nagu oli aastal 1918 varem bessaraabiaga kuna kodusojast pohjustatud voimuvaakum venemaal voimaldas sealsel sfatul tariil voi rahvuskogul kuulutada valja bessaraabia uhinemine rumeeniaga soda ungari noukogude vabariigiga aastal 1919 loppes budapesti okupeerimisega rumeenia vagede poolt ja bela kuni bolsevike reziimi lopuga saksamaa ja nsv liidu vahel solmitud molotoviribbentropi pakti tulemusena noudis nsv liit saksamaa diplomaatilisel toel 1940 aastal bessaraabiat rumeenialt noukogude liidule ahvardades noudmiste mittetaitmisel sojalise invasiooniga 28 juunil 1940 tungisid punaarmee vaed bessaaraabiasse ja pohjabukoviinasse ning okupeerisid ja annekteerisid alad pool transilvaaniast laks ungarile ja rumeenia kuningas carol ii loobus troonist rumeenia riiki juhtis tegelikult conducator juht kindral ion antonescu kes lootis et liidus saksa riigiga saab rumeenia kaotatud territooriumid tagasi liitudes saksa riigiga kolmikpakti palus ta hitleril tuua wehrmachti uksused rumeeniasse et kindlustada sellega oma maa neutraalne staatus rumeenial oli hindamatu maavara nafta mis oli saksamaale sojatoostusele vajalik kuna algamas oli soda nsv liiduga ning kindlustas wehrmachti tankidiviisidele vajaliku kutusetagavara samuti oli rumeenia armee oli suurim koikidest wehrmachti idarindel sodinud liitlaste armeedest operatsioon barbarossas osalemiseks saatis rumeenia wehrmachtile appi oma parimad vaeuksused 3 rumeenia armee ja 4 rumeenia armee ning rumeenia vaeosad osalesid lahingutes wehrmachti vaegrupp sud koosseisus sevastoopoli vallutamisel ja stalingradi all kus kaks rumeenia diviisi jaid ka stalingradi piiramisrongasse 1944 aasta augustis noukogude vagede pealetungil voidulootuse kaotanud rumeenlased jooksid lihtsalt oma positsioonidelt minema rumeenia kuningas mihai i lasi arreteerida kindral antonescu ning allesjaanud rumeenia uksused asusid voitlema nsv liidu poolel nicolae ceausescu securitate reunion reunioon on prantsusmaa meretagune piirkond reunion on vulkaanilise tekkega ookeaniline saar mis asub 800 km madagaskarist idas saarel on sojavaebaas siseosa on magine asustus seetottu rannikul kasvatatakse suhkruroogu eurooplastele avastasid saare portugallased 1513 aastal see oli asustamata ja sai nimeks santa apolonia araabia meresoitjad tundsid teda nime diva morgabin laanesaar all aastast 1638 voi 1642 oli saare nimi bourboni saar ja saar kuulus prantsusmaale reunioni nime kannab ta suurest prantsuse revolutsioonist alates reunion on prantsusmaa meretagune departemang alates 19 martsist 1946 saare korgeim tipp on saare keskosas asuv kustunud vulkaan piton des neiges 3071 m saare kaguosas asub tegevvulkaan piton de la fournaise 2632 m ulemeredepartemang jaguneb poliitiliselt rene descartes ronee dekart ladinaparaselt renatus cartesius 31 marts 1596 la haye en touraine 11 veebruar 1650 stockholm oli prantsuse matemaatik filosoof ja loodusteadlane teda kutsutakse descartesi uusaja filosoofia isaks kuna descartesi ladinaparane nimi oli cartesius kutsutakse tanapaeval tema filosoofilist opetust ning tema filosoofilistest ideedest valja arenenud erinevaid filosoofia suundi kartesianismiks descartes sundis keskprantsusmaal la haye en touraineis mis nimetati 1802 aastal tema auks umber descartesiks koht kannab sama nime ka tanapaeval kui ta oli uheaastane suri tema ema jeanne brochard sunnitusel isa joachim oli rennesis paikneva bretagnei kohtu liige rene elas koos vanaema ja vanaonuga 1607 aastal nii hilja norga tervise tottu asus ta oppima la flechei jesuiitide koolis college royal henrylegrand kus ta tutvus matemaatika ja fuusikaga sh galileo galilei toodega parast lopetamist 1614 aastal oppis ta kaks aastat poitiers ulikoolis kus sai bakalaureuse ja litsentsiaadikraadi oiguses tema isa soovis et pojast saaks jurist hiljem suundus descartes pariisi 1618 aastal liitus ta hollandi riigiarmeega et saada sojavaeohvitseriks alates jargmisest aastast oli ta baieri vursti maximilian i teenistuses ja viibis 1620 aastal praha lahedal toimunud lahingu juures osa kolmekumneaastasest sojast descartes elas 1629 aastast hollandis ta kirjutas toid filosoofiast optikast geomeetriast ja hinge loomusest matemaatikas on tema tood aluseks koordinaatteljestiku kasutamisele geomeetrias mis liidab kokku algebra ja geomeetria descartes lahkus hollandist 1649 aastal suundudes kuninganna kristiina kutsel stockholmi kus ta suri 1650 aastal kopsupoletikku descartesi filosoofia eesmargiks oli leida tosikindel teadmine mis uhtlasi tahendab kahtluste puudumist ta puudis valja selgitada kas on olemas tosikindel tunnetus ning kui see peaks olemas olema siis mille kohta see kaib descartesi ei rahuldanud traditsioonilised akadeemilised teadmised ega raamatutarkused kuna need ei andnud vastust kusimusele kas saab midagi tosikindlalt teada descartes on oma kasvatuse kohta oelnud ja kuna mulle kinnitati et nende abil voib omandada selge ja kindla tunnetuse koige selle kohta mis on elule kasulik siis oli mu ulimaks sooviks neid tundma oppida aga niipea kui ma olin lopetanud kogu selle opikursuse mille lopul tavaliselt voetakse vastu opetlaste seisusesse muutsin taielikult oma arvamust ma olin segaduses nii paljudest kahtlusist ja eksimusist et mulle nais et mu oppimispuuust ei olnud muud tulu kui et ma avastasin ikka rohkem ja rohkem oma teadmatust ehkki descartes arvas et kooliharidus ei anna tosikindlat teadmist pidas ta sellest ikkagi lugu kuna leidis et koolis loetavates kirjatukkides saab teadmisi autorite koige parematest motetest sest vaid need on raamatutesse kirja pandud ta pidas erinevatest autoriteetidest lugu ent oli uhtaegu veendunud et autorite olemasolev teadmine ei vasta kuidagi tema tosikindluse noudele ning uskus et suudab ise paremat descartes vaitis et kui inimene motleb kas ta olemas on siis ainuuksi motlemine toendab et on descartesi cogitoargumendi aluseks on et ukskoik kui palju kahtlusi inimesel ka ei tekiks siis tema olemasolu on vahemalt toene sest muidu ei oleks tal voimalik kahelda selle vastu raagib moneti fakt et magades inimesed ei motle ega kahtle endas kuid descartes vaitis oma teoses arutlus meetodist kui ma aga lopuks kaalusin et koik need motted mis meil on arkvel olles voivad meil tulla ka magades kuigi nad pole toelised siis otsustasin ma oletada et koik mu vaimu kunagi sattunud asjad ei olnud toelisemad mu unenagude illusioonidest kuid kohe seepeale panin ma tahele et sel ajal kui ma tahtsin moelda et koik on vaar oli paratamatult tarvilik et mina kes ma seda motlesin ka midagi oleksin ja kui ma markasin et see tode ma motlen jarelikult olen oli nii kindel ja pusiv et teda ei suutnud koigutada isegi skeptikute koige liialeminevamad oletused siis ma otsustasin et ma voisin teda pidada kahtlemata minu otsivaks filosoofia esimeseks printsiibiks descartesi meelest ei saa usaldada autoriteete sest ka autoriteet peab millelegi tuginema ning descartesi arvates on koigele vaja konkreetset tugipunkti mis ei tekitaks kahtlusi descartes kirjutas et kui heita korvale koik milles saab kahelda siis ei oleks ei jumalat taevast ega keha samas ei saa oelda et ei ole olemas hinge meid kes me sellisel moel motleme sest kui on olemas motlemine oleme ka meie juba augustinus kasitles moneti cogitoargumenti ent tema jaoks oli see pigem moodaminev nahtus descartesi jaoks aga kogu ta filosoofia alus descartesi filosoofia jargi on ainus milles kahelda ei saa iseenese olemasolu descartes avaldas kasitlenud kahe substantsi opetust mis seisneb hinge ja keha eraldatuses descartes on oelnud et tema so hing mille tottu ta on see mis ta on on taiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha sest kui ei oleks keha siis hing oleks ikkagi see mida ta on hinge olemasolu on descartes kindlaks teinud just cogitoargumendi alusel ent kuna keha ja hing asetsevad eraldi ei ole sugugi lihtne kindlaks teha keha olemasolu descartes arvas et inimese hing kontrollib keha labi ainukese uksikorgani kabikeha hing ei saa otseselt mojutada keha kaitumist vaid enne on vaja kabikeha vibratsioonidega esile kutsuda emotsioonid mis suunavad edasist kaitumist samuti on descartes valja toonud et moningatel uksikutel juhtudel on keha ka vaimu voimeline mojutama nt juhul kui kirg juhib inimese tegevust otsi viide viide puudub descartes kasitles kirge fusioloogilisest seisukohast arvates et kired peegeldavad inimkeha mitte aga hinge seisundit descartes eristas kuut pohikirge imestus armastus vihkamine soov room ja kurbus pohjused miks descartes valis hinge ja keha uhenduskohaks just kabikeha 1 hing on uhtne ning ka kabikeha on ajus vaid uks mistottu saab sinna koonduda mitme organi nt kahe silma info 2 kabikeha paikneb ajuvatsakeste lahedal descartes uskus et ajuvatsakeste seljaajuvedelik juhib narvide abil keha tegevust ning kabikeha mangib selles protsessis olulist rolli meeleorganitelt saadud info liigub narvide kaudu kabikehasse milles info vastu voetakse saavad tekkida emotsioonid ning seejarel keha reaktsioon stiimulile descartesi arvates ei olnud loomad intelligentsed ega moistuslikud olevused kuid nad said oma meeltega vastu votta tajukogemusi motlemine muudab inimkaitumise marksa paindlikumaks kui seda on loomade kaitumine descartesi filosoofia kohaselt olid loomad nagu masinad kelle kaitumuslikuks vastuseks oli refleks inimesed seevastu on voimelised uues situatsioonis oma kaitumist kohandama tanu motlemise olemasolule jumalal on descartesi filosoofias vaga tahtis koht descartesi ei huvita jumala olemasolu teoloogilistel pohjustel vaid pigem on jumalal sustemaatiline roll tema filosoofias mis tahendab et lahenemisviis jumalale on moistusparane ning kuna ratsionaalne inimene usub vaid argumente tuleb ka jumala olemasolu toestada descartes on esitanud oma versioonid kosmoloogilisest ja ontoloogilisest jumalatoestusest ontoloogiline toestus descartesi sonastuses katkeks seda et inimesel on mottes mingi selge ja tapne tingimusteta taiusliku olendi idee see idee on sama kallutamatu kui matemaatilised toed voi geomeetrilised kujundid naide jumala olemusest ja vordlusest geomeetriliste kujunditega descartesi teosest viies meditatsioon jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest nagu vordkulgse kolmnurga olemusest kolme nurga suurus mis vordub kahe taisnurgaga voi mae idee oru ideedest niisiis ei ole vahem tulgastav vaadelda jumalat see tahendab soltumatult taiuslikku olendit ilma eksistentsita kel puuduks mingi taiuslikkus kui vaadelda mage ilma oruta rabi elimelekh lizenskist ehk rabi elimelekh lozanskist 17171786 voi 1787 oli kolmanda polvkonna hassiidi rabi tema opetaja oli dov baer meziretsi maggid tema opilased olid nii abraham joshua heschel aptist kui ka jacob issac horowitz ehk lublini nagija elimelekh oli hanipoli zusya vend rebe elimelekhi opetused on kogutud raamatusse sefer noam elimelekh alljargnevad parimused on voetud martin buberi hassiidide lugudest rabi ette tuli kord mees kes soovis kahetseda oma patte tais elu ta otsis juhatust et votta ette mida tahes et taielikult poorduda rabbi elimelekh oli nous juhatama ning utles et mees peab koigepealt likvideerima koik oma varad moobli kalliskivid kinnisvara ja parandi ja kui koik on sularahaks vahetatud tulgu tagasi alles siis lubas rabi talle opetada patukahetsemist mees tegigi nii ja koik mis tal oli olnud oli nuud rahahunnikuna targa ees laual see oli suur varandus arved maksti ara viimased sidemed loigati labi nuud me oleme valmis patukahetsuse korraldamiseks kirjuta meile paberi peale ules utles elimelekh koik oma patud ja pahateod ja uleastumised ja anna need mulle mees tegi jalle nagu oeldud ja mees hakkas siis pihtimust valjusti lugema mees oli habi ja suu all kuurus aga rabi luges edasi varsti paistis et rabi on vapustatud pattude tohutust suurusest ja kisendas valu parast kuidas saab saaraseid asju teha mees minestas ja kukkus oimetult porandale elimelekh virgutas ta ules ning jatkas lugemist tark hakkas jalle hammastusest kisendama ja mees kukkus jalle kokku kui tema pahategusid ette loeti ja tark aratas ta jalle ules pattude nimekirja ettelugemise ajal kordus see uskumatusest kisendamine ja minestamine ja aratamine seitse korda kui katsumus oli lopuks labi raputas rabi elimelekh pead nii tosiste pattude eest saab olla ainult uks lepitus surm niisugune oleks olnud suurkohtu otsus kui tempel veel pusti seisis sellise hukkamise vahend on poletamine ja rabi selgitas kuidas sellist surmanuhtlust taide viia tuleb votta sula seatina ja valada seda kurku nii et hukka moistetud mees poleks seestpoolt ent isegi kui mees seda kuulis oli tema soov pattu kahetseda nii suur et ta noustus meelsasti otsusega ja kuulas karistuse varisedes ara ma teen koik mida vaja peaks olema ta vottis enda ees olevast rahahunnikust moned mundid ja ostis metalllusika tina valamiseks ja seatina siis laks ta rabi majja tagasi seal kaskis elimelekh tal teha tuld ning sulatada lusika sees tina ja seatina jalgides hoolikalt et need oleks oigesti segatud mees tegi koike seda taieliku andumusega ja kui ta teatas et sulatina on valmis kaskis rabi tal porandale heita ja silmaside ette siduda siis laskis elimelekh tal lugeda viimset pihtimust mida mees tegigi rusutud sudamega ja suure varinaga ta vottis endale taie vastutuse oma pattude ja karistuse eest ta luges sema jumala uhtsuse tunnistamise kuus sona nuud tee suu lahti et ma saaksin sulle sulatina kurku valada sel silmapilgul vottis rabi hoopis lusikataie keedist ja pani selle mehe lahti olevasse suhu sa oled taielikult lepitatud nuud touse ules seisa jalul teeni seda kelle nimi on onnistatud sest sa oled uus olend vota see raha laualt ja kasuta seda nagu oiglane mees rabi elimelekh armastas oelda et kui ta parast surma peaks taevasse minema ja temalt peaks kusitama miks ta ei olnud moni rambam voi moni baal shem tov siis tal on hea vastus valmis ta sundis iseendaks ning tal polnud tingimusi saada rambamiks ega baal shem toviks on aga uks kusimus millele tal vastust ei oleks miks ta ei olnud elimelekh inimene peab olema see mis ta on ta ei tohiks puuda olla keegi teine rabi elimelekh hakkas kord minema koju linnast mida ta oli kulastanud ja koik hassiidid saatsid teda pika maa kui tema vanker soitis labi varava siis ta laks valja utles kutsarile et ta soidaks edasi ja kondis vankri taga rahvahulgas hammastunud hassiidid kusisid miks ta nii teeb ta vastas kui ma nagin teie suurt andumust millega te tegite minu saatmise head tegu siis ma ei kannatanud valja et olen sellest valja jaanud saatan tuli rabi elimelekhi juurde ja utles ma lihtsalt ei kannata enam valja et sa kiusad mind oma hassiididega ara arva et sina minust ule oled ma teen kogu maailma hassiidideks ja siis sul ei ole enam voimu moni aeg parast seda laks rabi elimelekh oppimisemajja kepiga et kedagi hassiididest valja ajada keegi ei tea miks ta seda ei teinud ma arvan et ta ei soandanud saatana saadikuid esile tosta keiser viinis andis valja edikti mis pidi tegema juba niigi rohutud galiitsia juutide elu hoopis viletsaks sel ajal elas rabi elimelekhi oppimisemajas uks tosine ja puudlik mees nimega feivel uhel ool ta tousis laks tsadiki tuppa ja utles talle meister mul on hagi jumala vastu ja kui ta seda utles oli ta kohutatud omaenda sonadest ent rabi elimelekh vastas talle vaga hea aga kohus ei pea oosel istungit jargmisel paeval tulid lizenskisse kaks tsadikit israel koznitzist ja jacob yitzhak lublinist ning peatusid rabi elimelekhi majas parast lounasooki laskis rabi kutsuda mehe kes oli temaga raakinud ja utles nuud raagi meile oma hagist mul ei ole praegu joudu seda teha utles feivel kogeldes siis ma annan sulle joudu utles rabi elimelekh ja feivel hakkas raakima miks meid hoitakse selles impeeriumis orjuses kas mitte jumal ei utle tooras sest minu sulased on iisraeli lapsed ja kuigi ta saatis meid voorastele maadele peab ta siisku jatma meile taieliku vabaduse ennast teenida kus me ka ei ole selle peale vastas rabi elimelekh me teame jumala vastust sest see on kirjas ka kirjakohas laitusest moosese ja prohvetite labi aga nuud peavad nii hageja kui ka kostja kohtusaalist lahkuma nagu kord ette naeb et nad ei saaks kohut mojutada niisiis mine valja rabi feivel sind maailma issand me ei saa valja saata sest sinu kirkus taidab maad ja ilma sinu kohalolekuta ei saaks ukski meist hetkegi elada ent kaesolevaga me teatame sulle et me ei lase ka sinul end mojutada siis nad moistsid kolmekesi vaikides ja silmad kinni tunni aja parast nad kutsusid feiveli sisse ja kuulutasid talle kohtuotsuse et tal on oigus samal tunnil viinis edikt tuhistati rrok kola mirdita 28 september 1939 montenegro klezna 7 detsember 2015 tirana oli durresetirana katoliku peapiiskop albaania priimas ordineeriti preestriks 2 juulil 1965 ja oli albaania koguduse preester new yorgis bronxis 25 detsembril 1992 maarati durrese ja tirana peapiiskopiks ja ordineeriti 25 aprillil 1993 paavst johannes paulus ii ja kardinal camillo ruini ning kardinal jozef tomko poolt koos veel kolme piiskopiga zef simoni frano illia ja robert ashta paavsti pastoraalvisiidi ajal albaaniasse sellega taastati katoliku hierarhia parast tagakiusamist kommunistide poolt katoliku kirik albaanias tuli uuesti ules ehitada peapiiskopi sonul ei olnud talle eelkaijalt jaanud midagi peale rinnaristi ta oli albaania piiskoppide konverentsi esimees ja albaania caritase esimees tema initsiatiivil rajati tiranasse pauluse katedraal selle kolmnurkne arhitektuur mis jargib peapiiskopi ideed sumboliseerib islami oigeusu ja katoliikluse kooseksisteerimist albaanias esimese missa uues katedraalis teenisid vatikani kardinalriigisekretar angelo sodano ja peapiiskop rrok mirdita 27 jaanuaril 2002 peapiiskopi maja ehitati katedraali korvale 1999 aasta joulude ajal tervitasid katoliku peapiiskop rrok mirdita ja oigeusu peapiiskop anastasios uhiselt rahvast 1997 aasta sundmuste suvapohjus on vaartuste kriis ainult kristus saab olla vastukaaluks laane ahvatlustele rontgen sumbol r on rontgenikiirte voi gammakiirguse doosi mootuhik uks rontgen on doos mis vabastab 25810 kulonit positiivseid ja negatiivseid laenguid uhe kilogrammi ohu kohta mootuhik on nimetatud fuusik wilhelm rontgeni jargi reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsioonivote toodetele vahendatud tahelepanu pooramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks reklaam on turunduse tahtsamaid vahendeid reklaami eesmark on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest teenustest voi ideedest ning uhtlasi muuta inimeste suhtumist teadlikkust javoi tarbimisharjumusi reklaame liigitatakse mitmele reklaami alaliigile nt alkoholi ja tubakareklaam samuti poliitiline reklaam on paljud riigid kehtestanud erilised piirangud naiteks ei lubata poliitilist valireklaami vahetult enne valimisi alkoholireklaami noortevaljaannetes jne roh moohyun no mu hjon hangul hanja korea uus omaladina no muhyeon 6 august 1946 gyeongsangnamdo gimhae 23 mai 2009 oli lounakorea jurist ja poliitik aastatel 20032008 oli ta lounakorea president ta valiti presidendiks 19 detsembril 2002 ja vannutati ametisse 25 veebruaril 2003 25 veebruaril 2008 andis ta ameti ule lee myungbakile 1980 aastatel oli ta tuntud advokaat kes kaitses inimoigusi roh sundis 1 septembril 1946 lounakorea kaguosas busani lahedal gimhaes gyeongsangnamdo vaeses talupoja perekonnas 1960 juhtis ta oma koolis protestikampaaniat riigi presidenti ulistavate kirjandite kohustusliku kirjutamise vastu valmistudes advokatuurieksamiks tegi ta juhutoid ja oppis iseseisvalt 1977 sai temast daejeoni piirkonna kohtunik ja 1988 alustas ta erapraksist maksuoiguse alal 1981 oli ta kaitsjaks kohtuasjas uliopilaste vastu keda oli piinatud keelatud kirjanduse omamise eest 2003 aasta alguses meenutas ta seda kui ma nagin nende hirmunud silmi ja puuduvaid kuusi tuli lopp minu mugavale elule advokaadina ta vastustas lounakorea tolleaegset reziimi ning aitas 1987 juhtida president chun doohwani vastast juunivoitlust demokraatia eest 1988 suudistas ta avalikult valitsust korruptsioonis ja protestijate vastases veresaunas 1980 1988 valiti ta uhendamise demokraatliku partei esindajana parlamenti rahvakogusse ta sai populaarseks esimesel parlamendiistungil mis ringhaalingus kogu riigis ule kanti 2000 sai roh merendus ja kalandusministriks 2001 valiti ta valitseva millenniumi demokraatliku partei esindajana ulemnoukokku parast presidendiks saamist jatkas roh pohjakorea suhtes paikesepaistepoliitikat mida alustas eelmine president kim daejung 12 martsil 2004 tagandas parlament rohi ametist valimisseaduse rikkumise eest 14 mail 2004 ennistas konstitutsioonikohus ta ametisse 2007 aasta oktoobri algul kulastas roh moohyun koos oma abikaasaga korea rdv liidrit kim jongili nende riigi liidrite kohtumine oli alles teine parast korea soja loppemist 1953 riigijuhid allkirjastasid uhisdeklaratsiooni milles tootasid astuda samme korea soja formaalseks lopetamiseks ja teha koostood sojalise vaenu lopetamiseks uhtlasi kuulutasid nad oma laanepoolse merepiiri rahutsooniks pohjakorea tegi olulisi jareleandmisi noustudes muu hulgas oma tuumarajatiste sulgemisega ta abiellus jaanuaris 1973 kwon yangsukiga kwon yangsook sundinud 23 detsembril 1947 neil on poeg roh gunho sundinud 1973 kes tootab elektroonikafirmas ja tutar roh jungyeon sundinud 1975 kes tootab saatkonnas roh moohyun lopetas elu enesetapuga hupates umbes kell 640 kohaliku aja jargi alla oma maakodu taga olevalt 45 m korguselt kaljult mida kutsutakse ookullikaljuks ta sai luumurde ja raskeid peavigastusi ja toimetati haiglasse kus ta tunnistati kell 930 surnuks hiljem kinnitas politsei et see oli enesetapp ta jattis maha huvastijatukirja milles utles et on vaga paljudele inimestele volgu ta vaitis et tema ulejaanud elu oleks ainult koorem teistele inimestele sest halva tervise tottu ei suuda ta enam lugeda ega kirjutada ta soovitas inimestel tema surma ule mitte kurvastada sest elu ja surm on looduse osad lopuks utles ta et on enesetapust juba pikka ega moelnud ruth benedict sunninimi ruth fulton 6 juuni 1887 new york 17 september 1948 new york oli usa kultuuriantropoloog ja kirjanik kirjanikuna kasutas ta pseudonuumi anne singleton 1905 asus ta oppima vassar collegeisse parast kooli lopetamist 1909 reisis ta euroopas kus tutvus ka oma mehe stanley benedictiga lahutas 1930 ruth benedict oppis 19191923 columbia ulikoolis ja lopetas selle doktorikraadiga 1923 aastast kuni surmani tootas ta samas ulikoolis oppejouna kaks kuud enne surma sai ta korraliseks professoriks tema opetaja ja juhendaja oli franz boas keda on nimetatud ameerika antropoloogia isaks ruth benedict jatkas tema tood ja naitas oma teostes et rass keel ja kultuur on uksteisest soltumatud boase ja benedicti jargi ei ole vaide et moni rass on teisest vaartuslikum tosiseltvoetav nad olid oma aja mojukad antirassismi teoreetikud relativism on filosoofias mis tahes seisukoht mis peab tode tunnetust vaartusi reaalsust ennast voi muud taolist relatiivseks soltuvaks mingist vaatekohast relativism toob sageli kaasa seisukoha et inimeste uskumuste ja kaitumisviiside vaartus ei ole absoluutne vaid soltub naiteks nende ajaloolisest ja kultuurikontekstist ning on moistetav ja hinnatav ainult selles kontekstis koigile relativismi liikidele on uhine et filosoofid eristavad erinevaid relativismi liike soltuvalt sellest mida millest vaidetakse soltuvat naiteks moraalirelativism vaidab et moraalivaartused on suhtelised ja epistemoloogiline relativism vaidab et teadmine on suhteline naiteks moraalisubjektivism on moraalirelativismi vorm mis relativeerib moraalset vaartust individuaalse subjekti suhtes tanapaeva filosoofias arutatakse koige rohkem moraalirelativismi tunnetusrelativismi ja esteetilist relativismi relativismi moiste on tahtis nii filosoofias kui ka kultuuriantropoloogias filosoofid uurivad uskumuste voimalikku soltuvust keelest moisteskeemist voi muust sarnasest uks naide on moraalirelativism antropoloogid uurivad inimeste tegelikku kaitumist nende jaoks tahendab relativism metodoloogilist hoiakut mille puhul uurija paneb korvale omaenda kultuurilise kallutatuse et puuda uskumusi ja kaitumisviise moista kohalikus kontekstis seda nimetatakse metodoloogiliseks relativismiks relativismi pooldav briti politoloog bernard crick kirjutas artikli poliitika kaitseks in defense of politics milles ta vaidab et inimestevaheline moraalikonflikt on valtimatu seda saab lahendada uksnes eetika ning kui lahendamine leiab aset avalikult siis tekib poliitika seetottu on igasuguse moraalifilosoofia keskmes vaidluste lahendamine kahju vahendamine vahendamine ja rahuloomine see artikkel on mojutanud feministe ja hiljem rohelisi vaidet koik on suhteline on ekslikult omistatud albert einsteinile kuid tema relatiivsusteooria jargi tuleb just valja et valguse kiirus vaakumis on absoluutne relativism kritiseerib uksikute eetiliste vaartuste naiteks vabaduse oigluse korra sallivuse armastuse voi lihtsuse absoluutseks kuulutamist vaites et uhekulgsel ja liialdatud kasutamisel muutuvad need ebainimlikeks ning et ainult moistlik tasakaal eri vaartuste vahel voib viia heade ja inimvaarsete oludeni tavaline argument relativismi vastu tostab esile et relativism on seesmiselt vastuoluline vaide koik on suhteline on kas suhteline voi absoluutne kui see vaide on suhteline siis peab maailmas olema midagi absoluutset ja kui see vaide on absoluutne siis ta on ise naide toest mis ei ole suhteline monikord sonastatakse relativism teesina et koik vaatekohad on vordselt kehtivad naiteks koik moraaliprintsiibid on vordselt head ja koik uskumused voi uskumuste susteemid on vordselt toesed sellele saab vastu vaielda et sel juhul on vordselt toene ka vaide et relativism on vaar samuti saab sellisele relativismile ette heita et see teeb voimatuks motlemisviisi taiustamise selleparast ei taha kuigi paljud filosoofid end relativistiks nimetada filosoofias on relativismi all tavaliselt silmas peetud seisukohta mille jargi pole olemas absoluutset tode voi see on tunnetamatu ja tunnetus on relatiivne see seisukoht jaab dogmatismi ja skeptitsismi vahele moraalirelativism on seisukoht mille jargi moraalinormid on eri uhiskondades erinevad ning universaalseid moraalinorme ei ole teadusrelativism vaidab et teaduslik tode luuakse jarjestikuste tahendustena relativistideks on nimetatud naiteks ludwig wittgensteini peter winchi thomas kuhni richard rortyt michel foucaultd ja jacques derridad kelle tegelikud seisukohad on keerukamad tunnetuse relatiivsuse idee leidub paljudel filosoofidel relatiivsusest hakkasid esimesena raakima sofistid protagoras utles inimene on koikide asjade moot tajutakse mitte absoluutselt vaid uksiku inimese suhtes voi inimese suhtes uldse seevastu sokrates ja platon rohutasid moistete ja ideede uldkehtivust skeptikud rohutasid tunnetuse soltuvust asjaoludest ega moonnud absoluutset teadmist ka boethius vottis arvesse inimese vaimse eripara moju tunnetusele filosoofia lohutus v charles bonnet utleb substantsid on meile teada ainult oma suhete poolest meie voimetega teistsuguste voimetega olendid naevad neid teistes suhetes aga koik suhted milles substantsid erinevatele olenditele ilmnevad on vaga reaalsed sest nad tulenevad substantside olemusest endast mis on kombineeritud neid taipavate olendite olemusega essai analytique sur les facultes de lame eessona lk xxiii jean le rond dalemberti jargi me tunnetame ainult nahtumuste suhteid johann christian lossius nimetab igasugust tode ainult asjade suhteks meiega tunnetus on relatiivne seda maarab meie organisatsioon physische ursachen des wahren ka adam weishaupt rohutas koigi meie tunnetuste relatiivsust soltuvust meie organisatsioonist uber materialismus und idealismus sarnased vaated olid hiljem auguste comteil igasugune olevate seesmise loomuse nende esma ja lopppohjuste jne uurimine peab ilmselt olema alati absoluutne kuna aga igasugune nahtumuste uksikute seaduste uurimine on silmapaistvalt relatiivne ilma et tapne reaalsus voiks kunagi mingil moel taielikult ilmsiks saada philosophie des sciences immanuel kant jouab vaateni et absoluudini asjad iseeneses noumenonid pole tunnetusel voimalik jouda sest ta ei saa valjuda oma aprioorse konstitutsiooni raamest transtsendentses suhtes asjade iseeneses suhtes on igasugune tunnetus relatiivne kuid igasuguse voimaliku kogemuse jaoks on fundamentaaltunnetused absoluutsed georg friedrich wilhelm hegelil on absoluudi sees omamoodi metafuusiline relativism johann friedrich herbart utleb me elame kord juba suhetes ega vaja midagi enamat me tunnetame ainult omal moel asjade reaalide vahelisi vahekordi herbert spencer rohutab meie motlemise relatiivsust igasugune tunnetus on relatiivne me elame suhtes absoluut on tunnetamatu ernst laas utleb et koik ruumilised ja ajalised asjad on ainult relatiivsed on suhtes omavahel ja viimaks koik koos kunati aprehendeerivate subjektide keskse kohaga idealismus und positivismus wilhelm dilthey jargi saab tunnetus vaid tuvastada osasisude konstantseid suhteid mis looduseelu mitmekesistes kujudes korduvad einleitung in die geisteswissenschaften alois riehli jargi ei ole relatiivne mitte subjekti olemine vaid tema subjektolemine mitte objektide olemine vaid nende objektolemine meie tunnetus on relatiivne asjade laadi mitte nende eksistentsi suhtes der philosophische kritizismus und seine bedeutung fur die positive wissenschaft relativistlikel seisukohtadel olid ka friedrich albert lange friedrich nietzsche hermann von helmholtz georg simmel ja rudolf goldscheid individuaalset ja spetsiifilist liigirelativismi eitab edmund husserl mis on toene see on absoluutne on iseeneses toene logische untersuchungen moraalirelativismi kui absoluutsete iseenesest olemasolevate normide vaartuste ja eesmarkide eitust pooldas erich adickes raymond radiguet remoon radigee 18 juuni 1903 12 detsember 1923 oli noorelt surnud prantsuse kirjanik kelle tuntuim teos on saatan ihus le diable au corps raymond radiguet sundis saintmaurdesfosses linnas ilmajaamas pariisi eeslinnas tema isa maurice radiguet oli tuntud karikaturist raymondil oli viis nooremat ode ja venda 1909 laks ta saintmauri kooli ta oppis hasti sai stipendiumi ja voeti 1913 vastu pariisi karl suure lutseumi 1913 nagi ta saintmauris peal naabermaja lapsehoidja hullumeelsushoogu mis kajastub romaanis saatan ihus raymond hakkas vaga varakult joonistama ja kirjutama 16aastaselt sattus radiguet dadaistide ja kubistide ringkonda dadaistidest tristan tzarast ja andre bretonist ta aasta parast distantseerus seejarel sai temast jean cocteau soosik tal oli ka rida armulugusid naistega radiguet oli tuttav ka max jacobi juan grisi pablo picasso igor stravinski ja constantin brancusiga radiguet tegi kaastood ajakirjale sic kuhu kirjutasid ka louis aragon andre breton ja philippe soupault koos cocteau erik satie ja francis poulenciga asutas ta ajakirja le coq tema esimene raamat oli 15aastaselt kirjutatud luulekogu les joues en feu mis avaldati 1925 see oli mojutatud surrealismist unenaod ja automaatkirjutamine 1920 asus radiguet elama carqueirannei kalurikulla touloni lahedal ja hiljem piquetsse seal ta kirjutas luuletusi ja alustas tood esimese romaani saatan ihus kallal enne raamatu ilmumist luges cocteau katkendeid sellest ette jean hugo stuudios palaisroyalis kohal oli teiste seas ka pablo picasso madame de beaumont jai lugemise ajal magama selle romaaniga sai radiguet rikkaks ja kuulsaks 1924 ilmus radiguet viimane romaan krahv dorgeli ball mis meenutab psuhholoogilise analuusi sugavuse poolest madame de la fayettei raamatut la princesse de cleves 1677 ettevaatust jargneb romaani suzee peategelane francois de seryeuse armub krahvinna dorgelisse kuigi nende suhe jaab platooniliseks tunneb naine end suudi olevat ja tunnistab abikaasale ules olukorra lahendamiseks tuuakse pariisi ka francois ema francoisl ei onnestu end kodust ja perekonnast lahti murda romaan lopeb sellega et krahv libiseb asjast kergelt ule jatkates maskiballiks valmistumist on voimalik et cocteau tootas radiguet romaanid oluliselt umber kui nad suvel korvuti kirjutasid radiguet suri 12 detsembril 1923 pariisis 20aastaselt kohutuufusesse oma viimased sonad utles ta 9 detsembril cocteaule kuule mul on sulle oelda midagi kohutavat kolme paeva parast lasevad jumala sodurid mind maha cocteau nuttis ja motles valja teistsuguseid seletusi nagu ta jutustab cocteau jutustuse jargi jatkas radiguet sinu seletused ei ole nii head kui minu omad kask on antud ma kuulsin kasku hiljem ta utles on uks varv mis liigub ja inimesed varvi sees peidus cocteau kusis kas raymond tahab et nad ara saadetaks raymond vastas sa ei saa neid ara saata sest sa ei nae varvi siis ta vajus kokku ta liigutas suud kutsus juuresolijaid nimepidi vaatas ullatunult ema isa ja oma kasi ta oli vaike kahvatu luhinagelik halvasti loigatud juuksed rippusid tal kaelal ta tegi grimasse nagu paikese kaes kondides ta huples oleks voinud oelda et konniteed on tema jaoks elastsed ta vottis taskust vaikesi koolivihikulehti ja kortsutas neid kokku ta silus neid peopesaga ning katsus lugeda vaga luhikese luuletuse ta surus selle silma vastu artikkel cet eleve qui devint mon maitre see opilane kellest sai minu opetaja 5 juunil 1952 les nouvelles litteraires artistiques et scientifiquesis ta on omamoodi konelev taim raamatus saatan ihus jutustab see taim oma juurte saladuse krahv dorgeli ballis see taim oitseb ja tema lohn on sona soome keel on laanemeresoome keelte pohjaruhma kuuluv keel mida koneleb umbes 5 miljonit inimest soomes rootsis ja teistes riikides soome keel on arenenud hame ja karjala hoimumurdest ning hilisemast eesti keelele lahedasest edelasoome murdest kirjakeelele pani aluse mikael agricola tema koostatud on ka vanim sailinud soomekeelne trukiteos aabits abckiria 1543 soome keelt raagitakse peamiselt soomes soome keelt raakivad vahemused on rootsis norras venemaal ning eestis monisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab rootsis ka ameerika uhendriikides ning austraalias on soome immigrantidest vahemusi vaikesed kogukonnad on ka argentinas ja brasiilias arvatakse et soome keel nagu ka ulejaanud laanemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest millest saami keel eraldus ligikaudu 1500100 ekr on vaidetud et soomeugri algkeelel oli kolm murret pohja louna ja idamurre laanemeresoome keeled eraldusid algkeelest 1 sajandi jooksul kuid hakkasid hiljem uksteist mojutama nonda on soome keele idamurded geneetiliselt lahedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lahedased eesti keelega esimene soomekeelne kirjutis parineb 16 sajandist mikael agricola poolt ta loi soome keele ortograafia toetudes rootsi saksa ja ladina keelele hilisemat kirjakeelt mojutasid mitmed isikud nende hulgas paavali juusten erik sorolainen ja jaakko finno 17 sajandil kirjutati soomes raamatuid soome taani norra eesti saksa ja rootsi keeles tahtsamaid raamatuid kirjutati ladina keeles soome ja rootsi keel olid sel ajal vahema tahtsusega keeled soome kirjakeelele loi alused mikael agricola agricola keel pohines laanesoome keelel nonda joudis selle fonoloogia ka soome kirjakeelde agricola loi uut testamenti tolkides mitmeid uusi sonu moningaid neist kasutatakse ka tanapaeval nt armo arm vanhurskas oiglane agricola kasutas umbes 8500 sona neist 60 on siiani kasutuses soome keel on uks kahest soome ametlikust keelest teiseks on rootsi keel mida raagib 6 suurune vahemus ning euroopa liidu ametlik keel see on ametlikuks vahemuskeeleks rootsis soome keele murded jagunevad kahte ruhma laanemurded ja idamurded nad erinevad haalikute diftongide ja rutmi poolest seetottu on neid parem pidada aktsentideks enamjaolt pohinevad murded samal fonoloogial grammatikal ja sonavaral soome keele murded jaotatakse jargmisteks murderuhmadeks edelasoome murdeid lounaismurteet raagitakse soome edelaosas ning satakuntas need murded meenutavad mitmeti eesti keelt karjalas raagitav karjala keel on erineb soome keelest sedavord et sel on oma ortograafia pohjamurret meankieli raagitakse ja opetatakse rootsis eraldiseisva keelena saksa keel saksa keeles deutsch on indoeuroopa keelkonna germaani ruhma kuuluv keel mida koneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt keskeuroopas koos voorkeelena konelejatega on saksa keele raakijaid ule 120 miljoni keskajal oli pohjasaksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel mis on praegu regionaalkeel nuudiskirjakeel pohineb ulemsaksa murdeil mida koneldi saksamaa kesk ja lounaosas kirjakeele tahtis arendaja oli martin luther keskajal ja varauusajal oli saksamaa jagunenud paljudeks riigikesteks ning selleparast puudus tollal kirjakeelt uhtlustav ja reguleeriv organ koige rohkem uhtlustas kirjakeelt kirjanike soov olla moistetav voimalikult paljudele lugejatele baltimaade sakslaste kone ja kirjakeel on mojustatud eesti keele sonavarast ja lauseehitusest omakorda on saksa keel mojutanud tugevasti eesti keele sonavara lauseehitust vahem tuupiliselt on saksa keelest tulnud eesti keelde nende esemete ja nahtuste nimetused mis moisnikul oma kodus olid aga talupojal mitte 19 sajandil ja 20 sajandi esimesel poolel oli saksa keel oluline teaduskeel tanapaeval on saksa keel riigikeel saksamaal austrias sveitsis liechtensteinis ja luksemburgis ning on ametlik keel veel itaaliasse kuuluvas lounatiroolis ja belgias saksa piiri aares olevas saksakeelses belgia kogukonnas alates namiibia iseseisvumisest 1984 kuni 1990 oli saksa keel uks namiibia riigikeeltest lisaks on saksa keel ametlikult tunnustatud vahemuskeel mones brasiilia itaalia trentino kasahstani poola rumeenia slovakkia taani tsehhi ungari venezuela ja venemaa osas saksa keel on vatikani korrakaitseuksuse sveitsi kaardivae haldus ja kasukeel a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z a o u selma ottilia lovisa lagerlof 20 november 1858 16 marts 1940 oli rootsi kirjanik ta oli parit keskrootsist varmlandi maakonnast tema loomingus on tahtis osa kohalikel parimustel ja muistenditel tema elukaaslaseks oli aastast 1894 sophie elkan tuntud on romantiline romaan gosta berlingi saaga 1891 lagerlof kujutab selles haaravalt tugeva iseloomuga kirglikke inimesi nende voitlust iseenda ja oma saatusega muinasjutulises noorsooraamatus nils holgerssoni imeline teekond labi rootsi 19061907 lendab harjapolvlaseks moondatud nimitegelane metshanede seltsis labi kogu rootsi teekonna jooksul muutub uleannetu ja sudametu nils arukaks ning loomi armastavaks poisiks 1909 sai lagerlof nobeli kirjandusauhinna jeruusalemm on tema romaan mille tegevus toimub 19 sajandi viimasel veerandil romaani esimeses osas kujutatakse arkamisliikumise teket ja kujunemist uhes dalarna kihelkonnas mille tagajarjel suur hulk selle asukaid randab valja palestiinasse teises valjarannanute saatust puhal maal sundmustiku keskpunktis on kaks noort inimest vanast auvaarsest soost talupoeg ingmar ja tema morsja gertrud talu sailitamise nimel hulgab ingmar gertrudi kes liitub valjarandajatega rohkete kannatuste jarel leiavad molemad uue maise onne teos ekraniseeriti 1996 aastal lagerlofi gosta berlingi saaga 2006 aasta eestikeelne valjaanne kirjastus eesti raamat kujundaja piret niinepuukiik nimetati 2006 aasta eesti 25 kauneima raamatu hulka aastast 1984 antakse valja selma lagerlofi auhinda slovakkia on merepiirita riik euroopas slovakkia naaberriigid on poola tsehhi ukraina ungari ja austria asub keskeuroopas voi teise liigituse jargi idaeuroopas slovakkial puudub otsene paas merele kuid doonaud mooda on tal uhendus musta merega slovakkia on alates 1 maist 2004 euroopa liidu liige slovakkia maastikku iseloomustab maeahelike ja madalike vaheldumine slovakkias leidub kustunud vulkaane kanjoneid ja koopaid seal on rikkalik taimestik ja loomastik paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla riigis on ule tuhande looduskaitseala nende uldpind on ule 10 000 ruutkilomeetri slovakkia fauna on vaheldusrikas sealsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi suuremateks metsaelanikeks on karud hundid metssead ja punahirved sealne piison on suurim maismaal elav imetaja euroopas korgetel magedel pesitsevad roovlinnud kotkad kanakullid ja pistrikud slovakkia madalatel aladel on aegade kestel tehtud lausraiet kuid magedes on suuri metsi veel sailinud teiste euroopa riikidega vorreldes on slovakkias metsi sootuks rohkem tervelt 36 riigi uldpindalast paljud loomad pesitsevad poldudel ja aasadel tuupiliste elanike hulgas on janesed vutid ja poldpuud kalu kohtab looduslikes ojades ja jogedes ning tiikides saga haugi ja karpkala saab puuda kesk ja pohjaslovakkia veekogudes madalamas piirkonnas kasvavad pohiliselt parnad ja poogid korgemal magedes kasvavad eelkoige okaspuud sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused tatra maestiku tippe katvate kivirunkade vahel voivad areneda ainult koige vahem noudlikud alpitaimed ja samblikud slovakkia pohja ja loodepiir jargib karpaatide ahelikke eraldades slovakkiat poolast ja tsehhist piiri ungari ja austriaga markeerivad edelas kolm joge morava doonau ja ipoly ipel paljud luuletused ja laulud viitavad slovakkiale kui maale mis jaab tatra magede ja doonau joe vahele slovakkias on kolm pohilist madalikupiirkonda zahorska nizina laanes vychodoslovenska nizina kagus ja kisalfold edelas tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini sellesse piirkonda kuuluvad slovakkia uhed mojusamad maastikuvaated liustike uuristatud orud magijarved ja kosed karpaatide maestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud mille vahele jaavad orud slovakkia korgeim magi on gerlachovsky stit mille mitmest tipust korgeim on 2655 meetri korgusel rahvusliku arkamise ja ajaloolise sumbolina on oluline magi ka krivan 2495 m mida peetakse kogu piirkonna ilusamaks ja ihaldusvaarsemaks tipuks magi on ka slovakkia 5sendisel euromundil eriparased on arvukad lubjakoopad mitmed nendest on kulastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jaiste kambritega usna mitmed koopad on kantud unesco ulemaailmse kultuuri ja loodusparandi nimistusse slovakkia suurim jogi on doonau see voolab labi saksamaa ja austria ning tahistab looduses ka piiri ungariga suvel kui jaavaljad magedes hakkavad sulama touseb veetase teistes slovakkia jogedes nagu vah hron ja ipoly ipel on nivoo korgeim martsis doonau jarel pikkuselt teine jogi vah voolab peaaegu taies pikkuses slovakkia territooriumil enamik slovakkia jarvi on moodustunud jaaajal igal jarvel on oma varvus mille maarab umbrus ja kohalik geoloogiline eripara iidsed jaamassiivid on uuristanud koski ka tatratesse korgeim umbes 80 meetrit on nefcerka slovakkia voib uhkustada paljude mineraalveeallikatega ja tohutu pohjaveevaruga allikaid leidub koikjal samas kui pohjaveereserv on koondunud doonau joe umbrusse lounas slovakkias on ule 1200 mineraalveeallika ja pole uhtki piirkonda kus neid ei leiduks moned on parajalt leige veega ule 20 kraadi teised usna kuumad slovakkia kliima on moodukas kuigi erineb madalikel ja magedes oluliselt allpool kohtab kuiva ja sooja ning seal on ka ilm enamasti ettearvatav magedes voib seevastu olla hoopis jahedam ja niiskem koige soojem paikkond slovakkias on kisalfold ja koige jahedam tatra maestik aastaajad slovakkias eristuvad selgesti talved on slovakkias usnagi karmid eriti just pohjaosas kus lumi jaab maha enamaks kui sajaks paevaks slovakkia suuremad joed on doonau hron ja vah esimesed leiud neandertallaste eluasemete jaljed parinevad 100 000 aasta tagusest ajast spisi soojaveeallikate lahedalt 5000 aastat tagasi tekkisid slovakkia aladele tekkisid esimesed polluharijate asundused 16 sajandist ekr on parit vanim kivilinn mis leiti spiskom sdvruku lahedal 5 sajandist ekr 1 sajandini elasid slovakkia territooriumil keldid kes ehitasid linnu sulatasid rauda ja vermisid munte seda aega voib nimetada esimeseks kupseks tsivilisatsiooniks slovakkia territooriumil slovaki vabariik on parlamentaarne vabariik parlament on slovaki vabariigi rahvusnoukogu narodna rada slovenskej republiky mis valitakse otsevalimistel proportsionaalse susteemi alusel neljaks aastaks valitsus allub parlamendile president valitakse viieks aastaks alates 1999 aastast otsevalimistel liitriigi osana alates sametrevolutsioonist alates 1 jaanuarist 1993 jatkas senine valitsus juba iseseisva riigi valitsusena slovakkia jaguneb maakondadeks kraj maakonnad kannavad maakonnalinnade nime 2010 aastal elas slovakkias 5 429 763 inimest slovakkia ametlik keel on slovaki keel umbes 10 rahvastikust raagib ungari keelt tanini elab slovakkias ka sakslasi nn zipsi saksilased zipsersachsen on uks osa keskajal ja uusaja alguses karpaatidesse asunud sakslastest koige tuntum slovakkia sakslane on slovakkia vabariigi teine president rudolf schuster slovakkia etniline koosseis on jargmine tegelikult on mustlasi rohkem registreerunud ungarlaste voi slovakkidena roomakatoliiklased moodustavad 689 rahvastikust protestandid 108 kreekakatoliiklased 41 ja ateistid 13 linnades elab 55 elanikkonnast slovakkia 2010 aasta skp oli 120758 miljardit usa dollarit skp uhe inimese kohta moodustas 2010 aasta euroopa liidu keskmisest 32 900 67 slovakkias tuli euro kaibele 2009 aastal tootus on 2010 aasta seisuga slovakkias 135 slovakkia suurimad ekspordiartiklid on masinad ja elektrikaubad 359 soidukid 21 baasmetallid 113 kemikaalid ja mineraalid 81 ja plastik 49 tahtsaimad ekspordipartnerid 2009 on saksamaa 201 tsehhi 129 prantsusmaa 78 poola 72 ungari 63 itaalia 61 austria 58 suurbritannia 48 slovakkia suurimad impordiartiklid on masinad ja transpordikaubad 31 mineraalsed tooted 13 soidukid 12 baasmetallid 9 kemikaalid 8 plastik 6 slovakkia tahtsaimad impordipartnerid 2009 on saksamaa 168 tsehhi 123 venemaa 9 lounakorea 68 hiina 58 ungari 53 poola 4 esimesed tekkisid 1112 sajandil linnade tahtsus kasvas tormiliselt parast tatarimongoli sissetungi ja saksa kolonisatsiooni 13 sajandil oli slovakkias 30 linna 14 ja 15 sajandil kasvas linnade arv seoses maetoostuse arenguga jarsult tanapaeval on slovakkias 138 linna ja neis elab 57 kogu elanikkonnast tahtsaim linn on bratislava 367 km 429 000 inimest suuruselt jargmised linnad on trnava kosice presov bardejov aga ka suured toostuskeskused nagu banska stiavnica banska bystrica ja strevnica slovakkia kula omandas juba algselt vaga tapse struktuuri uksteise vastu ehitatud majade read moodustasid tanava mis keskuse poole laienes ja moodustas omakorda valjaku kus asus kirik tanapaeva slovakkia kulad on kompaktsed ja kullaltki suured neis on tihti ligi 5000 elanikku slovakkias on olnud ka hajakulasid linnuseid on slovakkias ule saja peaaegu poole rohkem on aristokraatide paleesid ja moisaid kivilinnuste ehitus slovakkias algas 1112 sajandil ehitati naiteks spisi kindlus spissky hrad ja nitra kindlus nitriansky hrad seoses tatarlaste pealetungiga linnuste arv suurenes 12411242 kindlustas kuningas bela iv piiriaarseid alasid ja peamiste teedeaarseid alasid tol ajal ehitati naiteks orava plavecky ja strecno kindluslossid 1415 sajandil ehitati suurem osa nendest kindluslossidest umber algselt olid nad romaani stiilis seejarel taiendati neid gooti elementidega eriti suured muudatused kaasnesid renessansiga mil losse taiendati mugavustega 17 ja eriti 18 sajandil jaid lossid tuhjaks paljud isegi havitati kuninga kasul kui habsburgide vastase liikumise keskused osa neist siiski sailis naiteks devinis bratislavas ja oravas moned neist ehitati umber eluasemeteks kus omanikud elasid kuni 20 sajandini orava slovakkias on sailinud suur hulk eri stiilides aristokraatlikke losselamuid naiteks on barokne svaty antoni loss rokokoostiilis markusovce loss ning klassitsistlikud topolcianky loss ja dolna krupa mois nende losside ansamblis on kaunid aiad ja pargid 19 sajandil ilmusid slovakkiasse uut tuupi moisahooned mis rajati tavaliselt kulade keskele vorreldes lounaeuroopaga hakati neid slovakkias ehitama palju hiljem esimesed ilmusid alles 9 sajandil vanemad sakraalehitised on naiteks puha juri kirik kostolany pod tribecomis basiilika banska stiavnicas gooti stiilis puha martini toomkirik ja puha elsbeta toomkirik ostices sakraalarhitektuuris on ka muid stiilinaiteid renessanss barokk klassitsism protestantide kirik banska bystricas slovakkias on vaga levinud ka puukirikud nad on vaga vanad nende arhitektid on tundmatud nendes ehitistes valjendub inimhinge ja looduse vaheline harmoonia inimese puue seista korgemal argiaskeldustest ja muredest vanimad neist on hervatovis tvrdosinis ja zilina maakonnas 1517 sajandist parinevad niinimetatud artikulaarsed puukirikud mis ehitati 17 sajandil imperaator leopold i kasul need on protestantlikud kirikud ning neid voib leida hronsekist lestinyst paludzast ja kezmarokist selliste kirikute pohiplaan on kreeka risti kujuline neil puudub kellatorn ja nende sissekaik on seljaga linnavarava poole need kirikud ehitati tavaliselt asulate aarealadele puuarhitektuuri toelised parlid asuvad idaslovakkias need kirikud on karpaatide puuseppade meisterteosed mis on enamjaolt valminud 18 sajandil algselt kuulusid need kreekakatoliiklastele hiljem oigeusklikele nende kirikute ikonostaasides on ainulaadsed karpaatide ikoonid slovakkia kulade elamute fassaadid on pooratud peatanava voi valjaku poole maja sissekaik on hoovi pool ehitusmaterjalid on savi puit ja kivi populaarseim on siiski puit kuna metsa on palju puitehitised on pohiliselt idaslovakkias keskosas on levinuim materjal kivi ja slovakkia madalas lounaosas savi pohjaslovakkias maju krohviti aga ei varvitud sagedased on puitornamendid lounas krohviti majad valgeks aga vahel lisati helesinist katused on enamasti puitlaastust lounaosas ka olest ja roost magedes ja nende jalamil on puitarhitektuur suureparaselt sailinud vlokolice on unesco kaitse all populaarne on puuloige sealhulgas puunoud mida kasutatakse ka tanapaeval metallist valmistatud kannud ja taldrikud on igas regioonis sellele omase mustriga tanini peetakse kinni kalendripuhadest ja perekondlikest traditsioonidest populaarsed on tantsud ja mitmehaalsed rahvalaulud moes on folkfestivalid ja laulupeod slovakkia koogi pohilised toorained on piim kartul ja kapsas piima kasutatakse nii varskelt kui hapendatult koige popimad piimatooted on cmar kohupiim hapukoor bronsa ja lambajuustud peamine rahvustoit on bronsaklimbid bryndzove halusky praetud pekiga klimpe tehakse kartulijahust segatakse bronsaga valatakse juurde sulapekk ja fetajuust korvale juuakse hapupiima slovaki alguparane alkohoolne jook on vodka borovicka ehk kadakamarjaviin samuti on populaarsed slivovica ja grjato piirituse mee ja sularasva segu mis kuumutatakse enne joomist 6070 cni levinud on palenka ja olu viinamarju kasvatatakse slovakkias juba ajalugu rooma keisririigi ajast kuid kuna slovakkia veine valmistatakse peamiselt koduturu tarbeks mille tarvidused need ka suuresti rahuldavad ei ole slovakkia veinid pidanud turul tanapaevaste euroopa veinidega voistlema ega vasta enamjaolt tanapaevase laane tarbija ootustele slovakkias kehtib keskeuroopa aeg sport on manguline kehaline voi vaimne voistluslik tegevus sport eristub mittevoistluslikust kehakultuurist sport jaguneb amatoor ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks professionaalseks ehk profispordiks eesmargi jargi eristatakse tervisesporti kehakultuuri kus voistluslik aspekt ei ole oluline ja voistlussporti viimase aarmuslik aste on tippsport spordi meelelahutuslik kulg holmab spordihuviliste tahelepanu ja kaasaelamise voistluste ja spordiuudiste jalgimisel maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergejoustik jalgpall korvpall poks vorkpall ja ujumine eestis on populaarseimad kergejoustik suusatamine orienteerumine vork korv ja jalgpall suurimad ulemaailmsed voistlused on kaasaegsed olumpiamangud ja maailmameistrivoistlused spordi algeid voib leida muisteist mangudest ja sojapidamisest sihiteadlikuks muutus sport vanakreekas kus kehaline kasvatus seostati voistlusega mitmesugustest jou ja osavusvoistlustest arenesid suurvoistlused 776 ekr peeti esimesed olumpiamangud nuudisaja spordi alguseks peetakse 19 sajandi ii poolt kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi voistlusi sporti edendas rahvusvaheliste spordifoderatsioonide loomine ja olumpiamangude taassund 1896 kaasaegsed olumpiamangud eriti kiiresti on sport arenenud parast teist maailmasoda eestis algas sihiparane spordi eelkoige raskejoustikuharrastus 1890 aastatel raskejoustik jaigi kauaks koige menukamaks spordialaks kui 19 ja 20 sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid lisandusid jalgrattasport jooks voimlemine jalgpall poks ujumine ja uisutamine 1912 aasta stockholmi olumpiamangudel kuulus venemaa voistkonda ka eestlasi selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejoustik iseseisvas eestis saavutasid korge rahvusvahelise taseme laskesport purjetamine jaapurjetamine male ja meeste kergejoustik endiselt voidukad olid raskejoustiklased sportimise keskkond ehitatakse voistlusreegleile vastavalt staadion on rajatis mis voimaldab mitmesuguste spordivoistluste korraldamist peamiselt kergejoustikus ja jalgpallis sisevoistluste jaoks ehitatakse voimlaid ujumisvoistluste jaoks ujulaid jalgrattavoistluste jaoks velodroome spordi kaasnahuks on doping mille levik on suurenenud koos voistlustel antavate auhindade kaalukusega monel spordialal esineb sageli vigastusi voistkondlik tippsport on suurel maaral ariline kus sportlased on uhtlasi muugi ja ostu objektiks stockholm ametlikult stockholmi vald stockholms kommun poolametlikult stockholmi linn stockholms stad on rootsi pealinn vald rootsis stockholmi laanis pohjala veneetsiaks ja malareni kuningannaks nimetatud stockholm asub malareni jarve ja laanemere vahelise vaina kaldail ja saartel mida uhendab ule 50 silla 1252 asutatud linna ajalooline sudamik paikneb stadeni saarel stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi 1950 aastatel rajati stadenist pohja poole norrmalmi 5 uhesuguse korghoonega arikeskus hotorgscity kus tohib liikuda ainult jalgsi djurgardeni saarel on muuseume skanseni vabaohumuuseum pohjala muuseum vasa laev vasa muuseumis suur park ja loomaaed stockholmis asub enamik riigi suuri oppe ja teadusasutusi ulikool akadeemiad 3 nobeli instituuti stockholm on riigi suurimaid sadama ja toostuslinnu veebruaris 2009 tunnustas euroopa komisjon stockholmi keskkonnasobraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010 aasta euroopa keskkonnapealinnaks 1971 aasta haldusreformiga sai stockholmi linnast stockholmi vald stockholmile tehti erireeglid mille jargi vast valitud stockholmi vallavolikogu volitused algasid juba 1 oktoobril 1970 teistel vallavolikogudel 1 jaanuaril 1971 1980ndatel otsustas stockholmi vallavolikogu kasutada ametliku nime stockholmi vald asemel nime stockholmi linn juhtudel kui puudub omavalitsusoiguslik tahtsus teatud kontekstides naiteks juriidilistes dokumentides peab siiski kasutama ametlikku nime stockholmi vald stockholm koosneb kolmest peapiirkonnast huvudomrade innerstaden stockholmi sudalinn vasterort ja soderort mis omakorda koosnevad 14 linnaosapiirkonnast stadsdelsomrade linnaosapiirkonnad jagunevad linnaosadeks sool on mitmetahenduslik sona suspensioon on dispersne susteem mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet suspensiooni korral on tahke aine settimine kull aeglane kuid sobivate tingimuste korral naiteks seisev vesi see aja jooksul siiski toimub suspensioonina kantakse uhest kohast teise paljusid setteid naiteks joevesi kannab merre suspensioonina liiva ja savi katseklaasis tekib savipulbri segamisel hagune vedelik milles saviosakesed on holjuvas olekus heljum katseklaasi lisatud aine on savi mis vees ei lahustu hagust vedelikku mis sisaldab vees mittelahustuva tahke aine holjuvaid osakesi nimetatakse suspensiooniks seismisel tahke aine sadestub ja ladestub katseklaasi pohja mone aja moodudes muutub ka katseklaasis olev vesi selliseks nagu oli katse alguses susivesinikud on keemilised ained mille molekul koosneb ainult susiniku ja vesiniku aatomitest susivesiniku molekul sisaldab susinikahelat ahela ehituse jargi jaotatakse susivesinikud ning koik teised orgaanilised uhendid alifaatseteks ja tsuklilisteks sotsioloogia on sotsiaalteadus mis uurib sotsiaalsete gruppide inimese ja uhiskonna vahelisi seoseid sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt vaga lai teadusala traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise klasside mobiilsuse ja religiooni ilmalikustamise oiguse ja korvalekallete uurimisele kuna kogu inimtegevus soltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise militaarsete ja karistusasustuste interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele kasutatavate teaduslike meetodite valik on samuti laienenud sotsiaalteaduste uurijad koguvad informatsiooni erinevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite abil kui 20 sajandi keskel sagenesid tolgendatavad hermeneutilised ja filosoofilised lahenemised uhiskonna analuusimisele siis sajandi lopus hakati kasutama rohkem analuutilist sotsioloogiat ja matemaatilisi ning rangemaid arvutusmeetodeid nagu naiteks agentidel baseeruv modelleerimine ja sotsiaalse vorgustiku analuus sotsioloogia rajajaks peetakse prantsuse sotsioloogi auguste comtei kes vottis esimesena kasutusele termini sotsioloogia klassikalise sotsioloogilise motte rajajateks peetakse tavaliselt karl marxi max weberit emile durkheimi ning vilfredo paretot sotsioloogilise motlemise arengusse on panustanud paljud filosoofid ning teiste erialade teadlased kes ei ole ennast ise sotsioloogina maaratlenud nende hulka kuulub ka karl marx teistest rohkem on varasel arenguperioodil sotsioloogide hulgas olnud majandusteaduse taustaga inimesi selline taust oli ka vilfredo paretol erinevalt psuhholoogiast vaatleb sotsioloogia indiviidi kaitumist ning otsuseid seostatuna makrotasandil jalgitavate uhiskondlike protsessidega teoreetilised kontseptsioonid ehk empiirilise teaduseuuringu alus uuringutes sotsioloogia kasutab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kvalitatiivsed pohinevad mikrosotsioloogiliste moistete alusel ja kasutatakse informatsiooni arusaamist ja interpreteerimisest kvantitatiivsed statistilised ja matemaatilised meetodid nagu fundamentaalne teadus sotsioloogia seletab sotsiaalseid nahtusi kogub ja tootleb nende kohta andmeid nagu rakendusteadus sotsioloogia voimaldab prognoosida sotsiaalsete nahtuste ja neid hallata kuna sotsioloogia on hasti noor teadusharu nende teadussuunda arv koguaeg kasvab sotsioloogiaga on tihedalt seotud ka psuhholoogia politoloogia kultuuriuuringud antropoloogia ja teised humanitaarteadused sotsioloogia nagu teadus kasutab erinevad uurimusmeetodid vaatlus on toimuvate nahtuste ja sundmuste informatsiooni kogumine visuaalse fikseerimise abil voib olla teaduslik kui ka igapaevane peidetud voi avatud soltuvalt sellest kas uurimisobjekt teab sellest voi mitte lisaks sellele uuring voib toimuda sotsiaalsete gruppide sees eksperiment uurimismeetod mille kaigus kontrollitakse pustitatud hupoteesi luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks eksperimendi kaigus kontrollitakse kuidas soltuv muutuja muutub vastavalt sellele kuidas manipuleeritakse soltumatu muutujaga kusitlus kvantitatiivsete andmete mis pohinevad uurimisprotsessil kogumine kusitlus voib olla kas kirjalik kusimustik kui ka suuline labi intervjuud vestlused tavaliselt kusitlus koostatakse nagu lehter sissejuhatus mis on probleem pohiosa kusimused probleemi kohta hupoteesid lopposa sotsiaaldemograafiline intervjuu andmete kogumise meetod kusimustiku alusel mis holmab suuline verbaalne koostoo suhtlemisevastaja ja intervjueerija vahel on olemas kaks erinevad intervjuu tuubid standardiseeritud ja vabal vormil intervjuu mis toimub vabal vormil iseloomustab minimaalne standardimise tase teaduskirjanduses vaba intervjuu tihti nimetatakse nagu avatud intervjuu ehk struktureerimata lisaks sellele on olemas fokuseeritud intervjuu intervjuu mille jooksul toimub pohjalik ehk uksikasjalik arutelu seotud ainult uhe probleemiga millega vastaja oli teavitati eelnevalt dokumendi analuus sotsiaalsete andmete kogumine autobiograafiate maalide trukimeedia jne uuringute abil tuleb markida et sotsioloogias dokumendiks nimetatakse iga fikseeritud andmekandja uks selle meetodi alamliik on sisuanaluus sisuanaluus on kvalitatiivsete andmete muutmine kvantitatiivsete vastu ja edasise nende statistiline tootlus siim kallas sundinud 2 oktoobril 1948 tallinnas on eesti ja euroopa liidu poliitik aastatel 20022003 oli ta eesti peaminister 1 novembrist 2004 kuni 1 novembrini 2014 oli siim kallas euroopa komisjoni asepresident aastast 2017 on ta viimsi vallavanem sundis udo ja riina kallase neiupolvenimi alver perekonnas vanaisa mojukas advokaat eduard alver oli eesti vabariigi esimene politseiulem ja kaitseliidu ulem siim kallas on vanaemade poolt baltisaksa paritolu lopetas 1967 tallinna 22 keskkooli ning 1972 tartu ulikooli cum laude rahanduse ja krediidi eriala aastatel 19731975 oli ta samal alal aspirant aastatel 19791986 eesti nsv hoiukassade peavalitsuse juhataja ja aastatel 19861989 ajalehe rahva haal peatoimetaja asetaitja siim kallas oli aastaid mnemoturniiri toimetaja ja saatejuht perestroika ajal sai kallas tuntuks ime idee uhe autorina ta oli nlkp liige aastatel 19721990 aastatel 19911995 eesti panga presidendina tootades jai ta toole tartu ulikooli veerandi kohaga dotsendina ta osales rahareformi kavandamises ja eesti krooni taaskaivitamises oli eesti panga president ka sel ajal kui 1993 aastal firma villa paradiso investeeris pohjaeesti pangalt saadud kumme miljonit dollarit tollase kursi jargi 130 mln kr millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit suudistus investeeringu ebaonnestumises esitati ka siim kallasele siim kallas ja tema nounik eesti panga paevilt urmas kaju moisteti 2000 aastal 10 miljoni dollari afaaris oigeks 1994 aastal suundus ta poliitikasse asutades reformierakonna samal aastal esitas president lennart meri ta riigikogule peaministri kandidaadiks kuid ta ei suutnud koguda riigikogus piisavalt toetushaali valitsuse moodustamiseks martsis 1995 toimunud parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja oli uks partnereid valitsuskoalitsioonis siim kallasele kuulus seal valisministri portfell hilisemates valitsustes on ta olnud rahandus 19992002 ja peaminister 20022003 kallas oli liberaalse internatsionaali asepresident parast peaministriametist lahkumist oli kallas riigikogu liige kuni ta 1 mail 2004 sai euroopa liidu portfellita volinikuks majandus ja valuutavaldkonnas pedro solbes mira ja hiljem joaquin almunia juures kallast peetakse majanduspoliitikas liberaaliks wall street journali ja frankfurter allgemeine zeitungi vaimus 12 augustil 2004 kinnitas euroopa parlament siim kallase euroopa komisjoni volinikuks administratiivasjade auditi ja korruptsioonivastase voitluse alal samuti sai kallas uheks neljast euroopa komisjoni asepresidendist 2001 aasta suvel oli kallas reformierakonna uks mitteametlik presidendikandidaatidest ja ta korraldas kampaania raames uleriigilise tuuri kuid ei saanud ametlikuks reformierakonna presidendikandidaadiks uuringufirma tnsemor 2015 aasta augusti kusitluse tulemusena selgus et 112 1203 vastanust eelistaks kallast eesti presidendina 2016 aasta aprillis teatas kallas rahvusooper estonias presidendiks kandideerimisest eesti presidendivalimistel paases kallas riigikogus kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus valimiskogu esimeses voorus 24 septembril 2016 tuli ta allar joksi jarel teiseks ning paases teise haaletusvooru teises voorus sai ta 138 haalt edestades joksi kuid sellest haalte arvust ei piisanud valituks osutumiseks kallas loobus edasisest kandideerimisest siim kallase emapoolne vanaisa oli eduard alver ta on betti alveri sugulane siim kallas on abielus kristi kallasega neil sundisid poeg ja tutar kaja kallas on harrastanud jalgrattasoitu tennist ja purjetamist saaremaa varem ka kuresaar liivi same ma lati samsala rootsi osel saksa oesel ladina osilia vananorra eysysla on eesti suurim saar sjllandi gotlandi ja fyni jarel pindalalt neljas saar laanemeres saaremaa pindala on 2673 km2 rannajoont on saarel 854 km voi 1300 km saaremaal on 32 800 elanikku 2010 olles sellega laanemere saarte seas koguni uheksandal kohal temast rahvarohkemad on sjlland fyn rugen usedom lolland gotland falster ja bornholm koos lahedalpaiknevate saartega kuulub saaremaa saaremaa valla ja saare maakonna koosseisu saaremaa on uldiselt tasase pinnamoega madal saar saare laaneosas kerkivad jaaservamoodustised laanesaaremaa ja sorve korgendik pohjarannikul jaani ja jaagarahu lademe piiril korgub pankrannik korgeim koht ulatub 588 meetrit ule merepinna saaremaa uldiselt tasast pinda ilmestavad ka kummekond muinasajast parit maalinna neist valjala kaarma ja kahutsi maalinna labimoot on 110 ja 150 meetri vahel ja sailinud vallide korgus 510 meetrit saaremaa umbes 80 jarvest on valdav osa maakerke tagajarjel merest eraldunud voi ka merega uhendust omavad madalad rannajarved koige rohkem ligi 20 on neid saare loodeosas tagamoisa poolsaarel veel ka saare kagu ja lounarannikul sageli kannavad nad nime laht meri voi abajas suurim seda tuupi jarv on kuressaare lahedal paiknev kaksikjarv mullutusuurlaht pindalaga 144 km2 need jarved on enamasti riimveelised suvel osa taolisi jarvi kuivab maastikuliselt peetakse saaremaa ilusaimaks jarveks laanesaaremaa korgustiku metsasel maastikul paiknevat kaarulise kaldajoone ja saarterikast karujarve pindalaga 33 km2 aluspohja moodustavad siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid merglid ja dolomiidid mis paljanduvad pankadel loodudel ning rohketes murdudes saaremaa touseb merest umbes 1525 mm aastas pohjaosa kiiremini lounaosa aeglasemalt pinnakatte moodustab enamasti rahkmoreen klibu ning mere ja tuiskliiv umbes 7 saaremaa pindalast holmavad sood ja rabad viimastes voib turbakihi paksus ulatuda kuni 25 meetrini pinnamood on tasandikuline mitmel pool rannikul leidub luiteid saaremaa ohukesed rahk ja noored rannikumullad on looduslikult vaheviljakad merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tottu on saare taimestik vaga rikkalik leidub ule 900 taimeliigi umbes 80 eestis kasvavaist sealhulgas endeemseid haruldasi liike nagu saaremaa robirohi jugapuu luuderohi tuhkpihlakas saaremaale on iseloomulikud kadaka ja sarapuulood liigirikkad puisniidud ning allikasood metsamaad on saarel umbes 1200 km2 valdavalt kasvab saarel okaspuumets laanesaaremaa korgustiku edelaosas asub viidumae looduskaitseala laanesaaremaa on ka eesti koige liigirikkam ala saaremaa korgemad osad olid vabanenud balti jaapaisjarve vee alt u 9600 aastat ekr kuid sellele jargnenud mitmel aastatuhandetel inimesed teadaolevalt saaremaale ei joudnud vanimad leitud inimasustuse jaljed vohma ja pahapilli kula maadel on dateeritud mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja lopujarku aastatesse 60004900 ekr esimesed saabujad olid hulgekutid kes peatusid ajutiselt tolleagsel mererannal veidi hiljem hakati pustitama hooajalisi laagreid viigrite kuttimiseks kevadtalve perioodil varaneoliitikumis moodustas saaremaa koos hiiumaa ja ruhnuga narva kultuuri erilaadse alaruhma olles tekkinud ilmselt suhtelise isoleerituse tingimustes ainuke saaremaal leitud tolleaegne asulakoht konnus paiknes tol ajal peamise saare rannast mone kilomeetri kaugusel pisikesel saarekesel aastatest 37003500 ekr saati iseloomustasid saaremaa materiaalset kultuuri taas erijooned mida iseloomustas kammkeraamika traditsioonide kokkusulamine varasema narva kultuuri saaremaa eriparadega neil klassikalise ja hilise kammkeraamika kultuuri perioodidel olid saare rannaalad ilmselt juba usna tihedalt asustatud hilisneoliitikumis alates umbes aastatest 32003000 ekr ilmus hilise kammkeraamika korvale seda taielikult valja torjumata noorkeraamika kultuur sel ajal vois valja kujunema hakata ka uksikpereline asustusviis samaaegselt kasvas maaviljeluse osakaal tegeldi alepollundusega ja hakati kasvatama koduloomi kuid esialgu ilmselt need kuttimise ule veel selgelt domineerima ei hakanud varane pronksiaeg saaremaa elanike jaoks suuri muutusi ei toonud ja neoliitikumis kinnistunud eluviis jatkus pronksesemed olid haruldased ja neid kasutati toenaoliselt sotsiaalse staatuse sumbolitena voi rituaalriistadena samal ajal kui praktilise otstarbega tooriistu tehti endiselt kivist puust ja luust asustatud oli peamiselt kesk ja laanesaaremaa asulakohad olid endiselt sisemaal korgematel kungastel ja siseveekogude kallastel nooremasse pronksiaega voi eelrooma rauaaega 800400 ekr paigutatakse viimaste uurimuste kohaselt kaali meteoriidi langemine mis pidi tolleaegse suhteliselt tihedalt asustatud saaremaa elanike mallu sugava jalje jatma kaali jarve kaldale rajati kultuskoht mis oli poolkaares umbritsetud paemuuriga eelviikingi ja viikingiajal oli asustus saaremaal koondunud peamiselt koige viljakamate muldadega regioonidesse hilisemate perioodide ja naaberalade asustusviiside pohjal voib oletada et leidus nii muinasmoisu suuremaid ja vaiksemaid uksiktalusid kui suuremaid ja vaiksemaid kulasid polluharimises kasutati ilmselt kahevaljasusteemi kus pool pollust oli kesa all ja teisel poolel kasvatati mitut kultuuri rukis oder kaer nisu hiljem ka talirukis kuna saaremaa mullad on suhteliselt vaheviljakad siis oli majandustegevuses oluline roll ka karjakasvatusel kala ja hulgepuugil merekaubandusel ning hiljem ka roovretklusel peamiseks importkaubaks oli ilmselt sool ja ulikkonna kasutusse minevad prestiizikaubad nagu teatud relvad karusnahad vurtsid siid ja vein salme muinaslaev mis parineb 8 sajandist on uhtlasi vanimaks laanemerel seilanud purjelaevaks saaremaa oli muinasaja lopul uks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi eestis uksikute muinaskihelkondade asemel oli tekkinud uhtne maakond ilmselt juba 11 voi 12 sajandil 11 eriti aga 12 sajandil olid tugeva rundelaevastiku rajanud muinassaarlased laanemere laanekaldal kardetud mereroovlid oletatakse et ka rootsi tollase pealinna sigtuna havitamises olid 1187 aastal tegevad saarlased nimetatud ruusteretked olid muide uheks pohjala ristisodade pohjuseks sest praeguste eesti lati ja venemaa aladega seotud kaupmehed tahtsid valtida roovimist saxo grammaticuse andmetel osalesid saarlased olandi lahingus 1170 aastal ja novgorodi kroonika kirjeldab 1190 saarlaste peipsile tungimist tolleaegse saaremaa moiste alla kuulusid siis ka muhu ja hiiumaa kus olid oma sadamad isegi sottesatama sajad laevad linnused ja elegantsed karolingide riigist toodud vahel hobeplateeritud ja koguni signeeritud moogad nii paistis nende uhiskond hasti sojakas vorreldes ojamaaga kus oldi ikka rohkem kauplejad tuius ja kaali umbruses toodeti oma rauda loodud oli majanduslik baas et toita rahvast ehitada laevu ja laevastikke mehitada ja oskuslikult juhtida malevat muistse vabadusvoitluse ehk laanemere idakaldale joudnud pohjala ristisodade ajal 13 sajandi alguskumnenditel oli saaremaa koige visamalt voorvallutajatele vastu pannud maakond maakond alistati alles 1227 aastal parast mitmeid sojaretki mil valjala linnuse piiramise lopetas ristisodijate ja muistsete saarlaste vahel solmitud leping vasallileping seetottu jai saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maaharrade vasallideks saaremaast sai saarelaane piiskopkonna osa saarlased tousid korduvalt edukalt ka sakslaste vastu ules 12361241 12611262 ja 13431345 oli saaremaa voorvallutajatest vaba 1559 aastal omandas taani kuningas frederik ii saarelaane piiskopilt piiskopkonna piiskop johann v von munchhausenilt oma vennale holsteini hertsogile magnusele tingimusel et viimane loobub oma parandiosast schleswigis ja holsteinis piiskop johannes loobus hertsog magnuse kasuks ka oma kuramaa piiskopkonnast liivi soja ajal laks see taani kuningriigi koosseisu mille osaks jai kuni 1645 aastani mil bromsebro rahuga omastas selle rootsi bromsebro rahu lopetas aastatel 16431645 kestnud rootsi ja taani vahelise soja ulemvoimu parast laanemere maades see soda oli osa kolmekumneaastasest sojast mis loppes 1648 aastal bromsebro rahuga laks saaremaa rootsi valduste hulka liivimaa ehk laanemereprovintsidesse kuulus ka saaremaa mis kull sailitas teatud eriseisundi erinevalt teistest maakondadest oli saaremaal oma asehaldur saaremaa ruutelkond kirikuvalitsus konsistoorium ning eesti ja liivimaast erinev maksususteem rootsi kuninganna kristiina laanistas saaremaa kuressaare krahvkonna 1648 aastal krahv magnus gabriel de la gardiele kuid parast rootsi kuninganna kristiina loobumist troonist 1654 aastal ja rooma elama asumist sai saaremaast ja kuressaare krahvkonnast sai aastateks 16541689 tema elatusmaa rootsi keeles underhallsland mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner seved baath 1710 aastal vallutas saare pohjasoja kaigus venemaa saaremaa jai eristaatusega piirkonnaks pooleldi eraldiseisvaks provintsiks pooleldi maakonnaks liivimaa kubermangus arenburgi kreisina kuni 1917 aastani mil see uhendati eestimaa rahvuskubermanguga 1840 aastatel liivimaa kubermangus toimus sotsiaalne protestiliikumine usuvahetusliikumine mille kaigus astus markimisvaarne osa nende alade maaelanikkonnast vene oigeusku usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda omandades maad ja saavutades moisakoormiste kergendamise samuti valjendus liikumises protest baltisaksa moisnike kontrolli all olnud luterliku kiriku vastu 1902 aastal hakkas saaremaa ja mandri vahel soitma esimene aurik general surovtsev 1917 aasta oktoobris okupeerisid saaremaa operatsioon albioni kaigus saksamaa keisririigi vaed nende voim kestis kuni 1918 aasta novembrini eesti vabariigi ajal oli saaremaa uks sodadevahelise eesti vabariigi 11 maakonnast teine maailmasoda joudis saaremaale juba 22 juunil 1941 saaremaa maakond likvideeriti 1950 aasta haldusreformiga mil eesti nsvs moodustati maarajoonid alates 1959 aastast mil likvideeriti orissaare rajoon kuulus kogu saaremaa ala taas uhe haldusuksuse kingissepa rajooni alla saare maakond taastati 1991 aastal sokrates 469399 ekr oli vanakreeka filosoof kes elas ja opetas ateenas sokratese opetust tuntakse tema kaasaegsete platoni xenophoni aristophanese jt vahendusel ta ise ei kirjutanud midagi oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes voi vestlustes juhatades vestluskaaslast kusimuste ja vastuvaidete abil toe poole sokraatiline meetod nagu seda kirjeldab platon kelle dialooge peetakse koige pohjalikumaks sokratese kui filosoofi kohta kaivaks allikaks ning millest lahtuvalt tavaliselt sokratest kasitletakse tapselt pole teada kui palju ja mida sokrates ise arvas ja opetas ning kui palju panid oma motteid tema suhu ta opilased labi aegade on arvatud et platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest sokratese suu labi oma enese motteid voib arvata et filosoofia ulesandeks pidas sokrates opetada inimest iseennast tundma filosoofia pole seega mitte sonadega sofistide kombel mangimine voi pilvepiiril taevaste ja maiste asjade ule targutamine vaid pigem elamise viis seeparast tegeles sokrates ka eelkoige kolblusse puutuva problemaatikaga ja puudis selle kaigus maaratleda kreekalikke voorusi arete nagu oiglus dikaiosyne vaprus andreia vagadus hosiotes eusebeia moistlikkus sophrosyne jne mis pidid toonase arusaama jargi tagama inimesele onneliku elu eudaimonia vooruste maaratlemisega seonduv ning labiv teema sokratese opetuses on puud maaratleda seda mis on teadmine episteme ja kuidas see toimib et koik ametimehed midagi oskavad neil on moni kunst voi oskus techne siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest mida nad oskavad ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele nt opipoistele edasi anda seega peavad oskama nad sellest sonade vahendusel aru anda logos enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda puudes raskustesse mis ongi platoni sokraatiliste dialoogide uheks peamiseks teemaks kuna sokrates eelistas suhelda oma jargijatega tanavatel voi avalikes paikades ning vastandus sellega sofistidele kes opetasid raha eest ja olid seetottu kattesaadavad rikkamatele ateenlastele siis pidasid kuunikud end oma filosofeerimisviisi tottu sokratese koige autentsemateks jargijateks ateena valitsus moistis sokratese ule kohut sest tema opetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise parast surmamoistmist lukkas sokrates talle tema pooldajate pakutud pogenemisvoimaluse tagasi ning noustus surmaga juues tapilisest surmaputkest valmistatud alkoholiga segatud murki mida surmaotsuse taideviimisel kasutati sokratese opilaste hulgas olid teiste seas platon antisthenes aischines sphettosest kebes phaidon elisest simmias teebast phaidondes teebast menexenos ja xenophon sren aabye kierkegaard 5 mai 1813 11 november 1855 oli taani filosoof ja kirjanik keda peetakse eksistentsialismi isaks suurem osa kierkegaardi varastest toodest on kirjutatud mitmete pseudonuumide all ning need autorid kommenteerivad varasemate autorite teoseid kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning taani kiriku sisutuhja kristlikkust paljud tema teosed kasitlevad religioosseid teemasid nagu usk jumalasse kirik kui institutsioon kristlik eetika ja teoloogia jne shkoder on linn loodealbaanias montenegro piiri lahedal shkoderi jarve idarannikul mbishkodra tasandiku lounaosas drini joe ja buna joe vahel linn on shkoderi maakonna ja shkoderi ringkonna keskus shkoder rajati umbes 4 sajandil ekr seal paiknes illuuria hoim labeat ning kuningas gentiuse ja kuninganna teuta residents 168 ekr vallutasid linna roomlased ning see jai nende tahtsale kaubandus ja sojateele 1040 pkr vallutasid shkoderi serblased ning sellest sai uks keskaegse serbia riigi zeta praegu montenegro tahtis majandus ja halduskeskus 1396 laks linn veneetsia voimu alla kellega koos voideldi osmanite riigi vastu hoolimata moneaastasest vastupanust runnakutele langes shkoder 1479 osmanite riigi voimu alla hoivamise kaigus linn laastati linna uus oitseng saabus alles 17 sajandil aastatel 17571831 valitses linna bushati suguvosa 19 sajandi lopuks oli shkoderist jalle saanud tahtis kaubanduskeskus linnal oli tahtis koht ka prizreni liigas albaania vabadusliikumise ajal balkani sodade ja esimese maailmasoja ajal puudsid shkoderit enda voimu alla saada montenegro ja serbia hoolimata elanike vastupanust vallutasid linna 1913 aasta alguses serbia ja montenegro sojavagi suursaadikute londoni konverents sundis montenegrot loovutama shkoderi piirkonna vast moodustatud albaania riigile ent 1915 sisenesid shkoderisse jalle montenegro vaed aastal 1916 vallutas linna austriaungari ning see jai uheks austria keskustest 1924 aastani teise maailmasoja ajal tungis linna saksa sojavagi kes jai sinna 19 novembrini 1944 1990 aastate algul oli shkoder demokraatliku liikumise tahtis keskus shkoder on tahtis haridus ja toostuskeskus linnas toodetakse mitmesuguseid mehaanika ja elektroonikaseadmete detaile ning tekstiili ja toiduainetetoostuse tooteid linn asub rahvusvahelise maantee ja belgraditirana raudteeloigu aares shkoderis asuvad ka pedagoogiline instituut ja luigj gurakuqi nimeline shkoderi ulikool linna pearaamatukogus on ule 250 000 koite linnas on ka kultuurikeskus kunstnike ja kirjanike liit migjeni millosh gjergj nikolla nimeline teater kunstigalerii ja ajaloomuuseum vaatamisvaarsused on ka shkoderi kindlus ehk rozafa kindlus turgi saun ja plumbi mosee linnale annavad ainulaadse valjanagemise vanad majad ning kitsad tanavad korgete kivimuuride vahel parast teist maailmasoda ehitati moned kvartalid laiemate tanavatega uuselamurajoone skanderbeg albaania keeles skenderbeu oieti gjergj kastrioti georg kastriota sundis umbes 140305 suri 17 jaanuaril 1468 oli kastrioti vurst albaanias albaania rahvuskangelane turgivastase vabadusvoitluse juht 14431468 skanderbeg uhendas albaania vurstid uhiseks liigaks sai nende juhiks ja juhatas uhist sojavage ta valdas sissitaktikat albaanlased loid tagasi ule 20 turklaste runnaku peakindluse kruja kolm rasket piiramist sultanite murad ii ja mehmed ii poolt loppesid kaitsjate voiduga skanderbegi isa oli gjon johannes kastriota kes oli omandanud voimu suurel territooriumil keskalbaanias aastatel 1415 ja 1423 saadeti gjergj koos kolme vennaga pantvangina sultani oukonda adrianoopolisse kus ta astus paazidekorpuse liikmena islamiusku ning sai turgi nime iskander siit tema huudnimi skanderbeg beg tahendab beid kokku vurst aleksander sultani oukonnas sai ta ka sojalise ettevalmistuse 1438 saatis murad ii ta tasuna sojaliste teenete eest misia skuria ja jonima pealinn kruja beina tema kodumaale albaaniasse juba sel ajal loi ta sidemed veneetsia ragusau ja ungariga 1439 viis murad ii ta ule dibrasse parast ungarlaste voitu turklaste ule novembris 1443 lahkus skanderbeg sultani sojavaest vallutas 27 novembril kruja kindluse ja utles jargmisel paeval avalikult sultanist lahti kuulutas veneetsia ja paavsti toetusel valja albaania soltumatuse ning vottis uuesti vastu ristiusu et teisi albaania aristokraate enda poolele voita abiellus ta gjergj georg arianitise tutre andronikaga donika ning pani oma oe mehele karl musacho thopiale martsis 1444 uhendas skanderbeg albaania hoimuvurstid lezhes alessio turgivastaseks liiduks ning valiti seal uhisvae ulemjuhatajaks juunis 1444 havitas albaania sojavagi esimest korda tema juhtimisel uhe turgi vaeuksuse 1447 laks danja dagno parast sojaks veneetsiaga ta kull loi juulis 1448 drini aares veneetsia palgasodurite armeed kuid pidi kasvanud turgi ohu tottu danja veneetsiale loovutama 14 augustil 1448 loi ta uhte turgi armeed oraniki juures dibrast pohja pool mais 1450 laks murad ii isiklikult suure armeega albaania peale kuid see sojakaik nurjus sest kruja ei olnud vallutatav ja skanderbeg kasutas sissitaktikat mis tegi turgi vae varustamise vaga raskeks ning sundis turklased oktoobri lopus lahkuma 26 martsil 1451 solmis skanderbeg gaetas liidulepingu napoli kuninga alfonso vga ning hakkas sojastrateegilistel kaalutlustel tema vasalliks parast konstantinoopoli langemist 1453 laks skanderbeg isiklikult napolisse ning palus kuningalt abivage ja suurtukke 1455 aastal berati all tabas skanderbegi kull ebaonnestumine kuid 7 septembril 1457 said turklased temalt albuleni all kruja lahedal havitava kaotuse osaliseks aastatel 1460 ja 1463 solmis ta mehmed iiga vaherahu nii et ta sai 1461 tulla umbes 2500 mehega appi napoli kuningale ferdinando ile appi massava taranto vursti giovanni antonio orsini vastu skabderbeg kes kavatsetava ristisojaga arvestades oli paavsti algatusel vaherahu mehmed iiga ules utelnud oli parast paavst pius ii surma 15 augustil 1464 jalle turklaste runnakute ees uksinda 1465 ja 1466 loi ta tagasi balabanpasa ja mehmed ii runnakud mehmed ii ei suutnud kull krujat vallutada kuid rajas keskalbaaniasse turklaste tugipunkti elbasani albasan kindlus detsembris 1466 kulastas skanderbeg roomas paavst paulus ii ja jaanuaris 1467 napolis kuningas ferdinando it ning palus suuremate tulemusteta sojalist abi aprillis 1467 vabastas skanderbeg turklaste poolt sissepiiratud kruja ja loi balabanpasa armeed nii et juulis 1467 vottis mehmed ii isiklikult ette sojakaigu albaania vastu parast voidukat lahingut buzursheki juures piiras mehmed ii uuesti kruja umber kuid katkestas kolme nadala parast piiramise parast skanderbegi loomulikku surma 1468 emigreerusid tema lesk donika ja 14aastane poeg gjon koigepealt napolisse sellal kui albaanlaste juhtimise vottis ule lek dukagjin 16 juunil 1478 pidi kruja mehmed ii ees kapituleeruma 1479 langesid ka shkoder lezhe drisht himare ja sopot turklaste katte skanderbegi poeg gjon puudis 148182 tulemusteta taastada vastupanu turgi voimule hoolimata oma poordumisest sailitas skanderbeg oma turgi paritolu tiitli ning on kangelaseks ka albaania moslemitele eriti hinnatakse skanderbegi makedoonias ja kosovos sest ta suutis uhendada pohja ja lounaalbaania mida margib kahe peaga kotkas tema lipul albaania lipp seitse tarka kreeka umbes 620 umbes 550 ekr olid vanakreeka riigimehed ja seadusandjad 7 ja 6 sajandist ekr kes paistsid silma oma elutarkusega seitsme targa nimekirju on erinevaid platoni dialoogis protagoras arvatakse seitsme targa hulka thales mileetosest pittakos mytilenest bias prienest solon ateenast kleobulos lindoselt myson chenest ja cheilon lakedaimonist samas asendab diogenes laertios oma teose valjapaistvate filosoofide eludest opetustest ja utlustest i raamatus seitsme targa loetelus mysoni periandrosega korintosest ning lisab et seitsme targa hulka on erinevates traditsioonides arvatud ka teisi isikuid naiteks anacharsist skuutiast pherekydest syroselt ja epimenidest kreetalt seitsmele targale omistati gnoome elutarkust valjendavaid motteteri seitse tarka olevat legendi jargi kohtunud delfis et puhendada oma motteterad apollonile semiootika on teadus tahendusloomest markidest margisusteemidest ja margiprotsessidest semiootika tegeleb tahenduse kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja nahtuste uurimisega nii nende teooria kui empiirilise analuusiga semiootika on alusteaduseks humanitaar ja eluteadustele kuivord margiprotsessid on omased koigele elusale semiootika uurib elu poolt kehtestatud seadusparasusi ehk suhteid semiootika on reaalsust moistusele vahendavate markide uurimine sellesarnases tahenduses kasutas seda sona esimest korda john locke oma teoses an essay concerning human understanding 1690 ent juba palju varem oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste markidest ja sumptomitest charles sanders peircei peetakse semiootika uheks rajajaks ferdinand de saussure kavandas teaduse nimega margiopetus semioloogia charles morris esitas oma semiootikateooria raamatus foundations of the theory of signs umberto eco on teinud semiootika laiemalt tuntuks tema semiootikateooria on esitatud raamatus a theory of semiotics jakob von uexkull on uks biosemiootika rajajaid thomas sebeoki juhtimisel kujunes semiootika rahvusvaheliseks keskuseks indiana ulikool usas samas asus pikka aega ajakirja semiotica toimetus juri lotman koos kolleegidega pani aluse kultuurisemiootikale ja rajas semiootikaajakirja sign systems studies maailma semiootikuid uhendab rahvusvaheline semiootika assotsiatsioon loodud 1969 ameerika semiootikuid uhendab ameerika semiootika selts pohjaeuroopa semiootikute uhing on nordic association for semiotic studies eesti semiootikuid uhendab eesti semiootika selts loodud 1998 tartu ulikoolis tegutses rahvusvaheliselt tuntud semiootik juri lotman kes on uks kultuurisemiootika rajajaid tartumoskva koolkonna kultuurisemiootika traditsiooni kannab tartus ilmuv ajakiri sign systems studies mis asutati kui trudy po znakovym sistemam semeiotike aastal 1964 tartu ulikooli semiootika osakond loodi aastal 1992 raamatusarjad sinilill hepatica on taimeperekond tulikaliste sugukonnast umbes 6 liiki mis kasvavad pohjapoolkeral sinilille on jaotatud paris mitme liigi vahel kusimus liikide arvust on vaidluse all olukorda komplitseerib laialdane hubridiseerimine liikide hulka kuuluvad harilik sinilill ja transilvaania sinilill nende kahe liigi hubriid on keskmine sinilill varem on sinililled koos ulaste ja karukelladega paigutatud ulase perekonda sinilille perekonna esmakirjeldaja on philip miller 1754 perekonnanimi on tuletatud sonast hepar maks ja tahendab maksa sinilille peeti maksarohuks sest juurmised lehed meenutavad maksasagaraid ning on alt maksa varvi sona parineb keskaegsest ladina keelest sinililled on talihaljastest pusikutest tugeva risoomiga rohttaimed juurmised lehed on pika raoga kolmeholmalised pisut maksataolised pealt rohelised alt pruunikaslillad korvallehed puuduvad kolm ovaalset korglehte paiknevad tupetaoliselt varrel on uksik ois oiekate on lihtne kroonlehetaoline tavaliselt viie kuni kaheksa tuhmsinise harvem roosa voi valge tupplehega tolmukaniidid on arvukad peaaegu valged vili on ovaalne karvane pahklike lisemega elaiosoomiga kromosoomide arv 2n14 eestis kasvab looduslikult ainult harilik sinilill harilikul sinilillel on teisendid teravaholmine sinilill hepatica nobilis var acuta ja umaraholmine sinilill hepatica nobilis var obtusa mida varem tunti liikidena hepatica acutiloba ka hepatica acuta hepatica triloba acuta ja hepatica americana ka anemone hepatica hepatica hepatica hepatica triloba americana anemone americana teravate holmadega juurmiste lehtedega harilik sinilill on levinud euraasias umaraholmine teisend ameerikas esimesel teisendil on lehtede pikkus 10 cm teisel harva ule 7 cm teravaholmisel sinilillel voib olla kuni 7 holma sest ka holmadel voivad olla holmad teravaholmine sinilill on inglise keeles sharplobed hepatica teravaholmine sinilill umaraholmine sinilill on inglise keeles roundlobed hepatica umaraholmaline sinilill voi roundleaved hepatica umaralehine sinilill ka aasia teisendit on peetud omaette liigiks hepatica asiatica sinilille on jaotatud paris mitme liigi vahel liikide arv on vaidluse all olukorda komplitseerib laialdane hubridiseerumine bioeduee sinilill stanisaw lem 12 september 1921 lviv 27 marts 2006 krakow oli juudi paritolu poola kirjanik filosoof ja satiirik lem on tuntud pohiliselt oma teadusliku fantastika jargi tema teoseid on tolgitud 41 keelde ja tema raamatuid on muudud ule 27 miljoni eksemplari lem sundis jouka poola juudist kurguarsti pojana 1939 lopetas ta lvivis karol szajnocha nimelise ii gumnaasiumi 19401941 noukogude okupatsiooni ajal oppis lvivi ulikoolis arstiteadust saksa okupatsiooni ajal tootas lem juudi paritolu varjamiseks voltsitud dokumentidega automehaaniku ja keevitajana ning osales vastupanuliikumises lemi kasvatati katoliiklaseks kuid hiljem sai temast ateist moraalsetel pohjustel maailm tundus mulle kokku panduna niivord valulikul viisil et ma eelistan uskuda et see pole loodud tahtlikult 1946 repatrieerus lem koos perekonnaga noukogude territooriumile jaanud lvivist krakowisse seal jatkas ta arstiteaduse oppimist jagelloonide ulikoolis kuid talle hakkas vastu lossenkismi propageerimine ja viimasel eksamil kukkus ta pooleldi meelega labi seetottu ei antud talle arstidiplomit tema kursusekaaslased saadeti uldjuhul sojavaearstideks kuid lem ei soovinud sojavaes tootada lisaks arstiteadusele on oppinud filosoofiat ta tootas assistendina teadusasutuses ja too korvalt kirjutas jutte lemist sai uks populaarsemaid poola kirjanikke ta on laialt tuntud ka valismaal 1976 vaitis theodore sturgeon et lem on kogu maailmas koige enam loetav ulmekirjanik lem polnud kommunist kuid ei toetanud ka solidaarsust ta nagi et sel on head plaanid kuid too on taiesti eluvooras 1982 kui poolas kuulutati valja sojaseisukord emigreerus lem laaneberliini ja elas hiljem viinis 1988 naasis ta poolasse tema teosed kasitlevad filosoofilisi teemasid arutlusi tehnika arengu ja intellekti loomuse kohta ning inimkonna kohast universumis kahepoolse suhtlemise ja arusaamise voimatust tulnukatega ahastust inimloomuse piiratuse parast tema teoseid on kasitletud ka esseede voi filosoofiliste raamatutena usa ulmekirjanike organisatsioon science fiction and fantasy writers of america valis 1973 lemi auliikmeks ent 1976 vottis temalt selle tiitli ara lemi markuste tottu kaasaegse teadusliku fantastika kohta tema meelest oli see halbade ideedega ja halvasti kirjutatud ning huvitatud rohkem seiklustest kui ideedest ja uutest kirjanduse vormidest organisatsioon pakkus lemile tavalise liikme staatust mille ta lukkas tagasi 1981 sai lem wroclawi ulikooli audoktoriks 1998 jagelloonide ulikooli lvovi ulikooli ja opole ulikooli audoktoriks ning 2003 bielefeldi ulikooli audoktoriks 1997 sai ta krakowi linna aukodanikuks 1986 aastal anti talle austria riiklik euroopa kirjanduse auhind lemi jargi on nimetatud asteroid 3836 lem mille avastas 1979 nsv liidu astronoom nikolai tsernohh sojandus on inimtegevuse valdkond mille eesmark on enda uhiskondlike ressursside ja territooriumi kaitse ning voimaliku vaenlase ressursside ja valduste ule kontrolli saavutamine solomon marcus 1 marts 1925 bacau 17 marts 2016 bukarest oli rumeenia matemaatik informaatik keeleteadlane ja semiootik kais koolis bacaus lopetas keskkooli 1944 oppis bukaresti ulikoolis matemaatikat 19451949 ning lopetas ulikooli kiitusega oli bukaresti ulikooli matemaatikateaduskonnas 1950 aastast assistent 1955 aastast lektor 1964 aastast dotsent 1966 aastast professor kaitses kandidaaditoo kahe muutuja monotoonsed funktsioonid 1956 ning oli 1968 aastast teaduste doktor aprillis 1983 valiti rumeenia akadeemia korrespondentliikmeks detsembris 2001 akadeemikuks taisliikmeks tegeles uurimis ja oppetooga jargmistel aladel matemaatiline analuus teoreetiline arvutiteadus mooduteooria uldtopoloogia keeleteadus matemaatika ajalugu matemaatiline poeetika semiootika ning matemaatika rakendused loodus ja sotsiaalteadustes soodla on kula harju maakonnas anija vallas jagalakaravete maantee aares umbes 35 km kaugusel tallinnast jagalakaravete maanteel registrinumbriga 13 piibe maantee on bussipeatused soodla ja soodla kauplus korgus merepinnast on 64 m soodla kula juures suubub soodla jogi jagala jokke soodla veehoidla on osa tallinna pinnaveehaardesusteemist kulas soodla joe suudmes asub gabrieli poolsaar mis on kaitse alla voetud kui gabrieli poolsaar mandidega registrikood klo4001055 uksikobjekt pinnavorm esmakanne 1958 soodlat on esimest korda mainitud aastal 1241 sotaleesti noukogude entsuklopeedia kirjastus valgus koide vii rundting lk 218 tallinn 1975 19 sajandi alguses soodla kula moisastati kula rajati uuesti 20 sajandi esimesel poolel sawomir mrozek mroozek pseudonuum damian prutus 26 juuni 1930 borzecin brzesko maakonnas krakowi lahedal 15 august 2013 nice oli poola naitekirjanik satiirik karikaturist foljetonist sketside kirjutaja novellist ja paljude luhijuttude autor ta on toenaoliselt nii poolas kui ka valismaal koige rohkem lavastatud poola naitekirjanik mrozek on aastaid olnud koige populaarsem kirjanik poolas koos stanisaw lemiga tema teoseid on tolgitud rohkem kui kumnesse keelde mrozek oppis algul krakowi ulikoolis arhitektuuri ja kunstiajalugu samuti idamaade filosoofiat 1950 debuteeris ajakirjanikuna reportaaziga valjaandes przekroj 19501954 tootas krakowi paevalehes dziennik polski 19561958 nadalalehes zycie literackie 1959 asus elama varssavisse 1963 aastast elas itaalias 1968 aastast pariisis 1989 aastast mehhikos alates 1996 aastast elab jalle krakowis on elanud ka ameerika uhendriikides ja saksamaal mrozek on avaldanud karikatuure ja kolumne poola suurimas paevalehes gazeta wyborcza tema esimesed karikatuurid ilmusid 1950 ning sellest ajast saadik on mrozek regulaarselt avaldanud karikatuurikogumikke karikatuurid ja satiirilised lood tegid ta varakult vaga tuntuks ta pilas nii kommunistliku reziimi aegse elu absurdsusi kui ka poola mottelaadi banaalseid romantilisi stereotuupe poolakad utlevad eriti absurdsete olmesituatsioonide kohta otse mrozekilt voetud et aastaid prantsusmaal elanud mrozek avaldas aastal ajalehes le monde protestikirja varssavi pakti maade vagede sissetungi vastu tsehhoslovakkiasse ning otsustas ametlikult emigreeruda siis keelati tema teiste avaldamine ja mangimine poolas keeld kehtis 1973 aastani ja noukogude liidus mrozeki naidendid naitavad koige lihtsamaid olukordi inimeste skemaatilist kaitumist ta demonstreerib selle koomilisust ja absurdsust mrozeki naidendeid on saatnud menu ta kasutab eksimatu huumorimeelega groteski absurdi huperbooli satiiri ja paroodiat samal ajal pikib ta oma teoseid motiividega mis muudavad need moistujuttudeks valmideks voi filosoofilisteks eksperimentideks nad lahkavad nii kommunistliku voimu aegse poola angistavaid olusid kui ka inimsuhteid mis rajanevad manipuleerimisel uhe kriitiku jargi areneb mrozeki teostes konflikt marionettidest intellektuaalide uhiskonda teadlikult kujundavate ideoloogide ning toorele joule lootvate juhmardite vahel tavaliselt langeb intellektuaal ideoloogide soove taitva juhmardi ohvriks mrozek debuteeris naitekirjanikuna 1956 naidendiga politsei mis kujutas politsei sealhulgas salapolitsei keskset rolli totalitaarses riigis et oigustada avalikkuse ja ulemuste silmis oma olemasolu korraldab politsei opositsioonilise liikumise mrozeki koige kuulsam naidend on tango bioloogiline ja psuhholoogiline vaatlus totalitarismi tekkemehhanismidest selle naidendiga sai ta rahvusvaheliselt tuntuks emigrandid lavastuste arvu poolest teisel kohal olev mrozeki naidend on kirjutatud valismaal see analuusib kahte valjajaetuse vormi korvutades poliitilise emigrandi idealistlikke mottemustreid raha parast kodumaalt lahkunud lihtsa emigrandi terve moistusega 1980 aastatel jatkas mrozek naidendites suursaadik ja portree oma karakteriuuringuid keskendudes uha enam psuhholoogiale ning kasutades neid ajalooliste ja poliitiliste mehhanismide demonstreerimiseks 1990 aastatel kirjutas mrozek naidendid armastus krimmis vene impeeriumi langemisest kaunis vaade balkani sojast kahe eurooplase pilgu labi kes veedavad hooletult oma puhkust uhe endise jugoslaavia riigi mererannas ja korgeaulised mis humoorikalt analuusib usulist silmakirjalikkust koik kolm annavad pildi 20 sajandi viimasest veerandist vaartuste lagunemisest genotsiidil pohinevast susteemist kuigi teemad on vaga tahtsad ei esita mrozek neid otse vaid vaandes soda muutub turistidele tuutuseks ja totalitarismi viimsete paevade kaos on vastupandamatult naljakas sutelkond on religioosne ja new age i praktika ning mentaalse treeningu vorm mis seisneb hooguvate sute peal paljajalu kondimises ja selleks valmistumises sutelkondi harrastatakse enamasti kommertsalusel seminaridena sutelkondi nimetatakse inglise keeles firewalk voi firewalking tulekond voi coal walking soekond saksa keeles feuerlauf voi feuergang voi feuerlaufen tulekond ja vene keeles mooda susi kaimine voi mooda sutt kaimine sutelkonni praktika mitmetes vormides on tuhandeid aastaid vana bulgaarias konnivad voi tantsivad naised konstantinipaeval 21 mail paljajalu ule hooguvate sute ikoonid kaes kreekas tantsitakse puhakute auks ule tule naiteks bali saarel ja sri lankal toimub sutelkond religioossete pidustuste osana seminaris osalejad omandavad intensiivse ettevalmistuse kaigus voime vigastamatult ule sute kondida voi tantsida ning seda kogemust hilisemas elus optimaalselt ara kasutada iga osaleja tootab juhendaja abiga valja oma isikliku eesmargi ettevalmistus voib seisneda ka sugava une taolise alfaseisundi saavutamises selleks kasutatakse vaheldumisi sugavat lodvestumist ja meditatsiooni ning energiaharjutusi naiteks qigong i ohjeldamatu tantsimisega saavutatakse grupis isadus ja heaolutunne mis tekitab turvalisuse kogemuse ohtul toimub sutelkond ise uhiselt suudatakse halgudest suur loke lauldakse naiteks indiaanlaste laule et tulega kontakti saada ja hirm tule ees voita hiljem laotatakse puusoed laiali soevaibaks mille pikkus on 5 kuni 9 meetrit sute temperatuur on umbes 800 kraadi iga osavotja laheb juuresviibijate kaasaelamisel ule sute iga sutelkondijat jalgitakse keskendunud vaikuses voi vaikse laulu saatel distantsi labinule voidakse kararikkalt tunnustust avaldada ule sute minek ei ole kohustuslik hirm tulest poletada saada on seesama hirm mis ei lase meil oma elueesmarke teoks teha kes on sutel kondides oma hirmust jagu saanud kannab selle kogemuse ule igapaevaellu ning suudab oma vanu kaitumisviise muuta ja ise oma elu kujundada koik mis tulega kokku puutub muutub sutelkond voib olla imeilus kogemus ning kaasa tuua kaasa sugavaid kehalisi emotsionaalseid ja vaimseid muutusi sellest saab esimene samm elu muutmisel igapaevaelus surutakse hirmud kas alla voi lastakse end nendest halvata sutelkonniseminaridel opitakse hirmu lihtsalt teatavaks votma hirmu sonumit taipama ning tegutsema vastavalt oma eesmarkidele osalejad peavad ise otsustama kas nad konnivad ule sute voi mitte igauks vastutab enda eest ise olles terveks jaades ule sute kondinud teadvustavad nad et nad igal hetkel vastutavad oma elu eest ega ole valiste asjaolude abitud ohvrid senine kogemus et tuli alati poletab kaotab kehtivuse osalejad kogevad et nad suudavad teha asju mida nad varem on pidanud tauesti voimatuks nii on nad valmis tegema ka teisi nailiselt voimatuid asju hoolimata oma hirmudest kahtlustest arvamustest ja kogemustest et nailiselt voimatu on saanud voimalikuks siis tekib uus arusaam oma piiridest sellest mida suudetakse mida mitte sellele kogemusele saab toetuda iga kord kui joudu energiat ja eneseusku eriti tarvis laheb kokkupuude tulega asetab sutelkondija vastamisi oma hirmudega ning oma arusaamadega iseendast ja oma elust ta avastab oma illusioonid ning kogeb jouliselt ja roomsalt kes ta tegelikult on osaleja kogeb et ta ei ole valiste olude ega saatuse ohver vaid elu kujundamine on tema enda voimuses seetottu ta votab endale vastutuse oma elu eest osaleja avastab et ta ei ole pelgalt mateeria voi saatuse ohver ta kogeb et ta on vaim kes mateeriat kujundab tavaliselt on suur osa inimese energiast ja elujoust hirmude koidikutes nad ei usalda olla nii nagu nad on nad kardavad haavata saamist ja teiste reaktsioone kogemus et isegi tuli ei haava vabastab energia mis seni ei saanud valla paaseda peale selle avastavad osavotjad et hirm ei ole loppkokkuvottes midagi muud kui energia ning et seda energiat saab iseenda kasuks poorata naiteks saab jaada keskendunult hetkesse energiat monuga voolata lasta ja jouliselt tegutseda kondides ule hooguvate sute omandavad osalejad oma eesmarkide saavutamiseks vajalikku energiat keskendumist otsustavust ja eneseusaldust uhine valmistumine ja intensiivne kogemus et uhiselt konnitakse labi tule tekitab uhtekuuluvuse ja osaduse tunde efekti annab ka selle tunnistajaks olemine kuidas teised ule sute konnivad sutelkonnil on neli vormi religioosne sutelkond fikseeritud sutelkond transis sutelkond ja teadlik sutelkond seminaride korraldajad eelistavad viimast religioosse sutelkonni puhul usaldab sutelkondija end taielikult oma jumaluse voi kaitseingli hooleks kui tema usk on piisavalt suur siis konnib ta vigastamatult ule sute toetuseks kasutatakse religioosseid esemeid ja preester konnib ees ule sute fikseeritud sutelkonni korral keskendub sutelkondija millelegi naiteks mantrale voi seminari juhendajatele teisel pool sutevaipa nii tugevalt et ta tuld enam ei tunne ega reageeri sellele transis sutelkonni korral on sutelkondijad muutunud teadvuseseisundis ning kogevad reaalsust teisiti neile voib naiteks tunduda et nad konnivad niiskel samblal mitte hooguvatel sutel teadliku sutelkonni korral on sutelkondija taiesti teadvel sellest et ta konnib ule hooguvate sute ent see ei hairi teda ta teeb teadliku otsuse kondida vigastamatult ule hooguvate sute kondimise ajal tunneb ta puusutt taldade all ning selle kuumust see sutelkonni vorm on tohusaim sest asi ei ole mitte sutel kondimise faktis seda ei lahe igapaevaelus tarvis vaid kogemuse ulekandmises tavaelule tavaelus aga on probleemide lahendamisel eelistatav nende teadvustamine santander on sadamalinn pohjahispaanias biskaia lahe aares kantaabria autonoomse piirkonna ning uhtlasi selle ainsa santanderi provintsi keskus kantaabriast laane poole jaab astuuria ja ida poole baskimaa elanike arv oli 1998 aastal umbes 184 000 ja 2009 aastal 183 466 rooma riigi ajal oli linna nimi portus victoriae iuliobrigensium 1 sajand ekr praeguse nime on linn saanud puhalt emetheriuselt hispaania keeles emeterio kes legendi jargi oli marter kelle pea toodi sinna 3 sajandil nime vahepealsed vormid olid naiteks sant emter ja san ender 1187 aastal tegi kuningas alfonso viii san emeterio kloostri abti linna isandaks 1248 aastal osales santander sevilla lahingus mille eest ta sai vapi santander oli keskajal kastiiliale tahtis sadam mille kaudu kais ka uue maailmaga kauplemine santander sai ametlikult linnaoigused aastal 1755 1893 aastal plahvatas sadamas prahilaev cabo machichaco hukkus 500 inimest santander oli kuningas alfonso xiii meelissuvituskoht ka praegu on see populaarne suvituskoht kuigi 1941 aastal havis tulekahjus suur osa vanalinnast santanderis on panga banco santander peakontor suhhoi su27 nato koodnimetus flanker oli noukogude liidu ja on nuud venemaa relvastuses olev mitmeotstarbeline havituslennuk prototuubi esmalend toimus 1977 aastal su27 projekteerimise lahteulesandeks oli saavutada usa havituslennukiga f15 vorreldav voimekus esimesed lennukid saabusid noukogude liidu lennuvaeosadesse 1984 aastal ametlikult voeti su27 relvastusse 1990 aastal kui olid korvaldatud koik katselendudel ilmnenud puudused su27 on kasutusel venemaa ukraina valgevene kasahstani ja vietnami lennuvaes hiinas ehitatakse lennukit su27 j11 litsentsi alusel lennuki konstruktsioonis on kasutatud suhteliselt palju titaani kuni 30 korgtugevusega alumiiniumisulameid ja komposiitmaterjale star trek on valjamoeldud ulmemaailm millel pohinevad 6 telesarja kokku 716 jagu 12 mangufilmi ning hulk raamatuid ja arvutimange star treki maailma esitles 1966 aastal eetrisse lainud samanimeline telesari millele pani aluse gene roddenberry star treki huvilisi kutsutakse trekkeriteks voi trekkiedeks sarja tootjafirma korraldab huvilistele iga aasta uritust trekcon kus esinevad sarja loojad ning ka naitlejad kes on telesarjades ja linateostes osalenud kokku on toodetud 6 star treki teemalist telesarja plaaniti veel uhte kuid see ei joudnud tootmisse 1990 aastate teisel poolel naitas telekanal tv3 sarja esimest 13 osa aastatel 20032006 naitas etv alguparase sarja koiki osi alates 2006 aastast naitas etv telesarja 2 ja 5 film on seotud jatkuva tegevusliiniga kuigi iga film on omaette tegevustikuga jatkub iga film sealt kus eelmine pooleli jai filmide tegemisel kasutati kasutamata materjale tootmata jaanud sarjast filmid generatsioonid esimene kontakt ulestous ja nemesis on samade pohitegelastega kes figureerivad sarjas 16 filmi pohitegelased 710 filmi pohitegelased star treki maailma pohjalik kirjeldus sisaldub raamatus mille kirjutas gene roddenberry ja mida kutsutakse treki piibliks trek bible vastavalt roddenberry visioonile voivad koik kirjutada sel teemal kas stsenaariumeid voi kasikirju arvestades et lahtutakse tema poolt paika pandud ajaliinist ning uldkontseptsioonist selles on kirjas pohijooned millest tuleb lahtuda star treki ainelist teost luues kuigi nimes kasutatakse sona bible on siiski tegemist taieneva teosega kuhu lisatakse uusi tegelasi ja tahelaevu ning taiendatakse ajaliini tuntumate tegelaste nagu naiteks kaptenite james t kirk voi jeanluc picard ning rasside nagu klingonid puhul on ajaliin juba suhteliselt tais ning neid on raske uutesse teostesse sisse kirjutada tanu sellisele lahenemisele on loodud pea taielik universum kus on oma seadustik keeled tehnoloogia kombed ja olendid moistusega ja moistuseta vastavalt star treki maailma kronoloogiale leiutas maa teadlane zefram cochrane 2063 aastal warpajami idee on tuttav ka juba tanapaeva fuusikutele ning asi on seni jaanud ainult targa taha kes tootava mudeli kokku paneks luhidalt on asi selles et pannakse kahte kambrisse antiainet ning siis tilgutatakse seda tavalise ainega kokku tekkiv plahvatus on tugevaim mida uldse inimene suudab luua ning saadavast joust piisab et mitu korda uletada valguse kiirust ja seega lennata tahtede vahel jaades inimea piiridesse esimene tahelaev mis ehitati vulcanite abiga kandis nime enterprise ja sealt alates on tahelaevastikulipulaevad alati kandnud seda nime praegu kirjas oleva ajaloo jooksul on enterprisenimeliste laevade kaptenid olnud jonathan archer parast teda on olnud pikem paus nii 100 aastat siis kapten pike ainult sarja tos kronoloogilises piloodis seejarel koige kuulsam star treki kapten james tiberius kirk klassikaline sari ja filmid 17 ja momendil viimane kapten jeanluc picard sari tng ja filmid 710 algusest peale on laevastikus olnud kahte pohi klassi aluseid sustikud vaiksemad laevad piiratud tegevusulatuse ja voimelised minema dokkima teise laeva sisse ning tahelaevad ehk siis suured alused mis on aastaid voimelised lendama autonoomselt tahelt tahele vajamata selleks lisatankimist aasta 2500 paiku kui algas dominiooni konflikt vottis foderatsioon kasutusse kahe eelmisega vorreldes keskmist klassi laeva uut klassi hakati kutsuma prototuubi jargi defiant tegemist oli sustiku ja tahelaeva hubriidiga mis suuruselt meenutas sustikut kuid warpajam ja arsenal oli sama voimas kui taissuuruses tahelaeval seega uue klassifikatsiooni jargi jai 3 klassi tahelaevad jagunesid veel omakorda erinevatesse klassidesse vastavalt nende spetsiifikale ning erinevatel aegadel tekkisid ja kadusid erinevad klassid astronavigatsioon holmab meie galaktikat ja jagab selle nelja veerandisse e kvadranti alfa beeta gamma delta alfa osas asub maa paikesesusteem sol iga kvadrant on jagatud sektoritesse ning nende tapsem jagunemine ei ole antud kuid on teada et paikesesusteem asub sektoris 001 alfa kvadrandi pohilise osa moodustab planeetide uhendatud foderatsioon kuhu kuuluvad muuhulgas inimesed maa vulcanid andorlased betazoidid trillid sheliakid bajorlased ja cardassianid beeta kvadrandi tuntumad rahvad on klingonid ja romulanid kuna viimaste puhul on tegemist suhteliselt suletud uhiskondadega siis nende voimu all olevatel aladel elavate lahemate ja kaugemate rahvaste kohta on vahe teada romulanide kodumaailma sosarplaneedil elavad sojakad reemlased remans foderatsiooni jaoks seni tundmatumaid kvadrante on olnud delta kvadrant kus teatakse eksisteerivat poolorgaanilistepoolkuberneetiliste borgide rahvast vulcanid alfakvadrandi rahvas kes teostas maa elanikega ametliku esimese kontakti ning hiljem asutas koos inimeste andorialaste ja tellariitidega foderatsiooni vulcanid hindavad eelkoige loogilisust ning emotsioonide varjatust mille seotus on neil moodustunud omamoodi religiooni mis neid valitseb samas on neil korgelt arenenud telepaatiline aju ning nad on voimelised suunama enda ja teiste motete protsesse ning vajadusel sulanduma teise motlemisvoimelise olendi moistusega selline meeleuhendus mind meld ei ole ohtudeta kuna kummagi poole sama voimas voi voimsam moistus voib mojutada vastuvotvamat poolt andorialased elavad umber gaasiplaneedi tiirleval kuul mida nimetatakse andoriaks nad on sinise nahavarviga ning neil on peas antennid andorialased on loomult vaga emotsionaalsed ning usnagi sojakad samuti on nad uks foderatsiooni asutajarassidest bajorlased vagagi usklik rass kuuluvad foderatsiooni oma uskumuste jargmise margiks kannavad nad teatud kujuga korvarongast neil on tavaks raakides oelda perekonnanimi enne eesnime bajorlased kannatasid rangalt 2324 sajandil toimunud cardassia okupatsioonis benzited sinise nahaga foderatsiooni kuuluv rass nad ei ole suutelised hingama inimeste ja paljude teiste rasside jaoks tavalises lammastikhapnik atmosfaaris mistottu vajavad nad teiste foderatsiooni planeetide kulastamiseks spetsiaalset hingamisaparaati betazoidid telepaatiline ning vaga empaatiline rass kes kuulub foderatsiooni nad on suutelised lugema teiste motteid va paar uksikut rassi ning seetottu on betazoidid ise vaga ausad valimuselt saab neid inimestest eristada ainult silmaiirise jargi neil pole silmavarvi ning iiris on uleni must klingonid vaga sojakas ja kompleksne beetakvadrandi rass kelle ideoloogia ning muud omadused sarnanevad 1718 sajandi maa jaapani samuraide omaga klingonitega peeti maha paar soda ja hulgaliselt konflikte enne kui looduskatastroof nende kodumaailmas motiveeris neid solmima 2293 aastal planeetide uhendatud foderatsiooniga rahu hiljem loodi molema suurjou vahel liit mis loppes aastal 2372 klingonite cardassiainvasiooni parast romulanid beetakvadrandi rahvas kes parineb vulcanitest neid peetakse kirglikeks salakavalateks ja oportunistlikeks nad on dominantne rass romulani taheimpeeriumis mis on uks linnutee galaktika beetakvadrandi suuremaid impeeriume romulani taheimpeeriumi joud ja voim on vorreldavad klingoni impeeriumi omaga ning romulanidel ja klingonitel on hoorumisi juba vaga varajastest aegadest oma afaarides eelistavad romulanid salakavalaid taktikaid ja provokatsioone isealustatud otseste runnakute asemel cardassianid alfakvadrandi humanoidne rahvas kelle valimus meenutab arengut roomajatest cardassianidel on keeruline ajalugu ning sinna hulka kuulub ka cardassiani unioon mis oli oma regioonis dominantseks poliitiliseks jouks cardassianid uldiselt usuvad et riik on tahtsam kui uksikisik nad on oma iseloomult salakavalad ja kahtlustavad cardassiani haridussusteem on tuntud ule terve kvadrandi ning lapsi opetatakse juba noorest east valdama selliseid tehnikaid nagu fotograafiline malu ja vulcani meeleuhenduse blokeerimine borgi kollektiiv tipptehnoloogiline organisatsioon mille koostisse kuuluvad erinevad eri rassidest borgide sekka assimileeritud humanoidid ja teised intelligentsed olendid borgi rahvas on labinisti kuberneetiliselt uhendatud ning toimetab uhtselt nagu detsentraliseeritud superarvuti borgidevahelist suhtlust on vorreldud putukate rohkearvutliste kollektiividega borg kollektiiv kontrollib igal ajahetkel oma indiviidide elu koiki tahke alates liikmete energiavajadusest lopetades motetega seega tuleb vaadata borge kui ainsust mitmuses on ainult kuninganna kellel on suhteline tegevusvabadus kuid kes on ka suletud sellesse kollektiivi paljud kollektiivi liikmed on assimileeritud rasside hulgast kelle borg on koos oma tehnoloogiaga allutanud borgi kollektiiv naturaalse sunnitusega tavaliselt ei tegele ehkki on leitud hulganisti toendeid assimileeritute neonataalsest arendamisest koik borgi liikmed on tais istutatud mehaanilisi vidinaid ning visuaalselt oleks nagu tegemist biotehnoloogiliste robotitega borgide ideeks on allutada koik moistuselised olendid oma mehaanilisbioloogilise taiuse mudelile esimesed neli raamatusarja pohinevad telesarjade tegelaskujudel ja new frontier tegelastel kes ei ole esinenud filmides kuid pohitegelased on vahest episoodilistes osades voi neid mainitakse star treki teemalisi juturaamatuid on valja antud ule 200 saturn on kuues planeet paikesest ja paikesesusteemi suuruselt teine planeet see on hiidplaneet ja see on maast uheksa korda suurem saturn on ainus planeet paikesesusteemis mis on veest horedam ligi 30 ja kuigi saturni tuum on veest oluliselt tihedam on planeedi keskmine tihedus vaid 069 gcm gaasilise valiskihi tottu saturni mass on 95 maa massi planeedile on antud nimi vanarooma pollutoo ja viljakasvu jumala saturnuse jargi kelle sirp meenutab saturni astronoomilist sumbolit saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast mille moodustavad raud nikkel ja silikaatne kivim ja mida umbritseb paks kiht metallilist vesinikku jargmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht mida omakorda umbritseb valine gaasikiht planeet naib helekollane atmosfaari ulemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tottu arvatakse et planeedi magnetvalja tekitab labi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool saturni magnetvali on maa magnetvaljast pisut norgem ning moodustab ainult 120 jupiteri magnetvaljastplaneedi atmosfaar on uldjuhul uhetooniline ja tema varvide kontrastsus on vaike kuid aegajalt voib esineda selgeid ja pikalt kestvalt atmosfaarinahtusi saturnil voib tuul puhuda kiirusega 1800 kmh mis on suurem kiirus kui jupiteril aga vaiksem kui neptuunil planeedil on silmapaistev ringide susteem mis koosneb uheksast rongast ja kolmest katkendlikust kaarest ringide susteem koosneb peamiselt jaaosakestest ja vahesel maaral vaiksematest kividest rocky debris kiviprahist ja tolmust saturnil on kuuskummend kaks teadaolevat kuud millest viiekumne kolmele on antud ametlik nimi nende hulka ei ole arvatud vaikesi kuukesi vaikesed looduslikud satelliidid saturni rongastes saturni suurim kuu titan mis on uhtlasi paikesesusteemis suuruselt teine kuu ja suurem kui planeet merkuur on ainus kuu paikesesusteemis mis suudab hoida markimisvaarset atmosfaari enamik saturni kuudest on traditsiooniliselt nimetatud titaanide jargi kreeka mutoloogiast saturn on hiidplaneet ja see koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist planeedil puudub tahke pind aga arvatakse et sel voib olla tahke tuum planeedi rotatsioonist tingituna on saturn poolustelt kokku surutud sferoid ekvatoriaal ja polaarne raadius erinevad peaaegu 10 60 268 km versus 54 364 km saturn on ainus planeet paikesesusteemis mis on veest horedam ligi 30 ja kuigi saturni tuum on veest oluliselt tihedam on planeedi keskmine tihedus vaid 069 gcm gaasilise valiskihi tottu jupiteri mass on 318 maa massi ja saturni mass on 95 maa massi see tahendab et saturn ja jupiter moodustavad 92 paikesesusteemi planeetide massist planeedi pohiliseks koostisosaks on vesinik mis veeldub tiheduse toustes ule 001 gcm selle tiheduseni joutakse raadiuse juures mille sisse jaab 999 saturni massist temperatuur rohk ja tihedus tousevad uhtlaselt sugavuse kasvades mis planeedi sugavamates kihtides pohjustab vesiniku ulemineku metalliliseks standardne planeetide mudel viitab sellele et saturni sisemine struktuur on sarnane jupiteri omaga millel on vaike kivituum umbritsetud vesinikust ja heeliumist ning vahesel maaral erinevatest lenduvatest madala keemistemperatuuriga osakestest selline tuum on sarnane maa keemilise koostisega kuid on tihedam prantsusmaa astronoomid didier saumon ja tristan guillot uurisid planeedi gravitatsioonilist liikumist vordluses planeedi siseehituse fuusikalise mudeliga ja joudsid 2004 aastal jareldusele et saturni tuum peaks olema 922 maa massi saturni tuuma umbritseb tihe vedela metallilise vesiniku kiht millele jargneb vedel molekulaarse vesiniku kiht mis on kullastunud heeliumiga ja korguse kasvades tasapisi laheb ule gaasilisse olekusse saturni atmosfaar on 100km paksune temperatuur planeedi tuumas kuundib 11 700 c uhtlasi kiirgab saturn 25 korda rohkem energiat kosmosesse kui seda paikeselt saabub enamik kiirguvast energiast parineb aeglasest gravitatsioonilisest kokkusurumisest kelvinihelmholtzi mehhanism mis aga ei pruugi seletada kogu saturnilt kiirgava soojuse hulka saturni soojusenergia genereerimises voib taiendavat rolli mangida mehhanism mis seisneb heeliumi piiskade valja sadestumises sugavale planeedi sisemusse selle protsessi kaigus eraldub soojus labi hoordumise mis tekib heeliumi piiskade langemisel labi madalama tihedusega vesiniku selle protsessi tulemusena on planeedi valine kiht jaanud heeliumivabaks ning need langenud piisad voivad olla akumuleerunud tuuma umbritsevaks heeliumi kihiks saturni atmosfaar koosneb 963 ulatuses molekulaarsest vesinikust ja 325 heeliumist sellel tasemel on heeliumi osakaal oluliselt vaiksem vorreldes tema osakaaluga paikese koostises heeliumist raskemate elementide osakaal ei ole tapselt teada kuid eeldatakse et see on sarnane nende elementide esmase tasakaaluga paikesesusteemi tekkimisel raskemate elementide millest suur osa asetseb saturni tuuma umbruses kogumass moodustab hinnanguliselt 1931 maa massi saturni atmosfaaris on tuvastatud vaikestes kogustes ka ammoniaaki atsetuleeni etaani propaani fosfiini ja metaani ulemise kihi pilved koosnevad ammooniumi kristallidest madalama taseme pilved koosnevad toenaoliselt kas ammoonium vesiniksulfiidist nhsh voi veest ulemistes atmosfaarikihtides pohjustab paikese ultraviolettkiirgus metaani fotokeemilist lagunemist mis annab touke susivesinike keemilisteks ahelreaktsioonideks mille saadusi viivad alla hoovused ja difusioon seda fotokeemilist tsuklit kujundab saturni aastaaegade kaik pilvede koostis varieerub soltuvalt nende korgusest ja rohust ulemistes pilvekihtides kus temperatuur on 100160 k 17315 kuni 1135 oc ja rohk 052 baari vahemikus koosnevad pilved jaatunud ammoniaagi osakestest veest ja jaast koosnevad pilved algavad tasemel kus rohk on 25 baari ja ulatuvat 95 baari tasemeni temperatuurivahemikuks on 290253 k 1685 kuni 2015 oc madalamatel tasemetel kus rohk on 1020 baari ja temperatuur 270330k 315 kuni 5685 oc on piirkond kus veepiisku moodustab ammoniaagi vesilahus saturni tavaparaselt uhesuguses atmosfaaris on naha pikaajalisi ovaale ja teisi kujundeid mis on omased ka jupiterile saturni tuuled on oma kiiruse poolest paikesesusteemis neptuuni jarel teisel kohal voyageri andmed naitavad tuult kiirusega kuni 500ms 1800 kmh infrapunapildid naitavad et saturni lounapoolusel on soe polaarvorteks polaartsuklon mis on meie paikesesusteemis ainulaadne kui temperatuur saturnil on tavaliselt 185 oc siis temperatuur vorteksis voib tousta kuni 122 oc tasemeni mis on uhtlasi koige soojem koht saturnil see louna pooluse torm voib olla miljardite aastate vanune suuruse poolest on see ohukeeris vorreldav maaga ja sealsed tuuled puhuvad kiirusega keskmiselt 153 ms 550 kmh pohjapooluse arktilise tsukloni umber pusiv heksagonaalne muster on olnud mitmete spekulatsioonide sihtmargiks suurem osa astronoome usuvad et selle on pohjustanud atmosfaaris seisulaine polugonaalseid kujundeid on katse korras suudetud korrata laboratooriumis vedelike diferentsiaalse rotatsiooni abil saturnil on lihtsa kujuga summeetriline dipoolne magnetvali magnetvalja tugevus ekvaatoril on 02 gaussi 20 t mis on hinnanguliselt 120 jupiteri magnetvaljast ja uhtlasi pisut norgem kui maa magnetvali selle tulemusel on saturni magnetosfaar ka palju vaiksem kui jupiteril ulatudes vaid 11 miljoni kmni toenaoliselt on saturni magnetvali genereeritud sarnaselt jupiteri magnetvaljaga vedelas metallilise vesiniku kihis toimuvate liikumistega metallilise vesiniku dunamo saturni poolustel esineb virmalisi nii nagu ka jupiteri poolustel keskmine kaugus paikese ja saturni vahel on 14 miljardit kilomeetrit 9 au keskmise kiirusega 969 kms kulub saturnil tiiru tegemiseks ligikaudu 295 maa aastat seoses orbiidi elliptilise ekstsentrilisusega varieerub saturni kaugus orbiidil paikesest 155 miljoni kilomeetri ulatuses saturni poorlemiskiirust arvestatakse kolmes tsoonis millest esimene ekvaatoril asetsev susteem i poorleb intervalliga 10 tundi 14 minutit 00 sekundit susteem ii poorlemissagedus on 10 tundi 38 minutit 254 sekundit ja susteem iii oma 10 tundi 39 minutit 224 sekundit saturni sisemuse poorlemissagedust ei ole suudetud tapselt maaratleda sest planeedi magnetiline poorlemiskiirus ja planeedi enda poorlemiskiirus ei ole tapselt kooskolas seoses kuu enceladus mojuga viimane ennustus voyageri 2007 aasta andmete pohjal on 10 tundi 32 minutit 35 sekundit saturnil on teadaolevalt 62 kuud millest viiekumne kolmele on antud ametlik nimi lisaks on teadlased saturni ringidest avastanud kumneid voi isegi sadu kuukesi mille diameeter on 40500 meetrit ning mida ei arvestata kuudena saturni suurim kuu titan moodustab ule 90 saturni umber tiirlevast massist saturni suuruselt teine kuu rhea omab vaga horedat atmosfaari ja algselt arvati et see voib omada ka oma rongaid 2010 aastal selgus et rheal siiski ei ole oma rongasusteemi mitmed saturni kuud on vaikesed 14 kuud on diameetriga 1050 km ja 34 kuu diameeter on vahem kui 10 kilomeetrit enamik saturni kuudest on traditsiooniliselt nimetatud titaanide jargi kreeka mutoloogiast titan on paikesesusteemi ainus kuu millel on tihe atmosfaar ja kus toimuvad keemilised protsessid lisaks on see ainus kuu millel on etaanist ja metaanist koosnevad jarved saturni rongad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius uletab planeedi labimoodu rongad avastas galileo galilei kes 1610aastal markas oma vaikese teleskoobiga saturni kuljes kahte moodustist kuid ta ei suutnud valja selgitada millega on tegemist hupoteese oli palju kuid esimese sonastas hollandi astronoom christiaan huygens 1655 aastal mil ta vaitis et ta on umbritsetud ohukese ja tasase rongaga mis ei puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu saturni rongad on oma nime saanud nende avastamise jargi tahestikulises jarjekorras roche arvutuste jargi ei saa lahemal kui 244 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad siis nad purunevad saturni rongad asuvad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni et materjal millest muidu oleks tekkinud moned kuud on jaanud rongastesse rongad ulatuvad 6630120 700 kmni saturni ekvaatorist ja on keskmiselt 20 meetri paksused rongad koosnevad 93 jaatunud veeosakestest kus on ka vaikestes kogustes metaani ja ammoniaaki ning ulejaanud 7 moodustab amorfne susinik osakeste suurus koigub mikromeetrist kilomeetrini pioneer 11 piltide pohjal joudsid uurijad arvamusele et frongast karjatatakse kaks kuud prometheus ja pandora tiirlevad teine teisel pool rongast saturni kuud pan ja atlas tekitavad orbiidil lineaarseid tiheduslaineid mis on voimaldanud teha nende masside tapsed mootmised ja teadlaste arvates sarnanevad need pandora ja prometheusega saturn on uks viiest planeedist mida on voimalik naha palja silmaga ning seetottu on selle olemasolu teatud iidsetest aegadest saati see on viiest palja silmaga nahtavast planeedist kaugeim ja tahtis tegelane mitmes mutoloogias rooma mutoloogias oli saturnus nimetatud kreeka jumala kronose jargi ning molemas mutoloogias oli ta pollutoojumal saturni rongaste nagemiseks on vaja head teleskoopi ning seetottu avastati need 1610 aastal mil galileo galilei neid esmakordselt vaatles galilei pidas oma avastust kaheks kuuks kuni hollandi astronoom christiaan huygens selle hupoteesi umber lukkas kasutades saturni vaatlemisel voimsamat teleskoopi huygens avastas ka esimese saturni kuu titani millele giovanni cassini vaatlustega lisandusid iapetus rhea tethys ja dione 1675 aastal avastas cassini rongastes 4700 km laiuse tuhja ala mida tanapaeval tuntakse cassini piluna jargmine suurem avastus tehti 1789 aastal mil william herschel avastas veel kaks kuud mimase ja enceladuse 1848 aastal avastasid briti astronoomid veel uhe kuu mis sai nimeks hyperion 1899 aastal avastas william henry pickering phoebe mis ei poorle saturniga sunkroonitult phoebe on esimene selline kuu ja sel kulub saturni umber tiiru tegemiseks ule aasta esimese kosmosesondina sooritas moodalennu saturnist pioneer 11 moodudes planeedist septembris 1979 20 000 km kauguselt sond pildistas planeeti ja monda kuud kuid piltide kvaliteet oli pinnavormide eristamiseks liiga madal sond uuris ka saturni rongaid ning avastas fronga lisaks saturni uurimisele mootis pioneer 11 titani temperatuuri jargmine kosmosesond mis kulastas saturni oli voyager 1 mis sooritas novembris 1980 moodalennu saturnist sond tegi planeedist selle rongastest ja kuudest esimesed korge resolutsiooniga fotod ning nendelt piltidelt nahti esmakordselt mitmete kuude pinnavorme voyager 1 moodus titanist vaga lahedalt ning saatis selle atmosfaari kohta tahtsat infot sondi uuringud toestasid et titani atmosfaar on labipaistmatu ja seetottu pole kosmosesondidel voimalik selle pinda pildistada parast saturnist moodalendu vottis voyager 1 kursi paikesesusteemist valja peaaegu aasta hiljem augustis 1981 saabus saturni juurde voyager 2 sond jatkas eelmise voyageri algatatud uuringuid ja tegi veel fotosid saturni kuudest voyager 2 avastas et saturni atmosfaaris ja ringidest toimub muutusi paraku kiilus sondi kaameramast kinni ja mitu esialgu plaanitud pildistamist jai ara voyager 2 kasutas saturni moodalendu oma trajektoori korrigeerimiseks et suunduda parast saturni juurest lahkumist uraanile sondid avastasid moodalendudel mitu uut kuud ja kinnitasid mitme kuu olemasolu ning avastasid maxwelli pilu ja keeleri pilu 1 juulil 2004 sisenes saturni orbiidile kosmosesond cassini mis oli planeete ja selle kuusid asunud uurima juba enne orbiidile sisenemist cassini moodalendudel titanist tegi sond radaripilte suurtest jarvedest milles on saari ja magesid sond sooritas orbiidile jaamise jarel titanist kaks moodalendu ja 25 detsembril 2004 eraldus maandur huygens oma emalaevast ja sisenes 14 jaanuaril 2005 titani atmosfaari edastades selle kohta infot laskumise ajal ning ka parast maandumist cassini jatkas huygensi eraldumise jarel oma uuringuid ning moodus veel mitu korda titanist ja teistest kuudest alates 2005 aastast jalgisid teadlased saturni aikest mille voimsus on maal esinevast aikesest 1000 korda suurem 2006 aastal teatas nasa et cassini leidis toendeid vedela vee reservuaaride olemasolust saturni kuul enceladusel mis purskavad geisritena enceladuselt on leitud ule 100 geisri ja nasa arvates voib planeedil suure toenaosusega olla elu cassini fotod viisid ka teiste markimisvaarsete avastusteni fotode abil avastati g ja eringi vahelt veel uks ring ja juulis 2006 leiti titani pohjapooluselt kaspia mere suurune meri oktoobris 2006 tuvastas sond saturni lounapoolusel mollava tormi mille diameeter on 8000 km aastatel 20042009 avastas cassini kaheksa uut kaaslast sondi pohimissioon loppes 2008 aastal mil sond oli teinud 74 tiiru umber saturni sondi missiooni pikendati 2010 aastani ja seejarel 2017 aastani et uurida uhe saturni aasta jooksul planeedi aastaaegu cassini missioon loppes 15 septembril 2017 mil see sisenes saturni atmosfaari ja poles ara shefqet shevket sefket bej verlaci verlaci verlaci verlaxhi velaxhi 15 september 1877 elbasan 21 juuli 1946 zurich oli albaania peaminister 5 martsist voi veebruarist voi martsist 10 juunini voi 2 juunini 1924 ja itaalia okupatsiooni ajal 12 aprillist voi 11 aprillist 1939 3 detsembrini voi 4 detsembrini voi 10 novembrini 1941 1922 oli verlaci albaania suurim maaomanik joseph roth kirjutab et talle kuulus enamik elbasani maju tema umber koondus eduerakond suurim konservatiivne partei mis vastustas kindlalt igasugust maareformi mis annaks talupoegadele maad parteisse kuulus pohjaalbaania hoimujuhte ja valjapaistvaid moslemitest maaomanikke 1922 aasta lopupoole kihlus ahmed zogu verlaci tutrega kindlustades sellega endale verlaci toetuse ja peaministrikoha 1924 aastal oli zogu sunnitud finantsskandaali ja atentaadi tagajarjel haavata saamise tottu loovutama peaministrikoha verlacile verlaci jai valitsuse etteotsa juunikuuni ning pogenes seejarel itaaliasse jargnenud fan noli reziimi ajal moistis eritribunal verlaci tagaselja surma koos kogu varanduse konfiskeerimisega kui zogu sai 1928 kuningaks tuhistas ta kohe kihluse verlaci tutrega see tegi verlacist kuninga verivaenlase 12 aprillil voi 11 aprillil 1939 sai verlacist itaalia okupatsiooni all moodustatud valitsuse peaminister kuni 16 aprillini oli ta riigipea kohusetaitja verlaci toetas albaanlastega asustatud jugoslaavia ja kreeka territooriumide liitmist albaaniaga 28 novembril 1939 toimus tiranas esimene fasismivastane tanavameeleavaldus mida toetas toostus ja transporditooliste streik nouti itaallaste lahkumist ja valitsuse tagasiastumist verlaci suri 1946 zurichis ja maeti rooma protestantlikule kalmistule sarande on sadamalinn lounaalbaanias joonia mere voi aadria mere rannikul 61 km gjirokasterist edela pool 160 km durresest louna pool korgus merepinnast on kuni 157 m kuulub pavllo jogikonda sarande on sarande ringkonna keskus sarande elanike arv on 17 587 rahvaloendus 2011 22 koht albaanias elanike arvu dunaamika 1800 1938 umbes 2000 1939 1500 1945 3400 1955 6000 1960 7700 1965 7400 1969 10 900 rahvaloendus 1979 10 800 hinnang 1987 16 400 1990 14 500 rahvaloendus 2001 12 000 hinnang 2002 14 500 2003 vanakreekas nimetati seda sadamat anchisese sadamaks ladina keeles oli koha nimi onchesmus vana illuuria linna onchesmost mainiti sadamana esimest korda 1 sajandil ekr 4 sajandil pkr kindlustati linn muuridega muuride vahelt on valja kaevatud elamute ja veetsisternide jaanused ja varajase kristliku basiilika varemed 5 ja 6 sajandist mis sisaldavad ilusat varvilist porandamosaiiki hiljem hakati linna nimetama hagia sarandaks kreeka keeles nelikummend puhakut puhakute all moeldakse kas sufisid voi siis 40 armeenia martrit voi 40 illuuria martrit hiljem hakati kasutama itaaliakeelset nimekuju santi quaranta nelikummend puhakut esimese maailmasoja ajal oli sarande 19151918 itaalia sojalaevastiku tahtis baas albaanlased nimetasid linna pirro parast itaalia sissetungi hakati 1939 sarandet mussolini tutre edda ciano auks nimetama porto edda sarande nimed on ka santi quaranta itaalia keeles ja ayioi saranda o v uuskreeka keeles on ka vorm saranta kuigi sarandet arendasid algselt kreeka kolonistid sadamana phoinike jaoks ning seda mainisid strabon ja ptolemaios sai ta toesti tahtsaks kohaks rooma ajal mil ta oli peatuspaigaks itaalia ja kreeka vahelisel mereteel idast naasev cicero mainib soodsat tuult onchesmusest siin olid julius caesari sojavae toiduvarud laheduses oli epeirose kuninga phironi pealinn aastal 551 okupeerisid linna idagoodid veetaseme muutuse tottu on enamik tollest ajast parinevaid jaanuseid kadunud kuni butsantsi ajani jai sarande vaikeseks sadamaks turgi voimu ajal kais ta alla nagu enamik albaania ranniku keskusi alipasa ajal sai sarandest sadam mille kaudu kaubeldi ioanninaga sodadevahelisel perioodil oli sarande pohiline ekspordiartikkel kuivatatud meriarnimari mida eksporditi itaaliasse itaalia sissetungi ajal 1939 oli sarande uks neljast sadamast kuhu itaalia dessantvaelased maabusid teise maailmasoja ajal oli sarande uks vaheseid kohti mida rundasid briti dessantvaelased oktoobris 1944 vallutas 40 kuninglik merejalavaekomando sadama et ara hoida saksa garnisoni evakueerumist korfule oktoobris 1989 sai sarandest alguse valitsusvastane protestiliikumine mitmed protestijad vahistati 2 martsil 1997 suudati sarandes politsei julgeolekuteenistuse ja kohtu hoone 4 martsil hoivasid linnaelanikud sojavaetugipunkti moodustati autonoomne omavalitsus politseijaoskonnast armeest ja sojalaevastikutugipunktist voeti relvad politseijaoskond oli maha jaetud sojalaevastiku baasis olid veel uksikud ohvitserid kes olid sodurid koju lasknud sarande asub ainult monekilomeetrise meretee kaugusel kerkyra saarest kreekas 1988 seati sisse praamiuhendus praamisoit kestab 3060 minutit teistel andmetel 80 minutit linn on ajaloo kestel sageli olnud selle saarega seotud saar on sarandest nahtav sarande on uks vaheseid turismilinnu albaanias ta jatab ka koige tsiviliseerituma mulje kogu albaanias ka hinnatase on vastav puhkekohana on sarande osa albaania rivierast ning on tuntud ka joonia mere parlina merekaldal on ilus liivarand mille aares kasvavad palmid ranna aares on pikk promenaad avatakse jarjest uusi restorane ja hotelle ent albaania ohustik on tuntav teisel pool lahe aares on sadam sadamast korgemal sisemaal asub linn kus on palju paneelelamuid sarande laiub umber lahe tanavad asuvad kunka nolval paralleelselt uksteise kohal majad on raamas sarandes paistab aasta labi paike tuul on vaga mahe umbritsevad eremece maed pakuvad tugevate tuulte eest varju talved on vaga soojad taimestik on mitmekesine mere vesi on vaga selge sarande on ammune valisturistide puhkekoht korfu saarelt saab sarandesse teha mitmepaevaseid valjasoite sarande on ka paljude albaanlaste mesinadalate veetmise koht aastal 2000 kulastas sarandet 50 000 valisturisti ja palju rohkem albaania turiste sarande on uks pohilisi varavaid mille kaudu turistid albaaniasse tulevad paikeseloojangu ajal kerkyra saar just nagu holjuks aadria mere kohal meres ujumiseks on koige parem aeg mai lopust septembri alguseni oktoobris on vee temperatuur kull veel 20 kraadi ent ilmad on sajused matkamiseks on parim aeg aprill mai ja september sest suvel on liiga palav 19 kilomeetrit linnast louna pool asub butrint kuhu viib maaliline tee taksoga 30 minutit sarande vaikeses linnamuuseumis on huvitavaid jaanuseid rooma ajast muuseum on ehitatud umber basiilikast leitud mosaiigi seal saab naha ka phoinikest parit esemeid nende seas naise marmorkuju ja artemise busti 2 sajandist pkr baarid on ohtuti kaua lahti lapsed kerjavad sadama juures kirjatarbeid raamatuid ja riideid fototarbeid ja paevituskreemi ei saa kohapealt hankida sobiv riietus paeval on luhikesed puksid tsark ja muts paikesepiste valtimiseks korfu linna peasadamast saab sarandesse soita praamiga praamifirmasid on mitu ametlikke soiduplaane ei ole kuid nad valjuvad ilusa ilma korral kell 810 hommikul monele praamile saab auto kaasa votta soit kestab pisut ule tunni pileteid saab osta sadamast voi laeva pealt 1999 maksis uhe otsa pilet 4000 kreeka drahmi ja edasitagasi pilet 6000 drahmi piletid kehtivad ainult sellele praamile millele nad on ostetud selleparast on parem osta tagasisoidupilet eraldi enne laevale minekut tuleb votta kreeka passikontrollist pardakaart mis tuleb laevale minnes koos passiga ara anda soidu ajal hoiab kapten neid enda kaes et valmistada ette informatsioon sarande sadamavoimudele sarandes tuleb peale tolliametnik kes kontrollib passe sissesoiduviisa maksab koigile valismaalastele 10 usa dollarit viisa on vaike valge kaart mis tuleb hoolikalt alal hoida sest selleta on raske riigist lahkuda 15 maist 15 oktoobrini enamikult valismaalastelt viisat ei nouta ja euroopa liidu kodanikud saavad riiki siseneda ka idkaartide ja juhilubadega ka viisa ja sissesoidumaksu sel perioodil ei nouta oli kavas teha see kord 2003 aastast aastaringseks viimane praam sarandest kerkyra saarele valjub tavaliselt kell 1430 albaania aja jargi seda on parem siiski jarele kusida albaaniast lahkudes tuleb sadama sissepaasust paremal politseijaoskonnas valge kaart ara anda ja votta passi tempel seejarel voib minna praamile enne praami valjumist jouab vabalt ara kaia butrintis kui on tahtmist ka muud vaadata tuleb sarandes oobida kolme magamistoaga villa kaheks nadalaks saab uurida 400450 euro eest oo meljatarnihotellis butrinti maksab umbes 180 usa dollarit ent naiteks kolmetarnihotellis tatzati voib saada uheinimesetoa 13 dollari eest linna lahedal olevad mererannad on ilusad vesi on puhas rahvast ei ole sarande ja vlore vahel on vaga ilus valge rikkumata inimtuhi liivarand sinise merega ranna lahedalt algab maeahelik mille korgus ulatub 2 kilomeetrini paralleelselt rannaga kulgeb ohtlik maantee mida ei ole parandatud teisest maailmasojast saadik 1990 aastate alguses hakkasid kreeka arimehed rajama sarandesse kergetoostusettevotteid sarandes toimub illegaalne kaubandus albaania ja kreeka vahel sarande linna kaugvalimiskood on 355 852 sergei dovlatov vene keeles sergei donatovits dovlatov 3 september 1941 ufa 24 august 1990 new york oli armeeniajuudi paritolu vene kirjanik ja ajakirjanik teise maailmasoja ajal baskiiriasse evakueeritud perekond naasis 1944 aastal kodulinna leningradi dovlatov oppis leningradi riiklikus ulikoolis 19591962 soome keelt kuid katkestas opingud ja voeti kohustuslikku ajateenistusse mille jooksul aastatel 19621965 oli nsv liidu siseministeeriumi sisevagede vangivalvur komi ansvs parast sojavaeteenistust tootas ajakirjanikuna ning alustas kirjanduslikku tegevust ta kuulus leningradi kirjanike ruhmitusse gorozanje linlased dovlatov elas aastatel 19721976 tallinnas tootades ajalehes sovetskaja estonija seda ajajarku kasitleb ta raamatus kompromiss 1981 suviti tootas ta samal ajajargul ekskursioonijuhina puskini muuseumis mihhailovskojes sellest raagib jutustus riiklik kaitseala 1983 1976 aastal kolis dovlatov tagasi leningradi kus tootas ajakirjas kostjor noukogude liidus ei onnestunud dovlatovil uhtki raamatut avaldada tsensuuri tottu nurjus see ka eesti nsvs tema jutustuste kogumik pidi ilmuma kirjastuses eesti raamat kuid tiraaz havitati kgb kasul tema teosed levisid samizdati kaudu selle eest et teda avaldati laane venekeelsetes ajakirjades heideti ta valja nsv liidu ajakirjanike liidust 1978 aastal emigreerus dovlatov ameerika uhendriikidesse new yorki sealgi tegeles ta publitsistikaga muuhulgas oli tal 1980 aastatel autorisaade raadio vaba euroopa vabadusraadio vene programmis new yorgis asutas ta 1979 aastal koos sopradega venekeelse nadalalehe novoi amerikanets the new american uus ameeriklane mis suleti 1982 aastal dovlatov suri 1990 sudamepuudulikkusesse ja on maetud mount hebroni kalmistule dovlatov oli 2 meetrit pikk ja kaukaaslase valimusega tegelikult armeeniajuudi segaverd dovlatov vottis endale reegliks et koik sonad lauses peavad algama erineva tahega elada on voimalik ainult kolmes linnas leningradis new yorgis ja tallinnas san demetrio corone on vald itaalias calabria maakonnas cosenza provintsis san demetrio corone uks itaalia albaanlaste kultuurikeskusi asula on saanud nime suurmartri puha demetriose jargi kelle malestuspaeva tahistatakse 26 oktoobril algne nimi oli sandemitre corone on lisatud seetottu et 1400 asusid linna elama albaania pogenikud corone linnast asula korgus merepinnast on 520 m ta asub sila greca pohjanolval linnapea on cesare marini soome vabariik on riik pohjaeuroopas rootsi ja venemaa vahel uks pohjamaadest soome piirneb idas venemaaga 1313 km piiri pohjas norraga 727 km piiri ja laanes rootsiga 586 km piiri lounas on teisel pool soome lahte lahim riik eesti soome pindala on 338 424 km2 303 892 km2 maad 34 532 km2 siseveekogusid soome pindala kasvab umbes 7 km2 aastas maapinna kerkimise tottu soome on euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal soome on usna horedalt asustatud koige vaiksema rahvastiku tihedusega riik euroopa liidus rahvastiku enamik elab riigi lounaosas rahvaarv on 55 miljonit kellest umbes uks miljon elab suurhelsingis pohiseaduse jargi on riigikeeled soome 2016 aastal raakis seda emakeelena 887 elanikkonnast ja rootsi keel 113 soome pealinn on helsingi alates 1812 aastast soome esimene pealinn oli turu 18091812 12 sajandist kuni 19 sajandi alguseni kuulus soome rootsi kuningriigi alla jargneval sajandil oldi soome suurvurstiriigina vene keisririigi osa 1917 aastal kuulutas soome end iseseisvaks ahvenamaa saared kuuluvad kull soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia soome on uro 2015 aasta inimarengu indeksi jargi maailma riikidest 24 kohal soome liitus euroopa liiduga aastal 1995 nime suomi paritolu ei ole kindel kuid voimalikuks paritolusonaks peetakse balti sona zeme maa pind soome keeles tahendab suo sood mis on tavaline soome biotuup arvatakse et varased soomlased kutsusid soomet suomaaks soomaa nime kasutati 2 aastatuhande esimesel poolel edelapoolsete rannikualade parissoome ja aastatuhande keskpaiku lounasoome kohta lopuks laienes see kogu tanapaevase riigi nimeks eksonuum finland sarnaneb selliste skandinaavia kohanimedega nagu finnmark finnveden ja finnskogen mis tulevad germaani sonast finn kuttidekorilaste kohta miks ja millal see hakkas tahendama soomlasi on teadmata soome on uks maailma pohjapoolseimaid riike asudes laias laastus 60 ja 70 pohjalaiuskraadi vahel veerand soome territooriumist asub pohjapolaarjoone taga kus esinevad polaarpaev ja polaaroo soome pohjapoolseimas tipus ei looju paike suvel 73 paeva ega touse talvel 51 paeva soomel puudub juurdepaas pohjajaamerele vahemaa lounapoolseima hanko ja pohjapoolseima nuorgam utsjoki vallas punkti vahel on 1160 km soome on tuntud tuhande jarve maana seal on 187 888 jarve pindalaga ule 500 m2 suurim jarv saimaa on euroopas neljandal kohal soomele kuulub 179 584 saart neid on koige tihedamalt saaristomeres mandri ja ahvenamaa vahel soome maastik on valdavalt tasane korgemad maed asuvad riigi pohjaosas norra piiril kus on soome korgeim punkt halti 1324 m lounasoomes voib naha mandrijaa taandumisel tekkinud oose salpausselka levinuim kivim on graniit mis paljandub paljudes paikades pollupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vahe peamiselt leidub seda lounapiirkondades pohjaatlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tottu on kliima suhteliselt pehme pohjasoomes eriti lapi maakonnas on lahisarktiline kliima mida iseloomustavad kulmad talved ja usnagi soojad suved lounasoomes kestavad talved oopaeva keskmine temperatuur alla 0 c tavaliselt umbes 100 paeva lumi on maas novembri lopust kuni aprillini temperatuuri miinimum voib langeda 30 kraadini suvi paeva keskmine temperatuur ule 10 c kestab lounasoomes tavaliselt mai lopust septembrini ja sisemaal voib temperatuur tousta 35 kraadini pohjasoomes eriti lapimaal on talved pikad ja kulmad temperatuuri miinimum voib kuundida 45 kraadini talv kestab umbes 200 paeva lumi on maas oktoobri keskpaigast mai alguseni suved on luhikesed kuid vordlemisi soojad maksimumtemperatuur voib tousta ka ule 25 kraadi 86 riigist on kaetud metsaaladega mis teeb soomest euroopa koige metsarikkama riigi suuremat osa kesk ja pohjasoomest katab taiga edelaosas on rohkem segametsa mis on iseloomulik ka baltimaadele peamised puuliigid on mand kuusk ja kask loomastiku hulgas on vahemalt 60 imetajaliiki suurtest imetajatest naiteks pruunkaru hallhunt ja poder ligi 250 linnuliiki tuntumad naiteks rahvuslind laululuik metsis ja kassikakk ule 70 kalaliigi mageveekaladest nt haug ja ahven soomemaa ajaloolised piirkonnad enne rootsi kuningriigiga liitmist parissoome maakond turu linnalaan ahvenamaa kastelholmi linnalaan satakunna maakond kokemaenkartanon linnalaan uusimaa maakond raasepori ja porvoo linnalaan karjala maakond viiburi linnalaan hame maakond hameenlinna linnalaan pohjanmaa korsholmi linnalaan ja savo savonlinna linnalaan vaata ka soome ajaloolised maakonnad soomes on 1 jaanuari 2010 seisuga 20 maakonda ja 342 valda neist 108 nimetatakse linnaks rahvastikuandmed seisuga 30 aprill 2015 soome poliitika pohialused maarab soome pohiseadus soomes on parlamentaarne demokraatia koige suurema voimuga poliitik on peaminister president on pohiseaduse jargi riigipea kuid tegelikult on tal peamiselt esindusfunktsioon president valitakse otsevalimistel kuueks aastaks alates 1 martsist 2012 on presidendiks sauli niinisto uhekojalises parlamendis on 200 liiget parlament valitakse neljaks aastaks valimiste jarel moodustavad parlamendierakonnad valitsuse ja kinnitavad selle ametisse valitsust juhib peaminister praegu juha sipila peale ii maailmasoda maarasid soome majandussuhted ja poliitika suhted noukogude liiduga ja soome riigi ametlik neutraalsus kuigi sojaliselt voimas naaberriik moneti piiras soome majanduse arengut siis vorreldes idablokimaadega voimaldas soome sailitatud iseseisvus saada pohjanaabril lopuks globaliseerunud riigiks 1970ndate alguseks joudis soome skt inimese kohta sarnasele tasemele jaapani ja uhendkuningriigiga tanapaeval on soome korgelt industrialiseeritud segamajandusega riik mille skt uhe inimese kohta on pea samal tasemel prantsusmaaga tahtsaimad majandusharud on puidu ja metallitoostus telekommunikatsioon ja elektriseadmed eksport moodustab umbes kolmandiku sktst pohjamaise kliima tingimustes pollumajandus lounasoomest pohja poole palju ei laiene maaelanikkond leiab tood metsanduses soome oli uks uheteistkumnest riigist mis liitusid eurotsooniga 1 jaanuaril 1999 endine rahauhik mark asendati taielikult euroga 2002 aasta alguseks soome tunnistati koige konkurentsivoimelisemaks riigiks kolm aastat jarjest 20032005 nokia oli seejuures telekommunikatsioonisektori tahtsaimaks osaks aastatel 19982007 aitas nokia kaasa soome majanduskasvule 25 ulatuses viimatistel aastatel on rohk olnud arendus ja teadustool eriti infotehnoloogias soomes on umbes 55 miljonit elanikku rahvastiku tihedus on 18 inimest maapindala ruutkilomeetri kohta soome on venemaa norra ja islandi jarel uks koige horedamalt asustatud riike euroopas suurem osa elanikkonnast on alati asunud soome lounaosas eriti parast linnastumist 20 sajandil soome tahtsaimad linnad on helsingi espoo vantaa tampere turu ja oulu parast talvesoda pidi 12 soome elanikkonnast karjala kannaselt umber asuma emigreerus umbes 400 000 soomlast neid asutati umber soome alates 1970 aastate algusest on soome votnud vastu pagulasi ja teisi sisserandajaid enamik soome elanikke 8867 raagib emakeelena soome keelt suurimaks vahemuskeeleks on rootsi keel 525 riigi pohjaosas raagitakse saami keeli rootsi ja saami keeltel lapi maakonna mones vallas on soomes ametliku keele staatus enamik soomlasi oskab ka inglise keelt sagedane on ka saksa prantsuse ja rootsi keele oskus vahem osatakse eesti vene ja norra keelt sisserandajad moodustavad ule 4 elanikkonnast suurimad ruhmad on venelased eestlased rootslased somaallased ja mitme endise jugoslaavia rahva esindajad on ka inglise ja tatari keelt raakivaid vahemusi soome rahvastik emakeele jargi 1 jaanuaril 2016 20 enim koneldavat keelt paring soome statistikaameti andmebaasis soome keel on koos eesti ungari ja malta keelega uks vahestest euroopa liidu ametlikest keeltest mis ei ole indoeuroopa paritolu enamik soomlasi 737 kuulub soome evangeelsesse luterlikku kirikusse 11 soome oigeusu kirikusse need on ka soome riigikirikud vahemuste hulka kuuluvad muud protestandid katoliiklased muslimid ja juudiusulised arheoloogiliste allikate jargi asustati soome ala esmakordselt kiviajal 8500 ekr esimesed inimesed olid kutidkorilased kes elasid tundra ja mereandidest keraamikat on leitud 5300 ekr kammkeraamika kultuur soomeugri keeli raakivad inimesed saabusid kiviaja jooksul noorkeraamika kultuuri esindajate saabumist soome lounaossa 3200 ekr peetakse ka pollumajanduse algusajaks jahtimine ja kalastus jaid tahtsaks eriti riigi pohja ja idaosas pronksiajal 1500500 ekr ja rauaajal 500 ekr 1200 pkr olid asukatel kokkupuuted skandinaaviaga pohjavenemaaga ja baltimaadega soome elanikke naiteks kveene ja nende kuningaid mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes nagu skandinaavia saagades kirjalikke allikaid on leitud juba 13 sajandist rahvasterande ajal liikusid laanemeresoomlased tanapaeva soome torjudes kaugemale pohja varasemad elanikud saamid soomes hoimud jagunesid edelasoomes parissoomlased kesksoomes hamelased ja idasoomes karjalased arheoloogilised leiud naitavad juba ristiusueelsest ajast parinevaid kristlikke mojutusi soome edelaosas suhted rootsiga ja kaguosas suhted novgorodiga soome 700aastane seotus rootsiga algas rootsi valitseja erik puha esimese ristiretkega mis parimuse jargi leidis aset aastal 1155 teine ristiretk toimus alles 13 sajandi teisel veerandil 1249 aastal vallutasid rootslased hame 9 jaanuaril 1275 kuulutas rooma paavst gregorius x valja ristisoja soome paganate vastu kolmas ristiretk sooritati rootsist torgils knutssoni ja rootsi piiskopi vasterasi peter juhtimisel soome 1293 aastal vallutati ayrapaa jaaski ja savo ja rajati ka viiburi linnus karjalas koiki soome tehtud sojaretki ei nimetata siiski ristisodadeks naiteks taanlaste 1191 ja 1202 aasta sojakaigud soome 1209 otsustas rooma paavst anda taani kuningale knud suurele ja lundi peapiiskopile oiguse maarata soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest et taanlased on pooranud kristlusse laanemere pohjakalda rahvaid ajalooliselt loetakse soome rootsiga liidetuks birger jarli juhitud teise ristisoja tulemusel 12491250 mille kaigus ta alistas hamelased pani aluse hame kindlusele ning liitis hamemaa ja parissoome loplikult rootsiga idapoolse territooriumi karjala hoivamisel ning edasitungil ida poole porkusid rootsi kuningriigi huvid loodevenemaal valitsenud ja ingerisse laienenud novgorodi vabariigi huvidega rootsi edasitungil ida suunastoimus 1240 aastal novgorodi vursti aleksander jaroslavitsi juhitavate novgorodi vagedega izora joe neevasse suubumiskohas toimunud neeva lahing 1295 aastal tungisid rootslased kakisalmi ning alustasid seal kindluse ehitamist kuid vasturunnakuga havitasid novgorodlaste vaed rootsi vaesalga ja vallutasid kindluse rootsi ja novgorodi vahelised piirisojad lopetas 1323 aasta 12 augustil oresekispahkinalinnas solmitud pahkinasaari rahu piirijoon valduste vahel margiti soome lahest mooda sestra joge pohja pool saima jarveni ja seejarel loodes kuni pohjalaheni 1581 aastast oli soome rootsi kuningriigi koosseisu kuuluv soome suurvurstiriik rootsi tahtis laiendada oma riigi piire ida suunas mis viis sodadeni moskva suurvurstiriigi ja vene tsaaririigiga venerootsi soda 14951497 venerootsi soda 15541557 venerootsi soda 15701595 ehk kahekumneviieaastane soda 15701595 venerootsi soda 15901595 ingeri soda 16101617 teine pohjasoda 16551661 venerootsi soda 16561658 venerootsi soda 16561661 pohjasoja kaigus vallutas venemaa keisririik pea kogu soome 1743 aasta abo rahulepingu jargi loovutas rootsi venemaale osa kagusoomest hilisema viiburi kubermangu 1807 aastal venemaa keisri aleksander i ja prantsuse keisri napoleon i vahel solmitud tilsiti rahulepingu alusel nouti rootsilt uhinemist suurbritanniavastase kontinentaalblokaadiga millest keeldumise jarel alustas venemaa venerootsi soda mille tulemusena vallutas venemaa 18081809 ulejaanud soome rootsis kukutati kuningas gustav iv adolf ja uus rootsi kuningas karl xiv johani nime all rootsi kuningaks valitud jeanbaptiste bernadotte ja venemaa keiser aleksander i solmisid 1810 aastal mojusfaaride lepingu mille kohaselt rootsi tunnistas soomet venemaa osana ning venemaa kinnitas ning lubas toetust rootsile seni taanile kuulunud norra liitmiseks rootsi kuningriigiga 29 martsil 1809 loi aleksander i parast kogu soome vallutamist autonoomse soome suurvurstiriigi venemaa keisririigi koosseisus keiser ei lohkunud soome haldus ja valitsemissusteemi ega votnud aadelkonnalt ja vaimulikelt ara seniseid privileege soomel olid oma valitsus ehk senat parlament kais koos vaid korra ja siis oli 50 aastane paus ametnikkond oigussusteem ja armee luteri kirik sailitas oma positsiooni ja rootsi keel jai ametlikuks keeleks 1811 aastal liideti sellega viiburi kubermang ja selline soome suurvurstiriik jai pusima aastani 1917 venemaa koosseisus algas rahvuslik arkamisaeg esialgu kullaltki vabas ohkkonnas elanud soomlaste identiteeti ja vastuseisu keisrivoimule kasvatasid mitu venestamisperioodi viimastel venemaa keisririigi senati valimistel 12 juulil 1916 said soome sotsiaaldemokraadid 103 kohta 203 kohast soome partei 33 noorsoome partei 23 rootsi rahvapartei 21 ja agraar ehk pollumeeste liit 19 kohta 6 detsembril 1917 parast oktoobrirevolutsiooni kiitis soome parlament heaks valitsuse poolt paar paeva varem koostatud iseseisvusmanifesti seda paeva hakati tahistama riigi iseseisvuspaevana soome iseseisvust tunnustas ka vladimir lenini juhitav bolsevike ja esseeride koalitsioonivalitsus 24 detsembril 1917 osade ajaloolaste hinnangul tegi lenin seda seetottu et lootis et see viib riigipoordeni ja soome poordumiseni noukogude venemaa koosseisu 18 jaanuaril 1918 asutati soome sotsiaaldemokraatlik partei ametiuhingud ja punane kaardivagi soome tooliste taitevkomitee soovisid soomes voimu haarata 1918 toimus luhike soome kodusoda valgete keda toetas saksamaa keisririik ja punaste vahel keda toetas noukogude venemaa kuigi parast iseseisvumist kuulutati soome vabariigiks kuulutas parlament parast kodusoda valja loodava soome kuningriigi kuningaks valiti hesseni prints friedrich karl parast saksamaa kaotust esimeses maailmasojas loobus friedrich karl troonist soomest vabariik mille esimeseks presidendiks valiti 1919 kaarlo juho stahlberg soome kodusoja lopetas tartu rahulepinguga aastal 1920 millega maarati kindlaks ka soomevene piir teise maailmasoja ajal voitles soome noukogude liidu vastu kahel korral talvesojas 19391940 ja jatkusojas 19411944 operatsiooni barbarossa kaigus kus saksamaa vaed sisenesid noukogude liitu sellele jargnes lapi soda 19441945 mille kaigus soomlased torjusid pohjasoomest valja sakslased noukogude liiduga 1947 ja 1948 solmitud lepingud sisaldasid soomele kohustusi piiranguid ja reparatsioone millega anti ara ka maaalasid soome andis ara karjala salla ja petsamo evakueeriti 400 000 inimest suhete arenemisel noukogude liiduga toimus nn finlandiseerumine soome sailitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus uha rikkamaks stabiilsemaks ja arenenumaks riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande susteemi parast noukogude liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema siin on loetletud soome linnaks nimetatavad omavalitsusuksused seisuga 1 jaanuar 2010 endiste linnade kohta vaata artiklit soome endiste linnade loend sulgudes on toodud linnaks saamise aasta akaa 2007 alajarvi 1986 alavus 1977 espoo 1972 forssa 1964 haapajarvi 1977 haapavesi 1996 hamina 1653 hanko 1874 harjavalta 1977 heinola 1839 helsingi 1550 huittinen 1977 hyvinkaa 1960 hameenlinna 1639 iisalmi 1891 ikaalinen 1977 imatra 1971 jakobstad 1652 joensuu 1848 juankoski jyvaskyla 1837 jamsa 1977 jarvenpaa 1967 kaarina kajaani 1651 kalajoki 2002 kankaanpaa 1972 kannus 1986 karkkila 1977 kaskinen 1785 kauhajoki 2001 kauhava 1986 kauniainen 1972 kemi 1869 kemijarvi 1973 kerava 1970 keuruu 1986 kitee kiuruvesi linn kokemaki linn 1977 kokkola 1620 kotka 1878 kouvola 1960 kristinestad 1649 kuhmo 1986 kuopio 1782 kurikka 1977 kuusamo lahti 1905 laitila 1986 lappeenranta 1649 lapua 1977 lieksa 1973 lohja 1969 loimaa 1969 loviisa 1745 maarianhamina 1861 mikkeli 1838 manttavilppula 1973 naantali 1443 nilsia nivala nokia 1977 nurmes 1974 narpes nykarleby 1620 orimattila orivesi 1986 oulainen 1977 oulu 1605 outokumpu 1977 paimio parkano 1977 pieksamaki 1962 pori 1558 porvoo 1346 pudasjarvi 2004 pyhajarvi raahe 1649 raisio 1974 raseborg 2009 rauma 1442 riihimaki 1960 rovaniemi 1960 saarijarvi 1986 salo 1960 sastamala 2009 savonlinna 1639 seinajoki 1960 somero suonenjoki 1977 tampere 1779 tornio 1621 turu 1229 ulvila 1365 uusikaupunki 1617 vaasa 1606 valkeakoski 1963 vammala 1965 vantaa 1974 varkaus 1962 viitasaari 1996 virrat 1977 vastaboland 2009 ahtari 1986 aanekoski 1973 ylivieska 1971 ylojarvi 2004 subkultuur on erilaadse kaitumise ja toekspidamistega inimeste grupp mis eksisteerib suuremas kultuuris dominantkultuuris tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure subkultuurid voivad pohineda uhisel eal religioonil etnilisel parandil voi toekspidamistel ka elukutsed voivad olla subkultuuri kujunemise aluseks moned subkultuurid arenevad uhisest hobist voi huvist subkultuurid voivad olla lahedased dominantkultuurile voi moodustada selles omaette maailma kuid voivad ka dominantkultuurile vastanduda ning isegi sellega konfliktis olla tuntud on naiteks mitmesugused kurjategijate subkultuurid ja paljud ebaseadusliku tegevusega seotud subkultuurid subkultuuris voivad peale valiste tunnuste stiilielementide esineda koik voimalikud kultuurielemendid oma eriparane keel moraal hierarhia kunst muusika kombestik traditsioonid ajalugu uskumused jne subkultuuride tekkes on oma osa keskkonnal tehnoloogial sotsiaalsetel suhetel leidub uurijaid kes peavad naiteks ealisi subkultuure urbaniseerumise tulemuseks suurte heterogeensete populatsioonide koondumine linnalistes piirkondades viib sugukondlike suhete lodvenemiseni kujuneb uus sotsiaalne struktuur ja normatiivne uksmeel dunaamilise populatsiooni tihedus viib lopuks valja halbiva kaitumiseni ja anoomiani urbanistlikes tingimustes leidub rohkem halbivaid gruppe kui traditsioonilistes uhiskondades suured linnad naiteks amsterdam san francisco voi london oma mitmekesise elanikkonnaga loovad monedes piirkondades atmosfaari subkultuuriliste polvkondade tekkimiseks subkultuuride tekkes on oma osa sisemistel toukejoududel viimased voivad jaada teadvustamata aga neid voidakse ka formuleerida naiteks linus torvalds loetleb hakkerite subkultuuri kogukonda koos pidavate motiividena elusailitusmotiivi survival tahenduses toimetulek elusuutlikkus elutagamine uhiselumotiivi social life tahenduses vajadus sotsiaalse uhekuuluvuse jarele arvutiasjandus kui viis kuuluda kogukonda ja meelelahutusmotiivi entertainment tahenduses ergutatud energiseeriv mottetegevus arvuti ja vork kui voimalus meeldivaks tegevuseks subkultuuri tekkeks ei piisa uhest tingimusest alles toukejoud uheskoos sunnitavad teatava eluviisi sellele vastava kaitumise ning tunnuslikud valised margid ealine subkultuur kuulumine monda ealisse subkultuuri on tavaliselt seotud perioodiga mis jaab lapsepolve ja toolemineku voi abiellumise vahele tihti on sellistel subkultuuridel uheks kultuuriliseks enesevaljenduseks stiil stiili kasutatakse kui sumbolit stiil holmab mitmeid elemente imidz milliseid lisandeid tarvitatakse ehted soengud jne kaitumisviis mida ja kuidas kantakse argoo eriline sonavara ja keelekasutus sellised subkultuurid kasutavad dominantkultuuri moodi ja esemeid uues kontekstis andes neile oma tahenduse etniline subkultuur etnilisi subkultuure moodustavad tavaliselt vahemusrahvused oma keele kommete traditsioonide jmga neid umbritseva dominantkultuuri suhtes etnilised subkultuurid voivad samaaegselt olla ka religioossed subkultuurid shenzhou 5 oli esimene mehitatud kosmosemissioon kosmoselaevaga shenzou ja esimene hiina mehitatud kosmosemissioon see saadeti valja 15 oktoobril 2003 kanderaketiga pikk retk 2f shenzhou 5 startis kell 900 kohaliku aja jargi kell 100 maailmaaja jargi jiuquani kosmodroomilt gansu provintsist gobi korbes ning joudis orbiidile kell 910 110 pardal oli astronaut taikonaut yang liwei 38aastane endine havituslendur hiina oli noukogude liidu ja usa jarel kolmas riik mis lennutas inimese kosmosesse mehitatud kosmoselennu programmi alustati 1992 otseulekannet televisioonis valjalennutamisest ja maandumisest ei tehtud nahtavasti onnetuse kartuses kuid kumbagi sundmust naidati hiina kesktelevisioonis veidi aega hiljem salastatuse aste jai usa ja noukogude praktika vahepeale erinevalt usa praktikast valismaa ajakirjanikke ligi ei lastud ning otseulekandeid ei tehtud ent erinevalt noukogude praktikast teatati kavandatavast lennust mitu paeva ette ning fotod ja videod olid saadaval moni tund hiljem shenzhou 5 tegi 14 tiiru umber maa ja lend kestis 21 tundi ja 28 minutit laev sisenes maa atmosfaari kell 16 oktoobril kell 604 kohaliku aja jargi 15 oktoobril kell 2204 maailmaaja jargi selle langevari avanes normaalselt ja astronaut utles et tunneb end hasti maandumine leidis ametlikel andmetel aset kell 628 ainult 48 kilomeetri kaugusel planeeritud maandumiskohast sisemongooliast laeva orbitaalmoodul jai orbiidile et teha 6 kuu jooksul automatiseeritud eksperimente president hu jintao kes oli kosmodroomil kohal tervitas hiina edu esimese mehitatud kosmoselaeva orbiidile lennutamisel oeldes et see on au meie suurele kodumaale mis naitab meie riigi algset esimese mehitatud kosmoselennu algset voitu ja ajaloolist sammu mille hiina rahvas on teinud oma puudluses uletada maailma teaduse ja tehnika tippu hu lisas partei ja rahvas ei unusta kunagi neid kes tegid selle valjapaistva teene kosmosetoostuses kodumaale rahvale ja rahvusele ning onnitles spetsialiste ja hiina kosmosemissiooni valjaarendamisele kaasa aidanud inimesi ning avaldas neile lugupidamist hiina kommunistliku partei keskkomitee riiginoukogu ja kesksojavaekomisjoni ning selle esimehe jiang zemini poolt moned analuutikud markisid et 77aastane erru lainud parteijuht ja president jiang zemin hoidis madalat profiili see ajendab spekulatsioone tema moju norgenemisest kogu lennu valtel ei naidatud uhtegi pilti mis oleks seostanud jiangi shenzhou 5ga kull aga naidati hu jintaod ja wen jiabaod pealegi toimus kosmoselaeva uleslennutamine vahetult parast hiina kommunistliku partei keskkomitee pleenumit kus jiang olevat propageerinud oma kolme esinduse teooria ja omandioiguse tagatiste sissepanemist hiina konstitutsiooni molemad seisukohad on partei sees vaga vaieldavad peaminister wen jiabao onnitles riigi esimest kosmoselendurit onneliku naasmise puhul maale 15 minutit hiljem valjus yang kapslist ja lehvitas taastusmeeskonna liikmetele lennujuhtimiskeskus kuulutas hiina esimese mehitatud kosmoselennu onnestunuks kui yang liwei valjus kapslist sally von kugelgen 2 marts 1860 tartu 16 oktoober 1928 rooma oli baltisaksa maalikunstnik tema isa oli maastikumaalija konstantin von kugelgen 18101880 kellele 18421856 kuulus nomme mois vaikemaarja kihelkonnas kunstialaseid teadmisi sai sally esmalt isa juhatusel seejarel julie wilhelmine hagenschwarzi juures ta taiendas end peterburis ivan kramskoi juures ning vabakuulajana peterburi kunstide akadeemias elas 1890 aastast alates pidevalt roomas kulastades aegajalt kodumaad sally von kugelgen on loonud portreid ja kompositsioone kasutades teiste meistrite maalidelt laenatud motiive ta on pilistvere kiriku altarimaali autor eestist on teada tallinna kaarli kiriku altarifreskod mis on carl timoleon von neffi poolt peterburi iisaku katedraali jaoks tehtud kompositsioonide pealiskaudsed koopiad svanethi gruusia ebasoovitatav vorm svaneetia on ajalooline ja etnograafiline piirkond gruusia loodeosa magedes dadeskeliani dunastia septimius severus imperator caesar divi marcus antonini divi antonini pii lucius septimius severus pertinax augustus sunninimi lucius septimius severus 11 aprill 146 4 veebruar 211 oli vanarooma keiser 9 aprillist 193 surmani suri loomulikku surma omandatud tiitlid arabicus 195 adiabenicus 195 pius 195 parthicus 198 britannicus 210 severus alexander imperator caesar divi antonini magni divi septimii severii pii marcus aurelius severus alexander augustus sunninimi marcus bassianus alexianus 1 oktoober 209 veebruar 235 oli vanarooma keiser 14 marts 222 kuni surmani hukati sodurite poolt sajandid praegu on 21 sajand eelmine sajand oli 20 sajand ja uleeelmine oli 19 sajand nendes artiklites on loetletud aastatuhandete ja sajandite sundmused artiklites uksikute sajandite kohta on kumnendite ja aastate nimekirjad eriliste ajaloosundmuste kohta vaata ka ajalugu varasema aja kohta vaata kosmoloogiline ajaarvamine geoloogiline ajaarvamine evolutsiooniline ajaarvamine jaaaeg kiviaeg severus ladina keeles flavius valerius severus augustus sunniaeg teadmata 16 september 307 tuntud ka kui severus ii oli vanarooma ohvitser ja hiljem keiser augustist 306 aprillini 307 mil ta astus tagasi tapeti rooma lahedal maxentiuse kasul ta oli vanarooma armee ohvitser kelle galerius maaras ta constantius i chloruse abikeisriks caesar ning parast viimase surma kaasvalitsejaks augustus parast usurpaator maxentiuse voimuhaaramist roomas 28 oktoobril 306 saatis galerius severuse mediolanumist tanapaeva milano rooma seda maha suruma tema vaed alustasid rooma piiramist kuid maxentius suutis tema vaed enda poole voita mille tagajarjel pogenes ravennasse maximianus suutis ta sealt rooma lahedale kohtumisele meelitada vangistati tres tabernaes ning tapeti hiljem savoia dunastia on dunastia mis valitses savoia krahvkonda 10031416 savoia hertsogkonda 14161720 sitsiilia kuningriiki 17131720 sardiinia kuningriiki 17201861 itaalia kuningriiki 18611946 ja hispaaniat 18701873 sokcho ka sokcho soktso korea kirjas hani kirjas on linn lounakorea idarannikul gangwoni provintsis linn asub 61 kilomeetri kaugusel pohja ja lounakoread eraldavast demilitariseeritud tsoonist linn asetseb piki rannikut ning piirneb laanes ja lounas magedega mille korgeim tipp taebaeksan ulatub 1708 meetrit ule merepinna linna elanike arv on 90 218 2002 linn jaguneb 8 linnarajooniks korealastele on sokcho tuntud suvituslinnana seal on arenenud puhkemajandus linna lahedal on lounakorea uks omaparasemaid buda templeid sinheungsa mis on ehitatud aastal 652 templis asub 18 meetri korgune pronksist buddha kuju 2016 aasta juulis sai sokcho uheks esimestest paikadest lounakoreas kus inimestele muutus kattesaadavaks uus laiendatud reaalsusel pohinev mobiilimang pokemon go ehkki ametlikult ei olnud mang riigis veel saadaval selle pohjusena on toodud riiklikke kaardiandmestiku piiranguid ja asjaolu et sokcho asub lounakorea kirdepiiri lahedal jaades valjapoole kaardiruudustikku mida manguloojad kasutasid blokeeringuala maaramisel linn eesotsas linnapea lee byungseoniga kasutas seda ara turismi edendamiseks pakkudes mangimiseks vajalikku infrastruktuuri linna katvad wifialad ja telefonide laadimispunktid ning naaberlinnadest valjuvaid eribusse selle tulemusel ujutasid linna ule mangijad nii koreast kui ka hiinast sylvia beach silvia biits sunninimi nancy woodbridge beach 14 marts 1887 bridgeton new jersey 5 oktoober 1962 pariis oli usast parit raamatukaupmees uks usa emigratsiooni juhtivaid tegelasi sodadevahelises pariisis tema isa oli presbuterlik pastor kelle too toi perekonna 1901 pariisi beach armastas pariisi ning asus 1916 sinna alaliselt elama koos oma sobra adrienne monnieriga asutas ta novembris 1919 raamatukaupluse shakespeare and company millest sai ameeriklaste kohtumispaik raamatukauplus sai kuulsaks parast seda kui ta 1922 avaldas james joycei romaani ulysses sest joyceil ei onnestunud seda ingliskeelsetes maades avaldada 1930 aastate depressiooni ajal oli kauplus raskustes seda hoidis vee peal beachi soprade sealhulgas bryheri heldus teise maailmasoja ajal oli beach interneeritud kaupluse vabastas sumboolselt 1944 ernest hemingway isiklikult kuid seda ei avatud enam 1959 kirjutas beach sodadevahelisest ajast malestused ta jai pariisi kuni surmani skeptitsism on filosoofiline seisukoht mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist voi ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta voi mingis kindlas valdkonnas skeptitsismi on nimetatud ka agnostitsismiks sel juhul nimetatakse skeptitsismiks kahtlemist millegi teadmise voimalikkuses skeptitsismi pooldajat nimetatakse skeptikuks kuigi see sona tahistab ka lihtsalt kahtlejat inimest kellele on omane skepsis sona skepsis tahistab harva ka skeptitsismi seda pohiliselt antiikfilosoofia skeptiliste koolkondade nimetusena skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis ja skeptikut skeptikos uusladina keeles on skeptiku nimetuseks scepticus skeptitsismi ja skeptikut nimetatakse briti inglise keeles vastavalt scepticism ja sceptic ameerika inglise keeles skepticism ja skeptic prantsuse keeles scepticisme ja sceptique itaalia keeles scetticismo ja scettico hispaania keeles escepticismo ja esceptico vene keeles ja soome keeles skeptisismi ja skeptikko hilisantiikajal tahendas skeptik filosoofi kes koige kohta otsustustest hoidub vanakreeka keele omadussona tahendas algselt midagi uuriv ka sona skepsis tahendas algul lihtsalt pohjalikku uurimist philon kasutas sona skeptikoi filosoofide kohta uldse quaestiones et solutiones in genesim iii 33 sextus empiricuse ajal kasutati sonu skepsis ja skeptikos purronistide kohta purroniste nimetati ka aporeetikuteks aporetikos zeteetikuteks zetetikos uurija voi efektikuteks ephektikos puudleja skeptitsism on positsioon mille kohaselt otsustuse toesus ei ole tunnetatav seejuures peetakse vahemalt antiikskeptikute puhul silmas otsustusega valjendatud asjadeseisu vastavust tegelikule tunnetusest soltumatule asjadeseisule mille kohta otsustus kaib seega lahtub vahemalt antiikskeptitsism toe korrespondentsiteooriast skeptik lahtub sellest et oma otsustustes me pretendeerime objekti kirjeldamisele nonda nagu ta iseenesest ja soltumata meie ettekujutustest on selle pretensiooni vastu on ta selleparast et selle pretensiooni katmine tundub talle toestatamatuna paljud skeptikud ei eita siiski et moni otsustus seda pretensiooni katab ja on toene nad eitavad selle pretensiooni toestatavust ning peavad otsustust ennatlikuks aktiks millest tuleb hoiduda kui ei taheta lootma jaada pelgalt dogmadele skeptitsismi ja dogmatismi vaheline vaidlus ei kai teadmise voimaliku kindluse ule kui selle all moista subjektiivset uskumisseisundit voi mingit tunnet mis otsustusi saadab selles asjas vaidlust ei ole sest selle voimalikkust moonab ka enamik skeptikuid kuid skeptikud eitavad et on olemas meetod millega saab iseennast voi kedagi teist mingiks veendumuseks sundida isegi kui see teine end veenda lubab selline sundimine nouab mitte uksnes veendumust mingis otsustuses ja selle toesuse vaitmist vaid ka selle toestamist selle niisugust esitamist et see peab olema igauhele ilmne ja mitte keegi kes on toest huvitatud ei saa selle otsustusega mitte noustuda see on skeptiku meelest saavutamatu nicholas rescher eristab absoluutseid guaranteeing ja piisavaid authorizing toe kriteeriume skeptikud moonavad et on olemas piisavad toe kriteeriumid ent eitavad absoluutsete toe kriteeriumide olemasolu skeptitsismile millega peab kaasnema kahtlus vastandub iga kord dogmatism mis tahendab selle uskumist milles skeptitsism kahtleb skeptitsism tuleneb positiivse teadmise ebaonnestumise kogemustest erinedes sellega kahtlusest millega kriitiline motlemine peab algama reeglina tahistab skeptitsismi esiletous mingi filosoofiaperioodi loppu skeptitsismi ajendiks on dogmaatiliste filosoofiate uksteisele vasturaakimine skeptitsismi esiletousu pohjust on nahtud vaartuste kriisis franz brentano esitas 1895 opetuse neljast faasist nii antiikfilosoofia keskaja filosoofia kui ka uusaja filosoofia labib brentano jargi neli faasi millest skeptitsism on kolmas faas ja teine allakaigufaas keskajal esindab seda nominalism uusajal hume umbusule teaduse vastu jargneb neljanda faasina reaktsioon skeptitsismile uue kuid pelgalt vagivaldse dogmatismi naol skeptitsismi radikaalsuse aste voib olla erinev moodukates vormides puudutab skeptitsismi kahtlus ainult teatud liiki teadmist naiteks voib skeptitsism kahelda ainult meeltel pohinevas teadmises ja tunnustada ainult uldkehtivat ja paratamatut teadmist radikaalne skeptitsism eitab igasuguse teadmise voimalikkust pidades koiki arvamusi puhtsubjektiivseteks saab eristada teoreetilist skeptitsismi mis kahtleb teoreetilises teadmises kas lahtudes inimtunnetuse loomusest tunnetusteoreetiline ehk loogiline skeptitsism voi lahtudes toeluse olemusest metafuusiline skeptitsism eetilist skeptitsismi mis eitab moraalinormide objektiivsust ja uldkehtivust ja religioosset skeptitsismi mis eitab kindlat teadmist jumala olemasolu kohta skeptitsism voib olla suunatud religiooni dogmade vastu olles kriitiline teoloogide argumentide vastu michel de montaigne pierre charron pierre bayle voi teha ruumi religioonile olles kriitiline moistuse suhtes blaise pascal david hume immanuel kant selles artiklis ei ole juttu teaduslikust skeptitsismist mis on praktiline positsioon mis seisneb selles et vaidete toesust ei aktsepteerita kuni nende kasuks on teadusliku meetodi abil esitatud soliidne toendmaterjal skeptitsism voib tahendada vaidet et meil ei ole teadmist voi vaidet et meil ei saa olla teadmist teine vaide on tugevam ja raskemini pohjendatav uks asi on oelda et meil kull saab olla teadmine kuid kahjuks ei ole sellise vaate saab vast omistada sokratesele paistab et ta eeldas et kui me edasi kusime siis me voime teadmiseni valja jouda kuid seni meil teadmist ei ole voi vahemalt tema ajal vanakreekas ei olnud hoopis teine asi on oelda et meil teadmist ei saagi uldse olla teadmine on voimatu see on olnud skeptikute tavalisem positsioon sellest positsioonist mida tanapaeval kull vahesed jagavad ongi allpool juttu kui oeldakse et teadmist ei saa olla meie kaesolevas seisundis siis see on relatiivne skeptitsism kui oeldakse et teadmist ei saa uldse olla siis see on absoluutne skeptitsism sextus empiricuselt voib valja lugeda et purronistide skeptitsism oli relatiivne naiteks utleb ta uhes kohas kurenaikude koolkonna ja purronismi erinevuse kohta me hoidume siis dogmaatilisest vaitest valisesemete kohta kuna aga kurenaikud vaidavad et need on loomu poolest tunnetatamatud pyrrhoni pohiteesid i 215 wolfgang stegmuller eristab teadmisskeptitsismi ja toeskeptitsismi teadmisskeptitsism moonab toeste vaidete olemasolu kuid peab neid tunnetamatuteks toeskeptitsism eitab ka toeste vaidete olemasolu antiikskeptikud olid tunnetusskeptikud tanapaeval aga esineb ka toeskeptitsism skeptitsism voib kaia kas koige voi mone kindla valdkonna kohta kui skeptik usub et pole uldse voimalik millegi kohta midagi teada siis tema positsioon on globaalne skeptitsism ehk universaalne skeptitsism ehk uleuldine skeptitsism ehk epistemoloogiline skeptitsism see positsioon on omane purronistidele seda positsiooni on kaitsnud keith lehrer globaalne skeptik utleb iga asja kohta et meil pole voimalik seda teada voi vahemalt me ei tea seda globaalseid skeptikuid on filosoofia ajaloos olnud vaga vahe sest see nouab vaga suurt julgust globaalne skeptik peaks ju vaitma et ta ei tea mis ta nimi on et ta ei tea kas tal on keha voi kas tal on vaim et ta ei tea kas ta on elanud kauem kui kumme minutit ja nii edasi selliseid vaiteid on vaga raske pohjendada eriti kui oeldakse et meil pole uldse voimalik midagi teada voibolla oleks lihtsam pohjendada vaidet et me tegelikult lihtsalt ei tea mitte midagi kui aga keegi vaidab et meil teatavas valdkonnas ei ole voi ei saa olla teadmist siis see on lokaalne skeptitsism ehk partsiaalne skeptitsism ehk osaline skeptitsism siis voib oelda et ta on skeptik selle valdkonna suhtes lokaalse skeptitsismi versioonid erinevad selle poolest millisest valdkonnast on jutt on naiteks olemas skeptitsism valismaailma suhtes teiste vaimude suhtes ning mineviku ja tuleviku suhtes naiteks skeptitsism valismaailma suhtes ehk valismaailmaskeptitsism tahendab positsiooni et kellelgi pole voimalik teada midagi selle kohta mis on olemas valjaspool tema enda vaimu lokaalse skeptitsismi vormid on naiteks ka moraaliskeptitsism juriidiline skeptitsism esteetiline skeptitsism pedagoogiline skeptitsism metafuusilisteoloogiline skeptitsism ja teadusteoreetiline skeptitsism lokaalne skeptik voib kahelda ka teatud tuupi vaidetes naiteks aprioorsetes vaidetes lokaalset skeptitsismi on nimetatud ka moodukaks skeptitsismiks epistemoloogia kusib kas teadmine on voimalik selle kusimuse voib umber sonastada nii kas keegi on kunagi piisavalt oigustatud midagi uskuma nii et saaks oelda et tal on teadmine skeptik utleb et ei ole skeptiku vaite voib tapsemalt sonastada nii me ei saa kunagi olla oigustatud uskuma midagi valdkonnas x voi vahemalt mitte piisavalt et see annaks meile tolles valdkonnas teadmise epistemoloogias vaidab fundatsionism et on olemas moned baasuskumused baasuskumused on uskumused mis on oigustatud kuid ei ole oigustatud teiste uskumustega baasuskumused voivad olla oigustatud vaimusundmustega naiteks tajumuste voi malusundmustega kui ma saan oigustatud uskumused malust siis malu peab olema usaldatav samuti on lood tajumustega kui see et mulle naib et ma midagi naen oigustab mind uskuma et ma midagi naen siis ma pean eeldama et taju on usaldatav lokaalne skeptitsism kaib kindlate valdkondade kohta need kindlad valdkonnad voivad vastata erinevatele tunnetusprotsessidele skeptik kahtleb nende tunnetusprotsesside usaldatavuses ta utleb naiteks taju ei ole usaldatav voi ei pruugi olla usaldatav jarelikult meie uskumused selle kohta mida me tajume ei ole usaldatavad et see mida me tajume on valismaailm siis seda liiki skeptik utleb meie uskumused valismaailma kohta ei ole oigustatud nii et uks skeptitsismi liik on valismaailmaskeptitsism meil ei ole voimalik valismaailma kohta midagi teada isegi mitte seda et ta on olemas pohjuseks on see et meie taju ei ole usaldatav uhe argumendi selle kasuks et taju ei ole usaldatav esitas david hume selle kohaselt meil ei ole voimalik valismaailma kohta midagi teada sest selleks me peaksime teadma et meie meelteandmete ja valismaailma mida meie meelteandmed peavad esitama vahel on seos ent meil ei ole kokkupuudet millegi muuga kui oma meelteandmetega meil pole voimalik valismaailma asjade kohta midagi teada kui me eelnevalt ei tea oma meelteandmeid sellisel juhul pole meil aga mingit voimalust toestada et meie meelteandmed ja valismaailm on omavahel seotud nii et me ei saa kuidagi toestada et meie meelteandmed esitavad valismaailma ja see tahendabki et me ei saa toestada et meie taju on usaldatav teine argument on rene descartesi kuulus unenaokahtlus esimene meditatsioon see oli umbes nii descartes kirjutas ohtul oma toas ja motles mis siis kui ma praegu magan ja naen ainult und on see uldse voimalik ma ju teen kindlasti vahet millal ma olen arkvel ja millal ma magan ning naen und unenaos tuleb ju ette igasugu imelikke asju unes ma satun arusaamatul kombel uhest kohast teise oosel unes ma ei maleta mis paeval juhtus ja nii edasi nojah aga kas ma pole monikord unes neidsamu asju moelnud on ju juhtunud et ma magades olin veendunud et ma olen arkvel ma puudsin unes isegi kontrollida kas ma olen arkvel ja kontroll naitas et ma olen arkvel ent ma eksisin tegelikult nagin ma ikkagi und kas pole siis taiesti voimalik et ka praegu on samasugune olukord kas pole voimalik et ma naen unes et saan seda kontrollida ja unes naitab kontroll et ma olen arkvel nonda et praegu tundub mulle elavalt et ma olen arkvel kuigi ma tegelikult magan nii et nahtavasti pole olemas marke ega teste mille abil ma saaksin kindlaks teha kas ma naen und voi olen arkvel voib ju olla et ma neid testegi naen unes nii et pole mingit voimalust toestada et ma olen praegu arkvel nonda descartes utleski endale tegelikult ma ei tea et ma olen praegu arkvel ja kirjutan sest arvestades koike mida ma toesti tean on voimalik et ma magan see ongi descartesi unenaokahtlus vaadakem seda argumenti lahemalt miks descartes arvab et ta ei tea et ta on arkvel ja kirjutab hea kull voibolla ta magab aga mis vahet seal on vahe on selles et kui ta magaks siis tema meeltetajuvoime ei oleks usaldatav teiste sonadega kui ta magaks siis talle tunduks et ta naeb kombib ja kuuleb mitmesuguseid asju tegelikult aga see nii ei oleks sellisel juhul tema tajuvoime muidugi ei oleks usaldatav aga descartes laheb veel kaugemale ta paistab utlevat et juba ainuuksi selleparast et pole valistatud et ta naeb und ei ole tema tajuvoime usaldatav paljudele voib descartesi positsioon tunduda absurdsena enamasti inimesed tunnevad et igatahes voivad nad kindlad olla et nad ei nae und descartes voiks siin vastata et voibolla nad naevad ainult und et nad voivad kindlad olla kui keegi utleb et ta teeb vahet arkveloleku ja magamise vahel siis ta eeldab et ta on arkvel ja seetottu on tegemist vigase ringiga teine tervemoistuslik vastus descartesi argumendile rohutab et oma tajumuse usaldatavust on voimalik kindlaks teha kui ma midagi naen naiteks lehma siis ma voin lehmale ligi minna teda katsuda kuulda tema haali tema vastu nojatuda ja nii edasi see on mulle kinnituseks et ma toesti naen lehma seda laadi kinnituse olen ma nii paljudel kordadel saanud et vahemalt tavalistes olukordades on praktiliselt kindel et minu taju on uldiselt usaldatav descartesi skeptik vastab sellele enamvahem samamoodi nagu eelmiselegi vastuvaitele voibolla sa naed ainult unes et sa lehma katsud tema haali kuuled ja tema vastu nojatud selleparast on voimalik et sa nagid ainult unes et sinu tajuvoime on olnud uldiselt usaldatav kui sa vaidad et sa ei nae und sest sinu tajuvoime on usaldatav siis on jalle tegemist vigase ringiga sa pead koigepealt kindlaks tegema et sa ei nae und ja see on voimatu seega ei ole sul voimalik teada et sinu tajuvoime on usaldatav peale selle kas sa mitte selleks et naidata et sinu tajuvoime on uldiselt usaldatav ei kasutanud oma tajuvoimet selleks et naidata et sinu nagemine on usaldatav kasutad sa nagemist ja teisi meeli see on jalle vigane ring tundub et on voimatu toestada oma taju usaldatavust kasutamata oma meeli aga kuidas saab meeli kasutada eeldamata et taju on usaldatav tuleb valja et pole voimalik toestada et taju on usaldatav see on juba kolmas skeptiline argument hume utles et meil ei ole voimalik toestada et meie meelteandmed esitavad valismaailma descartes utles et me ei saa toestada et me ei nae und ja see kolmas argument utleb et me ei saa toestada et meie taju on usaldatav eeldamata et meie meeled on usaldatavad ja sattumata seega vigasesse ringi kolmas argument on vaga tosine sest selle abil saab pohjendada skeptitsismi ka teiste meie tajuprotsesside suhtes votame naiteks malu kas ma saan toestada et minu malu on usaldatav kas ma saan teha seda nii et ma uldse ei toetu mingitele malestustele kui ma toetun malestustele siis ma eeldan et malestused on usaldatavad aga seda ma ei tohi eeldada sest seda ma ju tahangi toestada koigis kolmes argumendis vaidetakse et me ei saa uht voi teist asja toestada me ei saa toestada et meelteandmed esitavad valist toelust me ei saa toestada et me ei nae und me ei saa toestada et taju voi malu on usaldatav aga kas see et me ei saa midagi toestada tahendab et me ei tea seda voi et me ei ole oigustatud seda uskuma votame naiteks descartesi unenaokahtluse oletagem et me oleme veendunud et me ilma vigase ringita ei saa toestada et me ei nae und ja me oleme isegi valmis tunnistama et on kull olemas vaga vaike voimalus et me praegu naeme und siis me voime mitteskeptikutena vastata mis siis sellest mis siis kui me ei saa descartesi skeptikule toestada et me ei nae und mis siis sellest on kui on olemas vaga vaike voimalus et me praegu naeme und kas sellel on meie teadmisepretensioonide koha pealt mingi tahtsus descartes leidis et raudselt on tema tahtis et teadmine oleks taiesti kindel nii et selles poleks voimalik kahelda nii et kui me saame milleski vahimalgi maaral kahelda siis me tegelikult ei tea seda see paneb kusima kas selleks et meil oleks teadmine peab meil olema taielik kindlus puuduma igasugune kahtlus see oleks koige tugevam voimalik oigustus ja siis me utleksime et teadmine ei ole mitte lihtsalt piisavalt oigustatud toene uskumus vaid kindlalt toene uskumus paljud filosoofid leiavad et teadmine ei noua nii tugevat oigustust naiteks leitakse et hommikuse ilmateate jargi on voimalik teada mis ilm paeval tuleb teine kord kull ilmateade eksib aga kui ei eksi siis me teame sel juhul ei tasu eriti muretseda kui me ei saa toestada et me und ei nae me peame seda vaga ebatoenaoliseks ja sel juhul me oleme taiesti oigustatud arvama et me oleme arkvel ja selleks et olla oigustatud arvama et me oleme arkvel ei pea meil olema absoluutset kindlust selles muide ka descartes ise loobus lopuks oma skeptilistest kahtlustest aga ta arvas et ta saab toestada et tema elu ei ole unenagu selleks ta toestas koigepealt et jumal on olemas ning lahtus siis sellest et jumal ei ole petis sest ta on hea seetottu ta ei lubaks olukorda kus ma magan kuigi koik margid naitavad mulle et ma olen arkvel jumal andis mulle taju ja ta poleks loonud seda nii vigaseks et see ei ole usaldatav jarelikult on minu taju usaldatav nii et jumal tagab et descartes on arkvel ning et tema tunnetusprotsessid on usaldatavad nendes punktides on descartesile palju vastu vaieldud soti terve moistuse filosoof thomas reid esitas valismaailmaskeptitsismile jargmise vastuvaite oletagem et skeptikul on oigus ja et taju ei ole usaldatav aga taju on vaid uks tunnetusprotsessidest ja kui taju pole usaldatav siis ei saa teisedki tunnetusprotsessid olla usaldatavad aga siis ei ole usaldatav ka motlemisvoime mida skeptik kasutab moeldes me teeme vigu ja seetottu ei saa uhtki argumenti usaldada siis ei saa usaldada ka argumenti skeptitsismi kasuks nii et kui skeptikul on oigus siis ei ole motet skeptitsismile tahelepanu poorata sest see on saadud motlemise teel ja kui skeptik eksib siis pole ammugi motet skeptitsismile tahelepanu poorata seega on toestatud et igal juhul pole skeptitsismi meie tunnetusvoimete usaldatavuse suhtes motet tosiselt votta seda laadi vastuvaidet saab rakendada lokaalse skeptitsismi mis tahes liigi puhul mis viitab mingi tunnetusvoime mitteusaldatavusele et skeptik nouab teadmiselt absoluutset kindlust siis ta peaks seda nouet rakendama ka skeptitsismile endale kas skeptitsism ise on taiesti valjaspool kahtlust kas mitte skeptitsismile pole voimalik mitmel moel vastu vaita aga siis pole voimalik teada et skeptitsism on toene ent sellisest vastuvaitest jaab siiski vaheks sest see ei lukka skeptitsismi umber skeptik voib sellega rahumeeli noustuda et keegi ei tea et skeptitsism on toene skeptik voib piirduda vaitega et on vaga toenaoline et skeptitsism on toene enamik mitteskeptikuid ei taha juba sellega noustuda skeptitsismile heidetakse seesmist vastuolulisust ette kahel moel esiteks kusitakse kust on voimalik teada skeptitsismi ennast ning noutakse sellele toestust teiseks rakendatakse skeptitsismi sisu skeptitsismile endale nii relatiivne kui ka absoluutne lokaalne skeptitsism jaab sellest vastuvaitest puutumata sest ta jatab osa vaiteid skeptilise kahtluse alt valja globaalne skeptitsism on esimese kusimuse suhtes immuunne sest ta ei puuagi oma vaidet toestada ega vaida et ta skeptitsismi teab kuigi skeptitsismil toestust ei ole ei tahenda see et ta ei voiks toene olla ei ole oigustatud pidada tunnetust voimalikuks pelgalt selleparast et vastupidist ei saa toestada teisest kuljest miks me peaksime skeptikut jargima kui ta ei saa toestada et tal on oigus purronistid vastasid sellele tavaliselt et nad kasutavad oma vastase relvi et teda luua ilma et nad usuksid et need relvad on eriti tohusad peale selle saaks skeptik oelda et ka teised ei saa oma positsiooni toestada et globaalne skeptik ei saa oma positsiooni oigustada siis on ta jouetu inimese vastu kes on teatud teeside oigsuses veendunud ning nimetab koike mis nendega kooskolas pole vaaraks ilma et ta oma veendumusi pohjendaks kes ei hooli teiste arvamusest ega taha poorduda sarnane probleem tekib eetikas amoralistiga vaatame kas globaalset skeptitsismi saab oonestada teise meetodiga rakendame seda koigepealt teadmisskeptitsismile kui teadmist ei ole siis ka teadmist ei ole ei ole teadmine vastuolu siin siiski ei teki teadmisskeptiku tees seisneb selles et teadmist ei ole kui oletada et teadmist ei ole on teadmine siis teadmine on olemas jarelikult teadmist ei ole ei ole teadmine seega on teadmisskeptitsism seesmiselt kooskolaline positsioon purronistid esindasid suhtelist ja globaalset teadmisskeptitsismi nende skeptiline tees seisneb selles et pole voimalik midagi teada isegi mitte seda et pole voimalik midagi teada ja pole voimalik midagi toestada isegi mitte seda et pole voimalik midagi toestada vahemalt sextus empiricuse jargi otsustades oli nende skeptitsism moeldud relatiivsena mis saab kui kasutada samalaadset argumenti toeskeptitsismi puhul antiikskeptikutel leidub selliseid utlusi nagu miski pole toene voi koik on vaar sextus empiricuse pyrrhoni pohiteesid i 14 jutt on lausetest saame sellise arutluse koik laused on vaarad jarelikult kui koik laused on vaarad on lause siis koik laused on vaarad on vaar aga koik laused on vaarad on ju lause jarelikult koik laused on vaarad on vaar nii et vaide koik on vaar on vaar toeskeptikul on voimalik vaidlustada jareldamisreeglite rakendavust selles arutluses wolfgang stegmuller on naidanud et toeskeptik paaseb vastuolust kui valistatud kolmanda seaduse kehtivust intuitsionistliku loogika stiilis vaidlustada vastuolust saab lahti ka siis kui skeptitsismi globaalsust pisut norgendada akadeemilised skeptikud utlesid et ei ole voimalik teada mitte midagi peale selle et mitte midagi pole voimalik teada ja pole voimalik toestada mitte midagi peale selle et pole voimalik midagi toestada selline teadmisskeptiline tees on vastuoludeta analoogiliselt saaks norgendada ka toeskeptitsismi saades kull mitte enam paris globaalse toeskeptitsismi mis jaab vastuoludest vabaks ka tavalise loogika puhul sellega ei ole globaalsest toeskeptitsismist liiga palju loovutatud miski pole toene peale selle et miski pole toene skeptikute sellise kaigu peale voib kusida kui on voimalik teada uhte asja kui on toene uks asi skeptitsismi miks mitte ei voi siis olla teisigi asju mida on voimalik teada voi mis on toesed kui on voimalik teada midagi muud siis on akadeemiline skeptitsism vaar sest ta utleb et teada on voimalik ainult akadeemilist skeptitsismi kui akadeemiline skeptitsism on vaar siis ei ole ka seda voimalik teada sest seda mis on vaar pole voimalik teada voiks ka kusida kas sellest uldse midagi oleks kui osutuks et skeptitsism sisaldab vasturaakivusi on ju olemas parakonsistentsed loogikad mis sisaldavad vasturaakivusi miks peaks skeptik just vasturaakivusi valistava seaduse kahtluse alt valja jatma ka edmund husserl loogilised uurimused 1 32 suudistab skeptitsismi teooriavaenulikkuses ta kasutab skeptitsismimoistet oma teooriamoiste piiritlemiseks skeptiline teooria sisaldab tema jargi teooria voimalikkuseks uldse tarvilike tingimuste vaarust ning on seetottu mottetu saarane argument leidub ka peter strawsonil ta omistab skeptikule meie tavalise moistetesusteemi revideerimise nonda paistab skeptik moisterelativistina kes valjendab oma kahtlust oeldes et saab olla palju erinevaid moistesusteeme ning meil pole mingit alust omistada oma faktilisele moistesusteemile erilist autoriteeti ja valtimatust nuud voib skeptikule oelda meil kas on voimalik moistelisest ettepanekust aru saada sel juhul on meil voimalik naidata et tegelikult ei ole see meie tavalisele moistesusteemile alternatiiviks voi meil on tegemist radikaalselt teistsuguse moistesusteemiga mida me enda omaga kuidagi seostada ei saa siis meil pole voimalik ettepanekust aru saada kummalgi juhul ei ole meie moistesusteem sellisena juhuslik selle argumendi norkus seisneb selles et isegi kui me oleme sunnitud maailma mingil kindlal viisil motlema ei tahenda see et maailm on ka tegelikult niisugune skeptik voib seega moonda et meie kogemusel on valtimatult teatud struktuur ilma et ta peaks skeptitsismist loobuma skeptitsismi vastu on ammu esitatud argument et ukskoik mida skeptik ka utleks ta ei saa oma filosoofiat tosiselt votta ja selle jargi elada seda oeldi juba pyrrhonile diogenes laertios ix 104 valjendab seda vastuvaidet nii skeptikud kaotavad elu ara lukates tagasi koik milles elu seisneb seda vastuvaidet voib sonastada ka nii skeptikud ka vaidavad midagi vaited aga valjendavad arvamusi kui neil on arvamused siis nad peavad midagi toeseks see ei sobi kokku nende teesiga et arvamused voivad olla vaarad ilma noustumiseta ei saa inimene elada cicero utleb et ilma noustumiseta ei saa olla meelelist tunnetust ilma meelelise tunnetuseta ei saa loom sealhulgas ka inimene tegutseda noustumisvoimeta inimesel ei oleks meelelisust ega spontaansust tal ei oleks ka moistust sest see nouab ilmse asjaga noustumist noustumiseta ei oleks ka moistust ega moraali purronistid vastasid sellele vastuvaitele et praktilises elus nad peavad otsuseid tegema ja noustumine katkeb juba selles et nad teevad otsuseid igapaevase elukogemuse ning isade kommete ja seaduste jargi oma teadmatusest teadlikuks saav skeptik ei pea oma elu otsast peale alustama vaid leiab end juba teatud eluvormist ta elab uhiskonnas milles kehtivad teatud reeglid mille jargi ta seni on alati otsuseid teinud seda seisundit oleks tal motet muuta ainult juhul kui ta saaks toelistest eetilistest vaartustest nuud paremini aru et ta aga usub et neid tal pole siis ei saa ta leida pohjust miks ta peaks lakkama tegema otsuseid nende reeglite alusel millest ta seni juhindus ning asendama need teiste reeglitega mis on sama kusitavad nuud voib vastu vaita et kui skeptik tahab kaituda nii nagu tavaks on naiteks roomas nii nagu roomlased siis ta peab teadma mis roomas tavaks on aga toeline skeptik ei saa pretendeerida sellelegi et ta seda teab skeptik vastaks et skeptikud soovad leiba sest nad usuvad et leib toidab pretendeerimata sellele et nad teavad et tavaks on suua leiba mitte taldrikut arkesilaos leidis sellele vastuvaitele veenvama vastuse plutarchos teatab et arkesilaos asendas noustumise tungiga horme inimese elu ja tegevus on voimalik ka ilma noustumiseta sest tung viib inimese selleni mis on talle omane oikeion selleni mis hoiab teda olemises ja paneb tema eeldused avalduma mulje mis naitab et tegemist on millegi selles mottes kasulikuga aratab tungi mis paneb loomse olendi liikuma kasuliku poole ilma et oleks tarvis noustumiseakti sonad tung ja omane on parit stoitsismist kuigi nendel on teine tahendus stoikute jargi oli iga tung noustumine arkesilaos seevastu lahutas tungi noustumisest arkesilaosel onnestus vist siiski see vastuvaide stoitsistlikest eeldustest lahtudes pareerida skeptilised mottekaigud esinesid antiikfilosoofias juba enne skeptilisi koolkondi nende algmed esinevad eleaatidel ja herakleitosel eleaat zenon osutas vastuoludele liikumise moistes herakleitose jargija kratylos tegi skeptilisi jareldusi opetusest et koik voolab nende skeptitsism oli suunatud ainult meeltel pohineva teadmise vastu sofistid seevastu ei kahelnud viimase toesuses kull aga eelnevate filosoofide aprioorsetes vaidetes protagoras kuulutas et inimene on koikide asjade moot nii et koik on nii nagu see igale uksikule inimesele tundub sextus empiricus pyrrhoni pohiteesid i 217219 esitab seda nii mateeria voolab meeled kujunevad pidevalt umber ja seetottu ka inimese taju muutub nii sai protagorasele inimene oleva kriteeriumiks sextus empiricuse jargi pyrrhoni pohiteesid i 216 ei saa protagorase koolkonda siiski skeptikuteks pidada gorgias puudis toestada et midagi ei ole ja kui oleks siis meil poleks selle kohta voimalik midagi teada ja kui meil oleks voimalik midagi teada poleks meil voimalik seda teadmist teistele edasi anda sextus empiricus markis et moningaid kurenaikusid saab pidada skeptikuteks sest nagu purronistidki vaitsid nad et nad tunnetavad uksnes aistinguelamusi pyrrhoni pohiteesid i 215 radikaalne skeptiline koolkond tekkis 4 sajandil ekr pyrrhoni poolt rajatud purronismi ehk vanema skepsitsismikoolkonna ehk purronistliku skepsise naol purronistide hulka arvatakse pyrrhoni korval ka timon phleiusist ja numenios purronistid vaitsid et asjad ei ole inimtunnetusele kattesaadavad ning nagid ette igasugustest otsustustest hoidumise mis voimaldab sailitada taieliku meelerahu hairimatust ataraksiat ja seega jouda onneni mis on filosoofia eesmark purronism kahtles nii meeltetajus kui ka teaduses kuid ei valistanud praktilist usku pyrrhon olevat oma opilastele oelnud et jumalad on olemas ja timon phleioselt kes halvustas dogmaatilisi filosoofe soovitas koikides praktilistes kusimustes jargida uldist arvamust esimesed skeptikud lahtusid inimtunnetuse subjektiivsusest teadmise toestamise voimatusest ja tunnetuse soltuvusest elutingimustest meeleelundite seisundist kultuuri mojust jms vahem radikaalne oli keskmine skeptitsismikoolkond ehk akadeemiline skepsis milleks arkesilaos arendas platoni akadeemia uus akadeemia ja mille tahtsaim esindaja oli karneades sellesse koolkonda kuulusid teiste seas ka arkesilaos ja kleitomachos see koolkond eitas toe kriteeriumi ja toestamise voimalikkust kuid eristas toenaolisuse astmeid antiikajal seda koolkonda skeptikute hulka ei arvatud aulus gellius 2 sajandi keskpaik pkr on koige varasem autor kes utleb et purroniste nimetati skeptikoi ning teeb tahelepaneku et seda nimetust voib kasutada ka akadeemikute kohta atika ood xi 5 6 sextus empiricus kirjeldas pohjalikult erinevust purronismi ja akadeemilise skepsise vahel pyrrhoni pohiteesid i 220235 peale erinevuse eetikas toob ta olulisena valja jargmise erinevuse uus akadeemia kuigi ta utleb et koik on tunnetamatu erineb skeptikutest voibolla just selle poolest et ta vaidab et koik on tunnetamatu sest ta utleb seda kindlalt kuna aga skeptik arvestab voimalusega et midagi ka tunnetatakse 226 noorem skeptiline koolkond taaselustas purronismi selles koolkonnas sonastas ainesidemos 1 sajand ekr oma kumme troopi ehk skeptitsismi pohjendust agrippa esitas viis troopi mis hiljem taandati kahele sellest suunast on sailinud arsti sextus empiricuse 2 sajand pkr teosed ta koondas skeptikute argumendid eriti toestuse ja pohjuslikkuse vastu ta rohutas et kahtlus ei puuduta meeltetajumuste sisu vaid teadmist asjade olemusest keskajal esines skeptitsism ainult ilmaliku teaduse vastu suunatud kriitikana nagu nominalistidel william ockhamil ja alghazalil ning agrippa von nettesheimil kes kirjutas too teaduste ja kunstide ebakindlusest ja tuhisusest uusajal esinevad sarnased motiivid michel de montaigneil marie le jars de gournayl pierre charronil blaise pascalil francisco sanchesel francois de la mothe le vayeril samuel de sorbiereil simon foucherl pierredaniel huetl joseph glanvillil ja pierre bayleil 16 ja 17 sajand johann georg hamannil 18 sajand ja felicite robert de lammenaisl 19 sajand skeptitsismi levikut just prantsusmaal on puutud seletada sellega et skolastika moju ja vastupanu looduseuurimisele oli seal eriti suur ja teiseks oli seal aktuaalne kalvinismi ja katoliikluse vastasseis montaigne laiendas skeptitsismi ka moraali valdkonda david hume kes ise nimetas oma positsiooni skeptitsismiks ja kellele immanuel kant skeptitsismi ette heitis kritiseeris kull substantsi ja pohjuslikkuse moistet ning eitas ulemeelelise kohta kaiva teadmise voimalikkust ei eitanud aga meelelisel kogemusel pohinevat teadmist ega vaidlustanud matemaatika kehtivust fuusika toesust ta ei eitanud sest ta pidas selle aluseks kogemusel pohinevat induktsiooni ning omistas sellele uksnes faktilise kehtivuse kanti meelest oli skeptitsism ilma eelneva kriitikata puhta moistuse vastu suunatud uldine umbusk mis pohineb uksnes puhta moistuse vaidete ebaonnestumisel ta puudis skeptitsismi uletada oma krititsismiga mis tema jargi oli maksiim et tuleb uldiselt umbusaldada koiki puhta moistuse sunteetilisi otsustusi kuni pole naidatud nende voimalikkuse uldist alust meie tunnetusvoime olemuslikes tingimustes need tingimused arvas ta olevat leidnud tunnetusvoime aprioorsetes vormides mis peavad kehtima meie kogemuse mistahes sisu korral ning seetottu voimaldama toelist uldkehtivat ja paratamatut teadmist meile antud meelelise reaalsuse fenomeni kohta seevastu teoreetilise metafuusika suhtes oli kant skeptilisel positsioonil ning voitles selle vastu et teha ruumi praktilisele usule kanti pretensiooni vastu et ta on humei kummutanud astus valja gottlob ernst schulze oma anonuumse tooga anesidemus ainesidemos kuid skeptitsismi mille eest ta seal valjas oli iseloomustas ta lihtsalt usuna filosofeeriva moistuse alalisse taiustatavusse sugavamat alust uldisele teoreetilisele skeptitsismile esindas uhelt poolt johann gottlieb fichte kes lahtudes sellest et igas teoreetilises vaites saab kahelda rohutas et meie veendumuste tegelik raskuspunkt on seotud tahtega selle arusaamaga on suguluses ka pragmatism teiselt poolt on positivism mooduka skeptitsismi vorm mis tunnustab kull kogemuse ja sellel pohinevate empiiriliste teaduste kindlust kuid eitab mittemeelelise ja apodiktilise teadmise voimalikkust tanapaeva teadusfilosoofias on antirealismi vorme mis realismiga polemiseerides on skeptilised teooriate vaidete suhtes mittevaadeldavate objektide kohta soome kirjandus on soome keeles kirjutatud ilukirjandus laiemas tahenduses holmab soome kirjandus ka soomerootslaste rootsikeelset kirjandust ja soome saamide saamikeelset kirjandust santa cruzi provints on argentina provints riigi aarmises lounaosas lounapatagoonias kiilukujuline provints piirneb pohjas chubuti provintsiga idas atlandi ookeaniga laanes tsiiliga ning lounas tsiili ja magalhaesi vainaga provintsi halduskeskus on rio gallegos pindalalt on ta buenos airese provintsi jarel teisel kohal provints ulatub pohjast lounasse umbes 800 kilomeetrit ja idast laande 350 kilomeetrit santa cruzi provints on koige horedamalt asustatud provints argentinas rahvaarv on umbes 180 000 ja pindala on 243 943 km2 nii et uhele ruutkilomeetrile tuleb alla uhe inimese santa cruzi provints on olnud poliitiline ja majanduslik aaremaa santa cruzi provintsist on parit endine argentina president nestor kirchner santa cruzi uks suuremaid vaatamisvaarsusi on perito moreno liustik kliima on kulm aasta keskmine ohutemperatuur on 9 oc keskmine tuule kiirus 24 kmh aasta keskmine sademete hulk on 255 mm provintsis on kolme tuupi piirkondi sallivus ehk tolerantsus on inimese voi uhiskonna voimelisus taluda tunnustada voija usaldada harjumusparasest erinevaid arvamusi uskumusi hoiakuid tavasid kombeid ideoloogiaid voi kultuure uldse sallivus ei pruugi alati tahendada heakskiitu voi moistmist kuid enamasti sisaldab austust eri kultuurides esineb sallivust erineval moel sallivus teistsuguste kommete tavade jmt suhtes on uldreeglina suurem multikultuursetes uhiskondades suurtes turismipiirkondades jm sageli on probleemiks enamuse tavadest halbivate vahemuste sallimine nt homoseksuaalsete inimeste moslemite vms sallimine aga ka sallivus uhiskonna taieoiguslike gruppide vahel nt vanurite ja noorte loomeinimeste ja arimeeste jne tuntud on idamaade religioonide sallivus teiseusuliste suhtes mis on seal voimaldanud paljude erinevate usundite uksteisesse sulandumist nende osiste liitumist ja omavahelist taiendamist sallivus ei pruugi olla uksnes positiivne nahtus sallivusest kui negatiivsest nahtusest raagitakse naiteks siis kui jutt on uhiskonna sallivast suhtumisest moningatesse korrarikkumistesse ja kuritegudesse sallivuse egiidi all on voimalik nouda mittesekkumist olukordadesse kus rikutakse mone isearaliku usutunnistuse voi kultuuritraditsiooni raames inimeste pohilisi oigusi vastupidit sellele raagitakse naiteks taissallimatuse poliitikast nulltolerants narkootikumide ja vagivalla suhtes uusaja kontekstis raagiti sallivusest eelkoige kui sallivusest reformeeritud usu ja sellega seoses ka uute ideede suhtes sallivuse kusimus tostatus seoses 16 ja 17 sajandi reformatsiooni ja ususodadega ja sallivuse esimeseks teoreetikuks peetakse john lockei kes olevat 1667 aastal koostanud oma kirja sallivuse kohta letter concerning toleration mille ta avaldas alles 1689 aastal sallivuse ja sallimatuse eri vormid uhiskonnas sallivus kui avatud uhiskonna voorus ja ideaal ning globaalne kultuuriline sallivus on saanud keskseks kusimuseks alles 20 sajandil aristotelese vaimus vaadatuna voiks sallivus kui voorus olla kesktee uhelt poolt ukskoiksuse st ulisallivuse ja teiselt poolt julmuse st ulima sallimatuse vahel kristluse monedes vooludes jutlustatakse vajadusest osalt just sallivuse nimel jatta maha oma vana eluviis vana inimene keda rikuvad petlikud soovid eelarvamus vagatsemine ja sallimatus ning vaimulikult uueneda tuleb saada uueks inimeseks kes on loodud jumala nao jargi ning on oige ja toeliselt puha salliv kannatlik ja leebe sallivus kui isikuomadus on tanapaeval uldtunnustatud ideaaliks mille jargimist noutakse mitmekesistes eluvaldkondades nii era kui ametialaselt sallivust peetakse demokraatliku uhiskonna uheks alustalaks laialt on levinud loosungid puua moista aga mitte hukka moista ja erinevuste tunnustamine rikastab meie ilmavaadet jms samas arutletakse sallivuse piiride ule ning rohutatakse et sugugi mitte koike ei tule sallida eriti just riiklikul voi ideoloogilisel tasandil uhiskonnateoreetikud peavad sallivust tanapaeva liberaalse demokraatia peamiseks poliitiliseks vooruseks mida voib vorrelda monarhia voorusega nt ustavus aristokraatia voorusega nt suursugusus oligarhia voorusega nt joukus turannia voorusega nt alluvus jne filosoofias tuntakse sallimatu sallimise paradoksi mis sarnaneb vaga patsifisti paradoksiga kas tuleb sallida uhiskonda mis on sallivuse suhtes sallimatu kas mitte ei aita sallimatu sallimine kaasa sallimatusele ja ei moondu sallimine seega ise sallimatuseks kuna selle tulemuseks on suurem sallimatus kas poleks siis juba oigem ise sallimatuse ule kontrolli hoida kui see delegeerida nendele kes on sallimise suhtes sallimatud vastavalt problemaatilisusele sallivuse moistmisel osutatakse et sallimine on alati osaline voi tinglik ning vajab konkreetse olukorraga tapsustamist puhas sallivus on uhiskonnafilosoofia vaatenurgast enamasti tuhi moiste herbert marcuse eristab progressiivset ja regressiivset sallivust ning vaidab et sallivus on alati suunatud teatud ideaalide taideviimisele ja sisaldab alati sallimatust ideaalide suhtes takistava suhtes st on repressiivne progressiivne sallivus on selline sallivus mis viib uhiskonda ideaalide poole marcuse jargi suurema uhiskondliku vabaduse poole millega ta maaratleb sallivuse just uhiskonnast lahtuvalt ega mitte uksikisikust progressiivsete muutuste sallimine oigustab tema jaoks teatud maaral indiviidi represseerimist sallimatus korrarikkumiste ja pisikuritegude suhtes sai aktuaalseks new yorgi linnapea john lindsay poliitikas 1990 aastate lopul on vaieldav kuidas tuleb moista sallimatust kuritegevuse suhtes kahtlemata leidub tanapaeval olukordi kus karistatakse suutuid samuti on eri aegadel seadused lugenud kuritegelikeks asju mida hiljem on peetud ohutuks oigustatuks voi isegi kohustuslikuks nt mitmesugused poliitilised kuriteod sh kehtiva korra oonestamine argumendina kuritegevuse taieliku mittesallimise vastu kasutatakse kurjategija voimalikku paranemist ja hilisemat kasu uhiskonnale mis omakorda soltub sellest kas kurjategija teeb edaspidi kuritegusid mida tal on voimatu heastada on tahelepanu juhitud ka sellele et oigusriigis otsustab konkreetse kuriteo ja suu kusimuse kohus mitte inimeste salliv voi sallimatu suhtumine mistottu pole kuritegevuse kusimus sallimisega otseselt seotud eestis kerkib sallimise kusimus eelkoige ules seoses muulaste kusimusega kusimuseks on see et mil maaral on voimalik eri tasanditel sallida neid inimesi kes on asunud eestisse elama noukogude okupatsiooni ajal ning moodustanud siin kogukonna mille tavad ja taotlused ei uhti eestlaste omadega sallivuse ule arutletakse eestis ka seoses toojou vaba liikumisega euroopa liidus voortoojou massiline saabumine eesti tooturule voiks tekitada konflikte majanduslikel rassilistel usulistel jm alustel mistottu tunnistatakse et monede inimeste sallivuse piir jookseb just nende kusimuste vahelt saatan ihus le diable au corps on raymond radiguet romaan mis ilmus 1923 pealkirja all coeur vert roheline suda eesti keeles ilmus see margot endjarve tolkes 2001 tallinnas romaani hakkas radiguet kirjutama 1920 aastal carqueirannei kalurikulas touloni lahedal enne raamatu ilmumist luges jean cocteau katkendeid sellest ette jean hugo stuudios palaisroyalis kohal oli teiste seas ka pablo picasso madame de beaumont jai lugemise ajal magama selle romaaniga sai radiguet rikkaks ja kuulsaks romaan jutustab koolipoisi ja noore abielus naise armastuse loo mis on daphnise ja chloe loo tanapaevane versioon autor kasutab autobiograafilist ainest tal oli 19171919 suhe endast vanema noore naise aliceiga kelle abikaasa oli sodurina rindel minategelane 15aastane poiss votab koolist vaba paeva et saata 19aastast naist marthe lacombei kes valmistub pulmadeks ja ostab mooblit esimesel kohtumisel leiavad nad et molemale meeldivad charles baudelairei kurja lilled parast marthei abiellumist laheb tema mees esimese maailmasoja rindele nende armastus algab arglike lahenemiskatsetega lopuks jouab nende meelelisus valja tulideni milles poiss ilmutab julgust nad lahevad pariisi ja hulguvad seal loputult ringi kohe parast relvarahu valjakuulutamist marthe sureb sunnitades poisi last surmas on suurelt jaolt suudi sunnitud kondimine kulma ilmaga sest poiss ei julge hotellituba kusida raamatu ilmumise paeval 10 martsil 1923 avaldas radiguet artikli nouvelles litterairesis mis aga puudutab raamatu saatan ihus kangelassse keda hoolimata sona mina kasutamisest ei tohiks ara segada autoriga siis tema draama on mujal see draama sunnib rohkem oludest kui kangelasest endast siin on naha kuidas sojast tingitud vabadus ja joudeolek kujundavad noort poissi ja tapavad noore naise see vaike armastusromaan ei ole pihtimus ja seda eriti hetkel mil ta koige rohkem naib seda olevat on liiginimlik pahe uskuda ainult selle siirusesse kes end suudistab nii et kuna romaan nouab reljeefsust mida elus harva leidub siis on loomulik et just volts autobiograafia tundub koige ehtsamana kirjastaja bernard grasset saatis ajakirjandusele autori fotosid millest oli naha tema noorus kinos naidati kuidas radiguet kirjutas alla lepingule kirjastusega raamat oli vaga menukas raamat sokeeris paljusid kriitikuid julge hoiaku ja skandaalse minategelase tottu romaan on koitnud mitut noorte lugejate polvkonda noored on end romaani tegelastega samastanud 1952 aastal esitles uks vihane lugeja end abielumehena keda raamatus on petetud 1946 voi 1947 tegi rezissoor claude autantlara romaani jargi filmi le diable au corps stsenaristid olid jean aurenche ja pierre bost operaator michel kelber ja helilooja rene cloerec osataitjad olid film on mustvalge ja kestab 122 minutit naise nimi on parast abiellumist marthe grangier ta tootab soja ajal sojavaehospidalis oena vanemad sunnivad teda abielluma koolipoisi nimi on francois jaubert naine vasib poisi isekusest ja ebakupsusest ning jatab ta sinnapaika ta abiellub ohvitseriga keda ta ei armasta moni aeg hiljem marthe siiski armub francoissse kuigi poiss ei ole muutunud 1986 tegi marco belloccio romaani ainetel filmi il diavolo in corpo selles mangisid maruschka detmers federico pitzalis anita laurenzi ja riccardo de torrebruna filmi kestus on 110 minutit roomas armub uliopilane andrea giuliasse kes on kihlatud endise terroristiga ja kannatab foobiate all suhe pidurdamatu andreaga aitab giulial hirmukujutlustest vabaneda taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha naiteks tartu ulikool luhend tu on vanim ja suurim eestis tegutsev ulikool ainukese ulikoolina baltimaades kuulub tartu ulikool 2 maailma parimate sekka tartu ulikooli asutamisaastaks loetakse aastat 1632 mil tartus avati ametlikult academia gustaviana selle ajalukku jaab mitmeid katkestusi ja erinevaid perioode eestikeelse ulikoolina alustati tood 1919 aastal 19401941 ja 19441989 kandis ulikool nime tartu riiklik ulikool luhend tru 2016 aasta seisuga on tartu ulikoolis 4 valdkonda humanitaarteaduste ja kunstide valdkond sotsiaalteaduste valdkond meditsiiniteaduste valdkond ning loodus ja tappisteaduste valdkond oppekavu on 167 2015 aasta sugisel toimus vastuvott 60 bakalaureuse 72 magistri ja 35 doktorioppekavale ulikool on hinnatud uheks paremaks baltikumis naiteks qs world university rankings hinnangul oli tartu ulikool 2014 aastal maailma ulikoolide seas paremuselt 379 kohal 2015 aastal 400 kohal ning 2016 aastal 347 kohal mis on eesti korgkoolide seas seni korgeim koht tartu ulikooli rektor oli alates 2012 aastast kuni surmani professor volli kalm alates 2017 aastast on ulikooli kantsler meelis luht ulikooli juhtimise struktuur on olnud eri aegadel erinev alates 2012 aastast on ulikooli juhtorganid noukogu ja senat varem olid need valitsus ja noukogu noukogu on ulikooli korgeim otsustuskogu mis vastutab muuhulgas ulikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest sinna kuulub 11 liiget kelle nimetavad ametisse ulikooli senat eesti teaduste akadeemia ja haridus ja teadusminister alates 16 veebruarist 2017 kuuluvad noukokku heidi kakko ruth oltjer vahur kraft eva akesson ants nomper toomas asser juri sepp birute klaaslang richard villems ja tonu lehtsaar ning teaduste akadeemia nimetava liikme osas kestavad labiraakimised eelmise koosseisu liikmed olid toomas asser toivo maimets peeter saari juri sepp paul varul kaja tael toomas kiho kersti kaljulaid vahur kraft aku sorainen ja kari olavi raivio senat on akadeemiline otsustuskogu mis vastutab oppe ja teadus ning arendustegevus eest sinna kuuluvad rektor ja kuni 21 liiget nende seas on ulikooli tootajate valitud neli esindajat igast valdkonnast humaniora medicina realia et naturalia socalia ning uliopilasesinduse valitud uliopilaste esindajad 1 juulil 2012 asus tartu ulikooli rektori ametikohale rakendusgeoloogia professor volli kalm kes valiti tagasi teiseks 5aastaseks ametiajaks 2017 aastal rektoraadis on ka oppeprorektor anneli saro teadusprorektor kristjan vassil ja arendusprorektor erik puura ulikooli kantsler on meelis luht eri valdkondade dekaanid on margit sutrop margus lember raul eamets ja peeter burk samuti kuuluvad ulikooli struktuuri eesti geenivaramu tartu ulikooli raamatukogu tartu ulikooli muuseum tartu ulikooli loodusmuuseum koos botaanikaaiaga tartu ulikooli teaduskool jt osakonnad ning asutused 2016 aastal joustunud reformist millega koondati erinevaid struktuuriuksusi nelja valdkonna alla andis ulikool teada 2014 aastal otsus kinnitati vaatamata teaduskondade avalikule protestile mida ajakirjanduses vedasid eest eelkoige oigus ja usuteaduskond otsuse aluseks toodi administratiivsed pohjendused mis ei pidavat mojutama oppe ja teadustood tartu ulikooli turi kolledz suleti 2011 aastal traditsiooniliselt liigitatakse tartu ulikooli ajalugu jargmiselt tegelikult on selline periodiseering lihtsustatud 1918 aastal tegutses saksa okupatsiooni all luhikest aega saksakeelne landesuniversitat dorpat ja 19401944 eesti omavalitsuse tartu ulikool aastast 2003 kuulub tartu ulikool tartu ulikoolil on kahepoolsed koostookokkulepped ligi 70 eri ulikooliga 2010 aastal asetas hispaania rahvuslik uurimisnoukogu src maailma ulikoolide paremusjarjestuses tartu ulikooli 187 kohale 12 000 maailma korgkooli seas tartu ulikool qs ulikoolide edetabelis idaeuroopa ja keskaasia ulikoolide seas moskva riikliku ulikooli ja novosibirski riikliku ulikooli jarel kolmandal kohal tartu ulikoolil on hinnanguliselt umbes 70 000 vilistlast 2016 aasta jaanuarikuust kasutab tartu ulikooli vilistlasvorgustikku utalumni thomas mann 6 juuni 1875 lubeck 12 august 1955 kilchberg zurichi lahedal oli saksa kirjanik thomas mann sundis lubeckis jouka kaupmehe ja senaatori thomas johann heinrich manni perekonnas tema ema julia da silva bruhns oli brasiilia paritolu parast isa surma 1891 aastal kolis perekond elama munchenisse aastal 1905 abiellus joukast juudi perest parit katia pringsheimiga 1883 1980 neil oli kuus last aastal 1933 lahkus ta saksamaalt ning jatkas sveitsis ja usas elades voitlust inimsuse ja kultuurivaartuste eest elu viimastel aastatel elas ta sveitsis thomas mann kujutab nii inimese hingeelu kui ka sotsiaalset keskkonda erakordse tapsusega ning suhtub ainesse tihti irooniliselt thomas manni esikteos oli novellikogu vaike harra friedemann 1898 ta sai tuntuks esikromaaniga buddenbrookid uhe perekonna langus 1901 mis jalgib uhe suurkaupmeeste suguvosa mandumist nelja polvkonna valtel romaani aluseks on tema perekonnalugu thomas mann palvis 1929 aastal nobeli kirjandusauhinna aastal 1942 valiti ta ameerika filosoofiaseltsi liikmeks thomas mann sai 1949 aastal goethe auhinna kirjanik heinrich mann oli thomas manni vanem vend ka thomas manni poeg klaus mann oli kirjanik kelle tuntuim teos on mefisto romaani ainetel on ungari rezissooril istvan szabol 1981 aastal valminud samanimeline film teater on mitmetahenduslik sona teatrietendus sunnib naitekirjaniku naitlejate lavastaja ja kujundaja teatrikunstniku koostoos neil on rohkesti abilisi valgustajad helitehnikud ratsepad riieturid jumestajad ehk grimeerijad ja lavatoolised naitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades naiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mange millega paluti jumalailt head saaki manguonn pidi tooma onne ka tegelikku ellu aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest naitekunst eri rahvail on see isesugune teater kui meelelahutusasutus tekkis vanakreekas etendused toimusid amfiteatris on teada et 534 ekr korraldati esimene tragoodiate voistlus etendati ka komoodiaid kreeklasi jaljendasid roomlased ka nemad hakkasid etendama naidendeid sealhulgas palju kreeka omi roomas etendati areenil ka veriseid vaatemange trikke loomadega jms millest on hiljem arenenud tsirkus keskajal paikset ja pusivat teatrit polnud esinesid randnaitlejad miimid ja zongloorid 10 sajandil hakkas katoliku kirik korraldama puhade ajal kirikus voi kiriku ees valjakul piibliainelisi vaatemange 13 sajandil osales piiblit seletavais voi usuimesid kujutavais musteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond neile hiigeletendustele kus mangiti korraga mitmel soorjalt pustitatud laval kogunes terve linn etendati ka moraliteesid mangulisi lugusid pahede ja vooruste voitlusest kunstide uldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit joudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus sellest ajast parineb euroopas tavaparaseks jaanud nn karplava ramekoomiline laadateater commedia dellarte mangis pohiliselt valjas randnaitlejad kellest igauks kehastas uht kindlat tuupi improviseerisid motlesid teksti valja etenduse jooksul inglise teater puhkes oitsele william shakespearei eluajal prantslast molierei peetakse tanini uheks saravaimaks komoodiate autoriks hispaania naitekirjanduse tipp on lope de vega ja pedro calderon de la barca looming prantsusmaal kujunesid loplikult klassitsismile omased aja koha ja tegevuse uhtsuse reeglid pierre corneille ja jean racinei loomingus 18 sajandil valgustusaja suurimad naitekirjanikud olid denis diderot voltaire ja gotthold ephraim lessing friedrich schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse ta mojutas ka romantikuid johann wolfgang von goethe 19 sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund victor hugo alfred de musset jt 19 sajandi lopus seadis naturalism eesmargiks argise toetruuduse perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning uhiskonnakriitilise realismiga tousid esile henrik ibsen august strindberg ja gerhart hauptmann psuhholoogilise realismi suurmeister teatris oli anton tsehhov maurice maeterlinck oli sumbolismi meister isiksuse ja hulga konflikti kasitlesid parast i maailmasoda ekspressionistid georg kaiser ja ernst toller poliitilise teatri lipukandja bertolt brecht arendas eepilise teatri teooria parast ii maailmasoda olid mojukad eksistentsialism jeanpaul sartre ja absurditeater samuel beckett ja eugene ionesco lydia koidula saaremaa onupojaga 1870 aastal vanemuise seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vahenoudlikuma maitsega kui baltisaksa teater piirdudes kulakomoodiate ja romantiliste melodraamadega ehkki molemad vahendasid piiratult ja varjatult ka uhiskondlikke hoiakuid toeliselt ullatav on aga kiirus millega linnade eestlastest alamrahvas ja talupojad selle neile seni voora kunstiliigi nuud omaks votsid 1880 aastail kattis maad linnu ja kulasid juba ule saja mangupaiga nagu laulu ja pasunakoorid olid naiteringidki peaasjalikult rahvusliku liikumise vormiks ja uuetuubilise seltskondliku suhtlemise kooliks mis aga sugugi ei valistanud ka puhast mangulusti kogu selle asjaarmastajaliku arengujargu valtel oli juhtiv teater tartu vanemuine mis august wiera kae all kujunes juba poolkutseliseks teatriks kunstiliselt asetus selle korgaeg 1880 aastatesse kui katsetati ka maailmaklassikaga hiljem jai wiera oma jantide ja laulumangudega kiiresti esile tousva harituma kihi noudmistest eemale tragoodia ehk kurbmang on traagilise lopplahendusega traagilisel konfliktil pohinev naidend uks dramaatika zanre teised on komoodia ja draama tragoodia moiste voeti esimesena kasutusele vanakreekas sona ise tahendab kreeka keeles sokulaulu tragos sokk ja ode laul ja seetottu on oletatud et varasemad naitemangud voisid olla seotud sokuohvri toomisega voi siis soku kui autasuga esimese koha voitnud koorile millel varasemates naitemangudes oli juhtiv osa pole valistatud ka voimalus et kreeklased votsid sona ule mingilt teiselt rahvalt ja hiljem seletasid seda oma keelest lahtudes rahvaetumoloogia aristoteles sidus tragoodia tekke eeslaulja eraldumisega diturambe laulvast koorist esialgselt oli dituramb ulistuslaul veinijumal dionysose auks tragoodiaetendused kreekas kuulusidki koigepealt kevadpidustuste suurte dionuusiate kavva ja hiljem said tavaparasteks muudelgi pidustustel algul seisnesid etendused koori ja uhe naitleja dialoogis hiljem lisandus teine ja kolmaski naitleja kuid koor sailitas siiski keskse osa roomas piirdusid teatrietendused naitekirjanike puuetest hoolimata peamiselt rahva naerutamise ja lobustamisega ega kasitlenud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kolbelisi probleeme et sellised naitemangud haritumat ja noudlikumat publikut ei rahuldanud hakkas osa autoreid kirjutama naidendeid ainult lugemiseks aastal 1635 loodi prantsuse akadeemia eesmargiga koostada prantsuse kirjakeele sonaraamat ja normeerida prantsuse keel akadeemikud sekkusid pidevalt teatriellu jalgides et see koigiti vastaks riigi huvidele eriti rangeiks muudeti reegleid nn korges zanris tragoodias ei peetud lubatavaks vahimatki korvalekaldumist kolme uhtsuse noudest tragoodia vois olla ainult varssteos vaatusi pidi olema 5 valitseva varsivormina kujunes valja aleksandriin mille riimipaare draamas nimetati heroilisteks kupleedeks tragoodialaval ei olnud lubatud madalad seigad fuusiline vagivald labaste valjendite kasutamine tegelased pidid olema suursugused juba paritolult sest oldi veendunud et tragoodiale sobivaid ulevaid tundeid ei saa edasi anda lihtlabane kodanlane voi plebei klassitsistlik maitse taunis igasugust eba ja uleloomulikkust kolme uhtsuse reeglite kehtestamine tulemuseks oli paratamatult naidendi vahene liikuvus seiklustele pole klassitsistlikus tragoodias ulepea kohta ega aega kuna kogu sundmustik pidi mahtuma tegelaste konesse kasvas monoloogide osa tegelaste pikad arutlused motisklused ja sisekoned aitasid kaasa analuutilise ja psuhholoogilise suuna arengule klassitsistlikus teatris uleloomulikkuse ja liiga keerulise sumboolika valtimine lahendas klassitsistlikku teatrit moneti ka draama realistlikule arengusuunale klassikaline eesti tragoodia on august kitzbergi libahunt naidendi alguses visandab autor tegevuspaiga miljoo must ja nogine rehetare hiline talveohtu oues torm ja huntide ulgumine talupere on otsekui tardunud halvaendelisse ootusse midagi tavatut on sundimas tallinn on linn pohjaeesti rannikul tallinna lahe aares tallinn on eesti vabariigi pealinn ja harju maakonna halduskeskus tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154 aastat kui sitsiilia kuningriigi kuninga roger ii oukondlane araablane muhammad alidrisi joonistas maailmakaardile soome lahe aares asetseva asula qlwry voi flwry mida on loetud ka kui kaleveru voi qaleweny linnustatud toompea klindisaare harjanpaa lahistel paiknevat muistsete eestlaste kula peetakse tanapaeva tallinna algseks asulaks ja sadamakohaks linna enda ajalooline nimi on keskajast peale olnud saksaparane reval veneparaselt revel mis on tuletatud muinasmaakonna ravala nimest teadaolevalt mainiti esmakordselt revalit linnana koos oma kodanikkonnaga ladina keeles civitas revaliensis 1238 aastal lubecki linnaoigused palvis linn 15 mail 1248 eesti vabariigi loomisel 1918 aastal voeti kasutusele vastse riigi pealinna jaoks eestindatud nimi tallinna see kohandati 1933 aastal ainuuksi nimetavas kaandes tallinnaks ulejaanud eesti kohanimed on omastavas kaandes on arvatud et tanane nimekuju tahendas algselt taanilinna voi talilinna sonast talvine tallinn holmab 1593 km2 suuruse maaala mis jaguneb kaheksaks linnaosaks mis jaotuvad 84 asumiks linna halduspiiridesse kuuluvad ka ulemiste ja harku jarv ning aegna saar 1 veebruari 2018 seisuga oli tallinnas 449 160 registreeritud elanikku ehk iga kolmas eesti elanik on registreeritud tallinlaseks linna elanikkonna enamuse moodustavad eestlased 2009 aasta valjakaevamiste kaigus vabaduse valjakul leiti kiviaegse asustuse jalgi mille vanuseks hinnati esialgu 45005500 aastat mainitud on veel voimalikke kuttide laagrikohti harjapea joe kivisilla eeslinn praegune tornimae ja liivalaia tanava kandis praegu valitseb arvamus et eestlased ravalased rajasid toompeale tollal kandis see toenaoliselt harjapea nime vaikese linnuse arvatavasti 10 sajandi lopul voi 11 sajandil selle umber oli aga raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga toompeal paiknes alates 11 sajandi keskpaigast linnus toompeal asuva soome saatkonna remondi ajal avastati 8 sajandist parit ehitiste jaanused oleviste kiriku kohal skandinaavia kaubahoov kirikuga sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga 1154 aastal joonistas sitsiilia kuningriigi kuninga roger ii oukondlane araablane alidrisi maailmakaardile linna qlwry voi flwry mida on loetud ka kaleweny mida tallinnaks peetakse tallinn holmab 1593 km2 suuruse maaala linna halduspiiridesse kuuluvad ulemiste ja harku jarv ning aegna saar linna korgeim punkt on paaskula prugimael 666 m ule merepinna tallinna linnasudameks on tallinna vanalinn mis koosneb korgendikul asuvast toompeast ja alllinnast vanalinna umbritseb keskaegse tallinna linnamuuri kaitserajatised ja mooda kunagist esplanaadi kulgev haljasvoond tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes valja 1355 aastal kesklinnast laane pool asuvad kalamaja pelgulinna lillekula ja tondi asum neist kaugemal paljassaare paljassaare poolsaarel ja kopli kopli poolsaarel harku jarvest lounas vaikeoismae ja mustamae mis asuvad kunagistel kadaka kula maadel idakaares paikneb tallinna suurim park kadriorg mille kohal asuva paekalda kohal asuvad ulemiste ja lasnamae kaugemal kirdes pirita joe orus asuvad kose ja pirita viimsi poolsaarel lopeb linn merivalja ja mahe aedlinnaga edelas laialdasel liivikualal paikneb nomme aedlinn kus eristatakse rahumaed mannikut hiiut kivimaed paaskula liivat ja muid paikkondi 1960 aastatel alustati elamupiirkondade arendamist mustjoe tondi ja mustamae piirkonnas 1971 aasta generaalplaani alusel aga 1970 aastatel vaikeoismael ja 1980 aastatel lasnamael 3 jaanuaril 2010 moodeti tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit millega pustitati pealinna uus ilmarekord seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks tallinnas olnud 59 sentimeetrit mis moodeti 18 martsil 1968 2009 aastal tegutses tallinnas 78 uldhariduskooli kokku 39 306 opilasega oppeaastal 20142015 tegutseb tallinna haridusameti haldusalas 61 uldhariduskooli sealhulgas 45 gumnaasiumi neist 28 eesti 12 vene ja 5 eestivene oppekeelega samas tegutseb 130 lasteaeda neist 83 eesti 28 vene ja 19 eestivene oppekeelega tallinnas tegutsevad tallinna ulikool tallinna tehnikaulikool eesti kunstiakadeemia eesti muusika ja teatriakadeemia ning sisekaitseakadeemia tallinna asumite loend ja tanavate loend tallinna linna taitevvoimu juht on tallinna linnapea kelleks on alates 2017 aasta novembrist taavi aas linnapea juhib linnavalitsust tallinna kui kohaliku omavalitsusuksuse esinduskogu on tallinna linnavolikogu mis alates 2009 aastast on 79liikmeline tallinn jaguneb kaheksaks haldusuksuseks ehk linnaosaks mille juhtimiseks on moodustatud linnaosavalitsused oluline on tootminetoostus tootlevas toostuses oli 2010 aastal tallinnas tegevuses 326 ettevotet kus tootas 24 766 inimest ja toodangu vaartuseks oli 1639 miljardit eurot 2564 miljardit krooni 2011 aasta eesti rahvaloenduse andmetel oli tallinnas 392 331 pusielanikku statistikaameti andmetel seisuga 1 jaanuar 2013 on tallinna elanike arv 406 359 1 aprilli 2016 seisuga oli tallinnas 440 597 registreeritud elanikku parast pohjasoda oli tallinnas vaid paar tuhat elanikku mille pohjustas tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia elanike arv suurenes jargmiselt 1820 aastal oli see 13 000 1881 aastal 45 900 1897 aastal 58 800 ja suurenes margatavalt esimese maailmasojaga seoses alanud sojatoostuse kiire arenguga linnas 1917 aastal oli linnaelanikke ligi 160 000 1930 aastatel oli linnas 140 000 elanikku 1940 liideti tallinnaga nomme oli 19261940 eraldi linn 1962 alustati mustamae 1973 vaikeoismae ja 1978 lasnamae linnaosa ehitamist ajavahemikul 19441988 toimunud eesti voimalustega ebaproportsionaalse toostuse arendamisega ning toojou suunamisega nsv liidust asustati tallinna uuselamurajoonidesse mustamae vaikeoismae lasnamae elama hulgaliselt peamiselt nsv liidust parit immigrante tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti ulatudes 1988 aasta alguseks koos tollal tallinna haldusalasse kuulunud maardu ja sauega ule 500 000 piiri eestlaste osatahtsus langes samaks ajaks 47 protsendini taasiseseisvumise jarel on tallinnast lahkunud kumneid tuhandeid mitteeestlasi ning seetottu on suurenenud ka eestlaste osatahtsus tallinna rahvastikus 54 protsendini tallinna elanike arv oli 2000 aasta rahvaloenduse andmetel 400 378 nendest eestlasi 215 114 537 venelasi 146 208 365 muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 97 statistikaameti arvestuse jargi olid 1 jaanuaril 2012 tallinna elanikest 556 eestlased 362 venelased 34 ukrainlased ja 48 teistest rahvustest rahvastikuregistri arvestuse jargi olid 1 jaanuaril 2013 tallinna elanikest 528 eestlased 383 venelased 35 ukrainlased ja 54 teistest rahvustest 505 raakis emakeelena eesti keelt 463 vene keelt ja 12 ukraina keelt rahvastikuregistri andmetel oli 2 jaanuaril 2013 tallinna elanikest eesti kodanikke 773 maaratlemata kodakondsusega isikuid 106 venemaa kodanikke 85 ukraina kodanikke 08 soome kodanikke 06 lati kodanikke 03 valgevene kodanikke 02 leedu kodanikke 02 saksamaa kodanikke 02 teiste riikide kodanikke 13 tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine tallinna aarelinnadesse ja harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse seetottu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks tallinnas muutumas pirita ja nomme tallinna edukaimad jalgpalliklubid on fc flora fc levadia ja jk nomme kalju korvpalli meistriliigas mangivad korvpalliklubid bc kalevcramo ttu kk ja tallinna kalev tallinna spordiehitistest on tuntumad a le coq arena saku suurhall kadrioru staadion kalevi keskstaadion kalevi spordihall ja tondiraba jaahall 1980 aastal toimus tallinnas moskva olumpiamangude purjeregatt jaanuaris 2010 toimusid tallinnas euroopa meistrivoistlused iluuisutamises tallinna sumbolid on vapp tais suur ja vaikevapp linnalipp ja logo mitteametlikud sumbolid on ka vana toomas kilukarbi siluett linda kuju koorti metskits estonia teater ja kolm ode tallinna kaitsepuhak on puha victor vana rooma sodur marseillest ristiusu marter kes hukati keiser maximianuse kasul linn tahistab kahte tahtpaeva 15 mail on tallinna linna paev ja 22 detsembril on tallinna vapipaev tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimalestiste poolest tallinna vanalinn on kantud unesco maailmaparandi nimistusse vanimad ehitusmalestised on 13 sajandi alguses toompeale pustitatud linnus ja toomkirik linnuse peatorn on pikk hermann tallinna alllinna umbritsev keskaegne linnamuur on pohjaeuroopa uks paremini sailinuid 235 km pikkusest muurist on alles 185 km 46 varava ja muuritornist 27 keskaegse tallinna oitsenguajast 15 sajandist parineb alllinna gooti stiilis hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tanavavork sailinud on enamik kirikuid sealhulgas suurejoonelised niguliste ja oleviste kirik mida on kull vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada varemetena on sailinud linna suurimad kirikud puha katariina kloostri kirik ja pirita kloostri kirik enamvahem ehedalt on sailinud puha vaimu kirik raekoda raeapteek suurgildi hoone ning kaupmeeste ja kasitooliste elamuid alles on ka vahem mojukate gildide hooned kanuti gildi hoone ja oleviste gildi hoone mis on kull oluliselt umber ehitatud ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on sailinud kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vahemal voi rohkemal maaral umber ehitatud alates 1780 aastatest varskendati paljude keskaegsete hoonete valjanagemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist kuberneriloss toompeal kuni modernismini vanalinnas on isegi moned vaga ehedad postmodernismi naited lillepood vaikekarja tanavas ja endine raekook dunkri tanavas tallinna sadamad tallinna uhistranspordiliinid trollibussiliiklus tallinnas tallinna ringtee tallinn on eesti peamine transpordisolm siin asub lennart meri tallinna lennujaam tallinna reisisadam ja balti jaam tallinnast saavad alguse tallinnanarva maantee tallinnatartuvoruluhamaa maantee tallinnaparnuikla maantee linnalahirongide ja muud rongiliinid uhistranspordiliinidest toimivad tallinnas uhtses piletisusteemis bussi trolli ja trammiliinid lisaks tootavad liinitaksoliinid ja linnalahirongid alates 1 jaanuarist 2013 on linnas koigile linnaelanikele tasuta uhistransport tants on kunstiliik milles tundeid elamusi ja suhtumist valjendatakse liigutuste ja poosidega ka selle kunstiliigi teos tantsu saatmiseks moeldud muusika on tantsumuusika tants on vanimaid kunstiliike see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde praeguseni on tantsul tihe seos rutmimuusika laulu pantomiimi ja teatrikunstiga vanimad tantsud matkivad tegelikkust tooliigutusi loomi ja muud seesugust algul esitas tantsu selle looja alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad euroopa varaseim tantsukunst on teada vanakreekast kus see kaasnes jumalakultusega naiteks apolloni pidustustega keskajal kirik polgas tantsu kuid ei suutnud selle arengut pidurdada oitsele puhkes rahvatants 15 sajandil tekkis rahvatantsu korvale seltskonnatants see oli algul korgseltskonna harrastus arenes 19 sajandil rahvalikumaks kadrill polka valss ja on 20 sajandil uldrahvalikuks muutudes jatnud rahvatantsu varju praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks klassikaline tants kujunes 1617 sajandil 19 ja 20 sajandi vahetuses sundinud vabavormilisem plastika on mojutanud ka klassikalist balletti tantsitakse uksi paaris voi hulgakesi eristatakse rahvatantsu seltskonna ehk peotantsu ja lavatantsu euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks karaktertantsuks ehk lavaliseks rahvatantsuks plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks peotantsust on valjakujunenud kindlatele reeglitele vastav voistlustants voisteldakse standardtantsude aeglane valss fokstrott tango jne ja ladinaameerika tantsude kategoorias samba rumba dzaiv jne kategoorias eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks naiteks tantsuansambli leigarid repertuaar ja folklooril pohinevaks autoritantsuks naiteks tantsuansambli soprus repertuaar tartu lounaeesti keeles tarto on rahvaarvult eesti teine linn haldusliku tartu linna keskasula lounaeesti suurim keskus ja tartu maakonna halduskeskus tartu on tuntud kui eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus tartus asuvad eesti ainus klassikaline ulikool 1632 aastal asutatud tartu ulikool ning eesti vanim tanini tegutsev teater vanemuine tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030 labi aegade on tartu kandnud nimesid tarbatu dorpat dorpt dorpt derpt jurjev jts tartu vanalinn on muinsuskaitseala tahtsamatest riigiasutustest tegutsevad tartus riigikohus haridus ja teadusministeerium tartu vangla ravimiamet ja pollumajanduse registrite ja informatsiooni amet pria tartu raekoja platsil paikneb linna keskpunkt selle tahise koordinaadid on varaseim teadaolev tartu nimi parineb vene leetopissidest kus seda kutsuti jurjeviks esimest korda mainitakse seda seoses 1030 aasta sundmustega mil kiievivene suurvurst jaroslav tark rajas toomemaele jurjevi linnuse kohale voidi anda nimi vursti ristinime georgi juri jargi 13 sajandi alguses kirjutatud henriku liivimaa kroonika kutsub tartu linnust tarbata tharbata tharbete ja darbete sellest nimest parinevad ka praegune kirjakeelne tartu lounaeestikeelne tarto latikeelne terbata saksakeelne dorpat ning viimase venekeelne variant 13 sajandi nimekuju paritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti friedrich david lenz pakkus 1803 aastal valja et see seondub tatarlastega teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga kuramaaliivi keeles tuntud sona tarabos voi taraab tahendusega sarapuu tartu nime on arvatud tulenevat ka skandinaavia jumala thori voi muutilise eestlaste jumala taara nimest viimasest hupoteesist lahtudes on tartu nime algse variandina nahtud naiteks kuju taarpaato kus paato oleks tuletis sonast paas ja taarpaato tahendaks kohta kus on taara ohvrikivi samas eestis keelendit paato ei tunta teise variandina on oletatud lahtesonana taarpadu ehk taara padu kus padu markis madalat niisket ragastikku vosapadrikut siiski pole kindel kas taaraks kutsutud jumalus uldse on piirkonna rahvaste mutoloogias eksisteerinud veel on lauri kettunen nime alusena valja pakkunud tegusonu tarvastama tarvama tarbama torvama torbama naiteks torvatu tarvatu tartu paul alvre ja tema seisukohta toetava andres tvauri arvates on tartu oma nime saanud urgveise ehk tarva jargi alvre eeldab et sona tarvas vois kaanduda nii tarvastarva nagu naiteks samuti henriku kroonikas mainitud tarwanpe ehk tarvanpaa puhul kui tarvastarba nagu naiteks varvasvarba nime algkuju oli sel juhul tarbata alvre peab ootusparaseks selle sonatuve tugevat astet enne sufiksit ta nagu varvasvarbata hiljem on tema oletuse kohaselt sisekao tulemusena teise silbi a ara jaanud seda arengujarku peegeldavad saksa vene ja latikeelsed nimekujud ja toimunud assimilatsioon bt tt ning nime hakatud haaldama tarttu tvauri juhib tahelepanu asjaolule et laanemeresoome keelealal on loomanimede sh tarva nime kasutamine vaga levinud eestis naiteks tarvanpaa tarvastu tarvasjogi tarva ka mitmetel teistel 13 sajandi linnustel olid loomanimed lisaks tarvanpaale veel otepaa ja varbola nime tarbatum kasutati kuni 16 sajandi 1 pooleni tartu markimiseks ladinakeelsetes urikutes ja kroonikates linna luuriline huudnimi on emajoe ateena tartu tekkis kohas kus pohjalouna suunas minevad teed uletasid olulise veetee emajoe hiljemalt umbes 700 aastal ehitati toomemaele linnus tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030 aasta paiku kui kiievi suurvurst jaroslav tark vanavene letopisside andmetel rundas tsuude voitis nad ning rajas jurjevi linnuse nimi jurjev tuleneb jaroslav targa ristinimest juri kiievi suurvurstiriigi voimu alla kuuludes kasvas tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks parast linnuse vallutamist ja mahapoletamist sossolite poolt 1061 aastal kiievi voimuperiood loppes linnus ise ehitati ules aga asulat enam mitte 13 sajandi alguses liivimaa ristisoja ajal laks riia piiskopi ja moogavendade ordu voimu alla otsustavaks sundmuseks sai tartu muinaslinnuse vallutamine 1224 aastal mida on peetud ka muistse vabadusvoitluse lopuks mandrieestis mahapoletatud linnuse asemele pustitati kivist piiskopilinnus praeguse tahetorni kohal ning tartust sai jargnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262 linn kuulus vanaliivimaa rikkamate linnade hulka mis elatus venemaa ja laaneeuroopa vahelisest kaubandusest siin asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut tartu esimene oitseaeg loppes liivi sojaga 15581582 kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana moskva tsaaririigile vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal tartu kohta nime jurjev ehk liivimaajurjev seejarel 15831625 poolale vaheajaga 16011603 mil linn kuulus rootsile 1625 aastal laks linn jallegi rootsi kuningriigile sagedased sojad purustasid enamuse endisest hiilgusest lisaks kuuditati 1571 kogu saksa soost elanikkond venemaale rootsi alluvuses alustas linnas 1632 aastal tegevust ulikool academia gustaviana mis tegutses tartus kuni 1699 aastani linna lahedale ropka moisa asutati bengt gottfried forseliuse eestvottel kooliopetajaid ettevalmistav opetajate seminar 1699 aastal koliti ulikool soja jalust parnusse kus see tegutses 1710 aastani seda perioodi tuntakse tanapaeval academia gustavocarolina nime all pohjasoja kaigus langes linn jalle vene vagede katte rootslaste tagasipoordumist kartes kuuditati 1708 aastal linnakodanikud ning poletati linn taielikult maha maa oli sojast kurnatud ja vaene peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud 1775 havis 23 linnast jargneva ulesehitustoo kaigus kinkis keisrinna katariina ii tartule kivisilla 1802 aastal avati tartus aleksander i kasul jallegi ulikool mis tegutseb tanaseni 19 sajandi esimesel poolel oli tartu ulikool koige suurem ulikool kogu vene riigis linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus ja kultuurikeskuseks sajandi teisel poolel oli siin oluline rahvusliku liikumise keskus anti valja ajalehte postimees tegutsesid eesti kirjameeste selts eesti uliopilaste selts ja opetatud eesti selts ning vanemuine tartu sai raudteeuhenduse 1876 aastal 1893 aastal muudeti venestamise kaigus linna nimi ametlikult jurjeviks saksa transkriptsioonis jurjew valtimaks vene nime kasutati eesti ja saksa keeles nimesid taaralinn embachathen embachstadt musenstadt am embachufer jne esimene maailmasoda ja vabadussoda moodusid tartus suuremate purustusteta 2 veebruaril 1920 solmiti tartus eesti vabariigi ja noukogude venemaa vahel tartu rahu ja 14 oktoobril 1920 soome ja noukogude venemaa vahel sodadevahelisel ajal laienes linn kiiresti muuhulgas rajati tahtvere linnaosa raadi moisa rajati eesti rahva muuseum linnas tegutsesid ulikool eesti teaduste akadeemia ja pallase korgem kunstikool teises maailmasojas sai tartu rangalt kannatada havisid 23 elamispinnast kivisild eesti rahva muuseumi ja vanemuise hooned jpm noukogude okupatsiooni ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks 1960 aastatel algas hoogne elamuehitus annelinnas 1960 aastal valmis kaarsild ja 1980 aastal sopruse sild mis uhendab annelinna karlovaga rajati ulikooli uus fuusikahoone ning raamatukogu linnas paiknenud suure sojavaelennuvalja tottu oli tartu kinnine linn valismaalasi tartusse ei lubatud tartu katseremonditehases valmistati veoauto gaz raamile eestis laialt levinud leivaautosid ja kolhoosibusse viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne noukogude aja loppu eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides scania kontserni all liinibusside tootmist esimese suurema partii tellis tallinna autobussikoondise as lisaks tallinnale valmistati suurem kogus ka tartusse ning vaiksemad kogused kohtlajarvele narva ja parnusse viimasena valmistati tartus scania linnalahiliinibusse scania omniline mis eestis soidavad ringi go busi ja atko liinide all 2007 aasta sugisest tehas likvideeriti ja tootmine lopetati 1980 aastate lopust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sojas purustatud kesklinna uuesti tais ehitama taastati sojast saadik varemeis seisnud jaani kirik riiklikest institutsioonidest toodi tartusse riigikohus ja 2002 aastal ka haridus ja teadusministeerium rajatud on mitmeid kaubanduskeskuseid lounakeskus tartu kaubamaja tasku kvartal jt oluliselt on edasi arenenud maarjamoisa seahulgas on tartu ulikooli kliinikum laiendanud oma meditsiinilinnakut ja tartu ulikool valja ehitanud oma maarjamoisa tehnoloogialinnakut 20122015 ehitati esimesed kaks loiku tartu idaringteest 2016 aastal avati raadil eesti rahva muuseumi uus hoone linna ametlike sumbolite seas on tartu lipp tartu vapp tartu logo ja tunnuslause ning viimati 2014 aastal kinnitatud tartu joelipp ametlikke sumboleid kasutatakse vastavalt iga sumboli kohta kinnitatud kasutuskorrale naiteks heisatakse tartu lipp linna ametiasutustele logo kasutatakse linna urituste reklaamides ja meenetel joelippu tarvitatakse peamiselt tartut kodusadamaks pidavatel laevadel emajoel ja peipsil mitteametlikeks sumboliteks voib pidada tuntumaid vaatamisvaarsusi nagu tartu raekoda kivisild kaarsild ja tartu toomkirik tuntud tartlasi voi ka valjamoeldud olevusi nagu tartu vaim tartu linn asub suuremajoe molemal kaldal ainsas kohas selle joe aares kus urgoru neemikud ulatuvad joe lahedale ja kalmistu paljandil paljandub devoni liivakivi kesklinnas asub looduslik korgendik toomemagi mille umber on kujunenud alates linna loomisest tartu linnasuda joeoru nolvad valja arvatud on tartu umbruse maastik pigem tasane kunklikud lounaeesti maastikud jaavad louna poole linna korgeim osa asub ringteeriia ristmiku lahedal kus korgus ulatub ca 80 meetrini ule merepinna ajaloolise kesklinna umber paiknevad vanemad linnaosad kunagised eeslinnad mis kujunesid joe ja kaubateede aarde kaugemale jaavad 20 sajandil arenenud nooremad linnaosad tartu ilme kujundab suuresti emajogi mis jagab linna kaheks joe paremkaldal asuvad kesklinnast ulesvoolu supilinn allavoolu karlova ja ropka toostusrajoon ules urgoru nolvadele tahtvere vaksali ropka ning edasi 19 sajandil linnast valja ehitatud raudtee tagused linnaosad veeriku maarjamoisa tammelinn ranilinn ja variku vasakkaldal on joe aares ulejoe annelinn ja ihaste orunolvadel raadikruusamae ja jaamamoisa moningal maaral on linna arengut piki joge piiranud soised luhad kuid nuudseks on tartu laienenud igas suunas kunagiste moisate aladele mis on andnud ka nimed mitmele linnaosale linna keskelt poolitava emajoe tottu on tartu jaoks ulimalt tahtsad sillad algselt oli neid ainult uks ning suur osa liiklusest toimus parvedega 2014 aastaks on sildade arv emajoel kasvanud kuueni neist kaks on jalakaijate sillad allavoolu lugedes kroonuaia sild vabadussild kaarsild jalakaijatele voidu sild turusild jalakaijatele ja sopruse sild 2015 aastal lisandus ihaste sild mis uhendab annelinna ja ropka linnaosad joe paremkallas supilinn veeriku karlova jne moodustab tartu linna territooriumist umbes 56 219244 hektarit ja vasakkallas ulejoe annelinn jne umbes 44 170444 hektarit linnas on peale emajoe teisigi veekogusid raadi jarv jaamamoisa oja vanemuise tiik tamme gumnaasiumi tiik supilinna tiik anne kanal botaanikaaia tiik peetrituru tiik jt tiigid ohtralt on vaikseid tiike ihastes praeguseks kadunud on meltsi tiik ja koolujogi kuna tartu kesklinn on saanud sodades suuri purustusi asub taastamata jaanud kvartalites arvukalt parke seda peetakse suures osas teise maailmasoja jargse linnaarhitekti arnold matteuse teeneks kes tahtis hoida vabu alasid tulevase vaarisarhitektuuri tarbeks mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel noukogude arhitektuuri tais ehitada parkide rohkust on peetud nii tartu plussiks kui ka miinuseks kunagise linnapea roman muguri suust on kaibele lainud tartu linnapea vordlemine metsavahiga et joekaldaid palistavate puude tottu voib tartu kesklinnast teha fotosid kus maju peaaegu ei paistagi on kasutatud ka etteheitena ent ehkki juba 1990 aastatest on ajakirjanduses korduvalt voetud sona kesklinna parkide taisehitamise poolt eelkoige puudutab see keskparki pirogovi platsi ja endisel holmi saarel asuvat parki ei ole tanini tartu parke ulatuslikult likvideeritud vanemate parkide hulka kuulub toomemagi kuhu kujundas romantilise pargi 19 sajandi alguses tartu ulikooli arhitekt johann wilhelm krause samas naeb maepealne praeguseks valja hoopis teistsugune kui krause aegadel puud on suureks kasvanud ning varju jaanud alustaimestik on kidur seegi on tekitanud vaidlusi mil maaral ja kuidas peaks parki uuendama tartu elanike arv uletas 100 000 piiri 1977 aastal ning on selle lahedal pusinud tanaseni 1989 aastal elas tartus 113 420 inimest aastal 2000 oli elanike arv 101 169 2005 aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000 kuigi loomulik iive linnas on positiivne statistikaameti andmetel oli 1 jaanuaril 2007 tartu rahvaarv 101 965 rahvastikuregistri andmeil oli 1 augustil 2007 tartu linna oma elukohana registreerinud 101 250 inimest neist 80 olid eestlased 16 venelased ja 4 teiste rahvuste esindajad 2008 aasta 14 veebruari seisuga oli tartus 98 701 registreeritud elanikku 1 jaanuaril 2012 oli tartus 95 074 registreeritud elanikku 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli tartus 31 detsembri seisuga 97 600 alalist elanikku neist 44 274 naised ja 53 326 mehed eestlasi oli 79 700 ehk 817 2013 aasta 31 detsembri seisuga elas tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest neist 54 419 naist ja 43 428 meest tartu elanikest 9699 olid vanuses 06 aastat 11 884 vanuses 718 aastat 59 353 vanuses 1964 aastat ja 16 911 vahemalt 65aastased linna asustustihedus oli 2511 inkm tartu omavalitsusorganid on tartu linnavolikogu kui esinduskogu ja tartu linnavalitsus kui volikogu moodustatud taitevorgan tartu linna valitsemise uldpohimotted valitsemisalaga seotud moisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud tartu linna pohimaaruses alates 1998 aastast on tartus voimul olnud reformierakond kuhu on kuulunud ka koik linnapead kesk ja varauusajal juhtis tartut raad linnapea institutsioon loodi 18 sajandi lopul esimeseks linnapeaks sai georg friedrich von kymmel 17871788 17971876 oli raad taastatud seejarel oli esimene linnapea carl victor kupffer 1877 esimene eestlasest tartu linnapea oli heinrich luht 1917 ja esimene eesti vabariigi aegne tartu linnapea jaan kriisa noukogude ajal taitsid linnapea funktsiooni tartu linna toorahva saadikute noukogu taitevkomitee esimehed alates 1978 aastast tartu linna rahvasaadikute noukogu taitevkomitee esimehed kes tegelikult aga ei olnud soltumatud omavalitsusjuhid vaid allusid ekp tartu linnakomiteele eesti taasiseseisvumise jarel sai esimeseks tartu linnapeaks 21 novembril 1991 ants veetousme tartul ei ole halduslikke linnaosi erinevalt tallinnast vanima asustusega on kesklinn ulejoe ja supilinn nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on annelinn allolev tabel voimaldab sorteerimist nii et linnaosasid saab jarjestada nii elanike arvu kui ka pindala jargi andmed parinevad 2001 ja 2006 aastast 2012 aasta rahvastikuandmed parinevad rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga tahtis majandusharu on toostus enam kui 20 tootajaga tartu tootleva toostuse ettevotete ule toodangu muuk oli 2011 aastal umbes 400 miljonit eurot traditsiooniliselt on tahtsaim toiduaine ja joogitoostus osa toodangust umbes 13 suurimad ettevotted on a le coq jookide muuk 76 miljonit eurot veski tartu mill konservitehas salvest ning endine pere leivatehas metalli masina ja aparaaditoostuse osa toodangust on ligi 13 suurim on aparaaditehas hanza mechanics muugituluga 49 miljonit eurot puidutoostuse osa toodangust on ca 19 ning peaaegu sama osakaal toodangu muugist on trukitoostusel suuremad ettevotted on kodumaja tehased ning trukikoda kroonpress 2013 aasta lopu seisuga olid tartu kumme suurimat tooandjat ettevotluses jargmised ou playtech 487 tootajat kodumaja as 459 as hanza mechanics tartu 420 maxima eesti ou 335 tulundusuhistu tartu tarbijate kooperatiiv 311 as g4s lounaeesti 310 as a le coq 304 rimi eesti food as 286 as palmako 279 ja as kroonpress 262 paljud tartu hotellid asuvad tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on arhitektuursed vaatamisvaarsused tartu linna 2015 aasta eelarve kogumaht oli 139 434 869 eurot linna pohitegevuse tulude eelarve oli 1122 miljonit eurot mida oli 29 miljonit eurot ehk 3 enam kui 2014 aasta eelarve taitmine uksikisiku tulumaks moodustas pohitegevuse tuludest 53 ehk 597 miljonit eurot kasv 2014 aasta taitmisega vorreldes 4 toetusi oli eelarves 334 miljonit eurot 2 enamjaolt riigieelarvest tasandus ja toetusfondist hariduskuludeks pohitegevuse kulude eelarve oli 1062 miljonit eurot 67 miljonit eurot ehk 7 enam kui 2014 aasta eelarve taitmine 56 pohitegevuse kuludest ehk 592 miljonit eurot oli planeeritud hariduskuludeks sellest omakorda 70 koolieelsete lasteasutuste ning pohihariduse eelarves majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot 2 millest 79 miljonit eurot kulus uhistranspordile bussiveoteenuse ost asilt sebe sotsiaalkaitsele 97 miljonit eurot 11 ning kultuurile 92 miljonit eurot 3 keskkonnakaitse kulud olid 48 miljonit eurot 12 sellest valdav osa 33 miljonit eurot tanavapuhastusele personalikulud moodustasid 512 miljonit eurot 6 majandamiskulud 40 miljonit eurot 0 ning toetused 143 miljonit eurot 10 2015 aasta lopuks nagi eelarve ette laenukohustusi 551 miljonit eurot mis moodustaks 49 linna pohitegevuse tuludest kohaliku omavalitsuse uksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on lubatud kuni 60 alates 2013 aastast on tartu linnas kasutusel kaasav eelarvemenetlus 1 tollasest linna investeeringueelarvest 140 000 eurot eraldatakse linlastele avaliku ideevoistluse ja haaletuse raames otsustamiseks tartu oli eestis esimene omavalitsus kus kaasav eelarve kasutusele voeti tartu on eesti meditsiini suda eestis koolitatakse arste vaid tartu ulikooli arstiteaduskonnas tulevaste arstide praktikabaasiks on tartu ulikooli kliinikum ja selle allasutused muid tervishoiutootajaid naiteks odesid ammaemandaid ja radioloogiatehnikuid valmistab ette tartu tervishoiu korgkool seetottu on tartu tervishoid mitme teise piirkonnaga vorreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga tervishoiualast tood tartus korraldab tartu linnavalitsuse koosseisu kuuluv tervishoiuosakond 2013 aasta alguse seisuga holmab see umbes 40 linnas tegutsevat apteeki 5 veterinaarapteeki umbes 35 perearstikeskust firma voi fuusilisest isikust ettevotjana umbes 40 hambaarsti voi hambaravikliinikut koolitervishoidu terviseedendust jpm sotsiaalhoolekannet korraldab tartu linnavalitsuse koosseisu kuuluv sotsiaalabi osakond selle alla kuulub laste eakate ja puudega inimeste hoolekanne abi toimetulekuraskustega elanikele valtimatu sotsiaalabi abi tootutele mitmesugused projektid ning toetused samuti 2013 aasta alguse seisuga 6 lastele ja 8 taiskasvanutele moeldud hoolekandeasutuse too paevakeskused varjupaigad hoolde turva ja lastekodud tartus on mitmekesine kultuurielu linnas tegutseb mitu teatrit ja kino arvukalt muuseume ja kontserdipaiku mitmed koorid ja ansamblid kultuuriasutused ja organisatsioonid hulk kultuuritegevust on koondunud korgkoolide umber naiteks on tartu ulikoolil oma kammerkoor ja koolist on valja kasvanud uliopilasteater tartus toimub arvukalt kultuuri muusika ja kirjandusfestivale tantsu ja laulupidusid linna kultuurielu koordineerib tartu linnavalitsuse koosseisu kuuluv kultuuriosakond enamik tartu muuseume on linna allasutused linnale kuulub ka oskar lutsu nimeline tartu linna keskraamatukogu koos filiaalidega tartu kuulub alates 2015 aastast teaduskultuurilinnade vorgustikku ja unesco kirjanduslinnade vorgustikku teatritest vanim suurim ja tuntuim on 1870 aastal loodud vanemuine mis tegutseb juba pikka aega kolmezanriteatrina draama ooper ja ballett suveetendustest on valja kasvanud emajoe suveteater tartu ulikooli juures tegutsenud naiteringide traditsioonist kalev kudu juhitud tartu uliopilasteater uks tartu nooremaid kuid korgelt hinnatud teatreid on avangardistlik tartu uus teater mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik ivar pollu kammerlikus sadamateatris toimuvad vaiksemad monikord monoetendused tahelepanu on palvinud ka uru noorteteater tartus tegutseb ule 20 muuseumi nende seas on nii riiklikke linna haldusalasse kuuluvaid kui ka korgkoolide ja eraettevotete muuseume tuntumateks voib pidada eesti rahva muuseumi eesti kirjandusmuuseumi eesti spordimuuseumi tartu kunstimuuseumi tartu linnamuuseumi ning tartu ulikooli muuseume tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka tartu ulikooli botaanikaaed ning ahhaa teaduskeskus eesti kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina eesti spordimuuseum on riiklik muuseum tartu linnale kuulub kaks muuseumi tartu manguasjamuuseum ja tartu linnamuuseum linna alluvuses olevaist muuseumitest on moned tegelikult tartu linnamuuseumi filiaalid 19 sajandi tartu linnakodaniku muuseum laulupeomuuseum oskar lutsu majamuuseum ja kgb kongide muuseum eramuuseumitest teatakse enim tartu olletehase muuseumi ja eesti trukimuuseumi uusi muuseumihooneid pole tartus pikemat aega rajatud ning paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes naiteks tartu ulikooli muuseum tegutseb ajaloolises tartu toomkirikus ja tartu tahetornis toomemael ning tartu ulikooli peahoones tartu ulikooli loodusmuuseum vanemuise 46 hoones linnamuuseum pistohlkorsi majas ulejoel kunstimuuseum barclay de tolly majas raeplatsil manguasjamuuseum mitmes vanas lutsu tanava hoones oskar lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning kgb kongide muuseum noukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides 2016 aastal avati raadil eesti rahva muuseumi uus hoone mille ettevalmistustood ja ehitus kaisid aastaid tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati tanapaeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes vanim neist on noukogude ajal ehitatud ekraan riiamael suurim lounakeskuses tegutsev apollo kino vanemaid kultuurivaartuslikke filme naitab tartu elektriteater suure osa tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele puhendatud malestusmargid tuntumate seas neist on barclay de tolly monument kesklinnas barclay platsil gustav ii adolfi monument tartu ulikooli peahoone taga kuningaplatsil kristjan jaak petersoni monument toomemael jaan tonissoni monument tonissoni platsil hugo treffneri monument ulejoe pargis eduard tubina monument vanemuise teatri uue maja ees ning oscar wildei ja eduard vilde skulptuur vallikraavi ja ulikooli tanava nurgal uheks tartu sumboliks tartu vabadussoja malestussamba kalevipoja korval emajoe paremkaldal on kujunenud ka purskkaevuskulptuur suudlevad tudengid raekoja platsil nimetamata ei saa jatta ka emajoe vasakpoolsel kaldal asetsevat mare mikofi skulptuurigruppi 100 000 tartlase sunni tahistamiseks ja sama autori maanaisi tartu kunstimuuseumi naitusemaja ees raekoja platsil noukogude ideoloogiat kandnud monumentidest palvis enim tahelepanu kahtlemata eesti pollumajanduse akadeemia peahoone nuudse kaitsevae uhendatud oppeasutuste hoone ette pustitatud lenini malestussammas esimene istuva lenini kuju paigaldati sinna juba 1949 aastal kuid selle dolomiidist osa ei pidanud ilmastikule vastu 1952 aastal asendati see eesti skulptorite garibaldi pommeri ferdi sannamehe ja august vommi seisva leniniga see oli esimene eestlaste pustitatud lenini monument ning pusis oma kohal 1990 aastani mil kaitseliidu aktivistid eesotsas harri hennuga selle omaalgatuslikult maha votsid tanaseni on alles enn kippeli noorsoojutustuse meelis ainetel loodud eestlase meelise ja latgale vursti vjatsko kuju kassitoomel mis pidi sumboliseerima eestlaste ja venelaste soprust ning raadi moisa parki rajatud malestusmark noukogude vabastajatele tartu sodade ja tulekahjuderohke ajalugu on jatnud tugeva jalje linna arhitektuuri kuigi keskajal oli tartu peamiselt kivist linn parineb sellest ajast tollasel kujul vaid uksainus ehitis umbes 1314 sajandil ehitatud tartu jaani kirik mis on oma terrakotaskulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne teisest keskaegsest kirikust 15 sajandil toomemaele pustitatud ja tartu piiskopkonna keskuseks olnud toomkirikust on sailinud suurejoonelised varemed molemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist ulejaanud keskaegsest linnast on alles vaid tuhiseid muurifragmente hilisemate hoonete sees 1784 aastal rajati rostockist parit linna ehitusmeistri johann heinrich bartholomaus walter kavandi kohaselt tartu raekoda mis on sailinud tanaseni ja tartu kivisild mis havis teises maailmasojas praegune tartu kesklinn on valdavalt klassitsistlik see ehitati 19 sajandi esimesel poolel mil linn taastati parast 1775 aasta hiigeltulekahjut ehitustegevust hoogustas ulikooli taasavamine 1802 aastal endise maarja kiriku kohale ehitati aastatel 18031809 ulikooli peahoone ning aja jooksul jaatmaaks muutunud toomemaele pustitati oppehooneid ja rajati park oppehoonete ansambli autor on ulikooli arhitekt johann wilhelm krause markimisvaarne on veel 18 sajandil ehitatud osalt barokne osalt varaklassitsistlik raekoda arhitekt johann heinrich bartholomaus walter sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku uldilmega linnaansambel millele polnud vastet kogu baltikumis paraku havis kaks kolmandikku taastatud linnast teises maailmasojas taas kesklinna umber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid supilinn karlova ja ulejoe ehkki 20 sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 13korruselisi puitpitside ja kohati ka juugendelementidega hooneid moodsamatega asendada hinnatakse tartu puitasumeid tanapaeval miljoovaartuslikena puumajade rohkus on teeninud tartule ansambli jaaaar kunagise laulu jargi huudnime vaike puust linn agulitest kaugemal tahtveres ja tammelinnas arenesid 20 sajandi i poolel eramajade rajoonid funktsionalistliku arhitektuuri naitena on huvipakkuv kuulsa soome arhitekti ja disaineri alvar aalto 1932 aastal loodud villa tammekann noukogude ajal ehitati kesklinna umbrusse hrustsovkasid peamiseks paneelelamute rajooniks kujunes annelinn kus valmis kaks mikrorajooni kauaaegne tartu linnaarhitekt arnold matteus sailitas sojapurustustest jaanud tuhemikke sudalinnas rohealadena et hoida kohti tulevase vaartuslikuma arhitektuuri tarbeks toostusettevotted koondusid ropka toostusrajooni uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis voib mainida tigutorni tartu kaubamaja uut hoonet emajoe arikeskust ehk rahvasuus plaskut ja sellega uhendatud tasku keskust ehk taskut ning hotelli ja konverentsikeskust dorpatit linna kujutamine kunstis hakkas levima parast tartu ulikooli tegevuse taastamist mis toi kaasa pohjasojas pohjalikult laastatud ja 1775 aasta tulekahjus taas havinud linna ulesehitamise nii ilmusid ulikooli taasavamise 20 aastapaevaks august philipp klara akvatintatehnikas album 25 aastapaevaks akvatintasari august matthias hagenilt ja 35 aastapaevaks sari woldemar friedrich krugeri litograafiateoseid toomemae vaadetega 19 sajandist on tuntud ka georg friedrich schlateri litograafiateosed milles ta kujutas tartu paljusid tuntud paikasid 1857 aastal omandas schlateri litotookoja louis hoflinger kes jatkas linnavaadete valjaandmist naiteks koostoos eduard ivansoniga andis ta 1860 aastal valja albumi tartu ja selle umbruse 20 vaatega album von dorpat und umgebungen 1875 aastal muus ta tookoja omakorda edasi heinrich laakmannile kui 1803 aastal avatud tartu ulikooli joonistuskool kujunes uheks esimeseks kunstihariduse keskuseks baltimaades siis 1919 aastal asutatud kunstiuhingu pallas kunstikoolist sai 1924 aastal eesti esimene korgem kunstioppeasutus uhtekokku lopetas aastatel 19241940 pallase 79 noort kunstnikku kes jaadvustasid oma toodes palju tartut noukogude okupatsiooni alguses 1940 aasta augustis likvideeriti korgem kunstikool pallas ja asutati konrad mae nimeline riigi korgem kunstikool mis nimetati 1944 aasta novembris tartu riiklikuks kunstiinstituudiks 1951 aastal likvideeriti ka see ja kogu korgem kunstiope koondati tallinna tartus alustas tood tartu kujutava kunsti kool keskerioppeasutusena vahenes tartu tahtsus kunstikeskusena ja sealtpeale on palju vahemaks jaanud ka tartu kujutamist kujutavas kunstis 21 sajandil on tartu silma paistnud tanavakunsti poolest ja linna on nimetatud eesti tanavakunsti pealinnaks need teosed on aga juba moeldud pigem umbruskonna kaunistamiseks voi poliitilise sonumi edastamiseks tartu kasitlused ilukirjanduses on kokku koondatud veebiportaali tartu ilukirjanduses tartu uhistranspordiliinid valdav osa tartu liiklusest on autoliiklus seda kasutatakse nii inimeste transpordil kui ka kaubaveoks oluline transpordisolm on tartu bussijaam roobastranspordi tahtsus on tagasihoidlik see piirdub maapealse rongiliiklusega lisaks tartu raudteejaamale asuvad linna piires ka aardla raudteepeatus ja kirsi raudteepeatus raudtee on oluline peamiselt linnavalise liikluse seisukohalt mitte linnasiseseks liikumiseks noukogude ajal oli tartu toostusele tahtis ka sadamaraudtee mille kaudu liikusid kaubad ja kutus kuni tartu sadamani emajoel trammi ja trolliliiklus tartus puudub kuigi valja on pakutud kava trammiliini rajamiseks 2011 aasta seisuga oli tartus 467 tanavat uldpikkusega 336 km neil liikles 36 444 soiduautot neist eraomanduses 27 160 5445 veoautot 360 autobussi ja 1414 mootorratast inimkannatanutega liiklusonnetusi oli aasta valtel 118 neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest linnas oli 25 bussiliini kogupikkusega 491 km ja 276 bussipeatust 25 liinil soitis igapaevaselt 51 bussi ning alates 2011 aasta algusest opereerib tartu linnaliine as sebe kuigi emajogi on kogu pikkuses laevatatav kasutatakse emajoge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks kesklinnas asuvat tartu sadamat kasutavad uksnes reisilaevad tuntumad neist on pegasus vanemuine ja jommu arvukate mootorpaatide jt veesoidukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja slippi 2014 aastal avati karlova sadam kus on ka bensiinijaam veesoidukitele joeliiklust tartus aktiivselt ei reguleerita kuid politsei on kasutanud vajadusel mootorpaate tartu on eesti lennundusajaloo seisukohast oluline linn 1912 aastal tegi vene lendur sergei utotskin kahepinnalisel farmantuupi lennumasinal eesti esimese mootorlennuki lennu raadi moisa valjade kohal johannes paasukese filmikaadreid utotskini lennust peetakse uhtlasi eesti filmikunsti alguseks hiljem baseerus tartus raadil 2 uksik lennuvaedivisjon saksa okupatsioonivaed rajasid raadile esimese betoneeritud lennuraja teise noukogude okupatsiooni ajal sai raadi sojavaelennuvaljast strateegiliste kaugpommitajate lennuvali ning tartust sai valismaalastele suletud linn samas tartu lahedal ulenurme vallas tegutseb eesti lennuakadeemia ja kastre vallas eesti lennundusmuuseum ulenurme vallas asub ka 1946 aastal avatud tartu lennujaam kuna tartu linna piiridesse jaab lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte siis on tartus oma looduskaitse kontseptsioon mis on esitletud dokumendis tartu agenda 21 seal on valja toodud ka tartus looduskaitset noudvate objektide loetelud objektide seas on nii looduslikke vaatamisvaarsusi looduskooslusi taimi linde loomi eri aegadel on tartus kaitse alla voetud 44 loodusobjekti 2 parki 3 alleed 1 paljand 1 koobastik 1 selektsiooniaed 1 haruldaste taimede kaitseala rohkesti puid ja puuderuhmi aja jooksul on moned neist havinud eri taime ja loomaliike on tartus ja selle lahikonnas kaitse all 26 moningaid kaitstavaid loodusobjekte tartu linna territooriumile ulatuvad linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on tartu ulikoolrock tuntuim jalgpalliklubi on jk tammeka tartus tegutseb ameerika jalgpalli klubi tartu titans uks tartu tuntumaid spordiorganisatsioone on tartu ulikooli akadeemiline spordiklubi tartus asuvad veekeskus aura keskus ja siseruumidega tamme staadion linna spordielu korraldab sihtasutus tartu sport jooksuvoistlustest on linnas peetud tartu sugisjookse mis on kandnud ka nime tartu linnamaraton rattavoistlustest toimuvad tartu rattamaraton ja tour of estonia tartu grand prix eesti suurim ja tuntuim suusamaraton tartu maraton kannab kull tartu nime aga selle voistlusrada ei ole juba mitu kumnendit tartut labinud 2001 aastast toimub tartus igaaastane rahvusvaheline voimlemisturniir miss valentine mida korraldab voimlemisklubi janika 2017 aastal toimuvad tartus orienteerumise maailmameistrivoistlused varem on tartul olnud soprussidemed ka leninakaniga armeenias nuudne gjumri 2006 aastast korraldab tartu sopruslinnade rahvuskookide paevi tartu partnerlinnad on aigina kreeka peterburi venemaa siena itaalia ningbo hiina rahvavabariik ja gaziantep turgi 2013 aastal asusid tartus uheksa riigi konsulaaresindused costa rica leedu moldova peruu rootsi soome tsiili ungari ja venemaa siin on loetletud ajaloolasi sealhulgas arheolooge eesti ajaloolased on ka eesti ajaloolaste loendis tirana on albaania pealinn ja suurim linn ning tirana ringkonna ja tirana maakonna keskus asetseb ishmi joe aares viljaka tasandiku lopus tiranat umbritsevad maed asub geograafiliselt albaania keskel aadria meri jaab 27 km laane poole linna tegelik elanike arv arvatakse olevat 650 000 1998 siis oli seal 420 000 ametlikult registreeritud elanikku nuud raagitakse juba 700 000 voi koguni 1 000 000 elanikust pealinnaks saades 1920 oli tirana vaike kohake kuid on nuud oma tahtsuselt moodunud endistest suurematest keskustest shkoderist durresest ja korcest elanike arv oli 1910 aastal 12 000 1930 aastal 30 000 ning 1945 aastal hoolimata vahepealsetest okupatsioonidest ja sojast 60 000 1950 aastatel tirana toostus kasvas kiiresti ning 1960 aastal oli elanike arv juba 137 000 1989 oli elanike arv 238 057 1990 aastatel on elanike arv plahvatuslikult kasvanud muuhulgas selleparast et pohjaalbaaniast on parema elu lootuses palju rahvast pealinna kokku voolanud kliima on suvel kuum ja kuiv talvel jahe ja vihmane tirana asub viljakal tasandikul kus kasvatatakse mitmesuguseid pollumajandussaadusi teiste linnadega uhendavad teda maanteed ja raudteed tiranas on ka rinase rahvusvaheline lennujaam mis kannab ema teresa nime tirana on 40 km kaugusel albaania tahtsaimast sadamalinnast durresest millega tal on raudtee ja maanteeuhendus tiranal on podgorica ja belgradi kaudu uhendus budapestiga avati uuesti 2003 kuid reisijatevedu puudub raudteeuhendus on ka laciga alates 1920 aastatest on tirana joudsasti kasvanud ning on rajatud palju toostusettevotteid 1951 valmisid soojus ja hudroelektrijaam laheduses kaevandatakse pruunsutt tirana on albaania suurim toostuskeskus tekstiili toiduainete ehitusmaterjali tsemendivabrik puidu jalatsi ravimi klaasi portselani masina traktorite remont metalli farmaatsia kosmeetika ja varvitoostus tiranas on 7 korgkooli sealhulgas tirana ulikool asutatud 1957 polutehniline ulikool kunstide akadeemia pollumajandusulikool sojavaeakadeemia ja siseministeeriumi instituut peale selle on linnas albaania teaduste instituut kontserdisaal rahvusteater ooperi ja balletiteater ning teised teatrid muuseume ja folkloorinstituut tirana puuab arendada turismi kuid seda on takistanud regiooni ebastabiilsus elanikkonna enamiku moodustavad moslemid sulejman pasha ehk ethem bey moseed hakkas 1789 ehitama molla bey ning selle lopetas 1821 voi 1819 tema poeg haxhi ethem bej sulejman pasha pojapojapoeg selle mosee lahedal hiigelsuurel skanderbegi valjakul mis on linna keskus on kellatorn kulla e sahatit mis ehitati 1830 skanderbegi valjakul on ka skanderbegi malestussammas ja riigiasutused sealhulgas parlamendihoone mosee korval on noukogude liidu poolt ehitatud kultuuripalee laheduses on ka tirana ulikooli hoone 1957 aastast vanalinnas mis jaab skanderbegi valjakust ida ja pohja poole on madalad vanad hooned kitsad tanavad ja palju moseesid ning kortse linnapilt on osalt idamaine osalt annavad tooni sodadevahelise aja itaalia stiilis ehitised uuslinnaosa on nuudisaegse planeeringuga 2001 sai valmis tirana suurim kirik katoliiklik pauluse katedraal tirana rajas 17 sajandi alguses turgi kindral suleyman pasha barkinzade suleyman pasa burgjini butsantsi kindluse kohale andes linnale 1614 nimeks teheran tahistades oma voitu teheranis ta olevat lasknud koigepealt ehitada mosee pagaritookoja ja turgi sauna et inimesi linna elama meelitada suleyman pasha on ka tiranasse maetud kaubanduskeskusena mis asus teede ja karavaniteede ristumiskohas tirana aegamooda kasvas ning valiti albaania pealinnaks 1920 lushnje kongressi poolt jaanuaris 1920 ametisse seatud ajutise valitsuse poolt see oli kompromiss pohja ja lounaalbaania vahel kuningas zog i ajal palgati linna umberplaneerimiseks itaalia arhitekte 19391943 ehitati itaalia stiilis elamukvartalid itaalia ja saksa okupatsiooni ajal oli tirana vastupanuliikumise keskus linn vabastati saksa okupatsioonist 17 novembril 1944 samal aastal seati tiranas ametisse enver hoxha valitsus 11 jaanuaril 1946 kuulutati valja rahvavabariik rahvavabariigi ajal julgustasid noukogude ja hiljem hiina nouandjad linna laienemist 1980 aastate lopus ja 1990 aastate alguses oli tirana kommunistliku reziimi kokkuvarisemiseni viinud vagivaldsete demonstratsioonide tulipunktiks kommunistliku reziimi kokkuvarisemist margistas sumboolselt enver hoxha tohutu kuju umbertoukamine veebruaris 1991 linnas puutakse arendada turismi kuid seda takistab regiooni poliitiline ebastabiilsus linn maadleb ulerahvastusest tulenevate probleemidega prugimajandus veevargi puudulikkus elektrinappus infrastruktuur on vananenud ehitamine on kiiresti kasvanud vaidetavalt on paljud uued hooned ehitatud pestud rahaga linnapea edi rama puudis linna valjanagemist parandada puhastades lana kaldapealsed ja varvides vanad ehitised ule tiranas asub qemal stafa staadion thales mileetosest thales ho milesios 624 ekr 546 ekr oli sokrateseeelne vanakreeka motleja ja uks seitsmest targast teda peetakse esimeseks filosoofiks uldse ja ka esimeseks teadlaseks tema arvamuse jargi oli urgalgeks ehk algaineks arche vesi mis on koige algus ja koige olemus thales puudis esimesena seletada fuusilist maailma ja selle nahtusi ratsionaalselt mitte mutoloogiliselt votmata appi jumalaid thales elas mileetose linnas joonias toenaoliselt oppis ta noore mehena egiptuses peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mutoloogia astronoomia ja matemaatikaga just tutvus voora kultuuriga vois panna teda distantseeruma mutoloogiast thalesel oli sugav moju hilisematele vanakreeka motlejatele teda peetakse joonia filosoofiakoolkonna rajajaks thales oli ka tuntud astronoom herodotos kirjutas et thales ennustas ette paikesevarjutuse mis leidis aset 28 mail 585 ekr kuningas alyattes ii ajal thalest ei peetud eeskatt filosoofiks 582 ekr arhont damasiase ajal 582581 ekr olevat ta diogenes laertiose i 22 jargi kuulutatud seitsmest targast esimeseks tegelikult arvatavasti delfi oraakli poolt paikesevarjutuse ennustamise eest seitsme targa hulka uldse arvati ta nahtavasti oma poliitilise tegevuse parast see on seda toenaolisem et thalesel oli nahtavasti pistmist apolloni kultusega diogenese vaide pohineb nahtavasti delfi kolmjalalool diog laert i 2733 sest damasiase arhondiaeg langeb kokku puutiamangude taastamisega see et thales paigutati seitsme targa etteotsa ning herodotose i 75 170 ja diogenese i 25 tunnistused toestavad et ta sai kuulsaks oma praktilise arukuse ja riigimehetarkuse poolest thales oli ioonia patrioot ta soovitas tungivalt ioonia polistel uhineda ohu palge ees algul luudia vastu seejarel parsia vastu kuid filosoofi nouandeid ei voetud kuulda herodotos 11 a 4 dkhistoria i 1703 parast ioonia vallutamist kyros ii poolt 5476 ekr andis bias ioonlastele nou umber asuda sardiiniasse ja rajada seal uhtne ioonia riik aga juba enne ioonia havingut oli kasulik ettepanek mille kaheteistkumne ioonia polise probuulide kokkutulekul panioonionil tegi thales mileetoslane kelle perekond tuli algselt foiniikiast ta veenis ioonlasi pidama uhtainust buleuteerioni riiginoukogu istungitekoda ja see buleuteerion pidi olema teoses sest teos on ioonia keskkoht ning et teised uksteist polist peaksid olema endiselt asustatud kuid neid tuleks oiguslikult kasitleda deemidena luudia ja parsia sojas kroisos alustas soda kyrosega 546 ekr moistis thales et parsia on ohtlikum vaenlane kui luudia ning aitas luudiat insenerina herodotos 11 a 6 dkhistoria i 7545 kui aga kroisos joudis halyse joe juurde siis parast seda nagu ma arvan toi ta oma sojavae ule olemasolevate sildade kaudu kuid enamiku kreeklaste teada toi talle sojavae ule thales mileetosest sest raagitakse et kroisos oli noutu kuidas tema sojavagi joest ule saab sest praegusi sildu tol ajal veel ei olnud ja et thales kes oli laagris pani tema heaks joe mis voolas sojavaest vasakul voolama ka paremal ja ta tegi seda jargmisel viisil alustades laagrist ulesjoge kaevas ta sugava kanali mis jooksis laagrikoha selja tagant poolkuukujuliselt labi nii et vesi voolas algsest voolusangist korvale kanalist alla ning suubus parast laagrit tagasi algsesse voolusangi niipea kui jogi jagunes muutus ta molemas osas uletatavaks moned utlevad koguni et vana voolusang jai taiesti kuivaks aga seda ma ei pea voimalikuks kuidas nad siis tagasiteel ule said see teade on kusitav thales olevat ette ennustanud paikesevarjutust mis herodotose jargi historia i 74 leidis aset luudlaste ja meedlaste vahelise soja lopul selles sojas loodi meedlased tagasi herodotos 11 a 5 dkhistoria i 74 soda nende vahel kulges vahelduva eduga kui kuuendal aastal toimus lahing ja juhtus nii et parast voitluse algust muutus paev jarsku ooks seda paeva kadumist oli ioonlastele ette ennustanud thales mileetosest kes oli tahtajaks maaranud sama aasta kui see toimuski see varjutus ajendas luudia kuninga alyattese ja meedia kuninga kyaxarese rahu tegema herodotos i 74 vaikeaasias toenaoliselt nahtav paikesevarjutus toimus 28 mail 585 ekr see on esimene ajalooline sundmus mida saab kuupaevaliselt dateerida herakleitos thalese noorem kaasaegne teab teda vaid astronoomina kes sai kuulsaks paikesevarjutuse ennustamisega tanapaeva teadlased oletavad et thales oli midagi oppinud babuloonia astronoomiast kuid nagu babuloonlased ja egiptlasedki ei moistnud thales mis taevas varjutuste ajal tegelikult toimib thales lihtsalt toetus sellele perioodilisusele mille paikesevarjutustes leidsid akadi sumeri ja egiptuse preestrid uldiselt peetakse kaheldavaks kas thales sai tegelikult varjutust ennustada ta ei saanud seda teha oma matemaatilisastronoomiliste teadmiste alusel kui ta arvas et maa ujub vee peal nagu puutukk isegi kui thales toesti teadis paikesevarjutuse oiget pohjust ei saanud ta oma napi matemaatika abil seda valja arvutada pigem tutvus ta egiptusereisil babuloonia saroseperioodiga 18 aastat 11 paeva ning arvutas uue varjutuse kuupaeva lahtudes egiptuses 18 mail 603 ekr vaadeldud varjutusest probleemiks on see et varjutused ei esine tavaliselt samas kohas seetottu kaheldakse babuloonlaste vastavates teadmistes thalesel pidi ennustusega onne olema tsuklite meetod voimaldas varjutust ennustada kindlas kohas toenaosusega 16 thalese ennustus on igatahes kogu antiigis vaga hasti toendatud theon smyrnast platoni lugemisel kasulikest matemaatilistest teadmistest c 198 14 hiller11 a 17 dk eudemos teatab astronoomia ajaloos et eponides avastas esimesena sodiaagi kalde ja suure aasta tsukli thales aga paikesevarjutuse ja selle et tema periood mis kaib paikeseseisakute juurde ei ole alati vordne filosoofide arvamused 11 a 17a dkii 24 1 thales utles esimesena et paikesevarjutus toimub kui kuu mis on oma loomult maine laheb paikese alt labi mooda pustjoont kusjuures nahtav on see siis kui vaatleja asub peegelduse positsioonis uhel sirgel ketta suhtes paikesevarjutuse oiget seletust peetakse thalese puhul ebausutavaks sest muidu ei oleks tema jarelkaija anaximandros veel kord pustitanud vale teooria siiski on teisigi naiteid kuidas oiget teooriat selle revolutsioonilise iseloomu tottu algul ei tunnistata aristarchos samoselt thales utles et paikesevarjutus on siis kui teda katab kuu jareldades seda selle paeva jargi millal tavaliselt on varjutused seda paeva nimetavad uhed triakaadiks kolmekumnendaks teised neomeeniaks kuu loomiseks thales oli mileetose kodanik examyese ja kleobuline poeg kes parines boiootia kadmeialastest herodotos utleb et thales oli foiniikia paritolu ja hilisemad autorid seletasid seda nii et ta kuulus suursugusesse perekonda mis parines kadmosest ja agenorist oli ka parimus et thales oli foiniiklane kes oli saanud mileetose kodanikuks herodotos oletab foiniikia paritolu toenaoliselt seetottu et thales olevat kasutusele votnud foiniikiast parit uuendusi meresoidus isa nimi ei ole semiitlik vaid viitab pigem kaaria paritolule kaarlased olid joonlaste poolt peaaegu taielikult assimileeritud monumentidel leiame kreeka ja kaaria nimesid vaheldumas samas perekonnas kuna aga nimi thales on muidu tuntud kreeta nimena nahtavasti oli thales puhtalt mileetose paritolu kuigi toenaoliselt kaaria verega segatud apollodoros peab diogenes laertiose jargi i 38 thalese sunniaastaks 35 olumpiaadi 1 aastat 64039 ekr tegelikult siiski alles ol 391 6243 ekr ta lahtub sellest et thalese akme oli ol 48 4 5854 ekr plinius vanema jargi paikesevarjutus ja meedialuudia rahu see ei klapi paris tapselt sest varjutus pidi aset leidma uks aasta varem surmaaasta on ol 583 5465 ekr thales olevat surnud 78aastasena veidi enne luudia pealinna sardeise langemist parslasedte katte egiptuse geomeetria toomine hellasesse omistatakse thalesele proklos kommentaar eukleidesele 65311eudemos geomeetria ajalugu fr 133 wehrli11 a 11 dk nagu foiniiklastel pandi arvude tapsele teadmisele alus tanu kaubandusele ja tehingutele nii ka egiptlastel leiutati geomeetria nimetatud pohjusel kulastanud egiptust toi thales esimest korda selle teaduse hellasesse palju ta avastas ise paljude teiste teadmiste printsiibid aga osutas ta katte neile kes tulid parast teda uht uuris ta uldisel kujul teist meelelisemal on toenaoline et ta toesti kulastas egiptust sest tal oli niiluse uleujutuste teooria herodotos ii 2011 a 16 dk kreeklased kes tahtsid tarkusega silma paista andsid kolm seletust niiluse uleujutustele millest kaks vaarivad vaevalt mainimist esimene kahest kolab et joe uleujutustes on suudi aitioi eteesiatuuled passaattuuled mis ei lase niilusel merre voolata herodotos toob ara kolm seletust faktile et niilus ainukese joena touseb suvel ja langeb talvel kuid ei maini nende autoreid kuid filosoofide arvamused ja paljud hilisemad autorid omistavad esimese seletuse thalesele see on voetud aristotelesele omistatavast raamatust niiluse uleujutusest mida tundsid kreeka kommentaatorid kuid mis on sailinud vaid ladinakeelse kokkuvottena 13 sajandist seal omistatakse esimene herodotose mainitud teooriatest thalesele teine euthymenesele massaliast ja kolmas anaxagorasele need nimed on toenaoliselt voetud hekataioselt ja see teeb toenaoliseks et thales toesti kais egiptuses thalese seletus on vale tegelikult pohjustab niiluse uleujutusi suurvesi lume sulamisest magedes niiluse latete juures ning vihmadest joe ulemjooksul kull aga tekivad sarnastel pohjustel tuuled ei lase joeveel merre voolata neeva uleujutused thalese seletusel on teaduslik iseloom vorreldagu seda seletust egiptuse teooriaga selle jargi toi uleujutused kuidagi chnum jumalik olend kellel oli vaga pikkade sirgete sarvedega jaara kuju plutarchos isisest ja osirisest 10 364 cd egiptlased utlevad et paike ja kuu ei soida ule taeva mitte vankritel vaid laevadel vihjates nende sundimisele niiskusest ja toitumisele niiskusest arvatakse et ka homeros peab vett koikide asjade algeks ja sunnitajaks il xiv 201 nagu thales kes oppis egiptlastelt josephus flavius apioni vastu i 2 14 koik tunnistavad uksmeelselt et esimesed helleni filosoofid kes motisklesid taevastest ja jumalikest asjadest nagu naiteks pherekydes syroselt pythagoras ja thales olid egiptlaste ja kaldealaste opilased ega kirjutanud palju kusjuures neid teoseid peavad hellenid koige muistsemateks ning usuvad vaevaga et nad on toesti nende kirjutatud on ka toendeid et thales tegi geomeetrilisi avastusi proklos vaidab et thales toi hellasesse egiptusest geomeetria proklos kirjutas 5 sajandil pkr kuid ta toetus aristotelese opilase eudemose toodele teadlased on siiski torkunud eudemose teateid usaldamast oeldakse et thales oli esimene kes toestas et diameeter poolitab ringi proklos kommentaar eukleidesele 1571011 me volgneme vanale thalesele paljud avastused ja eriti selle teoreemi sest oeldakse et ta oli esimene kes tegi kindlaks ja vaitis formuleeris et igal vordhaarsel kolmnurgal on alusnurgad vordsed ja nimetas vordseid isas nurki arhailises stiilis sarnasteks homoias proklos kommentaar eukleidesele 250202512 see teoreem toestab et kui kaks sirget loikuvad siis tippnurgad loikepunkti juures on vordsed eudemose jargi avastas selle esimesena thales proklos kommentaar eukleidesele 29914 eudemos geomeetria ajaloos omistab selle teoreemi et kaks kolmnurka mille uks kulg ja kaks nurka on vordsed on vordsed thalesele sest ta utleb et ta pidi seda kasutama protseduuris millega ta olevat maaranud laevade kauguse merel proklos kommentaar eukleidesele 3521418 see et thales mootis laevade kaugust merel nagu ka puramiidi korgust ei tahenda veel et ta pidi nimetatud teoreemi teadma tegemist on aahmesi seqtileidmise protseduuri rakendamisega kuid egiptlased ei kasutanud seda protseduuri niisuguste ulesannete lahendamiseks thalese puhul pidi olema tegemist kas analoogia voi uldise meetodiga see et need teoreemid voivad parineda thaleselt on vahem kaheldav kui paris thalese teoreem diog laert i 24j kuuendaks konkreetseks geomeetriliseks saavutuseks on paljukiidetud puramiidide korguse mootmine thales joonistas ringi sisse taisnurkse kolmnurga babuloonia ja egiptuse preestritele oli see teada kuid hellasele oli see avastuseks pohimotteliselt uus seisnes selles et juba thales hakkas matemaatikat opetama mitte ainult empiirilises vaid ka abstraktses vormis van der waerden arvab et eudemose tunnistustesse tuleb suhtuda taie tosidusega ning et nimelt thales vottis babuloonlaste ja egiptlaste saavutustele tuginedes matemaatikas kasutusele toestused andes sellele teadusele loogilise struktuuri kaupmees thales mileetosest on teadusliku matemaatika tahtsaim eelkaija ta hakkas esimesena harrastama matemaatikat mitte ainult omamoodi toiduretseptide koguna vaid sustemaatiliselt korrastatud teadusena kuigi ta seda arusaama veel taielikult ei realiseerinud pole juhus et kreeklased erinevalt babuloonlastest ja egiptlastest ei tegelnud matemaatikaga enam peamiselt praktilisest vaid ka filosoofilisest huvist egiptuse ja babuloonia matemaatika tegeleb vara jaotamisega paranduste ja maksudega ehitustehniliste arvutustega ja muu maisega lahendusmeetodid ei ole meetodid nad seisnevad uksnes konkreetse ulesande konkreetses lahendamises ei oelda isegi seda et analoogsete ulesannete puhul voib toimida analoogselt muinasida matemaatika oli vaga rikkalik oluline uuendus seisneb selles et thales esimesena formuleeris eeldusi ja vaiteid eelkoige aga selles et ta otsis oma vaidetele toestusi ta puudis rajada matemaatilistele vaidetele vundamenti seejuures tugines ta siiski kaemusele mille parast teda peetakse uksnes matemaatikateaduse eelkaijaks teised uurijad arvavad et thalese toestustel ei saanud olla loogilist iseloomu ning nad pohinesid peamiselt jooniste murdmisel ja uksteise peale asetamisel voimalikud toestusmeetodid olid a mottelise uksteise peale asetamise meetod millest lahtub kongruentsiaksioom eukleidese 7 aksioom mis uksteist katab see on alati vordne b vastuolutoestus mis reeglina omistatakse kull parmenidesele leidub aga varjatud kujul juba lastel homerosel ja koigis keelelistes antiteesides et kreeklased joonistasid oma geomeetrilised kujundid liiva sisse oli neil selge ettekujutus selle geomeetrilise kujundi ideaalsusest mille puhul teoreemid pidid kehtima egiptlased ja babuloonlased ei olnud ideaalseid objekte kunagi tundnud nende jaoks oli ristkulik pold ring ratas voi kaevuaar ilma idealisatsioonita aga ei saanud moeldagi toestusest siin tuli teha otsustav samm on ka arvamus et traditsioonilised jutustused thalese ja pythagorase avastustest on taiesti ebaajaloolised iamblichos sissejuhatus nikomachose aritmeetikasse 108 pist thales defineeris arvu kui uhtede kogumi jargides egiptuse vaadet aga egiptuses ta tegeleski teadustega thales oli tihedalt seotud lahisida kultuuriga hilisem antiiktraditsioon on uksmeelne selles et thales ammutas koik oma esialgsed teaduslikud teadmised babulooniast foiniikiast ja egiptusest iamblichos utleb et oma tarkuse ammutas thales memphise ja diospolise preestritelt aetiose jargi tegeles thales filosoofiaga juba egiptuses ning ta saabus mileetosesse alles vana mehena thales on ioonia esimene matemaatik ja fuusik antiiktraditsioonis esimene astronoom ja matemaatik thalesele omistatakse kalendri kasutuselevotmine ta olevat maaranud aasta pikkuseks 365 paeva ning jaotanud selle 12 30paevaseks kuuks millest viis paeva langesid valja nii nagu oli kombeks egiptuses nahtavasti oli tegemist parapegmaga mis sarnases palju hilisemate mileetosest leitutega parapegma oli vanimat tuupi astronoomiline kalender mis andis mitme aasta jaoks pooripaevad kuu faasid monede tahtede tousu ja loojumise ajad ning ka ilmaennustused thales olevat tahtede jargi oliivisaaki ennustanud thalesele omistatakse muuhulgas foiniiklastel kasutusel olnud vaikese vankri jargi laevajuhtimise leiutamine kiidetakse thalese matemaatika ja astronoomiaalaseid teadmisi mis ta omandas eudemose sonul foiniikias ja egiptuses voibolla kaubareisidel ja toi kreekasse egiptuses reisides tootas thales valja viisi puramiidide korguse mootmiseks kasutades lihtsat protseduuri moota puramiidi varju sel paevaajal kui vari on vordne korgusega kusimusele kui korgeks ta cheopsi puramiidi hindab olevat ta vastanud et ta mitte ei hinda vaid moodab selle ja nimelt jargmiselt ta heitis liiva sisse et oma kehasuurust maapinnal markeerida siis ta seisis jalje jalaotsale ja ootas kuni tema vari on tapselt sama pikk nagu jalg sest selleks hetkeks pidi puramiid olema tapselt sama pikk nagu vari ja viimast sai holpsasti moota kui aga tahetakse teisel paevaajal moota siis tuleb lihtsalt kepp liiva sisse torgata ning arvutada kepi pikkuse suhe varju pikkusesse sama suhe peab kehtima ka puramiidi puhul simplikios kommentaar aristotelese fuusikale 232933 oeldakse et thales oli esimene kes toi looduseuurimise kreeklaste juurde kuigi talle eelnesid paljud teised nagu theophrastos ise moonab uletas ta neid siiski niivord et varjutas koik oma eelkaijad kuid oeldakse et ta ei jatnud endast maha uhtegi kirjutist peale nautilise astronoomia see kirjutis ei ole toenaoliselt ehtne thalesele omistatakse ka paikese aastase liikumise avastamine kinnistahtede foonil pooripaevade aegade maaramine selle moistmine et kuu valgus ei ole kuu enda valgus jne filosoofide arvamused 27 511 a 17b dk thales utles esimesena et kuud valgustab paike see teadmine voib olla parit babulooniast kaldealaste jargi sai kuu oma valguse mardugbelilt kes oli tousnud babuloonia linnajumalast jumalate isandaks taevakehades nagi thales suttinud maad thales jaotas taevasfaari viieks tsooniks ka maavarinat olevat thales julgenud seletada tema arvates ujub maa vee peal nagu laev ta peab ka koikuma nagu laev kui kandevesi hakkab liikuma ja see on siis maavarin seletus on naiivne kuid on siiski vorreldamatult ratsionaalsem kui traditsiooniline kreeka seletus et poseidon toukab oma kolmpiid vastu kaljut thalese teooriad on koik noidusest vabastavad dedemoniseerivad ning just see teeb nad teaduse teerajajateks tahed paike ja kuu koosnevad maast filosoofide arvamused 11 a 17a 131 209 thalese arvates koosnevad tahed maast kuid on seejuures hoogvele aetud thales vaitis et kuu koosneb maast jumalat teotav tees et tahed on tuline maa rajab teed materialistlikule vaatele et tahed peavad olema loomulikul viisil ehitatud looduslikest ainetest kaldealaste jaoks olid ja jaavad tahed alati kehastunud jumalateks anaxagoras sai sellise ratsionaalse tahtedeseletuse eest kaela aseebiaprotsessi aristoteles leiutas taheaineks spetsiaalse kaalutu aitheri thales olevat kusinud oma avastuste teatamise eest mitte raha vaid et nende autorsus omistataks talle platon theaitetos 172c176a 11 a 9 dk vrd diogenes laertios i 34 sokrates vordleb reetorit ja filosoofi 172c theodoros sokrates meil on aega kull sokrates muidugi ja nuud ma naen jarjekordselt kui loomulik see on et inimesed kes on veetnud palju aega filosoofilistes uuringutes paistaksid kohtus koneldes naeruvaarsetena theodoros mida sa silmas pead sokrates kui vorrelda neid kes on noorusest peale kolanud kohtutes ja muudes saarastes kohtades nendega kes on ules kasvanud filosoofilistes otsingutes siis tundub et uhed on kasvatatud orjadeks teised vabadeks meesteks theodoros kuidas nii 172d sokrates nii nagu sa utlesid vabal mehel on alati aega et joudeajal rahus vestelda ta laheb ule uhelt arutluselt teisele nagu meie praegu just joudsime kolmanda arutluseni nagu meiegi jatab ta vana arutluse pooleli et votta kasile uus mis talle rohkem meeldib ega hooli sellest kui pikk voi luhike arutelu voib olla kui ta ainult toeni valja jouab oraator koneleb alati aja peale veekell kiirustab teda tagant ta ei saa raakida pikalt igast asjast millest tahab vaid vastane seisab tema kohal valmis ette lugema paevakorrapunktid millega ta peab piirduma ta on ori kes vaidleb kaasorja parast peremehe ees kes istub kohtumoistjana kindel hagi kaes ja kusimus ei ole kunagi ukskoikne vaid alati on kaalul isiklikud huvid monikord isegi elu nii ta omandab kibeda kavaluse ta oskab meelitada peremeest ja voita tema soosingut kuid meel on tal vaiklane ja kover orjuse oppimine on ta kasvu kangu jatnud ja koolutanud ning roovinud talt vaba vaimu juhtides ta koveratele teedele ahvardades teda kartuste ja ohtudega millele ta ornas eas pole suutnud vastu minna toe ja aususega nonda poordub ta algusest peale valede ja kattemaksu poole ning saab noorukist meheks kovera ja kidurana ning ebamoistlikuna ja lopuks saab temast enda arvates ulimalt arukas mees niipalju oraatorist theodoros kas ma kirjeldan nuud filosoofilist koori kuhu meie kuulume voi sa eelistad tulla tagasi meie arutelu juurde me ei tohi kuritarvitada seda vabadust minna uhe aine juurest teise juurde millest me asja raakisime 173b theodoros ei sokrates kuulame koigepealt sinu kirjeldust nagu sa oigesti utlesid meie ei ole arutluse teenrid vaid arutlus peab seisma ja ootama millal me tahame uht voi teist teemat lopuni arutada me ei ole kohtus kohtuniku silma all ega teatris kus publik voiks kritiseerida meie filosoofilisi jareldusi 173c sokrates kui see on siis sinu soov raakigem filosoofia korufeedest sest mida voib oelda nende kohta kes tegelevad filosoofiaga erilise innuta varasest noorusest peale ei ole nad tundnud teed ei agoraale ega kohtusse ega noukokku ega muule avalikule kogunemisele nad ei ole kunagi kuulnud otsuse ettelugemist ega nainud seadusetahte huvituda poliitiliste klikkide nagelustest kokkusaamisest lounasookidest ja lobutsemisest flooditudrukutega ei tule neil isegi unes pahe kas moni kaaskodanik on korge voi madala paritoluga voi on parinud mone puuduse kummagi poole esivanematelt seda ei tea filosoof nagu utleb konekaand paremini kui seda mitu mootu vett on meres ta ei tea isegi seda et ta koike seda ei tea sest ta hoidub eemale mitte maine parast sest oieti viibib ainult tema keha linnas kuna tema mote mis polgab koik need asjad vaartusetuks saab tiivad nagu pindaros utleb taeva taga maa all uurides taevast ja mootes tasandikke otsides koikjalt koiksuse toelist olemust laskumata kunagi ligioleva juurde theodoros mida sa silmas pead sokrates 174a sokrates ma pean silmas thalest theodoros raagitakse et kui ta vaadeldes taevakehasid ja vaadates ules kukkus kaevu siis keegi traaklanna nagus ja terane teenijatudruk naeris tema ule et ta tahab teada mis on taevas aga seda mis on tema ees ja jalgade all ei marka see pilge kaib koigi kohta kes veedavad oma elu filosoofiaga tegeldes on tosi et ta ei tea mis tema uleaedne teeb ta teab vaevalt sedagi kas see olend on uldse inimene ta piinleb kusimuse kallal mis on inimene ning millised voimed ja omadused eristavad niisugust loomust koigist muudest kas sa saad nuud aru mida ma silmas pean theodoros jah ja see on tosi 174b sokrates ja nonda mu sober nagu ma alguses utlesin olgu avalikul puhul voi seltskonnas kohtus voi kuskil mujal kui ta on sunnitud raakima sellest mis on ta jalge ees voi silmade ees siis kogu poobel naerab tema ule koos teenijatudrukutega kui ta kogenematusest kaib pimedalt ja kukub igasse auku oma kohutava kohmakuse tottu naib ta rumal ta ei saa osaleda solvangutevahetuses sest olemata kunagi uurinud kellegi erilisi norkusi ei suuda ta kedagi hingepohjani haavata nonda paistab ta oma abituses lollina kui inimesed kiidavad enda voi teiste teeneid siis ta torkab silma oma siira naeruga ja arvatakse et ta on lihtsameelne kui ulistatakse despooti voi kuningat siis ta kujutab ette et monda sea lamba voi lehmakarjust onnitletakse selle puhul et ta on oma karjast palju piima valja pigistanud ainult et ta motleb et loom keda vurstid karjatavad ja lupsavad on tulikam peale selle arvab ta et karjane kes on oma kopli rajanud kunka otsa tugeva muuri taha on joudeaja puudumise tottu valtimatult sama metsik ja harimatu nagu need teised karjused kui aga meie filosoof kuuleb et keegi on ostnud tuhat pleetronit maad voi omandanud veel imelisemaid aardeid siis talle kes on harjunud kogu maad ule vaatama on see tuhiasi kui aga ulistatakse korget sugu kui keegi loetleb seitse polve rikkaid esivanemaid siis ta peab seda lihtsameelsete inimeste kahtlaseks kiituseks sest oma harimatuses ei suuda nad pilguga haarata koiki maid ja koiki aegu ning taibata et igauhel on olnud lugematud tuhanded vanaisad ja vaarisad kelle hulgas on korduvalt olnud rikkaid ja vaeseid kuningaid ja orje barbareid ja helleneid ja keda tahes talle tundub mottetu ja tuhisena kui keegi kiitleb nimekirjaga kahekumne viiest esivanemast ning viib oma soo tagasi heraklese ja amphitryonini sest ka amphitryoni esivanem kahekumne viiendas polves oli niisugune milline saatus talle osaks langes nagu ka selle esivanema esivanem viiekumnendas polves ja talle on naljakas ka inimeste moistmatus ning voimetus huvasti jatta moistmatu hinge tuhisusega koigil niisugustel juhtudel naerab enamik inimese valja sest neile tundub et ta on ulbe kuigi ta ei tea lihtsaid asju ning kaotab pea igapaevastes olukordades theodoros just nii ongi sokrates 175b sokrates kui aga mu sober ta tombaks kellegi kaasa korgustesse ning keegi sooviks kusimustelt mis ulekohut ma sulle tegin voi sina mulle ule minna selle kaemisele mis on oiglus voi ebaoiglus iseenesest ning mille poolest nad erinevad koigest muust ja teineteisest ja kusimustelt selle kohta kas kuningas on oma kullaga onnelik selle vaatlemisele missugune on tervikuna kuningate ja inimeste onn voi onnetus ning kuidas inimloomus peab taotlema uht ja valtima teist kui sellel kavala ja pedantse hingega vaiklasel inimesel tuleb endale aru anda niisugustest asjadest siis on olukord vastupidine rippudes peadpooritaval korgusel ja vaadates ulevalt alla heitudes harjumatusest ja midagi pomisedes ei aja ta siiski naerma traaklannasid ja teisi tumedaid inimesi sest nad ei marka seda vaid see lobustab koiki neid kes on saanud kasvatuse mis on vastupidine orjalikule niisugune iseloom on kummalgi theodoros uhel kes on kasvatatud ehtsas vabas joudeolekus teda sa nimetad filosoofiks kellele ei ole habistav naida lihtsameelsena ning kui ta juhtub orjatood tegema ei omista ta tahtsust oma oskamatusele koormat kokku panna suua teha voi lipitseda ja teisel kes koike seda oskab teha tapselt ja osavalt kuid ei tea kuidas vabal inimesel on kohane mantel ule ola heita voi tabades konede harmooniat ulistada jumalate ja inimeste onnelikku elu aristoteles nikomachose eetika vi 7 1141b 28 oeldust on selge et tarkus sophia on loomult koige vaartuslikumate asjade teadmine selleparast nimetatakse anaxagorast thalest ja nendetaolisi tarkadeks sophoi mitte arukateks phronimoi nahes et nad ignoreerivad omakasu ja oeldakse et nad teavad midagi erakordset imekspandavat rasket ja jumalikku kuid kasutut sest nad ei otsi mitte inimlikke huvesid plutarchos solon 3 8 nahtavasti uletas tol ajal ainult thalese tarkus praktiliste vajaduste piirid ning laks neist kaugemale spekulatsioonis theoria ulejaanud aga palvisid tarkade nime poliitilise valjapaistvuse tottu aristoteles poliitika a iv 46 1259a 3jj11 a 10 dk peale selle tuleb koguda ka seda mida raagitakse siin ja seal vahenditest kuidas uhed voi teised isikud olid edukad varandusekogumises niisugune on naiteks mileetose thalese vote selles ilmneb taip rikastumiskunstis mida omistatakse thalesele tema tarkuse tottu kuna aga tegelikult on sellel universaalne mote 5 raagitakse et kui thalesele tema vaesuse tottu heideti ette filosoofia kasutust siis taibates tahti vaadeldes tulevast oliivisaaki ja kasutades vaikest rahasummat maksis ta aasta alguses kasiraha et rentida koik mileetose ja chiose olipressid ning korgema pakkumise puudumisel onnestus tal saada need odavalt kui hooaeg tuli ning oli tarvis akki ja uheaegselt palju presse siis ta uuris oma presse hinnaga mis ta ise maaras ja kogudes suure varanduse onnestus tal naidata et filosoofidel on lihtne rikkaks saada kui nad tahavad kuigi nad ei ole tegelikult selle asja peal valjas 6 raagitakse et nii toestas thales oma tarkuse kuid ka uldse nagu me utlesime on varandusekogumise mottes kasulik kui keegi oskab haarata endale mingi monopoli selleparast kasutavad ka moned riigid kes on finantskitsikuses niisuguse tulu saamist nad kehtestavad uhe voi teise kauba monopoli need anekdoodid voivad olla hilisemad valjamoeldised mida kergesti omistatakse targale mehele uhele seitsmest targast aristoteles puuab ainult ara arvata miks thales peab vett urgalgeks sest thalese teost tal ei olnud ning seda ei olnudki olemas just see et aristoteles tunnistab et ta ei tea thalese vaate paritolu ja tema argumente paneb uskuma et vaade ise kuulub toepoolest thalesele ukski aristotelest vanem autor ei tea midagi thalesest kui teadlasest ja filosoofist vaid teda tuntakse inseneri ja leiutajana toenaoliselt ei kirjutanud thales midagi voi vahemalt ei olnud aristotelese ajaks midagi sailinud hilisemate autorite poolt mainitud teosed on toenaoliselt voltsid antiikajal omistati thalesele proosateosed algetest solstiitsiumist ekvinoksist mereastroloogia meie teadmised thalese vaadetest parinevad hilisematest teadetest mis nahtavasti pohinevad suulisel parimusel voltsfragment pseudogalenos kommentaar hippokratese teosele mahladest i 1 seega segunevad kurikuulsad neli millest esimeseks ning just nagu esimeseks elemendiks me arvame vee omavahel maailmasiseste kehade uhinemiseks kovenemiseks ja moodustumiseks aga kuidas seda utlesime esimeses raamatus aristoteles aristotelese metafuusika a 3 983a984a4 on aga ilmne et algusest olevate pohjuste teadmine tuleb saavutada sest teadvat utleme iga kord siis kui arvame ara tundvat esimest lahimat pohjust aga pohjust raagitakse nelja moodi millest uheks pohjuseks utleme olevat substantsi ja olemust sest esimene miks taandatakse lopuks logosele aga esimene miks on pohjus ja algus teiseks aga mateeriat ja substraati kolmandaks aga seda kust on liikumise algus neljandaks aga sellele vastupidist pohjust ja seda mille parast ja huvet sest see on iga tekkimise loppeesmark niisiis kuigi need pohjused on meil piisavalt vaadeldud teoses loodusest fuusika votame kaasa ka enne meid olevate uurimisele tulnud ja toest filosofeerinud on aga selge et ka nemad raagivad mingeid algusi ja pohjusi lahenenutena saab meil siis olema midagi kasulikku praegusele uurimisele sest kas leiame pohjuse mingi teise soo voi hakkame praegu raagitavaid rohkem uskuma aga enamik esimestest filosofeerinutest arvas et koige algused on ainult mateeria kujul sest seda millest on koik olevad ja millest kui esimesest tekivad ja milleks kui viimaseks havivad kusjuures substants pusib aga seisundid muutuvad seda nad utlevad olevat olevate element ja algus ja selleparast nad arvavad et miski ei teki ega havi kui niisugune loomus alati sailib nii nagu me ka sokratese kohta ei utle et ta uldse saab kui ta saab kauniks voi harituks voi et ta havib kui ta kaotab need omadused sest jaab substraat sokrates ise nii ei teki ega havi nende sonul koik muu sest peab olema mingi loomus kas uks voi rohkem kui uks millest tekivad muud kusjuures ta ise sailib 983b18 aga niisuguse alguse arche hulka ja kuju ei utle koik olevat sama vaid thales niisuguse filosoofia algataja utleb olevat vesi selleparast ta kuulutaski et maa on vee peal vottes arvatavasti selle oletuse nagemisest et koikide toit on niiske ja soojus ise tekib sellest ja elab sellest aga see millest koik tekib ongi koige algus ja ilmselt selleparast vottes selle oletuse et koikide seemnetel on niiske loomus aga vesi on niisketele loomuse algus aga on moned kes ka iidseid ja neid kes olid ammu enne praegust polvkonda ja esimesi teologiseerinuid arvavad niiviisi loomuse kohta oletavat sest okeanose ja tethyse tegid nad sundimise esivanemateks ja jumalate vandeks vee poeetide endi poolt styxiks nimetatu sest koige vanem on koige austusvaarsem aga vanne on koige austusvaarsem kuid kas see arvamus loodusest on toesti iidne ja vana see ei olegi voibolla kindel igatahes raagitakse thalesest et just nii ta utles algpohjuse aitia kohta mis puutub hipponisse siis teda vast igauks ei noustu asetama nende filosoofide korvale tema motete kasinuse tottu homeros ilias 14 201j ei ole selge kas aristoteles annab tapselt edasi thalese sonu ja motet sest ta paigutab thalese vaate oma mottekaigu konteksti kui aristoteles utleb et thalesel arche on vesi siis ei ole selge kas thales ise kasutas sona arche voi annab aristoteles selle sona abil lihtsalt thalese vaadet edasi aristotelese parandatud kontseptsiooni traditsioonilise tolgenduse jargi tahtis thales oelda et vesi on koikide asjade alge kuivord koik elemendid on veest moodustunud ning on pohialuselt ikka vesi see tees sisaldab algetena jargmised tahtsad metafuusilised eeldused a asjade paljuse aluseks on uhtsus b nahtumuse aluseks on toeline olemus c saamist tuleb moista pusiva substraadi muutumisena d koikide pohjuslike seoste aluseks on esmaalus gadameri jargi on thalese kusimus algaine jarele niisugune mis on jaav selles juhtumise ja moodumise lakkamatus voolus mis annab talle reegli ja korra ja usaldatava tagasituleku mida siis tahendab et alge on vesi raakides thalesest kui esimesest filosoofist ja voibolla ka esimesest teadlasest eeldame et thales rebib ennast lahti mutoloogilisest maailmanagemisest mis aga ei valista teatavat jarjepidevust mutoloogiliste vaadetega vesi voib olla kreeka okeanose egiptuse nuni babuloonia abzu apsu filosoofiline umbermotestus igatahes peab katkestus mutoloogiaga seisnema selles et alge ei ole inimlike joontega jumalus vaid ebaisikuline printsiip ioonlaste kui meresoitjarahva kujutlustes pidi vesi olema tahtsal kohal toenaoliselt oli kujutlus veest kui vedelast eluandjast ning tema muutumisest maaks ja ohuks ning vastupidi ioonias uldlevinud peale selle kui thales toesti lahtus vaatlusest nagu aristoteles nais eeldavat siis arvatavasti mangisid suuremat rolli mitte bioloogilised vaid meteoroloogilised vaatlused voibolla vottis aristoteles bioloogilised argumendid samose hipponilt toenaoliselt thales mingis vormis pustitas urgalge kusimuse tegemist on ju muuhulgas kosmogoonilise kusimusega mis oli mutoloogias tavaline thalese puhul pidi lihtsalt vastus olema mittemutoloogiline ja kusimus ise muuhulgas selline millest on maailm tehtud sellist kusimuseasetust voib nimetada teaduslikuks peale selle urgalge moiste oma abstraktsuses eeldab maailma alge filosoofilist motestust mis on kull samuti juba ette valmistatud mutoloogilises motlemises kui alge peab olema element millest koik tekib ja mis koik neelab siis miks see on just vesi kui jatta korvale see et niisugune valik vois olla mutoloogilises vormis juba tehtud siis vois thales lahtuda jargmistest kaalutlustest maailmaaine peaks olema voimeline minema voimalikult holpsalt ule koigiks oma teisenditeks nagu vedel laheb ule nii tahkeks kui ka gaasiliseks hippolytuse jargi moodustub thalese arvates koik veest kovastumise ja aurustumise kaudu igatahes on selge et aurustumine naitab et vesi voib muutuda uduks voi ohuks kuna aga kulmumise pohjal voib ehk arvata et protsess voib jatkuda maaks muutumiseni paikest ja tahti arvati toituvat veeaurudest vesi tuleb uuesti alla vihmana ning paistab muutuvat maaks egiptuse jogi kujundas delta ja vaikeaasia magijoed toovad alla joesetteid latmose laht mille aares mileetos vanaajal asus on praegu taitunud kaste ja maaalused allikad naitavad et maa muutub tagasi veeks maaalust vett ei seostatud vihmaga edasi voib kusida kuidas asjad veest tekivad hiljem on niisugust muutumist tolgendatud tihenemise ja horenemisena seega kvantitatiivse muutumisena mis jatab alles algaine kvaliteedi ei ole aga teada kas kujutlus tihenemisest ja horenemisest ulatub tagasi thaleseni mis kutsub esile algaine teisenemist thales ei raakinud veele valjastpoolt toimuvast joust nahtavasti ta eeldas et liikumapanev joud peitub algaines endas liikumine on algainele on loomuomane on voimalik et ta seostas seda algainele omast iseliikuvust millegi hingetaolisega monede tolgendajate arvates naiteks gigon kes tugineb kohale dio kai ten gen eph hydatos apephaineto einai parineb maa thalesel veest ainult selles mottes et ta oli algul taiesti ule ujutatud ning siis ilmus pinnale ilma tema motlemise metafuusilise pohistruktuurita ei oleks siiski motet naha thaleses esimest filosoofi ning ilma jarjepidevuseta oleks anaximandros jarglasena vaevalt moeldav kommentaar aristotelese vaimus filosoofide arvamused i 2 thales mileetosest peab esmaalget ja elemente samaks asjaks kuid nende vahel on suur erinevus sest elemendid on liitsed kuid meie vaidame et esmaalged ei ole ei liitsed ega protsesside tulemus nii me nimetame maad vett ohku tuld elementideks ja me nimetame neid esmaalgeteks selleparast et neile ei eelne midagi millest nad parineksid sest see ei oleks esmaalge vaid hoopis see millest ta tuleneb aga on midagi maale ja veele eelnevat nimelt mateeria mis on vormitu ja nahtamatu ja vorm mida me nimetame entelehhiaks ja ilmaolek nii et thales eksis kui ta nimetas vett elemendiks ja esmaalgeks servius aeneise kommentaar xi 186 ii 497 3 eri rahvastel olid erinevad matmisviisid thales kes vaidab et koik sunnib veest utleb et kehad tuleb matta et nad saaksid laguneda niiskuseks aristoteles vaidab et thalese jargi ujub maa mida ta nahtavasti pidas lamedaks kettaks vee peal sellel vaatel on eellasi egiptuses see seletas maa pusimist maailma keskmes samuti maavarinaid aristoteles de coelo b 13 294a10294b1411 a 14 dk olemasolevad lahendused kusimusele maa liikumisest ja paigalseisust on nagu me teame mitmekesised kusimus ise peab valtimatult koigile pahe tulema peab olema upris muretu motteviisiga et mitte imestada kuidas on voimalik et iga vaike osa maast kui ta ules tosta ja lahti lasta liigub ega jaa kunagi paigale ja seejuures liigub seda kiiremini mida suurem ta on aga maa kui teda ules tostetaks ja lahti lastaks ei liiguks aga nii see ju on nii tohutu raskus pusib paigal samal ajal kui tema kukkuvate osade alt enne kukkumist eemaldada maa siis nad jatkavad allapoole liikumist kohtamata vahimatki vastupanu seetottu on taiesti loomulik et see kusimus sai koikidele filosoofilise uurimise aineks kuid see et kusimuse lahendused mis nad pakkusid ei tundunud neile veel imelikumad on imekspandav nii raagivad uhed selle alusel et maa alumine osa on loputu teised arvavad et maa lebab vee peal see on tegelikult koige vanem teooria mis on meieni joudnud oeldakse et selle esitas thales mileetosest kes arvas et maa pusib liikumatuna sest ta saab ujuda nagu palk voi miski muu taoline sest ukski nendest asjadest ei saa pusida ohul kull aga saavad pusida veel just nagu vee kohta mis toetab maad ei saaks oelda sama mis maa kohtagi ka veele ei ole loomu poolest omane rippuda ta asub alati millegi peal peale selle nagu ohk on kergem kui vesi nii on vesi kergem kui maa kuidas on siis voimalik et kergem asuks madalamal loomu poolest raskemast peale selle et kogu maale on loomu poolest omane pusida vee peal siis on selge et ka igale maa osale kuid samuti me tegelikult ei nae et see leiaks aset vastupidi maa iga osa laheb pohja ja mida suurem ta on seda kiiremini toesti jaab mulje et nad jatkavad kusimuse uurimist teatavate piirideni mitte aga seni kui see on voimalik meil koigil on komme uurida jalgides mitte objekti ennast vaid nende vastuvaiteid kes vaidavad vastupidist ja isegi see kes uurib motteliselt ja uksinduses teeb seda seni kuni tal pole enam endale midagi vastu vaita nii et selleks et uurida nii nagu tarvis tuleb omada ammendamatult vastuvaiteid mis vastavad objekti soole see aga voimalik ainult koigi liigierisuste labiuurimise tulemusena simplikios kommentaar sellele kohale 522 14 aristoteles esitab mileetose thalese arvamuse maa ujub nagu puu vee peal voi mingi muu aine millele on loomuomane vee peal ujuda aristoteles vaidleb sellele arvamusele vastu toenaoliselt valitses see arvamus selleparast et niisugune arvamus on muudi vormis valjendatuna egiptlastel ja thales laenas selle toenaoliselt sealt seda et maa ujub vee peal tolgendatakse ka vee substantsiaalsuse naiivse voi piltliku valjendusena vesi asub sona otseses mottes koige selle all mis tema peal ujub arvatavasti ei ole vesi lihtsalt vesi vaid moistuslik jumalik vesi aristoteles utleb et koik asjad on tais jumalaid ning et magnetil on hing sest ta liigutab rauda aristoteles de anima i 5 411a711 a 22 dk moned vaidavad ka et hing on segatud kogu universumisse voibolla lahtudes sellest thales arvaski et koik on tais jumalaid panta plere theon einai sc niisugune vaade tekitab moned kahtlused nimelt miks hing asudes ohus voi tules ei tekita elusolendit asudes aga elementide segus tekitab kuigi nendes kahes elemendis ta on just nagu parem see on apoftegma mis ei pruugi kuuluda thalesele kui mileetose koolkonna rajajale vaid lihtsalt kui uhele seitsmest targast niisuguseid motteteri voidi omistada suvaliselt mis tahes targale rodi jargi jaab see mittemehhaaniline seletuskatse veel taiesti muudi sfaari ning naitab et teadusliku motlemise tahelepanuvaarsete algete korval seisavad veel selgelt muutilised kujutlused hansgeorg gadamer moistab looduses endas katkevad joud mis maaravad oma juhtumist ja inimese olemasolu looduses sellega on pandud algus loodusmotlemisele mis vastandina muudi toimivatele jumalatele moistab koiki toimivaid joude loodusimmanentsetena aristoteles loomade sundimisest iii 11 762a 1821 loomad tarkavad maas ja vedelikus sest maas sisaldub vesi vees pneuma pneumat aga labistab psuuhiline soojus nii et teatud mottes koik on tais hinge platon seadused x 899b ateenlane ja kas me peame koikidest planeetidest kuust aastatest ja kuudest ja koigist aastaaegadest raakima mingit muud lugu kui sedasama et kuna hing voi hinged ja need taiusliku headusega hinged on osutunud koikide pohjusteks siis neid hingi me peame jumalateks kas nad siis juhivad maailma elades kehades nagu elusolendid voi milline ka oleks nende toimimine kas keegi kes jagab seda uskumust talub kui oeldakse et koik asjad ei ole tais jumalaid filosoofide arvamused iv 2 1 thales kuulutas esimesena hinge igiliikuvaks voi iseliikuvaks substantsiks filosoofide arvamused 1 7 11 thalese jargi on vaim universumi jumalus koik on elus ja tais jumalaid isegi kui thales nimetas vett jumalaks ei tahenda see tingimata mingit kindlat religioosset uskumust siin on thalese vaade antud stoitsistlikus fraseoloogias ning maailmamoistus on samastatud jumalaga koik see tugineb aristotelese ettevaatlikule vaitele niisugust vaadet nimetatakse hulosoismiks voi poluteism veel panpsuhhism panenteism pandemonism versus nahtavasti ei olnud sellel arusaamal tema jaoks teoloogilist tahtsust vaid see oli puue seletada asjades nagu magnetis peituvat vage kas see tahendab et mateeria on iseliikuv cicero de legibus ii 26 thalese sonul arvavad inimesed et koik mida kaetakse peab olema tais jumalaid need jumalad on maailmas toimivad joud nad on ka hinged kui kehade iseliikumise allikad aristoteles de anima i 2 405 a1011 a 22 dk eelnevatest filosoofidest moned lahtuvad kontseptsioonist et hing on liikumise printsiip teised sellest et hing on aistingu ja tunnetuse printsiip nahtavasti pidas ka thales selle jargi mis temast raagitakse hinge voimeliseks liikuma panema sest ta vaitis et magnetil on hing sest ta liigutab rauda see on toenaoline et thales utles et magnetil ja merevaigul on hing kuid see tahendab pigem et teistel asjadel ei ole hinge johannes philoponos kommentaar sellele kohale c 86 13 hayduck viis kuidas ta mainib thalese arvamust tekitab kohmaka mulje kuna tal tuli toestada et need kes lahtusid kontseptsioonist et hing on tunnetuse printsiip pidasid teda koosnevaks samadest algetest mis asjadki sest sarnast tunnetatakse sarnasega ei oelnud ta thalese arvamust esitades midagi sarnast sellele mida ta utles teiste kohta ta utles vaid et thales pidas kivi mis rauda kulge tombab elusaks sest ta pidas hinge eristavaks tunnuseks liikumist esitades nende vaateid kes lahtusid kontseptsioonist et hing on liikumise printsiip utles ta et igauks neist pidas hinge elemendiks seda elementi mis talle tundus koige liikuvamana kuid thalese arvamuse kohta kes pidas koige algeks vett ta samuti ei oelnud midagi sarnast nii naiteks ta ei oelnud et thales peab hinge veeks ning seetottu vaidab et magnet tombab rauda ligi sest ta koosneb veest selle asemel ta utles vaid et thales pidas magnetit elusaks miks voibolla selleparast et tema teosed ei ole sailinud vaid on parandunud vaid malestused temast selleparast aristoteles hoidus omamata thalese teoseid suudistamast teda opetuse vulgaarsuses voi siis selleparast et ta tundis tema vastu pieteeti sest malestused on sailitanud palju thalese markimisvaarseid vaateid nii naiteks utles ta nagu raagitakse et kaitselmus pronoia tungib kosmose aarmiste piirideni ja miski ei lipsa tema eest korvale isegi mitte koige vaiksem sel pohjusel ta ei omista talle arvamust mille jargi hing koosneb veest vaid utleb ainult et tema samuti omistas hingele liikumise kuid hipponile ta omistab allpool vaate mille jargi hing on veest sest ka hippon pidas koikide asjade algeks vett simplikios kommentaar aristotelese de animale thales postuleerib vett elemendina kuid see on kehade element ja ta ei arva et hing on uldse keha raakides nonda thalesest lisab ta teatava etteheitega et ta omistas hinge magnetkivile kui jou mis liigutab rauda et ta oleks voinud toestada et hing on selles liikumapanev joud kuid ta ei vaitnud et see hing on vesi kuigi vesi oli maaratud elemendiks sest ta utles et vesi on substantside element aga hinge ta arvas olevat mittesubstantsiaalne vorm sest ma oletan niisiis et thales arvas et koik asjad on tais jumalaid ning jumalad on nendega segunenud ja see on imelik cicero de natura deorum i 10 25 thales mileetosest kes esimesena uuris sarnaseid teoloogilisi kusimusi pidas vett koikide asjade algeks jumalat aga selleks moistuseks mensnous kes loi koik veest cicero kes toetub epikuurlikule allikale jatab korvale stoa panteismi ning muudab maailmamoistuse platoni demiurgiks koik see tugineb aristotelese ettevaatlikule vaitele aponius ulemlaulu tolgendus v c 95 bottinomartini thales kuulutas oma opetuses vee koikide asjade algeks ja allikaks millest koik on loonud nahtamatu ja suur liikumise pohjus aga on tema arvates vaim spirituspneuma mis pesitseb vees ja samuti avastas ta tanu teravale moistusele geomeetriakunsti mille kaudu ta arvas ara et on olemas koikide asjade uks looja pidada seda vaidet maailmahinge olemasolu kinnituseks filosoofide arvamused i 7 xi 11 a 23 dk ning samastada siis seda maailmahinge jumalaga voi stoikute terminoloogiat teisest kuljest tekitavad kahtluse et thalest aetakse segamini anaximandrosega ei ole alust arvata et thales tegi selget vahet maailmamoodustava jou jumaluse voi vaimu ja aine vahel friedrich engels rohutab et thalese stiihiline materialism katkes endas hilisema lohe seemet kosmose jumalus on moistus meie ees ei ole uksnes thales antimutoloogilisus kes pani zeusi asemele moistuse logose zeusi poja kes eitas oma isa vaid ka protofilosoofilises opetuses katkev idealismi voimalus filosoofide arvamused iv 2 1 thales kuulutas esimesena hinge igiliikuvaks ehk iseliikuvaks substantsiks filosoofide arvamused i 7 1111 a 23 dk thales arvab et jumal on kosmose moistus nous ja universum on elus ja samal ajal tais jumalusi elementaarset niiskust labistab jumalik joud mis paneb vee liikuma thales kujutas endast omamoodi segu filosoofist ja praktilisest teadlasest on kull voimalik et thalese markuses magneti elususe kohta elab edasi primitiivne animism milles hingfantasmi inimese varjutaoline teisik keda tajutakse unenagudes moiste laienes kogu orgaanilisele elule ning isegi anorgaanilise maailma joududele kuid sel juhul on tegemist vaid jaanusega sest thalese naol on selgelt tegemist uleminekuga muutmuudilt teadusele ja filosoofiale ning thales on ikkagi kreeka filosoofia rajaja ilmselt on matemaatiliste uurimustega ning nende poolt aratatud teadusliku vaimuga seotud tema katse leida teistsugune mittemutoloogiline vastus kusimusele asjade viimsetest alustest teisest kuljest selle koige vanema kreeka matemaatika elementaarsele iseloomule vastab see et thalese fuusika ei joudnud kaugemale algelisest seisundist thalese opetuse filosoofiline tahtsus seisnes eelkoige selles et ta esimesena inimkonna ajaloos pustitas kusimuse mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia pohikusimuseks mis on koik ainuke kindel ja ainuke toeliselt tahtis asjaolu thalese opetuses on see et ta moistis asju uhe algelemendi vormidena see et ta peab selleks elemendiks vett on tema ajalooline eripara kuid ta on esimene kreeka filosoof selleparast et ta esimesena motleb uhtsusest erinevuses ning puuab seletada ilmset mitmekesisust uhtsuse alusel on loomulik et filosoofia puuab moista kogetavat paljusust selle olemist ja olemust ja moistmine tahendabki aluseks oleva uhtsuse voi esmaalge leidmist kuni ei teadvustata selgelt mateeria ja vaimu pohimottelist erinevust moistetakse reaalsust materiaalse uhtsusena nagu thalesel voi ideena uhe ja palju vahekorda kogu selle keerukuses moistetakse oigesti alles siis kui moistetakse reaalsuse olemuslikke astmeid ning olemise analoogia opetust thales suutis anda moistusliku ratsionaalse vastuse olemise ja saamise probleemile olemise jaavuse lause ja uhtsuse ja paljuse probleemile sellega vahetub valja muutiline maailmaseletus hesiodos sigitamine uranose ja gaia poolt teaduslikfuusikalise vaatlusviisi algusega taevakehasid ei peeta enam jumalaiks vaid hooguvateks massideks joud on asjadele immanentsed thalese ontoloogiline monism on seotud tema gnoseoloogilise monismiga kogu teadmine tuleb taandada uhele uhtsele alusele thales utles paljusonalisus ei ole sugugi moistliku arvamuse naitaja siin astus thales valja mutoloogilise ja eepilise paljusonalisuse vastu otsi midagi uhte tarka vali valja mingi uks hea nii sa tokestad lobisejate tuhisonalisuse niisugune on esimese muinaslaane filosoofi deviis tema filosoofiline testament ioonias tekib avatud teaduslik konelus uued motlejad vajavad uksteist et jouda oigele teele uued motlejad taotlevad teadmist teadmise parast kusimata teadmise praktilise kasu jarele niiluse uleujutuse seletus on taiesti kasutu ta on tegelikult kasutum kui egiptuse seletus pikasarvelise chnumi kaudu uurimine voib edasi minna igas suunas ja loputult sest ta ei taotle kindlat eesmarki ka koige varjatum teadmine leitakse sel kombel ules ja nii voib teadmine iseenesest sunnitada uut teadmist ratsionaalsust thalese motlemises vastandina muutilisele maailmapildile tolgendatakse erinevalt a traditsiooniliste muutiliste kujutluste formaalne ratsionaliseerimine maailma tekkimise personifitseeriva esituse elimineerimine b ka muudivooraste loodusetoikade seletamine pohjusliku seosega 11 a 1 dk diogenes laertios filosoofide elud i 2240 22 niisiis thalese isa herodotose i 170 durise ja demokritose 68 b 115 a156 l jargi oli examyes ja tema ema oli kleobuline theleuse soost nad on foiniiklased koige suursugusemad kadmose ja agenori jarglastest ta oli uks seitse tarkaseitsmest targast nagu teiste seas utleb platon protagoras dialoogprotagoras 343a10 2 dk ja ta oli esimene keda nimetati targaks damasiase arhontarhondiajal 5821 ekr millal phaleroni demetriose arhontide nimekirja jargi seitse tarka nimetatigi nad voeti mileetose kodanikuks kui nad foiniikiast pagendatuna koos neileosega tulid mileetosesse kuid enamik utleb et ta oli parit suursugusest mileetose polisperekonnast 23 parast riigiasju puhendus ta looduse uurimisele monede jargi ta ei jatnud maha uhtki kirjutist sest talle omistatav mereastronoomia oeldakse kuuluvat phokos samoseltphokosele samoselt kuid kallimachos teab teda kui vaike vankervaikese vankri avastajat ning kirjutab oma jambides 191 pfeiffer i 16711 a 3a dk ja oeldakse et ta mootis ara vaikese vankri vaikesed tahed mille jargi foiniiklased purjetavad kreeka meremehed orienteerusid suur vankersuure vankri jargi foiniiklasedfoiniikia meremehed vaike vankervaikese vankri jargi teiste jargi ta kirjutas ainult kaks tood solstiitsiumist ja ekvinoksist pidades ulejaanut tunnetamatuks moned arvavad et ta on esimene kes hakkas tegelema astronoomiaga ning ennustas paikesevarjutusi ja pooripaevi nagu eudemos utleb astronoomia ajaloos selleparast xenophanes ja herodotos 1 74 imetlevadki teda ka herakleitos ja demokritos kiidavad teda 24 moned sealhulgas poeet choirilos utlevad et ta oli ka esimene kes utles et hinged on surematud ta oli monede jargi esimene kes avastas paikese teekonna solstiitsiumist solstiitsiumini ja esimene kes vaitis et paikese suurus labimoot on uks seitsmesajakahekumnendik paikese orbiitorbiidist nagu kuu suurus on uks seitsmesajakahekumnendik kuu orbiitorbiidist ta oli esimene kes nimetas kuu viimast paeva kolmekumnendaks ja monede jargi ta oli esimene kes arutles loodusest peri physeos aristoteles 11 a 22 dk ja hippias 86 b 7 dk utlevad et ta omistas hinge psyche ka elutule jareldades tekmairomenos magnetist ja merevaikmerevaigust pamphila utleb et ta oppis geomeetriat egiptlastelt ja oli esimene kes joonestas taisnurkne kolmurktaisnurkse kolmnurga ringi sisse mille eest ta ohverdas harja 25 teised sealhulgas apollodoros arvutaja omistavad selle pythagorasele kes arendas vaga palju nende kujundite uurimist mille leiutamise kallimachos oma jambides omistab fruugiafruuglasele euphorbosele naiteks isekulgsed ja vordkulgsed kolmnurgad ja uldse koik mis puudutab geomeetrilist uurimist arvatakse ka et ta tegi vaga tarku otsuseid riigiasjades naiteks kui kroisos saatis saadikud mileetoslaste juurde et solmida sojaline liit siis ta hoidis selle ara ja nonda paastis linna kui kyros iikyros voimule tuli kuid ta ise utleb herakleidese dialoogis et ta elas uksildast elu ja hoidus riigiasjadest 26 moned utlevad et ta abiellus ja tal oli poeg kybisthos teised utlevad et ta jai poissmeheks kuid lapsendas oepoja ja kui temalt kusiti miks tal lapsi ei ole siis ta vastas sest ma armastan lapsi ja raagitakse et kui ema kais talle peale et ta abielluks siis ta utles ei ole veel aeg ja et kui tema noorusaeg oli moodas ja ema jalle peale kais siis ta utles ei ole enam aeg hieronymos rhodoselt utleb oma segamarkmete teises raamatus et tahtes naidata kui kerge on rikkaks saada rentis ta head oliivisaaki ette nahes olipressid ning kogus vaga palju raha 27 ta arvas et koikide asjade alge on vesi ning et maailm on hingestatud empsychos elus ja tais jumalikke joude daimones veel raagitakse et ta avastas aastaajad ning jagas aasta 365 paevaks opetajaid tal ei olnud peale preesterpreestrite kellega ta suhtles egiptusereisi ajal hieronymos rhodoselthieronymos utleb ka et ta mootis puramiidid varju jargi pannes tahele millal meie varjud on sama suured kui meie ise minyese jargi oli ta mileetose turanni thrasybulose lahedane sober kuulus on lugu kolmjalgkolmjalast mille leidsid kalurid ja mille mileetose rahvas saatis tarkadele 28 raagitakse et mingid ioonia noormehed ostsid mileetose kaluritelt ette ara uhe noodataie kui puuti valja kolmjalg tekkis vaidlus kuni mileetosmileetoslased poordusid delfisse jumal vastas nii mileetose vosu kas sa kusid phoiboselt kolmjalgkolmjala kohta ma teatan et kolmjalg kuulub sellele kes on tarkuselt esimene nii nad kinkisid selle thalesele kuid tema kinkis selle uhele teistest tarkadest ja nii nad saatsid seda edasi kuni see joudis solonini kes utles et tarkuselt esimene on jumal ning saatis selle delfisse kallimachos oma jambides jutustab sellest teisiti laenates mileetose maiandros mileetosestmaiandroselt kallimachose jargi parandas keegi arkaadiaarkaadlane bathyklos fiaali koige paremale tarkadest anti thalesele ja ringi mooda jalle thalesele 29 tema aga saatis selle didymaioni apollonile niisuguste sonadega thales kingib mu neileuse rahva kaitsjale olles kaks korda saanud selle autasu esimeneolemise eest proosapealdis kolab thales examyese poeg mileetoslane delphinoi apollonile olles saanud kaks korda autasuks esimese koha eest hellenidhellenite hulgas nagu utlevad eleusios teoses achilleusest ning alexon mindosest muutiliste jutustuste ix raamatus huuti bathyklose poega kes fiaali ringi kandis thyrioniks eudoxos knidosest ja euanthos mileetosest raagivad et uks kroisose sopradest sai kuningalt kuldkarika kasuga anda see koige targemale hellenitest see andis ta thalesele ja karikas joudis ringi mooda cheilonini 30 cheilon kusis pythia apollonilt kes on temast endast targem jumal kuulutas mysoni kellest me raagime hiljem eudoxos oma jargijatega asetab ta kleobulose asemele platon protagoras dialoogprotagoras 343a 4 periandrose asemele niisiis kuulutas pythia apollon tema kohta nii ma utlen et myson uletab sind taibukuses aga kusimusega tuli jumala juurde anacharsis platoonik daimachos ja klearchos utlevad et kroisos saatis fiaali pittakosele ja seejarel kais fiaal ringi labi andron teatab kolmjalas et argosargoslased maarasid autasuks vapruse eest koige targemale hellenitest kolmjala valiti spartalane aristodamos kuid see loovutas cheilonile aristodamost mainib ka alkaios niisuguste sonadega nii raagitakse utles kunagi spartas aristodemos kaugeltki mitte abitu sona raha teeb mehe ja kes on vaene see ei ole au sees moned utlevad et periandros saatis thrasybulosele kaupa tais laeva see laks kosi meres pohja ja hiljem leidsid kalurid kolmjala kuid phanodikose sonul leiti kolmjalg ateena vetest viidi linna ning rahvakoosoleku otsusega saadeti biasele 32 aga miks sellest me raagime peatukis biasest i 82 teised utlevad et kolmjalg on hephaistose tehtud jumal kinkis ta pelopsile pulmadeks siis laks ta menelaose katte ja kui alexandros roovis ta koos helenaga siis lakoonlanna viskas ta kosi merre oeldes et ta saab tuliounaks aja moodudes ostsid mingid lebedoslased sellessamas kohas noodataie ja saagi hulka sattus kolmjalg kaluritega vaieldes jouti kosi ning kuna midagi ei saavutatud kantakse ette mileetosele mileetos oli lebedose metropol aga mileetoslased sest nende saatkond jaeti tahelepanuta lahevad sotta koslaste vastu ja kui molemal poolel oli juba palju langenuid siis oraakel kuulutas anda koige targemale molemad pooled noustusid et see on thales 33 aga see puhendas kolmjala kui ta oli ringi ara teinud didymeioni apollonile koslastele anti niisugune oraakel enne ei lakka meroopide ja ioonlaste vaen kui kuldse kolmjala mille hephaistos vette heitis saadate linnast valja ning see jouab tolle mehe majja kes on tark selles mis on mis tuleb ja oli aga mileetoslastele mileetose vosu kas sa kusid phoiboselt kolmjala kohta jne nagu ulal oeldud kuid sellest aitab hermippos oma eludes omistab thalesele selle mida teised utlevad sokratese kohta nad teatavad et ta raakis et tanab saatust kolme asja eest esiteks et ma sundisin inimeseks mitte loomaks teiseks et meheks mitte naiseks kolmandaks et helleniks mitte barbariks 34 raagitakse et uks vana naine viis ta kodunt tahti vaatama ja nii ta kukkus auku kui ta valjusti oigas siis vana naine utles kas sa arvad thales et sa saad teada mis on taevas kui sa ei suuda sedagi naha mis su jalgade ees on populaarne folkloorne motiiv ka timon teab teda kui astronoomi ning ulistab teda oma sillostes jargmiste sonadega ja kui tark on seitsme targa seas thales tahtede vaatlemises lobon argosest utleb et tema kirjutised ulatusid kahesaja reani ning tema raidkujule oli kirjutatud jargmine epigramm seda thalest toitis ioonia mileetos ja kuulutas targimaks koigist astronoomidest 35 ta lisab et seitsme targa lauludest kuulub talle palju sonu ei naita sugugi tarka motet otsi uks tarkus vali uks huve nii sa paned kinni lobisejate loputukonelised keeled jargmised aforismid omistatakse talle koigist asjadest vanem on jumal sest ta ei ole sundinud koige kaunim on kosmos sest ta on jumala loodud koige suurem on ruum sest ta mahutab koik koige kiirem on mote nous sest ta jookseb peatumata koige tugevam on paratamatus sest ta saab koigist jagu koige targem on aeg sest ta teeb koik ilmsiks ta utles et surm ei erine elust miks siis sina ei sure kusiti temalt sest vahet ei ole vastas ta 36 kui temalt kusiti kumb oli enne paev voi oo siis ta vastas oo oli enne paeva vorra maailma loomise eelne aeg oli oo kui temalt kusiti kas inimene voib jumalatele markamatuks jaada kui ta kurja teeb siis ta vastas isegi mitte siis kui ta motleb kurjategemisest abielurikkuja kusis temalt kas ta peaks vanduma et ei ole abielu rikkunud ta vastas valevandumine ei ole halvem kui abielurikkumine kui kusiti mis on raske siis ta utles ennast tunda mis on kerge teisele nou anda mis on koige magusam edu mis on jumalus see millel ei ole algust ega loppu kui kusiti mis on suurim ime mida ta on nainud siis ta utles vana turann kuidas saab ebaonne koige kergemini kanda kui me naeme et meie vaenlastel laheb halvemini kuidas elada koige paremini ja oiglasemalt mitte teha ise asju mille eest me teisi laidame 37 kes on onnelik see kellel on terve keha rikas loomus ja kombekas hing ta utleb et meil tuleb meeles pidada oma sopru nii kohal kui ka eemalviibivaid ja et meil ei tule kaunistada oma nagu vaid olla kaunid oma kommetes ara rikastu ebaausalt utleb ta ja ara lase kuulujuttudel ennast meelestada nende vastu keda sa usaldad mis oled sisse maksnud vanematele seda noua tagasi lastelt ta utles et niilus ajab ule kui tema voolu tokestavad passaatvastutuuled apollodoros utleb oma kroonikates et ta sundis 35 olumpiaadi esimesel aastal 640 ekr dielsi konjektuur 39 olumpiaadi esimesel aastal 624 ekr ta suri 78aastaselt voi nagu sosikrates utleb 90aastaselt sest ta suri 58 olumpiaadil 548545 ekr olles elanud kroisose ajal kelle ta viis ule halyse joe ilma sillata joevoolu muutes olid teised thalesenimelised mehed viis magnesia demetrose jargi uhenimelistes reetor kallatisest kellel oli halb stiil maalikunstnik sikyonist andekas kolmas on vaga muistne hesiodose homerose ja lykurgose kaasaegne neljandat mainib duris traktaadis maalikunstist viiendat koige hilisemat ja tundmatumat mainib dionysios kriitilistes teostes 39 tark suri palavusse janusse ja jouetusse vaadates gumnilist agooni ta oli selleks ajaks vana mees tema hauale on kirjutatud tema haud on vaike tema kuulsus on taevakorgune vaadake targa ja teravmeelse thalese hauda minu epigrammide ehk igamooduliste esimeses raamatus on epigramm tema kohta kui ta ukskord vaatas gumnilist agooni oo helios zeus sa roovisid thales targa staadionilt ma kiidan sind et sa votsid ta enda juurde sest vana mees ei saanud enam naha tahti maa pealt moto tunne iseennast on tema oma kuigi antisthenes oma jarglustes utleb et see oli phemonose oma ning et cheilon omastas selle toostus on uhiskonna tootlike joudude arenemist mojustav rahvamajandusharu mille ettevotted tehased vabrikud kaevandused elektrijaamad valmistavad toovahendeid nii toostuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks toodavad tooraineid materjale kutust ja energiat ning tootlevad toostus ja pollumajandussaadusi toostust jaotakse hankivaks ja tootlevaks toostuseks aga hankiva toostuse koosseisu kuuluvad enamasti need majandusharud pollumajandus kalandus metsandus maetoostus mille toodang on teiste majandusharude tooraine toostus koos ehitusega kuulub sekundaarse sektori koosseisu tallinna ulikool luhend tlu on tallinnas asuv avalikoiguslik ulikool see on tudengite arvult kolmas ulikool eestis tallinna ulikooli rektor on 15 maist 2011 tiit land eelmine rektor oli rein raud 15 mai 2006 15 mai 2011 alates 2015 aastast on ulikoolil 6 instituuti ja 2 kolledzit haapsalu ja rakvere kolledz enne seda oli instituute 19 ja kolledzeid 5 tallinna ulikoolis on 117 oppekava 45 bakalaureuse 52 magistri ja 14 doktorioppekava ametlikult on ulikool seadnud sihi olla targa eluviisi eestvedaja eestis vaimsuselt aga uutmoodi akadeemiline ulikooli peamised valdkonnad on haridusuuendus terve ja jatkusuutlik eluviis kultuurilised kompetentsid uhiskond ja avatud valitsemine ning digi ja meediakultuur 1 septembrist 2015 joustunud struktuurireformiga kuulub tallinna ulikooli kuus suuremat instituuti ja kaks regionaalset kolledzit lisaks kuuluvad ulikooli struktuuri instituutides tegutsevad ka teadus ja arenduskeskused viimaste hulka kuuluvad maastiku ja kultuuri ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo okoloogia rahvusvaheliste sotsiaaluuringute eesti demograafia haridustehnoloogia haridusinnovatsiooni ning bfmi tehnikaja tootmiskeskused haapsalu kolledzi juures tegutseb terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus ulikooli juures tootab ka viis interdistsiplinaarsest tippkeskust haridusuuenduse kaitumis ja neuroteaduste eluteeuuringute kultuuridevaheliste uuringute ning meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus ulikooli uks eesmark on oma tegevustes jarjepidevalt olla rahvusvahelisem seda nii teadustegevuses kui ka oppetoos ligi 400 partnerulikoolist koosnev vorgustik voimaldab rahvusvahelist kogemust nii tudengitele kui ka tootajatele tlu on ka nelja rahvusvahelise koostoovorgustiku liige unica eua bup ja magna charta universitatum mojutades nii ka euroopa korgharidusruumi ulikoolilt uhiskonnale suunatud tegevusi edendab ning partnerlussuhteid arendab avatud akadeemia ulikooli toel tegutsevad tallinna ulikooli sumfooniaorkester meeskoor naiskoor bfmi segakoor tantsuansambel soveldaja ja vokaalansambel vox nova spordis esindavad ulikooli aastaid eesti meistriks tulnud voi tiitlile pretendeerinud korvpallinaiskond vorkpallinaiskond ja vorkpallimeeskond ulikool toetab ka meistriliiga korvpallimeeskonda tlukalev tallinna ulikool asutati 2005 aastal aga tema juured ulatuvad ajalooliselt aastasse 1919 mil pandi alus tallinna pedagoogikaulikooli eelkaijale tallinna opetajate seminarile seminarist moodustati 1928 aastal tallinna pedagoogium mis koolireformi kaigus nimetati 1937 aastal tallinna opetajate seminariks 1947 aastal alustas umberkorralduste tulemusena tallinna opetajate instituut mis 1952 aasta nimetati umber tallinna pedagoogiliseks instituudiks 1955 aastal omistati oppeasutusele eesti kirjandusklassiku eduard vilde nimi eesti taasiseseisvumisaja muutustes kujunes oppeasutusest 1992 aastal tallinna pedagoogikaulikool tallinna ulikooli ajaloos on erineval viisil oma roll ka eesti teaduste akadeemia okoloogia instituudil eesti teaduste akadeemia rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudil eesti korgkoolidevahelisel demouuringute keskusel eesti pedagoogika arhiivmuuseumil eesti akadeemilisel raamatukogul eesti teaduste akadeemia ajaloo instituudil eesti humanitaarinstituudil audentese ulikooli meediateaduskonnal eesti tulevikuuuringute instituudil akadeemia nordil ning tallinna pedagoogilisel seminaril tallinna ulikooli linnak asub tallinnas narva maanteel osa loodus ja terviseteaduste instituudi tegevustest toimub raagu tn 49 kampuse majadel on ladinakeelsed nimed terra astra mare nova silva ja ursa tudengid on majutatud raagu vastriku ja karu tn uhiselamutesse vaata ka tallinna ulikooli virtuaaltuuri transilvaania sinilill hepatica transsylvanica varem hepatica angulosa on taimeliik tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast taimedeks plantae nimetatakse tavakeeles paristuumseid organisme mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid paikesevalguse abil fotosunteesi teel erandiks on moned parasiittaimed mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni kaigus klorofulli kaotanud taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks ja sellega tegelevaid inimesi botaanikuteks botaanika allharude seas on taimesustemaatika taimeanatoomia taimefusioloogia taimegeograafia taimeokoloogia paleobotaanika hudrobotaanika geobotaanika jt taimeriigis on kokku kirjeldatud umbes 391 000 soontaimeliiki mis on jaotatud 64 klassi ja 416 sugukonda neist enim liike on katteseemnetaimede hoimkonnas ehk oistaimede seas ligi 369 000 lisaks soontaimedele arvatakse maismaataimede hulka ka sammaltaimed laiemas kasitluses peetakse taimede hulka kuuluvateks ka rohevetiktaimed ja mandvetiktaimed ning koige uldisema kasitluse kohaselt uldse enamikku eukaruoote kes omandasid kloroplastid vahetult parast tsuanobakteri allaneelamist primaarne endosumbioos lahemalt on ara kirjeldatud enam kui 31 000 taimeliigi kasutusvoimalused 5500 on arvatud toidu ja 17 800 ravimtaimedeks murgiseid taimeliike tuntakse ule 2500 taielikult sekveneeritud genoomiga on 139 soontaimeliiki taime moiste suhtes ei ole tapset uldkehtivat kokkulepet uldiselt fotosunteesivaid prokaruoote naiteks tsuanobakterid praegu enam taimede hulka ei arvata enamjaolt jaetakse valja ka koiksugu vetikad ja piirdutakse ainult maismaataimedega ehk embruofuutidega embryophyta osjad kollad samblad seemnetaimed laiemas kasitluses voidakse taimede alla arvata ka rohevetikad ja mandvetikad ning sellise ruhma nimeks oleks viridiplantae rohelised taimed moned teadlased naiteks thomas cavaliersmith on taimeriigi alla arvanud koik primaarsete plastiididega kloroplastid mis parinevad otseselt tsuanobakteritest ehk sinivetikatest eukaruoodid rohelistele taimedele lisaks veel punavetikad ja liitvetikad ulejaanud vetikaid naiteks pruunvetikad ranivetikad tanapaeval taimede hulka enam ei arvata kuigi varasemad susteemid on taimede hulka arvanud ka bakterid schizomycetes ja seened jargitakse kaesolevas artiklis fulogeneetilist susteemi mis ruhmitab taimi nende paritolu ja evolutsiooni jargi taimede hulka kuuluvad selles susteemis nii rohevetikad kui ka koik maismaataimed koik need organismid sisaldavad klorofulli a ja b ning sailitavad fotosunteesi teel toodetud suhkruid tarklise kujul kloroplastides nende organismide rakuseinad koosnevad tselluloosist uldjuhul kui raagitakse taimedest kui taksonoomilisest uksusest moeldakse uhte kolmest kasitlusest taimed parinevad rohevetikatest mis on ulejaanud vormidega parafuleetiline ruhm ning mida arvatakse kord taimede kord protistide hulka rohevetikatel on kahemembraanilise kattega kloroplastid mis sisaldavad klorofulli a ja b nad voivad olla flagellaadid koloonialised voi isegi algeliselt hulkraksed paljud on primaarselt haploidsed kuid teistel on polvkonniti vahelduvad haploidsed ja diploidsed vormid mida nimetatakse gametofuutideks ja sporofuutideks millalgi paleosoikumis hakkasid taimed veekeskkonnast maa peale tulema nendel uutel vormidel muutusid gametofuut ja sporofuut vormilt ja funktsioonilt vaga erinevaks sporofuut jai vaikeseks ja kogu oma luhikese elu jooksul vanemast soltuvaks siluris ilmusid uued embruofuudid mis olid nendest piirangutest vabad ja vallutasid devonis kogu maismaa neile ruhmadele on tuupiline veekaotuse eest kaitsev kutiikula ning juhtkude mis transpordib vett koikjale organismi selliseid taimi nimetatakse soontaimedeks paljudel neist toimib sporofuut omaette isendina gametofuut aga jaab vaga vaikeseks soontaimede alamruhmas on ka spermatofuudid ehk seemnetaimed mis lahknesid paleosoikumi lopupoole nendel vormidel gametofuuti uldse ei ole ning noor sporofuut alustab elu seemneks nimetatavas organis mis areneb vanemorganismil taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi nad kasutasid klorofulli ning fotosunteesisid ja sailitasid oma kloroplastides suhkrut tarklisena samal perioodil alustasid taimed ja seened viimased sumbiondid sissetungi maismaale esimesed maismaataimed olid samblalaadsed kes noudsid niisket kliimat hiljem kui taimed olid voimelised moodustama oma katteks vahalaadseid aineid said nad voimaluse asustada sisemaa kuivemaid piirkondi sammaldel puudub toitainete transpordiks vajalik soonte susteem mis limiteerib nende suurust vaskulaarsed taimed arenesid sammaldest esimene teadaolev vaskulaarne taim cooksonia oli lehtedeta ogadega ja harunenud tuvega varsti parast seda hakkasid maismaale tungima ka esimesed loomad sajajalgsete laadsed organismid teistest taimedest esimesena lahknenud hoimkonnaks voib pidada punavetikaid mille sugulust teiste taimedega kinnitavad peamiselt molekulaarsed tunnused liitvetikad on muude taimedega mitmete tunnuste poolest sarnasemad kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsuanelle samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lahedust ulejaanud taimedele rohevetikad on ruhm millest polvnevad hulkraksed maismaataimed embruofuudid seega on rohevetikad nende suhtes parafuleetiline takson ning peaks rangelt polvnemist jargivas susteemis neid ka sisaldama teised olulisemad rohevetikate harud on parasinophycaceae rohevetikad kitsamas mottes ulvophycaceae ja mandvetikad viimased on lahimad maismaataimedele ja neid uhendatakse koos maismaataimede ja mone teise rohevetikate ruhmaga harusse streptophyta algelisim maismaataimede ruhm on sammaltaimed osa sammaltaimi kodersamblad on veel kudedeks eristumata tallusega arenenumad samblad aga juba usna keerulise ehitusega sammaltaimede hulka kuulusid ka sonajalgtaimede eellased niisiis on ka sammaltaimed parafuleetiline takson kokku on sammaltaimi ja sonajalgtaimi kasitletud eostaimedena nimetus viitab nende paljunemisele eoste abil sporophyta neile on vastandatud alamad taimed thallophyta mille hulka arvati praegu mitmesse vetikahoimkonda paigutuvad taimed selline susteem pole kooskolas tanapaeva teadmistega taimede polvnemisest sonajalgtaimedele on juba iseloomulik varre harunemine ja vee liikumiseks arenenud trahheiidid need tunnused uhendavad neid korgemate taimedega soontaimede tracheophyta ruhma sonajalgtaimedest on arenenud kaks tanapaeval valitsevat taimede ruhma paljasseemnetaimed ja oistaimed ehk katteseemnetaimed koondnimetusega seemnetaimed varem valitsenud seisukoht et katteseemnetaimed polvnevad paljasseemnetaimedest pole uuemate uuringutega kinnitust leidnud vahepeal ei eristatud ka palmlehikuid holmikpuulisi ja vastaklehikuid paljasseemnetaimedest nii saadi jargnev jaotus taimede sustemaatikat puuab soovituslikult reglementeerida rahvusvaheline botaanilise nomenklatuuri koodeks international code of botanical nomenclature icbn mille viimane versioon on st louise koodeks st louis code 1999 taimemorfoloogia juur ladina radix on taime reeglina maasisene elutahtis organ juur lehti ei kanna kull aga voivad sellel tekkida pungad millest arenevad maapealsed vosud enamasti asub juur pinnases kuid juuremuudendid voivad kasvada ka maapinnal uhe taime juurte kogumit nimetatakse juurestikuks vars caulis on harunemisvoimeline peamiselt maapealne organ mis uhendab lehti oisi ja vilju juurega varte hulka kuuluvad ka risoomid leht folium kinnitub varrele ja on tavaliselt spetsialiseerunud fotosunteesile lehtede kaudu toimub ka suurem osa transpiratsioonist ehk taimauramisest oiteks nimetatakse traditsiooniliselt katteseemnetaimede ehk oistaimede nuud uldse seemnetaimede morfoloogilisi struktuure mille funktsioon on suguline paljunemine sealhulgas tolmlemine ja viljastumine oite kogumeid nimetatakse oisikuteks oitest arenevad viljad milles valmivad seemned vili fructus on oistaimede seemneid sisaldav organ mis koosneb viljakestast ja seemnest seeme semen on seemnetaimede paljasseemne ja katteseemnetaimede elujark levisena diaspoorina mille ulesanne on taimede paljunemine ja levimine taimede koik ohu kaes asuvad osad on kaetud lipiidse materjaliga mis vahendavad vee kadu ning aitavad tokestada patogeensete bakterite ja seente sissetungi taime peamised katted on kutiin suberiin ja vahad kutiin on makromolekul mida leidub enamikul taime maapealsetest osadest ning mis moodustab suurema osa kutiikulast vahad koosnevad pikaahelalistest atsuulruhmaga lipiididest mis on vaga hudrofoobsed kutiikula vahasid sunteesivad epidermaalsed rakud kutiikula pealmine vahakiht kristalliseerub tihti keerukate ridade torude voi plaatidega mustriks nende mikrostruktuuride mustrid suurendavad vee torjumist vaha pinna kovendamisega vee liikumisel taime pinnal moodustub kohe veepiisk mis kannab koos endaga ara saastavad osakesed puhastades niimoodi taime seda nimetatakse ka lootose efektiks suberiin on polumeer mis on koikide taime maaaluste organite rakuseina koostisosa see on seotud peridermi korgikiht korgirakkudega mis osalevad varre ja juurte valimise osa puitumisel sekundaarse kasvu faasis suberiini voib leida ka lehtede murdumiskohal ja aladel mis on haiged voi kahjustatud kutiin suberiin ja nendega seotud vahad aitavad moodustada barjaari taime ja selle elukeskkonna vahel nii et vesi pusiks taimes sees ja patogeenid valjas kutiikula on vaga efektiivne piiramaks veekadu taime ohu kaes olevatest osadest kuid ei piira aurustumist taielikult isegi suletud ohulohedega laheb osa veest kaduma kutiikula paksus varieerub keskkonna tingimustega taimeliigid mis on omased kuivadele aladele on paksema kutiikulaga kui taimed mis kasvavad niisketel aladel niiskete alade taimedel voib areneda paks kutiikula kui tingimused on kuivad hoolimata kutiikula ja suberiinkoe patogeenide valjatorjumisvoimest voivad siiski moned seened mehaaniliselt taimepinnast labi tungida taimede morfoloogiline plastilisus on taime voime muuta oma morfoloogiat ehk valiskuju vastavalt keskkonnatingimustele morfoloogiline plastilisus on uks fenotuubilise plastilisuse alamvorme plastilisus on evolutsioonis valja kujunenud taimeindiviidi kohasuse tostmiseks suur morfoloogiline plastilisus suurendab taimeindiviidi ellujaamist kommuunis luues tihedama ja mitmekesisema elustiku esiteks aitab plastilisus vahendada tihedas kasvukeskkonnas konkurentsist tulenevat asummeetriat teiseks suurendab plastilisus taime vastupanuvoimet muutuvatele keskkonnatingimustele ja seega vahendab ebastabiilsetest keskkonnaoludest tulenevat suremust lisaks on heterogeensemates keskkondades kasvavad liigid plastilisemad taimede puhul saab raakida pimedushingamisest ja valgushingamisest viimane uksnes ctuupi fotosunteesiga taimedel pimedushingamine kattub universaalse hapnikuhingamisega taimed toodavad palju mitmesuguseid orgaanilisi uhendeid mis ei funktsioneeri ei kasvus ega arengus neid uhendeid kutsutakse sekundaarseteks metaboliitideks ehk sekundaarseteks produktideks ehk naturaalseteks produktideks sekundaarsed metaboliidid erinevad primaarsetest metaboliitidest selle poolest et neil on piiratud levik taimeriigis see tahendab et teatud sekundaarseid metaboliite leidub ainult teatud taimeliigis voi lahedastel liikidel sekundaarsed metaboliidid kaitsevad taime herbivooride ja patogeenide vastu jargnevalt seega mojutavad sekundaarsed metaboliidid otseselt taime voimekust ja kohasust jagatakse kolmeks keemiliselt erinevaks ruhmaks terpeenid fenoolid ja lammastikku sisaldavad uhendid terpeenid on uldiselt vees lahustumatud nad biosunteesitakse atsetuulcoast voi glukoluutilistest vaheuhenditest paljud taimed sisaldavad lenduvate terpeenide segusid eeterlikke olisid eeterlikud olid annavad lehestikule iseloomuliku lohna piparmunt sidrun salvei ja basiilik on sellisteks naideteks eeterlikel olidel on tuntud putukaid torjuv toime neid leidub tihti naarmekarvades mis eemalduvad epidermisest ja nende roll on no reklaamida taime murgisust peletades potentsiaalseid herbivoore juba enne taime hammustamist leidub ka mittelenduvaid terpeene naiteks limonoidid mida iseloomustab kibe maitse tsitrusviljades taimed toodavad palju sekundaarseid saadusi mis sisaldavad fenoolruhma lehtedest juurtest ja varisest vabastavad taimed erinevaid esmaseid ja sekundaarseid metaboliite need ained voivad parssida lahedal kasvavate taimede kasvu ja seelabi suurendada taime enda kohasust ehk ligipaasu paikesevalgusele veele ja toitainetele ligniin on keeruline fenoolne uhend mida leidub rakuseintes ja mis omab veetranspordis aarmiselt olulist rolli lisaks on ligniinil ka kaitsefunktsioonid sitkus peletab mitmeid herbivoore keemilised omadused muudavad selle raskesti seeditatavaks see voib seonduda ka tselluloosile ja valkudele muutes ka need raskesti seeditavaks lignifikatsioon ehk puitumine parsib patogeenide kasvu ja on sage reageering haigustele voi haavadele flavonoidid on uks suuremaid taimefenoolseid klasse antotsutiinid on varvilised flavonoidid mis meelitavad loomi taimed pakuvad viljaliha ja nektarit ning vastutasuks levitavad loomad nende seemneid ja aitavad neid tolmeldada flavoonid ja flavonoolid neelavad paikesevalgust vaiksemal lainepikkusel ja on inimsilmale nahtamatud kuid naiteks mesilastele on nad nahtavad ja moodustavad nektari paremaks leidmiseks summeetrilisi mustreid tanniinid on toksiinid mis margatavalt kahandavad paljude herbivooride kasvu ja ellujaamisvoimalust kui neid suua samuti voivad nad toimida eemalepeletavalt naiteks mitte kupsete viljade puhul on tanniinide tase korge et valtida enneaegset tarbimist alkaloidid on paljudele loomadele murgised ja torjuvad eriti imetajatele igal aastal surevad paljud kariloomad liigse alkaloidsete taimede soomise tottu moju loomadele on erinev paljud alkaloidid mojuvad narvisusteemi osadele osad membraantranspordile valkude sunteesile voi mitmesuguste ensuumide aktiivsusele mitte koiki alkaloide mis taimes leiduvad ei tooda taim ise paljud rohttaimed on sumbioosis seentega mis sunteesivad alkaloide tsuanogeensed glukosiidid ja glukosinolaadid iseenesest ei ole ohtlikud kuid lagunevad uhenditeks mis on murgised tsuanogeensed glukosiidid on taimes lagunemata ja ei ole ohtlikud kuid kui naiteks herbivoor kahjustab taimelehte siis erinevate kudede sisaldised segunevad ja moodustavad murgise vesiniktsuaniidhappe glukosinolaadid lagunevad samamoodi taime kahjustamisel ja vabastavad gaasilisi toksiine ja keemiliselt reaktiivseid aineid taimed ja loomad toodavad molemad 20 aminohapet mis seotakse valkudesse kuid paljud taimed sisaldavad aminohappeid mida ei seota valguks vaid mis esinevad vabalt ja omavad kaitsvat funktsiooni nad avaldavad oma toksilisuse erinevalt osad blokeerivad valguliste aminohapete sunteesi voi omastamist osad voidakse ekslikult valgu koosseisu siduda tulemuseks on mittefunktsionaalne valk koigile taimedele piisab umbes samast arvust geenidest kull esineb aga taimeliikide vahel vaga suur kromosoomide hulga ja ploidsuse varieeruvus kui koige vaiksema teadoleva taimegenoomi maht on 63 mbp genlisea margaretae siis suurima genoomiga taimel paris japonical on see lausa 148 000 mbp see tuleneb peaasjalikult transponeeruvate elementide erinevast kogusest geneetilise info hulka ja kromosoomide arvu on paisutanud ka kogu genoomi duplitseerumised ja kromosomaalsed umberkorraldused naiteks oistaimede hoimkonnas on vahemalt 75 liikidest poluploidid nende seas omab koige suuremat poluploidsuse taset sedum suaveolens kes on 80ploid 2n 640 taimede genoomi struktuuri muutumine labi geeniduplikatsioonide ja ploidsuse kasvu on andnud olulist ainest taimede evolutsioonilisele arengule naiteks on leitud et umbes 319 ja 192 miljonit aastat tagasi aset leidnud kahe suurema geenide duplitseerumise sundmuse tulemusena sai voimalikuks margatavalt kasvatada seemnete ja oite arenguga seotud geenide hulka ning sellega pandi alus katteseemnetaimede arengule lisaks tuumagenoomile on taimedes ka kloroplasti dna chloroplast dna ehk cpdna ja mitokondriaalne dna mtdna kuigi taimede ja teiste eukaruootide mtdna kodeerib sarnaseid geene on taimede mitokondri genoom suurem ja varieerub laiemas vahemikus moningast varieeruvust naitab ka taimede plastiidne genoom mis on tavaliselt 50500 kbp suurune lineaarne dna molekul taimegenoomide sekveneerimine algas 1994 aastal kui newman jt jarjestasid hariliku muurlooga ekspresseeruvate jarjestuste margendid ehk estid loplik genoom valmis 2000 aastal olulistest toidutaimedest on sekveneeritud veel naiteks riis taisgenoom avaldati 2005 mais 2009 ja nisu 2012 puudest on sekveneeritud naiteks kummipuu ounapuu hariliku kakaopuu ja hariliku kuuse genoom tehnoloogia areng muudab geneetilise info sekveneerimise ja uurimise jarjest kiiremaks lihtsamaks ning odavamaks nii on kiirenenud ka taimegenoomide uurimine naiteks 2008 algatati 1000 taimegenoomi projekt mille eesmargiks on sekveneerida 1000 taime transkriptoomid et saada infot nende fulogeneesist ja evolutsioonist ning leida voimalusi taimede toodetud ravimite odavamaks muutmiseks samas raskendab selliseid ettevotmisi siiski oluliselt taimegenoomide suur keerukus ploidsus heterosugootsus ja duplikatsioonid vorreldes teiste elusorganismidega kull aga lubab infot selle kohta kuidas on mingid pollumajanduslikult olulised tunnused kontrollitud seda ara kasutada taimede aretuses ning suurendab sellega majanduslikku huvi taimede geneetilise materjali kaardistamiseks ja analuusiks taimed on liikumatud organismid kes oma looduslikes elukeskkondades on umbritsetud paljudest potentsiaalsetest vaenlastest pea koik okosusteemid kus taim elab koosnevad bakteritest viirustest seentest imetajatest ja teistest loomadest taime kaitsevad mehaaniliste vigastuste eest rakukestad ja rakumembraanid kuid ka mitmed taime sunteesitud uhendid ja keemilised ained moned antipatogeensed uhendid on taimes sunteesid juba enne patogeeni runnakut teised uhendid sunteesitakse parast runnakut tavaline reageering patogeenile on hupersensitiivne reageering mis tahendab et nakatunud kohta umbritsevad rakud surevad kohe jattes patogeenid toitaineteta ning valtides ta edasilevikut juhul kui taim elab teatud osal ule patogeeni runnaku siis tal areneb tihti suurenenud vastupanu jargnevatele runnakutele ule kogu oma pinna paljude patogeenide vastu seda kutsutakse susteemselt omandatud resistentsuseks systemic acquired resistance sar ning see areneb mitme paeva jooksul parast esmast nakatumist taimedel on putukate vastu valja kujunenud olemuslik ja indutseeritud kaitse olemuslik kaitsemehhanismid on kaitsemehhanismid mis on alati olemas need on tihti liigispetsiifilised voivad esineda uhenditena mis on juba taimes valmis konjugeeritud uhenditena voi aktiivsete uhendite eellasmolekulidena mis aktiveeruvad kahjustusel siia alla kuuluvad enamus eelnevalt kirjeldatud sekundaarseid metaboliite indutseeritud kaitsemehhanismid kaivituvad alles parast kahjustuse tekkimist nad votavad kull vaiksema osa raku elutegevusest kuid tuleb kiiresti kaivitada et nad oleksid efektiivsed indutseeritud kaitse lubab taimel olla fenotuubiliselt plastiline organismi voime kohandada oma tunnused vastavalt umbritsevatele tingimustele genotuupi muutmata see vahendab voimalust et kahjulikud putukad adapteeruvad taime kaitsemehhanismidega kui taim tunneb putukate suljest ara teatud ained siis jargneb sellele keeruline signaalidevorgustiku aktiveerumine ning tekib jasmoonhape hape kutsub esile taime kaitse metabolismi geenide transkriptsiooni nende seas aktiveeritakse ka geenid mis kodeerivad tahtsate sekundaarsete metaboliitide ensuume jasmoonhappe tottu voib taimes tekkida herbivooride seedimist inhibeerivad valgud proteinaasi inhibiitorid nad seostuvad tihedalt ja spetsiifiliselt proteiini hudroluusivate ensuumide aktiivsaiti ja takistavad selle tegevust tanu enamikul taimedest esinevale fotosunteesivoimele on taimed koos fotosunteesivate bakteritega peamised ohu susihappegaasist orgaaniliste ainete tootjad ja ohu hapnikuga rikastajad seega asuvad taimed kui autotroofid toitumisahelate alguses kuna taimedel puudub uldiselt voime aktiivselt uhest paigast teise liikuda moodustavad nad okosusteemis kindla struktuuriga taimekooslusi ehk mingi paiga taimkatte maismaataimekoosluses jaguneb taimestik vastavalt taimede suurusele ja kasvuvormile rinneteks taimed on vaga olulised ka mullastiku kujunemisel taimerakkudes voivad elada endofuudid seened saavad taimedelt energiaallikana susivesikuid ja pakuvad vastutasuks taimedele paremat vee voi toitainete omastamist ning kaitset futofaagsete taimesoojate putukate lindude ja imetajate vastu seened muudavad taime toitainete koostist ja voimendavad voi alustavad sekundaarsete metaboliitide sunteesi taime fusioloogia on otseselt mojutatud erinevalt teistest esilekutsud mehhanismidest endofuudid suurendavad susivesikute kontsentratsiooni muudavad cn suhet lehtedes vahendades nende proteiinisisaldust lisaks voib seen omastada taimse lammastiku ja moodustada lammastikul pohinevaid sekundaarseid metaboliite nagu alkaloide koik see muudab taimede herbivoorid vahem produktiivseks kahjur voidakse taielikult eemale peletada kahjuri areng aeglustub omastab taimest vahem toitaineid ja vaheneb voimalike jarglaste arv seened elavad taimega uldjuhul terve taime eluea taimekasvatus on pollumajandusharude ruhm mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamisega taimekasvatuse seisukohast on vaga oluline sordiaretus mis tegeleb kultuurtaimede sortide ja hubriidide loomise ja parandamisega siin on loetletud toataimi sulgudes on toodud taime ladinakeelne nimetus taani keel taani keeles dansk kuulub indoeuroopa keelkonna germaani ruhma pohjagermaani ehk skandinaavia alamruhma taani keel on taani riigi ametlik keel ning faari keele korval teine ametlik keel faari saartel 2009 aasta maini oli ta grooni keele korval teine ametlik keel ka groonimaal lisaks on pisut taani keele konelejaid taani piiri aares saksamaal 1619 sajandil oli taani keel norra ametlik keel taani keelt koneleb emakeelena taanis umbes 5 miljonit inimest ning saksamaal pohjaschleswigis umbes 50 000 inimest groonimaal kanadas norras rootsis ja ameerika uhendriikides kokku umbes 330 000 inimest ule maailma koneleb taani keelt umbes 56 miljonit inimest taani keele lahimad sugulaskeeled on norra ja rootsi keel eriti lahedane on taani keelele norra kirjakeele variant bokmal kuigi haaldus on oluliselt erinev rootsi norra ja taani keele konelejad saavad uksteisest aru kui ei raagita liiga kiiresti saja aasta eest oli taanis sadu murdeid nonda naiteks said vaikese sams saare pohjaosa elanikud halvasti aru sama saare lounapoolsetest asukatest pealinna kopenhaageni domineerimise tottu on praeguseks murded haabunud kuid sailinud on piirkondlikud erinevused naiteks sonameloodias on kergesti eristatav kas inimene on parit naiteks juutimaalt voi fynilt mones juutimaa laane ja pohjapiirkonnas on maal siiski sailinud ka puhtakujulised murded mis erinevad suuresti pealinnas raagitavast keelest neil on muuhulgas hoopis teistsugune artiklite susteem ja haaldus naiteks kirjakeeles ormen uss murdes worm kirjakeeles blet oun murdes wl mitmed kuulsad 19 ja 20 sajandi juutimaa autorid on kirjutanud murdes murded jagunevad kolme ruhma laanemurded juuti murded saarte murded sjllandi fyni ja naabersaarte murded ja idamurded bornholmi murre 17 sajandi keskpaigani kuulusid sinna ka skane hallandi ja blekinge murrakud millest hiljem said lounarootsi murded kui uksikud erandid valja arvata on kopenhaageni keelelise domineerimise taielikkuse tottu 19601980ndatel aastatel taani keele praegust konelejaskonda hinnatud uheks homogeensemaks omasuuruste seas maailmas kui ka enne 1960 aastat peeti pealinna konelemisviisi prestiizseimaks siis varasem vahetegemine pealinna hea ja kombeka ning murrete halva ja lohaka konelemisviisi vahel ei avaldanud keelelisele mitmekesisusele olulist moju 1960 aastatest hakati aga televiisori vahendusel raakima kohasest ja kohatust konelemisest mis tasalulitas keelelise mitmekesisuse peaaegu taielikult ning murdetunnusteks jai peamiselt prosoodia sellest hoolimata levis pealinna prestiizsuse labi kaks eristatavat konevormi riigitaani keel rigsdansk ja kopenhaageni keel kbenhavnsk mida on nende erineva sotsiaalmajandusliku paritolu tottu nimetatud vastavalt ka korgkopenhaageni keeleks ja madalkopenhaageni keeleks mis on tulenenud nende algse konelejaskonna uhiskondlikust positsioonist tanapaeva noorte seas opitakse riigitaani keel selgeks enamasti koolis ja kopenhaageni keel enamasti avaliku meedia vahendusel mistottu on keelevariandid omandanud teatud stereotuubid nonda tunnetatakse riigitaani keele konelejaid haritute sihikindlate ja hoolsatena samas kui kopenhaageni keel assotsieerub laheda moodsa ja enesekindlaga sedamoodi on riigitaani keelega seotud teadvustatud prestiiz st eelistusi kusides hinnatakse seda korgemalt seevastu on kopenhaageni keelel varjatud prestiiz mis tahendab et vabalt raakides eelistatakse just seda vormi valdava varjatud maine tottu arvatakse et uhiskeel liigub tulevikus kopenhaageni keele poole pealinna keeleline moju pusib siiani teiste keskuste panused uhiskeelte muutusse on minimaalsed tanapaeva keelelist mitmekesisust ilmestavad viimasel ajal ka multietnolektsed taani keele variandid mis on valja kujunemas immigrantide kakskeelsetes keskkondades taani keel kasutab ladina kirja kuid taani tahestikus on ladina tahestikule lisatud tahed ja aa mis paiknevad tahestiku lopus siin toodud jarjekorras enne oigekirjareformi 1948 aastal kasutati tahe a asemel uhendit aa isikunimedes mones kohanimes ja vanades dokumentides on sailinud vana kirjaviis taani ja norra tahestik on praegu samasugused taani keele haaldus on raskesti opitav taani naabermaades oeldakse et taanlased raagivad nagu neil oleks kuum kartul suus 1213 sajandil muutusid vokaalidevahelised klusiilid p t ja k helilisteks spirantideks ning osaliselt vokaliseerusid norra keele sonadele lpe loope jooksma mate moote viis bake baake kupsetama vastavad taani keele sonad lbe lowe made moe bage baje sailinud helitud klusiilid aspireerusid tugevalt ning helilised klusiilid muutusid helituteks muusikaline rohk asendus toukega haalepaelte jarsu kokkutombega std sonade mand mann mees ja man man aluse konkretiseerimata jaamist markiv sona haaldus erineb pohiliselt selle poolest et esimese haaldamisel tombub kori kovasti kokku samasugune haaldusefekt esineb norgemal kujul pohjainglise murretes naiteks sonas butter baa voi taani keeles on vaga palju taishaalikuid mida kirjapilt oma 9 vokaalitahega ei naita naiteks ataht voib haalduda eesti keele a voi asarnase haalikuna iga taishaalik voib olla pikk voi luhike toukega voi ilma vokaalid moodustavad ka diftonge triftonge ja tetraftonge naiteks frge faoue varvima jrv iaou ahm taishaaliku jarel muutuvad g ja r diftongi osaks voi kaovad hoopis og ou ja flag flai lipp bar bao alasti norge nou norra peaaegu koik vanapohja keele sonalopulised rohuta vokaalid on taani keeles muutunud jargmiselt taishaalik e keskkorge keskvokaal null oigekirjas on e sailinud kuid paljudes murretes seda ei haaldata naiteks tage ta votma kurguhaalik r on palju norgem kui prantsuse keeles rige rije riik nimisonadel on kaks sugu uhissugu mis on tekkinud mees ja naissoo uhtesulamisel ja kesksugu sugude kohta ei ole kindlaid reegleid need tuleb lihtsalt meelde jatta nagu teisteski skandinaavia keeltes on taani keeles enkliitiline maarav artikkel naiteks sona mand mees on umbmaarase artikliga en mand uks mees ja maarava artikliga manden see mees omadussonalise taiendi puhul on maarav artikkel eraldi sona den store mand suur mees taani keele tegusonade infinitiiv lopeb taishaalikuga mis on peaaegu alati e tegusonadel on ajavormid kuid pooramist puudub naiteks sona spise sooma olevik on spiser soon sood soob soome soote soovad tegusonad jagunevad tugevateks ja norkadeks tugevate verbide lihtminevik ja mineviku kesksona moodustatakse vokaalivahelduse teel norkadel verbidel sufiksite abil lbe jooksma lber jookseb lb jooksis er lbet on jooksnud tugev skyde tulistama skyder tulistab skd tulistas har skudt on tulistanud tugev straffe karistama straffer karistab straffede karistas har straffet on karistanud taani keeles on ka refleksiivsed verbid mis moodustatakse sufiksi es abil naiteks mde kohtama mdes kohtuma enamik taani keele sonu on genuiinsed ehk polised parinedes vanapohja keelest genuiinsed sonad on naiteks germaani algkeeleni tagasi ulatuvad mand mees kvinde naine hund koer hjem kodu gard ou rd punane ning skandinaavia keeltele eriomased barn laps skov mets et saksa ja inglise keel on taani keele sugulaskeeled siis tulevad paljud taani keele sonad nende keelte oskajatele tuttavad ette naiteks sonad have over under for ja kat langevad nii tahenduselt kui ka kirjapildilt kuid mitte haalduselt peaaegu kokku ingliskeelsete sonadega taani keele sona by linn esineb mitmes inglismaa kohanimes naiteks whitby selby pohiarvsonad uhest kahekumneni on en to tre fire fem seks syv otte ni ti elleve tolv tretten fjorten femten seksten sytten atten nitten ja tyve 40st suuremate arvude puhul kasutatakse osalt kahekumnendsusteemi sonavaras on palju laene saksa inglise prantsuse ja teistest keeltest oigekeelsussonaraamatus on umbes 55 000 sona kokku on teada umbes 25 miljonit sona sonade suur arv tuleneb liitsonade rohkusest fader vor du som er i himlen helliget vorde dit navn komme dit rige ske din vilje som i himlen sa og pa jorden giv os i dag vort daglige brd og forlad os vor skyld som og vi forlader vore skyldnere og led os ikke i fristelse men frels os fra det onde thi dit er riget og magten og ren i evighed amen alle mennesker er fdt frie og lige i vrdighed og rettigheder de er udstyret med fornuft og samvittighed og de br handle mod hverandre i en broderskabets and taani keele ajalugu jaguneb kaheks perioodiks vanataani keel 915 sajand ja uustaani keel alates 16 sajandist vanimad keelemalestised on 911 sajandist parinevad raidkirjad nooremad ruunid 1314 sajandist on sailinud ladina kirjas kasikirjad mis kujutavad nedast piirkondlikke seadusi esimene taanikeelne trukitud raamat ilmus 1495 aastal kuulsaimad taani keeles kirjutanud kirjanikud on filosoof sren kierkegaard muinasjutuvestja hans christian andersen ja naitekirjanik ludvig holberg nobeli kirjandusauhinna on saanud karl adolph gjellerup ja henrik pontoppidan koos 1917 ning johannes vilhelm jensen 1944 taani tanapaevane keelepoliitika on ametlikult markimisvaarselt liberaalne ja laissezfaire taani keelt ennast ei peeta riigisiseselt ohustatud keeleks ning seetottu ei ole peetud vajalikuks taani keele staatust eraldi seadusega kaitsta taani keelel on olnud taani kuningriigis koloniaalkeele staatus mille korval on ametlik staatus antud faari keelele 1948 aastal ning groonimaal grooni keelele 1979 aastal alates aastast 2009 on grooni keele laanegrooni murre groonimaa ainus ametlik keel eraldi on kaitstud ka ajalooliste saksa vahemuste oigused taanis spetsiaalselt keelekasutust reguleeriva seadustiku puudumise korval on keelekusimus tostetud esile hariduse ja integratsiooni valdkonnas kus ametlikust sonastusest hoolimata on keelekasutus tugevalt reglementeeritud reglementeeritud alade korval on liberaalne keelepoliitika uleuldiselt soosinud keeleprobleemidele lahenduse leidmist kohalikus kontekstis taevavolv ehk taevalaotus heebrea keeles raqia vanakreeka keeles stereoma ladina keeles firmamentum on taevas niivord kui see naib kuplikujulise volvina taevavolvi kirjeldatakse matemaatiliselt taevasfaari abil taevavolvi ja taevasfaari oluline erinevus on see et vaatleja ei taju taevavolvi mitte poolkera pinnana vaid nonda lamendunult et taevaobjektid nt kuu paike tahtkujud paistavad vaatlejale horisondi lahedal suurematena kui seniidi lahedal kujutlus et taevas on tahke volv on olnud vanaajal seas uldine muinasegiptlased pidasid taevast rauast volvlaeks millest tahed on koite abil alla riputatud babuloonlased pidasid taevast tohutuks volviks mille koige kovemast metallist on sepitsenud marduk seda volvi arvati toetuvat maad umbritsevale muurile muinaskreeklased ja muinasroomlased pidasid taevast suureks kristallvolviks mille kulge tahed on kinnitatud moned pidasid taevavolvi materjaliks rauda voi pronksi ka juutidel oli sarnane kujutlus esimese moosese raamatu loomisloos 1mo 168 loi jumal laotuse mis lahutas ulemised ehk taevased veed alumistest ehk maistest vetest ja jumal utles saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest ja nonda sundis jumal tegi laotuse ja lahutas veed mis laotuse all vetest mis laotuse peal olid ja jumal nimetas laotuse taevaks siis sai ohtu ja sai hommik teine paev heebrea keele sona raqia tahendab midagi mis on valja taotud ning seejarel laiali laotatud septuagintas ja ka teistes kreekakeelsetes piiblitolgetes vastab sellele sonale stereoma kindlaks voi tahkeks tehtu taevalaotuse tahkusele viitab ka hiiobi raamat kus mainitakse taevast mis on vaga tugev nagu ta oleks sulatatud pronksist taevalaotuse tahkus jareldub ka eesmargist milleks jumal selle tegi taevalaotuse kohal pidi olema vesi sellest on juttu ka loos ulemaailmsest veeuputusest taeva luugid tehti lahti 1mo 711 ja taevaluugid suleti 1mo 82 jesaja 425 utleb kes on loonud taevad ja on need volvinud loomislugu jatkab ja jumal utles saagu valgused taevalaotusse eraldama paeva oost tahistagu need seatud aegu paevi ja aastaid olgu nad valgusteks taevalaotuses valgustuseks maale ja nonda sundis jumal tegi kaks suurt valgust suurema valguse valitsema paeval ja vaiksema valguse valitsema oosel ning tahed ja jumal pani need taevalaotusse et nad valgustaksid maad 1mo 11417 seega on tahed kinnitatud taevalaotuse kulge nii et laotus peab olema tahke linnud lendavad laotusest madalamal seetottu ohk ei ole taevalaotus teoloogide uldine seisukoht on et piibel kirjeldab loomislugu ja taevast vastavalt vanaaja ettekujutustele on ka teolooge kes vaidavad et taevast on piiblis tegelikult kirjeldatud oigesti ning meie arusaam et laotuse all on moeldud taevavolvi on ekslik sir tim rice sundinud 10 novembril 1944 on muusikalide laulusonade autor tim rice sundis 10 novembril 1944 inglismaal buckinghamshireis amershamis tim rice oli popansambli aardvarks laulja 19611963 ning on hiljem laulnud ka teistes rokkansamblites 1965 ilmus tema esimene avaldatud laul thats my story samal aastal sai ta tuttavaks andrew lloyd webberiga nad kirjutasid koos muusikale ning ka eraldi laule sealhulgas its easy for you mille 1976 plaadistas elvis presley 1980 aastate alguses hakkas rice tegema koostood abba liikmete bjorn ulvaeuse ja benny anderssoniga muusikali chess kallal chess ilmus koigepealt plaadina 1984 ja sai rahvusvaheliselt populaarseks kaks singlit sellelt plaadilt one night in bangkok mida laulis murray head ja i know him so well mida laulsid elaine paige ja barbara dickson olid edetabelite tipus nii ameerikas euroopas kui ka aasias 1985 oli chessi esietendus londoni west endis ning sellest sai menukas lavalugu paljudes teisteski maades rice on teinud koostood paljude silmapaistvate heliloojatega nende seas on marvin hamlisch laulud lauren bacallile bing crosbyle jack lemmonile ja george burnsle john barry tiitellaul alltime high mille esitas rita coolidge james bondi filmis octopussy mike batt sealhulgas david essexi a winters tale paul mccartney paul jones francis lai vangelis rick wakeman ja freddie mercury laulud tema uhisplaadile montserrat caballega 1981 asutasid rice ja laulja elaine paige plaadifirma ep records mis on valja andnud mitmeid menukaid plaate nad olid ka koos robert foxiga cole porteri muusikalise komoodia anything goes 1989 aasta west endi uuslavastuse produtsendid rice teeb regulaarselt raadiosaateid bbcle tal on oma kirjastus pavilion books mis asutamisest 1981 saadik on valja andnud ule 300 nimetuse raamatuid sealhulgas kingskey amise michael palini ja sebastian cie raamatuid rice on kirjutanud raamatu the treasures of lords 1989 muuseumist kriketivaljakul lords cricket ground ta on briti hittsinglite guinnessi raamatu kaasautor samuti on ta ajalehe the london daily telegraph kriketikolumnist rice sai kolm grammy auhinda koos alan menkeniga kirjutatud walt disney filmi aladdin laulude eest koige tuntumad on tema libretod andrew lloyd webberi muusikalidele ja koostoo walt disney companyga 2002 aasta suvel vaatas rice tartu raekoja platsil evita etendust 2003 aastal tuli rice vaatama muusikali aida esietendust tartu lauluvaljakul 6 juunil tim rice on kirjutanud laulusonad jargmistele muusikalidele ja filmidele tony christian halme 6 jaanuar 1963 helsingi 8 jaanuar 2010 helsingi oli soome raskejoustiklane ja poliitik oppis algkoolis ja keskkoolis ning strombergi mehaanikakoolis kaks aastat elektrimontooriks kool jai pooleli sest tony puudus aastas 638 tundi 23aastasena laks ta elama ameerika uhendriikidesse kus elas ametlikult 15 aastat millest kuus aastat viibis turniiridel jaapanis martsis 2003 paases tony halme partei polissoomlased nimekirjas kuid mitte partei liikmena kandideerima soome parlamenti ja sai seal rohkem haali kui anneli jaatteenmaki suurem osa haaltest tuli helsingist jakomaki linnaosast tony halme programmis olid tasuta ravimid ja hauaplatsid sojaveteranidele valisabi karpimise arvel kultuuri ja spordikulutuste suunamine eranditult noorte harrastustele et lahendada noorte narko ja muid probleeme radikaalsed abinoud vagistajate ja pedofiilide vastu tootasu maksustamise vahendamine ja proportsionaalseks tegemine politseinike arvu suurendamine euroopa liidu laienemise tottu kasvavaks kuritegevuseks valmistumiseks kohustusliku rootsi keele kaotamine ta on nimetanud president tarja haloneni lesbiks kuid palus hiljem avalikult vabandust eduskunnas on ta saanud hoiatuse sobimatu keelekasutuse eest teda on kohtulikult karistatud narkootikumide tarvitamise relva ebaseadusliku kasutamise ja ebakaines olekus auto juhtimise eest 2006 aastal viibis ta haiglaravil alkoholismist pohjustatud maksa ja kohunaarmepoletiku tottu toomas leius sundinud 28 augustil 1941 tallinnas on eesti tennisist ja tennisetreener aastal 1970 lopetas ta tallinna pedagoogilise instituudi kehalise kasvatuse opetajana tennisetreeninguid alustas 1951 evald kree juhendamisel toomas leius voitis 1959 wimbledoni noorteturniiri aastatel 1970 ja 1971 voitis ta euroopa meistrivoistluste pronksmedali ja 1970 paarismangus hobemedali aastal 1970 tuli ta ka uliopilaste maailmameistriks segapaarismangus aastal 1969 mangis toomas leius aucklandi turniiri veerandfinaalis viis setti rod laveriga 36 64 64 36 57 kes samal aastal voitis koik suure slammi turniirid noukogude liidu meistrivoistlustelt sai ta aastatel 19631968 10 kuldmedalit ja kokku 30 medalit voitis 19591970 maailma ja euroopa tipptennisiste ning kumneid rahvusvahelisi turniire toomas leius tuli 23 korda eesti nsv meistriks ja aastatel 1961 1963 ja 1965 valiti ta eesti nsv parimaks sportlaseks on edukalt voistelnud rahvusvahelistel veteranide turniiridel 1974 aastal moisteti toomas leius oma abikaasa surmaga loppenud kagistamise eest armukadedushoos kaheksaks aastaks vangi raagitakse ka et ta rajas vangla territooriumile tennisevaljaku vabanes vanglast hea kaitumise tottu juba viie aasta parast parast vabanemist tootas tennisetreenerina usbekistanis gruusias ja saksamaal sai gruusia nsv teenelise treeneri aunimetuse aastal 1997 tuli eestisse tagasi ja tootas kadrioru tennisekeskuses treenerina oli federation cupil osaleva eesti naiskonna treener oli ka maret ani treener tessaloonika vaga theodora teodoora ka vaga teodora kreeka keeles umbes 812 aigina saar 29 august 892 thessaloniki on oigeusu ja katoliku puhak kes elas butsantsi nunnana eeskujulikku elu vagaduses ja teenistusvalmiduses theodora tahendab kreeka keeles jumala and tessaloonika vaga theodora vanemad olid kristlased antonios ja chrysanthi chrysanthe kes elasid aigina saarel ta ristiti nimega agapia theodora abiellus ja tal sundis kolm last kellest jai elama ainult esimene tutar kreetal baseeruvate saratseeni korsaaride sissetungi ajal umbes 823830 asus noorpaar elama thessaloniki linna nad puhendasid oma esimese lapse jumalale ning andsid ta puha stephanose kloostri hoole alla seal puhendus theodora jumala teenimisele kloostris ning parast abikaasa surma sai temast sama kloostri nunn nimega theodora ta elas nunnana 55 aastat puhaku eluloo jargi oli theodora kuulekuse paastu ja palvega jumalale nii meeleparane et ta sai imetegemise anni ja tegi imesid mitte ainult eluajal vaid ka parast surma 868 andis kloostri iguumenia anna oma ameti ule theodora tutrele theopistele 3 augustil 893 maeti theopiste sailmed tema soovi kohaselt kloostri peakiriku narteksisse theodora kirstu korvale theodora nihkus koos kirstuga nagu oleks elus ning loovutas koha oma ulemusele naidates alandlikkuse eeskuju isegi parast surma uhest avausest theodora haua alumisest otsast uhest lambist ja uhest puhaku ikoonist voolas imettegevat murri nagu puha demetriose puhul klooster kandis hilisematel sajanditel theodora nime kui turklased 1430 thessaloniki vallutasid pillutasid nad vaga theodora sailmed laiali vaga theodora on ka thessaloniki linna kaitsepuhak tessaloonika vaga theodora malestuspaev on oigeusu kirikus 5 aprill ja 29 august ning katoliku kirikus 29 august theodora ristitud agapiaks oli parit aigina saarelt agapia isa antonios kes oli esipreester ja hiljem munk ja ema chrysanthi olid vaga vooruslikud ema suri varsti parast theodora sundi ja isa eraldus mungana uksindusse loobudes linnaelu mugavustest ja teenijatest ning jattes lapse jumala ja oma lahedase sugulase ning endise ristiema hoolde see naine andis oma puhta eluga agapiale head eeskuju agapia oli seitsmeaastasena andekas laps kes oppis kiriklikke tekste lugema ja kirjutama ning omandas osa psaltrist ta paistis silma ilusa kehaehituse ja nao poolest ning vanematelt paritud tagasihoidlikkuse poolest paljud saare suursugused mehed tahtsid temaga abielluda ja tuutasid sellega agapia isa kes elas erakuelu isa ei kannatanud pidevaid kosimisi valja ning otsustas lasta lapse laulatada uhe suursuguse aigina mehega kes oli tuntud oma tagasihoidlikkuse ja koneanni poolest paar oli elu ja motteviisi poolest vaga uhtne saratseenid rundasid aiginat ja hakkasid saart rundama vottes palju kohalikke elanikke vangi moned ka tapeti viimaste hulgas oli ka agapia diakonist vend kes surmati sojakirvega selle inimeste poolt armastatud mehe surm oli koigile kurvastuseks agapia mees ei talunud pidevat voorusuliste kallaletungi ohtu ja kusis aialt nou agapia isa kartis oma ainsa alles jaanud lapse parast tal oli kokku kolm last ka tema esimene tutar kes oli olnud nunn oli surnud ja soovitas kodusaarelt lahkuda paar asus elama thessalonikisse mis oli oma asukoha poolest ohutum ning oli marter demetriose kaitse all agapia isa kes oli nendega kaasa tulnud eraldus ligipaasmatusse korbesse valtides ikonoklaste kelle voimu all kirik parajasti oli seal viibis ta elu lopuni agapial ja tema abikaasal oli kolm last kellest viimane ja keskmine varsti surid nad elasid aarmises vaesuses koike seda oli vaga raske taluda agapia julgustas oma abikaasat ja tegi ettepaneku tuua esimene laps anniks jumalale millega mees oli roomuga nous nad laksid oma kuueaastase lapsega luuka kirikusse kus elasid ka moned oigeusulised nunnad ikonoklastid olid selle kiriku arvatavasti tema vaiksuse tottu kahe silma vahele jatnud nunnade eesotsas oli katariina agapia sugulane ja usutunnistaja antoniose hilisema thessaloniki ulemhingekarjase ode temale andis agapia oma lapse et ta nunnaks puhitsetaks jargmisel paeval puhitseti laps nunnaks ja tema nimeks sai theopisti theopiste vanemad laksid koju ja kiitsid jumalat selle eest et lapsest oli saanud nunn varsti parast seda agapia abikaasa suri agapia oli siis 24aastane ta jaotas oma vara kolmeks osaks millest uhe jagas vaestele surnu hingeonnistuseks ja otsustas otsida varjupaika oma sugulase anna juurest keda ikoonide austamise parast taga kiusati ta laks kohe esimarter ja esidiakon stephanose kloostrisse vottes kaasa sada kuldraha parast seda kui ta nunnaks sai jai kloostrile veel tema kolm ummardajat ja kogu ulejaanud vara ta palus anna kes oligi selle kloostri ulem ette maha langedes end nunnaks vastu votta anna oli heameelega valmis agapiat nunnaks vastu votma ent andis talle kloostris katseaja et valtida kahetsust parast leina loppemist agapia utles kui sa kohe mind nunnaks ei vota siis vastutad minu eest viimsel kohtupaeval paljude manitsuste ja opetuste saatel kaskiski anna kohe preestrile kaarid anda ning agapia poeti nunnaks ja tema nimeks sai theodora kloostriulem kartis endiselt theodora hinge parast sest tolle keha oli noor ning nagu oli oitsev ja meeldiv anna roomustas nahes et paastumine oli theodorale juba algusest peale nagu hingamine milleta ei saa elada see omadus sailis tal elu lopuni ta paastus ilma sunni ja vaevata seetottu tahtis ta kloostris veel rohkem paastuda kuid ta ei soandanud kloostriulemalt paluda endale suuremat paastu kui teistel ega rikkuda kloostri pohikirja et odesid mitte kiusatusse viia ta istus koos odedega lauas kuid peaaegu ei soonud sageli ei joonud ta nadal aega isegi vett see ei jaanud kloostriulema eest kaua varjule kloostriulem soovitas seda ja koike muud teha nii avalikult kui voimalik sest ta armastas theodorat nahes tema aarmist alandlikkust ja hoolt paasemise eest ta jalgis teda ka lihtsates ja tuhiseks peetavates asjades lubamata tal muretseda asjade eest mis on hingele kasutud ja soovitades tal ool ja paeval avada oma teod ja motted sonad ja liigutused ja mitte midagi tega ilma tema teadmata kui kurat hakkas teda kiusama ebapuhaste ja kirglike motetega eemaldas ta need kohe innuka palvega ja motete avaldamisega ning igaveste piinade lakkamatu meenutamisega ta teadis et kord saatanast lahti oelnuna ei ole sunnis ruvetada end kolvatute ja rapaste motetega ja see oli tal seda kergem et ta ei olnud upsakas oma onnestumiste tottu ega meelitanud end sellega et ta paljudest erineb vaid tal oli kahju et ta on taielikust allumisest nii kaugel selleparast pidas ja nimetaski ta ennast kloostriulema ja odede kolbmatuks ummardajaks ning tegi uksinda peaaegu koiki toid ta jahvatas jahu tegi oma katega leiba keetis suua millest tal varem ei olnud tulnud moeldagi peale selle kais ta turul ja kaugel maal et kaup odavamalt katte saada tassis olgadel suurt puude kandamit voi midagi muud monikord vottis ta olgadelt ratiku ja kandis midagi selle sees ja kui keegi kes teadis tema suursugust paritolu kusis vastu tulles miks ta oma oilsust alandab siis ta ei hakanud kuulamagi teiste jaoks oli markamatum see et ta kais pidevalt jumalateenistusel vottis igast asjast vastavalt vajadusele osa ning puudis maailma karast alati kaugele jaada nii ta polgas maailma austust ning suretas oma lihalikku loomust koos kirgede ja himudega theodora hakkas kloostriulema kasul meeleldi taitma ulesandeid kirikus ta kandis pidevalt mottes voi kuulas jumalasona ning puudis taita koiki issanda kaske kurat otsis voimalust teda loksu puuda teades et theodora pidas eriti kinni kahest kasust milles on koos kogu seadus ja prohvetid mt 2240 ning teades et ka looduse seadused panevad vanemaid lapsi armastama lahutades teise kasu esimesest sisendas kurat oma tavalist voitlusviisi kasutades theodorale motte suhtuda oma lapsesse erilise hoolitsusega tema laps oli ule toodud samasse kloostrisse sest katariina oli surnud theodora hakkas kloostriulemale peale kaima et laps viidaks mujale sest tal on hale vaadata kuidas ta kaib rabalates ega saa suurt midagi suua anna nagi labi kuradi riuka ning tuletas theodorale meelde et puhakirja jargi tuleb hoolitseda ainult hinge eest kui theodora oleks tahtnud teha tutart kohuorjaks ja riietada teda pehmetesse riietesse oleks ta pidanud tutre panema ilmalikku elupaika mitte kristusele puhendama kas theodora mitte ei tootanud maailmast lahti oelda ning lahti oelda mitte ainult oma lihastest sugulastest vaid ka oma elust mida tutrel tarvis on kas ta ei veeda aega puhakirja uurides kas ta pole ehitud koigi nunnavoorustega kas ta ei sara nagu lamp nunnade seas voi tahab theodora tema hea tahte labi loigata kuidas ta saab uldse oelda et tal on tutar kloostris mingu ta ja rahunegu kloostriulem lubas theodorat karmilt karistada kui kloostriulem markas et theodora teda kurvastusega kuulab laskis ta theodoral minna mone aja parast margati jalle et theodora lohutab tutart ema kombel oli puhapaev ning koik oed olid parastlounal kogunenud uhte ruumi ja igauks raakis midagi hingele kasulikku kloostriulem oli eraldi palvetamas nii et theodora oli tema silma alt ara ja ta pooras rohkem tahelepanu tutrele kui sellele mida raagiti kloostriulem tuli tasakesi ja jalgis odesid nagu ta sageli tegi ta nagi et theodora tegeleb odede keskel tutrega ning kutsus theodora koos tutrega valja ja kusis sormega theopistile naidates theodora kes see sinu jaoks on theodora vastas aupaklikult tutar kloostriulem kusis samamoodi ka tutre kaest ja see nimetas theodorat emaks kloostriulem ohkas sudamepohjast ja utles teil on onnistus isalt ja pojalt ja puhalt vaimult ja koikidelt puhadelt isadelt ja minult patuselt nuudsest peale teineteisega mitte sonagi raakida neid aga haaras seda rasket ja ootamatut keeldu kuuldes voitmatu hirm nagu neid oleks kurdistanud jumalik haal ning nad laksid hirmuga oma kohale ning elades viisteist aastat uhes kongis istudes uhe laua taga tegeldes uhe tooga sageli ka kasutades uhtesid kangastelgi jahvatades uhel veskil ja uldse veetes teineteisega vaba ja jarelvalveta elu taitsid nad seda kasku nii et kui juhtus et kloostriulem huudis theodorat ja see kohe ei kuulnud ei soandanud theopisti talle kunagi oelda isegi mitte emaks huudmata theodora kloostriulem huuab sind ja seda ta tegi sageli kuigi nad istusid koos ja tegelesid uhe tooga vaid ta utles kellelegi utle emand theodorale et ulem kutsub teda sest nad ei raakinud kunagi omavahel oma suuga samamoodi suhtus ka theodora theopistisse nii nad elasid viisteist aastat omavahel raakimata siis jai theodora haigeks ning koik oed palusid et neile antaks luba omavahel raakida paljude opetuste saatel vabastas kloostriulem nad epituumiast nad hakkasid omavahel raakima samamoodi nagu koigi teiste odedega neil paevil oli nii karm talv et vesi kulmus ja muutus kivitaoliseks kloostriulem andis korralduse et kulma tottu soodaks magamistoas ja juhtus et kuuma vee katel pandi sellesse kohta kus theodora louendi peal magas tal ei olnud pehmete vaipadega aset ega lauda voi midagi muud louendi all mis kulma labi ei laseks vaid ta magas niiske maa peal louendi ja lambanaha peal ja katel ajas vett ule ning kogu see koht muutus niiskeks theodora vottis oma aseme ja laotas selle teise kohta utlemata kloostriulemale midagi kui kloostriulem nagi et louend on teises kohas ning sai teada et see on theodora oma kaskis ta theodoral enda juurde tulla miks sa ilma minu teadmata aseme umber tostsid kas sa ei tea et seda mida tehakse ulema korralduse vastaselt nimetatakse uleastumiseks ja enesearmastuseks ma tegin seda selleparast et ase laks niiskeks kloostriulem kaskis tal votta oma lambanahk ja magada kloostri siseouel et saada voitu omavolist ja naasta kuulekusse theodora laks talle maaratud kohta pooramata tahelepanu karmile ilmale paduvihmale ja tugevale tuulele ta veetis kukitades oo lageda taeva all sest vihmavee tottu polnud voimalik istuda keskooks oli vihm lakanud ja sadanud palju lund ning vihmapiisad olid theodora pead ja olgu katval kaltsul jaatunud oise psalmidelugemise ajal kiitis kloostriulem odedele theodora usuvagitegusid ning utles ma olen kindel et jumal arvab ta oigluse parast neljakumne martri hulka kes vabatahtlikult kannatasid kulma ja annab neile uhesuguse autasu sest olles maailmas rikkalikult mugavusi nautinud ja kloostris vaeva talunud ei ole ta kunagi raskustele tahelepanu pooranud vaid nuudki kannatab kulma kaes jumalaarmastuse tottu kui ta veel raakis siis uks nunn kes oli kloostriulema lihane ode utles talle vaikselt emand sel ool ma nagin taevast alla tulemas hiilgavat valguskrooni mille ilu ja sara ma ei suuda valjendada ja kui ma imestasin kelle kroon see voib olla siis ma kuulsin haalt mis utles see on theodora kroon kloostriulem kartis et theodora voib seda kuuldes uhkeks minna tanas jumalat ja keelas sellest nagemusest kellelegi raakida ta kaskis theodoral kohe kirikusse tulla theodora tuli taiesti valgena valjastpoolt lume tottu ja hinge poolest taevasest valgusest kirgastatuna ta tegi oma tavalise kummarduse ja palus andestust tousmata enne kui oli andestuse saanud kui oed kusisid kuidas ta oo veetis utles ta uskuge mind oed votnud koigutamatu usuga vastu kloostriulema keelu ei tundnud ma sel ool ei vihma ega midagi muud kurba vaid mul oli roomus ja lobus ja ma oleksin nagu saunas istunud selleparast tahtis tolleaegne arhimandriit johannes teha ta uhe teise kloostri iguumeniaks kui theodora sellest kuulis hakkas ta valju haalega nutma ja kloostriulema peale kaebama arvates et too on sellega nous aga niipea kui ta nagi et ka kloostriulem on selleparast kurb utles ta argu tehku keegi mulle vaeva gl 617 voimatu in minul patusel saada uleastujaks oma tootustest jumalale ning jatta maha see klooster kus ma laususin oma tootused ja hingede juhatamisest pole motet raakidagi minul kes ma veel lehkan maailma soo jarele ega suuda hoida omaendagi hinge minge ja oelge arhimandriidile pangu ta mind kas voi kirikuvande alla toogu mulle mis tahes kurvastus minu otsust ei saa iialgi muuta kuulan issandat kes utleb kui keegi tahab olla esimene siis ta olgu viimane ja koikide teenija mk 935 ja nii nagu inimese poeg ei ole tulnud et lasta ennast teenida vaid et ise teenida mt 2028 ja kui issand niiviisi kasib ja mina olen tema ees tootanud vanaduseni ja raugaeani olla kloostris ning oma notrust mooda teenida nii teda kui ka odesid siis kes saab mind kellel jumal on abimeheks siit eemale kiskuda kui arhimandriit sellest teada sai ulistas ta jumalat kes oli andnud theodorale niisuguse alandlikkuse ning soovis palves et theodora meel jaaks viimse tunni ja hingetombeni selles kavatsuses pusivaks ja muutumatuks kui theodora oli 55aastane siis peapiiskop theodor tegi arhimandriitide ilarioni ja dorotheose kloostriulema ja koikide odede valikul iguumeniaks theodora tutre theopisti sest kloostriulem oli joudnud vaga korgesse ikka ega saanud nagemise norgenemise ja kuulmise nuristumise tottu enam odesid juhatada ja lihane tutar sai theodora vaimulikuks emaks ning au valtiv ja jumalakartlik theodora oli veel kuulekam ja uhel paeval kui ta kiirustas taitma mingit ulesannet kukkus ta komistades maha ja podes kaua juhtus aga et endine kloostriulem kellegi poolt toetamata oue peal kaies libises ja kukkus ja sellest ajast peale ei saanud ta kaia vaid lamas asemel neljandal aastal hamardus ka tema moistus ja ta elas veel kolm aastat theodora teenis teda peaaegu uksinda kandis ja pooras sageli kulge andis oma kaega suua ja vannitas ja uldse hoolitses tema eest igati sealjuures said talle osaks solvangud ja peks kui theodora oli 67aastane siis anna suri raagitakse et ta oli 120aastane parast kolmeaastast meeltesegadust tuli anna jalle moistusele theodora sai oma kuulekuses veel rohkem kinnitust ning leidis et ta on kuulekusega alles alustanud oeldes et seni oli ta kuulekas kloostriulemale mitte vabale tahtele ta talus vapralt koiki ebameeldivusi valtides igasugust nurinat ning ergutas ka teusu seda tegema paljud nunnad olid juba surnud ja polnud kedagi kes oleks naidanud kuulekuse eeskuju ta osales koos odedega koikides maaratud toodes kergendades omal valikul paljude teiste tood kuigi see oli korvaltegevus puhakirja lugemise ja palvetamise korval ta hoidis ka oma silmi et nende kaudu ei siseneks hinge tabavad nooled kui keegi keda ta lahedalt ei tundnud tuli palvetamise oarast tema juurde siis ta vastas silmad maas vaatamata teisele nakku ning kui teine olu ara lainud siis kusis kes see oli ja kuidas ta valja nagi ta hoidis ka keelt sobimatu jutu eest ta hoidus vandetootusest laitusest ja hukkamoistmisest ta omandas koik voorused ja ingelliku elu ta kuulis sageli ka inglite haalt kui koik oed magasid aratas ta sageli tasakesi theopisti ules ja utles kas kuuled inglite laulu puhakojas siin ei olnud tegemist meelepettega ega oma anniga kiitlemisega vaid arvatavasti ta valmistas oma tutart ette jumalike andide vastuvotmiseks ta utles sageli neile kes olid talle jumalas lahedased tean et issand ei polga ara minu aastatepikkust kuuletumisteenistust vaid hoolitseb minu eest oma halastuses ja tutrele utles ta et tema keha maetaks teistest eraldi nahes ette jumala imetegusid kui theodora hakkas lahenema 74 eluaastale oli tema keha nii norgaks jaamud et ta ei suutnud enam koos odedega tootada ega isegi kaevust vett votta niikaua kui ta suutis seda teha vottis ta ratiku alla vaikese kruusi ja toi sellega markamatult kullaldase koguse vett kui ta ka seda ei suutnud enam teha siis ta tegi villajaatmetest kotte oeldes et apostel soovitas sellel kes ei toota ka mitte suua samuti teenis ta teisi kaheksakumnendal eluaastal podes ta augustikuus umbes viis paeva ja tundis ette et jargmine paev on tema ihuliku elu viimane paev ta ilmutas soovi jouda kiiremini kristuse juurde vabanedes ihu koidikutest koidu ajal vottis ta armulauda pani kaed rinnale ning sulges suu ja silmad nagu magaja minnes ule igavesse ellu kui tema surm sai teatavaks tuli naaberkloostritest vahesel arvul nunni theodora lebas vanadusest kortsulise naoga kuid jarsku muutus tema nagu kirkaks nii et tahelepanelikult vaadanutele nais nagu tema ilust oleksid valjunud mingid kiired silmade juurde ilmus higi millel oli jumalik aroom ning tema auline ja inglisarnane nagu nais naeratavat seejarel leidis aset neitsite laulmine mis oli segatud nutuga ja arutelu kuhu theodora matta theopisti tahtis taita ema testamenti ning muretses talle eraldi uue haua ent kohal viibinud preestrid ja mungad utlesid et ka parast surma pole teda vaja kaasnunnadest lahutada enamuse haal jai lopuks peale kui koik psalmide laulmise saatel austusega theodora keha viimset korda suudlesid siis keegi demetrios kes oli diakon ja suurmarter demetriose kiriku vaimulik ning oli olnud theodorale ammu tuttav ning tema vastu poolehoidu tundnud ja parajasti uheksa kuud raske haiguse kaes kannatanud nii et tema keha tove tottu oli ka magu norgaks jaanud ei kartnud tulla theodora matustele teel peatus ta kolm korda terava ja kuiva hingelduse tottu ning ta joudis vaevu psalmide lugemise lopuks kohale ent niipea kui ta langes theodora keha ette maha sai ta kohe terveks nii et ta samal paeval isukalt soi ja magas rahulikult ning kais hasti omil jalul mida ta kaua polnud saanud teha ja ka uks umbruskonna nooruk nimega johannes keda kaks aastat oli vaevanud palavik mis kordus igal neljandal paeval nii et ta keha oli kurnatud suudles theodora sailmeid ning sai kohe terveks ja ka uks teine nooruk kes oli samuti haige suudles vaga tugevatoimelise arstimi asemel theodora sailmeid ning sai taiesti terveks sama paeva kuuenda tunni paiku pandi theodora preestrite ja munkade katega auga oma kaasnunnade hauda see paev oli augustikuu kahekumne uheksas paev kuue tuhande neljasajandal aastal maailma loomisest ja aegade algusest keisrite leo ja aleksandri valitsemise ajal mil thessaloniki peapiiskop oli johannes ja iguumenia theopisti kes oli nii loomuselt kui ka iseloomult theodira lihane tutar kutsus jumalikust armastusest tema vastu seitse vaga harrast preestrit puha kiriku parimuse kohaselt pidama 40paevaseid peiesid leppides kokku et iga paev teenib uls nendest seal jumaliku liturgia ukeksandal paeval parast theodora joudmist jumala juurde hakkas tema haua kohale riputatud lamp milles oli usna vahe oli nii eredalt polema et pealtnagijad olid hammeldunud ning kusisid endalt mida see ebaharilik nagemus tahendab sealjuures lamp mitte ainult et ei kustunud vaid ei andnud mingit marki oli otsaloppemisest ning poles tugevalt uhest ohtust teiseni ja uheteustkumnendal paeval parast theodora surma septembrikuu uheksandal paeval kui preester oli toonud jumalale veretu ohvri ning koju lainud nagi kloostriulem et lambis on oli otsa loppemas ning kaskis oli juurde panna sest ta tahtis et lamp poleks paev labi ent nunn utles et parem on lasta lambil loouni poleda ning enne uut taitmist jargmiseks paevaks mis oli puha puhastada siis kloostriulem kiitis selle motte heaks mone aja parast oli selsamal oel tarvis kirikusse minna niipea kui ta oli ustest mooda saanud nagi ta et sellest lambist voolab oli valja porandale tal tuli hirm peale ning ta laks kloostriulema juurde ja teatas sellest ent kliistriulem kellele tuli kohe meelde ema ennustus laks varina ja roomuga kirikusse tanades valjuhaalselt jumalat niisuguse erakordse kulaskaigu eest mille ta tegi oma ummardaja theodora labi kohe levis kogu linnas nagu heeroldi suu labi kuuldus ning kirikusse tuli nii palju inimesi et nad ei mahtunud ara ja koik kes nagid seda ootamatut suurt imet kuidas lambist voolas potandale heakohmalist oli voidsid end usuga ja laksid tagasi jumalat kiites ja lambi alla tuli panna anum voolava oli vastuvotmiseks sellest ajast peale kuni tanini eluloo kirjutamiseni poleb see lamp taiesti piisavalt ega kustu kunagi ja juhtub et monikord voolab oli ojana porandale lahtudes teadmata soonest ja muidugi ei saa ta kunagi otsa ajavahemikus 893904 kirjutas kleerik gregorios algul aruande vaga theodora sailmete umbermatmisest ning seejarel ka puhaku eluloo mille 1899 tartus avaldas koos venekeelse tolkega trukis arhimandriit arseni venekeelset tolget saab lugeda allikana aratoodus veebiaadressil thessalonikis ilmus 1991 selle puhakueluloo tapsustatud valjaanne mille toimetas symeon a paschalides eduard kurtz publitseeris 1902 peterburis puhakueluloo parafraasi sailmete umbermatmise aruande ning enkoomioni johannes staurakioselt kes oli 1280 aastatel thessaloniki metropoolia chartophylax arhivaar ka tuntud mustik thessalonikist nikolaos kabasilas umbes 1350 on kirjutanud vaga theodora auks enkoomioni taoism eesti keeles on seda sona monikord kirjutatud ka kujul daoism hiina keeles lihtsustatud kirjas daojiao on uks vanahiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne opetus monikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist taoismi on peetud ainsaks toeliseks hiinalikuks religiooniks ta on konfutsianismi ja budismi korval uks kolmest opetusest millel traditsiooniline hiina kultuur ja uhiskond rajaneb hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud uhtseks kultuuriks selleparast on neid koos voetuna nimetatud ka hiina universalismiks nad on oluliselt mojutanud ka hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tommata siis on taoismi kui religiooni jargijate arvu raske maarata eriti palju taoiste elab taiwanis taoismi pohimoiste on dao ka tao mis tahendab teed aga ka toimimisviisi eluseadust jms taod voidakse moista ka igavese ja maaratlematu koikjaleulatuva ja ammendamatu valjana lihtsam on raakida sellest mis tao ei ole taoism keskendub uksikisiku suhtele maailmaga tao uhendab ja on aluseks koigile nahtavatele esemetele ja tegevustele tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg looduse kord tao tunnuseks voib olla pideva muutuse ja vahelduse tsukliline kordus mis avaldub kahe polaarse jou naiteks yin ja yang vastastikuse mojuna seda ei saa mojutada ega ara osta ohvrite ja rituaalidega sellest osasaamine on voimalik vaid sellega kooskolas olemise labi tao liikumised pole peale sunnitud vaid toimivad loomulikult ja sundimatult sundimatus on tao uks omadusi ja seega peaks ka taoga olema kooskolas olekut taotleva inimese kaitumine olema sundimatu taoism tegeleb ka looduse vaatluse ja selle tee kulgemise ehk tao tundmaoppimisega tegutsemine harmoonilises kooskolas loodusega tahendab taoistile sundimatut ja seega oma toelisele loomusele vastavat tegevust taoismi peamised marksonad on loomulik lihtsus sundimatu tegutsemine spontaansus ja kaastunne usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki onnetused peamiselt sellest et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused pohiopetuse olulisi printsiipe on toimimatus mis aga ei samastu liikumatusega naiteks voiks loodusega kooskolas olev kulg olla toimimatus tegutsemine valjaspool seda kulgu voiks olla juba toimimine taoismile omane suhtumine on onnelik olek leebus lapselikkus suutus rahu uks lemmiksumboleid on voolav vesi taoismi pohiteos on daodejing raamat teest ja vaest kulgemise vae raamat vana parimuse jargi on selle autoriks arvatavasti 6 sajandil ekr elanud laozi keda peetakse uhtlasi taoismi rajajaks vaade laozile kui taoismile alusepanijale on omane vanale laane sinoloogiale taolased peavad selles osas temaga vordseks huangdid teine tahtis teos on zhuangzi parimuse jargi zhuangzi nimeliselt autorilt teadlaste arvates erinevatelt autoritelt peamiste allikate hulgas on veel hua hu jing ja lie zi religioosse taoismi alguseks on peetud 142 aastat pkr mil zhang daoling sai vaidetavalt sichuani magedes ilmutuse laozilt daodejing ei omanud taolastele nii olulist rolli kui piibel kristlastele voi koraan muhameedlastele temaga korvu tunnistati teisi ilmutuse tekste mille arvgi on raskesti maaratav moned tekstid polnud sellest oma autoriteetsuselt vahemtahtsad naiteks alates viii sajandi keskelt omandas sellise staatuse yinfu jing mille loojaks peetakse mutoloogilist imperaatorit huangdid taolased uskusid kanooniliste tekstide eelnevat olemasolu varajases taevas xian tian st transtsendentaalselt selline vaade oli neil koigile kaanoni raamatutele nii nagu yi jing oli valitseva kihi valduses nii olid ka elu toitmise viisid daodejing oli valitsevale kihi teos oma ja teiste elu korraldamiseks mis tagaks elu toitmisekasvu see on teos valitsejale kes puudleb labi enesetaiustamise rahusse et uhineda kogu elava kulgemisega selles on seetarvis kirja pandud uldised elulaadilised alused praktilise teostamise pohialused ja meditatiivse toimingu sisuline kirjeldus samas puuduvad kindlad tehnikad neid peeti toelisteks saladusteks taoistlikke praktilisfilosoofilisi laozi ja zhuangzi tekste ei saa vaadelda nii nagu kreeka puhtalt spekulatiivseidfilosoofilisi tekste taoistlike tekstide taga oli kinnine traditsiooni edasiandmine opetajalt opilasele kusjuures tahelepanu keskmes oli eriliste tehnikate voi kunstide shu oppimine ja praktika mis said ajapikku nimeks tao kunstid dao shu just need kunstid on nii voi teisiti ka laozi ja zhuangzi tekstide tahelepanu keskmes muu kas tagab nende tingimused ja eeldused viib nendeni voi jareldub neist seda kinnitab laozi ja zhuangzi tekstide vaatlus neile lahedaste selleaegsete tekstide guanzi mawandu tekstidest 13 teksti lushi chunqiu ja huainanzi kontekstis hiina tsivilisatsiooni alused aluselised toekspidamised ja todemused tekkisid samanistliku traditsioonilise kultuuri uhiskonna sees teadmiste ja oskuste edasiandmine oli piiratud parimusliku edasiandmisega suguvosa piires polvkonnalt polvkonnale daodejingi teine lause utleb nimetatav nimi pole pusiv igavene nimi ja uheks teose labivaks motteks on see et onnelik ei opeta sonadega seega viitab teos juba algusest peale isegi sellele et oma kirjasonalisuse tottu on ta ebataiuslik ja teisejarguline ning tema sisu sonaline valjenduski on ajas muutuv taoistlikus alkeemias loeti korgeimaks toe ja tee edastamiseks edastamist no asja kaigus ja asja tarvis sudamest sudamesse meelest meelde sellest madalamaks oli suuline edasiandmine ja koige madalamaks kirjalik edasiandmine taoism ja ta kirjavara on sundinud elulisest praktikast mille viljaks on ka hiina traditsionaalne meditsiin selle uheks aluseks on teooria keha hinguseqi kanalitest ja punktidest seejuures on neid kanaleid ilma korvalharudega arvestamata 71 12 elundite 8 imelist12 side 12 suurt side 12 lihaskoolus15 erilist kusjuures punktid paiknevad neist otseselt vaid 14 kanalil lisaks kanalitele ja punktidele on mahukas andmestik nende ajalisest funktsioneerimisest diagnostikast nendega seotud haigustest ja sumptoomidest ning nende mojutamisest just nimelt see andmestiku mahukus korrastatus susteemiks ja pidev pikaajaline praktiline kinnitus sellele eristab teda teistest eelteaduslikest meditsiinidest noiakunstidest ja mustikatest samad kanalid ja qihinguse keskmed on ka taoistlike ja teiste hiina kehalisvaimsete enesearendus susteemide koostisosaks taoistlik kaanon dao zang jaguneb kolme ossa 1 toelisuse koobas dongzhen ulima puhtuse shangqing traditsiooni tekstid tao meistri korgeim aste 2 mustilisuse koobas dongxuan puha aarde lingbao traditsiooni tekstid tao meistri keskmine aste 3 vaimsuse koobas dongshen kolme valitseja sanhuang traditsiooni tekstid tao meistri madalaim aste iga koobas jaguneb omakorda 12 ossa mis sisaldavad pohitekste talismane kommentaare diagramme ja illustratsioone ajalugusid ja genealoogiaid ennustusi tseremooniaid rituaale praktikaid biograafiaid humne ja malestusi esimene taoistlik kaanon dao zang pandi kokku 471 a pkr see koosnes 1200 kirjarullist ehk meie moistes raamatust mis olid kogutud koigist taoismi peamistest traditsioonidest koik nad tunnistasid daodejingi dao zang koosnebki peamiselt tao meistrite poolt antud tolgendustest daodejingile ning sisaldab kirjutisi alkeemiast ja surematusest surematute ja kangelaste elukaikudest filosoofilisi kirjutisi ja rahvaparimust samuti taoistlikku maagiasse meditatsiooni rituaali liturgiasse ja paljudesse teistesse taoismi aspektidesse puutuvaid tekste 748 aastal saatis tangi dunastia keiser tang xuanzhong kelle sugupuu pidi parimuse kohaselt ulatuma kuni laozini opetlased ule terve hiina koguma kokku taoismi kirjutisi kokku saadi 7300 kirjarulli nendest moodustus teine dao zang 1016 aasta paiku songi dunastia valitsemise ajal mil trukikunst oli hiinas juba kasutusel vaadati dao zang uuesti ule paljud tangi dunastia ajal kogutud tood korvaldati kaanonist ning moodustatud kolmas dao zang koosnes vaid 4565 kirjarullist 1444 aastal mingi dunastia ajal pandi kokku loplik versioon mis koosneb 5318 rullist ehk raamatust taoism on levinud praeguse hiina aladel kuid tugevasti mojutanud ka naabermaade korea jaapani ja kaguaasia maade kultuuri alates 1960 aastatest muutus taoism koos zenbudismi ja teiste idamaiste opetustega populaarseks ka laanemaailmas taoismiga on tugevasti seotud voi sellest arenenud motlemine yin ja yangi ja viie elemendi opetuse kategooriates ning yijing i ching feng shui qigong chi kung taijiquan tai chi chuan taoistlik alkeemia taoistlik kosmoloogia taoistlik meditsiin ja palju muud taoismil on olnud oluline moju kirjandusele ja kunstile eesti keelde on traditsiooniliselt taoismimojulisteks peetud raamatutest tolgitud nt anatoli kimi olgem vagurad kui lapsed aga samuti selgitab taoismi muidugi benjamin hoffi raamat puhh ja tao jpt tirana ulikool albaania keeles universiteti i tiranes ingliskeelne ametlik nimi university of tirana asub albaania pealinnas tiranas tirana ulikool asutati oktoobris 1957 tirana riikliku ulikooli universiteti shteteror i tiranes nime all albaania esimese ulikoolina pedagoogilise instituudi polutehnilise instituudi korgema majandusinstituudi korgema oigusinstituudi ja meditsiiniinstituudi baasil aastatel 19851991 kandis ulikool nime universiteti i tiranes enver hoxha aastal 1991 viidi kolm teaduskonda ule vastrajatud polutehnilisse ulikooli praegu on ulikoolil seitse teaduskonda uliopilaste arv on 14 500 ja oppejoudude arv umbes 675 andmed 2000 aastast ulikooli rektor oli 2000 aastal albaania keele uurija shezai rrokaj jargmisel ametiajal 20002003 oli rektoriks maringlen spiro aastal 2003 valiti tagasi shezaj rrokaj 19811988 oli rektoriks matemaatik osman kraja kes on olnud ka albaania suursaadik eestis tehnika on koondmoiste masinate kohta samuti viis midagi teha vt metoodika eesti entsuklopeedia jargi on tehnika loodusseaduste ja nahtuste tundmisel ning loodusjoudude ja varade rakendamisel pohinevate teadmiste toovotete ja oskuste kogum see on koige uldisem aristoteleselt parinev maaratlus mille korval on ka kitsamaid elektroonika elektrotehnika kliimatehnika kulmutustehnika laevandus lennundus masinad masinaehitus materjalid materjaliteadus mehhatroonika metallurgia maendus raketindus trukindus tooriistad tupolev tu134 nato koodnimetus crusty oli noukogude liidus aastatel 19661989 toodetud luhikese ja keskmise lennukaugusega kahemootoriline reaktiivreisilennuk esimene tu134a lend toimus 29 juulil 1963 seerjatootmine algas 1966 regulaarlennud aeroflotis algasid 1967 aastal algne lennuk mahutas 72 reisijat kuid peagi jargnes veidi pikema kerega tu134a kuhu mahtus 80 reisijat tu134a3 seeria lennukid said uue soloviev d30 turboreaktiivmootori 1980 aastal joudis lennuliinidele tu134b mis oli esimene nsv liidu reisilennuk mille avioonika voimaldas lennata navigaatorita sellega vahenes meeskonnaliikmete arv neljalt kolmele ehitati ka muid tu134 modifikatsioone nagu staabilennuk pommituslennukite meeskondade treeninglennuk lennuk navigatsiooniseadmete kalibreerimiseks ning pollumajandusuuringute lennuk tuupilise luhimaareisilennukina voeti tu134 ruttu kasutusele mitmes sotsialismileeri idaeuroopa riigis balkan bulgariani csa interflugi loti ja malevi lennukipargi selgroo moodustas just tu134 valjaspool euroopat kasutasid tu134 vietnam airlines cubana air koryo jt kuigi nuudseks on tu 134 endistest sotsialismimaadest peaaegu kadunud on sellel srus reisijateveos endiselt oma osa ka aeroflot russian airlines tu134ad lendavad veel monel rahvusvahelisel liinil murapiirangute tottu on tu134 lennud enamikku laaneeuroopa riikide lennujaamadesse keelatud tu134 reisijatesalongi laius on 271 cm turistiklassis on harilikult kummalgi pool vahekaiku kaks istmerida kuni 1989 aastani ehitati tu134 koiki versioone kokku 852 lennukit eesti lennundusmuuseumis on eksponeeritud eesti lennukompanii tu134a3 tupolev tu154 on kolmemootoriline keskmaareaktiivreisilennuk tu154 konstrueeriti aerofloti nsvl tellimusel pohiliselt keskmaareisilennukiks mis asendaks an10 il18 ja tu104 tuupi lennukeid esmalend toimus 3 oktoobril 1968 lennuliinidel hakati tu154 kasutama alates 1972 aastast aastate jooksul tootati tu154st valja mitu taiustatud varianti millest edukamateks kujunesid tu154b ja tu154m viimasel kasutati senistest kuznetsov nk8 mootoritest okonoomsemaid solovjov d30 mootoreid ning seda lennukiversiooni ehitati kuni 2006 aastani kokku valmis ule 900 tu154 tu154 pohikasutajaks oli aeroflot kuid lennukit eksporditi ka mitmesse sotsialismimaasse naiteks bulgaariasse kuubasse ungarisse jne mingi aeg oli tu154 sru lennunduses toeline toohobune mis pidi teenindama suurt osa liinilendudest ka valjaspool srud on tu154 vahesel maaral veel kasutusel tupolev tu204 on venemaal toodetav kahemootoriline reaktiivreisilennuk kahemootorilise keskmaareisilennuki tu204 arendustood algasid aastal 1985 kui oli vaja jarglast tu154le juba algusest peale oli tu204 vaga sarnane usa reisilennukiga boeing 757 probleemid perm ps90a mootoritega aeglustasid projekti kaiku esimesed lennukid lopetati ja pandi katseliselt lendama vnukovo airlinesi ja orel avia teenistuses 1994 aeroflot testis samal ajal kaubaveoversiooni tu204s regulaarlende alustati tu204100ga alles 1997 aasta suvel parast poliitilisi muutusi venemaal algas too versiooni tu204120 kallal mis sai rollsroyce rb511 mootorid tu144 oli maailma esimene ohku tousnud ulehelikiiruseline reisilennuk mis ehitati noukogude liidus moskvas asuvas tupolevi lennukitehases tu144 ehitati tihedas voistluses samal ajal loodava britiprantsuse ulehelikiiruselise reisilennuki concordeiga noukogude liidu juhtkond lootis et tu144ga maailmaturule paasemine voib onnestuda tu144 esmalend toimus 31 detsembril 1968 juba ainuuksi esmalennu kuupaev naitab kui tahtis oli propagandistlikult noukogude juhtkonnale tu144 esmalennu aastanumber concordei esmalennu aastanumber sai tu144st vahemalt aastanumbri vorra hilisem olla kokku valmis 16 lennukit tu144 esimene look 144 projektile tuli 1973 pariisi lennundusnaitusel kui lennuk otse telekaamerate ees alla kukkus kuigi lennukatastroofi pohjustas meeskonna eksimus oletatakse ka et tu piloote voisid hairida muud valised pohjused 144 mootorid podesid veel nii oelda lastehaigusi oodatust suurem oli kutusekulu vaike oli samuti tooiga ressurss ja mitme muugi naitaja poolest jai tu144 concordeile alla parast mitmeid taiustusi pandi uks tu144 26 detsembril 1975 postilennukina liinile moskva almaata et koguda teavet mootorite nk144 tegeliku ressursi kohta see liin valiti selleparast et kulges suures osas korbede ja muude vahem asustatud alade kohal ning loodeti et lennuki tekitatud hairiv voimas looklaine ei arata noukogude avalikkuse soovimatut tahelepanu tu144 oli ka uldse esimene reisilennuk mis uletas helikiiruse 5 juulil 1969 jargmine tu144 kukkus alla 23 mail 1978 see oli uuendatud lennuki katselend enne liinile lubamist ning reisijaid selle pardal ei olnud kahjuks tu meeskond hukkus kokku toimus regulaarlende 55 millest viimane tu144 lend tehti 1 juunil 1978 lende taasalustati 23 juunil 1979 kuid need olid uksnes ebaregulaarsed kaubareisid pikamaaliinil moskva ja habarovsk kokku tehti 102 lendu parast ametlike lendude lopetamist aeroflotis lendasid tu144d 1980 aastatel veel juhuslikult mitu tu144 annetati muuseumidele vahemalt 4 lennukit jai avamaastikul olevale suletud alale tupolevi lennukitehase zukovski lennuvaljal aastal 1995 taastati uks tu144 usa rahaga lennukolblikuks nuud juba uuemate tu160 reaktiivmootoritega et teha uurimusi nasa tulevase uue polvkonna ulehelikiiruselise lennukiprojekti jaoks taastatud tu144 lennuomadused paranesid nk321 mootorite tottu oluliselt asjatundjate arvates isegi oleks need uletanud concordei viimane lend tehti tu144ga 1999 aastal tupolev tu334 on venemaal toodetav kahemootoriline reisilennuk 1990 aastate alguses hakati planeerima asendajat lennukile tu134 tu334 sooritas esmalennu 1999 aastal televisioon luhend tv on elektroonilise teabelevi uks vorme mis voimaldab pildi video ja heli ulekannet ja vastuvottu televisioon ringhaalingu liigina tegeleb teleulekannete korraldamisega televisiooniulekandeid votab vastu ja esitab televiisor televisiooni voib jagada transport ladina trans ule ja portare kandma ehk veondus on inimeste materjalide jms teisaldamine uhest kohast teise transpordi kui majandusvaldkonna isearasuseks on tema tehislikult tekitatud ehk tuletatud noudlus vajadus toodete jarele mis eeldavad kohalevedu voi isiku vajadus olla teatud ajal teatud kohas transpordiliigid means of transport kujutavad endast vahendeid millega transporditakse objektetooteid sh inimesi uhest kohast teise peamiselt toimub transport maa maanteed raudteed ohu vee meri siseveekogu ja torujuhtmete kaudu paljud jaotusvorgud kasutavad nimetatud transpordivahendite kombinatsioone naiteks naftat pumbatakse labi torujuhtmete laevale et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi ule kanda veoautodele et vedada bensiin jaemuujatele voi kutteoli tarbijatele koigil neil transpordiliikidel on omad miinused ja plussid selle millised veoviisid on riigi voi selle piirkonna majanduses oluliseks maarab ara kolm tegurite ruhma geograafilised maapinna reljeef territooriumi suurus majandusgeograafiline asend majanduslikud majanduse arengutase ja sellest tulenev transpordinoudlus ja poliitilised riiklik transpordipoliitika suhted teiste riikidega riigi kaitsevajadused tegurid eri transpordiliikide kasutamise ulatus voib riigiti markimisvaarselt erineda naiteks tehakse eestis keskmiselt 40 vedudest autotranspordiga ulejaanu aga raudteetranspordiga ka transiitveod labi eesti merevedusid sadamast sadamasse ning vedusid jogedel ja jarvedel eestis ei tehta transpordi arengule on aidanud kaasa maailma rahvastiku kiire kasv kaupade ja energeetiliste ressursside naftasaadused kivisusi maagaas jne tarbimise suurenemine elanikkonna koondumine linnadesse urbaniseerumine linnade kiire kasv ja teadusliktehniline progress euroopa liidus annab transport keskmiselt 7 sktst usas moodustab transport isegi 16 sktst uldkasutatava transpordi koguvedu oli nsv liidus 1974 aastal 49393 miljardit tkm eesti nsvs 18 510 miljonit tkm kaubaveoteenuste osutamine klientidele toimub maismaal maanteedel raudteedel ja siseveekogudel merel ja ohus vanimateks transpordiliikideks on maismaa ja meretransport sajandeid on toimunud suurte kaubakoguste vedamine merel purjelaevadega enne autode leiutamist toimus maismaal kaupade vedu hobuvankritega jogedel vaikeste joelaevadega raudteevedudega tehti algust 19 sajandi keskpaigast lennuvedudeni on joutud aga alles 20 sajandi teisest kumnendist maanteetransport on reisijate voi kauba vedu ehk transportimine teedel esimesteks maanteetranspordi vahenditeks olid hobused harjad voi koguni inimesed jarjest kasvava kaubanduse ja toostusrevolutsiooniga olid paremad teed hadavajalikud john loudon mcadam 17561836 loi esimese kaasaegse maantee ta tootas valja odava sillutise mis koosnes mullast ja kividest tuntud kui killustikkate ning tostis teed umbritsevast maastikust mone meetri vorra korgemale mis aitas kaasa veearavoolule transpordi teedel voib laias laastus jagada kaheks kaubavedu ja inimeste transport luhikeste vahemaade ja kergemate vaiksemate saadetiste jaoks kasutatakse kaubikuid suurte vedude jaoks on moistlikum kasutada veoautosid inimeste reisijate transport teedel toimub kas isiklike autode uhistranspordi voi kaugliinibusside vahendusel positiivsed kuljed negatiivsed kuljed raudteetransporti kasutatakse enamasti pikkade vahemaade labimiseks peamiseks transpordivahendiks on rong mis veab reisijaid ja kaupa raudteeroobastel kiiruse suurendamisel raudteedel ja kiirraudteevorgustike taiustamisel on olnud oluline moju reisijate transpordile eriti euroopas ja jaapanis inimesed jouavad vaga kiiresti punktist a punkti b kuid seetottu jaetakse vahele ka palju no vahem tahtsaid vahepeatusi naiteks prantsuse tgv on operatiivse kiirusega ligikaudu 300 kmh positiivsed kuljed negatiivsed kuljed lennutransport lennundus on koige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva jarel maailmas on viis peamist tsiviilsete transpordilennukite tootjat airbus euroopa boeing usa bombardier kanada embraer brasiilia ja united aircraft corporation venemaa ainuuksi usas on korraga ohus keskmiselt ule 5000 lennuki igal aastal touseb ohku ule 64 miljoni kaubandus ja eralennuki positiivsed kuljed negatiivsed kuljed meretransport on olnud suurim kaubavedaja labi teadaoleva ajaloo uhtlasi on ta koige odavam kuid aeglaseim kauba transportimisviis koige modernsemad kaubanduslaevad saab liigitada jargnevalt puistlastilaevad konteinerlaevad tankerid puurlaevad kulmutuskonteineritega laevad rorolaevad rannikuaarsed kauplemislaevad praamid kruiisilaevad liinilaevad ja mitmeotstarbelised laevad meretransport on efektiivne luhikesteks reisideks ja nauditavateks kruiisideks kus inimesed saavad kasutada pardal pakutavaid mugavusi naiteks ujulad kinod restoranid baarid ooklubid jne siseveetransport sealhulgas joed ja kanalid on alternatiivne ning keskkonnasobralik viis kaupade transportimiseks positiivsed kuljed negatiivsed kuljed torutransport on kaubavedu labi toru koige sagedamini saadetakse vedelikke ja gaase suruohu abil saab pneumaatiliste torude kaudu transportida ka tahkeid kapsleid torujuhtme trassid on praktiliselt piiramatud kuna neid saab paigaldada nii maa peale kui ka vee alla pikim gaasijuhe on alberta et sarina mis asub kanadas ja on 2911 km pikk pikim naftajuhe on transiberian mis on ule 9344 km pikk ning ulatub venemaa arktilistelt naftavaljadelt idasiberist laaneeuroopasse soltuvalt torujuhtmete eesmargist saab need jagada kolmeks lisaks kemikaalidele transporditakse ka vett ja olut turu soome keeles turku rootsi keeles abo on linn soome edelarannikul aura joe suudmes turu on soomes elanike arvult kuues linn linna soomekeelne nimi turku tuleneb vanavene keele sonast turgu mis tahendab turg mones soome keele idioomis tahistab sona turku tanaseni turgu rootsi keeles tahistab turgu sona torg mis laenati ilmselt vanavene keelest ja mis esines juba vanarootsi keeles linna rootsikeelne nimi abo voib olla lihtsalt sonade a jogi oja ja bo elukoht kombinatsioon kuna see muster ei esine uheski teises soome rootsikeelses kohanimes usuvad etumoloogid et nimel voib olla teine seletus uhe teooria jargi tuleneb linna nimi mehenimest aabo mis on soome tuletus vene nimest avram samast nimest voib tuleneda ka aura joe nimi ent rootsi keeles leidub ka vana oiguslik termin aboratt otsetolkes oigus teatud paigas elada mis andis kodanikele abo paritava oiguse elada riigi omanduses oleval maal soome keeles on linna nimi omastavas kaandes turun ja turu linnas asuvate organisatsioonide ja asutuste soomekeelsed nimed algavad sageli selle kujuga nt turun yliopisto turu ulikool aastal 1229 asutatud turu on soome vanim linn pikka aega oli turu ka soome suurim linn ja puhuti ka riigi halduskeskus kuid viimase kahe sajandiga on helsingi turust mooda lainud linna identiteet tuleneb soome vanima linna ja riigi esimese pealinna staatusest algselt viitas nimi soome vaid turu linna umbritsevale alale millest tuleneb ka sealse maakonna tanane nimi parissoome kuigi piirkonnast leitud arheoloogilised leiud ulatuvad tagasi kiviaega rajati turu linn 13 sajandil turu toomkirik onnistati sisse aastal 1300 keskajal oli turu tollase rootsi kuningriigi idapoolset osa ehk suuremat osa tanasest soomest kuni 17 sajandini katnud turu piiskopkonna hiljem turu peapiiskopkonna keskuse asukoht isegi kui turu linnal ei olnud ametliku pealinna staatust asusid seal tavaliselt kahe olulise luhiajalise institutsiooni nii soome hertsogi kui ka soome kindralkuberneri residentsid sigismundi vastu peetud soja tagajarjena leidis aastal 1599 linnas aset turu veresaun tuntud ka kui abo veresaun aastal 1640 rajati turu linnas soome esimene ulikool turu akadeemia lisaks oli turu aastal 1676 toimunud soome maapaeva toimumiskoht parast soome soda mis loppes sellega et rootsi aastal 1809 hamina rahulepinguga soome venemaa keisririigile loovutas sai turu luhiajaliselt soome pealinnaks ent kuna keiser aleksander ile tundus et turu asub venemaast liiga kaugel ja on soome suurvurstiriigi pealinna jaoks liialt rootsimeelne kaotas turu pealinna staatuse peagi helsingile pealinn vahetus ametlikult aastal 1812 parast 1827 aasta suurt turu tulekahju mis havitas linna pea taielikult muuhulgas havis linna toomkirik ja ulikooli raamatukogu koliti viimaks uude pealinna umber ka koik linna alles jaanud riigiasutused parast tulekahju koostas saksa arhitekt carl ludvig engel kes oli projekteerinud ka pealinna helsingi uue ja ohutuma linnaplaani turu oli veel kakskummend aastat soome suurim linn aastal 1918 asutati turus ainus soome rootsikeelne ulikool abo akademi kaks aastat hiljem rajati selle korvale soomekeelne turu ulikool tegemist on uhtlasi teise ja kolmanda soomes asutatud ulikooliga ning molemale pandi alus eraannetustega 20 sajandil kutsusid mitmed ajaloolased naiteks jarmo virmavirta turut soome varavaks laande linnal on hea uhendus laaneeuroopa riikide ja linnadega ning eriti alates 1940 aastatest ule pohjalahe stockholmiga see on viinud rohkemate kultuurikontaktideni ja andnud linna kui varava rollile uue tahenduse parast noukogude liidu lagunemist tulid paljud prominentsed venelased turusse kapitalistlikke aritavasid oppima sealhulgas ka vladimir putin peterburi linnavalitsusest aastal 2011 oli turu koos tallinnaga euroopa kultuuripealinn nii linnas esinevad arhitektuuristiilid kui ka enim levinud elamisviisid on 20 sajandil olulisi muutusi labi teinud kui linn sailis labi sojaaastate 19391945 suhteliselt puutumatuna olid linnal ees jarjest suurenevad muutused 1950 ja 1960 aastatel muutused tulenesid kasvavast noudlusest korterite jarele suurest umberehitamise ohinast ja peamiselt taristu arengust eriti suurenenud autoliiklusest linnas varem valitsenud uhe ja kahekorruselised puumajad lammutati 1950 ja 1960 aastatel et voimaldada tohusamat ehitamist ja et soidukite liiklemist holbustada selle tulemusena havitati hooneid mida jargnevatel aastakumnetel nahti kui ilusaid ja alleshoidmist vaarinuid monede uksikute hoonete lammutamine sojajargsetel kumnenditel on tanaseni vaidlusteema naiteks lammutati aastal 1959 turuplatsi nurgal seisnud hotell phoenix et teha ruumi suurele mitmekorruselisele kortermajale antud hoone oli oluline nii oma asukoha kui ka ajaloo poolest olles seisnud kesklinna uhel koige vaartuslikumal krundil juba aastast 1878 oli hoone muuhulgas olnud ka esimene turu ulikooli peahoone teised hooned mille lammutamist peeti kas skandaalseks juba selle toimumise ajal voi hakati hiljem skandaalse teona nagema olid naiteks nobeli maja mida on kujutatud esimesel soomes tehtud fotol ja hotelli bors aastal 1909 ehitatud juugendstiilis hoone mille autor oli arhitekt frithiof strandell turu kindlus restaureeriti pohjalikult parast 1941 aasta pommitamist ning avati 1961 aastal uuesti kulastajatele toomkiriku pohjalik restaureerimine toimus aastatel 19231928 turul on seega soome kultuuriloos oluline roll seal asutati soome esimene kool klooster haigla kohus turu akadeemia ja trukikoda turus asub turu sadam sealt valjuvad laevad stockholmi turu uhistranspordivahendid on bussid aastatel 18901972 soitsid turus ka trammid turus tegutseb jalgpalliklubi turu palloseura turu akadeemia on soome vanim ulikool helsingi ulikooli eelkaija akadeemia asutas 1640 aastal per brahe parast turu suurpolengut 1827 aastal viidi akadeemia ule helsingisse kus ta alustas tood 1828 theodosius ii imperator caesar divii arcadii divi theodosii flavius theodosius augustus aprill 401 28 juuli 450 oli idarooma keiser 408450 ta oli aelia eudoxia ja arcadiuse vanim poeg theodosius i lapselaps parast koolitust sojanduse ning keelte alal sai 7aastaselt kui arcadius 408 suri idarooma keisriks theodosius oli oma vanima oe pulcheria tugeva moju all ode tahtis teda viia idakristluse juurde pulcheria oligi venna poliitiliste sammude algataja ning surus paljud oma vaated keisri ametliku poliitikana labi muuhulgas paases maksvusele antisemitism mis viis sunagoogide lohkumisele juunis 421 abiellus theodosius poeet aelia licinia eudociaga sellest ajast peale oli ta abikaasa moju all 429 maaras theodosius komisjoni mis pidi koguma kokku koik seadused alates constantinus suure valitsemisajast ning looma taiesti formaliseeritud oigussusteemi see too jai lopetamata ent teine komisjon mis pidi kokku koguma koik uldised oigusaktid viis oma too lopule ning tulemus codex theodosianus ilmus 438 tanu theodosiusele loodi ka konstantinoopoli ulikool theodosiuse valitsemise ajal tehti diplomaatilisi joupingutusi hunnideohu korvaldamiseks theodosius suri 450 hobuse seljast kukkumise tagajarjel saadud haavadesse tiberius tiberius caesar divi augusti divi iulii augustus sunninimi tiberius claudius nero 16 november 42 ekr 16 marts 37 oli vanarooma keiser 19 augustist 14 pkr kuni surmani tiberiuse lapsepolve voib pidada onnelikuks ja edukaks 9aastaselt pidas ta kone oma isa matustel 17aastaselt sai ta kvestoriks hakkas esinema kohtus ning osales edukatel sojakaikudel sellele jargnes konsulikoht ning abielu millest tiberiusele sundis poeg drusus et saada oigustatud trooniparijaks pidi tiberius augustuse noudmisel lahutama oma onneliku abielu ning abielluma augustuse suguvosa liikmega vana abikaasaga kohtumine keelati tiberiusel taiesti parast seda kui ta kord teda tanaval nahes nutma puhkes ja tema jarel kaima hakkas tiberius sai olulisi sojavaelisi ulesandeid ning tuli nendega edukalt toime koik kulgenuks nagu trooniparijale kohane kui tiberius ei oleks 36aastaselt akki koigile ootamatult karjaarist loobunud ning siirdunud oppeeesmargil vabatahtlikku pagendusse rhodose saarele kuhu ta jai kaheksaks aastaks umbritsetuna sopradest kelle hulka kuulusid nii poeedid kui matemaatikud aga ka astroloogid selle teo motiivi ule on palju spekuleerinud nii muistsed kui kaasaegsed autorid suetoniuse jargi voib uheks pohjuseks olla vastikus oma uue naise vastu keda ta ei soandanud ei liiderlikkuses suudistada ega ka temast lahutada teised pohjused voisid olla poliitilised samuti raagib suetonius loo sellest et kampaania ranniku lahedal purjetades joudsid tiberiuseni teated et augustus on haigeks jaanud mille peale ta jai ankrusse siis aga hakati teda suudistama trooniihkamises ning tiberius suundus otsustavalt rhodose poole ehkki tuul oli peaaegu taiesti vastu rhodosel olevat ta avaldanud soovi naha haiglas olevaid patsiente tema tolgendasid aga soovi valesti ja nii toodi jargmisel paeval koik haiged tiberiuse juurde ja reastati haiguste kaupa ruhmadesse seepeale olevat tiberius sokeerituna koikide patsientide ees eraldi vabandanud filosoofia ja astroloogia kaudu puudis tiberius leida eesmarki oma elule ta olevat leidnud lohutust mottes et maailma valitseb saatus fata regunt orbem augustusele oli see tiberiuse siirdumine rhodosele loogiks see seadis hadaohtu keisritrooni tuleviku kui tiberius tajus oma situatsiooni keerukust tahtis ta rooma naasta ent augustus oli nuud muutunud tujukaks ning lubas seda alles 2 aastal pkr tiberius jai siiski poliitilises elus korvaletorjutuks siis aga saabus ootamatu ning ullatav poore parast koigi teiste trooninoudlejate surma adopteeris augustus 4 aastal tiberiuse andis talle nimeks tiberius julius caesar ning temast sai augustuse jarglane pikaajaline torjutud seisund oli aga tiberiusele jatnud oma jalje ta oli elus pettunud ning vasinud tema iseloom oli vaga vastuoluline kuigi ta nimetati juba 13 aastal kaasvalitsejaks asus ta augustuse surma jarel valitsema alles parast pikki kohklusi ta oli kogenud ning tundis impeeriumi vajadusi ent loomult voib teda pidada pigem alluvaks kui juhiks ta oli vaga umbusklik ja enesekriitiline akilistes situatsioonides kohklev tiberius oli endale soetanud sopru keda ta jaagitult usaldas nendest olulisim oli kurikuulus pretoriaanide prefekt seianus tiberiuse valitsemisaeg 1437 jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks nn heaks ja halvaks ehkki selge piiri tombamine nende perioodide vahele on voimatu on uheks oluliseks sundmuseks peetud tiberiuse loplikku lahkumist roomast 26 aastal mis toi endaga kaasa tosiseid tagajargi oma valitsemisaja algusest alates puudis tiberius jatkata augustuse poliitikat ta valitses asjalikult ja kokkuhoidlikult parandas rahandust ja provintside haldamist ning kaotas osaliselt maksurendi ta oli vaga aupaklik senati suhtes konsulteerides sellega sageli ka kusimustes mis ei kuulunud viimase kompetentsi pleebs jai tiberiuse ajal ilma oma viimastest poliitilistest oigustest sest komiitse ehk rahvakoosolekuid enam kokku ei kutsutud religiooni vallas oli ta rangelt vastu vooraparaste kultuste juurutamisele roomas religioossete kusimustega seoses on teada mitmeid kurikuulsaid protsesse nii naiteks olevat aastal 19 jumalanna isise preestrid ara ostetud et nad kuulutaksid noorele naisjungrile et temaga soovib teatud noormehe kujul uhte heita jumal anubis ise kui altkaemaksulugu paevavalgele tuli laskis tiberius preestrid risti luua templi havitada ning isise puhapildi jokke visata samal aastal olevat neli juuti veennud uht rooma matrooni saatma vaartuslikke riideesemeid ning kulda jeruusalemma templisse ent hiljem saadetised omastanud seepeale pagendas imperaator juudid roomast neist 4000 saadeti sojavaeteenistusse sardiiniasse vastutorkujad hukati samuti pagendas tiberius roomast kaldealased so astroloogid ja ennustajad ehkki nagu oeldud ta ise oli astroloogiast vagagi huvitatud tiberiuse ebapopulaarsemaid omadusi rahva seas oli vaatemangude ning gladiaatorite voitluste polgamine talle ei meeldinud ei raharaiskamine ega sellistel uritustel esinevad vabameelsuse ning massumeelsuse ilmingud aastal 23 saadeti naitlejad itaaliast valja gladiaatorite voitlusi ning nende ulatust piirati tunduvalt nii et gladiaatorid kurtsid isegi oma oskuste naitamise voimaluste vahesuse ule tiberius ei tahtnud endale omistada erilisi oigusi ega tiitleid parast troonile saamist oli ta ainult kolm korda konsuliks ta keeldus mitmel korral nimetusest isamaa isa pater patriae enese tituleerimise kohta on ta ise oelnud oma orjadele olen ma dominus oma soduritele imperator aga ulejaanutele olen ma princeps kui tehti ettepanek et novembrikuu tuleks tema jargi umber nimetada olevat tiberius irooniliselt kusinud ja mida te teete siis kui teil on kolmteist keisrit on siiski teada et aasia provintsides hakati uht kuud tiberiuse jargi nimetama tiberiuse iroonia ja sarkasm on tuntud teistestki lugudest nii olevat ilioni linna elanikud tukk aega parast tiberiuse poja drususe surma akki avastanud et nad ei olegi imperaatorile kaastundeavaldusi saatnud kiiresti pandi kokku saatkond ning lakitati see rooma tiberius kuulas saadikud ara ning palus neil siis omakorda viia kaasa kaastundeavaldused nende endi kuulsa kaaslinlase nimelt hektori surma puhul teatavasti oli hektor muutiline trooja kangelane ilion aga on trooja teine nimi 15 aastast alates korraldati kohtuprotsesse keisri solvamise asjus millega kaasnesid pagendamised varanduse konfiskeerimised ja hukkamised see toi endaga kaasa ka professionaalsete oordajate delatores tekke kes said onnestunud kohtuasja puhul endale neljandiku suudistatava varandusest kuna keisri solvamist kasitlev seadus oli vaga mitmeti tolgendatav sai selles suudistada pea igauht kuni valitseja tundis end kindlana lukati absurdsed suudistused lihtsalt umber ent sellise seaduse potentsiaal oli kohutav kui valitseja end kas voi pisut ebakindlana tundis voi oma hirmudele jargi andis vois sellest saada terrorivahend seda kasutas ara pretoriaanide prefekt seianus kelle moju valitsejale oli uha tugevnenud uheks tuntumaks sojavaeliseks ja poliitiliseks figuuriks parast augustuse surma oli olnud tiberiuse vennapoeg germanicus kelle populaarsus oli sedavord suur et sojavagi tahtis teda isegi keisriks kuulutada samas on teada et vaejuhina ei olnud ta eriti andekas parast mitmeid konfliktseid situatsioone tiberiusega suri germanicus aastal 19 antiookias tema lahikondsed olid veendunud et ta murgitati keisri kasul germanicuse naine agrippina vanem ei andestanud seda tiberiusele iialgi pretoriaanide prefekt seianus hakkas tiberiust hirmutama agrippina ja tema poegade kelle seas oli ka hilisem keiser caligula kattemaksuga moistes samal ajal suudi ning ohutades uksteise vastu ules mitmeid agrippina lahikondseid aastal 23 oli ilmselt seianuse intriigide tottu surnud ka tiberiuse poeg drusus kes pidi olema seaduslik trooniparija koige selle tulemusena lahkus inimpelglikuks ja umbusklikuks muutunud tiberius roomast ning elas 26 aastast alates alaliselt campanias peamiselt capril ta vottis endaga kaasa oma sobrad filosoofid ja haritlased seianus jai rooma ning oli impeeriumi tegelik valitseja seda tiberiuse sammu on peetud saatuslikuks veaks ehkki keisri korraldusel voeti seianus 31 aastal lopuks kinni ja hukati samuti tema perekond ja mitmed sobrad oma viimased aastad veetis tiberius capril tegeldes antiikautorite teadetel pohiliselt oma poja leinamisega olles nuud veendunud et tolle surma pohjustas seianus endine sober roomaga suhtles valitseja nuud ainult kirja teel ent augustuse poolt sisseseatud riigiaparatuur lubas impeeriumil sujuvalt edasi toimida tiberius suri misenumis 78aastaselt tema populaarsus kogu rahva hulgas oli langenud vaga madalale nii et senat keeldus teda jumalikustamast lihtrahvas aga olevat tanavatel karjunud tiberius tiberisse nii talitati tavaliselt roimarite laipadega tiberiuse elu ja valitsemisaja kohta annavad antiikautoritest koige rohkem materjali tacitus suetonius kes kirjutas ka tiberiuse eluloo ning cassius dio lounakaukaasia ehk tagakaukaasia on piirkond suurkaukasuse maestikust lounas mis holmab gruusiat armeeniat ja aserbaidzaani oli suurema osa 1920 sajandist venemaa ja noukogude liidu voimu all piirkond on keeleliselt rahvuslikult ja religioosselt vaga kireva koosseisuga teda voib lugeda taielikult voi osaliselt kuuluvaks lahisitta aluseks ajalugu religioon kultuur aasiasse loodusgeograafia srusse ajalugu poliitika voi euroopasse poliitika religioon kultuur suurkaukasusest pohja poole jaav kaukaasia osa kannab nime pohjakaukaasia ka eeskaukaasia tagakaukaasia laaneosas asuvad kolhethi madalik ja surami ehk lihhi ahelik idaosas kuraaraksi madalik ning lounasse jaab vaikekaukasus ja armeenia magismaa kirdeosa tagakaukaasia komissariaadi moodustasid novembris 1917 gruusia esseerid ja mensevikud armeenia dasnakid ning aserbaidzaani mussavatistid komissariaadi esimees oli 28 novembrist 1917 kuni 26 martsini 1918 p gegetskori 23 veebruar 1918 avatakse thbilisis tagakaukaasia seim selle esimees oli 8 juunini 1918 nikoloz tsheidze president oli nikoloz tsheidze vabariik lagunes kui gruusia ja tema jarel ka aserbaidzaan ja armeenia kuulutasid end iseseisvaks tagakaukaasia foderatsiooni kohta 19221936 noukogude liidus vaata artiklit tagakaukaasia sfnv titus imperator titus caesar divi vespasiani vespasianus augustus sunninimi titus flavius vespasianus 30 detsember 39 13 september 81 oli vanarooma keiser 24 juunist 79 kuni surmani titus suri loomulikku surma traianus imperator caesar divii nervae nerva traianus augustus sunninimi marcus ulpius traianus crinitus 18 september 53 9 august 117 oli vanarooma keiser 28 jaanuar 98 kuni surmani lisanimed mida traianus kandis germanicus 97 dacicus 102 optimus 114 parthicus 116 marcus ulpius traianus crinitus sundis rooma keisririigi baetica provintsis mittepatriitslikus peres tema isa oli prominentne senaator ja kindral pere oli asunud elama hispaaniasse hispaania baetica provintsi nuudne andaluusia traianus tous algas teenides rooma armees kindralina germaania piirialal ta purustas 89 aastal edukalt antonius saturninuse poolt juhitud ulestousu 96 aastal sai keisriks vana ja lastetu senaator marcus cocceius nerva armee teda ei pooldanud ja ta muutus kiiresti ebapopulaarseks nerva sai voimul olla vaid aasta kui pretoriaanide kaardivagi tostis massu ja sundis keisrit adopteerima traianust nerva suri 27 jaanuaril 98 ning traianusest sai uus rooma keiser keiser traianuse ajal vallutas rooma armeenia mesopotaamia ja daakia praeguse rumeenia ning impeerium saavutas oma maksimaalsed piirid 101 aastal alustas ta sojakaiku daakia kuningriigi ja selle kuninga decebaluse vastu traianusel onnestus daakia armee tapae lahedal 102 aastal purustada ja daakia vallutati taielikult aastal 106 107 aastal tungis traianus kaugemale idasuunas ja vallutas nabatea saades sellega luhikeseks ajaks rooma kontrolli alla araabia petraea provintsi traianus andis 112 aastal valja edikti mille kohaselt tuli surmata koik kes avalikult tunnistasid voi toetasid kristlust 113 aastal tegi traianus sojakaigu partia vastu ja tungis kuni susa linnani 116 sojakaigu ajal tabas traianust haigus ja rooma tagasi purjetades suri ta 9 augustil 117 aastal selinuse linnas decius imperator caesar caius uibius trebonianus gallus augustus sunninimi caius vibius trebonianus gallus 206 august 253 oli vanarooma keiser juunist 251 kuni surmani tapeti toe all moeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid voi siis toeste propositsioonide vaidete ja muude toekandjate sisu analuutilises filosoofias kasutatakse sona tode sageli toesuse tahenduses nii tavakeeles kui ka teistes eluvaldkondades ning filosoofia ja religiooni keelepruugis kasutatakse sona tode ka teistes tahendustes vanakreeka sona aletheia tahendab siirustausust ja tegelikkust faktuaalsust tosiasjalisust reaalsust sona sonasonaline tahendus on varjamatus avalilmsus ladina sonal veritas on mitu tahendust ta valjendab kokkuleppelist tegelikkust ja on seotud aususe heausklikkuse ja siiruse moistega molemas keeles on see ka jumalanna aletheia veritas nimi selle jumalanna tutar on voorus romaani keeled kasutavad sonu mis tulenevad ladina sonast veritas balti keeled sarnaseid sonu patiesiba lati ja tiesa leedu germaani keeled peale inglise keele eristavad ustavuse tode ja tegelikkuse tode faktuaalsuse valjendamiseks on pohjagermaani keeltes tuletised sonast sanna toendama kinnitama laanegermaani keeltes saksa ja hollandi keeles tuletised sonast wara usk usaldus leping sellele vastavad ladina sona verus toene ja slaavi vera religioosne usk inglise sona truth holmab nii ustavust truudust lojaalsust siirust toeparasust kui ka vastavust asjaolu voi tegelikkusega vanainglise sona so on tanapaeva inglise keeles sooth toesti pariselt vanapohja tru tahenduseks on usutavus ausona usk veendumus inglise troth lojaalsus ausus hea usk erinevates keeltes on seega tode seostatud kunstis ja kirjanduses kohatava seisukoha jargi tugineb inimene elamiseks elutoele toeselt voetavatele kui usutavatele asjadele ja tosiselt voetavatele kui usuldatavatele inimestele sellega on seotud ka teadustode kunstitode filosoofia tode ja usutode samas on elus oluliseks ka toenditele ekspertide hinnangutele tunnistajate vannetele tott raagida ja nende utlustele tuginev oigusemoistmise aluseks olev kohtutode ja moraalne tode kohtu ja toe seostamine on enam levinud laanes kui andreste ja pearude maal enamustes laane kohtutes algab tunnistamine veel siiani kogu tott ja midagi muud peale toe seotud kohtuvande erikujudega jidisi keeleruumis on tode tode ja vastavalt usule tuleb alati oelda tott sest kohtus on keelatud oelda valet heebrea keeles tolgitakse filosoofiale omaseid moisteid tode ja vaar sonadega oige ja vale voimalik et see pelglikkus tuleneb moosese kaskudest kus valetunnistaja voidi ja sageli ka visati kividega surnuks midagi sarnast on ka vanem edda vafthruudniri laulus tapsustada kui sul jaksu oli juba mu kotta tulla et koja pormandal tahad vaagida voimalikku vaimujaksu nuud peade hinnaga hinnakem selle kohta on ka hilisemal ajal soomerootsi kirjanduses kusitud mis su tode maksab elmer diktonius 20 sajandil sai labi moiste sissetoomise alguse paul lapie 1902 e von hartmann 1908 antiikaja filosoofia vaartuskasitluste edasiarendus aksioloogiaks selle arenduses vaartusteooriaks ka john dewey 18591952 theory of valuation tuuakse eetiliste esteetiliste ja teiste inimelu vaartuste korval esile ka tode rohuga sellel et tode erinevalt toelusest on inimese jaoks juba todetud toelus tode on filosoofidele olnud vaartuseks juba alates sokratesest ja seda valjenditki peetakse juba truismiks toe olemasolu vaartusena eesti kultuuriruumis on jaadvustunud labi ah tammsaare toe ja oiguse paradoksaalselt on toe vaartus labi pettuse esiletulev hiina kultuuriruumis rahvarikkaima riigi keeruline sotsiaalne hierarhia ulerahvastusega seotud terav maaja muude ressursside puudus pidevad randrahvaste runded ja sojad suured looduskatastroofid ja igapaevne mure ellujaamise parast kujundasid hiinaliku maailmapildi elust kui sojast ja sojast kui elu vordkujust tuhandete aastate kogemused sodadest ja konfliktidest tootati labi ja kontseptualiseeriti traktaatides sojapidamise kohta mis on nende arusaamade jargi pettuse tee sunzi 1 loppkokkuvotteks on neile sojapidamise peaeesmargiks olnud saavutada inimeste ellujaamine nailiselt pettusega seotud salaplaanid on olnud hiinas suurte inimeste ja materiaalsete vahenditega seotud kahjude valtimisviisiks ehki aristoteles oli oma opilasele kallisthenesele opetanud ka elutodesid hiilgas see valel ajal ja vales kohas sojaretkel oma filosoofiliste todedega aleksander suure ees ja maksis selle eest eluga budismi alust nimetatakse todedeks neli oilsat tode luterlikus piiblis kohtab sona todetoe 720 salmis raakimata mittetolgitud sonast aamen toesti sagedaseimaks vormiks on pidevalt korduv kinnitus toesti toesti see usk on kindel usaldus ja veendumus hb 111 oma korgemalt saadud toest jh 33 selle toe labi uskliku inimese usk sunnib ja elab jk 118 kristus on tais armu ja tode jh 114 ning tee ja tode ja elu jh 146 ning te tunnetate tode ja tode teeb teid vabaksjh 832 selle veendumuse parast toes on mindud martrisurma peetud noiajahti mindud ja saadetud teisi ristisodadesse ja tuleriidale lev gumiljov on selliseid nahtusi puudnud uldistada labi passionaarsuse moiste kaasaja toe diskursuste vagivaldset kulge on uurinud ja kirjeldanud jacques derrida ja michel foucault tode loogikas tode matemaatikas ja tode semantikas analuutilises filosoofias kasutatakse sona tode sageli kontekstides milles selle voib asendada sonaga toesus erinevad arusaamad toe moistest toeteooriad tulenevad siis enamasti sellest mida tahendab see et antud propositsioon voi moni teine toesusekandja on toene intuitiivse arusaama kohaselt on propositsioon toene parajasti siis kui propositsiooni kohaselt asjad on nii ja nii ning tegelikult asjad ongi nii ja nii aristoteles utleb metafuusikas oelda oleva kohta et see on voi mitteoleva kohta et see ei ole on toene toeteooriaid mille kohaselt toesus soltub tegelikkusest nimetatakse objektivistlikeks toeteooriaid mille kohaselt toesus soltub tunnetuse subjektist tunnetaja uskumustest kultuurist keelest vaatekohast vms nimetatakse relativistlikeks toe korrespondentsiteooria ehk toe vastavusteooria klassikaline sonastus parineb immanuel kantilt ja kolab tode on tunnetuse kooskola tunnetuse objektiga toe vastavusteooriat seostatakse teiste seas platoni aristotelese george edward moorei bertrand russelli karl popperi ja noam chomskyga toe korrespondentsiteooria utleb et propositsioon p on toene siis ja ainult siis kui p vastab faktidele tode kui toesus on seega vastavus faktidele naiteks see et moned koerad hauguvad on toene siis ja ainult siis kui propositsioon moned koerad hauguvad vastab faktidele jutt on nimelt sellest uhest faktist et moned koerad hauguvad nuud voib oelda see et moned koerad hauguvad on toene parajasti siis kui propositsioon moned koerad hauguvad vastab faktile moned koerad hauguvad toe ontoloogiline voi fenomenoloogiline kasitlus lahtub arusaamast et tode kui toelus on olemas tunnetavast subjektist soltumata ja eristub sellega pohimotteliselt toe korrespondentsiteooriast mis kasitleb tode propositsiooni voi tunnetuse omadusena kui tode kuulub toelusena asjade endi juurde ning mitte ainult meie teadmistesse asjadest siis seisneb tode meie jaoks asja puhtas ilmsuses ja toe todeda puudlemine meie tunnetusvoime puhastamises koigest sellest mis asja toe ilmnemist tokestada voib toe ontoloogiline kasitlus esineb peamiselt vanakreeka filosoofias uusaja filosoofias saab valdavaks toe kasitlemine epistemoloogilisena st tunnetuse omadusena millele on aluseks juba aristotelese kasitlus toest kui logose valdkonda kuuluvast teatud maaral leidub ontoloogilist lahenemist toele 20 sajandi fenomenoloogilises filosoofias erinevad hermeneutilised toeteooriad lahtuvad samuti eeldusest et tode on olemas interpretatsioonile eelnevalt kusjuures toele lahenetakse hermeneutilise ringi vahendusel toe ontoloogilisus on hermeneutilise toeteooria puhul kull pigem kultuuriline kuid sellegipoolest kaasneb hermeneutilise positsiooniga eeldus et tode on olemas meist soltumatult ja sellele voib laheneda kuid selle otsene valdamine on kusitav toesus on teatav omadus mida omistatakse propositsioonidele vaidetele motetele uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele asju millel see omadus voib olla nimetatakse toekandjateks selle kohta milles see omadus seisneb on erinevaid arusaamu mida nimetatakse toeteooriateks kas toesus ja vaarus on omistatav propositsioonidele lausetele uskumustele voi millelegi muule see on toekandja probleem tanapaeval omistatakse toesus ja vaarus koige sagedamini propositsioonidele propositsiooni koguni defineeritakse kui seda mis voib olla toene voi vaar on siiski vaieldav kas iga propositsioon peab olema toene voi vaar filosoofilist huvi pakub veel mis teeb toekandja toeseks toetagaja probleem formaalses loogikas on toene tavaliselt koos vaaraga uks toevaartustest tavakeeles samastatakse sageli toene ja oige ning vaar ja vale tapsemas keeles on toesus ja vaarus propositsiooni voi uskumuse voi lause vastavus voi mittevastavus toele seevastu oigsus ja valesus aga teo sealhulgas valiku voi otsuse ka uskumuse valiku voi uskuda otsustamise kooskolalisus mingite reeglitega toeteooriad on algselt vastused kusimusele toesuse loomusest 20 sajandist alates on loodud ka teistsuguse lahenemisega toeteooriaid toe vastavusteooria ehk toe korrespondentsiteooria jargi seisneb toesus vastavuses sellele kuidas asjad tegelikult on tosiasjadele see arusaam on vana ning esineb filosoofiliselt valjendatuna juba aristotelesel tanapaeva filosoofias toid selle kaibele pohiliselt analuutilise filosoofia rajajad g e moore ja bertrand russell artiklis the nature of judgment 1899 moore veel vastavusteooriat ei poolda pidades seda idealismi allikaks samal seisukohal oli russell nad pooldasid toe identsusteooriat moore 1899 1902 russell 1904 mille jargi toene propositsioon on identne mingi faktiga faktid ongi lihtsalt toesed propositsioonid moorei ja russelli variandis on propositsioonid uskumuste ja teiste propositsiooniliste hoiakute objektid ja uhtlasi esmased toekandjad toesus on propositsioonide omadus mis on lihtne ja analuusimatu toese propositsiooni uskumine on oige vastavusest pole tarvis raakida 1910 aasta paiku loobusid moore ja russell identsusteooriast ja votsid omaks vastavusteooria asi oli selles et nad hakkasid eitama propositsioonide olemasolus selleni viis nad kahtlus vaarade propositsioonide olemasolus et toesed propositsioonid on identsusteooria jargi faktid siis vaarad propositsioonid on midagi faktide sarnast ainult vaarad seega on nad maailmas olemas ja seetottu toesed jarelikult vaarasid propositsioone ei ole olemas taisarv on arv mis on esitatav naturaalarvude vahena koikide taisarvude hulka formula1 tahistatakse tavaliselt sumboliga formula2 luhend saksakeelsest sonast zahlen arvud taisarvude hulgal on defineeritud liitmine lahutamine ja korrutamine ning lineaarne jarjestus taisarvu a st 0 a nimetatakse taisarvu a vastandarvuks taisarvude omadusi uurivat matemaatika haru nimetatakse arvuteooriaks kahest taisarvust loetakse suuremaks see mille kujutis arvteljel on teisega vorreldes positiivses suunas naiteks 25 ehk 52 50 22 15 arvteljel 5 4 3 2 1 0 1 2 3 4 5 nullist vaiksemaid taisarve nimetatakse negatiivseteks taisarvudeks nullist suuremaid taisarve positiivseteks taisarvudeks turgi keel turkce on turgi keelte oguusi ruhma kuuluv keel turgi ametlik keel turgi keelt konelevad turklased nad elavad pohiliselt anatoolias musta mere ja vahemere turgi keeles valge mere vahelisel poolsaarel turgis raagitakse ka teisi keeli sealhulgas araabia ja kurdi keelt konelejate arv on umbes 80 miljonit lisaks ladina tahestiku tahtedele on kasutusel moned modifitseeritud tahed turgi keele lahemad sugulaskeeled on turkmeeni ja aserbaidzaani keel nagu teisigi turgi keeli iseloomustab turgi keelt vokaalharmoonia aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine naiteks mitmust valjendaval sufiksil on kaks kuju lar voi ler vastavalt sellele kas sona tuves on ees voi tagavokaalid turgi keel kasutab ladina kirja kirjaviis on fonoloogiline uhele foneemile vastab uks grafeem see kirjaviis voeti kasutusele tanapaevase turgi esimese riigipea mustafa kemal ataturki ajal 1928 aastal varem kasutati araabia kirja ataturk rajas ka turgi keele instituudi mille ulesandeks oli keele turgiparasemaks muutmine keelekood on standardi iso 639 jargi tr voi tur publius cornelius tacitus voi gaius cornelius tacitus u 55 120 oli vanarooma ajaloolane ja konemees tacitus sundis toenaoliselt tanapaeva lounaprantsusmaal gallia narbonensise provintsis tema isa kuulus ratsavaelaste uhiskonnakihti ehk teisisonu alamaadlisse tacitus sai vaga hea hariduse juba nooruses oli ta tunnustatud oraator tema kuulsus konemehena oli vastuolus perenimega tacitus mis tahendab vaikne praeguses moistes alustas ta sojavaeteenistusest ja sai ohvitseriks siis oli ediil mis tahendas tood no siseministeeriumis siis kvestor rahandusministeeriumis ja preetor justiitsministeeriumis 88 sai ta preetoriks 97 konsuliks ja arvatavasti 112113 prokonsulina aasia provintsi asehalduriks 77 voi 78 abiellus tacitus kindrali julius agricola 14aastase tutre julia agricolaga pole teada kas sellest abielust lapsi sundis 3 sajandil elanud keiser marcus claudius tacitus vaitis end olevat tema jareltulija aga see vois olla ka valjamoeldis kirjanikuna hakkas tacitus tegutsema parast domitianuse surma 96 domitianuse valitsusaeg muutis tacitusele igasuguse turannia vastumeelseks ja see kumab tema loomingust sageli labi 98 avaldas tacitus teose julius agricola elust ja kommetest de vita et moribus julii agricolae luhidalt agricola mis on jarelehuue 93 surnud sojavaelasele pidamata jaanud matusekone asemel selle teose algus ja lopp kasitlevad agricola elu aga keskosa on ajalooline monograafia tema vallutusretkest britanniasse samal 98 aastal ilmus geograafilisetnograafiline uurimus germania selle 1 osa kirjeldab germaanlaste paritolu elu ja maad 2 osa germaani hoime tacitus on germaanlasi osalt idealiseerinud kujutades neid rikkumata ja tugeva loodusrahvana ning seadnud neid eeskujuks kolvatutele roomlastele uhtlasi viitab teos rooma riiki pohjast ahvardavale hadaohule sojakate ja vabadustarmastavate germaanlaste poolt selles teoses mainib ta laanemere umbrust kirjeldades aestii hoime aestiorum gentes mida valdav osa uurijaid peab balti rahvaste uldnimeks voi moneks konkreetseks idapreisimaa alal elanud balti hoimuks on arvatud et aja jooksul selle sona tahendus teisenes ja sellega hakati hiljem markima laanemeresoome hoimu mida tana tunneme eestlastena 102 voi paar aastat hiljem ilmus dialoog konemeestest dialogus de oratoribus luhidalt dialoog selles arutleb tacitus konekunsti mandumise ule mis oli tema eluajal populaarne teema teos raagib ka sellest et luule ja konekunst on tahtsamad koigist teistest kunstidest tacitus naitas et konekunsti languse pohjustasid uhiskonnaelust ja sisepoliitikast tulenevad puudujaagid lastekasvatuses ja hariduses uhtlasi pohjendas ta selle teosega miks ta otsustas siirduda konekunsti harrastamiselt kirjandusse eriti ajalooraamatute kirjutamisele tacituse peateosed on ajalugu historiae ja annaalid annales need kirjeldavad rooma riigi ajalugu alates augustuse surmast 14 kuni domitianuse surmani 96 ajalugu koosneb 14 raamatust ja valmis esimesena annaalid koosnevad 16 raamatust ja valmis hiljem molemad on sailinud osaliselt ajaloost on sailinud koigest 4 esimest raamatut ja 5 raamatu 26 peatukki mis kasitlevad aastaid 69 ja 70 annaalidest on sailinud 4 esimest 1115 ning osalt 5 6 ja 16 raamat selle 6 esimest koidet kasitlevad tiberiust 6 jargmist caligulat ja claudiust ning ulejaanud nerot tacituse annaalid on uks esimesi soltumatuid ajalooallikaid mis mainib kristlasi tacitus kirjutab et nero suudistas rooma linna tabanud suures tulekahjus kristlasi ning laskis neist paljud hukata alandaval ja julmal viisil polengu ajal oli tacitus umbes 7 aastat vana tacitus lootis kirjutada ka domitianuse jarel valitsenud nervast ja traianusest samuti caesarist kuid suri enne tacitus seadis endale eesmargiks kirjutada koigest erapooletult sine ira et studio aga taielikult pole ta seda suutnud ta kirjeldab ajaloosundmusi poneva draamana kus sungel taustal touseb aegajalt esile moni mehine ja vooruslik inimene kirjelduse dramaatilisus oli tacitusele tahtsam kasitluse tapsusest ja jarjekindlusest siiski on tema andmed uldiselt usaldusvaarsed kuigi ta pole faktide ja sundmuste valikus nende rohutamises ja seostamises jarjekindel elukogemus oli tacitusele toestanud et riigi despootlik valitsemine ohustab alati vabadust ja voorusi teisalt tajus ta et vabariigi taastamine on voimatu ja pidas printsipaati paratamatuks tunnetamine et printsipaat on vastuolus vabaduste ja voorustega muutis tema esituse sungeks varast keisririiki kujutab ta ilmekalt kuid isegi uleliia negatiivselt oma ajastu puuduste pohjuseks pidas ta vabaduse kadu aga ei otsinud ega pakkunud selle olukorra leevenduseks uhtegi lahendust tacituse jargi maaravad ajaloo arengut eeskatt valitsejad nende teod ja otsustused olenevad iseloomust tacitus puudis moista ja edasi anda valitsejate ajendeid ja motiive seevastu teateid rahva elu riigi valitsemise ning riigi ja provintside arengu ja majandusliku olukorra kohta leidub tema teostes vahe tacitus jagas sallustiuse pessimistlikku maailmavaadet ing jargis ka tema keelt ja stiili tacituse stiilile lisavad valjendusrikkust arhaismid ja poeetiline sonavara ning ebatavalised monikord kontrastsed suntagmad ja sonauhendid tema lakoonilisus ja mottesugavus on haaravad ja motlemapanevad antiikajal ei moistetud ega hinnatud tacitust kullaldaselt erandiks oli 4 sajandi lopus tegutsenud ammianus marcellinus kes oma ajalooteost alustas sealt kus tacitus lopetas pole teada kas hilisantiikajal tacitust uldse tunti ka keskajal oli tacitus unustatud alles 14 sajandi lopul hakati tacituse kasikirju otsima kuid oiglast hinnangut neile ei antud sest seda takistas jaik lahtumine cicero vaimsest parandist tacituse tahtsuse tunnustamiseni jouti alles parast seda kui belgia humanist justus lipsius 15471606 oli 1574 valja andnud valjaande tacituse kohta tacitus imperator caesar marcus claudius tacitus augustus sunninimi marcus claudius tacitus 200 juuli 276 oli vanarooma keiser detsembrist 275 kuni surmani teadmised holmavad koik need kirjeldused hupoteesid moisted teooriad printsiibid ja protseduurid mis moistliku kindluse astmega on toesed voi vastavalt kasulikud kuid ei pruugi nendega piirduda teadmisi jagatakse traditsiooniliselt kogemuslikeks ja moistuslikeks kuigi suurem jagu teadmisi sisaldab jooni molemast teadmised koige tavalisemas mottes on pohjendatud uskumused tegelikkuse kohta uks viis teadmisteni jouda ja neid verifitseerida on tugineda traditsioonile voi uldtunnustatud autoriteetidele teadmised voivad pohineda ka institutsionaliseeritud ilmalikul voi vaimulikul autoriteedil naiteks riigi voi kiriku arvamustel teadmiste puhul voib aga autoriteediks pidada ka monda inimese voimet nt moistust intuitsiooni meeli vms teadusliku teadmise standardjuhuks on kogemuslik teadmine koos selle uldistustega sellise teadmiseni joudmise lihtsaim viis on tuginemine vaatlustele ja eksperimentidele see on ka teadusliku meetodi koige klassikalisem ja rohutatum iseloomujoon teadmiseni voib aga jouda ka arutluste teel arutlused voivad lahtuda kas aksioomidest autoriteetide arvamustest voi teaduse tulemustest neid voidakse vaatluste ja katsete abil kontrollida voi mitte sestap sisaldab teaduslik teadmine nii teoreetilist kui ka praktilist komponenti teadmine voib olla kas faktiline voi jarelduslik faktiteadmine pohineb otsesel vaatlusel ta ei ole vaba ebakindlusest sest voivad esineda vaatlus voi tolgendusvead ning meeli saab illusioonidega petta jarelduslik teadmine pohineb arutlustel lahtudes faktidest voi olemasolevast jarelduslikust teadmisest naiteks monest teooriast teaduslikuks teadmiseks tuleb pidada aga ka loogika seaduste voi matemaatika todede teadmist mida ei saa aga kuidagi eksperimentaalselt kontrollida teadmise defineerimine tahendab osalt sonade teadmine ja teadma intuitiivse tahenduse valjaselgitamist ja fikseerimist osalt nende sonade tahenduse kehtestamist filosoofia ei saa arvestada nende sonade koiki kasutusjuhte sest siis laheks esiteks asi lootusetult keeruliseks ja teiseks oleks juba tegemist keeleteaduse mitte filosoofiaga teadmise defineerimise maski alla tunduvad olevat peitunud teoreetilised kusimused teadmise olemuse kohta teadmise defineerimiseks puuame selgusele jouda mida tahendab et s teab et p s on teadmise subjekt ehk see kes teab niisugust teadmistet inglise knowingthat nimetatakse ka propositsiooniliseks teadmiseks sest teadmine et p on propositsiooni p teadmine monikord raagitakse ka veel muud sorti teadmistest kuid need tulenevad oigupoolest inglise keele omaparast inglise keeles kasutatakse sona to know ka oskuse to know how to protseduuriline teadmine ehk voimeteadmine ability knowledge ning kellegi voi millegiga tuttavoleku tahenduses et fikseerida mis tahendab et s teab et p puutakse leida tarvilikud ja piisavad tingimused selleks et s teaks et p olgu need tingimused a a a siis igauks neist on tarvilik selleks et s teaks et p kui s teab et p siis kehtib a kui s teab et p siis kehtib a kui s teab et p siis kehtib a ja koik tingimused kokku on piisavad selleks et s teaks et p kui kehtivad tingimused a a a siis s teab et p kokkuvottes s teab et p siis ja ainult siis ehk parajasti siis kui kehtivad tingimused a a a uks tarvilik tingimus selleks et s teaks et p on see et p oleks toene ei ole voimalik teada seda mis on vaar koik mida teatakse on toene kuid see tingimus ei ole piisav selleks et s teaks et p on toene koike mis on toene koik ju ei tea kas selleks et s teaks et p on tarvis et s usuks et p voorplaneetlased ei usu et jumal on olemas nad teavad et jumal on olemas st see pole nende jaoks uskumise kusimus nad on jumalat oma silmaga nainud seega ei ole uskumine teadmise tarvilik tingimus see naide naitab et sona uskuma kasutatakse monikord tahenduses mis implitseerib et usk ei ole kindel seetottu lepime kokku et moistame uskumise all toeseks pidamist kas on voimalik teada et p ja ometi mitte pidada toeseks et p tundub et ei ole seetottu voib uskumist pidada teadmise tarvilikuks tingimuseks uskumine ei ole teadmise piisav tingimus sest ma voin uskuda seda mis pole tosi ja mida ma seetottu ei tea toene uskumus ei pruugi veel olla teadmine ma voin uskuda et voidan jargmisel kuul miljon krooni ja kui ma toesti voidan siis see veel ei tahenda et ma praegu seda teaks teadmiseks peab olema alus epistemoloogias nimetatakse seda episteemiliseks oigustuseks uskumuse oigustatusest voib raakida ka selles mottes et oigustus osutub toeseks ja selles mottes et uskumine on naiteks tervisele kasulik viimasel juhul on tegemist prudentsiaalse oigustusega episteemilise oigustuse eesti keeles voib oelda ka pohjenduse loomus on uks epistemoloogia pohiprobleeme kas teadmine on sama mis oigustatud toene uskumus gettieri probleem vaatame jargmist naidet mees kuuleb tutrelt et see on ostnud auto naaber utleb mehele et on kuulnud et mehe peres on keegi auto ostnud mees utleb et ta teab seda tegelikult tutar valetas aga naine ostis salaja auto sel juhul mees siiski ei tea et tema peres on keegi auto ostnud kuigi see on tosi mees usub seda ja tema uskumus on oigustatud uskumust oigustab see et mees tegi jarelduse tutrelt kuuldu pohjal milles tal ei olnud alust kahelda milline tarvilik tingimus tuleks lisada et saada teadmise definitsioon on oigustatud toeseid uskumusi mis ei ole teadmised kas peaksime teadmise puhul noudma et tegemist oleks taielikult oigustatud uskumusega kui taielik oigustus ei garanteeri uskumuse toesust siis ta ei ole ikkagi taielik kui ta aga garanteerib uskumuse toesuse kas me siis uldse midagi teame me ei taha ometi teadmist defineerida nii et teadmine osutuks voimatuks oigustust saab tuhistada inglise keeles defeat oigustust tuhistavaks faktiks nimetame niisugust toest vaidet mille puhul on nii et kui oigustuse subjekt hakkaks seda vaidet uskuma siis tal enam oigustust ei oleks ehk oigustus oleks tuhistatud nimetame tuhistamatuks oigustuseks sellist oigustust mille korral puudub seda oigustust tuhistav fakt naiteks eelmise osa naites on oigustust tuhistavaks faktiks see et tutar valetas kas voiks teadmine olla sama mis tuhistamatult oigustatud toene uskumus vaatame niisugust naidet 1 ma kohtan koridoris naabrimeest tunnen ta ara ja tervitan teda ma usun et see oli naabrimees see oligi naabrimees ma olen tuhistamatult oigustatud uskuma et see oli naabrimees ma tean et see oli naabrimees 2 ma kohtan koridoris naabrimeest tunnen ta ara ja tervitan teda ma usun et see oli naabrimees see oligi naabrimees naabrimehel on temast taiesti eristamatu kaksikvend kes elab austraalias see on minu oigustust tuhistav fakt ma ei tea seda fakti siis ma ei tea seda et see oli naabrimees see on definitsiooniga kooskolas 3 ma kohtan koridoris naabrimeest tunnen ta ara ja tervitan teda ma usun et see oli naabrimees see oligi naabrimees naabrimehel on temast taiesti eristamatu kaksikvend kes elab austraalias see on minu oigustust tuhistav fakt ma ei tea seda fakti aga kui ma seda fakti teaksin ja kusiksin naabrinaise kaest siis ta utleks et kaksikvend on praegu austraalias kui ma teaksin ka seda siis ei saaks need kaks fakti koos minu oigustust tuhistada seega ei saaks oelda et ma ei tea et see keda ma kohtasin oli naabrimees ometi definitsiooni jargi ma ei tea seda kas saaks definitsiooni kohendada defineerime teadmise kui tuhistamatult oigustatud uskumuse uskumus on tuhistamatult oigustatud kui ukski toene uskumus ei saa meie uskumuse oigustust tuhistada alati voib oigustuse tuhistada moni vaar uskumus mis saab siis kui uskumuse oigustuse tuhistusele uue uskumuse lisamine taastab oigustuse ja ka teadmise siis on voimalik teadmine mis ei ole tuhistamatult oigustatud uskumus jarelikult on meie definitsioon liiga tugev tuleb ette et ma tean midagi kuid ei maleta kust ma seda tean praegu mul puuduvad teadmist oigustavad uskumused teadmise definitsioon tuhistamatu oigustuse kaudu kohendatud kujul on jargmine teadmine on toene uskumus mis on loppastmes tuhistamatult oigustatud see tahendab kas 1 on tuhistamatult oigustatud voi 2 oigustus ei ole tuhistamatu kuid iga tuhistus on tuhistamatult tuhistatav toese uskumusega voi 3 oigustuse iga tuhistuse iga tuhistus ei ole tuhistamatu kuid iga selle tuhistus on tuhistamatult tuhistatav toese uskumusega voi jne kui on voimalik midagi teada omamata seda teadmist oigustavaid uskumusi kas siis on teadmisel uldse midagi oigustusega pistmist alternatiivne definitsioon teadmisele voiks olla niisugune s teab et p parajasti siis kui 1 p on toene 2 s usub et p 3 s on joudnud uskumusele et p usaldataval meetodil kas usaldatav meetod peab olema taielik see tahendab andma igal juhtumil toese uskumuse niisugust meetodit nahtavasti ei ole kas voi juba selleparast et iga meetodit voidakse valesti rakendada seetottu saab nouda vaid seda et meetod oleks uldiselt usaldatav see tahendab annaks uldjuhul toese uskumuse siiski voib juhtuda et uldiselt usaldataval meetodil saadav toene uskumus ei ole teadmine naiteks telefoniraamatust jarelevaatamine on uldiselt usaldatav meetod kellegi telefoninumbri teadasaamiseks ent voib juhtuda et telefoniraamatus on trukiviga kuid telefoninumbrit on vahepeal muudetud nii et telefoniraamatus olev number on nuud oige meie toene uskumus mis me telefoniraamatust jarele vaadates saame ei ole teadmine kuidas lahendada seda probleemi meetod peab olema usaldatav mitte ainult uldiselt vaid ka konkreetsel juhul kuid usaldatavus saab iseloomustada ainult tendentsi mitte uksikjuhtu ka uldiselt usaldatavat meetodit ei saa alati usaldada naide tornikell seisab ja naitab alati 800 tornikella vaatamine on uldiselt usaldatav meetod kellaaja teadasaamiseks kui ma vaatan seda kella kell 800 siis ma olen kellaaja teada saanud uldiselt usaldataval meetodil kuid ometi ei ole tegemist teadmisega voiks nouda lisaks meetodi uldisele usaldatavusele seda et ta oleks andnud oige tulemuse ka pisut teistsugustel asjaoludel meie naites naiteks ka kell 745 jaab probleem kuidas tapsustada kui erinevatest asjaoludest voib olla jutt taebaek on linn lounakoreas gangwoni provintsis tiibet tiibeti po wylie transliteratsioonis bod mongoli tuvd hiina xizang on piirkond siseaasias tiibetlaste kodumaa suurema osa tiibetist holmab hiina rahvavabariigi tiibeti autonoomne piirkond pealinn lhasa 19131951 oli tiibet iseseisev riik selle hiina poolt annekteeritud riigi oigusliku jarjepidevuse esindajaks peab end tiibeti eksiilvalitsus mis ei ole ametlikult uhegi riigi poolt tunnustatud pindala on 247 miljonit km mis on vorreldav euroopa liidu pindalaga keskmine korgus on 4000 m ule merepinna ulatus laanest itta on 2400 ja pohjast lounasse 1000 km koosneb kolmest piirkonnast utsang amdo ja kham tiibet jaguneb utsangi kami khami ja amdo piirkonnaks qamdo chamdo on kami piirkonna keskus 1965 aastal loodud hiina rv tiibeti autonoomne piirkond tukeldas ajaloolise tiibeti autonoomne piirkond holmab vaid utsangi piirkonna ja khami laaneosa khami idaosa ja amdo uhendati teiste hiina provintsidega kui hiinlased raagivad tiibetist siis peavad nad silmas vaid tiibeti autonoomset piirkonda tiibetlaste endi jaoks tahendab tiibet koiki kolme piirkonda nendes piirides mis kehtisid enne hiina rahvavabastusarmee sissetungi 1949 aastal tiibeti autonoomne piirkond edaspidi tar 123 miljonit km2 holmab vaid poole ajaloolisest ja etnilisest tiibetist nimelt utsangi maakonna millega on liidetud osa khamist ning millest samas on eraldatud osa pohja piirkonda ja uhendatud hiina xinjiangi provintsiga idaturkestan osa khamist on liidetud hiina yunnani ja sichuani provintsidega amdo piirkond on muudetud omaette hiina provintsiks nimega qinghai kust omakorda on osa eraldatud ja uhendatud gansu provintsiga kolmandik tiibetist on asustamata viiendikku asustavad nomaadid peamine pollumajanduspiirkond on 1600 km pikkune org mis ulatub uleminduse orust laanes kuni ulembrahmaputra oruni idas tiibeti rahvaarvu hinnatakse umbes 137 miljonile sellest 445 ehk 61 miljonit on tiibetlased ja 75 miljonit hiinlased pealinnas lhasas elab 120 tuhat elanikku neist 42 on tiibetlased sissetulek uhe inimese kohta on 80 dollarit aastas 1990 arvatav eluiga on 40 aastat uro arenguprogrammi arenguindeks on 0087 millega tiibet asub tsaadi ja djibouti vahel 153 kohal maailmas valdav osa tiibetlastest on budistid aga sailinud on ka budismieelne booni usund tiibeti keel kuulub tiibetibirma keelkonda kirjakeel parineb vii sajandi algusest tiibeti konekeel jaguneb mitmeks dialektiks millest lhasa dialekti kasutatakse lingua franca na tiibetis on suured boksiidi kroomi vase kulla raua hobeda ja liitiumi varud liitiumit arvatakse tiibetis olevat pool maailma koguvarudest hiina rahvavabariigi maavarudest asub tiibetis 40 potentsiaalse hudroenergia poolest on tiibet maailmas kindlalt esikohal viimasel ajal on hakatud avastama ka naftat metsa all on umbes 13 miljonit hektarit 1985 kokku 36 miljonit kuupmeetrit 19131951 oli tiibet de facto iseseisev riik millel oli oma soltumatu keskvalitsus sojavagi raha ja maksususteem rahvasteliitu tiibet ei kuulunud eelistades ajada neutraalset ja isolatsionistlikku valispoliitikat ning arendada kahepoolseid suhteid naaberriikidega samadel pohjustel ei avaldanud tiibet soovi astuda uro liikmeks hiina rahvavabariigi propaganda mis raagib tiibeti ajaloolisest kuulumisest hiina emamaa koosseisu eelistab nimetatud perioodist mooda minna ja rohutada valitud loike varasemate sajandite ajaloost hiina rahvavabariik peab seda ajajarku imperialistlikust agressioonist tingitud voimuvaakumiks nimelt olevat 1913 aasta iseseisvusdeklaratsioon suurbritannia mahitus ja seega puudub pekingi arvates juriidiline alus vaidetel nagu oleks tiibet olnud sel perioodil iseseisev riik arvatakse et tiibeti esimesed asukad saabusid tiibetisse rohkem kui 2000 aastat ema ida poolt parimused raagivad et sojakad karjakasvatajad uhendas oma vahel 410 ema indiast saabunud nyatri tsenpo kes pani alguse 41 kuninga dunastiale esimesed kirjalikud ajaloo allikad 79 saj mani bkabum sbabzhed bkathangsdelnga raidkirjad tunhuangi koobastempli kasikirjad 79 saj esimest korda ajaloos mainitakse tiibetit ptolemaoise geograafias nime all batai jargmisena mainivad teda hiinlased kasutades nime fa esimene tiibeti kuningas gnyakhribtsanpo 247 ekr yarlungi seitsme taevalikku trooni kuningadunastia u 250100 ekr kahe steng dunastia kuninga valitsemisaeg u 150 ekr muutuste periood kuningas grigumbtsanpo tapmine kuningliku tallmeistri longami poolt longami troonihaaramine ja kukutamine spudegungrgyali voimuletulek voimuvoitlus hoimude vahel religioossed ja sotsiaalsed muutused kultuuri ja tehnika areng kuninglike hauakambrite ehitamise algus kuus sai legs u 50 ekr kaheksa lde u 100 a ja viis btsan u 300 a kuningat ning nende ajastu esimene tiibeti kirjakeelne lahetus mahub 7 sajandisse kui kuningas namri lontsan gnamrislonrtsan saatis saadiku hiinasse tiibeti ajalugu algab kindlustisest nimega taktse stagrtse chingbas phyingba maakonnas chonggya phyongsrgyas levinuim usund on budismi haru tiibeti budism seega on tiibeti budismi ajalugu osa ka tiibeti ajaloost tunnetusrelativism on seisukoht mille kohaselt tode on suhteline et toe moiste seondub ratsionaalsuse ja teadmise moistega siis tavaliselt moistetakse tunnetusrelativismi seisukohana mille kohaselt ka ratsionaalsus ja teadmine on suhtelised tode relativeeritakse tavaliselt moisteskeemi suhtes jutt voib olla mingi kultuuri ajastu voi kogukonna moisteskeemist tunnetusrelativism eitab mone moisteskeemi privilegeeritust ukski moisteskeem ei taga objektiivsust ei tegelikkusele vastavuse ega objektiivse ratsionaalsuse mottes esimesteks tunnetusrelativistideks peetakse sofiste eriti protagorast vahepeal ei ole laane filosoofias kuni viimase ajani tunnetusrelativiste olnud 19 sajandi tahtsamad tunnetusrelativistid olid friedrich nietzsche ja william james 20 sajandi filosoofias on relativism olnud usna levinud kuulsamad 20 sajandi relativistid kes on tunnetusrelativismiga seotud on hiline wittgenstein willard quine thomas kuhn peter winch nelson goodman richard rorty hansgeorg gadamer michel foucault ja jacques derrida tunnetusrelativistid ei piirdu ilmselt toeste vaidetega et eri kultuurides ja kogukondades on erinevad arusaamad sellest mis on tode ning erinevad toe kriteeriumid ja ratsionaalsuse standardid tunnetusrelativismi tuum on vaide et ulski episteemiliste normide komplekt ei ole teistega vorreldes metafuusiliselt privilegeeritud ei ole objektiivseid ning uldkehtivaid toe ja ratsionaalsuse kriteeriume tunnetusrelativistid viitavad sellele et antud eposteemiliste normide paremust ei saa toestada antirelativistid osutavad vastuseks sellele et naiteks episteemilised normid millele teadus toetub on aidanud meil maailmas paremini toime tulla tunnetusrelativismile heidetakse tavaliselt ette seesmist vastuolulisust ka tunnetusrelativism ise ei saa vastavalt oma vaitele olla privilegeeritud seisukoht vastuseks viitavad relativistid tavaliselt sellele et nad ei pretendeeri toele mingis mitterelativistlikus mottes on voimalik esitada mingi vaide ja pidada seda toeseks antud normikomplekti suhtes pretendeerimata selle vaite toesusele ja nende normide kehtivusele mingis mitterelativistlikus mottes relativistile vaidetakse vastu et ta peab moonma et on vaatekohti millest relativism tundub vaarana ja need vaatekohad on vordvaarsed relativismi omaga nii et relativism on nii toene kui ka vaar relativist voib vastata et jarjekindel relativist nendel vaatekohtadel ei ole tunnetusrelativismi allikad ungari kirjandus on ungari keeles kirjutatud kirjandus uhinenud rahvaste hariduse teaduse ja kultuuri organisatsioon ingl united nations educational scientific and cultural organization luhend unesco on uro juures tootav organisatsioon mis on loodud ulemaailmseks koostooks teaduse hariduse kultuuri loite keskkonnakaitse ja inimoiguste vallas unesco pohikirja allkirjastasid 37 riiki 16 novembril 1945 londonis ning see joustus parast ratifitseerimist 20 riigis 4 novembril 1946 2011 aasta seisuga kuulub unescosse 196 riiki eesti voeti unesco liikmeks 14 oktoobril 1991 siis moodustati ka unesco eesti rahvuslik komisjon komisjoni kuulub 25 liiget ja selle jooksvat tood juhib sekretariaat unesco peakonverents kus koik liikmesriigid on esindatud peetakse iga kahe aasta tagant seal maaratakse kindlaks toosuunad ja selgepiirilised tookavad mille elluviimist suunab 51 riigi esindajatest koosnev taitevkogu jooksvate kusimuste lahendamiseks tootab pariisis organisatsiooni peakorteris unesco sekretariaat tookavade taitmiseks vajalik raha saadakse liikmesriikide liikmemaksudest mille maaramisel lahtutakse iga riigi kogutoodangust unesco annab valja erialase ja uldisema suunitlusega ajakirju pohjalikke ajalookasitlusi maakaarte ja atlaseid koige tuntum on toenaoliselt unesco courier mis ilmub 36 keeles ja pimedate kirjas ning tutvustab unesco tegevust ja teadusuuringuid samuti eri maade ja kultuuride esindajate seisukohavotte uleilmsete probleemide kohta erialased ajakirjad on naiteks prospects museum impact of science on society nature and resources paljudes keeltes antakse valja pohjalikke aastaraamatuid seal hulgas statistical yearbook index translationum ja world communication report unesco tegeleb ka maailmakirjanduse tahtsamate teoste tolkimisega ning maailma rahvaste rahvamuusika salvestamisega toetab parimusliku kasitoooskuse sailitamist ning loovkunstnike oppe ja tooreise 1997 aastal voeti tallinna vanalinn unesco maailmaparandi nimistusse 1998 aasta juunis avas unesco peadirektor federico mayor tallinna raekoja seinal sellekohase malestustahvli 8 juunil 1998 kirjutasid eesti vabariigi president lennart meri ja federico mayor alla memorandumile eesti vabariigi ja unesco koostoo kohta 15 juulil 2005 kanti unesco maailmaparandi nimekirja tartu ulikooli taheteadlase fgw struve geodeetiline kaar 2820 km pikkune meridiaaniloik mis ulatub musta mere aarest pohjajaamere aarde unesco ametlik hoiuraamatukogu eestis on eesti rahvusraamatukogu 22 septembril 2009 valiti unesco uueks peadirektoriks bulgaaria endine valisminister irina bokova 2012 aasta martsi seisuga kuulub unesco maailmaparandi nimekirja 936 objekti sealjuures 725 kultuuri 183 loodus ja 28 segaobjekti 153 liikmesriigist unesco maailmaparandi konventsiooni on ratifitseerinud 189 liikmesriiki ungari keel on soomeugri keel mida koneleb ule 12 miljoni inimese ungaris rumeenias slovakkias serbias ukrainas ja mujal ungari keele esimesi ulestahendusi leidub 9 ja 10 sajandi butsantsi allikais umbes 1200 aastast parinev hauakone on vanim ungari ja uhtlasi soomeugri keelte kirjalik tekst ungari kirjakeel hakkas tekkima 16 sajandil ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles 1844 aastal enne seda oli seal ametlik keel ladina keel sonavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste turgi hoimude bulgaaride keelest need on vanimad laenud slaavi keeltest neid on koige rohkem turgi keelest saksa keelest ja mujalt maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete konelejate arvult 62 kohal euroopas 14 kohal ungari keele lahimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel kuid need keeled erinevad uksteisest sedavord palju et vastastikune arusaamine ei ole voimalik ungari keeles kasutatakse ladina kirja tahestikus on mitmeid digraafe ja trigraaf dzs pikkade vokaalide markimiseks kasutatakse pohitahe peal akuuti umlaudiga tahtede o ja u puhul topeltakuuti o u ungari keeles esineb hulgaliselt helilisi kaashaalikuid b d dz dzs g gy z zs j l ly m n ny r v puuduvad aga diftongid ungari keeles esineb vokaalharmoonia tupoloogiliselt kuulub ungari keel aglutinatiivsete keelte hulka ungari keel on kaaneterohke 18 kaanet omandusliidete susteem on keeruline tegusona pooramine voib olla maaramata voi maaratud kasutatakse ainult tagasonu postpositsioone eessonu prepositsioone ei ole grammatiline sugu puudub erinevalt teistest soomeugri keeltest esineb ungari keeles artikkel maaramata artikkel egy ja maaratud artikkel a voi az ungari keeles pole murdelised erinevused suured oletatakse et murdejooni esines juba enne maale asumist kuid randrahval polnud need kohaga seotud vaid hoimudele iseloomulikud tanapaevasele asualale joudmise jarel kui eluviis paikseks muutus kujunesid hoimumurretest territoriaalsed murded ajalooliste tingimuste tottu ei kujunenud aga teravaid murdepiire ega suuri murdeerinevusi traditsiooniliselt eristatakse siiski kaheksat murdeala mille peamised erinevused on vokalismis 1 laanemurre 2 doonautagune 3 lounamurre 4 tissa 5 palootsi 6 kirdemurre 7 tasandiku murre 8 seekeli murre tanapaeval on ungari keeles murdeerinevused taandumas uganda on merepiirita riik idaaafrikas mis piirneb idas keenia pohjas lounasudaani laanes kongo dv lounas rwanda ja tansaaniaga uganda lounaosas on victoria jarv alates 1962 aastast mil uganda iseseisvus kuulub uganda briti rahvaste uhendusse riik asub laial avatud platool mis on merepinnast 9001500 m korgusel aluspohi koosneb vanadest kristallkivimitest ugandas on palju jarvi ja soid mis katavad 15 riigi pindalast victoria jarve ja kyoga jarve vesi voolab niiluse ulemjooksu lisajogedesse laanepiiril on suur org milles asuvad rutanzige jarv georgei jarv ja alberti jarv ja ruwenzori maestik mida seostatakse uinunud vulkaanidega maestiku korgeim tipp on margherita magi 5109 m idas lopeb uganda platoo samalaadse oruga idas paiknevas maestikus asub korge vulkaan elgoni magi 4321 m pohjas laskub platoo laugjalt lounasudaani ja assuddi soo poole ruwenzori magedes ja korgetel vulkaanidel on igilumi ugandas sajab vaga palju vihma sest riik asub molemal pool ekvaatoritvihmavaesemad piirkonnad on pohja ja idapiirkond vihmaperiood kestab 911 kuud koige vihmasem periood on martsist juunini victoria jarve umbruses ja laaneuganda magedes on sademeid 150 cm aastas sademete rohkus voimaldab pollumeestel aastaringi toiduvilja kasvatada ugandas on korge asendi tottu troopiline kliima ning paiguti ekvatoriaalne kliima pealinna kampala keskmine temperatuur on 22 kraadi lounaugandat ja magede madalamad nolvad olid kunagi troopiliste vihmametsadega kaetud neid raiuti pollumaa saamiseks praeguseks on alles moned hajusad metsaalad pohja pool kus sademeid on vahem on korged rohuse alustaimestikuga puistud ruwenzori maestikus ja elgoni mael kasvavad omaparased hiigeltaimed vihmametsade maharaiumise tottu on loomastik vahenenud ja liikunud rohumaadele liha ja trofeede saamiseks peetakse metsloomadele jahti loomade kaitseks on rajatud moned rahvuspargid koige suurem rahvuspark on kabalega varem murchison falls kummalgi pool victoria niiluse joge seal elavad elevandikarjad riigi edelaosas asub mgahinga gorillade rahvuspark metsad holmavad ule neljandiku uganda pindalast suurem osa neist on horedad metsad kus puuvorad katavad 1025 maapinnast metsad paiknevad riigi kesk ja lounaosas ning joeorgudes keskosas domineerivad horedad savannimetsad louna pool muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavoondisse savannis domineerivad akaatsia erinevad liigid teised levinud puuliigid on baobab ahvileivapuu eebenipuu mahagon metsast varutakse suur osa riigis kasutatavatest kuttepuudest 1990 aastate keskel kasutati ule 75 riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusutt nuudseks on puidu roll nafta ja maagaasi laialdasema kasutuselevotu tottu ilmselt vahenenud akaatsiatelt kogutakse kummiaraabikut mis on uganda uks tahtsamaid ekspordiartikleid ning uganda asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil viimasel ajal on pollumaade laiendamise tottu metsade pindala vahenenud valitsus on metsaraiet seadustega piiranud ja reguleerinud 1877 aastal joudsid ugandasse kristlikud misjonarid 1894 aastast oli uganda suurbritannia protektoraat tanapaevaste piiridega on uganda 1914 aastast 1962 aastal uganda iseseisvus riiki juhtis peaminister milton obote 1963 aasta pohiseadusega loodi presidendiameti presidendiks maarati kuningas edward mutesa ii aastail 19711979 valitses riiki diktaator idi amin kes tuli voimule sojavaelise riigipoordega 1980 aastal tousis voimule taas milton obote kelle ajal jatkusid repressioonid ja kodusoda obote korvaldati voimult sojavaelise riigipoordega 1985 aastal 1987 aastast kestab riigis relvakonflikt yoweri museveni juhitava keskvalitsuse ja usuliselt motiveeritud relvaruhmituse issanda vastupanuarmee vahel milles on hukkunud ule 10 000 inimese ning oma kodu on kaotanud ule 80 000 inimese uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psuhholoogias millegi toeseks pidamist uskumuseks nimetatakse kas vaimuseisundit mis seisneb mingi propositsiooni uskumises voi propositsiooni kui uskumise objekti epistemoloogias ei peeta uskumuse all tingimata silmas millegi uleloomuliku voi kahtlase uskumist kusimus miks keegi midagi usub voib olla kas kusimus uskumuse pohjuste kohta voi kusimus uskumuse pohjendite kohta naiteks ma voin uskuda et reinkarnatsiooni ei ole olemas sest ma olen saanud kristliku kasvatuse ja elan kristlikus uhiskonnas voi uskuda et reinkarnatsioon on olemas sest ma olen saanud hinduistliku kasvatuse ja elan hinduistlikus uhiskonnas ma voin uskuda et reinkarnatsioon on olemas selle pohjal et hinged peavad saama oma tegude eest tasu voi karistuse ent kogemus naitab et uhe elu piires see nii ei ole voi selle pohjal et leidub inimesi kes lapsena minavormis tapselt kirjeldavad mone surnud inimese elu ma voin uskuda et reinkarnatsiooni ei ole olemas selle pohjal et kirikukogu on seda eitanud ja kirikukogud on usuasjades autoriteetsed voi selle pohjal et kui ma oleksin varem teises kehas elanud siis ma peaksin sellest midagi maletama ent ma ei maleta sellest mitte midagi pohjuste abil on voimalik uskumust seletada pohjendite abil on voimalik uskumust episteemiliselt oigustada pohjendada siin tekib kahemotteline olukord oigustamiseks voib nimetada katset oigustada voi siis sellist oigustust mis toesti oigustab niioelda head oigustust viimasel juhul voivad ka pohjendid olla voi mitte olla head analoogiliselt voiks siis ka raakida heast ja halvast seletusest halb seletus ei esita tegelikke ehk toelisi ehk oigeid haid pohjusi tavakeeles nimetatakse ka pohjendeid pohjusteks raagitakse pohiliselt mingi teo heast pohjusest nii nagu uskumuste puhul saab ka tegude puhul raakida pohjenditest ja oigustusest uskumuse pohjenduse nimetamine oigustuseks tulenebki analoogiast tegude ja uskumuste vahel uskumuse oigustus pohineb nendel uskumustel mis uskujal juba olemas on kuigi ka pohjendite oigustatus on kusimargi all huvitab loogikat see kas mingit uskumust on voimalik oigustada tuginedes teistele uskumustele uskumuse all moistetakse peale uskuja vaimuseisundi ka propositsiooni mida uskuja usub sel juhul voib uskumust kui vaimuseisundit moista kui teatavat uskuja ja propositsiooni vahelist seost propositsioonide oigustamist teiste propositsioonide abil on voimalik vaadelda ka lahus uskujast loogika tegeleb propositsioonidevaheliste suhetega uurides mis teeb uhe propositsiooni voi lopliku propositsioonide kogumi heaks pohjendiks mingile propositsioonile ungari muusika on ungarlaste aga ka ungaris loodud muusika kuigi ungari korgklassil oli juurdepaas muu euroopa muusikakultuurile ning sealt voeti eeskuju ning saadi mojutusi sailitas lihtrahvas oma traditsioonid see voimaldas heliloojatel 19 sajandi lopul luua ungari rahvusliku suvamuusikastiili suur osa ungari klassikalisest muusikast kasutab rahvamuusika motiive ja teemasid tuntud ungari heliloojad on bela bartok zoltan kodaly ferenc lehar imre kalman ja ferenc liszt ungari lauljatest on tuntumad marta sebestyen ja iren lovasz ungari ansamblitest on tuntud muzsikas locomotiv gt omega ghymes moby dick jt igaaastane muusikafestival busojaras mohacsi linnas on uks ungari rahvamuusika peasundmusi urbanus viii maffeo barberini aprill 1568 29 juuli 1644 oli paavst 16231644 ta oli 235 paavst maffeo barberini sundis firenzes jouka kaupmehe antonio barberini ja camilla barbadori 6lapselises peres 5 lapsena ta ristiti 5 aprillil 1568 kuid tema tapne sunnikuupaev on allikate puudumisel teadmata isa surma jarel sattus maffeo barberini 3aastaselt oma onu francesco barberini hoole alla ta oppis firenzes ja rooma kolleegiumis oigusteadust ning on gregorius xv jarel teine paavst kes omandas hariduse jesuiitidelt 7 aprillil 1586 tehti talle tonsuur ja ta ordineeriti 24 juunil 1592 diakoniks 1589 kaitses barberini pisa ulikoolis doktorikraadi kanoonilise ja tsiviiloiguse alal ta koostas protonotarina hispaania kuninga felipe iii ja austria margarethe abielulepingu ning austria suurhertsogi albert habsburgi ja hispaania printsessi isabel clara eugenia habsburgi abielulepingu saadikuna onnitles barberini 1601 prantsusmaa kuningat henri ivt poja tulevase kuninga louis xiii sundimise puhul 24 septembril 1604 ordineeriti barberini preestriks maffeo barberini koostas ladinakeelseid varsse mis avaldati 1637 kogumikus maphei cardinalis barberini poemata kardinal barberini osales 2 konklaavil 16211623 urbanus viii valiti paavstiks 6 augustil 1623 vatikani paavstipalees ja krooniti mihklipaeval 29 septembril kardinal alessandro deste poolt kroonimine lukkus edasi paavsti haiguse tottu 19 juulist 6 augustini 1623 toimunud konklaavil osales 55 kardinali kuid 3 augustil lahkus kardinal andrea baroni peretti montalto konklaavilt ja kohale jaanud 54 kardinali seast valiti urbanus viii paavstiks 50 haalega kuid et uks kardinal ei pannud oma skrutiiniumit teiste hulka kaaluti ka uue vooru korraldamist konklaavil peeti soosikuks kardinal ottavio bandinit kes ei saanud aga vajalikku toetust kardinal scipione caffarelli borghese toetas giovanni garzia millini valimist kes sai varasemas voorus 22 haalt urbanus viii sai voimule kolmekumneaastase soja ajal ta soovis katoliiklike valitsejate vahelise liidu solmimist et saavutada sodivate poolte vahel neutraliteeti ja pidas oma missiooniks koigi kristlaste isana rahumeelsete suhete taastamist urbanus viii toetas valispoliitikas rohkem prantsusmaa huvisid kuna ta ei soovinud habsburgide moju laienemist itaaliasse urbanus viii puhitses 1626 praha peapiiskopi ernst adalbert von harrachi kardinaliks ja solmis 1630 saksarooma keisri ferdinand ii konkordaadi kuid ta ei toetanud keisri voitlust rootsi kuninga gustav ii adolfiga kui keiser noustus 30 mail 1635 solmitud praha rahulepinguga tegema protestantidele moondusi ei pooldanud paavst keisri otsuseid gustav ii adolfi surma tahistamiseks peeti roomas 11 detsembril 1632 tanujumalateenistus ja jargmisel paeval lauldi sixtuse kabelis te deumi urbanus viii keeldus 1624 uhinemast prantsusmaa veneetsia ja savoia vahel hispaania vastu moodustatud liiduga ta taunis 1631 liidu solmimist prantsusmaa ja rootsi vahel 1635 sekkus prantsusmaa kolmekumneaastasesse sotta urbanus viii lahetas 16341636 giulio raimondo mazzarino erakorraliseks saadikuks prantsusmaale kuid parast oma volituste loppemist jai mazarin pariisi mazarini asemele maaras urbanus viii 30 septembril 1636 uueks saadikuks kardinal guido bentivoglio daragona 1631 kohustas urbanus viii maillezais piiskoppi resideeruma fontenaylecomteis urbanus viii keeldus vastu votmast prantsusmaa suursaadikut francois annibal destreesi sest too ei taitnud etiketireegleid 16251626 peeti hispaania ja prantsusmaa vahel valtellina soda kus osalesid ka paavsti vaed mille koosseisus tegid sojaretke kaasa ka mazarin ja tulevane kardinal nicola guidi di bagno urbanus viii vahendusel solmiti 5 martsil 1626 monzoni rahuleping millega omandasid nii hispaania kui prantsusmaa valtellina alale vordsed oigused kui parma hertsog rundas hispaania uksusi saatis urbanus viii imola piiskopi hispaanlaste juurde et hispaania teeks rahu modena ja parmaga hispaania suursaadik lootis 1637 di precenza privileegiga saavutada teiste rooma akrediteeritud suursaadikute seas paremat positsiooni selle privileegi jargi viibisid suursaadikud paavsti vastuvottudel jargmises jarjekorras saksarooma keisri saadik prantsusmaa saadik hispaania saadik aragoni saadik portugali saadik inglismaa saadik sitsiilia saadik ungari saadik kuprose saadik boomimaa saadik poola saadik ja daakia saadik kuid aragon ja portugal kuulusid sel ajal hispaania koosseisu inglismaa polnud aga uldse esindatud ja keisrile kuulusid mitmed alad parast seda viibisid suursaadikud vastuvottudel paavsti otsuse alusel jargmises jarjekorras keisri prantsusmaa hispaania ja poola saadikud urbanus viii moistis 1626 taas hukka inglise parlamendi otsuse truudusvande andmise kohta ta saatis 1624 inglismaale vikaariks robert smithi kes sattus tulli jesuiitidega sest ta soovis endale saada piiskoplikku autoriteeti seetottu pidi paavst 6 mail 1631 avaldatud dekreedis kinnitama et ulempreestri volitused ei laiene jesuiitidele vahepeal satestas inglismaa valitsus uued meetmed katoliiklaste represseerimiseks ja smith pidi 1631 inglismaalt pogenema 1634 saatis urbanus viii inglismaale gregorio panzani ja 1638 george conni kes peatselt asendati carlo rossettiga 1642 alustas urbanus viii eelneva saja aasta jooksul inglismaal martrisurma surnud isikute suudimoistvate otsuste labivaatamist 24 oktoobril 1630 maaras urbanus viii mikoaj toroszewiczi lvivi peapiiskopiks paavst kinnitas 1640 wocaweki piiskopkonna laienemise kirikuriigil jatkusid veneetsiaga piiritulid ferrara alade parast urbanus viii ajal eemaldati sala regias asunud ornamendid mis kujutasid aleksander iii ja friedrich i barbarossa lepingu solmimist veneetsias kui 1627 suri mantova hertsog vincenzo ii gonzaga lastetult olid suurriigid huvitatud tema troonist urbanus viii toetas puhkenud parilussojas prantsusmaa kandidaati neversi hertsogi carlo gonzagat kelle vincenzo ii oli maaranud oma parijaks kuid felipe iv ja ferdinand ii ei tunnustanud hertsogi otsust vaid toetasid guastalla hertsogi ferrante ii gonzaga noudlusi 1628 piirasid hispaanlased casalet ja savoia hertsog carlo emmanuele i vallutas monferrato kuid jargmisel aastal vabastati alad prantslaste poolt kui prantslased pidid la rochellei piiramiseks mantovast tagasi tombuma sattus casale uuesti hispaanlaste piiramisrongasse 1630 vallutasid prantslased mantova uuesti ja keisri vaed loovutasid hertsogiriigi sest nad olid sunnitud voitlema kolmekumneaastase sojas rootslastega mantova parilussojast vottis osa ka mazarin kes 26 oktoobril 1630 osales regensburgis vaherahu solmimisel mantova parilussoja lopetas 19 juunil 1631 solmitud cherasco rahuleping urbanus viii inkorporeeris 16251631 kirikuriigi koosseisu urbino hertsogkonna sest viimane hertsog francesco maria ii della rovere loobus parast poja federico ubaldo della rovere morvamist 1624 oma tiitlist urbanus viii volitas piiskop berlinghiero gessit tema valdusi ule votma ja gessi maarati urbino kuberneriks 1626 kinnitas ta pius v otsuse mille alusel on keelatud voorandada kirikuriigi maid 1633 avastati kardinal felice centini di accolti sugulase giacinto centini juhitav vandenou paavsti vastu centini soovis oma onu saamist paavstiks ja oli vandenou korraldamiseks oppinud maagiat urbanus viii andis 1636 urbania linnale linnaoigused 1639 laksid paavsti onupojad etiketireeglite parast tulli roomat kulastanud castro hertsogi odoardo farnesega nad veensid paavsti hertsogi vaenulikkuses mille tulemusena vallutasid paavstivaed 13 oktoobril 1641 taddeo barberini ja luigi mattei juhtimisel castro 13 jaanuaril 1642 ekskommunitseeris paavst hertsogi orvietos solmiti esialgne rahuleping kuid paavst ei tunnustanud seda vaid pooldas soja jatkamist soja jatkudes toetasid farneset prantsusmaa veneetsia toscana ja modena kelle uhisjoududega oli hertsog valmis vallutama roomat urbanus viii poordus abisaamiseks hispaania poole kuid see ei saanud talle piisavalt abi pakkuda sest oli sojas prantsusmaaga 1644 said paavsti vaed lagoscuro lahingus havitava kaotuse osaliseks ja 31 martsil 1644 solmiti rahu mille jargi pidi paavst vabastama hertsogi kirikuvande alt ja pidi hertsogile loovutama koik paavstivagede poolt castros vallutatud alad urbanus viii kinnitas 25 jaanuaril 1625 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga ad romani pontificis gregorius xv otsused konklaavi toimumise kohta 22 juunil 1626 avaldatud bullas inscrutabile satestas urbanus viii immuniteedi 1627 avaldatud dekreedis sacra congregatio uuendas urbanus viii satteid noviitside vastuvotmise kohta 10 juunist 1630 hakati kardinalide vaimulikest kuurvurstide ja malta ordu suurmeistri poole poordumisel kasutama tiitlit eminents eminentissimus kardinalidele satestati etiketireeglina eesoigus viibida audientsidel vaarikamatel kohtadel koikide isikute valjaarvatud kroonitud peade ees 20 detsembril 1631 avaldatud bullas alias felicis satestas ta privileegide maaramise 1633 kinnitas ta bullas plantata downside kloostri rajamise 1634 rohutas urbanus viii trento oikumeenilise kirikukogu otsust et prelaadid peavad resideeruma oma ametikohtadel ta satestas paavsti oukonnas majordoomuse kohustused annuntsiaadid ta kinnitas 1631 maria vittoria fornari rajatud annuntsiaatide privileegid bartolomiidid 1640 maaras ta kardinal stefano durazzo bartolomiitide patrooniks basilius suure ordu ta tunnustas 20 augustil 1631 basilius suure ordut ta andis nocera dei pagani kiriku basiliaanide kasutusse benediktlased 8 oktoobril 1634 tunnustas ta prantsusmaa benediktiini kamalduleeslaste kongregatsiooni notredame de consolation 1634 uhendas ta camaldoli ja monte corona kongregatsioonid foillandid urbanus viii eraldas 1630 foillandid notredame des feuillans kaheks kongregatsiooniks frantsisklased ta restruktureeris 1 oktoobril 1625 prantsusmaal asunud frantsisklaste neli provintsi 5 mail 1628 kinnitas ta frantsiskaani konventuaalide konstitutsiooni 13 jaanuaril 1643 annetas ta porziuncola privileegi frantsiskaanide kolmanda ordu kirikutele halastuse emanda nunnaordu 1642 tunnustas ta halastuse emanda nunnaordut kaputsiinid urbanus viii oli kaputsiinide patroon ja kinnitas 1643 nende privileegid 30 aprillil 1627 nimetas ta kaputsiine franciscuse toelisteks poegadeks 28 juunil 1627 avaldatud bullas salvatoris et domini kinnitas ta paulus v otsuse millega tunnustas kaputsiinide konstitutsiooni 15 aprillil 1631 puhitseti roomas sisse kaputsiinidele kuuluv neitsi maarja parispatuta saamise kirik 1636 suri franchecomtes nii palju kaputsiine katku et urbanus viii lubas ordul ordineerida nooremaid kui kanoonilise oiguse jargi oli lubatud mauristid 1644 eraldas ta mauristid cluny kongregatsioonist kuigi richelieu oli selle vastu ruutliordud urbanus viii tunnustas 1623 mantova hertsogi rajatud ruutliordut tsistertslased 1633 tunnustas ta tsistertslaste ordu calabria ja lucania kongregatsiooni ta kinnitas linstitut du saintsacrementi jansenism soltumatuse citeaux abti jurisdiktsioonist visitatsiooni ordu urbanus viii tunnustas 1626 jeannefrancoise de chantali rajatud visitatsiooni ordut salesiaani oed lordre de la visitation muud institutsioonid 4 jaanuaril 1628 tunnustas ta nicolas sanguini rajatud kongregatsiooni 1628 tunnustas ta pierre fourier rajatud kongregatsiooni congregation notredame ta tunnustas 1630 melki kongregatsiooni ta tunnustas 1631 claudia mouy rajatud institutsiooni urbanus viii ei tunnustanud mary wardi rajatud liikumist vaid 31 mail 1631 saatis selle apostellikus konstitutsioonis pastoralis sonakuulmatuse parast laiali ta saatis 1633 laiali ka paulus v poolt tunnustatud surmavendade kongregatsiooni 12 jaanuaril 1632 voi 1633 avaldatud bullas salvatoris nostri tunnustas ta vincent de pauli lazariste 1633 tunnustas ta jeanne chezard de mateli rajatud ordut lordre du verbe incarne 1634 tunnustas ta marieelisabeth de la croix de jesuse rajatud nunnaordut urbanus viii andis 1624 valja korralduse vaimulike riietumise kohta 1625 aastat tahistati juubeliaastana 1627 avaldatud bullas in coena domini kinnitas ta paulus v otsuse ekskommunikatsiooni maaramiseks 20 juhul 12 septembril 1628 reguleeris urbanus viii pihireegleid urbanus viii maaras 1629 breviaariumi revideerimiseks ametisse komisjoni kuhu kuulusid ka maciej kazimierz sarbiewski ja anthony hickey ta kirjutas umber mitmed humnid ja komponeeris eliisabeti offiitsiumi revideeritud breviaarium avaldati 19 septembril 1631 urbanus viii satestas 29 aprillil 1631 idariituse kasutamise ta revideeris 2 septembril 1634 avaldatud bullaga si quid est missaali urbanus viii vahendas 13 septembril 1642 avaldatud bullas universa per orbem kiriklike suurpuhade arvu 34 paevani va puhapaevad ta piiras ka piiskoppide oigust uute suurpuhade sisseseadmiseks mida ei tohi teha ilma paavsti loata ta tunnustas palverannakud puha sernini seitsme altari juurde toulouseis samavaarseks palverannakutega rooma puha peetruse basiilika seitsme altari juurde urbanus viii lopetas 1633 sorbonnes tekkinud vaidluse john floydi teeside ule juunis 1643 koostatud 6 martsil 1641 voi 1642 avaldatud bullas in eminenti moistis ta hukka michael baiuse teesid ja cornelius janseniuse augustinuse uks hiinasse saadetud preester kinnitas et ilmikud pole kohustatud osalema pihisakramendil urbanus viii maaras kusimuse uurimiseks ametisse komisjoni kes otsustas et pihisakrament on ilmikutele kohustuslik ja seda peavad labi viima vahemalt preestripuhitsust omavad vaimulikud kardinal maffeo barberini oli aastaid galileo galilei isiklik tuttav ja patroon 1616 oli barberini vastu inkvisitsiooni poolt galileile maaratud ettekirjutusele 1624 kulastas galilei jalle roomat ja kais kuuel korral paavsti audientsil urbanus viii jattis 1616 langetatud otsuse tuhistamata aga lubas galileil siiski kirjutada raamatu dialoog kahe peamise maailmasusteemi kohta 1630 maaras urbanus viii galileile 40 skuudo suuruse pensioni 1632 avaldaski galilei eelmainitud teose kuid urbanus viii keelas teose levitamise ja maaras selles sisalduvate vaidete uurimiseks ametisse komisjoni ning kohustas septembris 1632 inkvisitsiooni uurima galilei juhtumit kuna inkvisitsiooni vaitel oli galilei 1616 lubanud enam mitte opetada mikoaj koperniku vaateid pidi ta oma vaadetest parast teose ilmumist uuesti inkvisitsiooni ees aru andma vanusele ja podurale tervisele viidates soovis galilei istungi pidamist firenzes urbanus viii eesistumisel peetud istungil lukati galilei ettepanek tagasi ja ta pidi tulema rooma kus urbanus viii lubas tal resideeruda toscana saatkonnas 22 juunil 1633 inkvisitsiooni poolt langetatud otsusega maarati galilei maaramata ajaks vangistusse ja ta pidi 3 aasta jooksul lugema korra nadalas seitset patukahetsuspsalmi galilei 5 teost lisati keelatud raamatute indeksisse kuhu need jaid 1835aastani 10 kardinalist pooldasid 7 seda otsust ja karmimast karistusest paastis galileid arvatavasti varasem tutvus valitseva paavstiga samuti jai inkvisitsiooni otsus paavsti allkirjaga kinnitamata karmile otsusele vaatamata asendati vanglakaristus kohe koduarestiga kuigi urbanus viii saatis hiljem podurale galileile oma onnistuse ei lubanud ta parast galilei surma rajada talle hauamonumenti urbanus viii vottis vastu konstantinoopoli patriarhi ja kongo valitsejate saadikud ta saatis egiptuse katoliiklastele kirja et need voimaldaksid kaputsiinidel pohjaaafrikas misjoneerida 1626 noustus etioopia valitseja susinyos saama koos poegadega katoliiklaseks kuid tema poeg fasiladas korraldas 1632 riigipoorde urbanus viii lubas 1633 jaapanis ja hiinas misjoneerida koikidel katoliku kiriku vaimulikel ta saatis 1637 teatiinid bijapuri indias urbanus viii toetas jeanjacques olieri ja jerome de la dauversiere misjonit kanadas 20 oktoobril 1626 ja 17 septembril 1627 tunnistas urbanus viii lounaameerikas praktiseeritava paganliku kooselu kehtetuks 22 aprillil 1639 avaldatud bullas keelas ta indiaanlaste orjastamise paraguays brasiilias ja laaneindias 22 aprillil 1625 avaldatud bullas sedes apostolica tunnistas urbanus viii portugalis elavad juudid ketseriteks 20 augustil 1626 avaldatud bullas injuncti nobis maaratles ta privileegid katehhumeenide kloostrile 18 oktoobril 1635 avaldatud bullas cum sicut acceptimus satestas ta kohustuse vaeste juutide toitmiseks kes olid vangistatud volgade parast 17 martsil 1636 avaldatud bullas cum allias piae maaras ta 10 ekuu suuruse maksu sunagoogidele ferrara ja urbino hertsogkondades urbanus viii satestas 1634 kanoniseerimis ja beatifikatsiooniprotsessi uksikasjad keelates puhakuna voi ondsana austada isikuid keda kirik pole tunnustanud ta avaldas 14 martsil 1625 dekreedi maria de agreda nagemuste kohta urbanus viii kanoniseeris 4 isikut urbanus viii kuulutas ondsaks 37 isikut ta kinnitas gregorius xv poolt labi viidud kanoniseerimised ja kinnitas 1625 rosalia ja 25 oktoobril 1634 martina austamise 1627 tunnustas ta roberto bellarmino austamist venerabilis ta lubas frantsisklastel austada piacenza konradit louis xiii palus paavstil uurida lotringi margareeta imetegusid kaheldes sugulastele osutatud soosingu oigsuses maaras urbanus viii kahel korral ametisse komisjoni mis pidi uurima tema otsuste oigsust kanooniliselt ja molemal juhul leidis komisjon et paavst pole valesti kaitunud urbanus viii vend carlo barberini sai 1627 monterotondo hertsogiks carlo abiellus costanza magalottiga nende poeg francesco barberini sai 1623 kardinaliks ja 1632 asekantsleriks carlo poeg taddeo barberini abiellus anna colonnaga kelle suguvosast parines paavst martinus v taddeo sai kindraliks parast isa surma 1630 sai temast monterotondo montelibretti ja collalto hertsog carlo poeg antonio barberini sai 1627 kardinaliks 1638 camerlengoks ja ta oli paavsti vagede komandor urbanus viii vend marcello antonio barberini sai 1624 kardinaliks carlo naisevend lorenzo magalotti sai 1624 kardinaliks magalottide sugulane francesco maria macchiavelli sai 1641 kardinaliks urbanus viii puhitses oma valitsemisajal 74 kardinali 8 konsistooriumil see oli suurim hulk uhe paavsti poolt puhitsetud kardinale parast paschalis ii urbanus viii ajal sai kardinaliks hilisem paavst innocentius x tema ajal sai 1641 kardinaliks jules mazarin lisaks itaallastele said kardinalideks 5 prantslast 4 hispaanlast 1 sakslane 1 poolakas ja 1 ungarlane ta rajas 6 oktoobril 1627 san carlo ai corso titulaarkiriku asendades sellega san carlo ai catinari tiitli kuid 5 septembril 1639 taastas endise tiitli 18 novembril 1626 puhitses urbanus viii umberehitatud puha peetruse basiilika tema ajal ehitati castelfranco palazzo barberini barberini raamatukogu biblioteca barberini kuhu 1640 oli koondatud 6458 ladinakeelset koodeksit urbanus viii kasul kindlustati civitavecchia sadam monte cavallo ja sant angelo kindlus sant angelo kindluse varustamiseks kahuritega kasutati panteonis olevat materjali mille tottu oli roomas kaibel valjend quod non fecerunt barbari fecerunt barberini mida ei teinud barbarid tegid barberinid roomas taastati tema ajal santa martina kirik alates 1626 oli paavsti suveresidentsiks clemens viii poolt omandatud castel gandolfo 1630 tegi urbanus viii palverannaku gennazanosse pietro berrettini dekoreeris paavsti kasul santa bibiana kabeli kardinalina kaskis barberini taastada spoleto katedraali ta oli benedetto castelli cavaliere giovanni baglioni nicolas poussini athanasius kircheri gian lorenzo bernini francesco borromini ja claude lorraini patroon tema sober oli teoloog fra dominicus andrijasevic bartolommeo gavantus puhendas talle 1628 oma teose thesaurus sacrorum rituum denis petau puhendas talle oma 1637 avaldatud teose urbanus viii kasul koondati thomas a jesu kirjutised koidetesse 6 detsembril 1629 maaras ta gregorio allegri ametipostile sixtuse kabeli kooris ta kinnitas regia accademia di santa cecilia privileegid mille jargi ei tohi uhtki muusikateost avaldada ilma selle akadeemia akadeemikute loata samuti ei tohi uhtki muusikakooli rajada ilma akadeemia loata 1624 keelas urbanus viii ekskommunikatsiooni ahvardusel nuusktubaka kasutamise ning lubas 1642 ekskommunitseerida iga katoliiklase kes suitsetab tubakat puha peetruse basiilikas ja sevilla katedraalis tema palvel vabastas hispaania kuningas felipe iv 15 mail 1626 napoli vanglast tommaso campanella ta rajas 10 novembril 1625 kardinalide kolleegiumi arhiivi ta rajas tivoli relvatehase ta kinnitas 1631 sixtus v otsuse astroloogia hukkamoistmisest ta kinnitas 10 juulil 1626 avaldatud bullas piis christi fidelium mandrieuroopas asuvatele iiri kolleegiumite privileegid ta rajas 1627 urbanuse kolleegiumi collegio urbano millest sai jargnevatel sajanditel oluline institutsioon misjonaride ettevalmistamisel ta kinnitas 14 oktoobril 1627 pedro de continho poolt lissabonis rajatud inglise kolleegiumi ta rajas 9 septembril 1629 munsterisse akadeemia ta rajas 1636 vatikani seminari seminario vaticano tema ajal eemaldati sala regias asunud ornamendid mis kujutasid aleksander iii ja friedrich i barbarossa lepingu solmimist veneetsias pietro da cortona ja gian lorenzo bernini on teda kujutanud oma maalidel catholic encyclopedia andmetel olevat urbanus viii parast tulemuste selgumist konklaavil palvetanud altari ees kus ta soovis et jumal laseks tal ennem surra kui et tema valitsemisaeg ei oleks kirikule meeleparane urbanus viii suri 29 juulil 1644 roomas ja maeti vatikani basiilikasse ta oli valitsenud 20 aastat 11 kuud ja 23 paeva mis oli pikim valitsemisaeg parast aleksander iii urbanus vii giambattista castagna 4 august 1521 27 september 1590 oli paavst 15 septembrist 27 septembrini 1590 ta oli 228 paavst tema isa cosimo castagna oli genova aadlik tema ema costanza ricci oli parit roomast ning oli kardinal cristoforo giacobazzi ode giambattista castagna oppis tsiviil ja kanoonilist oigust perugia ulikoolis ning padova ulikoolis ta lopetas tsiviil ja kanoonilise oiguse doktorina bologna ulikooli 1551 sai temast oma onu kardinal girolamo verallo audiitor sekretar kes maarati paavsti saadikuks prantsusmaale julius iii maaras castagna signatura gratiae referendiks ja 1 martsil 1553 nimetati ta rossano peapiiskopiks kardinal verallo ordineeris castagna preestriks 30 martsil ja piiskopiks 4 aprillil 1553 julius iii saatis castagna kuberneriks fanosse 14 juunil 1555 paulus iv ajal oli ta 1559 citta di castello komissar ning perugia ja umbria kuberner 15621563 osales ta trento oikumeenilisel kirikukogul 1565 saadeti ta koos kardinal ugo boncompagniga hispaaniasse nuntsiuseks kuhu ta jai 1572 aastani ristides selles ametis hispaania kuninga felipe ii tutre 1573 astus ta rossano peapiiskopi kohalt tagasi ja sai nuntsiuseks veneetsias 29 detsembrist 1576 29 novembrini 1577 oli ta bologna kuberner 15781580 legaat flandrias ja kolnis castagna oli gregorius xiii esindaja madalmaade rahukonverentsil 12 detsembril 1583 sai ta san marcello kardinalpreestriks puhitseti ametisse 9 jaanuaril 1584 15841585 oli ta legaat bolognas 19 novembril 1586 sai temast rooma inkvisitsiooni peainkvisiitor ta osales kardinalina 1585 ja 1590 toimunud konklaavidel kui sixtus v 27 augustil 1590 suri sisenesid 54 kardinali 7 septembril vatikani paavstipalees alanud konklaavile ja valisid kardinal castagna 15 septembril paavstiks lisaks temale oli valimistel soosikuks ka kardinal marco antonio colonna konklaavil tekkis 3 fraktsiooni gregorius xiii kardinalid sixtus v kardinalid ja ascanio colonna jargijad kaks viimast fraktsiooni toetasid marco antonio colonna saamist paavstiks 8 septembril saabus konklaavile kardinal ludovico madruzzo kes toi kaasa hispaania kuninga felipe ii koostatud nimekirja prelaatidest keda kuningas soovis uue kirikupeana naha nende seas olid peale madruzzo veel tolomeo gallio giovanni antonio facchinetti girolamo simoncelli ja gabriele paleotti esmalt asusid kardinalid toetama galliot kuid kui kardinal michele bonelli keeldus teda pooldamast tousis uueks soosikuks kardinal ippolito aldobrandini hilisem paavst clemens viii kes aga loobus sest ta polnud vastuvoetav kandidaat hispaaniale 9 septembril saabus konklaavile kardinal niccolo sfondrati hilisem paavst gregorius xiv samuti asusid konklaavi toos osalema kardinalid paleotti ja federico cornaro kes olid haiguse tottu esimesest voorust eemale jaanud ohtul liitus nendega kardinal scipione gonzaga 10 septembril teatas kardinal madruzzo et hispaania oleks rahul kui paavstiks saaks kardinal facchinetti tema vastu olid aga toscana hertsog ja kardinal alessandro damasceni peretti mistottu facchinetti kandidatuur ei lainud seekord labi samuti oli hertsog vastu simoncelli valimisele samal paeval liitus kardinalidega ippolito de rossi 13 septembril tahtsid moned kardinalid panna tiaara marco antonio colonna pahe kuid nende katse ei lainud labi ja seega olid colonna edasised voimalused jargmiseks paavstiks saada parsitud uueks sobivaks kandidaadiks tousis toscana hertsogi ja hispaania toetusel castagna kes sai jargmisel paeval toimunud voorus 20 haalt urbanus vii andis 2000 tukatit kardinal nicolas de pellevele ja 1000 tukatit kardinal william allenile kes olid kulutanud kogu oma raha konklaavile reisimiseks ta lasi koostada nimekirja puudust kannatavatest isikutest ning kaskis rooma pagaritel teha suuremad patsid ja muua neid odavamalt ta keelas oma kantsleritele siidist roivaste kandmise urbanus vii teatas ka et ei maara uhtki oma sugulast kuuria ametnikuks urbanus vii parandas kogu oma vara vaestele rooma tudrukutele jargmisel paeval teistel andmetel kolm paeva hiljem parast valimisi haigestus uus paavst malaariasse ta suri enne paavstiks kroonimist 27 septembril veidi enne keskood ja maeti vatikani basiilikasse 21 septembril 1606 maeti tema sailmed umber rooma santa maria sopra minerva kirikusse urbanus vii valitses 12 paeva mis on luhim valitsemisaeg ajaloos sest preester stephanuse valitsemisaega ei loeta ametlike valitsemisaegade hulka francesco bassano on temast teinud portree ungari on merepiirita riik euroopas doonau keskjooksul ungari asub keskeuroopas teise liigituse jargi idaeuroopas eriik piirneb ukraina slovakkia austria sloveenia horvaatia rumeenia ja serbiaga ungari on jaotatud pealinnaks budapest 19 komitaadiks megye ja 24 komitaadi oigustega linnaks megyei jogu varos toojoulisi on ungaris 38 miljonit tootus oli 2012 aasta iii kvartalis 104 2009 aasta seisuga oli 108 ja 2008 seisuga 78 139 elanikkonnast elab alla vaesuspiiri ungari tahtsaimad ekspordiartiklid on ungari tahtsaimad ekspordipartnerid on saksamaa 2554 itaalia 567 suurbritannia 541 prantsusmaa 537 rumeenia 528 slovakkia 497 austria 452 2009 ungari tahtsaimad impordiartiklid on ungari tahtsaimad impordipartnerid on saksamaa 2505 hiina 856 venemaa 73 austria 608 holland 473 prantsusmaa 451 slovakkia 414 itaalia 413 poola 407 2009 ungari maastik koosneb pohiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest suure osa ungarist moodustab alfold loodeungaris lahutab madalate kungaste ahelik alfoldit kisalfoldist edelaungaris on dunantuli maed laanepiiri aares on vaike osa alpidest riigi pohjaosas slovakkia piiri aares on kunkad ja madalad maed korgeim punkt on kekes 1014 voi 1015 m ule merepinna matra magedes doonau jogi duna mis voolab ungari territooriumil 410 km pikkuselt jaotab ungari kaheks osaks suured joed on veel tisza mis voolab 580 km pikkuselt ungari kirdenurgast lounasse ja drava drava ungari laaneosas asub 70 km pikkune vaga madal balatoni jarv tisza joel asub paisjarv tiszato ungaris valitseb mandriline paraskliima talved on kulmad pilvised ja niisked suved on soojad isoleeritud asendi tottu magede vahel on pouad sagedased aasta keskmine ohutemperatuur on 97 c jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli juulis uletavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 c pealinnas budapestis mis asub riigi keskosas on jaanuari keskmine temperatuur 06 c ja juuli keskmine temperatuur 222 c ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm ungari mullad on usna mitmekesised madalikel on viljakaid must ja lammimuldi kohati ka vahem viljakaid liivaseid muldi kungastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks ruhmaks ungaris elavad muuhulgas hirved rebased janesed ja oravad leidub ka metssigu hunte saakaleid ilveseid ja kopraid balatoni jarve aares on mitmesuguseid linde toonekured on vaga tavalised rahvuslinnuks on valitud euroopa suurim lind suurtrapp otis tarda kelle kaitseks rakendatakse spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid kuigi ule 60 neist haruldaseks jaanud lindudest pesitseb praegu purenee poolsaarel holmab nende laaneungari populatsiooni jaoks korrastatud sobiv habitaat tanaseks juba ule 15 km2 jogedes ja jarvedes on karpkala haugi ahvenat ja teisi kalu maavarasid on vahe peamine energiaallikas on susi kivisutt leidub edelas kuid sellest ei jatku riigi vajaduste katteks siinseal pohjaungari maenolvadel leidub pruunsutt laanes ja lounas on vaikesed naftavarud ning leidub maagaasi ka idas on maagaasimaardla peamine mineraalne maavara on boksiit mida ka eksporditakse 9 sajandi lopus asusid ungari alale randkarjakasvatajad ungarlased vurst arpadi juhtimisel rajades ungari vurstkonna ungarlased tegid ruusteretki naabermaadesse kuni said luua 955 aastal toimunud lechi lahingus vurst istvan ehk puha istvan 9971001 vurst 10011038 kuningas ungari kuningriik vottis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks 14 sajandil kujunes ungari suurriigiks 15 sajandil algas voitlus laande purgivate turklastega ning 1526 aastal said ungarlased mohacsi lahingus luua idaungari liideti otseselt turgiga laane ja pohjaungari austriaga karpaatide basseini idaosas asetsevast transilvaaniast sai nimeliselt iseseisev vurstiriik aga praktiliselt turgile alluv vasallriik aastatel 16831699 vallutas austria kogu ungari ja riik allutati habsburgidele taielikult rahvuslik liikumine hoogustus ungaris 1840 aastatel 15 martsil 1848 puhkes pestis ulestous mille alguses moodustati oma valitsus ning 14 aprillil 1849 kuulutati ungari iseseisvaks austria ja venemaa vaed sundisid aga ungari armee 13 juulil 1849 kapituleeruma ungarist sai jalle austria provints 1867 aastal moodustati kaksikriik austriaungari kus ungaril oli austriaga vordne staatus kaksikmonarhias oli austria keiser franz joseph i uhtlasi ungari kuningas ungari alla kuulusid transilvaania slovakkia ehk ulemine ungari tagakarpaatia horvaatia ning vojvodina ja banaat parast esimest maailmasoda kuulutas ungari end 16 novembril 1918 iseseisvaks 1919 aasta martsist juulini valitses ungaris kommunistlik reziim ungari noukogude vabariik bela kuni aaron kohn juhtimisel tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sojavagede poolt ning trianoni rahuga 1920 kaotas ungari ule kahe kolmandiku senisest territooriumist sealhulgas terve transilvaania 1920 aastal taastati ungari kuningriik mis oli tegelikult kontradmiral ja riigihoidja miklos horthy autoritaarreziim sest riigil ei olnud kuningat adolf hitleri saksa riigi toetusel sai ungari 1938 osa lounaslovakkiast 1939 tagakarpaatia 1940 rumeenialt pohjatransilvaania teises maailmasojas toetas ungari saksamaad ning osales ka sojas noukogude liidu vastu 19411944 soja lopus 1944 aastal oli ungaris saksa okupatsioon millele jargnes 1945 nsv liidu okupatsioon parast soda natsionaliseeriti koik ettevotted ning pollumajandus kollektiviseeriti 1946 kaotati kuningriik teine ungari vabariik 1948 said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948 kuulutati ungari rahvademokraatiaks ungari rahvavabariik mida ungari toolispartei peasekretarina juhtis matyas rakosi 1956 aasta oktoobris toimunud rahvaulestous oli alguses edukas ning nsv liidu vaeosad taganesid riigi piiride taha kuulutati valja ungari vabariik ning poorduti laaneriikide poole abi saamiseks rahvaulestousu ajal oli ungari ministrite noukogu esimeheks imre nagy kes oli olnud ministrite noukogu esimees aastatel 19531955 4 novembril 1956 surusid noukogude liidu ja teiste vlo liikmesriikide vaeosad ulestousu maha ning kommunistlik reziim taastati uue ministrite noukogu esimehe janos kadari juhtimisel 1960ndatel aastatel reformiti majandust naiteks oli ungaris voimalik asutada vaikseid eraettevotteid nsv liidu norgenedes algas 1988 uleminek demokraatiale aastast 1989 kannab riik nime ungari vabariik ning 1990 korraldati esimesed vabad valimised aastal 1991 lahkusid ungarist noukogude vaed 1999 uhines ungari natoga aastast 2004 on ungari ka eli liikmesriik ulsan on keskalluvusega linn lounakoreas linna pindala on 1055 km2 ja elanike arv 1 012 000 ulju on ulsani haldusuksus suurima mae tipp sumboliseerib suuri motteid tulevikule ja vaimu alati esimene olla paike mis touseb mae kohal sumboliseerib ulju maakoha inimeste tarkust ja teadmisi ning nende piiritut energiapotentsiaali ubavoj nam crnoj gori oli montenegro kuningriigi ametlik riigihumn selle sonade autor on jovan sundecic ja lopliku muusikalise kuju andis sellele jovo ivanisevic humn voeti kasutusele 1870 aastal esiettekanne oli 17 oktoobril 1870 cetinje lugemissaalis valgevene valgevene keeles vene keeles voi leedu keeles baltarusija lati keeles baltkrievija poola keeles biaorus ukraina keeles on merepiirita riik euroopa idaosas piirneb venemaa foderatsiooni pihkva brjanski smolenski oblastite ukraina poola leedu ja latiga valdav osa valgevene pindalast on madal 110200 meetri korgune tasandik idast laande kulgeb valgevene korgustik valgevene korgeim tipp on 345 meetri korgune dziarzynskaja magi metsaga on kaetud 41 valgevene pindalast valgevene on uks vahestest riikidest kus euroopa piison looduses vabalt elab president on 1994 aastast alates alaksandr ukasenka peaminister on detsembrist 2014 andrej kabiakou valgevene rahvavabariigi president eksiilis on ivonka survia valgevene jaguneb oblastiteks voblasc lisaks on pealinnal eristaatus pealinn oblastid oblastid jagunevad rajoonideks ja need omakorda kulanoukogudeks valgevene riigikaitse aluseks on maavagede 2 armeekorpust laanepiirkonnas staap hrodnas ja loodepiirkonas staap barysaus lisaks regulaarvagedele on valgevene kaitsejoudude koosseisus ka territoriaalsed kaitsevaed mis on relvajoudude reserviks mis mobiliseeritakse soja alguses valgevene sisejulgeolekut tagavad asutused on valgevene julgeolekunoukogu valgevene vabariigi riiklik julgeoleku komitee riiklik majanduskuritegude uurimiskomitee riigikaitse peavalitsuse presidendi julgeolekuteenistus ja valgevene siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus valgevene tollikomitee riigikontrollikomitee ja riiklik piirivalvekomitee 2007 aasta 1 juuli seisuga oli statistika ja analuusiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 698 100 inimest 2009 aasta rahvaloenduse andmeil oli valgevene rahvaarv 14 oktoobri seisuga 9 503 807 inimest valgevenelased moodustasid elanikest 837 venelasi oli 83 poolakaid 31 ukrainlasi 17 ja juute 01 suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all 512 valgevene tootajatest tootab riigisektoris 474 eraettevotetes neist 57 valisosalusega ettevotetes ja 14 valisettevotetes valgevene soltub venemaast mitme impordiartikli osas sealhulgas naftatooted 2006 aastal oli valgevene pohikaubanduspartneriks venemaa mille arvele langes ligi pool valiskaubanduse kaibest euroopa liidu arvele langes umbes 13 valiskaubandusest toostustoodangust moodustavad olulise osa traktorid ja muud pollumajandusmasinad mootorrattad veoautod kodumasinad vaetised ja tekstiilid enne 2016 aasta juulit oli valgevenes kaibel valgevene rubla byr mis voeti kasutusele mais 1992 23 mail 2011 devalveeriti valgevene rubla 56 usa dollari suhtes 1 juunil 2011 palus riik rahvusvaheliselt valuutafondilt paastepaketti 2011 aastal oli riigis inflatsioon 109 keskmine palk oli 2012 aasta mais 3559 miljonit valgevene rubla umbes 350 eurot alates 1 juulist 2016 on valgevenes on uus valuuta mida nimetati ka valgevene rublaks byn sedasi valgevene vabariigi rahvuspank korraldas denominatsiooni 1 byn uus valgevene rubla 10 000 byr vana valgevene rubla raharinglusse lastud olid 2009 aastaga dateeritud kopikased ja rublased mundid 1 2 ning rublased kupuurid 5 500 need mundid on esimesed mundid iseseisva valgevene vabariigi rahakaibes vanad pangatahed jaid kaibele ja olid paralleelses ringluses kuni 31 detsembrini 2016 ajavahemikus 0101201731122019 saab vahetada vanu rublasid uuteks valgevene vabariigi rahvuspangas koikides valgevene pankades ning muudes krediidi ja finantsorganisatsioonides ilma summas kitsendusteta ega komisjonitasuta alates 1 jaanuarist 2020 saab vahetada ainult valgevene vabariigi rahvuspangas kahe aasta jooksul vadja keel vaaa tseeli vanema nimega maa tseeli voi maatseeli on olnud uks vaikseima konelejaskonnaga laanemeresoome keeli mille lahimad sugulaskeeled on eesti ja liivi keel vadja keel on haabumas suvel 1998 koneles seda emakeelena suuremal voi vahemal maaral umbes 3040 suvel 2003 umbes kumme inimest kolmes lauga joe suudme lahedases kulas vadjalasi on 7080 noorim vadja keelt konelev vadjalane sundis aastal 1935 1989 aastal raakis vadja keelt veel 62 inimest 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oskas venemaal vadja keelt 68 inimest vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut murretest on jarel veel laanevadja vaipoole murrak latis bauska ligidal raagitud kreevini murre on kadunud juba 1800 aastatel idavadja oli haabumas juba 1900 aastate algusepoolel aga see sailis itsapaiva kulas veel 1960ndate lopuni millal viimane raakija suri laanevadja mae ja oru murrakud haabusid samuti 1960 aastatel vadja keelt esindas 2006 aastal ostersundis toimunud euroopa regionaal ja vahemuskeelte lauluvoistlusel liet lavlut lauluga kui mia kazvolin kanaine ansambel raudants veel 21 sajandi esimestel aastatel opetati lastele vadja keelt luutsa kula koolis kuid loobuti huvipuuduse tottu 2011 aasta alguses avati kingissepa koduloomuuseumis vadjalastele ja isuritele puhapaevakool kus opetatakse ka vadja kultuuri ja keelt vadja keelt voib oppida mitmes ulikoolis viljandi ajalooliselt saksa keeles fellin poola keeles felin lati keeles vilande on linn lounaeestis viljandi on viljandi maakonna halduskeskus linn asub sakala korgustikul viljandi jarve kaldal viljandist on tallinna 161 km tartusse 81 km ja parnusse 97 km riiga 245 sankt peterburgi 393 helsingisse 247 ja stockholmi 580 kilomeetrit 2000 aasta rahvaloenduse jargi oli viljandis elanikke 20 756 2004 aastal 20 454 ja 2012 aasta jaanuaris arvestuslikult 17 868 viljandi on elanike arvult eestis kuues linn 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli viljandi elanikest eestlasi 9152 venelasi 523 soomlasi 116 ukrainlasi 093 valgevenelasi 026 ja muid rahvusi 09 viljandi nime aluseks arvatakse olevat sona vili koos jarelliitega ndi 1821 aasta ajalehes marahwa naddalaleht on kirjutatud willandi ehk wiljandi lin on 605 aastad wanna temma on omma nimme omma ma hea wilja andmise parrast sanud sest se nimmi wiljandi on neist sannadest wilja ja and kokkoweetud ja parrast willandiks luhhendud viljandi muinaslinnus voeti kasutusele viikingiajal 13 sajandi algul kuulus viljandi sakala muinasmaakonda ja on oletatud et viljandi vois olla muinasmaakonna keskus liivimaa ristisoja ajal aastal 1211 piiras linnust riia piiskopi moogavendade ordu liivlaste ja latgalite vagi tolleaegne linnus olevat lati henriku jargi olnud oma aja kohta kullaltki tugev ja 1211 aastal seda paris vallutada ei suudetudki parast 6paevast piiramist jouti kokkuleppele viljandlased tunnistasid riialaste piiskopi ja ordu ulemvoimu ja linnusesse lasti preestrid kes viisid labi ristimise see sundmus on uhtlasi viljandi esmamainimine kirjalikes allikais araabia geograafi abu abdullah muhammad alidrisi maailmakaardil 1154 esineva tahekombinatsiooni flmws seostamine viljandiga on meelevaldne esialgu jai uute isandate voim aga ebakindlaks ja vaheldus perioodidega mil sakalased riialastega jalle sojajalal olid kindlamalt allutati viljandi koos ulejaanud sakala ja ugandiga 1217 aastal parast luuasaamisega loppenud madisepaeva lahingut 1220 voi 1221 aastal mehitasid orduvennad viljandi linnuse elades seal esialgu koos kohalike sakalastega viljandi sakalased tungisid 1223 aasta 29 jaanuaril koos nendega linnuses viibinud orduvendadele ordu sulastele ja saksa kaupmeestele kallale ning tapsid voi vangistasid nad viljandlaste eestvedamisel laienes ulestous ka mujale sakalasse ugandisse ja jarvamaale valmistudes riialaste vastuloogiks kutsuti viljandisse sarnaselt kogu sakala ja ugandiga sojamehi novgorodist ja pihkvast mis vois tahendada endi vene vurstide ulemvoimu alla andmist riialased rundasid viljandi linnust teist korda 1223 aasta augustis piiramise 15 paeval sakalased ja venelased alistusid ning viljandi laks taas piiskopi ja ordu voimu alla muinasaegne asustus paiknes linnusest louna pool asustusjalgi on leitud lossipargis asuvatelt kivi musu ja suusahuppemaelt ning ka mannimae elurajooni lahistel asuva huntaugumae nolvalt viljandi linn sai tekkida parast 1224 aastat mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust voimalik et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest esimesena pakkus selle skeemi valja paul johansen arvatakse et viljandi sai linnaoigused 13 sajandi keskel oiguste kinnitamisurik on sailinud 1283 aastast hamburgiriia linnaoigused 14 sajandist kuulus viljandi ka hansa liitu keskaegne linn paiknes linnusest pohja pool sellest on umber ehitatuna sailinud ainult jaani kirik endine kloostrikirik viljandi linna umbritsesid tanapaeval muinsuskaitse all olevate kaitserajatistena viljandi linnamuur ja viljandi linnamuuri varavad mida umbritses perimeetris 12 km pikkune vallikraaviga kolmest kuljest lounakulge kaitses vallikraaviga eraldatud viljandi ordulinnus linna laanekuljelt idakuljeni asus kaarjalt linna umbritsev muur mis kagusuunal liitus taas linnuse muuriga linnamuur oli 1221 m paksune laotud maakividest linna laanekuljel oli riia e storke varav loodenurgal neljatahuline torn pohjakuljel poolringikujulise pohiplaaniga torn ja tartu varav okuljel paiknes kolmveerandringikujulise pohiplaaniga moskva torn ja paasuks viljandi jarve aarde vaike poolringikujulise pohiplaaniga torn varavad linnamuuris olid tornideta taiendavate kaitserajatistena oli tartu varava ees oli piklik zwinger eesvaravaga otsseinas riia varava ees oli algselt ligikaudu 1 m paksuste seintega eeskaitseehitis mis aga hiljem asendati nelinurkse plaaniga zwingeriga mille lounakuljel oli eesvarav linn purustati korduvalt liivi sojas 15581583 ja poolarootsi sodades 1600162223 mille kaigus kadusid ka linnaoigused rootsi kuningas gustav ii adolf laanistas 1624 aastal viljandi koos umbrusega jacob de la gardiele ning endise linnuse asemel sai alguse viljandi moisa saksa keeles schlo fellin areng ja oitseng moisakeskus tekkis keskaegsest linnast laande linna ja pealinnuste vahele 1700 aastal alanud pohjasoda eesti alal havitas nii moisa kui ka linnalise asula taas pohjasoja jargselt kinkis venemaa keisrinna jelizaveta petrovna viljandi moisa oma taditutrele maria tsoglokovale viljandi moisale allus tollal nii keskaegsest linnast jarele jaanud vaike asula kui ka umberkaudsed alad sh linnusevaremed 1749 aastal valmis viljandi moisas uhekorruseline barokne puidust peahoone mis lammutati 1950tel aastatel uuesti sai viljandi linnaoigused alles katariina ii ukaasiga 1783 aastal mil temast sai haldusreformi kaigus asutatud viljandi kreisi maakonna keskus viljandi mois piiras linna igast kuljest moisa maaalad holmasid veel kahte abimoisat tommuskit ja reinut tommuski oli laane ja reinu lounapoolses osas 1860 aastal ostis viljandi moisa liivimaa maanounik parun august paul adolph von ungernsternberg ja mois laks von ungernsternbergide perekonna valdusse moisa viimane omanik enne 1919 aasta voorandamist oli oswald von ungernsternberg 19 sajandil kasvas linn joudsalt august paul adolph von ungernsternberg eraldas oma maadest krundi viljandisse maakoguduse kiriku ehitamiseks tollase jaani kiriku mida saksa kirikuks nimetati korvale kerkis uus pauluse kirik mida nimetati eesti kirikuks linna taiendava kasvuimpulsi andis 1895 aastal avatud viljandimoisakula kitsaroopmelise raudtee avamise naol mis suubus valgaparnu raudteele 1901 aastal avati ka viljandituritallinna raudteeharu viljandi linna esinduskogu on viljandi linnavolikogu kuhu valitakse iga nelja aasta tagant 27 liiget 2017 aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste jarel moodustasid viljandis voimuliidu eesti reformierakond isamaa ja res publica liit ning eesti keskerakond kellel on volikogus vastavalt 8 6 ja 2 mandaati volikogu opositsiooni kuuluvad 9 saadikuga sotsiaaldemokraatlik erakond ja eesti konservatiivne rahvaerakond 2 mandaadiga viljandi linna taidesaatva voimu organ on viljandi linnavalitsus millel on kaheksa liiget viljandi linnapea on alates 2017 aasta 3 novembrist madis timpson re viljandi linnavolikogu viljandi on mitmekulgse toostusega linn tahtsamad toostusharud osatahtsuse jargi 2015 aasta muugitulus u 260 mln on jargmised 2015 aasta kumme suurima kaibega ettevotet viljandis on voimalik harrastada koiki levinud spordialasid tahtsamad spordirajatised on viljandi linnastaadion viljandi kunstmuruvaljak viljandi spordihoone viljandi jakobsoni koolis asuv ujula ja viljandi jaahall jalgpallis on oma premium liiga meeskond viljandi tulevik viljandi tuleviku duubelmeeskond mangib tugevuselt kolmandas liigas esiliiga bs palju on noortevoistkondi kasipallis esindab viljandit klubi viljandi hc saalihokis on viljandit teises liigas esindav viljandi saalihokiklubi tuntud ka viljandi metalli saalihokiklubina mangupausi peab vestmani meeskond viljandis asub teater ugala eesti parimusmuusika keskus tartu ulikooli viljandi kultuuriakadeemia viljandi muuseum sakala keskus kondase keskus ja enn poldroosi eragalerii kontserte antakse samuti jaani ja pauluse kirikus ning baptistikirikus kuni 2011 aastani tegutses viljandis kino rubiin 2017 aastal avati forum cinemas kino 2012 aastal taasavati viljandi kultuurimaja uue nimega sakala keskus viljandis tegutseb uks riiklik paevase oppevormiga gumnaasium taiskasvanute gumnaasium ja neli avalikus omandis olevat pohikooli neist uks erivajadustega lastele viljandis on kaks kooli kus on voimalik omandada korgharidust voru voru keeles voro saksa keeles werro on linn eesti kaguosas voru maakonna haldus ja majanduskeskus linna labib peterburipihkvariia raudtee valgapetseri raudteeloik ja tallinntartuvoruluhamaa maantee linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks venemaa ja latiga vorus raagitakse peamiselt eesti ja voru keelt voru tunnuslause on uts ummamuudu liin voru kaitsepuhak on puha juri kelle nime kannab ka voru peatanav voru linnapea on anti allas voru asub otepaa korgustiku ja haanja korgustiku vahel kulgevas suures osas mandrijaa sulavete uuristatud hargla orundis linna territooriumil asub kolm jarve tamula jarv 229 ha kubija jarv 159 ha mustjarv ja kubija veskijarv 17 ha tamula jarvest on vaikese vahejoe kaudu olemas uhendus vagula jarvega loodest ja pohjast piirab linna vohandu jogi voru kliima on moodukalt mandriline koige soojema kuu keskmine ohutemperatuur on 18c koige kulmema kuu keskmine ohutemperatuur 51c vorus on moodetud eesti soojarekord 356 c mis registreeriti 11 augustil 1992 sademeid on keskmiselt 665 millimeetrit aastas tahtis majandusharu on toostus tootleva toostuse 20 ettevottes tootas 2015 aastal ligikaudu 900 tootajat ning nende ettevotete kaive oli umbes 80 miljonit eurot traditsiooniliselt on tahtsamad kohalikul toormel baseeruvad toostusharud toiduaine ja puidutoostus sealhulgas mooblitoostus toiduainetetoostuse ettevotted annavad umbes 80 kaibest suurimad on valio eesti voru juustutehas mille kaive oli 2012 aastal 37 miljonit eurot ja cristella vt pagaritoostus kaibega 179 miljonit eurot tegutseb roivaste jalatsite metallitoodete ehitusmaterjalide tootmise ettevotteid voru linna asutamise kuupaevaks loetakse 21 augustit 1784 mil riia asehaldurkonna kindralkuberner george browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime maaramisest 1783 aasta oli moodustatud riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas voru kreis 19 martsil 1785 kinnitas kindralkuberner george browne esimese voru linna plaani 4 oktoobril 1788 kinnitas katariina ii voru linna vapi esialgu juhtis linna politseimeister major georg gottfried osterhausen 1790 aastal valiti vorus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanoukogu esimeseks linnapeaks sai friedrich ambrosius schroeder ja burgermeistriks georg heinrich franzen parast katariina ii surma 1796 aastal troonile saanud paul i kaotas asehalduskorra ja tunnistas kehtetuks linnaseaduse voru kaotas 1796 aastal ajutiselt maakonnalinna oigused ning moodustati uhine tartuvoru kaksikmaakond 1797 aastast aga mindi tagasi vana haldus ja valitsemiskorra juurde 1888 aastal sai voru maakonnalinna oigused tagasi vorus tegutseb kaks gumnaasiumi voru gumnaasium voru taiskasvanute gumnaasium ning kolm pohikooli voru kesklinna kool voru kreutzwaldi kool ja erivajadustega opilastele moeldud voru jarve kool voru vene pohikool suleti 14 juulil 2010 lisaks on voru linnal kujunenud soprussuhted veel jargmiste omavalitsustega veenus on paikese poolt loetuna teine planeet paikesesusteemis ning meile lahim planeet vahim kaugus maast 382 miljonit km tiirlemisperioodiga 2247 maa oopaeva tal puuduvad looduslikud kaaslased oma heleduse tottu on veenus taevast kergesti leitav heledamad on ainult kuu ja paike veenus saavutab oma maksimaalse heleduse kuni 46 tahesuurust vahetult enne paikesetousu ja peale paikeseloojangut hommikutaevas nahtavat veenust nimetatakse koidutaheks ohtutaevas nahtavat ehataheks oma nime on ta saanud vanarooma mutoloogiast parineva armastuse ilu ja viljakusejumalanna venuse jargi veenus on maatuupi planeet ja teda kutsutakse vahel ka maa kaksikuks kuna ta on maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga siiski on veenust maast usna erinev naiteks on tal paikesesusteemi planeetidest koige tihedam atmosfaar mis koosned rohkem kui 96 susihappegaasist ja atmosfaari rohk on planeedi pinnal maa omast 92 korda suurem oma keskmise temperatuuriga 735 k 462 c on veenus koige kuumem planeet paikesesusteemis uletab temperatuurilt ka merkuuri veenus on mahitud paksudesse labipaistmatutesse pohiliselt vaavelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nahtava valguse spektris arvatakse et veenusel vois kunagi minevikus olla ka ookeane kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti pohjustatud temperatuur tousu tagajarjel vesi on veenusel koige toenaolisemalt fotodissotseerunud ja kuna veenusel puudub selline paikesetuulte eest kaitsev magnetvali nagu maal siis on toenaoliselt vabad vesinikuaatomid veenuselt paikesetuule mojul paisatud planeetidevahelisse ruumi uldplaanis on veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajarjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikorb kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive veenus on paikesessteemi uks neljast maatuupi planeedist tema suurus ja mass on sarnased maa omadega vahel oeldakse veenuse kohta ka maa kaksik vorreldes maaga on veenus peaaegu sama suur diameetriga 12092 km koigest 650 km vaiksem kui maal ning tema mass moodustab 815 maa omast tingimused veenusel on aga maaga vorreldes taiesti teistsugused veenusel on tihe atmosfaar mille massist moodustab 965 susihappegaas ja ulejaanud 35 pohiliselt lammastik veenuse pind ja pinnamood oli kuni 20 sajandi lopukumnendini teadmata ning kaardistati alles aastatel 19901991 projekti magellan kaigus veenuse pinnal on jalgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfaaris leiduv vaavel viitab sellele et seal vois hiljuti esineda vulkaanipurskeid kokku on veenuselt leitud 100 000 vaikest ja mitusada suurt vulkaani millest moned voivad olla praegugi aktiivsed voolav laava on tekitanud voolusange neist suurima pikkus on ligi 7000 km lisaks leidub seal veel 3 km korgusi magesid 2 km sugavune 1500 km pikkune ja 150 km laiune lohe ning vulkaan mille jalami labimoot on 300400 km korgus 11 km uldiselt on veenuse pinnamood tasane ja rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse korgusvahemikku suurim korgustevahe on 12 kilomeetrit maal 20 kilomeetrit madalamad alad ookeanid vahelduvad korgemate magiste piirkondadega kontinentide ehk mandritega umbes 80 veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ulejaanu kaks korgemat kontinenti millest uks asub planeedi pohjapoolkeral ja teine ekvaatorist lounapool pohjapoolselt kontinenti nimetatakse babuloonia armastusjumaluse ishtari jargi ishtari maaks ning see on pindalalt umbes austraalia suurune analoogselt pohjapoolsega kutsutakse lounapoolset kontinenti kreeka armastusjumalanna aphrodite jargi aphrodite maaks see on nendest kahest kontinendist suurim umbes 710 kilomeetri korgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui lounaameerika seda veenuse mandrit katab suures osas lohede vorgustik hiljem on veenuselt kaugemalt lounast leitud veel uks kontinent lada maa ishtari maa laaneosas asub lakshmi platoo selle korgus umbritseva tasandi suhtes on 34 kilomeetrit selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit colette ja sacajawea mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid marsilt neist kahest noorema colettei juures on naha ka laavavoogusid lakshmi platood umbritsevad akna ning freyja magede paralleelsed harjad ja orud maxwelli maed ja vesta astang naib et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajarjel mis on tuupiline maale kuid ei esine kuul ega marsil lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef paralleelsed harjad ja orud asenduvad luhemate loikuvate rongakujuliselt voi kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude susteemiga seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte uhelgi teisel taevakehal tasandike keskel on korgendikud mille pind meenutab tasandikke need on beta belli ulfruni ja metise piirkonnad korgusega 24 kilomeetrit ka nendel on astanguid ja kraatreid veenuse korgeim tipp maxwell magi 11 kilomeetrit asub veenuse pohjapoolsel kontinendil ishtari maal ja seada umbritsevad 23 kilomeetrit korgused maeahelikud vordluseks marsi suurima vulkaani olympose mae labimoot on 550 kilomeetrit ja korgus 20 kilomeetrit ning maa suurim vulkaan mauna loa hawaii saarel on 200 kilomeetrit labimoodus ja oma jalamilt 9 kilomeetri korgune uks huvipakkuvamaid piirkondi veenusel on beta piirkond mis on eraldiseisev korgem ala seal on kaks suurt vulkaani theia ja rhea suurema labimoot on 820 kilomeetrit ja korgus 5 kilomeetrit tema kraatri labimoot on 6090 kilomeetrit planeedil on ka vaheseid meteoriidikraatreid mis naitab et veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor ligikaudu 300600 miljonit aastat vana suurima meteoriidikraatri meadi labimoot on 280 kilomeetrit peaaegu taielikult puuduvad meteoriidikraatrid labimooduga alla kahe kilomeetri sest neid tekitada voivad meteoorid polevad veenuse tihedas atmosfaaris lihtsalt ara ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfaaris purunenud purunemise jaagid voivad tekitada ka alla kahekilomeetrise labimooduga kraatreid kraatrite keskmise tiheduse jargi pinnauhiku kohta on veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat seega on nad tunduvalt nooremad kui kuu merede basaldid 3 miljardit kuid vanemad kui maa basaldid veenuse pind naib olevat pohjalikult muutunud 300600 miljonit aastat tagasi lisaks meteoriidikraatritele magedele ja orgudele mida tavaliselt leidub maatuupi planeetidel voib veenuselt leida ka teisi ainult veenusele iseloomulikke pinnavorme nende hulgas on naiteks ummargused lamedad vulkaanilise tekkega korgemad alad mida kutsutakse farradeks ka pannkookstruktuurideks ning mis on labimoodult umbes 2050 km ja korguses 1001000 m lisaks on veenusel veel radiaalseid tahtja kujuga lohede susteeme mida kutsutakse novaedeks lohedesusteemid kus esineb korraga nii radiaalseid lohesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lohesid kutsutakse oma sarnasuse tottu amblikuvorkutega arachnoidideks lisaks on veel struktuure mida nimetatakse coronaedeks need on ringjad lohed mis monikord paiknevad lohkudes need pinnavormid on koik vulkaanilise tekkega veenuse tasandikel on naha veel monekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi sageli kraatriga tipus ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega monituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit ishtari maa lahedalt tasandikult leiti omaparased ringstruktuurid labimooduga 200300 kilomeetrit millele pole analooge teistel planeetidel nende kroonideks voi pargadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad arvatavasti tekkisid parjad sinna kus pinnale tikkus umbruskaudsete piirkondade kuumem aine planeedi pind sarnaneb kivikorbega pinnaseproovid ja pinnafotod naitavad normaalse maise koostisega tardkivimite graniit basalt olemasolu veenuse tasandikud koosnevad pohiliselt basaltlaavast oma osa voib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival veenusel on usna sageli ka maavarinaid pinna keskmine vanus on miljard aastat vaid vulkaanilistektoonilistel korgendikel on naha nooremaid moodustisi kuid need katavad tuhise osa pinnast seevastu maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad veenuse korgendikud on kaetud raskmetallikirmetisega veenusel on nii kuum et plii sulab metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel korgematel kohtadel see seletab miks kosmoselaevade radarivaatlused on naidanud et korgendikud peegelduvad uuringu tulemused mis on avaldatud teadusajakirjas icarus viitavad sellele et plii ja vismut annavad veenusele ereda metalse kesta kuna veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vahe teada veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast sarnasus maa ja veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada et neil on ka sarnane sisemine struktuur tuum vahevoo ja koor lahtudes maa ja veenuse sarnasusest on veenuse tuum toenaoliselt vahemalt osaliselt vedel kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raudnikkel koostisega nagu maal veenuse natuke vaiksem diameeter lubab oletada et sugaval planeedi sisemuses on rohk palju vaiksem kui maa sisemuses pohimotteline erinevus maa ja veenuse vahel on selles et veenusel puudub laamtektoonika laamtektoonika puudumise pohjuseks peetakse planeedil puuduvat vett mis voiks muuta veenuse koort pehmemaks ja seelabi voimaldada ka laamtektoonikat arvatavalt on vee puudumise tottu veenuse koor liiga tugev et saaks toimuda subduktsioon selle tottu voib olla aeglustunud ka planeedi voime kaotada soojust liigsest soojusest vabanemine arvatakse toimuvat veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajarjel mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga viimane selline sundmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi veenuse pind pole maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tottu nahtav 4963 km korgusel paikneb tihe 7172 km korgusel horedam pilvekiht pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul mille kiirus on 300400 kmh planeedi pinna lahedal on tuulekiirus vaga vaike keskmiselt 0310 ms kuid atmosfaari suure tiheduse tottu piisab sellest et tosta ules tolmu ja vaiksemaid kive ilmselt puhuks selline aeglane tuul mis sarnaneb atmosfaari tiheduse tottu juba pigem rohkem voolava veega pikali ka veenusel jalutada prooviva astronaudi keskmine temperatuur planeedi pinnal on 462 c temperatuur on veenusel kogu planeedi ulatuses sama nii poolustest ekvaatorini kui ka planeedi paiksepoolsel ja oisel kuljel temperatuur muutub ainult korguse suhtes veenuse atmosfaari keskmine tihedus on planeedi pinnal 665 kgm mis on ligikaudu 55 korda suurem kui maal 1217 kgm ja moodustab 66 vee tihedusest atmosfaar koosneb peamiselt susihappegaasist ja vaheses osas lammastikust atmosfaari suure tiheduse tottu on rohk veenuse pinnal 92 mpa ehk 90 atm 92 korda suurem kui maal maal on selline rohk umbes 1 km sugavusel ookeanides veenust voib vorrelda kasvuhoonega korge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest et atmosfaar nagu kasvuhooneklaas laseb labi suure osa soojendavat paikesekiirgust kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist soojust neelab peamiselt susinikdioksiid veenuse atmosfaar sisaldab seda ligikaudu 965 lisaks veel lammastikku 34 argooni 0007 heeliumi 00012 ja neooni 00007 vahesel maaral kokku 002 on veel vingugaasi co vaaveldioksiidi so ja veeauru vedel vesi muidugi puudub pilvede pohikiht koosneb vaavelhappest veenusel voib sadada ka vaavelhappe vihma kuid see aurustub enne pinnale joudmist atmosfaari korgemates kihtides esinevad telluurist puriidist ja teiste metallide sulfiididest plii vismut koosnevad udud millest voib tekkida ka metalne harmatise voi lume taoline sade kuigi susihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932 andis alles esimesena veenuse atmosfaari sisenenud automaatjaama venera 4 otsemootmine 1967 teada ohkkonna koostise paikese lahedus ja aarmine kasvuhooneefekt susihappegaasi veeauru ja vaaveldioksiidi moju teevad veenusest paikesesusteemi koige kuumema planeedi uldse on veenuse ohkkonna keemia vaga keeruline sest suure kuumuse tottu peavad koik atmosfaari mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ulal vaga agressiivselt naiteks vaavelhape tekib pilvedes veest ja vaaveldioksiidist susihappegaasi ja vesinikkloriidi osavotul analoogiliselt tekivad maal stratosfaaripilved ja toostuslikud sudud madalamal kui 46 kilomeetrit vaavelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tousevad jalle pilvedesse 2011 aastal avastati sondi venus express abil et veenusel on olemas ka osoonikiht veenuse kollakasvalged pilved kihutavad planeedi poorlemisele vastassuunas idast laande kiirusega 350 kmh tehes taistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise pilved liiguvad ekvaatoril kiiremini kui pooluste lahedal pilvkate on mitmekihiline pohiline pilvekiht on paarkummend kilomeetrit paks ta ulatub 6070 kilomeetri korgusele ning sisaldab kontsentreeritud vaavelhappe piisku labimooduga kuni 1 mikromeeter madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest osa pilvi sisaldab naiteks kloori osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta veenuse pinnale lahemal pilved horenevad ning 30 kilomeetri korgusel kaovad sootuks ulespoole ulatub hore udu 90 kilomeetrini pilvede pohikihis on nahtavus ullatavalt hea mitu kilomeetrit kuid siiski on pilvkatte tottu valgustatus veenuse pinnal sada korda norgem kui maal veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline veenuse aasta kestab 2247 maist oopaeva alles paarkummend aastat tagasi onnestus usa astronoomil g pettingil radari abil kindlaks teha et planeet poorleb vorreldes enamiku paikesesusteemi planeetide poorlemissuunaga vastupidises suunas veenus poorleb maaga vorreldes aeglaselt tagurpidi ning uks veenuse paikeseoopaev kestab 243 maa oopaeva seega on veenuse aastas ligikaudu 2 oopaeva atmosfaar on nii tihe et aastaaegade ning oo ja paeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole maale lahenedes on veenus alati sama kuljega meie poole pooratud selle pohjuseks voib olla loodete moju kuid paris kindel see ei ole omal ajal arvati et veenus peab olema vaga maa moodi veenuse labimoot 12 100 km ja keskmine tihedus 525 gcm jaavad ju maale alla vaid kahekumnendiku vorra 5 mass ainult viiendiku vorra 20 veenus ei sarnane maaga selleparast et veenusel puudub planeedi pinnal vedel vesi ka maa atmosfaar koosnes alguses pohiliselt susihappegaasist kuid vihmaveega reageerides moodustas ta susihappe see omakorda tekitas kaltsiumiga uhinedes lubjakivi veenusel jai aga co atmosfaari kus ta oma tohutu hulga tottu tekitab vaga tugeva kasvuhooneefekti millest paratamatult tuleneb ulikorge temperatuur ja rohk planeedi ohkkonnas ja pinnal suur kuumus ja ohurohk maaravadki tingimused veenuse pinnal veenusel on nagu maalgi troposfaar kus gaasid on uhtlaselt segatud veenuse troposfaar on viis korda ulatuslikum ja viiskummend korda tihedam kui maa troposfaar on teada et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam mistottu voisid sealsed tingimused sobida toenaoliselt ka elu tekkeks teadlaste arvates vois veenus kunagi olla usna maaliline arvutuste kohaselt leidus veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 46 miljardi aastase vanuse algusaegadel umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see paikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajarjel koik jarkjargult aurustunud ning on praeguseks enamuses paikesetuule mojul paisatud planeetidevahelisse ruumi vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte vordlemine veenusel maa omaga laseb oletada et algselt oli veenusel umbes samapalju vett kui maal on naiteks arvutatud et kui kogu veenuse atmosfaaris leiduv vesi ka erinevate uhendite koostises asetuks uhtlase kihina veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga vordluseks maal oleks selline kiht 3 km labimooduga veenuse endise kliima on maises moistes havitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine kui maa atmosfaari kuumutataks veenusel oleva temperatuurini siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rohk oleks 300 atmosfaari tegelikult on meil veeauru rohk alumistes ohukihtides umbes tuhandik atmosfaari usa teadlased joudsid ajakirjas astrobiology avaldatud artiklis jareldusele et veenusel voib leiduda elu mikroobid voivad elada ja paljuneda veenuse ohukeses pilvekihis mida kaitsevad paikesekiirguse eest selles leiduvad vaavliuhendid moni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter mis on voimeline elama ja paljunema pilvedes samasugune evolutsioon vois toimuda ka veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks vois pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik veenuse pilved asuvad maapinnast korgel kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi maa pilvedes sealt voib leida isegi veekomponente ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud vaavelhappe naol samal ajal tunneme me ka mitmeid maal elavaid organisme mis saavad vaavlilises keskkonnas vaga hasti hakkama teadlased on ka teinud nasale ettepaneku saata veenusele kosmoseaparaat mis tooks voimalikud proovid veenuse elanikest maa peale veenusel ei ole looduslikke kaaslasi maanduda onnestus veenusel esimesena noukogude liidu automaatjaamal venera 7 1970 aastal kosmosest on veenust uuritud vaga pohjalikult lisaks tavaparasele pildistamisele mis veenuse korral on usna tulutu on pinnaehitust uuritud radaritega neist tapsemad on aastatel 19901994 orbitaaljaama magellan tehtud mootmised tapsus 120300 meetrit venera 10 venera 14 vega 1 ja vega 2 maandusid tasandikule nende mootmised naitasid et pinnas on vulkaanilise koostisega vega 1 ja vega 2 maandusid aphrodite maa pohjaosas russalka tasandikul gammaspektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi uraani ja tooriumi kontsentratsioon mis vastas basaldile automaatjaamade venera 9 ja venera 10 pildid naitasid jamedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise paritoluga pinnast mis on erineval maaral erosioonist rikutud venera 13 mille kaamera lahutusvoime oli 45 mm pildistas lapikute kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas venera 14 nagi tasaseid kihte paksusega 110 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate tolmu polnud naha kihiline pinnas meenutab settekivimeid veenusel toimub settimine loomulikult atmosfaaris mitte vees aastatel 2016 kuni 2014 tiirles veenuse umber euroopa kosmoseagentuuri esa missioon venus express missioon saadeti kosmosesse 2005 aasta novembris ja veenuseni joudis see 2006 aasta aprillis missiooni eesmargiks oli jalgida veenuse atmosfaari moista selle kui ka uldiselt atmosfaari eriparasusi et aru saada kliimamuutustest ka maal et veenus on maalt vaadates alati paikese lahedal siis ta paistab kas ohtu voi hommikutaevas esialgu ei teatud et tegu on sama taevakehaga veenust nimetati eesti rahvaastronoomias vastavalt ehataheks ja koidutaheks voi aotaheks vanakreekas vastavalt hesperoseks ladina hesperus ja phosphoroseks ladina phosphorus vaht on keemias pihussusteem kus suhteliselt vaiksesse hulka tahkesse ainesse voi vedelikku on pihustunud palju gaasi erinevaid vahtusid kasutatakse igapaevaelus markamatult palju vedelate vahtude kujul on naiteks sampoon habemeajamisvaht ja piimavaht kohvil tahked vahud on aga nii plastvahtudest polsterdused autodes ja mooblis kui ka naiteks leib ja besee erinevate kasutusvaldkondadega vahtudel peavad olema ka erinevad omadused naiteks habemeajamisvahu puhul on oluline et see oleks aeglaselt kaduv ja pika sailivusajaga samas tulekustutusvahud peavad olema vastupidavad kutusega kokku puutudes ja korgete temperatuuride juures vaht voib olla ka ebasoovitav naiteks pesu pesemisel keemias destilleerimisel ja mitmetes toostuslikes protsessides vahu omadused soltuvad peamiselt mulle eraldava ohukese vedelikust voi tahkisest kile lamelli keemilisest koostisest ja omadustest vahu omadusi mojutavad ka mitmed teised tegurid naiteks mullide suuruse jaotus vedeliku pindpinevus gaasi difusioon mullide sisse ja sealt valja samuti valine rohk ja temperatuur mullide suurus vahus jaab enamasti vahemikku 50 mikromeetrit kuni paar millimeetrit vahu tihedus voib ulatuda peaaegu nullist kuni umbes 07 gcmni suurema tiheduse korral on tegemist pigem emulsiooni kui vahuga kui gaas moodustab vahust ule 75 siis paratamatult mullid deformeerivad uksteist mulle eraldavate lamellide paksus voib varieeruda vahemikus 101000 nm mullid paiknevad vahus nii et oleks taidetud minimaalse pindala noue ning seda kirjeldavad plateau seadused a mooda mullide aart plateau piiri puutuvad kokku 3 lamelli ja need on uksteise suhtes 120 all b punktis kus puutuvad kokku 4 plateau piiri on need paigutunud uksteise suhtes tetraeedriliste nurkade all 10947 kui vahu struktuuri lohutakse nii et lamellid rebenevad paigutuvad mullid umber sellisel viisil et nad alluvad jalle plateau seadustele vahud voivad ajas muutuda kaotades potentsiaalset energiat vahus sisalduva gaasi paisumisel voi lamellide kokkutombumisel potentsiaalse energia vahenemine toimub spontaanselt kas lamellide rebenemisel voi gaaside difusioonil vaiksemastest pooridest suurematesse moned vedelad vahud voivad olla lamellide rebenemise suhtes vaga vastupidavad kuid siiski kahanevad need aeglaselt gaasi difusiooni tottu vahtu saab teha kahel viisil 1 ulekullastades vedeliku gaasiga kas lahustades gaasi rohu all ja seejarel rohku vabastades voi gaasi tekkides in situ naiteks taina kerkimisel parmseente mojul 2 mehaaniliste vahenditega kas labi vaikese ava gaasi vedelikku sisestades voi kloppimise teel ohku vedelikku sisse segades ja mulle vaiksemaks lohkudes esimest kasutatakse peamiselt toostuses sest see voimaldab reguleerida sisestatava gaasi hulka teist meetodit aga majapidamises mitmeid toiduaineid vahustades kohe parast mullide tekkimist hakkavad toimuma mitmed muutused gaas hakkab difundeeruma vaiksematest mullidest suurematesse pohjustades vaiksemate mullide kadumise ja suuremate mullide mootmete kasvu mullid tousevad vedeliku pinnale moodustades vedeliku peale vahukihi mullid deformeerivad uksteist ning votavad kindla kuju alludes plateau seadustele vahus olev vedelik valgub tagasi ulejaanud vedeliku hulka ning lamellid mullide vahel hakkavad rebenema pohjustades mullide uhinemist ja seelabi lopuks vahu kadumist termodunaamilise ebastabiilsuse tottu ei ole vaht pusiv kui see koosneb puhtast vedelikust ja selles taiesti lahustumatust gaasist eksperimendid naitavad et sellised vahud eksisteerivad ainult hetke ja seetottu ei saa stabiilset ja pusivat vahtu teha puhtast vedelikust selle printsiibi jargi saab hinnata ka destilleeritud vee puhtust kui mullid jouavad vee pinnale ja on seal stabiilsed siis on vesi saastunud et mullidevahelised lamellid ja seega ka vaht oleks termodunaamiliselt stabiilsed peavad vahus olema pindaktiivsed ained surfaktandid surfaktant adsorbeerub vahus ohuvedeliku piirpinnale vahendades vedeliku pindpinevust samas ei anna termodunaamilise stabiilsuse seletus uhtegi fuusikalist mehhanismi ja seetottu pohjendatakse vahu stabiliseerumist mitmete nahtustega mis esinevad surfaktantide olemasolul vahu pusivust saab seletada van der waalsi joududega vedeliku molekulide vahel dipolaarsete surfaktantide pohjustatud elektriliste kaksikkihtide ja marangoni efektiga mis toimib lamellide suhtes taastava jouna elektrilises kaksikkihis kus surfaktantide ioonid ja lamellide vastasioonid kompenseerivad uksteist hakkavad lamellide vastasioonid omavahel suuremal voi vahemal maaral toukuma selline toukumine takistab lamellide edasist ohenemist ja seega ka nende rebenemist surfaktandi molekulid moodustavad kihi lamellikile umber ning kui vahtu mojutatakse nii nagu naidatud esimesel pildil naiteks kui ohumull labi vedeliku pinnale touseb siis selles piirkonnas suureneb lamelli pindala pohjustades lokaalse pindpinevuse kasvu surfaktantide aeglase difusiooni tottu on selles piirkonnas surfaktandi kontsentratsioon vaiksem ning saab toimuda marangoni efekt pindpinevuste erinevuse tottu tekib gradient mille tagajarjel hakkab vedelik voolama vaiksema pindpinevusega aladest suurema pindpinevusega aladele kuni saabub uus tasakaal uks vahu oluline omadus on gaasi ruumala osakaal seda on lihtne arvutada mootes esmalt vahu tihedust teiseks iseloomustab vahtu mullide keskmine suurus suuruse jaotus ja nende kuju vahu sisemist struktuuri on voimalik uurida erinevate difraktsiooni meetoditega tahkeid vahtusid saab lisaks uurida skaneeriva elektronmikroskoopia ja skaneeriva teravikmikroskoopia meetoditega vedelad vahud leiavad palju kasutust toitudes naiteks vahukoor ja jaatis enamasti on sellised vahud stabiliseeritud toidus leiduvate valkudega samuti on vaht vaga tahtis komponent olle juures kus vahu moodustab lahustunud susihappegaas olles stabiliseerivad vahtu valgud ja polufenoolid vahel lisatakse vahu stabiliseerimiseks ka muid uhendeid samuti kasutatakse vedelaid vahtusid palju kosmeetikas naiteks sampoonides hambapastades ja raseerimisvahtudes siin on vahu eesmargiks mooda pinda hasti laiali levida ent samas ka piisavalt nahal voi muudel aluspindadel kinni pusida lisaks on vedelatel vahtudel veel mitmesuguseid rakendusi naiteks lennukitelt jaa eemaldamise vahendid herbitsiidid ja erinevad militaarrakendused tahke vaht saab olla suletud pooridega voi avatud pooridega suletud pooridega vahus moodustab gaas diskreetsed mullid mis on taielikult umbritsetud tahkisega avatud pooridega vahus on poorid uksteisega uhendatud voimaldades monel teisel gaasil voi vedelikul vahust labi voolata avatud pooridega vaht on naiteks pesusvamm suletud pooridega vaht aga naiteks matkamatt mis tanu suletud pooridele vett ei ima soltuvalt tahke pihuskeskkonna materjalist saab tahket vahtu liigitada keraamiliseks vahuks metallvahuks polumeervahuks ja komposiitvahuks keraamilises vahus on tahkeks pihuskeskkonnaks keraamilised lahteuhendid naiteks alumiiniumoksiid keraamilisi vahtusid kasutatakse filtrina sulametalli eraldamiseks metallide valamisel samuti aluspinnana kataluusides milles on oluline suur sisemine pindala metallvahus on tahkeks pihuskeskkonnaks metall tihti alumiinium metallvahud on vaga poorsed tavaliselt moodustab 7595 materjali ruumalast gaas mille tottu on metallvahud ulikerged metallvahud sailitavad moned oma algmaterjali omadused naiteks mittesuttivast metallist tehtud metallvaht on samuti mittesuttiv ning vahtusid on voimalik umber toodelda tagasi algmaterjaliks avatud pooridega metallvahtudel on mitmesuguseid rakendusi need on head soojusvahetid ja neelavad energiat neid kasutatakse kerges optikas ning vaga vaikeste pooridega metallvahte kasutatakse keemiatoostuses korgtemperatuuriliste filtritena suletud pooridega metallvahtusid rakendatakse naiteks looki absorbeeriva materjalina materjali kalliduse tottu kasutatakse seda peamiselt kosmosetoostuses arenenud tehnoloogiates ja tootmises polumeervahus on tahkeks pihuskeskkonnaks polumeer polumeervahtusid tehakse nii poluuretaanist kummist polustureenist kui ka poluvinuulkloriidist selliseid vahtusid kasutatakse laialt pehmendusmaterjalidena autodes ning mooblis samuti pakkimisel ja soojusisolatsioonis polumeervahtude tootmiseks kasutatakse kahte meetodit temperatuuri tostmist ja korget rohku molemas tingimuses muutub polumeer vedelaks ning sinna on voimalik lisada gaasi temperatuuri voi rohu langemisel gaas eraldub ning polumeer taheneb uheaegselt mille tulemusena moodustub lopuks kasnalaadne struktuur komposiitvahus on lisaks pohilisele tahkele pihuskeskkonnale veel uks tahke faas mis on ule kogu materjali uhtlaselt jaotunud erinevate kiudude voi osakeste lisamine vahtu voimaldab suurendada selle tugevust ja vastupidavust komposiitvahtudel on palju rakendusi naiteks avameres nafta ja gaasi puurimine elektromagnetilise hairimise eest kaitsmine termiline ja akustiline isolatsioon niisutamine ja kiht ehk sandwichkonstruktsioonid ehituses vahublokaatorid on ained mis vaikeses koguses vahususteemile lisatult kas takistavad vahu tekkimist voi havitavad olemasolevat vahtu seda saavutatakse kas mehaaniliste termiliste voi keemiliste vahenditega millest keemilised vahendid pohiliselt rani baasil on koige efektiivsemad ja enim kasutatud vainameri varasema nimega muhu vain on kaarulise rannajoonega madal saarterikas laanemere osa mis paikneb laaneeesti saarte saaremaa hiiumaa muhu vormsi ning mandri vahel vainamere pindala on umbes 2200 km2 saari ja mandrit eraldavad uksteisest vainad voosi kurk eraldab mandrit ja vormsit hari kurk vormsit ja hiiumaad soela vain hiiumaad ja saaremaad vaike vain saaremaad ja muhut ning suur vain muhut ja mandrit ule vaikese vaina ehitati 18941896 saaremaad ja muhu saart uhendav 36 km pikkune tammtee labi vainamere idaosa mida tunti moonsundi nime all kulges varem tahtis kuid keeruline meretee soome lahe ja liivi lahe vahel selle ohtlikkusele viitab suure vaina sissepaasu juures asuva viirelaiu saare keskajast parinev nimi paternoster meieisapalve algussonad ladina keeles madala ja vaikese veevaljaga vainamere hudroloogilised tingimused erinevad tunduvalt saartest laande jaava mere omadest siin on norgem lainetus suurem veetemperatuuri aastane koikumine vaiksem vee soolsus ja labipaistvus ning paksem ja pusivam jaakate kui avameres sojasadama rajamise tottu rohukulla suvendati esimese maailmasoja eel labi vainade kulgevaid laevateid need tood olid mahult suurimad taolised tsaarivenemaal uldse suurematele laevadele on vainameri liiga madal keskmine sugavus on ainult viis meetrit vaid kesselaiu ja muhu vahel ulatub sugavus 24 meetrini ule vainamere kulgevad parvlaevaliinid mis uhendavad suuremaid saari nii mandriga kui ka omavahel keerulised navigatsioonitingimused ja vahelduv maastikupilt on teinud vainamere populaarseks purjetajate seas muhu vaina regatt vainamere peamine puugikala on raim teatud tahtsus on veel ahvenal ja tuulehaugil vainameres on ule 300 saare neid nimetatakse laidudeks rahudeks ja karedeks laiud on suuremad saared kus taimkattes esinevad peale niitude veel kadastikud puisniidud ja metsad niitudega vaiksemad saared on rahud ja vaikesed kivised saarekesed on kared vainamere saared on noored vabanenud mere alt limneamere staadiumi kestel vanimaks saareks on kesselaid mille korgemad osad tousid ule merepinna umbes 5000 aastat tagasi saarnaki ja kaevatsi arengulugu on kestnud umbes 2000 aastat geograafilise asendi jargi jaotatakse vainamere saared 11ks ruhmaks voldemar panso 30 november 1920 tomsk tomski kubermang 27 detsember 1977 tallinn oli eesti lavastaja naitleja teatripedagoog ja teatriteadlane tema isa oli leidur hans panso panso lopetas aastal 1941 tallinna konservatooriumi lavakunsti kooli ja moskvas teatriinstituudi gitis 1955 juhendajad a popov ja marija knebel oli 19581965 gitises aspirantuuris aastast 1965 kunstiteaduste kandidaat ta tootas draamateatris naitlejana 194150 ja hiljem lavastajana 1965 aastast noorsooteatri ja 1970 aastast draamateatri peanaitejuhina 1957 aastast surmani juhatas ta tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedrit mille ta ise rajas panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed naiteks juhan smuuli lea ja kihnu jonn ning frederick loewe minu veetlev leedi ta tegi silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist naiteks inimene ja jumal ning inimene ja inimene a h tammsaare toe ja oiguse pohjal oskar lutsu kevade maksim gorki ema ja aleksis kivi tana mangime seitset venda panso mangis ka filmides ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid humoorikaid vesteid inimestesse suveneva paeluva portreeraamatu portreed minus ja minu umber ja teatrialase teose too ja talent naitleja loomingus 1965 aastast 1978 antakse voldemar panso sunniaastapaeval valja voldemar panso nimeline preemia preemia on moeldud noorte andekate emta lavakunstikooli lavauliopilaste esiletostmiseks ja tiivustamiseks andrus kivirahk on voldemar panso malestuste paevikute ja artiklite pohjal kirjutanud naidendi kahes vaatuses voldemar lavastas eesti draamateatris merle karusoo nimiosas tiit sukk esietendus 25 martsil 2007 raamatuna ilmunud eesti draamateatri valjaandel sarjas naidendiraamat nr 4 tallinn 2007 andrus kivirahk on kirjutanud ka naidendi teatriparadiis lavastaja ain maeots esietendus vanemuises 27 martsil 2006 kus uheks tegelaseks on voldemar panso emta lavakunstikooli seinal on voldemar panso bareljeef kirjaga voldemar panso 19201977 lavastaja lavakooli asutaja 1957 ja juht veis bos on perekond veislaste sugukonnas veise perekond liigitatakse jargmisteks alamperekondadeks vanasona on uks rahvaluule zanre luhike terviklik hinnanguline ja kujundlik utlus vanasona on rahvasuus kaibiv uldistav lause argikogemuse uldistus mille tunnusteks on luhidus poeetilisus ja opetlikkus vanasona on vorreldes rahvalaulu voi jutuga luhike koige sagedasemad on eestis 48sonalised vanasonad leidub ka ule 50sonalisi vanasonu vanasonade uurimisega tegeleb paromioloogia eesti vanasonade kohta on otsesed andmed hilised 1617 sajandist alates mistottu ei saa kuigi hasti jalgida nende teket ja arengut rahvaluuletekstide korvutamisel sugulasrahvaste omadega voib siiski aru saada et mone uldlaanemeresoomelise vanasona vanus ulatub vahemalt laanemeresoome uhisaega ent anton thor helle vanasonauleskirjutuste 1732 ja 1900 aastate vanasonade vordlemisel on naha et sajandi jooksul kaob kaibelt kolmandik vanasonu seeeest lisandub pidevalt uusi utlusi koige varasem teadaolev uleskirjutus eesti vanasonadest parineb 1587 aastast hiiumaalt kus arvekirjade kirjutaja lorenz becker on muu hulgas ules kirjutanud kaks eestikeelset lauset kuy taivas koitap si tallopoick hobosett jotap ja arro rickus ikapeevf remus millest viimasel on olemas ka otsene saksa paralleel eesti vanasonad lahtuvad pohiliselt tolleaegse talupoja seisukohast pikad orjusesajandid on vanasonadesse tugeva jalje jatnud hinnatakse tookust julgust headust ausust ja teisi positiivseid omadusi kuid rohkemgi veel alandlikkust kannatlikkust vastupidamist piskuga leppimist tasa ja targu toimimist ettevaatlikkust elu mitmepalgelisus ning vastuolud tingivad suuresti ka asjaolu et voib kergesti leida vastukaivaid eesti vanasonu pikad juuksed luhike aru ja pikad juuksed pikk aru eesti vanasonadele on nagu rahvalaululegi enamasti omane algriim ja parallelism naiteks uni ei anna uuta kuube magamine maani sarki vanasonavormile on uhtaegu iseloomulikud nii ellipsid kui ka kunstikavatsuslikud sonakordused zanritunnuste hulka kuulub uldistus vanasona koosseisu voib kuuluda iga liiki konekaande samuti on vanasona tunnuseks poeetilisus ja allegooria ka personifikatsioon teistest rahvaluule luhizanridest on eesti vanasonadel vaga tihedad sidemed konekaandudega kuid minimaalsed moistatustega eestis on ules kirjutatud umbes 82 000 autentset vanasona osa vanasonu tuntakse ule eesti moned on rahvusvahelisedki kuid kolmandate levik piirdub uhe murdepiirkonnaga eesti vanasonade esialgsed levikualad on 1 pohja ja keskeesti 2 saared 3 laaneeesti ja edelaeesti kaasa arvatud mulgimaa 4 lounaeesti eesti vanasonade edetabeli eesotsas seisavad jargmised vanasonad 35 koige levinuma eesti vanasona seas on kaks sellist millele maailmas vastet ei leidu parem suutais soolast kui maotais magedat ja kes kannatab see kaua elab rohkesti on kaibel rahvusvahelisi vanasonu naiteks hada ajab harja kaevu tasa soidad souad kaugemale jouad eesti vanasonu on koige rohkem mojutanud kokkupuuted soomlastega pohjaeestis eriti rannaeestis ja hiiumaal liivlastega lounaeesti ning saaremaa vadjalastega kirde ida ja kagueesti ning venelastega idaeesti eriti setumaa ja vastseliina risto jarv 1999 vanasona ei ole varnast votta maetagused huperajakiri 10 130155 viidumae looduskaitseala pindala 187 km2 viidumae umbruses saaremaa edelaosas loodi 1957 aastal haruldaste taimede ja taimekoosluste kaitsmiseks piki looduskaitseala kulgeb kuni 18 m korgune ja kohati 2530 nolvakaldega antsulusjarve astang astangu jalamile on tekkinud allikasood mitmekesiste loodusolude tottu on kaitsealal kujunenud rikkalik elustik soontaimi on umbes 700 liiki millest 58 on kaitse all sealhulgas ainult saaremaal kasvav saaremaa robirohi haruldased on praegustele kliimaoludele mittevastavad tammealusmetsaga mannikud viidumael on saaremaa robirohu ja saaremaa sormkapa kasvukoht seal elab ka saaremaa tondihobu valiseestlased ehk ulgueestlased on valjaspool eestit alaliselt elavad eestlased eestlaste esimene suur valjaranne algas 1850 aastatel jargnenud poole sajandi jooksul tekkisid eesti asundused loode pohja ja keskvenemaal siberis kaugidas kaukaasias krimmis volgamaal ja mujal parast valjarannet elas 20 sajandi teisel kumnendil venemaa keisririigi aladel valjaspool balti kubermange umbes 200 000 eestlast valjarande peamisteks pohjusteks olid rahvastiku kiire juurdekasv ja maapuudus talupojad kellele maju ja maatukke ei jatkunud ei tahtnud linna elama asuda pealegi soosis venemaa keisririigi koloniaalpoliitika balti talupoegade valjarannet riigi vaheasustatud aladele 19 ja 20 sajandi vahetusel randasid mitmed venemaale asunud eestlased edasi ameerika uhendriikidesse ja kanadasse 20 sajandi alguses elas pohjaameerikas umbes 10 000 eestlast vahemal maaral elas eestlasi ka austraalias soomes ja latis palju eestlasi lahkus valismaale ka 1920 aastate teisel poolel valjarande pohjuseks oli ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord eesti vabariigis eestlased randasid peaaegu koigisse maailmajagudesse eesti kogukonnad tekkisid argentinas brasiilias ja austraalias suur eestlaste valjaranne toimus teise maailmasoja ajal aastatel 19391944 lahkus poliitilise pagulasena saksamaale ja rootsi vahemalt 70 000 eestlast suur osa neist 1944 aastal noukogude okupatsiooni eest suure pogenemise lainena sojajargsetel aastatel tekkisid suuremad valiseesti kogukonnad peale saksamaa ja rootsi ka ameerika uhendriikides kanadas austraalias ja suurbritannias parast eesti vabanemist 1991 aastal on 10 000 kuni 15 000 eestlast lahkunud mitmesse euroopa riiki samuti pohjaameerikasse arvukas eestlaskond on tekkinud soomes paljud on asunud saksamaale rootsi ameerika uhendriikidesse ja kanadasse valjaspool eestit elab monedel hinnangutel ule 160 000 eestlase kui arvestada et eestis on umbes 950 000 eestlast siis ulatub eestlastena maaratletavate inimeste uldarv maailmas 11 miljonini ning neist umbes 14 elab praegu valjaspool oma ajaloolist kodumaad suurim valiseesti kogukond asub tanapaeval venemaal 1989 aastal elas seal ule 46 000 noukogude seaduste jargi eesti rahvusest inimese paarikumnetuhandelised eestlaste kogukonnad on ameerika uhendriikides rootsis ja kanadas nimetatud neljas riigis elab kokku 34 valiseestlastest vahemalt sajaliikmeline eesti kogukond paikneb 24 valisriigis mitmes riigis on eestikeelsed koolid kirikud koorid ja teised tegevusruhmad naiteks saatis toronto eesti kool 2004 aastal koori tallinnas toimunud laulupeole rootsis on valiseestlaste pohiosa koondunud kolme suurema keskuse umber stockholm goteborg ja malmolundi piirkond rootsis tegutsevad voi on tegutsenud stockholmi eesti uhing 1904 rootsi eestlaste liit rootsi eesti komitee stockholmi eesti maja lundi eesti maja goteborgi eesti kodu eskilstuna eesti kodu uppsala eesti kodu eesti skautlike noorte malev rootsis saksamaal elavaid eestlasi uhendab eesti uhiskond saksa liitvabariigis eusl aktiivsemateks eestlaste keskusteks on kujunenud hamburg koln ja munchen eusl annab 1945 aastast valja ajalehte eesti rada ameerika uhendriikides michigani osariik linn ja kula livingstoni maakond new yorgi eeslinn ukraina eesti selts esinaine mare litnevska valgustusajastu prantsuse keeles siecle des lumieres saksa keeles zeitalter der aufklarung inglise keeles age of enlightenment vene keeles oli ajajark 18 sajandi euroopas mil vahenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem vaartustama ratsionaalset motlemist demokraatiat inimoigusi ja teadust valgustusajastu nimi parineb voltaireilt ja johann gottfried von herderilt essees mis on valgustus utleb immanuel kant et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest st autoriteetide eestkoste alt sellised autoriteedid olid valgustajate meelest eeskatt riik ja kirik kant maaratles nimetatud artiklis valgustuse inimese valjumisena omasuulisest alaealisusest ning puudlusena alati ja igas olukorras motelda ise valgustusajastule iseloomulikeks peetakse aga ka varasemaid motlejaid nt john locke nicolas malebranche isaac newton charles de montesquieu jpt valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism ameerika iseseisvussoda ja prantsuse revolutsioon suurt moju avaldas valgustus ka toostuslikule poordele eraldiseisvatena teatakse soti ja ameerika valgustusajastuid vanarooma mutoloogia ehk rooma mutoloogia on muinasroomlaste uskumused rituaalid ja kombed mis on seotud uleloomulikuga kristlus torjus muinasroomlaste religioonid taielikult valja muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja uksteisele vasturaakivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mutoloogia omaksvotmine nii palju muutnud et seda ei saa enam tapselt rekonstrueerida et religioon oli juba enne kirjaliku traditsiooni algust palju muutunud siis ei tundnud selle algset kuju ka koige varasemad religioonist kirjutanud vanarooma autorid naiteks 1 sajandi ekr opetlane marcus terentius varro teisi klassikalisi autoreid naiteks ovidiust kes kirjutas poeemi fasti mojutasid hellenistlikud eeskujud nad kasutasid rooma parimuse lunkade taitmiseks kreeka uskumusi vanarooma ametlike preestrite rituaalipraktika tegi selgelt vahet kahel jumalate klassil di indigetes polisjumalad ja di novensides ehk novensiles uusjumalad di indigetes olid vanarooma riigi algsed jumalad vaata vanarooma polisjumalate loend nende nimesid ja loomust naitasid koige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripuhad uusjumalad olid hilisemad jumalused kelle kultus toodi rooma ajaloolisel ajal tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hadaga peale polisjumalate olid vanarooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad kelle poole poorduti seoses mone kindla tegevusega naiteks seoses viljaloikusega katkendid vanadest rituaalidest naiteks kundmise voi kulvamise juures naitavad et iga toimingu juures huuti appi eraldi jumalust kusjuures jumaluse nimi oli tuletatud vastavat toimingut tahistavast tegusonast neid jumalusi voib pidada abijumalusteks kelle poole poorduti tahtsamate jumaluste korval varane rooma kultus ei olnud niivord poluteism kui poludemonism olenditest kelle poole poorduti teati vaevalt midagi peale nime ja funktsiooni ning olendi numen vagi avaldus vaga spetsialiseeritud moel polisjumalate ja nendele puhendatud puhade iseloom naitab et muinasroomlased ei olnud uksnes polluharijad vaid ka sodalased jumalad esindasid igapaevaelu praktilisi vajadusi ettenahtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni janus ja vesta valvasid vastavalt ust ja kodukollet laarid kaitsesid poldu ja maja pales kaitses karjamaid saturnus kulvamist ceres viljakasvu pomona puuvilju ning consus ja ops viljasaaki isegi jumalate valitsejat jupiteri austati selleparast et ta oma vihmaga oli poldudele ja viinamarjaistandustele kasulik jupiteri tegevusvali oli laiahaardelisem oma piksenoolega juhtis ta inimeste tegevust ning kaitses roomlaste sojategevust valjaspool roomat varajasel ajajargul olid tahtsateks jumalateks mars ja quirinus keda sageli omavahel samastati mars oli noorte meeste ja nende tegevuste eriti soja jumal teda austati martsis ja oktoobris arvatakse et quirinus oli sojavae patroon rahuajal koige varasema panteoni eesotsas oli kolmik jupiter mars ja quirinus kelle kolm preestrit ehk flamenid olid koige korgemat jarku preestrid ning janus ja vesta varasemal ajal ei olnud need jumalad kuigi isikuparased ning nende abielud ega sugupuud polnud teada erinevalt vanakreeka jumalatest ei omistatud neile surelikesarnast elu ning nende tegevusest ei ole palju lugusid vanemat kultust seostati rooma teise kuninga numa pompiliusega kelle abikaasa ja nouandja usuti olevat olnud allikate ja sunnituse jumalanna egeria keda hilisemates kirjanduslikes allikates sageli samastatakse numfiga uusi elemente lisati kultusele juba usna varakult tarquiniuste dunastiale omistab legend suure kapitooliumi kolmiku jupiter juno ja minerva etteotsa seadmise lisandusteks olid veel diana kultus aventinuse kunkal ning maailmaajaloo ennustusraamatud libri sibyllini mis legendi kohaselt ostis tarquinius superbus 6 sajandi lopus ekr kyme sibullilt sedamooda kuidas rooma vallutas uusi alasid voeti omaks teiste rahvaste jumalaid vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid paljudel juhtudel paigutati uued jumalad roomas uutesse puhamutesse linna elama asunud vooramaalastel lubati jatkata oma jumalate kultust peale castori ja polluxi toid vallutused itaalias rooma panteoni nahtavasti ka diana minerva herculese venuse ja teised vahemad jumalused kellest moned olid itali jumalused teised algselt parit vanakreekast tahtsad rooma jumalused samastati lopuks antropomorfsemate kreeka jumalate ja jumalannadega kellelt voeti ule ka atribuudid ja muudid et moned templid olid puhendatud roomale siis on oletatud et oli olemas romanimeline jumalus tegelikult on see uksnes retooriline allegooria riigi sumboolne personifikatsioon mis ilmus koigepealt rooma muntidele nummus 269 ekr ning hiljem locris calabrias 204 ekr voibolla on teised rahvad omistanud romale jumaluse atribuute seda allegooriat rohutavad templid rajati smurnas 195 ekr ning kultus on teada ephesosest sardisest ja deloselt segadust vois tekitada ka keisri jumalikkus et augustus oli omamoodi pooljumal siis tema religioosne austamine vois laieneda isikustatud linnale rooma puhadekalender andis tunnistust kulalislahkusest vallutatud alade kultuste ja jumaluste vastu iidseid puhasid oli vahe moned koige vanemad sailisid siiski paganliku impeeriumi lopuni kandes edasi malestust algelise pollundusrahva viljakus ja lepitusriitustest uute jumalate auks hakati pidama uusi puhasid lopuks oli puhasid juba rohkem kui toopaevi koige tahtsamad puhad olid saturnaalid saturnalia luperkaalid lupercalia equiria ja sekulaarmangud ludi saeculares impeeriumi ajal puhitseti saturnaale seitse paeva 17 detsembrist 23 detsembrini talvise pooripaeva aegu kogu aritegevus katkestati orjadele anti ajutine vabadus vahetati kingitusi ning pohiliselt lobutseti luperkaalid olid iidne puha millel algselt austati karjasejumalat lupercust neid puhitseti 15 veebruaril lupercali koopa juures palatinuse mael kus emahunt olevat ules kasvatanud rooma linna legendaarsed asutajad kaksikud romuluse ja remuse nendega seotud rooma legendide seas on legend faustulusest lambakarjusest kes olevat leidnud kaksikud hundikoopast ning votnud enda juurde koju kus tema naine acca larentia kasvatas nad ules vaata rooma asutamine equiria oli puha marsi auks seda peeti 27 veebruaril ja 14 martsil mis traditsioonilielt oli uuteks sojakaikudeks valmistumise aeg korraldati hobuste voiduajamisi campus martiusel sekulaarmange mille kavas olid nii atleetide etendused kui ka ohverdused peeti ebakorraparaste intervallidega traditsiooniliselt umbes uks kord saja aasta kohta et markida uue saeculumi ehk ajajargu algust idee jargi peeti neid siis kui suri viimane inimene kes oli nainud eelmisi sekulaarmange see traditsioon taaselustati augustuse poolt etendusena ja horatius puhendas neile oodide tsukli ka rooma templite arv ja arhitektuur naitavad vastuvotlikkust koikidele maailma religioonidele koige vanemad rooma templid jaljendavad etruskide templeid nagu suur tempel capitolinuse kunkal mis 509 ekr puhendati kapitooliumi kolmikule jupiterile junole ja minervale nagu etruski eeskujudki korgus tempel suurel poodiumil ning sinna paases uksnes hoone esikuljele jaavaid astmeid pidi erinevalt kreeka templite kuhu tavaliselt viisid astmed igast kuljest ka fassaad oli teistsugune kui kreeka templitel sammaskaik oli sugavam kui enamikus kreeka templites 6 samba sugavune ning asetses uksnes fassaadi ees templi sisemus jaotus mitmeks suureks ruumiks kultuseskulptuuridele rooma marsi valjakul asus isise ja serapise tempel mis oli ehitatud egiptuse materjalist seal leidis aset egiptuse jumalanna isise kultus rooma templitest koige markimisvaarsemad olid jupiter capitolinuse tempel ja pantheon pantheon ehitati aastatel 117138 pkr keiser hadrianuse kasul ning puhendati koikidele jumalatele tempel rajati vaiksema templi asemele mille oli lasknud ehitada kindral ja riigimees agrippa 607 sai pantheonist kristlik kirik ning praegu on see itaalia rahvuslik malestis raffaeli ning uhendatud itaalia mitme kuninga matmispaik et rooma religiooni kanti ule kreeka jumalate antropomorfsed jooned ning haritud roomlaste seas sai valdavaks kreeka filosoofia jaid vabad riitused uha enam unarusse ning 1 sajandil ekr vanade preestriametikohtade usuline tahtsus vahenes kiiresti paljud mehed keda patriitslik paritolu kutsus preestriametiks ei uskunud riitustesse kui selleks just ei olnud poliitilist vajadust ja harimatute inimeste mass hakkas uha enam huvituma vooramaa riitustest siiski jaid pontifex maximuse ja auguri koht ihaldatud poliitilisteks kohtadeks julius caesar kasutas enda valimist pontifex maximuseks selleks et avaldada moju preestritele keiser augustus kes ise oli preester vottis ette kultusereformi vana susteemi taastamiseks varasemal rituaalil oli kull vahe pistmist moraaliga vaid tegemist oli suhtega inimeste ja mahtamatute joudude vahel milles jumalate teenimise eest saadi vastutasuks turvalisus siiski oli see kaasa toonud vagaduse ja religioosse distsipliini mille tottu augustus puudis kultust kasutada korra tagamiseks riigis augustuse ajal sai vergilius eepose aeneis jargi tuntuks legend rooma linna asutamisest trooja soja kangelase aenease poolt hoolimata augustuse reformidest keskendus rooma impeeriumi religioon uha enam keisrikoja umber ning lopuks hakati keisreid parast surma jumalaks kuulutama jumalaks kuulutamine sai alguse juba enne keisririigi rajamist julius caesariga ka keisrid augustus claudius vespasianus ja titus kuulutati jumalaks ning parast nervat valitses 9698 jaid vahesed keisrid sellest aust ilma keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud vooramaa kultused naiteks egiptuse jumalanna isise ja iraani jumala mithrase kultus viimane oli moneti sarnane kristlusega ka kristlus levis hoolimata tagakiusamistest nero ja diocletianuse ajal constantinus i ajal oli ainuvalitseja 324337 sai kristlusest keisririigi ametlik religioon keiser theodosius i ediktiga 392 keelati koik paganlikud kultused vanakreeka mutoloogia ehk kreeka mutoloogia on vanakreeka muutide kogum ehk mutoloogia need lood olid tuttavad koikidele muinaskreeklastele kuigi moned motlejad olid nende lugude suhtes skeptilised olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks muistsed kreeklased olid uhed suurimad muutide loojad euroopas sona mutoloogia on parit samuti kreeklastelt umbes 400 aasta paiku ekr motles kreeka filosoof platon valja sona mythologia et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavaparaste ja uleloomulike sundmuste toetruust kirjeldamisest kreeka mutoloogias olid jumalad antropomorfsed inimesekujulised kuid eelkoige olid nad universumi joudude kehastused sellistena olid nad enamvahem muutumatud kuigi nad monikord paistsid oiglastena olid nad sageli vaiklased ja kattemaksuhimulised jumalate soosingu arateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust ent need ei garanteerinud midagi sest jumalad kaldusid meelt muutma jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik kreeka mutoloogia on tais koletisi sodu intriige ja jumalate sekkumisi probleeme lahendasid heerosed muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mutoloogia vahel vaata naiteks ilias ja odusseia nad pidasid end muutiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks jareltulijateks kreeka mutoloogia ulatus ja huvisfaarid avaldasid muljet ka roomlastele roomlased votsid suures osas kreeklaste muudid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka panteoni jumalustega tanapaeva kirjanduses kasutatakse jatkuvalt allusioone kreeka mutoloogiale ka mutoloogiat ennast voetakse koitva kirjandusena atlantis elysioni valjad hades helikon huperborea lethe olympos styxi jogi tartaros ovidiuse metamorfoosid apuleiuse kuldne eesel homerose ilias ja odusseia hesiodose teogoonia vene kirjandus on vene keeles kirjutatud ilukirjandus mis holmab nii venemaal kui ka valjaspool seda kirjutatut samuti teiste maade kirjanduste nt ukraina kirjanduse venekeelset osa vene kirjandus sundis 10 sajandi teisel poolel kuid koosnes algul peamiselt vaimulikest teostest ja ajalookirjandusest ning jai maailmas praktiliselt tundmatuks 19 sajandini mil algas vene kirjanduse nn kuldajastu tanapaeval on vene kirjandus uks venemaa kultuuri tahtsamaid valdkondi ehkki oluline osa sellest on loodud valjaspool venemaad venekeelse ilukirjanduse juured on keskajas mil loodi vanavenekeelseid eepilisi teoseid ning kroonikaid valgustusajastuks oli kirjanduse tahtsus kasvanud uks toonaseid mojukamaid vene kirjanduse edendajaid oli laanes peamiselt teadlasena tuntud mihhail lomonossov ning 1830 aastate alguses joudis vene kirjandus luules proosas ja draamas rikkaliku loominguga kuldajastusse romantismi esindasid naiteks luuletajad vassili zukovski ning tema protezee aleksandr puskin kes kirjutas koigis zanrides esimene suur vene romaanikirjanik oli nikolai gogol talle jargnes ivan turgenev kes kirjutas niihasti meisterlikke luhijutte kui ka romaane kiirelt said rahvusvaheliselt tuntuks lev tolstoi ja fjodor dostojevski 19 sajandi teisel poolel paistis luhijuttudega silma anton tsehhov kellest kujunes ka juhtiv naitekirjanik 20 sajandi algust peetakse vene luule hobeajastuks mil valitsesid sumbolism ja akmeism hobeajastuga seostatakse tavaliselt selliseid luuletajaid nagu konstantin balmont valeri brjussov aleksandr blok anna ahmatova nikolai gumiljov ossip mandelstam sergei jessenin vladimir majakovski marina tsvetajeva ning boriss pasternak samast ajastust parinevad ka mitmed suureparased romaanikirjanikud ja novellistid nagu aleksandr kuprin nobeli kirjandusauhinna palvinud ivan bunin leonid andrejev fjodor sologub aleksei remizov jevgeni zamjatin dmitri merezkovski ja andrei beloi 1917 aastal toimunud oktoobrirevolutsiooni jarel lohenes vene kirjandus venemaale jaanud noukogude ja emigreerunud valisvene kirjanduseks ehkki noukogude liit juurutas jouliselt uleuldist kirjaoskust ning rajas arenenud trukitoostuse kehtestas kommunistlik reziim ka ideoloogilise tsensuuri 1930 aastatel sai venemaal valitsevaks ning sisuliselt ainsaks lubatud kirjandusstiiliks sotsialistlik realism mis tugines 19 sajandil kujunenud kriitilisele realismile selle juhtfiguur ning rajaja oli maksim gorki tuntumaid naiteid aga nikolai ostrovski romaan kuidas karastus teras ning aleksandr fadejevi noor kaardivagi eksiilis jatkasid kahanevale lugejaskonnale vaatamata kirjutamist mitmed kirjanikud nagu luuletajad vladislav hodassevits georgi ivanov ja vjatseslav ivanov romaanikirjanikud mark aldanov gaito gazdanov ja vladimir nabokov kes laks hiljem ule inglise keelele ning luhiproosa eest nobeli auhinna saanud ivan bunin stalini surmale jargnenud hrustsovi sula toi uuendusi ka venemaa kultuuriellu kus kirjandus saavutas seniolematu populaarsuse sula ei kestnud siiski kaua ning 1970 aastatel said mitmed juhtivad kirjanikud taas avaldamiskeelu kriitilisuse tottu noukogude korra suhtes 20 sajandi lopp parast riigikorra vahetust venemaal oli vene kirjanduse jaoks raske aeg mil vahesed kirjanikud rahvusvaheliselt silma paistsid enim tahelepanu palvinute seas olid prosaist viktor pelevin romaani ja naitekirjanik vladimir sorokin ning luuletaja dmitri prigov 21 sajandil on kerkinud esile uus polvkond venekeelseid kirjanikke kelle looming eristub 20 sajandi lopu postmodernistlikust proosast mistottu kriitikud konelevad uusrealismist juhtivate uusrealistide seas on ilja stogov zahhar prilepin aleksandr karasjov arkadi babtsenko vladimir lortsenkov aleksandr snegirjov ja poliitilisi teemasid kasitlev sergei sargunov venekeelsed kirjanikud on palvinud viis nobeli kirjandusauhinda 2011 aasta seisuga oli venemaa avaldatud nimetuste arvult maailma riikide seas neljandal kohal levinud on vaide et venelased olevat maailma koige lugevam rahvas vissarion kodanikunimega sergei torop sundinud 14 jaanuaril 1961 krasnodaris on vene mustik viimase testamendi kiriku juht parast sojavaeteenistust asus ta elama minussinskisse tootas liikluspolitseinikuna kuni 1989 kaotas too aastal 1991 sundis uuesti vissarionina tagasitulnud jeesuse kristusena tema usundis on vene oigeusu kiriku elemendid uhendatud budismi apokaluptilisuse kollektivismi ja okoloogiliste vaartustega vissarioni jargijad elavad lounasiberis krasnojarski krai kuragino rajoonis umbes 5000 jargijat elavad 30 kulas vissarioni residentsi paikeselinna lahedal vissarioni jungrid jargivad rangeid reegleid nad on taimetoitlased suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on keelatud raha on polu all viimase testamendi kiriku eesmark on uhendada koik usundid ta isa nimi oli anatoli ema nadezda ta kasvas ema ja voorasisa nikolaiga siberis vortsjarv on suurim tervikuna eesti territooriumil olev jarv suuruselt jaab see alla peipsile millest osa asub venemaa piirides vortsjarv piirneb kolme maakonna viljandi tartu ja valga ja kolme vallaga viljandi elva ja torva vald neis valdades elab ligikaudu 21 000 inimest paul ariste hinnangul on vortsjarv soomeugrieelne kohanimi paul alvre seostab seda aga murdesonaga vorrits pilliroovali umbe kasvava jarve korkjatihnik mis tema arvates iseloomustab hasti korkjatesse kasvanud kallastega vortsjarve vananenud nimi on virtsjarv vortsjarve esmamainimine parineb henriku liivimaa kroonikast kus seda nimetatakse worcegerwe worcegerrewe ja voibolla ka wordegerwe vortsjarv kuulub idaeesti vesikonda ja vortsjarve alamvesikonda vortsjarves on mitu saart ainsaar heinassaar petassaar pahksaar rattsaar tondisaar samuti leie soolika ja suurkivi vare pikkvare ja heinassaare vare ehk kanakese saar vortsjarve voolab 18 joge ja oja suurimad neist on vaike emajogi ohne ja tanassilma kevaditi voolab vortsjarve jarvejogi ainus valjavoolav jogi on emajogi vortsjarv on tekkinud mandrijaa poolt tekitatud madalasse lohku minevikus labis vortsjarve parnuviljanditartupeipsi veetee mis on maakerke tagajarjel kadunud vortsjarve kaldad on enamaltjaolt madalad niidused kohati ka liivased voi kivised korgemat kallast esineb vaid idas vehendi kohal ja tammel vortsjarve kitsenev lounaosa on mudane ja taimestikurikas vortsjarve valglal elab ligi 100 000 inimest aasta keskmine ohutemperatuur on 49c sademeid langeb keskmiselt 591 mm aastas alissovi kliimaklassifikatsiooni jargi on vortsjarv parasvootme kontinentaalse ja merelise kliimavootme piiril koppeni kliimaklassifikatsiooni jargi kuulub vortsjarv kliimatuubi dfb alla mida iseloomustab moodukalt kulm talv ning jahe suvi talvel on jarv kulmunud keskmiselt 135 paeva jooksul jarves elab 35 teistel andmetel 27 liiki kalu vortsjarve aares pesitseb palju linde ning jarv on tahtis peatuspaik ka randlindudele tuntuim vortsjarve asukas on angerjas angerjas on vortsjarve looduslik liik kuid parast paisu ehitamist narva joele on angerjate loomulik randetee ara loigatud seetottu on tanased vortsjarve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme koikumine parast kuiva suve on jarve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus mis hukutab suure osa kalu viimane suur sugisene madal veeseis oli 2006 aastal kus jarve madalas pohjaosas paljandus jarvepohi kuni paarisaja meetri laiuselt paljude kilomeetrite pikkusel rannaalal kuna kalurid lasevad vortsjarve angerjamaime on nad huvitatud oma raha tagasisaamisest taiskasvanud angerjate naol kalurite plaan on reguleerida jarve veetaset ehitades selleks tammi emajoe lahtele see plaan pole seni teostunud ning jarv saab elada uhes rutmis loodusega aastas puutakse vortsjarvest ligikaudu 250 tonni kala 2000 aastal moodustati vortsjarve sihtasutus mille peaeesmargiks on vortsjarve puhkemajanduse ja kaitse korraldamine vercingetorix 72 ekr 46 ekr oli gallialaste juht arvernide pealik ta oli suure peaaegu koiki gallialasi haarava viimase roomlastevastase ulestousu juht 52 ekr julius caesar ruttas galliasse ulestousu maha suruma vercingetorix oli voimekas juht ning taandus looduslikesse kindlustustesse poletades samal ajal linnu et takistada rooma leegionide varustamist caesar ja tema staabiulem labienus said esimestes vaiksemates kokkuporketes tosiselt luua parast viljatut kaotusterohket runnakut arvernide pealinnale gergoviale praeguse clermontferrandi lahedal auvergneis oli caesar sunnitud taganema sealjuures saatis vercingetorix teda tugeva vaega millega olid liitunud ka heduid kes seni olid caesarile truuks jaanud ja caesaril oli oht oma seniste pingutuste viljad vahemalt esialgu kaotada ent vercingetorix laskis nailiselt soodsatel asjaoludel end ahvatlema roomlastele lahingut andma ning ta sai havitava kaotuse osaliseks kui vercingetorix taandus alesiasse praegune alisesaintereine cote dori departemangus dijoni lahedal kuhu napoleon iii 1864 laskis vercingetorixi auks rajada 65 m korguse pronkskuju ning caesar hakkas teda seal piirama kui vercingetorix kutsus gallialastest liitlased rundama alesiat piiravaid roomlasi loid roomlased taganevaid vagesid ning vallutasid kindluse vercingetorix tegi koik et vaenlasele vastupanu osutada kui ta aga siiski roomlaste energiale ja taibukusele alla jai andis ta ise oma vagedele nou alla anda ning teda elavana voi surnuna voitjatele valja anda et paremaid tingimusi saavutada vercingetorix viidi caesari ette kes laskis ta aheldada parast naitamist triumfirongkaigus roomas laskis caesar ta hukata varastatud suudlused baisers voles on prantsuse film aastast 1968 selle perspektiivitu armastuse ja uhe tundmatu voora mehe hullumeelne ning niisama perspektiivitu armastus noore kauni christine darboni claude jade vastu vormivad lopuks paari antoineist ja christineist see armastus on ainus mis filmi loppedes ei purune finaalis korvuti kaugenevad antoine ja christine pole teineteisele kull veel midagi loplikku tootanud kuid vaatajale aimub siiski nende uhine tulevik vanaegiptus ehk egiptus oli vanaaja maa kirdeaafrikas niiluse kallastel ligikaudu praeguse egiptuse kohal egiptus koosnes pohjapoolsest alamegiptusest ja lounapoolsest ulemegiptusest kogupindala oli umbes 34 000 km2 vanaegiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 ekr ning loppu vallutusest rooma riigi poolt 30 ekr voi monikord kreeklaste vallutusest 332 ekr vanaajal nimetati egiptuseks niiluse joe kitsast orgu alates 1 karestikust syene juurest ulemegiptust ja niiluse deltat mille moodustasid mitu vahemerre suubuvat joeharu alamegiptust niiluse oru laius oli 120 km teistel andmetel 825 km keskmiselt 510 km ja ulemegiptuse pikkus oli umbes 700 km delta pikkus oli 150200 km niiluse jogi ei ole tollest ajast oma sangi oluliselt muutnud valja arvatud deltas peale niiluse oru ja delta holmas vanaegiptus alfayyumi oaasi ajuti olid egiptuse kontrolli all ka sahara idaosa oaasid herodotos maaratles egiptust nii egiptus on kogu see maa mida oma vetega niisutab niilus ja egiptlased on koik need kes elavad allpool elephantine linna ning joovad vett niiluse joest egiptuse lounanaaber oli nuubia nimi egiptus tuleb kreekakeelsest nimest aigyptos see nimi tuleneb rahvaetumoloogia pohjal egiptuse koige vanema pealinna memphise egiptusekeelsest nimest see oli hetkaptah hwtkaptah ehk hikupta voi hikuptah ka on ptahi maja kiilkirjaline vorm umbes aastast 1400 ekr mis tahendas jumal ptahi hinge ka kindlus voi maja ptah oli memphises peajumal jutt oli uue riigi ajal ehitatud ptahi templist see tempel sai memphise linna uueks nimeks egiptlased nimetasid oma maad kemet kemet takemet kamt quemt voi kemi kopti keeles keme ja khemi must maa niiluse oru uleskuntud maa niiluse mudast tekkinud mulla varvi jargi algselt kais see nimetus niiluse oru kohta seevastu punane maa desret ta deser oli liibua ja araabia korbe tuliste liivade ja kiviste eelmaestike maa jutt oli oaasidest kus sai elada egiptlased nimetasid end kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks kaananlased ja babuloonlased nimetasid egiptust misr mis tahendab piir aga pole selge mida sellega silmas peeti heebrea keeles kasutatakse duaalivormi misraim kaks egiptust mis ilmselt vastab egiptlaste moistele molemad maad alam ja ulemegiptus sona misr voi masr kasutavad ka praegused araabia keelt raakivad egiptlased niiluse oru ja eriti kairo kohta misr tahendab araabia keeles ka tsivilisatsiooni voi metropoli egiptus asetseb aafrika mandri kirdenurgas ning on kitsa suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel uhenduses eesaasia kultuurikeskustega niiluse kaudu toimus egiptuse suhtlemine troopilise aafrika ja vahemere maadega kullaltki varakult votsid muinasegiptlased teedena kasutusele kuivanud joesangid vadid mis viisid niilusest punase mere kaldale kust avanesid mereteed siinai poolsaarele araabiasse ning bab el mandebi vaina kaudu tanapaeva somaaliasse kus arvatavasti asus puntimaa egiptus asus otsekui ristteel kust oli uhendus paljude maadega kuid see uhendus realiseerus siis kui egiptlased olid koik teed kasutusele votnud ajuti aga oli egiptus geograafiliselt usna isoleeritud niiluse raskesti labitavad karestikud takistasid suhtlemist lounapoolsete maadega karestikest saab kull kergesti joekaldaid mooda ringi minna kuid kitsas joeorus on vahe haritavat maad ja toitu araabia korbe hooguvad liivad eraldasid orgu punasest merest soine delta raskendas vahemereni joudmist eraldatust suurendasid ka louna laane ja idapiiridel elavad nomaadid kes olid egiptuse suhtes vaenulikud selline eraldatus tekkis millalgi 4 ja 3 aastatuhande jooksul mil egiptlaste asualade umber tekkis korb keskholotseenis sadas egiptuses rohkem vihma kui praegu mistottu molemal pool kasvas taimi niilusest eemal ka oli niilusel lisajogesid niiluseaarne viljakas muld loi asustuseks ja pollumajanduseks head tingimused korbetes joest kaugemal valja arvatud alfayyumi oaas oli elu peaaegu voimatu maaharimine oli seotud igaaastaste niiluse uleujutustega millest egiptuse tsivilisatsioon soltus 1830 aastal ehitati luusid ja tammid mis mojutasid vee loomuliku kaiku ja 1971 aastal rajatud aswani tammiga tehti niiluse uleujutustele lopp idaaafrika magedest parinev uleujutusvesi joudis aswani ja ulemegiptuseni juuni alguses juulist oktoobrini vesi tousis ning kohale joudis viljakat muda riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja joukuse tagatis tal oli ainsana otseside jumalatega ta kehastas jumalate ligiolu maa peal mojutas looduse ja ajaloo kaiku ja tagas maailmakorda ta oli teoreetiliselt koigi egiptuse templite ainus legitiimne preester tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele koike mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste ohvrite ja muude templiandide eest kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt valjavalitu vaid oli ise jumal jumalana samastati teda parast surma taevajumala horosega kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise korval ei olnud uuemate uurimuste jargi oli jumalkuningal ka jumalatest madalam staatus eri dunastiate ajal omistati jumalkuningatele erinevat tahtsust ramseste ja ptolemaioste ajal pandi nendele rohku seevastu 17 dunastia ja portsaidi renessansi ajal olid nad vahetahtsad kuningaamet oli pohimotteliselt parandatav kui dunastia vahetus seda juhtus kullaltki sageli sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvosaga valitseva kuninga voimu ja au kajastas ka tema titulatuur igal kuningal oli viis ametlikku nime ning peale selle vois tal olla aunimetusi kuninga nimedest tuntuim on horosenimi epiteet mis samastas kuningat pistrikjumal horose mone aspekti ilminguga 1 aastatuhandel ekr ilmus esimest korda tiitel piro suur maja mis ei esinenud sageli kuid millest parineb sona vaarao kuninga positsioonist annavad tunnistust voimsad hauarajatised naiteks abydos koige varasemal ajal puramiidid vana riigi ajal ja kuningate org teebast laanes uue riigi ajal vanast ajast peeti preestriametit korvalametina ja preestrite voim oli piiratud kui egiptusest sai 18 dunastia ajal majanduslikult ja poliitiliselt voimas riik kasvasid templiehitised tunduvalt ning kujunes valja taisajaga tootavate templitest elatist saavate preestrite seisus ramseste ajal olid preestrid koos korgemate ohvitseridega oma voimu tipul ning voimas ametnikkond oli nende kontrolli all templitel olid maavaldused koolid ja tookojad ning nad etendasid majanduses olulist osa pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu vordselt jaotatud kuninga suurmaaomanike ja templite vahel preestrid olid ametnike sealhulgas korgemate ohvitseride korval ainsad kes oskasid lugeda ja kirjutada kohalike preestrite ulem oli vaga mojukas isik eriti suurtes kultusekeskustes amoni templites teebas luxor ptahi templites memphises ra templites heliopolises ja thoti templites hermopolises preestrid olid vaga mojukad ka hiljem eriti antiikajal et kuningavoim oli tunduvalt norgenenud jaid preestrid egiptuse pohilisteks kultuurikandjateks sel ajal olid preestrid oma voimu tipul mistottu vanakreekas jai mulje egiptusest kui preestrite valitsetud maast egiptus oli varajasest dunastiate ajast saadik jaotatud haldusuksusteks mida nimetatakse noomideks noomide eesotsas olid nomarhid noomide arv kasvas ulemegiptuse loplik noomide arv 22 kujunes valja 5 dunastia ajaks alamegiptuse lopliku noomide arvuni 20 jouti antiikajal suhteliselt isoleeritud asendi tottu ei olnud egiptusel eriti karta egiptuse uleoleku tottu ei tekitanud suurt muret ka kummalgi pool niilust elavate korbehoimude katsed sisse tungida vanas riigis oli alalised sodurid kellele vajaduse korral kutsuti ajutisi sodureid appi i vaheperioodil tekkis vajadus alaliste sojavaeuksuste jarele kohalikud valitsejad organiseerisid oma vaikesed sojavaed voeti kasutusele valismaa palgasodurid keskmise riigi ajal oli hasti korraldatud sojavagi jalavagi ja ka merevagi mida vajaduse korral toetasid kohalikud vaed alates 12 dunastiast tungisid egiptlased nuubiasse ning rajasid sinna oma kindlustused 18 dunastia ajal hakkas egiptus voitlema ulemvoimu parast suuria ja palestiina aladel mistottu oli tarvis vaga hasti organiseeritud sojavage voeti kasutusele keerukamad relvad rajati vankrivaeuksused ning jalavagi jaotati 250mehelisteks kompaniideks strateegia ja taktika muutusid uha tahtsamaks sojavae voimu kasvades omandasid korgemad ohvitserid poliitilise tahtsuse hilisel dunastiate ajal koosnes sojavagi peamiselt valismaa palgasoduritest egiptuses kasutati relvadena vibu kilpi oda keppi sojakirvest koverat saablit nuia pistoda ja viskoda perekonnal oli usundiline roll naiteks seoses surnute austamisega kogu omand kuulus perekonnale koige tavalisem oli tuumikperekond ja sellel oli suur tahtsust uhiskonna elemendina perekond hoolitses koigi haigete vanade ja vaeste eest abielu solmimise kohta on vahe teada abielulepinguid ei ole sailinud arvatavasti oli korraldatud abielust rohkem levinud armastusabielu see on uks vanaegiptuse uhiskonna individualistlikke jooni abielu oli soositud ja seda peeti loomulikuks abielu vois olla nii matrilokaalne kui ka patrilokaalne abielurikkumine oli molema abikaasa puhul tosine asi oli olemas ka abieluta kooselu millel oli teatav juriidiline tunnustus et keskmine eluiga oli luhike vaartustati viljakust ja jarglasi maaharimine noudis palju toojoudu mistottu maaharijatel oli tahtis saada jareltulijaid erootilised stseenid hauakaunistustel ja kirjalikes allikates annavad tunnistust sellest et muinasegiptlased pidasid au sees ka seksuaalset naudingut hilisematest aegadest on teateid ka lesbilisusest meditsiinilised tekstid kasitlevad sunnitusabi aborti viljatust viljatusravi ja sundimusprognoose seksuaalsusel oli ka religioosseid aspekte see oli seotud loomisega ning oli tahtis ka seoses taassunniga teispoolsuses mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tahtis koht teispoolsuses tahtis mees perekonnaga taasuhineda poeg jatkas tavaliselt isa elukutset kujunes peaaegu kastisusteem vahemalt uksikute juhtivate positsioonide suhtes kuigi teoreetiliselt peeti voimekust sugulusest olulisemaks naiste ja meesteasjad olid rangelt lahus mees osales avalikus elus naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt allikad raagivad peamiselt ulemkihtide naistest keskmisest riigist alates oli abielunaistel tiitel maja valitsejanna naine oli juriidiliste oigustega isik tal vois olla omand ta vois parida ning parandada oma omandiosa testamendiga abielulahutuse puhuks tagas abieluleping naisele majandusliku toe kuigi lahutused olid haruldased ja eluiga oli vaid 20 aasta ringis esines sageli varanduse uleminekuid ja keerukaid parimisasju lesestuda voidi mitu korda kuigi abikaasad olid juriidiliselt pohimotteliselt vordoiguslikud ei olnud kunagi taielikku vordoiguslikkust tavaliselt laks parandus isalt lastele vaga vahesed naised oskasid lugeda ja kirjutada mida aga nouti ametnikelt monel naisel oli kohustusi valjaspool kodu nad voisid olla preestrid voi arstid on teada ka et naisi on kasutatud naiteks kudumistookodades pollutood tegid ainult koige madalamate kihtide naised kuninga abikaasal ja emal oli korge staatus markantne naine oli amenhotep iv abikaasa nefertiti oli ka naismonarhe naiteks hatsepsut teadmised vanaegiptuse igapaevaelu kohta parinevad pohiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt vahemal maaral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest kuigi kujutised parinevad ulemkihtide haudadest on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapaevatoimetusi kujutatud on teraviljakasvatust veinitegemist karjavalvamist loomapidamist jahti ja kalapuuki samuti kasitoolisi puuseppi paadimeistreid kullasseppi seppi pottseppi koiepunujaid muurseppi kiviraidureid lihunikke pagareid ollepruule paljud kujutised on hammastavalt meisterlikud palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mangu ja meelelahutust tunti palju tooriistu naha on roiva ning ehete ja kosmeetikamoe muutumist kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa rangelt vottes vanaegiptuses orjapidamist ei olnud inimesi sai kull omada muua parandada laenata ja vabaks lasta kuid neil samadel inimestel vois olla omand mida nad ise kasutasid nad voisid palgata toolisi ja abielluda vabade naistega nii et tegu oli pigem parisorjuse kui orjusega mittevabade seas oli egiptlasi kuid enamik olid vooramaalastest sojavangid parisorjad tegid mitmesugust tood pollul majapidamises ja toonduses kuid neil ei olnud majanduses tahtsat osa tanu niiluse uleujutustele oli maaharimine alati tahtsaim majandusharu oktoobris ja novembris kui uleujutuste vesi oli taganenud kulvati ning jaanuarist eriti martsis ja aprillis koristati saaki kunstlikuks niisutuseks juhiti uleujutuste vett kanalite kaudu looduslikesse tiikidesse joe lahedal ning sealt pikkade kaldu asetsevate terrasside susteemi abil edasi niisutust korraldati tavaliselt kohalikul voi piirkondlikul tasandil erandlik oli olukord alfayyumi oaasis kus keskvoim 12 dunastia ajal kasutas pollumaa saamiseks suurt jarve kust tuli suure toojoukuluga vett ammutada vee mehaaniliseks tostmiseks tunti ainult saduffi mis voeti kasutatusele uue riigi ajal mastaapseteks toodeks see ei sobinud egiptus oli lahisida viljaait kasvatati leiva ja olle jaoks nisu ja otra samuti porrulauku sibulat salatit meloneid kurki ja ube eri taimedest tehti oli saadi ka oliivioli kuid seda toodi pohiliselt sisse palestiinast ja liibuast puuviljadest olid tahtsamad viigimarjad ja datlid koduloomadena peeti hargi vasikaid sigu lambaid ja kitsi jahiti antiloope kaljukitsi jaanalinde ja janeseid puuti linde niilusest ja joega seotud tiikidest puuti kala tahtis koht oli mesindusel pollumajanduse lahutamatu osa on kalender egiptuses oli kasutusel 360paevane paikesekalender aasta algas taht siriuse tousuga mis jai suvise pooripaeva lahedale koige suurejoonelisem talvise paikesetousu vaatlemise rajatis on amonre tempel karnakis luksori lahedal aastal 1480 ekr ehitati templile juurde pidustustehall ja paikesevaatlusruum paikesetousu vaatlemine muutus vaarao ja preestrite privileegiks kuigi kohapeal kasutati naiteks palme oli suur puudus puidust mida toodi sisse liibanonist papuurusloikheina saadi niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel eriti tahtis oli avastus et selle sasist saadavat papuurust saab kasutada kirjutusmaterjalina see voimaldas valja kujundada keeruka riigiaparaadi ja halduse egiptuses ei olnud palju maavarasid kuid idapoolsel korbealal leidus karneooli granaati jaspist maekristalli amasoniiti kulda ja hobedat siinai poolsaarel ja idakorbes leidus rikkalikult vaske kuid pronks voeti kasutusele alles uue riigi ajal soogisoodat keedusoola ja pesusoodat kasutati mitmel toostuslikul otstarbe kvartsist valmistati klaasi palju leidus lubjakivi ja liivakivi millest rajati monumentaalehitisi samuti leidus graniiti basalti dioriiti doleriiti alabastrit serpentiini ja talki mida kasutati mitmel otstarbel egiptuse kiviraidurite meisterlikkus oli laialt tuntud vanaegiptuse elu koondus umber niiluse niiluse poolt uleujutatav viljakas tasandik voimaldas luua paikse agraarmajanduse ning keerulisema tsentraliseeritud uhiskonna millest sai tsivilisatsiooni ajaloo uks nurgakivisid nomaadidest kuttidestkorilastest anatoomiliselt tanapaevased inimesed asusid niiluse orgu elama keskpleistotseenis umbes 120 000 aastat tagasi paleoliitikumi lopuks muutus pohjaaafrika ariidne kliima aina kuumemaks ja kuivemaks mistottu inimesed olid sunnitud koonduma niiluse aarde eeldunastilisel perioodil ja varadunastilisel perioodil oli egiptuse kliima palju vahem ariidne kui tanapaeval suured alad olid kaetud puudega savanniga kus elas palju kabjalisi taimestik ja loomastik oli palju rikkam ning niiluse aares elas palju veelinde jahipidamine oli vaga tavaline sellesse aega langeb ka paljude loomade esmakordne kodustamine viktor olegovits pelevin peleevin vene keeles sundinud 22 novembril 1962 moskvas on vene kirjanik eesti keeles ilmunud vibulaskmine 1900 aasta suveolumpiamangudel toimus 28 mail ning voisteldi seitsmel vibulaskmisalal uhelgi neist tanapaeval ei voistelda voistles ainult kaks vibulaskjat varnja vene keeles on alevik eestis tartumaa peipsiaare vallas varnja on eesti peipsi ranniku koige lounapoolsem vene kula ja koige lounapoolsem peipsiaarne kula pohja pool emajoge louna poole jaab varnja soo mis jaab emajoe suursoost pohja poole varnja on ridakula elanike arv on umbes 250 kohalikud elanikud on rahvuselt pohiliselt venelased kula nimi on seotud peipsi jarves asuva suure varesekiviga voroni kiviga selle kiviga seostatakse jaalahingut varnjas on oigeusu issanda templisseviimise kirik varemed ehitatud 1855 ja vanausuliste koguduse palvela valmis 1903 ehitati kohalike talupoegade joududega ikoonid on pohiliselt 20 sajandist palvela juures asub varnja vanausuliste kalmistu sellest paikneb lahus varnja kalmistu varnjas asub piirivalvekordon ja raamatukogu kohaliku kulaseltsi eestvedamisel on loodud kolkja vanausuliste muuseumi filiaal milles leiab kasitlust vanausuliste elulaad tuntust kogub septembris toimuv igaaastane sibula ja johvikalaat varnjat on esimest korda mainitud 1582 warnia hiljem waronja kindel asustus tekkis 18 sajandil varnja vallakoolis oli 18791880 abiopetajaks jakob liiv varnjas on sundinud eesti vaimulik harald tammur varnja sihtnumber on 60301 juunis 2017 toimusid varnjas saasepuudmise eesti meistrivoistlused siin on loetletud mojukamad ajaloolised vastupaavstid kronoloogilises jarjekorras varasematest hilisemateni ning tanapaeva vastupaavstid paavstid on loetletud paavstide loendis vanarooma kuningate loend siin loetletakse vanarooma konsuleid vitellius aulus vitellius germanicus augustus imperator sunninimi aulus vitellius 7 september 12 voi 24 september 15 20 detsember voi 22 detsember 69 oli vanarooma keiser 18 juulist 66 kuni surmani vitellius oli 48 aastal konsul ta oli caligula claudiuse ja nero sober sodurid kuulutasid ta keisriks germaanias colonia agrippinensises kolnis parast keiser otho vagede voitmist ja otho enesetappu laks ta rooma tal oli palju vastaseid ja 69 aastal kuulutati vespasianus juudamaal sodurite poolt keisriks vespasianuse toetajad roomas votsid vitelliuse kinni ja kui vespasianus rooma joudis veeti vitellius foorumile kus teda pilgati ja loobiti valjaheidetega seejarel piinati ta gemonia treppidel surnuks ja laip visati tiberi jokke vespasianus imperator caesar flavii sabini titus flavii petronis vespasianus augustus sunninimi titus flavius vespasianus 17 november 9 23 juuni 79 oli vanarooma keiser 1 juulist 69 kuni surmani vespasianus suri loomulikku surma volusianus imperator caesar claudius afinius gallus veldumianus volusianus augustus suri augustis 253 oli vanarooma keiser 251253 volusianus oli trebonianus galluse poeg ja kaasvalitseja ta tapeti koos isaga sodurite poolt valerianus imperator caesar publius licinius valerianus germanicus maximus augustus sunninimi publius licinius valerianus 200 parast juunit 260 voibolla 263 oli vanarooma keiser augustist 253 kuni vangistamiseni 260 vaasa soome vaasa rootsi vasa on linn soome laanerannikul pohjanmaa maakonnas merenkurkku kitsaimas osas kus soomet ja rootsit eraldab vaid 80 km vaasa sai alguse 1606 aastal praegusele asukohale rajati linn parast seda kui 7 km kaugusel asunud linn 3 augustil 1852 tulekahjus havis aastail 18551917 kandis linn nikolai i jargi nime nikolaistad nikolainkaupunki soome kodusoja ajal 29 jaanuarist 3 maini 1918 tegutses vaasas soome senat ja linn oli sel ajal helsingi asemel soome ajutine pealinn elanikke oli 2010 aastal 59 600 soomekeelseid 717 ja rootsikeelseid 251 vaasa pindala on 397 km2 millest maismaad on 183 km2 vaasa idaosas on vaiksel alal mitmeid turismiobjekte vaasas tegutseb jalgpalliklubi vaasa ps vasad vasa dunastia olid kuninglik dunastia rootsis aastail 15231654 ja poolas aastail 15871668 vasade dunastia oli ilmselt saksa paritolu alates 15 sajandist asusid nad upplandis ja tousid peagi rootsi mojukaimate aadliperekondade sekka 1464 ja 1465 oli kettil karlsson vasa rootsi regent tema sugulane erik johansson vasa oli riiginoukogu liige 16 sajandi alguses ning tema pojast gustav erikssonist gustav i vasa sai esimene vasade soost kuningas ta oli ka esimene kuningas parast kalmari uniooni loppu vasade kuningavoim oli alates 1545 aastast parilik vasade valitsusaega on rootsis uldiselt peetud aarmiselt edukaks esimene vasa gustav i kukutas viimase kalmari uniooni valitseja christian ii ja seadis sisse pariliku kuningavoimu ta teostas ka reformatsiooni riigistades enamiku kirikumaid samas suutis ta taaniga rahu hoida ja riigi majandust oluliselt turgutada tema poeg erik xiv paistis silma voimeka riigimehe ja sojandusteoreetikuna kes algatas eestimaa omandamisega 1561 aastal ka rootsi riigi laienemise kuid tema ebastabiilse valitsemisstiili ja vaimuhaiguse tottu kukutati ta 1568 aastal ja uueks kuningaks sai tema noorem vend johan iii endine soome hertsog ta laveeris katoliiklaste ja protestantide vahel ja saavutas sellega liidu poolaga ta abiellus ka jagelloonide dunastiasse kuuluva katarina jagellonicaga kes oli poola kuninga zygmunt ii ode nende poeg zygmunt valiti hiljem poola kuningaks seega sai alguse vasade wazade voim poolas johani surma jarel sai sigismundist ka rootsi kuningas kuid ta laks katoliikliku usutunnistuse tottu tulli oma onu sodermanlandi hertsogi karliga kes ta 1599 aastal kukutas ja karl ix nime all ise rootsi kuningaks sai nii jagunes vasade dunastia vanemaks liiniks mis valitses poolas ja nooremaks rootsis nende vahel puhkesid usuliste ja dunastiliste erimeelsuste tottu agedad sojad mis kestsid kuni 1629 aastani 1611 aastal sai rootsi kuningaks gustav ii adolf keda on peetud uheks koigi aegade silmapaistvamaks rootsi monarhiks ta suutis sodades voita nii venelasi poolakaid kui ka sakslasi muutes rootsi toeliseks suurriigiks ta kirjutas alla ka tartu ulikooli rajamise urikule 1632 aastal langes ta aga 38aastasena lutzeni lahingus gustav adolfi jarel sai rootsi kuningannaks tema alaealine tutar kristiina kelle ajal jatkas riigikantsler axel oxenstierna tegelikult gustaviaegset poliitikat kolmekumneaastases sojas jatkati sodimist protestantide poolel ning 1648 aastal saadi vestfaali rahuga endale saksamaal eespommeri ja bremen selleks ajaks oli kristiina juba iseseisvalt valitsema asunud ta paistis silma suure harituse metseenluse ja katoliikluselembusega samas haarasid tema ajal suure osa riigimaadest enda katte suuraadlikud ning riigi majanduslik olukord halvenes aastal 1654 loobus kristiina troonist poordus katoliku usku lahkus riigist ja suri 1689 lastetuna troon laks tema noole karl x gustavile pfalzi dunastiast pfalzzweibruckenbirkenfeld wittelsbachide nooremast harust kes olid vasa dunastia jareltulijad naisliinis vasade jareltulijad naisliinis algul pfalzi wittelsbachid hiljem holsteingottorpi dunastia valitsesid rootsis 1818 aastani viimane valitsejanna kes nimetas end vasa printsessiks oli saksimaa kuninganna carola 18331907 saksimaa kuninga alberti abikaasa ning aastal 1809 troonist ilma jaanud gustav iv adolfi lapselaps ent ka praegustel rootsi monarhidel bernadottei dunastiast on tilgake vasade verd mille nad on parinud naisliinis gustav iv adolfist polvnenud viktorialt kes oli sundinud badeni printsessina ning oli gustav v abikaasa ja praeguse kuninga karl xvi vanavanaema rootsi kuningas johan iii abiellus poola kuninga zygmunt ii augusti oe katarina jagellonicaga sidudes poolaleedu jagelloonide dunastia rootsi kuningakojaga kui zygmunt suri ilma meessoost jareltulijata valiti nende poeg 1587 zygmunt iiina poola kuningaks parast johani surma sai zygmunt ka rootsi kuningaks sigismundi nime all kuningas sigismund kaotas aga rootsi trooni sest ta oli katoliiklane jargmiseks rootsi kuningaks sai tema onu karl ix seega oli sellest hetkest kaks vasa dunastiat vanem katoliiklik haru poola troonil ja noorem protestantlik haru rootsi troonil see tekitas kahe riigi vahel arvukaid sodu zygmunt iii poegade wadysaw iv ja jan ii kazimierzi ajal algas poola allakaik sojad turgi venemaa ja rootsiga norgestasid riiki 1652 seati poola seimis sisse liberum veto mille kohaselt seim sai otsuseid teha ainult uhehaalselt nii et faktiliselt muutus otsuste tegemine voimatuks ukskoik kes paljudest saadikutest sai ukskoik missuguse eelnou uksinda blokeerida 1657 anti preisimaale suveraansus andrussovo vaherahuga 1667 pidi poola venemaale loovutama ulatuslikke alasid venemaale laksid smolenski ja kiievi linn ning ukraina kuni dneprini juba aastal 1668 parast jan kazimierzi loobumist troonist asus poola troonile micha korybut wisniowiecki kes ei olnud vasa kuigi ka rootsi troonist loobunud kristiina kes oli nuud katoliiklane plaanis monda aega oma kandidatuuri ulesseadmist poola kuninga valimistel viimane meessoost vasa poola kuningas jan ii kazimierz suri 1672 aastal pariisis selles loendis loetletakse maailma vainu valja arvatud eesti vainad need on loetletud eesti vainade loendis ahvenameri ahvenanrauma airisto bab el mandeb baia de todos os santos balabaci vain bali vain barosund bashi vain bassi vain beaglei vain belt beringi vain blagovestsenski vain bohai vain bo hai haixia bonifacio vain bosporus calais vain coco vain cooki vain dardanellid davise vain dmitri laptevi vain drakei vain ekarma vain eterikani vain fehmarni belt florida vain foveaux vain foxei vain freemani vain genitseski vain gibraltari vain great channel goda vain halli laht hinlopeni vain hormuzi vain hudsoni vain izmeno vain jevgenovi vain jevreinovi vain johori vain jubali vain jugorski sar junoi vain kaheksanda kraadi vain kalmari vain kara varav kattegat kennedy vain kertsi vain khowrani vain kihti kirdevail kjlmangen korea vain korsika vain krenitsoni vain krusensterni vain kunasiri vain kura kurk kvalsundet finnmark kvalsundet troms kumnenda kraadi vain la manche la perousei vain lancasteri vain le mairei vain limfjorden longi vain loodevail lomboki vain luzini vain lounakuriili vain lounapreparise vain magalhaesi vain makassari vain malaka vain manaungi vain matotskin sar menai straits merenkurkku messina vain the minch mona vail mosambiigi vain narese vain neljas kuriili vain nevelskoi vain osumi vain otranto vain palki vain peimari piombino vain pitkasalmi punaarmee vain pohjapreparise vain pohjavain robesoni vain ruotsinsalmi saint georgei vain sannikovi vain severgini vain sindetmaw vain skagerrak skiathose vain smithi vain solenti vain srysundet stjernsund storfjorden sund sunda vain suurbelt sokalski vain zakynthose vain zarja vain taani vain taani vainad taiwani vain tatari vain teine kuriili vain tirani vain tjeldsund torrese vain tromsysundet tsugaru vain tsushima vain tuulepealne vain valge mere kurk vilkitski vain vaikebelt uheksanda kraadi vain yucatani vain vaso abasidze eesti keeles on kasutatud ka nimekuju vasso oieti vasil abasidze 4 detsember 1854 dusethi 9 oktoober 1926 oli gruusia naitleja ja lavastaja tema mangu ja lavastamislaad oli realistlik teda peetakse gruusia realistliku naitlejakoolkonna rajajaks nooruses tootas abasidze alates 1874 aastast opetajana khuthaisis ja aserbaidzaanis khuthaisis hakkas ta mangima amatoorteatris aastal 1879 hakkas ta thbilisis elukutseliseks naitlejaks esinedes nii gruusia kui teiste naitekirjanike naidendites sageli komoodiates parast hakkas ta naidendeid ka lavastama ta on tolkinud ja lavastanud vahemalt 42 naidendit aastal 1885 asutas ta gruusia esimese teatriajalehe theatri elu lopul 19161926 mangis ta ka 3 filmirolli tema nime kannab vaso abasidze nimeline thbilisi muusika ja draamateater vatikan on roomas asuv merepiirita linnriik ta on vaikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas vatikani riigipea on alates 2013 paavst franciscus kardinalriigisekretar on kardinal pietro parolin ja vatikani linnriigi paavstliku komisjoni president on kardinal giuseppe bertello vatikan on euroopa ainuke teokraatia mis moodustati suveraanse riigina paavsti ja itaalia valitsuse vahel solmitud lateraani lepingutega 1929 aastal vatikan on katoliku kiriku keskus riigipea on absoluutse monarhina valitsev paavst alates pius ixst on paavstid jarjepidevalt resideerunud vatikanis ja alates 1878 on paavstid valitud ametisse vatikanis peetud konklaavidel vatikani maarused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles vanaroomas oli see tiberi joe aarne ala tuntud kui vaticanus ager vatikani pollud voi vatikani aiad nimi tuleneb ladinakeelsest verbist vaticinari mis tahendab ette ennustama riigi nimi on itaalia keeles citta del vaticano formaalsemal kujul stato della citta del vaticano ladina keeles status civitatis vatican vatikan asub tervikuna itaalia pealinnas roomas piirnedes municipio roma i administratiivuksusesse kuuluva trastevere rajooniga lounas borgo rajooniga idas ja prati rajooniga pohjas municipio roma xiii administratiivuksusesse kuuluva aurelio kvartaliga lounas ja municipio roma xiv administratiivuksusesse kuuluva trionfale kvartaliga laanes vatikani ja itaalia vahelise riigipiiri kogupikkus on 34 kilomeetrit riigisisene suurim vahemaa on 105 kilomeetrit vatikani igapaevane uhendus itaaliaga toimub peamiselt via della conciliazione tanava kaudu mis viib puha peetruse valjakult santangelo kindluseni vatikan asub vatikani kunkal mille korgeim koht ulatub 762 meetrit ule merepinna riigi madalaim koht asub 192 meetrit ule merepinna ja paikneb puha peetruse valjakul vatikani klimaatilised tingimused on samad nagu roomas kus talved on vihmased suved aga kuuma ja kuiva ilmaga veekogusid ega maavarasid vatikanis ei leidu 23 hektarit ehk 5227 riigi pindalast holmavad vatikani aiad ulejaanud ala on hoonestuse ja taristu all puha tool on uhinenud 1989 solmitud osoonikihi kaitse lepinguga montreali protokoll ja allkirjastanud ohureostuse vahendamise lepingu vatikan on absoluutne monarhia paavst on riigipea kellel on seadusandlik taidesaatev ja kohtuvoim puha tooli valitsusjuht on kardinalriigisekretar lisaks on vatikanil oma valitsusjuht vatikani linnriigi paavstliku komisjoni president kelleks on 2011 aastast kardinal giuseppe bertello termin puha tool margib pigem paavsti administratiivset tegevust mitte vatikani riiki 1929 aastal solmitud lateraani lepingud kirjeldasid riiki kui uut moodustist preambuli iii artikkel mis ei olnud varasema kirikuriigi jareltulija samal aastal kehtestati vatikani fundamentaalseadused pohiseadus mida revideeriti 1963 ja 2000 vatikani linnriiki tunnustatakse riikliku territooriumina rahvusvahelises oiguses kuid puha tool teostab diplomaatilisi suhteid vatikani nimel seetottu puudub vatikani linnriigil ametlikult enda diplomaatiline teenistus ja puha tooli juurde akrediteeritud saadikud asuvad rooma linnas erandina majutati teise maailmasoja ajal vatikanis suurbritannia saatkonda paavst on riigist soltumatu paavsti amet on tahtajatu ja mitteparilik ning ta on valitav monarh kelle valib ametisse kardinalide kogu konklaavil paavsti valimisel saavad osaleda kardinalid kes on konklaavi esimesel paeval nooremad kui 80eluaastat paavst resideerib paavsti eluruumides paavstipalees mis asub puha peetruse valjaku korval vatikani poliitikas puuduvad parteid kuid konklaavil moodustavad kardinalid uhiskondlikest ja teoloogilistest vaadetest lahtuvalt fraktsioone tanapaeval on nendeks tavaliselt traditsioonilisi hoiakuid vaartustavad traditsionalistid muutusi soovivad progressivistid ja moodukad 2013 maaras paavst franciscus ametisse 9liikmelise kardinalide noukogu mis annab nou nii administratiiv kui kiriku juhtimise kusimustes seadusandlikku voimu viib vatikanis labi kardinalidest koosnev 7liikmeline vatikani linnriigi paavstlik komisjon mille liikmed maarab ametisse paavst isiklikult viieaastasteks perioodideks paavsti otsene valitsusametnikust alluv kes vastutab vatikani linna eest on vatikani linnriigi paavstliku komisjoni president kes aastast 1952 taidab ka vatikani kuberneri funktsioone aastast 2001 kuulub paavstliku komisjoni presidendile ka vatikani kubermangu presidendi tiitel vatikani linnriigi paavstliku komisjoni presidenti assisteerivad riigisekretar ja aseriigisekretar vatikani riigi valissuhted on usaldatud puha tooli riigisekretariaadile ja diplomaatilisele teenistusele vatikani oigussusteem baseerub kanoonilise oiguse koodeksil riigi korgeim kohtuorgan on apostelliku signatuuri ulemtribunal mille otsuse saab edasi kaevata vaid paavstile vatikan on interpoli rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni rahvusvahelise telekommunikatsiooni satelliitide organisatsiooni rahvusvahelise ametiuhingute konfoderatsiooni keemiarelvade keelustamise organisatsiooni osce schengeni liidu uhinenud rahvaste organisatsiooni kaubandus ja arengukonverentsi uro pagulaste ulemvoliniku ameti ulemaailmse postiliidu ja ulemaailmse intellektuaalse omandi organisatsiooni liige vatikan pole uro liige kuid omab seal vaatleja staatust samuti omab vatikan vaatleja staatust ameerika riikide organisatsioonis ladina liidus maailma turismi organisatsioonis ja maailma kaubandusorganisatsioonis 13 martsil 2013 valiti paavstiks franciscus ja 13 marts on vatikanis ametlik riigipuha vatikanis asub 300 meetrine raudteeloik mis suundub rooma riigi laanepoolseimas otsas asub helikopteri maandumisplats mis rajati 1976 vatikanis tegutseb telefonijaam ja oma raadiojaam vatikani raadio vatikanis registreeritud mootorsoidukid kasutavad numbrimarki scv vatikanis kehtib parempoolne liiklus peaaegu koik vatikani linnriigi 1000 kodanikku 2015 aasta andmeil elavad kas vatikanis voi teenivad puha tooli diplomaatilistes saatkondades nuntsiatuuris ule kogu maailma pohiosa vatikani elanikkonnast on mehed vatikani kodanikkond koosneb peaaegu terviklikult kahest grupist vaimulikest kellest enamik tootab puha tooli teenistuses vahesed aga vatikani riigiametites ning sveitsi kaardivaelastest enamik 3000 lihttoolistest kes moodustavad suure osa vatikani toojoust elavad valjaspool vatikani ning on valdavalt itaalia kodanikud samas kui vatikanis tootab ka teiste riikide kodanikke koik vatikani kodanikud on katoliiklased ja puhakojad kuuluvad katoliku kirikusse vatikani linnriigil puudub ametlik riigikeel ametlikus asjaajamises kasutatakse valdavalt itaalia keelt sveitsi kaardivaes antakse seevastu kasklusi saksa keeles kuid ihukaitsjad annavad ametliku vande oma emakeeles saksa prantsuse voi itaalia keeles vatikani linnriigi ametliku kodulehe keeled on itaalia inglise saksa hispaania portugali araabia ja hiina keel seeeest puhast tool kasutab ladina keelt ametlikes riigidokumentides lateraani lepingute alusel tagab vatikani kaitse sojalise runnaku korral itaalia varem palkasid paavstid sveitsi palgasodureid kuni paavst julius ii rajas 22 jaanuaril 1506 paavstliku sveitsi kaardivae mis pidi tegelema paavsti isikliku turvamisega ning mis jatkab seda traditsiooni ka tanapaeval see kokkulepe on paavstlikus aastaraamatus registreeritud puha tooli mitte vatikani linnriigi nime all 2005 lopus oli kaardivael 134 liiget kaardivaelaste varbamist korraldab puha tooli ja sveitsi vahel solmitud leping ning kaardivakke on lubatud astuda vaid katoliiklastest sveitsi kodanikel paavst paulus vi saatis paleevalve ja aadlivalve 1970 laiali paleevalve oli rajatud kui sojavagi kaitsmaks paavstiriiki samal ajal kui tema teenistus vatikani linnas oli sarnaselt aadlivalvega vaid tseremoniaalne korrakaitsjana tegutseb vatikanis sandarmeeriauksus itaalia keeles corpo della gendarmeria ametlikult corpo della gendarmeria dello stato della citta del vaticano sandarmid vastutavad avaliku korra seaduste taitmise rahva ja liikluskontrolli eest ning ka kriminaalmenetluste eest vatikani linnas vatikanil on ka oma vangla kuid see pole ametlikult kasutuses vatikanis tegutsevad pank trukikoda ja rahapada riigis toodetakse meenemunte medaleid postmarke ja mosaiike riik saab tulu valdavalt turismindusest olemasolevate finantside investeerimisest kinnisvaratehingutest ja annetustest vatikani eelarvest on eraldatud peetruse penni tulud mida paavst saab kasutada annetusteks peamiselt mitmete varasemate vatikani panka puudutanud skandaalide jarel otsustas paavst franciscus 2014 rajada rahandustegevuse reformimiseks majandussekretariaadi paavstid on resideerunud vatikanis alates 1447 aastast luhemate vaheaegadega varem resideerusid nad roomas lateraani palees mis muutus 14 sajandil elamiskolbmatuks 19 sajandil asusid paavstid peamiselt quirinali palees algselt asustamata vatikani ala asuti agrippina vanema 14 ekr 18 oktoober 33 korraldusel kuivendama ja sinna rajati 1 sajandi alguses aiad rooma keiser caligula 3741 alustas vatikani 40 aastal tsirkuse ehitamist mis valmis keiser nero ajal ja mida nimetati circus gaii et neronis voi lihtsalt nero tsirkuseks vatikani obelisk oli algselt toodud keiser caligula poolt heliopolisest ning oli moeldud kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nahtav jaanuk vatikan muutus paljude kristlaste jaoks martuuriumipaigaks parast suurt rooma polengut keiser nero ajal aastal 64 pkr kristliku traditsiooni jargi loodi selles tsirkuses apostel peetrus pea alaspidi risti tsirkuse vastas asus surnuaed kuhu ehitati matusemonumente mausoleume vaikesi hauakambreid ja altareid paganlikele jumalustele need ehitised pusisid kuni rooma peetri kiriku rajamiseni 4 sajandi esimesel poolel selle antiikse nekropoli jaljed tulid paevavalgele erinevate renoveerimiste kaigus ja paavst pius xii kaskis kogu nekropoli ala 19391941 sustemaatiliselt labi kaevata aastal 326 valmis vatikanis esimene kirik rooma peetri kirik mis traditsiooni jargi ja hilisemate arheoloogiliste leidude kinnitusel ehitati apostel peetruse haua kohale kes oli maetud varem sel kohal paiknenud surnuaiale esimene palee ehitati basiilika lahedusse juba 5 sajandi alguses paavstid elasid varem erinevates residentsides esimese paavstina asus vatikani elama nicolaus iii 1279 pusivamalt on paavstid vatikani jaanud alates 1447 aastast ja pidevalt peale itaalia uhendamist 1870 18691870 peeti vatikanis vatikani i kirikukogu ja alates 1878 on paavstide valimiseks toimunud konklaavid vatikanis 1870 okupeerisid itaalia vaed kirikuriigi ja paavst kuulutas end vatikani vangiks 18611929 poliitikas kasitleti paavsti staatust rooma kusimusena itaalia voimud voimaldasid paavstil segamatult oma palees elada ning neile anti teatud tunnustus muuhulgas ka oigus saata ja vastu votta valissaadikuid samas ei tunnustanud paavstid itaalia kuninga oigust valitseda roomat ja taunisid itaalia poliitilist tegevust esimese maailmasoja ajal taotlesid saksamaa ja austria iseseisva kirikuriigi loomist tiroolis baleaaridel voi liechtensteinis vatikani probleem leidis lahenduse alles 11 veebruaril 1929 itaalia ja puha tooli vahel solmitud lateraani lepingutega mille allkirjastasid itaalia kuningat vittorio emanuele iii esindanud benito mussolini ja paavsti esindanud vatikani riigisekretar pietro gasparri lateraani lepingud rajasid iseseisva vatikani linnriigi ning garanteerisid katoliiklusele eristaatuse itaalias 1984 solmiti uus kokkulepe puha tooli ja itaalia riigi vahel millesse toodi sisse teatud muudatused vorreldes varasema lepinguga sh maaratleti katoliiklus itaalia riigiusundiks 19621965 peeti vatikanis vatikani ii kirikukogu puha tool tunnustas eestit 10 oktoobril 1921 ja diplomaatilised suhted solmiti 3 oktoobril 1991 puha tool pole kunagi tunnustanud noukogude liidu okupatsiooni eestis 1993 kulastas paavst johannes paulus ii eestit 1994 aga president lennart meri vatikani vatikanis on korduvalt viibinud helilooja arvo part eestlastest on vatikanis tegutsenud vello salo ja aleksander kurtna aastast 1984 on vatikan tervikuna unesco maailmaparandi nimistus vatikanis asuvad arhitektuuriliselt tahelepanuvaarsed ehitised nagu rooma peetri kirik sixtuse kabel ja paavstipalee vatikanis asuvad kultuuriliselt vaartuslikud vatikani raamatukogu vatikani arhiivid ja vatikani muuseumid vatikanil on oma raadiojaam ja ametlik paevaleht losservatore romano virginia woolf vo dzinjo vulf sunninimi adeline virginia stephen 25 jaanuar 1882 london 28 marts 1941 lewes idasussex oli briti kirjanik ja feminist uks tahtsamaid modernistliku romaani esindajaid ta kuulus bloomsbury gruppi tema tuntuimate teoste sekka kuuluvad proua dalloway tuletorni juurde ja virginia woolf sundis londonis soor leslie stepheni ja tema naise julia duckworthi tutrena tal oli kuus poolodevenda virginia woolfi ema suri 1895 ja 18aastane poolode stella 1897 ning sellest ajast peale kannatas virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all aastal 1891 pandi tema 21aastane poolode laura hullumajja kus ta oli surmani 1945 tema isa suri 1904 aastal virginia vaimset tasakaalutust suvendas ka tema ja ta 3 aastat vanema oe vanessa seksuaalne vaarkohtlemine 12 ja 14 aastat vanemate poolvendade poolt aastal 1912 abiellus kirjanduskriitiku leonard woolfiga koos abikaasaga soetati trukipress millega pandi 1917 aastal alus kirjastusele hogarth press kirjastus avaldas kaasaegse inglise ja ameerika kirjanduse korval ka sigmund freudi teoseid inglise keeles ning tolkeid vene keelest virginia woolf lopetas elu enesetapuga 1941 aastal uputades end ousei jokke kodu lahedal sussexis eesti keeles on veel ilmunud valimik esseed tolkinud malle talvet ja jaak rahesoo 1997 ning luhiproosat ja esseid ajakirjades kew gardens tolkinud inna feldbach looming 19758 kaasaegne proosa tolkinud jaak rahesoo looming 19821 kolm pilti tolkinud malle talvet vikerkaar 19917 tellija ning krookus viiv suveohtu tolkinud malle talvet looming 199112 kuidas rabab kaasaegset tolkinud jaak rahesoo looming 19928 oma romaanides rakendas ta teadvuse voolu tehnikat lisaks romaanidele kirjutas woolf ka novelle ja kirjanduslikke esseid virginia woolfi tugev kulg on sisemine dialoog mille abil ta tungib inimese teadvuse aarmiste piirideni ja uritab talletada laiaulatusliku silmapilgu kestvaid tegelaste minevikku ja tulevikku teostel puudub kindel suzee jutustust siduv intriig pole solmitusi ega lahendusi jarjekindlat tegevustikku virginia woolfi 1925 aastal ilmunud romaanist proua dalloway on saanud ainest ameerika kirjaniku michael cunninghami 1999 aastal faulkneri ja pulitzeri auhinna voitnud romaan tunnid the hours romaani ainetel valmis film tunnid film tunnistati 2003 aastal kuldgloobuse vaariliseks filmi lavastaja oli stephen daldry osades nicole kidman kes voitis selle rolli eest nii oscari kui ka kuldgloobuse meryl streep ja julianne moore vladimir vladimirovits majakovski 19 juuli vkj 7 juuli 1893 bagdathi 14 aprill 1930 moskva oli vene luuletaja vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid lisaks sellele oli ta oma aja valjapaistev dramaturg stsenarist rezissoor filminaitleja kunstnik ajakirjanik ja toimetaja vladimir majakovski lopetas elu enesetapuga olles 36 aastat vana ta on maetud moskvasse novodevitsje kalmistule tema loomingu pohiteemaks oli uue maailma ehitamine ja uue inimese kujundamine kari tanav tallinnas kandis aastatel 19531995 vladimir majakovski nime tema auks kandis noukogude ajal majakovski nime tema sunnilinn bagdathi vladimir majakovski sundis gruusias bagdathi kulas khuthaisi lahedal tema isa vladimir konstantinovits majakovski 18571906 kes tootas metsaulemana parines kuulsatest zaporozje kasakatest isapoolsed sugulased oli pikad ja tugevad nagu ka majakovski ise ema aleksandra pavlenko 18671954 oli parit kubanimaalt kubani kasakate jareltulija tulevasel poeedil oli kaks ode ljudmila 18841972 ja olga 18901949 ning kaks venda kes surid vaikelastena perekond kuulus vaikeaadli hulka aga elatus taielikult isa palgast mis tahendas korralikku araelamist kuid mitte kullust 1902 aastal asus majakovski oppima khuthaisi gumnaasiumisse ta raakis vabalt gruusia keelt tal oli joonistamis ja deklameerimisanne kuid taielik muusikaline andetus juba lapsena ilmnes tema voistlushimu ja mangukirg mis jaid kogu eluks iseloomu valitsevateks joonteks 1906 aastal suri isa veremurgitusse ta oli dokumente koites noelaga sorme torganud oe ljudmila sonul vapustas isa surm majakovskit vaga ning sellest sai alguse tema eluaegne bakterifoobia ja puhtusemaania ta kandis alati kaasas isiklikku seepi ja jooginoud reisidel oli tal kaasas kokkupandav kummivann ta valtis uhissoidukeid ei andnud inimestele meelsasti katt ja puudutas uksekaepidet ainult labi pintsakutasku voi taskurati sama aasta juulis kolis majakovski koos ema ja odedega moskvasse kus ta asus oppima viieklassilise gumnaasiumi neljandasse klassi pere elas vaesuses ja 1908 aasta martsis visati majakovski oppemaksu tasumata jatmise tottu viiendast klassist valja moskvas sai majakovski tuttavaks revolutsioonimeelsete tudengitega ja 1908 aastal astus ta sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks aastatel 19081909 arreteeriti ta kolm korda kahtlustatuna seotuses porandaaluse trukikoja ja anarhistliku ruhmitusega ning naissunnitooliste pogenemisele kaasaaitamisega aastatel 19091910 veetis majakovski 11 kuud butorka vanglas uksikkambris nr 103 seal tegeles ta esimeste luulekatsetustega kuid ei olnud nendega rahul ja oli tanulik kui tal vanglast vabanedes markmik luuletustega ara voeti 1911 aastal asus majakovski oppima moskva maalikunsti skulptuuri ja arhitektuuriinstituuti see oli ainus kool kus ei noutud vastuvotmisel tunnistust valitsusvastastesse organisatsioonidesse mittekuulumise kohta majakovski sai peagi tuntuks enesekindluse ja ulbuse poolest tal oli neurootiline komme pidevalt suitsetada kuni sada suitsu paevas kuid see ei olnud nikotiinisoltuvus tal oli pidevalt koni suunurgas kuid ta ei tommanud kunagi suitsu alla parast tutvumist futurist david burljukiga 18821967 kellest sai uks tema parimaid sopru sattus majakovski poeetide ringkonda ja liitus kubofuturistidega just burljuk oli see kes avastas majakovski luuleande 30 novembril 1912 toimus majakovski esimene avalik esinemine 19131914 aasta talvel tegid futuristid majakovski burljuk ja kamenski venemaal ringreisi esinedes frakis ja silinderkubaraga selle kontrasti eesmark oli arritada seltskondlikku maitset paraku aratasid nende seisukohad autoriteetide vastu pahameelt ka kunstikoolis ning majakovski ja burljuk heideti koolist valja see voimaldas majakovskil nuud taielikult luulele puhenduda majakovski tombas naisi ligi oma ilusa meheliku ja enesekindla valimusega hoolimata oma habematusest voi just selle tottu aastatel 19131914 oli tal hulk armulugusid mis vaidetavalt loppesid mitme neiu jaoks abordiga kuid majakovski elu armastus oli juuditar lilja brik 18911978 kellega ta kohtus 1915 aastal ja kellele ta puhendas koik oma teosed va poeem vladimir iljits lenin lilja oli abielus ossip brikiga 18881954 kes majakovskit palju aitas ja kellest sai tema hea sober 1917 aastal toimunud veebruarirevolutsioon aratas majakovskis ja teistes loovinimestes lootusi et edaspidi saab tegutseda tsensuurivabalt samas oli majakovski maailmavaade romantiline ja sel puudus seos tegelikkusega tema varsskroonikast revolutsioon ilmneb et majakovski pidas oma revolutsiooniks just veebruarirevolutsiooni oktoobrirevolutsiooni ta nii ulistavalt ei tervitanud tema hoiak oli araootav revolutsiooni koige sojakamal ajal tegeles majakovski koos burljukiga nn kohvikufuturismiga see tahendas futuristide ja anarhistide koosviibimisi poeetide kohvikus kus lava oli koigile avatud ja peale futuristide esinesid ka kulalised publiku hulgast aastatel 19181919 elasid majakovski ja brikid kolmekesi koos kuid see omaparane abielukartell ei olnud kunagi seksuaalset laadi lilja leidis et nende kolmikabielus peab olema koigil oigus armusuheteks valjaspool uhist kodu majakovski austas seda soovi kuid oli vaga armukade nende vaike kahetoaline korter peterburis muutus varsti kirjanduslikuks salongiks mida kulastasid majakovski sobrad futuristid ja teised tema kaasaja loovinimesed 1919 aastal kolisid nad peterburist moskvasse majakovski ja lilja tootasid koos rostas ossip tootas tsekaas ka parast valjakolimist oli majakovski brikkide juures igapaevane kulaline sel ajal valis majakovski parast esimeste revolutsioonijargsete aastate kohklusi enamlaste reziimi taieliku toetamise kahjuks ei olnud entusiasm vastastikune ja ta pidi oma teoste valjaandmiseks pidevalt voitlema burokraatiaga see ajas teda meeleheitele 1923 aastal oli majakovski uks kunstide vasakrinde lef organiseerijatest mis andis valja ajakirja futuristide loominguga lef uhendas suures osas vene avangardi poeete kunstnikke teoreetikuid teatri ja filmiloojaid futuristid lootsid et suudavad selle koondumisega hankida endale noukogude kultuurielus head positsiooni mis muidugi ei onnestunud lefi viimane ajakirjanumber ilmus 1925 aastal koos kaidi 1927 aastani aastatel 19221924 kais majakovski mitu korda valismaal latis prantsusmaal saksamaal paar paeva viibis ta ka tallinnas ja tegi vene saatkonnas ettekande proletaarsest luulest ta ei tundud end valismaal hasti kuna ei osanud voorkeeli inimesele kes oli harjunud end suuliselt valjendama sellega muljet avaldama ja oma luulet ette lugema oli see raske olukord ta sai vahetult suhelda ainult vene emigrantidega keda oli tol ajal valismaal rohkelt kodumaale tagasi joudes kirjutas ta muljete pohjal olukirjeldusi ja luulet kuigi kaaslaste sonul oli ta naiteks berliinis veetnud kogu aja hotellis kaarte mangides 1925 aastal sai teoks reis ameerikasse see ei lainud lihtsalt kuna majakovskile kui noukogude propagandistile oli raske viisat saada mehhiko kaudu onnestus tal lopuks paaseda usasse majakovski vottis new yorgis kohe uhendust oma sobra burljukiga kes oli emigreerunud seitse aastat tagasi burljuk saatis teda kogu usas viibimise jooksul ja aitas organiseerida esinemisi majakovski esines kolme kuu jooksul new yorgis clevelandis detroitis chicagos philadelphias ja pittsburghis temast avaldati reportaaze ja intervjuusid enamasti kommunistlikes ajalehtedes kuid ka new york timesis new yorgis tutvus majakovski ellyga tegeliku nimega jelizaveta siebert saksa juurtega vene emigrant majakovski huvi elly vastu oli algul arvatavasti eelkoige praktilist laadi kuna elly oli tema jaoks ideaalne tolk kuid suhe muutus varsti intiimseks nad kohtusid peaaegu iga paev see oli toenaoliselt koige pikem ja intensiivsem naissuhe mis majakovskil oli olnud parast liljaga kohtumist 15 juunil 1926 sunnitas elly new yorgis talle tutre kelle nimeks sai helen patricia sellest teada saades uritas majakovski usasse paaseda kuid see ei onnestunud tol ajal kirjutas ta palju lastele majakovski kohtus oma tutrega uhe korra 1928 aastal nizzas tema tutar patricia j thompson on naisuuringute professor bronxis lehman collegeis 1993 aastal andis ta valja raamatu mayakovski in manhattan mis pohineb tema ema malestustel 1928 aasta valisreisil kohtus majakovski pariisis vene emigrandi tatjana jakovlevaga kes tanu oma heale valimusele ja pikkadele jalgadele tootas chaneli modellina ning reklaamis tanavaplakatitel sukki nad armusid esimesest silmapilgust ja kohtusid iga paev majakovski tegi tatjanale abieluettepaneku ja palus tal temaga koos moskvasse tagasi poorduda kuid tatjana ei julgenud venemaale naasta majakovskil aga ei onnestunud enam valismaale soita 1929 aasta detsembris abiellus tatjana bertrand du plessixga ta on hiljem vaitnud et see oli teatud mottes majakovski eest pogenemine mitte armastusel pohinev abielu aastatel 19251928 reisis majakovski noukogude liidus palju ringi esinedes koige erinevamale publikule esinemised tahendasid tohutut pinget need kestsid keskmiselt kolm tundi millele jargnesid publiku kusimused ja kriitika aastatel 19221926 tegi majakovski palju kaastood ajalehtedele ja ajakirjadele kirjutas agitatsioonitekste ja reklaami mille eest teda kritiseerisid pasternak kataev ja svetlov kirjanikud leidsid et majakovski ei oska enam luuletada ja teeb ainult propagandistlikke tellimustoid majakovski viimane armumine oli 1929 aastal naitlejanna veronika nora polonskajasse nagu alati oli tal kohe vaja oma kulgetombejoule kinnitust saada parast tatjana abiellumist suhe noraga suvenes majakovski tegi norale abieluettepaneku kuid naine ei soandanud oma meest maha jatta ja end loplikult majakovskiga siduda kuigi tema abielu oli muutunud puhtformaalseks 1930 aasta veebruari alguses toimus naitus majakovski loomingu 20 aastapaeva auks see oli tema enda idee naitamaks voimudele et eksivad need kes kahtlevad tema patriotismis ja lojaalsuses noukogude susteemile vahelduseks suudistustele ja kaklustele lootis ta saada tunnustust oma too eest naituse korraldamiseks aga ei saanud majakovski ametlikult mingit toetust ta pidi tegema koik ise ainult lahemate soprade abiga kusjuures pidevalt porgati vastuseisule naituse avamisele olid kutsutud koik nimekamad kirjanikud ning riigiaparaadi ja partei korged funktsionaarid kaks piletit saadeti stalini kantseleisse kutsututest tulid kohale ainult paar kirjanikku kuid mitte uhtegi korget partei ega riigitegelast naitus oli rahvast tais kuid need olid koik noored majakovski oli pettunud ja vasinud 14 aprill 1930 oli erakordselt ilus ja paikesepaisteline paev hommikul viibis majakovski koos noraga oma korteris majakovski meeleolu oli viimastel paevadel koikunud aarmusest aarmusse ja neil oli jarjekordne tuli kuna noral oli vaja minna teatrisse proovi aga majakovski ei tahtnud teda ara lasta lopuks majakovski rahunes ning saatis nora rahulikult ja ornalt uksest valja kohe parast seda kuulis nora lasku majakovski oli lasknud endale kuuli rindu ja ta suri mone minuti jooksul temast jai maha lahkumiskiri mis oli kirjutatud juba kaks paeva tagasi seal palus majakovski mitte kedagi suudistada ning nimetas inimesed keda pidas oma perekonnaks lilja ema oed ja nora monument on majakovski loomingus alati stagnatsiooni ja vana uhiskonna sumbol ta vihkas pronksi valamist ja monumentide pustitamist kuid saatuse irooniana just seda temaga tehti majakovski biograafia riigistamine algas vahetult parast tema surma talt voeti sealsamas korteris surimask ja eemaldati aju aju instituudi tarbeks aju instituut oli loodud eesmargiga uurida geniaalsete inimeste ajusid uurijatele tegi aga tosist muret et majakovski aju oli 360 grammi raskem kui lenini oma majakovski arasaatmisele kogunes tanavatele umbes 60 000 inimest inimesi rippus akendel puude otsas laternapostide kuljes ja majakatused olid neid tais trugimine oli nii poorane et selleks et kirst krematooriumi varavast sisse kanda pidi miilits ohku tulistama enesetapumote jooksis pidevalt labi majakovski elu ja loomingu ta oli seda toenaoliselt ka varem uritanud tehes seda nagu toeline mangur ta laadis pustoli ainult uhe padruniga ametliku versiooni kohaselt olid enesetapu pohjused isiklikku laadi kuid tegelikult oli pohjused eraelulised tooalased kirjanduslikud ja poliitilised viimane poolaasta oli olnud labikukkumiste jada millele lisandus psuuhiline kurnatus ja pikaleveninud gripp mis ei olnud majakovski taolise hupohondriku puhul vahetahtis esimestel aastatel parast majakovski surma oli suhtumine tema loomingusse vaga jahe selle olukorra parandamiseks kirjutas lilja stalinile kirja kus ta palus abi majakovski parandi sailitamiseks ja tunnustamiseks stalin andis oma heakskiidu mille tulemusena hakati majakovskit sunniviisiliselt juurutama ja sellest sai tema teine surm nagu utles pasternak tema kanoniseerimisel oli ka positiivne kulg nimelt enamik tema lahikondlastest paases 1930 aastate poliitilistest repressioonidest parast noukogude liidu kokkuvarisemist saabus majakovski kolmas surm kui talle sai osaks polgus tervete noukogude polvkondade lugejate poolt keda oli vagisi sunnitud tema luuletusi lugema peaaegu kogu elu armastas majakovski uhte naist lilja briki kes oli tema muusaks lilja ei olnud klassikaline iludus kuid juba vaga noores eas avaldas ta meestele noiduslikku moju oma pimestava naeratuse suurte tumedate silmade ja ilusa kehaga tal oli alati palju austajaid majakovski tutvus brikidega 1915 aastal lilja oe elsa kaudu kellega tal oli romaan elsa toi ta ukskord brikide juurde kaasa kus majakovski luges ette oma veel avaldamata poeemi pilv pukstes lilja ja tema mees ossip reageerisid sellele vaimustusega moistes kohe majakovski kui poeedi suurust lilja oli vabameelne naine kes vihkas armukadedust suhtus seksi pingevabalt ja kellel oli alati palju armusuhteid abikaasa ossip voimaldas talle vabadust millega enamik mehi poleks iial leppinud nende fuusiline suhe oli loppenud juba enne majakovskiga kohtumist seda suhet tuleb vaadelda ajastu kontekstis kus vabameelsed suhtes olid levinud eriti loovinimeste hulgas ka revolutsioonijargse venemaa abieluseadused olid vaga liberaalsed majakovski ja lilja hakkasid kohtuma nad olid lahutamatud armastus lilja vastu muutis uhe hoobiga kogu poeedi elu ta leidis lilja ja ossipi juures kokkukuuluvuse mida oli otsinud alates isa surmast lilja hoolitses selle eest et majakovski sai korraliku valimuse ja elegantsed roivad see oli suur muudatus vorreldes tema hambutu suu pikkade juuste ja boheemlasliku riietusega mille juurde kuulus tavaliselt kollane sark lilja on kirjutanud et majakovski tunded olid huperboolse tugevusega ta ei raakinud nendest aga kirjutas lakkamatult luuletusi kus avaldub tema valu lilja vasis ja arritus ulepingutatud tunnetest nii intensiivne austamine mojus runnakuna liljal oli ka parast majakovskiga tutvumist mitu kavaleri kellest ta ei teinud mingit saladust majakovski aga oli aarmiselt armukade ja piinles 1919 aastal laksid konfliktid nii tosiseks et lilja ei tahtnud enam majakovskiga koos elada ja nende intiimsuhe loppes peapohjuseks oli ilmselt majakovski armukadedus tunne mida lilja sugavalt polgas 1923 aastal tegi lilja ettepaneku uuesti kolmekesi koos elada muidugi tema tingimustel mis ei seadnud ohtu tema vabadust koik pereliikmed pidi olema vabad puhenduma oma suhetele kui see ei koigutanud nende uhist elu majakovski sai aru et kui ta sellega ei lepi siis on tema ja lilja suhe igaveseks labi talle eraldati vaike korter gendrikovi poiktanavas kuhu nad kolmekesi elama asusid 1930 aasta veebruaris soitsid lilja ja ossip valismaale aprillis koju tagasi poorduma sundis neid sonum et majakovski on endalt elu votnud lilja oli veendunud et kui tema ja ossip oleksid olnud kodumaal ei oleks majakovski ennast maha lasknud lilja lopetas 1978 aastal oma elu samuti enesetapuga majakovskit saatis kogu tema karjaari jooksul kriitika arusaamatuse eest enne revolutsiooni sai ta selliseid etteheiteid torjuda kui kodanliku maitse ilminguid aga hiljem kui neid hakkasid esitama toolised talus ta neid vaga raskelt tema ja lefi arvates voitlesid toolised ja futuristid uhe ja sama asja eest kuid innustus ei olnud vastastikune futurism jai toolisklassile arusaamatuks majakovski kohandus ta hakkas kirjutama ajakavalisi propagandistlikke ja toolistele puhendatud luuletusi majakovski esimesed avaldatud luuletused olid oo ja hommik mis avaldati futuristlikus kogumikus korvakiil seltskondlikule maitsele 1912 1913 aastal andis majakovski valja oma esimene luulekogu mina mis koosnes neljast luuletusest koos lev zegini ja viieteistaastase imelapse vassili tsekrogini illustratsioonidega aastatel 19141915 tegeles majakovski poeemiga pilv pukstes mille jaoks andis inspiratsiooni kirglik armumine kuueteistaastasesse maria denissovasse seda poeemi voib pidada tema parimaks luuriliseks saavutuseks uks esimesi kes seda majakovski ettekandes kuulis oli maksim gorki kes puhkes liigutusest nutma hoolimata sellest oli raske poeemile kirjastajat leida appi tuli ossip brik kes finantseeris trukkimist 1915 ja 1916 aastatel valjendus majakovski kohtumine lilja brikiga poeemis selgroofloot ning luuletustes lilitska ja koigele nendele on iseloomulik pendeldamine eufooria ja meeleheite vahel armastuse roomu ja vastamata armastuse tunde vahel koige tormilisemal kohvikufuturismi perioodil 1918 aastal andis majakovski valja poeemi inimene mis tekitas oma joulisusega sensatsiooni vene luule esindajate hulgas kuhu kuulusid sumbolistid futuristid jt selles teoses avaldub eksistentsiaalne temaatika kus uksildane mina sodib luule ja armastuse vaenlase vastu samal aastal valmis naidend musteerium buff mille majakovski puhendas revolutsiooni esimesele aastapaevale ja millega ta lopuks valis poole kuhu kuuluda proletaarsete poeetide naiivse kujutlusmaailma see teos ei leidnud tunnustust ei futuristide ega ka masside hulgas 1918 aastal osales majakovski naitlejana kolmes filmis millele ta oli ise stsenaariumid kirjutanud uks neist oli filmi kutkes kus ta mangis koos liljaga film ei ole sailinud on sailinud ainult moned fotod ja suur plakat lilja pildiga 1919 aastal hakkas majakovski aktiivselt vene telegraafiagentuurile rosta kaastood tegema koostades agitatsioonilissatiirilisi plakateid mida kutsuti rosta akendeks 1920 aastal valmis poeem 150 000 000 arv valjendab venemaa rahvaarvu rahvale viidatakse kui poeemi autorile majakovski nime autorina ei mainita poeem ulistab revolutsiooni kuid selle avaldamisega olid jalle suured probleemid lisaks nimetas lenin seda jaburduseks ja halvustas futuriste lenini arvamus tahendas sel ajal juba partei arvamust majakovski oli andnud oma talendi revolutsiooni teenistusse aga talle tootati igal sammul vastu see viis teda ahastusse 1922 aastal valmis liljale puhendatud poeem armastan mida voib pidada majakovski koige helgemaks luuleteoseks see on tulvil armastust vaba sungusest ja enesetapumotetest samal aastal lopetati rosta akende koostamine agitatsiooniperiood oli labi saanud 1923 aastal ilmus poeem sellest raamatuna koos a rodtsenko fotomontaazidega lembepoeem sundis liljast lahkumineku tagajarjel ja kirjanike seas peeti seda geniaalseks kuid sellele sai osaks ka tavaparane kriitika arusaamatuse eest samal aastal hakkas majakovski kirjutama oma joonistustega illustreeritud reklaamvarsse peamiselt kaubamajale gum ja riiklikule hulgifirmale mosselprom paari aasta jooksul tootis ta sadu reklaamtekste kirjanikud loomulikult kritiseerisid teda sellise tarbeluule tootmise eest kuid majakovski leidis et selline sonamangude ja riimide loomine mida ta armastas oli poeetilise too loomulik osa 1924 aastal suri lenin see puudutas majakovskit sugavalt ja ta kirjutas poeemi vladimir iljits lenin mis on tema koige pikem poeem teos on ebauhtlane eepilised ja ajaloolised loigud on liiga pikad ja uksikasjalikud leidub oonsat retoorikat vaartuseks voib pidada hoiatust et lenin muudetakse parast surma ikooniks mis oli igati pohjendatud moeldes ohjeldamatule lenini kultusele mis hiljem noukogude liidus valja kujunes 1925 aastal suri sergei jessenin ametliku vesiooni jargi oli see enesetapp mis pohjustas majakovskis kes pidevalt motles enesetapule piinavat reaktsiooni ta uritas jesseninist kirjutada kuid too edenes vaevaliselt lopuks valmis luuletus sergei jesseninile millele sai osaks tohutu menu keerulised psuhholoogilised protsessid mida majakovski labi elas peegelduvad kahes luuletuses mis ta kirjutas 1928 aastal nelja paeva jooksul luuletus mida jutustas metallist ivan kozorev oma uuest korterist on ulistus noukogude voimule ja ei erine sadadest teistest omasugustest mis majakovski neil aastail kirjutas teine luuletus imperaator on vahetuntud luuletusest leiab vihjeid tsaariperekonna morvale ja selle hukkamoistmisele 1928 aastal valmisid tatjana jakovlevast inspireeritud luuletused kiri tatjana jakovlevale ja kiri seltsimees kostrovile armastuse olemusest need olid esimesed lembeluuletused parast 1915 aastat mille objektiks ei olnud lilja ja on uhed parimaid majakovski luurilistest luuletustest sama aasta lopus valmis naidend lutikas mis oli seni koige antiluurilisem teos majakovski loomingus naidendis kujutatakse kommunistlikku tulevikku hingetu ja masinliku uhiskonnana peategelane on vulgariseeritud variant noukogude kodanikust naidend sai kriitikutelt uldiselt hea vastuvotu 1930 aasta alguses ilmus naidend saun mis on lutika jarg kuid sisaldab otsesemat kriitikat noukogude uhiskonna suhtes paljud teatriinimesed polesid vaimustusest sauna ule kuid publik jai taiesti kulmaks ning esietendused nii leningradis kui ka moskvas kukkusid labi siin on loetletud vanakreeka mutoloogia tegelasi abas abderos acheloos achilleus admetos adonis adrastos agamemnon agaue agenor ja epikaste agenor ja telephassa aglaia agrios suur aias vaike aias aietes aigeus aineias aiolos tuultejumal aison aither aithra akarnanos akrisios aktaion alkaios alkestis alkinoos alkmaion alkmene alkyone allekto alphesiboia althaia amaltheia amphiaraos amphilochos amphion amphitrite amphitryon amphoteros amykos anchises androgeos andromache andromeda anippe antaios anteia anthe antigone antikleia antiope aphrodite apollon apsyrtos arachne areion ares arges argos ariadne aristaios artemis askanios asklepios asopos asterion astyanax hektori poeg astyanax heraklese poeg atalanta athamas athena atlas atreus atropos attis augeias autolykos autonoe bellerophon bellerophontes biton boreas briareos briseis brontes busiris chaos charon charybdis cheiron chione chloris chrysaor chryseis chthonia daidalos danae danaos daphne dardanos deianeira deidameia deiphobos demeter demodokos demonike demophon deukalion dido dike diktys diomedes dionysos dysnomia echidna echo eileithyia elara elektra elektryon eos epaphos ephialtes epikaste epimetheus erato erebos erechtheus erichthonios erinnused eriphyle eris eros erymanthose metssiga eteokles euphrosyne europe euros euryale eurydike eurystheus euterpe evenos gaia galatea galateia ganymedes geryon glauke glaukos gorge gorgophone gyes hades haimon harmonia hebe hekabe hekate hektor helena helena jumalanna helenos helios helle hellen hemera hermaphroditos hephaistos hera herakles hermes hermione hesione hestia hilaeira hippomedon hippodameia hippolyte hippolytos hippomenes hyakinthos hydra hyllos hyperion hypermestra aitoolia hypnos iapetos iasion iason idas idomeneus ikarios ikaros inachos ino io iobates iokaste ion iphigeneia iphikles iphimedeia ismene ixion kadmos kalais kalchas kalliope kallirrhoe kallisto kalydoni metssiga kalypso kapaneus kassandra kassiopeia kastor kelaino kephalos kerberos kerkyron keryneia hirv keto kimaar kinyras kirke kleio kleobis klotho klymene klytaimestra koios kokalos kottos kreeta sonn kreios kreon kretheus kreusa kronos kybele kyknos labdakos lachesis ladon laertes laios lamia leda lerna hudra leto leukippos lykos lynkeus maia makris marpessa medeia megaira megareos meleagros melikertes menoikeus vanem menoikeus noorem mentes merope methone minos minotauros mnemosyne molos momos morpheus myrrha narkissos nausikaa nemea lovi nemesis neleus nike niobe notos nykteus nyx odysseus oidipus oineus okeaniidid okeanos oreithyia orion orpheus orthos paan pallas panakeia pandora paris parthenopaios pasiphae patroklos pegasos peleus pelias pelops penelope pentheus periklymenos persephone perseus phaeton phegeos phemios pheres phlegos phoibe phoinix phorkys phrixos pluton polydeukes polydora polydoros teeba polyhymnia polyneikes polyphemos pontos porthaon poseidon priamos prokne ja philomela prokris prokrustes prometheus pygmalion pylos pyrrha python rhadamanthys rhea salmoneus sarpedon schoineus semele sterope sthenelos styx zephyrios zetes zethos zeus talaos talos tantalos taygete teiresias telemachos telephassa terpsichore tethys thaleia thanatos thea themis theseus thespios thestios thetis tisiphone erinnus tisiphone alkmaioni tutar triton tydeus tyndareos typhon tyro urania uranos xuthos allilma kolm kohtunikku amatsoonid aloaadid argonaudid boreaadid danaiidid diomedese hobused dioskuurid druaadid erinnused faiaagid gigandid gorgod graiad hariidid heerosed hekatonheirid heliaadid hesperiidid hoorid kariidid keerid kentaurid kiikonid korubandid kukloobid meleagriidid menaadid moirad muusad najaadid nereiidid niobiidid numfid okeaniidid olumpose jumalad penaadid perseiidid plejaadid saaturid sireenid spardid stymphalose linnud titaanid tundariidid vanausulised ka staroveeretsid halvustavalt raskolnikud vene keeles on 17 sajandil vene oigeusu kirikust eraldunud usuline liikumine oigeusu kiriku jumalateenistusi viidi kuni 17 sajandini labi korvuti konstantinoopoli ja jeruusalemma liturgilise korra jargi 1652 aastal algatas moskva ja kogu venemaa patriarh nikon reformid mis olid suunatud rituaalide ja doktriinide vastavusse viimisele konstantinoopoli emakirikuga samas oli konstantinoopoli oigeusu kiriku liturgia vahepeal muutunud teda toetas moskva tsaar aleksei i tsaar ja patriarh kutsusid abiks mitmeid valismaiseid nouandjaid eeskatt kreeka ja ukraina alade uniaadikiriku vaimulikke ning toetusid osalt ka oma isiklikule maitsele reformid seisnesid kokkuvotlikult jargmises kaugeltki koik usklikud ja vaimulikud ei pooldanud reforme nende meelest oli tegu muistsel parandil pusiva kristliku autoriteedi hulgamisega oigeusu ajaloo diskrediteerimisega ja tee vabaks andmisega edasisele moderniseerimisele ja ilmalikustamisele nad kartsid vooramaa mojusid ja ladina orjust vanausuliste vaatekohast langes kirik antikristuse ruppe 1658 aastal toimus kirikukogu kus tsaar haaletas esimesena koigi uuenduste poolt samal ajal suutsid nikoni vastased tsaari veenda et patriarhi vagevus hakkab tsaari oma varjutama tsaari suhted nikoniga jahenesid tugevasti ning viimane pidi ametist lahkuma 16661667 aasta moskva kirikukogu kiitis taas koik reformid heaks vanade kommete pooldajad pandi kirikuvande alla neid hakati nimetama raskolnikuteks vene keeles lohe skisma vanausuliste seas omakorda hakati seda kirikukogu nimetama roovellikuks voi hullumeelseks 1681 ja 1685 aasta kirikukogud andsid onnistuse nn idainkvisitsioonile ning algas vanausuliste tagakiusamine rakendati surmanuhtlust peksu kuuditamist vara konfiskeerimist hukatute arvu on hinnatud mitmele kumnele tuhandele pealook anti vastupanijate keskusteks kujunenud kloostrite pihta mida monel pool oldi sunnitud sojavaega piirama tuhjenenud kloostritesse toodi mujalt uued asukad kes said ka uue vaimulikkonna alustaladeks vanausulised pogenesid riigi asustamata aarealadele ja ka naaberriikidesse kaluuga oblastis borovskis piinati 1675 aastal surnuks kaks sokovinite bojaarisoost ode feodossia morozova ja jevdokia urussova vahistatud bojaarinna morozovat ulestostetud kahe sormega on maalil kujutanud vassili surikov parast pagendust ja piinamist poletati 1682 aastal elusalt kangekaelne vanausukaitsja ulempreester avvakum tema surma jarel tousis vanausuliste vaimseks juhiks suzdali vaimulik nikita dobronin ta kohtus ka patriarh joakimiga ning suutis teoloogilises dispuudis viimase kimbatusse viia nais et joakim oli peaaegu valmis vana ja uue kombe pooldajaid uhendama vanausulised juubeldasid kuid joakim reetis nikita ja viimane hukati arveteoiendamine kestis peeter i ajani mil tagakiusamine vahenes peamiselt seetottu et pragmaatiline tsaar nagi vanausulistes eeskatt maksumaksjaid vanausuliste seas jatkusid oma kirikukogud pagenduses venemaa piiri taga neile tegi muret puuduv vaimulikkond kes oli suures osas fuusiliselt likvideeritud vanausulistel puudus piiskop kuid ainult piiskopid voisid uusi vaimulikke ametisse puhitseda see probleem pohjustas vanausuliste lahknemise kahte peamisse harru vanausuliste seas pusis suhteliselt laialdane kirjaoskus sest nende katte oli jaanud hulk kaibelt korvaldatud vaimulikku kirjandust lastele uritati anda algharidust nii kloostrites kui ka kaupmehemajades 18 sajandi alguseks oli juba tekkinud puudus kirjandusest ning asutati porandaaluseid trukikodasid sealhulgas leedus ja poolas 19 sajandi lopu ja 20 sajandi alguse venemaal olid vanausulistest kaupmehed edukad toostuste rajamisel selle pohjusena on nahtud nii nende traditsioonilist tookust ja visadust kui ka toimivat omavahelist sotsiaalset vorgustikku paljud edukad vanausulised ettevotjad naiteks mihhail sirotkin ja mihhail brilliantov toetasid usuelu puudsid korraldada paremaid suhteid riigiga koostasid palvekirju tsaarile vaimulikku kirjandust kirjutas uurali piiskop arseni kes tegeles ka ulatusliku rahvavalgustusega tema algatusel toimusid vanausuliste kongressid ja igaaastased kirikukogud tanu tema initsiatiivile alustas 1905 aastal venemaal tood esimene legaalne vanausuliste kirjanduse trukikoda mis kuulus a simakovile 16 aprillil 1905 andis keiser nikolai ii ukaasi usuvabaduse kohta 1971 aastal tuhistas vene oigeusu kirik vanausulistele pandud kirikuvande kuid nende kogudused on pusinud oma eraldatuses vanausulised jagunesid mitmesse harru koige uldisem jaotus kujunes siis kui enne kirikulohet puhitsetud vaimulikud olid koik surnud popoovetsid ehk preestritega vanausulised uskusid et sakramentide jagamiseks on vajalikud puhitsetud vaimulikud ning lootsid neid varvata uuekombeliste ridadest bespopoovetsid ehk preestritud vanausulised keeldusid uues kirikus puhitsetud vaimulikke vastu votmast ning eelistasid jaada ilma kirikliku hierarhiata kaks peamist haru jagunevad erinevateks gruppideks mida otsetolkes voiks nimetada kooskoladeks ja opetusteks 1717 aastal vetka kirikukogust alates hakkasid popoovetsid otsima endale piiskoppe see oli raske ulesanne sest vanausuliste silmis olid paljud uueusulised liiga tugeva poola ja ladina mojude all rahvast kaugel ja mitteveneparased otsingud edenesid visalt eriti nikolai i ajal kes oli vanausuliste silmis vaga kardetud ja vihatud 1826 aastal alanud uue repressioonide laine tottu 1835 aasta moskva kirikukogul otsustati asutada piiskopitool valjaspool venemaa piire mungad pavel ja alimpi laksid austriasse ja esitasid avalduse sooviga lubada neil omada piiskoppi luba anti praeguses laaneukrainas tsernivtsi oblastis asuvale belaja krinitsa kloostrile piiskoppi otsiti egiptusest suuriast palestiinast aleksandriast konstantinoopolist ja jeruusalemmast otsinguid spondeerisid joukad vanausuliste kaupmeheperekonnad konstantinoopolis kohtusid mungad metropoliit ambrosiusega 17911863 kellele vanausuliste puhendumus nahtavasti muljet avaldas 1846 aasta mais noustus ta soitma austriasse kus ta 11 juulil kohtus keisriga kellele ta kinnitas et just vanausuliste juures on koige puhtamal kujul sailinud oigeusu algne parand 28 oktoobril 1846 uhines ambrosius vanausuliste kirikuga ja nii pandi alus belokrinitsa hierarhiale venemaa keiser nikolai i noudis austria keisrilt ambrosiuse vaimulikust seisusest valja heitmist ning kloostri sulgemist metropoliit kutsuti viini kus talle tehti ettepanek konstantinoopoli kiriku ruppe naasta voi pagendusse minna ta valis viimase ning saadeti celje cilli linna slovakkias kuhu jai oma surmani 1863 aastal enne seda joudis ta siiski ametisse puhitseda kolm piiskoppi ning panna aluse vanausuliste piiskoppide jarglusele 1853 aastaks oli moskvas loodud peapiiskopkond mille eesotsas seisis vladimiri ja kogu venemaa peapiiskop antonius esimese kahe tooaasta jooksul puhitses ta ametisse 54 vaimulikku tema elu lopuks oli venemaal 12 vanausuliste piiskopkonda oli ehitatud puhakodasid ja palvelaid preestritega vanausulistel on kaks taiemoodulist kiriklikku hierarhiat vene oigeusu vanakombeliste kirik tuntud ka kui belaja krinitsa hierarhia belokrinitskaja ierarhia ka rogozskaja ierarhia on esimene taielik ja pusiv vanausuliste kirikuhierarhia mis tekkis 1846 aastal belaja krinitsa kloostris metropoliit ambrosiuse valitsuse all praegu 2005 on selle eesotsas moskva ja kogu venemaa peapiiskop metropoliit kornelius sama hierarhia alla kuulub ka rumeenia lipovanide kirik vene vanaoigeusu kirikule tuntud ka kui novozobkovskaja hierarhia ehk peapiiskopkond pani aluse belaja krinitsa hierarhiat mitte tunnustanud grupp nn beglopopovtso 1923 aastal tunnistasid nad oma kirikupeaks endise saraatovi peapiiskopi vanausuliste poole ule tulnud nikola 1929 aastal liitus veel sverdlovski piiskop stefanus ning tekkis voimalus hakata puhitsema ametisse oma piiskoppe esimene labinisti vanausuliste piiskop oli pansofi keskus asus saratovis siis moskvas siis samaras alates 1963 aastast novozobkovis kiriku eesotsas on patriarh aleksander kirikusse kuulub u 75 kogudust 700800 tuhande usklikuga kirik jaguneb viieks piiskopkonnaks preestritud ehk bespopoovetsid keeldusid uues kirikus puhitsetud vaimulikke vastu votmast ning eelistasid jaada ilma kirikliku hierarhiata see suund oli rohkem levinud pihkva ja novgorodi umbruses kus ka oigeusu kirik ise oli demokraatlikum ja rahvalikum kui venemaa kesk ja lounaosas kuni 18 sajandi keskpaigani sailis neil siiski lootus et selline olukord on ajutine ning et kusagil metsade sugavuses voib veel olla vana usu vaimulikke vennad denissovid pidasid salajast kirjavahetust popoovetsitega lootuses endale siiski vaimulikke saada olgu voi uues usus puhitsetuid peaasi et nad vanu kombeid taidaksid asi nurjus ning meeleheitel vanausulised hakkasid uskuma et kaes on antikristuse valitsemisaeg ning lahenemas viimnepaev nad loobusid koigist sakramentidest peale hinge paastmiseks hadaparast vajalike nendeks olid ristimine ja piht mida voisid erakorralistel asjaoludel toimetada ka ilmalikud ja isegi naised tavaliselt valiti jumalateenistusi labi viima vahemalt 40aastane haritud ja uldiselt lugupeetud mees et kadus voimalus abielu laulatada siis hakkas osa vanausulisi noudma koigilt vallalist elu tegelikkuses kujunes siiski nii et elati vabaabielu laulatamata elukaaslastena vene k teised tunnistasid lihtsa laulatustalituse voimalikkust bespopoovetsid jagunesid ka umberristijateks ja mitteristijateks vastavalt sellele kas nad pidasid vajalikuks oma usku poordunud teiste kirikute kristlasi umber ristida nii kestis hargnemine vaikesteks sektideks kogu 18 ja 19 sajandi lisaks kahele peamisele lahule tekkis 1801 aastal uhisusuliste liikmine kes noustusid kuuluma venemaa oigeusu kiriku alla kuid sailitasid oma vanad tavad praeguseks on neil moskvas ja keskvenemaal kokku kolm kogudust erinevate opetuste vahel valitseb vanausuliste seas kullalt suur lahkmeel ainsad kes on omavahel suhteliselt heades suhetes on pomoorlased ja fedossejevlased oikumeenilist liikumist vanausuliste seas praktiliselt ei ole vanausulised ei tunnista nikoni reformidega tehtud muudatusi liturgias ja rituaalides nad loovad endiselt risti ette kahe sormega kasutavad reformideeelset puhakirja ja lauluraamatut jumalateenistustel lauldav koorilaul on uhehaalne kasutatakse spetsiaalset arhailist noodikirja ristimine vanausuliste moodi toimub ristitava kolmekordse uleni vette kastmisega kasutatakse vana butsantslikku ikoonimaalimisstiili kasutatakse ka vaarismetallist ja reljeefseid ikoone ei austata puhakuid kes on puhakuks tunnistatud parast 1666 aastat kuid austatakse moningaid oma puhakuid nagu avvakum petrovits keda omakorda ei tunnista oigeusu kirik lastele valitakse nimed kirikukalendrist jumalateenistused on pikad eriti konservatiivsed vanausulised nouavad et jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palveroivaid naistel on noutav pikk seelik ja pearatt mida ei solmita vaid kinnitatakse haaknoelaga palvetades tehakse rohkelt kummardusi sealhulgas maani kummardusi mille ajal kaed toetatakse vaiksele vaibakesele podrutsnik palvehelmesteks on lestovka mis koosneb helmeste asemel vaikestest riiderullikestest 17 rulli 17 prohvetliku ettekuulutuse auks 33 on kristuse eluaastad 40 tahistavad kristuse nelikummend paeva kestnud paastumist ja kiusamist korbes 12 rulli kaheteistkumne apostli malestuseks ning neljast kolmnurksest labast sumboliseerivad nelja evangelisti rangemates sektides pole meestel lubatud habet ajada ei tohi juua kohvi mones harus ka musta teed suitsetamist peetakse patuks eriti ranged vanausulised ei jaga isegi oma toidunousid ja tarbeesemeid voorausulistega tanapaeval elab vanausulisi venemaal eestis latis leedus rumeenias poolas ameerika uhendriikides brasiilias argentinas uruguays paraguays jm kokku voib neid olla paar miljonit venemaal taastatakse vanausuliste kirikuid kuid kogudused oma vara tagasi ei saa esimesed vene vanausulised ilmusid peipsi rannikule mustvee ja kallaste kanti 17 sajandi lopus parast eestimaa ja liivimaa liitmist venemaaga ning sojasadama ehitamise lopetamist paldiskisse kuhu vanausulised saadeti sunnitoole koos kriminaalkurjategijatega jaid nende jarglased elama tallinna piirkonda 1807 aastal ehitati tallinnasse vanausuliste palvemaja ning tallinnas oli ca 160 vanausulist 18 sajandi algul tegutses rapinas monda aega vanausuliste klooster mis aga havitati 1722 aastal rapina vanausulised kolisid ara narva lahedale mustjoe piirkonda kuigi vanausulised ei olnud reformijad vaid reformile vastuseisjad on ajaloos neid vaadeldud kogu euroopat holmanud reformatsiooniprotsessi osana ning ka nende ideoloogias on palju uhisjooni rangete protestantlike usulahkudega amisid hutteriidid mennoniidid jt venemaa ametlik nimi venemaa foderatsioon on riik euroopas ja aasias venemaa piirneb loodes norra ja soomega laanes eesti lati leedu poola viimase kahega laanemereaarse eksklaavi kaliningradi oblasti kaudu valgevene ja ukrainaga edelas gruusia ja aserbaidzaaniga lounas kasahstani hiina ja mongooliaga kagus pohjakorea ja jaapaniga ning idas ameerika uhendriikidega viimase kahega meritsi venemaa on maailma suurima pindalaga riik seal on kehtestatud 11 ajavoondit venemaa pikk rannajoon 37 653 km ulatub pohjajaamerest vaikse ookeani laaneosani ning holmab veel musta mere kaspia mere ja laanemere ranniku venemaa on pikima maismaapiiriga riik kokku 20 257 km piirnedes 14 riigiga 1991 aastani oli venemaa vene nfsv noukogude liidu pindalalt suurim liiduvabariik venemaa on noukogude liidu oigusjarglane venemaa on endisi nsv liidu liiduvabariike uhendava sru juhtiv liige venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keele normi jargi venemaa foderatsioon laialt on levinud nimekuju vene foderatsioon sealhulgas diplomaatias nimekuju vene foderatsioon kasutati ka nsv liitu kuulunud vene nfsv luhendnimena venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13 sajandil kui moodustati moskva vurstiriik millest arenes ekspansiooni ja territooriumi laiendamise tulemusena pohja ida louna ja laanesuunas moskva suurvurstiriik moskva tsaaririik venemaa keisririik venemaa noukogude vabariik venemaa sotsialistlik foderatiivne noukogude vabariik venemaa noukogude foderatiivne sotsialistlik vabariik ja venemaa foderatsioon venemaa on vastavalt pohiseadusele foderatiivne presidentaalne vabariik riigipea on president seadusandlik organ on parlament mis koosneb kahest kojast riigiduumast ja foderatsiooninoukogust freedom house klassifitseerib venemaa mittevabaks riigiks venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks venemaa on maailmas uks korrumpeerunumaid riike transparency internationali korruptsioonitajumise indeksi jargi oli venemaa 180 uuritud riigi seas 2007 aastal 143 kohal sama uuringu jargi jagas venemaa 2010 aastal 154163 kohta 178 riigi seas 2014 aastal oli venemaa 136 kohal 175 riigi seas venemaa jaotub halduslikult 85 foderatsiooni subjektiks 1 jargu haldusuksuseks laaneriigid ei ole tunnustanud ukrainale kuulunud krimmi vabariigi ja sevastopoli annekteerimist 2014 aasta martsis peale selle on venemaa jaotatud kaheksaks foderaalringkonnaks mis aga ei ole venemaa foderatsiooni subjektid venemaa riigikaitse aluseks oli parast 1991 aastal nsv liidu lagunemist pohiliselt venemaa territooriumile jaanud nsv liidu relvajoud ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid venemaa foderatsiooni relvajoud maavaed merevagi lennuvagi ja vaeliigid strateegilised raketivaed kosmosevaed ja ohudessantvaed relvajoudude juhtorganiks on venemaa foderatsiooni relvajoudude kindralstaap venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on venemaa julgeolekuasutuste uhendus mille juhtorganiks on venemaa julgeolekunoukogu julgeolekuasutuste uhenduse koosseisu kuuluvad venemaa rahvaarv on 1419 miljonit maailma riikide seas on venemaa rahvaarvult uheksas rahvastiku tihedus on 83 inimest ruutkilomeetri kohta 2007 rahvastik on vaga ebauhtlaselt jaotunud valdav osa elab venemaa euroopa osas 2004 aastal 78 siberis ja kaugidas on suured alad peaaegu inimtuhjad venemaal on demograafiline kriis rahvastik vahenes 2010 aastani negatiivse loomuliku iibe tottu uro keskmise prognoosi jargi elab 2050 aastal venemaal 113 miljonit inimest rahvastik on vananev keskmine vanus 2008 aastal oli 377 aastat ule 65aastaste osakaal on 144 alla 15aastaste osakaal on 142 linnarahvastiku osakaal on 73 2007 sundimus on 104 suremus 152 2006 loomulik iive on 48 naise kohta on 139 sundi keskmine oodatav eluiga on naistel 75 ja meestel 629 aastat 2009 1000 mehe kohta on 1158 naist 463 mehed 537 naised laste suremus on 153 venemaa rahvaarv on alates 1993 aastast alkoholismiga seotud pohjustel vahenenud 66 miljoni inimese vorra ning vaheneb uro arenguprogrammi prognoosi kohaselt 2025 aastaks veel 11 miljoni vorra venemaal on 11 miljonilinna viimane rahvaloendus toimus venemaal 2010 aastal toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 1432 miljonit inimest samas kui 2002 aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit 20 sajandi jooksul on venemaalt toimunud mitu valjarandamislainet mille pohjusteks olid poliitilised muutused venemaal 1917 aastal parast venemaal voimu haaramist vsdtbp poolt lahkusid venemaalt rahvastiku korgkiht aadlikud haritlased ja teadlased 1918 aastal saadeti vkbp kk ostusega valja veel allesjaanud intelligentsi esindajad kes ei toetanud bolsevike voimu sh kirjanikud ivan bunin hilisem nobeli kirjandusauhinna laureaat ja vladimir nabokov lennukikonstruktor igor sikorski ja tanapaevase teleri leiutaja vladimir zvorokin parimad humanitaarteadlased nn filosoofide laevaga poliitikud kaupmehed kunstnikud marc chagall ja artistid fjodor saljapin 2 emigratsioonilaine oli venemaalt parast nepi lopetamist ja sundkollektiviseerimise algust 3 emigratsioonilaine oli teise maailmasoja ajal kui sojaolukorras voi saksa okupatsioonivagede poolt sundkorras ara viidud venemaa elanikud voimaluse korral ei naasnud nsv liitu umbes 1 000 000 4 emigratsioonilaine toimus leonid breznevi valitsemisajal 19701980 aastatel juudi perekondade taasuhinemise ettekaandel umbes 2 000 000 elanikku 5 emigratsioonilaine oli 1980 aastate lopus ja 1990 aastate alguses nsv liidu lagunemise ja venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal 6 emigratsioonilaine algas parast 2000 aastat ja vladimir putini poolt juhitud demokraatia juurutamist venemaal venemaal elab ule 160 rahvuse venelased moodustasid 2002 aasta rahvaloenduse andmetel ligi 798 rahvastikust suuremad vahemusrahvused on tatarlased 38 ukrainlased 2 baskiirid 12 tsuvasid 11 tsetseenid ja armeenlased 2010 aasta rahvaloenduse ajal tekkis ida pool uurali magesid tjumeni omski novosibirski kemerovo krasnojarski irkutski barnauli ja jakutski siberi piirkonna elanike loendusel fenomen kus nsv liidu ajal siberisse suunatud voi elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi vaid siberlasi vastandades end moskvalastele kes kaituvad nagu kolonisaatorid ameerikas ahnitsedes kokku koik mis nad saavad ja jattes kohalikud pika ninaga venemaa vottis ristiusu vastu 988 aastal valdav osa venelastest on oigeusklikud kes kuuluvad vene oigeusu kirikusse mille juht on moskva ja kogu venemaa patriarh kirill mitmed suuremad vahemusrahvused tatarlased tsetseenid baskiirid on valdavalt muslimid 2011 aastal venemaa skp kasvab eelarve jargi 43 protsenti 5029 triljonile rublale venemaa sissetulekuteks kavandatud 88 triljonit rubla millest nafta ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 44 triljonit rubla venemaa on 74 miljardi barrelini hinnatavate toestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal uudisteagentuuri ria novosti andmetel riigi julgeolekunoukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ara kasutatud elektrienergia ja gaasitoostuse voimsustest on kasutusel 60 ning nafta umbertootlemises 80 2009 aastal tousis venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks naftatootjaks vt venemaa naftatoostus venemaa 2012 aasta riigieelarve defitsiidiks on kavandatud 181 triljonit rubla ehk 36 protsenti skpst 2012 aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 173 triljonit ehk 31 protsenti ja 2013 aastal 179 triljonit rubla ehk 29 protsenti skpst tootus oli 2011 aastal 68 venemaa suurimad ekspordiartiklid on venemaa tahtsaimad ekspordipartnerid olid 2010 aastal saksamaa 82 holland 6 ameerika uhendriigid 56 hiina 54 ja turgi 46 venemaa suurimad impordiartiklid on venemaa tahtsaimad impordipartnerid olid 2010 aastal saksamaa 147 hiina 135 ukraina 55 itaalia 47 ja valgevene 45 vanimaid arheoloogilisi leide tanapaeva venemaa territooriumilt on leitud vanema paleoliitikumi ajajargust kaukaasiast keskmisest paleoliitikumist ka volgogradi lahedalt uurali keskosast oka aarest ja desna ulemjooksult siberi vanimad leiud altaist ja amuuri jogikonnast on aasiaparased kaudsete dokumentaalsete toendite alusel oli 89 sajandil tanapaeva loode ja pohjavenemaa territooriumil kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni aares viikingite valitsetud kuid erinevaid hoime balti slaavlased soomeugri turgi hoimud ja skandinaavlasi uhendanud vene khaaniriik mille keskus asus arvatavalt kaubatee aares laadoga jarve juures aldeigoburgis esimene idaslaavlaste riiklik moodustis tanapaeva venemaa territooriumil loodi 862 aastal kui poolmuutilise varjaagi valitseja truvori moodustatud novgorodi vurstiriik mille jargmine valitseja oleg aga jatkas vallutusi ning 882 vallutas ta smolenski ja ljubegi linnad ja rikka kaubalinna kiievi koos kiievi suurvurstiriigiga liitis need alad vanima slaavlaste riigi novgorodi vurstiriigiga ning viis riigi pealinna ule kiievisse kus ta moodustas pohjaslaavlasi ja osa lounaslaavlasi uhendava kiievivene riigi kiievivene suurvurstiriigi tuumiku moodustasid kiievi tsernigovi ja perejaslavli vurstiriigid oleg pani aluse rjurikute dunastiale mis valitses pika aja jooksul tanapaeva venemaa ukraina ja valgevene niisiis slaavi aladel eksisteerinud vurstiriikides millest tuntuimad olid tsernigov perejaslav polotsk rostov ja ljubets vurstiriikide kuulumine kiievi suurvurstiriiki ja lahkuloomine sellest toimus vahelduva eduga kuni 12 sajandi keskpaigani mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hoimust koosnev suurvurstiriik kiievivenemaa lagunemise pohjustasid 12 sajandi keskel tsingiskhaani juhitud mongolite vallutused euroopas ja suurvurstiriigi koosseisu kuulunud vurstiriikide vurstide iseseisvumispuuded 13 sajandil olid idapoolsed vene vurstiriigid mongolite kuldhordi vasallriigid ning vurstiriikide valitsejad said vurstiriikides valitsemise oiguse mongolite riigi suurkhaanilt edelavenemaa novgorodi vurstiriik ja pihkva vurstiriiki mongoli vallutuskaigud ei ulatunud kuid piirkonda toimusid roomakatoliku kiriku poolt suunatud pohjala ristisojad mis torjuti edukalt mongoli kuldhordi kuulunud venemaal kujunes endise kiievivladimirisuzdali vurstiriigi asemel uueks keskuseks moskva vurstiriik moskva vurst juri danilovits sai 1318 aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades onnestus tal saavutada poolehoid kuldhordis ja abielluda kuldhordi khaanitutrega ning saavutada ka enda tunnistamist kuldhordi poolt venemaa vurstide vanemana 1319 aastal tunnistati kuldhordi poolt moskva vurst juri danilovitsi vladimiri suurvurstina endise kiievivene suurvurstiriigi uus pealinn oli vladimiri linnas uue suurvurstiriigi moskva suurvurstiriik pealinnaks maaras ivan i moskva linna samuti sai ka vene oigeusu kiriku metropoliidi asukohaks vladimiri linna asemel moskva suurvurst ivan i kalita jatkas vaiksemate vene maade ja vurstiriikide uhendamist moskva voimu alla kasutades selleks kuldhordi toetust kes soodustas tugeva vasallvoimu loomist venemaal ivan kasutas suurvurstiriigi piiride laiendamiseks nii sodu 1332 novgorodiga 1340 smolenskimaal kui ka maade ja linnade ostmist beloozjorsk galits uglits vaesunud osalis ja naabervurstidelt 14 sajandi teisel poolel parast kuldhordi norgenemist sisemise voimuvoitluse kaigus moskva suurvursti juhitud kulikovo lahingus 1380 saavutasid vene vaed esimese voidu mongolitatari vagede ule ja 1480 aastal vabanes venemaa mongolitatari ikkest 15 sajandi ii veerandil puhkenud soda riigi jagunemise pooldajatega kelle eesotsas seisid galiitsia vurstid loppes vassili ii voiduga 1478 aastal liidendati novgorodi vabariik 1485 tveri vurstiriik 1510 pihkva vurstiriik 1514 smolenski vurstiriik ja arvatavasti 1521 rjazani vurstiriik ivan iii ja ivan iv groznoi ajal tsentraliseeriti riigi haldus loodi prikaasid enne venemaal asuvate feodaalriikide allutamist moskva vurstiriigile olid laanevenemaal galiitsiavoloonia piirkonnas leedu vene ja zemaitija suurvurstiriiki kuulumise ajal valja kujunenud piiratud keskvoimuga ning aadlikeslahta ja suurnike suurte vabadustega vurstiriigid novgorodis ja pihkvas suure kaubandus ja majandusvoimuga vabariik ainult moskva suurvurstiriigiga liidetud vurstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvoim ja suurvursti ainuvoim tsaar ivan iv viis lopule pohiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise moskva tsaaririigiks 1547 1517 sajandil pidas moskva keskne tsentraliseeritud venemaa laanesuunal sagedasi sodu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi katoliikliku poola kuningriigi ja leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi uhisriigi rzeczpospolita vastu mille koosseisu kuulusid endised kiievivene suurvurstiriigi maaalad koos vene oigeusku alamatega laanemere aares liivimaamoskva soda ja liivi soda idasuunal pidas moskva tsaaririik pidevaid sodu kuldhordi lagunemisel musta mere piirkonnas moodustunud islamiusku khaaniriikidega astrahani krimmi kaasani khaaniriik ning suurriigi osmani impeeriumiga 17 sajandi keskel alustas venemaa tsaar aleksei mihhailovits venemaa moderniseerimist mida jatkas 18 sajandi alguses venemaa tsaar peeter i kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mojul sekkus euroopas rzeczpospolitarootsi kuningriigi taani kuningriigi vahelisse sotta pohjasoja tulemusel saavutas venemaa strateegilist tahtsust omava rannikuala laanemere aares ja sonaoiguse suures euroopa poliitikas 19 sajandil osales venemaa juba suurriigina koigis euroopa poliitilistes sundmustes napoleoni sodades viini kongress poola jagamised jne 19 sajandil jatkus ka venemaa keisririigi laienemine ida ja laanesuunas 19 sajandi teisel poolel tekkisid venemaal esimesed poliitilised liikumised mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tousu parandamiseks venemaal kaotati parisorjus alles 1861 aastal poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ulikonvservatiivses venemaa keisririigis range kontrolli all mida jalgis 1826 aastal moodustatud tema keiserliku majesteedi isikliku kantselei kolmas osakond keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nouded paadisid 1905 aasta revolutsiooni ja selle survel valja antud 1905 aasta 17 oktoobri manifestiga millega voimaldati elanikkonnale poliitilised oigused 1914 aastal euroopas alanud esimeses maailmasojas liitus venemaa keisririik antandi riikidega kuid 1917 aastal toimunud veebruari ja sellele jargnenud oktoobrirevolutsiooniga tougati venemaa troonilt viimane romanovite dunastia keiser nikolai ii kui ka loodud venemaa vabariigi ajutine valitsus 1917 aastal haaras voimu venemaal aarmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik vsdtbp ning voimu haaranud bolsevike ja nende vastaste vahel algas vene kodusoda viis aastat kestnud kodusoja tulemusel voitsid bolsevike juhitud punaarmee vaed erineva suunitlusega monarhistid konstitutsioonilised demokraadid jne vene valgekaartlaste vagesid ning kehtestasid venemaal venemaa noukogude vabariigi 19171918 ning seejarel parast vkbp ainuparteisusteemi kehtestamist vene sfnv 19181937 mis 1937 aastal nimetati vene nfsvks 19371991 venemaa kommunistlik bolsevike partei 1922 aastal moodustati vene sfnv rahvakomissaride noukogu esimehe ja vkbp kk sekretari vladimir lenini juhtimisel vene sfnv baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega uhine noukogude sotsialistlike vabariikide liit mis eksisteeris aastatel 19231991 parast nsv liidu lagunemist 1991 aastal tunnistas venemaa boriss jeltsini juhtimisel oma omariiklust venemaa foderatsioonina 25 detsembril 1991 venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni jargi mittevaba riik suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all valitseb osaline poliitiline tsensuur soltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema voi muuma oma aktsiad kremli kontrolli all olevatele ettevotetele rahvusvahelise oiguskaitseorganisatsiooni piirideta reporterid 2007 aasta aruandes on venemaa sonavabaduselt 169 riigi seas 149 kohal mitu juhtivat ajakirjanikku on morvatud paul klebnikov anna politkovskaja suurema levikuga ajalehed on pravda sportekspress ja komsomolskaja pravda tahtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nadalas ilmuv novaja gazeta tahtsamad infoagentuurid on itartass ja ria novosti suuremad uleriigilised telekanalid on ort rtr ja ren tv vita sackvillewest sunninimi victoria mary sackvillewest 9 marts 1892 kent sevenoaks knole house 2 juuni 1962 oli inglise kirjanik tema vanemad olid kolmas sackvillei parun lord lionel edward sackvillewest ja victoria josepha dolores catalina sackvillewest ta oli peres ainus laps seetottu laks sackvillei paruni tiitel isa surma jarel 1928 viimase vennale charlesile vita pidi oma perekonna lossist knole houseist valja kolima ja see oli talle suur emotsionaalne look 1 oktoobril 1913 abiellus vita harold nicolsoniga kes oli diplomaat ajakirjanik sealhulgas ringhaalingus parlamendi liige ning biograafiate ja romaanide autor neil sundisid pojad benedict ja nigel nicolson benedict sundinud 1914 oli kunstiajaloolane nigel sundinud 1917 oli kirjanik ja parlamendisaadik nii vita kui ka tema abikaasa olid biseksuaalsed vita enda koige kuulsam armulugu oli violet trefusisega tema eluajal oli vahem teada tema armulugu virginia woolfiga vita oli orlando prototuup virginia woolfi romaanis orlando mis avaldati 1928 poeemi the land maa eest sai ta 1927 hawthorndeni auhinna 1933 voitis ta selle oma kogutud luuletustega uuesti ja on tanapaevani ainus kirjanik kes selle auhinna kaks korda on palvinud vahem tuntud on ta elulookirjutajana 1927 avaldas ta 17 sajandi inglise kirjaniku aphra behni eluloo aphra behn the incomparable astrea 1936 jeanne darci eluloo saint joan of arc puha jeanne darc ja 1937 oma vanaema eluloo pepita tema vanaema oli hispaania paritolu tantsijatar josefa de la oliva sundinud duran y ortega kes abiellus teise sackvillei paruniga 1943 avaldas sackvillewest kaksikeluloo the eagle and the dove kotkas ja tuvi avila puhast teresast ja lisieux thereseist ta oli harrastusaiakujundaja ta aitas planeerida omaenda aedu kentis sissinghurstis mis kuuluvad sissinghursti lossi juurde sissinghurst kuulub praegu national trustile see on koige kulastatum aed inglismaal vita sackwellwest suri 1962 sissinghursti lossis vahktoppe viki havai sonast wiki kiire on veebisait mis voimaldab selle kulastajatel sisu lisada kustutada ja muuta tihti ei ole noutav eelnev kasutajaks registreerimine sona viki voib tahistada ka vikisaidi loomiseks kasutatavat viki tarkvara ehk vikimootorit esimese viki tarkvara wikiwikiwebi loomist alustas ward cunningham 1994 aastal ning esimese vikisaidi avas ta 25 martsil 1995 vikipeedia on viki mille sisu on entsuklopeedilist laadi osa vikide muutmiseks on vajalik kasutajaks registreerimine kuid paljude jaoks mitte sageli luuakse vikisid spetsiaalse riistvara abil nii sunnibki internetikeskne vorgustik personaalseks kasutamiseks voi uldisena susteemseks teadmiste haldamiseks vikide kasutamise susteem on lihtne selle haldamiseks ei pea omama teadmisi htmlst voi ftpst mida tavaliselt uhe veebilehe kaigushoidmiseks ning muutmiseks kasutatakse piisab vaid uldiste moistete viide veebiaadress tundmisest vikisid kasutatakse personaalsete andmete haldamiseks httphstickwikisourceforgenet kommuuni sisuhaldamise toetamiseks httprecipeswikiacom voi uldtarbimiseks laiale piiritlemata sihtgrupile wikimatrix httpwwwwikimatrixorg annab vordluseks valida 140 vikitarkvara vahel millel on igal uhel omad eriparasused ja reeglid samuti on olemas hulk kogukonnapohiseid vikisid mis koondavad kokku uhiste huvidega ja pohimotetega grupid httpwwwwikiacom vikid on lihtsad mugavad ja kasutajasobralikud neid on lihtne kasutada tanu paindlikele muutmis ja taastamisvoimalustele koik inimesed saavad lehel asuvat teksti toimetada lugemiseks ja toimetamiseks ei pea enamasti kasutajaks registreerima kulastaja voib jaada anonuumseks vikidesse kirjutamine ei eelda uldjuhul keerulisi italaseid teadmisi vikide kasutamiseks ei ole vaja midagi eraldi alla laadida voi installeerida laiemahaardelistest vikidest on voimalik leida palju erinevat infot uhest kohast vorreldes traditsioonilise suhtekorraldusega voimaldab vikide kasutamine pikemaajalise mojuga eesmarkide soodustamist voimalik on tagasiside vaga paljudelt oma eriala professionaalidelt kuna vikisid saavad toimetada peaaegu koik soovijad voib kahelda sealse info usaldusvaarsuses nendes ei pruugi alati olla vajalikku teavet voi pole informatsioon taielik vikidesse saab ules laadida infot ka inimeste ja ettevotete kohta seega on oht et voidakse avaldada toele mitte vastavat voi liiga isiklikku informatsiooni koik negatiivsed sundmused ja kriisiolukorrad on vikides looduna pusivad ja voivad mojutada inimeste arvamust failide redigeerimise puhul jaab alati voimalus et teatud eesmarkidel loodud artikkel ei jaa oma algsele kujule millest lahtuvalt voib muutuda ka artikli eesmark suunitlus ja vajalikkus halvimal juhul voib artiklist saada negatiivne voi pahatahtlikult koostatud materjal kasutades vikisid teaduslikel uhisloomise eesmarkidel jaab tihtipeale arusaamatuks kirjutajate osaluste suurus ning orginaaltekstide olemasolek loppprotsessis vikisse informatsiooni lisanud inimese kohta ei jaa harilikult maha mingit marget peale ipaadressi voi eposti selle abil aga ei pruugi autorit vajaduse korral tuvastada william cecil esimene parun burghley tuntud ka kui lord burghley 15211598 oli inglise poliitik elizabeth i peamine nouandja suurema osa tema valitsusaja jooksul cecil sundis lincolnshires northamptonshires asuva burghley moisa omaniku pojana mois on praegu kulastajatele avatud seal toimuvad populaarsed hobuste voiduajamised cecil oppis cambridgei ulikoolis ja 1547 sai ta ametikoha henry viii oukonnas ta oli algul edward seymouri esimese somerseti hertsogi endise kuninganna jane seymouri venna teenistuses kui somerseti hertsog kes oli mojuvoimas tegelane oma oepoja edward vi valitsemise ajal langes ebasoosingusse ja hukati siis cecil kaotas oma positsiooni kuid varsti see taastus ning 1550 tehti ta ruutliks mary i ajal vottis ta diplomaatiliselt vastu katoliku usu ta valmistas tulevast kuningannat elizabeth i ette troonile asumiseks kui elizabeth sai 1558 kuningannaks maaras ta cecili riigisekretariks burghley jai elizabeth i administratsioonis domineerivale kohale kuni oma surmani ning aitas vaga palju kaasa kuninganna edule cecili noorem poeg robert cecil oli isa poliitiline mantliparija ta tagas voimu torgeteta ulemineku inglismaa kuningas james i administratsioonile 1571 sai william cecilist esimene parun burghley tema suguvosa pusib meesliinis aadlikena tanapaevani ja on kaks korda aukorgendust saanud 1605 tosteti tema vanem poeg thomas cecil exeteri krahviks ja 1801 tema jareltulija henry cecil exeteri markiiks sir william turner walton uiljam tooner uoolton 29 marts 1902 8 marts 1983 oli inglise helilooja 1920 aastate lopus ja 1930 aastatel peeti teda suurimaks elavaks inglise heliloojaks parast teist maailmasoda huvi tema vastu kadus ja teda peeti vanamoodsaks nuud aga on taas tema vastu huvi tekkinud ja mitmeid tema teoseid kantakse kogu maailmas menukalt ette aastast 1949 elas walton itaalias ischia saarel kus ta ka suri william waltoni populaarsemad teosed on vioolakontsert kantaat belshazzars feast sumfoonia nr 1 ja viiulikontsert walton kirjutas dzassisugemetega hasti orkestreeritud romantilist muusikat wonju on linn gangwoni provintsis lounakorea kirdeosas werner tubke 30 juuli 1929 schonebeck 27 mai 2004 leipzig on saksa maalikunstnik ja graafik ta kuulub koos bernhard heisigi ja wolfgang mattheueriga niinimetatud leipzigi koolkonda tubke sai tuntuks pohiliselt talupoegade soja panoraamiga bad frankenhausenis werner tubke elas ja tootas leipzigis tubke eeskujuks olid mineviku suured kunstnikud warmiamasuuria vojevoodkond on vojevoodkond poolas vojevoodkond jaguneb kaheks maakonna oigustega linnaks ning 19 maakonnaks wang mang wang mang 45 ekr 22 voi 6 oktoober 23 oli hiina keiser usurpaator kes haaras trooni hani dunastialt ja rajas aastal 9 xini dunastia xin uus kuid 23 tougati ta troonilt troon anti siis tagasi liu suguvosale ulikusuguvosast parinev wang mang oli keisri korge ametnik kes juba kumneid aastaid oli olnud riigi tegelik valitseja keiser ai ajal 6 ekr 1 pkr oli ta ajutiselt korvale torjutud aastal 6 pani wang mang oma tutre paari teismelise keisri pingiga valitses 16 raagitakse et keisri surmas oli wang mangi kasi mangus aasta 8 lopupoole sai wang mang leskkuninganna keiser yuani valitses 42 ekr kuni 32 ekr lese chengchuni sugulasena keisrinna oli tema isa poolode regendiks teistel andmetel oli ta regent juba varem kuid usurpeeris aastal 8 voimu varsti ta tagandati kuid 10 jaanuaril 9 aastal laskis ta murgitada laanehani dunastia 206 ekr 24 pkr 9aastase voi veel noorema valitseja ning kuulutas end hiina keisriks ta vottis nouks hiina valitsemisel juhinduda konfutsianismist mille laanehani dunastia valitsejad olid teinud riigi ametlikuks moraalseks ja poliitiliseks opetuseks sai kuulsaks sellega et ehitas 9 puhamut oma muutiliste esivanemate auks ning mingtangi residentsi pealinnas changanis praegune xian viis labi arvukalt reforme sealhulgas riigistas aastal 9 maa et lahti saada suurmaaomanike mojuvoimust mis ohustas riiklikku julgeolekut ta jaotas maa talupoegade vahel ning keelas selle ostu ja muugi peale selle pidid talupojad erinevalt suurmaaomanikest keisrile makse maksma ent maaomanikud osutasid vastupanu paljud ametnikud olid ise maaomanikud ning lihtsalt ei viinud neid reforme ellu aristokraatia survel tuhistas ta selle reformi aastal 12 ta kehtestas uue rahasusteemi korduv devalveerimine ja piirhindade susteemi keelas orjakaubanduse kehtestas uhtse moodustiku kuigi ta kujutas oma valitsemist kui varase zhou dunastia aegse idealiseeritud riigi taastamisena olid tema reformid suunatud eelkoige burokraatia tugevdamisele ja jooksva rahanduskriisi lahendamisele riigikassa taitmiseks kehtestas ta riiklikud monopolid voltsis raha ja viis labi pollundusreforme reformid paiskasid majanduse segi ja tekitasid kohati naljahada wang mangil kadus lopuks kontroll hoopis kaest sotsiaalse korratuse ning massu tottu parast huanghe joe voolusuuna jarsule muutusele jargnenud katastroofi uhe versiooni jargi piirasid hani dunastia printsid ta 22 tema palees sisse ja tal raiuti pea maha teise versiooni jargi morvati ta fan chongi juhitud taoistliku talupoegliku punakulmude ulestousu 1727 kaigus kui tema idapealinna changani xian ruustati samal ajal havitati tema tsentraliseeritud burokraatia segadikus hukkus umbes 25 miljonit inimest umbes pool hiina elanikkonnast legendi jargi olevat wang mang olnud nii paks et kui massajad ta palee ouel tapsid pisteti talle taht labi naba sisse ja see inimkuunal poles kumme paeva voitlus trooni parast kestis kuni 25 aastani mil liu xiu taastas hani dunastia ning alustas keskhalduse tugevdamise pikka protsessi tuhat aastat hiljem vottis pohjasongi dunastia reformaator wang anshi wang mangi reformid eeskujuks 20 sajandi reformaator hu shi nimetas wang mangi hiina esimeseks sotsialistiks xenophon kreeka keeles umbes 430 ekr ateena 354 ekr korintos oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik poliitiliselt mojutasid teda spartasobralikud aristokraadid kes ei tunnustanud ateena demokraatiat ta polnud rahul ateena poliitilise arenguga ja vottis palgasodurina osa kyros noorema sojaretkest parsia kuninga artaxerxes ii vastu 401 ekr kui kyros samal aastal kynaxa lahedal luua sai juhtis xenophon kyrose sojavaes teeninud kreeka palgasodurid traakiasse seejarel otsis xenophon voimalust toetada spartat ja voitles korintose sojas 395386 ekr sparta poolel xenophon imetles sparta kuningat agesilaos iit vottis tema relvakaaslasena 394 ekr osa sojast ateena liitlase teeba vastu ja osales koroneia lahingus selle eest pagendati xenophon ateenast hiljem elas ta olumpia lahedal skilluse juures asuvas villas mille spartalased olid talle andnud kompensatsiooniks selle eest et ateenas tema kinnisvara konfiskeeriti seal kirjutas ta teoseid ajaloost poliitikast filosoofiast majandusest ja muudel teemadel 370 ekr hoivasid elise elanikud skilluse ja xenophon pogenes korintosesse kus talle anti amnestia viisteist aastat hiljem suri ta seal memuaarteos anabasis sojaretk kujutab kyros noorema retke ning 10 tuhande kreeka palgasoduri naasmist musta mere aarde autor on liialdavalt esile tostnud omaenese teeneid kuid kirjeldanud ka vaikeaasia ja tagakaukaasia geograafiat ja etnograafiat hellenika kreeka ajalugu kasitleb sundmusi aastatel 411362 ekr kuni mantineia lahinguni see teos ei ole thukydidese ajalooteose jatk xenophon pooras peatahelepanusuurtele ajaloolistele isikutele ateena vaenlasena vaikis ta taiesti maha olulisi ateena ajaloo sundmusi naiteks ateena ii mereliidu asutamise selle asemel keskendus ta vahetahtsatele sundmustele ja ulistas sparta osa kreeka poliitikas ajaloolispedagoogiline romaan kyrupaideia kyrose kasvatus jutustab xenophoni valitsejaideaali kyros ii elust ja surmast xenophon oli sokratese opilane kuid tegelikult filosoofiast ei huvitunud mitu tema teost raagib sokratesest tahtsaim neist on apomnemoneumata malestusi sokratesest see sisaldab kujuka pildi sokratesest inimesest kodanikust ja meisterlikust opetajast teos kasitleb ka sokratese opetamismeetodit xenophoni hinnati tema lihtsa ja selge stiili tottu xhemil bej dino dzeemil bei diino 18941972 oli albaania diplomaat ta oli albaania delegaat rahvasteliidu 6 7 ja 8 taiskogul 19251927 1932 nimetati dino albaania suursaadikuks suurbritannias kuid oli sunnitud tagasi astuma sest tema armuke sooritas saatkonna trepil enesetapu itaalia okupatsiooni ajal oli xhemil dino 12 aprillist 1939 shefqet verlaci valitsuse valisminister kuni 3 juunil 1939 valisministeerium likvideeriti ja valisasjadega hakkas tegelema itaalia valisministeerium dinole anti itaalia valisteenistuse suursaadiku auaste parast albaanlastega asustatud kreeka alade vallutamist 1941 maarati dino thesprotia cameria ulemkomissariks xhafer djafer djeferr bej ypi dzaafer uupi 1880 starje kosteha prefektuur detsember 1940 oli albaania poliitik ta kuulus bektashi islamiordusse ypi vanemad olid asilan maaomanik ja zavalani ta sai hariduse konstantinoopoli ulikoolis oli 19201921 sise ja justiitsminister samuti haridusminister rahvapartei juhina moodustas ypi detsembri lopus 1921 valitsuse kus valisminister oli fan noli ja siseminister ahmed zogu kuni 4 detsembrini 1922 oli ypi albaania peaminister 1922 parast noli tagasiastumist ka valisministri kohusetaitja detsembrist 1922 31 jaanuarini 1925 kuulus ypi ulemnoukogusse kollegiaalne riigipea formaalselt wilhelm zu wiedi nimel juunis 1924 pogenes ta albaaniast fan noli massu tottu kuid jai formaalselt ametisse zogi kuningriigi ajal oli ypi kuningliku kohtu uleminspektor kui algas itaalia okupatsioon tervitas ypi itaallasi kes olid albaania vabastanud verise zogu rangast orjusest parast kuningas zogi pogenemist oli ypi 9 aprillist 12 aprillini ajutise administratiivkomitee esimees ja sellena ka riigipea kohusetaitja ning justiitsvolinik 12 aprillist kuni 1940 aastani oli ypi shefqet verlaci valitsuses justiitsminister ypi hukkus lennukipommi plahvatuse tagajarjel yang liwei sundis 21 juunil 1965 on esimene taikonaut yuhangyuan hiina esimene astronaut ta on sundinud kirdehiina toostuspiirkonnas liaoningi provintsi huludao linna suizhongi maakonnas yangi ema oli opetaja ja isa riikliku pollumajandusliku majandi raamatupidaja ta kasvas ules liaoningis kutsuti sojavakke ning seejarel lopetas lennundusinstituudi ta on abielus ohvitseriga ja neil on uks poeg yangi hinded koolis olid keskmised kuid ta paistis silma reaalainetes ta armastas ujuda ja suusatada ning tal olid head tulemused kergejoustikus ta on sojavaelendur endine havituslendur lennu ajal rahvavabastusarmee kolonelleitnant 20 oktoobril 2003 ulendati koloneliks otsus olevat tehtud enne lendu kuid yangile seda ei teatatud ta valiti 14 astronaudikoolituse labiteinu seast esimeseks kosmosesse lendajaks astronaudikandidaadiks valiti ta 1500 kandidaadi seast 1998 ning sellest ajast peale on ta olnud astronautide ruhmas enne lendu ei olnud hiina astronaudikandidaatidest avalikkuse peaaegu midagi teada tema valimine lekkis ajakirjandusse paev enne lendu ta lennutati kosmosesse kell 15 oktoobril 2003 kell 100 maailmaaja jargi kell 900 kohaliku aja jargi jiuquani kosmodroomilt kanderaketi pikk retk 2f abil kosmoselaevaga shenzhou 5 lennu ajal andis ta regulaarselt aru oma seisundist oeldes eri variantides tunnen end hasti viimast korda siis kui ta maandumiskapslis maa poole laskus kui shenzhou 5 alustas kaheksandat tiiru umber maa utles ta oma naisele ma tunnen ennast vaga hasti ara muretse ta soi spetsiaalselt konstrueeritud pakkidest mis sisaldasid sealihaloike kuuslaugu ja kaheksa aarde riisiga ning joi hiina rohuteed keset lendu naitas hiina televisioon kuidas yang lehvitab oma kapslist vaikest hiina ja uro lippu riikliku ajakirjanduse teatel olid kapslis vales kohas maandumise puhuks puss nuga ja telk yang maandus sisemongoolia stepis 16 oktoobril umbes kell 630 kohaliku aja jargi 15 oktoobril kell 2230 maailmaaja jargi ta tegi 14 tiiru umber maa ja labis ule 600 000 km yang valjus kapslist umbes 15 minutit parast maandumist ning teda onnitles peaminister wen jiabao sageli oeldakse et looklev suur hiina muur mida hakati ehitama ule 2000 aasta tagasi kaitseks nomaadide roovretkede eest on ainuke kunstlik objekt mis on kosmosest nahtav ent yang utles televisioonile et ta hiina muuri ei nainud tegelikult paistab orbiidilt kull kunstlikke objekte naiteks linnu ent hiina muur on liiga kitsas et inimene seda kosmosest naeks yang liwei ei ole siiski esimene hiinlane kosmoses sest shanghais sundinud taylor wang usa kodanik aastast 1975 oli kosmosesustiku missiooni sts51b liige 1985 ka shannon lucid oli hiinas shanghais sundinud kuid tema vanemad olid usa misjonarid yang laks 31 oktoobril 2003 hongkongi kus ta tegi kuue paeva jooksul ettekandeid visiidiga samal ajal toimus naitus millel naidati tema maandumiskapslit skafandrit ja kosmoses kasutamata jaanud toitu 5 novembril soitis ta edasi macausse 7 novembril 2003 sai yang sojavaejuhilt jiang zeminilt kosmosekangelase aunimetuse 22 juulil 2008 sai ta kindralmajori auastme zeno imperator caesar flavius zeno augustus oli idarooma keiser 474491 zeus kreeka keeles z ehk dias kreeka keeles jumalik kuningas on vanakreeka mutoloogias peajumal ning taeva ja aikesejumal zeus oli vanakreeka mutoloogias titaanide kronose ja rhea poeg kronos tahtis koik oma vastsundinud lapsed alla neelata zeusil onnestus paaseda seelabi et ta ema rhea andis kronosele neelamiseks mahkmetesse pandud kivi vaike zeus aga saadeti kreeta saarele ja kasvatati seal ules kui zeus vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada zeus valmistas volujoogi mis pani ta isa koiki allaneelatud lapsi valja oksendama parast kronose kukutamist jagas zeus maailma oma vendade hadese ja poseidoniga zeus sai valitsemiseks taeva poseidon mere ja hades allmaailma maapinda ja jumalate kodu olumpost peeti uhiseks valitsemise territooriumiks zeusi austamine sai alguse minose kultuuri parijatelt mukeene kultuuris kus teda tunti maaraputaja nime all atribuut voi sumbol valitsuskepp piksenool kotkas talle vastab vanarooma mutoloogias jumal jupiter antiikaja sunkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega amon vanaegiptuse mutoloogias tinia etruski mutoloogias ja voibolla isegi dyaus pitar hinduismis paljud zeusi austamisega seotud puhakohad on tammed voi tammesalud tahtsaimaks neist puhapaikadest on peetud dodonet homeros kirjeldab iliases kuidas achilleus konetab zeusi 16 laul varsid 231235 siin mainitakse koigepealt ka dodone oraakleid oue keskele astudes nuud valas ohvrit ta vaatas taevaste poole ja palvetas ning isa zeus teda kuulis zeus pelasgide kaitsja ja valdijas kauges dodonas ikkatalvises seal kus su ennustustargad on sellid kes ei eal pese jalgu ja puhkavad maaemal paljal tahtsat osa etendavad vanakreeka mutoloogias zeusi surelikud ja surematud armukesed oma armukestele lahenes zeus vaga erineval moel monikord harjana saaturi voi luigena vaata leda vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana vaata danae tema naine hera aga veetis suurema osa ajast zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates muudi jargi ajas hera julmus heraklese vastu zeusi nii vihaseks et ta pani oma naise randmeid pidi torni kulge rippuma ning kinnitas tema jalgade kulge raskused ulemiste jarv ka jarvekula jarv moigu jarv kuningajarv asub tallinna kaguosas kesklinna linnaosas jarve pindala on 96 km2 sugavus kuni 6 meetrit ulemiste on eestis pindalalt kolmas looduslik jarv peipsi ja vortsjarve jarel varem kolmas olnud mullutusuurlaht on jagunenud vaiksemateks osadeks ulemiste jarvest saab tallinn vett alates 14 sajandist 2005 aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m3 jarvevett oopaevas jarve juhitakse lisavett pirita vaana jagala ja parnu joest jarvest idasuunale jaab tallinna lennujaam ulemiste jarves elab kalu sealhulgas angerjaid kes asustati sinna aastal 1986 nad olid moeldud vortsjarve jaoks uldtuntud on muistendid leinavast lindast nende jargi kutsutakse kalda lahedal vees paiknevat randrahnu linda kiviks nimelt olevat ulemiste jarv tekkinud linda pisaratest kui ta oma pollest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe parast pisaraid valas samuti on laialt levinud legend ulemiste vanakesest kes kusib nendelt keda ta kohtab kas tallinn on juba valmis kui vastus peaks tulema jaatav siis uputavat ulemiste vanake linna ule sellel pohjusel ei tohi tallinn kunagi valmis saada teatakse ka lugusid jarve randamisest 1938 aasta septembris kukkus jarve poola purilendur zbigniew olenski oma uhemootorilise rwdga lendur sai onnetuses selgroovigastuse 1966 aasta jaanuaris maandus jarve jaale tallinnsaaremaa liini reisilennuk il14 18 martsil 2010 tegi jarvejaale hadamaandumise poolale kuuluv an26 tuupi lennuk mis vedas dhli saadetisi lennukis viibis kuus inimest uks piloot sai kergelt viga 1708 aasta novembris murdis jarv labi kaitsemuurist ja liivavallist vesi tungis suure jouga alla eeslinna ja tekitas uputuse 1758 aastal kippus jarv aga kuivama siis arvati et jarv on kuskil leidnud maaaluse aravoolukoha ja jookseb merre ometi osutus see kartus pohjendamatuks sest jargmistel aastatel hakkas vesi taas tousma kuni 1761 aastal murdis jarv labi liivavalli ja uputas tiigiveski umbruse 1783 ja sellele jargnevatel aastatel oli veetase jalle vaga korge ning raeharrad kartsid uputust parast seda tousis veetase korgele uuesti 1807 aastal jarve madalamatele kallastele paigaldati liivakotte mis suutsid ara hoida suurema uputuse see oli sissejuhatuseks 1867 aasta uputusele kevad oli sel aastal hiline veel mai algul oli lumetuisku ja kulma ning sula algas maikuu teisel poolel veepind ulemiste jarves tousis iga paevaga kuberner ja linnavalitsus moodustasid komisjoni mis pidi seisukorda uurima ning kaaluma vastuabinousid sel ajal kui teoreetikutest komisjon jarjekordsel koosolekul olukorra tosidust arutas murdis vesi parnu maantee kohal liivakaldalt labi see onnestus sulgeda kuid jargmine labimurre tartu maantee kohalt oli juba ule kumne sulla ca 213 m laiune vesi ulatus roosikrantsi tanavaniani suurim labimurre toimus 5 juunil ning luhikese ajaga oli kogu tartu maantee veega ule ujutatud maakri ja kompassi tanavate piirkonnas ulatus vesi taiskasvanud mehel rinnuni suurvesi viis endaga kaasa ka loomi koneldi laste ja uhe mehe uppumisest kuid ametlikku kinnitust sellele ei leitud suur uputus tostis esile toelised sangarid tuttelberginimeline noormees paastis kumneid lapsi ja vanureid algul ratsahobusega ning hiljem paadiga sojavaeosadest saadeti 150 meest labimurdekohta kinni toppima mis lopuks ka visa tooga onnestus seekordset uleujutust soosis asjaolu et tollal rajati tartu maantee kohal veevarustussusteemi ning uue magistraaltorustiku jaoks kaevati kanalit mis ulatus ulemiste jarvest lasnamae nolvakuni uleujutuse ohtu on olnud ka hiljem anton uessoni andmeil tousis 1923 aastal veepind ulemiste jarves 88 tolli ca 21 meetrit ning kippus liiva kortsi juures ule kalda tulema ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tosteti kallast praegu ulemiste jarve vesi enam linna ei ohusta viimati oli jarve veetase ohtlikult korge 2004 aastal uhinenud rahvaste organisatsioon luhend uro on 26 juunil 1945 san franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon mille eesmark on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku inimoiguste ja rahvusvahelise koostoo tagamine ning majandusliku sotsiaalse kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine organisatsiooni tegevuse aluseks on uro pohikiri harta organisatsiooni peakorter asub new yorgis pohikiri joustus 24 oktoobril 1945 seda paeva tahistatakse uro paevana liikmesriike on 193 uro peasekretar on antonio guterres uro tookeeled on inglise prantsuse hispaania hiina araabia ja vene keel eesti uhines uroga 17 septembril 1991 eesti keeles on selle organisatsiooni ametlik nimi uhinenud rahvaste organisatsioon ja luhend uro ehkki mones keeles piirdutakse ingliskeelse luhivormi united nations tolkega eestikeelne kasutus rohutab institutsiooni jaak joeruut on toenaoline et see kalk burokraatlik organisatsioonilisand kandus eesti keelde vene keelest stalinile pidi see igatahes paremini sobima kui mingi abstraktne ja ullas uhinemisidee uro ametlik hoiuraamatukogu eestis on eesti rahvusraamatukogu peaassamblee general assembly koosneb liikmesriikide delegatsioonidest korralised istungjargud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini suure toomahu tottu suunab peaassamblee enamiku arutusele tulevatest kusimustest oma kuuele peakomiteele julgeolekunoukogu security council on tahtsaim pusivalt tegutsev organ koosneb 15 liikmest kellest viis ameerika uhendriigid suurbritannia prantsusmaa venemaa ja hiina rv on alalised ja omavad vetooigust ulejaanud julgeolekunoukogu liikmed valib peaassamblee igaaastaselt kaheks aastaks igal aastal valitakse 5 uut julgeolekunoukogu liiget julgeolekunoukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest tegevusest uro julgeolekunoukogu sanktsioonid majandus ja sotsiaalnoukogul economic and social council on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid funktsionaal ja regionaalkomisjonid rahvusvaheline kohus international court of justice on uro tahtsaim oigusorgan kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja uro organite tostatatud oiguslikke kusimusi hooldusnoukogu trusteeship council kontrollib uro halduse alla kuuluvaid territooriume sekretariaat secretariat on uro haldusorgan mille eesotsas on peasekretar kes valitakse viieks aastaks alates 1 jaanuarist 2017 on uro peasekretar antonio guterres portugalist uro kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid sh ning uro abiorganisatsioone praegune uro peakorter ehitati new yorki east riveri joe kaldale aastatel 19481952 john d rockefeller jun ostis selle krundi 85 miljoni usa dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa urole hoone projekteerimisega tegeles rahvusvaheline arhitektide tooruhm mida juhtis wallace k harrison usast ruhma kuulusid ka sellised tuntud arhitektid nagu le corbusier prantsusmaa ja oscar niemeyer brasiilia loplik projekt koostati le corbusier visandatud idee pohjal mis koosnes vastandite tasakaalust korge klaasist kontorihoone ja madala ummarguse kupliga peaassamblee hoonega valminult peeti objekti loplikku lahendust uheks modernsemaks arhitektuurinaiteks manhattanil nurgakivi panemise tseremoonia toimus 14 septembril 1948 ja uro peakorter avati 10 jaanuaril 1951 selleks ajaks oli valminud 39korruseline marmorist ja klaasist sekretariaadihoone 1952 valmisid ka konverentside ja peaassamblee hooned uro peakorteri aadress on 760 united nations plaza new york ny 10017 usa oigeusk on katoliikluse ja protestantismi korval uks kristluse kolmest pohivoolust oigeusu tunnistajaid nimetatakse oigeusulisteks oigeusklikeks oigeusklikeks kristlasteks voi ortodoksideks oigeusulised peavad oigeusku kristluse algseks kujuks kirik asutati aastal 33 pkr nelipuhadel ning selle asutajad jaid alati apostlite opetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse ap 242 apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni rooma jeruusalemma antiookia aleksandria ja konstantinoopoli kirikuni aastast 1054 on oigeusu kirik katoliku kirikust lahus vaata suur kirikulohe sest peab hereesiateks sona filioque usutunnistuses paavsti pretensiooni taielikule autoroteedile koikide kristlaste ule ning moningaid muid katoliku kiriku opetuslikke ja liturgilisi uuendusi hiljem lisas katoliku kirik oma opetusele teisigi dogmasid mida oigeusu kirik peab hereetiliseks sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja neitsi maarja parispatuta saamise dogma katoliku kirik peab oigeusu kirikut skismaatiliseks oigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks alles 9 sajandit hiljem 1965 aastal tuhistasid rooma paavst ja konstantinoopoli patriarh oigeusutunnistuse pooldajatele kehtestatud kirikuvande oigeusule eestis panid aluse butsantslikust konstantinoopolist lahtunud misjonarid xi sajandil kes loid peipsi taha novgorodi piiskopkonna suurem eestlaste oigeusku minek toimus aga aastatel 18451848 usuvahetuse ajal oigeusu ajalugu eestis kasitleb ka eestist parit vene oigeusu kiriku patriarhi aleksius ii teos oigeusk eestimaal vene keeles moskva 1999 1 jaanuar on gregoriuse kalendri esimene paev aasta lopuni on jaanud 364 paeva liigaastal 365 paeva juliuse kalendris 19 detsember 19012099 rooma kalendris jaanuari kalendid 2 jaanuar on gregoriuse kalendri teine paev juliuse kalendri jargi 20 detsember 19012099 3 mai on gregoriuse kalendri 123 liigaastal 124 paev juliuse kalendri jargi on see 20 aprill 19012099 6 mai on gregoriuse kalendri 126 liigaastal 127 paev juliuse kalendri jargi 23 aprill 19012099 3 jaanuar on gregoriuse kalendri kolmas paev juliuse kalendri jargi 21 detsember 19012099 4 jaanuar on gregoriuse kalendri neljas paev juliuse kalendri jargi 22 detsember 19012099 5 jaanuar on gregoriuse kalendri viies paev juliuse kalendri jargi 23 detsember 19012099 6 jaanuar on gregoriuse kalendri kuues paev juliuse kalendri jargi 24 detsember 19012100 7 jaanuar on gregoriuse kalendri seitsmes paev juliuse kalendri jargi 25 detsember 19012099 8 jaanuar on gregoriuse kalendri kaheksas paev juliuse kalendri jargi 26 detsember 19012099 9 jaanuar on gregoriuse kalendri uheksas paev juliuse kalendri jargi 27 detsember 19012099 10 jaanuar on gregoriuse kalendri kumnes paev juliuse kalendri jargi 28 detsember 19012099 11 jaanuar on gregoriuse kalendri 11 paev juliuse kalendri jargi 29 detsember 19012099 12 jaanuar on gregoriuse kalendri 12 paev juliuse kalendri jargi 30 detsember 19012099 13 jaanuar on gregoriuse kalendri 13 paev juliuse kalendri jargi 31 detsember 19012099 14 jaanuar on gregoriuse kalendri 14 paev juliuse kalendri jargi 1 jaanuar 19012099 15 jaanuar on gregoriuse kalendri 15 paev juliuse kalendri jargi 2 jaanuar 19012099 16 jaanuar on gregoriuse kalendri 16 paev juliuse kalendri jargi 3 jaanuar 19012099 17 jaanuar on gregoriuse kalendri 17 paev juliuse kalendri jargi 4 jaanuar 19012099 18 jaanuar on gregoriuse kalendri 18 paev juliuse kalendri jargi 5 jaanuar 19012099 9 mai on gregoriuse kalendri 129 liigaastal 130 paev juliuse kalendri jargi 26 aprill 19012099 19 jaanuar on gregoriuse kalendri 19 paev juliuse kalendri jargi 6 jaanuar 19012099 20 jaanuar on gregoriuse kalendri 20 paev juliuse kalendri jargi 7 jaanuar 19012099 21 jaanuar on gregoriuse kalendri 21 paev juliuse kalendri jargi 8 jaanuar 19012099 22 jaanuar on gregoriuse kalendri 22 paev juliuse kalendri jargi 9 jaanuar 19012099 23 jaanuar on gregoriuse kalendri 23 paev juliuse kalendri jargi 10 jaanuar 19012099 24 jaanuar on gregoriuse kalendri 24 paev juliuse kalendri jargi 11 jaanuar 19012099 25 jaanuar on gregoriuse kalendri 25 paev juliuse kalendri jargi 12 jaanuar 19012099 26 jaanuar on gregoriuse kalendri 26 paev juliuse kalendri jargi 13 jaanuar 19012099 27 jaanuar on gregoriuse kalendri 27 paev juliuse kalendri jargi 14 jaanuar 19012099 28 jaanuar on gregoriuse kalendri 28 paev juliuse kalendri jargi 15 jaanuar 19012099 29 jaanuar on gregoriuse kalendri 29 paev juliuse kalendri jargi 16 jaanuar 19012099 30 jaanuar on gregoriuse kalendri 30 paev juliuse kalendri jargi 17 jaanuar 19012099 31 jaanuar on gregoriuse kalendri 31 paev juliuse kalendri jargi 18 jaanuar 19012099 edouardphilippeemile cartailhac 15 veebruar 1845 marseille 25 november 1921 genf oli prantsuse arheoloog emile cartailhac oli parit vanast aveyroni alamaadlisuguvosast tema isa oli lyonis tolliametnik ning emile lopetas seal keskkooli ta oppis toulousei ulikoolis oigusteadust ning 1868 sai temast advokaat ta oli oma kutsealast vahe huvitatud ja suurelt jaolt oma onu armand de quatrefages de breau tolleaegse toulousei ulikooli zooloogia oppejou ja hilisema loodusloomuuseumi professori mojutusel tekkis emileil kirg loodusloo vastu 1864 korrastas cartailhac koos eugene trutatga edouard filholi poolt rajatud toulousei loodusloomuuseumi inimese paleontoloogia kollektsioone pariisi maailmanaituse ajal 1867 vottis ta gabriel de mortillat ja edouard lartet korval osa antropoloogiagalerii rajamisest aastast 1884 korraldas ta saintraymondi muuseumi ekspositsiooni saintserninis 1887 oli ta toulousei pohikorraldaja viimaste asutuste ekspositsioon parines suurelt jaolt cartailhaci valjakaevamisest cartailhac oli 1867 aastast keskprantsusmaa arheoloogiaseltsi liige ning 19141921 seltsi president aastast 1899 oli voistluse jeux floraux korraldajate seas 1910 pidas loenguid toulousei ulikoolis oigustus inglise keeles justification on see mis annab aluse mingiks teoks uskumuseks emotsiooniks vms oigustusi ja nende seoseid lahedaste moistetega nagu teadmine ja uskumus uurib epistemoloogia uhed uskumused toetuvad teistele analuutilises epistemoloogias oeldakse selle kohta et uhed uskumused on oigustatud teiste poolt sona oigustama inglise keeles to justify kasutatakse siin enamvahem samamoodi nagu tavakeeles kasutatakse sona pohjendama sona oigustama on siiski eelistatav selleparast et ta viitab seosele oigustamisemoistega mida kasutatakse naiteks eetikas tegude puhul uskumuse oigustamine on analoogiline teo oigustamisega selline seos kaldub eeldama nagu saaks uskumusi meelega valida mis ei pruugi kaugeltki nii olla siiski saab oigustamisest raakida ka niioelda tagantjarele kusides mis on olemasolevatele uskumustele oigustuseks uskumust voib oigustada mitmel viisil naiteks voib moni uskumus anda elujoudu mone uskumuse omamist nouavad moraalinormid epistemoloogia koondab tahelepanu nn episteemilisele oigustusele episteemiline oigustamine orienteerub loppsihina uskumuse toesusele ukskoik kuidas episteemilist oigustust ka ei defineeritaks igal juhul eeldatakse et oigustatuks teeb uskumuse selle toenaoline toesus episteemilise oigustamise tuntud erijuht on toestamine episteemilise oigustuse moiste figureerib epistemoloogias sageli seoses kusimusega mis eristab teadmist pelgast uskumisest epistemoloogia peab uheks oma pohiliseks ulesandeks oelda mis on oigustus ehk millal on uskumus oigustatud millal mitte intellektuaalne vastutustundlikkus eeldab et ei usutaks ukskoik mida mis aga pahe tuleb vaid uksnes seda mis on episteemiliselt oigustatud oigustuse moiste on normatiivne mis asi voib uskumust oigustada ehk olla uskumuse oigustajaks selleks voivad olla naiteks toendid oletame et naine avastab et komandeeringust naasval abikaasal on lohnaoli lohn juures ja tema sargikrael on huulepulgajaljed siis on naisel toendeid et uskuda et mehel on armuke siis voib oelda et selle uskumuse oigustajateks on lohnaolilohn mehe juures ja huulepulgajaljed tema sargikrael voibolla tuleks oelda et oigustajaks on see et naine neid toendeid aktsepteerib jarelemotlemisel naeme et polegi nii lihtne oelda mis laadi asjad nimelt on oigustajateks koikidel juhtudel ei olegi olemas toendeid kusimuses mis laadi asjad voivad olla oigustajateks lahevad epistemoloogide arvamused lahku pohilisi vastusetuupe on kolm olenemata vastusetuubi valikust voib oelda et vahemalt monel juhul on uskumuse oigustajaks moni teine uskumus toodud naites voib oelda et naise uskumus et mehel on armuke ei rajane mitte toenditel enestel vaid uskumustel toepoolest kui naine ei usuks et mehel on lohnaolilohn juures ja et tal on huulepulga jaljed krae peal siis ei saaks tema uskumus nendele toenditele rajaneda seega taandub uskumuse rajanemine toenditel uskumuse rajanemisele mingitele uskumustele nende toendite kohta oletame et uskumus p oigustab uskumust q aga p ise ei ole uldse oigustatud vaid on taiesti meelevaldne sel juhul ei saa ju ikkagi veel oelda et q on oigustatud selleparast tuleks nouda et kui uskumust q oigustab teine uskumus p siis p ise peab olema oigustatud oletame et uskumust q oigustab uskumus p sel juhul peab p olema oigustatud ent siis ta peab olema oigustatud mone teise uskumusega mis omakorda peab olema oigustatud mone teise uskumusega jne saame oigustavate uskumuste ahela nuud on meil kolm voimalust esimesel juhul on tegemist regressismiga mis paistab olevat vastuvotmatu teisel juhul voib raakida koherentismist kolmandal juhul raagime fundatsionismist fundatsionismi jargi on olemas uskumusi mis on oigustatud kuid mitte teiste uskumustega neid nimetatakse baasuskumusteks koik teised uskumused on sel juhul oigustatud baasuskumustega koherentismi jargi on uskumus oigustatud parajasti siis kui ta kuulub uksteist toetavate uskumuste koherentsesse susteemi kui koherentistilt kusida mis oigustab mond minu konkreetset uskumust siis ta vastab et enamvahem koik teised uskumused minu uskumuste vorgus koik minu uskumused on imavahel seotud kui minu uskumuste susteem on koherentne siis iga minu uskumus teeb koik teised minu uskumused mingul maaral usutavamaks see tahendabki et minu uskumuste susteem on koherentne uks vastuvaide koherentismile seisneb selles et koherentismi jargi tuleb valja et ei ole midagi viga niisugusel arutlusel p jarelikult q q jarelikult r r jarelikult p koherentistid vastavad tavaliselt et kui ring on piisavalt suur siis probleemi pole selle peale voiks kusida kuidas puutub asjasse ringi suurus teine vastuvaide utleb et koherentsel uskumuste susteemil ei pruugi tegelikkusega mingit pistmist olla kolmas vastuvaide koherentismile seisneb selles et moned meie uskumused pohinevad tajul ning on oigustatud kuigi nende oigustus ei tulene teistest uskumustest fundatsionismi jargi on uskumus oigustatud parajasti siis kui ta kas on baasuskumus st on oigustatud kuid tema oigustaja ei ole uskumus on oigustatud baasuskumustega voi on oigustatud uskumuste ahelaga mida loppkokkuvottes oigustavad baasuskumused fundatsionistide jargi oigustavad baasuskumusi naiteks tajumused voi siis meelteandmed voi malu fundatsionistidele saab vastu vaita et tajumused malu ja nii edasi voivad eksida ja sel juhul puudub meie uskumustel oigustus see on skeptitsism fundatsionism ei eelda et baasuskumused peavad olema absoluutselt kindlad osa fundatsioniste keda nimetatakse eksternalistideks utleb et baasuskumusi oigustavad protsessid voi seisundid maailmas mis ei ole teadvustatud vaimuseisundid me ei pruugi nendest oigustajatest teadlikudki olla eksternalism vastandub internalismile eksternalism on arusaam mille kohaselt meil ei pea oma uskumuste oigustajatele juurdepaasu olema internalism on arusaam mille kohaselt meil on oma uskumuste oigustajatele alati juurdepaas 2003 aasta mmiii oli 21 sajandi 3 aasta pikem nimekiri artiklis surnud 2003 1900 aasta mcm oli 19 sajandi 100 aasta 1900 aasta suveolumpiamangud ametlikult ii olumpiaadi mangud olid teised kaasaegsed olumpiamangud need leidsid aset pariisis 14 maist 28 oktoobrini 1900 hoolimata kreeka puuetest jatta mangud oma maale otsustas rahvusvaheline olumpiakomitee 1897 aastal pidada neid igal korral erinevas kohas kreeklased plaanisid seepeale hakata korraldama iga kahe aasta tagant ateena mange kuid esimene katse 1906 aastal kukkus labi olumpiamangud toimusid 1900 aasta maailmanaituse raames ametlikku ava ega loputseremooniat ei toimunud neil mangudel kasutati esimest korda olumpiamangude motot citius altius fortius mille rok oli heaks kiitnud 1897 aastal voistlused toimusid 20 spordialal roki ametliku arvestuse jargi 19 spordialal ujumine ja veepall uhendatuna veespordi alla ning 95 voistlusalal mangudel osales 997 sportlast 1900 aasta mangudel osalesid esmakordselt naissportlased paljud prantsuse spordiametnikud ei sallinud pierre de coubertini tema rahvusvahelise vaatekoha parast sest nad nagid selles soovi importida inglismaa pedagoogilisi ideid seetottu oleksid 1900 aasta mangud peaaegu ara jaanud ning nad olid halvasti korraldatud asi hakkas liikuma alles siis kui coubertin lahkus prantsuse spordiseltside liidust usfsa siis otsustas liit korraldada olumpiamangud osana maailmanaitusest mis pariisis samal aastal aset leidis ning mangud voistlesid kulastajate parast muu ekspositsiooniga jaades peaaegu markamatuks naiteks vehklemisvoistlused korraldati omamoodi korvaletendusena naituse terariistade sektsioonis naituse korraldajad hajutasid voistlused viiele kuule ning jatsid varju asjaolu et tegemist on olumpiamangude osadega peale olumpiamangude korraldati naituse raames muidki spordivoistlusi nii et paljud voistlejad ei saanudki kunagi teada et nad osalesid olumpiamangudel teised aga arvasid et kaisid olumpiamangudel kuigi see tegelikult nii ei olnud naiteks margaret abbott usa vottis nalja parast osa uheksa auguga golfiturniirist ja voitis selle kuid ei saanudki kunagi teada et ta on olumpiavoitja tegemist oli koige halvemini korraldatud mangudega olumpiamangude ajaloos ja coubertin utles hiljem et on ime et olumpiamangud need mangud uldse ule elasid neid mange on nimetatud ka koige organiseeritumaks kaoseks mitteametlik avatseremoonia ning jalgpallispordi kriketi ragbi jalgpalli ja voimlemisvoistlused toimusid staadioniks umberehitatud vincennesi velodroomil kergejoustrikuvoistlused peeti halvas seisukorras racing club de francei spordivaljakul boulognei metsas selle 500meetrine rada oli rohuga kaetud rajakatet ega suvendeid ei olnud pealtvaatajate vaatevalja varjasid puud odad vasarad ja kettad visati puudesse ujumine vettehupped veepall ja soudmine toimusid seinei harujoel dasnieresis vehklemine toimus la grande salle fetes de l exposition tuileriess pariisi olumpiast vottis roki andmetel andmeid on mitu korda korrigeeritud osa 26 rahvuskoondist ja 1225 1206 meest ja 22 naist sportlast toimus 95 voistlust 20 spordialal vorreldes esimeste 1896 aasta suveolumpiamangudega oli osalevaid riike poole rohkem sportlasi neli korda rohkem ning ka tulemused olid paremad esimest korda votsid mangudest osa ka naised tennises toimusid voistlused naisuksikmangus ja segapaarismangus golfis toimusid eraldi voistlused naistele kroketis voistlesid mehed ja naised koos esimene naisolumpiavoitja oli charlotte cooper tennise naisuksik ja segapaarismangus esimesed naisvoistlejad olid proua brohy ja preili ohnier prantsusmaalt kroketis ka purjetamisest vottis osa naisvoistleja krahvinna helen de pourtales kes tuli sveitsi voistkonna koosseisus 1020 tonni klassis olumpiavoitjaks naiste osavott oli vastuolus pierre de coubertini veendumustega tennises jalgpallis polos soudmises ja koieveos voisid eri riikide sportlased voistelda samas meeskonnas koik kergejoustiku olumpiarekordid purustati 23 kergejoustikualast voitsid ameeriklased 17 alvin kraenzlein voitis kolme paeva sees 60 meetri jooksu 110 ja 200 meetri tokkejooksu ning kaugushuppe neli kuldmedalit kergejoustikus on seni uletamatu saavutus tema konkurent meyer prinstein kes puhapaeval toimunud finaalvoistlusest loobus pidas temaga parast voistlust maha rusikavoitluse ka paljud teised usa sportlased keeldusid puhapaeval voistlemast sealhulgas molemad 1500 meetri jooksus osalejad ja ratsutamise prix des nations voistkond jargmisel paeval voitis prinstein kolmikhuppe edestades poole meetriga 1896 aasta suveolumpiamangudel olumpiamangude ajaloo esimese kuldmedali saanud james connollyt konrad staheli sveits voitis laskmises 3 esikohta ja 1 kolmanda koha ray ewry usa kes lapsepolves oli podenud lastehalvatust voitis 16 juulil kergejoustikus 3 esikohta hoota korgushupe hoota kaugushupe ja hoota kolmikhupe taastumisharjutused olid tema jalad tugevaks teinud temast sai hiljem 8kordne olumpiavoitja irving baxter usa voitis kergejoustikus 2 esikohta korgushupe ja teivashupe ja 3 teist kohta walter tewksbury usa voitis kergejoustikus 2 esikohta 200 meetri jooks ja 400 meetri tokkejooks 2 teist kohta ja 1 kolmanda koha john flanagan usa saavutas esimese oma kolmest vasaraheite olumpiavoidust usa voitis 23 kergejoustikualast 23 maratonirada muudeti viimasel minutil liidripositsioonil olnud ameeriklane sai autolt loogi uks ragbimats prantsusmaa ja saksamaa vahel laks nii agedaks et politsei pidi sekkuma esimest korda olid olumpiamangude kavas kriket kroket elusate tuvide laskmine takistusujumine need voeti hiljem kavast valja golf ragbi ja jalgpall kavast olid valja jaetud maadlus ja tostmine ning voimlemises oli ainult uldvoistlus ilma eraldi aladeta kuldmedaleid ei antud esikoha eest sai hobemedali ja teise koha eest pronksmedali teistel andmetel ei antud uldse medaleid vaid jagati malestusesemeid vaagnaid vihmavarje mappe mida enamasti keelduti vastu votmast moned sportlased said medalid katte 1912 aasta suveolumpiamangude ajal kuldmedaleid sai koige rohkem prantsusmaa 26 teiseks tuli usa 20 ja kolmandaks suurbritannia 17 emile durkheim 15 aprill 1858 epinal 13 september 1917 pariis oli prantsuse sotsioloog tema tood on koige enam mojutanud nuudisaegset sotsioloogiat ja panid aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale sotsioloogiast sai uus teadus mille probleeme ja kusimusi saab lahti motestada empiirilisel teel 1887aastal sai durkheimist bordeaux ulikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene kes asus sotsioloogiat opetama kui iseseisvat ainet sotsioloogia ei leidnud kohe poolehoidu 1898 aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu annee sociologique mis oli esimene sotsiaalteaduslik ajakiri prantsusmaal aastaraamatus ilmusid ka durkheimi peamised tood uhiskondlikust toojaotusest sotsioloogia meetodi reeglid enesetapp usuelu algvormid durkheimi sotsioloogia teooriad valjendasid optimistlikku nagemust inimese eneseteostuse voimalustest oigesti korraldatud uhiskonnas durkheimi sotsiologism sotsioloogia teoreetilised printsiibid ja metodoloogia kaks aspekti durkheim jagab uhiskonnad kaheks uhiskonnas on integratsioon ehk side mida suurem see side on seda tugevam on indiviidide sotsiaalne ja psuhholoogiline turvatunne nt leevendab frustratsiooni mida tugevam turvatunne seda vaiksem enesetappude arv vallalistel rohkem suitsiide naistel vahem kui meestel katoliiklastel vahem kui protestantidel suvel rohkem kui talvel kui valised normid liialt norgad voi liialt tugevad siis rohkem suitsiide samas vaesus kaitseb suitsiidide eest kuna on oma olemuselt piirav kiire muutus voib kaasa tuua anoomia naiteks ulenev sotsiaalne mobiilsus anoomia on kahjulik nii uksikindiviidile kui ka uhiskonnale tervikuna 1940 aastad on ajavahemik 1940 aasta algusest kuni 1949 aasta lopuni kategooria1940 aastad1940 aastad 1 veebruar on gregoriuse kalendri 32 paev juliuse kalendri jargi 19 jaanuar 19012099 2 veebruar on gregoriuse kalendri 33 paev juliuse kalendri jargi 20 jaanuar 19012100 3 veebruar on gregoriuse kalendri 34 paev juliuse kalendri jargi 21 jaanuar 19012100 4 veebruar on gregoriuse kalendri 35 paev juliuse kalendri jargi 22 jaanuar 19012099 1 aasta algas juliuse kalendri jargi olenevalt allikast kas laupaeval voi puhapaeval 2 aasta ekr 0 aastad ekr on esimese sajandi enne kristust ja esimese aastatuhande enne kristust viimane kumnend nagu ka 0 aastad pkr ei koosnenud see kumnest aastast sest ei olnud 0 aastat aastale 1 ekr jargnes aasta 1 pkr 0 aastad nullindad aastad on ajavahemik 1 aasta algusest kuni 9 aasta lopuni pkr 0 aastat ei ole maailmas oli umbes 252 miljonit inimest valitses keiser augustus 0 aasta sundinud 1 sajand ehk i sajand pkr ehk maj on kristliku ajaarvamise esimene sajand mis algas 1 jaanuaril 1 ja loppes 31 detsembril 100 0 aasta 0 aastad 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 aastad 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 aastad 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 aastad 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 aastad 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 aastad 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 aastad 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 aastad 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 aastad 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 aastad 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 5 aasta ekr aasta 6 ekr 7 aasta ekr 8 aasta ekr 5 veebruar on gregoriuse kalendri 36 paev juliuse kalendri jargi 23 jaanuar 19012099 6 veebruar on gregoriuse kalendri 37 paev juliuse kalendri jargi 24 jaanuar 19012100 7 veebruar on gregoriuse kalendri 38 paev juliuse kalendri jargi 25 jaanuar 19012100 8 veebruar on gregoriuse kalendri 39 paev juliuse kalendri jargi 26 jaanuar 19012100 9 veebruar on gregoriuse kalendri 40 paev juliuse kalendri jargi 27 jaanuar 19012100 10 veebruar on gregoriuse kalendri 41 paev juliuse kalendri jargi 28 jaanuar 19012100 11 veebruar on gregoriuse kalendri 42 paev juliuse kalendri jargi 29 jaanuar 19012099 12 veebruar on gregoriuse kalendri 43 paev juliuse kalendri jargi 30 jaanuar 19012100 13 veebruar on gregoriuse kalendri 44 paev juliuse kalendri jargi 31 jaanuar 19012100 14 veebruar on gregoriuse kalendri 45 paev juliuse kalendri jargi 1 veebruar 19012100 2 sajand ehk ii sajand pkr ehk maj 2 sajand on kristliku ajaarvamise teine sajand mis algas 1 jaanuaril 101 ja loppes 31 detsembril 200 100 aastad 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 aastad 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 aastad 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 aastad 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 aastad 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 aastad 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 aastad 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 aastad 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 aastad 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 aastad 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 aastad 200 15 veebruar on gregoriuse kalendri 46 paev juliuse kalendri jargi 2 veebruar 19012100 16 veebruar on gregoriuse kalendri 47 paev juliuse kalendri jargi 3 veebruar 19012100 17 veebruar on gregoriuse kalendri 48 paev juliuse kalendri jargi 4 veebruar 19012100 18 veebruar on gregoriuse kalendri 49 paev juliuse kalendri jargi 5 veebruar 19012100 19 veebruar on gregoriuse kalendri 50 paev juliuse kalendri jargi 6 veebruar 19012100 20 veebruar on gregoriuse kalendri 51 paev juliuse kalendri jargi 7 veebruar 19012100 21 veebruar on gregoriuse kalendri 52 paev juliuse kalendri jargi 8 veebruar 19012100 22 veebruar on gregoriuse kalendri 53 paev juliuse kalendri jargi 9 veebruar 19012100 23 veebruar on gregoriuse kalendri 54 paev juliuse kalendri jargi 10 veebruar 19012100 24 veebruar on gregoriuse kalendri 55 paev juliuse kalendri jargi 11 veebruar 19012100 25 veebruar on gregoriuse kalendri 56 paev juliuse kalendri jargi 12 veebruar 19012099 26 veebruar on gregoriuse kalendri 57 paev juliuse kalendri jargi 13 veebruar 19012099 27 veebruar on gregoriuse kalendri 58 paev juliuse kalendri jargi 14 veebruar 19012099 28 veebruar on gregoriuse kalendri 59 paev juliuse kalendri jargi 15 veebruar 19012099 20 sajand ekr sgravendeel shraafendeil on kula ja vald gemeente lounahollandi provintsis valla elanike arv on 8891 2003 ja pindala 2081 ruutkilomeetrit de wacht ja schenkeldijk sgravendeel asutati 1593 kuni 1592 aastani oli merel vaba juurdepaas sgravendeeli kohal oleva bonaventura poldri mudasele pinnale poldri territoorium jagati ja uks osa laks hollandi krahvile des graven deel krahvi jagu sgravenzande valla pindala oli 2077 ruutkilomeetrit millest 338 km2 oli vett s gravenzandes oli kaks asulat sgravenzande linn ja heenweg sgravenzande telefonikood netnummer on 0174 sihtnumbrid postcode on 2691 2692 2693 ja 2694 sgravenzande on westlandi ainuke vana linn ta sai linnaoigused 1246 hollandi krahvilt willem iilt nime esimene oda osutab krahvi oukonnale teine osa zand liiv osutab maasi joe liiva tais suudmele mille juurde linn tekkis sgravenzande oli ka palverannakute sihtkoht willem ii ema kinkis kirikule mille ta oli lasknud ehitada madonnakuju millele omistati imesid sgravenzande on praegugi ulekaalukalt katoliiklik 1914 aastani kuulus sgravenzande valda ka hoek van holland shertogenbosch mitteametlikult ka den bosch on linn hollandi lounaosas 20 kilomeetri kaugusel tilburgist see on pohjabrabandi provintsi ja shertogenboschi valla keskus den boschi vanalinna labib kanalite vork kuigi see on uldiselt peidetud hoonete ja teede alla kuigi kanalid on laokile jaanud ja neid kasutati roiskveekollektoritena on paljud neist renoveeritud ja nendega on voimalik ekskursioonil tutvuda linn on tuntud sint jani puha johannese katedraali delikatessi bossche bol ja laulukese zoete lieve gerritje jargi seal toimub igaaastane dzassifestival jazz in duketown ja igaaastane teatrifestival boulevard linna ametlik nimi tuleb valjendist des hertogen bosch hertsogi mets nimetus tuleb brabandi hertsogi hendrik i jargi kes andis 1185 shertogenboschile linnaoigused ja vastavad kaubandusprivileegid ta tegi seda selleks et kaitsta omaenese huvisid gelre ja hollandi krahvkonna vastu linna asutamise harta on kaduma lainud esimest korda mainiti linna kirjalikes allikates 1196 shertogenbosch asutati algusest peale kindlusena 1203 uhendasid gelre ja holland oma joud ja havitasid kindluse aga see taastati peatselt alguparase linnamuuri jaanuseid on veel monel pool naha 15 sajandi lopus pustitati marksa suurem muur et kaitsta margatavalt laienenud asustatud ala linna joesadama vajaduste rahuldamiseks kaevati palju kanaleid aastani 1520 linn oitses olles elanike arvult teine linn tanapaeva hollandi maaalal utrechti jarel parast seda laks ta 50 aastaks hispaania voimu alla mitu korda piiras teda oranje vurst maurits kes tahtis shertogenboschi allutada uhendprovintside voimule linna vallutas lopuks 1629 oranje vurst frederik hendrik loigates linna ulejaanud hertsogkonnast ara 1794 vallutasid linna prantsuse vaed charles pichegru juhatusel linna vabastasid preisi vaed 1814 1815 kui rajati madalmaade uhendkuningriik sai shertogenboschist pohjabrabandi keskus shertogenboschi kuulsaim kodanik on olnud maalikunstnik hieronymus bosch umbes 14501516 kes linnas sundis elas ja selle jargi nime sai 1 juuli 2006 seisuga oli linnas 134 961 elanikku ja 1 jaanuari 2008 seisuga 137 800 elanikku meie ajaarvamises ehk kristlikus ajaarvamises 0 aastat ei ole aastale 1 ekr jargneb aasta 1 pkr 0 aasta on olemas mitmetes budistlikes ja hinduistlikes kalendrites astronoomid on oma ajaarvamises 1582 aastast varasema aja kohta kasutanud juliuse kalendrit ja aasta 0 vastab neil juliuse kalendri aastale 1 ekr vastavalt standardile iso 86012004 tahistatakse 0 aastana aastat 1 ekr gregoriuse kalendri jargi esperanto ehk esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel plaankeel selle oskajate arvuks on hinnatud paarsada tuhat kuni mitu miljonit inimest tegemist on ainsa tehiskeelega millel on no emakeelena konelejaid esperanto keeles denaskuloj voi denaskaj esperantistoj enamasti eri rahvusest ema ja isaga perekondadesse sundinud lapsed kelle kodune keel voi uks kodustest keeltest on esperanto naiteks daniel bovet george soros eestis diana aitai keelt kasutatakse tanapaeval suuliseks suhtlemiseks kirjavahetuseks teiste keelte opetamiseks trukitakse raamatuid ja ajakirju antakse eetrisse raadio ja telesaateid internacia televido igal aastal peetakse ulemaailmset kongressi baltimaades toimuvad aastast 1959 balti esperanto paevad esperanto autoriks on poola silmaarst l l zamenhof kes avaldas selle kohta 1887 aastal raamatu unua libro esimene raamat pseudonuumi doktoro esperanto doktor lootja all ning see jaigi keele nimeks esperanto grammatika on lihtne ja korraparane erandeid ei ole selleparast on selle oppimine palju lihtsam kui loomulike keelte oppimine esperanto levis algul poolas ja venemaal kuid voitis juba 20 sajandi alguseks palju pooldajaid prantsusmaal inglismaal ja mujal nii et esperantistide liikumine muutus rahvusvaheliseks ulemaailmne esperantoliit asutati 1908 esperanto levikut piirab tema sonavaraline baas indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ning ladina kiri esperanto keel on koige lahedasem romaani keeltele mistottu nende keelte konelejatel on seda ka koige lihtsam omandada mitmed katsed koolides on naidanud et esperanto oppimine voib soodustada teiste keelte oppimist naiteks uhes katses leiti et klass kus neli aastat jarjest opiti prantsuse keelt ei saanud prantsuse keelt nii hasti selgeks kui klass kus enne opiti uks aasta esperantot ja ulejaanud kolm aastat prantsuse keelt lisaks oskas teine ruhm lopuks kahte keelt ainult uhe asemel esperanto keele kirjutamiseks kasutatakse ladina kirja tahestikus on 28 tahte kuue tahe puhul kasutatakse diakriitilisi marke ja c g h j s ja u a b c c d e f g g h h i j j k l m n o p r s s t u u v z esperanto keel on taielikult haaldusparane igale tahele vastab ainult uks haalik ning igat haalikut margitakse ainult uhe tahega taishaalikud a e i o ja u haalduvad nagu eesti keeles silbi moodustab iga taishaalik kas uksi voi kaashaalikutega korvuti asuvad taishaalikud on kindlasti eri silbis taishaalikuuhendite moodustamiseks kasutatakse poolvokaale j ja u haaldub kui luhike u voi inglise w taishaalikuuhendeid aj ej oj uj au eu haaldatakse samuti kui eesti vasteid ai ei oi ui au eu kaashaalikud b d g on helilised nagu saksa voi vene keeles sonaalguse b d g oigest haaldusest soltub paljude sonade tahendus h haaldatakse ka sona alguses h on tugev haalik nagu eesti sonas pahk vene voi saksa ach z haaldub nagu vene tahti c g j s haaldatakse vastavalt kui ts dz z s esperanto keeles on rohk alati eelviimasel silbil kui katusega tahti pole voimalik kirjutada siis kasutatakse kahte viisi nende kodeerimiseks tavaliste ladina tahtede abil esimene viis mida alguses soovitas zamenhof on katusega tahe asemel kirjutada katuseta taht ja selle jarele taht h nii et g muutub ghks jne see aga ei pruugi olla uhetahenduslik naiteks sonas flughaveno lennujaam teine viis mis on populaarsem on kasutada h asemel tahte x kuna seda tahte keeles muidu ei kasutata ja seega ei teki kahetahenduslikkust esperantos maarab sona viimane taht ara selle sona tuubi valja arvatud moned uksikud maarsonad naiteks kaj ja au voi jne nimisonad lopevad tahega o omadussonad tahega a maarsonad tahega e ja tegusonad tahega i mitmuse tunnus on sona lopus taht j cambro tuba cambroj toad keeles on kaks kaanet nimetav ja osastav osastava kaande lopp on taht n cielo taevas cielon taevast kaandelopp n lisandub alati parast mitmuse loppu j cielojn taevaid esperanto sonavara sonatuved on tuletatud peamiselt romaani ja germaani keeltest vahemal maaral ka slaavi keeltest 15 detsembril 1859 aastal sundis poola linnas biaystokis ludvik lazar zamenhof ta isa oli keeleopetaja biaystok oli vaikelinn kus uksteise korval elasid neli kohalikku rahvust poolakad valgevenelased juudid ja sakslased neil koigil olid lapsed kes meelsasti oleksid koos manginud kuid mangust ei tulnud midagi valja sest lapsed ei saanud uksteisest aru sopruse asemel valitses vaen soimati uksteist tekkisid tulid kaklused ja kas ainult laste hulgas noorele zamenhofile nais et arusaamatustes on suudi eelkoige rahvaste keelte erinevus uskude erinevus see aga mis oli selle taga mis kasutas keelte ja uskude erinevust et rahvaid assitada uksteise vastu jai talle tollal muidugi vahemargatavaks ludvik hakkas motlema sellest kuidas paasta rahvaid erikeelsuse onnetusest ta joudis jareldusele et peale oma emakeele vajavad rahvad veel uht uhist keelt mille abil nad voiksid uksteisest aru saada valjaspool kodu perekonda oma rahvust kui saan suureks siis korvaldan selle hada tootas ludvik enesele oma idee teostamisele asus ludvik zamenhof juba koolipolves algul unistas ta antiikkeelte ladina voi kreeka keele elustamisest hiljem aga veendus et uhiseks rahvusvaheliseks keeleks voib olla ainult erapooletu keel mis ei ole uhegi rahvuse emakeeleks ei aseta eelisolukorda uhtki rahvust sellise keele koostamisel puudis zamenhof algul jaljendada harilikke rahvuskeeli kogu nende keerukusega see oleks noudnud paksu grammatikaopikut ja samasuguseid sonastikke onneks ta leidis teise tee kasutades mitmes keeles leiduvaid uhiseid korduvaid elemente eesliiteid ja loppliiteid onnestus tal luua keel mis on igati sarnane loomulikul teel tekkinud rahvuskeeltega kuid loogilisuse ja reegliparasuse tottu vorratult kergem oppida ja kasutada 1878 aasta lopul kui ludvik zamenhof oli gumnaasiumi lopuklassis oli tema rahvusvaheline keel pohiliselt valmis ainult oma nooruse tottu ja isa nouandel kavatses ta selle avaldamise moneks ajaks edasi lukata ulikooli lopetamiseni ludvik ei teadnud et samal ajal tegeles sama ideega ka sakslane scheyer temagi poolt loodud keel pidi saama igati inimkeelesarnane tahendab koneldav kui see 1878 aastal volapuki nime all ilmus siis leidis see otsekohe laialdast kolapinda ja proovijaid paljudes euroopa maades ka eestis volapuk oli aga tegelikult lihtsustatud ja moonutatud inglise keel ja sonad olid selles niivord keerulised ja rasked meeles pidada et ka autor ise vois konelda ainult sonaraamatu abil uheksa aastat hiljem 1887 aastal ilmus varssavis raamatuke dro esperanto internacia lingvo see oli uue rahvusvahelise keele opperaamat milles oli keele elemendid koos naidetega 16 reeglit ja 918 sonatuvest koosnev sonastik venelastele dr esperanto see oli ludvik lazar zamenhofi varjunimi hiljem jaigi esperanto rahvusvahelise keele nimeks kui volapuki viljelejad uue rahvusvahelise keelega tutvusid nagid nad kohe et see oli vorratult lihtsam kolavam kergesti opitav ja kasutatav volapuk ei leidnud enam uusi pooldajaid paljudest endistestki said esperantistid esperanto keele umber on tekkinud isesugune kultuur oma kirjanduse muusika vt naiteks kaj tiel plu ja ideoloogiaga eestis tegutsevad eesti esperanto liit ja tartu esperanto selts 28 mail 2015 avas keeleoppekeskkond duolingo esperanto keele kursuse inglise keele oskajatele 3 detsembriks 2015 oli kursust alustanud ule 211 000 inimese populaarsuselt teine esperanto keele oppimise sait on lernu millel 2013 aastal oli 150 000 registreeritud kasutajat esperantokeelne vikipeedia oli 2016 aasta alguses oma umbes 224 000 artikliga vikipeediate seas 31 kohal ja suurim tehiskeeles vikipeedia endiste riikide nimistut vaata eraldi artiklist horvaatia eestikeelne nimekuju kroaatia pole soovitatav horvaadi keeles hrvatska on riik euroopas balkani poolsaare loodeosas horvaadid ise peavad oma maad mitte balkanile vaid keskeuroopasse kuuluvaks horvaatia eraldus ja iseseisvus jugoslaavia foderatiivsest sotsialistlikust vabariigist horvaatia iseseisvussoja 19911995 tulemusel 1 juulist 2013 on horvaatia euroopa liidu liige horvaatia pealinn on zagreb horvaatia valitsusvormiks on parlamentaarne vabariik horvaatia on jaotatud 20 maakonnaks pealinn on zagreb horvaatia on bumerangikujuline ligi tuhandele kilomeetrile valja venitatud maa mis ulatub dalmaatsia rannikutest ule dinaari magede kuni doonauni mistottu maastikutuubid on vaga erinevad ja mitmekesised paljus ka ainulaadsed see on euroopa koige jugaderohkem piirkond karsti laialdase esinemise tottu on rohkesti keerukaid koopaid nendest 49 on sugavamad kui 250 m 14 rohkem kui 500 m ja kolm koguni ule 1000 m sugavused uks kuulsamaid looduspiirkondi on plitvice oma 16 jarvega ja nende vahele jaavate varvikullaste jugadega mille toonid varieeruvad erinevatest sinistest ja hallidest kuni mitmesuguste rohelisteni kuna dinara aheliku korgeim tipp veliki troglav 1913 m jaab vaid 15 km ule piiri bosnia ja hertsegoviinaga siis on maa korgeim tipp nuud muutilise inimpea kujuline dinara 1831 m samas piirkonnas eelmisest vaid 1520 km loodes enamik magesid ja lavasid ulatub 10001600 meetrini markimisvaarsed tipud on sveti jure 1762 m makarska rannikukula lahedal biokovo ahelikus ja vaganski vrh 1758 m karstinahtuste poolest kuulsas velebiti ahelikus samuti vahetult rannikul riigi pohjaosas on silmapaistvamaks tipuks mali raginac 1699 m seega on nuudne noorim euroopa liidu liige 1 juulist 2013 horvaatia uute piiride kindlaksmaaramisega oma varasemad korgemad tipud kaotanud aadria mere rannikul on ligi 1200 rannajoonega paralleelset suuremat voi vaiksemat saart mis meenutavad uppunud maeahelikke omamoodi saarena voib vaadelda ka rannikuloiku kuulsa dubrovnikiga kuna maa pohialadega sellel kokkupuude puudub vahepeal on jupike hertsegoviina rannikut rahvastiku enamiku moodustasid 2001 aastal horvaadid 896 muud tahtsamad etnilised ruhmad on serblased 45 bosnialased ungarlased sloveenid tsehhid ja mustlased riigi suuremad linnad on zagreb split rijeka ja osijek horvaatiast kuulub unesco maailmaparandi nimekirja plitvice jarvede rahvuspark ja eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks porecis trogiri ajalooline linn spliti ajalooline kompleks koos diocletanuse dioklecijanova paleega dubrovniki vanalinn stari gradi tasandik hvari saarel puha jakobi katedraal sibenikis kumme aastat enne esimest maailmasoda emigreerus 50 000 horvaati usasse kui austriaungari impeerium sojas luua saanuna tukeldati sai horvaatiast osake serbia sloveenia ja horvaadi kuningriigist 1929 aastal rajati jugoslaavia kuningriik valitsusega belgradis horvaadi rahvuslased seisid sellele kovasti vastu nad organiseerisid 1934 aastal selle riigi kuningale alexander ile marseilles atentaadi esimeses maailmasojas olid serblased lubanud itaaliale aadria mere ranniku vastutasuna toetuse eest voitluses austriaungariga enamus dalmaatsiast saigi 19181943 itaallastele iseseisev horvaatia riik parast seda kui sakslased 1941 aastal jugoslaaviasse sisse tungisid moodustati iseseisev horvaatia riik ja seati ules nukuvalitsus eesotsas ante paveliciga ustasa juhiga ustasa puudis serblasi serbiast valja ajada serblased pagesid eelkoige saksamaa suunal kuid sakslased ei olnud selle ule kuigi roomsad ustasa asus rajama koonduslaagreid erinevatel andmetel tapeti neis 60 000 300 000 serblast juuti ja rumeenia mustlast oeldakse et ustasa tappis kolmandiku serblastest kolmandiku ajas valja ja pooras kolmandiku katoliiklusseparast soda pages ante pavelic argentinasse horvaatias moodustati horvaatia leegion verstarken kroatischen infanterie regiment 369 nime all ehk 369 horvaatia tugevdatud jalavaerugement mis tegutses idarinde lounaosas punaarmee vastupealetungi ajal 19411942 aasta talvel voitles horvaatia leegion wehrmachti 100 jaagridiviisi koosseisus stalino all ning osales wehrmachti 6 armee koosseisus pealetungil voronezist stalingradini horvaatia leegion havitati stalingradi lahingutes peaaegu taies koosseisus peale 369 jalavaerugemendi purustamist moodustati 1943 aasta kevadel horvaatide diviis kuhu kuulusid 369 ja 370 jalavaerugement ning 369 kahurvaerugement diviis suunati voitlema tito partisanidega jugoslaavias 1943 aasta lopus moodustati teine 373 horvaatia diviis mis koosnes 383 ja 384 jalavaerugemendist ja 373 kahurvaerugemendist 1944 aastal loodi kolmas horvaatide divii 392 diviis kuhu kuulusid 846 ja 847 jalavaerugement ning 392 kahurvaerugement ka see diviis voitles tito partisanidega jugoslaavias aga mitte koik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt marssal josip broz tito kes oli paritolult sloveenhorvaat astus ustasale vastu tuhanded horvaadid sodisid tema partisanidena lounahorvaatias tapeti vastuloogiks ustasale serbia cetnikutele sadu horvaate ja bosnialased sundisid koik horvaatidest antifasistid kommunistideks nad liitusid vastukaaluks serbia antifasistidega selles horvaadibosnia sojas suri 1 000 000 inimest horvaatia sotsialistlik vabariik 1945 aastal laks horvaatia jugoslaavia foderatiivse rahvavabariigi koosseisu parast soda sai titost uue jugoslaavia foderatsiooni juht 1946 aastal loodi horvaatia rahvavabariik tito jagas jugoslaavia viieks vabariigiks horvaatia sotsialistlikuks vabariigiks serbiaks sloveeniaks bosnia ja hertsegoviinaks ja kmakedooniaks 1963 aastal moodustati horvaatia sotsialistlik vabariik ehkki jugoslaavia riigiplaneerimine oli stalinlik edenes horvaatias eriti aga sloveenias majandus vorreldes lounapoolsete vabariikidega joudsamalt nad noudsid reforme intellektuaalid ja uliopilased suuremat autonoomiat selle tagajarjena toimus horvaatia sugis 1971 need reformimeelsed saadeti kas riigist valja voi heideti jugoslaavia kompartei ridadest valja jugoslaavias oli noukogude liidu ees see eelis et tito lubas jugoslaavlastel valjaspool riigipiire tool kaia tagasitoodud raha valuuta oli aga riigi majandusele kasulik titol oli kombeks naaberriikidelt laenata ja ujutada jugoslaavia riigid ule odavate kaubandushuvedega see viis riigid 1980 aastal parast tema surma majanduskrahhini languses olev majandus pohjustas veelgi suuremaid pingeid jugoslaavia etniliste ruhmade vahel ning eriti siis kui serbia poliitik slobodan milosevic hakkas oma serblasi sundima midagi ette votma kosovo albaanlaste asjus kartes serblaste ulemvoimu taastamist leidsid paljud horvaadid et on saabunud aeg lopetada pea nelikummend aastat kestnud kommunism ja et tuleb hakata labiraakima autonoomia asjus 1990 aastal toimusidki vabad valimised ja franjo tudiman horvaadi demokraatlikust parteist voitis usna kergelt vana kommunistlikku parteid 22 detsembril 1990 avaldati uus horvaatia pohiseadus sellega koos muutusid horvaatias elavad serblased rahvusvahemuseks uues pohiseaduses ei olnud ara margitud rahvusvahemuste oigused riigiametitest lasti lahti massiliselt serblasi 600 000 inimese suurune serblaste kogukond muidugi hakkas autonoomiat noudma kui horvaatia kuulutas 25 juunil 1991 valja iseseisvuse noudis ka serbia kraijna piiriaarne kogukond iseseisvust horvaatiast puhkes suur vastasseis voitlemine kraijna asub splitist natuke pohja pool krajinas baranjas osijekidrava joel ja slavoonias doonaust laanes 180 000liikmeline 2000 tankiga jugoslaavia rahvaarmee mida juhtisid serbia kommunistid hakkas ise noudma oigusi ja vabadusi serbia rahvale ning etnilise diskrimineerimise lopetamist nende kolme kuu jooksul mis jargnesid 25 juunile langes veerand horvaatidest serbia sojavae ja foderaalvagede katte septembrikuus kaskis horvaadi vabariigi valitsus luua blokaad 32st foderaalsojavae uksusest see tostis uldist moraali ja toi kohale selle sojalise varustuse mida selles situatsioonis tarvis oli vastukaiguks blokeeris jugoslaavia sojalaevastik aadria mere ranniku ja rundasid strateegilise tahtsusega vukovari linna doonau kaldal 1991 aasta oktoobri alguses liikusid jugode foderaalarmee ja nuudseks ka montenegro tsernogooria sojavagi dubrovniki vastu et protesteerida ikka kestva blokaadi vastu nende garnisonide umber horvaatias 7 oktoobril suunati presidendipaleele zagrebis raketirunnak puudes sooritada atentaati president tudjimanile kangelaslik vukovari linn langes lopuks 19 novembril kui jugoslaavia armee lopetas verise 3 kuu pikkuse piiramise kus oli osalenud 600 tanki ja 30 000 sodurit horvaatias toimunud kuuekuulise sodimise jooksul suri 10 000 inimest sajad tuhanded pogenesid mujale ja kumned tuhanded kodud purustati tahtlikult parast seda kui horvaadi parlament tegi oma pohiseadusse muudatuse mis lubas kaitsta vahemusi ja nende oigusi tunnustas euroopa liit eelkoige saksamaa pealekaimise tulemusena horvaadi vabariiki jaanuaris 1992 kolm kuud hiljem tegi seda ka usa ja mais 1992 voeti horvaatia uro taisliikmeks jaanuaris 1993 rundas horvaadi armee ootamatult serblasi kraijnas surudes neid mones kohas tagasi isegi 24 kilomeetrit saades nii oma kontrolli alla moned strateeglilised punktid kraijna serblased vandusid et nad ei allu kunagi zagrebile ja 1993 juunis haaletasid nad uksmeelselt selle poolt et liituda bosnia serblastega ja loppkokkuvottes suure serbiaga isehakanud kraina serbia vabariik pidas 1993 detsembis ka valimisi aga ukski rahvusvaheline uksus voi riik neid ei tunnistanud jatkuv etniline puhastamine jattis vaid 900 horvaati krainasse algselt oli neid 44 000 maailma uldsus hakkas tosisemalt jalgima jubedaid sundmusi bosniahertsegoviinas ja horvaadi valitsus leidis voimaluse et hakata vaikselt koguma valjastpoolt riiki vagesid ehkki stabiilsus on taastatud oli selle leppe uks pohipunkte veel see et lubatakse horvaatiasse tagasi tulla serblastest pogenikel elumajad kohalik toostus ja pollumajandus kraijnas ja slavoonias olid sojas tosiselt kannatada saanud ning see tegi serblaste tagasiasumise toeliselt kulukaks ning ehkki serblastest pogenikud kes tagasi tulevad on kohtunud suure burokraatiaragastikuga annab horvaadi valitsus pikapeale rahvusvahelisele uldsusele ja selle noudmistele alla 1 aprillil 2009 sai horvaatia nato taisliikmeks euroopa liitu voeti horvaatia vastu 1 juulil 2013 kambodza on riik kaguaasias indohiina poolsaarel kambodza piirneb laanes tai 803 kilomeetrit uhist riigipiiri pohjas laose 541 km idas vietnami 1228 km ja lounas tai lahega 443 km rannajoont riiki labib mekongi alamjooks geograafiliselt jaguneb kambodza kuueks piirkonnaks pohjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud maestik kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo keskosas on madalal keskplatoo kus kasvatatakse peamiselt riisi maisi ja ube ning lounaosas on liivarannad ja tegeldakse kalapuugiga umbes kolmveerandi kambodzast moodustab mekongitonle sabi tasandik mille korgus merepinnast ei uleta uldjuhul 100 meetrit see holmab riigi kesk ja kaguosa riigi aarealadel paiknevad madalad maed riigi idapiir vietnamiga on samuti magine ja selle moodustab lounavietnami keskkorgustik laanes louna ja edelakambodzas asuvad kardemonimaed mis kulgevad loodekagu suunas seal paikneb ka riigi korgeim tipp phnom aural 1771 teistel andmetel 1810 m ule merepinna selle naabruses asub elevandipiirkond mis on monevorra madalam kuni 1000 meetrit korge need piirnevad kitsa rannikutasandikuga mis oli ulejaanud riigist suuresti isoleeritud enne kampong saomi sadama endine sihanoukville ning raud ja maanteede rajamist 1960 aastatel riigi pohjapiiril asuvad dangreki maed mille veelahe on kambodza ja tai piir see touseb keskmiselt 500 korgeimad tipud 700 meetrini kambodzas valitseb lahisekvatoriaalne mussoonkliima aastaajad voib jagada kaheks suvi maiseptember ja talv novembermarts suvel toob lounast tai lahelt ja india ookeanist puhuv tuul kaasa rohkelt sademeid talvel sajab vahe ja tuul puhub pohjast maalt temperatuur jaab aasta labi 2135 c vahele koige kulmema kuu jaanuari keskmine temperatuur riigi keskosas on 22 c koige kuumema kuu aprilli keskmine 28 c ja aasta keskmine temperatuur 25 c absoluutne maksimum touseb sageli ule 32 c ning voib vahetult enne vihmaperioodi algust jouda 38 cni talvel langeb soojus harva alla 10 c aasta keskmine sademete hulk on kogu riigis 10002000 mm kuid uksikutel aastatel voib sademeid olla nii margatavalt rohkem kui ka vahem sademete hulk ei soltu niivord asukohast kui korgusest korgemal sajab rohkem enim sajab riigi edelaosas kus mere kaldal on korged maed seal voib sademete hulk ulatuda isegi 5000 mm aastas enamik sellest aga voolab kohe merre tagasi mitte pohja poole tonle sabi piirkonda sademerohkeimad kuud on september ja oktoober ning vaeseimad jaanuar ja veebruar kambodza kulastamiseks on parimad kuud novembrist jaanuarini kui ohuniiskus ja temperatuur on madalamad ohuniiskus on koikjal suur olles oosel aasta ringi 90 ringis paeval voib see kuivaperioodil langeda pisut alla 50 taifuunid mis sageli vietnami rannikut laastavad jouavad kambodzasse harva kull aga kaivad suvise ajaga kaasas ulatuslikud uleujutused phnom penhi ja tonle sabi piirkonnas kambodza suurim jogi on mekong ehkki jogi suubub lounahiina merre valjaspool kambodzat vietnamis algab selle delta juba phnom penhi juures jogi on laevatatav kogu riigis enamik riigist kuulub mekongi valglasse ainult riigi edelarannikul on vaike piirkond mida eraldavad muust riigist kardemonimaed ja elevandipiirkond ning kust joed voolavad otse merre kambodza suurim jarv on tonle sab mis on ka suurim mageveejarv kaguaasias see on mekongiga uhenduses tonle joe kaudu mis uhineb mekongiga phnom penhis jarve keskmine veetase voib langeda 115 meetrini ja pindala 25002700 ruutkilomeetrini kui vihmad tostavad mekongi taset hakkab tonle sabi jogi septembrisoktoobris tagurpidi voolama tonle sabi joe veetase touseb 915 meetrini ja pindala 15 000 25 000 ruutkilomeetrini see valdib ka uleujutusi allpool phnom penhi kui mekongi tase alaneb hakkab jogi taas pohjast lounasse voolama phnom penhis jaguneb mekong neljaks ja seda tuntakse nelja naona chattomukh kirdest voolab linna sisse mekong loodes on tonle sab ning linnas algab mekongi delta joe jagunemisega kahte harusse mekong ja basak kambodzas on mitmekesine taimestik ja loomastik millest enamik on koondunud tonle sabi jarve aarde kambodza aladel kasvavad banaan kautsuk kookos kapok mango ja apelsin 1970 aastast on vihmametsa osakaal maharaiumise ja poletamise tottu drastiliselt langenud kui 1970 kattis 70 kambodzast urgmets siis 2007 aastaks oli metsaga kaetud vaid 31 rahvusvaheline looduskaitseliit on paljud liigid kandnud metsade havitamise salakuttimise ebaseadusliku kaubanduse liigse pollunduse voi kalastamise tottu ohustatud liikide nimekirja kambodzas leiab loodusest punahunte elevante hirvi pantreid karusid ja tiigreid lindudest kormorane kurgi papagoisid faasaneid samuti arvukalt murkmadusid metsa kadumine mineerimine ja reeglistamata kuttimine on riigi loomastiku mitmekesisust jarsult vahendanud kambodza on halduslikult jagatud pealinnaks reach theani ja 25 provintsiks khett mis on 1 jargu haldusuksused provintsid on omakorda jagatud 26 munitsipaliteediks ja 159 piirkonnaks ning pealinn 8 khaniks kambodzas elab ligi 15 miljonit inimest kellest 8090 moodustavad khmeerid ulejaanud 1020 rahvastikust on pohiosas tailased vietnamlased ja hiinlased arvestades et kambodza aastane iive jaab 24 kanti on ennustatud et aastaks 2020 on kambodzalaste rahvaarv joudnud 20 miljonini khmeerid on kambodza alad asustanud 2 sajandil aja jooksul on nad segunenud jaavalaste malaide tailaste vietnamlaste ja hiinlastega vietnamlased moodustavad vahemusrahvustest elanike pohiosa neil on suur roll kalastamises ja ehitamises 195 kambodza elanikest elab linnades esimene riik tanapaeva kambodza alal oli funan mis holmas enamiku kaguaasiast see riik pusis 36 sajandini riigi juhtkonna rahvuslik paritolu ja keel ei ole tapselt teada on oletatud et nad olid khmeerid funan oli india kultuurist tugevasti mojutatud ja sel ajal hakkas maal levima budism funanil olid lahedased suhted ka hiinaga 9 sajandil tekkis khmeeri impeerium mille oitseng kestis 15 sajandini esialgu oli linna pealinnaks angkor parast tailaste ruusteretke 1432 aastal viidi see ule phnom penhi angkor jaeti peagi loplikult maha ja kasvas dzunglisse ebaedukad sojad viisid riigi majanduse alla ja pohjustasid territoriaalseid kaotusi kuid riik ise jai pusima kuni 19 sajandi keskpaigani aastal 1863 kuulutas prantsusmaa kambodza oma protektoraadiks samast aastast valitseb kambodzas norodomi dunastia mille aitas voimule tai 1867 jagasid tai ja prantsusmaa khmeeri riigi omavahel ara tai sai kaks provintsi ja prantsusmaa ulejaanu ning norodomid jaid prantsuse asumaa asevalitsejateks 1906 aastal solmitud piirileppe jargi pidi tai molemad endise kambodza provintsid prantsusmaale ule andma kambodza jai osaks prantsuse indohiinast kuni iseseisvumiseni aastal 1953 teise maailmasoja ajal aastail 19411945 oli kambodza okupeerinud jaapan pinyin phinin pinyin on hiina keele omaladina transliteratsioon hiina rahvavabariigis pinyin tahendab hiina keeles sonasonalt haaldusparane kirjutamine tavaliselt peetakse selle valjendiga silmas hanyu pinyin i hanyu pinyin hiinlaste keele pinyin pinyin kiideti hiina rahvavabariigis heaks 1958 ja voeti kasutusele 1979 ta asendas vanema wadeigilesi transkriptsiooni 1859 ja selle 1912 aasta modifikatsiooni bopomofo sarnased susteemid tootati valja hiina keele dialektide jaoks ja hiina vahemusrahvuste keelte jaoks vastav susteem kantoni dialekti jaoks on penkyamp mille nimi vastab kantoni dialektis sonale pinyin 1979 tunnistas rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon iso pinyin i uushiina keele standardseks transkriptsiooniks see transkriptsioon ei ole kohandatud uhelegi konkreetsele ladina kirja kasutavale keelele ning on kasutatav koigis neis pinyin i kasutatakse ka hiinakeelse teksti arvutisse sisestamisel antigua ja barbuda on saareriik pohjaameerika ja lounaameerika mandrite vahel vaikestes antillide saarestikus riik kuulub briti rahvaste uhendusse riigi nimi antigua ja barbuda tuletub hispaania keelest ja koosneb kahest osast mis osutuvad riigi kahele suurimale saarele sona antiguo tahendab antiikset ja selle pani suurimale saarele nimeks christoph kolumbus sevilla katedraalis asuva neitsi maarja santa maria la antigua ikooni jargi sona barbuda tahendab habetunud ja iseloomustas kas vanu viigipuid voi habetunud kohalikke elanikke antigua ja barbuda asub vaikestes antillides tuulealuste ja tuulepealsete saarte piiril riigist lounasse jaab prantsusmaale kuuluv guadeloupe alasid eraldab guadeloupei vain edelasse jaab suurbritanniale kuuluv montserrat laande jaab saint kitts ja nevis ning loodesse prantsusmaale kuuluv saintbarthelemy riigist idas on atlandi ookean ja laanes kariibi meri riigi rannajoone kogupikkus on 153 kilomeetrit maismaa pikimad vahemaad asuvad antigua saarel kust pohjast lounasse on 224 kilomeetrit ja idast laande 144 kilomeetrit riik koosneb kahest suuremast asustatud saarest antigua louna pool ja barbuda pohja pool ning hulgast vaikestest asustamata saartest millest redonda asub suhteliselt eraldi antiguast 40 kilomeetrit laaneedelas marksa lahemal nevisele ja montserratle mille vahel ta asub riigi suurim saar on antigua pindalaga 280 km2 barbuda pindala on 161 km2 ja redonda saarel 13 km2 riigi saared on vulkaanilise tekkega riigi korgeim tipp on antigua edelaosas asuv 402 meetri korgune mount obama mis 4 augustil 2009 nimetati usa presidendi barack obama jargi umber teised antillides asuvad riigid on valdavalt korgema maetipuga riigi rannajoon on mitmekesine barbuda rannikul leidub korallriffe mets holmab 223 riigi pindalast riigi looduses leidub 1158 liiki korgemaid taimi riigis leidub 3 liiki kahepaikseid eleutherodactylus johnstonei eleutherodactylus martinicensis ja aaga rhinella marina riigis leidub 21 liiki roomajaid kellest 10 liiki on endeemsed riigis on registreeritud 185 linnuliiki neist endeemne on barbuda saalik setophaga subita imetajaid leidub looduses 8 liiki riigis valitseb troopiline kliima vihmaperiood kestab septembrist novembrini aastane sademetehulk kuundib 990 mm riigi oopaevane keskmine temperatuur on 27 c saari tabavad keskmiselt korra aastas orkaanid kuna riigis puuduvad mageveekogud ja allikaid on vahe ahvardavad saari sageli pouad antigua ja barbuda riigikord on parlamentaarne demokraatia riigipea on suurbritannia kuninganna elizabeth ii kes maarab ametisse kindralkuberneri valitsust juhib peaminister seadusandlik voim kuulub 2kojalisele parlamendile senati 17 liiget maarab ametisse kindralkuberner esindajatekoja 17 liiget saavad ametisse valimiste jarel 5 aastaks viimased valimised peeti 2014 mille tulemusena sai antigua toopartei esindajatekojas 14 kohta ja uhendatud progressiivne partei 3 kohta praegune pohiseadus joustus 31 oktoobril 1981 riigi korgeim kohtuorgan on idakariibi ulemkohus antigua ja barbuda jagunevad valdadeks parish ja soltkondadeks dependency soltkonnad on barbuda ja redonda saar riigi pealinn on saint johns antigua saar jaguneb kuueks vallaks antigual ja barbudal elas 2006 aasta seisuga 72 000 inimest rahvastiku keskmine tihedus oli 184 inkm2 enamik rahvastikust on aafrika paritoluga 2011 aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 85 567 elanikku kellest 40 986 olid mehed ja 44 581 naised 685 rahvastikust oli sundinud antigual ja barbudal 302 mujal seejuures 3710 elanikku oli parit guajaanast ja 3333 elanikku jamaicalt 87 rahvastikust oli omandanud korghariduse 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli 176 rahvastikust anglikaanid 124 adventistid ja 122 nelipuhilased riigi kaitsevoime tagavad antigua ja barbuda kuninglikud kaitsejoud riigis puudub ajateenistuskohustus kaitsejoudude tegevteenistuses on 170 isikut lisaks on 75 isikut reservis kaitsejoudude koosseisus on 1 antigua ja barbuda rugement toetuspataljon rannavalve ja kadetikorpus antigua ja barbuda sodurid osalesid 1983 usa invasioonis grenadale 1990 trinidadi ja tobago riigipoordekatse jargses poliitilise olukorra taastamises ja 1995 haitil antigua ja barbuda tahtsaim majandusharu on tanapaeval turism mis holmab 60 riigi sisemajanduse kogutoodangust varem soltus antigua majandus suhkruroo kasvatusest barbuda elanikud tegelesid kalapuugiga riigi majandust tabas tosiselt 2008 suur majandussurutis teised olulised majandusharud on ehitussektor ja kergetoostus riigi teede kogupikkus on 1170 kilomeetrit millest kattega teid on 386 kilomeetrit riigis kehtib vasakpoolne liiklus riigis on 3 lennuvalja peamine sadam on saint johns antigua asustati urgajal kuttidest ja korilastest indiaani hoimu sibonite poolt radiosusinikumeetodil on kindlaks tehtud et saarte asustamine toimus umbes 3100 aastat ekr nendele jargnesid aravakkide hulka kuuluvad saladoidid kes alustasid rannet pohja poole tanapaeva venezuelast orinoco alamjooksult nad hoivasid antillid kuni puerto riconi 4 ja 5 sajandil ekr toid saladoidid saarele pollumajanduse nad kasvatasid maisi maguskartulit tsillipipart guajaave tubakat puuvilla ja kuulsaid antigua musti ananasse enamik aravakkidest lahkus antigualt 1100 aasta paiku saare hoivanud kariibid ehitasid paremaid laevu ja neil olid paremad relvad see voimaldas neil vallutada enamiku kariibi mere saarte aravaki kogukondadest moned aravakid voeti orjaks aga kariibid harrastasid ka inimsoomist antiguat kutsusid aravakid waladli tanapaeval nimetavad kohalikud saart wadadli kariibide keeles oli saare nimi arvatavasti waomoni kolumbus joudis antigua saarele 1493 mille ta nimetas sevilla katedraalis asuva ikooni jargi santa maria la antiguaks hispaanlased ei koloniseerinud saart sest seal polnud palju joogivett kull aga sojakaid kariibe euroopast ja aafrikast toodud haigused alatoitlus ja orjus tapsid lopuks peaaegu koik kariibi saarte parismaalased arvatavasti suri neid koige rohkem rougetesse osa ajaloolasi usub et suurt osa mangis orjuse pohjustatud stress teised usuvad et valjasuremist soodustas tarkliserikas ja valguvaene dieet sest indiaanlased olid harjunud rikastama oma toidulauda valgurikaste mereandidega aga parast orjastamist nad enam mereande ei saanud inglismaa asustas antigua 1632 ja barbuda 1684 saartele asutati suhkrurooistandused mis pohinesid orjatoojoul 1666 vallutas saared prantsusmaa kuid pidi samal aastal sealt lahkuma orjus keelustati antigual ja barbudal 1834 1 novembril 1981 sai antigua ja barbuda iseseisvaks rahvaste uhenduse koosseisus riigipeaks jai endiselt elizabeth ii riigi esimene peaminister oli antigua toopartei liider vere bird kes oli seda ametikohta mitme nimetuse all ja pausiga 19711976 taitnud juba aastast 1960 bird lahkus sellelt kohalt 83aastasena 1994 ja parast seda oli kuni 2004 aastani peaminister tema poeg lester bird uhendatud progressiivne partei voitis 2004 ja 2009 parlamendivalimistel antigua toopartei saavutas esindajatekojas enamuse 2014 aasta parlamendivalimistel esimene kindralkuberner oli kuni 1993 aastani wilfred jacobs teine kindralkuberner kuni 2007 aastani james carlisle ja kolmas kuni 2014 aastani louise laketack praegu on kindralkuberner rodney williams eesti solmis antigua ja barbudaga diplomaatilised suhted 4 juunil 1993 eesti jalgpallikoondis pidas 22 novembril 2016 soprusmangu antigua ja barbuda jalgpallikoondisega antigua ja barbudas kehtib koolikohustus alates 5eluaastast kuni 16eluaastani pohikool kestab 7 aastat keskkooli madalam aste 3 ja korgem aste 2 aastat riigis voimaldavad korgharidust omandada 1982 asutatud antigua terviseteaduste ulikool ja 1972 loodud antigua riiklik kolledz antigua ja barbuda kultuur on kujunenud valdavalt laaneaafrika ja briti kultuuri mojul riigi populaarsemad muusikastiilid on kalupso ja soca riigi suurim raamatukogu on antigua avalik raamatukogu 1747 valminud koloniaalaja kohtumajas asub riigi rahvusmuuseum riigi elanike populaarsemad spordialad on kriket ja jalgpall antigua ja barbuda jalgpallikoondis kohtus 2016 eesti jalgpallikoondisega riigi suuremad staadionid on 12 000 pealtvaatajat mahutav antigua recreation ground ja 10 000 pealtvaatajat mahutav sir vivian richardsi staadion antigua ja barbuda sportlased voistlesid esmakordselt 1976 aasta suveolumpiamangudel montrealis riigi sportlased pole olumpiamangudelt medaleid voitnud araabia uhendemiraadid on riik araabia poolsaarel parsia lahe ja araabia mere aares araabia uhendemiraadid asub laaneaasias ta piirneb omaani ja parsia lahega ning asetseb omaani ja saudiaraabia vahel araabia uhendemiraatide riigipiir on 867 km pikk ja rannajoon 1318 km araabia uhendemiraatide skt on maailmas suuruselt 52 kohal araabia uhendemiraatide rahauhik on dirhem araabia uhendemiraatide suurimad ekspordiartiklid on toornafta 45 maagaas kuivatatud kala ja datlid tahtsaimad ekspordipartnerid 2009 on jaapan 1727 lounakorea 1049 india 996 iraan 682 ja tai 511 araabia uhendemiraatide suurimad impordiartiklid on masinad ja veoseadmed kemikaalid ning toit tahtsaimad impordipartnerid 2009 on hiina 1503 india 1427 ameerika uhendriigid 844 saksamaa 581 ja jaapan 452 araabia uhendemiraatides elab 4 975 593 inimest 2010 2008 aasta seisuga elas 78 elanikkonnast linnades 2010 aasta sundimuskordaja oli 1598 promilli ja suremuskordaja 208 promilli keskmine eluiga oli 7632 aastat meestel 7375 ja naistel 7901 aastat araabia uhendemiraatide pealinn on abu dhabi ja suurim linn on dubai araabia uhendemiraatide ametlik usund on islam 2005 aasta andmete jargi moodustasid 76 rahvastikust moslemid 9 kristlased ja 15 muud peamiselt budistid ja hindud araabia uhendemiraadid jagunevad seitsmeks emiraadiks andorra lipp on andorra vurstiriigi ametlik lipp lipp voeti kasutusele 1866 aastal varasema punakuldse lipu asemel kuid praegusel kujul kasutusel olev lipp kinnitati 10 juulil 1996 andorra riigilipp on vertikaalsete valjadega sinikollapunane trikoloor varvid parinevad prantsusmaa ja kataloonia lipult sinine tahistab prantsuse riigipead kollane urgelli piiskoppi ja punane nende molema uhist voimu andorra riigipeana laidude laiused moodustavad lipu laiusest 898 kollase valja keskele on paigutatud andorra vapp andorra rahvuslipp sarnaneb riigilipuga kuid lipult puudub vapp tapselt samade varvidega trikoloor on rumeenial moldoval vapiga ja tsaadil andorra lippu eristab nendest ainult vapi kujutis belau vabariik vanemas kirjapildis ja angloameerika kultuuriruumis palau on saareriik vaikse ookeani laaneosas mikroneesia regioonis umbes 500 kilomeetrit filipiinidest idas belau on maailma uks nooremaid riike mis iseseisvus 1994 aastal riigi nimi tuleneb belaukeelsest sonast beluu mis tahendab kula belau asub okeaania laanepoolseimas osas belaul on merepiir indoneesia filipiinide ja mikroneesia liiduriikidega saared holmavad kokku 237 850 ruutmiili 616 028 km2 suuruse ookeaniala vaikses ookeanis belaust laanes asuvad filipiinid ja lounas indoneesia riigist 528 meremiili kaugusel asub manila ja 722 meremiili kaugusel guam riigi rannajoone kogupikkus on 1519 kilomeetrit belau holmab 340 saart millest 8 on asustatud saared moodustavad 6 saartegruppi enamik saari on vulkaanilist paritolu riigi korgeim tipp on mount ngerchelchuus mis ulatub 242 meetrit ule merepinna riigi suurim saar babelthuap holmab 80 riigi maismaa pindalast see on uhtlasi mikroneesia suurim saar guami jarel riigi teised suuremad saared on oreor ja angaur riigis esineb 4 tuupi saari vulkaanilise tekkega saari lubjakivist moodustunud saari madalaid tasandikulisi saari ja korallatolle riigi suurim laguun on pkurengel komebaili laguun mis holmab 1267 km2 belaul asub umbes 80 vaikest riimveelist jarve babelthuapi saarel paiknev ngardoki jarv on suurim mageveekogu terves mikroneesias riigi suuruselt teine jarv on ngergall pond ka koik riigi joed ja ojad paiknevad babelthuapi saarel riigi pikimad joed on ngerdorchi jogi ja ngermeskangi jogi valglad moodustavad ngeredekuu ngerdorchi ngrikiili ja diongradidi joed metsaga on kaetud 876 riigi pindalast rannikualal leidub mangroovimetsi ja jogede aares soometsi belau loodusest on leitud 724 liiki korgemaid taimi ainus kahepaikse liik on endeemne cornufer pelewensis belaul leidub 21 riiki roomajaid kellest 5 on endeemsed riigis on kirjeldatud 164 linnuliiki neist 12 on endeemsed riiginimega seotud lindudest leidub belaul palau salangaani palau oosorri palau maatuvi palau rohetuvi palau safiirlindu palau lehviksaba palau radilindu ja palau palli riigis leidub 8 liiki imetajaid kellest endeemne on kasitiivaline pteropus pelewensis belau koige tosisemaks keskkonnaprobleemiks on reoveepuhastite puudumine ulemaailmne kliimasoojenemine ohustab ookeanis asuvaid korallriffe tosiseks probleemiks on ka ulepuuk ja roovpuuk kalanduses belaul valitseb troopiline kliima vihmaperiood kestab maist novembrini juunist novembrini voivad saari tabada taifuunid riigi keskmine oopaevane temperatuur koigub vahemikus 2431 c 2011 aastal registreeriti riigis koige madalam temperatuur 18 c ja koige korgem 33 c belau on presidentaalne vabariik riigipea on president kes on uhtlasi valitsusjuht ja maarab ametisse ministrid president valitakse ametisse uldistel valimistel 4aastaseks ametiajaks viimastel presidendivalimistel 2016 kogus tommy remengesau 513 haaltest seadusandlik voim kuulub 2kojalisele rahvuskongressile olbiil era kelulau senatis on 9 liiget kes valitakse ametisse 4 aastaks saadikutekojas on 16 liiget kes valitakse ametisse 4 aastaks riigis puuduvad poliitilised parteid pohiseadus joustus 1 jaanuaril 1981 riigi korgeim kohus on ulemkohus kuhu kuuluvad ulemkohtunik ja 3 kohtunikku traditsioonilise omavalitsusliku tasandi madalaim uksus on kula pealikud haldavad mitut kula pealikud on teineteisega moodustanud foderatsioonid belau saared jagunevad pohjafoderatsiooniks ja lounafoderatsiooniks mida juhivad ulempealikud belaul on valisesindused filipiinidel hiinas jaapanis ja usas hiina jaapan ja usa omavad belaus valisesindusi filipiinid sulgesid oma esinduse belaus 2012 aastal kuna riikidel on omavahelisi territoriaalvaidlusi esimese mitte vaikse ookeani aarse riigina tunnustas belau iseseisvust iisrael pealinn ngerulmud paikneb babelthuapi saarel riigi esimene pealinn oli koror belau jaguneb 16 osariigiks belaul puudub sojavagi assotsieerumisleppe alusel tagab 50 aasta jooksul belau riigikaitse usa riigis tegutsevad politseijoud belau peamisteks majandusharudeks on turism omatarbepollumajandus ja kalandus riik soltub paljuski usa antavast valisabist valuutana kasutatakse usa dollarit 2014 kasvas riiki saabuvate turistide osakaal varasema aastaga vorreldes 134 belaus on 3 lennuvalja riigi peamine sadam on koror riigi teedevorgu seisukorra kohta puuduvad usaldusvaarsetest allikatest andmed belaus elas 17 661 inimest 2015 aasta andmetel suurima rahvaarvuga saar on koror kus elab 23 riigi rahvastikust ja mis on ka riigi majanduskeskuseks riigi keskmine rahvastikutihedus on 425 inimestkm2 koige suurem rahvastikutihedus on korori osariigis kus see on 2027 inimestkm2 vaikseim rahvastikutihedus on ngaremlengui osariigis kus see on 57 inimestkm2 riigis on kaks linna koror ja airai 2005 aasta rahvaloenduse andmetel oli 494 rahvastikust katoliiklased tanapaeva belau haldusalasse jaavatele saartele tulid esimesed asukad negriitod umbes 3000 aastat ekr filipiinidelt 12 sajandil saabusid sunda saartelt riigi praegused asukad 1522 markas sonsoroli saart fernao de magalhaesi laeva meeskond 16 sajandist kuulus belau hispaaniale 1697 paases grupp belaulasi laevahukust ja tsehhi misjonar paul klein pani nende loo kirja 18 sajandi algul uritasid jesuiidi preestrid belau elanike misjoneerida kuid tulutult 1885 aastal liideti saared hispaania aladega vaikses ookeanis 1899 aastal muus hispaania saared saksamaale esimese maailmasoja kaigus hoivasid piirkonna jaapanlased teise maailmasoja ajal laksid saared 1944 peleliu merelahingu jarel ameerika uhendriikide valitsuse alla 1979 aastal otsustasid saared mitte uhineda mikroneesia liiduriikidega 1981 saavutasid saared suveraansuse ja 1982 solmiti usaga vabaassotsieerumise leping mis ratifitseeriti 1993 1 oktoobril 1994 saavutas riik iseseisvuse 15 detsembril 1994 sai belau uro liikmeks juunis 2009 otsustas belau votta vastu 17 guantanamo vanglas peetavat uiguuri oktoobris 2009 asus belaule 6 uiguuri eesti solmis belauga diplomaatilised suhted 8 novembril 2013 uldine koolikohustus kehtib belaus 16eluaastani ainus korgharidusasutus on 1993 loodud belau kolledz belau saarte traditsiooniline uhiskond on matriarhaalne riigi elanike populaarseim spordiala on korvpall belau korvpallimeeskond on voitnud kolmel korral mikroneesia mangudel riigis asub mikroneesia vanim muuseum 1955 rajatud belau rahvusmuuseum 1999 avati etpisoni muuseum belaul tehti 1968 esilinastunud mangufilmi hell in the pacific votted arhelaos ehk archelaos ehk herodes archelaos 23 ekr 18 oli juudamaa etnarh ta oli herodes suure ja malthake poeg ning herodes antipase vend oma isa testamendi kohaselt sai ta juudamaa kuningaks kuigi eelmine testament oli selleks maaranud herodes antipase sojavagi kuulutas ta kuningaks kuid ta keeldus seda tiitlit vastu votmast kuni ta oli roomas oma pretensioonid esitanud keiser augustusele enne seda surus ta aarmise julmusega maha uhe variseride massu tappes peaaegu 3000 variseri roomas olid tema vastu antipas ja paljud juudid kes kartsid tema julmust ent aastal 4 ekr maaras augustus talle suurema osa juudamaa samaariamaa ja iturea kuningriigist ning etnarhi tiitli ta abiellus glaphyraga kes oli tema venna alexandrose lesk kuigi arhelaose naine ja glaphyra teine mees mauretaania kuningas juba ii veel elasid see moosese kasuopetuse rikkumine ja tema jatkuv julmus sundisid juute augustusele tema peale kaebama aastal 6 arhelaos vabastati ametist ja pagendati galliasse praegusesse viennei prantsusmaal tema surmaaeg ei ole teada arhelaost mainitakse matteuse evangeeliumis 222 kuulnud aga et arhelaos on kuningaks juudamaal oma isa heroodese jarel kartis joosep sinna minna teda hoiatati unenaos et tal tuleb varjuda galileas arvatakse et jargmine tahendamissona kumnest naelast luuka evangeeliumis 191127 raagib arhelaose roomaskaigust aga neile kes teda kuulasid raakis jeesus veel uhe tahendamissona sest ta oli jeruusalemma lahedal ja nemad arvasid et jumala riik otsekohe ilmsiks saab ta utles siis uks korgest soost inimene reisis kaugele maale et omandada kuningriik ja siis poorduda tagasi ning ta kutsus kumme oma sulastest ja andis neile kumme naela raha ja utles neile kaubelge kuni ma tagasi tulen aga tema alamad vihkasid teda ja lakitasid saadikud jarele talle utlema meie ei taha et tema meie ule kuningana valitseks ja see sundis kui ta tagasi tuli olles saanud selle riigi et ta kaskis enese juurde kutsuda need sulased kellele ta oli raha andnud et teada saada kui palju kasu keegi kaubeldes oli saanud siis tuli esimeneja utles isand sinu nael on kumme naela kasu toonud ja tema utles sellele tubli sa hea sulane et sa oled olnud ustav koige pisemas seeparast olgu sul meelevald kumne linna ule ja teine tuli ja utles isand sinu nael on viis naela kasu toonud tema utles sellelegi ja sina ole viie linna ule ja veel teine tuli ja utles isand vaata siin on sinu nael mida ma olen alles hoidnud higiratikus sest ma kartsin sind sa oled vali mees sa votad mida sa ei ole paigale pannud ja loikad mida sa ei ole kulvanud tema utles talle sinu enda suu labi moistan ma su suudi sa halb sulane eks sa teadnud et ma olen vali mees votan mida ma ei ole paigale pannud ja loikan mida ma ei ole kulvanud misparast sa siis ei ole andnud mu raha panka kull ma siis oleksin selle tagasi tulles kasuga katte noudnud ja ta utles juuresseisjaile votke nael tema kaest ara ja andke sellele kellel on kumme naela ja nemad utlesid talle isand tal on kumme naela ma utlen teile igauhele kellel on antakse aga kellel ei ole sellelt voetakse ara ka see mis tal on aga need mu vaenlased kes ei tahtnud et ma nende ule kuningas oleksin tooge siia ja looge nad maha minu ees siin loetletakse vana testamendi ja uue testamendi tegelasi 2002 aasta mmii oli 21 sajandi 2 aasta pikem nimekiri lehekuljel surnud 2002 seitse tarka on suure vankri uks nimedest seitse tarka olid vanakreeka targad archelaos ateenast voi mileetosest akme 450 ekr oli vanakreeka filosoof tema isa oli nimi oli apollodoros voi midon archelaos olevat olnud sokratese opetaja ta pidas kasvamise pohjuseks sooja ja kulma moju seda mis on habivaarne ei maara archelaose jargi loomus physis vaid kokkulepe nomos diogenes laertios 21617 archelaos oli kas ateena voi mileetose kodanik ja tema isa nimi oli apollodoros aga nagu moned utlevad mydon ta oli anaxagorase opilane ja sokratese opetaja ta oli esimene inimene kes toi loodusfilosoofia uurimise jooniast ateenasse ja teda huuti loodusfilosoofiks sest loodusfilosoofia loppes temaga sest sokrates toi sisse eetilise filosoofia ja tundub toenaoline et ka archelaos sekkus mingil maaral moraalifilosoofiasse sest oma filosoofilistes spekulatsioonides arutas ta seadusi ja seda mis on auvaarsus ja oiglane ja sokrates laenas temalt ning et ta laiendas tema printsiipe siis arvati et ta on nende leiutaja ta utles et tekkimisel on kaks pohilist pohjust soe ja kulm ning et koik loomad on tekkinud mudast ning see mida peetakse oiglaseks ja habivaarseks ei ole nonda loomu poolest vaid seaduse tottu ja tema arutlus on niisugune ta utleb et kui vesi mida soojus sulatab allutada tule toimele siis ta tahkub muutudes maaks ja kui teda veeldatakse siis ta muutub ohuks ja seetottu umbritseb maad ohk ja mojutab teda ja ohku umbritsevad ja mojutavad tule poorlemised ja ta utleb et loomad tekivad soojast maast mis saadab neile toiduks ules paksu muda midagi piimataolist ta utleb et nii on see tekitanud ka inimesed ja ta oli esimene inimene kes utles et heli tekitab ohu look ning et maa oonsusi labides meri filtreerub ning seetottu tiheneb ning et paike on suurim tahtede seas ning et universum on pohjatu kuid oli veel kolm archelaost uks oli geograaf kes kirjeldas aleksandri poolt labitud maid teine oli mees kes kirjutas luuletuse asjadest millel on kaks loomust ja kolmas oli reetor kes kirjutas oma kunsti reegleid sisaldava raamatu kuramaa on lati ja oli vanaliivimaa laanepoolseim ajalooline piirkond mis holmab kura poolsaare ning sellest louna ja ida poole jaavad lati alad kuramaa on umbritsetud laanest laanemerega ja pohjast liivi lahega lounas piirneb ta leeduga idas vidzeme latiliivimaa ja zemgalega semgalliaga monikord arvatakse kuramaa hulka kuuluvaks ka zemgale ja seloonia kuramaa pohjaossa kura poolsaare tippu jaavad liivlaste viimased asualad varem kuramaad asustanud kuralased on tanapaevaks sulandunud latlaste hulka kuramaa linnades elab ka palju venelasi kuramaa tahtsaimad linnad on liepaja ventspils jelgava kuldiga tukums talsi ja saldus kuramaa liivlased vanemal rauaajal eraldus lounakuramaal laiemast baltiparasest kultuuriruumist omanaoline arheoloogiline kultuur mille pohitunnusteks olid algselt laibamatused maaalustesse kiviringidega umbritsetud haudadesse hiljem miniatuursete esemete kasutamine hauapanustena ja poletusmatused selle kultuuri baasilt kujunes valja rahvas keda alates noorema rauaaja kirjalikest allikatest tuntakse kuralaste ehk kursidena pohjakuramaal domineeris samal ajal erinevaid kivikalme vorme kasutav arheoloogiline kultuur mida tavaliselt seostatakse laanemeresoomlastega kellest kujunesid kuramaa liivlased ja ilmselt ka vondlased 650 aasta paiku tekkis grobinasse skandinaavlaste koloonia mis pusis seal kuni 9 sajandi alguseni varaseim teadaolev kirjalik allikas mis mainib kuralasi ja kirjeldab kuramaal toimunud sundmusi on bremeni peapiiskopi rimberti u 875 aastal kirjutatud too kus ta muuhulgas raagib 854855 aastal kuralaste aladele toenaoliselt grobinasse ja apuolesse korraldatud taani ja rootsi sojaretkedest ka hilisematest teadetest ja arheoloogilisest materialist ilmneb et viikingiajal kaidi skandinaaviast sageli kuramaal ruustamas ja kaubitsemas ning kohati suudeti sealsed elanikud ka oma maksualusteks sundida hilisrauaajal muutus olukord vastupidiseks erinevad kroonikad raagivad kuralaste sagedastest ruusteretkedest laanemere laaneranniku piirkondadesse ja kaubalaevade roovimisest saxo grammaticuse jargi tegid nad seejuures nt 1170 aastal jarjekordse retke ajal koostood ka eestlastest toenaoliselt saarlased piraatidega allikates mainitud kuralaste chori curones all moeldi sel ajal ilmselt kogu kuramaa elanikkonda nii kurse kui liivlasi kuigi ennekoike oli tegemist siiski kuramaa tihedamini asustatud ning uhiskondlikult ja majanduslikult korgemalt arenenud lounapoolse ala elanikega kuralaste aktiivsus kasvas alates 11 sajandist ka maismaal kus toimus nende rahvastiku ja kultuuri ekspansioon pohja suunas senistele liivi aladele venta joe aarest ja hiljem riia linna tulevaselt asukohalt sundisid nad seejuures lahkuma vondlaste hoimu kes oli sunnitud sealt hilisema cesise linna asukohale pogenema 13 sajandiks jai liivi asustus domineerima vaid pohjakuramaa idaosas hilisemate dokumentide pohjal on arvatud et rauaaja lopu kuramaal oli 8 piirkonda voi maakonda vanema ventava bandava piemare duvzare ceklis megava ja pilsats neist kolmes esimeses oli ilmselt kuraliivi segaasustus ulejaanutes ainult kursi elanikkond kuralased allutati saksa ristisodijatele ales parast liivi ristisoda ajavahemikul 12301267 esmalt vallutasid ristisodijad kuramaa pohjaosa seejarel lounaosa keskajal oli kuramaa jagatud liivi ordu ja kuramaa piiskopkonna vahel ordule kuulus 23 ja piiskopile 13 kuramaast kuramaa piiskopkonda kuulus muuhulgas ruhnu saar vaimulik voim kogu kuramaa ule oli ametlikult piiskopi kaes kuid ordu oli paavstilt saanud privileegid tanu millele ta sai oma aladel kirikuelu ise korraldada kuramaal tekkinud linnad said riia linnalt riia linnaoigused piltene 1295 kuldiga 13471360 ventspils ja aizpute 1378 kuramaa piiskopkond liivimaa ordu kuramaa valdused jagunesid kuldiga vindavi dobele ja miitavi komtuurkondadeks ning grobina ja kandava foogtkondadeks lisaks oli tukumsi piirkond liivi ordu maameistri valitseda miitavi komtuurkond liideti 15 sajandi lopul liivi ordu maamarssali valdustega kuramaa piiskopi valdused jagunesid kaheks suuremaks ja kaheks vaiksemaks territooriumiks piiskopkonna keskus asus piltenes keskaegsel kuramaal leidus palju vabatalupoegi nn kura kuningad saksa keeles kurschkonige kellest moned sailitasid oma oigused 20 sajandini 5 martsil 1562 andis viimane liivimaa ordumeister gotthard kettler vasallivande poolaleedu kuningale zygmunt ii augustile ja sai endale valitseda endised orduvaldused vaina joest laanes ja lounas millest moodustus kuramaa hertsogiriik riik holmas lisaks kuramaale zemgale ja seelide alad selle ametlikuks nimetuseks oligi kuramaa ja zemgale hertsogiriik saksa keeles herzogtum kurland und semgallen seetottu laiendatakse kuramaa kui piirkonna nime monikord kogu toonase hertsogiriigi alale holmates lisaks kuramaale ka zemgale ja seloonia 17 sajandil said kuramaal linnaoigused 1609 bauska 1617 jelgava 1625 liepaja 1646 jaunjelgava 1670 jekabpils 16951697 grobina hertsogiriigi esimene pealinn oli kuldiga kuid peagi viidi pealinn ule jelgavasse miitavisse esimeseks kuramaa hertsogiks sai viimane liivi ordu ordumeister gotthard kettler hertsogiriiki valitsesid kolm dunastiat kettlerid 15611737 bironid 17371795 vaheajaga ja saksi dunastia 17401763 hertsogiriigi hiilgeaeg oli 17 sajandil hertsog jakob kettleri ajal mil tegeleti laevaehituse ja kolooniate rajamisega alates 18 sajandi algusest sattus hertsogiriik uha tugevneva vene moju alla lisaks kuramaa hertsogiriigile jaid kuramaale veel endised kuramaa piiskopkonna ehk piltene stifti alad mille riigioiguslik seisund oli sajandeid ebaselge kuni 1583 aastani kuulus ala hertsog magnusele tema surma jarel noudis seda endale taani 1585 kindlustas piltene ule korgeima voimu taani kuninga frederik iiga solmitud kronenbergi lepinguga rzeczpospolita kuid 17 sajandil puudsid selle ule kontrolli saavutada peamiselt diplomaatiat kasutades kuramaa hertsogiriik ja preisimaa sajandi lopuks suutis neist esimene ala pantvaldusena endale saada 18 sajandi alguses vabanes piltene stift kuramaa hertsogi voimust ja jai kuni 1795 aastani lodvalt seotuks rzeczpospolitaga kolmanda poola jagamisega 1795 laksid nii kuramaa hertsogiiriik kui ka piltene stift venemaa keisririigi koosseisu nendest moodustati kuramaa kubermang ka kuramaa kubermangus kehtestati eesti ja liivimaa kubermanguga analoogne oiguslik korraldus kehtestus baltisaksa aadli omavalitsus nn balti erikord mistottu kuramaad loeti uheks kolmest venemaa laanemere ehk balti kubermangust 1812 aastal napoleoni sojakaigu ajal venemaale 1812 aasta isamaasoda tungisid kuramaale prantsusmaa liitlasest preisimaa vaeuksused mis hoivasid juuli esimesel poolel enamiku kuramaa kubermangust ja ahvardasid isegi riia linna sama aasta detsembris kui prantsuse vaed venemaalt taganesid laksid preisi vaed ule venemaa poolele ja kuramaal taastati venemaa kontroll 1817 aastal kaotati kuramaal parisorjus talude pariseksostmine algas 1860 aastatel sarnaselt liivimaaga algas kuramaal samal ajal latlaste rahvuslik arkamine 19 sajandi teisel poolel kujunesid kuramaa olulisimateks keskusteks sadamalinnad ventspils saksa keeles windau ja liepaja saksa keeles libau kus algas intensiivne laevaehitus samuti muutusid nad olulisteks laevastikubaasideks ja kuhu 19 sajandi teisel poolel ehitati liepaja sojasadam esimeses maailmasojas oli kuramaa 19151917 veriste lahingute tallermaa piirkond langes 1917 aastaks saksamaa voimu alla soja kaigus kaotas kuramaa suure osa rahvastikust paljus evakueerimiste tottu 1918 aasta martsis plaaniti taastada kuramaa hertsogiriiki see kava sai ka saksa keisri wilhelm ii tunnustuse alates sama aasta suvest plaaniti kuramaad liita balti hertsogiriigiga hertsogiriigi loomine nurjus saksamaa kapituleerumise tottu 11 novembril 1918 alates lati vabariigi valjakuulutamisest 1918 kuulub kuramaa lati koosseisu lati vabadussoja ajal paiknesid kuramaal suured saksa vaeuksused landeswehr ja rauddiviis mis loid kull tagasi punaarmee runnaku kuid puudsid hiljem kogu latit enda kontrolli alla saada 1919 aasta sugisel puudis latis voimu haarata pavel bermondtavalov kes kontrollis samuti enamikku kuramaast parast tema riia vallutamise katse nurjumist kehtestus kuramaa ule lati valitsuse kontroll 1940 aastal laks kuramaa koos ulejaanud latiga nsv liidu koosseisu lati asemele kuulutati valja lati nsv 1941 aasta suvel vallutasid selle saksamaa vaed enamik kuramaast pusis kuni soja lopuni 8 mail 1945 saksa vagede kontrolli all kes suutsid punaarmee runnakud tagasi luua nn kuramaa kott ehk katel kuramaal olnud saksa vaeuksusi nimetati vaegrupp kurlandiks tol perioodil anti kuramaal valja ka oma postmarke plaan taastada lati iseseisvus nurjus saksa vagede vastuseisu ja soja loppemise tottu parast lati iseseisvuse taastamist 1991 jai kuramaa lati osaks lati ametlikult lati vabariik on riik euroopas uks kolmest balti riigist lati asub pohjaeuroopas laanemere idarannikul riik asetseb eestist lounas leedust pohjas idas on maapiir venemaaga ja kagus valgevenega laanes piirab riiki laanemeri ja loodes riia laht latile ei kuulu saari ega asumaid pindala on 64 589 km2 lati on demokraatlik parlamentaarne vabariik ning kuulub alates 17 septembrist 1991 uhinenud rahvaste organisatsiooni uro 29 martsist 2004 pohjaatlandi lepingu organisatsiooni nato ja alates 1 maist 2004 euroopa liitu el lati asub pohjaeuroopas idaeuroopa lauskmaa laaneosal laanemere idarannikul maapiir oma balti naabritega on latil eestiga pohjas 340 km ja leeduga lounas 570 km idapiir venemaa pihkva oblastiga on 283 km kagus on maismaapiir valgevenega 163 km latil on ka merepiir mille pikkuseks on 531 km vaatamata pikale ja laugele merepiirile ei ole lati territooriumil uhtegi meresaart 1920 aastal taotlesid latlased eesti territooriumile kuuluvat ruhnu saart lati omandiks lati asub idaeuroopa lauskmaa serval ta on kaetud liustikusetetega mis on moodustanud tanapaevase kunkliku pinnamoodi latis asub kolm suuremat korgustikku laanelatis kurzeme sudames asub kurzeme korgustik mis ulatub ule 180 m merepinnast kirdelatis asub vidzeme korgustik millel on mitu ule 300 m ulatuvat tippu sealhulgas lati korgeim tipp gaizinkalns 312 m korguselt teine magi latis on sirdskalns kirdelatis eesti piiril asub ka aluksne korgustik mis uhineb eestis asuva haanja korgustikuga aluksne korgustik on madalam kui vidzeme korgustik kuid suuremate korgusvahedega kagulatis asub latgale korgustik enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud riigi keskosas asub zemgale tasandik pohjaosa asub talava madalikul laanemere kaldal umber liivi lahe ja kuramaa poolsaare paikneb rannikumadalik mis jatkub leedu territooriumil vidzeme korgustikku piiravad kesklati madalik ja idalati madalik antud madalikud on ka kohati soised enamik lati aluspohjakivimitest on parit vanaaegkonna lopust devoni ajastust riigi edelaosa aluspohjakivimid on aga parit keskaegkonnast eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga millel on kvaternaarsed setted settekivimeid paljandub maismaal jogede urgorgudel riigi pohjaosas paljanduvad ka paljudr jogede urgorgudes devoni punased liivakivid territooriumi keskosas paljanduvad ulemdevoni karbonaatsed kivimid dolomiidid ja merglid palistavad daugava keskjooksu tema lisajogesid ja ka lielupe ulemjooksu lati ei ole maavaradelt rikas riik enamik latis leiduvatest maavaradest laheb kasutuseks ehitustel korgustike aladel leidub suurtes kogustes liiva ja kruusa riigi pohjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks riigi keskosas on dolomiidi leiukoht dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi samuti kasutatakse ka leiduvat devoni juura ja kvaternaari savi lubjakivi kasutatakse lubja ja tsemenditoostuses ka leidub latis suuremas koguses turvast mille ladestumine sai alguse mandrijaa taandumisel turba varusid kasutatakse eelkoige toostuslikel eesmarkidel riigis leidub ka ravimuda ja mineraalvett latist on leitud ka naftat ja rauamaaki lisaks leidub riigis pruunsutt ning mererannalt voib juhuslikult leiduda ka merevaiku lati on jogederikas riik jogesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende kogupikkus on umbes 37 500 km enamik jogedest on siiski luhikesed vaid 17 joge on pikemad kui 100 km pikimad joed on vaina daugava lielupe koiva gauja venta ja salatsi jogi praegune jogedevork on kujunenud valja 1012 tuhande aasta jooksul koik joed kuuluvad laanemere vesikonda suurem osa neist suubub liivi lahte vaiksem osa otse laanemerre ja velikaja lisajoed suubuvad ka soome lahte latis on jarvi ule 3000 enamasti on nad siiski vaikesed ja holmavad territooriumist vaid 15 jarvi mille pindala on suurem kui 10 km2 on vaid 15 suuremad jarved latis on lubans raznas engures asti ja usma latis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline uleminekuline paraskliima lati on samal laiusel labradori poolsaarega vorreldes labradori poolsaare mandrilise kliimaga on lati kliima marksa pehmem seda pohjustab atlandi ookeani ja golfi hoovuse moju lati rannikule kulmatemperatuurid talvel on kullaltki tagasihoidlikud jaanuari keskmine ohutemperatuur on riigi laaneosas liepajas 28 c ja kagulati linnas daugavpilsis 66 c juuli ohutemperatuurid samades linnades on vastavalt 167 c ja 176 c sademed saabuvad lati territooriumile pohjaatlandilt sademete hulk on suurim suve teisel lopus ja sugis ka talvel sajab tihti kuid sademete hulk on vaike koige vahem sademeid on kevadel aastas sajab rannikul ja madalikel 550600 mm korgustikel 700800 mm sademeid 44 lati pindalast on kaetud metsadega erinevalt paljudest teistest idaeuroopa lauskmaa aladest sarnaneb lati taimestik vaga taigaga enamik metsadest on okasmetsad levinud on harilik mand 51 kask 24 harilik kuusk 17 lati on demokraatlik parlamentaarne vabariik korgeima voimu organiks on lati rahvas rahva voimu esindab riigijuhtimises 100liikmeline parlament seim saeima ja omavalitsuste volikogud lati riigipeaks on president kes on uhtlasi ka lati kaitsevae ulemjuhataja lati presidendi valib seim salajase haaletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks lati president alates 8 juulist 2015 on raimonds vejonis seim saeima on lati vabariigi parlament tegemist on uhekojalise 100liikmelise parlamendigavalimised toimuvad vordelise valimissusteemi alusel mille juures kehtib ka 5 valimiskunnis valimised toimuvad iga nelja aasta tagant esimesel oktoobrikuu laupaeval lati presidendil on oigus seim laiali saata ning kuulutada valja ennetahtaegsed valimised selle protseduuriga kaasneb ka poliitiline risk presidendile valimiste ebaonnestumisel peab president lahkuma ametist seim asub riia vanalinnas endises liivimaa ruutelkonna hoones parlamendivalimiste jarel on lati presidendil oigus kuulutada valja peaminister peaministri ulesandeks on koostada valitsus kelle peab haaletusega kinnitama parlament seim valitsusse kuulub 16 ministrit lati vabariigi peaminister on maris kucinskis kes astus ametisse koos valitsusega 11 veebruaril 2016 kohe parast taasiseseisvumist sai 17 septembril 1991 latist uhinenud rahvaste organisatsiooni uro liige 1990 aastate lati valispoliitiline eesmark oli liituda euroopa liidu ja natoga 20 septembril 2003 toimunud referendumiga haaletasid latlased euroopa liiduga liitumise poolt 1 mail 2004 sai latist euroopa liidu el taieoiguslik liige lati liitus pohjaatlandi lepingu organisatsiooniga 29 martsil 2004 lati osaleb aktiivselt uro rahuvalvamismissioonidel lati kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistesse kokkulepetesse nagu euroopa noukogu unesco unicef maailmapank imf rahvusvaheline mereuuringute noukogu ices ja paljudesse teistesse lati vabariigi pealinn on riia alates 1 juulist 2009 jagati lati uheksaks vabariigilinnaks ehk vabariikliku keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks piirkondadest ja vabariigilinnadest said 1 jargu haldusuksused latis omavalitsuste kohapealseid riigiesindusi nagu endistes rajoonides ei eksisteeri 2011 aastast on piirkondi 110 lati endised 26 regiooni ruhmitusid mitteametlikult riia linnaks ja viieks ajalooliseks regiooniks vahel liidetakse selija zemgale kokku uhtseks zemgaleks ka loetakse neid piirkondi koos kuramaaga vahel uhtseks kuramaaks kuna need alad kuulusid koik kunagi kuramaa hertsogiriiki latis on mitmeparteisusteem kus uhel parteil on vaga harva voimalus uksi seista voimul ning seega ollakse sunnitud looma koalitsioonivalitsusi lati parlamendis on 2014 aastast alates jargmised erakonnad ja valimisliidud lati rahvaarv mai 2014 seisuga on 1 997 500 sellega on ta rahvaarvult euroopas 36 kohal lati rahvaarv labi ajaloo rahvastikutihedus on 302 inkm2 suurem osa rahvastikust umbes 1 150 000 inimest elab riia linnas ja selle umbruses maarahvastiku osakaal sealjuures kahaneb uha enam ligi kolm neljandikku elanikkonnast elab linnaasulates latis on 77 linna neist kaks uletavad 100 000 elaniku piiri riia ja daugavpils 22 lati linna uletavad 10 000 elaniku piiri lati on olnud sajandeid mitmerahvuseline kuid suurimad muudatused demograafias toimusid 20 sajandil maailmasodade emigratsiooni baltisakslaste lahkumise holokausti ja noukogude liidu okupatsiooni tottu lati polisrahvad on latlased ja liivlased kes moodustavad 2016 aasta seisuga 618 riigi elanikkonnast suurimaks vahemusrahvuseks on venelased kes moodustavad 256 rahvastikust koige enam oli venelasi noukogude liidu okupatsiooni ajal 1989 aastal oli venelasi ule 900 000 mis moodustas tol ajal 34 elanikkonnast noukogude okupatsiooni ajal suurenes ka ukrainlaste ja valgevenlaste osakaal alates lati iseseisvumisest 1991 aastal on venelaste arv riigis oluliselt vahenenud lisaks venelastele on suuremad vahemusrahvused valgevenelased 34 ukrainlased 23 poolakad 22 leedulased 12 juudid 03 sakslased 03 mustlased 01 ja eestlased 01 suurim religioon latis on kristlus kuid usuteenistustel kaivad regulaarselt vaid 7 elanikkonnast suurimad usukogukonnad 2006 aasta seisuga on eurobarometer 2005 jargi vastas 37 lati elanikest et nad usuvad jumalasse 49 vastasid et usuvad on olemas mingisugune vaimne joud ja 10 vastasid et ei usu mingisuguse vaimse jou ega jumala olemasolu enne noukogude liidu okupatsiooni oli luterlaste osakaal tunduvalt suurem kui see oli pohiline usutunnistus latis luterlaste arv on balti riikides vahenenud tunduvalt rohkem kui katoliiklaste arv on teada et latis elab 182 moslemit kuid eeldatatakse et moslemite arv latis on 5005000 lati majanduses on ulekaalus toiduainetoostus tanu oma geograafilisele asendile on latil suur tahtsus transpordisfaaris latis on 10 suuremat sadamat suurim on ventspilsi vabasadam kus asub ka lati suurim venemaa kutuse transiidikeskus ventbunkers latrostrans ventspils nafta mille suuromanik on maailma uks suuremaid toornaftaga tegelevaid vitol group ja lati merelaevandus kui 1996 aastast alates kasvas majandus pidevalt sai latist euroopa liidu kiireima majanduskasvuga riik 2008 aastal tabas latit seoses globaalse finantskriisi ja kohaliku kinnisvaramulli lohkemisega majanduskriis 2009 aasta kolme esimese kuu aastane majanduskasv oli 18 1 jaanuaril 2014 mindi lati latilt lvl ule eurole aprillis 2007 kuulutati korge inflatsioonitaseme tottu valja inflatsioonivastane plaan inflatsioon oli 2007 aasta juulis 95 ja 2007 aasta augustis 101 mis oli viimase kumne aasta korgeim augustis tousid tubaka kutte ja majutuse hinnad lati keskmine brutopalk oli 2007 aasta teises kvartalis 558 eurot kuus kasv 2006 aasta teise kvartaliga vorreldes 334 2009 aasta viimases kvartalis oli keskmine palk 440 latti ehk 620 eurot langus 2008 aasta iv kvartaliga vorreldes 121 lati kaitsevae suurus on umbes 5000 inimest millele lisandub ka ligikaudu 10 000 zemessardze lati vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni liiget lati sojalise riigikaitse juhtimisstruktuur on kolmetasandiline strateegilise tasandi moodustab lati vabariigi kaitseministeerium mis vastutab nii kaitsepoliitika kujundamise kui ka vaevoimekuste arendamise planeerimise eest lati kaitsevae juhataja allub lati kaitseministrile ja kaitsevae juhataja on kaitseministeeriumi koosseisus teise operatsioonide tasandi moodustab kaitsevae juhataja koos uhendstaabiga millel on pohimotteliselt vagede operatiivjuhtimise ulesanne uhendstaabi ulesanded on taandunud vaid kaitsevae operatsioonide ja igapaevategevuse juhtimisele kolmas taktikaline tasand jalavaebrigaad ohuvaebaas ja merevae flotill on otse allutatud kaitsevae juhatajale lati maavae komponendiks on jalavaebrigaad on pohimotteliselt kergejalavae brigaadiga millel puuduvad raskemad tuletoetusvahendid lati brigaad koosneb kahest jalavaepataljonist logistikapataljonist ja tsiviilmilitaarkoostoo cimic keskusest brigaad on suuteline tagama lati rahvusvaheliste kohustuste taitmise konventsionaalses sojas oleks selline brigaad suuteline taitma piiratud ulatuses toetavaid ulesandeid naiteks julgestamine voi tagalaalade kontroll lati ohuvae pearohk on suunatud ohuseiresuutlikkuse ja vastuvotva riigi toetuse osutamise voimekuse valjaarendamisel sojalennukeid latil pole ohuvae arendamiseks vajalikud vahendeid on investeeritud eelkoige radarisusteemide soetamisele ja viimastel aastatel lennuvaljade valjaarendamisele lati merevae relvastuses on neli imantastuupi miinijahtijat ja neli norralt saadud stormtuupi patrullkaatrit latis on voimalik astuda vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni zemessardze liikmeks parast ajateenistuse peatamist voi lopetamist zemessardze ja leedu kasp on pohimotteliselt vorreldavad eesti kaitseliiduga zemessardze on jagatud kolmeks regiooniks 1 regiooni staap paikneb liepajas ja regiooni kuulub viis pataljoni teise regiooni staap asub rezeknes ja selle alla kuulub seitse pataljoni kolmanda regiooni staap on riias ja selle alla kuulub kuus pataljoni organisatsioonis kokku on umbes 10 000 liiget kaitsevae relvastuses on saksa paritolu 556millimeetrise kaliibriga automaadid g36 tankitorjeraketikompleksid spike ja 40millimeetrise kaliibriga automaatgranaadiheitjaid lati territooriumile tekkis asustus 9000 aastat ekr balti hoimud joudsid laanemere idakaldale umbes 3000 aastat ekr balti hoimudel kujunesid valja kaubateed rooma ja butsantsiga enamasti muusid baltlased kohalikku merevaikku metallide vastu umbes 900 aastat pkr asustasid tanapaeva lati territooriumi neli praeguseks valja surnud rahvust kuralased latgalid seelid semgalid ja ka soomeugri keelt konelevad liivlased kellest aja jooksul kujunes latlaste rahvus kohalikel rahvastel oli ka varasemaid kogemusi valismaailmaga 12 sajandil aga saatis roomakatoliku kiriku pea rooma paavst liivimaale esimesed misjonarid misjonarid tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust kuid ristiusk ei leidnud laia kolapinda ja kohalikud hoimud olid tugevalt ristiusustamise vastu seetottu saadeti liivimaale relvastatud joud kelle abiga sunniti rahvad alistuma ja laskma end ristida 13 sajandil vallutasid sakslased kogu tanapaeva lati territooriumi koos lounaeestiga moodustati riik mida tanapaeval teatakse kui vanaliivimaa 1228 aastal liideti riia hansa liitu hiljem kuulusid sinna ka cesis limbazi koknese ja valmiera sellest ajast saadik oli riial kui sadamalinnal tahtis koht idalaane kaubavahetuses kuramaa hertsogiriik kuramaa piiskopkond parast liivi soda 15581583 laks liivimaa ning kuramaa poolaleedu riigi valdustesse 17 sajand oli kogu euroopas ja ka latis suurte muutuste aeg toimus reformatsioon vanaliivimaa liivi ordu ja piiskopkondade lagunemine ja lati territoorium jaotati mitme riigi vahel 1629 aastal laks rootsi kuningriigi ja rzeczpospolita vahel solmitud altmargi vaherahulepingu ja 1660 aasta oliwa rahulepingu nn poola liivimaa va latgale rootsi kuningriigi valdusse mille tulemusena pohjalati oli liivimaa kubermanguna rootsi kuningriigi koosseisus ja lati alal daugavast lounas asuv kuramaa hertsogiriik rzeczpospolita vasallriik rootsi aeg liivimaa ruutelkond kuramaa ruutelkond piltene ruutelkond valitsusorganitena tegutsesid liivimaal liivimaa kuberner koos liivimaa provintsi kantseleiga ja liivimaa ruutelkond parast pohjasoja kaigus 1710 aastal liivimaa ruutelkonna poolset alistumist liideti latlastega asustatud pohjalati riia kubermang kuhu kuulus kolm maakonda riia maakond wendeni maakond ja parnukokenhuseni maakond hilisem liivimaa kubermangu tartu maakond kuulus aastatel 17041713 sanktpeterburi maakonda 1722 aastal moodustatud liivimaa kubermangus ja ka 1795 aastal venemaa keisririigiga liidetud kuramaa kubermangus olid latlastega taielikult voi osaliselt asustatud maakonnad kahes eraldatud kubermangus 1783 aastal venemaa keisrinna katariina ii labi viidud haldusreformide kaigus moodustati liivimaa kubermangust riia asehaldurkond mis eksisteeris kuni 1796 aastani kui katariina poeg paul i taastas endisaegse halduskorralduse valitsusorganitena tegutsesid latis liivimaa osas liivimaa kubermanguvalitsus mida juhtis liivimaa kuberner ja liivimaa ruutelkond ning kuramaa kubermanguvalitsus mida juhtis kuramaa kuberner ja kuramaa ruutelkond lati rahvusliku arkamise algjark on seotud selliste silmapaistvate nimedega nagu kaspar biezbard juris alunans krisjanis valdemars krisjanis barons atis kronvald joh jurjan koik nad viibisid pikemat voi luhemat aega ka eesti alal eriti tartus kus nad oppisid liivimaa kubermangu ainsas ulikoolis tartu ulikoolis liivimaa kubermangu pealinna ja sadamalinna riia hoogsa industrialiseerimise ja lati intellektuaalide marksismiga kokkupuutumise tulemusena tekkis liivimaa lounaosas sotsiaaldemokraatlik liikumine 1890 aastate keskpaigaks 1905 aasta revolutsiooni eel loodi kaks illegaalset lati parteid lati sotsiaaldemokraatlik toolispartei 1904 ja lati sotsiaaldemokraatlik uhing 1903 ja riias tegutsesid 1905 aastaks ka venemaa sotsiaaldemokraatliku toolispartei vsdtp ja juudi bundi sektsioonid 1914 aasta sugisel alanud esimese maailmasoja kaigus vallutati 1915 aasta lopuks parast poolat ja leedut ka lati kuni riia linnani mis vallutati aga 21 augustil 3 september ukj 1917 aastal lati kaitsmiseks saksa vagede vastu andis venemaa keisririigi sojaline juhtkond loa moodustada lati rahvusvaeosad 8 polku ja 1 tagavarapolgu asukohaga tartus 1917 aastal toimunud keisri ainuvoimuvastase revolutsiooni ajal olid lati xii armee koosseisus olevad lati rahvusvaeosad suuremalt jaolt meelestatud bolsevistlikult ning 1918 aasta kevadel alanud saksa keisririigi vagede pealetungiga taganesid lati vaeosad venemaale kus nad teenisid noukogude voimu koige ustavamate ja paremini organiseeritud sojalise jouna lati kuttidena parast 1917 aastal moodustasid bolsevikke pooldavad lati sotsiaaldemokraatialiikumise esindajad 30 juulil 12 augustil ukj 1917 aastal riias lati tooliste soldatite ja maatameeste noukogu taitevkomitee mille koosseisus oli 27 liiget neist 24 bolsevikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti parast saksa vagede pealetungi 1918 aasta alguses taganes taitevkomitee koos bolsevistlikult meelestatud xii armeega lounaeestisse kus tegutsesid fricis rozinsi juhtimisel enne loplikku evakueerimist venemaale vonnus ja valgas lati pusis esimese maailmasoja kaigus saksa vagede okupeerituna kuni 1918 aasta novembrirevolutsioonini ja saksamaa poolt kapituleerumiseni compiegnei vaherahuga 1918 aastal latis karlis ulmanise juhitud lati valitsus aga ei omanud sojalist voimu oma riigi kaitseks kuna enamik voitlusvoimelisi mehi oli mobiliseeritud lati rahvuspolkudesse ja taganenud koos vene vagedega venemaale ning 1918 aasta lopus alanud punaarmee suurrunnaku kaigus vallutati enamik latist parast aga 1919 suvel latis baltisakslaste organiseeritud landeswehri palgasodurite poolt rudiger von der goltzi juhtimisel noukogude punaarmee ja lati armee vagede valjaajamist latist haarasid nad reaalse kontrolli ja voimu latis ning moodustasid variisik andrievs niedra juhtimisel landeswehrist soltuva lati valitsuse parast noukogude vagede valjaajamist latist jatkasid landeswehri vaed liikumist pohjalatist lounaeestisse mille tokestamiseks ning sakslaste landeswehri vagede invasiooni peatas 1919 aasta vonnu lahing parast vonnu lahingu voitu jatkunud eestis moodustatud ja eesti toetatud lati vaeosade ning eesti soomusrongide toetusel taastati riias lati karlis ulmanise valitsus 28 veebruaril tunnustas eesti valitsus lati de jure iseseisvaks riigiks lati rahvuslind on linavastrik ja rahvuslill harilik harjasilm lati rahvuseepos on andrejs pumpursi kirjutatud kunsteepos lacplesis tuntud lati kirjanikud on rainis aleksandrs caks vilis lacis ja andrejs upits noorematest kirjanikest on tuntumad pauls bankovskis janis einfelds gundega repse andra neiburga laima muktapavele ja nora ikstena esimene latikeelne romaan oli 1879 aastal ilmunud reinis kaudzite ja matiss kaudzite maamootjate ajad tuntud heliloojad on jazeps vitols raimonds pauls ja imants kalnins lati voitis 2002 aasta eurovisiooni lauluvoistluse lati suurimad paevalehed on diena neatkariga rita avize ja latvijas avize regulaarsed raadiosaated toimuvad alates 1 novembrist 1925 6 novembrist 1954 algasid lati televisiooni regulaarsed saated 1991 alustas tood esimene eratelevisioonikanal suuremad telekanalid on lati televisioon ltv1 ja ltv7 lnt ja tv3 latvia latis on jaahoki jalgpalli ja korvpalliliigad lati jaahokikoondis osales 2002 ja 2006 aasta taliolumpiamangudel tuntumad lati hokimangijad on sandis ozolins ja arturs irbe lati jalgpallikoondis paases 2004 aasta euroopa meistrivoistluste finaalturniirile tugevamad korvpallklubid on bk baronslmt bk ventspils ja ask riga tuntumad korvpallurid on janis krumins ja gundars vetra kergejoustiklastest on tiitlivoistlustelt medaleid toonud odaviskajad janis lusis elvira ozolina dainis kula vadims vasilevskis ja ainars kovals kaija aigars fadejevs ning tokkejooksja stanislavs olijars kahekordseks olumpiavoitjaks on tulnud bmxrattur maris strombergs rahvusvahelist edu on saavutanud ka tennisist ernests gulbis mihhail tal oli male maailmameister 19601961 latis tegutseb mitmeid ulikoole neist suurim on riias asuv 1919 aastal asutatud lati ulikool suuremad ulikoolid on veel riia tehnikaulikool jelgavas asuv lati pollumajandusulikool ja daugavpilsi ulikool lati alg ja keskkoolides oppis 20032004 oppeaastal 302 700 opilast neist 193 100 latikeelsetes koolides venemaa jaotub halduslikult 83 85 foderatsiooni subjektiks 1 jargu haldusuksuseks peale selle on venemaa jaotatud 8 9 foderaalringkonnaks mis aga ei ole venemaa foderatsiooni subjektid 2014 aasta krimmi kriisi kaigus annekteeris venemaa ukrainale kuuluva krimmi autonoomse vabariigi krimmi vabariigina ja sevastopoli linna keskalluvusega linnana rahvusvaheline uldsus seda ei tunnista lisaks moskvale peterburile ja annekteeritud sevastopolile on keskalluvusega linn ka kasahstanis asuv bajkongor vene keeles baikonur mille kasahstan on venemaale rendile andnud bajkongori naol on tegu kull keskalluvusega linnaga aga mitte venemaa territooriumiga ainult kahel venemaa 1 astme haldusuksusel on piir kolme valisriigiga need on pihkva oblast millel on piir eesti lati ja valgevenega ning altai vabariik millel on piir kasahstani hiina ja mongooliaga leedu ametlikult leedu vabariik on riik euroopa liidus laanemere kagurannikul leedu on lounapoolseim balti riikidest kuid asub samuti pohjaeuroopas ta piirneb lati valgevene poola ja venemaa kaliningradi oblastiga 1230 aastail uhendas mindaugas leedu territooriumi esmakordselt uhtse juhtimise alla sajandi lopus kujunes valja leedu suurvurstiriik mis kasvas 15 sajandiks euroopas pindalt suurimaks riigiks leedu ja poola personaalunioonist kasvas valja rzeczpospolita kolmanda poola jagamisega 1795 aastal laks leedu venemaa keisririigi koosseisu ja leedu suurvursti tiitel sai uheks venemaa keisri tiitlitest leedu iseseisvus kuulutati valja 16 veebruaril 1918 alates 1991 aastat kuulub leedu urosse ning alates 2004 aastast euroopa liitu ja natosse leedu pealinn on vilnius riigikeel on leedu keel leedu vabariigi riigipea on leedu president taidesaatvat voimu teostab leedu valitsus valitsuse juht on leedu peaminister leedu ainus riigikeel on leedu keel see kuulub balti keelte hulka ja selle uks lahimaid sugulasi on lati keel enne pohiseadusliku korra taastamist pohiseaduslikud leedu parlament on 141kohaline seim seimi valimised toimuvad iga 4 aasta tagant 12 ja 26 oktoobril 2008 toimunud parlamendivalimistel kogus koige rohkem kohti 44 erakond isamaaliit leedu kristlikud demokraadid jargnesid leedu sotsiaaldemokraatlik partei 26 kohta rahva arkamise partei 16 kohta kord ja oiglus 15 kohta leedu vabariigi liberaalne liikumine 11 kohta toopartei 10 kohta ja ulejaanud erakonnad seimi paases 10 erakonda 14 ja 28 oktoobril 2012 toimunud parlamendivalimised voitis opositsiooniline leedu sotsiaaldemokraatlik partei kasvatades oma esindajate arvu parlamendis 38 inimeseni seni voimul olnud isamaaliit kaotas 11 kohta ja pidi piirduma 33 esindajaga kolmandaks tousis aga toopartei mis sai parlamenti 29 esindajat kokku paases parlamenti 8 erakonda ja 3 soltumatut kandidaati leedus on kahetasandiline haldusjaotus esimese jargu haldusuksused on 60 linna ja rajoonivalitsust mis omakorda jagunevad teise jargu haldusuksusteks vald seniunija 19952010 oli riik jagatud kumneks maakonnaks apskritis maakonnad jagunesid 2 jargu haldusuksusteks milleks voisid olla omavalitsused savivaldybe rajoonid rajonas ja linnad miestas leedu maakonnad 19952010 olid alytuse kaunase klaipeda marijampole panevezyse siauliai taurage telsiai utena ja vilniuse maakond leedus elas 2001 aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824 1 detsembril 2011 oli rahvaarv statistikaameti teatel 3 201 344 2011 aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas leedus 1 martsi seisuga 3 053 800 inimest 1 407 000 meest ja 1 645 000 naist 2001 aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 8345 poolakaid 234 989 674 venelasi 219 789 631 valgevenelasi 42 866 123 ja ukrainlasi 22 488 065 2009 aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 2 815 700 840 poolakaid 205 500 61 venelasi 165 100 49 valgevenelasi 36 100 11 ja ukrainlasi 20 000 06 inimesi kelle rahvust ei olnud kirjas oli 86 800 26 leedu rahvaarv on alates 1992 aastast vahenenud negatiivse loomuliku iibe ja valjarande tottu 2009 aastal emigreerus 21 970 ja 2010 aastal 83 157 inimest leedu on katoliiklik maa katoliku kirikusse kuulub 80 elanikkonnast leedu ekspordis on olulisel kohal nafta tootlemise saadused 23 kerge 16 masina 11 ja keemiatoostuse toodang 6 puit ja puidutooted 5 ning toiduained 5 2001 aasta seis lisaks veeti valja elektroonikat ning autosid venemaale ja valgevenesse leedu keskmine palk oli 2007 aasta teises kvartalis 52906 eurot kuus kasv 2006 aasta teise kvartaliga vorreldes 202 leedus on heal tasemel maanteede vorgustik ainukesena balti riikidest on leedus ka kiirteed vilniuseklaipeda maantee ja panevezysivilniuse maantee leedul on 99 km rannikut rannik on liivane leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud liustikud katsid leedut viimasel jaaajal mis leedu maaalal loppes 2220 tuhat aastat tagasi koige kunklikumad alad on laane ida ja edelaleedus vastavalt zemaitija aukstaitija ja dzukija korgustik leedu korgeim punkt on aukstojase magi 29384 m merepinnast korguselt jargmised tipud on juozapine magi 2936 m ja kruopine magi 2934 m metsaga on kaetud 332 leedu pindalast leedu pikim jogi on nemunas leedu sugavaim jarv on tauragnas 605 m esimest korda mainiti leedut 1009 quedlinburgi kroonikas mille jargi puha brunoni ja 18 munga elu sai onnetu lopu 19 martsil 1009 kui nad venemaa ja leedu piiril paganate poolt taevariiki saadeti leedu hoimud uhendas riigiks mindaugas 1230 aastatel 6 juulil 1253 krooniti ta leedu kuningaks leedu oli viimane paganlik riik euroopas ning seetottu oli ta sagedane saksa ja liivi ordu korraldatud ristisodade sihtmark sellest hoolimata laienes leedu kiiresti hoivates ida ja louna pool asunud kuid poliitiliselt norgenenud slaavlaste maid 1385 vottis leedu suurvurst jogaila vastu poola palve hakata poola kuningaks sellega algas jarkjarguline leedu ristiusustamine 1410 purustas leedu poola ja venemaa uhendatud sojavagi grunwaldi lahingus saksa ordu peavaed ja sellega loppes sajanditeks sakslaste oht leedule saksakeelne sona grunwald tahendab tolkes roheline mets leedu keeles zalgiris ja selle lahingu malestuseks kannab tanapaeval vilniuse tahtsaim spordiklubi zalgirise nime 14471492 ja 15011569 olid leedu ja poola personaalunioonis lublini uniooniga liitusid leedu ja poola 1569 uheks riigiks rzeczpospolitaks leedu sailitas oma haldus ja kohtuorganid sojavae ja riigikassa voim kuulus poolaleedu uhisele seimile iii leedu statuut 1588 vormistas slahta seisusena parast bresti uniooni 1596 edenes katoliiklus venepoola soja ajal 16541667 hoivasid venemaa vaed suure osa valgevenest kuid andrussovo vaherahuga 1667 jai maa rzeczpospolitale 17051709 toimus leedus mitu pohjasoja lahingut sojad venemaa ja rootsiga 16 sajandi keskpaigast 18 sajandi alguseni kurnasid leedut teravnesid rahvuslikud ja klassivastuolud leedu slahta poolastus 17 ja 18 sajandil tunduvalt sodades kannatanud majandus elavnes 18 sajandi ii poolel hakkasid tekkima varakapitalistlikud suhted leedut haaras ka poolas tadeusz kosciuszko juhtimisel 24 martsil 1794 puhkenud ulestous rzeczpospolita jagamisega 17721795 laksid endise leedu suurvurstiriigi alad venemaa keisririigile valja arvatud suduva ja osa podlaasiast need liideti venemaaga vastavalt 1815 ja 1807 1796 aastal moodustati leedu kubermang mis 1802 jaotati vilniuse vilno ja kaunase kubermanguks 1820 aastail eriti parast 18301831 aasta poola novembriulestousu lammatamist tugevnes tsarismi surve likvideeriti uliopilaste salaseltsid filomaadid ja filaretid 1832 suleti vilniuse ulikool 1863 poolas puhkenud tsarismivastane jaanuariulestous seda juhtisid zygmunt sierakowski antanas mackevicius ja kastus kalinouski haaras ka leedu alasid parast ulestousnute luuasaamist birzai juures 79 mail 1864 lammatati ulestous vilniuse kindralkuberneri mihhail muravjovi juhtimisel 18641904 oli keelatud leedukeelsete raamatute trukkimine ladina tahestikus leedu keel oli koolides ja ametiasutustes keelatud preisi valitsus saksastas klaipeda ala kus 1872 keelati koolides leedu keele kasutamine 1860 aastail algas streigiliikumine 1900 tekkis uus partei poola kuningriigi ja leedumaa sotsiaaldemokraatia 19051906 toimus leedus palju streike relvastatud kokkuporkeid politseiga ja talupoegade valjaastumisi i maailmasoja ajal hoogustus saksa vagede poolt 1915 okupeeritud leedus revolutsiooniliikumine leedu parempoolsed poliitikud moodustasid 1917 aasta septembris saksa okupatsioonivoimude toetusel oma voimuorgani leedu noukogu mis vottis 16 veebruaril 1918 vastu leedu riigi moodustamist kasitleva deklaratsiooni leedu rahvusnoukogu kuulutas mindaugas ii 9 juulil kuningaks ta sai saksa keisririigi toetusel juriidiliselt voimul olla kuni 2 novembrini 1918 8 detsembril 1918 moodustati vilniuses ajutine revolutsiooniline tooliste ja talupoegade valitsus mida juhtis vincas kapsukas 22 detsembril tunnustas vene sfnv leedu nsv iseseisvust 1918 aasta novembrist 1919 aasta jaanuarini hoivas punaarmee koos kohalike partisanidega suurema osa maast 1 jaanuaril 1919 kuulutati smolenskis valja valgevene nsv 5 jaanuaril 1919 viidi valitsus minski mis jaigi valgevene pealinnaks veebruariks oli kesk ja idaleedu revolutsioonilise valitsuse kontrolli all 1820 veebruaril toimus vilniuses leedu noukogude i kongress mis kinnitas leedu ja valgevene uhinemise leeduvalgevene nsvks 27 veebruaril 1919 valiti leedu ja valgevene nsv uhine valitsus mille esimees oli vincas kapsukas 1919 aasta veebruarisaugustis hoivasid poola vaed osa leedu ja valgevene nsvst sealhulgas 21 aprillil vilniuse 1920 aasta aprillis algas poolanoukogude soda juulis hoivas punaarmee vilniuse ja selle umbruskonna vene sfnv tunnustas 12 juulil 1920 solmitud rahulepinguga leedu vabariigi iseseisvust ja loovutas vilniuse ala leedule kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 16 poolakaid 54 juute 41 leedu vabariik kuulutati valja 16 veebruaril 1918 9 oktoobril 1920 hoivasid poola vaed vilniuse uuesti ja leedu vabariigi ajutiseks pealinnaks sai kaunas kuid 1922 aastal vastu voetud leedu pohiseadus satestas et leedu pealinn on vilniuses leedu ei tunnistanud poola voimu vilniuse ule isegi de facto poola ja leedu vahel ei olnud kuni 1938 aastani diplomaatilisi suhteid ule leedupoola piiri ei liikunud rongid telegraafiliinid ega isegi post leedu deklareeris vilniust oma pealinnaks koigis ametlikes dokumentides kaasa arvatud 1922 vastu voetud pohiseaduses leedu voimuorganid viidi ule kaunasesse mida ametlikult nimetati ajutiseks pealinnaks leedu hinnangul pidi kaunas olema ajutine pealinn seni kuni vilnius on vabastatud poola okupatsioonist 23 augustil 1939 solmisid nsv liit ja saksamaa molotoviribbentropi pakti millega jagasid idaeuroopa oma mojusfaarideks 1 septembril alustas saksamaa teist maailmasoda runnates poolat 17 septembril viis oma vaed poolasse ka nsv liit 19 septembril hoivas punaarmee vilniuse 10 oktoobril solmiti leedu vabariigi ja nsv liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt mille alusel leetu paigutati punaarmee sojavaebaasid vastutasuks lubas nsv liit leedule vilniuse punaarmee tommati linnast valja ja 2728 oktoobril 1939 anti vilnius ja vilniuse piirkond leedule ule 15 juunil 1940 okupeeris noukogude liit kogu leedu taasloodi leedu nsv 3 augustil 1940 inkorporeeriti leedu noukogude liitu 1941 aasta juuni lopus hoivasid leedu saksa vaed kes 22 juunil olid tunginud kallale noukogude liidule leedus elas soja hakul arvukalt juute kellest rohuv enamus langes holokausti ohvriks vilniuses asutati kaks getot vaiksem likvideeriti juba oktoobriks suurem tegutses 1943 aastani 1 septembril 1943 puhkes vilniuse getos ulestous mis aga maha suruti holokaust leedus havitas 91 sealsest juudi kogukonnast paljud nendest tapeti vilniuse keskusest koigest 10 km laane pool asuvas paneriai koonduslaagris seal hukati umbes 70 tuhat juuti 20 tuhat poolakat ja 8 tuhat vene sojavangi kokku umbes 100 tuhat inimest 13 juulil 1944 vallutas punaarmee taas vilniuse ja 31 juulil kaunase 1990 aasta 11 martsil kuulutas ulemnoukogu leedu iseseisvaks noukogude liit puudis leedu lahkuloomist takistada esmalt majandusblokaadi abil 1991 aasta jaanuaris esitati leedule ultimaatum ja puuti noukogude voimu maksma panna armeeuksuste abiga 13 jaanuaril hukkus armee kae labi vilniuses 13 iseseisvuse toetajat 4 veebruaril 1991 sai island esimeseks riigiks kes tunnustas leedu iseseisvust parast iseseisvuse taastamist voeti leedu 17 septembril 1991 koos eesti ja latiga vastu urosse viimased venemaa vaeuksused lahkusid leedust 31 augustil 1993 leedu esitas taotluse astuda natosse 1994 2004 sai ta nato ja euroopa liidu taisliikmeks ja uhines 21 detsembril 2007 schengeni leppega viimane leedu osa mida venemaa okupeeris oli roomas asuv leedu saatkonnahoone villa lituania 2009 aastal tahistas leedu 1000 aasta moodumist esmamainimisest 2013 aasta teisel poolaastal oli leedu euroopa liidu eesistujariik 1 jaanuaril 2015 voeti kasutusele euro uday saddam husayn attikriti 18 juuni 1964 bagdad 22 juuli 2003 mosul oli iraagi presidendi saddam husayni ja tema esimese abikaasa sajidah talfahi vanim poeg teda peeti monda aega saddam husayni toenaoliseks jarglaseks iraagi riigijuhina ta juhtis iraagi rahvuslikku olumpiakomiteed ja 19951996 relvastatud organisatsiooni fidaiyu saddam uday saddam andis valja ajalehte babil ja tema juhtimisel tootas noorteraadio uday saddami ohjeldamatu kaitumise parast eelkoige selleparast et ta morvas 1988 aastal saddam husayni lemmikihukaitsja ning toidumaitsja kamel hana gegeo otsustas isa teha oma jarglaseks hoopis tema venna qusay saddam husayn attikriti selle morva eest laskis isa ta vangi panna ja surma moista ning mone aja parast pagendas ta sveitsi kust ta 1990 aastal kakluste parast valja saadeti talle omistatakse palju kuritegusid sealhulgas vagistamisi piinamisi ja tapmisi ta tapeti mitmetunnises tulevahetuses usa eriuksuslastega adogee vabariigi humni sonade autor on ishak masbasa l ja viisi autor on umar thabsosom humn voeti kasutusele 25 martsil 1992 l l l l l l l l l l l ll l ll ll l l l l l l l l l l korduma kippuvad kusimused ehk kkk inglise keeles frequently asked questions ehk faq on rida kusimusi ja vastuseid teatud teema kohta see on internetitraditsioon algselt oli kkk kogumik kusimusi mida mingi teema tavaliselt veebilehe kohta on palju kusitud kuid tanapaeval on see enamasti viis kuidas luhidalt antakse kusimuste ja vastuse vormis edasi ulevaatlikku informatsiooni burjaatia vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik siberi foderaalringkonnas ta piirneb lounas mongooliaga laanes ja pohjas irkutski oblastiga idas tagabaikali kraiga holmab baikali jarve idakalda ulatudes jablonovoi ahelikuni suuremad joed on selenge barguzin ja ulemangara korgeim magi on munkusardok vabariigi sunniks loetakse burjaadimongoli ansv loomist vene nfsv koosseisus 30 mail 1923 1958 aastal nimetati burjaadimongoli ansv burjaadi ansvks 1992 aastast kannab nime burjaatia vabariik 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 981 238 inimest kellest olid 2781 burjaadid 6782 venelased 098 ukrainlased ja 083 tatarlased 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli burjaatia elanikest burjaate 2951 venelasi 6489 tatarlasi 07 ja ukrainlasi 058 linnades elab 46 rahvastikust pealinnas ulanudes elab ule 13 vabariigi elanikest vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid baskortostani vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik volga foderaalringkonnas ta piirneb orenburgi oblasti permi oblasti sverdlovski oblasti tseljabinski oblasti udmurtia ja tatarstaniga baskortostani suuremad linnad on ufa sterlitamak salavat neftekamsk ja oktjabrski baskortostani koosseisus on viiskummend neli rajooni 2002 aasta andmetel olid 363 protsenti elanikest venelased 2976 baskiirid 2414 tatarlased 286 tsuvasid 26 marid 13 ukrainlased 06 mordvalased 06 udmurdid ja 05 valgevenelased eestlasi oli 301 koguni 11 elanikest olid 1990 aastatel saabunud uusasukad adogee ametlik nimi adogee vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik louna foderaalringkonnas adogee asub enklaavina krasnodari krai keskel adogee vabariigi nime kannab alates 3 juulist 1991 loodi 1922 aastal adogee tserkessi autonoomse oblastina vabariigi koosseisus olevad rajoonid 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli adogee vabariigis venelasi 270 700 636 adogeesid 107 000 252 armeenlasi 15 600 37 ja ukrainlasi 5900 14 adogee vabariigi rahvusliku koosseisu muutumine altai vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik siberi foderaalringkonnas ta asub lounasiberis piirneb kemerovo oblasti hakassia vabariigi tova vabariigi ja altai kraiga ning valisriikidest mongoolia hiina ja kasahstaniga moodustati 1922 aastal kui oiroodi autonoomne oblast 1948 aastal nimetati umber magialtai autonoomseks oblastiks 1990 aastal magialtai ansvks 1991 aastal magialtai vabariigiks ja 1992 aastal altai vabariigiks 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 202 947 inimest kellest 116 510 574 olid venelased 62 192 306 altailased ja 12 108 6 kasahhid 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli altai vabariigi elanikest venelasi 5568 altailasi 3533 ja kasahhe 607 vabariigi koosseisus olevad rajoonid ja vabariikliku alluvusega linn rajoonid linn dagestani vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik pohjakaukaasia foderaalringkonnas dagestan asub kaukasuse peaahelikust pohja jaaval maestiku ja eelmagede alal tsetseenia ja kaspia mere vahelisel alal nimi dagestan magede maa tuleneb turgi sonast dag magi millele on lisatud parsia sufiks stan maa suurem osa dagestanist on vaga magine kliima on kuiv ja taimestik napp dagestanis elab ule 30 etnilise ruhma kes raagivad peamiselt kaukaasia keelte nahhidagestani keelkonda kuuluvaid keeli 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 2 576 531 inimest kellest 758 438 294 olid avaarid 425 526 165 dargid 365 804 142 kumokid 336 698 131 lesgid 139 732 54 lakid 120 875 47 venelased 111 656 43 aserbaidzaanlased ja 110 152 43 tabassaraanid polisrahvad moodustavad ule 80 rahvastikust kuigi venelased moodustavad ainult 36 elanikkonnast on vene keel dagestanis pohiline asjaajamiskeel ja suures osas ka rahvustevahelise suhtluse keel linnades elab 452 ja maal 548 elanikest suuremad linnad on mahhatskala hassavjurt derbent kaspiisk buinaksk ja kizljar halduslikult jaguneb dagestan 10 linnaks ja 41 rajooniks vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid peaminister on atai alijev president magomedsalam magomedov hakassia vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik siberi foderaalringkonnas vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid ja vabariikliku alluvusega linnad rajoonid linnad 2010 aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid hakassia elanikest venelased 817 hakassid 121 sakslased 11 ja ukrainlased 10 ingusi vabariik ehk ingussia on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik pohjakaukaasia foderaalringkonnas moodustati 4 juulil 1992 tsetseeniingusi ansv laaneosast vabariigi koosseisus on jargmised vabariikliku alluvusega linnad ja rajoonid oktoobrist 2008 on president junusbek jevkurov kes vahetas valja murat zjazikovi oli ametis alates 2002 aastast 773 elanikest on ingusid 204 tsetseenid venelasi on 12 venemaa foderaalse statistikateenistuse andmetel oli ingussia 2009 aasta 1 jaanuari seisuga venemaa tihedaimalt asustatud regioon moskva oblasti jarel rahvastiku tihedusega 140 inimest ruutkilomeetril kabardibalkaaria ehk kabardibalkaari vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik pohjakaukaasia foderaalringkonnas alates 2005 aastast on vabariigi president arsen kanokov vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid 2002 aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid kabardid rahvastikust 553 venelased 251 balkaarid 116 ning osseedid 11 eestlasi oli 44 viimastel aastatel on taheldatud majanduslikest ajendeist lahtuvat venelaste kabardiinide ja balkaaride valjarannet ning teiste pohjakaukaasia rahvaste osakaalu kasvu 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli kabardibalkaaria elanikest kabarde 572 venelasi 225 balkaare 127 turklasi 16 ja osseete 11 kalmokkia vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik louna foderaalringkonnas kalmoki autonoomne piirkond moodustati 1920 aastal ja nimetati autonoomseks vabariigiks aastal 1935 teise maailmasoja ajal oli kalmokkia saksa okupatsiooni all kalmokke suudistati massilises koostoos sakslastega ning vabariik likvideeriti 1943 aastal kalmokid kuuditati siberisse ja keskaasiasse 1956 aastal kalmokid rehabiliteeriti ja taastati autonoomne oblast mis 1958 aastal muudeti kalmoki ansvks 18 oktoobril 1990 vottis kalmoki ansv ulemnoukogu vastu deklaratsiooni riiklikust suveraansusest vastavalt millele muudeti kalmoki ansv kalmoki nsvks 24 mail 1991 kinnitas vene nfsv rahvasaadikute kongress muudatuse tehes vastava paranduse vene nfsv konstitutsiooni parast nsv liidu lagunemist muudeti kalmoki nsv 21 aprillil 1992 kalmokkia vabariigiks 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikest kalmokke 162 740 574 ja venelasi 85 712 302 suuremad vahemusrahvad olid dargid 7590 ja 27 kasahhid 4948 ja 17 ja tsetseenid 3343 ja 12 vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid karatsaitserkessi vabariik ehk karatsaitserkessia on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik pohjakaukaasia foderaalringkonnas piirneb lounas gruusia vaidlusaluse territooriumi abhaasiaga karatsaitserkessia asub pohjakaukaasias 80 territooriumist on magine pohjaosas on maa tasasem kagupiiril asub euroopa korgeim tipp elbrus karatsaitserkessi autonoomne oblast moodustati 1922 aastal see jagati 1926 aastal karatsai autonoomseks oblastiks ja tserkessi rahvusringkonnaks viimane muudeti 1928 aastal autonoomseks oblastiks teise maailmasoja ajal suudistati karatsaisid massilises koostoos sakslastega karatsai autonoomne oblast likvideeriti 1943 aastal karatsaid kuuditati kasahstani ja usbekistani 1956 aastal karatsaid rehabiliteeriti ja 1957 taastati karatsaitserkessi autonoomne oblast mis 1991 aastal nimetati karatsaitserkessi ansvks parast nsv liidu lagunemist sai vabariik oma praeguse nime 1999 aasta presidendivalimiste jarel ahvardas vabariiki lagunemine sest tserkessid ja abasiinid soovisid luua eraldi vabariiki 9 novembril 2004 vallutas vihane rahvamass valitsuse residentsi ja tungis presidendi tooruumidesse massajad lahkusid hoonest jargmisel paeval parast labiraakimisi venemaa presidendi esindajaga louna foderaalringkonnas vabariigi elanikest olid 2002 aastal 385 karatsaid 336 venelased 113 tserkessid 74 abasiinid ja 92 teistest rahvustest eestlasi oli 65 valdav osa elanikest on islamiusulised 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli karatsaitserkessia elanikest karatsaisid 410 venelasi 316 tserkesse 119 abasiine 78 ja nogaisid 33 suuremad linnad on tserkessk ustdzeguta ja karatsajevsk vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid alates 2011 aastast on vabariigi president rasid temrezov aastatel 20082011 oli ametis president boriss ebzejev seadusandlikku voimu teostab neljaks aastaks valitav 73liikmeline parlament riigikeel on vene keel ametlikud keeled lisaks vene keelele on karatsai keel nogai keel abasiini keel ja kabarditserkessi keel komi ametlik nimi komi vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik loode foderaalringkonnas asub venemaa euroopaosa kirdenurgas haldusuksus moodustati 22 augustil 1921 komi surja autonoomse oblastina aastal 1936 sai sellest komi ansv 26 mail 1992 voeti kasutusele praegune nimi metsad holmavad 725 vabariigi territooriumist 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 1 018 674 inimest kellest 607 021 596 olid venelased 256 464 252 komid ja 62 115 61 ukrainlased 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 901 189 inimest kellest 555 963 651 olid venelased 202 348 237 komid ja 36 082 42 ukrainlased 46 886 52 isiku rahvus jai teadmata suuremad linnad on soktovkar uhta vorkuta petsora ussinsk inta ja sosnogorsk vabariigi koosseisus on jargmised munitsipaalrajoonid 15 ja linnaringkonnad 5 rajoonid linnaringkonnad marimaa ametliku nimetusega mari eli vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik volga foderaalringkonnas piirneb nizni novgorodi oblasti kirovi oblasti tsuvasi vabariigi ja tatarstani vabariigiga riigikeelteks vene keeles on mari niidu ja maemari ning vene keel vabariigi juht oli 20012017 leonid markelov aprillist 2017 on ajutine juhi kohusetaitja aleksandr jevstifejev vabariik jaguneb 3 vabariikliku alluvusega linnaks ja 14 rajooniks vabariikliku alluvusega linnad rajoonid linnarahvastiku osakaaluks 2000 aasta rahvaloenduse ajal oli 612 rahvastiku tihedus on sarnane eesti vastava naitajaga 327 inkm 2010 aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid marid rahvastikust 439 venelased 474 ja tatarlased 58 lisaks elas mari elis veel rohkem kui 50 eri rahvuse esindajaid nad moodustasid 33 rahvastikust ja arvukamad neist olid tsuvasid udmurdid mordvalased ja ukrainlased soomeugri keelkonda kuuluvate maride maa ajaloolise keskusega kaasanis on ajaloos olnud seotud kasaari kaganaadi volga bulgarite riigi kuldhordi ja kaasani khaaniriigiga moskva tsaaririik vallutas mari eli alad 16 sajandi keskpaigas 20 sajandi alguses oli maa jagatud venemaa keisririigi kaasani vjatka nizni novgorodi ufa ja jekaterinburgi kubermangu vahel karjala vabariik karjala karjalan tazavaldu vepsa karjalan tazovaldkund soome karjalan tasavalta on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik loode foderaalringkonnas karjala vabariik piirneb soome leningradi oblasti vologda oblasti arhangelski oblasti ja murmanski oblastiga vabariigi ainus riigikeel on vene keel karjala vepsa ja soome keel on seaduse jargi riiklikult toetatavad keeled nende kaibimise valdkondadeks on kultuur kunst haridus meedia kohalik omavalitsus ning riigivoimuorganid neid sailitatakse uuritakse ja arendatakse karjala vabariigi juht on alates 2012 aastast aleksandr hudilainen vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli karjala vabariigi elanikest venelasi 822 karjalasi 74 valgevenelasi 38 ukrainlasi 20 soomlasi 14 vepslasi 05 ja teistest rahvustest inimesi 27 mordva vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik volga foderaalringkonnas vabariigi ametlikud keeled on vene ersa ja moksa keel mordva vabariigi pea oli 19952012 nikolai merkuskin ja alates 2012 aastast vladimir volkov vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid 10 jaanuaril 1930 moodustati mordva autonoomne oblast mis 20 detsembril 1934 nimetati mordva ansvks aastast 1990 kannab see nime mordva vabariik mordva ansv zubova poljana rajoonis potma lahedal asusid nsv liidu siseministeeriumi kinnipidamisasutuste valitsusele allunud poliitvangide vangilaagrid nr 19 lesnoi asula nr 17 ozjornoi asula ja nrd 35 laager nr 19 teenindas puidutootluskombinaati laagrites nr 17 ja nrd 35 tegelesid kinnipeetud presentkinnaste omblemisega 2002 aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 888 766 inimest neist 608 olid venelased 319 mordvalased ja 52 tatarlased 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli mordva vabariigi elanikest venelasi 534 mordvalasi 400 ja tatarlasi 52 pohjaosseetia alaania vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik pohjakaukaasia foderaalringkonnas piirneb ingussia tsetseenia kabardibalkaaria ja stavropoli kraiga ning valisriikidest gruusiaga suurema osa pohjaosseetiast votavad enda alla kaukasuse maeahelikud ja eelmaestikud maa pohjaosa valjub stepialadele suurimaks joeks on pohjaosseetiat lounast pohja labiv terek vabariigi pohjaosa stepid on valdavalt pollustatud magedes levivad metsad ning alpiniidud pohjaosseetia uhendati venemaaga aastal 1774 pohjaosseetial on oma parlament president ja valitsus parlamendi 75 liiget valitakse neljaks aastaks president valitakse samuti neljaks aastaks ta on riigipea ja korgeim taitevvoimu kandja tal on oigus saata laiali parlamenti ja valitsust anda valja seadlusi pohjaosseetia presidendid aastal 2005 tehtud pohiseaduse muudatuse kohaselt ei ole pohjaosseetia riigipea ametinimetus enam president vaid vabariigi pea vene keeles muutust pohjendati vaitega et uhes riigis st venemaal saab olla ainult uks president valitsuse nimetab president parlamendi heakskiidul venemaa foderatsiooni kodanikud kes alaliselt elavad pohjaosseetias on pohjaosseetia kodanikud pohjaosseetia riigikeelteks on osseedi keel ja vene keel konstitutsiooni kohaselt on pohjaosseetia suhted lounaosseetiaga ules ehitatud etnilise ajaloolisterritoriaalse uhtsuse ja sotsiaalmajandusliku integratsiooni alusel 2002 aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 710 275 inimest neist 464 875 655 linnalistes asulates ja 245 400 maaasulates ligi pool rahvastikust elas pealinnas vladikavkazis mehi oli 336 035 473 ja naisi 374 240 527 elanike keskmine vanus oli 338 aastat 445 310 627 olid osseedid 164 734 232 venelased 21 442 30 ingusid eestlasi oli 44 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli pohjaosseetia elanikest osseete 651 venelasi 208 ingusse 40 armeenlasi 23 kumokke 23 ja grusiine 13 vorreldes varasemate loendustega oli osseetide koguarv ja osakaal tousnud ja venelaste oma aga langenud 1959 aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid osseedid rahvastikust 50 ja venelased pea 40 protsenti vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid pohjaosseetial on territoriaalseid lahkarvamusi ingussidega pravobereznoi rajooni osas see terekist itta jaav ala koos vladikavkazi eeslinnadega kuulus enne ingusside kuuditamist siseaasiasse teise maailmasoja lopus tsetseeniingusi ansv koosseisu ja oli asustatud ingussidega tsetseeniingusi ansv kaotati 1944 ning tema alad jagati muude haldusuksuste vahel ara hiljem parast ingusside rehabiliteerimist ja tsetseeniingusi ansv taastamist 1957 aastal jai konealune rajoon aga edasi pohjaosseetia koosseisu sahha ametlikult sahha jakuutia vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik kaugida foderaalringkonnas sahha asub idasiberis ja on pindalalt venemaa suurim haldusuksus 18 venemaa territooriumist ulatus laanest itta on 2000 km 3 ajavoondit ja pohjast lounasse 2500 km 40 territooriumist asub pohjapolaarjoone taga sahha jakuutia vabariigi pea on alates 2014 aastast jegor borissov sahha valitsuse esimees on jevgeni tsekin alates 2016 aastast ule 23 sahha territooriumist holmavad maestikud ja kiltmaad ulejaanu madalikud korgeim tipp on pobeda magi 3003 m tserski maestikus sahha laaneosas paikneb uks maailma suurematest kiltmaadest kesksiberi kiltmaa vabariigi keskosas on verhojanski maestik idaosas tserski maestik mille korgeimad tipud ulatuvad ule 3000 m merepinnast lounapiiril on stanovoi maestik suurimad madalikud on keskjakuutia ja koloma ning pohjasiberi madalik mille idaosa on sahha territooriumil suuremad joed on leena olenjok jana indigirka ja koloma sahhas on ule 700 jarve suurem osa jarvedest asub vabariigi kirdeosas sahha on maavarade poolest vaga rikas seal leidub naftat maagaasi kulda teemante kivisutt tina volframit ja hobedat 99 venemaa teemantidest 13 maailma toodangust on parit sahhast sahha on kontinentaalse kliimaga oimjakonist 40 km kaugusel on ilmajaam kus madalaim moodetud ohutemperatuur oli 677 c 1933 aastal ja ekstrapoleerimise teel saadi 1924 aastal ohutemperatuuriks 712 c mis voimaldas end arvata pohjapoolkera kulmapooluseks aga tegelikult on kulmapoolus verhojansk juulis voib temperatuur tousta ule 30 c 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 958 528 inimest kellest 499 olid jakuudid 378 venelased 22 ukrainlased 22 evengid 16 eveenid 09 tatarlased 08 burjaadid 05 kirgiisid 04 armeenlased 03 tadzikid 02 dolgaanid 01 jukagiirid ja 01 tsuktsid riigikeelteks on sahha ja vene keel suuremad linnad on jakutsk nerjungri mirnoi lensk ja aldan vabariigi koosseisus on jargmised ulussid rajoonid ja 2 linnamaakonda vene keeles arheoloogilised leiud naitavad et jakuutia oli asustatud juba varases paleoliitikumis i aastatuhande keskel saabusid jakuutiasse evenkide ja eveenide esivanemad 13 sajandil asusid leena keskjooksule turgi hoimud kellest said jakuutide esivanemad ning sundisid evenke ja eveene minema leenast laane voi ida poole oletatavasti toimus turgi hoimude sisseranne mitme lainena viimane neist 15 sajandil turgi hoimud toid endaga karjakasvatuse kombe ja paikse eluviisi 17 sajandi alguses hakkasid jakuutiasse saabuma kasakad nende jarel venemaa kolonistid paljud jakuutia linnad on rajatud 17 sajandil 18 sajandil polisrahvad ristiti alates 19 sajandi algusest hakati jakuutiasse inimesi asumisele saatma 1783 aastal moodustati jakuudi oblast irkutski kubermangu koosseisus 1805 aastal eraldati see kubermangust iseseisvaks administratiivuksuseks sai oblast 1852 aastal 1922 aastal moodustati jakuudi ansv mis 1990 aastal nimetati jakuudisahha nsvks ja 1991 aasta detsembris sahha jakuutia vabariigiks tsetseeni vabariik tsetseenia vene tsetseeni noxciyco on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik pohjakaukaasia foderaalringkonnas tsetseenia asub pohjakaukaasia magialadel ja terekiaarsetel tasandikel piirneb laanes ingusi vabariigiga loodes pohjaosseetia alaania vabariigiga ja stavropoli kraiga idas dagestani vabariigiga ning valisriikidest gruusiaga lounas vabariigi koosseisus on 17 rajooni neist 15 munitsipaalrajoonid ja 2 linnaringkonda tsetseenia elanikkond ei ole homogeemne selle vainahhide rahvuse moodustavad tsetseenid ja ingusid tsetseenid jagunevad omakorda elupiirkondade jargi magilasteks lameerid ja tasandikuelanikeks noktsid need hoimuruhmad jaguneva omakorda hoimukonfoderatsioonideks ja sugulushoimudeks taipideks ja nende harudeks riikluse areng noukogude liidu ja selle oigusjarglase venemaa koosseisus tsuvassia ametlik nimi tsuvasi vabariiktsuvassia vene ka tsuvasimaa on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik volga foderaalringkonnas suuremad linnad on tseboksaro novotseboksarsk kanas ja alator vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid 2002 aastal moodustasid tsuvasi keelt raakivad tsuvasid 677 tsuvassia elanikest 265 olid venelased 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli tsuvassia elanikest tsuvasse 677 venelasi 269 tatarlasi 28 ja mordvalasi 11 tova vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik siberi foderaalringkonnas oli aastatel 19211944 formaalselt soltumatu rahvavabariik piirneb pohjas krasnojarski krai ja irkutski oblastiga laanes hakassia vabariigiga ja altai vabariigiga idas burjaatia vabariigiga ja valisriikidest mongooliaga lounas 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 307 930 inimest kellest olid 820 tovad ja 163 venelased linnades elas 520 rahvastikust ainuke suurem linn on pealinn kozol venelaste osakaal on alates 1959 aasta rahvaloendusest 40 protsenti pidevalt langenud suurem valjaranne jargnes 1990 aastal toimunud etnilistele rahutustele milles hukkus ligi 90 venelast vabariigi koosseisus on jargmised kozuunid udmurtia ametlik nimi udmurdi vabariik on venemaa 1 jargu haldusuksus vabariik volga foderaalringkonnas piirneb laanes ja pohjas kirovi oblasti idas permi krai ning lounas baskortostani vabariigi ja tatarstani vabariigiga udmurtias kehtib samara aeg 28 martsist 2010 kuni 26 oktoobrini 2014 kehtis moskva aeg udmurtia on valdavalt kunklik tasandik langusega louna ja laane suunal maa pohjaosas asub ulemkama korgustik korgus kuni 330 m laaneosas asub on kohati soostunud kilmezi joe aarne madalik lounaosas on vaiksemad mozga ja sarapuli korgustik nendevahelisel alal voolab izi jogi ja tema lisajoed maavaradest leidub naftat turvast kvartsliiva savi lubjakivi valitseb moodukalt kontinentaalne parasvootme kliima talv on kulm suvi suhteliselt soe jaanuari keskmine temperatuur on 14 16 c juuli 17 19 c sademeid on aastas 400600 mm suurim jogi on kama mille late on udmurtia kirdeosas muud suuremad on koik kama jogikonna joed vjatka siva iz tseptsa kilmez uurali alasid volgaga uhendav kama on laevatatav 4 novembril 1920 moodustati votjaki autonoomne oblast vene sfnv koosseisus 1 jaanuar 1932 nimetas nsv liidu kesktaitevkomitee oblasti umber udmurdi autonoomseks oblastiks nimelt korrastati sel ajal venekeelseid rahvaste nimesid ja tsaariaegse votjakid asemel voeti kasutusele udmurtide omanimetus 28 detsember 1934 vottis nsv liidu kesktaitevkomitee vastu otsuse millega udmurdi autonoomsest oblastist moodustati udmurdi ansv 1990 aastal sai udmurdi ansvst vastavalt udmurdi ansv ulemnoukogu seadusele udmurdi vabariik udmurdi vabariigi juht vene on aleksandr volkov presidendiks valitud aastatel 2000 ja 2004 nimetatud 2009 vabariigi koosseisus on jargmised rajoonid ja vabariikliku alluvusega linnad rajoonid linnad maa polisasukad udmurdid moodustasid 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 293 rahvastikust nendele lisaks elasid udmurtias venelased 601 tatarlased 70 ukrainlased 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli udmurtia elanikkonnast udmurte 280 venelasi 622 ja tatarlasi 67 tihedamalt on asustatud maa ida ja lounaosa suuremad asulad on altai krai on venemaa haldusuksus siberi foderaalringkonnas asub lounasiberis obi joe ulemjooksul piirneb lounas kasahstaniga suuremad linnad on barnaul biisk zarinsk novoaltaisk ja rubtsovsk 93 elanikest on venelased krai koosseisus on jargmised rajoonid thbilisi gruusia omaladinas tbilisi ajaloosundmuste kontekstis kasutatakse ka nimekuju tiflis on gruusia pealinn thbilisi asub kura mtkvari joe molema kalda terrassidel idagruusia keskel linna iso 3166 kood on getb elanike arv on 1999 aasta andmetel 1345 miljonit nende hulgas on ligi 80 000 sojapogenikku abhaasiast aastal 1989 enne noukogude liidu lagunemist oli linna elanike seas grusiine 66 armeenlasi 12 venelasi 10 osseete 3 kurde 2 ja kreeklasi 2 2002 aasta rahvaloenduse andmetel oli thbilisi elanikest grusiine 842 armeenlasi 76 venelasi 30 kurde 16 aserbaidzaanlasi 10 osseete 09 kreeklasi 04 ukrainlasi 03 ja teistest rahvustest inimesi 06 linna on nime saanud gruusiakeelsest sonast thbili soe kuumaveeallikate jargi mille juurde linn legendi jargi just nende allikate parast rajati ning millele omistati ravitoime allikatel on juba sajandeid kumbluskohad kus on vange vaavlilohn abhaasi kharth korea keeles thbillishi kreeka tiflida vene turgi tibilisi vana nimi kuni 1936 tiflis thbilisi asutajaks peetakse 5 sajandil pkr elanud kharthli kuningat vahtang i gorgasalit ta valis selle koha uueks kuninga residentsiks iveria vana pealinna mtshetha asemele kindlus oli seal olemas arvatavasti juba 4 sajandil ekr thbilisi on olnud mitmete gruusia riikide pealinnaks kuid ka araablaste turklaste ja teiste voorvallutajate voimu all 18011917 oli linn venemaa kaukaasia piirkonna peamiseks administratiivseks ja kaubanduslikuks keskuseks alates 1845 aastast valitses venemaa siit pohjakaukaasiat ja tagakaukaasiat esimest korda tegi thbilisist kogu gruusia pealinna david ehitaja 1122 aastal 19181921 oli thbilisi iseseisva gruusia pealinnaks 1921 vallutas linna punaarmee ja thbilisist sai aastani 1936 tagakaukaasia sfnv ja aastani 1991 gruusia nsv pealinn 410 martsini 1956 toimus veretoo milles hukkus hinnanguliselt 106800 9 aprillil 1989 toimus thbilisi veretoo thbilisis asub thbilisi riiklik ulikool mis asutati 26 jaanuaril 1918 gruusias puudus selle ajani korghariduse omandamise voimalus kuigi hariduse andmise traditsioonid ulatuvad kaugetesse aegadesse ulikooli avas ivane javahhisvili poolt juhitud haritlaste grupp kohe parast gruusia iseseisvuse valjakuulutamist kuigi gruusia sai iseseisev olla ainult kolm aastat jatkus heatasemelise hariduse andmine ulikoolis ka noukogude perioodil tol ajal rajati ka ulikooli poolt gruusia teaduste akadeemia ulikooli esimeseks rektoriks valiti keemik petre melikisvili avamise ajal oli oppejoude kokku 18 uliopilasi 369 ning vabakuulajaid 89 praegu opib ulikoolis ule 30 000 uliopilase oppeasutust juhivad professorite noukogu ja rektorile alluvad ametnikud praegu on rektoriks filosoofiaprofessor roin metreveli linna arhitektuuris peegeldub hommiku ja ohtumaade kultuuri segunemine vanalinnale annavad keskaegse armosfaari kaanulised tanavad basaarid ja lamedate katustega madalad majad rohkelt kaunistatud rodudega uuemad linnaosad on euroopalikud linna umbritsevad metsade aedade ja viinamagedega kaetud maenolvad thbilisi metroo thbilisis metropoliteni thbilisi on kogu kaukaasia peamine majanduskeskus ja transpordisolm linnas on teaduste akadeemia kolm ulikooli ja muid korgkoole 14 teatrit 20 muuseumi ja galeriisid thbilisisse ehitati moskva leningradi ja kiievi jarel neljanda linnana noukogude liidus metroo linna edelaosas on tervisveeravila thbilisi sopruslinnade seas on saarbrucken nantes ljubljana palermo atlanta ja bilbao habarovski krai on venemaa 1 jargu haldusuksus kaugida foderaalringkonnas habarovski krai koosseisus on kaks linnaringkonda ja 17 rajooni oblastis on 236 munitsipaalmoodustist neist 29 linnalist ja 188 maaasundust krasnodari krai on haldusuksus venemaa louna foderaalringkonnas piirneb laanes musta merega pohjas rostovi oblastiga idas stavropoli krai ja karatsaitserkessiaga lounas abhaasiaga krai keskel asub enklaavina adogee vabariik krai loodi 1937 aastal 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas krais 5 226 647 inimest kellest 4 522 962 883 olid venelased 281 680 55 armeenlased 83 746 16 ukrainlased 22 595 04 kreeklased 16 890 03 valgevenelased ja 24 840 05 tatarlased krasnodari krais elas 2002 aastal ka 1138 eestlast linnades elas 2002 aastal 535 elanikest krais on 26 linna suuremad linnad on krasnodar sotsi novorossiisk armavir jeisk kropotkin slavjansknakubani tihhoretsk ja tuapse administratiivse piirkonna koosseisus on jargmised rajoonid krasnojarski krai on 1 jargu haldusuksus venemaa siberi foderaalringkonnas krai koosseisu kuuluvad ka evengi rajoon endine evengi autonoomne ringkond ja taimori rajoon endine taimori dolgaanineenetsi autonoomne ringkond mis olid 1 jaanuarini 2007 foderatsiooni subjektid haldusuksuse koosseisus on suuremad linnad on krasnojarsk norilsk atsinsk kansk zeleznogorsk ja zelenogorsk primorje krai on venemaa administratiivne piirkond kaugida foderaalringkonnas piirneb habarovski krai hiina ja pohjakoreaga primorje krai kesk ja idaosas asub sihhotealini maestik suurim jogi on ussuuri jogi suuremad linnad on vladivostok nahhodka ussuriisk ja artjom primorje krais valitseb mussoonparaskliima talved on kulmad koige kulmem kuu on jaanuar selle keskmine temperatuur on alates 7 c krai edelaosas kuni 23 c pohjapoolsetes magistes piirkondades suvi on soe voi palav mereaarsetel aladel on koige soojem kuu august selle keskmine temperatuur on seal 1821 c mandrilisematel aladel on koige soojem kuu juuli temperatuuriga 1722 c ohutemperatuuri absoluutsed miinimumid on alates 24 c pohjakorea piiri lahedal hassani rajoonis kuni 54 c krai pohjaosa magedes krasnoarmeiski rajoonis ohutemperatuuri absoluutsed maksimumid on 336 c vladivostokis kuni 41 c pogranitsnoi rajoonis krais kasvab umbes 400 puu poosa ja liaaniliiki metsad holmavad 77 territooriumi koige levinumad puuliigid on kuusk 225 korea seedermand 189 tamm 175 lehis 107 valge kask 98 kivikask 62 nulg 37 parn 35 saar 27 haab 18 jalakas 10 ulejaanud liigid alla 17 jarvedes voib kohata lootoseid koige rohkem on neid hanka jarves krais kasvatatakse kartuleid sojaube maisi paevalilli riisi viinamarju kirsse maguskirsse ploome ounu pirne aprikoose arbuuse meloneid tomateid pipart ja muid taimekultuure loomadest asuvad krais amuuri tiiger goral tahnikhirv kaeluskaru mandariinpart musttoonekurg kaugida toonekurg jaapani kurg idakurg valgesabamerikotkas amuuri metskass amuuri leopard rabapistrik ja paljud muud hanka jarves elavad kaugida ehk hiina kilpkonnad administratiivse piirkonna koosseisus on jargmised rajoonid ja linnaringkonnad stavropoli krai on administratiivne piirkond venemaa pohjakaukaasia foderaalringkonnas krai piirneb rostovi oblasti krasnodari krai kalmokkia karatsaitserkessia kabardibalkaaria pohjaosseetia tsetseenia ja dagestaniga suuremad linnad on stavropol pjatigorsk nevinnomossk kislovodsk jessentuki mineralnoje vodo georgijevsk ja budjonnovsk krai koosseisus on jargmised rajoonid 1 septembril 2007 oli krai arvestuslik rahvaarv 2 702 700 2011 aasta 1 jaanuaril 2 785 327 2010 aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid stavropoli krai elanikest venelased 8011 armeenlased 579 dargid 177 kreeklased 120 mustlased 111 ukrainlased 109 nogaid 079 aserid 064 karatsaid 056 turkmeenid 054 tsetseenid 043 tatarlased 042 ja turklased 037 adzaaria on gruusia koosseisu kuuluv autonoomne vabariik ja regioon mis asub riigi edelaosas musta mere rannikul vaikekaukasuse maestiku metsastel nolvadel naaberregioonid on guria pohjas ja samtshedzavahhethi idas lounas on adzaarial piir turgiga adzaaria pohielanikkonna moodustavad adzaarid kes on islamiusulised grusiinid adzaaria piirkonna iso 3166 kood on geaj adzaaria jaguneb halduslikult viieks rajooniks ja uheks rajooni staatuses linnaks suurema osa adzaariast holmavad vaikekaukasuse eelmaestikud ja maed adzaarias on niiske lahistroopiline kliima jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 46 c magedes 2 kuni 2 c juuli keskmine temperatuur on vastavalt 2023 ja 1620 c aasta keskmine sademete hulk on 10002800 mm tahtsaim jogi on tsorohh ule poole territooriumist on kaetud laialehiste ja okaspuumetsadega ranniku aares on subtroopiline taimestik maavarad on kuld hobe vask ja teised metallid adzaarias asub kintrisi looduskaitseala rahvaarv oli 1991 aastal 382 000 nendest linnaelanikke 42 2002 aasta rahvaloenduse andmeil oli rahvaarv 376 000 elanikest moodustavad valdava osa grusiinid 1991 aasta andmetel ule 90 325 000 adzaarid on islamiusulised grusiinid teised suuremad rahvusgrupid on armeenlased ja venelased on ka ukrainlasi ja kreeklasi adzaaria grusiinid on islamiusku armeenlased ja venelased on kristlased peamised toostusharud on naftatootlemine masinatoostus toiduainetetoostus kergetoostus ja puidutoostus pollumajandussaadused on teepoosa lehed tsitrusviljad viinamarjad ja teravili eriti mais 6 sajandist 4 sajandini ekr kuulus dzaria kolchise riigi koosseisu hiljem oli osa iverist seldzukid tungisid adzaariasse 11 sajandil ja mongolid 13 sajandil 17 sajandil kaotas gruusia selle territooriumi turgile sel ajal adzaaria islamiusustati vagivaldselt hiljem annekteeris venemaa selle 13 juulil 1878 berliini kongressi otsusega parast oktoobrirevolutsiooni oli adzaaria oma strateegilise asendi tottu ajutiselt ajutiselt turgi saksamaa ja suurbritannia okupatsiooni all hiljem tunnistati adzaariat gruusia vabariigi 19181921 osana kui 1921 taaskehtestati noukogude voim kujundati bathumi sadamat umbritsevast piirkonnast adzaari ansv gruusia nsv koosseisus pohjused ei olnud etnilised sest adzaarid ja grusiinid on sama etnilise paritoluga pohjus oli pigem selles et moskva tahtis valtida gruusiale selle tahtsa musta mere sadama ule taieliku kontrolli andmist ja toetada kommunistlikke tendentse turgis elavate islamiusuliste grusiinide seas keda tuntakse lazi nime all adzaaria staatus kinnitati 1921 turginoukogude lepinguga karsi lepinguga erinevalt gruusiast ei votnud iseseisvusliikumine adzaarias kodanlikdemokraatlikku vormi vaid tekkis separatistide ja kommunistide gruusiavastane liit 22 aprillil 1990 toimus bathumis lenini valjakul separatistide demonstratsioon punaste lippude all nouti adzaaria riiklikku iseseisvust gruusia parlamendivalimistel oktoobris 1990 said kommunistid adzaarias 56 haaltest et takistada adzaaria eraldumist kommunistlike loosungite all vottis endine gruusia teenindusministri asetaitja aslan abasidze aprillis 1991 komissarina endale adzaaria parlamendi eesistuja ametikoha ta saatis vana parlamendi laiali ega lasknud kokku tulla uuel parlamendil abasidze kehtestas autokraatliku kohaliku reziimi mis oli gruusiast usna soltumatu abasidze suguvosa valitses adzaariat nagu feodaalset vurstiriiki 1998 valiti abasidze 93 protsendiga antud haaltest adzaaria presidendiks teda aitas seejuures venemaa vaikiv toetus venemaa oli paigutanud oma vaed adzaariasse ja teistesse gruusia separatistlikesse piirkondadesse abasidze voimu all rajas adzaaria oma relvajoud ega maksnud gruusiale makse gruusiast adzaariasse soitvad autod pidid piiril labima kohaliku politsei kontrolli ning nende pealt tuli makse maksta kriitikat riigipea aadressil ei sallitud abasidze poliitilised vastased kas tapeti saadeti maalt valja voi laksid fabritseeritud suudistustega kohtu alla gruusia varasem president eduard sevardnadze kulastas oma ametiajal 19922003 mitu korda adzaariat et abasidzega ara leppida 1995 laks abasidze partei liit demokraatliku oitsengu nimel demokratiuli agordzinebis kavsiri parlamendivalimistele koos sevardnadze gruusia kodanike liiduga abasidze liidul demokraatliku oitsengu nimel on gruusia parlamendis 30 kohta oktoobris 2003 oli see partei vastu roosirevolutsioonile ning on praegu gruusia presidendi mihhail saakasvili ja tema valitsusega opositsioonis partei oli mures saakasvili poliitika parast mis nagi ette adzaaria valitsuse oiguste karpimist ning mis vois lopuks viia abasidze korvaldamiseni gruusia uus valitsus lubas adzaaria huvide eest seista kuid noudis gruusia oigussusteemi maksmapanekut ja keskvalitsuse oiguste jaluleseadmist gruusias abasidze naitas jaanuaris 2004 thbilisile algul oma kompromissivalmidust ning maksis esimest korda paljude aastate jooksul makse adzaaria lahkuloomise gruusia riigist ta valistas nagu varemgi gruusia roosirevolutsiooni voidu innustusel kujunes adzaarias laialdane abasidze valitsuse vastane opositsioon 27 detsembril 2003 asutati opositsiooniline liit meie adzaaria sellesse kuulub intellektuaale ja gruusia parteide liikmeid 27 jaanuaril 2004 tekkis opositsiooniline partei demokraatlik adzaaria mille esimees on eduard zurmanidze kes on uhtlasi gruusia partei rahvuslik liikumine demokraadid liige 3 veebruaril 2004 laiendas oma tegevust adzaariasse ka gruusia uliopilaste liit kmara aitab kullalt mis mangis olulist rolli roosirevolutsiooni ettevalmistamisel abasidze puudis opositsiooni jouga maha suruda opositsioonilisi poliitikuid ja ajakirjanikke peksti opositsiooni buroosid ruustati seda tegi abasidze rajatud poolsojavaeline organisatsioon keda rahvas huudis meesteks mustas martsis 2004 muutus adzaaria ja gruusia valitsuse vaheline konflikt jalle teravaks president saakasvili noudis adzaaria relvauksuste laialisaatmist keskvoimu otsest kontrolli bathumi sadamate ja tolli ule 14 martsil ei lubatud gruusia presidendil adzaariasse siseneda vastuseks kehtestas gruusia adzaariale osalise blokaadi 18 martsil 2004 andis abasidze keskvalitsusele ule taieliku kontrolli bathumi sadama adzaaria tolli piiride kommunikatsioonide ja riiklike finantside ule ta kohustus poolsojavaelised grupeeringud adzaarias desarmeerima tagama vabad ja demokraatlikud valimised ning sonavabaduse mai alguses noudis thbilisi taas abasidze antud lubaduste taitmist relvauksuste laialisaatmist vastuseks ohkis adzaaria sillad piirijoel muu gruusiaga ja valmistus relvakonfliktiks gruusia aga pidas mustal merel sojavaeoppusi 5 mail toimus bathumis meeleavaldus kus nouti aslan abasidze tagasiastumist 6 mai varahommikul lahkus aslan abasidze parast kohtumist venemaa valisministri igor ivanoviga ametist ning siirdus eksiili venemaale jargmisel hommikul saabus gruusia president mihhail saakasvili triumfeerivalt bathumisse 7 mail likvideeris adzaaria parlament presidendi ametikoha 20 juunil 2004 toimusid adzaaria parlamendi valimised kus saavutasid voidu mihhail saakasvili toetajad 30liikmelisse parlamenti paasesid kaks parteid gruusiameelne voidukas adzaaria sai 75 haaltest 28 kohta ning kohaliku meelsusega pikaaegne abasidzevastane vabariiklik partei sai 9 haaltest 2 kohta teised 11 parteid ei suutnud uletada 7 kunnist 25 juunil 2004 toimus gruusia parlamendis adzaaria autonoomia kohta kaiva seaduse eelnou esimene lugemine uus seadus naeb ette adzaaria autonoomia olulise vahendamise adzaariale jaaks vaid oigus teatud maaral oma finantse kasutada muude poliitiliste otsuste tegemine on piiratum kui tavalistel gruusia omavalitsustel gruusia president maarab valitsuse juhi kes omakorda maarab valitsuse liikmed kohalikes omavalitsustes valitakse taidesaatva voimu juht juhul kui tekib oht gruusia riigi terviklikkusele on presidendil oigus parlament laiali saata egiptus on riik aafrika kirdeosas teda loetakse lahisitta kuuluvaks egiptuse koosseisu kuulub ka siinai poolsaar mis asub aasias egiptus piirneb iisraeli liibua ja sudaaniga temast itta jaab punane meri pohja vahemeri egiptus kuulub suurima rahvaarvuga riikide hulka aafrikas ja lahisidas ning seal elab tanapaeval ule 82 miljoni inimese loviosa rahvastikust elab viljaka pinnasega niiluse orus ja deltas mille pindala on ligi 40 000 km enamuse riigi territooriumist moodustavad vaga horeda asustusega sahara korbe alad ligi 50 rahvastikust elab linnades neist rahvarohkeimad on kairo ja aleksandria egiptusel on vaga pikk ajalugu riigi alad on olnud pusivalt asustatud alates aastast 10 000 ekr egiptuse kuulsaimad monumendid giza puramiidid ja chephreni sfinks rajati vanaegiptuse ajal mis kuulus oma ajal koige enam arenenud tsivilisatsioonide hulka memphise teeba ja karnaki varemed ning kuningate org luxori lahedal pakuvad suurt huvi arheoloogidele ja turistidele egiptuse rikkalik kultuuriparand ja punase mere aarsed kuurordid on muutnud turismitoostuse osa majanduses vaga oluliseks selles sektoris tootab umbes 12 kogu riigi toolistest riik asub pohiliselt 22 ja 32 laiuskraadi ning 25 ja 35 pikkuskraadi vahel ulatuslikule territooriumile vaatamata elab vaga kuiva kliima tottu umbes 99 rahvastikust niiluse orus ja deltas mis moodustab riigi kogupindalast ligi 55 suurem osa riigi pindalast votavad enda alla vaheste oaasidega korbed sahara liibua korb araabia korb egiptus piirneb laanes liibuaga lounas sudaaniga ning idas gaza tsooni ja iisraeliga egiptus asub strateegiliselt tahtsas asukohas olles uhendussillaks aafrika ja aasia vahel ning suessi kanaliga ka vahemere ja punase mere vahel atlandi ookeani ja india ookeani uhendus egiptuse pindala on 1 001 450 km millega ta on maailma riikide hulgas 30 kohal pindala on pea sama suur kui kogu keskameerika kaks korda suurem kui hispaania neli korda suurem kui suurbritannia ja sama suur kui texase ja california osariigid kokku suuremas osas egiptuses va siinai ja vahemere rannikupiirkond valitseb vaga kuiv korbekliima vahemere rannikul on talved sademeterohked ja jahedad suved kuivad ja kuumad siinai poolsaare magedes korgemad tipud ule 2000 m on ohutemperatuurid palju madalamad ja sademeid esineb rohkem vorreldes alasega samal laiuskraadil talvised kulmakraadid on tavalised ja aegajalt sajab seal lund sademeid esineb tavaliselt oktoobrist aprillini koige rohkem detsembris vahemere rannikupiirkonnas on aasta keskmine sademete hulk kuni 200 m harva kuni 400 mm lund esineb seal harva rahet sagedamini aasta keskmised sademetehulgad vahenevad jarsult louna suunas nt aleksandrias 193 kairos 24 ja assuanis 3 mm ohutemperatuuride erinevused on vaga suured sisemaa korbealadel seda eriti suvel mil need voivad oosel langeda kuni 7 c ja paeval tousta kuni 43 c talvisel ajal on korbealade temperatuurikoikumised vaiksemad oosel kuni 0 c ja paeval kuni 18 c aasta keskmised ohutemperatuurid tousevad jarkjargult liikudes niiluse deltast sudaani piiri poole lounaegiptuses asuvas assuanis langevad suvised oised ohutemperatuurid kuni 10 c ja paeval tousevad kuni 41 c egiptuse kliimale on iseloomulikud kevadised kuumad tuuled ehk hamsinid mis puhuvad ule kogu riigi tavaliselt aprillis harvem martsis ja mais korbetuuled moodustuvad madala ohurohuga suessi maakitsusel ja puhuvad ule kogu pohjaaafrika looduslike takistuste puudumisel saavutavad need tuuled suuri kiirusi ja kannavad endaga kaasa suurt hulka tolmu ja liiva need liivatormid voivad liikuda kuni 140 kmh ja tosta ohutemperatuuri 20 c vorra kahe tunni jooksul vahelduva jouga hamsin voib puhuda mitu paeva jarjest pohjustades inimeste ja loomade haigestumist ning viljasaagi kahjustamist egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane riigi kesk ja laaneosas laiub suur liibua korbe lavamaa ehk platoo mis touseb pikkamooda pohjast 100200 m ule merepinna lounasse 400600 m maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja ja liivakivi murendmaterjal tugevate tuulte abil moodustuvad korbes kuni 100 m korgused ja 100 km pikkused liivaluited liibua korbe lavamaa pohja ja keskosa liigestavad alangud ja nood kus pohjavesi tungib maapinnale ning millest suurim ja sugavaim on kattara nogu 133 m allpool merepinda tanu veele eksisteerivad nendes nogudes oaasid nt baharija bahrein dahla faijum farafra harga kara siwa sitra jt egiptuse idaosas asub araabia korbe lavamaa mis laskub idast 700800 m ule merepinna laande 300400 m ja piirneb idas etbai maeahelikuga mille korgeim tipp on 2187 m seda lavamaad labivad ahelikust alguse saavad sugavad joeorud vadid molemad platood on eraldatud kuni 1200 km pikkuse ja 325 km deltas kuni 260 km laiuse niiluse oruga siinai poolsaare pohjaosas asuvad liivaluited keskosas altihi lavamaa mis on orgudega eraldatud poolsaare lounaosa maemassiivist kus asub egiptuse korgeim maetipp 2629 m korgune katherina egiptuse peamine magevee allikas on niiluse jogi mis labib riiki sudaani piirist kuni vahemereni ligi 1600 km ulatuses joe kogupikkus on umbes 6650 km niilusel pole egiptuse riigi piires uhtegi lisajoge suure aurumise keskmiselt ligi 3 m aastas ja vee arajuhtimise tottu u 626 mld ma vaheneb oluliselt vahemerre joudev vooluhulk rahvastiku kiire kasvu intensiivse pollumajanduse reovete puuduliku puhastuse jm pohjustel on niiluse vee kvaliteet viimasel aastakumnel oluliselt halvenenud koige rohkem saastunud loik jaab kairo ja vahemere vahele vahemere suudmealal moodustab niiluse paljudest harudest ligi 24 000 km suurune jarvederikas delta aastatel 19601970 rajatud assuani paisu taha on tekkinud ligi 6000 km suurune veehoidla nasseri jarv mille vee kogumaht on umbes 162 km suurem osa liibua korbest on ilma igasuguse taimkatteta pusikud ja rohttaimed ilmuvad valja kohtades kus leidub mingilgi maaral vett uheaastased korbetaimed elavad vaga luhikest aega piisava niiskuse olemasolul toimub taimede kasv oitsemine ja seemnete valmimine mone paeva jooksul korbes kasvavad pusikud vaga hajusalt nad on vintsked asteldega ja vaga sugavale ulatuva juurestikuga vahemere rannikul kasvab kevadel sademete hooaeg rikkalik taimestik riigi idaosas asuvas araabia korbes esineb harva sademeid millest piisab teatud taimedele akaatsiad tamariskid asteldega poosad jt kasv on rikkalikum punase mere aarsete magede vadides ning siinai magedes niilus ja selle niisutuskanalid on sobivad elukohad paljudele veetaimedele nt vanaegiptuse ajast tuntud sinist vesiroosi voib leida niiluse delta kanalitest puhast valget varvi egiptuse vesiroos on aga tanapaeval riigi rahvuslilleks ule 100 liigi rohttaimi nende hulgas halfastepirohi ja bambus kasvab vee lahedal tugevad rootaimed nagu harilik hiidroog ja harilik pilliroog on laialt levinud alamegiptuses kuid vanaegiptuse ajast tuntud papuurusloikheina voib leida vaid botaanikaaedadest nii kultiveeritud kui ka metsistunud datlipalmid kasvavad kogu niiluse deltas orus ja oaasides niiluse oru lounaosas oaasides ja hajusalt ka mujal kasvatatakse teeba dummpalmi kelle looduslikke isendeid on egiptuses vahe jarele jaanud ainus egiptuses looduslikult esinev okaspuu on foiniikia kadakas kuigi kultiveeritakse ka teisi liike laialt levinud puude hulka kuuluvad akaatsiad eukaluptid ja sukomoorviigipuud mitmed 19 sajandil riiki introdutseeritud kasuariini liigid on tanapaeval koige tahtsamad puidu saamise allikad ulejaanud voorpuuliigid nagu jakarandad kuningleekpuud ja korinsiidakaatsiad on saanud iseloomulikeks egiptuse maastikel vanaegiptuses levinud berberi lovid joehobud kaelkirjakud jaanalinnud ja muud suured loomad puuduvad tanapaeva egiptuses krokodille voib kohata vaid assuani tammist louna pool suurim egiptuse looduses vabalt liikuv loom on lakklammas ammotragus lervia kelle kohalik populatsioon on ohustatud kuttimise ja sobivate elukohtade vahenemise tottu imetajate elutingimused on egiptuses rasked kuna nad ei kannata hasti korbekuumust ning neile sobivad elukohad on suuresti hoivanud inimesed deltas on levinud punarebased korbeasukate hulka kuuluvad liivarebased gasellid kolme liiki korberebased puutakse sageli illegaalselt edasimuumise eesmargil nuubia kaljukitsed egiptuse janesed jt egiptuse saakal ja kaljudamaan elavad siinai magedes loomtoidulistest imetajatest on esindatud aafrika metskass ja egiptuse mangust riigis voib kohata ule 30 liigi putuktoidulisi uks liik toitub puuviljadest kasitiivalisi kellest paljude liikide arvukus on viimastel aastatel drastiliselt langenud insektitsiidide laialdase kasutamise ja puhkekohtade hairimise tottu hasti on esindatud narilised kelle hulka kuuluvad kodurott liivarott liivahiir hupikhiir jt kahte viimast voib sageli kohata lemmikloomapoodides ule euroopa sisalikuliikidest on suurim varaan enamik egiptuses levinud maoliikidest ule 30 liigi on ohutud kuid seal elab ka murkmadusid kobrad levinuim on egiptuse kobra ja rastiklased skorpionid on levinud korbealadel umbes 150 linnuliiki enamik neist on laulu ja veelinnud pesitsevad egiptuses sobivamad pesitsusalad on niiluse delta ja org oaasides esineb linde kullaltki vahe lisaks kohalikele lindudele voib kevad ja sugisrande ajal vaadelda ligi 280 liiki randlinde aafrikas talvituvad miljonid linnud lendavad ule egiptuse et pesitseda balkanil skandinaavia poolsaarel idaeuroopas siberis ja keskaasias ranne saab alguse juba talvel veebruari keskel ning tagasi hakkavad linnud lendama alates augusti algusest randavate veelindude peatuskohtadeks on enamasti vahemere rannikul asuvad laguunid olulisemad on manzala elmahala burullus bardawil jt igal sugisel toimub rande pudelikaelas massiline lindude puuk vorkude abil peamine saaklind on poldvutt keda nt 1990 aastal puuti veidi ule 200 tuhande isendi samal ajal jaab vorkudesse kumneid tuhandeid teisi linnuliikide esindajaid samuti on laialt levinud pistrike puudmine halduslikult jaguneb egiptus 27 kubernerkonnaks 2011 aasta juuli seisuga elas egiptuses 82 079 636 inimest 434 elanikkonnast elab linnades sundimuskordaja on 2463 promilli ja suremuskordaja 482 promilli keskmine eluiga on 7266 aastat kusjuures meestel 7007 ja naistel 7538 aastat toojoulisi oli egiptuses 2010 aastal 262 miljonit inimest ja tootus oli 2009 aastal 9 20 elanikkonnast elas 2005 aastal alla vaesuspiiri egiptuse suurimad ekspordiartiklid on egiptuse tahtsaimad ekspordipartnerid on usa 76 itaalia 73 india 61 hispaania 54 saudi araabia 54 prantsusmaa 47 ja liibua 4 2010 egiptuse suurimad impordiartiklid on egiptuse tahtsaimad impordipartnerid on usa 118 hiina 104 saksamaa 65 itaalia 64 ja saudi araabia 41 2010 egiptuse alad asustasid kutidkorilased pleistotseenis 10 aastatuhandel ekr asendus kuttidekorilaste kultuur polluharijatekarjakasvatajate kultuuriga umbes aastal 8000 ekr alanud kliimamuutuste javoi liiga intensiivse karjakasvatuse tottu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maaalad kasutuskolbmatuks moodustus sahara korb varajased hoimud liikusid niiluse orgu kus arenes valja pusiasustusega pollumajanduslik ja varasema perioodiga vorreldes rohkem tsentraliseeritud uhiskond neoliitikumis arenesid ulem ja alamegiptuses mitmed eeldunastilised kultuurid molema egiptuse kogukonnad jaid kultuuriliselt eraldatuks rohkem kui 2000 aastaks kuid lavisid sageli omavahel labi kaubanduse esimesed jaljed egiptuse hierogluufidest ilmnevad nagada kultuuri saviesemetelt aastast ca 3200 ekr umbes aastat 3100 ekr valluseni rooma riigi poolt 30 ekr voi kreeklaste vallutuseni 332 ekr umbes 21371781 ekr vanaegiptuse ajalugu ulem ja alamegiptuse uhendas umbes aastal 3150 ekr uheks kuningriigiks vaarao menes kes pani aluse erinevatele egiptuse dunastiatele mille esindajad valitsesid riiki jargneval kolmel aastatuhandel egiptuse kultuur joudis sellel perioodil oma oitsengu tippu eristudes teistest kultuuridest oma religiooni kunsti keele ja tavade poolest uhendatud riigi varadunastilisele ajastule jargnes vana riigi periood ca 27002200 ekr mil rajati palju puramiide millest markimisvaarseimad on iii dunastia ajal rajatud dzoseri puramiid ja iv dunastia ajal rajatud giza puramiidid esimese vaheperioodi ligi 150aastast perioodi riigis iseloomustab poliitiline ebakindlus ja voimu detsentraliseerumine ulatuslikumad niiluse uleujutused ja poliitiline stabiliseerumine aitasid kaasa riigi uuele tousule keskmise riigi perioodil mis saavutas oma korgaja vaarao amenemhet iii voimuperioodil teisel vaheperioodil valitsesid egiptuse pohjaosa huksoslased semiididasiaadid kes randasid niiluse deltasse 18 sajandil ekr ning haarasid voimu umbes aastal 1630 ekr huksoslased rajasid deltasse uue pealinna avarise ning valitsesid suuremat osa egiptusest xv dunastiana 16301521 ekr vooramaalased ajas riigist valja ulemegiptuse vaarao ahmose i kes asutas xviii dunastia ja viis pealinna memphisest ule teebasse uue riigi perioodil u 15501070 ekr saavutas egiptuse territoriaalne laienemine oma haripunkti ulatudes lounas nuubias niiluse neljanda karestikuni tanapaeval sudaani pohjaosa ja pohjas suuriani sellel perioodil valitsesid egiptust kuulsad vaaraod nt hatsepsut thutmosis iii ehnaton ja tema naine nofretete tutanhamon ning ramses ii kolmandat vaheperioodi iseloomustavad liibualaste nuubialaste ja assuurlaste vallutusretked egiptusse kuid egiptlased suutsid need sissetungijad riigist lopuks valja luua ahhemeniidide riigi valitseja kambyses ii purustas egiptuse vaed aastal 525 ekr ning vallutas seejarel kogu riigi korduvalt ebaonnestunud ulestousude jarel suutsid egiptlased kreeklaste sojalise abiga aastal 404 ekr iseseisvuse taastada kuid kaotasid selle taas aastal 343 ekr kui langes viimane poliselanikust vaarao egiptuse tsivilisatsiooni tekkes oli esmatahtis roll niiluse joel korbetest umbritsetud niiluse orus toimusid igaaastased uleujutused tavaliselt juulist kuni detsembrini niisutades ja vaetades mudaga egiptlaste polde kohalikud kutsusid viljakat muda niiluse kingituseks poldude niisutamist alustati niiluse orus arvatavalt juba 6 aastatuhandel ekr ebauhtlase ulatusega uleujutuste reguleerimiseks ja haritava maa suurendamiseks alustati esimest laiaulatuslikku tammide ja niisutuskanalite ehitust umbes aastal 3100 ekr uleujutuse korgajal oli pea kogu niiluse org vee all ainult korgemale ehitatud ja tammidega uhendatud kulad ja linnad jaid veepinnast korgemale haritava maa pindala oli soltuvalt uleujutuse ulatusest 20 000 34 000 km uleujutatavatel poldudel oli vee sugavus 0530 m ning settiv muda sisaldas orgaanilist materjali 2 17 sajandil ekr voeti niisutusel abiks vinnkaev 7 sajandil ekr aga veeratas viimase abil oli voimalik saada kaks viljasaaki aastas vanamakedoonia 332 aasta sugisel ekr vallutas aleksander suur gaza linna ja hoivas sama aasta lopus egiptuse ilma vastupanuta parslasi mittesallivad egiptlased votsid makedoonlasedkreeklased vastu kui vabastajaid makedoonlaste vaejuht asutas oma egiptuses viibitud aja jooksul aleksandria millest sai parast tema surma ptolemaioste kuningriigi suursugune pealinn 323 30 ekr aleksandria raamatukogu ptolemaioste kuningriigi asutas parast aleksander suure surma tema kaasvoitleja ja vaepealik ptolemaios i kuningriik oli tugev hellenistlik riik mis ulatus idas lounasuuriani laanes kureeneni ja lounas nuubiani aleksandriast sai riigi pealinn hellenistliku kaubanduse ja kultuuri keskus et kohalike egiptlaste seas poolehoidu voita nimetasid valitsejad endid vaaraode jareltulijateks hiljem votsid ptolemaiosed omaks egiptuse tavad riietuse ning osalesid religioonielus ptolemaioste dunastia viimane valitseja oli kleopatra vii valitses 5130 ekr kes toetas rooma impeeriumi kodusojas marcus antoniust aktioni merelahingus said antoniusekleopatra vaed octavianuselt luua ning nad pogenesid egiptusse molemad sooritasid enesetapu kui octavianuse leegionid egiptusse tungisid rooma keisririik kleopatra surma jarel sai egiptusest rooma impeeriumi provints mille territoorium langes suures osas kokku tanapaevase riigi aladega va siinai poolsaar mille roomlased hoivasid hiljem seejarel muutus egiptus rooma riigi jaoks votmetahtsusega provintsiks kuna enamik impeeriumi viljast imporditi sealt provintsi kaitses ja valvas kolm leegioni kellel tuli maha suruda ulestouse ja rahvastevahelisi konflikte rooma voimu all segunesid egiptuses mitmed kultuurid egiptuse aleksandria kreeklaste rooma ja juutide omad 1 sajandil pkr toi evangeeliumi kirjutaja markus kristluse egiptusse kus see hakkas vaga kiiresti levima ja muutus 3 sajandi lopuks provintsis valitsevaks usundiks rooma riigi valitsejad nagid kristluse kiires levikus ohtu impeeriumile ja organiseerisid ule riigi vagivaldset kristlaste tagakiusamist mis saavutas haripunkti diocletianuse valitsemise 285305 ajal vagivald loppes constantinus suure voimuloleku ajal 306337 kes tunnustas kristlust impeeriumi ametliku religioonina constantinus suure surma jarel jagunes rooma riik kaheks riigiks ning egiptus jai butsantsi ehk idarooma keisririigi voimu alla butsantsi pidevad sojad oma naabritega norgestasid riiki sedavord et nad ei suutnud enam egiptust kaitsta aastatel 618621 vallutas egiptuse ligi 10 aastaks sassaniidide riik parast luhikeseajalist voimu taastamist kaotas butsants aastatel 639642 provintsi uuele suurvoimule araablaste kalifaadile abbassiidide kalifaat 7501258 vallutajatest araablased toid egiptusse sunniitliku islami kopti kristlastele jaeti kaks voimalust minna ule islamiusku voi maksta kristluse sailitamisel erimaksu araablaste ulemvoimu perioodi alguses segunes islam kohalike uskude ja tavadega mis olid ule elanud kopti kristluse aidates kaasa kohalike sufi vennaskondade tekkele egiptust hakkas juhtima kaliifi maaratud kuberner kellel oli oigus ametisse nimetada provintsi korgemaid ametnikke muslimite sisekonflikti jarel sunniidid siiidid laks voim egiptuses ule umaijaadide dunastiale aastal 661 mille pealinn asus damaskuses aastal 706 sai egiptuse administratsiooni keeleks araabia keel omaijaadide dunastiale tegid lopu abassiidid aastal 750 kartes siduda kohalikke valitsejaid pikaks ajaks egiptusega maarasid abassiidid sinna kubernere vaid luhiajaliselt valitsema luhikest perioodi voimul olevad valitsejad kasutasid seda aega omakasu huvides mis viis egiptuses laiaulatusliku korruptsiooni puhkemiseni sellele lisandunud range maksupoliitika pohjustas massu nii kohalike kristlastest koptide kui ka muslimitest elanikkonna seas aastal 868 haarasid egiptuses voimu turgi sojavaeorjad keda hakati nende juhi jargi kutsuma tuluniidideks 868904 neile jargnesid veel kord abassiidid 905935 ihsiidid 935969 fatimiidid 9691171 ja aijubiidid voimul 11711253 dunastia rajajaks oli saladin ristisodade alguseks oli pohjaaafrika fatimiidide kalifaat kaotamas oma voimsust ja seldzukkide impeerium vahemere laaneosas ja vaikeaasias ei suutnud usuliste eriarvamuste tottu moodustada uhisrinnet frankide nagu euroopa ristisodijaid islamimaades algselt nimetati vastu jeruusalemma kuningriik parast zengiidide dunastia nur addini surma kuulutas zengiidide vaepealik saladin iseenda sultaniks aijubiidid veetsid jargmise kumnendi uusi alasid vallutades aastaks 1183 oli nende voimu all egiptus suuria pohjamesopotaamia alhijaz jeemen ja pohjaaafrika rannik kuni tanapaeva tuneesia piirini suur osa jeruusalemma kuningriigist laks samuti parast hattini lahingut egiptuse ja suuria sultani saladini katte 1250 aastal haarasid riigis voimu mamelukid kes olid algselt turgi kaukaasia jm paritolu orjadest sodurid aijubiidide kalifaadis mamelukid valitsesid egiptuses ja suurias kahe dunastiana kuni aastani 1517 mamelukkide sultanaadi aeg on jagatud tinglikult bahri dunastia ehk turgi mamlukkide valitsusajaks 12501382 ja burji dunastia ehk tserkessi mamelukkide valitsusajaks 13821517 13 sajandi teisel poolel onnestus mamelukkidel kaitsta riiki edukalt mongolite sissetungi eest ja alistada viimased ristisodijate valduses olnud linnad lahisidas 12481254 toimunud seitsmes ristisoda algas prantsusmaa kuningas louis ix puhale edukalt ta vallutas damietta linna niiluse suudmes kuid hiljem takerdusid ta vaed louna pool joe soodesse ning kuningas ise langes vangi parast pikki labiraakimisi vabastati ta damietta ning suure rahasumma loovutamise hinnaga 1260 aastal ain jaluti lahingus baalbeki all palestiinas loid mamelukid mongolite vage lahingus voitles umbes 20 000 moslemit keda aitasid ristisodijad sh templiruutlid arvatavasti ka nende kutsel umbes 10 000mehelise mongolite vae vastu parast ain jaluti ei olnud mongolitel voimalust mamelukkide alasid palestiinas ja egiptuses vallutada kuigi neil olnuks joudu seda teha samal aastal suri mongke ning algas kodusoda hulagu 1268 aastal vallutasid mamelukkide vaed sultan baibars i juhtimisel ristisodijate moodustatud antiookia vurstiriigi 1270 aastal alustas prantsusmaa kuningas louis ix kaheksandat ristisoda pohjuseks mamelukkide sultan baibarsi runded ristisodijate riikidele suurias 1267 kuulutas louis ix soja valja kuid ei saanud eriti palju liitlasi sojaks koigepealt rundas tunise linna et saada tugevat baasi kust runnata egiptust et edasi minna puhale maale 1270 juulis maabus louis ix aafrika mandril juba laevadel oli suur osa armeest haigeks jaanud merevee joomisest ja kuumusest 25 augustil suri ka louis ix mingisse kohuhaigusse paev enne seda oli kohale saabunud louis vend charles kes vottis ristisoja juhtimise enese peale et haigused levisid edasi armee sees lahkuti tunisest 30 oktoobril saavutati ehk vaid seda et tunise sultan lubas kristlastel tunises vabalt kaubelda ja munkadel ja preestritel linna siseneda uheksas ristisoda riigi allakaik sai alguse 15 sajandi lopus kui portugallased avastasid alternatiivse kaubandusetee lounaaasiasse umber hea lootuse neeme varem mamelukkide riiki labinud karavanidelt voeti suurt tollimaksu millest ilmajaamine viis majanduse kollapsini lisaks norgestasid riiki sojad osmanite riigiga mis vallutas mamelukkide sultanaadi loplikult aastal 1517 osmanid ei korvaldanud mamelukke taielikult voimult ning pakkusid neile valitsemiseks moned riigi provintsid selline administratiivne korraldus osutus mamelukkide kasuahnuse tottu lihtrahva rohumine korgete maksudega ebaefektiivseks ning viis egiptuse ligi kolmeks sajandiks uldisse ebastabiilsusse rahva olukorra tegid veel raskemaks katkuepideemiad ja naljahadad 18 sajandi jooksul norgenes jarkjargult osmanite voim ning 18 sajandi lopus oli egiptus praktiliselt iseseisev sest enam ei makstud osmanite sultanile igaaastast tribuuti samas valitses riigis poliitiline sotsiaalne ja majanduslik korralagedus sellises olukorras tungisid egiptusse prantsuse vaed aastal 1798 mille eesotsas oli napoleon bonaparte prantslaste ulemvoimu periood jai luhikeseks nad olid sunnitud 1801 aastal ingliseosmanite uhendvaele alistuma prantsuse vagede lahkumine tekitas osmanite riigi provintsis voimuvaakumi mamelukkide ja osmanite vaed alustasid verist voimuvoitlust sellel anarhia perioodil 18011805 toetas albaanlasest osmanite vaejuht muhammad ali endale lojaalsete albaania vaeuksustega kord uht kord teist vaenupoolt oskuslikult vangerdades kasvatas ali kohalike seas prestiizi ja mojuvoimu suutmata olukorda kontrolli alla saada nimetas 1805 aastal istanbulis resideeruv sultan muhammad ali egiptuse asevalitsejaks kuid faktiliselt oli see vaid viisakas zest millega loppes osmanite riigi ulemvoim egiptuses ali oli ambitsioonikas ja voimekas liider kes asutas dunastia mis valitses egiptust kuni 1952 aasta revolutsioonini 600 aastat egiptuse valitsemises osalenud mamelukkides nagi ali endiselt suurt ohtu seetottu lasi ta 1811 aastal pidustustele kutsutud mamelukkide liidrid hukata ning seejarel oiendas arved viimaste mamelukkide vaeuksustega kogu egiptuses muhammad ali esmane eesmark oli militaarne ta vallutas pohjasudaani 18201824 suuria 1833 osaliselt araabia poolsaare ja anatoolia kartes osmanite riigi taielikku kokkuvarisemist sekkusid konflikti euroopa suurriigid suurbritannia prantsusmaa ja venemaa ali oli sunnitud loovutama enamiku vallutatud alasid tagasi osmanitele kuid sailitas voimu sudaanis ning ta nimetati parandusoigusega egiptuse asekuningaks koos sojavaega moderniseeris ali toostuse rajas kanalite susteemi poldude niisutamiseks ja transpordiks ning reformis avalikku teenistust egiptuse majanduse arengule aitas olulisel maaral kaasa 1820 aastal laialdaselt kasutusele voetud pikakiuline puuvill millest sai 19 sajandil suurt tulu toov ekspordiartikkel kui 1861 aastal puhkes ameerika uhendriikide kodusoda kasvasid puuvilla defitsiidi tottu maailmas egiptuse eksporditulud mitmekordseks suurenenud sissetulekute toel haaras egiptust ehitusbuum mille kaigus ehitati muu hulgas ka suessi kanal 18591869 kuna riigi administratsioon kulutas oluliselt rohkem kui teenis viis see egiptuse 1877 aastal sisuliselt pankrotti seejarel langes riik mone aasta parast briti impeeriumi mojuvoimu alla raske majandusliku seisu tottu egiptus ei suutnud enam taita laenukohustusi oli muhammad ali pojapoeg ismail sunnitud muuma 1875 aastal egiptusele kuuluvate suessi kanali aktsiad suurbritannia valitsusele prantsusmaa sailitas enamusosaluse kreeditoride survele jarele andes noustus ismail votma valitsusse prantsuse ja briti ministreid 1878 mis tekitas kohalike seas tugevat rahulolematust ning viis esimeste rahvusmeelsete organisatsioonide tekkeni sellele jargnes riigisisese poliitilise segaduse periood valitsuse ja sultani valjavahetamine kartes kaotada kontrolli egiptuses otsustas suurbritannia sojaliselt sekkuda briti sojalaevastik pommitas 1882 aasta suvel aleksandriat ning 13 septembril toimunud lahingus purustasid britid egiptuse sojavae jargneval paeval hoivati kairo ning egiptusest sai de facto briti impeeriumi protektoraat suurbritannia vaed jaid egiptusse kuni 1954 aastani egiptuse kuningriik aastal 1914 sai egiptusest ametlikult suurbritannia ja iirimaa uhendkuningriig protektoraat ning selle valitsejale anti egiptuse sultani tiitel kediivi asemel iseseisvusmeelsed demonstratsioonid muutusid uleriigilisteks rahutusteks mida tuntakse egiptuse 1919 aasta revolutsioonina rahutused suruti kull maha kuid britid olid sunnitud minema teatud jareleandmistele aastal 1922 loobusid nad protektoraadist ja kuulutasid uhepoolselt valja egiptuse iseseisvuse teatud tingimustel suurbritanniale jai kontroll egiptuse militaarpoliitika kommunikatsioonide valishuvide ja sudaani ule egiptuse valitsejad votsid endale seejarel kuninga tiitli ii maailmasoja ajal oli egiptus briti vagede baasiks liitlaste operatsioonide toetamiseks lahiregioonis strateegiliselt tahtsat piirkonda puudsid vallutada nii itaalia kuningriigi 19401941 kui ka saksa riigi 19411942 vaed kuid brittidel onnestus nende pealetung briti rahvaste uhenduse vagedega tagasi luua ii maailmasoja loppedes muutusid briti vagede vastased protestid vagivaldseteks labiraakimiste jarel lubas suurbritannia oma vaed evakueerida linnadest ja baasidest suessi kanali tsooni aastaks 1949 23 juulil 1952 toimus egiptuses sojavaeline riigipoore millega kukutati voimult faruk i kelle asemel pandi ametlikult troonile tema 6kuune poeg fuad ii 18 juunil 1953 kuulutati egiptuses valja vabariik millega loppes muhammad ali dunastia valitsemisperiood egiptuse esimeseks presidendiks sai muhammad naguib kelle korvaldas 1954 aastal voimult gamal abdel nasser president perioodil 19561970 briti vaed lahkusid suessi kanali tsoonist 13 juunil 1956 nasser riigistas suessi kanali sama aasta 26 juulil mis viis suessi kriisi puhkemiseni kuigi iisrael suurbritannia ja prantsusmaa taitsid konflikti ajal kiiresti oma sojalised eesmargid olid nad sunnitud usa ja nsv liidu surve tottu uros ja mujal egiptusest oma vaed valja tombama 1958 aastal solmisid egiptus ja suuria iseseisvate riikide liidu uniooni mida tunti kui uhinenud araabia vabariiki see uhendriik ei kestnud kuigi kaua sest aastal 1961 astus suuria liidust valja aastal 1967 okupeeris iisrael kuuepaevase soja jarel siinai poolsaare ja gaza tsooni viimane oli egiptuse valduses alates araabiaiisraeli soja 19481949 lopust kolm aastat hiljem 1970 suri president nasser kelle jarel tuli voimule anwar sadat sadati esimesed voimuaastad polnud kuigi edukad tal ei onnestunud solmida iisraeliga rahulepingut ega saada tagasi siinai poolsaart vaatamata headele suhetele nsv liiduga ei muunud venelased egiptusele soovitud relvastust misjarel saadeti enamik nsv liidu sojalistest nouandjatest 1972 aastal riigist valja 1973 aasta 6 oktoobril alustasid egiptuse ja suuria vaed yom kippuri soda lootes iisraelilt tagasi vallutada 1967 aastal kaotatud territooriume siinai poolsaar ja golani korgendikud sadat lootis vallutada osa siinaist oma vagedega ja teise osa saada tagasi labiraakimiste abil konflikti sekkusid ka usa ja nsv liit relvarahu solmiti 25 oktoobril uro vahendusel kuigi soda loppes patiseisuga loikas sadat sellest hiljem poliitilist kasu sest tal onnestus parast rahulepingu solmimist iisraeliga siinai poolsaar tagasi saada sadat tegi ajaloolise visiidi iisraeli aastal 1977 ning solmis rahulepingu 1979 vastutasuks tombus iisrael aastatel 19791982 jarkjargult valja siinai poolsaarelt kuigi kodumaal toetas enamik rahvast presidenti tekitas sadati initsiatiiv araabia maades suurt poleemikat ning viis samal aastal egiptuse valjaheitmiseni araabia liigast anwar sadat morvati sojavaeparaadi ajal aastal 1981 21 oktoobril 1981 referendumi jarel sai presidendiks hosni mubarak asepresident alates 1975 jarkjargult paranesid egiptuse suhted araabia maadega ning 1989 aastal taastati riigi liikmesus araabia liigas mille peakorteri asukohaks sai taas kairo lahesojas toetas egiptus usad ja kuveidi vabastamist teenides vastutasuna valisvola kustutamise 20 miljardi usa dollari ulatuses 1990 aastatel laks egiptuse majandusel hasti ning mubarak hoidis riiki kindla autokraatliku kontrolli all jargmisel kumnendil vahenes presidendi populaarsus margatavalt millele aitasid kaasa jargmised asjaolud korruptsioon majanduse kiratsemine hariduse raske kattesaadavus vaesus noorte osakaalu suurenemine rahvastikus jm protestilaine mubaraki reziimi vastu algas 25 jaanuaril 2011 meeleavaldustel osalejad said innustust tuneesias toimunud revolutsioonist mis viis sealse presidendi tagandamiseni demonstratsioonidel avaldati meelt politsei vagivalla eriolukorra seaduse miinimumpalga madala maara korruptsiooni tootuse jm vastu parast 18 paeva jarjest kestnud uleriigilisi meeleavaldusi teatas asepresident omar suleiman 11 veebruaril mubaraki tagasiastumisest ja voimu uleandmisest korgemale armeejuhtkonnale 82aastane mubarak oli selleks ajaks olnud egiptuse president veidi alla 30 aasta tagasiastumist tervitasid juubeldavad rahvahulgad 13 veebruaril teatas egiptuse korgem sojavaeline noukogu pohiseaduse tuhistamisest ja parlamendi laialisaatmisest uued parlamendivalimised pidid toimuma sama aasta septembris 19 martsil toimunud rahvahaaletusel toetas pohiseaduse muutmist ligi 77 osalejatest muudatuste jargi luhenes presidendi ametiaeg kuuelt aastalt neljale ning voimuperiood kestab maksimaalselt kaks ametiaega 2012 aastal toimunud presidendivalimistel saavutas voidu moslemi vennaskonna kandidaat mohamed morsi kellest sai esimene demokraatlikult valitud president egiptuses 24 juunil 2012 ametisse vannutatud morsi pusis voimul veidi ule aasta 3 juulil 2013 toimus egiptuses sojavaeline riigipoore mille kaigus tagandati president ametist ning peatati pohiseaduse kehtivus riigipoordele eelnesid massimeeleavaldused milles nouti presidendi tagandamist 9 aasta pkr aserbaidzaani vabariik aserbaidzaani keeles azrbaycan respublikas on riik lounakaukaasias kaspia mere laanekaldal ta piirneb pohjas venemaa dagestani vabariigiga lounas iraaniga lounaaserbaidzaan loodes gruusia ja laanes armeeniaga nahhitsevani eksklaavil on luhike loik uhispiiri ka turgiga praegune aserbaidzaani vabariik tekkis noukogude liidu lagunemise jarel 1991 aastal magikarabahhi umber armeeniaga puhkenud sojalise konflikti tulemusena kaotas aserbaidzaan kontrolli 16 ule oma territooriumist magikarabahh ja sellest laande ja lounasse jaavad alad ning sai 800 000 sojapogenikku okupeeritud aladelt aserbaidzaan on suure osa oma ajaloost kuulunud parsia koosseisu aserbaidzaani vabariik on ajaloolise aserbaidzaani pohjaosa mis laks parsialt venemaale 19 sajandi alguses gulistoni rahulepinguga 1813 aastal ning turkmantsai rahulepinguga 1828 aastal lounaaserbaidzaan on jagatud kaheks iraani provintsiks laaneaserbaidzaani parsia keeles azarbayjane gharbi ja idaaserbaidzaani provintsiks parsia azarbayjane sharqi 1870 aastatel alanud naftabuumis kasvas suureks linnaks bakuu kus sajandivahetusel toodeti monedel andmetel ule 50 maailma naftast aserid olid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast 1905 aasta vene revolutsiooni paevil leidsid bakuus aset aserite pogrommid armeenlaste kallal 1918 aasta mais kuulutati bakuus turgi vagede toetusel valja aserbaidzaani vabariik luhidalt kaitsesid noort riiki briti vaed mille eesmargiks oli kindlustada naftavaljad 1920 aasta mais tungis aserbaidzaani punaarmee ja kehtestas bolsevike voimu 1922 aastal loodi tagakaukaasia sfnv mille koosseisu arvati ka aserbaidzaan 1936 aastal jagati see foderatiivne moodustis gruusia armeenia ja aserbaidzaani nsvks aserbaidzaani uhekojalises parlamendis milli mclis on 125 saadikut kes valitakse 5 aastaks president ilham liyev meil tuntud ka veneparane nimekujuga ilham alijev on ametis 31 oktoobrist 2003 2008 aasta oktoobris valiti ta teiseks ametiajaks tagasi aserbaidzaani presidendi valib rahvas 5 aastaks 199194 kestis aserbaidzaani ja armeenia vahel magikarabahhi soda hilisemail aastail jatkusid madala intensiivsusega kokkuporked 2016 aasta aprillis algas magikarabahhi piiril taas sojategevus armeenia ja rahvusvahelise tunnustuseta magikarabahhi vabariigi vastu 2010 aastal solmis aserbaidzaan turgiga strateegilise partnerluse ja vastastikuse abi lepingu mis muuhulgas kohustab osapooli osutama uksteisele igakulgset abi kolmanda riigi voi riikide relvastatud runnaku voi agressiooni korral 2011 aasta mais liitus aserbaidzaan mitteuhinemisliikumisega administratiivne jaotus regioonid suure osa territooriumist holmab kuraaraksi madalik millest enamik asub allapoole maailmamere pinda pohjas ulatub aserbaidzaani suurkaukasus laande jaab karabahhi ahelik bakuu asub kaspiasse ulatuval abseroni poolsaarel suurem osa aserbaidzaanist asub lahistroopikas kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavast kuivast lahistroopikast ja niiskest lahistroopikast lnkrani madalikul tundrale iseloomuliku kliimani suurkaukasuse korgematel aladel korgusvoondilisus juulis on madalikel 26 ja magialadel 5 jaanuaris vastavalt 3 c ja 10 c suvi on kuiv kuraaraksi madalikul sajab 200300 mm bakuus alla 200 mm suurkaukasuse eelmaestikes 300900 mm magialadel 9001400 mm ja lnkrani madalikul 1700 mm sademeid aastas aserbaidzaani peamisteks maavaradeks on nafta maagaas rauamaak aluniit puriit polumetallilised maagid baruut kivisool mineraalvesi oluline sissetulekuallikas on nafta ja gaasieksport ning transiit 2008 aastal toodeti 45 miljonit tonni naftat 2009 aastal toodeti 23584 miljardit kuupmeetrit maagaasi 2009 aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid aserbaidzaani elanikest aserid 9160 lesgid 202 armeenlased 135 magikarabahh venelased 134 talosid 123 avaarid 056 turklased 043 tatarlased 029 taadid 028 ukrainlased 024 tsahurid 014 grusiinid 011 juudid 010 kurdid 007 ja muudest rahvustest inimesed 022 tagakaukaasia foderatsiooni ametlik nimi oli algselt asutamisest 12 martsil 1922 kuni 13 detsembrini 1922 tagakaukaasia sotsialistlike noukogude vabariikide foderatiivne liit tk snvfl kuni 1936 aastani aga tagakaukaasia sotsialistlik foderatiivne noukogude vabariik tk sfnv 1922 aastal thbilisis rajatud foderatsioon uhendas gruusia armeenia ja aserbaidzaani nsvd tagakaukaasia sfnv oli noukogude liidu asutajaliige 30 detsembril 1922 foderatsioon likvideeriti 1936 aastal kui noukogude liidus kehtestati uus nn stalinlik konstitutsioon tagakaukaasia sfnv koosseisus olnud nsvd kuulusid sellest alates liiduvabariikidena noukogude liidu koosseisu tk snvfl liidunoukogu tk sfnv taitevkomitee esimehed tk sfnv kommunistlike parteide kk i sekretarid aserbaidzaaniks parsia keeles azarbayjan aserbaidzaani keeles azrbaycan nimetatakse iraanis selle riigi koosseisus olevaid ajaloolise aserbaidzaani alasid mis on jagatud idaaserbaidzaani laaneaserbaidzaani ardabili ja zanjani provintsiks valjaspool iraani nimetatakse neid alasid tavaliselt lounaaserbaidzaaniks voi iraani aserbaidzaaniks laaneaserbaidzaani provints parsia keeles azarbayjane gharbi roopnimi azarbaijane bakhtari on 1 jargu haldusuksus provints iraanis rio de la plata asekuningate loend abhaasia kuningate nimistu gruusia apxazta mepeta nimistu mis on tolgitud abhaasia kuningate kroonikast on luhike dokument mis on koostatud keskaegses gruusia keeles ajavahemikus 10 voi 11 sajandil euroopasse joudis eeltoodud dokument 15 sajandil seda teksti oli esimesena uurinud ja avaldanud gruusia opetlane ekvtime takaishvili poolt samuti on tolgitud dokument inglise ja vene keelde dokumenti on tavaliselt seostatud esimese kogu gruusia kuninga bagrat iii ii ga kes alustas oma valitsemisaega abhaasia kuningana aastal 978 mitmed eksperdid on seisukohal et selle dokumendi vois kuni enda nimeni valjastada bagrat iii ii uus kuningate dunastia bagrationiidide rajaja toetades sellega oma oigust abhaasia troonile nimekirja 22 jarjestikust valitsejat anosest kuni bagrat iiiii ni igauhele neist on omistatud tiitel kuningas gruusia mepe kuigi aastani 780 toimisid nad butsantsi poolt maaratuna 2 kuningat klannist shavliani 878887 on valja jaetud kuna ilmselt oli tegemist usurpaatoritega esimeste abhaasia valitsejate valitsemise kuupaevad jaavad oletuslikeks nimed allpool on toodud vastavalt esialgsele transliteratsioonile kuupaevad on margitud vastavalt vurst kirill tumanovi ja teiste kaasaegsete teadlaste poolt esitatule abhaasia kuningad anosiidid atsba antsabadze shavlianid anosiidid atsba antsabadze bagrationiidid atsba antsabadze abhaasia vurstid tsatsba hiljem tsatsibaia servasidze dunastia parlamendi esimees alates 26 novembrist 1994 president peaministrid uushispaania asekuningriik hispaania nueva espana sai alguse mehhiko vallutamisega hernan cortesi poolt aastatel 15191521 vallutatud territooriumist loodi asekuningriik 1535 ning sellega rajas hispaania oma esimese asunduse valjaspool kuubat ja hispanola saart uushispaania alla kuulus kogu hispaania ameerika panamast pohja pool kuid see lagunes kui mehhiko sai iseseisvaks mehhiko iseseisvumine sai alguse miguel hidalgo y costilla poolt algatatud revolutsiooniga aastal 1810 asekuningriiki juhtis asekuningas asekuninga puudumisel ainult asekuningas maarati ametisse hispaania kuninga poolt ja see vois vahel aega votta tegi seda audiencia audiencia voi audencia oli valitsuskohus mis koosnes kohtunikest suudistajast ja teistest ametnikest kes tootasid asekuninga kindralkapteni voi presidendi juhtimisel portugal ametlikult portugali vabariik on riik lounaeuroopas purenee poolsaare laaneosas see piirneb laanes ja lounas atlandi ookeaniga ning idas ja pohjas hispaaniaga ning on mandrieuroopa koige laanepoolsem riik lisaks euroopa mandriosas asuvale territooriumile kuulub portugali vabariigile ka kaks saarestikku assoorid ja madeira millel on autonoomse piirkonna staatus nime on portugal saanud douro joe suudmes asunud muistse rooma asula portus cale jargi mille lahistel asub tanapaeval riigi suuruselt teine linn porto tanase portugali territoorium on olnud asustatud ja voitluste objektiks esiajast alates keltidele ja roomlastele jargnesid germaani rahvad laanegoodid ja sueebid nende valdused hoivasid omakorda araablased ja berberid keda hakati hiljem nimetama maurideks need muslimitest elanikud torjuti poolsaarelt valja sajandeid kestnud kristlike tagasivallutussodade kaigus mida tuntakse rekonkista nime all 1139 aastal eraldus portugali kuningriik leoni kuningriigist 1516 sajandil suurte maadeavastuste ajastul laiendas portugal laanemaailma mojupiire ja rajas esimese ulemaailmse koloniaalimpeeriumi portugalist sai uks majanduslikult poliitiliselt ja sojaliselt voimsamaid riike kogu maailmas mis jagas 1494 aastal solmitud tordesillase lepinguga suurema osa maailmast enda ja hispaania vahel portugali impeerium oli uusaegse euroopa koloniaalimpeeriumidest koige pikaealisem see pusis ligi 600 aastat alates ceuta vallutamisest 1415 aastal kuni macau loovutamiseni hiinale 1999 aastal de facto voi kuni idatimori iseseisvumiseni 2002 aastal de iure kuigi ametlikult portugali valduses okupeeris idatimori juba 1975 aastal indoneesia impeerium holmas tohutu territooriumi millel asub tanapaeval 53 iseseisvat riiki avaldades sugavat kultuurilist ja arhitektuurilist moju ule maailma selle parandiks on tanases maailmas 250 miljonit portugali keelt konelevat inimest mis teeb portugali keelest konelejate arvult kuuenda keele maailmas ja lisaks veel mitmed portugali keelel pohinevad kreoolkeeled portugali rahvusvaheline moju hakkas oluliselt kahanema 19 sajandil eriti parast brasiilia iseseisvumist 5 oktoobril 1910 kukutati revolutsiooniga kuningavoim ja loodi demokraatlik kuid ebastabiilne vabariik 19201930 aastatel asendus demokraatia parempoolse autokraatliku reziimiga mida tuntakse estado novo uus riik nime all demokraatia taastati parast portugali koloniaalsoda ja 1974 aasta nelgirevolutsiooni nende sundmuste kaigus voi jarel said iseseisvuse senised kolooniad angola mosambiik sao tome ja principe roheneemesaared ning guineabissau portugal on arenenud riik millel on arenenud majandus korge elustandard ja kvaliteetne taristu teedevorgu kvaliteedilt on portugal 2014 aasta andmetel maailmas 2 kohal ja kogu taristu kvaliteedilt 12 kohal uhtlasi kuulub portugal maailma globaliseerunumate ja rahulikumate riikide sekka naiteks globaalses rahuindeksis oli riik 2014 aastal 18 kohal portugal kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse sealhulgas ka uhinenud rahvaste organisatsiooni euroopa liitu ja pohjaatlandi lepingu organisatsiooni portugal oli uks esimesi riike maailmas mis kaotas tsiviiloiguses surmanuhtluse 1867 2001 aastal palvis portugal rahvusvahelist tahelepanu sellega et esimese maailma riigina dekriminaliseeriti seal narkootikumide tarbimine juunis 2010 sai portugalist kuues riik euroopas ja kaheksas riik maailmas kus joustus riiklikul tasandil samasooliste abielu riigi ametlik nimi on portugali keeles republica portuguesa eesti keeles portugali vabariik luhinimi on molemas keeles portugal portugali nimi tuleb antiikajal douro joe suudmes tanase porto linna lahistel asunud roomlaste asula portus cale nimest portus tahendab ladina keeles sadamat cale paritolu on aga vaieldav kuna samas kohas asus varem keltide asula siis on arvatud et nimi callaici voi cale vois olla seda piirkonda asustanud keldi hoimu etnonuum samas leidub ajaloolasi kelle arvates rajasid portus calele eelnenud asula hoopis kreeklased ja cale nimi tuleb kreekakeelsest sonast ilus alternatiivne teooria mille pakkus valja 1516 sajandi vahetusel elanud soti filosoof ja ajaloolane hector boece vaidab et portugali nimi tuleb hoopis kohanimest porto gatelli mille andis bragale teise versiooni kohaselt portole sellesse piirkonda elama asunud gaelide esiisa goidel glas ehk gatelo portugali pindala on 92 090 km2 91 470 km2 maad 620 km2 vett millega ta on maailma riikide seas suuruselt 111 kohal eestiga vorreldes on portugal pindalalt veidi ule kahe korra suurem purenee poolsaare kogupindalast moodustab portugal uhe kuuendiku euroopa laanepoolseima maana purenee poolsaare laane ja edelarannikul on portugalil maismaapiir vaid uhe riigi hispaaniaga portugal piirneb hispaaniaga pohjas ja idas maismaapiiri kogupikkus on 1214 km see on pikim euroopa liidu liikmesriikide vaheline riigipiir maismaapiirist oluliselt pikem on portugali rannajoon kokku 1793 km selle tingib portugali piirnemine laanes ja lounas atlandi ookeaniga samuti pikendavad portugali rannajoont talle kuuluvad assooride ja madeira saarestikud maismaapiiri osas on portugalil ja hispaanial endiselt lahendamata kusimusi portugal on vaidlustanud piiri caia ja cuncose joe deltade vahel mis kujunes valja 1801 aastal parast olivenza liitmist hispaaniaga kuigi vastavalt badajozi rahule laks piirkond hispaania koosseisu leiab portugal et rahulepingu tingimused tuhistati 1815 aastal viini kongressiga ja peab seda de iure endiselt enda territooriumiks seetottu puudub seal ka konsensus piiri osas vastavalt uhinenud rahvaste organisatsiooni mereoiguse konventsioonile ulatuvad portugali territoriaalveed rannajoonest 12 meremiili kaugusele ja eksklusiivse majandustsooni ulatus merel on 200 meremiili eksklusiivse majandustsooni pindala on kokku 1 727 408 km2 mis on euroopa riikide seas suuruselt 3 ja maailma riikide seas suuruselt 11 kohal portugali maismaaterritooriumi aarmuspunktideks on pohjas cevide kula viana do castelo ringkonnas 429 n 811 w lounas santa maria neem faro ringkonnas 3657 n 753 w laanes roca neem lissaboni ringkonnas 3846 n 930 w ja idas paradela kula braganca ringkonnas 4134 n 611 w roca neem on uhtlasi kogu mandrieuroopa laanepoolseim punkt kui arvestada ka portugalile kuuluvaid saarestikke siis on riigi ja uhtlasi kogu euroopa laanepoolseim punkt monchique saar assooride saarestikus 3929 n 3116 w ning riigi lounapoolseim punkt ponta do sul fora saarel 302 n 162 w portugal on uks neljast euroopa riigist kus on kasutusel maailmaaeg teised sellised riigid on iirimaa island ja suurbritannia ajavahe eestis kehtiva idaeuroopa ajaga on 2 tundi portugali pinnamoes voib eristada kahte kullaltki erinevat piirkonda riigi pohja ja keskosa mis asuvad meseta kiltmaa aarealal koosnevad peamiselt lavamaadest ja maeahelikest viimaste seas on suurim serra de estrela ahelik mille korgeim tipp on torre 1993 meetrit riigi laane ja lounaosas domineerivad peamiselt madalikud ja madalad maed riigi lounaosas on vaid uks maeahelik sao mamede kus korgused ulatuvad ule 1000 meetri merepinnast korgeid magesid leidub ka vulkaanilise tekkega assooridel ja madeiral madeira saarestiku korgeim tipp on madeira saarel asuv pico ruivo 1862 meetrit assooride ja uhtlasi kogu portugali korgeim tipp aga pico saarel asuv ponta de pico 2351 meetrit tervikuna jaavad portugali keskmised korgused siiski alla 700 meetri ule selle piiri ulatub vaid uks kaheksandik riigi territooriumist tejo joest pohja pool on uheksa kumnendikku territooriumist korgemal kui 400 meetrit merepinnast portugali geoloogilisest ehitusest raakides tuleks eristada kolme piirkonda riigi pohjaosa pohjapoolne sisemaa ja riigi lounaosa pohjaportugalina kasitletakse atlandi ookeani rannikul asuva ajaloolise minho provintsi alasid mida umbritsevad larouco maed seal domineerivad peamiselt moondekivimid kristalsed kildad kildad ja kvartsiidid ja tardkivimid sealhulgas granitoidid milles esinevad murrangud on soodustanud kuumaveeallikate teket pohjapoolse sisemaa moodustab kahest kuljest hispaaniaga piiratud trasosmontese piirkond sisemaa lavamaad on sugavate murrangutega ja koosnevad enam kui 540 miljoni aasta vanustest eelkambriumi kivimitest peamiselt kiltadest ja granitoididest lounaportugal moodustab kolm viiendikku riigi territooriumist need on alad douro ja tejo joe alamjooksust lounas rannikualade aluspinna moodustavad seal suures osas triiaseaegsed settekivimid peamiselt liivakivi sisemaal domineerivad juura ladestu settekivimid lubjakivi millega vaheldumisi leidub kriidiaegseid settekivimeid liivakivi konglomeraadid vulkaaniline tegevus on tekitanud basaldist lavamaasid tejo ja guadiana jogede vahel alentejo regioonis domineerivad lavamaad mis koosnevad kambriumi ja siluri ajastu kristalsetest kiltadest voi lubjakivist algarve piirkonna maed koosnevad peamiselt mesosoikumi aegsest lubja ja liivakivist erandiks on serra de monchique maed mis on moodustunud valdavalt sueniidist tejo ja sado joe suudmeala loetakse mandrieuroopa seismiliselt aktiivsemate piirkondade hulka koige tosisem maavarinate oht on assooride saarestikus enamik assooride ja madeira saari on vulkaanilise tekkega ja nende geoloogilises koostises domineerivad basaltkivimid suurem osa vulkaane ei ole tegutsenud enam sajandeid kuid 1958 aastal purskas veel faiali vulkaan korgus 1043 meetrit teistest kunagi aktiivsetest vulkaanidest vaarivad mainimist agua de pau furnas pico san jorge sete cidades ja terceira maavaradest on olulisel kohal mitmesugused metallid leidub ja kaevandatakse raua ja vasemaaki tsinki tina ja volframit vaarismetallidest hobedat ja kulda portugalil on ka suured uraanivarud vahesel maaral kaevandatakse oma energiavajaduse leevendamiseks kivisutt olulised on mitmed kivimid ja mineraalid leidub kipsi marmorit ja savi samuti naatriumkloriidi soola sisaldavaid mineraale palju on mineraalveeallikaid portugali rohked ja kiirevoolulised joed on suureparased hudroenergia allikad joed ja territoriaalveed on ka rikkad kalade poolest nii looduslikult kasvavate kui ka kunstlikult kasvatatavate korgitammede koorest saadakse korki haritavat maad on portugalis vaid 1188 kogu pindalast portugali mullad on suuresti valja kujunenud vulkaanilise tegevuse mojul ning on valdavas osas kuivad ja happelised liivmullad mis ei ole taimekasvatuseks soodsad nii kliimatingimused kui ka mullatuubid eeldavad pollumajandusega tegelemiseks rohket niisutust erandiks on peamiselt tejo aga ka teiste jogede orgudes joesetete baasil tekkinud liivsavimullad samuti lounaportugali alentejo regiooni uksikud dioriidi valjasopistused mis on tekitanud viljakaid mustmulla ladestusi portugali labivad mitmed joed mis saavad enamikus alguse hispaaniast voolavad valdavalt idast laande ja suubuvad atlandi ookeani seega asub portugal nende alamjooksul pohjast louna suunas liikudes on tahtsaimad joed minho douro mondego tejo ja guadiana kirdest edelasse voolav tejo jogi jagab portugali kaheks eristades pinnamoelt erinevat pohja ja lounaosa suuri looduslikke jarvi portugalis ei ole ja suurimad sisemaised veekogud on paisude abil tekitatud veehoidlad suurim nende seas on alqueva veehoidla mille pindala on 250 km2 kull leidub portugalis mitmeid vaiksemaid jarvi eriti serra da estrela maeahelikus tahtsaimad neist on liustike sulamisel tekkinud comprida ja escura lounaportugali jogede suudmetes esineb laguune millest uks tuntumaid on aveiro laguun vouga joe suudmes jogede suudmealadel on rannik sageli soine seal esineb ka soolasoid portugal asub lahistroopikas tal on lahistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega portugali sisemaa lounaosas beja umbruses esineb vaikesel alal ka kuiva poolkorbe ehk stepikliimat portugal kuulub euroopa koige soojemate riikide hulka mandriosa aastane keskmine ohutemperatuur on madalaim magise sisemaa pohjaosas 812 c korgeim lounaportugalis ja guadiana joeorus 1619 c portugali lounapoolseima regiooni algarve kliimat voib vorrelda hispaania lounaranniku voi edelaaustraalia kliimaga lounaportugali kliima on niisiis riigi pohjaosast monevorra soojem ja kuivem lounarannikul faros on augusti keskmine maksimaalne ohutemperatuur 288 c koige vihmasem kuu on seal detsember mil sademete hulk on 94 mm samal ajal on pohjaportugali tahtsaimas linnas portos augusti keskmine maksimaalne ohutemperatuur 25 c ja lausa seitsmel kuul aastas uletab sademete hulk seal 100 mm suvine ohutemperatuuri rekord talletati 1 augustil 2003 amarelejas kus sooja oli 474 c koige kulmem on olnud 5 veebruaril 1954 penhas da saudes kus ohutemperatuuriks moodeti 16 c paikesepaistet on keskmiselt 25003200 tundi aastas talvel keskmiselt 46 tundi paevas ja suvel keskmiselt 1012 tundi paevas koige paikeselisem piirkond on kaguportugal koige vahem paikest naeb loodeportugalis portugali koige vihmasem piirkond on serra da estrela maeahelik kus aasta sademete hulk on tihti ule 2500 mm piirkonniti on aastane sademete hulk vaga erinev kuid mandriportugalis on sademeid keskmiselt 920 mm aastas lund esineb peamiselt sisemaal ja pohjaportugali magistes piirkondades maeahelikes nagu serra de estrela serra do geres serra do marao ja serra de montesinho ei ole talvel haruldased ka temperatuurid alla 10 c lumesadu voib seal esineda oktoobrist maini lounaportugalis leidub lund harva ja ainult korgemates maetippudes igal aastal tekitavad probleeme ulatuslikud metsatulekahjud tavaliselt esineb neid kesksuvel kuid kuivadel aastatel voib metsapolengute hooaeg alata juba jaanuaris ja kesta kuni novembrini atlandi ookeanilt tulevad talvetormid ja nende tekitatud suured lained mis kliimamuutuste mojul on tugevnenud pohjustavad portugali rannikualal erosiooni kasvanud on ka neist loodusnahtustest tingitud inimohvrite arv merepinna temperatuur ulatub laanerannikul 1416 c talvel 1821 c suvel lounarannikul on merevesi veidi soojem sealsed veetemperatuurid ulatuvad 1517 c talvel ja 2124 c suvel nii assooride kui ka madeira saarestikul valitseb lahistroopiline vahemereline kliima kuigi saarte vahel on ka erinevusi mere mojud ja magine maastik muudavad ilma ennustamise seal keeruliseks vorreldes mandriga koigub ohutemperatuur saartel vahem assooridel koigub keskmine paevane ohutemperatuur vahemikus 1126 c idaassooridel on reeglina kuivad suved ja pehmed talved laaneassooride kliimat mojutab tugevamalt ookean seal on suved jahedamad ja sademeterohked sademete hulk suureneb idast laande ulatudes keskmiselt 7001600 mm aastas koige vihmasem on koige korgem saartest pico kus aasta keskmine sademete hulk on 6300 mm paikesepaistet on talveperioodil 34 tundi paevas ja suveperioodil 78 tundi paevas merevee temperatuur jaab tavaliselt vahemikku 1422 c madeira kliimat mojutavad golfi hoovus ja kanaari hoovus mis tagavad aastaringselt saarestikus maheda kliima funchali keskmine ohutemperatuur koigub naiteks 159 c martsis kuni 222 c augustis madeira saare eri osades koigub aastane sademete hulk 5533084 mm teistel saartel on erinevused sademete hulgas vaiksemad koige niiskemad on kuud oktoobrist martsini merevee temperatuur madeira saarte rannikul on talvel 1718 c ja suvel 2425 c ulatudes suvel kohati isegi 26 c osadel madeira saartest on tavalisest erinev kliimatuup naiteks porto santo saarel valitseb poolkorbeline kliima ja sademete hulk on seal 362 mm aastas administratiivselt madeira koosseisu kuuluvad selvagensi saared on korbelise kliimaga ja aasta keskmine sademete hulk on seal vaid 150 mm kuna inimesed on portugali alasid asustanud juba tuhandeid aastaid on vahe sailinud sealsest algsest elusloodusest vaatamata sellele on portugali taimestik vaga mitmekesine puudest leidub portugalis mitmesuguseid manniliike eriti merimandi ja piiniat aga ka mitmeid tammeliike eelkoige harilikku tamme purenee tamme korgitamme iilekstamme ja portugali tamme samuti on levinud kastanipuu kunstlikult hakati 1950 aastatel nende majandusliku vaartuse rakendamine paberitoostuses taimede kiire kasv tottu portugali sisse tooma eukaluptiliike ja need nuud laialdaselt levinud kokku on metsade all 31 riigi pindalast koige tihedamad metsad asuvad beira regioonis ulejaanud osa kultiveerimata maast moodustavad peamiselt vosa ja stepid vahestes maailma paikades leidub unikaalsed lahistroopilisi taimekooslusi mida nimetatakse loorberimetsadeks portugalis leidub neid eriti rohkelt madeira saarestikus aga ka assooride saartel madeira saarel leidub umbes 100 endeemilist taimeliiki kultuurtaimedena on laialt levinud harilik jaanikaunapuu harilik mandlipuu oliivipuu viigipuu viinapuu ja harilik sibul 21 sajandi alguseks oli portugalis ule 500 voorliigi neist 184 oli sisse toodud aastatel 19741999 kokku moodustasid voorliigid selleks ajaks umbes 15 portugali taimestikust teistel andmetel moodustavad voorliigid portugali taimestikust isegi kolmandiku portugalis leidub kokku 400 liiki selgroogseid selgrootute liikide arv on teadmata nii nagu ka hispaanias on levinuimad imetajad pulstikkitsed purenee kaljukitsed hirved ja metssead pohjaportugalis voib kohata ibeeria hunti malcata magesid asustab ibeeria ilves roomajatest voib portugalis kohata colubridae sugukonna madusid harilik nastik harilik silenastik hoburaudvilbasnastik kapuutsnastik lounasilenastik rastiknastik macroprotodon brevis ja trepironinastik samuti esineb seal sugukonna lamprophiidae maoliiki malpolon monspessulanus ning rastiklasi nagu tompninarastik ja seoane rastik portugali aladel on mitmeid peatuspaiku euroopa ja aafrika vahel kevadel ja sugisel liikuvatele randlindudele neist peatuspaikadest tahtsaimad on sao vicente neem ja serra de monchique maeahelik portugalis on loendatud kokku ligi 600 linnuliiki vottes arvesse nii seal pesitsevaid kui ka randel portugali labivaid liike assooridel ja madeira saarestikus peatuvad lisaks euroopa ja aafrika liikidele ka moned ameerika liigid keda portugali mandriosas ei kohta portugalis on ule 100 liigi mageveekalu alates suurtest sagadest tejo rahvusvahelises looduspargis kuni vaikeste ja endeemiliste liikideni kes asustavad ainult vaikseid jarvi moned neist haruldastest endeemidest on elupaikade kadumise veesaaste ja poudade tottu ohustatud lisaks jarvedele ja jogedele on kalarikkad ka atlandi ookeani veed portugali laanerannikul portugali territoriaalveed kuuluvad maailma kalarikkaimate sekka meres elavaid kalaliike on portugalis tuhandeid vaga levinud on sardiin tuunikala ja makrell veeasukate seas on ka mitmeid bioluminestsentseid organisme naiteks vahel randadeski vaadeldav helendav plankton putukate seas on portugalis samuti mitmeid endeeme aga ka laiemalt levinud liike nagu poderpornikas ja tsikaadide perekonda kuuluvad liigid koige omaparasem ja endeemiderohkem on assooride ja madeira loomastik mis kujunes valja eraldi ulejaanud portugali faunast hinnanguliselt leidub seal 1700 endeemilist liiki naiteks ainuuksi madeira saarel on voimalik naha enam kui 250 liiki tigusid nende saarestike loorberimetsades leidub rohkelt mitmesuguseid imetajaid rebaseid makrasid ibeeria ilveseid ibeeria hunte purenee kaljukitsi metskasse janeseid nirke tuhkruid kameeleone manguste aafrika tsiibeteid pruunkarusid ja muid loomaliike jahipidamine on lubatud umbes uhel kolmandikul portugali territooriumist portugali territooriumil on kokku 44 looduskaitseala kaitsealad holmavad kokku umbes 5 portugali territooriumist neist riiklikke kaitsealasid on 32 1 rahvuspark 13 loodusparki 9 loodusreservaati 2 maastikukaitseala ja 7 loodusmalestist need riiklikud objektid on jargmised peamised keskkonnaprobleemid portugalis on pinnase erosioon toostuse ja soidukite pohjustatud ohusaaste ja isearanis rannaalasid mojutav veesaaste 1990 aastal moodustas portugali valitsus keskkonnaprobleemide ohjeldamiseks ja looduskaitse tohustamiseks keskkonnaministeeriumi portugal on demokraatlik poolpresidentaalne vabariik portugali pealinn on riigi suurim linn lissabon riigis kehtib 2 aprillil 1976 vastu voetud ja 25 aprillil 1976 joustunud pohiseadus mida on viimast korda muudetud 2005 aastal kehtiv pohiseadus satestab klassikalise voimude lahususe seadusandliku taidesaatva ja kohtuvoimu vahel pohiseaduses on kirjeldatud nelja peamist riiklikku institutsiooni president parlament valitsus ja kohtud portugalis kehtib mitmeparteisusteem valimisoigus on vahemalt 18aastastel portugali kodanikel riigis kehtib 1979 aastal vastu voetud valimisseadus mida muudeti viimati 2001 aastal piiratud naiste valimisoiguse kehtestas portugal 1931 aastal laiendas seda 1946 ja 1968 aastal ning kaotas taielikult koik soopohised erinevused valimisoiguses 1974 aastal portugali rahvuspuha on portugali paev ehk camoesi paev mida tahistatakse 10 juunil see on portugali kuulsaima luuletaja luis vaz de camoesi surmapaev 1580 aastal taidesaatva voimu kaks peamist institutsiooni portugalis on president ja valitsus portugali riigipea on president kes valitakse viieaastaseks ametiajaks otsevalimistel millel saavad osaleda vahemalt 18aastased portugali kodanikud sama inimese voib valida presidendiks kokku kaheks jarjestikuseks ametiajaks portugali president on uhtlasi relvajoudude ulemjuhataja tema volituste hulka kuulub peaministri ja valitsuskabineti ametisse nimetamine kuid ta peab seejuures arvestama parlamendivalimiste tulemusi tal on oigus vabastada peaminister ametist saata laiali parlament ennetahtaegsete valimiste valjakuulutamiseks vetostada seadusi ja kuulutada riigis valja sojaseisukord alates 9 martsist 2016 on president sotsiaaldemokraatliku partei liige marcelo rebelo de sousa kes valiti ametisse sama aasta jaanuaris toimunud presidendivalimistel presidendi juures tegutseb nouandva organina riiginoukogu millega president on kohustatud nou pidama teatud oluliste otsuste langetamisel peaministri ja valitsuse tagandamine parlamendi laialisaatmine soja kuulutamine jms riiginoukogu koosseisu kuuluvad korgeim igapaevane taidesaatev voim kuulub valitsusele ehk ministrite noukogule mida juhib presidendi ametisse nimetatud valitsusjuht ehk peaminister vastavalt pohiseadusele peab president arvestama peaministri maaramisel parlamendivalimiste tulemusi mis tahendab et reeglina nimetatakse peaministriks valimised voitnud erakonna esimees valitsuse liikmed kinnitab ametisse president kuid ta lahtub selles peaministri tehtud ettepanekust peaministril on oigus nimetada endale ka asepeaministrid kelle arv pole piiratud kui valitsuses puudub asepeaminister peab peaminister kindlaks maarama kes ministritest teda vajadusel asendab pohiseadus kohustab valitsust koostama tegevuskava ja esitama selle parlamendile kinnitamiseks tegevuskava kinnitamiseks on vajalik parlamendi liikmete absoluutne haalteenamus alates 26 novembrist 2015 on portugali peaminister sotsialistliku partei esimees antonio costa tema valitsuses on 15 liiget peaminister ja 14 ministrit ministritest 4 on naised esimene naisminister portugali ajaloos oli 1974 aastal sotsiaalministriks nimetatud maria de lourdes pintasilgo tema oli uhtlasi ka riigi esimene ja siiani ainus naispeaminister 19791980 seadusandlikku voimu teostab portugali vabariigis parlament mille ametlik nimi on vabariigi kogu see on uhekojaline parlament mille liikmete arv voib vastavalt pohiseadusele ulatuda 180230 liikmeni enne 1989 aastal pohiseadusse tehtud parandusi vois vabariigi kogus olla kuni 250 liiget vabariigi kogu liikmed valitakse otsevalimistel neljaaastaseks ametiajaks valimiste tapsema korra sealhulgas valimisringkondade arvu ja piirid satestab valimisseadus kehtiva valimisseaduse jargi on riigis praegu 22 valimisringkonda kust valitakse maksimaalne lubatud arv 230 parlamendi liikmeid vastavalt pohiseadusele voivad parlamendivalimistel kandideerida ainult parteide nimetatud kandidaadid sellega valistab portugali pohiseadus uksikkandidaadid parteidel on lubatud moodustada valimisliite ja neil on lubatud esitada oma nimekirjas kandidaate kes ei ole partei liikmed euroopa liidu liikmesriigina valib portugal oma esindajad ka euroopa parlamenti praegu on portugalil euroopa parlamendis 21 saadikut kuna parlamendivalimistel on voimalik kandideerida ainult parteinimekirjades on parteid oluliseks vahendiks seadusandliku ja taidesaatva voimu teostamisel portugalis kehtib mitmeparteisusteem kus domineerivad kaks suuremat parteid paremtsentristlik sotsiaaldemokraatlik partei mis euroopa liidu tasandil kuulub euroopa rahvaparteisse ja vasakpoolne sotsialistlik partei mis euroopa liidu tasandil on euroopa sotsialistliku partei liige lisaks neile on tavaliselt esindatuseni parlamendis joudnud veel kolm poliitilist liikumist konservatiivne cds rahvapartei vasakaarmuslike parteide liit demokraatlik uhtsuse koalitsioon ja samuti vasakpoolne vasakblokk kokku on portugalis registreeritud ule 20 partei portugali oigussusteem pohineb mandrieuroopa oigussusteemil kuna portugal on euroopa liidu liikmesriik kehtib seal ka euroopa liidu oigus riigi oigussusteemi peamised alusdokumendid on pohiseadus 1976 hiljem muudetud tsiviilseadustik 1966 hiljem muudetud ja karistusseadustik 1982 hiljem muudetud muud olulised oigusaktid on ariseadustik 1888 hiljem muudetud ja tsiviilkohtumenetluse seadustik 1961 hiljem muudetud sama oigus kehtis ka portugali kolooniates ja mojutab siiani nende tanaseks iseseisvate riikide oigussusteemi portugali kohtute struktuur ja toimimise pohialused on satestatud riigi pohiseaduses eristatakse jargmisi kohtu tuupe lisaks naeb pohiseadus ette voimaluse moodustada merekohtuid arbitraazitribunale ja rahukohtuid kaitsejoududesiseseid oigusrikkumisi lahendavad sojakohtud korrakaitsega tegelevad portugalis politseiametkonnad sandarmeeria funktsioone taidab vabariiklik rahvuskaart guarda nacional republicana mis tegutseb peamiselt maapiirkondades tsiviilpolitseid nimetatakse avaliku julgeoleku politseiks policia de seguranca publica ja see tegutseb peamiselt linnades molemad ametkonnad alluvad siseministeeriumile lisaks on olemas eraldi kriminaalpolitsei policia judiciaria mis allub justiitsministeeriumile portugal oli uks esimesi riike maailmas kus kaotati surmanuhtlus 1852 aastal kaotati surmanuhtlus poliitiliste kuritegude eest ja 1867 aastal koigi tsiviilkuritegude eest 1911 aastal kaotati surmanuhtlus ka sojavaelises oigussusteemis tanapaeval on maksimaalne karistus 25 aastat vangistust portugalis on maailma uhed liberaalsemad uimastiseadused paljude narkootiliste ja psuhhotroopsete ainete valdamine isiklikuks otstarbeks on alates 2001 aastast dekriminaliseeritud portugali riiklikud sumbolid on vastavalt pohiseaduse 11 artiklile riigilipp ja riigihumn portugali lipp selle tanasel kujul voeti ametlikult kasutusele 30 juunil 1911 see on pohiseaduse kohaselt vabariigi enesemaaramise ning portugali iseseisvuse uhtsuse ja terviklikkuse sumbol ja lipu muutmine eeldab pohiseaduse muutmist portugali vappi ei ole mainitud kull eraldi riigi pohiseaduses kuid seegi on riigi uks sumboleid see voeti tanasel kujul kasutusele koos lipuga 30 juunil 1911 ja on lihtsustatud kujul integreeritud ka portugali lipu disaini portugali humn on a portuguesa see laul voeti humnina kasutusele parast vabariigi valjakuulutamist 1910 aastal kuid kirjutati algselt 1890 aastal protestina portugali kuningriigi otsuse vastu noustuda suurbritannia ultimaatumiga osa koloniaalvalduste loovutamiseks aafrikas portugali rahvustaimeks kinnitati 2011 aastal korgitamm portugali 1 jargu haldusuksused on autonoomne piirkond regiao autonoma ja ringkond distrito autonoomseid piirkondi on kaks selles staatuses on molemad portugalile kuuluvad saarestikud assoorid ja madeira portugali mandriosa on jagatud 18 ringkonnaks mis on koik saanud nime ringkonna keskuse jargi aveiro beja braga braganca castelo branco coimbra evora faro guarda leiria lissabon portalegre porto santarem setubal viana do castelo vila real ja viseu pohiseadus nagi juba 1976 aastal ette piirkondlike omavalitsuste moodustamise ja ringkondade kaotamise kuid kuna portugal ei ole siiani suutnud labi viia vajalikku haldusreformi kehtib 1977 aasta seadus mis lubab kuni reformi teostamiseni sailitada ringkonnad portugali 2 jargu haldusuksus on municipio neid on portugalis kokku 308 need jagunevad omakorda 3 jargu haldusuksusteks mille nimi on freguesia neid on portugalis kokku 4260 need kaks on juriidilises mottes ainsad kohalikud haldusuksused portugali halduskorralduses ei eksisteeri juriidiliste moistetena linnasid ega kulasid euroopa liidu statistika kogumiseks kasutab portugali valitsus statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri mille jargi on portugal jagatud seitsmeks piirkonnaks alentejo algarve assoorid keskportugal lissabon madeira ja pohjaportugal need on jagatud omakorda kokku 28 alampiirkonnaks erandiks on assoorid ja madeira kus alampiirkondi ei eksisteeri riigikaitse eest vastutavad vastavalt pohiseaduse 273 artiklile portugali relvajoud mille ulesanne on riikliku iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamine ning portugali elanikkonna vabaduse ja julgeoleku kaitse koikvoimalike valisohtude ja agressiooni eest portugali relvajoudude ulemjuhataja on vabariigi president riigikaitse kusimustes konsulteerib teda riigikaitse ulemnoukogu 2014 aastal kulutas portugal riigikaitsele 129 sisemajanduse kogutoodangust mis jai markimisvaarselt alla nato liikmetele kehtestatud soovitusliku 2 taset kuid tousis vorreldes 2013 aastaga 09 riigikaitse eelarve rahaline maht oli 21387 miljardit eurot varem oli portugalis uldine kaitsevaekohustus kuid 2004 aastal asendati see vabatahtliku vaeteenistusega milles voivad osaleda koik kehtestatud kriteeriumitele vastavad 1830aastased portugali kodanikud erandolukorras on voimalik kohustusliku vaeteenistuse ajutine taastamine voi mobilisatsiooni valjakuulutamine portugali relvajoududel on kolm vaeliiki maavagi merevagi ja ohujoud tegevteenistuses oli 2014 aasta seisuga kokku 32 992 meest ja naist kellest 54 teenis maavaes 26 merevaes ja ulejaanud 20 ohujoududes naiste osakaal oli 12 20 sajandil osalesid portugali relvajoud kahes suures relvakonfliktis esimeses maailmasojas ja portugali koloniaalsojas hiljem on portugali relvajoud osalenud rahvusvahelistel rahutagamismissioonidel idatimoris bosnia ja hertsegoviinas kosovos afganistanis somaalias iraagis ja liibanonis portugal on algatanud ka mitmeid uhepoolseid sojalisi missioone valismaal peamiselt portugali kodanike aitamiseks nii sekkuti 1992 aastal angola kodusotta ja 1998 aastal guineabissau relvakonflikti assooride saarestikus terceira saarel lajesi ohubaasis paikneb umbes 600 ameerika uhendriikide ohuvaelast lissaboni lahistel oeirases asus 19722012 nato euroopa liitlasvagede korgema peakorteri uks kolmest juhtimiskeskusest allied joint force command lisbon portugalil on kaks territoriaalvaidlust oma naaberriigi hispaaniaga portugal kuulub jargmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse lisaks on portugalil vaatlejastaatus jargmistes rahvusvahelistes organisatsioonides portugal tunnustas eesti vabariiki de facto 1918 aastal ja andis eestile de iure tunnustuse 6 veebruaril 1921 portugal ei tunnustanud kunagi eesti annekteerimist nsv liidu poolt 1987 aastal keelas toonane peaminister anibal cavaco silva nsv liitu suundunud portugali parlamendidelegatsioonil protesti margiks kulastada eestit 2008 aastal autasustas eesti president toomas hendrik ilves cavaco silvat mittetunnustamispoliitika jarjekindla jargimise eesti maarjamaa risti teenetemargi ketiga portugal taastunnustas eesti vabariiki 27 augustil 1991 diplomaatilised suhted taastati sama aasta 1 oktoobril aastatel 20062012 oli portugalil saatkond tallinnas alates 2012 aastast haldab eestit helsingis asuv portugali saatkond alates 2015 aastast on portugali suursaadik soomes ja eestis antonio manuel coelho da costa moura eesti suursaatkonna lissabonis avas 17 augustil 1998 peaminister mart siimann alates 2013 aastast on eesti suursaadik portugalis andres rundu lisaks on eestil portugalis kolm aukonsulit 2016 aasta juuli seisuga oli portugali hinnanguline rahvaarv luure keskagentuuri andmetel 10 833 816 inimest ja riik maailmas rahvaarvult 83 kohal portugali riiklik statistikainstituut esitab hinnangulise rahvaarvu 2015 aasta seisuga selle jargi elas portugalis kokku 10 341 330 inimest neist 9 839 140 riigi mandriosas 245 766 assooridel ja 256 424 madeiral viimane rahvaloendus toimus portugalis 2011 aastal selle andmetel elas portugalis 10 562 178 inimest neist 10 047 621 riigi mandriosas 246 772 assooridel ja 267 785 madeiral 2015 aasta hinnangulise rahvaarvu pohjal oli keskmine rahvastikutihedus 1123 inimestkm2 tegemist on vananeva rahvastikuga riigiga seejuures on rahvastiku ealine struktuur teiste euroopa riikide sealhulgas eestiga vorreldes usna tuupiline 2016 aasta hinnangutel oli kuni 14aastasi inimesi 155 1524aastasi 114 2554aastasi 419 5564aastasi 121 ja ule 65aastasi 1915 mediaanvanus oli 418 aastat meestel 398 ja naistel 44 aastat maailma terviseorganisatsiooni andmetel oli 2012 aastal portugalis keskmine eeldatav eluiga 81 aastat meestel 77 ja naistel 84 eluaastat portugal on negatiivse loomuliku iibega riik kus surmade arv uletab sundide arvu 2016 aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 91 sundi ja 111 surma uhe naise kohta sundis 153 last randeiive on aidanud hoida portugali rahvastikku siiani kerges kasvus 2014 aastal lisandus iga 1000 elaniku kohta 274 immigranti ja rahvastiku juurdekasv oli kokku 012 2016 aastal lisandus iga 1000 elaniku kohta 26 immigranti ja rahvastiku juurdekasv oli 007 2011 aasta rahvaloenduse andmetel moodustas linnaelanikkond portugali rahvastikust 611 2015 aasta hinnangutel oli linnaelanikkonna osakaal veelgi kasvanud ja moodustas 635 linnastumise tempo on perioodil 20102015 olnud hinnanguliselt 097 aastas portugali suurim linn on pealinn lissabon kus 2011 aasta rahvaloenduse andmetel elas 552 700 inimest selle suurlinnaalas elas aga samal ajal 2 821 876 inimest suuruselt teise linna porto piirides elas vaid 237 591 inimest kuid selle suurlinnaala elanikkond ulatus 1 759 524 inimeseni ajalooliselt on portugali rahvastik olnud vaga homogeenne eriti parast mauride ja juutide pagendamist kuid alates 20 sajandi viimasest kumnendist on oluliselt kasvanud immigrantide osakaal rahvastikus ule 90 portugali elanikkonnast moodustavad portugallased kes kuuluvad romaani rahvaste hulka nad kujunesid valja muistsetest lusitaanidest ja keltidest romaniseerusid rooma ulemvoimu ajal ning segunesid hiljem maa vallutanud sueebide ja araablastega portugali ajaloolised rahvusvahemused on juudid ja mustlased portugali juudid kuuluvad sefaradi juutide hulka kuigi suurem osa juute kihutati 15 sajandi lopul portugalist valja lubati riiki jaada neil kes votsid vastu katoliku usu neid nimetati ajalooliselt uuskristlasteks cristaosnovos voi marraanideks marranos suur osa neist jatkas salaja juudi usukommete taitmist hoides nii alal oma parandi ja identiteedi tanapaeval on neid umbes 1 rahvastikust portugali mustlaste kogukond elab peamiselt algarve piirkonnas kui 1960 aastatel randasid paljud portugallased peamiselt majanduslikel pohjustel riigist valja moodustades suuri portugallaste kogukondi kesk ja laaneeuroopa riikides eelkoige prantsusmaal luksemburgis ja sveitsis siis alates 1990 aastatest on portugal ise muutunud immigratsiooni sihtriigiks 2011 aasta rahvaloenduse andmetel elas portugalis 394 496 valisriikide kodanikku vorreldes 2001 aastaga suurenes nende arv 74 koige enam oli portugali endistest kolooniatest parit immigrante kelle seas domineerisid omakorda brasiillased kokku 109 787 ehk 278 koigist portugalis alaliselt elavatest valismaalastest koige suurem immigratsiooni kasv on viimasel 15 aastal olnud hiinast ja idaeuroopa riikidest eriti rumeeniast ja ukrainast perioodil 20012011 kasvas hiinlaste arv riigis 427 vorra 11 458 inimeseni rumeenlaste arv 815 vorra 24 356 inimeseni ja ukrainlaste arv 213 vorra 33 790 inimeseni portugali ainus riigikeel on portugali keel see on romaani keel mis on koige sarnasem hispaanias galicias koneldava galeegi keelega uhe teooria kohaselt olid need keeled kuni 12 sajandini uks keel galeegiportugali keel ja hakkasid teineteisest eralduma parast portugali iseseisvumist teise teooria kohaselt on galeegi keel portugali keele murre suuri sarnasusi on portugali keelel ka hispaania keelega kahe keele sonavara sarnaneb 89 ulatuses lisaks portugalile on portugali keel riigikeeleks veel mitmes endises portugali kolooniates angolas brasiilias ekvatoriaalguineas guineabissaus idatimoris mosambiigis roheneemesaartel ning sao tome ja principes 2008 aastal viidi portugalis kasutatav portugali keele ortograafia vastavusse brasiilia portugali keele ortograafiaga portugali territooriumil eristatakse ja koneldakse mitmeid portugali keele murdeid need murded jagunevad nelja ruhma pohjaportugali keskportugali lounaportugali ja saarte murded taiesti eraldi keele moodustab peamiselt portugali kirdeosas koneldav miranda keel see on astuurialeoni ruhma kuuluv romaani keel millele anti 1990 aastate lopul kolmes kohalikus omavalitsuses paralleelse ametliku keele staatus portugali keele korval miranda keele konelejaid on portugalis umbes 5000 inimest ja see on kantud ohustatud keelte nimekirja voorkeeltest koneldakse portugalis peamiselt inglise keelt aga ka mitmeid romaani keeli rahvusvahelise keeleoppefirma ef education first koostatava inglise keele kui voorkeele oskuse edetabelis on portugal riikide seas 21 kohal paigutudes mooduka inglise keele oskusega riikide hulka ning edestades mitmeid euroopa riike naiteks itaaliat prantsusmaad ja venemaad 2011 aasta rahvaloenduse andmetel olid 81 portugali elanikest katoliiklased teistesse kristlikesse kirikutesse kuulus 33 rahvastikust koigi teiste religioonide esindajaid sealhulgas juute ja muslimeid oli kokku 06 uhtegi usku ei tunnistanud 68 inimestest ja 83 keeldus oma usulisi veendumusi avalikustamast need tulemused saadi vahemalt 15aastaste elanike kusitlemisel 2012 aastal portugali katoliku ulikooli teadlaste labi viidud uuring naitas et 795 portugali elanikest pidasid ennast katoliiklasteks ja 18 kaisid regulaarselt missal 2001 aasta andmetel oli katoliiklasi veel 869 seevastu tousis 11 aastaga markimisvaarselt mitte uhtegi usku tunnistavate elanike osakaal 2001 82 2012 142 portugal on sekulaarne riik kirik ja riik on ametlikult lahutatud esmakordselt kehtestati see pohimote parast portugali vabariigi valjakuulutamist 1910 aastal ja seda satestab ka 1976 aasta pohiseadus usuelu puudutavatest seadustest on oluline veel 2001 aastal vastu voetud usuvabaduse seadus ajalooliselt on suhted portugali riigi ja katoliku kiriku vahel olnud soojad ja tihedad ka suuremas osas portugali puhades rahvakommetes ja traditsioonides on margata katoliikluse tugevat kultuurimoju alates autoritaarse reziimi langemisest 1974 aastal on kiriku moju uhiskonnaelus jatkuvalt kahanenud kuid kultuuriliselt on katoliiklus endiselt tugevalt seotud portugallaste identiteediga ametlikke suhteid katoliku kirikuga reguleerib portugali ja vatikani vahel solmitud konkordaat selle esimene versioon allkirjastati 1940 aastal ja seda muudeti 1975 aastal eesmargiga seadustada riigis tsiviilabielu see dokument kehtis kuni 2004 aastani mil allkirjastati uus 2001 aasta usuvabaduse seaduse nouetele vastav konkordaat 20 sajandil tegi portugal labi kaks kiire majanduskasvu perioodi neist esimene leidis aset 1960 aastatel ja 1970 aastate alguses ning seda iseloomustas portugali majandusstruktuuri oluline umberkujunemine seni domineerinud pollumajanduse asemel hakkasid uha olulisemaks muutuma toostus ja teenindus parast 1970 aastate keskpaiga uhiskondlikke vapustusi riigikorra muutus asumaade kaotamine massilise riigistamise kaasa toonud vasakpoolne majanduspoliitika koikuma loonud majandus poordus uuele kasvule 1980 aastate alguses majanduse arengule aitas kaasa portugali liitumine euroopa uhendusega 1986 aastal 1990 aastate lopus majanduskasv aeglustus 1 jaanuaril 2002 vottis portugal kasutusele euro 2000 aastate lopus alguse saanud suur majandussurutis kutsus portugalis esile kinnisvarakriisi ja sundis riiki valja aitama kaht suurt raskustesse sattunud portugali panka suure majandussurutise kannul tabas portugali 2010 aastal avaliku sektori volakriis mis oli osa mitmeid euroopa riike tabanud niinimetatud euroopa volakriisist ja hakkas leevenema alles 20132014 aastal euroopa liidu ja rahvusvahelise valuutafondi survel ellu viidud avaliku sektori reformid millega kaasnesid ka ulatuslikud karped ja koondamised aitasid koos valisabiga kriisi uletada kuid taielikult ei ole portugali majandus kriisi mojudest tanaseni taastunud portugali sisemajanduse kogutoodang skt oli 2013 aasta hinnangul 2433 miljardit usa dollarit millega portugal paigutus maailma riikide seas 54 kohale 2000 aastate lopust on skt majanduskriisi tottu pidevalt langenud portugali majandusvabaduse indeks on 653 sellega on ta maailma riikide seas 64 kohal peamiste probleemidena on portugali majandusvabaduse puhul valja toodud avaliku sektori liiga suured kulud ja jaik tooseadusandlus 2013 aastal kahanes portugali majandus tervikuna veel 14 kuid 2014 aastal poordus majandus esimest korda parast kriisi kasvule 2014 aasta majanduskasvuks hinnati 09 2014 aastal langes portugal esmakordselt parast 2009 aastat deflatsiooni portugali inflatsioon oli sel aastal 036 2013 020 2012 192 euroala keskmine inflatsioon oli samal ajal 054 tooealisi elanikke oli 2013 aastal portugalis 5 395 000 toopuuduse maar oli 168 ja jatkas kriisi tottu veel kasvamist 2012 aastal oli tootus 157 2010 aastal ainult 107 2014 aasta esimeses kvartalis hakkas toopuudus esimest korda alates kriisi algusest vahenema portugali avaliku sektori kulud on tuludest suuremad ja selle volakoormus kasvab 2012 aastal oli avaliku sektori volg 1236 sisemajanduse kogutoodangust 2013 aastaks oli see kasvanud 1278 sisemajanduse kogutoodangust uldine maksukoormus oli 435 sisemajanduse kogutoodangust millega portugal paigutub maailmas korge maksukoormusega riikide hulka 25 kohale riigieelarve puudujaaki on kriisiaastatel oluliselt vahendatud 2009 101 2013 51 kuid see pole peatanud riigi volakoormuse kasvu riigi valisvolg oli 2013 aasta alguseks 5083 miljardit dollarit millega portugal oli maailma riikide seas 26 kohal portugal kuulub ka euroopa koige korrumpeerunumate riikide hulka ernst youngi 2013 aasta uuringu kohaselt paigutus ta euroopa liidu riikide seas korruptsioonitasemelt kuuendale kohale allpool vaesuspiiri elas 2013 aastal 18 elanikkonnast primaarne sektor andis 2016 aastal 24 sisemajanduse kogutoodangust suurem osa portugali pollumajandusest pohineb vaikestel ja keskmistel valdavalt perekondadele kuuluvatel talumajapidamistel eriti palju vaga vaikseid ja seetottu majanduslikult vaheefektiivseid talusid on portugali pohjaosas pollumajanduse saagikus jaab alla euroopa liidu keskmise selle peamised pohjused on investeeringute vahesus madal mehhaniseerituse tase ja vaetiste ebapiisav kasutamine samas tegutseb selles sektoris siiski ka suuri ja edukaid ekspordile orienteeritud pollumajandusettevotteid naiteks vitacress sovena lactogal vale da rosa companhia das lezirias ja valouro portugali peamise pollumajandustoodangu moodustavad teravili eriti riis mais nisu ja oder kartul tomatid oliivid ja viinamarjad alates 1999 aastast on kasvatatud ka geenmuundatud maisi uuematest pollukultuuridest kasvatatakse paevalilli olulisel kohal on puuviljandus mille kultuuride seas domineerivad ouna ja apelsinipuud levinud on looma ja linnukasvatus kuigi selle tahtsus on piirkonniti erinev kasvatatakse veiseid sigu kodukitsi lambaid ja kanu portugali loomakasvatus ei suuda rahuldada elanikkonna vajadusi ja riik soltub liha impordist ajaloolise mereriigina on portugalis olulisel kohal kalandus uhtlasi tarbitakse portugalis maailma riikidest koige enam kala ja kalatooteid uhe elaniku kohta portugali vetest puutakse umbes 70 kalaliiki euroopa liidu toetusel uuendati 1990 aastatel kalalaevastikku ja kalurite valjaopet mis aitas portugali kalanduse efektiivsust tosta kuid siiski ei suuda portugali enda kalurid riigi kalavajadust rahuldada ja umbes veerand riigis tarbitavatest kalatoodetest imporditakse peamised kalasadamad on leixoes portugali pohjaosas peniche ja setubal riigi laanerannikul ning portimao ja olhao riigi lounaosas algarves oluline on ka metsandus mis annab toorainet portugali paberi ehitusmaterjali ja mooblitoostusele metsad katavad ligi kaks viiendikku portugali territooriumist eriti rohkelt on neid magistel aladel 19 sajandi lopust alates on metsa istutatud ka varem pollukultuuride kasvatamiseks rakendatud kuid madala saagikusega aladele portugal on maailma juhtiv korgitootja lisaks korgitammele on olulised metsakultuurid ka eukalupt ja mand sekundaarne sektor andis 2016 aastal 219 sisemajanduse kogutoodangust neli viiendikku portugali toostusest on koondunud kahte piirkonda lissaboni ja setubali umbrusse riigi lounaosas ning porto braga ja aveiro umbrusse riigi pohjaosas esimeses piirkonnas domineerib rasketoostus nafta rafineerimine keemiatoostus tsemenditoostus masinaehitus kuid samuti on seal olulisel kohal elektroonikatoostus puidutoostus ja toiduainetoostus eriti kalatoodete ja jookide tootmine riigi pohjaosas domineerib kergetoostus porto on oluline tekstiili jalatsi veini ja toiduainetoostuse keskus aveiro on keskendunud puidutoostusele braga tugevuseks on tekstiilitoostus elektroonika ja koogitarvete valmistamine masinaehitus ja plastitehaseid paikneb coimbra ja leira umbruses portugalis on hasti arenenud toiduainetoostus riik kuulub maailma suuremate tomatipasta ja veini tootjate hulka suurtest rahvusvahelistest koostooprojektidest vaarib mainimist palmelas tegutsev autotehas autoeuropa mis kuulub saksamaa autotootjale volkswagenile samuti toodetakse portugalis mitmesuguseid lennukite komponente selles valdkonnas on suurimad ettevotted alverca do ribatejos asuv portugali firma ogma ja brasiilia lennukitootja embraer 21 sajandi alguses on huppeliselt kasvanud biotehnoloogia ja infotehnoloogiafirmade tahtsus portugali majanduses energeetika uks keskusi on 150 km lissabonist lounas asuv suvaveesadam sines kuna portugal soltub nelja viiendiku osas oma energiavajaduse rahuldamisel valismaistest energiaallikatest siis on strateegiliselt oluline toostusharu riiki sisse toodud toornafta umbertootlemine kuigi portugalis leidub ka kivisutt on see madala kvaliteediga ja suurema osa elektrienergia tootmiseks kuluvast kivisoest peab portugal samuti importima 1997 aastal valmis pohjaaafrika ja portugali vaheline gaasitoru maagaasi importimiseks kodumaistest energialiikidest on soojusenergiast olulisem hudroenergia mille kasutamist soodustavad mitmed portugali labivad suured joed portugali maetoostus tegeleb peamiselt riigis leiduvate maavarade kaevandamise ja umbertootlemisega portugali maetoostuse konkurentsivoime on kaasaja euroopas suhteliselt tagasihoidlik mistottu maavarade kaevandamine on 1970 aastatest vahenenud kaevandatakse naiteks kroomi tina vaske ja volframit neist peamised ekspordiallikad on volfram ja vasekontsentraat olulisel kohal on ka mineraalide ja marmori kaevandamine ning eksport teenindus andis 2016 aastal 759 sisemajanduse kogutoodangust portugal on oluline turismi sihtkoht mistottu on majanduses oluline roll turismimajandusel ja sellega seotud teenindusharudel 2013 aastal kulastas portugali umbes 8 324 000 valisturisti kes jatsid riiki ligi 12284 miljardit usa dollarit turistide arv on kasvamas vorreldes 2010 aastaga kasvas 2013 aastal portugali valisturistide arv ligi 15 miljonit ja nende toodud tulu nominaalvaartuses 22 miljardit turismis oli otseselt hoivatud 72 kogu toojoust kuid koos kaudselt turismist soltuvate tookohtadega andsid turism ja sellega seotud teenused ligi 182 kogu portugali toohoivest turism andis portugali sisemajanduse kogutoodangust 58 ja sellega paigutus portugal maailma riikide seas 45 kohale peamised turismipiirkonnad portugalis on lissaboni coimbra ja porto linnad algarve piirkond ning assooride ja madeira saarestikud aastatel 20132014 on need sihtkohad saanud ka mitmeid rahvusvahelisi turismiauhindu religioosse turismi sihtkohana on oluline fatima mida seostatakse 1917 aastal aset leidnud ilmutustega fatima neitsi maarja kuni 2000 aastate lopu kriisideni iseloomustas portugali ka nailiselt tugev pangandus ja kindlustussektor kuid kriisides osutusid paljud portugali finantsettevotted norgaks ja vahekindlustatuks voetud finantsriskide suhtes kaks suurt portugali panka banco portugues de negocios ja banco privado portugues vajasid ulatuslikku riigiabi neist esimene on tanaseks muudud teine likvideerimisel 2014 aastal sattus raskustesse portugali suuruselt teine pank banco espirito santo mis vajas samuti ulatuslikku riigiabi ja jagati lopuks kaheks ettevotteks vaikese riigi kohta on portugalil ulatuslik valiskaubandus riigi peamised kaubanduspartnerid on teised euroopa liidu liikmesriigid kuid viimastel kumnenditel on oluliselt kasvanud portugali endiste kolooniate eriti angola ja brasiilia roll portugali peamised ekspordiartiklid on pollumajandustoodang toidukaubad vein naftatooted keemiatooted plastid ja kumm nahktooted puitmaterjal ja kork puidumass ja paber tekstiilid riided jalatsid masinad ja masinaosad ning metallid 2015 aasta seisuga olid portugali peamised ekspordipartnerid hispaania 25 prantsusmaa 121 saksamaa 118 suurbritannia 67 ameerika uhendriigid 52 angola 42 ja holland 4 2015 aasta hinnangul oli ekspordi rahaline maht 5433 miljardit usa dollarit ja see on aastast aastasse langenud portugali peamised impordiartiklid on pollumajandustoodang keemiatooted soidukid ja soidukiosad optikatooted arvutitarvikud ja osad pooljuhid ja muud elektroonikatoostuse komponendid naftatooted metallid toiduained ja tekstiilid 2015 aasta seisuga olid portugali peamised impordipartnerid hispaania 329 saksamaa 129 prantsusmaa 74 itaalia 54 ja holland 51 2015 aasta hinnangul oli impordi rahaline maht 6449 miljardit usa dollarit portugali kuningriigis kehtis rahauhikuna portugali reaal parast portugali vabariigi valjakuulutamist voeti 1911 aastal kasutusele uus rahauhik eskuudo mis jagunes 100 sentaavoks 1998 aastal liitus portugal euroopa majandus ja rahaliiduga alustades ettevalmistusi euroopa uhisraha euro kasutuselevotmiseks 1 jaanuaril 2002 voeti euro kasutusele portugali uue valuutana ja 28 veebruaril 2002 kadus eskuudo loplikult kaibelt nii nagu teiste euroala riikide puhul kontrollib ka portugali rahapoliitikat euroopa keskpank riigi keskpanga rolli taidab 1846 aastal asutatud portugali pank banco de portugal mille uheks ulesandeks sai parast asutamist raha emissioon sellega tegeles pank kuni euro kasutuselevotmiseni 1975 aastal tehti portugali pangale ulesandeks ka pangandussusteemi riiklik jarelevalve alates 1999 aastast jagab portugali pank oma funktsioone euroopa keskpangaga portugali pangandussektor sai tugevalt kannatada suure majandussurutise ja sellele jargnenud volakriisi kaigus mitu panka voeti pankrotiohtu sattununa riigi poolt ule muuhulgas ka riigi suuruselt teine pank banco espirito santo varade mahult on riigi suurimad tegutsevad pangad caiza geral de depositos ja banco comercial portugues mis kuuluvad maailma 150 suurima panga hulka portugali turul tegutseb ka hispaania panku portugalil on keeruline ja mitmeastmeline maksususteem ettevotte tulumaks on portugalis 21 millele lisandub alates 15 miljoni euro suurusest kasumist astmeline lisamaks 37 soltuvalt kasumi suurusest lisaks voib kohalik omavalitsus selle territooriumil registreeritud ettevotte kasumit maksustada taiendavalt veel kuni 15 lisamaksuga maksusoodustusi tehakse vaikestele ja keskmise suurusega ettevotetele peamine tarbimismaks on kaibemaks mille tavamaar on 23 lisaks kehtib teatud teenustele ja toodetele alandatud kaibemaksumaar vastavalt kas 6 voi 13 enamik toidukaupu kommunaalkulusid majutus ja transporditeenused on maksustatud kuueprotsendilise kaibemaksuga kaibemaksuvabad on finantsteenused ravimid haridus ja koolituskulud eraisikutele kehtib progressiivne tulumaks millel on viis astet vahemikus 14548 sissetulekutele ule 80 000 euro kuus rakendatakse veel taiendavat solidaarsusmaksu 255 soltuvalt sissetuleku suurusest maksustatud on ka kapitalitulu kinnisvaratehingud maa parand ja mootorsoidukid portugali uks prioriteete alates 1970 aastate algusest on olnud maanteedevorgu arendamine mille tulemusel on riik teedevorgu kvaliteedilt 2014 aasta andmetel maailmas 2 kohal 2008 aasta andmetel oli riigis 82 900 km maanteid neist 71 294 km kovakattega kiirteede kogupikkus oli 2613 km riigi esimene kiirtee ehitati 1944 aastal ja see uhendas pealinna lissaboni rahvusstaadioniga kuid laialdasem kiirteede ehitus algas 1980 aastatel teedeehitusele aitas kaasa portugali liitumine euroopa uhendusega ja sealt saadud struktuuritoetused kaks suuremat riigisisest kiirteed uhendavad lissaboni ja portot ning lissaboni ja algarve regiooni lisaks uhendab kiirtee lissaboni ka hispaania pealinna madridiga teedevorgu haldamisega tegeles aastakumneid riiklik teedevalitsus estradas de portugal mis 2007 aastal reorganiseeriti samanimeliseks riiklikuks aktsiaseltsiks teede ehituse ja korrashoiu rahastamiseks kasutatakse mitmesuguseid otseseid makse koik autoomanikud on kohustatud tasuma aastast teemaksu lisaks kehtivad kiirteedel ja suurematel maanteedel labisoidu pealt kogutavad teemaksud ehk niinimetatud teetollid 1998 aastal valmis lissaboni lahistel 172kilomeetrine vasco da gama sild ule tejo joe mis on euroopa pikim sild see ei ole siiski suutnud leevendada lissaboni ja selle lahiumbruse liiklusummikuid mistottu on aastaid olnud kaalumisel veel uhe silla voi autotunneli rajamine portugali raudteede kogupikkus oli 2008 aastal 3319 km enamiku raudteevorgust 2700 km moodustas laiaroopmeline raudtee millest 1436 km oli elektrifitseeritud raudteevorku haldab riigiettevote refer kauba ja reisirongiliiklusega tegeleb teine riigiettevote comboios de portugal cp 2013 aastal transportis cp kokku umbes 107 200 000 reisijat majandussurutise ja volakriisi tingimustes on raudteeliiklust eriti reisirongiliiklust viimasel viiel aastal olulisel maaral karbitud 2013 aastal oli portugalis kokku 64 lennujaama millest 43 olid kovakattega maandumisradadega viies lennujaamas uletas maandumisradade kogupikkus 3047 meetrit riigi suurim lennujaam on lissaboni portela lennujaam rahvusvahelised lennujaamad asuvad lisaks lissabonile ka bejas faros ja portos aga ka madeira saarel funchalis ja assooride saarestikus sao migueli saarel ponta delgada lahistel enamikku suuremaid lennujaamu haldub riigiettevote ana aeroportos de portugal portugali rahvuslik lennukompanii on riigile kuuluv tap portugal kuigi selle korval pakuvad lennuuhendusi veel mitmed kodu ja valismaised lennundusettevotted juulist 2014 kuni jaanuarini 2015 pakkus tap portugal ka otselende tallinna ja lissaboni vahel portugali suurimad sadamad on leixoes lissabon setubal ja sines ainsaks laevatatavaks siseveeteeks on douro jogi mille laevatatav osa ulatub 210 km kaugusele portost portugali kaubalaevastikku kuulus 2010 aasta seisuga 109 laeva millest 81 oli valisriikide omanduses ja 15 registreeritud valisriikides portugali uudisteagentuur on 1986 aastal asutatud lusa agencia de noticias de portugal millest riigile kuulub 5014 portugali avalikoiguslik ringhaaling on radio e televisao de portugal rtp tolkes portugali raadio ja televisioon see edastab 16 raadiokanalit ja 8 telekanalit osa neist on uleriigilised osa regionaalsed osa suunatud peamiselt valisriikide elanikkonnale viimaste seas on naiteks raadiokanalid rdp africa ja rdp internacional ning telekanalid rtp africa ja rtp internacional kokku tegutses 2008 aastal riigis umbes 40 kodumaist telekanalit eraomandis raadiokanaleid oli riigis kokku ule 300 enam kui pooltel majapidamistel oli olemas kaabel voi satelliittelevisiooniteenus mis tagas neile juurdepaasu ka rohketele valismaistele telekanalitele sarnaselt teiste laaneriikidega on ka portugali trukiajakirjandus kaotanud 21 sajandil nii lugejaid kui ka reklaamiraha suurem osa trukiajakirjandusest on koondunud suurte kodumaises omanduses meediakonglomeraatide katte neist olulisemad on enamik uleriigilisi paevalehti ilmub pealinnas lissabonis vaid jornal de noticiase toimetus asub portos ja publicol on toimetused nii lissabonis kui ka portos 2014 aasta lopu seisuga oli suurima tiraazi ja labimuugiga paevaleht correio da manha tiraaz 148 730 labimuuk 110 422 eksemplari 2012 aasta seisuga oli portugalis 4 558 000 telefonivorgu abonenti 35 koht maailma riikide seas ja 12 312 000 mobiilside klienti 70 koht maailma riikide seas portugali maakood on 351 interneti kasutajaid oli portugalis 2014 aasta seisuga 7 015 519 mis tahendab et internetti kasutas 6612 elanikkonnast vorreldes 2013 aastaga kasvas interneti kasutajate arv 2 maailma riikide seas oli portugal kasutajate arvult 53 kohal portugali tippdomeen on pt suurimad telefoni ja internetiteenuse pakkujad portugalis on ettevotted portugal telecom pt ja nos comunicacoes kolm peamist mobiilsideoperaatorit on portugal telecomi gruppi kuuluv tmn firmade zon ja optimus uhinemisel 2014 aastal tekkinud nos comunicacoes ja suurbritannia ettevote vodafone portugal on korge kirjaoskusega maa 2011 aasta hinnangul oli kirjaoskuse tase riigis 954 meeste seas 97 ja naiste seas 95 2013 aastal moodustasid hariduskulud 57 ning kulutused teadus ja arendustegevusele on viimastel aastatel pusinud umbes 15 juures sisemajanduse kogutoodangust nii hariduse kui ka teaduse riikliku koordinatsiooniga tegeleb portugalis haridus ja teadusministeerium portugali haridussusteemi astmed on eelkool 35aastastele lastele pohikool kolmeastmeline kokku 9 aastat keskkool 3 aastat ja korgkool ulikoolid ja polutehnikumid uldharidus on riigis tasuta valja arvatud erakoolides koolikohustus kehtib pohikoolis ehk 615 eluaastani majanduskoostoo ja arengu organisatsiooni pisa 2009 aasta uuringu kohaselt on keskmise 15aastase portugali kooliopilase kirjaoskus ning teadmised matemaatikas ja loodusteadustes vorreldavad tema eakaaslaste oskuste ja teadmistega ameerika uhendriikides prantsusmaal rootsis saksamaal suurbritannias taanis ja ungaris portugali opilaste keskmine tulemus oli uuringus 489 punkti jaades veidi madalamaks uuringu uldisest keskmisest 493 punkti 2012 aasta seisuga omandas 436 portugali keskkooliopilastest kutsekeskharidust ule 35 20aastastest portugallastest opib mones korgkoolis korgkoolide tuupe on portugalis kaks ulikoolid mis keskenduvad eelkoige akadeemilisele oppele ning polutehnikumid mis on rakendusliku suunitlusega korgkoolid eksisteerivad nii riiklikud kui ka erakorgkoolid valdavalt on oppekeeleks portugali keel kuigi uha enam pakutakse ka ingliskeelseid kursusi alates 2006 aastast on portugal osalenud uleeuroopalises korgharidusstandardite uhtlustamises ehk niinimetatud bologna protsessis korghariduses on kolm astet kolme kuni neljaaastane bakalaureuseope licenciatura uhe kuni kaheaastane magistriope mestrado ja enamasti kolmeaastane doktoriope duotoramento portugali vanim ulikool on 1290 aastal asutatud coimbra ulikool mis asutati esialgu lissabonis ja viidi coimbrasse ule hiljem tanu portugali koloniaalimpeeriumile on portugal pannud aluse ladinaameerika vanimale tehnikakorgkoolile real academia de artilharia fortificacao e desenho asutatud 1792 ja aasia vanimale meditsiinikoolile escola medicocirurgica de goa asutatud 1842 20142015 oppeaastal oli maailma 500 parima ulikooli nimestikus kolm portugali ulikooli porto ulikool 293 koht universidade nova de lisboa 312 koht ja coimbra ulikool 351 koht portugali suurim ulikool on lissaboni ulikool kus on ule 48 000 uliopilase portugali peamised teadusasutused on riiklikud ulikoolid ja ulikoolidest soltumatud riiklikud uurimisinstituudid nagu naiteks instituto nacional de engenharia tecnologia e inovacao ineti ja instituto nacional dos recursos biologicos inrb teadustegevuse riiklikku rahastamist korraldab haridus ja teadusministeeriumi haldusalas tegutsev teaduse ja tehnoloogia sihtasutus fundacao para a ciencia e a tecnologia fct majanduskriisi tingimustes on teaduse rahastamine vahenenud aastatel 20102012 langes teaduskulutuste osakaal 16 protsendilt 15 protsendile sisemajanduse kogutoodangust suuremate erakapitalil pohinevate teadusasutuste hulka kuuluvad biomeditsiiniuuringutega tegelevad instituto gulbenkian de ciencia ja fundacao champalimaud neist teine annab alates 2007 aastast valja igaaastast teadusauhinda premio de visao antonio champalimaud millega tunnustatakse pimesuse vastu voitlemisel edu saavutanud teadlasi mitmeid teadus ja arendusprojekte korraldatakse koostoos naaberriigi hispaaniaga suuremate koostooprojektina vaarivad mainimist bragas asuv ibeeria rahvusvaheline nanotehnoloogia laboratoorium ja hajusarvutusprojekt ibercivis portugal kuulub mitmesse euroopa teadusorganisatsiooni naiteks nagu euroopa kosmoseagentuur esa euroopa tuumauuringute keskus cern iter ja euroopa lounaobservatoorium eso teadus ja arendustegevuses on oluline roll ka euroopa liidu raamprogrammidel tehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks on riigis rajatud ja rajamisel teadusparke millest enamik on koondunud teadusparkide uhendusse tecparques suuremad ja tuntumad teaduspargid on oeirases asuv taguspark lissabonis asuv lispolis coimbra lahistel asuv biocant ja porto lahistel asuv portus park teaduspargid on loodud ka assooridel ja madeiral riigi uks vanemaid ja prominentsemaid teadusuhinguid on 1779 aastal asutatud lissaboni teaduste akadeemia millel on kokku 70 taisliiget ja 140 korrespondentliiget portugali teadlane antonio egas moniz voitis ajuangiograafia ja leukotoomia valjatootamise eest 1949 aastal nobeli auhinna fusioloogias voi meditsiinis saades esimeseks nobeli auhinna laureaadiks portugalis teaduse ja tehnika saavutuste populariseerimiseks ja eksponeerimiseks on moodustatud riiklik agentuur ciencia viva elav teadus portugali teadussaavutusi saab naha ka sellistes muuseumides nagu coimbra ulikooli teadusmuuseum lissaboni ulikooli juurde asutatud riiklik loodusloo muuseum ja santa maria da feiras asuv teadusmuuseum visionarium portugalis asub maailma uks suuremaid ja euroopa suurim suletud akvaarium lissaboni okeanaarium maailma terviseorganisatsiooni andmetel oli 2012 aastal portugalis keskmine eeldatav eluiga 81 aastat meestel 77 ja naistel 84 eluaastat sunnitusel surnud naiste arv oli 2010 aastal oli 8 surmajuhtumit 100 000 sunnituse kohta mis on maailmas uks madalamaid naitajaid emade suremuselt paigutub portugal maailma riikide seas 162 kohale laste suremus oli 2014 aasta andmetel 448 surma 1000 elussunni kohta mis on samuti vaga hea naitaja maailma riikide seas oli portugal laste suremuselt 188 kohal veel 1970 aastate lopus suri 24 last iga 1000 elussunni kohta kuid neonatoloogia areng on suremust kiiresti ja efektiivselt vahendanud sarnaselt enamiku eura kategooria riikidega vaga madala laste ja taiskasvanute suremusega euroopa riigid sureb enamik portugallasi mittenakkushaigustesse haigestumine ja suremus sudameveresoonkonna haigustesse on euroopa keskmisest korgem kuid selle kaks peamist komponenti sudame isheemiatobi ja peaajuveresoonte haigused naitavad ulejaanud eura kategooria riikide taustal vastupidist arengut portugalis on peamine surmapohjus just ajuveresoonkonna haigused 17 ulejaanud eura riikidega vorreldes surevad portugallased 12 vahem vahki kuid samal ajal ei vahene vahki suremus nii kiiresti kui teistes sama kategooria riikides vahki esineb keskmisest sagedamini lastel ja alla 44aastastel naistel kui eura keskmisest vahem esineb kopsuvahki ja rinnavahki siis emakakaelavahi ja eesnaarmevahi esinemissagedus on suurem eura kategoorias on portugalis korgeim suremus diabeeti ja see on oluliselt alates 1980 aastatest kasvanud 2009 aastal oli hiv esinemissagedus taiskasvanud elanikkonna seas 06 see viirus oli hinnanguliselt umbes 42 000 inimesel ja aastas suri selle tottu alla 500 inimese rasvumus on kasvav probleem 2008 aastal oli rasvunud taiskasvanuid 24 rahvastikust ja sellega paigutus portugal maailma riikide seas 69 kohale 2011 aastal kulutas riik tervishoiule 107 sisemajanduse kogutoodangust 2009 aasta andmetel oli riigis iga 1000 elaniku kohta 376 arsti ja 34 haiglavoodikohta portugali tervishoius eksisteerib korvuti kolm tervisekindlustussusteemi riiklik tervisekindlustus teatud erialade tootajatele loodud spetsiaalsed tervisekindlustusskeemid tervisekindlustuse allsusteemid ja vabatahtlik eratervisekindlustus riiklik tervisekindlustus holmab kogu elanikkonda lisaks sellele on umbes 2025 elanikkonnast kaetud taiendavalt veel tervisekindlustuse allsusteemidega ja ligi 20 elanikkonnast on taiendav eratervisekindlustus tervishoiupoliitika ja tervishoiususteemi toimimise eest vastutab tervishoiuministeerium ministeeriumi haldusalas tegutseb viis piirkondlikku tervishoiuvalitsust mille ulesanne on tagada riikliku tervishoiupoliitika elluviimine vajalike juhendite ja protokollide koostamine ning tervishoiuteenuste kvaliteet tervishoiususteemi uheks arengusuunaks on detsentraliseerimine mis peaks andma rohkem rahalist ja haldusvastutust piirkondadesse tegelikult on siiani suudetud detsentraliseerida ainult esmaabi susteem riiklikku tervisekindlustust mis loodi esialgsel kujul 1946 aastal rahastatakse peamiselt maksudest eelkoige sotsiaalmaksust tervisekindlustuse allsusteemidesse teevad makseid nendega liitunud tootajad ja tooandjad samamoodi rahastavad eratervisekindlustust oma maksetest sellega liitunud isikud eraraha on portugali tervishoiususteemis umbes 30 lisaks erakindlustusele holmab see ka patsientide otsemakseid tervishoiuteenuse pakkujatele nende teenuste eest mida kindlustus ei huvita portugali esiajalugu on osa kogu purenee poolsaare kui terviku varasest ajaloost tanase portugali aladele joudsid esimesena umbes 100 000 aastat tagasi neandertallased keskportugalist estremadurast nova da columbeira koopast avastatud neandertallase hammas on vanim portugali aladelt leitud inimfossiil homo sapiens saabus portugali aladele umbes 35 000 aastat tagasi arheoloogilisi leide on portugalis saadud mitmest paleoliitikumi ajastust perioodist 25 000 10 000 aastat tagasi parinevad beira alta piirkonnast coa joe orust leitud kaljudesse ja kivirahnudesse graveeritud loomade hobused magikitsed tarvad kujutised tegemist on seni suurima paleoliitikumiaegse vabaohukunsti leiuga kogu maailmas mesoliitikumi ajal umbes 11 000 aastat tagasi muutus portugali kliima sarnaseks sellega millisena teame seda tanapaeval sel perioodil kasutati mikroliite ja toituti peamiselt limustest surnuid maeti sel ajal juba asulatesse nii naiteks on tejo joe alamjooksul muge asulakohas leitud ule 200 matuse neoliitikumi ajal hakati portugalis kodustama kariloomi kasvatama teravilja ning puudma merest ja jogedest kala iv aastatuhandel ekr ehitati matmiseks dolmeneid hiljem hakati rajama kaiguskalmeid ja kaljudesse raiutud hauakambreid iii aastatuhande lopus ekr joudis portugali kellpeekrite kultuur sel ajal opiti kasutama vaske ja pronksi ii aastatuhandest ekr parinevad esimesed kindlustatud asulad naiteks palmella rauaaja alguseks portugalis peetakse 98 sajandit ekr sellele ajastule omase castro kultuuri paremini sailinud asulakohad on citania de briteiros minho piirkonnas guimaraesi linna lahistel ja citania sanfins tanasest porto linnast kirdes oletatakse et i aastatuhandel ekr tungisid keskeuroopa aladelt portugali mitme lainena keldid kes varasema rahvastikuga segunedes panid aluse mitmele rahvusruhmale mis jagunesid omakorda hoimudeks ja hoimuliitudeks riike keldi hoimude seas valja ei kujunenud esimese migratsioonilaine ajaks on pakutud perioodi 106 sajandini ekr portugali asustanud hoimude hulka kuulusid pohjas elanud gallaagid ja portugali keskosas elanud lusitaanid lusitaanid olid kindlasti indoeurooplased kuid kas ka keldid selles osas ei ole ajaloolased uhel meelel sel ajal kui keldi hoimud asustasid riigi pohja ja keskosa joudsid mereteed pidi portugali lounarannikule foiniiklased ja hiljem ka kreeklased koige enam mojutasid portugali ajalugu pohjaaafrikas asunud kartaago meresoitjad ja kaupmehed arvatakse et nende ekspeditsioonid joudsid valja isegi tejo joe suudmealani aastatel 221218 ekr rajas kartaago silmapaistvaim vaejuht hannibal portugali lounarannikule algarvesse pusiva asula mida roomlased hakkasid hiljem kutsuma portus hannibaliseks ja mis asus tanapaevase portimao linna lahistel kartaagolaste kohalolekule osutavaid esemeid on leitud lisaks algarve rannikualadele ka beira litorali ja minho piirkondadest 3 sajandiks ekr oli selge et purenee poolsaar langeb varem voi hiljem mone suurriigi moju alla esialgu nais et selleks saab kartaago 218 ekr korraldas kartaago vaejuht hannibal carthago novast tanapaevane cartagena hispaanias eduka sojakaigu pohjaitaaliasse millega vallandus teine puunia soda see ajendas roomlasi poorama tahelepanu purenee aladele nad korraldasid samal aastal vasturunnaku ja vallutasid 209 ekr carthago nova moodustades peatselt tanase hispaania aladel kaks provintsi hispania citerior ja hispania ulterior sealt tungisid nad umbes 202 ekr tanase portugali lounaossa ja hakkasid liikuma jarkjargult pohja suunas tanase portugali vallutamisele kulus roomlastel 175200 aastat ja see noudis rohkelt inimelusid roomlaste voim loi koikuma kui aastal 150 ekr puhkes portugalis mass lusitaanlased ja teised kohalikud hoimud kes koondusid viriathuse juhtimise alla suutsid tagasi vallutada purenee poolsaare laaneosa roomlased saatsid ulestousnute vastu mitu leegioni eesotsas vabariigi parimate vaejuhtidega kuid massuliste edasitungi ei suudetud peatada siis muutsid roomlased strateegiat ja ostsid ules viriathuse liitlased et need ta ise tapaksid 139 ekr viriathus morvati ja massuliste hoimude uueks juhiks sai tautalus kes ei suutnud aga enam roomlastele piisavat vastupanu osutada aastatel 6144 ekr okupeerisid hispania ulteriori kubernerid julius caesar ja gnaeus pompeius loplikult tejo ja douro jogede vahele jaanud maad ka vahesed iseseisvuse sailitanud lusitaanlased integreerusid aja jooksul kultuurimojude tulemusel rooma riiki portugali alade vallutamise viis lopule aastatel 2419 ekr keiser augustus kes alistas portugali magise pohjaosa rooma riigi ligi 450 aastat kestnud voim toi kaasa kohaliku elanikkonna romaniseerumise millele aitas kaasa ka roomlastest asunike ja endiste sodurite asustamine vallutatud aladele see oli siiski aeglane protsess ja joudis lopule alles laanegootide ajastul rooma voimuga kaasnes kiire linnade teke ja teedevorgu areng samuti suurte kaevanduste rajamine linnadest said ka sulatuskatlad kus lusitaanlased segunesid roomlastega suurem osa tanaseid portugali linnu kujunes valja just rooma ajal vahesed nagu pax julia tanane beja ja bracara augusta tanane braga rajati uusasundustena enamik kujunesid valja aga varasematest asulatest nende seas olid olispio lissabon ebora evora scallabis santarem aeminium coimbra ossonoba faro ja portus cale porto mis andis hiljem nime portugali riigile muistsetes rooma asulakohtades on sailinud mitmeid rooma ehituskunsti malestisi nagu saunad templid sillad teed tsirkused teatrid ja kodanike majad samuti on leitud nii voorast kui kohalikku paritolu roomaaegseid munte ja mitmesuguseid keraamilisi leide aastal 27 ekr moodustati valdavast osast portugali aladest lusitania provints kuid tanase riigi pohjaosa kuulus hispania citeriori kandis hiljem tarraconensise nime provintsi koosseisu keiser diocletianuse ajal 284288 pkr moodustati tarraconensise provintsi loodeosast uus gallaecia provints mille koosseisu laks ka portugali pohjaosa ja mille halduskeskuseks sai bracara augusta braga 2 sajandil hakkas portugali aladel levima kristlus kuid domineeriva rooma usundi korval olid sel ajal elujoulised ka veel vanad keldi usundi tavad ja lahisidast euroopasse joudnud kristluseeelsed kultused sarnaselt ulejaanud rooma riigiga sai kristlus portugalis algul sallitud ja seejarel ainsaks lubatud usundiks 4 sajandil rooma voimu viimaseid aastaid purenee poolsaarel ja germaani hoimude saabumist on kirjeldanud 5 sajandi ajaloolased paulus orosius u 380420 ja aquae flaviae piiskop hydatius u 400469 enne 5 sajandit ei olnud germaanlaste runnakud lusitania ja gallaecia provintse tosiselt ahvardanud kuid 5 sajandi alguses see olukord muutus aastatel 409411 rundas barbarite konfoderatsioon sueebid ja vandaalid koos oma liitlaste alaanide ja sarmaatlastega rooma valdusi purenee poolsaarel hoivates peaaegu kogu territooriumi peale tarraconensise provintsi vallutatud maad jagati rahvaste vahel ara lusitania provintsi said oma valdusse alaanid gallaecia laks vandaalide valdusse suure rahvasterandamise ajal pidasid vallutajad omavahel mitmeid sodu lopuks jaid algsetest vallutajatest purenee poolsaarele pidama vaid sueebid teiste asemele tulid aga esmakordselt 416 aastal hispaania aladele tunginud laanegoodid sueebid rajasid umbes 409 aastal esimesena oma kuningriigi mille pealinn asus kas tanases bragas voi selle lahistel kuningriigi esimesed valitsejad oli hermeric kuni 438 ja tema poeg rechila 438448 nende voim purenee poolsaarel laienes kuni 456 aastani mil nad sattusid konflikti laanegootide valitseja theoderich ii kes purustas sueebide vaed hukkas nende kuninga rechiariuse ja laastas nende valdused laanegoodid laiendasid oma voimu tanase portugali aladele theoderich ii ja tema jareltulija eurichi voimul 466484 ajal 585 aastal vallutasid nad ka pohjaportugali holmanud sueebide kuningriigi laanegootide riigi keskuseks kujunes toledo hispaanias ja vaid vaga luhikesel perioodil 549554 resideeris laanegootide kuningas endise lusitania provintsi aladel laanegootide voimu ajal oli kuni kuningas reccaredi poordumiseni 587 aastal domineerivaks religiooniks kristluse ariaanlik vorm sel ajal oli tanase hispaania ja portugali aladel tekkinud juba ka suur juutide kogukond laanegootide riik jai pusima kuni 8 sajandi alguseni mil seda tabasid uheaegselt viljaikaldusest tingitud naljahadad ning araablaste ja berberite runnakud esimene suur muslimite invasioon milles osalesid peamiselt berberid toimus ule gibraltari vaina pohjaaafrikast 711 aastal berberid purustasid laanegootide armee kuningas rodrigo hukkus kas lahingus voi tapeti peatselt parast seda 712 aastal langes toledo ja 716 aastaks olid koik laanegootide tahtsamad keskused langenud muslimite voimu alla portugali alad alistati aastatel 713715 portugal muutus nuud osaks omaijaadide kalifaadist mille valdused ulatusid induse joest atlandi ookeanini omaijaadide kalifaat lagunes kull 750 aastal kuid dunastia sailitas voimu senise kalifaadi laaneosas kus abd arrahman i rajas 756 aastal iseseisva cordoba emiraadi 929 aastal nimetati see umber cordoba kalifaadiks kalifaat lagunes 1031 aastal ja selle senise 23 haldusuksuse kubernerid kuulutasid ennast iseseisvateks valitsejateks nende valdusi nimetati taifadeks enda kontrolli all olevale purenee poolsaare osale andsid muslimid nimeks alandalus ja portugal moodustas selle laaneosa peamine haldusuksus muslimite voimu all oli kura millest igauhel oli oma kuberner ja halduskeskus portugali aladel asus neid eri perioodidel kuni kumme neist tahtsaimate keskused olid beja silves alcacer do sal santarem lissabon idanha ja coimbra kuna muslimite voimuperiood purenee poolsaarel langes islami tsivilisatsiooni kuldajale toi see kaasa mitmed arengud teaduses ja tehnoloogias kaliifid soodustasid haridust ja kultuuri pollumajanduses arendati oluliselt niisutussusteeme kasvatama hakati uusi vilju nagu apelsinid virsikud safran datlid suhkruroog ja puuvill 10 sajandil oli cordoba kalifaat teaduslikult ja majanduslikult enamikust euroopa kristlikest riikidest markimisvaarselt arenenum maure ehk vallutatud aladele elama asunud araablasi ja berbereid ei olnud ilmselt ule mone tuhande ja reeglina asustasid nad vaid alasid tejo joest lounas muslimite enamuse moodustasid islami vastu votnud poliselanikud keda hakati portugali keeles tahistama sonaga muladi araabia sonast muwallad valdav osa vallutatud maade elanikest sailitas siiski kristliku usu kalifaadi lagunemine 11 sajandi esimesel poolel tahendas muslimite voimu allakaigu algust taifade valitsejad voitlesid pidevalt omavahel ja valdused kaisid kaest katte suurem osa portugalist kuulus esialgu aftasiidide badajozi taifasse vahepeal eksisteeris seal luhikest aega lissaboni taifa ning lopuks kuulus see abbadiidide dunastia valitsetavale sevilla taifale muslimite uhtsuse suutsid luhiajaliselt taastada 11 sajandi lopus marokost sisse tunginud almoraviidid ja uuesti 12 sajandi keskel samuti marokost saabunud almohaadid kristlaste riigid jaid pusima purenee poolsaare pohjaosas portugalis oli valduste loomulikuks piiriks suure osa ajast douro jogi aastatel 718722 pani laanegootide juhiks tousnud ja edukalt mauride runnakud torjunud pelayo aluse astuuria kuningriigile mille tuumikuks kujunesid tanase hispaania aladel asuvad kantaabria maed ja biskaia lahe rannikualad just astuuria kuningriigist sai alguse purenee poolsaare tagasivallutussojad mis on tuntud rekonkista nime all alfonso iii valitsusajal 868 aastaks onnestus kristlastel tagasi vallutada maaala douro ja minho jogede vahel seda piirkonda ja sealseid kunagisi linnu hakati uuesti asustama kristlastega 869 aastal sai sellest piirkonnast vimara peresi valitsuse all uus krahvkond astuuria kuningriigi koosseisus vimara peres andis sellele nime muistse sadamalinna portus cale jargi ja nii sai see tuntuks portucale ehk portugali krahvkonnana muuhulgas asutas ta ka uue oma nime kandva linna vimaranese mida teatakse tana guimaraesi nime all ja peetakse portugali riikluse halliks 878 aastal hoivasid kristlased ka mondego joel asuva strateegilise tahtsusega coimbra linna kuid 987 aastal vallutas kaliif almansur linna kristlastelt tagasi ja surus nad uuesti douro joe taha kui cordoba kalifaat lagunes ja muslimid sattusid pidevatesse omavahelistesse sodadesse kasutas olukorda ara 910 aastal astuuria kuningriigi jagunemisel tekkinud leoni kuningriik eriti jouliselt rundas muslimite riike kastiilia ja leoni troonid uhendanud fernando i valitses 10371065 1057 aastal alustati douro ja mondego jogede vahelise ala tagasivallutamist 1058 langes viseu ja 1064 alistus kristlastele taas coimbra tagasivallutatud aladele asustati enamasti kristlasi kellest paljud olid varem pogenenud pohja muslimite tagakiusamise eest ja said nuud koju tagasi poorduda 1096 aastal naitis kastiilia ja leoni kuningas alfonso vi oma tutre teresa burgundia hertsogi noorema poja henriga kes sai kaasavaraks portugali krahvkonna ja pani aluse tulevase portugali kuningriigi troonile tousnud burgundia dunastiale parast kodusoja puhkemist leoni kuningriigis 1109 aastal valitses ta sisuliselt soltumatult tema ja ta perekonna kuninglikest ambitsioonidest andis juba tunnistust see et kui henri voi portugaliparaselt henrique 1112 aastal suri hakkas nende poja afonso i eest regendina valitsenud teresa kasutama kuninganna tiitlit krahvinna teresa ja tema armukese fernao peres de trava valitsus ei olnud aga meeleparane paljudele portugali aadlikele kelle poolele asus 1127 aastal selgelt ka valitsejanna 18aastane poeg afonso puhkes kodsoda mille otsustas 24 juunil 1128 guimaraesi lahistel toimunud sao mamede lahing teresa vaed said seal luua ja afonsost sai portugali ainuvalitseja 1131 aastal viis ta oma pealinna guimaraesist ule coimbrasse mis toetas tema plaane tungida edasi lounas asuvatele mauride aladele 25 juulil 1139 purustas ta ourique lahingus almoraviidide vaed selle lahingu kohta on vaga vahe teada isegi mitte selle tapset toimumiskohta ka kuupaev on vaid oletuslik parast seda olevat ta kutsunud kokku lamego cortese kus braga peapiiskop kroonis ta esimeseks portugali kuningaks ka seda sundmust on peetud vaid hilisemas ajaloos kaibele tulnud muudiks ilmselt ei kroonitud afonsot kunagi ja ta hakkas ennast ise kuningaks tituleerima toenaoliselt juba aastaid enne otsustavat voitu mauride ule siiski saavutas ta oma tiitlile aastate jooksul ka tunnustuse 1143 aastal tunnustas seda kastiilia ja leoni kuningas alfonso vii ning 1179 aastal paavst aleksander iii sojaliste ordude toel jatkasid afonso i ja tema jareltulijad tungimist louna suunas tema ajal holmas portugal umbes poole oma tanasest territooriumist rekonkista lopuks voib pidada aastaid 12491250 mil kuningas afonso iii juhtimisel vallutati algarve piirkond ja likvideeriti viimased mauride tugipunktid portugali lounarannikul selle tulemusel kujunesid valja portugali piirid mis on pusinud suures osas muutumatuna tanaseni 13 sajandil teravnesid suhted katoliku kiriku ja portugali monarhide vahel nii afonso ii kui ka afonso iii sattusid paavsti interdikti alla sest puudsid takistada maavalduste koondumist kiriku katte konflikti lahendas afonso iii poeg dinis i valitses 12791325 kuigi ta voorandas kiriku katte ebaseaduslikult koondunud maad ning keelustas vaimulikel ordudel ja vaimulikel kinnisvara omandamise solmis ta 1288 aastal piiskoppidega suhete normaliseerimiseks konkordaadi mille paavst nicolaus iv kinnitas jargmisel aastal tema ajal anti portugalis varju ka prantsusmaal tagakiusamise alla sattunud templiordu liikmetele ja rajati 1319 aastal selle baasil kristuse ordu tema ja ta jarglaste ajal valitses portugali ja selle naabrite vahel enamasti rahu aastatel 13481351 laastas portugali sarnaselt teiste euroopa riikidega katkuepideemia mille tulemusel suri rannikualadel ligi kaks kolmandikku elanikkonnast juba dinis i ajal hakkasid tihenema portugali kaubandussidemed inglismaaga esimene kaubandusleping solmiti kahe riigi vahel 1308 aastal 1373 aastal solmiti portugali ja inglismaa vahel ka poliitiline liiduleping mille allkirjastasid londonis saint pauli katedraalis inglismaa kuningas edward iii ja portugali prints dom fernando inglismaa lubas sellega edaspidi kaitsta portugali kastiilia runnakute eest see on uks pusivamaid liidulepinguid maailma ajaloos mida jargiti sajandeid ning mis on kaudselt aluseks ka portugali ja suurbritannia tanastele headele suhetele 1383 aastal parast kuningas fernando i surma kelle molemad pojad olid surnud enne teda esitas noude portugali troonile tema vaimees kastiilia kuningas juan i suuremale osale portugali aadlist oli kastiillase trooniletous vastuvoetamatu aasta lopul puhkes riigis kodusoda millesse sekkusid ka kastiilia vaed juan i vastaseid asusid juhtima surnud kuninga poolvend avisi ordu suurmeister dom joao ja vaejuht nuno alvares pereira kellel onnestus kolmekordses ulekaalus olnud kastiilia vaed 6 aprillil 1384 toimunud atoleirosi lahingus purustada loplikult said kastiillased luua 14 augustil 1385 peetud aljubarrota lahingus mis kindlustas portugali iseseisvuse jargmiseks 200 aastaks 6 aprillil 1385 oli coimbras kogunenud cortes kuulutanud dom joao portugali uueks kuningaks millega sai alguse avisi dunastia suurte maadeavastuste ajastu juhatasid sisse portugali avastus ja vallutusretked valjaspool euroopat vaga oluline roll oli seejuures kuningas joao i pojal henrique meresoitjal kes sai paljude nende retkede peamiseks toetajaks ja rahastajaks sel perioodil uurisid portugallased atlandi ookeani avastades seejuures assooride madeira ja roheneemesaarte saarestikud ning kaardistades ja koloniseerides osa aafrika rannikust nad avastasid idapoolse meretee indiasse umber hea lootuse neeme avastasid brasiilia uurisid india ookeani rajasid kaubateed labi suurema osa lounaaasia ning saatsid euroopa riikidest esimesena kaubandus ja diplomaatilised missioonid hiinasse ja jaapanisse koige sellega panid nad aluse esimesele ulemaailmsele koloniaalimpeeriumile 1415 aastal hoivati pohjaaafrikas muslimite oitsev kaubanduskeskus ceuta millest sai portugali esimene ulemerekoloonia madeira saartele jouti aastatel 14181419 koloniseerimine algas seal 1425 aastal assooride saarestik avastati 1432 aastal ja koloniseerimine algas 1439 aastal 1437 aastal puuti vallutati tangieri linna kuid see katse ebaonnestus kuigi ebaonnestunud sojakaik kahandas portugallaste huvi pohjaaafrika vastu ei peatanud see koloniaalekspansiooni laiemalt 1456 aastal joudsid portugali meresoitjad roheneemesaartele 1488 aastal avastas aga bartolomeu dias indiasse teed otsides hea lootuse neeme aafrika rannikule rajati 15 sajandil mitmeid kaubanduspunkte millest kujunesid hiljem kolooniad sealt hangiti paljusid sel ajal noutud kaupu kullast orjadeni 7 juunil 1494 allkirjastati tordesillase leping mis jagas valjaspool euroopat avastatud maaalad portugali ja hispaania tollal veel kastiilia vahel mooda eraldusjoont 370 ljood roheneemesaartest laane pool kahe riigi koloniaalvaidluse olid esile kutsunud kastiilia lipu all seilanud christoph kolumbuse avastused 1498 aastal joudis portugali maadeavastaja vasco da gama indiasse ning pani aluse portugali ja selle 17 miljoni elaniku senisest veelgi suuremale majanduslikule oitsengule kultuurielus soodustas see portugali renessanssi 1500 aastal avastas pedro alvares cabral teekonnal indiasse brasiilia kuigi on oletatud et portugallased voisid brasiiliast olla teadlikud ka juba varem samal aastal joudis portugali maadeavastaja gaspar cortereal tanase kanada rannikule ja rajas asunduse millest kasvas hiljem valja portugal covest philipsi linn sustemaatilist pohjaameerika koloniseerimist portugallased siiski labi ei viinud samuti on alust arvata et 1500 aastal joudsid portugali maadeavastajad ka groonimaale kummekond aastat hiljem vallutas afonso de albuquerque portugalile goa indias ormuzi parsia lahe rannikul ja malaka poolsaare ranniku nii saavutasid portugallased kontrolli kaubanduse ule india ookeanis ja atlandi ookeani lounaosas portugali meresoitjad joudsid valja idaaasiasse kulastades ja koloniseerides alasid hiina ja jaapani rannikul ning timori saarel viimastel aastatel ilmnenud toendid naivad osutavat et ka austraaliat ei avastanud esimesena hollandlased vaid 1521 aastal portugallased 22 aprillil 1529 allkirjastasid portugal ja hispaania zaragoza lepingu mis maaras kindlaks nende koloniaalvalduste vahelise piiri tordesillase antimeridiaan maa idapoolkeral sel ajastul sai portugalist majanduslikult sojaliselt ja poliitiliselt maailma juhtiv riik portugali domineerimine maailma meredel kestis 15 sajandi lopust 16 sajandi lopuni kuid majanduse oitseng jai luhikeseks seda norgestasid rohke valjaranne katk naljahadad marraanide ja moriskite tagakiusamine ning hinnarevolutsioon 16 sajandil suurenes uhiskonnas taas katoliku kiriku voim 1536 aastal alustas tegevust inkvisitsioon ja suure moju saavutas samal perioodil asutatud jesuiitide ordu portugali iseseisvust piirati oluliselt aastatel 15801640 see juhtus avisi dunastia haabumise tottu kaks selle viimast kuningat 1578 aastal marokos alcacer quibiri lahingus langenud sebastiao i ning tema vanaonu ja jareltulija henrique i surid ilma jareltulijateta kutsudes esile 1580 aasta portugali troonipariluskriisi sellest kriisist valjus voitjana hispaania ametlikult endiselt aragoni ja kastiilia kuningas felipe ii kes krooniti 1581 aastal portugali kuningaks filipe i nime all formaalselt portugal oma iseseisvust ei kaotanud ja riigid olid uhendatud vaid valitseja isiku kaudu nii et ametlikult oli tegemist personaaluniooniga kuid felipe ii jareltulijad asusid portugali autonoomiat oluliselt piirama portugal kaotas ka oiguse ajada iseseisvat valispoliitikat ning tommati hispaania poolel kaheksakumneaastasesse sotta hollandiga soda halvendas portugali suhteid oma traditsioonilise liitlase inglismaaga ja viis parsia lahe aares asuva hormuzi koloonia kaotuseni aastatel 15951663 peetud hollandiportugali sojas tungisid hollandi kaubakompaniid portugali kolooniatesse ja tegid lopu portugali kaubandusmonopolile india ookeanil portugali mojutas negatiivselt ka felipe iv portugali kuningana filipe iii soosiku ja peaministri olivarese krahvi gaspar de guzman y pimenteli ametis 16211643 tsentraliseerimispoliitika tema ajal puuti portugali uhendada kastiilia haldus ja finantssusteemi suurendati kastiillaste osakaalu portugali riigiametites ja paigutati portugali aladele kastiilia garnisonid portugallased tousid hispaania ulemvoimu vastu ules 1634 ja 1637 aastal kuid need ulestousud loppesid tulemusteta edukaks osutus 1640 aasta ulestous sest see sattus samale ajale kataloonias puhkenud ulestousuga ning hispaania ja prantsusmaa vahel puhkenud sojategevusega ulestousu etteotsa asus braganca hertsog joao kes kuulutati parast hispaania garnisonide valjakihutamist 15 detsembril 1640 portugali kuningaks joao iv nime all sellega sai uhtlasi alguse braganca dunastia hispaania keeldus aga portugali iseseisvust tunnistamast ja nii puhkes detsembris 1640 portugali iseseisvussoda mis kestis kuni 1668 aastani 1660 aastatel asus portugali sojaliselt toetama inglismaa kuningas charles ii ja 1668 aastal solmitud lissaboni rahuga oli hispaania sunnitud tunnistama portugali iseseisvust 17 sajandi lopus ja 18 sajandi alguses avastati brasiilias mitmeid uusi maavarasid neist koige olulisem oli kulla leidmine minas geraisis 1693 aastal ja teemantide avastamine 1728 aastal nii mangis brasiilia uha olulisemat rolli portugali sissetulekute tagamisel see tagas ka kuningavoimule iseseisva sissetulekuallika mis voimaldas kuningas joao v troonil 17061750 suurendada oma absolutistlikku voimu ja loobuda uldse cortese kokkukutsumisest 1750 aastal sai portugali valisministriks mitmes euroopa riigis saadikuks olnud sebastiao jose de carvalho e melo kuningas jose i ja tema ema austria maria anna soosikuna edutati ta 1755 aastal portugali peaministriks kellena ta asus suures osas suurbritanniast inspiratsiooni saanuna labi viima mitmeid majanduslikke poliitilisi ja sotsiaalseid reforme kohe tema valitsusaja alguses tabas portugali riigi ajaloo suurim katastroof 1755 aasta lissaboni maavarin mis havitas lissaboni linna ja pohjustas ainuuksi pealinnas eri hinnangutel 10 000 100 000 inimese surma peaminister de carvalho e melo kiire ja efektiivne tegutsemine maavarina tagajargede likvideerimisel suurendas tema voimu veelgi lissaboni linn ehitati ules vahem kui uhe aastaga 1759 aastal anti talle oeirase krahvi ja 1770 aastal pombali markii tiitel carvalho e melo reformis enamiku portugali majandusharudest alustades suhkru ja teemandikaubandusega ta asutas kaks kaubakompaniid millest uks sai ulesandeks tegeleda kalatoostuse ja kaubandusega algarves teise vastutusalasse kuulus kaubandus brasiilia pohjaosas 1756 aastal vottis ta riikliku kontrolli alla portveinikaubanduse samuti asutas ta mitmeid uusi toostusharusid nagu kubaratoostus lauanoude toostus jpm ta piiras ka briti kaupmeestele portugalis ja selle kolooniates antud laialdasi eesoigusi ta reformis riigi maksususteemi ja kehtestas universaalse oiguskoodeksi mis laienes koigile seisustele kiriku ja hariduspoliitikas oli tema oluliseks sammuks jesuiitide ordu keelustamine ja jesuiitide valjasaatmine portugalist 1759 aastal see voimaldas tal haridussusteemis suurendada riigi rolli 1768 aastal seadis ta sisse kuningliku tsensuuri millele allutati 1771 aastal pohiharidussusteem 1772 aastal reformis ta coimbra ulikooli hispaaniaportugali sojas aastatel 17611763 toetus ta tugevalt suurbritannia sojalisele abile ja soda loppes sellele eelnenud status quo taastamisega peaministrina reformis carvalho e melo ka portugali maa ja merevae 1773 aastal kaotas ta portugalis ja portugali india kolooniates orjanduse samuti kehtestas ta riigis piiratud kujul usuvabaduse lopetades katoliku kiriku korval tegutsenud muude kristlike usuuhingute tagakiusamise carvalho e melo viis oma reformid labi valgustatud absolutismi vaimus ja kuigi enamik neist toid portugalile mitmekulgset kasu on neid ka kritiseeritud tema sammud aitasid tugevdada autokraatiat isikuvabaduste piiramise ja opositsiooni allasurumise kaudu ta vaigistas igasuguse kriitika ja suvendas kolooniate majanduslikku ekspluateerimist jatkusuutlike valitsemismehhanismide loomise asemel keskendus ta isikliku poliitilise ja majandusliku voimu kasvatamisele muidugi ei sallinud tema reforme ka korgaadel ja vaimulikkond kelle oigusi need oluliselt piirasid jose i surma jarel troonile tousnud maria i ei sallinud peaministrit ja tagandas pombali markii 1777 aastal koigist ametitest suur osa tema reformidest tuhistati kuna maria i oli vaga naine lubas ta kohe riiki tagasi ka jesuiidid parast maria i vaimuhaiguse suvenemist 1790 aastatel koondus reaalne voim uha enam tema poja kroonprints joao katte kes nimetati 1799 aastal ametlikult regendiks ja tousis ema surma jarel 1816 aastal troonile joao vi valitses 18161826 nime all portugal osales nii prantsuse revolutsioonisodades kui ka neile jargnenud napoleoni sodades see toi kaasa kahel korral invasiooni portugali territooriumile 1801 aastal tungisid hispaania vaed niinimetatud apelsinide soja ajal alentejosse mille tulemusel kaotas portugal hispaaniale olivenza linna 1807 aastal tungis portugali napoleon i oma vagedega ja kuninglik perekond pogenes brasiiliasse portugalis pidasid aastatel 18081811 omavahel voitlusi prantsusmaa ja suurbritannia vaed rahu prantsusmaa ja portugali vahel solmiti ametlikult alles 1814 aastal napoleoni sodadega algas portugali ja tema koloniaalimpeeriumi allakaik mis kestis kuni 20 sajandi teise pooleni kuninglik perekond jai brasiiliasse kuni 1821 aastani 1815 aastal anti brasiiliale mis seni oli olnud koloonia staatuses vordne positsioon emamaaga portugali kuninga ametlikuks tiitliks sai edaspidi portugali brasiilia ja algarvede kuningas samal ajal levisid molemal pool ookeani liberaalsed ideed muuhulgas nouti konstitutsiooni vastuvotmist portugalis portos vallandus 1820 aastal liberaalne revolutsioon mis sundis kuningat 1821 aastal portugali tagasi poorduma ja kinnitama liberaalide juhtimisel vastu voetud riigi esimese pohiseaduse 1822 aastal puudis portugali valitsus brasiilialt kuningriigi staatust ara votta kuid brasiillased ei olnud sellega nous brasiiliasse asevalitsejaks jaanud kroonprints pedro soovis tagada braganca dunastia pusimise brasiilia troonil ja noustus seetottu brasiilia iseseisvumisega 7 septembril 1822 kuulutas brasiilia ennast soltumatuks keisririigiks mille esimeseks keisriks krooniti pedro i portugal kaotas sellega oma suurima ja rikkaima territooriumi portugalis viisid lahkhelid absolutistide ja konstitutsionalistide vahel 1820 aastatel massude ja ulestousudeni mis kulmineerusid aastatel 18281834 toimunud kodusojaga selles said absoluutse monarhia toetajad eesotsas joao vi noorema poja miguel i luua ja portugalist sai loplikult konstitutsiooniline monarhia brasiilia keisri pedro i tutre maria ii voimul 18341853 valitsemise all 19 sajandi keskpaigaks oli portugal kaotanud enamiku asumaid lounaameerikas ja aasias aafrika rannikul pusisid aga portugali valduses mitmed vanad portugallaste rajatud asulad nagu luanda benguela bissau lourenco marques ja porto amboim 19 sajandi teisel poolel keskendus portugal oma mojuvoimu laiendamisele nende asustatud punktide umber et voistelda teiste aafrikat koloniseerivate euroopa riikidega kolm prioriteetset piirkonda olid portugali jaoks angola mosambiik ja guinea berliini konverentsil 18841885 maarati portugali soovil kindlaks tema koloniaalvalduste piirid aafrikas et valtida portugali sajanditepikkuste huvide riivamist olukorras kus uued ja vanad euroopa koloniaalriigid puudsid aafrikas haarata endale voimalikult palju alasid neil kumnenditel rajasid portugallased mitmeid uusi linnu aafrika sisemaale naiteks nova lisboa sa da bandeira silva porto malanje tete vila junqueiro vila pery ja vila cabral linnaehitus jatkus ka aafrika rannikul kus asutati beira mocamedes lobito joao belo nacala ja porto amelia 19 sajandi lopus hakati ranniku ja sisemaa vahele rajama raudteeliine naiteks benguela raudtee angolas ja beira raudtee mosambiigis 1890 aasta suurbritannia ultimaatum puudutas samuti aafrika kolooniaid ning rikkus sobralikke suhteid portugali ja suurbritannia vahel selle ultimaatumi pohjal kohustus portugal oma vaed valja tombama aladelt angola ja mosambiigi vahel kuhu britid kavatsesid rajada kaplinnast kairosse kulgeva raudtee portugal oli need alad tanased sambia ja zimbabwe kandnud juba oma roosale kaardile ja oleks nii saanud aafrika kahel rannikul asuvad kolooniad uhendada suurbritannia ultimaatumi tottu sellest plaanist siiski loobuti portugali ja suurbritannia asumaade piirid aafrikas maarati loplikult kindlaks 1891 ja 1899 aasta lepingutega mis taastasid ja kindlustasid vanade liitlaste head suhted 20 sajandi alguseks kuulus portugalile umbes 8 kogu aafrikast samal ajal suvenesid emamaal majanduslikud rahanduslikud ja poliitilised probleemid kuid lahendusi neile ei suudetud leida stagnatsiooni olukorras andis 1890 aasta ultimaatum uha ebapopulaarsemale monarhiale veel taiendava loogi ja tugevdas riigis vabariiklaste positsioone portugali kuningavoimu autoriteet norgenes veelgi parast 1906 aastal kehtestatud peaminister joao franco diktatuuri ja 1 veebruaril 1908 toimunud atentaati milles hukkusid nii kuningas carlos i kui ka kroonprints luis filipe parast edukat atentaati kuningale ja trooniparijale 1908 aastal tuli voimule carlos i noorem poeg manuel ii kes 18aastasena ei olnud piisavalt tugev valitseja et uhendada omavahel rivaalitsevaid poliitilisi ruhmitusi toetus monarhiale uha kahanes ja augustis 1910 toimunud parlamendivalimistel saavutasid vabariiklased voidu nii lissabonis kui ka portos kui 3 oktoobril 1910 morvas vaimuhaige patsient vabariiklaste uhe nimekama juhi psuhhiaater miguel bombarda kasutati seda ettekaandena juba varem kavandatud revolutsiooni vallapaastmiseks osa sojavaelasi uhines revolutsionaaridega ja 5 oktoobril 1910 kuulutati lissaboni linnavalitsuse rodult valja portugali vabariik kuningas manuel ii pogenes oma jahtlaeval esmalt gibraltarisse ja sealt suurbritanniasse kuhu ta jai surmani 1932 aastal portugali vabariigi ajutiseks riigipeaks sai tuntud kirjanik teofilo braga voeti vastu uus valimisseadus ja selle alusel valiti pohiseaduslik assamblee mis vottis 20 augustil 1911 vastu portugali vabariigi esimese pohiseaduse 24 augustil astus ametisse riigi esimene pohiseaduslikult valitud president manuel jose de arriaga paraku ei suutnud vabariik lahendada monarhialt paritud majanduslikke ja poliitilisi probleeme ning portugalist kujunes uks euroopa koige ebastabiilsemaid demokraatiaid vabariiklased ise olid sisemiselt lohestatud ja jagunesid 1912 aastal kolme tiiva vahel palju vastuolusid tekitas ka vabariikliku valitsuse raevukalt kirikuvastane poliitika mille alusel saadeti riigist valja vaimulikud ordud konfiskeeriti nende varad ja keelustati koolides usuopetus juba oktoobris 1911 puudsid henrique de paiva couceiro juhitud monarhistid voimu haarata kuid see katse kukkus labi esimene riigipoore millesse oli segatud ka sojavagi leidis aset juba 1915 aastal detsembris 1917 kehtestas major sidonio pais oma diktatuuri kuid aasta hiljem ta morvati see sundmus vallandas jaanuaris 1919 luhikese kodusoja vabariiklaste ja monarhistide vahel millest sai viimane ebaonnestunud katse taastada kuningavoimu poliitiline ebastabiilsus ei vahenenud ka nuud selle jatkumist soodustasid neli tegurit 1 poliitiliste joudude aarmine lohestatus 2 poliitiliste ruhmituste lojaalsus isikutele mitte ideedele 3 suured erinevused maaomandis riigi louna ja pohjaosa vahel 4 majandusliku arengu koondumine pealinna ja provintside vaesumine esimeses maailmasojas osales portugal alates 1916 aastast antandi poolel 28 mail 1926 toimus veretu sojavaeline riigipoore millega pandi alus euroopa koige pikemale autoritaarsele reziimile 1926 aasta jooksul konsolideeris voimu oma katte kindral antonio oscar carmona kes jai portugali presidendiks kuni surmani 1951 aastal majandusliku olukorra halvenedes nimetas carmona 1928 aastal rahandusministriks coimbra ulikooli majandusoppejou antonio de oliveira salazari kes suutis ule pika aja viia riigieelarve ulejaaki ja teha koostood aarmiselt erinevate poliitiliste joududega juulis 1932 nimetati salazar peaministriks ja ta jai sellesse ametisse kuni 1968 aastani kuigi portugal oli formaalselt presidentaalne vabariik koondus tegelikkuses nuud voimutaius uha enam peaministri katte 1933 aastal hakkas salazar ules ehitama korporatiivset riigikorraldust mis sai tuntuks nime all estado novo uus riik selle pohimotted satestati ka uues pohiseaduses praktikas taastas uus reziim katoliku kiriku privileegid viis sisse tsensuuri loi ametkonnad poliitilise propaganda tegemiseks ja hakkas taga kiusama poliitilisi vastaseid parteid keelustati ja asendati uhiskondliku organisatsiooniga rahvuslik liit valispoliitikas sailitas salazari valitsus portugali neutraalsuse kuigi hispaania kodusojas toetati varjatult francisco franco juhitud vagesid teises maailmasojas oli portugal uks vaid viiest euroopa riigist mis sailitasid neutraalsuse varjatult toetati siiski suurbritanniat ja 1943 aastal anti vastavalt kahe riigi liidulepingule brittide kasutusse merevaebaasid assooridel 1949 aastal sai portugalist nato asutajaliige kuid uhinenud rahvaste organisatsiooni voeti ta diktatuuririigina vastu alles 1955 aastal portugal pusis laaneeuroopa vaeseima riigina kuid salazari valitsus arendas sihikindlalt majandust vahendades riigi valisvolga ja soltuvust valisinvesteeringutest eriti suurbritannia majanduslikust mojust perioodil 19601973 saavutati usna kiire majanduskasv keskmiselt 57 aastas suurt rohku pandi infrastruktuuri arendamisele kuid haridus ja sotsiaalvaldkond jaid raha eraldamisel vaeslapse ossa portugallasi hakati umber asustama ka asumaadele eriti angolasse ja mosambiiki et aidata kaasa sealsele majanduslikule arengule ning rohutada seda et portugal pole koloniaalimpeerium vaid lihtsalt riik mitmel mandril olukord asumaades teravnes alates 1940 aastate teisest poolest parast india iseseisvumist 1947 aastal tekkisid puudlused indiaga uhinemiseks sealsetes portugali kolooniates 1954 aastal kuulutasid dadra ja nagar haveli elanikud ennast india valitsuse varjatud toetusel portugalist soltumatuks ja uhinesid indiaga see viis 1955 aastal diplomaatiliste suhete katkemiseni india ja portugali vahel 1961 aastal annekteeris india goa ning damani ja diu portugali viimased kolooniad indias selle raames toimusid ka relvastatud kokkuporked portugali ja india relvajoudude vahel portugal ei tunnistanud nende alade annekteerimist ja nende kohad portugali parlamendi alamkojas sailitati kuni 1974 aasta revolutsioonini samal 1961 aastal algas koloniaalimpeeriumi murenemine aafrikas kui dahomee vabariik annekteeris portugalile kuulunud sao joao baptista de ajuda aastatel 19611964 puhkesid relvakokkuporked ka iseseisvust taotlevates angolas mosambiigis ja portugali guineas kuna salazar ei noustunud mingisuguse dekoloniseerimisega suurendas ta portugali vagede kohalolekut aafrika kolooniates ning andis korralduse iseseisvusliikumised maha suruda neid relvakonflikte nimetatakse portugali koloniaalsojaks ja need kestsid kuni autoritaarse reziimi kukutamiseni 1974 aastal 1968 aastal parast salazari tabanud insulti peaministriks nimetatud marcello caetano uritas reziimi liberaliseerida taastas osaliselt mitmeparteisusteemi ja suurendas isikuvabadusi kuid jatkas kaotusele maaratud koloniaalsoda aafrikas mis laostas portugali majanduslikult ja viis reziimi languseni portugali valitsus ja armee avaldasid dekoloniseerimisele edukalt vastupanu kuni 25 aprillini 1974 kui lissabonis toimunud veretu riigipoore mis on tuntud nelgirevolutsiooni nime all kukutas marcello caetano valitsuse ja avas portugali kolooniatele tee iseseisvusele revolutsiooni organiseerisid 200300 ohvitseri kes ei olnud rahul koloniaalsoja kulgemisega ega uskunud et kolooniaid saab relvajoul sundida portugali voimu alla jaama parast caetano kukutamist ja eksiili saatmist haaras see ohvitseride ruhmitus mis kandis nime relvajoudude liikumine movimento das forcas armadas ise riigis voimu moodustas rahvusliku paastmise hunta ja alustas uleminekuprotsessi demokraatlikule riigikorrale uleminekuperiood kestis kaks aastat 19741976 ja seda iseloomustasid poliitilised lahkhelid ning vastuolud ka voimu haaranud sojavaelaste endi seas 1975 aastal saavutasid relvajoudude liikumise ule kontrolli marksistlikud joud kes olid seotud portugali kommunistliku parteiga rahvusliku paastmise hunta asendati kindral francisco da costa gomesi juhitud revolutsiooninoukoguga kes viis labi kiire dekoloniseerimise 1975 aasta lopuks olid koik portugali kolooniad saanud iseseisvuse ja algatas majanduses massiivse riigistamise kiire dekoloniseerimine toi kaasa valgete portugallaste massilise tagasipoordumise kodumaale kokku poordus kodumaale sel perioodil tagasi ule 1 miljoni kolonisti koik see kahjustas oluliselt portugali majandust aprillis 1976 voeti vastu sotsialismi ideoloogiast kantud uus pohiseadus samal aastal toimusid esimesed vabad parlamendi ja presidendivalimised esimesed neli aastat valitsesid portugali ebastabiilsed enamasti vasakpoolsed koalitsioonivalitsused portugali majanduslik olukord uha halvenes ning aastatel 19771978 ja 19831985 oldi sunnitud osalema rahvusvahelise valuutafondi stabilisatsiooniprogrammides poliitiline olukord hakkas stabiliseeruma parast 1980 aasta parlamendivalimisi 1982 ja 1989 aastal parandati oluliselt pohiseadust vottes sellest valja otseselt sotsialistlikud pohimotted ellu hakati viima ka aarmiselt vajalikke majandusreforme 1986 aastal toimunud presidendivalimistel valiti presidendiks sotsialistliku partei kandidaat mitmekordne peaminister mario soares kellest sai parast kuuekumneaastast vaheaega esimene tsiviilisik portugali presidendi ametikohal seda voib pidada portugali demokraatiale ulemineku protsessi lopuks peaminister mario soares oli avanud juba 1977 aastal liitumislabiraakimised euroopa uhendusega ja konservatiivse peaministri anibal cavaco silva ametis 19851995 valitsusajal sai portugalist 1 jaanuaril 1986 euroopa uhenduse liige riigis labi viidud majandusreformid sealhulgas riigistatud ettevotete erastamine aga ka eurointegratsioon ja sellega kaasnenud majandusabi portugalile kui toona uhenduse uhele vaesemale liikmele aitas poorata portugali majanduse uuele kasvule 1999 aastal loovutas portugal hiinale oma viimase koloniaalvalduse macau ja 2002 aastal tunnustati ametlikult oma endise koloonia idatimori iseseisvust 1998 aastal toimus lissabonis maailmanaitus expo 98 1999 aastal liitus portugal euroga sularahana tuli see kasutusele 1 jaanuarist 2002 aastatel 20042014 oli portugali poliitik jose manuel durao barroso euroopa komisjoni president 1992 2000 ja 2007 aastal oli portugal euroopa liidu eesistujariik 1 detsembril 2009 joustus euroopa liidu uhe aluslepinguna portugali pealinnas allkirjastatud lissaboni leping vaatamata edukale eurointegratsioonile andsid portugalis tunda mitmed struktuursed majandus ja sotsiaalprobleemid korge toopuudus suhteliselt madal haridustase keskealiste inimeste seas ebaefektiivne pollumajandus varandusliku ebavordsuse kasv avaliku sektori ulepaisutatus ja suur volakoormus 20072008 aasta suure majandussurutise tingimustes halvenes portugali majanduslik olukord markimisvaarselt sellele 2010 aastal jargnenud euroopa volakriis kutsus portugalis esile oma volakriisi mis sundis riiki ellu viima karmi karpepoliitikat ning paluma taas abi euroopa liidult ja rahvusvaheliselt valuutafondilt alates 20132014 aastast on portugali majandus ja finantssektor naidanud paranemise marke kuid kriisi mojud pusivad uhiskonnas siiani portugali muusika holmab mitmeid eri zanreid rahvamuusika tuntuim zanr on fado melanhoolne linnamuusika mis sai alguse lissabonist selle labivaks teemaks on saudade ehk igatsus ning seda esitatakse tavaliselt portugali kitarri saatel fado uks silmapaistvaid alaliike on coimbra fado mis kuulub niinimetatud serenaadifado hulka rahvusvaheliselt tuntud fadomuusikud on amalia rodrigues carlos paredes jose afonso mariza carlos do carmo antonio chainho misia ja madredeus klassikalises muusikas domineeris 1617 sajandil hollandist mojutatud polufoonilise vokaal ja klavessiinimuusika koolkond 18 sajandil laks moodi itaalia ooper eriti tuntuks sai oma koomiliste ooperitega marcos portugal 19 sajandi kammer ja sumfoonilise muusika tahtsamaid loojaid oli joao domingos bomtempo kes rajas ka 1835 aastal lissaboni konservatooriumi rahvamuusika mojudega klassikalisi muusikapalasid on loonud jose vianna da motta ja oscar da silva 20 sajandi klassikutest on olulised kaasaegse portugali ooperi looja ruy coelho sumfoonilisi teoseid loonud luis de freitas branco ja tema opilane joly braga santos aga ka paljud teised heliloojad fernando lopesgraca frederico de freitas armando jose fernandes jt interpreetidest on tuntud pianistid artur pizarro maria joao pires ja sequeira costa viiulimangijad carlos damas ja gerardo ribeiro ning tsellist guilhermina suggia lissabonis asub 1793 aastal asutatud sao carlose ooperiteater ning tegutsevad mitmed klassikalise muusika kollektiivid filmimuusikas on moningast rahvusvahelist tuntust kogunud nuno malo ja miguel doliveira popmuusikas on lisaks kodumaisele muusikale ja rahvusvahelisele ingliskeelsele popmuusikale populaarne teiste portugalikeelsete riikide popmuusika rahvusvahelist tunnustust palvinud portugali popmuusikute ja popmuusika kollektiividena voib nimetada dulce pontest moonspelli buraka som sistemat blasted mechanismi ja the gifti neist kaks viimast on kandideerinud ka telekanali mtv europe muusikaauhinnale 2005 aastal voorustas auhinnatseremooniat portugal ise see toimus lissaboni kontserdi ja messikeskuses pavilhao atlantico portugalis toimub ka mitmeid muusikafestivale suvistest festivalidest on suurimad festival sudoeste zambujeira do maris festival de paredes de coura paredes de couras festival vilar de mouros caminha lahistel sumol summer fest ericeiras rock in rio lisboa lissabonis ja super bock super rock lissaboni lahistel idanhaanovas toimuv boom festival on uks suuremaid rahvusvahelisi goa trance elektroonilise muusika festivale mis on voitnud ka rahvusvahelisi auhindu eurovisiooni lauluvoistlusel on portugal osalenud alates 1964 aastast 13 mail 2017 viis salvador sobral lauluga amar pelos dois portugali ukraina pealinnas kiievis esimest korda lauluvoistluse ajaloos esikohale mis tahendab et 2018 aasta eurovisiooni lauluvoistlus toimub portugali pealinnas lissabonis portugalil on pikk ja vaarikas maalikunsti ajalugu selle oitsenguperioodiks loetakse 1516 sajandit tuntuimad selle perioodi meistrid olid nuno goncalves tema loomingus on margata 1428 aastal portugali kulastanud hollandi kunstniku jan van eycki mojusid grao vasco gregorio lopes ja jorge afonso 1718 sajandil jargiti peamiselt itaalia eeskujusid hiljem tugevnesid prantsuse mojud 1920 sajandi vahetuse maalikunstnikest on tuntud naturalistid jose malhoa columbano bordalo pinheiro ja antero de quental portugali nimekaimad maalikunstnikud on 20 sajandi modernistid prantsuse kunstist eriti robert delaunay loomingust sugavalt mojutatud amadeo de souzacardoso samuti carlos botelho ja almada negreiros negreiros viljeles ka kubistlikku ja futuristlikku kunsti kaasaja maalikunstis on tuntumad nimed maria elena vieira da silva julio pomar helena almeida joana vasconcelos juliao sarmento ja paula rego skulptuuri varajaste tahtteoste hulka loetakse egas monizi hauamonumenti aastast 1144 ja goncalo pereira hauamonumenti aastast 1336 hilisemast skulptuurikunstist tousevad esile 18 sajandi puidust barokkskulptuurid millest parimaid loi kujur joachim machado de castro hispaania stiilist erinev portugali arhitektuur hakkas valja kujunema peatselt parast portugali iseseisvumist 12 sajandil romaani stiilis rajatud coimbra lissaboni ja porto katedraalil on juba margata omaparaseid kaunistuselemente portugali arhitektuuri tippajaks peetakse kuningas manuel i valitsemisaega 14951521 sel ajal domineerinud hilisgootika portugali vormi hakati kuninga jargi nimetama manuelstiiliks seda iseloomustas kulluslik dekoor ning prantsuse mauri ja india kunstilisarhitektuuriliste mojude poimumine 16 sajandi kuulsaimad arhitektuurimalestised on arhitekt joao de castilho rajatud kristuse klooster tomaris ja jeronimosi klooster lissaboni belemi linnaosas 20 sajandi portugal on andnud maailmale rahvusvaheliselt tuntud arhitekte nagu eduardo souto de moura ja alvaro siza vieira kes molemad on voitnud pritzkeri auhinna siza vieira loomingut on kirjeldatud kui modernismi ja portugali ehituskunstitavade uhendamist orgaanilise arhitektuuri ja ratsionalismi pohimotetele tuginedes tema tuntuimad teosed on restoran leca da palmeiras 1963 ja ujula matosinhoses 1965 siza vieiral oli ka oluline roll 1988 aasta tulekahjus kannatada saanud lissaboni chiado ajaloolise linnaosa taastamisel tuntud arhitektid on ka goncalo byrne ja tomas taveira neist taveira on rajanud portugalis mitmeid suuri staadione raakides portugali ehituskunstist ei saa mooda minna hoonete dekoreerimisel kasutatud glasuuritud keraamilistest plaatidest azulejo mida esineb nii sise kui ka valiskujunduses isearanis tuupilised on need paljudes 1617 sajandi hoonetes mille valisfassaadid ning tubade ja saalide seinad on kaunistatud enamasti sinivalgete voi muudes pehmetes toonides azulejoplaatidega silmapaistvaimad naited nende kasutamisest on patio da carranca sintras asuvas pena rahvuspalees sao roque kirik ja fronteira palee lissabonis ning setubali lahistel asuv quinta da bacalhoa veinimois lissabonis asub ka dekoratiivplaatide muuseum portugali kirjandusest saab raakida peatselt parast portugali keele kujunemist 12 sajandil 1315 sajandini viljeldi korgetasemelist luurikat mille peamisteks autoriteks ja levitajateks olid portugaligaleegi trubaduurid selle oitsenguajaks peetakse kuningas dinis i valitsemisaastaid 12791325 kes oli ka ise hinnatud luuletaja originaalproosat viljeldi algul vahe peamiselt tolgiti ja kohandati prantsuse ruutliromaane olulisel kohal olid ajalookroonikad ja reisikirjeldused portugali ja hispaania naitekirjandusele pani rahvuslikust farsist lahtudes aluse 1516 sajandi vahetusel elanud gil vicente portugali kirjanduse suurkujuks loetakse 16 sajandi luuletajat luis de camoesi kes kirjutas 1572 aastal portugali varsseepose lusiaadid tuntud on ka tema luuriline luule muudest zanritest oitsesid sel perioodil lamburiluule ja naitekirjanduses itaalia draamatikast inspireeritud komoodiad naitekirjanduse tippteos oli antonio ferreira ajalooaineline tragoodia ines de castro mille ta kirjutas 1567 aasta paiku portugali kirjanduse uuest tousust saab raakida 19 sajandil sajandi keskel domineeris peamiselt rahvusromantism mille silmapaistvamad esindajad oli joao baptista da silva leitao de almeida garrett ja alexandre herculano 1860 aastatel muutus mojukaks realismist mojutatud coimbra koolkond kuhu kuulus ka hiljem portugali vabariigi esimeseks riigipeaks saanud teofilo braga tuntuim kriitilisrealistliku romaani viljeleja oli jose maria eca de queiros kellelt eesti keelde on tolgitud romaanid reliikvia ja isa amaro kuritegu 20 sajandi esimesel poolel paistsid kirjanduses silma moodsat luurilist luulet viljelenud fernando pessoa kelle kolm luulekogumikku on tolgitud ka eesti keelde ning realistidest romaanikirjanikud aquilino ribeiro tuntuimad teosed jardim das tormentas 1913 ja o homem que matou o diabo 1930 ja jose maria ferreira de castro tuntuimad teosed os emigrantes 1928 ja a selva 1930 estado novo ajal kehtinud tsensuur piiras kirjanduslikku enesevaljendust kuid 1970 aastatest algas uus kirjanduse tous muuhulgas hakati laiemalt kasitlema ka poliitilisi teemasid tahtsaimad revolutsioonijargsed kirjanikud olid arsti taustaga fernando namora ja miguel torga kes kirjutasid nii poeesiat kui ka proosat namoralt on eesti keelde tolgitud romaan puhapaeva ohtupoolikul nende korval vaarivad mainimist ka romaanikirjanik vergilio ferreira ja esseist eduardo lourenco 1998 aastal sai romaanikirjanik jose saramago nobeli kirjandusauhinna eesti keelde on temalt tanaseks tolgitud uks teos romaan pimedus portugali esimene film valmis 1896 aastal esimene mangufilm diogo alvese roim 1911 aastal esimene helifilm 1931 aastal 20 sajandi portugali kino ajalugu on eelkoige seotud filmilavastaja manoel de oliveira nimega kes alustas oma karjaari 1931 aastal dokumentaalse luhifilmiga douro faina fluvial douro raske too joel ja lavastas oma esimese taispika mangufilmi anikibobo 1942 aastal teda on peetud 20 sajandi uheks innovatiivsemaks rezissooriks kes saavutas erilise populaarsuse 19801990 aastatel lavastatud kirjandusklassika ekraniseeringutega oma viimased teosed loi ta 21 sajandi alguses 90 eluaastates teistest rezissooridest vaarivad mainimist jorge brum do canto antonio de macedo paolo rocha joao cesar monteiro joao botelho ja maria de medeiros filminaitlejatest saavutas rahvusvahelise tuntuse joaquim de almeida kes mangis ka mitmes hollywoodi filmis viimastel aastatel on ameerika filmides jeesuse rollis ules astunud portugali naitleja diogo morgado portugali tahtsaim teater on naitekirjanik joao baptista da silva leitao de almeida garretti algatusel 1846 aastal lissabonis asutatud kuninganna maria ii rahvusteater kus etendatakse nii sonalavastusi kui ka muusikale rahvusvahelise tuntusega naitekirjanikke 20 sajandil riigis esile kerkinud ei ole portugali kook on mitmekesine ja eri regioonides on levinud erinevad road kuid vaga olulisel kohal on seal kala portugallased soovad suurtes kogustes kuivatatud turska portugali keeles bacalhau millest toidu valmistamiseks on nii palju retsepte et aasta igaks paevaks voib valmistada erineva roa kuivatatud tursast ja retsepte jaab veel ulegi muud populaarsed kalaroad on grillitud sardiinid ja caldeirada mis kujutab endast kartulitest ja kalast valmistatud hautist liharoogades kasutavad portugallased nii sea veise lamba kui ka linnuliha tuupilised portugali liharoad on cozido a portuguesa lihajuurviljahautis feijoada oahautis sea voi loomalihaga frango de churrasco rostitud kana teravas kastmes leitao assado rostitud porsas and carne de porco a alentejana marineeritud sealiha karpide kartuli ja koriandriga portugali pohjaosas on vaga populaarsed road arroz de sarrabulho seaveres hautatud riis sealihatukkidega voi arroz de cabidela kanaveres hautatud riis kanalihatukkidega traditsiooniline portugali kiirtoit on portost parit francesinha teatud tuupi soe voileib ule riigi on levinud ka bifanas voileib grillitud sealihaga ja prego voileib grillitud loomalihaga portugali kondiitrikunst on alguse saanud keskaegsetest kloostritest neid oli riigis rohkesti kloostrid kus oli kasutada vaid piiratud hulgal koostisosi enamasti mandlid jahu kanamunad ja mingi alkohol suutsid sellest napist toorainest luua hammastavalt laias valikus kupsetisi mille headeks naideteks on lissabonist parit pasteis de belem ehk pasteis de nata ja aveirost parit ovos moles de aveiro juba rooma ajast alates on portugali veinid olnud rahvusvaheliselt tuntud tuntumad ja hinnatumad portugali veinimargid on tanapaeval vinho verde vinho alvarinho vinho do douro vinho do alentejo vinho do dao ja vinho da bairrada portugal on portveini kodumaa ja on andnud sellele magusale kangestatud veinile ka nime eriline portveini sort on veel madeira vein mida kuumutatakse enne pudeldamist kuus kuud temperatuuril 50 c portugali dessertveinidest on tuntumad favaios ja setubali veinikasvatuspiirkonna moscatel portugali riiklikud tahtpaevad sisaldavad nii katoliiklikke kirikupuhi kui ka kohaliku ja riikliku tahtsusega ilmalikke puhi neist on riigipuhade staatuses jargmised enne 2013 aastat olid riigipuhad ka issanda ihu ja vere suurpuha corpo de deus liikuv puha vabariigi asutamise paev implantacao da republica 5 oktoober puhakutepaev dia de todosossantos 1 november ja iseseisvuse taastamise paev restauracao da independencia 1 detsember kuid 2012 aastal tuhistas valitsus need majanduskriisi tottu portugali populaarseim spordiala on jalgpall riigis toimub mitmeid jalgpallivoistlusi kohalikest kuni maailmaklassiliste profivoistlusteni portugali jalgpalliajaloo suurimaks taheks peetakse tanaseni eusebiot kuid ikooni staatuses on ka kaks fifa aasta jalgpalluri tiitli palvinud nooremat mangijat luis figo ja cristiano ronaldo kellest viimane voitis 2013 ja 2014 aastal ka fifa ballon dori auhinna rahvusvaheliselt on tuntud ka portugallastest jalgpallitreenerid nagu jose mourinho andre villasboas fernando santos carlos queiroz ja manuel jose portugali jalgpallikoondis on voitnud tiitleid nii juunioride jalgpalli maailmameistrivoistlustel kui ka uefa korraldatavatel noorte meistrivoistlustel jalgpallikoondise pohimeeskond tuli 2004 aasta euroopa meistrivoistlustel teisele kohale sai kolmanda koha 1966 aasta maailmameistrivoistlustel ja neljanda koha 2006 aasta maailmameistrivoistlustel need on tanaseni nende parimad tulemused euroopa ja maailma tasandil portugali jalgpalli korgliiga suurimad ja edukaimad jalgpalliklubid on sl benfica fc porto ja sporting cp koos tuntakse neid ka nimetuse os tres grandes kolm suurt all uefa korraldatud klubide voistlustel on nad kokku voitnud kaheksa tiitlit osalenud finaalmangudes ja joudnud peaaegu igal hooajal toenaoliste tiitlipretendentide sekka portugali jalgpallifoderatsioon portugali keeles federacao portuguesa de futebol fpf asutatud 1914 korraldab muuhulgas igal aastal naiste jalgpalli voistlust algarve cup mis on portugali algarve piirkonnas usna populaarne lisaks jalgpallile voistlevad paljud portugali spordiklubid nende seas kolm suurt erineva eduga ka sellistel spordialadel nagu rulluisuhoki korvpall kasipall vorkpall ja futsal portugalil on edukas rulluisuhoki meeskond mis on voitnud 15 korral maailma karika ja tulnud 20 korral euroopa meistriks selle tulemusega on portugal nii euroopa kui ka maailma arvestuses koige enam tiitleid voitnud riik koige edukamad portugal rulluisuhokiklubid on olnud fc porto sl benfica lissaboni sporting ja oquei de barcelos portugali ragbi liidu koondis kvalifitseerus ootamatult 2007 aasta ragbi liidu maailmakarikavoistlustele olles esimene amatooride meeskond kes professionaalse ragbi ajaloos on sinna valja joudnud portugali seitsmeragbi koondis on samuti hasti esinenud saades euroopa uheks tugevaimaks meeskonnaks ja toestades oma headust mitmel korral euroopa meistrina kergejoustikus on portugali sportlased voitnud mitmeid medaleid nii euroopa kui ka maailma meistrivoistlustel ja olumpiamangudel jalgrattaspordis korraldab portugal voistlust volta a portugal sellel osalevad mitmed professionaalsed jalgrattaklubid nagu sl benfica boavista clube de ciclismo de tavira ja uniao ciclista da maia silmapaistvaid tulemusi on portugalil ette naidata ka vehklemises dzuudos surfis lohesurfis aerutamises purjetamises laskmises ja triatlonis portugali paraolumpialased on voitnud medaleid sellistel spordialadel nagu ujumine boccia ja maadlus motospordis on portugal rahvusvaheliselt tuntud alates 1975 aastast riigis korraldatava portugali ralli jargi seal asuvad ka mitmed vormel 1 ringrajad nagu estorili ringrada algarve ringrada ja boavista tanavarada portos neist viimasel toimuvad iga kahe aasta jarel world touring car championship voistlused ratsaspordis on portugali sportlased silma paistnud hobupallis kus nad voitsid seni ainsad 2006 aastal toimunud hobupallipato maailmameistrivoistlused ning tulid kolmandale kohale hobupalli esimestel maailmakarikavoistlustel mis toimusid 2008 aastal portugalis ponte de limas mitmeid voite on saavutatud working equitationratsutamises veespordis on portugal tugev eelkoige kahel alal ujumine ja veepall pohjaportugalist parineb kohalik voitluskunst jogo de pau kus voitlus toimub sauade abil ja igal osalejal voib olla uks voi rohkem vastast muud spordiga seotud meelelahutuslikud tegevused milles osaleb tuhandeid entusiaste ule riigi on kalapuuk golf matkamine jahipidamine orienteerumine ja airsoft portugali rahvusspordiks voib pidada ka harjavoitlust mis on markimisvaarselt erinev selle spordiala hispaania versioonist portugali harjavoitleja kes kannab tavaliselt 18 sajandi stiilis kuube ja kolmnurkset kubarat ratsutab hobuse seljas ega puua harga tappa harja sarved on hobuse kaitsmiseks sageli kinni kaetud hobusel harjavoitlejale jargnevad jalgsi noormehed forcados kes puuavad harjale paljakasi vastu astuda portugali koloniaalimpeerium portugali koloniaalimpeeriumi aluseks sai 1494 aastal solmitud tordesillase leping mis andis koik mittekristlikud alad lepingus maaratud eraldusjoonest idas portugalile ja kindlustas hispaaniale kontrolli sellest eraldusjoonest laande jaanud mittekristlike alade ule see voimaldas ara hoidas ka kahe koloniaalimpeeriumi vahelisi suuremaid territoriaalvaidlusi portugali endised ja praegused koloniaalvaldused on hispaania hispaania keeles espana ametliku nimega hispaania kuningriik hispaania keeles reino de espana on riik edelaeuroopas purenee poolsaarel hispaania riigivalitsemise vormiks on parlamentaarne monarhia hispaania on euroopa liidu liikmesriik hispaania territoorium jaguneb riigi haldusjaotuse alusel 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks hispaania pealinn on madrid oma kontinentaalses osas piirneb riik lounas ja idas vahemerega valja arvatud maapiir gibraltariga hispaaniast pohja ja kirdesse jaavad prantsusmaa andorra ja biskaia laht laane ja loode poolt piiravad riiki portugal ja atlandi ookean hispaania on uks kolmest riigist teised kaks on maroko ja prantsusmaa millel on rannajoon nii atlandi ookeaniga kui ka vahemerega louna poole jaavast aafrikast lahutab hispaaniat kitsas gibraltari vain mille aares euroopa poolel asub ka suurbritanniale kuuluv gibraltar hispaania 1214 kilomeetri pikkune maapiir portugaliga on pikim katkematu piirijoon euroopa liidus hispaania osad on ka baleaari saarestik vahemeres kanaari saared atlandi ookeanis aafrika ranniku lahedal ja kaks autonoomset linna pohjaaafrikas ceuta ja melilla lisaks sellele kuuluvad hispaaniale alborani saar chafarinase saared kaljusaar penon de alhucemas kaljuneem penon de velez de la gomera ja teisi vaikseid saarekesi nende seas perejil veel kuulub hispaaniale llivia eksklaav prantsusmaal hispaania territooriumi pindala on 504 645 km mis teeb sellest suuruselt teise riigi laaneeuroopas ja euroopa liidus prantsusmaa jarel ning suuruselt neljanda riigi euroopa kontinendil venemaa ukraina ja prantsusmaa jarel hispaania pohiseaduse kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel mida koigil hispaanlastel on kohustus osata ja oigus kasutada 2006 aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89 hispaania elanikele lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on roomlased kasutasid purenee poolsaare kohta nime hispania millest tuleb hispaania tanapaevane hispaaniakeelne nimi espana vanakreeka allikates nimetati seda piirkonda iberia nimi hispania ei parine algselt ladina keelest selle paritolu kohta on mitu teooriat neist tunnustatuima jargi on hispania parit foiniikiakeelsest nimest ispnya hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks pohjaaafrika rannikul ceuta ja melilla autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks ka kumbki autonoomne linn koosneb uhest provintsist provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks riigi peamine usund on rooma katoliiklus umbes 76 hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks umbes 2 jargib mingit muud usundit ja 19 peab end ateistiks 2006 aasta oktoobris tehtud uuringu kohaselt kais neist 76 protsendist 54 kirikus uliharva 15 mone korra aastas 10 mone korra kuus ja 19 igal puhapaeval voi sagedamini 22 hispaania elanikest kaib mingit tuupi religioossel teenistusel vahemalt korra kuus toendeid tanapaeva hispaania ilmalikkusest voib naha naiteks laiapohjalisest toetusest samasooliste abielule mida toetab ule 66 hispaanlastest 2005 aastal voeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimise seadus 187 poolt ja 147 vastuhaalega sellega sai hispaaniast ajalises jarjestuses kolmas riik maailmas belgia ja hollandi jarel kus samasooliste abielu on seadustatud umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid evangelism on levinum mustlaste kogukonnas pastorid on kirikumuusikasse poiminud flamenkot evangeliste on natuke rohkem kui jehoova tunnistajaid keda on 105 000 viimase aja sisseranne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon moslemid ei ole tegelikult hispaanias elanud juba sajandeid kuid hispaania kolooniad pohja ja laaneaafrikas on osale sahara ja maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse tanapaeval on islam hispaania suuruselt teine usund umbes 3 rahvastikust ladinaameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud judaism oli pea olematu 19 sajandini mil juudid jalle riiki lubati praegu on hispaanias umbes 50 000 juuti 1 elanikkonnast kes saabusid eelmisel sajandil enne inkvisitsiooni moodustasid juudid 8 elanikkonnast 16 sajandil kujunes hispaania oma vallutuste tottu ameerikas euroopa voimsaimaks suurriigiks jargnevatel sajanditel jai hispaania oma arengus mitmetest teistest euroopa riikidest maha kaasaja inimese eellased kromanjoonlased hakkasid ibeeria poolsaarele saabuma pureneedest umbes 35 000 aastat tagasi tuntuimad malestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud pohjahispaanias kantaabrias altamira koobastes need loodi ilmselt 15 000 ekr poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid neist esimesed ida ja teised laanerannikul keskplatool segunedes said neist keltibeerid varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmuutiline lounapoolne linn tartessos enne 1100 ekr umbes perioodil 500300 ekr asutasid meresoitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid vahemere rannikul kiirelt aga votsid puunia sodade kaigus joupositsiooni vahemerel ule kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni ule votsid teise puunia soja ajal allutas laienev rooma impeerium endale vahemere rannikul olevad kartaago kaubanduskolooniad see toimus umbes 210205 e kr nii sattus pea kogu purenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla purenee poolsaart sidus rooma seadus keel ja rooma teed kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka kuid pohiosa keltidest ja ibeerlastest sailitas oma rahvuse roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu naiteks lissaboni olissipo tarragona tarraco ja asutasid zaragoza caesaraugusta merida augusta emerita ja valencia valentia rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait sadamad eksportisid kulda villa oliivioli veini pollumajanduslik toodang kasvas huppeliselt kui voeti kasutusele niisutussusteemid millest osa on kasutusel siiani hispaanias on sundinud keisrid traianus hadrianus marcus aurelius ja theodosius i ning filosoof lucius anneus seneca 1 sajandil tutvustati hispaaniale kristlust ja linnades sai see populaarseks juba 2 sajandil enamik hispaania tanapaevastest keeltest usunditest ja seaduste alustest on parit sellest perioodist esimesesd hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5 sajandil samal ajal kui rooma impeerium kokku kukkus hispaaniasse joudsid ule pureneede goodid visigoodid svaabid alanid asdingid ja vandaalid romaniseerunud visigoodid saabusid hispaaniasse 415 aastal ja visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu purenee poolsaare ka koikjal levinud hobuserauakujuline kaar on parit visigoodi arhitektuurist 8 sajandil vallutasid luhikese aja jooksul 711718 peaaegu kogu purenee poolsaare peamiselt berberi moslemid maurid kes tulid pohjaaafrikast need vallutused moodustasid osa islami umaijaadide impeeriumi laienemisest vaid kolmel vaikesel maapiirkonnal astuuria navarra ja aragon pohjahispaanias onnestus oma vabadus sailitada islami ulemvoimu all tunnistati juute ja kristlasi kui raamatuinimesi nad voisid kull vabalt praktiseerida oma usku ent siiski neid diskrimineeriti moneti poordumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos alates aristokraatidest kellele see lihtsalt pakkus voimalust pogeneda dhimmi mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest arvatakse et 11 sajandiks olid alandalusis moslemid ulekaalus moslemi kogukond hispaanias oli vaga mitmekulgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest pohjaaafrikast parit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil tekkis kokkuporge lahisidast ibeeriasse tulnud juhtivate araabia hoimudega aja jooksul tekkisid suured mauri asulad eriti guadalquiviri joe orus valencia rannikuplatool ja hiljem ka granada magisel alal cordobat islamistliku hispaania pealinna peeti keskaegse euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks vahemere majandus ja kultuur oitses moslemid toid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni lahisidast ja pohjaaafrikast moslemi ja juudi opetlased mangisid vaga suurt rolli klassikalise kreeka keele taaselustamises ja selle opetamise alustamises laaneeuroopas hispaania romaniseeritud kultuurid toimisid koos moslemi ja juudi kultuuriga vaga erinevatel viisidel andes hispaaniale aratuntava iseloomuliku kultuuri linnadest valjaspool jai maaomandus pohiliselt puutumata kuna moslemist juhid voorandasid maad vaid vaga harva seevastu toid nad hoopis sisse uusi tehnoloogiaid ja uusi kasvatuskultuure mis viisid markimisvaarse tousuni pollumajanduses siiski 11 sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel mis kull sisult allusid moslemitele kui saabusid pohjaaafrikast juhtivad joud almoraviidi ja almohaadi armeede naol taastati uhtsus moslemi maavaldustes seekord juhituna rangemast vahem tolerantsest islamist kuid islami aeg ibeeria poolsaarel oli lihtsalt moodas ja kuigi algul kogeti moningast edu pohjahispaania vallutamisel ei suutnud moslemite vaed kristlike piirkondade sojajoududele vastu panna termin rekonkista hispaania reconquista tagasivallutus on kasutusel et kirjeldada sajanditepikkust hispaania kristlike kuningriikide laienemist purenee poolsaarel rekonkista alguseks peetakse aastat 722 mil loodi astuuria kuningriik koigest 11 aastat parast mauride sissetungi juba 739 aastal aeti moslemi vaed valja galiciast kus asus keskaegse kristluse uks puhamaid kohti santiago de compostela see et alandalus ulejaanud hispaaniast taifa moslemi maauksus hispaanias kuningriiki irdus aitas kaasa kristlike kuningriikide laienemisele kui 1085 aastal vallutati tagasi toledo oli peaaegu kogu pohjapoolsem osa hispaaniast tagasi vallutatud parast moslemite taganemist ja valjarannet hispaaniast 12 sajandil langesid 13 sajandil sellised suured mauri kindlused nagu cordoba 1236 ja sevilla 1248 mauridele jai vaid granada 13 sajandil laiendas aragoni kuningriik oma piire ule vahemere sitsiiliani 1469 aastal uhendati kastiilia ja aragoni kuningriigid isabel i ja fernando ii abieluga 1492 aastal vallutas uhendatud kuningriik granada viimase ibeeria poolsaare mauride kantsi 781 aastat islami voimu all olnud linna aasta 1492 markis ara ka christoph kolumbuse joudmise uude maailma seda ekspeditsiooni milles osales 3 laeva pinto nina ja santa maria rahastas isabel i samal aastal aeti hispaaniast valja ka suur hulk juute oli alanud hispaania inkvisitsioon renessansiaegsete monarhidena tsentraliseerisid isabel ja fernando kuningavoimu kohaliku aadli arvelt selle tsentraliseeritud voimu kohta hakati kasutama sona espana mis markis tollal kahte riiki kastiiliat ja aragoni nende laiaulatuslike poliitiliste oigus ja sojavaereformide tulemusel sai hispaaniast suur joud euroopas tanapaeva hispaaniale ja hispaania impeeriumile pani alguse aragoni kastiilia leoni ja navarra kuningriigi lounapoolse osa uhendamine hispaaniast sai vaga mojuvoimas riik euroopas see positsioon kestis terve 16ja 17 sajandi esimese poole seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused oma tippu joudis hispaania kahe esimese hispaaniat valitseva habsburgi ajal carlos i 15161556 ja felipe ii 15561598 sellesse perioodi jaavad itaalia sojad madalmaade ulestous sojavaelised aktsioonid osmanite riigi vastu inglisehispaania soda ja soda prantsusmaaga hispaania impeerium laius pea kogu louna ja keskameerikas mehhikos pohjaameerika keskosas filipiinidel idaaasias vt hispaania koloniaalimpeerium ibeeria poolsaarel kaasaarvatud portugal alates 1580 aastast lounaitaalias sitsiilia samuti ka osad tanapaeva saksamaast belgiast luksemburgist ja lounamadalmaadest see oli esimene impeerium mille kohta oeldi et paike ei lahe seal kunagi looja see oli avastuste aeg tehti julgeid uurimisretki merel ja maal avati uusi kaubateid ule ookeanide oli vallutuste ja euroopa kolonialismi aeg koos hinnaliste metallide vurtside luksuskaupade ja pollundustaimede saabumisega toid hispaania uurijad ja muudki tagasi teadmisi mis muutsid euroopa arusaamist maailmast hispaanias kutsutakse seda aega hispaania kuldseks ajastuks ja seda intellektuaalset liikumist salamanca kooliks aeglane hispaania allakaik algas 17 sajandil ning sellesse olid kaasatud ka poliitilised sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud kuid pohjustajaks oli pidev pinge sojavaeliste puuete naol seda kogu euroopas hispaania sojavagi oli uldiselt edukas laialipaisatud habsburgide impeeriumi kaitsmisel kuid see ettevote viis lopuks hispaania kolmekumneaastase soja ajal pankrotti 1640 aastaks mil hispaania joud olid euroopas laiali kaotas hispaania portugali ja selle koloniaalvaldused 18 sajandi esimesi aastaid taitsid vaidlused pariluse ule 17011714 oli hispaania parilussoda laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt segunenud kodusojajaga soda laks hispaaniale lopuks maksma euroopa maavaldused ja positsiooni euroopa juhtiva jouna kuid sailisid ulemere valdused selle soja ajal sai troonile uus dunastia prantsuse bourbonid ning kuulutati valja ka toeline hispaania kuningriik kui esimene bourbonist kuningas hispaania felipe v trooniti 1707 ning uhendati kastiilia ja aragon see tahendas ka paljude piirkondlike privileegide tuhistamist 18 sajand nagi jarkjargulist paranemist ja kasvavat joukust uus bourboni monarhia vottis eeskuju prantsusmaalt moderniseeris majandust ja haldust sajandi lopu poole hakkas kaubandus lopuks tugevalt kasvama ja tanu sellele et hispaania saatis brittidele abivagesid kui briti kolooniad ameerika iseseisvussoja ajal massasid sai hispaania tagasi oma rahvusvahelise positsiooni hispaania solmis 1795 rahu prantsusmaaga ja viimast toetades kuulutas soja suurbritanniale ja portugalile hispaania kohutav majanduslik olukord ja ka muud tegurid sundisid hispaania kuningat troonist loobuma ja seda napoleoni venna joseph bonapartei kasuks voorasse monarhi suhtuti polgusega 2 mail 1808 tousis madridi rahvas ules prantsuse sojavae vastu seda tuntakse hispaania iseseisvussoja nime all britid nimetavad seda poolsaare sojaks napoleon oli sunnitud isiklikult sekkuma luues hispaania vagesid ja angloportugali vagesid siiski jargnenud sojalised aktsioonid hispaania geriljade poolt ja wellingtoni angloportugali armee kombineeritud napoleoni kohutava labikukkumisega sissetungil venemaale kihutati 1814 prantsuse sojavagi hispaaniast valja ja troonile naasis kuningas ferdinand vii prantsuse invasioon oli hispaania majandusele havitav ja jattis endast maha sugavalt lohenenud riigi mis oli vaga aldis poliitilisele ebastabiilsusele enam kui sajandi jooksul voimutulid 19 sajandi alguses viisid koikide hispaania ladinaameerika kolooniate kaotamiseni erandeiks vaid kuuba ja puerto rico 19 sajandi lopus kaotas hispaania koik endised kolooniad viimseni kaasaarvatud kuuba puerto rico filipiinid ja guami usale parast hispaaniaameerika soda 1898 1899 muus hispaania ulejaanud vaikse ookeani maadest saksamaale 1898 aasta katastroof nagu hispaaniaameerika soda tuntuks sai andis hispaania kultuurielule tugeva toukejou generacion de 1898 milles oli palju kriitilist eneseuurimist 20 sajand toi natuke rahu hispaanial oli vaike roll voidujooksus aafrikale koloniseeriti laanesahara hispaania maroko ja ekvatoriaalguinea rasked kaotused rifi sojas marokos 19201926 oonestasid monarhiat diktatuurivalitsus kindral miguel primo de rivera 19231931 kae all loppes hispaania teise vabariigi loomisega vabariik pakkus poliitilist autonoomiat baskimaale katalooniale ja galiciale ning andis naistele haaletusoiguse jargnes kibedalt vastu tahtmist voideldud hispaania kodusoda 19361939 kolm aastat hiljem valjusid sojast saksamaa ja itaalia toetusel voitjana natsionalistlikud joud mille eesotsas oli kindral francisco franco vabariiklasi toetasid noukogude liit ja mehhiko kuid neid ei toetanud laaneriigid hispaania kodusoda on nimetatud ka teise maailmasoja esimeseks lahinguks franco juhtimise all jai hispaania teises maailmasojas neutraalseks ehkki pigem teljeriikide poolt ainus legaalne partei franco reziimi ajal oli falange espanola tradicionalista y de las jons loodud 1937 partei tahtsustas antikommunismi katoliiklust ja rahvuslust teise maailmasoja ajal oli hispaania francisco franco juhtimisel osaliselt neutraalne ning ei liitunud ei kolmikpakti ega laaneliitlastega ehkki saatis saksamaa vagede koosseisus idarindele nn helesinise diviisi parast teist maailmasoda hoiti hispaaniat mis oli niigi poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis ka urost kuni aastani 1955 eemal aastal 1953 omandas usa hispaanias sojavaelise tugipunkti 1960 aastatel leidis hispaanias aset ootamatu majanduskasv mida kutsutakse ka hispaania imeks sellest kasvas omakorda valja tanapaevane industriaalmajandus koos oitsva turismitoostusega aastal 1967 toimus gibraltaril haaletus kus 9919 elanikest haaletas suurbritannia voimu poolt hispaania valitsus sulges juunis 1969 gibraltari piiri kui franco novembris 1975 suri sai troonile prints juan carlos temast sai riigipea ja kuningas kelle franco ise oli varem maaranud kui rahvusvaheliselt ja hispaaniasiseselt 1978 aastal voeti vastu hispaania pohiseadus ja kui saabus demokraatia oli pandud alus poliitilisele autonoomiale baskimaal eksisteeris moodukas baski natsionalism koos radikaalset natsionalismi toetava terroriruhmituse etaga 1982 aastal tuli voimule hispaania toolispartei psoe mis oli esimene vasakpoolne partei 43 aasta jooksul 1985 aastal avati gibraltari piir 1 jaanuaril 1986 uhines hispaania euroopa majandusuhendusega millest sai euroopa liit toolispartei asemel sai 1996 uldvalimistel voimule pp rahvapartei selleks ajaks oli psoe voimul olnud 14 aastat 1 jaanuaril 2002 lopetas hispaania oma ajaloolise rahauhiku peseeta kasutamise ja asendas selle euroga sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine 11 martsil 2004 plahvatas madridi metroos terve pommiseeria selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest lisaks mojutas see oudus ilmselt ka plahvatustele jargnenud rahvuslikke valimisi 14 martsil madridi rongiplahvatustel oli vaga ebasoodus moju toona valitsenud konservatiivsele partido popularile kellele kusitlusfirmad olid ennustanud toenaolist valimisvoitu seega aitasid pommitamised kaasa zapatero parteile partido socialista obrero espanol psoe kuna valitsuspartei suudistas kohe etat ehkki asitoendid viitasid islamistidele 14 martsil 2004 kolm paeva parast valimisi nagigi hispaania oma uut peaministrit president del gobierno rodriguez zapaterot kes oli valitsusjuht 21 detsembrini 2011 hispaania koloniaalimpeerium oli hispaania kuninga ja hispaania asumaad mis vallutati 16 17 sajandil christopher columbuse avastusretke jarel kes 1492 aastal uletas kastiilia hispaania lipu all atlandi ookeani ja joudis ameerikasse toimus 16 sajandi esimesel poolel aktiivne ibeeria poolsaare riikide hispaania ja portugali poolt pohja kesk lounaameerika ja aasia alade avastamine vallutamine ja koloniseerimine 16 sajandi alguses vallutasid hispaania konkistadoorid asteekite maiade inkade riigid hispaania koloniaalimpeeriumi aluseks sai 1494 aastal solmitud tordesillase leping mis andis koik mittekristlikud alad lepingus maaratud eraldusjoonest laanes hispaaniale ja kindlustas portugalile kontrolli sellest eraldusjoonest itta jaanud mittekristlike alade ule see voimaldas ara hoidas ka kahe koloniaalimpeeriumi vahelisi suuremaid territoriaalvaidlusi ratsaletshumi ja khvemo svanethi piirkond ka ratsaletshumi ja alamsvanethi on 1 jargu haldusuksus piirkond gruusias piirkonna iso 3166 kood on gerl piirkond jaguneb halduslikult neljaks rajooniks khuthaisi varasem ebasoovitatav eestikeelne nimekuju kutaissi on linn gruusia laaneosas rioni joe aares kohal kus jogi jouab magedest tasandikule linna elanike arv oli 235 000 1989 ta on suuruselt teine linn gruusias imerethi keskus ning laanegruusia majanduslik ja kultuuriline keskus alates 2012 aastast paikneb khuthaisis gruusia parlament linna nimi on tuletatud gruusia sonast khuata kivine khuthaisi nimi on inglise keeles kutaisi voi khuthaisi leedu keeles kutaisis prantsuse keeles koutaissi saksa keeles kutaissi ja vene keeles khuthaisi on tahtis liiklussolm ja toostuskeskus linnas toodetakse spetsiaalseid veoautosid magiteede jaoks vaiketraktoreid siidi nahka jalatseid keemiatoostuse tooteid rioni joel selle lisajoel ladzanural ja inguri joel tootavad hudroelektrijaamad linnas on mitu korgkooli sealhulgas ulikool khuthaisi gumnaasiumis mis ehitati 1840 on oppinud luuletajad akaki tseretheli galaktion tabidze ja vladimir majakovski keeleteadlane nikolai marr ning psuhholoog dmitri uznadze hoones on praegu majakovskinimeline keskkool linnas on ajalooetnograafiamuuseum helilooja zakaria paliasvili majamuuseum kunstimuuseum linna keskvaljakul on lado meshisvili nimeline draamateater linnas on ka zakara paliasvili nimelise thbilisi ooperiteatri filiaal nukuteater ja gruusia filharmoonia filiaal khuthaisist on teateid 62 sajandist ekr kolchise riigi ajast ta on olnud gruusia riigi 10 sajandist kuni 1122 aastani ja imerethi kuningriigi 1519 sajand pealinn idagruusiast laanegruusiasse khuthaisini viiva imerethi maantee aares on surami aheliku nolvadel asuvad kulad linna kohal korgub gabasvili magi sellelt avaneb vaade khuthaisi vanade majade punastest tellistest katustele mis on umbritsetud rohelusega sildadele ja valget varvi uuselamurajoonidele linnas asuvad 10 sajandist kuni 11 sajandi algusest parit bagrati katedraali ehk kuningas bagrat iii kiriku varemed bussijaama viiva tee aares on kuulsuse memoriaal mis koosneb kolmest kompositsioonist ema lein viinapuud oitsevad jalle ja voidusonumi tooja nende autor on merab berdzenesvili linna lahedal madalatel metsaga kaetud magedel on gelati klooster mis rajati 12 sajandi alguses seal asus ka gelati akadeemia asutatud 12 sajandi alguses keskaegne ulikool selles loetelus loetletakse uushispaania asevalitsejaid ajavahemikus 15191821 lounaosseetia on end iseseisvaks kuulutanud ning venemaa nicaragua venezuela ja nauru poolt tunnustatud vabariik gruusia territooriumil ametlikult gruusia haldusuksusena ei eksisteeri tema alad jaavad sisekharthli ratsaletshumi ja khvemo svanethi imerethi ja mtshethamthianethi piirkonna territooriumile osa lounaosseetiast oli kuni 2008 aastani gruusia keskvalitsuse kontrolli all kuulub koos abhaasia ja transnistriaga organisatsiooni tunnustamata riikide uhendus nime lounaosseetia vene keeles uheaegselt nimega magiosseetia lounaosseetia magialad louna ehk kharthli osseedid hakkas venemaa militaar ja seejarel tsiviiladministratsioon kasutama 19 sajandi alguses lounaosseetia tahistas alasid ratsas imerethis kuid peamiselt sida kharthlis kuhu olid elama asunud pohjakaukaasiast sisse rannanud osseedid st markis etnilist territooriumi osseete elas ka aladel kura joest lounas thrialethi osseetias lounaosseetia nime kandev haldusuksus moodustati esmakordselt 1922 aastal lounaosseedi ao gruusia nsv koosseisus selle autonoomse oblasti koosseisu arvati ka valdavalt grusiinidest elanikkonnaga sida kharthli lounapoolsed tasandikualad mh tshinvali linn lounaosseetial puudub merepiir lounaosseetia holmab suurkaukasuse keskosa lounanolvad ja sida kharthli tasandiku pohjaosa magialadest jaavad lounaosseetia alale ratsa ahelik surami ahelik kudaro ahelik gudisi ahelik haruli ahelik lomisi ahelik kirdeosas asub keli platoo ligi 90 territooriumist asub korgusel ule 1000 m ule 3500 kuundivaid maetippe on mitu neist korgeim halatsa 3938 m uhendus ule kaukasuse peaaheliku on voimalik roka 2995 m korgusel zekari 3300 m ja dzedo kuru 2994 m kaudu lounaosseetia kliimas valjendub selgelt korgusvoondilisus maa koige madalamal asuvate kohtade hulka kuuluvad tshinvalis on koige soojema kuu augusti keskmine ohutemperatuur 207 koige kulmemal kuul jaanuaris 26 sademeid 500 mm aastas 2000 m korgusel ulatuvad samad naitajad vastavalt 138 65 ja vahemalt 1000 mmni magede korgemad tipud on kaetud igilumega suuremad joed on didi liahvi patara liahvi khsani lehhura ja medzuda koik joed kuuluvad kura jogikonda suurimad jarved on keli ja ertso metsad ja poosastikud katavad 48 maast madalamatel aladel valdavad lehtmets ja poosastikud korgemal kasvab lehtmets tamm pook jalakas vaher mis korguse kasvades asendub okasmetsaga kuusk kohati nulgu ja mandi metsaaladest 79 on poogimetsade all 10 on tammikuid okasmetsi 8 metsadest korgemale jaavad subalpiinsed ja alpiniidud 1970 aasta rahvaloenduse andmetel oli lounaosseetias osseete 665 grusiine 283 ning venelasi 16 2009 aasta andmetel on lounaosseetias 40 000 elanikku rahvusvahelise kriisigrupi hinnangul 2010 aastast ei ole lounaosseetiasse jaanud rohkem kui 30 000 elanikku lounaosseetia rahvastik on koondunud maa lounaossa suurim on rahvastiku tihedus tasandikualal lounas minimaalne pohjaosa korgmagedes nii osseedid grusiinid kui ka venelased on oigeusulised lounaosseetia jaguneb neljaks rajooniks gruusia keskvalitsusepoolse haldusjaotuse jargi on lounaosseetia alal olemas dzava ja leningori rajoon viimane ahhalgori rajooni nime all tshinvali rajoon on aga liidetud gori rajooni ning znauri rajoon khareli rajooniga vanimad inimasusutuse jaljed lounaosseetia alal parinevad paleoliidist tsone ja kudaro koopad 3 aastatuhande alguseks ekr olid tasandikualad lounas holvatud kuraaraksi kultuuri esindajate poolt pronksi ja varasel rauaajal 2 ja 1 aastatuhat ekr oli piirkonna elanikel sidemeid nii gruusia laaneosa kui ka pohjakaukaasia aladega samasse aega jaab klassiuhiskonna kujunemine alates 1 aastatuhande 2 poolest ekr kuulus maa ibeeria riigi koosseisu 913 sajandil kujunes osseetide esivanematel alaanidel oma riik millel oli sidemeid nii gruusia kiievivene kui butsantsiga mongolitatari ning hiljem timuri retked sundisid osseete taanduma lounasse suurkaukasuse magialadele ning tagakaukaasiasse alates 17 18 sajandist laienes osseetide asuala suurkaukasuse korgmaestikualadelt edasi lounasse eelmaestikesse ja tasandikele aastal 1801 liideti lounaosseetia ala venemaaga aastatel 19171920 oli lounaosseetia iseseisva gruusia koosseisus sel perioodil leidis aset mitu iseseisvust taotlevate osseetide massukatset voimud suudistasid osseete koostoos bolsevikega 1920 aastal hukkus osseetide vaitel vastuhaku mahasurumisel 5000 osseeti ule kumne tuhande surnud aga nalja ja tobede tagajarjel 20 aprillil 1922 moodustati gruusia nsvsse kuuluv lounaosseedi autonoomne oblast mille elanikest moodustasid osseedid 1989 aastal 23 10 novembril 1989 otsustas lounaosseetia parlament grusiinide ja osseetide teravnevate suhete taustal kuulutada lounaosseetia autonoomseks noukogude sotsialistlikuks vabariigiks gruusia nsv koosseisus gruusia nsv ulemnoukogu tuhistas lounaosseetia parlamendi otsuse kui gruusia konstitutsioonile mittevastava 20 septembril 1990 kuulutas lounaosseetia ulemnoukogu lounaosseetia iseseisvaks noukogude vabariigiks noukogude liidu koosseisus samuti sooviti uhinemist pohjaosseetiaga 10 detsembril 1990 tuhistas gruusia ulemnoukogu lounaosseetia autonoomia 1991 aastal algas 19911992 aasta lounaosseetia soda milles lisaks grusiinidele ja osseetidele osalesid viimaste poolel vabatahtlikud venemaalt pohjaosseetiast ning kasakad 14 juulil 1992 solmiti dagomossi kokkulepe gruusia ja venemaa vahel selle kohaselt paigutati lounaosseetiasse rahuvalvejoud kolm pataljoni vene osseedi ja gruusia lepiti kokku relvarahus ning loodi konflikti lahendamisega tegelev kontrollkomisjon kuhu kuuluvad gruusia lounaosseetia venemaa ja pohjaosseetia esindajad detsembrist 1990 kuni juulini 1992 kestnud konflikti ohvrite arvuks hinnatakse 20004000 augustis 2008 algas jargmine konflikt 2008 aasta lounaosseetia soda 26 augustil tunnustas venemaa lounaosseetia ja abhaasia iseseisvust 2 septembril 2008 jargis venemaa eeskuju ka nicaragua 5 augustil 2009 sulges lounaosseetia piiri gruusiaga pohjuseks gruusiast leviv seagripp ja grusiinide vaidetavad provokatsioonid pinged venemaa ja gruusia vahel kasvasid juuli lopus 10 septembril 2009 tunnustas lounaosseetiat iseseisva riigina venezuela tuvalu tunnustas lounaosseetiat 2011 aastal kuid vottis otsuse 2014 aastal tagasi siin on loetletud hispaania kuninga nimel peruu asekuningriiki valitsenud asevalitsejad uusgranada asekuningriik hispaania keeles virreinato de nueva granada oli hispaania asekuningriik lounaameerikas umbes tanapaeva colombia venezuela panama ja ecuadori territooriumil selle keskus oli santa fe de bogota uusgranada asekuningriik loodi peruu asekuningriigist eraldamise teel 29 mail 1717 ta kaotati 1723 ja taastati loplikult 1739 eraldi asekuningriik loodi selleparast et piirkond oli tahtis lounaameerika pohilise kullatootmispiirkonnana ning strateegiliselt tahtis oma asendi tottu mis voimaldas voidelda salakaubaveoga ja kariibi mere piraatidega asekuningriigi rahvaarv kasvas 18 sajandi jooksul pidevalt sajandi viimaseks veerandiks joudis iive arvatavalt 15 protsendini aastas 1778 aasta rahvaloenduse jargi oli asekuningriigis valja arvatud quito audiencia sse kuuluvad territooriumid 742 759 elanikku adzaaria lipp on gruusia adzaaria vabariigi lipp praegusel kujul voeti kasutusele 2004 aastal lipu tumesinine varv sumboliseerib musta merd mille rannikul adzaaria asub seitse tahte on kaks adzaaria linna bathumi ja khobulethi ja viis rajooni helvatsauri khobulethi kheda suahhevi hulo guria on 1 jargu haldusuksus piirkond gruusias piirkonna iso 3166 kood on gegu regioon jaguneb kolmeks rajooniks mtshethamthianethi piirkond on 1 jargu haldusuksus piirkond gruusias piirkonna iso 3166 kood on gemm regioon jaguneb halduslikult samegrelozemo svanethi piirkond ka samegreloulemsvanethi on gruusia 1 jargu haldusuksus piirkond piirkonna iso 3166 kood on gesz regioon jaguneb kaheksaks rajooniks ning kaheks rajooni staatuses linnaks kahhethi piirkond on idapoolseim gruusia piirkondadest piirkonna iso 3166 kood on geka piirkond jaguneb halduslikult kaheksaks rajooniks khvemo kharthli piirkond ka alamkharthli on 1 jargu haldusuksus piirkond gruusias piirkonna iso 3166 kood on gekk regioon jaguneb halduslikult kuueks rajooniks ja uheks rajooni staatuses linnaks samtshedzavahhethi piirkond on gruusia 1 jargu haldusuksus piirkond piirkonna iso 3166 kood on gesj regioon jaguneb halduslikult kuueks rajooniks sida kharthli piirkond ka sisekharthli on gruusia 1 jargu haldusuksus piirkond piirkonna iso 3166 kood on gesk tema pohjaossa jaab suurem osa end iseseisvaks kuulutanud lounaosseetia territooriumist piirkonna pindala on 6200 km2 millest gruusia kontrolli all on 48077 km2 piirkond jaguneb uheks rajooni oigustes linnaks gori ja viieks rajooniks uhendkuningriik inglise united kingdom luhendina uk on luhendatud nimekuju suurbritannia eestikeelsest ametlikust nimest suurbritannia ja pohjaiiri uhendkuningriik aastatel 18011922 kuulus katoliiklik iirimaa igakulgselt varasema suurbritannia ja iirimaa uhendkuningriigi koosseisu kuni saavutas parast iiri iseseisvussoda aastaks 1922 otsese soltumatuse iirimaa jattis iseseisvudes protestantliku pohjaiirimaa pohilise osa ajaloolisest ulsteri provintsist viimase enda tahtel jaanukina uhendkuningriigi koosseisu kuigi suurbritannia saart ning seda umbritsevaid saari holmav suurbritannia ehk inglismaa sotimaa ja wales on vaid osa kuningriigist sellesse kuulub ka iirimaa saarel asuv pohjaiirimaa kasutatakse eestikeelse pohinimena siiski nime suurbritannia ingliskeelses kirjasonas eelistatakse kasutada nimekujusid united kingdom ja uk nimekuju great britain kasutatakse harvem uhendkuningriik on knabi jargi luhendnimi mis on samas staatuses nagu lounaaafrika vabariigi kohta lounaaafrika ja dominikaani vabariigi kohta dominikaani monikord kasutatakse selle riigi nimena ka nime inglismaa kuigi inglismaa ei ole tanapaeval omaette riik vaid suurbritannia uks ajalooline osa kuigi selline nimekasutus on eesti traditsioonis olemas ei ole see praeguste keelenormide kohaselt korrektne moned autorid naiteks lauri vahtre kasutavad siiski teadlikult suurbritannia kohta nime inglismaa inglismaaks on riiki nimetatud ka naiteks raamatus xix olumpiamangud mexico 1968 tallinn 1970 siin on loetletud hispaania okupatsiooni ajal olid portugalis valitsenud asevalitsejad sri lanka on saareriik lounaaasias kuni 1972 aastani kandis nime tseilon saare umber on kolm veekogu india ookean mannari laht ja palki vain naabriteks on india ja maldiivid sri lanka jaguneb uheksaks provintsiks sulgudes halduskeskus saksamaa ametlik nimi saksamaa liitvabariik on foderaalne vabariik keskeuroopas see piirneb taani poola tsehhi austria sveitsi prantsusmaa luksemburgi belgia ja hollandiga pohjas moodustavad loodusliku riigipiiri pohjameri ja laanemeri pealinn ja valitsuse asukoht on berliin moned uksikud ministeeriumid ja foderaalasutused asuvad bonnis endise laanesaksamaa pealinnas poliitiline ulesehitus on foderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana pohiseaduse jargi maaratleb saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning oigusriigina riik koosneb 16 osaliselt suveraansest liidumaast saksamaa on 82 miljoni elanikuga venemaa jarel elanike arvult teine riik euroopas ja suurim euroopa liidus saksamaa on ka uro euroopa liidu nato ja g8 liikmesriik saksamaa asub keskeuroopas 471615 ja 550333 pohjalaiuse ning 55201 ja 150237 idapikkuse vahel pohjas piirneb saksamaa taaniga piiri pikkus 67 km kirdes poolaga 442 km idas tsehhiga 811 km kagus austriaga 815 km ilma piirita ule bodensee lounas sveitsiga 316 km koos busingeni eksklaaviga kuid ilma piirita ule bodensee edelas prantsusmaaga 448 km laanes luksemburgi 135 km ja belgiaga 156 km ning loodes hollandiga 567 km riigipiiri kogu pikkus on 3757 km loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri pohjameri ja laanemeri saksamaale kuulub ka osa alpidest 1949 aastast on riigi ametlik nimi bundesrepublik deutschland eesti keeles saksamaa liitvabariik kuni 1983 aastani saksa foderatiivne vabariik oma 818miljonilise rahvastikuga 2010 aasta jaanuaris on saksamaa euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik maailmas on ta selle naitaja poolest 15 kohal rahvastikutihedus on 2294 inimest ruutkilomeetri kohta keskmine eluiga on 799 aastat uhe ema kohta on 14 last ja suremus 79 1000 inimese kohta aastal 2009 need naitajad on uhed maailma madalaimad 91 elanikkonnast moodustavad saksamaa kodanikud 2004 aasta seisuga registreeriti saksamaal seitse miljonit valisriikide kodanikku uhe ema kohta on 14 last ja suremus 1091000 inimese kohta aastal 2011 saksamaa suurimad linnad on berliin hamburg munchen koln frankfurt ja stuttgart suurim liitlinn on reiniruhri piirkond kus elab 12 miljonit inimest saksamaa oli 2009 aastal skp suuruse poolest kuues riik maailmas ekspordimahult hiina jarel maailma teine ja impordimahult usa jarel maailma teine saksamaa vottis 1 jaanuaril 2002 kasutusele euro mis vahetas valja saksa marga toojoulisi on saksamaal 435 miljonit ja tootus 75 saksamaa toohoiveameti jargi 108 saksamaa pohilised ekspordiartiklid on saksamaa tahtsaimad ekspordipartnerid on prantsusmaa 102 ameerika uhendriigid 67 holland 67 suurbritannia 66 itaalia 63 austria 6 hiina 45 sveits 44 2009 saksamaa pohilised impordiartiklid on saksamaa tahtsaimad impordipartnerid on holland 1271 prantsusmaa 83 belgia 719 hiina 689 itaalia 588 suurbritannia 476 austria 455 ameerika uhendriigid 425 sveits 407 2009 aasta 2004 seisuga toodeti saksamaal kokku 5669 miljardit kilovatttundi kwh elektrit millest eksporditi 508 miljardit kwh energialiikide jaotumine saksamaal 2004 aasta seisuga oli jargmine 40 naftasaadused 24 kivisusi 22 maagaas 11 tuumaenergia 2 hudroenergia ja 2 muu energia energiavarudest leidub rikkalikult kivisutt ruhri toostuspiirkonnas ja pruunsutt saksimaal ja harzi maestikus maagaasi leidub peamiselt pohja ja lounasaksamaal pohjameres ja pohjasaksamaal on riigil ka vaikesed naftavarud suurte jogede olemasolu rein elbe doonau jne voimaldab ka hudroenergia kasutamist kuid siiski maailma mastaabis suured hudroelektrijaamad saksamaal puuduvad kuna koik potentsiaalsed hudroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele voetud siis tulevikus selle osakaal enam tousta ei saa viimasel aastakumnel on saksamaal kovasti hakatud rohku panema ka tuuleenergiale saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas aastaks 2021 on otsustatud koik saksamaal tootavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujaak asendada rohelise energia naol aastaks 2050 on voetud vagagi suurejooneline eesmark tosta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50 peale suur osa saksamaal leiduvast toorainest on tanaseks ennast juba ammendanud ohtralt on veel naatriumi leiukohti harzi maestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki saksamaal on nii kerge kui ka rasketoostusettevotteid suurimad toostusettevotted paiknevad ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja reini joe tottu piirkonnas asuvad suured toostuslinnad nagu essen ja dortmund ulemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotoostusega mis on vaga korgelt hinnatud ule terve maailma volkswagen ja daimler ag on uhed suurimad autotootjad terves maailmas aasta 2001 seisuga tootsid ettevotted kahe peale ligi 10 miljonit soidukit ka elektroonikatoostuses ollakse tasemel tanud suurettevottele siemens group metallurgias pole saksamaa kull maailma juhtivamaid riike kuid euroopas talle vastast ei ole naiteks ollakse euroopa suurim terasetootja ja eksportija alumiiniumi puhul jaadakse alla vaid norrale kergetoostuse hoive riigis suur pole kuna masstoodang on koondunud odavama toojouga riikidesse siiski parinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brandid just nimelt saksamaalt naiteks sportroivaste brand adidas korgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on korged riigis on selleks vajaminevat kapitali noudlust kui ka voimalusi ekspertide valjakoolitamiseks saksamaa on parlamentaarne liitvabariik riigipea on liidupresident bundesprasident kelle valib 5 aastaks valimiskogu bundesversammlung mis koosneb liidupaeva liikmetest 50 ja liidumaade esindajatest 50 sama isik voib ametis olla kaks jarjestikust ametiaega seadusandlikku voimu teostavad liidunoukogu bundesrat ja liidupaev bundestag liidunoukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve liikmed maaravad liidumaade valitsused ja neid voidakse alati tagasi kutsuda iga liidumaa voib rahvaarvust soltuvalt esitada 36 liiget kes tohivad haaletada ainult blokina liidupaeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel uhemandaadilistest ringkondadest 299 liiget proportsionaalsuse pohimottel parteinimekirjade jargi voib tekkida ka lisamandaate 2005 aasta valimistel lisandus neid 16 erakondlik valimiskunnis on 5 voi kolm isikumandaati parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat valida voivad vahemalt 18aastased taidesaatev voim kuulub liiduvalitsusele bundesregierung mida juhib liidukantsler bundeskanzler kelle nimetab liidupresidendi ettepanekul 4 aastaks liidupaev valitsuskabineti liikmed nimetab liidukantsleri ettepanekul liidupresident saksamaal on mitmeparteisusteem olulisimad erakonnad on kristlikdemokraatlik liit christlich demokratische union deutschlands ja selle sosarpartei baieri kristliksotsiaalne liit christlichsoziale union in bayern saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei sozialdemokratische partei deutschlands ja vaba demokraatlik partei freie demokratische partei korgeim kohtuorgan on liidu pohiseaduslik kohus mille 16 kohtunikku teostavad pohiseaduslikku jarelevalvet ja lahendavad liidumaadevahelisi tulisid pooled kohtunikest valib liidupaev ja pooled liidunoukogu kohtunike ametiaeg on 12 aastat ja neid ei tohi tagasi valida korgeim apellatsiooni ja kassatsioonikohus on liidukohus liidumaadel on oma kohtud kehtib 1949 aasta pohiseadus mida on hiljem mitu korda taiendatud igal liidumaal on oma pohiseadus parlament ja valitsus rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on saksamaa vaba riik korruptsiooniindeksi jargi asub saksamaa maailmas 16 kohal saksamaal valitseb moodukas kliima sooja suve ja kulma talvega aga pikemaajalised pakase ja lumeperioodid on haruldased vihma sajab aasta labi talve keskmine ohutemperatuur on 0 c sademete hulk on moodukas 500 mm niiske kliima tottu on saksamaa veevarud suured jogede vett tarbivad toostusettevotted jogedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju kanaleid jarvi on saksamaal vahe kalavarud veekogudes on tuhised kolmandik riigi pohjapoolsest osast asetseb pohjaeuroopa tasandikul margalad ja soised tingimused leiduvad enamasti hollandi piiri lahedal liivases macklenburgis kirdes on palju jaaajast liustike poolt vormitud jarvi kesksaksamaad kujutab mustritu magine maa millest moningad maed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt keskkorgmaad jatkuvad idas ja pohjas kuni saaleni ja liituvad maagimaestikuga tsehhi piiril berliinist lounas riigi keskida osas on maapind rohkem madal nagu pohjas koos liivase pinnasega ja jogede aares asetsevate margaladega nagu spreewaldi regioon lounasaksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised magede ja korgendike ulatused lounapiiril asuvad alpid on suurimad maestikud kuid erinevalt sveitsist ja austriast asub saksamaa pindalal vaike osa alpidest schwarzwaldi edelapiiril prantsusmaa lahistel eraldab reini doonau ulemjooksust selle idanolvadel saksamaa pindalast 357 021 km2 on 4750 km2 niisutamata maa ja 7798 km2 kaetud veega 33 saksamaast on kaetud pollumaaga ja 31 metsadega koigest 15 on karjamaa jaoks saksamaal on 2389 km rannajoont ja kokku on piirisid 3621 km ulatuses paripaeva pohjast taani 68 km poola 456 km tsehhi 646 km austria 784 km sveits 334 km prantsusmaa 451 km luksemburg 138 km belgia 167km holland 577 km sealsed suured teed metsades ja magised teed laiali paisatud asupaikadega sisaldavad ullatavalt varieeruvat urgset loodust paljud regioonid kubisevad ulukitest mitu liiki hirvi vutid ja faasanid magi ja kaljukitsed alpi regioonides kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega metssea arvukus mis tousis suuresti parast ii maailmasoda jahimaaruste tottu on nuud vahendatud et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende pollusaadustele uldlevinud on janes favoriitne uluk ilvest esineb tsehhi piirialadel ning poder ja hunt on juhuslikud sissetulijad idast ehkki karu ja hunt on nuudseks valjasurnud looduses on metskasside arvukus taas tousnud parast ii maailmasoda eriti eifeli ja hunsrucki piirkondades ning harzi magedes tuhkurt nugist kobrast ja makra voib leida kesk ja lounaosa korgendikel tavaparased roomajad on salamandrid mitmed sisalike ja madude liigid millest ainult rastik on murgine parast jaaaega olid lossi alad kaetud tamme ja poogi metsadega mis tanapaevaks on suuremas osas kadunud pohjasaksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga 19 sajandil kasutati seal kunstliku vaetist et arendada seda maad pollunduseks kesksaksamaa korgendikud on traditsionaalse poogi valdused ehkki pook suudab elutseda hasti toitainevaesel pinnasel kattes pae ja liivakivisid on paljud asendunud manniga madalmaadel ja kuusega korgendikel saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade kaes milles on suuremas osas suudi emissioonid voi vaavel dioksiidid ja lammastikoksiidid elektrijaamadest toostushoonestustest ja mootorsoidukitest kahju on ka margatav kagusaksamaal ore maestiku lahistes mis piirneb tsehhiga ja selle pruunsutt poletavate toostusettevotetega kumme pikemat osaliselt voi tervenisti labi saksamaa voolavat joge on jargmised suurimad jarved on bodeni jarv 536 km2 muritz 117 km2 ja chiemsee 80 km2 parast reformatsiooni on lounasaksamaa valdavalt katoliiklik ja pohjasaksamaa protestantlik 19 sajandi lopul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine mille religioosse mustika pinnal kasvas valja rassistlik natsionaalsotsialism parast teist maailmasoda on saksamaale saabunud hulgaliselt turgist parit voortoolisi kes toid kaasa islami saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude aasia ja ameerika uusreligioonide keskusteks euroopas saksamaa on suurriik kus elab 82 422 299 inimest millega on ta rahvaarvult teine riik euroopas enne venemaad saksamaa iive on olnud uldjoontes juba 18 sajandist positiivne kuid 21 sajandil on hakanud vaikselt langema olles hetkel isegi negatiivselt 002 prognooside kohaselt on aastaks 2050 saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta kuid see varieerub riigisiseselt suurim on ta endistepraeguste toostuspiirkondade lahedal kuhu on tekkinud suured linnastud naiteks ruhri toostuspiirkond vaiksem tihedus on lounasaksamaal kus monevorra takistavaks faktoriks on maed viimasel aastakumnel on vahenenud ka endise idasaksamaa rahvastikutihedus kuna hulk inimesi on suundunud elama laande et leida paremad toovoimalused seega rahvastiku paiknemine soltub nii looduslikest pohjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast tookohtade arv jne vorreldes naaberriikidega on saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud kuna minevikus toimunud sodade tottu on riik kaotanud palju endisi territooriume naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid madalmaades saksa keel oli varem lingua franca kesk ida ja pohjaeuroopas ning on inglise keele jarel teine opituim voorkeel saksa kultuur on vaga rikas riiki tuntakse kui das land der dichter und denker poeetide ja motlejate maa arvatakse et germaani hoimude etnogenees sai alguse hilisel pohja pronksiajal voi koige hiljem eelrooma rauaajal hoimud hakkasid 1 sajandil ekr liikuma lounaskandinaaviast ja pohjasaksamaalt louna ida ja laane poole nii said nad kokku gallia keltide parsia balti ja slaavi hoimudega idaeuroopas varasest germaani ajaloost teatakse uldiselt vahe teatakse vaid nende labikaimisest ja kaubavahetusest rooma impeeriumiga 1 sajandi algusaastatel korraldas rooma pika sojalise kampaania reinist itta jaavatel aladel oma voimule allutati mitmed germaani hoimud 7 pkr kuulutati piirkond rahulikuks ning germaania asehalduriks maarati publius quinctilius varus vallutuskampaaniat juhtinud tiberius hilisem keiser lahkus piirkonnast et tegeleda illuurias puhkenud ulestousuga 9 aastal toimunud teutoburgi lahingus said varuse juhitud rooma vaed germaanlaste uhisvae kaest havitavalt luua heruskide pealik arminius oli suutnud koondada rivaalitsevad germaani hoimud roomavastasesse liitu kuna arminius oli ise rooma sojavaes teeninud tundis ta selle norku kohti ta meelitas varuse valeinformatsiooni abil teutoburgi metsa kus germaanlaste varitsus havitas kogu varuse armee roomale osutus kaotus niivord suureks loogiks et see sisuliselt loobus edasistest reini joe taguse germaania vallutamise plaanidest aastaks 100 mis on ka tacituse germania aeg olid saksa hoimud asustanud enamuse tanapaeva saksamaa aladest reinist doonauni 3 sajandi paiku tostsid pead hulk laanegermaani hoime alemannid frangid saksid friislased sikambrid ja tuuringlased umbes 260 aastal murdsid needsamad saksa hoimud labi limesi frondi ehk liikusid kaugemale reini ja doonau jogedest keskaegne saksakeelse tuumikuga austria ja saksamaa riik saksamaa kuningriik tekkis 843 aastal 800 aastal karl suure poolt loodud karolingide impeerium jagunemisega verduni lepingu alusel uus tekkinud saksarooma impeerium pusis 1806 aastani selle territoorium ulatus eideri joest pohjas vahemereni lounas tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui puha rooma riigile voi vanale keisririigile ametlik riigi nimi oli siiski saksa rahva puha rooma keisririik ladina keeles sacrum romanum imperium nationis germanic algselt parast frangi riigist eraldumist jatkus piirkonnas hertsogkondadeks killustumine ning alles otto i 936973 valitsemisajal suutis ta rooma paavsti toetusel allutada hertsogiriigid ning parast sojakaiku rooma end 962 aastal rooma keisriks kroonida kuid juba parast otto i surma hakkas keisri voim vahenema seda eriti tema vastuolude tottu rooma paavstidega kes keskajal euroopas valitseva roomakatoliku kiriku peana tahtis lisaks vaimulikule voimule ka ilmalikku voimu koikide keskaegsete riikide valitsejate ule saksi dunastiasse kuulunud keiser otto i juhtimisel uhendati lotring saksimaa frangimaa svaabimaa tuuringi ja baierimaa jargmise dunastia valitsemisajal 11 sajandil liideti saksa aladega ka pohjaitaalia ja burgundia ehkki keisrivoimu norgestas nn investituurituli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste kusimuses saksa keisrid olid isegi kirikust valja arvatud kuni 1122 aasta wormsi rahuni hohenstaufeni keisrite ajal 11381254 suurendasid saksa vurstid laanemere ristisodade kaigus veelgi oma mojujoudu idas ja lounas pohjasaksamaa linnad aga rikastusid hansaliidu liikmetena 13 sajandi keskel kui hohenstaufenite dunastia haabus tekkis moneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk valitsejata aeg ukski valitseja ei suutnud ulal hoida seadusi voi oigusi aadlikud eirasid seadusi roovruutlid laastasid maad kuna keisrivoim ei kehtinud ja ruutlid omavahel jagelesid oli vabalinnadel aega ja voimalust oma mojuvoimu kasvatada nii solmisidki kaubalinnad kaitseliidu hansalinnade liidu lopuks siiski leidus mees kes sai riigi valitsemisega hakkama rudolf i ning parast tema troonile asumist 1273 olid koik saksa keisrid habsburgide wittelsbachide voi luxemburgide dunastiast keiser karl iv valitsemisajal 13461378 viidi srpr keisririigi pealinna prahasse ja pohiosa tsehhi boomimaale habsburgide dunastia esindaja karl v aragoni ja kastiilia hilisema hispaania kuningas saksa kuningas itaalia ja napoli kuningas burgundia hertsog ja austria ertshertsogi valitsemisajal 15191556 asus srpr keisririigi pealinna madridis ja pohikeskus purenee poolsaarel 1517 aastal kirjutas wittenbergis munk martin luther oma 95 teesi ning luterlus omas laia levikut saksamaa vurstiriikides ning roomakatoliku kirikust eraldiseisev luteri kirik sai paljudes saksa vurstiriikides 1530 aastal oiguslikuks usutunnistuseks lahkarvamused usukusimustes roomakatoliku kirikuga viisid kolmekumneaastase sojani 16181648 mis laastas saksamaad kolmekumneaastase soja lopetas vestfaali rahu 1648 keisiririik jagati de facto paljudeks 300 iseseisvateks vurstiriikideks parast 1740 aastat valitses saksamaad duaalsus kaksikmonarhia austria habsburgid ja preisimaa kuningriik brandenburgi markpreisi kuningriiki valitses 1740 aastast kuningas friedrich ii kes laks ajalukku kui friedrich suur saksamaa uhe kuurvurstiriigi esiletousu aluseks oli brandenburgi kuurvursti friedrich wilhelmi poolt 1618 aastal poola kuningalt laaniks preisimaa uhendamine brandenburgiga ning tugeva sojavae ning hariduse arendamine halle ulikooli 1694 ja teaduste akadeemia 1699 asutamine samuti oli brandenburgpreisimaa varjupaigaks prantsusmaa hugenottidele ja teistele madalmaade usuvahemustele kes leidsid protestantlikul preisimaal pelgupaiga brandenburgipreisimaa laienemine toimus ka poola jagamiste kaigus 1772 aastal idapommeri warmia kulmimaa chelmnomaa ja 1792 ning 1795 aastal nimelt alates 1793 aastast oli saksamaa massitud esmalt koalitsioonisodadesse seejarel napoleoni sodadesse reinist laane pool olevad alad kaotati prantsusmaale 1803 aastal viidi labi territoriaalreform kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112 suuremaks haldusuksuseks moned nendest nagu baierimaa baden saksimaa ja wurttemberg toetasid napoleoni sojas austria vastu ja 1806 lakkas saksa rahvuse puha rooma keisririik olemast baierimaa baden saksimaa ja wurttemberg said kuningriigi oigused ning napoleon loi jena joe lahingus preisimaad ja prantsusmaa okupeeris riigi parast seda kui venelaste austerlaste ja preislaste armeed 1813 aastal leipzigi all rahvaste lahingus lopuks napoleoni vaed purustasid jargnes prantslaste kaotus brittidele waterloo lahingus ning 1815 aastal toimus viini kongress viini kongressil asutati saksa konfoderatsioon saksa liit mis koosnes 35 riigist ja 4 vabalinnast mida juhtis bundestag mainiaarsest frankfurdist kuid olulist rolli mangis austria ja selle voimukas kantsler klemens wenzel lothar von metternich 18201830 toimus saksamaa kiire industrialiseerimine ja moodustati saksa tolliliit mis oli esimene samm uhtse saksamaa suunas hilisem kantsler otto von bismarck soodustas uhinemist koigi sojaliste ja diplomaatiliste vahenditega mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass martsirevolutsiooni berliinis preisi sojavagi surus selle 1849 aastal veriselt maha samal aastal alustas preisimaa saksamaa uhendamist selleks solmiti koos saksimaa ja hannoveriga sama mais leping mida hakati nimetama kolme kuninga uniooniks sellega uhines peatselt 28 saksa riiki sundmuste kaiku sekkus venemaa kelle survel pidi preisimaa olomouci linnas kirjutama alla kokkuleppele austriaga millega ta lubas loobuda saksamaa uhendamise plaanist enda juhtimise alla uhtlasi taastati ka saksa liit milles liidriroll kuulus austriale kokkulepet hakati kutsuma olmutzi alanduseks parast voitu 1866 aastal austria ja prantsusmaa ule kuulutatigi versailles lossi peegelsaalis 18 jaanuaril 1871 valja saksa riik ja saksa keisririik uut keisiririiki valitses preisi hohenzollernite dunastia ja pealinnaks oli berliin keisririik uhendas koiki saksa laialipillutud alasid peale austria kleindeutschland ehk vaikesaksamaa mis moodustas koos ungari ja boomimaaga austriaungari keisririigi alates 1884 aastast hakati asutama kolooniaid ka valjaspool euroopat saksamaa uhendamise jargsel perioodil mida tunti ka grunderzeiti nime all kindlustas saksamaa positsiooni esimene saksamaa riigikantsler otto von bismarck kes loi rahvusvahelisi liite alliansse ning piiras senise euroopa suurvoimu prantsusmaa moju diplomaatiliste meetmetega valtides sodu siiski saksamaa hakkas tanu oma uhendamisele teistesse pisut uleolevalt suhtuma ning see muidugi tekitas valissuhetesse morasid enamikust vastloodud liitudest arvati saksamaa valja tapsemalt prantsusmaa loi uusi suhteid kirjutades 1904 uhendkuningriigiga alla entante cordialei lepingule ning kindlustades oma suhteid venemaaga peale oma austriaungari suhete jai saksamaa uha enam uksi ja isoleerituks 19 sajandi lopul puudis saksamaa laieneda valjapoole euroopat ja liitus teiste euroopa joududega et saada osa aafrikast ja aasiast hiinas aafrika alad jagati berliini konverentsil euroopa joudude all saksamaale jaid idaaafrika kaguaafrika togo ja kamerun soov omandada kolooniaid aafrikas tekitas pingeid suurte joudude uhendkuningriigi austriaungari preisimaa venemaa ja prantsusmaa vahel austria kroonprintsi morv 28 juulil 1914 vallandas esimese maailmasoja saksamaa osana ebaedukatest keskjoududest sai maitsta kaotusvalu liitlasvagede kaest luua saades seda uhes koigi aegade verisemas kokkuporkes novembris 1918 vallandus saksa revolutsioon ning keiser wilhelm ja koik saksa vurstid loobusid troonist 11 novembril 1918 tegi vaherahu sojale lopu ja saksamaa oli sunnitud alla kirjutama versailles rahulepingule juunis 1919 saksamaa kaotas suuri alasid poolale prantsusmaale leedule reparatsioonikulud olid suured ja parssisid majandust toostust leping voeti saksamaal vastu kui soja jatk ning selle rankus olevat otseselt seotud natsismi peatostmisega parast edukat saksa revolutsiooni 1918 aasta novembris kuulutati valja vabariik weimari pohiseadus sai kehtivaks kui president friedrich ebert selle 11 augustil 1919 allkirjastas 1918 aastal asutati saksamaa kommunistlik partei asutajateks olid rosa luxemburg ja karl liebknecht 1919 aastal asutati adolf hitleri juhtimisel saksa rahvussotsialistlik toolispartei et kogu riik kannatas majanduslanguse all mida pohjustasid versailles rahu rasked tingimused ja jarjest mitu ebastabiilset valitsust siis norgenes saksa poliitiliste uksuste parlamendiliikmete parteide tahtsaim tunnus parlamentaarne demokraatia seda voimendas veelgi laialt levinud parempoolsete liikumine monarhistid rahvuslased ja natsionaalsotsialistid ekstreemsed poliitilised joud kasutasid olukorda kommunistid ja natsionalistid koigutasid noort demokraatiat dolchstolegende on poliitiline muut mis vaidab et saksamaa kaotas esimese maailmasoja saksa revolutsiooni mitte sojalise kaotuse tottu teisest kuljest radikaalsed vasakpoolsed kommunistid nagu naiteks spartakusbund oli tahtnud tuhistada seda mis neile tundus kapitalistliku valitsusena ning asemele panna raterepublik noukogude vabariik mitu parteid suutis luua parlamendi vagesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud morvu tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning koikjale kulvatud vagivald ning viha rahva hulgas kes kannatas tootuse ja vaesuse all parast edutuid valitsuskabinette ei nainud president paul von hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nouandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30 jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse adolf hitleri 27 veebruaril 1933 suudati reichstag polema selle sundmuse tagajarjel valja antud dekreet tuhistas suure osa saksamaa kodanike pohioigustest parlamendis vastu voetud aktiga anti hitlerile taielik seadusandlik voim ainult sotsiaaldemokraatlik partei haaletas selle vastu kommunistidest parlamendisaadikud olid selleks ajaks juba vangistatud voimaliku vastupanu mahasurumiseks kasutas hitler oma uut voimu ning kehtestas mone kuuga totalitaarse tsentraliseeritud reziimi toostuse jalule aitamisel keskenduti sojavae taasrelvastamisele 1935 aastal vottis saksamaa oma kontrolli alla saarimaa ja 1936 aastal reinimaa molemad piirkonnad olid versailles rahuga kaotatud paralleelselt armee taasrelvastumisega muutus saksamaa toon valispoliitikas uha agressiivsemaks 1938 aastal voeti oma kontrolli alla austria anschluss millele jargnes 1939 aastal tsehhoslovakkia okupeerimine ettevalmistava sammuna poola rundamiseks solmiti 1939 aastal saksamaa ja noukogude liidu vahel vastastikuse mittekallaletungi leping ehk nn molotoviribbentropi pakt 1939 aastal kasvasid militarismist natsionalismist ja territoriaalkusimustest tekkivad pinged mis vallandusid 1 septembril valksojas poola vastu kaks paeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele soja ning teine maailmasoda oligi alanud 22 juunil 1941 avas saksamaa idarinde tungides noukogude liitu sellega oli mittekallaletungileping murtud peatselt parast seda kui jaapan rundas ameerikat pearl harbouris kuulutas saksamaa soja ka usale soda euroopas loppes 1945 aasta 8 mail kui saksamaa kapituleerus parast soda sai saarland prantsuse protektoraadiks 19471956 natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest sealhulgas 46 miljonit juuti holokaust kogu euroopas on teine maailmasoda vastutav 35 miljoni surma eest saksamaa kaotas soja tagajarjel hukkunutena miljoneid sodureid ja tsiviilisikuid kokku ligi 10 miljonit inimest lisaks territoriaalsed kaotused teistest riikidest oli saksamaale pagenud voi valja saadetud pea 15 miljonit sakslast sojas said kahjustusi pea koik suuremad saksamaa linnad saksamaa tingimusteta kapituleerumine lopetas teise maailmasoja kolme suurriigi juhtide konverents jaltas maaras saksamaa edasise struktuuri potsdamis fikseeriti ka selle uksikasjad inglismaa prantsusmaa ameerika uhendriigid ja noukogude liit jaotasid saksamaa ja berliini okupatsioonitsoonideks mis pidid jaama kehtima kuni uue demokraatliku saksamaa loomiseni kulm soda sai alguse berliini blokaadist 1948 mis jaotas saksamaa pealinna berliini kaheks 23 mail 1949 kuulutati kolmes laanepoolses okupatsioonitsoonis valja saksamaa liitvabariik bundesrepublik deutschland bdr laanesaksamaa ja 7 oktoobril 1949 idapoolses saksa demokraatlik vabariik deutsche demokratische republik ddr seda nimetatakse saksamaa lohenemiseks saksa demokraatlik vabariik oli sisuliselt nsvl satelliitriik ja varssavi pakti laanepoolseim riik vastupanukatsed nagu tooliste ulestous idaberliinis 17 juunil 1953 suruti maha paljud sdv kodanikud pogenesid laande seeparast otsustas sdv valitsus ehitada labi berliini muuri muuri ehitamist alustati 13 augustil 1961 saksamaa liitvabariigi esimene kantsler konrad adenauer puudis riiki laaneeuroopasse integreerida arendades laialdast koostood teiste maadega 1950 joustus marshalli plaani kui 1969 aastal valiti liidukantsleriks willy brandt algas ida ja laane lahenemine mis viis sdv diplomaatilise tunnustamiseni laanesaksamaa poolt saksamaa taasuhinemise tegid voimalikuks nsv liidus maad votnud perestroika ja glasnost 9 novembril 1989 langes berliini muur kolm nadalat hiljem esitas sfv liidukantsler helmut kohl kumnest punktist koosneva programmi saksamaa uhendamiseks 3 oktoobrist 1990 oli saksamaa taas terviklik riik alates uhinemisest on saksamaa votnud olulise rolli euroopa liidus ja natos saksamaa on saatnud rahuvalvekorpusi balkanile ja osalenud sojas afganistanis ja iraagis ning on pidanud luuresoda talibani vastu namiibia on riik aafrika lounaosas atlandi ookeani rannikul piirneb lounaaafrika vabariigi botswana sambia ja angolaga riik saavutas iseseisvuse lounaaafrika voimu alt 21 martsil 1990 parast namiibia vabadussoda pealinn ja uhtlasi ka suurim linn on windhoek namiibia kuulub uhinenud rahvaste organisatsiooni aafrika liitu lounaaafrika arenguuhendusse ja rahvaste uhendusse namiibial on 1572 km pikkune rannajoon kuid kuna rannikult moodub kulm benguela hoovus on ohuniiskus vaga madal ja tuul ei too merelt sisemaale eriti niiskust nonda sajab selles namibi korbe ja kalahari korbe vahel asuvas riigis saharataguse aafrika maade seas koige vahem vihma namiibias on pikalt elanud busmanid damarad ja namaquad ning alates 14 sajandist bantud kes tulid koos bantu ekspansiooniga riigist sai 1884 aastal saksamaa keisririigi protektoraat ja see jai saksamaa kolooniaks esimese maailmasoja lopuni aastal 1920 volitas rahvasteliit riigi juhtimisoigused lounaaafrikale mis kehtestas oma seadused ja alates aastast 1948 ka oma apartheidi poliitika kuni 1968 aastani kandis namiibia nime edelaaafrika riigis on stabiilne mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia pollumajandus karjapidamine turism ja maetoostus sh teemantide uraani kulla ja hobeda kaevandamine moodustavad namiibia majanduse alustalad namiibia rahvaarv on 21 miljonit mis tahendab et tegu on uhe vaikseima rahvastikutihedusega riigiga maailmas umbes pool rahvastikust elab allpool vaesuspiiri rahvas on tugevalt kannatanud ka hivaidsi tagajarjel 15 taisealisest elanikkonnast olid 2007 aastal hivpositiivsed riigi nimi tuleneb namibi korbest mida peetakse vanimaks korbeks maailmas enne iseseisvumist 1990 aastal teati piirkonda koigepealt saksa edelaaafrika ja seejarel edelaaafrikana nimed peegeldavad vastavalt sakslaste ja lounaaafriklaste kui briti impeeriumi olulise osa koloniaalvoimu namiibias on elanud mitmed erinevad rahvad ja etnilised ruhmad tuntuim rahvas on busmanid ehk sanid keda peetakse ka kogu selle piirkonna tanapaeva namiibia botswana ja lounaaafrika koige vaesemateks elanikeks busmanid olid randava elustiiliga kutid ja korilased toitusid peamiselt puuviljadest pahklitest ja juurtest kuid jahtisid ka erinevaid antiloope umbes 2000 aastat tagasi olid busmanid veel ainsad namiibia elanikud siis asusid oranje joe kallastele namiibia ja lounaaafrika piiri lahedal elama namad nemad karjatasid lambaid ja kitsi nii busmanid kui namad kuulusid khoisani rahvaste hulka ja raakisid khoisani keelegruppi kuuluvaid keeli 9 sajandil sisenesid namiibiasse damarad kes kuulusid ka khoisanide ruhma ei ole tapselt teada kust nemad tulid kuid elama asusid nemad namiibia keskossa 17 sajandi jooksul kolisid namiibiasse hererod kes sisenesid loodest 19 sajandil tulid valged farmerid kes surusid kohalikud rahvad parematelt karjamaadelt valja enne eurooplaste tulekut saabusid namiibiasse veel basterid ehk buuride hollandi paritolu sisserandajate ja aafrika naiste peamiselt nama jareltulijad esimene eurooplane kes namiibia pinnale astus oli portugalist parit diogo cao aastal 1485 ta oli uurimas aafrika laanerannikut jargmine eurooplane kes namiibiat kulastas oli samuti portugallane bartholomeu dias kes oli teel umber hea lootuse neeme karmi pinnasega namibi korb oli piisav takistuse et kumbki portugali maadeavastajatest sugavamale sisemaale edasi ei lainud eurooplaste laialdasem sisseranne algas 19 sajandil mil saabusid kaubitsejad ja umberasujad namiibiast sai 1884 aastal otto von bismarcki alluvuses olev saksamaa koloonia selle kaiguga ennetas saksamaa namiibia peatset briti protektoraadiks muutumist riiki tunti seejarel saksa edelaaafrikana saksa keeles deutschsudwestafrika 19041907 haarasid hererod ja namad relvad sakslaste vastu millele jargnes sakslaste poolt labi viidud genotsiid moned ajaloolased on spekuleerinud et sakslaste korraldatud genotsiid namiibias jargis sama mudelit mida natsid kasutasid holokaustis kuid enamus opetlasi on arvamusel et antud episood ei olnud natsidele kes olid tollal veel lapsed vaga oluline olles ainus saksamaa koloonia mida peeti sel ajal sobivaks elukohaks valgetele toimus namiibiasse suur saksa asunike sissevool aastal 1903 elas seal 3700 sakslast 1910 aastaks juba 13 000 teine pohjus sakslaste asustuse suurenemiseks oli teemantide avastamine 1908 aastal aastal 1915 okupeeris lounaaafrika olles briti rahvaste uhenduse liige ja endine briti koloonia esimese maailmasoja ajal saksamaa edelaaafrika koloonia aastal 1971 otsustas rahvusvaheline kohus et lounaaafrika kohalolek namiibias on ebaseaduslik jargnevatel kumnenditel toimusid mitmed piirkondlikud labiraakimised rahvusvaheline sekkumine kahe riigi omavahelise olukorra lahendamiseks ning ka sojategevus namiibia pinnal iseseisvuspaeval 21 martsil 1990 olid kohal mitmed rahvusvahelise kogukonna esindajad sealhulgas antud kusimuses suure too ara teinud uro peasekretar javier perez de cuellar ja lounaaafrika vabariigi president frederik willem de klerk kes uhiselt namiibia iseseisvust tunnustasid parast iseseisvuse saavutamist 1990 aastal on namiibia lainud valge vahemuse voimult edukalt ule parlamentaarsele demokraatiale riigis on mitmeparteiline demokraatia regulaarselt peetakse kohalikke ja uldvalimisi 2005 aastal toimus sujuv uleminek president sam nujoma 15 aastat kestnud valitsusajalt jargmise presidendi hifikepunye pohamba valitsusajale namiibia valitsus on edendanud rahvusliku lepituse poliitikat ja kuulutanud valja amnestia vabadussojas kummalgi poolel voidelnutele angola kodusojal oli moningane moju riigi pohjapoolsetel aladel elavatele namiiblastele namiibia on jagatud 14 ringkonnaks riigi pindala on 825 418 km2 mis tostab selle suuruselt maailma riikide ja territooriumite seas 34 kohale namiibia on maailmas teiseks koige horedamalt asustatud iseseisvaks riigiks parast mongooliat umbes 26 inimest ruutkilomeetril namiibias mis asub namibi korbe ja kalahari korbe vahel sajab saharataguse aafrika riikidest koige vahem vihma tanu uhisele ajaloole on namiibia majandus tihedalt seotud lounaaafrika vabariigiga suurimad majandusharud on maetoostus 104 skpst 2009 aastal sh teemantide uraani vase kulla ja hobeda kaevandamine pollumajandus 50 tootlev toostus 135 ja turism kuigi enamik rahvastikust on seotud pollumajanduse ja karjapidamisega on namiibias ule 200 000 oskustoolise ning vaike haritud professionaalide ja juhtivtootajate klass tootute arv on suur ja tootusmaar oli namiibia statistikaameti andmetel 2012 aastal 274 riigis on korgelt arenenud pangandussektor peale keskpanga namiibia pank on veel 4 kommertspanka namiibia eeldatav skp elaniku kohta on 5828 usd kuid ebavordsus sissetulekutes ja elutustasemes on vaga suur kuigi skp elaniku kohta on viis korda suurem kui aafrika vaesemates riikide elab enamus namiiblasi maapiirkondades ja ei ole kaasatud ametlikes majandussektoreis namiibias on sissetulekute ebavordsus uks maailma suurimaid osaliselt just seetottu et valitseb linnakeskne majandus ja maapiirkondades toimiv naturaalmajandus majandusaastal marts 2009 kuni veebruar 2010 teenis iga namiiblane keskmiselt 15 000 nad umbkaudselt 1300 elukallidus on namiibias suhteliselt korge kuna enamik kaupu tuleb importida ka monopolid on ajanud hinnad teatud sektorites korgeks pealinna windhoeki peetakse hetkel maailmas elukalliduselt valismaalastele 150 linnaks enamus namiibia rahvastikust on bantu paritolu sarnast keelt raakivatest etnilistest gruppidest on esindatud veel hererod ja himbad lisaks damarad peale bantu enamuse on suur arv khoisane naiteks namad ja busmanid kes on aafrika lounapiirkonna esimeste elanike jareltulijad riigis on ka angola pogenike jareltulijaid samuti on namiibias suur hiinlaste vahemus valged peamiselt portugali hollandi saksa briti ja prantsuse paritolu moodustavad umbes 65 rahvastikust enamik namiibia valgeid ja peaaegu koik segarassi esindajad raagivad afrikaani keelt ja on sarnase kultuurilise ja usulise taustaga kui lounaaafrika valged ja segaverelised vaike osa valgeid umbes 30 000 on otsesed saksa koloonia ajastu asunike jareltulijad ning hoiavad ulal saksa kultuurilisi ja hariduslikke institutsioone portugali paritolu asunikud on praktiliselt koik tulnud endisest portugali kolooniast angolast 2011 aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel elas namiibias 2 113 077 inimest ajavahemikul 2001 ja 2011 oli igaaastane rahvastiku juurdekasv 14 mis on vahem kui 26 mis oli sellele eelnenud kumneaastasel perioodil 8090 rahvastikust on kristlased neist omakorda 50 luterlased 1020 elanikkonnast hoiab ulal polisrahvaste uskumusimisjonaride too tulemusena poordusid 19 sajandil paljud namiiblased ristiusku kuigi enamik namiibia kristlastest on luterlased on esindatud ka rooma katoliku kirik metodism anglikaani kirik aafrika metodisti episkopaalkirik ja mormoonid viimse aja puhade jeesuse kristuse kirik on ka juute ametlik keel on inglise keel 1990 aastani olid ametlikud keeled ka afrikaani ja saksa keel nii afrikaani kui ka inglise keelt kasutatakse peamiselt teise keelena avalikul suhtlemisel kuid vaikeseid kohalikke keelegruppe eksisteerib ule riigi isegi tanapaeval 100 aastat peale saksa koloniaalajastu loppu on saksa keelel suur roll arikeelena valgetest raagib afrikaani keelt 60 saksa keelt 32 inglise keelt 7 ja portugali keelt 1 vietnam ametliku nimega vietnami sotsialistlik vabariik on riik kaguaasias indohiina poolsaare idarannikul piirneb hiina laose ja kambodzaga rohkem kui poole riigi aladest holmab tiheda metsaga kaetud annami maestik tihedama asustusega ja uhtlasi koige tegusamalt haritavad alad paiknevad hong ha ja mekongi joe aares teise maailmasoja jarel oli vietnam kaheks jagatud parast vietnami soda 19621975 uhendas kommunistlik pohjavietnam riigi taas tanapaeval on vietnam uheparteiline riik mida juhib kommunistlik partei alates 1986 aastast on valitsus jarginud liberaalset doi moi uuendamise nimetuse all tuntud majanduspoliitikat 1996 aasta keskel toimunud kommunistliku partei 8 kongressil tehti ettepanekuid partei umberkujundamiseks partei juhtkond kes 19501970 voitles prantslaste ja ameeriklaste vastu ei soovi poliitika demokratiseerimise oludes voimust loobuda vietnam toimib ikka veel endise kommunistliku elukorralduse jargi 146liikmeline keskkomitee valib 17liikmelise poliitburoo korgeim voimuorgan on uue poliitburoo alaline komitee voimu jagub ka allapoole riigiettevotete juhtidele kes koik on partei liikmed ent sellise seaduslikkuse hoidmine ilma majandusideoloogia keskse programmita ei ole kerge tuntakse muret selleparast et partei on saamas lihtsalt nn voimuparteiks ometigi ollakse ka reformi vastu sest kardetakse et kolhooside ja riigiettevotete kaotamisega libiseb kaest otsustav voimuhoob moni vaatleja peab vietnami juba jargmiseks aasia tiigriks see on alles kauge tulevikunagemus ehkki eeldusi on kindlasti taieliku turumajanduse saavutamise aluseks on peamiselt pohjaosas paiknevate maavarade varud ja kapitalipuuduses vaevlevale majandusele laaneriikidelt antav abi pohimured on erasektori arendamine ja inflatsiooni talutaval tasemel hoidmine valitsuse rahaliste vahendite oigele alusele viimiseks on vaja rakendada uut maksukorraldust isegi enne noukogude liidu lagunemist oldi vietnamis veendunud et tsentraliseeritud plaanimajandusel on raskusi eraettevotluse ergutamine algas 1988 aastal enamik raha paigutatakse nafta ja gaasitoostusse turismi kinnisvarasse ja kergetoostusse vietnami majanduse tugevuseks peetakse mitmekulgsed varusid soodsat asendit idaaasias ja palju odavamat toojoud kui teistes uustoostusmaades nagu malaisia ja tai samas teevad norgad ettevotted taielikule turumajandusele ulemineku raskeks toimub tohutu sojajargne taastamistoo ning riik on soltuvus laaneriikide jaapani ja hiina abist vietnam jaguneb 58 provintsiks tinh ja 5 keskalluvusega linnaks thanh pho keskalluvsega linnad on can tho a nang hai phong hanoi ja ho chi minh provintsid on majanduse liberaliseerimine on vietnami ja usa suhteid parandanud 1993 aastal tuhistas washington lopuks abi embargo lubades maailmapangal alustada investeerimist umberkujundamisse ja usa kompaniidel uritada lepinguid saada taielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995 aasta keskel parast vietnami vaeosade valjaviimist naaberriigist kambodzast 1989 paranesid suhted hiinaga ehkki piirivaidlused on endiselt pingeallikaks punaste khmeeride runnakud kambodzas elavate vietnamlaste vastu on rikkunud vietnami ja kambodza suhteid vietnami kirjakeel tekkis 14 sajandil esimene kirjandusklassik oli nguyen trai 1617 sajandil sugenes uhiskondlik oiglusetuse teema viljeleti ka loodus ja isikuluurikat 1819 sajand oli kirjanduse oitseaeg mil viljeleti kolonialismivastast kirjandust 20 sajandil tekkisid seni domineerinud varsskirjanduse korvale realism proosa ja draama 19201930 aastail ilmnes euroopa mojul uusromantismi kuid uhiskondlike vastuolude tugevnedes sai valdavaks kriitiline realism 1950 aastaist alates kajastab kirjandus aktuaalseid probleeme sotsialismi ehitamist ja kangelaslikku voitlust usa agressoritega luurika peateema on sotsialismiajastu inimese kujunemine algselt mojutas vietnami kunsti india kunst ehitati buda kloostreid ja rikkaliku dekooriga templeid 10 sajandil algas vietnami pohjaosas hiina kunsti mojuaeg 1518 sajandil lisandus skulptuuris ehitusplastikale portreekunst maalikunsti sugenes enamasti usulise sisuga fresko hiljem portree keskajast alates viljeleti rahvaparast puugravuuri kasitoos on tahelepandavad kullassepakunst luunikerdus ja lakitoo 1920 sajandil hakkas moju avaldama prantsuse kunst sotsialismiajal kujunes domineerivaks suunaks sotsialistlik realism 16 sajandil rajati esimesed muusikauhingud ja asutati oukonna orkester milles peale vietnami rahvapillide oli hiina omi nuudisajal on tahtis osa patriootilisel ja rahvalaulul traditsioonilised teatriliigid on hat cheo ja hat tuong viljeletakse eriti hat cheo teatrist lahtuvat ooperit 1960 sai alguse ballett hanois on konservatoorium sumfooniaorkester rahvapilliorkester koor ning riiklik laulu ja tantsuansambel venezuela varasem ja praegu moondav nimekuju venetsueela on riik lounaameerikas piirneb pohjas kariibi merega kirdes atlandi ookeaniga laanes colombiaga lounas brasiiliaga ja idas guyanaga riigi suurim majandusharu on naftatoostus naftamaardlad paiknevad maracaibo jarve ja venezuela lahe all nafta ja naftatooted moodustavad 80 riigi ekspordituludest eksporditakse ka boksiiti alumiiniumi terast ja pollumajandussaadusi venezuela jaguneb 23 osariigiks 1 liiduringkonnaks ja liidusoltkondadeks seni hispaania kolooniaks olnud venetsueela kuulutas end esmakordselt iseseisvaks 1811 aastal algas venezuela iseseisvussoda suveraansus saavutati parast voidukat carabobo lahingt 1821 aastal ning kindlustati voiduga maracaibo lahingus 1823 aastal kuni 1830 aastani oli venezuela gran colombia riigi osa ukraina on riik idaeuroopas mustast merest ja aasovi merest pohja pool ukraina piirneb rumeenia ja moldovaga edelas ungari ja slovakkiaga laanes poolaga loodes valgevenega pohjas ja venemaaga idas pindalalt 603 628 km2 on ukraina 45 riik maailmas ja suurim tervikuna idaeuroopas asuv riik venemaa on suurem kuid asub suuremalt osalt aasias 2001 aastal elas ukrainas ule 484 miljoni inimese 2012 aasta 1 septembril ukraina statistikaameti andmeil 45 559 058 rahvaarvult on ukraina 29 riik maailmas riigi pealinn on kiiev riigikeel ukraina keel 2001 aastal oli ukraina elanikest 778 ukrainlased suur osa ukraina elanikest on oigeusklikud ukraina on unitaarriik riigikorralt poolpresidentaalne vabariik seadusandlik taidesaatev ja kohtuvoim on ukrainas lahutatud ukraina jaguneb 27 haldusuksuseks 24 oblastiks 2 riikliku alluvusega linnaks kiiev ja sevastoopol ja 1 autonoomseks vabariigiks krimm ukrainast lounasse jaavad must ja aasovi meri maismaapiir on ukrainal venemaa valgevene poola slovakkia ungari rumeenia ja moldovaga tanapaeval on ukraina areneva majandusega toostusriik kus on ka tugev pollumajandus ja toorainesektor 2011 aastal oli ukraina skp 32794 miljardit usa dollarit ligi 7198 dollarit elaniku kohta ukraina rahauhik on grivna 2011 aasta keskmine kurss oli 79 grivna 1 usa dollari eest riigi iseseisvus kuulutati valja 24 augustil 1991 sellele eelnenud 69 aasta valtel kuulus ukraina noukogude liitu suurem osa ukrainast asub idaeuroopa lauskmaal mida katavad viljakad tasandikud ja stepid ukraina laaneosas asuvad podoolia korgustik voloonia korgustik ja osa idakarpaatidest seal on ka ukraina korgeim tipp goverla 2060 m krimmi poolsaarel asuvate krimmi magede korgeim tipp on roman kos 1545 m ukrainale kuulub suurim saar mustas meres dzarolgats ukraina lounapiiriks on 2782 km musta mere ja aasovi mere rannikut suuremad joed dnepr desna ja dnestr suubuvad musta merre edelapiiril rumeeniaga voolab 54 km ulatuses doonau karpaatides kasvavad euroopa uhed viimased urgmetsad need kuuluvad unesco maailmaparandi hulka 16 ukrainast on kaetud metsadega peamised puud on pook mand kask lepp haab tamm saar ja vaher ukraina rahvuslill on paevalill ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde neist 270 pesitsevaid mustas meres leidub 4 liiki delfiine 19 sajandil suri valja metshobune tarpan suurtest kiskjatest leidub karpaatides karu ja ilvest ukrainas on mitukummend rahvusparki vanim neist on 1980 asutatud karpaatide rahvuspark vanim looduskaitseala on 1921 loodud askanianova looduskaitseala ukraina riigipea on alates 7 juunist 2014 president petro porosenko peaminister on volodomor groisman ulemnoukogu ulemraada esimees on andri parubi ukraina suurimad linnad on pealinn kiiev toostuskeskused dnipro harkiv ja donetsk sadamalinnad odessa ja mokolajiv ukraina on jaotatud 24 oblastiks oblast uheks autonoomseks vabariigiks avtonomna respublika ja kaheks keskalluvusega linnaks misto alloleval kaardil esitatud halduspiirid kajastavad olukorda enne krimmi okupeerimist venemaa poolt 2014 aasta martsis ja enne donbassi soja algust 2014 aasta aprillis 2016 aasta maikuu seisuga on osa donetski ja luganski oblastist kaasarvatud donetsk ja lugansk valitsusvastaste relvajoudude kontrolli all parast nsv liidu lagunemist on ukraina ja venemaa foderatsioon vaielnud sevastoopoli linna ja krimmi poolsaare endise nsv liidu musta mere laevastiku tugibaasi kuuluvuse ule varem venemaale kuulunud krimmi andis 1954 aastal ukrainale ule nikita hrustsov 1991 aasta detsembris haaletati krimmis ukraina iseseisvuse poolt kuid juba 1992 aastal algatasid kohalikud venelased kampaania krimmi tagastamiseks venemaale 1997 aastal solmitud veneukraina sopruse koostoo ja partnerluse lepinguga tunnustas venemaa ukraina piire ja territoriaalset puutumatust ent ka parast seda on vene poliitikud korranud noudmisi krimmi uleandmiseks venemaale rahvaloenduse jargi elas 5 detsembril 2001 ukrainas 48 457 100 inimest statistikaameti andmetel elas 1 jaanuaril 2008 ukrainas 46 372 700 inimest sealhulgas 31 668 800 linnaelanikku ja 14 703 900 maaelanikku 1 jaanuaril 2012 elas ukrainas 45 633 600 inimest 2001 aasta rahvaloenduse andmeil oli 778 ukraina elanikest ukrainlased suurim vahemusrahvus ukrainas on venelased 2001 aasta seisuga 173 ulejaanud vahemusrahvuste osakaal on marksa vaiksem valgevenelased 06 moldaavlased ja krimmitatarlased 05 bulgaarlased 04 ungarlased rumeenlased ja poolakad 03 juudid armeenlased kreeklased ja tatarlased 02 muud 12 ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide peamiselt poola venemaa ja nsv liidu vahel noukogude voimu aastail arendati ukrainas eelkoige maavarade kaevandamist ja rasketoostust mille tarvis loodud suurettevotetesse suunati ukrainasse toolisi ja spetsialiste kogu noukogude liidust selle tagajarjel on toostuslikus idaukrainas marksa rohkem venelasi kui pollumajanduslikus laaneosas kus domineerivad ukrainlased samuti on krimm valdavalt venelaste asuala ajalooliselt silmapaistev vahemus on ka krimmitatarlased 1944 aastal kuuditati krimmis elanud tatarlased keskaasiasse tagasi hakkasid nad tulema alles 1990 aastatel nuudseks on krimmis tatarlasi umbes 250 000300 000 ligikaudu 100 000 on jaanud keskaasiasse samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud konfiskeeritud vara see suurendab aga rahvastevahelisi pingeid ukraina maavaed koosnevad kolmest operatiivalluvusega armeedegrupist endiste kiievi karpaatia ja odessa sojavaeringkondade baasil pohi staap tsernigivis laas staap lvivis ja louna staap odessas relvajoud koosnevad 5 armeekorpusest 16 diviisist ja 11 uksikbrigaadist 2014 aastal kukutatud presidendi viktor janukovotsi valitsusajal kaotati ukrainas ajateenistus selle taastas 2014 aasta mai algul presidendi kohusetaitja oleksandr turtsonov ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitse noukogu ukraina presidendi juures asuv poliitilise analuusi ja prognoosikeskus ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus ukraina julgeolekuteenistus ukraina valisluureteenistus ukraina maksumiilits ukraina rahvuslik juurdlusburoo ukraina sm eriotstarbeline miilits ukraina riiklik informatsiooni tehnilise kaitse teenistus riigipiirikaitse operatiivjalitusvalitsus pollumajanduspiirkonnana oli ukraina tahtis juba tsaarivenemaa jaoks noukogude ajal oli ukraina nsv suuruselt teise majandusega liiduvabariik nsv liidus sealne toostus ja pollumajandus mangisid noukogude plaanimajanduses tahtsat rolli noukogude riigi lagunedes laks ukraina ule turumajandusele uleminekuaeg oli ukraina jaoks raske kui 1991 aastal voitles valitsus esmatarbekaupade defitsiidiga siis jargnevail aastail oli probleemiks huperinflatsioon 1993 aastal pustitas ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta toetused riigiettevotetele ja pollumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest kohati levis barterkaubandus struktuursete majandusreformide ja privatiseerimise toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest tanapaeval on ukraina areneva majandusega toostusriik kus on ka tugev pollumajandus ja toorainesektor riigis on laiaulatuslik rasketoostus ukraina on uks suuremaid metallirafineerijaid idaeuroopas arenenud on korgtehnoloogiline tootmine sealhulgas it ukrainas valmistatakse pea iga liiki transpordivahendeid areneb ka kosmosetoostus ning ukrainal on oma kosmoseagentuur energiaallikad imporditakse peaaegu taielikult nafta ja gaasivarustuses soltub ukraina venemaast see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme 25 tarbitavast maagaasist toodab ukraina ise 30 tuleb venemaalt ning 40 keskaasiast venemaa kaudu samas liigub 85 vene gaasist euroopasse ukraina kaudu 2007 aastal tuli ukrainas toodetavast energiast 474 soest ja gaasist 475 tuumajaamadest ning 5 hudroelektrijaamadest neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad kuznetsovskis enerhodaris juznoukrainskis ja netisonis naiteks ukraina teraviljatoodang oli 201314 aastal u 62 miljonit tonni millest eksporditi u 324 miljonit tonni ning samas toodeti ise vaid 11 teraviljakombaini euroopa riikide seas on ukraina turistide kulastuste arvult 8 kohal turismi soosib ukraina mitmekesine loodus karpaadid on populaarsed suusatajate matkajate jahimeeste ja kalastajate seas musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid naiteks jalta mitmekesise ajaloo tottu on ukrainas huvitav arhitektuur omaparase kultuuriga linnadena on kiievi korval tuntud ka lviv ja odessa ukrainas on rikkalik kook millest on ulemaailmselt tuntud naiteks bors vareenikud ja kapsarullid holubtso kiievi kotlet kartulikotletid soolapekk ja pipraviin samuti kasvatatakse seal viinamarju ja valmistatakse veini suurem osa ukraina ekspordist laheb euroopa liitu ja sru riikidesse suurimad firmad kuuluvad borsiindeksisse pfts nendega kaubeldakse ukraina borsil maailmapank liigitab ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka riigi majanduses nahakse tugevat arengupotentsiaali mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus ja juriidiliste reformide toel ehkki 1990 aastate alguse majanduslangusest saati pusib ukraina majandus suhteliselt stabiilne pidurdavad selle arengut monopolid rasketoostuses infrastruktuuri ja transpordi norkus korruptsioon ja burokraatia 2011 aastal oli ukraina skp 32794 miljardit usa dollarit ligi 7198 dollarit elaniku kohta ukraina rahauhik on grivna 2011 aasta keskmine kurss oli 79 grivnat 1 usa dollari eest ja 2014 aastal juba 12 grivnat 1 usa dollarile ukraina kultuur on kujunenud ida ja laane vastasmojus paljugi sellest on uhine teiste slaavi rahvastega eelkoige venelastega lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka ukraina pikaajaline kuulumine vene voimu alla mistottu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega parsitud ukraina arhitektuurile kirjandusele muusikale ja rahvakommetele on avaldanud tugevat moju ka riigis valitsev oigeusk nii on naiteks soorollid ukrainas tanini traditsioonilisemad ja vanavanemad mangivad lastekasvatuses suuremat rolli kui laanes ukraina kirjandus sai alguse juba 11 sajandil parast kiievivene ristimist toonane kirjandus oli peamiselt liturgiline ning kirjutatud kirikuslaavi keeles iseseisev kirjandus arenes ukrainas 1416 sajandil suuresti poola ja vene moju all suulise kirjanduse arengut mojutas kasakakultuuri valjaarenemine kus sundis uut laadi eepiline luule 1718 sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud keelu kadudes sundis 18 sajandi lopuks ka modernne ukraina kirjandus 1830 aastail arenes ukraina romantism mille uks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik tarass sevtsenko 1863 aastal keelati venemaal taielikult ukrainakeelsete teoste trukkimine see sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles voi trukkima neid piiri taga austriaungarile kuulunud galiitsias nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid teadmata alati et nad on parit ukrainast uks selliseid on nikolai gogol keeldu ei tuhistatud ametlikult kuid parast 1917 aasta revolutsiooni ja bolsevike voimuletulekut muutus see tahtsusetuks ukraina kirjanduse oitseng kestis 1930 aastateni mil jossif stalin kehtestas noukogude kunstis ja kirjanduses sotsialistliku realismi ainuvalitsuse taielikult taastus ukraina kultuurielu sellest alles parast riigi iseseisvumist 1991 aastal ukraina on tuntud spordiriik noukogude ajal esindasid paljud ukrainlased rahvusvahelistel voistlustel nsv liitu tuntud on naiteks kergejoustiklane sergei bubka jalgpallurid oleg blohhin ja ihor belanov tanapaeva sportlastest on kuulsad poksijad vitali ja volodomor klotsko 2012 aastal voorustas ukraina koos poolaga euroopa meistrivoistlusi jalgpallis ukrainas tunnistab umbes 80 protsenti elanikkonnast religioonina oigeusku riigis tegutseb viis erinevat oigeusu kirikut millest suuremate koguduste hulgaga ja ametlikult 35 miljoni jargijaga kirik kuulub moskva patriarhaadi koosseisu lisaks tegutseb ukrainas ka uniaadikiriku ukraina kreekakatoliku kirik mis 1596 aasta bresti uniooniga tunnustas katoliku kiriku teoloogilisi pohimotteid ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik kiievivene suurvurstiriik 9 sajandil 11 sajandi keskpaigas osalisvurstide omavaheliste voimuvoitluste parast riik lagunes ja seniste kiievi suurvursti voimu alla kuulunud vurstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev laaneeuroopale orienteeritud kiievi vurstiriik kiievi vurstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni 1362 aastani mil liitus leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigiga ning moodustas 23 leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi territooriumist oma laaneslaavi paritolu elanikkonnaga aastatel 14711654 kuulus ukraina koos valgevenega leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi koosseisus rzeczpospolita riiki 16571667 venepoola soja tulemusel ukraina liideti andrussovo rahulepinguga moskva tsaaririigiga andrussovo vaherahuga tekkis olukord kus ukraina jagati eri riikide vahel vasakkaldaukraina kuulus venemaale ja paremkaldaukraina poolale piirijoeks sai aga ukrainat poolitav dnepri jogi 1700 aastal alanud pohjasoja ajal alustas iseseisvussoda ukraina hetman 16871709 ivan mazepa kes solmis liidulepingu venemaa tsaaririigiga sojas olnud rootsi kuninga karl xiiga 1708 aastal mazepa ja karli vahel solmitud lepingu kohaselt pidi ukraina parast venemaaga peetud soja edukat loppu saama iseseisvuse kuid rootsi vagede kaotatud poltava lahing lopetas selle vabanemiskatse venemaast 1917 aasta veebruari ja oktoobrirevolutsiooni jarel puudsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki ukraina rahvavabariiki kuid ukrainas toimunud saksa okupatsiooni noukogude okupatsiooni ja noukogudepoola soja tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning ukraina jagati noukogude venemaa ja poola vahel 1939 aastal alanud teise maailmasoja alguses nsv liidu kallaletungiga poolale okupeeriti poola riigi koosseisus olnud ukraina alad ja moodustati nsv liidu koosseisus ukraina nsv teise maailmasoja kaigus okupeeris saksamaa ukraina ning noukogude vaed hoivasid ukraina uuesti 1944 aastal ukraina iseseisvus taas 24 augustil 1991 parast nsv liidu lagunemist 2014 aasta martsis okupeerisid venemaa foderatsiooni relvajoud krimmi jargnevalt venemaa ohutusel aprillis alanud donbassi soja ajal donetski ja luganski oblastis moodustatud uhenduste donetski rahvavabariik ja luganski rahvavabariik tegutsemise esimese 100 paeva tulemused on jargmised laos on merepiirita riik kaguaasias indohiina poolsaarel piirneb kambodza vietnami tai myanmari ja hiinaga laos oli 1949 aastani prantsusmaa protektoraat 1354 aastal rajati praeguse laose alale lan xangi kuningriik laos jaguneb halduslikult 16 provintsiks ja pealinna prefektuuriks provintsid jagunevad 140 ringkonnaks mis jagunevad rohkem kui 11 000 vallaks prantsuse vabariik on laaneeuroopa riik mille naaberriigid on belgia luksemburg saksamaa sveits itaalia monaco andorra ja hispaania prantsusmaa on euroopa liidu asutajaliige kuulub natosse ja on uro julgeolekunoukogu alaline liige pohjaprantsusmaal eriti iledefranceis ja selle umbruses domineerib pariisi nogu mis on riigi suurim tasandik see ala on kohati vaga tasane teda on vorreldud uksteise sisse laotud aina vaiksemate taldrikutega noo valisnolvad on jarsud sisenolvad laugjad pariisi linn asub selle noo keskel noo idaaarel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid mis on aidanud pariisi ida poolt kaitsta laane pool la manchei aares moodustavad maeseljandikud sakilisi kriidikaljusid pohja pool laheb pariisi nogu ule flandria ja edelaeuroopa tasandikeks pariisi noost kirde ja ida pool on keskmise korgusega ardennide pohiliselt valjaspool prantsusmaad ja vogeeside maed mis on osa teisele poole reini joge ule kesksaksamaa ulatuvast magede voondist laaneprantsusmaal moodustavad vanad kivimid pohiliselt graniidid ja kildad armorica massiivi bretagneis ning normandias cotentini poolsaarel edela poolt on pariisi nogu madala lave poitou varava kaudu uhendatud akvitaania madalikuga biskaia lahe aarsetel akvitaania aladel landesis on palju liivaseid alasid kuni 100 m korguste liivaluidete ahelik ja moned prantsusmaa tasasematest aladest lounaprantsusmaa keskosas domineerib prantsusmaa suurim magine ala keskmise korgusega keskmassiiv mis koosneb peamiselt vulkaanilise paritoluga korgustikest nende magede pind on vaga kulunud massiivi keskosas asub auvergne seal domineerib vulkaaniline platoo millel on vanu koonuseid ja kraatreid massiivi louna ja kaguosas on karstistunud platoo mida liigendavad sugavad kanjonid massiivi loode kirde ja idaosas on kristallilised platood sealhulgas limousin ja sevennid keskmassiivis on 12001800 m korgusi maetippe selline maastik raskendab kommunikatsioone ja parsib majandustegevust rhonei joest ida pool kus vahemere aarde ulatuvad alpid on rannajoon sakiline rhoneist laane pool laiub keskmassiivi aartest louna pool lai viljakas languedoci tasandik prantsusmaa kagu ja edelapiiril on euroopa kohta vaga korged maed keskmassiivist ida pool teisel pool rhoneisaonei orgu on algul juura maed ja seejarel alpid viimased algavad prantsusmaal vahemere aarest kus neid huutakse rannikualpideks ja suunduvad pohja poole seejarel poorduvad itta ning jouavad sveitsi ja pohjaitaaliasse prantsuse alpid on korged ja sakilised liustike toimel on neil eriti pohjaosas laiad orud ning maestiku siseorgudele paaseb holpsasti ligi alpides asub euroopa korgeim tipp mont blanc 4808 m prantsusmaa ja hispaania piiril korguvad pureneed on alpidest madalamad kuid jatavad voimsama mulje nad on moodustunud uhestainsast maakoore plokist nad on pooratud jarsema kuljega prantsusmaa poole et liustikke on seal olnud vahe ei ole nad nii holpsasti ligipaasetavad nagu alpid on vaid moned raskesti uletatavad kurud maestiku keskosas prantsuse pureneede korgeim tipp on pic de vignemale 3298 m kuid hispaania poolel ulatuvad pureneed 3350 m korguseni prantsusmaal on rikkalikult jargmisi loodusvarasid kivisusi rauamaak boksiit tsink uraan antimon arseen kaaliumkarbonaat paevakivi puit ja kala prantsuse guajaanas leidub aga kullasetteid petrooleumit kaoliini nioobiumi tantaali ja savi haritavat maad on prantsusmaal 3346 prantsuse guajaanas 013 niisutatud maad on 26 000 km koos meretaguste aladega 26 190 km prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks uleujutused lumelaviinid tormid pouad metsatulekahjud ulemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja uleujutused vulkaanilist aktiivsust on guadeloupes martiniques ja reunionis prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik parlament koosneb rahvuskogust assemblee nationale mis valitakse iga 5 aasta tagant ja senatist mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat president valitakse iga 5 aasta tagant prantsusmaa president on alates 2012 aasta 15 maist francois hollande kes sai presidendivalimistel 52 haaltest nicolas sarkozy vottis 48 haaltest prantsusmaa piirkonnad region metropolitaine mitmuses regions metropolitaines prantsusmaal on 474 lennujaama millest 297 on asfalteeritud hoovoturadadega suuremaid lennujaamu mille hoovoturada on pikem kui 3 047 m on 14 prantsusmaa suurim lennujaam on pariisi charles de gaullei lennujaam mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat maailmas on ta selle naitaja poolest kuuendal kohal ja euroopa liidus teisel kohal prantsusmaa rahvuslik lennufirma on air france mis on uhtlasi uks maailma suurimaid prantsusmaa raudteevork on 29 213 km pikk see on laaneeuroopas saksamaa jarel suuruselt teine prantsusmaa teedevork on 1 027 183 km pikk see on suuruselt maailmas seitsmendal kohal ja euroopas esikohal prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang skt prantsusmaa vottis 1 jaanuaril 2002 kasutusele euro mis vahetas valja prantsuse frangi toojoulisi on prantsusmaal 281 miljonit tootus oli 2009 aastal 91 ja 2008 aastal 74 prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on prantsusmaa tahtsaimad ekspordipartnerid on saksamaa 1588 itaalia 816 hispaania 78 belgia 744 suurbritannia 704 ameerika uhendriigid 565 holland 399 2009 prantsusmaa suurimad impordiartiklid on prantsusmaa tahtsaimad impordipartnerid on saksamaa 1941 belgia 1161 itaalia 797 holland 715 hispaania 668 suurbritannia 49 ameerika uhendriigid 472 ja hiina 444 2009 77 tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades 2007 aastal toodeti 5357 miljardit kwh elektrit millest kasutati 4472 miljardit kwh 2008 aastal eksporditi 5869 miljardit kwh ja imporditi 1068 miljardit kwh praeguse prantsusmaa ala mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lounarannikul moodustas 1 sajandist ekr 5 sajandini pkr vanarooma riigi gallia piirkonna pohiosa frangi riik aastal 486 vallutas saali frankide juht chlodovech i rooma ala loirei ja sommei joe vahel seejarel uhendas ta suurema osa pohja ja keskprantsusmaast oma voimu alla ning vottis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks voetud arianismile parast chlodovechi surma 511 jagati tema riik mitu korda mitme valitseja vahel nii et tema merovingide dunastia pidi lopuks loovutama tegeliku voimu majordoomustele kelle amet oli paritav viimastest sai lopuks karolingide dunastia aastal 751 kuulutas karl martelli poeg pippin iii pippin luhike end ka vormiliselt kuningaks karolingide voimu kulminatsioon oli pippini poja karl suure valitsemisaeg aastal 771 taasuhendas ta frankide alad 774 vallutas lombardia kuningriigi pohjaitaalias 788 liidendas oma riigiga baieri 796 loi doonau tasandiku avaare 801 tungis islamiusulise hispaania aladele kuni barcelonani valja ning 804 alistas parast pikka voitlust alamsaksi paavst leo iii kroonis 800 karl suure roomlaste keisriks ehk laanerooma keisriks tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele kui suri karl suure poeg ludwig i vaga kes oli keiser 814840 jagati keisririik 843 verduni lepinguga viimase kolme poja vahel parast luhikest taasuhendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi laaneosa tulevase prantsusmaa kuningriigi valitsejatel enam keisririiki keskaegne prantsusmaa prantsusmaa territoriaalne areng ancien regime akvitaania kuningriik languedoc prantsusmaa esimene vabariik 17921804 prantsuse esimene keisririik 18041814 ning 1815 bourbonide restauratsioon 18141830 prantsuse kuningriik 18301848 teine vabariik 18481852 teine keisririik 18521870 prantsusmaa kuningas 18701940 prantsuse riik 19401944 prantsuse vabariigi ajutine valitsus 19441946 neljas vabariik 19461958 viies vabariik 1958 saalihoki algne termin saalibandi on ebasoovitatav on siseruumides mangitav jaahokisarnane voistkondlik sportmang kaks voistkonda voistlevad teineteise vastu plastist hokikeppidega eesmargiga luua kerge aukudega plastpall vastasvoistkonna varavasse saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks voistlusspordile populaarne harrastussport suurima populaarsuse on mang saavutanud soomes rootsis ja sveitsis populaarsus kasvab jatkuvalt nii euroopa riikides kui ka aasias singapur jaapan taiwan maailmameistrivoistlusi on peetud alates 1996 aastast nii meeste kui ka naiste maailmameistrivoistlusi peetakse iga kahe aasta jarel paarisaastatel meeste paaritutel naiste mm 2008 aastal mangis eesti koondis esimest korda saalihoki adivisjoni mmvoistlustel mis korraldati tsehhis 614 detsembril eestis on umbes 1400 saalihokimangijat korgeim liiga on meistriliiga pohjakorea haldusjaotus magikarabahh aserbaidzaani keeles daglq qarabag armeenia keeles lernajin gharabagh mitteametlikult artshahh on endine autonoomne oblast ao aserbaidzaani koosseisus mille staatuse umber puhkes 1980 aastate lopus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel selle konflikti uheks katalusaatoriks said martsis 1988 aserbaidzaanis bakuu lahistel sumgaidis toimunud armeenlaste ja aserite vahelised kokkuporked mille kaigus aserite enamus tarvitas ulatuslikku vagivalda armeenlaste suhtes aserbaidzaani haldusuksusena magikarabahhi ei eksisteeri tema territoorium on jagatud rajoonide vahel mille piirid alati ei jargi naiteks pohjaosas endise magikarabahhi ao piire de facto on tegu aserbaidzaani keskvalitsusest soltumatu magikarabahhi vabariigiga mis lisaks endise autonoomse oblasti aladele holmab ka umberkaudseid piirkondi vt kaarti magikarabahhi vabariiki pole ametlikult tunnustanud ukski riik ka mitte armeenia hoolimata armeenia ja aserbaidzaani vahelisest relvarahust jatkub nende vahel magikarabahhis madala intensiivsusega soda millega kaasnevad inimohvrid usa prantsusmaa ja venemaa vahendavad armeenia ja aserbaidzaani valitsusdelegatsioonide labiraakimisi valja on kaidud ettepanek korraldada rahvahaaletus mille toimumise aeg maaratakse kindlaks edaspidi et loplikult otsustada piirkonna staatus tuua moned maaalad tagasi magikarabahhi kontrolli alla ja tagada julgeolek piirkonnas aserbaidzaani president ilham alijev ja armeenia president serz sargsjan kohtusid 2 novembril 2008 moskvas venemaa presidendi dmitri medvedjeviga koneluste loppedes kirjutati alla deklaratsioonile milles nad kinnitasid soovi jatkata labiraakimisi ja parast seda ongi nad omavahel kohtunud sealhulgas peterburis 2016 aasta aprillis algas magikarabahhi ja aserbaidzaani piiril taas sojategevus mis toi kaasa kumned hukkunud indoneesia on riik kaguaasias mis holmab suurema osa indohiina poolsaare ja austraalia vahele jaavatest saartest koloniaalajastul kasutati indoneesia piirkonna kohta nime hollandi india indoneesia asub ligi 17 500 saarel ja koosneb 34 provintsist 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas indoneesias 2376 miljonit inimest ning selle naitaja poolest on riik maailmas neljandal kohal muslimite arvukuselt on indoneesia maailmas esikohal indoneesia on vabariik valitava presidendi ja seadusandliku voimu esindajatega riigi pealinn on jakarta riigil on maismaapiir malaisia idatimori ja paapua uusguineaga naabermaade seas on veel singapur filipiinid austraalia ja indiale kuuluvad andamani saared indoneesia on aseani ja g20 liige arvestusliku sisemajanduse kogutoodangu jargi ostujou pariteedi alusel on indoneesia maailmas 8 kohal 2015 kuid arvestades sktd elaniku kohta 43 kohal indoneesia saarestik on olnud tahtis kaubandusregioon alates 7 sajandist mil sriwijaya riik ja hiljem ka majapahiti impeerium kauplesid hiina ja indiaga indoneesia ajalugu on oluliselt mojutanud tema loodusvarasid himustavad voorriigid muslimitest kauplejad toid kaasa islami ja euroopa riigid kristluse molemad osapooled voitlesid suurte maadeavastuste ajastul monopoolsete kauplemisoiguste eest maluku vurtsisaartega sellele jargnes kolm ja pool sajandit hollandi kolonisatsiooni kuni indoneesia saavutas iseseisvuse parast ii maailmasoda iseseisvuse jarel on indoneesia ajalugu olnud sundmusterohke seda on saatnud loodusonnetused korruptsioon separatism demokraatia areng ja kiire majanduskasvu periood indoneesias elab sadu rahvaid koige suurem ja poliitiliselt domineeriv rahvaruhm on jaavalased indoneesia deviis bhinneka tunggal ika uhtsus mitmekesisuses valjendab riigis valitsevat kultuurilist ja etnilist mitmekesisust vaatamata suurele rahvaarvule ja tiheda asustusega piirkondadele on indoneesias laialdased metsiku loodusega territooriumid kus on rikkalik bioloogiline mitmekesisus riigis on ohtralt loodusvarasid kuid tanapaeval elavad seal paljud inimesed vaesuses nimi indoneesia tuleneb ladinakeelsest sonast indos tolkes india ja kreekakeelsest sonast nesos tolkes saar nimetust indunesians kasutati esmakordselt 1850 aastal ning algselt kirjeldati selle liitsonaga malai saarestiku elanikke hiljem voeti kasutusele sona indonesia indoneesia asub ligi 17 500 saarel millest umbes 6000 on asustatud riik ulatub idast laande ligi 5120 kilomeetrit ja pohjast lounasse ligi 1760 kilomeetrit saared paiknevad molemal pool ekvaatorit ning neist on suurimad uusguinea koos paapua uusguineaga kalimantan koos brunei ja malaisiaga sumatra sulawesi ja jaava kalimantani saarel on indoneesial 1782 km pikkune maismaapiir malaisiaga uusguinea saarel 820 km pikkune maismaapiir paapua uusguineaga ja timori saarel 228 km pikkune maismaapiir idatimoriga merepiir on indoneesial lisaks ulaltoodud riikidele ka austraalia belau filipiinide vietnami tai singapuri ja indiaga riigi rannajoone pikkus on 54 716 km indoneesia pindala on 1 904 569 km millega ta on maailma riikide hulgas 14 kohal kogupindalast on maismaad 1 811 569 km ja siseveekogusid 93 000 km indoneesia on presidentaalne vabariik ning unitaarriik parast suharto tagasiastumist 1998 aastal on indoneesia poliitilisi ja valitsusorganeid pohjalikult reformitud neli pohiseaduse parandust 1998 1999 2000 ja 2001 on uuendanud taidesaatvat kohtu ja seadusandlikku voimu indoneesia president on riigipea valitsusjuht ja relvajoudude ulemjuhataja presidendil on konstitutsiooni jargi oigus ametisse maarata ja tagandada ministreid oiguskantslerit ning politsei ja relvajoudude juhatajat 2004 aastal toimusid esimesed presidendi ja asepresidendi otsevalimised president voib ametis olla maksimaalselt kahe jarjestikuse viieaastase ametiaja jooksul rahvast esindav korgeim voimuorgan on kahekojaline parlament rahva konsultatiivkogu mille funktsioonide hulka kuuluvad pohiseaduse parandamine voi taiendamine presidendi inauguratsioon ja riigipoliitika uldise suuna maaramine konsultatiivkogul on oigus presidenti tagandada rahva konsultatiivkogu koosneb rahvaesindajate noukogu ja provintsiesindajate noukogu liikmetest kuhu kuulub vastavalt 560 ja 132 liiget rahvaesindajate noukogu teostab seadusandlikku voimu ning selle liikmed valitakse viieks aastaks vordelise valimissusteemi jargi alates 1998 aastast on labiviidud reformide abil oluliselt tousnud rahvaesindajate noukogu tahtsus riigi valitsemises provintsiesindajate noukogu loodi 2001 aastal regioonide majandamiseks koja funktsioonide hulka kuuluvad arvete ettevalmistamine ja nouandev tegevus puudub seadusandlik voim mitmesugustes kusimustes nt regionaalne autonoomia suhted ja majanduslik tasakaal keskvoimu ja regioonide vahel regioonide majandamine uhendamine ja valitsemine loodusvarade ammutamine jm enamik tsiviilhagidest menetletakse madalama astme pengadilan negeri kohtutes apellatsioonid aga teise astme kohtus pengadilan tinggi riigi korgeim kohus on ulemkohus mahkamah agung mis menetleb kassatsioonkaebusi teiste kohtute tegevusvaldkondade hulka kuuluvad majanduslike administratiivsete seaduste kehtivuse ja nende tolgendamise ning sariaadi kusimuste lahendamine indoneesia koosneb 34 provintsist millest viiel on eristaatus igal provintsil on oma seadusandlik voim ja kuberner provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi kuladeks desa voi kelurahan acehi jakarta yogyakarta paapua ja laanepaapua provintsil on suuremad seadusandliku voimu privileegid ja suurem soltumatus keskvalitsusest mis puudub ulejaanud provintsidel acehi provintsil on teatud oigused muuta oma oigussusteemi nt 2003 aastal kehtestati seal sariaat islamiseaduste susteem yogyakarta provintsil oli eristaatus juba enne riigi iseseisvumist yogyakarta sultanaadil oli vasallriigi staatus juba hollandi kolonisatsiooni aegadest alates provintsi pealinn oli indoneesia iseseisvussoja ajal uhtlasi riigi ajutine pealinn jaanuar 1946 kuni august 1950 laanepaapua varem tuntud kui irian jaya sai autonoomse staatuse aastal 2001 ning jagati kaheks eraldi provintsiks 2003 aasta veebruaris jakarta on eristaatusega pealinna regioon sukarno voimuperioodil puudis indoneesia arendada haid suhted aasia kommunistliku reziimiga riikidega hiina pohjakorea vietnam kambodza vastandudes kolonialismileneokolonialismile ja imperialismile kuigi nsv liit oli riigi peamine relvadega varustaja ja majandusabi andja lahenes indoneesia rohkem hiinale eriti aastatel 19641965 agressiivset valispoliitikat aeti hollandi poolt hallatava laanepaapua ja malaisia suhtes vastuseks malaisia maaramisele ajutiseks uro julgeolekunoukogu liikmeks 1965 aastal lahkus indoneesia urost alates suharto valitsemisperioodist on indoneesia valispoliitika pohinenud majanduslikul ja poliitilisel koostool laanemaailmaga indoneesia kuulub kaguaasia maade assotsiatsiooni asean asutajaliikmete hulka ning sailitab haid suhteid lahinaabritega riik taastas oma liikmestaatuse uros 1966 ning parandas suhteid hiina rahvavabariigiga mis halvenesid oluliselt parast kommunistidevastaseid repressioone suharto voimuperioodi alguses 19651966 indoneesia on mitteuhinemisliikumise nam ja islamikonverentsi organisatsiooni oic asutajaliige ning kaguaasia vabakaubanduspiirkonna afta cairnsi grupi maailma kaubandusorganisatsiooni wto liige kuni 2008 aastani oli riik ka naftat eksportivate riikide organisatsiooni opec liige kuid lahkus sealt naftaekspordi mahtude vahenemise tottu alates 1966 aastast on indoneesia majanduslikku ja humanitaarabi saanud peamiselt usast laaneeuroopast austraaliast ja jaapanist indoneesia valitsus on teinud koostood mitmete riikidega et tabada ja suudi moista riigis pommiplahvatusi organiseerinud aarmuslikke islamiste ja alqaidah liikmeid ohvriterohkeim pommiplahvatus mille tagajarjel hukkus 202 inimest toimus bali saarel kuta linnas 2002 plahvatuste ja neile jargnenud paljude riikide antud hoiatused mojusid negatiivselt indoneesia turismisektorile ning vahenesid oluliselt valisriikide investeeringud riigi majandusse saared on jaotatud nelja ruhma suured sunda saared vaiksed sunda saared maluku saared ja uusguinea saar saartel vahelduvad lavamaad ja joesetetest moodustunud tasandikud keskmise korgusega maeahelikega riigi korgem tipp asub puncak jaya 4884 m mael uusguinea saarel sumatra saarel paiknev indoneesia suurim jarv toba pindala 1103 km on uhtlasi maailma suurim vulkaanikraatrisse tekkinud jarv indoneesia joed on veerohked ja kannavad kaasa rohkesti setteid riigi pikimad joed asuvad kalimantani saarel ning nende hulka kuuluvad barito kapuas mahakam suurematel jogedel on levinud joetransport kuna indoneesia paikneb laamade indoaustraalia euraasia ja vaikse ookeani laama subduktsioonivoondi lahedal siis asub riik seismiliselt ja vulkaaniliselt vaga ebapusivas piirkonnas seetottu esineb riigis sageli maavarinaid ja vulkaanipurskeid indoneesias on vahemalt 150 tegevvulkaani nende hulka kuuluvad krakatau ja tambora mis said kuulsaks 19 sajandil toimunud voimsate vulkaanipursete tottu 70 000 75 000 aastat tagasi toimunud toba vulkaanipurse oli arvatavalt maailma uks voimsamaid lahiaja suurimate looduskatastroofide hulka kuuluvad 2004 aasta india ookeani maavarin mille tagajarjel hukkus indoneesias ligi 168 000 inimest ning 2006 aasta jaava saare maavarin mille tottu hukkus peaaegu 6000 inimest samas on vulkaanilise aktiivsuse ajal mahalangeva tuha tottu monedel saartel nt jaava ja bali vaga viljakad mullad mis on aidanud ara toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi ekvaatori laheduse tottu valitseb indoneesias ekvatoriaalne kliima aasta keskmine ohutemperatuur on rannikupiirkondades 28 c sisemaal 2326 c ning magedes korgemal kui 1500 m 1517 c suhteline ohuniiskus on kullalt korge olles enamasti vahemikus 7090 piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mojutavad eelkoige mussoonid koige rohkem esineb sademeid riigi laane ja pohjaosas koige niiskemad indoneesia piirkonnad asuvad sumatra laaneosas jaaval balil kalimantanil sulawesil ja uusguinea saarel sademeid esineb aastaringselt rohkesti madalikel on aasta keskmine sademete hulk 20003000 mm tuulepealsetel maenolvadel aga ule 4000 mm vaikestel sunda saartel ja jaava idaosas on austraaliast tulevate mussoonide tottu talvel juunist septembrini kuivaperiood keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 8001500 mm tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist detsembrini siiski pole koik taifuunid vaga tugevad ning monel aastal esineb tormihooajal vaid uksikuid taifuune tanu indoneesia suurusele mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne biodiversiteet maailmas teisel kohal brasiilia jarel riigi taimestiku ja loomastiku hulgas on esindatud nii aasia kui ka austraalia paritolu liigid sumatra jaava kalimantan ja bali olid kunagi uhenduses euraasia mandriga mistottu nende saarte fauna on parit aasiast suured imetajad naiteks sumatra tiiger jaava ja sumatra ninasarvik orangutanid india elevant ja leopardid olid kunagi laialdaselt levinud kuni bali saareni tanapaeval on nende arvukus ja levila inimtegevuse tottu olulisel maaral kahanenud naiteks jaava ja bali tiiger on juba valja surnud indoneesia metsad votavad enda alla umbes 58 2000 riigi maismaa pindalast viimase aastakumne jooksul on metsade pindala vahenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20 sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84 koige rohkem on metsade pindala vahenenud tiheda inimasustusega saartel nt jaava sumatral ja kalimantanil on metsades kasvavad liigid peamiselt aasia paritolu kuid pikemat aega mandrist eraldunud saartel naiteks sulawesil nusa tenggaral ja malukul on arenenud ainulaadne loomastik ja taimestik paapua uusguinea oli aga kunagi uhenduses austraaliaga ning seetottu on sealne taimestik ja loomastik sh ligi 600 linnuliiki lahedane austraalia floora ja faunaga indoneesia loomastiku hulgas on vaga palju endeemseid liike nt ligi 39 imetajatest imetajaid kokku 515 liiki umbes 26 linnuliikidest linnuliike kokku 1531 37 kahepaiksetest kahepaikseid kokku 270 liiki indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti koige suurem maailmas seda aitavad rikastada 54 716 kilomeetri pikkune rannajoon ja 55 miljoni hektari suurune rannikuala kus on vaga laialdaselt levinud mangroovid ja korallrahud rannikualade okosusteemide hulka kuuluvad veel rannad liivaluited estuaarid mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad mudast moodustunud margalad ja vaikesaarte okosusteemid sisemaal kasvavad umbes kuni korguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad 15003000 m korgusel igihaljad lahistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi korgemal maestikumetsad riigi kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi indoneesia rahvastiku kiire kasv ja suurtoostuse pidev areng on tekitanud mitmeid keskkonnaprobleeme mille lahendamine on tihti teisejarguline laialdaselt levinud vaesuse ning norga ja alarahastatud keskvalitsuse meetmete tottu levinud probleemideks on metsade raie ja turbarabade havitamine on teinud indoneesiast maailma suuruselt kolmanda kasvuhoonegaaside emiteerija elukohtade kadumine inimtegevuse tulemusena ohustab mitmeid kohalikke ja endeemseid liike rahvusvahelise looduskaitse liidu poolt on ohustatud liikide hulka kantud 140 liiki indoneesias elutsevaid imetajaid ja aarmiselt ohustatud liikide hulka 15 liiki imetajaid kelle hulgas on ka sumatra orangutan indoneesia rahvaarv oli 2010 aasta rahvaloenduse andmetel 2376 miljonit ja aastane juurdekasv oli 19 protsenti arvatavalt peatub rahvastiku juurdekasv alles 50 aasta parast rahvastiku tihedus on 1344 inimest uhe ruutkilomeetri kohta 2015 jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas indoneesia saarest on ta suurima rahvastikutihedusega ja seal elab ule poole kogu riigi rahvastikust elanikke 136 miljonit ja rahvastiku tihedus 1029 inkm ulerahvastatus on probleemiks eriti jaava ja bali saarel hollandi koloniaalperioodi ajal hakati probleemi lahendama 20 sajandi alguses inimeste umberasustamisega madala inimasustusega saartele sama poliitikat jatkati ka parast riigi iseseisvumist 1960 aastatel hakati lisaks juurutama pereplaneerimispoliitikat mis osutus usna edukaks bali saarel samas umberasustatavate inimeste hulk aina kasvas ning sisemigratsiooni haripunkt saabus valisabi toel maailmapank ja teised valisdoonorid 1980 ja 1990 aastatel jaavalt balilt ja maduralt asustati inimesi umber peamiselt kalimantanile sumatrale sulawesile malukule ja uusguineale kokku viidi perioodil 19492000 oma kodusaarelt minema ule 6 miljoni inimese nii ulatuslik umberasustamine on tekitanud aegajalt pingeid ja vagivalda migrantide ja kohalike vahel mille tagajarjel on sadu inimesi tapetud 2001 aastal hukkus kokkuporgetes dajakkidega kalimantani saarel vahemalt 500 madurat ja ligi 100 000 olid sunnitud saarelt pogenema peale kalimantani on konflikte esinenud ka malukul sulawesil ja laanepaapuas suurem osa indoneeslastest on toenaoliselt austroneesia keeli konelevate rahvaste jarglased kes parinevad arvatavalt taiwani saarelt teiseks olulisemaks rahvusgrupiks on melaneeslased kes elavad peamiselt riigi idaosas kokku elab indoneesias umbes 300 rahvast ja etnilist gruppi kes raagivad 721 keeles ja dialektis viis keelt on valja surnud indoneesia suurim rahvas on jaavalased osakaal 45 kes domineerivad nii poliitiliselt kui ka kultuuriliselt teiste rahvaste hulka kuuluvad sundad 14 madurad 75 malaid 75 ja teised 26 vaiksemate kuid pusivate etniliste hiinlaste indialaste ja araablaste grupid elavad ule kogu saarestiku peamiselt linnastunud piirkondades indoneesia riigikeeleks on indoneesia keel malai keele vorm mida raagivad peaaegu koik indoneeslased seda keelt kasutatakse koolioppes aritegevuses poliitikas kohalikus meedias ja akadeemilises maailmas keel pohineb johori sultanaadis valja arenenud malai keele dialektil mida kasutati laialdaselt malai saarestikus suhtluskeelena lingua franca ning mis on tanapaeval singapuri malaisia ja brunei riigikeel indoneesia keele kasutamist propageerisid rahvuslased 1920 aastatel see kuulutati ametlikult riigikeeleks parast riigi iseseisvumist 1945 aastal enamik indoneeslasi kasutab vahemalt uhte sageli pohikeelena ligi kolmesajast riigis kasutatavast keelest ja dialektist nendest on koige populaarsem jaava keel mida raagib indoneesia suurim rahvas samas horedalt asustatud laanepaapuas on kasutusel 276 keelt kuigi indoneesia pohiseaduses on satestatud usuvabadus tunnistab riik ametlikult vaid kuut religiooni islamit protestantlust katoliiklust hinduismi budismi ja konfutsianismi 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elab riigis muslimeid 872 protestante 70 katoliiklasi 29 hinduiste 17 budiste 07 enamik hindusid elab bali saarel ja suurem osa budistidest on etnilised hiinlased kuigi hinduism ja budism on tanapaeval vahe levinud on need varem indoneesia kultuuri markimisvaarselt mojutanud islam kinnistus kaupmeeste abil sumatra pohjaosas 13 sajandil ja sai piirkonna valitsevaks usundiks 16 sajandil rooma katoliku usk joudis indoneesiasse portugali kolonistide ja misjonaridega protestantlus saabus koloniaalajastul koos hollandi kalvinistidest ja luterlastest misjonaridega rahvastikust 44 2010 elab linnades elanike mediaanvanus on 282 aastat sundide ja surmade arv on riigis 1000 elaniku kohta vastavalt 181 ja 626 hinnanguline 2011 kuni uheaastaste laste suremus 1000 elaniku kohta on 28 riikide arvestuses 72 kohal elanike keskmine eluiga on meestel 688 ja naistel 740 aastat ule 15aastaste meeste kirjaoskus on 94 ja naiste oma 868 indoneesia majandus on segamajandus kus erasektor ja riigisektor on molemad olulised riigi majandus on suurim kaguaasias ja riik kuulub g20 liikmesriikide hulka indoneesia arvestuslik sisemajanduse kogutoodang ostujou pariteedi alusel oli 2015 aastal 2842 triljonit usa dollarit millega riik platseerus maailmas 8 kohale samas on indoneesia hinnanguline sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 11 100 usa dollarit millega jaab riik maailmas 43 kohale arvestuslik majanduskasv on olnud aastatel 2008 6 2009 45 ja 2010 6 toostussektori osakaal oli majanduses koige suurem moodustades sisemajanduse kogutoodangust 464 2010 jargnes teenindussektor 371 ja pollumajandussektor 165 2010 aastal oli koige suurem toojou osakaal teeninduses hinnanguliselt 489 millele jargnes pollumajandus 383 ja toostus 128 riigi eelarve ulejaak oli 2010 aastal 85 miljardit usa dollarit arvestuslik aasta varem 1075 miljardit usa dollarit toostussektorist on koige olulisemad nafta maagaasi ja kaevandustoostus tekstiili roiva ja jalatsitoostus puidu kautsuki ja toiduainetetoostus ning turism riigi elektritoodang oli 2008 aastal 129 miljardit kwh 2009 aastal oli arvestuslik naftatoodang 1023 miljonit barrelit oopaevas tarbimine aga 1115 miljonit maagaasi toodang 857 miljardit m 1960 aastatel kannatas indoneesia majandus tosiselt poliitilise ebastabiilsuse noore ja kogenematu valitsuse ning majandusliku natsionalismi tottu mis pohjustas elanikkonna seas vaesust ja nalga sukarno valitsusaja lopus 1960 aastate keskel oli majandus kaoses aastane inflatsioon oli ligi 1000 eksport oli lakanud ja taristu lagunenud tehased tootasid minimaalse joudlusega ja investeeringud majandusse olid kokku kuivanud uus valitsus asus kohe majandusprobleeme lahendama ning peagi saadigi inflatsioon kontrolli alla stabiliseerus ruupia kurss valisvaluutade suhtes ajatati valisvolg ning soodustati valisabi ja investeeringute sissevoolu kuni 2008 aastani oli indoneesia kaguaasia riikide seas ainus naftat eksportivate riikide organisatsiooni opec liige organisatsioonist lahkumise pohjuseks sai toornafta sisenoudluse jarjepidev kasv mille rahuldamiseks enam riigi omatoodangust ei piisanud 1970 aastate maailmaturu naftahinna tous toi aga indoneesiale nii suurt eksporditulu et selle abil saavutatud majanduskasv aastatel 19681981 oli keskmiselt ule 7 1980 aastate lopus viidi labi uued majandusreformid kuna majandus oli ulereguleeritud ja soltus liigselt langenud nafta maailmaturu hindadest ning aastane majanduskasv oli perioodil 19811988 keskmiselt 43 reformide hulka kuulus ruupia devalveerimine ekspordi soodustamiseks ja majandusregulatsioonide lodvendamine mis toi endaga kaasa valisinvesteeringute sissevoolu seda eriti kiiresti arenevasse ekspordisuunitlusega tootlevasse majandussektorisse ning mille abil oli riigi aastane majanduskasv aastatel 19891997 keskmiselt 7 indoneesia majandus kannatas tosiselt 19971998 aasta majanduskriisi ajal majandus langes 137 ja ruupia kurss kukkus usa dollari suhtes tasemelt 2600 tasemele 14 000 ruupiat uhe dollari eest rahvuslik valuuta stabiliseerus seejarel vahemikus 800010 000 ruupiat uhe dollari eest ning jargnes aeglane kuid pusiv majanduskasv samas vahendas majanduse taastumist poliitiline ebastabiilsus aeglaselt labiviidavad majandusreformid ja korruptsioon transparency internationali loodud korruptsiooniindeksi taseme jargi on indoneesia maailma riikide hulgas 110 kohal 2010 viimaste aastate positiivsele majanduskasvule vaatamata elavad paljud indoneesia elanikud vaesuses ning korge on ka toopuudus seda peamiselt madalate tootasude toidukaupade ja kutuse kiire hinnatousu tottu 2010 aastal oli arvestuslik toopuudus 71 aasta varem 79 133 rahvastikust elab allpool vaesuspiiri alates 2007 aastast on aga pangandussektori kosumise ja sisenoudluse kasvu tottu majanduskasv olnud 4563 mis on aidanud riigil ulemaailmse majanduskriisi aastatel 20082009 paremini toime tulla 2009 aastal olid indoneesia tahtsaimad ekspordipartnerid jaapan 173 singapur 113 usa 108 ja hiina 76 samal aastal olid olulisemad impordipartnerid singapur 250 hiina 125 ja jaapan 89 riik eksportis 2010 aastal kaupa hinnanguliselt 146 miljardi usa dollari vaartuses ning importis kaupa 2009 aastal 1195 miljardi dollari vaartuses indoneesial on rikkalikult mitmesuguseid loodusvarasid mille hulka kuuluvad nafta maagaas tina vask ja kuld riigi peamiste impordiartiklite hulka kuuluvad masinad ja seadmed keemiatoostuse saadused kutused ja toiduained tahtsamate ekspordiartiklite seas on nafta maagaas elektriseadmed vineer kummi palmioli tekstiilitooted indoneesia transpordivorgus domineerib maanteetransport mille kaubaveo osakaal riigi transpordivedudest on 70 tonnkilomeetritest ja reisivedude osakaal 82 reisijakilomeetritest riigi maanteede kogupikkus on 496 607 km 2013 neist 57 on kovakattega teed 2003 aastal moodustasid mootorrattad mootorsoidukite koguhulgast 71 autode osakaal suureneb jarkjargult impordipiirangute liberaliseerimise tottu vaatamata taristu kiirele arengule on suurlinnad pidevalt hadas liiklusummikutega raudteetransport on levinud vaid kahel saarel jaaval ja sumatral kalimantanil on arendamisel uued raudteevorgud kivisoe transportimiseks kaevandustest sadamatesse esimene raudteeloik ehitati jaava saare keskosas aastal 1864 indoneesias tootab neli isoleeritud raudteevorku kolm sumatral ja uks jaaval riigi raudteede kogupikkus on 8159 km nendest on elektrifitseeritud 565 km raudteevork on koige tihedam jaava saarel siseveekogude veeteede kogupikkus on 21 579 km 2011 ja laevatatavaid jogesid on umbes 50 ule poole neist asub kalimantanil ja ulejaanud sumatral saarestikus tootab umbes 300 sadamat millest 43 tegeleb rahvusvaheliste vedudega meretranspordis domineerivad riigisisesed kaubaveod ligi 60 mis uletavad valiskaubandust riigisiseselt reisib laevadega saarte vahel aastas umbes 14 miljonit inimest riigi kaubalaevastik koosneb 1244 alusest malaka vainas ja lounahiina meres ohustavad kaubavedusid piraadid ohutranspordi osakaal on viimastel aastatel pidevalt kasvanud seda peamiselt saartevaheliste pikkade vahemaade ja olemasoleva transpordivorgu puudulikkuse tottu riigis on tanapaeval 673 2013 lennuvalja millest 186l on maandumisrajad sillutatud turism on indoneesias kiirelt arenev majandusharu 2009 aastal kulastas riiki 645 miljonit turisti ja turismi osakaal sktst moodustab umbes 3 siiski on arenguruumi veel palju sest vaikest naaberriiki singapuri kulastas samal aastal 95 miljonit turisti indoneesia haridussusteem on vaga suur ja mitmekulgne kooliopilasi on riigis ule 50 miljoni ja opetajaid ule 26 miljoni alates 1994 aastast on indoneesias koolikohustuslikud lapsed vanuses 715 aastat enne seda oli koolikohustus 712 aastatel lastel hariduse eest vastutavad kaks ministeeriumi haridusministeerium mille alla kuuluvad 84 koolidest ja religiooniministeerium 16 haridussusteemis on lisaks riigile oluline roll ka erakoolidel eraomandis on algkoolidest 7 pohiastme koolidest 56 ja keskastme koolidest 67 koolis kaivate laste osakaal on piirkonniti erinev vaesemates regioonides moodustab algkoolis kaivate laste osakaal koolikohuslastest sageli alla 60 rikkamates piirkondades aga peaaegu 100 pohi ja keskastmes oppivate laste osakaal vastavalt 66 ja 45 on viimastel aastatel pidevalt tousnud kuid jaab endiselt alla lahiriikide vastavatele naitajatele samuti on indoneesias naaberriikidega vorreldes vaiksem haridust saavate eelkooliealiste laste ja tudengite osakaal viimase 10 aasta jooksul on indoneesia valitsus oluliselt suurendanud tahelepanu hariduse edendamisele kulutused haridussektoris on kasvanud markimisvaarselt alates 1990 aastate lopu majanduskriisist kahekordistudes aastatel 20002006 aastal 2007 moodusid haridussektori kulud koigist teistest sektoritest moodustades 34 sisemajanduse kogutoodangust 2009 aasta seisuga oppis indoneesia 82 korgkoolis 48 miljonit tudengit valitsus planeerib suurendada 2020 aastaks uliopilaste arvu 260 000 vorra indoneesia maa mere ja ohuvagedesse kuulub kokku 300 000 sojavaelast armee tegevteenistusse kuulub umbes 233 000 inimest kaitsekulutuste osakaal eelarves oli 2006 aastal 4 sktst parast suharto tagasiastumist oli uhe reformi eesmargiks armee ametliku esindatuse eemaldamine parlamendist kuid endiselt on selle poliitiline moju usna laialdane separatismi esinemine acehi ja paapua provintsis on viinud relvastatud kokkuporgete inimoiguste rikkumise ja molemapoolse vagivallani juhuti esinevad relvastatud kokkuporked acehi separatistide ja keskvoimu relvajoudude vahel olid kestnud ligi 30 aastat kui 2005 aastal solmiti poolte vahel relvarahu paapua provintsis pole vagivald veel loppenud kuigi regioon on saanud autonoomia staatuse parast suharto tagasiastumist jaava saarelt 1890 aastate alguses leitud fossiilsed jaanused kuulusid valjasurnud inimliigile pustine inimene homo erectus kes elasid indoneesia saartel hinnanguliselt 500 000 kuni 17 miljonit aastat tagasi pustise inimese jarglased homo erectus soloensis arenesid jaava saarel valja arvatavalt 500 000 100 000 aastat tagasi homo sapiens joudis lounaaasiast indoneesiasse umbes 50 000 aastat tagasi viimased homo erecticuse esindajad kadusid jaava saarelt umbes 30 000 aastat tagasi tanapaeval moodustavavad enamiku indoneesia elanikest austroneesia keeli konelevate rahvaste jareltulijad kes saabusid kaguaasiasse taiwani saarelt umbes 2000 ekr torjudes kohalikud melaneeslased maa idaregioonidesse ideaalilahedased pollukultuuride kasvatustingimused ja uleujutatud riisipoldude harimine alates 8 sajandist ekr voimaldasid kuladel linnadel ja vaikestel kuningriikidel 1 sajandiks pkr heale jarjele jouda indoneesia strateegiliselt tahtis geograafiline asukoht aitas kaasa sise ja valiskaubanduse arengule tahtsamateks kaubanduspartneriteks said india kuningriigid ja hiina sellest perioodist alates on kaubavahetus piirkonna majanduses olulist osa etendanud alates 7 sajandist sai tanu kaubavahetusele usna joukaks sriwijaya riik kuhu joudsid kaubateede abil ka hinduism ja budism 8 ja 10 sajandi vahel tekkisid ja kadusid jaava sisemaal kaks dunastiat budistlik sailendra ja hinduistlik mataram need agraarriigid jatsid endast maha sellised suured religioossed monumendid nagu borobudur ja prambanan hinduistlik majapahiti kuningriik asutati jaava saare idaosas 13 sajandi lopus ning ligi 100 aasta jooksul sai ta enda kontrolli alla peaaegu koik suuremad saared indoneesia arhipelaagis kuigi muslimitest kaupmehed joudsid kaguaasiasse juba islami leviku algusperioodil parinevad varasemad indoneesia elanikkonna islamiseerumise toendid alates 13 sajandist sumatra saare pohjaosast ulejaanud indoneesia piirkonnad islamiseerusid jarkjargult 16 sajandi lopuks sai islamist valitsev religioon jaaval ja sumatral enamikus piirkondades segunes islam kohaliku kultuuri ja religioonidega voi vahetas need valja ning sellest kujunes domineeriv religioon seda eriti jaava saarel portugali kaupmehed saabusid indoneesiasse 1512 aastal soovides saada monopoolseid oigusi maluku saartel kasvavate muskaatpahklitega nelgiga ja kubeebapipraga kauplemisel varsti saabusid ka hollandi ja briti kaupmehed 1602 aastal moodustasid hollandlased madalmaade idaindia kompanii ja said piirkonnas domineerivaks jouks portugallased torjuti saarestikust valja va idatimor 17 sajandi esimesel poolel jaava saare suurim riik matarami sultanaat 16 sajand 1755 langes koloniaalvoimust soltuvusse 18 sajandi alguses parast madalmaade idaindia kompanii pankrotistumist moodustas hollandi valitsus aastal 1800 madalmaade idaindia koloonia peaaegu kogu koloniaalperioodi jooksul kontrollisid hollandlased kindluste abil peamiselt rannikupiirkonda alles 20 sajandil laienes hollandi ulemvoim suuremate saarte sisemaale hollandi vaed surusid pidevalt maha ulestouse nii jaava saarel kui ka mujal kohalike liidrite ja verise acehi soja 18731903 mojul soja kaigus alistati acehi sultanaat norgenes kolonistide mojuvoim hollandlaste voim asendus ii maailmasoja ajal jaapani okupatsiooniga 19421945 kaks paeva parast jaapani alistumist 17 augustil 1945 kuulutasid mojukas rahvuslik liider sukarno kes maarati hiljem presidendiks ja mohammad hatta valja riigi iseseisvuse hollandlased uritasid seejarel oma voimu regioonis uuesti kehtestada kuid olid sunnitud 19451949 toimunud indoneesia iseseisvussoja jarel riigi iseseisvust tunnustama haagis solmitud kokkulepete kohaselt tunnustas holland indoneesia iseseisvust personaaluniooni ja foderaalriigina millesse kuulusid lisaks vabariigile ka 15 madalmaadele formaalselt alluvat riiki laanepaapua ehk uusguinea saare laaneosa jai hollandile indoneesia saavutas ametlikult iseseisvuse 27 detsembril 1949 1950 aasta martsikuuks oli enamik foderaalriigi koosseisu kuuluvaist ja hollandile allunud riikidest uhinenud indoneesia vabariigiga misjarel moodustus unitaarne riik indoneesia alustas laanepaapua okupeerimist 1 mail 1963 ning inkorporeeris selle riigi koosseisu 1969 aastal sukarno voimu all muutus riigi demokraatlik valitsemiskord autoritaarseks ning ta ise suutis voimu sailitada parem ja vasakpoolsete joudude omavahelise tasakaalustamisega 30 septembril 1965 surus armee maha ohvitseriruhma voimuhaaramiskatse tekkinud olukorra kasutasid ara kindral suharto ja kaitseminister nasution kes korvaldasid voimult president sukarno ning alustasid kommunistidevastaseid repressioone mille kaigus kaotas elu pool kuni uks miljon inimest armee ulemjuhatajaks saanud suharto maarati ametlikult presidendiks martsis 1968 uus valitsus asus seejarel majanduspoliitikat muutma soodustati valisinvesteeringuid ja rahvuslikku erakapitali vahendati riigi reguleerivat osa ning loobuti radikaalsetest reformidest sellele jargnes kolme aastakumne jarel pidev majanduskasv 1975 aastal okupeerisid indoneesia vaed idatimori 1990 aastate lopus tabas indoneesiat rangalt aasia riikides leviv majanduskriis ule kogu maa toimusid selle tottu demonstratsioonid ja rahutused 1998 aasta mais sunniti suharto tagasi astuma 1999 aastal otsustas idatimor referendumil indoneesiast lahku luua ning sellega loppes 25 aastat kestnud indoneesia okupatsioon timori saare idaosas suharto tagasiastumisest alates on riigis tugevnenud demokraatlikud arengud ning on toimunud esimesed presidendi otsevalimised 2004 progressi on aeglustanud aga poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus sotsiaalsed rahutused korruptsioon ja terrorismiaktid siiski on viimastel aastatel majanduskasv olnud markimisvaarne kuigi eri religioonidesse ja etnilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste vahel on suhted enamasti rahulikud on esinenud ka rahulolematust ja vagivalda 2005 aastal solmis keskvalitsus rahuleppe acehi separatistidega lopetades peaaegu 30 aastat kestnud relvakonflikti mille kaigus hukkus ule 15 000 inimese indoneesias elab ligi 300 etnilist gruppi kelle kultuuriline identiteet on tekkinud sajandite jooksul ning seda on mojutanud india araabia hiina ja euroopa kultuur naiteks sisaldavad jaava ja bali tantsud samuti ka varjuteater wayang kulit hindu kultuuri ja mutoloogia aspekte indoneesia arhitektuuri on koige rohkem mojutanud india arhitektuur kuid markimisvaarset moju on avaldanud ka hiina araabia ja euroopa arhitektuur sport on indoneesias uldjuhul meestele orienteeritud suureks probleemiks on sporti saatvad illegaalsed kihlveod koige populaarsemad spordialad on sulgpall ja jalgpall olumpiamangudelt on voitnud medaleid indoneesia sulgpallikoondis indoneesia on tulnud ka meeste ja naiste sulgpalli voistkondlike maailmameistrivoistluste voitjaks thomas cup ja uber cup vastavalt kolmeteistkumnel ja kolmel korral jalgpallis ei ole seevastu suurt edu saavutatud indoneesia jalgpallikoondis on fifa edetabelis 2014 aasta alguse seisuga alles 161 kohal traditsiooniliste spordialade hulka kuuluvad veel sepak takraw ja pullide voiduajamine madural indoneesia kook on regiooniti erinev ning selle mojutused parinevad hiinast euroopast lahisidast ja indiast pohitoiduks on riis mida serveeritakse liha ja koogiviljade garniirina vurtsid eriti tsilli kookospiim kala ja kana on toitude pohilised komponendid erinevalt vietnami ja tai toidust segatakse vahem maitseaineid ning maitsestatakse lihtsalt ja rohkelt indoneesia traditsioonilise muusika esindajate hulka kuuluvad gamelan ja kroncong voi krontjong gamelan on ansambel levinud peamiselt jaaval ja balil mille mang pohineb pentatoonilistel helilaadidel dangdut on tanapaevane popmuusika millel on araabia india ja malai rahvamuusika sugemed indoneesia kohaliku filmitoostuse toodang oli vaga populaarne ja domineeris indoneesia kinodes 1980 aastatel 1990ndatel saabus jarsk langus ning voimust votsid hollywoodi ja hongkongi filmid 21 sajandi algusest on kohaliku filmitoostuse toodang taas kasvamas vanimad indoneesia kirjamalestised on sanskritikeelsed raidkirjad leiti kalimantani idaosast mis parinevad 4 sajandi teisest poolest pkr esimesed kirjandusteosed ilmusid vanajaava ehk kaavi keeles umbes 8 sajandil vanajaava kultuuri peamiseks kirjanduszanriks oli kakawin sanskriti kirjandusest tuletatud poeem mida esitati jaava saare kuningakodades 916 sajandini vanim selline teos on ramayana umbes aastast 870 esimeste proosateoste hulka kuulusid pararaton ja tantu panggelaran arvatavalt 15 sajandist hilisema indoneesia kirjanduse tahtsamateks autoriteks on hollandlane multatuli 18201877 kes kritiseeris indoneesia poliselanike kohtlemist hollandi koloniaalvoimude poolt sumatra saarelt parit muhammad yamin 19031962 ja hamka 19081981 olid iseseisvuseeelse aja tahtsamad rahvuslastest kirjanikud ja pramoedya ananta toer 19252006 kes oli kuulus romaanikirjanik paljud indoneeslased kannavad kaasa rahvaluule ja rahvajutu traditsiooni mis aitab neil sailitada oma identiteeti indoneesia meedia vabadus suurenes markimisvaarselt parast suharto voimuperioodi mil tanapaeval tahtsuse minetanud informatsiooniministeerium jalgis ja kontrollis kodumaist meediat ning piiras valismaist televisiooniturul konkureerib tosinkond televisioonivorku kaks avalikoiguslikku ja kumme kommertsvorku riigis tegutseb ule saja kohaliku telejaama laialdaselt on levinud satelliit ja kaabeltelevisioon raadiojaamu on ule 700 millest ule 650 erajaamad 2008 internetti kasutas 2009 aastal ligi 20 miljonit inimest adventism on kristlik liikumine mis kuulub protestantide hulka ning tekkis 19 sajandil ameerika uhendriikides jeesuse kristuse teise tuleku ootuses nimetus tuleneb ladinakeelsest sonast adventus saabumine mis viitab kristuse teisele tulemisele adventistide tuntuimaks jutlustajaks oli algusaastatel william miller ning liikumine kogus kiiresti 50 000 100 000 jargijat kes uskusid et jeesus kristus tuleb tagasi 22 oktoobril 1844 see arvamus oli tekkinud piibli prohvetikuulutuste vaartolgendamisest ja toi endaga kaasa suure pettumuse mille tagajarjel paljud kaotasid usu esialgu oli tegu liikumisega milles osales mitme kiriku liikmeid sealhulgas baptiste metodiste ja universaliste peale suurt pettumust jagunesid usklikud erinevatesse liikumistesse millest tekkisid uued kogudused peamiseks adventistide koguduseks on seitsmenda paeva adventistide kogudus mis organiseerus 1863 aastal ja millel oli 2008 aastal ule maailma 158 miljoni liikme lisaks kristuse teisele tulemisele peavad nad peavad tahtsaks ka kumne kasu pidamist sealhulgas hingamispaeva sabati puhitsemist laupaeval ning tervislikke eluviise piibel ka puhakiri on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum mis koosneb vanast ja uuest testamendist kristlased usuvad et piibel on jumala sona mis on piiblis sisalduvate raamatute kirjutajatele inspireeritud jumala poolt piibliks nimetatakse ulekantud tahenduses ka mingi valdkonna tahtsaimat raamatut voi andmekogu sona piibel tuleneb vanakreeka sonast biblion papuurusrull uldistatult raamat protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust ehk iseseisvast osast mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 ekr kuni 2 sajand pkr katoliku ja oigeusu kiriku piiblikaanonid tunnistavad lisaks apokruufe 367 aastal ilmus athanasiose uue testamendi raamatute loetelu mida tunnistab oigeusu kirik katoliku kirik maaras piiblikaanoni rooma 382 hipporegiuse 393 ja kartaago kirikukogul oigeusu kirikus kanoniseeriti vana testament jeruusalemma kirikukogul 1672 aastal koos saalomoni tarkuse raamatu jeesus siiraki tarkuse raamatu tobia ja juuditi raamatuga ning katoliku kirikus trento kirikukogul 15451563 peale eelpoolnimetatute ka esimene ja teine makkabeide baruki taanieli estri raamat koos viimase lisadega ja jeremija palvega piibli 66 raamatut jagunevad 39 raamatuga vanaks testamendiks ja 27 raamatuga uueks testamendiks vana testament oli algselt kirja pandud heebrea keeles taanieli raamat aramea keeles vana testament sisaldab iisraeli rahva ajalugu tegemist ei ole aga ajalooteadusliku teosega iisraellaste ajaloole vaadatakse kui jumala tegutsemisele maailmas kui jumala kaitsele ja juhtimisele mida ta osutab oma rahvale vana testament on juutide ja kristlaste puhakiri islam tunnistab vanast testamendist viit moosese raamatut ja psalme vana testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks ruhmaks uus testament on kirja pandud kreeka keeles sest ta tekkis hellenistlikus maailmas uue testamendi juured on vanas testamendis sest uue testamendi keskne isik on jeesus kristus kelles kristlaste usu jargi on taitunud vana testamendi prohveteeringud uue testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks ruhmaks piibli tekstid on paljude autorite poolt kirja pandud ja valja kujunenud pika aja jooksul tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika vanimad koopiad vana testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad uue testamendi vanimad manuskriptid parinevad 2 sajandist pkr esimene piiblitolge oli vana testamendi tolge kreeka keelde 21 sajandil ekr septuaginta ehk lxx esimesed uue testamendi ladinakeelsed tolked valmisid 2 sajandi lopul pkr kehvade tolgete kasvava hulga tottu palus paavst damasus i 382 aastal opetlast hieronymust votta kasile ladinakeelsete tolgete korrigeerimine tulemuseks oli ladinakeelne piiblitolge vulgata mis on katoliku kirikus piibli alustekstiks piibli varasemad rahvuskeelsed tolked on 2 sajandi lopust parinevad tolked vanasuuria ja kopti keelde 4 sajandil tolkis wulfila piibli gooti keelde lisaks on piibel esimestel sajanditel tolgitud veel gruusia amhara araabia nuubia ja parsia keelde 9 sajandil kreeka keelest vanabulgaaria keelde tehtud piiblitolge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mojutanud just oigeusu kirikutes kasutatavat puhakirja teksti kaasaegsed rahvuskeelsed tolked hakkasid euroopas levima alles parast reformatsiooni teedrajavaks peetakse martin lutheri tolkeid saksa keelde 1522 ilmus tema tolgitud uus testament ja 1534 piibli tervikteksti tolge mille ettevalmistamisel osalesid lisaks lutherile ka mitmed tema kaastoolised kaasajaks on piibel tervikuna tolgitud enam kui 300 keelde osaliselt aga enam kui 2100 keelde tegu on maailmas koige enam tolgitud ja muudud raamatuga piibel on ajalooallikas ajaloolastele kultuuri ja keeleteadlastele riigikeel on keel mis on riigi osariigi voi muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks maaratud pooltel maailma riikidel on riigikeel monel riigil naiteks eestil ja albaanial on ainult uks riigikeel monel riigil on mitu riigikeelt naiteks belgial soomel afganistanil paraguayl boliivial indial sveitsil ja lounaaafrika vabariigil monel riigil naiteks iraagil itaalial ja hispaanial on uks uleriiklik riigikeel kuid moned keeled on kaasriigikeeled mones tahtsas piirkonnas monel riigil naiteks ameerika uhendriikidel riigikeelt kull ei ole kuid mones osariigis on riigikeeled vaata keeled ameerika uhendriikides monel riigil ei ole uldse riigikeelt naiteks austraalial eritreal luksemburgil rootsil tuvalul ja suurbritannial mones aafrika riigis ja filipiinidel ei ole riigi ja oppekeeleks riigi koige levinum keel iirimaal aga on riigikeelt national language iiri keelt konelejaid vaga vahe kuna enamik rahvast koneleb ametlikult madalama staatusega inglise keelt sarnane olukord on uusmeremaal kus elanike enamik koneleb inglise keelt kuid ainus riigikeel on maoori keel mones riigis on keelte kasutamine poliitiliseks tulikusimuseks vaata keeletulidega riikide loendit eesti riigikeel on eesti keel burgos on linn pohjahispaanias ajaloolises vanakastiilias mis moodustab osa castillaleoni autonoomsest piirkonnast linn on madridist 237 km kaugusel linn on burgose provintsi halduskeskus vanimad margid inimasustusest linna maaalal parinevad neoliitikumist 40002500 ekr linn asutati rekonkista ajal 884 aastal kui krahv diego rodriguez porcelos rajas leoni kuninga alfonso iii korraldusel maele arlanzoni joekaanu lahedal kindluse mis oli moeldud mauride voimaliku edasitungi takistamiseks 930 aastal valis fernan gonzalez linna kastiilia krahvkonna pealinnaks kastiilia kuningate residentsiks oli linn 1113 sajandil 11 sajandil sai ta piiskopi residentsiks neil sajanditel rajati rida markimisvaarseid ehitisi 11 sajandil klooster las huelgas reales 12 sajandil alustati linnamuuri ehitust 13 sajandil ehitati gooti stiilis katedraal linn osales comunerode ulestousus 15201522 majanduslik oitseng oli 1516 sajandil kui burgos sai monopoolse oiguse kastiilia villaga kauplemiseks ja kujunes villa valjaveokeskuseks inglismaale ja madalmaadesse jargnesid majandusliku allakaigu sajandid burgos oli napoleoni sodade ajal okupeeritud prantsuse vagede poolt hispaania kodusoja ajal 19361939 paiknes linnas massuliste kindral francisco franco poolehoidjate valitsus burgos on tahtis liiklussolm ta paikneb kommunikatsioonitelgedel madrid pohjasuund baskimaa sadamad ja portoirun euroopa suund linna labib santiago de compostela palverannutee prantsuse haru camino frances majanduskoostoos on linn osa ebro teljest katalooniaaragonnavarra eriti autotoostuse osas toodetakse tarvikuid burgoses on markimisvaarne toiduainetetoostus naiteks uks san migueli olle tehastest autotoostuse tarvikute tootmine tahtis majandusharu on ka turism burgose ulikool asutati 1994 aastal linna hoonestus on inimmootmes huvivaarsusteni on vabalt voimalik jouda jalgsi kesklinna pohiline hoonestus on parit 19 sajandist kindluse umbruses ja piki arlanzoni joe kallast on ulatuslikud pargialad sailinud on keskaegne korraparatu tanavavork ja osa linnamuurist 1114 sajand linna tahtsaimaks sumbolehitiseks loetakse gooti prantsuse stiilis katedraali catedral de santa maria mis ehitati aastatel 12211260 ja mida taiendati 16 sajandini katedraali on umber maetud kastiilia rahvuskangelane cid kellest on kirjutatud eepos laul minu cidist cantar de mio cid mida peetakse esimeseks kastiiliakeelseks hispaaniakeelseks suurteoseks teine emblemaatiline ehitus on linnavarav arco de santa maria mis on 16 sajandil umber ehitatud kindlusekujuliseks ja mida kaunistavad linna ajaloo votmeisikute kujud tsistertslaste kloostris convento de santa maria de las huelgas reales 12 sajand romaani stiil gooti stiil mudejarstiil paikneb kastiilia kuningate panteon gooti stiilis kartuuside klooster monasterio de la cartuja de miraflores 15 sajand on umber ehitatud kuningapaleest arvukalt on gooti stiilis kirikuid nagu san nicolas de bari san lesmes san esteban san gil santa gadea kindlusest 9 sajand on sailinud varemekatked need on restaureeritud ja seal on avatud muuseum linnamuuris on mitmed erineva valjanagemisega varavad nagu arco de san esteban arco de san martin arco de san gil muudest ehitistest on huvipakkuvamad peavaljaku plaza mayor hoonestus ja 15 sajandi palee casa del cordon mille fassaadi kaunistuseks on raiutud frantsiskaani mungaruu koiemotiiv palees votsid fernando ii ja isabel i vastu 1497 aastal teiselt ameerikaretkelt naasnud kolumbuse palees hoiti vangis ka prantsuse kuningat francois ist linna lahedal asuvad burgose provints kuulub hispaania pindalalt suurima castilla y leoni autonoomse piirkonna koosseisu provintsi pindala on 14 292 km2 elanikke on 375 000 kanada soovitatav haaldus esisilbirohuga kanada on riik pohjaameerika pohjaosas mille koosseisu kuulub kumme provintsi ja kolm territooriumi selle rannikut umbritsevad vaikne ookean laanest pohjajaameri pohjast ja atlandi ookean idast kanada uldpindala on 9 985 000 km2 ja selle naitaja jargi see on maailmas venemaa jarel suuruselt teine riik maismaapindala jargi 9 093 000 km2 on kanada maailmas neljas riik samuti on see maailma koige pikema rannajoonega riik 202 080 km kanadal on pikad rannaalad nii pohjajaamere atlandi kui ka vaikse ookeani aares samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri usaga laaneservas piirneb kanada alaska osariigiga piiri pikkus on 2477 km peamine piir naabriga jookseb aga 6416 km pikkuselt mooda riigi lounaosa nii on kanada maismaapiir usaga maailma suurim kahe riigi vaheline piir 8893 km tuhandeid aastaid elasid praeguse kanada territooriumil poliselanikkonna erinevad hoimud alates 15 sajandi lopust asutati atlandi ookeani rannikule inglismaa ja prantsusmaa kolooniaid mitmesuguste konfliktide tulemusena suurbritanniale kuuluvad pohjaameerika territooriumid kasvasid voi vahenesid kuni 18 sajandi lopuni vastavalt 1 juulil 1867 vastu voetud briti pohjaameerika aktile uhinesid kolm kolooniat ja moodustasid foderatiivse kanada dominiooni nii algas provintside ja territooriumide uhinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamise protsess 1931 aasta westminsteri statuudi alusel tunnistas suurbritannia kanada riiklikku iseseisvust aga taiesti iseseisvaks sai kanada alles 1982 aastal kui voeti vastu seadus et kanada parlament omab oigust pohiseadust muuta soltumata briti parlamendist kanada on foderatiivne parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia nuudisaegne riigipea on kuninganna elizabeth ii riigis on ametlikult kaks riigikeelt kanada rahvastiku rahvuslik koosseis on uks mitmekesisemaid ja multikultuurilisemaid maailmas tulenevalt mahukast sisserandest 2015 aasta seisuga on rahvaarv umbes 35 miljonit inimest kanada majanduse arengutase on korge ja majandus on uks maailma suurimaid seda toetavad rikkalikud loodusvarad ja hasti arenenud rahvusvahelise kaubanduse vork pikaajalised ja mitmekulgsed suhted usaga on mojutanud ulatuslikult riigi majandust ja kultuuri kanada on arenenud riik kus inimeste tervise tase on uks parimatest maailmas skt inimese kohta jargi on riik 10 kohal ja inimarengutaseme jargi 8 kohal vastavalt rahvusvahelistele uuringutele on kanadal korgel tasemel valitsuse labipaistvus kodanikuoigused elukvaliteet majanduse vabadus ja haridus kanada on rahvaste uhenduse liige ja kuulub mitme rahvusvaheliste organisatsioonide koosseisu sh on kanada nato g8 g10 g20 nafta ning aasia ja vaikse ookeani majanduskoostoo liige nimi canada ehk kanada parineb st lawrencei irokeeside sonast kanata mis tahendab kula voi asula 1535 aastal kasutasid toonased quebeci piirkonna poliselanikud seda sona selleks et suunata prantsuse maadeavastaja jacques cartier stadacona kullasse hiljem kasutas cartier sona canada viidates mitte ainult sellele konkreetsele kulale vaid kogu piirkonnale mille omanikuks oli stadacona pealik donnacona alates 1545 aastast on euroopa raamatutes ja kaartidel viidatud sellele piirkonnale kui canadale 17 sajandil ja 18 sajandi alguses viitas canada uusprantsusmaale mis paiknes saint lawrencei joe piirkonnas 1791 aastal moodustati piirkonnas kaks briti kolooniat nimedega ulemkanada ja alamkanada uldnimega the canadas selle nimega oli see kuni nende uhinemiseni briti kanada provintsiks 1841 aastal 1867 aastal rajati kanada konfoderatsioon ja hakati kasutama nime canada uue riigi ametliku nimena aga sona dominioon viitas riigi statuudile kui kanada kinnitas oma iseseisvust ja suurbritanniast eraldumist hakkas foderaalvalitsus uha enam kasutama ametlikes dokumentides ja lepingutes lihtsalt nime canada seda muutust peegeldas rahvusliku puhkepaeva dominiooni paeva umbernimetamine kanada paevaks aastal 1982 kanada on jaotatud 10 provintsiks ja 3 territooriumiks ehk alaks tahistatud margiga kanada hiigelmootmed tahendavad geograafilist mitmekesisust riigi saab jagada viieks selgesti erinevaks suureks piirkonnaks peaaegu poole mandriosast holmab suur kanada kilp ehk laurentia kiltmaa avar harvade korgendikega tasandik jaaajast on sinna jaanud palju jarvi ning karestikulisi jogesid kilbist laanepool laiuvad suurtasandiku preeriad see on toeliselt viljakas piirkond veel kaugemal laanes vaikse ookeani aares asub magismaa mida piiravad kaljumaestik ning rannikuahelik suure jarvistu umbruses ja saint lawrencei joe aarsel madalikul valitseb hea kliima ja seeparast on ka sealsed maad ules haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust lopuks atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate rannikuga paralleelselt kulgevate apalatsi magede jatku riigi korgeim tipp on laanepiiril asuv logan 5959 m kanada rannikud eriti aga arktiline on tugevasti liigestatud ja nende lahedal asub arvukalt saari atlandi rannikul on tahtsaimad newfoundlandi cape bretoni prints edwardi ning anticosti saar ja nova scotia poolsaar vaikse ookeani ranniku lahedal asuvad vancouveri saar ja kuninganna charlottei saarestik arktikas asub oige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart baffini saar victoria ellesmere jt kanadas on palju suuri jarvi ja veerikkaid jogesid sugavale sisemaale ulatub pohjajaamere hudsoni laht eriti tahtis on suurt jarvistut atlandi ookeaniga uhendav saint lawrencei jogi oma laia viljaka oru ning arvukate lisajogedega neist ottawa saguenay ja st john suubuvad atlandi ookeani saskatchewan voolab winnipegi jarve nelson uhendab winnipegi hudsoni lahega kanada suurim jogi on siiski mackenzie mis koos lisajogedega seob enamikku kanada kilbil asuvaid jarvi ja viib oma vee jaamerre riigi arvututest jogedest ja joekestest tuleb veel nimetada yukoni ja columbiat mis jouavad mereni juba usa rannikul erie jarvest ontario jarve voolaval niagara joel asub niagara juga kanada on koige jarverikkam maa maailmas neid on seal umbes 200 000 kokku on riigi pindalast jarvede all 891 163 km2 see on palju suurem pindala kui kogu hispaania ja umbes sama suur kui pakistan voi turgi kagupiiril asub suur jarvistu enamik neid on uksteisega uhenduses vesi voolab neist mackenzie jokke mis labib riigi keskosa peaaegu poolt kanada territooriumi katavad metsad pohjas levib arktiline ja lahisarktiline taimestik tasandikuprovintsides rohtlad tihedates okas ja vaarispuumetsades kasvavad kuused tsuugad palsamnulud mitut liiki mande ja seedreid metsloomi on ohtralt liigiliselt on loomastik usna samasugune nagu euroopa ja aasia jahedamates piirkondades imetajaid on looduses 193 liiki kanada metsades voib kohata vaikseid tamme ehitavaid kopraid samuti karplasi naaritsaid karpe nugiseid kelle karusnahka ammust aega vaga hinnatakse veel asustavad kanada metsi ameerika karud baribal ja grisli ilves koiott rebane skunk karibu ja urson avamaastikul saab imetleda tundrakaribut potra piisonit kaugel pohjas voib kohata voimsat jaakaru laanepoolsetes magedes elab ohtralt just neile aladele iseloomulikke lumelambaid ja kitsi riigis on kohatud 665 liiki linde neist pesitsevaid 310 liiki roomajaid sh maolisi on rohkem kui 39 liiki ja kahepaikseid 42 liiki nuudisaegse kanada polisrahvaste hulka kuuluvad kanada indiaanlased atabaskid algonkinid irokeesid jpt inuitid ja mestiitsid mestiitsid on segaverelised inimesed kelle esivanemad sundisid 17 sajandi keskel kui euroopa asunikud abiellusid kanada indiaanlaste ja inuiti naistega arheoloogiliste uuringute ja geneetilise analuusi abil maarati inimeste kohalolekut yukoni pohjaosas alates 13 00012 000 ekr ja ontario lounaosas alates 7500 ekr need esimesed asunikud astusid kanadasse beringia labi beringia maismaasilla ule paleoindiaanlaste arheoloogilised kohad nagu old crow tasandikud ja bluefish koopad on kaks vanimat inimeste elukohta kanadas kanada polisrahvaste uhiskonnale oli iseloomulikud alaline asustus pollumajandus keeruline sotsiaalne hierarhia ja kaubavahetusvorgud euroopa maadeavastajate saabumisajaks 15 sajandi lopus ja 16 sajandi alguses oli moned nendest kultuuridest juba kadunud ja neid avastati vaid arheoloogiliste uuringute kaudu selleks ajaks kui oli rajatud euroopa asunikute esimesed asulad oli kanada poliselanikke rahvaarv hinnanguliselt 200 000 ja kahe miljoni vahel kanada polisrahvaste kuninglik komisjon aktsepteeris arvu 500 000 inimest euroopa koloniseerumise tagajarjel kannatasid kanada poliselanikud uute asukate poolt sisse toodud nakkushaiguste nt gripp leetrid ja rouged korduvate puhangute kaes mille vastu puudus nendel looduslik immuniteet selle tagajarjel vahenes sajandite jooksul parast eurooplaste saabumist rahvaarv 4080 vorra valja arvates moningaid konflikte euroopast paritoluga kanadalaste suhted indiaanlaste ja inuitidega oli suhteliselt rahulikud euroopa asunikke ja kanada poliselanikke vastasmojud algasid eurooplaste kolonisatsiooni perioodi jooksul selle perioodi valtel euroopa asunikke vastasmoju inuitidele oli piiratud alates 18 sajandi lopust euroopast paritoluga kanadalased julgustasid kanada poliselanikke nende oma kultuuri omastada need uritused joudsid korgpunkti 19 sajandi lopus ja 20 sajandi alguses sunnitud integratsiooni ja umberpaigutuse kujul eurooplastest joudsid esimestena tanapaeva newfoundlandi rannikule lanse aux meadowse viikingid 1000 aasta paiku kelle avastatud vinland markland ja helluland asusid toenaoliselt tanapaeva kanada alal 1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane giovanni caboto john cabot newfoundlandis voi nova scotias ning kuulutas maa newfoundlandina inglise krooni omandiks 16 sajandi alguses rajati atlandi ookeani rannikul ajutisi eelposte vaala ja kalapuugil baskide ja portugali meremehed 1534 joudis prantsuse maadeuurija jacques cartier saint lawrencei lahe kaldale kuhu ta paigaldas 10 meetri korguse risti sonadega elagu prantsusmaa kuningas ja vottis territooriumi kuningas francois i valdusse pusivat asustust sinna ei tekkinud kuid 16 sajandil vaitsid nii inglismaa kui ka prantsusmaa omavat alasid tanapaeva kanadas 1583 aastal kuulutas sir humphrey gilbert vastavalt kuninganna elizabeth i kuninglikule eelisoigusele saint johnsi esimesena inglismaa kuningriigi kolooniana pohjaameerikas prantsuse maadeuurija samuel de champlain joudis kanadasse aastal 1603 ja asutas esimesi euroopa asunikke pusivaid asulaid port royali nova scotia poolsaarel 1605 koos pierre duguaga ja quebeci 1608 inglased rajasid 1628 aastal nova scotia koloonia ning asundusi atlandi ookeani rannikule ja hudsoni lahe aarde 1663 kuulutas kuningas louis xiv uusprantsusmaa prantsusmaa asumaaks inglismaa kuningas charles ii andis 1670 aastal ruperti maal hudsoni lahe kompaniile kaubandusmonopoli 1689 aastal alanud prantsusmaa ja inglismaa vahelises sojas kaotas prantsusmaa osa oma kanada valdustest viimased osad uusprantsusmaast laksid inglismaa valdusse 1763 aastal kanada rahvaarv oli 2006 aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897 ja 2011 aasta rahvaloenduse andmeil 35 158 304 kanadalasteks nimetatakse kanada kodanikke kanada on paljurahvuseline uhiskond mille rahvastik koosneb poliselanikest ning immigrantide jareltulijatest paritolu jargi on suurimad ruhmad inglise prantsuse soti iiri saksa itaalia ja hiina paritolu kanadalased paljud immigrandid on sailitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete ruhmadena eesti paritolu kanadalasi oli 2001 aastal 22 085 neist 9645 nimetas oma paritoluks ainult eestit 2006 aastal olid samad naitajad 23 930 ja 8440 57 kanada elanikest raagib emakeelena inglise keelt 22 prantsuse keelt 20 muid keeli ja 12 mitut keelt prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt quebecis 80 elanikest kanada poliselanikud on indiaanlased ja inuitid peamised toostuspiirkonnad on ontario provints ning quebeci provintsi lounaosa kus valmib ligikaudu 70 riigi toostustoodangust tahtsaim kanadasisene kauba ja laevatee on saint lawrencei jogi mis on uhendusluliks rohkem kui 4000 km pikkusele laevatatavale veeteele uhendades omavahel suure jarvistu ja atlandi ookeani 1996 aastal oli kanada ekspordi maht 185 miljardit dollarit peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber paberipuit nafta maagaas alumiinium ja masinad ning nende osad nende toodete suurimad importijad kanadast olid usa jaapan suurbritannia saksamaa lounakorea holland ja hiina impordi maht oli 1996 aastal 1667 miljardit dollarit tahtsaimad sisseveetavad kaubad olid oli kemikaalid arvutid telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid suurimateks kaubanduspartneriteks olid usa jaapan suurbritannia saksamaa prantsusmaa mehhiko taiwan ja lounakorea gupo sild on sild lounakoreas naktongi joel busani linna territooriumil gangseo linnarajoonis sild valmis 7 martsil 1932 kandis siis nime gyero basikpan hyanggyo ja tal oli 56 sammast sel ajal oli see korea pikim sild ja talle anti huudnimi nakdong janggyo hiljem lulitati sild gupo liiklussusteemi ja ka silla nimi muudeti sild uhendab kyongnami regiooni ja soulibusani liiklusteed sild on nii majanduslikult kui ka kultuurilispoliitiliselt vaga tahtis uhendustee korea soja ajal oli sild tahtis sojavarustuse transportimisel busani konrad vilhelm magi 1 november 1878 hellenurme mois tartumaa 15 august 1925 tartu oli eesti maalikunstnik ja pedagoog konrad magi sundis moisa abivalitseja perekonnas magi oppis 18881889 uderna ministeeriumikoolis seejarel tartus pelbergi algkoolis ja 1891 aastal linnakoolis sai kunstialased algteadmised 18991902 tartu saksa kasitooliste seltsi joonistuskursustel harrastas samal ajal innukalt naitekunsti viiulimangu ja mitut spordiala jatkas kunstiopinguid 19031905 vabakuulajana peterburis parun alexander stieglitzi kunsttoostuskoolis keskendus amandus adamsoni opilasena puunikerdusele ja modelleerimisele olles sunnitud opilasrahutustest osavotu parast koolist lahkuma taiendas end 19051906 jakob goldblatti ateljees kokkupuude moodsa vene kunstiga suvendas soovi paaseda oppima pariisi magi siirdus esialgu soome ja veetis 1906 aasta suve koos nikolai triigi ja aleksander tassaga kus huvitus maastikumaalist sugisest oppis helsingis arvatavasti soome kunstiuhingu koolis ja teenis ulalpidamist soome kirjanduse seltsis jakob hurda rahvaluulekogude umberkirjutamisega soomes said alguse mae sidemed nooreesti ringkonnaga laks 1907 aasta varasugisel pariisi elas kunstnike ja kirjanike koloonias la ruche mesipuu oppis filippo colarossi vabaakadeemias academie colaross ja academie de la grande chaumiereis joonistamist ning kulastas kunstinaitusi ja muuseume 19081910 elas norras norras veedetud aastad olid konrad magile majanduslikult kull keerulised kuid loominguliselt seda viljakamad 1910 aasta kevadel esines magi norra kunstiakadeemia juhataja christian krohgiga blomquisti galeriis oslos kohalik kriitika oli kiitev kunstnik hakkas ka kodumaal tuntuks saama 1910 aastal toi ajakirjanik eduard reinhold virgo norrast kaasa konrad magi toid mida eksponeeriti kunstnik alfred kivi korteris tallinnas laiemat vastukaja leidis konrad magi esinemine iii eesti kunstinaitusel 1910 aasta oktoobris naituselt tehti mitu ostu millest saadud tulud voimaldasid kunstnikul norrast tagasi pariisi poorduda 1911 aasta suve veetis normandias dieppeis naasis 1912 saksamaa kaudu kodumaale ja asus elama tartusse ta tootas joonistusopetajana 1913 tartu linnakoolis 1914 kutsehariduse seltsi ohtukoolis aastast 1914 pusivamalt 19161919 pidas ateljeestuudiot tegutses 1919 eesti toorahva kommuuni ja lounaeesti kunstikaitsetoimkonnas konrad magi oli 20 sajandi alguskumnendite varvitundlikumaid eesti maalijaid kes kujundas oma kasitluslaadi kaasaja moodsa kunsti moodukaid suundi tolgendades tema lemmikvarv oli kaadmiumpunane looduse kujutajana oli ta suuresti mojutatav motiivist uued loodusmuljed pohjustasid stiili muutumise ning panid aluse uuele loomejargule alati pani magi maalidele ka taevast ahvenamaal loi ta hapraid juugendlikke taimevinjette kahekesi 1908 tusijoonistus pariisis puutus ta kokku impressionismi neoimpressionismi ja fovistide loominguga mille mojul tema varvikasitus muutus lilleline vali majakesega 19081909 norra maastik manniga 1910 mae saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid aastast 1918 voib margata ekspressionismi moju mille vastuvottu soodustas mae ulitundlikkus ja emotsionaalne reageering arevatele aegadele puhajarv 19181920 otepaa maastik 19181920 ekspressionismist mojutatud on ka suured figuraalkompositsioonid pieta 1919 kolgata 1921 itaaliareisiga alanud uus loomejark toi rahunemise varemed capril 19221923 itaalias valmisid magi voluvaimad maalid korvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid enamasti kauni valimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali holsti 1916 hilistes portreedes valjendub 1920 aastatel tosinenud meeleolu madonna 19231924 esimene teadaolev portree norra tutarlapsest omaan on riik aasias araabia poolsaare kaguosas omaan on ametlikult konstitutsiooniline monarhia kuid tegelikku voimutaiust omab sultan qabus bin said teda toetab ka enamik rahvast kuna ta on toonud riiki suhtelise majandusliku oitsengu ja stabiilse valitsusvoimu kahekojaline parlament koosneb 58liikmelisest riiginoukogust mille liikmed maarab ametisse sultan ja 83liikmelisest konsultatiivkogust mille valib rahvas erakonnad on keelatud riik jaguneb 11 kubernerkonnaks muhafazah 2011 aastal jagati albatinah piirkonna pohja ja lounaosa omaette kubernerkondadeks sama tehti ashsharqiyah piirkonnaga ning addakhiliyah alwusta ja azzahirah piirkond mintaqah said kubernerkondadeks pohirahvas on araabia keelt raakivad omaanlased u 34 2003 aasta rahvaloendusel oli riigi rahvaarv 234 miljonit riigis elab umbes 600 000 valismaalast peamiselt voortoolised pakistanist bangladeshist egiptusest indiast ja filipiinidelt keeltest koneldakse veel belutsi parsia ja urdu keelt ning randkarjakasvatajad valjaspool linnu etioopia keelega sarnanevaid dialekte arvestuslik rahvaarv ulatub 4 miljonini aprill 2014 ning see kasvab ilmselgelt suurlinnu omaanis ei ole pealinna masqati piires on ametlikult vaid meie viljandi jagu elanikke kogu piirkonnas u 800 000 vahetult kokku puutuvate linnade piire on korduvalt muudetud ning loendusandmed on vaga vastukaivad suuremad linnad on assib salalah matrah pealinna eeslinn suurima sadama ja arikeskusega bawshar suhar assuwayq ja ibri ulejaanud alla 100 tuhande ibadiidid 75 sunniidid siiidid ja hinduistid omaan oli alates 6 sajandist ekr kuni aastani 632 parsia impeeriumi osa seejarel vallutasid selle araablased ning seal levis islam 751 sai omaan ibadiidi moslemite keskuseks ning seal hakkas valitsema nende imaam 1508 vallutati pealinn masqat portugali poolt kuid 1659 langes see turgi katte 1741 torjuti turklased valja ning kehtestati sultanaat 19 sajandil oli omaani voimsuse korgaeg ta omas kolooniaid belutsistanis ja sansibaris viimased kolooniad kaotas ta alles 1947 kui need liideti pakistaniga 1970 tousis voimule praegune sultan qabus bin said kes vabastas jargmisel aastal maa suurbritannia protektoraadist 1990 aastatel hakkas sultan toetama moningaid demokraatlikke reforme mille tulemusena parlamendi alamkoda valiti 2003 esimest korda vabadel valimistel suurema osa omaanist 80 moodustab orgudest wadid ja maeahelikest liigestatud kiltmaa korgusega 8001000 m rannikumadalikku on alla 3 territooriumist maestike 15 tipud ulatuvad ule 3000 m alhajari magede laanepoolses osas mitte kaugel omaani lahe rannikust paikneb araabia poolsaare idaosa ja riigi korgeim tipp jabal shams tlk paikese magi 3075 m magine on ka maa kaguosa jabal alqamar koikjal on pustloodsete seintega kanjoneid kuid pusivaid jogesid nende pohjas mitte sest kliima on kuiv ja kuum maist augustini voib temperatuur tousta 48 kraadini varjus samal perioodil toob edelamussoon ka vihma sademeid on sisemaal vaid monikummend mma magedes on summa selline nagu meil eestis keskmiselt kuni 500 mma valdav maastikutuup on korb magede merepoolsetes osades heitlehine mussoonmets leidub 56 liiki imetajaid nagu eestiski ja 472 liiki linde neist vaid sadakond pesitsejaid roomajaid on meie 5 liigi asemel aga koguni 64 omaanis on ka uks rahvuspark ja 5 unesco nimistu loodusparandi objekti idatimor portugali timorleste tetumi timor lorosae on riik aasias malai saarestikus timori saare idaosas 1976 aastani kandis nime portugali timor see on esimene 21 sajandil iseseisvunud riik timori saar asustati kolme lainena mille kaigus inimesed liikusid ule kogu australaasia usutavasti elavad timoril tanapaevani koigi kolme laine jareltulijad esimene laine toimus ule 40 000 aasta tagasi selle kaigus holvasid inimesed austraalia ja paapua uusguinea nende jareltulijad on austraalia aborigeenid teine laine toimus umbes 5000 aastat tagasi need olid austroneeslased selle laine kaigus toodi timorile pollumajandus kolmanda ruhma moodustasid protomalailased kes parinevad lounahiinast ja pohjaindohiinast magine maastik hoiab neid inimruhmi eraldi ja see on ka uks pohjus miks tanapaeval raagitakse idatimoril nii paljusid keeli 14 sajandil haarati timor hiina ja india kaubateedesse timorist hakati valja vedama lohnavat sandlipuud orje mett ja vaha varased eurooplastest maadeavastajad naiteks antonio pigaletta magalhaesi umbermaailmareisi ajal teatasid 16 sajandi algul et timor jaotub hulga hoimude voi riigikeste vahel koige tahtsam neist oli wehali kuningriik kesktimoris mille pealinn oli tanapaeva laanetimoris asuv larani kula see riik holmas mitut rahvusruhma ja portugallaste teatel maksid koik ulejaanud kuningad saarel neile andamit 1642 ja 1665 korraldasid portugallased wehali vastu sojaretke ning laastasid ja vallutasid kogu timori mis aastal timor portugali voimu alla laks on mitmeti tolgendatav sest see toimus sammhaaval naiteks esimesed portugali alalised elanikud timoril olid dominikaani mungad 1556 lifau linnas kuid see ei tahenda veel timori saamist portugali asumaaks portugallased viisid timorile maisi kohvi katoliikluse ja kirjaoskuse kui hispaania vallutas 1580 portugali kutsus ta koik portugali esindajad idaindiast ara ja nii jai see aastani 1640 kui portugal taasiseseisvus esimese kuberneri maaras portugal timorisse 1702 kuberneri asukohaks sai lifau alates 1769 dili halduskeskuse vahetuse pohjustasid kohalike hoimude runnakud lifaule samal aastal vallutas laanetimori holland ja seda aastat ongi vahel nimetatud sisulise koloniseerimise aastaks portugal tunnistas idatimori kuulumist hollandile alles 1859 lissaboni rahulepinguga ja piir maaratleti 1916 haagi rahulepinguga 1916 aasta piir ongi tanapaeva idatimori ja indoneesia vaheline piir portugali voimu all olid investeeringud haridusse ja majandusse minimaalsed peamine valjaveoartikkel oli sandlipuu 19 sajandi keskpaigast alates ka kohv teise maailmasoja ajal okupeerisid 1941 idatimori luhikeseks ajaks hollandi ja austraalia vaed et takistada jaapanit piirkonda hoivamast parast portugali protesti tombas holland oma vaed valja ja jaapan vallutas idatimori rannikuala austraalia vaed tombusid magedesse ja jatkasid voitlust jaapanlaste vastu seda nimetatakse timori lahinguks parast 1974 aasta riigipooret portugalis ei pooratud idatimorile enam tahelepanu ja see viis voimuvoitluseni kohalike parteide vahel 28 novembril 1975 kuulutas uks osapool idatimori iseseisvaks riigiks millega loppes ka portugali asumaa staatus kartes kommunistliku riigi teket alustas indoneesia detsembris saare annekteerimist ja kuulutas jargmise aasta 17 juulil idatimori enda 27 provintsiks indoneesia okupatsiooniperioodi kaigus leidsid sageli aset kokkuporkeid massuliste ja valitsusvagede vahel perioodil 19741999 olevat nalja ja relvastatud konfliktidega tottu hukkunud ule 100 tuhande kohaliku inimese uro jarelevalve all korraldati 1999 aasta augustis referendum kus said ulekaalu idatimori iseseisvuse pooldajad idatimor kuulutati uro haldusterritooriumiks 20 mail 2002 kuulutati idatimor iseseisvaks ja 27 septembril liitus riik uroga 2004 aasta rahvaloenduse andmetel on 96 timorlastest on katoliiklased 2 protestandid idatimor on jaotatud 13 ringkonnaks colombia moondav nimekuju kolumbia on riik lounaameerika loodeosas vaikse ookeani ja kariibi mere aares piirneb brasiilia peruu ecuadori venezuela ja panamaga riigi pealinn ning majanduse ja kultuuri keskus on bogota riigi polisasukad on mitmed indiaani hoimud kellest mojuvoimsaimad olid tsibtsad lounapoolsed alad kuulusid inkade riiki 1525 algas hispaanlaste konkista colombia kuulutas end hispaaniast iseseisvaks 20 juulil 1810 seda tunnustati 1819 aastal 1831 aastani holmas colombia vabariik suurcolombia tanapaeva colombia venezuela ecuadori ja panama ning vaiksemaid osi costa ricast peruust brasiiliast ja guyanast 1830 riik lagunes ja tanapaeva colombia alal asunud uusgranada muutis 1863 oma nime colombia uhendriikideks ning 1886 colombia vabariigiks 1903 loi colombiast lahku panama colombias kaotati orjus 1851 aastal riik jaguneb 32 departemanguks departamento ja pealinnaringkonnaks departemangud jagunevad valdadeks municipios costa rica kosta riika on riik keskameerikas ta piirneb loodes nicaraguaga ja kagus panamaga costa rica on aastakumneid olnud stabiilne ja demokraatlik costa rical ei ole alates 1948 aasta detsembrist sojavage costa rical on lipp ja vapp costa rica deviis vivan siempre el trabajo y la paz elagu alati too ja rahu on costa rica humni noble patria tu hermosa bandera oilis isamaa sinu ilus lipp viimane rida finnair on soome 1923 asutatud lennukompanii mille baaslennujaamaks on helsingi vantaa 2007 aasta seisuga kuulus soome riigile 5704 finnairist finnair on noteeritud helsingi borsil finnair on uks maailma koige ohutumatest lennulennufirmadest viimane inimohvritega lennuonnetus juhtus ettevottel 1963 aastal 1923 asutas konsul bruno lucander ettevotte aero oy mis sai finnairi eelkaijaks sellest nimest tuleb ka finnairi kood ay mis on luhend sonadest aero yhtio kus yhtio on soome keeles ettevote lucander oli varem juhatanud eesti ettevotte aeronaut soome lende 1923 aasta keskel saavutas lucander kokkuleppe junkers flugzeugwerke agga mille jargi junkers andis aerole ohukid ja tagas nende tehnilise hoolduse saades vastutasuks poole ettevotte aktsiapakist ettevotte asutamisleping solmiti helsingis 12 septembril ja ta kanti ariregistrisse 11 detsembril 1923 esimene lend toimus 20 martsil 1924 helsingist tallinna vesilennukiga junkers f13 finnair lopetas vesilennukite kasutamise 1936 aasta detsembris parast esimese korraliku lennuvalja valmimist soomes talvesoja ajal rekvireeris soome lennuvagi poole finnairi ohukitest hinnanguliselt moodustasid poole finnairi reisijatest talvesoja ajal lapsed kes evakueeriti rootsi 1946 omandas soome riik ettevottes enamusosaluse ja alustas 1 novembril 1947 taas valislende alates 1953 tegutseb ettevote finnairi nime all alates 25 juunist 1968 on ettevotte nimi ametlikult finnair oy 1962 omandas finnair 27 suuruse osaluse soome eralennukompaniis karair hiljem suurendas ta oma osalust veelgi 15 mail 1969 korraldas finnair esimese lennu ule atlandi ookeani nimelt new yorki 1979 asutas finnair kodumaiste lendude jaoks tutarettevotte finnaviation milles tal oli 60 osalus 1983 sai finnair esimeseks ettevotteks mis hakkas korraldama regulaarlende laaneeuroopast jaapanisse ilma vahemaandumiseta ta avas lennuliini helsingitokio mida teenindas lennuk mcdonnell douglas dc1030er seni oli jaapanisse lennatud kas moskva kaudu nagu seda tegid aeroflot sas ja british airways voi alaskal asuva anchoragei kaudu nagu seda tegid ulejaanud ettevotted finnair lendas jaapanisse otse ule pohjapooluse ja beringi vaina valtides niimoodi noukogude liidu ohuruumi lennukile paigaldati lisakutusepaagid sest lend kestis 13 tundi lend koos vahemaandumisega moskvas kestis samuti 13 tundi aga vahemaandumisega anchorageis 16 tundi mis andis finnairile eelise see kehtis kuni 1986 aasta kevadeni mil nsv liit andis air franceile ja japan airlinesile oiguse lennata liinil pariistokio labi nsv liidu ohuruumi 1988 avas finnair lennuliini helsingipeking saades esimeseks laaneeuroopa lennukompaniiks kes korraldab vahemaandumiseta regulaarlende euroopast hiinasse 1997 lopetas finnair lennud karairi ja finnaviationi nime all molemas nendest ettevotetest oli ta vahepealse aja jooksul omandanud 100 osaluse alates 1999 kuulub finnair lennufirmade uhendusse oneworld 2001 moodustas finnair uue tutarettevotte aero airlines mis korraldas lende tallinnast kolme sihtkohta soomes aero airlines sooritas viimase lennu 6 jaanuaril 2008 2003 omandas finnair rootsi odavlennufirma flynordic mis tegutses peamiselt skandinaavias 2007 muus finnair oma osaluse flynordicus norwegian air shuttleile ja omandas vastutasuks 48 norra ettevottest saades niiviisi selle suuruselt kolmandaks aktsionariks aastal 2006 transportis lennufirma 88 miljonit inimest 15 riigisisesesse ja 55 valismaisesse sihtkohta lisaks on finnairil ligi 50 hooajalist tsarterlennusihtkohta finnairi kaubavedudega tegelevad kaks tutarettevotet finnair cargo oy ja finnair cargo terminal operations oy kummagi ametiruumid asuvad vantaa lennujaamas finnairil olid 2015 aasta martsis jargmised lennukid finnairil on koodijagamise lepingud jargmiste lennufirmadega elevandiluurannik ametlikult cote divoirei vabariik kotdivuaar on riik laaneaafrika guinea lahe pohjarannikul elevandiluurannikul on riigipiirid laanes libeeria vabariigi ja guineabissau vabariigiga pohjas mali vabariigi burkina faso ja idas ghana vabariigiga kunagi oli tegemist uhega oitsvamate laaneaafrika maadega kuid nuudisajal rikub riigi majandust kodusoda korruptsioon ja tahtmatus ellu viia vajalikke reforme cote divoire tahendab prantsuse keeles elevandiluurannikut vahetevahel on kasutatud ka tolget vandlirannik maa on saanud nime kunagise tahtsaima ekspordiartikli elevandiluu ehk vandli jargi elevandiluu endine president felix houphouetboigny tegi 1985 aastal korralduse et nime elevandiluurannik tohib kasutada ainult prantsuskeelsena ning seda ei tohi tolkida teiste nimede ja tolgete kasutamine on riigis karistuse ahvardusel keelatud aastast 2006 on riigi pohinimi eesti keeles elevandiluurannik diplomaatias jaab tarvitusele nimi cote divoire riigi suurim linn on abidjan kus elab 2014aasta andmete seisul 4 395 inimest riik jaguneb 14 ringkonnaks mis omakorda jagunevad 31 piirkonnaks 2011 aastani oli riik jaotatud 19 piirkonnaks mis omakorda jagunesid 58 departemanguks 2010 aasta presidendivalimised kaotanud laurent gbagbo keeldus voimult lahkumast ning selle tagajarjel alanud rahutuste kaigus tapsid senisele presidendile ustavad vaed valimiste voitjaks kuulutatud opositsioonipoliitiku alassane ouattara poolehoidjad valimiskomitee sonul sai opositsioonipoliitik endine peaminister alassane ouattara teises valmisringis 54 protsenti haaltest elevandiluurannikul olid need ule kumne aasta esimesed presidendivalimised kuigi ouattarat pidasid elevandiluuranniku seaduslikuks presidendiks uro usa el prantsusmaa ja aafrika liit keeldus ametisolev riigipea laurent gbagbo voimult lahkumast riigist pogenes enam kui 400 000 inimest ning uro andmetel tapeti 2010 aasta novembrikuiste presidendivalimiste jarel vahemalt 410 inimest riigi lounaosa kontrollisid gbagbo vaed ja pohjaosa alassane ouattara poolehoidjad viimased saavutasid ulekaalu ning 11 aprillil 2011 vangistasid alassane ouattarale ustavad vaed presidendipalee keldrisse varjunud gbagbo elevandiluurannik toodab enam kui kolmandiku maailma kakaoubadest 2006 aastal andis elevandiluurannik umbes 40 protsenti maailma kakaotoodangust aga kodusojajargsetel aastatel soiku jaanud investeeringute tottu on toodang langemas 2006 aasta augustis sattus paldiski sadamast valjunud tankerilt probo koala abidjani lahedal asuvale prugimaele murgiseid jaatmeid mille tagajarjel suri 15 inimest ja tervisekahjustusi sai 40005000 inimest hollandi prahtijafirma trafigura maksis elevandiluuranniku valitsusele huvitist 198 miljonit usa dollarit ning valitsus loobus edasistest nouetest trafigura vastu djibouti dzibuuti on riik aafrika idaosas djiboutil on maismaapiir kolme riigiga eritreaga pohjas etioopiaga laanes ning somaaliaga kagus djiboutist kirdesse ning laande jaavad bab el mandebi vain punases meres ning adeni laht 20 km kaugusel teisel pool bab el mandebi vaina on aasia maailmajaos asuv jeemen 19 sajandil rajas prantsusmaa djibouti alale prantsuse somaalimaa protektoraadi 1967 pandi sellele nimeks afar ja issa 27 juunil 1977 riik iseseisvus ja vottis nimeks djibouti elanike emekeelteks on valdavalt somaali keel 500 tuhandel ja afari keel 300 tuhandel riigikeeli on kaks araabia keel ja prantsuse keel suurimad jarved on assali jarv ja abbe jarv kuulub osaliselt etioopiale riik jaguneb viieks piirkonnaks ja pealinnaringkonnaks djibouti piirkonnad on piirkonnad omakorda jaotatakse 15 ringkonnaks dominica ametlikult dominica uhendus inglise keeles commonwealth of dominica on samanimelisel saarel paiknev saareriik pohjaameerika ja lounaameerika vahel idakariibi regioonis vaikestes antillides see oli 2017 aasta seisuga pindalalt maailma suurim riik mille elanike arv on alla 100 000 dominica nimi tuletub ladinakeelsest terminist dies dominica hispaania keeles domingo mis tahendab puhapaeva eesti keeles sonasonaliselt issanda paeva saare avastas christoph kolumbus 1493 puhapaevasel paeval dominica asub pohjaameerika ja lounaameerika vahel vaikestes antillides guadeloupeist 48 km lounakagus ja martiniqueist 40 km loodes dominicat eraldab guadeloupest dominica vain ja martiniqueist martiniquei vain riigist itta jaab atlandi ookean ja laande kariibi meri riigi rannajoone kogupikkus on 148 kilomeetrit pikim vahemaa saarel pohjast lounasse on 47 kilomeetrit ja idast laande 26 kilomeetrit dominica saar on magine ja valdavalt kaetud troopilise vihmametsaga dominica saar on geoloogiliselt noor olles tekkinud umbes 26 miljonit aastat tagasi saar on vulkaaniline ning paikneb kahe tektoonilise laami kokkupuute kohal saarel kulgeb pohjast lounasse maeahelik mida saare keskosas labistab layou joeorg riigi korgeim koht on morne diablotinsi magi 1447 m saare edelaosas asub kustunud vulkaani kaldeera 1997 purskus morne watti vulkaanist valja tuhapilv saarel asub maailma suuruselt teine kuumaveeallikas boiling lake ja efektne trafalgari juga dominicas asub 365 joge voi oja neist pikim on layou jogi mille pikkus on 17 kilomeetrit ja valgla holmab 70 km2 magisel saarel kasvab vihmamets kus leidub palju haruldasi taime ja loomaliike mets holmas 2015 aastal riigi pindalast 5777 kuid 1990 aastal oli metsa all riigi territooriumist 6667 riigi looduses on kirjeldatud 1228 liiki korgemaid taimi dominical on kirjeldatud 4 liiki kahepaikseid maailmas kriitiliselt ohustatud leptodactylus fallax ohustatud eleutherodactylus amplinympha eleutherodactylus johnstonei ja eleutherodactylus martinicensis dominica looduses leidub 17 liiki roomajaid riigi looduses on kirjeldatud 5 endeemset roomajaliiki alsophis sibonius ameiva fuscata anolis oculatus mabuya dominicana ja typhlops dominicanus dominicas ei leidu murkmadusid riigis on kirjeldatud 196 liiki linde kellest 2 on endeemsed endeemne keiseramatsoonpapagoi on dominica rahvuslind keda kujutatakse riigi vapil ja lipul teine ainult dominicas leiduv endeemne linnuliik on sinipeaamatsoonpapagoi riigis on kirjeldatud 18 liiki maismaaimetajaid kellest 10 liiki on kasitiivalisi polistest maismaaimetajatest leidub saarel aguutit ja uht opossumiliiki mereimetajatest on riigi rannikuvetes kohatud 16 liigi esindajaid dominica tosisemad keskkonnaprobleemid on dominicas asub 1975 rajatud morne trois pitonsi rahvuspark mille pindala on 16980 aakrit 1986 rajati cabritsi rahvuspark ainulaadse kindluse troopilise vihmametsa ja margalade kaitseks roseaus asub botaanikaaed dominical valitseb troopiline kliima jaanuarist aprillini on kuiv aastaaeg suvel on keskmine temperatuur 28c ja talvel 25c suve teine pool on riigis eriti sademeterohke dominicat laastavad sageli orkaanid 1979 laastas riiki orkaan david ja 2015 troopiline torm erika dominica on parlamentaarne vabariik taidesaatev voim kuulub presidendile kelle valib parlament ametisse 5aastaseks ametiajaks president maarab ametisse peaministri seadusandlik voim kuulub 1kojalisele parlamendile kuhu kuulub 32 liiget kes valitakse ametisse 5aastaseks ametiajaks 21 liiget saavad parlamenti valimiste jarel enamushaaltega 9 senaatorit maarab parlament ja lisaks on ametis veel parlamendi spiiker ja parlamendi kantselei direktor clerk of the house 2014 parlamendivalimistel sai dominica toopartei parlamendis 15 ja dominica uhinenud toopartei 6 kohta riigi korgeim kohtuorgan on idakariibi ulemkohus dominica pohiseadus joustus 1978 dominica peab venezuelaga vaidlust avesi saare territoriaalmere ule dominica elanikearvult suurim linn on pealinn roseau riigis asub kokku 17 linna dominica jaguneb 10 vallaks parish saint andrew vald on pindalaga 1782 km2 saint lukei vald 77 km2 dominica on rahvaarvult idakariibi regiooni 4 saar esimene rahvaloendus peeti 1871 ja keskmiselt peetakse rahvaloendusi iga 10 aasta jarel 74 elanikest on mustanahalised riigis elab veel kariibe valgenahalisi ja segarassi esindajaid pealinn roseau asub saare edelakaldal 2011 aasta rahvaloenduse andmetel elas dominicas kokku 71 293 inimest neist pealinnas roseaus 15 035 riigi suurim rahvaarv tuvastati 1981 rahvaloenduse andmetel mil dominicas elas 73 795 elanikku dominica rahvastikku arvestatakse institutsionaalseks ja mitteinstitutsionaalseks elanikkonnaks 2011 rahvaloenduse alusel oli mitteinstitutsionaalseid elanikke 70 739 ja institutsionaalseid 554 vorreldes 2001 aasta rahvaloendusega vahenes dominica rahvastik 2011 aastaks 007 aastas kui roseaus elab 100 naise kohta 96 meest siis saint davidi vallas elab 100 naise kohta 116 meest kui 2011 aastaks kasvas saint georgei valla elanikkond vorreldes 2001 aastaga 154 siis saint davidi valla elanikkond kahanes 11 ja saint patricku valla elanikkond 103 tihedaim asustus on saint georgei ja horedaim saint peteri vallas riigi ametlik keel on inglise keel osa elanikkonnast raagib kohalikku kreooli keelt kweyol patwa 2001 aasta rahvaloenduse andmetel oli dominica elanikkonnast 61 katoliiklased 6 adventistid ja 37 metodistid katoliiklik roseau piiskopkond moodustati 1850 2014 seisuga oli riigis 15 katoliku kogudust ilmikpreestreid oli 15 ja regulaarvaimulikke 12 dominical puudub kaitsevagi ja riik kuulub 1982 loodud regionaalsesse julgeolekususteemi riigis on politseiamet mille koosseisu kuuluvad eriuksus ja rannavalve dominica peamised majandusharud on turism ja banaanikasvatus valitsus alustas 2003 majanduse restruktureerimist tuhistas hinnakontrolli ja erastas riikliku banaanikasvatuse ettevotte valitsus propageerib riiki kui okoturismi sihtkohta 2016 holmas teenindussektor riigi skpst pea 70 toostussektor 15 ja pollumajandus 15 riigi peamised ekspordiartiklid on banaanid ja muud puuviljad peamised impordiartiklid toostustooted masinad ja keemiatoostuse tooted 2015 olid dominica peamised ekspordipartnerid jaapan 379 jamaica 189 antigua ja barbuda 104 ning trinidad ja tobago 62 riigi peamised impordipartnerid olid jaapan 422 trinidad ja tobago 171 ameerika uhendriigid 119 ning hiina 61 2010 aasta seisuga on dominica maanteede kogupikkus 1512 kilomeetrit millest sillutatud teid on 762 kilomeetrit riigis on 2 lennuvalja peamised sadamad on roseau ja portsmouth ukski dominica jogi pole laevatatav dominica asustasid esmalt aravakid ja siis kariibid kes tundsid saart nimega waitu kubuli esimese eurooplasena joudis siia christoph kolumbus 3 novembril 1493 kes nimetas dominica nadalapaeva jargi mil ta saare avastas dies dominica on ladina keeles puhapaev aja jooksul tuli dominicale juurde kariibe umbruskonna saartelt mida eurooplased koloniseerisid hispaanlased lahkusid saare isoleerituse ja kohalike elanike sojakuse tottu 1632 kuulutas prantsusmaa dominica oma valduseks 1642 asus saarele misjonar raymond breton 1660 leppisid prantsusmaa ja inglismaa kokku et dominica ja saint vincenti saarele ei rajata kolooniaid kuid 1690 rajasid prantslased dominicale asunduse britid aga fort shirley garnisoni prantslased toid saarele aafrikast orje kes tootasid suhkruroo istandustes sellel ajal arenes piirkonnas valja kreoolkeel 1727 kuulutati dominica prantsusmaa kolooniaks seitsmeaastase soja jarel 1763 aastal laks saar suurbritannia valdusse ja dominical moodustati esimene esindusorgan prantslased uritasid aastatel 1778 1805 kolmel korral tulutult dominicale tungida 1805 rajati dominical briti koloonia 1834 lopetati kogu briti impeeriumis orjandus 1835 paasesid esimesed mustanahalised saare esindusorganisse ja 1838 aastal sai saarel esimese briti kolooniana seadusandliku voimu kohalik aafrika paritolu elanikkonna enamus 1896 kuulutati dominica briti kroonikolooniaks 19581962 oli dominica laaneindia foderatsiooni provints dominica iseseisvus 3 novembril 1978 1980 sai dominicas voimule esimene kariibi regiooni naisvalitsusjuht eugenia charles 1981 uritas ekspeaminister patrick john palgasodurite abiga voimu haarata 2000 aasta parlamendivalimiste jarel moodustas valitsuse dominica toopartei juht roosevelt p douglas kes peatselt suri jargmine peaminister pierre charles suri 2004 2004 aastast on dominica peaminister roosevelt skerrit 2013 aastast on president charles savarin eesti ja dominica solmisid diplomaatilised suhted 13 veebruaril 2007 riik voimaldab omandada offshore meditsiinialast korgharidust dominicas on jargmised korgkoolid dominica kultuuris on poimunud aafrika ja kariibi kultuuri mojud 1997 aastast korraldatakse riigis mitmeid kreooli muusikafestivale 1973 moodustas gordon henderson kreoolimuusikat viljeleva ansambli exile one arhitektuuris poimuvad prantsuse ja inglise mojud cabritsi rahvuspargis asuvad 17 sajandi briti garnisoni fort shirley muurid roseau katedraal valmis 1916 roseaus asub dominica muuseum riigi tahtsaimad raamatukogud on roseaus asuv avalik raamatukogu ja portsmouthis asuv rossi ulikooli raamatukogu dominicast on parit kirjanik jean rhys dominica lahistel filmiti seiklusfilmi votted riigi elanike populaarseim spordiala on kriket dominica sportlased on osalenud suveolumpiamangudel alates 1996 aastast dominica kodakondsuse ostnud sportlased osalesid 2014 aasta taliolumpiamangudel sotsis dominikaani vabariik on hispaaniakeelne riik kariibi meres asuva haiti saare idaosas mis laanes piirneb haitiga suure osa 20 sajandist oli dominikaani vabariik diktaatorite rafael leonidas trujillo ja hiljem joaquin balagueri voimu all 1978 aastast on demokraatia jalule seatud pealinn on santo domingo suurim linn on santo domingo suuruselt jargmine on santiago de los caballeros dominikaani vabariigi majandus soltub suuresti turismist alates 1960 aastatest on majandusraskuste tottu paljud dominikaanlased emigreerunud usasse peamiselt idaranniku suurlinnadesse new yorgi linnaosas washington heightsis on dominikaanlased nii tihedalt koos et seda monikord huutakse quisqueya heights arvatakse et haiti saare poliselanikud aravakid kutsusid saare idaosa quisqueya kuigi moned ajaloolased vaidlustavad seda praegu on dominikaanlased uks suuremaid latiinode ruhmi usas suurima osa dominikaani vabariigi majandusest moodustab pollumajandus seal tootab 40 toovoimelistest inimestest kasvatatakse tsitruselisi kakaopuid banaane ja muid puuvilju peamised toostusharud on pimsi ja paekivi kaevandamine on olemas ettevotteid kus valmistatakse seepi ja mooblit autoteid on kokku 780 km sellest kova kattega 393 km katteta 387 km riigis on kaks lennujaama laevu on 48 sh 6 puistlastilaeva 24 4 kemikaalilaeva 2 konteinerlaeva 6 naftatankerit 2 parvlaeva eksport 74 mln dollarit ekporditooted seep banaanid puuviljad import 234 mln dollarit imporditooted autod ja masinad toit kemikaalid turism dominikaani vabariigis pohineb peamiselt matkamisel ja suurte kruiisilaevade kulastustel turismiari ei ole vorreldes teiste kariibi mere aarsete riikidega vaga arenenud vaga palju on kaljuseid maastikke ja vahe randu lisaks on riigis kehv infrastruktuur 1997 aastal solmis valitsus lepingu green globeiga keskkonnaohutuse programm et edendada saarel okoturismi valitsus edendab turismialaseid investeeringuid nagu naiteks hotellide ehitamist ja vaga olulisi kruiisilaevade ehitamist 2013 aastal kulastas dominikaani vabariiki umbes 320 000 valismaalast nende hulgas 111 venelast 320 000st 80 000 on matkajad ulejaanud on ristluslaevadelt 2011 aasta tulu turismindusest oli 111 000 000 usa dollarit dominikaani vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi hispaania prantsusmaa haiti ja jalle hispaania ning usa voimu all vahepeal on taotletud iseseisvust ja omavalitsust 20 sajandil on usa korduvalt sekkunud riigi siseasjadesse usa toetas rafael leonidas trujillo diktatuuri 19301961 1963 aastal kukutati parempoolse riigipoordega mida toetas usa vabariigi esimene demokraatlikult valitud president juan bosch ulestous mille eesmargiks oli pohiseaduslik voim taastada kujunes kodusojaks 1965 tungisid sisse usa vaed algas joaquin balagueri diktatuur 19661978 rahvusvaheliselt tuntud on merengue mis on populaarne alates 19 sajandi keskpaigast dominikaanlased on tuntud pesapallifannid usas on peaaegu koikides paremates pesapallimeeskondades moni dominikaanlasest mangija ecuador ametlikult ecuadori vabariik hispaania keeles republica del ecuador on demokraatlik vabariik lounaameerikas ta piirneb pohjas colombiaga lounas ja idas peruuga ning laanes vaikse ookeaniga ecuadorile kuuluvad ka galapagose saared archipielago de colon vaikses ookeanis umbes 965 kilomeetrit mandrist laane pool ecuador asub ekvaatoril ja selle jargi ongi riik nime saanud ecuadori pindala on 256 370 ruutkilomeetrit ecuadori pealinn on quito ja suurim linn on guayaquil riigi keskosa sierra labivad andid idaosas asub amazonase vihmamets ecuador jaguneb 24 provintsiks ekvatoriaalguinea vabariik on unitaarriik keskaafrikas biafra lahe aares ja saartel riik piirneb pohjas kameruni ning idas ja lounas gaboniga ekvatoriaalguinea holmab mandriosa mbini rannikulahedased saared corisco mandyi elobey grande ja elobey chico ning bioko ja annoboni saare mbini ala on valdavalt 600900 m korgune magismaa kristallmagedes ulatub korgus ule 1500 mni korgeim tipp mitra 1200 m magised on ka saared riigi suurim saar on bioko mis paikneb mbinist rohkem kui 180 km loodes bioko koosneb kolmest liitunud vulkaanilisest massiivist seal asub ka riigi korgeim tipp basile 3008 m mbini keskosas voolab mbini jogi umbes kolmandik riigi territooriumist on metskatteta kasvab peamiselt troopiline vihmamets mbini rannikul on mangroove muldadest on valdavalt vihmametsa punakollased ferraliitmullad kokku on 19 kaitseala sealhulgas kolm rahvusparki maavaradest leidub rauamaaki titaani mangaani uraani ja kullaliiva suurem osa varudest on kasutusele votmata mandrilaval on suur nafta ja gaasivaru koige pohjapoolsem punkt on bioko saarel idapoolseim punkt on gaboni piiri idapoolses servas laane ja lounapoolseim punkt on annobonil ekvatoriaalne kliima on edelamussoonide tottu vaga niiske keskmine temperatuur on 2428 c ning sajab ule 2000 mm aastas kuni 9000 mm aastas juunist augustini on rio munil kuiv ja biokol niiske detsembrist veebruarini on vastupidi annobonil on vihm ja udu igapaevased nahtused pilvitut paeva ei ole seal kunagi registreeritud ekvatoriaalguineas elab 184 liiki imetajaid neist 23 on eriti ohustatud sealhulgas simpans gorilla ja drill on ohustatuimad 172 liiki linde neist 5 liiki on eriti ohustatud 91 liiki roomajaid ja 29 liiki kahepaikseid ekvatoriaalguinea on vormiliselt presidentaalne vabariik sisuliselt valitseb seal aga diktaator teodoro obiang nguema mbasogo presidendi valib rahvas seitsmeks aastaks seadusandlik organ on 100kohaline rahvaesindajate koda mille liikmed valitakse viieks aastaks valida voivad vahemalt 18aastased taidesaatev voim kuulub ministrite noukogule vormiliselt kehtib mitmeparteisusteem kuid tegelikult on voimupartei presidendi juhitav ekvatoriaalguinea demokraatlik partei partido democratcio de guinea ecuatorial rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on ekvatoriaalguinea mittevaba riik korruptsiooniindeksi jargi asub ekvatoriaalguinea maailmas 151 kohal kohtususteem on kolmeastmeline korgeim kohus on ulemtribunal kehtib 1991 aasta pohiseadus mida taiendati 1995 2011 toimus pohiseaduse parandamise referendum naiste valimisoigus kehtestati 1963 aastal riik jaguneb 7 provintsiks provincia ekvatoriaalguinea liitus uhinenud rahvaste organisatsiooniga 12 novembril 1969 18 detsembril 2007 allkirjastasid eesti suursaadik uro juures tiina intelmann ja ekvatoriaalguinea suursaadik uro juures lino sima ekua avomo new yorgis kahe riigi vahel diplomaatiliste suhete solmimise protokolli ekvatoriaalguinea on nafta ja gaasivaru kasutuselevotmise tottu olnud viimasel kumnel aastal uks maailma kiireima majanduskasvuga riike 1997 oli kasv rekordiline 1514 ka 19982001 2003 ja 2004 oli maailmas esikohal toostus moodustab riigi sktst 906 haritavat maad on 46 riigi territooriumist rohkesti kasvatatakse kakao ja kohvipuud toodang veetakse valja peamiselt oma tarbeks kasvatatakse maniokki bataati banaane kookospalmi olipalmi ja suhkruroogu karjapidamist takistab tsetsekarbes tahtsal kohal on vaarispuidu raie ja valjavedu puutakse tuunikala ja koorikloomi eriti krevette maantee kogupikkus on 2880 km 2002 teed on halvas seisukorras valjavedu 2005 aastal 67 miljardi usa dollari eest uletab sisseveo 19 miljardi usa dollari eest ule kolme korra valja veetakse peamiselt naftat metanooli kakaod ja puitu sisse tuuakse koige rohkem naftatooteid ja masinaid turism toi sisse 14 miljonit usa dollarit enne iseseisvumist rajanes ekvatoriaalguinea majandus kakao tootmisel mis oli uhtlasi ka peamine ekspordiartikkel ning valuuta allikas 1959 aastal oli riik aafrika rikkaim iseseisvumise jarel voimule saanud diktatuur mojus majandusele laastavalt kakao tootmine vahenes diktaator francisco macias nguema voimu ajal 36 000 tonnilt peaaegu olematuks kui francisco macias nguema kukutati riigipoordega 1979 aastal ning voimule sai maciase nobu teodoro obiang nguema mbasogo hakati taastama ka vahepeal havinud majandust kuid kakao tootmine pole seniajani endises mahus taastunud 2000 aastal naiteks toodeti kakaod 4800 tonni mis on vaid viiendik kunagisest 1996 aastal avastati riigis suured naftavarud mida asuti valisfirmade abiga kiiresti ekspluateerima 2002 aastal toodeti toornaftat 220 000 barrelit paevas 2004 aastal aga juba 360 000 barrelit paevas 2004 aastast alates on ekvatoriaalguinea musta aafrika kolme suurima naftatootja hulgas skp elaniku kohta oli 2005 aastal 50 200 usa dollarit millega riik jaab alla vaid luksemburgile siiski jouab sellest rikkusest tavakodanikuni vahe kuna riiki valitseb diktaator teodoro obiang nguema mbasogo siis saavad naftatuludest suurimat kasu korgemad riigiametnikud ja sojavaelased enamus inimesi elab endiselt ilma puhta vee ja elektrita mandrialal mbinis on peamine etniline ruhm fangid kes moodustavad 85 riigi rahvastikust rannikul ja rannikulahedastel saartel elab vaiksemaid rahvusruhmi biokol elavad peamiselt bubid nii fangid kui ka bubid konelevad bantu keeli eurooplasi elab alla 1000 inimese peaaegu pool rahvastikust elab linnades ligi kolmandik kahes linnas pealinnas malabos bioko saarel ja batas mbinis keskmine vanus ekvatoriaalguineas oli 2011 aastal hinnanguliselt veidi ule 19 aasta meestel 185 aastat rahvastikukasvu kiirus on 2607 protsenti aastas imikusuremuskordaja on 7518 millega riik on maailmas 15 kohal ekvatoriaalguinea suurimad linnad on bata 132 235 elanikku 2001 aasta rahvaloenduse jargi malabo 132 440 2001 ja ebebiyin 19 515 2001 francisco maciase reziimi ajal oli haridus markimisvaarselt norgal tasemel ukskoik millist haridust said vaga vahesed lapsed president teodoro obiangi ajal langes kirjaoskamatus 73 protsendilt 13 protsendile ja pohikooliopilaste hulk on tousnud 65 tuhandelt 1986 ule 100 000 1994 haridus on tasuta ja kohustuslik 614aastastele riigis on uks ulikool 87 alates 15aastastest elanikest on kirjaoskajad ekvatoriaalguinea innovatiivsel malaaria kontrolliprogrammil on olnud tugev moju malaariasse haigestumisele 1000 inimese kohta on hinnanguliselt 03 arsti ja 192 haiglavoodikohta kultuur on suures osas mojutatud iidsetest rituaalidest ja lauludest riigi ametlikud keeled on hispaania prantsuse ja portugali keel annoboni saarel koneldakse pohiliselt annoboni keelt aafrika jalgpallikonfoderatsioonis kuulub riik kesktsooni unifac ekvatoriaalguinea jalgpallikoondis mangis eesti jalgpallikoondisega soprusmangu 6 juunil 2009 a le coq arenal mille eesti voitis 30 ekvatoriaalguinea korraldab 2012 gaboniga kahasse aafrika rahvaste karikavoistlused jalgpallis mis on uhtlasi esimene osavott nendest maailmajao tiitlivoistlustest ekvatoriaalguineast on parit tuntud ujuja eric moussambani ekvatoriaalguineas on levinuim usund kristlus 93 elanikkonnast sealhulgas enamik roomakatoliiklasi vaga vaike osa on protestante 5 elanikkonnast jaguneb hoimuusunditele ja 2 jaguneb moslemite ja bahai usu vahel 10 oktoobril 1855 moodustas pius ix ekvatoriaalguinea apostelliku vikariaadi 12 mail 1904 moodustas pius x malabo apostelliku vikariaadi 9 august 1965 moodustas paulus vi rio muni apostelliku vikariaadi 15 oktoobril 1982 moodustas johannes paulus ii malabo peapiiskopkonna ja ebebiyini piiskopkonna eritrea ametliku nimega eritrea riik on riik kirdeaafrikas aafrika sarvel see piirneb loodes sudaani lounas etioopia ja kagus djiboutiga idas ja kirdes kulgneb eritrea punase merega millest otse ule asuvad saudi araabia ja jeemen eritreale kuuluvad ka dahlaki saared ja mitu hanishi saartest riigi pealinn on asmara eritrea pindala on ligikaudu 117 600 km ja hinnanguline rahvaarv 5 miljonit domineerivad keeled on tigrinja ja araabia peamised usulahud on sunni islam ja eritrea oigeusu kirik riigis on uheksa suuremat rahvusruhma eritrea iseseisvus etioopiast 1993 aastal ning on uks nooremaid iseseisvaid riike maailmas 1998 aasta maist kuni 2000 aasta juunini toimus piirivaidluse ajendil eritreaetioopia soda milles hukkus umbes 100 000 inimest eritrea nimi tuleneb kreekakeelsest sonast erythros punane nime punane meri kasutati juba hellenismiajal nagu naitab 1 sajandist parineva geograafiateose nimi periplus maris erythraei tanapaeva eritrea sai muistse nime 19 sajandil mil itaalia moodustas esmakordselt praeguse eritrea kui poliitilise uksuse nime soovitas itaalia poliitikule francesco crispile kirjanik ja diplomaat carlo dossi eritrea on uheparteiriik mida valitseb rahvarinne demokraatia ja oigluse eest ehkki 1997 aastal vastu voetud pohiseaduse jargi on eritrea presidentaalne vabariik uhekojalise parlamendiga ei ole seda susteemi veel rakendatud valimisi on regulaarselt valja kuulutatud ning tuhistatud pohiseadus lubab luua parteisid kuid poliitilist organiseerumist takistatakse 150kohalises parlamendis kuulub rahvarindele 75 kohta 2001 aasta septembris sulges valitsus kogu erameedia valitsuse kritiseerijaid on vahistatud ja kinni peetud ilma kohtuta 2004 aastal arvas usa riigidepartemang eritrea erilist tahelepanu palvivate riikide sekka sealse usulise tagakiusamise parast 2010 aastal paigutas organisatsioon piirideta reporterid eritrea pressivabaduse indeksis 178 ehk viimasele kohale 177 kohale jai pohjakorea riigipea on 1993 aastal parlamendis valitud president isaias afewerki vanaajal oli eritrea toenaoliselt osa alast mida egiptlased nimetasid puntiks hiljem oli see oma maavarade ning strateegilise asukoha tottu mereteedel korduvalt voorvallutajate voimu all kelle seas olid tanapaeva jeemenist parinevad lounaaraablased osmani impeerium goa portugallased egiptlased britid ning 19 sajandil parast suessi kanali rajamist egiptuses itaallased 1 jaanuaril 1890 sai eritreast ametlikult itaalia koloonia ning 1936 aastal itaalia idaaafrika provints koos etioopia ja itaalia somaalimaaga 1941 aastal oli eritreas 760 000 elanikku neist 70 000 itaallast 1941 torjusid etioopia ja briti vaed itaalia armee eritreast valja britid valitsesid maad uro mandaadi alusel 1951 aastani mil eritrea liideti etioopiaga uro resolutsiooni alusel mille algatas usa etioopia annekteeris eritrea oma 14 provintsina 1952 1959 kehtestati koigis kohalikes koolides kohustuslik amharikeelne opetus etiopiseerimise mojul tekkis eritreas 1960 aastatel iseseisvusliikumine sellest sai alguse 30aastane eritrea iseseisvussoda mis loppes alles 1991 uro jarelevalve all korraldatud referendumil haaletasid eritrealased ulekaalukalt iseseisvuse poolt eritrea riik kuulutas valja iseseisvuse ning saavutas rahvusvahelise tunnustuse 1993 etioopia on merepiirita riik aafrika idaosas etioopia paikneb aafrika sarvel eritrea lahkuloomisega kaotas etioopia kogu punase mere aarse rannamaastiku etioopia paikneb aafrika laamal araabianuubia kilbil maastik koosneb peamiselt magismaast mille moodustavad tertsiaarist parinevad suured laavamassid magismaal on platoosid ja kiltmaid maed on kunagiste vulkaanide jaanused enamiku etioopiast votab enda alla etioopia magismaa see ulatub pohjas punase mereni teistest kulgedest piirab seda korb magismaa on murtud kaheks osaks mida lahutab edelasuunaline idaaafrika alang selle etioopia osad on etioopia alang ja danakili alang mis labib kogu piirkonda punasest merest idaaafrika suurte jarvede victoria tanganjika njassa piirkonnani etioopia idaosa votab enda alla somaali astangmaa etioopia magismaa korgeimad maed on pohjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal ja tousevad ule 4500 meetri korgusele simeni magedes ras dashen 4620 m buahit 4510 m selki 4502 m abba jared 4459 m talo 4413 m dimtu 4433 m saneti 4315 m tigrita 4302 m guna terara 4231 m gughe 4200 m kakka 4190 m etioopia on jaotatud 11 1 jargu haldusuksuseks mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna etioopia rahvastikust moodustavad riigi edelaosas elab hulk vaikesearvulisi rahvaid nende seas mursid etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija ligi 90 konealusest toorainest kogutakse sellest riigist meie ajaarvamise algul kujunes pohjaetioopia territooriumil suur orjanduslik aksumi riik 1314 sajandil kujunenud etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vurstkondadeks 1617 sajandi suured arengud keisrivoimu norgenemine parast 1468 aastat kohalikud valitsejad hakkasid voimu uuesti suurendama keisri tiitel muutus formaalsuseks oht tulenes moslemite sultanaatidest adal keskus hararis lisaks turklased ja gallad seega vajati liitlasi abi portugalilt kes ei tahtnud niivord soltumatut etioopiat vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi 30aastane soda adali emiiri ahmed ibn ibrahim alghazi eestvedamisel etioopial suured inimkaotused havinud kloostrid linnad paleed calawdewos 15401559 etioopia keisrina saavutas aga edu moslemite vastu appi joudsid vahepeal kadunud portugallased moslemeid loplikult ei purustatud aga adalis oli tekkinud naljahada parast calawdewosi tapmist seega etioopia jai sarnasena pusima turklaste katsed ebaonnestusid samuti hakati motlema tugevamast keisrivoimu vajalikkusest kuna koosnes paljudest vaikestest uksustest igal oma sojavagi ja valitsejad keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused monevorra keskvoim kasvas kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku voimu ule kehtestada 1628 rooma kiriku alla minek kuid hiljem keelustati katoliiklus jesuiidid pagendati keiser fasilides lasi ehitada pealinnaks gondari etioopia renessanss kairo jarel suuruselt teine linn aafrikas sel ajal 1718 sajandil vaimse elu edenemine oluliseks keiser iyasu kelle ajal toimus voitlus gallade vastu sisepoliitilised reformid iyasu ii 17301755 hariduse teaduse kirjanduse areng jareltulijate ajal norgenes keskvoim uuesti tegelik voim laks tagasi kohalikele valitsejatele vurstidele 19 sajandi keskel algas etioopia maade taasuhinemine mis aitas kaasa vastupanu osutamisele euroopa riikidele ekspansioonile aafrikas ras vurst kassa 18181868 voimutses lopuks kogu kesketioopiat krooniti keisriks tewodros ii nime all etioopia sai taasuhendatud keelas orjakaubanduse uued teed armee relvastuse moderniseerimine keelustas polugaamia vahendas kiriku moju riigiasjadele kuid vasallvurstid polnud rahul mis tahendas lahenemist inglismaale ka turgivastane koostoo kuid algsed head suhted loppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega etioopiasse ning inglaste voitlus keisriga kogus toetajaid ka vurstide hulgas mistottu keiser sai luua parast seda age voimuvoitlus yohanis iv 18721889 suutis teatud voimu lopuks saavutada kuid toimusid kokkuporked egiptlaste ja sudaaniga 1885 aastal maabusid itaallased ja hoivasid umberkaudseid maid shoa piirkond etioopias valitseja kuulutas end yohanise jarel keisriks menelik ii tema ajal markimisvaarne stabiilsus uueks pealinnaks sai addis abeba maksususteemi armee ja rahareformid kasvas itaalia moju ja seeottu solmis keiser itaaliaga lepingu wechaleucciali leping 1889 mis etioopia itaalia protektoraadi alla viis itaallaste meelest itaallased hakkasid mojuvoimu laiendama eritrea sai nende asumaaks etioopia protestis ja tuhistas lepingu sellest sai alguse itaaliaetioopia soda 1896 aastal toimunud adua lahingu voitmine kindlustas etioopia iseseisvuse 1930 aastail oli viiendik etioopia rahvastikust orjad orjuse kaotamiseks tegi rahvasteliidu komisjon keisrile jargmised ettepanekud keiser ei suutnud neid orjuse kaotamiseks ette pandud muudatusi kehtestada kuna tal puudus selleks vajalik valitsusaparaat ja seaduste austamine oli etioopias tundmatu aastal 1935 tungis itaalia etioopiasse ka abessiinia selle koloniseerimiseks selle tulemusel puhkes teine itaaliaetioopia soda itaalia tungis etioopiasse itaalia kolooniatest eritreast ja itaalia somaalimaalt etioopia alistus aastal 1936 kuningas vittorio emanuele iii kuulutati varsti parast seda abessiinia keisriks kuigi esimesed kohviistandused rajati jeemenis on kohvipuu kodumaa etioopia sest seal kasvas kohvipuu metsikult fidzi ametliku nimega fidzi vabariik endise nimega fidzi saarte vabariik on riik okeaanias filipiini vabariik on saareriik mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas vaikse ookeani laaneosas umbes 1000 km kaugusel euraasia mandrist tegemist on uhega kahest valdavalt katoliiklikust maast aasias teine on idatimor ning uhe laanelikuma aasia riigiga filipiinide kultuur on ainulaadne kaguaasia ja laane kultuuri segu mida on mojutanud filipiine koloniseerinud hispaania ja usa kultuur filipiinide geograafilised koordinaadid on 116 40 e kuni 126 34 e ja 4 40 n kuni 21 10 n itta jaab filipiini meri laande lounahiina meri ning lounasse sulawesi meri filipiinidest lounas on indoneesia koosseisu kuuluvad maluku saared ja sulawesi edelas on kalimantani malaisiale kuuluv osa idas teisel pool filipiini merd laiuskraadil 75 n on belau ja otse pohjas on taiwan parast teist maailmasoda olid filipiinid uks arenenumaid riike aasias mis aga nuudseks on aeglase majanduskasvu ja suure korruptsiooni tottu teistest maha jaanud praegu on filipiinidel moodukas majanduskasv mida toetavad rahaulekanded valismaal tootavatelt filipiinlastelt ning suurenenud investeeringud kiirelt arenevasse infotehnoloogiatoostusse ning odav toojoud teistes majandussektorites suurteks probleemideks on islami separatistlik liikumine mindanao saarel ja korruptsioon riigiametnike seas esimesed filipiinide elanikud olid animistid kuid juba enne islami joudmist saarele olid filipiinidele joudnud hinduism mis oli animismiga labi poimunud ja budism mida mitu filipiini parismaalaste kuningriiki toetas islam joudis filipiinidele 13 sajandil lounast malaisiast ja indoneesiast kaupmeeste ja misjonaridega koige pohjapoolsemale luzoni saarele joudis islam 1565 aastal hispaania kolonisaatorid juurutasid katoliiklust enamik ranniku ja tasandikuelanikke poorduski ristiusku kuid maestikuhoimud sailitasid 20 sajandini omad uskumused tanapaeval on filipiinlastest 90 kristlased sealhulgas 80 katoliiklased umbes 5 on moslemeid sunniite eraldatud paikades naiteks magedes jargitakse rahvausundit animismi ja samanismi kohalikud hiinlased on taoistid budistid ja hiina rahvausundi pooldajad mingil maaral leidub ka bahaiste hinduiste judaiste ja uskmatuid valjakaevamised palawani saarel tamboni koobastes on naidanud et filipiinid olid asustatud juba 40 000 aastat tagasi missugusesse rassi nad kuulusid on teadmata uhe teooria jargi joudsid negriitod eelmongoloidne rass filipiinidele 30 000 aastat tagasi mandriaasiast teise teooria jargi joudsid filipiinidele 6000 aastat tagasi hiinast parit austroneeslased taiwani kaudu ule bashi vaina pohja poolt selle teooria jargi hoivasid need hoimud kogu filipiinid ning muutusid poluneesia meresoitjateks kes edaspidi soitsid niihasti lounasse joudes tanapaeva malaisiasse ja indoneesiasse kui ka itta hoivates pikapeale enamvahem kogu vaikse ookeani saared enne eurooplaste saabumist puudus uhtne riik mis oleks uhendanud kogu filipiini saarestiku hulka riigikesi valitsesid datud radzad ja sultanid nad polnud ka usuliselt uhtsed saartel leidus nii animiste budiste hinduiste kui moslemeid 1521 saabusid filipiinidele esimesed eurooplased portugallase fernao magalhaesi umbermaailmareisiga ta saabus samari ja leyte saarele ja kuulutas need hispaania valduseks koloniseerimine algas siis kui 1565 aastal saabus mexicost hispaania maadeavastaja miguel lopez de legazpi ja moodustas cebus esimese eurooplaste asunduse 1571 asutasid nad hispaania idaindia keskusena manila kuni 1821 aastani hallati filipiine uushispaania asekuningriigi territooriumina mille keskus asus mexicos seejarel kuni 1898 aastani vahetult hispaaniast uhendust peeti manila galeooniga mis liikus acapulco ja manila vahel ukskaks korda aastas hispaania voim ei olnud kunagi vaga kindel koloniaalvoimud pidid sodima niihasti hollandlaste portugallaste inglaste kui hiina piraatidega 17621764 olid filipiinid suurbritannia poolt okupeeritud inglased lahkusid kuid hispaania pidi avama filipiinide sadamad valisriikide laevadele see ergutas tugevalt kaubandust hispaania toi filipiinidele laane kultuuri seadused trukikunsti gregoriuse kalendri koolid ulikoolid ja haiglad koolides anti haridust uksnes hispaania keeles filipiinlaste rahvuslik arkamine toimus 1870 aastatel 1872 toimus filipiinide revolutsioon esimene suur kolonialismivastane ulestous filipiinidel hispaania puudis kohalikke riigikesi poliitiliselt uhendada kuid sisuliselt ta seda ei suutnud see sundis alles 20 sajandil usa voimu all gabon on riik keskaafrika laanerannikul riik piirneb pohjas kameruni ja ekvatoriaalguineaga ning idas ja lounas kongo vabariigiga laanes piirneb gabon atlandi ookeaniga gabon on vaikese rahvaarvuga horedalt asustatud riik suurem osa elanikest on bantud linnaelanike osakaal rahvastikus on umbes 87 loodus on lopsakas ja rikkaliku elustikuga palju on endeemseid liike ule 80 gaboni alast katavad vihmametsad majandus pohineb eelkoige naftal gabon on ka uks maailma suuremaid mangaanitootjaid riigi ametlik nimi on prantsuse keeles republique gabonaise luhemalt gabon eestikeelne ametlik nimi on gaboni vabariik nimi on tuletatud riigi portugalikeelsest nimest gabao mis tahendab keepi selle nime panid 15 sajandil komo joe suudmesse joudnud portugallased sest joe estuaar meenutas neile kujult keepi gabon asub aafrika keskosa laanerannikul guinea lahe kaldal ekvaator labib gaboni peaaegu keskelt riik jaab laiuskraadide 3 n ja 4 s vahele gaboni riigipiiri pikkus on 3261 km piiri pikkus kongo vabariigiga on 2567 km ekvatoriaalguineaga 345 km ja kameruniga 349 km rannajoone pikkus on 885 km gaboni pindala on 267 667 km2 maismaa pindala on 257 667 km2 ja siseveekogude pindala 10 000 km2 gabon on pindalalt maailma riikide seas 77 kohal riigi aarmuspunktid gaboni voib jagada kolmeks regiooniks laaneosas piki rannikut paikneb kitsa ribana liivakivile ja joesetetele moodustunud madalik mille laius louna pool on alates 30 kilomeetrist pohja pool kohati kuni 160 km pohja pool esineb kriidi lubjakivi ja liivakivipaljandeid rannikul on palju kitsaid madalaid laguune ja rohkelt mangroove siseosa on magine domineerivad enamasti kaguloodesuunalised 300800 meetri korgused graniitplatood riigi keskosas korgub chaillu massiiv ka ule 1000 meetri korguse chaillu massiivi moodustab graniit gaboni loodeosas asuvaid kuni 1000 meetrini ulatuvaid kristallmagesid eraldab keskosa platoodest ogooue jogi mis voolab kitsas lubjakivisse uuristunud orus riigi idaosa keskel asetsevates dolomiidi ja lubjakiviformatsioonides leidub sadu koopaid teadaolevalt suurima koopa pikkuseks on moodetud 2380 meetrit gaboni korgeima tipu suhtes ei ole uksmeelt tihti nimetatakse korgeimaks chaillu massiivi kuuluvat iboundji mage mille korguseks on moodetud 1575 meetrit srtmi mootmiste tulemusel peetakse aga korgeimaks maeks gaboni kirdeosas asuvat 1070 meetri korgust bengoue mage samade mootmistulemuste pohjal peetakse chaillu korgeimaks tipuks 1020 meetri korgust milondot gaboni ida ja lounaosas valitseb korgrohusavann vihmamets katab kuni 85 territooriumist atlandi ookeanis pohja suunas liikuv benguela hoovus on gaboni lounapoolse rannajoone usna siledaks lihvinud ja loonud palju leetseljakuid lopezi neemest pohja pool hoovuse moju vaheneb ja rannajoon on tunduvalt rohkem liigestatud piiriks on umbes ogooue joe suue sellest pohja pool on sugavamad lahed estuaarid ja deltad ning santa clara ja lopezi neem louna poole jaavad laguunid ja mangroovsood unesco maailmaparandi nimistusse on ainsa gaboni esindajana kantud lopeokanda okosusteem koige rikkalikumalt leidub gabonis naftat mangaanimaaki ja rauamaaki teadaolevad naftavarud olid 2015 aasta alguses hinnanguliselt 2 miljardit barrelit maagaasi varud 2014 aasta alguses 2832 miljardit m3 gabon on uks maailma suuremaid mangaanitootjaid mangaanimaagi varusid on umbes 400 miljonit tonni moandast 26 km pohja pool alustati 1961 aastal uraanimaagi kaevandamist kaevandatakse ka teemante ja kulda gaboni kirdeosas mekambos ja belingas on suured kvaliteetse rauamaagi varud rauamaagivarude suuruseks hinnatakse ule 2 miljardi tonni koige suurem maardla on belinga piirkonnas kus on ka koige vaartuslikum maak rikkalikud leiukohad on ka riigi edelaosas milinguis kaguosas lobilobis ja loodeosas mbilanis vaarispuidu varudeks hinnatakse 100110 miljonit m3 umbes pool naftatoodangust saadakse merepuurimisest koige tootlikumad maardlad on guinea lahes portgentili lahedal suuremad maismaamaardlad on sette camas ja rabikoungas leidub ka tsingi plii ja niklimaaki boksiiti fosforiiti ning hobedat gaboni joed on veerohked ja suhteliselt kiirevoolulised suurim jogi on ogooue mis saab alguse kongos voolab alguses pohja seejarel laane suunas ning suubub lopezi neeme lahedal atlandi ookeani joe pikkus on umbes 1100 km ogooue alamjooks on umbes 400 km ulatuses laevatatav ogooue suuremad lisajoed on okano ivindo ngounie sebe ja lekoni jogi ivindo ja ngounie on 80160 km pikkuses laevatatavad teised suuremad joed on komo ja nyanga gaboni suurim jarv on onanguei jarv vaiksemad jarved on cachimba asingo gomei ja anenguei jarv ranniku aares on muu hulgas ndogo nkomi ja iguela laguun gabonis valitseb valdavalt ekvatoriaalne lounaosas lahisekvatoriaalne kliima aasta ringi on kuum ja niiske paeval on alati ligi 30 kraadi sooja veidi leevendust toob kulm benguela hoovus koige kuumem kuu on jaanuar kui librevilleis on ohutemperatuur keskmiselt 2331 c juulis on keskmine ohutemperatuur 2028 c juunist septembrini praktiliselt ei saja ka detsembris ja jaanuaris on vahe sademeid ulejaanud kuudel sajab tugevalt vihma pohjustab ohuniiskuse kondenseerumine mis tekib kui ranniku lahedal saavad kokku pohjasuunaline kulm benguela hoovus ja lounasuunaline soe guinea hoovus librevilleis on aasta keskmine sademete hulk ule 2500 mm ranniku pohjaosas aga umbes 3800 mm gaboni taimestik on lopsakas ja mitmekesine ule 80 territooriumist katab ekvatoriaalne vihmamets esindatud on ule 5000 taimeliigi millest umbes 10 on gaboni endeemid taimed kasvavad aarmiselt kiiresti horedamas metsas korguvad kuni 60 meetri korgused puud tuved on tihedalt ronitaimedesse mahkunud puid on umbes 300 liiki rannikul on mangroovid ja merekaldale omased taimed muu hulgas laiuvad papuurusevaljad levinuim puu on okuumea millelt saadav vaarispuit okumee on traditsiooniliselt olnud uks gaboni ekspordiartikleid levinud on ka pisarapuu dacryodes buettneri ozigo angoola ilombapuu tiivuline lofiira tiigerloovoa kuldpuu ning mitmesugused tiibviljaku ja sebrapuu liigid alles 1987 aastal avastati ohustatud endeemne koolaliik cola lizae rohkema liikide arvuga on esindatud kaunviljalised madaralised koerakoolulised kilejalalised karusoralised annoonalised korvoielised sonajalalised piimalillelised ja kapalised gaboni endeemid on teiste seas pseudohydrosme kapalised veyretella flabellata ja veyretella hetaerioides sirdavidia solannona trachystigma gabonius neochevalierodendron iridosma pseudartabotrys peripeplus bizonula mugulleht bulbophyllum pauwelsianum titaanjuur amorphophallus canaliculatus begoonia begonia ferramica liblikoieline berlinia razzifera kostus costus loangensis dichapetalum neglectum amphiblemma hallei calvoa maculata ja monanthotaxis paniculata aastal 2001 tuvastati 78 ohustatud taimeliiki gaboni loomariiki iseloomustab suur liigirohkus gabon on uks loomarikkamaid riike kohatud on paarsada liiki imetajaid esindatud on drillid mandrillid simpansid gorillad udrastenrekid metsaelevandid lovid antiloobid kahvripuhvlid sitatungad pantrid krokodillid joesead dukerid vaalad joehobud gabonis elab maailma suurim rannikugorilla populatsioon aastal 2001 tehtud uurimusest selgus et ohustatud seisundis on 12 imetajaliiki neli linnuliiki ja kaks roomajaliiki gabonis elavad endeemsed primaadid pardiklane cercopithecus solatus ja galaagolane sciurocheirus makandensis linde on vahemalt 777 liiki nende seas on 26 ohustatud liiki sealhulgas kaneelpart pohjakroonkurg ja aafrika mustmerisk levinud on muu hulgas varvulised kurvitsalised pelikanilised haukalised siniraalised ja rahnilised gaboni endeem on rastaslane stiphrornis pyrrholaemus roomajaid on umbes 130 liiki ja kahepaikseid umbes 35 liiki esindatud on aafrikarastikud niiluse krokodillid kolmkuuniskrokodillid ja ruukrokodillid puutonid munamaod endeemsed roomajad on pimemadulane letheobia pauwelsi skink chabanaudia boulengeri ja taandurilised cynisca bifrontalis ja cynisca haughi endeemsed kahepaiksed on leptopelis crystallinoron werneria iboundji hymenochirus feae leptodactylodon blanci hyperolius chabanaudi ja arvatavasti ka phrynobatrachus ogoensis endeemsed putukad on liblikad bebearia faraveli ja euphaedra abri siidiuss orthogonioptilum fang schaeferiana incompleta pornikas augosoma hippocrates siklane acutandra noellae jooksiklane procletus gabunensis sipelgad simopone occulta ja acropyga bakwele eristiivaline palpopleura albifrons ja taolistiivaline africocypha varicolor teised endeemsed selgrootud on mageveetigu hydrobia gabonensis teod achatina vignoniana ja thapsia wieringai tarantel heterothele gabonensis lehterambliklane agelena consociata elab kuni 1000isendilises koosluses hiljuti on avastatud endeemsed meriteod turbonilla krakstadi turbonilla anselmopenasi ja turbonilla iseborae kalu on ule 100 liigi gaboni endeemid on mageveekalad kirevahvenlased parananochromis ornatus parananochromis gabonicus ja chromidotilapia mrac procatopus websteri aphyosemion aureum hypsopanchax catenatus plataplochilus loemensis epiplatys huberi brycinus bartoni kiiruimsed cryptomyrus paramormyrops longicaudatus ja stomatorhinus ivindoensis sagalised chrysichthys ogooensis synodontis acanthoperca ja atopodontus kaitsealad holmavad 11 gaboni territooriumist aastal 2002 loodi 13 rahvusparki lisaks on loodusreservaadid kus jahipidamine on keelatud riigi keskosas asuv lope rahvuspark asutati loodusreservaadina 1946 aastal rahvuspark koos lahedalasuvate arheoloogiamalestistega on arvatud unesco maailmaparandi nimistusse akanda bateke lavamaa birougou kristallmagede ivindo loango lope mayumba minkebe moukalabadoudou mwangne pongara ja waka rahvuspark suurimad probleemid on metsatustumine reostus ja elustiku sailitamine intensiivse metsaraie tagajarjel on ranniku aares metsad juba suures osas havinud samas on metsa taastamise programm olnud suhteliselt edukas sisemaal on mets veel heas seisukorras kiire linnastumine ja toostuse areng toovad kaasa reostuse suurenemise naftatoostus reostab vett linnades tekitatakse palju tahkeid jaatmed puhas joogivesi on kattesaadav umbes 47le maaelanikest ja 95le linnaelanikest rahvastiku kasvu tottu kutitakse toiduks uha rohkem metsloomi gabon kuulutas iseseisvuse valja 17 augustil 1960 kui riik eraldus prantsusmaad ja tema kolooniaalvaldusi holmanud prantsuse uhendusest esimene pohiseadus astus jousse 1961 aastal gabon on presidentaalne vabariik kehtib 1991 aastal vastu voetud pohiseadus mida on hiljem mitu korda taiendatud viimati 2011 aastal gabonis on mitmeparteisusteem haaleoigus saadakse 21aastaselt gaboni kodakondsuse saavad isikud kelle vahemalt uks vanematest on gaboni kodanik naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks peab isik vahemalt 20 aastat gabonis elama gaboni riigipea on president presidendi valib seitsmeks aastaks rahvas ja teda voib tagasi valida piiramatu arv kordi presidendiks voib kandideerida vahemalt 40aastane sunnilt gaboni kodanik president on kaitsevagede juhataja ta on ka korgeim taidesaatva voimu kandja kuid jagab seda voimu peaministriga president nimetab ametisse peaministri ja kinnitab peaministri ettepanekul valitsuse tal on ka oigus peaminister ja valitsusliikmed ametist tagandada presidendil on teatud piirangutega oigus parast peaministri ja parlamendi molema koja esimehega konsulteerimist rahvuskogu laiali saata esimene president leon mba astus ametisse veebruaris 1961 aastal 1993 valiti president esimest korda mitmeparteilistel valimistel viimati valiti presidenti 30 augustil 2009 kui ametisse valiti kauaaegse presidendi omar bongo poeg ali bongo ondimba jargmised presidendivalimised peetakse 2016 aastal aastatel 19611975 ja 19972009 oli ka asepresidendi ametikoht gaboni parlament on kahekojaline enne praeguse pohiseaduse kehtimahakkamist oli parlament uhekojaline esimene senati koosseis valiti 1997 aastal valimisoigus on vahemalt 21aastastel kodanikel senati liikmeks voivad kandideerida vahemalt 40aastased rahvuskogu liikmeks vahemalt 28aastased kodanikud teatud ametikohtade taitjad kandideerida ei saa 102kohalise senati valivad kuueks aastaks kohalike omavalitsuste esindajad 120kohalise rahvuskogu valib rahvas viieks aastaks praegune senati koosseis valiti 2014 aastal endine ainupartei gaboni demokraatlik partei sai 81 kohtadest praegune rahvuskogu koosseis valiti 2011 aastal ja gdp sai 107 kohta osa kohti on molemas kojas vakantsed rahvuskogu valimistel osalemine on kohustuslik pohjendamatu haaletamata jatmise eest on ette nahtud trahv jargmised rahvuskogu valimised peetakse detsembris 2016 tavaliselt valitakse enamik ministreid parlamendiliikmete hulgast parlament kinnitab valitsuse ja tal on oigus valitsusele umbusaldust avaldada peaministri ja valitsuse nimetab ametisse president valitsusliikmed peavad olema vahemalt 30aastased kohtususteem on kolmeastmeline vaiksemates asulates on alamkohtud francevilleis ja librevilleis apellatsioonikohus korgemad kohtud on ulemkohus ja 1991 aastal loodud konstitutsioonikohus viimane tegeleb pohiseadusliku jarelevalvega levinud on ka traditsiooniline oigusemoistmine mille puhul lepitavad tulisid hoimuvanemad eraldi kohus on julgeoleku ja korruptsioonikuritegude jaoks kahtlusalusel on oigus avalikule kohtupidamisele ja kaitsjale aga suutuse presumptsiooni ei kohaldata taitevvoim voib tihti kohtumoistmist mojutada rahval ei ole suurt usku ausasse oigusemoistmisse tihti soltuvad otsused rahast ja kohtualuse mojukusest sageli peetakse koige suuremaks karistuseks rahva hukkamoistu kulas voidakse lasta kurja teinule needus peale panna surmanuhtlus kaotati 2010 aastal gabonis on mitmeparteisusteem juhtiv erakond on endine ainupartei gaboni demokraatlik partei kes on koigil valimistel saavutanud ulekaaluka enamuse nii senatis kui ka rahvuskogus teised suuremad erakonnad on rahvuslik puuraidurite uhendus gaboni soltumatu keskpartei sotsiaaldemokraatlik partei uue vabariigi liit ja centre des liberaux reformateurs gaboni lipp on kasutusel alates iseseisvumisest 1960 aastal riigivapp aga 1963 aastast riigi deviis on union travail justice uhtsus too oiglus humn on 1960 aastast la concorde rahvussumbol on must panter rahvusvarvid on lipuvarvid roheline kollane ja sinine gaboni pealinn ja suurim linn on libreville kus elab peaaegu pool rahvastikust gabon jaguneb 9 provintsiks need omakorda jagunevad kokku 50 departemanguks gabonil on territoriaalvaidlus ekvatoriaalguineaga mbane ja teiste corisco lahe saarte ule gabon kuulub koos kameruni keskaafrika vabariigi tsaadi kongo vabariigi ja ekvatoriaalguineaga keskaafrika majandus ja valuutauhendusse peaaegu koikide valisriikide kodanikud peavad riiki sisenemiseks taotlema viisa eestil ja gabonil vastastikused valisesindused puuduvad eesti kodanikud saavad viisa taotleda prantsusmaa saatkonnas riias alates 2015 aastast saab gaboni viisat taotleda ka internetis eesti solmis gaboniga diplomaatilised suhted 13 juulil 2007 gabon on jargmiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige gaboni kaitsejoud koosnevad maavaest merevaest ja ohuvaest sundajateenistust ei ole kaitsevakke voivad astuda koik vahemalt 20aastased kodanikud aastal 2012 moodustasid kaitsekulutused 134 rktst kaitsejoudude koosseisu kuulub umbes 5000 inimest kasutusel on kummekond soja ja transpordilennukit ning umbes 15 helikopterit merevael on moned patrulllaevad ja uks dessantlaev gabonis elab umbes 40 rahvast umbes 97 neist kuulub bantude hulka peamiselt vihmametsas elab moni tuhat pugmeede hulka kuuluvat bakat ja bongot eurooplaste jareltulijaid on ule 20 000 bantu rahvaste seas on fangid bakeled mjened nzebid punud kotad teked mpongved orungud mbeted bengad seked vilid ja ombambad on eristatud nelja peamist ruhma fangid punud nzebid ja ombambad rohkem kui veerandi rahvast moodustavad fangid kes elavad peamiselt ogooue joest pohja pool pohjapoolse ranniku aares elavad vaikesearvulised mjened mpongved ja orungud kes ajalooliselt on olulisemat rolli manginud joest lounas elavatest rahvastest on suuremad punud nzebid ja mbeted kes moodustavad kokku umbes kolmandiku rahvastikust gaboni loodeosas elavad bengad ja seked idaosas kotad ja teked lounapoolse ranniku aares vilid paljud rahvad elavad lisaks gabonile ka naaberriikides rahvusruhmade vahel konfliktid puuduvad ja omavahelised abielud on levinud riik on horedalt asustatud keskmine asustustihedus on 55 rannikumadalikul 1520 vihmametsas kohati alla uhe inimese ruutkilomeetril ule 87 rahvastikust elas 2015 aastal linnades ulejaanud paarisajas kulas mis on koondunud peamiselt jogede ja teede aarde mones kulas voib elada vaid paar peret aastatel 20102015 oli linnastumistempo hinnanguliselt 27 aastas ule 60 rahvastikust on kuni 24aastased vanemaid kui 55 aastat on vaid umbes 8 iive oli 2015 aastal hinnanguliselt 193 tuhande elaniku kohta oli 3449 sundi ja 1312 surma gaboni naine sunnitab keskmiselt 446 last gabonlase elueaootus sunnihetkel on umbes 52 aastat suurim linn on pealinn libreville mis on nii haldus kui ka arikeskus teised suuremad linnad on puidu ja naftatoostuse keskus portgentil franceville oyem lambarene makokou mouila tchibanga ja moanda ametlik keel on prantsuse keel teised levinumad keeled on fangi mjene nzebi ja punu keel paljudel bantu keeltel pole kirjakeelt 19 sajandi misjonarid loid mitme keele jaoks ladina kirjal pohineva kirjakeele et saaks piiblit ja katekismust tolkida prantsuse kolonisaatorid aga piirasid kohalike keelte kasutuse uksnes usuopetusega ja muul viisil kirjasona ei levinud kooliharidus on prantsuskeelne peaaegu koik taiskasvanud konelevad prantsuse keelt ja ligi kolmveerand oskab seda ka lugeda ligi 90 gaboni elanikest loetakse kristlasteks kuigi osa neist tunnistab usku mis on segu kristlusest ja bantude traditsioonilistest usunditest enamik kristlasi on katoliiklased umbes veerand on protestandid muslimeid on alla 10 ja need on peamiselt sisserandajad teistest aafrika riikidest fangide traditsiooniline usund oli bieri mis pohines esivanemate austamise kultusel oma randudel kandsid nad alati kaasas puukoorest tehtud karpe esivanemate pealuudega karbikaasi kaunistasid kaitsvad kujukesed 20 sajandi algul tekkis seguusund bwiti mis uhendas traditsioonilised uskumused kristlusega 20 sajandi keskpaigaks oli bwiti bieri praktiliselt asendanud bwiti esivanemate austamise tseremooniaid juhivad ngangad nende jaoks on ehitatud spetsiaalsed puidust templid tseremoonial osalejad riietuvad kirkalt ja varvivad nao valgeks nad on paljajalu aga kannavad spetsiaalset peakatet usutakse elu parast surma surnukeha hoorutakse ja voitakse et koolnukangestust eemaldada kuuma kliima tottu maetakse surnukehad kahe paeva jooksul maetakse puidust kirstus lahkunu uhinemist esivanematega tahistatakse suure tseremooniaga aasta hiljem toimub uus tseremoonia millega lopetatakse leinaaeg gaboni majanduse alustala on nafta seetottu on kogu majanduselu kaekaik soltuvuses nafta hinnast maailmaturul nafta leiukohad gaboni ranniku aares avastati 1970 aastate alguses enne seda olid peamised ekspordiartiklid puit ja mangaanimaak vorreldes paljude naaberriikidega on gabonil tihedamad sidemed laane majandusega eriti prantsusmaaga valisinvesteeringuid on riiki tulnud suhteliselt palju mitmes valdkonnas soltutakse valismaa ekspertidest pollumajanduse osakaal majanduses on pidevalt vahenenud korruptsioon on laialt levinud probleeme pohjustavad ka juhtimisvead ja puudulik taristu sealhulgad sagedased elektrikatkestused ja puudulik veevarustus vaga suur osa varadest on uksikute rikaste kaes kuigi ametlikud seisusevahed puuduvad paljude naitajate poolest on gabon aafrika riikide seas esirinnas kuid varanduslik ebavordsus on suur ja vaeseid on vaga palju linnades on vaesust rohkem naha kui kulas sest kulas suudetakse alati ennast ise ara elatada alates 1960 aastate lopust on riik saanud suuri naftatulusid naftaraha on muu hulgas kasutatud taristu rajamiseks ning investeeringuteks haridusse ja tervishoidu aastal 2010 moodustas naftasektor umbes 50 sisemajanduse kogutoodangust ja 90 ekspordist aastatel 20102014 kasvas skt ligi 6 aastas kuid 2015 aastal kasv aeglustus oluliselt seoses nafta hinna langusega gabon on ka uks maailma suuremaid mangaanitootjaid kaevandatakse ka kulda ja teemante ning eksporditakse vaarispuitu eelkoige okumeed toodetav maagaas kulub oma tarbeks toornafta toodang oli 2014 aastal 240 000 barrelit paevas eksport 2012 aastal 226 800 barrelit paevas teadaolevad naftavarud ulatuvad kahe miljardi barrelini rafineeritud naftatooteid toodeti 2013 aastal 18 750 barrelit paevas maagaasi toodeti 2013 aastal 384 miljonit m3 gaboni skt ostujoupariteedi jargi oli 2015 aastal hinnanguliselt 3441 miljardit usd skt reaalkasv 35 2014 aastal 43 ja 2013 aastal 56 skt uhe inimese kohta oli umbes 21 700 usd koige suurema osa 572 moodustasid teenused toostus moodustas 391 ja pollumajandus 37 aastal 2000 oli toojoust 60 hoivatud pollumajanduses 15 toostuses ja 25 teeninduses inflatsioon oli 2015 aastal hinnanguliselt 05 aasta varem 47 gaboni valisvolg 2014 aasta lopus oli 4736 miljardit usd gabon on vaga linnastunud riik maal elatakse aga ikka veel traditsioonilisel isemajandaval viisil kula omanduseks loetakse maad umbes 5 km raadiuses see maa jagatakse perede vahel parima maa saavad pealikud parandada voidakse nii ema kui ka isaliinis ulejaanud maa kuulub riigile kulaelanikud toodavad enamvahem koike tarvilikku ise ostavad peamiselt seepi soola ja ravimeid linnas on suurem osa kaupadest imporditud ja neid muuvad tihti valismaalased gaboni kulas toodetakse piisavalt banaane jahubanaane ja suhkrut et ka lahemad linnad ara varustada kuid 90 toiduainetest tuleb sisse vedada kauplusepidajate hulgas on palju laaneaafriklasi ja liibanonlasi turgudel domineerivad kameruni naised gabon on uks maailma suuremaid mangaanitootjaid moandas suurenes tootmine parast seda kui 1986 aastal rannikult francevilleini ulatuva raudtee ehitus lopule joudis ja 1988 aastal owendo sadamas uus terminal kaiku voeti moanda piirkonnas tegeleb kaevandamisega prantsusmaausa ettevote compagnie miniere de logooue hiina ettevotetega on solmitud lepingud riigi keskosas asuvate mangaanivarude kaevandamiseks aastal 2012 alustati kulla kaevandamist bakoudous olulisemad valdkonnad on naftapuurimine ja tootlemine mangaani tootmine keemiatoostus laevaehitus toiduainete ja joogitoostus tekstiilitoostus puidu ja vineeritoostus tsemenditoostus parast portgentili naftatootlusettevotte rajamist 1967 aastal hakkas arenema ka kergetoostus domineerivad rafineerimistehas ja selle tugiettevotted laevaehitus ja metallitootlus aga toodetakse ka tubakatooteid suhkrut olut palmioli jahu elektroonikatooteid ja tekstiilikaupu riigi algusaegadel loodi palju riigiettevotteid kuid neis vohas korruptsioon ja onupojapoliitika laevaehituse keskus on libreville gaasi ja naftatootlus on peamiselt portgentilis enne naftavarude avastamist oli puit gaboni peamine sissetulekuallikas peamised metsatootluspiirkonnad on olnud kango booue fougamou ndjole mitzici ja mouila piirkonnas ranniku ja jogede lahedal on suur osa metsast maha voetud 1970 aastatel lopus voimaldas raudtee valmimine hakata metsa raiuma ka sisemaal suur osa metsa raieoigustest on muudud prantsusmaa ja aasia ettevotetele kuigi pollumajanduses on tegev umbes kolmandik toojoust on selle osakaal majanduses vaike polluharimist ei peeta enam ka ihaldusvaarseks eluviisiks noored kolivad linna kus on haridus ja toovoimalused kuigi 1970 aastatel puudis valitsus leida abinousid et maakohad ei tuhjeneks ja varustaksid linnu toiduga suudeti 1980 aastatel toota vaid 1015 rahva jaoks tarvilikust toidust seejarel alustas valitsus librevillei ja francevillei toitmiseks kulukat toitlusprogrammi kuid see ei andnud erilisi tulemusi ka puue elavdada kohvi ja kakao tootmist polnud edukas suhkru ja palmioli tootmine lambarenes laks veidi paremini kaima pollumaad oli 2004 aastal 325 000 ha pusikultuuride all oli 170 000 ha oma tarbeks kasvatati peamiselt maniokki jamssi tarot banaani maisi riisi maapahkeid koogivilju ekspordiks suhkruroogu kakao ja kohvipuud olipalmi hevead kohvi ja kakaopuud kasvatatakse peamiselt riigi pohjaosas aga ka idaosas tsetsekarbse tottu on veisekasvatus traditsiooniliselt vahelevinud kasvatatakse lambaid kitsi ja sigu vahem kanu suurtest kalavarudest hoolimata on kalapuuk vahe levinud elektritoodang oli 2012 aastal hinnanguliselt 2111 miljardit kwh tarbimine 168 miljardit kwh installeeritud voimsus oli 415 000 kw hudroenergia katab umbes 75 elektrivajadusest palju on kasutamata potentsiaali rajamisel on uued hudroelektrijaamad suuremad hudroelektrijaamad on tchimbele kinguele ja poubara hudroelektrijaam soojuselektrijaamades kasutatakse portgentili lahedalt saadud maagaasi gabonis on kolm rahvusvahelist lennujaama librevillei portgentili ja francevillei lennujaam suurem osa rahvusvahelisest liiklusest kaib librevillei lennujaama kaudu kohalikke vaiksemaid lennuvalju on umbes 60 neist suuremad on mitzicis oyemis bitamis makokous okondjas akienis lastoursvilleis koulamoutous mouilas tchibangas mayumbas omboues ja gambas ogooue jogi on laevatatav 240 km ulatuses rannikust kuni ndjoleni ogooue ning muu hulgas abanga ja nyanga joge kasutatakse sisemaalt palkide parvetamiseks peamised meresadamad on portgentilis owendos ja mayumbas naftaterminalid gambas ja lucinas et teede ehitamine on keeruline rajati parast soda palju lennujaamu eelkoige vaikelennukitele naftatulude laenude ja valisabi eest hakati 1970 aastatel rajama raudteed transgabonaisd seda kasutatakse eelkoige puidu ja mineraalide transpordiks aastal 1979 avati esimene raudteeloik mis uhendas owendot ja ndjoled 1983 aastal joudis raudtee booueni 1986 aastal francevilleini transgabonais pikkus on 670 km ja see ulatub rannikult owendo sadamast francevilleni vahejaamad on muu hulgas ndjoles lopes booues lastoursvilleis ja moandas traadiga telefoni kasutajaid on gabonis aarmiselt vahe 2014 aastal oli neid hinnanguliselt 17 200 ehk 1 elanikest mobiiltelefoni kasutajaid oli 2014 aastal hinnanguliselt 36 miljonit ehk 100 elaniku kohta oli 215 liitumist internetikasutajaid oli kokku umbes 164 800 ehk 99 elanikest 2015 aastal oli gaboni eksport hinnanguliselt 5561 miljardit usd 2014 aastal 8872 miljardit usd peamiselt eksporditi toornaftat puitu mangaani uraani peamised sihtriigid olid 2014 aastal hiina 158 ekspordist jaapan 146 austraalia 11 usa 79 india 78 lounakorea 63 trinidad ja tobago 46 ja hispaania 44 2015 aastal oli gaboni import hinnanguliselt 2429 miljardit usd 2014 aastal 3089 miljardit usd sisse veeti eelkoige masinaid ja seadmeid toiduaineid kemikaale ja ehitusmaterjale peamised paritoluriigid olid 2014 aastal prantsusmaa 20 elevandiluurannik 153 hiina 96 usa 93 alzeeria 51 ja belgia 45 gabonis on kaks riiklikku telejaama ja kaks riiklikku raadiojaama ning moned eraomanduses tele ja raadiojaamad ilmuvad prantsuskeelsed ajalehed ja ajakirjad riiklik ajaleht lunion ilmub iga paev eralehed kord nadalas voi harvem raadiosaateid edastatakse ka kohalikes keeltes tuntud on rahvusvaheline raadiojaam africa no 1 gabonis kasutatakse kuue keskaafrika riigi uhist valuutat keskaafrika franki xaf mida emiteerib keskaafrika riikide pank kamerunis frank jaguneb 100 santiimiks keskaafrika frank on seotud euroga kursiga 655957 franki euro eest gaboni haridussusteemi rajamisel on eeskuju voetud prantsusmaast oppetoo on prantsuskeelne keskkoolist alates saab valikainena oppida ka bantu keeli kooli minnakse kuueaastaselt kooliaasta algab oktoobris ja kestab juunini alates 2004 aastast kehtiva susteemi jargi on algkool viieklassiline ja sellele jargneb kaheastmeline keskkool 43 aastat enne seda oli algkool kuueklassiline koolikohustus kehtib 616 aasta vanustele lastele mis tahendab et labida tuleb algkool ja keskkooli madalam aste riiklikus koolis on haridus tasuta peaaegu koik gaboni algkooliealised lapsed kaivad koolis poistest ei kai koolis umbes 5 ja tudrukutest umbes 3 keskkooli algastmes on see naitaja aga ligi kaks korda suurem suur puudus on koolimajadest haritud opetajaid on rohkem kui opetajakohti on loodud palju erakoole eriti kirikute juurde osa neist saab ka riigilt rahalist toetust eriti suur roll on erakoolidel kutsehariduses riiklikud ulikoolid on 1970 aastal rajatud omar bongo ulikool librevilleis 1986 aastal loodud teadus ja tehnikaulikool francevillei lahedal masukus ja 2002 aastal omar bongo ulikooli meditsiinikooli pohjal loodud tervishoiuulikool librevilleis rajamisel on mitu uut ulikooli mis keskenduvad gaboni majanduse jaoks oluliste valdkondade turism naftatoostus asjatundjate koolitamisele paljud gaboni noored opivad ka prantsusmaal aastal 2000 moodustasid kulutused haridusele 38 gaboni sktst kirjaoskajaid oli ule 15aastaste seas 2015 aastal hinnanguliselt 832 meeste seas 853 ja naiste seas 81 nakkushaigustesse haigestumise risk on suur toidu ja veega levivad bakteriaalne kohulahtisus ahepatiit kohutuufus putukate abil levivad malaaria ja dengepalavik kokkupuutel veega levib skistosomiaas loomad kannavad edasi marutaudi ule 15 taiskasvanutest kannatab rasvumuse all 2014 kuni 5aastastest 65 on alakaalulised 2012 levinud on ka trupanosomiaas tuberkuloos ja aids aastal 2014 podes hinnanguliselt 391 taiskasvanutest aidsi voi oli hivi kandja levinuim surmapohjus oli 2013 aastal aids kuni 5aastaste laste puhul malaaria tervishoiuasutused on eriti valjaspool pealinna viletsad gabonis on praktiliselt ainult riiklik meditsiin olulisim erahaigla on albert schweitzeri haigla lambarenes mis saab ka riiklikku toetust haiglatel on tihti puudulik varustus patsiendid peavad naiteks haiglasse minnes ravimid ise apteegist kaasa ostma laialt levinud malaariat tuberkuloosi suufilist aidsi ja teisi nakkushaigusi vaga tihti uldse ei ravita kulas poordutakse enamasti pigem traditsioonilise ravitseja nganga poole emade suremus 100 000 elussunni kohta oli 2015 aastal hinnanguliselt 291 imikute suremus 1000 elussunni kohta 4607 aastal 2013 moodustasid kulutused tervishoiule 38 gaboni sktst 1000 inimese kohta oli 2010 aastal 63 haiglakohta inimasustuse jalgi on gabonis leitud 400 000 aasta tagusest ajast ogooue joe orust on avastatud ule tuhande kaljujoonise mis kujutavad peamiselt kontsentrilisi ringe sisalikke putukaid leitud on kiviajast parinevat keraamikat lope piirkonnast on leitud keskaafrika vihmametsavoondi vanimad margid inimese toodeldud kivist otoumbi lahedalt elarmekorast leiti 400 000 aasta vanuseid kivitooriistu ogooue joe keskjooksult ja gaboni lounaosast on leitud umbes 12 000 aasta vanuseid nooleotsi ja kirveid esimesed teadaolevad asukad olid pugmeed kes elasid tanapaeva gaboni alal juba umbes 7000 aastat tagasi nad elatusid jahipidamisest kalapuugist ja korilusest 13 sajandi keskel hakkasid kohale joudma kunagi sahelist teed alustanud polluharijatest ja karjakasvatajatest bantud bantud liikusid tasapisi louna poole ja segunesid teele jaavate rahvastega esimeste saabujate seas olid mpongved ja mjened 16 sajandist alates randas rahvaid juurde nii idast piki ivindo joe orgu kui ka lounast fangid joudsid gaboni alale 19 sajandil 1470 aastatel joudsid gaboni rannikule portugali meresoitjad peagi seadsid nad rannikul sisse tugipunktid mille kaudu kais kaubavahetus tol ajal oli praeguse gaboni lounaosa seotud vilide loango riigiga portugallased asutasid sao tome ja principe saartele tugipunkti mandriga kauplemiseks 16 sajandil kauplesid rannikul juba ka hollandlased prantslased hispaanlased ja inglased kes toid kangaid rauakaupu relvi ja alkoholi ning said vastu puitu elevandiluud ja orje orjakaubandus levis laiemalt alates 18 sajandi teisest poolest kui suurenes noudlus teisel pool atlandi ookeani orjadega kauplemises osalesid ka kohalikud hoimud ise kes vedasid rannikule kasutuks peetud kogukonnaliikmeid ja vangistatud vaenlasi eriti aktiivsed olid lounapoolsed rahvad pohjapoolsed fangid tavaliselt orjadega ei kaubelnud prantslased joudsid gaboni alale 16 sajandi alguses aastal 1839 solmis mpongve pealik antchouwe kowe rapontchombo prantslastega esimese kokkuleppe millega prantslased pakkusid kasulikku kaubavahetust ja kaitset vaenlaste vastu moni aasta hiljem joudsid prantslased kokkuleppele ka teiste pealikutega 1840 aastatel rajasid prantslased juba esimese sojalise tugipunkti ja katoliku misjoni aastal 1849 asutasid vabanenud orjad librevillei prantslased laiendasid oma valdust jarkjargult sisemaa suunas aastal 1880 asutati franceville aastal 1886 liideti gaboni ala prantsusmaa kongoga aastal 1910 sai gabonist osa prantsuse ekvatoriaalaafrikast aastal 1946 prantsusmaa ulemereterritoorium aastal 1958 sai gabon autonoomseks vabariigiks prantsuse uhenduse koosseisus librevillei linnapea ametis olnud leon mba sai peaministriks gaboni iseseisvus kuulutati valja 17 augustil 1960 esimestel valimistel mis peeti 12 veebruaril 1961 oli ainuke presidendikandidaat leon mba temast sai gaboni esimene president gabon sailitas tihedad ari ja kultuurisidemed prantsusmaaga ning jatkas prantsuse keele kasutamist asjaajamise juures suhet prantsusmaaga peeti olulisemaks kui koostood naabritega aastal 1964 puhkesid rahutused seoses leon mba sooviga ainupartei voimu kehtestada prantslaste abiga suruti need maha parast leon mba surma sai 28 novembril 1967 presidendiks albert bernard bongo omar bongo aasta hiljem kehtestas bongo siiski uheparteisusteemi ja ainuparteiks sai gaboni demokraatlik partei gdp bongo valiti presidendiametisse tagasi nii 1973 kui ka 1979 aastal aastal 1982 kerkis esile opositsiooniline mouvement de redressement national mis noudis mitmeparteisusteemi demokraatiat kodanikuvabadusi ja korruptsiooni ohjeldamist liikumine suruti maha ja bongo valiti ametisse tagasi ka 1986 aastal 1980 aastate naftahinna langus toi kaasa majanduslanguse ja rahutused rahva noudmiste survel 1990 aasta mais tehtud pohiseaduse parandustega taastati mitmeparteisusteem samal sugisel peetud valimistel sai gdp sellegipoolest enamuse bongo valiti voltsimissuudistuste saatel presidendiks ka 1993 ja 1998 aastal ning uuesti 2005 aastal gdp sailitas oma domineeriva rolli ka parast mitmeparteisusteemi kehtestamist korruptsioon oli vaga levinud ametiseisundit kasutati eelkoige isiklikuks rikastumiseks riigi naftatulud majandusringesse ei joudnud ja puudujaagi katmiseks voeti laenu parast omar bongo surma 2009 aastal valiti uueks presidendiks tema poeg ali bongo ondimba tedagi suudistati voltsimises ja valimispettuses gabonlasi peetakse eriti naaberrahvastega vorreldes vaga siirasteks ja otsekohesteks monikord isegi lugupidamatuteks voi koguni agressiivseteks viisakussonu peavad nad liigseks ja kasutavad neid harva tegelikult aga on gabonlased kulalislahked ja sobralikud naeratavad ja armastavad nalja visata kohtumisel suruvad alati katt gabonlased on aarmiselt seltskondlikud nad ei vaja ise privaatsust ega moista ka teiste vajadust selle jarele kui miski nende tahelepanu aratab jaavad nad avalikult ammulisui vaatama otsekohesust ja abipalumist ei peeta ebaviisakaks voorastes voib aga liigne fuusiline lahedus voi naiteks palve oma kaekell ara kinkida ebamugavust tekitada kuulsaid inimesi koheldakse samas ulima austusega suur moju on prantsuse kultuuril gaboni kirjanikud kirjutavad peaaegu eranditult prantsuse keeles librevilleis tegutseb prantsuse kultuurikeskus aastal 1983 loodi librevilleis rahvusvaheline bantu tsivilisatsiooni keskus librevilleis on ka rahvusmuuseum ning riiklik kunsti ja traditsioonimuuseum lambarenes on albert schweitzeri muuseum aastal 1969 loodi gaboni rahvusraamatukogu ja rahvusarhiiv iga rahvusruhm jaguneb hoimudeks hoimu liikmetel on uhine esivanem ja nad elavad samas piirkonnas seetottu kehtib reegel et hoimu liikmed ei tohi omavahel abielluda traditsiooniliselt on meeste ja naiste vahel selge toojaotus naised tegelevad lastega harivad poldu valmistavad toitu ja tegelevad majapidamisega mehed ehitavad maja ja igale naisele koogi kui midagi kasvatatakse muugiks siis sellega tegelevad mehed mehed on tihti ka palgatool kalurite ja ehitajatena voi kontoritool linnas naised voivad linnas tood leida sekretaridena lapsed on majapidamises alati abiks nad koristavad pesevad pesu ja nousid viivad ja toovad asju rahalisi otsuseid teevad mehed aga naistel on vordlemisi suur oigus sona sekka oelda mehed valitsevad riiki ja sojavage naised aga teevad suurema osa fuusilisest toost kodus praktiliselt koik inimesed on abielus aga harva on tegu riiklikult tunnustatud abieluga ametliku abielu solmimiseks tuleb see linnapea juures seadustada kuid see on tulikas ja seda tehakse harva naised valivad mehe selle jargi et ta suudaks peret elatada mehed aga valivad naise kes suudaks lapsi sunnitada ja majapidamisega hakkama saada abielu voib vahel olla ka aritehing levinud on mitmenaisepidamine aga see on kulukas ja seetottu peetakse seda joukuse margiks pered elavad koos noorpaar kolib traditsiooniliselt mehe kulla kulas elavad koik sugulased koos tihti elatakse ka kaugemate sugulastega uhes majas ja kunagi ei keelduta kellelegi ulualust pakkumast abielulahutus on haruldane aga seda esineb abielus sundinud lapsed kuuluvad isale kui lahku minnakse jaavad lapsed mehe juurde seetottu peetakse loomulikuks et naised sunnitavad juba enne abiellumist see voimaldab neil kindlustada ennast uksijaamise vastu kui abielu peaks loppema imikud on alati ema juures paeval ripuvad riidetukiga seljas oosel magavad ema korval lapsed on enamasti erakordselt rahulikud ja vaiksed lapsi kasvatatakse uhiselt vordselt vaadatakse oma ja naabri laste jarele abiks on ka vanemad lapsed kui vanematel lapse koolitarveteks raha ei ole lukkub kooliminek edasi kui voimalik palutakse abi monelt joukamalt sugulaselt kuigi seaduse jargi peavad koik lapsed kuni 16 eluaastani koolis kaima jaab kool tihti pooleli sest tudrukud sunnitavad noorelt ja poisid peavad sageli varakult toole minema ametnikud ja teised inimesed kes on saavutanud mingi ametliku positsiooni voi mojuka tookoha suhtuvad reeglina uleolevalt inimestesse keda nad peavad endast alamaks rahvamuusika on eelkoige inspireeritud traditsiooniliste usundite ja kristluse elemente uhendavast bwitist tseremooniate labiviimisel tarbitakse psuhhedeelse toimega kultusibooga koort mangitakse trummi ja harfi meenutavat ngombit levinud pillid on obala ja ksulofoni meenutav balafon iga rituaali jaoks on oma kindel pill ka tantsud on iga tseremoonia puhul erinevad tantsitakse laulu ja trummimangu saatel jalgade kulge on kinnitatud koristid ja kellukesed 1980 aastatel oli ka valismaal populaarne librevillei raadiojaam africa no 1 gaboni esimene lindistusstuudio studio mademba tegi tuntuks paljud aafrika muusikud sinna mindi lindistama nii teistest aafrika riikidest kui ka kaugemalt populaarne on laane muusika eriti rokk ja hiphop ka kuuba rumba makossa ja soukous gaboni rahvapillid on muu hulgas fangide keelpill mvet obala ngombi balafon ja traditsioonilised trummid tuntud lauljate seas on patience dabany lord ekomy ndong pierre akendengue ka laululooja oliver ngoma hilarion nguema hiphopilaulja aurelien tigalekou vaga tuntud on gaboni puidust maskid igal rahval on oma maskid ka igaks otstarbeks on eraldi mask maske kantakse mitmesuguste tseremooniate juures naiteks pulmas lapse sunni tahistamisel matustel loikuspeol enamik meistreid kasutab kohalikku puitu ja teisi looduslikke materjale uks kuulsamaid maske on fangide ngoltang kuulsad on ka kotade puhad vaskkujukesed valmistatakse traditsioonilises stiilis tarbeesemeid eriti vaipu kausse korve nuge fangide maske punutisi nikerdusi ja skulptuure iseloomustavad selged jooned ja lihtsad vormid esivanemate sailmete hoidmiseks kasutatavad kastid on kaunistatud traditsiooniliste nikerdatud skulptuuridega mis pidid algselt kaitsma puha sisu naiste ja meheks puhitsemata poiste pilgu eest esialgu olid kaunistuseks ainult pead hiljem aga taisfiguurid maske kantakse ka jahil mjenede kunst on valdavalt inspireeritud surmarituaalidest naissoost esivanemaid esindavad valgete maskidega meessugulased bekotad kasutavad oma kujukeste katmiseks vaske ja messingit esivanemate sailmeid hoitakse korvides turism on kunstile vahe moju avaldanud seetottu on see sailitanud oma alguparasuse ja loomulikkuse tuntumate kunstnike seas on owanto ja aida toure linnas ja maal on vaga erinev arhitektuur linnades on enamasti usna tavaparased linnamajad kulades valitseb aga pigem traditsiooniline ehituskunst tsemendi kasutamist peetakse rikkuse margiks kulas ehitatakse eluasemed tihti pinnasest ja palmilehtedest kasutatakse ka puitu puukoort ja telliseid telliskivimajad on tihti krohvitud ja kaetud lainelise plekkkatusega joukamad pered ehitavad plokkidest lisaks elumajale ehitatakse eraldi naiste ja meeste kogunemiskohad naistel on omaette kook kus on soogitegemise tarbed kuttepuud ja bambusvoodid istumiseks ja magamiseks mehed kogunevad poollahtistes madalate seintega ehitistes mille keskel on tulease ja umberringi pingid gaboni rahvaste traditsioone on elus hoidnud eelkoige suuline parimus kirjapandud lugusid esineb suhteliselt hiljutisest ajast alates prantslastest kolonisaatorite saabumisest fangide traditsiooniline lugude jutustamise kunst on mvet sama nime kannab nii pill kui ka esineja kes selle saatel luulet ette kannab nzebide samasugune kunst on ingwala gaboni kirjandus on peaaegu eranditult prantsuskeelne tuntumad kirjanikud on naitekirjanik vincent de paul nyonda etnograaf andre raponda walker kes on kirjutanud keelest ja kultuurist romaanikirjanik angele rawiri kelle isa oli luuletaja georges rawiri luuletaja ja kunstnik aida toure filmitegija ja stsenarist imunga ivanga jeanbaptiste abessolo edna mereyapinda ja justine mintsa gaboni paritolu bessora tegutseb belgias gabonis on elanud prantsuse guajaanas sundinud luuletaja ja proosakirjanik rene maran eri rahvaste toidukombed on enamvahem uhesugused sest looduslikud tingimused on samad suuakse banaani papaiat ananassi guajaavi mangot soodava pisarapuu vilja avokaadot kookospahklit baklazaani maisi suhkruroogu maapahkleid jahubanaani tomatit pohitoit on maniokk mis on vahese toitevaartusega aga taidab kohtu suuakse ka manioki noori lehti kohati suuakse riisi lisandiks on tihti maniokijahust valmistatud fufu nii merest kui ka joest puutakse kala kutitakse metsloomi sealhulgas antiloope okassigu metssigu puutakse madusid palmidest ja suhkruroost tehakse veini matuse ravitsemis ja puhitsemistseremooniatel kasutatakse lisaks veinile hallutsinogeenset kultusibooga juurt mis vaikses koguses on erguti suuremas koguses voimaldab aga vaimusilmas esivanemaid naha suuajuua pakutakse ka esivanematele osalevad nii mehed kui ka naised mangitakse trumme lauldakse ja tantsitakse eriti linnades on toit tihti prantsusparane levinud on olis kupsetatud tainatoode beignet ning liha ja koogiviljavarras brochette liha tihti kuivatatakse voi suitsutatakse kala suuakse rohkem rannikul ja joe aares lisandiks on tihti hautised pudrud ja vurtsikad kastmed void asendab soodava pisarapuu vili atanga mis muutub keetes maaritavaks voideks metsmangoks kutsutava irvingia gabonensise pahklitest valmistatakse odikat mis meenutab nii varvuselt kui ka maitselt sokolaadi gabonis ja mitmes naaberriigis levinud rahvustoit on nyembwe moambe mille koostisosad on enamasti aafrika olipalmi viljad maapahklid ja kanaliha traditsiooniliselt soovad naised koogis mehed ja kulalised toas voi eraldi soomiseks moeldud ruumides tuntuim kohalik ollemark on regab puuviljadest tehakse mahla gabonis tahistatakse 13 riiklikku puha suveolumpiamangudel osalesid gaboni sportlased esmakordselt 1972 aastal munchenis hiljem on nad osalenud alates 1984 aastast taliolumpiamangudel gaboni sportlased osalenud ei ole gabonile on seni ainsa olumpiamedali toonud taekwondosportlane anthony obame kes voitis 2012 aastal londonis kehakaalus 80 kg hobemedali aasta hiljem tuli ta ka maailmameistriks aastatel 2008 2012 ja 2016 on gaboni sportlased votnud osa ka paraolumpiamangudest gaboni sprinter ruddy zang milama sai 2010 aasta kergejoustiku sisemaailmameistrivoistlustel naiste 60 meetri jooksus pronksmedali aastal 2012 tuli ta 100 meetri jooksus aafrika meistriks populaarseim spordiala on jalgpall gaboni jalgpallikoondisse kuulub mitu tuntud jalgpallurit nende seas pierreemerick aubameyang ja mario lemina 2016 aasta martsi seisuga on gaboni meeste koondis fifa edetabelis 83 kohal jalgpalli mangitakse eelkoige rannikul sest sisemaal on liiga tihe mets populaarsed spordialad on ka korvpall poks ja seinatennis gambia inglise keeles the gambia on aafrika mandri laanerannikul paiknev riik gambia on vaga vaike ning kitsas riik mis umbritseb gambia joge koige laiemas kohas on riik 48 kilomeetrit lai riigi praegused piirid pandi paika aastal 1889 parast prantsusmaa ning suurbritannia kokkulepet peale rannikujoone kus gambia piiriks on atlandi ookean on gambia umbritsetud senegaliga ning on aafrika riikidest uks vaiksemaid gambia oli oma poliitiliselt stabiilsuse olukorra tottu heas kuulsuses kuni 1994 aastal kukutas valitsuse sojavaeline riigipoore ehkki pollumajandus annab 65 sktst laheb uha enam gambialasi maalt linna kus keskmine sissetulek on neli korda suurem naib et parast 1980ndail tehtud katset senegaliga konfoderatsiooni moodustada jaab senegali maaalast umbritsetud riik pusima enne 1994 aasta juulis toimunud riigipooret oli gambia uks vanemaid mitmeparteilisi demokraatiamaid aafrikas riigis toimusid iseseisvumisest alates iga 5 aasta tagant valimised parast sojavaelist riigipooret olid president dawda jawara erakonna liikmed ja mitmed teised valitsuse liikmed poliitikast 2001 aasta juulini korvaldatud parast riigipooret toimusid presidendivalimised 1996 aasta septembris kus erru lainud kolonel yahya jammeh voitis 56 haaltest jargmistel presidendivalimistel 18 oktoobril 2001 osales neli opositsiooniparteid kuid voitis ametisolev president jammeh kogudes peaaegu 53 haaltest tema partei sailitas oma tugeva enamuse rahvuslikus assamblees seadusandlikel valimistel jaanuaris 2002 osaliselt selle tottu et pohiline opositsioonipartei uhendatud demokraatlik partei boikoteeris seadusandlikke valimisi 21 ja 22 martsil 2006 enne pingelisi 2006 aasta presidendivalimisi paljastati vaidetav plaanitud sojavaeline riigipoore president yahya jammeh oli sunnitud naasma visiidilt mauritaaniasse paljud kahtlusalused sojavaelased arreteeriti ning armeede ulemjuhataja koos monede alluvatega pages riigist vaideti et kogu see sundmus oli korraldatud ametisoleva presidendi poolt kaudsetel eesmarkidel kuid nende vaidete toeparasuse pole teada kuna kinnitavaid toendeid pole valja toodud on kaheldav kas kogu tode uldse kunagi paevavalgele tuleb kuna mitte keegi kes omab mingisuguseid asitoendeid ei julge nendega lagedale tulla kartes et nad saavad olema valitsuse poolt tagakiusatud 1970 aasta konstitutsioon mis jagas valitsuse soltumatuteks taideviivaks seadusandlikuks ja kohtulikuks haruks korvaldati parast 1994 aasta riigipooret osana uleminekuprotsessist asutas afprc relvastatud joudude ajutine juhtiv noukogu 1995 aasta martsi maarustega konstitutsiooni ulevaate komisjoni aastal 1996 voeti referendumil vastu uus konstitutsioon see tagab tugeva valitsuse uhekojalise seadusandliku voimu soltumatu kohtu ning inimoiguste kaitse gambiale on olulised suhted senegaliga eriti parast seda kui 1989 aastal varises kokku senegambia konfoderatsioon mis oli moodustatud parast 1981 aasta riigipoordekatset senegallaste surve all peale laaneaafrika on tahtis hoida ka haid suhteid peamise abiandja suurbritanniaga gambia suhteline stabiilsus on voimaldanud abi kergesti valja meelitada ka maailmapangalt imfilt afdblt ja saudi araabialt itaalia ja holland on toetanud riigi tervishoidu jaapan aga praamiteenistust gambias elab vaga palju erinevaid etnilisi gruppe ning igauks neist on sailitanud oma keele ja traditsioonid minimaalsete segunemistega mandingod on suurim grupp mis moodustab ligi 40 elanikkonnast neile jargnevad fulbed volofid diolad ja soninked seal elavad ka akud kes aga moodustavad vaid vaga vaikese osa gambias elab ligikaudu 15 000 mitteaafriklast moslemid moodustavad rohkem kui 92 elanikkonnast erinevatesse usulahkudesse kuuluvad kristlased moodustavad enamiku ulejaanust gambialased peavad ametlikult molema usundi puhasid ning tolereerivad molemat usundit ule 80 gambialastest elab maal kulades kuigi uha enam noori inimesi laheb pealinna tood ning haridust otsima samal ajal kui urbaniseerumine areng ning moderniseerumine uhendab jarjest rohkem gambialasi laane kommete ning hinnangutega on alles jaanud ka endised igapaevaelu traditsioonid esimest korda on seda regiooni ajaloos mainitud araabia kaupmeeste poolt 9 ja 10 sajandil tekrur kuningriik senegali joe lahedal oli esimene riik aafrikas kuhu joudis islamiusk see juhtus aastal 1066 moslemitest kaupmehed rajasid sahara korbe kaubatee orjade kulla ning elevandiluu jaoks portugallased joudsid gambia aladele mooda merd 15 sajandi keskel ning hakkasid sealset tulusat kaubandust domineerima aastal 1588 muus inglasest kaupmeestele portugali uks trooniparijate pretendentidest antonio maha kaubandusoigused gambia joel kauplemiseks ning sellele leppele oli alla kirjutanud ka kuninganna elizabeth i aastal 1618 kiitis kuningas james i heaks lepingu milles lubas gambias ning praeguses ghanas kaubelda briti firmadel 1651 ja 1661 vahel kuulus gambia rzeczpospolitale selle ostis ara kuramaa prints jacob kettler sellal oli kuramaa praeguse lati alal osa rzeczpospolitast kuramaalased jaid paikseks jamesi saarele ise nimetasid nad seda st andrewsi saareks ning kasutasid seda kaubandusbaasina aastast 1651 kuni aastani 1661 mil see voeti inglaste poolt ule 17 sajandi lopust kuni 18 sajandini voitlesid inglismaa ja prantsusmaa katkematult poliitilise ning kaubandusliku ulemvoimu eest senegali ning gambia jogedel versailles lepinguga 1783 aastal anti ulemvoim gambias suurbritanniale kuid prantsusmaale jai vaikene enklaav mis loovutati aastal 1857 suurbritanniale kolme sajandi jooksul viidi gambia aladelt ara umbes 3 miljonit orja 1807 tuhistati orjakauplemine briti impeeriumi kaudu ning britid proovisid ebaonnestunult lopetada orjakauplemist gambias 1816 asutasid nad bathursti nuudsesse banjuli sojavaelaagri 1888 aastal sai gambiast eraldi koloniaalne osa 1889 sai sellest kuninglik koloonia parast teist maailmasoda kiirenes konstitutsioonilise reformi kaik sellele jargnesid uldvalimised aastal 1962 valitsus astus ametisse aastal 1963 gambia saavutas iseseisvuse 18 veebruaril 1965 24 aprillil 1970 sai gambia parast referendumit vabariigiks kuni sojalise riigipoordeni aastal 1994 juhtis gambiat president sir dawda kairaba jawara kes valiti tagasi 5 korda suhteliselt stabiilne jawara ajastu loppes esimest korda aastal 1981 kui ebaonnestus vagivaldne riigipoordekatse riigipoordekatse tagajarjena kirjutasid 1982 aastal senegal ja gambia alla konfoderatsioonilepingule tulemuseks tuli senegambia konfoderatsioon kes liitsid kahe rahvuse sojalised joud et uhtlustada majandust ja valuutat gambia loobus lepingust aastal 1989 juulis 1994 kasutas oma joudu ara relvastatud joudude ajutine juhtiv noukogu afprc ning korvaldas voimult dawda jawara valitsuse leitnant yahya ajj jammeh afprc esimees sai uueks riigipeaks afprc avaldas uleminekuplaani muutumaks tagasi demokraatlikuks valitsuseks 2001 aasta lopul sai gambia presidendil ametiaeg tais ning jargmised valimised voitnud president yahya jammeh andis 21 detsembril 2001 uue ametivande ghana vabariik on riik laaneaafrikas guinea lahe aares riigile voeti nimi 11 sajandini suurt osa laaneaafrikast holmanud ghana impeeriumi jargi ghana pindala on 238 533 km2 ghana asub veidi ekvaatorist pohja pool tema three pointsi neeme tipus asuva koige lounapoolsema punkti pohjalaius on 4 30 riiki labib nullmeridiaan punkt mille pikkus ja laiuskraad on molemad nullid asub umbes 614 km accrast louna pool guinea lahes riigi ulatus pohjalouna suunas on umbes 670 km ja idalaane suunas umbes 560 km ghanal on laanes 668 km pikkune piir elevandiluurannikuga pohjas 549 km pikkune piir burkina fasoga ja idas 877 km pikkune piir togoga rannajoone pikkus on 539 km ghana kuulub rahvaste uhendusse pohiseadus kehtib alates 1992 aastast ghana on presidentaalne vabariik president on uhtlasi ka valitsusjuht ta valitakse enamusvalimistel neljaks aastaks president nimetab valitsuse kelle peab ametisse kinnitama parlament seadusandlikku voimu teostab uhekojaline parlament kuhu kuulub 230 liiget see valitakse ametisse enamusvalimistel neljaks aastaks nii presidendi kui ka parlamendivalimised toimusid viimati 2008 aastal ghanas on mitmeparteisusteem suuremad erakonnad on uus patriootlik partei new patriotic party ja rahvuslik demokraatlik kongress national democratic congress ghana president on alates 7 jaanuarist 2009 rahvusliku demokraatliku kongressi liider john atta mills ghana on aafrika liidu ja laaneaafrika riikide majandusuhenduse liige ghanal on diplomaatilised suhted eestiga alates 5 veebruarist 1992 ghana jaguneb kumneks piirkonnaks sulgudes halduskeskus arvutuslikult elab ghanas 2009 aastal 24 018 055 inimest umbes kaks kolmandikku rahvast raagib kvaa keeli riigikeel on inglise keel kristlased moodustavad umbes 63 protsenti rahvastikust islamisulisi on 16 ja polisusundite jargijaid 21 protsenti suuremad linnad on pealinn accra 237 miljonit elanikku kumasi 185 miljonit ja tamale 045 miljonit praeguse ghana vabariigi eelkaija oli aastatel 18211957 eksisteerinud briti koloonia kullarannik inglise keeles gold coast grenada on saareriik lounaameerikast pohjas vaikestes antillides laanepoolkera iseseisvatest riikidest on grenadast vaiksem ainult saint kitts ja nevis grenada kuulub briti rahvaste uhendusse grenada on maailmas uks vaiksemaid riike millel on 2kojaline parlament veel vaiksema 2kojalise parlamendiga riik on marshalli saared nimi grenada paritolu pole selge kuid uhe versiooni jargi voib see tuleneda hispaania linna granada nimest grenada asub pohja ja lounaameerika mandrite vahel kariibi mere ja atlandi ookeani piiril vaikeste antillide saarestikus riigist itta jaab atlandi ookean ja laande kariibi meri riigist pohjas asub saint vincent ja grenadiinid kagus asub trinidadile ja tobagole kuuluv tobago saar lounas venezuela ja edelas venezuelale kuuluvad saared grenada on tuulepealsete saarte koige lounapoolsem saar riigi rannajoone pikkus on 121 kilomeetrit pikim vahemaa riigis on linnulennult 34 kilomeetrit kirdest edelasse ja 19 kilomeetrit kagust loodesse grenada suuremad saared on grenada carriacou ronde ja petite martinique saared on vulkaanilise tekkega grenada saare idaosa on madal laaneosa magine riigi korgeim tipp saint catherine magi asub 840 meetrit ule merepinna riigis leidub palju luhikesi ojasid millest pikim on st johnsi jogi kuna ojad on vaga veerikkad pohjustavad vihmased aastaajad riigis uleujutusi jarved on vaikesed ja asuvad vulkaanide kraatrites neist suurim on grand etangi jarv pindalaga 146 hektarit grand etangi jarve umbrusesse rajati 1906 grenada esimene looduskaitseala magedes leidub troopilist vihmametsa grenada looduses on kirjeldatud 1068 taimeliiki grenadas leidub 5 liiki kahepaikseid neist ohustatuim on vaid grenadas elav pristimantis euphronides grenadas pole murkmadusid riigis on tuvastatud 8 liiki sisalikke ja 5 liiki madusid grenadas on registreeritud 177 linnuliiki grenada rahvuslind on kriitiliselt ohustatud grenada tuvi grenadas on registreeritud 11 liiki kasitiivalisi riigi ohustatuimad imetajad on aguuti uheksavoolane ja 2 opossumiliiki grenadal valitseb troopiline kliima keskmine oopaevane temperatuur on 26 c vihmaperiood kestab maist oktoobrini mil riiki voivad tabada ka orkaanid tosisemaid kahjustusi pohjustas 2011 orkaan ophelia riigis sajab keskmiselt aastas 1500 mm sademeid grenadas kehtib parlamentaarne demokraatia riigipea on briti kuninganna elizabeth ii keda kohapeal esindab kindralkuberner valitsusjuht on peaminister seadusandlikku voimu teostab 2kojaline parlament ulemkotta ehk senatisse kuulub 13 liiget senati liikmed maaratakse ametisse 5aastaks liikmed kinnitab ametisse kindralkuberner 10 liiget maaratakse peaministri ja 3 opositsiooniliidri soovitusel alamkoja ehk esindajatekoja liikmeid on kokku 15 ja nad on ametis 5aastase tahtajaga viimased parlamendivalimised peeti 19 veebruaril 2013 riigi suurimad parteid on grenada uhendatud toolispartei rahvusdemokraatlik kongress ja uus rahvuslik partei grenada esimene pohiseadus joustus 1967 praegune pohiseadus kehtib 1974 aastast kuid 19791983 kehtis teine pohiseadus riigi korgeim kohtuorgan on idakariibi ulemkohus grenadas on 6 omavalitsust ja 1 soltuv territoorium grenada pealinn on saint georges 2011 aasta rahvaloenduse andmetel elas grenadas 103 328 inimest 2011 aasta rahvaloenduse andmed pole kattesaadavad grenada rahvastik paikneb valdavalt rannikul umbes kolmandik rahvastikust elab pealinnas enamik grenada elanikest on aafrika juurtega 18571885 asustati grenadale rahvast indiast kelle jarglased moodustavad praegu riigis suurima rahvusvahemuse 2001 rahvaloenduse andmetel elas grenadal ka 125 kariibi pea pool rahvastikust on katoliiklased lisaks tegutseb riigis ka anglikaane ja nelipuhilasi 1956 rajati saint georgesi katoliiklik piiskopkond 2014 tegutses piiskopkonnas 7 ilmikpreestrit ja 16 regulaarvaimulikku grenada praegused kaitsejoud koosnevad politseijoududest ja rannavalvest 19791983 toimis grenadal oma armee grenada tahtsaim majandusharu on turism tahtsal kohal on riigi majanduses ka ehitussektor grenada pollumajandust laastasid tosiselt 2004 ja 2005 orkaanid riigis on oluline muskaatpahkli kasvatus samuti kasvatatakse kakaopuud banaane tsitrusi ja puuvillapoosast grenada teedevorgu kogupikkus on 1127 kilomeetrit millest kattega teid on 687 kilomeetrit riigis kehtib vasakpoolne liiklus riigis on 3 lennuvalja peamine sadam on saint georges grenada oli asustatud juba enne eurooplaste saabumist sel ajal elasid saarel kariibid kes olid saare polisasukad rahumeelsemad aravakid minema ajanud christoph kolumbus avastas grenada 1498 oma kolmandal reisil uude maailma ta nimetas selle saare la concepcioniks osaliselt kariibide sojakuse tottu jai grenada rohkem kui sajandiks parast avastamist koloniseerimata koigepealt proovisid koloniseerimist inglased aga ebaonnestunult alles 1650 ostis kardinal richelieu asutatud ettevote grenada inglastelt ara ja rajas saarele vaikese asunduse kariibidega tekkis kohe sojaline konflikt aga prantslased toid martiniqueilt lisajoude ja havitasid kariibid viimseni sest need keeldusid alla andmast ja end ristida laskmast grenada jai prantsusmaa voimu alla kuni 1762 mil inglismaa selle seitsmeaastase soja kaigus vallutas jargmisel aastal solmitud pariisi rahuleping kinnitas saare ulemineku 1779 vallutas prantsusmaa saare tagasi kuid versailles rahuleping 1783 andis saare taas inglastele 1795 puhkes saarel ulestous mille eesmargiks oli uhinemine prantsusmaaga kuid see ebaonnestus ja grenada jai inglastele kuni koloniaalperioodi lopuni 1974 18 sajandil toimus granada majanduses poore varem olid koik laaneindia saared puhendunud suhkru tootmisele orjatoojou abil aga saart tabasid loodusonnetused mis ajendasid saarele sisse tooma teisi kultuure 1782 hakkas george iii botaanikanounik joseph banks saarel kasvatama muskaatpahkleid grenada pinnas sobis taime kasvatamiseks muskaatpahkli ja kakaopuukasvatus soosis vaiksemaid talusid ja saare maad jagunesid peatselt vaikemaaomanike vahel 1833 maarati saarele kuberner kes aga kunagi saarel ei resideerunud sest oli koigi briti tuulepealsete saarte peale uhine 1834 kaotati grenadal orjus 1958 kaotati briti tuulepealsete saarte valitsus ja grenada uhendati laaneindia foderatsiooniga see lagunes juba 1962 suurbritannia puudis tulutult leida sobivat valitsusvormi misjarel 1967 anti grenadale laialdane autonoomia assotsieerunud riikluse raames ja 7 veebruaril 1974 taielik iseseisvus parast iseseisvuse saavutamist vottis grenada ule briti parlamentaarse susteemi kus monarhi asemel on suurbritannia monarhi esindav ja tema maaratud kindralkuberner ning peaminister on uhtlasi valitsuserakonna juht riigi esimeseks peaministriks sai eric gairy 13 martsil 1979 toimus grenadas revolutsioon gairy kukutati ja voimule tuli marksistlik rahva revolutsiooniline valitsus mis loi tihedad sidemed kuuba nicaragua ja teiste sotsialismimaadega koik ulejaanud erakonnad keelustati pohiseaduse toimimine peatati ja neli aastat ei toimunud saarel valimisi valitsust juhtis maurice bishop 25 oktoobril 1983 vallutas usa sojavagi grenada ronald reagani sonul pohjustas sissetungi asjaolu et grenada kujutas endast ohtu usa riiklikule julgeolekule operatsiooni ettevalmistamise ja labiviimise ajal ei konsulteerinud usa grenada riigipea elizabeth ii uro ega rahvaste uhendusega maurice bishopi surnukeha on siiani leidmata 1984 peeti grenadal uldvalimised millel parlamendi 15 kohast 13 voitis uus rahvuslik partei herbert blaizei juhtimisel kes juhtis valitsust kuni surmani 1989 parast valimisi taastati saarel 1974 aasta pohiseadus koik tahtsamad tanapaeva grenada erakonnad parinevad uuest rahvuslikust parteist eraldunud ruhmitustest kuid sellest hoolimata voitis uus rahvuslik partei 1999 aasta valimistel koik 15 kohta erakonda juhib keith mitchell 7 septembril 2004 havitas 4 kategooria orkaan ivan 85 saare ehitistest sealhulgas vangla ja peaministri residentsi surma sai 39 inimest ja peaaegu kogu muskaatpahklisaak havines orkaan ivani havitustoo tabas ka saare loodust ja haruldasemate loomaliikide tapset seisu ei teata siiani eesti solmis grenadaga diplomaatilised suhted 12 mail 2006 grenada haridussusteem jaguneb pohihariduseks keskhariduseks ja korghariduseks pohikool kestab 7 ja keskkool 5 aastat koolikohustus algab 5aastaselt riigis asub laaneindia ulikooli kampus ja 1976 rajatud st georgesi eraulikool grenada tuntumad kultuuriuritused on karnevalid riigis asub spice basketi teatrihoone ja kinopalee 1976 rajati grenada riiklik muuseum riigi populaarseim spordiala on kriket grenada osales esmakordselt 1984 aasta suveolumpiamangudel los angeleses grenada on pindalalt vaikseim riik mis on suveolumpiamangudelt saanud olumpiamedali riigi tuntuim sportlane on sprinter kirani james kes voitis kulla 2012 aasta suveolumpiamangudelt londonis ja hobeda 2016 aasta suveolumpiamangudelt rio de janeiros riigi suurimad staadionid on 20 000 kulastajat mahutavad kriketistaadion ja 10 000 kulastajat mahutav kirani jamesi nimeline kergejoustikustaadion guatemala on riik keskameerikas riik piirneb mehhiko belizei el salvadori ja hondurasega riigil on valjapaas vaiksele ookeanile ja atlandi ookeanile riigi pindala on 108 889 km2 ning rahvaarv 13 276 517 guatemalas esineb pidevalt nii maavarinaid kui ka vulkaanipurskeid seal kasvab ka keskameerika ulatuslikum puutumata vihmametsa massiiv peaaegu kaks kolmandikku guatemalast on kaetud magedega riiki labib kaks suuremat maeahelikku kuigi pohjapoolne ahelik on vana ja tugevasti kulunud korguvad moned sealsed maetipud ikkagi ule 3000 m lounapoolne ahelik on noorem ja seal on rohkem kui 30 vulkaani millest kolm on aktiivsed maekulgi mooda alla uhutud vulkaaniline tuhk on guatemala vaikse ookeani aarsel kitsal rannikumadalikul segunenud mullaga selle tagajarjel on mullad vaga viljakad suuri jogesid guatemalas pole tahtsaimad on usumacinta motagua chixoy ja sarstun kull aga voib nii magismaal kui ka urgmetsas imetleda selliseid uhkeid jarvi nagu peten itza ja atitlan kuigi riik asub troopikavoondis muudavad jahedad hoovused ja korgusvoondilisus guatemala klimaatilised tingimused vaga mitmekesisteks vaikse ookeani rannikul voib keskmine temperatuur olla ule 30 c samas kui 1800 m korgematel magismaadel jaab see pigem 10 c ja 16 c vahele taimestik on lopsakas ja vaheldusrikas madalamates ja niiskemates paikades kasvab vaarispuudega troopiline vihmamets silma roomustavad orhideed ja paljud muud erksavarvilised lilled magismaadel asuvad tamme ja manni segametsad guatemala pohjaosas peteni noos asub tihe ja soe dzungel hirved pekaarid jaaguarid tapiirid tsikaadid mitut liiki ahve sealhulgas moiraahve ja ohtralt eksootilisi linde nende hulgas ka rahvuslind ketsaal guatemala ala oli 300900 pkr oitsenud klassikalise maiade tsivilisatsiooni keskus 1990 aasta seisuga moodustavad 55 guatemala elanikkonnast indiaanlased kellest enamik on maiad ja 44 mestiitsid riigis koneldakse parismaiselt 22 maia keelkonda kuuluvat keelt ning aravaki keelkonda kuuluvat garifuna keelt 20 sajandi lopus suri valja klassifitseerimata sinka keel esivanemate kombeid peetakse au sees eriti maaelanike hulgas 40 tooealisest elanikkonnast on leidnud rakendust pollumajanduses kohaliku turu tarbeks kasvatatakse tera ja puuvilju ning peamiseks ekspordiartikliks on kohv guatemala on uks maailma suuremaid kardemonitootjaid igal aastal raiutakse puidu ja pollumaade rajamise eesmargil maha ligikaudu 17 guatemala ulimalt liigirikastest vihmametsadest parast aastakumneid valdanud diktatuure ja veriseid kodusodasid valitseb guatemalas praegu rahu ent riigis on suuri probleeme tervishoiu ja hariduse vallas naiteks 39 taiskasvanud naistest ei oska lugeda ega kirjutada guinea on riik laaneaafrikas see on endine prantsusmaa asumaa prantsuse guinea mis iseseisvus 1958 aastal guinea piirneb laanes guineabissauga pohjas senegali ja maliga idas elevandiluurannikuga lounas libeeria ja sierra leonega ning edelas atlandi ookeaniga riik jaguneb seitsmeks kubernerkonnaks gouvernorat ja uheks keskalluvusega linnaks kubernerkonnad jagunevad 33 prefektuuriks 2014 aastal tabas guinead ebola viirushaiguse epideemia uro lastefondi unicefi 24 martsi teate kohaselt oli guineas ebola viirusega nakatunud 80 inimest ja nendest haigusse surnud 59 inimest who juunikuu statistika jargi on aafrikas guineas sierra leones libeerias ja veel mitmes riigis registreerinud juba enam kui 500 ebola viirusega nakatunud patsienti ja enam kui 300 surmajuhtumit guineabissau ametlikult guineabissau vabariik on riik laaneaafrikas atlandi ookeani rannikul ta piirneb pohjas senegaliga lounas ja idas guineaga endise portugali asumaana kutsuti teda portugali guineaks kui riik iseseisvus siis valtimaks vaidlusi nime parast guineaga voeti pealinna bissau jargi nimeks guineabissau guineabissau on jaotatud 8 piirkonnaks ja uheks autonoomseks sektoriks need on omakorda jaotatud 37 sektoriks kuni 18 sajandini oli guineabissau mali impeeriumi gabu kuningriigi osa 17 sajandil joudsid sinna aga portugali orjakaupmehed kes sajandi lopuks koloniseerisid kogu riigi praeguse ala 1956 aastal alustas guinea ja cabo verde iseseisvuspartei paigc relvastatud vastupanu kolonisaatoritele dzunglisojaks vajaliku varustuse eksportis paigc peamiselt hiinast endisest noukogude liidust ja teistest aafrika riikidest vastupanu haaras peagi kogu riigi ning 1973 aastaks kontrollis paigc suurt osa guineabissau territooriumist 24 septembril 1973 kuulutati valja iseseisvus mis leidis tunnustamist novembris 1973 toimunud uro peaassambleel 1974 aastal toimus riigis sojavaeline riigipoore ning jargmised kumme aastat juhtis guineabissaud sotsialistlik revolutsiooninoukogu esimesed mitmeparteilised valimised toimusid 1994 kuid armee hakkas massama ning riigis puhkes kodusoda uued valimised toimusid 2000 ning riigi presidendiks sai kumba iala septembris 2003 toimus jarjekordne riigipoore ning kumba iala arreteeriti ja anti kohtu alla suudistatuna voimetuses lahendada riigi probleeme parast mitmekordset edasilukkamist toimusid martsis 2004 taas parlamendivalimised kuid sojaliste klikkide voimuvoitlus viis sojavagede ulemjuhataja morvamiseni ning riigis puhkesid taas laialdased rahvarahutused juunis 2005 toimunud presidendivalimistel seadis oma kandidatuuri ules ka endine president kumba iala kuid kaotas ning valimised voitis joao bernardo vieira kes oli korvaldatud voimult 1998 aastal riigipoordega vieira oli aga absoluutselt vastuvoetamatu peaminister carlos gomes juniorile ning seetottu saatis president valitsuse laiali 2 martsil 2009 morvasid president joao bernardo vieira vaidetavalt tema paleesse tunginud sojavaelased 8 detsembril 2007 solmiti eesti ja guineabissau vahel diplomaatilised suhted uhisdeklaratsioonile kirjutasid lissabonis toimunud euroopa liidu ja aafrika riikide tippkohtumise raames alla eesti peaminister andrus ansip ja guineabissau valisminister maria da conceicao nobre cabral juures viibis guineabissau president joao bernardo vieira detsember 2003 sundmuste kroonika guyana varasem ja praegu moondav nimekuju guajaana on riik lounaameerika pohjaosas piirneb suriname brasiilia ja venezuelaga riigi ametliku nime roopkuju on guyana kooperatiivvabariik inglise cooperative republic of guyana guyana jaguneb 10 piirkonnaks rahvaarv tabelis on 15 septembril 2002 toimunud rahvaloenduse andmetel kaliningradi oblast 7 aprill 4 juuli 1946 konigsbergi oblast on venemaa laanepoolseim oblast laanemere kagurannikul kuulub loode foderaalringkonda ta on riigi muust territooriumist leedu ja valgevenega ara loigatud oblast piirneb lounas poola ning pohjas ja idas leeduga oblastil on laanes paas avamerele ja visla lahele pohjas kura lahele kaliningradi oblastis on 13 rajooni ja 8 oblastilise alluvusega linna pinnamoelt on kaliningradi oblast valdavalt madal tasandik visla lahe rannikul on maapind kohati merepinnast madalamal oblasti kaguossa ulatub balti moreenkorgustike voond ja maapind touseb 231 m ule merepinna visla ja kura lahte avamerest eraldavatel visla ja kura saarel asuvad suurejoonelised luited siinne parasvootme kliima on rannikuala mereline siseosas moodukalt uleminekuline keskmine temperatuur jaanuaris on 35 c juulis 1517 c sademeid on kuni 700 mm aastas sademeterikkaimaks piirkonnaks on oblasti kagunurgas kerkiva korgustiku laanenolvad rannikumeri ja visla laht ei kulmu oblasti rannikule jaab kaks maasaartega avamerest eraldatud mageveelist laguuni visla laht ja kura laht esimesest on oblastil ka paas avamerele baltiiski sadam kura lahe suue jaab leedu territooriumile suurim oblastisisene jogi on visla lahte suubuv pregolja pohjapiiril leeduga voolab nemunas vene keeles saksa keeles memel mis suubumisel kura lahte moodustab delta nimetatud joed on omavahel uhendatud kanalite susteemiga ulatub ule poola saksamaale ja prantsusmaale 15 piirkonnast on kaetud metsaga kura saar venemaale ja leedule kuuluv osa koos on kantud unesco maailmaparandi nimistusse rahvaarv oli 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 955 200 linnades elas 741 800 ja maal 213 400 elanikku suurim linn on 430 300 elanikuga kaliningrad saksa keeles konigsberg teised tahtsamad linnad on tsernjahhovsk saksa insterburg sovetsk saksa tilsit neman saksa ragnit ja baltiisk saksa pillau kokku on linnu 22 ja aleveid 5 oblasti algsed asukad olid balti hoimude hulka kuuluvad preislased ja leedulased 13 sajandist alates toimus nende jarkjarguline saksastumine 20 sajandiks oli leedu keele konelejaid sailinud vaid idapreisimaa kirde ja idaosas vaikeleedu sakslastest elanikkond pogenes teise maailmasoja lopus peale tungiva punaarmee eest paigale jaanud sakslased kuuditati 1947 aastal saksamaale nende asemele toodi inimesi venemaa keskosa oblastitest ja valgevenest sojas enim kannatanud majandusega piirkondadest praegu moodustavad elanikkonnast 864 venelased ukrainlased 37 valgevenelased 36 leedulased 11 armeenlased 10 ja sakslased 08 vastavalt rahvuslikule koosseisule on valdav religioon oigeusk oblastis elavad leedulased on katoliiklased ja seal elanud sakslased olid luterlased ajaloo kohta kuni 1945 aastani vaata idapreisimaa venemaa koosseisus on kaliningradi oblasti ala endise idapreisimaa pohjapoolne kolmandik teise maailmasoja lopust lounaosa laks poolale vaata warmiamasuuria vojevoodkond 1945 moodustati konigsbergi erisojavaeringkond mis 1946 aastal reorganiseeriti konigsbergi oblastiks vene nfsv koosseisus samal aastal nimetati konigsberg nsv liidu ulemnoukogu presiidiumi seadlusega 7 aprillist 1946 mihhail kalinini jargi kaliningradiks ning seejarel muutus ka oblasti nimi kaliningradi oblastis moodustati ka jargmised rajoonid idapreisimaa lounaosa anti poolale ja nemunasest pohja poole jaav osa klaipeda piirkond tagastati leedule noukogude liidu ajal oli kaliningradi oblasti naol tegemist eriti tugevasti militariseeritud piirkonnaga mida kutsuti ka uputamatuks noukogude lennukikandjaks kaliningradi oblastis ehitatakse vaguneid kraanasid ja laevu ning pannakse kokku autosid kaevandatakse ja toodeldakse merevaiku monedel andmetel ule 90 maailma varudest ja toodangust ning on alustatud nafta ammutamist venemaa ulejaanud osadega peetakse uhendust lennukitega ning maad mooda labi leedu ja valgevene aastail 20032010 oli laevaliin peterburi millel soitis georg ots laev sildus esimestel aastatel kaliningradi kalasadamas seejarel aga baltiiski endise saksa nimega pillau sadamas lopetatakse teise maailmasoja ajal pooleli jaanud kiirtee ehitust berliini sama linnaga toimib ka raudteeuhendus haiti haiiti varasem eestikeelne nimevorm haiiti on riik ameerikas kariibi meres kuubast ida pool asuva haiti saare antillide suuruselt teine saar laanepoolsel kolmandikul ta jagab saart idanaabri dominikaani vabariigiga millega tal on vaga vahe uhist riik on praegu presidendi vastu suunatud massu jargses anarhias haiti on endine prantsusmaa koloonia mis kuulutas end iseseisvaks teisena ameerika maadest esimene oli usa tegemist on maailma esimese neegrite vabariigiga haiti on laanepoolkera vaeseim maa mille ajalugu on tumestanud poliitiline vagivald ja diktatuurid riik on ulerahvastatud ja maa on suuremalt osalt vaheviljakas elanikkonna kultuurilised juured on aafrikas ja prantsusmaal aastal 2000 valiti presidendiks jeanbertrand aristide kuid neid valimisi kahtlustatakse voltsimistes sellest tingitud vimm ja laialdane korruptsioon kutsusid esile vagivallapuhangu 5 veebruaril 2004 kui relvastatud massuline ruhmitus mis nimetab end revolutsiooniliseks artibonitei vastupanurindeks vallutas gonaivesi politseijaoskonna mass viis selleni et 29 veebruaril astus aristide tagasi 12 jaanuaril 2010 leidis pealinnas portauprinceis aset 7magnituudiline maavarin 2010 aasta haiti maavarin milles hukkus vahemalt 212 000 inimest haiti asetseb haiti saare laanepoolsel kolmandikul pohjaranniku lahedal portde paix linna juures on tortue saar ile de la tortue mida haiti saarega uhendab tortue vain canal de la tortue haiti loodeosas asuva loodepoolsaare tipneb molei neeme ja capafouxga ja kuuba kaguosa vahele jaab tuulepealne vain loodepoolsaarest edelas on gonaivesi laht golfe de la gonave selles lahes asub gonavei saar ile de la gonave mida eraldab kirdesse jaavast riigi keskosast stmarci vain canal de stmarc ja lounasse jaavast tiburoni poolsaarest lounavain canal du sud poolsaare pohjaranniku lahedal on saar grande cayemite poolsaar tipneb cap dame mariega lounapoolseim neem on pointe a gravois tiburoni poolsaarest lounaranniku lahedal kariibi meres on vachei saar ile a vache riigi pindala on 27 750 voi 26 832 km2 millest sisevete all on 190 km2 pindala moodustab pisut ule poole eesti pindalast rannajoone pikkus on 1771 km maismaapiir dominikaani vabariigiga on 360 km pikk territoriaalmere laius on 12 meremiili eksklusiivse majandustsooni laius merel on 200 meremiili kulgneva tsooni laius on 24 meremiili mandrilava kuulub holvamise sugavuseni haitile haiti on uks magisemaid maid kariibi mere saartel laaneindias maed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi maeahelikud ja neid lahutavad madalikud on enamvahem laaneidasuunalised pohjas algab loodepoolsaarelt edelakagusuunaline pohjaahelik massif du nord mis jatkub dominikaani vabariigis keskkordiljeeride cordillera central nime all koos moodustavad nad haiti saare peamaestiku lounas on pikk ja suhteliselt kitsas tiburoni poolsaar millel paiknevad hottei maed massif de la hotte ehk massif du sud poolsaare sugavuses riigi edelaosas ja sellei maed massif de la selle ehk chaine de la selle riigi kaguosas sellei magedes on ka riigi korgeim tipp la selle pic la selle 2690 m voi 2684 m voi 2680 m voi 2674 m ule merepinna maestike vahel riigi keskosas vahelduvad korgustikud matheux ahelik chaine des matheux mustad maed montagnes noires madalike ja tasandikega cul de sac lartibonitei joe org keskplatoo plaine centrale pealinn portauprince asub cul de saci madalikul riigi kirdeosas caphaitieni linna umbruses on vaike madalik mille nimi on pohjatasandik plaine du nord valitseb troopiline kliima riigi eri piirkondade vahel on kliimaerinevusi puhuvad passaattuuled eri kohtade kliima on erinev soltuvalt ookeani lahedusest ja korgusest merepinnast enamasti on ohutemperatuur moodukas ning oleneb aastaajast vihma on tavaliselt rohkem aasta keskmine sademete hulk kuni 2000 mm tuulepealsetel maenolvadel mis jaavad loodest puhuvate passaattuulte ette ning vahem tuulealustel nolvadel ja suurtes orgudes 500 mm ja vahem eriti cul de sacis ja lartibonitei joe orus keskhaiti madalikud on nii kuivad et polluharimine nouab niisutust aastatel 1965 1975 1977 ja 1980 olid pikad pouad mis kahjustasid kohvi ja suhkru eksporti ning tekitasid naljahada purustavad orkaanid on sagedased 1979 ja 1980 kahjustasid need pollumajandust juunist oktoobrini on tormide hooaeg esineb ka uleujutusi piirkond on maavarinaohtlik 18 sajandil lohkus maavarin kaks korda portauprincei linna ning 1842 caphaitieni linna 12 jaanuaril 2010 tabas portauprincei 7magnituudine maavarin 2010 aasta haiti maavarin milles havis suur osa linnast hukkus vahemalt 170 000 inimest haiti oli kunagi peaaegu taielikult kaetud manni leht ja segametsadega tulekahjud kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine pollumaaks on enamiku puid havitanud puit on endiselt peamine energiaallikas niisketel korgetel nolvadel on veel mande mahagonipuid seedreid ja dalbergiaid pohjas ja loodes on segametsi lounas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi on ka metsikuid kohvipuid kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid naiteks avokaado apelsinipuu hapulaimipuu ja mangopuu poolniisketel aladel naiteks lartibonitei joe orus on pohiliselt savann kus siinseal kasvab palme cul de sacis ja teistes kuivades piirkondades tasandikel kasvavad kaktused ja astelpoosad haitil on palju putukaliike kuid suuri imetajaid ega murkmadusid ei ole tavalised on pardid parlkanad flamingod ja metsikud tuvid mitmete endeemsete liikide seas on uks ohustatumaid haiiti pilukoonu metsade pindala vaheneb hoogsalt sest metsamaad pollustatakse ja puitu kasutatakse kutusena muldasid kahjustab erosioon joogivett napib haiti loodusvarade hulka kuuluvad maavarad boksiit vask kaltsiumkarbonaat kuld ja marmor ning hudroenergia haiti pealinn on portauprince haiti on presidentaalne vabariik valitava presidendi ja rahvuskoguga moned vaidavad et praktikas on tegemist autoritaarse reziimiga 29 veebruaril 2004 loppes mass president jeanbertrand aristidei tagasiastumisega pole teada kas praegune riigikord jaab pusima konstitutsioon kehtestati 1987 see jargib usa ja prantsusmaa eeskuju konstitutsiooni kehtivus taastati 1994 parast seda kui see oli moned aastad taielikult voi osaliselt peatatud suurem osa haiti ajaloost on moodunud poliitilise vagivalla tingimustes ja korrumpeerunud diktaatorite voimu all 1990 valiti parast kolmkummend aastat kestnud diktatuuri ja sojavae valitsemist presidendiks jeanbertrand aristide suurema osa tema ametiajast valitses sojavaelise riigipoordega voimule tulnud hunta kuid 1994 onnestus arustideil voimule naasta 1996 valiti presidendiks aristidei lahedane abiline rene preval 2000 aasta presidendivalimised mida opositsioon boikoteeris voitis jalle aristide 2004 aasta alguses muutusid valitsusvastased protestiavaldused vagivaldseiks riigi rahvaarv on 7 527 817 2003 rahvastiku tihedus 271 inimest ruutkilomeetril haiti on uks tihedamalt asustatud riike maailmas rahvastiku aastane iive on 17 toohoive on madal umbes 80 elanikest elab maal pealinn portauprince on kiiresti kasvanud seal elab umbes miljon inimest paljud neist linna umbritsevates slummides teised suuremad linnad on caphaitien gonaives les cayes ja jeremie haiti elanikud polvnevad aafriklastest orjadest kelle toid prantsuse kolonistid 17 ja 18 sajandil sisse et nad suhkrurooistandustes tootaksid 10 elanikest raagib prantsuse keelt 90 elanikest raagib haito keelt kreooli keelt mis on kujunenud inglise prantsuse ja hispaania keele baasil enamik haitilasi on nimeliselt katoliiklased kultuur on aafrikalik ning enamik haitilasi praktiseetib voodood aafrika usundite ja katoliikluse segu millesse kuuluvad tantsurituaalid muusika maagia ja surnutekultus haiti on laanepoolkera vaeseim maa umbes 80 elanikkonnast elab aarmises vaesuses maal elavate haitilaste aastasissetulek on alla 100 usa dollari kuus haitil ei ole onnestunud saada rahvusvahelistelt sponsoritelt eelarve ja arenguabi mida riik hadasti vajab unbes 70 haitilasest soltub pollumajandusest mis seisneb pohiliselt vaiketalupidamises oma tarbeks aktiivsest toojoust on pollumajanduses hoivatud umbes 23 parast rene prevali voimuletulekut veebruaris 1996 on loodud vahe tookohti kuid varimajandus kasvab maaharimiseks kolblikuks peetakse umbes 30 maast kuid rahvaarvu kasvu tottu on talupidajad olnud sunnitud holvama vahekolbulikku maad umbes pool maast on pollumajanduslikus kasutuses 1998 aasta hinnangu jargi on kunnimaad 2032 alaliselt on polluviljade all 127 sellest ajast saadik kui prantsuse suhkrurooistandused iseseisvusvoitluse kaigus havitati on haiti pollumajandus pohinenud vaiketaludel mida parimine on jarjest vaiksemaks teinud maad haritakse pohiliselt kasitsi kasutades algelisi tooriistu sealhulgas koplaid ja matseetesid vaetised ja insektitsiidid on vahestele talunikele taskukohased madal tootlikkus ei pea sammu iibega vahemalt 15 toidust imporditakse 1984 havitas sigade katk koik sead pollumajandussaaduste seas on kohv suhkur sisal ja eeterlikud olid kuni 1983 aastani kaevandati boksiiti kuid varud loppesid toostust on vahe peamiselt portauprinceis keskmise suurusega ettevotted toodavad tsementi taimeoli jahu rafineeritud suhkrut ja tuletikke alates 1960 aastatest on kiiresti kasvanud kergetoostus mille arvele tuleb 25 haiti ekspordist odav toojoud tooseadusandluse puudumine ja maksuvabastused on haitisse meelitanud valisfirmasid sporditarbeid roivaid manguasju ja elektrikaupu pannakse kokku usast toodud detailidest toostuses on hoivatud 7 toojoust alates 1980 on turism raskustes maanteid on 3200 kilomeetrit millest ainult 20 on asfalteeritud enamik asfalteerimata teid on vihmaperioodil labimatud ning kaupa veetakse eeslite ja inimeste seljas haitilaste pohitoidus on mais maniokk hirss riis ja puuvili vaesuse tottu soovad maaelanikud liha kala ja mune harva maaelanikud on vaga alatoitunud levinud on malaaria tuberkuloos hepatiit ja aids enamik arste elab portauprinceis maal tuleb uks arst 30 000 elaniku kohta kirjaoskuse tase on 39 maal on uks opetaja 550 kooliealise lapse kohta ainult 5 kooliminejatest saab taieliku alghariduse kolumbuseeelsest ajast on vahe teada piirkonnas elasid siboneed tainod quisqueyad ja kariibid 5 detsembril 1492 avastas christoph kolumbus ayti saare millele ta andis nimeks la espanola kuigi bahamale joudis kolumbus varem oli haiti saar esimene koht ameerikas kus hispaanlased kanda kinnitasid hispaanlased kasutasid haiti saart ka hispaniola quisqueya bohio 16 sajandi algul baasina eurooplaste ulevoimu kehtestamiseks uue maailma ule haiti poliselanikud aravakkide hulka kuuluvad tainod ehk tainoindiaanlased suretati parast kolumbuse saabumist valja 50 aasta parast oli suurem osa neist surnud arvatavasti on tegemist koige rangema taolise juhtumiga ameerika avastamise algaegadel paljud on pannud rahvastiku drastilise kokkukuivamise tol perioodil hispaanlastest vallutajate poolt toime pandud genotsiidi arvele katoliku preester ja ajaloolane bartolome de las casas kirjutas oma paljukoitelises teoses historia de las indias 15271561 sellel saarel elas 60 000 kui ma 1508 aastal saabusin kaasa arvatud indialased nii et 14941508 oli soja orjuse ja kaevanduste tottu hukka saanud kolm miljonit inimest kes seda tulevaste polvede seas usuks tanapaeval arvavad paljud ajaloolased et las casase andmed aravakkide arvu kohta olid liialdus ning toenaoliselt oli aravakke pisut ule miljoni kuigi on nimetatud ka 8 miljonist suuremaid arve aravakkide erakordselt suure suremuse pohjusteks voivad olla tapmine raske sunnitoo rangad karistused orjusele allumatuse eest ja orjastamisevastase vastupanu julm mahasurumine olid ka massilised enesetapud hispaanlastest isandate voimust vabanemiseks 1540 aastateks olid aravakid arvatavasti valja surnud on ka vaiteid et kuigi oma osa oli kindlasti poliselanike julmal kohtlemisel ning traditsiooniliste uhiskondade ja traditsioonilise tootmisviisi lohkumisel oli suures osas tegemist vanast maailmast sisse toodud haigustega rouged gripp leetrid tuufus sest poliselanikel puudus nende vastu immuunsus 1530 aastaks oli kuld mida tolleaegse kullapuisttehnoloogia abil oli voimalik katte saada otsas pilk poorati mehhiko ja peruu poole parast poliselanike valjasuremist asustati saar aafrikast toodud orjadega kes rakendati toole suhkruroo kohvi ja puuvillaistandustes kuni 17 sajandi lopuni saabus orje siiski suhteliselt vahe prantsuse piraadid kasutasid saare laaneosa hiljem tugipunktina inglise ja hispaania laevade rundamiseks 1697 loovutas hispaania rijswijki rahuga haiti saare laanepoolse kolmandiku prantsusmaale kui piraatlusest lopuks pikkamisi jagu saadi hakkasid moned prantsuse seiklejad istandikuomanikeks saare prantsusmaale kuuluvast osast mida nimetati saintdomingueiks sai antillide parl 18 sajandi prantsuse impeeriumi uks rikkamaid asumaid saintdomingue tootis umbes 40 kogu kohvist mida euroopas 1780 aastateks tarbiti see vaike umbes poole eesti suurune koloonia tootis rohkem suhkrut ja kohvi kui briti laaneindia asumaad kokku sel ajal toodi istandustesse toole arvatavalt 790 000 aafrika paritolu orja 17831791 tuli haiti arvele kolmandik kogu transatlantilisest orjakaubandusest et aga orje ei suudetud alal hoida oli selle perioodi lopul rahvaarvuks umbes 434 000 kellest valgeid oli umbes 31 000 saintdomingueis oli ka suurim ja rikkaim vabadest varvilistest elanikkond kariibi mere saartel 1789 aasta kuningliku rahvaloenduse jargi oli seal umbes 25 000 varvilist need olid enamasti prantsuse kolonistide ja naisorjadest armukeste jareltulijad paljud rikkad varvilised olid ka vabaks lastud orjad enamik vabasid varvilisi ei olnud neegrid vaid eurooplaste ja aafriklaste jareltulijad 18 sajandi lopus elas haitil 524 000 inimest kellest 88 olid neegerorjad 22 augustil 1791 algas orjade ulestous haiti kangelaste toussaint louverturei jeanjacques dessalinesi ja henri christophei juhtimisel prantslaste mulattide vastu voideldes saavutasid ulestousnud kontrolli prantsuse asumaa pohjaosa ule aastaks 1801 oli toussaint kes oli prantsusmaa poolt kuberneriks maaratud enda kontrolli alla saanud peaaegu kogu saare baseli rahuga 22 juulil 1795 oli ka saare idaosa lainud prantsusmaale orjandus kaotati ja viidi ellu maareform 1802 tekkis toussaintil prantsusmaaga konflikt 25 veebruaril 1803 vallutasid napoleoni saadetud vaed santo domingo toussaint kutsuti labiraakimistele kuid vangistati ja viidi prantsusmaale kus ta 7 aprillil 1803 vangistuses suri haitilaste sojavagi mida nuud juhtis dessalines loi novembris 1803 napoleoni poolt saadetud sojavage ning kuulutas endise asumaa prantsusmaast soltumatuks kohaliku nime haiti all arvatavasti loplikku kaotust kartes otsustas napoleon muua louisiana 1803 ameerika uhendriikidele 1 jaanuaril 1804 kuulutas dessalines kes oli end jacques i nime all keisriks kuulutanud valja saintdominguei iseseisvuse haiti nime all samal paeval hoivasid prantsuse vaed santo domingo saare idaosa seal taaskehtestati orjandus haiti nimetas end esimeseks vabaks neegririigiks et oigustada orjapidamist teistes riikides raagiti haitist kui voodoomaast 1805 vallutati saare idaosa tagasi see jai haiti voimu alla 1809 aastani uha despootlikumaks muutuva valitsemise tottu dessalines morvati 17 oktoobril 1806 selle taga seisis henri christophe haiti riik lagunes christophei reziimiks neegrikeisrite riigiks haiti pohjaosas ja alexandre petioni reziimiks mulattide vabariigiks lounaosas 1811 kuulutas christophe end henri i nime all kuningaks kuid parast tema enesetappu 1820 petionile presidendina jargnenud jean pierre boyer taasuhendas haiti ja jai voimule 1843 aastani haiti on maailma esimene neegrivabariik ja ameerika teine vabariik parast ameerika uhendriike kuigi haiti aitas aktiivselt kaasa paljude ladinaameerika maade iseseisvusvoitlusele jaeti endiste orjade iseseisev riik valja esimeselt laanepoolkera iseseisvate riikide kohtumiselt panamas 1826 ning usa tunnustas haitit diplomaatiliselt alles 1862 haiti saare hispaaniale kuulunud ja hispaania keelt raakiv idaosa santo domingo oli alates 1822 aastast haiti voimu all kuid loi 1844 haitist lahku dominikaani vabariigi nime all aastatel 18431915 oli haitis 22 valitsusevahetust ning arvutult riigipoordekatseid ja vandenousid selle aja jooksul oli palju poliitilise ja majandusliku kaose perioode 28 juulil 1915 parast haiti juhi tapmist rahvahulkade poolt okupeeris riigi usa avalikkusele serveeriti seda usa kontrolli tugevdamisena arvestades saksamaa sissetungiohtu esimese maailmasoja kaigus tegelikult sellist ohtu ei olnud usa okupatsioon kestis 19 aastat augustini 1934 sel ajal haldas haitit usa merejalavaekorpus haiti klassikalise hariduse susteem lohuti nad taaskehtestasid orjanduse corvee labor mida iseloomustas ahelate kasutamine piitsutavad ulevaatajad ja viivitamatu surmanuhtlus pogenemiskatse eest okupatsioonivastase vastupanu populaarseima juhi charlemagne peraltei morvas usa merejalavaelane kes teeskles et on peraltei poolehoidja peraltei surnukeha naidati pooduna avalikul valjakul koigi puhakute paeval seda sundmust maletavad haitilased ristiloomisena 1957 valiti presidendiks francois duvalier tekkis repressiivne ja korrumpeerunud reziim mis surus opositsiooni jouga maha ning kasutas voodood 1964 kuulutas duvalier keda tunti papa doci nime all end eluaegseks presidendiks kui ta 22 aprillil 1971 suri paris voimu tema poeg jeanclaude duvalier baby doc duvalierde 29aastane diktatuur loppes 7 veebruaril 1986 sellest ajast kuni 1991 aastani valitses haitit rida ajutisi valitsusi 1987 kiideti heaks pohiseadus mis nagi ette valitava kahekojalise parlamendi valitava riigipea presidendi ning peaministri ministrid ja ulemkohtu kelle nimetab president parlamendi nousolekul haiti pohiseadus nagi ette ka linnapeade ja kohalike halduskogude valimise detsembris 1990 toimusid presidendivalimised mis kuulutati rahvusvaheliste vaatlejate poolt vabadeks ja oiglasteks need voitis 67 haaltega karismaatiline katoliku preester jeanbertrand aristide ta asus ametisse 7 veebruaril 1991 sama aasta 30 septembril toimus sojavaeline riigipoore mida toetas suur osa riigi arieliidist aristide laks kolmeks aastaks maapakku sojavaereziimi ajal tapeti 30005000 haitilast tekkis suur paadipogenike vool usa rannavalve paastis 1991 ja 1992 kokku 41 342 haitilast mis on rohkem kui 10 eelneval aastal kokku sojavaereziimi kolmeaastase valitsemise ajal tegid ameerika riikide organisatsioon ja uro algatusi poliitilise kriisi lahendamiseks pohiseadusliku voimu rahumeelse taastamise teel 3 juulil 1993 solmiti lepe mida sojavaelased aga ei taitnud haiti vastu kehtestati rahvusvahelised majandussanktsioonid voimud ignoreerisid neid ning haiti niigi nork majandus kukkus kokku ja hooletusse jaetud infrastruktuur halvenes haitis hoogustusid repressioonid ja uro ning ameerika riikide organisatsiooni kodaniku ja inimoiguste seiremissioon micivih saadeti maalt valja 31 juulil 1994 vottis uro julgeolekunoukogu vastu resolutsiooni nr 940 mis volitas uro liikmesriike votma koik vajalikud meetmed et soodustada haiti sojavaeliste juhtide lahkumist ja taastada pohiseadusliku valitsuse voim jargnevatel nadalatel moodustati usa juhtimisel rahvusvahelised joud uro mandaadi taitmiseks sojalise sekkumise teel septembri keskel kui usa vaed valmistusid haitisse tungima saatis president bill clinton delegatsiooni ekspresident jimmy carteri juhtimisel veenma voime naasma pohiseadusekohase valitsemise juurde kui sissetungivad vaed olid juba saabumas noustusid kindral raoul cedras ja teised juhtkonna liikmed korvale astuma ega osutanud sojalisele interventsioonile vastupanu 19 septembril 1994 joudsid haitisse esimesed uksused 21 000liikmelistest rahvusvahelistest vagedest oktoobri alguses lahkusid kolm sojavaelise juhtkonna liiget cedras kindral philippe biamby ja politseiulem kolonelleitnant michel francois haitilt 15 oktoobril naasid president aristide ja teised valitud ametnikud rahvusvaheliste rahuvalvajate valvsate pilkude all korraldas voimule naasnud haiti pohiseaduslik valitsus uleriigilised kohalikud ja parlamendivalimised juunis 1995 koikjal tuli voimule aristidei pooldajatest koosnev parteide liit opl organisation politique lavalas opl lavalasi poliitiline organisatsioon et president aristidei ametiaeg loppes veebruaris 1996 ning pohiseadus ei voimaldanud tal kaks ametiaega jarjest president olla noustus ta korvale astuma ja toetama presidendivalimisi detsembris 1995 88 haaltest sai rene preval aristidei valjapaistev poliitiline liitlane kes 1991 oli olnud aristidei peaminister 7 veebruaril 1996 vannutati rene preval presidendiks see oli esimene voimu uleandmine uhelt demokraatlikult valitud presidendilt teisele haiti ajaloos 1996 aasta lopus loi ekspresident aristide oplist lahku ja asutas uue partei fanmi lavalas fl lavalasi perekond opl millel oli parlamendis enamus nimetas end umber voitleva rahva organisatsiooniks organisation du peuple en lutte sailitades luhendi opl aprillis 1997 toimunud valimistel uuendati kolmandik senati koosseisust ning moodustati valdade ja linnade esinduskogud see oli endistele liitlastele esimene voimalus omavaheliseks valimisvoitluseks kuigi esialgsed tulemused naitasid enamikul juhtudel fli kandidaatide voitu ei kinnitanud enamik rahvusvahelisi vaatlejaid et tegemist on vabade ja oiglaste valimistega registreeritud valijatest kais haaletamas ainult 5 voime suudistati tulemuste voltsimises prevali valitsus oli sunnitud tulemused tuhistama kuid ei votnud suurt midagi ette olukorra lahendamiseks vaidlused valimistulemuste ule viisid sugava loheni parlamendis ning seadusandliku ja taidesaatva voimu vahel mistottu valitsemine oli peaaegu halvatud juunis 1997 astus peaminister rosny smarth tagasi parlament lukkas tagasi kaks president prevali esitatud peaministrikandidaati lopuks kinnitati detsembris 1998 peaministriks jacques alexis selle poliitilise ummiku ajal ei suutnud valitsus korraldada kohalikke ega parlamendivalimisi 1998 aasta lopus jaanuari alguses 1999 saatis president preval laiali seadusandjad kelle ametiaeg oli loppenud kogu saadikutekoja ja koik senati liikmed peale 9 ning muutis kohalikud valitavad ametnikud riigiteenistujateks president ja peaminister valitsesid dekreetidega ning moodustasid valitsuskabineti mis koosnes peaaegu taielikult fli pooldajatest oli tekkinud uus poliitiline liit espace demokraatlik konsultatsioonigrupp mille survel andis valitsus kolm kohta 9liikmelises ajutises valimisnoukogus conseil electoral provisoire cep opositsiooniruhmitustele ja andis ceple mandaadi korraldada valimised 1999 aasta lopul valimised lukkusid mitu korda edasi kohalike noukogude vallavalitsuste linnasaadikute saadikutekoja ja 23 senati valimiste esimene voor toimus 21 mail 2000 valimistel osales lai poliitiliste joudude spekter osalusprotsent oli ule 60 metoodika millega cep maaras kindlaks senati valimiste voitjaid valtides teist haaletusvooru ja voimaldades flile esimeses voorus peaaegu taieliku voidu tekitas vaidlusi rikkumised haaltelugemisel ning cepi tahtmatus uurida vaidetavaid rikkumisi ja voltsimisi oonestasid usaldust selle organi vastu valitsus avaldas noukogule survet esitada moonutatud tulemused noukogu esimees pogenes haitilt ja kaks liiget astusid lopuks tagasi haiti voimud ei reageerinud rahvusvahelistele noudmistele valimistulemusi korrigeerida 28 augustil 2000 kutsuti kokku uus parlament sealhulgas 10 senaatorit kelle puhul valimisprotseduuri vaidlustati samal ajal uhines enamik opositsiooniparteisid taktikalisse liitu millest sai lopuks convergence democratique cd see noudis valimistulemuste tuhistamist ning uute valimiste korraldamist uue ajutise valimisnoukogu juhtimisel sellele pidi eelnema president prevali tagasiastumine ning ajutise valitsuse voimuletulek opositsioon teatas ka novembrile maaratud presidendi ja senativalimiste boikoteerimisest mitu ameerika riikide organisatsiooni caricomi ja usa diplomaatilist missiooni olid puudnud saavutada parlamendi kokkukutsumise edasilukkamist kuni valimistega seotud tulikusimuste lahendamiseni kui parlament siiski kokku kutsuti otsustasid haitit abistavad riigid suunata oma abi valitsusest mooda samuti teatasid nad et ei saada novembris toimuvatele valimistele isegi vaatlejaid vastavalt haiti pohiseaduses ette nahtud tahtajale toimusid presidendi ja 9 senaatori valimised 26 novembril 2000 neid valimisi boikoteerisid koik suuremad opositsiooniparteid ning valimisaktiivsus oli vaga madal presidendivalimised voitis jeanbertrand aristide koik 9 senaatorikohta sai fanmi lavalas 14 detsembril 2000 teatas cd et moodustab ajutise valitsuse mis astub ametisse 7 veebruaril president aristidei ametissevannutamise paeval selle valitsuse pohiulesanne pidi olema uute valimiste korraldamine et ara hoida tosisemat kriisi hankis usa diplomaatiline missioon aristideilt nousoleku 8punktilisele plaanile mis nagi muuhulgas ette mais toimunud valimuste tulemuste labivaatamise ning uue valimisnoukogu moodustamise veebruari alguses 2001 toi valjapaistvatest haitilastest koosnev tsiviiluhiskonna algatuse holbustamise komisjon ja ameerika riikide organisatsiooni esindaja labiraakimisteks kokku fanmi lavalasi ja cd esindajad fanmi lavalas ei tahtnud minna kaugemale 8punktilisest leppest milleni detsembris oli joutud cd noudis mai ja novembrivalimiste tulemuste tuhistamist ning enda ulatuslikku osalemist valitsemises 7 veebruaril 2001 vannutati jeanbertrand aristide haiti presidendiks samal paeval vannutas cd gerard gourguei konsensuse ja rahvusliku liidu valitsuse ajutiseks presidendiks uusi otselabiraakimisi fanmi lavalasi ja cd vahel hiljem enam ei peetud 29 veebruaril 2004 pani aristide presidendivolitused maha ja pogenes riigist haiti vabastaja toussaint louverturei kirjades ja konedes on tunda piirkonna identiteet tahtsad kirjanikud on iirimaa ehk iiri on riik mis holmab umbes 56 iirimaa saarest euroopa mandri looderanniku lahedal suurbritannia saarest laanes ulejaanud osa saarest pohjaiirimaa on suurbritannia ja pohjaiiri uhendkuningriigi osa iirimaa ametlik konstitutsiooniline nimi on iiri keeles eire haalda eeze ja inglise keeles ireland millele vastab eestikeelne nimi iirimaa riigi ametlik nimi on iiri keeles poblacht na heireann ja inglise keeles republic of ireland eestikeelne vaste iiri vabariik iirimaa isandkond 11711541 iirimaa kuningriik 15411801 kunagi moodustas iirimaa saar uhe haldusliku terviku kuid praegu asub iiri vabariigi territooriumil ainult 26 iirimaa 32 ajaloolisest krahvkonnast erinevus iirimaa saare ja iiri vabariigi vahel kujunes valja keeruliste konstitutsiooniliste protsesside tulemusena 20 sajandi esimesel poolel 1 jaanuarist 1801 kuni 6 detsembrini 1922 oli iirimaa uhtse tervikuna suurbritannia ja iiri uhendkuningriigi osa aastal 1919 keeldus enamik suurbritannia 1918 aasta uldvalimistel iirimaalt valitud parlamendiliikmeid asumast oma kohtadele briti saadikutekojas alamkojas selle asemel asutasid nad voistleva seadusega mitte ette nahtud iiri parlamendi dail eireann see dail andis jaanuaris 1919 valja uhepoolse iseseisvusdeklaratsiooni valjakuulutatud iiri vabariigi nimel see vabariik ei saanud rahvusvahelist tunnustust parast ingliseiiri soda ehk iiri iseseisvussoda solmisid iiri vabariigi aireachti valitsuse liikmed 1921 aastal ingliseiiri lepingu ja loid terve uue iiri omavalitsuse susteemi mis on tuntud dominiooni staatuse nime all loodi uus rahvusvaheliselt tunnustatud iiri riik mille nimi oli iiri vaba riik iiri keeles saorstat eireann inglise keeles irish free state teoreetiliselt pidi uus riik holmama kogu saart kuid lisatingimus oli et pohjaiirimaal on oigus jaada soovi korral uhendkuningriigi osaks mida ta tegigi pohjaiirimaa kui omaette uksus oli loodud iirimaa valitsemise seadusega government of ireland act 1920 iirimaa ulejaanud 26 krahvkonnast sai iiri vaba riik mis oli konstitutsiooniline monarhia briti monarhi valitsemise all 1927 sai monarh tiitli iirimaa kuningas tal oli kindralkuberner kahekojaline parlament valitsus mille nimetus oli taitevnoukogu executive council ja peaminister kelle nimetus oli taitevnoukogu president konstitutsioon oli iiri vaba riigi konstitutsioon 29 detsembril 1937 sundis uus konstitutsioon bunreacht na heireann see asendas iiri vaba riigi uue riigiga mille nimi on eire ireland iirimaa kuigi selle riigi konstitutsioonilised struktuurid nagid ette kuninga asemel iirimaa presidendi ei olnud tegemist vabariigiga riigipea uks pohifunktsioon riigi sumboolne rahvusvaheline esindamine jai parlamendiaktidel pohineva seadusega statute law kuningale kui institutsioonile 1 aprillil 1949 kuulutas republic of ireland act eire vabariigiks varem kuningale antud oigused anti nuud iirimaa presidendile kuigi riigi ametlikuks nimeks jai eire konstitutsiooni artikkel 4 riigi ametlik nimi on eire ehk inglise keeles ireland hakati riigi nimena kasutama valjendit republic of ireland mis ametlikult on uksnes uue riigi kirjeldav nimi kuigi vabariik ise nimetab end iirimaaks eriti diplomaatias alati raagitakse iirimaa presidendist ja iirimaa konstitutsioonist valdivad paljud riigid seda valjendit sest on olemas teine iirimaa pohjaiirimaa ning 1937 aasta konstitutsioon pretendeeris vabariigi jurisdiktsioonile pohjaiirimaa ule nime iirimaa kasutamist voeti selle pretensiooni aktsepteerimisena ja pohjaiirimaal pandi seda pahaks sellest pretensioonist mis oli sonastatud 1937 aasta konstitutsiooni artiklites 2 ja 3 loobuti 1999 aastal iiri vaba riik hiljem eire jai briti rahvaste uhenduse liikmeks aprillini 1949 rahvaste uhenduse tollaste reeglite jargi tahendas vabariigi valjakuulutamine automaatselt uhenduse liikmesuse loppu vabariik kuulutati valja enne seda kui reegleid muudeti et voimaldada indial saada uhendusse kuuluvaks vabariigiks kuigi iirimaa kaotas liikmestaatuse ega taotlenud selle taastamist sailisid tal paljud rahvaste uhenduse liikme privileegid naiteks on uhendkuningriigi territooriumil elavatel iirimaa kodanikel koik kodanikuoigused sealhulgas oigus kandideerida kohalikel ja parlamendivalimistel ning teenida briti sojavaes iirimaa astus 1955 urosse ja 1973 euroopa majandusuhendusse praegu euroopa liit iirimaa valitsused on taotlenud iirimaa rahumeelset uhendamist ja on teinud koostood suurbritanniaga et teha lopp vagivaldsele konfliktile poolsojavaeliste ruhmituste vahel pohjaiirimaal pohjaiirimaa konflikt praegu viiakse ellu rahu jaluleseadmiseks solmitud belfasti lepet mis kiideti 1998 aastal haaletusel heaks nii iiri vabariigis kui ka pohjaiirimaal poliitiliselt on iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel jargmiselt traditsiooniliselt jaguneb saar neljaks ajaloolisgeograafiliseks provintsiks connacht leinster munster ja ulster mis omakorda jagunevad 32 krahvkonnaks 26 krahvkonda jaavad iiri vabariigi territooriumile ja 6 krahvkonda koik ulsteris pohjaiirimaa territooriumile 2011 aasta rahvaloenduse andmetel elas iirimaal 4 588 252 inimest iraan parsia keeles on riik lahisidas iraan piirneb aserbaidzaani armeenia turgi iraagi turkmenistani afganistani ja pakistaniga pohjas on iraanil ligipaas kaspia merele lounas parsia lahele ja india ookeanile 2005 aastal elas iraanis 68 miljonit inimest neist 6571 on parslased 1215 aserid 7 kurdid ja 1 araablased turkmeenid keskmine oodatav eluiga on 7056 aastat keskmine vanus 258 aastat koige tihedamini on asustatud pealinna teherani umbrus ja riigi loodeosa rahvastikust 89 on siiidid sunniite on 9 zoroastristid kristlased pohiliselt armeenlased judaistid parast islamirevolutsiooni enamasti maalt lahkunud iraan oli kuni 1979 aastal revolutsioonini monarhistliku riigikorraga riik parast sahh reza pahlavi kukutamist muutsid islami fundamentalistid iraani teokraatlikuks islamivabariigiks ning alates sellest ajast on voimul islamiaarmuslased revolutsiooni juht oli ajatolla khomeyni praegune iraani usujuht on ajatolla ali khamenei iraani president on alates 3 augustist 2013 moodukate vaadetega hasan ruhani halduslikult jaguneb iraan 31 provintsiks ostan iraan on maagaasivarudelt teine ning naftavarudelt kolmas riik maailmas 2005 aastal tootis iraan 4 miljonit barrelit naftat paevas 1974 aastal oli see arv aga koguni 6 miljonit suur osa gaasivarudest on tarvitusele votmata toestatud reservide suuruseks hinnatakse 28 triljonit kuupmeetrit 2006 aastal toodeti iraanis 105 miljardit kuupmeetrit umbes sama suur oli ka tarbimine hoolimata rikkalikest gaasivarudest importis iraan 2007 aastal turkmenistanist umbes 23 miljonit kuupmeetrit gaasi paevas alates 2006 aastast laaneriigid soovinud ja noudnud et iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmark elektrienergia tootmine kuid laaneriigid kahtlustavad et selle varjus tootatakse valja tuumarelva vaatamata uro julgeolekunoukogu on viimase 4 aasta jooksul korduvalt 11062010 votnud vastu iraani suhtes rahvusvahelisi sanktsioone finantssanktsioone relvamuugiembargo iraani suunduvate laevade inspekteerimist kuid vaatamata neile resolutsioonidele on riik jatkanud ka uraani rikastamist rahvusvaheliste sanktsioonide ja investeeringute vahesuse tottu on iraani naftatoodangu maht langenud vahemalt 300 000 barreli vorra paevas vorreldes 2005 aastaga mil iraani naftatoostuse tootmisvoimsus oli ligikaudu 42 miljonit barrelit paevas 2010 aastaks on sellest alles jaanud 3839 miljonit iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vahemalt 25 miljardit dollarit vastasel korral valitseb oht et riigil tuleb lopuks ise naftat importima hakata samuti on iraanil raskusi laane naftatehnoloogia hankimisega suured laane naftafirmad nagu naiteks prantsuse kompanii total ja royal dutch shell on usa sanktsioonide tottu iraani energiasektori arendamisest keeldunud 11 juunil 2010 kehtestati iraanile taiendavad sanktsioonid iraanile on nuud keelatud muua raskerelvastust ja riiki siirduvaid laevu voib inspekteerida iraan ei tohi katsetada ballistilisi rakette ja riigi pankadel on nuud raskem maailmaturul tehinguid sooritada sanktsioonide juures on must nimekiri firmadest ja uksikisikutest kelle tegevust ja liikumist rahvusvahelisel areenil oluliselt piiratakse iraan toodab iga paev 445 miljonit liitrit rafineeritud bensiini impordib aga 20 miljonit liitrit mille eest riigil tuleb turuhinnale 25 protsenti peale maksta tanapaeva iraani territooriumil moodustus 6 sajandil ekr ahhemeniidide riik riik laius vahemerest kuni induse joeni sellesse kuulusid tanapaeva iraan iraak pakistan afganistan turkmenistan usbekistan tadzikistan turgi jordaania kupros suuria liibanon iisrael egiptus ning osa kaukaasia piirkonnast iraan oli labi ajaloo lahisida uks suurimaid mojuvoimsamaid ja pusivamaid riike iraani riigidimpeeriumid meedia ahhemeniidid partia impeerium sassaniidid kuni 7 saj keskel maj tanapaeval mojutab iraan iraaki ja suuriat siiitlike kogukondi lahisida ja keskida riikides eelkoige liibanonis bahreinis ja jeemenis 1882 asutas nasir aldin sahh parsia kasakabrigaadi itaalia ametliku nimega itaalia vabariik itaalia keeles repubblica italiana on riik euroopas itaalia asub 800 km vahemerre ulatuval saapakujulisel apenniini poolsaarel pohjas moodustavad loodusliku piiri alpid itaaliale kuuluvad sitsiilia sardiinia ja hulk vaiksemaid saari pohjas on itaalial maismaapiir austria 430 km prantsusmaa 488 km sloveenia 232 km ja sveitsiga 740 km rannajoone pikkus on 7600 km enklaavina asuvad itaalia territooriumil iseseisvad san marino ja vatikani riigid itaalia pealinn rooma oli vanarooma tahtsaima linnana sajandeid laanemaailma poliitiline ja kultuuriline keskus laanerooma keisririigi kokkuvarisemise jarel tungisid itaaliasse germaanlased idagoodid langobardid ja normannid hiliskeskaegses itaalias sai alguse renessanss vaimne ja kultuuriline murrang euroopa uhiskonnaelus kunstis ja kirjanduses aidates samal ajal kaasa varakapitalistlike suhete tekkimisele linnades renessansiajastu silmapaistvaimaks keskuseks kujunes firenze 16 sajandil toimunud sodade jarel langes itaalia oma naabrite prantsusmaa hispaania ja austria hegemoonia alla itaalia uhinemine 19 sajandil liitis sealsed arvukad vaikeriigid itaalia kuningriigiks aastal 1922 alguse saanud fasism sai lopu riigi luuasaamisega ii maailmasojas aastast 1946 on itaalia vabariik 2015 aastal oli itaalia majandus maailmas 12 ja euroopas 4 kohal itaalia inimarengu indeks on 0872 ja oodatav eluiga 824 aastat 2014 aasta seisuga itaalia on euroopa liidu nato euroopa noukogu ja oecd asutajaliige samuti g7 uro ja schengeni viisaruumi liige itaalias asub riikidest enim unesco maailmaparandi nimistusse kuuluvaid objekte ning riik on turistide kulastatavuselt maailmas viiendal kohal itaalia on parlamentaarne vabariik ii maailmasoja jarel 1946 aastal riigikorra kusimuses korraldatud referendumil pooldas 54 osavotnutest vabariiki ulejaanud monarhiat itaalia pohiseaduslik assamblee vottis 1947 aasta 27 detsembril vastu uue pohiseaduse mis kehtestas parlamentaarse demokraatia uus pohiseadus joustus 1 jaanuaril 1948 itaalia presidendi valib seitsmeks aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu presidendiamet on itaalias pigem tseremoniaalne ta voib parlamendi ennetahtaegselt laiali saata nimetada ametisse ministrite noukogu esimehe peaministri kinnitada peaministri soovitusel ametisse valitsuskabineti liikmed riigi president on korgema kaitsenoukogu eesistuja ja armee ulemjuhataja riigi korgeim seadusandlik organ on kahekojaline parlament mille molemal kojal on vordsed oigused ja kohustused alamkoda ehk saadikutekoda koosneb 630 valitud liikmest ulemkoda ehk senat 315 valitud ja monest eluaegsest maaratud liikmest molemad kojad valitakse uldistel valimistel ametisse viieks aastaks taidesaatev voim kuulub ministrite noukogule lihtsustatult valitsusele mille esimehe nimetab ametisse riigi president itaalias on 20 maakonda mis omakorda jagunesid 2017 aasta lopu seisuga 93 provintsiks 14 suurlinnapiirkonnaks ja 7960 vallaks comune provintsid koosnevad mitmest vallast ning tavaliselt moodustavad mitu provintsi omakorda maakonna ainsaks erandiks on autonoomne piirkond valle daosta mille provintsid kaotati 1945 aastal provintside pohifunktsioonid on 2014 aasta reformi jarel iga provintsi eesotsas on president seadusandlikuks organiks on provintsi noukogu ja taitevorganiks provintsi valitsus president ja noukogu liikmed valitakse korraga provintsis alaliselt elavate kodanike poolt valitud presidendi vajab esimeses voi teises haaletusvoorus absoluutset haalteenamust koalitsioon omab noukogus kolm viiendikku kohtadest valitsuse istungit juhatab president kes maarab ametisse noukogu teised liikmed itaalia keeles assessori lounatirool ja trentino on autonoomsed provintsid ning erinevalt koigist teistest provintsidest on neil maakonnaga itaalia keeles regione samasugune seadusandlik voim need provintsid ei ole allutatud maakonnale mille koosseisu nad kuuluvad valdav osa itaaliast on magine pohjas asetsevad alpid korgeimad maed asuvad alpide laane ja keskosas kus mitmed maetipud uletavad 4000 m korguse sh mont blanc 4807 m monte rosa 4634 m ja matterhorn 4478 m alpide jatkuks kirdeitaalias on dolomiidid mille korgeim tipp on 3343 meetriga marmolada piki kogu apenniini poolsaart pea 2000 km liguuriast kuni sitsiiliani kulgevad apenniinid mille korgeim tipp 2912 m asub gran sasso maeahelikus magised on ka sitsiilia ja sardiinia umbes veerand riigi territooriumist moodustavad tasandikud suurim neist on po madalik pindalaga ule 44 000 km mis moodustus po pikkus 652 km ja selle lisajogede setete kogunemisega jarvede arv on itaalias umbes 1500 suurema osa neist moodustavad vaikesed maestikujarved itaalia tuntuimad ja tahtsaimad jarved asuvad maa pohjaosas milano umbruses nende hulka kuuluvad garda jarv lago maggiore como jarv iseo jarv ja lugano jarv itaalia ja uhtlasi vahemere suurimad saared on sitsiilia ja sardiinia itaalia asub keeruka geoloogilise ehitusega piirkonnas maa lounaosa asub vaga lahedal euraasia ja aafrika laama kokkupuutepiirile vahemeres euraasia laama alla tungiv aafrika laam pohjustab seismilist ja vulkaanilist aktiivsust tuntumad vulkaanid on etna ja vesuuv aastas registreeritakse riigis ligi kaks tuhat vaiksemat maavarinat maavarinaohtlikuks piirkonnaks loetakse pea poolt kogu riigi territooriumist suurimad katastroofid on seni esinenud laamade piirialal asuvas lounaitaalias kuid harva voib maavarinaid esineda ka itaalia pohjaosas viimase 2000 aasta jooksul on itaalias dokumenteeritud ule 400 purustava maavarina alates aastast 1905 on esinenud 15 suuremat maavarinat neist koige ohvriterohkeim toimus 1908 aastal sitsiilias vottes ligi 70 000 inimese elu mitmekesise maastiku ja territooriumi pikisuunalise valjavenitatuse tottu on itaalia kliima suuresti varieeruv maa pohja ja lounaosa ohutemperatuuride vahe voib olla markimisvaarne ja seda eriti talvel rannikupiirkonnas kus asuvad suuremad linnad on tuupiline vahemereline kliima mida iseloomustavad pehmed talved ning kuumad ja tavaliselt kuivad suved kuiva suveperioodi intensiivsus ja kestvus pikeneb riigi lounasuunas laanerannikul esineb idarannikuga vorreldes rohkem sademeid idarannik on samal ajal tuulisem apenniinide piirkonnas on ilm sageli kulmem ja sademeterohkem kui rannikul maetipud on talvel sageli lumised lounaitaalia eriti sitsiilia ja sardiinia suved on vaga kuumad paikesepaistelist ilusat ilma esineb pikkade perioodide kaupa aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 430850 mm juuli keskmine ohutemperatuur on vahemikus 1933 c catanias jaanuaris 915 c messinas po madalikul esineb sellele piirkonnale iseloomulik kliima sademeid voib esineda aastaajast soltumata kuigi talvekuud voivad olla kullalt kulmad lumised ja udused on suvekuud seal pea sama kuumad ja paikesepaistelised kui lounaitaalias aikesetormid on sagedased suviti ja sugiseti kuid sademeid esineb sel perioodil ebauhtlaselt pohjaitaaliat iseloomustavad kulmad alpidele iseloomulikud talved ja sajused suved aikesetorme voib esineda kevadest sugiseni madalamatel korgustel lombardia jarvede piirkonnas on pehmemad talved ja soojemad suved paikesepaistet esineb seal keskmiselt 34 tundi talvel ja umbes 9 tundi suvel alpide eelmaestikes puhub sugisel ja talve lopus sageli kuiv ja soe foon aadria mere rannikul voib samal perioodil esineda kulm boora mille tugevad iilid kohati ule 100 kmh mojutavad merehoovusi ja pohjustavad monikord veneetsias uleujutusi lounaitaalias voib aastaringselt puhuda lambe vaga niiske ja kuum siroko tugevad sirokod esinevad siiski tavaliselt kevadel sahara korbest sirokoga ule vahemere kandunud liivatolm annab vihmale omaparase varvuse euroopa maade hulgas on itaalia elustiku mitmekesisus uks suuremaid mis on tingitud eelkoige maa geograafilisest asukohast ja kliimatingimustest riigi loomastikus on esindatud ule 57 000 liigi kellest umbes 55 000 on selgrootud selgroogsete hulgas on markimisvaarne hulk endeemseid liike nende hulgas kahepaiksed 318 ja mageveekalad 183 selgroogsetest on 672 liiki iucni punane nimistu alusel ohustatud ning 6 liiki on lahiminevikus itaalia loodusest kadunud taimestiku hulgas on samuti endeemide hulk tahelepanuvaarne ulatudes 15ni umbes 30 itaalia territooriumist holmavad metsad mille pindala on pollumaade vahenemise tottu kasvanud viimase 30 aasta jooksul 267 ulatudes 2013 aastal umbes 11 miljoni hektarini kriitiliselt ohustatud sitsiilia nulg kuulub koige haruldasemate puuliikide hulka kogu euroopas itaalias asub 22 rahvusparki mille pindala on ligi 1 miljon hektarit moodustades 5 riigi territooriumist ligi 20 riigi pindalast on kuulub natura 2000 kaitstavate alade vorgustikku umber apenniini poolsaare asub 23 merekaitseala ja kaks mereparki mille kogupindala on umbes 200 000 ha itaalia elanike arv on 6066 miljonit millega riik asub maailmas 24 kohal ja euroopa liidus 4 kohal saksamaa prantsusmaa ja suurbritannia jarel asustustihedus on 2013 inimest uhe ruutkilomeetri kohta mis on suure kui euroopa keskmine itaalia elanikkonda mis on koondunud pohiliselt rannikupiirkonda ja tasandikele iseloomustab pensioniealiste inimeste suur osakaal 20 elanikkonnast ja vaike sundimus 92 sundi 1000 elaniku kohta meeste oodatav keskmine eluiga on 791 ja naistel 843 aastat 19 sajandi teises pooles hakkas itaaliast inimesi massiliselt ameerikasse emigreeruma vahemikus 18601914 randas riigist valja ligi 9 miljonit inimest teine valjarande laine sai alguse ii maailmasoja jarel ja kestis 1970 aastateni kokku randas itaaliast 100 aasta jooksul valja ligi 13 miljonit inimest immigratsioon itaaliasse on markimisvaarselt kasvanud alates 1990 aastatest itaalia statistikaameti andmetel elas riigis 2016 aasta alguse seisuga veidi ule 5 miljoni sisserandaja mis moodustas 83 kogu elanikkonnast suurimad vooramaalaste kogukonnad on rumeenlased ule uhe miljoni albaanlased ja maroko paritolu sisserandajad molemaid ligi pool miljonit neile saab lisada ka riigis illegaalselt viibivad migrandid keda on sadu tuhandeid katoliiklus on itaalias levinuim religioon kuigi see pole enam alates 1985 aastast riigiusk 2016 aastal pidas end katoliiklaseks 711 itaalia elanikkonnast vaiksemad kristlikud religiooniruhmad moodustavad oigeusklikud 15 miljonit protestandid 066 miljonit jehoova tunnistajad 044 miljonit jm viimaste aastakumnete immigratsioonisurve tottu on itaalia elanikkonna hulgas kasvanud moslemite osakaal 19 miljonit ehk 31 veel on sisserandajate hulgas levinud budism 026 miljonit hinduism 017 ja sikhism 015 itaalias on kapitalistlik majandussusteem 2015 aastal oli itaalia majandus maailmas 12 ja euroopas 4 kohal itaalia on wto g7 euroopa liidu ja oecd liige alates 2002 aastast kuulub itaalia eurotsooni arvestuslik sisemajanduse kogutoodang 2015 jaotub sektorite kaupa jargmiselt teenindussektor 74 toostus 237 ja pollumajandus 23 itaalia majandussektori omaparaks on keskmiste vaikeste ja vaga vaikeste ettevotete domineerimine eelkoige tootleva toostuse sektoris ule 70 ettevotetest on perefirmad selliste ettevotete osakaal kus tootab vahem kui 259 inimest on itaalia majanduses koguni 75 el keskmine on 55 riigi majandusele on iseloomulik erinev majanduslik areng pohja ja lounaitaalias maa pohjaosa on majanduslikult paremal jarjel seda on taganud edukas toostussektor ja suurem eraettevotete osakaal lounaitaalia majandus on aeglasemalt kasvanud erinevatel pohjustel nt valjaranne lounaitaaliast peamiselt ameerikasse ja sisemigratsioon lounast pohja ja seda iseloomustab pollumajanduse suurem osakaal ning riiklikud suurettevotted lohe maa pohja ja lounaosa majandusarengus kujunes valja 20 sajandil tanapaeval on pohjaitaalias edukad toostuspiirkonnad viinud sealsed maakonnad euroopa rikkaimate hulka itaalia majandus arenes kiirelt eelkoige 20 sajandi teises pooles ning sellele aitasid kaasa aitasid edukad reformid ja erastamisprotsess 2008 aastal maailma tabanud majanduskriisi jarel on itaalia majandus olnud aastaid jarjest languses riigi konkurentsivoimet ja majandusarengut parsivad mitmed struktuursed probleemid nagu suur maksukoormus 2015 aastal 479 ning sellega seonduv suur varimajanduse osakaal komplitseeritud ja aeglaselt tootav kohtususteem ebaefektiivne tooturg korruptsioon ja organiseeritud kuritegevuse levik kullalt korge on riigis tootuse tase 2015 aastal arvestuslikult 119 riigieelarve puudujaak oli aastatel 19952015 keskmiselt 35 defitsiidi katmiseks voetud laenud suurendavad riigi volakoormust mis moodustas 2015 aasta lopus sisemajanduse koguproduktist 1326 selle naitajaga oli itaalia riigivolg maailma maade hulgas neljandal kohal jaapani kreeka ja liibanoni jarel 2015 aastal kulastas itaaliat 507 miljonit turisti kes kulutasid riigis 394 miljardit dollarit riik platseerus turistide arvu poolest maailma maade hulgas viiendale kohale eespool on prantsusmaa usa hispaania ja hiina valisriikidest saabus kulastajaid 2015 aastal enim saksamaalt 109 miljonit usast 45 miljonit prantsusmaalt 43 miljonit hiinast 33 miljonit suurbritanniast 33 miljonit sveitsist 27 miljonit ja austriast 23 miljonit turismisektorit toetab asjaolu et itaalias asub maailma riikidest enim unesco maailmaparandi nimistusse kuuluvaid objekte koige enam kulastatavad itaalia maakonnad olid 2015 aastal veneto 106 miljonit lombardia 73 miljonit toscana 68 miljonit lazio 68 miljonit ja trentinoalto adige 55 miljonit itaalia majandus on tugevalt valiskaubandusele orienteeritud itaalia eksportis 2015 aastal kaupu 459 miljardi dollari vaartuses mis oli 133 vahem kui eelneval aastal ekspordi osakaal sisemajanduse kogutoodangust moodustas 211 loviosa ekspordist saadeti euroopasse 629 jargnes aasia 173 pohjaameerika 104 ja aafrika 45 riik importis 2015 aastal kaupu 409 miljardi dollari vaartuses mis oli 137 vahem kui eelneval aastal suurem osa kaupadest imporditi euroopa maadest 670 jargnes aasia 203 aafrika 52 ja pohjaameerika 46 itaalias ehitati 1920 aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad maanteede kogupikkus on 487 700 km neist 6700 km on kiirteed maanteedel liigub rohkelt transpordivahendeid 1000 elaniku kohta on itaalias 679 2014 mootorsoidukit kiirteedel on kiiruspiirang 130 kmh tavalistel maanteedel 90 kmh ja asulates uldjuhul 50 kmh raudteevorgu kogupikkus on itaalias ule 20 000 km sellest on elektrifitseeritud peaaegu 13 000 km standardne roopmelaius on 1435 mm kuid esineb ka kitsaroopmelisi 1000 mm 122 km ja 950 mm 151 km roobasteid erinevalt valjakujunenud maanteevorgust areneb raudteevork endiselt edasi uute raudteeloikude ehituse eesmargiks on uhendada olulisemad itaalia linnad kiirraudteega samas soovitakse arendada kiirraudteeuhendust euroopa suurlinnadeni itaalia kiirraudteedel liiguvad rongid maksimaalse kiirusega 300360 kmh reisivedude maht oli itaalia raudteedel 2014 aastal ligi 40 miljardit reisijakilomeetrit ja kaubavedude maht 10 miljardit tonnkilomeetrit itaalias on suuremaid sadamaid ule 40 rohkus on tingitud eelkoige geograafilise asendi tottu labi sadamate liikus 2014 aastal kaupa 443 miljonit tonni millega riik on euroopas kolmandal kohal hollandi ja suurbritannia jarel suurimad itaalia kaubasadamad on genovas triestes ja tarantos koigis nendes sadamates kaideldi 2011 aastal kaupu ule 40 miljoni tonni itaalia sadamad teenindasid 2014 aastal 722 miljonit reisijat olles selle naitajaga euroopas esikohal suurimad reisisadamad on messinas napolis reggio calabrias ja capril lennuvaljade arv oli 2013 aastal 129 neist 98l on maandumisrajad sillutatud 2014 aastal teenindasid lennuvaljad veidi ule 150 miljoni reisija suurimad lennuvaljad on rooma fiumicino 2014 a 38 miljonit reisijat milano malpensa 19 miljonit milano linate 9 miljonit bergamo 88 miljonit ja veneetsia 84 miljonit loodusvarade poolest vaese itaalia energiamajandus soltub suuresti impordist kodumaisest energiavajadusest kattis riik impordiga 2014 aastal ligi 75 tsornoboli katastroofi jarel toimunud referendumiga 1987 loobus itaalia taielikult oma tuumaenergia programmist ning olemasolevad tuumareaktorid 4 tootavat ja 2 valmimisjargus reaktorit suleti itaalia energia omatoodang moodustas 2014 aastal 376 mtoe megatonni nafta ekvivalenti lisaks imporditi 115 mtoe vaartuses energiat pohilised imporditavad energiakandjad olid toornafta 2014 a 59 mt ja maagaas 2015 a 61 mld m maagaasi imporditakse riiki peamiselt torutranspordi abil ning suuremad varustajad on venemaa 51 alzeeria 13 ja liibua 13 riigisisene elektritarbimine moodustas 2014 aastal 304 twh sellest imporditi 44 twh ehk 145 elektri tootmisel oli 2013 aastal taastuvate energiaallikate osakaal 34 peamiselt hudroenergia paikeseenergia bioenergia ja tuuleenergia itaalia relvajoudude hulka kuuluvad maa mere ja ohuvaed ning karabinjeerid armee allub korgemale kaitsenoukogule mille eesistuja on riigi president viimane taidab ka armee ulemjuhataja kohuseid teised korgemad juhtimisorganid on kaitseministeerium kindralstaap ja relvajouliikide peastaabid alates 2005 aastast on sojavaeteenistus vabatahtlik itaalia armee aktiivses teenistuses on kokku ligi 285 000 inimest kellest 107 000 kuuluvad karabinjeeride ridadesse riigi kaitseeelarve moodustas 2014 aastal sktst 11 nato tuumarelvade paigutusstrateegia alusel hoitakse itaalias 90 usale kuuluvat tuumarelva itaalia maavagede isikkoosseisu suurus on umbes 104 000 lahingutehnika hulka kuuluvad nt tankid ariete 200 tk ja leopard 1 120 tk reservis jalavae lahingumasinad dardo 200 tk tankihavitajad centauro 300 tk rundekopterid mangusta 60 tk ja soomustransportoorid m113 250 tk itaalia merevae tegevteenistuse isikkoosseisu kuulub ligikaudu 34 000 inimest kelle kasutuses on 38 tahtsamat sojalaeva ja 123 ohusoidukit laevastikku kuuluvad kaks lennukikandjat havitajad 4 tk allveelaevad 6 tk ja mitmekulgsed fregatid itaalia laevastik on lahiminevikus osalenud ule maailma mitmel rahutagamisoperatsioonil itaalia ohuvagedesse kuulub ligikaudu 44 000 tegevteenistujat kelle kasutuses on ule 500 lennumasina sh havituslennukid 67 tk rundelennukid 136 tk ja helikopterid vananenud havitajaid on asendamas eurofighter typhoonid vagede transportimisel on abiks sojavae transpordilennukid ch47f tth nh90 armeejoudude autonoomse korpuse moodustavad karabinjeerid sandarmeeria ja sojavaepolitsei kes tegelevad korra tagamisega nii sojavaelaste ja tsiviilisikute hulgas kuigi karabinjeeride erinevad harud annavad aru erinevatele ministeeriumidele soltuvalt uksuse funktsioonist allub korpus avaliku korra ja turvalisuse tagamisel siseministeeriumile kuigi itaalia tervishoiu eest vastutab tervishoiuministeerium on suur osa korraldusest antud ule regioonidele ja kohalikele omavalitsustele azienda di sanita locale nuudisaegne riiklik tervishoiu susteem kehtestati 1978 aastal eelnev susteem kehtis ii maailmasoja lopust alates tervishoiususteemi on riigis alates 1990 aastatest mitu korda reformitud konkurentsi edendava meetodina on inimestel lubatud tervishoiuteenuse pakkujat valida riiklik tervishoiususteem pakub tasuta voi soodsa hinnaga arstiabi koikidele riigi residentidele ja nende pereliikmetele tudengitele ja pensionaridele kaasa arvatud koik euroopa liitu kuuluvate riikide kodanikud erakorralist meditsiiniabi saavad koik inimesed nende hulgas riiki kulastavad isikud elukohast ja rahvusest soltumata riik rahastab pea koiki pakutavaid teenuseid mille hulka kuuluvad visiidid pere ja erialaarstide juurde haiglaravi testid ravi kirurgia jms operatsioonijargne taastusravi ja ambulatoorne ravi samuti tasub riik kas 100 voi osaliselt ravimite eest 2016 aastal bloombergi avaldatud uuringu pohjal kuulub itaalia tervishoiususteem maailma parimate hulka olles kokkuvottes teisel kohal singapuri jarel suurem osa itaalia elanikkonnast on tervishoiu korraldusega vaga rahul susteemi norkuseks peavad elanikud eelkoige pikki ootejarjekordi maailma terviseorganisatsiooni aruande jargi oli 2015 aastal inimeste oodatav eluiga itaalias 827 aastat meestel 805 ja naistel 848 aastat selle naitajaga oli itaalia euroopas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal 2012 aastal kulutas riik 92 sisemajanduse kogutoodangust tervishoiule nendest kulutustest jai 77 avaliku sektori kanda sarnaselt teiste euroopa maadega on kulutused riigi tervishoiusektorile viimastel aastatel vahenenud selle on osaliselt tinginud valitsuse soov vahendada riigieelarve defitsiiti riiklikud haiglad annavad heal tasemel arstiravi kuid on sageli ulekoormatud selle pohjuseks on viimasel ajal alarahastus igas itaalia linnas on olemas vahemalt uks kliinik voi haigla riiklikud ja erahaiglad pakuvad molemad sarnast korgetasemelist ravi kuid ravitingimused voivad suuresti erineda erahaiglad suudavad patsientidele pakkuda oluliselt paremaid palatitingimusi kuid nende raviteenused on usna kulukad pohja ja keskitaalia haiglad on uldjuhul lounaitaalia omadest paremini varustatud hambaravi on uldjuhul kallis ja seda teostavad peamiselt erakliinikud riiklikult finantseeritud 8 aastat kestva haridustee peavad 616aastased lapsed labima kohustuslikus korras riiklik haridussusteem on viieastmeline 8 aastat kestva kohustusliku koolisusteemi labimisel on voimalik haridusteed jatkata kutsekoolis voi gumnaasiumis kus tuleb labida kaks kaheaastast suvendatud oppega kursust viimane oppeaasta on ette nahtud oma teadmiste suvendamiseks ja korgkooli astumise ettevalmistamiseks kutsekoolides kestab hariduse omandamine 34 aastat soltuvalt sellest kas opilane soovib oma opinguid ulikoolis jatkata korgharidust saab omandada ulikooli ja mitteulikoolisektorisse kuuluvates korgkoolides ulikoolisektorisse kuuluvad riiklikud era ja valisulikoolid magistri ja doktorioppe korgkoolid scuola superiore universitaria ning itkolledzid mitteulikoolisektorisse kuuluvad polutehnikumid kunstiakadeemiad muusikakonservatooriumid ning muud erialaspetsiifilised institutsioonid itaalia suurimad ja tahtsaimad raamatukogud on firenze keskrahvusraamatukogu rajatud 1714 ja rooma keskrahvusraamatukogu 1876 labi sajandite on itaalia teadlased andnud maailmale mitmeid tahtsaid avastusi leonardo fibonacci tutvustas 13 sajandi alguses laanemaailmale arvutamist araabia numbritega sama sajandi viimasel veerandil leiutati itaalias prillid kuigi leiutaja nime pole teada renessansiaja itaalia mitmekulgsed teadlased nagu leonardo da vinci 14521519 ja leon battista alberti 14041472 andsid suure panuse erinevatele teadusharudele sh bioloogia arhitektuur ja inseneriteadused gerolamo cardano 15011576 avaldas algebra reeglid kolmanda ja neljanda astme vorrandite lahendamise valemid leiutas universaalliigendi ehk kardaani fuusik matemaatik ja astronoom galileo galilei 15641642 oli teadusrevolutsiooni tuntuim esindaja galilei rajas tanapaevase mehaanika alused ja allutas eksperimendi matemaatilisele kontrollile galilei ehitas teleskoobi mille abil toestas koperniku maailmasusteemi ja tegi astronoomilisi avastusi tema opilane evangelista torricelli avastas vincenzo viviani abil atmosfaarirohu ja ehitas elavhobedabaromeetri endine jesuiit francesco grimaldi 16181663 avastas valguse difraktsiooni luigi galvani 17371798 uuris elusorganismide narvisusteemi elektrofusioloogiat tema katsetest lahtuvalt ehitas esimese galvaanielemendi alessandro volta 17451827 ning uhendas need patareiks volta avastas ja isoleeris esimesena metaani leiutas elektrofoori tundliku elektroskoobi elektromeetri amedeo avogadro 17761856 avastas ideaalsete gaaside seaduse mida sai rakendada aatom ja molekulmasside maaramiseks ascanio sobrero 18121888 sunteesis nitroglutseriini mille abil loi alfred nobel dunamiidi stanislao cannizzaro avastas aldehuudide oksudeerumise ja redutseerumise vastavaks happeks ja alkoholiks cannizzaro reaktsioon maaras elementide aatommasse ning pani aluse aatomite ja molekulide rangele eristamisele camillo golgi 18431926 kasutas narvisusteemi ja aju kudede tootlemisel kaaliumdikromaadi ja hobenitraadi lahust mille abil avastas golgi kompleksi palvis oma saavutuste eest nobeli fusioloogia voi meditsiiniauhinna guglielmo marconi 18741937 leiutas ja patenteeris raadiotelegraafi arendas raadiot kui sidevahendit ja avas raadioside ule atlandi ookeani 1901 palvis nobeli fuusikaauhinna 1909 enrico fermi 19011954 uuris neutronkiirguse moju aatomituumadele mille abil avastas uusi radioaktiivseid tehisisotoope palvis 1938 selle eest nobeli fuusikaauhinna juhtis tuumareaktori ehitamist chicagos kus toimus esimene kontrollitud ahelreaktsioon 1942 osales teadlaste grupis kes tootasid valja esimese tuumapommi teadus ja tehnikauuringuid juhib tanapaeval itaalia rahvuslik teadusuuringute noukogu asutatud 1923 teaduste akadeemia rolli taidab 1603 aastal asutatud accademia nazionale dei lincei palju uurimisasutusi allub nii erafirmadele kui ka ministeeriumidele aastal 2014 kulutati itaalias teadusuuringutele 22 miljardit eurot mis moodustas 14 sktst vanimad teadaolevad homininide asustusjaljed itaalias forli linna lahedal parinevad ligi 850 000 aasta tagusest pleistotseeni ajastikust neandertallased saabusid itaalia aladele umbes 250 000 aastat tagasi itaalia lounaosast leitud nuudisinimese fragmendid dateeruvad ajas 42 000 kuni 45 000 aastat tagasi savinoude poletamise oskus joudis itaaliasse vii aastatuhandel ekr neoliitikumis levis lounaitaalias stentinello kultuur pohjaitaalias aga lagozza kultuur vasekiviajal joudis maa pohjaossa remedello kultuur u 33002500 ekr samast ajajargust parineb otzi jaamehe muumia pronksi ja rauaajal levisid itaalias mitmeid kultuurid nt terramaarekultuur villanova kultuur nuraagi kultuur jt terramaare inimesed olid veel kutid kuid nad omasid samas koduloomi oskasid valmistada pronksist esemeid ning kasvatasid poldudel nisu viinapuid ube ja lina nuraagi kultuur levis sardiinias ja korsikal alates 18 sajandist ekr kuni teise sajandini pkr nuraagi kultuuriparandiks on tanaseni sardiinia saarel sailinud euroopa suurimad megaliidist tornehitised ehk nuraagid tolle aja sardiinlased tegelesid edukalt merekaubandusega nuraagidest on leitud laanemerest parinevat merevaiku aafrika loomi kujutavaid pronksesemeid vahemere idaosa maade vaskmunte ja relvi mukeene keraamikat jm 1711 sajandi vahel ekr tihenesid itaalia rahvaste kontaktid mukeene kreeklastega 8 sajandil ekr hakkasid kreeklased ja foiniiklased lounaitaaliasse kolooniad rajama samal sajandil arenesid itaalia pohja ja keskosas joudsalt etruskide kindlustatud linnad kelle rikkus pohines maaharimisel ning rikkalikel vase ja rauamaardlatel etruskide tsivilisatsioon ei kestnud kuigi kaua ning selle alad laksid rooma voimu alla aastaks 500 ekr iii sajandi lopuks ekr oli rooma alistanud pea kogu kogu itaalia rooma riik saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse keiser traianuse valitsemise ajal 98117 theodosius i valitses 379395 surma jarel jagunes rooma riik idarooma ja laanerooma keisririigiks itaalia jai laanerooma keisririigi koosseisu mis lopetas oma eksisteerimise aastal 476 mil germaanlasest rooma vaejuht odoaker kukutas troonilt romulus augustuluse aastaks 562 suutis narses terve itaalia uuesti idarooma keisririigiga uhendada aastatel 568569 tungisid pohjaitaaliasse germaani hoimu kuuluvad langobardid millele jargnes ligi 1300 aasta pikkune itaalia killustatuse periood jarjest kahanev butsantsi voim pusis pohjaitaalias aastani 752 mil langobardid hoivasid ravenna eksarhaadi frankide ja langobardide vahel peetud sodade kaigus vallutasid frangid pippin luhikese juhtimisel rooma 754 ja hiljem karl suure eestvedamisel 773774 kogu pohja ja keskitaalia vallutatud aladel moodustati kirikuriik ja pandi alus paavsti ilmalikule voimule aastal 800 krooniti karl suur saksarooma riigi keisriks alates 10 sajandi lopust kuulus itaalia suures osas saksarooma riigi koosseisu 9 sajandil vallutasid araablased sitsiilia kus moodustati emiraat 11 sajandil hoivasid normannid lounaitaalia koos sitsiiliaga jargmistel sajanditel kuulus praeguse itaalia lounaosa anjou dunastia kaes olevale napoli kuningriigile ning aragoni valduses olevale sitsiilia kuningriigile keskaegses itaalias oli vorreldes muu euroopaga linnade arv kullalt suur mitmed pohjaitaalia linnad moodustasid saksarooma riigi vastase lombardia liiga kes loi 1176 aastal legnano lahingus saksarooma keisri friedrich i barbarossa vagesid selle voiduga said lombardia liiga linnad endale oiguse juhte valida kindlusi ehitada ja linnalahedasi maid hallata esimesed kasitooliste vennaskonnad ehk tsunftid tekkisid linnades 1112 sajandil linnriikide arengut soodustasid 1113 sajandil peetud ristisojad mille tulemusena koondus idamaade ja laaneeuroopa vaheline kaubavahetus itaalia kaupmeeste katte 1113 sajandil oli pohjaitaalia linnriikide oitseaeg pikka aega valitses vaikeriikides omamoodi aristokraatlik demokraatia 13 sajandil olid veneetsia genova ja pisa sisuliselt kogu vahemere kaubanduse valitsejad pohjaitaalia oli tollal kogu laaneeuroopa koige joukam piirkond muu hulgas tekkisid seal pangad ja kindlustusseltsid hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri hall 15 sajandil domineerisid itaalia mandriosas milano hertsogiriik veneetsia vabariik firenze vabariik kirikuriik ja napoli kuningriik joudude tasakaalu aitas sailitada lodi rahu 1454 millega milano ja veneetsia lopetasid omavahelise pikalt kestnud vastasseisu lodi rahu jatkuna moodustati itaalia liiga vordlemisi pusiv rahu kestis aastani 1494 mil prantsusmaa kuningas charles viii vallandas sissetungiga itaaliasse ja napoli hoivamisega esimese itaalia soja pohjaitaalia sai jargneva poole sajandi jooksul pidevaks lahingtegevuse tallermaaks itaalia sojad 14941559 loppesid prantsusmaa luuasaamise ja habsburgide hispaania triumfiga suurem osa itaalia riikidest langesid habsburgide ulemvoimu alla jargneva paarisaja aasta jooksul jai joudude vahekord itaalias suures osas muutumatuks hispaania 17011714 ja poola parilussoja 17331738 tulemusena laksid hispaania valdused pohjaitaalias austriale hispaaniale jaid aga napoli koos sitsiiliaga nendele territoriaalsetele muutustele vaatamata oli itaalia 18 sajandil vordlemisi rahulik maa kuni napoleon i sojakaikudeni sama sajandi lopus aastaks 1809 suutsid prantslased kogu itaalia mandriosa oma kontrolli alla saada napoleoni luusaamise jarel jai itaalia viini kongressi otsuste jargi killustatuks ning suuresti austria keisririigist soltuvaks 18481849 toimus itaalias revolutsioon austria ulemvoimu ja kohalike valitsejate vastu sissisoda juhtis giuseppe garibaldi austria vaed surusid ulestousud 1849 aasta sugiseks maha itaalia rahvuslased eesotsas sardiinia kuningriigiga solmisid seejarel liidu prantsusmaa keisri napoleon iiiga kes soovis austria voimu vahendada itaalia uhendajate liidriks sai sardiinia peaminister ja hea diplomaat camillo benso di cavour 18591860 vallutasid sardiinlased koos prantslastega lombardia ja keskitaalia hertsogiriigid giuseppe garibaldi hoivas 1860 aastal vabatahtlikega bourbonidelt sitsiilia koik vallutatud vaikeriigid liideti sardiinia kuningriigiga uhendatud riigi parlament kuulutas 1861 aastal torinos valja itaalia kuningriigi mille kuningaks sai vittorio emanuele ii vastutasuks sojalise abi eest loovutas itaalia 1860 aastal prantsusmaale savoia hertsogkonna ja nice krahvkonna austriapreisi soja 1866 tulemusena liideti itaaliaga veneetsia itaalia uhendamine loppes 1870 aastal rooma hoivamisega 19 sajandi lopus puudis itaalia kuningriik oma majanduslikku ja poliitilist olukorda parandada asumaade hoivamisega 18891890 vallutas itaalia somaalia ida ja lounaosa ning 1890 aastal eritrea 18951896 peetud sodades sai itaalia etioopas kaotuse osaliseks kuni i maailmasoja alguseni oli itaalia valdavalt pollumajandusele orienteeritud maa kus oli suur toopuudus ebaonnestunud koloniaalpoliitika tottu halvenes riigi majandus pohjustades massude puhkemist aastal 1900 tapsid kuningas umberto i anarhistid 19111912 vallutasid itaallased osmanite riigilt tanapaevase liibua alad esimese maailmasoja alguses veel kolmikliitu kuulunud itaalia astus 1915 aastal sotta hoopis antandi poolel maailmasojas raskeid kaotusi kandnud itaalia sai parast soja loppu endale lounatirooli gorizia istria ja trieste riigi halb majanduslik olukord aitas 1922 aastal benito mussolini juhitavatel fasistidel voimule tulla 19351936 anastasid itaallased etioopia aitasid 19361939 francol voita hispaania kodusoda ja okupeerisid 1939 albaania teises maailmasojas osales itaalia kuni 1943 aastani teljeriikide poolel itaalia armee vottis osa lahingutegevusest nii balkanil pohjaaafrikas kui ka idarindel 1943 solmis itaalia sitsiiliasse tunginud liitlasvagedega vaherahu mussolini korvaldati voimult ja kuulutas saksamaale soja sakslased okupeerisid sama aasta lopus pohja ja keskitaalia sakslased torjuti itaaliast loplikult valja 1945 aasta aprillis teise maailmasoja jarel 1946 aastal riigikorra kusimuses korraldatud referendumil pooldas 54 osavotnutest vabariiki ulejaanud monarhiat itaalia pohiseaduslik assamblee vottis 1947 aasta 27 detsembril vastu uue pohiseaduse mis kehtestas parlamentaarse demokraatia uus pohiseadus joustus 1 jaanuaril 1948 pariisi konverentsil vastu voetud lepingute jargi pidi itaalia loovutama kreekale dodekaneesid jugoslaaviale dalmaatsia rannikualad ja prantsusmaale mone vaiksema piiriala riik kaotas aafrikas olevad liibua ja eritrea kolooniad somaalia jai 1960 aastani itaalia hooldusaluseks territooriumiks itaaliat iseloomustab sajandite jooksul valjakujunenud rikkalik arhitektuuriparand kreeka kolonistide arhitektuuri paremini sailinud naidised asuvad surakuusas ja on ehitatud aastatel 1200400 ekr vaatamisvaarsed kreeka templite varemed asuvad veel agrigentos ja paestumis etruskide riigi eksisteerimise ajast parinevad mitmed varemed mille hulgas paistavad silma nekropolid cerveteris ja tarquinias rooma riigi aegadest parinevat arhitektuuri esineb pea ule kogu itaalia tervikliku linnana on sellest ajast sailinud pompei linn mis mattus vesuuvist valjapaiskunud vulkaanilise tuha alla aastal 79 vanarooma arhitektuuri esinduslikud naidised on siiani kullaltki heas korras olevad rooma panteon colosseum ja rooma katakombid uksikobjektide korval voib vaadelda ka terveid arheoloogilisi komplekse nagu hadrianuse villa rajatud 2 sajandil ja varemed ravennas aastatest 400800 pkr peale roomlaste andsid itaalia varaarhitektuurile oma parandi veneetslased veneetsia saartele ehitatud unikaalse arhitektuuriga linn ja langobardid parimad naidised asuvad pavias monzas monte garganos ja beneventos romaani stiil hakkas levima lombardias modena toomkirik milano santambrogio kirik ja toscanas pisa toomkirik lucca san micheke in foro kirik nuudisajal omab pea iga vanem itaalia linn vahemalt uhte romaani stiilis ehitist nt mitmed hooned parma ja cremona vanalinnas omaparane romaani stiilis kindlus on castel del monte apuulias gooti stiil joudis itaaliasse 13 sajandil hilise saabumise ja kauge vahemaa tottu gooti stiili valjakujunemise keskus asus pohjaprantsusmaal on itaalias gooti stiilis hooneid sailinud vordlemisi vahe moned hooned veronas siena toomkirik ja milano toomkirik on selle stiili headeks naidisteks paljud gooti stiilis hooned itaalias on tegelikult romaani stiilis ehitatud hooned millele on lisatud gooti stiilis fassaad doodzide palee veneetsias on samuti gooti stiilis ehitis kuid erineb suuresti muudest itaalia gooti hoonetest ja on pigem omane veneetsia arhitektuurile veneetsia puha markuse kirik on pustitatud samal ajajargul ning iseloomustab butsantsi arhitektuuristiili renessanssarhitektuur sundis 15 sajandi alguses medici perekonna eestvotmisel firenzes uleminek uuele arhitektuuristiilile toimus firenze toomkiriku ehitamisel valmis 1436 seejarel ehitati pea kogu firenze uued hooned renessanssstiilis esinduslikumad on nt ospedale degli innocenti palazzo medici riccardi ja pazzi kabel misjarel levis renessanssarhitektuur ule euroopa valjaspool firenzet voeti 15 sajandil uut ehituskunsti ule aeglaselt olulisemate hoonete hulka kuuluvad santandrea kirik mantovas ospedale maggiore ja santa maria delle grazie kirik milanos ning santa maria dei miracoli veneetsias lorenzo de medici surma jarel suundusid mitmed arhitektid toole roomasse korgrenessansi vordlemisi luhikese perioodi jooksul ehitatud hooned paiknevad peamiselt roomas nt villa farnesina ja palazzo farnese manerism ehk hilisrenessanss sai alguse 1520 aastatel erinevalt korgrenessansist kestis manerism pikemat aega 16 sajandi viimase veerandini ja laienes ule kogu itaalia naiteid voib leida firenzes laurentsiuse raamatukogu mantovas palazzo del te roomas villa giulia veneetsias loggetta ja puha markuse raamatukogu ja torinos savoia hertsogkonna residentsid barokkarhitektuur sundis 16 sajandi teisel poolel il gesu kiriku rajamisega roomas hilisrenessansi ja varabaroki naited voib tanapaeval hulgaliselt naha genovas barokkarhitektuuri voib nuudisajal kohata ule kogu itaalia pea igas linnas silmapaistvate hulka kuuluvad santandrea al quirinale ja san carlo alle quattro fontane kirikud roomas caserta palee ja terve val di noto regioon sitsiilias mis ehitati terviklikuna ules parast purustavat maavarinat 1693 aastal 17 sajandi lopus domineeris itaalia arhitektuuris uusklassitsism mis paistis valja eelkoige varavate ja sammastena hoonete fassaadil toostusliku poorde jarel avanes voimalus kasutada uusi ehitusmaterjale ja tehnikaid ning seelabi vottis 18 sajandi lopus arhitektuuris voimu modernism crespi dadda linn on selle stiili heaks naiteks 1113 sajandil itaalias levinud romaani stiilis maalikunsti mojutas koige rohkem butsantsi mosaiigikunst seda kunstistiili iseloomustavad freskod on tanapaeval sailinud galliano san vincenzo kirikus ja rooma san clemente allkirikus gooti stiil joudis itaaliasse 12 sajandi viimases veerandis 13 sajandi lopp toi suured muutused maalikunsti suurenes suundumus reaalsusest lahtumiseks itaalia maalikunstnikud hakkasid kasutama valgusega modelleerimist ja lineaarse perspektiivi manipuleerimist ruumikujutuse saavutamiseks tolle aja tuntumate itaalia maalikunstnike hulka kuulus giotto di bondone kes maalis freskod assisi san francesco ulemise kiriku padova cappella dellarena ja firenze santa croce kiriku seintele giotto maalitud tegelaskujud valjendasid oma emotsioone pooside ja naoilmega tugevamini kui kunagi varem maalikunsti ajaloos vararenessansi saabumine itaaliasse 15 sajandil tahistas suurte muudatuste algust maalikunstis kunstnikud puudlesid looduslahedase loomingu poole votsid kasutusele tsentraalperspektiivist lahtuva ruumikujunduse ja modelleerisid valgusevarjuga teedrajavaks said masaccio freskod mis mojutasid hiljem terve renessansi maaliloomingut itaalias siiski jai vararenessanss pigem maalikunstnike eksperimenteerimise ja oppimise perioodiks mitte kindlaks kunstisuunaks nagu hiljem renessansi ja manerismi perioodil korgrenessanss ca 14901530 tahistas itaalia kunsti oitseaega ja vararenessansi avastamiseoppimise kulminatsiooni kunstikeskuseks sai firenze asemel rooma korgrenessansi loomingut iseloomustab eelkoige harmoonia ja tasakaalu kvaliteet kuigi liikumine oli vajalik ja tahtis toimus see vaarikalt ja rahulikult vaataja silmale pakuti alati keskendumispunkti korgrenessansi maalikunsti silmapaistvamad meistrid olid leonardo da vinci michelangelo raffael ja tizian manerismi saabumine parast 1520 aastat peegeldas ebastabiilse perioodi saabumist mil itaalia muutus sojategevuse tallermaaks rooma vallutamise ja ruustamise jarel 1527 kaotas linn juhtpositsiooni kunstikeskusena manerismi viljelejad kasutasid tegelaskujude maalimisel ebatavalisi varve ja valjavenitatud poose maneristide hulka kuulusid naiteks giulio romano parmigianino pontormo ja rosso fiorentino jargneva kunstistiili baroki ca 16001750 sunnimaaks sai samuti itaalia otsustavat pooret maalikunstis tahistas carraci perekonna annibale agostino ja lodovico looming kes avasid bolognas kunstikooli manerismi iseloomustav ebaselgus asendus lihtsuse selguse ja realismiga barokk arenes itaalia kunstis kahes suunas uhelt poolt vottis maad idealiseerimine klassitsism mida viljelesid bologna koolkonna kunstnikud caraccid guido reni domenichino lanfranco ja giovanni guercino teiselt poolt rohutati loomutruudust ja naturalismi mille parimaks naiteks on caravaggio looming 20 sajandi rahvusvaheliselt tuntuimaks itaalias tekkinud kunstivooluks on futurism mis kerkis esile 1909 aastal perioodi tuntumate itaalia maalikunstnike seas voib kohata nimesid nagu umberto boccioni carlo carra giacomo balla luigi russolo ja gino severini mitmed maalikunstnikud olid uhtlasi tegevad ka skulptoritena rooma voi ladina kirjandusele andsid suure panuse arvukad kirjanikud luuletajad filosoofid ja ajaloolased nagu plinius vanem plinius noorem vergilius horatius propertius ovidius ja titus livius roomlased olid kuulsad ka oma konekunsti traditsioonide luule draama ja epigrammide poolest 1314 sajandil viljelesid itaalia peamiselt firenze poeedid uut mahedat stiili dolce stil nuovo selle stiili sonetid kantsoonid ja ballaadid kirjeldasid idealiseeritud ja spirituaalset vaadet armastusele ja naiselikkusele stiili tuntumad viljelejad olid guido guinizelli guido cavalcanti ja dante alighieri maailmakuulus teos jumalik komoodia 14 sajandi silmapaistvate itaalia kirjanike hulka kuuluvad veel francesco petrarca luulekogu il canzoniere ja giovanni boccaccio novellikogu dekameron kuulub maailma populaarsemate novellikogude hulka kaasaegsetest itaalia kirjanikest on nobeli kirjandusauhinna voitnud luuletaja giosue carducci 1906 realismi viljelenud grazia deledda 1926 naite ja proosakirjanik luigi pirandello 1934 novellikirjanik italo calvino 1960 luuletaja salvatore quasimodo 1959 poeet eugenio montale 1975 ja satirist dario fo 1997 itaalia muusikatraditsioonid ulatuvad tagasi esiaega sisaldades laia variatsiooni muusikavormidest rahva ja klassikalisest muusikast kuni ooperi ja rokkmuusikani kuulsamate itaalia heliloojate hulka kuuluvad palestrina ja monteverdi renessansiheliloojad alessandro scarlatti corelli ja vivaldi barokiheliloojad paganini ja rossini klassikalise muusika heliloojad verdi ja puccini romantismi heliloojad modernistliku itaalia muusika silmapaistvad heliloojad olid luciano berio ja luigi nono kes andsid suure panuse eksperimentaalse ja elektroonilise muusika arengusse itaalia kasitoomeistrid leiutasid mitmeid muusikariistu nagu klavessiin ja fagott ning taiustasid muid naiteks klaverit ja viiulit igal itaalia regioonil on valja arenenud omad unikaalsed muusikastiilid instrumendid ja tantsud ballaadid canti epico lirici esinevad rohkem pohjaregioonides luurilised laulud canti lirico monostrofici on aga populaarsed lounaitaalias traditsioonilises itaalia rahvamuusikas kasutatakse klahvakordioni flooti torupilli ja mitmesuguseid puhkpille ciaramella ja piffero regionaalse muusika tuntumate naidete hulka kuuluvad napoli laulud ja sitsiilia rahvamuusika kuna nendest regioonidest on inimesed emigreerunud ule maailma laiali erinevalt rahvamuusikast assotsieerub ooper rohkem itaalia identiteediga kuigi parineb riigi pohjaosast firenzest euroopa muusika arengus toimusid 17 sajandil suured muudatused trubaduuride levitatav keskaegne muusika asendus harmooniliste madrigalidega ja lopuks ooperiga jargnevate sajandite jooksul kujunesid itaalias valja ooperitraditsioonid mille esindajateks olid sellised silmapaistvamad heliloojad nagu claudio monteverdi alessandro scarlatti gioacchino rossini vincenzo bellini gaetano donizetti ja giuseppe verdi itaalia ooper domineeris rahvusvahelist ooperit pikka aega kuniks 19 sajandil hakati aktsepteerima kohalikus keeles oopereid 16 sajandi alguses sundinud itaalia klassikalist muusikat on ooperist raske eristada sest paljud klassikalised heliloojad kirjutasid molemat kuulsamate naidete hulka kuuluvad tomaso albinoni francesco cavalli antonio cesti ja gaetano donizetti teise gruppi voib tinglikult arvata heliloojad kes on kuulsad oma sumfooniatega instrumentaalkontsertidega ja sonaatidega nende hulka kuuluvad alessandro marcello niccolo paganini giuseppe domenico scarlatti ja antonio vivaldi 20 sajandi alguses sundinud hilisem itaalia klassikaline muusika tuntud kui instrumentaalmuusika eemaldus ooperitraditsioonidest giuseppe martucci teine sumfoonia modernsete ja innovatiivsete heliloojate hulka voib arvata luciano berio sylvano bussotti franco donatoni ja luigi nono viimaste aastakumnete tuntumate itaalia muusikute hulka kuuluvad domenico modugno mina claudio villa adriano celentano lucio battisti fabrizio de andre francesco guccini zucchero lucio dalla vasco rossi gianna nannini laura pausini eros ramazzotti ja andrea bocelli mitmed neist on seejuures lauljad ja laulukirjutajad kelle loomingu osaks on sageli sotsiaalse poliitilise ja intellektuaalse sisuga protestilaulud voi sentimentaalsed ballaadid rahvusvahelist tunnustust on saavutanud filmimuusika looja ennio morricone kelle tuntumate teoste hulka kuuluvad kaastood filmidele hea paha ja inetu 1966 ja ukskord metsikus laanes 1968 samuti on rahvusvaheliselt tuntud muusik giorgio moroder keda peetakse itaalia disko ja elektroonilise muusika pioneeriks populaarseim spordiala itaalias on jalgpall itaalia jalgpallikoondis kuulub maailma parimate meeskondade hulka ja on tulnud maailmameistriks neljal korral 1934 1938 1982 ja 2006 jalgpallile jargnevad populaarsuselt korvpall vorkpall jalgrattasport ja veepall riigi korvpallikoondis on tulnud euroopa meistriks kahel korral 1983 ja 1999 ja kahel korral olumpiamangude hobemedali 1980 ja 2004 kohalikku vorkpalliliigat peetakse uheks tugevamaks maailmas itaalia jalgratturid on mmtiitlite poolest belglaste jarel teisel kohal igal aastal korraldatav giro ditalia kuulub aasta kolme tahtsama jalgrattatuuri hulka itaalia kook on vaga mitmekesine ja regiooniti usna erinev seetottu on naiteks toscanas pakutav toit oluliselt erinev napolis voi sitsiilias pakutavast itaalia kooki iseloomustab lihtne pohimote toit peab olema valmistatud varskest toorainest vahe toiduaineid imporditakse ja suurem osa kasvatatakse kohapeal mitmekesise maastiku ja erinevate kliimatingimuste tottu erineb kohapeal kasvatatav regiooniti markimisvaarselt pohjaitaalia suured tasandikud on ideaalsed karjakasvatamiseks seetottu esineb sealsel tuupilisel toidulaual rikkalikult piima koort void juustu ja palju loomaliha lounaitaalias aga peetakse veiste asemel pigem lambaid kitsi ja kanu ning see kajastub ka toiduvalmistamisel kuulsaimad itaalia toidud on levinud ule maailma nende hulgas on populaarseimad pasta ja pitsa keskmiselt soob uks itaallane aastas 28 kg pastatooteid samuti parinevad itaaliast risoto parmesan ja salaami riigi pohjaosas asuv liguuria on pesto sunnimaa ning seal tarbitakse ohtralt varskeid mereande samas ei valmista liguurlased tomatil pohinevaid kastmeid tomat on ohtralt levinud sitsiilia koogis mida on labi aegade tugevalt mojutanud kreeka araabia ja aafrika kultuur milanos ja seda umbritsevas lombardias suuakse riisi rohkem kui pastat sealtkandist parinevad risoto gorgonzola ja mascarpone juust pohitoidu hulka kuulub seal ka polenta torino on kuulus oma sokolaadi poolest piemontet tunnustatakse valgete truhvlite kasvatusmaana ja kvaliteetse veini tootjana toscana on kuulus oma valgete ja mustade truhvlite ning sealihatoodete poolest emilia romagna regioonist parinevad valge salaami parma sink ja parma juust parmesan jookidest on itaalias populaarseimad vein ja kohv tuntumate alkohoolsete jookide hulka kuuluvad veel grappa amaretto limoncello jt jamaica eesti keeles varem jamaika on riik ja saar kariibi meres see piirneb pohjas kuubaga ja idas haiti saarega kus asuvad haiti ja dominikaani vabariik riigi nimi parineb aravakkidelt kes asusid saarele elama umbes aastal 1000 xamayca tahendas puu ja veemaad jamaica avastas eurooplaste jaoks christoph kolumbus1494 aastal algul sai sellest hispaania asumaa kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena aastal 1670 hoivasid saare inglased briti asumaaks oleku esimese 200 aasta jarel sai jamaicast maailma suurim suhkru eksportija see sai voimalikuks tanu suure hulga orjatoojou sissetoomisele aafrikast aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine sest mustanahaliste suhtarv oli muutunud suureks iga valge kohta saarel tuli ligi 20 mustanahalist mustanahalised tostsid orjuse vastu massu aastate pikku muutus jamaica uha suurbritanniast soltumatumaks 1958 aastal sai jamaicast iseseisev provints laaneindia saarte foderatsiooni koosseisus jamaica eraldus foderatsioonist 1962 aastal ja on nuudseks taielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres majanduse allakaik 1970 aastatel tekitas riigis vagivallalaineid mis mojusid ebasoodsalt jamaica peamisele sissetulekuallikale turismile jamaica on konstitutsioonilise monarhiaga riik riigipea on suurbritannia monarh praegu elizabeth ii tema voim on pohiliselt sumboolne monarhi esindab saarel kindralkuberner kellel on riigipea roll vabariigi pooldajate arv on jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub et lahitulevikus monarhiast loobutakse jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks esindajatekojaks ja senatiks esindajatekoja liikmed valitakse otse enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt jamaical on kaheparteisusteem kordamooda on voimul riiklik rahvapartei ja jamaica toopartei jamaica on jagatud 3 maakonnaks cornwall middlesex surrey ja need 14 vallaks jamaica saare sisemaa on magine magesid umbritseb kitsas rannikutasandik seetottu asuvad koik suuremad linnad rannikulal suuremad linnad on pealinn kingston ja montego bay saare pohjaosas jamaica kliima on troopiline kuum ja niiske sisemaa kliima on muutlikum jeemen on riik lahisidas araabia poolsaarel jeemen piirneb pohjas saudi araabiaga ja idas omaaniga jeemeni territooriumi alla kuulub ka ule 200 saare suurim neist on sokotra jeemen on halduslikult jaotatud 21 kubernerkonnaks muhafazah ja keskalluvusega linnaks sanaa jordaania on riik lahisidas piirneb laanes iisraeli ja jordani laanekalda pohjas suuriaga kirdes iraagiga ning idas ja lounas saudi araabiaga kuni 1946 aastani kandis riik nime transjordaania jordaanias on suur osatahtsus korbetel riik jaguneb kolmeks looduspiirkonnaks jordaania laaneosas pohjast lounasse kulgevas jordani orus surnumere aares on maa madalaim kuiv punkt 425 m alla merepinna jordani org on osa idaaafrika riftivoondist mis jatkub louna poole alaqabah lahe kaudu punasesse merre jordaania kaitsejoud koosnevad kolmest vaest maa ohu ja merevaest kogu jordaania territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks keskpiirkond amman lounapiirkond alaqabah sadam pohjapiirkond irbid ja idapiirkond azraq jordaania jaguneb 12 kubernerkonnaks muhafazah 2015 aastal elas jordaanias hinnanguliselt 8 117 564 inimest rahvastiku tihedus oli 88 inimest ruutkilomeetri kohta jordaania sundimuskordaja oli 2015 aastal 2537 promilli ja suremuskordaja 379 promilli keskmine eluiga oli 7435 aastat meestel 73 aastat naistel 7578 aastat pohiosa elanikkonnast moodustavad araablased 98 suuremad vahemusrahvused on tserkessid 1 ja armeenlased 1 kirjaoskus on 954 2015 valitsev religioon on islam 972 elanikkonnast moodustavad moslemid peamiselt sunniidid ja 22 kristlased jordaania 2011 aasta skp oli 3604 miljardit usa dollarit 2014 aastal oli tootus 119 142 rahvastikust elab allpool vaesuspiiri 2002 jordaania suurimad ekspordiartiklid on roivad vaetis kaaliumkarbonaat koogiviljad ja ravimid tahtsaimad ekspordipartnerid 2013 on iraak 184 ameerika uhendriigid 177 saudi araabia 136 india 73 ja araabia uhendemiraadid 4 jordaania suurimad impordiartiklid on toornafta masinad transpordivarustus raud ja teravili tahtsaimad impordipartnerid 2013 on saudi araabia 185 hiina 103 ameerika uhendriigid 63 india 51 ja itaalia 48 jordaania alad on kuulunud rooma butsantsi 4 sajand araabia kalifaadi 630 aastast ja osmani impeeriumi 15171918 koosseisu i maailmasoja lopul torjuti suurbritannia toel jordaania aladelt turklased valja 1920 aastal liideti jordaania territoorium suurbritannia hallatud palestiina mandaatterritooriumi osaga 1921 aastal eraldati sellest transjordaania mis sai iseseisvaks emiraadiks 1946 aastal loodi soltumatu transjordaania hasimiidi kuningriik aastast 1950 on jordaania hasimiidi kuningriik 1967 aastal kaotas sojas iisraeliga jordani laanekalda mille tagajarjel elab jordaanias ligi 2 miljonit palestiina pogenikku mis moodustab kolmandiku riigi rahvastikust 1994 solmis iisraeliga rahulepingu alates aastast 1955 on jordaania uro liige oigusteadus on teadus mis selgitab kehtivate oigusnormide sisu tavakasutuses jaavad tagaplaanile kusimused oigusteaduse teaduslikkusest ja oigusnormide kehtivusest mida lihtsalt eeldatakse ja keskendutakse oigusnormide sisu kusimustele eelneva tottu samastatakse enamikul juhtudel oigusteadus jurisprudentsiga ehk oigusdogmaatikaga kui normide sisu selgitamisega sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse tolgendamiseks tolgendamine ongi jurisprudentsi meetod mille objektiks on oigusnormid uurimisobjekti jargi voib jurisprudentsi tapsemalt liigitada naiteks karistusoigusjurisprudentsiks riigioigusjurisprudentsiks jne oigusteadus kui jurisprudents rechtswissenschaft on peamiselt saksa 19 sajandi teise poole oigusteadlaste looming mis kasvas valja carl friedrich von savigny ideedest savigny vaitis oma vaidluses thibautga et loomuoiguse asemel tuleks saksa eraoiguse kodifitseerimisel poorduda saksa riikides ajalooliselt jous olnud oiguse poole see tahendas rooma eraoiguse uurimist oigusteaduse moiste tugineb eeldusele et oigusmaterjale seaduseid tavaoigust jne on voimalik vaadelda loomulikult esinevate nahtustena mille uurimisest oigusteadlane avastab sisemised pohimotted ja seosed analoogiliselt loodusteadustega kehtivat oigust nahakse susteemina millesse iga uus pohimote peab lunkadeta paiknema sellest tuleneb suur huvi definitsioonide ja klassifikatsioonide vastu mida ei vaadelda mitte kokkuleppelistena vaid toe kehastusena see protsess leiab aset korgel abstraheerituse tasemel traditsioonilise formaalse loogika reegleid jargides jurisprudentsi iseloomustab puudlus puhtuse poole millest tuleneb muude sotsiaalteaduste leidude samuti vaartuste mittejuriidilistena korvalejatmine mandrieuroopa oigusteaduskondade oppekavades maaravat rolli omav oigusteadus on seega uks peamiseid eristavaid jooni mandrieuroopa ja angloameerika oigussusteemide vahel lihtsustatult on oeldud et uldise oiguse kohtunikud on probleemilahendajad mitte teoreetikud ja tsiviiloiguse rohk stsientismile susteemiehitamisele formalismile ja muule taolisele jaab efektiivsele probleemilahendamisele ette laiemas tahenduses holmab oigusteaduse moiste mitmeid teadusi mis tegelevad oigusnormide sisust korvale jaavate kusimustega seega erinevad nad jurisprudentsist nii meetodi kui ka uurimisobjekti poolest oigusteaduste valdkonnad lennundus ka aviatsioon ladina keeles avis lind on ohus pusivate alustega ja nende lendamisega seotud teoreetiline ja praktiline tegevusala lennundus ehk lennuasjandus holmab lennukiehituse sojalennunduse kaubaveoreisilennunduse eriotstarbevaldkonna lennunduse ja harrastus ehk hobilennunduse kaasaarvatud sportlik lendamine jne lennunduse ajalugu ulatub enam kui kahe tuhande aasta taha esimeste lennuvahendite ohust kergemate lennuvahendite kuumaohupallide kasutuselevott jaab aga 18 sajandisse ja ohust raskemate motoriseeritud lennumasinate teke 20 sajandi algusesse eesti lennundusseaduse jargi on see piiritletud kui ohusoiduki kaitamise mehitamise valmistamise ja hoolduse lennuliikluse teenindamise lennuvaljade ja kopterivaljakute kaitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega tegelev valdkond valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel vanavalgevene keel oli leedu suurvurstiriigis kasutusel asjaajamiskeelena milles muuhulgas pandi kirja ka seadusi leedu statuudid 20 sajandi i poolel toimus valgevenes kaks keelereformi neist esimene lahendas kirjakeelt valgevene konekeelele sellist klassikalist kirjakeelt taraskievica kasutati ametlikult kuni 1933 aastani tana on klassikalise kirjakeele kasutamine levinud rahvuslikult meelestatud valgevenelaste seas teine 1933 toimunud reform lahendas valgevene kirjakeelt tugevasti vene keelele vabas tolkes rahvakomissarikeel suur osa tanapaeva valgevene elanikest kasutab venevalgevene segakeelt mille sonavara parineb vene keelest aga grammatika valgevene keelest seda keelt nimetatakse trasjankaks traditsiooniliselt kasutatakse valgevene keeles kirjutamisel kirillitsat kirylica vahetuntud on fakt et valgevene keeles kirjutamisel kasutatakse ka ladina kirjal pohinevat tahestikku acinka vitaut suure ajal leedu suurvurstiriiki asunud tatarlaste jareltulijad laksid ule valgevene keelele kuid kasutasid selle kirjutamiseks 20 sajandi alguseni araabia kirja kirylica esimeses ja teises reas on suur ja vaiketahed kolmandas transkriptsioon eesti keelde lacinka 2004 aasta mmiv oli 21 sajandi 4 aasta eelmine aasta jargmine aasta sada aastat tagasi valgevene ajalugu on ulevaade valgevene ajaloolistest sundmustest ja arengutest 67 sajandil suure rahvasterande ajal ilmusid tanapaevase valgevene aladele kus juba elasid balti hoimud idaslaavlased litviinid 89 sajandil toimus idaslaavi hoimude krivitsite dregovitside ja radiimitsite massiline asumine valgevene alale ja baltlaste assimileerimine 9 sajandil tekkisid valgevene aladel esimesed viikingite valitsetud idaslaavlaste vurstiriigid poacki vurstiriik keskusega poackis ja turau vurstiriik keskusega turaus ajalooallikatest on teada 862 aastast poacki esmamainimine valgevene riikluse algus 980 aastast mojuvoimsa turau vurstiriigi esmamainimine zasauje linna esmamainimine 985 ja 1067 aastast esmakordne minski mensk linna minimine valgevene alade valitsevad valitsejadunastiad olid algselt skandinaavia paritolu rogvolodovitsid 1011 sajand idaslaavlasi uhendava kiievivene riigi moodustamise jarel aga rjurikovitsite valitsejadunastia haru vseslavitsid 1213 sajand kiievivene feodaalsel killustumisel eraldusid temast parast 1021 aastat poacki vurstiriik kiievi suurvurstiriigi lagunemise jarel iseseisvus polotski vurstiriik 1136 aastal vladimir monomahhi 11131125 surma jarel algas taas voimuvoitlus rjurikovitsite dunastiaharude vahel uhise valitsejata riik lagunes algselt 5ks ja seejarel 13ks vurstiriigiks mstislav suure valitsemisaja 11251132 lopuks kaotas kiiev oma uhendava voimu 12 sajandil eraldusid smolenski ja turaupinski vurstiriik mis hiljem omakorda jagunesid valgevenet tanapaeva vitebskit ja usvjatot labis ka muinasaegne kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni valgevene valitsejad 1112 sajandil toimusid polotski vurstiriik poacki vurstiriigi ja kiievi suurvurstiriigi vahel sagedased sojaretked eesmargiga allutada iseseisev poacki vurstiriik kiievi suurvurstiriigile aastatel 10441168 ja 10711101 oli polotski vurst vseslav brjatsislavits kes oli ka 10681069 kiievi suurvurst aastatel 10441066 ehitati poackis puha sofia katedraal mark iseseisvusest ja voimsusest osa voimuvoitlusest novgorodi vabariigi ja kiievi suurvurstiriigiga kus ehitati samuti idarooma konstantinoopoli hagia sophia eeskujul novgorodi puha sofia katedraal ja kiievi puha sofia katedraal majanduslike sidemetega skandinaaviaga seotud polotski vurstiriigis oli seisulik rahvaesindus veetse ja riiki valitsev vurst valiti teiste vurstiriikide vurstidunastiatest analoogselt novgorodi vabariigi ja hilisema pihkva vurstiriigiga polotski vurst vseslav brjatsislavitsi surma jarel 1101 aga riik killustus tema poegade vahel minski vitebski drutski izjaslavski logoi streznevo ja hrodna vurstiriikideks teine suurem vurstiriik tanapaeva valgevene aladel turaupinski vurstiriik mille koosseisu kuulusid maaalad tanapaeva valgevenes gomelist lounas ja brestist idapool tanapaeva ukraina zotomorist ja rivnest pohjapool pealinn turau lagunes turau ja kletski osastisvurstiriikideks aastal 1135 rajas smolenski vurst rostislav mstislavits mscisau valli ja vallikraaviga piiratud kantsi mille juurde tekkis asula asulat on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1156 aastal 1180 sai mscisau iseseisva mscisau vurstiriigi pealinnaks teised tahtsamad asulad selle aladel olid rasna ja radamla sealsed valitsejad olid lahedased sugulased smolenski vurstidega ja need kaks vurstiriiki moodustasid faktiliselt uhe terviku enne laanemere ristisodu kogusid poacki vurstid andamit andamit neid umbritsevatelt balti hoimudelt zemaitid latgalid jt ning vurstiriiki kuulusid ka osastisvurstiriigid jersika vurstiriik koknese vurstiriik liivimaa ristisoja algetapil asudes levitama ristiusku daugava joe suudmes liivlaste seas noutas ukskula piiskop meinhard nousolekut poacki vurst vladimir vseslavitsilt liivimaa vallutamise kaigus riia piiskopi ja moogavendade ordu poolt puudis poacki vurst taastada oma mojuvoimu liivlaste aladel daugava alamjooksul tehes 1203 aastal sojakaigu riiale kuid oli sunnitud 1212 aastal solmima riia piiskopiga leedulaste vastase liidulepingu ning loobuma taotlustest liivlaste aladele 1216 aastal kavandas vurst vladimir vseslavits saarlastega uhist sojakaiku riiale kuid suri enne sojakaiku 12 sajand jagunes vurstiriik maakondadeks ning 1223 aastal liideti ja muudeti smolenski vurstiriigi osastisvurstiriigiks kiievivene riik ei olnud 12 sajandil stabiilse ja tugeva keskvoimuga riik ning sellest eraldus teisi riike suurvurstiriigi koosseisu olid selle lopliku lagunemise ajaks jaanud rostovisuzdali vurstiriik smolenski rjazani galiitsiavoloonia perejaslavli tsernigovi polotski turaupinski ja novgorodi vurstiriik 1130 aastatel kujunes uueks kirdevene vurstiriikide keskuseks vladimirisuzdali vurstiriik nimetatud ka rostovisuzdali vurstiriigiks keskusega vladimiris selle riigi juhid olid juri dolgoruki ja andrei bogoljubski sinna laks ule suurvursti tiitel ja kolis ka kiievi kirikujuht metropoliit kiievivene riigi lopuks loetakse aastat 1169 kui vurstiriikide omavahelises sojategevuses vallutas andrei bogoljubski kiievi linna ja roovis selle varad mongolite invasioon venemaale 13 sajandi esimesel veerandil alanud mongolite invasiooni tulemusel euroopasse ja kaguvenemaa aladele kiievivene jarglasvurstiriikide lounavenemaa stepialadele ja voitsid nad 1223 aastal kiievi suurvursti mstislav iii juhitud venepolovetsi uhisvae kalka lahingus endise kiievivene aladel tegid mongoli vaed ruusteretki pohjas kuni novgorodini ja laanes kuni dnepri joeni aastatel 12381239 vallutasid nad lounavenemaa ja kirdevenemaa mongolite riigi vallutustest jaid valja loode ja laanevenemaa alad novgorodi vabariik poacki vurstiriik turaupinski vurstiriik ja osa smolenski vurstiriigist esialgu maksid balti hoimud poacki vurstiriigile andamit aga kiievivene norgenedes hakkas olukord muutuma vastupidiseks poordepunkt oli 1180 aastatel mil leedulased lakkasid maksmast andamit ja hoopis ise korraldama ruusteretki poacki ja pihkva vurstiriigi vastu ahvardades isegi novgorodi saksa ordu agressiooni ahvardus kiirendas uhendatud leedu riigi tekkimist aukstaitija vurst mindaugas uhendas 1230 aastail aukstaitija zemaitija ja teisi maid ning osa jatvingide ja kurelaste alu mindaugas uhendas 13 sajandi keskpaiku maaala mida on nimetatud mustveneks poacki vurstiriigi osad turovipinski vurstiriigi laaneosa vurstiriigid propjatsi joe ulemjooksul ja osa volooniamaast leedu suurvursti gediminase 13161341 ajal ja 14 sajandi i poolel uhendati kiievivene riigi lagunemise slaavi vurstiriikide kuldhordi vasallriikideks muutmise jarel slaavi vurstiriikide killustumise tulemusel gediminase poolt leeduga valgevene poacki vurstiriik 1307 minsk pinsk 1318 brest 1319 mogiljov turov vitebsk 1330 orsa mozor ja ukrainas kiiev 1321 gediminase ajal muutus leedu vene ja zemaitija suurvurstiriik suurriigiks mis ulatus merest mereni laanemerest musta mereni 15 sajandil oli leedu vene ja zemaitija suurvurstiriik pindalalt euroopa suurim riik kui talle kuulusid kogu tanapaeva valgevene valdav osa tanapaeva leedust ja ukrainast ning osaliselt ka poola moldova ja venemaa leedulased moodustasid riigis vahemuse enamuses olid idaslaavlased leedu suurvurstiriiki peetakse mitte ainult tanapaeva leedu vaid ka valgevene riigi eelkaijaks 15 sajandi lopuks teostus taielikult kirdevene maade uhendamine moskva suurvurstiriigi voimu alla moskva vurstide koigi vene maade uhendamisele suunatud poliitika viis vastasseisuni leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigiga laanevene maade valitsemise parast moskva suurvurstiriigi ja leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi vahel toimusid territooriumite valdamise eest sojad 14921494 15001503 15071508 15121522 ja 15341537 aastatel 14921494 toimunud sojategevuse lopetas 1494 solmitud igavene rahu mille jargi laks suur osa verhovski vurstiriikide maid ja vjazmamaa moskva suurvurstiriigile kes tagastas leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigile ljubutski serpeiski mosalski opakovi ja utles lahti noudmistest smolenskile ja brjanskile aastatel 15001503 toimunud sojategevuses ruustas moskva suurvursti liitlane krimmi khaan mengli i gireileedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi lounaosa tema pojad votsid ja poletasid hmelniki kremenetsi bresti vladimiri lutski brjaslavli ning viisid sealt palju vange 1503 aastal solmiti kuueks aastaks blagovestsenski vaherahu selle jargi sai moskva suurvurstiriik suure territooriumi dnepri ja okaa ulemjooksul 19 piirilinnaga nende hulgas tsernigov gomel novgorodseverski ja brjansk leedu vene ja zemaitija suurvurstiriik jai ilma 70 vallast 22 linnast ja 13 kulast ligikaudu 13 oma territooriumist aastatel 15071508 toimunud sojategevuses 1507 aasta veebruaris parast vassili iii keeldumist taita leedu uue suurvursti zygmunt i ultimaatum blagovestsenski vaherahuga saadud maade tagastamise kohta otsustas leedu vene ja zemaitija seim soda alustada sojategevus algas 1507 suvel uheaegsete runnakutega leedulaste poolt tsernigovi ja brjanski maadele ja krimmitatarlaste poolt verhovski vurstiriikidesse vurstid mihhail lvovits glinski tema vend vassili lvovits glinski ja teised slahta liikmed uleminekust moskoovia valitseja teenistusse koos oma valitsetavate maavaldustega mis olid antud nende esivanemate valitsemise alla parast moskva suurvurstiriigis toimunud voimuvoitluse kaotust ning leedu suurvursti teenistusse asumist glinskite vaed votsid mozori kljotski piirasid zitomiri ja ovrutsi ning piirasid koos moskva suurvursti vaejuhi vassili ivanovits semjatsitsi vagedega minskit ja slutskit septembris 1508 algasid zygimantas senasise ja vassili iii vahel rahukonelused rahuleping allkirjastati 8 oktoobril 1508 selle jargi tunnistas leedu vene ja zemaitija koiki eelnenud moskva vursti ivan iii vallutusi 16 sajandi teisel poolel toimunud sodades 15581583 liivimaa soda 15631570 pohjamaade seitsmeaastane soda 15621582 venepoola sojas toimusid sojategevus vaenuvagede vahel poolaleedu tuumikala ja moskva suurvurstiriigi vahel asuvatel valgevene aladel poolarootsi soda poolavene soda suvel 1562 tegi moskva suurvurstiriigi vaed vurst andrei kurbski juhtimisel ruusteretke viciebski piirkonda moskva vaed vallutasid kahenadalase piiramise jarel 15 veebruaril 1563 strateegiliselt tahtsa polotski parast seda algasid labiraakimised moskva ja leedu vahel labiraakimise ebaonnestumise jarel alustas moskva tsaaririik sojavagede kogumist ja sojakaiku leedu vastu kuid pjotr suiski juhitud vaed kaotasid 1564 aasta alguses tsasniki lahingu orsa all mikoaj radziwi musta vagedele lahingu kaotuse tulemusena taganesid moskva vaed smolenski taha lahingus langes ka vaejuht pjotr suiski edasine kohaliku tahtsusega sojategevus juunis 1564 tegid leedu vaed sojakaigu liivimaale hetman aleksander hilary poubinski vaed rundasid tartumaa valdu 22 juunil alustasid vojevood juri tokmakovi vaed leedu vagede valduses oleva ozeristse linnuse piiramist kuid valilahingu jarel viciebski vojevoodi stanisaw paci vagedega taganesid juulis tegi vassili buturlini ratsavagi koos tatari nogai ja mordvalaste salkadega ruusteretke smolenskist mstsislau kritsevi ja mogiljovi piirkonda sojategevus loppes parast 1569 aastat kui uhinesid poola kuningriik ja leedu vene ja zemaitija suurvurstiriik lublini uniooniga rzeczpospolitaks 1 juulil 1569 solmiti lublini unioon millega poola kuningriik ning leedu vene ja zemaitija suurvurstiriik moodustasid personaaluniooni kaudu uhtse riigi rzeczpospolita obojga narodow mis eksisteeris foderatiivne riigina aastatel 15691795 riik mis koosnes poola kuningriigist ning leedu suurvurstiriigist mille koosseisus olid ka valgevene alad poola kuningas oli uhtlasi leedu suurvurst riiki juhtis riigi aadlike slahta valitav kuningas ja riiki valitses uhine seim leedu suurvurstiriigis ja jargnevalt rzeczpospolitas olid valgevene alad jaotatud navahradaki bresti minski mstsisavi viciebski ja poacki vojevoodkondadesse 1654 aastal puhkes poolavene soda mis kujunes rzeczpospolita jaoks katastroofiliseks 1654 aasta kevadel tungisid moskva tsaaririigi vaed kolmest suunas rzeczpospolita leedu aladele sojatandri keskosas suundus tsaari aleksei i mihhailovitsi juhtimisel smolenskile novgorodi suunalt tungisid vurst vassili seremetevi juhtimisel vaed neveli pihkva viciebski ja poacki suunal ja vurst aleksei trubetskoi juhtimisel brjanski suunalt roslavli mstislau ja barysau suunal hmelnotskoi poolt saadeti lisaks ka osalemiseks sojategevuses kasakaid hetman ivan zolotarenko juhtimisel lisaks moskva vagede sissetungile ida poolt alustasid sojategevust rzeczpospolita vastu ka bogdan hmelnotskoi kasakad keda toetasid ukraina aladele saadetud vaeuksus vassili buturlini juhtimisel moskva vaed vallutasid 4 juunil dorogobuzi ning leedu suurhetman janusz radziwii vaed taganesid smolenski suunas seejarel alistusid 11 juunil nevel 14 juunil belaja 28 juunil asus tsaar aleksei i mihhailovits piirama smolenskit 29 juunil vallutati poack 2 juulil roslavl 20 juulil mstislau moskva vaed vallutasid 2 augustil orsa taganemist jatkava ja linna maha jatnud j radziwiilt 9 augustil vallutati vassili seremetevi vagede poolt gluboki linn ja 20 augustil ozeristsa samal ajal vallutasid kasakad homieli tsetserski ja novoi bohhovi 24 augustil alistus mahilou ning 17 novembril vallutas v seremetev parast pikaajalist piiramist viciebski kindluse sugise saabumisel aktiivne sojategevus katkes jargmisel aastal hoivas moskva tsaaririik pinski ja vilno kasakad bogdan hmelnotskoi juhtimisel tungisid lvivi alla samal aastal kuulutas rzeczpospolitale soja rootsi ja hoivas suure osa rzeczpospolitast vt uputus ja teine pohjasoda isegi varssavi ja krakovi moskva tsaaririik soovis valtida rootsi liigset tugevnemist ja solmis 24 oktoobril 1656 rzeczpospolitaga wilno rahulepingu valgevene venemaa keisririigi koosseisus rzeczpospolita 1763 aastal suri poola kuningas august iii venemaa keisririigil oli onnestunud tommata rzeczpospolita 18 sajandi i poolel venemaa mojusfaari selle sailitamiseks solmis venemaa liidu preisi kuningriigiga ning uheskoos saadi 1764 troonile endale sobiv kuningas august iv austriaprantsusmaa kuningakandidaadi asemel venemaa ja preisimaa sekkusid ka edaspidi poola siseasjadesse naiteks tostatati nn dissidentide kusimus ehk nouti mittekatoliiklastele protestandid ja oigeusklikud katoliiklastega vordseid oigusi 1768 aasta suvel andis poola seim noudmistele jarele see vallandas poolas kodusoja kus katoliiklased moodustasid kuningavastase liidu 25 juulil 1772 peterburis alla kirjutatud konventsioonis deklareerisid venemaa austria ja preisimaa silmakirjalikult et on otsustanud poolas rahu ja korra taastada kompenseerimaks nende sellesuunalisi pingutusi olevat neil ajalooline oigus teatavaile poola aladele poola kaotas 29 oma territooriumist venemaale anti lati idaosa latgale ja sellega kulgneva valgevene alad polotsk ja vitebsk rzeczpospolita katse vahendada soltuvust venemaa keisririigist tugevdada keskvoimu ja piirata slahta privileege ja euroopa esimese pohiseaduse vastuvotmine 3 mail 1791 hariduse ja kultuuri edendamine loppes venemaa keisririigi interventsiooniga 1792 ning poola teise jagamisega 1793 venemaa keisririigi ja preisimaa vahel poola riigist laks venemaa keisririigile valgevene minski ja sucki piirkonnad 1794 aastal puhkes poolas kosciuszko ulestous poola regulaararmee suutis hoivata vilniuse varssavi ja krakowi ulestousnute vastu astus nuud sotta ka preisi kuningriik venemaa keisririigi preisi kuningriigi ja austria ertshertsogkonna monarhid otsustasid parast varssavi kapituleerimist oktoobris 1795 rzeczpospolitast parast esimest ja teist poola jagamist jarele jaanud osa omavahel taielikult ara jagada venemaa keisririik sai maad nemunase ja bugi joest ja valgevene aladel navahrudaki piirkonna venemaa keisririigi haldusjaotus valgevene elanikkond ei olnud 20 sajandi alguses poliitiliselt eriti aktiivne enamik elanikest tegeles pollumajandusega ning aktiivne linnaelanikkond moodustas vaid vaikese osa valgevene kubermangude elanikkonnast suurimad linnad olid vitebsk kus oli ligi 100 000 elanikku ning minsk mis alles ligines sellele piirile valgevene elanikkonnal ei olnud riiklikku iseseisvuse puudeid sest puudusid rahvusel pohineva iseseisvuse traditsioonid varasemad valgevene riiklikud moodustised olid olnud vaid poola riigi koosseisus venemaa keisririigi poolse venestamispoliitika tottu puudusid 20 sajandi alguses rahvusliku liikumise juhtfiguurid poliitikas oli toetus venemaa sotsialistiderevolutsionaaride parteile mis oma poliitilises tegevuses esindas maarahva huve esimese maailmasoja alguses vallutasid saksa keisririigi vaed laanevalgevene ning rindejoon venesaksa rindel stabiliseerus 1915 aasta oktoobris joonel dvinsk braslav postavo smorgon baranovitsi pinsk kujunenud rindejoon pusis kuni 1918 aasta veebruarini ning jagas valgevene kaheks milles laanepoolses valgevenes oli saksa okupatsioon ja parempoolsed valgevene alad venemaa keisririigi vagede kontrolli all idavalgevenes mogiljovis asus ka korgema ulemjuhataja nikolai ii korgema ulemjuhataja peastaap 1917 aastal venemaa keisririigi lagunemise ajal oli valgevene iseseisvuse protsessid tokestatud toimunud i maailmasoja tulemusena valgevene poolitamisega ning 1917 aasta oktoobris venemaal petrogradis toimunud oktoobrirevolutsiooni jarel haarasid valgevenes voimu vsdtbp bolsevike fraktsioon aleksandr mjasnikovi juhtimisel kes valgevene piirkonna tulevikku ei kavandanud iseseisvana vaid kui puhverterritooriumina venemaa sisepiirkonande ja petrogradi kaitsel venemaa bolsevike toel moodustati valgevenes 1917 aasta kevadel bolsevike toetatud laane oblast 19171918 ja sugisel laane kommuun 1919 aastal noukogude venemaast soltuvad valgevene noukogude sotsialistlik vabariik ja leeduvalgevene noukogude sotsialistlik vabariik 15 detsembril 1917 kogunes valgevenes ulevalgevenemaaline kongress millele kogunenud 1872 saadikut kiitsid heaks valgevene iseseisvumise kuid kongress aeti laane oblasti ja rinde rahvakomissaride noukogu otsusega laiali 15 novembril 1919 oli moodustatud valgevene rahvavabariigi eriuksus baltikumis mille komandoriks sai kindralmajor stanisaw buakbaachowicz aprillis 1920 algas noukogudepoola soda punaarmee koos partisanidega hoivas enamiku maast et leedus olid voimule tulnud rahvuslased moodustati 31 juulil 1920 vormiliselt iseseisev valgevene nsv idaalade riigikomissariaat valgevene kindralkomissariaat valgevene teises maailmasojas alates 1994 aastast armenian international airways armenian airways oli armeenia lennukompanii firma loodi 2002 aastal ning tegeles reisijate veoga ateenasse beirutisse dubaisse kiievisse pariisi peterburisse ja viini 2005 aastal laks armenian international airlines pankrotti tema lennud ja lennukipargi vottis ule armavia firma president oli levon baghdasarjan daw aung san suu kyi tsii sundinud 19 juunil 1945 rangoonis praegu yangon on myanmari poliitikategelane birma nuudse myanmari rahvusliku liidri kindral aung sani morvati 19 juulil 1947 tutar ta sai 1991 aasta nobeli rahuauhinna aung san suu kyi sundis kindral aung sani ja daw khin kyi ma khin kyi tutrena ma khin kyi oli aung sani kuues abikaasa emast sai tuntud poliitik kes tegeles eelkoige sotsiaalpoliitikaga 1960 aastal asus ta koos emaga kes sai suursaadikuks indias elama new delhisse ning alustas opinguid delhi ulikoolis 19641967 oppis ta oxfordi ulikoolis st hughs college filosoofiat politoloogiat ja majandusteadust ppe ning sai bakalaureusekraadi aastatel 19691971 tootas ta new yorgis uro sekretariaadis administratiiv ja eelarvekusimuste nouandva komitee sekretari abina vabal ajal tootas ta vabatahtlikuna haiglas aastal 1972 abiellus ta briti teadlase michael arisega kellega ta oli tutvunud oxfordis oppides 19721974 elasid nad bhutanis 1994 asusid nad elama oxfordi kus michael tookoha sai neil sundisid pojad alexander sund 1973 londonis ja kim sund1977 oxfordis suu kyi hakkas uurima oma isa elu ning avaldas 1984 selle kohta raamatu 19851986 viibis ta stipendiaadina kyotos et uurida oma isa tegevust jaapanis ta avaldas taiendavaid uurimusi birma kohta martsis 1988 laks ta tagasi myanmari et haige ema eest hoolitseda kauaaegne valitseva sotsialistliku partei juht ne win oli tagasi astunud mille jarel olid alanud massidemonstratsioonid mis noudsid demokratiseerimist 8888 massiulestous 8 augustil 1988 demonstratsioonid suruti veriselt maha ja voimule tuli sojavaehunta vottes eeskujuks mahatma gandhi voitlusmeetodid hakkas aung san suu kyi voitlema demokratiseerimise eest 24 septembril 1988 rajas ta rahvusliku liidu demokraatia eest aasta lopul tegi ta mitmeid kriitilisi avaldusi selle liidu liidrina riigi erinevates piirkondades veebruaris 1989 keelati tema kandideerimine valimistel 1989 aastal uritas ta avalikult malestada massimeeleavalduses hukkunuid tudengeid kuid valitsus pani ta 20 juulil selle eest koduaresti ja kogunemised suruti valitsuse poolt vagivaldselt maha tema kodus olnud uliopilased arreteeriti seepeale kuulutas ta valja naljastreigi mis kestis seni kuni talle kinnitati et uliopilasi koheldakse hasti aung san suu kyile pakuti voimalust riigist lahkuda kuid ta loobus sellest sojavaehunta korraldas 1990 aastal valimised mille aung san suu kyi partei rahvuslik liit demokraatia eest veenvalt voitis sojavaelased keeldusid voimu ule andmast valimistulemused tuhistati see kutsus esile rahvusvahelise protesti 1990 aastal maarati aung san suu kyile euroopa parlamendi sahharovi auhind osaliselt suure rahvusvahelise tahelepanu tottu sai aung san suu kyi 1991 aasta nobeli rahuauhinna saadud 13 miljoni usa dollari abil rajas ta myanmari rahva tervishoiu ja hariduse fondi 10 juulil 1995 vabastati ta koduarestist kuid talle oeldi et kui ta lahkub riigist et kulastada oma perekonda siis teda tagasi ei lubata nii ta jaigi myanmari ja tema abikaasa suri 1999 aastal ilma et nad oleksid kohtunud tal takistati mitu korda oma parteikaaslastega kohtumast septembris 2000 pandi ta jalle koduaresti parast salajasi uro juhtimisel peetud usalduse rajamise labiraakimisi ta vabastati 6 mail 2002 uhe valitsusesindaja sonul anti talle liikumisvabadus sest me oleme kindlad et voime teineteist usaldada aung san suu kyi kuulutas riigile uut koitu ent 30 voi 31 mail 2003 arreteeriti ta uuesti septembris 2003 oli tal operatsioon ning seejarel pandi ta uuesti yangonis koduaresti aung san suu kyi vottis 16 juunil 2012 oslos vastu talle 1991 aastal antud nobeli rahuauhinna idaaserbaidzaani provints parsia azarbayjane sharqi roopnimi azarbayejane khavari on 1 jargu haldusuksus provints iraanis jaanuar 2004 sundmuste kroonika lounakorea kiirteede vorgustik on tihe souli piirkonnas ja riigi lounaosas sest enamik elanikkonnast on koondunud just nendesse piirkondadesse kiirteed lounakoreas on kullaltki ajakohased ning neid taiustatakse ja arendatakse pidevalt esimene kiirtee ehitati lounakoreasse 1970 aastatel koik valmis kiirteed on ehitanud ja olnud nende ehituse eestvedajad erakapitalil pohinevad firmad et autode hulk pidevalt kasvab suureneb jarjest ka vajadus uute ja suurema labilaskevoimega kiirteede jarele kiirtee kasutamise tasu suurus soltub peamiselt firmast kes teed haldab on ka moned linnasisesed kiirteed naiteks kiirtee nr 100 soulis mille kasutamise eest tuleb maksta vahem ja mille labilaskevoime on suurem kui teistel kiirteedel kiirteed nende numbrid ja nimed ka korea keeles stardust tahetolm oli usa planeetidevaheline kosmoseaparaat mis startis kosmosesse canaverali neemelt 7 veebruaril 1999 kanderaketiga delta ii kosmoseaparaadi pohiulesanne oli koguda tahtedevahelist ja komeeditolmu projekt kiideti heaks 1995 aasta sugisel ja seda hakati teostama 1996 aasta jaanuaris 22 veebruarist 1 maini 2000 kogus stardust esimest korda tahtedevahelist tolmu 15 jaanuaril 2001 suurendas ta maad kasutades gravitatsioonilise tombe abil oma kiirust 5 augustist 9 detsembrini kogus ta jalle tahtedevahelist tolmu sealjuures moodus stardust 2 novembril 2002 3300 km kauguselt asteroidist 5535 annefrank ja tegi mitu fotot 2 jaanuaril 2004 lendas ta mooda komeedist wild 2 labides kell 1940 maailmaaja jargi vottis ta tolmuproove komeedi peast ja tegi detailseid ulesvotteid komeedi jaisest tuumast proovid joudsid maale 2006 aastal kui kapsel sisenes maa atmosfaari ja maandus usas utah osariigis stardust lopetas too 2011 aastal stardusti tootas valja lockheed martin see kerge kosmoseaparaat kaalus koos avakosmosemanoovriteks vajaliku raketikutusega 380 kg pohilise uuringulise lasti pikkus oli 17 m nii et see oli tavalise kirjutuslaua suurune vaga vaikese tihedusega aerogeeli abil koguti komeedi ja tahtedevahelisi osakesi iga tuupi osakese jaoks oli ette nahtud ule liitri suurune kogumisala kui stardust lendas komeedist mooda siis tabasid teda osakesed loogikiirusega mis uletab 9kordselt pussitorust valja lendava kuuli kiiruse kuigi haaratud osakesed olid koik vaiksemad kui liivatera vois suurel kiirusel haaramine muuta nende kuju ja keemilist koostist voi need taielikult aurustada et osakesi ilma neid kahjustamata koguda kasutati ranil pohinevat poorse kasnataolise struktuuriga tahket keha mille ruumala on 99 ulatuses tuhi aerogeeli tihedus oli 1000 korda vaiksem kui klaasil mis oli samuti ranil pohinev tahke keha aerogeeli tabav osake mattus materjali nii et tekkis porgandikujuline jalg mis oli osakesest endast kuni 200 korda pikem osake aeglustus ja peatus nagu lennuk mis maandub maandumisrajale ja pidurdab et aerogeel on enamasti labipaistev seda huutakse monikord siniseks suitsuks siis said teadlased need pisikesed osakesed jalgede jargi ules leida tolmuanalusaator oli lennuaja massispektromeeter mis maaras hobedast loogiplaadiga porkuvate tolmuterade koostise tolmuanalusaatori ulesanne oli tolmu kinni pidada analuusida selle koostist reaalajas ja edastada tulemused maale ta eraldas ioonid massi jargi vorreldes nende lennuaegu kui tolmuosake tabas analusaatori marklauda siis tolmust saadi elektrostaatilise vore abil ioone olenevalt marklaua polaarsusest kas positiivseid voi negatiivseid saadud ioonid liikusid labi analusaatori peegeldusid reflektoris ja detektor avastas need raskemad ioonid liikusid labi analusaatori kauem kui kergemad nii et ioonide lennuaja jargi sai arvutada nende massi tolmuanalusaatoril oli samasugune konstruktsioon nagu kosmoseaparaatide giotto ja vega tolmuanalusaatoritel nende aparaatidega saadi unikaalseid andmeid halley komeedi kooma keemilisest koostisest tolmuanalusaator koosnes kogurist marklauast iooniekstraktorist lennuaja massispektromeetrist ja ioonidetektorist tolmuanalusaator tootati valja saksamaal garchingis maavalise fuusika max plancki instituudis sealne kaasuurija on jochen kissel elektroonika pandi kokku saksamaal schwetzingenis firmas von hoerner sulger gmbh tarkvara tootas valja soome meteoroloogiainstituut navigatsioonikaamerat kasutati kosmoseaparaadi optiliseks juhtimiseks komeedi wild 2 tuumast moodalennul ta voimaldas saavutada sobiva moodalennukauguse kaamera tegi lahenemisel ja eemaldumisel komeedi tuumast ka varvilisi peenpilte ning tuuma laheduses viibides lairibapilte eri faasinurkade alt nende kujutiste abil konstrueeritakse tuuma kolmemootmeline kaart mis voimaldab paremini moista selle paritolu morfoloogiat ja mehhanisme otsida tuuma mineraloogilisi ebahomogeensusi ning voibolla saada teavet tuuma poorlemise kohta kaamera tegi komeedile lahenedes ja sellest eemaldudes eri filtritega pilte mis annavad infot kooma koostise gaasi ja tolmu dunaamika ning voimalike duusinahtuste kohta maailmaaeg inglise k universal time luhend ut on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud uhtne aeg ehk uhtlusaeg mis pohineb oopaeva tegelikul pikkusel maailmaaja aluseks oli 1925 aastast alates greenwichi kohalik keskmine paikeseaeg gmt greenwich mean time so paikeseaeg greenwichi observatooriumi labival nullmeridiaanil maa poorlemine umber oma telje ja tiirlemine umber paikese allub pidevalt teatavatele vaikestele muutustele mis pole vajaliku tapsusega moodetavad ja ennustatavad maakera poorlemine aeglustub peamiselt loodeliste joudude mojul ja jarelikult oopaev vahehaaval pikeneb see aeglustumine toimub ebauhtlaselt neid ebauhtlusi arvestava maailmaaja tahis on ut1 universal time no1 maa tiirlemisperioodi aasta pikkuse koikumisi kajastab ut2 jarelikult oopaeva voi aasta pikkusel pohineva astronoomilise aja skaalal pole voimalik moota aega niisuguse tapsusega mis on vajalik loodusteadustes ja tehnikas seeparast voeti 1972 aastal kasutusele rahvusvahelise aatomiaja tai sekundil pohinev maailmaaeg maakera poorlemise ebauhtluse tottu aga ei kulge aatomikellaga moodetav aeg ja oopaeva tegelikku pikkust valjendav paikeseaeg sunkroonselt nende aegade kooskolastamiseks koordineerimiseks kasutatakse nn lisasekundit mis lisatakse vajadust mooda et aatomiaja ja paikeseaja ut1 erinevus ei uletaks 09 s aasta voi poolaasta lopul utcajale sekundi lisamise korral on detsembri voi juuni viimase minuti pikkus 61 s seega eestis voib lisasekund juurde tulla talvel kell 15960 ja suvel 25960 seda lisasekunditega maailmaaega nimetatakse koordineeritud maailmaajaks ehk utcajaks luhend inglise k sonadest universal time coordinated mille puhul on oopaeva pikkus tapselt 60 60 24 86 400 sekundit seega pohineb utcaeg nagu aatomiaegki si sekundil maailmaaega hoiab ja levitab rahvusvaheline ajaburoo bureau international de lheure samuti teeb see ajateenistus otsuse lisasekundi kohta teatades sellest vahemalt 8 nadalat enne lisamist maailmaajast ja greenwichi nullmeridiaanist lahtuvalt on maaratud voondiajad maailma 24 ajavoondis olgu margitud et suurbritannias ja veel mones riigis kasutatakse endiselt kellaajaga seoses ajaskaala luhendit gmt kuigi tegelikult on moeldud koordineeritud maailmaaega gpsi aeg on sama mis koordineeritud maailmaaeg ent ilma lisasekunditeta et gpsi aeg ja utcaeg uhtlustati 1980 a alguse seisu jargi siis lisasekundite tottu jaab gpsi aeg maailmaajast maha 01072012 15 s vorra ajavoond on keskmiselt 15 pikkuskraadi laiune motteline maaala riba mis ulatub maa uhelt pooluselt teiseni ja kus kehtib uks ja sama kellaaeg voondiaeg kogu maakera aeg on arvestatud greenwichi observatooriumit labiva mottelise nullmeridiaani jargi kogu maakera on jagatud pikkuskraadide eeskujul ajavoonditeks ja nende pohjal on pandud paika kellaaeg ajavoondi laius on maaratud pikkuskraadide arvu ja oopaeva tundide arvu suhtega 36024h15 iga 15 pikkuskraadi jarel lisandub voi vaheneb greenwichi ajaga vorreldes uks tund vastavalt sellele kas konealune piirkond jaab greenwichist laane voi ida poole sellest meridiaanist 75 itta ja 75 laande jaavas voondis kehtib greenwichi kohalik paikeseaeg ehk maailmaaeg jargmised voondipiirid tulevad iga 15 jarel 225 375 jne nii arvutades jaaks osa saaremaast ja hiiumaast muust eestist erinevasse ajavoondisse et aja arvestamist riigiti lihtsustada on ajavoondite piirideks maismaal kokkuleppeliselt mitte vastavad meridiaanid vaid riigi ja halduspiirid enne kellade leiutamist maarasid inimesed aega paikese jargi abiks oli naiteks paikesekell mis oli tavaliselt erinev igal asulal kui hasti reguleeritud mehaanilised kellad hakkasid levima 19 sajandi alguses hakkas iga asula kasutama kohalikku kokkulepitud aega paikese jargi nahtav ja kokkulepitud aeg vois erineda kuni 15 minutit sest maa orbiit umber paikese tiireldes ei ole ringikujuline ja maa telg on kaldu kokkulepitud paikeseaja jargi olid paevad vordse pikkusega ja kahe ajamaaramise viisi erinevus oli aasta lopuks nullis greenwichi aega gmt hakati kasutama 1675 aastal kui meremeestele pikkuskraadide maaramisele abiks ehitati kuninglik observatoorium see oli meremeestele standardseks etaloniks samal ajal kui iga linn inglismaal kasutas oma erinevat kohalikku aega probleemid kohaliku paikeseajaga said eriti tuntavaks raudteetranspordi ja telekommunikatsiooni arenguga kuna kellaaeg erines eri asulates vastavalt nende asukoha pikkuskraadidele uks erinevus asukoha pikkuskraadides vastas neljale minutile erinevus new yorgi ja bostoni vahel ameerikas on umbes 2 kraadi voi 8 minutit erinevus sydney ja melbournei vahel austraalias on umbes 7 kraadi voi 28 minutit ajavoondite kasutamine uhtlustab sellised erinevused nii et suhteliselt lahedal asuvates linnades on sama aeg esimesena voeti standardaeg kasutusele suurbritannias 1 detsembril 1847 sealsed raudteefirmad votsid kasutusele kaasaskantavad kronomeetrid mille abil hoiti gmt aega esimesena neist firmadest vottis 1840 aasta novembris standardaja kasutusele great western railway grw see sai ruttu tuntuks kui raudteeaeg kuigi 98 suurbritannia avalikest kelladest kasutasid gmt aega juba 1855 aastal ei saanud see suurbritannia ametlikuks ajaks enne 2 augustit 1880 monel selleaegsel briti kellal oli kaks minutiosutit uks kohaliku aja jaoks teine gmt aja jaoks kommunikatsiooni ulemaailmse leviku suurenedes tekkis vajadus koigil osapooltel suhelda kasutades vastastikult arusaadavaid ajaviiteid kohalike kellaaegade erinevused suurte vahemaade korral oleks voinud lahendada sunkroonides koik kellad ulemaailmselt aga paljudes kohtades erinenuks siis kohalik aeg oluliselt paikeseajast millega inimesed olid juba harjunud kompromissina voeti kasutusele ajavoondid mis lihtsustasid geograafilist soltuvust kuid ei erinenud samas oluliselt keskmisest paikeseajast 2 novembril 1868 vottis ametlikult terves koloonias standardaja kasutusele tolleaegne briti koloonia uusmeremaa olles selles arvestuses arvatavasti esimene riik 19 sajandi keskpaiga ameerika raudteedel oli ajapidamine usnagi segadusttekitav iga raudtee kasutas oma standardaega enamasti lahtudes oma peakorteri voi koige tahtsama sihtkoha omast ajatabelid avaldati vastavalt raudtee omaajale moned peatused mis asusid raudteede ristumiskohtades ning mida seetottu labisid mitmed raudteed oli kell iga raudtee jaoks millest igauks naitas erinevat aega 18 novembril 1883 jagati ameerikas raudteejaamad nelja ajavoondisse seda paeva kutsutakse ka kahe lounaga paevaks the day of two noons sel paeval seadsid koik uhte ajatsooni jaavad raudteejaamad oma kellad 12le kui standardaja jargi saabus louna aasta parast kasutas juba umbes 85 koikidest linnadest mille elanike arv oli ule 10 000 inimese standardaega segadus aegade maaramises loppes 19 martsil 1918 kui ameerika kongress ametlikult standardaja vastu vottis esimene inimene kes kirjutas ulemaailmsest ajavoondite susteemist oli itaalia matemaatik quirico filopanti ta kirjutas sellest oma raamatus miranda mis avaldati 1858 aastal tema idee ei joudnud tema raamatu lehekulgedest valjapoole ja oli tundmatu ka pikka aega parast tema surma seetottu ei mojutanud see ka ajavoondite kasutuselevottu 19 sajandil ta pakkus valja 24 uhetunnist ajavoondit mida ta kutsus pikisuunalised paevad ja millest esimene oleks asunud rooma mediaanil umbes 1900 aastaks oli peaaegu terve maa standardaja voondis ainult moned kohad kasutasid tunnilist ajanihet gmt ajast mitmed votsid kasutusele kohaliku astronoomilise observatooriumi aja terves riigis ilma mingisuguse viiteta gmtle vottis mitu kumnendit aega enne kui koik maa ajatsoonid joudsid uhisele kujule standardne ajavahe gmtutcst enamik tahtsamaid riike olid kasutusele votnud tunnised ajavoondid 1929 aastaks viimaseks riigiks kes standardaja kasutusele vottis oli nepal kelle ametlikuks ajaks sai 1986 aastal utc545 tanapaeval on standardsed ajavoondid kasutusel koigis riikides aga paljud ei kasuta seda nagu oli algselt moeldud newfoundland india iraan afganistan venezuela birma sri lanka markiisaared ka osa austraaliast kasutab pooletunnist korvalekallet standardajast nepal ja moni provints naiteks chathami saared kasutavad veerandtunniseid korvalekaldeid on ka riike tuntumad neist hiina ja india kes kasutavad riigisiseselt uhte ajatsooni kuigi nende territoorium uletab 15 pikkuskraadi enne 1949 aastat kasutas hiina viit ajavoondit 1972 aastani olid koik ajavoondid maaratletud kui ajavahe greenwichi kohaliku keskmise paikeseajaga gmt mis oli keskne paikeseaeg meridiaanil mis labib kunginglikku observatooriumi greenwichis londonis 1972 aastast on koikide ametlike ajateenuse pakkujate eetrisse saadetavad raadio ajasignaalid sunkroonitud utcga coordinated universal time tanapaeval maaratlevad paljud riigid ametlikult oma standardaega vastavalt utcle samas on endiselt ka riike kes toetuvad jatkuvalt gmtle selhulgas uhendkuningriik utcd mida on nimetatud ka zulu ajaks kasutavad ulemaailmselt astronoomid ja koik teised kes peavad urituse toimumisaega esitama uheselt ajavoondid pohinevad gmtl peamisel paikeseajal 0 pikkuskraadil enamikus ajavoondites erineb kellaaeg kokkulepitud maailmaajast coordinated universal time utc taisarv tunde utc12 kuni utc14 moni uksik voond on nihkes 30 voi 45 minuti vorra naiteks newfoundlandi standardaeg on utc 0330 ja nepali standardaeg utc 0545 moned riigid mis asuvad suurematel laiuskraadidel kasutavad osa aastast suveaega tavaliselt keerates kella uhe tunni vorra ajavoond on geograafiline regioon kus peaaegu koigile kehtib sama standardaeg ajavahe on aeg mis liidetakse utc ajale voi lahutatakse sellest saamaks praeguse tsiviilaja kas standardaja voi suveaja mones ajavoondis elatakse standardaja jargi terve aasta naiteks venemaal ja lounaaafrikas voi kasutatakse standardaega talvel ja suveaega suvel mitmetes riikides ja monel juhul riigi kindlates regioonides kasutatakse osa aastast suveaega enamasti tahendab see kevadel kellade uhe tunni vorra edasi keeramist ja sugisel uhe tunni vorra tagasi keeramist suveaja kontseptsioon oli esimest korda esitatud 1907 aastal laiemalt voeti see kasutusele 1916 aastal enamik ekvaatorilahedasi riike ei kasuta suveaega sest nende paikesevalguseaeg on aastaringselt enamvahem sama suveajale minnakse eestis martsi viimasel puhapaeval kell 300 kell keeratakse tund aega edasi ja tagasi standardajale oktoobri viimasel puhapaeval kell 400 kell keeratakse tund aega tagasi eesti asub samas ajavoondis jargmiste riikidega kes kasutavad samuti suveaega soome lati leedu ukraina moldova rumeenia bulgaaria kreeka turgi kupros pohjakupros suuria liibanon iisrael jordaania liibua palestiina koos gaza sektoriga talvel on eestil sama aeg lisaks ka jargmiste riikidega egiptus sambia malawi mosambiik zimbabwe botswana lounaaafrika vabariik lesotho svaasimaa burundi rwanda orbiidil olevad kosmoseaparaadid naevad 24tunnisel perioodil mitut paikesetousu ja loojangut erandiks on apollo programmi astronaudid kes reisivad kuule nemad ei nae uhtegi paikesetousu ega loojangut seetottu ei saa seal ajavoondeid kalibreerida paikese suhtes vaadatuna ja teha 24tunniseid magamis voi arkveloleku tsukleid kosmoseekspeditsioonidel on tavaks kasutada maapealset ajavoondit see hoiab astronautide ja maapealse tugimeeskonna unegraafikud sunkroonis rahvusvaheline kosmosejaam kasutab tavaliselt utc aega ajaarvestus marsil on monevorra keerulisem kuna planeedi paikesepaev kestab umbes 24 tundi ja 39 minutit marsimissioonide korral on maapealse tugimeeskonna une ja arkvelolekutsuklid sunkroonitud marsi paevaga voondiaeg inglise k zone time standard time on ajavoondil pohinev kellaaeg kindlaksmaaratud paikkonnas voi riigis voondiaeg vastab geograafilise pikkuse jaotamisele 24 ajavoondiks erineva voondiajaga territooriumide eraldusjooned ei jargi kuigi tapselt ajavoondite piire vaid lahevad mooda riikide voi paikkondade vahelisi halduspiire voondiajad erinevad uksteisest uhe taistunni vorra erandiks on moned uksikud riigid iraan afganistan india myanmar nepal voi nende osad kanadas austraalias kus erinevus naabervoondi ajast on 05 tundi kellaaeg voondites lahtub maailmaajast utc ja greenwichi meridiaanist see meridiaan on nullvoondi utc0 keskjoon voondi number naitab mitu tundi erineb selles voondis tunninait maailmaajast naiteks voondis 9 asuvas jaapanis on kell utc 9 voondis 5 asuvas peruus utc 5 et teada saada mis on kell parajasti mingis ajavoondis tuleb eestis talvel lahutada hetke kellaajast 2 ja suvel 3 ning liita voondinumber oige margiga naiteks kui meil on suvel kell 1305 siis jaapanis on kell 13 3 9 1905 ehk 705 pm ja peruus 13 3 5 505 kui meid huvitavas riigis kehtib suveaeg tuleb lisada 1 tund pohjapooluselt lounapooluseni ulatuvasse 15 laiusesse ajavoondisse jaab mitmesuguseid paikkondi ja eri riike vastavalt voib voondiaegadel olla erisuguseid nimetusi naiteks uhes riigis voib olla ka mitme nimega voondiaegu kui see riik holmab mitut ajavoondit naiteks usas on seitse voondiaega sealhulgas pacific standard time utc 8 h central standard time utc 6 h eastern standard time utc 5 h paljudes riikides eriti euroopas rakendatakse suveaega mis on voondiajast uhe tunni vorra ees kohaliku paikeseaja jargi on paike koige korgemal taevas tapselt kell 1200 ja koige madalamal horisondi all kell 2400 kohaliku paikeseaja jargi elades on paikeseloojangust sudaooni tapselt samapalju aega kui sudaoost paikesetousuni kellaaeg mille jargi tanapaeval tavaliselt elatakse ei ole kohalik paikeseaeg vaid voondiaeg kui liikuda tapselt pohjalounasuunas jaab kohalik paikeseaeg muutumatuks eestis erineb idas asuva narva ja laanes asuva kuressaare kohalik paikeseaeg 22 minuti ja 52 sekundi vorra neid linnu labivate meridiaanide vahe on 5 43 tapselt nii palju minuteid kuressaarest varem touseb ja loojub paike narvas kevadisel ja sugisesel pooripaeval eestis kehtestati kohalik aeg eesti ajutise valitsuse otsusega 4 jaanuarist 1919 nr viii katar on riik lahisidas parsia lahe rannikul piir saudi araabiaga 60 km rannajoone pikkus 563 km katar on absoluutse monarhiaga riik riigipea on emiir kes teostab nii seadusandlikku kui ka enda nimetatud valitsusega taitevvoimu 2007 aastani noustas teda uhekojaline nouandev kogu majlis ashshura mille 35 liiget nimetas ta ise pohiseadus naeb ette 45kohalise nouandva kogu mille 30 liiget valib rahvas ja 15 nimetab emiir uue pohiseaduse jargi valiti parlament 2007 valida voivad koik vahemalt 18aastased valitsuskabineti liikmed ja peaministri maarab emiir lahedaste perekondade liikmete hulgast erakondade tegevus on keelatud apellatsioonikohus on korgeim kohtuorgan usukusimustega tegelevad sariaadikohtud klassifikatsiooni alusel on katar mittevaba riik korruptsiooniindeksi jargi asub katar 32 kohal nagu bahreini lipu nii on ka katari lipu aluseks haridziidide islamiruhmitiste punakaspruun lipp aastast 1971 suurbritannia noudmisel lisati sellele 1860 aastatel varda poole valge riba suurbritannia lepingu 1916 kohaselt lisati lipule 9 valget sakki mis osutavad asjaolule et katar oli parsia lahe aarsete nn lepinguosaliste emiraatide 9 liige punakaspruun varv sumboliseerid sodades valatud verd ja valge rahu lipuvarvides vapi aastast 1978 keskel on traditsiooniline araabia purjakas dau palmisaar ja kaks ristitatud mooka rahvusloom on valgeoruks katari poolsaar ulatub lounapohja suunas parsia lahte selle pohjaosas on luidetega tasandik keskosas kivikorb ja lounaosas liivakunkad rannikut umbritsevad korallrahud mis on kohati 4 km laiused valitseb kuum troopiline kliima suvel puhuvad araabia poolsaare korbealadelt kuivad kuumad tuuled mis sageli tugevnevad liivatormideks alalise vooluga jogesid ei ole tasandikku madalikku liigestavad vadid pohjaveevaru ei rahulda riigi vajadusi seetottu magestatakse merevett looduslikus taimkattes on peamised kuivlembesed poosad ja poolpoosad kataris on 11 liiki imetajaid 14 liiki pesitsevaid linde ja 10 liiki roomajaid kaitsealasid on 15 kataril leidub rikkalikult naftat ja maagaasi ainult 20 rahvastikust moodustavad poliselanikud katari araablased sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende jarglasi ning iraanist umber asunud araablasi indiast ja pakistanist tulnuid on kumbagi 18 ning parslasi 10 katari rahvastikust suureneb tailaste filipiinlaste ja indioneeslaste sisseranne 91 inimesi elab pealinnas sisemaal on pusiasustus vaid oaasides peale araabia keele kasutatakse ka inglise keelt haridust toetab tugevalt riik riigiusk on islam tervisehoiukulutused moodustavad riigi sktst 3 450 inimese kohta on 1 arst ja 570 inimese kohta on 1 haiglakoht katari majandus pohineb nafta ja maagaasi ammutamisel katar on maailma suurimaid vedeldatud gaasi eksportijaid kataris toodetakse ka terast ja tsementi enne 2017 aastat importis katar ligi kolmandiku toiduainetest saudi araabiast ja araabia uhendemiraatidest 2017 aastal katkestasid saudi araabia araabia uhendemiraadid bahrein ja egiptus katariga diplomaatilised sidemed ning transpordi lepingud mille tottu on katar hakanud importima lehmi saksamaalt ungarist hollandist usast ja austraaliast parast majandusliku blokaadi kehtestamist on ilmunud katari poodidesse palju turgi ja iraani toiduaineid keenia ehk kenya kenja inglise ja suahiili keeles kenya on riik aafrika idaosas piirneb etioopia somaalia lounasudaani tansaania uganda ja india ookeaniga keenial on merepiiri 536 km keeniat labib ekvaator keenia pindala on umbes 580 000 km2 ja rahvaarv veidi ule 44 miljoni inimese rahvaarvult on keenia maailmas 30 ja aafrikas 7 kohal pealinn on nairobi riik on saanud nime kenya mae jargi mis on aafrika magedest korguselt teine india ookeani rannikul on soe ja niiske kliima sisemaale pealinna poole minnes valitseb savann pealinna ja kenya mae piirkonnas on jahedam kliima maetipud on kaetud lumega teisel pool veelgi sugavamal sisemaal muutub kliima jallegi soojemaks riigi laanepiiri lahedal on mooduka ilmastikuga metsasedmagised alad kirdes somaalia ja etioopia piiri lahedal on kliima kuiv isegi pouane maastik on peaaegu korbeline tuntud on keenia looduspargid alates martsist 2013 on keenia jagatud 47 maakonnaks county varem jagunes keenia seitsmeks provintsiks ja pealinnaks vaatamata uldiselt madalale skple elanike arvu kohta ja sellele et pooled keenialased elavad allpool vaesuspiiri on keenia majandus juba praegu idaaafrika suurim enamik elanikkonnast on seotud pollumajandusega suurim eksporditav pollukultuur on tee levinud on kartuli ja jamsikasvatus elektrienergia saadakse pohiliselt hudroelektrijaamadest vahemal maaral geotermaalenergiana riigis on ka uks naftaelektrijaam kuid kogu nafta imporditakse 2006 aastal solmiti hiina firmadega mahukas kokkulepe naftaotsinguiks ent 2012 aastal leidis keenia esimese naftamaardla turkana maakonnast ingliseiirimaa firma tullow oil naftapuurimiseni pole veel joutud keenia arengu suunamiseks on voetud vastu arengustrateegia kenya vision 2030 mille eesmark on viia keenia sellise majanduskasvuni nagu aasia tiigritel selle uks osa on tehnoloogialinnaku konza technology city rajamine nairobist 64 km kaugusele lounasse 5000 aakril laiuv ja 145 miljardit usa dollarit maksev linnak on saanud huudnimeks ranisavann silicon savannah 2030 aastaks peaks see looma 100 000 tookohta 44 miljoni elanikuga riigis oli 2012 aastal 307 miljonit mobiiltelefoni 719 elanike arvust ning 138 miljonit internetikasutajat umbes 13 elanikest 2013 aasta novembris oli internetikasutajaid juba 196 miljonit 2018 aastaks loodetakse tosta internetikasutajate osakaal elanikkonnast 70ni vordluseks eestis oli see naitaja 2012 aastal 790 info ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori edendamiseks on voetud vastu riiklik viie aasta plaan 20132018 millega peaks loodama 55 uut firmat 37 edukat rakendust 180 000 tookohta ning antama rohkem kui 50le elanikest ligipaasu riigiteenustele projektis egovernment keeniast loodetakse arendada idaaafrika info ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus uks selle aluseid on kiudoptilise ehk valguskaablivorgu ja ulatusliku wifi arendamine allprojektid on algatatud maakondades alates 201516 rahandusaastast peavad maakonnad eraldama info ja kommunikatsioonitehnoloogiale vahemalt 5 eelarvest avalikud eteenused valitsuse eri tasanditel on kuulutatud prioriteediks taiskasvanute kirjaoskus oli 20082012 722 laste ja noorte seas on see suurem tasuta alghariduse juurutamise jarel 2003 aastal on alghariduses osalevate laste isatahtsus unicefi andmeil tousnud 84ni 20082011 keskajal levis keeniasse islam rannikult joudsid sinna araabia ja parsia kaupmehed 10 sajandil rajas parsiast shirazist parit sultan ali ibn hasan shirazi rannikualadel kilwa sultanaadi hiljem holmas suurt piirkonda sansibari sultanaat araablaste vahendusel arenes orjakaubandus 1885 aastal sai sansibari sultanaadi valdustest saksamaa protektoraat 1888 aastal vottis piirkonna omakorda ule briti idaaafrika kompanii nuudse keenia aladel loodi briti idaaafrika protektoraat briti koloniaalvoimu aegne suurim vastuhakk oli mau mau ulestous 19521959 keenia iseseisvus 1963 aastal vabariik kuulutati valja 1964 esimene president oli jomo kenyatta kes kehtestas uheparteisusteemi tema surma jarel 1978 aastal sai presidendiks daniel arap moi kes valitses 2002 aastani tema valitsusaega peetakse ebademokraatlikuks kuid 1992 aastal pidi ta rahvusvahelise surve tottu lubama mitmeparteisusteemi ning 2002 aastal voitis valimised opositsiooniparteide koalitsioon 2002 aastal sai president mwai kibaki kes oli parlamendis 19742013 ning oli moi valitsusajal 19781988 asepresident voimule demokraatlikult kuid tema volituste pikendamist 2007 aastal peeti rahvusvaheliselt valimistulemuste voltsimiseks 2013 aastal valiti presidendiks uhuru kenyatta kes on jomo kenyatta poeg sloveenia on riik keskeuroopa lounaosas aadria mere kirderannikul maa pohiosa jaab idaalpide piirkonda sloveenia piirneb itaaliaga laanes austriaga pohjas ungariga kirdes ning horvaatiaga lounas ja idas sloveenia on 2004 aastast euroopa liidu 1993 aastast euroopa noukogu ja 2004 aastast nato liige jaanuaris 2007 vottis sloveenia kasutusele euroopa liidu uhisraha euro jaanuarist juulini 2008 oli sloveenia euroopa liidu eesistujariik sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik parlament koosneb kahest kojast alamkotta valitakse otse proportsionaalse susteemi jargi 88 saadikut kellele lisanduvad uhemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vahemuse esindajad valimiskunniseks on 4 volitused kestavad normaaloludes 4 aastat sloveenia riiginoukogu koostatakse omaparasel korporatiivse esindatuse pohimottel sinna kuulub 40 inimest kes valitakse selle koja liikmete volituste pikkus on 5 aastat sloveenia president valitakse otse kuid taita on tal peamiselt vaid esindusroll volituste tahtaeg on viis aastat enne iseseisvumist 1990 aasta sloveenia parlamendivalimised parast iseseisvumist 1992 aasta 1996 aasta 2000 aasta 2004 aasta ja 2008 aasta sloveenia parlamendivalimised alates sloveenia iseseisvumisprotsesist on sloveeniat juhtinud alojz peterle valitsus 19901992 janez drnovseki esimene valitsus 19921993 janez drnovseki teine valitsus 19931997 janez drnovseki kolmas valitsus 19972000 andrej bajuki valitsus 2000 janez drnovseki neljas valitsus 20002002 anton ropi valitsus 20022004 janez jansa esimene valitsus 20042008 janez jansa teine valitsus 20122013 alenka bratuseki valitsus 20132014 ja miro cerari valitsus alates 2014 sloveenia on olnud rooma riigi karantaania vurstiriigi saksarooma riigi austriaungari sloveenide horvaatide ja serblaste kuningriigi jugoslaavia kuningriigi ja lopuks jugoslaavia sotsialistliku foderatiivse vabariigi osa 23 detsembril 1990 haaletas ule 88 valijaskonnast iseseisva ja soltumatu sloveenia poolt 25 juunil 1991 sai sloveenia vajalike oiguslike dokumentide vastuvotmise jarel iseseisvaks mispeale jargmisel paeval tungisid riiki jugoslaavia vaed jargnes 10paevane soda mille kaigus langes 18 ja sai haavata 182 sloveenia voitlejat jugoslaavlasi langes 44 haavata sai 146 ning vangi voeti 4944 lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat peamiselt ajakirjanikud ja bulgaaria veoautojuhid 2 juulil tegi sloveenia relvarahuettepaneku 7 juulil allkirjastati brijuni lepe rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg sloveenia iseseisvuse joustumiseni sloveenia lubas jugoslaavia vagedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda horvaatiasse 26 oktoobril 1991 lahkusid sloveeniast viimased jugoslaavia vaed 1991 aasta detsembris voeti vastu uus pohiseadus seejarel 1992 aastal denatsionaliseerimise ja privatiseerimise seadused euroopa liidu liikmed tunnustasid sloveeniat iseseisva riigina 15 jaanuaril 1992 uro liikmeks voeti sloveenia 22 mail 1992 vanuatu on saareriik vaikses ookeanis melaneesias vanuatule vaiksest ookeanist eraldatud piirkond piirneb pohjas saalomoni saarte idas fidzi lounas uuskaledoonia edelas austraalia ja laanes paapua uusguinea merealaga kuni iseseisvumiseni 1980 aastal oli saarestik suurbritannia ja prantsusmaa uhine kondomiinium vanuatu saarestik on pohjalounasuunaline ja umbes 1300 km pikk riik koosneb 82 saarest millest 65 on asustatud 14 saare pindala on ule 100 km2 need on suurimast vaikseima poole espiritu santo malakula efate erromango ambrym tanna pentecost epi aoba vanua lava gaua maewo malo ja aneityum koige korgemad maed on espiritu santol asuv 1879 m korgune tabwemasana aoba saarel asuv 1496 m korgune ambae vulkaan tanna saarel asuv 1084 m korgune tukosmera vulkaan ja vanua laval asuv 921 m korgune suretamatai vulkaan koige suuremad linnad on efafel asuv pealinn port vila ja espiritu santol asuv luganville 985 elanikest on melaneeslased vanuatul raagitakse 113 parismaist keelt koik need kuuluvad austroneesia keelte okeaania ruhma uheski teises maailma riigis ei ole nii palju keeli uhe elaniku kohta kui vanuatul keskmiselt tuleb uhe keele kohta 2000 elanikku seetottu on paljud vanuatu keeled tugevalt ohustatud ja mitu neist on 20 sajandil valja surnud ametlikud keeled on inglise prantsuse ja bislama keel viimane neist on pidzinkeel ja kreoolkeel mis uhendab melaneesia grammatika peamiselt inglise keele pohjal kujunenud sonavaraga vanuatul on lahisekvatoriaalne kliima kolmveerand aastat valitsevad kuumad vihmased ilmad ja ahvardavad orkaanid veerand aastat puhuvad jahedamad kagutuuled veetemperatuur on talvel 22 c ja suvel 28 c jahedam aeg on talvel juunist septembrini lounapoolsetel saartel on talv pikem pohjapoolsetel luhem aastane sademete hulk on keskmiselt 2360 mm kuid pohjapoolsetel saartel voib see ulatuda ule 4000 mm vanuatu esiajalugu on valja selgitamata arheoloogilised andmed toetavad uldiselt omaks voetud seisukohta et vanuatule saabusid esimesed inimesed 4000 aastat tagasi ja nad raakisid austroneesia keeli savinoude kilde on dateeritud aega 13001100 ekr esimene eurooplane kes vanuatule joudis oli hispaania heaks tootanud portugali meresoitja pedro fernandes de queiros 1606 jargmine ekspeditsioon saabus alles poolteist sajandit hiljem ja seda juhtis louis antoine de bougainville prantsusmaalt 1774 nimetas james cook selle saarestiku uushebriidideks ja seda nime kandis see kuni iseseisvumiseni eestil on vanuatuga diplomaatilised suhted alates septembrist 2013 vanuatu on alates 1994 aastast jaotatud kuueks provintsiks iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate saarte esimestest tahtedest igal provintsil on kohalik omavalitsus mis tegeleb muu hulgas maksude kogumisega omavalitsus valib oma liikmete hulgast presidendi provintsi president kuulub vastavalt vanuatu pohiseadusele valimiskogu koosseisu mis valib vanuatu presidendi provintsivalitsuse juhi maarab vanuatu peaminister parast noupidamist vastava omavalitsusega tavaliselt on selleks moni vastava provintsi noukogu valimistel enamuse saanud ruhmituse liige kohalike pealike noukogu on provintsivalitsuse nouandev organ kultuuri ja keelepoliitika osas vanuatu neli peamist majandusharu on pollumajandus turism finantsteenused ja karjakasvatus kalapuuk on riigi jaoks oluline aga markimisvaarset valiskaubandust sellega ei kaasne tahtsaimad ekspordiartiklid on kopra kava liha kakao ja puit tahtsaimad impordiartiklid on masinad ja seadmed toiduained ja kutus maavarade kaevandamine on vanuatus tahtsusetu mangaani tootmine lopetati riigis 1978 siiski solmiti 2006 kokkulepe selle mangaani eksportimiseks mida jouti enne kaevanduste sulgemist toota kuid mis oli seni eksportimata jaanud riigis on pisut kergetoostust see keskendub uksnes siseturule maksutulud saadakse peamiselt impordist ja 125 suurusest kaibemaksust vanuatul ei ole tulumaksu kinnisvaramaksu vara vaartuse suurenemise maksu ega parandimaksu vanuatu on maksuparadiis mis kuni 2008 aastani ei andnud teiste riikide valitsustele ega muudele valismaistele asutustele ja organisatsioonidele pangakontode kohta mingit teavet selleparast on paljud laevahaldusettevotted otsustanud minna vanuatu lipu alla formaalselt on vanuatu ettevote ka kazaa teenusepakkuja sharman networks loomakasvatuses kasvatatakse veiseid peamiselt ekspordiks ning sigu ja kanu peamiselt siseturu tarbeks sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks 2007 aasta rahvaloenduse pohjal oli vanuatu iga majapidamise kohta keskmiselt 5 siga ja 16 kana uusmeremaa on riik okeaania edelaosas austraaliast lahutab teda tasmani meri ta paikneb veepoolkera keskme lahedal uusmeremaa paikneb uusmeremaa saartel pohiosas pohjasaarel ja lounasaarel pohjasaare lounakaldal asuv wellington on maailma lounapoolseim pealinn uusmeremaa kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime aotearoa pika valge pilve maa uusmeremaa valdustesse kuuluvad ka cooki saared ja niue mis on iseseisvad aga ainult vaba assotsiatsioonina tokelau ja rossi soltuvuses uusmeremaa territoriaalsed nouded antarktikas uusmeremaa hawaii ja lihavottesaar moodustavad antropoloogide sonul nn poluneesia kolmnurga uusmeremaa on markimisvaarne eeskatt geograafilise eraldatuse tottu olles eraldatud austraaliast loode suunas tasmani merega ule 2000 kilomeetri 1250 miili lahimad naabrid pohjas on uuskaledoonia fidzi ja tonga uusmeremaa majandusvoondi pindala on ule nelja miljoni ruutkilomeetri mis on 15 korda suurem kui maismaaala uusmeremaa saarte kogupindala on 268 021 km2 ta on pisut vaiksem itaaliast ja jaapanist ning pisut suurem suurbritanniast kaks suuremat saart on pohjasaar inglise north island maoori te ika a maui ja lounasaar south island te wai pounamu neid lahutab cooki vain mis on kitsaimas kohas 20 km laiune vaiksemate asustatud saarte seas on stewarti saar rakiura waiheke saar aucklandi hauraki lahes great barrier hauraki lahest idas ning chathami saared mida moriorid nimetavad rekohu uusmeremaale kuuluvad ka bounty saared kermadeci saared jt riigi pohiosa on pikliku kujuga selle pikkus on ule 1600 km rannajoone pikkus on umbes 15 134 km pohjasaare loodeosas on pikk kitsas maakeel uusmeremaa moodustab osa vaikse ookeani tulerongast aluspohja vanima osa moodustavad fossiilidega kihid ordoviitsiumist juurani koos kristalliliste kiltade gneisside ja magmakivimitega juura ja ulemkriidi vahel need kihid kurrutusid tugevalt diskordantselt nende kurrutuste kohal lasuvad kihid ulemkriidist tertsiaarini mida omakorda kurrutasid maakooreliikumised tertsiaari lopus samaaegselt vulkaanilise aktiivsuse algusega koige nooremad on lamedad kvaternaari kihid tegevvulkaanid ja geisrid annavad tunnistust jatkuvast liikumisest maakoores pohjasaare lounaosas on 1000 kuni 2000 m korgused kirdeedelasuunalised maeahelikud kaugemal laanes on mitu suurt vulkaani millest moned on tegevad naiteks ruapehu 2797 m koige kaugemal laanes on lumemutsiga kustunud vulkaan mount egmont taranaki 2518 m ida ja laanerannikul on viljakad tasandikud lounasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edelakirde suunas lounaalpid ka tiriti o te moana selles ahelikus on 16 ule 3100 m korgust tippu korgeim tipp on aoraki ehk mount cook 3724 m saare lounaosas on hulk pikki sugavaid fjorde ja magedevahelisi kitsaid orge maeahelik on olnud barjaariks saare ida ja laaneosa vahel taupo jarv ja ruapehu magi asuvad pohjasaare keskel lounaalpid ja nende tekitatud vihmapilved on selgelt nahtavad lounasaarel lounasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt vorreldav lounaalpidega korgeim tipp on aorakicooki magi mis on 3754 meetri korgune lounasaarel on 18 maetippu mis on korgemad kui 3000 meetrit pohjasaar on vahem magine kui lounasaar kuid on vulkaaniline korgeim pohjasaare magi ruapehu magi 2797 m on praegugi aktiivne koonusvulkaan vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks naiteks sormuste isand ja viimane samurai pohjasaarel kuumaveeallikate piirkonnas on taupo jarv 616 km2 lounasaarel on magede vahel kitsaid jarvi millest suuremad on te anau wakatipu ja wanaka jarv sutherlandi joastiku korgus on 580 m lounasaarel on suuri liustikke uhe serv asetseb 120 m korgusel pikim liustik tasmani liustik on 29 km pikkune uusmeremaa kliimat kujundavad laanetuulte kantud sajused madalrohkkonnad ja idaaustraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed tugeva merelise moju tottu on kogu riigis enamjaolt moodukas mereline kliima temperatuuride vahed on vaikesed ohutemperatuur langeb harva alla 0 c ega touse ka ule 30 c sademed on aastaringsed ainult koige pohjapoolsemat piirkonda mojutavad lahistroopilised korgrohualad mis koige kaugemale lounasse jouavad jaanuarisveebruaris korged maeahelikud tingivad kliima erinevusi laanepiirkondades on juuli keskmine ohutemperatuur umbes 10 c louna ja pohja vahel suurt erinevust ei ole tuulealustes idapiirkondades on kulmem naiteks christchurchis on keskmine temperatuur 5 c kandis koige soojem kuu on koikjal veebruar mil keskmine temperatuur on enamasti 1520 c koige pohjapoolsemates piirkondades pisut korgem aasta keskmine sademete hulk on laanepiirkondades 10001500 mm tuulepealsetel nolvadel ja nende lahedal isegi ule 2000 mm idapiirkondades sajab aastas tavaliselt 6001000 mm linnadest on koige kuivem christchurch 640 mm aucklandis sajab kaks korda rohkem uusmeremaa on jaotatud 16 piirkonnaks region 2 jargu haldusuksusi on 67 nende seas 12 linna 53 ringkonda district ning eraldi auckland ja chathami saared aucklandi ja nelsoni linn ja kolm ringkonda on samal ajal ka piirkonnaoigustes 2010 aastal elas uusmeremaal 4 393 500 inimest 2006 aasta rahvaloenduse andmetel oli 229 uusmeremaa elanikest sundinud valismaal sundimuse uldkordaja on 2011 aasta hinnangul 1368 promilli ja suremuse uldkordaja 715 promilli 86 uusmeremaa elanikkonnast elab linnades uusmeremaal on kaasaegne arenenud majandus mille skt oli 2010 aastal 1192 miljardit dollarit uusmeremaa 2010 aasta skt inimese kohta oli 28 722 voi teistel andmetel 28 000 usa dollarit elustandardeid on moodetud ka mitmel muul kujul sealhulgas inimarengu indeks 2005 aastal 19 kohal ja okonoomia 2005 aastal maailmas 15 kohal uusmeremaa on riik mis toetub suuremas osas kaubandusele enamjaolt pollumajanduslikule toodangule millest peaaegu 20 eksporditakse riigist valja vordluseks inglismaal 21 soomes 49 ja belgias 83 see teeb uusmeremaast isearanis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral uusmeremaal nauditi korget elutaset tanu stabiilsele toodete ekspordile mis pohines tugevatel soprussuhetel inglismaaga aastal 1973 liitus uhendkuningriik euroopa liiduga ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast samal ajal mojutasid uusmeremaa majanduse elujoudu ka teised tegurid naiteks naftakriis see viis vaga tosise majanduskriisini mille jooksul langes uusmeremaa elatustase madalamale kui see oli austraalias ja laaneeuroopas 2010 aastal oli tootuse maar 65 uusmeremaa suurimad ekspordiartiklid on uusmeremaa tahtsamad ekspordipartnerid on austraalia 2336 usa 964 hiina 921 jaapan 71 suurbritannia 421 2009 uusmeremaa suurimad impordiartiklid on uusmeremaa tahtsamad impordipartnerid on austraalia 184 hiina 1509 usa 1045 jaapan 724 saksamaa 416 ja singapur 412 2009 poluneesia meresoitjad saabusid uusmeremaale 11 ja 13 sajandi vahel ning loid maoori kultuuri uusmeremaa maoorikeelne nimi aotearoa tolgitakse tavaliselt kui pika valge pilve maa legendi jargi sai ta oma nime kui avastajad saarele lahenedes horisondil vastava kujuga pilve nagid umbes aastal 1500 randas grupp maoore uusmeremaalt ca 800 km kaugusel paiknevatele chathami saartele kus kujunes valja moriori kultuur enamus uusmeremaast jagati hoimude vahel territooriumideks mida nimetati rohedeks ja mida kontrollisid hapud peasuguharud maoorid kohanesid nende troopikal pohineva kultuuriga suues kohalikke mereande nad jahtisid ka suuri lennuvoimetuid linde moasid mis peagi valja surid nad naitasid ules suurt nupukust kohandades oma troopilise pollumajanduse tehnoloogiat selles moodukas kliimas edukalt kultiveerides tarot magusat kartulit pudelkorvitsaid ja palju teisi taimi mida nad poluneesiast kaasa toid usutakse et kumara kasvas kaugemal lounas kui seda on banksi poolsaare louna saartel kui pohjas oli neid taimi vaga kerge kasvatada siis lounas lounasaarel olid need sooja kliima taimed ebapraktilised ometi sisepiirkondne vahetus ja monede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja aute mida kasutati korp riiete valmistamiseks kergete ulapuride ja isiklike ehete jaoks teadaolevalt toi esimesed eurooplased uusmeremaale abel tasman kes seilas mooda laanerannikut louna ja pohja saartel 1642 ta nimetas seda riigistatud maaks uskudes et see on uks osa maismaast mida jacob le maire nagi tsiili rannikul aastal 1616 nimetus riigistatud maa tahistaski tasmani esimestel kaartidel uusmeremaad kuid hollandi kaardistajad nimetasid selle hollandi maakonna zeeland jargi nova zeelandiaks see juhtus moni aeg parast seda kui hendrik brouwer 1643 aastal toestas et eeldatud lounaameerika on hoopis saar ladinaparane nova zeelandia muutus hollandiparasemaks nieuw zeelandiaks kapten james cook nimetas selle saarestiku uusmeremaaks maooride pandud nimed pohja ja lounasaar aehei no mouwe ja tovy poenamu lukati tagasi ja kolme pohisaart hakkati nimetama pohi keskmine ja louna keskmine saar nimetati hiljem umber lounasaareks ja varasemast lounasaarest sai stewarti saar cook alustas oma ulatuslikke vaatlusi saartest 1769 aastal muutes selle euroopa vaalapuugi ekspeditsiooniks ja lopuks tahenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks 1780 aastate algusest oli maori rahval kokkupuuteid euroopa meremeestega ja vaalapuudjatega musketide ettevotluskaubandus iwide maoori suurimad igapaevased sotsiaalsed ruhmad ja euroopa kulaliste vahel loi poneva joutasakaalu maoori hoimude vahel ja seal oli ajutine kuid pingeline suguharudevaheline sojatanner tuntud kui muskettide soda mis loppes alles siis kui koik maoorid olid relvastatud tundes muret maooride arakasutamise parast eurooplaste poolt maaras briti koloniaalne kantselei 1832 aastal james busby briti residendiks uusmeremaal 1834 aastal veenas busby uusmeremaa uhinenud hoimude liitu valima endale lippu ja kuulutama valja iseseisvust mis lopuks viis uusmeremaa iseseivusdeklaratsioonini selline valjakuulutamine ei vaigistanud church mission society kiriku misjoni uhing hirme kes jatkasid musta tood briti anneksiooniks prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis britid lopuks jaanuaris 1840 kuningliku teadeandeni kus teatati uusmeremaa liidendamisest legaliseerimaks briti anneksiooni saadeti 1839 aastal uusmeremaale leitnant kuberner william hobson kes viis labi rutakalt waitangi vaherahu labiraakimised vaherahu solmiti 6 veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks mis rajas uusmeremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende oigused maoori tolke versioonis oli neile lubatud alles jatta tino rangatiratanga kui vastutasuks loovutatakse kawanatanga mida inglaste versioon nimetas suveraansuseks tanapaeval aga vaieldakse tegeliku tahenduse ule vaidlused maavalduste muugi kohta ja suveraansuse ule pohjustas uusmeremaa maade soja ehk maooride vabadusvoitluse mis kestis aastast 1845 kuni aastani 1975 1975 waitangi rahulepingu akt asutas waitangi tribunali mis tegeles waitangi rahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega moned maoori hoimud ja morioorid ei allkirjastanud kunagi seda rahulepet uusmeremaad administreeriti lounawalesi koloonia osana ja sellest sai eraldi koloonia novembris 1840 esimeseks pealinnaks oli okiato voi vana russell saarte lahes kuid peagi kolis see aucklandi euroopa kolonistide asustus kulges kiiremini kui keegi oodata oskas ja peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid aastal 1852 loodi uusasunike populatsioonile omavalitsused poliitilised mured tekkisid seoses kulla leidmisega aastal 1861 otago keskosas millest louna saared tahtsid luua eraldi koloonia nii siis 1865 aastal viidi pealinn rohkem keskele ehk wellingtoni uusmeremaa osales pohiseaduse koostamisel sydneys martsis 1891 koos austraalia kolooniatega see oli maaratlemaks potentsiaalset konstitutsiooni esitatud austraalia foderatsioonidele koikides austraalia kolooniates parast seda konventsiooni loobus uusmeremaa mottest liituda austraalia foderatsiooniga aastal 1893 sai uusmeremaast esimene riik maailmas kus anti naistele valimisoigus siiski said naised osaleda valimistel alles aastal 1919 uusmeremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26 septembril 1907 taieliku iseseisvuse andis suurbritannia parlament 1931 aastal westminsteri statuudiga mille uusmeremaa parlament vottis omaks alles 1947 sellest ajast on uusmeremaa olnud suveraanne konstitutsiooniline monarhia rahvaste uhenduses uusmeremaa oli uks esimesi kes koos prantsusmaa inglismaa austraalia ja kanadaga liitus liitlasvagedega teises maailmasojas kui kuulutati soda saksamaale 3 septembril 1939 aastal parast sakslaste tungimist poolasse uusmeremaa maavaed voitlesid pohjaaafrikas kreekas kreetal itaalias ja vaiksel ookeanil samuti votsid sojast osa uusmeremaa merevagi ja lennuvagi 1951 aastal solmisid austraalia uusmeremaa ja usa ametliku anzus leppe mis kuulutas nad liitlasteks 1985 aastal kuulutas uusmeremaa iseennast tuumavabaks tsooniks selle tulemusena ei saanud usa sojalaevad siseneda uusmeremaa vetesse ilma deklareerimata kas neil on pardal tuumalohkepaid voi tuumakutust selline asi oli vastuolus usa poliitikaga kuna nende laevad olid automaatselt uusmeremaal seadusega keelustatud usa katkestas oma seotuse anzusi leppega ja ka oma kohustused uusmeremaa suhtes kaasaegsel uusmeremaal on mitmekulgne kultuur mida on mojutanud inglise soti iiri ja maoori kultuurid sealhulgas on mojutusi ka maooridelt erinevast poluneesia kultuurist kaasa arvatud samoa tonga cooki saarte maoori tahiti ja ka hawaii samuti lounaaasia india kaguaasia filipiinide malaisia kambodza ja vietnami ning idaaasia hiina korea ja jaapani kultuuridest kuigi pohiline sisseranne oli inglismaalt tuli ka palju rahvast sotimaalt koos varasemate briti asustajatega ja ka koos oma kultuuri elementidega oeldakse et uusmeremaal on rohkem torupilliansambleid kui sotimaal tanu pusivale sisserandele inglismaalt ja sellele et paljud noored uusmeremaalased veedavad aega inglismaal saamaks ulemerelisi kogemusi sailib kultuuriline uhendus uusmeremaa ja inglismaa vahel mistottu sailib ka tavaparane inglise keel usbekistani vabariik on merepiirita riik keskaasias usbekistani naaberriigid on afganistan kagus kasahstan pohjas ja laanes korgozstan ja tadzikistan idas ning turkmenistan lounas see on uks kahest riigist maailmas teine on liechtenstein millel endal ega selle uhelgi naaberriigil ei ole merepiiri usbekistanil on neli eksklaavi mis on umbritsetud korgozstanist suurima pindala on ule 300 ruutkilomeetri rahvaarvuks ule 40 000 usbekistani territoorium omakorda umbritseb vaikest korgozstanile kuuluvat kula fergana lahedal usbekistanis tahistatakse 1 septembrit rahvuspuhana kuna 31 augustil 1991 kuulutas usbekistan end iseseisvaks esimesed otsesed presidendivalimised 29 detsembril 1991 voitis usbeki kp esimene sekretar islom karimov 86 haaltega ja sai esimeseks usbekistani presidendiks tema ametiaega pikendati 26 martsil 1995 toimunud referendumil 2000 aastani 9 jaanuaril 2000 valiti ta 919 haaltega teiseks ametiajaks presidendiks valisvaatlejad hindasid valimisi mittevabadeks ja mittedemokraatlikeks 27 jaanuaril 2002 toimunud referendumil lasi ta oma ametiaega detsembrini 2007 pikendada 23 detsembril 2007 valiti ta 881 haaltega uueks ametiajaks islom abduganiyevich karimov 30 jaanuar 1938 samarkand 2 september 2016 taskent oli usbekistani esimene president aastatel 19912016 usbekistani parlament kannab nime oliy majlis usbekistani sisejulgeolekuametkondade uhenduse moodustavad usbekistani rahvuslik julgeolekunoukogu usbekistani valisluureteenistus usbekistani rahvuslik julgeolekuteenistus presidendi julgeolekuteenistus usbekistani siseministeerium usbekistan jaguneb halduslikult 12 vilajetiks viloyat 1 vabariigiks karakalpakkia ja 1 keskalluvusega linnaks taskent sulgudes on toodud noukogude ajal tarvitatud veneparased vilajeti tollal oblasti nimekujud usbekistan on mandrisisese asendiga kliima on kuiv pollumajandus on voimalik 10 territooriumist oaasides ja jogede aares suur osa oaaside kunagisest rikkalikust elustikust on havinud sest kogu oaaside ala on kaetud inimasustusega naiteks turaani tiiger on valja surnud usbekistan oli endise noukogude liidu uks vaeseimaid piirkondi 60 rahvastikust elas maal praegu on usbekistan maailma teine puuvillaeksportija oluline kulla ja maagaasi tootja piirkondlikult on seal oluline keemiatoostus ja pollumajandusmasinaehitus 2012 aastal lopetas keskaasia suurima asustustihedusega riik valisriikide survel laste too kasutamise puuvilla koristustoodel vaidetavalt sundis keskvalitsus 2014 aastal puuvillakoristustoodele ule miljoni elaniku 2014 aastal oli riik ulemaailmses orjuse loendis mauretaania jarel teisel kohal usbekistani rahvastikust moodustavad ametlikult usbekid 800 venelased 55 tadzikid 50 kasahhid 30 karakalpakid 25 tatarlased 15 ja teised rahvad 25 mitteametlikel andmetel on tadzikke margatavalt rohkem mitte 1 miljon vaid 67 miljonit ning vastavalt 30 riigi rahvastikust teised rahvad eriti tadzikid on allasurutud seisus nende omakultuuri viljelemine sealhulgas omakeelne haridus on tugevalt takistatud juudid on usbekistanis vaga kaua elanud 1989 aastal loendati seal 94 900 juuti kuid noukogude voimu kokkuvarisemise jarel on enamus neist iisraeli emigreerunud 2007 aastal elas usbekistanis alla 5000 juudi 2008 aasta hinnangutel on 341 usbekistani elanikest alla 14 aasta vanad usbekistani linnade seas on esimesed keskaasia elanikud olid iraani keeli raakivad randrahvad nad asusid usbekistani 1 aastatuhandel enne meie aega keskaasias oli hoimude randamine selles mottes ebasoodus et suureparaste elutingimustega oaaside korval asusid ebasoodsate tingimustega korbed seetottu tekkisid usbekistanis kiiresti paiksed asulad buhhaara ja samarkand millest said voimu ja kultuurikeskused need asulad muutusid kiiresti linnriikideks ja siis juba suuremate riikide keskusteks usbekistani labis siiditee tihe kauplemine pani aluse piirkonna majanduslikule oitsengule aleksander suur vallutas sogdiana ja baktria 327 ekr ning abiellus baktria printsessi roxanaga see piirkond sai osaks kreekabaktria kuningriigist hiljem kuulus usbekistan partia ja sassaniidide impeeriumi olles selle uks joukaimaid osi 13 sajandil vallutas kogu keskaasia tsingiskhaan vallutusega kaasnesid ulisuured julmused ja genotsiid selles piirkonnas varem elanud indoiraanlased havitati peaaegu taielikult nende asemel asusid piirkonda elama senised turgi ja mongoli paritolu randrahvad kes votsid ule oma eelkaijate kultuuri ja jaid paikseteks 1380 aastatel uhendas kogu piirkonna enda voimu alla timur kes rundas ka venemaad ja suri 1405 sojakaigul hiinasse tema rajatud timuriidide dunastia ajal oli usbekistan viimast korda maailma kultuurikeskus naiteks timuri pojapoeg ulugbek oli maailmakuulus astronoom timuriidid votsid parsia keele korval asjaajamises kasutusele ka turgi keeled timuriidide riik norgenes kiiresti 1501 hakkasid piirkonda hoivama usbekid kes seni olid randhoimudena elanud araali merest pohja pool 19 sajandil hoivas venemaa keskaasia keskaasiale pretendeeris ka suurbritannia kuid 18131907 kestnud poliitilises mangus jai venemaa peale parast oktoobrirevolutsiooni ei lainud keskaasia kohe kommunistidega kaasa sest toolisklass oli seal vaikesearvuline alles 1924 suudeti luua usbeki nsv 1925 voeti usbeki nsv vastu noukogude liitu uruguay idavabariik on riik lounaameerikas piirneb argentina ja brasiiliaga riik on nime saanud asukoha jargi uruguay joest idas edelas piirneb la plata lahe ja lounas atlandi ookeaniga ajakiri the economist valis uruguay 2013 aasta koige tahelepanuvaarsemaks riigiks aasta riigiks uruguay jaguneb 19 departemanguks kuuba on riik ladinaameerikas ta holmab suurema osa kuuba saarest ja seda umbritsevad vaiksemad saared umbes kaht kolmandikku kuubast holmavad kunklikud tasandikud suurim maestik on riigi idaosas paiknev sierra maestra kus asub kuuba korgeim tipp pico turquino 1974 m kuuba kliima on troopiline jaanuari keskmine ohutemperatuur on 21 c ja juuli keskmine ohutemperatuur 27 c riikliku statistikavalitsuse andmete jargi kasvas kuuba rahvaarv esimest korda viimase nelja aasta jooksul 2009 aasta lopuks elas kuubal 11 239 000 inimest neist mehi 5 629 000 ja naisi 5 610 000 60aastased ja vanemad moodustavad rahvastikust 17 imikusuremus oli 2009 aastal 48 mis koos eelneva aasta 47ga on kuuba ajaloo madalaim kuuba poliselanikud olid aravakkide hulka kuuluvad tainod ja siboneid 27 oktoobril 1492 avastas christopher kolumbus oma esimesel merereisil saared ja kuubast sai hispaania koloonia mida valitses hispaania kuninga esindajana havanna kuberner 1762 aastal kuulus see suurlinn ka pogusalt inglismaale enne kui ta vahetusena florida eest tagasi saadi aastatel 17561763 toimunud seitsmeaastase soja tulemusel toid britid kumne kuu jooksul aafrikast kuubasse tuhandeid orje hispaanlastel ei olnud ligipaaasu aafrikast orjade toomisele sellega tegelesid peamiselt inglased prantslased ja hollandlased orje toodi veel ka hiljem ja tanu neile sai kuubast uks tahtsamaid suhkrutootjaid 19 sajandil kuuba pohilised pollumajandussaadused olid tubakas ja suhkur aastatel 18681878 toimunud kumneaastase soja tulemusel purustati orjanduslik kord 1884 aastal ja kuuba oli eelviimane riik mis seda tegi viimane oli brasiilia 19 sajandil toimus mitmeid ulestouse mis kasvatasid pinget hispaania ja usa vahel mis loppesid hispaaniaameerika sojaga ja mille tulemusel sai kuuba 1902 aastal iseseisvuse hispaaniast kuid jai usa mojuvoimu alla ka guantanamo laht jai usale usa mojuvoim tahendas et usal oli oigus kuubal oma sojavage hoida kolm neljandikku suhkrukasvandustest kuulus usa investoritele havannast ja varaderost said turismikeskused koos hulga kasiinode ja striptiisiklubidega 1902 aastal valiti kuuba presidendiks tomas estrada palma ja ta valitses edukalt neli aastat kui ta soovis pikendada oma valitsemisaega jargnes sellele ulestous mis suruti maha palma astus tagasi ja usa kuberner charles magoon vottis kuubas voimu ule kuni 1909 aastani kuuba jargmised valitud presidendid kel erilist kohalikku voimu ei olnud olid jose miguel gomez 19081912 mario garcia menocal 19131920 alfredo zayas 19211925 esimesest maailmasojast kuuba sodurid otseselt osa ei votnud kuid kuuba kuulutas soja saksamaale uks paev parast usad 7 aprill 1917 1925 aastal valiti kuuba presidendiks gerardo machado kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seeparast huudnime troopikamussolini tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud usa miljonarid rockefeller guggenheim ja morgan esimesel valitsuspaeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas morvata voi eksiili saata nende hulgas saatis ta usasse eksiili ka oma eelkaija mario garcia menocali 1933 aastal astus machado parast mitut ulestousu ametist tagasi poole aasta parast septembris 1933 toimus kuuba armees edukas vastuhakk mille tulemusel sai ulemjuhatajaks fulgencio batista parast seda oli kuubal kull mitmeid riigijuhte aga tegelik voim oli batista kaes 1940 aastal toimusid kuubas presidendivalimised mille voitis kommunistidega koalitsiooni moodustanud fulgencio batista grau san martini vastu 1944 aastal voitis valimised grau san martin kuna vastavalt pohiseadusele ei saanud batista uuesti kandideerida ja ta laks elama usasse 1948 aasta presidendivalimised voitis carlos prio socarras 1952 aastal pidid toimuma uued valimised mida batista oleks soovinud uuesti voita aga kuna avaliku arvamuse kusitlused ei naidanud talle selleks voimalust otsustas ta socarrase 10 martsil 1952 voimult korvaldada mis tal ka onnestus ta moodustas koikide parteide esindajatest presidendivalimiste noukogu kes valis ta kolm kuud enne ametlikke valimisi teist korda presidendiks tanu batista valitsemisele koos kommunistidega sai kuuba populaarseks turistimagnetiks havanna oli maailma kolmas linn kalliduselt ja dunaamikalt kuna kuubalased olid vasinud korrumpeerunud valitsustest siis toetasid nad batistat kes rajas infrastruktuure ja koolimaju hoolimata majanduslikust edust organiseerisid opositsiooniparteid naiteks orthodoxo ja autentico 1950 aastatel tudengite osavotul rahutusi lohates pomme ja tappes tsiviilelanikke kuna lopuks leiti et ka batista valitsus on korrumpeerunud ja teeb koostood maffiaga kasvas kuuba kesk ja korgklassi vastuseis valitsusele fidel castro kes kuulus parteisse orthodoxo ja parlamenti oli uks aktiivsemaid valitsusvastaseid ja levitas avaldusi et batista valitsus tagasi astuks kuna tema valimisel rikuti valimisprotseduuri 26 juulil 1953 korraldas castro ebaonnestunud runnaku moncada sojavaele santiago de cubas paljud tema sodurid hukkusid ja castro moisteti 15 aastaks vangi havanna mis oli usa maffiabossi meyer lansky voimu all sai tuntuks kui rahvusvaheline narkootikumide sadam batista ja teised poliitikud nautisid kasumeid mida nad said narkootikumidest ja kasiinodest see aga ei meeldinud paljudele kuubalastele ja ameeriklastele rahva rahustamiseks kuulutas batista 1954 aastal valja valimised kus oli vaid uks ametlik kandidaat tema ise 1956 aastal kuulutas batista valitsus valja amnestia paljudele poliitvangidele kaasaarvatud castrole castro laks eksiili mehhikosse kus kohtus ernesto che guevaraga ja nad organiseerisid batista valitsuse vastase 26 juuli liikumise kui nad 80mehelise salgaga 1956 aasta detsembris laeval granma kuuba edelarannikul maabusid tapsid valitsusjoud neist enamiku ja castro pogenes sierra maestra magedesse 1956 aastal keeldus batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958 aastal kui batista pani ametisse presidendi kel polnud kuubal mingit voimu batista valitsus kaotas ka usa toetuse ja 1 jaanuar 1959 astus batista erinevate poliitiliste ruhmituste survel ametist tagasi ja siirdus dominikaani vabariiki castrost sai kuuba peaminister usa tunnustas kohe castro valitsust castro alustas riigis radikaalseid reforme ettevotete ja pollumajanduse natsionaliseerimisel ja lopetas usa domineerimise riigis 3 jaanuaril 1961 lopetas washington diplomaatilised suhted kuubaga ja 16 aprill 1961 kuulutas kuuba end sotsialistlikuks riigiks jargmisel paeval saatis usa cias valjaoppe saanud sodurid sigade lahte kus toimus sigade lahe dessant castro valitsuse kukutamine ei onnestunud ja veebruaris 1962 kuulutas usa valja taieliku kaubandusembargo kuuba vastu mis kehtib tanini usa president barack obama on siiski tuhistanud osaliselt piirangud kuuba suhtes 2015 aasta juulis taastasid washington ja havanna rohkem kui pool sajandit kestnud vihavaenu jarel diplomaatilised suhted kuuba arvutuste kohaselt on embargo lainud praegustes hindades maksma uhtekokku 1258 miljardit dollarit hoolimata embargost on usa aga ikkagi viies riik kuubasse eksporditavate kaupade mahu poolest suvel 1962 toi nsv liit kuubale maamaa tuupi tuumalohkepeadega keskmaaraketid ja oktoobris seadis need ules sihtmargiks usa kuubal olid ka nsv liidu pommituslennukid 22 oktoobril 1962 tegi usa president john kennedy avalduse milles informeeris usad ja muud maailma et usa blokeerib kuuba selleks et nsv liit ei saaks sinna lisavagesid viia usa sojavagi viidi korgendatud lahinguvalmidusse samaga vastas noukogude liit tekkis reaalne tuumasoja oht molema riigi vaed olid valmis iga hetk alustama sojategevust 28 oktoobril teatas nsv liit et toob raketid kuubast ara vastusena sellele lopetas usa kuuba blokeerimise ja viis turgist ara ka sealt nsv liidu suunas sihitud raketid parast kuuba kriisi seati usa ja nsv liidu vahel sisse riigipeade kuum liin kuuba on jaotatud halduslikult 15 provintsiks ja 1 eriomavalitsuseks artemisa ja mayabeque provints moodustati 2011 aastal endise la habana provintsi jagamisel mehhiko ametlikult mehhiko uhendriigid on foderaalne konstitutsiooniline vabariik keskameerikas mehhiko piirneb pohjas ameerika uhendriikidega lounas guatemalaga ja kagus belizeiga ulatub vaiksest ookeanist kariibi mereni mehhiko on suuruselt viies riik ameerikas ja rahvaarvult 13 maailmas maailmas tuntud eelkoige ligemale 3000 aasta vanuste polisrahvaste korgkultuuride poolest asteegid olmeegid tolteegid misteegid sapoteegid maiad mehhiko foderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast mexico linnast riigi mandriosa paikneb pohjaameerika mandri lounaosas mehhiko piirneb pohjas usaga ning lounas yucatani poolsaarel guatemala ja belizeiga laanes piirneb riik vaikse ookeani ja california lahega idas atlandi ookeanist valja sopistunud mehhiko lahe ja kariibi merega riigi pindala on 1 964 375 km2 mandriosa pindala on 1 959 248 km2 saarte pindala 5127 km2 voi 5073 km2 rannajoone pikkus on 11 122 km selle naitaja poolest on mehhiko ameerika riikide seas kanada jarel teisel kohal mehhiko on koige laiem oma pohjapiiril mehhikol on arvukalt saari sealhulgas revillagigedo saared socorro saar clarioni saar san benedicto saar roca partida saar ja mariase saared vaikses ookeanis guadalupe saar cedrose saar angel de la guarda saar coronado saared rocas alijos tiburoni saar carmeni saar california poolsaare ja sonora ranniku lahedal ning ciudad del carmen cozumel mujerese saar ja alacranes atlandi ookeani basseinis mehhiko nimi ning koik selle tuletised naiteks mexicano mehhiklane ja mexicanismo mehhiko hispaania keelele omane keelend soovitatakse hispaania keeles kirjutada vanas kirjaviisis mexico mehhiko sest selline kirjapilt on levinud mehhikos ja enamikus hispaaniakeelsetes ladinaameerika maades oige on ka uue kirjaviisi kasutamine mejico mejicano mis oli hispaanias veel hiljuti uldlevinud mehhiklased peavad uue kirjaviisi kasutamist neis sonades solvavaks pinnamood on vaga ebatasane riigis on arvukalt vulkaane riiki labivad maestikud idasierra madre ja laanesierra madre mis on kaljumaestiku pikendused laanesierra madre lopeb nayaritis kus ta uhineb cordillera neovolcanicaga sealt alates kulgeb roobiti vaikse ookeani rannikuga lounasierra madre cordillera neovolcanica labib riigi laanest itta ja uhineb sierra mixtecas 3395 m korgusel idasierra madrega suure vulkaanilise aktiivsusega cordillera neovolcanicas paiknevad mehhiko korgeimad maetipud orizaba ehk citlaltepetl 5610 m popocatepetl 5462 m iztaccihuatl 5286 m nevado de toluca 4690 m la malinche 4461 m ja nevado de colima 4340 m selles piirkonnas sundis maailma noorim vulkaan paricutin idasierra madre pikendus kagu poole on sierra madre de oaxaca mis tehuantepeci maakitsusel uhineb lounasierra madrega sealt ida poole jaavad chiapase keskplatoo ja sierra madre de chiapas mille korgeim tipp on tacana vulkaan 4117 m mehhiko kiltmaa ja maeahelikest kaugele ida poole mehhiko lahe aarde jaavad tohutud rannamadalikud kus leidub soid laguune ja liivavalle mehhiko suurimaks jarveks on 1080 km2 suurune chapala jarv mis asub riigi suuruselt teise linna guadalajara laheduses pikim jogi on rio grande mis suubub mehhiko lahte ja moodustab ule 2000 km pikkuse piiri usa osariikide texase ja new mexico ning mehhiko vahel paekivist aluskivimiga yucatan on usna madal maasfaar mille keskmine korgus on vaid 30 meetrit ule merepinna teine suurem mehhiko poolsaar california poolsaar on sootuks teistsuguse ilmega tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga mis saab alguse usa california osariigi lounapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele california lahe paljud maed sellel vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri korgusele merepinnast mehhiko keskosas laiub suur ja korge pohja poolt avatud platoo mehhiko kiltmaa mida piiravad kaks lounas omavahel kokku jooksvat maestikku laanesierramadre ja idasierramadre kiltmaa votab enda alla ligi pool mehhiko pindalast koige korgem on platoo oma laanekuljel laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas lounas kus kiltmaaga ristuvad mitmed maeahelikud ja vulkaanid on maapind jalle korgem veracruzi ja puebla linnade vahel asub orizaba vulkaan mis on mehhiko korgeim tipp mehhiko kliima ja maastik on aarmiselt mitmekesised seal leidub nii lumiseid maetippe tulikuumi korbetasandikke aga ka lopsakaid vihmametsi kliima muutub lisaks maapinna korgusele ka pohjalounasuunaliselt maapind mis jaab merepinnast madalamale kui 910 m kannab nime tierra caliente kuum maa 910 m ja 1800 m vaheline korgusvoond kannab nime tierra templada moodukas maa ning 1800 m korgemale jaab ala tierra fria kulm maa pealinn mexico jaab tierra templada voondisse mistottu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning ohutemperatuurid on usnagi stabiilsed mehhiko pohjaosas voib maksimaalne ohutemperatuur olla kohati ule 45 c selline kuumus koos vahese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke korbe ja poolkorbealasid kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk ja lounaosast ohtralt niiskust on vaid kaugel lounas ja kagus paiknevatel mehhiko troopikaaladel koige rohkem vihma sajab yucatani poolsaarel ja riigi lounatipus kus sademeid voib olla rohkem kui 3000 mm aastas mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid naiteks olmeegid maiad ja asteegid viimased asusid mehhiko alale elama 13 sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna tenochtitlani samale kohale kus praegu asub mexico linn suurema osa asteekide tsivilisatsioonist havitasid 16 sajandi alguses hispaanlased tanapaeval moodustavad indiaanlased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku ligikaudu 60 rahvastikust on mestiitsid indiaanlaste ja hispaanlaste jareltulijad mehhiko majandus on suuruselt maailmas 11 kohal majandus tousis 2010 aasta teisel poolel vorreldes esimese poolega 76 1 jaanuarist 1994 on mehhiko pohjaameerika vabakaubanduse assotsiatsiooni nafta liige 2000 aastal solmis mehhiko vabakaubanduslepingu euroopa liiduga toojoulisi on mehhikos 462 miljonit tootust oli 2009 aasta seisuga 55 mehhiko tahtsaimad ekspordiartiklid on mehhiko tahtsaimad ekspordipartnerid on ameerika uhendriigid 805 kanada 36 saksamaa 14 2009 mehhiko tahtsaimad impordiartiklid on mehhiko tahtsaimad impordipartnerid on ameerika uhendriigid 567 hiina 935 lounakorea 521 2009 nicaragua on keskameerika riik mis piirneb pohjas hondurase ja lounas costa ricaga laanes uhuvad nicaragua rannikut vaikse ookeani lained ja idas kariibi mere veed varem oletati et riigi nimi on tuletatud rikka ja voimuka indiaanipealiku nicarao nimest kes viissada aastat tagasi hakkas hispaania vallutajatele agedalt vastu ja hispaania sonast agua vesi maa laaneosa kahe suure jarve managua jarve ja nicaragua jarve jargi praegu arvatakse et nicaragua nimi on tuletatud nahua keelest kuid nime tapse tahenduse ule vaieldakse nicaragua jaguneb 15 departemanguks ja 2 autonoomseks piirkonnaks ap sulgudes keskus esimese eurooplasena joudis nicaragua rannikule 16 septembril 1502 christoph kolumbus 1979 aastal kukutati voimult rohkem kui 40 aastat nicaraguat valitsenud somoza perekond voimu haaras sandinistide juhitud valitsus mis kukutati omakorda 1990 aastal troopikavootmes asuvas nicaraguas valtab vihmaperiood maist oktoobrini mones paigas sajab vihma rohkem kui 3100 mm aastas riigi idarannikut tabavad tihtipeale orkaanid 1998 aastal vottis orkaan mitch mis tegi suurt laastamistood ka el salvadoris ja eriti hondurases 1800 nicaragualase elu ning havitas peale selle ka suurema osa riigi banaani suhkru ja kohvisaagist riigi laaneosa kliima on idaosast kuivem ja seal laiuvad vaheste metsade korval peamiselt savannid riigi laane ja idaosa eraldavad teineteisest kaks pikka maeahelikku kus leidub rohkem kui 40 vulkaani osalt nende tottu tabavad nicaraguat ohtrad maavarinad naiteks 1992 aastal toimunud maavarin jattis peavarjuta 16 000 inimest nicaragua korgeimad maed on montes kilambe 1963 m ja momotombo 1865 m kariibi mere aarset nicaragua idaosa kutsutakse moskiitorannikuks tegemist on osaliselt vihmametsadega kaetud ohtrate laguunide ja joedeltadega palistatud rannikumadalikuga mis ulatub kohati rohkem kui 70 km kaugusele sisemaale nicaragua lounaosas domineerib hiiglaslik madalik kus paiknevad nicaragua ja managua jarv tegemist on keskameerika suurimate jarvedega suurem osa nicaragua rahvast elab ja tootab vaikse ookeani ning nicaragua ja managua jarvede vahele jaaval madalikul seal on vaga viljakad mullad kus kasvavad joudsalt nii kodumaise kui ka valisturu jaoks moledud puuvill banaanid mais riis ja oad jarvi uhendab tititapa jogi nicaragua jarv on 177 km pikkune ja kuni 58 km laiune selles asub rohkem kui 400 saart mistottu on jarv populaarne turismisihtkoht tegemist on maailma ainsa jarvega kus elab mitmesuguseid merekalu teiste seas mookkalu ja haisid uuringud on naidanud et need on kariibi merest parinevad kalad kes on ujunud jarve san juani joge pidi lisaks sellele voolab jarvest merre veel kolm suuremat joge nicaragua tahtsamad joed taimestik on troopiline ja lahistroopiline lopsakust soodustavad atlandi rannikul maist oktoobrini sadavad ohtrad vihmad palju kasvab tammi mande seedreid palsami ja mahagonipuid samuti igasuguseid viljapuid nicaragua loomastik on ulikulluslik ahvid hirved eksootilised linnud sisalikud muud roomajad jpt nicaragua elanikkond on koondunud riigi laaneossa vaikse ookeani rannikule ja kahe suure jarve umber umbes 70 rahvastikust on segaverelised umbes 17 valged atlandi rannikul asuv zelaja piirkond koosneb atlantico norte ja atlantico suri departemangust ning holmab peaaegu poole riigi pindalast kuid seal elab vaevalt 10 riigi elanikkonnast sest kliima on halb seda rannikuloiku tuntakse ajalooliselt moskiitoranniku nime all miskito indiaanihoimude jargi ning selle hulka kuulub ka rio platano biosfaarikaitseala hondurase idaosas kariibi mere aares elab usna palju polisindiaanlasi ja mustanahalisi 55 rahvastikust elab rannikulinnades nicaragua on peamiselt pollumajanduslik riik pollumajanduse osatahtsus ekspordist on 60 mis teeb aastas ligi 300 miljonit usa dollarit nicraguast parinev flor de cana rumm on uks ladinaameerika paremaid hea maine on ka tubakal ja loomalihal nicaragua pollumajandus pohineb ajalooliselt banaani kohvi suhkru loomaliha ja tubakaekspordil kergetoostus maquila valisomanikega ettevote mis kasutab ara kohalikku odavat toojoudu ja vaikesi makse turism pangandus kaevandamine kalastamine ja uldkaubandus on laienemas suur osa nicaragua majandusest soltub suuresti valismaistest rahasaadetistest mis tegid 2006 aastal kokku 6555 miljonit usa dollarit skt poolest elaniku kohta on nicaragua laanepoolkera teine vaikseima majandusega riik cia fact booki andmetel oli inflatsioon vahemikus 20002006 keskmiselt 81 aastal 2009 oli see 98 maailmapanga andmed naitavad ajavahemikul19952004 keskmiselt 5 kasvu 2005 aastal kasvas majandus 4 kusjuures skt oli 491 miljardit usa dollarit 2006 aastal kasvas majandus 37 millega skt saavutas 53 miljardi dollari taseme 2008 aastaks joudis see 65 miljardi dollarini uro andmetel elab 28 nicaragualastest allpool vaesuspiiri 2006 aasta hinnang tootus on 39 ja 465 on alahoivatud 2008 aasta hinnang nagu mitmes teises arenguriigis moodustavad nicaraguas suure osa vaestest naised naiste osatahtsus perekonnapeana on usna korge 39 linnades ja 28 maal uro andmetel elab 80 polisrahvast kes moodustavad elanikkonnast 5 vahem kui uhel dollariga paevas hadade taga peituvad mitmed tegurid nicaragua on palju kannatanud mitmesuguste looduskatastroofide peamiselt orkaanide ja maavarinate tagajarjel lisaks sellele toimusid riigis pikaajalised kodusojad kohalikud konfliktid ja muud rahutused aastaid kestnud ebastabiilsus on andnud suure loogi avalikele teenustele 1980 aastatel toimunud sojas ameeriklaste poolt toetatud contrade ja valitud valitsuse sandinistide vahel sai suur osa taristust kannatada voi havines inflatsioon pusis kaheksakumnendatel ligi 30 juures parast ameerika uhendriikide kaubandusembargot 1985 aastal mis kestis 5 aastat suurenes nicaragua inflatsioon tugevalt 1985 aasta tempo oli 220 kolmekordistus jargmisel aastal ja 1988 aastaks oli 13 000 majanduse arendamiseks on viimastel aastatel tugevasti toostust arendatud 2005 aastal teatas valitsus plaanist ehitada atlandi ja vaikset ookeani uhendav kanal mis valmimise korral hakkaks konkureerima panama kanaliga panama on riik ameerikas piirneb loodes costa rica ja kagus colombiaga riik asub samaaegselt kahel mandril pohjaameerikas ja lounaameerikas paraguay on riik lounaameerikas mis piirneb brasiilia boliivia ja argentinaga kagus on piirijoeks parana jogi selle lisajogi paraguay jogi poolitab riigi pohjast lounasse kaheks paraguay on merepiirita riik suuremad linnad on asuncion ciudad del este san lorenzo luque capiata lambare ja fernando de la mora 2007 aasta hinnangul oli rahvaarv 6 669 100 95 rahvastikust on mestiitsid umbes 90 elanikest raagib paraguay guaranii keelt 75 oskab hispaania keelt riigi pohjaosa gran chaco on vaga horedalt asustatud peruu on riik lounaameerikas vaikse ookeani rannikul pohjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini puudu jaab vaid 43 km ning piirneb ecuadori ja colombiaga idas on naabermaaks brasiilia kagus boliivia ning aarmises lounatipus tsiili kogu maad labivad selgroona andid suuremad linnad on lima arequipa callao trujillo chiclayo ja iquitos kagupiiril asuvat la rinconada linna peetakse maailma korgeimaks 5100 m peruu jaguneb 25 piirkonnaks region piirkonnad jagunevad provintsideks provincia need omakorda ringkondadeks distrito lima provints ei kuulu uhtegi piirkonda peruu laaneservas on vaga kuiva korbelise kliimaga kitsas rannikumadalik costa riigi keskosas laiuvad andide maeahelikud ja korglavad sierra maa idaossa ulatub amazonase ulemjooksu vihmamets selva ka oriente riigi korgeim tipp on huascaran 6768 m mida umbritseb samanimeline rahvuspark laanekordiljeerides on ka korgeid tegevvulkaane misti 5821 m esineb tugevaid maavarinaid boliivia piiril korgel kiltmaal puna on peruu suurim jarv titicaca peruus elab 352 liiki kahepaikseid pariskonnalisi on 297 sabakonnalisi salamandreid 3 ja siugkonnalisi 15 364 roomajaliigist on 185 maod 158 sisalikud 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised peruu linnuriik on maailma koige liigirikkam umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab peruus peaaegu 1880 ehk rohkem kui pooled peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19 maailma lindude liigistikust 460st peruus elavast imetajaliigist on 170 40 kasitiivalised nahkhiired peruust on metsadega kaetud 56 ehk 72 miljonit hektarit taimestiku liigirikkuse poolest on peruu maailma esirinnas 35 000 kirjeldatud taimest on umbes 5500 16 endeemsed 21 sajandil on peruus metsatustumise vahendamiseks aktiivseid meetmeid rakendatud metsatustumise maar vahenes 250 000 hektarilt 2001 aastal 150 000 hektarini 2005 aastal 2010 aastal on metsade raadamine eeldatavasti vahenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021 aastaks loodetakse metsade havimise nullmaarani jouda tsiili vabariik asub lounaameerika laanerannikul tsiili piirneb idas argentina ja boliiviaga ning pohjas peruuga tsiilile kuuluvad ka lihavottesaar ja juan fernandeze saarestik vaikses ookeanis tsiili pindala on 756 950 km2 riigi ulatus pohjalouna suunas on umbes 4630 km kuid idalaane suunas on suurim ulatus vaid 430 km aastal 2009 oli tsiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000 aastal 2002 oli elanikke 15 050 000 rahvastiku tihedus oli 2009 aastal 224 2003 aastal 207 inkm2 107 miljonit ehk 64 rahvastikust moodustavad valged eurooplased paritolu jargi on esindatud pohja poolt tulnud indiaanlased asustasid tanapaeva tsiili ala umbes 10 000 aastat tagasi tuntuim indiaanihoim tsiilis oli maputsed oma riiki tsiili indiaanlastel ei tekkinud inkad uhendasid luhikeseks ajaks oma riigiga tsiili pohjaosa kuid uldiselt seisid maputsed inkade vallutusplaanidele korralikult vastu hoolimata riikluse puudumisest verine kolmepaevane maule lahing peatas inkade vallutused maule joel esimene eurooplane kes joudis tsiilisse oli fernao de magalhaes kes labis lounatsiilis tulemaad mandrist eraldava vaina mis hiljem nimetati tema jargi jargmisena joudis tsiilisse konkistadoor diego de almagro kes kulda otsides joudis siia peruust tsiili vallutas uks francisco pizarro ohvitsere pedro de valdivia 1540 12 veebruaril 1541 asutas valdivia santiago linna ehkki hispaanlased ei leidnud tsiilist kulda ega hobedat taipasid nad kesktsiili vaartust pollumajanduse seisukohalt ja tsiili sai osaks peruu asekuningriigist eurooplased ei hoivanud tsiilit korraga vaid vahehaaval maputsed olid vaikesearvulised kuid avaldasid visa vastupanu 1553 aastal alanud ulestousu kaigus tapsid nad valdivia ja havitasid hulga eurooplaste asundusi jargmised suured ulestousud toimusid 1598 ja 1655 iga ulestous loppes koloonia lounapiiri nihutamisega kaugemale pohja poole vangistatud maputsedest ei olnud toojouna kasu ja nii aitas maputsede vastupanu kaasa orjanduse keelustamisele tsiilis hispaania kuninga poolt 1683 sellest hoolimata jaid hispaanlaste ja maputsede suhted pingelisteks tsiili oli usna vaike koloonia ta oli piiratud laanest ookeaniga lounast maputsedega idast andidega ja pohjast atacama korbega seetottu sai tsiili uheks koige homogeensemaks ja tsentraliseeritumaks kolooniaks hispaania ameerikas lisaks maputsedele ohustasid tsiilit ka teised euroopa riigid naiteks vallutas francis drake 1578 tsiili peamise sadama valparaiso seeparast oli tsiilil suhteliselt suur sojavagi koloniaalperioodi lopuks elas tsiilis umbes pool miljonit inimest kellest 300 000 olid mestiitsid ja 150 000 kreoolid tsiili iseseisvumisele aitas kaasa see et napoleoni vend joseph bonaparte usurpeeris 1808 hispaania trooni 18 septembril 1810 moodustati tsiilis rahvuslik hunta kes kuulutas tsiili autonoomseks vabariigiks hispaania kuningriigi koosseisus oma riigipeaks tunnistasid nad hispaania kukutatud kuninga fernando vii suriname surinaame aastani 1948 hollandi guajaana on riik lounaameerika pohjarannikul suriname asub guajaana kilbil ta paikneb 1 ja 6 pohjalaiuskraadi ning 54 ja 58 laanepikkuskraadi vahel riik piirneb pohjas atlandi ookeaniga idas guyanaga laanes prantsuse guajaanaga ja lounas brasiiliaga guyanaga on uhist piiri 600 km prantsuse guajaanaga 510 km ja brasiiliaga 597 km pollumaad on peamiselt riigi pohjaosas kuhu on koondunud enamik elanikke lounapoolsel alal mis moodustab 80 riigi pindalast on vihmamets ja piki brasiilia piiri kulgev horedalt asustatud savann surinames on troopiline kliima luhem vihmaperiood kestab detsembri algusest veebruari alguseni ja pikem aprilli lopust augusti keskpaigani augustist detsembrini ja veebruarist aprillini on kuivaperioodid suriname keskmine temperatuur on 2132 c aastane sademetehulk rannikul on umbes 1500 mm ja riigi kaguosas ligi 3000 mm halduslikult jaguneb suriname kumneks ringkonnaks suurem osa rahvastikust elab rannikupiirkonnas pealinn on paramaribo suuruselt teine linn lelydorp linnades elas 2010 aasta andmetel 69 surinamelastest 2011 aastal oli elanikke hinnanguliselt 491 989 kellest nooremaid kui 15 aastat oli 264 ning 65aastaseid ja vanemaid 63 kirjaoskajaid on 2004 aasta rahvaloenduse andmetel 896 suurima osa suriname elanikest moodustavad lounaaasia 37 ja jaava paritolu inimesed 16 kelle esivanemad toodi parast orjanduse kaotamist istandustesse toole 30 elanikest on orjapidajate ning 18 ja 19 sajandil aafrikast toodud orjade jareltulijad 12 surinamelaste esivanemad olid orjapidajate eest vihmametsa pogenenud neegrid vahem elab surinames hollandlasi hiinlasi portugallasi ja liibanonlasi poliselanikud moodustavad elanikkonnast 2 piirkonna asustasid 3000 ekr indiaanlased suurimad rahvad olid aravakid ja kariibid kes elasid ranniku ja savannialal vaiksemad rahvad elasid sisemaa vihmametsades esimeste eurooplastena joudsid surinamesse hollandi kaupmehed inglased rajasid sinna asunduse kahel korra 1630 ja 1650 aastal esimene kord laks asumaa pidamine liiga kulukaks ja 20 aastat hiljem rajatud asunduse vallutasid 1667 aastal hollandlased aastatel 17991816 oli maa taas inglaste kaes ja hiljem jalle hollandlaste kaes orjapidamise millest inglased sajandi alguses loobunud olid kaotasid hollandlased 1863 aastal parast ligi 300 aastat kestnud hollandi ulemvoimu saavutas suriname 1975 aastal iseseisvuse 1980 aastal toimus sojavaeline riigipoore parast uue pohiseaduse kehtestamist 1987 aastal taastus jarkjargult demokraatlik kord holland on siiani peamine abiandja riigi pohiline majandusharu on boksiidi kaevandamine mille osakaal sktst on 15 ja eksporditulust 70 teised olulised valjaveoartiklid on nafta kuld riis tuun kooskospahklid banaanid ja krevetid 2010 aastal olid riigi peamised ekspordipartnerid kanada belgia araabia uhendemiraadid holland ja norra teeninduses oli 2004 aasta seisuga hoivatud 78 toojoust toostuses 14 ja pollumajanduses 8 korgozstan ka kirgiisia on merepiirita riik siseaasias piirneb kasahstani usbekistani hiina ja tadzikistaniga riigi ametlik nimi on kirgiisi vabariik iseseisvumisest kuni 1993 aasta 5 maini oli ametlikuks nimeks korgozstani vabariik korgozstani territoorium umbritseb kuut eri mootu enklaavi millest neli kuulub usbekistanile ja kaks tadzikistanile suurima usbekistanile kuuluva enklaavi pindala on ule 300 ruutkilomeetri elanikke on seal ule neljakumne tuhande korgozstanile omakorda kuulub pisike umbes 600 elanikuga eksklaav usbekistanis fergana lahistel korgozstanist saab alguse sordarja riigi suurim jarv on osokkol ja korgeim tipp hiina piiril asuv dzengis suurem osa territooriumist jaab tian shani maestikusse mis jagab riigi kaheks kultuuriliselt erinevaks ja poliitiliselt kohati vastanduvaks piirkonnaks riigi lounaosa holmab viljaka fergana oru idapoolse osa korgozstani ala laks venemaa kontrolli alla 19 sajandi teisel poolel ning liideti turkestani kindralkubermanguga 1918 aastast oli tanapaeva korgozstani ala osa turkestani ansvst 1924 loodi karakirgiisi autonoomne oblast mis 1925 nimetati kirgiisi autonoomseks oblastiks 19261936 oli samades piirides kirgiisi ansv 5 detsembril 1936 loodi kirgiisi nsv noukogude ajal tommatud piirid ei jarginud etnilise ega geograafilise sidususe loogikat akajevi autoritaarne reziim kukutati tulbirevolutsiooni kaigus 2005 aasta martsis 2005 aastal toimunud presidendivalimised voitis endine peaminister kurmanbek bakijev ta valiti 23 juulil 2009 toimunud presidendivalimistel tagasi teiseks ametiajaks 2010 aasta aprillis bakijev kukutati 2010 aasta juunis kiitis rahvahaaletus heaks presidendivoimu karpiva pohiseaduse korgozstan jaguneb halduslikult seitsmeks oblastiks ja kaheks keskalluvusega linnaks venemaa ohujoududel on sojavaebaas kantis ameerika ohujoududel manasi lennujaamas korgozstani sisejulgeolekuasutuste uhenduse moodustavad korgozstani julgeolekunoukogu peaministri aparaadi kaitse ja oiguskaitseasutuste osakond riigikaitse teenistus rahvuslik julgeolekuteenistus korgozstani siseministeerium vabauhenduse freedom house aruandes freedom of the world mis kaardistab maailma riikide demokraatia olukorda oli korgozstani indeks 37 punkti 100st millega liigitati riik osaliselt vaba kategooriasse riigikeel on kirgiisi keel vene keelel on ametliku keele staatus enamik pealinna elanikest raagib vene keelt emakeelena asjaajamine kaib enamasti vene keeles korgozstan on vaene domineeriva pollumajandussektoriga riik 2004 aastal jai 40 elanikest vaesuspiiri alla 2005 aastal oli pollumajandusega hinnanguliselt hoivatud 48 toojoust peamised pollumajandussaadused on puuvill tubakas vill ja liha eksporditakse neist suuremas mahus vaid esimest kahte majandus soltub olulisel maaral kulla ekspordist korgozstan oli esimene sru riik mis voeti maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks skt elaniku kohta oli 2010 aastal 2200 usa dollarit umbes kolmandik majanduslikult aktiivsetest elanikkonnast on suundunud toomigrandina valismaale pohilisteks sihtriikideks on venemaa ja kasahstan cia hinnang korgozstani rahvaarvule 2011 aasta juulis on 5 587 443 rahvastiku mediaanvanus on 25 linnades elas 2010 aastal 35 elanikest 1999 aasta rahvaloenduse andmetel olid 649 riigi elanikest kirgiisid 138 usbekid 125 venelased 11 hueid 1 ukrainlased ja 1 uiguurid 647 raakis esimese keelena kirgiisi keelt 136 usbeki keelt 125 vene keelt 1 huei keelt umbes 75 rahvastikust on muslimid 20 vene oigeusku kirjaoskuse tase 1999 aastal oli 987 flash airlinesi reis fsh604 oli egiptuse tsarterlennukompanii flash airlines tsarterlend 3 jaanuaril 2004 kukkus sellel reisil lennuk boeing 737300 punasesse merre naama lahe piirkonnas umbes 15 km sharm ashshaykhist louna pool hukkusid koik 135 reisijat kellest 133 olid prantsuse turistid nende seas palju koolivaheajalt naasvaid lapsi ja uks 7liikmeline perekond uks jaapanlane ja uks marokolane ning koik 13 egiptlastest meeskonnaliiget parast itaalia turistidega saabumist tousis lennuk tunni aja parast pisut enne koitu kell 444 voi 445 idaeuroopa aja jargi ohku sharm asshaykhist egiptus et lennata kairo kaudu pariisi kairos pidi meeskond valja vahetatama viie minuti parast kadus lennuk radariekraanilt piloot ei votnud juhtimiskeskusega uhendust lennukil oli ohkutousmise ajal probleeme ja lennukit puuti nahtavasti umber poorata lennuk oli joudnud umbes 17 km korgusele tegi vasakpoorde nagu planeeritud kuid muutis minut hiljem kurssi ja pooras paremale poorde ajal kukkus ta merre uks 45aastane naisreisija helistas mobiiltelefoniga oma vennapojale pariisi oeldes et lennuga on midagi korrast ara seejarel kuuldus korvalseisva stjuardessi karje ning uhendus katkes kokkuporge merega jattis jarele ainult vaikesed tukid paastjad leidsid veepinnalt uksnes vaikesi lennukiosi esemeid ja uksikuid inimkehade osi onnetuskohas on punase mere sugavus 8001000 meetrit tegemist on suuriaaafrika lohega musta kasti sai suure sugavuse tottu otsida ainult robotitega lennuki vrakk leiti 400 m sugavusest reisijad olid paastevestides egiptuse valisministri ahmed maheri ja tsiviillennundusministri ahmed mohamed shafiq zaki esialgsel teatel neli tundi parast onnetust oli onnetuse pohjuseks tehniline rike onnetuse toimumise ajal kardeti terrorismi rahvusvahelistel lendudel suurbritannia peaminister oli parajasti sharm asshaykhi piirkonnas puhkamas kuigi jeemeni terroristid kuulutasid et tegu on nende kattemaksuga valistati terrorismiversioon enamvahem kohe sest lennuk purunes alles kokkupuutes veepinnaga lisaks teati et kompaniil oli varemgi olnud probleeme turvalisusega terrorirunnak oleks tahendanud hoopi egiptuse turismile ja uhtlasi kogu majandusele lennuk oli ehitatud 1993 aastal seda hooldati regulaarselt norras lennuki kapten oli sojasangar ning ule 7000tunnise lennu ja ule 2000tunnise instruktorikogemusega piloot 4 jaanuaril pidas pariisi kardinal jeanmarie lustiger pariisi jumalaema kirikus ohvrite malestuseks missa kaks kuud parast onnetust lopetas flash airlines oma tegevuse 17 ja 18 jaanuaril toodi pinnale lennuki mustad kastid onnetust asus uurima komisjon mis koosnes usa prantsusmaa ja egiptuse ekspertidest uurimise raport avalikustati 2006 aasta martsis onnetuse loplikes pohjustes komisjon selgusele ei joudnud eksperdid ei valistanud tehnilist viga kuigi usa uurijad pidasid toenaolisemaks lennufirma valjaoppe puudulikkust ja kaudset pilootide suud mustade kastide lindistustelt ja instrumendinaitude salvestistelt selgus et kapten alustas vasakpooret nagu ette nahtud seejarel lulitas aga sisse autopiloodi mis instrumendinaitude jargi otsustades kohe uuesti valja lulitus lulitati lennuki nina tousis jarsult pusti ja kiirus vahenes kuid kapten ei paistnud seda markavat seejarel hakkas lennuk kiiresti kalduma ja paremale poorama uurijad oletasid et kapten kaotas suunataju ja sattus segadusse sest koges vastuolu oma veendumuse ja naidikute info vahel halva nahtavuse korral kui ei ole uhtki visuaalset pidepunkti voib piloote tabada desorientatsioon oletati ka et kaaspiloot tajus olukorda adekvaatsemalt kuid ei julgenud kogenuma kolleegi otsuseid kahtluse alla seada selgusetuks jai ka asjaolu kuidas onnestus lennuk vahetult enne kokkupuudet veepinnaga enamvahem kontrolli alla saada see artikkel loetleb lennuonnetusi aastate loikes pihkva oblast on oblast venemaa loodeosas oblast on moodustatud 1944 aastal piirneb eesti lati valgevene leningradi oblasti novgorodi oblasti tveri oblasti ja smolenski oblastiga kuulub loode foderaalringkonda pihkva oblast asub idaeuroopa lauskmaa loodeosas korgeim magi on lipnitskaja magi 3391 m 6 territooriumist holmavad veekogud jarved pihkva jarv ja joed palata pljussa jogi velikaja jogi jt oblastis valitseb paraskliima parajalt kulma talve ja sooja suvega 38 maapinnast on kaetud leht ja okasmetsadega pihkva oblast koosneb oblastilise alluvusega linnadest ja jargmistest rajoonidest 2002 aasta rahvaloenduse andmetel oli pihkva oblasti rahvaarv 760 810 kellest 717 101 943 olid venelased 12 471 16 ukrainlased ja 9664 13 valgevenelased eestlasi oli 1122 rahvaarv vaheneb peamiselt negatiivse loomuliku iibe tottu 2004 aastal 11 209 2005 aastal 11 492 2009 aastal 7331 2010 aastal 7244 2011 aastal 5928 2014 aastal 4924 2015 aastal 4630 2016 aastal 4403 ja 2017 aastal 5041 2012 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 666 924 ja 2015 aasta alguses 651 205 pihkva oblastis on 14 linna sulgudes elanike arv 2012 pihkva 204 000 velikije luki 98 400 ostrov 21 000 nevel 15 900 opotska 11 400 petseri 11 000 porhov 10 300 dno 8700 novosokolniki 7900 sebez 6100 potalovo 5700 pustoska 4500 oudova 4100 ja novorzev 3600 pihkva oblastis on 14 alevit dedovitsi strugi krasnoje puskinskije goro idritsa bezanitso loknja krasnogorodsk pljussa kunja palkino usvjato sosnovoi bor krasnoi luts ja zapljusje pihkva oblastis oli 2010 aasta seisuga 8351 maaasulat neist 1923 oli ilma pusielaniketa 3890s oli 110 elanikku 1874s oli 1150 elanikku 234s oli 51100 elanikku ning 430s oli ule 100 elaniku leningradi oblast on oblast venemaa loodeosas soome lahe aares leningradi oblast on moodustatud 1927 aastal tema halduskeskus peterburi linn ei kuulu oblasti koosseisu oblast on surutud kolme suure veeala vahele teda piiravad soome laht laadoga jarv ja aanisjarv piirneb kahe valisriigi soome ja eestiga leningradi oblasti naabriteks on karjala vabariik vologda oblast novgorodi oblast ja pihkva oblast kuulub loode foderaalringkonda oblast on jaotatud 20 oblastilise alluvusega linnaks ja 17 rajooniks geoloogiliselt saab leningradi oblast jaguneb kaheks neeva joest pohjas asub kerkiv balti kilbi ala ja joest lounas laskuv idaeuroopa platvorm seetottu esineb norku maavarinaid maavaradestloodusvaradest leidub turvast sapropeeli ravimuda mineraalvett fosforiiti boksiiti kvartsi kvartsiiti savi perspektiivsete maavaradena nimetatakse magnetiidimaaki tinahobedat ja uraani arvatakse leiduvat naftat ja maagaasi metsad katavad 573 territooriumit 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 631 900 2016 aastal elas oblastis 1 778 857 inimest oblasti alale jaab 31 linna 32 alevit ja ligikaudu 3200 maaasulat suuremad linnad on gattsina viiburi sosnovoi bor tihvin kirisi ja kingissepp 1927 aastal moodustati leningradi oblast leningradi kubermangust murmanski kubermangust novgorodi kubermangust pihkva kubermangust ja tserepovetsi kubermangust leningradi oblasti noukogu taitevkomitee esimehed ukbp petrogradi leningradi 1924 linna ja oblastikomitee ning nlkp 1952 leningradi oblastikomitee i sekretarid 13 oktoobril 1952 nimetati ukp leningradi oblastikomitee umber nlkp leningradi oblastikomiteeks 24 augustil 1991 linnakomitee likvideeriti leningradi oblasti koduleht peterburi vene keeles sanktpeterburg aastatel 19141924 petrograd aastatel 19241991 leningrad konekeeles ka piiter on uks kolmest venemaa keskalluvusega linnast moskva jarel suuruselt teine linn venemaal ja suurim linn laanemere rannikul peterburi on uks euroopa nooremaid suurlinnu aastal 2003 tahistas ta oma 300 sunnipaeva sellest 300 aastast ule 200 aasta oli peterburi venemaa keisririigi pealinn peterburi oli venemaa pealinn aastail 17121728 ja 17321918 peterburi asub neeva suudmes soome lahe idasopis neeva lahes linna kaugus eesti pealinnast tallinnast on maanteed mooda 330 km meritsi 350 km ja linnulennul 310 km peeter i andis janesesaarele ehitatud muldkindlusele oma kaitsepuhaku apostel peetruse jargi hollandiparase nime sankt pieter burch hiljem kui neeva kallastele kerkisid elumajad ja valmis apostlitele peetrusele ja paulusele puhendatud kirik hakati kindlustki kutsuma peeterpauli kindluseks ning esialgne nimi laks ule linnale nimekuju sanktpeterburg kinnistus parast peetri surma 1914 aastal kui venemaa keisririik astus i maailmasotta saksamaa keisririigi vastu asendati saksaparane nimi sanktpeterburg veneparase petrogradiga peetri linn 26 jaanuaril 1924 paras vkbp keskkomitee sekretari ja nsv liidu rahvakomissaride noukogu esimehe vladimir lenini surma nimetati petrograd leningradiks seda nime kandis linn 6 septembrini 1991 kuid linna jargi nimetatud piirkond kannab jatkuvalt nime leningradi oblast 12 juunil 1991 toimus referendum kus 54 haaletanud elanikest arvas et linnale tuleks tagastada tema esialgne nimi 6 septembril 1991 taastati linna ajalooline nimi sanktpeterburg vene keeles peterburi jaguneb 18 rajooniks peterburi haldusalasse kuulub 9 linna kolpino krasnoje selo kroonlinn lomonossov pavlovsk peterhof puskin sestroretsk zelenogorsk ja 21 alevit aleksandrovskaja beloostrov komarovo levasovo lissi noss metallostroi molodjoznoje pargolovo pessotsnoi petroslavjanka pontonnoi repino sapjornoi serovo smoljatskovo solnetsnoje strelna susaro tjarlevo uskovo ustizora peterburi on rahvastiku poolest venemaa suuruselt teine linn 2016 aasta andmetel elas peterburis 5 225 690 inimest peterburis elas ule 22 erineva paritolumaaga inimese igauhest ule 2000 inimese suuremad neist olid venelased 8472 ukrainlased 187 valgevenelased 117 juudid 078 tatarlased 076 armeenlased 041 aserid 036 grusiinid 022 tsuvasid 013 poolakad 010 ja palju teisi 789 elanikest keeldus rahvust avaldamast 2010 aasta rahvaloenduse andmeil oli linna elanike arv 4 848 742 septembris 2012 sundis viiemiljones elanik peterburis on parasvootme niiske merekliima sooja suve ja mooduka talvega ilmad on enamjaolt sombused juuli keskmine temperatuur on 188 c veebruari keskmine temperatuur 58 c ohutemperatuuri absoluutne maksimum oli 2010 aasta augustis 371 c absoluutne miinimum oli 1883 aasta jaanuaris kui ohutemperatuur langes kuni 359 c sademehulk on keskmiselt 662 mm aastas 395842 mm peterburi on esimesel kohal venemaal ja uhel esimestest maailmas linna piiresse jaavate veealade pindala poolest veealad moodustavad linna pindalast umbes 10 protsenti neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab soome lahte suubudes delta joe laius kaubasadamas on 1250 kolmainu silla ees 600 lossi ja nikolai silla vahel 340 meetrit joe sugavus on 824 meetrit kokku on linnas 93 joge oja ja kanalit kogupikkusega 2175 km sealhulgas paarikumne kanali kogupikkus on umbes 160 km linna suuremateks kanaliteks on krjukovi kanal gribojedovi kanal talvekanal obvodnoi kanal ja luigekanal linnas on ka sadakond jarve ja tiiki suur osa peterburist asub kuni 3 meetri korgusel merepinnast ja on selleparast ohustatud uleujutuste poolt need ei teki siis kui neeva joes on suurvesi vaid kui laanetuul soome lahe vee neeva suudmesse kokku puhub suurim uleujutus toimus 19 novembril 1824 kui veetase tousis 421 cm ule keskmise 23 septembril 1924 kui veetase tousis 369 cm ule keskmise oli 70 km2 linnast ule ujutatud kaitseks uleujutuste eest on peterburi ehitatud tammide kompleks see koosneb kumnest tammist mille vahel on kaks laevade luusisolme ja kumme vee valjalaske kohta kompleksi avas 2011 aasta augustis peterburi juurtega vladimir putin 28 novembril 2011 hoidis kaitserajatis ara uleujutuse mis oleks olnud linna ajaloos jarjekorras 309 samas on tammide susteemile ette heidetud seisva ja roiskuva vee tekitamist mis havitab vahese olemasoleva elu soome lahe vaga suure reostuskoormuse all kannatavas idaosas peterburi ehitamist alustati 18 sajandi alguses domenico trezzini juhtimisel kuid 18 sajandi lopuni valitsesid venemaad enamasti naiskeisrinnad kelle maitse maaras suuresti ka peterburi arhitektuurilise ilme sildade arvult on peterburi maailma linnade seas esikohal arvatakse et koos eeslinnades paiknevatega on peterburis umbes 620 silda neist 218 on jalakaijate omad linna piiridesse jaab 342 silda 22 silda on avatavad laevaliikluse jaoks st ulestostetava keskosaga esimene sild ule neeva ehitati 1850 aastal ule neeva peasangi viib uheksa silda aastatel 19652004 oli linna pikim sild aleksander nevski sild ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit koos nendega 9057 meetrit silla laius on 35 m enne seda oli pikim sild 582meetrine kolmainu sild aastast 2004 on linna pikim sild bolsoi obuhhovski sild uldpikkus 2824 meetrit ilma kaldrajatisteta 382 meetrit koige laiem on ule moika viiv sinine sild ligi 100 meetrit lai peterburis on 268 kogudust millest 131 allub oigeusu kiriku moskva patriarhaadile nende omanduses voi kasutuses on 229 kirikut voi muud usutalitusteks moeldud hoonet arhitektuuriliselt silmapaistvamad on iisaku katedraal kaasani katedraal peeterpauli katedraal ja spass na krovi kirik peterburis asub ka eestlaste ehitatud peterburi jaani kirik ja oigeusu puha issidori kirik peterburis asub jalgpalliklubi peterburi zenit kodustaadion petrovski staadion peterburi nimetatakse venemaa kultuuripealinnaks linnas asub ule 100 korgkooli 105 muuseumi ja umbes 100 teatrit 1955 aastal tood alustanud peterburi metrool on 5 liini kogupikkusega 11254 km ja 65 jaama peterburi teenindab samuti pulkovo rahvusvaheline lennujaam ja kolm vaiksemat lennujaama aarelinnades 2007 aasta seisuga on see venemaal kasutajate hulga poolest neljas lennujaam peterburis on viis raudteejaama balti jaam laadoga vaksal moskva vaksal soome vaksal ja vitebski vaksal ajalooliselt jai neeva joe umbrus ingerimaa koosseisu eelajaloolise aja lopus kulges siit viikingite kaubatee varjaagide juurest kreeklaste juurde 12 sajandi teisel poolel puudsid seda ala enda valdusesse saada rootslased 15 juulil 1240 toimus izora joe neevasse suubumise koha laheduses neeva lahing lahingu kaigus purustas novgorodlaste poolt suzdalist kutsutud novgorodi vurst aleksandr jaroslavits rootsi vaed ja sai siit endale huudnime aleksander nevski peterburi linna kohal ohta joe suudmes asus 1300 aastal rootslaste ehitatud landskrona kindlus mille eluiga polnud kuigi pikk laadoga jarve aares neeva lahtes ehitasid novgorodlased 1301 aastal oreseki kindluse parast liivi soja kaotust loovutas moskva tsaaririigi tsaar ivan julm 1583 aastal pljussa vaherahuga ingerimaa ja karjalas kakisalmi laani moskva tsaaririik sailitas neeva joe suudmeala aastatel 16101613 toimunud venemaa parilussoja tulemusena milles osalesid moskva tsaaririigi troonipretendentidena rzeczpospolita rootsi kuningriik ja romanovite dunastia kaotasid tsaar mihhail i fjodorovits ja moskva tsaaririik ingerimaa uuesti rootsile ja kuningas gustav ii adolfile 1617 aastal solmitud stolbovo rahuga laks rootsi kuningriigi valdusesse tulevase peterburi linna maaala parast rahulepingu solmimist nimetati oreseki kindlus umber noteborgiks kunagise landskrona kindluse kohale rajati rootsi ingeri kuberneri juhtimisel nyeni linnus ja selle juurde linn linnaoigus alates 1642 aastast rootsi ingeri keskuseks oli narva linn kus asus ka ingerimaa kuberner voi asehaldur maaala oli rootsi valduses kogu 17 sajandi aastal 1689 tuli moskva tsaaririigis voimule peeter i parast poolvenna ivan v surma 1696 aastal sai temast venemaa ainuvalitseja peeter i noudis rootsilt ingerimaa tagasisaamist aastal 1700 alustas venemaa rootsi vastu soda tuntud pohjasoja nime all 11 oktoobril 1702 vallutasid venelased noteborgi ja nimetasid selle votmelinnuseks schlusselburgiks pohjasoja loppedes vallutas venemaa ingerimaa ja taastas venemaa valjapaasu laanemerele linna asutas moskva tsaar peeter i 27 mail 1703 parast ingeri vallutamist rootsilt pohjasojas levinud legendi kohaselt olevat peeter i sel paeval lainud koos saatjatega janesesaarele votnud katte labida loiganud valja kaks rida mattaid paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ja andnud kasu ehitustoid alustada et linna ehitamine algas soja ajal siis esimene ehitis oli muldkindlustis praegune peeterpauli kindlus see rajati janesesaarele neeva parema kalda lahedale mone kilomeetri kaugusele merest kindlustis ehitati algselt mullast ja puidust kuid juba 1706 aastal asuti ehitama kiviehitist ehitustoode juhataja oli tsaar peeter i lahedane kaaskondlane aleksandr mensikov kes maarati ka ingerimaa kubermangu alates 1710 aastast peterburi kubermang kindralkuberneriks kuna peterburi rajati suhteliselt soisele alale siis kuivendati soo suure hulga kraavide abil nii et peterburi on nimetatud ka pohjamaade veneetsiaks pinnast tosteti tukk aega pidi igauks kes peterburi saabub kaasa votma kive voi palke peaaegu kogu too tegid talupojad ja rootsi sojavangid uhe hinnangu jargi suri ehitusel 40 000 inimest peeter i kavatses uue pealinna sudameks teha neeva delta suurima vassili saare kuid sellele oli raske ligi paaseda linna keskmeks kujunes hoopis admiraliteedihoone umbrus mida hakati ehitama peeterpauli kindluse vastaskaldale admiraliteet oli kaitseehitistega piiratud merevae ala kus oli laevaehitus ja remonditehas laod kasarmud sadamaehitised jms 17031704 aasta talvel alustati ka peterburi laanekulje merepoolsete kaitseehitiste rajamist kotlini saarel mis hiljem laksid kroonlinna kindluse alla esimene inimene kes peterburisse maja ehitas oli balti sojalaevastiku ulem cornelius cruys iraagi lipp on iraagi ametlik lipp praegune iraagi riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 2008 aasta jaanuaris ajutise kompromissvariandina varasem 28 juunil 2004 kasutusele voetud lipp oli panaraabia varvides punavalgemust horisontaalsete valjadega trikoloor mille valgele valjale oli paigutatud kolm rohelist viisnurkset tahte tahtede vahel oli araabiakeelne tekst allah akbar ehk jumal on suur jaanuaris 2008 eemaldati viisnurgad punane pms 186c sumboliseerib julgust valge oilsust must islami voitu ja roheline pms 347c islami usku aastatel 19221924 oli iraagi lipuks horisontaalvaljadega mustvalgeroheline kangas mille vardapoolses osas oli punane hasmiidide kolmnurk lipp mis oli peaaegu tapne jordaania lipu koopia puudus vaid punasel kolmnurgal olev seitsmeharuline taht voeti kasutusele 23 augustil 1921 ning selle proportsioonid olid 12 1924 aastal muudeti lippu vardapoolses osas oleval punasel kolmnurgal loigati tipp ning sellele lisati kaks seitsmeharulist valget tahte uksteise alla 1958 aastal kukutati kuningas ja kuulutati valja vabariik uueks lipuks voeti mustvalgeroheline vertikaalsete valjadega lipp mille keskel oli suur kaheksaharuline taht mis on babuloonia paikesejumala sumbol tahe harud olid punased ja selle keskel olev kollane soor oli eraldatud valge aarisega aastatel 19632004 kasutusel olnud lipp kasutusele voetud 31 juulil 1963 sarnanes praeguse lipuga sellel olid islami varvideks peetud ja araabia maade lippudel laialdaselt kasutatavad punane uleval ja must riba all keskel valgel taustal kolm rohelist viisnurgaks nimetatavat tahekest 13 jaanuaril 1991 kuveidi vallutamise ajal lisas saddam hussein valgele osale sonad allah akbar ehk jumal on suur mis on ka praegusel lipul veidi muudetud kujul parast seda kui 2003 aastal ameerika uhendriigid koos liitlastega iraagi vallutasid moeldi valja ka uus lipp see erines taiesti varasematest panaraabia traditsioone jarginud lippudest uue lipu valge pohi sumboliseeris rahu ja kaks sinist triipu tigrise ja eufrati jogesid ning nende vahel olev kollane triip kurdi vahemust poolkuu viitas islamile lipp oli kasutusel vaga luhikest aega 26 aprillist kuni 28 juunini 2004 iraaklased ei kiitnud lippu heaks ning kasutusele voeti uuesti endine lipp veidi muudetud kujul keskaafrika vabariik on merepiirita riik aafrika mandri keskosas riik piirneb pohjas tsaadiga idas sudaani ja lounasudaaniga lounas kongo demokraatliku vabariigi ja kongo vabariigiga ning laanes kameruniga keskaafrika vabariik jaguneb pealinnaks ja 16 prefektuuriks suuremad linnad on bangui bimbo mbaiki ja berberati suuremad rahvusruhmad on gbajad bandad ja mandzad enamik inimestest tegeleb pollumajandusega millalgi 1000 ekr ja 1000 pkr vahel levisid oubangui keeli konelevad rahvad kamerunist ida suunas sudaani asudes ka tanapaeva keskaafrika vabariigi aladele samal ajal asus marksa vaiksem hulk bantukeelseid sisserandajaid elama kav edelaossa ning kesksudaani keeli konelejad oubangui joe aarde selle rahvasterande tulemusena koneleb enamik kav tanapaevastest asukatest oubangui keeli voi bantu keeli mis kuuluvad niigerikongo perekonda vaiksem osa koneleb kesksudaani keeli mis kuuluvad niilusesahara perekonda enne 19 sajandit jaid tanapaeva kav asukad islami levikualast sudaanis kaugemale ning seeparast oli neil suhteliselt vahe kontakte monoteistlike usundite ja pohjamaiste majandustega 19 sajandi esimestel kumnenditel joudsid piirkonda islami kaupmehed ning arendasid suhteid kohalike juhtidega et neil aladel kaubelda ja asulaid rajada muslimi kaupmeeste saabumine 19 sajandil kulges usna rahumeelselt ja soltus kohalike toetusest kuid parast sajandi keskpaika hakkasid saabuma araabia orjakauplejad koos hastirelvastatud soduritega bobangi rahvast said mojukad orjakauplejad kes muusid orje ameerikasse kasutades rannikuni joudmiseks oubangui joge ligikaudu 1860 aastast kuni 1910 aastani tuhjendasid sudaanist tsaadist kamerunist pohjakavs asuvast dar alkutist ning kagukav nzakara ja zande osariikidest parit orjakaupmehed kav idaosa pikaks ajaks inimestest eurooplased joudsid nuudse kav 19 sajandi lopul kui euroopa koloniaalvoimud voistlesid aafrika viimaste jagamata osade parast krahv savorgnan de brazza rajas prantsuse kongo ning saatis ekspeditsioone brazzavilleist ules piki oubangui joge puudes laiendada prantsusmaa territooriumi keskaafrikas samade alade parast voistlesid ka belgia saksa keisririik ja suurbritannia 1889 aastal rajasid prantslased oubangui joe aarde banguisse asula 189091 saatis de brazza ekspeditsioone ules piki sangha joge tanapaeva edelakavs kuni oubangui keskjooksuni tsaadi jarve suunas ning itta piki oubangui joge niiluse suunas lootes laiendada prantsuse konge piire kuni teiste prantsuse aafrikakolooniateni 1894 aastal fikseeriti prantsuse kongo piirid belgia kuningale leopold iile allunud kongo vabariigiga ja saksa kameruniga 1899 aastal lepiti kokku prantsuse kongo piir sudaaniga piki kongoniiluse veelahet nii ei paasenudki prantslased igatsetud niiluseni kui eurooplased olid leppinud kokku prantsuse kongo piirid tuli prantsusmaal otsustada kuidas katta omandatud territooriumi hoivamise administreerimsie ja arendamise kullaltki suured kulud leopold ii kontsessioonidega firmade vaidetav edu kongo vabariigis veenis prantsuse valitsust andma 1899 aastal 17 erafirmale suuri kontsessioone oubanguishari piirkonnas vastutasuks oiguse eest skepluateerida neid maid kohalikke kaupu ostes ja euroopa importi muues lubasid firmad maksta prantsusmaale renti ja kontsessioonialasid arendada firmad palkasid nii euroopast kui ka aafrikast agente kes sageli kasutasid aafriklaste toole sundimiseks johkraid meetodeid samal ajal hakkas prantsuse administratsioon sundima kohalikke elanikke makse maksma ja riigi heaks tasuta tootama firmad ja valitsus tegid kohalike toolesundimisel kohati koostood moned prantsuse ametnikud teatasid eravagede omaenda kolleegide ja sojavae kuritarvitustest kuid katsed neid inimesi vastutusele votta nurjusid peaaegu alati kui kavs toimunud johkrustest joudsid prantsusmaale teated mis pohjustasid avalikku halvakspanu algatati uurimisi ning tehti moned norgad reformikatsed ent reaalne olukord jai sisuliselt samaks prantsuse koloniaalvoimu eismese kumnendi valtel umbes 19001910 laiendasid ubangishari ala valitsejad orjakauplemist ning kohaliku toodangu muuki euroopasse nad kasutasid ara oma lepinguid prantsusmaaga hankimaks rohkem relvi millega saada rohkem orje suur osa ubangishari idaosast tuhjenes sel ajal inimestest parast seda kui prantslased kohaliku pealikud voimult kukutasid kahanes orjakauplemine jarsult 1911 aastal anti sangha ja lobaye joe basseinid saksamaale lepinguga millega prantslased said vabad kaed marokos ubangishari laaneosa jai saksa voimu alla kuni esimese maailmasojani mille jarel prantsusmaa need alad keskaafrika vagesid kasutades tagasi vallutas 19201930 rajati teedevork propageeriti tulusamaid pollukultuure ning loodi mobiilsed terviseteenused voitluseks unetovega mitmel pool riigis rajati protestantlikud misjonijaamad siiski juurutati ka uusi sunniviisilise too vorme kui prantsuse voimud votsid suurel arvul kohalikek toole kongost ookeani aarde viiva raudtee ehitusel kus paljud toolised surid kurnatusse ja haigustesse 1925 aastal avaldas prantsuse kirjanik andre gide raamatu voyage au congo reis kongosse milles kirjeldas raudteeehituse tagajargi ta paljastas vagivalla mida ubangishari laaneosas kasutasid keskaafriklaste vastu tooandjad nagu sanghaubangi metsanduskompanii 1928 aastal puhkes laanealadel suur ulestous kongowara mass ehk koplavarresoda mis kestis mitu aastat selle sodadevahelisel ajal ehk aafrika suurima kolonialismivastase ulestousu ulatust varjati prantsuse avalikkuse eest hoolikalt kuna see andis tunnistust tugevast vastuseisust prantsuse koloniaalvalitsusele ja sunnitoole 1930 aastatel arenesid piirkonnas puuvilla tee ja kohvikasvatus ning teemandi ja kullakaevandus mitu puuvillafirmat said monopolid puuvillatootmisele suurel alal ning voisid pollumeestele hinda dikteerida mis tagas aktsionaride tulu 1940 aasta septembris votsid gollistidest prantsuse ohvitserid ubangishari oma kontrolli alla 1 detsembril 1958 sai ubangishari koloonia autonoomia prantsuse emamaa kontrolli all ning vottis uueks nimeks keskaafrika vabariik riigi rajaja ning valitsusnoukogu eesistuja barthelemy boganda suri salaparases lennuonnetuses 1959 aastal kaheksa paeva viimaseid koloniaalvoimu aegseid valimisi 13 augustil 1960 saavutas kav iseseisvuse ning kaks boganda lahimat abilist abel goumba ja david dacko hakkasid voimu parast voitlema prantslaste abiga tuli dacko vouimule ning lasi goumba peagi arreteerida 1962 aastaks oli president dacko rajanud uheparteisusteemi 31 detsembril 1965 kukutati dacko saintsylvestrei riigipoordes mida juhtis kolonel jeanbedel bokassa bokassa peatas pohiseaduse kehtivuse ning saatis laiali rahvusassamblee 1972 aastal kuulutas ta ennast eluaegseks presidendiks ning 4 detsembril 1976 nimetas end keskaafrika keisririigi keisriks bokassa iks aasta parast kroonis ta end luksusliku tseremoonia kaigus mida suurem osa maailmast naeruvaaristas 1979 aasta aprillis protestisid uliopilased bokassa seaduse vastu mille kohaselt pidid koik opilased ostma koolivormi firmast mis kuulus uhele tema naistest valitsus surus protestid jouga maha tapped sadakond last ja teismelist bokassa vois olla osa tapmiste eest isiklikult vastutav 1979 aastal juhtis prantsusmaa bokassavastast riigipooret taastades dacko voimu ja kav nime seejarel kukutas kindral andre kolingba 1 septembril 1981 omakorda dacko kolingba peatas taas pohiseaduse kehtivuse ning valitses sojavaehunta eesotsas 1985 aastani 1986 aastal kehtestas ta uue pohiseaduse mis voeti vastu uleriigilisel rahvahaaletusel osalemine tema uues parteis rassemblement democratique centrafricain rdc oli vabatahtlik 1987 aastal toimusid pooleldi vabad parlamendivalimised ning 1988 aastal kohalike omavalitsuste valimised kolingba kaks peamist poliitilist vastast abel goumba ja angefelix patasse boikoteerisid neid valimisi sest nende parteidel ei lubatud osaleda 1990 aastal saanud inspiratsiooni berliini muuri lagemisest aktiviseerus kavs demokraatlik liikumine 1990 aasta mais kirjutasid 253 silmapaistvat kodanikku alla kirjale mis noudis rahvuskogu kokkukutsumist kuid kolingba keeldus ja lasi mitu opositsionaari vahistada usa ja prantsusmaa survel ning riikide ja organisatsioonide ruhma gibafor prantsusmaa usa saksamaa jaapan el maailmapank ja uro algatusel noustus kolingba lopuks pohimotteliselt vabade valimistega 1992 aasta oktoobris mida aitas korraldada uro valimisorganisatsioon kasutanud valimisrikkumisi ettekaandena voimule jaamiseks sattus president kolingba gibafori tugeva surve alla rajamaks ajutise riikliku poliitikanoukogu ning loomaks valimiskomisjoni kuhu kuuluksid koigi erakondade esindajad kui valimised 1993 aastal tas rahvusvahelise abiga lopuks toimusid juhtis esimeses ringis angefelix patasse ning kolingba oli alles neljas parast abel goumbat ja david dackot teises voorus kogus patasse 53 haaltest ja goumba 456 enamik patasse toetajaid olid gbaya kare ja kaba seast seitsmes tihedalt asustatud prefektuuris riigi loodeosas goumba toetus tuli aga suuresti kumnest horedamalt asustatud prefektuurist lounas ja idas patasse erakond mouvement pour la liberation du peuple centrafricain mlpc ehk kav rahva vabastusliikumine kogus ka liht ehkki mitte absoluutse haalteenamuse parlamendis mistottu patasse vajas koalitsioonipartnereid patasse valitsus pusis voimul 2003 aastani kuid seda koigutasid korduvad massud 2001 aasta riigipoordekatse jarel jalitas sojavagi patasse vastaseid presidendi kahtluste alla langenud kindral francois bozize pogenes oma vagedega tsaadi kust alustas 2003 aasta martsis akkrunnakut liibua vaed ja 1000meheline bemba kongo massuliste organisatsioon ei suutnud seda peatada ning bozize haaras voimu francois bozize moodustas valitsuse kuhu kuulus enamik popositsioonierakondadest 2005 aasta mais toimusid vabad presidendivalimised mille patasse voitis 2006 aasta novembris palus ta prantsuse sojalist abi riigi pohjaosas linnu vallutanud massuliste vastu 2011 aastal valiti ta tagasi kuid neid valimistulemusi peeti uleuldiselt voltsituiks 2012 aasta novembris vallutas massuliste koalitsioon seleka linnu riigi pohja ja keskosas 2013 aasta jaanuaris solmisid nad bozize valitsusega rahu saades kohad valitsuses rahu katkes kui massulised rundasid pealinna bozize pogenes riigist ja presidendivoimu haaras michel djotodia septembris 2013 saatis djotodia seleka ametlikult laiali kuid paljud massulised keeldusid relvi maha panemast novembris 2013 hoiatas uro et kavs on genotsiidioht peamiselt muslimitest koosnev seleka ja kristlaste maakaitsevagi antibalaka antimatseete korraldavad vastastikuseid kattemaksurunnakuid tsiviilelanikele umbes pooled kav elanikest on pollupidajatest kristlased ning 15 nomaadidest muslimid mistottu konflikti mojutab ka voitlus maa parast 13 detsembril 2013 teatas uro et hukkunud on 610 inimest veerand rahvastikust ligi 1 miljon inimest olid kodust pogenenud 2013 aasta jouludel puhkes sojategevus pealinnas banguis kuus aafrika liidu rahuvalvejou tsaadlasest sodurit tapeti ning presidendipalee lahistelt leiti 20 laibaga massihaud 18 veebruaril 2014 kutsus uro peasekretar ban kimoon uro julgeolekunoukogu saatma kohe kavi 3000mehelist uksust takistama tsiviilelanike tapmist ta pakkus valja kuueosalise plaani mille raames saadetakse riiki 3000 rahuvalvajat lisaks sinna juba saabunud 6000 aafrika liidu ning 2000 prantsuse sodurile alates iseseisvumisest on rahvaarv peaaegu neljakordistunud 1960 aastal elas riigis 1 232 000 elanikku ja 2009 aastal 4 422 000 keskmine eluiga on 4968 aastat meestel 4845 ja naistel 5095 aastat 2010 aasta hinnang rahvastiku keskmine vanus on 191 aastat uro hinnangul on 11 1549aastastest hivpositiivsed 2007 aastal suri hinnanguliselt 11 000 inimest hivi voi aidsi 39 elanikkonnast elab linnades keskaafrika vabariigis on 2007 aasta seisuga 1926 miljonit toojoulist 2001 aasta seisuga on tootus 8 keskaafrika vabariigi tahtsaimad ekspordiartiklid on keskaafrika vabariigi tahtsaimad ekspordipartnerid on belgia 3257 hiina 1049 indoneesia 1036 maroko 1024 kongo dv 687 prantsusmaa 579 2009 keskaafrika vabariigi tahtsaimad impordiartiklid on keskaafrika vabariik tahtsaimad impordipartnerid on lounakorea 1929 prantsusmaa 1195 ameerika uhendriigid 778 kamerun 739 holland 677 2009 kiribati kiribati vabariik kiribati keeles kiibas on saareriik vaikses ookeanis mikroneesias mille alasid labib ekvaator kiribati on nimetatud gilberti saarte jargi mille briti maadeavastaja thomas gilbert 1788 esmakordselt kaardile kandis ja mille maadeavastaja adam johann von krusenstern nimetas 1820 gilberti saarteks kuni 1979 aastani kandsid koik kolm saareruhma administratiivset uhisnime gilberti saared mille kiribatikeelne tuletis on kiribati gilberti saarte kiribatikeelne ajalooline nimetus oli tungaru kiribati territoorium ulatub idalaane suunas 4835 km kaugus linnulennul laanepoolseimast banaba saarest idapoolseima millenniumi atollini ja pohjalouna suunas 1973 km kaugus terainast washington island pohjas flinti saareni lounas holmates umbes 52 miljonit km2 ookeaniala kiribatist loodes asuvad marshalli saared laanes nauru edelas tuvalu lounas samoa ja kagus tuamotu saared riigi rannajoone kogupikkus on 1143 kilomeetrit kiribati koosneb 33 atollist mis on koondunud kolmeks suuremaks saareruhmaks laanest itta gilberti saared fooniksisaared ja linei saared lisaks kuulub riigile banaba saar gilberti saared ulatuvad vaikses ookeanis pohjast lounasse umbes 780 km ulatuses pindalaga 2811 km2 saarestikku kuulub 16 atolli gilberti saarte suurimad atollid on tabiteuea 376 km2 tarawa 31 km2 ja abemama 27 km2 fooniksisaared jagunevad kiribati ja usa vahel kiribatile kuulub 8 saart kogupindalaga 276 km2 suurim atoll on abariringa 9 km2 linei saared ulatuvad vaikses ookeanis loodest kagusse ja nende haldamine on samuti jagunenud kiribati ning usa vahel kiribatile kuulub 8 saart millest suurim on kiritimati 3884 km2 kiritimati on uhtlasi riigi suurim saar riigi atollid ulatuvad vaid moni meeter ule merepinna mistottu neid ohustab ookeani veetaseme tous atollidest erinev on banaba saare pinnamood kus asub riigi korgeim tipp mis ulatub 81 meetrit ule merepinna riigis puuduvad ojad teraina atollil asub riigi ainus mageveeline jarv pindalaga 200 hektarit kiribatis on metsa all 148 riigi pindalast riigis kasvab 60 liiki korgemaid taimi millest 3 ehk 2 liiki on endeemsed kiribatis ei leidu kahepaikseid riigis on kirjeldatud 9 sisaliku 3 kilpkonna ja 1 meremaoliik riigis on kirjeldatud 78 linnuliiki ainus endeemne linnuliik on kiritimati roolind riigi lipul on kujutatud kuningfregattlindu imetajatest on riigi looduses kohatud 7 liiki vaalalisi kiribati tosiseim keskkonnaprobleem on globaalne kliimasoojenemine riik teeb plaane et kogu oma elanikkond saartelt mujale umber asustada globaalse kliimasoojenemise tottu ohustavad atolle mereveetaseme tous loodetest tingitud lainetusest pohjustatud ranniku erodeerumine uha sagenevad ja tugevnevad tormid ning pikaajalised pouaperioodid alates 1993 on mereveetase kiribatis tousnud keskmiselt 14 mm aastas jaanuaris 2008 moodustatud fooniksisaarte merekaitseala on pindalalt maailmas 3kohal kiribatis valitseb troopiline mereline kliima riigis on kaks aastaaega aprillist septembrini kestab kuiv periood ja oktoobrist martsini vihmaperiood kuid kuna atollid asuvad suurel ookeanialal siis perioodide algus erinevatel atollidel varieerub aastaringne oopaevane temperatuur on 27c aarmuslik aastane sademetehulk voib ulatuda 305 cmni kiribati on presidentaalne vabariik taidesaatev voim kuulub presidendile kes on uhtlasi ka valitsusjuht rahvas valib presidendi ametisse parlamendi esitatud kandidaatide seast presidendi ametiaeg kestab 4 aastat ja teda on voimalik kahel korral tagasi valida president maarab ametisse asepresidendi seadusandlik voim kuulub 1kojalisele parlamendile maneaba ni maungatabu parlamendi liikmeid on 46 ja nad on ametis 4 aastat 44 liiget saavad ametisse valimiste jarel 1 esindab banaba saart ja lisaks on parlamendiliikmeks veel peaprokuror parlamendivalimised toimuvad kahes voorus viimased parlamendivalimised toimusid detsembrist 2015 jaanuarini 2016 valimistel sai partei boutokaan te koaua 26 kohta ning mauri kiribati partei ja uhinenud koalitsioonipartei liit 19 kohta igal asustatud saarel on oma saarenoukogu keda riigis on kokku 21 paljud banaba elanikud siirdusid fosforiidikaevandamise tottu fidzile kuuluvale rabi saarele kus nad tanapaeval moodustavad 95 saare elanikkonnast rabi saare vanemate noukogu maarab uhe esindaja kiribati parlamenti kiribati pohiseadus voeti vastu 12 juulil 1979 kiribati pealinn on tarawa south riik jaguneb 6 ringkonnaks kiribatisse on ajaloo jooksul asunud samoalasi tongalasi ja fidzilasi peale iseseisvumist olid osad saared ulerahvastatud ja 1988 anti korraldus 4700 elaniku asustamiseks vaiksematele saartele lisaks elavad banaba saare endised asukad fidzile kuuluval rabi saarel 89 elanikkonnast on kiribatilased 97 segaparitolu ja 01 tuvalulased 2017 seisuga on kiribati hinnanguline elanikkond 108 145 inimest 446 kiribati elanikest elab linnades kiribati sundimusmaar on 212 sundi 1000 elaniku kohta suremusmaar on 7 surma 1000 elaniku kohta uhe naise kohta elab riigis 095 meest elanikkonna hinnanguline vanuseline struktuur 2017 andmetel kiribati ametlikud keeled on inglise keel ja kiribati keel 2010 aasta andmetel on katoliiklasi 558 presbuterlasi 335 mormoone 47 ja bahaisid 23 katoliiklik tarawa piiskopkond rajati 1966 ning hiljem muudeti see tarawa ja nauru piiskopkonnaks 2014 aasta seisuga tegutses piiskopkonnas 15 kogudust 19 ilmikpreestrit ja 7 regulaarvaimulikku kiribatil puudub kaitsevagi voorvae sissetungi korral korraldavad riigi kaitset austraalia ja uusmeremaa riigis tegutsevad politseijoud kiribati majanduse peamised tuluallikad on kalapuugilubade ja laevade lipuoiguse muuk riigi majandust mojutab kaugus suurtest turgudest oskustooliste vahene hulk ja nigel taristu riik soltub rahanduslikult valisabist teenindussektor moodustab riigi sisemajanduse kogutoodangust 645 pollumajandus 263 ja toostussektor 92 riik ekspordib peamiselt kalu ja koprat impordib aga toiduaineid masinaid toostustooteid ja kutust kiribati teede kogupikkus on 670 kilomeetrit riigis asub 4 sillutatud radadega lennuvalja ja 14 sillutamata radadega lennuvalja riigi peamised sadamad on betio ja abariringa canton atolli sadamad linei saartel asub 5 kilomeetri pikkune kanalivork kiribati esimesed teadaolevad asukad olid mikroneeslased kes saabusid saartele umbes 3000 kuni 1300 aastat enne kristust esimese eurooplasena sattus gilberti saartele portugali meresoitja pedro fernandes de queiros 1606 briti meresoitja john byron seilas 1764 labi saarestiku 1788 kirjeldas saari briti maadeavastaja thomas gilbert 1820 sattus saartele maadeavastaja adam johann von krusenstern oma umbermaailmareisi kaigus 1824 kaardistas prantsuse umbermaailmasoitja louis duperrey kogu gilberti saarestiku 19 sajandil kulastasid saari vaalapuudjad ja odava toojou otsijad briti kapten davis kuulutas gilberti saared ja ellice saared 27 mail 1892 briti protektoraadiks protektoraadi peakorter asus esmalt tarawa atollil ja 1908 aastast alates banaba saarel gilberti saared kuulutati 12 jaanuaril 1916 briti kroonikolooniaks enamik linei saari liideti kroonikolooniaga 1919 fooniksisaared 1937 ja 5 linei saarestiku saart 1972 1902 paigaldati labi kiribati ala esimene vaikset ookeani labiv telegraafikaabel britid asusid banaba saarel kaevandama fosforiiti mille kaevandamine lopetati 1979 teise maailmasoja ajal okupeeris jaapan tarawa atolli ja enamiku gilberti saartest usa merejalavaelased maabusid novembris 1943 tarawal ja ala vallutati tagasi tarawa lahingu kaigus peale teist maailmasoda kasutas suurbritannia kiritimatit tuumakatsetuste polugoonina lisaks toimus 3 tuumakatsetust maldeni saarel kui ellice saarestiku elanikud korraldasid 1974 iseseisvusreferendumi ja eraldusid kroonikolooniast 1975 tuvalu nime all asusid kiribati elanikud otsima enesemaaratlusviisi 1977 toimusid kiribatil esimesed omavalitsuse valimised mille jarel sai valitsusjuhiks ieremia tabai kiribati iseseisvus 12 juulil 1979 ja riigi esimeseks presidendiks sai tabai iseseisvumise jarel andis usa kiribatile ule veel 14 atolli 1994 sai presidendiks teburoro tito kuna seni labis riiki kuupaevaraja siis otsustas tito 1995 et riik kuulub uhte ajavoondisse tema ajal sai kiribatist 1999 aastal uro liige 2003 algatas parlament tito vastu umbusalduse ja presidendiks sai anote tong 2016 aastast on kiribati president taneti maamau eesti ja kiribati solmisid diplomaatilised suhted 4 septembril 2014 kiribati haridussusteem on kolmeastmeline pohiharidus keskharidus ja korgharidus pohiharidust on voimalik omandada 6 klassini ja keskharidus holmab seejarel 3 klassi 2000 oli kiribatis 110 pohikooli ja 2001 oli 6 keskkooli korgharidust on voimalik omandada south pacificu ulikooli kiribati kampuses lisaks tegutseb riigis opetajate seminar kiribati elanike seas on levinud rahvuslik kasitoo rahvalaulude laulmine ja rahvatants seejuures on rahvatantsude omaparaks linnu moodi liigutused riigis asuvad kultuurimuuseum te umanibong bairikis asub kiribati riiklik raamatukogu kiribati sportlased on voistelnud olumpiamangudel alates 2004 aasta suveolumpiamangudest ateenas riigi sportlased pole olumpiamedaleid voitnud riigil on olemas oma jalgpallikoondis mis on seni koik kohtumised kaotanud riigi suurim staadion on 2500 kohaga bairiki rahvusstaadion komoorid on saareriik india ookeanis mosambiigi vaina pohjaosas riigi ametlik nimi on komoori liit aastani 2002 oli ametlik nimi komoori islamiliitvabariik liidu moodustavad kolm suuremat saart ngazidja mwali ja ndzwani koigil kolmel saarel on ulatuslik autonoomia ja oma sumbolid neljas komoori saarestiku saar mayotte kuulub prantsusmaale komoorid on uks maailma vaesemaid riike 1997 aastal puhkenud rahutustes loid mwali ja ndzwani komooridest lahku ja tahtsid uuesti prantsusmaa asumaaks saada prantsusmaa vastuseisu tottu kuulutasid molemad saared end iseseisvaks 2000 aastal saavutati kokkulepe komooride uhtsuse sailitamiseks 30 novembril 2010 kirjutasid eesti peaminister andrus ansip ja komooride valisminister fahmi said ibrahim liibua pealinnas tripolis alla diplomaatiliste suhete solmimise lepingule kahe riigi vahel kongo demokraatlik vabariik on riik keskaafrikas 19081960 kandis nime belgia kongo 19711997 zaire eesti keeles ka sair kongo dv piirneb kongo vabariigi keskaafrika vabariigi lounasudaani uganda rwanda burundi tansaania sambia ja angolaga kongo alal asunud kongo kuningriik tegeles aktiivse orjakaubandusega portugallastega kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena henry morton stanley berliini konverentsil 1885 aastal tunnistati kongo belgia kuninga leopold ii eraomandiks kongo vaba riik tema valitsuse all toimus kongos genotsiid mille kaigus tapeti 310 miljonit inimest 1908 aastal kui kongos toime pandud metsikused olid paljastatud vottis belgia valitsus kongo enda haldusse ja kongost sai belgia asumaa 1960 aastal sai kongo iseseisvaks 24 novembril 1965 tegi mobutu eduka riigipoorde ja valitses kongot presidendina jargmised 32 aastat 1996 aastal puhkenud esimeses kongo soja tagajarjel sai voimu oma katte pikaaegne opositsiooni liider laurent kabila pikaaegne president mobutu oli sunnitud 17 mail 1997 pogenema togosse 16 jaanuaril 2001 tehti laurent kabilale atentaat mille tagajarjel ta kaks paeva hiljem suri uueks presidendiks sai tema poeg joseph kabila kongo dvs elab ule 200 etnilise ruhma suuremad neist on lubad 18 kongod 161 mongod 135 ruandad 103 asanded 61 bangid ja ngaled 58 94 elanikest on kristlased peamiselt roomakatoliiklased 55 26 augustil 2014 teatas kongo demokraatliku vabariigi tervishoiuministeerium whod ebola viirushaiguse puhangust ekvaatoriprovintsis 15 oktoobri 2014 seisuga on kongo dvs ebola viirushaigusse nakatunud 68 ja surnud 49 inimest laboratoorselt on kinnituse saanud kokku 38 haigusjuhtu kaimasoleva ebola viirushaiguse epideemia pohjustajaks voibolla teistsugune viirusetuvi congolese strain kongo demokraatlik vabariik on jagatud 25 provintsiks ja uheks keskalluvusega linnaks ehk pealinnaalaks kuni 2015 aastani oli riik jaotatud 10 provintsiks ja uheks pealinnaalaks kuigi riigil on uhed aafrika suurimad maavarade varud on kongo dv uks maailma vaesemaid riike selle pohjuseks on mobutu oskamatu majanduspoliitika ja raha kokkuajamine halb majandamine korruptsioon ja aastakumnetepikkused relvakokkuporked 1990 aastate alguses kukkus majandus kokku riigis valitses huperinflatsioon 1994 aastal 7400 valisvolg tousis rohkem kui 10 miljardi euroni 23 elanikest on hoivatud pollumajanduses maailmapanga igaaastase doing businessi raporti kohaselt on kongo dv halvim riik ari alustamiseks peamised kaubanduspartnerid on hiina belgia lounaaafrika vabariik tsiili usa saksamaa ja india kongo vabariik ka kongobrazzaville brazzavillei kongo on riik aafrikas piirneb edelas atlandi ookeaniga lounas ja idas kongo demokraatliku vabariigiga pohjas keskaafrika vabariigiga loodes kameruniga ja laanes gaboniga kongo vabariik jaguneb 11 piirkonnaks bouenza cuvette kouilou lekoumou likouala laanecuvette niari plateaux pointe noire pool sangha ja pealinnaks kuveit on riik parsia lahe looderannikul riik piirneb saudi araabia ja iraagiga kuumal aastaajal maist septembrini on keskmine temperatuur 30 c umber temperatuur voib tousta 50 kraadini talvekuudel on keskmine temperatuur 1315 c paeval kuni 25 c oosel voib langeda alla nulli talvel esineb ka veidi sademeid aastane sademete hulk on 10220 mm veetemperatuur lahes on suvel 30 c umber talvel 20 c kuveit jaguneb kuueks kubernerkonnaks kuprose vabariik on saareriik vahemere idaosas asub turgist lounas egiptusest pohjas ja kreekast kagus loodusgeograafiliselt kuulub aasiasse kupros on suuruselt kolmas saar vahemeres ja uks suuremaid turismi sihtpunkte kupros saavutas iseseisvuse 1960 aastal 1974 aastal toimus kuprosel riigipoore misjarel toi turgi oma vaed kuprosele vaenupooli lahutama toodi uro rahutagamisjoud unicyp mis tegutsevad riigis siiani novembris 1983 kuulutati uhel kolmandikust saarel valja pohjakuprose turgi vabariik ulejaanud saarel toimib 1974 aastast rahvusvaheliselt tunnustatud kuprose vabariik kliima on vahemereline mahedate niiskete talvede 1013 c ja palavate kuivade suvedega 2635 cjuuli august 40 kuprose edelaosas trodose massiivil asub saare korgeim tipp olumpos 1952 m pohjas asuvad kyrenia maed mille korgeim tipp on kyparissovouno 1024 m saare keskosas laiub mesaoria tasandik kuprosel puuduvad aastaringselt voolavad joed on vaid moned allikad ja ojad 17 saarest on kaetud metsadega taimestik koosneb umbes 1800 liigist alamliigist ja teisendist neist umbes 140 on kuprosel endeemid kuprosel elutseb 365 linnuliiki seal pesitsevad nendest vaid 115 markimisvaarseimaks imetajaliigiks on muflon kuprose loodusvaradeks on vask kips puit marmor bentoniit ja pigmentmullad uhtegi neist ei leidu aga markimisvaarses koguses kuprose veevarud on napid kuprose elanikkonna koosseis 2005 aasta jaanuaris saare elanikud kes polnud ei kreeklased ega turklased pidid 1960 aasta konstitutsiooni kohaselt valima kas kuuluvad saare kreeklaste voi turklaste kogukonda riigi ametlikud keeled on kreeka ja turgi keel laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt kuprose kreeklased on pohiosas kristlased ja kuuluvad kuprose autokefaalse kreeka oigeusu kiriku koosseisu armeenlased kuuluvad armeenia apostlikku kirikusse 1 saare elanikest on katoliiklased ja 1 maroniidid kuprose turklased on moslemid sunniidid suuremad linnad kuprose territoorium on jaotud kuueks ringkonnaks nikosia ringkond famagusta ringkond kyrenia ringkond larnaca ringkond limassoli ringkond ja paphose ringkond rahauhik on alates 2008 aastast euro enne seda oli kaibel nael cyp 29 aprillil 2005 liitus kuprose nael vahetuskursimehhanismiga erm ii mille kohaselt peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist 15 vaatamata kuprose poliitilistele probleemidele on turumajandus teinud alates 1974 aastast saarel margatavaid edusamme majanduslik suunitlus on poordunud pollumajanduselt teenuste ja kergetoostuse poole kupros on ka populaarne turistide seas 20002005 aasta keskmine majanduskasv on 34 sama perioodi keskmine inflatsioon 31 ja tootus 33 pohilised impordiartiklid on toormaterjalid tarbekaubad transpordivahendid ja kutus peamised ekspordiartiklid on roivad jalatsid farmaatsiatooted tsement sigaretid moobel vein kartulid ja tsitrusviljad ajalugu kuprose kuningriik veneetsia vabariik lesotho ametlikult lesotho kuningriik on merepiirita riik lounaaafrikas draakonimagede lounaosas see on enklaavina umbritsetud lounaaafrika vabariigi territooriumist pindalalt on natuke ule 30 000 km2 ja seal elab napilt ule kahe miljoni inimese lesotho pealinn on maseru mis on uhtlasi ka suurim linn umbes 40 elanikest elab allpool vaesuspiiri aastatel 18841966 oli lesotho basuutomaa basutoland nime all suurbritannia protektoraat lesotho on absoluutse korguse poolest uks maailma korgeimal asuvaid riike 80 aladest korgemal kui 1800 m isegi madalaim punkt maa edelaosas on 1400 meetrit ule merepinna mis on riikide seas maailma korgeim idapiiri lahedal paikneb maa korgeim tipp thabana ntlenyana 3482 m maa pohjaosas on aafrika tuntuim maesuusakuurort afriski 3222 m mis tegutseb juunist augustini tahtsaimad loodusvarad on vesi ja teemandid rahvuslinnuks on valitud kiilasiibis geronticus calvus lesotho on jaotatud kumneks ringkonnaks lesotho rahvaarv on 1 947 701 mis on maailmas 150 kohal inimeste keskmine vanus on 238 aastat keskmine eluiga on 529 aastat lesotho suremuse uldkordaja on 149 surma 1000 inimese kohta see on maailma riikide seas korgeim naitaja 273 lesotho elanikest elab linnades vaikese magise ning taielikult lounaaafrika vabariigi poolt piiratud riigina on lesothol vaga kitsad majanduslikud voimalused umbes kolm neljandikku elanikkonnast paikneb maapiirkondades ning tegeleb karjakasvatuse ja polluharimisega samas toodab lesotho vahem kui 20 vajaminevast toidust pohiliselt soltub lesotho majanduslikult lounaaafrika vabariigist importides 90 tarbitavatest toiduainetest just sealt enamik perekondi soltub lounaaafrika kaevandustes voi farmides tootavate sugulaste rahaulekannetest lesotho valitsus mangib riigi majanduses suurt rolli 2014 aastal oli valitsussektoriga seotud kulutuste osakaal sktst 37 ning valitsus on lesotho suurim tooandja suurim eratooandja on tekstiili ja roivatoostus kus tootab umbes 36 000 lesotholast kellest enamik on naised sisukordees libeeria vabariik on riik aafrika laanerannikul libeeria naaberriikideks on sierra leone guinea ja elevandiluurannik libeeria jaguneb 15 maakonnaks libeeria rajasid 19 sajandi alguses ameerikast umberasunud vabastatud orjad riik kuulutati iseseisvaks 26 juulil 1847 orjade jareltulijad hoidsid voimu pikka aega enda kaes poliselanikud said haaleoiguse alles 1960ndatel aastal 1980 toimunud riigipoordega haarasid voimu poliselanikud samuel k doe juhtimisel libeerias oli aastatel 19891996 ja 19992003 kodusoda aastal 2003 valiti presidendiks charles ghankay taylor kuid kodusoda jatkus peagi parast taylori voimuleasumist soja lopetas alles uro vagede sekkumine ja taylori loobumine presidendiametist 8 novembril 2005 toimunud presidendivalimistel valiti presidendiks ellen johnsonsirleaf kellest sai esimene aafrika naine kes on valitud presidendiks religioon kristlus 40 moslem 20 muu ei religioon 2014 aasta ebola viirushaiguse epideemia tottu kuulutas libeeria president ellen johnson sirleaf augustis 2014 riigis valja eriolukorra libeerias oli 2003 aastal 50 arsti ja 1000 meditsiiniode kaimasoleva epideemia ajal on who andmetel libeerias ebolasse surnud 80 ja nakatunud 184 meditsiinitootajat who andmetel oli 3 mai 2015 seisuga registreeritud ebolasse nakatunuid 10564 ja surnuid 4716 9 mail 2015 tunnistas who ebola viiruse epideemia libeerias loppenuks viimane laboratoorselt kinnitatud surmajuhtum registreeriti 28 martsil 2015 liibanon on riik lahisidas asub vahemere idarannikul piirneb pohjas ja idas suuriaga lounas iisraeliga liibanoni elanikest on 57 muslimid 35 siiidid ja 22 sunniidid 36 kristlased ja 7 druusid 2001 liibanon iseseisvus 1943 aastal olles varem kuni esimene maailmasojani osmanite riigi osa ja seejarel valitsetav prantsusmaa poolt mandaadi alusel aastatel 19261946 19751990 peeti riigis kodusoda millesse sekkusid nii iisrael kui ka suuria liibanoni rahvuspuu on seeder esimesed kristlased pogenesid roomlaste tagakiusamise eest peitu liibanoni qadisha orgu 2017 aasta seisuga elab selles orus koige rohkem kristlasi liibanon on jaotatud 6 kubernerkonnaks mis omakorda jagunevad 25 piirkonnaks liibanoni pealinn on beirut kus elab ligikaudu 18 miljonit inimest teised suuremad linnad on tripoli sur juniyah sayda zahlah liibanonis asub ka jubayl byblos mis mone allika vaitel on maailma vanim linn uldse kunagine suur kaubalinn byblos on tanapaeval kuurortlinn ja vaga populaarne turismimagnet 95 elanikest on araablased 4 armeenlased ja 1 muud rahvad paljud liibanonlased eriti kristlased ei pea ennast araablasteks nimetades end pigem foiniiklaste ja kaananlaste jareltulijateks nende elustiil on euroopalik ning ka valimuselt kommetelt ja olemuselt on nad pigem eurooplaste kui araablaste moodi liibanoni sunniidid on mujal islamiriikides elavatest sunniitidest vabameelsemad liibanoni siidid on mujal islamiriikides elavatest siitidest konservatiivsemad kuigi emakeel on araabia keel on paljude perede kodune keel hoopis prantsuse keel inglise keel on samuti laialt levinud liibanoni majandus pohineb teenindussektoril isegi esimese kodusoja ajal tunti liibanoni pankureid kui regiooni osavamaid kellest paljud ka mujal maailmas tuntust kogunud teiseks oluliseks majanduse alustalaks on turism mis on parast 2006 aasta iisraeliliibanoni konfliktist tingitud langust jalle kasvab pakub ju liibanon reisihuvilisele enam kui koike suusakuurorte vaga ilusaid liivarandu araabia ja euroopa taielikku uhendkontrasti uhte hinnatumat vahemere kooki veel tegeldakse transiidi tsitrusviljade kasvatamise veini tootmise ja teemantide lihvimisega liibanonil on vaga suured kullavarud ja ta on suur kapitalimahutaja teiste riikide ettevotetes probleemiks on toojou suur lahkumine teistesse riikidesse valitsus teeb maksukarpeid kohalikele ja ka valisettevotjatele kes kohalikku toojoudu rakendavad kuid isegi sellises olukorras tuuakse toojoudu sisse nii kaguaasiast kui ka aafrikast keda rakendatakse peamiselt fuusiliselt rasketel toodel liibanoni paritolu tuntud inimeste seas on salma hayek tony shalhoub monk paul anka yasmine bleeth frank zappa carlos slim helu jack hanna shannon elizabeth jne liibua ametliku nimega liibua riik on riik pohjaaafrikas vahemere lounarannikul ja sahara pohjaosas riik piirneb tuneesia alzeeria nigeri tsaadi sudaani ja egiptusega liibuas toimus 2011 aastal kodusoda mille kaigus kukutati pikaajalise riigijuhi muammar alqadhdhafi sisseseatud riigikord 2011 aasta 27 augusti seisuga olid 57 riiki ja araabia liiga tunnustanud riigivoimuna qadhdhafile vastanduvat rahvuslikku uleminekunoukogu 20 oktoobril 2011 tabati alqadhdhafi tema sunnilinnas surtis ja hukati kodusoja ajal moodustatud rahvusliku uleminekunoukogu juht andis voimu ule 7 juulil 2012 valitud 200liikmelise rahvuskongressi esimehele muhammad yusuf almaqariyafile 9 augustil 2012 qadhdhafi liibua oli unitaarne riik vastavalt 1977 aasta pohiseadusliku dekreedile kuulusid seadusandlik ja taidesaatev voim uldisele rahvakongressile mille alatine organ oli viieliikmeline sekretariaat taidesaatva voimu organ oli korgem rahvakomitee tegelikult kuulus korgeim voim viieliikmelisele juhtkonnale ligi 84 rahvastikust on araablased oaasides elab berbereid korbealadel umbes 15 000 tuareegi naftatoostuse arengu tottu on sisse rannanud umbes 400 000 inimest mujalt araabia aladelt eurooplastest elab liibuas enim itaallasi ja kreeklasi 90 rahvastikust elab riigi pohjaosas vahemere rannikul elanikest 78 elab linnades suurimad linnad on tripoli benghazi ja albayda 97 rahvastikust on muhameedlased mediaanvanus on hinnanguliselt 245 aastat kirjaoskuse maar 2003 aasta seisuga on 826 naiste kirjaoskus 72 suurem osa liibua territooriumist on 200600 m korgune lavamaa mida liigestavad suured madalikud korbed poolkorbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98 riigi pindalast taimkatet leidub vaid vahemere ranniku loode ja kirdeosas kuu keskmine ohutemperatuur on juulis 2629 kraadi jaanuaris 1113 kraadi liibua korbetes on kohti kus aastaid ei saja sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa pusiva vooluga jogesid ei ole pohjavee varu on suur naftasektor annab liibuale 95 ekspordituludest 80 valitsuse tuludest ja 25 sktst skt elaniku kohta on uks aafrika suuremaid 2010 aasta hinnangul 13 800 usa dollarit uhiskonna madalamate kihtideni jouab sellest aga vaike osa pollumajandusolud on viletsad mistottu liibua impordib kolmveerandi oma toidust 2011 aasta algul oli liibua maailma riikidest 17 naftatootja aafrika riikidest aga kolmas liibua naftatoodang moodustas umbes 2 maailma tarbimisest umbes 85 naftatoodangust muudi euroopasse liibua naftatoodang mis on kuundinud kuni 16 miljoni barrelini paevas kuivas 2011 aastal puhkenud kodusoja tottu kokku vahem kui 100 000 barrelile paevas asjatundjate arvates votab tootmise viimine taas vahemalt miljoni barrelini paevas aega aasta voi mitugi liibua on opeci liige liibua taotleb alates 2004 aastast maailma kaubandusorganisatsiooni liikme staatust liibua alad idaosa moodustas antiikajal viiest linnriigist koosnev linnriikide uhenduse pentapolis laaneosa aga kolme linnriigi uhendus tripolis rajatud kas foiniiklaste voi kreeklaste poolt liibuana moisteti esmalt kogu aafrikat peale egiptuse hiljem aga egiptusest laanes asuvat ala alade polisrahvaks olid berberid kes on ajalooliselt konelnud mitmesuguseid berberi keeli mis moodustavad uhe haru afroaasia keeleperekonnast liibua alad liideti rooma keisririiki rooma provintsina ning liibuas asuv leptis magna tousis rooma impeeriumis erilisse ausse 193 aastal kui rooma keisriks tousis roomast parit septimius severus rooma keisririigi ajal vois aafrikas raakida kolmest toelisest suurlinnast kartaagost leptis magnast ja aleksandriast julius caesari ajal olid sealsed alad ka korraks uhte provintsi liidetud africa proconsularis kuid hiljem sai tripolisest tripolitaania pentapolisest aga kurenaika kolmas osa tanasest liibuast berberite ala fezzan pusis pikemat aega iseseisvana 4 sajandil eksisteerisid rooma kurenaika aladel provintsid libya inferior ja libya superior rooma impeeriumi allakaigule jargnesid aladel vandaalide 5 sajandi ruusteretked ning seejarel butsantsi voim millele jargnes araablaste vallutus 7 sajandil 647 aastal alistasid ja vallutasid kaliif uthmani kalifaadi vaed egiptuse kuberneri abdullah ibn alsaadi juhtimisel kohaliku butsantsi asevalitseja gregorios kes langes sojas ning algas islami periood liibuas kalifaadi ajal jargnes paar sajandit kestnud kultuuriline oitseng kuid liiga suureks aetud kalifaat hakkas lagunema mis tahendas igasuguse stabiilsuse kadumist 9 ja 10 sajandil tekkisid kalifaadi aarealadel iseseisvad riigid saffariidide tuluniidide samaniidide ja hamdamiidide riik ja 9 sajandil hakkasid esimesed piirkonnad kalifaadist lahku looma 10 sajandil see protsess kiirenes veelgi seda tingis riigi liiga suur ulatus 1112 sajandil moodustasid valdava osa islamimaailma elanikkonnast voi vahemalt poole juba muslimid islamimaailm oli selleks ajaks jagunenud selgelt eristuvateks kultuurilisteks piirkondadeks nagu aldzazira araabia poolsaar alsam tanapaeva suuria palestiina jordaania liibanon ja iisrael egiptus iraak almagrib egiptusest laane poole jaav pohjaaafrika andaluusia hispaania ja portugal khurasan iraan ja keskaasia ja sind india laaneosa ja pakistan aglabiidide dunastia riik holmas 9 sajandil suure osa tanasest alzeeriast tuneesiast ja tripolitaaniast fatimiidid suutsid 10 sajandil allutada kogu pohjaaafrika tripolitaania sunniitliku aglabiidide dunastia ja ziriidide dunastia valitsetud aladele tungisid egiptusest siiitlik fatimiidide dunastia mis toi aga 11 sajandiks liibua aladele pideva kodusoja fatimiidide saadetud banu hilali beduiiniklanni rundas sunniitlike berberite ziriidide dunastiat kes oli hoivanud tripolitaania ziriidide dunastia hiilgehetk oli 11 sajandil kui uhine riik sisaldas nii tanast marokot alzeeriat tuneesiat kui ka liibua laaneosa 12 sajandil ruustasid liibua rannikut sitsiilias kanda kinnitanud normannid kes 11 sajandil hoivasid lounaitaalia ning fatimiidide kalifaadile allunud sitsiilia emiraadi 11 sajandi lounaitaalia mandriosa voimud varbasid normanni palgasodureid kes olid viikingite kristlikud jareltulijad normannid roger i juhtimisel vallutasid sitsiilia moslemitelt almohaadide dunastia suuts 12 sajandil allutada kogu aafrika pohjaranniku egiptusest laanes 13 sajandil tegutsenud hafsiidide dunastia valitses jalle alzeeria tuneesia ja tripolitaania alasid osmanite voim laienes liibuale aastaks 1551 16 sajandiks oli suurem osa pohjaaafrika rannikust eriti alzeeria ja liibua muutunud toeliseks piraatide paradiisiks aastatel 17111835 valitses vormiliselt tripolitaaniat aga sisuliselt peaaegu kogu praegust liibuat albaaniast parit karamanli dunastia kuni osmanid nende voimule lopu tegid aastatel 19111912 peetud itaaliaturgi soja tulemusel loppes osmanite voim liibuas sealsetest provintsidest said itaalia kolooniad benito mussolini lubas et itaalia saab voimu vahemere ule koloniaaljoupingutused aafrikas algasid 1920 aastatel kui itaalia pohjaaafrikat africa settentrionale italiana ehk asi vaevas kodusoda sest araabia rahvastik keeldus itaalia koloniaalvoimust mussolini saatis marssal rodolfo graziani juhtima karistusoperatsiooni araabia rahvuslaste vastu araabia vastupanuliikumist juhtis omar almukhtar parast vaherahu 3 jaanuaril 1928 ehitati vahemerest aljaghbub oaasini okastraataed vastupanuliikumisele tahtsate varustusteede labiloikamiseks kohe parast seda alustas koloniaaladministratsioon uleuldist jebel akhdari inimeste kuuditamist massajatele kohalike elanike toetuse takistamiseks rohkem kui 100 000 inimese sunnitud ranne loppes suluq ja alaghela koonduslaagrites kus kumned tuhanded viletsates tingimustes hukkusid arvatakse et surnud liibualaste arv tapetud kas voitluses voi nalja ja haiguste poolt oli vahemalt 80 000 ja kuni pooled olid kurenaika inimesed parast almukhtari kinnipuudmist 15 septembril 1931 ja tema hukkamist benghazis vastupanu haabus piiratud vastupanu itaalia okupatsioonile tihenes kurenaika emiiri seik idrisi umber 19181923 eksisteeris itaalia voime trotsiv tripolitaania vabariik mille ule rooma suutis kehtestada voimu alles 1930 aastateks ja 1934 aastal uhendasid itaalia voimud tripolitaania kurenaika ja fezzani uhiseks liibua kolooniaks suurbritannia valitsusega toimusid labiraakimised liibua koloonia piiride tapsustamiseks esimesed labiraakimised algasid aastal 1925 piiri maaramiseks liibua ja brittide valduses oleva egiptuse vahel labiraakimiste tulemusel sai itaalia varem maaratlemata territooriumi aastal 1934 kusis itaalia valitsus jalle territooriume liibuale seekord brittide valduses olevalt sudaanilt suurbritannia voimaldas itaalial saada moned territooriumid sudaanilt liibuaga liitmiseks teise maailmasoja ajal aastatel 19411942 langesid tripolitaania kurenaika briti ja fezzan prantsuse vagede katte ning itaalia kaotas sealsed asumaad 1943 aastaks 1951 aastal andsid prantsusmaa ja suurbritannia voimu ule endisele tripolitaania emiirile ja senussiidi islamiordu juhile kellest sai iseseisva liibua esimene ja seni ka viimane kuningas idris i liibua uhendatud liibua kuningriigi kolm osa tripolitaania kurenaika ja fezzan sailitasid oma valitsused 1963 aastani 1952 aastal kui valiti liibuas esimest korda parlamenti saavutas tripolis edu opositsiooniline kongressipartei mujal riigis aga valitsusmeelsed joud valitsus keelustas koik parteid ja pagendas kongressipartei juhid 1969 aastal kui idris andis enamiku voimust oma venna kroonprints hasan assanussi katte ja siirdus ravile turki kukutati kuninga voim sojavaelise riigipoordega ning voimule tousis kolonel muammar gaddafi 2011 aasta liibua kodusojas tapeti muammar alqadhdhafi segastel asjaoludel luksemburg on merepiirita vaikeriik keskeuroopas teda umbritsevad prantsusmaa belgia ja saksamaa luksemburg on jaotatud 105 vallaks vallad jagunevad 12 kantonisse millel puudub halduslik funktsioon 2015 aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline lisaks vallatasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu kantonid jagunesid jargmistesse ringkondadesse luksemburgi etiniline koosseis 2000 luksemburg liitus eurotsooniga 1999 aastal ja euro voeti kasutusele 2002 aastal luksemburgis on liechtensteini ja katari jarel maailma korgeim skp elaniku kohta 2011 aastal oli tootus 6 luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed terastooted kemikaalid kummitooted ja klaas tahtsaimad ekspordipartnerid olid 2010 aastal saksamaa 223 prantsusmaa 155 belgia 121 suurbritannia 92 itaalia 72 ja holland 41 luksemburgi suurimad impordiartiklid on mineraalid metall toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad tahtsaimad impordipartnerid olid 2010 aastal belgia 314 saksamaa 251 prantsusmaa 116 hiina 92 ja holland 52 flash airlines ehk flash air oli tsarterlendudega tegelev egiptuse eralennukompanii mille kontor asus kairos ja mis oli osa turismifirmast flash group viimane on asutatud 1985 aastal ja omab autosid kruiisilaevu ja restorani kairos kompaniil oli kuni 3 jaanuarini 2004 kaks 1993 aastal valmistatud lennukit boeing 737300 ta korraldas rahvusvahelisi ja egiptusesiseseid odavaid reisilende 3 jaanuaril 2004 kukkus lennul fsh604 soitev lennuk veidi aega parast sharm ashshaykhist ohkutousmist punasesse merre parast onnetust utles sveitsi foderaalse lennundusameti esindaja et oktoobris 2002 tehtud rutiinsel ulevaatusel avastati uhel flash airlinesi lennukil turvalisusprobleemid et kompanii turvalisusmurele piisavalt ei reageerinud siis ei lubatud tal enam lennata sveitsi ega sveitsi kohal egiptuse tsiviillennundusminister ahmed shafiq utles et sveitsi suudistused on alusetud ning ministeeriumil on ulevaatusdokumendid mis toestavad et flash airlinesi lennukid on turvalised kompanii peapiloot hassan mounir vaitis et lennukeeld sveitsi kohal ei olnud seotud turvalisusega vaid endise omaniku finantsprobleemidega kull aga kinnitas ta et uks kompanii lennukitest suttis lennul sharmasshaykhist bolognasse oktoobris 2002 lennuk tegi hadamaandumise ateena lennuvaljalt parempoolne mootor oli leekides hoolimata sveitsi otsusest jatkas kompanii lende euroopa maadesse sealhulgas prantsusmaale ja itaaliasse ka prantsusmaal toimusid tehnilised ulevaatused kuid koik leiti korras olevat prantsuse lennundusvoimude teatel ei olnud nad teadnud et sveitsi ohuruum on kompaniile suletud sveitsi esindaja vaitel informeeriti teisi riike sealhulgas ka prantsusmaad ka soome lennuamet lubas septembris 2003 flash airlinesil teha tsarterlende soomest egiptusesse luba kehtis detsembrini 2003 parast onnetust selgus et sveitsist oli juba oktoobris 2002 soomet meili teel hoiatatud ning saadetud kokkuvote ja ulesvotted kahelt ullatusulevaatuselt kuid see meil oli kogemata tahele panemata jaanud parast onnetust on kompanii teine lennuk ulevaatuseks lennud katkestanud ta jatkab lende ainult juhul kui ta osutub turvaliseks kompanii kinnitusel on tema lennukid varustatud uusimate navigatsiooniseadmetega ja pilootidel on seljataga vahemalt 5000 lennutundi sharm el sheikh ar sharm ashshaykh on linn egiptuses siinai poolsaare lounatipus punase mere ja siinai poolsaare vahelisel rannikuribal linna peamine majandusharu on valisturism punase mere rahulik ja selge vesi pakub ideaalsed voimalused veespordiks eriti sukeldumiseks ja hingamistoruga ujumiseks linnas on palju rahvusvahelisi hotelle ning restorane samuti golfiradasid ja muid vabaajarajatisi linnas on korraldatud poliitilisi ja majandusalaseid tippkohtumisi sharm el sheikhist lounas on egiptuse merevaebaas abhaasia vapp on abhaasia vabariigi vapp vapp kujutab endast kilpi mis on vertikaalselt jagatud kaheks vordseks pooleks valgeks ja roheliseks ulejaanud elemendid vapil on kuldsed vapi alumises osas on kaheksaharuline taht ulemises osas on valgel ja rohelisel valjal veel kaks vaiksemat kaheksaharulist tahte vapi keskel on muutilisel ratsul arasil lendava ja tahtede suunas vibu laskva ratsaniku figuur see suzee on parit abhaaside rahvuseeposest roheline varv vapil sumboliseerib noorust ja elu valge vaimsust kaks vaikest tahte vapi ulaosas sumboliseerivad kahe kultuurimaailma ida ja laane uhtsust nahhitsevan aserbaidzaani naxcvan on autonoomne vabariik aserbaidzaani koosseisus piirneb armeenia ja iraaniga luhike loik piiri on nahhitsevanil ka turgiga maismaauhendus aserbaidzaani pohiterritooriumiga on aga blokeeritud piiriks iraani ja turgiga on araksi jogi vabariigi poolkorbeline territoorium ulatub araksi viljakast orust zangezuri ahelikuni ja on uldiselt vaga magine halduslikult jaguneb nahhitsevan naxcvani linnaks ja seitsmeks rajooniks 1989 aasta rahvaloenduse andmetel oli enamik elanikest aserid armeenlaste osakaaluks oli umbes 5 1919 aastal hinnati armeenlaste osakaaluks ligi 50 1990 aasta jaanuaris deklareeris nahhitsevani ansv ulemnoukogu nahhitsevani kavatsusest noukogude liidust valja astuda seega oli nahhitsevan esimene noukogude liidust eraldumist kuulutanud piirkond kerala on india osariik araabia mere aares piirneb pohjas karnataka lounas ja idas tamil nadu osariigiga keralas raagitakse valdavalt malajalami keelt mis on ka osariigi ametlik keel peamised usundid 2001 aasta rahvastikuloenduse jargi on hinduism 562 islam 247 ja kristlus 19 halduslikult jaguneb osariik 14 ringkonnaks kasaragod kannur wayanad kozhikode malappuram palakkad thrissur ernakulam kottayam idukki alappuzha pathanamthitta kollam ja thiruvananthapuram kerala on vaikseima rahvastiku juurdekasvuga osariik indias 344 samas on see on koige korgema kirjaoskuse taseme 939 ja oodatava elueaga 74 aastat osariik ning samuti edestab see teisi india osariike inimarengu indeksi alusel 2011 aasta andmetel 0790 transparency international 2005 aasta uurimuse kohaselt on see koige vaiksema korruptsioonitasemega piirkond indias majanduses on vaga olulised pipra ja kummi tootmine naiteks parineb keralast 97 indias toodetud mustast piprast ja 85 looduslikust kummist kookospalmide laaneanakardid teepoosaste kohvipuude ja vurtside kasvatamine annab samuti margatava panuse osariigi pollumajandusele 590 km rannajoont soodustab kalanduse arengut ning selle valdkonnaga on hoivatud 11 miljonit inimest sellega on piirkond ka uks india olulisemaid kalanduspiirkondi kerala on oluline turismisihtpunkt ja turism annab olulise osa piirkonna majandusest naiteks ajakiri national geographic traveller on valinud selle 50 maailmas enim kulastamist vaariva paiga loendisse 2011 aastal uletas turistide arv 10 miljoni piiri osariigis on kolm rahvusvahelist lennujaama ja plaanitakse kahe uue rajamist laanebengal on india osariik piirneb nepali bhutani ja bangladeshiga gujarat on india laanepoolseim osariik piirneb loodes pakistaniga pohjas rajasthani idas madhya pradeshi kagus maharashtraga ja laanes india ookeaniga gujarati rannikul asub daman ja diu liiduterritoorium osariigi rannikut liigestavad kachchhi laht ja khambhati laht gujaratil on india osariikidest koige pikem rannajoon giri metsa rahvuspargis on sailinud viimane looduslik lovide populatsioon aasias gujarati osariik loodi 1 mail 1960 kui bombay osariik keelepiiri jargi kaheks jaotati lounapoolsest osast sai maharashtra osariik 26 jaanuaril 2001 tabas gujarati 79magnituudine maavarin milles hukkus 25 000 inimest suuremad linnad on ahmedabad surat vadodara rajkot bhavnagar ja jamnagar gujarati ametlik keel on gudzarati keel mida raagib 85 elanikest champanerpavagadhi arheoloogiapark kuulub unesco maailmaparandi nimistusse gujarat jaguneb 33 ringkonnaks ahmedabadi amreli anandi aravalli banaskantha bharuchi bhavnagari botadi chhota udepuri dahodi devbhoomi dwarka gandhinagar gir somnathi jamnagari junagadhi kheda kachchhi mahisagari mehsana morbi narmada navsari panchmahali patani porbandari rajkoti sabarkantha surati surendranagari tapi the dangsi vadodara ja valsadi ringkond ivonka survia valgevene keeles sundinud ivonka symaniec sundis 11 aprillil 1936 stoubcys minski lahedal poolas on 1918 aastal valjakuulutatud valgevene rahvavabariigi president eksiilis ta sundis inseneri uladzimier symanieci ja tema naise evelina symanieci sundinud paskievic tutrena ajaloolisel valgevenelaste asualal mis tollal kuulus poolale kui parast nsv liidu kallaletungi poolale inkorporeeriti laanevalgevene noukogude liitu siis isa vahistati ja moisteti 5 aastaks koonduslaagrisse teise maailmasoja puhkemise tottu ei joutud isa siberisse saata ega hukata vaid saksa vaed vabastasid ta 1944 pogenes perekond pealetungiva punaarmee eest algul idapreisimaale ja siis taani kus nad elasid mitu aastat pogenike laagris tee peal suri ivonka noorem ode 1948 joudis perekond prantsusmaale ja asus elama pariisis seal oli perekond aktiivne valisvalgevenelaste ringkonnas ivonka oppis aasta aega kunstikoolis ja seejarel sorbonneis filoloogiat 1959 abiellus ta valgevene rahvusliku tegelase ja raadiotootaja janka surviaga nad kolisid hispaaniasse madridi kus juhatasid valgevenekeelset raadiojaama mis tegutses hispaania valitsuse toel raadiojaam suleti 1965 1969 kolisid surviad kanadasse kus ivonka hakkas tootama tolgina foderaalvalitsuses lopuks tousis ta riikliku tervishoiuorganisatsiooni health canada osakonnajuhatajaks 19741984 oli ta ottawas valgevene teaduse ja kunsti instituudi esimees koos mehega asutas ta 1986 valgevene tsernoboli ohvrite abifondi kanadas 1997 aastal valiti ta valgevene eksiilpresidendiks parast seda kui eelmine president 80aastane jazep sazyc ametist tagasi astus ta on seni valgevene ainus naispresident ja ainus president kes valitud parast valgevene iseseisvumist kunstnikuna on ivonka survia osalenud enam kui 30 naitusel tal on 2 tutart vanem tutar paulina on muusikaajaloolane janka survia suri 1997 valgevene rahvavabariik valgevene keeles oli minskis 25 martsil 1918 valja kuulutatud ja 5 jaanuaril 1919 aastal de facto olemasolu lopetanud riik valgevene rahvavabariik pidi holmama valgevenelaste asualad tema piire loplikult kindlaks ei maaratud riik saavutas tunnustuse ukraina rahvavabariigilt eestilt latilt leedult soomelt tsehhoslovakkialt turgilt gruusialt abhaasialt saksamaalt ja bulgaarialt 19201925 tegutses tallinnas kindralleitnant aeh vasilkouski juhtimisel valgevene rahvavabariigi sojalisdiplomaatiline missioon riigi tunnused ei joudnud valja kujuneda valjakuulutamine toimus saksa okupatsiooni tingimustes okupatsioonivoimud tegid ridamisi takistusi riikluse rajamisel naiteks oma relvauksusi moodustada ei onnestunud parast saksamaa luuasaamist esimeses maailmasojas moodustasid bolsevikud 1 jaanuaril 1919 smolenskis nende kontrolli all oleva sotsialistliku valgevene nsv mis 1922 aastal liideti nsv liiduga 1919 aasta augustist 1920 aasta juulikuuni venepoola soja kaigus poola okupatsioon eksiilis vabariigi pealinn oli formaalselt minsk kuid asus 1919 aasta jaanuarist grodnos 1919 aasta detsembrist 1920 aasta juulikuuni minskis ja juulikuust 1920 aastal varssavis assam on india osariik piirneb loodes bhutaniga ja edelas bangladeshiga osariigi suurimad linnad on guwahati silchar ja dibrugarh pealinn on dispur mis on guwahati eeslinn peamised keeled on assami ja bengali keel 65 elanikest on hinduistid 30 muslimid tuntud on assami tee ja assami siid assami kuningriiki valitses 1228 aastast alates ahomi dunastia 1821 haarasid voimu birmalased parast esimest inglisebirma soda laks assam 1826 aastal briti impeeriumi koosseisu parast india iseseisvumist eraldati assamist sylheti ala ja liideti idapakistaniga praegu bangladesh 1960ndatel ja 1970ndatel eraldati assamist nagaland meghalaya ja mizoram millest said india osariigid osariigis tegutsevad mitmed sissiruhmitused mis taotlevad assami iseseisvust mojukamad neist on asomi uhendatud vabastusrinne ulfa ja bodolandi rahvusdemokraatlik rinne ndfb assam jaguneb 27 ringkonnaks armeenia vapp on armeenia vabariigi ametlik vapp armeenia praegune vapp kehtis 191821 ning on uuesti kasutusel alates 1992 aastast vapikilpi hoidvad kotkas ja lovi sumboliseerivad tarkust uhkust kannatlikkust ja suursugusust vapikilbi keskel on ararati magi mille tipus on noa laev vapi neli valja tahistavad nelja soltumatut armeenia kuningriiki arsakiidide reubeniidide artasesiidide ja bagratiidide oma kellaosuti suunas vapi varvid kordavad armeenia demokraatliku vabariigi lipuvarve gruusia vapp on gruusia riigivapp 26 mail 2004 teatati gruusia uuest vapist ning deviisist dzala ertobashia joud on uhtsuses vapi autoriks on mamuka gongadze deviisi autoreiks valeri bahtadze ja tamaz naniasvili gruusia uue vapi esialgsel kavandil oli vapikilp jagatud neljaks valjaks 1 ja 4 valjal oli gruusia kuningadunastia bagratiidide vapp lohet tappev puha juri valgel ratsul 2 valjal oli kharthli vapp kahest noolest labistatud tulemagi ning 3 valjal imerethi vapp kuldvillak valju lahutas ule kilbi ulatuv kuldne rist mille keskel asus vaike kilp kristuse surilina kujutisega vapikilbi kohal oli kuningakroon ning teda toetasid molemalt poolt sammuvad lovid 1 oktoobril samal aastal kinnitas parlament uue vapi muudetud kujul vapikilp on jagamata ja sellel on kujutatud bagratiidide vappi lohet tapvat puha juri vapil on kaks kuju suur ja vaike vapp vaike vapp koosneb vapikilbist ja kuningakroonist selle kohal gruusia eelmine vapp oli kasutusel aastatel 19181922 ja 19912004 vapi aluseks oli voetud gruusia kuningriigiaegne bagrationi dunastia vapp vapi ummargusel gruusia kilbil on kujutatud puha juri terti giorgi valgel ratsul puha juri paremas kaes on oda ning vasakus kilpi kilbi allosas on naha maeharja juurde lisati paikese kuu ning kaheksaharuliste tahtede kujutised see on seotud gruusia folklooris levinud taevakehade kultusega paganlikus gruusias kandsid nadalapaevad taevakehade nimesid megreli keeles on puhapaev siiani puhendatud paikesele zasha esmaspaev kuule tutasha ning neljapaev taevale tsasha kilpi umbritsev seitsmeharuline taht oli kharthli riigi sumbol aga juba 1 sajandist saati monede allikate andmeil oli vapp 19181920 ilma seitsmeharulise taheta aserbaidzaani vapp on aserbaidzaani riigi ametlik vapp valgevene vapp on valgevene riigivapp moldova vapp on moldova vabariigi ametlik vapp vapp voeti kasutusele 1990 aastal vapil on kotkas kelle nokas rist ning kuuniste vahel skepter ja oliivipuuoks kotka rinna ees on punasinine kilp millel on kuldne tarva pea tarva sarvede vahel paike ning kilbi alaosas viie oielehega lill ja kuusirp vapp on moldova riigilipu keskne element usbekistani vapp on usbekistani riigivapp praegune vapp voeti kasutusele 2 juulil 1992 kehtival vapil on sarnasusi eelmise usbeki nsv vapiga vapp on ummargune ning peamiselt rahvusvarvides helesinine valge roheline vasakul kaardub puuvillapoosa oks ja paremal nisupead need on riigi kaks peamist pollumajandussaadust ulal on islami sumbol kaheksanurkne taht kuusirbi ja viisnurkse tahekesega keskel on onne ja vabaduse sumboli mutoloogilise paradiisilinnu kujutis mille taustal tousev paike linnu taustal on veel kahe joe lindid need on amudarja ja sordarja ukraina vapp trozub on ukraina riigivapp vastavalt ukraina pohiseaduse 20le on olemas ukraina suur ja vaike vapp tanapaeval kasutatakse ainult vaikest vappi mis kinnitati 19 veebruaril 1992 suur vapp eksisteerib uksnes seaduse eelnou kujul molema vapi keskne kujund on kolmhammas kiievivene valitseja ja ristiusustaja vladimir puha tunnusmark suurel vapil asub vastavalt ukraina pohiseaduse 20le musketiga kasakas mis sumboliseerib zaporozje setsi kolmhammas parineb eelkristlikust ajast tema tapne tahendus ja mote ei ole tanapaevani selge osa ajaloolasi arvab et kolmhammas on kulli voi mone teise vurstisoo tootemilooma stiliseeritud kujutis igal kiievivene vurstil oli oma tunnusmark sugulaste tunnusmargid olid sarnased kuid igal inimesel oli erisugune tunnusmark aja jooksul hakati tunnusmarke kasutama pitsatitel diplomaatias ja kaubanduses vanim sellistest sailinud pitsatitest kuulus svjatoslav igorevitsile kes suri aastal 972 tema pitsatil oli kakshammas nagu ka mone tema jareltulija pitsatil kolmhammast on leitud kiievis asunud ulipuha jumalasunnitaja taevasseminemise kloostri telliskividelt volodomorvolonskoi maarja taevasseminemise katedraali ehituskividelt ning paljudelt kividelt teistes kirikutes kindlustes ja lossides seda on kasutatud keraamikas relvadel sormustel medaljonidel ja kasikirjadel ukrainas on kolmhambast avastatud ule kahesaja keskaegse variatsiooni 11 sajandi teisel poolel hakkas kolmhamba kasutamine harvemaks muutuma selle asemel hakati rohkem kasutama kristlikke sumboleid eriti puha juri ja peaingel miikaeli keda peeti valitseva dunastia kaitsjateks uhe hupoteesi kohaselt on kolmhamba tanapaevane kuju koostatud slaavi tahtedest mis vanavene keeles tahendab vabadus teise seletuse jargi on kolmhargile peidetud vana kiievi riigi kolme asutaja nimede esitahed volodimir o olga jaroslav o moodustab alla soostva kulli voi pistriku keha b vvasaku tiiva ning ja pistriku parema tiiva riigi sumbolina ei kasutatud kolmhammast enne 1917 aastat sel aastal soovitas mojukas ukraina ajaloolane mohhailo grusevskoi votta see kasutusele riigi sumbolina koos teiste ukrainale ajaloolise kultuurilise ja heraldilise tahtsusega piltidega ammu vibu ja musketit kandva kasakaga 22 martsil 1918 kinnitas ukraina rahvusliku vabariigi keskraada kolmhamba riigi vapina ja kolmhammas paiknes ka riigi lipul mis nagi valja nagu praegunegi ukraina lipp uksnes kolmhambaga vasakus ulanurgas ukraina suure vapi kavand on avaldatud mitmes heraldikaallikas kuid on ametlikult vastu votmata suurel vapil toetavad ukraina vaikest vappi vasakult lovi kes parineb galiitsia vapilt ja paremalt musketiga kasakas kes sumboliseerib 16591764 eksisteerinud kasakate hetmanaati vaikese vapi kohal on vladimir puha kroon mis sumboliseerib ukraina iseseisvust altpoolt on vapp kaunistatud kahe nisupea ja lodjapuukobaraga suure vapi ametlik vastuvotmine nouab ukraina ulemraada kahekolmandikulist haalteenamust kommunistlikud ja venemeelsed erakonnad pole olnud nous suurt vappi sellisel kujul kinnitama turkmenistani vapp on turkmenistani riigivapp tadzikistani vapp on tadzikistani vabariigi riigivapp vapp on modifitseeritud tadziki nsv vapp korgozstani vapp on kirgiisi vabariigi vapp vapp voeti kasutusele parast noukogude liidu lagunemist 2 juunil 1992 vapp on ummargune ja peamiselt sinist tooni helesinine on korgozstanis julguse ja suuremeelsuse varv vasakul ja paremal kaarduvad puuvillapoosa oksad allpool ja nisupead ulalpool ulal ja all on riigi nimi keskel kujutatakse tian shani maestikku mille taga touseb paike ja ees sirutab tiibu pistrik kasahstani vapp on kasahstani riigivapp kasutusele voetud 4 juunil 1992 aserbaidzaani lipp on aserbaidzaani vabariigi ametlik lipp riigi ja rahvuslipp oma praegusel kujul voeti kasutusele 5 veebruaril 1991 plagu on horisontaalsete laidudega trikoloor sinipunaroheline punase valja keskele on paigutatud kuusirp ja kaheksaharuline taht laiud viitavad rahvuslikule loosungile turklane muhameedlane ja eurooplane helesinine pms c on igavene turgi sealhulgas tatarlaste vaepealiku timurlengi varv roheline pms 1795c on traditsiooniline islamitunnus punane pms 355c tahendab aga euroopalikku arengut kuusirp ja taht on turgi muhameedlik sumbol tahe kaheksa haru tahistavad kaheksat turgi rahvast aserid osmanid tatarlased kasahhid kiptsakid seldzukid jagataisid ja turkmeenid aastal 1918 esimese iseseisvusperjoodi algul oli kasutusel mussavati partei lipp aastatel 19181920 kasutati praegust lippu kuid kuusirp oli suurem ning oli koos tahega nihutatud veidi varda poole aastatel 19201991 oli aserbaidzaani territooriumil aserbaidzaani nsv ning kasutati aserbaidzaani nsv lippu aserbaidzaani vapp venemaa vapp on venemaa foderatsiooni riigivapp see on praegusel kujul kasutusel alates 6 detsembrist 1993 2000 aasta foderaalseadus kinnitas selle venemaa foderatsiooni riigivapiks vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepaist kotkast kes lehvitab tiibu kotka rinnal asub vaike moskva vapp millel on kujutatud puha juri lohet tapmas kotkas hoiab vasaku jalaga skeptrit ja parema jalaga riigiouna skeptri otsas on omakorda kahepaine kotkas mis hoiab parema jalaga riigiouna ning vasaku jalaga skeptrit ja nii edasi kuni lopmatuseni kotkastel on kolm peeter i krooni kujult uhesugused kuid suuruselt erinevad kummaski peas uks vaiksem ja nende kohal uks suurem kroonid on omavahel lindiga uhendatud vapikilbiks on prantsuse ristkulikukujuline kilp mille alumised nurgad on umardatud ja alaserval on teravik vapp rikub heraldika reegleid sellega et ratsanik peaks liikuma vastupidises suunas vapi kujundas jevgeni uhnaljov parast vene nfsv umbernimetamist venemaa foderatsiooniks 25 detsembril 1991 jai esialgu kasutusele vene nfsv vapp 21 aprillil 1992 voeti vastu seadus millega asendati kiri vnfsv sonadega venemaa foderatsioon seadus joustus parast avaldamist rossiiskaja gazetas 16 mail 1992 30 novembril 1993 andis venemaa president boriss jeltsin venemaa ajaloolise sumboolika taastamise eesmargil ja arvestades et vene nfsv vapi sumbolite tahendus on aegunud valja ukaasi venemaa foderatsiooni riigivapist mis joustus 6 detsembril 1993 25 detsembril 2000 kinnitas venemaa president vladimir putin seaduse venemaa foderatsiooni riigivapist milles tapsustati kotka valimust seadus nagi ette voimaluse kasutada vapi keskset figuuri kotkast koos koige juurdekuuluvaga ilma vapikilbita samuti voimaluse kasutada vappi mustvalgena seadus satestas et kolm krooni sumboliseerivad nii venemaa foderatsiooni kui ka koigi selle osade foderatsiooni subjektide iseseisvust skepter ja riigioun sumboliseerivad riigivoimu ja uhtset riiki venemaa vapp nagi juba palju sajandeid tagasi pohilise ulesehituse poolest samasugune kui tanapaeva vapp ivan iv julma ajal sai ratsanik endale pahe krooni 1562 maaras ta kindlaks et vaike kilp ratsanikuga asub kotka rinnal ja et puha juri ratsutab ukssarvikul niisugustele tingimustele vastas nii ivan iv boriss godunovi valedmitri ii mihhail fjodorovitsi kui aleksei mihhailovitsi pitsat ivan iv poja fjodor i ajal lisati kotka kahe pea vahele oigeusu rist valedmitri i ajal kujutati kotkast esimest korda kolme krooniga ja ratsanik keerati heraldika mottes oigesse suunda kuid parast tema kukutamist need muudatused tuhistati kolmanda krooni lisas mihhail fjodorovits 1625 ja uuesti tema poeg aleksei mihhailovits 1645 27 martsil 1654 ilmusid bogdan hmelnitskile saadetud kirjas kotka jalgadesse esimest korda skepter ja riigioun 1667 ilmusid skepter ja riigioun juba aleksei mihhailovitsi pitsatile 4 juunil 1667 andis aleksei mihhailovits esimest korda kolme krooni ametliku tahenduse sidudes need kaasani astrahani ja siberi riigiga mis koik venemaale kuulusid 14 detsembril 1667 andis ta valja labi ajaloo esimese ukaasi venemaa vapi kohta 1672 aastal maarati esimest korda kindlaks et kotka rinnal asub moskva vapp ehkki vaikese vapi kirjelduse pohjal oli see juba varemgi selge vapikilbi varvi enne peeter i aega kindlaks ei maaratud tavaliselt oli vapikilp kollane ehkki tuli ette ka musta ja halli austria vapp on austria vabariigi vapp bulgaaria vapp on bulgaaria riigivapp vapil on naha punasel vapikilbil olev kuldne rundav lovi kilbi kohal on bulgaaria ajalooline kroon ja kilpi toetavad kaks kroonitud kuldset rundavat lovi vapikilbi all on kaks kuldsete torudega rohelist tammeoksa ning valgel lindil moto uhtsusest tuleb tugevus 1991 aastal vastu voetud uus pohiseadus satestas vapi kujunduseks kuldne rundav lovi punasel vapikilbil vapi tapne valjanagemine oli aga aastaid vaidluste objektiks 1997 aastast parinev kujundus seadustati detailselt 4 augustil 1998 praegune vapp on kergelt muudetud variant bulgaaria vapist aastatel 19271946 tsehhi vapp on tsehhi vabariigi riigivapp vapi esimesel ja neljandal valjal on cechy vapp teisel valjal morava ning kolmandal valjal sileesia vapp andorra vapp on andorra vurstiriigi vapp andorra vapp voeti kasutusele 1969 aastal bosnia ja hertsegoviina vapp on bosnia ja hertsegoviina ametlik vapp mis voeti kasutusele 1998 aastal suurbritannia vapp on suurbritannia ja pohjaiiri uhendkuningriigi riigivapp vapil esindatud uhendkuningriigi erinevad osad vapikilbi esimesel ja neljandal valjal asuvad inglismaa kolm leopardi teisel valjal on soti lovi ja kolmandal valjal iirimaa harf vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lovi ja paremalt soti ukssarvik tekst vapikilbi umber on sukapaela ordeni deviis prantsuse keeles honi soit qui mal y pense habi sellele kes seda halvaks peab tekst vapikilbi all on prantsuse keeles dieu et mon droit jumal ja minu oigus mis on briti monarhia deviis praegune kuju on vapil 1837 aastast mil eraldus hannoveri kuningriik kreeka vapp kreeka on kreeka riigivapp see on praegusel kujul kasutuses 7 juunist 1975 helesinisel vapikilbil on kreeka lipult tuntud valge rist vapikilpi umbritseb loorberiparg vapi sumboolika maarati kindlaks 1822 aastal kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lovi umbritsetud sudametega tegelikult vesikupu lehtedega traditsiooni jargi andis taani kuningas tallinna linnale ja eestimaa ruutelkonnale oiguse kasutada taani vappi millest kujunes valja eesti vapp iirimaa vapp on iiri vabariigi vapp mis on kasutusel alates 1945 aastast vapil on kujutatud sinisel vapikilbil kuldset harfi itaalia embleem itaalia emblema della repubblica italiana on itaalia vabariigi poolt kasutatav embleem tihtipeale nimetatakse seda kull vapiks aga kuna see ei vasta heraldika reeglitele siis on tegemist embleemiga embleem voeti kasutusele 5 mail 1948 vapi keskmes on punasega aaristatud valge viisnurk itaalia taht taustaks hammasratas vasakul pool aaristab vappi oliivioks paremal tammeoks oksad on all koidetud punase lindiga millel on valgete tahtedega kiri repvbblica italiana itaalia vabariik valge taht sumboliseerib itaalia uhtsust hammasratas viitab itaalia konstitutsiooni artiklile mis utleb et itaalia on tool pohinev demokraatlik riik oliivioks sumboliseerib rahu ja esindab lounaitaaliat tammeoks sumboliseerib tugevust ning vaarikust ja esindab pohjaitaaliat alcide de gasperi valitsus otsustas oktoobris 1946 parast vabariigi valjakuulutamist kehtestada ka uue vapi kuulutati valja avalik konkurss tingimustel et erakondade sumbolite kasutamine on keelatud ja kavand peab sisaldama itaalia tahte viis voitjat said uued tingimused ja nad parandasid omi kavandeid nende seast kuulutati veebruaris 1947 voitjaks paolo paschetto avalikkusele see kavand ei meeldinud niisiis korraldati uus konkurss ka selle voitis paolo paschetto veebruaris 1948 esitati uus kavand konstitutsioonilisele assambleele ja 5 mail kuulutas president enrico de nicola vapi ametlikult valja makedoonia vapp on makedoonia riigivapp praeguse kujundusega vapp on kasutusel alates 16 novembrist 2009 mil eemaldati vapikilbi kohal olnud punane taht tahega vapp oli kasutusel alates aastast 1946 vapikilpi aaristavad rahvusliku mustriga lindiga kokku seotud nisu tubaka ja moonivihud kilbi keskel on ohridi jarv ja sar planina maed malta vapp on malta vabariigi ametlik vapp vapp koosneb malta lipu kujundusega kilbist viie torniga parapettkroonist selle kohal ja oliivipuu ning palmioksast kulgedel alloleval lindil on malta riigi ametlik nimi malta keeles repubblika ta malta vapp voeti kasutusele 1988 aastal portugali vapp voeti kasutusele 30 juunil 1911 koos portugali vabariigi lipuga see pohineb keskajast kasutusel olnud portugali kuningriigi vapil rumeenia vapp on rumeenia vabariigi riigivapp vapp kinnitati 10 septembril 1992 see pohineb rumeenia kuningriigi vaikesel vapil mis oli kasutusel aastatel 19221947 vapi keskne element on kuldne kotkas kes hoiab nokas kuldristi ning kuuniste vahel sojanuia ja mooka vapi pohivarvid on punane sinine ja kollane mis on ka rumeenia lipu varvid kotka ees asuv vapikilp on jaotatud viieks osaks vastavalt rumeenia viiele ajaloolisele piirkonnale horvaatia vapp on horvaatia riigivapp vapp on kasutusel alates 21 detsembrist 1990 vapp koosneb uhest suurest vapikilbist ja viiest vaiksest kilbist mis moodustavad krooni suure kilbi kohal suurel kilbil on punavalge malelauamuster vaiksed kilbid esindavad viit ajaloolist horvaatia piirkonda punavalge malelaud on vapimustrina horvaatia sumbol juba 13 sajandist vatikani vapp on vatikani riigivapp vapil kujutatakse ristatud kuldset ja hobedast votit ning paavstitiaarat need on ka puha tooli embleemil vapikilp on punane vapp voeti linnriigi vapina kasutusele 7 juunil 1929 bahreini vapp on bahreini ametlik vapp vapi algse variandi kujundas 1932 aastal britt charles belgrave kes oli aastatel 19261957 bahreini valitsejate nounik vappi on parast seda paaril korral muudetud iisraeli vapp on iisraeli riigivapp sellel on kujutatud sinisel taustal kaheastmelisel poodiumil seisvat menoraad mida piiravad kahelt poolt oliivioksad vapi alaosas on heebrea kirjas sona iisrael vapp voeti kasutusele parast 1948 aastal toimunud vapikujunduskonkurssi iraani vapp on iraani riigivapp mis on kasutusel alates 1980 aastast vapp koosneb 4 poolkuust ja moogast mille kohal on araabia kirja mark tasdid romanovid olid venemaa tsaaririigi ja venemaa keisririigi valitsejatedunastia kes valitses venemaad kuni 1917 aasta veebruarirevolutsioonini mihhail i fjodorovits romanov oli romanovite dunastia rajaja venemaal ta valiti maakogu zemski sobor poolt 21 veebruaril 1613 16aastaselt kogu venemaa valitsejaks tsaariks kroonimine leidis aset moskva kremlis uspenski katedraalis 11 juulil 1613 holsteingottorpromanovite dunastia valitses venemaad 17611917 dunastiale pani aluse holsteingottorpi hertsog karl peter ulrich kes vene keisrina kandis nime peeter iii ta paris vene trooni sest tema ema oli peeter i tutar anna petrovna romanova dunastiast parineb ka viimane venemaa keiser nikolai ii trooniparimise seadus venemaal kehtestati keiser paul i poolt 1791 aastal nikolai i ajal 1832 aastal lisati see sonastuses keiserliku perekonna institutsioon venemaa keisririigi seaduste kogumikku viimased parandused sellesse viidi sisse nikolai ii poolt 1911 aastal keisritrooni parijale esitatud nouded wild 2 vilt kaks ehk 81p ametlikult 81pwild on komeet mis on nime saanud sveitsi astronoomi paul wildi jargi kes avastas selle 1978 komeet on 45 miljardit aastat vana varem oli selle komeedi orbiit kaugemal ning see oli lahedasem ringjoonele 1974 aastal moodus ta lahedalt jupiterist mille tugev gravitatsiooniline tomme muutis komeedi orbiiti ning toi ta paikesesusteemi ossa mis on paikesele lahemal 2 jaanuaril 2004 uuris komeedi koomat kosmoseaparaat stardust san marino vapp on san marino riigivapp vapp hakkas arvatavasti kujunema juba 14 sajandil ametlikult kinnitati see 6 aprillil 1862 mil lisati vapile ka kroon 2011 aastal lihtsustati veidi vapi kujundust uue vapi umber olevad oksad ei harune tornid on nelinurkse pohiplaaniga ummarguse asemel ning torniaknad on suunatud paremale poole liibanoni vapp on liibanoni vabariigi vapp seda ei ole ametlikult sisse seatud kuid kasutatakse vajaduse korral alates 1920ndatest aastatest vapi sumbolid on samad mis liibanoni lipul pakistani vapp on pakistani islamivabariigi riigivapp vapp voeti kasutusele 1954 aastal keskel oleval vapikilbil on kujutatud 4 vapi vastuvotmise ajal tahtsaimat pollukultuuri puuvill dzuut teepoosas ja nisu vapi all oleval ribal on urdukeelne kiri iman ittehad nazm usk uhtsus kord turgi vapp on turgi vabariigi riigivapp nepali vapp on nepali riigivapp see voeti kasutusele 30 detsembril 2006 parast nepali kodusoda vapil on nepali lipp mount everest rohelised kunkad naise ja mehe kaepigistus sumboliseerib soolist vordsust ja rahvuslille rododendroni vanikud kollane varv ja viljapead vapi alaosas sumboliseerivad nepali viljakaid piirkondi vana vapi keskel on maastik himaalaja jalamil kus on naha rododendronioied nepali rahvuslill valge lehm nepali rahvusloom roheline laikfaasan nepali rahvuslind kummalgi pool seisab gurkha sodur vasakpoolne kannab kukrit ning vibu ja noolt parempoolne pussi himaalaja tippudest vasakul on hinduistlike kastimarkidega kuu paremal paike himaalaja tippude kohal on ristatud nepali lipud ja kukrid korgemal gurkhade kaitsejumaluse goraknathi voi visnu jalajaljed ja veel korgemal nepali kuninga peakate all on punane kirjarull millel on sanskritikeelne nepali deviis nii ema kui ka sunnimaa on taevast kallimad montenegro vapp serbohorvaadi keeles on montenegro vabariigi riigivapp vapil on kujutatud petrovici dunastia lendavat kahepaist kotkast kes hoiab jalgadega kuningavoimu sumboleid skeptrit vasakul ja riigiouna paremal pool see sumbol parineb butsantsi riigist ja selle kaudu vanaroomast kotkas sumboliseerib kiriku ja riigi kas uhtsust voi vahemalt vaga lahedasi suhteid kotka kohal on kroon krooni tipus ja skeptri tipus on rist riigioun on helesinine kuldses hoidikus ja samuti kuldse ristiga kotka rinnakilbil on kujutatud rohelisel pinnal sinisel taustal sammuvat kuldset lovi kellel on uks esikapp korgel ohus lovi sumboliseerib piiskopi voimu samuti juuda lovi ning selle kaudu ulestousmist ja kristust koige valitsejana christos pantokrator sellel on sarnasus veneetsia vapiga millel on montenegrole kogu riigi ajaloo jooksul olnud markimisvaarne moju montenegro vapi kujundust on mojutanud venemaa keisririigi vapp sest montenegro valitsejasool olid venemaa tsaariperega kogu 19 sajandi valtel lahedased dunastilised ja poliitilised suhted parast seda kui montenegro iseseisvus muutus ta pikkamooda teokraatiaks et sailitada uhtsus ja suuta turgi vallutusretkedele vastu seista selleparast kujutatigi riigi sumbolitel sageli kiriku voimu tahistavaid elemente kui 1851 kuulutati valja ilmalik trooniparimiskord paigutati lovi kotka alla ja kilbil kujutati valitseja initsiaale selline vapp kehtis naiteks danilo i danilo ii ja nikola ajal sealjuures danilo i oli uhtlasi vurstpiiskop nii et vapikilbil kujutati piiskopi nimetahti tanapaeval on lovi taas paigutatud kilbile ja sellelt on korvaldatud monarhiale viitavad nimetahed sellegipoolest on vapil sailitatud petrovicide kroon mis on tekitanud osas inimestes vastuseisu sellegipoolest on praegune vapp osutunud rahva seas vaga populaarseks seda voib naha mitte uksnes koolides ja valitsusasutustes vaid ka eramajades arides ja eraulikoolides ning see on kujunenud rahvusliku uhkuse sumboliks montenegro vapi kasutamine on vaba sealhulgas hariduslikel eesmarkidel ja kunstis tingimusel et sealjuures ei kahjustata avalikku kolblust montenegro mainet ega vaarikust vapi kasutamisel ei tohi sellel midagi muuta sellele midagi lisada ega sellelt midagi ara jatta erand on tehtud riigi asutustele ja teistele riiklikele organisatsioonidele kes tohivad seda kasutada oma sumbolite koosseisus kui montenegro vappi kasutatakse montenegro territooriumil koos uhe voi mitme valisriigi voi rahvusvahelise organisatsiooni vapiga peab montenegro vapp olema aukohal aukohaks nimetatakse ringi keskkohta poolringi tippu rea voi veeru esimest kohta ainult uhe valisvapi korral on aukoht eestpoolt vaadates parempoolne trukitud lehtedel on aukoht uleval keskel voi ulemises vasakus nurgas montenegro vapp on ka montenegro lipu keskne motiiv kummagi kirjeldus on satestatud 2 oktoobril 2007 valja kuulutatud montenegro pohiseaduses rootsi vapp on rootsi kuningriigi riigivapp vapil on kaks versiooni vaike riigivapp ja suur riigivapp riigivapp on rootsi riigi sumbol riigipea ettekirjutust mooda tohivad erijuhtudel suurt riigivappi kasutada rootsi parlament rootsi valitsus rootsi esindajad valismaal ja rootsi sojavagi rootsi suure riigivapi keskne kujund on sinine vapikilp mille kuldne rist jagab nelja ossa vapikilbi keskel kuldse risti peal paikneb rootsi kuningakoja vapp vapikilbi neljast osast neid loendatakse vasakult paremale ja ulevalt alla esimeses ja neljandas on sinisel valjal kolm kuldset lahtist krooni uleval kaks krooni korvuti ja nende all kolmas teisel ja kolmandal valjal on kuldne kroonitud tagajalgadel seisev ja vasakule vaatav tostetud esikappadega lovi lovi seisab taustal kus ulevalt vasakult kuni alla paremale vahelduvad 7 lainelist triipu vaheldumisi sinised ja valged esimene ja viimane on sinised rootsi kuningakoja vapp mis asub vapikilbi keskel on mottelise pustjoonega jagatud kaheks selle esimesel vasakpoolsel osal on kujutatud kuldne amfora amfora asub taustal kus ulevalt paremalt kuni alla vasakule vahelduvad sinine valge ja punane triip teisel parempoolsel osal on bernadotteide dunastia vapp valge kolme sillakaarega sild sinisel taustal silla kummaski otsas on kaks hambulise tipuga torni silla kohal on kuldne vasakule vaatav kotkas mis oli napoleon i embleem ja naitab bernadotteide dunastia prantsuse paritolu kotkas hoiab jalgadega valgunoolte kimpu kotka kohal on kuldne suure vankri tahtkuju vapikilp on kroonitud kuningakrooniga ja umbritsetud 7 serafimi ordeniga vapikilpi hoiavad kaks kuldset tagajalgadel seisvat kroonitud lovi teine teisel pool vapikilpi kes vaatavad vapikilbist eemale lovid seisavad kuldsel rohtsal alusel ja naitavad punast keelt vapikilbi taustaks on mantel mille valimine uksnes servadest paistev pool on lilla ja sisemine vaataja poole pooratud pool on valge hallide ristikheinalehemarkidega mantel on kroonitud kuningakrooniga mis on tapselt samasugune kui vapikilbi kohal olev kroon ainult suurem vahel kasutatakse rootsi suure vapina uksnes vapikilpi suur riigivapp on uhtlasi kuninga isiklik vapp kuninga perekonnaliikmed tohivad seda samuti oma isikliku vapina kasutada aga kuningas otsustab missuguseid muudatusi ja lisandeid nad vapi juures peavad sealjuures kasutama vaikest riigivappi kasutavad peamiselt rootsi valitsus ja selle ametid need tohivad lisada vapile oma tegevuse sumboleid seda kasutatakse naiteks rootsi politsei vormil vaike riigivapp koosneb sinisest vapikilbist millel on kujutatud kolm uhesugust kuldset krooni uleval kaks tukki korvuti ja nende all kolmas vapikilp on kroonitud kuningakrooniga vapikilp voib olla umbritsetud serafimi ordenitega vahel voidakse vaikese riigivapina kasitleda lihtsalt kolme krooni kujutist sellised kolm krooni on naiteks rootsi jaahokikoondise riietusel mida selle jargi kutsutaksegi kolmeks krooniks rootsi keeles tre kronor riigiorganid kes soovivad vaikest riigivappi kasutada peavad selleks eelnevalt saama loa riiklikult heraldikanoukogult gaboni vapp on gaboni ametlik vapp vapp voeti kasutusele 15 juulil 1963 vapikilpi hoiavad kaks musta pantrit kes sumboliseerivad rahvast kaitsva presidendi valvsust ja vaprust laev vapikilbi keskel sumboliseerib helge tuleviku suunas liikuvat gaboni kuldsed ringid kilbi ulaosas tahistavad riigi rikkalikke maavarasid ning okuumeapuu kilbi taustal puidukaubandust kilbi all on lint prantsuskeelse deviisiga union travail justice uhtsus too oiglus kilbi kohal aga teine lint ladinakeelse kirjaga uniti progrediemur edeneme uheskoos india vapp on india riigivapp mis voeti kasutusele 26 jaanuaril 1950 vapil on kujutatud valitseja asoka sarnathis pustitatud samba kapiteeli mis koosneb neljast selgapidi koos dharmatsakra seaduseratta peal seisvast lovist kapiteeli all on devanaagaris sanskritikeelne deviis satyameva jayate vaid tode voidab armeenia nsv vapp oli 19221936 tagakaukaasia sfnv ja 19361991 nsv liidu haldusuksuse armeenia nsv vapp esimene armeenia nsv vapp loodi 1920 aastal punaarmee poolt vallutatud armeenia aladele loodud armeenia nsvle see oli ummargune kilp millel oli kujutatud ararati mae tagant tousvat paikest paikese kohale oli kirjutatud ansv armeenia nsv armeeniakeelses kirjas soori alumises osas olid ristatud kuldsed sirp ja vasar kilbi umber oleva ringi alumisele osale oli kirjutatud armeenia keeles koigi maade proletaarlased uhinege 2 veebruaril 1922 kui armeenia nsv aserbaidzaani nsv ja gruusia nsv moodustasid tagakaukaasia sfnv muudeti ka armeenia nsv vappi sirp ja vasar viidi soori ulemisele osale paikese kiirtesse vapile lisati viinamarjavaadid ja oliivipuu oksad kilbi umber oleva ringi ulemisele osale kirjutati armeenia keeles armeenia noukogude sotsialistlik vabariik selle vapi autorid olid martiros sarjan ja akop kodzojan viinamarjad vahetult ararati mae all meenutasid uhtlasi piiblilegendi sellest et noa laev oli parast ulemaailmset veeuputust jaanud kinni ararati mae otsa ja et just noa olevat maailma esimene viinamarjakasvataja olnud 29 martsil 1941 asendati oliivipuu oksad viljapeadega paike aga punase viisnurkse tahega sirbi ja vasara taustal viisnurgast valjusid paikesekiired viinamarjavaadid ja viljapead sumboliseerisid pollumajandust legendi jargi protestis turgi ararati kujutamise ule armeenia vapil sest ararati magi on osa turgi territooriumist rahvakomissar anatoli lunatsarski olevat selle peale vastanud et turgi vapil on jallegi kujutatud kuu ehkki kuu ei kuulu turgile armeenia nsv vapp oli kasutusel 19 aprillini 1992 ta asendati armeenia vapiga aserbaidzaani nsv vapp oli 19201922 punaarmee poolt vallutatud aserbaidzaani aladel moodustatud aserbaidzaani nsv vapp 1922 1936 tagakaukaasia sfnv ja 19361991 nsv liidu haldusuksuse aserbaidzaani nsv vapp vapp loodi 1920 aastal sellel oli kujutatud punane viisnurkne taht mille taustaks olid kuldsed ristatud sirp ja vasar nende tagant aga valjusid paikesekiired figuurid olid paigutatud punase ulevalt avaneva poolkuu sisse selle kohal olid aga kirillitsa ja araabia tahed ansv see koik oli umbritsetud parjaga 1922 aastal voeti ajutiselt kasutusele eelmise vapi lihtsustatud variant paikesekiired ja tahed kadusid ning vapi kohale lisati punane lint vene ja aserbaidzaanikeelse deviisiga koigi maade proletaarlased uhinege 19221937 kasutusel olnud vapil oli kujutatud tehaste taustal tousvat paikest mille kiirtes olid kuldsed sirp ja vasar ning kuldne poolkuu ja viisnurkne taht vapi vali oli punane figuure umbritses viljapeadest parg mis oli seotud punase lindiga alumisel lindil oli deviis ja ulemisel aserbaidzaani noukogude sotsialistlik vabariik molemad kirjad olid aserbaidzaanikeelsed kirjakeeles oli ule mindud araabia tahtedelt ladina tahtedele 1 aprill 1937 voeti kasutusele uus vapp sellel oli naftapuurtorni taustal tousev paike paikesekiirtes aga kuldsed ristatud sirp ja vasar figuure umbritses viljapeadest ja puuvillaokstest parg mis oli seotud punase lindiga ulemistel lintidel oli aserbaidzaani aserbaidzaani kirjakeel oli nuud kirillitsas ja vene keeles taielikult valja kirjutatud aserbaidzaani noukogude sotsialistlik vabariik kulgmistel aga deviis molemas keeles vapi kohal oli punane kuldse aarisega viisnurkne taht vapi vahetas valja 19 jaanuaril 1993 aserbaidzaani vabariigi vapp kuna nsv liit lakkas olemast ja aserbaidzaan iseseisvus eesti nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse eesti nsv vapp eesti nsv vapp kinnitati ametlikult 1 oktoobril 1940 sellel oli kujutatud tousva paikese kiirtes ristatud sirpi ja vasarat figuure raamis paremalt okaspuuokstest manni ja kuusepuuoksad ja vasakult rukkipeadest parg parg oli poimitud punase lindiga ulemistel lintidel oli kiri koigi maade proletaarlased uhinege uhel kuljel eesti ja teisel vene keeles alumisel aga eesti nsv vapi kohal paikneb punane kuldsete aartega viisnurkne taht vapp oli kasutusel 7 augustini 1990 gruusia nsv vapp oli 19211922 punaarmee poolt vallutatud gruusia aladel moodustatud gruusia nsv vapp 19221936 tagakaukaasia sfnv ja 19361991 nsv liidu haldusuksuse gruusia nsv vapp gruusia nsv esimene vapp oli ringikujuline sellel olid lumise kazbeki taustal seisvad sirp ja vasar nende kohal aga viisnurkne taht alla paigutatud nisupead ja viinamarjavaadid sumboliseerisid pollumajandust figuurid olid paigutatud rahvusliku ornamendi laadis viisnurgale 1937 aastal muudeti vappi kilpi umbritsenud viisnurk kadus ning selle asemele lisati kilbi umber kaks soori sisemisele soorile oli kirjutatud nii vene kui ka gruusiakeelne deviis koigi maade proletaarlased uhinege valimisel sooril oli vanagruusia ornament vappi kasutati 11 detsembrini 1990 kasahhi nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse kasahhi nsv vapp vapi esimene variant kehtestati kasahstani nsv pohiseadusega mis voeti vastu 26 martsil 1937 x erakorralisel ulekasahstanilisel noukogude kongressil selle kirjeldus oli kull olemas aga vappi ennast ei olnud vapi saamiseks kuulutati valja konkurss 16 mail 1937 kuulutati valja konkursi voitja vapil oli kujutatud punasel taustal paikesekiirte valguses ristatud sirpi ja vasarat sirp oli asetatud vasarale figuure umbritsesid kuldsetest viljapeadest parg mis olid seotud punase lindiga alumisel lindil olid riigi nimie esitahed kasahhi keeles qssr ja vene keeles kulgmistel lintidel deviis koigi maade proletaarlased uhinege paremal kasahhi vasakul vene keeles vapi kohal oli kuldne sektoriteks jagatud viisnurkne taht 28 jaanuaril 1939 muutis kasahstani nsv ulemnoukogu presiidium oma maarusega vappi koik kasahhikeelsed kirjad viidi ladina kirjal pohinevalt nimekujult ule kirillitsal pohinevale kujule liiduvabariigi suurtahtluhend oli nuud kasahhi keeles deviisi kirjutati kasahhi keeles vasar asetati sirbi peale ja vapi kohal asendati kuldne viisnurk punase kuldse aarisega viisnurgaga 1978 muudeti vapil taas sirbi ja vasara asetust sirp asetati vasarale punase varvi intensiivsust vahendati ja vahendati ka paikesekiirte arvu sellisena kasutas kasahhi nsv seda vappi 16 detsembrini 1991 peale nsv liidu lagunemist kasahhi nsv iseseisvus kasahstani nime all ning kasutas seda vappi 6 juunini 1992 kirgiisi nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse kirgiisi nsv vapp liiduvabariigi vapp voeti kasutusele 23 martsil 1937 vapil kujutatakse alatau mage mille tagant touseb paike figuure umbritseb rahvuslikus ornamendis kaar mida omakorda umbritsevad nisupead ja puuvillaoksad parjast poimub labi rahvusornamendi laadis kujundatud lint deviisiga koigi maade proletaarlased uhinege mis on kahes keeles nii vene kui ka kirgiisi keeles all seisab vabariigi luhendatud nimetus selle kohal asub ketas sirbi ja vasaraga 1948 aastal lisati vapile viisnurkne taht ning sellisena pusis vapp 1991 aastani mil noukogude liit lagunes lati nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse lati nsv vapp vapp voeti vastu 6 septembril 1940 sellel kujutatakse laanemerest tousvat paikest paikese kiirte valguses aga sirpi ja vasarat seejuures on vasar asetatud sirbi peale teine sellise asetusega oli kirgiisi nsv vapp figuure umbritseb viljapeadest parg mis on seotud punase lindiga kulgmistel lintidel on deviis koigi maade proletaarlased uhinege nii lati kui ka vene keeles all aga kiri latvijas psr lati nsv vapi kohal on punane kuldse aarisega viisnurkne taht vapp oli kasutusel 17 veebruarini 1990 leedu nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse leedu nsv vapp 27 septembril 1940 kinnitatud vapil on kujutatud viljapeadest ja tammelehtedest parga mis tousva paikese kiirtes valgustatud sirpi ja vasarat umbritseb parg on seotud punase lindiga kulgmistel lintidel on deviis koigi maade proletaarlased uhinege leedu visu saliu proletarai vienykites ja vene keeles alla lintide ja parja peale on asetatud valged tahed ltsr leedu noukogude sotsialistlik vabariik leedu keeles lietuvos tarybu socialistine respublika vapi kohal on aga punane kuldse aarisega viisnurk leedu nsv vapi kujundas kunstnik vsevolod dobuzinski vapi valimuse satestas leedu nsv pohiseaduse 167 pohiseadus hakkas kehtima 20 aprillil 1978 20 martsil 1989 korvaldati vapp kasutuselt moldaavia nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse moldaavia nsv vapp moldaavia nsv vapil olid paikesekiirtest valgustatud sirp ja vasar sirp oli asetatud vasarale vappi aaristas viljapeadest maisitolvikutest viinamarja lehtedest vaatidest ja viljadest moodustatud parjaga parg oli seotud punase lindiga vasakpoolsel lindil oli venekeelne kiri parempoolsel moldaaviakeelne koigi maade proletaarlased uhinege keskel aga moldaavia noukogude sotsialistlik vabariik luhendatult kirillitsas vapi kohal oli punane kuldse aarisega viisnurkne taht vapp voeti kasutusele 10 veebruaril 1941 seda kasutati 3 novembrini 1990 kui see asendati moldova vapiga noukogude liidu vapp oli noukogude liidu riigivapp vapil oli kujutatud maakera mille peal olid sirp ja vasar maakera mandrid olid kujutatud helepruunidena ookeanid helesinistena maakera umber oli viljavihkudest parg mida kaunistasid punased lindid vappi kaunistavatele poimitud lintidele oli kirjutatud koigis liiduvabariikide keeltes koigi maade proletaarlased uhinege maakera kohal vapi ulaosas oli kollase randiga punane viisnurk vapi valjatootamisel osales palju kunstnikke juba 1922 aasta sugisel moodustas goznak noukogude voimu sumboolika valjatootamiseks komisjoni see komisjon oli ka esimeste noukogude markide ja umbrike autor komisjoni pani kokku kartograaf vn adrianov 18751938 kelle mote oli kujutada vapil maakera see pidi sumboliseerima et paas nsv liitu on avatud igale maailma maale nsv liidu vapist on sailinud palju kavandeid naiteks v lomantsovi projekt maakera on umbritsetud viljapeadega ulal punane taht kulgedel sirp ja vasar ds goljadkini projekt oli jargmine viisnurk mille keskel asuvad paikesekiirtes sirp ja vasar umberringi toostussumbolid jb dreieri projektil on sirp ja vasar taht maakera ja lindid deviisiga vp korzuni projekt on juba vaga hilisema vapi moodi vapi lopliku joonise tegi ivan ivanovits dubassov kelle esimeses versioonis olid koik kirjad koigi maade proletaarlased uhinege vapi alumisel punasel lindil hiljem otsustati igas keeles kiri panna vapi kulgedele komisjoni tood jalgisid ka riigijuhid ja esitasid omi soovitusi naiteks on sailinud v korzuni eskiis millel kesktaitevkomitee sekretar avel enukidze oli 28 juunil 1923 vapi ulaosast punase lindi maha tommanud ja juurde kirjutanud lindi asemele taht esimese nsv liidu vapi kinnitas nsv liidu kesktaitevkomitee 6 juulil 1923 vapi kirjeldus satestati nsv liidu konstitutsioonis 1924 aastal aegade jooksul vappi muudeti vastavalt vajadusele 19231936 oli vapil kiri koigi maade proletaarlased uhinege ainult 6 keeles vastavalt liiduvabariikide arvule 19361946 kasutati vappi millel oli ainult 11 poimitud linti puudusid eesti nsv lati nsv leedu nsv ja moldaavia nsv 19461956 oli vapil lisaks veel karjalasoome nsv soomekeelne lint sellise kujuga vappi nagu juuresoleval pildil naha voib kasutati noukogude liidu ametliku vapina 19561991 eestikeelne kiri oli paremal pool koige ulemine tadziki nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse tadziki nsv vapp tadziki nsv sai endale vapi 28 aprillil 1929 hiljem muudeti seda mitu korda 19291931 oli tadziki nsv vapp ka tadziki nsv lipul pohiseaduse jargi sai tadziki nsv vapi alles 1 aprillil 1937 vapil olid tousva paikese kiirtes kuldsed ristatud sirp ja vasar taustaks punane viisnurkne taht figuure umbritses vasakult puuvillaokstest paremalt viljapeadest parg mis oli seotud punase lindiga parja molemal kuljel oli kaks linti puuvillaokstel olevatel lintidel oli tadzikikeelne deviis koigi maade proletaarlased uhinege aga viljapeadel olevatel lintidel venekeelne alumisel lindil oli tadziki ja vene keeles kirjutatud tadziki nsv hiljem on tadzikikeelseid tekste muudetud 1938 asendati luhendis nsv ctaht sonast cumhurijat rtahega sonast respublica 28 septembril 1940 andis tadziki nsv ulemnoukogu presiidium valja kasu mille jargi muudeti tadzikikeelseid kirju vapil uuesti ja sest tadziki kirjakeel laks ladina tahtedelt ule kirillitsale vapp oli kasutusel 1992 aasta novembrini septembrist 1991 novembrini 1992 kirjaga tadzikistani vabariik selle asemele voeti kasutusele tadzikistani vapp turkmeeni nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse turkmeeni nsv vapp esialgu parast turkmeeni nsv loomist 1924 oma vappi kasutusele ei voetud otsustati kasutada nsv liidu riigivappi oma vapp voeti kasutusele 1926 seda muudeti 2 aprillil 1937 vapil seisavad tehasehooned tousva paikese taustal sirp ja vasar viisnurk turkmeeni rahvakultuuri sumbol vaip ning puuvillapoosad paikesel on 30 kiirt mis jagunevad 15 paari nsv liidus oli 15 liiduvabariiki figuure umbritseb viljapeadest ja puuvillapoosastest parg millest on labi poimitud punane lint deviisiga koigi maade proletaarlased uhinege vene ja turkmeeni keeles see deviis kolab turkmeeni keeles x tanapaeval kirjutatakse seda lauset ladina tahtedega kujul ahli yurtlaryn proletarlary birlesin vapp oli kasutuses 19 veebruarini 1992 mil ta asendati turkmenistani vapiga ukraina nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse 19191922 punaarmee vallutatud alad ukraina nsv vapp esimene vapp voeti kasutusele 14 martsil 1919 see oli punane kilp millel kujutati tousvat paikest paikesekiirtes olid kuldsed ristatud sirp ja vasar vasar sirbi peal ning nende kohal tahed kilbi all oli punane lint mille vasakule poolele oli kirjutatud ukraina keeles ja paremale vene keeles koigi maade proletaarlased uhinege kilpi umbritses nisupeadest parg 1923 muudeti kilbil olevaid tahti 1929 sai vapp uue kujunduse eelmisel vapil olnud figuurid jaid samaks kilbi ulaosas olevad tahed muudeti tagasi algseteks alates 1937 ja sirp asetati vasara peale vapi alaosas olev punane lint muudeti viljaparga siduvaks ja sellele jai ainult ukrainakeelne deviis 21 novembril 1949 muudeti vappi taas kilbil olevad tahed eemaldati punase lindi asendit muudeti nii et alumisele lindile jai kiri ning kulgmistele deviis koigi maade proletaarlased uhinege ukraina ja vene keeles kilbi kohale paigutati punane viisnurkne taht tousev paike sumboliseeris noukogude ukraina rahva tulevikku aga sirp ja vasar koos tahega kommunismi voitu ja ulemaailmset sotsialistlike riikide uhendust vapp oli kasutusel 1991 aastani usbeki nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse usbeki nsv vapp usbeki nsvs oli 27 juulist 1925 kasutusel ajutine vapp mis 1927 aastal ametlikuks vapiks kinnitati vappi on mitu korda muudetud 1929 1931 1937 ja 1941 eriti teksti seoses uleminekuga araabia tahestikult ladina ja hiljem kirillitsa tahestikule 1941 aastal vastuvoetud vapil on maakera tagant tousev paike mille kiired valgustavad ristatud sirpi ja vasarat figuure umbritseb nisupeadest vasakul ja puuvillapoosaokstest paremal parg mis on seotud punase lindiga kulgmistel lintidel on kiri koigi maade proletaarlased uhinege vene ja usbeki keeles alumisel lindil aga usbeki nsv uksnes usbeki keeles vapi kohal paikneb punane kuldsete aartega viisnurkne taht mis sumboliseeris sotsialistlikku revolutsiooni koigis 5 maailmajaos usbeki nsv koosseisu kuuluva karakalpaki ansv vapp oli samasugune kui usbeki nsv vapp ainult kiri oli asendatud karakalpaki ansv luhendiga ning kiri koigi maade proletaarlased uhinege oli karakalpaki ja usbeki keeles vappi kasutati kuni 2 juulini 1992 selle asendas usbekistani vapp mis naeb usnagi usbeli nsv vapi moodi valja valgevene nsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse valgevene nsv vapp valgevene nsv viimasel 28 juulist 1938 kuni 10 detsembrini 1991 kehtinud vapil kujutati maakera kohal sirpi ja vasarat tousva paikese kiirtes sirp asetses vasara peal vappi umbritsesid kuldsed viljapead ning kimp punaseid ristikuoisi uhel ja siniseid linaoisi teisel pool viljapead olid poimitud punase lindiga lindil oli valgevene ja vene keeles deviis koigi maade proletaarlased uhinege ning allosas vabariigi nimeluhend vnsv 1956 eemaldati tahtede vahelt punktid vapi ulaosas oli punane kuldse randiga viisnurk valgevene nsv eelmine vapp mis voeti kasutusele 11 aprill 1927 erines kuni 1991 kehtinud vapist jargmises vappi umbritsesid uhelt poolt horedamad viljapead millesse oli lisatud ristikut teisel pool oli viljapeade asemel tammeoks sellisena sarnanes vapp leedu nsv vapiga erinev oli ka tekst punastel lintidel kuni 1938 aastani oli erinev vabariigi nime taheluhend nsvv deviis koigi maade proletaarlased uhinege oli neljas keeles lisaks valgevene ja vene keelele ka jidisis ja poola keeles valgevene nsv esimene vapp mida kasutati aastatel 19201927 oli identne vene nfsv vapiga erinevuseks olid vaid sirbi ja vasara kohal olevad initsiaalid valgevene nsv vapil ning punasel lindil olev deviis mis oli valgevene keeles vene nfsv vapp oli nsv liidu haldusuksuse vene nfsv 1922 aastani iseseisev riik 19181925 vene sfnv vapp vene nfsv vapp seadustati 10 juulil 1918 alates 19 juunist 1918 oli kasutusel pitsatina pohiseaduse jargi oli vapp jargmine kilbikujulisel punasel taustal asub paikesekiirtest valgustatud sirbi ja vasara embleem kujundeid pargavad viljapead seda koike umbritseb kiri vene sotsialistlik foderatiivne noukogude vabariik all seisab venekeelne deviis koigi maade proletaarlased uhinege esialgses kavandis oli sirbi asemel kujutatud mook kirjanik vladimir bontsbrujevitsi jargi oli vladimir lenin isiklikult mooga vapilt eemaldada kaskinud oeldes et mook ei ole noukogude venemaa sumbol aastal 1920 viimistleti ja muudeti vapi kujundust riigi nimetus kuni 1925 aastani kasutati riigi taielikku nimetust paigutati kilbile sirbi ja vasara kohale vene nfsv vapp mojutas oluliselt selle koosseisu kuuluvate ansvde vappide valimust need nagid uldiselt usna samamoodi valja peamised erinevused seisnesid luhendis ja kasutatavates keeltes naiteks dagestani keelt ei ole olemas ja uldse ei kasutatud dagestani ansvs uht keelt mistottu dagestani ansv vapil olid kirjad 11 keeles aastal 1954 kaotati oigekirjareeglite muutuse tottu riiginime tahtede vahelt punktid ja 1978 paigutati kilbi kohale viljapeade vahele punane viisnurkne taht kuldse aarisega parast nsv liidu lagunemist asendati vapil olev luhend sonadega vene foderatsioon vastavalt riigi nime muutusele 1993 lopetati vene nfsv vapi kasutamine kui selle asemel voeti vastu venemaa vapp tupou vi ehk ahoeitu unuakiotonga tukuaho printsina ulukalala lavaka ata sundinud 12 juulil 1959 on alates 18 martsist 2012 tonga kuningas ta oli tonga peaminister 3 jaanuarist 2000 kuni 11 veebruarini 2006 ta on eelmise kuninga george tupou v vend gruusia nsv taieliku nimetusega gruusia noukogude sotsialistlik vabariik oli liiduvabariik 1 jargu haldusuksus tagakaukaasia sfnv ja seejarel noukogude liidu koosseisus gruusia nsv koosseisu kuulusid valgevene noukogude sotsialistlik vabariik valgevene nsv oli liiduvabariik noukogude sotsialistlik vabariik noukogude liidu koosseisus kuulutati valja 1 jaanuaril 1919 smolenskis noukogude liidu asutajariik 30 detsembril 1922 parast noukogude liidu laialisaatmist liidulepingu tuhistamist 1991 aasta detsembris on valgevene taas iseseisev vabariik valgevene vabariik valgevene nsv oli uro asutajaliige valgevene nsv formaalseks juhtorganiks oli aastatel 19201946 oli valgevene nsv rahvakomissaride noukogu mille juhtideks olid reaalset voimu teostas valgevene nsvs noukogude liidu kommunistiku partei piirkondliku valgevene kommunistliku partei juhtkond ja keskkomitee esimesed sekretarid moodustatud esimene valgevene nsv koosnes 4 algsest valgevene kubermangust minski vitebski smolenski ja mogiljovi kubermangust millele liideti grodno kubermang parast venemaa kodusoda ja valgevenes noukogude voimu taaskehtestamist moodustatud valgevene nsv jaotus kuni 1920 aastani venemaa keisririigis valjakujunenud haldusjaotusele 6 maakonnaks teised valgevene laanepoolsed maakonnad liideti noukogudepoola soja tulemusel poolaga 1924 aastal moodustati uus valgevene nsv haldusjaotus mille alusel riik jaotus ringkondadeks rajoonideks ja kulanoukogudeks valgevene nsvs moodustati 10 ringkonda 1938 aasta 15 jaanuaril loodi uus oblastipohine haldusjaotus mille alusel valgevene nsv jaotati haiti vapp on haiti riigivapp mis praegusel kujul on kasutusel 1986 aastast alates vapp kujutab kuut vardas haiti lippu kolm kummalgi poolel mille taustal on palmipuu mille tipus fruugia muts vabaduse sumbolina ja ees kaks kahurit rohelisel alusel mis kujutab maapinda maapinnal leidub veel esemeid naiteks trumm fanfaarid ja ankrud vapi alaosas on valge lint prantsuskeelse motoga lunion fait la force uhtsus loob tugevuse voi tugevus uhtsuse kaudu kahurid ja palmid esinevad haiti vapil juba 1807 aastast barbadose vapp on barbadose ametlik vapp mis on kasutusel alates 1966 aastast boliivia vapp on boliivia riigivapp vapi keskel on ovaalne embleem mille sinisel raamil on kumme kuldset tahte ja nimi bolivia embleem kujutab potosi mage mille tagant touseb paike ja alpakat palmipuu ja nisuvihu korval embleemi molemal kuljel on kolm boliivia lippu ja musketid embleemi kohal on kondor loorberiokste taustal brasiilia vapp on brasiilia liitvabariigi vapp vapp voeti kasutusele 19 novembril 1889 neli paeva parast brasiilia saamist vabariigiks vapi keskel on sinine ring lounaristi kujutise ning seda umbritseva 27 tahega mis sumboliseerivad brasiilia osariike ja liiduringkonda sinise ringi taustal on rohekollane viisnurk kesksest embleemist vasakul on kohvi ja paremal tubakaoks vapi alumises osas on sinisel lindil kirjas brasiilia ametlik nimi ja vabariigi loomise kuupaev venezuela vapp on venezuela ametlik vapp mis on praegusel kujul kasutusel 12 martsist 2006 guatemala vapp on guatemala vabariigi riigivapp sumbolid vapil ja mida need sumboliseerivad vapi kujundas sveitsi kunstnik ja graveerija jeanbaptiste frener kes elas guatemalas 18541897 vappi on kujutatud ka guatemala riigilipul costa rica vapp on costa rica vabariigi vapp vapi praegune kuju on kasutusel 5 maist 1998 vapil on kolm vulkaani mis tahistavad kolme maestikku mis riiki labivad voi riigi kolme tahtsamat vulkaani ja kahe ookeani vaikne ookean atlandi ookeani kariibi meri vaheline lai org kummaski ookeanis on kaubalaev mis sumboliseerib riigi ajaloole iseloomulikku meresoitu horisondil on tousev paike vappi aaristab kuldne raam mis sumboliseerib kohvi kui kullatera vapi ulaosas on kaks mirdioksa mida palistab lint millele on kuldsete tahtedega kirjutatud republica de costa rica costa rica vabariik seitse tahte kaarena kujutavad vabariigi provintse vapi tipus on sinine lint mis moodustab krooni pealdisega america central keskameerika riigivappi voivad kirjapeas kasutama riigi korgemate voimuorganite liikmed costa rica suursaadikud ning vabariigi peakonsulid ja konsulid costa rical on olnud ajaloo jooksul erinevaid vappe hispaania voimu ajal oli kasutusel valitseva monarhi vapp monarhi vapp las armas vahetus kui uus monarh valitsema asus costa ricat valitsesid isabel i fernando v juana i carlos i felipe ii felipe iii felipe iv carlos ii felipe v luis i fernando vi carlos iii carlos iv ja fernando vii costa rica asulatest oli oma vapp ainult cartago linnal ta sai selle 1565 kuningas felipe iilt parast hispaaniast lahkuloomist 1821 pidi costa rica 1822 liituma agustin de iturbide mehhiko keisririigiga kasutusel oli mehhiko vapp mis kujutas kroonitud kotkast kellel on madu noka vahel martsis 1824 liitus costa rica keskameerika uhendatud provintsidega kasutusele voeti vapp mille kehtestas 1823 keskameerika asutav kogu see kujutas vordkulgset kolmnurka mille sees oli viis vulkaani mis sumboliseerisid viit uhendatud provintsi ja fruugia mutsi selle vapi elemendid on pohiliselt samad mis figureerivad tanapaeva el salvadori vapil ja nicaragua vapil aasta 1824 lopus kui tekkis keskameerika liitvabariik voeti kasutusele uus vapp mis pisut erines uhendatud provintside vapist foderatsiooni iga liikmesriik vottis kasutusele oma vapi costa rica vapp voeti kasutusele 1825 see kujutas alasti mehe torsot magedega umbritsetud ringis aastal 1840 kehtestas costa rica riigipea braulio carrillo colina oma dekreediga uue vapi see oli esimene costa rica kui suveraanse ja soltumatu riigi vapp selle keskel oli sarav taht aastal 1842 tuhistas francisco morazan quesada valitsus selle vapi ning taastas 1825 aastal kasutusele voetud vapi 29 septembril 1848 jose maria castro madrizi valitsuse ajal voeti kasutusele praegusega sarnanev vapp 1906 aasta 27 novembril muudeti seadusega nr 18 vappi kaotades sellelt sojakad elemendid samuti muutus vapi kuju ning jaeti valja lipud ja kullusesarv aastal 1964 muudeti seadusega vappi veel kord viiele tahele lisati veel kaks tahte nii et tahtede arv viidi vastavusse provintside arvuga 1848 aasta vapi kehtestamise ajal oli praegune puntarenase provints maakonna comarca staatuses ning praeguse limoni provintsi ala oli osa cartago provintsist viis tahte vastas ka keskameerika provintside arvule tolgendades sona armas sojandusterminina relvad kaotati vapi kohta ka valjend escudo de armas jattes kasutusele ainult valjendi escudo nacional riigivapp viimane muudatus toimus 5 mail 1998 vapi keskel asetsevad vulkaanid pandi suitsema kuuba vapp on kuuba ametlik vapp mis voeti kasutusele 24 aprillil 1906 vapikilp koosneb kolmest osast paises kujutatakse kuldset votit mere kahe kalju ja tousva paikese taustal tousev paike sumboliseerib uue vabariigi sundi kaks kaljut florida ja yucatani poolsaart ning voti kuubat kui votit ameerika mandrile alumisel vasakpoolsel osal on kuuba lipult parit sinivalged triibud kuid pooratud diagonaalseks parempoolsel osal on kuubale iseloomulik looduspilt palmipuu magede taustal kilbist vasakul on tamme sumboliseerib rahva tugevust ja paremal loorberioks sumboliseerib au ja hiilgust kilbi kohal on punane fruugia muts millel on iseseisvust sumboliseeriv valge taht vapi kujundas kirjanik miguel teurbe tolon mehhiko vapp on pohjaameerika lounaosas asuva riigi mehhiko vapp nicaragua vapp on nicaragua vabariigi riigivapp praegune versioon voeti kasutusele 1971 aastal esimene versioon mida on ajaloo jooksul korduvalt muudetud loodi juba 1823 aastal vapi kujuks olev kolmnurk sumboliseerib vordsust vikerkaar rahu punane fruugia muts vabadust ja viis vulkaani viie keskameerika riigi uhtsust ja vendlust peruu vapp on peruu riigivapp vapikilp on jaotatud kolmeks valjaks ulal vasakul on helesinisel taustal peruu rahvuslooma vikunja kujutis mis sumboliseerib peruu loomastikku ulal paremal on valgel taustal kiinapuu malaariaravimi hiniini allikas mis sumboliseerib maa taimestikku alumisel punasel valjal on kuldse kullusesarve kujutis kust mundid valja pudenevad see sumboliseerib riigi mineraalseid maavarasid uruguay vapp on uruguay ametlik vapp mis voeti kasutusele 19 martsil 1829 ecuadori vapp hispaania escudo de armas del ecuador on ecuadori riigivapp vapp voeti oma praegusel kujul kasutusele 1900 aastal praegune vapikujundus pohineb 1845 aastast parineval vapil vapikilbi keskel on ecuadori korgeim magi chimborazo monetiste muudatusega on praegune jamaica vapp kasutusel 1661 aastast mil sellest sai jamaica koloonia vapp alguparase vapi kujundas william sancroft tollane canterbury peapiiskop puha juri ristil kujutatud ananasse kasvatati jamaical enne kolumbuse saabumist kiivri kohal on kujutatud jamaica suurim parismaine maismaaloom teravkoonkrokodill kulgedel olevad aravakid on jamaica polisasukad uusmeremaa vapp on uusmeremaa ametlik vapp praegune vapp on kasutusel aastast 1956 kuni 1911 aastani oli kasutusel suurbritannia vapp seejarel sai uusmeremaa kuningas george v otsusega oma vapi mida on uuemas versioonis monevorra muudetud vapil kujutatakse eurooplannat ja maoori meest vapikilbil olevad laevad sumboliseerivad merekaubandust tahed lounaristi nisupead pollundust lammas karjandust vasarad maetoostust vertikaalsed valjad tahistavad cooki vaina kilbi vasak ja parem tiib esindavad pohja ja lounasaart vapikilbi kohal on briti monarhi puha edwardi kroon lounaaafrika vabariigi vapp on lounaaafrika vabariigi riigivapp praegusel kujul on kasutuses alates 2001 aastast ekvatoriaalguinea vapp on ekvatoriaalguinea riigivapp vapp on kasutusel alates 21 augustist 1979 vapikilbil on kujutatud villapuud mida nimetatakse ka jumalapuuks kuus tahte kilbi kohal sumboliseerivad riigi mandriosa ja saari kilbi all on lint hispaaniakeelse motoga unidad paz justicia uhtsus rahu oigus tansaania vapp on tansaania riigivapp elevandivohkadega umbritsetud vapikilp seisab kilimanjaro tipus seda hoidvad mees ja naine sumboliseerivad koostood mehe jalge ees on nelgipuu oks ja naise jalge ees puuvillapoosa oks vapikilbi ulemine kollane osa sumboliseerib maavarasid torvik vabadust ja tarkust selle all on tansaania lipp punane vali tahistab viljakat maapinda sinised lained aga maad vett ja rannajoont oda sumboliseerib vabadust ning ristatud kirves ja koblas kujutavad rahva tooriistu lindil vapi alaosas on suahiilikeelne tansaania juhtlause uhuru na umoja vabadus ja uhtsus libeeria vapp on libeeria ametlik vapp oma praegusel kujul on vapp kasutusel alates 16 juulist 1847 vapikilbi keskmes on 19 sajandi laev mis toob aafrikasse tagasi ameerika uhendriikides vabastatud orje kilbi kohal on lint libeeria rahvusliku deviisiga meid toi siia armastus vabaduse vastu kilbi all on kirjas riigi ametlik nimi karu ja kuhvel sumboliseerivad rasket tood tousev paike rahva sundi ning maa koige mitmekesisem toiduallikas palmipuu esindab kullust valge postituvi sumboliseerib rahu lati vapi kilbi vasakul alumisel valjal on kuramaa vapp paremal alumisel liivimaa st vidzeme vapp ning ulemine vali tousva paikese kujutisega tahistab latgalet millel lati vapi loomise ajal oma vappi polnud tousvat paikest kasutasid esimeses maailmasojas venemaa sojavaes sodinud lati kutid paikesel on 17 kiirt mis sumboliseerivad 17 tollast lati maakonda kuramaa vapil on punane lovi hobedasel valjal ja liivimaa vapil hobedane greif punasel valjal lovi esines kurzeme ja zemgale sumbolina juba 1569 greif esines liivimaa sumbolina veelgi varem 1566 kui tanapaeva vidzeme ja latgale laksid leedu voimu alla kolm viieharulist tahte margivad kolme ajaloolist lati osa vidzemet kurzemet ja latgalet sama tahendusega on need tahed ka riias asuval vabadussambal lati vapp voeti ametlikult vastu 16 juunil 1921 selle kujundas lati kunstnik rihards zarins noukogude okupatsiooni ajal kasutati latis lati nsv vappi 1990 voeti taas kasutusele 1918 aasta vapp lati vapi kasutamine on rangelt reglementeeritud lisaks suurele ja vaikesele vapile on latil ka lisanditega vaike vapp papildinatais mazais valsts gerbonis millel vaikest vappi umbritsevad kaks tammeoksa niisiis on vapist kokku kolm versiooni lati suurt vappi kasutavad lati president parlament peaminister valitsus ministrid ulemkohus ja peaprokuror samuti lati diplomaatilised ja konsulaaresindused lisanditega vaikest vappi kasutavad parlamendi fraktsioonid valitsus ja need institutsioonid mis on valitsuse ministrite otsese voi kaudse juhtimise all vaikest vappi kasutavad ulejaanud valitsusasutused kohalikud omavalitsused ja haridusasutused ametlikes dokumentides leedu vapp on leedu vabariigi vapp punasel vapikilbil on kujutatud taisrelvastuses sojameest hobuse seljas istumas soduril on seljas raudruu kaes mook ja kilp hobune on tousnud tagajalgadele soduri ja hobuse pohivarvus on valge detailid nt kilp ja rakmed on sinised ja kuldsed leedu vapp on uks vanimaid riigivappe euroopas kofi atta annan sundinud 8 aprillil 1938 kumasis ghanas oli 19972006 uhinenud rahvaste organisatsiooni seitsmes peasekretar 2001 aastal maarati kofi annanile ja urole ulemaailmse aidsi tuberkuloosi ja malaaria vastu voitlemise fondi asutamise eest nobeli rahuauhind 15 septembril 2003 teatas annan et usa otsus 2003 aasta martsis iraagi soda alustada oli ebaseaduslik annani esimene abikaasa oli nigeeria paritolu titi alakija neil sundisid lapsed kojo ja ama abielupaar lahutati 1970ndate lopus praegu on annan abielus rootsi juristi nane lagergreniga kes on raoul wallenbergi sugulane mihheil saakasvili sageli kasutatakse veneparast eesnime mihhail tuntud ka huudnimega misa gruusia keeles sundinud 21 detsembril 1967 gruusias on gruusia ja ukraina poliitik gruusia president aastatel 20042007 ja 20082013 uhinenud rahvusliku liikumise asutaja ja juht alates 30 maist 2015 kuni 9 novembrini 2016 oli ta odessa oblasti kuberner saakasvili oli president eduard sevardnadze tagasiastumiseni viinud rooside revolutsiooni uks juhte ja voitis jargnenud presidendivalimised 2004 aasta 4 jaanuaril 9625 protsentiga haaltest astus 2007 aasta 25 novembril parast opositsiooni meeleavalduste jouga laialiajamist ennetahtaegselt ametist tagasi valiti 5 jaanuaril 2008 toimunud ennetahtaegsetel presidendivalmistel uuesti presidendiks 535 protsendiga haaltest president saakasvilit peeti sageli laanemeelseks juhiks kes viis gruusias labi rea edukaid reforme samas kritiseeriti teda autoritaarsete tendentside parast poliitilised vastased on talle ette heitnud populismi demagoogiat ja voimujanu ning suudistanud teda valimistulemuste voltsimises saakasvili lopetas 1992 aastal kiievi riikliku ulikooli rahvusvahelise oiguse erialal 1994 sai ta oigusteaduse alal magistrikraadi new yorgi columbia ulikoolist ning 1995 oigusteaduse doktori sjd kraadi washingtoni ulikoolist aastal 1995 sai ta ka diplomi rahvusvahelisest inimoiguste instituudist strasbourgis kui saakasvili tootas 1995 aasta alguses advokaadina new yorgi advokaadiburoos patterson belknap webb tyler ja elas central parki aares vottis temaga uhendust vana sober gruusiast zurab zvania kes president eduard sevardnadze ulesandel otsis noori andekaid grusiine kes tuleksid poliitikasse valimistel detsembris 1995 paasesid molemad gruusia parlamenti kandideerides sevardnadze partei gruusia kodanike liit nimekirjas saakasvili tegi endale varsti nime uue valimissusteemi soltumatu kohtususteemi ja mittepoliitilise politsei kavandamisega tegeleva parlamendikomitee esimehena ta sai arvamuskusitluste jargi sevardnadze jarel populaarsuselt teiseks poliitikuks gruusias jaanuaris 2000 maarati saakasvili euroopa noukogu parlamentaarse assamblee asepresidendiks 12 oktoobril 2000 sai saakasvili president sevardnadze poolt ametisse nimetatud valitsuse justiitsministriks ta algatas gruusia korrumpeerunud ja politiseeritud kriminaalkohtu ja vanglate susteemis suuri reforme mida rahvusvahelised vaatlejad ja inimoiguste aktivistid kiitsid 2001 aasta keskel suudistas saakasvili majandusminister vano tshartisvilit julgeolekuministrit vahtang kutateladzet ja thbilisi politseiulemat soso alavidzet ebaseaduslikelt aritehingutelt teenimiselt nimetatud olid enesele ehitanud kallid villad saakasvili esitas korruptsiooni vastu voitlemiseks seaduseelnou mille jargi poliitikud oleksid pidanud oma sissetulekud deklareerima president sevardnadze ei kiitnud seda seaduseelnoud heaks arvatakse et sevardnadze ei tahtnud kaotada endale kommunistliku partei paevilt lojaalseid poliitikuid saakasvili astus 5 septembril 2001 tagasi oeldes pean ebamoraalseks jaada sevardnadze valitsuse liikmeks ta teatas et korruptsioon on tunginud gruusia valitsuse keskmesse valja ning sevardnadzel puudub tahe sellega tegelda ning hoiatas et praegune asjade kaik gruusias muudab riigi uhekahe aastaga kriminaalseks enklaaviks saakasvili astus valja gruusia kodanike liidust ja asutas oktoobris 2001 uhinenud rahvusliku liikumise kuhu pidid koonduma gruusia reformimeelsed koos uhinenud demokraatidega kelle eesotsas olid nuud zurab zvania ja nino burdzanadze moodustas ta laia demokraatliku alliansi juunis 2002 valiti ta uhinenud rahvusliku liikumise ja gruusia toopartei kokkuleppel thbilisi linnavolikogu sakrebulo esimeheks faktiliselt linnapeaks see andis talle uued voimalused valitsuse kritiseerimiseks linnapeana puudis ta naidata end tegudeinimesena tegeldes katuste ja liftide parandamisega 2 novembril 2003 toimusid gruusias parlamendivalimised valimisvoitlust pidas saakasvili loosungi all gruusia ilma sevardnadzeta kohalikud ja rahvusvahelised vaatlejad taheldasid valimistel voltsimisi saakasvili kuulutas end valimiste voitjaks seda kinnitasid soltumatud haaletanute kusitlused ning kutsus gruusia kodanikke ules demonstratsioonidele sevardnadze valitsuse vastu ning vagivallatule kodanikuallumatusele uhinenud rahvuslik liikumine ja teised opositsioonilised ruhmitused noudsid sevardnadze korvaldamist ja uute valimiste labiviimist kui paistis et sevardnadze tahab hoolimata voltsimistest uue parlamendi kokku kutsuda kutsus ta oma pooldajaid ules piirama parlamendihoone sisse 2023 novembril toimusid thbilisis ule 100 000 osavotjaga massimeeleavaldused roosirevolutsioon millel esinesid konedega saakasvili ja teised opositsioonitegelased 22 novembril kui sevardnadze oli just alustanud parlamendi avamise konet sisenes saakasvili hoonesse ja huudis presidendile et too peab tagasi astuma 23 novembril astus sevardnadze tagasi ja tema kohuseid taitma asus ajutiselt parlamendi spiiker nino burdzanadze saakasvili kandideeris ennetahtaegsetel presidendivalimistel lubades voidelda korruptsiooniga ning tosta palku ja pensione ta lubas parandada suhteid valisriikidega laanemeelsena kavatses ta taotleda gruusia vastuvotmist natosse ja euroopa liitu raakides ka vajadusest parandada suhteid venemaaga 4 jaanuaril 2004 voitis saakasvili gruusia ennetahtaegsed presidendivalimised saades 9625 haaltest enne valimisi kardeti et haaletajate arv ei kuuni vajaliku 50 protsendini valimisoiguslikest kodanikest uue presidendi suuremad probleemid olid gruusia raske majanduslik olukord ning separatism abhaasias lounaosseetias ja adzaarias saakasvili seadis endale ulesande tuua gruusia valja majanduslikust langusest kodusodadest ja korruptsioonist ning juhtida riik stabiilsuse ja kasvu perioodi ta palus abi ja investeeringuid laaneriikidelt saakasvii lubas parandada pingelisi suhteid venemaaga kuid hoiatas et venemaa ei tohi kohelda gruusiat oma kolooniana ning rohutas et gruusia taotleb suuremat integratsiooni euroopaga sest meie koht on euroopas saakasvilile pandi vaga suuri lootusi kuigi oli ka neid kes kahtlesid tema voimetes juhtida riiki revolutsioonijargses olukorras 24 jaanuaril 2004 andis saakasvili kuningas david ehitaja haua juures khuthaisi lahedal gelathi katedraalis sumboolse vande hoides katt kuninga haual utles ta seistes davidi haua juures peame utlema et gruusia uhineb gruusia saab tugevaks ja me taastame tema terviklikkuse ma soovin et me koik teeksime seda koos ja ma tootan mitte saada teile habiks ta sai onnistuse patriarh ilja iilt saakasvili andis ametivande 25 veebruaril ja kirjutas samas alla aktile mis kinnitas gruusiale uue riigilipu tseremooniat olid vaatamas suured rahvahulgad ja valjak oli tais punavalgeid lippe toimus sojavaeparaad millel osales 1500 sojavaelast rundelennukite su25 ja helikopterite mi8 demonstratsioonlennud ja suurtukisaluut tseremoonial viibisid 24 riigi delegatsioonid teiste seas usa riigisekretar colin powell ja venemaa valisminister igor ivanov abhaasia ja lounaosseetia ei votnud kutset vastu 2007 aasta sugisel puhkesid gruusias valitsusvastased meeleavaldused meeleavalduste lokkeleloomises oli oluline roll saakasvili valitsuse endisel kaitseministril irakli okruasvilil kes loopis suudistusi suutegudes alates korruptsioonist kuni morvadeni opositsioon ei olnud rahul ka voimupartei poolt labiviidud muudatustega valimiskorras tuge said protestijad suurarimees badri patarkatsisvili meediakanalitelt muuhulgas oli okruasvili presidenti suudistanud kavas patarkatsisvili korvaldada 7 novembril otsustas valitsus juba haabuma kippuvad meeleavaldused jouga laiali ajada president kuulutas valja erakorralise olukorra sulges opositsioonilised meediakanalid inimoigusorganisatsioonid suudistasid gruusia valitsust ebaproportsionaalse jou kasutamises saakasvili valitsust kritiseerisid ka senised liitlased laanes saakasvili otsustas ametist ajutiselt taanduda kuulutas valja erakorralised presidendivalimised 5 jaanuaril 2008 ja rahvahaaletuse kusimuses millal pidada parlamendivalimised kevadel nagu noudis opositsioon voi sugisel nagu oli kavandanud voimupartei 25 novembril peatati saakasvili presidendivolitused presidendi kohusetaitjaks sai nino burdzanadze opositsiooni vaitel ei koheldud teisi kandidaate jargnenud valimiskampaania perioodil voimupartei nimel kandideerinud saakasviliga vordvaarselt saakasvili voitis erakorralised valimised esimeses haaletusvoorus olulise edumaaga jargmise kandidaadi ees ja vannutati 20 jaanuaril 2008 teiseks ametiajaks presidendiametisse 2008 aasta augustis andis saakasvili parast rida relvaintsidente kasu tshinvali rundamiseks vastuseks tungisid lounaosseetiasse venemaa vaed ja puhkes luhike soda milles gruusia vagedel ei onnestunud vastu seista venemaa lounaosseetia ning abhaasia vagedele prantsusmaa presidendi vahendusel joudsid gruusia ja venemaa 6punktise rahuplaani allakirjutamiseni kuid augusti lopus tunnustas venemaa lounaosseetia ja abhaasia iseseisvust ning ei viinud oma vagesid viimaste territooriumilt valja gruusia katkestas venemaaga diplomaatilised suhted venemaa president dmitri medvedevi valjendas peale soda seisukohta et venemaa ja gruusia suhete normaliseerumine pole voimalik kuni gruusiat juhib saakasvili saakasvili teine ametiaeg presidendina loppes 2013 aastal pohiseaduse jargi ei saanud ta presidendiametisse kolmandat korda kandideerida parlament algatas 2010 aasta suvel pohiseaduse muutmise mis lubas edaspidi presidendist suuremat voimu peaministrile kriitikud oletasid et saakasvilil oli kavatsus presidendiaja loppedes asuda valitsuse etteotsa 2012 aasta parlamendivalimiste eel kerkis saakasvili juhitud uhinenud rahvusliku liikumise vastu jouliselt esile bidzina ivanisvili juhitud opositsiooniparteide koalitsioon gruusia unistus mis voitis ka valimised teravalt saakasvili vastu meelestatud opositsiooniparteid noudsid tema ennetahtaegset ametist taandumist kuid president pusis oma ametis siiski tahtaegsete valimisteni donbassi soja ajal 2015 aasta alguses asus ta ametisse ukraina valitsuse nounikuna mais 2015 nimetas president petro porosenko ta odessa oblasti kuberneriks 2016 aasta 7 novembril teatas saakasvili otsusest kuberneri kohalt tagasi astuda saakasvili valdab peale gruusia ja vene keele vabalt ukraina inglise ja prantsuse keelt saakasvili on abielus terneuzenist parit hollandlanna sandra roelofsiga kellega ta tutvus enne usasse minekut uhel inimoiguste kursusel prantsusmaal neil on kaks poega eduard ja nikoloz afganistani lipp on afganistani riigi praegu afganistani islamivabariigi lipp lipu praeguse kuju kinnitas 22 detsembril 2001 parast talibani voimu kukutamist uleminekuvalitsus lipp sarnaneb uldiselt sellega mida afganistanis kasutati monarhia ajal 19301973 erinevuseks on islami usutunnistuse sahada lisamine vapi kohale mistottu lipu keskel olev kujund meenutab rohkem ringi riigi ja rahvuslipul on must punane ja roheline pusttriip need kolm triipu on olnud enamikul afganistani lippudel alates 1928 aastast lipu varvid sumboliseerivad lootust roheline rahu valge ja sungete aegade loppemist must lipu keskel on afganistani vapp mille viimane kuju ja uhtlasi lipu kuju on satestatud 4 jaanuaril 2004 vastu voetud afganistani islamivabariigi pohiseadusega peatukk i artikkel 19 afganistani president hamid karzay kirjutas sellele alla 26 jaanuaril 2004 ukski teine riik ei ole nii palju oma lippu vahetanud kui afganistan parast 1900 aastat on lippu vahetatud ule kahekumne korra 17091938 valitses afganistanis hotaki dunastia tema riik holmas lisaks iraani kesk ida ja lounaosa ja pakistani loodeserva riik ulatus kohati tanapaeva turkmeeniasse ja tadzikistani hotaki dunastia kasutas taiesti musta lippu mille kulgede suhe oli 23 17471842 valitses afganistanis durrani impeerium mis suurima ulatuse saavutas 1761 sel ajal holmas riik tanapaeva afganistani ja pakistani iraani idaosa turkmenistani kaguosa usbekistani lounaosa tadzikistani laaneosa ja india loodeosa kuni delhini durrani impeeriumil oli kolmnurkne lipp mille mootmed olid umbes 925 sellel oli mustal taustal valge varviga kujutatud puu tollane afganistani vapp ja mook kui durrani impeerium alla kais loodi 1826 afganistani emiraat sellel polnud esialgu uldse lippu 1880 sai afganistani emiiriks abdur rahman kes vottis taas kasutusele uleni musta lipu alzeeria lipp on alzeeria demokraatliku rahvavabariigi ametlik lipp riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 3 juulil 1962 plagu on jagatud vertikaalselt kaheks vordseks valjaks varda poolne vali on roheline lehvi poolne valge lipu keskel on punane kuusirp ja viisnurkne taht sarnaseid lippe kasutas alzeeria rahvuslik vabastusrinne on voimalik et ka abd elkaderi vabadusvoitlejad aastatel 18371847 liikumine pohjaaafrika taht kasutasid samade sumbolitega lippu kui lipp 1962 aastal alzeeria rahvapartei poolt kasutusele voeti siis tahe asetust muudeti roheline pms 356c varv sumboliseerib islamit valge varv sumboliseerib puhtust punased pms 186c poolkuu ja taht on parit turgi lipult ning sumboliseerivad samuti islamit ameerika uhendriikide lipp on ameerika uhendriikide ametlik lipp algselt voeti riigi ja rahvuslipp kasutusele 1777 aastal ja sellel oli ainult 13 viisnurkset tahte kuni tanaseni on lippu muudetud 26 korda viimati 4 juulil 1960 kui lisati viiekumnes taht mis esindab hawaii osariiki punased ja valged horisontaalsed triibud mida on 13 tahistavad 13 algset osariiki viisnurksed tahed vardapoolsel ulemisel sinisel valjal aga sumboliseerivad praeguseid 50 osariiki sinine pms 281c sumboliseerib oiglust punane pms 193c tahistab vaprust valge on aga puhtuse varv huudnimesid stars and stripes tahed ja triibud old glory vana hiilgus angola lipp on angola vabariigi ametlik lipp riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 11 novembril 1975 lipu eeskujuks on voetud iseseisvusvoitluses voitnuks tulnud partei mpla movimiento popular de libertacao de angola lipp millele on lisatud banganuga vosaloikamise nuga ja hammasratas mis on kommunistide sumboli sirbi ja vasara angola vaste lipp koosneb kahest horisontaalsest varvivaljast punane ja must mille keskele on lisatud kollane embleem punane esindab verd mida angolalased on pidanud valama pika koloniaalperioodi jooksul oma maa eest voideldes ja seda kaitstes must sumboliseerib aafrika kontinenti lipu keskel on pool hammasratast mis sumboliseerib toostust koos vosanoaga tahistavad need tooliste ja talupoegade liitu matseete sumboliseerib pollumajandust talupidamist ja relvastatud voitlust taht sumboliseerib rahvusvahelist solidaarsust ja sotsialismi ning selle viis haru uhtsust vabadust oiglust demokraatiat ja progressi kollane varv hammasratas matseete ja taht sumboliseerib riigi rikkust 27 augustil 2003 pakkus angola parlamendi pohiseaduskomisjon valja uue optimistlikuma lipu kuid seda ei voetud kasutusse pakutud lipu keskne motiiv pidi meenutama koopamaale tchitundohulu koopas sailitati lipu senised proportsioonid 23 angola vapp antigua ja barbuda lipp on antigua ja barbuda ametlik lipp riigi iseseisvumisel korraldati lipukavandite konkurss millest vottis osa ule 600 too voitja too autoriks oli reginald samuel tema too kuulutatigi uue riigi riigi ja rahvuslipuks 27 veebruaril 1967 plagu on jagatud v kujuliselt kolmeks varda ja lehvipoolne vali on punased keskmine aga on omakorda horisontaalselt kolmeks 392239 jagatud must sinine ja valge mustale valjale on paigutatud kollane tousev paike kollane pms 116c paike esindab lipul uue ajastu koitu must aga antigua ja barbudalaste aafrika paritolu sinine pms 300c sumboliseerib lootust ja kariibi merd kollase sinise ja valge kombinatsioon koos sumboliseerib paikest liiva ja merd valge on lipul lootuse varv punane pms 186c sumboliseerib riigi rahva energiat lipu valju jagav v tahistab voitu bihar on india osariik piirneb pohjas nepaliga osariigi suuremad linnad on patna gaya bhagalpur muzaffarpur darbhanga bihar ja arrah osariik jaguneb 38 ringkonnaks mis ruhmitatakse 9 jaotiseks madhya pradesh madhja pradees hindi keeles keskosariik on india osariik osariik asub dekkani kiltmaa pohjaosas pinnamoelt valdavalt lainjas tasandik korgeimad on vindhya maed suurim korgus 1350 m ja malwa platoo valitseb troopiline kliima sademeid 7501500 mm aastas ule 30 pindalast katavad metsad suur osa rahvastikust tootab pollumajanduses kasvatatakse nisu riisi hirssi suhkruroogu tubakat puuvilla maapahklit kaevandatakse kivisutt rauamaaki mangaanimaaki boksiiti ja teemante esikohal on tekstiilitoostus kiiresti areneb metallurgia masinatoostus ehitusmaterjalitoostus ja toiduainetetoostus peamisteks keelteks on hindi ametlik keel urdu marathi sindhi pandzabi gudzarati ja inglise keel osariigi rahvastiku enamuse moodustab hindikeelne rahvastik bhopalist laanes jaavad osariiki hindude ja radzastanlaste segaasustusega alad aarmises laaneosas elavad bhilid lounaossa ulatuvad marathite gondide ja korkude asualad viimased kaks elavad saartena marathite ja hindude seas osariik moodustati 1956 madhya bharati bhopali vindhya pradeshi ja madhya pradeshi osariigist 1 novembril 2000 eraldus temast chhattisgarhi osariik maharashtra on india osariik osariigi ametlik keel on marathi keel seda raagib 70 elanikkonnast maharashtra osariik moodustati 1960 aastal endise bombay osariigi marathi keele konelejate asualadest maharashtra suuremad linnad on mumbai pune nagpur thane kalyandombivli nashik ja pimprichinchwad 105 miljoni elanikuga 2006 on maharashtra india osariikidest uttar pradeshi jarel teisel kohal ja pindalalt 307 762 kmga rajasthani jarel teisel kohal andhra pradesh on india osariik 2014 aastal eraldati andhra pradeshi osariigist telangana osariik osariigi nimi tahendab hindi keeles andhrate maad osariik jaguneb 13 ringkonnaks enne telangana osariigi eraldamist oli ringkondi 23 andhra pradesh on india uks tihedamini asustatud osariike rahvastiku tihedus on umbes 310 inimest ruutkilomeetril kirjaoskuse protsent on 57 karnataka on india osariik ta piirneb laanes araabia merega kirdes goa pohjas maharashtra edelas kerala idas andhra pradeshi ja kagus tamil nadu osariigiga karnatakas raagitakse valdavalt kannada keelt mis on ka osariigi ametlik keel suuremad vahemuskeeled on urdu telugu marathi tamili ja tulu keel osariigi elanike seas levinud peamised usundid on hinduism 83 islam 11 ja kristlus 4 halduslikult jaguneb osariik 30 ringkonnaks bagalkoti bangalorei bangalore rurali belgaumi bellary bidari bijapuri chamrajnagari chikkaballapuri chikmagaluri chitradurga dakshina kannada davanagre dharwari gadagi gulbarga hassani haveri kodagu kolari koppali mandya mysore ringkond raichuri ramanagara shimoga tumkurii udupi uttara kannada ja yadgiri ringkond tamil nadu tamili tamilite maa on india osariik asub hindustani poolsaare lounaosas piirneb idas bengali lahega piirneb puducherry kerala karnataka ja andhra pradeshi osariigiga osariik jaguneb 32 ringkonnaks haiti lipp on haiti vabariigi riigilipp praegune lipp voeti kasutusele 25 veebruaril 1986 selle eeskujuks on prantsusmaa lipp plagu on kahe horisontaalse valjaga millest ulemine on sinine ja alumine punane riigilipu keskel on haiti vapi kujutis sinipunane lipp tekkis vabadusvoitluse ajal mil prantsusmaa lipult eemaldati valge vali kui valge mehe sumbol aastatel 19641986 oli haiti lipp kahe vertikaalse valjaga parempoolne must ja vasakpoolne punane saksamaa lipp oli saksa liidu lipp ning saksamaa lipp aastatel 19191933 weimari vabariik 19491990 oli ta laanesaksamaa lipp ning alates 1990 aastast taas kogu saksamaa lipp pohjakorea lipp on korea rahvademokraatliku vabariigi ametlik lipp lipp voeti kasutusele 8 september 1948 valge on lipul puhtuse jou ja vaarikuse sumboliks ning uhtlasi on valge ka korea kui uhtse rahvuse sumboliks sinine triip sumboliseerib rahuarmastust kuid samal ajal sumboliseerib punane riigi sotsialistlikku orientatsiooni viisnurkne taht on pohjakorea toolispartei kui riigis valitseva partei sumbol valge ketas mille peal taht asetseb sumboliseerib korea taeguk i universumi sumbolit valgevene lipp on valgevene ametlik lipp venemaa lipp on venemaa foderatsiooni riigi ja venemaa rahvuslipp venemaa foderatsiooni lipp on praegusel kujul kasutusel 11 detsembrist 1993 aastast trikoloori valgesininepunane vottis hollandi lipu eeskujul kasutusele venemaa tsaar peeter i kes kais seal laevaehitust oppimas sama lippu kasutasid aastast venemaa kaubalaevad venemaa keisri aleksander ii ajal 1858 aastal kinnitati keisririigi vapivarvide ja asetsemise kirjeldus lahingulippudel lippudel ja muudel esemetel mida kasutatakse kaunistamiseks pidulikel juhtudel milles maaratleti uued riiklikud lipuvarvid mustoranzvalge valgesininepunast lippu kasutati edaspidi venemaa keisririigi kaubalaevadel sojalaevadel kasutati puha andrease lippu enne venemaa keiser aleksander iii kroonimist 1883 aasta 7 mail taastati aleksandri korraldusega rahvus ja kommertslipuna endine valgesininepunane lipp valgesinipunane trikoloor oli venemaa keisririigi rahvuslipp ja venemaa vabariigi riigilipp usbekistani lipp on usbekistani vabariigi riigilipp lipp kinnitati 18 novembril 1991 lipp koosneb kolmest horisontaalsest laiust ulemine sinine sumboliseerib taevast ja vett keskmine valge sumboliseerib rahu ja alumine roheline sumboliseerib looduse uuenemist varvilaide lahutavad kaks peent punast triipu mis sumbolisserivad veresoontes voolavat elujoudu sinise laiu vasakus servas on noorkuu kujutis ning sellest paremal 12 tahte kolmes reas mis sumboliseerivad usbekistani vilajette araabia uhendemiraatide lipp on araabia uhendemiraatide ametlik lipp riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 2 detsember 1971 ehk 4 dhu alqedah il 1391 islami kalendri jargi lipp on horisontaalsete valjadega trikoloor rohevalgemust kanga vardapoolsele kuljele on lisatud vertikaalne punane laid see moodustab 14 lipu laiusest punane parineb emiraatide lippudelt ja sumboliseerib verd roheline on lootuse varv valge tahistab neutraalsust ja puhtust must aga viitab emiraatides leiduvale naftale ja sumboliseerib kattemaksu riigipea lipp on rahvuslipp mille valge valja keskele on lisatud araabia uhendemiraatide vapp argentina lipp on argentina vabariigi ametlik lipp riigi ja rahvuslipuna voeti see kasutusele 12 veebruaril 1812 1818 aastal lisati lipule kuldne paike mai paike argentina sumbol viitab mairevolutsioonile millel on 32 vaheldumisi sirget ja lainelist kiirt algselt oli paike vaid riigilipul kuid 1985 aastal kinnitati ka rahvuslipule sinine pms 2975c sumboliseerib taevast kuldkollane pms 116c paike tahistab revolutsiooni ja iseseisvust armeenia lipp on armeenia vabariigi riigi ja rahvuslipp armeenias kasutatakse nime jeragujn trikoloor lipu kinnitas armeenia vabariigi ulemnoukogu 24 augustil 1990 seadusega armeenia vabariigi riigilipust parast 15 novembri 2005 konstitutsioonireforme vottis rahvuskogu vastu 15 juunil 2006 uue seaduse armeenia vabariigi riigilipust armeenia lipp on vordsete horisontaalsete laidudega trikoloor ulemine laid on punane pms 199c keskmine sinine pms 285c ja alumine oranz pms 021c laiuse ja pikkuse vahekord on 12 ametlik tolgendus on jargmine punane sumboliseerib armeenia magismaad armeenia rahva pidevat voitlust olemasolu eest kristlikku usku armeenia vabadust ja iseseisvust sinine sumboliseerib armeenia rahva puudlust elada rahuliku taeva all oranz sumboliseerib armeenia rahva loovat annet ja tookust punane osutab verele mida armeenlased on eriti turklaste vastu voideldes ohverdanud oma olemasolu eest sinine sumboliseerib lootust ja riigi pusimist nagu taevasina oranz on onnistusrikka too varv lipu kavandasid armeenia emigrandid 1885 veneetsia armeenia instituudi uurija preester ghevont alisan arvas et armeenlased olid vikerkaarelipu saanud piiblis kirjeldatud veeuputuse ajal kui noa laev heitis ararati mae tippu ankrusse alisani kavandatud lipp oli siiski punarohesinine vikerkaarevarve tolgendati raskete katsumuste kaes vaevelnud rahva tulevikulootuste sumbolina mis parineb aastatuhandete tagusest ajast vaieldi kaua kuni 1918 aastal otsustati punasinioranzi lipu kasuks ning need varvid said uue riigi tunnuseks kuid lipp sai lehvida 1921 aastani aastatel 19211990 oli armeenia territooriumil eksisteerinud armeenia nsv lipuks armeenia nsv lipp austraalia lipp on austraalia liidu ametlik lipp peale austraalia iseseisvumist jaanuaris 1901 korraldati riigi ja rahvuslipu saamiseks kavandivoistlus millest vottis osa ule 30 000 too neist kuus sarnanesid voitja tooga lipp oli sinine kangas mille vardapoolsesse ulanurka oli paigutatud suurbritannia lipp union jack selle alla aga valge kuueharuline taht taht sumboliseeris austraalia uhendust lehvipoolsele valjale aga lisati viiest tahest koosnev lounaristi tahtkuju neli suuremat seitsmeharulist tahte olid alfa beeta delta ja gamma koige vaiksem viieharuline taht aga upsilon praegusel kujul voeti lipp kasutusele 22 mail 1909 siis muudeti union jacki all olev taht seitsmeharuliseks tahe harud tahistavad austraalia halduspiirkondi ka austraalia osariikidel ja territooriumitel on oma lipud bahama lipp on bahama uhenduse ametlik lipp lipu saamiseks korraldatud kavandivoistluse voitnud too kinnitati riigi ja rahvuslipuks 10 juulil 1973 sellel on kolm horisontaalset laidu sinine kollane ja sinine ning vardapoolsel kuljel on must kolmnurk teravikuga lehvi poole kollane pms 115c kujutab saare paikesepaistet ja liivarandu mis on maa tahtsaim loodusvara must kolmnurk tahistab bahama peamiselt aafrika paritolu elanikkonda ja selle uhisjoudu sinise pms 312c varvi eriparaks on see et see peab olema sama kirgas kui saart umbritsev meri seega sumboliseerib sinine saart umbritsevat merd enne iseseisvumist oli bahama suurbritannia asumaa selleaegsed lipud on koik sarnased sinise kanga vardapoolses ulanurgas oli suurbritannia lipp ja lehvil koloniaalaegne vapp ka proportsioonid olid samad 12 erinevuseks on see et 18961923 oli vapp paigaldatud valgele soorile ja 1964 aastal eemaldati vapilt kaunistused nii et jai ainult vapikilp muidugi kasutati edasi ka vana kujundusega lippu bahama vapp bahreini lipp araabia keeles on bahreini ametlik lipp see on kasutusel nii riigi kui rahvuslipuna tanane lipp kaibib bahreinis alates 2002 aastast esimene bahreini lipp mida kasutati 18 sajandi lopus ja 19 sajandi alguses oli uleni punane kui 1820 solmis bahrein suurbritanniaga merenduslepingu siis lisati lipu vasakusse serva kahe riigi vahelise rahu margiks vertikaalne valge riba sakiline serv punase ja valge varvi vahel voeti kasutusele 1932 aastal et eristada seda muudest sarnastest lippudest piirkonnas esialgu moodustasid sakilise serva 28 punase varvi sisse loikuvat valget kolmnurka kindlaks maarati ka lipu proportsioonid mis olid sel ajal 913 19 augustil 1972 muudeti lippu lihtsamaks vahendades valgete kolmnurkade arvu sakilises eraldusjoones kahekumne kaheksalt kaheksale 16 veebruaril 2002 muudeti lippu veel kord vahendades valgete kolmnurkade arvu sakis viiele nende arv vastab nuud islami viiele sambale milleks on usutunnistus palvus annetamine palverannak ja paast lipu ametlikud proportsioonid on 35 bangladeshi lipp on bangladeshi rahvavabariigi ametlik lipp praegune riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 13 jaanuaril 1972 see on roheline kangas millel on punane soor soor ehk paike ei asetse lipu keskel vaid on nihutatud veidi varda poole et see lehvides tunduks keskel olevat soori keskpunkti kaugus vardapoolsest kuljest on 34 lipu laiusest bangladeshi esimesel lipul mida kasutati aastatel punane pms 032c paike sumboliseerib vabadusvoitluses toodud vereohvrit ning seda nimetatakse vabaduse paikeseks rohelist pms 342c tolgendatakse mitmeti see on islami varv kujutab viljakust ning riigi noorust ja usku tulevikku 19711972 oli kasutusel roheline lipp punase sooriga nagu ka praegune lipp kuid punase soori sees oli kollane riigi maakaardi kujutis ametlikult aga seda lippu ei kasutatud bangladeshi vapp barbadose lipp on barbadose ametlik lipp praeguse riigi ja rahvuslipu saamiseks korraldatud kavandivoistluse voitis garantley w prescodi valjapakutu see voeti ka muudatusteta vastu 30 novembril 1966 lipp on vertikaalsete laidudega trikoloor sinikollasinine kollase laiu keskele oli paigutatud koloniaalaegselt vapilt parit merejumal neptunuse kolmeharuline ahing ilma varreta ilma varreta kolmeharuline ahing sumboliseerib koloniaalsuhete katkemist kuid ka saareriigi soltuvust merest ahingu kolm haru tahendavad demokraatliku voimukasutuse kolme pohimotet voim rahvalt rahvale koos rahvaga of by and for the people vardapoolne sinine pms 280c viitab taevasinale kollane pms 123c sumboliseerib liivarandu lehvipoolne sinine pms 280caga tahistab saart umbritsevat merd aastatel 18851958 oli kasutusel briti koloniaal lipp blue ensign with neptune selle lehvipoolsel osale oli paigutatud barbadose kolooniaaegne vapp millel oli kujutatud merejumal neptunus kolmeharulise ahinguga kahel hobusel maailma meresid valitsemas aastatel 19581966 oli neptunuse vapi asemel valge soor millesse oli paigutatud barbadose vapp belgia lipp on belgia kuningriigi ametlik lipp praegune riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 23 jaanuaril 1831 selle eeskujuks on prantsusmaa lipp plagu on vertikaalsete valjadega trikoloor mustkollanepunane varvid parinevad brabandi flandria ja hainauti provintsi vappidelt lipp on erandlikult peaaegu ruudukujuline mis viitab iseseisvusvoitluses osalenud brusseli massumeelsete lipu kujule varvid viitavad belgia vapile must on vapikilbi vali kollane pms 116c on lovi ja punased pms 186c on lovi keel ja kuuned lipud on ka flaamikeelsel flandrial prantsuskeelsel valloonial ja kakskeelsel brusselil aastatel 17891792 oli belgia esimeseks lipuks austria madalmaade punavalgekollane horisontaallaidudega lipp millelt eemaldati austria keisririigi vapp ning keskmine valge vali asendati mustaga aastatel 18301831 olid lipuvarvid ikka horisontaalselt kuid varvide jarjestust oli muudetud nuud oli kangas punakollamust belau lipp on belau vabariigi riigi ja rahvuslipp kavandivoistluse voitnud lipp mille autoriks oli blau skebong voeti kasutusele 1 jaanuaril 1981 see on sinine kangas millel on kollane soor soor ei ole lipu keskel vaid on veidi varda poole nihutatud osade allikate pohjal on lipu proportsioonid 58 oma lipud on ka koikidel belau osariikidel sinine ei tahista mitte riiki umbritsevat ookeani vaid taevast vabaduse taevast kollane soor on aga taiskuu mis sumboliseerib rahvuslikku uhtsust ja viljakust vana parimuse jargi on just taiskuuaeg koige sobivam loovaks tegevuseks siis on oige aeg hakata nii kulvama kui ka saaki korjama kuu on ka rahu ja armastuse sumbol taevas ja kuu iseloomustavad sumboolselt belaulaste tahet vabaneda valismaisest ulemvoimust ja saavutada enesemaaramisoigus belau vapp ameerika uhendriikide vapp on ameerika uhendriikide mitteametlik vapp mida on kujutatud ameerika uhendriikide suurel pitsatil benini lipp on benini vabariigi ametlik lipp riigi ja rahvuslipp oli esmakordselt kasutusele 16 novembrist 1959 kuni detsembrini 1975 dahomee vabariik uuesti sai see riigi tunnuseks 1 augustil 1990 plagu on panaafrika varvides trikoloor punane kollane roheline vardapoolses osas on vertikaalne roheline laid mis moodustab 25 lipu laiusest ulejaanud lipu osa on jagatud horisontaalselt kaheks kollaseks ja punaseks roheline sumboliseerib haljendavat maad ja lootust kollane joukust punane vaprust roheline punane ja kollane kokku kujutavad aafrika uhtsust ja rahvustunnet bhutani lipp on bhutani ametlik lipp see kujutab naoga vardast ara pooratud valget tiibadeta draakonit safrankollasel ja oranzil pohjal lipp on jaotatud vardapoolse kulje alaosast lahtuva diagonaaliga pooleks nii et moodustuvad ulemine safrankollane ja alumine oranz kolmnurk lipu proportsioonid on 23 kollane varvilaid tahendab monarhiat oranz varvilaid drukpa koolkonna kloostreid ja budismi valge kouedraakoni tiibeti druk kujutis on lipul selleparast et kohalikes dzongkha keeles nimetatakse bhutani draakonimaaks drukyuel nimi ja embleem tulenevad drukpa koolkonnast mille klooster bhutani 1200 aasta paiku rajati muristamist peetakse bhutanis draakoni haaleks valge sumboliseerib puhtust draakoni kuuniste kuljes on kalliskivid mis sumboliseerivad rikkust kuule hoidev draakon on ka universumi sumbol ahvardavalt avatud suu sumboliseerib maad kaitsvaid jumalaid ja jumalannasid hiina stiilis lipp meenutab hiina keisririigi kuldkollast lippu lipu kollane on seotud bhutani kuninga ruu varviga bhutani lipp on uks vaheseid riigilippe millel on tahtsal kohal oranz varv draakon on rahvuslippudest kujutatud veel walesi lipul sarnane lipp on bhutanil olnud 19 sajandist saadik riigilipu esimene variant kavandati 1949 aastal indiabhutani lepingu solmimise puhuks kuningas jigme wangchuk kavandas ruudukujulise lipu mis oli diagonaalselt jagatud ulemiseks kollaseks ja alumiseks punaseks laiuks lipu keskel oli roheline draakon traditsiooniline turkiisdraakon yu druk ngonm thimphus rahvuskogu hoones voib selle lipu koopiat praegugi naha originaali asukoht on teadmata riigilippu laks uuesti tarvis kuninga ringreisi ajal 1956 uus lipp tehti vana lipu foto jargi kuid draakon muudeti valgeks valmistati uks suur lipp laagripaikades heiskamiseks ning hulk vaikesi lippe kuninga saatesalga igale kumnendale ponile enamvahem praeguse kuju sai lipp 1960 uks ametnik markas moni aasta varem indiat kulastades et ruudukujuline lipp ei lehvi nii hasti nagu india lipp mille proportsioonid on 23 bhutani lipule anti india lipu moodud 69 jalga draakoni asendit muudeti nii et ta kergelt tuule kaes lehvides ei vaataks alla aastal 1969 muudeti kuninga kasul punane oranziks seoses riigi astumisega urosse 1971 kinnitati lipu kuju ametlikult 8 juunil 1972 boliivia lipp on boliivia riigi ametlik lipp praeguse boliivia rahvuslipp voeti vastu 31 oktoobril 1851 ja kinnitati 14 juulil 1888 aastal lipp on horisontaalsete valjadega trikoloor punakollaroheline ka boliivia jargib simon bolivari ulestousnute tunnust lounaameerika trikoloori kuid sinise merd sumboliseeriva laiu asemel on roheline lipu proportsioonid on 23 punane sumboliseerib rahva kangelaslikkust ning sodurite valmisolekut kangelasteoks kui ka loomariiki kollane tahistab maavarade rikkust roheline aga loodust 2009 aasta pohiseaduse jargi on boliivia teiseks rahvuslipuks inkade ruudukujuline embleem wiphala boliivia riigilipuks on rahvuslipp mille kollase laiu keskele on lisatud boliivia vapp boliivia riigipeaks on president ning tema lipuks on riigilipp ainult proportsioonid erinevad nimelt presidendi lipu proportsioonid on 12 aastatel 1825 1826 oli riigi tunnuseks rohepunaroheline trikoloor mille punane laid oli tunduvalt laiem kui rohelised punasele laiule olid paigutatud viis kollast olipuu ja loorberipuu lehtedega umbritsetud viisnurkset tahte need tahistasid viit vana boliivia departemangu 1826 aastal muudeti lippu nimelt kollapunaroheliseks kollane sumboliseeris maavarasid punane loomastikku ja roheline taimestikku kasutati ka lippe millel keskel oli vapp ja ka selliseid mille keskmine punane vali oli laiem 1836 aastal loodud peruuboliivia liitriigi lipuks oli punane kangas millel olid loorberiparjaga umbritsetud uhinenud maade vapid keskel oli peruu vapp lehvi pool boliivia vapp ja varda pool oli kollase paikese kujutis bosnia ja hertsegoviina lipp praegusel kujul voeti kasutusele 1998 aastal lipul on sinisel taustal kollane kolmnurk mis sumboliseerib riigi kolme pohirahvust bosnialasi serblasi ja horvaate ning uheksa viieharulist tahte mis sumboliseerivad euroopat samad kujundid on ka riigi vapil lipu kujundas uro parast bosnia soda ning see on moeldud neutraalse sumbolina millel varasemast lipust erinevalt puuduvad ajaloolised ja rahvuslikud tunnused varasem lipp voeti kasutusele parast iseseisvumist 1992 see arvati esindavat ainult uhte rahvust bosnialasi moslemeid mistottu see 1998 asendati botswana lipp on botswana vabariigi ametlik lipp praegune riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 30 septembril 1966 selle kohta utles riigi esimene juht khama vihm on meid elus hoidev veri mida iseloomustab sona pula sadagu see valjendab meie lootusi ja usku et ukskord me voidame ja onn on meiega pohivarvilt on lipp helesinine mille keskel on kolm horisontaalset laidu valgemustvalge sinised laiud moodustavad lipu korgusest 924 valged 124 ja must 424 mustvalged triibud kujutavad sebra mustrit ja sumboliseerivad eri rasside vordsust ja uhtsust helesinine lipu pohi aga kujutab nii taevast kui ka vett mis koos sumboliseerivad vihma vihmavaesel kiltmaal asuv botswana rohutab oma lipul sademete erilist tahendust eluks vajalike tingimuste tekkimisel presidendi lipp on pohivarvilt helesinine lipuvalja keskele on paigutatud valge soor musta aarisega valge soori sees on aga botswana vapp valge soori diameeter koos musta aarisega holmab lipu korgusest 14 aga ilma musta aarisetta 512 varvid parinevad rahvuslipult ja proportsioonid on 58 brasiilia lipp on brasiilia liitvabariigi ametlik lipp riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 19 novembril 1889 kuid viimane muudatus tehti 11 mail 1992 kui lipule lisati neli tahte amapa tocantins roraima ja rondonia osariike tahistavad tahed plagu on roheline millele on paigutatud kollane romb sellele aga omakorda lounapoolkera taevalaotust kujutav ketas tahtedega ule taevakaare lookleb valge lint tekstiga ordem e progresso kord ja progress roheline pms 356cv sumboliseeribmaa aaretuid vihmametsasid kollane pms 3945cv romb kujutab maavarasid eriti kulda ja teemante sinisel pms 286cv kettal olev tahekujund kujutab tahistaevast rio de janeiro kohal 15 novembril 1889 lipul kehtib pohimote et tahtede arv vastab osariikide arvule kuid tahti ei lisata automaatselt praegused 27 tahte tahistavad 26 osariiki ja pealinna brasiliat igal osariigil on oma taht tahtede kaart kujutab tahtede mida on viies suuruses tegelikku suurust ja asukohta taevavolvil tahekaardi keskel on lounataeva tuntuim tahtkuju lounarist mis sumboliseerib brasiilia rahvaste vabadustahet sinine ja valge parinevad kunagiselt portugali kuningriigi lipult presidendi lipp on roheline plagu mille keskele on paigutatud brasiilia vapp lipu proportsioonid on 23 asepresidendi lipp on aga kollane mille jaotab keskelt neljaks sinistest viisnurkadest moodustatud rist horisontaalselt on 15 ja vertikaalselt 9 viisnurkset tahte vardapoolsele ulemisele valjale on paigutatud riigi vapp lipu mootmed on 23 voi 34 1822 aastal kui brasiilia kuulutati iseseisvaks keisririigiks voeti kasutusele praeguse lipuga sarnane lipp kuid taevaketast asendas keisri vapp aastal 1889 kuulutati brasiilia vabariigiks ajutiselt 15 19 november 1889 oli kasutusel usa lipu kollastes ja rohelistes varvides koopia juba samal aastal mindi tagasi vana lipu juurde kuid vapp asendati taevakaardiga ka brasiilia osariikidel on oma lipud brasiilia vapp brunei lipp on brunei darussalami riigi lipp lipu kollasel taustal on diagonaalselt vasakult ulalt paremale alla valge ja must triip lipu keskel on punane brunei vapp kollane varvus sumboliseerib brunei sultanit lipp voeti kasutusele 29 septembril 1959 bulgaaria lipp on bulgaaria vabariigi ametlik lipp bulgaaria lipu varvid on valge roheline ja punane bulgaaria vapp burkina faso lipp on burkina vabariigi ametlik lipp riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 4 augustil 1984 panaafrika varvides plagu on jagatud kaheks vordseks horisontaalseks valjaks punaseks ja roheliseks lipu keskele on paigutatud kollane viisnurkne taht roheline pms 355c tahistab riigi rikkalikke loodusvarasid mis kindlustavad rahva heaolu punane pms 032c sumboliseerib revolutsiooni kindlustamiseks valatud verd eile tana ja homme veel tahistab see burkina rahva ohvrimeelsust kollane pms 116c taht on revolutsiooni ja vabaduse taht aastatel 19591984 kui riigi nimi oli ulemvolta kuni 5 augustini 1960 oli ulemvolta prantsusmaa valdus oli lipuks mustvalgepunane horisontaalsete laidudega trikoloor nimelt volta jogi mille jargi sai ka riik nime hargneb riigi territooriumil kolmeks mustaks valgeks ja punaseks voltaks lipu proportsioonid olid 23 burkina faso vapp burundi lipp on burundi ametlik lipp lipp voeti praegusest erinevate proportsioonidega burundi riigi ja rahvuslipuna kasutusele 28 juunil 1967 valge diagonaalrist andrease rist jagab selle ulemiseks ja alumiseks punaseks laiuks ning vardapoolseks ja lehvipoolseks roheliseks laiuks keskel on teisi varve kattev valge ring millel on kolm punast rohelisega aaristatud kuueharulist tahte tahed asetsevad kolmnurgana uks taht ulal kaks all burundi pohiseaduse artiklis 8 oeldakse burundi lipp on trikoloor roheline valge ja punane tema kuju on andrease ristiga sautoir jagatud ristkulik mille keskel on valge ketas kolme punase kuueharulise tahega mis moodustavad kujuteldava vordkulgse kolmnurga selle umberringjoonega piiratud ringis millel on sama keskpunkt mis kettal ja mille alus on paralleelne lipu pikkusega seadus tapsustab lipu mootmed ja teised uksikasjad punase toon on ligikaudu pantone 186c cmyk c 0 m 90 y 80 k 5 rohelise toon on ligikaudu pantone 361c cmyk c 80 m 0 y 90 k 0 kuni 27 septembrini 1982 olid lipu proportsioonid 23 sellest ajast alates on nad 35 roheline varv sumboliseerib lootust tulevikule valge puhtust voi rahu soovi ja punane iseseisvusvoitlust kolm tahte sumboliseerivad burundi kolme suuremat rahvast hutusid tutsisid ja batvasid ning samuti riigi deviisi kolme elementi uhtsust tood ja progressi eraisikutel on oigus lippu kasutada ainult puhade puhul muul ajal kasutatakse seda riigilipuna ning sojavaelipuna presidendil on oigus kasutada lippu hoonetel varasemal lipul olid kolme tahe asemel kuningavoimu sumbolid see voeti kasutusele 1962 roheneemesaarte lipp on cabo verde vabariigi ametlik lipp uus riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 22 septembril 1992 selle eeskujuks olid euroopa liidu ja ameerika uhendriikide lipp uus minevikuparandist lahti oelnud lipp ei rohuta pelgalt vaese saarestikuriigi tahet vaid sumboliseerib ka loplikku loobumist kunagisest plaanist luua uhisriik guineabissauga ule sinise kanga jooksevad kolm horisontaalset laidu valge punane valge 61113 lipu keskelt veidi varda poole on paigutatud ringina 10 kollast viisnurkset tahte 5 tahte ulevalpool ja 5 allpool punast laidu sinine sumboliseerib merd ja taevast kollased tahed tahistavad saarestiku kummet asustatud saart tahtedest ring aga saarestiku rahvast ja nende uhtsust valgepunavalged triibud naitavad teed tulevikku ning roheneemesaarte asukohta lennu ja laevateede ristumiskohas valge on rahu ja punane rahva uhise jou varv aastatel 19751992 oli roheneemesaarte lipuks paigci partido africano da independencia da guine e caboverde partei lipp sellel olid panaafrika varvid horisontaalsed kollane ja roheline ning varda pool vertikaalne punane laid punasel laiul oli aafrika vabastamise must taht mille alla olid lisatud maisivihk ja teokarp mis sumboliseerisid maa pohilisi tegevusalasid pollumajandust ja kalapuuki roheneemesaarte vapp colombia lipp on colombia lipp mis voeti kasutusele 26 novembril 1863 trikoloor koosneb kollasest sinisest ja punasest triibust kollane triip moodustab poole lipu laiusest ja sinine ning punane kumbki neljandiku costa rica lipp on costa rica vabariigi lipp lipul on proportsioonides 11211 sinine valge punane valge ja sinine horisontaaltriip riigi ja merelipul on punase laiu esimeses kolmandikus costa rica vapi kujutis sinine tahistab costa rica taevast voimalusi idealismi ja visadust valge rahu tarkust ja onne ning punane vabaduse eest langenute verd ja inimeste soojust ning heldust sinist ja valget on tolgendatud ka parinevana keskameerika uhendatud provintside lipult kuigi seal oli helesinine valge sumboliseerib keskameerikat kui silda pohjaameerika ja lounaameerika vahel ning sinised triibud kariibi merd ja vaikset ookeani punast on tolgendatud ka revolutsiooni varvina rahvuslipu autor on president jose maria castro madrizi abikaasa pacifica fernandez oreamuno kes kavandas selle 1848 prantsusmaa lipu eeskujul triipude asetus on horisontaalne sest erinevalt prantsusmaast on costa ricasse tsivilisatsioon tulnud idast mitte lounast praegune riigilipp voeti ametlikult kasutusele 27 septembril 1906 21 oktoobril 1964 muudeti vappi asendades viis tahte seitsme tahega enne iseseisvumist kasutati costa ricas kuningas carlos iii poolt kehtestatud hispaania lippu 17861821 ja agustin de iturbide kehtestatud mehhiko lippu 18221823 esimene costa rica rahvuslipp ilmus valja septembris 1821 sellel oli kaks sinist triipu mis pidid kujutama kahte ookeani kuid hiljem kasutusel olnud valge vahetriibu asemel kasutati kollast triipu mis pidi kujutama kuldset ameerikat seda lippu kasutati voitluses mehhiko iseseisvuse eest kuni maini 1822 ning parast costa rica iseseisvuse valjakuulutamist 10 mail 1823 kuni 6 juunini 1823 siis voeti kasutusele valge lipp kuueharulise punase tahega keskel tahe sakid kujutasid arvatavasti tookordset kuut provintsi aastal 1824 uhines costa rica keskameerika uhendatud provintsidega ning vottis 4 martsil kasutusele nende lipu mis oli inspireeritud argentina lipust sellel olid horisontaalsed sinine valge ja sinine laid valgel laiul oli vapp 2 novembril 1824 taiendati seda oma riigivapiga foderatsiooni vapi muutus 22 novembril 1824 toi kaasa riigilipu muutuse novembris 1838 loi costa rica foderatsioonist lahku algul kasutati vana lippu 21 aprillil 1840 kehtestas riigipea braulio carrillo colina foderatsiooni lipu korvale horisontaalsete laidudega valgesinivalge lipu need olid vana lipu umberpooratud varvid alates 15 novembrist 1840 jai uus lipp ainsaks lipuks 20 aprillil 1842 voeti uuesti kasutusele sinivalgesinine lipp seotembris 1842 viidi riigivapp lipu keskele lipu ule kaisid agedad vaidlused liberaalne partei mis pooldas prantsuse revolutsiooni pooldas punase varvi sissetoomist et lipp oleks sarnasem prantsuse trikolooriga 12 novembril 1848 kehtestatigi kolmevarviline lipp president jose maria castro madriz laskis lipule lisada punase kesktriibu ning selle sisse uue riigivapi teda mojutas abikaasa kes oli samuti prantsuse revolutsiooni pooldaja praegune riigilipp voeti kasutusele 27 septembril 1906 muudatused puudutasid eelkoige vapi valjanagemist ja asendit elevandioluuranniku lipp on cote divoirei vabariigi ametlik lipp praegune riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 3 detsembril 1959 see on vertikaalsete laidudega oranzvalgeroheline trikoloor sellise varvivalikuga soovitakse valtida panaafrika varve ning naidata pigem soltuvust prantsusmaast kui oma aafrika naabritest lipu eeskujuks on prantsusmaa lipp kuid varvid parinevad iirimaa lipult lipu varvid seostuvad rahvusliku juhtmottega uhtsus distsipliin ja too roheline ja valge on cote divoirei demokraatliku partei varvid oranz pms 151c sumboliseerib progressi ja riigi pohjaosa savannipiirkonda roheline pms 347c kujutab lootust ja riigi lounaosa haljaid metsi valge sumboliseerib rahu ja riigi osade uhtsust elevandiluuranniku vapp djibouti lipp on djibouti ametlik lipp djibouti liigi ja rahvuslipuks voeti 27 juunil 1977 rahva iseseisvusliidu lipp lipu autoriks on mahamoud harbi kanga vardapoolses osas on valge vordhaarne kolmnurk ulejaanud kanga vali on jaotatud horisontaalselt kaheks siniseks ja roheliseks kolmnurga keskel on punane viisnurkne taht valge ja roheline on afarite parteide ning valge ja sinine issade varv sinine pms 292c sumboliseerib taevast ja merd roheline pms 361c maa viljakandvust ning valge rahu vordkulgne kolmnurk tahistab vordsust punane pms 179c taht aga rahvuslikku uhtsust iseseisvusvoitluses dominica lipp on dominica uhenduse lipp lipp voeti kasutusele 3 novembril 1978 vaikseid muudatusi tehti 1981 1988 ja 1990 aastal lipu keskel on dominica rahvuslinnu keiseramatsoonpapagoi kujutis dominikaani vabariigi lipp on dominikaani vabariigi ametlik lipp lipp voeti kasutusele 6 novembril 1844 kangast labib valge rist mis jagab lipu neljaks vordseks valjaks vardapoolne ulemine ja lehvipoolne alumine vali on sinised ning vardapoolne alumine ja lehvipoolne ulemine vali punased punane ja sinine parinevad haiti lipult varvid pantone varviskaala jargi on sinine pms 295 ja punane pms 186 ning vapil olevad varvid kollane pms 116 ja roheline pms 335 punane tahistab iseseisvuse eest voidelnute verd ja kannatusi sinine vabadust ning valge rahva ohvrimeelsust riigilipu keskel asub dominikaani vabariigi vapp mis rahvuslipul puudub vapil on lippude grupp rist ja piibel ning rahvuslik moto dios patria libertad jumal isamaa vabadus kambodza lipp on kambodza rahvuslipp rahvuslipp voeti uuesti kasutusele aastal 1993 parast seda kui rahvahaaletusel otsustati monarhia kasuks lipu kujundus parineb umbes aastast 1850 suures osas on sinised raamid ja punane keskosa millel on angkor wat jaanud sellest ajast alates muutumatuks kambodza lipp oli moneks aastaks muudetud punaste khmeeride voimul oleku ajal kes kasutasid uleni punast lippu kuigi angkor wati kujutis sellel sailis kameruni lipp on kameruni ametlik lipp kameruni praegune riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 20 mail 1975 aastal see on vertikaalsete valjadega rohepunakollane trikoloor mille punase valja keskel on kollane viisnurkne taht roheline pms 341c lootuse varv sumboliseerib riigi lounaosa ja selle troopilist rohelust kollane pms 116c paikese varv esindab pohjapiirkonda ja sealseid pruunikaskollaseid savanne punane pms 186c iseseisvuse varv uhendab riigi eri osad ja rahvusruhmad kollane taht on riigi uhtsuse sumbol kamerun oli ghana jarel teine riik aafrikas kes vottis etioopia eeskujul oma lipule panaafrika varvid ja esimese aafrika riigina voeti eeskujuks prantsusmaa lipp rohepunakollaste laidudega trikoloor voeti kasutusele 1957 aastal kui kamerun sai prantsusmaa koosseisus autonoomia see lipp oli ka esialgu riigi tunnuseks peale iseseisvuse valja kuulutamist 1960 aastal 1 oktoobril 1961 lisati rohelisele valjale kaks kollast viisnurkset tahte mis tahistasid riigi kahte osa iseseisvumisel uhinenud briti ja prantsusmaa kameruni kanada lipp on kanada ametlik lipp lipp voeti kasutusele 15 veebruaril 1965 kangas on jagatud vertikaalselt kolmeks valjaks punane valge punane ning valge valja keskel on 11 tipuga punane vahtraleht lipuvaljade laiused on 121 punane varvus on pantone varviskaala jargi pms 193 lipu valge varvivali on kahekordselt laiem punasest valjast ning sellel on kujutatud punast vahtalehte lipu punane varv sumboliseerib kanada sodurite esimeses maailmasojas valatud verd valge sumboliseerib aga kanada lumerohkust vahtraleht on kanada sajandeid vana vapisumbol keskaafrika vabariigi lipp on keskaafrika vabariigi ametlik lipp lipp voeti kasutusele 1 detsembril 1958 selle kujundas tollal oubanguichari nime all prantsusmaa kolooniaks olnud maa esimene autonoomiaaegne president barthelemy boganda lipuvarvid moodustavad kombinatsiooni prantsuse trikoloorist ja panaafrika varvidest punane varv sumboliseerib vabaduse eest valatud verd sinine aafriklasi ja vabadust valge eurooplasi ja rahu roheline mulatte ja lootust ning kollane aasialasi ja sallivust kollane taht lipu vasakus ulanurgas tahistab aafrika iseseisvust ja uhtsust komooride lipp on komooride ametlik lipp praegune komooride riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 7 jaanuaril 2002 lipp sarnaneb mauritiuse ja seisellide lipuga sellel on uhendatud horisontaalsete laidudena ndzwani mwali ja mayottei lipuvarvid vardapoolses osas on aga islami tunnusena roheline kolmnurk valge kuusirp ja neli valget viisnurkset tahte kuigi riik koosneb kolmest saarest ngazidja ndzwani ja mwali tahistab neljas taht prantsusmaale kuuluvat mayotte sellega valjendatakse soovi uhendada koik neli saart uhtseks riigiks lipu varvide toonid on roheline pms 363c kollane pms 123c punane pms 186c ja sinine pms 285c oma lipud on ka ngazidjal sinine kangas millel valge poolkuu ja neli viisnurkset tahte ndzwanil punane kangas mille keskel valge kasi ja poolkuu ning mwalil kollane kangas mille vardapoolsel osal on must vertikaalne laid kollase valja keskel on aga valge viisnurkne taht ning poolkuu 1963 aastal voeti prantsusmaa autonoomse piirkonnana kasutusele roheline lipp mille vardapoolses ulanurgas oli valge poolkuu ning kanga poolitasid diagonaalselt paigutatud neli valget viisnurkset tahte kui komoorid iseseisvusid 1975 aastal siis voeti see lipp ka riigi tunnusena kasutusele selle lipu iga iseseisva riigi tunnusena jai aga luhikeseks juba kuu aega hiljem toimunud riigipoorde kaigus vahetati see lipp valja uus lipp oli jagatud kaheks horisontaalseks valjaks punane ehk ulemine vali oli laiem ja alumine roheline kitsam punase laiu vardapoolses osas olid eelmiselt lipult parit valged poolkuu ja neli tahte 1978 aastal eemaldati lipult punane vali ning poolkuu ja tahed paigutati rohelise valja keskele 1992 aastal muudeti lippu sellega et poolkuu poorati selili nii sarnanes uus plagu mauritaania lipuga erinevuseks oli tahtede arv aastatel 1996 2002 oli poolkuu lipul jalle pustises asendis vardapoolsesse ulanurka oli lisatud araabiakeelne kiri allah ja lehvi alanurka muhamed kongo demokraatliku vabariigi lipp on kongo demokraatliku vabariigi riigilipp see on praegusel kujul kasutusel 2006 aasta veebruarist kongo vabariigi lipp on kongo vabariigi riigilipp lipp oli kasutusel aastatel 19581970 ja uuesti kasutatakse seda alates aastast 1991 lipul on kolm diagonaalset panaafrika varvides roheline kollane punane valja kuuba lipp on kuuba ametlik lipp lipp voeti kasutusele 20 mail 1902 kuprose lipp on kuprose vabariigi lipp lipp voeti kasutusele 16 augustil 1960 selle kujundas turgi rahvusest kuproslane kunstnik ismet guney lipul on kujutatud valgel taustal kuprose saare kontuurkaart oranz ja selle all kaks olipuuoksa olipuuoksad ja valge varvus sumboliseerivad rahu saare kujutis on vaskoranz mis sumboliseerib kuprose vasemaagi leiukohti lipu neutraalne ja rahusumboleid kasutav kujundus puuab valjendada harmooniat rivaalitsevate turklaste ja kreeklaste vahel mis ei vasta kull taielikult tegelikkusele lipu proportsioonid on 23 horvaatia lipp on horvaatia ametlik lipp praegune lipp on kasutusel alates 21 detsembrist 1990 horisontaalsete panslaavi varvides punane valge ja sinine valjadega trikoloori keskel on horvaatia vapp lipu pikkuse ja laiuse suhe on 21 hiina rahvavabariigi lipp on hiina rahvavabariigi riigilipp see heisati esimest korda 1 oktoobril 1949 lipu ametlik nimi on hongqi punane lipp taielik nimi pinyinis wuxing hongqi wuxing viisnurk hongqi punalipp lipu kavandi autor on zeng liansong suur viisnurk sumboliseerib hiina kommunistlikku parteid vaiksemate viisnurkade tahenduse kohta ametlik versioon puudub taani kuningriigi lipp ehk dannebrog on uks maailma vanemaid riigilippe esimest korda on selle kasutamist kirjalikult mainitud 14 sajandil taani rahvuslipp stutflag on punane valge skandinaavia ristiga mis ulatub lipu aarteni punane varvitoon pole ametlikult defineeritud kuid mitteametlikult on see pms 185u nimetatakse ka dannebrogipunaseks taani keeles dannebrogsrd taani riigilipp splitflag sarnaneb rahvuslipuga kuid sellel on paasusaba taani merelipp orlogsflag sarnaneb riigilipuga kuid selle varvitoon on pms 195u legendi kohaselt kukkus ajal kui taani kuningas valdemar ii voitja sodis tallinnas lindanise linnuse mones kroonikas lindanas venekeelsetes ka ledenets ja kolovan lahedal eestlastega lipp 15 juunil 1219 taevast alla mille tottu taanlased voitsid lahingu taaninorra liidu ajal oli dannebrog ka norra lipp kuni aastani 1821 mil norra vottis vastu oma lipu selle nagu ka teiste pohjamaade soome islandi ja rootsi lippude kujundus pohines dannebrogil nimi dannebrog tahendas vanataani keeles taanide riie tsaadi lipp on tsaadi ametlik lipp tsaadi riigi ja rahvuslipp on vertikaalne trikoloor mille laiud on sinist kollast ja punast varvi lipp voeti kasutusele 6 novembril 1959 ja iseseisva riigi tunnuseks 11 augustil 1960 selle proportsioonid on 23 sinine pms 281c viitab tsaadi lounaosa vetele ja taevale kollane pms 116c pohjapiirkondade korbetele ja paikesele ning punane pms 186c progressile ja rahvuslikule uhtsusele tsaadi lipp on saadud prantsusmaa lipu varvide kombineerimisel panaafrika varvidega tapselt samad varvid on rumeenia lipul tsaadi lipu sinine olevat kull pisut tumedam kuid neil lippudel puudub ajalooline seos rumeenia ja tsaad tulitsevad selle parast kumb seda lippu tohib kasutada sarnasus on ka andorra ja moldova lipuga kuid nende lippude kollasele valjale on lisatud riigivapp tsiili lipp on tsiili vabariigi riigilipp lipp on kasutusel alates aastast 1817 lipu sinine varv sumboliseerib taevast ja vaikset ookeani valge lumiseid ande ning punane vabaduse nimel valatud verd valge taht tahistab progressi ning selle viis haru riigi viit ajaloolist piirkonda tsehhi lipp on tsehhi vabariigi lipp lipp voeti kasutusele 1992 aastal idatimori lipp on idatimori ametlik lipp 20 mail 2002 vastu voetud riigi ja rahvuslipp on punane kangas mille vardapoolses osas on kollasele kolmnurgale paigutatud must kolmnurk sellele aga valge viisnurkne taht mille uks tipp on suunatud vardapoolsesse ulanurka kollase kolmnurga pikkus moodustab 12 musta kolmnurga pikkus aga 14 lipu pikkusest lipu proportsioonid on 12 ja ametlikud mootmed 180 cm x 90 cm kollane pms 123c sumboliseerib koloniaalperioodi ja riigi rikkust punane pms 485c tahistab iseseisvuse eest valatud verd must aga pimeduse joude ja ka neid kelle eestvedamisel saabus iseseisvus valge on vabaduse varv selline lipp oli kasutusel ka kumme paeva kestnud iseseisvusperioodil 1975 aastal lipu eeskujuks oli voetud vabadusvoitluse partei fretilin idatimori iseseisvuse revolutsiooniline rinne lipp fretilini lipul olid punakollapunased horisontaalsed laiud ja vardapoolses osas must vertikaallaid valge viisnurkse tahega 1961 aastal toimunud ulestousu ajal portugali kolonisaatorite vastu voeti idatimori rahvuslipuks punane kangas mille keskel oli must soor kollase aarisega ja selles valge viisnurkne taht ulestous suruti maha ja lipp keelustati parast 1999 aastal uro jarelevalve all toimunud rahvahaaletust iseseisvuskusimuses voeti kasutusele cntri conselho nacional de resistzncia timorense partei lipp millelt jaeti ara partei nimi ecuadori lipp on ecuadori ametlik lipp mis voeti kasutusele 26 septembril 1860 lipp sarnaneb vaga colombia ja venezuela lipuga egiptuse lipp on egiptuse ametlik lipp lipp voeti kasutusele 4 oktoobril 1984 kangas on jagatud kolmeks vordseks horisontaalseks laiuks punane valge ja must valge laiu keskel on kuldne saladini kotkas varvitoonid on punane pantone 186 c cmyk c 0m 90y 80k 5 ja kollane kuldne pantone 116c cmyk c 0m 15y 95k 0 punane tahistab revolutsiooni valge helget tulevikku ja must tumedat minevikku lipuvarvid on panaraabia traditsioonilised varvid samad varvid on ka iraagi suuria ja jeemeni lipul egiptuse lippu eristab nendest lipu keskel olev kotkas ekvatoriaalguinea lipp on ekvatoriaalguinea ametlik lipp praegune ekvatoriaalguinea lipp oli kasutusel aastatel 19681973 ja on jalle kasutusel alates 21 augustist 1979 sellel on kolm horisontaalset laidu roheline valge ja punane ning vardapoolses osas on sinine kolmnurk mille laius on 14 lipu pikkusest lipu keskel valgel laiul on ekvatoriaalguinea vapp roheline pms 347c sumboliseerib lopsakat loodust ja pollumajandust valge on uhiskonnas valitseva rahu varv ja punane pms 186c viitab iseseisvusele sinine pms 312c kolmnurk tahistab merd mis eraldab ja samas ka uhendab riigi eri osi vapikilbil on kujutatud kapokipuud kilbi kohal on aga kuus kollast kuusnurkset tahte ning kilbi all lint tekstiga unidad paz justicia uhtsus rahu ja oiglus aastatel 19681969 oli rahvuslipuna kasutusel ilma vapita lipp aastatel 19731979 sarnanes lipp praeguse lipuga kuid riigis oli kasutusel teine vapp eritrea lipp on eritrea ametlik lipp 5 detsember 1995 kasutusele voetud eritrea riigi ja rahvuslipp on kompromiss kahe vabastusliikumise eplfi eritrea peoples liberation front ja elfi eritrea liberation front lipust eplfi lipu kollane sotsialismi taht asendati riigi iseseisvuse sumboli oliivipuulehtedest vanikuga mis on parit autonoomse eritrea lipult ja seda kasutas ka elf 1995 aastal suurendati vanikut nii et see sarnaneks uro lipul oleva parjaga lipu valjad on jaotatud kolmeks vardapoolsest ula ja alanurgast kulgeb punane kolmnurk ule kanga lehvipoolsesse keskkohta sellest ulespoole jaab roheline ja allapoole sinine vali oliivipuuokstest vanik paikneb punase kolmnurga vardapoolsel osal punane pms 185csumboliseerib vabadusvoitluses toodud vereohvrit roheline pms 361c pollumajandust kollane pms 123c maavarade rikkust ja sinine pms 279c mereande oliivipuuokste 30 oksa meenutavad aafrika 20 sajandi koige pikema soja kestvust eritrea presidendi lipuks on rahvuslipp mille oliivipuuokstest vanik on asendatud eritrea vapiga lipp voeti kasutusele 1995 aastal ja selle proportsioonid on 12 aastatel 1952 1962 oli eritrea etioopia autonoomne osa ja selle lipuks oli sinine kangas mille keskel oli roheline oliivipuuokstest parg see lipp oli eritrea riigi tunnuseks ka 1993 aasta maist kuni 1995 aasta detsembrini etioopia lipp on etioopia ametlik lipp praegune etioopia lipp kinnitati 6 veebruaril 1996 see on rohekollapunase horisontaalsete laidudega trikoloor mille keskel on sinine soor kollase viisnurkse tahe ja viie kollase kiirega roheline pms 347c sumboliseerib maad ja viljakust kollane armastust ja oiglust punane pms 032c usku ja ohvrimeelt ning sinine pms 293c rahu kollane taht valjendab rahva uhtsust ja kiired helget teed tulevikku fidzi lipp on fidzi vabariigi lipp parast iseseisvumist kinnitas fidzi 10 oktoobril 1970 enda riigi ja rahvuslipuks koloniaalaegse lipu kuid muutis lipu sinise valja heledamaks et lippu oleks lihtsam eristada teistest samasugustest plagu helesinise valja vardapoolses ulanurgas oli suurbritannia lipp ja lehvil 1908 aastast parinev vapikilp kilbi ulaosa on punane ning sellel on suurbritannia kuninga tunnus lovi kes hoiab kappade vahel kookospahklit ulejaanud vapiosa on jagatud puha juri ristiga neljaks osaks millest kolmel on kujutatud fidzi istanduste tuupilisi vilju suhkruroog kookospalm ja banaanikobar neljandal valjal on aga rahutuvi mis on parit kuningriigiaegselt lipult lipu helesinine vali sumboliseerib vaikset ookeani aastatel 18711874 oli fidzi kuningriigi lipul kaks pustivalja valge ja sinine ning keskel punane vapp millel oli valge rahutuvi oliivioks noka vahel vapi kohal aga kuninga kroon 1908 aastal sai fidzi olles suurbritannia koloonia endale lipu mis sarnaneb praeguse lipuga kuid lipuvali oli tumesinine nagu suurbritannia lipul ning lehvil oli valge soori sees fidzi vapp 1924 aastal valge soor eemaldati ning sellisena pusis lipp kuni fidzi iseseisvumiseni 1970 aastal soome rahvuslipul soome keeles siniristilippu on valgel taustal sinine skandinaavia rist mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole sinine varv sumboliseerib jarvi ja taevast valge aga lund ja valgeid soome oid soome riigilipp erineb rahvuslipust vaid selle poolest et risti keskel on kollase raami sees soome vapp molema lipu proportsioonid on 1118 5310 horisontaalselt ja 434 vertikaalselt paasusabaga riigilippu endise nimega sojalipp kasutab sojavagi see on uhe uhiku vorra laiem kui rahvus ja riigilipp saba pikkus on 5 uhikut soome seaduse jargi on lippudel kasutatavad varvid defineeritud jargmiselt sinine pms 294c punane pms 186c kollane 123c parast soome iseseisvumist 1917 aastal korraldati voistlus lipu kujunduse valimiseks mitme variandi seast kinnitati lopuks 29 mail 1918 praegune sinivalge taani lipul dannebrogil pohinev kujundus soome lipu heiskamine on kohustuslik jargmistel paevadel jargmistel paevadel on lipu heiskamine saanud traditsiooniks prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14 juulist 1790 ning see koosneb kuninga varvist valge ja pariisi varvidest sinine ja punane gaboni lipp on gaboni ametlik lipp praegune gaboni riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 8 septembril 1960 lipp on horisontaalsete laidudega rohekollasinine trikoloor sellel on uhendatud prantsusmaa lipu ja uleaafrikalised varvid kollane pms 116c viitab nii paikesele kui ka ekvaatorile see labib roheliste pms 347c metsade ja sinise pms 285c ookeani vahel asuvat riiki gaboni presidendi lipuks on alates 1990 aastast gaboni rahvuslipp mille keskele on lisatud valge soor gaboni vapiga lipu proportsioonid on 23 aastatel 19601990 oli gaboni presidendi standardiks gaboni vapilt parit kilp mis oli ruudukujuline kangas lipp oli jagatud rahvuslipu varvides kolmeks valjaks ulemisel rohelisel valjal olid korvuti kolm kuldset soori keskmisel kollasel valjal aga must purjelaev mille ahtris lehvis gaboni rahvuslipp alumine vali oli sinine see oli eraldatud laineliselt kollasest valjast ja kujutas purjelaeva all merelaineid kollane vali oli rohelisest ja sinisest laiem aastal 1958 kui gabon sai autonoomia prantsusmaa koosseisus voeti kasutusele ka oma lipp kangas oli jaotatud kolmeks horisontaalseks valjaks 414 roheliseks kollaseks ja siniseks rohelise valja vardapoolsele osale oli paigutatud prantsusmaa lipp proportsioonid olid 34 gambia lipp on gambia ametlik lipp gambia riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 18 veebruaril 1965 lipu eeskujuks sai botswana lipp mille oli kujundanud inglise heraldikakool english college of arms ettepaneku millest lahtuti oli teinud gambialane pa louis thomasi lipu punasinirohelisi horisontaalseid valju eraldavad valged kitsad triibud 61416 sinine pms 293c vali sumboliseerib gambia joge punane pms 186c joelt vastu peegelduvat paikeseloojangut ning roheline pms 361c joge umbritsevat loodust valged triibud on rahu ja uhtsuse sumbolid gambia presidendi lipp voeti kasutusele aastal 1970 lipu standardiks on sinine kangas mis on aaristatud kolmest kuljest ulalt alt ja lehvi poolt kuldse aarisega sinise kanga keskel on gambia vapp presidendi lipu proportsioonid on 2633 gambia koloniaalaegne lipp aastatel 18881965 oli sinine kangas mille vardapoolses ulanurgas oli suurbritannia lipp lehvil aga soor milles magede ja palmi taustal elevant elevandi all olev gtaht tahistas gambiat ghana lipp on ghana vabariigi lipp praegune lipp voeti kasutusele 1957 aastal aastatel 19641966 kasutati lippu mille keskmine laid oli valge horisontaalsete laidudega panaafrika varvides punane kollane roheline trikoloori keskmisel laiu keskel on must viieharuline taht punane sumboliseerib iseseisvuse nimel valatud verd kollane maavarasid ja roheline metsi taht on aafrika vabanemise juhttaht grenada lipp on grenada riigilipp lipp voeti kasutusele grenada iseseisvumisel suurbritannia voimu alt 7 veebruaril 1974 lipu keskne osa on diagonaalselt jaotatud neljaks veerandikuks millest ulemine ja alumine on kollased ja vasak ja parempoolne rohelised lipu aares on punane raam millel on kuus kuldset viieharulist tahte kolm ulal ja kolm all mis sumboliseerivad riigi kuut valda ja lipu keskel olev kuldne taht punases ringis sumboliseerib pealinna saint georgesit vardapoolses servas olev sumbol kujutab muskaatpahklit mida grenadal palju kasvatatakse lipu punane varvus sumboliseerib julgust ja elujoulisust kollane tarmukust ja soojust roheline taimestikku ja pollumajandust guatemala lipp on guatemala vabariigi lipp sinised triibud sumboliseerivad guatemala paiknemist kahe ookeani vahel ja taevast riigi kohal valge tahistab rahu ja puhtust riigilipu keskel on guatemala vapp kuni 1851 aastani oli guatemalas kasutusel keskameerika lipp mil lipule lisati hispaania varvid punane ja kollane algsed varvid taastati 17 augustil 1871 aga vertikaalsete triipudena guinea lipp on guinea riigilipp lipp voeti kasutusele parast riigi iseseisvumist 10 novembril 1958 lipp on vertikaalsete valjadega panaafrika varvides trikoloor punane kollane roheline punane sumboliseerib verd kolonialismi ohvreid tooliste valatud higi ja tulevikulootust kollane kulda ja teisi maapouevarasid paikest energiat heaolu ja vordsust roheline taimestikku ja viljakat pinnast guineabissau lipp on guineabissau vabariigi riigilipp ta voeti ametlikult kasutusele 24 septembril 1973 kui guineabissau kuulutati iseseisvaks lipu proportsioonid on 12 vardapoolsel kuljel on 13 laiuse ulatuses punane laid mille keskel on must viisnurk ulejaanud osa on jaotatud kaheks vordseks pikitriibuks millest ulemine on kollane ja alumine roheline guineabissau riigilipp on rahvuslipp maal ja merel varvidel on jargmine tahendus lipp on meelega valitud sarnasena endise roheneemesaarte lipuga see valjendas tolle riigiga uhinemise puudlusi koloniaalajal kasutati portugali guineas portugali lippu aastal 1967 tehti ettepanek lisada iga portugali asumaa lipule selle asumaa vapp seda ei tehtud teoks guineabissau lipp parineb iseseisvusliikumise paigci lipust mis kasutas punast kollast ja rohelist kui panaafrika varve parast iseseisvumist 1973 eemaldati kiri paigc musta viisnurga alt nonda omandas lipp praeguse valimuse paigc oli guineabissaus esialgu ainupartei paigci lipu eeskujuks oli ghana lipp millel punane tahistab martrite verd roheline metsi ja kollane maavarasid ghana lipp 1957 kasutas esimesena panaafrika varve guyana lipp on guyana vabariigi riigilipp mis voeti ametlikult kasutusele 26 mail 1966 lipp on tuntud huudnimega kuldne nooleots kreeka lipp on kreeka riigilipp hondurase lipp on hondurase riigilipp mis on kasutusel 1866 aastast alates ja praegusel kujul alates 18 jaanuarist 1949 lipp on horisontaalsete laidudega sinivalgesinine trikoloor sinised laiud sumboliseerivad atlandi ja vaikset ookeani valge laiu keskel on viis sinist viisnurka ungari lipp on ungari riigilipp ja ungarlaste rahvuslipp mitteametlikult kasutatakse ka lippu mille keskel on ungari vapp jamaica lipp on jamaica riigilipp lipp voeti kasutusele riigi iseseisvumise paeval 6 augustil 1962 kollane diagonaalrist jagab lipu kaheks roheliseks ja kaheks mustaks valjaks must varv sumboliseerib jamaicalaste tugevust ja loovust kollane paikest ja loodusvarasid roheline tulevikulootust ja pollundusest saadavat joukust jaapani lipp on jaapani ametlik lipp jaapani riigi ja rahvuslipuks on valge kangas mille keskel on punane soor ehk paikesesumbol hinomaru lipp kuulutati riigi tunnuseks 1870 aastal kuid ametlikult tunnistas jaapani parlament selle riigilipuks alles 1999 aastal valge tahistab puhtust ja puutumatust punane on aga siiruse soojuse ja inspiratsiooni varv paikeseketas on muistsetest aegadest peale olnud jaapani ja selle keisri sumbol legendi jargi rajas jaapani keisririigi paikesejumalanna amaterasu omikami poeg jimmu tenno esimese 1889 aasta pohiseadusega sai sojavagi endale tousva paikese lipu lipu pohivarv oli valge millele oli paigutatud keskkohast veidi varda poole punane soor sellest valjus 16 punast kiirt peale teist maailmasoda keelas rahuleping selle lipu kasutamise kuid 1954 aastal voeti see lipp siiski kasutusele laevade lipuna ehk merelipuna jaapani vapp jordaania lipp on jordaania hasmiidi kuningriigi ametlik lipp lipp loodi 1916 aastal kui toimus araablaste ulestous ottomani impeeriumi vastu kangas oli jagatud mustaks valgeks ja roheliseks horisontaalseks valjaks ning vardapoolses osas oli punane vordhaarne kolmnurk varvid esindasid araablaste kolme vana dunastiat roheline fatimiide must abbassiide ja valge umaijaade punane kolmnurk aga sumboliseeris hasmiidide dunastiat ametlikult voeti lipp kasutusele 16 aprillil 1928 mil punasele kolmnurgale lisati valge seitsmeharuline taht sellega sooviti rohutada oma islami juuri ja erineda naaberriikidest tahe seitse haru sumboliseerivad koraani esimese peatuki seitset esimest salmi mida loetakse islami aluseks varvid pantone varviskaala jargi on roheline pms 356 ja punane pms 186 jordaania vapp kasahstani lipp on kasahstani ametlik lipp riigi ja rahvuslipp voeti praegusel kujul kasutusele 4 juunil 1992 saken nijazbekovi poolt kujundatud lipp oli helesinine ning see sumboliseerib aaretut taevast mille all koik inimesed elavad see tahistab ka igavest meelekindlust ja rahu ning ustavust iseseisvusele lipu keskel liugleb sarava paikese all stepikotkas aquila nipalensis koik see koos kujutab kasahhide ulevaid ideaale ja vabaduseiha lipu vardapoolses osas on traditsiooniline rahvuslik ornament aastatel 19371991 eksisteeris kasahhi nsv ning kasutusel oli kasahhi nsv lipp aastatel 19911992 kasutas kasahstan kasahhi nsv lippu aastal 1992 oli vaga luhikest aega kasutusel praeguse lipuga sarnane lipp kuid ornament oli punane kuid suurema harmoonia mottes muudeti see kuldkollaseks keenia lipp on keenia vabariigi ametlik lipp lipp on ametlikult kinnitatud 12 detsembril 1963 keenia riigi ja rahvuslipp koosneb kolmest vordsest horisontaalsest laiust ulemine on must keskmine punane ning alumine roheline punast laidu aaristavad ulevalt ja alt valged kitsad triibud ning kanga keskele on paigutatud embleem mis koosneb masai sodalase kilbist ja selle taha risti paigutatud kahest odast varvivaljad jaotuvad 61616 lipu eeskujuks on kanu ing kenyan african national union lipp kuna just see partei voitis katte keenia iseseisvuse kui 1964 aastal muudeti riigi nime keenia dominioonist sai keenia vabariik jai lipp muutumatuks must tahistab keenia rahvast punane pms 180 vabadusvoitlust roheline pms 342 pollumajandust ja loodusrikkusi ning valge rahu ja uhtsust punavalgemust kilp sumboliseerib aga vabaduse kaitsmist keenia presidendi lipuks on rahvuslipp mille keskel on keenia vapp ning kangast umbritseb kolmest kuljest ulalt alt ja lehvipoolt kollane aaris lipu laiuse ja pikkuse suhe on 23 aastatel 18951963 kui keenia kuulus suurbritanniale oli kasutusel koloniaallipp milleks oli sinine kangas suurbritannia lipuga vardapoolses ulanurgas lehvipoolsel kuljel oli aga punane tagajalgadel seisev lovi lipu proportsioonid olid 12 esimeseks presidendi lipuks aastatel 19641970 oli rahvuslipp mille keskel must ruut keenia vapiga 19701978 oli presidendi lipuks sinine kangas mille keskel on masai sodalase kilp ning sellel kaks kollast ristatud oda teravikuga alla lehvipoolsel kuljel kahe odaotsa vahel oli kollane kukk jargmine 19782002 kasutusel olnud presidendi standard oli roheline kangas mille keskel oli punamustvalge kilp kahe kollase ristatud odaga mille teravikud olid alla suunatud lehvipoolsel kuljel kahe odaotsa vahel on punane kollase nokaga kukk keenia vapp kiribati lipp on 1979 aastast kasutusel olev kiribati riigilipp lipu ulaosas on kujutatud punasel taustal kollast kuningfregattlindu fregata minor kollase tousva paikese kohal paikese 17 kiirt sumboliseerivad 16 gilberti atolli ja banabat lipu alumisel poolel on kolm valget ja kolm sinist lainelist laidu mis sumboliseerivad gilberti linei ja fooniksisaari kuveidi lipp voeti kasutusele 7 septembril 1961 lipu varvide tahendused tulevad safie aldeen alhali poeemist korgozstani lipp on korgozstani vabariigi ametlik lipp riigi ja rahvuslippu kasutati esmakordselt 3 martsil 1992 see juhtus helsingis euroopa julgeoleku ja koostoonoupidamise osce jarelkonverentsil millel korgozstan voeti nsv liidu jarglasena osce liikmeks korgozstani plagu on punane algselt tahendab sona kirgis punast ja ka parimuse jargi oli rahvuskangelasel manasil kes uhendas nelikummend kirgiisi hoimu punane lipp lipu keskel olev sumbol kujutab karjuse telgi jurta punutud lage mille kaudu paaseb telki valgus ja valjub suits see viitab kirgiisi karjakasvatajate igivanale eluviisile aja ja ruumi uhtsusele elu allikale ja kodule stiliseeritud jurta on lipul kujutatud paikesena millel on nelikummend kiirt mis tahistavad neljakummet hoimu paike on valguse ja igavese elu sumbol presidendi lipp on punane plagu mis on aaristatud neljast kuljest kollase kitsa ribaga punase valja keskel on kuldse ja valgega kujundatud korgozstani vapp vapi umber on kollaste aartega punane soor millel on kiri lipu proportsioonid on 35 aastatel 19371991 eksisteeris praeguse korgozstani territooriumil kirgiisi nsv ning kasutusel oli kirgiisi nsv lipp aastatel 19911992 kasutas korgozstani vabariik kirgiisi nsv lippu ilma sirbi ja vasara ning viisnurgata laose lipp on laose ametlik lipp laos vottis 2 detsembril 1975 oma lipuks kommunistliku vabastusliikumise pathet lao lipu see oli horisontaalsete laidudega punasinipunane trikoloor millel sinise laiu keskel on valge soor punased laiud moodustavad kumbki 14 ja sinine laid 12 lipu korgusest valge soor koos sinise laiuga tahistavad taiskuud mekongi joe kohal ja punased laiud joe molemat kallast valgel kettal on mitu tahendust naiteks paike kuu ja yinyang sinine sumboliseerib mekongi heaolu ja rikkust kindlustavat joge punane tahistab rahva poolt vabadusvoitluses toodud vereohvrit 1893 aastal sai laos prantsusmaa asumaa endale traditsioonilise punasepohjalise lipu millel oli paikesevarju kujutis ja selle all kolm valget elevanti elevandid seisid trepil millel oli 5 astet sumboliseerides budismi 5 kasku legendi jargi armastas laose miljoni elevandi maa rajaja fa ngun soita valgel elevandil paikesevarju all neist said koige tahtsamad kuninglikud sumbolid kolm elevanti esindasid igauks uhte kolmest laose kuningriigist ja kuningliku laose kolmainsust monarhi rahvast ja budismi lipu vardapoolsesse ulanurka oli paigutatud prantsusmaa lipp kui jaapan teises maailmasojas indohiina vallutas kaotati lipult prantsuse trikoloor 1945 aastal oli ajutiselt kasutusel praegune lipp mis algselt oli lao issara hilisem pathet lao tunnuseks kuid siis taastati jaapani okupatsiooni eelne lipp 1952 aastal kui laos iseseisvus kaotati lipult prantsuse trikoloori kujutis laose vapp lati lipp on lati riigi ja rahvuslipp lipp on kasutusel rahvuslipuna alates 18 novembrist 1918 ja riigilipuna alates 15 juunist 1921 ning uuesti alates 27 veebruarist 1990 lipu triipude laius on suhtes 212 punase varvi kood on pantone 1807c lippu mainis esmakordselt ditleb von alnpeke liivimaa vanemas riimkroonikas 1279 aastal ja see asetab lati lipu maailma koige vanemate lippude hulka riimkroonika jargi laksid cesisest parit sojamehed lahingusse valge triibuga punase lipu all von wenden was zu rige komen zur lantwer als ich han vernomen ein bruder und wol hundert man den wart da mere kunt getan die quamen hovelichen dar mit einer banier rotgevar da was mit wie durch gesniten hute nach wendischen siten wenden ist ein burc genant von den die banier wart bekant und ist in letten lant gelegen da die vrowen ritens pflegen nach den siten als die man vor war ich uch da sagen kan die banier der letten ist legend raagib latgalite pealikust kes sai surmavalt haavata ja mahiti voodilinasse lina see osa millel pealik lamas jai valgeks aga ulejaanud lina sai verega kokku jargmises lahingus kasutati seda lina lahingulipuna legendi kohaselt olid latgalid seekord voidukad ja ajasid vaenlased maalt valja sellest ajast kasutavad lati hoimud seda lippu leedu lipp on leedu ametlik lipp 20 martsil 1989 kinnitati riigi ja rahvuslipuks juba aastatel 19181940 kasutusel olnud lipp plagu on horisontaalsete valjadega trikoloor kollane roheline punane esialgu olid lipu proportsioonid 12 kuid need muudeti 1 septembril 2004 kollane cmyk c0m30y100k0 kujutab kupseid viljapolde ja heaolu roheline cmyk c100m55y100k0 tahistab leedu taimestikku ja lootust punane cmyk c25m100y100k0 sumboliseerib oitsvaid aasu vaprust ja iseseisvuse eest valatud verd see varv parineb leedu vurstiriigi lippudelt ja vapilt leedu presidendi lipp on purpurpunane kangas mille keskel on leedu vapp mida uhelt poolt hoiab greif ja teiselt ukssarvik lipu proportsioonid on 23 ja see loodi leedu heraldikakomisjoni poolt standart kinnitati leedu seimi poolt 26 jaanuaril 1993 ning seadustati presidendi seadusega sama aasta 18 veebruaril aastatel 19401989 oli leedu leedu nsv ja kasutusel oli leedu nsv lipp leedu vapp liibanoni lipp on liibanoni vabariigi ametlik lipp lipp on liibanoni pohiseaduse 7 detsembri 1943 sonastuse kohaselt punavalgepunaste rohtsete triipudega mille laiused suhtuvad nagu 121 st valge on sama lai kui punased kokku valgel laiul on roheline liibanoni seeder mis puudutab molemat punast laidu lipu proportsioone pohiseaduses kirjas ei ole ja selleparast kasutatakse lippu proportsioonides 23 nagu prantsusmaa lippu seeder tuleb piiblist laulud 9212 oige lokkab nagu palmipuu ta kasvab korgeks nagu seedripuu liibanonil punane varv tahistab iseseisvuse eest valatud verd ja valge lund liibanoni magedel lumi omakorda on puhtuse sumbol liibanoni esimene pohiseadus voeti vastu 23 mail 1926 et liibanon oli sel ajal prantsusmaa protektoraat kinnitas pohiseadus liibanoni lipuks prantsuse lipu mille keskmisel valgel laiul oli roheline seeder mis puutus molema aarmise laiu vastu esimest korda heisati tanapaevane liibanoni lipp 21 novembril 1943 liibanoni iseseisvuspaeva eelsel paeval usutakse et tanapaeval asub see lipp liibanoni rahvusmuuseumis kuigi on ka vaidetud et see on hoopis valitsuse palees vahe on maailmas lippe millel oleks nii palju vaarvorme kui liibanoni lipul kuigi lipu kirjeldus on pohiseaduses kirjas ei jargitud seda kuni 1982 aastani kuigi tosiselt realistlikkuse huvides kujutati lipul seedri tuve pruunina voi suurialiibanoni sopruse margiks mustana seeder kujutati sageli valgest laiust vaiksemana monikord ka suuremana isegi eesti nsvs valja antud teatmeteostes ene a ja o on vaar lipp 1982 aasta suvel lubas liibanoni telesaatejuht riad sharara telesaates autasu sellele kes toob stuudiosse korrektse lipu saate kaigus selgus et isegi sojavaes toodeti lippe valede eeskujude jargi ning et turismiminister oli saatnud koigisse koolidesse vaara lipu see saade mojutas tugevalt liibanonlaste suhtumist oma lippu poliitilise ebakindluse ajal mil liibanon oli iisraeli poolt okupeeritud oli oma lipu abil voimalik valjendada patriotismi nii koolides kui ka sojavaes vahetati vaarad lipud valja lesotho lipp on lesotho kuningriigi lipp praegune lipp voeti kasutusele 4 oktoobril 2006 lipul on kujutatud sothode traditsioonilist mutsi libeeria lipp on libeeria riigilipp lipp voeti kasutusele 26 juulil 1847 lipu kujundamisel oli eeskujuks ameerika uhendriikide lipp uksteist punast ja valget horisontaaltriipu tahistavad 1847 aasta iseseisvusdeklaratsioonile allakirjutanute arvu sinine varv sumboliseerib ustavust punane vaprust ja valge puhtust valge taht on libeeria kui aafrika esimese soltumatu riigi sumbol libeeria lippu kasutavad mugavuslipuna paljude riikide laevad liibua lipp araabia keeles on liibua riigilipp kodusojas olevas liibuas on suuremat osa liibuast kontrolliva uleminekunoukogu lipuna alates 27 veebruarist 2011 kasutusel liibua kuningriigi lipp voimult kukutatud suure liibua araabia sotsialistliku rahvadzamahirija riigilipp on uleni roheline plagu see oli kasutusel alates 11 novembrist 1977 liechtensteini lipp on liechtensteini vurstiriigi riigilipp praegusel kujul on lipp kasutusel 30 juunist 1982 lipul on kaks vordset horisontaalset laidu ulal sinine all punane sinise laiu vardapoolses aares on kuldne kroonisarnane vurstikubar lipu proportsioonid on 35 uhe tolgenduse jargi sumboliseerib sinine varv taevast ja punane koidupuna magedes voi ohtutuld voi maa tuld teise tolgenduse jargi meenutab sinine reini joge ning punane vursti kuldsetpunast lippu kuldne vurstikubar sumboliseerib rahva vurstliku perekonna furstenhaus ja riigi uhtsust see lipp on tsiviillipp ning teenistuslipp maal lipul landesfarben maavarvid on neli varianti esimene liechtensteini lipp voeti kasutusele 1719 see koosnes kahest rohtsast laiust nagu tanapaevanegi ulemine oli kuldne kollane ja alumine punane toenaoliselt tulid need 18 sajandil vurstilossis kasutatud livreede varvidest nii selle kui koigi jargmiste liechtensteini lippude kulgede suhe on 35 aastal 1852 lippu muudeti uuel lipul oli kaks pustist laidu millest parempoolne oli sinine ja vasakpoolne punane varvivahetust on seostatud vurstilossi livreede varvi muutusega varvid on tuntud hiljemalt 1764 aastast 5 oktoobril 1921 tosteti liechtensteini pohiseadusega laiud umber nii nagu nad tanapaeval on sinine ulal ja punane all esialgu lipul vurstikubarat ei olnud vurstikubar lisati 24 juunil 1937 aastal parast seda kui 1936 aasta suveolumpiamangudel selgus et liechtensteini tollane lipp on identne haiti lipuga 30 juunil 1982 anti valja uued lipuseadused millega muu hulgas muudeti pisut vurstikubara kuju liechtensteini valitsuse ja maapaeva standart on vordse sinise ja punase horisontaalse laiuga keset lippu on suur liechtensteini vapp proportsioonid on 35 liechtensteini vursti standart on sinise ja punase vertikaalse laiuga keskel on suur liechtensteini vapp lipu igas aares on lai kuldne kollane riba proportsioonid on 35 see lipp kehtestati 30 juunil 1982 vurstitruud liechtensteinlased heiskavad siiski sageli vana vurstilipu praeguse vurstliku perekonna lipu mis on vurstisuguvosa varvides kuldne ja punane analoogiliselt riigilipuga on see kasutusel neljal kujul luksemburgi lipp on luksemburgi lipp trikoloor koosneb kolmest vordse laiusega triibust punasest valgest ja sinisest lipu kulgede suhe voib olla nii 12 kui ka 35 luksemburgi lipp sarnaneb vaga hollandi lipuga kuid on teistsuguste mootmetega hollandi lipu kulgede suhe on 23 ja sinine triip on heledam luksemburgi lipu varvid tulevad luksemburgi suurhertsogi vapilt mis parineb 13 sajandist esimest korda kasutati luksemburgi lipu varve rahvusvarvidena belgia revolutsiooni ajal 1830 praegust lippu kasutati esimest korda 12 juunil 1845 ametlikult kinnitati see luksemburgi lipuks 23 juunil 1972 seadus satestas ka sinise varvi tooni mis on marksa heledam kui hollandi lipul sama seadus fikseeris ka luksemburgis registreeritud laevade ja lennuettevotete lennukite embleemi milleks on sinisevalgetriibulisel taustal seisev punane lovi varvid on samad mis lipul see lovi triibulisel taustal esineb ka luksemburgi vapil 5 oktoobril 2006 esitati luksemburgi parlamendis lipu muutmise ettepanek sest lipp sarnanevat liiga palju hollandi lipuga ettepaneku jargi voinuks uus lipp valja naha umbes nii nagu vapp ja embleem punase loviga sinivalgel taustal 23 juulil 2007 otsustas valitsus et lippu ei muudeta makedoonia lipp on makedoonia vabariigi lipp madagaskari lipp on madagaskari vabariigi ametlik lipp rahvuslipp ja riigilipp lipp voeti kasutusele 14 oktoobril 1958 see leidis aset seoses autonoomse vabariigi staatuse saamisega prantsuse uhenduse raames kaks aastat enne iseseisvumist lipu proportsioonid on 23 vardapoolne kolmandik on vertikaalne valge triip ulejaanud osa on jagatud kaheks vordseks horisontaaltriibuks millest ulemine on punane ja alumine roheline valge sumboliseerib puhtust see on koristatud riisi varv riis on vanilli korval uks madagaskari pohilisi varasid ja malagassi rahvaroiva lamba varv naistel punane sumboliseerib suveraansust see on imerina traditsiooniliste majade savi varv kunagiste kuningate surilinade varv ning animismis surnute tagasituleku nimel ohverdatud seebude vere varv roheline sumboliseerib lootust see on madagaskari randuripuu varv inimese ja looduse uhtsuse sumbol ning riisipoldude varv madagaskari lipp pohineb 1896 prantsusmaale alistunud merina kuningriigis viimase valitseja kuninganna ranavalona iii punavalgel lipul punane esindas volamena valitsejasugu valge volafotsy valitsejasugu arvatakse et need varvid on parit kaguaasiast kus nad praegu figureerivad indoneesia lipul roheline on lisatud prantsusmaa ulemvoimu vastases vabadusvoitluses tahtsat osa etendanud hova klassi merinade vabade mitteaadlike klass esindamiseks praegune lipp valiti valja voistlusel malawi lipp on malawi riigilipp see voeti kasutusele 29 juulil 2010 kui demokraatliku progressiivse partei juhitud valitsus esitas uue lipu kavandi muudeti lipu varvisiilude jarjekorda et see vastaks panaafrika lipu algsetele varvidele tousev paike lipu ulemisel siilul asendati keskel asuva valge taispaikesega mis sumboliseerib malawi majanduslikku edu parast iseseisvumist opositsiooniline uhendatud demokraatlik rinne on lipu muutmise kohtus vaidlustanud malawi president bingu wa mutharika kinnitas uue lipu 29 juulil 2010 malawi eelmine riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 6 juulil 1964 see oli mustpunaroheline malawi kongressi partei lipp mille mustal valjal on kujutatud punast 32 kiirega tousvat paikest kvatsa malawi kongressi partei lipu eeskujuks on voetud kariibi mere piirkonnas marcus carvery juhtimisel tegutsenud mustanahaliste vabastusliikumise lipp must kujutab aafriklasi punane vabaduse eest valatud verd ning roheline loodust paike sumboliseerib lootust ja vabadust aafrika rahvastele malawi presidendi standartiks on punane kangas millel on kujutatud kollast lovi mustade kuuniste ja musta keelega lovi all on aga kollane lint kirjaga malawi lipu proportsioonid on 23 ja see voeti kasutusele 1964 aastal malawi merelipuks on valge kangas mille jagab neljaks punane rist puha juri rist vardapoolse ulemise valja hoivab rahvuslipp lehvipoolsel alumisel valjal on aga kujutatud kollane ankur ja selle kohal punane lovi lovi ja ankru vahel on kiri malawi army ja ankru all naval unit lipu proportsioonid on 23 aastatel 19141953 oli njassamaa malawi endine nimi lipuks sinine kangas mille vardapoolses ulanurgas oli suurbritannia lipp ja lehvil njassamaa vapikilp kuni 1919 aastani oli see valge soori sees kilbil ulemisel valjal oli kujutatud mustal taustal kollast tousvat paikest alumisel valjal aga kunkal seisvat kollast mustade tahnidega leopardi aastatel 19531964 kuulus njassamaa rodeesia ja njassamaa foderatsiooni ning kasutusel oli ka selle lipp sinise kanga vardapoolses ulanurgas oli suurbritannia lipp ja lehvil foderatsiooni vapilt parit vapikilp njassamaad tahistas vapil kollane tousev paike malaisia lipp on malaisia riigilipp maldiivide lipp on maldiivide riigilipp lipp on kasutusel aastast 1965 lipu punane varvus sumboliseerib vabaduse nimel valatud verd valge kuusirp ja selle roheline taustavarvus sumboliseerivad islamit filipiinide lipp on filipiinide riigi ja rahvuslipp selle kavandas emilio aguinaldo lipu proportsioonid on 12 hispaania lipp hispaania keeles bandera de espana on hispaania riigilipp hispaania lipu maaratleb hispaania pohiseadus pohiseadus voeti vastu 1978 ja selle 41 satestab hispaania lipp koosneb kolmest rohtsast laiust punasest kollasest ja punasest kusjuures kollane laid on kaks korda laiem kummastki punasest traditsiooniliselt kasutatakse lipu kollase varvi maaratlemisel arhailist sona gualda selleparast kutsutakse rahvasuus lippu sonaga rojigualda mis tahendab punakuldset lisaks reguleerivad lipu kasutamist 1977 vastu voetud kuninglik maarus 1511 mis reguleerib lippude vappide ja muude embleemide kasutamist aastal 1981 vastu voetud kuninglik maarus 441 mis maaratleb lipul kasutatavad varvid ja kujundid ning 19 detsembril 1981 vastu voetud seadus 39 mis reguleerib lipu kasutamist lipu proportsioonid on 23 lipul oleva hispaania vapi korgus on 40 lipu korgusest ja ta on lipu molemal poolel vapi keskosa kaugus lipu vasakust servast on vordne poolega lipu korgusest lubatud on kasutada ka ebaproprtsionaalseid naiteks ruudukujulisi lippe sel juhul peab vapp asuma lipu keskel lippu tohib heisata uksnes rohtsalt avalike asutuste hoonetel eramajadel ariettevotetel laevadel linnavaljakutel ja avalikel tseremooniatel lipp tohib olla heisatud paikesetousust paikeseloojanguni valja arvatud hispaania valitsuse hoonetel nii kodu kui valismaal kus ta peab olema heisatud oopaev labi oosel peab lipp olema sealjuures valgustatud leinalipp peab olema heisatud uhel jargmisest kahest viisist esiteks tohib leinalipu heisata mitte lipumasti tippu vaid selle 23 korgusele teiseks tohib leinalipul kasutada musta linti mis on vahemalt 10 cm lai ja kinnitatud lipumasti kulge nii et selle otsad ulatuvad vahemalt lipu alumise servani lipuga tohib katta ka matuse ajal valitsusametnike sojavaelaste ja kuninga maarusega nimetatud isikute kirstu kui hispaania lipp heisatakse koos teiste lippudega siis tuleb kasutada jargmist jarjestust hispaania lipp teiste riikide lipud euroopa liidu lipp rahvusvaheliste valitsusvaliste sojaliste ja valitsusorganisatsioonide lipud autonoomsete piirkondade lipud linnade lipud ja ulejaanud lipud teiste riikide lipud tuleb jarjestada vastavalt nende hispaaniakeelsete nimede tahestikulisele jarjestusele kui lippe ei heisata just mone rahvusvahelise urituse kaigus mis nouab teiste keelte kasutamist hispaania lipp ei tohi olla teistest lippudest vaiksem ja peab olema aukohal keskajal ei eksisteerinud riigilipu moistet valitsejad kasutasid isiklikku voi oma suguvosa sumboolikat ja sojavaeosad selle valitseja sumboolikat kellele nad allusid tanapaevane hispaania riik tekkis 15 sajandil kui kastiilia ja aragon omavahel uhinesid enne uhinemist kasutas aragon oma lippu mis langeb kokku tanapaevase kataloonia lipuga see on jagatud pikkupidi 9 vaheldumisi kollaseks ja punaseks ribaks ning seda kasitletakse 4 paralleelse punase ribana kollasel taustal paljude teistegi hispaania omavalitsuste ja autonoomsete piirkondade lippudel on naha aragoni lipult parinevad 4 paralleelset joont kollasel taustal valencia lipp aragoni lipp baleaaride lipp ja prantsusmaal asuv roussilloni lipp need varvid langevad kokku tanapaeva hispaania lipu varvidega 1506 vottis hispaania kuningas philipp ilus kasutusele burgundia ristiga lipu mida esialgu kasutas tema burgundia ihukaitse laiemalt hakati seda lippu kasutama toenaoliselt 1525 lipul on kujutatud andrease rist lippu kasutasid hispaania mere ja maavagi 1785 lopetas kuningas carlos iii selle kasutamise sest see sarnanes liiga palju inglismaa lipuga selle asemel voeti kasutusele punakollapunane merelipp maavagi kasutas burgundia ristiga lippu kauem 1843 voeti ka maavaes kasutusele punakollapunane lipp seejarel hakkasid burgundia ristiga lippu kasutama karlistid kes soovisid valitsevat dunastiat kukutada ja karlistide sumbol on see lipp tanapaevani rahvuslipu moiste polnud ka 16 sajandil veel tekkinud sojavaeuksustel oli koigil oma lipp millel riikliku kuuluvuse tahistamiseks oli ka kuninga vapp felipe ii kaskis igal sojavaeosal muretseda teisegi lipu millel oli punane burgundia rist kollasel taustal sellegipoolest kasutasid moned sojavaeosad teistsuguseidki lippe kuningas carlos iii pani tahele et enamik euroopa riike kasutasid valge tagapohjaga lippe kuna riigid olid tavaliselt uksteisega sojajalal siis tekkis sageli olukordi kus laevad alles viimasel hetkel voi veel hiljem aru said kas teine laev on sober voi vaenlane parast trooniletousu kaskis ta oma laevastikuministril esitada uue lipu kavand mis oleks merel juba kaugele naha minister valis 12 kavandit ja carlos iii valis neist valja punakollapunase lipu mille keskmine riba oli poole laiem nii ulemisest kui alumisest selline lipp erines oluliselt teistest euroopa lippudest sellist lippu kasutati esialgu uksnes sojavaes tsiviilotstarbelised kaubalaevad hakkasid kasutama sarnast lippu aga sellele oli ules ja alla lisatud veel uks kollane riba ribade laiused suhtusid uksteisesse vahekorras 11211 14 aprillil 1931 kukutati hispaanias monarhia ja valja kuulutati vabariik voeti kasutusele uus sumboolika sealhulgas lipp nimelt parinesid nii kollane kui punane varv senisel lipul aragoni lipult mis jattis mulje justkui kastiiliat ei sumboliseerikski lipul midagi selleparast oli uuel lipul kolm vordse korgusega laidu millest ulemine oli punane keskmine kollane ja alumine lilla alumine laid pidi sumboliseerima kastiiliat sojavaes hakati seda lippu kasutama 6 mail 1931 hispaania kodusoda loppes 1 aprillil 1939 kui francisco franco vaeuksused vallutasid tormijooksuga vabariiklaste viimased tugipunktid hispaania vabariiklaste lippu kasutatakse aegajalt tanapaevalgi naiteks kommunistide ja vabariiklaste korraldatud meeleavaldustel samuti nato ja globaliseerumise vastastel meeleavaldustel sellise lipu kasutamine ei ole voimude poolt soositud kuid otse keelatud see ka ei ole 29 augustil 1936 andis hunta valja dekreedi number 77 milles kehtestas hispaania uueks lipuks punakollapunase lipu mis pohiosas kehtib tanapaevani esialgu ei olnud sellel kujutatud vappi vapp lisati 1938 vapil oli kujutatud evangelist johannese kotkas ja kummalgi pool seda heraklese sambad kotka kaelas oli valge lint motoga una grande y libre uks suur ja vaba 26 juulil 1945 lippu muudeti vapi osas 11 oktoobril 1945 avaldati kotka uksikasjalikum kirjeldus naiteks moto muudeti valgest punaseks mis punasel taustal nii hasti valja ei paistnud franco suri 1975 tema lipp kehtis kuni 21 jaanuarini 1977 mil vappi taas muudeti kotka tiivad avati laiemalt lint motoga asetati kotka kaelast tema kohale ja heraklese sambad asetati tiibade vahele 1981 aastal voeti kasutusele tanapaevani kehtiv vapp 1982 aasta maailmameistrivoistlustel jalgpallis kasutati mmlogo keskel hispaania lippu kuid ilma vapita vapi asemel oli lipul jalgpallipall naftatootmisettevotte royal dutch shell logo varvid parinevad samuti hispaania lipult hollandi lipp on hollandi ja madalmaade kuningriigi riigilipp see on tanapaeva riigilippudest vanim trikoloor lipp voeti kasutusele juba 16 sajandil kuid praegusel kujul on see kasutusel 14 veebruarist 1796 ametlikult kinnitati lipp 19 veebruaril 1937 hollandi lipp on horisontaalsete laidudega trikoloor mille varvid on punane valge ja sinine jan pieter heije kirjutas 19 sajandil lipulaulu het vlaggelied hollandi lipu eeskujul on loodud endine lounaaafrika vabariigi lipp 19281994 ja venemaa lipp iirimaa lipp iiri bratach na heireann suaitheantas na heireann on iirimaa riigi ja rahvuslipp mis on kasutusel alates 1919 aastast ametliku staatuse riigilipuna sai see alles 1937 aastal iirimaa lipp on vertikaalsete laidudega trikoloor mille varvid on roheline valge ja oranz lipu korguse ja laiuse suhe on 12 islandi lipp on islandi vabariigi ametlik lipp rahvus ja merelipu kujundas einar petursson 1913 aastal ning see voeti kasutusele 1915 aastal ametlikult aga kinnitas selle taani kuningas alles 30 novembril 1918 islandi lipp on sinine kangas millele on paigutatud valge skandinaavia rist sellele aga omakorda punane rist lipp sarnaneb norra lipuga millel on punasel taustal valge ja sinine rist see sarnasus pole juhuslik nimelt polvnevad islandlased norralastest nad on norra viikingite jareltulijad lipu valjade mootude suhted on horisontaalselt 712114 ja vertikaalselt 71217 sinine pms 287 tahistab saart umbritsevat alati jaavaba merd valge on lumiste maetippude ja jaaliustike varv punane pms 1795 aga osutab tegutsevatele tulemagedele ja tulipunaselt hooguvale laavale skandinaavia rist tahistab islandi uhtekuuluvust pohjamaadega selle kahevarvilisus aga igipolist seotust norraga islandi riigilipp tjugufani sarnaneb rahvuslipuga kuid sellel on paasusaba varvivaljad on jagatud horisontaalselt 7121912 ning vertikaalselt 71217 islandi presidendilipp on sarnane riigilipuga kuid risti keskele on paigutatud valge ruut millel on islandi vapp plagu on kasutusel alates 18 juulist 1944 aastatel 18971915 oli taani kuningriigi koosseisu kuulunud islandi lipuks sinine plagu valge skandinaavia ristiga india lipp hindi keeles ka tiranga trikoloor on india riigilipp mis voeti kasutusele 22 juulil 1947 lipp koosneb kolmest vordsest horisontaalsest laiust ulemine on safrankollane keskmine valge ning alumine roheline valge laiu keskel on 34 laiu korgune tumesinine 24 kodaraga dharmatsakra ehk seaduse ja eluratas indoneesia lipp on indoneesia ametlik lipp indoneesia riigi ja rahvuslipp kinnitati 17 augustil 1945 lipp on jagatud kaheks horisontaalseks valjaks punaseks ja valgeks indoneesia keeles kutsutakse seda lippu ka sang saka uhke kahevarviline ja merah putih punane valge punane sumboliseerib keha vaprust ja vabadust valge aga hinge oilsaid puudlusi ja oiglust 1922 aastal asutasid rahvuslikult meelestatud uliopilased hollandis indoneesia liidu mis vottis oma tunnuseks keskaegse majapahiti kuningriigi punavalge lipu esmakordselt lehvis see lipp jaaval 1927 aastal kui tuli kokku indoneesia rahvuspartei iraani lipp on iraani ametlik lipp iraani praegune lipp voeti kasutusele 29 juulil 1980 riigi rahvus ja sojalipuna maal ja merel ta kajastab muutusi mis toi kaasa islamirevolutsioon lipu proportsioonid on 47 teistel andmetel ka 59 lipu pohielementideks on kolm horisontaalset laidu ulevalt alla roheline valge ja punane ligikaudsed varvitoonid on punasel pantone 186 c cmyk c 0 m90 y 80 k 5 rohelisel pantone 355 c cmyk c 100 m 0 y 95 k 5 roheline sumboliseerib islamit valge rahu ja punane vaprust need laiud olid kasutusel alates 20 sajandi algusest iraani sahhide lippudel toenaoliselt on varvid parit hiljemalt 18 sajandist sahhide ajal oli lipu keskel mooka hoidva lovi kujutis paikese taustal mis on klassikaline parsia sumbol parast islamirevolutsiooni asendati lovi mitmetahendusliku sumboliga mis on sona allah tulbikujuline stiliseeritud kirjapilt mooga kohal on geminaati markeeriv wtahe sarnane diakriitiline mark tasdiid ning mida voib lugeda ka kui allahu akbar jumal on vagev tulp sumboliseerib iraani eest oma elu andnud noori inimesi parimuse kohaselt kasvab isamaa eest surnud soduri hauale punane tulp viimastel aastatelon tulpi hakatud pidama marterluse sumboliks see sumbol kujutab ka nelja poolkuud moogaga keskel see sumbol rohelisena on iraani vapil viis joont sumboliseerivad islami viit sammast sumboli kavandas hamid nadimi ning ajatolla khomeyni kiitis selle ametlikult heaks 9 mail 1980 peale selle lisati parast islamirevolutsiooni laidudevahelistele aartele kiri allahu akbar jumal on vagev mis kordub 22 korda see arv sumboliseerib revolutsiooni kuupaeva iraani kalendri 11 kuu bahmanikuu 22 paev 11 veebruar 1979 ajatolla khomeyni iraani naasmise paev kirjastiil on islami esimestest sajanditest parinev kufi kiri mida voib naha iraani vanades moseedes kirja tottu ei ole iraani lipp pooratav lipuvarras peab jaama vaatajast paremale poole vanas parsias kasutati valget lippu millel olid kujutatud lovi ja paike paike tahendas zarathustra opetust ja motete puhtust lovi tahendas parslaste joudu ja julgust lovi ja paikese kujutamise viis uhtlustati alles 19 sajandi alguses sest 1806 asutati lovi ja paikese orden millelt voeti lovi ja paikese kujutis ule ka lipule umbes 1845 aastast alates kujutati lovi ali moogaga mooka hoidev lovi toenaoliselt pidi see kujutama siismi valmidust kaitsta end babistlike reformide vastu 19 sajandi lopus umbes 1885 umbritseti lipp rohelise aarega toenaoliselt olid selle taga parsia panislamistlikud taotlused roheline on islami varv uldiselt ning alist polvneva fatimiidide kaliifidunastia varv samal ajal voeti kasutusele merevaelipp millel ulemises ja alumises aares oli roheline asendatud helelillakaspunasega revolutsiooni ajal aastatel 19051906 oli kasutusel uhtne lipp millel olid vertikaalsed roheline valge ja merevaelipult voetud lillakaspunane laid ning paikese lovi ja mooga sumbol keskel aartega rohelisse ja punasesse laidu ulatuvalt 30 detsembril 1906 kinnitas parsia sahh mozaffar addin pohiseaduse mis nagi ette lipu mis erines eelmisest lipust selle poolest et trikoloori laiud olid horisontaalsed samuti kasutati uut lippu enamasti proportsioonides 13 aastal 1933 tapsustati punase toon praeguseks tooniks samuti voeti riigilipu korval kasutusele ilma keskel oleva sumbolita rahvus ja kaubanduslipp ning merevaelipp millel sumbolit umbritseb parg kasutusel olid ka mitmed erilipud iisraeli lipp on iisraeli ametlik lipp 28 oktoobril 1948 kuulutati iisraeli riigi ja rahvuslipuks valge kangas millel on kaks horisontaalset sinist laidu ja lipu keskmisel valgel valjal kahest kolmnurgast moodustatud sinine kuusnurkne taht taaveti taht magen david laidude paigutus lipul on 351653 valge sinine valge sinine valge lipu ametlikud proportsioonid on 811 ja originaalmoodud 160 x 220 cm kuid rohkem kasutatakse lippu proportsioonides 23 valge sumboliseerib sionistlike aadete puhtust ja sinine pms 280c taevast 1891 aastal bostonis kogunenud sionistlik oppegrupp vottis oma lipu eeskujuks traditsioonilise juudi sinivalge palvevaiba talithi mille keskele paigutati taaveti taht kui 1897 aastal tuli baselis kokku maailma sionistide esimene kongress kiideti lipp heaks ning sellest saigi iisraeli tunnus 1948 aastal moodustatud iisraeli riigi lipul oli esialgu taaveti taht uleni sinine itaalia lipp on itaalia vabariigi ametlik lipp lipp on ametlikult kinnitatud 19 juunil 1946 itaalia lipp on vertikaalsete valjadega rohevalgepunane trikoloor varvitoonid pantone varviskaala jargi on roheline pms 340 ja punane pms 485 selle eeskujuks on prantsusmaa lipp lipp sarnaneb iirimaa ja cote divoirei lipuga kuid nendel lippudel on punase asemel oranz cote divoirei lipul on ka varvide jarjestus teine lounaaafrika vabariigi lipp on ametlik lounaaafrika vabariigi riigilipp see voeti praegusel kujul kasutusse 27 aprillil 1994 parast esimesi vabu valimisi ja apartheidipoliitika loppu uue lipu saamiseks korraldatud konkursile esitatud variantidest ei rahuldanud ukski zuriid kuid 27 aprilli frederick g brownelli valimisteks kujundatud ajutine lipp leidis rahva hulgas nii suurt poolehoidu et see jaigi uueks riigilipuks lipul on kolm horisontaalset laidu uleval punane all sinine ja keskel roheline mis hargneb horiontaalselt ykujuliseks kusjuures y harud loppevad lipukanga nurkades harude vahele moodustub must vordkulgne kolmnurk mida y harudest eraldab kitsas kollane riba punane ja sinine laid on rohelisest laiust ja y harudest eraldatud kitsa valge laiuga lipu laiud on vardapoolses osas suhtega 51315 vastuolude valtimiseks ei ole lipuvarvidele antud ametlikku tolgendust kuid must kollane ja roheline on aafrika rahvuskongressi lipuvarvid ning punane valge ja sinine buuride ajaloolise kodumaa hollandi lipuvarvid lounaaafrika vabariigi lipp on ainuke riigilipp millel on 6 varvi kuid ei ole vappi ega ornamenti jeemeni lipp on jeemeni vabariigi ametlik lipp lipp voeti kasutusele 22 mail 1990 samal paeval mil jeemeni av pohjajeemen ja jeemeni drv lounajeemen uhinesid plagu on horisontaalsete valjadega punavalgemust trikoloor varvid parinevad molema uhinenud riigi lipult pohjajeemeni lipult jaeti ara roheline taht ja lounajeemeni lipult sinine kolmnurk punase viisnurkse tahega ametliku kirjelduse jargi sumboliseerib punane uhtsust ja martrite verd valge saravat tulevikku ja must tumedat minevikku punane valge ja must on ka panaraabia varvid must sumboliseerib muhamedi ja abbassiidide dunastiat valge omaijaadide dunastiat ja punane haridziide neljas araabia varv on roheline mis sumboliseerib fatimiidide dunastiat kuid fatimiidide riik ei ulatunud kunagi jeemenini ja rohelist varvi jeemeni lipul ka pole usna sarnased on mitu araabiamaade lippu egiptuse iraagi ja suuria lipp erinevad jeemeni lipust ainult selle poolest et neil on valgel laiul mingi kujutis jeemeni vapp katari lipp on katari riigi ametlik lipp lipp on ametlikult kinnitatud 9 juulil 1971 kangas on jagatud vertikaalselt sakilise joonega kaheks valjaks vardapoolne osa on valge ja lehvipoolne pruunikaspunane pms 222 valge vali moodustab 144 sakiline osa 9 valge teravikuga 36 ja punane 324 uhikut lipu pikkusest mali lipp on mali ametlik lipp mali riigi ja rahvuslipu eeskujuks on voetud prantsusmaa lipp mis on kujundatud panaafrika varvides lipp voeti ametlikult kasutusele 1 martsil 1961 rohekollapunane trikoloor valjendab aafrika uhtsust roheline pms 361c kujutab lootust ja loodust kollane pms 116c paikest ja maavaraderikkust ning punane pms 186c kangelaslikkust ja revolutsioonilist minevikku 1958 aastal kui prantsuse sudaan mali tolleaegne nimi sai autonoomia sai ta endale ka lipu see oli prantsuse sinivalgepunane trikoloor mille valge valja keskele oli paigutatud kanaga musta tantsija kujutis 1959 aastal loodud mali foderatsiooni uhendatud prantsuse sudaan ja senegal lipuks sai vertikaalsete valiadega rohekollapunane trikoloor mille kollase valja keskel oli kanaga liitriik eksisteeris koigest 2 kuud ning lipust sai mali vabariigi tunnus 1961 aastal eemaldati islamiusuliste noudel lipult kanaga sest islami usk ei luba kujutada lipul inimest malta lipp on malta vabariigi ametlik lipp lipp voeti kasutusele 21 september 1964 kangas on jagatud vertikaalselt kaheks valjaks vardapoolne on valge ja lehvipoolne punane pantone varviskaala jargi pms 186 vardapoolsesse ulanurka on paigutatud georgi rist mille andis maltale suurbritannia kuningas george vi 1942 aastal teises maailmasojas osutatud kangelaslikkuse ja rahva puhendumuse eest maroko lipp on maroko riigilipp lipu punasel kangal on musta raamiga roheline pentagramm maroko lipp on punane olnud juba alates 12 sajandist aastatel 16661915 oligi lipuks taiesti punane plagu pentagramm lisati 1915 aastal marshalli saarte lipp on kasutusel alates 1 maist 1979 marshall islands inglise k mauritaania lipp on mauritaania ametlik lipp praegune lipp voeti kasutusele 6 augustil 2017 5 augustil toimunud referendumi jarel mauritaania eelmine rahvuslipp voeti kasutusele 1 aprillil 1959 kui mauritaania sai autonoomia prantsusmaa koosseisus parast iseseisvumist 28 novembril 1960 kuulutati see ka riigilipuks mauritaania ei votnud oma lipuks teiste prantsusmaa laaneaafrika asumaade kombel trikoloori ega panaafrika varve vaid otsustas vastavalt oma nimele mauritaania islamivabariik islami sumbolite kasuks plagu on roheline kangas millel on kollane ulalt avanev kuusirp ja selle kohal kollane viisnurkne taht kuusirp taht ja roheline varv viitavad islamile mis on ainuke uhendav asjaolu nii rahvuslikult territoriaalselt kui ka sotsiaalselt kuuluvuselt lohenenud riigis roheline pms 361c sumboliseerib islamit lootust ja oitsengut kollane pms 116c on aga korbe ja paikese varv mauritiuse lipp on mauritiuse ametlik lipp mauritiuse riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 9 jaanuaril 1968 sellel on neli vordset horisontaallaidu punane sinine kollane ja roheline mis parinevad asumaaaegselt vapilt triipude tahendust seletatakse nonda punane pms 186c tahistab iseseisvusvoitlust sinine pms 300c india ookeani kollane lootust voi paikest ja kuldest vabaduse valgust ning roheline pms 364 igihaljast taimestikku ja viljakat mullastikku ning pollumajandust ka mauritiuse autonoomsel piirkonnal rodriguese saarel on oma lipp mehhiko lipp on mehhiko ametlik lipp lipp on vertikaalne trikoloor mille varvid on tumeroheline valge ja punane keskmisel valgel valjal on mehhiko vapp lipu praegune variant voeti kasutusele 1968 aastal kuid sarnane kujundus on olnud juba 1821 aastast mikroneesia lipp heisati esmakordselt ametlikult 10 novembril 1979 sinine taust sumboliseerib vaikset ookeani ja neli tahte nelja osariiki chuuk pohnpei kosrae ja yap moldova lipp on moldova vabariigi riigilipp selle varvid on samad kui rumeenia rahvuslipul kuid mootmed on 12 lipu keskel asub moldova vabariigi vapp monaco lipp on monaco riigi ja rahvuslipp praegusel kujul on kasutuses 4 aprillist 1881 ristkulikukujuline lipp on horisontaalselt jagatud vordselt kaheks osaks ulal punane all valge mongoolia lipp on mongoolia ametlik lipp riigi ja rahvuslipp maaratleti praegusel kujul 1992 aasta 13 jaanuari pohiseadusega mis joustus sama aasta 12 veebruaril plagu on vertikaalsete laidudega punasinipunane trikoloor vardapoolsel punasel valjal on mongolite mustiline sumbol sojombo mille valmistas 1686 aastal bogdo dzanabadzar punane sumboliseerib sotsialistlikku revolutsiooni sinine kujutab rahvast ja isamaalisust ning on mongolite rahvusvarv samuti tahistab ta tsingiskhaani aegset hiilgust kollane on vankumatu sopruse varv sojombo parineb 17 sajandist ning sumboliseerib vabadus ja iseseisvustahet sumboli igal detailil on oma tahendus ulalt alla tuli tootab onne ja edu selle kolm leeki sumboliseerivad minevikku olevikku ja tulevikku paike ja kuu kinnitavad et mongoli rahvas elab igavesti kolmnurk moodustab noole voi odaotsa mis ennustab havingut mongoolia rahva vaenlastele kolmnurk on ka sumboli koige alumine kujutis kaks kitsast triipu kujutavad tasast steppi ning iseloomustavad mongolite otsekohesust ja oiglust yinyangi sumbol mis on ulevoetud vanahiinast tahistab vastandite uhtsust mongoolia lipul moodustub see kahest parani silmadega kalast mis sumboliseerivad valvsust sambad sojombo kulgedel esindavad joudu ja iseseisvust ning utlevad et kaks sopra on tugevamad kui kivimuur mongoolia riik mis oli end aastal 1911 iseseisvaks kuulutanud vottis endale kollase lipu mille keskel oli sinine sojombo kuid 1919 vallutas hiina mongoolia ning lipp korvaldati aastal 1921 kukutati rahvuskangelase suhbaatari juhtimisel ja vene punaarmee toel hiina ulemvoim ning lipuks voeti punane kangas mille vardapoolses ulanurgas olid kuldne poolkuu ja paike aastal 1924 kui mongoolia kuulutati rahvavabariigiks eemaldati lipult poolkuu ja paike lipu keskele aga lisati sinine sojombo aastal 1940 sai lipp peaaegu praeguse kuju sojombo kohale oli lisatud kuldne viisnurkne taht mosambiigi lipp on mosambiigi riigilipp lipp on kasutusel alates 1 maist 1983 lipu pikkuse ja laiuse suhe on 32 lipu roheline varv tahistab loodust must aafrikat kollane maavarasid valge rahu ja punane vabadusvoitlust kollane viisnurk sumboliseerib sotsialismi ja rahvusvahelist solidaarsust avatud raamat haridust koblas maaharimist ning taagiga automaatrelv ak47 riigikaitset myanmari lipp on myanmari riigilipp see voeti kasutusele 21 oktoobril 2010 lipul on kolm horisontaalset laidu kollane roheline ja punane lipu keskel on valge viisnurk varvide tahenduseks on solidaarsus rahu ja vagurus ning julgus ja otsusekindlus samasuguse varvikombinatsiooniga lipp oli birmas kasutusel ka 19431945 jaapani okupatsiooni ajal siis oli varvilaidude keskel tantsiv paabulind voitlevat paabulindu kasutab oma sumbolina birma demokraatlik opositsioon sealhulgas ka juba aastaid koduarestis viibiva poliitiku aung san suu kyi praeguseks laiali saadetud partei eelmine birma lipp voeti kasutusele 3 jaanuaril 1974 kui ne win kuulutas birmas valja sotsialistliku vabariigi see ei erinenud palju birma eelmisest lipust nelinurga sisse paigutati hammasratta kujutis ja riisivosu kujutis selle peal tegemist on sotsialistlike sumbolitega mis tahendavad toolisi ja talupoegi voi toostust ja pollumajandust neid sumboleid umbritseb 14 viieharulist tahte mis kujutavad birma 14 osariiki tahed on uhesuurused mis sumboliseerib nende vordsust valge varv sumboliseerib puhtust sinine varv rahu ja ausust ning punane julgust solidaarsust ja sihikindlust birma riigilipp kasvas valja teise maailmasoja aegse jaapanivastase vastupanuliikumise lipust mis oli punane vali valge tahega ulemises vardapoolses nurgas kui birma iseseisvus asetati taht sinisele ristkulikule ja umbritseti 5 vaiksema tahega mis esindasid rahvusruhmi erootika on inimese seksuaalsuse ja erootilise armastusega seonduv uhiskonnaelu ja kultuurinahtuste valdkond ning nendega seotud teadmiste valdkond kitsamas mottes moistetakse erootika all otseseid voi fantaasia voi kunstiteostega vahendatud esteetiliselt rafineeritud erootilisi elamusi ning nende allikaid vietnami lipp on vietnami ametlik lipp venezuela lipp on venezuela ametlik lipp venezuela vapp vatikani lipp on vatikani ametlik lipp vanuatu lipp on vanuatu ametlik lipp vanuatu vapp pandzab on india osariik piirneb laanes pakistaniga pandzabi levinuim usund on sikhism 59 elanikest jargnevad hinduism 39 ja kristlus 1 amritsaris asub sikhide puhapaik kuldne tempel suuremad linnad on ludhiana amritsar jalandhar ja patiala pealinn on chandigarh mis moodustab eraldi liiduterritooriumi pandzab on jagatud halduslikult 20 ringkonnaks uruguay lipp on uruguay idavabariigi lipp lipp on kasutusel 1830 aastast esialgne lipukavand kinnitati 1928 aastal ja sellel oli praeguse 9 triibu asemel 19 triipu uusmeremaa lipp on uusmeremaa ametlik lipp lipp voeti kasutusele 12 juunil 1902 varvid pantone varviskaala jargi on sinine pms 280 ja punane pms 186 ning varvid on identsed suurbritannia lipu varvidega on algatatud uue riigilipu valimine mille kaigus leida uusmeremaale selgemini eristuv sumbol protsess peaks lopule joudma 2015 aasta lopus ja seejarel pannakse valitud kavand vastamisi praeguse riigilipuga tulemused peaksid selguma 2016 aasta martsis peetaval referendumil odisha varem orissa on india osariik riigi keskosas bengali lahe rannikul 83 elanikest raagib oria keelt mis on ka osariigi ametlik keel 94 on hinduistid osariik jaguneb 30 ringkonnaks pealinn ja suurim linn on bhubaneswar suuremad linnad on veel cuttack sambalpur berhampur balasore puri ja rourkela manipur on india osariik ta asub kirdeindias piirneb nagalandiga pohjas mizoramiga lounas assamiga laanes ning idas birmaga osariigi ametlikud keeled on inglise ja manipuri keel ehk meitei keel manipur oli iseseisev vurstiriik 18911947 oli manipur briti protektoraat parast india iseseisvumist oli manipur iseseisev riik 1949 aastal liitus ta indiaga 1972 aastast on manipur taieoiguslik india osariik manipur jaguneb 9 ringkonnaks rajasthan ka radzastan hindi keeles kuningamaa on india osariik osariigi suuremad linnad on jaipur jodhpur kota bikaner ajmer ja udaipur ukraina lipp ukraina keeles on ukraina ametlik lipp lipu varvid valiti lvivi vapi jargi kuna lipp voeti esmakordselt kasutusele 1848 aastal lvivis kogunenud rahvusliku raada poolt sinine tahistab taevast ja jogesid kollane viljavalju noukogude voimu ajal oli lipp keelatud 1992 aastal taastati lipp kui ukraina rahvuslipp lipu proportsioonid on 23 tripura on india osariik see asub riigi idaosas ning piirneb pohjas laanes ja lounas bangladeshiga idas piirneb see assami ja mizoramiga osariik holmab endise tripura kuningriigi ala mis liideti indiaga 15 oktoobril 1949 tripura on magine selle korgus merepinnast on 15940 m osariigi pealinn on agartala ametlikud keeled on bengali inglise ja kokboroki keel halduslikult jaguneb osariik 4 ringkonnaks uganda lipp on uganda ametlik lipp 9 oktoobril 1962 kinnitati uganda ametlikuks riigi ja rahvuslipuks uganda rahvuskongressi lipuvarvid lipp oli jagatud kuueks horisontaalseks laiuks must kollane punane must kollane punane lipu keskel on kahe laiu punanemust korgune valge soor selle keskel aga kroonkurg naoga varda poole kurg parineb koloniaalaegselt lipult must sumboliseerib uganda elanikkonda kollane pms 116c ekvaatoril asetsevale riigile otse paistvat paikest punane pms 186c aga vendlust ja solidaarsust uganda presidendi standart voeti kasutusele 26 septembril 1963 selle punase valja keskel on uganda vapp lippu alaservas aga rahvusvarvides laiud kuus laidu nagu rahvuslipulgi lipu proportsioonid on 12 koloniaalperioodil 19141962 kasutati sinist lippu mille vardapoolses ulanurgas oli suurbritannia lipp ja lehvil uganda protektoraadi vapp vapp sarnanes praegusel rahvuslipul oleva embleemiga ka sellel oli kroonkure kujutis parast uganda iseseisvumist 1962 kasutati ajutiselt martsist oktoobrini vertikaalsete laidudega rohesinirohelist lippu rohelisi ja sinist laidu eraldasid kitsad kollased laiud sinise valja keskel oli kollane kroonkure kujutis kuni 1967 aastani oli uganda liitriik mis koosnes kuningriikidest ankole buganda bunyoro busoga ja ruwenzururu kuningriik ka koigil kuningriikidel olid oma lipud turkmenistani lipp on kasutusel alates 24 jaanuarist 2001 enne turkmenistani iseseisvumist oli kasutusel turkmeeni nsv lipp haryana on india osariik riigi pohjaosas osariik moodustati 1 novembril 1966 kui hindikeelse elanikkonnaga ala eraldati pandzabi osariigist 89 rahvastikust on hinduistid 6 sikhid ja 4 muslimid suuremad linnad on faridabad rohtak panipat hisar sonipat karnal ja yamunanagar osariigi pealinn asub chandigarhis mis moodustab iseseisva liiduterritooriumi haryana on india rikkaim osariik elanike sissetuleku jargi see on uks toostuslikult arenenumaid india osariike haryanas toodetakse 50 india autodest ja mootorratastest 30 kulmkappidest ja 25 traktoritest haryana jaguneb 20 ringkonnaks mis administratiivselt on koondatud 4 jaotiseks jammu ja kashmir on india pohjapoolseim osariik mille maaala asub peamiselt himaalaja maestikus osariik piirneb pakistani ja hiinaga lounas himachal pradeshi ja pandzabiga halduslikult jaguneb osariik 22 ringkonnaks mis asuvad kolmes piirkonnas jammu kashmiri org ja ladakh jharkhand on india osariik osariik moodustati 15 novembril 2000 bihari lounapoolsest osast osariik jaguneb 24 ringkonnaks turgi lipp on turgi vabariigi lipp lipul on punasel taustal valge kuusirp ja taht kulgede suhe on 23 lipu elementide proportsioonid kinnitati lipuseadusega 1936 aastal sikkim on india osariik ta piirneb nepali hiina tiibeti ja bhutaniga sikkim oli 1975 aastani iseseisev kuningriik sikkimi piiril nepaliga asub maailmas korguselt kolmas magi kanchenjunga sikkimist sai kuningriik 1641 aastal 18901947 oli sikkim briti protektoraat 1947 lukati referendumil tagasi ettepanek uhineda indiaga 1950 aastal oli sikkim sunnitud anneksiooni valtimiseks solmima indiaga protektoraadilepingu parast 1973 aasta riigipoordekatset tungisid sikkimisse india vaed 1974 muudeti sikkim indiaga assotsieerunud riigiks ja parast 14 aprillil 1975 toimunud referendumit kuulutati sikkim india 22 osariigiks tanapaeval moodustavad enamiku rahvastikust 19 sajandil sikkimisse tulnud nepali paritolu inimesed 63 elanikest raagib nepali keelt 77 sikkimi keelt ja 67 hindi keelt 609 elanikest on hinduistid 281 budistid ja 67 kristlased halduslikult jaguneb sikkim 4 ringkonnaks east sikkim west sikkim north sikkim ja south sikkim uttarakhand on india osariik see piirneb pohjas tiibetiga ja idas nepaliga osariik rajati 9 novembril 2000 india 27 osariigina uttar pradeshi osariigi pohjapoolsest osast 31 detsembrini 2006 kandis ta nime uttaranchal hindi uttaranchal uttarakhandis asuv 7816 m korgune nanda devi on india korgeim taielikult indias asuv magi ja korguselt teine tipp indias mae umber asuv nanda devi rahvuspark kuulub koos valley of flowersi rahvuspargiga unesco maailmaparandi nimistusse osariigis asub ka india vanim rahvuspark jim corbetti rahvuspark kus leidub haruldasi bengali tiigreid osariigi suuremad linnad on dehra dun haridwar ja haldwani tuvalu lipp on tuvalu ametlik lipp tuneesia lipp on tuneesia ametlik lipp tuneesia riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 1831 aastal kuid 1 juunil 1959 kinnitati see ametlikult riigi pohiseadusega vabariigi tunnuseks praegune lipu variant parineb 3 juulist 1999 trinidadi ja tobago lipp on trinidadi ja tobago vabariigi ametlik lipp lipp vottis kasutusele trinidadi ja tobago iseseisvuskomitee 8 juunil 1962 riik iseseisvus 31 augustil 1962 punane sumboliseerib tuld paikest ja vahvust must sumboliseerib maapinda ja puhendumust valge sumboliseerib vett puhtust ja vordsust valge triibu laius on 130 lipu laiusest ja musta triibu laius on 215 lipu laiusest seega holmavad kolm triipu kokku 15 lipu laiusest ja must triip on 4 korda laiem valgest lipu proportsioonid on 35 nurk triipude ja lipu rohtsate servade vahel on musta triibu ulemise vasaku nurga kaugus lipu ulemisest vasakust nurgast on kus l on lipu laius riigi merelipp mida kasutab nii avalik kui erasektor kuid mitte sojavagi on samasugune ainult lipu proportsioonid on 12 tonga lipp on tonga kuningriigi ametlik lipp lipp voeti kasutusele 1864 aastal kuid ametlikult kinnitati 4 novembril 1875 punase kanga vardapoolses ulanurgas on valge ristkulik punase ristiga arvatavalt on selle eeskujuks suurbritannia punane merelipp red ensign algselt aastatel 18621864 oli tonga lipp valge kangas punase ristiga kuid selline lipp voeti kasutusele punase risti lipuna ning 1864 aastal tonga lippu muudeti kui 1875 aasta tonga lipp ametlikult kinnitati lisati seadusesse ka punkt et tonga lippu ei muudeta enam kunagi rist tahistab riigi kristlastest elanikkonda valge on puhtuse varv ja punane sumboliseerib jeesuse verd tema ristiloomisel ning naitab ka tonga rahva ustavust temale kangal olev punane on pantone varviskaala jargi pms 186c togo lipp on togo ametlik lipp togo praegune riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 27 aprillil 1960 see meenutab oma kompositsioonilt ameerika uhendriikide lippu kuid sarnasus ei ole kavatsuslik sest ajaloos on maarav osa euroopa riikidel mitte usal lipul on viis horisontaalset laidu kolm rohelist ja kaks kollast kanga vardapoolses ulanurgas on kolme laiu korgune punane ruut milles valge viisnurkne lootuse taht valge taht tahistab togolaste vastuhakku naaberriigile ghanale mille eeskujul sundis panaafrika lipp ja aafrika vabaduse must taht panaafrika varvid rohutavad aafrika uhtsust ja valge taht valgustab teed uhtsuse ja progressi suunas varvidel on ka iseseisev tahendus roheline pms 342c kujutab maa viljakust kollane pms 116c maavarade rikkust ja rahva joudu punane pms 186c isamaalisust ja ustavust ning valge rahvuslikku uhtsust ja puhtust 1957 aastal sai togo prantsusmaa koosseisus autonoomia ning kasutusele voeti ka lipp plagu oli roheline kangas millel oli kaks valget viisnurkset tahte uks vardapoolses alanurgas ja teine lehvipoolses ulanurgas vardapoolses ulanurgas oli prantsusmaa lipp 1960 aastal eemaldati lipult prantsuse trikoloor proportsioonid olid 35 puducherry varem tuntud pondicherry nime all on endistest prantsuse koloniaalvaldustest moodustatud india liiduterritoorium holmab india edelarannikul asuva mahe ning idarannikul karaikali yanami ja puducherry tansaania lipp on tansaania riigilipp mis voeti kasutusele 26 aprillil 1964 roheline sumboliseerib maad must elanikkonda sinine india ookeani ja kollane maavarasid parast iseseisvumist 1961 aastal vottis tanganjika vabariik kasutusele vabastusliikumise tanu varvides lipu roheline kangas musta laiuga mida aaristasid kollased triibud aastal 1963 iseseisvunud sansibari vabariigi lipp oli sinimustroheline trikoloor riigid uhinesid 1964 aastal tansaaniaks varasema tanganjika lipu alumine roheline siil asendati sansibari sinisega ja kujundus muudeti diagonaalseks et anda molemale varvile vordne osatahtsus varvid on paika pannud presidendi kantselei juures paiknev planeerimise ja erastamise osakond kasutatakse 1955 aasta briti standardi 2660 varve tai lipp on tai kuningriigi ametlik lipp lipul on viis horisontaalset triipu ulalt alla punane valge sinine valge ja punane keskmine sinine triip on ulejaanud neljast kaks korda laiem varvid punane valge ja sinine tahendavad rahvust eluveri religiooni budismi puhtus ja kuningat monarhia mis on tai mitteametlik deviis rahvus religioon kuningas lipp voeti kasutusele 28 detsembril 1917 lipu taikeelne nimi on thong trairong voi trairanga kolmevarviline lipp esimene siiami lipp oli arvatavasti punane lipp mida kasutati kuningas narai valitses 16561688 ajal mone allika andmetel paigutati hiljem punasele pohjale mitmeid sumboleid budistlik valge tsakra valge elevant tsakra sees voi valge ketas mille sees oli paike esimese ametliku lipu vottis kasutusele 1855 kuningas rama iv mongkut sellel oli kuninglik sumbol valge elevant punasel pohjal sest punane lipp oli liiga vaheinformatiivne et teda rahvusvahelistes suhetes kasutada aastal 1916 anti lipule peaaegu praegune kuju valja arvatud keskmine triip mis oli sama varvi punane nagu aarmised triibud lipu sunniloo kohta raagitakse et kuningas rama vi vajiravudh olevat uhe uleujutuse ajal nainud lippu tagurpidi rippumas ning ta otsustas kasutusele votta summeetrilise lipu aastal 1917 muudeti keskmine varv siniseks sest kuningas rama vi oli sundinud reedel mida sumboliseerib sinine teise versiooni jargi valiti sinine varv selleks et demonstreerida solidaarsust esimese maailmasoja aegsete liitlastega kelle lipuvarvid olid samuti sinine punane ja valge tadzikistani lipp on tadzikistani vabariigi riigilipp zimbabwe lipp on zimbabwe vabariigi lipp lipp voeti kasutusele 18 aprillil 1980 lipu proportsioonid on 12 lipul on seitse horisontaaltriipu ja valge vordkulgne kolmnurkne vali kus on kujutatud rahva ajaloolist voimsust sumboliseerivat zimbabwe lindu lind asub punasel viieharulisel tahel mis tahistab rahva lootust paremale tulevikule ja uhtlasi zimbabwe valitseva erakonna zanupf sotsialistlikku suunitlust roheline varv sumboliseerib pollumajandust kollane maavarasid punane vabadusvoitluse ehk chimurenga kaigus valatud verd must polisrahva traditsioone ja valge rahu seitsmetriibuline osa meenutab zanupf lippu millel on samad varvid samas jarjestuses suurima opositsioonipartei demokraatliku muutuse liikumise lipul olid samad neli varvi samas jarjestuses ainult nelja mitte seitsme triibuna sveitsi lipp on sveitsi konfoderatsiooni lipp praegune suuria lipp voeti taas kasutusele 1980 aastal aastatel 19581961 kasutas sama lippu uhinenud araabia vabariik svaasimaa lipp on svaasimaa kuningriigi lipp lipp voeti kasutusele 1 oktoobril 1968 lipu keskmise koige laiema horisontaaltriibu punane varvus sumboliseerib mineviku lahinguid ula ja allaare sinine rahu ja stabiilsust ning kitsad kollased triibud svaasimaa varasid punasel valjal on kilp mille must ja valge varvus sumboliseerivad musta ja valge rassi inimeste sobralikku kooselu ning kaks oda mis sumboliseerivad kaitset riigi vaenlaste eest lipu proportsioonid on 23 suurbritannia lipp kui huudnimega union jack on suurbritannia riigilipp ja endise briti impeeriumi lipp lipu praegune kujundus parineb 1801 aastast suurbritannia lipp on saadud inglismaa lipu sotimaa lipu ja iirimaa puha patricku lipu kombineerimisel suriname lipp on suriname vabariigi riigilipp lipp koosneb viiest horisontaalsest triibust mille varvid on roheline valge punane valge roheline ja laiuste suhe vastavalt 21412 punase triibu keskel on suur kollane viieharuline taht taht sumboliseerib etniliste ruhmade uhtsust punane varv edasiminekut ja armastust roheline lootust ja viljakust valge rahu ja oiglust lipp voeti kasutusele suriname iseseisvumisel 25 novembril 1975 aastatel 19591975 oli suriname lipuks valge plagu millel oli ellipsiga uhendatud viis erivarvilist viieharulist tahte mis sumboliseerisid suriname etnilisi ruhmi sudaani lipp on sudaani ametlik lipp sudaani riigi ja rahvuslipul on kolm horisontaalset laidu punane valge ja must mis parinevad egiptuse lipult ning vardapoolses osas roheline kolmnurk lipp voeti kasutusele parast 1969 aasta sojavaelist riigipooret 20 mail 1970 punane on martrite revolutsiooni sotsialismi ja progressi varv valge kujutab rahu ja usku tulevikku ning see on ka 1924 aasta rahvusliku tousu tunnus roheline sumboliseerib looduse rohelust ja on islami varv must aga viitab riigi nimele araabia keeles tahendab sudaan musta ja mustale aafrikale see on ka mahdi ulestousnute lipu varv sudaani riigipea lipuks on rahvuslipp mille valge valja keskele on paigutatud sudaani vapp lipu proportsioonid on 12 aastatel 19561970 oli sudaani lipuks horisontaalsete laidudega sinikollaroheline trikoloor sinine sumboliseeris niilust kollane korbeid ning roheline pollu ja karjamaid sri lanka lipp on sri lanka riigilipp praegune lipuvariant on kasutusel alates 1972 aastast lipu kuljed on proportsioonis 12 parempoolsel laiemal lipuosal on tumepunasel taustal kulgvaates kolmel kapal seisev kuldne lovi kes hoiab esikapas mooka punase tausta igas nurgas on vaike kuldne puuleheke lipu vasakpoolsel kitsamal osal on kaks vertikaalset laia triipu roheline ning oranz vasakpoolse ja parempoolse lipuosa vahel ja umber on kuldne raam saint kittsi ja nevise lipp on saint kitts ja nevise ametlik lipp mis voeti kasutusele 19 septembril 1983 saint lucia lipp voeti kasutusele 1 martsil 1967 aastal parast saint lucia iseseisvumist sinine sumboliseerib lipul kariibi merd valge kolmnurk saart kollane kolmnurk liivaranda ja must kolmnurk pitoni vulkaani sloveenia lipp on sloveenia vabariigi ametlik lipp lipu pohi on trikoloor mis koosneb ulalt alla lugedes valgest sinisest ja punasest triibust vordsest need on panslavistlikud varvid mida kasutavad ka mitmed teised slaavlaste riigid selline trikoloor on venemaa lipp slovakkia lipul on samasugune pohi serbia ja montenegro ning tsehhi lipul on need varvid teisiti paigutatud slovakkia lipp on sloveenia lipuga esmapilgul aravahetamiseni sarnane erinevus on ainult vappides lipuvarda pool on sloveenia vapp mis asetseb tsentreerituna valge ja sinise triibu pohjal vapikilp on sinine alt umbritseb seda molemalt poolt punane aaris kilbi alumises osas on aadria merd ning sloveenia jogesid dravat ja savat sumboliseeriva kahe laine kohal sloveenia korgema mae triglavi kolm tippu nende kohal on tipule toetuva kolmnurgana kolm kuueharulist kuldset tahte celje krahvide vapilt vapp sumboliseerib uhtlasi sloveenia kolme ajaloolist piirkonda kranjskat stajerskot alamsteiermark ja goriskot vappi on kritiseeritud heraldikareeglitele mittevastavuse parast lipu varvid on panslaavi rahvusvarvid mis on seotud ka vanemate vappidega lipuna kasutati neid esimest korda 1848 varvide jarjekorda inspireeris venemaa lipp see lipp jai sloveeniale ka jugoslaavia koosseisus mil lipu keskele lisati punane kollase aarisega viisnurkne taht parast sloveenia iseseisvumist taht eemaldati ja lisati vapp ning sellisena voeti lipp ametlikult kasutusele 27 juunil 1991 praegu arutatakse uue samade varvidega lippudest eriti slovakkia lipust paremini eristuva riigilipu kasutuselevottu ajendiks oli sloveenia ja slovakkia sagedane segiajamine rahvusvahelisel areenil valitsus kuulutas 2003 valja konkursi mille voitis triipudega lipp millel samuti esineb triglavi motiiv parlament ei ole uue lipu kasutusele votmist veel otsustanud juunis 2003 labiviidud arvamuskusitlusel oli 67 vastanutest vana lipuga rahul mingi uue lipu kasutuselevottu pooldas 17 vastanutest slovakkia lipp on slovakkia riigilipp see on kasutusel alates 1992 aastast lipp kasutab sarnaselt teiste slaavi maadega valget sinist ja punast varvust trikoloori vasakul poolel on slovakkia vapp singapuri lipp on singapuri ametlik lipp singapuri riigi ja rahvuslipp voeti kasutusele 3 detsembril 1959 riigilipuks sai ta singapuri iseseisvumisel 9 augustil 1965 plagu jaguneb kaheks rohtsaks valjaks millest ulemine on punane ja alumine valge varvid on voetud muinasaegse majapathiti impeeriumi lipult ja need on iseloomulikud kogu kaguaasiale punase laiu vardapoolsel osal on kuusirp ja viis korraparast viisnurkset tahte mis omakorda paiknevad korraparase viisnurga tippudes lipu korguse ja laiuse suhe on 23 kuusirp sumboliseerib noort ja tugevnevat rahvust viis tahte aga rahva ideaale demokraatiat rahu arengut oiglust ja vordsust punane pms 186c sumboliseerib ulemaailmset vendlust ja vordsust valge sumboliseerib labitungivat ja igikestvat puhtust ja voorusi presidendi standart on punane kangas mille keskel on valged poolkuu ja viis viisnurkset tahte lipu kulgede suhe on 23 varvide ja kujundite tahendus on sama mis riigi ja rahvuslipulgi riigipea lipp heisatakse naiteks singapuri presidendi residentsi istana lossi ette kell 800 kuni 1800 juhul kui president on parajasti lossis singapuri teabe side ja kunstiministeerium soovitab kasutada lippu mootmetega 9151370 12201830 voi 18302740 mm kuid moonab et lubatud on ukskoik kui suured lipud ning et lippu voib heisata ukskoik millal peaasi et selle proportsioonid ja varvid on oiged sealjuures kolmest soovitatud suurusest on tapselt 23 proportsioonides uksnes keskmine valistingimustes tohib singapuri lippu heisata uksnes lipuvarda otsa naiteks autol on lipu kasutamine keelatud erand on tehtud singapuri presidendile ja ministritele kui nad ametiasjus valismaal reisivad kui lipp heisatakse oosel siis peab see olema kohaselt valgustatud vee ja ohusoidukitel ei tohi singapuri lippu heisata selle keelu rikkumise eest on ette nahtud trahv kuni 1000 singapuri dollarit sel pohjusel ei kanna singapuri lippu isegi singapuri rannavalve ja sojalaevad kellel on oma sumboolika ilma singapuri teabe side ja kunstiministeeriumi loata ei tohi singapuri lippu kasutada kaunistuseks katteks ega naiteks kottidele voi pakenditele trukkida lippu ei tohi kasutada kaubamarkides ega riietuses singapuri valitsus voib kaskida langetada lipud poolde masti mone tahtsa isiku surma voi rahvusliku leina puhul eramatustel on keelatud singapuri lippu tarvitada siiski tohib sojavaeliste voi riiklike matuste korral kirstu singapuri lipuga katta kulunud voi kahjustatud lippu ei tohi kasutada kahjustatud lipuks loetakse ka selline lipp millele on lisatud sonu voi pilte seda tohib ara visata ainult mustas prugikotis kuid mitte lahtiselt prugikasti visata samuti on keelatud lipu avalik havitamine sierra leone lipp on sierra leone riigilipp lipp voeti kasutusele aastal 1961 serbia ja montenegro lipp artikkel on veel kirjutamata seisellide lipp on seiselli vabariigi ametlik lipp lipp kinnitati ametlikult 18 juunil 1996 kangas on jagatud nelja vardapoolsest alanurgast algava viltuse joonega viieks valjaks lipu ulaaares jaotuvad varvid 222 ning lehvipoolsel kuljel 111 varvid alates vardapoolsest kuljest on sinine pms 294 kollane pms 122 punane pms 1795 valge ja roheline pms 356 sinine tahistab taevast ja merd kollane paikest punane rahva uhtsust valge oiglust ja uksmeelt ning roheline maad ja loodust varvide paigutus lipul aga sumboliseerib elujoudu seisellide presidendi lipp on riigi ja rahvuslipp mille punase valja lehvipoolsel osal on seisellide vapp lipu proportsioonid on 12 1903 aastal kui seisellid olid suurbritannia koloonia voeti kasutusele lipp mille sinise kanga vardapoolses ulanurgas oli suurbritannia lipp ning lehvival osal seisellide embleem plagu pusis peaaegu muutumatuna kuni 1976 aastani aastatel 1961 ja 1970 muudeti vaid embleemi parast iseseisvumist 29 juunil 1976 voeti lipuks siniste ja punaste valjadega kangas valjasid eraldas valge diagonaalne rist vardapoolne ja lehvipoolne vali olid punased ulemine ja alumine sinised proportsioonid olid 12 sinine ja valge olid demokraatliku partei inglise democratic party ning valge ja punane seisellide uhinenud rahvapartei seychelles peoples united party varvid presidendi lipp oli rahvuslipp mille keskele oli paigutatud 1961 aastal kasutusele voetud koloniaalaja lipult parit embleem valge aarisega embleemil olid kilpkonn ja palm 29 juunil 1977 vahetati lippu ning kasutusele voeti seisellide uhinenud rahvapartei varvid ulemine vali oli punane keskmine laineline valge ja alumine roheline laineline laid koosnes kahest tervest ja kahest poolikust laineharjast kuigi kasutati ka lippe millel oli ainult kolm tervet laineharja laiud moodustasid lipu laiusest 312 uhikut ning lipu proportsioonid olid 12 punane tahistas progressi ja revolutsiooni roheline maad ja pollumajandust ning valge india ookeani laineid presidendi lipp oli kollase aarisega rahvuslipp mille keskel oli valge soori sisse paigutatud seisellide vapp soor moodustas 12 ilma kollase aariseta rahvuslipu laiusest kollane aaris aga 110 lipu laiusest lipu proportsioonid olid 12 senegali lipp voeti kasutusele 20 augustil 1960 lipp sarnaneb mali foderatsiooni lipuga mille moodustasid prantsuse sudaan ja senegal kui nad prantsusmaast lahku luues iseseisvusid senegal eraldus foderatsioonist 22 augustil 1960 ja vottis kasutusele peaaegu sama lipu kuid asendas dogonite sumboli kanaga musta mehe figuuri rohelise tahega senegali lipp on uleaafrikalistes varvides mida esimestena kasutasid etioopia ja ghana lipu varvide ja sumbolite tahendust ei ole selgitatud senegali pohiseaduses seadustes ega maarustes kuid valitsuse veebisait annab jargmise selgituse roheline tahistab moslemitele muhamedi lipu varvi kristlastele lootust ja animistidele viljakust kollane sumboliseerib joukust toodangut majanduse arengut mis on riigi esimene prioriteet ja voimaldab omakorda tosta kodanike kultuuritaset mis on riigi teine prioriteet kuldne on uhtlasi kunsti ja kirjanduse samuti intellekti varv punane sumboliseerib verd ning seega elu ja riigi jaoks toodud ohvreid samuti voitlust majandusliku arengupeetusega roheline taht tahistab taevast ja selle kaudu rahva vaimseid vaartusi tahe viis haru sumboliseerivad senegali avatust koigile viiele mandrile tahe roheline varv sumboliseerib lootust mille on toonud riigi iseseisvumine saudi araabia lipp on saudi araabia kuningriigi riigilipp see on praegusel kujul kasutusel 15 martsist 1973 see on roheline plagu mille keskel on islami usutunnistus sahada valges araabia tuluti kirjas la ilaha illallah muhammadun rasulullah pole teist jumalat kui allah ja muhammad on allahi saadik kirja all on valge mook mis sumboliseerib oigust ja oiglust lipu vottis kasutusele abd alaziz al saud kes lisas najdi lipule mooga sao tome ja principe lipp on sao tome ja principe riigilipp mis voeti kasutusele 5 novembril 1975 punane roheline kollane ja must on panaafrika ja vabastusliikumise mlstp varvid vabastusliikumise lipp voeti kasutusele 1972 aastal ja ainsaks erinevuseks on selle varvitriibud olid vordse laiusega punane kolmnurk sumboliseerib iseseisvuse eest valatud verd rohelised laiud loodust ja kollane laid kakaopuud kaks musta tahte sumboliseerivad riigi kahte peamist saart ja nende kuulumist musta aafrika riikide hulka lipu laiuse ja pikkuse suhe on 12 san marino lipp on san marino riigilipp see on kasutusel 1862 aastast lipp koosneb horisontaalsest valgest ja helesinisest laiust mille peal keskel riigivapp valge varvus sumboliseerib rahu ja helesinine vabadust lipu kulgede suhe on 34 lipust kasutatakse ka ilma vapita varianti valgesinine lipp kuigi seda lipu ja vapiseaduses ei mainita sambia lipp on sambia vabariigi riigilipp lipp voeti kasutusele 24 oktoobril 1964 lipu kujundust muudeti veidi 1996 aastal lipu roheline varv sumboliseerib loodusressursse punane vabadusvoitlust must sambia rahvast ning oranz maavarasid eelkoige vasemaaki kilgmerikotkas tahistab rahva suutlikkust probleemidest ule saada samoa lipp on samoa iseseisvusriigi ametlik lipp lipp voeti kasutusele 1948 aastal ametlikult aga kinnitati see 24 veebruaril 1949 siis oli samoa uusmeremaa hooldusterritoorium kui samoa iseseisvus 1 jaanuaril 1962 laanesamoa nime all voeti see lipp ilma muutusteta riigi tunnuseks ka 1997 aastal kui riigi nime muudeti ei muudetud ka siis lippu samoa lipuks on punane kangas mille vardapoolses ulanurgas on sinine ristkulik viie viisnurkse tahega 19481949 oli lipul neli tahte mis kujutavad lounaristi lounapoolkeral nahtav tahtkuju tahed ei ole uhesuurused alumine on koige suurem ulemine ja vardapoolne on uhesuurused jargneb lehvipoolne ning alumise ja lehvipoolse vaheline taht on koige vaiksem sinine ristkulik moodustab 12 lipu laiusest ja 12 pikkusest punane pms 186 sumboliseerib ohvrimeelsust ja on samoa traditsiooniline varv ning sinine pms 294 vabadust lounarist naitab samoa geograafilist asendit maailmas see on vaga levinud sumbol lounapoolkera riikide lippudel rist koosneb alpha beta gamma delta ja epsiloni tahest epsilon on koige vaiksem kuna ka tahtkujus on ta koige halvemini nahtav lipu eeskujuks on uusmeremaa lipp saalomoni saarte lipp on saalomoni saarte ametlik lipp iseseisvunud saalomoni saared said endale lipu kavandivoistlusega lipp kuulutati riigi ja rahvuslipuks 18 novembril 1977 lipu sinise ja rohelise valja jagab pooleks diagonaalne kollane laid mis algab vardapoolsest alanurgast ja loppeb lehvipoolses ulanurgas sinisele valjale on paigutatud viis viisnurkset tahte ulemises ja alumises reas kummaski kaks ja keskmises uks lipu varvid viitavad loodusele sinisele merele kollasele paikesepaistele ja looduse lopsakale rohelusele viis algset provintsi said igauks lipule oma tahe kuigi riigi haldusjaotus on muutunud on tahtede arv samaks jaanud saalomoni saartel on merelipud nii tsiviil riigi kui ka sojalaevadel tsiviillaevade lipp on punane plagu mille vardapoolses ulanurgas on rahvuslipp riigilaevade lipp on sinine kangas mille vardapoolses ulanurgas on rahvuslipp ka sojalaevade lipu vardapoolses ulanurgas on rahvuslipp kuid lipu vali on valge punase puha juri ristiga koikide lippude proportsioonid on 12 enne iseseisvumist olid saalomoni saared suurbritannia asumaa ja kasutusel oli koloniaallipp aastatel 19061947 kasutatud lipp oli sinine kangas mille vardapoolses ulanurgas oli suurbritannia lipp lehvil aga valge soor mille sees oli suurbritannia kuninga kroon ning umber selle kiri british solomon islands aastatel 19561966 oli kasutusel eelmise lipuga sarnane lipp mille valge soori sees oli saalomoni saarte koloniaalvapp lipu proportsioonid olid nii sellel kui ka eelmisel lipul 12 omaani lipp voeti kasutusele 18 oktoobril 1995 omaani esimene rahvuslipp heisati 17 detsembril 1970 lipul on kujutatud omaani sultani embleemi kahte ristatud mooka khandzariga mis on kokku seotud vooga valge sumboliseerib lipul omaanlaste rahusoovi ja oiglustunnet punane mida on lipul koige rohkem ka vanad omaani lipud olid punased sumboliseerib sodu mida omaanlased on pidanud oma riiki sissetungijate vastu kaitstes roheline sumboliseerib maa viljakust ja rohelust parast 25 rahvuspaeva 1995 aastal voeti vastu uued oigusaktid millega muudeti lipu kolme varvitriibu proportsioone enne oli punane horisontaalne triip kitsam kui valge ja roheline triip rootsi lipp on rootsi kuningriigi riigilipp lipul on sinisel taustal kollane skandinaavia rist mille pusttriip on lipuvarda poolel lipp on inspireeritud taani lipust arvatakse et varvid parinevad rootsi vapi varvidest varvid on rootsi varvidena kasutusel hiljemalt kuningas magnus aidaluku kuninglikust vapist 1275 lipp on taaskehtestatud 22 juunil 1906 lipu varvid sumboliseerivad selget sinitaevast ja paikesekiiri rootsi lipuseaduse jargi on lipu korguse ja pikkuse suhe 1016 lipuvarda poolse sisemise sinise valja korguse ja pikkuse suhe on 45 valisel sinisel valjal aga 49 risti triipude laius on pool sinise valja korgusest lipu varvid on tapsemalt maaratletud maarusega varvisusteemi ncs jargi on kollase varvi toon ncs 0580y10r ja sinise varvi toon ncs 4055r95b pantone varvisusteemi jargi on kollase toon pms 116 c laikiv paber ja 109 u mittelaikiv paber ja sinise toon pms 301 c ja u vastavalt laikiv ja mittelaikiv paber cmyk varvimudeli jargi on kollase toon ec 100 kollane 20 magenta ec x200 sinise toon ec 10 kollane 50 magenta 100 tsuaan ec 15x0 lahendused veebivarvides on ffb200 ja 005b99 rootsis on lipupaevad reglementeeritud uldiste lipupaevade maarusega rootsi lipupaevad on lipupaevadel heisatakse rootsi lipp koigile avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele eraisikutel on lipu heiskamine kull vaga soovitatav kuid selle tegematajatmine ei ole karistatav euroopa paev 9 mai ei ole ametlik rootsi lipupaev kuid sel paeval heisatakse avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele rootsi lipp korvuti euroopa liidu lipuga lipu soovitatav laius lipumastis on neljandik masti korgusest vaga korges mastis voib lipp olla suhteliselt vaiksem lipu soovitatav laius hoone kuljes oleval lipuvardal on uks kolmandik varda pikkusest lipu heiskamise ega langetamise aja kohta ei ole rootsis uldisi reegleid eraisikud ja organisatsioonid voivad lippu heisata ja langetada vastavalt oma soovile kuid pimedal ajal peaks lipp olema valgustatud juhinduda voib kaitsevaele kehtivatest reeglitest mille kohaselt tohib lipp lehvida paikesetousust paikeseloojanguni seda jargivad ka rootsi ametiasutused martsist oktoobrini heisatakse lipp kell 8 novembrist veebruarini kell 9 lipp langetatakse paikeseloojangul kuid hiljemalt kell 21 talvel kestab aeg paikesetousust paikeseloojanguni kogu rootsis sageli vahem kui 12 tundi sel ajal tuleb jargida tegelikku valget aega pohja pool pohjapolaarjoont ei touse mone detsembrinadala jooksul paike uldse uks naide toimimisest niisugustel puhkudel on kiruna jalavaerugemendi praktika 7 detsembrist kuni 3 jaanuarini heisatakse lipp kell 9 ja langetatakse kell 1150 alates 4 jaanuarist langetatakse lipp iga paev mone minuti vorra hiljem kuni joutakse tavaparasesse graafikusse lippu soovitatakse oosel lehvida lasta ainult sojaajal leinalipp heisatakse surmajuhtumi voi matuste paeval lipp heisatakse koigepealt masti tippu seejarel aga langetatakse lipumasti puhul umbes kahe kolmandiku masti korgusele fassaadivarda puhul varda keskele lipule ei tohi lisada tahti ega muid marke lippu ei tohi ilma eriloata kasutada kaubamarkidel jms seadus ei nae ette eeskirju sinikollase vimpli kasutamisel kuid selle varvid peavad olema lipu varvid alates 1916 aastast on 6 juunit tahistatud kui rootsi lipu paeva 1983 aastal nimetati see ametlikult rootsi rahvuspuhaks ja rootsi lipu paevaks alates 2005 aastast on 6 juuni ka puhkepaev varem on 6 juunit nimetatud ka gustav vasa paevaks see kuupaev on seotud kahe tahtsa sundmusega rootsi ajaloos 1523 aastal valiti gustav vasa rootsi kuningaks ning 1809 aastal voeti vastu pohiseadus 6 juuni tahistamise algatas 1893 aastal skanseni rajaja artur hazelius legendi jargi nagi kuningas erik puha 1157 esimese rootsi ristisoja ajal soome joudes kollast risti sinises taevas ta pidas seda jumala margiks ning tegi selle oma lipuks see legend on problemaatiline esiteks selleparast et tolle ristisoja kohta puuduvad kaasaegsed allikad teiseks selleparast et ajast enne 16 sajandi keskpaika ei ole teada sinikollase lipu kujutisi ega kirjeldusi samas on sinist ja kollast kaua kasutatud rootsi varvidena muu hulgas kuningasoo vapil millest 1275 magnus aidaluku kuninglik vapp ajaloolane alf aberg on esitanud teooria mille kohaselt rootsi lipp tekkis vastupanulipuna kalmari unioonile 15 sajandi keskel tegemist on siis aastast 1219 kasutusel taani lipu eeskujul kujundatud muudetud varvidega lipuga abergi jargi oli asja algataja karl knutsson bonde ta kujundas 1448 rootsi suure vapi mis on kombinatsioon vapist mille 1364 endale vottis albrecht mecklenburgist ning folkungite suguvosa magnus aidaluku kuninglikust vapist aastast 1275 vapi nelja sinist valja eraldas kollane mantova rist ja see vois olla lipule eeskujuks teise teooria on esitanud ajaloolane carlgustav liljenberg selle teooria kohaselt vottis erik xiv aastal 1562 sellest aastast parineb esimene lipu ametlik kirjeldus riia linna sinikollase ristivapi et inkorporeerida riia tahtis kaubandussusteem rootsi susteemi kolmandate ajaloolaste vaite jargi oli rootsi lipp enne 1420 aastat valge ristiga sinine ning rist muutus kuldseks alles kuningas gustav i vasa valitsemisaja alguses esimesed kujutised kollase ristiga sinisel pohjal rootsi lipuna on lounasoome maakonnavapp 1550 aastatest ja uks ojamaa vapp 1562 kaks sinikollast lippu on praegugi parissoome maakonnavapil mis parineb ajast mil johan iii oli turu hertsog 15561569 johan sai vapi oma isalt gustav i vasalt 1557 rootsi rahvuslipu esimene ametlik kirjeldus leidub kuninglikus kirjas 19 aprillist 1562 kus oeldakse et sellel peab olema kollane ristikujuliselt jaotatuna sinisele gult udi korssvijs fordeelt paa blott paistab et seda lippu kasutati peamiselt kuningalipuna kroonilipuna voi valimargina merel st sojalipuna ning algul olid tal kaks keelt ehk tippu johan iii avaldas 1569 soovi et suure vapi risti kasutataks koikidel rootsi riigi lippudel meresoidu arenguga kasvas vajadus laevade paritolutunnuse jarele kaubalaevad hakkasid kandma kaubalippu alguses oli kaubalipuks kahe keelega lipp esimesed usaldusvaarsed teated selle kasutamisest laevadel parinevad kuningas gustav ii adolfi valitsemisajast 1620 aastatel 17 sajandil omandas sojalipp oma praeguse kolme keelega kuju 17 sajandi esimestest kumnenditest parinevatel maalidel on sojalaevadel kujutatud nii kolme keelega kui ka taisnurkseid lippe kuninglik dekreet plakat 6 novembrist 1663 keelas eraisikutel kolme keelega kroonilipu kasutamise seda vois kasutada ainult riigi ja sojalipuna kuid nad voisid kasutada oma laeval mone rootsi linna voi selle alla kuuluva provintsi varve ning voisid ka kasutada kollase ristiga lippu kuid ainult neljakandilist sarnase sisuga dekreete avaldati regulaarselt mistottu voib arvata et seda keeldu sageli rikuti kaubalaevad puudsid jatta muljet et laev on relvastatud praktikas hakati kasutama riigilipu varvides ilma keelteta lippu aastal 1730 avaldatud rajalini raamatus nodig underrattelse om skiepsbyggeriet on kirjas brev et kaubalipul on sama proportsioon mis kuningalipul kuid tal pole tippe vaid ta on uhtlaselt loigatud aastal 1756 keelati vimplite kasutamine eralaevadel kuningliku kirjaga 18 augustist 1761 sai vaikestest laevadest ja aerupaatidest koosnev armee laevastik skargardsflottan helesinise kolme tipuga lipu kuid selle laevastiku ulem vois kasutada ka purjesojalaevastiku sinikollast lippu kui ta seda kohaseks pidas see helesinine lipp kadus 1813 kaibelt 7 martsil 1815 maarati kindlaks rootsi ja norra uhine sojalipp mis erines seni kasutatud rootsi sojalipust ainult selle poolest et ulemisse vardapoolsesse nurka paigutati punasele pohjale valge diagonaalrist selle lipu kavandas norra peaminister uniooni pooldaja peder anker valge diagonaalrist punasel pohjal sumboliseeris norrat kaubalipuna kasutati uniooniaja alguses norras taani lippu norra vapiga ulemises vardapoolses nurgas teisel pool fisterra neeme tuli kasutada rootsi kaubalippu aastal 1818 voeti kasutusele rootsi ja norra uhine kaubalipp milleks oli rootsi sojalipp ilma keelteta kujul rootsi laevadel ei olnud selle lipu kasutamine kohustuslik kull aga norra laevadel kaugetes vetes kuninglik teadaanne kungorelse 17 juulist 1821 utles et kuna uhendatud rootsi ja norra lipp samasugune nagu sojalipp kuid sirgelt loigatud on koigi mereriikide poolt tuntud ja tunnustatud siis voivad ainult need rootsi ja norra kaubalaevad mis kannavad seda lippu teisel pool fisterra neeme arvestada rootsi sojalaevade kaitsega ja uhendatud riikide konsulite abiga laevad voisid kanda ka kummagi riigi lippu norra lipp pidi varsti kindlaks maaratama praegune norra lipp voetigi kasutusele 1821 see olukord kestis kuni 1844 aastani mil kumbki maa sai 20 juunil kuningliku dekreediga brev eraldi sojalipu ja kaubalipu mille seesmises ulemises nurgas oli unioonimark mis moodustus kummagi riigi lipu kokkupanekul unioonimark eemaldati norra lipult 1899 ja rootsi lipult 1905 parast uniooni lagunemist sojalipp oli kolme keelega unioonimarki kasutati ka sojalaevade plaguna ning uhiste diplomaatiliste valisesinduste lipuna kaubalaevad pidid kasutama oma rootsi voi norra lippu unioonimargiga nurgas samuti voeti kasutusele kummagi riigi kuninglik lipp meil oli unioonimargiga sojalipule lisatud rootsi ja norra uniooni vapp risti keskel norralased kes olid uniooni algusest saadik noudnud eraldi sojalippu votsid uued unioonilipud hasti vastu rootsis aga oli eriti uus unioonimark vaga ebapopulaarne seda hakati polglikult nimetama heeringasalatiks rootsi keeles sillsallaten norra keeles sildesalaten sest ta sarnases soolaheeringaga mida ringikujuliselt umbritseb peedi ja ounagarneering arvatakse et seda nime kasutas esimesena c o brakel ruutlitekojas riddarhus peetud kones 1868 aegajalt avaldatud korralduste jargi tuli sojalippu kasutada ka teatud laevadel ja hoonetel lootsid toll post ainult et kollase risti keskel pidi olema valge vali kuhu kuldse voi pronksivarvilisena pidi olema paigutatud lootside puhul 1881 aastast ankur ja taht selle kohal tolli puhul 1844 aastast ttaht kuningakrooniga ja posti puhul 1844 aastast postisarv kuningakrooniga eraisikute laevadele millega lepingu jargi postiteenistuse arvel veeti posti nagi kuninglik kiri brev 1 augustist 1838 ette kahe keelega rootsi lipu nn lohestatud lipu ilma kollase keeleta 31 oktoobril 1786 sai rootsi idaindia kompanii kanda kolme keelega sojalippu india vetes kui uhtki sojalaeva kohal pole 27 veebruaril 1832 anti rootsis esmakordselt eraalustele luba kanda kolme keelega lippu rootsi purjeselts rootsi jahtklubi sai loa kanda sojalippu valge ruuduga kollase risti sees ning kullatud otahte vurstikrooniga valge ruudu sees 1878 asendati see kuningakrooniga 7 juunil 1893 sai ka goteborgi purjeselts goteborgi jahtklubi loa kanda rootsi sojalippu valge ruuduga kollase risti sees ning kullatud tahti g s s kullatud viieharulise tahega nende kohal valge ruudu sees koik need privileegid tuhistati 1906 aasta lipuseadusega 19 sajandi lopus kasvas norras rahulolematus uniooniga muu hulgas hakati noudma 1921 aasta puhta ilma unioonimargita lipu taaskasutusele votmist uniooni vastased hakkasid puhast lippu kasutama mitu aastat enne selle ametlikku tunnustamist 1890ndatel haaletas mitu jarjestikust stortingi koosseisu unioonimargi kaotamise poolt tsiviillipul kuid kuningas oskar ii pani sellele otsusele edasilukkava veto kui aga lipuseadus 1898 kolmandat korda vastu voeti pidi kuningas selle kinnitama 11 oktoobril 1899 eemaldati unioonimark norra kaubalipult ja tsiviilriigilipult see oli nn lipukusimuse flaggfragan lahendus et norra sojalipp pidi 1814 aasta pohiseaduse kohaselt olema unioonilipp jai unioonilipp sojalaevadele kuni uniooni lagunemisele puhtad sojalipud heisati kindlustele ja sojalaevadele 9 juunil 1905 rootsis kadus unioonilipp alles parast uniooni lagunemist kui kuninglik maarus forordning 27 oktoobrist 1905 nagi ette et alates sama aasta 1 novembrist tuleb nii kauba kui ka sojalipul kasutada unioonimargi asemel sinist valja tollel paeval kell 9 hommikul heisati uus lipp suurtukisaluudi saatel kindlustele ja kastellidele samal ajal heisati see paljudele eralaevadele ja hoonetele eriti stockholmis kus samal ajal helisesid kirikukellad ja kolasid stockholms stromi aurikute ning vabrikute sireenid 7 mail 1897 avaldati uued satted rootsi lipu kasutamise kohta riigi laevadel ja hoonetel millega muu hulgas maarati kindlaks et sojalipu korval peab olema teine ilma kollase keeleta riigilipp mis pidi heisatama sellistel riigi laevadel ja hoonetel mis ei pidanud kandma sojalippu need satted tuhistas riigilipu seadus lag angaende rikets flagga mis parast kuulamist riigipaeval avaldati 22 juunil 1906 see seadus mis nagi ette tapsed satted lipu kuju varvi jne kohta ei sisaldanud kull sellist valjendit nagu rootsi rahvuslipp kuid maaras kindlaks et rootsi lipp on hele kesksinine ljust mellanbla ja ristil kuldkollane guldgul selle seadusega satestati lipuvarviks heledam sinine kui varem lipp pidi olema sirgelt loigatud kui teda ei kasutata sojalipuna viimasel juhul pidi ta olema kolme keelega sojalippu pidi kasutatama sojalaevastiku laevadel paatidel ja hoonetel riigi kindlustel armee kasarmutel laagritel ja harjutusvaljakute samuti armeele kuuluvatel laevadel ja paatidel kui neid juhib sojavaelasest kapten ja hoonetel mis on tervikuna ette nahtud staabile vaeuksusele voi sojavaelisele oppeasutusele kuningas ja tema loal kuningliku perekonna liige vois kasutada kolme keelega lippu riigivapiga voi ilma selleta valgel valjal risti keskel samuti kasutada sellist marki sirgelt loigatud lipul rootsi sojalipp on kolme keelega rootsi lipp mida kasutavad rootsi kaitsejoud ja mida kannavad koik rootsi sojalaevad 6 aprillil 1987 on avaldatud kuninglike lippude kasutamise reeglid stockholmi kuningalossis valitseva rootsi kuninga voi kuninganna lipp on rootsi sojalipp mille risti keskel on suur sinistele valjadele ulatuv valge ruut mille sees on suur riigivapp koos seeravite ordeni insiigniatega kuningas on seeravite ordu suurmeister lipp on kaibel 1905 aastast see lipp lehvib stockholmi kuningalossis kui kuningas viibib riigis ja taidab riigipea kohustusi mittevalitseva rootsi kuninganna voi kuninglikku perekonda kuuluva regendi lipp on rootsi sojalipp milles risti keskel on valge ruut ning selle sees vaike riigivapp mida umbritsevad seeravite ordeni tunnused lipp on kaibel 1905 aastast see lipp lehvib lossis kui kuningas ei saa haiguse tottu valisreisi tottu voi muul pohjusel riigipea kohustusi taita ning teda asendab ajutise regendina moni kuningliku perekonna liige kuninglikku perekonda mittekuuluva regendi lipp langeb kokku rootsi sojalipuga lipp on kaibel 1905 aastast see lipp lehvib stockholmi kuningalossis kui riigipaev on maaranud riigipea kohustusi taitma kuninglikku perekonda mittekuuluva isiku sest ukski kuningliku perekonna liikmetest ei saa neid taita samuti lehvib ta kuningalossis kui riigipea kohustusi samadel pohjustel taidab ajutise regendina valitsuse korraldusel riigipaeva juhataja voi tema valtimatul puudumisel uks asejuhatajatest praeguse kuninga karl xvi gustavi ajal on see lipp kuningalossis lehvinud ainult uhe korra nimelt 23 juuli mil kuningas viibis eravisiidil wuppertalis ning prints bertil viibis eravisiidil saintemaximeis valitsus maaras ajutiseks regendiks riigipaeva juhataja ingemund bengtssoni kuninga isikliku kasulipu aluseks on suure riigivapi vapikilp umbes 1520ndatest kuni 1650ndateni oli kasutusel kahe keelega lipp mis oli kujult ja varvidelt lahedane praegusele sojalipule ilma keskmise keeleta pisut teistsugune kui pildil 17 sajandi keskpaigast kuni 1815 aastani oli kasutusel kolme keelega lipp mis oli kujult ja varvidelt lahedane praegusele sojalipule pisut teistsugune kui pildil armee laevastikule skargardsflottan oli 17611813 ette nahtud uleni sinine kolme keelega lipp varv oli heledam kui pildil aastatel 18151844 oli riigi ja sojalipp kolme keelega lipp mille ulemises vardapoolses nurgas oli punasel pohjal valge diagonaalrist mis tahistas norrat kuni 1844 aastani oli rootsi tsiviillipuna kasutusel praegusele rootsi lipule lahedane lipp selle varvid ja kuju olid pisut teistsugused kui pildil aastatel 18181844 oli kaubalaevadel kaugetes vetes so teispool fisterra neeme loodehispaanias ette nahtud sirgelt loigatud lipp mille ulemises vardapoolses nurgas oli punasel pohjal valge diagonaalrist mis tahistas norrat 18 oktoobril 1818 satestati alternatiivina tavalisele rootsi tsiviillipule mida voisid soovi korral kasutada ka norra laevad 17 juulil 1821 nahti see ette ainsa norra ja rootsi tsiviillipuna kaugetes vetes aastatel 18381844 oli lepingu alusel posti vedavatele eralaevadele ette nahtud kahe keelega lipp mille ulemises vardapoolses nurgas oli punasel pohjal valge diagonaalrist mis tahistas norrat alates 1844 aastast kuni uniooni lopuni 1905 oli kasutusel sojalaevade plagu mis kujutas rootsi ja norra lipust moodustatud marki sillsallaten alates 1844 aastast kuni uniooni lopuni 1905 oli kasutusel kolme keelega riigi ja sojalipp mille ulemisel vardapoolsel valjal oli sillsallaten alates 1844 aastast kuni uniooni lopuni 1905 oli kasutusel sirgelt loigatud rahvus ja tsiviillipp mille ulemisel vardapoolsel valjal oli sillsallaten alates 1897 aastast kuni uniooni lopuni 1905 oli kasutusel kahe keelega teine riigilipp mille ulemisel vardapoolsel valjal oli sillsallaten seda kasutati riigi laevadel ja valitsushoonetel mis ei kandnud sojalippu enne 1897 aastat kasutati seda posti vedavatel eralaevadel 19 sajandist ja 20 sajandi algusest parinevatel mustvalgetel fotodel naeb rootsi lipp valja musta triibuna valgel pohjal sest tollal kasutatud ortokromaatiline emulsioon oli punase suhtes tundetu punane oranz ja kollane jaid naha mustana ning sinise suhtes vaga tundlik sinine jai naha vaga heledana rootsi lipp on sarnane rakvere lipuga 12 jaanuaril 2007 lehvis rakvere linnuse tornis pool paeva eksikombel rakvere lipu asemel rootsi lipp usa delawarei osariigi linna wilmingtoni lipp on kujundatud malestuseks kunagisest uusrootsi kolooniast rootsi lipu risti keskele on lisatud wilmingtoni pitsat rootsi lipule on puhendatud humn sveriges flagga mille viisi autor on hugo alfven ja sonade autor karl gustav ossiannilsson 1916 rumeenia lipp on rumeenia ametlik lipp rumeenia riigi ja rahvuslipp on trikoloor mis koosneb kolmest vordsest vertikaalsest laiust varda poolt loetuna sinine pms 280c kollane pms 116c ja punane pms 186c varvid parinevad rumeenia vapilt nendel varvidel on pikk ajalugu kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele voetud 27 detsembril 1989 eelmisel kommunistliku riigi lipul 19471989 oli keskmisel kollasel laiul tollane riigivapp 1989 aasta revolutsiooni ajal vois naha palju lippe millel kommunistlik vapp oli valja loigatud nii otsustatigi vappi mitte enam lisada sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka rumeenia kuningriigi ajal 18811947 vaga sarnane on moldova lipp tsaadi lipp on rumeenia lipuga taiesti identne tsaadi lipu sinine olevat kull pisut tumedam kuigi neil omavahel mingit seost ei ole rumeenia ja tsaad tulitsevad selle parast kumb seda lippu tohib kasutada rwanda lipp on rwanda ametlik lipp praegune rwanda riigi ja rahvuslipp on horisontaalsete laidudega trikoloor sinine kollane ja roheline sinine vali moodustab 12 lipu korgusest ja selle lehvipoolsel kuljel on 24 kiirega kollane paike lipp voeti kasutusele 25 oktoobril 2001 selle kujundas alphonse kirimobenecyo roheline pms 3415c tahistab riigi oitsengut ja heaolu kollane pms 109c riigi majandust ning sinine pms 3005c onne ja rahu kollane pms 130c paike sumboliseerib lootust aastal 1959 kui rwanda sai autonoomia voeti kasutusele ka oma lipp see oli vertikaalsete laidudega punakollaroheline trikoloor 1961 aastal muudeti lipul varvide jarjestus rohekollapunaseks kuid lipp sarnanes liigselt mali lipuga ning juba samal aastal lisati lipu keskele suur r taht rwanda oli ainus riik maailmas kelle lipul oli riigi nimetuse esitaht r tahistas veel rahvuslikku loosungit revolutsiooni revolution sunnitatud ja rhvahaaletusel referendum kinnitatud vabariik republic ametlikult ei olnud r tahe suurus maaratletud kuid eeldati et see on suur punane sumboliseeris revolutsioonis valatud verd kollane rahu mis saabus parast vabanemist ning roheline lootust ja usku tulevikku portugali lipp on portugali vabariigi riigilipp see sai ametlikuks riigilipuks 30 juuni 1911 lipu pohivarvid on roheline ja punane roheline sumboliseerib lootust ja punane revolutsiooni ja vabariigi valjakuulutamist 1910 varvide eraldusjoonel asub portugali vapp poola lipp on poola riigilipp lipul on kaks uhesuurust laidu ulal valge ja all punane lipu varvid on voetud poola vapilt vapil on krooniga valge kotkas punasel taustal punane ja valge olid rzeczpospolita varvid ning esinesid juba selle eellasriikide poola kuningriigi ja leedu suurvurstiriigi vapil leedu vapp on tanapaevani punane ja valge lipu kiitis poola seim heaks 1 augustil 1919 punase varjundit 1919 aasta seaduses kindlaks ei maaratud see millise varjundiga punast kasutati soltus praktikas sellest missugust punast kaeparast oli jagamisteeelses poolas oli eriti hinnas karmiinpunane see oli kallis varv mistottu seda seostati rikkuse ja eesoigustega seda saadi poola kosenillitaist porphyrophora polonica kuigi olemas oli ka importvariante karmiinpunase poolakeelne nimetus kamazyn hakkas tahendama aadlikku ja keeld kanda karmiinpunast vois kuuluda aadlike karistuse hulka 19 sajandi esimesel poolel asendus karmiinpunase kandmine tollal levinud prantsuse moe mojul punakaslilla ehk amarandiga 1921 andis sojavaeministeerium valja stanisaw oza brosuuri godo i barwy rzeczypospolitej polskiej poola vabariigi vapp ja varvid poola riiklike sumbolite kujutistega lipu punane oli karmiinpunane kuid vabariigi presidendi seadusega 13 detsembrist 1927 muudeti lipu punane kinaverpunaseks uus seadus joustus 28 martsil 1928 kinaver jai poola lipule kuni 31 jaanuarini 1980 siis voeti kasutusele punase tanapaevani kehtiv varjund mis on kinaverist pisut tumedam ja meenutab rohkem karmiinpunast alates 1955 on poolal kaks lippu mida nimetatakse riigilipuks peale ulalkirjeldatud lipu on veel vapiga riigilipp millel on valgel laiul poola vapp ka see lipp kehtestati 1919 ning oli algselt moeldud poola saatkondadele konsulaatidele ja kaubandusesindustele 19281938 oli see ainult kaubanduslipp aastast 1938 kasutavad seda jalle poola riigi institutsioonid valismaal 7 detsembri 1955 dekreet kinnitas lipu niisuguse kasutusala ning laiendas seda tsiviillennujaamadele ja poola lennukitele mis teevad rahvusvahelisi lende 31 jaanuari 1980 seadus laiendas selle lipu kasutusala sadamakaptenite ja pootsmanite kontoritele iga kord kui vappi on ametlikult muudetud on muutunud ka vapiga lipp alates 2004 tahistatakse iga aasta 2 mail poolas lipupaeva lipp on pidevalt heisatud koige korgemate poola voimuasutuste hoonetele naiteks poola presidendilossile ja seimi hoonele teised asutused ning paljud poolakad ja poola elanikud heiskavad rahvuslipu rahvuspuhadel ja teistel riikliku tahtsusega juhtumite puhul tanapaeva poola seadused ei keela rahvuslipu heiskamist kui lippu vaarikalt koheldakse peruu lipp on peruu riigilipp see on kasutusel alates 1825 aastast lipu punane varv sumboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja oiglust ametlikel tseremooniatel kasutatakse lippu mille keskmisel laiul on riigivapp paraguay lipp on paraguay vabariigi lipp trikoloori esi ja tagakuljel on erinevad embleemid esikuljel paraguay vapp tagakuljel rahandusministeeriumi pitsati kujutis fruugia muts lovi ja kiri paz y justicia panama lipp on panama ametlik lipp panama riigi ja rahvuslipp lehvis esmakordselt 20 detsembril 1903 selle valmistasid amador guerrero ja tema naine maria ossa de amador plagu on jagatud neljaks vordseks valjaks vardapoolne ulemine vali on valge ning sellel on sinine viisnurkne taht alumine vali on sinine lehvipoolne ulemine vali on punane alumine aga valge ja sellel punane viisnurkne taht lipu ametlikud proportsioonid on 23 kuid kasutatakse ka 12 sinine pms 300c ja punane pms 186c on panama suurimate voimuparteide konservatiivide ja liberaalide varvid valge tahistab nende kahe partei koosmeelt aga ka rahu sinine sumboliseerib atlandi ookeani rahva ausust ja puhtust punane aga vaikset ookeani rahvast kaitsvaid seadusi ja voimu tahed kujutavad panama kanali kummaski otsas asuvaid linnu panamad ja coloni esialgsel lipul mida kasutati 3 novembrist kuni 20 detsembrini 1903 olid varvid teises jarjekorras nimelt vardapoolsetel valjadel oli ulemine vali sinine ja alumisel valgel valjal sinine viisnurkne taht lehvi pool aga alumine vali punane ja ulemisel valgel punane viisnurk panama vapp paapua uusguinea lipp voeti kasutusele 1 juulil 1971 ehkki riik ise iseseisvus aastal 1975 lipul on kujutatud kahte kolmnurka musta ja punast punasel kolmnurgal on kujutatud paradiisilindu kohalikku rahvuslindu see kolmnurk sumboliseerib paapua uusguinea teket lounaristi kujutamine mustal kolmnurgal viitab seotust austraaliaga ja teiste vaikse ookeani lounaosa riikidega must punane ja kollane on ka paapua uusguinea traditsioonilised varvid vahel on need viis tahte olnud ka seotud legendiga viiest oest pakistani lipp on pakistani riigilipp lipp on kasutusel alates 11 augustist 1947 lipp on jagatud kaheks valjaks vasakpoolne kitsam on valge ja parempoolne laiem tumeroheline rohelisel valjal on valge kuusirp ja viietipuline taht lipu kuljepikkuste suhe on 23 norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga skandinaavia rist lippu heisatakse sarnaselt dannebrogi taani lipuga pikkuselaiuse suhe on 2216 varvielementide laiuse suhe on 612112 ja korguse 61216 riigilipu mootmed on 2716 ehk 6121611 horisontaalselt ja 61216 vertikaalselt varaseim rahvuslipp sarnaneb tanapaevase kuningliku standardiga eirik magnusson kasutas punast lippu kuldse loviga kellel oli kirves ja kroon aastast 1280 seda lippu kasutati ka laevadel ning linnustel kuni 17 ja 18 sajandini 16 sajandist kuni 1814 aastani kasutas norra sama lippu mis taani kuna need riigid olid liidus 1814 aastal vottis norra kasutusele taani lipu norra loviga seda lippu kasutati 1821 aastani 1814 liitus norra rootsiga ja 1815 voeti kasutusele uhine lipp rootsi lipp valge ristiga punasel taustal lipu ulemisel vasakul kuljel 1821 loodi praegune norra lipp parlamendiliikme fredrik meltzeri poolt seda lippu kasutati ka rootsi lipul tahistamaks uhendust kui uhendus muutus ebapopulaarseks eemaldas norra parlament 1898 aastal liidumargi oma lipult uus lipp heisati esimest korda 1899 aastal kui uhendus rootsiga katkes 1905 aastal eemaldati mark ka sojalaevastikult fredrik meltzer valis kristliku risti jargides teiste pohjamaade taani ja rootsi traditsioone punane valge ja sinine valiti demokraatia tahistamiseks kuna neid varve kasutati demokraatlike riikide hollandi suurbritannia usa ja prantsusmaa poolt meltzeri disain meenutab ka punast ja valget taani lippu mis oli norra lipuks kuni 1814 aastani sinine oli ilmselt sarnasuseks rootsi lipuga nigeri lipp on nigeri ametlik lipp lipp voeti kasutusele 23 novembril 1959 horisontaalsete valjadega trikoloori pikkuse ja laiuse suhe on 76 ulemine oranz vali sumboliseerib sahara korbe keskmine valge vali puhtust ja nigeri joge ning alumine roheline vali lootust ja lounanigeri viljakat pinnast oranz ring keskmisel valjal tahistab paikest mis on rahva voitlustahte ja ohvrimeelsuse sumboliks nigeeria lipp on nigeeria liitvabariigi riigilipp lipp on horisontaalselt jaotatud kolmeks laiuks millest keskmine on valge ja aarmised mererohelised mereroheline varv sumboliseerib nigeeria metsi ja loodusrikkusi ning valge rahu lipp kavandati 1959 aastal ning voeti kasutusele 1960 aastal 1959 aasta konkursi voitnud lipukavandil oli valge laiu keskel punane paike mille kohtunikud otsustasid eemaldada nicaragua lipp on nicaragua vabariigi lipp lipp voeti esimest korda kasutusele 4 septembril 1908 aga kinnitati ametlikult 27 augustil 1971 lipp pohineb keskameerika uhendriikide lipul ning on saanud inspiratsiooni argentina lipust lipu kulgede suhe on 35 lipul on kolm horisontaalset vordse laiusega laidu keskmine on valge ja aarmised sinised valge laiu keskel on nicaragua vapp nepali lipp on nepali riigi rahvus ja sojavaelipp see voeti ametlikult kasutusele 16 detsembril 1962 koos pohiseadusega lipp moodustati lihtsustatud sumbolitega kujul varem olid taevakehadel naojooned kahest eraldi vimplist mida kasutasid paritavat peaministriametit enda kaes hoidva rana suguvosa kaks voistlevat ruhmitust ranade dunastia vimplid on eraldi olnud kasutusel umbes 200 aastat ning koos alates 19 sajandist sarnane kaheosaline lipp oli kasutusel juba malla dunastia ajal templite varavate kohal monikord oli lipul ka paike ja kuu samasuguse kujuga lipud olid kasutusel ka indias kolmnurga kuju voib olla seotud manniga lipu aaris on varem olnud ka roheline lipp koosneb kahest ulestikusest karmiinpunasest siniste aartega kolmnurgast ulemises kolmnurgas on stiliseeritud kuusirp alumises stiliseeritud 12 sakiga paike alumine kolmnurk on ulemisest suurem lipu korguse ja laiuse suhe on 43 kui mitte arvestada sinist aart tegu on ainsa riigilipuga mis ei ole ristkulikukujuline mitteristkulikukujuline on ka usa osariigi ohio lipp ka vatikani lipp ja sveitsi lipp ei ole ebavordsete kulgedega ristkuliku kujulised sinine sumboliseerib rahu karmiinpunane on nepali rahvusvarv vastandina valgele ja mustale sumboliseerib ta surma poolkuu ja taht sumboliseerivad kuningakoda paike sumboliseerib rana suguvosa seda haru mille kaes oli kuni pohiseaduse joustumiseni peaministriamet ranade dunastia tanapaeval tahistavad need sumbolid lootust et nepali riik kestab sama kaua kui paike ja kuu see on seotud palvemantratega rahva seas on ka teisi tolgendusi uhe tolgenduse jargi tahendab kuu rahu rahumeelsust ja oist puhkamist ning paike tood paeval teevad koik tood lippu on ametlikult tolgendatud ka nii et kolmnurgad tahistavad himaalajat ning uhtlasi kaht usundit hinduismi ja budismi hinduismis sumboliseerib kolmnurk dharmat kolblusseadus usuline voorus ja puhad kohustused nauru lipp on nauru vabariigi rahvus ja riigilipp see voeti ametlikult kasutusele riigi iseseisvumisel 31 jaanuaril 1968 lipu tootas valja uks kohalik elanik austraalia lipuvabrikandi evansi tellimisel lipu pikkuse ja laiuse suhe on 21 lipu standardmootmed on 63 tolli 18291 cm lipp on rukkilillesinine pantone 280 keskel on kollane pantone 123c horisontaaltriip mille laius on 124 lipu pikkusest sellest vahetult allpool lipu vardapoolses osas on 12haruline valge taht mille ulemine haru puudutab kollast triipu tahe keskpunkt asub veerandi lipu pikkuse vorra vardast kaugemal tahe valisringi labimoot on neli kollase triibu laiust siseringi labimoot kaks kollase triibu laiust lipp kujutab nauru geograafilist asendit kollane triip kujutab ekvaatorit valge taht kujutab nauru saart ekvaatorist pisut louna pool nauru asub ekvaatorist 42 km louna pool lipu jaotus kaheks vordseks siniseks laiuks meenutab muistendit mille kohaselt esimesed asukad toodi kahelt kaljult sinine on ookeani varv tahe 12 haru kujutavad saare algset kahtteist hoimu valge kujutab fosforiiti mille kaevandamise labi nauru on joukaks saanud enne nauru iseseisvumist kasutati austraalia lippu namiibia lipp on namiibia ametlik lipp mis on kasutusel alates 21 martsist 1990 lipu proportsoonid on 23 lipp on jagatud diagonaalselt kolmeks valjaks lipuvarvid pohinevad namiibia suurima rahvusgrupi ovambode traditsioonidel ulemise kolmnurga sinine varv tahistab taevast atlandi ookeani ja vihma alumine roheline aga loodusvarasid diagonaaltriibu punane tahistab rahvast ja tema tulevikku seda aaristav valge aga rahu ja uksmeelt sinisel valjal paiknev paike sumboliseerib elu ja energiat 12 paikesekiirt tahistavad erinevaid etnilisi gruppe somaalia lipp on somaalia ametlik lipp 12 oktoobril 1954 kasutusele voetud somaalia riigi ja rahvuslipu eeskujuks on nii varvi kui ka kompositsiooni poolest uro lipp sinise kanga keskel on valge viisnurkne taht lipu autoriks on mohammed awale liban tahe iga haru esindab uht somaalide piirkonda briti itaalia ja prantsuse somaalimaad etioopia valduses olevat ogedeni ning pohjakeeniat ilmseid vallutussoove sumboliseeriv somaalia lipp on riigilippude seas usna haruldane vaid komooride lipp valjendab teadaolevalt samu puudlusi pohjasomaalias kuulutati 1991 aastal valja iseseisev somaalimaa vabariik kirdesomaalias on aga aastast 1992 moodustatud puntlandi vabariik iseseisvaks kuulutas end 2002 aastal ka edelasomaalia neil somaalia piirkondadel kes on end iseseisvaks kuulutanud kuid jaanud ilma rahvusvahelise tunnustuseta on ka oma lipud andamanid ja nicobarid on india liiduala koosneb andamanidest nicobaridest ning monest vaiksemast saareruhmast paiknedes india ookeanis bengali lahe ja andamani mere vahel saarestikud on arakani maestiku jatk saarestikud koosnevad rohkem kui viiesajast saarest millest vaid monelkumnel on inimasustus paljusid saari aaristavad korallrahud ning neid katab troopiline vihmamets andamanide saartele sisenemiseks on vaja eriluba mille india on kehtestanud poliselanike kaitseks eriloa valjastamine on maksuvaba ja seda ei valjasta kui india viisale on margitud keeldu kujutav tempel osa saari on turistidele avatud ainult paevasel ajal barreni saart voib naha ainult merelt paadis olles pealinnas port blairis on enamus maju madalad tanavatel liiguvad ringi kitsed ja puhvlid piirkonna elanikkonna enamuse moodustavad uusasukad vorreldes 1981 aastaga mil saartel loendati 188 000 elanikku on rahvaarv immigratsiooni toel india aladelt kahekordistunud koneldakse hindi bengali ja tamili keelt ning poliskeeli andamani saartel on sailinud neli negriidsesse rassi kuuluvat hoimu suurandamanid onged dzarauad ja sentinelid uldnimetus andamanid nicobari saarel elutsevad kaks mongoliidset hoimu sompenid ja nikobarid pool territooriumist on reservaadina kaitse all hoimusid ahvardab valjasuremine ja nendega uhenduse pidamine on seadusega piiratud nikobarid on ainsad kelle arv ulatub kumnetesse tuhandetesse ulejaanud hoimude arvukus koigub erinevatel andmetel monekumne ja monesaja vahel negriidsed hoimud on saartel elanud 1560 000 aastat ning nad on sailitanud nomaadse voi poolnomaadse eluviisi kuttide ja korilastena mongoliidsed hoimud on saartele saabunud moni tuhat aastat tagasi malai ja birma rannikult sompenidki elatuvad kuttimisest ja korilusest nikobarid aga on polluharijad ja suurem osa neist on vastu votnud ristiusu nooleotsa jaoks vajaminevat rauda voetakse vrakkidest polisasukate elu on uurinud ratan chandara kar dzarauad on traditsiooniliste ravimitega turgutanud uhte port blairi vanglast pogenenut dzarauad ja ka teised polisasukad korraldavad sisserannanute kodudesse ruusteretki dzarauasid elab 2017 aasta seisuga umbes 400 parast sisserannanutega suhtlemist on dzarauad nakatunud leetritesse mumpsi hepatiiti nakkusliku silmapoletikku ja mitmetesse nahahadadesse ning hakanud kandma eriti punaseid riideesemeid varem elasid nad alasti lisaks on suurenenud haigestumus vaimuhaigusse hambaprobleemidesse ja korgvererohutovesse kokkupuude sisserannanutega on muutnud dzarauad soltuvaks tubakast ja keedetud sookidest ning elavdanud inimkaubandust ja prostitutsiooni nad suitsetavad merekarbist valmistatud piibuga dzarauad usuvad et sisserannanute haiglates pole voimalik surra dzarauade jalgimine paatidest ja bussidest kohalike turismiettevotete vahendusel on saare uks peamistest turismiobjektidest dzarauade eluala on 1000 ruutkilomeetrit eluala sisse jaab andamani saare peamine maantee andaman trunk road dzarauad lasevad metsast andaman trunk road maanteel soitvaid busse nooltega maantee avatakse ja suletakse liiklusele iga paev kindlal kellaajal dzarauadel on oma emakeel nad soovad mett molluskeid kalu sealiha ja suuri sisalikke sentinelid elavad pohjasentineli saarel suurandamanid onged ja dzarauad on sodinud inglastega 1896 aastal rajasid inglased port blairi kivist vangla kus hoiti india iseseisvusaktiviste ja teisi ohtlikke kurjategijaid 1996 aasta 14 mail leiti kadamtala kula lahistelt jalaluu murdnud dzaraua kadamtala kula elanikud viisid ta port blairi g b panti haiglasse kus talle anti arstiabi opetati kandma riideid kasutama vesiklosetti ning veerima tahtsaimaid lauseid hindi ja inglise keeles sama aasta 3 oktoobril lasti ta tagasi metsa edaspidi kasutati teda dzarauade ja sisserannanute vahelisel suhtlemisel sisserannanud panid talle nimeks enmei tema on sellest ajast sisserannanute ja dzarauade vaheline usaldusisik ning dzarauad on parast seda juhtumit hakanud vigastuste korral poorduma haiglasse 26 detsembril 2004 leidis india ookeanis aset maavarin mille tugevuseks moodeti 90 palli richteri skaala jargi tekkinud 10meetrise hiidlaine tagajarjel said saared tugevasti kannatada hukkus tuhandeid inimesi sundmuse tagajarjel muutus saarte arv kuttidest ja korilastest polisrahvad hiidlaines teadaolevalt nimetamisvaarselt ei kannatanud daman ja diu on india liiduala lakshadweep on india liiduala nagaland on india osariik mis eraldati assami osariigist 1 detsembril 1963 piirneb idas birmaga nagaland jaguneb 11 ringkonnaks nagalandi polisrahvad on erinevad hoimud keda koos nimetatakse nagadeks levinuim religioon nagalandis on kristlus kristlasi on 90 peamiselt baptisid hinduiste 77 ja islamiusulisi 18 uttar pradesh on india osariik piirneb kirdes nepaliga rahvaarvult on see riigi suurim osariik ja maailma suurim 1 jargu haldusuksus iseseisva riigina oleks see rahvaarvult 5 kohal pakistani ees uttar pradeshi pealinn on lucknow kuid suurim linn on kanpur 80 elanikest on hindud ja 18 muslimid osariigis on palju hinduismi ja budismi puhakohti naiteks varanasi ja kushinagar osariigi nimi tahendab hindi keeles ulemine osariik mizoram on india osariik ta asub riigi idaosas piirneb laanes bangladeshi ja idas birmaga osariigi ametlik keel on tiibetibirma keelte hulka kuuluv mizo keel mida raagib ule 70 elanikest ligi 90 elanikest on kristlased mizorami osariik on moodustatud 20 veebruaril 1987 osariik jaguneb 8 ringkonnaks himachal pradesh on india osariik riigi pohjaosas ta piirneb pohjas jammu ja kashmiriga laanes ja edelas pandzabiga lounas haryana ja uttar pradeshiga kagus uttarakhandiga ja idas tiibetiga osariik on magine korguste vahe on 350 kuni 6000 meetrit ule merepinna 2578 pindalast on kaetud metsaga himachal pradeshis on 2 rahvusparki great himalayan rahvuspark ja pin valley rahvuspark himachal pradesh tahendab hindi keeles lumiste magede piirkonda piirkond oli osa pandzabist 1950 aasta moodustati liiduterritoorium mis 1971 aastal sai osariigiks 95 rahvastikust on hinduistid suuremad linnad on shimla solan mandi nahan sundarnagar baddi chamba ja dharamsala 71 inimestest on hoivatud pollumajanduses kasvatatakse nisu maisi riisi ja otra osariik jaguneb 12 ringkonnaks kangra hamirpur mandi bilaspur una chamba lahul and spit sirmaur kinnaur kullu solan ja shimla meghalaya on osariik india idaosas piirneb lounas bangladeshiga ning pohjas ja idas assami osariigiga meghalaya tahendab sanskriti keeles pilvede kodu see on india ja kogu maailma koige vihmarohkemaid paiku kus aastane sademete hulk voib paiguti ulatuda ule 1200 cm meghalaya on magine korgeim tipp shillongi magi korgub 1961 m ule merepinna sealseid subtroopilisi metsi iseloomustab suur elurikkus meghalaya moodustati aastal 1972 kui assami osariigist eraldati kaks piirkonda khasi hills ja jaintia hills ning garo hills enamiku rahvastikust moodustavad hoimud suurim hoimugrupp on khasid seejarel teiste seas garod ja pnarid 2001 aasta rahvaloenduse andmetel on levinuim usund kristlus 7025 peamiselt presbuterlased ja katoliiklased 1327 on hindud 427 moslemid ja 1153 elanikkonnast tunnistab animistlikke usundeid levinumad keeled on khasi keel mis kuulub austroaasia keelkonna monikhmeeri harusse garo keel tiibetibirma keelkonnast bengali keel nepali keel ja khasi keelele lahedane pnari keel laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt meghalayas kehtib matrilineaarne ehk naisliinis parimisoigus kus kogu vara parib noorim tutar kes jaab ka koju vanemate eest hoolitsema tutarde puudumisel voib perekond parijanna adopteerida goa on pindalalt india vaikseim osariik goa oli 15101961 portugali asumaa india osariigiks sai ta 1987 chhattisgarh on india osariik osariik eraldati 1 novembril 2000 madhya pradeshist suuremad linnad on raipur bhilai korba ja bilaspur osariik jaguneb 2012 aastast 27 ringkonnaks chandigarh on india linnliiduala mis on pealinnaks kahele osariigile pandzabile ja haryanale parast briti india indiaks ja pakistaniks jagamist 1947 aastal jagati ka pandzab kusjuures pealinn lahore jai pakistanile india pandzabile otsustati rajada uus pealinn mis sai nimeks chandigarh jumalanna chandile puhendatud chandi mandiri templi jargi chandigarh tahendab chandi kindlust linna uldplaani projekteerisid arhitektid albert mayer ja matthew nowicki parast hindikeelse elanikkonnaga asustatud pandzabi eraldumist ja haryana osariigi loomist 1966 aastal jai chandigarh molema osariigi pealinnaks ja sai soltumatu liiduala staatuse mitmed hooned linnas on projekteerinud le corbusier chandigarhi sumboliks on avatud lahtise labakae kujutis dadra ja nagar haveli on india liiduala brunei vapp on brunei rahvusvapp mis on kujutatud brunei lipul vapp oli kinnitatud aastal 1932 araabia uhendemiraatide vapp on araabia uhendemiraatide ametlik vapp vapp on kasutusel alates 2008 aastast hongkongi vapp on hongkongi vapp praegune vapp on kasutusel alates aastast 1997 kui hongkong laks suurbritannia valdusest hiinale ummarguse punase embleemi keskne kujund on valge orhideeois nagu ka hongkongi lipul embleemi valgel aarel on hiina rahvavabariigi hongkongi erihalduspiirkonna nimi hiina kirjamarkides ning ingliskeelne luhivariant hong kong hiina rahvavabariigi vapp hiina keeles on hiina rahvavabariigi vapp vapp on kasutusel alates 20 septembrist 1950 vapi keskel on kujutatud taevase rahu varavat mida valgustab viis tahte eesti riigivapil on kaks kuju suur riigivapp ja vaike riigivapp suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lovi leopardi vapi kilpi umbritseb kulgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa vaikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil kuid ilma tammeoksteta riigivapi kuju on maaratud riigivapi seadusega seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel riigivapi kujutis on ka rahatahtedel ning monede riigiasutuste hoonetel suure riigivapi kujutist kasutatakse eesti vabariigi seadustel ja vabariigi presidendi seadlustel eesti vapi alusmotiivi ajaloolise paritolu seletamisel viidatakse ajaloolisele traditsioonile nagu oleks taani kuningas valdemar ii voi erik iv andnud tallinna linnale voi eestimaa ruutelkonnale kasutada oma kuningavapi see spekulatiivne seletus tekkis alles 19 sajandil kohalike ajaloolaste ringkonnas kolme leopardiga vapipitsatit kasutas tallinna linna raad 14 sajandist rohutamaks liivimaa ordule linnaoiguse saamist taani kuningalt linnal vapi kasutamise oigust ei ole toestatud vanim eesti vapp parineb ajavahemikust 15831583 mil kolme leopardse loviga hertsogivapp tahistas rootsi kuninga johan iii liivimaa hertsogi tiitlit 1584 aastast oli see eestimaa hertsogi tiitlivapp 17 sajandil kasutati sarnase vapipildiga eestimaa kubermangu vappi hertsogi tiitlivapist eristas seda kuningakroon vene ajal jatkati vapi kasutamist ametlikult kinnitati kolme leopardse loviga kilp eestimaa kubermangu vapiks 1856 aastal eestimaa ruutelkond kasutas eestimaa hertsogi tiitlivappi 19 sajandil hakati seda pidama ruutelkonnale kuuluvaks vapiks siis tekkiski spekulatiivne seletus taani kuninga annetusest sellele ajalooliselt pohjendamata seletusele on viitanud mitmed eesti vapist kirjutanud autorid eesti vabariigi vappi otsiti kaua ajaloolisele vapile oli age vastuseis pseudoajaloolistel pohjendustel muuhulgas vaideti nagu oleks kolme loviga vapp tuletatud ordumeister dreiloweni nimest tehti palju kavandeid millest koige populaarsem oli ado vabbe kavand punane kumneharuline taht sinisel kilbil see kahest viisnurgast kokkupandud kujund sumboliseeris koidutahte ning pidi olema vastuvoetav koigi maailmavaadete esindajatele ii riigikogu vottis riigivapi seaduse vastu 19 juunil 1925 tammeoksad lisati suurele riigivapile juhan luiga ettepanekul eesti liitmisel nsv liiduga 1940 aastal keelati senise vapi kasutamine kasutusel olid eesti nsv vapp ja nsv liidu vapp eesti vabariigi vappi kasutati paguluses uuesti voeti ajalooline eesti riigivapp kasutusele 7 augustil 1990 seadusega riigilipu ja vapi kohta riigivapi seadus kuulutati valja 6 aprillil 1993 hispaania vapp on hispaania kuningriigi riigivapp praeguse vapi juured ulatuvad sajandite taha kuid ametlikult kinnitati see 1981 aastal islandi vapil islandi keeles skjaldarmerki islands on hobedase aaristusega punane rist sinisel valjal kilbihoidjad on pull kotkas draakon ja kivihiiglane neid elukaid austati islandil niivord et viikingiajal keelati islandile lahenemine laevadega millel oli kujutatud grimassiga sumboleid nagu draakonipea laevavooris kuna need voisid austatud elukaid hirmutada islandil on olnud labi aegade mitu vappi neist esimeseks peetakse kuue sinise ja kuue hobedase triibuga vappi teine anti earl gissur orvaldssonile norra kuninga hakon hakonarsoni poolt aastal 1258 see kujundati kuninga enda vapi jargi vahetades varvid lovi varvusega ning lisades sellele sinised ja hobedased triibud eelmiselt vapilt umbes 1500 aastal sai island vapi millel kujutati punasel taustal olevat kala seda tuntakse kui orskmerki 3 oktoobril 1903 muudeti vappi uuesti sellele asetati pistrik sinisel taustal 12 veebruaril 1919 voeti kasutusele praeguse vapiga sarnane vapp sloveenia linnal piranil on islandi vapiga sarnane vapp kuprose vapp on kuprose vabariigi riigivapp vapikilbil on kuldsel taustal tuvi kes hoiab nokas oliivioksa mis sumboliseerib rahu arv 1960 tahistab iseseisvumise aastat kuldne varvus sumboliseerib riigi rikkalikke vasemaagi varusid luksemburgi vapp on luksemburgi riigivapp vapi kujundus pohineb keskaegsel limburgi hertsogkonna vapil sveitsi vapp on sveitsi ametlik vapp vapp sarnaneb riigi lipuga punasel vapikilbil on valge vordsete harudega rist poola vapp on poola vabariigi riigivapp punasel vapikilbil on valge kotkas kuldsete kuuniste noka ja krooniga praegune vapikujundus parineb 1990 aastast kotkas on saksamaa vapi vapiloom selle ajalugu embleemina on siiski rohkesti vanem germaani hoimudele oli kotkas jumala odini lind roomlastele ulima jumala sumbol sealt ja labi usulise tahtsuse sai sellest keskaegse sumbolismi osa reichi kotka saksa keeles adler algusaeg ulatub ilmselt karl suure ajani ligikaudu 1200 aastal sai mustast kotkast kuldsel valjal impeeriumi vapp 1433 aastal voeti esimest korda kasutusele kakspaine kotkas saksarooma keisri sigismundi poolt sellest ajast on kakspaine kotkas olnud saksarooma keisrite sumbol ja seetottu ka saksarooma riigi sakslaste vapp umbes 15 sajandi keskpaigast on keisrid pannud oma dunastiate vapikilpe kotka rinnale parast saksarooma riigi likvideerimist aastal 1806 lakkas uhiselt kasutatud embleem eksisteerimast 1815 aastal loodi saksa aladel saksa konfoderatsioon saksa bund 39 uhinenud saksa riigist kuni 1848 aastani ei olnud konfoderatsioonil oma vappi maapaev bundestag kandis kohtudes frankfurt am mainis austria vappi kuna austria oli ule votnud liidu juhtimise sel oli must kahe peaga kotkas mille austria oli votnud kasutusele peale saksarooma riigi loppu 1848 aasta revolutsiooni ajal vottis saksa rahvuskogu puha pauli kirikus frankfurdis kasutusele uue reichi vapi must kahe peage kotkas jaeti alles kuid sel puudusid neli keisri sumbolit mook riigioun skepter ja kroon kotkas oli kuldsel taustal ulalosas oli kuldne taht molemad vapi kuljed olid katetud kahe mustapunasekuldse lipuga see vapp ei leidnud aga head vastuvottu 1867 aastal loodi preisimaa voimu all olev pohjasaksa liit ilma austriata ning lounasaksa riikideta kasutusele voeti uus vapp mille taust koosnes mustastvalgestpunasest ning selle kulgedel olid kaks metslast seismas pjedestaalil ning hoidmas kaikaid kotkas oli kasutusel ka saksa keisririigi 18711918 ja weimari vabariigi ajal 19181933 kuigi sumboolne tahendus ja kujundus erines kui hitler 1933 aastal voimule tuli hoiti esialgu alles weimari kotkas 1935 aastal asendati see natsionaalsotsialistliku toolispartei nsdap embleemiga sellel oli must kotkas stiliseeritud tammeparja peal mille keskel oli svastika parast saksamaa kaotust teises maailmasojas 1945 aastal lakkas kolmas riik eksisteerimast 1949 aastal loodi saksamaa liitvabariik mille vapina voeti 1950 aastal kasutusele weimari kotkas seda hakati nuudsest kutsuma liidukotkaks tobias schwabi kujundus parineb aastast 1926 peale saksa demokraatliku vabariigi uhinemist 1990 aastal on liidukotkas olnud uheninenud saksamaa sumbol kotka ametlikud kujutused ei ole vaid vapil kuid ka foderaalsete ametiasutuste lippudel see on ka saksamaa presidendi ja ametlike pitsatite standardkujutis weimari perioodi ajal loodi erinevaid kujundusi mis erinesid peamiselt oma kuju ja tiibade positsiooni poolest suur ja vaga priske kotka kujutis kaunistab bundestagi saksa parlamendi koda seda kutsutakse monikord nimega fette henne paks kana peale ametlike kujutuste on lubatud liidukotkast kunstiparaselt muuta ning see on leidnud tee muntidele markidele ning foderaalsete voimude kirjapaistele serbia ja montenegro vapp oli serbia ja montenegro riigivapp see voeti kasutusele aastal 1994 jugoslaavia sotsialistliku foderatiivse vabariigi vapi asemel slovakkia vapp on slovakkia riigivapp sloveenia vapp on sloveenia vabariigi riigivapp vapikilp on sinine alt umbritseb seda punane aaris kilbi alumises osas on aadria merd ning sloveenia jogesid sumboliseeriva kahe laine kohal sloveenia korgeima mae triglavi kolm tippu nende kohal on tipule toetuva kolmnurgana kolm kuueharulist kuldset tahte celje krahvide vapilt tahed margivad samal ajal ka aastaid 1918 kui sloveenia rahvusnoukogu otsustas sloveenia uhinemise serblaste horvaatide ja sloveenide kuningriigiga 1945 kui loppes saksa okupatsioon ja 1991 kui sloveeniast sai iseseisev riik vapp sumboliseerib uhtlasi sloveenia kolme ajaloolist piirkonda kranjskat saksa krain stajerskot alamsteiermark ja goriskot vappi on kritiseeritud heraldikareeglitele mittevastavuse parast soome vapp voeti kasutusele gustav vasa matustel aastal 1560 ja see on siiani soome vabariigi vapiks vappi kasutati ka soome suurvurstiriigi ametliku sumbolina arvatakse et lovi parineb folkungite vapilt nagu ka lovi rootsi vapil kaks erinevat mooka sarnanevad karjala vapil olevatega kaardus saabel lovi jalgade all tahistab tolle perioodi poliitilist olukorda sel ajal olid rootsi ja venemaa pidevas sojaseisus arvatakse et uheksa roosi tahistavad uheksat ajaloolist soome provintsi aga rooside arv on aja jooksul erinenud ega ole provintsidega seostatav vapp on ka soome riigilipul burundi vapp on burundi riigivapp vapp on ametlikult kasutusel alates 1966 aastast kollase aarisega punasel kilbil on kujutatud lovi pea kilbi all on valge lint deviisiga unite travail progres prantsuse keeles uhtsus too progress ka kilbi taga paiknevad kolm traditsioonilist aafrika oda valjendavad sama deviisi djibouti vapp on djibouti ametlik vapp vapp voeti kasutusele parast riigi iseseisvumist 27 juunil 1977 vappi aaristavad loorberipuu oksad mis sumboliseerivad rahu vapi keskel on kaitsetahet sumboliseerivad oda kilp ja taht nende korval aga kaks matseetesid hoidvat katt mis tahistavad kaht etnilist gruppi afareid ja issasid roheneemesaarte vapp on cabo verde vabariigi vapp vapp on ringikujuline kahel pool on kokku kumme kuldset tahte mis sumboliseerivad roheneemesaarte saari all kolm kuldset seotud ketiluli ja palmilehed ulal noorloodi raskuse kujutis vapi keskel sinise ronga sees on portugalikeelne riiginimi ja sinine kolmnurk torvikuga vietnami vapp on vietnami sotsialistliku vabariigi vapp vapp on ummarguse kujuga punane taust ja kuldne viieharuline taht on vietnami kommunistliku partei tunnused ja sumboliseerivad vietnami revolutsioonilist ajalugu ja helget tulevikku kuldsed viljakorred ja hammasratas sumboliseerivad pollumajanduse ja toostuse koostood vapp voeti praegusel kujul kasutusele vietnami uhendamise jarel 1976 aastal enne seda kasutas sarnast vappi pohjavietnam vietnami vapiga sarnaseid elemente sisaldab ka hiina rahvavabariigi vapp siin on loetletud maailma keeli uldjuhul ei sisalda nimekiri infot keelte omavahelise suguluse kohta samuti ei ole see taielik ega loplik nimekiri maailmas koneldavatest voi koneldud surnud keeltest viimased on tahistatud margiga indoneesia vapp on indoneesia vabariigi riigivapp jatvingi keel on haabunud balti keel mida koneldi praegusel valgevenepoola piirialal keel oli lahedases suguluses vanapreisi keelega balti keeled on ruhm indoeuroopa keeli nad jaotatakse kahte alaruhma leedu keeles on sailinud vaga arhailisi elemente mida teistes indoeuroopa keeltes enam ei leidu lati keel on olnud suurema naaberkeelte moju all veel arhailisem oli preisi keel ka teised balti keeled on mitmete joonte poolest lahedased arvatavale indoeuroopa algkeelele uks nendest joontest on rikkalik fleksioon balti keeled on koikidest euroopa keeltest sanskriti keelele koige lahedasemad arhailisuse pohjuseks on toenaoliselt voormojude vahesus indoeuroopa keeltest on balti keeled lahedasemad idapoolsetele keeltele sealhulgas indoiraani keeled ja slaavi keeled kuigi nad on lahedased satemkeeltele neid siiski ilma reservatsioonideta satemkeelte hulka ei arvata sest neis on aset leidnud rida uuendusi mis on omased nn keskeuroopa keeltele nii voib neid lugeda satem ja kentumkeelte vahepealseks voi siis satemkeelteks milles satemkeeltele omased jooned esinevad koige norgemal kujul uhe teooria kohaselt on balti keeled see tuum mis parast teiste indoeuroopa keelte algkeelest eraldumist jarele jai teiste teooriate jargi on balti keelel uhine algkeel kas slaavi keeltega voi germaani keeltega baltislaavi algkeel voi baltigermaani algkeel igatahes on balti keeled lahemas suguluses slaavi keeltega peale uhise paritolu baltislaavi algkeelest see on koige levinum teooria voib see olla seletatav ka parinemisega geneetiliselt ja geograafiliselt lahedastest indoeuroopa murretest ning hilisema roopse muutumisega voi siis erinevate keeleruhmade hilisema konvergentsiga voi slaavi keelte hilise eraldumisega balti keeltest baltislaavi uhtsuse teooria parineb august schleicherilt noukogude liidus propageeriti seda ka poliitilistel kaalutlustel kuigi arvatav lahknemise aeg oli umbes 1400 ekr kaasajal usuvad keeleteadlased peaaegu uksmeelselt et balti ja slaavi keeled lahknesid uhtsest tuvest umbes 15 sajandil ekr on ka teooria mille kohaselt laanebalti ja idabalti keelte uhisjooned on tekkinud konvergentsi teel kullaltki lahedane sugulus on balti keeltel ka illuuria traakia ja teiste vanade balkani poolsaare indoeuroopa keeltega ning tanapaeva albaania keelega lati ja leedu keel on nii erinevad et vastastikune arusaamine on vaga piiratud balti keeli koneldakse tanapaeval pohiliselt leedu ja lati territooriumil ning ka naaberaladel poolas suwaki umbruses ja valgevenes neid konelevad ka valisleedulased ja valislatlased pohiliselt usas kanadas austraalias ja endise noukogude liidu territooriumil varem ulatus balti keele leviala leedust ja latist kaugemale laanes ulatus see wisa joe suudmeni praeguses poolas idas vahemalt dneprini praeguses valgevenes voibolla koguni moskvani valja lounas voibolla kiievini sellest annavad tunnistust pohiliselt baltiparased hudronuumid mis siiski ei naita balti keelte moju tapset aega slaavlaste ekspansiooni tottu lounas ja idas ning germaanlaste ekspansiooni tottu laanes on balti keelte leviala vahenenud lati keel on oige suure soomeugri keelte mojuga balti keeled on omakorda mojutanud laanemeresoome keeli toenaoliselt joudsid balti keeltele aluseks olnud murdeid konelevad indoeurooplased laanemere lounarannikule umbes 13 sajandil ekr hiljem randasid nad piki rannikut ida poole joudes soomeugrilastest kalurite ja polluharijate asualale baltlased assimileerisid suure osa neist eri keeled kujunesid toenaoliselt 1 aastatuhandel ekr kuigi antiikajaloolased mainisid balti hoime juba 98 ekr parineb vanim keelemalestis umbes 1350 aastast kui koostati elbingi elblagi preisi sonastik saksapreisi sonastik esimene leedu keele malestis on uks kirikulaulutolge aastast 1545 esimene leedukeelne trukitud raamat on martynas mazvydase katekismus 1547 esimesed latikeelsed malestised on 1530 aastast parinev lauluraamat ja 1585 aastast parinev trukitud katekismus kui 13 sajandil rajati preisimaale saksa orduriik ja paljud preislased umber asusid hakkasid preislased assimileeruma ning 17 sajandi lopuks suri preisi keel valja poolaleedu riigis 15691795 jai leedu keel ainult lihtrahva konekeeleks parast poola jagamisi kuulus peaaegu kogu balti keelte leviala venemaale leedu keele avalik kasutamine oli pikka aega keelatud macau vapp on hiina rahvavabariiki kuuluva macau erihalduspiirkonna vapp vapp voeti kasutusele 20 detsembril 1999 kui macau laks portugali valdusest hiinale vapp sarnaneb macau lipuga kuid on ummargune valimisel valgel rongal on macau ametlik nimi hiina kirjas ning all ladina tahtedega macau jargnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel omavahel suguluses olevate keelte suurimad uldtunnustatud klassid on keelkonnad mis jagunevad ruhmadeks ja edasi alaruhmadeks uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keeleruhma vahel vahepealne klassifikatsiooniuksus haru naiteks soomeugri keeled on uurali keelte haru laanemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keeleruhm keelte loetelud ei pruugi olla ammendavad lingid uksikutele keeltele sisalduvad keelkondi harusid keeleruhmi ja alaruhmi kasitlevates artiklites keelte tahestikuline loend on artiklis maailma keelte loend surnud keeled ning keelte klassid millesse kuuluvad keeled on koik surnud on tahistatud margiga keelte klassifikatsioon suguluse jargi on eri keeleklasside puhul uhel voi teisel maaral vaieldav ning keeleteadlaste seisukohad keelte suguluse kohta muutuvad uhest kuljest on moned uurijad raakinud keelkondade sugulusest naiteks vladislav illitssvitots puudis naidata et uurali keeled indoeuroopa keeled altai keeled afroaasia keeled kartveli keeled ja draviidi keeled on omavahelises suguluses moodustades nostraatilised keeled teiselt poolt ei pea paljud uurijad naiteks altai keelte harusid omavahel suguluses olevateks uldiselt arvatakse et kartveli keeled ei ole suguluses teiste traditsiooniliselt kaukaasia keelkonda arvatavate keeltega suguluse probleemidest on tapsemalt juttu vastavaid keeli ja keelte klasse kasitlevates artiklites eraldi seisvad keeled isoleeritud keeled san marino ametlikult san marino vabariik itaalia keeles repubblica di san marino ka serenissima repubblica di san marino on merepiirita kaabusriik lounaeuroopas ta on tervikuna umbritsetud itaalia territooriumist moodustades enklaavi itaalia territooriumi sees lisaks san marinole on maailma riikidest enklaavid veel vatikan ja lesotho san marino on maailma vanim tanini eksisteeriv vabariik ja euroopa noukogu vaikseim liikmesriik nimi san marino tahendab itaalia keeles puha marinust puha marinus oli traditsiooni jargi riigi rajaja san marino asub lounaeuroopas apenniini poolsaare keskosas riik piirneb tervikuna itaaliaga pohjast idast ja laanest piirab san marinot emilia romagna maakonna rimini provints lounast aga marche maakonna pesaro ja urbino provints san marino maismaapiiri kogupikkus on 37 kilomeetrit riigisisene pikim vahemaa pohjast lounasse on 13 kilomeetrit idast laande aga 9 kilomeetrit san marino maastik on magine labi riigi kulgeb edelast kirdesse maeahelik riigi korgeim koht on pealinna san marino lahistel asuv monte titano magi mis ulatub 755 meetrit ule merepinna san marino asub marecchia joe valglal riigist voolavad labi san marino marano ja ausa joed koos lisajogedega riigi ainus jarv on itaalia piiril asuv ja 1960ndatel rajatud lago di faetano tehisjarv mille pindala on 06 hektarit riigis metsa ei esine riigis on aga parke ja rohealasid san marinos on kirjeldatud 96 linnuliiki riigi looduses on kirjeldatud 9 liiki imetajaid san marinos valitseb vahemereline kliima suvel ulatub maksimaalne temperatuur 26 c talvel 7 c aastane keskmine sademete hulk riigis on tavaliselt vahemikus 560800 mm san marino on parlamentaarne vabariik riigipeaks on 2 samaaegselt ametisse maaratavat kaptenregenti kes on ametis 6 kuud kas oktoobrist aprillini voi aprillist oktoobrini kaptenregendid valitakse ametisse uldkogu poolt kaptenregente assisteerib 9 riigisekretari kelle seast valisasjade riigisekretar taidab ka valitsusjuhi ulesandeid seadusandlik voim riigis kuulub 1kojalisele uldkogule consiglio grande e generale kuhu kuulub 60 liiget uldkogu koosseis valitakse ametisse 5 aastaks 2016 parlamendivalimiste jarel on uldkogul san marino prima di tutto valimisliidul 25 adessosm valimisliidul 20 ja demokraatliku liikumise vaimisliidul 15 kohta riigis on esindatud parteisid kogu poliitilise skaala ulatuses neist 2016 aasta valimiste jarel on uldkogul enim kohti san marino prima di tutto valimisliitu kuuluval san marino kristlikdemokraatlikul parteil kokku 16 kohta san marinol puudub pohiseadus riigi oigussusteemi aluseks on 1600 vastu voetud statuudid ja 1974 kehtestatud kodanikeoiguste deklaratsioon riigi korgeim kohtuorgan on kaheteistkumne noukogu mille liikmed maarab ametisse uldkogu 5aastaseks tahtajaks san marino on 1992 aastast uro liige san marinos on 9 omavalitsust castelli san marino asfalteeritud teede kogupikkus on 292 kilomeetrit borgo maggiores asub helikopteri maandumisplats riigis puudub ametlik lennuvali kuid san marino lennuklubile kuulub torraccia maandumisrada riigis on vaike busside sisetranspordivork peamine bussiuhendus on riminiga tostukiga on voimalik liikuda borgo maggiore ja monte titano mae vahel riigis kehtib parempoolne liiklus riigis puudub raudtee kuid 1932 avati kitsaroopmelise raudtee loik mis teises maailmasojas 1944 havitati raudteele ehitati 17 tunnelit san marinos elas 31 detsembri 2016 seisuga 33 196 inimest riigis elas 16 341 meest 492 rahvastikust ja 16 855 naist 508 rahvastikust serravalle omavalitsuses elas 10 851 borgo maggiores 6 889 ja san marinos 4 063 elanikku 97 riigi elanikest on katoliiklased riigis tegutseb 12 katoliku kogudust ja mitmeid katoliiklikke institutsioone vahesel maaral leidub riigis teiste religioonide ja konfessioonide esindajaid detsembri 2015 seisuga oli riigis levinuim mehenimi andrea 527 mehel ja naisenimi maria 385 naisel levinumad perekonnanimed riigis on gasperoni 553 inimesel guidi 447 inimesel ja casadei 402 inimesel san marinos puudub regulaararmee ja sojalise runnaku korral kaitseb riiki itaalia samas riigi kaitse vajadustest lahtuvalt voidakse mobiliseerida koik mehed vanuses 1655 eluaastat san marinos tegutseb vabatahtlike osalusel pohinev sojavaeline korpus corpi militari mis taidab politsei ja tseremoniaalseid funktsioone san marino sojavae tuumikuks on ammukuttide korpus kuhu kuulub 70 meest san marino kalju kaardivagi valvab valitsushoonet ja patrullib piiril valitsushoone valves kasutavad kaardivaelased beretta bm 59 vintpusse piirivalves aga glock 17 pustoleid kaardivae koosseisus on ka suurtukivae uksus kelle ulesanne on tseremoniaalsete sundmuste korral kasitseda valitsushoone ainsat kahurit noukogu kaardivagi turvab kaptenregente ja uldkogu istungeid riigis on veel sandarmeeriakorpus ja miilitsakompanii mille koosseisu kuulub 50liikmeline ansambel san marino olulisemad majandusharud on turism pangandus manufaktuuritoostus manufaktuuritoostus ja pangandus holmavad poole riigi sisemajanduse koguproduktist riigi majandust mojutas 2008 aasta finantskriis riik on avatud valisinvesteeringutele kuna seal on madalad maksud septembris 2009 eemaldas oecd san marino maksuparadiiside nimekirjast riigi toostuspiirkonnaks on dogana faetano ja chiesanuova san marinos peamised pollumajanduspiirkonnad on serravalle ja borgo maggiore riigis kasvatatakse nisu viinamarju ja oliivipuid loomadest kasvatatakse riigis lehmi ja sigu riigi sisemajanduse kogutoodang oli 2016 aastal 2023 miljardit usd traditsiooni jargi rajas san marino puha marinus kes oli parit tanapaeva horvaatia lahistelt rabi saarelt marinus tegutses riminis kiviraidurina rimini piiskop gaudentius ordineeris ta diakoniks kuid marinus pidi linnast uhe naise valesuudistuse tottu lahkuma ta rajas 3 septembril 301 monte titano maele kabeli ja kloostri kus ta ise suri 366 aastal san marino peab kabeli ja kloostri rajamist oma kogukonna rajamiseks mistottu san marinot peetakse maailma vanimaks vabariigiks san marinos kujunes jargnevate sajandite jooksul valja kommuun mis 10 sajandist oli vasallisuhetes spoleto hertsogkonnaga 1243 maarati ametisse esimesed kaptenregendid 1263 on teada riigi varaseim statuut 1463 liitus san marino rimini hertsogi sigismondo pandolfo malatesta vastase koalitsiooniga mille tulemusena andis paavst pius ii san marinole fiorentino montegiardino ja serravalle linnad faetano linn soovis peatselt ise san marinoga liituda ja sellest ajast said san marino piirid maartletud 1503 okupeeris cesare borgia luhiajaliselt vabariigi 1602 soostus paavst clemens viii et kirikuriik tagab sojalise runnaku korral san marino kaitse paavst urbanus viii ajal tunnustas puha tool 1631 san marino soltumatust ravenna legaat kardinal alberoni okupeeris 17 oktoobril 1739 san marino riigi elanikud otsisid paavst clemens xii tema teo osas oigust kes tunnustas san marino oigusi ja taastas riigi iseseisvuse napoleoni sodade ajal 1797 esitas kindral louis alexandre berthier san marinole ultimaatumi kuna seal varjas end rimini piiskop vincenzo ferretti napoleon tunnustas 1797 tolentino rahulepinguga san marino iseseisvust 1815 viini kongressil tunnustati samuti san marino iseseisvust kirikuriik puudis 1825 ja 1853 san marinot okupeerida kuid tulutult san marino ei soostunud 19 sajandil itaalia uhendamisel osalema itaalia kuningriigi ja san marino vahel solmiti 1862 leping mida revideeriti 1872 19 sajandi lopus tabas riiki majanduskriis ja sellest tingitud toopuudus mistottu paljud elanikud lahkusid riigist 25 martsil 1906 kogunesid 805 perekonna esindajad et arutada riigi tulevikku ja valitsemise korraldust esimeses maailmasojas jai san marino neutraalseks kuid 10 vabatahtlikku osales itaalia uksustes peale soda jagelesid riigis omavahel sotsialistid ja fasistid teises maailmasojas pakkus san marino peavarju 100 000 sojapogenikule briti lennuvagi pommitas 26 juunil 1944 san marinot havitades raudtee ja surmates 63 tsiviilisikut 27 juulil 1944 esitas saksa ohvitser gunther san marino juhtidele ultimaatumi 30 juulil 1944 rekvireerisid saksa vaed 2 avalikus kasutuses olnud hoonet muutes need sojavaehaiglaks jargmisel paeval saatsid riigi juhid natsisaksamaa juhtidele kirjad milles protesteerisid saksa vagede invasiooni vastu 1720 septembril 1944 pidasid saksa ja liitlasvaed san marino alal lahingu milles hukkus 597 sodurit lahingu jarel okupeerisid liitlasvaed 2 kuuks san marino san marino oli peale teist maailmasoda 1945 esimene laaneeuroopa riik kus paases voimule kommunistlik partei san marino oli ka esimene riik kus kommunistid valiti parlamenti demokraatlikul teel kommunistid olid partei peasekretari ermenegildo gasperoni juhtimisel valitsuses 1957 aastani mil nad uritasid 19 septembril 1957 labi viia riigipooret riigipoorde luhtumisel jaid kommunistid opositsiooni ja partei saadeti 1990 laiali 29 augustil 1982 kulastas riiki paavst johannes paulus ii eesti ja san marino solmisid diplomaatilised suhted 9 juulil 2003 san marino suursaadik eestis on silvia berti eesti suursaadik san marinos on celia kuningassaagpakk 2014 oli eesti ja san marino vahelise kaubanduse kogukaibeks 257 000 eurot ja san marino oli eestile 124 kaubanduspartner eesti ja san marino jalgpallikoondised on omavahel kohtunud 3 korral san marino haridussusteem on 3astmeline koolikohustus algab 6eluaastast pohikool kestab 5 aastat keskharidus on 2astmeline 3 aastat opitakse madalamas ja 3 korgemas astmes 1985 asutati san marino vabariigi ulikool san marino tuntumad ehitised on monte titano mael asuvad 3 torni guaita cesta ja montale mis on ehitatud 11 14 sajandil 2008 aastast kuuluvad tornid unesco maailmaparandi nimistusse riigi suurim kirik on neoklassitsistlikus stiilis ehitatud san marino basiilika san marinos on rahvusraamatukogu ja 12 muuseumit millest 5 on riiklikud muuseumid riigis asub 2 teatrimaja ja concordia kinoteater riigis ilmub 4 ajalehte san marino on eurovisioonil osalenud 6 korral san marino populaarseim spordiala on jalgpall ja 1985 aastast peetakse riigis jalgpalli meistrivoistlusi vormel 1 san marino grand prix on nimetatud kull riigi jargi kuid seda ei peeta san marinos san marinos on veel korvpalli kasipalli ja ragbi meeskonnad san marino sportlased osalesid esmakordselt 1960 aasta suveolumpiamangudel roomas ja 1976 aasta taliolumpiamangudel innsbruckis riigi suurim staadion on 6664 kohaga staadion serravalles san marino kaptenregendid 17011800 selles loendis on toodud san marino kaptenregendid capitani reggenti 1 aprillist 1701 kuni 1 aprillini 1800 san marino kaptenregendid 18011900 selles loendis on toodud san marino kaptenregendid capitani reggenti 1 aprillist 1801 kuni 1aprillini 1901 ecuadori riigipeade loend loetleb ecuadori riigipead egiptuse riigipeade loend esitab egiptuse territooriumit valitsenud monarhide ja presidentide nimestiku alates 1805 aastast mil egiptus saavutas de facto iseseisvuse osmanite riigi voimu alt egiptusest sai de facto iseseisev riik 1805 aastal mil osmanite asehaldur wali muhammad ali hakkas sisuliselt teostama voimu sultanist soltumatult ja vottis endale kediivi tiitli de iure jai egiptus edasi osmanite riigi osaks ja osmani sultanid kuigi jouetud sojaliselt sekkuma egiptuse soltumatust ei tunnistanud alles 1867 aastal tunnistasid nad egiptuse valitsejate kediivi tiitlit ja laiendatud voimupiire kuid nominaalselt jai egiptus ka siis osmanite riigi osaks suurbritannia moju oli kasvanud egiptuses alates 1870 aastatest ja suvelsugisel 1882 viis see egiptuse sisulise okupeerimiseni brittide poolt kuigi ametlikult egiptuse oiguslikpoliitiline staatus ei muutunud sai riigist nuud de facto suurbritannia protektoraat kediivid sailitasid seejuures oma positsiooni riigipeana ametlikult kuulutati suurbritannia protektoraat egiptuses valja 18 detsembril 1914 ja jargmisest paevast anti egiptuse valitsejale sultani tiitel 16 martsil 1922 kuulutas egiptus uhepoolselt valja iseseisvuse ja seoses sellega muutis valitseja tiitli sultanist kuningaks suurbritannia tunnistas egiptuse iseseisvust ametlikult 14 novembril 1936 troonil jatkas alates 1805 aastast riiki valitsenud muhammad ali dunastia 18 juunil 1953 likvideeriti monarhia ja kuulutati valja egiptuse vabariik aastatel 19581961 kandis riik nime uhinenud araabia vabariik ja moodustas uhisriigi suuriaga alates 11 septembrist 1971 on egiptuse ametlik nimi egiptuse araabia vabariik egiptuse riigipea ametinimi on president kuid sojavaelise voimu aastatel on riigipea kandnud ka teistsuguseid tiitleid seetottu on riigipeade erinevad ametinimed ara toodud tabelis san marino kaptenregendid 19012000 siin on loetletud san marino kaptenregendid capitani reggenti 1 aprillist 1901 1 aprillini 2001 1 ajutise valitsuse koosseis san marino kaptenregendid itaalia keeles capitani reggenti on san marino riigipead kes valitakse suure peanoukogu itaalia keeles consiglio grande e generale poolt iga 6 kuu tagant korraga valitakse kaks kaptenregenti nad valitakse erinevatest parteidest ning nad on ametis 6 kuud ametisse nimetamine toimub iga aasta 1 aprillil ja 1 oktoobril selline mudel on tuletatud vanaroomas kasutusel olnud tavast kus rahvakoosolekul valiti taitevvoimu teostajaks aastaseks perioodiks kaks konsulit san marino kaptenregendid alates 1 aprillist 2001 kuni tanaseni abasiinid ka abaasid abasiini keeles on rahvas kellest enamik elab venemaal karatsaitserkessi vabariigis nad nimetavad oma traditsioonilist asuala abazastaks nende asualal moodustati 2006 aastal abasiini rajoon abasiinide uldarv on umbes 55 000 neist elab venemaa foderatsioonis umbes 44 000 sealhulgas karatsaitserkessias 37 000 ja turgis umbes 10 000 abasiine elab ka suurias turgis jordaanias liibanonis egiptuses bulgaarias ja mujal 2002 aasta rahvaloendusel loendati venemaa foderatsioonis 37 942 abasiini neist 32 300 elas karatsaitserkessias ning 2010 aasta rahvaloendusel 43 341 abasiini neist 36 919 karatsaitserkessias teistel hinnangutel on abasiinide arv turgis 15 000 ja maailmas 50 000 kuni 100 000 enamik abasiini emigrante lahkus kodumaalt parast kaukaasia sodu 19 sajandil 1989 aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 32 938 abasiini 9813 koikidest noukogude liidus elanud abasiinidest nendest karatsaitserkessias 27 475 abasiinide osatahtsus karatsaitserkessia elanike seas oli 66 abasiinide randeiive karatsaitserkessias oli 1995 aastal 80 1996 aastal 102 1997 aastal 91 1998 aastal 37 ja 1999 aastal 43 karatsaitserkessias abasiini keeles elavad abasiinid kompaktselt 13 auulis kubani abasiini bolsoi zelentsuki jyndzygjdu maloi zelentsuki ja kuma gwym joe ulemjooksul suurkaukasuse peaaheliku jalamil karatsaitserkessia magises lounaosas abazasta piirkonnas need auulid asetsevad hajali viies rajoonis auulid kus abasiinid elavad on abasiinide arv oli 1989 aasta rahvaloenduse jargi malokaratsajevski rajoonis 3455 prikubanski rajoonis 5291 habezi rajoonis 4113 ustdzeguta rajoonis abasiini ustdzgwaty 3134 adogehabli rajoonis abasiini adygjahablja 3468 ja tserkesski linnas abasiini cerkessk 8014 abasiinid elavad hajali ka mujal karatsaitserkessias ning samuti kabardibalkaarias abasiini adogees abasiini adygej ja nogai rajoonis kaks abasiini kula on kislovodski lahedal rahvaloenduste jargi oli eestis abasiine 1959 aastal 4 1970 aastal 3 1979 aastal 13 ja 1989 aastal 6 enne 1860 aastaid kui abasiinid elasid magedes kus on palju karjamaid tegelesid nad pohiliselt karjakasvatusega nad kasvatasid lambaid ja kitsi ning moningal maaral ka veiseid abasiinid olid ka kuulsad touhobusekasvatajad tasasemal maal elavad tapanta abasiinid tegelesid rohkem polluharimisega kasvatati pohiliselt hirssi 19 sajandil torjus selle valja mais et vaba maad oli palju siis kasutati uhte poldu tavaliselt kakskolm korda ning seejarel kunti ules uus maalapp abasiinide ja abhaaside esivanemad protoabhaasi hoimud elasid 1 aastatuhandel ekr tagakaukaasias musta mere lahedal tanapaeva tuapsest kuni suhhumini neljast hoimuruhmast apsil abazg svanig misimian tekkisid abhaasid ning 89 sajandiks abasiinid arvatakse et abasiinid parinevad peamiselt abazgi hoimust kes elas edelaabhaasias bzobi joest kuni tanapaeva tuapseni abasiinid jaid sinna kuni 13 sajandini mil nad randasid pohjakaukaasiasse arheoloogia andmetel on sellesuunalist liikumist olnud juba 8 sajandist alates kuid 1314 sajandil asus umber kogu tapanta murret konelev tapanta hoim kellele jargnes ashari murret konelev sharaua asharua hoim oma praegusele asualale joudsid abasiinid 1719 sajandil 18 sajandi kirjeldused pohjakaukaasiast mainivad juba koigi abasiini hoimude nimesid osa skaraua abasiinidest jaid siiski elama musta mere rannikule ning assimileerusid abhaaside ja tserkessidega 1516 sajandi allikad kujutavad abasiine tugeva ja sojaka rahvana pidevate sisetulide tottu sattusid nad 17 sajandil soltuvusse kabardi valitsejatest 1819 sajandil oli abasiinide asuala tuliounaks venemaa ja turgi vahel molemad riigid kasutasid abasiinide vastupanu mahasurumiseks relvi ning kuuditasid abasiine oma territooriumile terved abasiini kulad asustati umber turgisse voi venemaale vaidlusaluse territooriumi sai lopuks endale venemaa kuid paljud abasiinid eelistasid asuda umber turgisse 1862 andsid vene voimud korralduse et abasiinid peavad lahkuma laba ja belaja joe vaheliselt alalt ning siirduma kas kubani joe aarde voi valismaale jargnes massiline valjaranne abasiinide asualale oli 1880 aastaks jaanud algse 50 000 asemel ainult 9000 kaudsetel kaalutlustel on turgisse rannanud abasiinide arvuks hinnatud 30 00045 000 kubaniaarsetel aladel mis vene valitsus abasiinidele andis oli 9921 abasiini kellest 23 kuulus tapanta hoimu ainult neli kula jaid monoetniliseks abasiinide poolt maha jaetud kuladesse asusid elama valjarandajad venemaalt peamiselt slaavlased kui kubaniaarsed alad uhendati venemaaga hakkas sisse randama palju slaavlasi 1897 aastaks oli piirkonnas mille keskuseks oli batalpasanskaja staniitsa praegune tserkessk 693 elanikkonnast venelased maareformiga said endistel abasiinide aladel asunikud ligi miljon hektarit maad abasiinid koondusid kogukondadeks millele anti maad samadel alustel nagu uusasunikele see reform tegi karjakasvatuse perifeerseks sest karjamaad laksid erakatesse ja nende rent oli liiga korge selle asemel levis polluharimine aastal 1866 seati sisse riigimaks rahas mis kiirendas finants ja kaubasuhete arengut maal muutus ka abasiini kula struktuur riiklike standardite jargi pidi kogukonnas olema vahemalt 200 majapidamist seetottu uhines mitu vaikest kula see lohkus sugulussusteemid ning tekkisid segakulad tekkis kaheksa abasiini kula kuvin loovkuban sahgirejev kumaabazin loovzelentsuk dudarukov klotsev ja biberdov neist ainult neli esimest olid monoetnilised abasiini kulad abasiinid kuuluvad balkanikaukaasia rassi neil on mustamere ja kaukaasia tuubi tunnuseid nahk on suhteliselt hele pea on umar kasv keskmine abasiinid konelevad abasiini keelt ja tunnistavad sunniitlikku islamit 93 karatsaitserkessia abasiinidest koneleb abasiini keelt kuni 1718 sajandini olid abasiinid kristlased nagu varem kristlus nii on ka islam abasiinidel olnud labi poimunud paganlike kommete ja uskumustega mille moju on sailinud tanapaevani abasiinid hoiavad kiivalt oma kultuurilist identiteeti abasiinid olid seisuga 1 juuli 1999 karatsaitserkessi vabariigi voimuorganites esindatud jargmiselt rahvakogu 71 saadikust olid 3 abasiinid ministritest oli abasiine 67 rajoonide ja linnade administratsioonijuhtide seas abasiine ei olnud abasiini keel on kasutatud ka nimetust abaasi keel on abhaasiadogee keelte abhaasiabasiini allruhma kuuluv keel lahim sugulaskeel on abhaasi keel abasiini keel on umbes 1000 aastat tagasi geograafilise isolatsiooni tottu lahknenud abasiinide esivanemad randasid tagakaukaasiast pohja poole abasiini keele nimi on abasiini keeles vene keeles inglise keeles abasinian voi abaza abasiini keelt konelevad abasiinid kellest enamik elab venemaal karatsaitserkessi vabariigis nende kompaktne asustus jaguneb 13 asula vahel mis on hajutatud karatsaitserkessia viie erineva rajooni vahel venemaa 2010 aasta rahvaloenduse andmeil oli venemaal 41 094 abasiini kelle emakeel oli abasiini keel 2002 aasta venemaa rahvaloenduse andmeil oli venemaal 38 247 abasiini keele oskajat konelejate arv noukogude liidus oli 1979 aasta rahvaloenduse andmetel 27 000 1970 aastal oli see arv 24 000 93 karatsaitserkessia abasiinidest koneleb abasiini keelt abasiini keele murded on tapanta murre orumurre ja ashari murre asharaua sharaua maemurre mis vastavad abasiinide kahele etnilisele ruhmale murretevahelised erinevused on peamiselt foneetilised abasiini keele murded jagunevad viieks murrakuks abazakti apsua kubinaelburgani kuvinskoje starokuvinskoje ja novokubinskoje ning psozikrasnoi vostoki murrakuks ka murrakute vahel on markimisvaarsed foneetilised erinevused kirjakeele aluseks on tapanta murde kubinaelburgani murrak sisisev variant ashari murre on lahedane abhaasi keelele abasiini keeles on kaks pohivokaali a ja teised vokaalid moodustuvad ja assimileerumisel ja kokkusulamisel poolvokaalidega konsonantide susteem on keeruline abasiini keele foneetikat peetakse endise noukogude liidu keelte hulgas koige keerulisemaks tegusonal on keeruline aegade ja koneviiside susteem ning suur hulk eesliidete abil valjendatavaid kategooriaid naiteks kausatiiv isikulised asesonad ja isikulisasesonalised eesliited jagunevad tavaliselt kolmeks klassiks mehed naised ja asjad monikord kaheks klassiks inimesed ja asjad nimisonal on definiitsust indefiniitsust ja uksikust valjendav vorm suntaktilisi suhteid valjendavad kaanded nagu nimetav ergatiiv voi daativ puuduvad kuid on olemas moningate kaandevormide alged abasiini keele morfoloogiline ehitus on lahedane abhaasi keele omale erinevusi on naiteks naitavate asesonade ning jarg ja kordarvude moodustamises jarelsonade kasutamises aja ja koneviisivormides tegusonade eitusvormides ja maarsonade moodustamises nimisonad jagunevad inimese klassiks ja asjade klassiks inimese klassi kuuluvad inimest tahistavad sonad sealhulgas isikunimed sugulussonad ja elukutsete nimetused ja antropomorfsete jumaluste nimetused nad vastavad kusimusele voi kes asjade klassi kuuluvad mitteinimesi tahistavad sonad nad vastavad kusimusele mis abasiini keel on tugevalt sunteetiline keel oeldises voib olla korraga mitu isikuklassieesliidet koha ja muud tunnust ning tegevuse ja seisundi varjundit valjendavat sufiksit sonajarg on sov alus sihitis oeldis isikuklassieesliidete jarjekord oeldises oleneb sellest kas oeldis on sihiline voi sihitu abasiini keeles kasutatakse korvallausete asemel tavaliselt kesksonu ja tegevusnimesid sisaldavaid tarindeid abasiini keeles on palju laene kabarditserkessi keelest abasiini tahestik mida kasutatakse alates 1938 aastast pohineb vene tahestikul kirjakeele loomist alustati 19321933 ladina kirja alusel kuid varsti ladina kirjast loobuti knabi vastetega mehhiko riigipeade loend 18131824 mehhikol on olnud kaks korda riigipeaks monarh molemad valitsesid vaga luhikest aega kuid suutsid monarhia inimestele meelde jatta iturbide oli konservatiivne teise polvkonna ulemklassi mehhiklane kes aktiivselt vottis osa hispaania voimu lopetamisest mehhikos tema valitsemine naitas kujukalt miks ei ole tark valida sellist inimest troonile keda tema enda uhiskonnaklassi esindajad ei austa rohkem kui ennast ja enda positsiooni riigist valja aetuna tuli ta riiki tagasi kuid hukati parast aastast tagasiolekut tema jarglaseks sai benito juarez teine keiser habsburgide dunastiast parit maximiliano oli troonil heade suhete tottu prantsusmaaga iturbide dunastia vaudemont lorrainehabsburg maximiliano ja tema abikaasa charlotte olid lastetud ja adopteerisid 1865 aastal ametlikult iturbide dunastia trooniparijad sellest momendist uhinesid iturbide ja habsburgi jarjepidevus habsburgiturbide dunastia tunkliturbide dunastia gotzeniturbide dunastia uhendriikide neitsisaarte lipp on usa inkorporeerimata ala uhendriikide neitsisaarte ametlik lipp lipp voeti ametlikult kasutusele 17 mail 1921 valgel kangal on kujutatud usa lihtsustatud vappi ning tahti v ja i nime virgin islands esitahed kolm noolt mida kotkas jalaga hoiab sumboliseerivad kolme saart saint croix saint thomas ja saint john turksi ja caicose lipp on turksi ja caicose riigilipp voeti kasutusele 7 novembril 1968 puerto rico lipp on puerto rico uhenduse lipp praegune lipp voeti ametlikult kasutusele 1952 aastal lipu kujundus on parit aastast 1895 kuid aastatel 18981952 oli ametlikuks lipuks vaid ameerika uhendriikide lipp ja enne seda hispaania lipp 1995 aastal andis puerto rico valitsus valja regulatsiooni lipu kasutamise kohta kus maaras lipu varvid kuid mitte tapseid varvitoone seetottu voib puerto rico lippudel naha sinise eri toone pohjamariaanide lipp on ameerika uhendriikidega assotsieerunud pohjamariaani uhenduse ametlik lipp see voeti ametlikult kasutusse 4 juulil 1976 praegusel kujul on see alates 1989 aastast lipu kulgede suhe on 2039 prantsuse poluneesia lipp on prantsuse poluneesia lipp see voeti kasutusele 1984 aastal lipp koosneb punasest valgest ja punasest horisontaalsest valjast laiustega 121 valge valja keskel on ummargune embleem mille alumises osas on sinivalged lained ja ulemises osas kuldne kiirtelehvik keskel aga punavalge kanuu millel viis tahte sumboliseerimas viit saaregruppi prantsuse poluneesias registreeritud laevad peavad kandma prantsusmaa lippu pitcairni lipp on suurbritannia meretaguse ala pitcairni ametlik lipp norfolki saare lipp on norfolki saare lipp see koosneb kolmest vertikaalsest laiust kahest rohelisest ja nende vahel olevast valgest ja keskmisel laiul olevast araukaaria kujutisest lipu laiuse ja pikkuse suhe on 12 kulgmised rohelised laiud sumboliseerivad norfolki taimestiku rikkust lipp sarnaneb kanada lipuga kuna kasutab samuti kahte varvi vertikaalseid laide mille vahel on valge laid kohalikule loodusele iseloomuliku taime kujutisega keskmine triip on aarmistest laiem kuid mitte nii lai kui kanada lipul kus ta holmab poole lipu laiusest vaid triipude laiuse suhe on 797 norfolki saare lipp voeti kasutusele 17 jaanuaril 1980 vastav seaduseelnou esitati 7 kuud varem kusjuures lipu kavandi autor on teadmata lipu seadus ei satesta kuidas araukaaria tapselt valja naeb ei tema suhtelist suurust ega okste arvu erinevalt liibanoni lipust kus keskmisel laiul oleva puu suurus on tapselt maaratletud araukaaria voeti norfolki sumboolikas kasutusele 1856 aastal norfolki vapil niue lipp on uusmeremaaga assotsieerunud ala niue lipp lipp voeti kasutusele 15 oktoobril 1975 lipp koosneb kollasest plagust mille vasakus ulanurgas moodustab veerandi kogu lipu pinnast on union jack mida on taiendatud viie ristikujuliselt asetseva viisnurkse kollase tahega union jacki selline kombinatsioon kollase tausta ja taiendustega on vaga ebatavaline lipu kuljepikkuste suhe on 12 union jacki kasutamine sumboliseerib niue olekut suurbritannia kaitse all kollane varvus sumboliseerib niue eredat paikest ning viisnurksed tahed seotust uusmeremaaga macau lipp on hiina rahvavabariiki kuuluva macau erihalduspiirkonna lipp endine portugali valdus macau liideti 20 detsembril 1999 hiina rahvavabariigiga ning sellest ajast lehvib ka uus lipp rohelisel pms 341c kangal on valge lootoseois mille all on kujutatud silda ning silla all olevad valged triibud tahistavad merd oie kohal on uks suur ja neli vaikest kollast pms 116c viisnurkset tahte mis parinevad hiina rahvavabariigi lipult lipul olevatele sumbolitele ei ole antud ametlikku tahendust plagu valmis juba 31 martsil 1993 ja selle autor on henani ulikooli professor xiao hong kaimanisaarte lipp on suurbritanniale kuuluvate kaimanisaarte lipp jersey lipp on briti krooni soltkonna jersey lipp lipuks on punane saltiir valgel taustal ulemises veerandikus on jersey vapp kolm kuldset leopardi punasel kilbil koos kuldse krooniga lipp kinnitati jersey lipuks 12 juunil 1979 kuninganna elizabeth ii kuulutas selle valja 10 detsembril 1980 ja lipp heisati ametlikult esimest korda 7 aprillil 1981 hongkongi lipp on hiina hongkongi erihalduspiirkonna lipp punasel taustal on kujutatud viie valge kroonlehega hongkongi samplehiku bauhinia blakeana ois lipu kujunduse kinnitas hiina rahvavabariigi parlament 16 veebruaril 1990 ja ametlikku kasutusse voeti see 1 juulil 1997 hollandi antillide lipp oli hollandi antillide lipp lipp on valge keskelt labiva horisontaalse sinise triibuga mille laius on kolmandik lippu korgusest sinine triip katab sama laia vertikaalse lipu keskelt labiva punase triibu lipu keskkohas sinisel taustal on viis ovaalselt paigutatud viieharulist tahte suunaga ules need tahed sumboliseerivad hollandi antillide saari bonaire curacao saba sinteustatius ja saintmartini saar guernsey lipp on briti kroonisoltkonna guernsey lipp sellel on punane rist puha juri rist valgel pohjal 1985 aastal lisati punasele ristile kuldne vordhaardne rist et eristada seda inglismaa lipust guami lipp on usa valduse guami lipp lipp voeti kasutusele 9 veebruaril 1948 lipu tumesinist tausta umbritseb igast kuljest punane rant lipu keskel on guami vapp groonimaa lipp grooni erfalasorput meie lipp on taani omavalitsusliku uksuse groonimaa ametlik lipp lipp on horisontaalselt jagatud kaheks vordseks osaks millest ulemine on valge ja alumine punane lipu keskel asub ring mille ulemine pool on punane ja alumine valge moodud on 1218 ringi labimoot on 8 uhikut ja see asub 7 uhiku kaugusel mastist vertikaalselt keskel lipp kujutab jaavalja kohale tousvat paikest lipp valiti groonimaa omavalitsuse korraldatud konkursi tulemusel 1980 aastal groonimaa ametlikuks lipuks kinnitati see 21 juunil 1985 lipu autor on thue christiansen faari saarte lipp faari saarte ametlik lipp see on skandinaavia ristilipp mis pohineb dannebrogil lippu nimetatakse merki mis tahendab marki merki tehti esimest korda faari opilaste poolt kopenhaagenis ning toodi hiljem faari saartele kus see heisati esimest korda 22 juunil 1919 aastal 1931 hakati lippu kasutama mitteametlikult 23 martsil 1948 voeti lipp viimaks ametlikult kasutusele faari saarte rahvuslipuna 25 aprill on lipupaev peamine varv valge tahistab puhast taevast ning lainete tekitatud vahtu punane ja sinine on faari saarte traditsioonilise peakatte varvid neid varve kasutavad ka norra ja island gibraltari lipp on suurbritannia meretaguse ala gibraltari lipp see voeti ametlikult kasutusele 8 novembril 1982 falklandi saarte lipp on suurbritanniale kuuluvate falklandi saarte lipp lipul on traditsiooniline endiste briti kolooniate lipu kujundus sinise plagu vasakul ulanurgas on briti lipp paremal on ringikujuliselt 15 valget viisnurka mis sumboliseerivad 15 saart briti neitsisaarte lipp on suurbritannia valduse briti neitsisaarte meretaguse territooriumi ametlik lipp lipp voeti kasutusele 15 novembril 1960 see on tuupiline briti asumaade lipp sinise valja vardapoolses ulanurgas on suurbritannia lipp lehvil aga valduse ametlik vapp lipu eriparaks on see et vapikilp on lipu uhel kuljel uht ja teisel teistpidi molemal poolel on vapil kujutatud puha ursula naoga lipuvarda poole briti india ookeani ala lipp sarnaneb teiste suurbritanniast soltuvate territooriumide lippudega selle vasakus ulemises servas asub suurbritannia lipp kroon ja palmipuu on india ookeani ala sumbolid siniste ja valgete lainete tahendus ei ole teada kuid nende kasutamine lipul erineb selgelt briti kolooniate lippude traditsioonist tavaliselt on taust sinine lipp voeti kasutusele 1990 aastal briti india ookeani ala 25 aastapaeval bermuda rahvuslipuks on punane kangas suurbritannia lipuga vardapoolses ulanurgas ehk suurbritannia riigilaevade merelipp mille lehvile on lisatud bermuda vapp lipu varvitoonid on punane pms 186c ja sinine pms 280c plagu voeti kasutusele 4 oktoobril 1910 esialgu sinise pohivarviga kuid 1915 aastal muudeti see punaseks mitteametlikult kasutatakse ka lippe millele on lisatud vapi alla kollane lint motoga quo fata ferunt aruba lipp on kariibi meres asuva ja madalmaade kuningriiki kuuluva maa aruba rahvuslipp aruba lipp voeti kasutusele 18 martsil 1976 18 marts on aruba rahvuspuha lipu ja humnipaev see on helesinine kangas millel on kaks horisontaalset kollast kitsast triipu ja vardapoolses ulanurgas on neljaharuline punane taht valge aarisega lipuvaljad ulalt alla jaotuvad proportsioonides 121113 ning tahe korgus moodustab lipu korgusest 13 lipu proportsioonid on 23 aruba valitsuse kodulehel on lipu proportsioonid ligikaudu 12 helesinine pms 300c on uro lipu ja kukekannuse varvi kasutatakse siiski rohekat tooni sinist punane on union jacki tooni pms 032c kollane on lipukangakollane pms 109c inglise keeles bunting yellow helesinine sumboliseerib merd ja taevast ohku punane taht tahistab saart ennast ja sellel raagitavat nelja keelt hollandi keel papiamento keel hispaania keel inglise keel harusid tolgendatakse ka ilmakaartena kust aruba rahvas on kokku tulnud voi kust tulevad saare kulalised lipukangakollased triibud on rahvuslille wanglo kollane vihmalill mis monikord oitseb ainult uhe paeva varvi kaks triipu tahistavad maa staatust status aparte ning uhtlasi turismi ja toostust nende kollane varv tahistab vastavalt saare loodusvarasid paikesepaistet kulda harilikku aaloed ja venezuela naftat punane tahistab ka isamaaarmastust ja vana metsatoostust tahe umber olev valge aaris aitab tahel paremini esile tulla valge sumboliseerib ka aruba lumivalgeid randu ning oigluse korra ja vabaduse jarele igatsevate inimeste sudame puhtust ametlik kirjeldus aruba valitsuse kodulehel utleb aruba lipp sisaldab nelja varvi saravkollane kukekannusesinine union jacki punane ja valge igal varvil on oma tahendus sinine kujutab arubat umbritsevat merd kollane on kulluse varv kujutades eilset ja tanast kulla aaloe ja naftatoostust punane kujutab iga aruba elaniku armastust oma maa vastu ja vana brasiilia puidu toostust ja valge sumboliseerib valge liiva randu ning alati oiglust korda ja vabadust otsiva aruba rahva sudamepuhtust lipu sumbolid koosnevad punasest tahest ja kahest kollasest triibust arubasse on sisse rannanud ule 40 rahvuse esindajad taht kujutab ka saart ennast mida umbritseb ilus sinine meri horisontaalsed kollased triibud tahistavad eraldi asendit mis saarel on madalmaade kuningriigis aastatel 19591976 oli arubal kasutusel hollandi antillide lipp mille sinise laiu keskel oli kuus viisnurkset tahte kuigi aruba eraldus hollandi antillidest omaette maaks alles 1986 aastal voeti uus lipp saare lipuna kasutusele juba 1976 aastal omaette maa staatust oli hakatud taotlema juba lipu kasutuselevotu ajaks hollandi antillid muutsid parast aruba eraldumist oma lippu eemaldades sellelt arubat tahistava tahe saare lipu saamiseks korraldati konkurss saabus ule 630 kavandi millest voeti kaalumisele 157 kavandeid vaatas labi 21 jaanuaril 1976 moodustatud lipukomisjon kuhu kuulusid julio maduro epi wever ja roland donk otsiti ilma kaugelt raskesti nahtavate vappide ja kirjadeta kergesti valmistatavat ja joonistatavat piisavalt kontrastsete varvidega ning omaparast ja kergesti aratuntavat lippu samuti sooviti et lipu sumboolika ja varvid esindaksid aruba ajalugu ja kultuuri neile nouetele vastavateks tunnistas komisjon kolm kavandit kuid saare noukogu ei pidanud neid kullalt iseloomulikuks 6 martsil 1976 valis lipukomisjon valja kaks voi kolm kavandit mida toodeldes oleks voimalik valja tootada aruba lipp appi voeti lipuekspert sarah bollinger usast ta soovitas valja tootada uus lipp paljudes kavandites esitatud ideid kombineerides voistlustoodes oli sageli kasutatud kollaseid kuldseid voi punaseid ringe tahti ja triipe mis pidid kujutama paikest paikesel on tahtis koht aruba elus ja majanduses sest pusiv paikesepaiste tagab soodsa kliima paike sumboliseerib ka majanduskasvu ja rahvuslikku uhtsust ule 50 rahvuse elab arubal rahumeelselt koos rohkem kui pooltes voistlustoodes esinesid triibud monel kavandil oli trikoloor monel kitsad triibud sageli kasutati ka tahte mis sumboliseeris saart ennast ning vabadust uhtsust voi taassundi paljud tahed olid neljaharulised nagu joulutahed lastejoonistustel uhegi riigi lipul ei olnud sellist tahte varvidest esinesid sageli sinine ja kollane koige populaarsem oli sinine mis kujutas aruba taevast voi kariibi merd toonid ulatusid akvamariinist tumesiniseni kollane tahistas peaaegu koigis kavandites paikesevalgust esinesid ka valge mis kujutas aruba liivarandu ja punane mis tahendas paikeseloojangut saare savimulda progressi voi arubalaste verd sarah bollingeri ettepanekul valiti taustavarviks sinine ta soovitas uro lipu eresinist tooni mis viitab saare rahumeelsusele ja kujutab mere varvi tahe soovitas ta asetada vardapoolsesse nurka et see oleks hasti nahtav ka lehvival lipul tahe neljaharulisus pidi sumboliseerima eri ilmakaari kust uhtne ja tugev aruba rahvas on kokku kogunenud tahe punane varv pidi viitama aruba mullale valge aaris pidi kujutama laineid mis loksuvad aruba valgetel randadel nonda pidi taht kujutama saart ennast oma uhtsuses mitmekesisuses jous ja ilus komisjon leidis et tahe neli haru tahendavad ka saarel koneldavat nelja keelt julio maduro leidis et punane sobib tahistama ka saarel kunagi elanud indiaanlasi ning verd mis arubalased soja ajal valasid valge pidi tahendama ausust ning sinine kui lootuse varv aruba tulevikku ja sidemeid minevikuga lopuks tommati labi sinise laiu kaks kollast triipu mis viitasid saare puudele saada maa staatust status aparte triipude kitsus tahendab et aruba on kull omaette kuid mitte isoleeritud uks triip tahendab turistide voolu paikesepaistelisse arubasse teine triip toostust ja maavarasid kuld fosfaadid hiljem nafta triibud annavad marku uuest rahvast kelle majandus suudab tagada iseseisvuse ning kes teeb rahvusvahelist koostood lipukomisjon esitas saare noukogule selle kavandi korval veel seitse varianti neli variatsiooni vahemate varvidega valge ja sinine voi valge sinine ja kollane ning kolm kavandit mis olid varem valja valitud betico croes palus bollingeril arubale jaada et anda vajaduse korral saare noukogule seletusi kuni lipp on valja valitud noukogu haaletas 16 martsil komisjoni esimese kavandi poolt lipumaaruse tekst avaldati valjaandes aruban gazetteer 14 martsil 1976 bollingeri abiga korraldati lipu esimeste eksemplaride valmistamine usas lipp heisati esimest korda neljapaeval 18 martsil 1976 oranjestadis samal paeval esitati esimest korda ka aruba rahvushumni aruba dushi tera kuupaev valiti selleparast et 18 martsil 1948 tunnistas holland aruba oigust saada madalmaade kuningriigi koosseisus autonoomia sellel on valge laid mille ula ja alaosas on kitsas punane valge ja sinine horisontaaltriip hollandi lipu varvid iga triibu laius on 112 lipu laiusest lipu keskel on aruba lipu tausta varvi sinine ring mille labimoot on 512 lipu laiusest ringi sees on valge aarisega punane neljaharuline taht ja kaks kollast triipu mis parinevad aruba lipult tahe keskpunkt on vordsel kaugusel lipu vasakust ja paremast aarest 548 lipu laiuse vorra korgemal ringi keskpunktist see lipp satestati 29 oktoobril 1985 ning voeti kasutusele 1 jaanuaril 1986 kirjutamisel on kasutatud teisi vikipeediaid ja valislinkide all loetletud saite anguilla lipp on anguilla suurbritannia autonoomse meretaguse ala lipp praegune lipp kinnitati ametlikuks lipuks 30 mail 1990 see on tuupiline suurbritannia kolooniate lipp sinise kanga vardapoolses ulanurgas on suurbritannia lipp lehvil aga anguilla vapp vapp on kujundatud rahvuslipu jargi rahvuslipp alates 12 juulist 1967 on valge pohivarviga selle alaservas on helesinine laid valge valja keskel aga kolm oranzi delfiini kolm delfiini tahistavad soprust arukust ja vastupidavust uheskoos aga uhtsust ja joudu nende paiknemine ringikujuliselt kujutab jarjepidavust valge vali sumboliseerib rahu sinine laid merd ning voitlust noorust ja lootust seda mitteametlikku lippu kasutatakse anguillas rohkem kui ametlikku anguilla vapp ameerika samoa lipp on poluneesias asuva ja ameerika uhendriikidele kuuluva ameerika samoa lipp ameerika samoa lipp voeti kasutusele 24 aprillil 1960 see on sinine kangas mille lehvipoolsest ula ja alanurgast algav valge kolmnurk loppeb teravikuga vardapoolse kulje keskkohas kolmnurga kahel kuljel ulemisel ja alumisel on punane aaris ning lehvil on kujutatud valgepeakotkast mis parineb ameerika uhendriikide vapilt kotka kuuniste vahel on kaks samoa traditsioonilist sumbolit valitsuskepp fue ja sojanui uatogi lipu varvid on voetud ameerika uhendriikide lipult mehhiko riigipeade loend loetleb mehhiko riigipead alates mehhiko uhendriikide moodustamisest 1824 aastal elva on linn eestis tartu maakonnas elva vallas elva linn liideti 2017 aastal eesti omavalitsuste haldusreformi kaigus linna naabervaldadega elva vallaks enne 2017 aastat kuulus elva linna koosseisu linnast eraldiasetsev peedu asula aga elva linnaga kokku kasvanud kaardi alevik kuulus halduslikult rongu valda samuti eristus ulejaanud linnast teispoole elva joge jaav mahlamae elamurajoon elva linnapea on aivar oun vanimad leiud asustusest elva aladel parinevad peedu kerikmaelt 1790 aastast on teateid uderna postijaamast suurem asula hakkas kujunema parast tarturiia raudtee ehitamist ja elva raudteejaama avamist 1889 varem kuulusid elva maad uderna meeri ja konguta moisale sellest ajast on elvast kujunenud puhke ja suvituslinn seda on soodustanud linna piiresse jaavad veekogud verevi ja arbi jarv samuti linna labiv elva jogi linna piiril paiknevad vaikne jarv ning pulga oja paisjarv 1937 aastal registreeriti suvitajaid 12 valisriigist 13 detsembril 1939 valis uus linnavolikogu elva linnavanemaks haaltega 7 poolt ja 5 vastu ainsa kandidaadina ules seatud jaan ungvere ja maaras tema palgaks 70 krooni kuus 10 juulil 1941 kui noukogude okupatsioonivoimud olid lahkunud anti elva postkontoris valja niinimetatud elva margid jarele jaanud noukogude liidu postmarkidele loodi kummitempliga eesti post need margid on praegu vaga haruldased aga neid on ka palju voltsitud elva margid kehtisid kuni 15 augustini erandjuhtudel kuni 22 septembrini 1941 aleviks nimetati elva 1923 kolmanda astme linnaks 1 mail 1938 aastatel 1950 kuni 1962 oli ta elva rajooni keskus elva linna lipp koosneb valgest ja taevasinisest varvilaiust vapil on kujutatud mandi kunkaid ning kaht lainet mis sumboliseerivad molemat elva jarve verevi ja arbi elva tunnusmuusika on fraas aleksander latte laulust kuldrannake mille sonad kirjutas elva kandist parit luuletaja ado reinvald 1999 aastal korraldatud elva tunnuslause konkursi voitis tule ja naudi 2008 aastal valiti tunnuslauseks hoiame uksteist elva nime paritolu selgitatakse tavaliselt kas rootsi voi gruusia keele kaudu levinum pohjendus on rootsikeelne sona elva mis tahendab uksteist kuna meeri moisnik o seydlitz ehitas arbi jarve umbrusse 19 sajandi lopul uksteist suvilat mille umber kujunes hiljem linn teine seletus on gruusia sona mis tahendab aikest kuna tarturiia raudteed olevat ehitanud gruusia toolised elvas on elanud rida eesti kirjanikke naiteks aino kallas jaan karner hugo raudsepp richard janno jim ollinovski ja praegu ain kaalep samuti naitleja leopold hansen keeleteadlane johannes silvet ja kunstnik eduard kutsar oma elu viimased aastad veetis elvas kunstnik ja luuletaja peeter sink kes oli aastatel 19551957 eelk elva koguduse opetaja elvas elasid ka kirjandusteadlane karl muru ja lounaeesti keele uurija jaak peebo sealt on parit lauljad kerli koiv ning luisa vark alates 2006 aastast toimub elvas eesti hip hop festival 1959 aastal asutatud elva koduloomuuseum kandis 1990 aastast tartumaa muuseumi nime lisaks peahoonele aadressil pikk 2 oli muuseumil kaks filiaali kunstnik eduard kutsari pildituba ja naitleja leopold hanseni majamuuseum 2012 aasta lopus muuseum suleti 1990 aastal rajati elvas eesti straussi uhing aegade jooksul on elvas ilmunud terve rida ajalehti 19321937 elva elu 19341935 elva tulevik 19351940 eelk elva koguduse teataja 19351936 elva noorsoolane 19511962 uus tee 1992 aastast elva filatelist 1994 aastast elva postipoiss ning alates 2014 aasta aprillist onlineuudisteportaal elva24 1920 aastal valminud elva kirikus tegutseb eelk elva kogudus samuti on linnas elva baptistikogudus spordiklubidest tegutseb elvas naiteks fc elva mis peab oma kodumange elva linnastaadionil spordiuritustest toimub linnas elva rattamaraton elvas loppeb tartu maraton elva linnavalitsus annab valja elva linna teenetemarki kultuuripreemiat elva taht ning elva noortepreemiat samuti elva linna aukodaniku tiitlit haapsalu laanemaa murrakutes varem ka oablu voi aablu on linn eestis laanemere aares haapsalu lahe lounakaldal laane maakonna halduskeskus linna territooriumi hulka kuulub krimmi holm haapsalu linnapea on urmas sukles 2011 aasta 1 jaanuari seisuga on rahvastikuregistri andmetel haapsallu registreeritud 11 295 elanikku naisi 5013 mehi 6282 parast vanaparnu mahapoletamist leedulaste poolt 1263 aastal otsustas saarelaane piiskop hermann i piiskopkonna uue keskuse rajada pohja poole turvalisemale alale 1279 sai haapsalu linnaoigused linna ajalooline saksa ja rootsikeelne nimi on hapsal mis on tuletatud eestikeelsest sonast haavasalu voi 12 sajandi lopul tegutsenud lundi peapiiskopi absaloni nimest kelle tegevus ulatus toenaoliselt osalt ka laanemere idakaldale nime paritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust varsti parast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev mis sai riia linnaoiguse 1279 1559 aastal ostis piiskopkonna taani kuningas frederik ii ning kinkis selle oma vennale hertsog magnusele kes saabus viimase saarelaane piiskopina liivimaale 1560 aasta alguses magnus oli kull protestant kuid saarelaane piiskopkond ja laanemaa stift eksisteeris ametlikult siiski veel ule kumne aasta alles 1573 aastast lakkas see olemast parast seda kui selle valdused voeti magnuselt ara ja liideti taani kuninga omadega laanemaa kreis haapsalu kreis 1715 haapsalut kulastas keiser peeter i kes tutvus loodeeesti sadamakohtadega ja andis tollasele kohtufoogtile johann tobias jenckenile burgermeistri ametikoha ning kangete jookide turustamise monopoli samuti tunnustas keiser vanu privileege 1721 uusikaupunki rahulepingu pohjal sai venemaa endale liivi eesti ja ingerimaa ning osa kagusoomest koos viiburiga eestis loppes rootsi valitsusaeg ning kehtestati venemaa voim kuni 1737 aastani juhtis haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raeharraga kuid haapsalu kodanike kaebused rae erapooliku kohtupidamise ja linnajuhtimise ule olid kuberneri nii ara tuudanud et ta maaras asja lahendama eraldi komisjoni pohjaliku uurimise tulemusel taiendati raadi asjatundlike liikmetega raesekretariks kutsuti johann georg rambach 1740 aastal taastati haapsalus burgermeistri amet selleks sai senine kohtufoogt johann tobias jencken kuni 1784 aastani koosnes magistraat viiest liikmest burgermeistri ja kohtufoogti korval olid ametis kolm raeharrat kohtufoogt oli portooriumi ja aktsiisiharra ning sekretar esimene raeharra oli majutusharra ja pruuliharra raesekretar tegeles lisaks protokollimisele arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener aegade jooksul mangiti toojaotus umber vastavalt raeliikmete huvidele 3 juulil 1783 laiendati balti provintsidele venemaa sisekubermangudes juba 1775 aastal sisse seatud uus halduskorraldus mis jai siin kehtima kuni katariina ii surmani 1796 a balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks venemaa omaga linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad kuhu valiti esindajaid ka vahemjoukatest kihtidest valimisoigus anti koigile majaomanikele soltumata rahvusest ja tegevusalast suurendati maakondade arvu haapsalu sai maakonna ehk kreisilinnaks 1797 aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid kuid need kaotasid uha enam otsustusoigust haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel mis loode suunas jatkub mandriga uhinenud laidude ahelikuna mida kohalikud nimetavad holmideks holmide vahele on jaanud madalad lahed suur ja vaike viik viimastel aastakumnetel toimunud linna laienemise tottu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud haapsalu piiskopilinnuse juurest praeguse kaubanduskeskuse juurde haapsalu on kolmest kuljest merega piiratud linn mille suurus on kasvanud 1059 ruutkilomeetrile haapsallu viis aastatel 19052004 riisiperest raudtee tanapaeval asub raudteejaamas eesti raudteemuuseum haapsalu on vaikne suvituskoht haapsalu lahe aares mis tanu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti doktor karl abraham hunnius vottis kasutusele haapsalu ravimuda haapsalu ravimuda ja meri on siia puhkama meelitanud paljud tuntud inimesed ule maailma haapsalu linnasiseseid bussiliine korraldab laane maavalitsus lasterong peetrike alustas soitudega aastal 2015 rong tootab ainult suvehooajal ja soidab ringliini jogeva on linn jogeva maakonnas pedja joe aares maakonna halduskeskus linna pindala on 386 km 2012 aastal oli arvestuslik randega rahvaarv 5597 jogeva sai aleviks 13 oktoobril 1919 ja kolmanda astme linnaks 1 mail 1938 jogeval moodeti 17 jaanuaril 1940 eesti kulmarekord 435 c linnas on ligikaudu 30 ha korghaljastusega ja kullaltki liigirikkaid haljasalasid mis vahelduvad rohelusse uppuvate koduaedadega 2011 aastal tegutses jogeval kaks uldhariduskooli milles oli kokku 1003 opilast linnas oli uks rahvaraamatukogu millel oli 3087 lugejat jogevalt on parit poetess betti alver ja laulva revolutsiooni uks silmapaistvamaid tegelasi helilooja alo mattiisen nende malestuseks korraldatakse igal aastal betti alveri luulepaevi ja alo mattiiseni muusikapaevi 2006 aastal avati jogeval betti alveri muuseum jogevalt parit poetessi auks toimuvad jogeval juba alates 1993 aastastast betti alverile puhendatud luulepaevad tahetund samuti toimuvad igal aastal jogeval ka alo mattiisenile puhendatud muusikapaevad noukogude okupatsiooni ajal oli uks tuntumaid linnaga seotud isikuid kirjanik enn kippel jogeval toimuvad eesti naiste tantsupeod esimene toimus 12 juunil 2011 ja ii tantsupidu 12 juunil 2016 jogeval toimusid ka jaapurika festivalid millest nuudseks on saanud kulmalinna talvefestival jogevalt sai alguse ka kuuslaugu festival mis 2015a suundus ule tartumaal ulenurmel asuvasse eesti pollumajandusmuuseumi linna eelarvetulud olid 2008 aastal 6 993 900 eurot 2011 aastal 5 790 500 eurot kulud 2008 aastal 6 648 000 ja 2011 aastal 5 473 000 eurot 2011 aastal kulus linna eelarvest 59 haridusele 2009 aastal oli jogeval registreeritud 183 ariuhingut nende muugitulu oli kokku 12230 miljonit eurot registreeritud tootuid oli 2008 aastal 105 2011 aastal 158 1988 aastal oli jogeval 58 tanavat jogeva nime etumoloogia kohta on mitu voimalikku selgitust lauri kettunen pidas seda vtuletiseks sonast jogi andrus saareste luhenenud vormiks nimest jogedevahe vahemalt 16 sajandi lopust pole nimi muutunud wiedemanni sonaraamatus leidub sona jogev omastav jogeva mis tahendab kiirevoolulist muinasajal kuulus jogeva vaiga maakonda on toenaoline et jogeva kula oli olemas juba enne sakslaste tulekut sellele viitab kula soodne asend joe aares mis andis olulise osa toidusest kala naol ning oli uhtlasi liiklustee jogeva kula ja moisa mainiti esmakordselt 1601 aastal poola revisjonikirjas hoff jagiwa kujul jogeva mois oli ehitatud alles hiljuti jogeva kula maadele ning haldusjaotuslikult kuulus laiuse lossi staarostkonda jogevast on juttu ka koigis jargnevais rootsi revisjonides pohjasoja ajal 1701 aasta kevadtalvel kui rootsi kuningas karl xii talvitus laiusel ehitas jogeva moisa majutatud vaeosa valjale taismoodulise lumekindluse ja peeti maha suurejooneline sojamang kindluse kaitsmine ja vallutamine koigi sojakunsti reeglite kohaselt tulistati pappkuulidega 1756 aastal omandas jogeva moisa maanounik krahv gotthard johann von manteuffel 16901763 jogeva kuulus krahv manteuffelitele kuni moisa voorandamiseni 1919 aastal moisakeskus asus pedja joe saarel millest ka moisa saksakeelne nimi laisholm tanapaeval kuulub kunagine moisa keskus jogeva aleviku territooriumile jogeva linn tekkis kohale kus varem asus jogeva kula linna tekkimise ajendiks sai jogeva raudteejaama asutamine 1876 aastal tapatartu raudtee aarde moisa jargi sai ka jaam saksakeelse nime laisholm 20 sajandi algul hakkas tollane jogeva moisa omanik krahv ernst von manteuffel 18441922 jaama umber krunte valja rentima jogeva sai aleviks 13 oktoobril 1919 esimene alevivanem oli villem sikk ja nimetati umber kolmanda astme linnaks alates 1 maist 1938 esimene linnavanem oli senine alevivanem johannes vosu 4 septembril 1939 kulastas jogevat vabariigi president konstantin pats kellele linnavalitsus kinkis albumi linna vaadetega jogevalt valitud rahvuskogu liige oli jaan jarve ja i riigivolikogu liige karl roomet jogeval asus jogeva pollumeeste konvent 1940 aastal paigutati tartust jogevale 2 lennuvaedivisjon mille ulem major evald doring sai jogeva garnisoni ulemaks eesti lipp heisati jogeva tuletorjehoonel parast punaarmee lahkumist 23 juulil 1941 jargmisel paeval saabus saksa sojavagi 30 oktoobril 1942 kulastas jogevat kindralkomissar karl siegmund litzmann teises maailmasojas havis ligi 60 linnast vaidetavasti hukati saksa okupatsiooni ajal jogeva kruusaaugus ligi 80 noukogude aktivisti ja sojavangi selles arvus on kaheldud kuna jogeval ega umberkaudsetes valdades polnud kindlasti nii palju kollaborante ja massihukkamine linna kulje all pole ka loogiline otseselt kruusaaugus hukkamine on teada vaid uhe mehe puhul voimalik et kruusaaugus maeti mujal toimunud lahingute ajal hukkunud punaarmeelasi teine noukogude liidu okupatsioon jogeval leidis aset 19 septembril 1944 noukogude ajal sai jogevast rajoonikeskus pollumajandusrajooni juhtiv linn tartulahedus ja pollumajanduskesksus peegeldusid ka ettevotluses jogeval asusid tartu piimatoodete kombinaadi voitsehh tartu naha ja jalatsikombinaadi nahavabrik etkvli toostuskoondisse kuuluv jogeva leivakombinaat tootmiskoondis jogeva trukikoda jm suured tooandjad olid jogeva kek ja mek alates 1960 aastatest on linna kerkinud hulgaliselt teenindushooneid ja suurelamuid pae linnaosa ja taherohu kvartal 1979 aastal laiendati linna ellakvere ja ouna kulade suunas 2009 aastal valmis jogeva bussijaam jogeva linn asub vooremaa maastikurajoonis kahel loodekagusuunalisel voorel ja nendevahelistes nogudes ning 200300 meetri laiuse pedja joe oru kallastel linn on piiritletud jogevamustvee maanteega pohjas pedja joega idas painkula ja ouna kuladega lounas ja laanes linn paikneb 51 km kaugusel tartust ja 154 km kaugusel tallinnast pohjalounasuunaliselt labib linna tartutapa raudtee jogeva talved on kulmad ja lumised suved seevastu kuumad ja sajused talvel voib ohutemperatuur langeda alla 30 c ja suvel touseb kohati ule 30 c 1976 aastal moodustasid jogeva noored ants paju eestvottel klubi hekto koos ei kaidud ainult meelt lahutamas vaid tehti ka tosist tood hekto eeskujul tekkis ulatuslik noorteklubide liikumine mis levis nii eestis kui ka valjaspool eestit hektost raagiti ja kirjutati sellest tehti 1981 film rong peatub kaks minutit stsenarist rein karemae rezissoor kaljo kiisk operaator arvo vilu linna on satiirilises votmes kujutanud jogevalt parit kirjanik enn kippel romaanis kuldvasikas kus ta nimetas asukohta kull moigu aleviks 2011 aastal avaldas noorpoeet siim pauklin luuleraamatu aheldatud jogeva haikud johvi saksa keeles jewe vene keeles on johvi vallas idaviru maakonnas asuv vallasisene linn kus asub nii johvi valla kui ka idaviru maakonna halduskeskus esmateated johvi kula gevi hiljem jewe kohta parinevad aastast 1241 taani hindamisraamatust kula suurusena mainitakse 20 adramaad ja omanikuna taani kuningat tanapaeva johvi kiriku kohal oletatakse muinaseestlaste linnuse asukohta kuhu parast taanlaste vallutusi ehitati puukirik alutaguse ajaloolise kihelkonna laaneosast moodustati umbes 1250 aastal johvi kirikukihelkond kihelkonnakeskusena mainitakse johvit ajaloourikutes esmakordselt 1354 esimene kirik havis 1367 aastal vene ja saksa vagede lahingus seejarel ehitati uus kivist muuride ja kitsaste korgel asetsevate laskeavadega kindluskirik johvi kirik koos jarve edise purtse vasallilinnuse ja luganuse kaitsekiriku ning toolse narva ja vasknarva ordulinnusega moodustasid keskajal kindlustatud voondi peipsi jarve ja soome lahe vahel aastal 1491 mainitakse kirjalikus allikas esmakordselt johvi moisa mille omanik oli narva ordufoogt aastal 1543 mainitakse johvis kortsi ja vesiveskit 1558 algas liivi soda soja ajal peeti kihelkonnas agedaid lahinguid johvi kindluskirik vallutati venelaste poolt 3 veebruaril 1558 parast teist runnakut kirik rooviti paljaks ja poletati inimesed tapeti ja kihelkond laastati 1581 vallutasid johvi rootslased kes viisid sisse rootsi haldussusteemi johvi ordumoisa baasil moodustati johvi laan mis vastas oma territooriumilt johvi kirikukihelkonnale linna arengus oli oluline 1782 aasta kui rajati seni mooda rannikut kulgenud tallinnpeterburi postimaantee loik labi johvi johvi kaudu kulges ka peterburi tahtsaim uhendustee tartu ja riia kaudu laaneeuroopasse samal 1782 aastal valmis ka postijaam 1825 peeti johvis esimene laat avati esimesed poed aastal 1852 avas pastor friedrich meyer kirikukooli mis kumme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks ja tegutses 1883 aastani 1865 aastal korraldati johvis kihelkondadevaheline laulupidu aastal 1918 morvasid bolsevikud luteri kiriku opetaja carl hesse aastal 1949 rajati linna laaneossa polevkivikaevandus kaevandus nr 2 mis likvideeriti 1971 johvi kultuurikeskus avati 1978 aasta sugisel ja kuulus esialgu eesti polevkivile linn sai kultuurikeskuse omanikuks 1994 aasta augustis hoone renoveeriti 2004 2005 aasta sugisel valmis samale kohale uus johvi kontserdimaja uues kontserdimajas on 900kohaline saal lisaks kino kammersaal naitusesaalid ja muusikakool see pakub idavirumaa parimaid voimalusi teatrietenduste kontsertide naituste esitluste ja messide korraldamiseks siin asub ka eesti kunstimuuseumi filiaal sisuliselt naitusesaalgalerii johvis tegutseb kaks kutselist lasteteatrit lasteteater tuuleveski ning nukuteater lepatriinu uks harrastusteatritrupp ning mitmed koolinoorte teatriringid johvi linn asub kirdeeesti lavamaal kula jargi on oma nime saanud haljala lademe johvi alamlade linna pohjaservas voolab puhajogi linna lounaservas asub looduskaitsealune johvi linna park johvis asuvad ning tegutsevad kaks pohikooli eestikeelne johvi pohikool ja vene oppekeelega johvi vene pohikool ning 1 septembril 2015 oppetood alustanud riigigumnaasium mis tegutseb johvi gumnaasiumi nime all kutsehariduse omandamiseks on johvis idavirumaa kutsehariduskeskus linnas tegutsevad muusikakool kunstikool spordikool noortemaja ja idavirumaa keeltekeskus 2012 aastani asus johvis mainori johvi oppekeskus kus sai omandada korgharidust nii eesti kui vene keeles johvis on asunud veel johvi kutsekeskkool ja eesti maehariduskeskus mis uhendati 2003 aastal johvi ametikooliks viimane omakorda on 2005 aastast idavirumaa kutsehariduskeskuse koosseisus elanikke oli 1866 aastal moodustati johvi vald 1891 aastal liideti vallaga edise sompa ja tammiku vald aastal 1917 soovis johvi valla johvi aleviku elanike rahvakoosolek johvile linna staatust kuid maavalitsus oli vastu ning johvi sai ainult aleviks jai maakonna alluvusse 1926 aastal pakkus valitsus ka johvi alevile linna staatust nagu said nomme poltsamaa tapa torva ja turi kuid sedakorda oli vastu johvi alevivolikogu ise kardeti linnastaatusest tulenevat kinnisvaramaksude tousu 1938 aastal sai johvi kolmanda astme linnaks aastatel 19491950 oli linn johvi maakonna keskus 1 oktoober 1950 johvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati johvi rajoon maakondliku alluvusega linn johvi muudeti rajoonilise alluvusega linnaks rajooni keskuseks jai johvi linn aastal 1960 liideti linn kohtlajarvega 1977 aastani asus johvis rajooni keskus linnastaatuse sai johvi tagasi 1991 aastal linnakodanikest moodustatud johvi taastava kogu tegutsemise tulemusel 2005 aastal uhinesid johvi linn ja johvi vald johvi vallaks johvi linnast sai vallasisene linn vorreldes naabruses oleva kohtlajarve linnaga on johvi toostuslik panus vaike 17 suuremas ule 10 tootajaga tootleva toostuse ettevottes tootab umbes 1100 tootajat ja muugitulu oli 2015 aastal umbes 80 miljonit eurot tahtsaim toostusharu on toiduainetetoostus farmi piimatoostus ortipagar maadlex ou muuk kokku umbes 40 miljonit eurot tahtis ettevote on enefit solutions maetehnika remondi ja metallitoostus kus 2015 aastal oli 609 tootajat ning muugitulu 334 miljonit eurot vaikseid ettevotteid on omblustoostuse 4 ehitusmaterjalide 4 mooblitoostuse 2 elektriseadmete valdkonnas tootab trukikoda trukis kallaste on vallasisene linn tartu maakonna kirdeosas peipsiaare vallas peipsi jarve laanerannikul linn asub peipsi jarve ja tartumustvee maantee vahelisel umbes kahe kilomeetri pikkusel rannaloigul kallaste linnapea oli gennadi kulkov 17 sajandi rootsi kaardil on oja suue tahistatud nimega hornet 18 sajandil oli kallaste vene vanausuliste asula varasematel aegadel kuulus kallaste nii kokora kui alatskivi valda 1917 aastast kuulus peipsiaare valda aastal 1921 nimetati kallaste aleviks ja 1938 aastal sai ta kolmanda astme linna oigused 1950 aastal kui moodustati maarajoonid sai kallaste linn kallaste rajooni keskuseks parast rajoonide reorganiseerimist aastal 1959 sai kallastest tartu ja elva jarel kolmas linn tartu rajoonis kallaste linna omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991 eesti omavalitsuste haldusreformiga moodustati 2017 aastal alatskivi valla kallaste linna pala valla peipsiaare valla ning vara valla uhinemisel uus haldusuksus tartu maakonda kuuluv peipsiaare vald maastikuliselt asub kallaste linn kagueesti lavamaal linna territooriumil paikneb kallaste paljand rahvastikuregistri andmetel elas 1 jaanuaril 2012 linnas 999 inimest neist 482 olid mehed ja 517 naised 99 olid kuni 15aastased 662 tooealised ja 238 pensioniealised 65aastased ja vanemad arvestuslik 2000 aasta rahvaloenduse andmeil oli 211 elanikest eestlased 2011 aasta rahvaloenduse andmete pohjal oli eestlaste osatahtsus vahenenud 155ni aastal 1988 pustitati kallastele eesti viimane avalik lenini kuju karksinuia on linn viljandi maakonnas mulgi vallas linn asub lati piiri lahedal lilli piiripunkt asub umbes 15 km kaugusel karksi nime on urikutes mainitud esmakordselt 1224 aastal parast mandrieestlaste luuasaamist muistses vabadusvoitluses kui karksi alad laksid maadejagamisel moogavendade ordu valdusse pisut hiljem 1228 aastast on kirjas karksi linnus viljandi komtuurkonna foogtkonnana mil ta sai vordlemisi suure maaala halduskeskuseks saarde halliste paistu helme ja ruhja piirkonnas karksinuia oli karksi kihelkonna keskus venemaa keisririigi liivimaa kubermangus aastani 1987 kandis asula nime nuia karksinuia alevi omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991 karksinuia sai linnaks 1993 aastal 1999 aasta sugisel uhinesid karksinuia linn ja seda umbritsev karksi vald uheks omavalitsuseks nimega karksi vald 2017 aasta eesti omavalitsuste haldusreformi kaigus moodustati moisakula linna ning karksi abja ja halliste valla liitumisel uus omavalitsusuksus mille nimeks sai mulgi vald linnas asub august kitzbergi monument ja ka taastatud vabadussoja malestusmonument linnas on 13 sajandil rajatud karksi ordulinnus kehra on linn anija vallas harjumaal jagala joe aares tallinnast idas 1945 sai ta iseseisva omavalitsusega alevi staatuse 1993 aastal aga linna oigused alates 2002 aastast mil ta uhines anija vallaga on kehra vallasisene linn ja anija valla halduskeskus linn on tuntud seal asuva tselluloosi ja paberitehase jargi mis on tanapaeval spetsialiseerunud joupaberi tootmisele kehrat labib tallinnanarva raudtee tallinna on raudteed mooda 39 kilomeetrit maanteed mooda umbes 43 kilomeetrit kehra kula praegusest linnast umbes 1 km pohjas jagala joe aares on esmakordselt mainitud taani hindamisraamatus 1241 aastal 16201630 aastatel rajati kilomeetri jagu kulast louna poole varasema karukse veskikoha juurde kehra mois praeguseni sailinud varaklassitsistlik puidust moisahoone ehitati 1820 aastatel ning on arvatavalt linna vanim ehitis 1850 aastal alustas tegevust kehra vallakool millest kujunes hiljem valja kehra gumnaasium 1870 avati tallinnapeterburi raudteeliin ning 1876 ehitati kehra raudteejaam selle tulemusena hakkas kehra arenema suvituskohana 4 jaanuaril 1919 toimus linna lahedal eesti vabadussoja kehra lahing suurem asula hakkas raudteejaama ja moisa juurde tekkima parast jagala joe aarde eesti esimese iseseisvusperioodil suurima rajatud ehitise eesti metsa ja tselluloosi aktsiauhingu sulfaattselluloositehase asutamist alates 1938 aastast eriti intensiivselt aga 19501960 aastatel 1961 ehitati uus koolimaja 1962 alustas tegevust kehra kunstidekool alates 1963 aastast tegutseb asulas rahvateater kehra nukk kehral oli omavalitsuslik staatus aastatel 19912002 linnaoigused saadi 1993 aastal 2002 uhineti anija vallaga ja kehrast sai vallasisene linn 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli kehra elanike arv 2889 neist eestlasi 1531 530 ja venelasi 1006 348 tuntud inimestest on kehrast parit botaanik august vaga naitleja laine magi lauljad kare kauks ja silvi vrait riigitegelane rein loik ning modell karmen pedaru keila on linn ja omavalitsusuksus harju maakonna laaneosas keila joe aares tallinnast 25 km edelas keila piirneb kirdenurgast harku valla kumna kulaga idas saue valla valingu kulaga lounas laaneharju valla ohtu ja kulna kulaga lounas ja laanes laaneharju valla niitvalja kulaga ning pohjas laaneharju valla valkse ja tommiku kulaga keila idapiir kulgeb valdavalt mooda keila joge keila pindala on 1125 km2 ja elanike arv 2016 aasta alguse seisuga oli 9577 linn on elanike arvult harju maakonnas tallinna ja maardu jarel kolmas esmakordselt mainiti keilat keikl kirjalikes allikates 1241 aastal kumne adramaa suuruse kulana hiliskeskaegses eestis oli keila uks viieteistkumnest linnaprivileegideta alevist liivi soja ajal sai see tosiselt kannatada ning parast soda jai keilasse vaid kirikukula 1925 aastal sai keilast alev ja 1 mail 1938 kolmanda astme linn keila oli keskajal lahipiirkonna pollumajanduslik keskus 20 sajandi algul arenes seal tekstiilitoostus ning noukogude ajal uldine toostustootmine tanapaeval on suurimad tooandjad as harju elekter ensto ensek as ja as draka keila cables tahelepanuvaarseks hooneks voib pidada keila kirikut mis on harjumaa suurim keskaegne maakirik ja mille kirikutorn on pohjaeesti maakirikute seas uks korgemaid 50 meetrit keilas asus vasallilinnus millest on tanapaeval alles ainult varemed linnusega oli seotud keila mois mis kujunes uheks tahtsamaks liivi ordu tugipunktiks tallinna umbruses alates 1989 aastast tegutseb moisa peahoones harjumaa muuseum linna labib elektrifitseeritud tallinnakeila raudteeliin mis hargneb seal paldiski ja riisipere liinideks raudteejaam ise parineb 1870 aastast ja see on manginud olulist rolli linna arengus keilat on taani hindamisraamatus 1241 mainitud kujul keikl see kolas arvatavasti nagu keikala voi keikala nuudseks on nimi luhenenud soomes on tanapaevalgi kohanimed kaikkala ja keikkala nime tahendus pole selge soome keele laanemurdeis tahendab kaikale voi kaikala tukki voi osa nime aluseks voi vahendajaks voib olla ka alguparalt selgusetu isikunimi saksa keeles on keila nimi olnud kegel vene keeles selle nime jargi sai ka keilat labinud raudtee huudnimeks keeglirada saksa keeles kegelbahn esimene eestisse joudnud elektrirong stadler flirt sai keila raudteejaama ajaloolise nime jargi nimeks kegel keila territooriumilt leitud seni vanimaks esemeks on 32 aastatuhandest ekr parit kivikirves mis tuli valja vundamendiaugu kaevamisel 1930 aastal joest umbes 200 m kaugusel samast kohast leiti ka luid ja susi muinasaja vanimaks sailinud malestiseks on keila joepargi territooriumil asuv orjakivina tuntud kultuskivi hiljemalt 1 aastatuhandest millesse on uuristatud lohukesed 1912 aastal leiti pollu kundmisel keila joe lahedusest tanapaeval raudteeulekaigukoha juures aardeleid kuhu kuulusid 910 sajandist parit pronks ja hobemundid keila maaalal asus kula juba muinasajal asustuse jalgi on leitud peamiselt keila joe aarselt alalt mida tanapaeval labib raudteetamm arheoloogilistel proovikaevamistel on sealt leitud potikilde ja soestunud luid mille jargi on oletatud et kula eksisteeris seal 1015 sajandil 1241 aastal mainiti keila kula keikl esmakordselt taani hindamisraamatus kus kula suuruseks oli margitud kumme adramaad 13 sajandi algul kuulus keila ala revala maakonda vomentak muinaskihelkonda mille nime on tolgendatud vohmatagusena 13 sajandi esimesel poolel rajati keilasse kirik arvatavalt puidust sama sajandi lopus valmis avar nelinurkne kabel kuid pikihoone ehitati arvatavasti 14 sajandi esimesel poolel 1452 aastal laks keila kirik tallinna toomkiriku alluvuselt tallinna komtuurkonna alluvusse mis toi kaasa suured umberehitused 1516 sajandil oli keila kirik usna joukal jarjel ja seal oli neli altarit 1350 aastal voi veidi varem rajas kegelite suguvosa keila joesaarele moisa kuhu kuulus 34 kiviseinte voi vundamendiga hoonet aastal 1433 ostis liivi ordu moisa arndt kallelt ja hakkas 1470 aastatel moisa vaikelinnuseks umber ehitama 1516 sajandil moodustus keila kohale kodanike burgermeistri ja gildiga alev kuhu kuulusid kindlustatud ordumois ja selle lahedal olev kula kivist vesiveski vabade moldritega kirik ja selle lahedal asuv ligi 20 elamuga kula korvalhoonete ja viie kortsiga pruulimisoigusega majapidamised kasitoolised koondusid mitte ainult linnadesse vaid ka alevitesse nii naiteks olid 16 sajandi esimesel poolel keilas ametis pagar ratsep kingsepp koosner kangur sepp ja puusepp vene vaed poletasid ordumoisa maha liivi soja ajal 1560 aastal alevi havitasid poolakad 1567 aastal mille jarel oli keila paar sajandit vaike kirikukula liivi soja ajal tapsemalt 1558 aastal ruustati ja purustati ka kirik selle taastamine lopetati 1596 aastaks rootsi ajal taastati ordumois kirikuaias olevad mitu 17 sajandist parit talupoegade rongasristi viitavad ka selle aja talupoegade heale elujarjele 1700 aasta oktoobris liikus rootsi sojavagi kuningas karl xii juhtimisel parnust tallinna kaudu narva alla marjamaalt oleks ka otsemini tallinna paasenud kuid vagi keeras nissi peale ja sealt keila kaudu tallinna poiked peasuunalt korvale tingis asjaolu et oli vaja taiendada moonavoore tugevaid kahjustusi sai vasallilinnus pohjasoja ajal umbes 1710 ja 1750 aastatel jaeti see maha uksikuid linnuseruume kasutati kull veel keldritena kuni 19 sajandini 18 sajandil sai postimaanteeks keilat labinud ajalooline teetrass tallinnhaapsalu vaata tallinnahaapsalu postimaantee mille algusaja voib oletatavasti paigutada 13 sajandi esimesse poolde postiuhendus loodi 1739 aastal kuid suleti juba 1743 tallinna ja haapsalu vahelise tee postijaamad sealhulgas keila postijaam taasavati 1783 aastal 17991804 veeti trassil ka reisijaid 1865 aastal otsustati jatta suurte kulutuste parast keilasse spetsiaalsed postijaamahooned ehitamata keila vasallilinnuse korvale rajati juba rootsi ajal vaike kivist moisa harrastemaja selle asemele ehitati aga umbes 1802 aastal uus peahoone mis arhitektuuriliselt jai teiste kihelkonna moisate nt ohtu vaana saue peahoonetega vorreldes tagasihoidlikuks tanapaevase valimuse sai keila kirik 1851 aastal roosaken torni kaarmotiivid peaportaali raamistamine sammastega jm ning kiriku sees loppesid viimased suuremad ehitustood 1939 18 ja 19 sajandil muutus keila ilme usna vahe poore saabus balti raudtee valmimisega 1870 aastal mis oli esimene eestis asunud raudtee ja uhendas omavahel paldiski tallinna ja narva linnasid peterburiga samuti mojus asula kasvule soodsalt 1896 aastal alanud moisamaa muumine ehituskruntideks koos raudtee valjaehitamisega uhendati koik raudteejaamad telegraafiliiniga nii sai keila esimese telegraafiuhenduse 1870 aastal 1897 aastal sai keila telefoniuhenduse tallinnaga panganduse ajalugu keilas sai alguse 1899 aastal hoiukassa avamisega raudteeliin keila ja haapsalu vahel valmis alles 1905 nonda oli keila jaam oluline peatuspaik haapsallu suunduvatele puhkajatele ning pakkus kohalikele tood hobutranspordi korraldamisel keila ja haapsalu vahel keila all peeti lahinguid nii esimeses kui ka teises ilmasojas 23 veebruaril 1918 kohtusid keila moisa maadel lahingus punakaartlaste ja sakslaste vaeuksused 1925 aastal sai keila alevioigused postijaamad tegutsesid moningail maaral 19201930 aastail neis paikades kus puudusid bussiliinid 1924 aastal avati hobusepostijaam ka keilas kuid bussiliikluse tormiline areng 1930 aastail viis eestis postijaamade sulgemiseni keilas tegutses keila pollumeeste konvent 19 aprillil 1938 voeti eestis vastu uus linnaseadus millega muudeti linnadeks koik eesti alevid va voopsu ja keilast sai kolmanda jargu linn kuna siin oli alla 10 000 elaniku tapsemalt 1 mai 1938 seisuga oli keilas 1114 elanikku keilale linnaoiguste andmise pidulik koosolek toimus 13 mail 1938 1944 aasta 23 septembril toimus voitlus eesti uksuste ja punaarmee 72 laskurdiviisi kiiresti edasiliikuva motoriseeritud eelsalga vahel 1941 ja 1949 aastal oli keila raudteejaam uheks solmjaamaks kuhu koondati arreteeritud inimesed ja paigutati nad jaamas seisvatesse loomavagunitesse vahistamised toimusid valdavalt oositi ja uhte rongitait komplekteeriti paar oopaeva jaamast saadeti inimesed siberisse asumisele kuuditatute malestuseks on jaama territooriumil malestustahvliga kivi aastatel 19501962 oli keila linn keila rajooni tanapaeva harju maakonna laaneosa keskuseks juulis 1958 joudis keilasse elektriraudtee mis pikenes kloogani sama aasta detsembris ja 1965 aastal pikendati elektriraudteed ka vasalemmani nuudisajal on linnal elektrirongide naol hea uhendus tallinnaga noukogude ajal baseerus keila linna territooriumil 228 tankipolk viimased tankid viidi minema 1994 aasta 5 augustil tankipolgu territooriumil tegutses aastatel 19901991 piraatraadiojaam nadezda mille abil edastati venekeelseid raadiosaateid noukogude ajal kasvas linn joudsalt linna aarde ehitati viiekorruseliste paneelmajade rajoon nende hulgas on ka kolm seitsmekorruselist korterelamut lisaks arenes valja mudaaugu rajoon linna pohjaosas aastatel 19922017 asus keilas keila valla keskus ehkki keila linn ise keila valda ei kuulunud 1994 aastal valmis mudaaugu elamupiirkonnas soslastekula millest sai esimene peretuupi lastekodu eestis 19941996 oli paldiski linn keila linna koosseisus uhe keila linnaosana et seal saaks labi viia kohaliku omavalitsuse valimisi see pohjustas hiljem aga pikaajalise kohtuvaidluse keila ja paldiski vahel kuna viimane jattis keila kanda uhe laenuvola 2001 aastal valmis keila tervisekeskus linnaelanike sportimisvoimalusi on parandanud ka keila terviseradade valmimine 2012 aastal alustati uhinemislabiraakimisi keila vallaga linnavolikogu lukkas juunis 2014 tagasi saue valla uhinemisettepaneku 2016 pakuti valja ka laaneharju valla idee kuid keila linn ning vasalemma ja nova vallad ei olnud uhinemisest huvitatud ja hiljem loobus ka padise vald seetottu oli oodata ainult keila valla ja paldiski linna liitumist ning keila linn jatkab eraldiseisva haldusuksusena eesti omavalitsuste haldusreformi raames plaaniti keila linn sundliita paldiski linna ja keila padise ning vasalemma vallaga 6 juulil 2017 otsustas valitsus aga et keila linna laaneharju vallaga ei sundliideta ning et ta jatkab eraldi omavalitsusena keila paikneb harju lavamaal suur osa keilast paikneb keila mael mis on voort meenutav paest tuumikuga enamvahem tasase harjaga loodekagusuunaline korgendik mille loodeots on valkse kulas selle ja kogu umbruskonna korgeim looduslik punkt absoluutse korgusega veidi ule 48 m on linna loodeosas selle punkti vahetus laheduses paikneb tehiskungas mille absoluutne korgus on ligi 58 m linna lounaosa asub korgendiku laugjal nolval ja idaosa paikneb keila joe tasastel kallastel linna laaneosa on madalamal tasandikul millele on tekkinud niitvalja soo keila asub idaeuroopa platvormi aarealal kristalse aluskorra pealispind asub keila kohal 150180 meetrit allpool merepinda keila ala kerkis merest umbes 8000 aastat tagasi keila alune kohati maapinnani ulatuv paekivi kuulub keila lademesse keila paemurrus asuval tuuppaljandil paljandub vaid kolmemeetrine sein lademe keskmisest osast keila pohjaservas keila joe orus avanduvad ka haljala ja kukruse ladekvaternaarisetetest kattekiht paerahkne liivsavi on keila linnas ohuke 03 m liivase ja kruusase pinnasega korgendikud on endised rannavallid mis tekkisid antsulusjarve kallastele 80009500 aastat tagasi selles peatukis on kasutatud eesti meteoroloogia ja hudroloogia instituudi emhi tallinnharku aeroloogiajaama andmeid mis asub keilast linnulennult ligi 14 km kaugusel keila hudromeetriajaamas moodetud sademete ja ohutemperatuuride andmed pole avalikud ning seal on ohutemperatuure registreeritud alles 2007 aastast perioodil 19812010 oli harku jaamas moodetud aasta keskmine ohutemperatuur 59 c eesti keskmine samal ajal vahemikus 4971 c registreeritud ohu absoluutne maksimumtemperatuur oli 343 c ja miinimumtemperatuur 314 c veebruari keskmine minimaalne ohutemperatuur oli 71 c ja juuli keskmine maksimaalne ohutemperatuur oli 219 c aasta keskmine sademete hulk nimetatud perioodil on olnud 704 mm eestis samal ajal vahemikus 578766 mm maksimaalne oopaevas registreeritud sademete hulk 783 mm suhteline ohuniiskus on aasta jooksul keskmiselt 81 keskmine tuule kiirus perioodil 19812010 oli 35 ms maksimaalne aga 28 ms 101 kmh paikesepaistet esines aastas keskmiselt 1826 tundi 76 oopaeva keila idaosa asub keila joe kallastel keila joge uuriti 1993 aastal kompleksselt mitmes loigus sealhulgas keila kohal joe laius oli keilas 15 m ja sugavus 0306 enamasti 05 m ligikaudne vooluhulk oli keila linnas 1000 ls kaldad olid keilas osalt tasased ja osalt jarsud joepohi oli keilas kruusanekivine paiguti pealt mudastunud joe aasta uldvooluhulgast keila linna kohal moodustab lumesulamisvesi 33 vihmavesi 32 ja pohjavesi 35 linnaga piirnevast joeloigust on puutud joesilmu haugi angerjat sarge turba ja roosarge harva ka lohet ja vimba tollaaugu lahedal paikneb keila joe lahknemiskoht moodustades joe parem ja vasakpoolse haru uhinemiskoht asub linnuse tanava silla lahedal harude vahele jaab joesaar alates 1955 aastast on maaparanduslikel eesmarkidel koostatud kaks keila joe suvendamise projekti tallinnapaldiski maantee sillast ulesvoolu kuni tallinnaparnu maantee sillani 1960 aastatel teostatud keila joe parempoolse haru suvendamine toi kaasa vasakpoolse haru veetaseme alanemise linnuse tanava sild likvideeriti ning asendati pinnasest valliga mis muutis vasaku haru umbseks ja veevool peatus 1980 aastate uuringud on valja selgitanud et keila joe parempoolse haru pohi on kohati sugavamaks kaevatud mistottu vasakpoolne joe sang jai kuivale selle tulemusel supluskohad havinesid 2012 aastal taasavati keila joe vasakharu ning taastati vee labivool kuna puhastus ja suvendustoid tehti kuni paekivini siis jaab see joeharu ikkagi suvel peaaegu kuivaks sest paremharu on suvendatud tunduvalt rohkem endisel keila joe saarel asub looduskaitse all olev joepark teised linna tahtsamad pargid on endise kalmistu kohal asuv keskpark ja muinsuskaitse all oleva keila algkooli hoone taga asub mannik linna laaneosas asub keila mae lounanolval keila tammik linna piiril kahe raudteeharu vahel kulna kula territooriumil kasvab looduskaitse all olev liivaaugu tamm teine looduskaitse all olev polispuu on 150 aasta vanune loigu keerdkadakas linna laaneosa soodes ja niitudel on looduskaitse all olevate taimeliikide kasvupaikasid kapalistest kasvavad keilas balti sormkapp hall kapp harilik kaoraamat kahelehine kaokeel kahkjaspunane sormkapp kaunis kuldking kuradisormkapp karbesois pruunikas pesajuur rohekas kaokeel russowi sormkapp suur kaopoll sooneiuvaip ja voothuulsormkapp looduskaitsealustest taimedest on veel esindatud eesti soojumikas harilik porss poosasmaran kuningakuuskjalg korge kannike pustlinalehik sile tondipea paaskolmissonajalg ja harilik ungrukold keila linnavalitsuse tellimusel on spetsialistid uurinud keila parkides elunevaid nahkhiiri kirikuaias ja keskpargis oli ainsaks kohatud liigiks pohjanahkhiir koige vaartuslikumaks elupaigaks kolmest kulastatud pargist osutus joepark kus pohjanahkhiirele lisandusid veelendlane ja suurvidevlane veelendlase elupaigad on tihedalt seotud veekogudega ja neid voibki naha suvel lendamas vastavatud joeharu ning joe kohal eesti oludes on aga koige haruldasem vaid paiguti eestis levinud suurvidevlane kes on uhtlasi suurim eestis elavatest nahkhiirtest koik kolm liiki on eestis looduskaitse all kuuludes ii kaitsekategooriasse keila laaneosa on hiireviu elupaigaks keila linna territooriumi pindala on 1125 km2 millest ligi pool on tiheasustusega ning ulejaanud ala moodustavad peamiselt metsad sood ja looduslikud heinamaad raudteest louna poole jaav keila osa on valdavalt eramutega aedlinn pohjapoolne aga korruselamutega linnaosa linna maaalal on ka kolm suuremat parki keskpark joepark mannik linna esimene generaalplaan valmis 1957 jargmine 1967 arhitekt elva kilps elamuehitus kandus uuspaldiski maantee ja paldiski maantee ning pohjaluha ja piiri tanava kvartalisse uus generaalplaan aastast 1987 arhitekt tiina nigul nagi ette linna laiendamise tammiku ja niitvalja aladele 2002 aastal koostatud keila linna uldplaneering autorid toomas paaver oliver alver indrek peil ja siiri vallner seadis rohu linnaruumile jaades traditsioonilise uldplaneeringuga vorreldes muudes valdkondades kasitluselt vahem pohjalikuks keilas on kaks linnakeskust 13 sajandil asustatud keila magi ja teine raudteejaamaga seotud uusasula mis tekkis 1870 aastal molemad valjakud on praegugi dominantideks keskvaljakuaarsetest hoonetest koige vanem ja vaartuslikum on polistest puudest umbritsetud keila kirik koos 6 kabeli ja kirikuaiaga teised hooned keskvaljaku aares asuvad kirikust eemal voimaldades kirikul jaada dominandiks keila keskosa kui kesklinna miljoovaartusliku ala kohta koostas kunstiajaloolane silvi lindmaapihlak 1997 aastal aruande keila keskosa arhitektuursed vaartushinnangud arhitektuuriajaloolised eritingimused raudteejaama umbrusele 1930 aastal valmis keila algkooli hoone pargi tanav 2 see on riigis ainulaadne eesti vabadussojas langenute malestuseks pustitatud malestusmark sissepaasu korval vasakul asub marmortahvel aastaarvuga 1930 ja paremal marmortahvel tekstiga austawaks malestuseks wabadussojas langenuile ehitasid selle koolimaja keila alew ja keila wald 1985 aastal valmis keilas paldiski mnt 21 arhitektide ain padriku ja rein tominga projekteeritud harju keki tehnotalituse hoone sisekujunduse autor on rein laur krista kodrese hinnanguil on tegemist eesti interjoorikujunduse esimese hightechi ideede kontseptuaalse rakendusega ruumides on koik kommunikatsioonid nahtavale jaetud hoone valiti 1985 aastal eesti parimaks ehitiseks objekt leidis tunnustust ka uleliidulisel noukogude liidu tasandil iii uleliidulisel arhitektuuriteoste konkurssulevaatusel palvis ta ii preemia 1980 aastate lopul jai seisma harju keki alustatud suure spordihoone ehitus mis anti hiljem ule keila linnale ehitus jatkus 2000 aastal keila tervisekeskuse hoone projekti autorid on arhitektid ain padrik ja kristi alamaa esialgu valmis ujulaosa mis avati mais 2001 teise jarguna avati sama aasta detsembris spordihall ehitis voitis konkursi terasehitis 2001 1950 aastal muudeti eestis haldusjaotust senise 13 maakonna asemele tekkis 39 rajooni sealhulgas keila rajoon hoogsalt hakati rajoonikeskuseks saanud vaikelinnadesse ehitama halduskeskusi tollal arhitektuuris valitsenud stalinistlik stiil eeldas et rajoonikeskuse valjakuansambel kui noukogude voimu sumbol pidi olema esinduslik kompositsiooniline tervik keila peamised uhiskondlikud ehitised ruhmitusid umber keskvaljaku nii kerkisidki 1952 aastal sinna 160 kohaga kino saluut keskvaljak 10 1956 aastal kultuurimaja keskvaljak 12 1957 aastal keila tarbijate kooperatiivi kahekorruseline kaubamaja keskvaljak 6 ja kultuurimaja vastas ule valjaku 1958 aastal rajooni partei ja taitevkomitee hoone keskvaljak 15 iseloomulik oli et hooneid ehitati korduvkasutusega projekti jargi naiteks keila kultuurimaja on arhitekt arnold matteuse antsla kultuurimaja projekt 1950 kordus ja 1956 aastal projekteeritud parteikomitee hoone on sisuliselt identne polvasse ehitatud rajooni parteikomitee hoonega autor ilmar laasi ainult peegelpildis kuna keila jogi on keila kandis madal ja paese pohjaga siis sai juba kauges minevikus seda holpsasti uletada keilast ules ja allavett on aga jogi sugav ning umbrus laialdaselt soostunud mis liiklust uksjagu takistab nii ongi juhtunud et siinne iidne sillakoht on olnud asula tekkele maarava tahtsusega esimese keila joge uletava kivisilla rajamise aeg pole teada kull olevat see aga hiljemalt 19 sajandi keskel olemas olnud sest on dokumenteeritud juht kus 1853 aastal olevat sild erakordselt korge suurvee tottu avariiohtu sattunud rohkem on teada praeguse jalakaijate silla kohal asunud neljaavalise paevolvsilla kohta mis ehitati 1882 aastal see oli 471 m pikk ja soidutee laiusega 41 m uks silla volv purustati teise maailmasoja ajal 1941 aastal ja sillati ajutise puittoestikuga sild lammutati joe suvendustoode kaigus 1960 aastate algul moisaaegset joesaart kaunistasid mitmed kivisillad juba 1880 aastate lopus mainitakse ajalooraamatutes keila moisa ilusaid kivisildu paekivist mitmeavaline volvsild asus keila joel moisa peahoone taga ja voimaldas otsepaasu teisele poole joge jaavatesse moisa valdustesse aastail 19601961 keila joe suvendamistoode kaigus sild lohati samuti likvideeriti siis joesaarele viiv linnuse tanava sild ning asendati pinnasest valliga 2012 aastal samaaegselt keila joe vasakharu puhastus ja suvendustoodega ehitati uus linnuse tee sild see on kuuemeetrise avaga raudbetoonist talasild parast eesti ja noukogude liidu baaside lepingu solmimist tekkis vajadus keila umbersoidutee jarele seeparast projekteeriti 1940 aastal raudbetoonsild kanamakeila maanteele mille ehitustood algasid 1941 aastal ara jouti teha parem kaldasammas kuid tood katkesid soja tottu 1950 aastal projekteeriti sild umber viieavaliseks 52meetriseks kahe jatkuvtalaga sillaks sild ehitati valmis 1956 aastal 2015 aastal ehitati olemasoleva silla korvale uus sild seejarel lammutati vana ja selle kohale rajati veel ka teine sild molemad uued raudbetoonsillad on kolmeavalised ja nende pikkus on 473 m kahe terasest talakanduriga raudteesild haapsalutallinna raudteel ule keila joe valmis 1903 aastal sild oli kaheavaline ja uldpikkusega 378 m sild on hiljem umber ehitatud arvatavasti oli esialgne sild mis rajati aastal 1870 koos raudteega puidust 2017 aasta kevadel valmis linna seitsmenda sillana jalakaijate sild moisapargis keila on harju maakonna linnade seas tallinna ja maardu jarel kolmandal kohal ning eesti linnade seas 2015 aasta seisuga 15 kohal keila alal on olnud asustus juba muinasajast alates 1516 sajandil arenes kulast linnaprivileegideta alev kus elasid peamiselt eestlased sakslased ja rootslased sailinud keila kiriku voormundrite arveraamatu pohjal oli keilas elanikke ligi 100 liivi soja ajal 1567 aastal havitasid poola vaesalgad selle alevi ning paari jargmise sajandi jooksul oli keila usna horedalt asustatud rahvastiku kasvu parssisid ka katk aastatel 1657 ja 1710 naljahada 1695 ja pohjasoda 1697 aastast sailinud keila plaanil on vaid moned majad koos kiriku moisa ja kahe kortsiga oluline poore saabus 1870 aastal kui valmis keilat labiv balti raudtee mis soodustas piirkonna majanduslikku arengut ja rahvastiku kasvu oluline oli ka moisamaade muumine ehituskruntideks vahetult enne i maailmasoda elas keilas ligi 800 parast soda aga umbes 600 inimest pidev kasv jatkus kuni 1990 aastani mil keilas elas ule 10 000 inimese rahvaarvu kasvatas ka keilas asunud noukogude tankipolk eesti taasiseseisvumise jarel hakkas keila linna elanike arv kahaneva sundimuse ja valjarande tottu vahenema ja 2000 aastaks langes see 1990 aasta tippajaga vorreldes ligi 11 jargmise kumne aasta jooksul pooras aga elanike arv taas tousuteele ning 2011 aastal elas statistikaameti andmetel keilas 9806 inimest linna asustustihedus on nuudisajal 9257 inimest ruutkilomeetri kohta ligi pool keila linna territooriumist on tihedamini asustatud ulejaanud maaalal on metsad heinamaad ja sood keila loomulik iive on viimastel aastatel olnud positiivne 2013 aastal sundis linnas 124 last ja suri 88 inimest ulalpeetavate maar oli 2013 aastal 503 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli keila elanikkonnast eestlasi 828 venelasi 1207 ukrainlasi 177 soomlasi 089 valgevenelasi 068 ja teisi rahvusi 179 2014 aasta alguse seisuga elas keilas statistikaameti andmetel 9751 ja rahvastikuregistri andmetel 9748 inimest maanteedest labivad linna tallinnapaldiski maantee keilahaapsalu maantee keilaaasmae tee ja keilaohtu tee tallinnakeila raudtee hargneb keilas riisipere ja paldiski suunas tootavad bussiliinid k11 ja k12 keskajal oli keila mois lahipiirkonna pollumajanduslik keskus lisaks polluharimisele tegeleti moisas 17 sajandi lopus kalkunikasvatusega 19 ja 20 sajandi vahetusel peeti friisi tougu veiseid ja itaalia tougu kanu keila kirikumoisas tegeleti peamiselt mesindusega 16 sajandil vabadele moldritele renditud moisa vesiveski tegutses kuni 1940 aastateni veski pais purustati 1941 aastal kuid veski tootas veel moned aastad abimootoriga keskajast on olemas andmed keilas tegutsevate kortside kohta enne liivi soda tegutses viis kortsi moisa pruulikoda rajati 1694 aastal mille asemele ehitati 19 sajandil vaike ollevabrik havis polengus 1904 aastal kus valmistati ka karastusjooke tanapaeval seisavad keila joe lahedal moisa piiritusetehase varemed mis tootas luhikest aega aastatel 18881896 keilas toodetakse taas olut alates 2014 aastast kui alustas tood kasitooolut valmistav ou lehe pruulikoda 20 sajandil oli keilas kullaltki hasti esindatud tekstiilitoostus sajandi alguses oli tegev aurujoudu kasutav moisa varvalitookoda 1918 aastal hakkas toole villakraasimis ja ketrusvabrik tuula teel asunud riidevabriku hooned lammutati 2013 aastal vordlevat linnageograafiat uurinud edgar kant on kirjutanud et keila rahvaarvu kasv aastatel 19221934 228 on kull peamiselt tanu volgu viimasel viiel aastal seal tootavale tekstiilivabrikule 1930 aastate keskel liigitas kant majandusgeograafiliselt keilat tallinna peasusteemis tagamaa soltlasasulaks peakeskuse ja valisvoondi vahel asetseva abikeskuste voondi laane ja edelasektoris paldiski korval teiseks tahtsamaks asulaks pagaritooteid valmistasid keila elanikele vaikesed pagariarid teise maailmasoja jarel tegutses keilas esialgu kaks leivatehast kus too kais kasitsi 1971 aastal elektriahjudega tood alustanud etk leivatehas suleti 2003 aastal hoone lammutati ja selle asemele ehitati selveri kauplus keila suurim kauplus on roomu kaubamaja mis on tegutsenud keila tarbijate uhistu poena erinevate nimede all juba noukogude liidu aegadest keila tul on keilas kokku kolm poodi lisaks roomu kaubamajale ka jaama ja keila kauplus samuti asub keilas rimi ja alates 25 juuli 2013 grossi toidukaubad 12 martsil 2015 avati maxima x kauplus 30 november 2011 avati bauhof group asi kauplus 1956 aastal loodi keilas eesti esimene kolhoosiehituse organisatsioon keila ken kolhoosidevaheline ehitusnoukogu mis sai hiljem nimeks harju kek kolhoosidevaheline ehituskontor harju kekist sai uks olulisemaid linna arengu mojutajaid parastsojajargsel perioodil 1978 aastal seoses markimisvaarse kasvuga sai ettevotte uueks nimeks harju kolhoosiehituskoondis nime akronuum jai endiseks noukogude ajast parit keila korgeimad toostushooned rajatud 1976 aastal kuulusid keila teraviljasaaduste eksperimentaalkombinaadile rahvasuus tuntud ka kui terko tanapaeval kannab ettevote nime keila veskid as linna joogiveega varustamisega tegeleb 1997 aastal asutatud as keila vesi mis kuulub taies ulatuses linnavalitsusele keila joogivesi tuleb kambriumvendi pohjaveekihist ning seda on kvaliteedilt nimetatud uheks eesti parimate sekka kuuluvaks nuudisaja pohilisteks tooandjateks on keilas peamiselt toostus jaemuugi ja transpordiettevotted naiteks esimesed jaljed keilas toimuvast haridustegevusest ilmnesid 17 sajandist kui kirikuopetaja anton heidrich 16591692 andis vaimuliku sisuga opperaamatu abil leeriopetust selle juurde kuulus lugemisoskuse omandamine ning katekismuse ja kirikulaulude oppimine 1724 aastal ehitati pastoraadi juurde koolihoone seejarel puudub haridustegevuse kohta teave rohkem kui sajandi jooksul 1820 aastal palkas pastor otto reinhold von holtz kaks lugemisopetajat kes kaisid kihelkonnas lugemist ja piiblilugu opetamas jarjepidevus haridustegevuses sai alguse 1867 aastal kui keilast kolme kilomeetri kaugusel avati valjaotsa talus kool esialgu toimus ope kahel alates 1872 aastast kolmel paeval nadalas opilasi oli alla kumne ruumikitsikuse tottu koliti 1886 aastal kruusiaugule kus oppetoo toimus kolmes klassis viiel paeval nadalas opetati vene keelt aritmeetikat emakeelt laulmist piiblilugu ja katekismust oppetoo toimus seal kuni aastani 1918 aastatel 19071911 tootas keilas eesti rahvahariduse seltsi eestikeelne erakool mille sulgesid tsaarivoimu ametnikud aastal 1912 alustas keilas tood venekeelne kolmeklassiline kool kuhu toodi 1918 aastal ule kruusiaugu opilased ja oppetoo hakkas toimuma eesti keeles aastal 1919 sai koolist kuueklassiline algkool ja 139 opilasele andis opetust viis opetajat aastal 1930 ehitati keilasse eesti vabadussojas langenute malestuseks uus algkooli hoone noukogude ajal muudeti kool seitsmeklassiliseks ning 1954 aastal asutati keskkool kus oppis 477 opilast ja 29 opetajat 19461947 oppeaastast tegutsenud vene oppekeelega klassidest moodustati 1967 aastal ii keskkool i keskkoolis toimus ope eesti keeles pidevalt kasvava opilaste arvu tottu ehitati 19591960 vana hoone lahedusse uus koolimaja mida omakorda laiendati aastatel 19671968 aastal 1964 hakkas keilas tegutsema muusikakool 1965 aastal uletas keila koolide opilaste arv 1000 piiri i keskkool kolis 1975 aastal pohja tanavale 1978 aastal eraldati i keskkoolist keila algkool mis oli 1980 aastatel eesti suurim neljaklassiline algkool taasiseseisvumise jarel sai i keskkoolist keila gumnaasium ning ii keskkoolist keila vene gumnaasium hiljem sai nimeks keila uhisgumnaasium 2009 aastal liideti algkool ja keila gumnaasium uheks keila kooliks mida haldab keila hariduse sihtasutus 2010 aasta lopus kolis keila kool pohja tanavalt uude koolihoonesse aadressil ehitajate tee 1 samas hoones tegutsevad ka keila muusikakool ja harju maakonnaraamatukogu peale nimetatud koolide tegutseb keilas ka 9klassiline waldorfi kool late opilaste arv oli 20172018 oppeaasta alguses kolmes uldhariduskoolis kokku 1765 keila koolis 1430 uhisgumnaasiumis 175 ja waldorfkoolis 160 eestimaa kp keila rajoonikomitee ja keila rajooni tsn haalekandjana ilmus 19531962 keilas kollektiivne too mis oli eestikeelne ajaleht aastatel 19501952 oli see tuntud nimega bolsevistlik sona ajalehe ilmumine loppes seoses keila rajooni liitmisega harju rajooniga 19911995 anti valja ajalehte keila leht mida toimetas maarika seppius 19952006 tunti seda nime all laaneharju ekspress ning enne ilmumise lopetamist ka lihtsalt harju ekspress 2001 aastast anti kord kuus valja keila linna infolehte 25 mai 2001 21 september 2007 kokku 94 numbrit 5 oktoobril 2007 hakkas ilmuma keila leht selle peatoimetajad on olnud doris matteus kadi kroonlaur ja alates 2012 aasta algusest agu veetamm 1865 aastal asutas max wilhelm fick keilas luhikest aega tegutsenud meeskoori 1876 aastal asutati jakob maabergi eestvotmisel segakoor keila laulu ja muusika selts loodi aastal 1890 ja meeskoor uuesti aastal 1896 1897 aastast on andmeid ka keilas tegutsenud puhkpilliorkestrist aastal 1885 toimus esimene keila laulupaev kus osales 18 koori koos 300 lauljaga sellel uritusel esitati ka keila esimene naitemang jargmised laulupaevad toimusid aastatel 1895 1897 1898 ja 1927 vahepealne moon oli tingitud sellest et keila laulu ja muusika selts lopetas tegevuse 1910 aastatel ning see taastati aastal 1923 aastal 1900 asutati keila pritsimeeste selts ja 1908 keila rahvahariduse selts aastal 1935 moodustati koikidest keilas tegutsevatest seltsidest uhine organisatsioon mille nimeks sai keila rahvamaja rahvamaja tegutses algselt pritsumajas kuid teise maailmasoja ajal hoone havis ja seetottu koliti endisse vallamajja aastal 1956 valmis kultuurimaja mida alates 1997 aastast kutsutakse keila kultuurikeskuseks tanapaeval toimuvad seal kontserdid etendused ja huvitegevus naiteks kaib kultuurikeskuses koos keila linnaorkester kontserttegevust korraldab ka keila muusikakool kus asub uhtlasi keila linna uusim ja hea akustikaga kontserdisaal 1883 aastal asutas jakob maaberg keila esimese laenuraamatukogu mis tegutses 9 aastat aastal 1919 avati lugejatele keila rahvahariduse seltsi raamatukogu mis anti 1938 aastal linnale 1941 aastal oli raamatukogus 3500 koidet aastatel 19572012 paiknes raamatukogu kultuurimajas misjarel koliti keila kooli pohikooli ja gumnaasiumi majja kus tegutseb tanapaeval harju maakonnaraamatukogu nime all raamatukogus oli 2011 aasta 1 jaanuari seisuga 82 684 raamatut millest 63 547 olid eestikeelsed 1989 aastal sai aasta varem asutatud harjumaa muuseum ruumid keila moisa peahoones muuseum kogub naitab ja sailitab harjumaa ajaloo ja kultuurilooga seotud materjale muuseumil on oma kodulooline ja erialane raamatukogu udupilte naidati 20 sajandi alguses pritsimajas eesti iseseisvuse ajal toimusid kinoetendused rahvamajas parast teist maailmasoda alustas tegevust vaikekino keila ja 1952 aastal valmis kino saluut saluudi hiilgeaegadel olid ohtused filmiseansid koguni kolm korda paevas lisaks paevased laste seansid 1986 aastal valmis hoone juurdeehitis 1995 aastal taasavati hoone moodsa meelelahutuspaigana kus uhe katuse alla koondusid kino baar diskosaal ja kasiino praegusel ajal asuvad hoones pangakontor ilukeskus ja kohvik nuudisajal toimuvad kinoseansid paar korda kuus kultuurikeskuses 1997 aastal asutas keila linnavolikogu keila kultuuripreemia keilas asub 5 ajaloomalestist 4 arheoloogiamalestist 10 ehitismalestist ning 40 kunstimalestist ehk kokku 58 kultuurimalestist keila kirikuaed on arvel nii arheoloogia kui ka ehitismalestisena keilas on esindatud erinevad konfessioonid eelk miikaeli kogudus keila baptistikogudus uusapostliku kiriku kogudus eesti metodisti kiriku keila kogudus seitsmenda paeva adventistide keila kogudus lisaks miikaeli kogudusele kuuluva keila kiriku asuvad linnas veel keila uusapostlik kirik keila baptisti kirik keila metodisti kirik ja adventistide kirik miikaeli koguduse majas peab oma teenistusi ka eesti apostlikoigeusu kirik aprillis 1907 toimus eesti esimene ametlik jooksuvoistlus 25 versta pikkuse jooksu keilast tallinna voitis maadleja j loorberg linna esimene spordiuhing keila spordi ring loodi 1922 aastal ernst kuljuse ja karl vasko eestvottel keilaga on seotud ka 1912 aasta sugisel toimunud eestimaa esimene ametlik voidusoit autodele mis peeti tallinna eesti pollumeeste seltsi naituse ajal soit toimus marsruudil tallinnkeilaristitallinn labisoiduks ettenahtud viis tundi andis keskmiseks kiiruseks 39 kmh voidusoidust vottis osa kolm autot voitjaks tuli tallinlaste vendade hanshofide juhitud darracq keilas tegutsevad keila jk keila kergejoustikuklubi tipp keila korvpallikool keila vorkpallikool ja teised klubid linna edelaosas asuvad keila terviserajad kus asuvad jooksu suusa rulluisu ja taldrikugolfirajad ning jalgpallivaljakud piirkonna haldamiseks asutas linnavalitsus 28 augustil 2007 sa keila terviserajad mis anti 2013 aasta augustis ule keila tervisekeskusele keilas on korraldatud kuumaohupallide voistlusi esimene voistlus peeti 2000 aastal ja idee tulenes sellest et keila sopruslinnad birstonas leedus ja sigulda latis on molemad oma riigi kuumaohupallinduse keskused aastal 1865 saabus neljaks aastaks keilasse toole esimene arst eduard georg fick esimene apteek alustas tegevust aastal 1889 seejarel oli voimalik arstiabi saada aastatel 19011903 ja siis moneaastase vahega alates aastast 1907 valja arvatud esimese maailmasoja ajal aastal 1909 osteti arstile oma maja ja selle korvalhoones avati kuue kohaga vaestehospidal mille kohta parinevad viimased teated aastast 1913 iseseisvusperioodil keilas haiglat polnud 1930 aastate lopus tootas linnas kolm uldarsti uks hambaarst ja loomaarst esimene haigla linna ja maaambulatoorium hakkas keilas tegutsema 1944 aastal vanas ja madalas puumajas jaama 11 lammutati 1992 aastal 1963 aastal koliti endisse keila rajooni parteikomitee hoonesse keskvaljakul 1970 aastate lopus tootas keila polikliinikus 29 ja haiglas 8 arsti suur haiglakompleks valmis aastatel 19891991 keila manniku serval pargi 30 voodikohtade arvu poolest vabariigi kolmas kliinik mis sai tuntuks oma poletusravi osakonna tottu aastal 2003 lopetati keila haigla kui riigiasutuse tegevus ning selle vara anti ule sihtasutusele pohjaeesti regionaalhaigla perh perh viis jarkjargult aktiivraviosakonnad keilast oma mustamae korpusse ning keilas pakuti edaspidi vaid hooldus ja jarelraviteenuseid aastal 2011 viis perh jarelraviosakonna ule hiiu korpusse ning muus keila haigla hooldusravi kliiniku uuele omanikule kes peaks parast hoonete remonti osutama hooldusraviteenuseid peamiselt laaneharjumaa elanikele lisaks hooldusravikliinikule tootavad keilas veel mitu perearstikeskust moni hambaravikabinet ja apteegid laaneharju politseijaoskond kolis 2014 aastal sauelt keilasse nuudisajal asub keilas laaneharju konstaablijaoskond kohaliku tuletorje sunniaastaks loetakse 1901 keila paastekomando paiknes 2002 aastani uuel tanaval raudtee aares vabatahtliku tuletorje hoones kust koliti 2003 ulejoe teele 2014 aasta seisuga tootas komandos 126 meest keila linna juhitakse vastavalt keila linna pohimaarusele keila linnavalitsus ja linnavolikogu asuvad aadressil keskvaljak 11 2018 aasta alguse seisuga on linnapea enno fels ja linnavolikogu esimees tanel moistus ning linnavalitsuses koalitsiooni moodustavad vastavalt 2017 aasta kohalike omavalitsuste valimise jarel solmitud koalitsioonileppele reformierakond ja valimisliit sobralik keila pea kogu taasiseseisvusaja on linnavoimu eesotsas olnud reformierakond vaid pool aastat aprillist kuni oktoobrini 2006 oli voimul fraktsioon tasakaal mille moodustasid kaks soltumatut volikogu liiget ning isamaaliidu keskerakonna ja seni valimisliitu linnakodanike liit kuulunud linnavolikogu liikmed lahedus tallinnale aitab kaasa sellele et keila kuulub eesti joukaimate omavalitsuste sekka pohiosa linna sissetulekust annab uksikisiku tulumaksu laekumine samas on linnajuhtidele ette heidetud suurt laenukoormust mis moodustas 2013 aasta lopu seisuga 117 pohitegevuse tulust ja eelarveaukude lappimist labi riigieraldiste mittesihiparase kasutamise keila linnal on soprussidemed kuue linna voi vallaga tsiathuraga on solmitud koostoolepe kilinginomme on linn parnu maakonna lounaosas saarde vallas 40 km kaugusel parnust kilinginomme on vallasisene linn ja saarde valla keskus linna korvalt moodub uulukarksinuiatorvavalga maantee linna aart labis ka parnumoisakula raudtee mis 2008 aastal ules voeti kilinginomme on nime saanud 1560 aastal rajatud schillingitele kuulunud kilingi moisa ja 1789 aastal rajatud nomme kortsi jargi 1560 aastal rajatud kilingi schillingite moisa ja nomme kortsi 1789 jargi nime saanud asundus sai alevi oigused 1919 ning linnaks 1938 aasta 19 aprillil ajalooliselt piki parnuvalga maanteed kujunenud kilinginommele annab isikupara hasti sailinud peatanavaaarne puithoonestus osaliselt on sailinud sajandi algul ehitatud tuletorjehoonete kompleks 20 aprillil 1937 hukkus kilinginomme algkoolis kinoseansil tuleonnetuses 17 kooliopilast vigastada sai rohkem kui 50 kilinginomme ii algkooli poleng see on ka eesti suurim vigastatutega onnetus lastega major paul lilleleht oli 1941 aasta suvel kilinginomme kaitselahingu liivamae lahingu juht kui parnust saadeti 2 bussi ja 6 autotait havituspataljoni mehi voimu tagasi votma havituspataljoni runnak loodi tagasi major lilleleht sai haavata havituspataljoni riismed pogenesid tagasi parnu suunas lilleleht oli uks 1941 aasta suve vastupanu organiseerijatest kilinginomme kandis tali vallas parnumaal kus kaitseliidu meeste jarelejaanud eesti ohvitseride ja metsavendade joududega mitmetes kohtades voeti voim enda katte ja sakslaste saabudes voidi ette kanda et piirkond on juba kommunistenfrei hilisemal ajal 1944 oli paul lilleleht juba kolonelleitnandi aukraadis ja 6 piirikaitse rugemendi ulem see rugement oli kaitsel peipsi aares ja hiljem narva joe aares permiskula saare kohal kohalikest kultuuri ja malestusobjektidest voiks nimetada 1710 aasta pohjasoja aegse parimusega seotud ajaloolist mandi rahvajutu jargi olnud pohjasoja ajal vene sojavagi laagris praeguse kilinginomme keskpargi kunagise laadaplatsi kohal saal surnud vaepealik ara ja maetud samas liivakunkasse maha monekumne aasta eest leitud laadaplatsil oleva suure manni juure kartuli koobast kaevates uhe inimese luud mis arvatud vene vaepealiku omad olevat omaparase kujuga kaheharuline mand on praegu aiaga piiratud ja voetud alevivalitsuse korraldusel kaitse alla e nugis saarde kihelkond 1934 konealuse manni jaanused on sailinud tanaseni eesti vabadussoja ajal 1918 aasta lopul toimus punapargi juures 7 km kilinginommest kokkuporge eestist taanduva saksa vaeosa ja eesti kaitsesalga vahel punapargi lahing samas kohas toimus 1919 aasta alguses lahing peale tungivate vene enamlastega vaenlased loodi taganema taheks et siin enamlaste vagede edasitungimisele eestis piir pandi seati voltveti punaparki 1934 aastal ules inimeste joul kohale veetud kivimurakas 1933 aastal pustitati kihelkonna keskusesse kilinginomme alevisse i maailmasojas ja eesti vabadussojas langenud saarde sodurite malestuseks anton starkopfi valmistatud malestussammas molemad malestusmargid havitati kui parast ii maailmasoda kommunistid voimule tulid punapargi malestuskivi taastati nn laulva revolutsiooni paevil kilinginomme sudames paiknenud sammas on nuudseks endisel kujul taastatud aastail 19982010 esindas kilinginomme eestit euroopa kultuurikulade programmis ehkki ametlikult on projekt loppenud hoitakse kontakti ja peetakse konverentse euroopa kultuurikulade jarelprojekti euroopa liit ei rahastanud kilinginomme lipp ega vapp ei ole kasutusel sest 2005 aastal uhineti saarde ja tali vallaga uhtseks omavalitsusuksuseks saarde vallaks alates 5 septembrist 2008 on kilinginommes spordihoone kus on suur palliplats seinatennisevaljak ja jousaal tuntud isikutest on kilinginommes sundinud poliitikud lauri laasi marie reisik ja mart siimann sojavaelased ants laaneots ja paul lilleleht dirigent neeme kuningas ja naitleja helene vannari laulja liisi koikson koorijuht toomas voll ning arhitekt reio avaste kivioli on linn idaviru maakonnas linn on rajatud 1922 aastal linnaoiguse sai ta 1946 aastal aastatel 19571991 kuulus kivioli kohtlajarve linna koosseisu kivioli linn on nime saanud teise maailmasoja eelse aktsiaseltsi eesti kivioli jargi linna koosseisus on ka kuttejou ja varinurme linnaosa mis on kivioliga liidetud linna territoorium on kuulunud luganuse kihelkonda kivioli linnapea on nikolai vojeikin 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli linnaelanikest venelasi 51 ja eestlasi 394 seisuga 1 jaanuar 2010 oli linnas elanikke 6606 vottes arvesse rannet oli elanike arv 5845 linna laaneservas paikneb kivioli keemiatoostus kivioli koige tuntumateks objektideks voib pidada kivioli tuhamagesid mis on tekkinud seoses polevkivitoostusega magede korgused on 138 ja 135 m tegu on baltimaade korgeimate hulka kuuluvate tehismagedega kuramaa hertsogiriik ehk kuramaa ja zemgale hertsogiriik ladina ducatus curlandiae et semigalliae oli riik praeguse lati alal daugavast lounas mis holmas kuramaa ja zemgale piirkondi kuramaa esimene pealinn oli kuldiga saksa keeles goldingen hiljem miitavi saksa keeles mitau praegune jelgava kuramaa hertsogiriik oli rzeczpospolita vasallriik lati alal daugavast lounas valja arvatud riia linnasaras ja ruhnu saarel hertsogiriigi alla kuulus ka zemgale ja selija ala holmas hilisema kuramaa kubermangu ala alates pohjasojast kui venemaa moju piirkonnas tugevnes kujunes kuramaast puhverriik rzeczpospolita ja venemaa vahel 3 martsil 1795 laks kuramaa hertsogiriik kolmanda poola jagamise tulemusena venemaa koosseisu kuramaa kubermang 15961617 oli hertsogiriik ajutiselt jagatud kahe hertsogi vahel kuramaa ja zemgale hertsogiriigiks 17 sajandil kuulus kuramaa hertsogiriigile kolooniaid valjaspool euroopat need olid tobago saar lounaameerika rannikul ja gambia joe suudmeala laaneaafrikas 1561 aastal moodustati kuramaa hertsogiriik mis oli valispoliitiliselt jargnevad sajandid tihedalt seotud poolaleedu ehk rzeczpospolitaga oli gotthard kettleri poolt 5 martsil 1562 riias poola kuningale antud vasallivandest soltuvuses hertsogiriigi esimene pealinn oli kuldiga goldingen kuid peagi viidi pealinn ule jelgavasse miitavisse esimeseks kuramaa hertsogiks sai viimane liivimaa ordu ordumeister goddert kettler hertsogiriiki on valitsenud kolm dunastiat kettlerid 15611737 bironid 17371795 ja saksi dunastia 17401763 aadlike oigused olid kuramaal nagu rzeczpospolitaski suhteliselt laialdased neid kinnitas 1617 aastal vastu voetud pohiseadus formula regiminis mis kitsendas hertsogi volitusi ning andis olulised volitused kuramaa ruutelkonna maapaevale ja hertsogi noukogule mis moodustati maapaeva poolt uldiselt olid kuramaa hertsogid suhteliselt norga valitsusvoimuga hertsogkond moodustati liivimaa ordu aladest mis jaid daugava joest louna poole riigi pindalaks oli 23 000 ruutkilomeetrit kuigi kettler oli viimane liivimaa ordumeister ei suutnud ta liivi soja tulemusena lagunenud liivimaa ordu maid ainult endale soja ajal preisimaale panditud grobina piirkond jaigi preisimaa hertsogiriigilt valja ostmata ning ei liidetud hertsogiriigiga samuti kuramaal asuvad kuid hertsog magnusele kuulunud kuramaa piiskopkonna hajali asuvad maavaldusi piltene pavilosta aizpute ei liidetud hertsogiriigiga dobele komtuurkonna komtuur keeldus samuti tunnistamast kettleri voimu ning valitses iseseisvalt senist komtuurkonda 1583 aastal parast hertsog magnuse surma tekkinud voimuvaakumi ajal tekkis seni magnuse valduses elanud ruutelkonna seas kaks mojugruppi kellest uks soovis liituda katoliku kuramaa hertsogkonnaga poola kuninga voimu alla kuna magnus oli asunud poola kuninga vasalliks teie osa aga soovis liituda taani kuninga alluvuses olevasse protestantliku riiki piirkonnas voimu saamiseks poordusid huvigrupid nii protestantliku preisimaa kui ka katoliikliku poola poole kuid siiski toimus sojategevus kuramaale tunginud poola vagede vahel kuramaal sojategevus loppes alles 15 aprillil 1585 poola ja taani vahendusel solmitud kronenborgi rahulepinguga rahulepingu alusel sai taani 30 000 taalrit piltene piirkonna maade eest kuna aga antud summa tasus brandenburgansbachi markkrahv georg friedrich kes valitses preisimaa hertsogiriiki norgamoistusliku albreht friedrichi eest siis langes kuramaa preisimaa hertsogiriigi ja koos sellega preisimaa hertsogiriigi vasalliisanda poola voimu alla osa magnusele kuramaal kuulunud maavaldusi aga muudi suurmaavaldajatele embute saksa amboten hertsog kettleri vennapojale wilhelm kettler von nesselrodele dundaga saksa dondangen metsarikkad piirkonnad poola kuningriigi kantslerile vabaharra martin von berzewiczile kes selle varsti aga levin von bulow ile edasi muus vastseliina saksa neuhausen aga poolakas pawel wernikule parast hertsog gotthard kettleri surma miitavis 1587 aastal jaotati vastavalt tema korraldusele hertsogiriik tema poegade friedrichi ja wilhelmi vahel parast viimase taisealiseks saamist 1596 aastal jagati kuramaa hertsogiriigi territoorium hoffzumbergi lossis mis asus miitavist 30 km kaugusel ning jagamise tulemusel sai friedrich kettler semgallia koos pealinna miitavi ja wilhelm kettler kuramaa koos pealinna goldingeniga 1600 aastal alanud poolarootsi sojas osales poola kuninga vasall kuramaa hertsog friedrich kettler oma kuramaalt parit vagedega lahingutes rootsi vagedega lounaliivimaal ja 17 septembril 1605 toimunud kirchholmi lahingus salaspilsis wilhelm kettler saavutas abieluga preisimaa hertsogi albrecht friedrichi tutre sophiega oma valdustele taas liivimaa soja ajal preisimaale panditud grobina piirkonna liitmise kuid 1615 aastal parast wilhelmi poolt oma vastaste kuramaa ruutelkonna juhi johann von nolde poegade tapmist moistis poola kuninga maaratud kohus wilhelmi pagendusse ja tema valdused tema venna friedrichi omadega liitmisele wilhelm lahkus kuramaalt ning asus algselt rootsi kuninga gustav adolfi ja hiljem stettini hertsogi bogislaus xiv juurde pomeraaniasse 1617 aastal oli hertsog sunnitud majandusraskuste tottu pantima piltene piirkonna maydellide suguvosale parast wilhelm kettleri pagendamist jatkas poola kuninga maaratud komisjon kuramaa riigi ja valitsemiskorralduse revisjoni ning tootas valja jargnevateks sajanditeks hasti tegutseva haldusaparaadi die regimentsformel hertsogiriigis moodustati kohaliku aadelkonna korgem omavalitsuskolleegium kuhu kuulusid neli korgemat nounikku oberrate maaoukonnameister kantsler linnakrahv maamarssal kellest ja taiendavalt lisatud oigusteadusega kursis olevatest juristidest koosnes ka korgem kohtuvoimuasutus ouekohus hofgericht ehk oberhofgericht halduslikult jagati hertsogiriik ulemhauptkondadeks jelgava saksa mitau selpils saksa selburg kuldiga saksa goldingen tukums saksa tuckum aizpute saksa hasenpoth alates 16561717 kelle juhtidest oberhauptleute moodustati taiendav nouandev organ hertsogile hertsog friedrich kettleri ajal anti uutele tekkivatele linnadele linnaoigused miitavile 1606 aastal bauskale 1635 aastal liibavale 1625 aastal linnaoigused sai ka neustadtchen hilisem friedrichstadt kuramaa ruutelkond revideeris ka oma liikmeskonda ja kuramaa aadlikke selle revisjoni ritterbank kaigus kontrolliti oma liikmeskonna paritolu ning kanti aastatel 16201634 kontrollitud ning vaarilised aadliperekonnad 110 kuramaa ruutelkonna aadlimatriklisse kuni 1642 aastani lisandus nimekirja veel ainult 9 suguvosa teistest kuramaa valitsejatest edukam oli wilhelm kettleri poeg hertsog jackob 16421682 keda iseloomustatakse vaga ettevotliku ning targa valitsejana ta rajas tugeva soja ja kaubalaevastiku arendas kaubavahetust ning diplomaatilist labikaimist euroopaga edendas toostust rajas manufaktuure kuramaa muutus moneks ajaks sedavord tugevaks mereriigiks et omandas isegi kolooniaid aafrikas kuulus kuramaa hertsogkonnale gambia 16511664 kuhu asustati isegi latlastest koloniste laaneindias kuulus kuramaa hertsogkonnale tobago 16521690 parast hertsog jakobi surma sai kuramaa valitsejaks 16821698 tema poeg friedrich kasimir kettler kellel polnud haid majandamisoskusi samuti oli ta pillava eluviisiga pidades ulal koormavat oukonda auvahtkonda jne mistottu kuramaa ei suutnud oma endist majanduslikku hiilgust taastada friedrich kasimiri poja friedrich wilhelm kettleri esimestel valitsusaastatel valitses regendina tema onu ferdinand kettler kuna isa surma ajal oli friedrich wilhelm ainult viieaastane ning tema taisealiseks saamiseni maarati alguses riiki juhtima ulemnounikud poola kuninga toetusel aga sai tema eestkostjaks ja riigi valitsejaks friedrich wilhelm onu friedrich kasimir vend ferdinand kettler kuid parast poola ja rootsi vagede spilve lahingu kaotust pohjasojas kus ferdinand osales suurtukivaeulemana pogenes viimane poolale kuulunud danzigisse kuhu jaigi alaliselt ning enam kuramaale ei naasnud friedrich wilhelm kettleri valitsemisajal kais rootsi moskva tsaaririigi ja rzeczpospolitasaksi vahel pohjasoda mille kaigus kuramaa regentvalitseja osales saksi kuurvursti ja poola kuninga august ii vagedega runnakus rootsi liivimaale ning riia piiramistes 1700 ja 17001701 1701 aastal vallutasid rootsi vaed hertsogiriigi ning 17011702 aasta talve dislotseerusid kuramaal 1705 aastal hoivasid hertsogiriigi moskva tsaaririigi vaed kuid jargmisel aastal langes see taas rootsi vagede katte vene vaed okupeerisid selle aga uuesti 1709 aastal ning venemaa tsaar peeter i selleks et oma mojuvoimu laiendada abielusidemetega euroopas ja vene kuramaal polistada sundis peeter i friedrich wilhelmit 1710 aastal oma vennatutre anna ivanovnaga abielluma friedrich wilhelm kettleri ja anna ivanovna pulmad peeti peterburis 31 oktoobril vkj 11 novembril 1710 ning parast seda asus pruutpaar kuramaa poole tagasiteele teel aga suri noor hertsog ootamatult kipenis peterburi kubermangus tema abikaasast hertsoginna annast sai kuramaa tegelik valitseja ja anna ivanovna valitses kuramaad kuni 1730 aastani mil ta kutsuti parast keiser peeter ii surma ulemsalanoukogu poolt venemaa valitsejannaks viimaste kettlerite ajal langes kuramaa hertsogkond soltuvusse venemaa keisririigist eriti parast seda kui hertsog friedrich wilhelm kettler abiellus peeter i venna ivan v tutre anna ivanovnaga kellest hiljem sai venemaa keisrinna 17301740 abielludes kuramaa hertsogi friedrich wilhelm kettleriga sai anna ivanovna kuramaa hertsoginna tiitli ning vaatamata abikaasa surmale 4 kuud parast abiellumist sailitas anna ivanovna tanu onu keiser peeter i toetusele voimu kuramaa hertsogiriigis ehkki vastavalt varasematele vasallilepetele oli kuramaa poola kuningriigi vasall kuramaale lahkudes saatis teda venemaalt parit oukonnaliikmed ulemouemarssal pjotr mihhailovits bestuzev ja ulemouemeistrinna matvejeva hertsoginna anna ivanovnale eraldatud moisade ja valduse ule teostas jarelevalvet aleksandr mensikov parast friedrich wilhelm kettleri surma tegi katseid tagasi saada kuramaa hertsogi tiitlit varem danzigisse pogenenud ferdinand kettler kelle troonipuudlusi toetas ka poola kuningas kuramaa hertsogiriigi trooni puudsid saavutada abieluga anna ivanovnaga 1717 aastal wettinide valitsejadunastia saksiweissenfelsi hertsogiriigi hertsog christian ja seejarel 1726 aastal ka poola kuninga august ii ja aurora konigsmarcki poeg saksimaa krahv moritz 16961750 kelle kandidatuuri kinnitas ka kuramaa aadelkonna maapaev hertsogiks kuid teda ei kinnitanud venemaa keisrinna katariina i krahv moritz puudis votta voimu jouga kuramaal parast katariina i surma ja mensikovi ajutist voimukaotust kuid teda taltsutasid kuramaal asuvad vene vaed ja ta pagendati 1727 aasta augustis parast anna ivanovna tousmist venemaa troonile andis kuramaa vasalliisand poola kuningas kuramaa hertsogiriigi hertsogi tiitli ferdinand kettlerile tingimusel et parast tema surma liidetakse kuramaa poola kuningriigiga mille vastu protesteeris aga teine poola vasall preisimaa saksa ordu korgmeister franz ludwig von pfalzneuburg kes noudis et parast kettlerite dunastia loppu liidetaks endine saksa ordu territoorium taas orduvaldustega parast poola kuninga august ii surma 1733 aastal pakkus aga tema jarglane august iii kuramaa valitsemist krahv ernst johann von bironile 1734 ja 1736 aastal kuid kes vottis voimu kuramaal ule 1737 aastal parast 82aastase ferdinand kettleri surma kes suri lastetuna 1737 aasta juunis kinnitas ka miitavis toimunud kuramaa ruutelkonna maapaev ernst johann von bironi 16901772 hertsogkonna valitsejana eelistades teda samuti oma kandidatuuri esitanud krahv moritzale ajal mil ernst johann von biron oli kuramaa hertsog elas alaliselt venemaal peterburis kuid lasi endale ehitada itaalia paritolu vene arhitekti bartolomeo rastrelli projekti jargi kuramaale rundalesse suurejoonelise rastrelli palee ja endise ordulossi asemele lossi miitavisse tema elujarge kadestasid koguni prantsusmaa kuninga louis xv oukonna liikmed 1740 aastal aga keisrinna anna suri ning ehkki biron maarati seejarel venemaa regendiks ei kestnud tema ulemvoim kaua juba kolm nadalat hiljem vottis burchard christoph von munnich ta vahi alla ning esialgu moisteti ta surma hiljem muudeti see aga eluaegseks asumiselesaatmiseks siberisse aastatel 17401758 oli kuramaa ilma valitseva hertsogita ning voimuvaakumi ajal saavutas saksimaa kuurvurst ja poola kuningas august iii keisrinna katariina ii nousoleku maarata kuramaa hertsogiks oma poeg karl christian joseph kes valitses kuni 1763 aastani 1762 aastal kui venemaa keisriks sai peeter iii kutsuti vana biron tagasi tema oukonda aasta hiljem maaras uus keisrinna katariina ii ta uuesti kuramaa hertsogiks ning ta hoivas vene vagede toel miitavi linna ja taastas oma hertsogivoimu 1769 aastal loobus ta troonist oma poja peteri kasuks jargnevalt 18 sajandil toimunud poola jagamised norgendasid poolat ning viimase 1795 aastal toimunud poola jagamisega venemaa ja preisimaa vahel sattusid kuramaa valitsejad kes olid senini venemaa keisririigi soltuvusest venemaa keisririigi alluvusse ja kuramaa liideti viimase balti kubermanguna venemaa keisririigi koosseisu parast poola jagamist kuulutasid 17 martsil 1795 kuramaa ruutelkond ja 18 martsil piltene ruutelkond senise poola kuninga laanisoltuvuse kehtivuse kaotanuks ning palusid oma valitsejaks venemaa keisrinna katariina ii sellest peterburis viibides teada saanud hertsog karl christian joseph loobus 1728 martsil 1795 hertsogitiitlist ja lahkus igaveseks oma hertsogiriigist 1795 aastast kuni esimese maailmasoja ja 1917 aasta veebruarirevolutsiooni tulemusena venemaa keisririigi lagunemiseni kuulus kuramaa keisririigi koosseisu kuramaa kubermanguna 15 martsil 1918 tunnustas saksamaa kuramaa hertsogiriiki iseseisva riigina tunnustamine leidis aset olukorras kus kuramaad okupeerisid 1915 aastast alates saksa vaed tunnustamise hetkel ei olnud see aga enam okupatsioon voibolla ehk interventsioon kuna kuramaa hertsogiriigi baltisaksa valitsuse seisukohast olid need sobraliku liitlasriigi vaed okupatsioon oleks see olnud lati vabariigi suhtes mida veel ei eksisteerinud voi tsaarivenemaa suhtes mida enam ei eksisteerinud 12 aprillil 1918 kuulutas baltisakslaste balti maanoukogu baltische landesrat riias koigi venemaa balti provintside baasil valja balti hertsogiriigi kohtlajarve on linn idaviru maakonnas linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast linna elanikkond on valdavalt venekeelne eestlasi oli 2000 aasta rahvaloenduse andmeil 178 elanikest ja 2011 aasta rahvaloenduse andmeil 161 kohtlajarve sai linna staatuse 15 juunil 1946 aastal kohtlajarve nimi parineb linna alal asunud kohtla ja jarve kulalt samas asusid ka kohtla ja jarve mois kohtlajarve linnaosa jaab osaliselt kahe ajaloolise kula maadele mida on mainitud 1241 aastal taani hindamisraamatus jarve kula jeruius ja torvaskula tourascula mille maadele rajati hiljem kohtla mois 1950 aastatel taheti linna nimeks panna stalin kohtlajarve linnapea oli aastail 20032016 jevgeni solovjov kohtlajarve on eelkoige toostuslinn tahtsaim toostusharu on keemiatoostus sellel alal tegutseb kolm suurt ettevotet viru keemia grupp eastman specialties novotrade invest mille toodangu muugikaive oli 2011 aastal umbes 255 miljonit eurot nitroferti keemiatehas lopetas too 2009 aasta veebruaris kuid taaskaivitati 2012 aasta detsembris teised tahtsamad toostusharud on metallitoostus remeksi keskus omblustoostus kumme ettevotet sh baltika tutarettevotte virulane omblustsehh mooblitoostus tnc components ja ehitusmaterjalide tootmine hinnanguliselt oli 2011 aastal tootlevas toostuses hoivatud 3000 inimest toodangu muuk oli umbes 310 miljonit eurot lisaks tegutsevad laheduses viru polevkivikaevandus plaanis sulgeda 2013 aastal ja elektrijaamad sh ahtme elektrijaam voimsusega 30 mw kohtlajarve fc lootus mangib jalgpalli eesti esiliigas kohtlajarve bc hito mangib korvpalli eesti teises liigas kohtlajarve linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast elanike arv teises tulbas rahvaloenduse andmetel seisuga 31122011 kolmandas tulbas rahvastikuregistri jargi seisuga 01012016 aastatel 19601991 kuulusid kohtlajarve linna koosseisu ka praegused johvi kivioli ja pussi linn ning kohtlanomme alev 2017 aastani kuulus linna koosseisu viivikonna koos sirgalaga kohtlajarve sopruslinnad teistes riikides on paldiski aastani 1933 baltiski on sadamalinn harju maakonnas pakri poolsaarel ajalooline rootsi paritolu nimi on ragervik alates oktoobrist 2017 on paldiski vallasisene linn mis kuulub laaneharju valla koosseisu parast venemaa sojavae lahkumist paldiskist kuulus see aastatel 19941996 linnaosana keila linna koosseisu aastatel 19962017 oli paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse uksus administratiivselt kuuluvad paldiski linna koosseisu ka suur ja vaikepakri paldiski linna tunnuslause on rohelise energia linn linnal on tallinnaga nii elektrirongi kui ka bussiuhendus seetottu kaib palju linna elanikke tallinnas tool paldiskis on kaks gumnaasiumi eestikeelne paldiski gumnaasium ja paldiski vene gumnaasium paldiskis tegutses 20 sajandi algul paldiski merekool linnas tegutsevad aktiivselt eelk paldiski nikolai kogudus paldiski nikolai kirikus eaok paldiski puha georgi kogudus paldiski puha georgi kirikus mpeok paldiski puha suurmarter panteleimoni kogudus paldiski suurmarter panteleimoni kirikus eknk paldiski kogudus ning emk paldiski kogudus linnas asub kujur amandus adamsoni ateljeemuuseum 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli paldiski elanikest eestlasi 328 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli paldiski elanikest venelasi 5219 eestlasi 2966 ja muid rahvusi 1885 1989 aastal moodustasid eestlased paldiski elanikest 24 muistse asustuse jaljed on paldiski umbruses olemas juba 1 aastatuhandest 17 sajandil ehitasid rootslased sinna sadama nimega rogerwiek voi ragervik parast eestimaa vallutamist pohjasojas 1710 aastal ja rahulepingu solmimist rootsiga alustas vene keiser peeter i 1718 aastal kindlustatud suvasadama ja lainemurdjate ehitust mis aga tema surmaga katkes pakri poolsaarele ehitati peetri kindluse hoone kasarmud linna garnisoni ohvitseridele majad ja majandushooned sojavaeasula laevatehas ja tsaari maja ehitasid sodurid kohalikud elanikud ja sunnitoolised vene valitsejaist kaisid peale peeter i paldiskis ka jelizaveta petrovna 1746 katariina ii 1764 ja nikolai ii 1912 aastal jelizaveta petrovna valitsusajal ehitused lopetati ja 1762 aastast alates hakkas asula vene keeles kandma nime baltiiski port eestikeelses tolkes balti sadam pakri lahel oli teiste voimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist ta on praktiliselt jaavaba vaga sugav oluline suurte sojalaevade jaoks ning kaitstud tormide eest pakri saartega aastal 1783 sai sadama juures olev asula linnaoigused linna juhtis foogtikohus 1775 aastal toodi parast pugatsovi ulestousu mahasurumist ja sellest osavotnute karistamist paldiskisse sunnitoolisena salavat julajev talle on linnas pustitatud malestussammas 1870 aastal valmis paldiski keila tallinn tapa narva gattsina tosno raudteeliin ehk balti raudtee paldiski raudteejaam oli selle laanepoolseks loppjaamaks 5 juulil 1912 toimus laanemerel ajalooline kohtumine vene keisri ja saksa keisri vahel wilhelm ii joudis jahil smy hohenzollern ii sojalaeva moltke saatel paldiski reidile nikolai ii vastu tulnud jahil standart peeti louna 50 inimesele ja labiraakimised poliitilisest olukorrast euroopas mis siiski ei manginud hiljem rolli esimese maailmasoja ara hoidmisel paldiskis vottis wilhelm ii vastu viiburi polgu mille patroon ta oli paraadi 1910 aastal allutati paldiski kindlus venemaa meredepartemangule esimese maailmasoja ajal paiknesid paldiskis kui manooverbaasis vaeosad mis tagasid venemaa pohjarinde 12 armee ja balti laevastiku merevae tegevuse ohutust vabadussoja ajal asusid paldiskis traalimise ekspeditsioon hilisem traalerite divisjon ja tankide klass alates 1921 aastast viibisid suviti paldiskis soomusrongid tehes linnalahedastel laskeplatsidel laskeharjutusi 1921 aastal asutati paldiski vabasadam 1933 aastal nimetati baltiski umber paldiskiks alates 1 maist 1938 oli paldiski kolmanda astme linn 1939 aasta septembris valis linnavolikogu linna uueks nimeks lahe 1939 aastal eestile peale sunnitud baaside lepingu jargi said noukogude vaed ja sojamerevagi oiguse peale saaremaa ja hiiumaa ka paldiski sojamerebaasi ule esimesed noukogude transpordilaevad saabusid paldiskisse kohe oktoobris 1939 samal ajal saabusid ka noukogude 24 allveelaevade divisjoni kuus mtuupi allveelaeva maljutka paldiski sojamerebaas paldiski smb moodustati 1940 aasta jaanuaris baasi ulem oli 1 jargu kapten stepan grigorjevits kutserov baasi koosseisus 30 allveelaevade brigaad 3 miiniristlejate divisjoni eskardon 3 topreedokaatrite divisjon paldiski veerajooni valve psmb kaldakaitse ohutorjebaasid ja tugiteenistused 1940 aastal viidi psmb uksused ule tallinna kuna paldiski vaikelinnas puudus sellise sojalise kontingendi jaoks infrastruktuur kutus remondivoimalused elamud isikkoosseisule jne puuduste likvideerimiseks ja sojamerejoududele vajaliku materiaaltehnilise baasi loomiseks asutati punalipulise balti laevastiku pbl ulema asetaitja ehituse alal ametikoht ehitustoode teostamiseks eestis asutati ka spetsiaalsed ehitusosakonnad ja nende liiniallosakonnad eestis tegutsenud 1 ehitusosakonna ulem oli a jevstignejev ja peainsener kuzmin paldiski piirkonnas labiviidavate ehitustoode teostamiseks aga spetsialiseeritud ehitusettevote 01 01 ulem n zagvozdkin peainsener s kalasnikov ehitustegevuse tulemused olid aga tagasihoidlikud ja 1940 aasta maiks oli ette valmistatud ainult neli kasarmuelamut kus igas kohta 326 inimesele leivatehas ja neli arteesiakaevu paldiski smb tallinna smb koosseisus tegutses kuni 1940 aasta juunipoordeni parast eesti annekteerimist muudeti tallinn punalipulise balti laevastiku peabaasiks ja paldiski smb likvideeriti 6 septembril 1940 1939 aasta sugisel alustas ka pbl psmb kaitsepiirkonnas kindlustusehitiste ehitamist kaitsepiirkonna balti laevastiku laanemere rajooni rannakaitse hiljem laanemere rannikukaitse komandandi valitsus mille staap asus saaremaal kuressaares ja ulem oli brigaadikomandorkindralmajor s kabanov kaitsepiirkonna koosseisus olid algselt pbl patareide baasil moodustatud 11 12 21 26 ja 27 rannakaitse suurtukipatareid 12 raudteepatarei 83 ja 202 uksikud seniitohutorjesuurtukivae divisjonid paldiski piirkonnal oli ka suur tahtsus kogu pbl laanemere rannikukaitsesusteemis kuhu kuulusid peale paldiski ja tallinna kindlustatud rajooni ka veel suurpakri saar vaikepakri saar osmussaar hiiumaa ja saaremaa parast teise maailmasoja loppu muudeti paldiski uuesti balti laevastiku baasiks alguses olid paldiski pohjasadamas kaatrite baasid ja paldiski lounasadamas allveelaevade baas peale laevastiku oli pakri poolsaarel veel ka piirivalvekordon piirivalvesalga staap ehituspataljoni rood ohutorje raketiuksus balti laevastiku distsiplinaarpataljon hospidal ning sojavaepolikliinik 94 ohutorjeraketibrigaadi raketivaeosad ja isegi ballistilised raketid millest uks asus leetse moisas paldiskis olid ka maavae uksused 144 diviisi tagalaladu nsv liidu relvajoud eestis nsv liidu ohukaitsevaed eestis 1962 aastal loodi paldiskisse nsv liidu merevae tuumaallveelaevade oppekeskus nr 93 sojavaeosa nr 56190 paldiski aatomiallveelaevade oppekeskus vene k 1964 aastal suleti linn koos pakri saartega ja salastati isegi linna elanike arv umbes 14 000 oli riigisaladus paldiskist sai noukogude garnisonilinn linna garnisoni ulem oli pikka aega juri bondartsuk vaeosa nr 56190 poliitosakonna ulem oli 1980 teisel poolel aleksandr beloussov linna ehitati uks kolmest nsv liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike valjaoppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga mis oli varjatud allveelaevnike oppekorpuse hoonega pentagon teised olid musta mere laevastiku baasis sevastopolis ukrainas ning kolmas sosnovoi bori tuumajaama lahedal leningradi oblastis oppekeskuses oli kaks allveelaeva esimese ja teise polvkonna tuumareaktorit deltai ja ehhoii ning trenazoorid allveelaevnike ettevalmistamiseks taifun janki ja delta iiv klassi tuumaallveelaevadele paldiski oppekeskuse hoonetest on olulisimad kaks esimene on pakri poolsaare keskel paiknev kahe tuumareaktoriga hoone koos teenindava kompleksi ning tahkete ja vedelate jaatmete hoidlaga teine oli paldiski sissesoidul asetsenud tohutu 9korruseline ja mitmesaja meetri pikkune oppekorpus mida huuti pentagoniks praeguseks lammutatud oppekorpuse uhes tiivas olid allveelaeva eri osade tood imiteerivad trenazoorid kus harjutati rakettide valjatulistamist tehnilist hoolet allveelaevade valjapeilimist jne oppekorpuse teises tiivas mis nagi valja nagu pikk viiekorruseline paneelelamu asetses sektorite kaupa allveelaev kogu maja kujutaski endast seestpoolt allveelaeva neid sektoreid mis ei puutu reaktorisse laed ja porandad olid samal korgusel kui allveelaevas vahe oli vaid selles et laevas on vahelaed metallist majas aga betoonist pentagoni keskosas olid oppeklassid ja auditooriumid reaktorihoones olid kahe allveelaeva need sektorid mis seotud mootori ja energiaploki tuumareaktorite nende juhtimise ning turbiinide ja muude jouseadmetega koik see oli samasugune nagu toelises vee all ujuvas allveelaevas vaid laevakruvi poorlemise koormust imiteeris hudrauliline pidur mis moningatel andmetel oli salaja ostetud laanesaksamaalt valjaoppekeskus valmistas ette ligi 500 ohvitseri aastas oppetoo toimus laevameeskondadele 2 kuu ja vahetustele 1 kuu jooksul parematel aegadel kais aastas oppekeskusest labi umbes 1200 valja ja umberopetatavat meest oppejoude teenindava personali ja abijoude arv oli 1200 raketiallveelaevade aatomiallveelaevastikus oli susteem selline et igal laeval on kaks meeskonda kui uks on merel siis teine on maal ja puhkab merel oldi tavaliselt kuni kolm kuud parast noukogude liidu kokkuvarisemist lahkus noukogude sojavagi 1994 paldiskist ja linn avati esimene tuumareaktor toodi paldiski oppekeskusesse 1967 aastal ja kaivitati 10 aprillil 1968 see reaktor jai oppevahendiks ligi 19 aastaks reaktorid eemaldati ning evakueeriti paldiskist 26 septembril 1995 reaktori voimsus oli 70 mw selles oli 180 tuumakutuse varrast neist 5060 kilogrammi uraan235 uraan235 rikastusaste oli 20 reaktoris vahetati kutusevardaid 1980 aastal vanad viidi minema raudteed pidi teine reaktor oli 90 mw voimsusega ja tunduvalt uuem see kaivitati 10 veebruaril 1983 tuumakutuse vardaid oli 250 kutus samasugune kui vanal reaktoril molemad reaktorid seisati 28 detsembril 1989 vanemal oli selleks ajaks tootunde 20 821 ja uuemal 5333 reaktorite sulgemisel keevitati nende kulgedele metallplaadid ja peale ehitati 38 sentimeetri paksune betoonsarkofaag esialgu on kavas lasta reaktoritel sarkofaagis oma radioaktiivsust kaotada umbes 50 aastat sarkofaagi jaeti kaks avaust uks mooteriistade sisselaskmise tarvis teine juhuks kui peaks olema vajalik inimsekkumine paldiski tuumareaktorite demonteerimise suhtes joudsid eesti ja venemaa kokkuleppele 30 juulil 1994 venemaa lubas reaktoritest ara viia tuumakutuse ning anda tuumareaktorid ja radioaktiivsete ainete hoidlad eestile ule 30 septembriks 1995 reaktoreid saabus demonteerima 27 spetsialisti 2 inimest reaktorikompleksi projekteerinud asutusest sealhulgas peakonstruktor ja 3 asjatundjat venemaa uhest suurimast allveelaevade ehitamise keskusest severodvinskist 24 augustil 1994 kell 927 alustasid 8 vene spetsialisti uuema 90megavatise reaktori kaane avamist too kestis 3 tundi ja 3 minutit ning kulges kava kohaselt spetsialistid tostsid kaane koigepealt 5 sentimeetri korgusele siis tehti mitu tundi moodistustoid ja lopuks tosteti kaas pealt 20 septembril 1994 avasid tuumaspetsialistid 70 megavatise reaktori 15 oktoobri 1995 hommikul kell 6 algas paldiskis operatsioon tuumakutuse varraste araviimiseks kell 953 lahkus tuumakutusega erieselon veduri m621599 juhtimisel paldiskist ja vottis suuna tallinnale paldiskist saabus tuumaeselon tallinna kaubajaama kus vahetati valja vedur tallinnast laks soit tapale kus tehti 8minutiline tehniline peatus ja edasi narva narvas oiendati tolliformaalsused ning kell 1805 uletas erirong narva silla ja lahkus eestist kinnitamata andmeil viidi tuumakutuse vardad krasnojarski ettevottesse majak parast teise maailmasoja loppu valjaehitatud paldiski lounasadamas baseerusid esimestel aastatel whiskeytuupi nato koodnimetus diiselallveelaevad mida ehitati aastatel 19511957 paldiskis dislotseerusid pbl 37 allveelaevade divisjoni 157 brigaad sama divisjoni 22 ja 40 brigaad asusid liepajas paldiskis asus ka nsv liidu sojamerelaevastiku oppekeskus mille koosseisus olevad laevad kuulusid balti laevastiku koosseisu erinevalt oppekeskusest mis oli pohjamere laevastiku alluvuses paldiskis on nahtud ka vaikeseid umbes 30 meetri pikkuseid piranhatuupi luurediversiooniallveelaevu need on veevaljasurvega 150220 tonni meeskonnas on 4 inimest pluss 6 allveediversanti kes vajaduse korral laevast valja lastakse seesuguste allveelaevade pohibaas oli liepajas kinnitamata andmetel on eesti vetes uppunud 3 mtuupi allveelaeva maljutka ja 1 whiskeytuupi allveelaev uks vana whiskeytuupi allveelaev uppus 1970 aastate keskel poolel teel paldiskist tallinna see laev oli kasutusest maha voetud ja maaratud vanarauaks 1956 aasta oktoobris soitis uks tallinna poolt tulnud miiniristleja suurupi vainas pooleks paldiskist lahkunud mtuupi allveelaeva maljutka pardanumbriga m200 laev vajus pohja kuid tanu veekindlatele vaheseintele jai osa meeskonnast laevas ellu soome ja rootsi pakkusid abi laeva ulestostmisel kuid noukogude liit keeldus abist soovides sojasaladust hoida selleks ajaks kui nad ise laeva said ules tostetud oli meeskond ara lambunud poolekssoidetud allveelaeva meeskonnast on 28 meest maetud paldiskisse uhiskalmistule paldiskis tootanud laevastikuajaloo uurija voldemar grossbergi andmetel paases sellest laevaonnetusest siiski 7 meeskonnaliiget 1956 aastal puhkes tulekahju allveelaeval m257 kust 32 meeskonnaliikmest paases samuti 7 samal aastal oli plahvatus laeval m259 kogu meeskond hukkus koos laevaga 28 oktoobril 1981 sattus segastel asjaoludel paldiskis paiknenud whiskeytuupi diiselallveelaev u137 rootsi lahedal karlskrona sissesoiduteel karile tapa on vallasisene linn laaneviru maakonnas tapa valla keskus tapa linn asub tallinnast 77 km narvast 133 km ja tartust 112 km kaugusel tapa linna territooriumil asub eesti kaitsevae tapa sojavaelinnak ning tapa raudteejaam on oluline raudteesolmpunkt tapa nimi tuleneb toenaoliselt tapa nime seostamine tapmise tapluste ja lahingutega on rahvaetumoloogia millel puudub nii ajalooline kui keeleteaduslik alus tapa kula on kirjasonas esmakordselt mainitud 1482 ja moisat 1629 aastal saksa keeles taps 1870 aastal rajati ambla kihelkonna tapa moisa maale tapa raudteejaam peterburitallinnpaldiski raudteeliinil 1876 aastal avati liiklus tapatartu raudteeliinil ja tapa muutus sellega raudteesolmeks tapa raudteejaama lahiumbrusesse hakkas seejarel tekkima alevik 1917 aastal sai tapa aleviks 1926 aastal aga linnaks 1927 aastal taotles tapa linnavalitsus linna liitmist virumaa kulge mida aga ei rahuldatud tapa linnavolinike loend 1939 tapa linn oli aastatel 19501962 tapa rajooni keskus 25 martsist 1990 kuni 20 juulini 1990 oli vene oigeusu kiriku tallinna piiskopkonna vikaarpiiskopi viktor pjankovi tiitliks tapa piiskop tapa linna omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991 tapa linna omavalitsuslik staatus loppes 2005 aastal kui tapa linn liitus koos lehtse valla ja saksi vallaga tapa vallaks alates 2005 aastast on tapa vallasisene linn 19 sajandi 60 aastatel hakati venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama esimeseks eesti alal ehitatud raudteeks oli balti raudtee seltsi 1907 aastast balti raudtee tallinnapeterburi raudtee mille ehitamist alustati 1869 aastal ja lopetati aasta hiljem 1875 aastal alustati tapatartu raudtee harutee ehitamist ja juba jargmisel aastal oli seegi valmis 1876 aastal ehitati siinsesse polisesse kuusemetsa esimene maja tapa raudteejaama hoone millest sai alguse ka tapa kui joudsasti kasvav raudteelaste asula kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud ehitati hobupostijaam apteek kauplused korts koolid voorastemajad rajati vaiketoostused sajandivahetusel oli tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku 19 sajandi lopus oli tapa waldorfi voorastemaja peterburi keskklassi tervise parandamise paik tanu kosutavale metsaohule 1910 aasta paiku lammutati osa tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid alles 1980 aastatel seoses tallinnas avatud muuga sadama kaikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet 1916 aastal ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks 1960 aastatel seda rekonstrueeriti 1988 aastal anti kaiku uus depookorpus aastate jooksul kujunes tapa vagunite remonditsehh eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevotteks as evr cargo tapa depood jaguneb tanapaeval kaheks veduri ja vagunidepooks veduridepoo tegeleb erinevat tuupi vedurite tehnohoolduse ja suuremahuliste remonttoodega veduri rattapaaride treimise ja c36 tuupi vedurite rataste formeerimisega vagunidepoo tegeleb vagunite depoo ja kapitaalremondiga vaguni rattapaaride treimise ja formeerimisega vagunite varvimise ja muude vagunite remonditoodega depood asuvad tapa linna idaservas 19 ha suurusel territooriumil kus tootmispinda on 8000 m parast vabadussoda paigutati tapa moisa sojas voidukalt tegutsenud soomusrong kapten irv ja soomusrong nr 3 ning 1 augustil 1923 formeeriti nendest 1 soomusrongirugement 30 novembril 1934 liideti 1 tapal ja 2 valgas rugement uheks soomusrongirugemendiks asukohaga tapal rugement paiknes tapal kuni oma tegevuse lopetamiseni jaanuaris 1941 kui noukogude okupatsioonivoimud eesti sojavae likvideerisid tapa lennuvalja ehitamist alustas punaarmee 1939 aasta sugisel nn baaside lepingu alusel aastate jooksul suurenes noukogude armee poolt eestis kasutatava tapa lennuvalja territoorium uheksa ruutkilomeetrini lennuvali tekitas tapal ulatusliku keskkonnareostuse pohja ja pinnavette imbus petrooleumi ja teisi naftasaadusi noukogude okupatsiooni ajal asus endise soomusrongirugemendi territooriumil kuhu aastate jooksul ehitati juurde mitmesuguseid hooneid ja rajatisi insenertehniline oppevaeosa 14 km2 tapal asusid jargmised okupatsioonivaeosad vaeosade arv ja nimed muutusid aegade jooksul ohukaitsevaed raadiotehnikavaed tagalavaed diviisi lahingjuhtimine jm maavaed ohujoud raudteevaed tapal loodi parast okupatsioonivagede lahkumist 1994 aastal eesti kaitsevae suurtukipataljon pioneeripataljon ja ohutorjepataljon eelmainitud vaeosad liideti 2004 aastal kokku tapa valjaoppekeskuseks mis omakorda reorganiseeriti 2008 aastal kirde kaitseringkonna keskuseks kuni 2014 aastani alates 2014 aastast asub tapal 1 jalavaebrigaadi staap tapa linn on raudteesolmpunkt kus saavad kokku tallinnatapa raudtee tapanarva raudtee ja tapatartu raudtee tapa linna labib ka riigi pohimaantee number 5 parnurakveresomeru ning siit saab alguse riigi tugimaantee number 24 tapaloobu tapal peatuvad koik linna labivad elroni idasuuna riigisisesed tallinnatartu tallinnanarva tallinnarakvere tartutallinn narvatallinna rakveretallinna reisirongid ja venemaa raudteede rzd rahvusvaheline tallinnapeterburimoskva moskvapeterburitallinna reisirong kunda on linn laaneviru maakonnas virunigula vallas see asub kunda joe suudmealal kunda sai alevioigused 1920 aastal kui aleviga liideti lontova rannakula maagerand ja lahta moonakula 1 maist 1938 aastal on kundal linnaoigused kundas moodeti 2014 aastal eesti absoluutne maikuu soojarekord 331 kraadi linna jargi on oma nime saanud ordoviitsiumi kunda lade kunda on tekkinud kunda moisaomaniku john karl girard de soucantoni 1870 aastal rajatud tsemendivabriku juurde sellest ajast on kundas tsementi toodetud ja praegu toodab seda as kunda nordic tsement mis kuulub rahvusvahelise heidelbergcement groupi koosseisu aastal 1905 valmis rakverekunda raudtee ja voeti kasutusele kunda raudteejaam kolmanda astme linnaks sai kunda alev 1 mail 1938 varem tahistas kunda nimi linnast 25 kilomeetrit louna pool asunud kunda moisa mida mainiti esmakordselt 1443 aastal kivist vasallilinnusena mois sai nime cundiste perekonna jargi 1770 aastatel pustitatud varaklassitsistlik moisahoone on alates teisest maailmasojast varemeis linna idaservas asub kunda hiiemagi kunda linna ja kunda sadama vahel kukerpalli orus asub kukerpalli sild kunda linna omavalitsuslik staatus kinnitati 1991 aasta 12 detsembril alates 06112015 on kunda linnapea kaido veski kunda linnavolikogu juhib janek puusepp kundas tegutseb kunda uhisgumnaasium ja kunda lasteaed kelluke huvikoolidest tegutseb siin muusikakool ja kunda linna klubi linnas asub veel kunda linnaraamatukogu endise kunda tsemendivabriku kontorihoones on avatud kunda tsemendimuuseum kundas tegutses tsemenditehas tsemendivabrik linnas on sundinud astronoom ernst opik naitleja argo aadli kirjanik juri parijogi ja harald suislepp keemik michael wittlich kunstnik uno ong pedagoogikateadlane lembit andresen koreograaf zenja fokin ja taani helilooja knudage riisager kundal on neli sopruslinna kardla rts karrdal sks kertel on hiiu maakonna halduskeskus ja hiiumaa valla sisene linn tegemist on ainsa linnaga maakonnas labi linna voolavad nuutri jogi lumumba jogi kammioja ja kardla oja liivaoja paul ariste on kardla rootsikeelset nime karrdal tolkinud kui vosaoru hiidlaste seltside jaotuses nimetatakse kardla rahvast kohvilahkriteks kardla alevi mehi on huutud kohvilahkriks kuna nad vabrikusse toole minnes lahkriga kohvi kaasa votnud pohjendab seda emmaste kihelkonnast 1971 aastal kogutud teade aastal 2011 valiti telekanali tv3 saates kardla eesti laulupealinnaks 2013 aasta sugisel uhines linn korgessaare vallaga hiiu vallaks 2017 aasta haldusreformiga moodustati kogu hiiumaad holmav hiiumaa vald kardlat on esmakordselt mainitud 1564 aastal kui seal asus 24 perekonnast koosnev rootslaste asundus aastaks 1810 oli enamik rootsi peresid lahkunud ja partsi mois rajas sinna karjamoisa kardla kula hakkas kasvama 1830 aastal sinna suuremoisast ule toodud hiiukardla kalevivabriku tottu aastast 1847 kuni 1890 aastateni moodustas piirkond vabrikuvalla kardla kirik valmis 1863 aastal peamiselt annetuste toel aastal 1920 sai kardla aleviks kolmanda astme linnaks sai kardla 1 mail 1938 aastal 1946 sai kardla maakonnalinnaks aastal 1950 rajoonikeskuseks aastast 1990 on kardla taas maakonnalinn umbes 450 miljonit aastat tagasi langes kardla lahedale meteoriit selle tagajarjel tekkis 4 kilomeetrise labimooduga ja 400500m sugavune kardla kraater meteoriidikraater on mattunud ja praeguses reljeefis vahemargatav kardla asub tareste lahe kardla lahe lounakaldal pohiosas jaab rannikumadalikule kuid linna idaosa ulatub aluspohjalisele pollumaele linna labivad nuutri jogi kardla jogi lumumba jogi kammioja kardla oja liivaoja linna laaneosas on arteesia allikaid oma olemuselt on kardla parklinn on palju korghaljastust hooned on valdavalt vaiksed on palju aedu karda supelrannas asub kardla rannakivi 2010 aasta 1 jaanuaril oli statistikaameti andmeil kardla randega rahvaarv 3381 ja randeta rahvaarv 3634 rahvuslik koosseis oli 2011 aastal 982 eestlasi ja 18 muid rahvusi ning 2000 aastal 9764 eestlasi ja 14 venelasi linna labib heltermaakardlaluidja maantee kardla lennujaam asub linnast umbes 4 km ida pool hiiumaa haigla lihula saksa keeles leal on vallasisene linn parnu maakonnas laaneranna valla keskus aastatel 19912017 oli lihula laane maakonna lihula valla keskus lihula linnuse kultuurikihist saadud varaseimad dateeringud parinevad 1 aastatuhande teisest poolest 13 sajandi alguses asus lihula linnus lihula muinaskihelkonnas ja oli mitmete hinnangute jargi uks peamisi keskusi eestimaa laaneosas voi isegi kogu eestimaal linnus kaitses olulist sadamakohta ja selle tahtsusele ostutab ka asjaolu et kui riia piiskop albert puhitses 1211 aastal eestimaa piiskopiks theoderichi senise dunamunde kloostri abti siis kavandati ta tulevase piiskopkonna keskust lihulasse ja teda nimetati dokumentides ka lihula piiskopiks henriku liivimaa kroonika teatel tegi riialaste riia piiskopi ja moogavendade ordu latgalite ja liivlaste vagi 1218 aastal ruusteretke laanemaale mille jarel koikide sealsete kihelkondade vanemad solmisid nendega rahu lubades end ristida lasta igaaastast maksu tasuda ja pantvange anda 1219 aastal maaras piiskop albert ametisse uue lihula eestimaa piiskopi hermanni 1220 aastal maabus arvatavasti revalasse tunginud taani kuningaga kooskolastatult laanemaal rootsi kuninga johan i vagi hoivas lihula linnuse ja alustas maakonnas riialaste vastuseisust hoolimata ristimist ja kirikute ehitamist teravamalt reageerisid rootslaste tulekule saarlased kelle jaoks oli laanemaa lahima naabrina otseselt nende huvi ja mojupiirkonda kuuluv ala augustis piirasid nad sisse ja suutasid polema lihula linnuse ning purustasid sealt valja tunginud rootsi vae usna toenaoline on et lihula lahingust votsid osa ka laanemaalased lati henriku sonul langes peaaegu 500 rootslast ja vaid vahesed joudsid tallinnasse taanlaste juurde pageda 1224 aastal parast eestimaa mandriosa loplikku allutamist riialaste ja taani voimule maarati eestimaa piiskopi hermanni valitsemise alla ugandi kuigi laanemaa koos lihulaga laks riia piiskopile jatkati monda aega hermanni kutsumist lihula piiskopiks hermanni ametinimetus muudeti tartu piiskopiks 1235 aastal aastatel 12341251 oli lihula saarelaane piiskopkonna piiskopi residentsiks aastatel 12381242 ehitati lihula kivilinnus esialgsel kujul 1315 sajandil oli lihula lihula komtuurkonna keskus 1470 aastatel uhendati see parnu komtuurkonnaga keskajal ja varauusajal oli lihula lihula kihelkonna keskus 1786 asutati lihula vallakool 1930 toimus lihula i laulupidu 4 augustil 1935 avati lihula vabadussammas mis lasti ohku 1948 ja taastati 19881993 aastatel 19311968 oli raplavirtsu kitsaroopmelisel raudteel lihula raudteejaam 19501961 oli lihula lihula rajooni keskus 1957 moodustati lihula keskkoolis eesti rahvavabastusorganisatsioon mis 1958 nimetati umber eesti vabadusvoitlejate liiduks lihula alevi omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991 1993 sai lihula linnaks 1999 aastal liitusid lihula linn ja vald lihula vallaks lihulas on oma kultuurimaja loksa on linn pohjaeestis harju maakonnas soome lahe kaldal labi linna voolab valgejogi mis samas ka hara lahte suubub loksa on eesti koige pohjapoolsem linn loksa pindala on 382 hektarit linn tekkis loksa kula maale 1874 rajati sinna tellisetehas 1903 elling ja 1907 saeveski loksa sai aleviks 1948 linnaoigused sai 25 augustil 1993 aastatel 19501957 oli loksa samanimelise rajooni halduskeskus linna suurim tooandja on loksa laevatehas as loksal paikneb ka medrulli kaubamargi all meditsiinitooteid valmistava aktsiaseltsi forans eesti tootmisuksus alates 1976 aastast tegutseb linnas haigla selle baasil loodi 2000 aastal ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi pakkuv osauhing loksa ravikeskus loksa linnapea on varner lootsmann loksa elanikkond on alates 1990 aastate algusest seoses toostuse taandarenguga linnas pusivalt vahenenud linn on paljurahvuseline koige enam umbes 57 on venelasi eestlased moodustavad alalisest elanikkonnast umbes kolmandiku 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli linna 2759 elanikust eestlasi 845 ehk 306 tooealise elanikkonna arv oli 2000 aastal 1650 inimest kellest 750 inimest tootas valjaspool linna hariduse ajalugu loksal ulatub tagasi detsembrisse 1867 kui kohalikus talus hakkas opetaja jakob janter tunde andma 20 talulapsele loksa esimene koolimaja valmis 1903 aastal ja tegutses esialgu kaheklassilise vallakoolina taielik algkool alustas tegevust 1920 sojajargsel perioodil oli kool 7klassiline 1948 avati vene keelt konelevate elanike arvu suurenemise tottu koolis esimesed kolm venekeelset klassi 1951 muudeti senine seitsmeklassiline kool kakskeelseks keskkooliks kakskeelne ope jatkus koolis kuni 1988 aastani mil kool jagati eesti oppekeelega loksa 1 keskkooliks ja vene oppekeelega loksa 2 keskkooliks alates 1996 aastast kandis vene kool loksa vene gumnaasiumi nime kahe kooli uhendamine uheks eesti oppekeelega gumnaasiumiks tuli uuesti arutusele 2002 ja 2010 joutigi koolide liitmiseni kuid esialgu kakskeelse koolina kahe keskkooli uhinemisel tekkinud oppeasutus hakkas kandma loksa gumnaasiumi nime linnas on neli puhakoda ja kogudust loksa linn on kaetud tiheda teede ja tanavate vorguga linna labib uks tugimaantee liiapeksiloksa maantee ja mitu korvalmaanteed loksal on regulaarne bussiuhendus tallinna ja umbruskaudsete kuladega hara kolga parispea viinistu jt tallinna ja loksa vahel on uhistranspordiliiklus toimunud alates 1938 aastast avalikke maakondlikke bussiliine haldab atko gruppi kuuluv transpordiettevote harjumaa liinid kommertsbussiliine teenindavad firmad pesor liinid ja galaton koigi nende bussiliinide lopp voi kontrollpeatuseks on loksa bussijaam raudteeuhendus linnal puudub meritsi on uhendus tagatud loksa sadama kaudu kuid regulaarvedusid laevadega ei toimu maardu on linn harjumaal muuga lahe kaldal mis ulatub maardu jarvest pirita joeni piirneb viimsi ja joelahtme vallaga linna voib jaotada piirkondadeks linna nimi on parit teisel pool maardu jarve paiknevalt maardu moisalt viimane sai oma nime arvatavalt surmahaldjas marduse jargi esimest korda mainiti asulat tanapaeva kallavere kohal aastal 1241 endise kroodi kula kohta on andmeid 1397 aastast nende asulate endisel asukohal praegune maardu pohiosas paiknebki kroodi kula tanapaeval enam ei ole kallavere kula paikneb praegu maardust kirdes kuuludes tervenisti rebala muinsuskaitsealasse maardust sai toostusasula tanu fosforiidi kaevandamisele kaevandamist alustati ulgase kulas juba 1920 aastatel 1939 aastal rajati maardusse eesti fosforiidi tehas ja karjaarid kus teise maailmasoja ajal oli fosforiidimaardla alal saksa koonduslaagrid maardusse rajati keemiakombinaat mis tootis fosforiidist muuhulgas vaetisi see reostas vaga suurel maaral keskkonda eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud vaavliaurud mis isegi aknaklaase soovitasid uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale endistele kallavere kula maadele kus maju vaga vahe oli 1951 sai maardu alevi oigused ning linnaoigused 17 juulil 1980 aastal maardu alad kuulusid 19631991 administratiivselt tallinna alla iseseisvaks linnaks sai maardu 1991 aasta novembris maardus elavast umbes 17 500 inimesest on enamik vene rahvusest vaid 25 on eestlased kokku leidub linnas 43 rahvuse esindajaid 2011 aasta rahvaloenduse andmetel on maardu 17 524 elanikust 4347 eestlased 10 845 venelased 861 ukrainlased 660 valgevenelased 168 tatarlased 88 soomlased 86 poolakad 82 leedulased 62 armeenlased ja 1 kuubalane teiste rahvuste esindajate arv jai alla 40 elanike keskmine vanus on 3536 aastat koige lahem luteri kirik on joelahtme puha neitsi maarja kirik kallavere elamupiirkonna keskel asub moskva patriarhaadi eesti oigeusu kirikule kuuluv maardu peaingel miikaeli kirik linnas asub ka eesti jehoova tunnistajate maardu koguduse kuningriigisaal maardus asuvad koolieelsed asutused ja 3 uldhariduskooli vaid kallavere keskkool on neist eestikeelne vene keeles toimub oppetoo maardu pohikoolis ja maardu gumnaasiumis tegutseb ka maardu kunstide kool kus opetatakse muusikat koreograafiat ja maalikunsti maardu arengule on soodsalt mojunud vaga erinevate transpordiliikide olemasolu linna laheduses koige tahtsamad kaubanduse seisukohalt on raudtee ja muuga sadam 15 kilomeetri kaugusel asub tallinna lennujaam autotransport on samuti kasutatav linnast laheb labi tallinnanarva maantee peterburi tee maardu ja tallinna vahel liiguvad as temptrans bussiliinid on tehtud plaane et pikendada voimalikku lasnamae trammiliini maarduni vaata ka maardu teede ja tanavate loetelu maardus asub iru soojuselektrijaam mis toodab soojust ka tallinnale maardus asub maardu linnastaadion aastatel 19962013 ning jaanuarisoktoobris 2015 pidas maardu linnapea ametit georgi bostrov 20132014 aastal oli linnapea nikolai vojeikin samal ajal oli bostrov linnavolikogu esimees alates 2015 aasta novembrist on linnapeaks valev kald 15 aprillil 2016 avaldati valev kaldile umbusaldust 26 aprillil 2016 valiti maardu linnapeaks vladimir arhipov senise sotsiaalvaldkonna abilinnapea mustvee on linn jogeva maakonna kirdeosas peipsi jarve looderannikul linn on peipsi eestipoolse ranna suurim asula ning mustvee valla keskus kohalik rahvas nimetab mustveed peipsi pealinnaks mustvee linn liideti 2017 aastal eesti omavalitsuste haldusreformi kaigus mustvee vallaga mustvee nimi parineb arvatavalt mustvee joelt mis labi turbamaade voolates toi suudmealale nii tumeda vee et paika hakati kutsuma nimega must saksa musth poola czarne vene tsornoi inimesi liikus mustvees vaidetavalt juba kiviajal ajaloo andmetel oli mustvee rand nii horedasti asustatud suurte metsade ning soode ala et muistne vabadusvoitlus ristiruutlitega mustvee ja lohusuuni ei joudnudki muistse vabadussoja ajal kuulus mustvee umbrus vaia vaikemaakonda mustvee mustut on kohanimena teada 1493 aastast enne pusiasula kujunemist olid siin mitme kula talupoegade kalastuskohad kuid 14 sajandini ei olnud veel peipsi rannas alaliselt elavaid kalureid ning nende elamuid kala puudsid nii lahemad kui ka kaugemad kulakonnad vaid hooaegselt oma tarbeks rannas olid neil puugiaegadeks ajutised onnid ehk kalamajad ja vorkude kuivatamise varped algul voisid randa vabalt kasutada koik kalastajad alles feodaalse oiguskorra tekkimisega jagati rand feodaalide vahel kes ka oma vaheviljakad rannaosad jarkjargult alatiste kaluritega asustasid aastast 1554 on teateid mustvee moisa moustet kohta mustvee oli poola liivimaa valdusala koige kirdepoolsem piiripunkt ja sellel moisal ei olnud oma maid moisa ulesandeks oli talurahva andami kogumine tollimaksu votmine ule poola valduste piiri minevatelt vooridelt ja peipsi jarve valvamine poola aeg ei kestnud kaua 1600 aastal puhkes poolarootsi soda soja voitis rootsi kes alistas mandrieesti 1625 aastaks seejarel algas rootsi aeg ka mustvees rootsi ajast on mustvees teada neli talu 17 sajandi alguse rootsi kaardil on asula tahistatud nimega musta kyla 1638 aasta revisjoni jargi kuulusid peipsi rannakulad lohusuust kuni omeduni sealhulgas ka mustvee votikvere vakusesse vakus oli feodaalaegne paljudest kuladest koosnev haldus ja maauksus 17031704 aastal liideti mustvee piirkond pohjasoja ajal venemaaga algas uus ajastu mustvee ajaloos vene aeg mustvee oli tahtis uhendustee riia tartu ja narva vahel kuid parast venemaaga liitmist pikenes see peterburini suurem asula tekkis siia 18 sajandil vene vanausulistest millest ka veneparane kohanimetus 1802 aastal ehitas kaupmees ioakim goruskin vanausulistele puidust palvemaja 19 sajandil kuulus mustvee kula laiustahkvere moisapiirkonda torma kihelkonnas 1866 aastal oli mustvees suur tulekahju mis eestlaste kulaosa peaaegu taielikult havitas aastal 1869 sai mustvee omaette vallaks vt mustvee vald ning kula hakati kutsuma possaadiks 1897 aastal oli mustvee possaadis 400 puu ja 8 kivimaja kus elas 3215 inimest 1921 aastal siseministeeriumi poolt antud oigustega muudeti mustvee aleviks territoriaalselt kuulus mustvee tartumaa alla 1926 aastal valmis sondamustvee kitsaroopmeline raudtee kus tootas neli ametnikku oopaevas liikus kaks rongi 15 mail 1968 saadeti teele viimane rong parast mida lopetas raudtee mustvees oma tegevuse kolmanda astme linnaks sai mustvee 1938 aastal 1940 aastal seoses riigikorra muutusega natsionaliseeris noukogude voim pangad vabrikud tehased ettevotted samuti suurel hulgal elumaju 1940 aasta lopuks oli erakaupmees hulgikaubandusest taiesti valja torjutud eesti vabariigi ajal tegutsenud noorkotkaste ja kodututarde organisatsioonide asemele loodi oktoobrilaste pioneeride ja kommunistlike noorte organisatsioonid samuti reformiti pollumajandus 1 oktoobril 1950 parast maakondade kaotamist moodustati mustvee rajoon aastatel 19501959 oli mustvee linn mustvee rajooni keskus 1 jaanuaril 1959 mustvee rajoon likvideeriti ning linn uhendati jogeva rajooniga mustvee rajooni ajal toimus linnas aktiivne areng kuid linna uhendamine jogeva rajooniga ei mojunud piirkonnale hasti mustvee elanike arv hakkas kahanema toonane linnapea oli elmar peterson kes pusis ametis kuni 1982 aastani parast elmar petersoni ametiaega on mustvee linnal olnud vaga palju erinevaid linnajuhte praegune mustvee linnapea max kaur asus ametisse 2 aprillil 2013 18 detsembril 2014 avati mustvee linnas uus reisisadama hoone lisaks moodsa arhitektuuriga sadamahoonele sai remonditud pohjakai ja ehitati uus paadisadam uus paadisild on 168 meetrit pikk mustvee sadama ehitus laks maksma ligikaudu 11 miljonit eurot sellest veidi ule miljoni euro tuli eestilativene piiriulesest koostooprogrammist majanduslikult jatkusuutlik ja keskkonnasaastlik peipsi jarve piirkond mustvee reisisadamas on laevaliiklus toiminud nii tsaariajal kui esimese eesti vabariigi ajal noukogude ajal seisid mustvees ka tiiburlaevad 2000 aasta rahvaloenduse andmeil olid mustvee elanikest 2011 aasta rahvaloenduse andmeil olid mustvee elanikest 552 venelased ja 415 eestlased mustvees on kaks uldhariduskooli mustvee gumnaasium ja mustvee vene gumnaasium linnas tegutseb ka muusika ja kunstikool 1680 aastast alates kuulus osa mustveest lohusuu abikihelkonda ja mustvee lapsed olid lohusuu kostri opetada oppetoo oli sel ajal vaga luhike lohusuus ja tormas algas oppetoo jaanuaris ja kestis neli nadalat voi pisut enam vastavalt opilaste voimekusele opetati nii katekismust kui ka kirikulaule kool oli ainult leerilaste ettevalmistajaks 19 sajandi teisel veerandil kasvas mustvee elanikkond nii arvukaks et tekkis vajadus oma kooli jarele kooli rajamist kohustas ka 1819 aasta liivimaa talurahvaseadus oppeaineid oli 19 sajandi algupoolel kulakoolis juba rohkem kui eelmise sajandi leerikoolis aineteks olid lugemine katekismuse paheoppimine laulmine noodi jargi jne kui 1869 aastal sai mustveest iseseisev vald siis hakati kooli kutsuma vallakooliks kuigi sisuliselt oli see sama mis kulakool 1886 aastast alates hakati jarjekindlalt labi viima eesti koolide venestamist see tahendab et koiki aineid hakati opetama vene keeles venestati ka mustvee eesti kool 1892 aastal ehitati mustveesse uus vallakoolimaja selles hoones asub praegu polikliinik 1916 aastal muudeti mustvee vallakool 1klassiliseks ministeeriumikooliks mis tegutses 1918 aastani endises vallakoolimajas 1918 aastast kandis algkool mustvee eesti algkooli nime 1928 aastal uhendati mustvee algkool mustvee reaalkooliga 1909 aastal asutati mustvees linnakool gorodskoi linnakool andis haridust koigist seisustest lastele oppekeel oli vene keel linnakooli paases parast 1klassilise ministeeriumikooli lopetamist 1913 aastal muudeti linnakool 1 septembril 1918 avas mustvee haridusselts eestikeelse keskkooli kool kandis nime mustvee eesti hariduse seltsi reaalkool 1940 aastal muudeti mustvee reaalkool keskkooliks 1944 aastal kandis kool nime mustvee mittetaielik keskkool aastatel 19452003 oli kooli nimi mustvee i keskkool 2003 aastast alates kannab kool mustvee gumnaasiumi nime 22 novembril vkj 1848 loodi mustvees puha nikolause oigeusu koguduse juurde esimene vene kihelkonnakool 1989 aastal rajati uus koolihoone kool on kandnud mitmeid nimesid alates 2000 aastast kannab kool mustvee vene gumnaasiumi nime mustvee muusika ja kunstikool alustas tegevust 1 septembril 1995 muusikaosakond alustas kahe erialaga klaveri ja viiulierialaga ning kunstiosakond tootas algul huviringina koolis avati ka puhkpilliklass kus praegu on voimalik oppida klarneti ja saksofonieriala mustvees tegutseb eestis ainulaadne heino lubja kaalumuuseum kollektsiooni kuulub ule saja kaalu paarkummend margapuud ja palju muid kaalumisega seotud eksponaate muuseum avati 1 mail 1998 kuid praeguseks on muuseum kulastajatele suletud samuti asub mustvees vanausuliste koduloomuuseum kus on valjapanek mustvee ajaloost ning vene vanausuliste eluolust muuseumis on pusiv naitus kus on vaatamiseks valja pandud maalid joonistused fotod puuloiketood tikandid ja mustvee muusika ja kunstikooli opilaste tood algul asus muuseum mustvee vene gumnaasiumi ruumides kuid alates 2008 aastast asub muuseum mustvee muusika ja kunstikooli hoones mustvee huvivaarsused on uks paljudest kalevipoja lingukividest pikkus 25 m laius 22 m ja korgus 2 m kivi oli aastaid kaldamudasse vajunud kuid 2008 aastal tosteti see taas kaldale peipsi kaldal seisab monument leinav tutarlaps 1973 elmar rebane mis tahistab uhishauda kuhu on maetud teises maailmasojas langenud 260 sojameest uks ponev vaatamisvaarsus on ka orduaegne piirikivi mis asub kultuurikeskuse pargis arvatakse et see kivi tahistas piiri liivi ordu ja tartu piiskopkonna maade vahel parast mandrieestlaste alistamist 1224 aastal saksa ristisodijate poolt kivi leiti mustvee joe parempoolse kalda lahedalt ja tommati kaldale 1910 aastal mustvees oli 20 sajandi algul seitse kirikut praeguseks tegutseb viis kirikut kus igal puhapaeval peetakse jumalateenistusi moskva patriarhaadi eesti oigeusu kiriku puha imetegija nikolaose kirik 1839 aastal rajati jarve kaldale puukirik kuid usuvahetusliikumise tottu suurenes koguduse liikmete arv ja 1864 aastal avati uus kirik mis asub tanaseni mustvee gumnaasiumi vastas mustvee halastuse ja puhakolmainsuse uhisusu kirik valmis 1877 aastal selles kirikus tegutses kogudus 1957 aastani noukogude ajal voeti kirik koguduselt ara ja seda kasutati laona milles hoiti naiteks jahu ja mooblit hiljem seisis hoone tuhjana ikoonid ja kirikuvara anti ule oigeusu kirikule kus need on tanaseni alates 1980 aastast asus kirikusse baptisti kogudus 2003 aastal anti kirik uhisusulistele tagasi ning hoone korrastati mustvee luteriusu kirikut hakati ehitama 1877 aastal 1926 aastani oli see torma abikirik siis sai kogudus iseseisvaks koguduse opetaja on alates 1963 aastast eenok haamer esimene mustvee vanausuliste palvemaja ehitati 1802 aastal linnaelaniku joakim gorjuskini poolt see oli suurim vanausuliste kogudus eestis praegune puhakoda rajati 1930 aastal ning on siiani koige suurem vanausuliste puhakoda eestis mustvee betaania kogudus asutati juba 1921 aastal esimene palvemaja valmis 1937 aastal mis noukogude ajal riigistati ning ehitati umber kinoks uus palvemaja valmis 2008 aastal praegu toimuvad koguduses puhapaeviti jumalateenistused ning tootab kaks kodugruppi moisakula lati keeles meizakila on linn viljandi maakonnas mulgi vallas lati piiri aares linnaoigused sai 1 mail 1938 moisakula tekkis suuresti tanu raudteele kuna rongiliiklus on lakanud ja toostus linnast suuresti kadunud on moisakula hakanud kahanema ning on nuudseks eesti koige vaiksem linn 2012 aasta 1 jaanuaril 839 elanikku 2012 aasta augustis joudsid ajakirjandusse teated siseministeeriumis valmivast seaduseelnoust mille joustumise korral voiks moisakulataoline alla 1000 elanikuga asula linna staatuse sootuks kaotada linnas on 32 tanavat mille kogupikkus on 155 km moisakulas on 401 elamut moisakulas tegutseb spordiklubi ulo linnas asuvad moisakula maarjamagdaleena kirik ja moisakula puha vaimu kirik moisakula sai alevioigused 1920 aastal 1937 aastal nimetas moisakula alevivolikogu moisakula tulevaseks abja linnaks milline nimemuutus oleks kehtima hakanud linnaks saamise jarel abja vallavalitsus avaldas selle otsuse vastu protesti linnaks saamise jarel noudis siseministeerium linna nime muutmist kuna linna nimi ei saavat olla kula linnakodanikud panid ette 101 uut nime sealhulgas piiri raja soodla sooniste rajasoo luhaste porilombi raudsoo linda pori paliste linnavanema paalitsa jargi okasmae endise linna maade omaniku stackelbergi jargi kureste endise alevivanema kure jargi abjaraja abjarajangu umera sade haliste jne akadeemilise emakeele seltsi arvates oleks linna nimi tulnud jatta muutmata 1940 aastaks ei joutud siiski linna umber nimetada 4 augustil 1941 kohe parast noukogude voimu valjakihutamist anti moisakulas valja haruldased nn moisakula margid 7 erinevat nsv liidu postmarki templiga vaba eesti teise maailmasoja ajal saksa vagede taganemisel 23 septembril 1944 havitati taielikult moisakula raudteetehased ja linnas poles maha ka 70 maja esimene kitsaroopmeline reisirong soitis labi moisakula 5 oktoobril 1896 kitsaroopmelise raudtee ajastu loppes 15 mail 1975 kui moisakulast lahkus viimane uldkasutatav kitsaroopmeline reisirong uuesti joudis raudtee moisakulla suvel 1981 kui algas otseuhendus laiaroopmelist raudteed pidi riia ja tallinnaga uheaegselt saabusid 17 juulil 1981 moisakula raudteejaama ehitud reisirongid d1616 tallinnast ja dr1a189 riiast viimane tallinnariia diiselrong labi moisakula oli 20 veebruaril 1992 viimane parnust edasi moisakula poole liikunud reisirong aga 31 jaanuaril 1996 kaubarongid soitsid veel aastani 2000 2008 aasta alguses alustati raudtee demonteerimist loigul parnumoisakula et raudtee unustuse holma ei vajuks kinkis edelaraudtee moisakulale reisivaguni mis jai alles koos paarisajameetrise raudteejupiga endises jaamas 2017 aasta haldusreformi kaigus liitus linn karksi abja ja halliste vallaga uueks mulgi vallaks moisakula linnapead on olnud arno torn 19931996 arvids tisler 19962002 aule kikas 20022005 ja valdiku pilt 2005 alates 2005 aastast on linnapea ervin tamberg narva on linn eesti kirdeosas idaviru maakonnas narva joe alamjooksul narva on suuruselt eesti kolmas linn tallinna ja tartu jarel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus johvi ta on eesti linnadest idapoolseim georg friedrich von sabler pakkus 1910 aastal valja et narva nimi tuleb germaani sonast mis 12 sajandi ulemsaksa keeles esines kujul narva ja tahendas kitsast kohta lauri kettuneni arvates pole germaani algupara usutav kuna analoogseid nimesid leidub ka sisesoomes kust germaani kohanimesid ei teata kettuneni arvates on toenaolisem et narva nimi on seotud vepsa sonaga narva narvane narvainen tahendusega kunnis kunnispakk mis joe puhul voiks tahendada koske samasugust narva nime etumoloogiat toetab ka paul alvre marje joalaiu hinnangul aga lounavepsa keelest sellist sona teada ei ole ja kettuneni vaide pohineb mingil eksitusel narva aladel ja selle umbruses on elatud juba kiviajal narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale mille lahedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased novgorodi kroonika teatas aastal 1172 et novgorodis asus kaubaou nerveski voi nerovski konets nerevi ou narvia 8 adramaaga kula margiti esmakordselt taani hindamisraamatus 1241 narva linnus rajati taanlaste poolt 1256 aastal esialgu narva joe ida kaldale 1277 aastal kinnitasid urikud et taani kuninga esindaja eylard von oberge nimetas end eesti narva ja tallinna komandandiks capitaneus per estoniam narwiam atque revaliam liivi ordu voimuperioodil mis algas 1347 moodustati narva foogtkond 1558 aasta algul alustas moskva tsaaririik liivi soda ning narva vallutati moskva tsaaririigi vagede poolt aastatel 15581581 valitses narvas moskva tsaaririik 6 septembril 1581 vallutasid rootsi kuningriigi vaed pontus de la gardie juhtimisel narva ja seejarel ka ingerimaa 1617 aastal solmitud stolbovo rahuga said rootsi kuningriigi valdusse ingerimaa kubermangu keskuseks oli narva linn kus asus ka ingerimaa kuberner voi asehaldur 1700 aastal alanud pohjasoja algul 30 novembril 1700 toimunud narva lahingus saavutasid arvulises vahemuses olnud rootsi vaed vene vagede ule hiilgava voidu siiski voitis pohjasoja venemaa ning narva nagu kogu eesti laks venemaa koosseisu narva kuulus 1710 aastast venemaa tsaaririigi voimu alla ja parast eestimaa liitmist venemaa keisririigiga kuulus narva koos narva maakonnaga peterburi kubermangu kuid sailitas oma kohaliku omavalitsuse rae ja allus kohtuasjus eestimaa ulemmaakohtule 1797 aastal anti narva maakonna alad eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti viru kreisiga kuid narva linn jai peterburi kubermangu jamburgi maakonna koosseisu 1917 toimunud narva linnavolikogu valimiste jarel sai narva linnapeaks ants dauman kelle juhtimisel viidi linnas labi rahvahaaletus narva ja ivangorodi liitumiseks eestimaaga eraldi narva maakonnana 21 detsembril 1917 tunnistas seda otsust narva ja jaanilinna eraldumist jamburgi maakonnast ja eraldi narva maakonna loomist mis koosnes narvast ja ivangorodist ka eestimaa noukogude taitevkomitee esimese maailmasoja lopuetapil 1918 aasta 4 martsil joudsid saksa vaed narva ning linnas valitsenud noukogude voimuorganid ja punakaardivaeosad taandusid jamburgi piirkonda saksa okupatsioon kestis 1918 aasta martsist novembrini 1114 novembril 1918 andsid saksamaa esindajad korgema poliitiline voimu balti riikides formaalselt ule rahvuslike valitsuste katte ning saksa vaed hakkasid parast saksamaa kaotust esimeses maailmasojas compiegnei vaherahu solmimist ja novembrirevolutsiooni saksamaal narvast taganema 28 novembril ning 29 novembril vallutasid noukogude venemaa punaarmee relvastatud joudude abil linnas voimu eesti bolsevikud vabadussoja kaigus 1819 jaanuaril 1919 vabastasid eesti vaed ja soome vabatahtlikud utria dessandiga linna noukogude okupatsioonist linnas tegutses iverski nunnaklooster narva oli 1944 aastal kuus kuud rindelinn suurem osa narva hoonetest sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada noukogude pommirunnakute ja suurtukitule tagajarjel martsipommitamine narvas narva 3550 sojas purustatud kivihoonest olid taastamiskolblikud vaid 198 hoonet enne soda narvas elanud 34 000 elanikust elas parast soda 1946 aastal seal vaid moni uksik eestlane pohiliselt linna aarealadel kuigi narva vanalinna oli voimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute muurid olid pusti otsustas uus voim koik maatasa teha alates 1950 aastate algusest varemed ohiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tanapaevased korterelamud parast teist maailmasoda asustati linn peamiselt migrantidega endised narvalased kes parast soda soovisid narva tagasi tulla ei saanud narvas elamispinda tanapaeval on narva elanikest eestlasi vaid 4 narva joe paremkaldal asuv jaanilinn eraldati narvast ja liideti vene nfsvga 1945 rahvaarv 1973 aastal 66 000 elanikku narva linn asub eesti kirdeosas narva joe laanekaldal 12 km kaugusel joe suudmest tallinnapeterburi maantee ja raudtee aares eestivenemaa piiril jaanilinna vastas see paikneb 200 km kaugusel tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel kingisseppast ja 130 km kaugusel peterburist laane pool idavirumaa keskasulast johvist asub narva 50 km kaugusel ida pool narva linna pindala on 6895 km2 sh linna pohiosast eraldatud ja narvajoesuu linna territooriumiga umbritsetud linnaosade kudrukula ja olgina pindala on vastavalt 508 km2 ja 058 km2 narva asub narva joe kanjonis mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala linna labib narva klindiloik 17821942 koos nuudse jaanilinnaga aastani 1917 ka kreenholmita ja teiste eeslinnadeta 0101 2017 aasta seisuga elas narvas 57130 inimest eestlasi oli neist 2 150 ehk 4 suurim rahvusruhm on venelased keda oli 83 linna elanikest ukrainlasi 1 417 2 valgevenelasi 1 161 2 soomlasi 394 06 ja tatarlasi 298 05 15 sajandil moodustasid narva elanikkonnast 4050 sakslased 1020 taanlased soomlased venelased ulejaanud aga eesti ja vadja soost elanikud 16 sajandi keskpaigas oli narvas 4050 maja elanike arv ei uletanud 500800 inimest 20 olid sakslased ulejaanud vadjalased eestlased ja venelased 1570 aastal elas narvas umbes 5000 inimest 1650 aastatel elas jaanilinnaga uhendatud narvas umbes 3300 elanikku kelle seas oli seoses narva kujunemisega kaubalinnaks venemaa tsaaririigi piiril sakslasi sotlasi rootslasi soomlasi venelasi eestlasi ja isureid pohjasojas parast 1704 aastal toimunud linna vallutamist venemaa sojavae poolt enamik vana narva elanikke deporteeriti venemaale vologdasse kaasanisse astrahani ja moskvasse 3000 elanikust 1708 aastal jai narva elama koigest 300 aastatel 17701780 saavutati rahvastiku sojaeelne arv 1779 aastal elas narvas juba 2456 inimest 1782 aastal 2614 inimest ja 1819 aastal umbes 3500 inimest narva on eesti idapoolseim piiripunkt mida labivad tallinnapeterburi raudtee ja peterburi maantee mis suunduvad loodevenemaale ja peterburi ule joe kulgevad sopruse sild ja narva raudteesild kaasajal on narva nagu paljud euroopa tekstiilitoostuse keskused haabuva toostusega linn tahtsaimad toostusharud on osatahtsus muugitulust narvas on kaks kultuurimaja tegutseb narva muuseum narva sumfooniaorkester ja teatristuudio ilmarine linnas korraldatakse frederic chopini loomingule puhendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi samuti tegutseb narvas aktiivselt kaitseliidu narva malevkond ja narva eesti selts narva aleksandri suurkirik narva jaani kirik narva peetri kirik narva issanda ulestousmise peakirik puha miikaeli kirik narva puha antoniuse kirik jumalaema uinumise kirik jumalaema tunnustahe ikooni kirik narva jumalaema ibeeria ikooni kirik vladimiri vennaste koguduse kirik jumalaema narva puhakuju kirik puha aleksander nevski kirik narva issanda muutmise katedraal narva puhade kirilluse ja metoodiuse kirik narva kreenholmi staadion kalevfama staadion kaesoleval ajal tegutseb narvas kokku 11 kooli ja gumnaasiumi narva kesklinna gumnaasium narva eesti gumnaasium narva keeltelutseum narva keskkool nr 6 narva kreenholmi gumnaasium narva paju kool narva pahklimae gumnaasium narva soldino gumnaasium narva taiskasvanute kool narva vanalinna riigikool ja narva oigeusu humanitaarkool tartu ulikooli narva kolledzi avamisega tekkis voimalus omandada akadeemilist haridust ning oppida avatud ulikoolis taiendoppes kolledz on ka rahvusvaheliste konverentside naituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik 2012 aastal avati vana raekoja korvale ja sojas havinud borsihoone kohale kolledz uus hoone taiskasvanute oppega tegeleb narva kutseoppekeskus kus opib ule 2000 inimese keskus opetab valja spetsialiste teeninduse ettevotluse kergetoostuse infotehnoloogia energeetika ehituse autoteeninduse ning keevitustoode alal 2000 aasta sugisel avati vanalinna riigikool mis tootab keelekumbluspohimottel sugisest 2009 tegutseb koolis ka gumnaasiumiosa noorte tegevust koordineerib narva noortekeskus traditsiooniks on kujunenud igaaastane noortekeskuse korraldatav infomess orientiir kus soovijad saavad infot oppimisvoimaluste kohta eestis ja kaugemalgi aastast 1957 tegutseb narvas linnavalitsuse toel narva noorte meremeeste klubi mis oma 200 liikme ja 10 tootajaga on ainus omataoline noukogude perioodist tanaseni tegevust jatkav regulaarne merenduslik huvikool eestis esimene kool narvas oli narva linnakool narva linna omavalitsusorganid on narva linnavolikogu mis valitakse haaleoiguslike linnaelanike poolt ja narva linnavalitsus mis moodustatakse linnavolikogu poolt narva linnavolikogu esimees oli tarmo tammiste kuni teda valiti taas linnapeaks narva linnavalitsuse juht on narva linnapea tarmo tammiste alates 5 detsembrist 2015 14 sajandist kuni 1585 aastani elati narvas lubecki linnaoiguse jargi alates 1585 aastast rootsi linnaoiguse jargi kuni venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina narva raad rae koosseisu kuulusid kaks burgermeistrit ja kaheksa raeharrat uht burgermeistrit nimetati justiits teist kommerts ja politseiburgermeistriks raad koosnes burgermeistritest ja raeharradest kelleks olid linnas kinnisvara omavad mojukamad linnakodanikud enamasti suurkaupmehed voi literaadid ja juristiharidusega sundikust 1870 aastal oli kehtestatud venemaa uldine linnaseadus mille jargi linnades pidi moodustama linnaomavalitsust ehk linnavolikogu ja linnavalitsust balti kubermangude linnades kehtestati seda 26 martsil 1877 aleksander ii ukaasiga aga kui narva kuulus peterburi kubermangu koosseisu siis moodustati siin linnaomavalitsust aastal 1873 aastatel 19171918 19401941 ja 19441990 tegutses linnavalitsusasutusena narva linna toorahva saadikute noukogu ja selle taidesaatva organina narva linna toorahva saadikute noukogu taitevkomitee alates 2015 aastast on narva linnapea tarmo tammiste narva haigla narvajoesuu saksa keeles varem hungerburg narwamundung vene keeles varem o on linn idaviru maakonnas alev nimetati ametlikult narvajoesuuks 1890 aastal linnaoigused sai 1993 aasta augustis linna kaugus narvast on 14 kilomeetrit ja maakonnakeskusest johvist 47 kilomeetrit 1 aprillil 1934 liideti narvajoesuu alev jaoskonnana narva linnaga 1 mail 1938 joustunud linnaseadusega sai narvajoesuust narva linnaosa ainus selline eestis eesti taasiseseisvumise jarel eraldati narvajoesuu narvast omaette linnaks narvajoesuu on tuntud kuurortlinnana mille hiilgepaevad jaavad aastakumnete taha linn paikneb narva joe ja merelahe vahelises kolmnurgas kus summeetrilised tanavad on rajatud otse luitemannikusse seal on mitu tanapaevast raviasutust naiteks narvajoesuu sanatoorium ja puhkekodu narvajoesuus asub eesti pikim mereaarne liivane supelrand 75 km ja jatkub narvajoesuu linna merikula ja udria randadega narvajoesuu linnapea oli iraida tsubenko esimest korda on paikkonda mainitud 1503 aastast parinevas liivi ordu maameistri wolter von plettenbergi dokumendis aastal 1686 sai paikkond nimeks hungerburg naljalinn legendi jargi andsid kohale sellise nime saksa kaupmehed kes merehadalistena ei leidnud rannast mingit sooki 1866 aastal toimus alevis tulekahju milles havines ule 100 eluhoone kuid seejarel kavandati uus asula korraparase plaani alausel kuurordina algas narvajoesuu tous parast tallinnpeterburi raudtee avamist 1870 aastal sodade jarel tulid kuurordi ellu langusperioodid eesti iseseisvumise jarel paiknesid narvajoesuus politseijaoskond tolli ja tuletornivalitsused ning oli eesti ja vene algkool 1925 aastal otsustas majaomanike koosolek muuta narvajoesuu alevi linnaks 29 detsembril 1936 teatas narva linnapea jaan lust et linnavalitsus kavatseb narvajoesuu umber nimetada kuurort narvaks milline nimi oleks rahvusvaheliselt tuntum ja rahvusvahelise kolaga narvajoesuu jaoskonnavalitsus soovis uueks nimeks narva rand viimane langus toimus peale eesti taasiseseisvumist venemaalt parit puhkajate arvu kahanemise tottu narvajoesuu elanikkond seisuga 1 veebruar 2007 aasta oli 3011 inimest kellest 762 olid venelased 132 olid eestlased ja 106 olid muud rahvused 1 jaanuaril 2014 oli elanike arv 2655 otepaa varem nuustaku on linn pohjavalgamaal otepaa korgustikul otepaa valla keskus see on rahvusvaheliselt tuntud talispordilinn ja turismikeskus otepaa on ka eesti talvepealinn otepaa paikneb eesti linnadest koige korgemal kuni 152 meetrit merepinnast otepaa jaguneb kaheks vanem juba 20 sajandi alguses aleviks kujunenud pohjaosa ning puhajarve lahedal asuv lounaosa otepaa aedlinn linnas asub otepaa kirik ja selle juures vabadussojas langenute malestussammas ning energiasammas seal tootavad otepaa gumnaasium otepaa teater ja otepaa talispordimuuseum idakuljel on linnamagi kus asuvad otepaa linnuse varemed 13 sajandist otepaa on vaga tuntud talispordi ja suusalinn esimene murdmaasuusatamise maailmakarikavoistluste etapp korraldati otepaal 1999 aastal ning voistlused toimusid jarjepidevalt ka aastatel 20032012 toimunud on see 14 korda ning viimati aastal 2017 2011 aastal peeti tehvandi spordikeskuses juunioride ja kuni 23aastaste pohja suusaalade maailmameistrivoistlused see oli labi aegade suurim eestis peetud tippspordisundmus osales 700 sportlast 38 riigist tehvandi staadioni hoones asub eesti spordimuuseumi filiaal otepaa talispordimuuseum mille eelkaija oli otepaa suusamuuseum otepaal asub tartu maratoni start alates 2000 aastast toimub otepaa rattamaraton muinasajal asus otepaa linnamael asunud ugandi eestlaste ning hiljem keskajal tartu piiskopi ja tema vasallide otepaa linnus otepaa nimi sealsete kohalike arvates lounaeesti murdest oti pea ehk karu pea voimalik et linnusekoha kahekordse nolvaga magi andis selleks ainest hiljem oli otepaa otepaa kihelkonna keskus liivimaa kubermangu tartu kreisis 20 septembril 1876 korraldas tartu eesti pollumeeste selts kirikumoisas esimese eesti pollumajandusnaituse 4 juunil 1884 onnistati otepaa kirikla saalis sisse esimene eesti lipp seetottu on kiriku juures eesti lipu tuba ja eesti lipu onnistamise malestustahvel kiriku lahedal asub ka jakob hurda malestussammas 13 oktoobril 1919 asutas siseminister nuustaku alevi vanade eestlaste ajaloo jarele asunud vanasti praeguse nuustaku alevi kohal eesti linn otepaa kui saksa raudruutlid eestlased aravoitsid purustati ara ka otepaa linn ja parast poole kasvanud sinna kohale pahklimets vanakirjade jarele elanud seal siis keegi nuustaku rein kes kui pahklid valmis saanud iga aasta uhel teatud paeval koik umbruskonna teomehed kokku kasutanud pahklate kogumiseks mis siis moisa viidi sellest pahkli paevast tulnud saksakeelne nimetus nusstag millest vene ajal nustago saanud et aga nustago mida eestlased nuustakuks kutsuvad muistset kurba orja aega meeletuletab kuna aga otepaa selle vastu endist kuldset minevikku malestab otsustas nuustaku alevivolikogu omal koosolekul 13 augustil s a 1922 nuustaku alevi nimetust umber muuta otepaa aleviks silmas pidades et seal alevi kiire edenemise tottu edespidi jalle otepaa linn saab asuma 4 oktoobril 1922 nimetas vabariigi valitsus nuustaku alevi umber otepaa aleviks 10 juunil 1928 avati otepaa vabadussoja malestussammas 1 aprillist 1936 sai otepaa alev linnaks 22 juulil 1941 anti otepaal valja niinimetatud otepaa postmargid 1944 aasta augustis havis lahingutes suur osa otepaast aastatel 19501959 oli otepaa otepaa rajooni keskus 1999 aastal liitusid otepaa linn ja puhajarve vald otepaa vallaks 4 juunil 2004 tahistati kiriku juures lipu puhitsemise 120 aastapaeva paide on linn jarva maakonnas maakonna halduskeskus ning paide linna nimelise omavalitsusuksuse halduskeskus paides elas rahvastikuregistri andmetel 1 jaanuari 2015 seisuga 8370 inimest statistikaameti andmetel 1 jaanuari 2014 seisuga 8162 inimest alates 6 novembrist 2017 on paide linnapea priit vark aastail 20052011 oli linnapea kersti sarapuu 20112013 kaido ivask 20132014 alo aasma 20142015 priit vark ja 20152017 siret pihelgas paide linnuse ja linna algne nimi oli wittenstein alamsaksa valge kivi kasutati ka nimekuju wittensten nimi parines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivilt ulemsaksakeelne weissenstein tuli kasutusele 17 sajandil linna eestikeelset nime on mainitud esmakordselt 1564 aastal venerootsi vaherahulepingus kus linna ja linnuse kohta oeldi paida 1637 aasta heinrich stahli sonastikus on linna nimena antud paid 18 sajandi esimesel veerandil koostatud salomo heinrich vestringi sonaraamatus on kasutatud nime paide anton thor helle 1732 aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime paide 19 sajandi kirikudokumentides on kasutatud nii paide kui ka paede nimekuju toenaoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist paul johanseni andmeil kasutati paide kohta ka ladinakeelset nimetust albus lapis mis tahendab valget kivi burgundia diplomaat ja kirjanik guillebert de lannoy kes reisis 1413 aastal leedus vanaliivimaal ja venemaal kasutas paide kohta nime wislen poola keeles kasutati nime bialy kamien mis tahendas samuti valget kivi vene allikais on kasutatud saksakeelset nime wittenstein voi nimekuju mis tahendas valget linna paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses 1265 aastaga mil liivi ordu maameistri konrad von manderni valitsemisajal hakati ordulinnust rajama 30 septembril 1291 sai paide ordumeister haltilt linnaoigused paidest kujunes ordu tahtsaimad sojalisi tugipunkte paide oli jarva foogtkonna ja luhiajaliselt ka paide komtuurkonna keskus jurioo ulestousu ajal 4 mail 1343 hukati paide ordulinnuses eestlaste saadikud liivi soja ajal sai paide sojategevuses tugevasti kannatada 1558 aastal piirasid paidet vene vaed kuid ei suutnud linnust vallutada siiski poletasid nad linna maha piiramise jarel lahkus paidest viimane jarva foogt bernd von smerten vene vaed vurst ivan fjodorovits mstislavski juhtimisel piirasid paidet taas septembris 1560 aastal viie nadala jooksul kuid linnuse valitseja caspar von oldenbockum suutis runnaku tagasi luua 1562 aastal sugisel piirasid linnust rootsi vaed klas kristersson horni juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja johann grolli kapituleeruma 1565 aastal ajasid rootsi voimud paidest minema moned sakslastest kodanikud kellest kahtlustati et nad ei ole rootsi riigile truualamlikud aastatel 15701571 seitsme kuu jooksul piirasid linna taas vene vaed kuid ei suutnud seda vallutada 1573 aastal vallutasid moskva vaed ivan iv juhtimisel paide tapeti peaaegu koik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud paide asevalitseja hans boy seoti ora kulge ja kupsetati tulel surnuks 1581 aastal vallutasid rootsi vaed goran boije johann von koskulli ja caspar von tiesenhauseni juhtimisel paide tagasi 1583 aasta moskva tsaaririigi ja rootsi kuningriigi vahelise pljussa vaherahuga tunnistati paide rootsi valduseks 1600 aastal sugisel poolarootsi soja ajal oli paides hertsog karli hilisem rootsi kuningas karl ix peakorter karli abikaasa kristina viibis paides veel ka 1601 aasta alguses 1602 aastal piirasid paidet poola vaed suurhetman jan zamoyski juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma 1604 aastal toimus paide ordulinnuse muuride all paide lahing milles poola vaed loid leedu valihetmani jan karol chodkiewiczi juhtimisel rootsi vagesid lahingut peeti niivord oluliseks et chodkiewicz ulendati lahingu jarel leedu suurhetmaniks ja rootsi vagesid juhtinud arvid eriksson stalarm moisteti surma kuigi surmaotsust ei viidud taide linn ja linnus said sojas rangalt kannatada 1615 aastal poletati paides 9 noida sodades kannatada saanud paide kaotas oma tahtsuse sojalise tugipunktina ja eemaldati 1636 aastal kindluste nimistust linnusevaremed ja neid umbritsev linn annetati mao moisnikule lennart torstensonile ning paide kaotas senised linnaoigused esimesed omanikud lennart ja anders torstenson suhtusid paide elanikesse heatahtlikult 1669 aastal omandas mao moisa hans von fersen ning tema ja ta jareltulijad protsessisid korduvalt paide elanikega maksude ja maavalduste parast paide elanike ja mao moisnike vaheline vaidlus joudis isegi svea ouekohtusse 14 mail 1696 andis eestimaa kindralkuberner axel julius de la gardie korralduse arvata paide mao moisa voimu alt valja pohjasoja ajal 1703 aastal poletasid vene vaed paide maha ja kui eesti laks venemaa valdusse anti paide taas mao moisale see toi kaasa uued kohtuvaidlused paide elanike ja mao moisnike vahel kuid paidelaste jaoks loppesid need edutult august wilhelm hupeli andmeil oli 18 sajandi keskel paides vaid 40 hoonet koik nad olid olgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist 1769 aastal asutas johann joseph meckin paidesse apteegi 1773 aastal rajati reopalu kalmistu paide sai oma linnaoigused tagasi 1783 aastal seoses katariina ii algatatud haldusreformiga paidest sai jarva kreisi keskus ja 1789 aastal maarati ka uus linnapiir sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitusi 1786 aastal valmis paide kirik ja 1789 aastal kohtumaja 1796 aastal asutasid linnaelanikud seltsi burgerliche einigkeit mida rahvasuus tunti ka burgermusse nime all paide linnal nagu ka teistel eestimaa vaikelinnadel ei olnud raadi linna juhtis foogtikohus kreisilinnana arenes paide tuupiliseks vaikeseks provintsilinnaks 1820 aastal avati paides kreisihaigla ja 1835 aastal hakati paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust 1862 aastal lasi sankt peterburgi kaupmees russanov vallimaele rajada oigeusu kiriku 1886 aastal kulastas paidet suurvurst vladimir aleksandrovits kes istutas vallimaele puu ja avas paidemao tee aares asuva liivi sojas hukkunud vene soduritele puhendatud malestussamba 19 sajandi viimasel kumnendil hoogustus linna heakorrastamine 18951897 korrastati vallimagi ja taastati vallitorn 1898 aastal rajati parnu tanava aarde parna ja tallinna tanava aarde kaseallee 1902 aastal valiti linnapeaks apteeker oskar wilhelm brasche 18651954 kelle eestvedamisel asutati 1905 aastal paide muuseum 1907 aastal ehitati laiale tanavale kivist tuletorjedepoo 1908 aastal rajati linnuse edelabastioni juurde historitsistlik laohoone koos hobusetallidega ja posti tanava aarde kahekorruseline punastest tellistest tutarlastegumnaasiumi hoone 1910 aastal valmis parnu tanaval saksa gumnaasiumi hoone ja rajati peetri park 1907 aastal korraldas karskusselts idu paides esimese jarva laulupaeva 1900 aastal avati paideturi kitsaroopmeline raudtee valmis koos tallinnaviljandi raudteeliini ehitusega ja 1918 aastal paidetamsalu kitsaroopmeline raudtee 1912 aastal avati tuletikuvabrik baltika paides korraldati rahvarohkeid lina ja hobuselaatu 1918 aastal alanud eesti vabadussoja alguses moodustati 18 detsembril 1919 paides jarvamaa kaitsepataljon 1920 aastatel rajati parnu tanava aarde aedlinliku ilmega elamurajoon ehituskrunte jagati ka laia ja lembitu tanava aarde 1920 aastal rajati keskvaljaku aarde kivist raekoda millele lisati 1925 aastal ka teine korrus 1926 aastal voeti vastu otsus rajada paidesse rahvamaja malestamaks vabadussojas hukkunud jarvamaalt parit sodureid hoonele asetas 1927 aastal nurgakivi riigivanem jaan teemant paide rahvamaja avati 3 veebruaril 1929 rahvamaja kujutas endast endise pikakula moisa harrastemaja mis voeti tukkideks ja pandi paides uuesti kokku 19361937 rajati lembitu park 1939 aastal valmis uus funktsionalistlikus stiilis jaamahoone mille projekteeris g tumm 1924 aastal tehti paides 1 ametlikult registreeritud abort iga 12 sunnijuhtumi kohta see suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas kaasa arvatud suured maailmalinnad teises maailmasojas paide suuri purustusi ei saanud kuid taganevad noukogude liidu vaed lasid 1941 aastal ohku vallitorni teisele maailmasojale jargnenud aastakumnetel lammutati suur hulk paide vanalinna puithooneid mille asemele rajati plokk ja paneelmaju 1967 aasta juulis avati kaubanduskeskus ja sooklarestoran paide 1973 aastal loodi paide vanalinna kaitsetsoon ja hakati vanalinnas asuvaid hooneid restaureerima 1977 aastal valmis veetornelamu linna ainus korghoone 1982 aastal valmis paide tehisjarv 1987 aasta veebruaris kulastas paidet mihhail gorbatsov sama aasta detsembris alustas tood paide uus kultuurimaja 24 veebruaril 1990 heisati paide raekojal alaliselt eesti lipp 1991 aastal tahistati linna 700 aastapaeva sama aasta 21 mail sai paide omavalitsusliku staatuse 23 aprillil 1993 avati uuesti paide vallitorn ja 29 aprillil poles maha vallimael asunud oigeusu kirik omavalitsusuksus liideti haldusreformi kaigus 2017 aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste jarel senise paide valla ja roosnaalliku vallaga moodustatud haldusuksus hakkas kandma nime paide linn 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli paide elanikest eestlasi 901 venelasi 53 ukrainlasi 12 ja soomlasi 12 tootleva toostuse alal paide linnas tegutsevate ettevotete ule 20 tootaja muugitulu oli 2015 aastal umbes 56 miljonit eurot tahtsaim on toiduainetoostus 76 suurim ettevote on eesti pagar paide leivatehas kus oli 229 tootajat ja muugitulu 406 miljonit eurot masinatoostuse esindaja on pmt mille muugitulu oli 2015 aastal 74 miljonit eurot paides asub kolm uldhariduskooli paide uhisgumnaasium paide gumnaasium ja paide taiskasvanute keskkool kutseharidust pakub jarvamaa kutsehariduskeskus linnas tootab ka kaks lasteaeda 1528 aastal rajati paidesse ladina ehk linnakool 17 sajandil tegutses paide puha risti kiriku juures uhe opetajaga algkool kus monda ainet usuopetus anti eesti keeles pohjasoja tottu tekkis linnakooli tegevusse paus 1786 aastal asutati alamrahvakool kus oppetoo kais saksa keeles seal opetati kirjutamist usuopetust joonistamist ja aritmeetikat 1804 aasta kooliseaduse pohjal rajati paide elementaarkool kus kolme aasta jooksul opiti saksa ladina ja vene keelt usuopetust aritmeetikat geograafiat kalligraafiat fuusikat geomeetriat kodumaa riigikorda ning ajalugu oppetoo kais saksa keeles 11 veebruaril 1818 avati paides august wilhelm hupeli eestvedamisel tutarlastekool hupel andis kooli kasutusse oma maja ja toetas seda rahaliselt kuni 1856 aastani sai koolis alghariduse 517 neiut 1835 aastal avati kirikuopetaja carl gotthard hammerbecki eestvedamisel vaestemaja ruumides esimene eestikeelse oppetooga kool paides opetajana tegutses seal talupojaseisusest ratsepmeister georg magnus schutze opingud kestsid kaks aastat ning opiti kirjutamist usuopetust ja arvutamist koolimaja asukohta parnu tanava aares tahistab tanapaeval malestuskivi 18541862 tegutses paide koguduse juures eesti lastele moeldud kihelkonnakool kus opetati usuopetust lugemist kirjutamist rehkendamist ning veidi ka ajalugu ja geograafiat 1865 aastal asutati kolmeklassiline tasuline kreiskool kus said oppida molemast soost eesti noored kool asus linna vaestemajas 1897 aasta paide koolikolleegiumi protokolli jargi tegutses sellal linnas kolm kooli 3klassiline poeglaste linnakool 2klassiline ii jargu tutarlastekool ja oigeusu kirikukool nii poistele kui ka tudrukutele 1910 aastal avati linnapea oskar brasche ja kiriku eestseisja stackelbergi eestvedamisel saksa tutarlaste eragumnaasium seda pidas ulal saksa kooliselts eragumnaasiumis oppisid eestlannad ja kohalikud sakslannad aga seal oppis ka juuditare ja poolatare kool suleti 1914 aastal kohalike vene ametnike ja preestri intriigide tagajarjel kool jatkas tegevust 1 detsembril 1918 tutarlaste reaalgumnaasiumi nime all 1920 aastal oppis seal 325 naisgumnasisti opetas 13 opetajat ja kooli direktor oli jaan roos oppemaks oli aastas 140 marka millest 6070 vaesemat opilast oli vabastatud 1918 aasta novembris loodi paide poeglaste reaalgumnaasium mille direktoriks maarati uhiskonnategelane jaan kana 4 juulil 1924 uhendati paide gumnaasiumid ja uue kooli nimeks sai jarva maakonna avalik paide uhisgumnaasium gumnaasium jagunes humanitaar reaal ja tutarlaste majapidamisharuks kool tegutses kolmes hoones posti 12 tallinna 58 ja parnu 57 gumnaasiumi direktoriks sai anna mangelsonsoodor kes oli esimene naissoost gumnaasiumidirektor eesti vabariigis 1928 aastal sai direktoriks august reeben paide linnameeskond mangib jalgpalli eesti premium liigas tegutseb ka paide linnameeskond ii mis oli varem tuntud kui paide kumake paides asub jarvamaa haigla linnas tegutseb mitu perearsti ja hambaarsti samuti asub paides mitu apteeki hospidal mis oli toenaoliselt moeldud pidalitobistele asus paides juba ordu valitsusajal vainu ja pika tanava vahel asunud hospidali kunagist asupaika on mainitud uhes 1626 aasta dokumendis 1820 aastal avati kreisihaigla mis 1832 aastal laks eestimaa kubermangu uldise hoolekande kolleegiumi alluvusse 1873 aasta sugisel viidi haigla ule uude hoonesse kus oli 26 voodikohta senise 20 asemel haigla laks linna omandisse 1890 aastatel esimesed kutselised meedikud paides olid kohalikud polgukirurgid esimesena on neist nimetatud andreas schultzi 1739 aastal esimese linnakirurgina tegutses aastail 17531805 david alexander kes 17841797 oli uhtlasi ka kreisikirurg esimene meditsiinidoktor paides oli erfurdis sundinud emmanuel riedel 17421796 kes oli hariduse omandanud oma sunnilinnas esimene jarvamaa paritolu arst oli jarvapeetris sundinud chrisopher rinne 17811864 kes oppis 18031807 tartu ulikoolis ja oli 18101830 paide kreisiarst misjarel tegutses eraarstina 1830 aastal tuli raskelt haiget christopher rinnet asendama carl hermann hesse 18021896 kes sai 1833 aastal kreisiarstiks 18971909 tegutses kreisiarstina eduard von nottbeck 18691913 kelle teeneks peetakse sundvaktsineerimise korralduse valjatootamist eestimaa kubermangus aastail 19041905 1907 aastal saabus paidesse eraarstiks ernst horschelmann 18471912 kes maarati 1910 aastal linnaarstiks 19091910 tootas paide kreisiarstina friedrich august pindler sund 1867 kes kirjutas uurimistoid naha ja suguhaigustest samuti raamatu tallinna haigemajade ajaloost 19121914 oli paide kreisiarstiks karl schlossmann 18851969 hilisem valjapaistev arstiteadlane esimese apteegi avas paides johann joseph meckin 17401794 1769 aastal apteek havis tulekahjus 1775 aastal meckin loobus apteekriametist ja valiti peagi linnapeaks samal aastal muus meckin apteegipidamisloa christian adolph wedelile 17431826 kes asutas peagi uue apteegi mis aga juba 1778 aasta kevadel maha poles tulekahjust alles jaanud varaga asutas wedel samal sugisel uue apteegi mis peagi jalle suttis wedel rajas uue apteegi ja jatkas linnaelanike varustamist ravimitega ta valiti hiljem paide linnapeaks mistottu apteegile jai vahem aega ja see hakkas alla kaima kreisiarst rinne kutsus haapsalust kohale sealse apteekri franz heinrich brasche kes sai 1819 aastal loa asutada paidesse teine apteek 1822 aastal andis ta selle ule oma pojale johann heinrich braschele 17991889 kes oli vastava hariduse omandanud tartus vana apteegi omanik christian adolph wedel parandas varad oma kasupojale gustav adolph rosenfeldtile kes muus 1826 aasta varakevadel apteegi johann heinrich braschele rosenfeldt suri peagi brasche ostis tema parijatelt kogu apteegimaja ja kahest apteegist moodustati uks 1849 aastal sai apteegi juhatajaks johann heinrichi poeg franz rudolf brasche 18231902 kes sai 1858 aastal ka omanikuoigused 1893 aastal sai omanikuks franz rudolfi poeg oskar brasche 18651954 kes oli mitmekulgne uhiskonnategelane paide linnapea ja riigiduuma liige 1917 aastal rentis ta apteegi gustav lindtkele kes ostis selle 1925 aastal paidel on 9 sopruslinna poltsamaa on linn jogeva maakonnas poltsamaa joe aares esimesed ulestahendused poltsamaa kohta parinevad 1234 aastast aastatel 15701578 oli poltsamaa liivimaa kuningriigi pealinn seal resideerus hertsog magnus 18 sajandi ii poolel kujunes poltsamaa pohjaliivimaa valgustusliikumise keskuseks poltsamaa kulje alla rajati esimene vene keisririigi eratrukikoda ja seal ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusvaljaanne 19 sajandi teisel poolel oli poltsamaa uks rahvusliku arkamisaja keskusi seal hakati rajama eesti aleksandrikooli ning ommeldi esimene sinimustvalge lipp mis onnistati hiljem otepaal linna oigused sai poltsamaa 30 juunil 1926 teises maailmasojas havis ligikaudu 75 linna hoonetest aastatel 19501962 oli poltsamaa samanimelise rajooni keskus poltsamaa linna omavalitsuslik staatus taastati 1991 aastal as poltsamaa felixi territooriumil asub poltsamaa hiis poltsamaa linnapea on jaan aiaots poltsamaalt on teada vanemast rauaajast parinev asulakoht poltsamaa asulakoht 1939 aastal avastati asulakohalt 10 sajandist parinev rahaaare poltsamaa aare poltsamaa saksa keeles oberpahlen asus 13 sajandini mohu muinasmaakonnas tapsemad andmed varasema inimasustuse kohta on lunklikud midagi voib valja lugeda kohalike aardeleidude pohjal naiteks 1939 aasta sugisel tuli poltsamaa linna loodepiiril paevavalgele viikingiaegne kogukas mundiaare aarde noorim munt samaniidide dunastia emiiri nasr ibn ahmadi dirhem on loodud aastal 329 hidzra jargi mis vastab kristliku ajaarvamise 940941 aastale poltsamaa piirkonna alad ristiusustati pohiliselt 1220 aastatel 1234 aastal tunnistas rooma paavst gregorius ix uhes kirjas et mohu moche kuulub nende maade hulka mis on jutlustamise voi retkede labi pooratud usku ning kuulub rooma kirikule 1234 aastal tootas seal ka juba katoliku vaimulik plebaanus 13 sajandi teisel poolel rajati poltsamaale liivi ordu linnus linnuse rajamisel sai maaravaks poltsamaa strateegiline asukoht pala joe uletuskohal ristusid tolleaegsed pohimagistraalid tallinntartu ja viljandilaiusenarva ordumeister otto von rodensteini juhtimisel eraldati pisut rohkem kui uhe hektari suurune nelinurkne maatukk see piirati paksude muuridega ehitustoodel kasutati materjalina kohalikku maa ja lubjakivi muuri umber kaevati lai ja sugav vallikraav mis oli uhenduses joega linnus valmis 1272 aastal algne linnus oli ruudukujuline kastell mille umber kaevati poltsamaa joega uhenduses olevad vallikraavid kastelli muuride algne korgus oli kolm meetrit peagi korgendati seda aga viie meetrini keskaegse poltsamaa linnuse ehitusloost ja eluolust puuduvad kirjalikud andmed seetottu tugineb enamik ehitise varasematest kirjeldustest ehitusarheoloogilistele uuringutele vahestest kirjalikest allikatest on teada et liivi ordu ja moskva suurvurstiriigi vahelise soja 15011503 kaigus poletati poltsamaa linnus ja alev 1502 aastal vene vagede poolt maha sellele on osutanud balthasar russow oma liivimaa kroonikas veneliivi soja algetapi 1558 aastal votsid moskva tsaaririigi vaed pavel petrovits zabolotski juhtimisel poltsamaa oma kontrolli alla 1558 aasta oktoobris ja andsid selle 1571 aastal ule hertsog magnusele liivi soja ajal 1570 aastal kuulutas vene tsaar ivan julm holsteini hertsog magnuse taani kuninga frederik ii noorema venna ning saarelaane piiskopi liivimaa kuningaks kuningas magnuse residentsiks sai poltsamaa linnus ning tema sojalaager paiknes lahimal kunkal mis kannab tanaseni kuningamae nime 1572 aasta sugisel piirasid linna kaks korda rootsi vaed kuid tulemusteta 1574 aasta suvel ruustasid poltsamaad rootsi teenistuses olevad liivimaalaste salgad 1578 aasta veebruaris anti linn hertsog magnuse alluvuses oleva liivi garnisoni poolt ule rootslastele 1578 aasta suvel parast nadalat kestnud piiramist votsid linna ule taas vurst ivan golitsoni juhitud vene vaed 1582 aastal solmitud jamzapolski vaherahuga andis moskva tsaaririik poltsamaa ule rzeczpospolitale poola ajal 15821621 oli poltsamaa staarostkonna keskus pohjasoja ajal 1703 aastal purustasid venelased asula uuesti 18 sajandi teisel poolel elas poltsamaa poltsamaa kihelkonna keskusena ule silmapaistva majandusliku ja kultuurilise oitsengu seotud on see peaasjalikult vanapoltsamaa moisa valdaja woldemar johann von lauwga kes rajas poltsamaa kanti hulgaliselt toostusettevotteid 17601780 asutati poltsamaale voi selle umbrusse laashoone klaasivabrik kamari vasekoda ja peeglivabrik portselanimanufaktuur jms lauw kutsel poltsamaale asunud arst peter ernst wilde rajas kuningamaele poltsamaa moisameiereisse 1766 aastal trukikoja ning andis seal valja esimest eestikeelset ajakirja luhhike oppetus pastorina teenis poltsamaa kirikus neil aastail august wilhelm hupel kes palvis tuntust ka koduloouurijana ja literaadina 1773 aastal uhendati tartu kreisist lahutatud poltsamaa kihelkond pilistvere ja kolgajaani kihelkond parnu kreisiga kuni 1917 aastani kandis linn saksakeelset nime oberpahlen paala joest ulalpool varem on ka kasutatud venekeelseid nimesid 1925 aastal otsustas elanike koosolek muuta poltsamaa alevi paala linnaks 1926 aastal sai poltsamaa linnaoigused poltsamaa linna omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991 poltsamaa linn asub poltsamaa joe keskjooksul keskeesti moreentasandikul kogu maaala reljeef on tasane absoluutkorgus koigub 5663 m vahel merepinnast langedes joe voolu suunas ainus korgem punkt on linna kulje all asuv kuningamagi absoluutne korgus 67 m aluspohjaks on alamsiluri adavere lademe dolomitiseerunud lubjakivi mis lasub 1040 m sugavusel maapinnast pinnakate koosneb ulempleistotseeni moreenidest geograafiliselt paikneb poltsamaa keskeestis tallinnatartu ja vohmamustvee maantee ristumiskohal linna umbritseb rongasvallana poltsamaa vald asetsedes jogevast 30 kilomeetri kaugusel on poltsamaa jogeva maakonna laanepoolne keskus poltsamaalt tallinnasse on 127 ja tartusse 59 kilomeetrit lahimad raudteejaamad asuvad vohmas 25 km ja jogeval linna pindala on 60 km2 poltsamaa jogi jagab linna kaheks vordseks osaks suuremad ehitised ja keskus jaavad joe aarde nii pohjalouna kui ka idalaane suunas on linna ulatus umbes 25 km kirdes piirneb linn tallinnatartu maanteega muudes suundades peamiselt poldudega poltsamaa on aedlinlik asula koosnedes pohiosas 12korruselistest vaikeelamutest ringtee umbrusse on ehitatud kuni 5korruselisi kortermaju ulejaanud korruselamute ruhmad paiknevad linna aartel ega mojuta oluliselt uldpilti juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus poltsamaa territooriumil on jargmised joesaared roosi kirikla lille saunasaar ja naistesaar roosi ja kiriklasaart uhendab kiisamauru veskitamm rahvuslik koosseis 2011 980 eestlased 2000 aastal 9744 rahvaarv oli 2011 aasta rahvaloenduse andmetel 4188 seisuga 1 jaanuar 2010 oli elanike arv arvestuslikult 4272 randega ja rahvastikuregistri jargi 4666 poltsamaa ettevotluses on esindatud ligi 30 tegevusharu ulekaalukalt koige rohkem on kaubandusega tegelevaid ariuhinguid enamasti on nende puhul tegemist vaikeettevotetega suurimad poltsamaa ettevotted on jargmised osa ettevotetest on koondunud 1992 aastal loodud poltsamaa ettevotjate liitu mille president on andres vaan esimesed ulestahendused poltsamaal tegutsenud koolidest parinevad 17 sajandist 16381806 jagas koolitarkust poltsamaa saksa kool kus oppisid vaid saksa lapsed koolis opetati lugemist kirjutamist arvutamist usuopetust ja ladina keelt lisaks sai veel oppida geograafiat ajalugu ja looduslugu eestikeelset kooliharidust pakkus esimeste hulgas 17 sajandi lopul asutatud poltsamaa kostrikool naiteks 168788 oppis koolis 22 last pohjasoja ajal lopetas kool tegevuse uuesti avati kostrikool 1737 aastal 178485 oppis seal 25 opilast 1805 aastal avati poltsamaal elementaarkool mis tootas 1889 aastani opetus toimus koolis saksa keeles rahvas nimetas kooli selle kauaaegse juhataja nime jargi kapi kooliks elementaarkoolis oppis ka karl august hermann 1835 aastal asutati poltsamaa kihelkonnakool mis tegutses esimesed viis aastat vohma kulas hiljem aga kolis poltsamaale kihelkonnakoolis opetati emakeelt saksa ja vene keelt ilu ja oigekirja rehkendamist usuopetust maateadust ajalugu joonistamist ja laulmist poltsamaa uhisgumnaasium avati poltsamaal 17 detsembril 1917 esimesed seitse aastat kandis see nime poltsamaa reaalgumnaasium kool tegutses alguses pajusi mnt 1 koolimajas 1921 aastal kolis see aga riigistatud uuepoltsamaa moisahoonesse 1967 aastal valmis koolimaja aadressil veski 5 poltsamaa kesklinnas paikneb lasteaed mari mis valmis 19 martsil 1973 esialgu kandis asutus nime poltsamaa lastepaevakodu nr 3 1991 aastal nimetati lasteaed umber lastepaevakoduks nr 2 1992 aastal otsustas linnavalitsus lasteaia sulgeda protestiks selle vastu korraldas lasteaia tollane direktor aide kirs koostoos lastevanematega linnavalitsuse ees piketi sundmus leidis kajastamist ka uleriigilises meedias piketi tulemusena otsustas linn lasteaia sulgemisest loobuda 1 juulist 1999 kannab lasteaed nime lasteaed mari lasteaias on 6 ruhma ruhmade nimed on maasikmari kirsimari kibuvitsamari pohlamari vaarikmari ja pihlamari lasteaia sumbol on maasikas linna aares lembitu tanaval asub lasteaed toruke mis avas uksed 9 detsembril 1983 lasteaed rajati lillevere lustivere ja pajusi kolhoosi adavere ja sakala sovhoosi poltsamaa ept tarbijate kooperatiivi keki ja poltsamaa pollumajanduskombinaadi koostoona lasteaed alustas tegevust majanditevahelise oopaevase lastepaevakoduna 10 jaanuaril 1984 kinnitati asutuse nimeks poltsamaa majanditevaheline lastepaevakodu toruke ning sama aasta sugiseks tootas maja 11ruhmalise lastepaevakoduna kus oli kuus oopaevast ja viis paevast ruhma kokku 219 lapse ja 72 tootajaga 13 oktoobrist 1997 kuulub poltsamaa linna omandisse poltsamaa muusikakool alustas tegevust 1959 aastal esimesel aastal alustas opinguid 50 last keda opetas viis opetajat kooli loputunnistuse nr 1 sai hilisem eesti muusikaakadeemia professor ja puhkpillikateedri juhataja hannes altrov 1994 aastast korraldab poltsamaa muusikakool igal suvel rahvusvahelisi suvekoole poltsamaa kunstikool alustas tegevust 2000 aastal esimene lend lopetas 2004 aastal kool tegutseb poltsamaa linnuse konvendihoone keldris seal on opetatud joonistamist maali kompositsiooni keraamikat siidimaali portselanimaali vitraazi nahkehistood ja graafikatehnikaid poltsamaa linnuse ehitamist alustati juba 1272 aastal nelinurkse ringmuuri kuju on sailinud 14 sajandist hertsog magnus valitses siit aastatel 15701578 liivimaa kuningriiki 1770 aastatel rajas woldemar johann von lauw linnuse konvendihoonest rokokoostiilis lossi 1941 aastal havinud unikaalse lossi varemeid pole tanaseni suudetud taielikult konserveerida samuti on osaliselt konserveerimata ka muud linnuse osad linnusehoovis asuvad linnusehoov on vabaohuurituste toimumispaik aastatel 16331634 rajati linnuse ringmuuri ja eraldiseisva suurtukitorni vahele uus luteri kirik 1870 aastatel valmistatud altar on pooratava altarimaaliga enamjagu kirikuaastast naeb kogudus julie hagenschwarzi maali kristus ristil ulestousmispuhadest taevaminemispuhani saab imetleda kaavelt parit eesti soost kunstniku woldemar friedrich krugeri maali naised haua juures teise maailmasoja ajal sai kirik ja linnus kahjustusi samuti havitati 1944 aastal poltsamaa suur sild sopruse park on noorim poltsamaa parkidest esimene puu istutati 8 mail 1973 aastal praegu on pargis enamasti luua metsanduskoolist toodud puid ule 6000 parki on istutanud puid nimekad eesti ja valismaa uhiskonna kultuuri ja sporditegelased sinna on paigaldatud mitmeid graniitskulptuure kundva kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur tee olumposele mille sammastele on graveeritud koigi eesti olumpiamedalistide nimed pargi rajaja oli ants paju poltsamaa roosiaia rajajateks on lillekasvatusagronoomid kullike joost ja rein joost rosaarium rajati martin lillevere nimelise kolhoosi ounaaia maaalale istutustoodega alustati 27 juunil 1996 ja rosaariumi pidulik avamine toimus 11 juunil 1998 tana kasvab roosiaias ca 5000 roosipoosast ligi 1000 erinevast sordist poltsamaa roosiaed on oma kollektsiooni suuruse poolest baltikumis suurim ja kuulub euroopa 10 suurema rosaariumi hulka polva on vallasisene linn orajoe alamjooksul polva maakonnas polva vallas polvas asub nii polva valla kui polva maakonna halduskeskus legendi kohaselt on polva oma nime saanud polva kirikusse muuritud polvitava maarjanimelise tudruku jargi ka keeleteadlased gustav must ja julius magiste seostavad polva nime sonaga polv mis voib tahendada mis tahes kaandu arvatavasti markis see kaanukohta orajoe orus polva kirik valmis loplikul kujul 14601470 polva kiriku ja kirikumoisa polwe juurde tekkis vaike alevik juba 19 sajandi teisel poolel 1907 aastal asutati polvasse haridusselts 1910 aastal ehitati valmis seltsimaja 1931 aastal avati polva raudteejaam mis elavdas polva majanduselu suvesojas algas polva vabastamine kommunistidest 1941 aasta 6 juuli keskpaeval voeti ule vallavalitsus postkontor miilitsajaoskond ja teised avalikud asutused nende asutuste kommunistlikku voimu kandvad juhid vangistati sama paeva ohtupoolikul asus tegevust juhtima metsavend kapten rein kellel oli onnestunud venemaale viidavast petseri laskurpolgust eemalduda kui viimane parast puhkuspeatust mola orus asus rannakmarssi irboska suunas jatkama polvas tehti nuud kiireid ettevalmistusi lahingu vastuvotmiseks taganevate vene vagedega mis nais paratamatuna sest nende tugevad joud istusid veel vorus ja nende peastaap umbes kumne mitmesuguse bussi veo ja soiduautoga asus vaimela moisas havitussalkade kohta puudusid tapsemad teated polva enese lahingjoud oli nork ainult umbes 10 pussi ja mooste vallast kohale toodud vanemat tuupi kergekuulipilduja lewis mis oli hasti hoitud ja tootas hasti meeste moraal oli aga korge ja oldi tais voitlusvaimu salga kasutuses seisis uks soiduauto ja paar veomasinat voitlusliin ehitati valja rosma metsa laaneservale polvavoru maanteele ning tokestati maantee sama tehti tannasilmapolva maanteega igasse telefonipunkti oli paigutatud valve ratturpiilurid saadeti ette maanteele igas kulas oli korraldatud vaatlejaid ning valvet polvas oli kehtestatud liikumiskeeld kella 2105 ettevalmistatud ja oodatud lahing jai seekord tulemata ning ohvrid ja polva saastetud aga 16 augustil 1944 langes polva uuesti punaarmee katte polva sai linnaoigused 10 augustil 1993 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli polva elanikest eestlasi 970 venelasi 17 ukrainlasi 06 ja soomlasi 03 tahtis majandusharu on toostus tootleva toostuse alal tegutsevate ettevotete 9 kaive oli 2012 aastal umbes 75 miljonit traditsiooniliselt on tahtsaim kohalikul toormel baseeruv toostusharu toiduainetoostus suurima kaibega on as tere tootmisuksus oluline on ravimitoostus takeda pharma kaive oli 2013 aastal 248 miljonit polvas tegutsevad ka puidutoostuse ja roivatoostuse ettevotted polvas on jargmised koolid 2014 aasta seisuga polvas tegutsevad ka huvikoolid polva muusikakool ja polva kunstikool pussi on vallasisene linn kirdeeestis idaviru maakonna loodeosas luganuse vallas asub purtse joe ida ja roodu joe laanekaldal 2013 a kohalike omavalitsuste valimiste jarel uhines pussi linn maidla ja luganuse vallaga uus nimi luganuse vald ja lakkas olemast iseseisev omavalitsusuksus pussit kui maakohta mainiti esmakordselt 1472 aastal pussz tol ajal oli pussi alev raskesti labitav soine maaala linna territoorium on kuulunud luganuse kihelkonda pussi alevile pandi alus 1869 aastal alustatud paldiskipeterburi raudtee ehitusega vahem kui kahe aastaga valmis 4 klassi jaam havis sojas 1944 aastal esimeseks toostusettevotteks oli pussi moisa saeveski purtse joe kaldal seoses sellega on pussi moisa nimetatud ka uuepurtseks neuisenhof praeguse linna territooriumil tootasid ka kohvitoostus mooblitookojad nahaparkimistookojad elektrijaam viimane ehitati siia 1930ndate aastate lopus suurarimees anton nurk kauples pussis aga soolastrauast moodsate masinateni 1926 aastal valmis pussi moisa harrastemaja varemeil pussi koolimaja kaesoleval ajal luganuse keskkool pussi sai aleviks 1954 ja linnaks 1993 aastal pussi elanike arv oli 2011 aasta rahvaloenduse andmetel 1083 neist olid 495 mehed ja 588 naised eestlasi oli 581 536 ja mitteeestlasi 502 pussi linnas tootab puitplaatide tehas repo mis on sveitsi kontserni sorbes uks allettevotetest aastal 2006 tootas tehases 600 tootajat ja toodangu muuk oli umbes 065 miljardit krooni 3 juulil 2006 lahkus tervislikel pohjustel linnapea ametist enn siska 17 augustil 2006 valis volikogu linnapeaks marge manni ta asus ametisse 24 augustil kuupalgaga 10 000 krooni volikogu vabastas ta ametist 20 septembrist 2010 uueks linnapeaks valiti senine volikogu esimees enno magar rapina voru keeles rapina saksa keeles rappin on rapina valda kuuluv linn polva maakonnas vohandu joe alamjooksul rapinas asuvad rapina paberivabrik rapina aianduskool rapina uhisgumnaasium ning looduskaitse all olnud amuuri korgipuu ja paberivabriku saar rapina oli aastatel 19501961 rapina rajooni keskus aleviks sai rapina 1945 aastal rapina sai linnaoigused 1993 aasta augustis 2002 aastal uhinesid rapina linn ja vald rapina vallaks rapinast sai vallasisene linn saue on linn saue vallas harju maakonnas tallinnast 45 kilomeetrit edela pool territoriaalselt on see saue valla sees kagupiiril eraldab teda lahinaabrist saku vallast tallinnaparnu kaherealise maantee laiune riba linna pohjaloodepiiriks on tallinnapaldiski raudtee ning laaneedelapiiriks kanamakeila maantee saue linn uhines koos kernu valla ja nissi vallaga saue vallaga haldusreformi tulemusel 24 oktoobril 2017 aastal 1792 aastal ehitati saue moisahoone mille umber hakkas 1920 aastatel tekkima aedlinn peterburinarvatallinnapaldiski raudtee oli liikluseks avatud juba novembris 1870 1960 aastal liideti saue asundus tallinnaga parast seda hakkas sauel arenema elamuehitus aastal 1973 moodustati saue alev tallinna koosseisus 25 augustil 1993 sai saue alevist saue linn mis 1994 eraldus tallinnast saue linnapea oli 19891999 ja 20082010 orm valtson ning 20042007 ero liivik peale nimetatuid on olnud linnapead harry pajundi henn polluaas ja tonu urva harry pajundi oli ka saue linna viimane linnapea 2011 aasta rahvaloenduse andmetel on saue 5514 elanikust 5145 933 eestlased 259 venelased 42 ukrainlased 13 valgevenelased 17 soomlased ja 8 sakslased teiste rahvuste esindajate arv jai alla 5 sillamae on linn idaviru maakonnas see asub soome lahe lounarannikul narva lahe kaldal sotke joe suudmes sillamae kaugus maakonnakeskusest johvist on 24 kilomeetrit lahim raudteejaam on 3 kilomeetrit lounas asuv vaivara raudteejaam narva jaab 25 kilomeetri kaugusele itta sillamae sai linnaoigused 1957 aastal sillamae linnapea on tonis kalberg sillamaed mainiti urikutes esimest korda 1502 aastal kortsikohana tor bruggen tursamaed mainiti esimest korda 1520 aastal turrisel 17 sajandil rajati seal asunud kalurikula korvale mois tursel aastast 1700 on teada veski tursamae mois oli ruutlimois ja kuulus paljudele aadlisuguvosadele naiteks seidlitzitele viimasena omandas moisa eesti soost tonu walk waldman kogu sillamae ala kuulus vanasotke moisale 1849 aastal eraldus sellest uussotke sillamae poolmois 19 sajandil kujunes mereaar hungenburgist narvajoesuu alates suvituspiirkonnaks sajandi lopus said suvituskohtadeks ka sillamae ja tursamae eriti peterburi korgete ametnike ja haritlaste seas 19281929 ehitas eestimaa olikonsortsium rootsi kapitali abiga tursamaele polevkiviutmise tehase rajati ka elektrijaam ja sadamasild majanduskriisi aastail tootmine peatati kuid alustati taas 1935 kui polevkiviolist hakkas huvituma saksamaa tehase kontor asus tursamae moisas moisa peahoone lammutati 1950 aastatel kui alustati tehase uue kontorihoone ehitust samale kohale teises maailmasojas tursamae tehas havis sillamael on 2006 aasta seisuga 16 567 elanikku ja elanikkond on valdavalt venekeelne elanike arvu muutus alates 1946 aastast varvati sillamae tehase ehitusele sillamae tehase ehitusel kasutati vaga palju vabakaiguvange paljud nendest jaid parast karistuse kandmist sillamaele elama sillamae elanikkonna huppeline kasv toimus parast 1968 aastat kui hakati ehitama elamuid eesti polevkivi tootajatele nsv liidu ajal oli eestlastel sillamaele elamisluba korterit saada praktiliselt voimatu eestlasi elas sillamael 1989 aastal 656 ehk 319 ja 1994 aastal 636 sillamae oli 19471991 kinnine linn 1990 aastail soodustas riik eestlaste sisserannet kuid eestlaste osatahtsus palju ei suurenenud 1990 aastate lopus hakkas elanike arv valjarande tottu vahenema keskmine vanus suurenema ja toohoive vahenema linna elanikest oli 1989 aastal toohoivelisi inimesi 60 2000 ainult 36 1945 aastal toimus moskvas kremlis noupidamine millest votsid osa jossif stalin lavrenti beria kliment vorosilov geogori malenkov anastass mikojan zavenjagin juri andropov ja teised noupidamise teema oli uraanileiukohtade puudumine noukogude liidus ja perspektiivse leiukoha avastamine eestis sillamae sai moskva huviobjektiks parast seda kui avastati et idavirumaal leiduv diktuoneemakilt sisaldab uraanoksiide 19441945 aasta talvel saabusid moskvast sillamaele uleliidulise geoloogia instituudi geoloogid kes uurisid kaldajarsakutes olevaid polevkivilademeid kohale oli toodud ka tukk eesti polevkivi ja narva katsetehases toodetud partii uraanikontsentraati toenaoliselt sai see noupidamine maaravaks eestisse uraanirikastustehase rajamisel algselt pidi tehas loodama narva see oli ka uks pohjusi miks polisnarvakatel ei lubatud narva naasta kuid tehase asukohta muudeti ja selleks valiti endise tursamae olitehase asukoht 1947 aastal hakati sillamaele rajama nsv liidu siseministeeriumi kombinaati nr 7 koodnimetusega varvivabrik tegemist oli uraani rikastamise tehasega mis oli rangelt salastatud tehase ehitamist juhtis nsv liidu ministrite noukogu 1 peavalitsus uurimistoode eestipoolne koordineerimine ja jarelevalve pandi isiklikult tolleaegsele eesti nsv valitsuse juhile arnold veimerile tehase ehituseks oli vaja odavat toojoudu selleks andis nsv liidu siseasjade rahvakomissariaat valja kaskkirja nr 00336 19 aprillist 1946 mis kohustas vangilaagrites olevate eestlastest latlastest ja leedulastest sojavangide saatmise eestisse loomulikult ei teadnud need inimesed enda mobiliseerimisest ehituspataljonidesse esimene partii toojoudu saabus narva 1946 aasta sugisel nsv liidu siseministeerium andis nad ule kombinaadi nr 7 ehitusvalitsusele ja neist formeeriti 4 6 ja 7 toopataljon kokku umbes 4000 mehega kes olid vabastatud nsv liidu gulagist parast saksa sojavaeteenistuse eest maaratud vanglakaristust esialgu saadeti narva toodud endised sojamehed narva linna ja narvajoesuu ehitus ja taastamistoodele ning mitmesugustele transpordi ja laadimistoodele koik 1946 aastal sillamaele toodud ehituspataljonide soldatid elasid esimese talve ule riidetelkides kuhu oli sisse ehitatud kahekordsed puunarid ja kus sooja andis telgi keskel olnud punkriahi talvel tugeva pakasega tuli hommikuti sageli jaatunud telgiseina kulge kulmunud meeste juukseid sooja veega lahti sulatada pesemiskoha puudumise tottu kaidi hommikul rivikorras sotke joes pesemas talvel raiusid barakkide paevnikud pesemiseks jaasse augud 1947 aasta sugisel ehitati telkide asemele ummargused kilpmajad 1947 aasta algul rajati endisse tursamae moisa vangilaager mis asustati noukogude liidust toodud umbes 3000 mees ja naiskriminaalvangiga vargad vagistajad tapjad toopataljoni soldatid piirasid ehitatava tehase territooriumi umber kahekordse okastraataiaga ehitasid vahitornid ja laagrisse toodud vangid hakkasid koos soldatitega tehase ehitustoodel kaima sillamae tehase ja toolisasula selle juurde ehitasid toopataljonide sodurid saksa sojavangid ja kriminaalvangid tehase toojoud esialgu insenertehnilised tootajad varvati venemaalt 1946 aastal oli sillamae postiaadress moskva 10 1947 aastast oli narva postkast 2 1949 aastal sai sillamae mis oli seni halduslikult allutatud narvale toolisasulaks ehkki ehitus oli juba hoos eraldati vaivara vallast 3202 hektarit maad alles 31 detsembril 1948 eesti nsv ministrite noukogu otsusega nr 082 sillamae kulje alla rajatud kaevanduses tootasid pohiliselt vangid kaevandusest veeti maak tehasesse vagonettidega sillamael toodeti enam kui viiendik 100 022 tonni nsv liidus toodetud uraanist millest saanuks plutooniumi umbes 60 000 70 000 tuumalaengu valmistamiseks oletatavasti oli ka nsv liidu esimese aatomipommi uraan sillamael toodetud 1953 hakati uraanimaaki tooma tsehhoslovakkiast ja saksa dvst selleks ehitati vaivara raudteejaamast kuni tehaseni haruraudtee mida samuti alates vedurijuhist kuni laadijateni teenindasid ehituspataljoni soldatid sillamae uraanikaevandusvali paiknes praeguse linna laaneosas kunagise tursamae moisa maadel klindist lounas tegelikult rajati kaks pisikaevandust numbritega 1 ja 2 esimene kaevevalja pohja teine lounaosale kaevandused kavatseti uhendada kuid kaevanduse varingu tottu jai see pooleli kaevandus nr 1 tegutses aktiivselt 1949 aastast kuni 1952 aasta juunini ja suleti loplikult 1969 kaevandus nr 2 ei saanudki valmis ja selle kaigud kanti maha 1957 aastal esimesed sillamae polisasukad olid 1948 aastal leningradist toodud 1418aastased kodutud valdavalt vargad roovlid ja kotipoisid keda hakati tehasetoolisteks opetama kohe parast nende saabumist algasid sillamael ladude ja poodide roovimised selle takistamiseks moodustati toopataljonide meestest relvastatud vahisalgad toimus mittu inimohvritega kokkuporget uute toolistega kuni leningradist toodud miilitsauksus korra majja loi sojavangidest moodustatud toopataljonid tootasid sillamael kuni 1952 aastani venemaalt toodud tooliste osakaal sillamae tehase ehitusel oli kuni 1951 aastani vaike massiline vene rahvusest tooliste tulek sillamaele algas 1950 aastate algul kui linnas valmisid esimesed toopataljonide ehitatud korterelamud parast seda hakkas elanike arv joudsalt kasvama viiekumnendate esimesel poolel oli sillamael juba ule 10 000 elaniku tunduvalt paremad too ja elutingimused olid peamiseks pohjuseks miks sillamaele saabus suurel arvul vene rahvusest toolisi sojatules laastatud venemaa oblastitest noukogude ajal allusid linnas koik miilitsast kuni lasteaiani tehasele tehase direktor oli nagu jumal kelle positsiooni ei koigutanud isegi formaalne allumine eestimaa kommunistlikule parteile objekti salastatuse ja range tooliste valiku tottu puudus linnas pea taielikult eesti rahvusest elanikkond sillamae varustamine koige eluks vajalikuga toimus moskva kaudu ja see oli tunduvalt parem kui teistes eesti linnades kogu sillamae sojajargne ajalugu on seotud salajase ettevotte rajamisega muud objektid ehitati vaid kombinaadi huve silmas pidades sillamae tehase direktorid sillamae sai iseseisvaks linnaks eesti nsv ulemnoukogu presiidiumi 29 juuni 1957 aasta otsusega ta muudeti kohe vabariikliku alluvusega linnaks sillamae vana osa kesklinn on uks paremini sailinud 1950 aastate arhitektuuri naide eestis seal valitseb korraparane planeering koos haljasalade ja teiste tolleaegsete arhitektuurielementidega uks esimesi uhiskondlike kivihooneid sillamael on klubihoone mille ehitust alustati viiekumnendate alguses sellele jargnesid kivist elamud ja muud hooned alguses tegeles sillamae tehas kohaliku diktuoneemaargilliidi kaevandamisega sellest uraanoksiidi tootmisega ja selle rikastamisega algselt toodi maak sillamae kavandustest tehasesse vagonettides ajavahemikus 1 jaanuarist 1949 kuni 31 juunini 1952 valjastati sillamae kaevandusest 2405 tuhat tonni maaki keskmise uraanisisaldusega 0036 ehk 633 tonni potentsiaalset uraani alates 1953 aastast hakati uraanimaaki sisse vedama tsehhoslovakkiast ja saksa dvst hiljem ka ungarist selle tarbeks ehitati raudtee vaivara raudteejaamast sillamae tehasesse vastavalt tootmise arendamisele ja uute tsehhide 5 tsehh valmimisele toodeti sillamael uraanist juba lopptoodet vardaid sillamael toodetud uraan moodustas ule veerandi noukogude liidu tolleaegsest uraanitoodangust uraanimaagi tootlemine lopetati sillamael 1989 alates 1990 aastatest toodetakse tehases pohiliselt nioobiumi haruldaste muldmetallide oksiide ja mitmesuguste keemiliste uhendite kontsentraate tahtsaimad tegevusharud linnas on seotud metallidega haruldaste muldmetallide tootmisega tegeleb suurim tooandja npm silmetemolycorp silmet2016asuvest on uueks emaettevotteks neo performance materialsusa uus ettevote on vanadest akudest plii tootmisega tegelev ecometal pliitoodang ligi 9000 tonni tootleva toostuse suuremateule 10 tootaja ettevotete muugitulu oli 2014 aastal umbes ca 100 miljonit sealhulgas metallide tootmine npm silmet ja ecometal 69 miljonit plastmaterjalide tootlemine 3 ettevotet sh westaquainvest 20 milj omblustoostuses tegutseb 4 vaikeettevotettootlevas toostuses 11 ettevotet saab tood ca 1000 tootajat sillamae soojuselektrijaama installeeritud elektriline voimsus on 16 mw sillamael otse soome lahe rannal on 33 hektari suurune radioaktiivsete toostusjaatmete hoidla seal leidub umbes 1200 tonni uraani ja 800 tonni tooriumi rikastamise jaake ning teisi murgiseid aineid linna majandusele lisab kaalu sadama arendamine sillamae sadam avati 2005 aastal laevaliin kotkasse soomes algas 2006 aasta martsis kaubaveoga millele 17 mail 2006 lisandus reisijatevedu saaremaa laevakompanii korraldatud liiniliiklus loppes 19 oktoobril 2007 sillamae linnal on valja kujunenud soprussidemed jargmiste omavalitsusuksustega valismaal sindi on linn parnu maakonnas tori vallas parnu joe vasakul kaldal joe ning lanksaare raba vahelisel tasandikul 14 km kaugusel parnust sindi linnapea oli 2014 aastal marko sorin 2016 aasta joulueelse seisuga linnapea puudub abilinnapea on rein ariko sindi on oma nime saanud siinse moisa kunagise omaniku parnu linnanouniku carl zindti jargi 1603 zintenhof mois asus parnu joe kaldal praeguse politseikooli endise erikutsekooli asukohas hiljem paris sama nime veidi kaugemal asuv linn sindi linn tekkis toolisasulana 1833 aastal moisale kuulunud saia ja toela kula alale rajatud kalevivabriku umber ettevotja oli riia tulundustegelane ja toostur j c wohrmann kes asus siia seejarel kui tema ettevote poolas kangrute ulestousu ajal 1831 oli maha poletatud asutamise ajast parinevad praeguse vabriku vanimad hooned samuti moned endised meistritemajad ja ametnike klubi harmonie hoone 19 sajandi keskel rajati vabriku juurde mehaanikaosakond kus tehti ka malmivalu ja gaasivabrik esimesed selletaolised ettevotted parnumaal aastal 1921 sai sindi alevi oigused touke asula edasisele kasvule andis lellepapiniidu raudteeloigu valmimine 1928 mispuhul sindi sai raudteejaama raudtee labi sindi oli kaigus 1970 aastani 1 mail 1938 sai sindi kolmanda astme linnaks 19 oktoobril 1938 tegi siseminister sindi linnavalitsusele korralduse leida linnale 1 maiks 1939 uus nimi kuna seda korraldust ei taidetud pikendas parnu maavalitsus tahtaega 1 juulini 1940 uueks nimeks soovitati votta sinijoe voi kalevi aastatel 19571991 kuulus sindi administratiivselt parnu linna koosseisu sindi linn sai iseseisvaks omavalitsusuksuseks 1991 aasta 26 septembril 2017 aastal moodustati are valla sauga valla sindi linna ja tori valla uhinemise teel uus haldusuksus mille nimeks sai tori vald sindis asuvad sindi gumnaasium sindi kergetoostuskool asus seal kuni aastani 2006 siis liideti parnu kutsehariduskeskusega sindi karl rammi nimeline muusikakool ja sindi lasteaed arhitektuuriliselt on sindis huvipakkuvad aastatel 19271928 ehitatud sindi raudteejaama hoonekompleks sindi raekoda ja sindilodja sild parnupaide maanteel ule reiu joe linnas asuvad sindi luteri ja sindi oigeusu kirik sindi viira linnaosa kohal parnu joe paremal kaldal asub eesti vanim kiviaja asulapaik pulli asula kindlasti pakuvad silmailu sindi pais ning sindi gumnaasiumi vana punane hoone sindi linna piirist umbes 500 m kirdes on parnu joe korges vasakus kaldas kuke talu lahedal kolm hasti sailinud puhast tehiskoobast need kaevati parast ii maailmasoda klaasiliiva varumisel mida veeti siit jarvakandi tehasele kuke koobastest sadakond meetrit allavoolu esinevad parnu joe aares moned vaikesed koopad need on uuristanud joevesi sindis on sundinud ajakirjanik ja riigitegelane julius seljamaa haridustegelane juhan albert luur poliitik ja advokaat viktor tarmas vaimulik harry johann nuudi diplomaat karl tofer poliitik aleksander tois agronoom ja poliitik kaarel liidak naitleja laulja ja lavastaja henn aare pedagoog ja tolkija lea nurkse kunstnik andres winter arhitekt roman koolmar metsateadlane andres mathiesen agrotehnikateadlane veli palge tostja aleksander kask kergejoustiklane uno palu jalgpallur juho matsalu graafik gita teearu ehtekunstnik jaan parn naitleja karin peetri arst laine loo kandlemangija elo kalda laulja kairit tuhkanen ning soudjad stenerik anderson ja allar raja suurejaani on vallasisene linn pohjasakala vallas viljandi maakonnas esimest korda on suurejaanit mainitud 1428 aastal tol ajal kandis asula valula nime suurejaani nime hakkas asula kandma 17 sajandil kolmanda astme linnaks sai suurejaani alev 1 mail 1938 suurejaanis on gumnaasium koolieelne lasteasutuspohikool suurejaani kool lasteaed sipsik raamatukogu ja kultuurimaja alates 1971 aastat tegutseb heliloojate kappide majamuuseum kirikutest on suurejaanis eelk suurejaani evangelist johannese kirik ja eaok suurejaani puhade apostlite peetruse ja pauluse kirik neist esimene on ehitatud gooti stiilis kindluskirikuna umbes 1330 aastal kuid meieni sailinud 1619 sajandil umber ehitatud kujul seal tegutseb suurejaani johannese kogudus oigeusu kirik on aga juba mitu kumnendit tuhjalt seisnud kuid seda plaanitakse korrastada suurejaani vabadussoja malestussamba autoriks on amandus adamson malestusmark avati 1926 aastal kuid purustati 1941 pronkskuju onnestus paasta ja asub tanapaeval vallamajas sammas taastati 1990 selle kuju on modelleeritud originaali jargi suurejaani kalmistule on maetud naiteks artur kapp johann koler aleksander malton ja mart saar linnas asub suurejaani paisjarv millega on uhenduses linna piirest valjas paiknev nuutrekopu paisjarv paisjarvedest voolab labi angi oja alates 1998 aastast korraldatakse suurejaani muusikafestivali 22 oktoobrist 2005 kuni 21 oktoobrini 2017 kuulus suurejaani linn suurejaani valda tamsalu on vallasisene linn tapa vallas laaneviru maakonnas linnaoigused sai tamsalu 26 oktoobril 1996 2000 aasta rahvaloenduse andmeil oli linna elanike arv 2572 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas 2236 elanikku neist eestlasi 1850 827 tamsalus on raudteejaam esimesed kirjalikud teated on aastat 1512 kui mainiti moisa nimega tamsal moisa umber tekkis kula kuid mitte suuremat asustust koos tallinnatartu raudtee rajamisega 1876 aastal kasvas tamsalu tahtsus ja raudteejaama umber tekkis alevik tamsalusse rajati lubjatoostus mille algsest osast on tanapaeval jarel varemed torva on lounaeesti linn mis paikneb valga maakonna keskosas ohne joe aares maakonnakeskusest valga linnast 30 kilomeetrit pohja pool torva on uks valga maakonna kolmest suuremast keskusest valga ja otepaa korval see oli helme kihelkonna keskus ja on torva valla halduskeskus torva sai linnaoigused 2 juulil 1926 2017 aasta kohalike omavalitsuste volikogude korralistel valimistel uhinesid torva linn helme hummuli ja podrala vald torva vallaks mille tulemusena sai torvast vallasisene linn ja uue omavalitsuse keskus torva nimi haaldub teises valtes nime paritolu pole selge see voib viidata endisaegsele torvapoletamisele piirkonnas voi olla tuletatud 19 sajandi alguses patkula moisa alal esinenud perekonnanimest torwas helme kihelkond oli uks vanemaid kihelkondi eestis helme esineb kirjalikus urikus esmakordselt 1329 aastal nuudseks torva linna pohjakuljel asuvat tantsumae linnamage peetakse muistsete eestlaste maalinnaks mis oli kohaliku umbruskonna ja kogu louna sakalamaa uheks tahtsamaks keskuseks 1930 aastal avastas torva gumnaasiumi opetaja ernst karolin torva tantsumaelt muistse linnusepaiga mille ehitamise ajaks arvatakse olevat 1213 sajand nuudseks on linnusepaiga lahiumbrus populaarseks suviste laulu ja tantsupiduside korraldamise paigaks esimesed teated torva kohta parinevad aastast 1834 moisale kuulunud kortsihoone kohta mis asus valga parnu ja tartu maantee ristumiskohal algselt oli korts puitmaja kuid parast 1890 aastal toimunud polengut ehitati see umber maakivihooneks nuudseks on torva kortsihoone renoveeritud ja seda peetakse uheks torva linna sumboliks 1871 aastal hakkas helme ja patkula moisa omanik alexander oskar von stryk kellele kuulus tollast kortsihoonet umbritsev mets soovijaile raiesmikaladele krunte muuma esimesed elumajad pustitati praeguse veski viljandi ja tartu tanava ristumiskohale aastatel 18751892 asula kasv toimus paralleelselt talumajanduse kasvuga torva kortsi umber tekkinud uus maakeskus sai helme taluperemeeste jaoks paigaks kust nad said endale sulaseid ja karjaseid palgata ning kus regulaarselt peeti laatasid 18901892 aastal oli torva paarikumne maja ja umbes 400 elanikuga asula 1909 aastaks oli torvas juba 150 maja 1750 elanikuga 1892 aastal asutati torva priitahtlik pritsi selts mille hooned kujunesid umbruskonna seltsi ja kultuurielu keskusteks 1904 aastal asutati helme laenuhoiu uhisus mis oli uks esimesi uhistegelikke rahaasutusi eestis 1908 aastal asutati helmetorva haridusselts mis sai helme laulu ja mangu seltsilt koguka raamatukogu 454 raamatut 517 rubla vaartuses helmetorva hariduse seltsi esimeheks ja raamatute hooldajaks valiti helme kihelkonnakooli juhataja august krimm ja kirjutajaks opetaja jaak parik torva raamatukogu avati 20 detsembril 1909 esimese maailmasoja ajal toimus linnas laialdane mobilisatsioon millele vaatamata avati linnas 15 novembril 1917 torva gumnaasium bolsevike voimuhaaramisel aastal 1917 hakati organiseerima punakaarti ja sisse seati kohalik tribunal mis tegutses kuni saksa okupatsioonivagede saabumiseni 1918 aasta veebruaris kui sakslased 1918 detsembris eestist lahkusid tekkis helmetorva piirkonnas paariks nadalaks olukord kus eesti valitsuse voim torvani ei ulatunud kuid punased ei olnud sinna veel joudnud detsembri viimastel paevadel okupeerisid punased helmetorva kuid nende edasitung peatati karstna all eesti vagede pealetungil punaste vastu kaotati ja vabastati torva kokku kolm korda loplikult vabastati piirkond 30 jaanuaril 1919 vabadussoja edasine sojategevus helme ja torva asulat otseselt ei puudutanud helmetorva piirkonnast on parit mitu vabadussojas juhtpositsioonidel olnud ohvitseri kindralmajorid jaan soots ja aleksander jaakson kindralleitnant paul lill kolonelleitnant ja scoutspataljoni juht f ponka 14 oktoobril 1928 pustitati torva gumnaasiumi parki rahvalt kogutud rahaga piirkonnas langenud vabadussodalastele puhendatud malestussammas rahvasuus juku mille jarelmaksed kestsid 1937 aastani iseseisvuse paevil arenes helmetorva piirkond joudsalt torva oli 1920 aastatel eesti koige kiiremini kasvav asula linn muutus omaette haldusuksuseks 1 septembril 1921 kui sellele anti alevioigused riiklike ehituslaenude kehtestamine soodustas 1922 aastal torvas hoogsat ehitustegevust mille kaigus ehitati ainuuksi 1930 aastatel ule saja uue elamu kui 1922 aastal oli torvas 1810 elanikku 795 meest ja 1015 naist siis 1932 aastal oli elanike arv 2482 mehi 1063 naisi 1419 2 juulil 1926 kinnitati eesti vabariigi valitsuse otsusega elanikkonna noudmisel ja soovil torva alev torva linnaks tegelikult hakkas torva linnana funktsioneerima ja sai linnaoigused alles 1 jaanuarist 1927 algselt toimusid vaidlused linna nime umber kuna rahvasuus olid torva korval kasutusel ka tokatialev ja pigilinn pakuti ka helme nime viimaks jaadi siiski torva juurde helmetorva piirkonnakeskus oli torva linn mille elanike arv kasvas aastaks 1940 ule 3000 linnas suuremaid toostusettevotteid ei olnud aga oli palju kasitoolisi ligi 20 ratsepat 10 kingseppa 5 kellasseppa 34 fotograafi aktiivseid taksosid oli linnas 67 ja kauplusi ule 50 linnas tegutses kaks panka helme uhispank ja torva uhispank praegune haigla 1934 aastal lubasid vapsid ehitada torvasse kiriku milleks eesti sojavaelane kindralmajor ja poliitik andres larka oleks annetanud miljon senti linnas tegutses gumnaasium mis rekonstrueeriti 1938 aastal ja linna algkool 1922 aastal anti linnas valja kohalikku ajalehte torva teataja mille iga jai majanduslikel pohjustel luhikeseks linnas oli rahvakohus politseijaoskond helme vallavalitsus arste tegutses 45 ja vanadekodusid 2 murettekitav oli kohaliku haigla puudumine torval oli bussiuhendus lahemate linnadega ja plaaniti ka kitsaroopmelise raudtee ehitamisest valgast labi torva abjani peamiseks rahva kooskaimise paigaks oli kohaliku tuletorjemaja mahukas saal torvas tegutses tenniseklubi ja tegeleti purilennundusega lisaks oli linnal oma elektrijaam ja mitu veskit torva linna arengu peamiseks aluseks oli helme valla joukas pollumajandus mis pakkus tood nii kaupmeestele kui ka kasitoolistele 1934 aastal hakati rajama parke ja puiesteid 3 juulil 1936 hakati ehitama torva linna raekoda 1 detsembril 1938 valmis helme uhispanga hoone ja 14 mail 1939 pandi nurgakivi torva uhispanga hoonele eesti vabariigi otsusega 21 aprillil 1937 aastal anti torvale suvituslinna staatus enne ii maailmasoda oli torva kujunenud aed ja suvituslinnaks 1940 aastaks oli linnas ligi 3200 elanikku ja umbes 440 maja esimene noukogude okupatsioon ei kestnud kaua uhe aasta aga toi kaasa natsionaliseerimise mille kaigus voeti suurematelt taludelt ara maa juunikuuditamise ajal kuuditati helmest 13 inimest torvast marksa rohkem valdav osa kuuditatud meestest lasti maha voi surid noukogude vangilaagrites suuremaid lahinguid soja algusaegadel torvahelme lahistel ei toimunud kuigi punaarmee taganemise kaigus tapeti monigi elanik saksa okupatsioon moodus suhteliselt rahulikult rangalt sai torva kannatada 1944 aasta septembris kui agedad lahingud vaike emajoe joonel kestsid mitu nadalat misjarel taganevad sakslased havitasid torvas ule kolmandiku koigist hoonetest 1944 aastal sugisel purustati linn pommitamisel havis ligi pool hoonetest uue okupatsiooni massikuuditamise kaigus 1949 aastal kuuditati helme vallast olemasolevatel andmetel 127 inimest parast martsikuuditamist loodud kolhoosides oli olukord 1950 aastatel masendav toodang langes inimesed tootasid praktiliselt palgata olukord hakkas paranema hrustsovi voimuletulekuga 1956 aastal suurem osa torva kesklinna purustatud kivihoonetest onnestus taastada aastatel 19501959 oli torva kohaliku rajooni keskus 1954 aastal valmis kinoteater koit kaubandus kontsentreerus asutatud torva tarbijate kooperatiivi katte asutati torva haigla helmetorva muutus valga rajooni uheks joukamaks piirkonnaks 1956 aastal moodustati valga kek suurtoostus torvas mis oli vastutav uute elamurajoonide ehitamise eest nagu naiteks torva riiska linnaosa 1963 aastal rajati torva valga piimatoodete kombinaat helme voitoostuse baasil haridus vaatamata sageli vahetuvale sisule arenes torva gumnaasium sai juurdeehitise rajati kaks lasteaeda aktiivselt ja suhteliselt iseseisvalt tegutses torvas aianduse ja mesinduse selts l tangsoo ja l nagelmaa juhtimisel seltsiliikmete aktiivsel kaasaloomisel avati endises helme pastoraadis 1979 aastal helme koduloomuuseum gorbatsovi perestroika mojul elavnes jarsult rahvuslikpoliitiline elu torvas 1987 aastal asutati helmetorva muinsuskaitse klubi ja 1988 aastal rahvarinde tugigrupp kelle ettevotmisel toimus torvas 16 oktoobril 1988 rahvakoosolek kus peeti konesid ja siirduti seejarel endise patkula vallamaja juurde kus taasavati 24 veebruaril 1939 sinna pandud malestustahvel vabadussojas langenuile tahvel oli olnud peidetuna kogu okupatsiooniaja balti keti toimumisajaks 23 augustil 1989 pakkusid koik piirkonna asutused ja organisatsioonid kasutada oma transpordivahendid voeti osa kodanike komiteede liikumisest suuremaks rahvuslikuks urituseks kujunes helmetorva piirkonnas vabadussojas langenute malestussamba taastamine millest oli sailinud ainult uks aluskivi rahva aktiivsel toetusel ning mitme asutuse ja organisatsiooni rahalise abiga suudeti initsiatiivgrupi h villemson p laipaik a parts j loorits eestvedamisel sammas taastada kujur a elleri ja kiviraidur r toominga rekonstrueeritud kujul ja see avati 23 juunil 1990 1991 aasta putsi ajal oli torva piirkond rahulik ja 20 augustil 1991 kuulutati valja eesti vabariigi taasiseseisvus torva linna omavalitsuslik staatus kinnitati 30 jaanuaril 1992 torva linnas tegutsev torva gumnaasium alustas tood 15 novembril 1917 erakoolina aastatel 19371938 ehitati koolimaja ulatuslikult umber hilisem juurdeehitis valmis 1979 aastal mis andis koolile juurde 19 opperuumi ja sookla 1985 aastal alustas torva keskkooli ruumides tood torva lastemuusikakool 1999 aastal vottis torva linnavolikogu vastu otsuse uhendada torva patkula pohikool asutatud 1767 patkula moisa kodukoolina olles sellega uks helme kihelkonna vanimaid koole ning uks vahestest vanematest tegutsevaist uldse eestis aastani 2003 torva gumnaasiumiga ruumipuuduse tottu kavandatud juurdeehitust rahastati pohiliselt euroopa regionaalarengu fondist juurdeehitis valmis ehituslikult 2005 aasta kevadel ja avati pidulikult 1 septembril 2005 juurdeehitises paiknevad poiste ja tutarlaste tooopetuse ruumid spordisaal jousaal lauamangude saal aeroobikasaal spordisaalide riietusruumid ja abiruumid torva gumnaasiumi ruumides tegutseb torva muusikakool lisaks huvialaringid ja ao eksamikeskus koolis on voimalik oppida prantsuse keelt tegeleda rahvatantsu ja kasitooga torva gumnaasiumis opib ligi 500 opilast ja tootab ule 40 opetaja alates 1989 aastast on torva gumnaasiumi direktor ivar hanvere torva muusikakool tootab alates 1 septembrist 1985 torva gumnaasiumi ruumides muusikakoolis toimub ope individuaal pilliopetus ja ruhmatundides solfedzo muusikalugu ansambel muusikakoolis saab oppida klaverit viiulit kitarri kannelt akordionit plokkflooti klarnetit ja saksofoni torva muusikakoolis tegutsevad ka ansamblid opilaste rahvamuusikaansambel kitarriansambel viiuliansambel kus mangivad vajadusel koos noored oppurid vilistlased ja opetajad klaveriansamblid 4 ja 6 kael opetajate ansamblid vastavalt vajadusele klaveriduo akordioniansambel rahvamuusikaansambel saateansamblid koolis tootab 10 opetajat ja opib 69 opilast torva sovhoosi lasteaed avati 8 aprill 1968 tollal tootas lasteaias 1 soime ja 1 aiaruhm 1972 aastal sai hoone juurdeehitise ning sellest ajast tootab majas 1 soime ja 2 aiaruhma majal on oma katlamaja alates 1992 aastast kuulub lasteaed torva linnale torva lasteaed mommik asub torvas riiska linnaosas ja asub selleks otstarbeks 1975 aastal ehitatud hoones mille laheduses asub mets ning riiska jarv lasteaed avati 20 oktoobril 1975 majanditevahelise lasteaiana 1992 aastal laks lasteaed torva linna haldusse torva linnas tegutseb kultuurimaja kus korraldatakse aastaringselt kultuuriuritusi linnas asub kaks raamatukogu linnaraamatukogu ja lasteraamatukogu lisaks tootab linnas endise patkula pohikooli renoveeritud ruumides torva avatud noortekeskus alates 2008 aastast toimub torvas igaaastane muusikauritus torva loits kus esinevad tuntud artistid ule eesti torvas tegutsevad torva vorkpalliklubi ja harrastuslikud spordiruhmad torva gumnaasiumi pargis toimuvad aastaringselt jooksu kergejoustiku ja suusavoistlused torva gumnaasiumi pargis ja lahiumbruses kulgeb taismoodus kettagolfi rada torva linnamagi paikneb moreenseljakul ohne joe vasakul kaldal torva linna edelapoolses osas 1965 aastal alustatud arheoloogilistel kaevamistel mida juhatas akadeemik harri moora eristati linnamae kultuurkihis kahte tekkejarku vastavalt i aastatuhande teisest poolest ja ii aastatuhande algusest linnamage koos lahema umbrusega tuntakse tantsumae nime all kuhu 1970 aastatel ehitati vabaohulava kus korraldatakse laulu ja tantsupidusid esinevad suviti artistid ule kogu eesti ja suudatakse igal aastal jaanituli 2013 aasta juulis suutasid alaealised laululava puidust katuse ja poranda ning laululava havis tules peaaegu taielikult linna uhendab tantsumaega torva arhitekti endla raime kujundatud kaarsild torva kirikkammersaal on torva linna uks vanemaid ehitisi mis algselt oli helmetorva apostliku oigeusu kristuse sundimise kirik kirik ehitati torvasse aastatel 19031905 ja 28 detsembril 1905 toimus torvas vene oigeusu kiriku pidulik sisseonnistamine 1987 aastal hakkas valga kek teises maailmasojas kannatada saanud kirikut umber ehitama too sai valmis detsembris 1990 alates 1997 aastast juhib kirikukammersaali tood sihtasutus torva kirikkammersaal sihtasutuse toetajateks on torva linnavalitsus helme vallavalitsus eesti kultuurkapital ja erafirmad hoone ise kuulub 1996 aastast eelk helme kogudusele 1996 aastal solmis sihtasutus koostoolepingu eesti kontserdiga sellest ajast alates toimub igal aastal 45 eestis tuntud ja ka maailmakuulsate muusikute kontserti aastas kulastab torva kirikutkammersaali 60007000 inimest esinejate arv ulatub 10001300ni aastas toimub keskmiselt 1520 naitust 3540 kontserti lisaks loengud aktused rahvakalendri tahtpaevad vastuvotud konverentsid kokku toimub aastas 80115 uritust majutusteenust pakub torvas kokku kuus hotelli hostelit ja kodumajutust mille hulka kuuluvad hotell de tolly hotell pigilinn ulle kodumajutus airi kodumajutus misjonimaja hostel ja spordiklubi viraaz hostel kokku leidub linnas ule 80 oobimiskoha millele suviti lisanduvad renditavad telkimiskohad toitlustust ja meelelahutust pakuvad kohvikud restoranid baarid ja bistrood nagu naiteks torva kortsihoone ruumides tootav bistroo musta koutsi korts kohvik lati saatkond valikohvik supelung kesklinna kohvik bistroo vaike tonisson ja pubi juudas suuremateks vaatamisvaarsustes on torva tantsumagi vanamoisa jarv ja riiska jarv torva kirikkammersaal tikste urgorg torva kortsihoone torva veskijarve umbrus ja ohne jogi linnavalitsuses oli perioodil 20132017 5 liiget linnavolikogu koosnes 15 liikmest agu kabrits kandideeris keskerakonna nimekirjas kuid 17 aprillil 2014 astus ta reformierakonda turi on vallasisene linn turi vallas jarva maakonnas asub parnu joe aares turi linna labib tallinnaviljandi raudteeliin ja parnurakveresomeru maantee pealinnaga uhendab teda tallinnaraplaturi maantee turi on eesti kevadpealinn turil asub eesti ringhaalingumuuseum aastast 1990 tegutseb turi muusikakool eesti jalgpalliliigas osaleb klubi turi ganvix turi kihelkond rajati 13 sajandil 1564 aastast parinevad esimesed kirjalikud andmed turi turgel kula kohta 1899 hakati ehitama puupapivabrikut sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema 1901 sai valmis kitsaroopmeline tallinnaviljandi raudtee 1896 aastal valminud valgaruhjaparnu raudtee haru mis oli kasutusel kuni 1971 moned loigud kuni 1972 tallinnaviljandi raudteeloik asendati laiaroopmelise raudteega aastatel 19711973 1917 sai turi aleviks 2 juulil 1926 linnaks 1926 aastal oli turil 2500 elanikku ja 30 tanavat hakati rajama parke ja puiesteid kuna 1934 aastal valitud turi linnavolikogu sattus makseraskustesse pandi tema tegevus vabariigi valitsuse otsusega 4 jaanuaril 1935 seisma linnavolikogu tegevus taastati alles parast uue linnavolikogu valimist 1 detsembril 1939 9 detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema ants viirmaa ainsa kandidaadina ametisse tagasi 8 haalega poolt 3 vastu 1 erapooletu jattes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus 1936 oli turil juba 3100 elanikku ja 50 tanavat linna pindala oli 821 km2 linnas asus turi pollumeeste konvent 1936 hakati turil rajama raadio saatejaama mis kujunes eesti peasaatejaamaks sest ta oli enamvahem igast eesti otsast umbes uhekaugusel 15 detsembril 1937 alustas turi raadiosaatejaam koos 197 meetri korguse mastiga tood raadiojaama ohkis noukogude havituspataljon 1941 aasta suvel sakslased taastasid selle kiiresti aastatel 19151972 oli turil kitsaroopmelise raudtee otseuhendus labi paide tamsaluga turipaidetamsalu raudtee 61 km algselt oli see raudteeliin plaanitud sojaliseks otstarbeks viimane reisirong soitis sel liinil 3 mail 1972 1950 sai turist turi rajooni keskus elanikkond kasvas jarjest hakati ehitama kultuurimaja aastatel 19591991 kuulus paide rajooni 20 detsembril 1990 taastati turi omavalitsusliku linna staatus aastal 2004 liitus turi euroopa liidu linnade uhendusega douzelage 23 oktoobril 2005 moodustus turi linna turi valla oisu valla ja kabala valla uhinemisel uus omavalitsusuksus turi vald turil on tootanud talurahvakool alates 1715 koolmeistrite seminar alates 1834 kihelkonnakool alates 1872 tutarlaste ministeeriumikool alates 1900 kroonu algkool alates 1913 aiandusgumnaasium alates 1924 ja gumnaasium alates 1938 kuni 2011 aastani oli turil kaks gumnaasiumi turi gumnaasium ja turi majandusgumnaasium ning korgkool tartu ulikooli turi kolledz 2017 aasta seisuga tegutseb turil uks gumnaasium pohikool lasteaed erikool ja muusikakool valga on maakonnalinn lounaeestis eestilati piiril valga maakonna ja valga valla halduskeskus valga on eesti koige lounapoolsem linn linn moodustab uhtse terviku kaksiklinn valkaga molemat labib pedeli jogi uhine raudteejaam asub eesti poolel elanikke on kokku ligi 20 000 valgat on esmakordselt mainitud 1266 aastal nime walk all liivimaa ordu dokumentides seoses maapaevade korraldamisega 1584 aasta 11 juunil andis poola kuningas stefan bathory valgale asutamiskirja ja riia oiguse seda peetakse valga linna sunnipaevaks 3 juulil 1783 loodi katariina ii ukaasiga balti provintsidele uus halduskord ning riia ja vonnu cesise maakonna kirdeosadest moodustati liivimaa kubermangu valga kreis ning linnast sai kreisilinn ehk maakonnakeskus valga viimane linnapea oli kalev hark valgat on esmakordselt mainitud 1266 aastal nime walk all liivimaa ordu dokumentides seoses maapaevade korraldamisega 15 sajandil oli valga alev uks kahest kohast kus kogunes vanaliivimaa maapaev teine oli volmari latis 1286 aastast leidub sissekanne riia linna volaraamatus kus mainitakse johannes clericus de walcot ja johannes stedinc de walkot 1296 aastal mainitakse sealsamas thidericus de walcot ilmselt olid need inimesed valgast parit voib oletada et valga alevi algne nimi oli walco walko walk teise versiooni jargi parineb valga nimi vanast eesti sonast valketa mis tahendas valge valgal oli ka teine nimi mis seostus linna sees voolava pedeli joega podel podeli jne lopuks jai nimeks walk valga lati poolel valka 1536 aastal nimetati valgat vaikeseks asulaks millest pool kuulub liivimaa ordule ja pool tartu piiskopkonnale 11 juunil 1584 andis poola kuningas stefan bathory rzeczpospolita liivimaa hertsogkonda kuulunud valgale asutamiskirja ja riia linnaoigused seda peetakse valga linna sunnipaevaks valga jai poolaleedu valdustesse 17 aprillil 1590 kinnitas poola kuningas sigismund iii valga asutamiskirja teist korda 1626 aastal laks valga rootslaste valdusse 6 martsil 1626 kinnitas rootsi kuningas gustav ii adolf koik valga senised privileegid 1710 aastal laks valga pohjasoja kaigus venemaa valdusse 5 oktoobril 1764 kinnitas keisrinna katariina ii jarjekordselt valga linna privileegid 3 juulil 1783 loodi katariina ii ukaasiga balti provintsidele uus halduskord riia ja vonnu cesise maakonna kirdeosadest moodustati valga kreis mis kuulus liivimaa kubermangu nii sai valgast kreisilinn ehk maakonnakeskus 1865 aastal ehitati linna uhekorruseline korge poolkelpkatuse katuseakende ja tornikesega historitsistlikus stiilis valga raekoda 1903 aastaks oli valgast saanud tahtis raudteede keskus tanu sellele kasvas valga linna elanikkond kiiresti valga raudteejaama labis neli raudteed 23 martsil 1902 valiti esimene eesti soost valga linnapea johannes martson 1913 aastal oli valgas 5 suuremat ule 20 tootajaga toostusettevotet kus tootas 700 toolist sealhulgas raudteetookodades 500 1914 aastal ehitati linna elektrijaam voimsusega 270 kw esimese maailmasoja kaigus hoivasid linna lati punased kutipolgud ja parast nende taganemist venemaale okupeerisid sakslased valga 1918 aasta jaanuaris 31 jaanuaril 1919 toimus valga linna lahedal vabadussoja kuulus paju lahing eesti ja lati iseseisvumisel muutus valga kuuluvuse kusimus peamiseks tuliounaks kahe riigi vahel vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon mida juhtis briti kolonel stephen george tallents kuna kumbki pool ei noustunud kompromissi tegema siis jagas tallents valga linna kaheks 1 aprillil 1927 joustus eesti lounapiir loplikult 1 juunil 1922 asutati valga muusikakool mis on koos narva muusikakooliga vanimaid muusikakoole eestis 1939 aasta 1 septembril algas teine maailmasoda 1940 aasta 17 juunil noukogude liit okupeeris ja 6 augustil annekteeris eesti 9 juulil 1941 hoivasid valga saksa okupatsioonivaed 19 septembril 1944 vabanes valga saksa okupatsioonist mis asendus noukogude okupatsiooniga 17 oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud eestis valga linnavolikogu valimised alates 1994 aastast toimuvad igal aastal 11 juunil valga linna sunnipaeva paiku valga linna paevad alates 2005 aastast antakse linnapaevade ajal silmapaistvatele valgalastele valga linna aukodaniku tiitel seoses schengeni lepinguga liitumisega korvaldati 21 detsembril 2007 valgas koik piiripunktid ja tokked valga on tahtis toostuskeskus tootleva toostuse 9 ettevottes tootas 2015 aastal 900 tootajat ning kaive oli ligikaudu 50 miljonit eurot tahtsaim toostusharu mille arvel on umbes pool linna toostustoodangust on toiduainetetoostus seda esindab linna suurim ettevote atria eesti valga lihatoostus vaiksema tahtsusega on roiva ja jalatsitoostus metallitootlemine ning mooblitoostus valgas on varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis jaani kirik ehitatud 17871816 arhitekt christoph haberland kus asub friedrich ladegasti 1867 aastal ehitatud jaani kiriku orel valga vanim park on 1860 aastatel rajatud friedrichshofi park 20 sajandi algul rajati valga linnapark 16 augustil 2013 taasavati linnapargis vabadussoja malestussammas algne malestussammas autor amandus adamson ohiti 21 septembril 1940 noukogude aktivistide poolt esimesed andmed kooli olemasolust valgas on parit poola ajast jargmine teadaolev fakt on parit aastast 1788 kui valgas tegutses kool mis andis keskhariduse 19 sajandi lopus oli linna koolivork kullalt hasti valja arenenud geograafilist asendit ja mitmerahvuselist elanikkonda arvestades tegutsesid eesti lati vene ja saksa oppekeelsed koolid aeglaselt kasvas eesti koolide osatahtsus eesti vabariigi algusaastatel tootasid valga poeglaste gumnaasium valga tutarlaste gumnaasium vene eragumnaasium lati gumnaasium valga toostuskool ohtu erakool valga muusikakool mitmed eestikeelsed algkoolid ja abialgkoolid samuti juudi lati saksa ja vene algkoolid vohma on linn pohjasakala vallas viljandi maakonna pohjapiiril vastu jarvamaad vohmat labivad pohjalounasuunalised magistraalid tallinnaviljandi raudteeliin ja tallinnaviljandi maantee imavere viljandi karksinuia maantee vohma tekkeloost raagitakse legendi kui koigevagevam sakala korgustikku voolis vasis ta vaga ara et magede ja orgude tegemisel ulejaanud prahti kuhugi panna polnud siis vottis ta viimase vohma jou kokku ning virutas mulla ja mattad konnadele sohu kuljealuseks saigi rabade keskele soosaareke see tahendab vohma nii puutakse ilmselt ara seletada vohma tasase reljeefiga umbrust vohmat on esimest korda mainitud ajaloourikutes aastal 1583 wechma nime all ta kuulus pilistvere kihelkonna koosseisu 1887 aastal alustas tegevust vohma algkool praegune vohma kool korraparane raudteeuhendus liinil viljanditallinn algas aastal 1900 jaamahoone avati 1901 parast raudtee valmimist kujunes vohma jaama juurde vohma kula maadele asula mis peagi muutus tahtsaks raudteesolmeks ja toolisasulaks viljandimaa pohjaosas vohma oli eesrindlik uhistegevuse piirkond 1908 aastal alustasid tegevust majandusuhisus ja vohma vabatahtlik tuletorje uhing 1912 aastal uhispiimatalitus 1928 aastal avati vohma eksporttapamaja selleks olid aeg ja koht soodsad vohma asub raudtee ja kaubateede ristumiskohal umbruskonnas oli heal jarjel sea ja veisekasvatus sojaeelsel ajal tegutses linnas vohma uhispank kust kais labi suur osa pohjaviljandimaa pollumajandusettevotete rahast teises maailmasojas sai vohma tugevalt kannatada poles maha eksporttapamaja ja havis hulgaliselt elumaju 1945 aastal sai vohma alevi oigused algasid toonase alevi taastamistood 19721975 ehitati vohmasse uus lihakombinaat mitu korruselamut uus koolimaja jpm 1980 aastatel tootas vohma lihakombinaadis ule 800 tootaja ning vohma raudteejaamast kais labi pidevalt loomavaguneid vohmast kujunes monofunktsionaalne asula 1996 aastal vohma lihakombinaat pankrotistus tuues linna suure toopuuduse samal aastal ostis vohma linnavalitsus vohma majandusuhisuselt vana kaubamaja esimese korruse et mahapolenud kultuurimaja asemele ehitada uus kultuurikeskus vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jai ule 357 000 krooni see oleks tulnud seaduse jargi tagastada reservfondile kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajarjel tootuks jaanud inimeste kuttevolgu et tol aastal laekus linnaeelarvesse loodetust vahem tulumaksu ei onnestunudki seda summat reservfondi tagasi maksta riigikontroll avastas selle 1997 aastal 1998 aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks praeguseks on toopuudusest ule saadud ja linn elab oma elu edasi toostuse moodustab linnas kolm ettevotet eesti valguse kuunlavabrik largo mahlatoostus saeveski kus tootab kokku 23 tootajat ja mille kaive on 27 miljonit eurot aastas lisaks tallinna trukiettevotte emerson ten tootmisuksus eazzy digital ule viie tootaja 21 oktoobril 2017 moodustati vohma linna kui haldusuksuse ning suurejaani koo ja kopu valla liitumisel pohjasakala vald omavalitsuseks sai vohma 10 oktoobril 1991 linnaks sai vohma alev 10 augustil 1993 vohma linnapead on olnud 2013 aastast on linnapea anneli siimussaar laiemalt nimetatakse vaikeleeduks leedu keeles mazoji lietuva leedukeelseid alasid endise idapreisimaa alal kitsamas mottes on tegu kahe maailmasoja vahelisel ajal leedu vabariigile kuulunud klaipeda piirkonnaga saksa keeles memelland mis esimese maailmasoja loppedes saksamaalt ara voeti ja 1923 aastal leeduga liideti selles leedu osas on tekkinud praegune leedu kirjakeel samas sundis ja tegutses luteri pastorina kristijonas donelaitis tsiili riigipeade loend loetleb tsiili riigipead sealhulgas ajutised valitsejad alates 9 juulist 1826 on tsiili valitsejate ametlik ametinimetus president enne seda kasutati erinevaid tiitleid panama riigipeade loend loetleb panama presidendid alates riigi iseseisvumisest 1903 aastal oslo on norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn linna asutas 1048 aastal kuningas harald iii oslo on euroopa tahtis merendusteadmiste keskus ja merendussektoris tegutseb umbes 980 firmat ja 8500 tootajat suuroslo piirkonnas elas 2004 aasta seisuga 1 403 268 inimest oslo asub bohusi lahest algava oslo fjordi pohjakaldal akerselva suudmes kagunorras labi oslo voolab akerselva jogi parast 1624 aasta laastavat tulekahju ehitati linn taani ja norra kuninga christian iv korraldusel uuesti ules ning linn sai uue nime christiania hiljem kristiania eesti keeles on kasutatud ka nimekuju kristiaania 1925 taastati esialgne nimi oslo lahtudes pohjala saagadest asutati oslo ligikaudu aastal 1049 kuningas harald hardrade poolt hiljutine arheoloogiline uurimus on paljastanud kristlike matmispaiku mis parinevad enne aastat 1000 mis on toend eelnevast asustusest see andis aga oslole pohjust tahistada oma millenniumi aastal 2000 oslot on peetud pealinnaks alates hakon v 12991319 valitsemisajast kes seal alaliselt elas ta samuti alustas akershusi lossi ehitamist sajand hiljem olid isiklikud suhted taaniga jahenenud ning oslo rolliks oli olla administratiivne keskus monarhid elasid aga kopenhaagenis fakt et oslo ulikool loodi alles 1811 oli vaga kahjulik moju rahva arengule xiv sajandi must surm oli oslo umbruses vaga kohutav enamik linlasi suri ja 3000 elaniku piir saavutati uuesti alles xvii sajandil linna laastasid mitmed tulekahjud 1624 aastal parast jarjekordset suurtulekahju otsustas taaninorra kuningas christian iv oslo kodanike protestidest hoolimata rajada uue linna umbes 3 km laane poole joe teisele kaldale linn sai ajastule kohase reegliparase planeeringu ja asutaja kuninga nime viimane katkupuhang laastas oslot aastal 1654 christiania sai taas oigeks pealinnaks aastal 1814 kui liit taaniga tuhistati 19 sajandil rajati hulk silmapaistvaid hooneid oslo kuningaloss 18251848 stortingi hoone 18611866 oslo ulikool nationaltheatret ja oslo bors oslo brs maailmakuulsad inimesed nagu henrik ibsen ja knut hamsun elasid sel perioodil siin aastal 1850 uletas christiania bergenit ning sellest sai koige rahvastatuim linn norras 1878 nimetati linn umber kristianiaks originaalne nimi oslo taastati 1925 oslo ja bergen on norra ainukesed linnad mis ei kasuta formaalset vappi vaid linna pitserit oslo pitseri peal on kujutatud linna puhakut puha hallvardi pitser naitab puha hallvardi koos oma tunnustega veskikivi ja nooled ja surnud naine jalgade juures hallvard on istuma pandud lovidega kaunistatud troonile mida tavaliselt kasutasid norra kuningad istudes sellisel toolil tegi temast kuningaga vordse isiku peamised vaatamisvaarsused on ampiirstiilis kuningaloss slottet 18251848 arhitekt hans linstow akershusi kindlus 13 sajand norra muuseum viikinglaevade muuseum frami kontiki ja meresoidumuuseum holmenkolleni puhke ja talispordikeskus ning suusamuuseum norra rahupreemia instituut 1897 frogneri pargis kujur gustav vigelandi 150 skulptuuri brumi eeslinnas henieonstadi kunstikeskus samuti ka storting parlamendihoone oslo ooperimaja mis on koduks norra rahvusooperile ja balletile ning rahvuskunsti arhitektuuri ja disainimuuseum oslos toimusid 1952 aasta taliolumpiamangud linn kandideerib 2022 aasta taliolumpiamangude korraldajaks linnas tegutsevad jalgpalliklubid oslo lyn ja oslo valerenga oslo linnaosad alna bjerke frogner gamle oslo grorud grunerlkka nordstrand nordre aker sagene st hanshaugen stovner sndre nordstrand ullern vestre aker stensj kesklinn sentrum ja osaliselt oslo aarealasid holmav marka ei ole ametlikult linnaosad storting norra keeles maarava artikliga stortinget on norra parlament storting valitakse neljaks aastaks vordelise valimissusteemi alusel storting koguneb oslos asuvas stortingi hoones mis valmis 1886 rootsi arhitekti emil victor langleti projekti jargi storting on uhekojaline parlament mis legislatiivsetel pohjustel jaotub kaheks kojaks parast valimistulemuste selgumist valivad parlamendi liikmed uhe neljandiku saadikuid enda hulgast ulemkotta nimetusega lagting kolm neljandikku liikmetest jaab alamkoja odelstingi liikmeteks kahte koda kasutatakse seadusandlikus protsessis vaga harva ja uldiselt on ulemkoja antav kinnitus vaid formaalne akt alguse sai jaotus ilmselt 1814 aastal kui lagting tegutses reaalselt ulemkojana kuhu kuulusid kogenumad ja vanemad stortingi liikmed seaduseelnoud annab valitsus ule odelstingile odelstingi liikmetel on ka oigus seadusemuudatusi algatada lagtingi liikmetel sellist oigust ei ole seadust arutatakse vastavas komisjonis kuhu kuulub molema koja liikmeid kui seadus labib odelstingi laheb see edasi lagtingi ulevaatuseks voi paranduste esitamiseks tavaliselt labivad seadused lagtingi ilma muudatusi saamata ja need saadetakse kuningale nousoleku saamiseks tanapaeval on kuninga nousolek vaid formaalne akt kui lagting muudab seadust laheb see tagasi odelstingi kui odelsting kiidab lagtingis tehtud parandused heaks laheb seadus kuningale kes selle kinnitab kui parandusi heaks ei kiideta saadetakse seadus tagasi lagtingi kui lagting parandusi tagasi ei vota toimub stortingi plenaaristung et seadus plenaaristungil labi laheks on vaja kaht kolmandikku poolthaali muudel juhtudel piisab tavalisest haalteenamusest kodade haaletuste vahele peab jaama kolm paeva plenaaristungid toimuvad ka maksude jms muutmiste kusimustes 2004 aastal tehti ettepanek muuta pohiseadust ning kaotada odelsting ja lagting muudatus labis stortingi 20 veebruaril 2007 ja joustus parast 2009 aasta parlamendivalimisi 1 etapp ringkonnas valimine ringkondades valitakse 157 saadikut valimismeetod on modifitseeritud saintelague meetod 14357 jne 2 etapp tasandusmandaadid tasandusmandaatide voitmiseks on vaja nimekirjal saada 4 haaltest siis jaotatakse 4 uletanud erakondade vahel kohad nii et arvutatakse nimekirja jargmine mandaat valemiga nimekirja uleriigiline haalte arv mandaadile vastava jagaja modifitseeritud saintelague jadas saadud mandaadid lahevad mandaadi saanud nimekirja kandidaadile kes oli koige lahemal ringkonnas koha saavutamisele 8 mandaati jaotatakse nii ringkonnas voib saada koha ilma 4 uletamata kunnisega on seotud tasandusmandaadid norras jaotatakse kohad tavaliselt kinnise nimekirjaga aga kui ule poole valijatest on valinud isiklikult kandidaati siis kehtib avatud nimekiri tasandusmandaadid on 1989 aastast alates seoses sellega muudeti parlamendi kohtade arvu stortingi viimased valimised toimusid 2013 aastal 2005 aasta valimistel jagati ringkondade vahel 150 mandaati ja 19 kohta tasandusmandaatidena samade algoritmidega stortingis on labi aegade olnud 1882 aastast 114 kohta 1903 aastast 117 kohta 1906 aastast 123 kohta 1918 aastast 126 kohta 1921 aastast 150 kohta 1973 aastast 155 kohta 1985 aastast 157 kohta 1989 aastast 165 kohta 2005 aastast 169 kohta minsk valgevene taraskievica nimekuju miensk on valgevene pealinn esmakordselt mainitud kroonikas 1067 aastal 1499 aastal anti linnale magdeburgi linnaoigused 1566 aastal sai linn vojevoodkonna keskuseks 1793 aastast liideti minsk venemaa keisririigiga minskis asub sru peakorter linna ametlik nimi on nii valgevene kui ka vene keeles minsk nii valgeveneeesti transkriptsioonis kui ka veneeesti transkriptsioonis on linna nimekuju minsk ajalooline nimi on miensk veneparane minsk voeti kasutusele 29 juulil 1939 valgevenelaste venestamisele suunatud valgevene keele reformi 1933 tulemusena valgevene klassikalises kirjakeeles taraskievica kasutatakse ainult ajaloolist nimekuju miensk 17 sajandi lopul elas minskis umbes 6000 inimest 19 sajandi keskel 31 000 elanikku 1909 oli linna elanikest 433 juudid 348 venelased 114 poolakad ja 82 valgevenelased 1940 aastal oli linnas elanikke juba umbes 300 000 kuid parast teist maailmasoda ja saksa okupatsiooni ning saksa julgeolekupolitsei einsatzgruppe b poolt rassipoliitika elluviimise kaigus juutide ja okupeeritud linna elanike suhtes toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid vahenes elanike arv 50 000 elanikuni 2017 aastal on minski elanike arv 1 974 800 2009 aasta rahvaloenduse andmetel oli minski elanikkonnast valgevenelasi 8577 venelasi 1084 ukrainlasi 161 poolakaid 079 ja juute 031 valdavaks suhtluskeeleks on minskis vene keel venemaa keisririigis oli minsk minski kubermangu kubermangulinn esimeses maailmasojas vallutati minsk ja valgevene saksamaa keisririigi vagede poolt 1918 aastal ning sellele jargnenud endise venemaa keisririigi territooriumil alanud rahvaste iseseisvuspuudluste kaigus moodustati 25 martsil 1918 valgevene rahvavabariik mille pealinn oli algselt minskis parast noukogude invasiooni ning valgevenemaa vallutamist moodustati valgevenes 1919 aasta jaanuaris valgevene nsv mille pealinnaks oli samuti minsk minsk on tahtis valgevene majandus ja toostuskeskus tuntuimad tooted traktorid belarus ja veoautod maz valgevene ja minski toostuse masinaehituse loojaks loetakse 19 sajandi viimasel veerandil minskis kuramaalt parit nikolai jaksobsoni poolt 1881 aastal asutatud metallitootlusettevotet kosarski malmi ja masinaehitustehas mis tanu sel ajal alanud liepajaromno raudtee ehitusele ning riigipoolsetele tellimustele raudteele saavutas kiire arengu 1896 aastal asutati minskis konkureeriv raudtee malmi ja masinaehitustehas parast jakobsoni surma 1900 aastal need konkurendid uhinesid parast noukogude voimu kehtestamist reorganiseeriti tehas 1934 aastal kirovinimeliseks masinaehitustehaseks 1894 aastal asutati minskis olletehas bohemia mille toodang sai 1896 aastal venemaa toostus ja kunstinaitusel aukirja tanapaeval tegutseb tehase ruumides olletehas olivaria toostustoodangu mahult ca 58 miljardit eurot on minsk regiooni baltikum ukraina suurim keskus linn jaotati aastal 1938 kolmeks rajooniks mis kandsid stalini vorosilovi ja kaganovitsi nimesid hiljem nimetati rajoonid umber ja nende arv kasvas uheksani need uheksa rajooni on parlament on uleriigiline seadusandlik esinduskogu ja asutus mille liikmed on valitud uldistel uhetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel lisaks seaduste vastuvotmisele on sageli parlamendi padevuses teiste riigijuhtimise asutuste valimine nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja oiguslik kontroll nende tegevuse ule tavaliselt on parlamendi oluline ulesanne riigieelarve kinnitamine eesti parlament on riigikogu skandinaavia traditsioonis tuleneb parlamendi nimetus enamasti sonast ting mis tahendab rahvakogunemist kus arutatakse kogukonna asju sageli ongi parlamendid saanud alguse sellistest koosolekutest naiteks novgorodi vabariigi korgeim voimuorgan veetse teine parlamentaarne traditsioon parineb monarhidele nouandvatest kogudest parlamendid tegutsevad ka riikides kus neil tegelikku voimu pole ehkki noukogude liitu valitses sisuliselt noukogude liidu kommunistlik partei valiti riigis formaalselt korgeim riigivoimuorgan nsv liidu ulemnoukogu parlamendid voivad olla uhe voi kahekojalised uldjuhul tulenevad kahekojalised parlamendid keskaegsetest seisuste esindustest kus uks koda esindas aadlit ja teine lihtrahvast demokraatia alged kujunesid vanakreekas kuid tanapaeva moistes parlamente seal ei olnud sest korgeimasse seadusandlikku organisse buleesse inimesi ei valitud vaid loositi rooma riiki valitsenud senatit ei valitud samuti vaid selle koosseisu maaras vabariigi ajal tsensor keisririigi ajal keiser tanapaeva parlamentidest on koige vanem hispaania parlament mille eellaseks on 1188 leoni kuningriigi esinduskogu cortes mille oli kokku kutsunud alfonso ix kui 17aastasena voimule sai sona parlament parineb inglismaalt aastast 1236 enne seda kutsuti kuninga nounike lahimat ringi noukoguks council brest voib tahendada mitut asja brest valgevene vene poola brzesc on linn edelavalgevenes bresti oblasti ja bresti rajooni halduskeskus linna nimekujud on veel bierascie bjerastje taraskievica ning biarescie bjarestje taraskievica ta on samanimelise rajooni ja oblasti keskus asub bugi joe paremal kaldal muhhavetsi joe suudmes linn on oluline transpordisolm teda labivad laanemerd musta merega uhendavad veeteed ning moskvast varssavisse suunduvad maanteed ja raudteed kunagised noukogude liidu ja praegused valgevene varavad laane suunal bresti uhendab minskiga mitmerealine tasuline kiirtee bresti mainiti esimest korda 1019 nestori kroonikas kiievivene linnana sellega on ta valgevene vanuselt kolmas linn poacki 862 ja turau 980 jarel esialgu kuulus brest turau vurstile 1044 hoivas linna jaroslav tark ja kiievivene koosseisu jai brest 12 sajandini mil 1170ndail laks ule voloonia vurstkonnale umbes 1319 laks brest leedu suurvurstiriigi koosseisu teda nimetati aastani 1921 ka brestlitovskiks kuna ta jai poolaleedu riigis leedu suurvurstiriigi litva maadele uhe versiooni kohaselt olevat seal aastal a382 uputatud linnast varju otsinud birute 1596 solmiti siin bresti unioon mis kehtis parast poola jagamisi venemaale lainud aladel 1840 aastani uniooniga sai suurvurstiriigi oigeusklike kirikupeaks rooma paavst bogdan hmelnitski ulestousu ajal 1648 toimus ka brestis poolavastane ulestous 1795 laks brest kolmanda poola jagamise kaigus venemaale 3 martsil 1918 solmiti siin saksamaa venemaa ja ukraina vahel bresti rahu 19191939 kuulus brest poolale brzesc 1939 aasta 1 septembril alanud teise maailmasoja saksamaa vagede pealetungi kaigus toimus poola vagede poolt bresti tsitadelli kaitsmine 1416 septembrini kindluse osade kaitsmine jatkus poola vagede poolt ka parast nsv liidu kallaletung poolale 17 septembril siis juba punaarmee vaeosade vastu kuna saksa vaed olid uletanud molotoviribbentropi paktis maaratletud vaekoondiste paiknemise piirjoone pidid nad bresti loovutama punaarmeele 22 septembril korraldati uhine sojavaeparaad mida juhatasid punaarmee 29 kaardivae uksiku tankibrigaadi komandor kindralmajor semjon krivosein ja wehrmahti 4 armee motoriseeritud korpuse kindralleitnant heinz guderian kindralid suhtlesid prantsuse keeles pidulike marsihelide saatel asus teele saksa sojavaekorpus ja sisenesid noukogude tankid hiljem 22 juunil 1941 oli bresti vallutamas kindralooberst heinz guderian 28 juulil 1944 vallutas bresti kindralmajor semjon krivosein1939 aasta sobralikust bresti paraadist osaleja semjon krivosein semyon krivoshein elas 79 kaotuse ule elanud heinz guderian 65 aastat parast piirkonna vallutamist saksa vagede poolt ning selle uleandmist nsv liidule liideti valgevenelastega asustatud ajalooline valgevene piirkond valgevene nsvga 1941 aasta suvel alanud nsv liidu ja saksa riigi vahelises sojas peetud lahingutes pidasid selleks ajaks juba nsv liidu ja saksamaa vahelises piirilinnas sisse piiratud noukogude vaed pingelisi kaitselahinguidlanges 400500 punaarmeelast mille eest nimetati bresti kindlus kangelaskindluseks noukogude ajal kindluse hoovi ehitatud pompoossed skulptuurid pidid varjama poola kaitsjate saatust 1939 aastast ja korvale juhtima noukogude okupatsiooni olemust 2009 aasta rahvaloenduse andmetel oli bresti elanikest valgevenelasi 8213 venelasi 1067 ukrainlasi 416 ja poolakaid 097 komooride riigipeade loend sisaldab komooride riigipaid alates riigi iseseisvumisest 1975 homiel transkribeerituna ning veneparaselt gomel on elanike arvult teine linn valgevenes ta on homieli oblasti keskus 2009 aasta rahvaloenduse andmetel oli homieli elanikest valgevenelasi 8342 venelasi 1085 ukrainlasi 311 ja juute 035 valdavaks suhtlus ja asjaajamiskeeleks linnas on vene keel pohjaiirimaa inglise northern ireland iiri tuaisceart eireann ka ulster on suurbritannia ja pohjaiirimaa uhendkuningriigi piirkond iirimaa saare kirdeosas holmab enamiku ajaloolisest ulsterist pohjaiirimaa halduskeskus on laevaehituse poolest tuntud belfasti linn pohjaiirimaal ametlikku lippu ei ole kasutatakse suurbritannia lippu pohjaiirimaa rahvastik on pidevalt kasvanud alates 1978 aastast 2011 aastal oli see 18 miljonit 982 elanikest olid valgenahalised europiidid usuliselt kuuluvuselt olid 2011 aastal 416 elanikest protestandid voi muud mittekatoliiklikud kristlased 408 katoliiklased ja 169 mitteusklikud 2011 aasta rahvaloendusel maaratlesid pohjaiirimaa elanikud oma rahvuslikku identiteeti jargmiselt pea koik pohjaiirimaa elanikud raagivad emakeelena inglise keelt 2011 aasta rahvaloenduse andmeil oskasid 11 elanikest mingil maaral ka iiri keelt 1999 aastal labi viidud uuringu jargi oli 1 pohjaiirimaa elanike kodune keel iiri keel 2 elanikest oskab soti keele ulsteri murret elizabeth ii elizabeth alexandra mary windsor sundinud 21 aprillil 1926 on suurbritannia ja pohjaiiri uhendatud kuningriigi kanada austraalia uusmeremaa jamaica barbadose bahama grenada paapua uusguinea saalomoni saarte tuvalu saint lucia saint vincenti ja grenadiinide antigua ja barbuda belizei ning saint kittsi ja nevise kuninganna westminsteri statuudi 1931 jargi on ta vordselt koigi nende riikide riigipea ta on maailma ainus monarh kes on samal ajal rohkem kui uhe iseseisva riigi pea kuueteistkumnes riigis mille riigipea ta on elab kokku umbes 128 miljonit inimest ta sai kuningannaks 6 veebruaril 1952 parast oma isa kuningas george vi surma viibides ise sel ajal koos abikaasaga keenias ametlik kroonimine toimus 2 juunil 1953 westminster abbeys 9 septembril 2015 sai temast koige kauem troonil pusinud monarh suurbritannia ajaloos 63 aastat 7 kuud ja 2 paeva ta on anglikaani kiriku pea elizabeth alexandra mary windsori isa george vi oli kuningas george v ja kuninganna mary teine poeg tema ema oli yorki krahvinna neiupolvenimega elizabeth boweslyon elizabeth sai nime oma ema jargi teised nimed aga isapoolse vanavanaema kuninganna alexandra ja vanaema kuninganna mary jargi lapsena kutsuti pereringis teda lilibetiks valitseva briti monarhi lapselapsena oli ta briti printsess koos tiitliga tema kuninglik korgus sunnihetkel oli ta trooniparilusjarjestuses kolmas ning ei ennustatud et ta saab kuningannaks arvati et tema onu walesi prints edward abiellub saab lapsed ning saab kuningaks printsess elizabethi ja tema oe printsess margareti koduopetaja oli marion crawford noor printsess oppis keeli ja raagib praegugi vabalt prantsuse keelt kui tema isa parast edward viii troonist loobumist kuningaks sai sai elizabethist trooniparija ehkki nouti tema nimetamist walesi printsessiks utles tema isa et see tiitel on ette nahtud walesi printsi abikaasale mitte naissoost trooniparija tiitel elizabeth oli 13aastane kui puhkes teine maailmasoda tema ja ta ode evakueeriti berkshirei soovitati printsesside saatmist kanadasse kuid printsesside ema oli selle vastu oeldes lapsed ei saaks minna ilma minuta mina ei lahkuks ilma kuningata ja kuningas ei lahkuks mitte kunagi soja ajal teenis elizabeth territoriaalses abiteenistuses parast regendiseaduse muutmist nimetati ta 18aastaselt riiginounikuks elizabeth abiellus 20 novembril 1947 kreeka ja taani printsi philipiga nad on kuninganna victoria kaudu kauged sugulased abielu ule oli palju vaidlusi prints oli kreeka trooniparija ja oigeusklik ning tema oed olid abiellunud natsionaalsotsialistide pooldajatega ka elizabethi ema on tunnistanud et oli abielu vastu abielust sundis neli last ehkki kuningliku perekonna ametlik nimi on windsor kannavad koik kuninganna jarglased perekonnanime mountbattenwindsor parast kroonimist 1953 aastal kolisid elizabeth ja philip buckinghami paleesse londonis arvatakse aga et nagu paljudki tema eelkaijad eelistab kuninganna elupaigana windsori lossi elizabeth ii on koige rohkem reisinud riigipea ajaloos ta on teinud visiidi enamikusse euroopa riikidesse samuti kulastab ta sageli rahvaste uhenduse riikide parlamendiistungeid 2002 aastal taitus tal 50 aastat suurbritannia kuningannana samal aastal surid aga ta ema ja ode parast seda on tema suhted oma laste ja lapselastega muutunud soojemaks ta saab eriti hasti labi oma minia wessexi krahvinna sophiega on teada et ta ei suhtunud hasti prints charlesi suhtesse camilla parker bowlesiga 2006 aastal arvati et kuninganna kavatseb oma ametlikke kohustusi vahendada ning raagiti isegi tema troonist loobumisest siiski on elizabeth ise selgesonaliselt oelnud et kavatseb olla kuninganna surmani alates 21 detsembrist 2007 on ta vanim suurbritanniat ja rahvaste uhendust valitsenud monarh 9 septembril 2015 sai temast ka pikima valitsusajaga briti monarh hinnanguliselt on elizabeth ii varanduse vaartus mistottu ta on maailma rikkaim naine 1993 aasta aprillis hakkas ta vabatahtlikult maksma tulumaksu ja kapitalitulu maksu oma sissetulekutelt mis moodustuvad pohiliselt aktsiaportfellist ja on vaart umbes 45 miljardit naelsterlingit 1920 oktoobril 2006 tegi kuninganna elizabeth ii riigivisiidi eestisse elizabeth ii andis eesti presidendile toomas hendrik ilvesele ule bathi ordu ruutli suurristi ja sai presidendilt maarjamaa risti keti ametlik tiitel suurbritannias elizabeth teine jumala armust suurbritannia ja pohjaiirimaa ning tema teiste valduste ja territooriumite kuninganna rahvaste uhenduse juht usu kaitsja tema majesteet igas elizabeth ii valitsetavas riigis on tema tiitel erinev naiteks kanadas jargmine elizabeth teine jumala armust uhendatud kuningriigi kanada ning tema teiste valduste ja territooriumite kuninganna rahvaste uhenduse juht usu kaitsja tema majesteet 1947 aastal valiti talondoni kuningliku seltsi kuninglikuks liikmeks alates aastast 1952 on ta kuningliku seltsi patroon lisalugemist httpukbusinessinsidercomphotosofqueenelizabethiithelongestreigningmonarch20159ixzz3lervmp1k toos goorhuistjalsma hoorhoustjalsma 30 juuni 1915 leiden 5 jaanuar 2004 tilburg oli hollandlanna kes koos oma sobratari bertje jensiga koostas pieterpadi esimese pikamaamatkaraja hollandis soja ajal tootas toos rekkenis psuhhopaatide ja vaimuhaigete kurjategijate hooldusasutuses kus ta sobrunes oma tookaaslase bertje jensiga toos abiellus pastoriga asudes elama uhte kulla ja bertje laks mujale toole bertje hakkas puhasid ja nadalaloppe toosi juures veetma toos ja bertje olid molemad vaga rannuhimulised kuid toosi abikaasa mitte kui toosi kuues laps oli neljaaastaseks saanud utles ta abikaasale nuud te tulete kull natuke aega ilma minuta toime meie laheme bertjega reisima esimesel korral kaisid nad nordkapil lapimaal ja leningradis edaspidi hakkasid nad tegema hotellidest matku maakohtadesse sest nad armastasid loodust uhel niisugusel kaigul jutustas toos bertjele kuidas ta oli nooruses vabameelse kristliku noorsookeskusega kainud lake districtis jalgsimatkal nii tuli neil mote minna matkama schwarzwaldi tahistatud matkaradadele kui nad hakkasid jalgsimatkadel kaima oli toos 59aastane ja bertje 61aastane selleks et ei peaks jalgsimatkadel alati valismaal kaima otsustasid nad toosi algatusel teha hollandis matka ilma tahistatud matkarajata nad motlesid raja valja 1978 aastal matkates bertje elukohast groningenist toosi elukohta tilburgi selle matka votsid nad ette selleks et ka hollandis pisut matkata nad olid kogenud matkajad kuid olid matkanud alati valismaal sest hollandis ei olnud pikamaamatkaradu selleparast otsustasid nad maha markida sellise raja et lapsedki suudaksid selle labida matka ajal tuli neil mote rajada pieterpad peetri rada pieterburenist hollandi pohjatipus kuni sint pietersbergini hollandi lounatipus nad muutsid oma plaane ning soitsid drenthe provintsi lounaosast kus nad parajasti olid bussiga pieterburenisse kui nad olid kirjeldanud teeosa pieterburenist groningenini laksid nad tagasi kohta kus nad olid matka katkestanud ning jatkasid teekonda seekord sintpietersbergi suunas matkaraja mahamarkimiseks kulus terve aasta kui toos oli kaardi jargi 2030kilomeetrise teeloigu valja valinud pidades silmas looduse ilu ja ajaloomalestisi kaisid nad alati koos bertjega tee labi monikord piisas uhest korrast moni kord laks rohkem aega et meeleparast ja labitavat rada leida loik pieterburengroningen lisati hiljem et oigustada nime pieterpad rada valmis 1980 aastaks toos kirjutas raja teejuhiks neli raamatukest pieterpad avati ametlikult 1983 pieterpadi idee autoriks peetakse uldiselt toosi sest tema markis raja maha ja algatus tuli temalt ka nime pieterpad motles valja toos pieterpad tahis hollandis law 9 on hollandi tuntuim matkarada rada viib pieterburenist waddeni rannale sint pietersbergi juures maastrichti lahedal raja pikkus on 490 kilomeetrit rada on jaotatud 27 etapiks rada on olemas alates 1983 aastast ning selle motlesid valja toos goorhuistjalsma tilburgist ja tema sobratar bertje jens groningenist rada peab korras toogrupp rada tahistavad pikamaamatkaradade rahvusvaheliselt tunnustatud valgepunased tahised ning nende pohjalik kirjeldus on kahes nivoni matkajuhis matkamine on looduses liikumine harrastusena see on aktiivse puhkuse vorm mida harrastatakse ka rahvaspordina matkasport levinud matkamise viisid on maismaal jalgsimatk magimatkamine sealhulgas alpinism suusamatk jalgrattamatk motomatk ja automatk ning veeteedel kanuumatk sustamatk ja merematk matkamise positiivsete kulgede seast tostetakse sageli esile selle tervislikkust fuusilise tegevusena vabas ohus samuti tostab matkamine inimeste teadlikkust loodusest ja umbruskonna geograafiast vajalik matkavarustus soltub matka pikkusest kestusest ja viisist levinud matkatarbed on ilmale sobilik riietus ja jalanoud nt matkasaapad taskunuga ja soogiriistad nt spork seljakott telk kaart ja kompass sageli holmab matkamine valitingimustes oobimist naiteks telkimist koos lokke tegemisega matkamisel on oluline keskkonnamoju kuna matkajad eelistavad enamasti huvitavat ja kaunite vaadetega looduskeskkonda voib matkajate hulk ajapikku sellesama keskkonna havitada seeparast on looduskaitsealadel kehtestatud kulastajatele reeglid ja sageli lubatakse matkajail liikuda vaid mooda matkaradu suurim oht mida matkaja loodusele pohjustada voib on metsatulekahju matkajaid ahvardavate ohtude seas on araeksimine vigastused varasemate haiguste agestumine allergia seedehaired dehudratsioon hupodermia paikesepiste ja poletus ning kulmetus samuti metsloomade ja inimeste runnakud kui inimest sunnitakse liikuma kiiremini voi aeglasemalt tema loomulikust liikumiskiirusest siis voib see olla tulikas ja seda kiirust voibolla keeruline sailitada ebaloomulikult kiiresti liikumine voib suurendada vasimust ja kurnatust ning pohjustada vigastusi seevastu suures ruhmas liikujate seas on toenaoliselt usna erineva loomuliku kiirusega matkajaid kui neist igauhel lasta omapead kondida voivad tagumised esimestest liiga kaugele maha jaada ja koguni kaotsi minna selle valtimiseks on tavaks koige aeglasem matkaja panna ruhmas esikohale ja teised ei tohi temast mooda minna teine tava on panna kogenud matkajad ruhma loppu ja tema peab vaatama et kellelgi ruhmas probleeme ei tekiks majanduses vaadeldakse matkamist turismitoostuse tapsemalt loodusturismi haruna maailmas on arvukalt matkaorganisatsioone albaania parlament albaania keeles kuvendi i shqiperise ehk kuvendi varasema nimega kuvendi popullor on albaania parlament liikmete arv on 140 neist 100 valitakse otsesel rahvahaaletusel brasiilia riigipeade loend loetleb iseseisva brasiilia riigipead alates eraldumisest portugali brasiilia ja algarve uhendatud kuningriigist 1822 aastal 12 maist kuni 31 augustini 2016 oli dilma rousseff ajutiselt ametist korvaldatud ja presidendi kohuseid taitis asepresident michel temer brasiilia monarhide loend sisaldab kahte tabelit millest esimene loetleb portugali poolt maaratud asekuningad ja teine toob ara portugali brasiilia ja algarve uhendatud kuningriigi koosseisu kuulunud brasiilia kuningad harold frederick shipman 14 jaanuar 1946 13 jaanuar 2004 oli briti arst kes vois olla suurbritannia koigi aegade koige ohvriterikkam sarimorvar teda on hakatud nimetama mr death hr surm voi dr death dr surm harold shipman oli parit nottinghamist tema isa oli veoautojuht teadlikkuse tottu oma toolisklassiparitolust oli haroldil torjuv hoiak voimalike soprade suhtes shipmani emale kes suri 43aastasena vahki kui poeg oli 17aastane sustiti viimastel nadalatel enne surma valude vahendamiseks morfiini 1965 hakkas harold oppima leedsi ulikoolis meditsiini ta oli pontefracti uldhaiglas nooremintern 1970 ja vanemintern 1971 1974 hakkas ta toole todmordenis abraham ormerodi meditsiinikeskuses seal hakkas ta endale seadusevastaselt sustima valuvaigistit petidiini see tuli valja ning ta sai 1976 aastal 600 naela suuruse trahvi narkootikumide tarvitamise ja voltsimise eest ta noustus psuhhiaatrilise raviga parast luhiajalist tootamist meditsiiniametnikuna durhamis hakkas shipman 1977 arstina toole hydei linnas donneybrook houseis 1992 aastal hakkas ta praktiseerima uksinda soltumatu uurimise kokkuvotte jargi juulist 2002 tappis ta aastatel 19751998 laaneyorkshireis todmordenis ja suurmanchesteri idaosas hydeis perearstina tootades 215 oma patsienti kokkuvotte teinud kohtunik dame janet smith moonis et on veel 45 kahtlast surmajuhtumit mida ei saa taie kindlusega shipmani arvele kirjutada selle uurimise loplikud tulemused shipman tappis oma ohvrid surmava diamorfiinisustiga diamorfiin on meditsiinis kasutatav heroiini variant mida suurbritannias lubatakse kasutada valuvaigistina tema ravialuseid suri kokku 459 inimest ja paljud juhtumid jaavad hamarusse sest shipman kirjutas sageli uksinda surmatunnistuse valja ta voltsis haiguslugusid et kinnitada surma pohjust surmatunnistusel ja valetas sugulastele et kutsus kiirabi valja ta tegi surmavaid suste sageli isegi ohvri kodus ajal kui majas oli patsiendi perekonnaliikmeid enamik ohvreid olid eakad naised ohvrite vanus oli 41 kuni 93 aastat korge suremus tema patsientide hulgas tegi kolleegidele muret kuid patsiendid usaldasid teda ta oli patsientide suhtes vaga tahelepanelik ja hoolitsev shipman ei ole andnud oma tegude kohta mingeid utlusi nii et tema motiivid jaavad saladusse ta leiti suudi olevat ka oma viimase ohvri hyde endise linnapea lesknaise kathleen grundy 386 000 naelase testamendi voltsimises kuid rohkem rikkaid patsiente tal ei olnud seetottu on arusaamatu miks 3100 patsiendiga perearstist sai sarimorvar shipmani kuriteod avastati parast seda kui ta puudis voltsida 24 juunil 1998 surnud kathleen grundy testamenti shipman oli teinud koduvisiidi tuues ettekaandeks vereproovi votmise valjamoeldud uurimistoo tarbeks voltsimine ebaonnestus sest testamendi tekst oli kohmakalt trukitud shipmani kirjutusmasinal ja kogu varanduse jatmine arstile oli ebausutav shipman voltsis ka patsiendi allkirjad kuid tal oli kaks tunnistajat kes nagid kuidas grundy kirjutas alla mingile paberile 24 juulil andis ohvri tutar asja politseile uurida ohvri surnukeha ekshumeeriti augustis ja sellest leiti diamorfiini jalgi politsei oli samal aastal martsis 1998 uhe perearsti kahtlustuste tottu teda uurinud kuid ei suutnud leida tema vastu toendeid enne arreteerimist utles shipman meditsiinioele et ta jaab toendite pohjal suudi ning hakkas nutma ainuke asi mis ta grundy surma puhul valesti tegi olevat olnud see et ta ei suutnud teha nii et grundy surnukeha kremeeritaks shipman kutsuti koos advokaadiga 7 septembriks politseisse kui shipmanil paluti kommenteerida surma pohjust morfiini voi diamorfiini uledoos siis shipman vaitis et oli kahtlustanud grundyt narkootikumide kuritarvitamises voi regulaarses tarvitamises shipman eitas jarjekindlalt oma suud ta eitas isegi suudistusi murgiste ravimite kuritarvitamises ja surmatunnistustele valeandmete kirjutamises kuigi need olid ilmsed faktid seetottu ei ilmnenud ka suud kergendavaid asjaolusid kohtuprotsess shipmani ule kestis neli kuud shipman moisteti jaanuaris 2000 suudi 15 patsiendi tapmises 31 jaanuaril kell 1707 moistis kohtunik forbes talle prestoni kohtus 15 eluaegset vanglakaristust siseminister david blunketti korraldusel 2002 pidi ta jaama eluks ajaks vanglasse juunis 2002 viidi shipman franklandi vanglast durhamis ule wakefieldi vanglasse ulbe kaitumise tottu alandati enne joule 2002 shipmani staatust vangina kambrist viidi televiisor ara ja ta pidi hakkama kandma vanglariideid enesetapule eelnenud nadalal moned tema privileegid taastati kuni wakefieldi vanglasse uleviimiseni oli shipman enesetapuvalve all kuid wakefieldis see lopetati sest tema kaitumine ei viidanud voimalikule enesetapule teda kontrolliti iga tund enesetapule eelneval ohtul oli tal 6minutine telefonikone oma abikaasaga mis ei sisaldanud midagi ebaharilikku ta leiti kella kuuese rituaalse ulevaatuse kaigus pooduna oma kambris wakefieldi vanglas laaneyorkshireis 13 jaanuaril 2004 kell 620 ning tunnistati surnuks kell 810 esialgse teate kohaselt poos ta end voodilinade abil oma kambri trellide kulge aastal 1966 abiellus shipman primroseiga taluniku tutrega kellega ta oli tuttavaks saanud leedsis oppimise ajal oma oobimiskohas wetherbys primrose oli haroldist aasta noorem neil sundisid tutar sarah 1967 ning pojad christopher 1971 david 1981 ja sam 1983 perekonnaliikmed jaid talle ustavaks ainult 10 osariiki osalesid valimistel new yorgi seaduslik kogu ei valinud valijamehi ning pohjacarolina ning rhode island polnud veel konstitutsiooni ratifitseerinud 2 kui jefferson ja burr said vordse tulemuse siis esindajatekoda valis presidendi haaletati osariikide kaupa 10 haalt sai jefferson 4 burr ja 2 haalt ei arvestatud 3 kuna ukski kandidaat ei saanud valimistel enamust siis esindajatekoda valis presidendi esimese kolme kandidaadi hulgast osariikide kaupa sai adams 13 haalt jackson 7 haalt ja crawford 4 4 vabamuurlastevastane partei oli esimene partei mis valis presidendi ja asepresidendikandidaadi 26 septembril 1831 5 kuna johnson ei saanud valimistel haalteenamust siis senat valis ta haaltega 3314 grangeri vastu 6 harrison suri 4 aprillil 1841 ja tyler sai tema jarglaseks 6 aprillil 7 taylor suri 9 juulil 1850 ja fillmore sai tema jarglaseks 10 juulil 8 samuti tuntud kui mitte midagi teadjate partei 9 lincoln suri 15 aprillil 1865 ja johnson sai tema jarglaseks samal paeval 10 nimi voeti kasutusele vabariiklaste rahvuslikul kokkutulekul 1864 johnson oli sojademokraat siin on loetletud tuntud arste on olemas ka eesti arstide loend 1940 arstiteadlaste kohta vaata arstiteadlaste loendit turgi vabariik on riik mille territoorium asub nii euroopas kui ka edelaaasias aasiaosa nimetatakse anatooliaks tahtsama osa riigist moodustab musta mere ja vahemere vahele jaav vaikeaasia poolsaar turgi piirneb idas gruusia armeenia aserbaidzaani ja iraaniga lounas iraagi ja suuriaga ning laanes egeuse mere kreeka ja bulgaariaga asustus on tihedam laane ja pohjarannikul umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta horedaim idaanatoolias umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta rahvastiku juurdekasv 2004 aastal 113 on olnud kiire peamiselt tanu suurele sundimusele 17 sundi 1000 elaniku kohta 6 surma 1000 elaniku kohta keskmine eluiga on 72 aastat 2004 meestel 70 aastat naistel 74 aastat pohiosa kuni 80 elanikkonnast moodustavad turklased suurim vahemusrahvus kuni 20 on turgi ida ja kaguosas elavad kurdid on ka araablasi kreeklasi armeenlasi bulgaarlasi juute ja teisi ametlik keel on turgi keel raagitakse veel kurdi araabia kreeka ja armeenia keelt kirjaoskus on 865 2003 sealhulgas meestel 943 ja naistel 787 valitsevaks religiooniks on islam 998 elanikkonnast on moslemid peamiselt sunniidid ja alaviidid leidub ka kristlasi ja judaiste istanbulis resideerib konstantinoopoli oigeusu kiriku pea konstantinoopoli oikumeeniline patriarh 1924 lahutati religioon riigist vorreldes ulejaanud islamimaailmaga suhtutakse turgis voorusulistesse sallivamalt turgi jaguneb 81 provintsiks mis jagunevad kokku 923 ringkonnaks turgi dunaamiline majandus on keeruline segu tanapaevasest toostusest ja ariston ikka veel suur roll toostuses panganduses transpordis ja kommunikatsioonides koige tahtsamad toostusharud mis toodavad ka koige suurema osa ekspordist on tekstiili ja roivatoostus mis on peaaegu taielikult erakates turgi alustas 1980 aastatel reforme mille eesmargiks oli uleminek stagneerunud ja isoleeritud susteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel pohinevale majandusele tulemuseks oli tugev majanduskasv rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel uletanud 6 ent majanduskasvu on katkestanud jarsud langused ja finantskriisid aastatel 1994 1999 ja 2001 juunis 1994 kaotas too 577 000 inimest toopuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100 tekkis stagflatsioon reformid on jaanud poolikuks eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt uletanud 10 rahvuslikust koguproduktist selle pohjuseks on olnud korge intressimaksete koormus mis 2001 aastal moodustas ule 50 keskvalitsuse kuludest seetottu on riigis korge vahemalt 10 inflatsioon kasvav makromajanduslik volatiilsus ja nork pangandussektor bulent eceviti valitsuse ajal 19992002 taasalustati struktuurireforme vastavalt imfiga allakirjutatud lepingule nende seas on sotsiaalkindlustusreform rahandusreform riiklike pankade reform pangandussektori reform labipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni ja energiaturu liberaliseerimine imfi programmi raames puudis valitsus ka vahetuskursipoliitika abil inflatsiooni tokestada 2000 aasta lopul tekkis kasvava jooksevkonto defitsiidi ja norga pangandussusteemi tottu ning kasvava mure tottu et vajalike struktuurireforme ei viida ellu likviidsuskriis mis ajendas imfi programmi korrigeerimise veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure noudmise liiri jarele ning intressimaarade jarsu kasvu tagajarjeks oli kiire inflatsioon rank panganduskriis siseriikliku riigivola suur tous ja aritegevuse suur langus rahvuslik koguprodukt langes 2001 aastal 95 vorra valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi mis muuhulgas nagi ette vaga range fiskaalpoliitika sugavamad striktuurureformid ning enneolematult suured laenud imfilt suured laenud imfilt koos ulatuslike struktuurireformidega voimaldasid turgil stabiliseerida intressimaarad ja valuuta ning rahuldada volakohustused aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma kui mitte arvestada turu tomblusi iraagi soja eel on inflatsioon ja intressimaarad margatavalt langenud valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma majandus on siiski endiselt vaga habras ning kasvu ja stabiilsuse sailimise eelduseks on reformide jatkumine kasvu raskendavad ulemaailmse majanduskasvu aeglus ja poliitilised pinged lahisidas turgil on hulk kahepoolseid investeerimis ja maksulepinguid sealhulgas usaga mis tagavad kapitali vaba tagasiviimise ning valdivad topeltmaksustamise otseste valisinvesteeringute kogumaht oli novembris 2002 siiski ainult 157 miljardit usa dollarit ning aastane otseste valisinvesteeringute maht on alla miljardi dollari aastas asi on selles et investorid on mures poliitilise ja makrookonoomilise ebakindluse koormavate regulatsioonide ning riigi suure rolli parast majanduses turgi puuab investeerimiskliimat parandada burokraatia vahendamisega investeeringute tokestamise lopetamisega ja intellektuaalse omandi kaitse alase seadusandluse tugevdamisega investeerimist pidurdavad valisinvestoritega seotud vaidlused ning moned poliitikast tulenevad tegurid nagu naiteks koolatoodete korge maksustamine ja lungad imtellektuaalse omandi kaitses on kaimas mitmete riigiettevotete sealhulgas riikliku alkoholi ja tubakakompanii ning naftatootlemisettevotte erastamine 2004 aastal on plaanis erastada telefonikompanii ja moned riiklikud pangad valitsus on wtos kohustunud liberaliseerida 2004 aasta alguses telekommunikatsioonisektor pollumajandus on turgi tahtsaim majandusharu kus tootab umbes 40 tootavast elanikkonnast umbes 37 maast sobib maaharimiseks ja veel 12 karjakasvatuseks suurem osa paremast pollumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja joeorgudes platoo ja magedepiirkonnas on palju sellist maad mis sobib ainult karjamaaks palju kasvatatakse teravilja valdavalt nisu kuivemates piirkondades kasvatatakse otra vahesel maaral kasvatatakse ka rukist maisi ja riisi et vihma sajab vahe on paljudes kohtades hadavajalik niisutus riik on ehitanud tamme veehoidlaid ja kanaleid tahtsaim tehniline kultuur on puuvill mis on kodumaise tekstiilitoostuse tooraineks puuvilla kasvatatakse pohiliselt kiliikia tasandikul tahtis eksportkultuur on ka tubakas mida kasvatatakse pohiliselt riigi edelaosas ja musta mere rannikul et suhkrut vahem importida kasvatatakse ka suhkrupeeti turgi ekspordib roivatoostuse toodangut naiste ja meeste valmisriideid tsarke jms televiisoreid autosid autoosi naftat ja naftatooteid ning impordib naftat mootoridetaile ravimeid kulda puuvilla turgi peamisteks kaubanduspartneriteks on saksamaa ameerika uhendriigid suurbritannia prantsusmaa ja itaalia tuneesia on riik pohjaaafrikas riik piirneb laanes alzeeriaga ja kagus liibuaga tuneesia alale rajasid foiniiklased alates 12 sajandist ekr kolooniaid millest tahtsaimaks sai 9 sajandil ekr rajatud kartaago riik jaguneb 24 kubernerkonnaks kubernerkonnad jagunevad 264 ringkonnaks mis jagunevad valdadeks tsehhi ehk tsehhimaa tsehhi keeles cesko enamasti kasutatakse siiski nimekuju ceska republika on merepiirita riik keskeuroopas teise liigituse jargi idaeuroopas piirneb poola saksamaa austria ja slovakkiaga praegune riik tekkis tsehhoslovakkia lagunemisel tsehhi vabariigiks ja slovaki vabariigiks holmab ajaloolised piirkonnad cechy ja morava ning osa sileesiast tsehhi sileesia tsehhi kuulub euroopa liitu natosse ja oecdsse tsehhi keeles on nimi cechy tahistanud nii ajaloolist piirkonda mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka boomimaaks ning mida on nimetatud tsehhiaks kui ka laiemat ala mis enamvahem vastab praeguse tsehhi vabariigi territooriumile on tuntud puudust riigi uhemottelisest luhinimest ametlikult on selleks cesko kuid enamik tsehhi inimesi valdib seda ja kasutab nimekuju ceska republika tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks praha umbes 35 tsehhe tunnistab roomakatoliku usku 9 on hussiidid ja 8 on teisi protestantlike ruhmi naiteks luterlasi 40 elanikest ei kuulu kirikusse praeguse tsehhi vabariigi aladel elas varem ka palju juute nad saabusid siia 10 sajandil saksamaalt ja ungarist tsehhid ei tahtnud neid oma kuladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama neid tekkis peamiselt praha vanalinna vltava joe aarde josevof juudid pidid sajandite valtel taluma palju tagakiusamisi 1939 aastal kui saksa vaed tungisid tsehhoslovakkiasse viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse parast soda naasis vaid kolmandik kommunistliku reziimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid taita nii lahkusid paljud tsehhoslovakkiast praegu on tsehhis umbes 6000 juuti tsehhi krooni maad hussiitide sojad jan hus vytautas vladislav i boomimaa kuningriik sudeedimaa boomimaa ja maarimaa riigiprotektoraat reinhard heydrich lidice tsehhi porgu tai on riik kaguaasias indohiina poolsaarel ta piirneb lounas tai lahe ja malaisia idas kambodza ja laosega ning laanes andamani mere ja birmaga kuni 11 maini 1949 kandis maa nime siiam sona thai tahendab tai keeles vaba sama sona tahistab ka tai rahvast mistottu osa elanikest eriti suur hiina vahemus kasutab endiselt nime siiam tai ei ole olnud uhegi euroopa riigi asumaa tai on populaarne turismimaa tai asub kaguaasia mandriosa keskel riik ulatub pohjast lounasse 1585 kilomeetri ja idast laande 821 kilomeetri ulatuses tai piirneb pohjas ja laanes piki salweeni joge birmaga pohjas ja idas piki mekongi joge laosega kagus kambodzaga ning lounas kra maakitsuse kaudu malaisiaga 1900 kilomeetri ulatuses on tail rannajoont tai lahe lounahiina mere osa aares malaka poolsaare laanekulg on andamani mere aares turkmenistan on merepiirita riik keskaasias piirneb kasahstani usbekistani afganistani ja iraaniga riigist laande jaab kaspia meri valjapaasu maailmamerele ei ole turkmenistan on maagaasivarudelt neljas riik maailmas ule 80 riigi territooriumist holmab karakumi korb kliima on kuiv subtroopiline ja korbeline suur osa riigist paikneb turaani madalikul louna ja laanepiiril on maestikud ja korgustikud kopetdag garabili korgustik koytendag riigi loodeosa holmab osa kaplankori platoost idas asub balkani maestik rahvaarv 2011 aasta juulis oli cia world factbooki andmetel 4 997 503 mediaanvanus on 253 aastat linnades elab 50 rahvastikust suurim linn on asgabat kus 2009 aastal elas hinnanguliselt 637 000 inimest 2003 aasta andmetel olid 85 elanikest turkmeenid 5 usbekid ja 4 venelased 89 elanikest arvatakse olevat muslimid 9 oigeusklikud 72 elanikest raagib esimese keelena turkmeeni keelt 12 vene keelt 9 usbeki keelt turkmenistan on autoritaarse presidendivoimuga riik mis ise maaratleb end ilmaliku demokraatia ja presidentaalse vabariigina turkmenistani sisejulgeolekuasutuste uhenduse moodustavad turkmenistani rahvusliku julgeoleku ministeerium turkmenbasy isiklik kaitseteenistus riiklik piiriteenistus valitsusside asutus riiklik valipostiteenistus riiklik valismaalaste registreerimise teenistus riik on haldusterritorialselt jagatud viieks vilajetiks pealinn asgabat on eraldi haldusuksus riigis paiknevad ulatuslikud maagaasi ja nimetamisvaarsed naftavarud haritavat maad on 451 armeenia presidendid tabelis on ka armeenia riigipead aastatel 19181925 keda ei nimetatud presidendiks tuvalu on saareriik vaikses ookeanis poluneesias saalomoni saartest idas see on maailma vaikseim riik millel on pealinn kuni 1975 aastani oli tuvalu tuntud ellicei saartena ja oli 1978 aastani suurbritannia halduses riigi looduslikult korgeim koht ulatub umbes 5 meetrit ule merepinna maailmas on tuvalust veel madalama looduslikult korgema kohaga vaid maldiivid nimi tuvalu tahendab tuvalu keeles kaheksast liikmest koosnevat gruppi markides 8 ajalooliselt asustatud saart tuvalu asub vaikses ookeanis poluneesia saartel riik paikneb kiribatist lounas tokelaust laanes santa cruzi saartest idas fidzist pohjas samoast loodes ja naurust edelas tuvalu koosneb 9 suuremast ja sajakonnast vaiksemast saarest saarestiku kogupikkus on 595 kilomeetrit 8 saart on ajalooliselt olnud asustatud maismaa pindalalt on tuvalust maailmas vaiksemad veel vatikan monaco ja nauru samas holmab riigi majandusvoond vaikses ookeanis 900 000 km2 riigi rannajoone pikkus on 24 kilomeetrit nanumanga niutao niulakita on korallrifi saared funafuti nanumea nui nukufetau nukulaelae ja vaitupu aga atollid riigi suurim atoll on vaitupu pindalaga 56 km2 nanumea atolli pindala on 387 km2 ja nukufetau atollil 299 km2 teised saared on vaiksemad riigi korgeim looduslik koht asub niulakita saarel ja ulatub umbes 5 meetrit ule mere pinna maailma riikidest on veel madalama korgema loodusliku punktiga vaid maldiivid riigis puuduvad mageveekogud joogivett kogutakse vihmaperioodil tuuakse mujalt voi toodeldakse ookeaniveest pohjaveele on piiratud juurdepaas vaid nukufetau vaitupu ja nanumea saartel tuvalu kaivitas 2012 uro erivoliniku noudel riikliku veeressursside poliitika strateegia et elanikud saaksid tarbida rohkem vett mets holmab 333 riigi pindalast pohiosa sellest asub funafuti vaikesaartel tavalisem puuliik saartel on kookospalm lisaks leidub harilikku viigipuud ja kruvimandi loodusteadlane charles hedley kirjeldas 1896 funafuti saarel ja selle umbruse vaikesaartel uhtekokku 21 puittaime liiki rohttaimedest esinevad saartel calophyllum inophyllum gardenia taitensis guettarda speciosa ja crinum tuvalu saartel asuvad rohelise merikilpkonna ja tumetommutiiru anous minutus pesitsusalad riigis on kokku kirjeldatud 35 linnuliiki neist 17 liiki pesitsevad saartel ohustatud liikidest pesitseb saarel alaska koovitaja numenius tahitiensis tuvalu ookeanialal on maaratletud 607 kalaliiki 1999 loodi funafuti looduskaitseala riigis valitseb troopiline kliima novembrist aprillini kestab riigis vihmaperiood ja maist oktoobrini pouaperiood aasta keskmine temperatuur on 30 c tuvalu aastane keskmine sademete hulk kuundib 3550 mm maismaa madala korguse tottu tekitavad tsuklonid riigis olulisi purustusi 1997 tabas riiki 3 tsuklonit 2015 kuulutati riigis valja eriolukord parast tsukloni pami havitustood 2011 tabas riiki poud ja 28 septembril 2011 kuulutati riigis poua tottu valja eriolukord tuvalu suurimaks keskkonnaprobleemiks on kliima soojenemisest tingitud keskkonnamuutused ja jaatmete ladustamine ookeanivee temperatuuri tous ja vee happelisemaks muutumine ohustab korallriffe korallriffide kaitseks on kaivitatud rahvusvahelisi projekte havai ulikooli teadlased on 1978 aastast mootnud tuvalul ookeanivee taset ja tuvastanud et keskmiselt touseb vee tase 123 mm aastas vaikse ookeani kliimamuutuste teadusprogramm leidis 2011 et satelliidid on alates 1993 aastast mootnud tuvalul veetaseme tousu kuni 5 mm aastas tuvalu peaminister maatia toafa toonitas 2005 uros esinedes kliimasoojenemisest tingitud ohte riigi tulevikule 2009 aasta kopenhaageni kliimakonverentsil vottis sona tuvalu esindaja ian fry kes rohutas et inimese mojutatud kliimasoojenemine on suurimaks ohuks inimkonnale peaminister enele sopoaga markis 2015 uro kliimakonverentsil et konverentsil osalejate eesmark peaks olema jouda kokkuleppele vahendada maailma keskmise temperatuuri tousu 15 kraadi vorra 2015 otsustas tuvalu valitsus jargida 1994 aasta uro kliimamuutuse raamkonventsiooni tuvalu on parlamentaarne demokraatia mis kuulub briti rahvaste uhendusse riigipea on briti kuninganna elizabeth ii keda esindab kindralkuberner briti monarh maarab tuvalu peaministri soovitusel ametisse kindralkuberneri kindralkuberner maarab peaministri soovitusel ametisse ministrid parlament valib parlamendivalimiste jarel peaministri valitsusse kuulub 7 ministrit seadusandlik voim kuulub 1kojalisele parlamendile palamene o tuvalu parlament on 15liikmeline ja valitakse ametisse 4aastaseks perioodiks ajaloo jooksul on tuvalu parlamendis olnud 3 naist naama maheu latasi 19891997 pelenike isaia 20112015 ja puakena boreham alates 2015 aastast riigis puuduvad poliitilised parteid kuid poliitikud moodustavad huvidest ja vaadetest tulenevalt poliitilisi grupeeringuid rahvusvaheliselt votavad tuvalu poliitikud sona eelkoige kliimamuutuste teemal funafutis on linnavalitsus ja igal saarel omavalitsus kus tegutseb vanemate kogu falekaupule lisaks on igal saarel oma pealik tuvalu pohiseadus kehtestati 1978 uus pohiseadus voeti vastu 1 oktoobril 1986 seda muudeti 2007 2010 ja 2013 tuvalu oigussusteemis on kombineeritud briti tavaoigus ja kohalikud kombed igal saarel on oma maakohus riigi korgeim kohtuorgan on ulemkohus tuvalu sai 5 detsembril 2000 uro liikmeks tuvalu haldusuksused holmavad 8 saart tuvalu haldusuksused on pohjast lounasse tuvalus asub lennuvali kuid maandumisraja valgustuse puudumise ja ohuseire nigela taseme tottu toimub lennuliiklus paevasel ajal asfalteeritud teede kogupikkus riigis on 8 kilomeetrit mis teeb tuvalust maailma vaikseima riigi sillutatud teede kogupikkuse osas vastavast arvestusest puudub vatikan kus ametlikult sillutatud teid pole riigi peamine sadam asub funafuti saarel saarte vahel toimib peamiselt paadi ja vaikelaevaliiklus saartel omakorda on peamiseks liiklusvahendiks jalgrattad ja mopeedid tuvalus kehtib vasaksuunaline liiklus 2012 aasta rahvaloenduse andmetel koosnes tuvalu rahvastik 10 782 inimesest riigis on tanapaeval asustatud 9 saart 571 rahvastikust elab riigi pealinnas funafuti saarel ja 145 vaitupu saarel vaid 27 inimest elas niulakita saarel 512 rahvastikust on mehed ja 488 naised 868 rahvastikust olid tuvalulased 123 rahvastikust oli uks vanematest tuvalulane ja teine parit mujalt 09 rahvastikust oli valisparitolu 2012 aastal oli riigi vanim elanik 92aastane 857 rahvastikust kuulub kongregatsionaalsesse kristlikku kirikusse mis on tuvalu riigikirik 3 rahvastikust kuulub vennastekogudusse ja 28 on adventistid riigis registreeriti veel 209 bahai usu austajat 136 jehoova tunnistajat ja 82 katoliiklast 16 rahvastikust on omandanud korghariduse ja 28 kutsehariduse tuvalus puuduvad sojalised uksused riigis tegutsevad politseijoud tuvalu peamine tuluallikas on kalandus ja oma territoriaalvetes kalapuugioiguse muumine lisaks eksporditakse koprat riiki imporditakse toitu masinaid ja kutust tuvalu sisemajanduse koguprodukt oli 2016 aastal hinnanguliselt 39 miljonit usd riigi tahtsaim majandusharu on kalandus lisaks kasvatatakse kookospalme tarot ja veidi suhkruroogu varased poluneeslased joudsid tuvalu saartele umbes 3000 aastat tagasi esimese eurooplasena saabus tuvalu saartele hispaanlane alvaro de mendana 16 jaanuaril 1568 kes kandis nui saare oma kaardile kui isla de jesus jeesuse saar 29 augustil 1595 randus ta niulakita saarel mille nimetas la solitaria briti kapten john byron nimetas saared 1764 laguunisaarteks 5 mail 1781 moodus niutao saarest francisco mourelle de la rua mais 1819 nimetas kapten arent schuyler de peyster funafuti ja nukufetau saared ellicei saarteks briti poliitiku edward ellicei jargi hudrograaf alexander george findlay laiendas ellicei nime kogu saarestikule 1820 kulastas saari vene maadeuurija mihhail lazarev 19 sajandil sagenesid mitmete riikide ja vaalapuudjate laevade kulastused tuvalu saartele saartele saabusid kaupmehed ja teadusekspeditsioonid 18621863 kaisid peruu laevad pettustega varbamas toojoudu funafutist viidi peruusse 170 ja nukulaelaelt 250 inimest 1861 saabus tuvalule merehadalisena kongregatsionalistide pastor eleakana kes alustas tuvalus kristlikku misjonit tema misjonitood jatkas aw murray oktoobris 1892 kuulutas kapten gibson iga saare eraldi suurbritannia protektoraadiks 19161974 oli tuvalu gilberti ja ellicei saarte koloonia osa teise maailmasoja ajal 2 oktoobril 1942 maabusid funafuti saarel usa uksused 1943 hoivasid ameeriklased nanumea ja nukufetau saared tuvalu saared olid strateegiliseks kohaks jaapani vagede valduses oleva kiribati rundamiseks ameeriklased ehitasid funafutile nanumeale ja nukufetaule lennuvaljad tuvalul valmistati ette tarawa ja makini lahingutegevus 1974 peeti gilberti ja ellicei saarte koloonia esimesed uldvalimised ja toimus referendum kus 928 osalejatest soovis molema saarestiku omavalitsuse eraldi loomist tuvalust sai 1 oktoobrist 1975 briti territoorium omavalitsusega esimesed riigiassamblee valimised toimusid 27 augustil 1977 mille tulemusena maarati toaripi lauti juhtministriks juulis 1978 saadeti riigiassamblee laiali ja 1981 valimistega moodustati parlament tuvalu kuulutati iseseisvaks 1 oktoobril 1978 ja toaripi lauti sai riigi esimeseks peaministriks 2008 peeti tuvalus referendum selle ule kas riigipeaks peaks saama president voi jaab riigipeaks endiselt briti monarhile 6498 referendumil osalejatest soovis et riigipeaks oleks briti monarh viimased parlamendivalimistel toimusid tuvalul 2015 eesti solmis tuvaluga diplomaatilised suhted 25 mail 2011 eesti kodanikud voivad tuvalus viisavabalt viibida 90 paeva 180 paeva jooksul tuvalus on lapsed kohustatud kooli minema 6eluaastast pohiharidus omandatakse 7 ja keskharidus 6 aasta jooksul riigis on 10 pohikooli ja 2 keskkooli vaitupus uks keskkool on riiklik ja teine eraoiguslik 1979 rajati funafutis merendusinstituut tuvalus asub ka vaikse ookeani ulikooli kampus tuvalus on levinud traditsioonilised kunstiviisid ja ehitusviisid elanikud harrastavad kasitood nagu mattide ja lehvikute tegemine ja kaunistamine 2015 toimus funafutis kunstinaitus tuvalus harrastatakse traditsioonilisi tantsustiile tuvalu ainus raadiojaam on radio tuvalu riigis ilmub ainsa ajalehene valitsuse haalekandja tuvalu echoes 1978 rajatud tuvalu rahvuslikus raamatukogus ja arhiivis oli 2017 aastal 16 000 erinevat uhikut raamatuid tuvalu traditsiooniline spordiala on kriketiga sarnanev kilikiti tuvalus on oma jalgpallimeeskond tuvalu sportlased osalesid esmakordselt 2008 aasta suveolumpiamangudel pekingis funafutis asub riigi ainus staadion mis mahutab 1500 pealtvaatajat trinidad ja tobago on saareriik kariibi mere kaguosas lounaameerika pohjarannikul vaikeste antillide saarestikus riigi maaala koosneb 23 saarest mille seas suurimad asustatud saared on trinidad ja tobago riigi veeala piirneb lounas venezuela pohjas grenada kirdes barbadose ja kagus guyanaga trinidadi saar oli hispaania koloonia alates christoph kolumbuse saabumisest 1498 aastal kuni hispaania kuberneri don jose maria chaconi kapituleerumiseni 18 sojalaevast koosnenud suurbritannia laevastikule 18 veebruaril 1797 samal perioodil joudis tobago kuuluda hispaaniale suurbritanniale prantsusmaale hollandile ja kuramaale 1802 aastal laks trinidad ja 1814 aastal tobago ametlikult suurbritannia voimu alla kuid molemad saared jaid kuni 1889 aastani administratiivselt eraldi kolooniateks trinidad ja tobago iseseisvus 1962 aastal ja vabariik kuulutati valja 1976 aastal iseseisvumisest saadik on saareriik kuulunud rahvaste uhendusse erinevalt enamikust ingliskeelsetest kariibi riikidest on trinidad ja tobago tanapaeval arenenud toostusriik mille peamisteks tuluallikateks on rasketoostus eelkoige energeetika keemiatoostus ja metallitoostus toiduainetoostus ja turism trinidad ja tobago asub kariibi meres paiknevas vaikeste antillide saarestikus riigi territooriumi moodustavad 23 saart trinidadi ja tobago pindala on 5128 km2 sellest 4827 km2 94 moodustab trinidadi saar mille keskmine pikkus on 80 km ja laius 59 km tobago saare pindala on 303 km2 keskmine pikkus 41 km ja laius 12 km teistest saartest on tuntumad chacachacare monos huevos gaspar grande vaiketobago ja saint giles vaatamata sellele et trinidad ja tobago kuuluvad vaikeste antillide koosseisu erineb nende saarte paritolu saarestiku muudest saartest trinidad moodustas algselt osa lounaameerikast tobago on aga vulkaanilist paritolu molemad saared paiknevad lounaameerika mandrilaval ja neil asuvad maeahelikud on jatkuks venezuela andidele saari eraldab mandrist paria laht kaugus venezuela rannikust on umbes 106 km valdava osa trinidadi saarest holmab madal tasandik kuid on ka kolm maeahelikku kaks neist kulgevad paralleelselt kujutades endast pigem korgustikke sest ei ulatu korgemale 325 meetrist saare pohjaosas paiknevas pohjaahelikus asub riigi korgeim punkt aripo magi 940 m veidi madalam on el tucuche magi 936 m saare kaks suurimat joge on ortoire pikkus 50 km suubub atlandi ookeani ja caroni pikkus 40 km suubub paria lahte trinidadi laaneosas la brea linna lahistel asub maailma suurim looduslik asfaldijarv pitch lake tobago saare pinnamoodi kujundab maeahelik mis ulatub peaaegu ule kogu saare selle pikkus on 29 km ja korgus kuni 640 m maeahelikust pohjas ja lounas asuvad viljakad tasandikud 43 tobago saarest katab mets saarel leidub arvukalt ojasid ja vaikseid jogesid kuid vaatamata sellele ei esine tobagol erinevalt trinidadist probleeme uleujutuste ja pinnase uhtumisega trinidadi pohjaahelik koosneb peamiselt juura ja kriidi ajastu moondekivimitest pohjaosa tasandike aluspinna moodustab ohuke kiht nooremaid merelist paritolu purdkivimeid louna poole jaav trinidadi keskahelik koosneb valdavalt kriidi ja eotseeni ajastute settekivimitest aheliku louna ja idanolvadel esineb miotseenist parinevaid moodustisi selle lounakuljele jaavad ka naparima tasandik ja nariva soo lounatasandiku moodustavad miotseeni ja pliotseeni ajastutest parinevad liiv savi ja kruus nende all peituvad nafta ja maagaasivarud mida on eriti rikkalikult los bajose murrangust pohja pool trinidadi lounaahelik kujutab endast kolmandat antiklinaalset kurdu see koosneb mitmetest kunkaahelikest millest tuntumad on kolmainu kunkad inglise keeles trinity hills hispaania keeles colinas de trinidad kivimitest domineerivad liivakivi savikilt aleuroliit ja savid mis on valja kujunenud miotseeni ajastul ja kurdunud pleistotseeni ajastul selles piirkonnas on laialt levinud torvaliivad ja mudavulkaanid trinidadil ja tobagol valitseb tuupiline troopikavootme kliima mida mojutavad saartel kirdetuuled trinidadi aasta keskmine ohutemperatuur on 26 c vihmaperiood kestab juunist detsembrini sel ajal on keskmine ohuniiskus 5587 aasta keskmine sademete hulk on 2110 mm tobago kliima on veidi jahedam kuid suures osas trinidadi kliimaga sarnane aasta keskmine sademete hulk on sellel saarel isegi suurem umbes 2500 mm aasta voib jagada kaheks vihmaperiood kestab saartel juunist detsembrini kuivaperiood jaanuarist maini trinidad ja tobago asub troopiliste tsuklonite piirkonnast lounas ning seetottu orkaanid saari enamasti ei ohusta korgeim trinidadil ja tobagol moodetud ohutemperatuur on 39 c madalaim 12 c trinidadi ja tobago elusloodus on saarte mandrilise paritolu tottu naabersaartega vorreldes vaga mitmekesine 1 augustil 1996 ratifitseeris riik bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja on valja tootanud tegevuskava bioloogilise mitmekesisuse sailitamiseks valitsus on esitanud neli aruannet mis kirjeldavad elluviidud samme bioloogilise mitmekesisuse kaitsel ja tunnistanud selle valdkonna olulisust ka riigi elanikkonna heaolu tagamisel saartel on 17 looduskaitseala ja 40 metsakeeluala mille kogupindala on 153 000 hektarit tobago edelarannikule on loodud merekaitseala taimestikus on ulekaalus igihaljad puud trinidadi saare keskosas ja tuulealustel loodenolvadel asuvad savannid ja horendikud taimede hulgas kohtab nii lounaameerikale kui ka antilli saartele omaseid liike metsades kasvab ule 50 vaarispuude liigi teiste seas hispaania seeder balsapuu sandlipuu kupress ja harilik vanill suured maaalad on kakao ja teiste kultuurtaimede istanduste all saartel on levinud melonkaktused tobagol kasvab eriti rohkelt liiki melocactus broadwayi trinidadil leidub haruldane kapaline harilik liblikkapp mille populatsioon on toostuslikkaubandusliku kasutuse tottu kahanemas saarte mitmekesine taimestik on hasti kaardistatud kokku on sealt leitud umbes 3300 eri taimeliiki nende seas ka 59 endeemi trinidadi ja tobago seenestik ei ole lopuni kaardistatud kuid teada on vahemalt 1647 liiki nende seas ka mitmed samblikud kindlasti on tegelik liikide arv oluliselt suurem sest hinnanguliselt on maailma seeneliikidest tanaseks avastatud vaid umbes 7 esimene katse kaardistada trinidadi ja tobago endeemilisi seeneliike andis tulemuseks arvu 407 informatsioon saartel leiduvate mikroorganismide kohta on lunklik tapsemalt on teada vaid merevetikate kohta mida on leitud umbes 200 liiki trinidadi ja tobago loomastik sarnaneb lounaameerika loomastikuga saartel voib kohata muuhulgas punast iibist mis on ka riigi rahvuslind kaimaneid otselotte aguutisid leeguane opossumeid kaputsiinahve ule 40 koolibri liigi koolibri on kujutatud trinidadi ja tobago vapil tobago ja vaiksemad saared on pesitsuspaigaks paljudele lindudele kellest voib mainida naiteks antilli turkiispaasukest ja valgesabaoosorri saartel elab suurel hulgal erinevaid kasitiivalisi leidub virviklaste lehterkorvlaste lehtninalaste ja lougnopslaste sugukonna esindajaid trinidadi uks endeemikuid on sisalik proctoporus shrevei ainus roomajate klassi esindaja keda iseloomustab bioluminestsentsi voime trinidadi pohjaosa maemassiiv on ainus koht maailmas kus seda liiki esineb kokku on saartel loendatud 467 linnuliiki neist 1 endeemiline ule 100 imetaja umbes 90 roomajat neist 1 endeemiline umbes 30 kahepaikset neist 1 endeemiline 50 mageveekala ja vahemalt 950 merekala selgrootute kohta on andmed marksa puudulikumad siiski on teada umbes 650 liblika 672 mardika ainuuksi tobago saarel ja 40 koralliliiki riigi poliitiline susteem rajaneb suurbritannia parlamentaarse demokraatia mudelil ehk niinimetatud westminsteri susteemil trinidad ja tobago on parlamentaarne vabariik kehtib 1976 aasta pohiseadus vastavalt pohiseadusele on riigipea viieks aastaks valitav president presidendi valib parlamendi molema koja liikmetest koosnev valijameeste kogu uks inimene voib presidendi ametis olla maksimaalselt kaks jarjestikust ametiaega alates 2018 aastast on riigi president paula mae weekes kes on esimene naine sellel ametikohal kuna parlamentaarse susteemi tottu on presidendi volitused aarmiselt piiratud on taidesaatva voimu peamiseks teostajaks peaminister oma valitsuskabinetiga president on kohustatud peaministriks nimetama selle erakonna esimehe kellel on parlamendi alamkojas koige suurem toetus tavaliselt on see valimised voitnud erakonna esimees alates 2015 aastast on riigi peaminister keith rowley trinidadi ja tobago valitsusse kuulub praegu koos peaministriga 31 ministrit trinidadi ja tobago parlament on kahekojaline alamkoda nimetatakse esindajatekojaks ja sinna kuulub alates 2007 aasta parlamendivalimistest 41 saadikut varem oli alamkojas 36 liiget ulemkoda nimetatakse senatiks sinna kuulub 31 senaatorit kellest 16 nimetab peaminister 6 poliitilise opositsiooni juht ja 9 president ka valitsuse liikmed kuuluvad parlamenti ja osalevad selle istungitel parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta jarel trinidadil ja tobagol toimib kaheparteisusteem kus poliitilisel maastikul domineerivad kaks suurt parteid tanapaeval on nendeks sotsiaaldemokraatlik uhinenud rahvuskongress asutatud 1989 ja sotsiaalliberaalne rahva rahvusliikumine asutatud 1955 lisaks tegutseb riigis hulk vaiksemaid erakondi alates 2015 aastast on voimul rahva rahvusliikumine tobago saarel on olemas ka oma kohalik uhekojaline parlament sellesse kohalikku parlamenti kuulub 12 saadikut kes valitakse eraldi valimistel neljaks aastaks riigi oigussusteem pohineb inglise tavaoigusel korgeim kohtuvoim kuulub trinidadi ja tobago ulemkohtule ulemkohtu esimehe maarab ametisse president peaministri ja opositsiooni juhiga peetud konsultatsioonide tulemusel teised kohtunikud maarab ametisse president ekspertidest koosneva komisjoni ettepanekul pohiseaduse kohaselt on kohtuvoim oma tegevuses taidesaatvast voimust soltumatu trinidadi ja tobago valispoliitika pohialustena on deklareeritud austus teiste riikide iseseisvuse suhtes sekkumise valtimine teiste riikide siseasjadesse kinnipidamine rahvusvahelisest oigusest ja lepingutest sealhulgas uhinenud rahvaste organisatsiooni otsustest riik kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse olles uks kariibi uhenduse caricom juhtriikidest trinidad ja tobago osaleb kariibi uhisturus riigi pealinnas port of spainis asub aga 2005 aastal asutatud kariibi kohus teistest tahtsamatest rahvusvahelistest organisatsioonidest ja gruppidest kuulub trinidad ja tobago uhinenud rahvaste organisatsiooni liitus 18 septembril 1962 rahvaste uhendusse ameerika riikide organisatsiooni maailma kaubandusorganisatsiooni g77 ja akv riikide hulka mitteuhinemisliikumise liikmena ei kuulu trinidad ja tobago uhtegi sojalise koostoo organisatsiooni trinidadis ja tobagos asuvad 30 valisriigi ja euroopa liidu esindused riigi enda diplomaatilised esindused paiknevad 14 valisriigis euroopas on trinidadi ja tobago esindused brusselis genfis ja londonis eesti kodanikud voivad trinidadis ja tobagos turismi eesmarkidel viibida kuni 30 paeva viisavabalt eesti diplomaatilist esindust ega aukonsulit riigis ei ole riigikaitse eest vastutavad trinidadi ja tobago kaitsejoud kuhu kuuluvad maavaerugement rannavalve ohukaitse ja reservuksus kaitsejoud asutati parast riigi iseseisvumist 1962 aastal trinidadi ja tobago kaitsevagi on osalenud nii kodumaistes konfliktides nagu 1990 aasta islamiaarmuslaste riigipoordekatse mahasurumine kui ka rahvusvahelistel missioonidel nagu uhinenud rahvaste organisatsiooni rahukaitsemissioon haitil aastatel 19931996 relvajoudude ulemjuhataja on vastavalt pohiseadusele trinidadi ja tobago president tegevteenistuses on umbes 4000 meest kellest 2800 teenib maavaes 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oleks trinidad ja tobago mobilisatsiooni korral voimeline relvade alla panema enam kui 245 000 meest vanuses 1849 eluaastat trinidad ja tobago on jagatud alates 1990 aastast 15 haldusuksuseks 1 autonoomseks piirkonnaks 9 piirkonnaks ja 5 omavalitsuseks rahvusvahelise inimoigusorganisatsiooni freedom house aruande kohaselt tousis trinidad ja tobago 2006 aastal osaliselt mittevabade riikide hulgast vabade riikide hulka selle tingis riigi sotsiaal ja majanduspoliitiline areng kuigi toodi valja ka mitmed tosised probleemid kuritegevuse korge tase naiste diskrimineerimine rahvustevaheline vaen terrorism ja korruptsioon kohtususteemis ka ajakirja the economist eksperdid hindasid korgelt trinidadi ja tobago edusamme kodanikuvabaduste pluralismi ja valimisprotsessi arendamisel kuid leidsid samas et poliitilise kultuuri tase tervikuna jatab veel soovida kuritegevus on ka praegu uks riigi suuremaid probleeme 2011 aastal kuulutas peaminister kamla persadbissessar vagivaldsete kuritegude jarsu kasvu tottu valja erakorralise olukorra selle raames korraldati riigis suuri haaranguid vahistati 4000 inimest ja konfiskeeriti 117 miljoni usa dollari vaartuses narkootikume taoline massiivne voitlus kuritegevusega toi kaasa ka kahtlusi inimoiguste rikkumises kuid freedom housei reitinguga 20 on riik pusinud vabade riikide nimekirjas koik pohioigused on riigis tagatud probleeme on endiselt korruptsiooniga transparency internationali 2011 aasta korruptsiooniindeksis oli trinidad ja tobago maailma 183 riigi seas 91 kohal vaheefektiivne on voitlus voimu kuritarvitustega eriti politseis ja teistes jouametkondades naiste osalus uhiskonnaelus naitab kasvu 2010 aastal astus ametisse riigi esimene naispeaminister esindajatekojas oli 2012 aasta seisuga aga 12 naist ja senatis 8 naist samal ajal on aga koos muu kuritegevusega riigis kasvanud ka naiste vastane vagivald nende kuritegudega voitlemine on vaheste tulemustega 2009 aastal moisteti seksuaalkuritegudes kahtlustatavatest suudi vaid 3 protsenti jatkub homoseksuaalsete inimeste diskrimineerimine kriminaalseadustiku kohaselt on samasooliste seksuaalvahekord kriminaalkorras karistatav immigratsiooniseadus keelab homoseksuaalsetel mittekodanikel riigi territooriumile sisenemise kumbagi seadust praktikas siiski jarjekindlalt ei rakendata detsembris 2012 suurbritannia geiaktivistile lance priceile saadetud erakirjas lubas peaminister kamla persadbissessar astuda samme homo ja transsooliste inimeste diskrimineerimise lopetamiseks trinidadi ja tobago riiklikud sumbolid on lipp vapp ja humn koik need parinevad 1962 aastast mil riik saavutas iseseisvuse trinidadi ja tobago lipu varvid on punane valge ja must punane sumboliseerib trinidadi ja tobago elujoudu paikese valgust ja soojust ning saareriigi elanike vaprust ja sobralikkust kahte punast valja eraldav valge triip on meri mis uhendab trinidadi ja tobago saari sumboliseerides uhtlasi rahva puhtaid puudlusi ja inimeste vordsust valgele triibule kantud kitsam must triip on side mis uhendab trinidadi ja tobago rahvast see valjendab tugevust uhtsust ja joukust uhtlasi kujutavad need kolm varvi kolme elementi tuld vett ja maad trinidadi ja tobago vapil on kujutatud kolme lindu need on punaiibis venetsueela tsatsalaka ja koolibri kellest kaks esimest on ka trinidadi ja tobago rahvuslinnud samuti on vapil kujutatud merd maad kolme maetippu ja kolme laeva arvu kolm labiv kasutamine sumboliseerib kolmainsust mille jargi on nime saanud trinidadi saar kolm laeva kastiilia ristidega purjedel meenutavad uhtlasi saarte avastaja christoph kolumbuse ekspeditsiooni mis koosnes kolmest laevast vapil on ka riigi juhtlause together we aspire together we achieve eesti keeles koos puudleme koos saavutame riigi humniks on patrick castagnei kirjutatud laul forged from the love of liberty millest pidi algselt saama laaneindia foderatsiooni humn parast foderatsiooni lagunemist valiti lugu trinidadi ja tobago riigihumniks muudest sumbolitest on trinidadil ja tobagol lisaks rahvuslindudele ka rahvuslill ning rahvuspill rahvuslilleks on trinidadi tuppsaba mille uks ingliskeelne nimi on chaconia see nimi on taimele antud trinidadi viimase hispaania kuberneri jose maria chaconi auks lille punane varv langeb kokku riigi lipul ja vapil domineeriva punasega riigi rahvuspill on 20 sajandi esimesel poolel trinidadil ja tobagol leiutatud terastrumm ehk steel pan trinidad ja tobago on mitmekultuuriline riik kus tahistatakse eri kultuuri ja usutraditsioonide puhi riiklikeks tahtpaevadeks on tunnistatud jargmised puhad hinnangulistel andmetel oli 2015 aastal trinidadil ja tobagol 1 222 363 elanikku kellest 96 elas trinidadi saarel enamik ulejaanud 4 elanikest elas tobago saarel ulejaanud saared on valdavalt asustamata kui 20 sajandi teisel poolel trinidadi ja tobago elanikkond pusivalt kasvas siis viimastel aastatel on rahvaarv tunduvalt vahenenud peamiselt emigratsiooni tulemusel perioodil 20132015 vahenes rahvaarv riigis 2862 inimese vorra 2014 ja 2015 aasta vordluses oli kahanemine 013 protsenti viimased ametlikud rahvaloenduse andmed parinevad 2000 aastast koiki hilisemad andmed on hinnangulised 2000 aasta rahvaloenduse andmetel elas trinidadi saarel 1 208 282 inimest ja tobago saarel 54 084 inimest uus rahvaloendus viidi labi jaanuaris 2011 kuid selle andmeid ei ole siiani avalikustatud 2010 aasta hinnangu kohaselt elas linnades 14 riigi rahvastikust riigi pealinn port of spain ei ole riigi suurim linn 2000 aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 49 301 inimest 2013 aastal hinnati linnaelanike arvuks 50 464 pealinnast on rahvarohkemad chaguanas 2000 67 433 2013 80 386 elanikku san fernando 2000 55 419 2013 57 726 elanikku ja san juan 2000 aasta andmed puuduvad 2013 56 696 elanikku trinidadi ja tobago rahvuslik koosseis on vaga mitmekesine peegeldades saarte koloniaalset minevikku 2000 aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid 40 rahvastikust india paritolu rahvad hindustani poolsaarelt 19 sajandil sisserannanud istandustooliste jarglased 37 neegrid aafrikast toodud neegerorjade jarglased ja 205 segarassidest inimesed peamiselt mulatid segarassist inimeste seas moodustavad omaette poneva ruhma alates 16 sajandist venezuela aladelt sisse rannanud indiaanlaste ning trinidadi ja tobago neegrite jarglased keda tuntakse cocoa panyoli nime all ulejaanud 2 sisse mahtusid koik muud rahvad kelle seas moodustavad omakorra suurimad ruhmad euroopa paritolu rahvad hiinlased ja araablased trinidadi ja tobago ainus riigikeel on inglise keel tapsemalt selle kohalik dialekt mida nimetatakse mitteametlikult trinidadi inglise keeleks ning ametlikult trinidadi ja tobago standardiseeritud inglise keeleks konekeelena kasutatakse peamiselt kahte inglise keelel pohinevat kreoolkeelt trinidadi kreoolkeelt ja tobago kreoolkeelt milles on inglise keele korval margata indiaani hispaania aafrika ja india keelte mojusid trinidadi kreoolkeelt on olulisel maaral mojutanud ka prantsuse keel enamus india paritolu elanikke raakis algselt bhodzpuri keelt kuid selle kasutus on aja jooksul vahenenud ning praegu tehakse katseid seda keelt sailitada hispaania keelt koneleb umbes 5 rahvastikust aastatel 14981797 oli hispaania keel saartel ametlikuks keeleks seejarel asendati see prantsuse keelega ja 1870 aastal inglise keelega 2005 aastal andis valitsus hispaania keelele esimese voorkeele staatuse ja moodustas hispaania keele ellurakendamise sekretariaadi mille ulesanne on propageerida selle keele oppimist programmi eesmargid soovitakse saavutada 2020 aastaks selleks on hispaania keel viidud algkoolide oppekavasse ja kehtestatud osale riigiametnikest hispaania keele valdamise noue 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli saartel koige enam kristlasi sealhulgas katoliiklasi 296 anglikaane 89 baptiste 82 nelipuhilasi 78 ja adventiste 45 teistest usunditest olid suurima jargijaskonnaga hinduism 256 ja islam 66 uhtegi usundit ei tunnistanud 22 elanikest trinidad ja tobago on uks kariibi mere piirkonna rikkamaid riike mis kuulub maailma 70 korge sissetulekuga riigi hulka 2012 aastal oli trinidadi ja tobago sisemajanduse kogutoodang 20 400 usa dollarit elaniku kohta mis paigutas riigi maailma riikide edetabelis 62 kohale 2014 aastaks oli see kasvanud 32 200 dollarini elaniku kohta tostes trinidadi ja tobago maailma riikide seas 55 kohale novembris 2011 kustutas majanduskoostoo ja arengu organisatsioon trinidadi ja tobago arengumaade nimekirjast riigi valitsused on valdavalt ajanud neoliberaalset majanduspoliitikat 1995 aastal labi viidud majandusreformid aitasid kaasa majanduskasvule ja valiskapitali sissevoolule trinidadi ja tobagot hinnatakse kui investoritele holpsalt ligipaasetavat ja soodsat riiki citibanki ekspertide hinnangul on tegemist kariibi regiooni koige tugevama ja dunaamilisema majandusruumiga kui ajalooliselt rajanes saarte majandus suhkruroo kasvatamisel ja rummi tootmisel siis praegu on selle nurgakivid energeetika rasketoostus toiduainetoostus ja turism trinidadi ja tobago majanduse uks pohialuseid on energeetikasektor mis andis 2010 aastal 44 riigi sisemajanduse kogutoodangust 83 eksporditulust ja 58 avaliku sektori tuludest energeetikasektorist moodustas 48 nafta ja maagaasi kaevandamine ning tootmine 24 naftakeemiatoodete valmistamine 15 kaevandatud toorme rafineerimine ja 13 energeetikateenused vaatamata energeetika olulisusele riigi majanduses tootas seal ainult 3 kogu toojoust energeetikasektoris leidub nii riiklikke kui ka erafirmasid nii kodu kui ka valismaist kapitali suurim riiklik nafta ja gaasitoostusettevote on petrotrin mis andis 2010 aastal 40 riigi naftatoodangust ulejaanud 60 jagunes erafirmade vahel millest kolm suurimat on valismaised ettevotted bp trinidad and tobago repsol ja bhp billiton alates 1980 aastatest on naftatoodang jarjekindlalt vahenenud kuid 2000 aastate algusest on kiirelt kasvanud maagaasi tootmine 58 kaevandatud gaasist eksporditakse veeldatud maagaasina gaasitoostuses domineerivad samuti kolm valismaist ettevotet bp trinidad and tobago british gas ja eog resources trinidad veeldatud maagaasi tootmises on monopoolne seisund uhisettevottel atlantic lng 2014 aastal tootis trinidad ja tobago hinnanguliselt paevas 81 260 barrelit naftat olles sellega maailma riikide seas 48 kohal 2012 aastal olid vastavad naitajad 135 000 barrelit ja 46 koht 2013 aasta seisuga ulatus riigi maagaasitoodang 428 miljardi m3 olles sellega maailma riikide seas 20 kohal 2010 aastal vastavalt 4246 miljardit m3 ja 25 koht nafta ja gaasitoostuse korval on olulisel kohal ka loodusliku asfaldi kaevandamine ja tootmine riigis asub maailma suurim asfaldijarv mille pindala on umbes 40 hektarit asfaldi tootmisega tegeleb seal firma lake asphalt of trinidad and tobago ajalooliselt oli trinidad ja tobago majanduse uks aluseid suhkruroog millest toodeti nii suhkrut kui ka rummi pollumajanduse osakaal riigi majandusest on olnud pidevas languses 2014 aasta andmetel moodustas pollumajandussektor vaid 05 riigi sisemajanduse kogutoodangust ja selles oli hoivatud koigest 38 toojoust peamiselt kasvatatakse endiselt suhkruroogu kakaouba ja tsitrusvilju mida eksporditakse nii pollumajandustoodanguna kui ka umbertootatuna toiduainetoostuse saadusteks olulisel kohal on ka kohvioa teravilja juurvilja ja lillekasvatus trinidadi ja tobago peamised ekspordiallikad on nafta maagaas nende korvalsaadused ja keemiatoostuse tooted maagaasi eksporditi 2013 aastal 198 miljardit m3 2010 aastal 2038 miljardit m3 valdav osa sellest veeldatud maagaasina millega oldi maagaasi eksportivate riikide edetabelis 14 kohal toornaftat eksporditi 2012 aasta andmetel 30 800 barrelit 2009 aastal 55 240 barrelit paevas millega oldi riikide seas 51 kohal naftakeemiatooteid toodeti 2012 aasta andmetel 111 000 barrelit 2008 aastal 165 100 barrelit paevas ja sellest eksporditi 109 000 barrelit 2008 aastal 148 600 barrelit paevas mis asetas trinidadi ja tobago maailma riikide seas 44 kohale muude ekspordiallikate seas on olulisel kohal terasetooted joogid teraviljatooted suhkur kakao kohv juurviljad ja lilled impordis domineerivad mineraalkutused tehnilised maardeained masinad transpordiseadmed toidukaubad kemikaalid ja elusloomad trinidadi ja tobago peamine kaubanduspartner on ameerika uhendriigid mille roll ekspordis on kull aja jooksul vahenenud kui 2011 aastal andsid ameerika uhendriigid 436 ekspordist ja 328 impordist siis 2014 aastal andsid nad 291 ekspordist ja 346 impordist ekspordis on viimastel aastatel muutunud uha tahtsamaks lounaameerika riigid kui 2011 aastal jargnesid ekspordis ameerika uhendriikidele hispaania 51 lounakorea 48 ja jamaica 46 siis 2014 aastal olid suuremad ekspordipartnerid ameerika uhendriikide jarel argentina 93 brasiilia 66 tsiili 59 ja peruu 45 impordis on tahtsamad partnerid lisaks ameerika uhendriikidele brasiilia 2014 77 2011 107 gabon 2014 62 2011 57 hiina 2014 61 2011 42 venemaa 2014 5 2011 62 ja kanada 2014 41 2011 51 turism on uks trinidadi ja tobago majanduse aluseid kuigi selle osakaal majandusest ei ole sama suur kui paljudes teistes kariibi mere piirkonna riikides riiki kulastanud inimeste arv oli aastaid pidevas kasvus joudes 2005 aastal 463 190 inimeseni aastas parast seda on turistide arv hakanud vahehaaval kuid jarjekindlalt langema 2010 aastal kulastas riiki veel vaid 387 559 inimest viimasel kumnendil on uha olulisemaks muutunud okoturism mille levikut soodustab saarte omaparane ja mitmekesine elusloodus trinidad ja tobago on ka hinnatud piirkond rannapuhkuse veetmiseks enamik kuurorte ja rannahotelle koos suurte liivarandadega asub trinidadi saare pohjaosas kultuurituristid kulastavad meelsasti paastuaja eel veebruari lopus voi martsi alguses toimuvat karnevali riigi pealinnas port of spainis on lisaks rahvusmuuseumile veel mitmeid muuseume ja kunstigaleriisid trinidadi ja tobago rahauhik on trinidadi ja tobago dollar ttd mis voeti kaibele 1964 aastal kuni 1993 aastani oli dollari kurss riiklikult fikseeritud parast seda on vahetuskurss olnud ujuv 7 aprillil 2013 vordus 1 ttd 015577 usa dollariga 17 detsembril 2015 vordus 1 ttd 015823 usa dollariga trinidadi ja tobago aastane inflatsioon oli septembris 2015 484 perioodil 19572015 oli riigi keskmine aastane inflatsioon 747 rekordilise taseme saavutas see mais 1974 joudes 2450 riigi avaliku sektori volakoorem ulatus 2012 aasta hinnangutel 466 sisemajanduse kogutoodangust kuid on viimastel aastatel vahenenud 2013 ja 2014 aasta hinnangutel oli see 395 sisemajanduse kogutoodangust mis paigutas trinidadi ja tobago maailma riikide seas 106 kohale riigi keskmine maksukoormus oli 2014 aastal 315 2012 323 sisemajanduse kogutoodangust riigieelarvet iseloomustab kerge puudujaak mis moodustas 2014 aastal 15 2012 27 sisemajanduse kogutoodangust 2010 aasta seisuga tegutses trinidadis ja tobagos 8 panka millel oli kokku ule 100 kontori finantsasutuste varad moodustasid 41 miljardit usa dollarit sealhulgas kommertspankade varad 16 miljardit usa dollarit riigi pangandussusteemi ule teostab jarelevalvet trinidadi ja tobago keskpank mis tegutseb 1986 aastal vastu voetud seaduse alusel sama seadus kehtestas riigis ka hoiuste tagamise susteemi mille kohaselt kuuluvad kommertspanga maksejouetuse korral huvitamisele hoiused kuni 75 000 trinidadi ja tobago dollarini trinidadi ja tobago transpordivork on samuti kariibi mere maade uks arenenumaid maismaatranspordi aluseks on maanteedevork 2000 aasta andmetel oli riigis 8320 km autoteid neist 4252 km kova kattega uhistransport on trinidadi ja tobago saartel korraldatud busside minibusside ja taksodega saarte bussiliine haldab 1 mail 1965 asutatud riigiettevote public transport service corporation trinidadi saare raudteed ei ole enam kasutusel reisijatevedu raudteel loppes 1968 aastal hiljem lopetati ka kaubaveod aastal 2008 avaldati kava rajada liiklusummikute vahendamiseks kaks uut raudteeliini kuid need ei realiseerunud ja kogu projekt tuhistati septembris 2010 ohutranspordi jaoks on riiki rajatud 5 lennujaama neist 2 kova kattega maandumisradadega riigi tahtsaim lennujaam on trinidadi saarel piarco linnas asuv piarco rahvusvaheline lennujaam mis avati 8 jaanuaril 1931 lennujaamas on kaks terminali louna ja pohjaterminal uuem pohjaterminal rajati 2001 aastal vanem lounaterminal renoveeriti tervikuna 2009 aastal lennujaama pindala on 680 hektarit ja selle maandumisraja pikkus on 3200 m lennujaama kasutab oma baasina 2006 aastal asutatud trinidadi ja tobago rahvuslik lennukompanii caribbean airlines mille aktsiate enamuse kuulub trinidadi ja tobago valitsusele ning mis pakub uhendusi ameerika uhendriikide kanada ja mitmete lounaameerika riikidega 2010 aastal omandas trinidadi ja tobago valitsus ka jamaica rahvusliku lennukompanii air jamaica mille liine asus alates 26 maist 2011 teenindama samuti caribbean airlines riigi suurimad sadamad on point fortin point lisas port of spain ja scarborough kuigi saareriigina on trinidadi ja tobago jaoks oluline meretransport kuulus riigi kaubalaevastikku 2010 aasta seisuga vaid 4 kodumaal registreeritud laeva veel 2 laeva oli registreeritud valisriikides regulaarne praamlaevauhendus toimib trinidadi sadama port of spaini ja tobago sadama scarborough vahel jaanuarist 2008 on voimalik port of spaini ja san fernando vahel liikumiseks kasutada veetaksosid nafta ja maagaasi transpordiks trinidadi ja tobago sadamatesse kasutatakse torujuhtmeid 2010 aastal oli riigis 671 km gaasitorusid ja 334 km naftatorusid vanimad jaljed inimtegevusest trinidadil ulatuvad 7000 aasta taha lubades seda saart pidada vanimaks inimasustusega piirkonnaks antillide saarestikus enne eurooplaste tulekut asustasid saari indiaanlased esmalt lounaameerika maismaalt orinoco joe suudmealalt umbes aastal 250 ekr saartele saabunud keraamikat tundvad hoimud kes sealt hiljem teistele saartele edasi liikusid hiljem vahetusid kultuurid monesajaaastaste intervallidega vahetult enne eurooplaste saabumist saari asustanud aravaki ja kariibi keeli konelenud hoimud joudsid sinna ilmselt 14 sajandi alguses neist leidub saartel jalgi kuni 18 sajandi lopuni kuid seejarel assimileerusid nad loplikult muude elanikkonna ruhmadega trinidadi ja tobago hilisemat ajalugu on periodiseeritud enamasti trinidadi saare poliitilisadministratiivse kuuluvuse pohjal hispaania periood 14981797 suurbritannia periood 17971962 ja iseseisvuse aeg alates 1962 aastast trinidadi ja tobago elanike esimene kokkupuude eurooplastega leidis aset 1498 aastal 31 juulil joudis trinidadi vetesse oma kolmandal avastusretkel christoph kolumbuse laevastik kuhu kuulusid kolm vaikest laeva karakk santa maria ning karavellid el correo ja la vaquenas kolumbus oli lubanud nimetada maa kuhu ta jouab puha kolmainsuse auks ja nii sai trinidadi saar oma nime selle otsuse oigsust kinnitava margina nais asjaolu et esimene looduslik objekt mida meremehed laevadelt markasid oli kolmetipuline kunkaahelik saare lounaosas nad randusid jargmise paeva 1 augusti hommikul tanapaeva point erini lahistel inimasustust markasid hispaanlased alles 2 augustil piki lounarannikut seilates kolumbuse ekspeditsioon viibis trinidadi umbruse vetes ja saartel kuni 13 augustini kolonisaatorite andmetel olid saared sel ajal tiheda asustusega hispaanlased eristasid rahulikke indiaanlasi ehk aravakke ja sojakaid indiaanlasi ehk kariibe kuigi 1510 aasta andmetel oli trinidad asustatud ainult voi peamiselt aravakkidega sundis orjade puudus piirkonnas kuulutama ka sealseid elanikke 1511 aastal kariibideks mis andis orjakaupmeestele vabad kaed nende puudmiseks hispaanlaste pusiasustust saartel sel ajal veel ei olnud 1530 aastal sai antonio sedeno oiguse trinidadi ja tobago koloniseerimiseks tema puudis esimesena 1532 aastal trinidadile kolooniat rajada kuid sai indiaanlastelt luua kuna tal ei onnestunud uusi asunikke saartele meelitada loobus ta 1534 aastal talle neli aastat varem antud oigusest 1553 aastal sai saare asustamiseks oiguse juan sedeno kuid tema isegi ei kasutanud oma oigust esimese teadaoleva koloonia rajas 1569 aastal juan troche ponce de leon ja see asus toenaoliselt kaasaegse laventillei lahistel see huljati juba jargmisel aastal alaline asustus tekkis alles 1592 aastal kui antonio de berrio rajas san jose de oruna koloonia tanapaeval kannab see saint josephi nime ning on riigi vanim linn tobago jai veel pikalt asustamata seegi saar sai oma tanase nime hispaanlastelt ilmselt seal rohkelt kasvanud tubakataime jargi esimese tosisema katse saare asustamiseks tegid hispaanlased 1614 aastal kuid see ebaonnestus ja edaspidi haarasid initsiatiivi teiste riikide kolonistid 17 sajandil puudsid tobagot koloniseerida holland kuramaa inglismaa ja prantsusmaa esimesena ja koige kauem suutsid saart enda valduses hoida hollandlased 16281637 16541666 16671672 16741677 16781684 hollandlased nimetasid saart nieuw walchereniks nende esimese koloonia fort flushingi havitasid 1637 aastal hispaanlased hilisematel aastatel tuli neil voidelda inglaste runnakutega kuramaalased uritasid saart koloniseerida alates 1637 aastast kuid esimese pusiva koloonia suutsid tobagole rajada alles 1654 aastal kuramaalased saabusid 80 perekonna ja 149 soduriga nad nimetasid saare umber uuskuramaaks ja rajasid jakobstadti asunduse mis sai koloonia keskuseks viis aastat jagasid nad kontrolli saare ule hollandlastega kuid euroopas toimuv sojategevus takistas neil uusi koloniste juurde tuua ning 1659 loovutasid kuramaalased oma koloonia kiirelt kasvavale hollandlaste kolooniale kuramaalased poordusid saarele tagasi 1680 aastal ja nende koloonia pusis 10 aastat isegi parast tobagolt lahkumist 1690 pidas kuramaa hertsogiriik seda oma seaduslikuks valduseks ja nimetas kuni hertsogiriigi likvideerimiseni 1795 aastal sinna ametisse titulaarseid kubernere inglismaa voimu all oli saar osaliselt voi taielikult aastatel 16391640 1666 16721674 ja alates 1762 aastast prantsusmaa kontrollis tobagot aastatel 16661667 16771678 ja 17481749 1732 aastal puudsid saare pohjarannikul kanda kinnitada isegi rootsi kolonistid kuid said kohalikelt indiaanlastelt luua 18 sajandi esimesel poolel oli 1684 aastal aixlachapellei rahuga neutraalseks territooriumiks kuulutatud saar valdavalt eurooplaste poolt asustamata samal ajal pusis trinidadil stabiilselt hispaania voim 1717 aastal liideti saar uusgranada asekuningriigiga perioodil mil uusgranada asekuningriik oli likvideeritud 17241739 allus trinidad santo domingos resideerinud kindralkubernerile trinidadi viimane kuberner jose maria chacon meelitas saartele revolutsioonide eest pogenenud prantslasi ja haitilasi pannes aluse prantsuse mojudele trinidadi ja tobago kultuuris kristluse leviku seisukohalt oli oluline hispaania katoliiklike ordude tegevus kelle misjonarid saabusid saartele koos ilmalike kolonistidega 1687 aastast maarati saarte misjoni eest vastutama kaputsiinide ordu 1713 aastal votsid nende rolli ule diotsoosivaimulikud kuna misjonare nappis siis oli saarteelanike poordumine ristiusku aeglane ja nende vaimulike vajaduste rahuldamine viletsal tasemel misjonaride ja indiaanlaste vahel tekkis ka konflikte nii on tuntud 1 detsembril 1699 aset leidnud arena veresaun kus indiaanlased tapsid oma preestrid ruvetasid kiriku ja rundasid piirkonnas viibinud kuberneri koige laastavamalt mojus poliselanikkonnale hispaanlaste kehtestatud majanduslikoiguslik susteem mis on tuntud encomienda nimetusega ja mis muutis indiaanlased sisuliselt sunnitoolisteks rasketesse tingimustesse sunnitud indiaanlaste suremus oli korge ellujaanud aga assimileerusid kasvavas tempos teiste etniliste ruhmadega 1777 aasta rahvaloenduse andmetel oli alles veel ainult 2000 aravaki indiaanlast 1797 aastaks vahenes nende arv aga veel tuhande vorra esimesena laks suurbritannia voimu alla tobago saar britid kuulutasid selle oma valduseks 1762 aastal ja 10 novembril 1763 seitsmeaastase soja lopetanud pariisi rahuga tunnistas prantsusmaa ametlikult tobago kuulumist suurbritanniale 1764 aastal sai sellest uus briti koloonia ameerika iseseisvussoja ja napoleoni sodade ajal laks saar veel kahel korral prantsusmaa valdusse 17811793 18011803 kuid 30 juunil 1803 sai tobagost taas briti valdus milleks see jai kuni trinidadi ja tobago iseseisvumiseni 1962 aastal ametlikult kinnitati tobago staatus briti kolooniana 1814 aastal pariisi rahuga trinidad pusis hispaania valduses 1797 aastani 18 veebruaril 1797 saabus trinidadi rannikule 18 laevast koosnenud briti sojalaevastik sir ralph abercromby juhtimisel hispaania viimane kuberner jose maria chacon moistis et tema ressursid ei ole piisavad inglastele vastupanu osutamiseks ja alistus nii sai ka trinidadist briti koloonia prantsusmaa tunnistas suurbritannia voimu trinidadi ule ametlikult 25 martsil 1802 solmitud amiensi rahuga 19 sajandil oli saarte valdav sissetulekuallikas suhkruroo kasvatamine kui 1807 keelustas suurbritannia parlament orjakaubanduse tekkis saarte istandustes peatselt tosine toojoupuudus parast orjuse kaotamist 1833 aastal puudsid briti kariibi mere kolooniad sellest seadusest mooda hiilida kinnistades endised neegerorjad veel kuueks aastaks opipoiste staatuses istanduste juurde kus nad enne orjadena tootasid see toi kaasa neegrite rahumeelse protestiliikumise survet taolise piirangu kaotamiseks avaldasid ka suurbritannia abolitsionistid loplikult said trinidadi ja tobago orjad vabaduse 1 augustil 1838 mil kuue aasta opipoisistaatuse noue kaotati 1 augusti tahistatakse tanapaeval saartel riikliku tahtpaevana emantsipatsiooni paevana orjanduse kaotamisest tingitud toojou nappust asusid plantaatorid leevendama odava toojou sisseveoga mujalt maailmast esialgu toodi sisse peamiselt hiinlasi ja laaneaafrika neegreid 19 sajandi keskel tulid nende asemele indialased esimesed india toolised saabusid saartele 30 mail 1845 lisaks emigreerus trinidadile ja tobagole mitmeid vabastatud neegerorje teistest vaikestes antillides asunud koloniaalvaldustest 19 sajandi teisel poolel muutus suhkruroo kasvatamise asemel uha olulisemaks kakao kasvatamine selle laiendamiseks soodustati kakaooa kasvatamises kogenud venezuela talunike ja plantaatorite immigratsiooni mis suurendas taas saarte kultuurilist ja keelelist mitmekesisust suhted erinevate etniliste gruppide vahel olid usna pingelised voimendudes eriti majanduslanguse perioodidel koige verisem sundmus oli 30 oktoobril 1884 san fernando linnas aset leidnud hosay veresaun kus briti sodurid avasid tule meelt avaldanud india tooliste pihta tappes eri andmetel 922 inimest nafta puurimist alustasid edukalt 1857 aastal trinidadi saarel la brea linna lahistel ameeriklased laialdasem nafta ammutamine algas alles 50 aastat hiljem 1907 aastal siis rajati ka puurkaevude haldamiseks ja tooraine transportimiseks vajalik taristu 1910 aastal oli saavutatud toodang 47 000 barrelit paevas ja edaspidi kasvas see aasta aastalt 1 jaanuaril 1889 moodustati trinidadi koloonia ja tobago koloonia uhendamisel trinidadi ja tobago koloonia mille esimeseks kuberneriks sai senine trinidadi kuberner sir william robinson oma esinduskogu ei olnud koloonial kuni 1925 aastani sel aastal moodustati esimene seadusandlik noukogu mille 13 liikmest 7 valiti vabadel valimistel ja 6 nimetas ametisse kuberner valimistel kehtisid varanduslikud piirangud ja naiste valimisiga oli meeste valimiseast oluliselt korgem esimesed valimised kus koik kodanikud said osaleda vordsetel alustel toimusid 1946 aastal saarte enesemaaramisliikumise juured olid teise maailmasoja eelses ametiuhinguliikumises 1937 aasta toolisrahutusi juhtinud tubal uriah butler moodustas 1945 aastal esimese poliitilise partei mis on tuntud asutaja nime jargi butleri parteina see voitis 1950 aastal toimunud uldvalimised mille jarel nimetati ametisse ka koloonia esimene peaminister butlerit peeti liiga radikaalseks poliitikuks seetottu valiti esimeseks peaministriks albert gomes 1955 aastal asutas ajaloolane ja poliitik eric williams uue erakonna rahva rahvusliikumine mis on uks kahest trinidadi ja tobago pohilisest erakonnast tanase paevani see erakond voitis 1956 aasta parlamendivalimised juhatades sisse trinidadi ja tobago iseseisvumisele viinud perioodi suurbritannia puudis 1958 aastal moodustada oma laaneindia kolooniatest iseseisva foderaalriigi laaneindia foderatsiooni nime all kuid foderatsiooni tapses struktuuris ei suudetud kokku leppida ja peatselt lahkus foderatsioonist jamaica trinidadi ja tobago peaminister eric williams keeldus seejarel suurendamast oma riigi sissemakseid foderatsiooni eelarvesse ja mais 1962 saadeti foderatsioon laiali 31 augustil 1962 kuulutas trinidad ja tobago ennast iseseisvaks eraldi riigina valitsusjuhina jatkas eric williams riigipeaks jai suurbritannia kuninganna elizabeth ii keda kohapeal esindas kindralkuberner 1 augustil 1976 kuulutati valja vabariik ja sama aasta 24 septembril valiti riigi esimeseks presidendiks saarte viimane kindralkuberner sir ellis clarke 19601990 aastateni andsid saareriigi poliitilises elus tooni mitmed aarmusliikumised ja rahvustevahelised pinged 1960 aastate lopus kujunes vaga tugevaks neegrite ulemvoimu taotlev black poweri liikumine nende korraldatud marsid ja meeleavaldused sundisid valitsust 1970 aastal valja kuulutama erakorralise seisukorra vahistati liikumise 15 juhti kuid see toi omakorda kaasa liikumist toetanud sodurite massu tanu rannavalve lojaalsusele onnestus viis paeva kestnud mass siiski maha suruda 1981 aastal suri 25 aastat peaministri ametis olnud eric williams kuid tema rahva rahvusliikumine suutis veel viieks aastaks voimule jaada 1986 aasta parlamendivalimised voitis arthur robinsoni taastamise rahvusliit mis puudis uhendada india ja aafrika paritolu trinidadlasi uhtseks poliitiliseks blokiks robinsoni peamiselt neegreid soosiv poliitika viis peatselt koalitsiooni lohenemiseni ja indialaste esindajate lahkumiseni koalitsioonist 1988 aastal indialasest ametiuhingujuht basdeo panday asutas uue erakonna uhinenud rahvuskongress millest kujunes edaspidi rahva rahvusliikumise korval riigi teine peamine partei juulis 1990 viis aarmuslik neegermuslimite ruhmitus jamaat al muslimeen labi riigipoordekatse relvastatud isikud hoivasid parlamendihoone ning votsid peaministri ja parlamendiliikmed pantvangi parast viis paeva kestnud vastasseisu kaitsejoudude ja politseiga andsid massulised alla valitsus amnesteeris hiljem koik 114 riigipoordekatses osalenut ja valitsuse otsus sai ka kohtu heakskiidu koik need sundmused viisid 1991 aasta parlamendivalimistel taastamise rahvusliidu luuasaamiseni ja rahva rahvusliikumise voimule naasmiseni alates sellest ajast on vaheldumisi voimul olnud rahva rahvusliikumine ja uhinenud rahvuskongress viimase esindaja kamla persadbissessar on peaminister alates 2010 aastast kuigi molemad erakonnad voib poliitilisel spektril liigitada vasaktsentristlikuks on molemad ellu viinud liberaalset majanduspoliitikat ja puudnud meelitada riiki valisinvesteeringuid riigis on tosiseks probleemiks kuritegevus eriti relvastatud kuritegevus sh narkokaubandus mis sundis valitsust 2011 aastal taas valja kuulutama luhiajaliselt erakorralise seisukorra ja kaasama kaitsejoud voitlusse relvastatud kurjategijatega ka jamaat al muslimeen kujutab endiselt ohtu riigi poliitilisele stabiilsusele trinidadi ja tobago kirjaoskuse tase on 986 mis on uks korgemaid maailmas riigi haridussusteemi esimene aste on lasteaed ehk eelkool kuhu lapsed pannakse tavaliselt 25 aasta vanuses see haridusaste ei ole kohustuslik kuid pohikooli minekuks peavad lapsed olema omandanud lugemis ja kirjutamisoskuse 5aastaselt lahevad lapsed pohikooli mis kestab 7 aastat pohikool on ainus kohustuslik haridusaste pohikooli lopus toimub riiklik tasemeeksam mille alusel maaratakse opilase tasemele vastav keskkool keskkool kestab 5 aastat pohi ja keskharidus riiklikes koolides on koigile tasuta kuid leidub ka tasulisi erakoole 1994 aastast tegutseb riigis ka 2 erakooli mille oppekava vastab ameerika uhendriikide ja kanada standarditele keskhariduses on hoivatud umbes 70 1215aastastest lastest enamik teisi selle vanuseruhma lapsi opib kutseoppeasutustes keskkooli lopul sooritavad opilased piirkondliku kariibi eksaminoukogu kinnitatud lopueksamid mille tulemusel valjastatakse neile uhtne kariibi keskharidustunnistus see voimaldab neil jatkata haridusteed teiste kariibi mere riikide ameerika uhendriikide kanada voi suurbritannia ulikoolides paremad opilased voivad jaada keskkooli veel kaheks aastaks ja sooritada seejarel korgema taseme lopueksamid bakalaureuseope trinidadi ja tobago korgkoolides on tasuta valitsus rahastab ka teatud osa magistrioppe programmidest riigis tegutsevad laaneindia ulikool asutatud 1948 holmab 18 ingliskeelset kariibi mere piirkonna riiki ja territooriumit trinidadi ja tobago ulikool asutatud 2004 lounakariibi ulikool asutatud 1927 adventistidele kuuluv eraulikool ning trinidadi ja tobago teaduse tehnika ja rakendusteaduste kolledz asutatud 2000 samuti mitmed vaiksemad kohalikul tasandil akrediteeritud oppeasutused nii nagu on kirev trinidadi ja tobago rahvastik nii kujutab ka sealne kultuur endast mitmete kultuuride ja traditsioonide sunteesi koige enam on viimasel kahel sajandil kohalikule kultuurile moju avaldanud endine emamaa suurbritannia ja peamine kaubanduspartner ameerika uhendriigid kus elab ka arvukas trinidadlaste kogukond varasemad mojud parinevad peamiselt aafrika kultuuridest mille toid endaga kaasa neegerorjad ja prantsuse plantaatoritega 18 sajandil saartele joudnud katoliiklikust prantsuse koloniaalkultuurist oma jalje on jatnud ka india paritolu inimeste sissevool trinidad ja tobago on kalupsomuusika sunnimaa kalupso on stiililt lahedane reggaemuusikale ja pohineb aafriklastest orjade laulutraditsioonidel teine muusikastiil mis saartelt parineb on soca soca pohineb kalupsomuusikal kuid sellele on lisandunud tugevad india muusika mojud naiteks kasutatakse mitmeid india pille nagu dholak dhantal ja tabla molemad muusikastiilid kasutavad trinidadi ja tobago paritolu pilli terastrummi mida tuntakse steel pani nime all see instrument voeti algsel kujul kasutusele 1930 aastatel ning saarte elanikud ise vaidavad uhkustundega et see on ainus 20 sajandil leiutatud akustiline pill tanapaeval on need enamasti naftavaatidest valmistatud instrumendid millel mangitakse bambusest pulkadega steel panil musitseerivaid kollektiive nimetatakse terasbandideks steel band 1995 aastal moodustati trinidadi ja tobago kaitsejoudude terasorkester trinidad and tobago defence force steel orchestra mis on ainus steel pani kasutav sojavaeorkester maailmas riigi pealinnast port of spainist oli parit suurbritannias ladinaameerika muusika viljelemisega kuulsust kogunud edmundo ros trinidadi ja tobago kirjanikud on palvinud rahvusvahelise tunnustuse neist kahe vidiadhar surajprasad naipauli ja derek walcotti loomingut on hinnatud nobeli kirjandusauhinna vaariliseks naipaul kes on nii bookeri auhinna 1971 kui ka nobeli auhinna 2001 laureaat on elanud palju aastaid suurbritannias kuid tema teoste tegevus toimub valdavalt trinidadil walcott kes sai nobeli auhinna 1992 aastal sundis kull saint lucial ent on alates 1953 aastast elanud peamiselt trinidadis ja tobagos olles uhtlasi teatri trinidad theatre workshop asutaja ja juhatuse liige trinidadi ja tobago kirjanikest vaarib veel mainimist cyril james eelkoige trotskistlik teoreetik kes avaldas poliitiliste tekstide korval ka jutustusi naidendeid ja esseistikat tuntud kirjanik on ka vidiadhar naipauli noorem vend shiva naipaul kes samuti elas ja kirjutas peamiselt suurbritannias ameerika uhendriikides oppinud tantsija ja koreograaf beryl mcburnie rajas 1948 aastal saareriigi esimese rahvatantsuteatri mis sai nimeks vaikekariibi teater teater asus riigi pealinnas port of spainis selle esimesele hoonele pani nurgakivi ameerika laulja paul robeson mitmete kohalike ja laane autorite loomingut on lavale toonud 1959 aastal luuletaja derek walcotti algatusel asutatud trinidad theatre workshop trinidadi paritolu teatriinimestest on rahvusvahelise tunnustuse palvinud geoffrey holder ja heather headley kes on molemad voitnud tony auhinna holder on silma paistnud ka filminaitlejana headley aga lauljana molema karjaar on kulgenud peamiselt ameerika uhendriikides riigi kultuurielu peamiseks sundmuseks voib pidada igaaastast trinidadi karnevali selle traditsiooni juured on idaaafrika rituaalides mille neegerorjad endaga trinidadile ja tobagole kaasa toid kuid sellele on tugevat moju avaldanud 18 sajandi teisel poolel saarele joudnud katoliiklik prantsuse koloniaalkultuur karneval toimub veebruari lopus martsi alguses enne suurt paastu sellega kaivad kaasas maskeraad tantsud pidutsemine tanavatel ja kohalike ansamblite voistlused igaaastane karneval on toimunud alates orjuse kaotamisest 1838 aastal vaid teise maailmasoja aastatel jaeti karneval julgeolekukaalutlustel korraldamata ulestousmispuhade nadala teisipaeval korraldatakse tobago saarel buccoo kulas kitsede voiduajamist see on kullaltki uus traditsioon mille algatas 1925 aastal barbadoselt parit samuel callender rikaste seas olid sel ajal populaarsed hobuste voiduajamised mida vaesed ei saanud endale lubada ja nii pakkuski callender valja vaesemale elanikkonnale voimaluse asendada hobused kitsedega hobuste voiduajamised toimusid lihavottenadala esmaspaeval ja kitsede voistlus kohe jargmisel paeval tanapaeval kasutatakse voistlustel spetsiaalselt koolitatud ja treenitud voistluskitsi trinidadi ja tobago rahvuskook pohineb kreooli india ja hiina koogi traditsioonidel kreooli roogadest on rohkem levinud callaloo makaronitoidud ja punased oad india koogist on ule voetud karrikaste vaatamata hiina paritolu elanike vahesele osakaalule on hiina kook saartel laialt levinud trinidadi ja tobago rahvustoit on callaloo supp mille peamine koostisosa on rebashein harilik taro voi kollavohk koiki neid taimi tuntakse kreooli koogis uldnimetusega callaloo voi kallaloo lisanditena kasutatakse selles roas sealiha krabiliha ja teravat tsillipipra kastet trinidadi ja tobago populaarseimad spordialad on kriket jalgpall ja netball kriketit mangitakse koikjal kariibi regiooni riikides rahvusvahelistel testkriketi uhe paeva kriketi ja twenty20 kriketi voistlustel osalevad trinidadi ja tobago mangijad laaneindia kriketikoondise koosseisus sinna kuuluvad 15 inglise keelt koneleva kariibi riigi parimad mangijad saareriigil on olemas ka rahvuslik kriketikoondis mis osaleb kariibi regiooni sisestel kriketivoistlustel 2007 aastal korraldas trinidad ja tobago koos teiste kariibi riikidega kriketi maailma karikavoistlused saareriigi viimaste aastakumnete kuulsaim kriketimangija on brian lara kes lopetas oma rahvusvahelise karjaari 2007 aastal kriketimaailmas tunti teda huudnimega port of spaini prints trinidadi ja tobago jalgpallikoondis paases 2006 aastal esmakordselt jalgpalli maailmameistrivoistlustele olles voitnud 16 novembril 2005 toimunud kvalifikatsioonimangu bahreini vastu selle saavutusega laks trinidad ja tobago jalgpalli ajalukku rahvaarvu poolest vaikseima riigina kes on maailmameistrivoistlustele kvalifitseerunud jalgpallikoondise treener oli sel ajal hollandlane leo beenhakker ja kapteniks tobago saarelt parit dwight yorke varem on trinidad ja tobago olnud maailmameistrivoistlustele kvalifitseerumisele lahedal 1974 aastal kaotas haitile ja 1990 aastal kaotas ameerika uhendriikidele trinidadi ja tobago jalgpalli esiliiga kannab nime tt pro league ning see asutati 1999 aastal eesmargiga tugevdada rahvuslikku jalgpallikoondist ja aidata kaasa klubijalgpalli arengule riigis liigasse kuulub alates selle asutamisest 8 jalgpalliklubi viimaste kumnendite kuulsaim jalgpallur on eespool mainitud dwight yorke kes mangis aastatel 19982002 inglismaa klubis manchester united fc ja lopetas professionaalse karjaari 2010 aastal rahvuskoondises mangis ta 20 aastat 19892009 ja loi kokku 19 varavat netballi populaarsus on viimastel aastatel kahanenud 1979 aastal toimusid port of spainis netballi maailmameistrivoistlused kus trinidadi ja tobago naiskond jai jagama esikohta austraalia ja uusmeremaa naiskondadega muudest meeskondlikest spordialadest harrastatakse professionaalsel tasemel veel ragbit korvpalli ja pesapalli trinidad ja tobago osales esimest korda olumpiamangudel 1948 aastal veel enne iseseisvumist suurbritannia voimu alt kohalik olumpiakomitee asutati kaks aastat varem 1946 aastal neilt esimestelt suveolumpiamangudelt sai tostja rodney wilkes hobemedali esimese kuldmedali toi riigile 1976 aastal kergejoustiklane hasley crawford kes voitis meeste 100 m jooksu kokku on trinidadi ja tobago sportlased aastatel 19482012 voitnud 2 kuld 5 hobe ja 11 pronksmedalit 2012 aasta suveolumpiamangudel voitsid trinidadi ja tobago sportlased 3 pronks ja 1 kuldmedali riigi teise olumpiakulla toi odaviskaja keshorn walcott kes viskas oda 8458 m zimbabwe varasem nimi rodeesia on merepiirita riik aafrika lounaosas piirneb idas mosambiigi lounas lounaaafrika vabariigi edelas botswana ning pohjas sambiaga pealinn on harare endise nimega salisbury aprillis 1980 loppes 15 aastat kestnud valgete vahemuse valitsus ning zimbabwe poliselanikud moodustasid enamusvalitsuse mida rahvusvaheliselt tunnustati zimbabwel on kolm ametlikku keelt inglise sona ja ndebele zimbabwe sai alguse briti isemajandava lounarodeesia kolooniana mille maad voeti briti lounaafrika kompaniilt zimbabwe on olnud tuntud kui lounarodeesia 1923 rodeesia 1965 ja zimbabwe rodeesia 1979 nime zimbabwe tutvustati 1960 aastatel voimaliku nimena iseseisvale riigile ja seda kasutasid iseseisvust noudvad liikumised nimi tuleb sona keelest ja see tahendab kas kivimaja voi iidset varet mis on nuud puha koht zimbabwet mainiti esmakordselt kui symbaoe aastal 1531 vicente pegado poolt kes oli sofala portugali garnisoni kapten zimbabwe on ilma merepiirita riik lounaaafrikas riik asub laiuste 15 ja 23s ning pikkuste 25 and 34e vahel enamik riigist asub keskplatool mis ulatub edelast loodesse korguste 1200 ja 1600 m vahel riigi idapoolne ala on magine ning seal asub 2592 m korge nyngani magi umbes viiendiku riigist moodustab rohumaa veld mis asub madalamal kui 900 m victoria juga uks maailma suurimaid asub zimbabwe loodeosas zambezi joel kliima on troopiline ning vihmaperiood on oktoobri lopust martsini kliima muudab moodukamaks korgus merepinnast savannid moodustavad suurema osa riigist kuigi niiskes ja magises idas leidub troopilisi igihaljaid taimi zimbabwes kasvavad puud nagu tiikpuu mahagon msasa ja ahvileivapuu lillede hulgas on hibiskus amblikliilia leonotis ja kassia imetajate hulgas on joehobu ninasarvik paavian okaapi kaelkirjak suurkudu must idaaafrika antiloop sebra mager saarmas okassiga ja janes kokku leidub zimabwes umbes 350 imetajaliiki roomajaid ja madusid on palju suurim roomaja on varaan kuid jogedes elavad mitmed krokodilliliigid lisaks on zimbabwe koduks ule 500le linnuliigile ja lugematule hulgale putukatele zimbabwe looduslik mitmekesisus on suur kuid leidub ka tavaparast troopilist aafrika floorat ja faunat riigi tahtsaimad loomad on lovi elevant aafrika puhvel leopard ninasarvik moned primaadid ja antiloop kalaliike on 131 minevikus katsid suurt osa riigist tihedad metsad milles oli palju erinevaid liike vaesus rahvaarvu kasv ja kutuse puudumine viisid metsade maharaiumiseni mis omakorda vahendas tunduvalt metsiku looduse hulka metsade havimine ja erosioon on tosised probleemid ning pollumajanduseks sobiva maa hulk on kahanenud sellest hoolimata peavad moned organisatsioonid zimbabwet uheks parima kliimaga kohaks kus elada protosona keelt raakivad kogukonnad tekkisid 9 sajandil limpopo joe oru keskosas seal liikusid nad edasi zimbabwe magismaale 10 sajandil sai zimbabwe korgplatoo sona riikide keskmeks ning sama sajandi alguses hakkasid nad kauplema araabia kaupmeestega mis aitas kaasa mapungubwe kuningriigi oitsengule 11 sajandil see riik oli voimsamate sona riikide eelkaija mis domineerisid piirkonda 13 kuni 15 sajandi 1315 sajandil asus riigi territooriumil suurzimbabwe riik riigi joukus pohines maavaradel kuld vask tina elanikud hulgasid teadmata pohjustel umbes 1450 aasta paiku riigi pealinna ning laksid elama pohjapoolsetele aladele kui 19 sajandi keskel avastasid euroopa maadeuurijad suurzimbabwe linna siis ei uskunud nad et voimsad kiviehitised on kuulunud aafriklastele selle linna sailinud tornid muurid ja templid naitavad et see riik oli voimas uut riiki kutsuti monomotapa ehk makaranga paikeseriik ning selle oitseaeg oli 1517 sajandil monomotapa tuntuim kuningas mutopa valitses 15 sajandi algul tema ajal ulatas sonade riigi mojupiirkond india ookeanini peamiselt kauples riik kulla elevandiluu loomanahkade ning orjadega sisse veeti araabia maitseaineid india kangaid ja hiina portselani 1880 aastatel hakkas piirkonna vastu huvi tundma cecil rhodese briti lounaafrika kompanii rhodes sai ndebele rahva kaest kaevandusoiguse aastal 1888 ning seejarel alistas ta sona ja ndebele hoimude riigid 1890 sai ta briti valitsuselt nende maade haldamise ainuoiguse zimbabwes valitsevad soodsad looduslikud tingimused meelitasid sinna valgeid koloniste aafrika hoimud torjuti vahem viljakatesse reservaatidesse nii tagati eurooplaste istanduste odav toojoud ning hakati kasvatama tubakat suhkruroogu ja tegelema karjakasvatusega 1923 loppes lounaaafrika kompanii ainuvalitsemine rodeesias ning maa jagati piki zambezi joge briti lounarodeesia praegune zimbabwe krooniasumaaks ja pohjarodeesia praegune sambia protektoraadiks lounarodeesia valgetele anti omavalitsuse oigused 1953 aastal uhendati molemad rodeesiad ja njassamaa praegune malawi rodeesia ja njassamaa foderatsiooniks mille pealinnaks sai salisbury tekkis liitriik kus voim kuulus valgele vahemusele see riik lagunes musta elanikkonna survel 1963 aastal kes tahtsid iseseisvust ka lounarodeesia valged hakkasid noudma iseseisvust kuid suurbritannia valitsus soovis enne garantiid et kehtestataks enamuse voim 1965 kuulutas valge vahemuse valitsuse peaminister ian smith maa uhepoolselt rodeesia nime all iseseisvaks uro kehtestas seepeale majanduslikud sanktsioonid rodeesia mustanahaline elanikkond alustas smithi valitsuse vastu relvastatud voitlust sona hoimud toetasid zimbabwe aafrika rahvusliitu zanu mida juhtis robert mugabe ndebeled toetasid oma hoimupealikku joshua nkomet ja tema zimbabwe aafrika rahvusliitu zapu 1976 uhendati joud isamaarindeks pf tanu lounaaafrikale sai rodeesia uro majanduslikest sanktsioonidest mooda hiilida aga kodusoda kurnas riiki 1979 aastal loobus smith peaministri kohast musta piiskopi abel muzorewa kasuks kuid teised riigid ei pidanud seda piisavaks algasid labiraakimised mille tulemusel toimusid 1980 aastal valimised voitjaks osutus isamaarinne ja zimbabwet kui iseseisvat riiki tunnustati rahvusvaheliselt valitsusjuhiks sai robert mugabe kes oli 19882017 president 2009 aastani kehtis riigis dollar zwd huperinflatsiooni tottu loobuti aprillis 2009 oma rahast ja riigis kasutatakse naaberriikide rahauhikuid usa dollareid ja eurosid riigi pohitulud parinevad pollumajandustoodete peamiselt tubaka muugist zimbabwe on jaotatud kaheksaks provintsiks millele lisandub kaks provintsioigustega linna provintside nimed tulevad mashonlandi ja matabelandi jagamisest kolonisatsiooni kaigus mashonlandi okupeeris briti lounaafrika kompanii pioneeriuksus ja matabeland vallutati esimese matabele soja kaigus see jaotus vastab umbes etnilisele piirile enne koloniseerimist provintsi valitseb provintsikuberner kelle maarab ametisse president zimbabwe rahvaarv on 12 miljonit zimbabwe arvukaim rahvus on sonad 82 kes elavad riigi kesk ja idaosas arvukuselt teine rahvas on laane ja lounapiirkondi asustavad ndebeled 17 suurim vahemus on valged keda on vahem kui 1 rahvaarvust valged on enamasti inglise paritolu kuid leidub ka buuride kreeklaste portugallaste prantslaste ja hollandlaste esindajaid valgete kogukond oli arvukaim 1975 kui neid oli umbes 278 000 ehk 43 rahvastikust tanapaeval on neid vahem kui 50 tuhat umbes 75 elanikest on vahemalt osaliselt kristlased ning 24 usuvad muistseid jumalaid tadzikistan on merepiirita riik keskaasias ta piirneb hiina korgozstani usbekistani ja afganistaniga tadzikistanil on kaks vaikest eksklaavi mida umbritseb korgozstan vabauhenduse freedom house aruandes freedom in the world mis kaardistab riikide demokraatia olukorda oli tadzikistani indeks 2017 aastal 100 punktist 11 millega liigitati riik mittevaba kategooriasse tadzikistani sisejulgeolekuasutuste uhenduse moodustavad tadzikistani julgeolekunoukogu riigikaitse teenistus rahvuslik julgeolekuteenistus tadzikistani siseministeerium narkootikumide kontrolli agentuur jt 2000 aasta rahvaloenduse andmetel olid 799 elanikest tadzikid 153 usbekid 11 venelased 11 kirgiisid tadzikistani statistikaameti andmetel elas 2010 aastal 27 elanikkonnast linnades ligi 98 elanikest on islamiusku neist omakorda 8795 on sunniidid tadzikistan jaguneb neljaks administratiivseks piirkonnaks kaheks vilajetiks vilojat uheks autonoomseks vilajetiks vilojat muhtor ja vabariikliku alluvusega rajoonideks keskusega dusanbes riikliku alluvusega on 13 rajooni ja 5 linna tadzikistan on endise noukogude liidu ja keskaasia vaeseim riik sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005 aastal 1388 usa dollarit millega riik oli maailmas 159 kohal sisemajanduse kogutoodang kokku oli samal aastal 8802 miljardit usa dollarit riigi peamisteks ekspordiartikliteks on puuvill ja alumiinium ekspordiartiklite vahesuse tottu on majandus vaga haavatav siiski on riigi majandus parast kodusoja loppu 2001 aastal kiiresti kasvanud keskmine majanduskasv aastatel 20002004 oli 96 protsenti aastas tunduvalt rohkem kui teistel keskaasia maadel ule 95 tadzikistanis toodetud elektrienergiast tuleb hudroelektrijaamadest pea igal talvel tabab riiki energiakriis leevendust loodetakse saada uute hudroelektrijaamade ehitamisest 2010 aastal viidi riigis labi ehitamisel oleva roguni hudroelektrijaama aktsiate muugikampaania mille kaigus riigi kodanikke vaidetavasti sunniti aktsiate ostule paljudel juhtudel vaevoimuga hudroelektrijaamade ehitamise kava vastu on allavoolu paiknevad riigid eriti usbekistan tadzikistani saabuvad raudteeveosed labivad usbekistani territooriumi alates 2009 aastast blokeerib usbekistan raudteeliiklust lubades ule piiri vaid mone vaguni paeva kohta samuti on tostetud tariife tadzikistani suunduvatele veoautodele usbekistan ei luba tadzikistanil kasutada oma territooriumil asuvaid noukogude liidu ajal uhiseks kasutamiseks rajatud ulekandevorkusid elektrienergia transpordiks tadzikistani piirkondade vahel oluliseks sissetulekuallikaks on toomigrantide poolt koju saadetud teenistus 2010 aasta esimese 9 kuuga soitis migratsiooniteenistuse andmetel venemaale 844 000 tadzikistani kodanikku venemaalt lahkus 252 640 rwanda ametlikult rwanda vabariik on merepiirita riik aafrika keskosas ekvaatorist veidi louna pool rwanda piirneb laanes kongo demokraatliku vabariigi pohjas uganda lounas burundi ja idas tansaaniaga rwanda on pindalalt uks aafrika vaiksemaid riike aafrika mandril asuvatest riikidest on rwandast vaiksemad ainult gambia svaasimaa ja djibouti rwanda on aafrika koige tihedamalt asustatud riik riigi ala asub suhteliselt korgel keskmiselt 1585 meetri korgusel merepinnast rwanda laaneosa on magine idaosa tasane ja soine rwanda rahvastiku moodustavad ruanda keelt konelevad ruandad kes jagunevad hutudeks tutsideks ja tvaadeks inimeste olulisim elatusallikas on pollumajandus rwanda on suhteliselt kiiresti arenev riik mis taastub joudsalt 20 sajandi lopul aset leidnud hutude ja tutside vaenust sundinud kodusojast ja genotsiidist riigi nimi on ruanda keeles repubulika yu rwanda prantsuse keeles republique du rwanda ja inglise keeles republic of rwanda nimi parineb ruanda keelt konelevate rahvaste nimest eesti keeles kasutati varem nimekuju ruanda rwanda asub aafrika keskosas territooriumi koige pohjapoolsem punkt on umbes 116 km kaugusel ekvaatorist riik on kujult veidi kirdeedela suunas valja venitatud territooriumi ulatus kirdeedela suunas on 248 km ja kaguloode suunas 166 km rwanda asub india ookeanist umbes 1500 km kaugusel rwanda riigipiir langeb praktiliselt kokku 1910 aastal euroopa koloniaalriikide tommatud piiridega mis omakorda jargisid vordlemisi tapselt varasema ruandade asuala piire piir on suhteliselt liigestatud piiri pikkus on 893 km sellest burundiga 290 km kongo demokraatliku vabariigiga 217 km tansaaniaga 217 km ja ugandaga 169 km idas ja lounas piiravad riigi territooriumi joed kagera jogi moodustab piiri tansaaniaga ja osa piirist burundiga osa piirist burundiga moodustavad ruhwa ja akanyaru jogi osa piirist kongo dvga kulgeb labi kivu jarve jarvest louna pool asuva piiriosa moodustab rusizi jogi riigi pindala on 26 338 km2 rwanda on pindalalt maailma riikide seas 149 kohal maismaa pindala on 25 271 km2 siseveekogud moodustavad riigi pindalast umbes 4 territooriumi pohjapoolseim punkt 0103 s on idaprovintsis uganda piiri aares vahetult kagitumba kulast loodes idapoolseim 3053 e idaprovintsis tansaania piiril kagera joel lounapoolseim 0251 s lounaprovintsis burundi piiril ja laanepoolseim 2852 e laaneprovintsis kongo dv piiril ruzizi joel bukavu linnast vahetult lounas rwanda asub idaaafrika kiltmaa loodeosas suurem osa territooriumist asub 15002000 meetri korgusel merepinnast keskmine korgus 1585 m rwanda territooriumi korgeim koht on karisimbi magi 4519 m ja madalaim koht rusizi jogi 950 m osa rwandast paikneb idaaafrika riftivoondi alberti haru kohal riigi kesk ja laaneosa on magised idaosas on peamiselt savannid tasandikud ja sood rwanda laaneosa labivad maeahelikud moodustavad niiluse ja kongo jogikonna vahelise veelahkme edelaosas on mweri ahelik mis jatkub teisel pool piiri burundis loodepiiri aares on vulkaanilised virunga maed kus asub ka rwanda korgeim magi karisimbi teised korgemad maed on muhabura 4127 m bisoke 3711 m sabyinyo 3636 voi 3674 m ja gahinga 3474 m sabyinyo asub kohas kus rwanda uganda ja kongo dv piir kokku saavad korgemate magede tipud ulatuvad metsapiirist korgemale madalamaid nolvu katavad vihmametsad osa maetippe on hoolimata ekvaatori lahedusest kaetud igilumega laaneosa magise ala korgus on valdavalt 25003000 meetrit maed laskuvad laanes kivu jarve ja rusizi joe oru suunas suhteliselt jarsult ida suunas muutuvad maed jarkjargult madalamaks ja laugjamaks idaosa korgus merepinnast on 14001800 meetrit leidub nii jarsuseinalisi magesid kui ka metsaga kaetud lamedamaid massiive rwandat on nimetatud ka tuhande kunka maaks eriti riigi keskosas on lugematud kunkad pollumaana kasutusele voetud praktiliselt kogu viljakas maa on kasutusel pollumaana koige madalam koht on aarmises edelanurgas kus rwanda burundi ja kongo dv piir kokku saavad rwanda sarnaneb geoloogiliselt ehituselt burundi ja lounaugandaga aluskorra moodustavad paleoproterosoikumi rusizi migmatiidid gneisid ja vilgukildad neil lasuvad mesoproterosoikumi kibara voo setete kurrutumise ja moonde teel tekkinud kivimid peamiselt graniitsete intrusioonidega kildad ja kvartsiidid mis katavad suurema osa rwanda alast loode ja kaguosas esineb alates kainosoikumist moodustunud vulkaanilisi kivimeid rwanda laaneosas esineb maavarinaid mille tugevus richteri skaalal on olnud kuni 52 rwandas leidub tinamaaki kassiteriiti volframiiti berulli kolumbiittantaliiti ning vahesel maaral kulda ja safiire kivu jarve all on maagaasi leiukohad mida ei ole veel oieti kasutusele voetud varude suuruseks hinnatakse 5055 miljardit m3 riigi edelaosas leidub turvast rwandas on viljakas muld metsavarud ja rohked pinnavee varud umbes 124 territooriumist katab mets rwanda mullad sarnanevad troopiliste lateriitmuldadega kuid on kergemad ja viljakamad lateriitmullad sisaldavad suhteliselt palju metalle peamiselt rauda ja alumiiniumit maa loodeosas on viljakad vulkaanilise paritoluga mullad pollumaa kvaliteeti on vahendanud erosioon leostumine ulekarjatamine ja intensiivne pollundus rwandat labib kongo ja niiluse valgla veelahe umbes 80 territooriumist jaab niiluse valgla alale ulejaanud alalt voolab vesi rusizi kaudu kongosse rwanda pikim jogi on kagera joe lisajogi nyabarongo 2008 aastal oli rwandas 861 joge mille pikkus oli kokku 6462 km suuremad joed on niiluse valglas kagera akanyaru base kagitumba mukungwa muvumba nyabarongo ja ruvubu ruvuvu ning kongo valglas koko rubyiro ruhwa rusizi ja sebeya kagera joe org on soine orus kummalgi pool rwanda ja tansaania piiri asub hulk jarvi ning ainulaadne ujuvsavann 2008 aastal loendati rwandas 101 jarve mille pindala oli kokku 149 487 hektarit suurim jarv on riigi laanepiiril paiknev kivu jarv millest suurem osa jaab kongo dv alale teised suuremad jarved on burera bulera ruhondo muhazi rweru ihema cyohoha sake kilimbi mirayi rumira kidogo mugesera nasho mpanga mihindi rwampanga bisoke rwanda poolele jaavad ka moned vaikesed saared kivu jarves nende seas on bugarura iwawa ja mushungwe paljudes jarvedes vohab vesihuatsint mis kasvab kiiresti ja moodustab vee pinnale tiheda vaiba see soodustab soostumist takistab liiklust ja hudroenergia tootmist rikub kalade elupaigad ja on soodne pinnas malaariat levitavate saaskede arenguks riigi idaosas on palju soid mis paiknevad eelkoige jogede orgudes ja jarvede umber koige soisem on idapiiri aares 2008 aastal kaardistati 860 sood soode pindala oli kokku 278 536 hektarit mis moodustab 106 riigi pindalast rwandas valitseb lahisekvatoriaalne kliima et kogu rwanda ala paikneb korgel on temperatuurid moodukamad kui sama laiuskraadiga madalamatel aladel temperatuur on aasta loikes vaga uhtlane naiteks riigi keskosas asuvas kigalis on oopaeva madalaim temperatuur keskmiselt 1214 c ja korgeim temperatuur keskmiselt 2427 c laane ja keskosa magedes on veidi jahedam kui idaosa savannis koige kuumemad kuud on tavaliselt august ja september vihma ja kuivaperioodid on selgelt eristatavad vihmaperioodid kestavad veebruarist voi martsist mai voi juunini ja septembristoktoobrist detsembrini vihmaperioodil sajab paduvihma peaaegu iga paev vahepeal voib kull ka paike valja tulla juunist septembrini on koige kuivem periood mil tihti ei saja uldse sajab keskmiselt 1000 mm aastas laaneosas ja virunga magedes kuni 2000 mm septembrist detsembrini esineb sageli tugevaid aikesetorme magedes voib ka lund sadada eelajaloolisel ajal kattis kolmandikku tanapaeva rwanda alast pilvemets praegu laiuvad suuremal osal territooriumist terrassidena rajatud pollud puutumatu loodus on sailinud peamiselt uksnes rahvusparkides koige liigirikkam taimestik on sailinud riigi edelaosas nyungwe rahvuspargi metsades kus leidub umbes 200 puuliigi esindajaid nende seas on entandrophragma excelsum ja manni tuvijalg leidub ka mitmesuguseid sonajalgtaimi ule saja kapalise ja begooniaid pargi alale jaab nii vihmametsi bambusesalusid rohumaid kui ka soid rahvuspargi alalt on leitud umbes 1100 taimeliiki neist 137 endeemi rwanda loodeosas vulkaanide rahvuspargis kasvavad peamiselt bambusesalud mis vahelduvad nommede ja vaikeste metsasaludega idaosas paikneva akagera rahvuspargi alal on valdav savann kus kasvavad peamiselt akaatsiad piirkonnas leidub ka endeemseid liike nuudseks looduses havinud maailma vaikseim vesiroos pisivesiroos kasvas endeemsena rwanda edelaosas mashyuzas uhesainsas vaikeses veekogus veel kuni 2008 aastani mil veekogu toitev kuumaveeallikas ammendus rwanda alal elab 189 liiki imetajaid neist kaks on aarmiselt ohustatud liigid teravmokkninasarvik ja kasitiivaline rhinolophus hilli neli eriti ohustatud elevant loxodonta cyclotis magigorilla simpans ja nariline delanymys brooksi 11 ohualtid aafrika elevant lovi joehobu narilised hybomys lunaris pelomys hopkinsi praomys degraaffi ja thamnomys kempi crocidura lanosa ruwenzorisorex suncoides kasitiivaline rhinolophus ruwenzorii ja kaslane profelis aurata ja viis ohulahedased nyungwe metsades elab vahemalt 86 liiki imetajaid neist 14 on alberti rifti endeemid nende seas on ka 14 primaadiliiki sealhulgas simpansid puu otsas elavad colobused liiguvad suuremas karjas kui ukski teine aafrika primaat nad voivad liikuda kuni 400 kaupa nyungwe rahvuspargi alal elab 280 linnuliigi sealhulgas 26 alberti rifti endeemi 31 kahepaiksete 15 endeemi ja 43 roomajaliigi 8 endeemi esindajaid endeemseid liblikaliike on 21 tahelepanuvaarne on lihasooja sipelglane dorylus kes liigub hiigelkolooniatena uurimused on naidanud et sipelgate summaarne biomass on suurem samal alal elavate lihasoojate imetajate omast ning nad ka soovad kokku rohkem kui imetajad koik suurimetajad on kaitse all akagera rahvuspargis elavad tuupilised savanniloomad nende seas kaelkirjakud elevandid leopardid lovid huaanid sebrad kudud kannad puhvlid tuugassead vulkaanide rahvuspargis virunga magedes elab umbes kolmandik maailma magigorilladest virunga alal elavad ka elevandid lovid simpansid antiloobid ja tuugassead rwanda alal elab umbes 730 liiki linde nyungwe metsades on nahtud 280 liigi esindajaid neist 26 on alberti rifti endeemid nende seas on magiturako ja ruanda frankoliin riigi idaosas elab teiste seas savannile tuupiline varvuline laniarius erythrogaster ning palju soo ja jarvelinde sealhulgas toonekured ja kured kivu jarves elavad parismaisena pardkalad angersagad ning kirevahvenlased haplochromis ja oreochromis niloticus voorliigina lasti 1959 aastal jarve heeringlane limnothrissa miodon paljudes jarvedes elab tilaapia parismaise elustiku kaitseks on loodud kolm rahvusparki riigi idapiiri aares kagera joe kaldal asub akagera rahvuspark loodeosas virunga magedes eelkoige magigorillade kaitseks loodud vulkaanide rahvuspark ja edelaosas metsakaitseala nyungwe rahvuspark koige suuremaid keskkonnaprobleeme tekitavad rwandas linnade kasvust tingitud vee ja ohureostus poud metsade havitamine poletuspuuks ja pollumaa saamiseks pinnase erosioon ja mulla kurnamine ning salakuttimine 1990 aastate kodusoja ja eriti genotsiidi eest varjunud pogenikud seadsid end tihti sisse piiriaarsetes metsades kust votsid vajadusel poletuspuid ning kasutasid toiduks koike mis vahegi hamba alla kolbas tihti jai neist maha tuhi ja paljas maa et pollumaa on aarmiselt napp raiutakse pollu rajamiseks metsa koikjal kus see pole kaitse all polde rajatakse ka korgematele nolvadele kust paduvihmad mullakihi alla uhuvad allakantud pinnaseosakesed settivad veekogudesse poldude kastmine ja vee umbersuunamine kuivatab jogesid see omakorda sunnib eriti riigi idaosas loomad endale uut elupaika otsima salakuttimisega tegelevad nii nalja leevenduseks liha jahtivad pollupidajad kui ka elevante antiloope ja primaate kuttivad arimehed kes oma saagi turistidele muuvad rwanda riik loodi 1 juulil 1962 kui vabaneti belgia hooldusoiguse alt ja kuulutati valja iseseisvus iseseisvumise paev 1 juuli on rahvuspuha rwanda on unitaarne presidentaalne vabariik praegune pohiseadus voeti vastu 2003 aastal parast 26 mail 2003 peetud rahvahaaletust sellele eelnenud pohiseadus kehtis alates 1991 aastast valimisoigus on vahemalt 18aastastel isikutel naised said valimisoiguse 1961 aastal topeltkodakondsus on lubatud kuid topeltkodakondsusega isik ei saa kandideerida presidendiks riigipea on president kelle valib rahvas otsestel valimistel presidendi ametiaeg kestab seitse aastat kedagi ei tohi valida presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks presidendiks voib kandideerida vahemalt 35aastane sunniparane rwanda kodanik kelle vahemalt uks vanematest on rwanda kodanik president nimetab ametisse ja vabastab ametist peaministri ja valitsuskabineti esindab riiki valissuhtluses annab armu kuulutab valja soja solmib ja ratifitseerib valislepinguid teatud juhtudel parlamendi heakskiidul president on rwanda kaitsevae juhataja presidendil on oigus parast arupidamist peaministri kodade esimeeste ja riigikohtu esimehega esindajatekoda laiali saata senatit laiali saata ei saa seadusandlik organ on kahekojaline parlament kuni 2003 aastani oli parlament uhekojaline ulemkojas ehk senatis umutwe wa sena on 26 liiget senati koosseis valitakse kaheksaks aastaks kandideerida voivad vahemalt 40aastased isikud vahemalt 30 senaatoritest peavad olema naised 12 senaatorit valivad kohalikud omavalitsused 8 maarab president 4 poliitilised organisatsioonid ja 2 ulikoolid endistel riigipeadel on oigus soovi korral senati liikmeks saada alamkoja ehk esindajatekoja umutwe wabadepite liikmed valitakse viieks aastaks esindajatekotta kuulub 80 liiget neist 53 valib rahvas uldistel otsestel proportsionaalsetel valimistel alamkoja 24 naistele ette nahtud kohale valivad oma saadikud iga provintsi kohalike omavalitsuste ja naisorganisatsioonide esindajad kaks esindajat valivad noorteorganisatsioonid ja uhe puuetega inimeste organisatsioonid valimiskunnis on viis protsenti esinduskogusse valitud isik ei ole seotud konkreetsete valijate antud mandaadiga kui parlamendi liige erakonnast valja astub voi valja heidetakse kaotab ta oma koha parlamendis keegi ei tohi samaaegselt kuuluda parlamenti ja valitsusse president ja senati esimees ei tohi kuuluda samasse erakonda valitsus teostab koos presidendiga riigis taidesaatvat voimu valitsuskabineti tood juhib peaminister parlamendis enamuses oleva erakonna esindajad ei tohi moodustada rohkem kui 50 valitsusest rwanda oigussusteem pohineb peamiselt saksamaa ja belgia tsiviiloigusel ning tavaoigusel 2000 aastate reformide kaigus on ule voetud ka angloameerika oigussusteemi elemente kohtuvoim on taidesaatvast voimust lahutatud kuid poliitikuid on suudistatud oigusemoistmisse sekkumises kohtususteem on mitmeastmeline seda on muu hulgas seoses genotsiidijuhtumite menetlemise ja haldusreformiga korduvalt umber korraldatud ja lihtsustatud korgeim kohtuorgan on ulemkohus traditsiooniliselt moistis rwandas kohut vaarikaim mees kulas kulakohut nimetati gacacaks aastal 2001 otsustas valitsus gacaca taaselustada et kiirendada genotsiidijuhtumite menetlemist moodustati uheksaliikmelised gacacad 1990 aastate teisel poolel vangistati genotsiidis suudistatuna ule saja tuhande inimese et nii vanglad kui ka kohtud olid ule koormatud anti massilisi amnestiaid eelkoige kergemates kuritegudes suudistatutele genotsiidis osalenud said vabaduse tingimusel et on nous astuma gacaca ette gacaca maarab tavaliselt karistuseks uhiskondliku too surmanuhtlus kaotati rwandas 2007 aastal rwanda riiklikud sumbolid on lipp deviis vapp ja humn rwanda lipp on alates 2001 aastast sinise kollase ja rohelise laiuga trikoloor lipuvarvides vapp on kasutusel samast aastast riigi deviis on ubumwe umurimo gukunda igihugu uhtsus too isamaalisus rwanda humn on alates 2001 aasta algusest rwanda nziza ilus rwanda rwanda pealinn kigali asub riigi keskel kigali on pealinn alates riigi iseseisvumisest 1962 aastal pealinn moodustab uhe viiest provintsist alates 2006 aastast jaguneb rwanda territoorium viieks provintsiks intara enne seda oli provintse 12 provintsid jagunevad kokku 30 ringkonnaks akarere mis omakorda jagunevad kokku 416 sektoriks imirenge sektorid jagunevad rakkudeks utugari ja kuladeks imidugudu rwandas on mitmeparteisusteem pohiseadus keelab erakondade moodustamise rassilisel etnilisel usulisel voi soolisel alusel registreeritud erakonnad saavad riigilt rahalist toetust kohtunikel prokuroridel sojavaelastel politseinikel ja julgeolekutootajatel ei ole lubatud erakondadesse kuuluda valitsev erakond on rwanda isamaarinne teised suuremad erakonnad on sotsiaaldemokraatlik partei liberaalne partei ja kristlikdemokraatlik partei rwanda on alates 1962 aastast uro liige aastal 1963 sai ta aafrika liidu eelkaija aafrika uhtsuse organisatsiooni liikmeks aastal 2007 astus rwanda idaaafrika uhenduse ja 2009 rahvaste uhenduse liikmeks rwanda kuulub ka prantsuskeelsete riikide uhendusse francophonie eesti solmis rwandaga diplomaatilised suhted 14 martsil 2006 rwanda suursaadik eestis on alates oktoobrist 2014 hollandis haagis resideeriv jean pierre karabaranga eestil rwandas diplomaatilist ega konsulaaresindust ei ole rwandat voivad 2011 aasta seisuga viisavabalt kulastada burundi hongkongi keenia mauritiuse rootsi saksamaa suurbritannia tansaania uganda ja usa kodanikud koigil teistel tuleb taotleda viisa rwanda on jargmiste organisatsioonide liige rwanda kaitsevagi loodi parast riigi iseseisvumist 1962 aastal praegusel kujul eksisteerib ta alates 1994 aastast suurem osa armee koosseisust parineb parast genotsiidi rwanda isamaarindest eraldatud sojalisest tiivast kaitsevagi koosneb maa ja ohuvaest sundajateenistust ei ole vabatahtlikult voivad teenistusse astuda koik vahemalt 18aastased rwanda kodanikud kaitsekulutused moodustasid 2006 aastal 29 rahvuslikust kogutoodangust 2002 aasta rahvaloenduse andmetel oli rwanda rahvaarv 8 162 715 aastal 2011 elas riigis rwanda statistikaameti andmetel 10 718 379 inimest ja usa luure keskagentuuri hinnangul 11 689 696 inimest world gazetteeri arvutuste jargi elab 2012 aastal rwandas 9 320 208 inimest rwanda on aafrika koige tihedama asustusega riik uhel ruutkilomeetril elab umbes 400 inimest aastal 2010 elas 19 elanikest linnades linnastumise tempo on 44 aastas umbes 99 rwanda elanikkonnast moodustavad ruanda keelt konelevad hutud ja tutsid 84 elanikest on hutud ja 15 tutsid uhe protsendi rahvastikust moodustavad pugmeede hulka kuuluvad tvaad rahvastikukasvu kiirus on 2751 aastas rwanda naine sunnitab keskmiselt kuus last aastal 2006 oli keskmine eluiga 47 aastat sealhulgas meestel 46 ja naistel 48 aastat keskmine elueaootus sunnihetkel on 554588 aastat aastal 2011 moodustasid kuni 14aastased rahvastikust 429 1564aastased 547 ja ule 65aastased 24 aastal 2001 olid 565 elanikest katoliiklased 26 protestandid 111 adventistid 46 muslimid 01 loodususku ja 17 ei tunnistanud uhtki religiooni 704 vahemalt 15aastastest ruandalastest on kirjaoskajad meeste seas on kirjaoskajaid 763 ja naiste seas 647 lubatud on ainult monogaamne abielu mehe ja naise vahel 2010 aastal oli rwandas umbes miljon orbu suuremad linnad on pealinn kigali 1 029 384 elanikku aastal 2010 butare 89 800 2005 gitarama 87 613 2005 ruhengeri 86 685 2005 ja gisenyi 83 623 2005 rwanda on vaene pollumajanduslik maa loodusvarasid on vahe majandusele mojus havitavalt 1990 aastate alguse kodusoda ja genotsiid enamik rahvast elab maal ja hangib elatise peamiselt naturaalmajanduslikust pollupidamisest ja karjakasvatusest toostus on vahe arenenud peamised ekspordikaubad on kohv tee ja mineraalid ka kasvav turism majandus on soltuv rahvusvahelisest abist ning kohvi ja tee hindadest maailmaturul ule poole rahvast elab allpool vaesuspiiri 1960 ja 1970 aastatel majandus kasvas 1980 aastate kohvihinna langus toi kaasa aeglustumise ning 1990 esimese poole kodusoda ja genotsiid jarsu languse alates 1995 aastast on valitsus puudnud majandust umber profileerida erastada riigiettevotteid liberaliseerida ettevotluskliimat arendada toostust ja maendust meelitada rwandasse valisinvestoreid et suurem osa majapidamistest on enamvahem naturaalmajanduslikud on siseturg vaike infrastruktuur energiavarustus transpordivork on puudulik rwanda sisemajanduse kogutoodang on alates 2003 aastast kasvanud 78 aastas ja inflatsioon on olnud alla 10 aastas rwanda on idaaafrika kiireima majanduskasvuga maa maailmapank paigutas rwanda oma 2012 aasta raportis doing business arikliima poolest aafrika riikide seas mauritiuse ja lounaaafrika vabariigi jarel kolmandale kohale rwanda sisemajanduse kogutoodang oli 2011 aastal usa riigidepartemangu hinnangul 61 miljardit usa dollarit skt reaalkasv oli 82 kogutoodang inimese kohta ostujoupariteedi jargi oli 1600 usd keskmine inflatsioon 78 pollumajanduse osakaal sisemajanduse kodutoodangus oli 2010 aastal 336 toostuse osakaal 141 ja teenuste osakaal 523 kuni 90 rahvast elatub pollumajandusest pollumajandustoodang moodustab umbes kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust pollumaa moodustas 2005 aastal umbes 45 rwanda alast et rahvastiku kasvades muutub harimiskolblik maa jarjest vahem kattesaadavaks vaheneb ka farmide suurus see on keskmiselt alla uhe hektari rwandas on traditsiooniliselt kasvatatud toitu ainult oma tarbeks 20 sajandil lisandusid peamiselt eksporditulusid ihaldavate belgia voimude sunnil kohvipuud ja teepoosad peamised toidukultuurid on banaanid kaunviljad bataat jahumaniokk mais hirss sorgo maapahkel kartul suhkruroog kasvatatakse ka tubakat riisi viljeldakse vahe kuid hiina ja taiwani riisikasvatajad on saanud valitsuselt loa hakata seda suuremas mahus kasvatama banaani kasvatatakse vaikefarmides aasta ringi mais annab kaks saaki aastas seda kasvatatakse vaheldumisi ubadega maniokk on kiire kasvuga ja pouakindel seda kulvatakse vaheldumisi banaani ubade ja maisiga eriti gitaramas ja gikonkos peetakse kitsi veiseid kanu lambaid sigu kasvatatakse neitsikummelit millest valmistatakse herbitsiidi pureetrumi rwanda kaevandused on valdavalt vaikesed ja vajavad hadasti kaasajastamist neisse investeeritakse vahe puudus on geoloogidest ja maeinseneridest kasutatakse peamiselt kirkasid labidaid haamreid ja teisi kasitooriistu harvem ka pneumaatilisi tooriistu maake riigis umber ei toodelda avastatakse ka jarjest uusi leiukohti ja valitsus puuab aratada valisinvestorite huvi kaevanduste rajamise vastu riik on andnud 12 ettevottele kokku 22 vahemalt 30aastast kontsessiooni lisaks tegutseb sadakond vaikekaevandust maenduse alal tootab umbes 35 000 inimest aastal 2010 teenis rwanda mineraalide ekspordilt 678 miljonit usa dollarit see moodustas koguekspordist 149 ja oli suurim valuutaallikas kassiteriiti toodeti ja eksporditi 3874 tonni 422 miljoni dollari eest 2009 aastal 4269 tonni koltani 749 tonni 1848 miljoni dollari eest 2009 aastal 949 tonni ja volframiiti 843 tonni 71 miljoni dollari eest 2009 aastal 874 tonni rwandas toodetakse umbes 9 maailma tantaalimaagist ja umbes 4 volframiidist suurema osa ruandade energiavajadusest katab puit ja puususi elektrienergia on kattesaadav vaid 11le elanikest usa luure keskagentuuri hinnangul toodeti rwandas 2008 aastal 160 miljonit kwh ja tarbiti 2368 miljonit kwh elektrienergiat umbes 30 elektrienergiast tarbivad ettevotted osa elektrienergiast imporditakse kongo dvst elektrijaamade koguvoimsus on umbes 100 mw elektrienergia on rwandas ule kahe korra kallim kui naabermaades umbes 59 elektrienergiast toodetakse hudroenergiast ja ulejaanu fossiilkutustest sh umbes 1 kivu jarve metaanist suuremad hudroelektrijaamad on mukungwa hudroelektrijaam ruhundo jarvel 125 mw ntaruka hudroelektrijaam burera jarvel 1176 mw gihira hudroelektrijaam 18 mw ja gisenyi hudroelektrijaam 12 mw koos kongo dv ja burundiga rajatud elektrijaamadest rusizi i ja rusizi ii on rwanda kasutada vastavalt 35 ja 12 mw peagi valmivad kaks uut elektrijaama nyabarongo 275 mw ja rukarara 95 mw riigi kesk ja laaneosas on palju kohalikke mikroelektrijaamu suuremad soojuselektrijaamad on jabana 1 78 mw jabana 2 20 mw aggreko 1 10 mw ja aggreko 2 5 mw kivu jarve umbritseva kuumaveeallikate voo geotermilise energia potentsiaalseks rakendatavaks voimsuseks hinnatakse 170320 mw valitsuse aastateks 20112017 koostatud plaan naeb ette suurendada hudroelektrienergia tootmist 333 megavatini rajada maapoueenergial pohinevad elektrijaamad koguvoimsusega 310 mw ning metaanil tootavad elektrijaamad koguvoimsusega 300 mw kigali lahedal jali mael on tuulepark kirehe ringkonda on rajamisel rwanda tansaania ja burundi uhine 80megavatine rusumo hudroelektrijaam toostustoodang moodustas 2010 aastal 141 sisemajanduse kogutoodangust valdavalt tegutsevad vaikeettevotted kus toodeldakse pollumajandustooteid toodetakse toiduaineid tsementi olut karastusjooke seepi mooblit jalatseid plaste tekstiilitooteid sigarette ravimeid tooriistu katusematerjale umbes 90 vedudest tehakse maanteid mooda maanteede kogupikkus on ule 14 000 km neist umbes 20 on kattega teed raudteid rwandas ei ole kavas on ehitada raudteeliin kigalist tansaaniasse isakasse mis on rwandat ja burundit dar es salaami sadamaga uhendav transpordisolm teine planeeritav liin uhendab tulevikus rwanda ja burundi kongo dv kaudu aafrika lounaosa raudteevorguga rwanda riikliku lennukompanii rwandairi lennukid peavad uhendust eelkoige paljude aafrika suurlinnadega aga ka mumbai ja dubaiga rwandairi kodulennujaam on kigali aarelinnas asuv kigali rahvusvaheline lennujaam kigalist 40 km kaugusele bugesera ringkonda rajatakse uut rahvusvahelist lennujaama cyangugus asub kohaliku tahtsusega kamembe lennujaam kivu jarve kaldal asuvate asulate vahel toimub laevaliiklus olulisemad sadamalinnad kivu jarve kaldal on cyangugu gisenyi ja kibuye rwandas on parempoolne liiklus rwandas on kaks suuremat telekommunikatsiooniettevotet mtn rwanda ja tigo aastal 2011 oli rwandas umbes 36 miljonit mobiiltelefoni kasutajat aastal 2010 kasutas internetti 13 rwanda elanikest rwanda ekspordib peamiselt teed kohvi kassiteriiti koltani pureetrumi loomanahku peamised valjaveomaad on keenia kongo demokraatlik vabariik hiina ja pakistan 2011 aasta oodatav ekspordimaht oli 295 miljonit usa dollarit rwanda impordib peamiselt toiduaineid seadmeid terast naftatooteid tsementi ja muid ehitusmaterjale peamised impordipartnerid on keenia uganda araabia uhendemiraadid tansaania hiina 2011 aasta oodatav impordimaht oli 1315 miljardit usa dollarit suurem osa rwanda sisse ja valjaveetavast kaubast peab labima umbes 1500 km pikkuse autoreisi mooda viletsavoitu teid kigali ja mombasa voi dar es salaami vahel rwandas on uks riiklik telekanal uks uleriigiline riiklik raadiojaam ja uheksa eraraadiojaama suuremad ajalehed on ingliskeelsed ja need on eraomandis levinumad ajalehed on the new times rwanda herald ja rwanda newsline ning viimase ruandakeelne sosarvaljaanne umuseso rwanda keskpank loodi 1964 aastal rwanda rahauhik on rwanda frank iso 4217 rwf uks frank jaguneb sajaks santiimiks frank voeti kasutusele 1964 aastal martsis 2012 on 1 euro kurss umbes 800 franki rwanda bors avati jaanuaris 2011 uheksaklassilise pohihariduse omandamine on kohustuslik ja riiklikus koolis tasuta president paul kagame lubas 2010 aastal uueks ametiajaks kandideerides et tasuta haridust pikendatakse veel kolme aasta vorra esimesel kolmel aastal toimub oppetoo ruanda keeles hiljem prantsuse voi inglise keeles aastal 2010 oli rwandas 2510 pohikooli kus oppis umbes 23 miljonit last tudrukuid ja poisse oli nende seas enamvahem vordselt keskkoole oli 1399 ja neis oppis umbes 425 000 opilast palju on erakoole osa neist on kirikute juures erakoolid opetavad riikliku oppekava jargi kuid nouavad oppemaksu tasuta haridusest hoolimata ei kai koik lapsed koolis paljudele peredele kaib ule jou ka roivaste ja koolitarvete ostmine keskustest kaugemal asuvate koolide jaoks on raske leida opetajaid korgkoole oli 2010 aastal 30 neist 17 olid riiklikud nii riiklikes kui ka erakorgkoolides oppis umbes 31 000 tudengit riiklike korgkoolide opilastest umbes kaks kolmandikku on mehed erakorgkoolide tudengitest moodustavad aga naised umbes 55 suurim ulikool on 1963 aastal butares asutatud rwanda rahvuslik ulikool kigalis asub kigali tehnikainstituut tervishoiu ja meditsiiniteenused ei ole rwandas alati kattesaadavad puudus on nii arstidest kui ka ravimitest 75 arstidest tegutseb kigalis kus elab alla 20 inimestest riigis on uks haigla iga 190 000 elaniku kohta eriti lapsed kannatavad alatoitluse all ja surevad tihti nakkushaigustesse 45 alla viieaastastest lastest kannatab alatoitluse all 2010 aasta andmetel suri umbes 20 lastest alla viie aasta vanusena rwandas tegutseb uks arst iga 18 000 inimese kohta arstiabi on tihti tasuline imikusuremuskordaja on 50 koige suurem probleem on nakkushaiguste levik mida soodustavad viletsad elutingimused puudulik hugieen ja puhta vee puudus umbes kolm protsenti elanikkonnast poeb aidsi voi kannab hiviirust arvatakse et umbes veerand prostituutidest kannab hiviirust prostitutsioon on illegaalne ja selle eest voidakse karistada vangistusega sellest hoolimata on prostitutsioon levinud sest vaesuses elavad naised ei leia tihti raha teenimiseks muud voimalust levinud on ka tuberkuloos ja eriti malaaria mis on levinuim surma pohjustaja muu hulgas teetanuse lastehalvatuse ja leetrite levikule on suudetud piir panna ning oluliselt on vahendatud malaariasse suremust aastal 2008 moodustasid kulutused tervishoiule 97 rwanda riigieelarvest ja jargmistel aastatel plaaniti seda suurendada rwanda ala vanimad asukad olid teadaolevalt kuttidestkorilastest tvaade esivanemad nad asustasid piirkonna millalgi parast viimast jaaaega vahemikus 80003000 ekr arheoloogilistel valjakaevamistel on leitud horeda asustuse jalgi nooremast kiviajast ja monevorra suurema asustuse jalgi rauaajast rauaaja asupaikadest on leitud muu hulgas lohukestega kaunistatud keraamikat ja rauast tooriistu praegu 99 rahvastikust moodustavate hutude ja tutside paritolu kohta on erinevaid seisukohti varem on valitsenud seisukoht et aastatel 7001500 asusid piirkonda elama maaharijatest bantu hoimud kelle tegevus havitas tvaade asupaigaks olnud metsad ja surus tvaad magedesse tulijaid on peetud hutude eellasteks alates 15 sajandist jargnesid karjakasvatajatest bantud kes selle arvamuse kohaselt olid tutside esivanemad pole teada kas maad vallutati uhekorraga voi toimus aeglane integratsioon kuigi hutusid ja tutsisid on peetud eri rasside esindajateks arvatakse et hutud ja tutsid voisid tulla ka koos ning nende eristamine on sundinud pigem eri tegevusaladest tingitud erineva sotsiaalse staatuse pohjal esialgu olid ruanda rahvad organiseerunud klannidesse ubwoko praeguse rwanda alal oli umbes 20 klanni alates 15 sajandist hakkasid kujunema kuningriigid mille eesotsas oli pooljumalaks peetud valitseja bami aastaks 1700 eksisteeris umbes kaheksa kuningriiki 18 sajandi keskpaigaks muutus domineerivaks rwanda kuningriik mida valitses tutside nyiginya klann voimsaim oli tutside riik kuningas kigeri iv rwabugiri valitsemise ajal alates 19 sajandi keskpaigast kuni saksa kolonisaatorite saabumiseni sajandi lopus kigeri laiendas kuningriiki laane ja pohja suunas ning juurutas ubuhake ja uburetwa need suvendasid hutude ja tutside klassivahet alates bantude tulekust on hutud alati enamuses olnud valitsejad seevastu olid tutsid kellele kuulus ka kogu maa samas elasid koik ruanda rahvad kulg kulje korval neil oli uhine keel ja kultuur sealhulgas usundid muusika muudid tantsud solmiti ka segaabielusid karjakasvatus loi rohkem joukust ning tanu majanduslikule uleolekule saavutasid tutsid pikkamooda ka poliitilise voimu samal ajal polnud klasside piirid jaigalt paigas hutud kes joukuse kasvades kariloomi omandasid said tutsideks tutsisid kes oma karjast ilma jaid hakati aga pidama hutudeks kui euroopa koloniaalriigid 1884 aastal peetud berliini konverentsil omavahel aafrikat jagasid maarati rwanda koos burundiga saksa idaaafrika osaks aastal 1890 liideti rwanda saksa kolooniatega esimese eurooplasena uuris rwanda ala pohjalikumalt gustav adolf von gotzen kes labis maa selle kaguosast kuni kivu jarveni ja kohtus teiste seas ka kuningaga sakslased markimisvaarselt kohalikku ellu ei sekkunud vaid toetasid senist valitsemissusteemi nad loid aluse hutude ja tutside rassilisele eristamisele pidades hutusid alavaarseks ja tutsisid korgema rassi esindajaiks esimese maailmasoja kaigus vallutasid maa 1916 aastal belgia vaed aastal 1923 andis rahvasteliit belgiale mandaadi rwanda ja burundi haldamiseks rwandaurundi territooriumi nime all parast teist maailmasoda maaras uro selle belgia hooldusterritooriumiks et valmistada ette riigi iseseisvumist belgia valitsejad tsentraliseerisid voimu ja lihtsustasid valitsemise struktuuri arendasid haridust ja pollunduskultuuri belglased toid ka katoliku usu prantsuse keele ja eugeenika moodeti kolju labimootu nina pikkust ja silmade varvi ning tehti tulemuste pohjal jareldusi tutside ja hutude erineva voimekuse kohta tutsid olid tulemusega rahul hutud aga jaeti korvale mitte uksnes valitsemisest vaid ka kooliharidusest ning pandi sunnitoole aastal 1935 juurutati isikutunnistused kuhu pandi kirja igauhe paritolu see kaotas varem eksisteerinud klassidevahelise liikuvuse 1950 aastatel suvenesid rahva seas iseseisvumispuudlused tutsid tahtsid olemasoleva voimustruktuuri ja oma privileegide sailitamist hutud aga voimu umberjagamist aastal 1959 asutati hutu rahva vabadusliikumise partei rahutused kulmineerusid samal aastal revolutsiooniga revolutsioon algas novembris 1959 pollumeeste ulestousuna ning kasvas organiseeritud liikumiseks mille eesmark oli monarhia kaotamine ja voimu uleandmine hutudele tapeti tuhandeid tutsisid ule 100 000 tutsi pogenes naabermaadesse hutude juht oli tulevane esimene president gregoire kayibanda varem tutsi valitsejaid toetanud belgia voimud asusid nuud hutude poolele kohalikel valimistel 1960 said hutud suure voidu gitaramas tuli belgia voimude vaikival heakskiidul voimule esialgne hutu valitsus jaanuaris 1961 korraldati rahvahaaletus millega kaotati monarhia ja mwami kigeri saadeti maalt valja tuhanded tutsid pogenesid ja juba 1964 aasta alguses oli neid naabermaades vahemalt 150 000 juunis 1962 tuhistas uro belgia hooldusoiguse ja otsustas moodustada iseseisvad riigid rwanda ja burundi esimeseks rwanda presidendiks sai gregoire kayibanda 1960 ja 1970 aastatel riigi majandus kasvas kuid konflikt hutude ja tutside vahel hoogus tuha all ametlik ideoloogia pidas tutsisid vaenlasteks aastatel 19651989 kasvas rwanda skt pidevalt umbes 5 aastas inflatsioon oli vaike ja inimesed muutusid joukamaks tanu sellele vahenes ka vaenulikkus hutude ja tutside vahel umbes kaks kolmandikku rahvast teenis raha kohvipuude kasvatamisega euroopa riigid toetasid rwandat heldelt aastal 1973 moodustas rahvusvaheline abi sktst 5 1991 aastal juba 22 suuremad rahalised toetajad olid belgia ja sveits prantslased abistasid muu hulgas sojalise valjaoppega aastal 1972 toimus burundis hutude ulestous tutsi voimud tapsid selle mahasurumise kaigus umbes 200 000 hutut ja teist sama palju pogenes rwandasse eksiilis elavad tutsid tegid piiriaarsetel aladel korduvalt edutuid runnakuid kayibanda oli parit gitaramast ning teda toetasid eelkoige riigi kesk ja lounaosa inimesed et ta jagas ka ametikohti ainult oma lahikondlastele tekkis vastuolu pohja ja louna hutude vahel ning peagi kaotas ta pohjaosas igasuguse toetuse 5 juulil 1973 haarasid voimu pohjaosa ohvitserid tollase hutust kaitseministri kindralmajor juvenal habyarimana juhtimisel habyarimana jai voimule 21 aastaks kayibanda suri vanglas nalga habyarimana oli lubanud tagada tutside turvalisuse ja runnakud neile moneks ajaks lakkasid ta keelustas parteid ning asutas 1975 aastal erakonna rahvuslikrevolutsiooniline arenguliikumine aastatel 19751991 oli rahvuslikrevolutsiooniline arenguliikumine ainuke legaalne partei kuhu pidid kuuluma koik inimesed igauks pidi kandma isikutunnistust kus oli kirjas tema etniline paritolu ja elukoht elukohta ei tohtinud loata vahetada tutsid said ametikohti nii riiklikus kui ka erasektoris nende osakaalule vastava kvoodi jargi segaabielusid piirati habyarimana sulges piiri eksiilis elavatele tutsidele aastatel 1983 ja 1988 valiti habyarimana ainsa kandidaadina presidendi ametisse tagasi teda toetas peamiselt pohjaosa kust ta ise parit oli 1980 aastate lopus muutus riigi majanduslik olukord kohvihindade languse ja poua tottu raskemaks ugandas elavad tutsid astusid yoweri museveni loodud milton obote reziimi vastu voitlevasse armeesse kui museveni jaanuaris 1986 kampala vallutas moodustasid umbes 3000 tutsit juba neljandiku tema armeest juulis 1986 teatas museveni et vahemalt kumme aastat ugandas elanud tutsid saavad soovi korral automaatselt uganda kodakondsuse neli aastat hiljem oli ta avaliku pahameele tottu sunnitud oma lubaduse tuhistama rwanda naabermaades elas selleks ajaks umbes 700 000 tutsit eksiilis elavad tutsid noudsid oigust koju tagasi poorduda kuid habyarimana vastas et maa on niigi uleasustatud aastal 1987 asutati kampalas rwanda isamaarinne mis seadis oma eesmargiks lisaks tagasipoordumisoigusele demokraatliku reformi rwandas 30 septembril 1990 deserteerus uganda armeest umbes 4000 tutsit koos relvadega nende juhiks sai uganda armeest erru saadetud kindral fred rwigyema uks uganda tutside liidritest oli ka paul kagame kes oli 1961 aastal neljaaastasena koos perega oma kodukohast gitaramast lahkunud kodumaatud pogenikud otsustasid jouga rwandasse tagasi poorduda 1 oktoobril 1990 tungisid isamaarinde vaed rwandasse algas kodusoda runnak ei olnud esialgu eriti edukas vagesid juhtinud rwigyema sai kohe surma juunis 1991 tegi habyarimana opositsiooni ja laane uldsuse survel pohiseaduses muudatused millega lopetati ainupartei voim aprillis 1992 moodustas ta koalitsioonivalitsuse osalt seetottu et rwanda paiknes prantsuskeelse ja ingliskeelse aafrika piiril pidas prantsusmaa riiki oma huvisfaari kuuluvaks habyarimana palus prantslastelt abi teatades et tutsid tahavad monarhiat taastada lisaks prantslastele sai habyarimana abivagesid ka belgialt ja oma liitlaselt mobutu sese sekolt sairis aastal 1991 koosnes tema armee 28 000 mehest prantslased opetasid sodureid valja ja tarnisid relvi muu hulgas vahendades relvalepinguid egiptuse ja lounaaafrika vabariigiga relvadele kulutati umbes 100 miljonit usa dollarit millest suurem osa oli rahvusvaheline majanduse edendamiseks moeldud abi 1991 aastal sai isamaarinde juhiks paul kagame kes oli vahepeal usas valjaopet saanud 1992 solmiti relvarahu rwandas hakkas organiseeruma aarmuslaste grupp mille liikmed ei olnud nous habyarimana kokkuleplusega asutati liikumine vabariigi kaitsmise koalitsioon organisatsioon oli poolsalajane ja valmistas ette tutside ohu korvaldamist vaenu ohutati muu hulgas meedias eriti ajalehes kangura augustis 1993 kirjutas habyarimana laane survel alla arusha kokkuleppele noustudes muu hulgas demobilisatsiooniga oktoobris 1993 rooviti ja tapeti burundi esimene hutust president melchior ndadaye see vallandas massilise verevalamise umbes 300 000 hutut pogenes rwandasse burundi sundmused kinnitasid hutu ekstremistide veendumust et tutsid tahavad koikjal voimu haarata tutsivastast propagandat tohustati armeejuht kolonel bagosora juhtis ettevalmistusi runnakuks rahvale jagati relvi ja korraldati sojalist valjaopet jaanuarist 1993 kuni martsini 1994 importis rwanda ule poole miljoni matseete rajati varjatud relvalaod kuhu koguti tulirelvi matseetesid granaate ja kirveid koostati vaenlaste nimekirju uro saatis rwandasse oma rahuvalvevaed unamiri umbes 2500 meest romeo dallairei juhtimisel vagedel oli puudulik valjaope ning puudus nii varustusest kui ka rahast dallaire teadis massimorva ettevalmistustest ja palus abi kuid lisajou saatmist ei peetud voimalikuks uleminekuvalitsus pidi varasemate plaanide jargi ametisse astuma jaanuaris 1994 kuid habyarimana venitas osalt ka aarmuslaste survel 6 aprillil 1994 osales habyarimana dar es salaamis uhepaevasel aafrika tippkohtumisel kuigi ta tavaliselt valtis pimedas lendamist otsustas ta seekord veel samal hilisohtul tagasi lennata ta pakkus kuuti ka burundi presidendile cyprien ntaryamirale tema lennuk falcon oli kingitus president mitterrandilt ja selle meeskonna moodustasid kolm prantslast lennuki pardal oli ka valitsusliikmeid umbes kell 2015 hakkas lennuk kigali lennuvaljale maanduma kui seda tabas kaks raketti koik lennuki pardal olnud inimesed hukkusid vallandus tapmine esimesena tapeti korgetel positsioonidel moodukad hutud nende seas peaminister agathe uwilingiyimana ja kumme teda kaitsnud belgia rahuvalvesodurit uleskutsed raadios andsid teada et tutside tapmine on iga oige hutu kohustus inimesed otsisid varju kirikutest kuid suured rahvakogunemised tegid tapmise ainult lihtsamaks koguneti ka koolidesse ja haiglatesse ohvrite ainukesed relvad olid kivid palju inimesi tapeti joe aares sest seal oli laipadest kerge lahti saada kagera joe vool viis victoria jarve umbes 40 000 surnukeha oma riigi kodanikke evakueerima saabunud prantsusmaa lennukid viisid euroopasse varjule ka habyarimana perekonna ja teised genotsiidi planeerimise liidrid morvatud peaministri viis last seevastu jaeti maha rahuvalvejoud olid jouetud sest lisaks ressursipuudusele polnud neil ka oigust sekkuda belgia otsustas parast sodurite tapmist oma vaed ara kutsuda et belglased moodustasid vagede selgroo otsustas uro missiooni katkestada jattes alles vaid paarsada inimest abioperatsioonide koordineerimiseks genotsiidi kaigus tapeti vahemalt 800 000 tutsit ja 50 000 hutut isamaarinde vaed edenesid pikkamooda pohjast louna poole nad vallutasid esialgu idaosa kust hutud pogenesid tansaaniasse aprilli lopus uletas uhe paevaga piiri umbes veerand miljonit hutu pagulast see aratas ka laaneriikide tahelepanu ja alustati massiivset abioperatsiooni uro julgeolekunoukogus vaieldi samal ajal selle ule kas ikka on tegemist genotsiidiga ja kas abijoudude saatmine on valtimatu 8 juunil 1994 otsustati moodustada unamir 2 enne uro plaanide joustumist otsustas aga sekkuda prantsusmaa kes tahtis iga hinna eest ara hoida isamaarinde paasemise voimule prantsusmaa sai uro julgeolekunoukogult mandaadi ja saatis rwandasse 2500 meest kes uletasid kongo dv piiri bukavu juures 23 juunil 1994 dallaire oli prantslaste operatsiooni vastu hutud tervitasid prantslasi paastjatena 4 juulil 1994 vallutasid isamaarinde vaed kigali ja tungisid edasi laane suunas hutud pogenesid massiliselt ule sairi piiri prantsuse vagede kaitse all paasesid pogenema paljud genotsiidi korraldajad laaneriigid nimetasid genotsiidis osalenute kogunemist pogenikelaagritesse ajaloo suurimaks humanitaarkatastroofiks 18 juulil 1994 kuulutas paul kagame kodusoja loppenuks jargmisel paeval vannutati ametisse rahvusliku uhtsuse valitsus novembris 1994 asutas uro julgeolekunoukogu rwanda rahvusvahelise kriminaaltribunali tribunal on siiani suudi moistnud monikummend inimest sairi pogenenud hutu aarmuslased jatkasid runnakuid ule rwanda piiri aastal 1996 sisenesid rwanda vaed sairi et toetada koos uganda vagedega laurent kabila juhitavaid massulisi president mobutu sese seko vastu kui hiljem selgus et ka kabila toetas hutusid asus rwanda toetama massulisi kes olid huvitatud kabila kukutamisest rwanda osalus kongo sojas aratas rahvusvahelist pahameelt ja riik jaeti ka valisabist ilma aastal 2002 solmiti rahuleping millega rwanda viis oma vaed kongost valja ja hutu massulistelt voeti relvad aastal 2000 astus tagasi alates 1994 aastast president olnud pasteur bizimungu ja paul kagame sai presidendiks aastal 2003 voeti vastu uus pohiseadus ja peeti esimesed demokraatlikud mitmeparteilised valimised kagame valiti presidendi ametisse tagasi ta valiti suure haalteenamusega tagasi ka 2010 aastal aastal 2006 viidi labi haldusreform millega asendati senised 12 provintsi viie provintsiga samal aastal kustutasid maailmapank ja imf osa rwanda volgadest aastal 2007 sai rwanda aafrika liidu liikmeks rwandas elavatel rahvastel on uhine kultuuriparand muusikal tantsul ja kasitool on traditsiooniliselt oluline roll laulu ja tantsu abil on kujutatud nii vaprust voitluses jahionne kui ka humoorikaid vahejuhtumeid muusika ja tantsutraditsioon on omavahel labi poimunud laulude ja tantsude saateks mangitakse harfiga sarnanevat kaheksa keelega pilli lulungat pidulikumate tantsude saateks mangib 79 trummist koosnev orkester aastal 1974 asutati rwanda rahvusballett urukerereza mis hoiab elus ruandade tantsu laulu ja pillimangutraditsiooni seda peeti 1980 aastate lopus maailma parimaks folktrupiks tantsuetteaste koosneb enamasti mitmest osast rohust parukatega ja odadega mehed esitavad traditsioonilist kangelaste tantsu intore tantsijad kujutavad lahingust saabuvaid voidukaid kangelasi kes kirjeldavad jouliste liigutuste ja verdtarretavate karjatuste abil lahingu kaiku intore on tvaade hutude ja tutside uhine tants mis kirjeldab vastupanu uhisele vaenlasele tanaseni on elus sajandeid tagasi loodud tantsutrupp intore mis omal ajal esines ainult kuninglikus oukonnas praegu korraldab trupi etteasteid butares asuv rahvusmuuseum umushagiriro on naiste tants mille sujuv koreograafia kujutab loomade graatsilist liikumist ukurambagiza on flirtiv peibutustants milles osalevad mehed ja vallalised naised ikinimba on muusika ja tants mis jutustab moodunud aegade kangelastest ja kuningatest traditsiooniline trumm on oonsast puutuvest ja loomanahast valmistatud ingoma kirikulaul esindab moodsamat laulutraditsiooni popmuusikat mojutavad rahvusvahelised trendid koige rohkem mojutusi on saadud idaaafrika kongo ja ameerika muusikast levinuim stiil on hiphop rwanda tuntumate lauljate seas on simon bikindi ja jeanpaul samputu eelkoige maal on sailinud traditsioonilised kasitoooskused tegeldakse keraamika korvipunumise puunikerduste aga ka maalikunstiga ainulaadne rwandale omane kunstivorm on imigongo lehmasonnikust ja pigmentidest puitplaadile tehtud spiraalsed voi geomeetrilised mustrid keraamikaga on traditsiooniliselt tegelenud eelkoige tvaad nad hankisid savi peamiselt riigi idaosa rabadest rahvusparkide ja kaitselade loomise kaigus aeti tvaad oma ajaloolistelt asualadelt valja nende savileiukohad jaid aga valdavalt akagera rahvuspargi alale ja seetottu jaid nad oma tooraineallikast ilma ruandade traditsioonilised eluasemed nyakatsid olid ringi voi ruudukujulise pohiplaaniga pinnasest ja rohust ehitatud majakesed aastal 2008 algatas valitsus ulatusliku uute majade ehitamise kampaania mille kaigus plaaniti hiljemalt 2011 aasta esimese poole jooksul algelised elamud taielikult uutega asendada sugisel 2010 oli alles ligi 71 000 nyakatsit kampaania raames aidati inimestel ehitusmaterjale hankida ja korralikud majad ehitada hiljem pikendati programmi 2011 aasta lopuni kampaania maksis ule 65 miljardi frangi rwandas ei ole uhtki unesco maailmaparandi nimistusse kuuluvat malestist ruandade kirja pandud lugude traditsioon on vordlemisi noor luuletusi ja rahvajutte on polvest polve suuliselt edasi antud haid lugude jutustajaid peetakse suure au sees rwanda tuntumaid kirjamehi ja rahvakultuuri uurijaid oli alexis kagame tanapaeva kirjanikest on tuntumad benjamin sehene saverio naigiziki gilbert gatore anicet karege yolande mukagasana scholastique mukasonga nad koik on kirjutanud eelkoige prantsuse keeles ruandakeelseid teoseid on ilmunud aarmiselt vahe ruandade pohitoiduainete hulgas on banaanid kaunviljad bataat kartul jahumaniokk mais hirss riis sorgo maapahkel suuakse ka avokaadot mangot ja papaiat tvaade ja hutude menuu on traditsiooniliselt koosnenud peamiselt taimsetest toiduainetest karjapidajatest tutsid tarbisid rohkem piimatooteid liha on alati aarmiselt harva soodud ka karjakasvatajad ei soonud liha sageli sest loomad olid pigem staatusesumbol ja joukuse mark ning neid ei raatsitud tappa jarvede lahedal suuakse rohkem kala eriti tilaapiat rwanda elanikud on maailma suurimate banaanisoojate hulgas banaane kuivatatakse ja voidakse seejarel hapendada neist tehakse ka olut maisi keedetakse ja rostitakse voi valmistatakse ugalit mis on veega keedetud maisipuder manioki toid ruandade soogilauale belglased 1930 aastatel lisaks juurtele suuakse ka manioki lehti valminud manioki juured sailivad mullas kaua ja voivad saagikoristust oodata seetottu hoitakse neid tihti varuks ootamatu nalja puhuks maniokist tehakse muu hulgas jahu millest kupsetatakse leiba kuivatatud kalaga serveeritakse purustatud maniokilehtedest tehtud isombet ibihaza on korvitsast ja ubadest valmistatud roog riisi suuakse palju see sobib ka pidulikumaks eineks ikinyiga on pudrutaoline pasta mida tehakse pahklitest umustima wuburo on hirsijahust tehtud puder lihavaese dieedi puhul voib tekkida proteiinipuudus asulates suuakse rohkem liha kui maal suuakse kitse looma kana lambaliha olle pruulimine on laialt levinud olu on tahtis jook ka tseremooniate ja rituaalide juures muu hulgas banaanide ja sorgo kaaritamise teel valmistatakse mitmesuguseid alkohoolseid jooke sealhulgas urwagwa nime kandvat olut ubuki on kaaritatud meest valmistatud jook naised joovad alkoholi harva rahvalike tahtpaevade ja puhadena peetakse nii rahvusvaheliselt tahistatavaid puhi kui malestatakse ka rahva ajaloos olulisi paevi rwandas on 11 riiklikku puha genotsiidi malestuspaevale jargnevat nadalat tahistatakse leinanadalana ramadaani loppu tahistavat id alfitrit peetakse vastavalt rwanda muslimiorganisatsiooni seatud kalendrile rahvuskeel on bantu keelte hulka kuuluv ruanda keel ametlikud keeled on ruanda prantsuse ja inglise keel eelkoige kaubanduses kasutatakse ka suahiili keelt rwanda traditsioonilised voistlused olid rammukatsumised pidustuste puhul voisteldi muu hulgas maadlemises korgushuppes vibulaskmises ja piigi heitmises labi liikuva ronga suveolumpiamangudel on rwanda voistkond osalenud seitse korda kuid medaleid voitnud ei ole taliolumpiamangudel rwanda osalenud ei ole rwanda sportlane jean de dieu nkundabera voitis 2004 aasta paraolumpiamangudel ateenas pronksmedali ratastoolisoidus populaarseim spordiala on jalgpall rwanda jalgpallikoondis aafrika tugevamate hulka ei kuulu levinud on ka vorkpall kergejoustik ja korvpall tsaad on merepiirita riik aafrika keskosas piirneb pohjas liibuaga idas sudaaniga lounas keskaafrika vabariigiga laanes kameruni nigeeria ja nigeriga riigi korgeim tipp on tibesti magismaal paiknev 3415 m korgune emi koussi vulkaan riigi pohjosa holmab sahara korb keskosas asub djourabi korb laanepiiril asub tsaadi jarv 19001960 oli riik prantsusmaa valduses 2005 aastal kuulutas tsaad end sudaaniga sojaseisukorras olevaks 2006 aasta oktoobris solmiti dakaris sudaaniga rahu 2006 aasta martsis puhkes riigis massuliste ulestous mille kaigus runnati ka pealinna kuid valitsusvaed suutsid runnaku tagasi luua riigis on umbes 200 000 pogenikku darfurist tsaad on maailma vaesemaid riike 80 tsaadi elanikest elab absoluutses vaesuses 90 elanikest on hoivatud pollumajanduses 2003 aastal alustati nafta puurimist 1990ndate lopus avastatud leiukohast tsaadi peamised kaubanduspartnerid on prantsusmaa kamerun ja nigeeria peamised eksportartiklid on puuvill ja nafta 2012 aastast alates jaguneb tsaad 23 piirkonnaks aastatel 20022008 jagunes tsaad 18 piirkonnaks mis omakorda jagunesid 52 departemanguks tonga ametlikult tonga kuningriik tonga keeles puleanga fakatui o tonga on riik vaikses ookeanis asuvas okeaanias tonga saartel see on tanapaeval maailma vaikseim kuningriik tonga asub kuupaevarajast laanes mistottu uus paev algab seal varem kui mujal maailmas tonga nimi tuletub tongakeelsest sonast tonga mis tahendab lounakaart riigi nime tahendus on tuletatud saarte geograafilisest paiknemisest poluneesias tonga saared asuvad vaikses ookeanis uusmeremaa ja hawaii saarte vahelisel alal paiknedes uusmeremaale umbes poole lahemal kui hawaiile tongast loodes asub fidzi pohjas wallis ja futuna ning samoa ning kirdes niue tonga rannajoone kogupikkus on 419 kilomeetrit pikim riigisisene vahemaa pohjast lounasse on 631 kilomeetrit ja idast laande 209 kilomeetrit tonga koosneb 169 saarest mis kulgevad pohjast lounasse ja millest 36 on asustatud saared paiknevad kolme pohiruhmana vavau saared pohjas haapai saared keskel ja tongatapu saared lounas saarestik asub tektoonilise plaadi serval millest itta jaab tonga suvik riigi pealinn nukualofa asub tongatapu saarel mis on tonga suurima pindala 257 km ja rahvaarvuga saar teised suuremad saared on vavau saar 897 km2 eua saar 874 km2 ja niuafoou saar 5027 km2 paljusid saari kahjustab tuule ja veeerosioon kuid tongatapu saart kaitseb erosiooni eest korallrahu tongas asub kahte tuupi saari uhed on veealuste vulkaanide tipud mida katab peamiselt korallilist paritolu lubjakivi teised on korallilist paritolu saared riigi korgeim tipp on kao vulkaan mis ulatub 1046 meetrit ule mere pinna tongas asub 5 tegevvulkaani mille tipud ulatuvad ule merepinna lisaks neile leidub riigis veealuseid tegevvulkaane viimane vulkaanipurse toimus riigis jaanuaris 2015 kui purskas huia tonga vulkaan tonga suurimad jarved on tofua vulkaanikraatris tekkinud jarv ja niuafoou saare vulkaanikraatris tekkinud vai lahi jarv mille pindala on 136 km2 eua saarel asub riigi pikim oja vaiksemaid ojasid on saartel veel metsaga on kaetud 125 tonga pindalast tongas on kirjeldatud 463 liiki korgemaid taimi neist 54 on endeemsed tongas ei esine uhtki looduslikku kahepaikset tongas elab 2 endeemset sisalikuliiki lepidodactylus euaensis ja emoia mokolahi tongas on kirjeldatud 82 linnuliiki neist endeemsed liigid on tonga rihukana megapodius pritchardii ja varvuline pachycephala jacquinoti lisaks vaalalistele on tongal looduslikest imetajatest kirjeldatud uht kasitiivalise liiki ja poluneesia rotti tonga oli esimene poluneesia riik mis alustas pideva keskkonnakaitse programmiga riik kuulub troopiliste vihmametsade kaitsmise regiooni riigis on 2 rahvusparki eua rahvuspark ja mount talau rahvuspark eua rahvuspark loodi troopilise vihmametsa kaitseks mount talau rahvuspargis kaitstakse endeemseid liike tongale kuulub mitmeid mereelustiku kaitseks moodustatud reservaate 126hektariline hakaumamao rifireservaat moodustati papagoikalade kaitseks fangauta ja fangakakau laguunide reservaat moodustati mangroovimetsa ja laguunide elustiku kaitseks tongas valitseb troopiline kliima detsembrist aprillini on vaga niiske ja palav aasta keskmine sademete hulk on tongatapu saarel 1600 mm ja vavau saarel 2210 mm riigi pohjapoolsemaid saari tabavad sageli taifuunid tonga on konstitutsiooniline monarhia riigipea on kuningas kelleks 2012 aastast on tupou vi kuningale kuulub taidesaatev voim ta nimetab ja maarab ametisse peaministri seadusandlik voim kuulub 1kojalisele seadusandlikule kogule fale alea mille liikmed valitakse ametisse 3aastaks parlament koosneb 26liikmest kellest 17 saavad ametisse valimistel saadud tulemusega ning 9 liiget valitakse hoimupealike poolt tongas kehtib mitmeparteiline valimissusteem riigi korgeim kohus on apellatsioonikohus riigi pohiseadus kehtestati 4 novembril 1875 tonga suurim linn on pealinn nukualofa tonga on jagunenud 5 saareliseks haldusuksuseks tongal viidi viimane rahvaloendus labi 2016 19562006 peeti rahvaloendusi kord 10 aasta jooksul kuid alates 2011 aastast peetakse rahvaloendusi keskmiselt kord 5 aasta jooksul tongal elas 2016 aasta rahvaloenduse andmetel 100 745 elanikku kellest 50 312 olid mehed ja 50 433 naised koige rohkem elanikke elas tongatapu haldusuksuses kokku 74 679 vavau haldusuksuses elas 13 740 haapai haldusuksuses 6144 eua haldusuksuses 4950 ja ongo niua haldusuksuses 1232 elanikku vorreldes 2011 aasta rahvaloendusega vahenes tonga rahvastik 24 seejuures vahenes rahvastik igas haldusuksuses enim aga vavau haldusuksuses 79 2011 seisuga oli tonga keskmine rahvastikutihedus 159 inimestkm2 tonga elanikke on emigreerunud uusmeremaale ja austraaliasse 2013 aasta rahvaloenduse andmetel elas uusmeremaal 60 336 tonga paritolu inimest kes moodustas 15 uusmeremaa elanikkonnast 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli tonga elanike vanuseline struktuur 5aastaste sunnikohortide kaupa tonga riigikeeled on tonga keel ja inglise keel 87 rahvastikust kasutab emakeelena molemat keelt 107 ainult tonga keelt ja 12 ainult inglise keelt 2011 aasta rahvaloenduse andmetel tunnistas tonga rahvastikust end metodistideks 36 592 mormoonideks 18 554 ja katoliiklasteks 15 441 elanikku teiste religioonide ja konfessioonide esindajaid leidub tongas vahem tonga katoliiklik apostellik vikariaat muudeti 1966 piiskopkonnaks 2014 andmetel tegutses tongas 14 katoliku kogudust riigis oli 19 ilmikpreestrit ja 12 regulaarvaimulikku tonga on peale fidzi ainus poluneesia riik mis omab armeed tonga kaitsejoud koosnevad territoriaaljoududest maavaest merevaest lennuuksusest ohuvaeuksusest ja valjaoppeuksusest riigis puudub ajateenistus kuid vajadusel voib kuningas kutsuda koiki kodanikke relvade alla korgeim auaste tonga relvajoududes on brigaadikindral tonga armee tegevteenistuses on vahemalt 500 sodurit riigi armee relvastusse kuuluvad automaatne kasitulirelv fn fnc smle mk iv tulirelvad ja breni kergekuulipildujad tonga sodurid osalesid rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus iraagi ja afganistani missioonidel tonga peamised majandusharud on kalandus ja turism tongas kasvatatakse vanillaube ja jamssi rahanduslikult soltub riik valisabist ja voorsil elavate tongalaste saadetud finantsvahendistest riigi peamine ekspordiartikkel on kalatooted peamine impordiartikkel aga toiduained tonga peamised ekspordipartnerid on jaapan 16 usa 155 ja fidzi 128 riigi peamised impordipartnerid on fidzi 376 uusmeremaa 212 ja hiina 14 tongas on maanteede kogupikkus 680 kilomeetrit neist sillutatud teid on 184 kilomeetrit riigi peamised sadamad on nukualofa neiafu ja pangai riigis asub 6 lennuvalja tonga saarte esimesed teadaolevad asukad kuulusid lapita kultuuri umbes aastal 950 asus kohalik hoimupealik oma voimuala naabersaarte ule laiendama ja rajas tui tonga mereimpeeriumi hiilgeajal holmas impeerium osa saalomoni saari kiribatit cooki saari ja osa fidzit 14 sajandi paiku algas impeeriumi allakaik kui tui tonga hoimupealik sai samoas luua malietoa pealikult 16 sajandil sooritati tui tonga hoimupealike vastu mitmeid atentaate hoimupealik kauulufonua i rajas 16 sajandil tui haatakalaua dunastia ja tui tonga tiitel jai sellest ajast eelkoige religioosseks tiitliks tui haatakalaua dunastia hoimupealikud abiellusid samoa naistega ja asusid ise elama samoale mistottu neid peeti rohkem samoalasteks kui tongalasteks 1610 rajas tui haatakalaua hoimupealik tui kanokupolu tiitli oma poolenisti samoa paritolu poja ngata jaoks et voimuteostamist jaotada aja jooksul muutusid tui kanokupolu tiitliga pealikute voim tugevamaks kui tui kanokupolu hoimupealikel ning tonga valitsemissusteem muudeti samoaparasemaks esimeste eurooplastena saabusid 21 aprillil 1616 tafahi saarele hollandi maadeavastajad jacob le maire ja willem schouten hollandi maadeavastaja abel tasman kulastas 21 jaanuaril 1643 tongatapu saart briti maadeavastaja james cook vaisas tonga saari 1773 1774 ja 1777 esimesed briti misjonarid saabusid tongale 1797 ja 1822 asus tongale metodisti misjonar walter lawry tonga saari kulastasid oma reisidel ka meresoitjad francisco antonio mourelle 1781 alessandro malaspina 1793 marcjoseph marion du fresne 1772 jeanfrancois de galaup 1787 ja antoine bruni dentrecasteaux 1793 1799 morvati tui kanokupolu tukuaho ja tonga hoimupealike vahel puhkes kodusoda 1820 sai haapai hoimupealikuks taufaahau kes lasi end 1831 ristida ja sai nimeks george tupou tongaparaselt jiaoji tupou 1826 loi ta koos liitlasega velata lahingus laufilitongat kellele 1827 anti kull tui tonga tiitel kuid kes reaalset voimu ei omanud 1833 sai george tupou vavau hoimupealiku tiitli ja 4 detsembril 1845 tui kanokupolu tiitli 1852 alistus george tupoule viimane tonga hoimupealik george tupou kuulutas tonga 4 novembril 1875 iseseisvaks kuningriigiks ja kehtestas pohiseaduse ta nimetas 1851 pealinnaks nukualofa ja kutsus 1862 kokku tonga parlamendi kuningas george tupou ii ajal sai tonga 18 mail 1900 suurbritannia protektoraadiks 1918 tabas tongat gripi pandeemia mis tappis 8 rahvastikust kuninganna salote tupou iii osales 1953 briti kuninganna elizabeth ii kroonimisel 1965 sai tonga kuningaks tema poeg taufaahau tupou iv kelle ajal 4 juunil 1970 tonga iseseisvus 2001 puhkes sisepoliitiline kriis kui selgus et kuninga finantsnounik jesse bogdonoff tekitas riigile 13 miljoni usa dollari suuruse finantskahju 2005 kevadel noudis 10 000 inimest pealinnas nukualofas toimunud meeleavaldustel demokraatlike reformide teostamist kuningas taufaahau tupou iv suri 10 septembril 2006 ja uueks kuningaks saanud george tupou v ametisse asumise jarel puhkesid tongas sugisel 2006 rahutused milles hukkus 8 inimest rahutused puhkesid kui tonga seadusandlik kogu lopetas oma istungitesessiooni ja lukkas edasi haaletuse demokraatlike reformide osas eelkoige pealinna nukualofat laastanud rahutuste mahasurumiseks poordus tonga abi saamiseks austraalia ja uusmeremaa poole 2012 aastast on tonga kuningas eelmise kuninga vend tupou vi eesti ja tonga solmisid diplomaatilised suhted 12 martsil 2015 1983 aastast elas tongal hiiumaalt parit leonhard niit kes suri 2003 niidi ettevote maritime projects company tonga ltd tegeles kalapuugiga ja kalatoodangu ekspordiga kiiljaht lennuk joudis oma umbermaailmareisil tongale 7 juulil 2000 2008 peatus tongal purjelaev martha tonga parimuskultuur omab fidzi ja samoa saarte elanike mojusid 19 sajandil lisandus tonga kultuuri eurooplaste mojusid tonga parimuskultuuri osaks on traditsiooniliste roomattide valmistamine meeste traditsioonilised tegevused olid kanuude meisterdamine ja tatoveerimine kirjanik epeli hauofa avaldas 1973 kaasaegsete luhijuttude kogu tonga populaarseim spordiala on ragbi riiklik ragbikoondis on osalenud ragbi maailmameistrivoistlustel eksootilistest spordialadest tegutseb tongas tonga kuningriigi kelgutamise foderatsioon mille patroon on printsess pilolevu tuita ja ainus sportlane bruno banani tonga sportlased on suveolumpiamangudel osalenud alates 1984 aastast tonga ainsa olumpiamedali voitis paea wolfgramm 1996 aasta suveolumpiamangudel atlantas poksi uliraskekaalus tonga juurtega on uusmeremaa kuulitoukaja valerie adams teadusfilosoofia on filosoofia haru mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega teadusfilosoofia kitsamas mottes tegeleb loodusteadusega seotud filosoofiliste probleemidega laiemas mottes kuuluvad teadusfilosoofia alla ka naiteks matemaatikafilosoofia sotsiaalteaduste filosoofia ning osalt ka naiteks ajaloofilosoofia ja tehnikafilosoofia nii kitsamalt kui ka laiemalt moistetud teadusfilosoofia on tihedalt seotud epistemoloogiaga teadusfilosoofia kitsamas mottes uurib muuhulgas mida kujutavad endast loodusteaduslikud vaited kuidas nendeni joutakse miks loodusteadus voimaldab tehnika arengut ja mida loodusteaduse areng uhiskonnale kui tervikule kaasa toob samuti uurib teadusfilosoofia mille poolest loodusteadus erineb teistest teadusharudest teadusfilosoofide seisukohad nendes kusimustes lahevad lahku uks koige mojukamaid teadusfilosoofia suundi karl popperi kriitiline ratsionalism vastab nendele kusimustele nii teaduslike vaideteni joutakse hupoteeside esitamise ja kontrollimise teel alternatiivne seisukoht induktsiooni ning jatkuvate eksperimentide ja vaatluste teel teaduslikud teooriad kujutavad endast hupoteese mille puhul tuleb alati arvestada et nad voidakse uute katsetega umber lukata alternatiivne seisukoht teaduse vaited on tode teadusele on iseloomulik see et ta teeb ennustusi mida saab kontrollida ning mis seetottu on pohimotteliselt umberlukatavad alternatiivne seisukoht teadusele on iseloomulik see et tema vaited on toestatavad teadusfilosoofia uurib ka seda kuidas loodusteaduslikud teooriad arenevad kuidas neid proovile pannakse ja kuidas nad vahetuvad ning kas loodusteadus on voimeline kindlaks tegema tode looduse varjatud entiteetide ja varjatud protsesside kohta kuigi paljud teadlased on tundnud elavat huvi teadusfilosoofia vastu ning moned teadlased galileo galilei isaac newton albert einstein on andnud sellesse markimisvaarse panuse eelistab enamik teadlasi teadusfilosoofilistele probleemidele mitte aega kulutada filosoofias on teadusfilosoofia probleemid alati kuulunud kesksete hulka filosoofia ajaloo suurkujudest on sellesse suure panuse andnud aristoteles rene descartes john locke david hume immanuel kant ja john stuart mill suur osa teadusfilosoofia problemaatikast on lahutamatu epistemoloogiast nimetus teadusfilosoofia tekkis alles koos viini ringiga 20 sajandi esimesel poolel samal ajal toimusid loodusteaduses suured muutused loodi muuhulgas relatiivsusteooria see andis touke viini ringi empirismile vastanduva relativismi tekkele relativismi hakati tosiselt votma alles 1960 aastatel viini ringi loogiline positivism edendas traditsioonilist arusaama teadusest mille kohaselt teadust tuleb hoida lahus mitteepisteemilistest vaartustest see liikumine oli vaga mojukas kuni 1960 aastateni aastal 1962 ilmus thomas kuhni raamat teadusrevolutsioonide struktuur millest sai alguse loogilise positivismi kriis loogiliste positivistide hulka kuulusid teiste seas hans reichenbach rudolf carnap ernest nagel kurt godel ja carl hempel relativistliku teadusfilosoofia jargi ei oma teadus eelist teiste tunnetusmeetodite ees teaduslikud teooriad ei ole vabad mitteepisteemilistest vaartustest erinevalt positivismist ei usu relativism teadusliku meetodi abil saavutatavasse teadmiste progressisse tahtsamad relativistid teadusfilosoofias on michel foucault thomas kuhn ja paul feyerabend teadusfilosoofia uurib ka milleni teadus pohimotteliselt voib kuundida ehk kus on teaduse piirid kuidas teadus tootab ja kuidas ta peaks tootama milliseid meetodeid teadus kasutab ja kus on nende meetodite rakendatavuse piirid teadusfilosoofia tulemused peaksid aitama ka hindama teaduslikele kusimustele antavate vastuste kolblikkust naiteks eristada teadust pseudoteaduseks loodusteaduslikud vaited on mingil moel seotud meie kogemuse ja tahelepanekutega empirismi jargi on teadmiste allikaks kogemus loodusteaduslikud katsed on vaatlused mis tehakse spetsiaalselt loodud tingimustes teadusliku teooria kontrollimiseks katsete ja muude vaatluste puhul kogutakse informatsiooni empiiriliste meetoditega meelte abil kui teatavat informatsiooni on paljude loodusteadlaste poolt korduvalt taas saadud siis hakkab see toimima toendmaterjalina millele loodusteadlaste kogukond rajab seletused vaatlused rajanevad tajul taju pohineb osalt meie arusaamadel maailma asjadest seetottu on vaatlustesse segatud ka meie muutuvad arusaamad maailma asjadest mistottu ka vaatlused voivad muutuda loodusteadlased puuavad vaatluste pohjal valja tootada kooskolalise pildi maailma asjadest kasutades induktsiooni deduktsiooni ja kvaasiempiirilisi meetodeid ning kontseptuaalseid metafoore realism ehk naiivne empirism tahendab teadusfilosoofias uskumust et loodusteaduse vaited kaivad mingil moel maailma kohta nagu ta eksisteerib soltumatult inimeste ettekujutustest ja teooriatest maailma kohta realistid on seisukohal et naiteks elektronid ja magnetvaljad on tegelikult olemas sona naiivne ei ole moeldud halvustavana vaid osutab realismi sirgjoonelisele iseloomule ka enamik loodusteadlasi on oma hoiakult realistid empiirilise meetodi kasutamine tahendab realistide jaoks teooriate kontrollimist reaalse maailma najal instrumentalism mis on valja kasvanud john dewey pragmatismist peab loodusteaduslike vaidete puhul oluliseks ainult nende ennustusjoudu instrumentalist peab elektrone ja magnetvalju mugavateks ettekujutusteks mis ei pruugi vastata mingile reaalsele maailmale kuid on tahtsad seetottu et nad voimaldavad sundmusi juhtida ja ette naha instrumentalism sarnaneb fenomenalismiga instrumentalistid taandavad empiirilise meetodi otstarbe sellele et nii saab naidata teooriate kooskola vaatlustega moned ajaloolased filosoofid ja teadmissotsioloogid leiavad et teaduslikke teooriaid kujundab sotsiaalne ja poliitiline kontekst selline lahenemine on tuntud sotsiaalkonstruktivismi nime all sotsiaalkonstruktivism on mones mottes instrumentalismi edasiarendus mis poorab tahelepanu teaduse sotsiaalsetele aspektidele sotsiaalkonstruktivismi koige aarmuslikum vorm naeb teaduses lihtsalt teadlastevahelist diskursust eitades objektiivsete faktide olulist osa selles moodukam sotsiaalkonstruktivism vaidab et uute teaduslike teooriate tunnustamisel mangivad suurt rolli sotsiaalsed aspektid aarmuslik sotsiaalkonstruktivism ei pea naiteks planeet marsi olemasolu oluliseks sest tegelikult ei ole meil midagi peale vaatluste teooriate ja muutide mis on ise sotsiaalsete interaktsioonide kaigus konstrueeritud teaduslikud vaited kaivad uksteise kohta empiiriline kontroll kontrollib lihtsalt kooskola sotsiaalselt konstrueeritud teooriate eri kogumite vahel see teeb keeruliseks teaduse eripara valjatoomise samuti on niisuguse vaate puhul raske seletada loodusteaduse edu tehnika arendamisel moodukas sotsiaalkonstruktivism moonab planeet marsi reaalset olemasolu lahus ja soltumatult vaatlustest teooriatest ja muutidest marsi kohta kuigi teooriad ja vaatlused on sotsiaalselt konstrueeritud tagatakse konstrueerimise kaigus teatud laadi vastavus reaalsusega teaduslikud vaited kaivad reaalsuse kohta sellise lahenemise puhul on probleemiks selle vastavuse seletamine mis annab oigustuse uskuda pigem fotosid marsikulgurilt kui vanarooma muute marsi kohta sellele kusimusele vastamiseks peavad sotsiaalkonstruktivistid arvesse votma ka seda kuidas loodusteaduslikke vaiteid oigustatakse reduktsionism erineb analuusist mis parema arusaamise huvides lahutab mingi vaatluse voi teooria lihtsamateks moisteteks reduktsionismi all voidakse moista mitut eri asja reduktsionismi uks tuup seisneb uskumuses et loppkokkuvottes on koike voimalik seletada loodusteaduslikult naiteks mingit ajaloosundmust voidakse seletada sotsioloogiliselt ja psuhholoogiliselt need seletused voidakse omakorda taandada fusioloogiale ning lopuks keemiale ja fuusikale seda voib tolgendada nii et ajalooline sundmus polegi midagi muud kui fuusikaline sundmus ning eitada emergentsete nahtuste olemasolu reduktsionismis voidakse ka naha ohtu vabale tahtele saarased vastuvaited reduktsionismile on oigustatud ainult ahne reduktsionismi daniel dennetti valjend puhul dennett utleb et kui sellistel pohjustel eitada reduktsionismi uldse saame halva teaduse mis ei otsi mitte loodusnahtuste ennustamiseks kasulikke vaid huvitavaid ja konekaid seletusi koige voimsamad vaited loodusteaduses on need mis on koige laiemalt rakendatavad newtoni kolmas seadus igal mojul on vastassuunaline ja vordne vastumoju on voimas vaide sest ta kaib mis tahes moju kohta mis tahes kohas ja mis tahes ajal muidugi ei saa olla nii et teadlased on iga konkreetse moju korral kindlaks teinud et sellel on vastumoju kuidas nad siis saavad vaita et newtoni teine seadus on mingis mottes toene aga kuidas saab kindel olla et see seadus osutub ka jargmisel korral toeseks uheks lahenduseks on tuginemine induktsiooni moistele induktiivne arutlus jareldab mingi olukorra esinemisest koikidel vaadeldud juhtudel et see esineb koikidel sarnastel juhtudel nonda saab parast newtoni kolmandat seadust toetavate katsete seeriat oigustatult vaita et see seadus kehtib koikidel juhtudel induktsiooni rakendatavuse seletamisega on olnud raskusi deduktsiooni kasutada ei saa sest induktsiooni eeldustelt induktsiooni jareldusele liikumist ei voimalda ukski sullogism 17 sajandi bioloogid voisid valgeid luiki kull vaadelda palju kordi ja paljudes eri kohtades kuid deduktiivset jareldust et koik luiged on valged nad teha ei saanud induktiivne jareldus osutuski tegelikult vaaraks tapselt samuti on pohimotteliselt voimalik et homme tehakse vaatlus mis taheldab et uhe konkreetse mojuga ei kaasne vastumoju sama kehtib mis tahes muu loodusteadusliku seaduse puhul on puutud postuleerida deduktsiooni korval teist ratsionaalse arutluse vormi mis ei tugine deduktsioonile kui deduktsioon voimaldab jouda uksikult toelt uldise toeni koik varesed on mustad see on vares jarelikult see on must siis induktsioon lubab kuidagi jouda uksikute vaatluste seeria juurest uhe uldise toeni see on vares ja ta on must too on vares ja ta on must jarelikult koik varesed on mustad teadusfilosoofias on vaga oluline induktsiooniprobleem kas induktsioon on oigustatud ja kui on siis kuidas teine voimalus kasutada loogikat loodusteaduslike vaidete oigustamiseks on seotud falsifitseeritavusega mille toi esimesena valja karl popper falsifikatsioonide kaudu tuleb jalle mangu deduktiivne arutlus uksikjuhtude kohta kaivate vaidete seeriast ei ole voimalik dedutseerida uldist vaidet kull aga saab uksikjuhu kohta kaiva vaite abil toestada mone uldise vaite vaarust uhe mustluige leidmisest piisab et naidata uldise vaite koik luiged on valged vaarust falsitsifeeritavuse juures induktsiooniprobleemi ei teki sest induktiivset arutlust ei kasutata kuid siingi on omad raskused parast falsifitseerimist saab teooriat alati taiendada nii et teooria jaab falsifitseerimata ornitoloogid oleksid voinud lihtsalt vaita et austraaliast leitud suur must lind ei olegi luik vaid kuulub hoopis teise perekonda nii induktsiooni kui ka falsifikatsiooni puhul puutakse loodusteaduslikke vaiteid oigustada tuginedes teistele konkreetsetele loodusteaduslikele vaidetele molemad peavad jagu saama kriteeriumiprobleemist iga oigustus peab omakorda olema oigustatud nii et tekib loputu regress regressiargumendi abil on oigustatud fundatsionismi uht valjapaasu loputust regressist fundatsionism vaidab et on olemas moned baasvaited mis oigustamist ei vaja nii induktsiooni kui ka falsifikatsiooni puhul on tegemist fundatsionismiga kuivord nad toetuvad baasvaidetele mis tulenevad otseselt vaatlustest asja teeb keeruliseks kusimus kuidas baasvaited vaatlusest tuletatakse vaatlus tugineb uskumuste komplektile tundub et vaatluse puhul ei saa raakida baasvaitest sest naiteks veenuse ulemineku vaatlus nouab vaga palju mitmesuguseid baasuskumusi naiteks teleskoopide optiliste omaduste teleskoobi aluse mehaanika ja taevamehaanika kohta alternatiiviks on koherentism mis vaidab et vaiteid saab oigustada sellega et nad kuuluvad koherentsesse susteemi teaduse puhul voetakse selleks susteemiks tavaliselt indiviidi voi teadlaste kogukonna uskumuste taielik kogum koherentistlikku lahenemist teadusele pooldas willard van orman quine veenuse ulemineku vaatlust oigustab see et ta on koherentne meie uskumustega optikast teleskoobialustest ja taevamehaanikast kui see vaatlus on monega nendest abiuskumustest vastuolus siis tuleb vasturaakivuse korvaldamiseks susteemi kohandada ockhami habemenuga on saanud nime william ockhamilt kes leidis et eelistada tuleb nahtuse koige lihtsamat seletust ta ei vaitnud et koige lihtsam seletus on tingimata toene voi toenaoliselt toene kuigi tagantjarele on vaga sageli lihtsam seletus osutunudki toenaolisemalt oigeks ockhami habemenuga on tavaliselt kasutatud lihtsalt rusikareeglina valimiseks vordse seletusjouga hupoteeside teooriate vahel mone vaadeldavate nahtuste klassi kohta ent enamasti siiski eri teooriate seletusjoud ei ole tapselt vordne nii et ockhami habemenuga ei saa kuigi sageli kasutada tanapaeval on olemas informatsiooniteoorial pohinevad lahenemised mis puuavad leida tasakaalu seletusjou ja lihtsuse vahel uks nendest minimeerib sonumi pikkust minimaalne sonumi pikkus ockhami habemenuga kasutatakse sageli vaariti see printsiip ei utle et tuleb valida koige lihtsam seletus votmata arvesse seda kas ta suudab seletada ebatuupilisi juhtumeid erandeid ja lahedasi nahtusi falsifitseeritavuse printsiip nouab et kui monda erandit saab usaldatavalt reprodutseerida siis tuleb loobuda koige lihtsamast teooriat ning eelistada vahem lihtsat teooriat mis seletab ka erandit teaduse puhul kerkib kusimus mil maaral voib teaduslike teadmiste praegust seisu pidada kriteeriumiks selle kohta mis on maailmas kus me elame tegelikult toene teadlased ei poolda praeguste teadmiste pidamist absoluutselt toesteks ja vastuvaidlematuteks mitteteadlaste hulgas on aga levinud arvamus et teadlased peavad teadust eksimatuks paul feyerabend vaitis et ukski teadusliku meetodi kirjeldus ei suuda haarata koiki lahenemisi ja meetodeid mida teadlased kasutavad igasugune ettekirjutatud teaduslik meetod on teaduse progressile takistuseks feyerabend vaitis et ainuke printsiip mis progressi ei pidurda on koik kolbab teadus on sustemaatiline inimtegevus mis on suunatud pusivaartusega teadmiste saamisele ja talletamisele kasutades uldjuhul teaduslikku meetodit reeglite susteemi mis tagab saadavate teadmiste voimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse teaduse all voidakse moista ka teaduslike teadmiste kogumit mingit konkreetset teadusliku uurimise valdkonda teadusharu teaduslikku distsipliini voi teadusasutuste vorku mis moodustab uhiskondliku institutsiooni teaduseks voidakse harva nimetada ka mistahes laadi teadmiste nende hankimise voi loomusega seotud kaalutlusi selles tahenduses ei pruugi teadus olla seotud tavaparaste teaduslike distsipliinidega teaduse piirid ei ole uheselt maaratavad on vaga erinevaid vaateid sellele kuidas eristada teadust mitteteadusest prototeadusest voi pseudoteadusest seda probleemi koos mitmete teiste teadust puudutavate kuid teadusliku uurimise raames mitte lahenduvate kusimustega kasitleb teadusfilosoofia kuigi teaduslikud meetodid on tunnustatud teaduses eneses ei ole nad teadusfilosoofias siiski uldtunnustatud eestikeelse sona teadus eeskujuks on saksakeelne sona wissenschaft wissen teadmine wissen teadma mille eeskujuks omakorda on ladinakeelne sona scientia sonast scio tean mis algselt tahendas pohjalikku teadmist tundmist voi valdamist ning mida hiljem hakati kasutama teaduse voi teadusharu tahenduses samast ladina sonast parineb ka inglise sona science mille tahendus on aga kitsenenud peamiselt loodusteadusele teadusharusid on filosoofias mitmeti klassifitseeritud tavaelus on tuntuim jaotus reaalteadusteks ja humanitaarteadusteks kuid sellel puudub range loogiline alus kasutatakse ka jaotust tappisteadusteks naiteks matemaatika monikord nimetatakse ka reaalteadusteks humanitaarteadused naiteks keeleteadus loodusteadusteks naiteks bioloogia ja sotsiaalteadusteks naiteks politoloogia varem kasutati nimetust uhiskonnateadused ka sellel jaotusel puudub range loogiline alus peale selle eristatakse fundamentaal ja rakendusteadusi ulalnimetatud teadused kuuluvad koik fundamentaalteaduste hulka selged ja tapsed piirid valdkondade ja teadusharude vahel puuduvad sest ka maailm milles elame pole piiridega jaotatud pigem on tinglikud piirid selleks et lihtsustada selgemat arusaamist naiteks ajalugu on osalt humanitaar ja osalt uhiskonnateadus samuti voib vaadelda ajaloos teaduse enese ajalugu jne geograafia jaguneb loodus ja inimgeograafiaks ning kuulub osalt loodusteaduste ja osalt sotsiaalteaduste alla tanapaeval on paljud teadusuuringud interdistsiplinaarsed teadusega tegelemine on tanapaeval enamasti koondunud teadusliku uurimise asutustesse ja ulikoolidesse teadustood finantseerivad nii riigid eeskatt alusuuringute puhul kui teadustulemuste kasutamisest huvitatud ettevotted eeskatt rakendusuuringute puhul teadustoo tulemusi esitatakse valdavalt teadustekstide kaudu fuusikas keemias fusioloogias ja meditsiinis on mainekaim autasu oluliste teadussaavutuste eest nobeli auhind ning majandusteaduses alfred nobeli malestusauhind teadusharud on suurelt jaolt tekkinud filosoofiast iseseisvumise tulemusena nonda on filosoofiasse jaanud probleemid millega teadus ei tegele need on kusimused millele teadus kas veel ei oska vastata voi ei saagi vastata ka see miks teadus neile ei vasta on filosoofia kusimus kui neile kusimustele on siiski voimalus teaduslik vastus saada jaab filosoofia kusimuseks kuidas see voiks kaia niisugused kusimused on naiteks mis on arv ja mis on aeg voidakse vaita et teadus annab varem voi hiljem vastuse igale mottekale kusimusele sel juhul on kusimused millele teadus pohimotteliselt vastust ei saa anda pseudokusimused et seda kinnitada voi sellele vastu vaita on tarvis filosoofilisi argumente mis rajanevad filosoofilistel teooriatel teaduse ja filosoofia kohta filosoofia on teaduse moistmiseks hadavajalik selles seoses ilmneb ta teadusfilosoofiana filosoofilised kusimused voivad saada vastuse ka tanu teadusele see tahendaks et tukike filosoofiast murdub lahti teaduseks loodusteadus on sustemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta loodusteaduse all moistetakse ka loodusteaduse tulemusena saadud teadmiste kogu loodusteaduslik meetod ehk teaduslik meetod pohineb maailma hoolikal vaatlemisel ja teooriate katselisel kontrollimisel loodusteadus tekkis 17 sajandil eraldudes filosoofiast eriti inglismaal nimetatigi loodusteadust alguses endiselt loodusfilosoofiaks ladina keeles philosophia naturalis inglise keeles natural philosophy naiteks isaac newtoni kuulus teos kannab pealkirja philosophiae naturalis principia mathematica loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid traditsiooniliselt on loodusteadust moistetud teadusena mis uurib loodust sellisena nagu ta tegelikult on soltumata inimtegevusest siiski ilmneb uha enam tendentse mis sunnivad seda arusaama revideerima kvantmehaanika kopenhaageni interpretatsioonis on inimtegevus fuusikalisse reaalsusse integreeritud ka mittetasakaalulise termodunaamika filosoofilised tolgendused eeldavad tervikut millesse kuulub inimene samuti tahtsustab antroopsusprintsiip inimest loodusteaduseks koige puhtamal kujul peetakse fuusikat sona loodusteadus moistetakse sageli ka teisiti moeldes selle all eluslooduse uurimist pohiliselt vaatluse teel togo on riik laaneaafrikas piirneb laanes ghanaga idas beniniga ja pohjas burkina fasoga pealinn lome asub lounas guinea lahe aares riik jaguneb 5 piirkonnaks saalomoni saared on saareriik okeaanias melaneesias asub uusguineast idas ja koosneb umbes 1000 saarest saalomoni saared on jagatud uheksaks provintsiks ja pealinnaks sudaan on riik aafrika kesk ja kirdeosas niiluse joe keskjooksul riigi kirdeosa jaab punase mere aarde ja pohjaosa sahara korbesse pohjas piirneb sudaan egiptuse loodes liibua laanes tsaadi ja edelas keskaafrika vabariigiga lounas lounasudaani ning idas eritrea ja etioopiaga kuni lounasudaani iseseisvumiseni 9 juulil 2011 oli sudaan pindalalt aafrika suurim riik nuud kolmas alzeeria ja kongo dv jarel 20 aastat kestnud kodusoja jarel oli sudaani musta aafrikasse kuuluvatel lounapiirkondadel 2005 aasta algusest autonoomia jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas lounasudaan iseseisvuda sudaan jaguneb 18 provintsiks wilayah sudaani valitseb autoritaarne valitsus mida juhib president umar hasan ahmad albashir ta on koos oma parteiga riiki valitsenud alates 30 juunil 1989 toimunud sojalisest riigipoordest alates 1997 aastast oli sudaan jaotatud 26 provintsiks wilayah mitmuses wilayat koik juhtivtootajad nimetab ametisse president samuti kontrollib keskvalitsus regioonide eelarveid seega on provintsid majanduslikult keskvalitsusest soltuvad kumme lounapoolsemat provintsi keskekvatoriaalprovints idaekvatoriaalprovints junqali albuhayrat pohjabahr alghazal ulemniilus alwahdah warab laanebahr alghazal ja laaneekvatoriaalprovints moodustasid ulatusliku autonoomiaga lounasudaani 915 jaanuaril 2011 peetud lounasudaani iseseisvusreferendumil otsustas rahvas lounasudaani iseseisvaks kuulutada iseseisvus kuulutati valja 9 juulil 2011 sellega kaotas sudaan pindalalt esimese koha aafrika riikide seas sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head 1990 aastatel loid uganda keenia ja etioopia usa toetusel liidu et kontrollida sudaani valitseva partei tegevust samal ajal kui sudaan toetas uganda valitsusvastaseid massulisi toetas uganda sudaani sisse sudaan ja egiptus vaidlevad halaibi kolmnurga kuuluvuse ule alates 2003 aastast on sudaani valispoliitika keskendunud lounaosa kodusoja lopetamisele darfuri konflikti on sudaani laaneosas toimuv konflikt araablastest randkarjakasvatajate ja neegritest polluharijate vahel uks tuli peapohjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning korbestumine molemad konflikti osalised on uhtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised konflikt on pohjustanud piirkonnas naljahada septembris 2004 arvati nalja ja haiguste tottu surnud olevat 74 000 inimest ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma konflikt sai alguse 2003 aasta alguses kui neegritest massulised liikumine oiglus ja vordsus jem rundasid valitsusvagede positsioone valitsus asus seepeale toetama araablastest janjaweedi hoimu molemat poolt on suudistatud inimoiguste rikkumistes 2004 aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad 150 rwanda sodurit neile peaks lisanduma veel kuni paar tuhat rahuvalvajat nigeeria vahendusel on massulised ja valitsus rahulabiraakimisi pidanud kuid vagivald piirkonnas jatkub sudaani rahvaarv on 319 miljonit rahvaarv kasvab kiiresti iive on 26 437 rahvastikust on kuni 14aastased 541 1564aastased ja 24 ule 65aastased pealinna hartumi rahvaarv on umbes 6 miljonit ja linnarahvastiku osakaal kogu riigis 31 keskmine rahvastiku tihedus on 164 inkm2 suurem osa rahvastikust on koondunud niiluse joe orgu monevorra suurem on rahvastiku tihedus ka riigi lounaosas pohjaosa korbetes on see vaga vaike sudaani territooriumil paiknevad vordlemisi suured nafta ja maagaasi varud need asuvad peamiselt riigi laane ja keskosas 2004 aasta jaanuari seisuga oli sudaanil hinnangulisi naftavarusid 6315 miljonit barrelit ja gaasivarusid 9911 miljardit kuupmeetrit naftatoodang oli 2004 aasta keskel 350 000 barrelit paevas 2005 aasta lopuks on kavas tootmist suurendada vahemalt 500 000 barrelini paevas nafta on ka riigi uks peamisi ekspordiartikleid sudaani elektrijaamade koguvoimsus on umbes 730 mw poole sellest moodustavad hudro ja poole soojuselektrijaamad voimsaim elektrijaam on 280 megavatine sinisel niilusel asuv roseirese hudroelektrijaam roseirese tammi juurest suundub piki joge pealinna poole sinise niiluse elektrivork mis on riigis pohimotteliselt ainuke ulejaanud riigis elektrivork puudub ja elektrit toodetakse vaikese voimsusega kohalikes diislikuttega elektrijaamades hudroenergia potentsiaali on sudaanil 2000 mw mis voiks seega katta suure osa riigi elektrienergiavajadusest 400 kilomeetrit hartumist pohja pool niiluse 4 karestikel ongi alustatud 1300 mw voimsusega merowe hudroelektrijaama ehitust pollumajanduslikus kasutuses on sudaanis 15 maast suurem osa haritavast maast asub niiluse orus ja savannides karjakasvatusega tegeletakse rohkem kuivematel ja magisematel aladel aastane sademetehulk ulatub lounas ule 1000 mm pohja poole minnes vaheneb see kiiresti pealinnas hartumis on sademeid 200 mm aastas aasta keskmine temperatuur on peaaegu kogu riigis ule 30 c niisutatavaid polde on umbes neljandik kogu pollumaast vett ammutatakse uldjuhul niilusest pollumajandusest soltub 80 rahvastikust ja see sektor annab 39 sktst eri tuupide osatahtsus pollumajandustoodangus jaotub jargmiselt loomakasvatus 33 vihmaveest soltuv traditsiooniline pollumajandus 25 niisutuspollundus 25 vihmaveest soltuv mehhaniseeritud pollumajandus 12 kalakasvatused ja metsandus 5 peamised pollukultuurid on puuvill maapahklid nisu suhkruroog mango banaan maguskartul seesam karjakasvatuses omavad juhtivad rolli lambad veised ning korbepiirkondades kaamelid eksporditakse puuvilla seesamit suhkrut maapahklid veiseid pollumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on vaga tuupilised vorreldes teiste aafrika riikidega niisutuspollunduse tottu on ules kerkinud muldade sooldumise probleem teine suur probleem on nagu kogu saheli piirkonnas ulekarjatamisest tingitud korbestumine mitmes piirkonnas on pohjaveetase alanenud jattes kuivale kaevud metsad holmavad neljandiku sudaani pindalast suurem osa neist on siiski horedad metsad kus puuvorad katavad 1025 maapinnast metsad paiknevad riigi kesk ja lounaosas ning joeorgudes keskosas domineerivad horedad savannimetsad louna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavoondisse savannis domineerivad eri liiki akaatsiad teised levinud puuliigid on baobab eebenipuu mahagonmetsast varutakse suur osa riigis kasutatavast kuttest 1990ndate keskel kasutati ule 75 riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusutt nuudseks on puidu roll nafta ja maagaasi laialdasema kasutuselevotu tottu ilmselt vahenenud markimisvaarne tegevusala on ka kummiaraabiku kogumine akaatsialt kummiaraabik on uks tahtsamaid ekspordiartikleid ning sudaan asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonilviimasel ajal on pollumaade laiendamise tottu metsade pindala vahenenud seetottu on valitsus astunud mitmeid samme metsaraie piiramiseks ja reguleerimiseks lounaaafrika vabariik luhend lav on riik aafrika mandri lounatipus see piirneb namiibia botswana zimbabwe mosambiigi svaasimaa ja lesothoga viimast umbritseb taielikult lounaaafrika vabariigi territoorium lounaaafrika vabariik on uks vahestest aafrika riikidest kus pole kunagi olnud riigipooret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand lavi majandus on aafrika mandri suurim ja paremini arenenud koos sellega on arenenud ka uldine infrastruktuur terves riigis lavi on nimetatud ka vikerkaareriigiks selle termini loi peapiiskop desmond tutu hiljem vottis selle kasutusele president nelson mandela mandela kasutas seda terminit metafoorina et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust riigi sotsiaalpoliitika on aafrikas haruldane 2007 aastal laiendas riik abiellumisoiguse ka samasoolistele paaridele belgia hollandi hispaania ja kanada eeskujul kaks filosoofilist kontseptsiooni on saanud alguse lounaaafrika vabariigist ubuntu uskumine et jagamine seob terve inimkonna ja mahatma gandhi passiivne vastupanu satyagraha ideoloogia mida ta arendas lounaaafrikas elades 2010 aastal voorustas lounaaafrika vabariik jalgpalli maailmameistrivoistlusi see oli esimene kord kui turniir peeti aafrikas lounaaafrika vabariigil on vorreldes teiste aafrika maadega oluliselt erinev ajalugu esiteks on immigratsioon euroopast sinna olnud koige massilisem teiseks on umber lounaaafrika vabariigi kulgeval mereteel strateegiline tahtsus mida naitab ilmekalt suessi kanali sulgemine kuuepaevase soja ajal maavarade rikkus muutis riigi laane silmis tahtsaks eriti 19 sajandi teisel poolel kapimaa ja natal moodustasid 1910 aastal uhinedes lounaaafrika liidu millest sai suurbritannia dominioon 5 oktoobril 1960 korraldati referendum briti rahvaste uhendusest lahkumise kusimuses 5229 haaletanutest pooldas lahkumist 4771 oli vastu 15 martsil 1961 lahkus lounaaafrika briti rahvaste uhendusest ja 31 mail 1961 kuulutati lounaaafrika liit iseseisvaks lounaaafrika vabariigiks immigratsiooni tagajarjel on lav vaga kirju etnilise koosseisuga peaaegu 70 riigi elanikkonnast on mustanahalised suurt osa riigi ajaloos ja poliitikas on manginud valgete ja mustade vahelised vaidlused mille tulemusena tekkis apartheidiks nimetatav rassieraldus millele pandi alus 1948 aastal kui voimule tuli rahvusliku partei valitsus apartheidiseadused lukati umber voi tuhistati 1990 aastal parast kauakestnud ja monikord vagivaldselt loppenud vordoiguslikust noudvaid massiuritusi mida korraldasid erinevad rahvuskongressid enamikule mustanahalistele lavi elanikele anti valimisoigus alles 1994 aastal 2010 aasta keskel oli hinnanguliselt lounaaafrika vabariigi elanikest mustanahalisi aafriklasi 794 valgeid 92 varvilisi 88 ja indiaaasia paritolu inimesi 26 alates 1995 aastast on lounaaafrika vabariigist lahkunud vahemalt 800 000 valget riigis on maailma korgeim suremuse uldkordaja 2013 aasta hinnangul sureb aastas 1736 inimest 1000 elaniku kohta 2009 aasta hinnangul oli 1780 elanikest nakatunud hiviga tansaania uhendvabariik inglise keeles united republic of tanzania suahiili keeles jamhuri ya muungano wa tanzania on riik aafrika idaosas tansaanias asub aafrika mandri korgeim punkt kilimanjaro riigi nimi on tuletatud tanganjikast ja sansibarist need riigid uhendati 1964 tansaanial on maismaapiir 7 riigiga uganda ja keeniaga pohjas mosambiigiga lounas malawi ja sambiaga edelas ning burundi ja rwandaga loodes lisaks on tal veepiir kongo demokraatliku vabariigiga tanganjika jarvel idas kulgneb ta india ookeaniga tansaania rahvusparke serengeti ja ngorongoro tuntakse ule maailma tansaania saared on peamiselt korallsaared sansibar on mandrist eraldatud 35kilomeetrise kanaliga ja on suurim korallsaar aafrika ranniku lahedal see on umbes 80 kilomeetrit pikk ja 40 kilomeetrit lai saare pindala on 1657 km2 pemba saar asub sansibarist pohja pool ja on vaiksem see on 67 kilomeetrit pikk ja 22 kilomeetrit lai uldpindala on 984 km2 topograafia on varieeruv tansaanias asub aafrika suurim victoria jarv see jarv on maailma suuruselt teine mageveekogu umbes pool sellest asub tansaania pohjaosas kuid tansaania jagab seda jarve ka uganda ja keeniaga victoria jarv on niiluse peamine veeallikas tansaania laanepiiril on tanganjika jarv mis on maailma sugavuselt teine jarv tansaania asub ekvaatorist louna pool ja kliima on uldjoontes troopiline rannikul on temperatuurid umbes 27 c sisemaal keskplatool on kuum ja kuiv temperatuurid varieeruvad vastavalt aastaajale ja oopaevaosale vihmahooajad pohjaosas kestavad novembrist detsembrini ja martsist maini lounaosas kestab vihmahooaeg novembrist martsini tansaania saartel on tugevad vihmad aprillis ja mais riigipea ja valitsusjuht on president kes valitakse viieks aastaks president nimetab kaks asepresidenti kellest uks on riigi peaminister teine sansibari ja pemba president kui tansaania president on taganjikast valitud siis nimetatakse esimene asepresident sansibari ja pemba esindajaist ja vastupidi seadusandlik voim kuulub uhekojalisele parlamendile rahvuskogu tansaanias on viieastmeline kohtuvoim naiste valimisoigus kehtestati riigis 1959 tansaania jaguneb 30 piirkonnaks mkoa tanganjika voeti uhinenud rahvaste organisatsiooni vastu 14 detsembril 1961 sansibar 16 detsembril 1963 parast uhinemist jai kummalegi regioonile eraldi liikmesus tansaania oli 6 juunil 1967 kampalas uks idaaafrika uhenduse asutajariike eesti ja tansaania solmisid diplomaatilised suhted 1996 aasta juulis 2002 aasta rahvaloenduse andmetel oli tansaania rahvaarv 34 569 232 aastal 2012 elab riigis usa luure keskagentuuri hinnangul 43 601 796 inimest millega tansaania on maailmas 30 kohal rahvastikukasvu kiirus on 196 protsenti aastas suuremad linnad on dar es salaam 3 207 000 elanikku aastal 2009 mwanza 12 miljonit 2011 arusha 1 006 480 2002 mbeya 280 000 2005 ja tanga 243 580 2002 riigi pealinn on dodoma 410 056 elanikku aastal 2012 alates 1996 aastast on riigi pealinn dodoma kus on parlament ja valitsusasutused iseseisvumisest 1996 aastani oli riigi pealinnaks dar es salaam tanapaeval on dar es salaam riigi olulisem majanduskeskus ja enamik valitsusasutusi paikneb siiani seal dar es salaam on tahtsaim meresadam nii tansaania kui ka merepiirita naaberriikide jaoks tansaania majandusstruktuuris oli 2010 majandussektorite kaupa skt osatahtsus jargmine primaarne 42 sekundaarne 18 ja tertsiaarne sektor 40 viimases annab turism aastaaastalt aina suuremaid sissetulekuid majandus toetub peamiselt pollumajandusele mis annab umbes 75 ekspordist ja annab tood ligi 75 protsendile toojoust riigis on ka palju loodusressursse sealhulgas mineraale kuld teemandid raud uraan nikkel kroom plaatina jne ja maagaasi maagaasi hakati kasutama 2000 aastatel tansaania on ainuke koht kus leidub tansaniiti 14 mail 2010 solmisid tansaania uganda rwanda ja etioopia niiluse vee kasutamist reguleeriva leppe 23 juulil 2009 uhendati idaaafrikas veealune optiline kaabel seacom mis liitis keenia tansaania mosambiigi ja lounaaafrika vabariigi india ja euroopa kaudu rahvusvahelisse lairibavorku tansaanias on 166 lennujaama neist kumnel on kattega lennurajad raudteid on kokku 3689 km maanteid 86 472 km sealhulgas kovakattega teid 7092 km osa raudteeliine kuulub tansaania ja sambia uhisettevottele tazara tazara liin uhendab kapiri mposhit dar es salaamiga pohiharidust saab omandada tasuta keskkooliopilased maksavad opingute eest 50 lastest opivad pohi ja 4 keskkoolis kirjaoskus on korge 90 monedel andmetel alla 80 riigis oli 1991 aastal kaks ulikooli kus oppis 4000 tudengit tervishoiu tase tansaanias on madal tuhandest lapsest 76 sureb hinnanguliselt enne viiendat eluaastat laste suremus on vorreldes 1990 aastaga siiski langenud 14 miljonist hiv kandjast voi aidsi podejast 705 on 2549aastased 15 on 1524aastased malaaria on tansaania mandriosas tervishoiu pohiprobleem see on kuni viieaastaste laste surmapohjuste hulgas esikohal tansaania on ilmselt vanim asustatud piirkond maal sealt leitud inimeste ja nende eellaste fossiilid on umbes 2 miljoni aasta vanused umbes 2000 aastat tagasi hakkasid bantu keeli konelevad inimesed saabuma laaneaafrikast kui 1840 omaani sultan oma pealinna sansibarile kolis sai sellest piirkonnast araabia orjakaubanduse keskus 19 sajandi teisel poolel vallutas saksa keisririik praeguse tansaania mandriosa rwanda ja burundi esimese maailmasoja jarel laks tansaania briti valduste hulka sealt vabanes tanganjika riik 9 detsembril 1961 ja sansibari riik 10 detsembril 1963 kaks riiki uhinesid 26 aprillil 1964 tansaaniast olduvai kuristikust leitud fossiilide pohjal maaratles esimesena louis leakey homo habilise liigi tansaanias raagitakse vaga paljusid erinevaid keeli enamik neist kuulub bantu keelte hulka teiste keelte hulgas raagitakse ka gudzarati keelt njandzad konelevad njandza ehk malavi keelt pohjaosas kilimanjarost lounas elab akiede hoim mis raagib kalendzini keele dialekti masaid raagivad masai ja rundid rundi keelt tansaanias on vasakpoolne liiklus tansaania humn on mungu ibariki africa jumal onnista aafrikat mille kirjutas lounaaafrika helilooja enoch sontonga 1897 sama laul on ka lounaaafrika vabariigi teise meloodiaga sambia ja zimbabwe humn sansibaris sundis freddie mercury sunninimi faroukh bulsara tansaania mandriosa pohitoidud sisaldavad tihti riisi grillitud liha kala tansaanias juuakse palju teed enamasti juuakse teed hommikuti ja ohtusookidel kohv on olulisuselt teine jook seda juuakse parast paikeseloojangut rahvalike tahtpaevade ja puhadena peetakse nii rahvusvaheliselt tahistatavaid puhi kui malestatakse ka rahva ajaloos olulisi paevi tansaanias on 11 riiklikku puha tansaania koos veel 24 riigiga boikoteeris 1976 aasta suveolumpiamange koige populaarsem spordiala tansaanias on jalgpall sellegipoolest ei ole jalgpallikoondis siiani kvalifitseerunud jalgpalli maailmameistrivoistlustele aafrika jalgpallikonfoderatsioonis kuulub koondis keskida tsooni cecafa korvpalli mangitakse armees ja koolides kriketi populaarsus on parast 2008 aastat olnud kasvuteel tansaania elanikkonnast hinnatakse kristluse jargijateks 62 moslemiteks 35 ja teiste religioonide jargijateks umbes kolm protsenti tansaanias elab ummarguselt 150 000 albiinot albiinode olukord tansaanias on vaga kehv sest rahvaparimustele toetudes usuvad noiad et nende kasivarsi jalgu juukseid nahka ja suguelundeid saab kasutada riitustes mis toovad kundedele vaidetavalt edu armastuses elus ja rahaasjades muuhulgas tarvitatakse albiinode kehaosi kaevandus ja kalandusettevotete edendamiseks svaasimaa kuningriik on vaike merepiirita riik lounaaafrikas mis piirneb lounas laanes ja pohjas lounaaafrika vabariigi ning idas mosambiigiga riigi ulatus pohjast lounasse on 200 km ja laanest itta 130 km idaosa on magine mosambiigi piiril asuvad kuni 810 m korgused lebombo maed kliima on moodukas suvel voib ohutemperatuur ulatuda 40 cni vihma sajab peamiselt suvel laaneosas sajab rohkem kuni 200 mm aastas peamised rahvusruhmad on svaasid 84 ja suulud 10 vaiksemal arvul elab svaasimaal tsongasid ja euroopa paritolu inimesi svaasimaal on aidsi epideemia 261 taiskasvanutest on nakatunud hivga see on korgeim naitaja maailmas 20 aastates noortest on nakatunud rohkem kui pooled aidsi tottu on riigi keskmine oodatav eluiga vaid 32 aastat mis on madalaim maailmas parimuse kohaselt on svaasi rahvas enne 16 sajandit rannanud praeguse mosambiigi territooriumilt louna poole parast mitmeid konflikte praeguse maputo piirkonnas elava rahvaga asusid svaasid 1750 aasta paiku elama kwazulu pohjaossa suutmata vastu seista suulude kasvavale joule asusid svaasid 19 sajandi alguses aegamooda elama praegusele svaasimaale nad kinnitasid kanda mitme voimeka liidri juhtimisel tahtsaim neist oli mswati ii kellega svaasid seostavad oma nime tema juhtimisel laiendasid svaasid 1840 aastatel oma territooriumi edela suunas ning kindlustasid lounapiiri suuludega kokkupuude suurbritanniaga algas mswati ii valitsemisaja alguses kui ta palus briti voimudelt lounaaafrikas abi suulude roovretkede vastu svaasimaale mswati ii valitsemisajal asusid svaasimaale elama ka esimesed valged parast mswati surma solmisid svaasid leppeid briti ja lounaaafrika voimudelt mitmes kusimuses sealhulgas iseseisvuses eurooplaste pretensioonides loodusvaradele haldusvoimus ja julgeolekus lounaaafriklased haldasid svaaside huvisid 18941902 aastal 1902 votsid juhtimise ule britid 1921 asutas svaasimaa esimese seadusandliku kogu see oli noukogu mis koosnes eurooplaste valitud esindajatest kes olid volitatud briti ulemvolinikule nou andma mittesvaasi asjades 1944 moonis ulemvolinik et noukogul puudub ametlik staatus ning tunnistas ulempealiku ehk kuninga kohalikuks voimuks kellel on oigus anda svaasidele oiguslikult siduvaid kaske aastal 1921 sai parast regentkuninganna labotsibeni gwamile mdluli 20 aasta pikkust valitsemist svaaside loviks ngwenyama ehk ulempealikuks sobhuza ii koloniaalvoimu algaastatel arvestas suurbritannia et svaasimaa saab lopuks lounaaafrika vabariigi osaks ent parast teise maailmasoja loppu kui lounaaafrikas suvenes rassiline diskrimineerimine hakkas suurbritannia svaasimaad ette valmistama iseseisvuseks poliitiline tegevus elavnes 1960 aastate algul asutati mitu parteid ning hakati taotlema isesisvust ja majanduse arengut pohiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vahe sidemeid maapiirkondadega kus elas suurem osa svaasisid svaaside traditsioonilised juhid sealhulgas ulempealik sobhuza ii ja tema sisenoukogu rajasid imbokodvo rahvusliku liikumise mis rohutas svaaside traditsioonilist elulaadi koloniaalvoim maaras 1964 aasta keskpaigale esimese svaaside osavotuga seadusandliku kogu valimised valimistel konkureerisid rahvuslik liikumine ja veel neli parteid millest enamikul olid radikaalsemad seisukohad rahvuslik liikumine voitis koik 24 kohta selles organis riigi parlament on kahekojaline libandla svaasimaa jaguneb 4 ringkonnaks ja need omakorda 55 2 jargu haldusuksuseks svaasi inkhundla mitmuses tinkhundla taani taani keeles danmark on maa euroopas skandinaavia poolsaare ja saksamaa vahel koos groonimaaga pohjaameerikas ja faari saartega atlandi ookeani pohjaosas moodustab ta taani kuningriigi mille suhte nende piirkondadega maarab rigsfllesskabet taani pealinn on kopenhaagen taani arvatakse skandinaavia maade hulka kuigi taani ei asu skandinaavia poolsaarel ta on pohjamaade seas koige lounapoolsem ja pindalalt vaikseim halduslikult jaotatakse taani 2007 aastast 5 piirkonnaks region keskjuutimaa lounataani pealinna pohjajuutimaa ja sjllandi piirkond taani on uro nato oecd osce ja pohjamaade noukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973 aastast euroopa liitu 6 sajandil kirjutasid prokopios ja jordanes pohjapoolsest rahvast nimega danoi ja dani vanapohja keeles nimetati rahvast mitmuse omastavas danir mis voib tahendada umbes lauskmaalased tegu on toenaoliselt tuletisega indoeuroopa algkeele juurest dhen mis tahendab peopesa tasane maa taanide nime on seostatud ka iiri sonaga duine inimesed sona mark vrd markkrahvkond kasutati vanaulemsaksa keeles ja vanainglise keeles tahenduses piirimaa sona danmark vois niisiis tahendada lauskmaalaste piirimaa ning see maa vois olla schleswigi metsad nii et tegu oli taanide piirimaaga lounas elanud sakslaste suhtes frangi riigi annaalides annales regni francorum raagitakse et frangi riigi saadikud kohtusid 825 nende kuningatega nende margis raagitakse ka et taanid tulid marki ad marcam et runnata sakse eideri joe juures praeguse schleswigholsteini alal aastal 828 tegu voib olla ka piirialaga smalandi korval kirdes sona mark parineb vanapohja sonast mork haritud voi harimata maa metsane maa selles tahenduses esineb ta naiteks nimedes telemark ja hedmark sedamooda kuidas sona mark hakkas tahendama kogu maad mitte ainult praeguse schleswigi ala hakati nime danmark kasutama piirkonna koigi rahvaste kohta on levinud arvamus et taani nimi on esimest korda kirja pandud vaikesel jellingi kivil umbes 930950 seal on omastavas kaandes tanmarkar see on esimene kirjapanek taanis aga nime denamearc mainib aga juba umbes 890 norralane ottar anglosaksi kroonikas orosius jutustuses reisist skiringssalist vestfoldis hedebysse alfred suure umberjutustuses umbes samast ajast hedeby wulfstani kirjelduses hedebyst alanud meresoidust nimetatakse langelandi lalandit falsterit ja skanet taani osadeks as land call hyra to denemearcan koik need maad kuuluvad taanile aasta 908 all kirjutas regino prumist et rahvas taanist ex denimarca rundas pohja poolt praegust hollandit aastal 965 utles uks otto ile kuulunud diplom et tema piiskopkond asub in marca vel regno danorum taani kuningriigi lipp ehk dannebrog on uks maailma vanemaid riigilippe esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest parineb 14 sajandist legendi kohaselt kukkus see lipp taevast alla 15 juunil 1219 kui taani kuningas valdemar ii voitja sodis tallinnas lindanise linnuse lahedal eestlastega ja tanu sellele voitsid taanlased lahingu taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lovi umbritsetud sudametega tegelikult vesikupu lehtedega traditsiooni jargi andis taani kuningas selle vapi kasutamise oiguse ka tallinna linnale ja eestimaa ruutelkonnale ning sellest kujunes samuti valja eesti vapp taani riigihumn on der er et yndigt land kuningliku perekonna liikmete juuresolekul kasutatakse aga kuningahumni kong christian stod ved hjen mast taani rahvuslinnuks valiti 1984 aastal rahvahaaletusega kuhmnokkluik seda eelistust on seostatud hans christian anderseni kunstmuinasjutuga inetu pardipoeg vahemikus 19601984 oli taani rahvuslind aga hoopis poldlooke taanil on maismaapiir ainult lounas saksamaaga pikkus 68 km teisel pool pohjamerd skagerraki pohjas on norra ning teisel pool sundi ja kattegati kirdes on rootsi laanes on pohjameri kirdes laanemeri kattegati eraldavad laanemerest saared mille asendil laanemerest labi taani vainade maailmamerele viival laevateel on olnud strateegiline tahtsus taani arvatakse skandinaavia maade hulka kuigi see ei asu skandinaavia poolsaarel ta on pohjamaade seas koige lounapoolsem taani pohjapoolseim punkt on skageni neem skageni pohjarand pohjalaiusel 57457 taani lounapoolseim punkt on gedser odde falsteri lounatipp pohjalaiusel 543335 taani laanepoolseim punkt on blavandshuk idapikkusel 8422 taani idapoolseim punkt on christians sterskr idapikkusel 151155 taani pindala ilma faari saarte ja groonimaata on 43 094 km2 ning ta on maailma maade seas pindalalt 143 kohal ta on pohjamaade seas vaikseim kui mitte arvestada faari saari ja ahvenamaad kuid koige tihedamalt asustatud 129 inkm2 taani maapindala on 42 394 km2 veepindala 700 km2 taani koosneb juuti poolsaarest ja 446 saarest saared moodustavad umbes kolmandiku taani pindalast 2009 aastal oli 72 saart asustatud suuremad saared on sjlland ule 21 miljoni elaniku vendsysselthy ja fyn suurima rahvastiku tihedusega saared on sjlland 325 inkm2 ja amager 1900 inkm2 neil saartel paikneb kopenhaagen bornholmi saar asetseb ulejaanud taanist ida pool laanemeres rannajoone pikkus on 7314 km mitte ukski taani elanik ei ela merest kaugemal kui 52 km territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili 222 km kaugusele vaba majandusvoond ulatub 200 meremiili ehk 3704 km kaugusele kontinentaalselfi sugavus on 200 m voi maardla sugavus taani on jaatumise jalgedega lauskmaa leidub uksikuid kunkaid kaljusid ja luiteid eriti ranna aares keskmine korgus on 31 m juutimaa laaneosas on liivased ja moreensed sandurtasandikud kesk ja idaosa alates labi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jaatumise aegsest mandrijaa piirist on kunklikum juutimaal on muu hulgas kungastik rebild bakker metsamassiivis rold skov ja skamlingsbankeni umbrus lounajuutimaal silkeborgist kagus horsensi ja skanderborgi suunas on taani koige korgemad kunkad naiteks ejer bavnehj 17035 m mllehj maa korgeim looduslik punkt korgus merepinnast 17086 m yding skovhj 17077 m ja himmelbjerget 147 m fyni saar ja sjlland on madalamad lainjad tasandikud fyni saarel on siiski kungastikud svanninge bakker ja fyni alpid taani huvitavaim loodusmalestis on kaldakalju mns klint mni saarel taani koige madalamad alad on poldrid mis asuvad moni meeter allpool merepinda madalaim punkt on lammefjord 75 m suurem osa taanist koosneb noortest kriidi paleogeeni ja neogeeni ladestustest maastikku valitsevad viimase weichseli jaatumise maastikuvormid enamik kivimeid on pudedad ja pinnavormid on kujundanud liustikud mis kuhjasid pudedad kivimid umarateks ja piklikeks korgendikeks kuigi juutimaa laaneosa jai jaavabaks eelmise saale jaatumise ajal oli ka see jaaga kaetud on ka sealne tasandik tekitatud mandrijaa servas voolanud moreenirikaste sulamisvete poolt sandurtasandik labi juutimaa jookseb lounast pohja ja alates viborgist laande jaatumise piir mis on maastikus nahtav suurte moreenikungastena nn juutimaa selg jyske hjderyg kunklikud moreenitasandikud valitsevad kogu taanit jaatumise piirist idas sealhulgas ka kattegati vaina pohjas taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga vaga palju muutunud praegu vajub maapind taani lounaosas ja kerkib pohjaosas pohja pool nissumi fjordi ja falsteri saare joont taani suurematest saartest eemal laanemeres asuval bornholmil paljanduvad kristalse aluskorra kaljud ule bornholmi saarte ja juutimaa pohjamereni kulgeb aluskorraselg fyniringkbingi selg see on taani osa thornqvisti murranguvoondist mis ulatub kagus ukrainani selle jatk eraldab pohjamere pohja ja lounaosa ning taani naftaleiukohad on sellest lounasse jaava basseini jatkus voi riftis pohjamere keskel taanis on umbes 65 000 maapealset vooluveekogu umbes pooled neist on looduslikud ulejaanud on tehislikud kraavid ja kanalid joed on enamasti vaiksed pikim jogi on gudena umbes 158 km teised suuremad joed on odense a vida skjern a ja susa nimega jarvi on 1032 nende kogupindala on umbes 700 km2 koige sugavam jarv on fures 36 m koige suurema pindalaga on arres 395 km2 teiste suuremate jarvede seas on esrum s stadil fjord moss saltbk vig ja tiss juutimaa laaneosas on arvukalt jarvi tasandikul on arvukad vaikesed liustikulise paritoluga jarved taani rannikul on fjorde koige tuntum on voibolla limfjorden 180 km pikkune vain mis uhendab pohjamerd vesterhavet kattegatiga tuntud on veel roskilde fjord ja ringkbingi fjord taanis on valdav heitlik niiske ja sombune parasvootme mereline kliima taani asub pohjamere aares ja tema kliimat mojutab golfi hoovuse lahedus talved on heitlikud lumevaesed pilvised tuulised niisked ja soojad mooduka pakasega keskmine temperatuur umbes 05 c kevad on pikk algab umbes martsis ilm on paikesepaisteline ja pilvitu vaheste sademetega isegi vorreldes talvega kuid jahe ja tuuline keskmine temperatuur on 313 c suved on vihmased ja suhteliselt jahedad keskmine temperatuur umbes 16 c kuuma ilma praktiliselt ei ole tavaliselt ei ulatu temperatuur ule 26 c sageli on ilm pilvine kuid sajab vahem kui teistel aastaaegadel juuli ja august on koige stabiilsema ilmaga soojemad ja paikesepaistelisemad sugis on pikk ja vihmane septembris ja oktoobris tavaliselt soojem kui kevadel kuid vihmasem ja tuulisem sugisel on keskmiselt 714 c aasta keskmine sademete hulk on idas 600 mm laanes 800 mm vihmapaevi on aastas keskmiselt 121 koige sademeterikkamad on september oktoober ja november umbes 70 mm kuus koige sademetevaesem on veebruar keskmiselt 38 mm piirkondlikud erinevused on vaikesed mere aares on pisut jahedam suvel on koige soojem lounajuutimaal lollandil ja falsteril mere aares on mere tasandava moju tottu suve ja talve temperatuurierinevused vaiksemad ka sademeid on enamvahem uhepalju koige vahem sajab suurbeldi umbruses umbes 500 mm aastas koige rohkem keskjuutimaa lounaosas ule 900 mm aastas taanis elab 49 liiki imetajaid neist 19 on kantud taani punasesse raamatusse metsades on sailinud metskits ja punahirv pohjamere vetes viiger randal hallhuljes alates 1850 aastast on taanis kadunud 350 parismaist looma ja taimeliiki taani kuulub segametsa piirkonda urgmetsa ei ole kuid draved skov ja suserupskovene on minimaalse inimmojuga looduslikud metsad enne polluharimise algust nagi taani maastik valja nagu biaowieza urgmets laialehised poogi ja tammemetsad havitati 2005 aasta seisuga katavad metsad 118 taani alast igal aastal istutatakse umbes 3000 ha metsa saartel domineerivad kultuuristatud tammikud juutimaal manni ja kuusemetsad peale luidete jarvede jogede ja mererandade on kogu taani kultuurmaastik on aasi soid ja kanarbikke tahtsamad loodusvarad on nafta maagaas kala sool lubjakivi kriit kivi kruus ja liiv pollumajanduslikku maad on 60 aastaringselt haritavat maad 019 aastaringseid karjamaid 5 metsi 10 muud 2581 1993 haritavat maad on 4760 km2 1998 mones taani piirkonnas on uleujutuse oht osa juutimaast lollandi saare lounarannik need alad on mere eest kaitstud tammide susteemiga keskkonnaprobleemide seas on ohu saastumine peamiselt transpordivahendite ja elektrijaamade tottu lammastiku ja fosforiheitmed pohjameres pinnavee saastumine pollumajandusjaatmetega ja pestitsiididega taanis on konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaristliku riigikorraga riigipea on kuningas praegu kuninganna margrethe ii kelle ulesandeks on folketingi taani parlamendi istungjarkude avamisel osalemine seaduste allakirjutamine ja moningad esindusfunktsioonid riigi poliitiline juht on peaminister alates 2011 aastast on peaministri ametipostil helle thorningschmidt sotsiaaldemokraatlikust erakonnast taani parlament folketing on uhekojaline ja sinna kuulub 179 saadikut saadikutest valitakse kaks faari saartelt kaks groonimaalt ja ulejaanud taani valimisringkondades taani riigipea on kuninganna margrethe ii kes on abielus prints henrikuga valitsejapaaril on kaks last kroonprints frederik sundinud 1968 ja prints joachim sundinud 1969 kroonprints frederik troonile saades arvatavasti kuningas frederik x abiellus 2004 aastal kroonprintsess maryga kellega ta tutvus sydney olumpiamangude ajal neil on poeg tulevane trooniparija christian valdemar henri john sundinud 2005 ja tutar printsess isabella henrietta ingrid margrethe sundinud 2007 prints joachim on lahutatud kuid tal on kaks last oma endise abikaasa frederiksborgi krahvinna alexandraga prints nikolai sundinud 1999 ja prints felix sundinud 2002 kuninglik perekond on taanis vaga populaarne sellele on kaasa aidanud ka perekonna varske liige kroonprintsess mary kes on oma uude rolli vaga hasti sisse elanud ja paistab ka ise avalikkuse tahelepanu nautivat taanit on pikka aega juhtinud sotsiaaldemokraatlikud valitsused sugisel 2001 tuli aga voimule tsentristlikliberaalne koalitsioon anders fogh rasmusseni juhtimisel parast 11 septembri terrorirunnakut tousid sotsiaalkusimuste asemel ja paevakorrale julgeolek immigratsioon ja islam parast 2007 aasta parlamendivalimisi jai joudude vahekord folketingis praktiliselt samaks siis ametisse saanud anders fogh rasmusseni valitsus puudis ellu viia liberaalsemat majanduspoliitikat mis maailma kontekstis on siiski kullalt vasakpoolne ja muuhulgas piirata maksukoormuse kasvu samuti puudsid valitsusparteid muuta uhiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks vastav kultuurivoitlus kulturkamp puudutas ka keskkonnakaitset kus motteviis on muutunud tunduvalt majandusekesksemaks ning immigratsiooni eriti viimases kusimuses on uhiskonnas puhkenud vaga terav diskussioon poliitiliselt koige mojukamaks tugevalt sisserandajate vastaseks jouks on dansk folkeparti vaga selge laanevastase hoiakuga paistab silma aarmuslik islamiruhmitus hizbuttahrir senine vastasseis uhiskonnas kulmineerus 2006 aasta algul pilapildiskandaali naol mille kaigus suudati taani saatkonnad iraanis ja suurias taani osaleb algusest peale praeguses iraagi sojas tosi kull 2003 aasta sissetungi ajal piirdus osalus vaid uhe allveelaevaga sugisel 2006 oli iraagis umbes 500 taani sodurit parast 2011 aasta valimisi kuuluvad taani valitsusse sotsiaaldemokraadid det radikale venstre ja sotsialistlik rahvapartei ning seda juhib helle thorningschmidt peamised opositsiooniparteid on liberaalne venstre ja taani rahvapartei olulised arutlusteemad praeguses taanis on globaliseerumine ning taani hariduse toostuse ja teaduse valmisolek ulemaailmseks konkurentsiks heaoluuhiskonna jatkusuutlikkus praeguste demograafiliste trendide taustal keskkonnakaitse lahisida probleemid taani koolisusteem jpm alates 2007 aastast jaguneb taani 5 piirkonnaks region keskjuutimaa lounataani pealinna pohjajuutimaa ja sjllandi piirkond taani jaguneb 98 vallaks taani pealinn on kopenhaagen kus elab rohkem kui 12 miljonit elanikku ehk ligi iga viies taanlane kopenhaageni linnastus elab 2013 aasta alguse seisuga 195 miljonit inimest taani on uro nato oecd osce ja pohjamaade noukogu asutajaliige taani on alates 1973 aastast euroopa liitu liige kuid ei kuulu euroalasse rahvusvahelistest teadusorganisatsioonidest on riik euroopa tuumauuringute keskuse ja euroopa kosmoseagentuuri asutajaliige kopenhaagenis asutati 1992 aastal laanemeremaade noukogu ja samas asub ka maailma terviseorganisatsiooni euroopa regionaalne kontor veel kuulub riik naiteks arktika noukokku euroopa arengupanka interpoli ja wiposse kaitsevagi jaguneb kuninglikuks armeeks hren merevaeks svrnet ja ohuvaeks flyvevabnet ning taani kodukaitseks hjemmevrnet ajateenistus kestab taanis 912 kuud riigi kohtususteem on sarnaselt eesti omaga kolmeastmeline kriminaal ja tsiviilvaidlustega tegelevaid esimese astme kohtuid byret on kokku 24 ringkonnakohtuid landsret on kaks ja need paiknevad vastavalt kopenhaagenis ja viborgis esimese alla kuuluvad samuti faari saarte ja groonimaa kohtud ulemkohus hjesteret asub kopenhaageni kesklinnas christiansborgi lossis samas hoones folketingi ehk taani parlamendiga lisaks tegutseb ka mere ja kaubandusoiguse kusimustega tegelev mere ja kaubanduskohus s og handelsretten taani rahvaarv on 2013 aasta alguse seisuga 5 602 628 rahvaarv on 1970ndatest saadik uhtlaselt suurenenud valja arvatud luhike periood 1980ndate alguses rahvastiku tihedus on keskmiselt 129 inkm2 taani suurimal saarel sjllandil isegi ule 315 inkm2 keskmine eluiga on meestel 763 ja naistel 807 aastat vanuse mediaan on 3947 sellest meestel 3855 ja naistel 404 iive oli 2005 aasta seisuga 034 laste suremuse uldnaitaja on 456 surma 1000 elussunni kohta 85 taanlastest elab linnas 54 perekonnal sajast on oma maja rahvaarvu ajalugu 2013 aasta alguse seisuga oli taanlasi 893 ning 600 674 ehk 107 moodustasid immigrandid ja nende jareltulijad eesti paritolu inimesi oli 1449 neist 982 naised ja 467 mehed eestlastest 1348 olid sisserannanud ja 101 nende jareltulijad teistel andmetel on 916 taani paritolu ning 452 095 inimest on sisserannanud ja nende jarglased sisserannanud sh jarglased on parit peamiselt teistest pohjamaadest 41 306 suurbritanniast 12 000 saksamaalt 25 444 poolast 13 509 bosniast ja hertsegoviinast 20 875 teistest jugoslaavia maadest 23 968 turgist 54 859 somaaliast 16 948 iraagist 26 351 iraanist 14 289 liibanonist 22 232 afganistanist 10 876 ja pakistanist 19 301 taani ametlik keel on taani keel see on pohjagermaani keel millel on uhine paritolu islandi keele faari keele norra keele ja rootsi keelega taani keel on norra keele ja rootsi keelega suurel maaral vastastikku arusaadav ning sel on olnud tugevad ajaloolised ja kultuurilised sidemed teiste skandinaavia keeltega pohjagermaani keeled hakkasid lahknema 9 sajandil ja 12 sajandi alguseks oli vanataani keel teistest skandinaavia keeltest selgelt erinev 16 sajandi keskpaigast saadik raagitakse uustaani keelest trukikunsti levik toi kaasa taani keele oigekirja standardiseerumise see lahtus christian iii piibli keelest alates 18 sajandist raagitakse nooremast uustaani keelest 19 ja 20 sajandil oli oigekiri suhteliselt konservatiivne nii et konekeel lahknes kirjutatud keelest tunduvalt taani keelel on palju murdeid taani keele murded need kujunesid uldjoontes valja 14 sajandiks murdeerinevused olid koige suuremad 1700 aasta paiku hiljem on murded uha taandunud ja praegu koneleb murdeid ainult 5 taanlastest murded jagunevad kolmeks pohiruhmaks need pohiruhmad jagunevad alaruhmadeks naiteks jagunevad juutimurdes idajuuti lounajuuti ja laanejuuti voibolla ka pohjajuuti murreteks laanejuuti murretes puudub grammatiline sugu louna ja laanejuuti murretes on ette asetatav maarav artikkel naiteks hus kirjakeeles huset maja taani uhiskeelt nimetatakse riigitaani keeleks rigsdansk rigsmal see lahtub kopenhaageni umbruse keelest ja selle normi satestab dansk sprognvn riigitaani keel on avalikus elus taiesti valdav ning praegu on naiteks moeldamatu et tipppoliitikud raagiksid murret nagu laanejuudi paritolu peaminister knud kristensen 1940 aastate lopus murrete haabumise tottu on vanemad murretes kirjutatud teosed sealhulgas steen steensen blicheri juuti lood ja laulud noortele taanlastele praktiliselt loetamatud pohjaschleswigis on saksakeelne vahemus saksa vahemuse keelelisi oigusi kaitsevad kopenhaagenibonni deklaratsioonid 1955 samuti kaitsevad need taanikeelse vahemuse oigusi lounaschleswigis taanis elab ka umbes 10 000 faari ja groonikeelset inimest vahemused konelevad ka naiteks urdu keelt araabia keelt ja turgi keelt koolis hakatakse esimest voorkeelt inglise keelt oppima 4 klassis 7 klassist hakatakse valikainena opetama teist voorkeelt 11 tundi nadalas kolme aasta jooksul gumnaasiumi sisseastumisel ja gumnaasiumis oppimisel on teine voorkeel kohustuslik paljud taanlased valdavad hasti inglise keelt eriti suurte linnade elanikud ja noored kes opivad inglise keelt koolis taani vottis kristluse vastu 960ndatel kui harald sinihammas laskis end ristida ja 13 sajandi jooksul joudis uleminek kristlusele lopule alates reformatsioonist 1536 on luterlus olnud riigiusund ja taanis on olnud taielik usuvabadus alates 1849 aasta pohiseadusest taani kiriku nimi on folkekirken rahvakirik ning selle pea on taani kuningas voi kuninganna kirikut juhib igapaevaselt kirikuamet kirikuministri juures veebruari 2010 seisuga birthe rnn hornbech folkekirken on jaotatud 11 piiskopkonnaks stift uks neist groonimaal 1 jaanuari 2013 seisuga oli kirikus 4 430 643 liiget mis moodustab 79 taani rahvastikust ja umbes 90 taanlastest jaanuaris 2002 oli selle kiriku liikmeid 843 umbes 3 selle kiriku liikmetest kaib regulaarselt kirikus taani suuruselt jargmine usuruhmitus on muslimid neid on 210 000 ja nad moodustavad 37 rahvastikust taani muslimi rahvastik on kujunenud viimase aja sisserande kaigus ja on koondunud suurematesse linnadesse teiste taani usuruhmituste seas on katoliiklased 37 000 inimest jehoova tunnistajad 14 500 serbia oigeusu kiriku liikmed 7000 baptistid 5100 nelipuhilased 5100 budistid 4400 ja mormoonid 4500 on ka adventistid metodistid paastearmee liikmed taani suuremad linnad on elanikke 2012 taani on segamajandusega heaoluriik mis kuulub pohjamaade majandusruumi elatustase on korge sissetulekute erinevused on vaikesed taani on uks maailma koige korgema maksukoormusega riike ja uks maailma rikkamaid maid vaga onnestunuks peetakse praegust tooturu mudelit milles lihtne vallandaminetoolevotmine ettevotte jaoks on uhendatud suurte sotsiaalsete tagatistega tootajale tooandja vastutus haigusrahade vallandamistoetuste jms osas on vaike pohiosa sotsiaalkuludest katab riik samas on taani uks maailma koige suuremate sotsiaaltoetustega riik arvestatavatest maavaradest kuulub taanile ainult suhteliselt vaike osa pohjamere naftast ja gaasist taani rahauhik on taani kroon mis jaguneb sajaks ooriks aastal 2009 on kaibel 25oorised ja 50oorised ning 1 2 5 10 ja 20kroonised mundid lisaks 50 100 200 500 ja 1000kroonised paberrahad levinud maksevahendiks on ka dankort kohalik maksekaart mida aktsepteerivad peaaegu koik poed aastal 2000 lukkas taani referendumil tagasi eurotsooniga uhinemise ettepaneku tootuid on taanis 43 rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 121 toojoulisi on taanis 2841 miljonit taani suurimad ekspordiartiklid on masinad ja instrumendid liha ja lihatooted piimatooted kala ravimid moobel ning tuulegeneraatorid taani tahtsaimad ekspordipartnerid on saksamaa 1753 rootsi 1268 suurbritannia 849 ameerika uhendriigid 605 norra 601 holland 484 prantsusmaa 457 2009 taani suurimad impordiartiklid on masinad ja varustus toorained ja pooltooted toostusele kemikaalid teravili ja toidukaubad ning tarbekaubad taani tahtsaimad impordipartnerid on saksamaa 2107 rootsi 1318 norra 7 holland 697 hiina 622 suurbritannia 553 2009 kopenhaagenis tegutseb 1624 aastal asutatud kopenhaageni bors taanis on kolm juhtivat paevalehte vasaktsentristlik politiken paremkonservatiivne berlingske tidende ja tsentristlik jyllandsposten vaiksemad paevalehed on vasakpoolseid vaateid esindav dagbladet information ja kristlikke vaateid esindav kristelig dagblad lisaks ilmuvad iga paev tabloidid ekstrabladet ja bt reedeti annab berlingske tidende valja kvaliteetajalehte weekendavisen taani haridussusteemis on kohustuslik 9klassiline haridus kooli minnakse kuueaastaselt pohikool folkeskole on 9 voi 10klassiline sellele eelneb vabatahtlik lasteaiaklass pohikoolile jargneb 3aastane gumnaasium taani kool on tuntud oma rohuasetuse poolest grupitoole enesevaljendus ja esinemisoskusele suhteliselt vahem pooratakse tahelepanu opilaste faktiteadmistele ja teadmiste mootmisele senine koolisusteem jaopetamise metoodika on sattunud kriitika alla seoses opilaste kehvade tulemustega 2003 aasta pisa uuringutel taani ulikoolid on kopenhaageni ulikool arhusi ulikool alborgi ulikool kopenhaageni majandusulikool lounataani ulikool roskilde ulikool taani tehnikaulikool ja kopenhaageni it ulikool ulikooli voetakse enamikul aladel vastu koik kvalifitseerunud soovijad ulikooliharidus koosneb enamasti kolmeaastasest bakalaureuseoppest bachelor kaheaastasest magistrioppest kandidat ja kolmeaastasest doktorioppest phd enamik uliopilasi saavutab magistrikraadi bakalaureusekraadi ei kasitleta sageli ulikooli lopetamisena riik maksab uliopilastele stipendiumi doktorandid on formaalselt ulikoolis tool nende palk jaab veidi alla taani keskmise enamik doktorante viibib oma opingute ajal pool aastat kuni aasta mones valismaa ulikoolis sageli usas peale akadeemilise hariduse susteemi on taanis institutsioonid mis voimaldavad omandada mitteformaalset haridust nn rahvaulikoolid folkehjskole moiste tekkis 19 sajandil taani kirjanikult luuletajalt filosoofilt ja pastorilt nikolai frederik severin grundtvigilt see pohineb tasuta hariduse omandamise voimaldamisel tavarahvale ja on uks taani haridussusteemi nurgakividest taani territooriumil on praeguseks ligi 70 rahvaulikooli nende sekka kuuluvad naiteks rdding hjskole esimene taani rahvaulikool asutatud 1844 rnshoved hjskole ja jaruplund hjskole esimesed inimtegevuse jaljed taanis parinevad umbes 120 000 aasta tagusest eemi jaavaheajast pidev inimtegevus on kestnud alates mandrijaa taandumisest pohja poole seoses kliimamuutusega umbes 14 000 aastat tagasi sel ajal elasid taanis pohjapodrakutid need vahetas valja teine kutirahvas kes aastatuhandeid elatus kalapuugist ja kuttimisest pollumajandus muutus valitsevaks nooremal kiviajal 4 aastatuhandel ekr nooremal kiviajal ehitati hulgaliselt megaliitkalmeid millest moned pakuvad tanaseni tahelepanuvaarset vaatepilti pronksiajal 1800500 ekr praeguse taani aladel elanud rahvast on sailinud rikkalikult arheoloogilisi malestisi arvukad paikesekujutised nt trundholmi vanker ja kaljujoonised bornholmil viitavad paikesekultusele kaljujooniste teine levinum motiiv on laev ulikuid maeti tammekirstudes hiiglaslikesse kaabastesse mis paiknesid korgetel kungastel mones juutimaa osas on tanu mulla isearasusele sailinud orgaanilisest materjalist hauapanused sealhulgas riided tuntuim leitud riidekomplektidest parineb egtvedi piiga hauast rauaaja esimesel perioodil nn keldi rauaajal 500 ekr kuni meie ajaarvamise alguseni domineeris taanis naaberaladel elanud keltide moju sellele jargnenud nn rooma rauaajal meie ajaarvamise algusest kuni 400 pkr saabusid suuremad kultuurimojud rooma riigist sealhulgas kaalu ja moodususteem ning hulgaliselt laensonu ladina kirja mojul tekkis ruunikiri germaani rauaajast 400800 pkr on olemas esimesed kirjalikud allikad taanide kui rahva kohta sellest ajast on ka andmed juuti poolsaarel elanud anglide ja juutide kohta kes liikusid edasi mandrilt suurbritannia saartele kus segunesid kohalike elanikega moodustades inglise rahvuse tuumiku arvatavasti uhendati maa kuningriigiks 8 sajandil sellest annavad tunnistust sellised suurejoonelised ehitised nagu danevirke piirivall ja kanhave kanal labi sams saare ning taani esimese linna ribe asutamine parast aastat 700 taani riiki kuulusid ka skandinaavia poolsaare lounatipus asuvad maakonnad skane halland ja blekinge mis praegu kuuluvad rootsile rauaajast parinevad paljud soodest leitud mumifitseerunud laibad naiteks tollundi mees taanis oli viikingiaeg suure majandusliku arengu ja sojalise ekspansiooni aeg 910 sajandil kujunes vaikeste vurstiriikide uhendamise tulemusena taani kuningriik millest sai peamine viikingite riik euroopas ka laanemerest pohja pool taani vallutas norra ja samuti suured piirkonnad inglismaal inglismaa kuningas alfred suur oli sunnitud taanlastele loovutama inglismaa idaranniku piirkonnad mida taanlaste valitsemise ja elukorralduse tottu kutsuti danelaw taanist parit viikingid valitsesid laanemerel ja pohjamerel nad purjetasid mooda suuri venemaa jogesid kuni musta mereni rajasid asulad pohjavenemaale ja pohjaprantsusmaa laanerannikule normandiasse kus viikingipealik rollo rajas 911 normandia hertsogiriigi nad purjetasid kuni vahemereni mille aares nad hiljem rajasid normannide riigi sitsiilias ja lounaitaalias aastavahemikus 9801000 purjetasid erik punane ja leifr eiriksson islandilt groonimaale ja pohjaameerikasse mida nad nimetasid sonaga vinland aasade maa alates kuningas gorm vanast suri arvatavasti 958 on teada koik taani kuningad gormi poeg harald sinihammas rajas jellingisse oma vanematele vageva hauamonumendi mis koosneb kahest hiiglaslikust kaapast kahest ruunikivist suurest kivilaevast ja kirikust kuningas harald rajas ka vahemalt neli tapselt ringikujulist ja korraparast ringvalllinnust neist tuntum on trelleborg sjllandil jatkus piirikaitsevalli danevirke tugevdamine harald sinihamba ajal 10 sajandi keskel sai taanist ametlikult kristlik riik tanu kaubanduse arengule tekkisid viikingiajal skandinaavias linnad ainsana oli varem asutatud ribe taani tuntumad viikingiaegsed linnad on hedeby ja arhus taani kuningas harald sinihammas alustas vallutusi anglosaksi inglismaal ning 1013 aasta suvel viis svend harkhabe taani laevastiku sandwichi kentis sealt laks ta pohja danelawsse kus kohalikud noustusid kohe teda toetama siis soostis ta lounasse sundides inglismaa kuninga thelredi normandiasse maapakku 10131014 siiski suri svend akitselt 3 veebruaril 1014 kasutades seda surma ara tuli thelred inglismaale tagasi ja ajas svendi poja knudi tagasi taani sundides teda seejuures loobuma oma liitlastest aastal 1015 kaivitas knud uue kampaania inglismaa vastu ja parast vallutusi valitses knud suur taani norra inglismaa kui ka mone rootsi piirkonna kuningana parast knud suure surma 1035 aastal taani voimu all olnud suurriik lagunes ehkki inglismaad kontrollis knuti poeg hardeknud kuni 1042 aastani normandia hertsogi rollo jarglane william vallutaja vallutas 1066 aastal suurbritannia saare 12 sajandil algas taani ekspansioon ristisodade naol lounapool elavate slaavlastest vendide elualadele samas mojutasid riigi tugevust riigisisesed vastuolud kuningas valdemar i suur 11571182 suutis vende voita vt vendi ristisoda kuningas knut vi 11821202 valitsemisajal pidas taani edukat sojategevust vallutas pomerania ja mecklenburgi ning knut sai taani ja vendide kuningaks vallutused jatkusid kuningas valdemar ii voitja juhtimisel tema eduka sojategevuse tulemusena vallutati taani riigi jaoks holsteini ning saaremaa ja pohjaeesti alad kus legendi jargi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu dannebrogi 1219 aastal tallinna sojakaigu ajal 1222 aastal tekkis kuningas valdemar iil konflikt pohjasaksamaal ja taani sojaline voimsus oli suunatud sealsele sojategevusele 1223 aastal sattus kuningas valdemar ii sojategevuse kaigus vangi schwerini krahvi heinrichi katte kust ta paases alles parast lunaraha maksmist 1227 aastal sai valdemar ii sojas pohjasaksamaa vurstiriikidega bornhovedi lahingus luua ning kohe alustasid pealetungi taani aladele eestis ka sakslaste moogavendade ordu vaed vallutades loplikult kogu pohjaeesti keskajal kuulusid taanile pikemat voi luhemat aega suured valdused praegusel pohjasaksamaal ja pohjaeestis ning saaremaa ja ojamaa 13 sajandil laastasid taanit kodusojad ning soda holsteiniga mille liitmise jarel omandasid holsteini aadlikud taani riiklikus elus suure tahtsuse ja kaalu mille lopetas alles 14 sajandil kuningas valdemar iv atterdag 13401375 kes taastas riikliku uhtsuse ning kuningavoimu autoriteedi riigis tal onnestus saavutada kontrollresundi vaina ule ja kontrollida laanemere laevandust ning maksustada vaina labivad kaubalaevad 1362 aastal purustas valdemar sojategevuses hansa liiduga helsingborgi merelahingus kuid kaotas voitluse holsteini mecklenburgi ulikute taani aadlike ja hansa liidu koalitsioonile 1370 aastal solmitud stralsundi rahuleping oli suureks loogiks taani rahvusvahelisele mojule kuid vabastas kuningas valdemari riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks kuid varsti parast kuninga ainuvoimu kindlustamist ta suri 1375 jatmata meesliinis parijat valdemari tutar margrete abiellus norra kuninga hakon vi ja valitses taanit regendina oma poja tulevase kuninga oluf ii eest parast olufi surma 1387 aastal tunnistati margarethe taani ja norra kuningannaks ja aastast 1389 ka rootsi kuningannaks aastal 1397 solmiti taani rootsi ja norra vahel margrethe i valitsetav personaalunioon kalmari unioon mille juhtivaks riigiks jai taani nii muutusid taani riigi osaks ka norra valdused atlandi ookeanil shetland orkney saared faari saared island ja groonimaa parast margarethet oli jargmiseks uhisriigi tugevdajaks ja arendajaks erik vii kelle valitsemisajal ehitati sundi vaina kaldale kronborgi kindluse tanu millele kontrolliti ning maksustati vaina labivad kaubalaevad nn sundi tolliga kuningas christian i jatkas taani riigi territooriumi laiendamist ning sai schleswigi ja holsteini valitsejaks kalmari unioon pusis labi tousude ja moonade aastani 1521 kui kuningas christian ii korraldatud stockholmi veresauna jarel astus rootsi liidust valja taani ja norra vaheline personaalunioon kestis aastani 1814 kalmari uniooni lagunemisele jargnes reformatsioon ja kodusoda grevens fejde kodusojas jai peale reformatsioonimeelne christian iii aastal 1536 sai taanis ja norras ametlikuks usuks luterlus jargmiste valitsejate frederik ii ja christian iv ajal muutus taani taas uheks koige voimsamaks riigiks laanemere piirkonnas tanu kasvavale kaubandusele laanemere ja pohjamere vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks resundi tollid pohjamaade seitsmeaastane soda 15631570 ja kalmari soda 16111613 rootsiga kindlustasid veelgi taani positsiooni laanemerel christian iv sekkumine 30aastasesse sotta aastal 1625 ning jargnenud soda rootsiga 1658 olid taani jaoks aga katastroofilised kaotati polised taani alad skane halland ja blekinge ning ka norra maakonnad jamtland harjedalen ja bohuslan laanemere suurvoimuks sai rootsi 1660 oli taanis 600 000 elanikku 18 sajandil suutis taani pohijoontes sodadest korvale hoida prantsuse valgustusliikumise mojul kasvas huvi teaduse vastu aastatel 17611767 lakitas taani kuningas frederik v carsten niebuhri juhtimisel esimese euroopa teadusliku ekspeditsiooni siinaile ja araabia poolsaare lounaossa arenes majandus viidi labi talude kruntimine 1718 sajandil sai taanist koloniaalmaa taanile kuulusid kolm saart kariibi meres trankebar indias ning orjakaubanduse tarvis loodud kolooniad laaneaafrikas ghanas taani puudis sailitada oma neutraalsust ka napoleoni sodade ajal kopenhaageni pommitamine 1801 ja 1807 aastal ning taani laevastiku roovimine inglaste poolt viisid maa aga sotta napoleoni poolel soda loppes taanile kaotusega ning 1814 aasta kieli rahulepinguga oldi sunnitud loovutama norra rootsi kuninga voimu alla riik oli sisuliselt pankrotis 19 sajandi esimesel poolel tugevnes nii taani kui ka saksa rahvuslus sellega seoses tekkisid probleemid schleswigi taaniparaselt slesvig ja holsteini holsten hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga hertsogkonnad ei kuulunud kull taani kuningriigi koosseisu taani kuningas oli aga ka schleswigi ja holsteini hertsog jargnes esimene schleswigi soda preisimaaga 18481851 mis sisuliselt sailitas varasema seisu aastal 1849 voeti vastu esimene taani pohiseadus millega maast sai konstitutsiooniline monarhia aastal 1847 valmis kopenhaageniroskilde raudtee esimene praegusel taani alal lahendamata schleswigi kusimus viis teise schleswigi sojani 1864 aastal taani vastaseks olid nuud preisimaa ja austria sakslastele kaotati nii schleswig kui ka holstein 19 sajandi teisel poolel toimus vaga suur areng nii majanduse kui ka kultuuri vallas rajati esimesed veevargid levis maagaasi kasutamine majapidamistes ja tanavavalgustuses kasutusse ilmusid esimesed elektrilambid uhiskond muutus liberaalsemaks ja demokraatlikumaks aastal 1910 avati arhusis juutimaa sunnitusmaja mis oli moeldud ainult vallalistele emadele esimene niisugune oli avatud kopenhaagenis 1787 esimese maailmasoja ajal jai taani neutraalseks 1920 ja 1930 aastatel oli niels bohri nobeli auhind 1922 juhitud teoreetilise fuusika instituut kopenhaagenis uks maailma juhtivaid aatomifuusika keskusi jatkus areng heaoluriigi suunas aastal 1933 asendati ebapopulaarsed vaestemajad sotsiaaltoetustega teises maailmasojas okupeerisid sakslased 9 aprillil 1940 kogu taani vastupanu oli tuhine jargnes suhteliselt leebe okupatsioon mille ajal taani sailitas suure autonoomia moodukas koostoo okupantidega tegi muu hulgas voimalikuks taani juutide evakueerimise rootsi 1943 ning taani vangide tagasitoomise saksa vangilaagritest 1945 aasta martsisaprillis saksa vaed taanis kapituleerusid 5 mail 1945 briti marssalile bernard montgomeryle bornholmi hoivasid noukogude vaed kes lahkusid saarelt 1946 aasta kevadel aastal 1945 tunnustas taani islandi iseseisvust saareriik oli kuulutanud ennast iseseisvaks aasta varem aastal 1949 sai taanist nato asutajaliige ja 1973 euroopa liidu liige taani kultuuri valjapaistvad saavutused on voetud taani kultuurikaanonisse taanis antakse valja rahvusvahelist kultuuriauhinda sonningi auhinda anders srensen vedeli it hundrede i vduaalde danske viser 1591 tuntud hundreviseboka nime all on vanim taani rahvaluule sustemaatiline kogu ning vanim trukitud raamat euroopas mis sisaldab keskaegseid ballaade ent alles 19 sajandil vendade grimmide raamatu kinder und hausmarchen 18121815 sai taani rahvaluule kogumine taie hoo sisse esimese taani rahvamuinasjuttude raamatu koostas mathias winther 1820ndatel 1840ndatel hakkas tema jalgedes kaima svend grundtvig tahtsaim taani rahvaluulekoguja oli siiski evald tang kristensen kes andis valja ule 80 juutimaa laulude muinasjuttude ja muistendite raamatu teiste tuntud rahvaluulekogujate seas on axel olrik peder syv henning frederik feilberg ja h p hansen aastal 1904 asutati taani rahvaluulekogu dansk folkemindesamling rahvaelu ja kultuuri riiklik arhiiv mis sailitab tulevastele polvedele tavaliste taanlaste elulugusid malestusi traditsioone ja muusikat taani kirjandus sai alguse 12 ja 13 sajandist tuntud muistendite ja muinasjuttude uleskirjutamisest osa taani kirjanduse algusest on seetottu ka islandi saagad ja snorre sturlasson sest pohjala kultuuriparand ja jutustamiskunst oli sel ajal uhesugune absaloni kroonik 12 sajandist saxo grammaticus oli esimene suur taani kirjanik kuigi ta kirjutas ladina keeles koos sven aggeseniga koostas ta 13 sajandi alguses kroonika gesta danorum taanikeelset kirjasona parineb ka keskajast kuid tosine taani kirjandus algas valgustusajal ludvig holbergi komoodiatest mis on tanini aktuaalsed romantismi eelkaijad olid johannes ewald ja jens baggesen koige kuulsam taanlane on kullap hans christian andersen kes hakkas kirjutama romantismiajal ning kes on tuntud oma muinasjuttude vaike merineitsi inetu pardipoeg jt jargi steen steensen blicher kirjutas realistlikke novelle seoses georg brandese kirjanduskriitikaga ja moodsa labimurdega said tooniandvateks kirjanikud henrik pontoppidan ja jens peter jacobsen henrik pontoppidan sai koos karl adolph gjellerupiga 1917 nobeli kirjandusauhinna kaasaegse taani elu autentsete kirjelduste eest parast teist maailmasoda sai sama au osaks uhele 20 sajandi tahtsamatest taani kirjanikest johannes v jensenile tuntud taani kirjanike seas on ka sren kierkegaard gustav wied martin andersen nex tom kristensen karen blixen peter heg herman bang jens christian hostrup peter heg ole lund kirkegaard poul martin mller klaus rifbjerg hans scherfig johan herman wessel ja christian winter disainer georg jensen loi ehteid ja muud tarbekunsti eriti parast teist maailmasoda sai taani disain maailmakuulsaks skandinaavia disain oli kvaliteedimark ja lunningi auhind oli selle uks korgemaid tunnustusi arhitekt jrn utzon on koige tuntum sydney ooperiteatri autorina arhitekt ja mooblidisainer arne jacobsen kavandas nii toole lampe kui ka maju arhitekt ja filmirezissoor poul henningsen on loonud lampe mida on kasutatud filmides aastatel 19521970 anti taanis valja lunningi auhinda mis aitas kaasa skandinaavia disaini arengule taani disainikeskus dansk design center edendab ja populariseerib disaini muu hulgas taani ettevotetes et parandada taani toostuse konkurentsivoimet disaini kasutamise poolest on rahvusvaheliselt tuntud ettevote bang olufsen esimesed tuntud taani heliloojad olid sakslased c e f weyse ja friedrich kuhlau kes hakkasid tegutsema alates 18 sajandi lopust 19 sajandi taani muusikas olid tooniandvad niels w gade b s ingemann ja j p e hartmann carl nielsen on alates 20 sajandi algusest ainus rahvusvaheliselt tuntud taani helilooja kes kirjutas sumfooniaid oopereid kammermuusikat laule ja klaverimuusikat 20 sajandi heliloojad kirjutasid nii pohjamaade traditsioonilises stiilis keskeuroopa avangardi votmes kui ka sellele vastanduvas lihtsas stiilis else marie pade ja jrgen plaetner olid elektroakustilise muusika pioneerid elektroakustilist ja arvutimuusikat viljelesid sajandi lopus gunnar mller pedersen ivar frounberg ja wayne siegel teised mojukad uuema aja heliloojad on bent srensen erik hjsgaard anders nordentoft niels rosingschow svend hvidtfelt nielsen ja karsten fundal 20 sajandi keskel said rahvusvaheliselt tuntuks bent fabriciusbjerre ja jrgen ingmann 1950ndatel tuli taani levimuusikasse ameerika filmide plaatide ja tantsude mojul rocknroll seda hakkasid viljelema dzass ja tantsuorkestrid teiste seas ib glindemanni ja peter plejli juhatusel solistide seas olid ib jensen ja otto brandenburg 1950ndate lopus loodi ansambleid ansambli the shadows eeskujul tuntumad neist olid the cliffters ja the rocking ghosts 1960ndatel loodi rhythm bluesi ansamblid the beefeaters the defenders biitmuusika labimurre tuli ansambli steppeulvene albumiga hip som ble neil olid taanikeelsed tekstid ning nende muusikat mojutasid folkrock ja laanekalda rokk rokkmuusikas oli uks menukamaid ansambleid 1970ndate gasolin mille eesotsas oli rahvusskald kim larsen sellest ajast on tuntud ka shubidua c v jrgensen ja arhusi ansamblid gnags ja shit chanel sel ajal sai populaarseks benny anderseni laul svantes lykkelige dag 1972 mida on pakutud taani humniks 1980 aastatel tousid esile poprock sneakers eesotsas sanne salomonseniga lis srensen anne linnet sebastian ning punkmuusika ja new wave kliche sodssort sol miss b haven 1990ndatel tousid esile rapp ja hiphop stkyst hustlers humleridderne ja den gale pose oma laule laulsid marie frank tina dickow ja karen busck eksperimentaalmuusikat tegid sorten muld under byen ja tobias trier rahvusvaheliselt menukat popmuusikat tegid aqua cartoons ja michael learns to rock uuemast ajast on tuntud veel alphabeat dad infernal junior senior nik jay kashmir mew nephew outlandish safri duo saybia soap trentemller the raveonettes tv2 veto ja volbeat suurim ja prestiizikaim teater on kuninglik teater det kongelige teater asutatud 1748 see asub kopenhaagenis kongens nytorvil ning seal etendatakse nii sona kui ka muusikalavastusi teiste tuntud teatrite seas on uus teater det ny teater aarhus teater ja aalborg teater oukonnas hakati oopereid etendama 17 sajandil aastal 1702 avati bredgadel ooperiteater kus etendati itaalia oopereid seal kais korgem seltskond ka kuninglikus teatris hakati oopereid lavastama johan herman wesseli ja paolo scalabrini kierlighed uden strmper 1773 oli taani alguparane ooper kuningliku teatri ooperi ja balletimaja operaen pa holmen kopenhaageni ooperimaja avati 2005 see mahutab olenevalt orkestriaugu suurusest 14921703 vaatajat kunstiline juht on kasper holten esimest korda etendati taani oukonnas balletti prints christiani ja magdalene sibylle pulmas 1634 oukonnaballeti oitseaeg oli kuningas frederik iii ajal tema abikaasa sophie amalie vottis balletietendustest ise osa naiteks amatsooni talutudruku hispaania daami ja sojajumalanna osas kuningliku teatri balletitrupp loodi 1771 1830 aastal sai kuningliku teatri ballettmeistriks kuulus august bournonville kes jai sellesse ametisse vaheste katkestustega kuni 1877 aastani oma hariduse ja reiside pohjal esitas ta trupile nii korgeid noudmisi et taani ballett tousis maailmatasemele 20 sajandil toi ballettmeister ja koreograaf harald lander bournonvillei traditsiooni korvale moodsa repertuaari priimabaleriin oli margot lander kes tegi balleti vaga populaarseks koos helilooja knudage riisageri ja kirjanik kjeld abelliga tegi harald lander balletiteatrist saksa okupatsiooni ajal 19401945 rahvusliku kogunemiskoha aastal 1966 sai ballettmeistriks flemming flindt kes toi lavale moderntantsu kuninglikust teatrist valja kasvanud taani kuninglik ballett den kongelige ballet on uks maailma juhtivaid balletitruppe alates 2008 aastast on selle kunstiline juht nikolaj hubbe repertuaar ulatub balanchineist pjotr tsaikovski luikede jarve uinuva kaunitari ja pahklipurejani tivoli pantomiimiteater tivolis pantomimeteater viljeleb alates 1844 aastast pantomiimivormi mis uhendab commedia dellarte taani balletitraditsiooniga umbes 1980 tekkis uus taani tantsuteater mille koreograafid randi patterson warren spears ja anette abildgaard on loonud korgetasemelise modernse tantsutrupi suvel korraldatakse kopenhaagenis rahvusvahelist tantsufestivali festival of fools og dancin city aastal 1985 rajati tantsutreeningumaja dansens hus aastal 1992 kaivitati moderntantsuharidus ja 1993 avati moderntantsuetenduste maja dansescenen esimene kino asutati kopenhaagenis 1904 aastal 1906 asutas ole olsen nordisk filmi nordisk films kompagni mille toodang oli ulatuslik ajavahemik 19081916 oli taani filmi esimene kuldajastu tehniline tase oli korge taani filme eksporditi toodeti kriminaalsarju muinasjutufilme ja erootilisi melodraamasid rezissoorid urban gad benjamin christensen ja viggo larsen olid ekspressiivse ja innovatiivse stiili tottu rahvusvaheliselt hinnatud asta nielsen oli tummfilmi ajastu esimene suur taani filminaitleja rahvusvaheliselt tuntud oli ka valdemar psilander sodadevahelise aja suured naitlejad olid liva weel ib schnberg ja poul reichhardt selle aja kuulus filmirezissoor on carl dreyer kelle filmid kasitlevad eriti religiooni ja inimhinge theodor christensen tegi dokumentaalfilmi taani vastupanuvoitlusest det glder din frihed 1946 1940 ja 1950 aastate valjapaistvamad rezissoorid olid peale dreyeri astrid henningjensen ja bjarne henningjensen kelle ditte menneskebarn 1946 esindas angazeeritud realismi 1960ndate polvkonna rezissooride seas tousid esile palle kirulffschmidt weekend 1962 ja henning carlsen sult 1966 mennesker mdes og sd musik opstar i hjertet 1967 erik balling ja henning bahs loid koigi aegade koige populaarsema filmisarja mille esimene film oli olsenbanden 1968 taani riik institutsionaliseeris 1964 riikliku toetuse filmitegemisele aastast 1972 suunab seda taani filmiinstituut det danske filminstitut alates 1966 aastast tegutseb taani filmikool 1970ndatel said tuntuks sren kraghjacobsen vil du se min smukke navle 1978 ja morten arnfred johnny larsen 1979 1980ndatel saavutasid rahvusvahelist edu gabriel axel filmiga babettes gstebud oscar 1987 ja bille august filmiga pelle erobreren vallutaja pelle 1987 1990ndatel sai maailmakuulsaks lars von trier kes alustas 1984 ning pani aluse liikumisele dogma 95 dogme95 tema filmide seas on laineid murdes breaking the waves 1996 ja dogville 2003 2000ndatel sai tuntuks niels arden oplev med drmmen 2006 juhtivate filmirezissooride seas on veel thomas vinterberg lone scherfig susanne bier ja ole bornedal ja animaator jannik hastrup tuntud filmiinimesed on veel mads mikkelsen iben hjejle connie nielsen jesper christensen brigitte nielsen svenole thorsen ja viggo mortensen taani koogis on esindatud pohjamaised traditsioonid kuid teistest piirkonna riikidest rohkem on tunda ka kesk ja idaeuroopa moju saareriigina on taani toidukultuuris tahtsal kohal kala atlandi heeringas merilest tursk korgelt arenenud pollumajandus on andnud laia piimatoodete valiku juustusordid havarti ja esrom jogurt hapupiim krnemlk taani kooki iseloomustab kupsetiste ja kookide rohkus naiteks magusad saiakased boller friteeritud pannkoogid bleskiver ja pehmed joulukupsised honningkager magustoitudest on laialt levinud punane tarretis rooskkoorega rdgrd med flde tuupiline roog on rikkalikult liha kala voi munaga kaetud voileivad ehk smrrebrd ja punased vorstid ehk rd plse rahvusvaheliselt on kuulsad taani olled teiste seas carlsberg tuborg ja faxe riigi rahvusspordiala on jalgpall palju tegeletakse veel kasipalli jalgrattasoidu purjetamise sulgpalli jaahoki ujumise ja viimasel ajal ka golfiga samuti mangivad paljud noored korvpalli hygiene on asula ameerika uhendriikides colorado osariigis seal asub sanatoorium tuberkuloosihaigetele mille rajasid reverend jacob s flory ja tema vennaskogudus kirik oli ka tol ajal osa sanatooriumist kuid praegu enam mitte bhumibol adulyadej ehk rama ix suur kuninglik nimi phra chaoyuhao bhumibol adulyadej 5 detsember 1927 usa cambridge massachusettsi osariigis 13 oktoober 2016 bangkok oli tai kuningas alates 9 juunist 1946 kuni oma surmani ta oli chakri dunastia 9 valitseja tais troonile sai ta parast oma salaparastel asjaoludel morvatud vanema venna ananda mahidoli surma 19461950 kui kuningas oppis sveitsis valitses regendina prints rangsit prayurasakdi 1973 osales ta rahva toetusel marssal thanom kittikachorni sojavaelise valitsuse kukutamises ja tegi nii lopu 1932 aastast voimul olnud sojavaeliste reziimide jadale bhumibol adulyadej abikaasa oli kuninganna sirikit kitiyakara sundinud 12 augustil 1932 ja neil on neli last vojevoodkond poola keeles wojewodztwo on haldusuksus poolas ning oli ajalooline haldusuksus rzeczpospolitas vojevoodkonda juhib vojevoodkonna marssal poola marszaek wojewodztwa ajalooliselt on vojevoodkonda juhtinud ka vojevood sveits on merepiirita riik keskeuroopas ta piirneb pohjas saksamaa laanes prantsusmaa lounas itaalia idas austria ja liechtensteiniga pohjast lounasse ulatub sveits kuni 220 kilomeetrit idast laande kuni 360 kilomeetrit riigil on tugev neutraliteeditraditsioon sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter sveits valdib uhe riigikeele eelistamist teisele mistottu naiteks tippdomeeni tahise ch jaoks on voetud aluseks riigi ametliku nime ladina variant confoederatio helvetica sveitsist sai uro taisliige alles aastal 2002 sveitsi kumme korgemat mage on jargmised sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul aafrika ja euroopa laamade kokkuporke tulemusel geoloogiliselt jaotatakse sveits viieks pohiliseks regiooniks alpid koosnevad pohiliselt graniidist juura maestik on noor kurdmaestik mis koosneb lubjakivist juura ja alpide vahel on osalt tasane osalt kunklik mittelland peale selle on veel lombardia madalik chiasso umbruses ja pohjareini madalmik baseli umbruses mis asetsevad suuremalt jaolt valjaspool sveitsi sveits moodustab veelahkme millest vesi jouab reini kaudu pohjamerre rhonei joe kaudu vahemere laaneossa ticino joe kaudu aadria merre ja inni joe kaudu musta merre tuntumad jarved on genfi jarv bodeni jarv neuchateli jarv luzerni jarv zurichi jarv ja lago maggiore sveits jaguneb viieks regiooniks mille vahel on suured kliimaerinevused juura maestik sveitsi kiltmaa mittelland eesalpid alpid ja alpidest louna poole jaav ala kolmkummend protsenti sveitsi territooriumist on kaetud metsaga alpides valdavad okasmetsad nulud kuused lehised alpi seedermannid alpides kaitsevad metsad laviinide ja korgvee eest mets votab vee vastu ja peab seda kinni mittellandis juuras ja alpidest louna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad tessini kantonis on suured kastanimetsad millel oli varem tahtis koht toiduallikana sveitsil on neli ametlikku riigikeelt saksa keel 637 kogu rahvastikust koos teiste riikide kodanikega 725 prantsuse keel 204 210 itaalia keel 65 43 romansi keelt mis kuulub retoromaani keelte hulka raagib ainult vaike kogukond 05 06 riigi kaguosas graubundeni kantonis sveits on moodsa turumajandusega riik kus tootus on vaike ja toojoud on korgelt kvalifitseeritud samuti on skp uhe elaniku kohta vaga korge 2009 aasta andmetel oli tooga hoivatud 4103 miljonit inimest ja tootus 2010 aasta veebruaris oli 44 74 elanikkonnast elab alla vaesuspiiri sveitsi frangi inflatsioonitase on 05 sveitsi suurimad ekspordiartiklid on masinad kemikaalid metallid kaekellad ja pollumajandustooted tahtsaimad ekspordipartnerid 2009 on saksamaa 2098 ameerika uhendriigid 909 prantsusmaa 862 itaalia 808 ja austria 538 sveitsi suurimad impordiartiklid on masinad kemikaalid soidukid metallid pollumajandustooted ja tekstiilid tahtsaimad impordipartnerid 2009 on saksamaa 2719 itaalia 1042 ameerika uhendriigid 961 prantsusmaa 769 holland 435 1999 aasta pohiseaduse jargi on kantonitel kogu voim mis ei ole konkreetselt konfoderatsioonile delegeeritud sveitsi parlament on kahekojaline liidukogu mis koosneb kantonite noukogust ja rahvusnoukogust kodade oigused on koigis punktides kaasa arvatud seadusandluses vordsed kantonite noukogu 46 liiget kaks igast kantonist ja uks endistest poolkantonitest valitakse otseselt igas kantonis rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse pohimottel kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat iga seaduse ule mille liidukogu on vastu votnud voib rahvas haaletada referendumil seadusandliku algatuse teel voib rahvas teha ka muudatusi konfoderatsiooni pohiseadusse nonda on tegemist poolotsese demokraatiaga korgeim taidesaatev organ on liidunoukogu seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ kuigi pohiseadus naeb ette et liidukogu valib ja juhendab liidunoukogu liikmeid on viimane jarkjargult votnud endale valjapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja foderaalseaduste taitmisel sveitsi liidupresident valitakse liidunoukogu seitsme liikme seast uheaastase ametiaja jooksul taidab ta esindusfunktsioone sveits koosneb 26 kantonist sveitsis on ka kaks enklaavi busingen kuulub saksamaale ja campione ditalia itaaliale paapua uusguinea on riik austraalia ja okeaania maailmajaos ta holmab uusguinea saare idaosa ning hulga vaiksemaid saari millest suurimad on uusbritannia bougainville ja uusiirimaa laanes piirneb ta indoneesiaga lounas teisel pool torrese vaina on austraalia riik jaguneb 20 provintsiks 1 pealinnaringkonnaks ja 1 autonoomseks piirkonnaks pakistan on riik aasias tema naaberriigid on iraan afganistan hiina ja india tanapaeva pakistani alal oli 35001500 ekr levinud induse kultuur pakistani riik loodi briti india muslimitega asustatud aladest 14 augustil 1947 aastal 1971 kuulutas idapakistan end iseseisvaks bangladeshi vabariigiks pakistani poliitiline ajalugu pakistani poliitiline ajalugu urdu keeles on pakistani poliitiliste sundmuste ideede liikumiste ja juhtide narratiiv ning analuus pakistan saavutas iseseisvuse suurbritanniast 14 augustil 1947 kui britiindia jaotati suurbritannia poolt regioonis millele on tavaliselt viidatud kui lounaaasiale oma iseseisvumisest saadik on olnud pakistanil varvikas samas kohati keeriseline ajalugu millele on tihti iseloomulik olnud sojaseisukorras viibimine ja ebaefektiivsed valitsused iseseisvumiseelne periood pakistani liikumine nagu see tuntuks sai baseerus kahe rahvuse teooria pohimottel ja seadis sihiks luua eraldi kodumaa moslemitele lounaaasias see liikumine oli tajutud voi toelise allasurumise vastu mida moslemid tundsid aina enam politiseeritud hindu enamuse poolt parlamentaarne demokraatia parast iseseisvumist sai liaquat ali khanist esimene peaminister ja jinnahist esimene kindralkuberner pakistan koosnes kahest tiivast laanepakistanist ja idapakistanist liaquati valitsus koos koigi jargnevate valitsustega esimesel kumnendil parast iseseisvumist seisis vastamisi tosiste raskustega nii ida kui laanepakistani efektiivselt juhtimisel mis viis lopuks sojavaelise riigipoordeni aastal 1958 india ja pakistani vaheline soda 1947 aastal sai alguse kashmiri piirkonnas nii liaquat kui jinnah olid otsusekindlad et lopetada massud ning pagulasprobleemid ja ules seada efektiivne administratiivsusteem riigi jaoks liaquat ali khan tegi pakistani valispoliitikale nurgakivi pannud tood kui algatas ettepaneku pohiseaduse sonastamiseks ta esitles eesmarkide resolutsiooni eelmangu tuleviku pohiseadustele seadusandlikus assamblees koda andis selle edasi 12 martsil 1949 seda on kirjeldatud kui pakistani konstitutsioonilise ajaloo magna cartat nii ameerika uhendriigid kui nsv liit saatsid kutse liaquat ali khanile khan aga otsustas esmalt sooritada hea tahte kulaskaigu usasse seda tajuti moskva poolt kui keeldumist ja viis sugavate vaenulike tagajargedeni khan tahtis et pakistan jaaks kulmas sojas neutraalseks nagu oli deklareeritud 3 paeva parast pakistani iseseisvumist kui ta kuulutas et pakistan ei vali pooli rahvuste vahelistes ideoloogilistes konfliktides khan puudis hiljem kulastada nsv liitu kuid kuupaevad hea tahte visiidiks ei votnud noukogude liidu poolt kuju samal aastal kuulutas jinnah pakistani ametlikuks keeleks urdu keele see sutitas protestilaine idapakistanis varem idabengal kus bengali keelt raakis enamik rahvastikust jinnahil oli probleeme ka pakistani armee eest vastutava komandori kindral sir douglas graceyga kes keeldus kuuletumast jinnahi kaskudele kindral gracey vaitis et jinnah kindralkubernerina esindab briti krooni mida gracey ise oli maaratud esindama seeparast ei saatnud ta vagesid kashmiri regiooni jinnah oli vastakuti probleemidega ka ohujoudude eest vastutava komandori asemarssal richard atcherleyga ja merevae tagala eest vastutava admiralist komandori james wilfred jeffordiga kes samuti keeldusid allumast jinnahi poolt pustitatud korraldustele khani ametisoleku ajal noustusid india ja pakistan lahendama kashmiri vaidluskusimuse labi uro joupingutuste rahumeelsel viisil vastavalt sellele kokkuleppele joustus relvarahu kashmiris 1 jaanuarist 1949 otsustati et uro jarelevalve all viiakse labi vaba ja erapooletu rahvahaaletus 1948 aastal jinnah suri ja suur probleem religioossete vahemusgruppidega loi 1949 aasta lopus ja 1950 aasta algul lokkele militaristid jamiat ulemaepakistani erakonnast hakkasid rundama vahemusi laanepakistanis mis hiljem paases india koosseisu tajudes jarjekordse soja ohtu indiaga kohtus khan india peaministri jawaharlal nehruga et alla kirjutada liaquatnehru paktile 1950 aastal pakt oli katse parandada suhteid ja vahendada pingeid india ja pakistani vahel ning kaitsta usulisi vahemusi molemal pool piire idapakistanis saavutas bengali keele liikumine oma haripunkti 21 veebruaril 1952 kui politseinikud ja sodurid avasid tule dhaka meditsiinikolledzi lahedal opilaste vastu kes protesteerisid selle eest et bengali keel saavutaks vordse staatuse urdu keelega mitmed meeleavaldajad tapeti ja liikumine saavutas edaspidi toetuse ule idapakistani hiljem noustus valitsus andma bengali keelele vordse staatuse pakistani riigikeelena oigus mis hiljem vormistati seadusena 1956 aasta konstitutsioonis 1951 aasta riigipoordekatse 1951 aastal nurjas military intelligencei mi uldkindral syed shahid hamid kindralmajor akbar khani poolt planeeritud riigipoordekatse seejarel arreteeriti kindralite peakorteri ghq uldasjade juht koos mitmete pakistani sojavae ohvitseridega see oli esimene vandenou haaletamise kaudu voimule paasenud valitsuse vastu selle vandenouga olid seotud 11 sojavaelist armee ohvitseri ning 4 tsiviilisikut vandenouga oli kaasa arvatud ka markimisvaarne poeet ja intellektuaal faiz ahmad faiz kes oli seotud ka pakistani kommunistliku parteiga vahepeal jai pakistani sojavae eest vastutav peakomandor ja kaitseminister iskandar mirza lojaalseks liaqat ali khanile parast 18kuust salajast kohtuprotsessi voeti kindralmajor khan ja faiz ahmed faiz molemad kinni ja neile maarati pikk vanglakaristus nende kaitseadvokaat oli tahelepanuvaarne bengali moslemist poliitik huseyn shaheed suhrawardy kui suhrawardyst sai 1957 aastal pakistani peaminister leevendas ta enamiku vandenoulaste karistust halduslikult jaguneb pakistan jargmisteks provintsideks subah ja territooriumiteks ilaqa pakistani riiklik luureagentuur on isi interservice intelligence nauru nauuru on riik okeaanias mikroneesia saarestikku kuuluval ovaalsel nauru korallsaarel see on maailma vaikseim saareriik ja maailma vaikseim soltumatu vabariik naurul puudub ametlik pealinn naurule lahim saar on kiribatile kuuluv banaba saar mis asub 300 kilomeetrit idas saare pindala on 2130 km2 on nimetatud ka teisi arve millest vaikseim on 207 km2 ta on pindala poolest maailma riikide seas 192 kohal vaiksemad on ainult vatikan ja monaco nauru rannajoone pikkus on umbes 30 km saarel leidus fosforirohket guaanot mille kaevandamine toi suurt tulu selle ebaotstarbekas kasutamine toi kaasa aga riigi majanduse laostumise saareelanike tervise allakaigu ja looduskeskkonna ulatusliku kahjustumise seetottu esitatakse naurut sageli kui hoiatavat naidet nauru nime paritolu on teadmata naurulased on saart ka varem nimetanud naoero sakslane paul hambruch kes viibis saarel mais 1909 ja septembrist novembrini 1910 andis etumoloogia mille kohaselt nimi on luhenenud kuju lausest anuauaaororo tanapaeva kirjaviisis a nuaw ea arouro mis tahendab lahen rannale teoses deutsches koloniallexikon sisaldus hambruchi etumoloogia sonaga anaoero alois kayser kes veetis naurul ule 30 aasta ning nauru keelt pohjalikult uuris lukkas hambruchi etumoloogia tagasi viidates sellele et nauru keeles vajab sona rand juhul kui ta margib liikumise sihti suunda naitavat sona rodu ara naurulased peavad randa nii maast kui ka merest madalamaks kohaks saarel on olnud ka teisi nimesid enne saare minemist saksamaale nimetasid britid seda pleasant island voi shank island sakslased on kasutanud nimesid nawodo ja onawero nimekuju nauru on kasutusele voetud selleks et vooramaalased saare nime oigesti haaldaksid ning oleks olemas uhtne nimi saar asub vaikses ookeanis umbes 4253 km ekvaatorist louna pool geograafilised koordinaadid on nauru piirneb laanes mikroneesia liiduriikidega pohjas marshalli saartega idas kiribatiga ja lounas saalomoni saartega koige lahemal asuv saar on 290 kilomeetri kaugusel asuv kiribatile kuuluv banaba saar millel on samalaadsed rikkalikud fosforiidivarud nagu olid naurul kolmas tahtis fosforiidisaar okeaanias on tuamotu saarte hulka kuuluv makatea nauru territoriaalmere laius on 12 meremiili ja pindala umbes 570 km2 kulgvoondi laius on 24 meremiili majandusvoondi pindala on 308 480 km2 majandusvoond piirneb idas kiribati majandusvoondiga 290 km banaba saareni ja pohjas marshalli saarte majandusvoondiga 600 km eboni atollini erimajandusvoondi laius on 200 meremiili kaugemad naabrid on mikroneesia liiduriigid kosrae loodes saalomoni saared edelas paapua uusguinea bismarcki saarestik laanes ja tuvalu kagus austraalia on rohkem kui 4000 km kaugusel kagus nauru ajavoond on maailmaajast 12 tundi eest ning langeb kokku uusmeremaa uhtlusajaga nauru on atoll maaaluse kustunud vulkaani tipus hiiglaslik korallrahu ulatub umbes 2000 meetri sugavusele merre ning touseb kuni umbes 60 meetrit ule merepinna vorreldes teiste atollidega on naurul vaga vaike laguun buada laguun rannikul paljastub moona ajal 150200 meetri laiune korallrahuplatvorm sellel on valdavad kollakaspruunid vetikad koralle seal peaaegu ei kasva vesi on suhteliselt puhas kuigi monda kohta koguneb muda ranna aares on paarisajameetrine riba mis on kaetud lumivalge korallliivaga maapind touseb sujuvalt liivarannalt 100300 meetri laiusele rannikuvoondile sisemaal on astangust seespool umbes 75 saare pindalast kattev kesklava mille keskmine korgus on umbes 50 meetrit korgeim punkt 71 meetrit teistel andmetel 61 meetrit on command ridge lavaserval aiwo ringkonna idaosas kilomeetri kaugusel rannast on ookeani sugavus juba ule 1000 meetrit ja jarsk nolv ulatub ookeani pohjani fosforiidi kaevandamise tagajarjel on saare siseosas tekkinud fantastilise kujuga lubjakivimoodustised mille korgus on 410 m nendel puudub muld ja taimkate nende vahel on katelde ja sugavate lohkude laburint vihmavesi valgub nogudesse ja imendub kiiresti labi poorse rifilubjakivi nauru on korallilubjakivisaar kesklava serv koosneb korallilubjakivist lava ise peamiselt fosfaate sisaldavatest kivimitest saart umbritsev rifiplatvorm parineb tertsiaarist saare tekkelugu esitatakse tavaliselt jargmiselt paleogeenis oli laguuni pohi 60 meetrit praeguses merepinnast madalamal miotseenis tousis atoll jarsult nii et laguuni pohi oli praegusest merepinnast 10 meetrit korgemal toenaoliselt leidis sel ajal saare pinnal aset tugev erosioon mille tottu kujunes karstireljeef praegused kivimoodustised endistes fosforiidikaevandustes seejarel jai saar pikemaks ajaks vee alla ning moodustus madala veega laguun rifilubjakivi sakkide vahelistesse nogudesse ja oonsustesse settisid fosforirikkad setted setetes sisalduvad karbonaadid lagunesid ja setted rikastusid fosforiuhenditega seejarel saar tousis pikka aega varasema laguuni pohi tousis veest valja ning saarele ilmusid taimed praegu on saare siseosa ule 20 meetri merepinnast korgemal valja arvatud lohk milles asetseb buada laguun nauru fosforiit on guaano ehk tekkinud lindude valjaheidetest kergesti lahustuva lubjakivi murenemisel tekkisid pinna peal sugavad lehtrid ja teravad koonused mis on lindudele ideaalsed pesapaigad sadade tuhandete aastate jooksul kuhjusid lehtritesse miljonite merelindude valjaheited ning katsid meetri paksuselt peaaegu kogu saare see guaano muutus aja jooksul ilmastiku toimel vaga puhtaks kaltsiumfosfaadiks kivim sisaldab kohati ule 90 puhast fosfaati pinnas on vaga poorne mistottu pinnavett on vahe nauru suurim siseveekogu on 34 hektari suurune buada laguun vee soolsusega 2 promilli anabari ringkonnas on teine vaike laguun mis sisaldab riimvett soolsusega 10 promilli saarel on ka 28 mage voi riimveega kaevu millest enamik on tekkinud teise maailmasoja aegsetesse pommilehtritesse neist suurim on moqua well vooluveekogud puuduvad et nauru asub ekvaatori vahetus laheduses on aasta keskmine temperatuur 27 c see koigub kuude loikes ainult 1c ulatuses oopaeva keskmine temperatuur koigub 244c ja 339c vahel passaadid puhuvad saarele aasta labi sademeid aasta keskmine sademete hulk on umbes 2000 mm suur osa neist langeb mussoonihooajal novembrist veebruarini aastane sademete hulk on koikunud 104 mm ning rohkem kui 4572 mm vahel pouad esinevad suhteliselt sageli viimase saja aasta jooksul on esinenud mitu ule aasta pikkust kuivaperioodi el nino toob kaasa vihmasema ja tormisema vihmaperioodi la nina tekitab kuivemad kuivaperioodid ja sageli pikad pouad poudasid on pandud ka taimedeta maastiku tekitatud ahjuefekti arvele keskmine suhteline ohuniiskus on 7080 loodete amplituud on umbes 2 meetrit vihmavesi ei valgu ookeani vaid imbub kiiresti poorsesse lubja ja fosfaatmulda mis ulatub sugavale seetottu on ka pohjavesi sugaval umbes 10 saarel kasvavatest taimeliikidest on parismaised teada on ainult uks endeem uks oislehikuliik loomuliku taimkatte moodustavad laval kasvav segamets atollimets kruvipuu ning kookospalmipoosastik rannaaarses voondis ja kaks hektarit mangroovvosa mangroov paikneb saare kirderannikul selle ainus liik on paljajuureline brugjeera mille vilju nahtavasti varem soodi metsades kasvab ka viigipuid ilulehikuid kohalik nimi tomano ja hibiske kirsipuud harilikud mandlipuud india mangopuud ja teisi puuliike on intensiivse raie ning keskkonnareostuse tottu kadunud umbes 2 saare pinnast on kaetud metsaga varem olid kesklaval valdavad kaks parismaist metsatuupi esimesel tuubil mis leidub astangul lubjakivipaljanditel ja sisemaa erodeerunud kunkatippudel on valdav viigipuu ficus prolixa teisel metsatuubil on vaga valdav liik kiuilulehik arvatakse et varem kattis see metsatuup ule 90 lavast molemat tuupi metsas esineb hajusalt mitut liiki kruvipuid mis on nahtavasti istutatud sugavamates kohtades on tihedam ja madalam taimkate korgemal on kova puiduga taimed fosforiidi kaevandamine nouab taimkatte eemaldamist aastaks 1989 oli umbes 75 saare pindalast kaevandatud ning ule 90 laval kasvanud metsast havinud alles oli jaanud umbes 200 hektarit metsa tanapaeval on alustatud kaevanduspiirkondade regenereerimist nauru saarel ei ela suuri loomi peale putukate elavad seal ainult merelinnud naiteks kuningfregattlind laululindudest on esindatud ainult nauru roolind kes on nauru endeem valismaalt on sisse toodud kasse koeri ja sigu keda voib sageli kohata hulkuvatena saare umber on lai madal mereala mis moona ajal jaab kuivale nii et sellel saab kondida seal on mitmesuguseid mereloomi sealhulgas okasnahkseid limuseid ja krabilisi kaugemal meres kasvavad korallid heliopora coerulea ranna aares on liivariba rannikuvoondil on viljakas muld puutumata lavaalade mullad pohinevad peamiselt fosfaatidel vahemal maaral lubjakivil saare siseosa valja arvatud kitsas rannariba on kaetud merelindude valjaheidetest guaanost moodustunud fosforiidiga nauruiidiga trikaltsiumdifosfaat esineb vaikeste taskutena mille vahele jaab vaga kova dolomiitlubjakivi sarnased fosforiidivarud on ka banaba saarel kiribatis seal on nad suuremad ning makatea saarel prantsuse poluneesias fosforiidi kaevandamine on mojunud loodusele laastavalt 70 protsendil saare territooriumist on pinnas koos taimestikuga ning selle all asunud fosforiidiga eemaldatud tekkinud maastikku nimetatakse sageli kuumaastikuks see on havitanud ka voimalikku pollumaad probleemiks on ka joogivee nappus ja ranna erosioon pouad ja inimtegevus on pohjustanud metsade havimist vahendanud joogivee hulka ja halvendanud selle kvaliteeti tekitanud mulla erosiooni ja havitanud looduslikke elupaiku el nino toob kaasa vihmasema ja tormisema vihmaperioodi la nina tekitab kuivemad kuivaperioodid ja sageli pikad pouad poudasid on pandud ka taimedeta maastiku tekitatud ahjuefekti arvele kliima globaalne soojenemine ohustab naurut otseselt sest merepinna tousu korral voib saar vee alla jaada valitsus on selle parast korduvalt uro poolde poordunud ning noudnud kohtumisi usa ja teiste toostusriikidega siseveekogusid murgitati 1979 ja 1980 tilaapia torjeks rotenooniga siseveekogusid kasutatakse prugi ladustamiseks joogiveeks saab kasutada pohiliselt pohjavett mis on sageli soolasevoitu traditsiooniline joogiveeallikas on karstikaevud ja koopad nendes on vesi alanenud selle pohjuseks on nahtavasti fosforiidi kaevandamine joogiveeks kogutakse mingil maaral katusel asuvatesse anumatesse vihmavett joogivett tuuakse saarele juurde eriti pikkade poudade ajal selleks on kasutatud tagasipoorduvaid fosforiidilaevu praegu tuuakse joogivett pudelites austraaliast magestatakse ka merevett seda tehakse uhes kohas seadmed on vananemas loodusonnetuste hulka voib arvata aegajalt esinevad pouad john fearn avastas 8 november 1798 nauru saare 1878 3 oktoober 1888 peetinauru hoimusoda ning 31 jaanuaril 1968 nauru iseseisvus aastal 2000 loppes suuremahuline fosforiidi kaevandamine ja eksport nauru ajaloost kuni 19 sajandini on vahe teada sest puuduvad kirjalikud malestised ja ka arheoloogilised andmed naurulaste paritolu on ebaselge arvatakse et saare asustasid 1200 aasta paiku hiina rannikult filipiinide kaudu saabunud poluneesia ja melaneesia meresoitjad voi merehadalised uusguinealt etnogeneesis osalesid ka mikroneeslased nauru oli uks viimaseid okeaania saari mille eurooplased avastasid saare avastas euroopastele 8 novembril 1798 briti kapten john fearn kes joudis saareni vaalapuugilaevaga hunter saare elanike lahkuse ja taimkatte lopsakuse tottu pani ta sellele nimeks pleasant island meeldiv saar lahke saar see nimi jai saarele kuni 1888 aastani kuni ta oli briti valdus naurul elas sel ajal 12 hoimu deiboe eamwidamit eamwidara eamwit eamgum eano emeo eoraru irutsi iruwa iwi ja ranibok igal hoimul oli ka oma polvnemislugu enne 1888 aastat puudus neil uhine pealik praegu sumboliseerib neid 12haruline taht nauru lipul nende hoimude jareltulijad elavad naurul praegugi kuid nuud ei jagune nad enam niivord hoimude kui ringkondade jargi eriline asend on iruwa hoimul kes parineb algselt kiribati saartelt irutsi ja iwi hoimu jareltulijaid ei ole sailinud toenaoliselt surid need hoimud valja kui jaapani okupandid viisid 1942 umbes 1200 naurulast sunnitoolisteks chuukile ainult 637 neist joudsid naurule tagasi saart kulastasid peamiselt vaalapuudjad ja aareteotsijad aastast 1830 hakkasid saabuma sisserandajad peamiselt briti emigrandid koos nendega saabusid saarele varem tundmatud surmavad haigused sealhulgas gripp need sisserandajad kuuluvad beachcomberite hulka tuupilised olid arakaranud vangid ning vaalapuugilaevadelt jalga lasknud madrused nemad toid saarele tulirelvad ja massilise alkoholitarvitamise beachcomberid puudsid koos naurulastega mitu korda saare juures ankrusse heitnud laevu roovida mistottu naurust sai kurikuulus piraatide saar mida vaalapuugilaevad valtisid esimesed eurooplased kes naurul elasid olid norfolki saarelt pogenenud iiri vangid patrick burke ja john jones vaidetavalt olid nad 1830 salaparaselt kadunud laeva john bull pardal seda laeva roovinud meestest olevat moned joudnud ponape saarele jones ja burke kes suundusid naurule soid tee peal koik kaaslased ara aastal 1837 kargas viis meremeest oma vaalapuugilaevalt ara lootes elada beachcomberi elu naurule joudis leidsid nad sealt eest kaheksa eurooplast jonesist oli saanud nauru diktaator naurulased votsid jonesi juhtimisel meremeestel koik riided ja asjad ara nad voisid saarele jaada ainult jonesi armust jones oli hiljuti kaks eurooplast kes talle ei meeldinud avamerele hulpima saatnud neil viiel meremehel onnestus hiilida laeva duke of york pardale ning paaseda sydneysse oktoobris 1841 murgitas jones seitse eurooplast ja laskis neli eurooplast maha et sailitada oma voimu morvas suudista ta naurulasi naurulased ajasid ta saarelt minema ning saatsid banaba saarele moni kuu hiljem puudis jones tagasi tulla kuid naurulased ei lasknud teda maale aastaks 1845 oli saarele jaanud ainult kaks eurooplast uks neist oli william harris naurulased vahetasid sigu ja kookospahkleid terasest tooriistade tulirelvade alkoholi tubaka ja muude laane kaupade vastu tubakas juurutati saarele pakkudes seda algul tasuta alkoholi saarel varem ei tuntud naurulased olid kull joonud todit kuid seda joodi kohe parast kookospahklioielt mahla norgumist 19 sajandi keskel toodi gilberti saartelt praegu kiribati uus todi valmistamise viis mitmepaevase kaaritamisega see oli kull hapu kuid tegi purju pealikud saatsid kiribatilased tagasi merele kuid hoovused toid nad tagasi ja hapu todi juurdus naurul naurulased hakkasid ekspordiks tootma koprat mida nad varem olid varunud pikkade poudade puhuks kaubandust vahendasid beachcomberid aastal 1852 tekkis naurulastel vaidlus usa priki inda meeskonnaga uhe suurtuki hinna ule eurooplaste ohutusel tapsid nad kapteni ja mitu meeskonnaliiget ning lasksid laeva triivima vaidetavalt oli ka teisi sarnaseid juhtumeid mistottu laevad valtisid aastaid nauru saart naurulastel ei olnud erilisi haigusi peale poudadega kaasnevast naljast tuleneva toidu ja vitamiinipuuduse eurooplased toid kaasa uusi haigusi esimene haigusemark ilmnes 1864 kui laeva nightingale kapten brown teatas et monel kohalikul elanikul on suguhaigus tuberkuloos gripp pidalitobi ja dusenteeria joudsid saarele alles 20 sajandil aastal 1878 algas nauru hoimusoda mille kaigus leidsid aset kokkuporked eri hoimude vahel nauru rahvaarv langes selle soja tagajarjel kolmandiku vorra naurulasi jai alles alla tuhande nauru hoimusojale pandi piir alles siis kui nauru muudeti 16 aprillil 1888 saksamaa protektoraadiks ning poliselanike valduses olevad tulirelvad keelustati ja 2 oktoobril 1888 nauru annekteeriti 1 oktoobril maabus naurul saksa suurtukipaat sms eber 36 mehega suurbritannia ja saksamaa olid 1886 berliini leppega piirkonna omavahel jaotanud nii et nauru sattus saksamaa mojusfaari suurbritannia huvi oli tagada piirkonnas rahu et saksa kaupmehed jaluitgesellschaftist olid leidnud saarel soodsaid kopratootmise voimalusi taotles saksamaa oma mojusfaari ka naurut mis jai teisele poole algset demarkatsioonijoont suurbritannia noustus sellega saksamaa omandas nauru eelkoige strateegilistel kaalutlustel et kindlustada oma koloniaalvaldusi vaikse ookeani saartel ettekaandeks toodi saksa meremeeste kaitsmine saksamaa komissar seadis keisri esindajaks boe pealiku ning ulempealiku kuninga auweyida ning saare regendiks tema abikaasa eigamoiya nauru vottis 1888 ule jaluiti riigikomissar reichskomissar franz leopold sonnenschein ajutine riigikomissar naurul alates 3 oktoobrist 1888 oli kaupmees robert rasch 18881889 haldus naurul hakkas toimuma jaluitgesellschafti kaasabil esimene alaline riigikomissar christian johannsen saabus 14 mail 1889 ja jai ametisse 1892 aastani varsti parast tema saabumist anti talle ule veel 26 pussi ja moned pustolid riigikomissarist sai saare korgeim voimukandja kes lahendas ka saareelanike omavahelisi tulikusimusi jargmised riigikomissarid olid fritz jung 18931897 ja ludwig kaiser 18981906 saksa voimu ajal saadi vagivallast ja purjutamisest lahti ainult just enne johannseni saabumist leiti hulpivatest paatidest mitu tapetud kiribatilast saarel oli ainult vaiksemaid tulisid oiguste ule kookospalmidele maade piiride ule jms mis lahendati voimude poolt hapu todi tarvitamine vahenes ja keelati varsti alkoholi sissevedu oli juba varem keelatud kui noudlus tulirelvade ja alkoholi jarele ara langes sai varem noutud kaupadest importida veel ainult tubakat nuud aga tekkis naurulastel vajadus ka leiva riisi suhkru ja jahu jarele see stimuleeris neid tootades raha teenima endine mitteformaalne ja keerukas kauplemissusteem ja sotsiaalne struktuur asendus formaalse ja lihtsaga kaubavahetus taandus rahale kaupmehed pidid kauplemisoiguse eest maksu maksma naurulased pidid hakkama maksma peamaksu kopras maksu suurus fikseeriti igal aastal olenevalt saagist iga hoimu pealik pidi maksu oma hoimu liikmetelt sisse noudma hoimupealik sai uhe kolmandiku muudud kopra hinnast saksa markades pole teada et naurulased oleksid maksu vastu protesteerinud arvatavasti leidsid nad et rahu on seda vaart nauru kuulus 1906 aastast saksa uusguinea koosseisu seal oli ta algul eraldi jaamaringkond stationsbezirk aastal 1911 laks see ponape ringkonna koosseisu jaamajuhatajad stationsleiter olid konrad geppert 19061908 joseph siegwanz 19081911 warnecke 19111912 ja wilhelm wostrack 19121914 kes 6 novembril 1914 alistus austraaliale aastal 1914 loovutas saksamaa nauru austraaliale ametlikult jai ta 1920 aastani saksa uusguinea koosseisu saksamaa okupatsiooni rahastamisse andis olulise panuse saksamaa kompanii jaluitgesellshaft saades vastutasuks majanduslikke eesoigusi sealhulgas 1888 oiguse ekspluateerida guaanovarusid marshalli saartel ja naurul aastal 1900 avastas uusmeremaa geoloog albert fuller ellis banaba saarel ning seejarel naurul suured fosforiidivarud nauru varude suurust hinnati 42 miljonile tonnile see hinnang osutus vaga tagasihoidlikuks nauru fosforiiti nimetatakse nauruiidiks sest tal on omaparane valimus ning ta sisaldab ka fluori briti kompanii kes oli ellise tooandja veenis suurbritanniat annekteerima banaba saare ning leppis kompaniiga jaluitgesellschaft kokku oiguste ule nauru fosforiidile aastal 1905 asutati saksamaa ja suurbritannia koostoos saksamaa kontsessiooniga kompanii pacific phosphate company mis alates 1906 aastast asus fosforiiti kaevandama kaevandustooliseks varvati inimesi hiinast ja kiribati saartelt sest naurulased ei tahtnud kaevandustes tootada aastast 1907 hakati fosforiiti laevadele laadima pacific phosphate company rajas peale kaevandusrajatiste ka haigla kanalisatsiooni kondensatsiooniseadmed magevee saamiseks kuival ajal ning soodaveevabriku samuti jaamasinad ja kulmkambrid toodeti ka elektrivalgust peale selle rajati laiad hooldatud teed mis uhendasid asulaid mida hoiti puhtana aastal 1913 saadeti ara 46 laeva mille lasti moodustas 138 725 tonni fosforiiti bostoni protestantlik misjon saatis alates 1887 aastast saarel tegutsevale kiribati misjonarile appi saksa paritolu ameeriklase philip delaportei alates 1908 aastast rajati saare ristiusustamiseks moned luterlikud misjonijaamad nii et saksa keel sai koolikeeleks ka katoliku kirik rajas 1902 naurule misjonijaama varem lubatud polugaamia asendati kristliku abieluga 1920 aasta paiku toendati esmakordselt totemismi jalgede olemasolu algsest 168 kulast olid tol ajal veel alles 110 aastal 1914 okupeeris nauru austraalia ekspeditsioonijoud fosforiiti eksporditi naurult kogu esimese maailmasoja valtel aastal 1919 voi 1920 sai nauru rahvasteliidu cklassi mandaatterritooriumiks briti impeeriumi halduses austraalia uusmeremaa ja suurbritannia valitsusele tehti ulesandeks saart uhiselt hallata kusjuures halduri pidi nimetama austraalia see staatus kestis ametlikult 1947 aastani samal ajal ostsid need kolm valitsust pacific phosphate company oigused nauru fosforiidile 35 miljoni suurbritannia naela eest ning hakkasid fosforiiti kaevandama kolmeliikmelise noukogu british phosphate commissioners bpc juhtimisel sodadevahelisel perioodil laienes fosforiidikaevandamine tunduvalt nauru fosforiit oli austraalia ja uusmeremaa pollumeestele tunduvalt odavam kui mujalt parinev fosforiit naurulastele maksti 1939 aastal iga kaevandatud tonni eest 8 penni detsembris 1940 pommitas saart saksa sojalaev neli fosforiidilaeva lasti pohja detsembris 1941 hakkasid jaapanlased saart pommitama toostusrajatused ja elamud tehti maatasa augustist 1942 kuni soja lopuni septembris 1945 oli nauru jaapani okupatsiooni all 1200 naurulast viidi sunniviisil chuuki saarele lennuvalja ehitama paljud surid seal septembris 1945 okupeerisid saare uuesti austraalia vaed jaanuaris 1946 toodi alles jaanud 737 naurulast chukilt koju tagasi nauru rahvaarv oli langenud 1848 inimeselt 1940 1369 inimesele 1946 1 novembril 1947 kiitis uro heaks leppe mille jargi naurust sai uro hooldusterritoorium austraalia suurbritannia ja uusmeremaa uhises halduses leppega oli ette nahtud omavalitsuse arendamine saarel alates 1927 aastast oli naurulasi esindanud nouandev pealike noukogu naurulased esitasid haldusvoimule ja uro hooldusnoukogule rea kaebusi piiratud oiguste parast detsembris 1951 asutati omavalitsusenoukogu kuhu valiti 9 liiget et aga see noukogu oli halduri kontrolli all taotlesid naurulased veel suuremat voimu nad tahtsid tahtsaid ametikohti saare halduses ning suuremat tasu fosforiidi eest samuti avaldasid nad kartust et intensiivistuva kaevandumise tottu fosforiidivarud sajandi lopuks ammenduvad kui 1964 kujunes valja fosforiidi maailmaturuhind suurendati naurulastele fosforiidi eest makstavat tulu aastal 1967 ostsid naurulased bpclt valja kaevanduse ja seadmed ning 1970 kogu toostusharu aastal 1964 proovis austraalia asustada naurulased umber queenslandi lahedal asuvale curtise saarele naurulased ei olnud kull pohimotteliselt umberasumise vastu kuid nad tahtsid et nende saar oleks iseseisev riik millega aga austraalia polnud nous aastal 1966 sai saar valitava seadusandliku noukogu naurulased otsustasid iseseisvuse kasuks austraalia olule jaid uksnes riigikaitse ja valisasjad 31 jaanuarist 1968 on nauru iseseisev riik ja maailma vaikseim iseseisev vabariik see kuupaev oli naurulaste chuukilt naasmise 22 aastapaev aastal 1968 sai nauru ka rahvaste uhenduse eriliikmeks oktoobris 1982 kulastas naurut esimese briti monarhina kuninganna elizabeth ii aastal 1988 solmis nauru diplomaatilised suhted noukogude liiduga aastal 1989 esitas nauru rahvusvahelisse kohtusse austraalia vastu kompensatsiooninoude oma pinnase kaotamise eest fosforiidi kaevandamise tagajarjel ajal mil nauru oli austraalia mandaadi ja hoolduse all vaikesaareriikide saastva arengu konverentsil 1994 teatas nauru kavast saar regenereerida 22 novembril 1995 sai nauru presidendiks bernard dowiyogo asemel lagumot harris jargnevatel aastatel vahetusid presidendid sagedaste umbusaldushaaletuste tottu kiiresti nauru on puudnud jaada rahvusvahelistest suhetest suuremalt jaolt korvale kuid mais 1999 sai nauru vabariik rahvaste uhenduse liikmeks ja septembris 1999 uro liikmeks aprillis 2000 tuli jalle voimule dowiyogo 29 martsil 2001 oli ta sunnitud voimult lahkuma sest teda kahtlustati segatuses vene organiseeritud kuritegevuse finantsoperatsioonidesse naurul nauru sattus rahvusvahelisse musta nimekirja maksuparadiisi ja rahapesukeskusena dowiyogo vahetas valja rene harris kes jai presidendiks kuni umbusalduse avaldamiseni 8 jaanuaril 2003 seoses tema toetusega austraalia otsusele paadipogenikke mitte vastu votta aastal 2001 oli nauru olnud nous vastu votma sadu pogenikke afganistanist ja iraagist saades selle eest miljoneid dollareid abi harrist suudistati korruptsioonis ning talle heideti ette suurt valisvolga umbes 40 miljonit usa dollarit mis moodustas peaaegu poole nauru sisemajanduse kogutoodangust uueks presidendiks sai parast korduvaid haaletusi jalle dowiyogo kes aga suri 9 martsil 2003 parast sudameoperatsiooni usas presidendi kohusetaitjaks nimetati derog gioura kelle jarel oli luhikest aega presidendiks taas rene harris 20042007 oli presidendiks ludwig scotty 28 augustil 2007 toimunud presidendivalimistel kaotas marcus stephen ludwig scottyle kuid kui parlament avaldas sama aasta 19 detsembril scottyle haaltega 107 umbusaldust valiti stephen nauru uueks presidendiks 20112013 oli nauru presidendiks sprent dabwido 2013 aasta parlamendivalimiste jarel sai presidendiks endine haridusminister baron waqa nauru on vabariik ja riigikord on maaratud nauru pohiseadusega mis parineb 29 jaanuarist 1968 parandatud kujul 17 maist 1968 nauru parlament valitakse uldise valimisoiguse ja kohustusega vahemalt 20aastaste nauru kodanike poolt kolmeks aastaks parlament on uhekojaline ja tal on 18 liiget riigipea on president kes valitakse parlamendi poolt kolmeks aastaks president on uhtlasi valitsusjuht praegune president on baron waqa valitsuse nimetab president parlamendi liikmete seast nauru parteid on nauru demokraatlik partei naoero amo ja mitteametlik keskpartei 30 septembril 2004 saatis president parlamendi laiali uued parlamendivalimised toimusid 23 oktoobril 2004 kolm kohta sai naoero amo ulejaanud saadikud olid soltumatud jargmised valimised toimusid 25 augustil 2007 need voitis ludwig scotty juhitav koalitsioon saades parlamendis 18 kohast 15 18 aprillil 2008 saatis president marcus stephen parlamendi laiali ja 26 aprillil 2008 toimusid uued valimised marcus stepheni koalitsioon sai 12 kohta ja moodustas valitsuse 16 martsil 2010 saatis president parlamendi taas laiali sest nn getaxi afaari tagajarjel laks 3 valitsust toetavat saadikut ule opositsiooni poolele ja nii jai molemale poolele 9 saadikut 24 aprillil 2010 toimunud parlamendivalimised loppesid patiseisuga sest molemast parteist valiti 9 saadikut seetottu toimusid juba 19 juunil uued valimised tagasi valiti koik eelmise koosseisu saadikud peale uhe opositsioonisaadiku kes kaotas oma koha soltumatule kandidaadile milton dubeile kes noudis toetuse eest oma valimisringkonna keskkonnaprobleemide lahendamist 2013 aasta parlamendivalimistel sai baron waqa koalitsioon 14 kohta ja 2016 aasta parlamendivalimiste jarel valiti waqa tagasi presidendiks naurul kehtivad nauru parlamendi aktid ning briti tavaoigus nauru tunnustab reservatsioonidega rahvusvahelise kohtu kohustuslikku jurisdiktsiooni naurul on ulemkohus naurul puuduvad regulaarvaed puuduvad riigikaitse on mitteametliku leppe pohjal austraalia olul riigis tegutsevad nauru politseijoud nauru vabariik kuulub jargmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse naurul puudub ametlik pealinn riigivoimuasutused on pohiliselt yareni ringkonnas nauru rahvuspuha on iseseisvuspaev 31 jaanuar konstitutsioonipaev on 17 mai nauru on jaotatud 14 ringkonnaks need on naurul on diplomaatilised suhted enamiku okeaania riikide ja suuremate maailma riikidega 2008 aastal tunnustas nauru kosovo iseseisvust 2009 aastal tunnustas nauru abhaasia ja lounaosseetia iseseisvust saades venemaalt vastutasuks 50 miljonit usa dollarit abi naurul on diplomaatilised suhted ka hiina vabariigiga 21 martsil 2012 solmis nauru diplomaatilised suhted eestiga nauru on alla kirjutanud muu hulgas naurul on lipp on vapp nauru deviis on gods will first nauru humn on nauru bwiema nauru autode rahvusvaheline tahis on nau interneti tippdomeen on nr telefoni maakood on 674 nauru rahvaarv oli 2015 aasta andmetel 11 288 nauru on rahvaarvu poolest maailma riikide hulgas nauru praegune rahvaarv on vorreldav haapsalu linna elanike arvuga septembris 1890 toimus naurul esimene rahvaloendus meessoost naurulasi oli 574 naissoost naurulasi 720 see proportsioon oli nauru hoimusoja tagajarg loodeti rahvaarvu kiiret kasvu et oleks voimalik kasutada naurulasi kui tugevaid sobralikke ja heatujulisi intelligentseid ja osavaid inimesi toojouna mujal okeaanias kuid hiljem selgus et naurulased ei taha saarelt lahkuda 2015 aasta andmetel elab naurul 5701 meest ja 5587 naist 2011 aasta rahvaloenduse jargi oli 2006 aasta andmetel oli iive 181 2015 aasta andmetel oli sundimus 296 promilli 2015 aasta andmetel oli suremus 83 promilli 2016 aastal oli randeiive 132 promilli 2016 aasta andmetel sundis 083 poissi 1 tudruku kohta alla 15aastaste seas oli poiste ja tudrukute vahekord 0771 1524aastaste seas oli meeste ja naiste vahekord 1021 2554aastaste seas oli meeste vahekord naistega 1011 ja 5564aastaste seas 0641 65 aastaste ja vanemate seas oli vahekord 0631 kogu rahvastikus oli meeste vahekord naistega 0891 imikusuremuskordaja oli 2016 aasta andmetel 79 promilli poiste seas oli see 102 promilli ja tudrukutel 61 promilli keskmine eluiga oli 2006 aasta andmetel 6308 aastat meestel 595 ja naistel 6684 eluaastat summaarne sundimuskordaja oli 2006 aasta andmetel 311 58 elanikest on naurulased 26 immigrandid teistelt okeaania saartelt 8 hiinlased ja 8 on pohiliselt austraaliast ja uusmeremaalt parit eurooplased nauru elanikud on kristlased 23 protestandid 13 katoliiklased naurulastel oli oma usund kui saarele ilmusid 1887 esimesed misjonarid kiribatilt lasksid paljud naurulased puhtalt uudishimust end ristida nad ei saanud asja mottest kuigi palju aru osalt selleparast et misjonarid ei osanud hasti nauru keelt uks misjonaridest rikkus abielu uhe pealiku naisega misjonarid saadeti saarelt ara tosine poordumine kristlusse algas 1889 kui saarele saabus philip delaporte nauru on koige suurema rasvumusega rahvastikuga riik 97 meestest ja 93 naistest on ulekaalulised ule 40 saareelanikest on suhkruhaiged keskmine oodatav eluiga sunnihetkel on meestel 58 aastat ja naistel 65 aastat 2005 asustus on pohiliselt ranna aares ning on hajutatud vaikeasulateks nauru on maailma riikide seas rahvastiku tiheduse poolest 8 kohal saare majandus tugines pikka aega rikkalike fosforiidivarude ekspluateerimisele mis voimaldas elanikel lahedalt ara elada nauru oli 1980ndatel uks maailma rikkamaid riike sissetulek elaniku kohta oli suurim ule 60 fosforiidi ekspordist saadud tuludest investeeriti pikaajalistesse fondidesse mis pidid nauru elanikele tagama sissetuleku parast fosforiidivarude ammendumist kaevandamise korgajal loodi fosforiidifond mis pidi parast fosforiidi ammendumist majandust abistama kuid valitsuse oskamatu investeerimispoliitika ja korruptsiooni tottu on fondi vaartus langenud kui 1991 aastal oli fosforiidifondi vaartus 13 miljardit dollarit siis aastaks 2002 oli sellest jarel vaid 138 miljonit dollarit kui fosforiidi kaevandamine varude ammendumise tottu tunduvalt vahenes riigi sissetulekud fosforiidi kaevandamisest on vahenenud alates 1989 aastast selgus et riik ja enamik selle kodanikke ei ole oma tulusid niimoodi investeerinud et tagada majanduslik kindlustatus ka tulevikus liiga palju sellest rahast oli ara kulutatud riik on jarjest rohkem vaesunud sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on 14 800 dollarit riik on volanouete tottu pankroti aarel nii et isegi tema iseseisvus on ohus kulude katteks on riik kulmutanud palgad ja koondanud toojoudu ulepaisutatud avalikus sektoris aastal 2005 solmis uks austraalia kompanii leppe jarelejaanud fosforiidivarude kaevandamiseks suureks probleemiks on endiste kaevandusalade regenereerimine suurem osa kaupadest tuleb importida kaupu veetakse sisse peamiselt austraaliast peamiselt kellele nauru on kogu iseseisvusaja valtel toetunud majanduselu on uritatud turgutada maksuparadiisi loomisega 1990 aastatel puudis valitsus suurendada oma sissetulekuid muues riigi kodakondsust koigile soovijatele selle tottu kujunes saar vene maffia populaarseks rahapesemise kohaks valjastpoolt tuleva surve tottu lopetati kodakondsuse muuk 2003 aastal nauru sisemajanduse kogutoodang oli 2010 aastal 392 miljonit dollarit sisemajanduse kogutoodang ostujou pariteedi jargi oli 2005 aastal hinnanguliselt 60 miljonit usa dollarit sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 2015 aastal 14 800 dollarit sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ostujou pariteedi jargi oli 2005 aastal hinnanguliselt 5000 usa dollarit inimarengu indeks oli 1998 aastal 0663 inflatsiooni tase oli 1993 aastal 36 pollumajandusele on suureks takistuseks poorne lubjakivi sest vesi imendub vaga kiiresti taimekasvatus on koondunud rannaaarsele ribale ning buada laguuni umbrusse kasvatatakse moningaid viljapuid kookospalmi kruvipuud ja holmist leivapuud rannaaarses voondis ja buada laguuni umbruse soistel aladel kasvatatakse mingil maaral parisbanaani ja koogivilja siseveekogudes on traditsiooniliselt kasvatatud piimkala moonaajal korjatakse traditsiooniliselt rifiplatvormilt piimkalamaime aklimatiseeritakse neid 23 aastat ning lastakse siis tiikidesse ja laguunidesse buada laguun on jaotatud hoimude vahel kalakasvatusaladeks mehed peavad kaima regulaarselt laguunis tammumas et vees oleks rohkem ohku ja toitaineid piimkalad kasvavad aeglaselt osalt on selles suudi konkureeriv mosambiigi tilaapia kes introdutseeriti naurule 1960 aasta paiku et ta havitaks saasevastseid ning hakkas ohtralt paljunema teiseks napib piimkalal looduslikku soota ning tema populatsioon on liiga suur nonda ei kasva piimkalad soomiseks vajaliku 20 sentimeetri pikkuseks seetottu on paljud kalakasvatusest loobunud fao kasutas 1970 ja 1980 nauru riigi palvel tilaapia torjeks kalamurki rotenooni aastal 1991 naitas fao projekt projet de developpement de laquaculture dans le pacifique et piimkala ja tilaapia kooseksisteerimine on voimalik samal ajal rakendus taiwani projekt kalakasvatuse intensiivistamiseks kuid finantsilistel pohjustel jai see katki aastal 1998 introdutseeriti buada laguuni tilaapiaid oreochromis niloticus mis olid fijil osutunud maitsvateks aastal 2001 hakati rakendama taiwani projekti kalakasvatuse intensiivistamiseks see nagi ette betoonbasseinid mootmetega 201015 m milles on automaatne hapniku ja soodavarustus eesmargiks on kasutada piimkala kasvatamisel merevett ning valtida piimkala kooseksisteerimist tilaapiaga piimkala peetakse rasvunud naurulastele vajalikuks kvaliteetseks toiduks fosforiidi kaevandamine on olnud nauru peamine majandusharu kaevandamiseks eemaldatakse taimkate ning fosforiit ammutatakse lahtiselt koos pinnasega see tostetakse ekskavaatoritega vagunitesse ning viiakse kitsaroopmelise raudteega umbertootamisele fosforiiti kaevandati pidevalt alates 1906 aastat valja arvatud esimese ja teise maailmasoja ajal aastas kaevandati ule 2 miljoni tonni 1969 aastal 2186 miljonit tonni nuudseks on varud suurelt jaolt ammendunud elektrienergiat toodeti 2004 aastal 30 miljonit kilovatttundi tarbiti 279 kilovatttundi elektrienergia import ja eksport puudub naftat tarbiti 2004 aastal umbes 1000 barrelit paevas maagaasi ei kasutata tahtsamad toostusharud on fosforiidi ja kookospahklite tootlemine piki rannikut kulgeb nauru peamine maantee 1999 aasta andmetel on autoteede kogupikkus 30 kilomeetrit sillutatud teid on 24 kilomeetrit kaevanduste juurde viib kitsaroopmeline raudtee nauru on maailma vaikseim riik millel on oma lennuvali naurul on uks lennuvali mille maandumisraja pikkus on umbes 2 kilomeetrit lennuuhenduse eest teiste maadega hoolitseb riiklik lennukompanii our airline septembrini 2006 kandis ta nime air nauru detsembrist 2005 septembrini 2006 oli uhendus majandusraskuste tottu katkenud uhendus taastati taiwani finantsabiga 2002 aastal oli kaigus 1900 tavatelefoni ja 1500 mobiiltelefoni mobiiltelefonirajatised parinevad austraaliast rahvusvahelist telefonisidet vahendab intelsati satelliit rahvusvaheline maakood on 674 2006 aastal oli naurul 52 serverit 2002 aasta seisuga oli kasutajaid 300 nauru tippdomeen on nr saarel on kaks majutuskohta turistidele meneni hotell ja odnaiwo hotel kuid kuna turistidel pole eriti midagi vaadata kaib neid riigis vahe naurul on kasutusel austraalia dollar omaette majandusharu on offshorepangandus 1998 aastal laks pankrotti riigi omanduses olnud nauru pank naurus pole makse kodanikele 2005 aasta riigieelarves moodustasid nii tulud kui ka kulud 135 miljonit usa dollarit eelarveaasta kestab 1 juulist 30 juunini tootus on 2004 aasta hinnangul umbes 90 tootajatest 95 tootab riigisektoris ekspordi kogumaht oli 1991 aastal 253 miljonit usa dollarit 2005 aastal umbes 64 miljonit dollarit fob peamine eksportkaup on fosforiit 2005 aastal laks ekspordist 637 lounaaafrika vabariigi 76 lounakorea ja 66 kanada arvele impordi kogumaht oli 1991 aastal 211 miljonit dollarit 2004 aasta hinnangul 20 miljonit dollarit peamised impordiartiklid on toiduained kutus toostuskaubad ehitusmaterjalid ja masinad 2005 aastal laks impordist 438 lounakorea 362 austraalia 59 ameerika uhendriikide ja 43 saksamaa arvele nauru valisvolg oli 2002 aastal 333 miljonit dollarit 2008 aastal lahenes riigi valisvolg 1 miljardile usa dollarile nauru sai 2005 aastal majandusabi 20 miljonit usa dollarit suurim abiandja oli austraalia koige populaarsemad spordialad naurul on austraalia jalgpall ja tostmine neist esimest hakati harrastama 1930ndatel ja selle ala harrastajate hulk saarel on praeguseks kasvanud 30 protsendini mis on korgeim naitaja uhegi spordiala kohta vorrelduna rahvaarvuga moodustatud on isegi nauru australian football association nafa 1998 aastal tootas naurul uks amplituudmodulatsioonil pohinev raadiojaam 1998 aastal tootas naurul uks telekanal nepal varem ka nepaal on merepiirita riik lounaaasias nepal piirneb kirdes hiina rahvavabariigi tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagus edelas ja loodes indiaga nepalil on ligikaudselt ristkuliku kuju ristkulik asetseb loodekagusuunas selle pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km riigi pindala on 147 181 km2 sisevete kogupindala on umbes 4000 km2 nepal oli 2006 aastani maailma ainuke hinduistlik riik pohiseaduse jargi oli nepal hinduistlik kuningriik ent 2006 aastal otsustas parlament selle satte kaotada nepal on uks maailma vaesemaid maid nepal asub aasias piirnedes kirdes hiina rahvavabariigi tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagus edelas ja loodes indiaga sikkimi bihari uttar pradeshi ja uttarakhandi osariigiga nepal on ligikaudselt ristkulikukujuline mis asetseb loodekagusuunas ning mille pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km ta paikneb 26 ja 30 pohjalaiuse ning 80 ja 88 idapikkuse vahel nepali keskmine korgus merepinnast on maailma maade seas koige suurem ule 40 nepalist paikneb korgemal kui 3000 m nepali pohjaosas paikneb suur osa himaalaja magedest sealhulgas dzomolungma magi mille tipp on 8848 m korgusel merepinnast olles merepinna suhtes korgeim punkt maal kumne maailma korgeima mae seas on veel seitse mis asuvad nepalis nepali madalaim punkt 70 m merepinnast on riigi lounaosas kencha kalani lahedal sisevete kogupindala on umbes 4000 km2 kuni 1990 aastani oli nepal absoluutne monarhia mida valitses kuningas aastal 1990 kutsus kuningas birendra rahva survel ellu ulatuslikud poliitilised reformid kehtestades konstitutsioonilise monarhia ja parlamentaarse demokraatia kus riigipea on kuningas ja valitsusjuht on peaminister nepal on pohiseaduse jargi hinduistlik riik kuid aastal 2006 teatas parlament selle satte tuhistamisest nepal on paljurahvuseline ja paljukeelne riik mille riigipea on kuningas kuningal on piiratud voim sealhulgas oigus kuulutada soja voi relvastatud massu korral ministrite noukogu ning peaministri nouandel ja nousolekul valja erakorraline seisukord selle peab heaks kiitma kaks kolmandikku esindajatekoja liikmetest nepali parlament sansad on kahekojaline koosnedes esindajatekojast pratinidhi sabha ja rahvusnoukogust esindajatekojal on 205 liiget kes valitakse otseselt rahva poolt uhekohalistes valimisringkondades viieks aastaks valimisoiguslikud on koik vahemalt 18aastased nepali kodanikud rahvusnoukogul rashtriya sabha on 60 liiget kellest 10 nimetab kuningas 35 valib esindajatekoda ning ulejaanud 15 valib kulavanematest ja linnapeadest koosnev valimiskogu parlamendi ametiaeg on viis aastat kuid kuningas voib selle ennetahtaegselt laiali saata taidesaatva voimu moodustavad kuningas ja ministrite noukogu peaministriks maaratakse valimistel koige rohkem parlamendikohti saanud valimisliidu voi partei juht ministrite noukogu maarab kuningas peaministri soovitusel kohtuvoim on seadusandlikust ja taitevvoimust lahus ning on ilmutanud uha enam soltumatust kohtuvoimul on pohiseadusliku jarelevalve oigus kuningas nimetab ulemkohtu ulemkohtuniku konstitutsiooninoukogu soovitusel ning koik teised ulemkohtu apellatsioonikohtu ja maakonnakohtute kohtunikud kohtunoukogu soovitusel koik alama astme kohtute otsused sealhulgas oigeksmoistmised on edasikaevatavad ulemkohus sarbochha adalat on viimase astme kohus kuningas voib armu anda ning mis tahes kohtuotsuse taitmist peatada voi otsust pehmendada voi kustutada aastal 1987 teatas kuningas birendra india survel et ta on valmis reformideks 9 novembril 1990 kehtestati uus pohiseadus sellele eelnes massiivne surve teistest maadest eriti indiast mis sulges oma piirid ning liitunud opositsiooniparteide nepali kommunistlik partei ja india kongress massimeeleavaldused mida kuningas laskis tulistada moned parteid kritiseerisid uues pohiseaduses punkti mis nagi ette erakorralise seisukorra voimaliku kehtestamise kuninga poolt esindajatekoda pidi seda kinnitama alles kolme kuu jooksul ning vormeli hinduistlik kuningriik sailitamist varsti oli uus poliitiline eliit rahva silmis veel korrumpeerunum kui vana valitsus see aga tuleneb ka korruptsiooni suuremast nahtavusest suhteliselt vaba ja kriitilise ajakirjanduse tingimustes parteid leppisid 1991 kokku et poliitilise stabiilsuse huvides monarhia sailib jaades nepali kultuuriliselt mitmekesise elanikkonna riikliku identiteedi sumboliks nepali esimesed vabad valimised 12 mail 1991 voitis nepali kongress alates 1991 aastast ei ole ukski valitsus voimul pusinud ule kahe aasta sest ta on kas lagunenud voi kuningas on parlamendi laiali saatnud 1994 aasta valimistel sai nepali kongress luua valimised voitis nepali kommunistlik partei uhinenud marksistlikleninlik ning peaministriks sai man mohan adhikari nepalist sai esimene kommunistliku valitsuse all olev monarhia erimeelsuste tottu nepali kongressi sees saadeti parlament aasta keskel laiali sama aasta 15 novembril toimunud valimistel ukski partei enamust ei saavutanud sellest sai alguse mitmeaastane ebastabiilsete koalitsioonivalitsuste periood parast valimistel mais 1999 sai nepali kongressist jalle enamusvalitsuse juht sellest ajast saadik on olnud kolm peaministrit nepali kongressist krishna prasad bhattarai 31 maist 1999 kuni 17 martsini 2000 girija prasad koirala 20 martsist 2000 kuni 19 juulini 2001 ja sher bahadur deuba 23 juulist 2001 kuni 2003 aastani esindajatekoja viimases koosseisus oli nepali kongressil 113 kohta nepali kommunistlikul parteil uhinenud marksistlikleninlik 69 kohta rahvuslikdemokraatlikul parteil 11 kohta rahvuslikul rahvarindel 5 kohta nepali hea tahte parteil 5 kohta nepali toolistetalurahva parteil 1 koht ja nepali uhinenud rahvarindel 1 koht 22 mail 2002 saatis kuningas parlamendi laiali tuues pohjenduseks et ta ei suuda maoistlike massulistega toime tulla peaminister deuba laskis valitud omavalitsusorganite mandaadi tahtajal mooduda kuningas gyanendra vabastas 4 oktoobril sher bahadur deuba suutmatuse tottu peaministri ametist 11 oktoobril 2002 nimetati ametisse uus uleminekuvalitsus suured parteid nepali kongress nepali kommunistlik partei uhinenud marksistlikleninlik ning osa rahvuslikdemokraatlikust parteist keeldusid aga uude valitsusse minekust sest leidsid et viimasel puudub demokraatlik legitiimsus peaminister chand rahvuslikdemokraatlikust parteist lubas konfrontatsiooni maoistidega lopetada jattes siiski olemasolevad poliitilised struktuurid muutmata 4 juunil 2003 nimetas kuningas peaministriks surya bahadur thapa valitsuse loosung oli nuud uhtsus terrorismivastases voitluses jaanuar 2004 kulastas nepali colin powell kes lubas abi nepali valitsus vajas relvi ja varustust veebruaris 1996 alustas nepali kommunistlik partei maoistlik riigi 75 maakonnast viiekumnes massu voi kodusoda monarhia ja kastisusteemi vastu alates 1996 aastast on konfliktis hukkunud ule 11 000 politseiniku tsiviilisiku ja massaja juulis 2001 kuulutas peaminister deuba kes puudis konflikti labiraakimiste teel lahendada valja relvarahu millest maoistid lubasid kinni pidada kuigi hirmuohkkond on ka parast relvarahu sailinud on konfliktis hukkunute arv tunduvalt vahenenud augustis ja septembris 2001 toimusid valitsuse ja maoistide vahelised labiraakimised parast 11 septembrit 2001 hakati massajaid nimetama terroristideks jargneva kuue kuu jooksul hukkus konfliktis rohkem inimesi kui eelneva kuue aasta jooksul 2002 aastal lubas peaminister chand konfrontatsiooni maoistidega lopetada jattes olemasolevad poliitilised struktuurid siiski muutmata informatsioon politsei armee ja maoistide vaheliste lahingute kohta on vaga uhekulgne sest informatsioon on riigi kontrolli all vaid vahesed meediakanalid nagu naiteks ajakiri himal kirjutavad kriitiliselt ja informatiivselt molema poole kohta sageli raagitakse maoistide julmusest on tosi et maoistidel pole halastust korrumpeerunuiks peetavate politseinike vastu politseinikud aga ei tseremoonitse maoistidega ning nende ohvriks voivad langevad ka tsiviilisikud keda lihtsalt kahtlustatakse sumpaatias maoistide vastu voi nende toetamises 2002 aasta lopus oli nepali 75 maakonnast 55 maoistide voimu all laane ajakirjanikud on neist vahe reportaaze teinud arvatakse et kaks kolmandikku konfliktis hukkunutest on tapetud sojavaelaste ja politseiniku poolt konfliktis on hukkunud ule 9000 inimese moned allikad nimetavad hukkunute arvuks 13 000 alates 19 augustist 2004 on maoistid isegi mitu korda pealinna moneks paevaks valismaailmast taielikult ara loiganud voi pannud kinni tahtsaid uhendusteid lahingud algasid alates augustist 2003 uuesti turistid said siiski suhteliselt vabalt ja turvaliselt liikuda ja koik voitlevad pooled kohtlesid neid viisakalt sest nad on uks riigi tahtsamaid sissetulekuallikaid ametlikel andmetel on uks turist saanud surma pommiplahvatuses valitsuse loosung oli nuud uhtsus terrorismivastases voitluses jaanuaris 2004 kulastas nepali colin powell kes lubas abi nepali valitsus vajas relvi ja varustust 26 mail alustas uus valitsus eesotsas peaminister girija prasad koiralaga rahulabiraakimisi maoistlike massulistega enne seda vabastati sadu massulisi ning voeti kavva pohiseadusereform eesmargiks on 10 aastat kestnud konfliktile lopp teha 21 novembril 2006 kirjutasid peaminister koirala ja maoistide juht prachanda alla lepingule kodusoja lopetamise kohta kuningas birendra oli hoolimata oma vastuolulisusest rahva seas vaga armastatud ametlikel teadetel tulistas kroonprints dipendra 1 juunil 2001 surnuks oma isa kuningas birendra oma ema kuninganna aishvarya oma venna oma oe oma isa noorema venna prints dhirendra ja mitu oma tadi ning tulistas lopuks iseennast kuigi prints dipendra suri teadvusele tulemata sai ta nepali troonijarglusseaduse jargi kuningaks kui ta 3 juunil suri kuulutati kuningaks tema isa vend gyanendra viimane on arimees kellel on osalus paljudes suurtes nepali firmades ta suurendas oma kuninglikku elatisraha umberarvutatult 45 miljoni euroni sundmuste ametlik versioon ei aratanud nepalis usaldust kogu kuningliku perekonna tapmist on nepalis varemgi ette tulnud enamikus kontorites raakimata kodudest ei asendatud vana kuningapaari portreesid uue omadega 1 veebruaril 2005 saatis kuningas gyanendra valitsuse laiali ning kuulutas valja erakorralise seisukorra ja vabastas ametist kogu valitsuse peaminister sher bahadur deuba ja teised valitsuse liikmed pandi koduaresti gyanendra suudistas deubat toimetulematuses sest ta ei suutnud saavutada kokkulepet maoistidega jargmisteks valimisteks gyanendra lubas nuud kolme aastaga riigis oiguse ja korra jalule seada ning taastada demokraatia maoistid ja suurem osa rahvast kartsid et ta nii ruttu voimust ei loobu deuba utles et kuninga sammud olid konstitutsiooni ja demokraatiavastased kuninga kaitumist kritiseerisid nii uro kui ka nepali tahtsamad liitlased india usa ja suurbritannia moned riigid sealhulgas saksamaa ja prantsusmaa kutsusid luhiajaliselt oma saadikud tagasi 22 novembril 2005 votsid seitse parlamendiparteid seitsme partei allianss ja nepali kommunistlik partei maoistlik vastu ajaloolise ja enneolematu 12punktilise kokkuleppememorandumi rahu ja demokraatia kohta see naeb ette relvastatud konflikti lopetamist ja asutava kogu loomist parlamendiparteide ja maoistide kokkuleppel alustati aprillis 2006 uleriigilist ulestousu kuninga ainuvoimu vastu poliitiliste organisatsioonide valitsusvaliste organisatsioonide ja kutseliitude ohutusel algasid massilised meeleavaldused kogu nepalis alates 7 aprillist 2006 toimus kogu riigis uldstreik mille kutsus ellu kuninga poolt laialisaadetud seitsme partei allianss ja mille taga oli suur osa rahvast uldstreik kestis ule kahe nadala iga paev toimusid uleriigilised sadade tuhandete osavotjatega meeleavaldused politsei kohtles rahumeelseid meeleavaldajaid aarmiselt julm kaitumine suhtes 19 paeva kestnud meeleavalduste kaigus hukkus 21 inimest tuhandeid sai vigastada rahva osavott oli nii lai ja jouline et kuningas loi kartma 21 aprillil 2006 kuulutas gyanendra meeleavalduste jatkumise tottu ja rahvusvahelisel eriti india survel teleesinemises et voim antakse rahvale tagasi seitsme partei alliansile anti selgesonaliselt voli maarata jargmine peaminister allianss lukkas kuninga pakkumise tagasi sest sellest oli vahe ta noudis endiselt 2002 aastal laialisaadetud parlamendi taaskokkukutsumist asutava kogu kokkukutsumist ja kuninga absolutistliku voimu piiramist ning kutsus ules meeleavaldusi jatkama rahvas jai katmandu ja teiste linnade tanavatele ignoreerides uhepaevast komandanditundi kuningale avaldasid survet ka monarhistlikud ringkonnad ja valisriigid muuhulgas kartis usa et tugevnevad maoistid kes kontrollisid juba 80 nepali territooriumist lopuks teatas kuningas 24 aprilli keskool teleesinemises et esindajatekoda kutsutakse kohe uuesti kokku sellega oli taidetud uks seitsme partei alliansi peamisi noudmisi ning opositsioon otsustas meeleavaldused lopetada 18 voi 19 mail 2006 sai parlament tagasi taieliku seadusandliku voimu ning andis taitevvoimu ule nepali valitsusele varem tema majesteedi valitsus uhehaalselt voeti vastu otsus mis nagi ette riigikorra olulisi muutusi paljude institutsioonide sealhulgas armee nimest eemaldati sona kuninglik kuninga nounikekogu raj parishad likvideeriti ning selle ulesanded anti ule parlamendile kuninga tegevus allutati parlamendi kontrollile kuningas gyanendra kaotab sojavae ulemjuhataja positsiooni ning taidab tulevikus ainult esindusfunktsioone mojutamata riigiasju ta kaotab immuunsuse kriminaaljalitamise suhtes ning peab makse maksma nepal saab ilmalikuks riigiks nii et hinduism ei ole enam riigiusund otsus peab alles saama seaduse kuju ning varasemad seadused ja pohiseadus tuleb sellega vastavusse viia enamikku muudatustest ei ole siiski veel ellu viidud 26 mail alustas uus valitsus eesotsas peaminister girija prasad koiralaga rahulabiraakimisi maoistlike massulistega enne seda vabastati sadu massulisi ning voeti kavva pohiseadusereform eesmargiks on 10 aastat kestnud konfliktile lopp teha 19 juulil 2006 saatis peaminister girija prasad koirala urole kirja milles teatatakse kavatsusest korraldada aprillis 2007 asutava kogu valimised 21 novembril 2006 kirjutasid peaminister koirala ja maoistide juht prachanda alla lepingule kodusoja lopetamise kohta nepali ajutine parlament kiitis 24 detsembril 2007 ulekaaluka haalteenamusega heaks eelnou millega kaotatakse parast 2008 aasta aprillis toimuvaid parlamendivalimisi kuningavoim ja riik muudetakse foderaalseks demokraatlikuks vabariigiks nepali kommunistlik partei maoistlik sai nepali asutava kogu valimistel 10 aprillil 2008 koige rohkem kohti nad puuavad koos moningate vaiksemate parteidega koalitsioonivalitsust moodustada kuigi valimisteeelsel ajal toimus vagivallaakte kulgesid valimised ise rahumeelselt maoistid olid noudnud monarhia kaotamist ja kuningas gyanendra troonilt toukamist ning foderaalse demokraatliku riigi loomist ja riigipea valimist nepali asutav kogu tuli katmandus kokku 28 mail 2008 ning kaotas monarhia monarhia kaotamise poolt haaletas asutava kogu 564 liikmest 560 parlament valis 21 juulil 2008 esimeseks presidendiks ramvaran yadavi kes sai 590 haalest 308 maoistide kandidaat ramraja prasad singh sai 282 haalt nepalis on mitmeparteisusteem parteisid on mitukummend parlamendivalimistel on olnud edukamad nepali kongress nepali kommunistlik partei uhinenud marksistlikleninlik rahvuslikdemokraatlik partei nepali hea tahte partei rahvuslik rahvarinne ja nepali toolistetalurahva partei nepali uhinenud rahvarinne mis sai 1991 aasta valimistel kolmanda tulemuse hakkas 1993 lohenema uks selle fraktsioonidest uhines hiljem nepali kommunistliku parteiga masal teine fraktsioon aga asutas 1996 nepali kommunistliku partei maoistlik mis 1996 alustas relvastatud massu ning millest vahehaaval sai suur poliitiline joud nepali poliitiline maastik on uks maailma keerukamaid parteide lohenemine on nepalis pigem reegel kui erand enamikus riikliku tahtsusega kusimuses ei ole parteid suutnud kokku leppida parast 2005 aastat mil kuningas gyanendra voimu haaras on olukord hakanud muutuma nepal kuulub jargmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nepal on rahvusvaheline standardiorganisatsiooni iso korrespondentliige ja soovib astuda ulemaailmne kaubandusorganisatsiooni nepal on jaotatud 14 ringkonnaks mis omakorda jagunevad 75 maakonnaks ringkonnad on ruhmitatud viieks arenduspiirkonnaks 2006 aastal loetleti nepalis 92 erinevat keelt esindatud on indoeuroopa ja tiibetibirma keeleruhmad nepali keelt raagib 49 maithili 12 bhodzpuri 8 tharu 6 tamangi 5 nevari 4 magari 3 avadhi 2 bantawa 2 limbu 1 ja badzika keelt 1 elanikest kusunda keel on isolaat nepali keel on ametlikuks riigikeeleks kirjakeel baseerub devanaagari kirjal nepali lounapoolses osas vastu india piiri raagitakse ka hindi keelt nepalis kehtib kastisusteem kuigi 1963 aastast parinev tsiviilseadustik keelab igasuguse diskrimineerimise diskrimineerib kastisusteem voimude sekkumatuse tottu 70 elanikest nepal on uks maailma kumnest vaesemast riigist umbes 800 000 nepallast tootab tooliste autojuhtide valvurite koristajate ja kokkadena valismaal neist 200 000 lahisidas nad saadavad igal aastal oma perekondadele umbes 800 miljonit usa dollari vaartuses raha see on riigi oluline elatisallikas linna ja maaelanikkonna heaolu taseme vahel on suur vahe politseinike ja teiste ametnike korruptsiooni tottu on elanikel puudunud usaldus valitsuse vastu ning nad ei ole mingit abi oodanud maailmapank ja aasia arengupank avaldasid minevikus korduvalt valitsusele tulutult survet et see annaks aru vaesuse leevendamiseks moeldud arenguabi kulutamisest ule poole nepali elanikkonnast on kirjaoskamatud alates 1990 aasta poordest demokraatia suunas on koige mitmekesisemate arvamuste avaldamine ajakirjanduses vaga elav seadus keelab rangelt kuninga ja teiste kuningliku perekonna liikmete kritiseerimise ja pilamise ajakirjanduses siiski on paljud protestijad seda teinud peale uhe inglis ja uhe nepalikeelse riikliku ajalehe on sadu eraajalehti 2001 aasta septembri seisuga oli nepalis 19 eraraadiojaama riiklik raadiojaam ning riigile kuuluv telekanal seadus lubab eratelevisiooni litsentside valjastamist kuigi aastal 1994 valjastati uks selline litsents ei alustanud selle saaja kuue aasta jooksul saadete edastamist riigis on umbes 200 kaabeltelevisiooni operaatorit palju on satelliidiantenne katmandu orust on leitud neoliitikumi tooriistu see leid osutab vahemalt 9000 aasta tagusele asustusele india eeposed sealhulgas mahabharata mainivad nepali elanikena kirateid arvatakse et tegu on mond tiibetibirma keelt konelnud rahvaga eepos ramajana mille sundmustik on mahabharata omast varasem vaidab et mithila tanapaeva janakpuri linn nepalis on jumalanna sita sunnipaik valmiki aasram ja teised malestised annavad tunnistust aarja kultuuri kohalolust nepalis juba 1 aastatuhandel ekr nigeeria on riik laaneaafrikas ta piirneb benini nigeri tsaadi ja kameruniga nigeeria on rahvaarvult aafrika suurim riik ja maailmas 7 kohal 2050 elab prognooside kohaselt riigis ligi 400 miljonit inimest ja riik on siis elanike arvult maailma neljas riigis elab enam kui 500 etnost arvukamad rahvad on hausad jorubad ibod ja fulbed riigi pohjaosa on valdavalt islamiusuline ning lounaosas on enam kristlasi ja traditsiooniliste usundite jargijaid riigi pohjaosas tegutseb islamistlik terroriorganisatsioon boko haram nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinnaalaks nigeeria osariigid on abia osariik adamawa osariik akwa ibomi osariik anambra osariik bauchi osariik bayelsa osariik benue osariik borno osariik cross riveri osariik delta osariik ebonyi osariik edo osariik ekiti osariik enugu osariik gombe osariik imo osariik jigawa osariik kaduna osariik kano osariik katsina osariik kebbi osariik kogi osariik kwara osariik lagose osariik nassarawa osariik nigeri osariik oguni osariik ondo osariik osuni osariik oyo osariik plateau osariik riversi osariik sokoto osariik zamfara osariik taraba osariik ja yobe osariik niger on merepiirita riik aafrikas pohjas on nigeri naaberriigid alzeeria ning liibua idas kulgneb ta tsaadi laanes mali ning lounas ja kagus nigeeria benini ning burkina fasoga riik on nime saanud nigeri joe jargi riik jaguneb 7 ringkonnaks ja keskalluvusega linnaks niamey ringkonnad jagunevad 36 departemanguks ja need 260 vallaks 2003 aastal keelati nigeris orjapidamine ja orjadega kauplemine madagaskar malagassi madagasikara ametliku nimega madagaskari vabariik varem malagassi vabariik ja madagaskari demokraatlik vabariik on riik aafrika idarannikul india ookeanis ta asetseb 12 ja 25 lounalaiuse ning 43 ja 50 idapikkuse vahel suurem osa riigist paikneb madagaskari saarel mis on aafrika mandrist eraldatud 400 km laiuse mosambiigi vainaga madagaskarile kuulub arvukalt vaikesi saari madagaskari saare lahedal sealhulgas nosi be nosi mitsio saintemarie saar ehk nosy boraha idaranniku lahedal mangabe saar ehk nosy mangabe nosy lava ja nosy barren riigi pindala on 587 041 km2 voi 587 051 km2 madagaskar on pindalalt indoneesia jarel suuruselt teine saareriik maailmas rannajoone pikkus on 4828 km kuigi madagaskarlased ei pea end aafriklasteks on madagaskaril tihedad sidemed laaneaafrika frankofoonsete riikidega malagassi keeles nimetatakse madagaskarit madagasikara madaasjkjar pohirahvust nimetatakse malagassideks malagasy nimi ei ole kohalikku paritolu nimi madageiscar esineb esmakordselt marco polo malestustes 13 sajand tegu on muqdisho moonutatud nimega polo ajas muqdisho ja madagaskari omavahel segi 10 augustil lauritsapaeval 1500 maabus madagaskarile portugali maadeavastaja diogo dias ning pani sellele nimeks puha laurentiuse jargi nimeks sao lourenco kuid kaartidel eelistati marco pololt parinevat nime ei ole teada et kohalikel elanikel oleks olnud madagaskari kohta varasemat nime madagaskar oma 592 800 km2 on suuruselt maailma 47 riik ja neljas saar madagaskar oli kunagi miljoneid aastaid tagasi osa gondwanast madagaskariantarktikaindia maaala eraldumine aafrikalounaameerika maatukist toimus ligikaudu 135 miljonit aastat tagasi indiast eraldus madagaskar ligikaudu 88 miljonit aastat tagasi jattes sealsed taime ja loomaliigid taielikku isolatsiooni saare idaosas laiuvad veel sailinud vihmametsad mida ohustavad inimtegevuse laienemine peamiselt uute riisiistanduste rajamine saare keskel asuvad maestikud mis on koduks merina hoimule sealsetes korgustikes asub saare pealinn antananarivo ja selles riigi osas on ka suurim rahvastikutihedus magedes asub palju riisikasvandusi saare laaneosas asuvad pohiliselt savannid kuivad metsad vaikesed korbed ja madagaskarile omased okastaimedega tihnikud korgeim tipp on madagaskari saare pohjaosas asuv maromokotro magi 2886 m suuremad joed on mangoky sambirano mahajamba betsiboka ja onilahy elusloodus arenes 90 miljonit aastat muust maailmast isoleeritult saarel on palju haruldasi ja endeemseid taimeliike 80 taimedest on endeemsed moned taimeliigid leiduvad nii lounaameerikas kui ka madagaskaril kuid mitte aafrika mandril kunagi kogu saart katnud metsadest on tanapaevaks 96 aleks maha poletatud ja maa ules haritud iga paev havib umbes hektar vihmametsa vihmametsi on sailinud peamiselt jarskudel maekulgedel saarel on palju haruldasi ja endeemseid loomaliike 90 loomadest on endeemsed uks tuntum madagaskari loomade perekond on leemurid madagaskaril ei ole selliseid aafrikale tuupilisi loomi nagu elevant ninasarvik kaelkirjak sebra antiloop lovi ja leopard koik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed madagaskari vabariik on poolpresidentaalne vabariik riigis kehtib 1992 aasta pohiseadus mis voeti vastu 12 augustil 1992 ning mida on muudetud septembris 1995 martsis 1998 ja aprillis 2007 madagaskari parlament koosneb senatist ja rahvuskogust madagaskar oli aastatel 19462009 jaotatud kuueks provintsiks oktoobris 2009 provintsid kaotati ja 22 piirkonda said 1 jargu haldusuksusteks madagaskari riigikeel on malagassi keel pohiseaduse artikli 4 pohjal prantsuse keel on ametlik keel 2000 aastast ja inglise keel referendumi pohjal aprillist 2007 korgplatool on enamik elanikke koolis kainud ja kristlased rannikul on inimesed enamasti hariduseta ja enamasti ka hoimuusundite jargijad rahvaarv oli 2007 aastal hinnanguliselt 19 683 000 ja 2008 aastal hinnanguliselt 18 620 000 madagaskari rahvastik on homogeenne 98 moodustavad austroneesia keelkonda kuuluvat malagassi keelt raakivad malagassid vahesel maaral elab saarel komoorlasi ja prantslasi riigi majanduslikult arenenuim piirkond on korgplatoo augustini 2003 oli rahauhikuks frank fmg siis voeti kasutusele ariari kusjuures viis franki vahetati uhe ariari vastu malagassi mutoloogia jargi elas madagaskari saarel alguses heledanahaline kaabusterahvas vazimbad moned malagassid usuvad et need algelanikud elasid sugaval metsas esivanemate kultust praktiseerivad madagaskarlased austasid vazimbasid oma koige vanemate esivanematena moningate malagassi hoimude kuningad vaidavad end olevat vazimbade otsesed sugulased igatahes on kivist esemete leide mis lubavad oletada et madagaskaril oli asustus juba enne sisserandu kaguaasiast madagaskari asustamine vois alata juba umbes 1000 ekr sest vanaaja meresoitjad voisid seal kaia kaneeli ja nelki otsimas suulise parimuse jargi olevat kuningas saalomon malagassi keeles rasoleiman lasknud madagaskarilt kulda otsida nii kaugest ajast siiski arheoloogilisi leide ei ole arheoloogid arvavad et inimesed saabusid madagaskari saarele 35 sajandil voi umbes 700 selle kohta on vahe teada madagaskari esmaasukad olid arheoloogide arvates kaguaasiast toenaoliselt kalimantanilt voi sulawesi lounaosast parit protomalailastest toenaoliselt lounahiina juurtega meresoitjad kes saabusid katamaraanidel need algmalagassid kes nahtavasti otsisid uusi asualasid asustasid saare suure austroneesia ekspansiooni kaigus kui asustati ka jaava sumatra uusmeremaa poluneesia mikroneesia hawaii saared ja lihavottesaar toendeid indoneeslaste joudmisest aafrika mandri idarannikule ei ole leitud paistab et madagaskari esmaasukad tulid ule india ookeani otse indoneesiast sooritades 5000 km pikkuse merereisi usaldades end tuule ja hoovuse hoolde voib ka olla et nad tulid india voi aafrika mandri kaudu koos uusmeremaaga moodustas madagaskar viimase suure asustatava ala etnoloog jared diamond kirjeldab austroneesia ekspansiooni madagaskarile nii need austroneeslased oma austroneesia keelega ja modifitseeritud austroneesia kultuuriga elasid juba madagaskaril kui 1500 kulastasid saart eurooplased see naib mulle maailma inimgeograafia koige hammastavama tosiasjana see on nii nagu kolumbus oleks kuubale maabumisel leidnud eest sinisilmsed rootsi keelt konelevad skandinaavlased kuigi laheduses asuval pohjaameerika mandril elavad indiaani keeli konelevad indiaanlased kuidas on voimalik et kalimantani esiaegse kultuuri inimesed paatidega ilma kaardi ja kompassita madagaskarile joudsid tehnoloogias ja pollumajanduses on malagassidel palju uhiseid tunnuseid indoneeslastega riisitootlemise meetodid on sarnased riisipollud on nagu aasias nagu indoneeslasedki kasutavad malagassid katamaraane molemad kultuurid praktiseerivad esivanematekultust ja usuvad et surnud mojutavad elavate elu erinevalt naabritest aafrika mandril kes eelistavad ummargusi hutte elavad malagassid nelinurksetes elamutes nad kasutasid sepistamiseks kahe klapiga lootsasid mis on malai leiutis nad kandsid taimekiududest voi raffianiinest kootud kangast mitte nahast karusnahast voi villast riideid nagu aafriklased ja eurooplased merinad madagaskari suurim etniline ruhm on indoneeslastega valimuselt taiesti sarnased pikka aega oli vaidluse all kas madagaskar oli keskaegsetele araabia meresoitjatele ja geograafidele tuttav ent arheoloogilised valjakaevamised mahilakas toendasid et seal oli 1014 sajandil moseede ja kivihoonetega oitsev kaubalinn oofiri aafrika mandri vastas paiknev saar oli tuntud jargmiste nimede all phebol cernea menuthias medruthis sherbezat camarcada kuusaar djawaga kmor manuli metecassioder qomr nimi madagaskar parineb marco pololt itaalia maadeuurijalt kes kirjeldas sonulseletamatult rikast aafrika saart madeigascar 1298 marco polo oli saare olemasolust teada saanud kaudselt oma aasiareiside ajal enamiku teadlaste arvates oli tegemist tanapaeva somaalia sadamalinna muqdishoga bantudest sisserandajad joudsid madagaskarile toenaoliselt mosambiigi vaina uletades kas indoneeslastega samal ajal voi veidi hiljem toenaoliselt toid enamiku aafriklasi madagaskarile araabia orjakaupmehed aafrika mandri idarannikult kuigi enamik malagassi keele sonu on malaipoluneesia paritolu on siiski ka uksikuid bantu paritolu sonu naiteks omby veis ja ondry lammas samuti on bantu foneetika ja morfoloogia moju moned etnoloogid naevad selles toendust et indoneesia ja bantu sisserandajad madagaskari saare ajaloos segunesid bantud toid kaasa korvitsasarnase jejolava millega tanapaeval mangitakse malagassi muusikat bantud toid kaasa ka idaaafrikale omase veisekasvatuse eriti madagaskari lounapoolsetes savannides kus aafrika mandri mojud on koige tugevamad moodetakse rikkust ja sotsiaalset staatust veistega seebude arv uletab kaks voi kolm korda elanike arvu aafrika mojusid madagaskari kultuuris seletab osa uurijaid sellega et sisserandajad indoneesiast peatusid enne madagaskarile joudmist komooridel ja idaaafrikas mis olid juba asustatud bantu keeli konelevate aafriklastega on ka toendid selle kohta et monel pool laanemadagaskaril elas enne 17 sajandil mond bantu keelt konelevaid inimesi kes hiljem taielikult assimileerusid 10 voi 11 sajandi alguses voibolla juba 7 sajandil liikusid piki aafrika mandri idarannikut oma daudega araabia ja sansibari orjakaupmehed ja asusid madagaskari laanerannikule nende jareltulijad moodustavad antaimorode hoimu madagaskari kagurannikul manakara lahedal araabia sisserandajad moodustasid indoneeslaste ja bantude korval vahemuse kuid nende moju on margatav malagassikeelsed aastaaegade kuude paevade ja muntide nimetused ning umberloikamist ja uhist viljavaru tahistavad sonad ning mitmed tervitused on araabia paritolu araabia ravitsejad ombiasy kujunesid arvukate malagassi hoimukuningriikide kohtunikeks araabia sisserandajad toid madagaskarile patriarhaalse klannisusteemi varem oli malagassidel olnud poluneesia matrarhiaalne susteem kus meeste ja naiste oigused privileegid ja omand olid vordsed araablaste kaes oli kuni 19 sajandini suur osa madagaskari valiskaubandusest madagaskar oli alguses horedalt asustatud alles rahvastiku kasvades moodustusid kuningriigid millest tahtsamad olid sakalavade merinade ja betsileode omad renessansiaja itaalia kartograafid kasutasid saare kohta nime madagaskar nurnbergi kartograafi martin behaimi kaardil 1492 oli saare nimeks madagascar insula 15 sajandiks olid eurooplased vurtsikaubanduse muslimite kaest ule votnud varem kais see lahisida kaudu indiast vahemerele kui aga eurooplaste prahilaevad olid purjetanud umber hea lootuse neeme hakkas vurtsikaubandus kaima indiast otse portugali portugali meremees diogo dias silmas 10 augustil 1500 esimese eurooplasena madagaskarit kui tema indiasse teel olnud laev kursist korvale kaldus ta astus saare pinnale ja pani selle nimeks sao lorenco millest tuleneb prantsuskeelne nimi st laurent ja st lorenz hiljem figureerib saar portugallaste kaartidel ka santa apolonia nime all 16 ja 17 sajandil kasutasid eurooplased ka nimesid saintgeorges ja ile dauphin alles 17 sajandil votsid ka poliselanikud omaks nime madagaskar malagassi keeles madagasikara varem olid nad saart nimetanud nosimdambo metssigade maa 16 ja 17 sajandil puudsid inglased ja prantslased edutult saare ule voimu saada palavik dusenteeria vaenulikud madagaskari poliselanikud ja lounamadagaskari karm kuiv kliima tegid 1646 inglaste kolooniale toliarys tulear kiire lopu aastal 1649 loobuti ka kolooniast nosybe saarel prantsuse koloonia taolanaro fort dauphin pidas kauem vastu parast 30aastast eksistentsi 1672 aasta joulude ajal puhkesid paiksete antanoside seas rahutused ilmselt olid nad arritunud selle parast et neliteist fordi prantsuse sodurit lasksid end oma malagassi naistest lahutada et abielluda kolooniasse saadetud neljateistkumne prantsuse naisega ja massajad tapsid neljateistkumnest pruudist kolmteist antanosid piirasid 18 kuud taolanaro palissaade prantsuse idaindia kompanii laev paastis 1674 kolmkummend ellujaanud meest ja uhe lese ka madalmaad puudsid madagaskaril kanda kinnitada aastatel 16801725 sai madagaskarist piraatide kindlus tuntud piraadid sealhulgas kapten william kidd henry every john bowen ja thomas tew tegid antongili lahe ja nosy boraha vaikese saare 15 km kaugusel looderannikust oma baasiks piraadid rundasid kaubalaevu india ookeanil punasel merel ja parsia lahel nad roovisid tuhjaks kaubalaevu mis viisid euroopasse siidi kangaid vurtse ja juveele euroopast indiasse soitvatelt laevadelt rooviti munte hobedat ja kulda piraatide ohvriks langesid india ookeani sadamate vahel liikuvad india laevad prantsusmaa inglismaa ja madalmaade idaindia kompaniide laevad ning eriti surati ja almukha vahet soitvad palverandurite laevad sest rikkad palverandurid votsid mekasse sageli kaasa juveele ja muid vaarisasju india kaupmehed aafrika ja reunioni sadamatest puudsid kull tokestada kaupade vargust piraatide poolt ent india ookeani kaubalaevade halvasti tasustatud meeskonnad ei olnud motiveeritud eluga riskides voitlema piraadid varbasid meeskonnaliikmete seast sageli kaaslasi oli aeg mil madagaskaril oli tuhatkond piraati inglismaalt prantsusmaalt portugalist madalmaadest ameerikast ja mujalt enne eurooplaste saabumist pidasid malagassi hoimud monikord orjapuugisodasid orjad kas muudi araabia kaupmeestele voi neid peeti teenijatena euroopa orjakaupmeeste saabumisega inimkauba vaartus tousis ja nii hakkasid malagassi rannikuhoimud rohkem orjapuugisodu pidama odade ja matseetede asemel hakkasid parismaalased kasutama musketeid pussirohtu ja tina mida nad said eurooplastelt sojapidamine oli julm ja brutaalne et idamadagaskaril elavatel betsimisarakadel olid suhted nosy boraha piraatidega siis oli neil rohkem tulirelvi kui teistel hoimudel nad allutasid naaberhoimud antakaranad ja tsimihetid ning rundasid isegi komoorlasi laanerannikul oli orjakaubandusega koige rohkem pistmist sakalavadel kes said samuti ligi pussidele ja pussirohule nad voitsid koiki teisi laaneranniku hoime pealikud kel polnud vange keda orjaks muua muusid monikord orjusse omaenda inimesi madagaskari saare korgplatool oli moned sajandid suhtelises eraldatuses ulejaanud saarest elanud riisikasvatajate merinade kuningriik aastal 1824 vallutasid merinad tanu kahe rafineeritud kuninga andrianampoinimerina umbes 17451810 ja tema poja radama i 17921828 juhtimisele aga peaaegu kogu madagaskari seda voib pidada madagaskari kuningriigi alguseks andrianampoinimerina 17871810 loi merinade riigi abielupoliitika voi teiste hoimude sojalise allutamise abil ta tegi antananarivo madagaskari pealinnaks ja rajas linna kohal korguvale maetipule kuningalossi rova auahne kuningas kuulutas ny ranomasina no valapariako meri on minu riisipollu piir andrianampoinimerina paistis teiste auahnete kuningate ja pealikute seas silma oma haldusvoimekuse poolest kuningas andis valja seadusi ta jalgis tammide ja kraavide ehitamist uudismaa voitmiseks antananarivo umbruses ta vottis kasutusele metalllabida ja sundis riisikasvatajaid seda kasutama kuningas oli eeskujulik sojavaekomandant enne oma surma 1810 joudis ta allutada korgplatoo hoimud barad ja betsileod ning valmistus juba laiendama oma kuningriigi piire mereni kui tema poeg radama i ehk radama suur 18101828 valitsemise ule vottis toimus euroopa ajaloos oluline sundmus millel oli tagasimoju ka madagaskarile napoleon i kaotusega nihkus jouvahekord inglismaa kasuks inglismaa puudis india ookeani kaubateed oma kontrolli alla votta ning hoivas reunioni ja mauritiuse mauritius jai briti impeeriumi laiendamise baasiks mauritiuse kuberner palus prantsuse valitsust tungivalt tunnustada radama i madagaskari kuningana selle diplomaatilise manoovriga tahtis ta teha madagaskari suveraanseks ja jatta euroopa riikide pretensioonide alt valja radama i avas saare ettevaatlikult valismaale kusjuures ta otsis kontakte eelkoige inglastega ta solmis inglismaaga lepingud millega orjakaubandus polustati ja madagaskarile lubati protestantlikud misjonarid vastutasuks sissetulekuallikaks olnud orjakaubanduse polustamise eest 1817 sai madagaskar lepingus ekvivalendiks nimetatud summa tuhat dollarit kullas tuhat dollarit hobedas kindlaksmaaratud koguse pussirohtu siledaraualisi pusse ja musketeid ning 400 valjapraagitud briti sojavaemundrit mauritiuse kuberner saatis ka sojalisi nounikke kes monikord merina sodureid sakalavade ja betsimisarakade vastu sotta viisid ta reorganiseeris armee inglise eeskujul tema valitsemisajal rajati esimesed inglaste toostusasundused idarannikule inglise misjonarid tolkisid piibli inglise keelde ja votsid kasutusele ladina kirja aastal 1824 voitis kuningas radama betsimisarakasid ja kuulutas tana kuulub mulle kogu saar madagaskaril on valitseja kuningas suri 1828 juhtides karistusekspeditsiooni betsimisarakade vastu radama i lese kuninganna ranavalona i ehk rananavalona julma 33aastane valitsemisaeg 18281861 algas kurjakuulutavalt kuninganna morvas surnud kuninga parijad ja sugulased kuninganna valitses raudse kaega ja julmalt piinamised ja hukkamised olid tavalised voimule tulid jalle aadlikud ja ravitsejad kes kahe eelmise kuninga liberaalse reziimi ajal olid oma moju kaotanud kuninganna tuhistas lepingud mis radama oli suurbritanniaga solminud aastal 1835 tervenes kuninganna raskest haigusest ja kirjutas oma paranemise lossis leiduva 12 uleloomuliku jouga talismani sampy arvele et neid talismane vaigistada andis kuninganna valja seadluse millega ta keelas kristluse praktiseerimise madagaskaril samuti laskis briti misjonarid madagaskarilt valja ajada ja kiusas kristlusse poordunuid taga ta keelas kristluse kuulutades et kristlikud kombed ei ole meie esivanemate kombed kuningas tuhistas andrianampoinimerina valja antud seadused ja vottis kasutusele jumalaotsused kuriteos kahtlustatavad enamasti kristluse pooldajad pidid jooma tangenapuu murki kui nad jumalaotsuse ule elasid mis juhtus harva loeti nad suutuks malagassi kristlased nimetasid seda aega tany maizina aeg mil maa oli pimeduses ravanalona julma valitsemisajal hukkus hinnanguliselt 150 000 kristlast ta pagendas saarelt peaaegu koik valismaalased peale oma prantslasest nouandja jean labordei ja viis suhted valismaaga miinimumini saar jai isolatsiooni ja kaubavahetus teiste maadega seiskus vahepeal kasvas ules kuninganna poeg ja parija kroonprints radama ii kes oli salajas mojutatud katoliiklusest kokkupuude prantsusmaa kodanikega ajendas teda 1854 saatma napoleon iiile kirja milles ta kutsus prantsusmaad madagaskarile sisse tungima 28 juunil 1855 kirjutas ta alla lamberti hartale see dokument andis seiklushimulisele prantsuse arimehele josephfrancois lambertile kes oli kolme nadala eest madagaskarile saabunud eksklusiivse oiguse ekspluateerida koiki madagaskari maavarasid metsi ja asustamata maid 10protsendilise maksu eest merinade monarhiale jargnenud aastatel olid lamberti harta ja printsi kiri napoleon iiile oigustuseks prantsusehova sodadele ning madagaskari annekteerimisele prantsusmaa kolooniana aastal 1857 avastas kuninganna pealinnas oma poja radama ii ja prantsusmaa kuninga vandenou tema vastu ta pagendas kohe madagaskarilt koik valismaalased ranavalona julm suri 1861 oma luhikesel kaheaastasel valitsemisajal 18611863 taastas kuningas radama ii kaubavahetuse mauritiuse ja reunioniga kutsus madagaskarile tagasi kristlikud misjonarid ja valismaalased ning taasjoustas enamiku radama i reforme ent tema liberaalne poliitika ajendas valjavihastatud aadli riigipoorde mille kaigus kuningas morvari riigipoorde tegi teoks peaminister rainivoninahitriniony koos oma venna rainilaiarivonyga tagas ta salakavalalt endale moju madagaskari riigiasjade ule merinade monarhia jarelejaanud 32 aastaks koigepealt abiellus rainivoninahitriniony hiljem tema vend radama ii esimese lese rasoaherinaga 18631868 kes poordus inglaste poole halli eminentsina tegelikult valitsenud rainilaiarivony abiellus ka kahe viimase madagaskari kuninganna ranavalona ii ja ranavalona iiiga aastal 1869 ristiti radama ii teine lesk kuninganna ranavalona ii 18681883 keda oli kasvatanud londoni misjoniselts anglikaani kirikus see konfessioon sai hiljem madagaskari riigiusundiks kuninganna laskis koik sampytalismanid avalikult poletada arvukad katoliku ja protestandi misjonarid tulid kirikuid ja koole ehitama traditsiooniline esivanematekultus jai siiski suuresti puutumata ja elab tanini roobiti kristlusega edasi ranavalona ii valitsemisaeg oli briti moju oitseaeg madagaskaril mones saare osas asendus teise keelena prantsuse keel inglise keelega malagassi keelde tulid inglise sonad cup tass carpet vaip jt briti sojavaelased joudsid lounaaafrika kaudu saarele et taasjoustada lamberti hartat ja saada tagasi prantsusmaa kodanike konfiskeeritud omandit marssisid prantsuse vaed 1883 prantsusehova sojas madagaskarile sisse kaks aastat kestnud verise soja lopus loovutas madagaskar diego suareze praegu antsiranana linna prantsusmaa pohjarannikul ja maksis josephfrancois lamberti parijatele 560 000 kuldfranki ranavalona iii 18831896 tousis troonile prantslaste sissetungi ajal vahepeal tootasid euroopa jaotamisega tegelevad diplomaadid euroopas valja kokkuleppe mille kohaselt suurbritannia sansibari sultanaadi sailitamise eest pidi saksamaa kasuks loobuma pretensioonist helgolandile ja prantsusmaa kasuks loobuma koikidest pretensioonidest madagaskarile see kokkulepe solmiti 1885 berliini konverentsil ja 1990 aktsepteeris suurbritannia seda peaminister rainilaiarivony oli inglismaa ja prantsusmaa edukalt teineteise vastu valja manginud aga nuud ei pidanud prantsusmaa enam inglismaapoolset survet kartma aastal 1895 maabus majungas praegu mahajanga prantsuse kolonn ja marssis ule betsiboka joe pealinna antananarivosse mis vallutati ullatusrunnakuga runnakut oli oodatud idarannikult mis on palju lahemal enne kui teine prantsusehova soda loppes sai 20 prantsuse sodurit lahingus surma ning 6000 suri malaariasse ja teistesse haigustesse madagaskar sai prantsusmaa protektoraadiks aastal 1896 haaletas prantsusmaa parlament madagaskari annekteerimise poolt 103 aastat kestnud merinade monarhia oli loppenud ja kuninglik perekond emigreerus alzeeriasse viimase kuninganna pagendamine 1897 oli prantsuse ulemvoimu sumbol see tahendas faktiliselt monarhia kaotamist prantsusmaa valitses osalt brutaalse vagivallaga igasugune briti moju puuti alla suruda prantsuse keel kuulutati ametlikuks keeleks kuigi orjus oli kaotatud tahendasid maksud praktikas sunnitood maa anti valisasunikele ja firmadele eeskatt kohviistanduste tarbeks esimese maailmasoja ajal voitlesid malagassi vaed prantsusmaal marokos ja suurias adolf hitleril oli teise maailmasoja alguses luhikest aega plaan asustada 4 miljonit euroopa juuti umber madagaskarile madagaskari plaan kui saksamaa oli 1940 prantsusmaa okupeerinud allus madagaskar algul vichy valitsusele 1942 aastast suurbritanniale mille vaed strateegiliselt tahtsa saare vallutasid et takistada jaapani sissetungi aastal 1943 votsid saare suurbritannialt ule prantsuse vabad relvajoud aastal 1946 sai prantsusmaa madagaskari ulemereterritooriumiks aastal 1945 sai alguse iseseisvusliikumine asutati liikumised mdrm mouvement de la renovation malgache kui radikaalne mdrm saavutas 1946 suure valimisvoidu muutis koloniaalvalitsus 1936 kehtestatud valimisoigust talle meeleparase erakonna parti des desherites de madagascar padesm kasuks see ajendas soja ohkkond oli 15 000 teises maailmasojas voidelnud palgasoduri naasmise tottu niigi ules koetud malagassid olid rahulolematud ka vichy valitsuse kehtestatud miinimumhindadega madagaskari riisi eest mis lahenesid konfiskeerimisele algul esitati noudmine anda prantsusmaa kodaniku oigused mis seni olid ainult malagasside ulemkihil koigile malagassidele prantsusmaa keeldumise tottu hakati noudma juba riiklikku iseseisvust martsist 1947 puhkesid mitmes kohas rahvuslike liikumiste ulestousud massajad olid sojaliselt algelisel tasemel ja halvasti organiseeritud prantsuse vaed surusid ulestousu maha soda kestis 29 martsist 1947 kuni 1948 aastani populaarseima liikumise mdrm juhid vangistati ja osalt hukati mdrmi suudistati ulestousu organiseerimises kuigi toenaoliselt korraldasid selle hoopis salaorganisatsioonid panama ja jina mdrm ei votnud ulestousu organiseerimist omaks sojaseisukord kehtis 1950 aastani kuni 1955 aastani oli igasugune poliitiline tegevus keelatud alles 1956 taastati valimisoigus mdrmi organisatsioon havitati taielikult soda noudis 60 000 100 000 ohvrit teiste hinnangute kohaselt oli hukkunuid 8000 12 000 ning arvu 100 000 peetakse prantsuse sojavae vaaraks hinnanguks aastast 1949 prantsusmaa algatas 1956 ulemeremaade reformi loi cadre madagaskaril tekkis mitmeid erakondi 14 oktoobril 1958 kuulutati parast autonoomiareferendumit valja prantsuse uhenduse raames valja autonoomne madagaskari vabariik ajutine valitsus loppes pohiseaduse vastuvotmisega 1959 26 juunil 1960 sai madagaskar taieliku iseseisvuse madagaskari presidendiks sai philibert tsiranana tsiranana valitsus jatkas voimupositsioonidele jaanud prantsuse kolonistide colons poliitikat ja vottis erinevalt paljudest teistest endistest prantsuse asumaadest antikommunistliku kursi keeldudes suhtlemast kommunistlike maadega majandus hakkas alla kaima peaaegu kohe parast iseseisvumist aastal 1971 leidsid aset talupoegade rahutused aastal 1972 surus ta metsikult maha rahutused riigi lounaosas lahvatas protestiliikumine tsiranana poliitika vastu ja tsiranana oli sunnitud tagasi astuma tsiranana saatis valitsuse laiali ning andis voimu ule kindral gabriel ramanantsoale ja tema ajutisele valitsusele need muutsid valispoliitikat vahendades sidemeid prantsusmaaga ja solmides tihedamad suhted noukogude liiduga aastal 1975 puuti richard ratsimandrava ning parast tema surma gilles andriamahazo voimu all demokraatia juurde naasta juunis 1975 tuli riigipoordega voimule endine valisminister admiral didier ratsiraka ta valiti seitsmeks aastaks presidendiks riik nimetati umber madagaskari demokraatlikuks vabariigiks ta propageeris sotsialismi natsionaliseeris suure osa majandusest ja katkestas koik sidemed prantsusmaaga see poliitika kiirendas madagaskari majanduse allakaiku sest prantsuse sisserandajate lahkumisega parast madagaskari iseseisvumist oli tekkinud oskuste ja tehnika nappus aastal 1977 lubati ainsa parteina valimistele ratsiraka partei malagassi revolutsiooni avangard avantgarde de la revolution malgache arema ning ratsiraka ametiaega pikendati sotsialistlikust ebamajanduslikkusest tingitud katastroofilise majandusolukorra ning 19811982 aasta volakriisi tottu lahenes madagaskar uuesti laanele ning asendas 1986 prokommunistliku poliitika prokapitalistlikuga rahvusvahelise valuutafondi soovitud meetmed toid kaasa majanduse moningase paranemise kuid varsti algas jalle halvenemine martsis 1989 voitis ratsiraka valimised kahtlastel asjaoludel mis pohjustas rahutusi need kasvasid kui 1991 tapsid presidendi pohjakoreas valja opetatud ihukaitsjad uue luksusliku pohjakorea abiga ehitatud presidendipalee ees rahumeelseid meeleavaldajaid lopuks sundis madagaskari opositsioon ja rahvusvaheline avalikkus ratsirakat oma positsiooni ka ideoloogiliselt revideerima nii et 1992 voeti rahvahaaletusel vastu uus pohiseadus mis piiras presidendi voimu aastal 1993 voitis esimestel mitmeparteilistel valimistel ratsirakat albert zafy zafyl ebaonnestus lohestunud riigi uhendamine ja burokraatlikust korrumpeerunud valitsemisest ulesaamine ning 1996 esitati zafyle suudistus volitustest uleastumises ning ta tagandati aastal 1997 valiti alla 50protsendise osalusega registreeritud valijaid oli 65 miljonit valimistel napi enamusega ullataval kombel tagasi didier ratsiraka kes oli partei uhendus madagaskari taassunni eest esimees association pour la renaissance de madagascar arema praegu avantgarde pour la renovation de madagascar konstitutsioonikohus vannutas ta presidendiks parast moningat viivitust varsti parast ametissevannutamist surus ta 1998 aasta keskel labi konstitutsioonimuudatuse mis andis talle rohkem voimu aprillis 2001 valiti esimest korda parlamendi ulemkoda senat ratsiraka jatkas kurssi kapitalismile rahvusvahelise valuutafondi ja maailmapanga mojul jatkus privatiseerimine see toi kaasa suurema majanduskasvu ja korgema inflatsiooni martsis 2000 tabas madagaskarit ja mosambiiki kaks tsuklonit mille tagajarjel jai tuhandeid inimesi peavarjuta ratsirakavastane opositsioon tugevnes jalle 2000 aasta provintsivalimisi kutsusid opositsioonierakonnad ules boikoteerima viidates sellele et valijad ei ole reformidest piisavalt informeeritud osales 30 valimisoiguslikest ning aremo voitis peaaegu koikjal peale antananarivo aastal 2001 vangistati presidendi solvamise ja tsekipettuse eest parlamendiliige jeaneugene voninahitsy seepeale moodustati opositsiooniline parlamendiruhm kriisiuksus demokraatia kaitseks mais 2001 alustas 29aastase vaheaja jarel senat 2001 aasta presidendivalimised tekitasid palju vaidlusi opositsiooni kandidaat antananarivo linnapea marc ravalomanana vaitis et on esimeses voorus 16 detsembril 2001 52 protsendiga haaltest voitnud mida aga voimud eitasid ametlike tulemuste jargi ei saanud ravalomanana absoluutset enamust vaid 46 haaltest ravalomanana keeldus teisest haaletusvoorust 2002 aasta alguses leidsid kahe leeri esindajate vahel aset agedad tanavakokkuporked nii et olukord lahenes kodusojale hukkus 3040 inimest ravalomana uleskutsel leidsid aset uldstreigid ravalomanana suutis valimispettust toendada veebruaris kuulutas ravanamolana end presidendiks ja seadis end antananarivos sisse ratsiraka oma vagedega taganes aga tamatavesse kummagi pooldajate vahel toimus vagivaldseid kokkuporkeid parast haalte korduslugemist aprillis 2002 kuulutas korgeim konstitutsioonikohus 28 aprillil ravalomanana voitjaks ametlike tulemuste jargi sai ravalomanana 513 haaltest ja ratsiraka 35 ratsiraka kuulutas et ignoreerib seda otsust kuid juunis 2002 tunnustas usa ravalomananat madagaskari seadusliku riigipeana ratsiraka pogenes pariisi ja palus juulis 2002 prantsusmaal poliitilist varjupaika kuigi talle ustavad vaeuksused tegutsevad ikka veel sissidena takistades pealinna varustamist parlamendivalimistel detsembris 2002 saavutas ravalomanana partei ma armastan madagaskarit ulekaaluka voidu ta tootas kasutada oma mandaati et tihedas koostoos rahvusvahelise valuutafondi ja maailmapangaga reforme labi viia ja korruptsiooni vastu voidelda muu hulgas politseinike palka tostes olukord on vahepeal stabiliseerunud kuid elanikkonna rahulolematus ja vaesus on endiselt suur veebruaris 2003 suudistati endist relvajoudude ulemjuhatajat katses president ravalomananat kukutada augustis 2003 moisteti didier ratsiraka avalike fondide raiskamise eest tagaselja 10 aastaks vangi detsembris 2003 moisteti endine parlamendiliige tantely andrianarivo ametikoha kuritarvitamise eest 12 aastaks vangi detsembris 2004 tabas 2004 aasta india ookeani maavarinast pohjustatud tsunami madagaskari idarannikut kahjustades taristut ning jattes ligi tuhat inimest kodutuks 18 novembril 2006 puudis andrianafidisoa sojavaelise riigipoordega presidenti kukutada 2006 aastal voitis ravalomana teised presidendivalimised aprillis 2007 toetas rahvast pohiseadusreformi mis suurendab presidendi voimu ja teeb inglise keele ametlikuks keeleks makedoonia vabariik makedoonia keeles republika makedonija on merepiirita riik kagueuroopas balkani poolsaare lounaosas makedoonia piirneb serbia bulgaaria kreeka albaania ja kosovoga rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub makedoonia nimega endine jugoslaavia makedoonia vabariik makedoonia keeles j poranesna jugoslovenska republika makedonija pjrm inglise keeles former yugoslav republic of macedonia luhend fyrom pohjuseks on kreeka soov et tanapaevast riiki selgelt eristataks kreeka makedooniast kreeka kardab et kui makedooniat tunnustatakse makedoonia nime all voiks ta hakata esitama kreekale territoriaalseid pretensioone makedoonia on valdavalt magine maa korgeimaks tipuks on laanepiiril asuv golem korab 2764 m tahelepanuvaarne ja tuntud on ka sari magede korgeim tipp titov vrv 2748 m idapiiril bulgaariaga on korgeimaks maeks rujenruen 2252 m makedoonial pole merepiiri kui riigi edelaosas asuvad tahelepanuvaarsed jarved ohrid ja prespa makedoonia rahvaarv on 2010 aasta seisuga 2 072 086 sundimuskordaja on 1192 ja suremuskordaja 887 keskmine eluiga on 7492 aastat sealjuures meestel 724 ja naistel 7764 aastat 67 elanikest elab linnades makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002 aasta rahvaloenduse jargi makedoonlased 642 albaanlased 252 turklased 39 mustlased 27 ja serblased 18 teisi rahvusi oli 22 aidsi on nakatunud 2007 aasta seisuga vahem kui 200 inimest makedoonia pealinn on skopje makedoonia tahistab oma iseseisvuspaeva 8 septembril sel paeval 1991 aastal toimus makedoonia iseseisvusreferendum kus osales makedoonia elanikest 758 kellest 955 pooldas makedoonia iseseisvumist juba sama paeva ohtul kuulutas makedoonia tollane president kiro gligorov riigi iseseisvaks erinevalt teistest riikidest mis jugoslaavia lagunemise kaigus tekkinud olid iseseisvus makedoonia vagivallatult makedoonias oli rahulik kogu jugoslaavia kodusoja jooksul jugoslaaviaga solmiti piirileping millega kaasnesid vaga vaikesed muudatused riigipiiris olukord riigis destabiliseerus jarsult 1999 kosovo soja ajal kui makedooniasse pogenes 360 000 albaanlasest sojapogenikku nad deporteeriti parast soja loppu kuid seepeale tostsid molemal pool riigipiire elavad albaanlastest aarmuslased relvad makedoonia valitsuse vastu et saavutada autonoomiat voi koguni omariiklust kodusoda kestis 2001 aasta martsist juunini soda loppes nato rahuvalvejoudude riikitoomisega seejarel solmiti ohridi leping millega valitsus kohustus andma albaania vahemusele riigivalitsemises ja kultuuris suuremat sonaoigust vastutasuks loobusid albaanlased separatistlikest nouetest ja tunnustasid koiki makedoonia institutsioone lisaks nagi leping ette et makedoonia albaanlaste riiklik vabastusarmee desarmeeritakse ja nato votab koik nende relvad endale makedoonias on kaibel makedoonia dinaar tootuse maar oli riigis 2010 aastal 331 ja alla vaesuspiiri elas 2008 aastal 287 rahvastikust makedoonia suurimad ekspordiartiklid on toiduained joogid tubakas tekstiil toostuskaubad ning raud ja teras makedoonia tahtsaimad ekspordipartnerid on saksamaa 2031 kreeka 1309 itaalia 1108 bulgaaria 1061 ja horvaatia 774 2009 makedoonia suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed autod kemikaalid kutused ja toidukaubad makedoonia tahtsaimad impordipartnerid on saksamaa 1511 kreeka 1488 bulgaaria 908 itaalia 768 turgi 759 sloveenia 626 ja ungari 431 2009 myanmar eesti keeles on olnud kasutusel ka nimi birma riigi ametlik eestikeelne nimi on myanmari liidu vabariik on maa ja riik kaguaasias kuni 21 oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi myanmari liit ta piirneb bangladeshi india mizorami manipuri nagalandi ja arunachal pradeshi osariigi hiina rahvavabariigi laose tai ning india ookeaniga andamani mere bengali ja mottama lahega andamani meri eraldab birma edelas asuvast india liiduterritooriumist andamanidest ja nicobaridest riigi nime euroopa keeltes palus muuta riigi praegune juhtkond kes 18 juunil 1989 kuulutas riigi birmakeelseks nimeks pyidaungzu myanma naingngandaw ja ingliskeelseks nimeks union of myanmar uro on nimemuutust tunnustanud moned riigid sealhulgas usa ja suurbritannia kasutavad riigi endist nime inglise keeles burma sest nad ei tunnusta sojavaelist diktatuuri millelt uus nimi parineb ka riigi demokraatlik opositsioon kasutab endist nime paljud inimesed maailmas kasutavad nime myanmar sidumata seda toetusega praegusele reziimile eestikeelne pohinimi oli vahepeal myanmar alates 2006 aasta suvest jalle birma ning alates 2015 aasta aprillist uuesti myanmar birma on mussoonkliimaga subtroopiline ja troopiline pohiliselt magine maa birma on magine maa maeahelikke lahutavad irrawaddy salweeni ja sittaungi joe org mis on pohjalounasihilised irrawaddy ja salween saavad alguse hiina rahvavabariigi territooriumil asuvalt tiibeti kiltmaalt irrawaddy oru voib jaotada kolmeks osaks oru kitsas horedalt asustatud osa ulatub umbes 80 kilomeetrit mandalayst pohja pool irrawaddy orgu valgub ka teisi kiireid magijogesid joeoru keskosa on vahese sademetehulgaga piirkond oma deltas voolab jogi 290 kilomeetri pikkuselt irrawaddy org on kunklik keskosas ja deltas toimub intensiivne erosioon irrawaddyst ida pool piki joeorgu kulgevad madalad bago maed irrawaddy orust louna pool ning arakani osariigist on 15003000 m kuni 4000 meetri korgused arakani maed pohja pool jatkuvad nad patkai kumoni maeahelikuna korgus ulatub 5881 meetrini kirdes ja idas on magismaad sealhulgas sani magismaa mille keskmine korgus on 900 meetrit sugavas kitsas orus voolab sellest labi sugavas kitsas orus sani magismaal on levinud karst riigi lounaosa moodustab tanintharyi piirkond mis asub malaisiale viival kra maakitsusel seal on madalad ja keskmise korgusega jarskude nolvadega maeahelikud hlawga jarv indawgyi jarv inle jarv inya jarv kandawgyi tahtsaim jogi on irrawaddy mille aarsetel viljakatel madalikel elab enamik riigi elanikest anni jogi ataran bago jogi bilini jogi bogale jogi chindwinn daga gyaing haungthayaw hkrang hka irrawaddy kaladan nam hka nam hsin nam lang salween sittaung kogu riik peale aarmise pohjaosa asub mussoonipiirkonnas olenevalt pinnamoest on mussoonide moju erinev suurem osa riigist on vaga sademeterikas kusjuures sajab peaaegu ainult suvel arakani osariigis ja tanintharyi piirkonnas sajab aastas kuni 5000 millimeetrit irrawaddy deltas sajab 1500 kuni 2500 millimeetrit ning idapoolsetel magismaadel ja riigi pohjaosas 1000 kuni 2000 millimeetri aastas kuivadel aladel irrawaddy oru keskosas on aastane sademetehulk alla 1000 millimeetri myanmaris on kolm aastaaega peaaegu pool myanmari territooriumist on kaetud metsaga koige sademeterikkamatel aladel on tavalised laialehised igihaljad vihmametsad vaiksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed sellistest puudest on tuntuim suur tiikpuu see kuivem piirkond oli eelajaloolisel ajal savann irrawaddy delta oli varem soomets nuud on puud langetatud et teha ruumi pollumaale delta ja suurem osa rannikust on aaristatud mangroovidega myanmar jaguneb halduslikult jargmisteks osariikideks pyine state ja piirkondadeks taing division myanmari elanikest on 70 birmalased 85 sanid 62 karenid kristlased 45 arakanid budistid 24 monid 22 tsinid 14 katsinid ja muud etnosed peale selle on 12 hiinlased ja 1 indialased 2014 aasta rahvaloenduse andmetel on birma rahvaarv 51 419 420 enne seda arvati et ligikaudne rahvaarv on 56 miljonit sest viimane sojavaehunta korraldatud rahvaloendus toimus 1983 aastal eelmine usaldusvaarne rahvaloendus toimus 1931 aastal birma rahvastiku tihedus on 758 inimest ruutkilomeetri kohta tegu on piirkonna uhe horedamalt asustatud riigiga naaberriigis tais elab 600 000 registreeritud birma paritolu voortoolist kuid miljonid tootavad mitteametlikult moodustades tais tootavatest voortoolistest 80 iive oli 1998 aastal 150 1998 aastal 120 keskmine oodatav eluiga oli 2002 aastal 572 aastat imikute suremus oli 2002 aastal 77 promilli kirjaoskuse tase oli 2002 aastal 853 birma keelt koneleb 70 elanikest koneldakse ka vahemusrahvaste keeli sani keelt umbes 32 miljonit konelejat kareni keeli idapvoo laanepvoo ja sgoo keel kokku 28 miljonit arakani keelt 765 000 moni keelt 743 000 hakha tsini keelt 446 000 paraugi keelt 400 000 jt umbes 25 miljonit hiina immigranti raagivad hiina keelt inglise keel on arikeel myanmari asulate loendit vaata artiklist asulad myanmaris myanmari suuremate linnade hinnanguline elanike arv 2004 myanmar on uks maailma vaesemaid maid myanmari rahvamajanduse kogutoodang inimese kohta oli 2001 aastal vahem kui 746 usa dollarit kaks kolmandikku tootajatest on tegev pollumajanduses myanmari idaosa laose ja tai piiri aares on osa kuldsest kolmnurgast seal kasvatatakse unimagunat ja toodetakse sellest heroiini uimastitootmise taaskasvamise tottu afganistanis on myanmari osatahtsus heroiiniturul margatavalt kahanenud 11 sajandil rajas kuningas anawrahta anoratha esimese birma riigi 19 sajandil sattus birma parast mitut soda briti voimu alla birma viimane kuningas saadeti indiasse pagendusse kus ta ka suri birmast sai briti india osa teise maailmasoja kaigus okupeeris birma jaapan kuid parast soja loppu vallutasid britid selle tagasi 1948 saavutas birma iseseisvuse parast luhikest demokraatlikku perioodi on birmat alates aastast 1962 valitsenud sojavaelised reziimid 1989 nimetati riik voorkeeltes umber myanmariks 1990 toimusid demokraatlikud valimised mille voitis ulekaalikult opositsiooniline rahvuslik liiga demokraatia eest valimised kuulutati kehtetuks uliopilaste rahumeelsed meeleavaldused suruti maha sojavaeline reziim on endiselt voimul opositsiooniliider aung san suu kyi viibib koduarestis eesti solmis birmaga diplomaatilised suhted 26 septembril 2012 mosambiik on riik aafrika lounaosas india ookeani rannikul riik piirneb pohjas tansaaniaga loodes malawi ja sambiaga laanes zimbabwega edelas lounaaafrika vabariigi ja svaasimaaga ning idas india ookeaniga mosambiik on presidentaalne vabariik seadusandlikku voimu teostab 250kohaline vabariigi assamblee mosambiigis on mitmeparteisusteem kehtib 1990 aasta pohiseadus mosambiik jaguneb kumneks provintsiks ja keskalluvusega pealinnaks eesti solmis mosambiigiga diplomaatilised suhted 26 septembril 2009 moldova ametlik nimetus moldova vabariik on merepiirita riik euroopas piirneb ukrainaga idas ja rumeeniaga laanes moldova pealinn on chisinau moldova territooriumil dnestri idakaldal paikneb end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata dnestriaarne vabariik ehk transnistria moldova asub idaeuroopa lauskmaa edelaosas maa keskosas paikneb codru korgustik kus on ka moldova korgeim tipp 430 meetri korgune balanesti magi dnestri paremal kaldal asub dnestri korgustik mille korgeim tipp on 347 meetri korgune dealul vadeni maa lounaosas asub lounamoldova tasandik metsaga on kaetud 11 moldova pindalast halduslikult jaguneb moldova 2 territoriaaluksuseks unitate teritoriala 3 keskalluvusega linnaks municipi ja 32 rajooniks raion territoriaaluksused on gagauusia ja stinga nistrului transnistria ning keskalluvusega linnad balti chisinau tighina rajoonid on aastatel 19982003 jagunes moldova kaheks territoriaaluksuseks stinga nistrului gagauusia uheks keskalluvusega linnaks chisinau ja kumneks maakonnaks judet seisuga 1012007 oli rahvaarv 3 432 831 2004 aasta rahvaloenduse andmetel oli moldova elanikest moldovlasi 758 ukrainlasi 84 venelasi 59 gagauuse 44 rumeenlasi 22 ja bulgaarlasi 19 moldova lennufirmad moldova varasem ajalugu on tihedalt seotud tanapaeva rumeeniaga 14 sajandi alguses uhendasti doonau ja karpaatide vahelised ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad valahhia vurstiriigiks veidi hiljem asutati karpaatidest idas paikneval territooriumil moldova vurstiriik mille 15 sajandil vallutas osmanite riik 1538 laiendas turgi oma valdusi juba keskbessaraabiale ja pohjabessaraabia sai osmanite riigi vasallriigiks algul maksti turklastele lihtsalt maksusid 18 sajandi alguses aga kaotati iseseisvus taielikult 1775 aasta sojas kaotas osmanite riik moldova pohjaosas asuva bukoviina austria ertshertsogkonnale 1812 aastal prantsusmaa keisri napoleon i ja venemaa keisri aleksander i vahel solmitud mojusfaaride lepingu alusel liideti pohjamoldova venemaa keisririigiga ulejaanud praeguse moldova territoorium sai nimeks bessaraabia 1856 aastal liideti bessaraabia uuesti moldova vurstiriigiga mis koos valahhiaga eraldus osmanite riigist iseseisvaks rumeeniaks 18771878 aasta veneturgi sojas vallutas venemaa bessaraabia uuesti 1917 aastal toimus bessaraabias rahvaulestous ja 1918 aastal kuulutas bessaraabia moldova vabariigiks ning katkestas koik sidemed noukogude venemaaga ning paari kuu parast liituti rumeeniaga nsv liit asutas 1924 aastal dnestri idakaldale vaikese moldaavia ansv ukraina nsv koosseisus nsv liit esitas rumeeniale ultimaatumi 26 juunil 1940 28 juunil algas punaarmee avalik sissetung rumeenia kuningriik leppis ultimaatumi tingimustega ja loovutas moldova bessaraabia ja pohjabukoviina alad lahinguteta nsv liidule 2 juulil 1940 loodi nendel aladel marionetlik moldaavia nsv parast bessaraabia liidendamist nsv liiduga laks laanepoolne osa moldaavia ansvst vastloodud moldaavia nsv koosseisu idapoolne liideti odessa oblastiga teises maailmasojas sai rumeeniast saksamaa liitlane ning ta vottis 1941 aastal bessaraabia tagasi aastal 1944 vallutas noukogude liit moldova tagasi 1989 aastal tuli voimule moldova rahvarinne 1990 aastal voeti vastu suveraansusdeklaratsioon ja 27 augustil 1991 kuulutati valja iseseisev moldova vabariik uks osa moldovast transnistria ei lepi iseseisvusega moldova koosseisus vaid soovib omaette riiki moldova aga ei saa sellega noustuda kuna just sellesse piirkonda jaavad riigi toostusettevotted malta vabariik on tihedalt asustatud saareriik vahemeres mis koosneb seitsmest saarest malta saarest gawdexi gozo saarest ja kemmuna comino saarest ning 4 asustamata saartest malta on euroopa liidu koige vaiksem liikmesriik nii pindalalt kui rahvaarvult riigi pindala on 316 km2 ja rahvastiku tihedus 1309 inimestkm2 rahvastiku tiheduse poolest on malta 6 riik maailmas malta nime paritolu osas on kaks versiooni uhe versiooni alusel tuletub nimi foiniiklaste koloonia nimest maleth sadam ja teise versiooni jargi kreekakeelsest sonast mesi malta asub vahemeres itaaliale kuuluvast sitsiiliast lounas ja tuneesiast idas sitsiiliast lahutab maltat 80 kilomeetrit ja tuneesiast 284 kilomeetrit riigi rannajoone pikkus on 1968 kilomeetrit riigi maismaa alad ulatuvad 45 kilomeetrit edelast kirdesse ja 13 kilomeetrit loodest kagusse malta holmab 7 saart millest asustatud on 3 suuremat malta 246 km2 gawdex 67 km2 ja kemmuna 28 km2 gawdex asub riigi pohjaosas malta saar lounaosas ja kemmuna saar jaab nende vahele kemmuna ja gawdexi saart lahutab pohjacomino vain maltat ja kemmunat lounacomino vain saarte maastikes on ulekaalus tasased lubjakiviplatood riigi korgeim koht tadmejreki magi ulatub 253 meetrit ule merepinna saarte lounarannik laskub jarsult merre saartel on vaga sopiline rannajoon maltal asub vahemalt 20 puhkeranda millest osad on kivised osad liivased gawdexi populaarseim rand on punase liivaga ramla laht kemmuna saare kuulsaim rand on santa maria laht riigis puuduvad lubjakivist tingitud karsti tottu mageveekogud joogivee saamine on maltal probleem koige rohkem vett vajatakse maltal suvel kui vihma ei saja talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma pinnase all saja meetri sugavuses on suured mageveereservuaarid rohkem kui pool malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel mis on tostatanud uhiskonnas fossiilkutuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema malta saarte muldkate on ohuke taimkattes on esindatud poosastikud veidi leidub manni ja tammemetsa malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki millest 25 on endeemsed nagu naiteks palaeocyanus crassifolius cremnophyton lanfrancoi darniella melitensis ja euphorbia melitensis maltal elab 2 liiki kahepaikseid discoglossus pictus ja pelophylax bedriagae maltal leidub 10 liiki roomajaid neist endeemsed on potamon fluviatile ja podarcis filfolensis riik asub randlindude randeteel ja uheks tosiseks looduskaitse probleemiks on lindude kuttimine rande ajal malta looduses on leitud 20 liiki imetajaid neist 11 on kasitiivalised malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik maltal valitseb lahistroopiline vahemereline kliima aasta keskmine temperatuur on 186 c koige kulmem kuu on jaanuar 122 c koige kuumem august 263 c aastas sajab keskmiselt 553 mm sademeid koige rohkem detsembris 112 mm koige vahem juulis 0 mm aastas on keskmiselt 84 sajupaeva koige rohkem on neid detsembris ja jaanuaris 14 koige vahem juulis 0 riigi madalaim temperatuur registreeriti jaanuaris 1981 ja oli 14 c korgeim 438 c augustis 1999 maltal on uldiselt kaks aastaaega kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv taimekasvuks on malta soodne talvel esineb ookulmi haruharva ainult suvel kipuvad moned taimed kuumaga narbuma malta on parlamentaarne vabariik riigipea on president kelle parlament valib iga 5 aasta jarel presidendi roll on suuresti tseremoniaalne malta ajaloo jooksul ei ole veel uhtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud seadusandlikku voimu teostab 1kojaline esindajatekoda ilkamra taddeputati kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget ent kui moni erakond saab valimistel ule 50 haaltest antakse talle nii palju lisakohti et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse seetottu on malta praeguses parlamendis 69 liiget parlament valitakse iga 5 aasta tagant valja arvatud juhul kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab aastatel 19601995 peetud valimisi arvestades on malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas kus valimine pole kohustuslik riigi parlamentaarne susteem on ule voetud suurbritannialt seetottu on maltal kaks pohilist erakonda kristlikdemokraatlik rahvuslik partei ja sotsiaaldemokraatlik toopartei kellest esimene on 2015 aasta seisuga opositsioonis ja teine voimul malta pohiseadus voeti vastu 21 septembril 1964 riigi korgemad kohtuorganid on ouekohus kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus maltal on alates 1993 aastast 68 kohalikku omavalitsust illokalita neist 54 malta saarel ja 14 gozo gawdex saarel haldus on kahetasemeline ning ehkki kohalikud omavalitsused on uhendatud 6 ringkonda neist 5 malta saarel kasutatakse ringkondi peamiselt statistika jaoks kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta jarel proportsionaalsuse pohimottel uksiku ulekantava haale meetodil malta pealinn valletta on pindalalt euroopa liidu vaikseim pealinn suurim linn on sellega kokku kasvanud birkirkara kahe linna vaheline kaugus on 6 kilomeetrit malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv 2015 aastal 434 403 inimest kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised rahvastikust holmavad maltalased 953 britid 16 ja teised rahvad 31 2011 aastal seadustas malta abielulahutuse malta riigiusk on katoliiklus 2011 aasta andmetel oli 90 malta elanikest katoliiklased riigi ametlikud puhakud on apostel paulus puha publius ja puha agatha maltalt on parit kardinal prosper grech malta relvajoudude eesmark on tagada riigis esmane kaitse ning riikliku suveraansuse ja huvide julgeolek relvajoud koosnevad relvajoudude peastaabist 3 maavaeuksusest 1 ohuvaeuksusest ja 1 merevae eskadronist relvajoudude juhataja korgeim auaste on brigadir malta ohuvaeuksus kasutab lennukeid king air b200 ja bn2t islander ning koptereid alouette iii ab212 ja aw139 merevae eskadroni kuulub 2 patrulllaeva ja vaiksemaid kaatreid relvastuses kasutatakse otomelara kba 25 mm kuulipildujaid malta on eurotsooni vaikseim riik malta peamised majandusharud on toostus ja turism 2015 holmas malta teenindussektor 872 ja toostus 114 sisemajanduse koguproduktist pollumajanduses tegeletakse nisu odra kartuli ja tomati kasvatamisega loomadest kasvatatake riigis veiseid ja sigu malta teede kogupikkus on 3096 kilomeetrit millest kattega teid on 2704 kilomeetrit suurbritannia koloniaalaja parandina kehtib maltal vasakpoolne liiklus riigis on 1 lennuvali riigi peamised sadamad on marsaxlokk ja valletta 1883 rajati maltale 14 kilomeetri pikkune raudtee vallettast sojavaekasarmuteni mtarfas mdina lahedal raudtee suleti 1931 parast trammide ja busside kasutuselevottu teise maailmasoja ajal teatas benito mussolini et tema lennuvagi havitas malta raudtee soja alguseks oli raudtee juba 9 aastat suletud olnud maltal on kolm lennufirmat air malta european 2000 airlines ja medavia gar dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile malta varasemad inimasustuse jaljed parinevad 5200 aastat ekr mil saarele olid saabunud arvatavasti sitsiiliast parit kutid voi maaharijad nendega saabumisega seostatakse kaabusjoehobude ja kaabuselevantide valjasuremist esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid 3 aastatuhandel ekr maltal toiminud kultuur pustitas megaliitehitisi nagu ggantija agar qim ja mnajdra umbes 2500 ekr olid malta saared mone sajandi valtel asustamata jargmised malta asukad kuulusid dolmenite ehitajate kultuuri kes kremeerisid oma surnuid foiniiklased rajasid maltale umbes aastal 1000 ekr tanapaeva mdina piirkonda malethi koloonia 700 ekr rajasid kreeklased maltale oma koloonia 332 ekr sattus malta kartaago ulemvoimu alla esimese puunia soja ajal vallutas rooma vaepealik marcus atilius regulus saared kuid kartaago sai alad taas tagasi parast teist puunia soda 218 ekr sattusid malta saared rooma riigi valdusse kes nimetas koloonia melitaks kuid alal sailis puunia kultuuri moju 1 sajandil sattus laevahuku jarel saartele apostel paulus kes viibis maltal 3 kuud rooma keiser hadrianus andis malta linnadele municipiumi staatuse 395454 kuulus malta laanerooma keisririigile 454464 vandaalidele ja 464533 idagootide kuningriigile 533 vallutas saared butsantsi vaepealik belisarius 870 vallutasid saared araablased ja 11 sajandil asustati maltale moslemeid sitsiiliast 1091 vallutasid saare viikingid kes muutsid malta sitsiilia kuningriigi osaks sitsiilia kuningas tancred loi malta krahvi tiitli kui sitsiilia kuningriigis said voimule hohenstaufenid kuulus malta puha saksarooma keisririiki ja sai markkrahvkonnaks 1249 satestas saksarooma keiser friedrich ii et maltal elavad moslemid peavad vastu votma ristiusu voi nad aetakse saarelt valja malta kuulus 12821409 barcelona krahvidele ja 1409 aastast aragoni kroonile ja aragoni printsidele laks ule malta krahvi tiitel aragoni ajal loodi maltal kohalik aadelkond saksarooma keiser karl v laanistas malta 1530 malta ordule kes jargnevatel sajanditel torjusid tagasi osmanite runnakud malta ordu oli kohustatud keisrile andma uhe jahipistriku igal aastal 1551 viisid berberi piraadid pantvangistusse 5000 gozo saare elanikku 1565 kehtestasid osmanid maltale blokaadi mille jarel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati valletta linn saarte rannikule rajati vahitorne malta ordu muutus saarte elanike seas 18 sajandil uha ebapopulaarsemaks 1775 puhkes saarel ulestous ordu vastu 1798 vallutasid saare napoleoni vaed napoleon viibis ise 1218 juunini 1798 vallettas kus ta kehtestas uusi seadusi prantslased ei asutanud katoliku kombeid ja ruustasid kirikuid mistottu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja 1800 alistus prantsuse garnison briti vagedele ning 1814 pariisi rahulepinguga sai briti impeeriumi osaks malta oli suurbritannia vahemere laevastiku peakorter esimeses maailmasojas paigutati maltale sojategevuses haavatuid 7 juunil 1919 tapsid briti vaed korgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 malta elanikku 1947 saavutas malta piiratud omavalitsuse ja iseseisvus suurbritannia voimu alt 21 septembril 1964 kuid riigipeaks jai briti kuninganna elizabeth ii keda kohapeal esindas kindralkuberner vabariik kuulutati valja 13 detsembril 1974 1980 kuulutas malta end neutraalseks ja osales kuni euroopa liiduga uhinemiseni mitteuhinemisliikumises malta astus euroopa liitu 1 jaanuaril 2004 1989 kohtusid maltal ameerika uhendriikide president george bush vanem ja noukogude liidu juht mihhail gorbatsov esimest korda silmast silma seda kohtumist peetakse uheks kulma soja lopu tahiseks maltal kaibib euro alates 1 jaanuarist 2008 enne seda kaibis seal malta liir malta tunnustas eesti iseseisvust 26 augustil 1991 diplomaatilised suhted kahe riigi vahel solmiti 1 jaanuaril 1992 eesti suursaadik maltal resideerib roomas martsis 2001 kulastas maltat peaminister mart laar ja oktoobris 2003 president arnold ruutel eestis on kainud malta presidendid guido de marco 2001 ja george abela 2012 eesti ja malta on solminud vastastikuse viisanouete kaotamise ning topeltmaksustamise valtimise lepingud 2014 oli eesti eksport maltale 12 miljonit eurot millest 106 miljonit eurot moodustas mineraalsete toodete valjavedu eesti suurimad eksportoorid maltale on relax tech services ja hansa shipping 2015 olid eesti peamised ekspordiartiklid maltale 521 ulatuses taimsed tooted 148 ulatuses laevade varustus ja 81 ulatuses mineraalsed tooted 573 eesti impordiartiklitest maltale moodustasid keemiatooted 2012 palvis anu auna film vahetus malta luhifilmifestivalil 2 auhinda novembris 2014 esilinastus mangufilm mandariinid 12 euroopa liidu filmifestivalil maltal juulis 2016 oli arvo pardi teose greater antiphons euroopa esiettekanne malta rahvusvahelisel kunstifestivalil malta haridussusteem on 3 osaline pohiharidus keskharidus ja korgharidus koolikohustus algab 5eluaastast pohikool kestab 6 aastat keskkool on 2 osaline madalam tase kestab 5 ja korgem 2 aastat 1769 rajati malta ulikool ja 20 sajandil malta riiklik kunstikool malta polisasukatel on ainulaadne folkloor folklorist manwel magri kogus rahvalood kogumikku rejjef missirijietna vaid malta folklooris esinevad sellised tegelaskujud nagu kaw kaw ilbelliega and limalla alates 1535 peetakse enne tuhkapaeva igal aastal malta karnevali ilkarnival ta malta 29 juunil toimub mnarja mis on puhendatud apostlite peetruse ja pauluse malestuseks alates 2003 aastast peetakse valletta sadamas rahvusvahelist malta ilutulestikufestivali 1866 valmis kuninglik ooperimaja mis teise maailmasoja kaigus havis ooperimaja varemetele rajati 2013 pjazza teatru rjali teater manoeli teatris paikneb malta filharmooniaorkester riigis asub mitu kinohoonet malta vanimad ehitised on umbes 3000 aastat ekr rajatud megaliitrajatised tanapaevastest hoonetest ja rajatistest on olulisemad tehnoloogiapark smartcity malta 33korruseline mtowers pendergardens valletta waterfront ja tigne pointi piirkond 15 kuud elas maltal caravaggio barokiaja tuntum malta kunstnik oli mattea preti ja skulptor melchior gafa 1920 aastatel rajati malta riiklik kunstikool kust said koolituse kunstnikud josef kalleya george preca ja anton inglott malta rahvuspoeet on dun karm psaila tuntumad kirjanikud ruzar briffa ja karmenu vassallo malta sportlased pole olumpiamangudel medaleid voitnud esmakordselt osalesid malta sportlased 1928 aasta suveolumpiamangudel amsterdamis ja 2014 aasta taliolumpiamangudel sotsis riigi suurim ta qali staadion mahutab 17 000 pealtvaatajat eurovisiooni lauluvoistlusel pole malta voitnud kuid on saavutanud kahel korral ii koha ira losco tallinnas 2002 ja chiara kiievis 2005 ja kahel korral iii koha mary spiteri malmos 1992 ja chiara birminghamis 1998 malaisia on konstitutsioonilise monarhiaga liitriik kaguaasias ta koosneb 13 osariigist johor kedah kelantan melaka negeri sembilan pahang perak perlis pulau pinang sabah sarawak selangor ja terengganu ja kolmest liidualast kuala lumpur putrajaya ja labuan malaisia saavutas iseseisvuse suurbritannia alluvusest 31 augustil 1957 aastal suuremad etnilised ruhmad on malailased 504 hiinlased 237 ning polisrahvad 11 2004 aasta seisuga malaisia ametlik riigikeel on malai keel kuid laialdaselt koneldakse ka inglise hiina sealhulgas kantoni ja hakka keelt ning hokkieni murret ja tamili keelt malawi vabariik on merepiirita riik idaaafrikas riik asub njassa jarvest laanes ja lounas naaberriigid on sambia tansaania ja mosambiik enamiku elanikkonnast moodustavad bantu keeli konelevad rahvad malawi oli aastatel 18911953 suurbritannia protektoraat njassamaa iseseisev riik sai alguse 1964 aastal malawi pealinn on alates 1975 aastast lilongwe mis asub riigi keskosas linnas elab miljon inimest ja see on malawi majanduslik keskus teised suuremad linnad on blantyre mzuzu zomba kasungu ja mangochi riigi ingliskeelne ametlik nimi on republic of malawi luhinimi malawi arvatakse et riigi nimi on kujunenud 16 sajandil aafrika kaguosas asunud maravi kuningriigi nimest njandzakeelne nimi on dziko la malawi roopnimed boma la malawi ja mfuko la malawi riigi eestikeelne ametlik nimi on malawi vabariik luhivorm malawi nime malaavi kasutamist ei peeta soovitatavaks koloniaalajastul kandis malawi ala nime briti keskaafrika protektoraat british central african protectorate ja njassamaa protektoraat nyasaland protectorate kuni iseseisvumiseni 1964 aastal njassamaa nyasaland eesti keeles on kasutatud ka nime briti keskaafrika malawi asub aafrika kaguosas ja paikneb pohiosas piki njassa jarve laanekallast riik on pohjalouna suunas valja venitatud territooriumi pikkus on umbes 850 km koige laiem koht idalaanesuunas on umbes 250 km mosambiigi vain jaab riigi lounapoolseimast punktist umbes 200 km kaugusele kaugus idapiirist india ookeanini on umbes 600 km riigi pindala on 118 484 km2 malawi on pindalalt maailmas suuruselt 100 riik maismaa pindala on 94 080 km2 ja siseveekogude pindala 24 404 km2 malawi piirneb pohjas ja kirdes tansaaniaga idas ja lounas mosambiigiga ja laanes sambiaga piir on vordlemisi liigendatud suurem osa idapiirist kulgeb labi njassa jarve piir tansaaniaga on vaidlusalune piiri kogupikkus on 2881 km sellest on piir mosambiigiga 1569 km tansaaniaga 475 km ja sambiaga 837 km territooriumi pohjapoolseim punkt on songwe joel tansaania piiril 0922 s 3300 e idapoolseim 1454 s 3555 e mosambiigi piiril buenauzi kulast kummekond kilomeetrit edelas lounapoolseim 1707 s 3506 e mosambiigi piiril jossene kulast kirdes ja laanepoolseim 1337 s 3240 e sambia piiril chipatast paar kilomeetrit kirde pool malawi asub idaaafrika riftivoondi kohal riftiorus paikneb njassa jarv sellest laanes korguvad platood viphya lavamaa riigi keskosas ja osa pohjapoolsest platoost on valdavalt 9001200 m korgusel nyika lavamaa pohjaosas kerkib kuni 2600 meetrini idaosas on kitsas ja sugav njassa jarve alang mille jatkuks louna pool on shire joe org lavamaade uleminek alanguks on jarsk joeorgu umbritsevad platood ulatuvad kuni 1000 meetri korguseni riigi kaguosas mosambiigi piiri aares korgub mulanje massiiv mille korgeim tipp on malawi korgeim magi sapitwa 3002 m madalaim punkt on 37 meetri korgusel shire joel mosambiigi piiril sambia piiril laiub magine mafinga lavamaa shire joest idas shire lavamaa malawi edelaosas kirk rangei lavamaa 85 malawi alast moodustab aluskorra eelkambriumi gneiss jarvede kaldatasandikel ja shire orus esineb kvaternaari joesetteid permitriiase kuni kvaternaari sette ja vulkaanilisi kivimeid lounaosas esineb palju suvakivimeid sueniit graniit malawis leidub lubjakivi boksiiti uraanimaaki kivisutt kaoliini rubiine safiire teemante klaasiliiva grafiiti elavhobedat fosforiiti titaanimaaki lisaks on palju viljakandvat maad metsa ja hudroenergia tootmiseks sobivaid jogesid suur osa malawi maavaradest on pohjalikult labi uurimata ja kasutusele votmata kaevandatakse uksnes piiratud koguses kivisutt lubjakivi rubiine ja safiire teadaolevad mineraalivarud miljonites tonnides on jargmised boksiit 288 uraanimaak 125 monatsiitstrontsianiit 110 korund 80 grafiit 27 lubjakivi 250 rasked mineraalid rutiil 13950 vermikuliit 25 kivisusi 190 fosfaadid 20 puriit 340 klaasiliiv 16 lounaosas ja njassa jarve kaldal on valdavalt aluselised mullad kesk ja pohjaosas pigem happelised levinud on punamullad peamised mullatuubid on nende seas acrisol ferralsol nitisol koige viljakam lixisol esineb ka fluvisole leptosole ja vertisole levinud on kolm peamist mullatuupi suurimad probleemid on erosioon ja viljakuse vahenemine umbes 91 malawist jaab zambezi joe valgla alale ainult uks idapoolne ringkond kuulub ruvuma joe valglasse malawi suurim veekogu on umbes 580 km pikkune njassa jarv jarves elab rohkem liike kalu kui uheski teises jarves kogu maailmas njassa jarves on kaks saart chizumulu ja likoma njassa jarve suubuvad luhikesed karestikulised joed jarvest voolab valja ainult shire jogi mis suubub zambezisse teised suuremad jarved on malombe chilwa ja chiuta chilwa jarve valgla on aravooluta ala mida toidavad shire magismaalt zomba platoolt ja mulanje massiivi pohjanolvalt algavad joed chilwa jarves on chilwa ja tongwe saar chiutast voolab valja lugenda jogi mis kuulub ruvuma joe valglasse chilwa jarvel valjavoolu ei ole kuid uleujutuse korral voolab vesi sealt umbritseva soise tasandiku kaudu chiutasse suure aurumise tottu on jarve veetase enamasti vaga madal suuremad joed on shire ruo bua lounarukuru linthipe songwe dwangwa lilongwe ja ngalamu vaiksemad vooluveekogud on viimase 40 aasta jooksul pikkamooda hooajaliselt kuivama hakanud selle on pohjustanud peamiselt intensiivistunud maakasutus ja metsade havitamine pohjaveevarud on koikjal vordlemisi suured malawis valitseb troopiline mussoonkliima selgelt eristatavad on kaks perioodi vihmaperiood kestab novembrist aprillimaini ja kuivaperiood maist oktoobrinovembrini madalamas lounaosas voib temperatuur korgele tousta kuid magises pohjaosas on see enamasti moodukas platoodel on novembris keskmiselt 2023 kraadi ja juulis 1416 kraadi maist augustini on jahe temperatuurid jaavad 17 ja 27 kraadi vahele ning langevad kohati ka alla 10 kraadi uksikutes kohtades voib juunis ja juulis esineda miinuskraade septembrist oktoobrini on kuiv ja kuum ilm temperatuur jaab 25 ja 37 vahele sademeid on keskmiselt 10001500 mm aastas korgemal kuni 2500 orgudes 750 mm vihmaperioodil esineb aikest ja torme koige tormisem on tavaliselt martsi lopp seejarel sademete hulk pikkamisi vaheneb ning maist septembrini ei saja peaaegu uldse 95 aasta sademete hulgast sajab alla vihmaperioodil voib ette tulla pikaajalist pouda aga ka uleujutusi mets katab 27 malawi alast madalamatel aladel on levinud poosassavann rohumaad ja horendikud lavamaadel kasvab troopiline heitlehine mets ja okaspuud sapitwal kasvab muu hulgas bambus ja seeder levinud puud on mopaanipuud ahvileivapuud akaatsiad ja mahagonipuud miombopuu kasvab nii platoodel magedes kui ka tihedamate metsadena niiskematel aladel kuberneripuu kasvab platoodel akaatsiad ahvileivapuud ja kombreetumid viljakamal pinnasel teadaolevaid aarmiselt ohustatud liike on 25 ohustatud liike 14 ja ohualteid 89 riikliku kaitse all on 11 taime breonadia microcephala onneafseelia aafrika palmuurapalm bridelia micrantha burkea africana mopaanipuu cordyla africana hyphaene crinata khaya anthotheca angoola tiibviljak ja terminalia sericea imetajaid on malawis registreeritud 195 liiki leidub aafrika elevante kaelkirjakuid ja puhvleid njassa jarve kaldal on joehobusid levinud on suurkudud kabriklased vosapukid sassabid gnuud kongonid paavianid mitmesugused koerad sebrad tuugassead okassead ohustatuks peetakse seitset liiki huaankoer gepard lovi aafrika elevant teravmokkninasarvik paraxerus palliatus ja rhynchocyon cirnei malawis on kohatud 648 linnuliiki 78 sugukonnast sealhulgas 456 paigalindu ja 94 aafrikasisest randlindu kellest enamik toenaoliselt pesitseb malawis lisaks 77 regulaarset ja 12 eksikulalisest palearktilist lindu rastaslast alethe choloensis on kohatud ainult malawi kaguosas ja mosambiigi pohjaosas rohulindlased cisticola nigriloris ja cisticola njombe ning kangurlindlane euplectes psammocromius elavad ainult tansaania edelaosas ja malawi pohjaosas levinud on paasulased amadiinlased poosaslindlased karbsenaplased roomajaid on 140 liiki 22 sugukonnast nende seisukorra kohta pole tapseid andmeid usutakse et 12 liiki on malawi endeemid nende seas on gekolased lygodactylus bonsi ja lygodactylus chobiensis kameeleonlased rhampholeon platyceps rhampholeon chapmani trioceros goetzei nyikae skinklased melanoseps ater ater mabuya maculilabris maculilabris panaspis wahlbergii proscelotes mlanjensis eumecia anchietae johnstonii voosabalased chamaesaura macrolepis miopropus ja platysaurus mitchelli haruldased on malawis ka rhampholeon brachyurus skinklane sepsina tetradactyla ja kumerkilpkonlane geochelone pardalis babcocki madudest on esindatud 6 sugukonda colubridae sugukonna madudest on esindatud bumslang crotaphopeltis hotamboeia crotaphopeltis tornieri dipsadoboa aulica dipsadoboa flavida dasypeltis medici dasypeltis scabra philothamnus hoplogaster philothamnus ornatus philothamnus punctatus thelotornis capensis thelotornis mossambicanus telescopus semiannulatus lamprophiidae sugukonnast on esindatud pinnaserastik atractaspis bibronii aparallactus capensis aparallactus guentheri amblyodipsas polylepis duberria shirana gonionotophis capensis gonionotophis nyassae hemirhagerrhis nototaenia lycodonomorphus leleupi lycodonomorphus rufulus ja lycodonomorphus obscuriventris lycophidion acutirostre lycophidion capense lycophidion semiannule polemon christyi prosymna ambigua prosymna pitmani prosymna stuhlmanni psammophis angolensis psammophis orientalis psammophis lineatus psammophis subtaeniatus psammophylax tritaeniatus psammophylax variabilis pseudaspis cana rhamphiophis oxyrhynchus rhamphiophis rostratus murknastiklastest on esindatud kitsaspeamamba ja maailma murgiseimate madude hulka liigitatud madu must mamba tripiaspiidi perekonnast maoliigid elapsoidea boulengeri ja elapsoidea semiannulata kobra perekonnast liigid naja annulifera naja crawshayi naja melanoleuca mustvalge kobra naja mossambica ja sulitav kobra naja nigricollis mustkaelkobra inimeste suhtes murkmadudena liigitatud madudest elavad siin veel ka ilusate soomustega rastiklased gabooni aafrikarastik larmakas aafrikarastik rombiline karnrastik ja atheris nitschei atheris rungweensis causus defilippii causus resimus ja proatheris superciliaris pimemadulastena aga afrotyphlops schlegelii afrotyphlops obtusus ahassuumadulasi leidub kaks liiki leptotyphlops incognitus ja myriopholis ionidesi kalaliike on ule 800 neist 90 on malawi endeemid malawi on uks maailma kalarikkamaid riike njassa jarves on esindatud umbes 15 maailma mageveekalade liikidest 95 neist on kirevahvenlased triibusest haplochromini njassa jarves elab kokku 386 liiki kirevahvenlasi enamik neist endeemid malawis elab 172 liiki limuseid hinnanguliselt on 47 neist malawi endeemid kahepaikseid on teada 74 liiki sealhulgas kaks siugkonnalist ja 72 konnaliiki nende seas on seitse endeemset liiki malawis on viis rahvusparki 66 metsakaitseala neli loodusreservaati kolm botaanikaaeda ja kolm looduskaitseala njassa jarve rahvuspark on kantud unesco maailmaparandi nimistusse malawi suuremad keskkonnaprobleemid on metsade havimine mulla kurnamine vee saastumine pollumajandus toostus ja olmereostuse tagajarjel ning kudemisalade mudastumine mis ohustab kalapopulatsiooni bioloogilist mitmekesisust ohustavad invasiivsed voorliigid sealhulgas vesihuatsint vesisalat ja salvinia molesta mis voivad veekogude pinnad paksu vaibana katta esineb ka salakuttimist sealhulgas haruldaste loomade tapmist soogiks voi suveniirina muumiseks aastal 1992 havitati naiteks majete reservaadist koik elevandid chilwa jarve umbruses tapetakse igal aastal ule miljoni linnu malawi on presidentaalne vabariik kehtib mitmeparteisusteem valimisoigus on vahemalt 18aastastel isikutel naised said valimisoiguse juba enne riigi iseseisvumist aastal 1961 praegune pohiseadus kehtib 18 maist 1995 seda on korduvalt muudetud malawit peetakse osaliselt vabaks riigiks malawi rahvuspuha on iseseisvuspaev vabariigi paev 6 juuli malawi riigipea on president kes on uhtlasi valitsusjuht presidendi ametis on alates 31 maist 2014 arthur peter mutharika asepresident on saulos chilima president on ka kaitsejoudude juhataja presidendi valib rahvas otsestel valimistel mis peetakse samaaegselt parlamendivalimistega sama inimese voib presidendi ametisse valida koige rohkem kahel korral presidendiks voib kandideerida sunnilt voi paritolult malawi kodanik kes on vahemalt 35aastane valimiste tulemus otsustatakse lihthaalteenamusega asepresidendi kandidaadi valib presidendikandidaat ja ta osutub valituks koos presidendiga president voib ametisse maarata ka teise asepresidendi kes ei tohi kuuluda temaga samasse erakonda ametisolev president arthur peter mutharika on uhtlasi ka kaitseminister ja politseijoudude juhataja presidendi ametiaeg kestab viis aastat viimati toimusid presidendivalimised 20 mail 2014 jargmised korralised valimised on ette nahtud mais 2019 valitsusjuht on president ta maarab ametisse valitsuskabineti 24 juunil 2014 ametisse astunud valitsuskabinetis on 20 liiget malawis on 18 ministeeriumi malawi parlament on uhekojaline 193liikmeline rahvuskogu selle liikmed valitakse viieks aastaks pohiseaduse jargi oli varem ette nahtud ka 80kohaline senat kuid seda kokku ei kutsutud ning 2001 aasta pohiseadusemuudatusega see kaotati parlamenti voib kandideerida vahemalt 21aastane malawi kodanik kes oskab piisaval tasemel inglise keelt ja keda ei ole viimase seitsme aasta jooksul ebaausate tegude eest kohtus suudi moistetud kandideerida ei saa ka vastutusvoimetuks tunnistatud isikud sojavaelased ja politseinikud ametisolev parlament valiti 20 mail 2014 enim kohti sai demokraatlik arengupartei 114 malawi kongressipartei sai 26 uhendatud demokraatlik rinne 17 soltumatud 32 ja teised 4 kohta malawi suuremad erakonnad on demokraatlik arengupartei democratic progressive party dpp esimees peter mutharika malawi kongressipartei malawi congress party mcp esimees lazarus chakwera uhendatud demokraatlik rinne united democratic front udf esimees atupele muluzi rahvapartei peoples party pp esimees joyce banda ja demokraatia liit alliance for democracy aford esimees godfrey shawa malawi oigussusteem pohineb inglise oigusel kohtususteem on kolmeastmeline ulemkohus on korgem apellatsioonikohus alama astme moodustavad korgem kohus ja magistraadikohtud madalamal astmel on kohalikud ja traditsioonilised kohtud malawis on mitmesuguseid inimoigustega seotud probleeme sealhulgas ebainimlikud vanglatingimused politseivagivald meelevaldsed vahistamised inimkaubandus vagivald naiste suhtes geide diskrimineerimine lapstoojou kasutamine levinud on korruptsioon surmanuhtlust kaotatud ei ole kuid sellele on kehtestatud moratoorium hukkamisi ei ole parast 1992 aastat taide viidud pohiseaduse jargi on malawi riiklikud sumbolid riigilipp riigivapp humn ja riigipitsat malawi pealinn on lilongwe linn asub riigi keskosas lilongwes elas 2011 aastal 772 000 inimest lilongwe on suurim linn majanduskeskus ja transpordisolm linn sai nime lilongwe joe jargi kuni 1975 aastani oli pealinn zomba malawi jaguneb kolmeks piirkonnaks mis omakorda jagunevad kokku 28 ringkonnaks kaardilt puudub neno ringkond mis eraldati 2003 aastal mwanza ringkonnast malawi kulutused riigikaitsele moodustasid 2012 aastal 093 sisemajanduse kogutoodangust vaeteenistus on vabatahtlik teenistusse voivad astuda vahemalt 18aastased keskharidusega isikud malawi maavagi koosneb kahest laskurrugemendist ja uhest langevarjurugemendist lennuvael on kummekond lennukit merevaes teenib paarsada inimest kes opereerivad peamiselt patrulllaevu njassa jarvel malawi kaitsevagi on osalenud rahuvalve ja humanitaaroperatsioonidel rwandas sudaanis kongo demokraatlikus vabariigis ja mujal aafrikas malawi ja tansaania vahel kaib vaidlus piiri ule malawi peab enda omaks kogu njassa jarve ala kuni tansaania rannikuni tansaania aga vaidab et piir peaks kulgema jarve keskelt konflikt agenes 2012 aastal parast seda kui malawi andis suurbritannia ettevottele litsentsi jarve naftavarude uurimiseks malawi on jargmiste organisatsioonide liige eesti solmis malawiga diplomaatilised suhted 20 juulil 2011 malawi diplomaatiline esindaja eestis on ajutine asjur oliver m c kumbambe malawi suursaatkonnas berliinis eestil malawis diplomaatilist esindust ei ole eesti kodanikud peavad malawisse reisimiseks taotlema rahvaste uhenduse viisa malawi rahvaarv 2014 aasta juulis oli hinnanguliselt 17 377 468 rahvaarvult on malawi 64 riik rahvaloendus toimus viimati 2008 aastal malawis elavad peamiselt bantu keeli konelevad rahvad monevorra on ka aasia ja euroopa paritolu inimesi suurematest rahvastest moodustavad njandzad tsevad 384 lomved 176 jaod 135 ngonid 115 tumbukad 88 senad 36 tongad 21 njakjusad 1 ja teised 35 rahvastikust kristlasi oli 2008 aastal hinnanguliselt 826 muslimeid 13 ja teisi 19 usku ei pidanud oluliseks 25 inimestest elueaootus sunnihetkel oli 2014 aastal hinnanguliselt 5999 aastat 194 koht maailmas meeste elueaootus oli 5804 ja naiste oma 6197 aastat mediaanvanus oli 2014 aastal 163 ligi 47 elanikest on kuni 14aastased ja vaid 58 vanemad kui 55aastased rahvastiku kasvutempo oli 333 6 maailmas sundimuskordaja 418 sundi 1000 elaniku kohta 7 maailmas suremuskordaja 874 surma 1000 elaniku kohta malawi on tihedalt asustatud koige tihedam on asustus njassa jarve aares ja shirei joe orus horedam aga pohjaosa platoodel linnades elas 2011 aastal 157 inimestest linnastumise tempo aastatel 20102015 on hinnanguliselt 42 aastas suuremad linnad on pealinn lilongwe blantyre mzuzu zomba kasungu mangochi malawi naine sunnitab keskmiselt 566 last selle naitaja poolest on malawi maailma riikide seas 8 kohal naised sunnitavad esimese lapse keskmiselt 189aastaselt emade suremus sunnitamisel oli 2010 aastal 460 surma 100 000 elussunni kohta vastsundinute suremus 4801 tuhande elussunni kohta ametlik keel on inglise keel ja see on vaga laialt levinud eriti linnades suurem osa rahvast koneleb mitmesuguseid bantu keeli uldkasutatav on njandza keel tseva keel mida ka koigile lastele algkoolis opetatakse levinud on ka jao keel eelkoige riigi lounaosas njassa jarve aares ja tumbuka keel peamiselt riigi pohjaosas koneldakse ka paljusid teisi keeli sealhulgas lomve ngoni sena tonga ja njakjusa keelt mis on enamasti vaga sarnased monega kolmest peamisest keelest tanapaeva malawi rahvast on suurem osa kristlased teine levinum usk on islam malawi alal elanud loodususku hoimudele toid ristiusu 19 sajandi lopus david livingstone ja teised laane misjonarid esialgu oldi uue usu suhtes vaenulikud kuid see voeti kiiresti omaks ja tanapaevaks on see kohalikud usutraditsioonid peaaegu valja suretanud kohati on kristlus kull ka kohaliku usundiga segunenud ja praktiseeritakse ka vanu rituaale ja tseremooniaid koikjal peetakse kohalikus keeles jumalateenistusi linnades ja euroopa paritoluga inimeste asualadel peetakse jumalateenistusi ka inglise keeles islamiusu toid araablastest orjakaupmehed kes 19 sajandi alguses njassa jarve kaldal maabusid koige rohkem muslimeid ongi jarve lounakalda piirkonnas elavate jaode seas balaka machinga ja mangochi piirkonnas on peaaegu igas kulas mosee ning tudrukud kannavad pearatikuid usukonfliktid kristlaste ja muslimite vahel on aarmiselt harvad tavaliselt peitub konfliktide pohjus hoopis poliitikas ning hoimu ja usuidentiteet touseb esile ainult valimiste ajal malawi on uks maailma vaesemaid riike alla vaesuspiiri elas 2004 aastal 53 inimestest majanduses domineerib pollumajandus mis toidab umbes 80 rahvastikust ning moodustab kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust ja umbes 90 ekspordist ule poole ekspordist moodustab tubakas riik soltub valisabist mida saadakse rahvusvaheliselt valuutafondilt maailmapangalt ja uksikutelt valisriikidelt majandusarengut parsib muu hulgas vilets haridustase aids puudulik taristu ning energia ja veevarustus administratiivne suutmatus ja korruptsioon tootavaid inimesi on kokku 5747 miljonit 2007 aasta hinnang aastal 2003 tootas pollumajanduses 90 ning toostuses ja teeninduses 10 toojoust sisemajanduse kogutoodang 2013 aastal oli hinnanguliselt umbes 15 miljardit usa dollarit kogutoodang inimese kohta ostujoupariteedi jargi oli 900 dollarit 221 kohal maailmas pollumajanduse osakaal sisemajanduse kogutoodangus oli 2013 aastal 294 toostuse osakaal 189 ja teenuste osakaal 51 teenindussektor loob ule poole sisemajanduse kogutoodangust peamised valdkonnad on turism jaekaubandus transport haridus tervishoid telekommunikatsioon ja pangandus malawi bors asutati 1994 aastal ja esimese ettevotte aktsiad noteeriti borsil 1996 aastal suurem osa polluharimiseks kolbulikust maast asub malawi kesk ja lounaosas suurem osa pollumajandussaaduste tootjatest on vaikemaapidajad kelle pollumaa suurus on 0515 hektarit pollud on tihti jogede aares margaladel voi maenolvadel sama maalappi haritakse aastast aastasse ja maa viljakus vaheneb pidevalt peamiselt kasvatatakse tubakat suhkruroogu puuvilla teepoosaid maisi kartulit maniokki sorgot kaunvilju maapahkleid makadaamiapahkleid veiseid kitsi sigu ja lambaid mais on pohitoidus ja seda kasvatatakse praktiliselt koigis vaikemajapidamistes levinud on ka hirss riis banaan tungpuu ja kiinapuu malawis on uldiselt vaga viljakas pinnas kuid maa on kurnatud ja vaikemaapidajad ei jaksa vaetist osta aegajalt esineb pouda ja vili ikaldub aastatuhande alguses oli jarjest mitu ikaldusaastat ning 2005 aastaks suvenes see kriisiks ja riik oli sunnitud valismaalt toiduabi paluma malawi peamine toostusharu on toiduainetetoostus eelkoige tee ja suhkrutoostus oluline roll on tubakatoostusel toodetakse ka saematerjali tsementi ja teisi ehitusmaterjale vaetist ja mitmesuguseid tarbekaupu malawi elektrienergia toodang oli 2010 aastal hinnanguliselt 1973 miljardit kwh ja tarbimine 1835 miljardit kwh elektrijaamade installeeritud voimsus oli 287 000 kw hudroenergia moodustas 997 toodangust selle naitaja poolest on malawi maailmas 4 kohal hudroelektrijaamad paiknevad shirei joel elektrienergia on kattesaadav 510 protsendile elanikest linnades on elektrivarustus parem kuid maal on vaid uksikud majapidamised elektrivorguga uhendatud ainuke elektrienergia tootja malawis on riiklik ettevote escom malawis on 2013 aasta seisuga 32 lennujaama neist 7 kattega rahvusvahelisi lennujaamu on kaks lilongwe lennujaam ja chileka lennujaam blantyre lahedal malawian airlines opereerib regionaalseid liine kuni 2013 aastani tegutses 1964 aastal asutatud air malawi raudteede kogupikkus on 797 km raudtee on kitsaroopmeline 1067 mm raudteeliin ulatub sambia piirilt mchinjist labi lilongwe blantyre ja makhangani nkayas lahkneb sellest itta suunduv liin mis viib nayuchi kaudu nacala sadamasse mosambiigi rannikul tansaaniaga rongiuhendus puudub sest roopmelaius on erinev maanteid on 15 450 km sealhulgas kattega teid 6951 km liiklus on vasakpoolne veeteid njassa jarvel ja shirei joel on kokku 700 km suuremad jarvesadamad on chipoka monkey bay nkhata bay nkhotakota ja chilumba aastal 2012 oli malawis 227 300 lauatelefoni ja 442 miljonit mobiiltelefoni kasutajat 29 elanikest telefoniliine on oluliselt rohkem linnades ka mobiililevi on valdavalt linnades ja nende umbruses internetikasutajaid oli 2009 aastal 716 400 2012 aastal oli juurdepaas internetile ikka veel umbes neljal protsendil elanikest malawi eksportis 2013 aastal hinnanguliselt 1427 miljardi usa dollari eest peamised ekspordiartiklid olid tubakas 53 tee suhkur puuvill kohvioad maapahklid puidutooted roivad peamised ekspordi sihtriigid olid 2012 aastal kanada 106 zimbabwe 93 saksamaa 73 lounaaafrika vabariik 66 venemaa 65 ameerika uhendriigid 61 ja hiina 42 2013 aasta hinnanguline impordimaht oli 242 miljardit usa dollarit peamised impordiartiklid olid toiduained naftatooted pooltooted tarbekaubad transpordivahendid peamised impordipartnerid olid 2012 aastal lounaaafrika vabariik 27 hiina 166 india 87 sambia 85 tansaania 51 ja ameerika uhendriigid 43 levinuim meediakanal on raadio koige suurema levialaga on erakanal zodiac tegutseb ka riigiraadio ja kummekond era ja kohaliku kogukonna raadiot ainuke uleriiklik telekanal on riiklik malawi televisioon linnades tegutseb ka mitu erakanalit nahtavad on ka paljud rahvusvahelised kanalid malawi broadcasting corporation on riigi ringhaaling mis edastab saateid kahes raadiokanalis ja malawi televisioonis tegutseb malawi uudisteagentuur suuremad ajalehed on the daily times ja the nation ajalehtedel on ka veebiversioonid malawi rahauhik on kvatsa iso 4217 mwk kvatsa jaguneb sajaks tambalaks kuni 1971 aastani oli kasutusel malawi nael otsest koolikohustust malawis ei ole kuigi pohiseadus satestab et igauhele peab olema tagatud vahemalt viieklassiline tasuta pohiharidus kulutused haridusele moodustavad 54 rahvuslikust kogutoodangust 2011 selle naitaja poolest on malawi maailma riikide seas 60 kohal kirjaoskus 15aastaste ja vanemate seas oli 2010 aastal hinnanguliselt 748 meeste seas 811 ja naiste seas 685 pohikoolid on riiklikud ja neis oppimine on tasuta pohikool on 8klassiline tasuta pohiharidus seati sisse 1994 aastal opilaste arv kasvas plahvatuslikult kuid kohe jai vaheks nii koolikohti kui ka opetajaid ametlikult peaksid pohikoolis kaima lapsed vanuses 613 tegelikult on aga suur osa opilastest palju vanemad sest oppimisse tekib olude sunnil pause voi jaadakse kursust kordama hariduse omandamist takistavad nii vaesusest kui ka tervisest tingitud probleemid muu hulgas aidsi leviku tottu on palju orbe vanematel endal puudub tihti haridus ja seetottu ei kipu nad ka oma laste puhul seda oluliseks pidama laste toojoudu vajatakse kodus eriti maal on koolid tihti kaugel ja koolitee labimine voib kesta mitu tundi paljud lapsed on haiged alatoitunud ja kasvult kangus koolitee jaab tihti pooleli varajase abielu voi raseduse tottu malawit iseloomustab suur kooliealiste laste osakaal rahvastikus koole on liiga vahe veelgi vahem on kooliks sobivaid hooneid ja tihti toimuvad tunnid ajutistes varjualustes voi ulerahvastatud ruumides oppevahendid puuduvad laborid ja oppeklassid on ainult uksikutes koolides mis on opilastest veelgi kaugemal klassiruumid asuvad vaga lihtsates hoonetes tihti pole ei tahvleid pinke ega opikuid elektrivarustus on vaga uksikutes koolides opetatakse ka lageda taeva all mis tahendab et halva ilma korral voivad tunnid ara jaada kvalifitseeritud opetajatest on suur puudus tihti on opetajatel endalgi vordlemisi napp haridus opetajate arv koolides ei soltu opilaste arvust ja seetottu varieerub klassi suurus markimisvaarselt 20100 opilast ka piirkondlikult on olukord vaga erinev pohjapiirkonnas on koolisusteem koige paremas seisus ka linnades on koolid oluliselt paremal jarjel kui maal opetajate puudus on tingitud osalt sellest et neid ei jouta koolitada lisaks aga peavad koolid opetajatele eluasemed ehitama see aga on maakoolide jaoks liiga kallis opetamine on kull tasuta aga lapsevanematel tuleb hankida koolivormid ning vihikud ja muud koolitarbed umbes 70 kooliteed alustanud lastest lopetab pohikooli maakoolides on lopetajaid veelgi vahem kohati alla 20 umbes 20 jaab klassikursust kordama monikord ka mitu korda osa oppekavas ette nahtud asju jaab opetamata sel pohjusel et puuduvad oppevahendid gumnaasium on neljaklassiline 22 gumnaasiumide seas on nii riiklikke kui ka erakoole ja koigis on oppemaks ainult 13 koolieas lastest kaib gumnaasiumis varustus on parem kui pohikoolides kuid koolid asuvad horedamalt ja paljud lapsed peavad pikki maid jalgsi kondima raamatukogud on vaid uksikutel koolidel malawis on neli riiklikku ulikooli zombas tegutseb 1964 aastast malawi ulikool mille koosseisus on neli kolledzit mzuzu ulikool asutati 1997 aastal varasema malawi ulikooli bunda kolledzi baasil loodi 2011 aastal lilongwe pollumajandus ja loodusvarade ulikool aastal 2012 asutati thyolos malawi teadus ja tehnikaulikool lisaks on hulk eraulikoole aastal 2008 oli malawis 100 000 elaniku kohta 64 uliopilast nakkushaigused on malawis laialt levinud 2012 aasta hinnangul oli hivsse nakatunute ja aidsi podejate osakaal rahvastikus 108 selle naitaja poolest on malawi 9 kohal maailmas kokku on hivi ja aidsi all kannatajaid ule 11 miljoni toidu ja joogiveega levivad bakteriaalne ja ainuraksete tekitatud kohulahtisus ahepatiit kohutuufus putukate ja parasiitide abil malaaria dengepalavik ja skistosomiaas metsloomade kaudu marutaud surmapohjuste hulgas on esikohal aids levinud surmapohjused on ka hingamisteede nakkused sudamehaigused vahk ja vigastused malaariajuhtude arv on viimastel aastatel kasvanud varem aarmiselt levinud leetrid on aga praktiliselt kontrolli alla saadud palju esineb ka tuberkuloosi tervist ohustab vaesus ja puudulik hugieen alakaalulisi on kuni 5aastaste seas 138 2010 vaikelaste surma peamine pohjus on malaaria emade ja laste suremus on suur kuid see on viimase 25 aasta jooksul ule kahe korra vahenenud ka suremus aidsi ja malaariasse on aastatuhande algusega vorreldes mitu korda vahenenud malawi tervishoiukulud moodustasid 2011 aastal 84 skpst see annab maailma riikide pingereas 56 koha aastal 2012 kulutati tervishoiule 92 skpst tuhande inimese kohta oli 2008 aastal 002 arsti ja 2011 aastal 13 haiglakohta riiklikus susteemis on arstiabi tasuta vordlemisi hasti on kaivitunud programm mille kaudu saavad koik aidsihaiged tasuta ravi haiglate susteem on mitmeastmeline malawis on neli keskhaiglat pohjapiirkonnas mzimbas keskpiirkonnas lilongwes ning lounapiirkonnas blantyres ja zombas ringkonnahaiglaid on 24 tervisekeskusi 328 dispansereid 68 sunnitushaiglaid 16 maahaiglaid 35 lisaks on suuremates linnades veel kokku 22 haiglat psuhhiaatriahaiglaid on kaks haige poordub koigepealt tervisekeskusse voi dispanserisse kust ta vajadusel ringkonnahaiglasse edasi suunatakse kui vajatakse spetsialiseeritumat ravi saadetakse patsient edasi piirkonna keskhaiglasse ringkonnahaiglate seas on nii riiklikke haiglaid kui ka erahaiglaid ja mittetulunduslikke misjonihaiglaid tervishoiususteemi suuremad probleemid on ravimite ja meditsiinitehnika puudus koolitatud personali nappus mida pohjustab muu hulgas ajude valjavool puudulik taristu eelkoige vilets voi olematu teedevork meditsiiniasutusi on vahe ja need on inimestest kaugel keskmiselt tarbiti aastatel 20082010 uhe inimese kohta 25 liitrit puhast alkoholi aastas umbes 90 naistest ja 70 meestest alkoholi ei tarbi suitsetab meestest ligi veerand ja naistest umbes 5 arste ja teisi meditsiinitootajaid koolitatakse malawi ulikooli kahes kolledzis malawi tervishoiukolledzis malawi kristliku tervishoiuuhingu oenduskolledzis ja psuhhiaatriakolledzis maal usaldatakse tihti koige rohkem traditsioonilisi ravitsejaid aidsiga seotud probleemidest malawis raagib 2003 aastal valminud dokumentaalfilm malawi alalt on leitud inimasustuse jalgi rohkem kui 50 000 aasta tagusest ajast vanimad seni leitud inimfossiilid on parit vahemikust 80002000 ekr need voisid toenaoliselt kuuluda busmanite tvaade ja fulbede esivanematele esimesel aastatuhandel hakkasid pohjast sisse randama bantu rahvad teise aastatuhande alguseks osati toodelda rauda ja kasutusel oli alepollundus 1315 sajandil saabus pohjast uus bantude laine 16 sajandist alates on olemas juba kirjapandud ajalugu umbes 1480 aastal kujunes bantu hoimude amaravide juhtimisel valja eri klanne uhendav maravi kuningriik oma hiilgeajal 17 sajandi keskel ulatus kuningriik tanapaeva sambia kaguosast india ookeanini ning holmas muu hulgas praeguse malawi kesk ja lounaosa kuningriigis kaubeldi elavalt portugallaste ja araablastega eduka elevandiluu orja ja rauakaubanduse tulemusel muutusid hoimupealikud uha iseseisvamaks ja lopuks aastal 1720 kuningriik lagunes tanapaeva njandzad on maravi rahvaste jareltulijad maravist pohja pool tekkis 17 sajandi alguses njakjusade kuningriik sellest louna poole rajasid njassa jarve idakaldalt parit tumbukad 18 sajandil chikulamayembe riigi maravi rahvad kasvatasid toiduks peamiselt hirssi ja sorgot 16 sajandil tekkisid kontaktid portugallastega kelle valdustega maravi lounas piirnes portugallased ostsid maravist orje nii oma aafrika kui ka brasiilia valduste jaoks nemad toid njandzadele ka maisi mis asendas seni pohitoiduseks olnud sorgo 19 sajandi esimesel poolel algas suurem naaberhoimude sissetung malawi alale aastatel 18351836 saabusid lounaaafrikast ngonid seejarel praeguse mosambiigi alalt jaod ngonid pogenesid suulude eest kellega voideldes olid nad aga omandanud kogemusi mis tulid kasuks malawi alal elanud norgemate hoimude alistamisel jaod tungisid njassa jarvest lounasse jaavatele aladele mosambiigi pohjaosast kus nad olid vaenu alla sattunud sest kardeti nende voimutsemist nende pogenemise pohjuseks oli ka naljahada jaod olid edukad orjakaupmehed kellel ainsana olid ka tulirelvad mille toel nad kohalikke orjadeks votsid ja araablastele muusid jaod votsid omaks islami nad toid kaasa riisi mille kasvatamine njassa jarve aares kiiresti levima hakkas jaode toel seadsid araablased njassa jarve kaldale sisse oma orjaturud suurim neist asutati 1840 aastal nkhotakotas selle kaudu viidi itta parimatel aastatel 5000 20 000 orja ngonid ja jaod pidasid omavahel vordlemisi tasavagist voitlust lomved saabusid mosambiigist alles 1914 aastal eurooplaste teadvusse toi njassa jarve umbritseva ala david livingstone kes oma aastatel 18581864 tehtud retkel jarve aarde joudis talle jargnesid 1860 aastatel misjonarid ja peagi nende jarel saabusid ka esimesed umberasujad euroopast suurbritannias oli targanud huvi nii arimeeste kui ka poliitikute seas 1870 aastatel asutasid glasgow arimehed african lakes corporationi mille eesmark oli aafrikas ariliselt kanda kinnitada ja orjakaubandus valja juurida malawi alal puudis oma ulemvoimu maksma panna ka portugal kelle valdused sellega piirnesid kuid suurbritannia oli otsustanud oma oigust sellele kaitsta 1870 ja 1880 aastatel puudsid portugallased konsul alexandre de serpa pinto juhtimisel njassa jarvest louna poole jaavat osa sealhulgas shire platood enda omaks kuulutada ja ka kohalike jao pealikutega leppeid solmida aastal 1883 saatis suurbritannia valitsus kohale oma konsuli mosambiiki saatis suurbritannia oma konsuliks harry johnstoni kes pidi portugallaste tegevusel silma peal hoidma ja takistama shire platoo vallutamist 1889 aastal toimus suurbritannia ja portugali vagede vahel relvastatud kokkuporge mille jarel kuulutati shire platoo ja hiljem kogu njassa jarvest laane pool asuv piirkond suurbritannia protektoraadiks aastal 1890 esitas suurbritannia portugalile aafrika valdusi puudutava ultimaatumi ning riigid solmisid piire puudutava leppe suurbritannia protektoraat kinnitati 1891 aastal njassamaa ringkonna protektoraadi nyasaland districts protectorate nime all ja johnstonist sai selle esimene erivolinik ja peakonsul ta oli ametis 1896 aastani mil ametisse maarati alfred sharpe aastal 1893 sai valduse nimeks briti keskaafrika protektoraat british central africa protectorate ja 1907 aastast kandis see nime njassamaa protektoraat enamik poliselanikke elatus oma pollult saadud maisist hirsist maniokist riisist ja teistest kultuuridest kogu tollane majandus seisnes pollumajanduses sest maapouevarad olid labi uurimata enne suurbritannia voimu kehtestamist pohines kohalike hoimude kaubavahetus elevandiluul ja metsal mida vahetati eelkoige tekstiilikaupade ja metalli vastu protektoraadi algusaastatel muudi lisaks elevandiluule kohalikest ronitaimedest saadud kummi umberasujad asusid kasvatama kultuure millel oli eksporditurge alustati umbes 1895 aastal kohvi kasvatamisega kuid peagi surus brasiilia koik konkurendid sel alal turult valja peamisteks eksporditavateks kaupadeks said seejarel tubakas ja puuvill tubakat hakati viljelema eelkoige shire platool ja puuvilla shire joe orus kasvatati ka teepoosaid kaubandust ja kogu aritegevust elavdas oluliselt shire platoo raudtee valmimine 1908 aastal maksukohustuse alusel arvutati 1911 aastal vordlemisi ebausaldusvaarne rahvaarv mille jargi elas protektoraadi alal 969 183 aafriklast 766 eurooplast ja 481 aasialast toenaoliselt oli aafriklasi rohkem 1920 aastaks oli eurooplasi napilt ule tuhande ja poliselanikke ule 12 miljoni eurooplaste arv pusis veel 1945 aastani alla kahe tuhande seejarel hakkas kasvama ja joudis maksimumini 1960 aastal mil loendati umbes 9500 valget protektoraati juhtis suurbritannia valitsuse nimetatud kuberner kes allus kolooniate ministeeriumile maa jagati ringkondadeks ja iga ringkonda juhtis volinik kes vastutas eelkoige maksude kogumise ja oigusemoistmise eest vahemeheks koloniaalvoimu ja kohalike vahele voidi varvata hoimuvanemaid kes said hiljem oiguse ka kohalikke lahkarvamusi lahendada kolonistid olid enda kasutusse votnud suurema osa koige viljakamast maast 20 sajandi alguses kasvatati suurem osa eksporditavatest saadustest eurooplaste suurfarmides kuid 1930 aastatel kasvatasid suure osa tubakast juba aafriklased jaanuaris 1915 toimus john chilembwe juhtimisel mass kolonistide vastu uks pohjusi oli malawi elanike varbamine idaaafrikas peetud esimese maailmasoja lahingutesse runnati valgete istandusi mass suruti maha ja teiste seas tapeti ka chilembwe parast massu mahasurumist vabadusvoitlus moneks ajaks vaibus kuid rahvuslikud meeleolud elavnesid uuesti 1930 aastatel aastal 1944 asutati njassamaa aafrika kongress mis seadis esialgu oma eesmargiks aafriklaste esindatuse saavutamise seadusandlikus kogus see neil ka 1949 aastal onnestus 1950 aastate alguses otsustas suurbritannia louna ja pohjarodeesia ning njassamaa uhendada rodeesia ja njassamaa foderatsiooniks see tekitas aafriklastes pahameelt nii njassamaal kui ka pohjarodeesias varasemad kokkulepped voimu jagamise kohta tuhistati aafriklastes tekitas selline reetlikkus suurt pettumust ja viha njassamaa aafrika kongress sai rahalist ja poliitilist toetust teiste seas tollal suurbritannias elanud hastings bandalt ta osales ka 1951 aastal foderatsiooni vastu suunatud memorandumi koostamises kui foderatsioon 1953 aastal ikkagi moodustati asus kongress noudma njassamaa iseseisvumist aastal 1958 sai banda kongressi esimeheks samal aastal muutusid kongressi noudmised uha haalekamaks korraldati keskvoimu vastaseid proteste ja vagivaldseid valjaastumisi sojavagi avas tule ja palju inimesi hukkus paljud vahistati kongressi liikmete vahistamised jatkusid ka 1959 aastal ka hastings banda vahistati ning njassamaa aafrika kongress keelustati selle asemele moodustati peagi malawi kongressipartei suurbritannia voimud puudsid esialgu olukorda leevendada selle abil et nimetasid seadusandlikku kogusse rohkem aafriklasi kuid peagi sai neile selgeks et foderatsiooni pole voimalik koos hoida ametlikult kestis foderatsioon 31 detsembrini 1963 njassamaale ja pohjarodeesiale otsustati seejarel anda oigus moodustada rahva enamuse esindajatest koosnev valitsus aprillis 1960 vabastati banda vanglast ja kutsuti londonisse konelustele autonoomia ule augustis 1961 peetud valimistel sai malawi kongressipartei suure voidu ning banda koos nelja parteikaaslasega paases valitsusse aastal 1963 sai bandast peaminister ja 6 juulil 1964 kuulutati valja iseseisev riik rahvaste uhenduse koosseisus riik sai nimeks malawi esialgu oli malawi riigipea suurbritannia kuninganna elizabeth ii keda esindas kindralkuberner glyn jones 6 juulil 1966 kiideti heaks uus pohiseadus mille jargi malawist sai vabariik kus kehtis uheparteisusteem riigi esimeseks presidendiks sai hastings banda kes oli valimistel ainus kandidaat banda vottis algusest peale ohjad enda katte ja temast sai autokraatlik valitseja kohe tekkisid lahkhelid ka ministritega kes sellist ainuvoimu heaks ei kiitnud banda asus majandust arendama ta kaivitas programmi toostuse arendamiseks et asendada tooteid mida seni oli imporditud maanteede ja raudteede olukord paranes margatavalt ka ekspordiks viljeldavate saaduste toodang kasvas banda jai muu hulgas suurbritannia ja rodeesia konfliktis neutraalseks ja sailitas tanu headele suhetele rodeesia valgetega head kaubandussuhted ta hoidis suhteid ka mosambiigiga ja 1967 aastal solmis kaubanduslepingu lounaaafrika vabariigiga kellega malawi solmis ainsa aafrika riigina ka diplomaatilised suhted ta oli ka esimene mustanahaline aafrika riigipea kes lounaaafrika vabariiki kulastas tema toetus apartheidireziimile toi kaasa teiste aafrika liidrite hukkamoistu aastal 1971 tehtud seadusemuudatusega kuulutas banda ennast eluaegseks presidendiks bandal oli tugev side suurbritanniaga kus ta oli oppinud ja kaua elanud ta rajas muu hulgas etoni kolledzi eeskujul kamuzu akadeemia mis oli moeldud koige andekamate ja koige rikkamate noorte jaoks aja jooksul suvenes isikukultus banda oli rahva seas populaarne kuid haritumad inimesed tema valitsemist heaks ei kiitnud iga kontori seinal pidi olema tema foto kui ta maad mooda ringi soitis pandi lapsed tee aarde laulma ja lipukesi lehvitama tema juurde audientsile paasnu ei tohtinud selga keerata ja pidi kapukil sisenema ja valjuma ametikohuste taitmise juures saatis teda naiste tantsuruhm mbumba 1990 aastatel majandus hangus valisvolg muutus uha koormavamaks lisaks saabus mosambiigist palju pogenikke rahvas oli rahulolematu ja rahvusvaheline uldsus kriitiline inimoiguste olukorra suhtes lopuks noustus banda korraldama rahvahaaletuse riigi tuleviku ule otsustamiseks 14 juunil 1993 peetud rahvahaaletusel valis rahvas ulekaalukalt mitmeparteisusteemi 17 mail 1994 peetud esimestel vabadel valimistel valiti presidendiks uhendatud demokraatliku rinde kandidaat bakili muluzi tema juhitav partei sai ka parlamendis koige rohkem haali ja moodustas koalitsioonivalitsuse aastal 1999 valiti muluzi ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks 2004 aastal valiti presidendiks bingu wa mutharika kes suri ametipostil 8 aastat hiljem see toi voimule tema asepresidendi ja malawi esimeseks naispresidendiks sai joyce banda mais 2014 astus presidendina ametisse bingu wa mutharika vend peter mutharika malawis elab palju eri hoime ja igauhe traditsioonid on veidi erinevad inimesed on aga koikjal sobralikud ja kulalislahked abielu ule otsustavad tihti noorte vanemad pruudi vanemad peavad peigmehe vanematele kaasavara andma koige sagedamini kariloomi aga ka vilja voi maad esineb mitmenaisepidamist koige populaarsem mang on bao bawo see on aafrikas levinud mang mille mangijad liigutavad kivikesi mangulaual olevate lohkude vahel ja puuavad vastase kivikesed endale saada chongoni kaljujooniste ala on kantud unesco maailmaparandi nimistusse traditsiooniline tants on gule wamkulu mida saadavad naislauljad ja trummimuusika seda esitatakse oluliste sundmuste puhul naiteks pulmas matustel taiskasvanuks puhitsemisel spordivoistlustel ja suurtel pidustustel gule wamkulu tantsijad valib kulavanem ja nad on suure au sees kuigi nad oma isikut ei paljasta ja kannavad tantsides maske tantsijad on vaidetavalt uhenduses oma esivanemate vaimudega tantsu juurde kuulub vahemalt 150 eri tegelaskuju igauhel neist on oma lugu ja roll alates 2005 aastast kuulub gule wamkulu unesco suulise ja vaimse maailmaparandi nimistusse teine populaarne tants on chitalele mida esitavad tavaliselt tudrukud taiskuuoodel kulad voistlevad tihti chitalele tantsimises ka omavahel tantsu saadab tantsijate laul ja kateplaksutamine malawi muusika on kujunenud eri traditsioonide segunemisel ja selles on tunda tugevat rahvusvahelist moju 1960 aastate lopus oli populaarne kwela hiljem hakati viljelema peamiselt dzassi gosplit reggaet hiphoppi poppi rokki tuntumad ansamblid on reggaeband black missionaries ja hiphopband real elements lauljad lucius banda tony bird evison matafale wambali mkandawire malia kitarrist erik paliani hiphoplaulja tay grin njassa jarve kaldal peetakse alates 2004 aastast igasugisest muusikafestivali lake of stars malawi mehed on oskuslikud puidunikerdajad ja tislerid peamiselt eebenipuust mahagonist ja tiigist valmistatakse maske loomakujukesi abstraktseid kujusid nikerdatud ornamentidega mooblit tahelepanuvaarsed on malawi meistrite valmistatud pealiku toolid ja uhest tukist tehtud kolmejalalised lauad esemeid kaunistavad nikerdatud eluolu loodust voi tantsijaid kujutavad pildid nikerdatakse ka koikvoimalikke tarbeesemeid naiteks koogitarbeid ja lauanousid levinud on ka korvipunumine ja keraamika populaarne on batika selleks kasutatakse valget kangast millele maalitakse peamiselt stiliseeritud pilte kulaelust ja loodusest tuntuim maalikunstnik on david kelly kelle teosed kujutavad enamasti malawi loodust malawis voib naha nii traditsioonilisi hutte kui ka laanelikke villasid kulades ei ole enamasti elektrit ega veevarustust suurem osa majadest on ehitatud poletamata tellisest ja kaetud olgkatusega pohiplaan on enamasti ristkulikukujuline kuid voib olla ka ummargune katused on monikord plekist lihtsamatel huttidel on muldporandad nii seinu kui ka porandaid tuleb regulaarselt varske muda voi saviga ule maarida et valtida pragunemist ja tihendada ehitist niiskuse ja putukate vastu tihti kujundatakse seintele mustreid eri toonides saviga poletatud tellistest majadel on tavaliselt betoonporand ja plekkkatus monikord seinu krohvitakse ja varvitakse tavaliselt on seina alaosa tume ja ulaosa valge linnamajad on uhkemad ja kasutusel on samad ehitusmaterjalid nagu laanes ka linnas kuulub maja juurde peaaegu alati juurviljaaed aastal 1998 elas umbes 65 inimestest traditsioonilistes olgkatusega huttides 16 elas betoonist voi poletatud tellistest majades ulejaanud kombineeritud stiilis majades enamik majadest on kahe voi kolmetoalised keskmiselt elas uhes majas 43 inimest valdavalt kuulub maja selles elavale perekonnale ainult paaril protsendil inimestest voolab kraanist vesi vett saadakse tavaliselt puurkaevust voi joest ja tihti tuleb sellel kaugel jarel kaia umbes 74 protsendil inimestest oli valikaimla nii linnas kui ka maal 22 protsendil puudus kaimla uldse toidu valmistamiseks kasutatakse tavaliselt puitu ja valgustuseks parafiini enamasti on toidutegemiseks eraldi hutt kust suits katuseava kaudu valja paaseb maad peetakse uhisomandiks perekond voib leida vaba maatuki ja sinna endale maja ehitada ja pollu rajada tarvis laheb ainult naabrite nousolekut teatud aja moodudes saab ta maja riigiasutuses enda omaks vormistada suur osa lugudest on suulised populaarsed on vanasonad lugusid armastatakse ette kanda ja naitetrupid kaivad kulast kulla tihti sisaldab etendus palju improvisatsiooni etendusse kaasatakse ka vaatajad malawi kirjandus on peamiselt ingliskeelne tuntumate kirjanike hulka kuuluvad steven chimombo frank chipasula aubrey kachingwe legson kayira stanley onjezani kenani jack mapanje felix mnthali david rubadiri ja paul tiyambe zeleza njandza keeles kirjutavatest kirjanikest on uks tuntumaid jolly maxwell ntaba olulisemate muuseumide seas on ajaloole ja kultuuriloole puhendunud 1966 aastal avatud chichiri muuseum karonga muuseum ja njassa jarve muuseum mangochis avalike raamatukogude tood korraldab 1968 aastal asutatud riiklik raamatukoguamet malawi national library service rahvusraamatukogu funktsioone taidab rahvusarhiiv kus ametlike dokumentide ja ajalooliste urikute korval on ka eksemplar igast ilmunud raamatust aastal 1990 oli malawis 6 akadeemilist raamatukogu 72 kooliraamatukogu 22 spetsialiseerunud raamatukogu ja 7 keskraamatukogu millele allus 780 haruraamatukogu lugejaid oli kokku ule 34 miljoni malawilaste pohitoit on paks maisipuder nsima pudrust vormitakse patsikesed mille juurde pakutakse ube liha tavaliselt kana voi kitse monikord aga ka sealiha kala juurvilju tingimata tomatit ja sibulat lisandeid nimetatakse ndiwoks soogilauale kuuluvad ka maniokk ning veidi haruldasemad riis ja kartulid liha ja koogivilju ilma nsimata ei peeta toitvaks eineks nsimat lisanditega suuakse tavaliselt kaks korda paevas louna ajal ja ohtul valdavalt valmistatakse toitu lahtisel tulel soogi hankimise ja valmistamise eest vastutavad naised ja suuremad lapsed kulalistele pakutakse alati suua isegi siis kui oieti endalegi ei jatkuks toitu pakutakse koigepealt kulalistele siis mehele naisele ja lopuks lastele enne sooki pestakse uhises kausikeses kasi sest nsimat suuakse kaega kellelegi ei panda pahaks et ta palju soob selle ule pigem roomustatakse puuviljad juurviljad liha ja munad on peaaegu alati kaeparast sest neid saab oma majapidamisest mangod melonid apelsinid ja ananassid on peaaegu alati toidulaual toiduainetetoostuse saadused naiteks juust on kallid ja maal raskesti kattesaadavad tomatid sibulad ja banaanid on saadaval soltumata hooajast porgandi kapsa paprika ja troopiliste puuviljade kattesaadavus soltub hooajast ja piirkonnast imporditud toidukaubad ja karastusjoogid on kallid monikord juuakse koduolut chibukut harvem isetehtud kanget alkoholi ja blantyre olletehase toodangut enamasti on asulas ka moni soogikoht kus pakutakse muu hulgas nsimat ja ndiwot voi kupsetatud kartuleid linnades on laanelikud restoranid ja kohvikud naiste koige tahtsam riietusese on chitenje see on umbes kahemeetrine kangatukk mida kantakse seeliku peal see taidab nii polle kandekoti pajalapi kui ka beebikoti otstarvet chitenje on tavaliselt erksavarviline mitmesuguste mustrite ja piltidega tihti kannavad mingi grupi naiteks laulu voi tantsuruhma liikmed uhesuguse mustriga chitenjesid chitenje all kantakse puuvillast kleiti voi pluusi ja seelikut traditsiooniliste sundmuste ja rituaalide puhul kantakse alati chitenjet aga tihti tehakse seda ka igapaevase too ja puhkuse ajal kontoris tootavad naised kannavad laanelikku riietust ka mehed riietuvad laanemaises stiilis enamik mehi kannab puuvillast sarki ja pikki pukse ka kuuma ilmaga lapsed kannavad koolis vormiroivaid kingad on kallid ja tihti kaivad ka linnas inimesed paljajalu sageli saab inimese paritolu ule otsustada tema riietuses domineeriva varvuse jargi malawi pohjaosas kantakse rohkem punast keskosas sinist ja lounas rohelist malawis peetakse jargmisi puhi populaarseim spordiala on jalgpall malawi jalgpallikoondis ei ole maailmameistrivoistluste finaalturniirile joudnud aafrika karikavoistluste finaalturniiril on meeskond osalenud kaks korda parim saavutus on 1987 aasta aafrika mangude pronksmedal naiste seas on populaarseim spordiala netball rahvuskoondis on maailma edetabelis viiendal kohal mangitakse ka vorkpalli ja korvpalli ning harrastatakse kergejoustikku tuntumate sportlaste seas on pikamaajooksja catherine chikwakwa kes voitis 2004 aastal juunioride maailmameistrivoistlustel 5000 meetri jooksus hobemedali malawi voistkond on osalenud suveolumpiamangudel alates 1972 aastast kuid medaleid voitnud ei ole 1976 ja 1980 aasta olumpiamange boikoteeriti taliolumpiamangudel malawi osalenud ei ole maldiivid ametlikult maldiivi vabariik on saareriik india ookeanis riik koosneb 26 atolli moodustavast 1192 saarest millest 2014 aastal oli 188 asustatud maldiivid on pindalalt ja rahvaarvult aasia vaikseim riik see on maailma vaikseim riik mille rahvaarv on ule 100 000 elaniku maldiivid on maailma madalaima suurima geograafilise korguspunktiga riik riigi korgeim punkt asub 24 meetrit ule merepinna nimi maldiivid tahendavad male saari sanskriti keeles tahendab maladvipa parjakujuliselt asetsevat saarte gruppi seni ei olda paris kindlad millise keele alusel on maldiivid oma nime saanud male voib tuletuda malajalami keelest maala parg ja dweepu saar voi tamili keelest maalai parg ja theevu saar maldiivi keeles kutsutakse maldiivlasi dhivehin mis tuletub nimisonast theevu saar maldiivid asuvad aasiast lounas india ookeanis riik asub indiast ja sri lankast edelas saartest itta jaab lakadiivi meri ja laande araabia meri maldiivide lahim kaugus euraasia mandril asuvast indiast on 430 kilomeetrit ja sri lankast 717 kilomeetrit lahim indiale kuuluv saar minicoy asub maldiividest 128 kilomeetri kaugusel maldiivi saarestik ulatub 823 kilomeetri pikkuselt pohjast lounasse kahe roobiti kulgeva madala korallsaarte ahelikuna saarestiku keskosa laius on 133 kilomeetrit riigi rannajoone pikkus on 644 kilomeetrit saarestikku labib 4 suurt vaina maapinna keskmine korgus mereveetasemest on 18 meetrit riigi korgeim koht asub addu atollil ja on 24 meetri korgusel merepinnast riigi suurim atoll on gan fuvahmulahi atollil asuvad riigi ainsad mageveekogud bandaara kilhi ja dhadimagi kilhi metsaga on kaetud 3 riigi pindalast puistu moodustavad pohiliselt mangroovisalud riigist on leitud 2 liiki kahepaikseid duttaphrynus melanostictus ja hoplobatrachus tigerinus riigis on 2013 aasta seisuga kirjeldatud 166 linnuliiki neist ohustatumad liigid on stepikiivitaja ja turteltuvi maldiividel valitseb ekvatoriaalne kliima riigi kirdeosas on mussoonkliima novembrist martsini edelas aga juunist augustini madalad saared on eriti mojutatud tormide ja tsunamide tekitatud lainetusest 2004 aasta maavarina tottu noudis maldiividele joudnud tsunami 82 inimese elu ja 24 inimest jai kadunuks tsunami ujutas riigi pealinna male territooriumi ule 23 ulatuses saarte madalast geograafilisest korgusest tingituna on maldiivide suurimaks keskkonnaprobleemiks kliimasoojenemisest tingitud ookeanivee taseme tous riigi poliitikud on kliimasoojenemise vastu rahvusvahelistel konverentsidel sona votnud probleemile tahelepanu pooramiseks korraldas maldiivide valitsus 17 oktoobril 2009 istungi 5 meetri sugavusel vee all maldiivid on presidentaalne vabariik riigipea on president kes on uhtlasi ka valitsusjuht president valitakse ametisse 5aastaks soovi korral on tal voimalus kandideerida ametisse teiseks ametiajaks seadusandlik voim riigis kuulub 1kojalisele parlamendile parlamendi moodustavad 85 liiget kes valitakse ametisse 5aastaks riigis tegutsevad ametlikult registreeritud parteid maldiivide esimene pohiseadus voeti vastu 1932 praegune kehtiv pohiseadus ratifitseeriti 7 augustil 2008 riigi korgeim kohtuorgan on ulemkohus kuhu kuulub ulemkohtunik ja 6 kohtunikku maldiividel on 1 linn male ja 7 provintsi maldiivide rahvaarv oli 2014 aasta rahvaloenduse andmetel 407 660 inimest kellest 338 434 on maldiivlased riigis elas 230 453 meest ja 177 207 naist pealinnas male elas 153 904 elanikku ja pohjathiladhunmathi atollil 13 672 elanikku mujal oli elanike arv vaiksem 2014 aasta rahvaloenduse jargi oli 27 elanikest nooremad kui 15eluaastat 68 vanuses 1564eluaastat ja vanemad kui 65eluaastat moodustavad 5 rahvastikust enamus riigi elanikkonnast on moslemid maldiivide esimene rahvaloendus peeti 1977 riigikaitset korraldab maldiivide riiklik kaitsejoud kaitsejoudude koosseisu kuulub merejalavae uksus julgeolekuuksus ja rannavalve maldiivide peamine majandusharu on turism lisaks tegeletakse kalandusega pollumajandusmaad on riigis 233 2015 olid riigi peamised ekspordipartnerid tai 18 prantsusmaa 121 ja saksamaa 107 mahus peamised impordipartnerid olid araabia uhendemiraadid 184 singapur 138 ja hiina 106 mahus maldiivide kattega teede kogupikkus on 88 kilomeetrit millest 60 kilomeetrit asub males 14 kilomeetrit addu atollil ja 14 kilomeetrit laamu atollil riigis on 9 lennuvalja riigi peamine sadam on male singalite eepose mahavansa jargi joudis maldiividele uks prints vijaya laevastiku laevadest umbes 500 ekr kreeka ajaloolane philostorgius mainis 350 aasta paiku diva saarelt parit theophilust kes saadeti himjariite misjoneerima saarte esimesed teadaolevad asukad olid india edelaosast parit draviidi kalamehed kes 3 sajandil ekr saartele asudes toid kaasa budismi ja rajasid kuningriigi ajaloolane hassan ahmed maniku loendas 1990 aastal arheoloogilisi budistlikke objekte kokku 59 vaikesaarel neist suurimad asuvad haddhunmathi atollil 11 sajandil vallutas osad atollid chola keiser raja raja chola i 11 sajandil levis maldiividele islam ja kohalik kuningas poordus islamisse kas 1153 voi 1193 vastaval vaseplaadil on aastaarv halvasti valjaloetav ning temast sai sultan jargnevate sajandite jooksul valitsesid saari 84 sultanit 6 eri dunastiast esimeste eurooplastena saabusid saartele portugallased kes rajasid 1558 viadori atollile koloonia kuid peatselt havitasid kohalikud selle 16 sajandil kuulusid maldiivid hollandi mojusfaari kuid saartele uusi kolooniaid ei rajatud maldiivid sattusid 1796 briti impeeriumi mojusfaari ja muudeti 1887 protektoraadiks kuid kohalike sultanite tegemistesse ei sekkutud 1953 kuulutas muhammad amin didi maldiividel valja vabariigi ja sultan aeti riigist valja kuid 1954 sultanaat taastati 1957 rajasid britid gani saarele ohuvaebaasi mis tegutses 1976 aastani 19591963 moodustasid huvadu addu ja fua mulaku atollide elanikud uhendatud suvadive vabariigi maldiivid kuulutati iseseisvaks 26 juulil 1965 kui sultani esindaja ibrahim nasir rannabandeyri kilegefan ja briti suursaadik michael walker allkirjastasid vastava kokkuleppe riigipeaks sai end kuningaks kuulutanud senine sultan muhammad fareed didi 15 novembril 1967 toimus parlamendis haaletus kusimuse ule kas maldiivid peaksid jaama konstitutsiooniliseks monarhiaks voi saama vabariigiks selle kusimuse osas korraldati 15 martsil 1968 rahvahaaletus kus enamus osalenutest soovis vabariigi kehtestamist maldiivid kuulutati vabariigiks 11 novembril 1968 ja riigi esimeseks presidendiks sai ibrahim nasir 1970ndatel algas riigis poliitiline voimuvoitlus 1975 arreteeriti ja saadeti asumisele peaminister ahmed zaki 1978 pogenes president nasir singapuri ja uueks presidendiks sai maumoon abdul gayoom kuigi gayoomi ajal valitses riigis poliitiline stabiilsus kujunes tema valitsemisaja lopuks suur riigivolg 1980 1983 ja 1988 uritasid nasiri toetajad labi viija riigipoordekatseid 1988 riigipoordekatses sekkusid india uksused et taastada maldiividel kord 26 detsembril 2004 tabas maldiive 2004 aasta india ookeani maavarinast pohjustatud tsunami mille tottu hukkus riigis 82 inimest gayoomi viimastel valitsemisaastatel hakkasid riigis uued poliitilised liikumised noudma demokraatlikke reforme 2008 peeti uue pohiseaduse alusel esimesed mitme kandidaadiga presidendivalimised ja riigi uueks presidendiks sai mohamed nasheed nasheed alustas mitmete reformidega 23 detsembril 2011 islami kaitseks peetud meeleavaldusel osales 20 000 inimest kui siseministri korraldusel vahistas armee 16 jaanuaril 2012 kriminaalkohtu esimehe abdulla mohamedi pohjustas see opositsiooni rahutusi nasheed astus 7 veebruaril 2012 presidendiametist tagasi kuna politsei oli meeleavaldajate poole ule lainud heikki aasaru maldiivide president astus rahutuste tottu tagasi err 7 veebruar 2012 8 oktoobril 2012 nasheed arreteeriti ja martsis 2013 moisteti 13aastaks vangi uus president mohammed waheed hassan kuulutas 2013 valja presidendivalimised mille esimeses voorus 7 septembril 2013 sai nasheed 4545 haaltest kuid valimistulemus tuhistati kordusvalimistel sai riigi presidendiks endise riigipea gayoomi poolvend abdulla yameen yameen on ajanud hiinaga sobralikku poliitikat riigis pole sisekonfliktid aga vaibunud 2015 arreteeriti asepresident ahmed adheeb ja 4 novembril 2015 kuulutas yameen valitsusvastaste rahutuste tottu riigis valja eriolukorra mis kehtis 10 novembrini 2015 maldiivide haridussusteem jaguneb pohihariduseks keskhariduseks ja korghariduseks kooliharidust alustatakse 5aastaselt pohikool kestab 5 aastat keskharidus jaguneb alam ja ulemastmeks alamaste kestab 5 ja ulemaste 2 aastat riigis on mitu ulikooli neist vanim 1973 rajatud maldiivide riiklik ulikool hukuru mosee on riigi vanim sailinud mosee mis valmis 1656 riigi suurim kino on schwack cinema males asuv rahvuslik jalgpallistaadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat 1952 avati rahvusmuuseum males asub riiklik kunstigalerii gruusia keel ehk georgia keel on ligikaudu 4 miljoni konelejaga kartveli ehk lounakaukaasia keel kasutatakse gruusia kirja see on ametlik keel gruusias gruusia kiri on teada 5 sajandist ta parineb ajalooliselt idaaramea kirjast loetakse vasakult paremale gruusia kirja kasutavad gruusia ja megreli keel ning seda on luhiajaliselt kasutatud ka osseedi keele kirjutamisel lounaosseetias gruusia tahestikus puuduvad suurtahed tabeli esimeses reas toodud suurtahed on loodud hiljuti ja kirjas juurdumata teises reas on traditsioonilised gruusia tahed arhailised tahed on selles reas halliga kolmandas valges reas tahtede latinisatsioon gruusia ametlik latinisatsioon aastast 2002 ja neljandas hallis reas eesti transkriptsioon oigekeelsuskomisjon 1976 mali on merepiirita riik laaneaafrikas malil on maismaapiir seitsme riigiga pohjas alzeeriaga idas nigeriga lounas burkina faso ja elevandiluurannikuga edelas guineaga ning laanes senegali ja mauritaaniaga riigi pohjaosa holmab sahara korb asustus on koondunud riigi lounaossa nigeri ja senegali joe lahedusse halduslikult jaguneb riik kaheksaks piirkonnaks ja uheks ringkonnaks 2009 aasta rahvaloenduse andmetel elas malis 14 517 176 inimest 68 malilastest elas 2002 aasta seisuga maapiirkondades ja 510 oli nomaadse eluviisiga ule 90 elanikkonnast on koondunud riigi lounaossa 2007 aastal oli 49 malilastest nooremad kui 15 aastat 47 vanuses 1564 ja 3 olid 65aastased voi vanemad sundimuskordaja oli 496 promilli ja sundimuse summaarne kordaja 74 suremuse uldkordaja oli 165 promilli keskmine oodatav eluiga oli sundides 495 aastat meestel 476 ja naistel 515 imikusuremuskordaja oli 2007 aastal 106 promilli mali suurim rahvas on bambarad kes moodustavad elanikest 365 mande rahvaste bambarad soninked hasongad malinked esindajaid on malilaste seas 50 palju elab malis veel fulbesid 17 volta rahvaid 12 songaisid 6 ning tuareege ja maure 10 mali on uks vaesemaid riike nominaalne sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2008 aastal 691 dollarit millega oldi maailmas 155 kohal peamisteks majandusharudeks on pollumajandus karjakasvatus ja kalandus kus on hoivatud 80 toojoust 10 riigi elanikest on ilma pusiva elukohata karjakasvatajad peamine pollumajanduspiirkond paikneb nigeri joe kaldail kuna riigi pohjaosas on valdavalt korb ja poolkorb moodustab 65 pindalast pollumajandustooted valmivad peamiselt taludes kust need transporditakse linnadesse ja muuakse kaupmeestele kala puutakse peamiselt nigeri joest ja selle lisajogedest puuvilla ja kariloomade jarel ekspordib mali koige enam kulda kulla igaaastane kaevandusmaht kasvas 1980 aastate lopu poolelt tonnilt 2007 aastaks enam kui 50 tonnini 2009 aastal oli mali kulla kaevandusmaht lounaaafrika vabariigi ja ghana jarel aafrikas kolmandal kohal loodusvaradest leidub malis ka uraani ja soola mali relvajoud koosnevad maavaest ohuvaest sandarmeeriast rahvuskaardist ja politseist surete nationale neis teenib 7000 meest keda juhib kaitse ja veteranide minister mali sojalised kulutused on 68 miljonit dollarit aastas mis on 2 sktst reservi kuulus 2002 aasta seisuga hinnanguliselt 2 369 578 meest kellest valjaoppe oli saanud 1 358 646 maavagi koosneb neljast motoriseeritud jalavae pataljonist ja uhest tankipataljonist kasutatakse tanke t54 t55 ja t3485 ning soomussoidukeid ohuvaepataljon koosneb kahest kompaniist kuhu kuulub 16 lahingulennukit ja 400 meest mali vaikesesse merevakke kuulub 50 meest ja 3 patrullpaati 1960 ja 1970 aastatel sai mali maa ja ohuvagi varustuse ja valjaoppe peamiselt noukogude liidult parast noukogude liidu lagunemist on riik ostnud varustust ja valjaopet ameerika uhendriikidest prantsusmaalt ja saksamaalt 16 jaanuaril 2012 alustas mitu tuareegi vastupanuruhmitust relvastatud ulestousu mali valitsuse vastu et saavutada pohjamalis azawadi piirkonnas iseseisvus voi suurem autonoomia 22 martsil 2012 toimunud riigipoorde tulemusena tuli voimule demokraatia ja riigi taastamise rahvuslik komitee cnrdr kasutades riigipoordega tekkinud segadust haarasid ulestousnud enda kontrolli alla kolm pohjamali suuremat linna kidali gao ja timbuktu 2012 aasta sugisel palus mali valitsus valisriikide sojalist abi ulestousu mahasurumiseks seejarel vottis uro julgeolekunoukogu vastu resolutsiooni millega aafrika liit sai mandaadi korra taastamiseks mali pohjaosas aafrika liidule tuli appi prantsusmaa kes alustas 11 jaanuaril 2013 operatsiooni serval operatsiooni tulemusena kaotasid ulestosunud uhe kuu jooksul kontrolli kogu mali pohjaosas 18 juunil 2013 solmisid tuareegi massajad ja valitsus rahulepingu mis lopetas mali kodusoja marshalli saared ametlikult marshalli saarte vabariik on saareriik vaikse ookeani laaneosas mikroneesias riigi maismaaterritooriumi holmab saarestik marshalli saared marshalli saared on maailma vaikseim riik millel on 2kojaline parlament riigi pindala on 181 km2 ja selle moodustab 29 madalat atolli ning 5 eraldi saart marshalli saarte laaneosas asuvad raliki saared idaosas rataki saared umbes kaks kolmandikku riigi elanikest elab majuro atollil ja kwajaleini atollil riigi kultuurikeskuseks on ebeye saar kwajaleini atollil marshalli saared on nime saanud 1788 aastal piirkonda kaardistanud briti kapteni john marshalli jargi nimi marshall tuleneb frangi keelest selle tahenduse moodustavad nimisonad mare hobune ja skalkoz teener marshalli saared asuvad vaikse ookeani laaneosas ekvaatori lahistel riik piirneb pohjas wakei saarega laanes mikroneesia liiduriikidega edelas kiribatiga ja lounas nauruga riigi maismaa moodustavad 2 paralleelselt loodest kagusse kulgevat arhipelaagi mis koosnevad kokku 29 atollist ja 5 saarest mille omakorda moodustavad rohkem kui 1000 vaikesaart riigi rannajoone kogupikkus on 3704 kilomeetrit marshalli saartel on ameerika uhendriikidega territoriaalvaidlus wakei saare ule marshalli saarte atollid on moodustunud kustunud vulkaanidel kwajaleini atoll on riigi suurim pindalaga 16 km2 atollid ja vaikesaared on madalad nende keskmine korgus on 2 meetrit ule merepinna kuid riigi korgeim punkt asub 10 meetrit ule mere pinna likiepi atollil atollid on maastikugeograafialt sarnased ookeani rannikul avaneb liivarand mida sisemaast eraldavad korged liivaluited luidete taga kasvab laialehine rannikumets kus asub hoonestamiseks sobilik piirkond atollide maismaa keskosas on hariliku taro voi kookospalmi kasvatusala mille taga on teine hoonestamiseks sobilik piirkond atoll umbritseb ookeanist taielikult voi osaliselt eraldatud laguuni mille rannikul kulgeb maantee riigi elanikkond kogub joogivett peamiselt vihmaveest metsaga on kaetud 493 riigi pindalast marshalli saarte mullastik on ohuke ja toitainetevaene saarte peamised puuliigid on kookospalm ja leivapuu riigi ookeanialal on kirjeldatud 160 koralliliiki marshalli saarte valitsus moodustas oktoobris 2011 riigi ookeanialal haide kaitseks kaitseala kogupindalaga 2 miljonit km2 marshalli saartel on kirjeldatud 95 linnuliiki kellest 4 on ohustatud ohustatud liikidest on marshalli saartel kirjeldatud mas afuera tormilindu kraetormilindu tuhkurtormilindu ja alaska koovitajat marshalli saarte loodusliku loomastiku moodustavad peamiselt mereimetajad maismaaimetajad on koduloomad voi inimkaaslejad riigis valitseb troopiline kliima mis jaguneb kuivaks ja vihmaperioodiks vihmaperiood kestab maist novembrini kuivaperiood detsembrist aprillini paevane temperatuur on vahemikus 21 kuni 34 c lounapoolsetel atollidel on aastane keskmine sademete hulk 4320 mm saari tabavad sageli taifuunid ja kliimasoojenemisega on kaasnenud pouad marshalli saarte suurimaks keskkonnaprobleemiks on kliimasoojenemise tulemusena tousev ookeanivee tase 1990 aastate algul maaras marshalli saarte valitsus komisjoni uurima ookeanivee taseme tousu moju 2008 pohjustas korge lainetus pealinnas majuros uleujutuse mistottu riigis kuulutati valja eriolukord majuro kannatas korge lainetuse kaes ka 2013 aastal 2013 kannatas riigi pohjaosa poua kaes mistottu riigis kuulutati valja eriolukord septembris 2013 toimus marshalli saartel vaikse ookeani riikide foorumi tippkohtumine riigis on tosisteks keskkonnaprobleemideks ka usa endisest katsepolugoonist lahtuv radioaktiivne kiirgus ja elanikkonna tekitatud jaatmete ladustamine marshalli saared on presidentaalne vabariik riigipea on parlamendi poolt 4 aastaks ametisse valitav president kes on uhtlasi ka valitsusjuht riigi seadusandlik organ on 2kojaline mistottu marshalli saared on maailma vaikseim riik millel on kahekojaline parlament seadusandlik organ koosneb ulemnoukogust ja parlamendist ulemnoukogu iroij on 12liikmeline ja koosneb hoimupealikest ulemnoukogu noustab presidenti ja selgitab vastu voetavate seaduste kooskolastust traditsiooniga riigi parlamenti kuulub 33 liiget kes valitakse ametisse 4 aastaks riigis puuduvad poliitilised parteid kuid uhiskondlike vaadete jargi on valja kujunenud kaks poliitilist fraktsiooni aelon kein adi partei ja uhinenud demokraatlik partei riigi pohiseadus voeti vastu 1 mail 1979 riigi korgeim kohtuorgan on ulemkohus marshalli saared on jagunenud 24 omavalitsuseks millest igauks moodustab valimisringkonna riigi pealinn majuro asub 64 vaikesaarel marshalli saarte teede kogupikkus on 2028 kilomeetrit sellest kattega teid on 75 kilomeetrit marshalli saartel asub 15 lennuvalja see on maailma vaikseim mitme lennuvaljaga riik 4 lennuvalja maandumisrajad on kattega riigi peamised sadamad asuvad enitwetaki kwajaleini ja majuro atollidel marshalli saarte lipp ja vapp on kasutusel alates 1 maist 1979 roki maakood on mhl riigi interneti uladomeen on mh 2011 rahvaloenduse jargi oli marshalli saarte rahvaarv 53 158 neist 27 243 olid mehed ja 25 915 naised seega vordluses 100 naise kohta elas riigis 105 meest 1988 oli riigi rahvaarv 43 380 ja 1999 oli rahvaarv 50 840 inimest linnaelanike osakaal rahvastikust on 738 ning nad paiknevad majuro ja kwajaleini atollidel seejuures pealinnas majuros elas 523 riigi rahvastikust marshalli saarte rahvastik elab 24 atollil riigi tihedamini asustatud piirkond on majuro kus 2011 rahvaloenduse andmetel elas 7413 inimest ruutmiilil korghariduse oli omandanud 131 meestest ja 99 naistest vastavas arvestuses voeti valimiks elanikud kes olid vanemad kui 6 eluaastat esimese marshalli saarte elanikuna omandas doktorikraadi riigi praegune president hilda heine 2011 aasta rahvaloenduse jargi oli 221 immigrantidest parit usa mandriosast 215 hawaiilt ja 165 filipiinidelt 515 rahvastikust kuulub kohalikku kongregatsionalistlikku kirikusse 242 jumala assambleesse 84 on katoliiklased ja 83 mormoonid marshalli saartel regulaarvagesid pole riigi sojalise kaitse eest vastutab usa riigis tegutsevad politseiuksused marshalli saarte peamine sissetulekuallikas on usalt saadav renditulu kwajaleini atollil asuva sojavaebaasi rentimise eest pollumajanduses tegeletakse kookospalmi ja leivapuu kasvatamisega lisaks kasvatatakse tomateid ja harilikku tarot elanikud tegelevad ka kasitoo ja kopra tootmisega 2016 oli riigi sisemajanduse kogutoodang 180 miljonit usa dollarit esimese eurooplasena joudis 21 augustil 1526 marshalli saartele hispaania maadeuurija alonso de salazar ja andis uhele saarele san bartolome nime 21 septembril 1529 joudis saartele hispaania maadeuurija alvaro de saavedra ceron ja 1530 hispaania maadeuurija miguel lopez de legazpi 1788 purjetasid saartele briti kaptenid john charles marshall ja thomas gilbert 1820 nimetasid maadeuurijad adam johann von krusenstern ja louis isidore duperrey saared marshalli jargi marshalli saarteks 1824 pani usa vaalapuugilaev globe osa meeskonnast mulgravei saarele aasta hiljem oli neist elus vaid 2 poissi kelle usa kuunar ules korjas 19 sajandil sagenesid eurooplaste kontaktid marshalli saarte elanikega kuid peamiselt olid vastastikused suhted vagivaldsed saartele joudsid ka jaapani kalurid 1857 saabusid marshalli saartele esimesed misjonarid 1874 kuulutati marshalli saared hispaania idaindia osaks oktoobris 1885 solmis saksamaa kapten fritz rotger marshalli saarte pealikega vastavad lepingud mille alusel muutusid saared saksamaa protektoraadiks 1899 hispaaniaga solmitud lepingu jarel said marshalli saared saksamaa uusguinea osaks 19041914 tegutsesid saartel katoliku misjonarid esimeses maailmasojas okupeerisid jaapani vaed 29 septembril 1914 enewetaki atolli ja 30 septembril 1914 halduskeskuse jaluiti atolli saksamaa loobus 1919 versailles rahulepinguga oma vaikse ookeani valdustest 17 detsembril 1920 tunnustas rahvasteliit marshalli saarte kuuluvust jaapani koosseisu jaapan saatis saartele vahemalt 1000 jaapanlast suurendas administratiivtootajate hulka ja maaras ametisse uusi ametnikke samuti soovisid jaapanlased asendada matriarhaarsetel suhetel pohineva uhiskondliku korra patriarhaalsusel pohinevaga kuid edutult teise maailmasoja algul oli kwajaleini atoll jaapani 6 laevastiku baasiks 1944 vallutasid saared ameerika uhendriikide vaed uro otsusega kuulusid marshalli saared koos mitmete mikroneesia saartega 1947 usale usa kasutas parast teist maailmasoda bikini ja enewetaki atolle tuumapolugoonina kus 19461958 korraldati kokku 67 tuumapommikatsetust sealhulgas 1952 maailma esimese vesinikpommi katsetus 19561998 maksis usa marshalli saarte elanikele 759 miljonit dollarit kompensatsiooni radioaktiivsest kiirgusest tingitud tervisehadade eest usa armee kasutab jatkuvalt kwajaleini atollil asuvat polugooni raketikatsetusteks marshalli saarte valitsus moodustati 1979 ja riik sai suveraanseks 1986 kusjuures usa kohustas tagama marshalli saarte sojalise kaitse amata kabua sai riigi presidendiks 1979 ja oli ametis 1996 aastani 2000 sai presidendiks uhinenud demokraatliku partei esindaja kessai note 2008 jargmiseks presidendiks saanud litokwa tomeing kaotas oktoobris 2009 parlamendis usaldushaaletuse 20092012 oli presidendiks uhinenud demokraatliku partei esindaja jurelang zedkaia 20122016 oli marshalli saarte president christopher loeak 2015 aasta parlamendivalimiste jarel valiti jaanuaris 2016 presidendiks casten nemra kes oli ametis 17 paeva kuna parlamendis algatati tema vastu umbusaldushaaletus riigi uueks presidendiks sai hilda heine eesti ja marshalli saared solmisid diplomaatilised suhted 12 juulil 2013 eesti kodanikele on marshalli saarte kulastamine viisavaba riigi haridussusteem on 3 astmeline pohiharidus keskharidus ja korgharidus lapsed asuvad pohikooli 6aastaselt ja pohikool on 8 aastat keskharidus omandatakse 4 aastaga korgharidust pakuvad marshalli saarte kolledz ja vaikse ookeani lounaosa ulikooli kampus riigis asub 1981 moodustatud alele muuseum raamatukogu ja arhiiv riigi suurim raamatukogu on ulemkohtu raamatukogu kus on 50 000 koidet marshalli saarte kolledzis on 7000 koidet riigi tuntuim ajaleht on the marshall islands journal majuros asub 2000kohaline spordistaadion henri de toulouselautrec i d tuluz lotk 24 november 1864 9 september 1901 oli prantsuse kunstnik ta sai kuulsaks moulin rouge i reklaamplakatiga toulouselautrec sundis prantsusmaal lounapureneede piirkonnas tarni departemangus albi linnas ta parines vanast aadlisuguvosast mis oli oma prestiizi suurelt jaolt kaotanud parast prantsuse revolutsiooni oli perekond langenud usna heal jarjel oleva kuid vahemtahtsa provintsiaristokraatia seisusesse tema vanemad olid krahv alphonse de toulouselautrec ja krahvinna adele de toulouselautrec nad olid esimese astme sugulased ning vaga mitmed tema sugulased olid mingil viisil kas esimese voi teise astme sugulussuhetes vanemad lahutasid parast noorema poja richardi surma 1868 aastal henri veetis oma varajase lapsepolve bosci lossis albis ja celeyrani lossis narbonnei lahedal aristokraadist vanemate laps henri de toulouselautrec ilmutas juba varakult erakordset kunstiannet onu avastas varakult tema kunstiande tolle ajastu uhiskonnas olid elukutselised kunstnikud vaga haruldased mis tahendab et toulouselautrec oleks pidanud perekonna traditsioone jargima ja alustama karjaari sojavaelasena takistuseks sojavaelisele karjaarile said takistuseks suguvosasisestest abieludest tingitud nork tervis parilik suufilis ja halvasti paranenud jalaluumurrud takistasid teda sodurina alustamast 12aastaselt murdis henri vasaku jala ja 14aastaselt parema jala et ta kannatas kaasasundinud kaltsiumipuuduse all ei kasvanud ta luud korralikult kokku ning ka jalad ei kasvanud enam kui ta joudis taisikka oli tal normaalse suurusega kere kuid jalad olid tal ebanormaalselt luhikesed tema kasv oli umbes 150 cm ta pidi oma puude tottu palju voodis lamama hiljem vajas kaimisel keppi enamik henri de toulouselautreci varasemast elust moodus emapoolsete sugulaste kodude vahel rannates aegajalt veetis ta aega ka loury jahimoisas toulouselautreci elu oli selgelt jaotunud kahe maailma vahel uhelt poolt oli armastust tais naiste maailm kus ema vanaema ja hulk tadisid ning nobusid tema eest hoolitsesid teiselt poolt karm meeste maailm kus arstide ja raviprotseduuridega kais kaasas isa ja onude ukskoiksus mis oli tingitud sellest et nende meelest oli mees ainult siis mees kui suutis ratsutada ja jahti pidada henri tervis halvenes pidevalt kuid siiski alustas esimest oppeaastat condorcet endises bonapartei lutseumis oktooris 1872 kuu aega enne oma kaheksandat sunnipaeva parast kolme kooliaastat muutusid 11aastase henri de toulouselautreci jalavalud valjakannatamatuks ning ametliku hariduse omandamine katkes teismelisena oli ta pidev uurimisobjekt erinevatele arstidele parast koolist lahkumist saadeti ta koigepealt neuillysse seejarel pariisilahedasse linnakesse kus ta viibis harra verrier kliinikus kus elasid pohiliselt erinevad liigesevalude all kannatavad patsiendid poja jarjest halveneva seisukorra ja lugematute ebaonnestunud ravikuuride parast tundis ema pidevat suutunnet ja muret poja edaspidise elu suhtes see vois ema ajendada poja kunstiannet arendama juhtimaks poja motteid eemale kannatustelt puudis ema koigiti rahuldada tema armastust loomade ja nendega seotud kunsti vastu toulouselautreci suguvosa traditsioon peale edukaid jahilkaike saak ka maalile jaadvustada andis tulevasele kunstnikule varakult voimaluse katt proovida samuti oli ka henri de toulouselautreci onu charles andekas harrastuskunstnik kes oli voimeline tootama mitmes kunstistiilis perekonnas liikus jutt et kui onu maalitud pilt suguvosa jahilossist esialgu hasti valja ei tulnud siis aitas henri de toulouselautrec seda lopuni maalida noore kunstniku esimesed tood kujutavad perekonna aristokraatlikku elustiili jahiteemasid ja ratsustamissteene sugavaks mojutuseks oli ka tema loomamaalijast eraopetaja rene princeteau tanu kellele puutus toulouselautrec esimest korda kokku ateljeeeluga ning kohtus teiste maalikunstiopilastega henri de toulouselautrec ei kainud kunagi kunstikoolis tema haridus parines kunstiateljeedest haiguse kiuste huvitus ta enim liikumise ja looduse jaadvustamisest maalidele toulouselautreci arvates ei olnud maalimine tegelikkuse otsene jaljendamine vaid reaalsuse tolgendamine 1882 lahkus toulouselautrec oma vanemate lossist ja laks pariisi seal oppis ta joseph florentin leon bonnat ja fernand cormoni juures joonistamist ning kais edgar degas pierreauguste renoiri ja edouard manet naitustel kui toulouselautrec veendus et tal ei ole akadeemilistelt maalijalt nagu bonnat ja cormon enam midagi oppida leidsid tema veendumustes ja laadis aset muutused uudne olivarvide kasutamise tehnika kus varvile lisati rohkelt lahustit voimaldas tal tekitada olimaalil akvarelliliku efekti ning taita kompositsioon varelevate varvide abil loodud liikumisega naiteks au moulin rouge la dance toulouselautreci muutunud arusaamad kunstist valjendusid enim pariisi ooelu kujutavatel maalidel pariisi muljete jaadvustamiseks kandis ta alati kaasas paberiplokki ja joonistussutt selliselt kogutud ideede ja motiivide jargi valmisid ateljees hoolika teostusega joonistused millest ta hiljem osa teostas olimaalidena tal oli eriline anne kasutada pintslit nagu joonistuspliiatsit toulouselautrecil laks korda leida vaga luhikese aja jooksul kordumatu ja uudne pildikeel mis oli vaga erinev senisest kunstist ta avas maalikunstile senitundmatu liikumisvabaduse kasutades joonistuslikku esteetikat joontel pohinevat kujutusviisi ning eskiisilikke pinstlitombeid toulouselautreci esimenesed suuremad maalid sisaldavad juba koiki tema hilisematele toodele omaseid tunnusjooni tihti maalib ta tugevalt lahjendatud varvidega lastes aluspinnal labi kumada selline tehnika rohutab tasapinnalisust ja liikumist ning oli meetodina kullaltki uudne piirjoontega esile tostetud figuurid eralduvad tihti siluettidena ning on selgelt eristatavad jaapani puuloikest inspireeritult rohutab ta piltidel juhuslikkust loigates pildiservaga selle aja kunstikasitluse jargi moeldamatul moel figuuridesse toulouselautrec elas taielikult oma kunstile temast sai tahtis postimpressionistlik maalikunstnik juugendstiilis raamatuillustraator ja litograafiakunstnik kes jaadvustas 19 sajandi lopu pariisi boheemlaste elu ta elas montmartreil ja teda kutsuti montmartrei hingeks vastu oma vanemate soovi nautis ta elu taiel rinnal 1885 avas aristide bruant kabaree le mirliton ning toulouselautrec kavandas lugematuid plakateid millel torkab silma eelkoige punase salliga bruant 1888 hakkas toulouselautrec valima motiive millega ta on tanini tuntud inimesed tsirkusest lobustuskohtadest ja poolilma miljoost tema maalid kujutavad elu montmartrei ja teistes pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides mida ta sageli kulastas tema maalidel on muuhulgas kujutatud kankaani looja tantsija louise weber ta aratas uuesti ellu peaaegu unustatud litograafia teda mojutasid degas paul gauguin ja jaapani puuloige palju tema pilte avaldati ajalehtedes 1890 kavandas ta vastavatud kabaree moulin rouge afisi mis tegi ta hoobilt kuulsaks nii et ta hakkas saama palju tellimusi kujundades plakateid ajakirjade esikaasi ja illustratsioone samal ajal tootas ta ka pariisi ooelustseenide kujutamise kallal toulouselautreci armuseiklused kabareede ja konsterdikohvikute naisartistidega vaheldusid sagedaste kulaskaikudega prostituutide juurde sel eluetapil tootas 30aastane kunstnik intensiivselt et valjendada oma kunstis koiki lugematuid muljeid samal ajal suvenes alkoholilembus mis sai hiljem kunstnikule saatuslikuks edaspidi lihtsustas toulouselautrec plakateil kujutisi veelgi sarnaselt suurte kompositsioonidega loikab ta figuuri plakati servadest jattes selliselt mulje juhuslikult puutud hetkedest selline vormiline uuendus tostis seni tahtsusetuks kasitooks peetud plakatitootmise modernseks graafiliseks kunstiks plakatikujunduse uuendamisega pani toulouselautrec aluse kunsti ja reklaami vahelise piiri ahmastumisele see tahendas plakati maine tousu ja toi kaasa kvaliteetsete reklaamide hulga suurenemise toulouselautreci soprade hulgas olid kirjanik oscar wilde ja anarhist felix feneon toulouselautrec aitas teha anarhistlike naidendite lavakujundust tal oli kokkupuuteid ka vincent van goghiga elu lopuperioodil kunstniku stiil muutus erksad varvid ja joulised viirutused asendusid tihedamaja pehmema varvikasutusega juba enne 1900 aastat oli tema loomingus margata muutust kui varasemates toodes eelistas ta maalida vaiksemaid pildivaljaloikeid kujutades mond konkreetset inimest siis nuudsetes toodes ilmub tema piltidele valgustuse kaudu teistsugune meeleolu poordudes nii tagasi 18 sajandi prantsuse maalikunsti traditsioonide juurde millele olid omased harmoonilised varvid ja lahedane ohkond ornad valgusefektid ning objektide peen kujutamine naisid valmistavat talle erilist naudingut vaatamata toulouselautreci roomsameelsele loomusele saatis teda terve elu haiguse tume vari parast kunstilise edu saavutamist langes ta vaimsesse ja fuusilisse kriisi uks tema modellidest oli kunstnik suzanne valadon kellele ta opetas maalimist ja kelle kunstnikupuudlusi ta julgustas armusuhte temaga lopetas jarsult suzannei enesetapukatse toulouselautrec langes sugavasse depressiooni ta poordus alkoholi poole mis viis ta 1898 esimest korda delirium tremensini 1899 saatis ema ta neuillysse voorutuskuurile 1899 psuhhiaatriahaiglast vabanedes jatkas kunstnik vaatamata haigusele ja talle seatud piirangutele uute toodega kahjuks ei olnud tal enam piisavalt aega oma koigi motete jaadvustamiseks toulouselautreci tervis halvenes jarsult 190001 aasta talvel ning ta poordus tagasi oma ema majja henri de toulouselautrec suri 9 septembril 1901 alkoholist ruineeritud tervise tottu malromes vanemate lossis vanemate ja nobu gabrieli juuresolekul ta on maetud verdelaissse girondei departemang mone kilomeetri kaugusele oma sunnikohast suurema osa oma piltidest parandas toulouselautrec oma sunnilinnale albile kus 1922 avati toulouselautreci muuseum tema pildid on jaanud reklaami verstapostiks toulouselautreci maali hind voib ulatuda 155 miljoni usa dollarini et toulouse kasutas sageli odavat paberit voi pappi on tema tood monikord halvas seisukorras mauritaania on riik loodeaafrikas atlandi ookeani rannikul ta piirneb senegali mali alzeeria ja maroko poolt hoivatud laanesaharaga 3 augustil 2005 toimus mauritaanias sojavaeline riigipoore mida juhtis kolonel ely ould mohamed vall sellega tougati voimult 21 aastat riiki kova kaega valitsenud ould sidahmed taya riigipoorajad kasutasid ara ould sidahmed taya viibimist saudi araabias kuningas fahdi matustel kuni aastani 2007 juhtis riiki sojavaeline valitsus riigipeaks nimetatud ely ould mohamed vall lubas siiski taastada kahe aasta jooksul demokraatia 26 juunil 2006 toimunud referendumil kiitis rahvas 97 heaks uue pohiseaduse sama aasta 19 novembril ja 3 detsembril toimusid riigis parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimised 11 martsil 2007 valiti uueks presidendiks sidi ould cheikh abdallahi kes kukutati 6 augustil 2008 toimunud sojavaelise riigipoordega mauritaania on jaotatud 15 provintsiks wilayah halduskeskused sulgudes mauritius on saareriik india ookeanis mauritiuse saar asub 900 km madagaskarist idas mauritius holmab lisaks mauritiuse saarele ka rodriguese saare 560 km idas cargados carajose saared u 300 km pohjas ja agalega saared 1100 km pohjas monaco vurstiriik prantsuse keeles principaute de monaco monegaski keeles principatu de munegu on linnriik mis asub vahemere ja prantsusmaa vahel prantsuse rivieral cote dazur monaco on pindala vaiksuselt teine ning koige tihedamini asustatud riik maailmas monacos on palju hasartmanguasutusi kuid kohalikel elanikel ei ole lubatud seal mangida esimene monte carlo kasiino avati 19 sajandil monacos ei ole eraisikutele tulumaksu monaco maismaapiir on 547 kilomeetrit merepiir aga 383 kilomeetrit pikk monaco korgeim punkt on 1644 meetri korgusel merepinnast monaco nimi tuleneb vanakreeka koloonia monoikos nimest mis tahendab uksikelamut voi uksikut maja sona tuleneb omakorda kreekakeelsetest sonadest uksik ja maja voi hoone monaco asub vahemere aares ja piirneb maismaal prantsusmaa kaguosas asuva alpesmaritimesi departemanguga suveraansetest riikidest on monacost pindalalt veel vaiksem vaid vatikan monaco on maailma vaikseim rannajoonega riik monaco maismaapiir prantsusmaaga on 547 kilomeetrit merepiir aga 383 kilomeetrit pikk pikim riigisisene vahemaa on 334 kilomeetrit suurim laius aga 11 kilomeetrit monaco asub vahemere aares kunklikul ja kivisel maastikul monaco korgeim punkt asub 1644 meetri korgusel merepinnast mont ageli mae jalamil riik on maismaad juurde saanud endale kuuluva mereala pinnasega taitmisel monacovillei kvartalisse kuulub vahemere aares asuv 62meetri korgune monaco kaljuneem rocher de monaco monacos valitseb vahemereline kliima mis tahendab vihmaseid talvi ja sooje kuivi suvesid koige vihmasemad kuud on oktoober ja november lund sajab monacos harva viimati tabas riiki lumesadu 10 veebruaril 2010 monacos puuduvad looduslikud taimekooslused kuid riigis asub 7 parki botaanikaaed jardin exotique de monaco holmab 1 hektari suuruse ala monacos kehtib konstitutsiooniline monarhia riigipea on vurst albert ii vurstil ja riigiministril on taidesaatev voim monaco vurstitiitel on paritav meesliini pidi vurst maarab ametisse valitsust juhtiva riigiministri prantsusmaa valitsuse esitatud 3 kandidaadi hulgast 2002 aastani vois vurst riigiministriks maarata vaid prantsusmaa kodanikku seadusandlik voim kuulub 1kojalisele rahvuskogule 24liikmelise rahvuskogu liikmed valitakse ametisse iga 5 aasta jarel viimati peeti monacos parlamendivalimised 10 veebruaril 2013 seadused ja otsused voetakse vastu vursti ja rahvuskogu uhisel kokkuleppel rahvuskogu kokkuleppeks on vaja 23 selle liikmete nousolekut monacos tegutseb 3 parteid horizon monaco union monegasque ja renaissance monaco tsiviiloigus on mojutatud prantsusmaa oigussusteemist riigi korgeim kohtuorgan on ulemkohus millel on 5 liiget ulemkohtu liikmed maarab ametisse vurst monaco esimene pohiseadus kehtestati 1911 praegune pohiseadus kehtib 17 detsembrist 1962 monaco on alates 1993 uro liige monaco on linnriik mis on jaotatud 4 kvartaliks fontvieille la condamine monacoville ja monte carlo kvartalid on omakorda jaotatud kokku 10 linnajaoks 2010 aasta andmetel on monaco asfalteeritud teede kogupikkus 77 kilomeetrit alates 2012 on riigis helikopteri plats monacos asub 2 sadamat raudtee rajati monacos 1867 ja selle kogupikkus riigis on 17 kilomeetrit monacos elavad ametlikud elanikud ja immigrandid 2015 seisuga kuulub monaco ametlikku elanikkonda 38 400 inimest immigrante ei arvata elanikkonna hulka kuid nende arv on 55 ametliku elanikkonna koguhulgast monaco ametlikust elanikkonnast on 2008 rahvaloenduse alusel 282 prantslased 215 monegaskid 186 itaallased 75 britid ja 27 belglased 2008 rahvaloenduse alusel olid monaco elanikest 514 naised ja 486 mehed 1791 elas monacos 1192 elanikku 1873 kasvas elanike arv 5741ni 1888 oli riigis 10 864 elanikku ja 1928 oli 24 927 elanikku monaco riigiusk on katoliiklus 5 katoliku kiriku kogudust kuuluvad monaco peapiiskopkonda 2000 aastast on monaco peapiiskop bernard barsi monacos asub uks anglikaani ja uks kreeka oigeusu kogudus 1861 solmitud lepingu alusel tagab monaco kaitse sojalise runnaku korral prantsusmaa monaco siseministri alluvuses on 2 korrakaitselist uksust monaco korpus corps des sapeurspompiers de monaco ja vursti karabinjeeride kompanii compagnie des carabiniers du prince karabinjeeride kompaniisse kuulub 119 meest monaco korpusesse aga 135 meest 2014 oli monaco sisemajanduse koguprodukt 523 miljardit eurot erasektori osakaal on riigi majandusest 914 ja avaliku sektori osakaal 86 2015 aasta andmetel oli 641 avaliku sektori tootajatest prantslased ja 301 monegaskid erasektoris oli prantslaste osakaal sama kuid monegaske oli vaid 21 monaco peamised majandusharud on teadus ja tehnoloogiatoostus majutamine ja toitlustus ehitus ja finantstegevus 2015 tegutses monacos 33 panka voi panga harukontorit 2015 aastal tegutses riigis 14 hotelli 6 sajandil ekr asus monaco lahistel vanakreeka koloonia monoikos mis andis piirkonnale nime monaco ala seostatakse vagilase heraklese legendiga laanerooma keisririigi lakkamisel kuulus monaco ala esmalt idagootide kuningriiki siis butsantsi riigile alates 7 sajandist kais monaco lombardlaste ja frankide kaest katte saksarooma keiser heinrich vi andis 1191 monaco ala genova valdusesse 10 juunil 1215 asusid genova gibelliinid fulco del cassello juhtimisel rajama monaco kaljuneemele kindlust 8 jaanuaril 1297 hoivas genova gvelfide juhte francesco grimaldi gibelliinide valduses olnud monaco kindluse mis jai jatkuvalt genova koosseisu grimaldid omandasid 1346 mentoni ja 1355 roquebrune 1419 ostsid grimaldid aragoni kroonilt monaco ala ja said monaco suveraanseteks valitsejateks vurst honore ii solmis 1633 hispaaniaga ja 1641 prantsusmaaga lepingu oma suveraansuse kindlustamiseks prantsusmaa vaed okupeerisid 1793 monaco ala kuni 17 maini 1814 kuulus monaco alpesmaritimesi departemangu 1814 monaco iseseisvus taastati kuid 1815 muudeti riik sardiinia kuningriigi protektoraadiks torino rahulepinguga 1860 pidi sardiinia kuningriik monaco ala ja nizza krahvkonna loovutama prantsusmaale 1861 okupeeris prantsusmaa mentoni ja roquebruni ning solmis monaco vurstiga lepingu lubades monacot sojaliselt kaitsta 1910 toimunud monegaski revolutsiooni jarel kehtestati 1911 riigis pohiseadus millega likvideeriti absoluutne monarhia 1919 solmis prantsusmaa monacoga versailles rahulepingu monaco oli teises maailmasojas neutraalne kuid toetas vichy valitsust novembris 1942 okupeeris itaalia armee monaco ja seadis ametisse nukuvalitsuse septembris 1943 okupeeris natsisaksamaa monaco riik vabastati 3 septembril 1944 monaco vurstiks oli 19492005 rainier iii kes 2002 solmis prantsusmaaga lepingu vurst otsustas voimule saades kujundada monacost arikeskuse ja turismiparadiisi 1962 voeti monacos vastu uus pohiseadus 2005 sai monaco vurstiks albert ii eesti ja monaco solmisid diplomaatilised suhted 7 veebruaril 2008 eesti avas monacos aukonsulaadi 14 oktoobril 2005 monaco aukonsulaat eestis avati 23 mail 2007 vurst albert ii kulastas eestit veebruaris 2008 ja juunis 2011 lisaks on albert kroonprintsina kulastanud eestit sugisel 2002 seoses monaco jalgpallivoistkonna osalemisega tallinnas tahtede mangul monacos asub 1879 valminud ooperimaja ja tegutseb sumfooniaorkester monte carlo kasiino avati 1863 monacos asub okeanograafiamuuseum antropoloogiamuuseum meremuuseum markide ja muntide muuseum ning kunstimuuseum alates 1974 peetakse monacos igal aastal montecarlo rahvusvahelist tsirkusefestivali monacos asub 3 kino ja 3 teatrimaja monaco laulja severine voitis 1971 aasta eurovisiooni lauluvoistluse alates 1929 peetakse vormel 1 monaco grand prix alates 1911 soidetakse monte carlo ralli uks etapp monacos monacos tegutseb prantsusmaa liigasse kuuluvad meeste jalgpalliklubi as monaco fc ja naiste jalgpalliklubi os monaco riigis tegutseb ragbi meeskond monaco maraton on maailmas ainus maraton mille distants kulgeb kolmes riigis monacos prantsusmaal ja itaalias monaco suurim staadion on louis ii nimeline staadion mikroneesia on uks kolmest okeaania piirkonnast temast lounasse jaab melaneesia ja itta poluneesia mikroneesia koosseisu kuuluvad jargmised riigid ja maad suurbritannia ja pohjaiiri uhendkuningriik luhendnimed suurbritannia uhendkuningriik uk ingliskeelne luhend uk on riik mis koosneb inglismaast sotimaast walesist ja pohjaiirimaast riik asub suurbritannia saarel iirimaa saarel ning hulgal vaiksematel saartel euroopa mandriosa looderanniku lahedal seda umbritsevad pohjameri la manchei vain ja atlandi ookean suurbritannia kitsamas mottes holmab suurbritannia ja pohjaiirimaa uhendkuningriigi osad mille pohiosa jaab suurbritannia saarele need on inglismaa sotimaa ja wales inglismaa kuningas james i kes oli uhtlasi sotimaa kuningas james vi vottis 20 oktoobril 1604 oma tiitliks suurbritannia kuningas aastal 1707 uhendati seaduse act of union pohjal inglismaa parlament ja sotimaa parlament selles dokumendis kasutati uue ulesaarelise riigi kohta sonauhendeid united kingdom uhendkuningriik ja kingdom of great britain suurbritannia kuningriik paljude arvates ei olnud esimene sonauhend uhendatud riigi nimi vaid kirjeldus seetottu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel 17071800 eksisteerinud ulesaarelise riigi kohta nime kingdom of great britain suurbritannia kuningriik aastal 1801 uhines see kuningriik uue seaduse act of union pohjal iirimaa kuningriigiga mida suurbritannia monarh juba valitses uut kuningriiki nimetati sellest ajast suurbritannia ja iirimaa uhendkuningriigiks united kingdom of great britain and ireland aastal 1922 said iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid iiri vaba riigi dominiooni oigustes ulejaanud krahvkonnad pohjaiirimaa jaid suurbritannia koosseisu allesjaanud osa uhendkuningriigist nimetatakse alates 1927 aastast suurbritannia ja pohjaiiri uhendkuningriigiks suurbritannias on maailma suuruselt kuues majandus ning euroopas saksamaa ja prantsusmaa jarel kolmas suurbritannias oli tootus 2010 aasta andmete jargi 79 inflatsioonitase oli 2010 aastal 33 suurbritannia suurimad ekspordiartiklid on toostuskaubad kutused kemikaalid toit joogid ja tubakas suurbritannia tahtsaimad ekspordipartnerid on ameerika uhendriigid 1471 saksamaa 1106 prantsusmaa 8 holland 779 iirimaa 689 belgia 465 ja hispaania 4 2009 suurbritannia suurimad impordiartiklid on toostuskaubad masinad kutused ja toidukaubad suurbritannia tahtsaimad impordipartnerid on saksamaa 1287 ameerika uhendriigid 974 hiina 888 holland 694 prantsusmaa 664 belgia 486 norra 484 iirimaa 401 ja itaalia 399 2009 suurbritannia jaguneb neljaks ajalooliseks osaks inglismaa sotimaa wales ja pohjaiirimaa rahvaloendused toimuvad suurbritannias iga 10 aasta jarel viimane rahvaloendus leidis aset 2001 aastal ja selle jargi elas suurbritannias 58 789 194 inimest cia jargi oli suurbritannia 2010 aasta rahvaarv hinnanguliselt 62 348 447 inimest 90 rahvastikust elab linnades suurbritannia elaniku keskmine eluiga on 7992 aastat kusjuures meeste keskmine eluiga on 7784 ja naiste 8211 rahvastiku sundimus on 1234 sundi 1000 elaniku kohta ja suremus 933 1000 elaniku kohta 2007 aasta andmete jargi on aidsi nakatunud 77 000 inimest suurbritannias on 505 lennujaama millest 306 hoovoturajad asfalteeritud lennuvalju mille lennurada on pikem kui 3047 m on 9 helikopterite maandumisvaljakuid on 11 suurbritannia suurim lennujaam on londoni heathrow lennujaam mis aastal 2009 teenindas 66 036 957 reisijat rahvusvaheliste reisijate arvu poolest on heathrow maailma suurim suurbritannia rahvuslik lennufirma on british airways reisijate arvult suurim on easyjet suurbritannias on 16 454 km pikkune raudteevork suurbritannia teedevork on 394 428 km pikk meteoriit on planeetidevahelisest ruumist maa pinnale langenud tahke keha meteoorkeha jaak meteoriite uurib meteoriitika kui meteoorkeha atmosfaari allosa tihedates kihtides puruneb voivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna meteoorkeha mille labimoot on suurem kui 1 kilomeeter nimetatakse asteroidiks meteoor on tavaliselt tolmukubeme kuni rusika suurune mis on maa atmosfaari sisenedes nahtavad ning tuntud ka langevate tahtedena meteoriitidel on korraparatu kuju neil pole teravaid nurki sest atmosfaari ohusurve on nad siledaks lihvinud meteoriidi pinda katab ohuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed mida nimetatakse regmagluptideks sulamiskoorik on tume oksudeerumise tottu vahetult parast maale langemist ei pruugi ta seda olla meteoriitides leiduvate radioaktiivsete voi kosmogeensete isotoopide uurimine voimaldab maarata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust kuni 45 miljardit aastat enamik mikrometeoriitidest koosneb silikaatseist mineraalidest voi klaasist nad sisenevad maa atmosfaari kiirusel kuni 70 kms kuumenedes seejuures ohu surve tottu meteoriidi pinnale kiireimad meteoriidid jouavad nii taielikult ules sulada ning moodustavad taasjahtumisel tilgakujulisi kerakesi mikrometeoriite voib leida koikjalt uurides antarktise igijaad on leitud meteoriite mis tabasid maad tuhandeid aastaid tagasi 10 tonnist jaast eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks 34 kivimeteoriitideks 62 ja segameteoriitideks 4 meteoriitidest on leitud maal tundmatuid mineraale sreibersiiti ja olhamiiti meteoriitide ainest moodustavad ule 90 raud hapnik rani ja mangaan vahesel maaral sisaldavad nad ka niklit vaavlit alumiiniumi ja kaltsiumi teisi elemente on vaga vahe suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga porkudes endast palju suuremaid loogi loogiplahvatus voi plahvatuskraatreid mida tavaliselt umbritseb ringvall suurte meteoriitide porkumisel maapinnaga toimub plahvatus mille ajal meteoriit pihustub ja jatab jarele hiidkraatri aastas langeb maale tuhatkond meteoriiti millest leitakse 1015 kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vahem kui uks praegu on maal teada ule 200 toenaolise meteoriidikraatri voi nende ruhma nende avastamine jatkub meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha mis maa atmosfaari sattudes pohjustab meteoori ning voib meteoriidina maapinnale langeda meteoorkehadeks peetakse kehi mille labimoot on 10 kuni 10 m vaiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu umbes 85 meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas serbia ja montenegro ka serbia ja tsernogooria oli 19922006 liitriik euroopa kaguosas balkani poolsaarel aastani 2003 kandis ta ametlikku nime jugoslaavia liitvabariik serbia ja montenegro liitriigi moodustasid serbia vabariik pealinn belgrad ja montenegro vabariik pealinn podgorica liitriigi pealinnaks oli belgrad kus asusid parlament ja president kes oli uhtlasi valitsusjuht riigi korgeim kohus asus podgoricas 3 juunil 2006 kuulutas montenegro end iseseisvaks 5 juunil kuulutas serbia end iseseisvaks ning serbia ja montenegro oigusjarglaseks pohjamaad poeetiliselt ka pohjala on piirkond mis holmab islandi norra rootsi soome ja taani koos ahvenamaa faari saarte ja groonimaaga suurimad linnad pohjamaades elanike arvu jargi on pohjamaade ametliku koostoo pohiorganid on pohjamaade noukogu mis uhendab parlamente ja pohjamaade ministrite noukogu mille labi toimub valitsuste vaheline koostoo euroopa liitu kuuluvad rootsi soome ja taani kuid euro on ametliku maksevahendina kasutusele voetud ainult soomes samas kuuluvad koik pohjamaad schengeni viisaruumi kuid juba 1958 aastal oli loodud pohjamaade passiliit mis arendas edasi 1952 aastast eksisteerinud passivaba reisimise ala samuti oli 1954 aastal loodud pohjamaade uhine tooturg kaugelt varasem kui euroopa liidu uhine majandus ja toojoupoliitika island norra ja taani on nato liikmed aga ka soomes on raagitud natoga liitumise voimalusest mitmetel aladel on pohjamaadega pikaajaline ja lahedane suhe ning need identifitseerivad end lahedaseks mone voi koigi pohjamaadega enamasti neid ei peeta aga pohjamaade osaks sotimaa pohjaosas asuvad saared orkney ja shetland omavad pohjamaist identiteeti saared olid norra kolooniaks ule 500 aasta kuid sattusid soti krooni alla aastal 1472 teise maailmasoja ajal olid shetland ja orkney tahtsateks baasideks eksiilis olevatele norra relvajoududele shetlandist toodi ja sinna viidi pogenikke agente ja varustust norrast tahtsal kohal on olnud majanduslahedus kultuurivahetus ja uhised spordivoistlused toimuvad pidevalt geneetiline uuring leidis et 60 shetlandi ja orkney saarte meestest on geneetiliselt parit norrast parast iseseisvumist aastal 1991 on eesti huvitunud enda sidumisest pohjamaadega keele kultuuri ja ajaloo uhisuse tottu soome rootsi ja taaniga eesti keel on lahedaselt seotud soome keelega ning eestlased on soomeugrilased eesti on olnud taani ja rootsi impeeriumite osaks mitmeid sajandeid tanapaeval on tahtsal kohal majandustegevuse seotus pohjamaadega kolmveerand investeeringutest mis lahevad eestisse parinevad pohjamaadest eriti soomest ja rootsist ning sinna suundub ka 58 eesti ekspordist eesti poliitiline susteem teeb riigi aga pohjamaadest erinevaks 1999 aastal pidas eesti tollane valisminister toomas hendrik ilves rootsis kone eesti kui pohjamaa 2003 toimus valisministeeriumis naitus estonia nordic with a twist 2005 liitus eesti euroopa liidu pohjala lahingugrupiga ning tunneb huvi pohjamaade noukoguga liitumise vastu saksamaa pohjapoolseim osa schleswig omas pohjamaist identiteeti kuni selle uhendamiseni saksamaaga 19 sajandi keskpaigas tanapaeval ei ole uhisus pohjamaadega schleswigi uhiskonnas ja selle elanikes eriti silmapaistev georg friedrich wilhelm hegel lahtub sellest et motlemine eristab inimest loomast koik inimlik on inimlik tanu sellele et ta on motlemise tekitatud motlemine esineb eri vormides sealhulgas tunde kaemuse ja ettekujutuse vormis filosoofiline motlemine leiab aset moistetes ning uhtaegu erineb inimest loomast erinevast motlemisest ja on sellega samane filosoofiliste teaduste entsuklopeedia 2 motlemine on motete omamine mote on asi ise subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus entsuklopeedia 465 moistes moeldakse asja enese olemust motlemine on tegev uldine motlemine subjektina ette kujutatuna on motlev ja eksisteeriva subjekti kui motleva lihtne valjendus on mina puhas motlemine motleb iseennast tema sisuks on paljad moisted motlemise liikumine tuleneb mottes katkevast vastuolust moisted poorduvad vastupidiseks ning vastandid uletatakse korgemas moistes albert einstein on kirjeldanud motlemist kui moistetega tehtavaid operatsioone tema jargi holmab motlemisprotsess moistete loomist moistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende moistetega kristina smigunvahi kristiina smigunn kuni 2007 kristina smigun sundinud 23 veebruaril 1977 tartus on endine eesti suusataja kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises ta on kahekordne juunioride ja uhekordne taiskasvanute maailmameister ning kahekordne olumpiavoitja ta lopetas 1996 aastal tartu kommertsgumnaasiumi esimest korda osales kristina smigun olumpiamangudel 1994 aastal lillehammeris kus saavutas 10 km vabatehnika distantsil 27 koha 2002 aasta taliolumpial salt lake citys jai kristina smiguni parimaks saavutuseks 30 km klassikatehnika soidus saavutatud seitsmes koht koigil mu olumpiatel on midagi valesti olnud raakis ta soldier hollow suusastaadionil loputseremoonial kandis smigun eesti lippu nadal parast olumpiat voitis ta maailmakarikavoistluste lahti etapi 10 km vabatehnikasoidus alistades olumpiavoitja stefania belmondo 06 sekundiga 2006 aasta taliolumpiamangudel torinos voitis kristina smigun kuldmedali nii 10 km klassikatehnika soidus kui ka 15 km suusavahetusega soidus samal aastal andis rahvusvaheline olumpiakomitee smigunile sportstari aunimetuse autasu uleandmise gala toimus roki peakorteris lausanneis ning seda kandis ule telekanal eurosport parast hooaja vahelejatmist seoses tutre sunniga teatas kristina smigunvahi 21 septembril 2009 et kavatseb tippspordis jatkata 2010 aasta taliolumpiamangudel voitis ta hobemedali 2 juulil 2010 teatas smigunvahi et loobub tippspordist aastal 2010 valiti ta eesti aasta naissportlaseks 2012 aastal valiti ta eesti olumpiakomitee asepresidendiks kristina smiguni treenerid olid algul herbert abel ja hiljem isa anatoli smigun kristina smigunvahi osales karjaari jooksul maailmakarikasarja etappidel 164 korda poodiumile joudis ta 50 korral millest 16 korral koige korgemale astmele 1997 aasta lopus enne nagano olumpiamange sai smigun lounaeestis mootorsaaniga soites rangluumurru maarjamoisa haiglas tehtud operatsiooni jarel paranes ta kodus kuni tundis valmisolekut vuokattis suusasammu proovida esialgu sai smigun liigutada vaid vasakut katt paremat takistas tugiplaat 2 veebruaril eemaldas spordiarst toomas tein tartus osa fiksaatorist olenemata sellest et kristina olumpiale soidu mottekuses leidus kahtlejaid asus ta koos isa anatoliga 5 veebruaril teele ule kuu aja intervjuude andmisest hoidunud smigun tunnistas tallinna lennujaamas piiriks on valu voistlen vaid juhul kui ihuliikmed vastu ei karju ta osales ainult 30 km vabatehnika soidus ja sai 63 osavotja seas 46 koha 2001 aasta lahti maailmameistrivoistlused olid kristina smigunile suureks pettumuseks haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega voimaldanud mmiks soovitud moel valmistuda lahtis jai ta parimaks 9 koht 10 km klassikasoidus enda arvates tegi ta vea kui taielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jouda uskusin toesti et suudan parast haigust voistelda samamoodi kui enne kuid eksisin kinnitas smigun 23 jaanuaril 2002 saabus eesti suusaliitu rahvusvahelise suusaliidu sonum kristina smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks tema 12 detsembril 2001 maailmakarikavoistluste etapil brussonis antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolse toimega hormooni 19norandrosterooni ma pole kasutanud seda ainet mis seisab kirjas rahvusvahelisest suusaliidust tulnud faksil kinnitas smigun seeparast soovin kiiresti bproovi uurimist voitlen oma puhtuse ja oigluse eest ma ei karda midagi voin kasi piiblil vanduda et minu sudametunnistus on puhas rahvusvahelise olumpiakomitee meditsiinikomisjoni otsusel tohib naissportlase uriiniproovis 19norandrosterooni kontsentratsioon olla 4 nanogrammi milliliitri kohta meessportlasel 2 ngml smiguni aproov naitas 64 ngml nanogrammi milliliitri kohta eesti antidopingu keskuse juhataja mihkel mardna utles postimehes et smiguni proov uletab lubatud fusioloogilise piiri vaikese koguse vorra tal tekkis kusimus kas tegu on uldse dopingujuhtumiga kahtlusi dopinguproovi ehtsuses suvendas fisist saabunud teade et smiguni testimine 15 detsembril 2001 davosis andis negatiivse tulemuse ka eesti suusaliidu president toomas savi lootis et tegu on arusaamatusega tema eestvottel alustasid smiguni kaitseks tood eesti parimad erialaasjatundjad viimaste kasitlust suusataja organismi eriparast aga polnud vaja anda kaiku sest enne tuli teine sonum 30 jaanuaril 2002 saabusid tartu ulikooli spordibioloogiainstituudi vanemteadur mehis viru ja smigunide tiimi manedzer kristjanthor vahi saksamaalt kreischa laborist hea sonumiga testimisel voetud bproovi 21kordne analuusimine andis negatiivse tulemuse 42 ngml esmane dopinguteade lukati umber ning smigun vois soita olumpiale 2014 aasta veebruaris teatas vene spordiportaal vess sport et uhelt eesti sportlaselt torino olumpiamangude ajal voetud aproov osutus positiivseks kuna rok oli juba detsembris teavitanud tulemustest eokd ja see omakorda smiguni otsustas smigun uudist isiklikult kinnitada valides teadlikult teistsuguse lahenemise meediale kui seda tehti andrus veerpalu juhtumil smiguni teatel on ta andnud vabatahtlikult valedetektori all tunnistuse et pole elus kordagi teadlikult dopingut tarvitanud valedetektori test pole kull juriidiliselt otsustav kuid oluline on vabatahtlik tunnistus veebruari keskpaigaks ei olnud bproovi avalikustamise aeg veel teada 13 detsembril 2017 teatas rok et koik torino olumpiamangude jarelproovid on puhtad kristina smigunvahi on 168 cm pikk ja kaalub 59 kilogrammi 7 juulil 2007 abiellus ta kristjanthor vahiga nad olid tutvunud 14 aastat varem ja kristjan oli kristinale abieluettepaneku teinud 2 aastat varem egiptuses punase mere aares nad laulatas tartu pauluse koguduse kirikuopetaja joel luhamets sellest ajast hakkas kristina kandma liitperekonnanime kristjani vanaema ootamatu haigestumise tottu jaeti pulmapidu ara juba enne pulmi teatas kristina et jatab jargmise hooaja vahele 17 juunil 2008 sundis neil tutar victoria kris 3 martsil 2011 sundis neil poeg kristhor tomi tema ema on endine suusataja rutt smigun isa anatoli smigun on suusatreener ja endine suusataja ka ode katrin smigun on endine suusataja samuti on suusatajad onupoeg aivar rehemaa ja onututar jana rehemaaweinberger 12 septembril 2006 avati tartu kommertsgumnaasiumi hoone seinal bareljeef kooli vilistlasele kristina smigunile skulptor endel taniloo andrus veerpalu sundinud 8 veebruaril 1971 parnumaal on eesti endine murdmaasuusataja kahekordne maailmameister ja kahekordne olumpiavoitja veerpalu on eesti koigi aegade edukaim meessportlane olumpiamangudel olles voitnud 3 medalit 23 veebruaril 2011 teatas andrus veerpalu oma sportlaskarjaari lopetamisest 23 augustil maaras fisi kolleegium veerpalule dopingu tarvitamise eest 3aastase voistluskeelu rahvusvaheline spordiarbitraazikohus moistis veerpalu 2013 aasta 25 martsil oigeks ja tuhistas voistluskeelu andrus veerpalu viimane treener oli mati alaver 5 koht 2001aasta pohja suusaalade maailmameistrivoistlustel 15 km klassikas eraldistardist andrus veerpalu osales karjaari jooksul individuaalselt osalenud 131 maailma karika etapil ja joudis poodiumile 11 korral millest kuuel korral koige korgemale astmele ta joudis poodiumikohtadel vaid klassikadistantsidel ainsal korral joudis sprindis kolme sekka 16 detsembril 2003 val di fiemmes kui oli klassikasprindis kolmas andrus veerpalu on abielus angela veerpaluga nende peres kasvab viis last andreas sundinud 24 mail 1994 anette sundinud 24 juulil 1996 anders anlourdees ja andorres 2005 aasta juuli algul reklaamis saku olletehas andrus veerpalu foto abil saku originaali pildi juurde kais lause kehva suusailmaga votan vabalt pildi allservas oli kiri et reklaamitakse alkoholivaba olut aga see oli vaga pisikese kirjaga veerpalu ise nentis et temas see reklaam vastuolu ei tekitanud eesti olumpiakomitee esimehele mart siimannile see reklaam aga ei meeldinud eesti suusaliidu peasekretar juri jarv selles probleemi ei nainud seevastu tarbijakaitseamet noudis olle valireklaami viivitamatut mahavotmist jargmisel paeval otsustatigi reklaam maha votta maailma dopinguvastane agentuur world antidoping agencywada tuvastas veerpalu organismist 14 veebruaril 2011 lubatud normist korgema kasvuhormooni hgh taseme mis sai bproovi naol mitteametliku kinnituse 5 ja 6 aprillil saksamaal kolni laboris 23 veebruaril 2011 aproovi ja bproovi avamiste vahelisel perioodil teatas andrus veerpalu et ei osale tervislikel pohjustel peatselt algavatel holmenkolleni maailmameistrivoistlustel ning lopetab oma sportlasekarjaari sel hetkel avalikkus positiivsest aproovist veel midagi ei teadnud kuid sportlane ise oli proovi tulemustest teadlik umbes sellest ajast hakkasid ka spordiringkondades levima kuulujutud et aproov on osutunud positiivseks kuid laiem uldsus oli endiselt infota 2 aprillil 2011 ilmus postimehes tuuli kochi ja peep pahvi sensatsiooniline artikkel milles anonuumsele allikale viidates esimest korda avalikult vaideti et aproov on osutunud positiivseks 7 aprillil peetud eesti suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti sama tegi ka rahvusvaheline suusaspordi foderatsioon fis sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist uldsus oli avalikuks tulnud faktidest sokeeritud suhtlusportaalis facebook moodustati veerpalu toetuseks kommuun usume andrus veerpalu millega liitus kiiresti ule 55 000 inimese toimus ka mitmeid avalikke kogunemisi osa avalikkuse nordimust kanaliseerus ka vihaks teemat esimesena kasitlenud ajalehe postimees vastu ning meedia vastu laiemalt fisi kolleegium kuulas ara andrus veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid 23 augustil langetas kolleegium andrus veerpalu apellatsiooni osas lopliku otsuse mis jattis andrus veerpalu dopingu tarvitamises suudi jattis jousse positiivseks osutunud dopingutesti tulemused ning maaras 3aastase voistluskeelu otsus kaevati aivar pilve abiga edasi spordiarbitraazikohtusse 11 juunil 2012 algas rahvusvahelises spordiarbitraazi kohtus juhtumi kasitlemine kaebuse arakuulamisega otsuse teatamist lukati korduvalt edasi kuid 26 martsil 2013 tuhistas kohus veerpalule rahvusvahelise suusaliidu dopingupaneeli maaratud kolmeaastase voistluskeelu kuna wada testis wada isoform hgh test arvestati kasvuhormooni piirmaarasid valesti ja esines protseduurilisi vigu sellest hoolimata kinnitas spordiarbitraazikohus et paljud tegurid kaldusid viitama veerpalu kasvuhormoonimanustamisele afganistani peaministrid albaania riigipeade loend esitab albaania alasid iseseisvalt valitsenud isikute nimestiku soltumata nende ametinimetusest albaania kommunistliku partei juhid 1 tegu oli itaalia kuninga esindajatega albaanias rasvaselt on esile toodud albaania monarhid kellest zogu i kandis tiitlit mbret i shqiptareve albaanlaste kuningas ja vittorio emanuele iii mbret i shqiperise albaania kuningas phothi gruusia omaladina poti on sadamalinn laanegruusias samegrelos musta mere aares rioni joe suudme juures kolhethi madalikul elanike arvud on olnud 20 sajandi alguses leidis mangaanimaagi valjaveo tottu aset suur tous gruusia oli sel ajal maailmas teisel kohal olev mangaanimaagi tarnija mangaanimaaki kasutatakse terase tootmisel phothi on tahtsaim gruusia kolmest sadamalinnast sadama kaudu eksporditakse tsiathura mangaanimaaki maisi puitu ja veini sadam on muuhulgas elutahtis vahejaam armeenia kaupade ekspordil maailma phothil on raudteeuhendus thbilisiga phothist algavad euroopa teed e70 ja e97 ning linna labib tee e60 phothis on laevaehitus ja remonditehas 1990 aastatel oli phothi majanduses stagnatsioon uue aastakumne algul asus majandus kosuma aastal 2002 kais sadamast labi 4 miljonit tonni kaupu aastal 2004 esimeses kvartalis oli kaubakaive 2003 aasta esimese kvartaliga vorreldes 42 vorra kasvanud 2008 aasta aprillis teatas president mihheil saakasvili vabamajandustsooni loomisest phothisse samas muus gruusia 51protsendilise osaluse phothi sadamas araabia uhendemiraatide investeerimisettevottele ras al khaimah noukogude liidu ajal oli phothi tahtis sojasadam gruusia rannavalvel on phothis baas mille rajas usa ja mis laks maksma 175 miljardit usa dollarit phothis on teater ja koduloomuuseum phothi kuulub rahvusvahelisse sadamalinnade liitu kus on veel dunkerque prantsusmaa bari itaalia rijeka horvaatia ja curacao hollandi antillid phothi kohal asutati 7 sajandil ekr kreeka koloonia phasis see oli seal 4 sajandini ekr arheoloogid on leidnud osa tolleaegsest asulast phothi lahedal asuvast paliostomi jarvest vee alt seda kohta samastati kuldvillakut otsivate iasoni ja argonautide sihtkohaga aastal 1578 asutati turgi kindlus venemaa hoivas phothi 1828 praegune linn kujunes 1880 aastatel kui rajati sadam ja raudteeuhendus 2008 aasta lounaosseetia soja kaigus 8 augusti 2008 hilisohtul rundasid venemaa sojalaevad phothi sadamat tekitades suuri purustusi mone paeva jooksul hoivasid abhaasiast lahtunud vene uksused linna umbes kuuks ajaks niinimetatud puhvertsooni ning kontrollpunktide loomise eesmargil gruusia ja abhaasia vahele vittorio emanuele iii 11 november 1869 28 detsember 1947 oli itaalia kuningas 29 juuli 1900 9 mai 1946 etioopia keiser 9 mai 1936 3 september 1943 ja albaania kuningas 16 aprill 1939 3 september 1943 vittorio emanuele iii oli umberto i ja kuninganna margherita ainus laps olles saanud peamiselt sojavaelise hariduse sai vittorio emanuele iii oma isa surma jarel 1900 aastal kuningaks konstitutsioonilise monarhina aktsepteeris ta 1911 liberaalide noudmisi alustada soda turgiga vittorio emanuele abiellus tsernogooria kuninga nikola petrovici tutre elena petroviciga nad said poja umberto ii kellest sai jargmine kuningas ja 4 tutart ta ei hoidnud ara benito mussolini diktatuuri kehtestamist alles teise maailmasoja lopul julges ta mussolinile vastu hakata aastal 1943 maaras ta uueks peaministriks marssal pietro badoglio tema mainet maaris pogenemine roomast 1943 aastal pommitamise ajal naiteks inglismaa kuningas george vi ja rooma paavst pius xii jaid oma kodulinna pommitamisest hoolimata paigale et olla rahvale toeks alates sellest hetkest hakkas ta voimu jarkjargult oma pojale umberto iile ule andma kuni loobus tema kasuks troonist 1946 aastal kuu aega hiljem monarhia sailitamise ule korraldatud referendumil otsustas rahvas kehtestada vabariigi parast seda keelati koigil kuningadunastia meessoost liikmetel oma jalga itaalia pinnale tosta vittorio emanuele emigreerus egiptusesse kus suri aasta parast eduardo duhalde dualde sundinud 5 oktoobril 1941 on argentina endine president duhalde sundis buenos airese lahedal lomas de zamoras aastal 1970 lopetas ta oigusteaduskonna hiljem oli ta senaator buenos airese provintsi kuberner ning president carlos menemi ajal asepresident parast 2001 aasta detsembri kriisi sai duhalde 2 jaanuaril 2002 argentina presidendiks 25 mail 2003 vottis ameti ule nestor kirchner duhalde abiellus 28 juulil 1971 fernando de la rua sundinud 15 septembril 1937 on argentina poliitik ta oli argentina president 10 detsembrist 1999 kuni 21 detsembrini 2001 mil ta astus argentina majanduse kollapsini viinud finantskriisi tottu tagasi sel ajal oeldi que se vayan todos mingu koik kes seni valitsesid carlos saul menem akil sundinud 2 juulil 1930 on argentina poliitik ta oli aastatel 19891999 argentina president leopoldo fortunato galtieri castelli 15 juuli 1926 caseros 12 jaanuar 2003 buenos aires oli argentina kindral ja diktaator ta juhtis 1982 aastal falklandi saarte vallutamist jorge rafael videla redondo horhe rafael videela 2 august 1925 mercedes 17 mai 2013 oli argentina sojavaelane ja poliitik ta oli argentina diktaator 19761981 juhtides sojavaehuntat tema reziimi iseloomustasid arvukad kadumised ja lapseroovid rapase soja kaigus 2010 aastal moisteti 1985 aastast sojavaediktatuuri ajal toime pandud kuritegude eest eluaegset vanglakaristust kandma moistetud jorge videla koos kindral luciano benjamin menendez inimsusvastaste kuritegude eest eluks ajaks vangi teoloogia kreeka theos jumal ja logos opetus sona on sonasonaliselt opetus jumalast laienenud tahenduses on teoloogia ehk usuteadus humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu mis uurib usuga seotud kusimusi igal religioonil ehk usundil on oma teoloogia varakristlikud autorid kasutasid kreeklaste sona teoloog inimese kohta kes koneleb jumalast nii teoloogia kui ka religiooniteadus uurivad religiooni teaduslike meetodite abil enamasti eristatakse neid kahte moistet selle jargi et teoloogia puuab seletada uhe religiooni voi usulise ruhmituse seisukohti sustemaatiliselt ja metoodiliselt seevastu religiooniteadus aga lahtub kogu religioossest maailmast keskendumata uhele religioonile on isegi oeldud et teoloogia puuab seletada religioosseid asju seestpoolt vaadates religiooniteadus aga valjastpoolt vaadates teoloogiat jagatakse tavaliselt sustemaatiliseks ja praktiliseks teoloogiaks kuid on ka teisi jaotusi teoloogia valdkondi vordlev usuteadus ehk religiooniteadus eklesioloogia religioonifenomenoloogia religioonifilosoofia vaimufilosoofia liturgika homileetika kateheetika poimeenika misjoniteadus kuberneetika apologeetika eksegeetika patristika patroloogia sumboolika dogmaatika kanoonika oikumeenika antropoloogia mutoloogia inkarnatsiooniteoloogia moraaliteoloogia poliitiline teoloogia eskatoloogia religioonipsuhholoogia jne eestis opetatakse teoloogiat jargmistes korgkoolides eelk usuteaduse instituut eaok puha platoni seminar eesti metodisti kiriku teoloogiline seminar korgem usuteaduslik seminar tartu teoloogia akadeemia ja tartu ulikool tartu ulikooli usuteaduskond teoloogia summa ladina keeles summa theologica teoloogiline summa voi summa theologiae teoloogia summa on aquino thomase tahtsaim teos see on moeldud teoloogiaopikuks algajatele ning sisaldab oma aja katoliikliku teoloogia koik tahtsamad opetused ta tootas selle kallal aastatel 12671273 monedel andmetel alustas ta tood 1265 voi 1266 ta ei joudnud seda taielikult lopuni viia erinevalt aquino thomase teisest mahukast teosest summa paganate vastu ei ole teoloogia summa moeldud mittekatoliiklaste veenmiseks ei ole apologeetilise iseloomuga sellegipoolest on ta suurelt jaolt nimetatud teose sustemaatilisem edasiarendus kuigi teos koosneb nimeliselt kolmest osast jaguneb ta tegelikult viieks osaks prima pars esimene osa see jaguneb jargmisteks traktaatideks ja kusimusteks traktaat jumalast traktaat loomisest traktaat inglitest traktaat kuue paeva toost traktaat inimesest traktaat jumala juhtimisest prima secundae partis teise osa esimene inimese loppeesmark inimeste teod kired harjumused kasuopetus arm see jaguneb jargmisteks kusimusteks secunda secundae partis teise osa teine usk lootus armastus tarkus oiglus vaprus moodukus teod mis on kohased teatud inimestele tertia pars kolmas osa inkarnatsioon kristuse elu sakramendid ristimine konfirmatsioon armulaud patukahetsus supplementum tertiae partis kolmanda osa taiendus parast thomase surma patukahetsus jatk puhad ordud abielu ulestousmine lisad iga osa jaguneb kusimusteks quaestio mis omakorda jagunevad artikliteks articulus iga artikkel algab kusimuse asetusega naiteks kas jeesusel oli kohane olla vaene jargneb rida vastuvaiteid uks vastuvaide meie naites kolab nii filosoof aristoteles utleb et parim elu on keskmine vaese ja rikka vahel edasi tuleb luhike pohjendus neile vastuvaidetele vastupidisele seisukohale piibel utleb et jumal teeb alati oigesti aga jeesus oli jumal jarelikult ta pidi tegema oigesti jargneb toe esitus mis selgitab kogu kusimuse naiteks nii kuigi on tosi et parim viis elada on kesktee vaese ja rikka vahel on selle pohjendiks et see teeb voimalikuks et inimest ei hairi tema eesmargi teostamisel ei vaesus ega luksus aga jeesuse eesmark oli levitada oma sonumit nii palju kui voimalik ja nonda oli maksimaalse mobiilsuse huvides parem mitte midagi omada vajaduse korral jargneb alguses toodud vastuvaidete umberlukkamine peale piibli on teoloogia summas tsiteeritud thomase ajal au sees olnud motlejaid kusjuures paljudel juhtudel thomas polemiseerib nendega aristotelest nimetab thomas filosoofiks teda peeti parimaks filosoofiks kes oli joudnud toele koige lahemale skolastiliste teoloogide pohieesmark oli kasutada aristotelese moisteid ja loogikat teoloogia esitamiseks petrus lombardus keda thomas nimetab meistriks oli kirjutanud tolle aja populaarseima teoloogiaopiku sententsid sententiarum libri iv mis pohines karkenditel kiriku doktorite kirjutistest augustinust peeti suurimaks teoloogiks tema toid tsiteerib thomas tihti dionysios keda praegu tuntakse pseudodionysios areopagita nime all oli thomase ajal populaarsuselt teine kirikuisa my biearusy on valgevene vabariigi riigihumn muusika autor on niescier sakalouski sonade autorid klimkovic ja u karyzna see laul oli valgevene nsv riigihumnina kasutusel alates 1955 aastast parast valgevene iseseisvumist oli humn kasutusel ilma sonadeta konkursiga valiti sellele uued sonad uute sonadega humn on kinnitatud presidendi seadlusega nr 350 2 juulist 2002 my biearusy mirnyja ludzi sercam addanyja rodnaj ziamli scyra siabrujem siy hartujem my u pracavitaj volnaj siamji razam z bratami muzna viakami my baranili rodny paroh u bitvach za volu bitvach za dolu svoj zdabyvali sciah pieramoh druzba narodau sia narodau nas zapavietny soniecny slach horda z uzvisia u jasnyja vysi sciah pieramozny radasci sciah meie valgevenelased oleme rahumeelsed inimesed kes on sudamest andunud kodumaale hoiame soprust kogume joudu oleme tookas vabas perekonnas boliivia riigipeade loend sisaldab erinevate ametinimetustega boliivia riigipaid alates riigi iseseisvumisest aastast 1825 carlos diego mesa gisbert karlos dieego meesa hisbert sundinud 12 augustil 1953 on boliivia poliitik alates 17 oktoobrist 2003 kuni tagasiastumiseni 6 juunil 2005 oli ta boliivia president mesa kes oli boliivia eelmise presidendi gonzalo sanchez de lozada ajal asepresident sai presidendiks parast seda kui sanchez de lozada oli sunnitud tagasi astuma ja riigist pogenema massiliste protestimeeleavalduste ja streikide tottu boliivia gaasisoja kaigus mesa oli asepresident alates 6 augustist 2002 ametikoha jargi oli ta uhtlasi boliivia kongressi spiiker enne poliitikasse tulekut oli ta ajaloolane ning raadio tele ja kirjutav ajakirjanik ta on boliivia ajalooakadeemia liige hoolimata mesa kogenematusest poliitikas tousis tema taht sanchez de lozada valitsuses kiiresti septembris 2003 hoiatas ta uro peaassambleel demokraatia boliivias on hadaohus vaeste oigustatud surve tottu me ei saa luua majandusliku kasvu ja heaolu vahestele ja siis loota et suur enamus kes jaetakse valja vaatab seda vaikides ja kannatlikult pealt meie vaesed riigid nouame et meie tooted lastaks rikaste riikide turgudele adekvaatsetel tingimustel kui gaasikonflikt teravnes ei olnud mesa rahul meeleavalduste kohmaka mahasurumisega mille kaigus hukkus arvatavalt 70 inimest moni paev enne sanchez de lozada tagasiastumist loobus ta presidendi toetamisest oeldes ma ei saa toetada seda olukorda mida me praegu labi elame jargmised korralised presidendivalimised boliivias peaksid toimuma 2007 aastal kuid mesa on algusest peale oelnud et tema valitsus on uleminekuvalitsus ja ta ei kavatse jaada ametisse sanchez de lozadale ettenahtud ametiaja lopuni 4 jaanuaril 2004 kuulutas ta teleesinemises 28 martsiks valja siduva referendumi boliivia suurte maagaasivarude kasutamise kusimuses martsis 2004 teatas mesa et boliivia valitsus korraldab ule riigi ja boliivia valissaatkondades miitinguid kus noutakse et tsiili tagastaks boliiviale rannikuriba mille boliivia sojas kaotas tsiili on keeldunud sel teemal labiraakimisi pidamast kuid mesa on teinud sellest oma valitsuse poliitika uhe pohipunkti analuutikud leiavad et kui mesal ei onnestu valjapaasu merele tagasi saada siis ta kukutatakse johannes damaskusest almansur umbes 650 voi 676 umbes 749 oli munk ja teoloog kirikuisa oigeusu vaga johannes damaskusest ja katoliku puhak ta ei olnud originaalne teoloog vaid opetuse suureparane entsuklopeediline koguja ta valtis omalt poolt midagi lisamast hoolimata sellest et ta puudis sailitada olemasolevat opetust suhtus ta allikatesse kriitiliselt teda peetakse oigeusu teoloogia isaks lisaks peetakse teda ka skolastikute eelkaijaks voi esimeseks skolastikuks tema teost de fide orthodoxa arvatakse monikord esimeseks skolastiliseks teoseks ka araabia filosoofia on johanneselt inspiratsiooni ammutanud paavst leo xiii ajal 1890 arvati johannes damaskusest kiriku doktorite hulka johannese nimi on tema araabiakeelne nimi oli almansur voitja nime johannes vottis ta preestriks saades tema huudnimi oli chrysorrhoas kuldne vool johannesest on sailinud seitse puhakuelulugu mis on koik legendilaadsed ega ole kirjutatud pealtnagijate poolt ainuke mida voib vahegi uskuda parineb 1012 sajandist selle on kirja pannud keegi johannes kes vois olla jeruusalemma patriarh johannes vii 951964 voi jeruusalemma patriarh johannes viii chrysostomites umbes 1098 arvatavasti 11061107 elulookirjutaja vaidab et on selle tolkinud araabiakeelsest originaalist selles eluloos on vahe uksikasju ning ta on legendilaadne seetottu on johannese eluloo esitus selles artiklis oletuslik ja vastuoluline johannes damaskusest sundis umbes 650 umbes 675 voi 676 aastal erinevad allikad nimetavad 642690 aastat alexander kazhdani jargi sundis ta umbes 650 johannes hoecki jargi umbes 675 johannes kasvas ules damaskuse kalifaadi pealinnas damaskuses kaliifi oukonnas joukas araabia voi arabiseeritud kristlikus perekonnas parimuse jargi oli ta kaliif muawiyahi poja tulevase kaliifi yazid i sundis ajavahemikul 642647 mangu ja opingukaaslane see teeb toenaoliseks et johannes sundis 650 aasta paiku damaskus kuulus antiookia patriarhaadi alla johannese isa nimi oli toenaoliselt mansur teistel andmetel sargun ibn mansur kristlik nimi sergios teistel andmetel johannes hoolimata islamiusulisest umbrusest oli ta ustav kristlane selle perekonna esindajad olid parsia ja butsantsi voimu ajal olnud juhtivatel kohtadel maksukogumise alal ning see jatkus ka parast damaskuse vallutamist araabia moslemite poolt 636 ta oli kaliifi peanouandja finantskusimustes rahandusminister logoteet mojukas tegelane oukonnas ta oli koige mojukam kristlane damaskuses moslemitest valitsejad kohtlesid kristlasi hasti kuigi need pidid maksma spetsiaalset maksu nii kristlased kui ka juudid tohtisid olla tahtsatel ametikohtadel moned neist olid vaga rikkad kaliifi ihuarst oli peaaegu alati juut kristlasi rakendati kirjutajate haldurite ja arhitektidena olukord vois muutuda kaliif abd almaliki valitses 685705 ajal kaliif otsustas hakata kristlasi taga kiusama ja kristlastest ametnikud valja vahetada teise arvamuse kohaselt toimus oukonna islamiseerimine 720 aasta paiku johannes ristiti lapsena johannesel oli kasuvend kosmas kes oli orvuks jaanud ja kelle isa oli majja votnud kui johannes oli saanud 23aastaseks otsis isa poegadele kristlasest opetajat kes annaks neile tolleaegse parima hariduse orjaturult leidis ta sojavangide hulgast ruusteretkelt itaaliasse kaasa toodud sitsiilia voi calabria munga kelle nimi oli kosmas tegemist oli vaga haritud mehega kasutades oma mojuvoimu kaliifi juures saavutas mansur kosmase vabastamise suure summa eest ning maaras ta oma poegade opetajaks johannes tegi kiiresti suuri edusamme aritmeetikas geomeetrias muusikas astronoomias ja teoloogias eluloos on oeldud et johannes tundis aritmeetikat sama palju nagu pythagoras ja geomeetriat sama palju nagu eukleides molemad olid vaga andekad ja oppisid kiiresti teistel andmetel opetas johannes ise oma kasuvenda kosmast kellest sai luuletaja ja laulja kosmas melodos johannes sai hea hariduse nii kreeka kui ka araabia standardite jargi tema opetaja kosmas olevat parast lainud puha sabbase kloostrisse kasuvend kosmas laks jeruusalemma oma teoloogiaopinguid lopetama johannes aga oppis isa korvalt isa ametit kui isa suri sai johannesest damaskuse kaliifi peanouandja protosymbulos nahtavasti oli see amet paritav ta vastutas maksude eest mida koguti kristlastelt johannes paris isalt ka nime almansur oukonnas hinnati tema voorusi eriti alandlikkust arvatakse et kaliif otsustas hakata kristlasi taga kiusama ja kristlastest ametnikud valja vahetada nii et johannes jai umbes 45aastaselt ilma toota teistel andmetel sai johannes 730 aasta paiku suurvesiiriks allpool toodud legendi jargi olid kaliifi teenistusest lahkumise asjaolud teistsugused idakirikus hakkas sel ajal levima ikonoklasm hilissuvel 726 esines butsantsi keiser leo isaurlane valitses 717741 hoolimata konstantinoopoli patriarhi germanose protestist valja ikoonide austamise vastaste konedega millest pole sonagi sailinud johannes damaskusest asus kohe keisriga voitlusse argitades ka rahvast vastupanule 17 jaanuaril 730 tagandas keiser patriarh germanose patriarh 715 aastast suri 733 sest too jai pooldama ikoonide austamist keiser keelas ikoonide valjapanemise avalikes kohtades ning kaskis ikoone havitada johannes vastas veel agedama kirjutisega kasutades lihtrahvale arusaadavat stiili kolmandas kirjas ta rohutas juba oeldut ja hoiatas keisrit tema sammude tagajargede eest oigeusule omane ikooniteoloogia on saanud otsustava touke johannese kolmest konest ikoonide laimajate vastu vaieldakse selle ule kas johannes on ikka nende autor varem arvati et need koned parinevad ajavahemikust 726730 hiljem on olnud tendents dateerida neid hilisema ajaga isegi parast 741 aastat johannes ei olnud butsantsi alam ja keiser ei saanud teda karistada et johannesega voidelda hankis keiser tema kaega kirjutatud kirja ning laskis koostada samasuguse kaekirjaga kirja milles johannes just nagu oleks butsantsi keisrile pakkunud abi damaskuse vallutamisel ja kaliifi kukutamisel selle kirja saatis keiser kaliifile oma sopruse ja johannese reetlikkuse toenduseks kuigi johannes vandus oma suutust pidas kaliif kirja ehtsaks vallandas johannese ning laskis ta vangi panna ning tal parema kae laba mis reeturliku kirja kirjutas maha raiuda ning selle linnavaljakule ules riputada otsus viidi taide sama paeva ohtul anti johannesele kaelaba tagasi eluloo kohaselt hakkas johannes neitsi maarjalt paluma tervenemist tal oli vanglas kaasas jumalaema ikoon teise versiooni jargi teda vangi ei pandud ja see toimus tema kabelis ja ta pani oma maharaiutud kae ikooni ette ning palvetas kaua ikooni ees ta palvetas nii ulipuhas neitsi maarja sa tead miks mul parema kae laba maha raiuti palun anna see mulle tagasi ja uhenda see kasivarrega ma palun sinult tungivalt seda armu et ma seda katt nuudsest peale kasutaksin sinu poja ja sinu kiituse kirjutamiseks kui ta magama jai nagi ta unes neitsi maarjat ikoonilt leebelt vaatamas ning haal utles johannesele sa oled nuud terve ara enam kurvasta kirjuta humne kirjuta minu kiitust taida nonda oma lubadus kui johannes ules arkas nagi ta et kasi on imeparaselt tagasi kasvanud suure roomu ja tanulikkusega komponeeris ta humni sinus armulises roomustab kogu loodu mida lauldakse oigeusu kirikus basileios suure liturgias kaliif oli nuud veendunud johannese suutuses ning oleks ta heameelega nouandjaks tagasi votnud ning pakkus talle suurt kahjutasu ja auavaldusi kuid johannes lukkas koik tagasi ta jai moneks ajaks ametisse et opetada valja oma jarglane sellel ametikohal ja oma poolelijaanud asjad lopetada ta laskis teha oma kaest hobekoopia ning kinnitas selle imet teinud ikooni kulge ikoon sai nimeks kolmkasi johannes jagas oma varanduse oma perekonnaliikmetele ja vaestele ning asus elama puha sabbase mar saba suurkloostrisse umbes 30 kilomeetrit jeruusalemmast kagu pool metsikus magipiirkonnas jeruusalemma ja petlemma ning surnumere vahel tema opetaja kosmas ja tema kasuvend kosmas agiopolitis olid seal juba ees teistel andmetel laks johannes kloostrisse koos kasuvennaga seda lugu on peetud legendiks ning arvatud johannese ja kosmase kloostrisse asumise pohjuseks kaliifi vaenulikkust kristlaste suhtes kloostrisse minek vois toimuda 720 aasta paiku kuid varemgi 716 voi 700 aastal voi isegi enne seda 700 aasta paiku andis kaliif korralduse et ametnikud peavad vastu votma islami voi ametist lahkuma johannes laks kloostrisse lihtsaks kuuletujaks tal oli raske leida vaimulikku juhti paljud mungad osutusid kolbmatuks kuni kloostriulem iguumen nikodemos maaras tema juhendajaks uhe vanakese kurva vana mehe et johannes ei laheks uhkeks keelas ta johannesel kirjutamise vanake puudis kasvatada temas kuulekust ja alandlikkust ta saatis johannese damaskusesse turule muuma kloostris valmistatud korve oigest hinnast margatavalt kallimalt rabalates johannes kondis paikeseloosas damaskusesse turul tundis ta ara tema endine majapidaja ning ostis koik korvid noutud hinnaga kui uks kloostri munkadest suri hakkas tema vend johannest paluma et too kirjutaks talle troostiks troparid lopuks andis johannes jarele ning kirjutas laulud mida tanini lauldakse vanake karistas teda sonakuulmatuse eest pannes ta kloostrist solki ja mustust valja rookima johannes kuuletus eeskujulikult siis oli vanakesel nagemus milles jumalaema utles et johannese kirjutamiskeeld tuleb tuhistada parast harilikku prooviaega onnistas jeruusalemma patriarh johannes v 705735 ta preestriks johannese preestripuhitsust on seostatud aastaga 726 teise versiooni jargi oli see umbes 735 johannes oli monda aega patriarhikirikus jutlustajaks kuid laks siis oma kloostrisse tagasi parimuse jargi kais ta hiljem ainult uks kord kloostrist valjas nimelt konstantinoopolis 754 aasta sinodil ta olevat seal vangi pandud ja teda olevat piinatud kuid ta olevat paasenud eluga praegu arvatakse et johannes suri enne seda sinodit johannes kirjutas elu lopuni teoloogilisi kirjutisi ja kirikulaule patriarh kusis johanneselt sageli nou ja ka teised piiskopid hakkasid temalt nou kusima aastal 754 kinnitas konstantinoopolis keiser leo jarglase konstantinos kopronymose kasul chalkedoni lahedal hiereias kokku tulnud sinod kuulutas end 7 oikumeeniliseks kirikukoguks hiereia kirikukogu ehk teine chalkedoni kirikukogu ikonoklastide pohimotted ning pani nimeliselt kirikuvande alla ikonoklasmi silmapaistvamad vastased johannest damaskusest mainiti kirjaniku eksegeedi ja opetajana ning nimetati saratseenide neetud soosijaks reeturlikuks pildikummardajaks jeesusele kristusele ulekohtu tegijaks jumalakartmatuse opetajaks ja puhakirja halvaks tolgendajaks keisri kasul kirjutati tema nime manzer manzeros vardjas johannes suri umbes 749 voi 750 aastal seda daatumit on paigutatud ka 754 ja 787 aasta vahele simeon vailhe jargi suri ta 749 alexander kazhdani jargi umbes 753754 parimuse jargi suri johannes 104aastaselt kuid seda ei peeta toenaoliseks johannes suri loomulikku surma teisel nikaia kirikukogul 787 millega loppes idakiriku patristika tehti solvangud heaks teda hakati nimetama auvaarseks aastal 813 kirjutas theophanes et sobrad huudsid teda oraatorivoimete voi sara parast chrysorrhoas kuldne vool paavst leo xiii ajal 1890 arvati johannes damaskusest kiriku opetajate hulka tema malestuspaev on oigeusu katoliku mittekohustuslik malestuspaev memoria ad libitum ning anglikaani kirikus 4 detsember sel paeval viidi tema sailmed ule mar sabasse 749 voi 750 kuni 1969 aastani oli tema malestuspaev katoliku kirikus 27 marts tema nimi on martyrologium romanumis johannese malestuspaeva on peetud ka 6 mail ikoonidel kujutatakse johannest idamaa mungaruus pika habemega vana mehena kirjutuspuldi juures sageli kujutatakse teda maharaiutud kaega johannest damaskusest peetakse apteekrite milanos ikoonimaalijate idakirikus ja idast tulnud teoloogiaoppijate kaitsepuhakuks johannes damaskusest oli viimane kreeka kirikuisa ta ei olnud originaalne teoloog vaid opetuse suureparane entsuklopeediline koguja ta valtis omalt poolt millegi lisamist hoolimata sellest et ta puudis sailitada olemasolevat opetust suhtus ta allikatesse kriitiliselt teda peetakse oigeusu teoloogia isaks teda peetakse kas skolastikute eelkaijaks voi esimeseks skolastikuks tema teost de fide orthodoxa peetakse monikord esimeseks skolastiliseks teoseks ka araabia filosoofia on johanneselt inspiratsiooni ammutanud johannese loomingus uhinevad teoloogia kunst liturgia ja poeesia uleskutseks inimese jumalustumisele johannese tahtsaim ja tuntuim too on teos millele ta ise pani nimeks tarkuse allikas pege gnoseos umbes 743 see teos on nii laane kui ka idakirikus alati suure au sees olnud selles koondab ta kokku varasemate kirikukirjanike vaated see on esimene katse koostada teoloogia summa tarkuse allikas jaguneb kolmeks raamatuks filosoofilised peatukid kephalaia philosophika ketserlusest peri aipeseon ja ortodoksse usu tapne esitus ekdosis akribes tes orthodoxou pisteos de fide orthodoxa esimene raamat on kitsama sisuga kui utleb pealkiri ja seetottu nimetatakse seda sageli dialektikaks esimesed 14 peatukki raagivad ainult loogikast ulejaanu on puhendatud peamiselt aristotelese ontoloogiale suures osas on see kokkuvote aristotelese kategooriatest ja porphyriose isagogest eisagoge eis tas kategorias nahtavasti tahtis johannes anda uksnes teose jargnevate osade moistmiseks vajalikud eelteadmised organoni tutvustatakse seal ja rakendatakse teoloogias sajand enne esimest aristotelese tolget araabia keelde teine raamat ketserlusest kordab sonasonalt ning kaasajastab epiphaniose sarnast tood lisades 20 uut ketserlust sealhulgas islam ja ikonoklasm islamist raakides rundab ta ka muhamedi moraalitut kaitumist kolmas raamat de fide orthodoxa on johannese tahtsaim teos nii ida kui ka laanekiriku teoloogidele on see olnud vaga autoriteetne see teos votab esimest korda tervikuna kokku kiriku opetused paavst eugenius iii korraldusel tolkis burgundio pisast selle 1150 aastal ladina keelde petrus lombarduse sententsid ilmusid pisut hiljem seda tolget kasutasid petrus lombardus ja aquino thomas ning teised teoloogid kuni humanistid asendasid selle elegantsemaga johannes jargib sama pohiplaani mis theodoretes kyrosest oma kristliku opetuse kokkuvottes erinevalt theodoretesest ei tsiteeri ta ainult puhakirja vaid ka kirikuisasid gregoriost nazianzosest basileios suurt gregoriost nyssast kyrillost aleksandriast leo suurt athanasiost johannes kuldsuud ja epiphaniost de fide orthodoxa jaguneb neljaks raamatuks kuid see jaotus on meelevaldne nahtavasti on keegi tolkijatest puudnud jaljendada petrus lombarduse sententside jaotust neljaks raamatuks de fide orthodoxa esimene raamat raagib jumala olemusest ja olemasolust jumala loomusest ja kolmainsusest jumala olemasolu toendina osutab ta sellele et ilmutusest valgustatute arvamused langevad kokku nende omadega keda juhib uksnes moistuse valgus samuti kasutab ta argumenti mis pohineb loodud asjade muutlikkusel ja plaaniargumenti teises raamatus votab ta kokku oma aja vaated fuusilisele maailmale votmata siiski koiki neid omaks ta demonstreerib ka oma aja astronoomia pohjalikku tundmist samuti raagib ta seal inglite ja deemonite loomusest maapealsest paradiisist inimloomuse omadustest jumala etteteadmisest ja ettemaaratusest inimesest raakides 27 peatukis osutab ta ka kokkuvotte psuhholoogiast erinevalt plotinosest samastab ta nusi ja hinge kolmandas raamatus on jutt kristuse isiksusest ja kahekordsest loomusest see viib monofusiitliku ketserluse vaatluse juurde ta vaidab et humn trisagion ei kai ainult kolmainsuse teise isiku vaid koikide isikute kohta samuti kaitseb ta neitsi maarja oigust jumalasunnitaja theotokos tiitlile ta vaidleb agedalt nestoriusega kes tahtis jumalaema tiitli asendada kristuseema tiitliga erilise tahelepanu all on inkarnatsioon neljas raamat kasitleb puhakirja vana testamendi kaanonisse arvab ta epiphaniose teose de ponderibus et mensuris eeskujul 22 juudi piibli raamatut traktaadi jakobiitide vastu kirjutas ta damaskuse metropoliidi petrose palvel et jakobiitide suuria monofusiitide piiskoppi ortodoksse usuga lepitada ta kirjutas ka manilaste ja monoteliitide vastu raamatuke oigest otsustamisest on usutunnistus mida kinnitavad argumendid mis viitavad usu saladustele eriti kolmainsusele ja inkarnatsioonile valitud kohad loci selecti on voetud suurelt jaolt johannes kuldsuu jutlustest ning lisatud kommentaaridena pauluse kirjadele kommentaarid kirjadele efeslastele filiplastele koloslastele ja tessalooniklastele on voetud kyrilloselt aleksandriast puhad paralleelid sacra parallela on omamoodi toopiline konkordants mis kasitleb pohiliselt jumalat inimest voorusi ja pahesid jutluste nime all kirjutas ta 14 konet jutlus issanda muutmisest mille ta arvatavasti pidas taabori mael asuvas kirikus on eriti elavas stiilis selles ta koneleb oma lemmikteemal kristuse kahekordsest loomusest tsiteerib puhakirja teksti peetruse primaadi tunnistuseks ning annab tunnistust katoolsest opetusest sakramentaalsest patukahetsusest ta rohutab et kristus mitte ainult ei ilmutanud jungritele oma kirkust vaid ka kutsus neid sellest osa saama vaikse laupaeva jutluses ta raagib pikalt reaalsest kohalolust jutluses maarja kuulutuse puhal mis on sailinud ainult araabiakeelse teksti ladinakeelses tolkes omistab ta mitmesuguseid onnistusi neitsi maarja eestpalvele teine tema kolmest jutlusest maarja kuulutuse puhal raagib uksikasjalikult neitsi maarja keha kandumisest taevasse ta kinnitab et see pohineb vaga usaldusvaarsel ja vabal parimusel johannes kirjutas ka eksegeetilisi hagiograafilisi askeetilisi ja liturgikaalaseid teoseid johannes on eriti kuulus oma laulude poolest kirjutanud palju humne tropareid ja poeeme nendes kutsub ta roomule kaanonid joulude kolmekuningapaeva ja nelipuhi puhuks on kirjutatud jambilises trimeetris koige kuulsamad kaanonid on kirjutatud ulestousmispuhaks traditsiooniliselt omistatakse johannesele damaskusest oktoehhos kreeka kiriku liturgilised humnid puhapaevateenistusteks issanda ulestousmise auks ta pani aluse kaheksa lauluviisi susteemile arvatakse et ta asendas tahed noodikirjaga johannes selgitas et ikoonide austamine ei ole ebajumalakummardamine sest austus laheb prototuubile ikoonil kujutatud puhakule ta rohutab et sestsaadik kui jumal on kristuses nahtavaks saanud on voimalik teda kujutada ning ule astuda keelust vanas testamendis jutustust barlaam ja josaphat on omistatud johannesele damaskusest kuid see on kahtlane ka puha barbara ulistuse kuuluvus johannesele ei ole kindel talle on omistatud traktaat nendest kes surid usus mida ei peeta enam ehtsaks esimene johannese teos mis kreeka keeles valja anti oli ortodoksse usu tapne esitus see ilmus veronas 1531 verona piiskopi joannes matthaeus gibertuse egiidi all teine sama teose kreekakeelne valjaanne ilmus 1715 moldovas joannes epnesinuse kirjeldusel ladina keeles andis sama teose pariisis 1507 valja jacobus faber henricus gravius op avaldas kolnis ladinakeelse valjaande mis sisaldas dialektika elementaarse ja dogmaatilise opetuse kahest tahtest ja toimimisest ja ketserlusest baselis ilmus 1548 kreekaladina valjaanne mark hopperi sissejuhatusega sarnane kuid palju taielikum valjaanne ilmus samas 1575 michel lequien op avaldas pariisis 1717 ja veneetsias 1748 osalise teostekogu migne avaldas sama teksti uuesti pg xcivxcvi pariis 1864 ning lisas teosed mida moned uurijad omistavad johannesele damaskusest rudolf tobias on kirjutanud kantaadi johannes damaskusest viiele solistidele segakoorile orelile ja orkestrile 1897 mis on esimene kantaat eesti muusikas see oli uks tema loputoodest peterburi konservatooriumis kantaat pohineb aleksei konstantinovits tolstoi samanimelisel poeemil vaga kosmas suri umbes 787 oli maiuma piiskop kaanonite looja ta on oigeusu puhak kosmas oli parit jeruusalemmast ta jai orvuks ja teda kasvatasid damaskuse johannese vanemad koos johannesega sai ta suureparase hariduse kui kosmas sai taisealiseks laks ta uhte palestiina kloostrisse kus ta paistis silma usuvagitegudega ta astus koos johannesega valja ikonoklasmi vastu ja ikoonide kaitseks kosmas kirjutas palju kaanoneid kirikupuhadeks ning kolmlaule vaikseks nadalaks nad kirjutasid palju ikonoklasmivastaseid kirjutisi 743 aastal sai kosmas maiuma piiskopiks ta suri korges vanuses 787 aasta paiku vaga kosmase malestuspaev on 12 oktoober de fide orthodoxa ladina keeles ortodokssest usust ehk ortodoksse usu tapne esitus kreekakeelse originaali pealkiri ekdosis akribes tes orthodoxu pisteos on teos mille autor on johannes damaskusest tegemist on kolmanda raamatuga johannese teosest tarkuse allikas de fide orthodoxa on esimene katse koondada seotud tervikuks kogu teoloogia de fide orthodoxa on johannese tahtsaim teos nii ida kui ka laanekiriku teoloogidele on see olnud vaga autoriteetne see teos votab esimest korda tervikuna kokku kiriku opetused paavst eugenius iii korraldusel tolkis burgundio pisast selle 1150 aastal ladina keelde petrus lombarduse sententsid ilmusid pisut hiljem seda tolget kasutasid petrus lombardus ja aquino thomas ning teised teoloogid kuni humanistid asendasid selle elegantsemaga johannes jargib sama pohiplaani mis theodoretes kyrosest oma kristliku opetuse kokkuvottes erinevalt theodoretesest ei tsiteeri ta ainult puhakirja vaid ka kirikuisasid gregoriost nazianzosest basileiost gregoriost nyssast kyrillost aleksandriast leo suurt athanasiost johannes kuldsuud ja epiphaniost de fide orthodoxa jaguneb neljaks raamatuks kuid see jaotus on meelevaldne nahtavasti on keegi tolkijatest puudnud jaljendada petrus lombarduse sententside jaotust neljaks raamatuks de fide orthodoxa esimene raamat raagib jumala olemusest ja olemasolust jumala loomusest ja kolmainsusest jumala olemasolu toendina osutab ta sellele et ilmutusest valgustatute arvamused langevad kokku nende omadega keda juhib uksnes moistuse valgus samuti kasutab ta argumenti mis pohineb loodud asjade muutlikkusel ja plaaniargumenti teises raamatus votab ta kokku oma aja vaated fuusilisele maailmale votmata siiski koiki neid omaks ta demonstreerib ka oma aja astronoomia pohjalikku tundmist samuti raagib ta seal inglite ja deemonite loomusest maapealsest paradiisist inimloomuse omadustest jumala etteteadmisest ja ettemaaratusest inimesest raakides 27 peatukis esitab ta ka kokkuvotte psuhholoogiast erinevalt plotinosest samastab ta nusi ja hinge kolmandas raamatus on jutt kristuse isiksusest ja kahekordsest loomusest see viib monofusiitliku ketserluse vaatluse juurde ta vaidab et humm trisagion ei kai ainult kolmainsuse teise isiku vaid koikide isikute kohta samuti kaitseb ta neitsi maarja oigust jumalasunnitaja theotokos tiitlile ta vaidleb agedalt nestoriusega kes tahtis jumalaema tiitli asendada kristuseema tiitliga neljas raamat kasitleb puhakirja vana testamendi kaanonisse arvab ta epiphaniose teose de ponderibus et mensuris eeskujul 22 juudi piibli raamatut puha johannes damaskusest ortodoksse usu tapne esitus sellest et jumalus on moistetamatu ning ei ole tarvis liigse uudishimuga uurida seda mida meile ei utle parimus puhadelt prohvetitelt apostlitelt ja evangelistidelt keegi ei ole iialgi nainud jumalat ainusundinud poeg kes on isa rinna najal tema on meile teate toonud jh 118 nii et jumalus on valjendamatu ja moistetamatu sest keegi muu ei tunne poega kui vaid isa ega ukski tunne isa kui vaid poeg mt 11 27 samuti ka puha vaim teab jumala motteid nonda nagu inimese vaim teab inimese motteid 1kr 211 ja peale esimese ja ondsa olendi enda ei ole keegi kunagi jumalat tundnud kui just mitte see kellele ta ise on avanud mitte keegi mitte ainult inimeste seast vaid isegi mitte maailmaulestest vagedest utlen keerubitest ja seeravitest endist ent jumal ei ole jatnud meid taielikku teadmatusse sest teadmise sellest et jumal on istutas ta ise igauhe loomusesse ka maailma loomine ise selle sailitamine ja juhtimine kuulutavad jumaluse suurust saalomoni tarkuseraamat 135 sest loomade suurusest ja kaunist naost naikse vordlemisi nende esimene looja ara peale selle on jumal oma ainusundinud poja meie issanda ja jumala ja lunastaja jeesuse kristuse labi andnud meile teadmise enesest mille me suudame endasse mahutada selle parast me votame vastu tunnetame ja austame koike mis me oleme saanud parimusena kasuopetuselt ja prohvetitelt apostlitelt ja evangelistidelt ja midagi sellest korgemat me ei koge dionysios areopagita jumala nimedest 1 sest kui jumal on hea siis ta on ka iga headuse andja ja tal ei ole osa ei kadedusest ega mingist muust kirest gregorios jumalasonaopetaja kone 28 sest kadedus ei ole lahedane jumala loomusele kui kiretule ja uhtsele loomusele ja selleparast avas tema kui koikteadja ja igauhe huve eest hoolitsev meile aga mida me ei suuda kanda sellest ta vaikis sellega me peamegi rahulduma selles pusima ega mitte ule astuma igavestest piiridest opetussonad 2228 ara nihuta igivana piirimarki mille su esiisad on seadnud ja jumala parimusest sellest mis on jumal sellest et jumalust ei ole voimalik taibata niisiis see et jumal on on ilmne kuid mis ta on olemuselt ja loomuselt see on taiesti taibatamatu ja teadmata et ta on kehatu see on selge sest kuidas voib olla keha see mis on lopmatu ja piiritu millel pole kuju mis ei ole kombitav on nahtamatu lihtne ja mitteliitsus sest kuidas saab muudetamatu olla see mis on piiratud ja allub passioonile ja kuidas saab mitte alluda passioonile see mis koosneb stiihiatest elementidest ja laguneb nendeks jalle sest uhinemine on voitluse algus voitlus on jagunemise algus jagunemine on lagunemise algus kuid lagunemine on jumalale taiesti vooras gregorios jumalasonaopetaja kone 28 kuidas saab teoks ka see et jumal labistab ja taidab koik nagu oeldakse puhakirjas kas see pole mina kes taidab taeva ja maa utleb issand jeremia raamat 2324 sest on voimatu et keha laheks labi kehade segunemata ja uhinemata nendega nii nagu vedelikud koos sulavad uhte ja lahustuvad gregorios jumalasonaopetaja kone 28 kui aga eeldada nagu moned utlevad mittemateriaalset keha mis sarnaneb sellega mida kreeka targad nimetavad viiendaks kehaks eeter kvintessents mis on muide voimatu siis teda muidugi pannakse liikuma nagu taevastki sest taevast nimetataksegi viiendaks kehaks aga kes seda keha liikuma paneb muidugi teine olend sest koik liikuva paneb liikuma teine kes siis paneb liikuma ka selle teise ja nii edasi kuni kohtame midagi mida ei panda liikuma ent esmaliikumapanijat ei panda liikuma missugune ongi jumal selleparast on ainult jumal niisugune et teda ei panda liikuma ja oma liikumatusega paneb koik liikuma jarelikult peab tunnistama et jumalus on kehatu gregorios jumalasonaopetaja kone 28 ent see ei maaratle veel tema olemust tapselt nagu ka mitte mittesundinudolek algusetus muudetamatus ega kodunematus ega koik see mida raagitakse jumalast voi tema olemisest sest koik see ei naita mitte seda mis jumal on vaid seda mis ta ei ole kes aga tahab valjendada mingi asja olemust see peab utlema mis ta on mitte seda mis ta ei ole muide jumala kohta ei saa oelda mis ta oma loomult on aga hoopis omasem on raakida temast koige eituse kaudu sest ta ei ole miski olevate asjade hulgast mitte selleparast nagu teda uldse olemas ei oleks vaid selleparast et ta on korgem koigest olevast korgem isegi olemisest endast sest kui tunnetusel on objektiks olevad asjad siis see mis on ule tunnetuse on muidugi ka ule olemise ja jalle see mis uletab olemise on ka ule tunnetuse gregorios jumalasonaopetaja kone 28 niisiis jumal on piiritu ja taibatamatu ja uks on temas taibatav tema piirituolek ja taibatamatus aga see mida me raagime jumalast jaatavalt ei naita meile tema loomust vaid seda mis kuulub loomuse juurde sest kas me siis nimetame jumalat heaks voi oiglaseks voi targaks voi millekski muuks me ei valjenda tema loomust vaid seda mis kuulub loomuse juurde aga monikord on sellel mida jumala kohta jaatavalt oeldakse peamiselt eituse joud nii naiteks me kasutame jumalast raakides sona pimedus pidades silmas mitte pimedust vaid seda mis ei ole valgus vaid seda mis on korgemal igasugusest valgusest voi kasutame sona valgus pidades silmas et ei ole pimedus jumala kohast ja sellest et ainuuksi jumalus on kirjeldamatu kehaline koht on sisaldava piir milles sisaldub sisalduv naiteks ohk sisaldab aga keha sisaldub kuid mitte kogu sisaldav ohk ei ole sisalduva keha koht vaid uksnes sisaldava ohu piir mis umbritseb sisalduvat keha uldse aga peab teadma et sisaldav ei sisaldu sisalduvas ent on ka intelligiibel koht kus on ja asub intelligiibel ja kehatu loomus kus nimelt ta kohal on ja toimib kuid ta ei sisaldu mitte kehaliselt vaid intelligiiblilt sest tal ei ole kindlat kuju et ta saaks kehaliselt sisalduda jumal kes on mitteaineline ja kirjeldamatu ei asu seega kohas ta on ise endale koht kui koike taitev ule koige olev ja ise koike sisaldav ometi oeldakse et ka tema asub kohas ja kus tema toimimine ilmneb seda nimetataksegi kohaks jumala kohaks sest tema ise segunemata millegagi tungib koigest labi ja laseb koigel oma toimimises osaleda vastavalt igauhe vaarilisusele ja vastuvoetavusele raagin fuusilisest ja kolbelisest puhtusest sest mitteaineline on puhtam ainelisest ja vooruslik pahelisest niisiis nimetatakse jumala kohaks seda mis koige rohkem osaleb tema toimimises ja armus selleparast on taevas tema aujarg sest taevas teevad inglid tema tahtmist ja kiidavad teda alati mis moodustabki tema rahu aga maa on tema jalajarg jesaja 61 sest nahti seda maa peal ja labi kaimas inimestega baaruki 338 jumala jalaks aga on nimetatud tema puha ihu jumala kohaks aga nimetatakse ka kirikut sest me eraldame seda kui puha kohta jumala ulistamiseks siin me ka poordume tema poole oma palvetega sama moodi ka teisi kohti kus ainult on meile ilmne tema toimimine olgu siis ihus voi ilma kehata nimetatakse jumala kohtadeks peab aga teadma et jumalus on jagamatu nii et ta on tervenisti koikjal mitte osa osas kehaliselt jaotatuna vaid tervenisti koiges ja tervenisti ule koige mis puutub inglisse siis tema kull ei sisaldu kehaliselt kohas nonda et ta saaks nao ja teatud kuju ometi aga oeldakse tema kohta et ta asub kohas intelligiibli kohaloluga ja toimimisega nagu see on omane tema loomusele ja ta ei ole koikjal kohal vaid seal kus ta toimib ta intelligiiblilt ka piirdub sest ta ei saa toimida uhel ja samal ajal eri kohtades jumalale aga on omane toimida koikjal uhel ja samal ajal sest ingel toimib eri kohtades oma loomuse kiiruse tottu ning voime tottu kergesti st ruttu ule minna jumalus aga kes on koikjal ning ule koige toimib uhe ja sama lihtsa toiminguga eri kohtades uhel ja samal ajal hing aga uhineb kehaga tervenisti koigega mitte osa osaga ega sisaldu kehas vaid sisaldab teda nagu tuli rauda ning kehas viibides sooritab talle omaseid toiminguid kirjeldatav on see mida holmab kas koht voi aeg voi arusaamine kirjeldamatu on aga see mida miski niisugune ei holma seega on uksnes jumalus kirjeldamatu kui algusetu ja loputu koike sisaldav ja mitte uhegi moistega holmatav sest ta on holmamatu ja piiritu mitte kellegi teada olev ja ainult iseendale teadaolev inglit aga piirab nii aeg sest tal on oma olemise algus kui ka koht olgugi intelligiiblis mottes nagu me ennist utlesime ja taibatavus sest inglid mingil moel tunnevad ka uksteise loomust ja taielikult piirab neid looja aga kehasid piirab nii algus kui lopp kui kehaline koht kui ka taibatavus jumalus on niisiis taiuslik koigutamatu ja muutumatu oma ettenagemisega on ta ette maaranud koik mis meist ei soltu maarates koigele omase ja kohase aja ja koha selleparast isa ei moistagi kellegi ule kohut vaid on andnud kohtumoistmise taiesti poja katte jh 522 sest kohut moistavad muidugi nii isa kui ka poeg kui jumal kui ka puha vaim kuid uksnes poeg kui inimene tuleb kehalisel moel ja istub oma kirkuse troonile jh 2531 sest ainult piiratud kehale on kohased liikumine ja istumine ja moistab oiglaselt kohut kogu ilmamaa ule ap 1731 koik on jumalast kaugel ent mitte koha vaid loomuse poolest moistlikkus tarkus ja otsustamine ilmuvad ja kaovad meis kui omadused mitte aga jumalas temas ei teki ega havi midagi sest ta on muutumatu ja koigutamatu ning temale ei saa omistada midagi juhuslikku sest huve on tal tema olemusega kaasnevana kes alati puudleb jumala poole see naeb teda sest jumal on koiges koik olev soltub olevast ja miski ei saa olemas olla millel ei oleks oma olemist olevalt sest jumal kui loomust sisaldav on koigega uhendatud aga oma puha ihuga uhines jumalsona hupostaasiliselt ja meie loomusega lahenes kokkusulamatult mitte keegi ei nae jumalat kui ainult poeg ja vaim poeg on isa nou tarkus ja vagi sest ei saa omistada jumalale kvaliteete et mitte meile oelda et ta koosneb olemusest ja kvaliteedist poeg on isast ja koik mis tal on on tal temast selleparast ta ei saagi iseenesest midagi teha jh 530 sest tal ei ole isaga vorreldes erilist toimimist see et jumal kes on loomult nahtamatu saab nahtavaks tegude kaudu on meile teada maailma ja selle valitsemise korraldusest saalomoni tarkuseraamat 135 poeg on isa kuju aga poja kuju on vaim kelle labi kristus kes elab inimeses annab talle selle mis on vastav jumala kujule naole jumalpuha vaim on keskmine sundimatu ja sundinu vahel ja poja labi uhineb ta isaga teda nimetatakse jumala vaimuks kristuse vaimuks kristuse moistuseks issanda vaimuks iseissandaks lapsendamise vaimuks toe vaimuks vabaduse vaimuks ulitarkuse vaimuks sest ta pohjustab koike seda ta taidab koike oma olemusega ja sisaldab koike taites oma olemusega maailma kuid piirdumata oma vae poolest maailmaga jumal on ikkaolev muutumatu koikeloov vaga moistuse poolt kummardatav olend jumal on isa alati olev sundimatu sest ta ei ole kellestki sundinud kuid on sunnitanud kaasikkaoleva poja jumal on ka poeg kes alati on isaga kellest ta on sundinud ajatult ja igavesti valjaspool valjavoolamist ja kiretult ja lahutamatult jumal on ka puha vaim puhitseb hupostaasiline vagi kes isast lahutamatult lahtub ja puhkab pojas on isa ja pojaga uheiolemuseline on sona mis on isale olemuslikult alati omane sona on ka loomulik aruliikumine mille jargi ta liigub motleb arutleb ta on otsekui aru vastuhelk ja sara veel on seesmine sona mida lausutakse sudames valjaoeldav sona jalle on motte edasiandja jumalsona on seega nii iseseisev kui ka hupostaasiline aga teised kolm sona on hinge joud mida ei kaeda nende enese hupostaasis nimelt on esimene hinge loomulik sunnitis mis temast alati tekib teist nimetatakse seesmiseks ja kolmandat valjaoeldavaks ja vaimu moistetakse mitmesugusel viisil on puha vaim ja puha vaimu toimeid nimetatakse vaimudeks vaim on hea ingel vaim on ka deemon vaim on ka hing monikord nimetatakse ka aru vaimuks vaim on ka tuul vaim on ka ohk jeju provints ka cheju provints tsedzu provints on 1 jargu haldusuksus provints lounakoreas holmab jeju saare provintsi ametlik koreakeelne nimi on alates 1 juulist 2006 hani mccuneireischaueri transkriptsioonis cheju tukpyol chachido lounakorea uues omaladinas jeju teukbyeol jachido see tahendab jeju eriautonoomiaprovintsi jeju provints on lounakorea ainuke eriautonoomiaprovints provintsi varasem ametlik nimi oli hanja mccuneireischaueri transkriptsioonis chejudo lounakorea uues omaladinas jejudo provintsi koreakeelne luhendnimi on cheju murdmaasuusatamine on spordiala milles voisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul soltuvalt voistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist voi vabatehnikat uisutehnikat klassikalises ja vabatehnikas soitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski uisusuusk on luhem ja jaigem kui klassikatehnika suusk klassikalise sammu soitmise puhul maaritakse suusa keskosale pidamis ja muule osale libisemismaaret uisusammu soitmiseks maaritakse libisemist tervele suusale suusakepid on klassikalise sammu soitmisel luhemad kui uisutehnika korral viimast soidetakse peamiselt paaristougetega ja seetottu kasutatakse ka marksa pikemaid keppe suusasaapad on klassikalise sammu soitmiseks madalamad ja lubavad kannapoialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu saapad mis toetavad liigest tugevalt kulje pealt suusavahetusega soidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid esimesed murdmaasuusatamise voistlused peeti 1767 aastal norras kristianias praegune oslo murdmaasuusatamine on taliolumpiamangude kavva kuulunud 1924 aastast esimestel mangudel voistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil 1936 lisandus olumpiaprogrammi 410 km teatesuusatamine 1952 voistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised 10 km distantsil 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning voeti kavva naiste 35 km teatesuusatamine 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme vorra 1984 aastast voisteldakse ka naiste 20 km distantsil igal individuaalalal voib olumpiamangudel uhest riigist voistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 voistkond 1925 aastal rahvusvahelise suusafoderatsiooni korraldatud suusavoistlused meestele nimetati 1937 tagantjarele maailmameistrivoistlusteks naised voistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivoistlustel 1954 aastast kuni 1980 aastateni tunti laialt ainult klassikalist soiduviisi moneti varem 1970 aastatel hakkas soomlane pauli siitonen kasutama pooluisusammu ja see levis seelabi vaikselt maratoonarite seas siit korjas uisusammu ules 1980 aastate alguses ameeriklane bill koch kelle tegevus muutis selle stiili rahvusvaheliselt tuntuks eraldi soiduviisina sai uisusamm eluoiguse mml 1987 ja taliolumpiamangudel 1988 see tahendab et osa distantse soidetakse klassikalises osa vabatehnikas teatesuusatamises naiteks soidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles parast esimest maailmasoda esimesed eesti meistrivoistlused peeti 1921 tartus emajoe jaal distants oli 25 km 1923 selgitati viljandi jarvel 3 km distantsil esimene naissuusatajate eesti meister murdmaal hakati meistrivoistlusi korraldama 1929 1936 aastal votsid eesti sportlased lahtis soome osa mmvoistlustest kuid tulemused olid tagasihoidlikud esimese suusatajana eestist osales taliolumpiamangudel 1936 aastal vello kaaristo vassili krassikov kes tuli 18 km distantsil 30 ja suusamaratonis 23 kohale klassikaliste soiduviiside kirjeldamisel kasutatakse sonapaare klassikatehnika voi klassikaline soiduviis nait vahelduvtoukeline klassikatehnika paaristoukeline uhesammuline klassikaline soiduviis vabatehnika terminoloogias kasutatakse liitsonu uisutehnika voi uisusoiduviis nait paaristoukeline kahesammuline uisusoiduviis soidutehnikate kirjeldamist alustatakse uldjuhul katetoo iseloomustamisest kepitouketa vahelduv ja paaristoukelised soiduviisid ning seejarel tapsustatakse jalatougete osa sammuta uhe ja kahesammulised soiduviisid sona stiil ei ole soidutehnika kirjeldamisel korrektne soidustiil iseloomustab isikuparast soiduviisi esituslaadi ja on pigem ilukirjanduslik valjend naiteks veerpalu klassikastiil on ilus vaadata elofssoni lennukas uisustiil 1896 aasta suveolumpiamangud olid esimesed kaasaegsed olumpiamangud need toimusid ateenas 615 aprillini tollal kreekas kehtinud juliuse kalendri jargi 25 martsist 3 aprillini 23 juunil 1894 toimus sorbonneis pariisis roki esimene olumpiakongress mille korraldas pierre de coubertin selleks et teatada oma ettepanekust kutsuda ellu olumpiamangud idee korraldada taolisi mange polnud uus sest kogu 19 sajandi jooksul olid mitmes euroopa riigis toimunud kohalikud spordiuritused antiikolumpiamangude eeskujul coubertin tegi siiski esimesena ettepaneku hakata korraldada regulaarseid rahvusvahelisi seda laadi mange mis holmavad mitut spordiala coubertin soovis korraldada olumpiamangud 1900 aastal pariisis et uhendada need samal ajal toimuva 1900 aasta pariisi maailmanaitusega uudis olumpiamangude taaselustamisest joudis ajakirjanduse huviorbiiti ja leidis laia kajastamist otsustati et kuus aastat kestev ootamine voib huvi mangude vastu vahendada ja kongressi liikmed otsustasid pidada i kaasaegsed olumpiamangud 1896 aastal ateenas algselt oli esimeste mangude korraldajana arvestatud londoniga siiski coubertini sober kreeka poeet literaat ja tolk demetrius vikelas kes oli kongressile kutsutud ettekandega antiikolumpiamangude traditsioonidest raakima tegi ootamatult ettepaneku korraldada esimesed mangud ateenas mis sumboliseeriks iidseid mange vanakreekas kongress kinnitas selle ettepaneku ja vikelas ise valiti roki esimeseks presidendiks sest roki tollase eeskirja kohaselt tohtis selle koha saada ainult olumpiamange korraldava riigi esindaja olumpial osalesid 14 riigi austraalia austria bulgaaria itaalia kreeka prantsusmaa rootsi saksamaa suurbritannia sveitsi taani tsiili ungari ja usa sportlased sportlaste arv koigub eri allikates 219 ja 311 vahel tiit kuninga ja kalle voolaiu raamat ateena 1896 pakub 262 osalejat eriti ebaselge on kreeka laskurite ja voimlejate arv naised ei voistelnud suurim voistkond oli kreekal oletatavalt 186 voistlejat uhe sportlasega osalesid austraalia bulgaaria ja rootsi tsiili venemaa ja 4 itaalia sportlast kull registreerusid ja moni mitmelgi alal tsiillane koguni 9 alal kuid ukski neist ei voistelnud eestlane hermann lerchenbaum oli tulnud olumpiale osalema soudmises sojalaevade paastepaadil usa eest kuid souderegatt jai tormi tottu ara eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejoustikuvoistlusele majutuse pidid voistlejad endale ise otsima voisteldi 9 spordialal kergejoustik klassikaline maadlus laskmine jalgrattasport tennis tostmine ujumine vehklemine riistvoimlemine voistlusalasid oli 43 omaparane voistlusala oli 100 m vabaujumine sojalaevade madrustele registreerus 14 voistlejat kuid ainult 3 neist julges hupata kulma vette voitja aeg 2204 oli enam kui tagasihoidlik 12 tunni jalgrattasoit voitja adolf schmal labis 295300 km olumpiamangud avas kreeka kuningas georgios i tema autasustas ka koiki voitjaid olumpiamangude peaareen oli panathinaiko staadion esikohta autasustati hobemedali diplomi ja olumpiast loigatud olipuuoksaga teist kohta pronksmedali ja diplomiga kolmandat kohta diplomiga erandina anti maratonijooksus kolmandana lopetanud ungarlasele gyula kellnerile ka pronksmedal olumpiamedalid kavandas prantsuse skulptor jules chaplain olumpiahumni helilooja oli spyros samaras 18631917 sonade autor kostis palamas 18591943 olumpiakoor oli 300liikmeline uhendkoor voistluste peasekretar oli timoleon philemon esimene olumpiavoitja oli james connolly usa kolmikhuppaja 6 aprill esimene kahekordne olumpiavoitja oli robert garrett usa kolmikhuppaja ja kuulitoukaja 7 aprill esimene kolmekordne olumpiavoitja oli paul masson prantsusmaa jalgrattur trekisoitja 11 aprill ainus neljakordne olumpiavoitja oli carl schuhmann saksamaa voimleja ja maadleja esikoht sai hobemedali diplomi ja olumpiast loigatud oliivioksa teine koht sai pronksmedali diplomi ja loorberioksa ning kolmas koht diplomi ateena olumpiamangude puhul tulid kaibele ka olumpiateemalised postmargid vendade demetrios ja ioannis sakoraphose eestvottel trukiti pariisis sari 12 olumpiamargist mille oli kavandanud 5liikmeline kunstnikeruhm professor gillieroni juhtimisel rahvusvaheline olumpiakomitee rok on olumpialiikumise korgeim organ rok on rahvusvaheline mitteriiklik mittetulunduslik piiramatu kestusega juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon millele kuulub korgeim voim olumpialiikumises rahvusvaheline olumpiakomitee peakorter asub sveitsis lausanneis rok asutati pariisis 23 juunil 1894 aastal pierre de coubertini algatusel algkoosseis oli 14liikmeline ja esindatud oli 12 riiki suurbritannia argentina belgia ungari kreeka itaalia uusmeremaa venemaa usa prantsusmaa tsehhi ja rootsi iga isik voi organisatsioon kes kuulub ukskoik mil viisil olumpialiikumisse on kohustatud taitma olumpiaharta reegleid ning alluma roki otsustele rahvusvahelisele olumpiakomiteele kuuluvad koik oigused olumpiasumbolite olumpialipu olumpiadeviisi ja olumpiahumni kasutamise suhtes roki ulesanne on juhtida olumpismi edendamist vastavalt olumpiahartale roki eesmargid on guatemala riigipeade loend loetleb guatemala riigipead oscar jose rafael berger perdomo sundinud 11 augustil 1946 guatemala linnas on guatemala poliitik aastatel 20042008 oli ta guatemala president berger on elukutselt advokaat jaanuarist 1991 kuni juunini 1999 oli ta guatemala linnapea norodom sihanouk varman tiitliga preah bat samdech preah 31 oktoober 1922 phnom penh 15 oktoober 2012 peking oli kambodza kuningas ta oli kuningas aastatel 19411955 ja 24 septembrist 1993 kuni 7 oktoobrini 2004 peaminister 19551960 vaheaegadega ja riigipea 19601970 ning 19751976 prints riigipea enne kuningaameti taastamist 19911993 tema vanemad olid kuningas norodom suramarit ja kuninganna sisowath kossamak sihanouk suri sudameinfarkti tagajarjel pekingi haiglas neile lisaks sundis tal kuus tutart see on kambodza riigipeade nimistu karjala on ajalooline piirkond fennoskandias venemaa ja soome territooriumil ajalooline karjala jaguneb jargmisteks piirkondadeks chohung bank ehk chb dzohong onheng dzu oli lounakorea suurim ja vanim finantsasutus pank rajati 1897 ja ta kandis tol ajal nime han sung bank hansong onheng praeguse nime sai ta 1943 uhinemisel dong il pangaga chb uhines pangaga shinhan bank aprillis 2006 korea keel on keel mida raagitakse pohja ja lounakoreas maailmas peab korea keelt emakeeleks umbes 78 miljonit inimest uldiselt peetakse korea keelt suguluskeelteta keeleks moned uurijad on korea keelt seostanud altai keeltega korea keele pohikonsonandid tsiot kiok tiot ja piop on aspireeritud variandid jargmistest variantidest dziot giok digot ja biop ning lisaks veel hiot viis nendest konsonantidest on rohutatud kirjutatakse horisontaalselt uksteise korvale kk tt pp ss and dzdz kahekordseid konsonante ei haaldata pikalt nagu eesti keeles vaid tugevalt rohutatuna taishaalikud korea keeles on kuus pohitaishaalikut nende kombineerimisel saadakse jargmised haalikud ae a jaab peaaegu haaldamata ja jaeo e jeo e jaab peaaegu haaldamata je wa we wo jo wuo u jaab peaaegu haaldamata wue jaab peaaegu haaldamata wi ju ui korea kirjas on 24 lihttahte mille kombineerimisel saadakse silpe markivad taheplokid tahestiku jarjekord teoloogia summa esimese osa kusimus 2 on aquino thomase teose teoloogia summa esimese osa prima pars kusimus 2 ia q 2 kusimus 2 jumalast kas jumal on kolmeks artikliks jaotatud ia q 2 pr et selle puha opetuse teoloogia peaeesmark on niisiis edasi anda jumalatundmist ja mitte ainult selle poolest kuidas ta iseeneses on vaid ka selle poolest kuidas ta on asjade ning isearanis moistusega olendi moistusega kreatuuri ehk loodu algusena ja nende lopuna nagu oeldust on selge siis kavatsedes selle opetuse esitada kasitleme esiteks jumalat teiseks moistusega olendi liikumist jumala poole kolmandaks kristust kes inimesena on tee mida mooda me jumala poole puudleme jumala vaatlus aga tuleb kolmeosaline nimelt vaatleme esiteks seda mis kuulub jumala olemuse juurde teiseks seda mis kuulub isikute erinevuse juurde kolmandaks seda mis kuulub loodute parinemise juurde temast jumala olemuse kohta aga tuleb esiteks vaadelda kas jumal on teiseks kuidas ta on voi pigem kuidas ta ei ole kolmandaks tuleb vaadelda seda mis kuulub tema tegevuse juurde ja nimelt teadmist ja tahet ja vage potentia esimese kohta kusitakse kolme asja kas jumala olemine on iseenesest teada esimese juurde minnakse nonda naib et see et jumal on on iseenesest teada ia q 2 a 1 arg 1 sest meile iseenesest teada olevaks nimetatakse seda mille tundmine on meile loomuparaselt omane nagu on ilmne algprintsiipide puhul aga nagu utleb johannes damaskusest oma raamatu alguses de fide orthodoxa i 1 3 jumala olemasolemise teadmine on koikidesse loomuparaselt sisse pandud jarelikult on see et jumal on iseenesest teada ia q 2 a 1 arg 2 peale selle iseenesest teada olevateks nimetatakse neid asju mida teatakse kohe kui saadakse aru terminitest mida filosoof aristoteles raamatus teine analuutika i 3 omistab toestamise algprintsiipidele nimelt teades mis on tervik ja mis on osa teatakse kohe et iga tervik on oma osast suurem aga olles aru saanud mida tahistab see nimi jumal leitakse kohe et jumal on selle nimega tahistatakse ju seda millest suuremat tahistada ei saa ent see mis on asjas ja arus on suurem kui see mis on ainult arus millest seetottu et kui sellest nimest on aru saadud on ta kohe arus jareldub ka et ta on asjas jarelikult on jumala olemine iseenesest teada ontoloogiline jumalatoestus ia q 2 a 1 arg 3 peale selle see et tode on on iseenesest teada sest kes eitab et tode on see moonab et tode on sest kui tode ei ole siis on toene et tode ei ole kui aga on miski toene siis peab tode olema aga jumal on tode ise johannese evangeelium 146 mina olen tee ja tode ja elu jarelikult on see et jumal on iseenesest teada ia q 2 a 1 s c aga vastu keegi ei saa moelda vastupidi sellele mis on iseenesest teada nagu on selge filosoofi aristotelese metafuusika 4 raamatust peatukk 6 ja teise analuutika 1 raamatust toestamise algprintsiipide kohta aga moelda vastupidi sellele et jumal on on voimalik nagu on naha psalmist 532 meeletu utleb oma sudames jumalat ei ole jarelikult see et jumal on ei ole iseenesest teada ia q 2 a 1 co vastan peab utlema et miski voib olla iseenesest teada kaheti uht moodi iseenese poolest ja mitte meie suhtes teist moodi iseenese poolest ja meie suhtes sest mingi propositsioon on seetottu iseenesest teada et predikaat sisaldub subjekti logoses nagu naiteks inimene on elukas sest elukas on ju inimese logoses jarelikult kui predikaadi ja subjekti kohta on koigile teada mis see on siis see propositsioon on koigile iseenesest teada nagu on ilmne toestamise algprintsiipide puhul mille terminid on midagi inimestele uhist mis ei ole kellelegi teadmata nagu naiteks olev ja olematu tervik ja osa ning muud sarnast kui aga monele ei ole predikaadi ja subjekti kohta teada mis see on siis on propositsioon kull kuivord ta iseeneses on iseenesest teada ent mitte nendele kes propositsiooni predikaati ja subjekti ei tea ja seeparast tuleb ette nii nagu utleb boethius raamatus de hebdomadibus et on mingid uhised vaimukontseptsioonid mis on iseenesest teada ainult tarkadele nagu naiteks see et kehatud asjad ei ole kohas utlen niisiis et see propositsioon jumal on on kuivord ta on iseeneses iseenesest teada sest predikaat on sama mis subjekt sest jumal on iseenese olemine nagu allpool selgub aga et meie ei tea jumala kohta mis ta on siis see ei ole meile iseenesest teada vaid seda on tarvis toestada asjade kaudu mis on meie suhtes rohkem teada ja vahem teada loomuse suhtes nimelt tagajargede kaudu ia q 2 a 1 ad 1 esimese puhul peab niisiis utlema et jumala teadmine milleski tavalises millegagi segatuna on meile loomuparaselt sisse pandud kuivord nimelt jumal on inimese ondsus sest inimene loomuparaselt igatseb ondsust ja see mida inimene loomuparaselt igatseb seda ta loomuparaselt ka teab aga see ei ole lihtsalt teadmine et jumal on nii nagu tulija teadmine ei ole peetruse teadmine kuigi peetrus on tulija sest paljud peavad inimese taiuslikuks huveks mis on ondsus rikkust moned jalle naudinguid moned aga midagi muud ia q 2 a 1 ad 2 teise puhul peab utlema et voibolla see kes kuuleb nime jumal ei saa sellest aru nii et see tahistab midagi millest enamat ei saa moelda sest moned on uskunud et jumal on keha isegi kui eeldada et kes tahes saab sellest nimest jumal aru nii et see tahendab seda mis oeldakse nimelt seda millest enamat ei ole voimalik moelda ei jareldu sellest ikkagi et ta saab aru et see mida nimega tahistatakse on looduses vaid ainult aru arusaamises ja ei saa vaita et ta on asjas kui mitte eeldada et asjas on miski millest enamat moelda pole voimalik mida ei eelda need kes arvavad et jumalat ei ole ia q 2 a 1 ad 3 kolmanda kohta tuleb oelda et see et tode uldse on on iseenesest teada aga see et algtode on ei ole meie suhtes iseenesest teada kas jumala olemine on toestatav ia q 2 a 2 arg 1 teise juurde minnakse nonda naib et jumala olemine ei ole toestatav jumala olemine on ju usuartikkel aga see mis on usu asi ei ole toestatav sest toestus paneb teadma aga usk on selle kohta mis ei ole nahtav nagu on ilmne apostli pauluse utlusest hb 111 jarelikult jumala olemine ei ole toestatav ia q 2 a 2 arg 2 peale selle toestuse keskmine kesktermin on see mis miski on olemus aga jumala kohta meil ei ole voimalik teada mis ta on vaid ainult seda mis ta ei ole nagu utleb johannes damaskusest de fide orthodoxa 1 i 4 jarelikult meil ei ole voimalik toestada et jumal on ia q 2 a 2 arg 3 peale selle kui toestataks et jumal on saaks see toimuda ainult lahtudes tema tagajargedest aga tema tagajarjed ei ole temaga proportsioonis sest ta ise on lopmatu ja tema tagajarjed on loplikud aga lopliku ja lopmatu vahel ei ole proportsiooni et pohjust ei saa toestada lahtudes temaga mitte proportsioonis olevast tagajarjest siis naib et jumala olemasolu ei ole voimalik toestada ia q 2 a 2 s c aga vastu on see mida apostel paulus utleb rooma kirja 1 peatukis jumala nahtamatu olemus on nahtav kui moeldakse tehtule aga seda ta poleks oelnud kui tehtu abil ei saaks toestada jumala olemist sest esimene asi millest tuleb millegi puhul aru saada on see kas ta on ia q 2 a 2 co vastan et peab utlema et toestus on kahesugune uks on pohjuse labi ja seda nimetatakse mille tottu ja see on lihtsalt absoluutselt eelneva labi teine on tagajarje kaudu ja seda nimetatakse toestuseks selleparast et ja see on selle kaudu mis on eelnev meie suhtes sest mingi tagajarg on meile nahtavam kui selle pohjus tagajarje kaudu laheme pohjuse tunnetamise juurde aga mis tahes tagajarjest lahtudes saab toestada et talle omane pohjus on olgugi et selle tagajarjed on meie suhtes rohkem teada sest kuna tagajarjed soltuvad pohjusest siis kui eeldada tagajarge peab ka pohjus eelnevalt eksisteerima millest tuleneb et jumala olemine on vastavalt sellele et see ei ole meie suhtes iseenesest teada toestatav tagajargede kaudu mis on meile teada ia q 2 a 2 ad 1 esimese puhul peab niisiis utlema et jumala olemine ja muu niisugune mida on loomuliku moistuse labi voimalik jumala kohta teada nagu oeldakse pauluse kirja roomlastele 1 peatukis ei ole usuartiklid vaid artiklite preambul sest usk eeldab loomulikku tunnetust nagu arm loomust ja taius taiustatavat siiski ei keela miski et keegi kes toestada ei suuda votaks usutavana vastu seda mis iseenese poolest on toestatav ja teatav ia q 2 a 2 ad 2 teise puhul peab utlema et kui pohjust toestatakse tagajarje kaudu siis peab pohjuse olemise toendamiseks kasutama pohjuse definitsiooni asemel tagajarge ja see on nii isearanis jumala puhul sest toendamiseks et miski on peab votma keskterminiks selle mida nimi tahistab mitte selle mis see on sest kusimus mis see on jargneb kusimusele kas on aga jumala nimesid pannakse tagajargede jargi nagu edaspidi naidatakse misparast me voime jumala olemist tagajarje kaudu toestades votta keskterminiks selle mida see nimi jumal tahistab ia q 2 a 2 ad 3 kolmanda puhul peab utlema et tagajargede kaudu mis ei ole pohjusega proportsioonis ei saa omandada pohjuse taielikku tunnetust aga nagu oeldud saab pohjuse olemise meile mis tahes tagajarjest lahtudes silmanahtavalt toestada ja nonda saab jumala tagajargedest lahtudes toestada et jumal on kuigi nende kaudu me ei saa teda oma olemuse poolest taielikult tunnetada kas jumal on ia q 2 a 3 arg 1 kolmanda juurde minnakse nii naib et jumalat ei ole sest kui uks vastanditest oleks lopmatu siis teine haviks taielikult aga seda saadakse aru selles nimes jumal nimelt mingit lopmatut head jarelikult kui jumal oleks ei leiduks mingit kurja aga maailmas leidub kurja jarelikult jumalat ei ole ia q 2 a 3 arg 2 peale selle mida saab teoks teha vahemate printsiipidega seda ei tehta rohkematega aga naib et koike mis maailmas naha on saab teoks teha teiste printsiipidega oletades et jumalat ei ole sest see mis on looduslik taandub printsiibile mis on loodus aga see mis on meelega tehtud taandub printsiibile mis on inimese moistus voi tahe niisiis ei ole mingit vajadust eeldada jumala olemist ia q 2 a 3 s c aga vastu on see mida oeldakse 2 moosese raamatu 3 peatukis 4 salmis jumala isikus ma olen see kes ma olen ia q 2 a 3 co vastan peab utlema et jumala olemist saab toendada viiel teel esimene ja ilmsem tee on ilmselt see millele asutakse lahtudes liikumisest on ju kindel ja meeltest teada et selles maailmas miski liigub aga koike mis liigub paneb liikuma miski muu miski ei liigu ju teisiti kui niivord kui ta on voimalikkuses potentsis selle suhtes mille poole ta liigub liikuma ei pane aga miski teisiti kui niivord kui ta on tegelikkuses aktis liikumine aga ei ole miski muu kui millegi viimine voimalikkusest tegelikkusse voimalikkusest tegelikkusse viia aga ei saa midagi teisiti kui millegi labi mis on tegelikkuses nagu naiteks kuum tegelikkuses nagu tuli teeb puidu mis on kuum voimalikkuses kuumaks tegelikkuses ja seelabi paneb teda liikuma ja muudab pole aga voimalik et uks ja sama oleks samal ajal tegelikkuses ja voimalikkuses samas suhtes vaid uksnes erinevas suhtes sest see mis on kuum tegelikkuses ei saa samal ajal olla kuum voimalikkuses vaid on samal ajal kulm voimalikkuses jarelikult on voimatu et miski oleks uhel ja samal kombel liikumapanev ja liikumapandav ehk paneks iseennast liikuma jarelikult peab koike mis liigub panema liikuma miski muu jarelikult kui seda mis paneb liikuma pannakse liikuma peab ka teda ennast liikuma panema muu ja sedagi muu aga see ei ole lopmatusse minemine loputu regress sest nonda ei oleks miski esimene liikumapanija ja jarelikult ka mitte mingi muu liikumapanija sest teised liikumapanijad ei pane liikuma teisiti kui seelabi et neid paneb liikuma esimene liikumapanija nagu naiteks kepp ei pane liikuma teisiti kui seelabi et kasi paneb teda liikuma jarelikult peab joudma mingi esimese liikumapanijani mida miski liikuma ei pane ja sellest saavad koik aru kui jumalast teine tee lahtub toimivpohjusest me ju leiame et nendes meeltega tajutavates asjades on toimivpohjuste kord ometi ei leia ega ole voimalik et miski oleks iseenda toimivpohjus sest nonda oleks ta iseendale eelnev mis on voimatu ei ole aga voimalik et toimivpohjuste puhul mindaks lopmatusse sest koikide jarjestatud toimivpohjuste seas on esimene vahepealse pohjus ja vahepealne on viimase pohjus olgu siis vahepealseid palju voi ainult uks aga kui eemaldatakse pohjus eemaldatakse ka tagajarg jarelikult kui toimivpohjuste seas ei oleks esimest siis poleks viimast ega vahepealset ent kui toimivpohjuste puhul mindaks lopmatusse siis ei oleks esimest toimivpohjust ja nonda ei oleks ei viimast tagajarge ega vahepealseid pohjusi mis on ilmselt vaar jarelikult tuleb postuleerida esimest toimivpohjust mida koik nimetavad jumalaks kolmas tee saab alguse voimalikust ja paratamatust ja on niisugune me leiame ju asjade seas selliseid millel on voimalik olla ja mitte olla sest leidub selliseid mis tekivad ja havivad ja millel on jarelikult voimalik olla ja mitte olla on aga voimatu et koik mis on oleks niisugune sest millel on voimalik mitte olla see mingil ajal ei ole nii et kui koigel on voimalik mitte olla siis mingil ajal ei ole asjadest mitte miski aga kui see on tosi siis ei oleks ka praegu mitte midagi sest see mis ei ole ei hakka olema teisiti kui millegi labi mis on nii et kui mitte miski ei ole olev siis on voimatu et miski hakkaks olema ja niiviisi ei oleks mitte midagi mis ilmsesti on vaar jarelikult ei ole koik olevad voimalikud vaid asjade seas peab olema miski paratamatu aga iga paratamatu asja paratamatus kas parineb kuskilt mujalt voi ei parine aga ei ole voimalik et paratamatute asjade puhul millel on paratamatuse pohjus mindaks lopmatusse nii nagu toimivpohjustegi puhul nagu toendatud jarelikult peab postuleerima midagi mis on iseenesest paratamatu ja mille paratamatuse pohjus ei ole kuskil mujal vaid mis on teistele paratamatuse pohjuseks mida koik nimetavad jumalaks neljandat teed alustatakse astmetest mis asjades leitakse asjades leitakse ju midagi rohkem voi vahem head ja toelist ja oilist ja nonda teiste taoliste puhul aga rohkem ja vahem oeldakse erinevate asjade kohta selle jargi et nad erinevalt lahenevad millelegi mis on koige rohkem nii nagu rohkem kuum on see mis rohkem laheneb koige rohkem kuumale seega on miski mis on koige kuumem ja koige parem ja koige oilsam ja jarelikult koige olevam sest mis on koige toelisem see on koige olevam nagu oeldakse aristotelese metafuusika ii raamatus aga see mida oeldakse koige rohkem niisuguseks mingis soos on koige selle pohjus mis on seda sugu nii nagu tuli mis on koige kuumem on koikide kuumade asjade pohjus nagu samas raamatus oeldakse jarelikult on miski mis on koikide asjade olemise ja headuse ja mis tahes taiuse pohjus ja seda me utleme jumalaks viiendale teele asutakse lahtudes asjade juhtimisest me naeme nimelt et mingid asjad millel puudub tunnetus nimelt looduslikud kehad tegutsevad eesmargi parast mis ilmneb sellest et nad alati voi enamasti tegutsevad uhel ja samal viisil et saavutada seda mis on koige parem kust on ilmne et nad jouavad eesmargile mitte juhuslikult vaid kavatsuslikult aga asjad millel puudub tunnetus ei puudle eesmargi poole teisiti kui suunatuna millegi tunnetava ja arusaava poolt nagu naiteks nool vibulaskja poolt jarelikult on miski arusaav kes koiki looduslikke asju eesmargi poole seab ja seda me utleme jumalaks ia q 2 a 3 ad 1 esimese puhul tuleb jarelikult oelda nii nagu augustinus utleb enchiridionis iv 11 et jumal olles ulimalt hea ei lubaks sugugi et tema tegudes oleks midagi halba kui ta ei oleks niivord koigevaeline ja hea et ta ka halvast teeb head jarelikult kuulub see jumala lopmatu headuse juurde et ta lubab olla kurjal ja sellest kutsub esile hea ia q 2 a 3 ad 2 teise kohta tuleb oelda et kuna loodus tegutseb maaratud eesmargi parast mingi korgema toimija juhtimisel siis peab selle mis saab teoks looduslikult samuti tagasi viima jumalale kui algpohjusele samamoodi tuleb ka see mis saab teoks meelega tagasi viia mingile korgemale pohjusele mis ei ole inimese moistus ja tahe sest need on muutlikud ja puudulikud nimelt tuleb koik mis on liikuv ja mis voib ules oelda tagasi viia mingile algprintsiibile mis on liikumatu ja iseenesest paratamatu nii nagu on naidatud enesestmoistetavus ehk iseenesestmoistetavus ehk iseenesest teada olek ladina keeles esse per se notum inglise keeles selfevidence on filosoofias propositsiooni motte vaite omadus mis seisneb selles et sellest pole voimalik aru saada ilma teadmiseta et see on toene enesestmoistetavat propositsiooni ei ole tarvis toestada kuid tema toesus ei ole vahem kindel kui juhul kui ta oleks toestatud moned filosoofid eitavad enesestmoistetavate propositsioonide olemasolu voimalikkust minu uskumust et mul on teadvus peavad paljud enesestmoistetavaks sinu uskumus et minul on teadvus ei ole enesestmoistetav tavakeeles tahendab enesestmoistetav lihtsalt ilmne moningaid enesestmoistetavusest lahtuvaid argumendituupe peetakse eksijareldusteks voi neid peetakse vaidluses kasutamise puhul ebakorrektseks naiteks voidakse sellest et oponent ei noustu vaidetavalt enesestmoistetava propositsiooniga jareldada et ta ei saanud sellest aru probleem on selles et propositsiooni enesestmoistetavus on kahtluse all aristoteles pidas toestamist voimalikuks ainult lahtudes enesestmoistetavatest propositsioonidest ladinakeelse valjendit per se notum kasutas esimesena boethius just selles seoses teoses de hebdomadibus kasutas ta enesestmoistetavuste kohta valjendit communis animi conceptio vaimu uhine kontseptsioon mis vastab eukleidese kreekakeelsele valjendile koine ennoia enesestmoistetavus on uhine kas koigile inimestele voi ainult opetatud inimestele ka aksioome matemaatikas ja eriti loogika seadusi on algselt peetud enesestmoistetavateks vahemalt mone loogika seaduse enesestmoistetavus on tanapaevalgi levinud seisukoht monikord oeldakse et enesestmoistetav propositsioon on propositsioon mille eitus on vastuoluline siin on siiski uks nuanss enesestmoistetavat propositsiooni ei saa eitada teadmata et raagitakse iseendale vastu eeldusel et propositsioonist saadakse aru analuutilist propositsiooni ei saa ilma vasturaakivuseta eitada kuid selle vasturaakivuse olemasolu ei pruugita teada sest voib juhtuda et see vasturaakivus ilmneb alles pika ja keerulise arutluse tulemusena enamik analuutilisi propositsioone on kaugel enesestmoistetavusest teiselt poolt enesestmoistetav propositsioon ei pruugi olla analuutiline minu teadmine et mul on teadvus on enesestmoistetav kuid mitte analuutiline enesestmoistetavuse moistele on ette heidetud subjektiivsust on vaidetud et see mis uhele on enesestmoistetav see ei pruugi teisele enesestmoistetav olla sisuliselt vaidlustab see etteheide arusaamise ja teadmise vahelise paratamatu seose voimalikkust jumal on paljudes usundites esinev voimas uleloomulik olend tavaliselt isik monoteistlikes usundites sh judaismis kristluses ja islamis on jumal ulim olend kellele omistatakse universumi sealhulgas inimkonna loomine sailitamine ja juhtimine usku jumalasse voi jumalatesse leidub enamikus kultuurides teatud kindla jumala voi kindlate jumalate austajad voivad pidada teisi jumalaid madalamateks voi ebajumalateks neid voidakse nimetada ka jumalusteks sona jumal ja selle kognaadid parinevad soomeugri uhisajast mderenko et al 10 tuhat ja enam aastat tagasi ning tahistavad taevast uliolendit algselt on sonad juma ja jumala juma asupaik tahendanud uliolendit ja taevalaotust ingl god sky sks gott himmel hiljem uksnes taevaasukat lahedane moistele ilma jumast tulenevad soome jumala eesti jumal saami ibmel jubmel jimmel jummel ersa jondol moksa jondul mari jumo vepsa gumal jumal sstarostin uralic etymology eestlaste ristimisel kasutasid mungad arusaadavuse tarvis kohaliku taevase uliolendi nime kristlaste jumala meie isa kes sa oled taevas vastena nuudses eesti keeles on sona jumal uldmoiste mis tahistab mistahes usundi poolt tunnistatavat ja kummardatavat olemust kui jumal kirjutatakse suure algustahega siis sellega on moeldud juudiusu jhvh keelatud haaldada teisiti adonai isand ja sellest tuletatud kristlaste jehoovatjahvet seda kes kehastub haalda joove voi islami allahi ainsat kummardamisvaarset poluteistlikes usundites tuntakse ja austatakse paljusid jumalaid kes voivad moodustada keeruka panteoni variandina henoteism voidakse kull tunnistada paljude jumalate olemasolu kuid konkreetses teenistuses kummardada ja teenida ikka vaid uhte jumalat poluteistlikud jumalused voivad olla igauks mingi kindla loodusnahtuse eluvaldkonna voi piirkonna valitsejad ning oma isiksusejoonte poolest voivad nad olla kullalt inimtaolised kuigi suurte uleloomulike voimetega monoteistlikud religioonid defineerivad ainujumalat selliste moistete kaudu nagu ulim voi korgeim looja isand valitseja karjane kohtumoistja jne ning selliste omaduste kaudu nagu ulim lopmatu igavene taiuslik koikvoimas koiketeadev jne on ka seisukoht et jumalat ei saagi defineerida ega toeselt kirjeldada kuna ta seisab valjaspool inimese moistusega holmatavat ala monede arusaamade jargi on jumal paratamatult hea summum bonum moned aga peavad jumalat teispool moraali asetsevaks uldiselt usutakse et jumalaga on voimalik kontakteeruda ja suhelda ning jumal voib end ja oma tahet erineval viisil inimestele ilmutada moned peavad aga jumalat inimestele taiesti moistetamatuks ning jumalaga suhtlemist voimatuks panteism on usuline hoiak mille jargi jumal ja koiksus on uks ja seesama jumalale on antud ka filosoofilisi tolgendusi ning puutud jumala moistele leida ekvivalenti fuusilisest universumist jumala all on moistetud naiteks ulima huve ideed voi hoopis energiavalja mis taidab universumit ja mille olemasolu teeb universumi voimalikuks uhe seisukoha jargi on jumal see mida pole uldse voimalik moista ega defineerida enamik uurijaid on arvamusel et usundilised kujutelmad on arenenud animismilt poluteismile ja sealt monoteismile samas on eriti hiina ja india usundeid poluteismi ja monoteismi skaalal raske maaratleda jumalate olemasolu voi mitteolemasolu kohta on esitatud palju toestusi ning neile vastuvaiteid on naiteks vaidetud et kui mitte postuleerida uhe igavese jumala olemasolu siis on universumi olemasolu seletamatu sest ei ole voimalik et miski tekib eimillestki ex nihilo nihil fit teiselt poolt on vaidetud et miski paritolu eimillestki tuleneb valtimatult eimiski paradoksist paljud on vaitnud et jumalasse uskumine soltub usust mitte mingist argumendist voi toestusest ning ukski niisugune argument ei saa olla kindel voi loplik toestus lisaks on ka neid kes utlevad et on voimelised tajuma ulimat olendit tema kohalolu suhtumisi olemust ilu headust armastust ning teisi atribuute ja omadusi kuid seda voib pidada ka luulumotteks siin on loetletud vanuatu riigipead alates riigi iseseisvumisest 1980 aastal jumalatoestus on argument selle kasuks et jumal on olemas aegade valtel on pakutud valja palju jumalatoestusi kui kujutleme suurimat voimalikku objekti siis on see inimese ajus objekt mis sellele lisaks veel eksisteerib on veelgi suurem seetottu peab suurim voimalik kujuteldav objekt tingimata ka pariselt olemas olema see objekt ongi jumal ei ole voimalik kujutleda seda mida olemas pole jumalat saab kujutleda jarelikult ta eksisteerib koigel on algpohjus universumi algpohjus on jumal universumi suur korrapara naitab et universumil pidi olema intelligentne kavandaja kes on jumal loogika teadus eetika ja teised head asjad on mottetud kui jumalat ei ole jarelikult peavad jumala olemasolu vastased argumendid olema vastuolulised inimestel on teisigi aluseid jumalasse uskumiseks naiteks vaidavad paljud et nad on oma elus jumala kohalolu otseselt tajunud moned kirjutavad jumala arvele oma tugevaid emotsioone voi rabavaid taipamisi parast palveid ja jumalateenistusi moned kirjutavad jumala moju arvele sundmuste arengut oma elus ja hammastavaid kokkusattumusi tugevaid emotsioone hammastavaid kokkusattumusi ja rabavaid taipamisi on ka ateistidel kuigi need ei ole seotud palve ega jumalateenistusega immanuel kant joudis jareldusele et jumala olemasolu ei saa ei toestada ega umber lukata jumalatoestuste teoloogilise staatuse ule on vaidlusi ka usklike seas kristlikus traditsioonis on kaks vastandlikku seisukohta katoliku kiriku katekismus vaidab aquino thomasest lahtuvas tomistlikus traditsioonis et katoliku kiriku opetuse jargi saab jumala olemasolu ratsionaalselt toestada sarnane seisukoht on ka paljudesse teistesse konfessioonidesse kuuluvatel kristlastel teiselt poolt paljudel usklikel on vastupidine seisukoht nad margivad et kristlik usk opetab lunastust usu labi ning see usk on kindel lootus jumala ustavusele millel on vahe pistmist uskliku voimega moista seda millele ta lootuse paneb teiste sonadega kui kristlik teoloogia on toene siis ei ole jumala olemasolu kunagi voimalik toestada ei empiiriliselt ega filosoofiliste argumentidega selle seisukoha aarmuslik variant on fideism mille kohaselt usk on lihtsalt tahe uskuda ning mis vaidab et kui jumala olemasolu oleks moistusega toestatav siis oleks usk tema olemasolusse ulearune hegel utleb filosoofiliste teaduste entsuklopeedias 2 markus et metafuusilised jumalatoestused ei ole jumala olemasolu uskumiseks ja selles veendunud olemiseks vajalikud nii nagu toidu loodusteaduslikud maaratlused ei ole vajalikud soomiseks usu ja veendumuseni viib mittefilosoofiline motlemine on ka mitmeid jumala olemasolu vastaseid argumente neist koige tuntum on kurjuse probleem kui eeldada et on olemas nii jumal kui ka kurjus siis jareldub paratamatult uks kolmest edward nipake natapei tuta fanuaariki 17 juuli 1954 28 juuli 2015 oli vanuatu poliitik ta oli vanuatu peaminister aastatel 20012004 ja 22 septembrist 2008 kuni 2 detsembrini 2010 ning peaministri kohusetaitja 16 juunist kuni 26 juunini 2011 aastal 1999 oli ta 22 paeva riigi ajutine president ta oli maailma esimene nuudisaegne poliitik kes palus oma riigi rahva pattude eest jumalalt avalikult andeks tema patukahetsusavaldus ilmus 20 oktoobril 2002 edward natapei sundis 17 juulil 1954 futuna saarel ta oppis fidzi tehnikaulikoolis ja vanuatus malapoa kolledzis 1983 aastal valiti natapei pealinna port vila esindajana vanuatu parlamenti aastal 1987 nimetati ta tervishoiuministriks ta oli muu hulgas ka avalike toode tsiviillennundus meteoroloogia posti ja telekommunikatsiooni ning valisminister aastatel 19961999 oli ta parlamendi spiiker ning 2000 aastal opositsiooni juht 13 aprillil 2001 sai ta peaministriks 3 juunil 2002 valis parlament ta parast valimisi uuesti peaministriks 27 novembril 2009 sunniti ta peaministri ametist loobuma sest oli ametialase valisreisi tottu puudunud kolmelt parlamendi istungilt ning tema buroo ei olnud sellest parlamendi esimehele teatanud kuid 5 detsembril otsustas riigi ulemkohus et tagandamisotsus oli pohiseadusega vastuolus ning natapei volitused taastati 2 detsembril 2010 avaldas parlament talle umbusaldust ja valis peaministriks sato kilmani 16 juunil 2011 tuhistas ulemkohus kilmani valimise ning nimetas edward natapei peaministri kohusetaitjaks siin loetletakse guatemala piiskopkonda juhtinud piiskopid ja seejarel alates 1743 aastast guatemala peapiiskopkonda juhtinud peapiiskopid katoliku kiriku seouli peapiiskopkond ladina keeles archidioecesis seulensis loodi 10 martsil 1962 korea apostlikust vikariaadist mis loodi 9 septembril 1831 jargnevas tabelis on toodud seouli piiskopid alates 1962 aastast peapiiskopid katoliku kiriku lissaboni peapiiskopkond ladina keeles archidioecesis lisbonensis loodi 10 novembril 1394 lissaboni diotseesist piiskopkonnast mis loodi 4 sajandil jargnevas tabelis on toodud lissaboni peapiiskopid aastast 1716 kannavad nad ka tiitlit patriarh jaanuar on gregoriuse kalendris aasta esimene kuu jaanuar oli vanaroomas aastani 154 ekr aasta eelviimane ehk uheteistkumnes kuu jaanuaris on 31 paeva ladinakeelne nimetus januarius on jaanuarile antud kahenaolise jumala januse jargi keda arvati mojutavat koiki toid ja nende alustamist 1 jaanuaril algas konsulite ametiaasta jaanuari nimetatakse rahvaparaselt veel naarikuuks sudakuuks talve keskpaiga jargi helmekuuks jaahelmeste aja jargi uue aasta kuuks ehk vastse ajastaja kuuks algukuuks ja talvistekuuks nimetus naarikuu on tuletatud rootsi sonadest ny ar voi keskalamsaksakeelsetest sonadest ne jar molemad tahendusega uus aasta mitmuslik lopp sonas naarid on analoogia pohjal vohama hakanud alles ajal mil joulud ei tohtinud utelda nimetus sudakuu on parit sellest et jaanuar jagab talve kaheks talve korgpunkt on vana kalendri jargi 17 jaanuaril ehk tonisepaeval skandinaavias voeti uut aastat pidutsemisega vastu alates 1224 aastast ametlikult pandi rootsisoomes uue aasta alguspaev paika 1546 aastal kaua aega kuni 19 sajandi alguseni kutsus rahvas uue aasta esimest paeva uueks jouluks veebruar on gregoriuse kalendris aasta teine kuu samuti aasta koige luhem kuu selles on lihtaastal 28 paeva ja liigaastal 29 paeva nimetus veebruar on ule voetud roomlaste kalendrist kus februarius tahendas puhastuskuud februa oli puhastusjumal ning tahendas ka puhastus ja lepituspuha veebruar oli vanaroomas aastani 154 ekr aasta viimane kaheteistkumnes kuu veebruari on vanasti nimetanud veel mitmeti naiteks kuunlakuu kuunlapaeva jargi sudenkuu ehk hundikuu huntide jooksuaja jargi vastlakuu vastlapaeva jargi kassikuu pudrusoomise kuu radokuu rajude aja jargi lisaks tuntakse nimetusi kulmakuu lumekuu tuisukuu lihaheitekuu hundikuu nimetus tuleb sellest et vanasti luusis veebruaris ringi ilmatu hulk naljaseid hunte saksamaal kutsuti veel monikummend aastat tagasi veebruari kassikuuks sel kuul tuleb kiisudele ise suua anda sest hiiri ja rotte napib veelgi vanem nimetus on radokuu mis iseloomustab tuisust ja rajust aega marts on gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu selles on 31 paeva marts on tuletatud nimetusest martius mis roomlaste kalendris tahendas sojajumal marsile puhendatud kuud marts oli vanaroomas aastani 154 ekr aasta esimene kuu martius oli muistsetel roomlastel aasta hakatus kevadkuu aeg pollutoid alustada mars oli tegelikult etruskide pollu ja karjajumal roomlased votsid ta etruskidelt ule nagu palju muudki ka nonde sojakunsti ja tegid tast endale verejanulise sojajumala nagu seda oli kreeklaste ares kevadkuu nimetus jai endiseks marts on ka paastukuu paast kestab kuni lihavottepuhadeni aprillis martsi nimetused rahvasuus on veel kevadkuu paastukuu linnukuu urbekuu vastlakuu ehk liukuu vastlate jargi hangekuu helmekuu sulaveehelmeste jargi sulakuu aprill on gregoriuse kalendris aasta neljas kuu selles on 30 paeva aprill oli vanaroomas aastani 154 ekr aasta teine kuu nimetus tuleb ladinakeelsest nimetusest aprilis ja tahendab arvatavasti avav aprill mai ja juuni tahendasid vist etruskidelt laenatuna ka idanemist kasvamist ja noorust aprilli nimetatakse rahvaparaselt veel jurikuu mahlakuu sulakuu ja naljakuu lisaks tuntakse nimetusi puhkekuu ehk puhkemiskuu poolikuu tahendus teadmata ja lihavottekuu mai ehk lehekuu on gregoriuse kalendris aasta viies kuu selles on 31 paeva mai oli vanaroomas aastani 154 ekr aasta kolmas kuu nimetus tuleb ladinakeelsest nimetusest maius mis oli antud kas jumalatar maia voi kasvujumal maiuse jargi mail on jargmised rahvalikud nimetused lehekuu lehehakkamiskuu ehk lehehakkamise kuu mahlakuu oiekuu roomukuu toomekuu meiukuu kaskede ehk meiude toomise jargi laulukuu elukuu sugukuu kulvikuu kesakuu kesaharimise aja jargi suvikuu suveroheluse saabumise jargi nelipuhakuu juuni on gregoriuse kalendris aasta kuues kuu milles on 30 paeva juunit nimetatakse ka nimedega kesakuu jaanikuu parnakuu ja piimakuu juuli ehk heinakuu on gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu milles on 31 paeva juulit nimetatakse ka nimedega heinakuu niidukuu putkekuu heinputkede oitseaja jargi karusekuu jaagupikuu august ehk loikuskuu on gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu milles on 31 paeva augustit nimetatakse veel ka nimedega poimukuu viljakuu rukkikuu madakuu ehk madanemiskuu hallituskuu kirbukuu ja partlikuu august oli rooma kalendri kuues kuu kuni aastani 154 ekr ning kandis seetottu nime sextilis seni kui 8 ekr otsustas senat selle kuu umber nimetada keiser augustuse auks september ehk mihklikuu on gregoriuse kalendris aasta uheksas kuu septembris on 30 paeva sona september tuleneb ladina sonast septem seitse see oli rooma kalendri seitsmes kuu see kalender algas martsikuuga septembrit nimetatakse veel ka nimetustega kanarbikukuu sugiskuu pohlakuu jahikuu jahihooaja alguse jargi kaalukuu saakide kaalumise aja jargi loikamisekuu mihklikuu oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on gregoriuse kalendris aasta kumnes kuu milles on 31 paeva oktoobrit nimetatakse veel ka nimedega kooljakuu hingekuu kosjakuu kolletamiskuu lehelanguskuu ehk lehevarisemiskuu porikuu roojakuu orjakuu teotooliste oise rehepeksuaja jargi sugisekuu simunakuu november ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on gregoriuse kalendris aasta uheteistkumnes kuu milles on 30 paeva 23 juulil 1894 paavst leo xiii tunnustas ta neitsi maarja imelise medaljoni kirikupuha tahistamist 27 novembril 27 novembril 1830 ilmus jumalaema pariisis rue du bacil vintsentiini ordu nunnale catherine labourele neitsi maarja seisis suure maakera peal ja tema sormedes nagi catherine kalliskividega sormuseid neitsi maarja utles catherineilevaata need kiired on armud mida ma annan neile kes neid minult paluvad kalliskivid mis ei kiirga on armud mida ei ole palutudseejarel ilmus catherinei ette ovaalne kujund millele oli kuldsete tahtedega kirjutatudoo parispatuta saadud maarja palu meie eest kes me sinu juurest varjupaika otsime ja kuulis seejarel sonu lase selle pildi jargi vermida medaljon inimesed kes seda medaljoni kannavad saavad palju arme need armud on eriti rikkalikud neile kes seda medaljoni suure usaldusega kannavad novembrit nimetatakse ka nimetustega sugisekuu lumekuu marukuu mardikuu kadrikuu detsember ehk joulukuu ehk talvistepuhakuu ehk talvekuu on gregoriuse kalendris aasta kaheteistkumnes kuu detsembris on 31 paeva detsembrit nimetatakse ka nimetustega talvistekuu talsipuhakuu mangukuu joulumangude aja jargi hej sloveni oli jugoslaavia riigihumn 1945 aastast ja serbia ja montenegro riigihumn praegu ta ei ole humnina kasutusel sonade autor on slovaki preester luuletaja ja ajaloolane samuel tomasik ta kirjutas luuletuse 1834 aastal prahas slovakid peavad seda siiani oma teiseks humniks jugoslaavia riigihumniks sai 1977 aastal parast jugoslaavia lagunemist jai serbia ja montenegro humniks humni meloodia tugineb poola humni mazurek dabrowskiego meloodiale kuid on tunduvalt aeglasem hej slaveni jos ste zivi duh nasih dedova dok za narod srce bije njihovih sinova zivi zivi duh slavenski zivijet ces vijekovma zalud prijet ponor pakla zalud vatra groma nek se sada i nad nama burom sve raznese stijena puca dub se lama zemlja nek se trese mi stojimo postojano kao klisurine proklet bio izdajica svoje domovine moravanji estje nasa moravska rjec zie dokad edno nase vjerne srce za nas narod bie zie zie duhj moravskji bude zitji vjecno hromne ohen z hlubje pekla nas e nekonecno dar jazika svjerjili nam bratrji bratrji vjerozvjestji njikemu inemu nesmi patrjit v njem e nase stjestji ajdiz pravda kolci lidji tolci certji v svjetu buh e s nama gdo protji nam teho bicem spletu ajdiz se ajtak nad nama hrozna borja vznese skala puka dub se lame a zem neh se trjese mji stoime skalopevno jako zdje prji hradu cerna zemja zezme teho gdo dopustji zradu moravanji estje nasa moravska rjec zie dokad edno nase vjerne srce za nas narod bie zie zie duhj moravskji bude zitji vjecno hromne ohen z hlubje pekla nas e nekonecno dar jazika svjerjili nam bratrji bratrji vjerozvjestji njikemu inemu nesmi patrjit v njem e nase stjestji ajdiz pravda kolci lidji tolci certji v svjetu buh e s nama gdo protji nam teho bicem spletu ajdiz se ajtak nad nama hrozna borja vznese skala puka dub se lame a zem neh se trjese mji stoime skalopevno jako zdje prji hradu cerna zemja zezme teho gdo dopustji zradu moravane jeste nase moravska rec zije dokud jedno nase verne srdce za nas narod bije zije zije duch moravsky bude ziti vecne ohromny ohen z hloubi pekla nas je nekonecne dar jazyka sverili nam bratri bratri verozvesti nikomu jinemu nesmi patrit v nem je nase stesti i kdyz pravda kolik lidi tolik certu v svete buh je s nami kdo proti nam toho bicem spletu i kdyz se i tak nad nami hrozna boure vznese skala puka dub se lame a zem at se trese my stojime stale pevne skalopevne jako zdi pri hradu cerna zeme sejme toho kdo dopusti zradu saudi araabia on riik lahisidas araabi rahvastikust 85 on sunniite siiite on 15 saudi araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks ontoloogiline jumalatoestus ehk ontoloogiline argument on jumalatoestus mille esimesena esitas keskaegne teoloog canterbury anselm laiemas tahenduses on ontoloogilised jumalatoestused koik jumalatoestused mis apelleerivad ainult moistusele mitte naiteks vaatlusele ontoloogia on filosoofia haru mis tegeleb olemise olemusega anselmil ei olnud kull ontoloogilist susteemi kuid olemise olemus huvitas teda vaga ta vaitis et on paratamatult olevad asjad mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad mis saavad mitte olemas olla ontoloogiline jumalatoestus lopeb koigis tolgendustes ja vormides umbes sellise vaitega et jumal on olemas ning on paratamatult olev seda voib sonastada ka nii jumal ei saa mitte olemas olla see seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatoestuse ule ongi palju vaieldud anselm esitab ontoloogilise jumalatoestuse osana palvest jumalale ta alustab jumala definitsioonist voi paratamatust eeldusest jumala loomuse kohta voibolla on tegemist molemaga aga me usume et issand on miski millest midagi suuremat ei saa kujutleda edasi kusib anselm kas jumal on olemas kas siis ei ole saarast loomust sest meeletu utleb oma sudames jumalat ei ole vastuseks puuab ta koigepealt naidata et jumal on olemas arus kuid kindlasti seesama meeletu kui ta kuuleb sedasama mida ma praegu utlen miski millest midagi suuremat ei saa kujutleda saab aru mida ta kuuleb ja see millest ta aru saab on tema arus isegi kui ta ei saa aru et see on sest uks asi on et mingi asi on arus ja teine asi on arusaamine et see asi on anselm oigustab oma eeldust kasutades analoogiat maalikunstnikuga sest kui maalikunstnik eelnevalt kujutleb mida ta hakkab valmistama siis on tal arus see mida ta pole veel valmistanud kuid ta ei saa veel aru et see on aga kui ta on selle juba maalinud siis tal on arus see mis ta on juba maalinud ja ta saab ka aru et see on selleparast peab ka meeletu noustuma et vahemalt arus on miski millest midagi suuremat ei saa kujutleda sest kui ta seda kuuleb siis ta saab sellest aru ja millest iganes aru saadakse see on arus nuud toob anselm sisse teise eelduse ja kindlasti ei saa see millest suuremat ei saa kujutleda olla uksnes arus sest kui ta on vahemalt uksnes arus siis saab teda kujutleda ka reaalsuses mis on suurem naide paljud inimesed eelistavad reaalset 1000 krooni kujuteldavale 1000 kroonile jarelikult kui see millest suuremat ei saa kujutleda on uksnes arus siis seesama asi millest suuremat ei saa kujutleda on miski millest suuremat saab kujutleda aga nii ei saa kindlasti olla anselm leidis vasturaakivuse sellest vasturaakivusest teeb ta jarelduse jarelikult on kaheldamatult nii arus kui ka reaalsuses olemas miski millest suuremat ei saa kujutleda anselmi jumalatoestuses mangivad tahtsat rolli perfektsioonid taiused perfektsioone on mitmesuguseid suurus tarkus joud vagi headus jne perfektsioonidel on erinevad astmed targem on tarkuse poolest taiuslikum kaunim on ilu poolest taiuslikum jne ontoloogilise jumalatoestuse voib sonastada jargmiselt nagu paljud teisedki defineerib anselm jumalat taiusliku olendina see tahendab et jumalal on koik perfektsioonid maksimaalsel moeldaval maaral nahtavasti vaidavad koik monoteistlikud usundid et midagi jumalast suuremat ei ole kui kellelgi onnestubki ette kujutada suuremat taiuseastet kui ta enne ette kujutas siis ta peab omistama jumalale selle suurema taiuseastme anselmi jargi tulenebki siit jumala olemasolu toestus sest kui vaita et jumal on uksnes kujuteldav saame vasturaakivuse toepoolest vaatleme jargmist kahte vaidet 1 meil on suurima moeldava olendi moiste ja seda suurimat moeldavat olendit nimetab ta jumalaks 2 jumal kui suurim moeldav olend on olemas ainult moistena meie peas anselm utleb et need kaks vaidet on omavahel vastuolus toepoolest kui jumala kui suurima moeldava olendi moiste on uksnes kujutletav siis see ei ole suurima moeldava olendi moiste sest tegelikult olemasolev olend on suurem taiuslikum olend kui olend kes eksisteerib uksnes kujutluses olemasolu on perfektsioon nagu vagi ilu jne jarelikult peab suurima moeldava olendi moiste olema tegelikult olemasoleva olendi moiste olemasolematu olend ei oleks suurim moeldav olend see tahendab et vaide 2 mille kohaselt jumala moiste on olemas ainult meie peas on vastuolus vaitega 1 mille kohaselt meil on jumala moiste see viib anselmi jareldusele et kui kellelgi on jumala moiste siis jumal on paratamatult olemas et vaidet 1 on voimatu eitada paistab et paljudel inimestel on jumala kui taiuslikema olendi moiste siis ainsaks lahenduseks on loobuda vaitest 2 uks varasemaid teadaolevaid vastuvaiteid canterbury anselmi jumalatoestusele parineb anselmi kaasaegselt gaunilolt gaunilo tegi ettepaneku moelda suurimast ehk taiuslikemast moeldavast saarest saarast saart ei pruugi tegelikult olemas olla sel juhul aga ei motle me suurimast moeldavast saarest sest suurim moeldav saar oleks peale koige muu ka olemas et meil on voimalik sellest suurimast ehk taiuslikumast moeldavast saarest moelda siis ta peab olema olemas selline arutlus tundub kull absurdsena ent gaunilo vaidab et ta pole absurdsem kui anselmi oma anselmi jumalatoestuse pooldajad vastasid et saare moiste ei sisalda taiuslikkuse moistet vaid see lihtsalt lisatakse saare moistele kuna aga jumala moiste on lahutamatu taiuslikkuse moistest nad seletavad gaunilo argumendi mittekehtivust sellega et saare taiuslikkus on kontingentne selline mis voib olla ja voib mitte olla kuna aga jumala taiuslikkus on paratamatu saab pohjendada vaidet et mitteolemasolu on suurem ja taiuslikum kui olemasolu olemasolu elemendid on asummeetrilised ning on vastastikuses toimes oma ebataiuslikkuse tottu kui nad oleksid taiuslikud siis nad oleksid staatilised mitteolemasolu on piiritu ajatu koikjalolev lihtne jne olemasolu maaratlevad selle piirangud pealegi voib mis tahes arvu olemasolevate asjade kohta ette kujutada poole rohkem asju mida pole olemas melbournei filosoof douglas gasking 19111994 on esitanud jargmise arutluse toestuseks et jumalat ei ole olemas traditsiooniliselt on immanuel kanti puhta moistuse kriitikat jargides vaidetud et olemasolu ei ole perfektsioon sest olemasolu ei ole omadus see vastuvaide ei ole paljudele filosoofidele tundunud veenvana samuti on leitud et selline vastuvaide toob kaasa soovimatuid tagajargi on ka vaidetud et olemasolu on kull omadus kuid ei ole perfektsioon sest olemasolul puudub pidev skaala miski kas on olemas voi ei ole peale selle on vaidetud et ei ole korrektne valjendada taiusliku olendi moistet sonaga jumal sest selle sona tahendus on kultuurisolteline see ei ole vastuvaide jumalatoestuse kehtivusele vaid ontoloogilise jumalatoestuse kasutamisele mingi konkreetse jumaluse olemasolu toestamiseks enamik filosoofe sealhulgas naiteks aquino thomas ja immanuel kant ei ole pidanud ontoloogilist jumalatoestust kehtivaks ontoloogilise jumalatoestuse on modifitseeritud kujul oma filosoofiasse lulitanud teiste seas rene descartes gottfried leibniz kurt godel charles hartshorne ja alvin plantinga rene descartes esitab viiendas meditatsioonis ontoloogilise jumalatoestuse mis lahtub ulimalt taiusliku olendi idee descartes vaidab et mitteolemasolev ulimalt taiusliku olendi idee on sama vastuoluline nagu kahest taisnurgast erineva sisenurkade summaga kolmnurga moiste et meil on ulimalt taiusliku olendi idee siis peab ulimalt taiuslik olend olemas olema gottfried leibniz puudis taita lungad mis descartesi ontoloogilises jumalatoestuses tema arvates olid koigepealt tuleb naidata ulimalt taiusliku olendi idee koherentsust ehk ulimalt taiusliku olendi olemasolu voimalikkust et perfektsioonid ei ole analuusitavad siis on voimatu naidata perfektsioonide uhitamatust jarelikult eksisteerivad koik perfektsioonid uhes entiteedis koos teine analuutika on aristotelese teos mis on kirjutatud umbes 350 ekr igasugune opetus mis antakse voi saadakse arutluse teel lahtub eelnevalt olemasolevast teadmisest see saab ilmseks kui vaadata labi koik niisuguse teadmise liigid matemaatilised teadused ja koik teised spekulatiivsed distsipliinid saadakse sel teel ja nii ka kaks dialektilise arutlemise vormi sullogistlik ja induktiivne sest kumbki neist kahest kasutab vana teadmist et anda uut sullogism eeldades kuulajat kes aktsepteerib selle eeldusi induktsioon tuues valja uldise mis katkeb uksikus veenmine retooriliste argumentidega on jallegi pohimotteliselt samasugune sest nad kasutavad kas naidet induktsiooni liiki voi entumeemi sullogismi vormi noutav eelnevalt olemasolev teadmine on kaht liiki monel juhul tuleb eeldada fakti moonmist teistel juhtudel kasutatava termini tahendusest arusaamist ja monikord on olulised molemad eeldused nii naiteks me eeldame et iga subjekti kohta saab iga predikaati kas toeselt jaatada voi toeselt eitada ning et kolmnurk tahendab seda ja seda mis puudutab uhte siis tuleb meil eeldada nii sona tahendust kui ka asja olemasolu asi on selles et need eri objektid ei ole meile vordselt ilmsed mingi toe aratundmine voib monel juhul teguritena sisaldada nii eelnevat teadmist kui ka teadmist mis saadakse samaaegselt selle aratundmisteadmisega mis kaib uksikute kohta mis tegelikult langevad uldise alla ning on selles juba oigupoolest teada naiteks opilane teadis eelnevalt et iga kolmnurga nurgad on vordsed kahe taisnurgaga ent alles sel hetkel kui teda juhiti seda tema ees olevas naites toesena ara tundma hakkas ta teadma et see poolringi sissejoonistatud kujund on kolmnurk sest moningaid asju nimelt singulaare milleni lopuks valja joutakse ja mis ei ole preditseeritavad millegi muu kui subjekti kohta saadakse teada ainult nonda st siin ei ole aratundmist kesk voi vaiketermini labi mis oleks suurterminile subjektiks enne kui teda juhiti aratundmisele voi enne kui ta tegelikult tegi jarelduse peaks ehk utlema et teatud moel ta teab teatud moel mitte kui ta selle sona reservatsioonideta mottes ei teadnud selle kolmnurga olemasolu siis kuidas ta sai reservatsioonideta mottes teada et selle nurgad vorduvad kahe taisnurgaga ei on selge et ta ei tea reservatsioonideta vaid ainult selles mottes et ta teab uldiselt kui jatta see eristus tegemata tekib meil menoni dilemma inimene kas ei opi midagi voi opib saab seda mida ta juba teab sest me ei saa aktsepteerida lahendust mida moned pakuvad inimeselt kusitakse kas sa tead voi ei tea et iga paar on paarisarvuline ta utleb et teab kusija esitab siis teatud paari mille olemasolust raakimata siis paarisarvulisusest vastaja ei olnud teadlik lahendus mida moned pakuvad seisneb vaites et nad ei tea et iga paar on paarisarvuline vaid ainult seda et iga asi millest nad teavad et see on paar on paarisarvuline ometi aga see mille paarisarvulisust nad teavad on see mille paarisarvulisuse nad on toestanud see tahendab see mille nad on teinud oma eelduse subjektiks nimelt mitte pelgalt iga kolmnurk voi arv millest nad teavad et ta seda on vaid mis tahes kolmnurk voi arv ilma reservatsioonideta sest kunagi ei sonastata mond eeldust kujul iga arv millest sa tead et ta on arv voi iga sirgjooneline kujund millest sa tead et ta seda on predikaati kasitatakse alati rakendatavana asja mis tahes uksiknaitele teisest kuljest ma kujutan ette et miski ei takista et inimene uhes mottes teaks seda mida ta opib ning teises mottes ei teaks kummaline poleks mitte see kui ta mingis mottes teaks seda mida ta opib vaid see kui ta teaks seda just samas mottes ja samal moel nagu ta seda opib me eeldame et meil on reservatsioonideta mottes teaduslik teadmine mingist asjast erinevalt selle aktsidentaalsest teadmisest sofisti mottes kui me arvame et me teame pohjust millest fakt oleneb selle ja mitte mingi muu fakti pohjusena ning peale selle teame et see fakt ei saa olla teistsugune kui ta on aga see et teaduslik teadmine on midagi sellist on ilmne vaata nii neid kes alusetult pretendeerivad sellele kui ka neid kellel see toesti on sest esimesed ainult kujutavad ette et nad on kirjeldatud olukorras teised aga ka on selles tegelikult jarelikult on reservatsioonideta mottes teaduslikule teadmisele omane objekt miski mis ei saa olla muu kui ta on on voimalik ka uks teistsugune teadmise viis seda arutame hiljem praegu ma vaidan seda et igal juhul me teame toestuse kaudu toestuse all ma motlen sullogismi mis viib teadusliku teadmiseni see tahendab sullogismi millest aru saamine juba ongi niisugune teadmine kui siis eeldada et minu tees teadusliku teadmise loomuse kohta on oige siis peavad toestatud teadmise eeldused olema toesed algsed vahetud paremini teada kui jareldus ja jareldusele eelnevad ja peale selle on jareldus nendega seotud nagu tagajarg pohjusega kui need tingimused ei ole taidetud ei ole algtoed jareldusele kohased ilma nende tingimusteta voib kull olla tegemist sullogismiga kuid saarane sullogism mis ei vii teadusliku toeni ei ole toestus eeldused peavad olema toesed sest see mida ei ole olemas ei saa olla teada naiteks ei ole meil voimalik teada et ruudu diagonaalil on ruudu kuljega uhismoot eeldused peavad olema algsed ja toestamatud muidu nad nouaksid toestust selleks et nad oleksid teada sest toestatavate asjade teadmine kui see ei ole aktsidentaalne teadmine tahendabki nende kohta toestuse omamist eeldused peavad olema jarelduse pohjused paremini teada kui jareldus ja jareldusele eelnevad jarelduse pohjused selleparast et meil on teaduslik teadmine asjast ainult juhul kui me teame selle asja pohjust eelnevad et nad oleksid pohjused eelnevalt teada kusjuures see eelnev teadmine ei seisne pelgalt selles et me saame aru tahendusest vaid see on ka fakti teadmine aga eelnev ja paremini teada on kahemottelised terminid sest on erinevus selle vahel mis on eelnev ja paremini teada olemise korras ja selle vahel mis on eelnev ja paremini teada inimese jaoks ma pean silmas et meeledmeeltele lahedasemad asjad on eelnevad ja paremini teada inimese jaoks reservatsioonideta mottes eelnevad ja paremini teada asjad on need mis on meeltest kaugemal aga koige uldisemad pohjused on meeltest koige kaugemal ja uksikpohjused on meeltele koige lahemal ja nonda on nad tapselt teineteise vastandid oeldes et toestatud teadmise eeldused peavad olema algsed pean ma silmas et nad peavad olema kohased algtoed sest ma samastan algeeldust ja algtode algtode toestuses on vahetu propositsioon vahetu propositsioon on propositsioon millele ukski propositsioon ei eelne propositsioon on uks predikatsiooniliikidest see tahendab ta preditseerib uhte atribuuti uhe subjekti kohta kui propositsioon on dialektiline siis ta eeldab ukskoik kumba liiki kui ta on toestav siis ta paneb maha uhe predikatsiooniliigi valistades teise sest see liik on toene termin predikatsioon tahistab ukskoik kumba vastuolu poolt vastuolu on vastandus mis oma loomu poolest valistab kolmanda vastuolu pool mis uhendab predikaatpredikaadi subjektiga on jaatus vastuolu pool mis nad lahutab on eitus ma nimetan sullogismi vahetut algtode teesiks kui opetaja ei saa seda kull toestada kuid selle mitteteadmine ei ole opilase edasijoudmisele taielikuks takistuseks vahetu algtode mida opilane peab teadma selleks et uldse midagi oppida on aksioom ma nimetan seda aksioomiks sest saarased toed on olemas ja aksioomideks me nimetame isearanis neid kui tees eeldab mingi predikatsiooni kas uht voi teist liiki see tahendab vaidab mingi subjekti olemasolu voi mitteolemasolu siis see on hupotees kui ei vaida siis see on definitsioon definitsioon on tees ehk millegi mahapanemine sest aritmeetik paneb maha et olla uks tahendab olla kvantiteetkvantitatiivselt jagamatusjagamatu aga see ei ole hupotees sest defineerimine mis on uks ei ole sama mis tema olemasolu jaatamine et aga selleks et me monda fakti teaksime see tahendab oleksime selles veendunud on alusena noutav et meil oleks niisugune sullogism mida me nimetame toestuseks ja sullogismi aluseks on faktid mis moodustavad selle eeldused siis me ei pea mitte uksnes eelnevalt teadma algeeldusi vahemalt monda kui mitte koiki vaid teadma neid paremini kui jareldust naiteks pohjus miks me midagi armastusarmastame on meile kallim kui meie armastuse objekt nii et kuna algeeldused on meie teadmise see tahendab veendumuse pohjus siis jarelikult me teame neid paremini see tahendab oleme nendes rohkem veendunud kui nende jarelmites sest see et me viimaseid teame ongi ju selle tagajarg et me teame eeldusi aga inimene ei saa uskuda millessegi rohkem kui asjadesse mida ta teab kui tal ei ole sellest tegelikku teadmist voi midagi paremat kui tegelik teadmine kuid me oleme silmitsi selle paradoksiga kui opilasel kelle usk pohineb toestusel ei ole eelnevat teadmist inimene peab uskuma monesse kui mitte koigisse algtoesse rohkem kui jareldusse pealegi kui inimene hakkab omandama teaduslikku teadmist mis tuleb labi toestuse siis tal ei pea mitte ainult olema parem teadmine pohitodedest ja kindlam veendumus nende kui seoses mida toestatakse veel enam mitte miski ei tohi tema jaoks olla kindlam voi paremini teada kui need algtoed kui vasturaakivad aluseeldustele mis viivad vastandliku ja eksliku jarelduseni sest puhta teaduse veendumus peab toesti olema koigutamatu paratamatuse tottu teada algeeldusi arvavad moned et teaduslikku teadmist ei ole teised arvavad et on kuid et koik toed on toestatavad kumbki opetus ei ole toene ega paratamatu jareldus eeldustest esimene koolkond eeldades et ei ole muud teadmise viisi kui toestuse kaudu vaidavad et kaasneb loputu regress sel alusel et kui eelneva taga ei ole algset siis meil ei ole voimalik teada jargnevat eelmise labi milles neil on oigus sest lopmatu jadalopmatut jada ei saa labida teisest kuljest utlevad nad kui jada lopeb ning on olemas algeeldused pole neid ikkagi voimalik teada sest neid ei saa toestada ja toestus on nende meelest ainuke tunnetusvorm ning et seetottu ei ole algeeldusi voimalik teada siis ei ole nendest jarelduvate puhas teaduslik teadmine ega oieti uldse mitte teadmine vaid pohineb pelgal oletusel et eeldused on toesed teine koolkond noustub nendega teadmise suhtes leides et teadmine on voimalik ainult toestuse kaudu kuid nad ei nae mingit probleemi seisukohas seisukohas et koik toed on toestatavad sest nad lahtuvad sellest et toestus voib olla tsirkulaarne voi vastastikune meie opetame et igasugune teadmine ei ole toestuslik vastupidi vahetute eelduste teadmine on toestusest soltumatu selle paratamatus on ilmne sest kuna me peame teadma eelnevaid eeldusi millest toestused lahtuvad ning kuna regressioon peab loppema vahetute todedega siis need viimased peavad olema toestamatud niisugune on siis meie opetus ja peale selle me vaidame et peale teadusliku teadmise on olemas selle lahteallikas mis voimaldab meil ara tunda definitsioone aga toestus peab pohinema toestusel mis on jareldusele eelnev ja sellest paremini teada ja samad asjad ei saa olla samal ajal teineteise suhtes nii jargnevad kui ka eelnevad jarelikult on selge et tsirkulaarne toestus ei ole sona toestus reservatsioonideta mottes voimalik vaid on voimalik uksnes siis toestust kasitada nii laialt et ta holmab selle teise arutlusmeetodi mis pohineb eristusel meie jaoks eelnevate ja ilma reservatsioonideta eelnevate todede vahel see tahendab meetodi mille abil induktsioon teadmist tekitab aga kui me aktsepteerime seda tahenduse laiendust siis meie definitsioon teadmisele reservatsioonideta mottes osutub vigaseks sest teadmist naib olevat kaht liiki ent voibolla see teine toestusevorm mis lahtub todedest mis on paremini teada meie jaoks ei ole toestus selle termini reservatsioonideta mottes ringtoestuse pooldajad ei ole silmitsi mitte ainult selle raskusega mille me asja esile toime peale selle taandub nende teooria pelgale vaitele et kui mingi asi on olemas siis ta on olemas nii on holbus toestada mida tahes et see nii on seda saab selgelt toestada vottes kolm terminit sest ringi moodustamiseks pole vahet kas votta palju voi vahe termineid voi koguni ainult kaks jarelikult otsese toestuse kohaselt kui on a siis peab olema b kui on b siis peab olema c jarelikult kui on a siis peab olema c et siis ringtoestuse kohaselt kui on a siis peab olema b ja kui on b siis peab olema a siis ulalpool voib c asendada aga seega kui on b siis peab olema akui on b siis peab olema c mis ulalpool andis jarelduse kui a on siis peab olema c aga me samastasime c ja a jarelikult voivad ringtoestuse pooldajad oelda et kui on a siis peab olema a nii on holbus toestada mida tahes pealegi on isegi selline tingtoestus voimatu valja arvatud juhtudel kui atribuudid jarelduvad teineteisest nimelt omaste omaduste puhul on aga naidatud et uhe asja olgu siis uhe termini voi eelduse postuleerimine ei too kunagi kaasa paratamatut konsekventi kaks eeldust moodustavad esimese ja vahima aluse selleks et uldse jareldust teha ning jarelikult ammugi teaduse toestava sullogismi jaoks kui siis a jareldub bst ja cst ning b ja c jarelduvad vastastikku teineteisest ja ast siis nagu minu kirjutistes sullogismi kohta on naidatud on voimalik toestada koik eeldused millel algne jareldus pohines ringtoestuse abil esimene figuuresimeses figuuris kuid on naidatud ka seda et teistes figuur sullogismfiguurides kas ei ole uldse voimalik mingi jareldus voi vahemalt mitte niisugune mis toestab koik algsed eeldused propositsioone mille terminid ei ole pooratavad ei saa uldse tsirkulaarselt toestada ning kuna pooratavad terminid esinevad tegelikes toestustes harva siis on selgelt asjatu ja voimatu oelda et toestus on vastastikune ning et jarelikult on koike voimalik toestada kategooriaaristoteles saint kitts ja nevis varasem nimi saint christopher ja nevis on kahest kariibi mere saarest koosnev riik vaikeste antillide saartel see on laanepoolkera vaikseim riik riigi nimi saint kitts tahendab inglise keeles puha kitts kitts on luhend isikunimest christopher mistottu riik on pohiseaduses margitud ka paralleelselt varasema nimega saint christopher ja nevis nevis on ingliskeelne luhend ja mugandus hispaaniakeelsest liturgilisest moistest nuestra senora de las nieves otsetolkes meie lumeemand so lumise imeteo neitsi maarja neitsi maarja imetegu on seotud rooma santa maria maggiore kiriku rajamisega kalinago indiaanlased nimetasid saint kittsi saart liamuiga viljakas maa ja nevist oualie ilusate vete maa christoph kolumbus nimetas saint kittsi saare sant yagoks ja saba saare san cristobaliks kuid hilisematel merekaartidel aeti saarte nimed segamini saint kitts ja nevis asub kariibi mere idaosas puerto ricost kagus tuulepealsete saarte pohjaosas ja kuulub vaikeste antillide saarteruhma riigist laande jaab kariibi meri itta aga atlandi ookean saint kittsi ja nevise mereala piirneb loodes sint eustatiuse saare idas antigua ja barbuda lounas aga montserrati merealaga riigil puudub maismaapiir rannikujoone kogupikkus on 135 kilomeetrit riigi maismaaterritoorium ulatub 37 kilomeetri ulatuses pohjast lounasse ja 8 kilomeetri ulatuses idast laande saint kittsi ja nevise saared on vulkaanilise paritoluga kuid riigis pole viimastel sajanditel vulkaanipurskeid registreeritud riik aub seismiliselt aktiivses piirkonnas kariibi tektoonilisel plaadil saared moodustusid umbes 50 miljonit aastat tagasi riigi korgeim tipp on saint kittsil asuv liamuiga vulkaan mis kerkib 1156 meetrit ule merepinna nevise saare korgeim tipp nevis peak kerkib 985 meetrit ule merepinna saint kittsi saare pindala on 168 km2 saar on 29 kilomeetrit pikk ja 8 kilomeetrit lai nevise saare pindala on 93 km2 saari eraldab umbes kolme kilomeetri laiune narrowsi vain riigi suurim siseveekogu on great salt pondi jarv pindalaga 78 km2 enamik jogesid ja ojasid kuivab kuivaperioodil ara riigi tahtsamad joed on wingfieldi ja cayoni jogi joogivett saadakse valdavalt pohjaveeallikatest metsa leidub 423 riigi pindalast vihmametsa on 2005 aasta seisuga 1389 riigis on kirjeldatud 659 taimeliiki riigis on kirjeldatud 2 liiki kahepaikseid eleutherodactylus johnstonei ja aaga bufo marinus saint kittsi saarel on kirjeldatud 14 ja nevisel 12 roomajaliiki saartel asuvad vaga ohustatud bissa ja nahkkilpkonna pesitsusalad riigis on kirjeldatud 224 linnuliiki neist liikidest on ohustatumad palmivilepart ja kiritiibtormilind riigis on kirjeldatud 7 liiki imetajaid saartel pesitseb 50 000liikmeline vervetahvi populatsioon riigis valitseb troopiline kliima maist novembrini kestab vihmaperiood juulist oktoobrini tabavad riiki sageli orkaanid riigis pohjustasid tosisemaid purustusi 1998 orkaan george ja oktoobris 2008 orkaan omar aasta keskmine paevane ohutemperatuur koigub 26c ja 32c vahel saint kitts ja nevis on foderaalne parlamentaarne demokraatia briti rahvaste uhenduse koosseisus riigipea on briti monarh elizabeth ii keda riigis esindab kindralkuberner kindralkuberner maarab ametisse peaministri seadusandlik voim riigis kuulub 1kojalisele rahvusassambleele rahvusassambleesse kuulub 14 liiget kes valitakse ametisse 5aastaks 11 liiget paasevad rahvusassambleesse otsevalimistega ja 3 maarab ametisse kindralkuberner riigis tegutseb 2016 seisuga 5 parteid riigi pohiseadus joustus 23 juunil 1983 korgeim kohtuorgan on idakariibi ulemkohus saint kitts ja nevis koosneb 14 vallast riigis on 15 linna mis on uhtlasi valdade keskused saint john capesterre vallas asub 2 linna saint kittsi ja nevise teedevorgu kogupikkus on 383 kilomeetrit sellest kattega teid on 163 kilomeetrit saartel asub 50 kilomeetrine kitsaroopmelise raudtee loik riigis on 2 lennuvalja peamised sadamad asuvad basseterreis ja charlestownis saint kittsi ja nevise rahvaarv oli 2011 aasta rahvaloenduse alusel 46 398 inimest loenduse tulemused pole avalikkusele kattesaadavad mistottu rahvastiku proportsioonid on erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide kodulehtedel esitatud hinnanguliselt 2011 rahvaloenduse alusel elas nevise saarel 12 277 inimest ja 2001 loendusega vorreldes kasvas rahvaarv 1052 nevise saarel elas 6126 meest ja 6151 naist 2001 aasta andmetel oli 927 rahvastikust aafrika paritolu voi segaverelised 22 rahvastikust moodustasid valged 2011 loenduse alusel oli nevise saare elanikest 86 aafrika ja 59 kariibi idaosa paritolu 2001 aasta rahvaloenduse andmetel oli 824 rahvastikust kristlased 206 rahvastikust moodustasid anglikaanid 191 metodistid ja 82 nelipuhilased riigis leidub veel katoliiklasi baptiste ja adventiste saint kittsi ja nevise kaitsejoudude elavjoud koosnevad 300 mehest teenistus kaitsejoududes on vabatahtlik kaitsejoududesse kuulub jalavaeuksus ja merevaeuksus uksuse relvastusse kuuluvad 3 daimler ferret fv702 soomukit sterling mk4 kuulipildujad fnfal ja fnmag automaadid ning l1a1 vintpussid saint kittsi ja nevise peamine majandusharu on tanapaeval turism 2005 aastal lopetati sajanditepikkune suhkruroo kasvatus toohoive parandamiseks on valitsus soosinud toostusettevotete rajamist ja offshore pangandust riigis tegeletakse veel kopra tootmisega ja tekstiilitoostusega pollumajanduses kasvatatakse vahesel maaral suhkruroogu riisi jamssi ja banaane 2016 oli riigi sisemajanduse kogutoodang 1427 miljardit usd esimesed asukad saabusid saartele 3000 aastat ekr floridast 1000 aastat ekr saabusid venezuela orinoco joe suudmest saartele maaviljelejad saladoidi kultuuri esindajad 800 aasta paiku saabusid saartele arawaki hoimu kuuluvad igneri indiaanlased ja 1300 paiku kalinago indiaanlased christoph kolumbus joudis saartele 1493 oma teise reisi ajal ja nimetas saint kittsi saare sant yagoks 1538 rajasid prantsuse hugenotid saarele asunduse ja sadama mille hispaanlased mone kuu parast havitasid 1607 peatus saartel inglise maadeavastaja john smith 1623 saabus saartele inglise kapten thomas warner kelle koloonia rajamise puue guajaana rannikul luhtus 1624 poordus warner tagas saint kittsi saarele ja rajas sinna esimese inglismaa koloonia kariibi mere saartel 1625 saabus saint kittsi saarele prantsuse kapten pierre belain desnambuc kes rajas sinna prantsusmaa esimese pusiasustusega koloonia kariibi mere saartel kohalik kalinago pealik ouboutou tegremante polnud eurooplastest meelitatud ja kavandas 1626 asunduste havitamist kuid tema plaani reetis eurooplastele igneri naine barbe kes oli warnerisse armunud eurooplased korraldasid kalinagodele ennetava runnaku tappes 2000 meest ja kuuditades ulejaanud kalinagod waitikubuli seejarel jaotati saint kittsi saar inglismaa ja prantsusmaa vahel kus inglased said saare keskosa ja prantslased ulejaanud alad 1628 rajati inglaste asundus nevise saarele 1629 ruustasid saari hispaanlased tubaka ja suhkruroo kasvatusega seoses alustati aafrikast orjade toomist saartele 1638 sai prantslaste kuberneriks saint kittsis phillippe de longvilliers de poincy kes keeldus prantsusmaa kuningale allumast ja 1651 ostis prantsusmaale kuulunud saare osa malta ordu parast poincy surma muus ruutliordu oma kariibi mere valdused prantsuse idaindia kompaniile 17 sajandi keskel kasvasid saint kittsi saarel pinged inglaste ja prantslaste vahel 16651667 oli kogu saar prantslaste kaes 1671 aastast sai saint kitts taieliku autonoomia 1689 okupeerisid prantslased taas kogu saare kuid 1697 rijswijki rahulepinguga varasem olukord taastati 1690 havitas maavarin nevise saarel jamestowni linna 17051713 okupeerisid saint kittsi saare prantslased 1713 utrechti rahulepinguga sai suurbritannia kogu saint kittsi saare oma omandusse 1727 toodi saare pealinn ule basseterresse suhkruroo kasvatamise tottu havitati 18 sajandil nevise saare metsad nevise kuumaveeallikatel rajati 1778 laanepoolkera esimene hotell ja saarel hakkas edenema turism 1834 tuhistati briti impeeriumis orjandus 1871 kuulusid saared leewardi saarte foderaalkoloonia koosseisu ja 1883 aastast moodustati saint kittsi nevise ja anguilla uhine omavalitsus suhkruroo kasvatus oli saare peamine majandusharu 20 sajandi esimese pooleni suure depressiooni ajal moodustati saartel ametiuhingud saint kitts ja nevis kuulus 19581962 laaneindia foderatsiooni koosseisu 1967 saavutasid saared briti impeeriumi koosseisus assotsieerunud staatuse saint kitts ja nevis iseseisvus 1983 ja 1984 peeti esimesed parlamendivalimised riigi majanduse prioriteedid suunati turisminduse arendamisele 2005 lopetati riigis suhkrurookasvatus saint kitts ja nevise haridussusteem koosneb 3 osast pohiharidus keskharidus ja korgharidus koolikohustus algab 5eluaastast pohikool kestab 7 ja keskkool 5 aastat riigis asub laaneindia ulikooli kampus lisaks tegutsevad riigis mitmed meditsiiniulikoolid saint kitts ja nevis on tuntud muusikafestivalide poolest detsembrist jaanuarini peetakse riigis igaaastast karnevali juuni viimasel nadalal toimub saint kittsi muusikafestival alates 1974 peetakse nevise saarel culturama festivali veebruaris toimub green valley festival ja septembris la festival de capisterre festival saint kittsis ja nevises on vandatud film basseterres asub caribbean cinema megaplex 7 kino riigi suurimad ajalehed on labour spokesman ja the st kittsnevis observer riigile on suuremat tuntust toonud sportlased riigi populaarseim spordiala on kriket ja 2007 aasta kriketi maailmakarika etapil peeti riigi staadionil 6 kohtumist riigi teine tuntuim spordiala on jalgpall saint kittsi ja nevise jalgpallikoondis saavutas 2006 aasta jalgpalli maailmameistrivoistlustel kvalifikatsiooniturniiril oma alagrupis 6 meeskonna seas 4 koha riigi suurim spordikeskus on warner parki spordikeskus mille staadion mahutab 8000 pealtvaatajat saint kitts ja nevis osales esmakordselt 1996 aasta suveolumpiamangudel atlantas riik pole olumpiamangudel voitnud uhtki medalit riigi tuntuim kergejoustiklane on kim collins kes on olumpiamangudel voistelnud 100 ja 200 meetri jooksus ta saavutas 2004 aasta suveolumpiamangudel ateenas 100 meetri finaalis 6 koha ja 2003 aasta kergejoustiku maailmameistrivoistlustel voitis ta 100 meetri finaali nevise saarelt parines usa riigitegelane alexander hamilton eesti solmis diplomaatilised suhted saint kittsi ja nevisega 24 septembril 2009 eesti jalgpallikoondis on 20152016 pidanud saint kittsi ja nevise jalgpallikoondisega 2 kohtumist saint lucia on saareriik pohjaameerika ja lounaameerika mandrite vahel kariibi meres vaikestes antillides saint vincent ja grenadiinidest pohja pool ja martiniqueist louna pool saint lucia on tanapaeval maailmas ainus riik mis on ametlikult nimetatud naise jargi riik kuulub briti rahvaste uhendusse saint luciast on parit kaks nobeli auhinna laureaati arthur lewis majandus ja derek walcott kirjandus saint lucia on maailma vaikseim riik kust on parit nobeli auhinna laureaadid riigi nimi saint lucia tahendab puha luciat nime andsid riigi suurimale saarele prantsuse merehadalised kes parimuse jargi paasesid puhaku nimepaeval 13 detsembril 1502 laevaonnetusest polisasukad kariibid nimetasid saart hewanorra saint lucia asub vaikestes antillides riigist lounas asuvad saint vincent ja grenadiinid kagus barbados ja pohjas prantsusmaale kuuluv martinique riigist idas asub kariibi meri ja laanes atlandi ookean riigi rannajoone kogupikkus on 158 kilomeetrit pikim vahemaa maismaal on 43 kilomeetrit pohjast lounasse ja 23 kilomeetrit idast laande saint lucia holmab samanimelise saare ja umbruskonna vaikesaared riigi kaguosas asub maria saarestik mille suurima saare pindala on 01 km2 riigi loodeosas asuv 018 km2 suurune pigeoni saar on 1972 ehitatud tammiga uhenduses saint luciaga saared on vulkaanilise tekkega saint lucia saare keskosas kulgeb pohjast lounasse maeahelik korgeim magi on 950 meetri korgune mount gimie riigi tuntumad pinnavormid on endise vulkaanikraatri jaanukid koonusekujulised gros pitoni ja petit pitoni maed vulkaanilise tekke tottu leidub saarel kuumaveeallikaid magedest alguse saavad joed on luhikesed kuid moodustavad kokku 37 valglat riigi pikim jogi on 1284 kilomeetri pikkune roseau jogi teised suuremad joed on cul de saci canellesi dennery fondi piaye doree canariesi ja marquisi jogi saartel jarvi pole riigis leidub 8 juga kogu riigis on kirjeldatud 1300 korgemat taime ja 150 sonajalgtaime saint lucia maismaast 77 on kaetud metsaga maria saarestikus leidub 80 liiki taimi saint lucias leidub 4 liiki kahepaikseid neist haruldasem ja ohustatum on leptodactylus fallax maria saarestikus elab 5 liiki roomajaid leptotyphlops bilineatus oli varem maailma luhim madu kuni barbadoselt leiti hiljuti veelgi luhem liik riigis on kohatud 185 linnuliiki 5 linnuliiki on endeemsed ametlikku liiginimestikku kuuluv endeemne tuhksaalik voib praeguseks olla valja surnud kuna selle liigi viimane usaldusvaarselt kinnitatud vaatlus oli 1961 endeemne saintlucia amatsoonpapagoi on riigi rahvuslind endeemsetest linnuliikidest elavad riigis veel vorkrastas tuhkpilalind ja saintlucia saalik riigis elab poliste imetajaliikidena 9 liiki kasitiivalisi voorliikidena on sisse toodud kodurott randrott mangust opossum didelphis marsupialis ja aguuti maria saarestikus moodustati 1982 loodusreservaat reservaadis kaitstakse endeemseid roomajate liike saared on ka olulised randlindude peatuspaigana 2007 moodustatud pointe sables looduskaitsealal kaitstakse kitsal rannikuribal kasvavat mangroovimetsa kaitsealal leidub 17 kalaliiki riigis valitseb troopiline kliima vihmaperiood kestab maist augustini mil saari voivad tabada orkaanid jaanuarist aprillini on kuivem periood kui rannikul sajab aastas keskmiselt 1300 mm siis sisemaal 3800 mm saint lucia on parlamentaarne demokraatia riigipea on suurbritannia kuninganna elizabeth ii kes maarab ametisse kindralkuberneri valitsust juhib peaminister seadusandlik voim kuulub 2kojalisele parlamendile ulemkotta ehk senatisse kuulub 11 liiget kes maaratakse ametisse 5aastaseks ametiajaks alamkotta kuulub 17 liiget kes saavad ametisse parlamendivalimiste jarel 5 aastaks 2016 peetud parlamendivalimiste jarel sai uhendatud toolispartei alamkojas 11 ja saint lucia toolispartei 6 kohta riigi pohiseadus joustus 1979 riigi korgeim kohus on idakariibi ulemkohus riik on jagatud 11 ringkonnaks district kuna foresti reservaadis puudub asustus siis on riiki kasitlevates ulevaadetes sageli margitud ka 10 ringkonda riigi suurim linn on pealinn castries saint lucia hinnanguline rahvaarv oli 2012 aastal arvestuslikult 169 115 elanikku viimane rahvaloendus toimus riigis 2010 riigis registreeriti siis 166 526 resideeruvat elanikku neist 82 926 meest ja 83 600 naist mitteresideeruvaid elanikke holmav rahvaarv oli aga kokku 173 720 inimest saint lucia rahvastik on valdavalt koondunud saare pohjaossa 2010 oli riigi 10 ringkonna rahvastikutihedus 796 inimest ruutmiili kohta koige tihedam asustus on castries ringkonnas kus elab 2139 inimest ruutmiili kohta vaikseim rahvastikutihedus on soufrierei ringkonnas kus elab 434 inimest ruutmiili kohta foresti reservaadis asustus puudub ja reservaati pole seetottu statistikasse kaasatud 2001 ja 2010 rahvastikuloenduste vordluses oli suurim rahvastikukasv aga gros islet ringkonnas kus 2010 elas 208 rohkem elanikke kui eelmise loenduse ajal 2010 aasta rahvaloenduse seisuga elas 40 riigi rahvastikust castries ringkonnas samas naitas 2010 rahvastikuloendus castriesi piirkonna elanikkonna koguhulga vahenemist vorreldes riigi elanikkonnaga mis iseloomustas rahvastiku paiknemist riigi teistesse ringkondadesse 2010 oli sooline vahekord 1015 naist 100 mehe kohta 2010 rahvaloenduse andmetel viibis vanglas 498 meest ja 9 naist 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli vanuses saint lucia ametlik riigikeel on inglise keel kuid mitteametliku keelena kasutatakse saint lucia kreoolikeelt 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli 611 elanikkonnast katoliiklased 104 adventistid 88 nelipuhilased 22 evangeelsed kristlased ja 16 anglikaanid kui katoliiklaste ja anglikaanide osakaal naitab viimase 50 aasta jooksul kahanemise trendi siis adventistide ja nelipuhilaste osakaal omakorda kasvab naiteks 1980 tunnistas vaid 43 elanikkonnast oma kuuluvust adventistide ja 13 nelipuhilaste hulka 1974 moodustati saint lucia katoliiklik peapiiskopkond 2013 tegutses riigis 17 ilmikpreestrit ja 10 regulaarvaimulikku riigist on parit kardinal kelvin edward felix saint lucias puudub kaitsevagi ja riik kuulub 1982 loodud regionaalsesse julgeolekususteemi riigis on politseiamet mille koosseisu kuuluvad eriuksus ja rannavalve saint lucia majanduse peamised valdkonnad on offshore pangandus ja turismindus riigi peamine tuluallikas turism holmab 65 riigi sisemajanduse kogutoodangust riigi toostussektor on kariibi mere riikide seas koige mitmekesisem 2016 holmas teenindussektor 83 riigi sisemajanduse kogutoodangust riigi peamised ekspordikaubad olid 2010 banaanid tekstiilitooted kakao avokaadod mangod ja kookosoli peamised ekspordipartnerid olid 2015 aastal 251 ulatuses dominikaani vabariik usa 159 suriname 91 antigua ja barbuda 7 ning dominica 68 ulatuses riigi peamised impordipartnerid olid 2015 brasiilia 349 usa 257 trinidad ja tobago 144 ning colombia 109 ulatuses impordis on tahtsamad kutus toit toostuskaubad ja seadmed saint lucia majandust mojutas oluliselt 21 sajandi algul suur majandussurutis mis toi kaasa riigi peamise sissetulekuallika turismisektori kokkukuivamise 2012 kehtestas saint lucia viimase kariibi mere riigina 15 kaibemaksu saint lucia pollumajanduse peamine tegevusharu on banaanikasvatus lisaks on riigis oluline mangode ja avokaadode kasvatus varem oli saare peamine pollumajandusartikkel suhkruroog 2012 aasta andmetel olid riigi peamiseks energiaallikaks fossiilkutused 2014 aastal oli riigi elektritarbimine 300 miljonit kwh kuna riigis puuduvad fossiilsed maavarad siis soltutakse taielikult kutuse impordist riigi maanteede kogupikkus on 1210 kilomeetrit sellest 847 kilomeetrit on kattega teid riigis on 2 lennuvalja riigis kehtib vasakpoolne liiklus pigeoni ja saint lucia saari uhendab tamm riigi peamised sadamad on castries culdesac ja vieuxfort saint lucia esimesed teadaolevad asukad olid lounaameerikast parit aravakid kes saabusid saarele millagi aastatel 200400 umbes aastal 800 saabusid saarele kariibid parimuse jargi paasesid 13 detsembril 1502 saare lahistel laevahukust prantsuse meremehed loo muudab aga kahtlaseks fakt et samast 1502 aastast on vatikanis dateeritud gloobus millel on margitud santa lucia saar 1511 on sancta lucia margitud hispaania valdusena 16 sajandi keskel kasutas saint luciat oma tugipunktina piraat francois le clerc umbes aastal 1600 rajasid hollandlased vieux forti lahistele asunduse 1605 asusid saarele inglise kolonistid kuid haiguste ja kariibide vaenu tottu lahkus 19 ellujaanud viis nadalat hiljem 17 sajandi jooksul ja 18 sajandi alguses pidasid toonased euroopa koloniaalvoimud inglismaa ja prantsusmaa saint lucia valdamise ule mitmeid sodu ning kokku vahetus saarel koloniaalvoim 14 korral enne kui 1814 aastal sai saarest loplikult briti impeeriumi osa 1635 kuulutas prantsusmaa saare oma omandiks 1639 uritasid inglased saarele rajada kolooniat kuid kariibid ajasid nad taas minema 1643 rajasid prantslased oma koloonia 1664 uritas inglased taas saart oma valdusse hoivata kuid 1674 sai saint luciast prantsusmaa kroonikoloonia 1723 kuulutati saar suurbritannia ja prantsusmaa vaheliseks neutraalseks alaks 1743 kuulutasid prantslased saare taas oma kolooniaks kuid 1748 oli see taas kahe riigi vaheline neutraalne ala 17561803 kuulus saint lucia vaheaegadega prantsusmaale 1794 keelustati orjus 1803 hoivasid britid saint lucia ja taastasid suhkruroo istanduste omanike survel orjuse mis 1834 uuesti kaotati osad endised orjad rajasid magedes oma kommuunid 1924 pohiseadusega rajati saint lucia esimene omavalitsus 1956 loodi ministeeriumid 19581962 kuulus saint lucia laaneindia foderatsiooni 19671979 omas saint lucia suurbritanniaga assotsieerunud piirkonna staatust saint lucia saavutas iseseisvuse 22 veebruaril 1979 tanapaeval voib alates 1979 aastast iseseisva saint lucia kulastaja leida jalgi koloniaalajastust naiteks kohalike poolt sageli raagitav kreooli keel korvuti riigikeele staatust omava inglise keelega valdavalt prantsuskeelsed kohanimed kakaoistandus prantsuse koloniaalstiili mojutustega ja vasakpoolne liiklus eesti solmis diplomaatilised suhted saint luciaga 24 septembril 2009 saint lucia varaseim haridussusteem rajati 1838 valdavalt kirikukoolide baasil riigi praegune haridussusteem baseerub briti haridusmudelil riigis tegutseb 75 pohikooli ja 24 keskkooli pohihariduse omandamine toimub 3astmeliselt pohihariduse esimene aste on algharidus mida lapsed asuvad omandama alates 5 eluaastast ja mis holmab esimesed 3 aastat pohihariduse teine aste on 4aastane pohikool pohihariduse kolmas aste on moeldud opiraskustega noortele ja voib kesta lisaks kuni 3 aastat opilased kaivad seejarel 5 aastat keskkoolis korgharidust saab 1985 avatud sir arthur lewisi kolledzis riigis asub monroe kolledzi kampus lisaks tegutsevad riigis mitmed offshore meditsiini korgkoolid saint lucia kultuur on saanud mojutusi aafrikast kariibi mere saartelt prantsusmaalt ja suurbritanniast riigist on parit kaks nobeli auhinna laureaati 1979 sai majandusauhinna arthur lewis ja 1992 kirjandusauhinna derek walcott mais toimub igaaastane saint lucia dzassifestival muusikastiilidest viljeldakse riigis kalupsot reggaet ja salsat enne paastuaega peetakse suurt karnevali riigi elanike populaarseim spordiala on kriket saint lucia sportlased osalesid esmakordselt 1996 aasta suveolumpiamangudel atlantas riigi sportlased pole olumpiamangudel medaleid voitnud kergejoustiklane levern spencer sai 2016 aasta suveolumpiamangudel rio de janeiros naiste korgushuppes 6 koha saint vincent ja grenadiinid on saareriik kariibi meres vaikestes antillides riik holmab saint vincenti saare ja sellest lounas asuva grenadiinide saarestiku pohjapoolsemad vaikesaared riik kuulub briti rahvaste uhendusse riigi nimi saint vincent ja grenadiinid koosneb kahest osast saint vincent tahendab puha vincentiust ja christoph kolumbus pani saarele nime puha zaragoza vincentiuse jargi grenadiinide nime paritolu on selgusetu saint vincent ja grenadiinid asub pohja ja lounaameerika mandrite vahel kariibi mere ja atlandi ookeani piiril vaikeste antillide saarestikus riik piirneb pohjas saint lucia ja lounas grenadaga riigist itta jaab atlandi ookean ja laande kariibi meri riigi rannajoone kogupikkus on 84 kilomeetrit saint vincenti saarel on pikim vahemaa linnulennult 29 kilomeetrit pohjast lounasse ja 18 kilomeetrit idast laande saint vincent ja grenadiinid holmab 32 saart millest suurim on saint vincenti saar pindalaga 344 km2 saared on vulkaanilise tekkega riigi korgeim punkt on la soufriere tegevvulkaan mis korgub 1234 meetrit ule merepinna 6 mail 1902 hukkus vulkaanipurske tagajarjel 1680 inimest vulkaani viimane purse toimus 1979 vulkaani kraatris asub ka riigi suurim jarv riigi joed on luhikesed pikim jogi on colonarie baleine juga on riigi korgeim kus vesi langeb 18 meetri korguselt mets holmab 687 riigi territooriumist saartel elab kokku 5 liiki kahepaikseid riigis elab endeemne konnaliik pristimantis shrevei saartel elab 6 liiki endeemseid roomajaid saarte looduses on kirjeldatud kokku 178 linnuliiki endeemsed liigid on kuningamatsoonpapagoi amazona guildingii ja vilesaalik catharopeza bishopi imetajatest elab riigis endeemse kasitiivaliste liigina micronycteris buriri riigis valitseb troopiline kliima vihmaperiood kestab maist novembrini seejuures juulist oktoobrini voivad saari rasida orkaanid saint vincent ja grenadiinid on parlamentaarne demokraatia riigipea on briti monarh elizabeth ii kes maarab ametisse kindralkuberneri valitsust juhib peaminister seadusandlikku voimu teostab uhekojaline parlament parlament koosneb 21 liikmest kellest 15 saavad ametisse valimiste jarel ja 6 maarab kindralkuberner viimased parlamendivalimised toimusid 2015 riigi tahtsamad parteid on demokraatlik vabariiklik partei uus demokraatlik partei uhinenud toolispartei ning saint vincenti ja grenadiinide roheliste partei riigi pohiseadus kehtib 2009 aastast korgeim kohtuorgan on idakariibi ulemkohus saint vincenti ja grenadiinide pealinn on kingstown riik jaguneb kuueks vallaks 2015 aasta seisuga oli riigi hinnanguline rahvaarv 109 557 inimest neist 55 739 olid mehed ja 53 818 naised 2015 aastal oli elanikke vanuses 014 kokku 27 016 vanuses 1549 oli elanikke 57 065 vanuses 5064 oli elanikke 15 452 ja vanemaid kui 65aastasi oli kokku 10 025 19 sajandil asus saint vincenti saarele portugali immigrante korgharidusega on 197 rahvastikust rahvastik paikneb valdavalt kingstowni umbruses riigi uheks tosisemaks probleemiks on tootus 2011 rahvaloenduse andmetel oli 1775 vastajatest anglikaanid 1761 nelipuhilased 1086 metodistid 1022 adventistid ja 996 baptistid 1989 moodustati kingstowni katoliiklik piiskopkond 2013 tegutses piiskopkonnas 5 ilmikpreestrit ja 1 orduvaimulik riigis puuduvad kaitsejoud kuid tegutsevad politseiuksused saint vincenti ja grenadiinide majanduse peamised harud on pollumajandus turismindus ja ehitussektor pollumajanduses on oluline tahtsus banaanikasvatusel riigi peamine ekspordi ja impordipartner on trinidad ja tobago riigi teede kogupikkus on 829 kilomeetrit millest kattega teid on 580 kilomeetrit riigis kehtib vasakpoolne liiklus riigis on 6 lennuvalja peamine sadam on kingstown saint vincenti ja grenadiinide esimesed asukad olid aravakid kelle kariibid enne eurooplaste saabumist saartelt valja torjusid kariibid tundsid saart youloumaini nime all christoph kolumbus avastas saint vincenti saare oma kolmandal reisil 1498 ja oma neljandal reisil 1502 moodus taas saare lahistelt 1719 rajasid prantslased barrouallie koloonia kuhu veeti aafrikast orje 1763 laks saint vincent briti impeeriumi koosseisu kes jatkasid orjakaubandust brittide vaenulikud suhted kohalike kariibidega toid kaasa 17691773 esimese kariibi soja 17791783 kuulus saar taas prantsusmaa koosseisu ja 1783 aastast uuesti briti impeeriumi koosseisu 1795 puhkes teine kariibi soda mis 1797 lammatati ja 5000 kariibi kuuditati roatani saarele 1834 kaotati saartel orjus 1877 muudeti saint vincent kroonikolooniaks ja 1925 seati sisse omavalitsus 27 oktoobril 1969 anti saint vincentile ja grenadiinidele laiendatud omavalitsus ja 27 oktoobril 1979 riik iseseisvus eesti solmis diplomaatilised suhted saint vincenti ja grenadiinidega 13 oktoobril 2006 eesti kodanikud voivad saint vincentil ja grenadiinidel viisavabalt viibida kuni 90 paeva 180 paeva jooksul riigis algab koolikohustus 5eluaastast riigi haridussusteem jaguneb pohihariduseks keskhariduseks ja korghariduseks pohikool kestab 7 ja keskkool 5 aastat riigis asub laaneindia ulikooli kampus riigis tegutsevad ka moned offshore meditsiini ulikoolid saint vincenti ja grenadiinide populaarsemad muusikastiilid on kalupso ja reggae riigist parit kevin lyttlei singel turn me on tousis 2004 maailma tantsumuusika edetabelitesse riigi pearaamatukogu asub kingstownis ja sellel on ule riigi 16 haruraamatukogu kingstownis asub ka rahvusmuuseum ja botaanikaaed riigis tegutseb 12 raadiojaama riigi populaarsemad spordialad on kriket ragbi ja vorkpall saint vincent ja grenadiinid osalesid esmakordselt 1988 aasta suveolumpiamangudel soulis riigi sportlased pole olumpiamangudelt medaleid voitnud arnos vale staadion mahutab 18 000 pealtvaatajat suuria araabia keeles suriya suuria keeles kurdi keeles suri ametlikult suuria araabia vabariik on riik lahisidas levandis see piirneb de jure laanes vahemere ja liibanoniga pohjas turgiga idas iraagiga lounas jordaaniaga ja edelas iisraeliga suuria jaab 32 ja 38 n ning 35 ja 43 e vahele suuria nimi on parit vanakreekast kus nimetusega tahistati assuurlasi uuemate uurimuste jargi viitab suuria nimi assuuriale suuria nimi tuleb piirkonna vanakreekas ja vanaroomas kasutatud nimest mis arvatavasti tuleb akadi sonast suri suuria on olnud monede maailma vanimate tsivilisatsioonide mojuvaljas praeguse suuria alal on olnud moned kristluse sunnipaikadest ja keskajal oli suuria ala uks islami sunnipaikadest uusajal laks suuria osmanite riigi voimu alla ning parast esimest maailmasoda sai sellest prantsusmaa asumaa suuria iseseisvus seoses teise maailmasojaga aastast 1963 on riigis totalitaristlikult valitsenud araabia sotsialismi pooldav araabia taassunni sotsialistlik partei aastal 2011 puhkesid suurias araabia kevadega seotud rahutused suveks 2011 kasvas neist valja suuria kodusoda president bashshar alasadi valitsuse kukutamiseks suurema osa riigi territooriumist holmab edelast kirdesse madalduv 1000 meetri korguselt 250 meetrini suuria lavamaa suure saudiaraabia kiltmaa pohjaosa lavamaalt kerkivad madalad maemassiivid ja ahelikud riigi ida ja kirdeosas laiub 250450 m korgune aljazirah tasandik mida suuria lavamaast lahutab eufrati alfurati joe org laaneosas paiknevat kitsast vahemere rannikumadalikku eraldab sisealadest alawiyini maeahelik jabal matta 1582 m mis idas madaldub jarsult tektoonilisse vagumusse liibanoni piiril asuvad antiliibanoni maed ning sellest louna pool iisraeli ja jordaania piirini ulatuv golani korgendik 3001200 m lounaosas paikneb vulkaaniline maemassiiv jabal adduruz jabal alarab 1803 m suuria aladel on valdav lahistroopiline mandriline kliima sajab 100300 mma ja peaaegu ainult talvel keskmine ohutemperatuur on jaanuaris 46 c ja juulis 3234 c suvel puhub tugev korbetuul hamsin mis toob araabia poolsaarelt liiva ja tolmu vaid rannikumadalikul on vahemereline kliima sademeid kuni 900 mma keskmine temperatuur on jaanuaris 1012 juulis 2527 c ansariya magedes sajab kuni 1400 mma talvel ka lund peamiselt katavad suuria alasid kuivad platood ja vaheste oaasidega suuria korb on ka rohelisi alasid vahemereaarses riigi loodeosas rannikumadalikud on ules haritud maestike vahemerepoolsetel nolvadel kasvab makjat kohati on tamme ja suuria manni salusid idanolvadel on magistepp eufrat on suuria suurim jogi mis voolab 675 km ulatuses labi maa pohja ja idaosa tahtsad on ka selle vasakpoolsed lisajoed alkhabur ja balikh ning vahemerre suubuv alasi suuria korbes leidub vadisid eufratile on rajatud alasadi veehoidla 630 ruutkilomeetrit 1970 aastail saksa demokraatliku vabariigi abiga tartusi rajatud tsemenditehas on vahemere rannikuala suuremaid reostajaid imetajaid on 63 liiki kunagisest rikkalikust soraliste faunast on vahesel maaral sailinud ainult metssiga metskitse dzeiraani ning magi ja dorkasgaselli 20 sajandi teisel poolel havisid loodusest valgeoruks ja nuubia kaljukits endeemset tavakuldhamstrit kasvatatakse lemmikloomana kogu maailmas linde on kohatud 392 liiki neist naiteks kaljuiibis mesopotaamia roolind ja seedrikoldvint on ohustatud roomajaid on 127 sh 9 kilpkonna ja 48 maoliiki ja kahepaikseid 16 liiki putukaid on ligi 1450 liiki suurias kaitstakse kohalikke vaga vanu koduloomatouge suurias on 42 kaitseala suuria pohilisteks maavaradeks on nafta ja maagaas leidub ka raua mangaani ja kroomimaaki baruuti pruunsutt fosforit vaavlit kivisoola looduslikku bituumenit ja kipsi suuria on unitaarne vabariik kehtib 26 veebruaril 2012 joustunud pohiseadus millega maaratletakse suuria poolpresidentaalseks vabariigiks kus valitsev usund on islam korgeim seadusandlik voim kuulub rahvanoukogule mis moodustatakse otsevalimistel neljaks aastaks rahvanoukogu on uhekojaline valimistel laheb kaks kolmandikku haaltest alati automaatselt ule voimul olevale koalitsioonile taidesaatev voim kuulub presidendile ja ministrite noukogule valitsus ministrite noukogu esimees peaminister ja valitsusliikmed vastutavad oma tegevustes presidendi ees praegu seisab suuria valitsus silmitsi demonstratsioonide ja protestidega mis on seotud araabia kevadega suured konfliktid mille juured ulatuvad juba aegadesse enne kristust on suurial naaberriigi liibanoniga suuriat on olnud pohjust suudistada liibanoni destabiliseerimises riigipea on rahvahaaletusel seitsmeks aastaks valitav president presidendikandidaadi esitab rahvanoukogu parlament valitseva partei juhtkonna ettepanekul president nimetab uhe voi mitu asepresidenti pohiseadus nouab et president oleks moslem kuid see ei tee islamist tingimata riigiusku pohiseadus annab presidendile oiguse maarata ametisse ministrid kuulutada valja sojaolukorra ja erakorralise olukorra samuti anda valja seadusi need vajavad kull parlamendis ratifitseerimist valja arvatud hadaolukorras president voib ka valja kuulutada amnestia muuta pohiseadust ning nimetada riigiteenistujaid ja sojavaelasi president on ka relvajoudude ulemjuhataja praegune suuria president on bashar alasad kes sisuliselt paris voimu oma isalt hafiz alasadilt voimul alates 1971 aastast 2000 aasta valimistel ja valiti teist korda 2007 aastal vastaskandidaati tal ei olnud kuna suuria pohiseadus nagi ette et president peab olema vahemalt 40aastane aga alasad oli koigest 34aastane muutis suuria parlament kiiresti pohiseadust ja kehtestas presidendi minimaalseks vanuseks 34 aastat bashar alasad kuulub alaviitide usulisse ruhmitusse araabia taassunni sotsialistlik partei ka araabia sotsialistlik baathi partei ehk baath hizb albat alarabi alistiraki on partei mis asutati 1940 aastatel damaskuses araabia rahvusliku liikumise kaigus partei eesmargiks oli uhendada koik araabiamaad uhte riiki ning seista vastu laane koloniaalvoimule suurima mojuvoimu saavutas baathi partei suurias ja iraagis 1966 aastal kukutati suurias sojavaelise riigipoordega liikumise asutaja michel aflaq ning partei jagunes rivaalitsevateks suuria ja iraagi organisatsioonideks mis omasid teistes araabia riikides paralleelseid struktuure iraagis saavutas araabia taassunni sotsialistlik partei voimu 1963 aastal kuid keelustati 2003 aastal iraagi soja kaigus suurias on ta aga voimul tanaseni kodusoja tulemusel moodustas opositsioonijoudude katusorganisatsioon suuria rahvuslik koalitsioon 2012 aasta martsis oma valitsuse selle esindajad kutsuti 28 martsil 2013 osalema suuria nimel araabia liigas koalitsiooni on suuria rahva ainsa esindajana tunnustanud usa suurbritannia prantsusmaa ja teised riigid suuria on jaotatud neljateistkumneks kubermanguks muhafazat ainsus muhafazah kubermangud jagunevad kuuekumne neljaks provintsiks sh pealinn damaskus mis on omakorda jaotatud vaiksemateks piirkondadeks iga kubermangu juhib kuberner kelle maarab ametisse siseminister ja kinnitab valitsus kuberneri abistab tema ametiajal provintsi noukogu mille liikmeist 34 valitakse ametisse neljaks aastaks ning ulejaanud nimetavad kuberner ja siseminister damaskus on suuria pealinn umbes 1 590 000 elanikku latakia umbes 650 000 elanikku ja tartus on tahtsad vahemereaarsed sadamalinnad teiste suurimate linnade hulka kuuluvad aleppo halab 2 1000 000 elanikku ja hims 1 033 000 elanikku 94 rahvastikust on araablased teistest araabia maadest sisserannanud ja nende jarglased peamiselt palestiinlased moodustavad 3 kurdid ule 3 ning armeenlased 15 rahvastikust on ka tserkesse assuurlasi turklasi turkmeene parslasi ja juute rahvastiku juurdekasv on kiire 19801992 oli see 33 aastas 90 elanikkonnast on moslemid neist 58 omakorda sunniidid 27 siiidid ja 5 druusid kristlasi on 10 asustustihedus oli 1992 aastal 70 inimest ruutkilomeetri kohta 2012 aastal 1183 inkm suuria tahtsaimad majandusharud on pollumajandus naftatootmine toostus ja turism majandust on oluliselt mojutanud naftahinna koikumine maailmaturul rahvastiku kiire kasv ja suured sojalised kulutused viimastel aastatel kodusoda tahtsamates majandusharudes valitseb riiklik sektor 80 toostustoodangust annavad riiklikud ettevotted 90 valiskaubandusest ja 95 pangandusest kuulub riigile olulised pollumajanduspiirkonnad on riigi kirdeosas al jazira ja lounaosas hawrani maagaasi eksporditi juba 1940 aastast naftat alates 1974 aastast ajakirjandus on mitmesuguste organisatsioonide ja erakompaniide valduses iga paev ilmub 10 paevalehte suurim neist on albaath tuntuim ingliskeelne ajaleht on syrian times riiklik ringhaalinguteenistus korraldab raadio ja telelevi 1965 aastast tegutseb riiklik uudisteagentuur sana syrian arab news agency suuria inimoiguste olukord on uks halvimaid maailmas inimoiguste organisatsioonid human rights watch ja freedom house on arvanud suuria mittevabade riikide hulka suurias vahistatakse meeleavaldustel demokraatlike vaadetega inimesi ja inimoiguslasi pannakse kinni veebilehti vahistatakse blogipidajaid ja kehtestatakse reisikeelde omavoliline kinnipidamine piinamine ja inimeste kadumine on laialt levinud suurias on naised tagakiusatud suuria paikneb ajaloolises levantis mis holmab vahemerest itta jaavaid alasid kuni mesopotaamiani pohjalouna suunal jaab levant tauruse magede ja araabia poolsaare vahele suuria ala esimesed inimasustuse jaljed parinevad vanemast kiviajast rohkesti on malestisi hilisemast kiviajast ja pronksiajast suuria aladel hakati esimestena kasutama kivist kui ka kipsist ja poletatud lubjast anumaid anatooliast parit obsidiaanist tooriistade leiud toestavad varajasi kaubandussuhteid teiste riikidega vaaraodelt parit esemed mis on ilmselt kingitused kinnitavad suhteid vanaegiptusega suuria oli uks vanemaid piirkondi kus tekkisid linnriigid neist uks joukamaid oli ebla linn mis rajati umbes 3000 ekr 19601970 aastatel avastati itaallase paolo matthiae juhitud arheoloogilistel kaevamistel ebla aladel et kolmandal aastatuhandel ekr ulatus selle mojupiirkond punasest merest anatooliani pohjas ning tanapaevase iraagi aladeni idas ebla rikastus tanu headele kaubandussuhetele sumeri ja akadi aladega linnast on leitud ulatuslik arhiiv mis koosneb umbes 20 000 kiilkirjatahvlist suuremalt jaolt ebla keeles mida kirjutati sumeri kirjas uuringud naitavad ebla keele sugulust akadi keelega see kuulub vanimate kirjalike semiidi keelte hulka piirkonna vanimaid linnu on aleppo alates 1800 aastast ekr oli aleppo jamhadi kuningriigi keskus pohjasuurias 2 aastatuhandel ekr voitlesid suuria parast egiptus ja hetiidi riik hetiidid aastatel 14501200 ekr valitses oitseng kaananlaste sadamalinnas ugaritis mis maksis andamit egiptusele ja pidas kaubandussuhteid kuprosega 14 sajandil ekr tungisid suuriasse ja eufrati keskjooksule araabia poolsaarelt aramea hoimud naabersuurriikide iisraeli ja assuuria norgenedes tekkis taas semiidi hoimude vaikeriike ja nende liite suuria aladel asunud foiniikia laiendas oma kaubandust ule kogu vahemere uks foiniiklaste kolooniaid pohjaaafrikas oli ka roomaga rivaalitsenud kartaago foiniikia 8 sajandil ekr sattusid aramealaste alad ja foiniikia kolooniad assuuria voimu alla uusassuuria suurriik holmas osaliselt voi taielikult 8 ja 7 sajandil ekr muu hulgas tanapaeva iraagi suuria liibanoni turgi ja iraani ala ulatudes vaikeaasiast zagrose magedest ning kaukasusest parsia lahe ja nuubiani assuuriauusassuuria suurriigi ajajark 911610 ekr suuria alad langesid seejarel babuloonia ning 539 ekr ahhemeniidide voimu alla 6 sajandi lopust kuni 4 sajandi teise pooleni ekr laius ahhemeniidide parsia suurriik tanapaeva iraani iraagi afganistani usbekistani turgi kuprose suuria liibanoni iisraeli ja egiptuse alal suurima ulatuse saavutas impeerium umbes 500 ekr mil ta holmas ka tanapaeva liibua kreeka bulgaaria pakistani sudaani ning kaukaasia ja keskaasia riikide alasid 333 ekr vallutas suuria ning seal asuvad linnad tuurose baalbeki byblose siidoni ugariti aradose berytose aleksander suur makedoonia riik jagunes parast aleksander suure surma kreeka ja makedoonia egiptuse vaikeaasia ja aasia osaks ning kujunesid ptolemaioste egiptus seleukiidide suuria ja mesopotaamia antigoniidide makedoonia ja attaliidide pergamon hellenistlikud riigid linnades antiookias dura europoses latakias palmyras levis hellenistlik kultuur philippos ii ja aleksander suure vaepealik seleukos i nikator kreeka keeles voitja umbes 358 ekr281 ekr seleukiidide dunastiast seleukiidide riigi rajaja sai 321 ekr babuloonia satraapia asevalitsejaks kindlustus seal soja jarel antigonos iga loplikult 312 ekr ja vallutas seejarel aleksander suure endise impeeriumi idaalad kuni indiani seleukos i kuulutas enda 305 ekr kuningaks ipsose lahingu tulemusena 301 ekr omandas ta suuria alad seleukos i jarglaste antiochos i antiochos ii seleukos ii ja seleukos iii ajal voitles riik ulestousudega bituunias pergamonis baktrias ja partias ning esimeses suuria sojas 274271 ekr ptolemaioste vastu 223 ekr voimule tulnud hellenistlik suuria kuningas antiochos iii suutis jargneva 25 aasta jooksul 223187 ekr taastada riigis korra ning allutada baktria ja partia taas oma voimule antiochos iii voitis ka 204 ekr ptolemaios v ning egiptus kaotas enamiku oma ulemerevaldustest vaikeaasia rannikualad ja selle laheduses asetsevaid saared ning lounasuuria suuria sojas 192188 ekr voitis rooma antiochos iiit ja rooma pani seega aluse oma mojuvoimule vaikeaasias suuria sojas ja termopuulide 191 ja magnesia lahingus 190 sai antiochus iii luua pidi loovutama tauruse maestikust laane pool oleva vaikeaasia osa ja maksma apameia rahulepinguga 188 aastal ekr korget tribuuti 83 aastal ekr langes suuria armeenia kuninga katte armeenia voim kestis suurias ule 13 aasta 64 aastal ekr liideti suuria rooma provintsiga esimeste sajandite jooksul maj kasvas kristlus teistest kultustest ja religioonidest suuremaks esimesed varakristlaste jarglaskogudused tekkisid 1 sajandil jeruusalemmas ja galileas seejarel antiookias ja damaskuses misjarel toenaoliselt babuloonia armeenia ja gruusia aladel opetus levis ka lounas aleksandriasse ning pohjaaafrika aladele lahisida oli algselt kristluse kants kust see kiirgus aafrikasse aasiasse ja labi konstantinoopoli euroopasse ajalooliselt olid kristlikud piirkonnad tanapaeva jordaania palestiina suuria turgi ning vanarooma keisririigi aafrika provintsides tanapaeva liibua tuneesia alzeeria oli kristlus usna levinud tanapaevaks on need alad aastasadadega islamiseerunud alates 2 sajandist levis laialdaselt ristiusk ja suuria keeles loodi rikkalik kristlik kirjavara butsantsi ajalugu butsantsiaraabia sojad alanud sojas 634 sai butsants korduvalt araablaste kalifaadi kaest luua ning kaotas mone aastaga suuria ja palestiina alad vaikeaasia jai konstantinoopoli kontrolli alla ometi oli lahisida alade kaotus impeeriumile poliitiliseks majanduslikuks ja sojaliseks loogiks umaijaadide damaskuse kalifaat 640 aastal vallutasid maa moslemid 660 aastal tegi kaliif 661680 muawiyah i damaskusest umaijaadide kalifaadi pealinna kus see oli 762 aastani muawiyat on monikord peetud araabia kalifaadi kui riigi tegelikuks rajajaks kuna tema ajal reorganiseeriti riigihaldus kujunesid konkreetne haldusaparaat maksususteem ning loodi uhtne mundindus ja postiteenindus ning kehtestati riigikeelena araabia keel kalifaadi keskusest damaskusest sai toeline valitsusasutustega pealinn umaijaadide ajal loodi islami oigussusteem sariaat islami kuldajal tekkis palju linnu edenesid ehituskunst araabia kultuur islami kunst niisutusmaaviljelus ja kaubandus umaijaadide kalifaadi seda nimetati ka damaskuse kalifaadiks keskuse asukoha jargi territooriumid asusid lahisidas keskidas iraani magismaal ja keskaasias laaneaafrikas ja pohjaaafrikas ning purenee poolsaarel kalifaadi territooriumil olid suurlinnad damaskus mediina meka alkufah isfahan fustat kairouan cordoba umaijaadide kalifaat oli uks seitsmest suuremast eksisteerinud impeeriumist kalifaat ulatus atlandi ookeanist indiani ja india ookeanist kaukasuseni vallutatud alal levis islam ja seoses sellega ka araabia keel sest koraani ei olnud lubatud teistesse keeltesse tolkida sisevastuolude tulemusel tulid voimule abbassiidid bagdadi asevalitseja kukutas damaskuse kaliifi voimult ning vottis ise endale kaliifitiitli enamik umaijaadide dunastia liikmeid tapeti kalifaadi allakaik algas kohe parast umaijaadide kukutamist 750 aastal voimu haaranud abulabbas assaffah 750754 rajas abbassiidide dunastia ja abbassiidide kalifaadi nimetatud ka bagdadi kalifaadiks keskuse asukoha jargi abassiidid muutsid kalifaadi sudamaaks mesopotaamia pealinnaks sai 762 aastal asutatud bagdad abbassiidide kalifaadi hiilgeaeg oli almansuri 754775 almahdi 775785 harun arrashidi ja almamuni 813833 valitsemisaeg siis oli kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike abbassiidide aeg oli islami kultuuri ja teaduse oitseaeg kalifaadi oitseajaks oli 8 sajandi teine pool kuni 9 sajandi algus 9 ja 10 sajandil tekkisid kalifaadi aarealadel iseseisvad riigid ja 9 sajandil hakkasid esimesed piirkonnad kalifaadist lahku looma 10 sajandil see protsess kiirenes veelgi seda tingis riigi liiga suur ulatus 1112 sajandil moodustasid valdava osa islamimaailma elanikkonnast voi vahemalt poole juba muslimid islamimaailm oli selleks ajaks jagunenud selgelt eristuvateks kultuurilisteks piirkondadeks nagu aldzazira araabia poolsaar alsam tanapaeva suuria palestiina jordaania liibanon ja iisrael egiptus iraak almagrib egiptusest laane poole jaav pohjaaafrika andaluusia hispaania ja portugal khurasan iraan ja keskaasia ja sind india laaneosa ja pakistan kalifaadist eraldusid 10 ja 11 sajandil taiesti iseseisvateks arvukateks islamiriikideks millest vaid osa tunnustas bagdadi kaliifi muslimite vaimse ja poliitilise liidrina fatimiidid 9091171 seldzukid seldzukkide riik seldzukiidide dunastia rajaja togrulbeki juhtimisel vallutati horasan horezm laaneiraan aserbaidzaan ja iraak alp arslani juhtimisel saavutasid seldzukkide vaed 1071 aastal manzikerti lahingus butsantsi ule tahtsa voidu misjarel hoivati pea kogu vaikeaasia suuria ja palestiina seldzukkide riik saavutas oma suurima ulatuse 11 sajandi lopus ulatudes egiptusest hiinani seldzukkide impeerium hakkas lagunema parast maliksahhi surma 1092 aastal ning tema poegade vahel alanud voimuvoitlust riigi valitsemise eest parast maliksahh ise surma aastal 1095 jagunes impeerium mitmeks vaiksemaks riigiks parast maliksahhi tulid voimule kilij arslan i rumi seldzukkide sultanaadis ja tutush i suurias tutush suri aastal 1095 tema kaks poega fakhr almulk radwan ja duqaq hakkasid vastavalt valitsema aleppos ja damaskuses see killustas suuriat veelgi mosulis oli voimul atabek kerbogha seldzukkide nimel valitsesid suurias zengiidide dunastia 11271250 mille eri harude esindajad olid 1213 sajandil voimul suuria kohalikes voimukeskustes mosuli damaskuse aleppo ja iraagi aladel lisaks seldzukkidele valitses lahisidas ka teisi kohalikke muslimite dunastiaid aastatel 11041154 kuulus damaskus turgi soost buriidide dunastiale kes jaid voimuvoitluses alla zengiididele teine turgi soost artukiidide dunastia valitses 11 15 sajandil kord seldzukkide asevalitsejana suuria alade ule kord iseseisvana pohjairaagis selline lohestumus lahisidas tegi eurooplaste vallutustee jeruusalemmani lihtsaks teine ristisoda ristisojad ristisodade kaigus vallutati aastatel 10961099 esimeses ristisojas vahemere idaosas levandis antakya ja edessa linn ning moodustati ristisodijate riigid edessa krahvkond antiookia vurstiriik tripoli krahvkond ristisodijate riigid teine ristisoda kuulutati valja 1145 aastal parast seda kui edessa krahvkond uks suurimaid ristisodijate riike mis oli rajatud parast esimest ristisoda langes 1144 aastal seldzuki paritolu mosuli valitsejast zengidi dunastia moslemite katte tegemist oli esimese ristisodijate riigiga mis langes teise ristisojaga oli tegemist esimese ristisojaga mida juhtisid euroopa kuningad prantsusmaa kuningas louis vii ja saksa kuningas konrad iii abi saadi ka paljudelt teistelt tahtsatelt euroopa aadlikelt ristisodijate vaed said luua seldzuki turklaste poolt louis vii ja konrad iii joudsid oma vagede jaanukiga aga siiski jeruusalemmani ning rundasid 1148 usna lootusetus olukorras damaskust mille oli vallutanud zengi poeg ja jarglane nur addin kokkuvottes aga oli teine ristisoda oli taielik labikukkumine ristisodijatele ja suur voit moslemite jaoks nur addin taastas ainuvalitsemise damaskuses ja mosulis ning sunniitidest zengidi dunastia konflikt ismailiidest fatiimide dunastia valitsetud fatimiidide kalifaadiga loppes egiptuse ja suuria alade uhendamisega saladini onu shirkuhi poolt kes juhtis seldzukkide vagesi 1169 aastal alustasid ristisodijad runnakuid niiluse deltasse ismailiidest fatiimide dunastia valitsetud fatimiidide kalifaadile fatimiidid kutsusid appi mosulist moslemitest sunniitidest zengidi dunastia damaskuse ja aleppo emiiri nur addini vagesi sunniidist nur addini vaed aga soovisid egiptuses voimult tougata ismailiidest fatiimide ning fatiimidid olid sunnitud solmima liidu jeruusalemma kuninga 11621174 amaury iga fatimiidide ja jeruusalemma ristisodijate vaed voitsid shirkuhi vagesi 1167 aastal kuid 1168 aastal olid nad sunnitud kairost lahkuma ning shirkuh sai fatimiidide kalifaadis vesiiriks shirkuhi surma jarel 1169 aastal haaras voimu egiptuses saladin kes maarati egiptuse vesiiriks 1171 aastal viimase fatimiididest kaliifi aladid lidin allah surma jarel kukutas saladin fatimiidid parast zengiidide dunastiast nur addini surma kes valitses seldzukkide riigi suuria provintsi aastatel 11461174 kuulutas saladin iseenda egiptuse ja suuria sultaniks aijubiidid veetsid jargmise kumnendi uusi alasid vallutades aastaks 1183 oli nende voimu all egiptus suuria pohjamesopotaamia alhijaz jeemen ja pohjaaafrika rannik kuni tanapaeva tuneesia piirini suur osa jeruusalemma kuningriigist laks samuti parast hattini lahingut saladini katte 12 sajandi lopuks said ristisodijad ristisodade kaigus palestiina ranniku ule uuesti kontrolli aijubiidide dunastia lopetas suuria vaikeriikide omavahelise voitluse ja torjus 1187 aastal ristisodijad maalt valja parast saladini surma konkureerisid voimu parast tema pojad kuid lopuks sai 1200 aastaks sultaniks saladini vend aladil i 1230ndatel proovisid aijubiidi emiirid suurias egiptusest iseseisvaks saada ning olid riigist lahus kuni sultan assalih ajjubiid riigi uhtsuse taastas liites aastaks 1247 suurema osa suuriast va aleppo dunastiaga aijubiidide sultan assalih aijubiid kes voitles voimu parast oma onu damaskuse emiiri assalih ismailiga parast alsalih ayyubi surma 1249 aastal sai egiptuse valitsejaks almuazzam turanshah ta tougati varsti parast seda troonilt mamelukkide poolt kes olid asja tagasi loonud ristisodijad niiluse delta juurest see lopetas aijubiidide voimu egiptuses parast seda kukkus labi arvukalt suuria emiiride katseid egiptus tagasi saada 1260 aastal vallutasid mongolid aleppo ja varsti parast seda vallutasid nad ka ulejaanud aijubiidide alad 12501270 aastail tulid voimule egiptuse mamelukid kes loid baibarsi juhtimisel tagasi mongolid 1268 aastal vallutasid mamelukkide vaed sultan baibars i juhtimisel ristisodijate moodustatud antiookia vurstiriigi 1270 aastal alustas prantsusmaa kuningas louis ix kaheksandat ristisoda pohjuseks mamelukkide sultan baibarsi runded ristisodijate riikidele suurias 1400 aastal tungis suuriasse timur kes ruustas sealseid linnu osmanite tousva voimu situatsioonis kui osmanite riigi turgi sultan bayezid i voitis korduvalt butsantsi riiki loi bayezid i liidu egiptuse sultaniga et anda hoop timurile timur loi esiteks egiptuse mamelukkide vae suurias puruks vallutas 1400 aastal damaskuse 1401 aastal bagdadi ja siis verises lahingus ankara juures 1402 aastal ka osmanite oma peale teiste langes vangi ka sultan bayezid i smyrna kogu laaneaasia tunnustas nuud timuri valitsust osmanite riik jagati valitsemiseks bayezid i poegade vahel ja isegi egiptus vottis tema ulemvalitsuse vastu 15 sajandi lopuks vahenes egiptuse ja suuria tahtsus rahvusvahelises kaubanduses kuna portugal avastas meretee indiasse 1516 aastal vallutas suuria ottomanide turgi mille koosseisu jai see ala kuni esimese maailmasojani parast turgi luuasaamist maailmasojas kehtestas hasimiidide hulka kuulunud faysal i suurias 1920 aastal suuria kuningriigi kuid see pusis vaid mone kuu prantsusmaa okupeeris riigi ning suuria jai prantsuse mandaadi alla kuni 1946 aastani ehkki prantslaste voimu raputasid korduvad vastuhakud 1930 aastal loodi mandaatala piires suuria vabariik kuid 1936 aastal keeldus prantsusmaa parlament lubamast suuriale iseseisvust praegune suuria iseseisvus 1946 aasta aprillis kui vabaneti prantsuse okupatsiooni alt suuriast sai ametlikult parlamentaarne vabariik 1948 aastal sattus noor riik araabiaiisraeli sotta milles luuasaamine oli uks ajendeid esimesele riigipoordele 1949 aasta martsis hiljem toimus riigis veel ridamisi vagivaldseid voimuvahetusi samuti kordusid kokkuporked iisraeliga 19581961 uhinesid suuria ja egiptus moodustades uhinenud araabia vabariigi riigi president oli gamal abdel nasser ning see oli uhendatud araabia riikide nimelises konfoderatsioonis pohjajeemeniga ehkki suuria lahkus liidust 1961 aastal kasutas egiptus uut nime ametlikult kuni 1971 aastani 1963 aastal tuli jarjekordse riigipoordega voimule baath araabia taassunni sotsialistlik partei mis tegutses ka mones muus araabia riigis eelkoige iraagis kuigi suuria koostoo noukogude liiduga algas juba varem viis just baathi reziim suuria pusivalt nsv liidu ja nuudse venemaa mojusfaari andes nsv liidule muuhulgas merevaebaasi tartuses 1966 aastal lohenes baath suuria ja iraagi haruks sisuliselt valitseb baath suurias tanini vaatamata parteisisestele lahkhelidele ja voimuhaaramistele 1963 aasta juhtfiguuride sekka kuulus ka hafiz alasad kes ajapikku aina enam esile kerkis kuni temast sai 1971 aastal veel uhe poorde tagajarjel suuria president parast tema surma 2000 aastal sai presidendiks tema poeg bashar alasad samast ajast parineb ka suuria praegune voimujaotus kus valitsevatel kohtadel on siiitide hulka kuuluvad alaviidid rahva sunniitidest enamus aga pusib opositsioonis 1970 aastal puhkes moslemi vennaskonna juhitud ulestous mis kestis vahelduva eduga aastaid see kulmineerus 1982 aastal hama veresaunaga kus suuria armee tappis eri hinnanguil 10 000 40 000 inimest 1973 aastal alustasid suuria ja egiptus yom kippuri soda iisraeli vastu 1973 aastal tungis suuria liibanoni kus okupatsioon kestis kolm aastakummet ka liibanoni kodusoda lakkas alles 15 aasta parast 19901991 osales suuria lahesojas usa juhitud koalitsiooni poolel ehkki sellele jargnes moningane suhete soojenemine laaneriikidega loppesid 1990 aastatel peetud labiraakimised iisraeliga tagajarjetult 2005 aastal toi suuria vaed liibanonist valja 2011 aastal nn araabia kevade mojul alanud rahumeelsed protestid agenesid armee vagivaldse reaktsiooni mojul viies suuria kodusojani mis kestab praeguseni 2011 aasta juulis rajasid riikliku armee vaejooksikud vaba suuria armee riigi territoorium on jagunenud valitsusvagede opositsiooni ja kurdide kaes olevaiks aladeks suuria majandus on purustatud ning riigiaparaadi teovoime aarmiselt piiratud uro andmeil on suuria kodusojas 20112014 surnud kuni 136 000 inimest naaberriikidesse jordaaniasse liibanoni turki ja iraaki on rannanud ule 17 miljoni pogeniku relvajoududesse kuulub umbes 400 000 inimest suurias on ajateenistus kohustuslik mehed hakkavad riiki teenima 18 eluaastast kohustuslikku sojavae perioodi on korduvalt luhendatud 2005 aastal luhendati seda kahelt ja poolelt aastalt kahele aastale 2008 aastal 21 kuuni ja 2011 aastast kestab ajateenistus poolteist aastat umbes 20 000 sojavaelast kais liibanonis missioonil aastatel 19752005 arvatakse et missioonile minekut ajendas kasutust mitte leidev sojatehnika pikka aega oli noukogude liit suuria vagede valjaoppe ja varustuse peamine allikas nsv liidu lagunemine vois olla uks tegur mis kahjustas suuria voimet hankida kaasaegset sojavarustust ehkki suuria on jatkanud sojavaelist koostood venemaaga suuria sojavae arsenalis on maamaa tuupi raketid pohjakoreas toodetud scudc raketid mille laskeulatus kuundib 500 kilomeetrini ja vaidetavalt pohjakorea ja iraani koostoos valja tootatud scudd raketid laskeulatusega 700 kilomeetrit seisellid on saareriik india ookeanis madagaskarist pohja ja kirde pool seisellid on aafrika vaikseim riik riik holmab umbes 115 saart riigi pohiseaduses on loetletud 155 saart millest 33 on asustatud suurim saar on mahe millel elab ligi 80 rahvastikust prantsuse kapten corneille nicholas morphey nimetas saarestiku prantsusmaa rahandusministri jean moreau de sechellesi jargi seisellid asuvad india ookeanis 1500 kilomeetri kaugusel aafrika mandri idarannikust ulatudes 1200 kilomeetri ulatuses kirdest edelasse ja holmates kogupindala 388 498 km2 riigist laanes asuvad keenia tansaania ja sansibar edelas komoorid ja mayotte lounas madagaskar ja reunion kagus mauritius ning kirdes maldiivid riigi rannajoone kogupikkus on 491 kilomeetrit pikim vahemaa maismaal on 27 kilomeetrit seisellid koosnevad kahest suurest saarteruhmast kirdeosas asub saarteruhm inner islands millest suurema osa moodustavad graniidisaared ning edela ja keskosa holmavad korallisaared ehk outer islands inner islandsi saarteruhmas on kokku 42 saart neist kaks on korallsaared ulejaanud graniitsaared suuremad saared on mahe 1573 km2 praslin 388 km2 silhouette 207 km2 la digue 10 km2 felicite graniidisaared on tekkelt vaga vanad ning asuvad suhteliselt lahestikku pinnas on neil viljakam ja elustik liigirohkem kui korallisaartel korallisaared louna korallisaared amirandid aldabra saared alphonsei saared ja farquhari saared paiknevad uksteisest kaugel ning on madalad 48 meetrit neil domineerivad lubjakivi ja ohukesed kuivad mullad amirantide hulka kuulub 26 korallsaart farquhari saari on 13 ja aldabra saari 67 seisellide korgeim tipp on seychellois 905 meetrit mahe saarel aastal 2000 katsid metsad 67 riigi territooriumist peamiselt suuremate saarte siseosas saartel leidub palju endeemseid taime ja loomaliike graniidisaartel kasvab umbes 75 endeemset taimeliiki ning aldabra saartel lisaks umbes 25 liiki levinud on mitmesugused palmid pandanid sonajalgpuud orhideed viigipuud mahe saarel kasvab muu hulgas valjasuremisohus meduuspuu ja kohalik lihasoojataim unesco maailmaparandi nimistusse kuuluvad aldabra atoll ja praslini saarel asuv palmimetsareservaat vallee de mai roomajaid on saartel 38 ja kahepaikseid 12 liiki tuntud on hiidkilpkonnad linnuliike on riigis 274 sealhulgas 17 endeemset ja 16 ohustatud liiki teiste hulgas seiselli tuuletallaja sultantait ja seiselli bulbul lindude hulgas on veel seiselli sinituvi malagassi tuvi seiselli kaeluspapagoi mitmesugused varvulised tiirud ja fregattlinnud saartel leidub 25 liiki imetajaid 6 liiki kasitiivalisi neist neli liiki on ohustatud seisellidel valitseb troopiline kliima keskmine temperatuur on 2628 c sademeid keskmiselt 2400 magedes kuni 4000 mm aastas vihmaperiood kestab detsembrist martsini maist oktoobrini on kuivaperiood kontrastid aastaaegade vahel on vaikesed seisellid on presidentaalne vabariik riigipea on viieks aastaks valitav president kes on uhtlasi ka valitsusjuht presidendi nimetatud valitsus peab saama heakskiidu parlamendilt seisellide parlament on uhekojaline 33liikmeline rahvuskogu national assembly assemblee nationale mille liikmed valitakse viieks aastaks 25 parlamendiliiget valitakse uhemandaadilistest ringkondadest ja 8 liiget proportsionaalselt vastavalt parteide saadud haaltele valimisoiguse saavad kodanikud 17aastaselt riigis tegutsevad vasakpoolne seisellide progressiivne rahvarinne liberaalne seisellide rahvuspartei ja seisellide demokraatlik liit 2016 aasta parlamendivalimiste jarel sai seisellide demokraatlik liit rahvuskogus 19 ja rahvuspartei 14 kohta seisellid kuuluvad briti rahvaste uhendusse seisellide pohiseadus kehtib alates aastast 1993 pohiseaduse vastuvotmise paev 18 juuni on seisellide rahvuspuha riigi korgemad kohtuorganiteks on ulemkohus ja konstitutsioonikohus seisellid on jagatud 25 ringkonnaks mahe saarel on 22 ringkonda neist 8 pealinna victoria linnastus kaks ringkonda on praslini ja uks la diguei saarel ja selle lahisaartel ulejaanud saared ei kuulu uhtegi ringkonda seisellide kaitsejoud koosnevad armeest eriuksusest ja rannavalvest kaitsejoudude tegevvaelaste isikkoosseis on 200 isikut kellele lisaks teenib 450 paramilitaarse uksuse liiget rannavalve koosseisu kuulub 200 isikut kelle seas on 80 merejalavaelast rannavalvele kuulub 3 patrullpaati seisellid on maailma vaikseim riik millel on oma raha seiselli ruupia riigi tahtsamad majandusharud on turism ja kalapuuk ka pangandus aastal 2008 tootsid teenused hinnanguliselt ligi 70 sisemajanduse kogutoodangust toostuse osakaal oli umbes 28 ja pollumajanduse osakaal ligi 2 turismi alal tootab umbes 30 toojoust toostusharudest on olulisemad toiduainetetoostus laevaehitus ja mooblitoostus lisaks maitsetaimedele kasvatatakse muu hulgas bataati ja banaani loomadest kasvatatakse eelkoige kodulinde eksporditakse muu hulgas kala kaneeli vanilli nelki teed ja koprat peamised ekspordipartnerid on suurbritannia prantsusmaa ja mauritius imporditakse peamiselt masinaid ning kutuseid peamised impordipartnerid on saudi araabia saksamaa ja prantsusmaa maanteid kogupikkus on 526 kilomeetrit millest 514 kilomeetrit on kattega teid seisellidel on vasakpoolne liiklus saartel on 14 lennujaama seisellide rahvusvaheline lennujaam asub pealinna victoria lahedal riigi peamine sadam asub victorias statistikaameti andmetel oli 2015 seisellide rahvaarv hinnanguliselt 93 400 inimest kellest 46 300 olid mehed ja 47 100 naised seisellid on rahvaarvult aafrika koige vaiksem riik saarel puuduvad poliselanikud rahvastik on parit peamiselt aafrikast aasiast ja euroopast peaaegu kogu rahvastik elab graniidisaarte kuuel suuremal saarel 2015 aasta andmetel moodustavad alla 15aastased riigi rahvastikust 202 1544aastased moodustavad 418 4564aastased moodustavad 236 ja vanemad kui 65aastased 78 rahvastikust riigis koneldakse inglise prantsuse ja seiselli prantsuse kreooli keelt 92 taiskasvanutest on kirjaoskajad 87 rahvastikust on katoliiklased 2015 registreeriti riigis 17 364 kuritegu portugallaste tehtud kaartidel on seiselle kujutatud 1505 aastal kuid araablased tundsid saari juba varem 1502 aastal kulastas saari meresoitja vasco da gama saared olid piraatide valduses 18 sajandini mil briti ja prantsuse vaed nad sealt minema ajasid 21 novembril 1742 maabus mahe saarel prantsuse ekspeditsioon ja 1756 votsid prantslased saared enda valdusse napoleoni sodade ajal vallutasid saared britid 1834 keelustati orjandus 1862 hukkus maalihke tottu 70 inimest 1903 sai seisellidest suurbritannia kroonikoloonia ja britid kasutasid saari poliitiliste vangide valjasaatmiskohana seisellidel viibis asumisel kuprose peapiiskop makarios iii 1939 moodustati esimese parteina maksumaksjate assotsiatsioon ja 1948 toimusid esimesed omavalitsue valimised seisellid iseseisvusid 29 juunil 1976 riigi esimene president james mancham kukutati 5 juunil 1977 riigipoordega uus president francealbert rene kehtestas seisellide progressiivne rahvarinde ainuvoimu 1981 ja 1982 kukkusid riigipoordekatsed labi 29 novembril 1985 tapeti londonis opositsioonijuht gerard hoarau 1991 lubas president rene taas mitmeparteisusteemi 2004 sai riigi presidendiks james michel eesti ja seisellid solmisid diplomaatilised suhted 15 novembril 2006 veebruaris 2015 leiti pealinna victoria sadamast eesti laevakaitsja surnukeha seisellide statistikaameti andmetel oli riigis 2015 aastal 28 algkooli 14 keskkooli ja 9 kutsekooli seisellide ulikool asutati 2009 aastal seisellid on traditsiooniliselt matriarhaalne uhiskond uks tuntumaid seisellide kirjanikke oli antoine abel kes kirjutas prantsuse ja seisellikreooli keeles riigis ilmub 2 paevalehte ja 6 nadalalehte riigi elanike populaarseim spordiala on korvpall seisellide sportlased voistlesid esimest korda 1980 aasta suveolumpiamangudel moskvas riigi sportlased pole olumpiamangudelt medaleid voitnud sao tome ja principe ametlikult sao tome ja principe demokraatlik vabariik portugali keeles republica democratica de sao tome e principe on saareriik aafrikas atlandi ookeanis guinea lahes asuvatel sao tome ja principe saarel ning mitmel vaikesaarel sao tome ja principest on aafrikas pindalalt vaiksem riik ainult seisellid saared olid asustamata kuni nende avastamiseni portugali meresoitjate poolt 15 sajandil iseseisvus saavutati 1975 aastal riigi pealinn ning uhtlasi suurim linn on sao tome riigi nimi sao tome ja principe on tuletatud kahest osast mis margivad riigi kahte suuremat saart sao tome saart ja principe saart nimi sao tome tahendab portugali keeles puha toomast ja on pandud apostel toomase jargi kelle malestuspaeval 21 detsembril portugallased 1470 paiku saare avastasid nimi principe on luhend portugalikeelsest moistest ilha do principe mis eesti keeles tahendab printsi saart saar nimetati portugali printsi afonso auks sao tome ja principe asub atlandi ookeanis guinea lahes asuvatel ekvaatorilahedastel saartel riigi lahimad naabrid idas on ekvatoriaalguinea ja gabon kirdes kamerun ja pohjas nigeeria riigi rannajoone kogupikkus on 209 kilomeetrit pikim vahemaa on sao tome saarel pohjast lounasse 49 kilomeetrit ja idast laande 29 kilomeetrit principe saarel aga pohjast lounasse 21 kilomeetrit ja idast laande 15 kilomeetrit principe saar asub aafrika mandrist 220 kilomeetri kaugusel sao tome ja principe koosneb 2 suuremast saarest ja nende umbruses asuvatest vaikesaartest riigi suurimad saared on sao tome saar 854 km2 principe saar 136 km2 ja rolase saar 3 km2 kauguse tottu aafrika mandrist leidub saartel hulgaliselt endeemseid liike sao tome ja principe saared on vulkaanilist paritolu ja valdavalt magised saared on moodustunud kameruni vulkaaniaheliku kujunemisel riigi korgemad maed on kustunud vulkaanid riigi korgeim tipp on sao tome magi mis ulatub 2024 meetrit ule merepinna riigis on mitu oja neist pikim on io grande jogi riigi pindalast 284 on kaetud metsaga riigis on kirjeldatud 915 liiki korgemaid taimi sao tome saarelt ja selle umbruskonna saartelt on tuvastatud 601 taimeliiki millest 108 on endeemsed principe saarelt ja selle umbruse saartelt on tuvastatud 314 taimeliiki millest 35 on endeemsed riigi loodusest on tuvastatud 8 liiki kahepaikseid kellest hyperolius thomensis ja ptychadena newtoni on ohustatud liigid riigis on kirjeldatud 16 liiki roomajaid kellest 44 on endeemsed riigi looduses on kohatud 161 liiki linde kellest 25 on endeemsed sao tome saarel on kohatud 19 liiki imetajaid kellest 9 on kasitiivalised principe saarel on kohatud 9 liiki imetajaid kellest 4 on kasitiivalised riigi tosisemad keskkonnaprobleemid on maapinna ja vee reostumine ning pinnase erodeerumine lisaks ahvardab riigi metsi uleraiumine mis voib kaasa tuua liigilise mitmekesisuse vahenemise 2006 rajati obo rahvuspark ja 2012 moodustati principe saarele biosfaarikaitseala riigis valitseb troopiline kliima ja valitsevad kaks aastaaega kuivaperiood kestab juunist septembrini ja vihmaperiood oktoobrist maini temperatuurid varieeruvad riigis eelkoige pinnamoe tottu kui rannikul on aasta ringi keskmiselt 27c siis magedes 20c kui riigi pohjaosas sajab vihmaperioodil kuni 150 cm siis lounaosas kuni 510 cm sao tome ja principe on presidentaalne vabariik taidesaatev voim kuulub presidendile kes valitakse ametisse 2 voorus toimuvatel uldvalimistel 5aastaseks tahtajaks viimased presidendivalimised toimusid 2016 president maarab ametisse peaministri seadusandlik voim kuulub uhekojalisele rahvusassambleele kuhu kuulub 55 liiget rahvusassamblee liikmed valitakse ametisse 4 aastaks viimased valimised toimusid 2014 mille tulemusena said soltumatu demokraatlik aktsioon 33 sao tome ja principe vabastusliikumine 16 ning demokraatliku konvergentsi partei ja reflektsioonigrupi uhisliit 5 kohta riigi korgeim kohus on ulemkohus mis koosneb 5 ulemkohtunikust riigi pohiseadus joustus 5 novembril 1975 sao tome ja principe pealinn ning riigi suurim linn on sao tome riigis on kokku 477 asulat riik on halduslikult jagunenud kaheks provintsiks sao tome ja principe provintsideks sao tome provints on omakorda jagunenud 6 vallaks principe provints moodustab autonoomse piirkonna sao tome provintsi vallad riigis peeti rahvaloendusi 1981 1991 2001 ja 2012 riigis elavad portugallaste ja neegerorjade jarglased mestiitsid angolarid angolast toodud neegerorjade jarglased forrod vabastatud orjade jarglased serviitsid lepingulised toolised aafrika riikidest tongad aafrika riikide lepinguliste tooliste sao tomes sundinud jarglased ja eurooplased 2012 rahvaloenduse andmetel elas riigis 178 739 elanikku kellest 88 867 olid mehed ja 89 872 naised 1985 aastaks oli riigi rahvaarv uletanud 100 000 elaniku piiri vorreldes 2001 rahvaloendusega kasvas rahvaarv 2012 aastaks 435 seejuures enim lobata vallas 156 2017 aasta juulis elas riigis hinnanguliselt 201 025 inimest agua grande vallas elas 389 ja mezochi vallas 25 riigi rahvastikust samas elas caue vallas vaid 6031 elanikku 2012 rahvaloenduse andmetel elas 67 rahvastikust linnades rahvastikutihedus on 1786 inimest km2 kohta seejuures agua grande vallas 4209 inimestkm2 aga lemba vallas 637 inimestkm2 kui agua grande vallas oli naisi 516 elanikkonnast siis caue vallas 48 2012 sundis 1000 inimese kohta 285 last kui 2001 sundis 353 last 2012 rahvaloenduse andmetel on 521 rahvastikust nooremad kui 20eluaastat ja 38 vanemad kui 65eluaastat riigi ametlik keel on portugali keel lisaks raagitakse riigis kohalikke kreoolkeeli forro keelt angola keelt ja printsiipe keelt 2012 rahvaloenduse andmetel oli 968 riigi kodanikest sao tome kodakondsusega valisriikide kodanikke elas riigis 2637 kellest 503 on parit roheneemesaartelt 105 gabonist ja 89 angolast 2012 rahvaloenduse andmetel oli 557 rahvastikust katoliiklased adventistid 41 jumala assamblee koguduse liikmed 34 uusapostelliku kiriku liikmed 29 ja mana kiriku liikmed 23 paavst paulus iii rajas 3 novembril 1534 sao tome ja principe piiskopkonna 2014 seisuga oli riigis 14 katoliku kogudust tegutses 3 ilmikpreestrit ja 8 regulaarvaimulikku sao tome ja principe relvajoud jagunevad armee rannavalve presidendi kaardivagi ja rahvuskaardivagi riigi peamine majandusharu on kakaoseemnete kasvatus viimaste aastate pouad on kakaoseemnete saagikust vorreldes varasema ajaga vahendanud valitsus on viimastel aastatel uha joulisemalt arendanud turismi riigi sisemajanduse kogutoodangust on teenindussektori osakaal 674 pollumajandusel 224 ja toostusel 103 lisaks kakaoseemnetele kasvatatakse riigis veel kookospalme kardemoni pipart kohviube ja banaane 2010 moodustas riigi ekspordist 80 kakaooad riiki imporditakse peamiselt seadmeid toiduaineid ja kutust 2015 olid riigi peamised ekspordipartnerid holland 291 belgia 223 ja hispaania 154 impordipartnerid aga portugal 654 hiina 81 ja gabon 73 riigis on teede kogupikkus 320 kilomeetrit millest sillutatud teid on 218 kilomeetrit riigis on 2 lennuvalja riigi suurim sadam on sao tome sadam sao tome ja principe saared avastasid portugali meresoitjad joao de santarem ja pero escobar millalgi ajavahemikus 14691471 kuna saared olid asustamata otsustas portugali kuningas joao ii saarte strateegilisest asendist oluliste kaubateede suhtes lahtudes asutada sao tome saarele koloonia esimene katse 1485 osutus edutuks kuid 1493 rajas alvaro caminha koloonia 1500 rajati principe saarele koloonia kolonistide jaoks polnud need saared atraktiivsed ja seetottu kasutas portugal saari esialgu deporteerimiskohana kuhu saadeti emamaalt kriminaalkurjategijad orvud ja juudid kui kolonistid alustasid suhkruroo kasvatusega 16 sajandi algul hakati aafrikast sisse vedama neegerorje 1522 kuulutati sao tome ja 1573 principe portugali kroonikolooniaks 1641 okupeerisid sao tome saare hollandlased kes havitasid 70 veskit kui portugal vallutas saare 1648 tagasi siis kolonistid enam suhkruroo kasvatusega ei tegelenud vaid saarest sai aafrikast lahtuva orjakaubanduse tugipunkt 1753 kuulutati molemad saared uheks kolooniaks seoses piraatide sagedaste runnakutega 19 sajandil hakati koloonias kasvatama kohvi ja kakaopuid 1908 sai sao tomest maailma suurim kakaoubade tootja 1876 tuhistati portugali kolooniates orjus suuristanduste viletsad tootingimused toid veebruaris 1953 kaasa aafrika paritolu tooliste rahutused mille kaigus tapeti mitusada inimest nigeeria kodusoja ajal 19671970 oli sao tome biafra elanike jaoks tehtud humanitaarlendude baasiks 1960 loodi gabonis portugali koloniaalvoimu vastu sao tome ja principe vabastusliikumine mille uheks juhiks oli manuel pinto da costa sao tome ja principe iseseisvus 12 juulil 1975 riigi esimeseks presidendiks sai costa ja kuni 1990 aastani valitses sao tome ja principe vabastusliikumine riiki ainuparteina 1991 toimusid riigis esimesed demokraatlikud ja rahumeelsed valimised ning uueks presidendiks sai riigi esimene peaminister miguel trovoada 1992 kulastas riiki paavst johannes paulus ii 1995 teostasid relvajoud riigipoordekatse 2001 sai presidendiks soltumatu demokraatliku partei kandidaat fradique de menezes kuid 2003 korraldasid relvajoud sojavaelise riigipoorde 2006 korraldatud presidendivalimistel sai menezes taas presidendiks 20112016 oli president taas costa 2016 aastast on riigi president evaristo carvalho eesti solmis sao tome ja principega diplomaatilised suhted 20 mail 2009 riigi haridussusteem on eelkooli haridus pohiharidus keskharidus ja korgharidus riigi koolid jagunevad erakoolideks ja riigikoolideks riigis antakse pohiharidust antakse 6 aastat samuti antakse keskharidust 6 aastat riigis on 86 pohikooli ja 14 keskkooli 1996 rajati sao tome ja principe korgem polutehniline instituut mis 2014 muudeti ulikooliks sao tome ja principe kultuur on kujunenud portugali ja aafrika kultuuride mojutusel kaasaegses muusikas on levinud ussua ja socope rutmid principe saarelt on parit dexa 1999 avati riigi rahvusraamatukogu 1575 rajatud sao sebastiao fort muudeti 1976 rahvusmuuseumiks sao tome katedraal rajati 16 sajandil ja renoveeriti viimati 1814 riigi sportlased on osalenud olumpiamangudel alates 1996 aasta suveolumpiamangudest atlantas riigi sportlased pole seni olumpiamangudelt medaleid voitnud 12 juulinimeline staadion on riigi suurim ja mahutab 6500 pealtvaatajat singapur sanskriti keeles lovilinn ametlik nimi singapuri vabariik on riik linnriik kaguaasias malaka poolsaare lounaosa lahedal asuval singapuri saarel ja lahiumbruse vaikesaartel see on maailma vaikseim riik mille rahvaarv on ule 1 miljoni elaniku singapur on arenenud turumajanduse ja korge elatustasemega riik kus levinud asjaajamiskeel on inglise keel riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab naiteks 2line tootus singapuri voib tanapaeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tanapaeval konfutsiaanlikku eksamisusteemi nimi singapur lovilinn tuleneb sanskriti keelest sonadest simha lovi ja pura linn malai parimuse jargi andis piirkonnale nime srivijaya prints sri tri buana kes tuli saarele jahile akki markas prints tundmatut looma kel oli punane karvastik must pea ja valge manisk kui hammastunud prints kusis uhelt oukondlaselt mis loom see on vastas too et see on lovi prints pidas lovi ilmumist heaks endeks ja rajas parimuse jargi 1323 singapuri linna singapur paikneb kaguaasias malaka poolsaare lounaosa lahedal asuvatel saartel riik piirneb pohjas laanes ja idas malaisiaga millest teda eraldab johori vain riigist lounas asub indoneesia millest singapuri eraldab singapuri vain riigi rannajoone kogupikkus on 195 kilomeetrit pikimad vahemaad riigis on 49 kilomeetrit idast laande ja 25 kilomeetrit pohjast lounasse singapur on saareriik riigis asub ule 60 saare kuid saarte arv on rannikumere taitmise tottu ajapikku vahenenud ja riigi pindala suurenenud lisaks looduslikele saartele on rannikumerre moodustatud ka tehissaari riigi suurim saar on singapuri saar pindalaga 544 km2 riigi suuruselt teine saar on pulau tekong pindalaga 244 km2 singapuri saar jaguneb maastikugeograafiliselt kolmeks piirkonnaks saare keskosa on magine laaneosa kunklik ja idaosas laiub tasandik singapuri korgeim tipp timah korgub 163 meetrit ule merepinna singapuris asub 6 joge singapuris puuduvad looduslikud jarved kuid riigis on rajatud 17 tehisjarve millest suurim on kranji veehoidla varem veeti joogivett singapuri malaisiast singapuris on tiheda inimasustuse tottu looduslikke alasid vahe metsamaa holmab 33 singapuri pindalast singapuris kasvab teadaolevalt 2141 parismaist liiki 1822 voorliiki ja 210 kruptogeenset liiki taimi saarte taimestikku on mojutanud poliste liikide valjasuremine ja uute liikide sissetoomine ning levimine looduses leidub 18 liiki kapalisi enamik singapuri puittaimi kuulub madaraliste rubiaceae seltsi moodustades alusmetsa riigi ohustatumad taimed on kukesabaline pemphis acidula 3 vaikese asurkonnaga tahtmanglipuu bruguiera parviflora 1996 tuvastatud kandeelia manglipuu xylocarpus rumphii ja avitsennia avicennia marina kuigi riigi nimes kajastub lovi siis singapuris pole teadaolevalt kunagi lovisid elanud malai parimuse jargi riigile nime andnud loomaks on peetud malai tiigrit riigi ohustatumad loomaliigid on krabiliik johora singaporensis ja hiljuti avastatud madu cylindrophis mirzae endeemsetest putukatest on singapurist leitud kilklased cardiodactylus singapura ja svistella chekjawa ritsiklased oxylakis singaporensis ja glenophisis singapura nokalised naucoris minutus ja mangalcoris miniatus pornikalised hydraena singaporensis ja parathroscinus magnus sipelgalised leptanilla hypodracos ja cerapachys singaporensis ning kahetiivalised empis producta ja ngirhaphium murphyi koibikuline stylocellus ramblae tigu cyclophorus aquilusa nalkjas elysia singaporensis ning mitmed amblikulised riigis on tuvastatud 85 liiki mageveekalu neist gobiopterus birtwistlei elab vaid singapuris singapuris on leitud 28 liiki kahepaikseid neist 26 liiki on pariskonnalisi ja 2 liiki sabakonnalisi riigist on leitud 109 liiki roomajaid riigis elab 15 liiki murkmadusid riigis on kohatud 404 liiki linde ohustatud liikidest elavad singapuris suurbulbul pycnonotus zeylanicus ja kuldtsiitsitaja emberiza aureola singapuris elab 65 liiki imetajaid mitu alamliiki on endeemsed singapuris kehtivad vorreldes eestiga aarmiselt ranged keskkonnakaitse reeglid naiteks on satestatud 1000 singapuri dollarit prugi maha viskamise ja 100 singapuri dollarit natsu mahasulitamise eest korduva teo sooritamisel on korgeim karistusmaar 5000 singapuri dollarit singapuri elanikud tekitavad oopaevas 8559 tonni prugi pea samas koguses jaatmeid laheb taaskasutusse singapuris asub ule 300 pargi ja 4 looduskaitseala bukit timahi looduskaitsealal on leitud 40 riigi taime ja loomaliikidest 1859 rajatud singapuri botaanikaaed kuulub unesco maailmaparandi nimistusse singapuris valitseb troopiline kliima keskmine oopaevane temperatuur on 24c kuni 31c oopaevane ohuniiskus koigub keskmiselt 60 ja 90 protsendi vahel novembrist martsini tabavad riiki mussoonvihmad seejuures novembrist jaanuarini sajab vaga palju aprillist septembrini valitseb kuivem periood singapur on parlamentaarne vabariik riigipea on president valitsust juhib peaminister president valitakse ametisse 6aastaks seadusandlik voim kuulub 1kojalisele parlamendile mis koosneb 101 liikmest 89 liiget saavad ametisse valimiste jarel 9 maarab president ja 3 opositsiooniparteid parlamendiliikmed valitakse ametisse 5 aastaks 2015 aasta parlamendivalimiste jarel sai parlamendis rahvapartei 83 ja toopartei 6 kohta pohiseadus joustus 22 detsembril 1965 riik voeti urosse 21 septembril 1965 singapur on aseani liige singapuril puudub riiklik haldusjaotus singapuri linn jaguneb viieks ringkonnaks district mis holmavad kogu riiki singapuri elanikkond jaguneb kodanikeks alalisteks residentideks ja mittealalisteks residentideks singapuri alal toimus esimene rahvaloendus 1871 alates 1970 aastast peetakse rahvaloendusi iga 10 aasta tagant viimane rahvaloendus toimus singapuris 2010 2015 aasta seisuga elas singapuris 554 miljonit inimest neist 338 miljonit 61 olid singapuri kodanikud 528 000 10 alalised residendid kes uhtekokku moodustavad singapuri residendid ehk 71 elanikkonnast ning 163 miljonit 29 mittealalised residendid singapuri residentide seas on 1000 naise kohta 965 meest 2015 aastal oli sundimusmaar 97 suremusmaar 48 ja imikute suremusmaar 17 2015 aastal elas singapuris 39 miljonit residenti 71 kogurahvastikust neist 29 miljonit olid hiinlased 520 000 malaid ja 355 000 indiast parit kodanikud 2016 aastal oli singapuri rahvastikutihedus 7797 inimestkm singapuri residentide mediaanvanus oli 2015 aastal 396 aastat singapuris ametlikud keeled on hiina keel inglise keel malai keel ja tamili keel riigi elanikkonnast peab 363 emakeeleks hiina keele pohjahiina murderuhma mandariini keel 298 inglise keelt 119 malai keelt ja 81 hiina keele mini murderuhma kuuluvat hokkieni keelt singapuri pohiseadus satestab usuvabaduse 2010 aasta rahvaloenduse andmetel on 33 singapuri residentidest budistid ja 11 taoistid 2000 aasta rahvaloendusega vorreldes suurenes 2010 aastaks kristlaste hulk varasemalt 15 18ni moslemeid on 15 ja hinduiste 51 57 hiinlastest peab end budistiks voi taoistiks ja 20 kristlaseks seejuures budistide ja taostide osakaal hiinlaste seas langes 2010 aastal 2000 aastaga vorreldes kuid kristlaste osakaal kasvas 17lt 20le india paritolu elanike seast on 59 hindud 22 moslemid ja 13 kristlased 99 malaidest on moslemid korgharidusega elanike seast tunnistas 2010 aastal 24 et nad ei tunnista uhtki religiooni madalama haridusega elanikud on kas budistid voi taoistid kristlased ja moslemid kuuluvad peamiselt keskharidusega elanike hulka 1972 aastal moodustati singapuris katoliiklik peapiiskopkond 2014 aasta andmetel tegutses riigis 65 katoliku ilmikpreestrit ja 80 regulaarvaimulikku singapuri relvajoud koosnevad armeest merevaest ja ohujoududest relvajoududes teenib vahemalt 50 000 tegevvaelast singapur kulutas 2015 riigikaitsele 322 sisemajanduse kogutoodangust riigi kodanikele kehtib 2aastane ajateenistus korgeim auaste relvajoududes on kindralleitnant singapur asus oma relvajoude arendama kui suurbritannia otsustas 1971 aastaks alalt oma vaed valja viia singapur on teinud kaitsealast koostood iisraeliga armeejuhile chief of army alluvad kindralstaap 6 diviisi rannakaitseuksus kiirreageerimisuksus ja erioperatsioonide uksus singapuri armee koosseisu kuuluvad veel jargmised uksused 2006 votsid singapuri relvajoud kasutusse 96 leopard 2a4 tanki armee relvastusse kuuluvad ka 350 sm1 tanki 22 amx10p ja 500 bionixi jalavaesoomukit himarsi raketitorjesusteem 54 ssph1 primus liikursuurtukki 200 granaadiheitjat carl gustaf m2 ning tankitorjekompleksid milan ja spike singapuri sojalaevastikku kuuluvad formidableklassi fregatid victoryklassi korvetid independenceklassi laevad fearlessklassi patrullpaadid ja bedokklassi miinilaevad singapur kasutab archer ja challengerklassi allveelaevu riik on lahiaastatel tellinud saksamaalt 4 uut type218sg allveelaeva riigi sojalaevastik paikneb changi ja tuasi merevaebaasides singapuri ohujoudude koosseisu kuuluvad f15 eagle ja f16 fighting falcon havitajad c130 hercules transpordilennukid ch47 chinook helikopterid as 332 super puma helikopterid ah64d apache helikopterid ja sikorsky s70b seahawk helikopterid 2015 oli singapuri tootusemaar 2 tooealisest elanikkonnast singapuri kattega teede kogupikkus on 3425 kilomeetrit millest 161 kilomeetrit on kiirteid singapur on maailma vaikseim riik kus asuvad kiirteed singapuris asub 9 lennuvalja riigi raudteevorgu kogupikkus on 1532 kilomeetrit kogu raudteevork holmab 104 raudteejaama singapuril on raudteeuhendus malaisiaga riigi peamine sadam on singapuri sadam mis on maailma suuruselt teine sadam aastase kaubatonnaazi mahult esmakordselt mainitakse ala hiina urikutes 3 sajandil nimega pu luo chung i aastatuhande lopus domineeris piirkonnas srivijaya riik malai annaalide andmetel moodustati alal 14 sajandil singapura kuningriik kuid muud singapuri kajastavad kirjalikud allikad selle perioodi kohta puuduvad samas toendavad arheoloogilised valjakaevamised et singapuris oli 14 sajandil vahemalt uks suurem asula singapura kuningriigi rajaja ja esimene kuningas oli srivijaya prints sri tri buana kes andis alale ka singapuri nime riigi viimane kuningas parameswara pogenes 1398 majapahiti sissetungi jarel malaka poolsaarele ja rajas malacca sultanaadi 1320 saabusid singapuri alale mongoli kaupmehed ja 1330 kulastas saart hiina randur wang dayuan 1511 vallutasid portugali kolonistid malacca sultanaadi ja 1613 likvideerisid singapuri asustuse hiljem kuulus singapuri alal formaalselt johori sultanaadile britid rajasid singapuri kaubandustugipunktina 6 veebruaril 1819 briti bencooleni kindralkuberneri thomas stamford rafflesi ja brittide abiga troonile upitatud johori sultani vahel solmitud lepinguga kui seni elas singapuri saarel umbes 1000 elanikku siis ala sattumisel briti impeeriumi valdusesse hakkas kasvama hiinlaste hulk 1824 peeti singapuris esimene rahvaloendus kindralkuberner raffles maaras singapuri halduriks major william farquhari kes rajas vabasadama mille kaive kasvas aastatega kiiresti 1824 solmitud suurbritannia ja hollandi vahelise lepinguga jai singapur briti impeeriumi valdusesse 1826 asus asundust haldama briti idaindia kompanii ja 1830 aastast kuulus ala briti bengali presidentuuri haldusalasse 19 sajandi keskel sai singapurist oluline kaubandussadam 1867 muudeti singapur briti kroonikoloonia osaks singapuri hiinlaste kogukond toetas heldelt 1911 xinhai revolutsiooni jaapani vaed tungisid teise maailmasoja ajal 8 veebruaril 1942 singapuri ja 15 veebruaril 1942 kapituleerus briti kindralkuberner arthur percival koos 130 000 briti impeeriumi eri piirkondadest parit soduriga see oli arvukaim briti uksuste kapituleerumine teise maailmasoja ajal jaapani okupatsioon loppes singapuris 15 augustil 1945 singapuri tabasid soja loppedes kuni isesiesvuse saavutamiseni sotsiaalsed rahutused singapur sai 1 aprillist 1946 soltumatuks briti kroonikolooniaks 1948 moodustati singapuri esimene taidesaatev ja seadusandlik kogu 25 augustil 1947 rajati singapuri progressivistlik partei mis sai esimestel valimistel seadusandlikus kogus 3 kohta ja jargmiste valimiste jarel 1951 aastal 6 kohta jurist lee kuan yew moodustas koos mottekaaslastega 21 novembril 1954 toopartei mis 1955 aasta valimistel sai 3 kohta valimiste jarel moodustas singapuri esimese valitsuse toorinde juht david marshall 1959 sai singapur taieliku omavalitsuse ja valimised voitis toopartei mille juht lee kuan yew sai 3 juunil 1959 singapuri esimeseks peaministriks jaades sellesse ametisse novembrini 1990 19631965 kuulus singapur malaisia koosseisu singapur kuulutas 9 augustil 1965 end iseseisvaks kui malaisa parlament otsustas singapuri foderatsioonist valja heita jargnevatel aastakumnetel koges singapur hoogsat majanduskasvu ja kui hiinas sai voimule deng xiaoping kaisid hiina ametnikud singapuris ettevotlusalaseid kogemusi omandamas esimese suurema loogi singapuri majandusele andis 1997 kaguaasia finantskriis 1990 andis lee kuan yew valitsusjuhi ameti ule goh chok tongile 2004 sai peaministriks lee hsien loong singapur tunnustas eesti iseseisvust 6 septembril 1991 eesti solmis diplomaatilised suhted singapuriga 2 veebruaril 1993 eesti suursaadik singapuris resideerub indias eesti peaministritest on singapuri kulastanud tiit vahi 1997 ja andrus ansip 2011 lisaks on singapuris kainud valisminister urmas paet ja majandusminister juhan parts eesti on singapuriga solminud koostooleppe informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas lennundusleppe otseuhenduse loomiseks ja tulumaksudega topeltmaksustamise valtimise ning maksudest hoidumise tokestamise lepingu singapuri otseinvesteeringud eestisse olid 31 detsembril 2015 kokku 1023 miljonit eurot eesti otseinvesteeringud singapuri olid 18 miljonit eurot eesti ettevotted eksportisid singapuri masinaid ja seadmeid 346 metalle ja metallitooteid 345 ning keemiatooteid 109 singapurist eestisse imporditi peamiselt masinaid ja seadmeid 39 plaste ja plasttooteid 357 ning keemiatooteid 147 peale eesti taasiseseisvumist hakkas eestlasi siirduma singapuri toole 2014 aasta seisuga osales aktiivsemalt eestlaste seltsielus umbes 50 inimest eestlaste urituste eestvedaja on kaiareet parv singapuri haridussusteem on kolmeastmeline pohiharidus keskharidus ja keskhariduse jargne haridus 2010 aasta rahvaloenduse andmetel on 228 singapuri elanikest korgharidusega singapuris omandatakse pohiharidus 6 aastaga keskharidus 4 voi 5 aastaga singapuris asus 2017 aastal 6 ulikooli 2017 asus singapuris 5 polutehnikumi singapuri kultuuris on kombineeritud aasia ja euroopa kultuuri mojud riigis tahistatakse hiina malai kui kristliku kultuuri tahtsamaid pidustusi riigi tahtsaim puha on iseseisvuspaev 9 august riigi tahtsaim kultuurikeskus on esplanaad singapurist on parit poplauljad stefanie sun ja jj lin 1979 moodustati singapuri sumfooniaorkester singapuri kinokunst hakkas arenema 1990ndatel nimekaimad filmiprodutsendid on eric khoo ja jack neo singapuris toimub bryan forbesi filmi king rat tegevus riigi vanim muuseum on singapuri rahvusmuuseum mis rajati 1849 teised riiklikud muuseumid on veel aasia tsivilisatsioonide muuseum 1996 avatud singapuri kunstimuuseum 2015 avatud singapuri riiklik kunstigalerii ja 2008 avatud riiklik kunstimuuseum 8q sam alates 2006 aastast korraldatakse singapuri biennaali singapuri botaanikaaed kuulub unesco maailmaparandi nimistusse singapuri sportlased voistlesid esmakordselt 1948 aasta suveolumpiamangudel londonis riigi sportlased on suveolumpiamangudelt voitnud 1 kuld 2 hobe ja 2 pronksmedalit feng tianwei on lauatennises voitnud suveolumpiamangudelt 3 medalit riigi sportlased on rahvusvahelistel voistlustel olnud edukad lauatennises sulgpallis purjetamises ja ujumises singapuril on oma jalgpalliliiga kuhu kuulub 12 klubi singapuri jalgpallikoondis on 4 korda tulnud aseani meistriks 2010 peeti singapuris noorte olumpiamangud 2008 aastast korraldatakse singapuris vormel 1 grand prix singapore to erect a tuas mega port the envisioned consolidated container port will handle 65 million teus annually 2 oktoober 2012 senegali vabariik on riik laaneaafrikas senegali joest lounas senegali pohjapoolne naaberriik on mauritaania idas piirneb senegal maliga lounas guinea ja guineabissauga lisaks umbritseb senegal idast pohjast ja lounast gambiat 2010 aastal elas senegalis 12 323 252 inimest sundimuse uldkordaja oli 3727 ja suremuse uldkordaja 949 promilli keskmine eluiga oli 5938 94 rahvastikust on moslemid ja 5 kristlased 42 elanikkonnast elab linnades senegali pealinn ja suurim linn on dakar senegali 2010 aasta sisemajanduse kogutoodang oli 2386 miljardit usa dollarit sellega on ta maailmas 116 kohal tootus oli 2007 aastal 48 senegali suurimad ekspordiartiklid on senegali tahtsaimad ekspordipartnerid on mali 2012 india 984 gambia 558 prantsusmaa 502 ja itaalia 423 2009 senegali suurimad impordiartiklid on senegali tahtsaimad impordipartnerid on prantsusmaa 1958 suurbritannia 964 hiina 808 holland 564 tai 475 ja ameerika uhendriigid 397 2009 2007 aastal oli aidsi nakatunud 67 000 inimest risk haigustesse nakatuda on vaga suur esimene ebola viirushaiguse haigusjuhtum leidis senegalis kinnitust 29 augustil 2014 ebolahaige tervenes 17 oktoobri seisuga on who andmetel ebola viirushaiguse puhang senegalis loppenud gaius julius caesar lisanime klassikaline haaldus oli kaisar hiljem eesti traditsioonis tsaasar 13 juuli 100 ekr 15 marts 44 ekr oli vanarooma vaejuht poliitik ja kirjanik caesar abiellus 84 ekr lucius cornelius cinna tutre cornelia cinna nooremaga caesar oli sel ajal 18aastane ja cornelia 13aastane kui 82 ekr sai cinna vastane lucius cornelius sulla diktaatoriks siis kaskis ta caesaril end naisest lahutada caesar keeldus ja muutus selleparast sulla polualuseks ta paases ainult eestkoste tottu poliitilist tegevust alustas caesar parast sulla surma 78 ekr ta astus sulla pooldajate vastu keda suudistati valjapressimises 74 ekr voitles ta mithridatesega 68 ekr oli ta kvestor teise abielu solmis caesar sulla lapselapse pompeiaga 67 ekr aasta parast esimese naise cornelia surma ta korraldas 65 ekr ediilina luksuslikud vaatemangud ja laskis taastada mariuse kujud niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu 63 ekr sai ta pontifex maximuseks kui lucius sergius catilina riigipoordekatse nurjus kaitses caesar senatis vandenoulasi 62 ekr oli ta praetor urbanus ja jargmisel aastal lounahispaania asehaldur aastal 60 ekr moodustas ta esimese triumviraadi marcus licinius crassuse ja pompeiusega triumviraadi toetusel valiti ta 59 ekr konsuliks konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise caesar lahutas end pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 ekr konsul piso tutre calpurniaga oma tutre julia andis ta naiseks pompeiusele ta pani egiptuse troonile kleopatra kellega tal oli poeg caesarion kes sundis 47 ekr tema nimest on tuletatud sonad keiser juuli ja tsaar ta oli vanarooma kuulsaimaid konemehi kuid suurem osa tema konedest ei ole sailinud kirjanduse seisukohast on tema teostest tahtsaimad kommentaarid gallia sojast commentarii de bello gallico 7 raamatut millele hirtius lisas 8 ja kommentaarid kodusojast commentarii de bello civili 3 raamatut molemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning oigustavad caesari tegevust ta uuendas kalendrit vottes kasutusele juliuse kalendri kui caesari ametiaeg konsulina hakkas labi saama maarati ta gallia cisalpina pohjaitaalia ja illuurikumi provintsi laanebalkan kuberneriks hiljem ka gallia transalpina ehk gallia narbonensis lounaprantsusmaa kuberneriks caesari juhtimise all oli neli leegioni gallia oli ebastabiilne roomlaste liitlased keltidest aeduid olid gallia keltide ja germaanlastest sueebide poolt voidetud sueebid asusid elama vallutatud aeduide maale alpi magedest pohjpool asunud helvetiide hoim valmistus samuti massiliseks migratsiooniks caesar voitis esmalt 58 aastal ekr helveete ja seejarel sueebe ariovistusega jattes seejarel oma armee talvituma sequanide territooriumile 57 aastal ekr voitis caesar belgid axona lahingus ja seejarel alistas kirdegallias asuvad belgia hoimud ukshaaval ning reini joest lounas asuvad madalmaade territooriumid kuulusid jargnevalt rooma impeeriumi gallia belgica provintsi koosseisu caesari ja pompeiusega koos esimese triumviraadi moodustanud marcus licinius crassus divesi poja publiuse juhtimise all alustas uks leegion armorica ja bretagnei poolsaare vallutamist 56 aastal ekr viidi lopule armorica vallutus voiduga veneetide ule merelahingus samal ajal vallutas publius licinius crassus edelas asuvad akvitaanid jargnevalt ulatus rooma provints akvitaania gallia aquitania pureneedest garonnei joeni 55 aastal ekr loi caesar tagasi galliasse tunginud germaani hoimud ehitas ta silla ule reini ja marssis armeega germaania territooriumile 55 aastal ekr suvel seilas caesar parast madalmaade rannikul asunud morinide ja menapiide alistamist britanniasse uskudes et bretoonid olid abistanud eelmisel aastal venetisid tema vastu kuigi caesaril onnestus randuda kentis ei suutnud ta sugavamale voorale territooriumile sisse tungida ning naasis talveks galliasse 54 aastal ekr suundus caesar britanniasse tagasi ta tungis sisemaale tostes oma liitlase mandubraciuse trinovantese hoimust nende kuningaks ja ning alistas tolle rivaali cassivellaunuse samal ajal viis kehv viljasaak gallias laialdase ulestousuni mida juhtis hoimupealik ambiorix caesar oli sunnitud tema vastu kogu talve ja ka jargmise aasta alguse sodima 52 aastal ekr vallandus gallias teine suur ulestous mida juhtis arverni hoimupealik vercingetorix kel onnestus gallia hoimud oma juhtimise alla uhendada vercingetorix voitis caesarit mitmes kokkuporkes kaasa arvatud gergovia lahingus kuid caesar sundis lopuks hoimud alistuma ning gallia oli otsustavalt voidetud caesar alustas 10 jaanuaril 49 ekr rubicot uletades kodusoda mille ta voitis ja kuulutas ennast eluaegseks rooma diktaatoriks caesari kodusoda 4945 ekr peeti julius caesari ja senati optimaatide fraktsiooni mida esialgu juhtis gnaeus pompeius magnus vahel ja loppes caesari voiduga rahulolematud senaatorid morvasid caesari martsi iidide ajal 44 ekr hamid karzay ka hamid karzai sundinud 24 detsembril 1957 on afganistani poliitik ta oli esimene demokraatlikult valitud president ta astus ametisse 2004 aasta 7 detsembril ja tema ametiaeg loppes 29 septembril 2014 kui ametisse astus ashraf ghani aastatel 20012002 oli ta afganistani ajutise uleminekuvalitsuse esimees ja 20022004 riigi ajutine president karzay sundis kandaharis ta on pustu ja kuulub mojuvoimsasse populzai klanni kust on parit paljud afganistani kuningad karzay perekond kuulus kuningas mohammad zaher shah innukate poolehoidjate hulka karzay oppis aastatel 19791983 indias himachal pradeshi osariigis shimla linnas himachali ulikoolis kraadioppurina politoloogiat 1980 aastatel toetas ta rahaliselt noukogudevastaseid ulestouse afganistanis parast noukogude vagede lahkumist oli ta burhanuddin rabbani valitsuskabinetis minister kui 1990 aastatel ilmus poliitilisele areenile taleban pooldas karzay algul seda hiljem aga utles ta sellest liikumisest lahti viidates selle kahtlastele sidemetele pakistanis kui taleban 1996 rabbani kukutas keeldus karzay olemast suursaadik uro juures 1997 aastal laks karzay oma perekonna juurde pakistani quetta linna kus ta hakkas tootama zahirsahhi voimulenaasmise heaks 2001 aastal parast 11 septembri terrorirunnakut tootas karzai koos usa agentidega talebani voimu kukutamise nimel afganistanis ja kogus uuele valitsusele toetust 5 detsembril 2001 kogunesid afganistani poliitilised liidrid bonni vastavalt seal solmitud lepingule bonni lepe nimetati karzay 29liikmelise valitseva komitee esimeheks ja ajutise valitsuse juhiks voimu ulemineku tseremoonia leidis aset 22 detsembril 19 juunil 2002 nimetati hamid karzay loya jirgal riigi ajutiseks presidendiks 5 septembril 2002 tehti hamid karzayle kandaharis atentaat uue afgaani rahvusarmee vormi kandnud mees avas tule haavates kandahari kuberneri ja usa erioperatsioonide ohvitseri karzayd tulistanud isik ning uks presidendi ihukaitsjatest said surma karzay osales kandidaadina 9 oktoobril 2004 toimunud presidendivalimistel ja sai voidu 21 provintsis ametlikult kuulutati ta valimiste voitjaks 3 novembril ja vannutati ametisse sama aasta 7 detsembril 2009 aasta presidendivalimistel valiti hamid karzay ametisse tagasi 20 augustil 2009 toimunud esimesest voorust paases ta kahe enam haali saanud kandidaadi seas edasi kuid enne teise vooru toimumisaega novembri alguses tema vastaskandidaat abdullah abdullah loobus sest ei pidanud valimisi demokraatlikeks 2 novembril 2009 kuulutati hamid karzay valimiste voitjaks ning 19 novembril 2009 alustas ta uut ametiaega presidendina karzai valdab pustu dari urdu inglise prantsuse ja hindi keelt 7 martsil 2003 sai ta himachali ulikooli audoktoriks kirjanduse alal tema vend ahmad wali karzay aitab koordineerida humanitaarabi kandahari provintsis hamid karzay on abielus ja tal on uks poeg rexhep kemal meidani sundinud 17 augustil 1944 albaanias elbasanis on albaania endine president 19972002 ta lopetas 1966 tirana ulikooli fuusika erialal ning lopetas 1974 kraadioppe prantsusmaal caeni ulikoolis ta tootas 19661996 tirana ulikooli fuusikaoppejouna sealhulgas professori kateedrijuhataja ja loodusteaduskonna dekaanina sel ajal avaldas ta hulga teaduslikke toid nii albaanias kui ka valismaal tema poliitikukarjaar algas 1990 aastatel 1991 aasta esimestel mitmeparteilistel valimistel oli ta keskvalimiskomisjoni esimees ta oli ka presidendinoukogu liige 1991 aastatel 19921996 oli ta tegev tsiviiluhiskonnas olles muuhulgas 19941996 albaania inimoiguste keskuse juhatuse esimees aastal 1996 astus ta sotsialistlikusse parteisse ning valiti selle peasekretariks oli sellel kohal 1997 aastani ennetahtaegsetel parlamendivalimistel juunis 1997 valiti meidani parlamendiliikmeks 24 juulil valis parlament kuvendi popullor ta albaania presidendiks aastal 2002 jargnes talle presidendina alfred moisiu ta on valitud albaania teaduste akadeemia tegevliikmeks ja 2015 aastal makedoonia teaduste ja kunstide akadeemia valisliikmeks muhammad husni mubarak araabia laanemaades kasutatakse enamasti nimekuju hosni mubarak sundinud 4 mail 1928 kafrelmeselhas on endine egiptuse poliitik egiptuse president alates 14 oktoobrist 1981 kuni 11 veebruarini 2011 juunis 2012 moisteti ta eluks ajaks vangi mubarak sundis egiptuse kulas taluperekonnas ehkki isa tahtis et temast saaks advokaat valis mubarak sojavaelase karjaari 1949 aastal lopetas ta sojakooli bakalaureusekraadiga ning asus edasi oppima lennuvaelaseks liitudes 1950 aastal egiptuse ohujoududega peagi hakkaski ta seal karjaari tegema muuhulgas kais ta ka taienduskoolitusel noukogude liidus biskekis toona frunze ning 1964 aastal oli ta egiptuse sojavaedelegatsiooni juhiks nsv liidus 19671972 oli ta ohujoudude akadeemia juht ning egiptuse ohujoudude staabiulem 1972 aastal sai mubarakist ohuvae ulem ja asesojaminister et ohujoud naitasid end 1973 aasta yom kippuri sojas heast kuljest sai mubarak ohuvae kindraliks 1975 aastal sai rahva seas suure populaarsuse saavutanud mubarakist asepresident 1978 aastal sai temast ka valitseva rahvuslikdemokraatliku partei aseesimees temast sai president anwar sadati koige lahedasem kaastooline kes jagas ka tema visiooni vajadusest jouda leppimisele iisraeliga parast anwar sadati morvamist aastal 1981 valis egiptuse parlament mubaraki uueks presidendiks ta jatkas sadati algatatud rahumeelset poliitikat iisraeli suhtes suutes samal ajal hoida haid suhteid ka teiste araabia riikidega 1989 aastal sai araabia liiga keskuseks kairo tanu normaliseeritud suhetele iisraeliga sai mubarakist uks olulisemaid usa liitlasi lahisidas ta oli uks sihikindlamaid palestiinlaste ja iisraeli rahuprotsessi vahendajaid 2005 aastal valiti mubarak viiendaks ametiajaks egiptuse presidendiks esmakordselt valis presidenti rahvas ja senisest monevorra vabamalt lasti tegutseda ka opositsioonil mubaraki voit oli siiski maekorgune ja peamine opositsioonijuht vangistati peagi suudistatuna toetusallkirjade voltsimises 2006 aasta parlamendivalimistel sai tugeva toetuse opositsiooniline muslimi vennaskond kuid mubaraki partei sailitas siiski enamuse 2010 aasta valimistega laks parlament pea taielikult voimupartei kontrolli alla vaatamata valimisfarssidele valitses mubarak enamuse oma voimuaastatest diktaatorina kelle voim pusis uksnes tanu ulimalt korrumpeerunud ja suure voimutaiusega sojavaele tanu usasobralikule valispoliitikale ei soovinud laaneriikide massimeedia mubarakit aga diktaatoriks nimetada mubaraki kavakohaseks jarglaseks presidenditoolil peeti tema poega gamali sundis 1963 kuid nii isa kui ka poeg on voimu saarasel viisil edasi andmise plaane eitanud 2011 aasta 25 jaanuaril puhkesid egiptuses rahutused mille peamiseks uhiseks noudmiseks oli hosni mubaraki tagasiastumine mubarak lubas reforme ja vahetas valja valitsuse kuid keeldus tagasi astumast parast nadalaid kestnud ja mitusada inimelu noudnud vastasseisu meeleavaldajate ja lojalistide vahel teatas vastmaaratud asepresident omar suleiman 11 veebruaril mubaraki tagasiastumisest ja voimu uleminekust sojavaele aprillis andis peaprokuratuur korruptsiooni voimu kuritarvitamise ebaseadusliku rikastumise ja meeleavaldajatevastase vagivalla ohutamise suudistuste uurimisega valja mubaraki ja tema poegade vahistamiskasu 3 augustil 2011 toimus esimene kohtuistung kus mubarak viibis haiglavoodis teda suudistati morvades ja korruptsioonis uhtegi suudistust ta omaks ei votnud 2 juunil 2012 moisteti ta eluks ajaks vangi 1990 aastal asus mubarak lahesojas selgelt toetama iraagi vastasleeri ja sai selle eest usalt majandusabi 2003 aastal oli ta aga iraagi soja vastu sest see destabiliseeris olukorda piirkonnas veelgi enam ega lahendanud mubaraki arvates lahisida peamist probleemi palestiina ja iisraeli konflikti mubaraki seisukohtade moodukas laanemeelsus toi kaasa islamiaarmuslaste vastuseisu ja vaidetavasti on viimased teda korduvalt tappa uritanud koige ohtlikum atentaat tehti 1995 etioopias majanduspoliitikas kaugenes mubarak otsustavalt gamal abdel nasseri noukogulikust majandusmudelist ja on arendanud vabaturumajandust peamiseks tuluallikaks on saanud turism mooduka poliitikuna on mubarak egiptuses lubanud kopti kirikul vabamalt tegutseda ja lasknud koptidel ka oma puhasid vabalt tahistada 2 jaanuaril 1985 kutsus ta tagasi shenouda iii kelle sadat oli eksiili sundinud ja vabastas koik sadati kasul vahistatud kopti piiskopid ja teised vaimulikud shenouda iii saabuski juba 7 jaanuaril tahistatavateks uusaastapidustusteks egiptusse katoliku kiriku lima peapiiskopkond ladina keeles archidioecesis limanus loodi 12 veebruaril 1546 lima piiskopkonnast diotseesist mis oli loodud 14 mail 1541 jargnevas tabelis on toodud lima peapiiskopid ja ainus piiskop jeronimo de loayza katoliku kiriku bambergi peapiiskopkond ladina keeles archidioecesis bambergensis loodi 1 aprillil 1818 bambergi piiskopkonnast diotseesist mis loodi 1 novembril 1007 katoliku kiriku berliini peapiiskopkond ladina keeles archidioecesis berolinensis loodi 27 juunil 1994 berliini piiskopkonnast diotseesist mis oli loodud 13 augustil 1930 jargnevas tabelis on toodud berliini piiskopid ja seni ainus peapiiskop georg maximilian sterzinsky jan peter balkenende sundinud 7 mail 1956 biezelinges on hollandi poliitik ta oli hollandi peaminister 22 juulist 2002 kuni 14 oktoobrini 2010 selles tabelis on toodud hispaania monarhide nimistu alates 1556 aastast sierra leone on riik laaneaafrikas piirneb guinea ja libeeriaga pealinn freetown asub sierraleone laaneosas eestil on sierra leonega diplomaatilised suhted alates maist 2011 sierra leone rahvaarv oli 2013 aastal hinnanguliselt 619 miljonit rahvastikust moodustavad 35 temned 31 mended 8 limbad 5 konod 2 kriod 2 mandingod 2 lokod ja 15 muud rahvad 31 juuli seisuga oli riigis seoses ebola viirushaiguse puhanguga valja kuulutatud eriolukord 14 oktoobri seisuga oli who andmetel sierra leones ebola viirushaigusesse nakatunud 3410 ja surnud 1200 inimest freetowni linnapea franklyn bode gibson on palunud ebola leviku tokestamiseks koikidel linnaelanikel pusida kodudes ja mitte tanavatel liikuda 23 novembri 2014 seisuga oli sierra leones ebolasse nakatunud 6599 ja surnud 1398 inimest sierra leones avastasid tervishoiuametnikud korvalises teemandikaevandamispiirkonnas hulgaliselt surnukehi mis tekitab kartusi et ebolaepideemia mootmed voivad olla suuremad kui seni teada kuna paljudest ebolajuhtumitest konos pole seni teatatud sambia ametlikult sambia vabariik on merepiirita riik aafrika lounaosas sambia piirneb pohjas kongo demokraatliku vabariigi kirdes tansaania idas malawi kagus mosambiigi lounas namiibia botswana ja zimbabwe ning laanes angolaga sambia asub uksikute magedega korgel kiltmaal mida lohestavad orud sambia ja zimbabwe piiril paikneb unesco maailmaparandi nimistusse arvatud victoria juga tulusaim loodusvara on olnud vasemaak leidub ka muid metallimaake ning vaariskive eriti smaragde sambia on horedalt asustatud maa ja uks aafrika lounaosa linnastunumaid riike suurem osa rahvast koneleb bantu keeli riigikeel on inglise keel kuni iseseisvumiseni 1964 aastal oli sambia pohjarodeesia nime all suurbritannia koloonia riigi nimi on inglise keeles republic of zambia luhemalt zambia eestikeelne ametlik nimi on sambia vabariik aastast 1911 kuni iseseisva sambia riigi moodustamiseni 1964 aastal kandis piirkond pohjarodeesia nime riik sai nime zambezi joe jargi sambia asub keskaafrika lounaosas ekvaator on riigi pohjapiirist umbes 900 km kaugusel india ookeanini on piirist umbes 670 km ja atlandi ookeanini umbes 1000 km sambia riigipiir on 5664 km pikkune piiri pikkus kongo dvga on 1930 km angolaga 1110 km malawiga 837 km zimbabwega 797 km mosambiigiga 419 km tansaaniaga 338 km ja namiibiaga 233 km sambial on vaga luhike piiriloik ka botswanaga osa riigipiirist kulgeb mooda jogesid zimbabwest eraldavad sambiat zambezi jogi ja kariba jarv osa piirist angolaga moodustab zambezi lisajogi cuando kongo dvst eraldab sambiat luapula jogi piir labib ka mweru jarve ja tanganjikat riigi pindala on 752 612 km2 sambia on pindalalt maailma riikide seas 39 kohal maismaa pindala on 743 398 km2 ja siseveekogude pindala 9220 km2 et osa piirist angolaga on tommatud mooda meridiaani 22 e puudub laanepoolseim piiripunkt suurema osa sambia alast moodustab 10001350 meetri korgune kiltmaa kiltmaalt kerkivad kirdeedelasuunalised madalad maeahelikud ja uksikud saarmaed platood lohestavad jogede orud riigi territooriumi aaristavad tektoonilised nood loodeosas on bangweulu ja mweru jarve idas luangwa joe lounas zambezi ja kafue joe nogu tanganjika jarv asub kiltmaast umbes 600 meetrit madalamal sambia korgeim punkt on nimeta tipp mafinga magedes 2301 m madalaim punkt on zambezi joel 329 m sambia pohjaosa on vaga tasane laanepiiri lahedal laiub zambesi joe lamm barotse lamm mis on enamasti detsembrist juunini ule ujutatud idaosa on korgem ja sealne kiltmaa touseb omakorda pohja suunas lounaosas on selle korgus umbes 900 meetrit pohjas mbala lahedal aga umbes 1800 meetrit merepinnast nyika platoo malawi piiri aares on valdavalt rohkem kui 1800 metri korgune sambia pohjaosa kiltmaa on maailma looduse fond arvanud keskzambezi miombopuumetsade koosseisus oma kaitstavate okosusteemide hulka sambia ja malawi piiril asub mafinga maestik riigi idaosa labib kirdeedela suunas muchinga maestik sambia ala paikneb mitme kraatoni kasai zimbabwekaapvaali ja tansaania kraatoni kokkupuutekohas ja see on tema geoloogilise ehituse kujunemises suurt rolli manginud aluskorra moodustavad peamiselt granitoidsed gneisid ja migmatiidid mida voib leida koikjalt sambia ida kesk ja lounaosast kus need paiknevad vaheldumisi metakarbonaadi metakvartsiidi ja metapeliidiga selle ulemladekonna kivimid on valdavalt nooremad kui kaks miljardit aastat sellel lasub muva ulemladekonna kivimite kiht sellel omakorda katanga ja karoo ulemladekonna kivimid maavaradest leidub sambias vasemaaki koobaltimaaki tsingimaaki pliimaaki rauamaaki mangaani vanaadiumi ja kaadmiumimaaki kivisutt smaragde kulda hobedat uraanimaaki koobaltimaaki kulda ja hobedat kaevandatakse koos vasemaagiga rauamaaki on leitud mumbwa lahedalt sambia smaragdileiukohad kuuluvad maailma rikkalikumate hulka smaragde kaevandatakse luanshya ja ndola lahedal kive lihvitakse sealsamas kaevandatakse ka ametusti akvamariini ja turmaliini ndola ja lusaka piirkonnas on kvaliteetse talgi leiukohad copperbeltis ja lusaka umbruses leiduvast lubjakivist valmistatakse ehituskive lupja ja tsementi koos lubjakiviga esineb ka marmorit mets katab umbes 42 sambia alast rohkelt on rakendatavat hudroenergiat korgematel aladel on suhteliselt vaheviljakad mullad sealhulgas moodukalt leostunud liivmullad liivsavimullad ja savimullad platoo madalamates ja marjemates osades dambodes on valdavalt viljakas muld pinnase pealmine umbes 30 cm paksune tumeda varvusega kiht on suure orgaanilise aine sisaldusega koige kuivemad piirkonnad on sambia edelanurgas ning gwembe zambezi ja luangwa orus kus pinnas on happeline ja sisaldab vahe toitaineid pohjaosas on valdavalt happelised leostunud mullad sambia keskosas domineerib louna pool kulunud kiltmaa laaneosas aga zambezi lamm ja kalahari korb suurem osa sambia alast jaab zambezi joe valgla alale umbes neljandik territooriumist pohjaosas sealhulgas luapula jogi ja tanganjika jarv jaab kongo joe valgla alale suuremad joed zambezi jarel on kafue luangwa luapula chambeshi kabompo kalambo cuando kalungwishi luanginga lukasashi lunga lungwebungu lunsemfwa mbereshi mulungushi sambia kongo dv ja tansaania piiril asub tanganjika jarv piir kongo dvga labib ka mweru jarve tehisjarv kariba zimbabwe piiril on mahult 180 km3 maailma suurim veehoidla teised suuremad jarved on mweru wantipa ja bangweulu kashiba ishiba ngandu mofwe laguun ning tehisjarv itezhi tezhi sambia jogedel on palju jugasid zambezi joel asuv 90 meetri korgune victoria juga on ainuke unesco maailmaparandi nimistusse arvatud objekt sambias teised suuremad joad on chavuma juga kabwelume juga kalambo juga lumangwe juga ngonye juga ntumbachushi juga kudabwika juga mumbuluma juga mutumuna juga kabweluma juga chimpepe juga chisamba juga chimpolo juga ntumbachi juga lummwanga juga kundalila juga kalombo juga ngonya juga nyambwezi juga suurimad margalad on lukanga soo bangweulu soo ja kafue tasandik sambias valitseb alissovi kliimaklassifikatsiooni jargi lahisekvatoriaalne kliima koppeni kliimaklassifikatsiooni jargi niiske lahistroopiline kliima voi troopiline savannikliima riigi edelaosas ja zambesi joe orus ka semiariidne kliima selgelt eristub kolm perioodi jahe ja kuiv periood kestab maist augustini kuum ja kuiv augustist novembrini ning soe suvine vihmaperiood novembrist maini aasta keskmine sademete hulk on soltuvalt piirkonnast 5001400 mm juunist augustini ei saja tavaliselt uldse koige rohkem sajab detsembris ja jaanuaris sademeterohkel perioodil esineb aikesetorme ja voib sadada rahet koige rohkem on sademeid riigi pohjaosas eriti kirde ja loodeosas koige vahem edelapiiri lahedal luangwa joe orus ja zambezi keskjooksul lammialadel on uleujutused vihmaperioodil tavalised uleujutused uhuvad tihti minema teed ja viivad ara sillad ning kahjustavad viljasaaki ohutemperatuur on suvel 30 c ringis talvel voib temperatuur langeda viie kraadini koige kulmem kuu on tavaliselt juuli koige soojem oktoober kui vihmaperioodi algus viibib siis november koige korgemaid paevaseid temperatuure esineb luangwa orus ja riigi edelaosas koige jahedam on nyika platoo piirkond malawi piiril monikord harva esineb korgemates tippudes ja lounaosa kuivemates piirkondades ka miinuskraade edelasambias seshekes langeb temperatuur alla nulli keskmiselt kumnel paeval aastas idapiiril on paikesepaistet keskmiselt 2600 tundi aastas ja edelaosas 3000 tundi aastas puhuvad valdavalt idakagutuuled vihmaperioodil loode ja pohjatuuled niiskematel aladel kasvab troopiline mets ja laiub korgrohusavann kuivemates piirkondades poosassavann levinud on ka rohtlad lammimaastikud ja igihaljad metsad levinumad puud savannis on miombopuud sealhulgas brachystegia glaucescens mopaanipuud ja baikiaead platoole iseloomulikuks bioomiks on miombomets sademeterohkematel aladel vahelduvad puudesalud vihmahooajal veega taituvate rohumaade ehk dambodega maastikku katavad vahelduva tihedusega miombopuu ja kuberneripuu perekonda kuuluvad madalakasvulised puud ja rikkaliku rohttaimestikuga alustaimestu et rohi kipub kuival aastaajal suttima kattuvad puude tuved paksu tulekindla koorega luangwa orus ja zambezi oru lounaosas on kuivem ja kuumem kliima ning seal on levinud mopaanimets puudesaludes domineerivad mopaanipuud kuid silma torkavad ka ahvileivapuud sambia edelaserva riivavas kalahari korbes kasvab baikiaea plurijuga millelt saadakse suure tihedusega termiidikindlat vaarispuitu bangweulu jarve piirkonnas kasvab angoola tiibviljak mille puit on hinnatud mooblimaterjal kaitsealune metsaala moodustab rohkem kui kumnendiku sambia alast sambia alal elab 233 liiki imetajaid veel sada aastat tagasi elas praeguse sambia alal rohkearvuliselt koiki suuri aafrika imetajaid praeguseks on teravmokkninasarvikud peaaegu valja surnud elevandid lovid ja kahvripuhvlid elavad praktiliselt ainult rahvusparkides tahnikhuaane pikksabavohlusid ja joehobusid leidub rohkesti ka valjaspool rahvusparke loomade arvukuse vahenemise on pohjustanud eelkoige inimeste arvukuse neljakordne kasv viimase poolsajandi jooksul paremini laheb neil liikidel kelle asuala inimese omaga ei kattu rikkalikult on vaiksemaid imetajaid sealhulgas nahkhiiri karihiirlasi narilisi manguste vaikseid oise eluviisiga kaslasi pardiklasi galaagosid luangwa orus elab endeemne rodeesia kaelkirjak giraffa camelopardalis thornicrofti keda on looduses sailinud umbes 1500 isendit tanganjika kaldal elab haruldane vesiantiloop sitatunga sambias on kohatud 740 linnuliiki sambia rahvuslind on kilgmerikotkas kes on vaga levinud eriti suurte veekogude kohal eriti ohustatud liikide hulka kuuluvad valgetiibpirk ja mustposklembelind ohualtid on punakurkhaigur helekaeluskotkas stepituuletallaja kaljupistrik rukkiraak lottkurg laanesambia udelind voibolla hoopis eksinud valuudelind sinipaasuke ja poosaslindlane chloropeta gracilirostris ohulahedases seisundis on madagaskari tiigihaigur kingnokk vaikeflamingo stepiloorkull stepipaasujooksur rohunepp sukomooriudelind angoola kaeluskiur ja varvuline cisticola njombe veekogude laheduses voib koikjal kohata niiluse krokodille sambias voib kohata ule saja maoliigi sh murkmadusid ja kagistajamadusid enamiku siin elavate madude hammustus pole inimestele eluohtlik murknastiklastest on esindatud dendroaspis jamesoni dzeimsoni mamba naja anchietae angoola kobra naja annulata naja annulifera naja melanoleuca mustvalge kobra naja nigricollis mustkaelkobra naja mossambica ja teised sulitavad kobrad tripiaspiidi perekonnast maoliigid elapsoidea boulengeri elapsoidea guentherii ja elapsoidea semiannulata rastiklastest elavad siin voib kohata nii roomavaid kui ujuvaid kuna paljud rastiklased ujuvad hasti atheris nitschei atheris rungweensis bitis caudalis causus bilineatus causus defilippii causus lichtensteinii causus rasmusseni causus resimus causus defilippii gabooni aafrikarastik larmakas aafrikarastik ninasarvikaafrikarastik rombiline karnrastik meditsiiniliselt oluliste murgistusseisundite pohjustajaks peetakse gabooni aafrikarastiku ja larmaka aafrikarastiku hammustust selle pohjuseks peetakse asjaolu et need maod on tugeva varjevarvusega ja ei liiguta ennast enne kui inimene neile lausa ette voi peale astub sambias elab ka maailma kiireim murkmadu must mamba kelle hammustus on inimesele enamasti surmav puutonlastest voib sambias kohata puutonit python natalensis ahassuumadulaste sugukonnast elavad sambias maoliigid leptotyphlops emini leptotyphlops incognitus leptotyphlops kafubi ja myriopholis longicauda pimemadulaste sugukonnast on esindatud perekonnad rhinotyphlops liigiga rhinotyphlops gracilis megatyphlops liigiga megatyphlops schlegelii ja afrotyphlops liikidega afrotyphlops angolensis afrotyphlops mucruso afrotyphlops schmidti colubridae sugukonna madudest on esindatud bumslang dispholidus typus crotaphopeltis barotseensis crotaphopeltis hotamboeia dasypeltis medici dipsadoboa shrevei dispholidus typus grayia ornata grayia tholloni mehelya capensis meizodon semiornatus munamadu dasypeltis scabra philothamnus angolensis philothamnus heterolepidotus philothamnus hoplogaster philothamnus irregularis philothamnus ornatus philothamnus semivariegatus rhamnophis aethiopissa scaphiophis albopunctatus telescopus semiannulatus thelotornis capensis thelotornis mossambicanus thelotornis kirtlandii hall liaanimadu thrasops jacksonii ja toxicodryas blandingii lamprophiidae sugukonnast voib kohata madusid amblyodipsas polylepis aparallactus capensis aparallactus guentheri amblyodipsas katangensis amblyodipsas polylepis amblyodipsas ventrimaculata aparallactus lunulatus aparallactus capensis aparallactus guentheri aparallactus lunulatus atractaspis bibronii atractaspis congica boaedon capensis boaedon fuliginosus chilorhinophis gerardi duberria shirana hypoptophis wilsonii gonionotophis capensis gonionotophis nyassae lycodonomorphus bicolor lycodonomorphus leleupi lycophidion capense lycophidion multimaculatum lycophidion semiannule lycophidion variegatum polemon christyi prosymna ambigua prosymna angolensis prosymna stuhlmanni pseudaspis cana pythonodipsas carinata xenocalamus mechowii ja liivamadulastest madusid hemirhagerrhis nototaenia psammophis angolensis psammophis jallae psammophis leopardinus psammophis lineatus psammophis mossambicus psammophis sibilans psammophis subtaeniatus psammophis zambiensis psammophylax acutus psammophylax tritaeniatus psammophylax variabilis ja rhamphiophis rostratus natricidae sugukonna maoperekonnast limnophis on levinud maoliigid limnophis bangweolicus limnophis bicolor ja natriciteres perekonna maod natriciteres bipostocularis natriciteres olivacea esindatud on peaaegu koik putukate seltsid vaga levinud on termiidid kelle korged teravatipulised pesad ilmestavad maastikku paljudes kohtades ja on kohati nuhtluseks farmeritele looduskeskkonna sailitamiseks on rajatud 19 rahvusparki mis katavad kokku 64 sambia territooriumist osa neist on monevorra laokile jaetud rahvusparke haldab zambia wildlife authority rahvusparke umbritsevad puhvertsoonid kus kuttimine on piiratud rahvuspargid ja puhvertsoonid kokku katavad umbes kolmandiku sambia territooriumist kaheksa suuremat ja tahtsamat rahvusparki on ulejaanud rahvuspargid on isangano rahvuspark lavushi manda rahvuspark liuwa plaini rahvuspark luambe rahvuspark lukusuzi rahvuspark lusenga plaini rahvuspark mweru wantipa rahvuspark pohjaluangwa rahvuspark nyika rahvuspark sioma ngwezi rahvuspark ja laanelunga rahvuspark suure osa sambia keskkonnaprobleeme on pohjustanud maetoostus kaevandus ja maagirikastuspiirkondades on suur ohusaaste ja sellest tulenevad happevihmad toostusettevotetest satuvad kemikaalid pinnavette salakuttimine ohustab ninasarvikute elevantide antiloopide ja suurte kaslaste populatsiooni metsi ohustab liigraie probleemiks on ka pinnase erosioon ja korbestumine ebapiisav veepuhastus voib mojuda ka inimeste tervisele loomade elupaiku on havitatud alepoletamisega metsi on raiutud nii pollumaa saamise kui ka poletuspuu hankimise eesmargil majanduskriisist tingitud probleemid toostusettevotetes ja tookohtade kadumine sundis inimesed maale naturaalmajanduse juurde tagasi poorduma ning tegelema rohkem kalastamise ja kuttimisega jarelevalve salakuttimise ule on nork ja seda mojutab korruptsioon iseseisev sambia riik loodi 24 oktooril 1964 kui tollane pohjarodeesia lahkus suurbritannia halduse all olevast rodeesia ja njassamaa foderatsioonist sambia jai siiski rahvaste uhenduse liikmeks iseseisvumise paev 24 oktoober on rahvuspuha sambia on presidentaalne vabariik praegu kehtiv pohiseadus voeti vastu 1991 aastal aastal 1996 tehti sellesse parandusi 2013 aasta lopus esitas pohiseaduskomisjon valitsusele uue pohiseaduse eelnou sambias on mitmeparteisusteem valimisoigus on koigil vahemalt 18aastastel isikutel president on nii riigipea kui ka valitsusjuht ja kaitsevagede juhataja sambia president on alates 23 septembrist 2011 michael chilufya sata koige kauem on seni ametis olnud riigi esimene president kenneth kaunda aastatel 19641991 presidendi valib rahvas viieks aastaks sama inimene voib presidendi ametis olla kuni kaks jarjestikust ametiaega president moodustab valitsuse ja maarab ametisse asepresidendi asepresident on alates 30 septembrist 2011 guy scott presidendil on muu hulgas oigus rahvuskogu laiali saata nimetada ametisse diplomaate ja korgeid riigiametnikke allkirjastada rahvusvahelisi lepinguid anda armu ja maarata riiklikke aumarke sambia seadusandlik kogu on uhekojaline 158kohaline rahvuskogu national assembly rahvuskogu koosneb 150 valitud liikmest kuni kaheksast presidendi maaratud liikmest ja rahvuskogu esimehest rahvuskogu valitakse viieks aastaks uldistel uhetaolistel ja otsestel valimistel haaletamine on salajane samaaegselt valitakse ka president rahvaloenduse jargi elas 2010 aastal sambias 5 857 806 haaleoiguslikku kodanikku kellest valijaks oli registreerunud 3 677 092 ehk 628 rahvuskogu valimistel voib kandideerida vahemalt 21aastane sambia kodanik kes on kirjaoskaja ja valdab riigi ametlikku keelt ta ei tohi olla tunnistatud vastutusvoimetuks kuriteos suudi moistetud ega pankrotis ta ei tohi valimistele eelnenud viie aasta jooksul olla kandnud kriminaalkaristust kandideerida ei saa ka presidendikandidaadid ja mones korges sojavaelises voi riigiametis olevad isikud valitsusjuht on president valitsuse moodustavad president asepresident ja ministrid president maarab nii asepresidendi kui ka ministrid rahvuskogu liikmete hulgast aastatel 19641991 oli valitsusjuhina ametis peaminister valitsus vastutab kollektiivselt rahvuskogu ees sambia oigussusteem pohineb peamiselt briti tavaoigusel kohalikku tavaoigust jargitakse siis kui see ei ole vastuolus seadustega sambia kohtususteem on mitmeastmeline korgeim kohtuorgan on ulemkohus alama astme kohtud on kohalikud kohtud kelle padevuses on vaiksemate kohtuasjade lahendamine igas ringkonnas tegutseb ringkonnakohus neile lisaks on toovaidluskohtud korgema astme kohus on korgem kohus sambias on alates 1991 aastast mitmeparteisusteem enne seda valitses 1972 aastal kehtestatud kenneth kaunda juhitava uhendatud rahvusliku soltumatuse partei ainuvoim suuremad parteid sambias on sambia riiklikud sumbolid on lipp deviis vapp ja humn sambia lipp ja vapp on kasutusel alates 24 oktoobrist 1964 lipu kujundust muudeti veidi 1996 aastal lipuvarvid on roheline punane must ja oranz ka vapp on samades varvides nii lipul kui ka vapil kujutatakse muu hulgas rahvuslindu kilgmerikotkast kes sumboliseerib rahva visadust sambia riigi deviis on one zambia one nation uks sambia uks rahvas sambia humn on alates iseseisvumisest 1964 aastal stand and sing of zambia proud and free bemba keeles lumbanyeni zambia sambia pealinn on alates iseseisvumisest riigi lounaosas paiknev umbes 17 miljoni elanikuga lusaka lusaka on sambia suurim linn mis on nii halduskeskus kui ka kommerts ja hariduskeskus ning transpordisolm linn on ka lusaka provintsi keskus lusaka sai pohjarodeesia pealinnaks 1935 aastal enne seda oli pealinn livingstone sambia on jaotatud kumneks provintsiks need on omakorda jagatud kokku 89 ringkonnaks iga provintsi juhib aseminister varem oli provintse 9 aastal 2011 jagati varasem pohjaprovints kaheks ja moodustati muchinga provints sambiat voivad viisavabalt kulastada mitme louna ja idaaafrika riigi ja paljude suurbritannia meretaguste alade kodanikud euroopa riikidest kehtib viisavabadus iirimaa kuprose malta montenegro rumeenia ja serbia kodanikele enamiku laaneriikide kodanikud saavad viisa hankida sambia piiril sambia on jargmiste organisatsioonide liige eesti solmis sambiaga diplomaatilised suhted 15 mail 1997 sambia suursaadik eestis on stockholmis resideeriv edith mutale eesti kodanikud peavad sambia kulastamiseks taotlema viisa seda saab teha piiril voi sambia saatkonnas stockholmis sambia kaitsekulutused moodustasid 2012 aastal 155 sisemajanduse kogutoodangust sambia kaitsejoud koosnevad maavaest ohuvaest ja paramilitaarsest noorteorganisatsioonist sambia rahvuslik vaeteenistus sundajateenistust ei ole vabatahtlikuna voivad vaeteenistusse astuda koik 1825aastased sambia kodanikud vanemate nousolekul ka 1618aastased soomusvagi on varustatud peamiselt noukogude liidu paritolu soomukitega ohuvagi kasutab muu hulgas lennukeid mikojangurevits mig21 transpordilennukeid harbin y12 oppe ja lahingulennukeid hongdu jl8 ja belli helikoptereid sambia vaeosad on osalenud ka mitmel missioonil uro rahuvalvejoudude koosseisus suurem osa sambia rahvastikust on aafrika paritolu ja koneleb bantu keeli asustus on suhteliselt ebauhtlane suurte raudteede laheduses elab umbes pool sambia elanikkonnast uhendusteedest kaugemates maapiirkondades on asustus seevastu hore eelkoige aidsi leviku tagajarjel on sambia eluea pikkuselt maailma riikide hulgas viimaste seas ja rahvastiku kasvutempo on vaiksem kui naaberriikides laste osakaal rahvastikus on suhteliselt suur 2010 aasta rahvaloenduse jargi elas sambias 13 092 666 inimest 2000 aasta rahvaloenduse jargi oli sambia rahvaarv 9 885 591 aastatel 20002010 kasvas sambia rahvastik keskmiselt 28 aastas sellele eelnenud kumnendil oli kasv 24 aastas usa luure keskagentuuri hinnang 2014 aasta juuli rahvaarvu kohta on 14 638 505 sellega on sambia maailma riikide seas 71 kohal elanike arvult suurimad provintsid on lusaka provints 2 191 225 ja copperbelt 1 972 317 vaikseim aga muchinga provints 711 657 sambia on suhteliselt horedalt asustatud uhel ruutkilomeetril elas 2010 aastal 174 inimest tihedam on asustus kaevandus ja toostuspiirkondades ning suurlinnade umbruses koige suurem asustustihedus on lusaka provintsis 1001 inimest ruutkilomeetril koige horedam on asustus loodeprovintsis kus elab 58 inimest ruutkilomeetril 395 inimestest elas linnades linnarahvastik suurenes kumne aasta jooksul keskmiselt 42 aastas sambia kuulub musta aafrika enim linnastunud maade hulka 454 rahvastikust on kuni 15aastased 2010 mediaanvanus on 169 keskmine elueaootus sunnihetkel on 51 aastat meestel 49 ja naistel 53 ning see on linnas ja maal vordlemisi uhesugune iga 100 naise kohta elab sambias 972 meest iga 100 tudruku kohta sunnib 103 poissi summaarne sundimuskordaja on 59 imikusuremuskordaja 1000 elussunni kohta langes aastatel 20002010 117lt 76le vahemalt 15aastastest sambialastest 53 on abielus keskmine leibkonna suurus on 52 inimest polugaamia ei ole seadusega lubatud kuid on tavaoiguse jargi uldiselt heaks kiidetud ja laialt levinud 2010 aastal moodustasid protestandid 753 rahvastikust katoliiklased 202 muslimid ja teiste usundite jargijad 25 rahvastikust 1996 aastal muudetud pohiseaduse jargi on sambia ametlikult kristlik riik enamasti siiski pole taielikult loobutud ka muistsete traditsioonide jargimisest aasia paritolu inimesed on peamiselt hindud osa ka muslimid aafrika paritolu sambialaste seas on muslimeid vaga vahe 83 vahemalt 15aastastest sambialastest on kirjaoskajad maaelanikest on kirjaoskajad 744 ja linnaelanikest 941 meeste seas on kirjaoskajaid 887 ja naiste seas 777 2010 aasta rahvaloenduse jargi elas sambias 25 324 albiinot neist umbes kolmandik elas linnades mitteaafriklastest sambialased elavad peamiselt suurlinnades ja toostuspiirkondades kui sambia 1964 aastal iseseisvus elas riigis umbes 70 000 valget kes olid valdavalt seotud vasekaevandustega copperbelti piirkonnas paljud neist ja nende jareltulijaist on riigist lahkunud voi surnud allesjaanud elavad peamiselt lusakas ja copperbelti suurlinnades ning tegutsevad maetoostuses ja finantsalal voi on pensionile jaanud 1960 aastate lopus oli eurooplasi veel 40 000 2000 aastate alguseks oli neist aga alles jaanud umbes 2500 2000 aastatel on sambia valitsuse uleskutse peale riiki sisse rannanud sadu naaberriikidest eelkoige zimbabwest aga ka namiibiast ja lounaaafrika vabariigist parit valgeid farmereid iseseisvuse aastatel on suurenenud aasia paritolu elanikkond aastal 2006 elas sambias umbes 80 000 hiinlast sambias elab ka tuhandeid indiast parit inimesi hiinast ja indiast parit sambialased tegelevad peamiselt kaubandusega ja elavad linnades eelkoige seetottu et 1970 aastatel oli valismaalt parit inimestel maapiirkondades kauplemine keelatud 2009 aasta lopus elas sambias umbes 88 900 pogenikku suurem osa neist oli parit kongo dvst angolast zimbabwest ja rwandast sambia ainuke miljonilinn on pealinn lusaka enamik rahvarikkamatest linnadest asub copperbelti provintsis umbes pool miljonit inimest elab kitwes ja ndolas ule 100 000 elaniku on ka kabwes chingolas mufuliras luanshyas livingstoneis kasamas ja chipatas juba riigi algusaegadest mil kontroll kaevanduste ja teiste suuremate ettevotete ule riigi katte voeti on sambia majandus soltunud peamiselt vase ekspordist kui 1970 aastatel vase hind maailmaturul langes andis eksporditulude vahenemine ja sellega seotud valisvola kasvatamine sambia majandusele loogi millest toibutakse siiani vase tootmine vahenes 1970 aastate algusest sajandi lopuks ule kolme korra aastal 2000 vasekaevandused erastati ja praeguseks on 1970 aastate toodangumaht taastunud paljudes leiukohtades hakkavad vasevarud siiski ammenduma aastal 2005 otsustasid rahvusvaheline valuutafond maailmapank g8 riigid ja aafrika arengufond sambia ja teiste suure valisvolaga arengumaade volad kustutada 21 sajandil on sambia majandus siiski kiiresti kasvanud aastatel 20052013 on sisemajanduse kogutoodang kasvanud rohkem kui 6 aastas teenuste osakaal sisemajanduse kogutoodangus on 465 toostuse osakaal 338 ja pollumajanduse osakaal 198 sambia olulisim majandusharu on maetoostus eelkoige vasemaagi kaevandamine ja tootlemine sambias on ka rikkalikud smaragdileiukohad kaevandatakse ka koobalti tsingi ja pliimaaki olulisemate majandusharude hulgas on ka pollumajandus ehitus toiduainetetoostus keemiatoostus tekstiilitoostus vaetisetoostus ja aiandus maal elavad inimesed kasvatavad toitu eelkoige enda tarbeks vahest raha teenitakse kasitooga uha sagedamini kaivad mehed linnas tool ning naised peavad suurema osa ajast uksi perekonna ja pollupidamise eest hoolitsema toopuudus on 1314 valitsussektori volg moodustas 2013 aastal hinnanguliselt 318 sktst lusakas tegutseb 1993 asutatud lusaka bors pollumajandus ei ole sambias korgelt arenenud riiklikult on algusest peale oluliseks peetud eelkoige maetoostust ja pollumajanduse arendamisele pole tahelepanu pooratud polluharijad kasutavad enamasti siiani traditsioonilisi algelisi votteid ja tooriistu haritakse ainult umbes uht kuuendikku sambias leiduvast potentsiaalsest pollumaast sambias on peamiselt kahte tuupi maamajapidamisi koige enam on levinud naturaalmajanduslikud vaikefarmid kus pereliikmed peamiselt endale toitu kasvatavad nad kunnavad loomadega ja harivad maad koblastega vaga palju kasutatakse aafrika lounaosas levinud alepoletamist chitemenet mille puhul loigatakse maha puude oksad voi koguni terved tuved laotakse need hunnikutesse ja poletatakse poletamisel saadav tuhk laotatakse maale laiali see vahendab pinnase happelisust ja suurendab viljakust teise meetodi puhul komposteeritakse taimede haljaid osi pinnasega kaetud hunnikutes teise grupi moodustavad suurfarmid mida peavad valdavalt eurooplaste jareltulijad neis farmides kasutatakse kaasaegseid meetodeid masinaid ja vaetisi need paiknevad tihti raudtee lahedal viljakatel maadel mis juba kolonialismiajastul euroopa asunikele kasutada anti kasvatatakse eelkoige maisi sorgot hirssi riisi maapahkleid paevalilleseemneid koogivilju lilli tubakat puuvilla suhkruroogu maniokki kohvipuud peetakse veiseid kitsi sigu kodulinde toodetakse piima mune ja nahku kariloomi peetakse eelkoige kuivemates piirkondades tonga platool kafue tasandikul ja zambezi ulemjooksu lammil kus puuduvad tsetsekarbsed sambialaste peatoidus on mais ja selle all on ka koige suurem osa pollust et kasvavat linnaelanikkonda ara toita puuti maisikasvatust riiklikult edendada subsideerides parandatud seemne ja vaetiste ostmist selle tagajarjel vahenes koigi teiste viljade kasvatamine oluliselt kui subsideerimine lopetati taastus ka manioki sorgo ja riisi tootmine farmerite jaoks on tihti probleemiks riigi vilets infrastruktuur paljudes kohtades puudub teedevork ja kuigi noudlust oleks pole voimalik toitu linnadesse transportida mones piirkonnas on levinud niisutuspollundus jogede ja jarvede vett kasutatakse eelkoige suhkruroo kohvipuu nisu ja puuvilla kastmiseks pollumajanduses on tegev 628 tooga hoivatutest teistel andmetel 85 pollumajanduse osakaal sisemajanduse kogutoodangus on 198 sambia metsaga kaetud alast on 67 300 km2 kaitse all toostuslikult kasutatav puit saadakse peamiselt copperbelti maetoostuse tarbeks rajatud vaartusliku okaspuu istandustest ning riigi edelaosas kasvavatest baikiaea plurijuga metsadest metsi ohustab peamiselt puusoe tootmine toiduvalmistamise tarbeks jogede ja jarvede umbruses on kalapuuk oluline elatisallikas kalu leidub ka soodes ja hooajaliselt uleujutatud lammidel copperbelti piirkonnas saadakse kala luapula joest tanganjikast puutakse niiluse ahvenat ja kapentat lusakas suuakse peamiselt kafue tasandikult ja lukanga soodest puutud kala vahem puutakse zambezi ulemjooksult kariba jarve on muu hulgas asustatud tanganjika jarvest parit kapentat muugiks moeldud kala tavaliselt suitsutatakse aastal 2010 toodeti hinnanguliselt 1119 miljardit kwh elektrienergiat ja tarbiti 796 miljardit kwh eksporditi 578 miljonit kwh elektrijaamade installeeritud voimsus on 1679 miljonit kw hudroenergia moodustab kogutoodangust 996 ulejaanu pohineb fossiilkutustel sambia suuremad hudroelektrijaamad on kariba hudroelektrijaam 1320 mw ja kafue hudroelektrijaam 990 mw elektri jaotusvork ei kata tervet maad ja suur osa maapiirkondadest on siiani ilma elektrivarustuseta sambias on 88 lennujaama neist kaheksal on kattega lennurajad suurim lennujaam on lusaka kenneth kaunda rahvusvaheline lennujaam rahvusvahelised lennujaamad on ka ndolas livingstoneis ja mfuwes aastatel 19482009 tegutses lennukompanii zambian airways alates 1993 aastast tegutseval zambia skywaysil ei ole oma lennukeid kuid ta opereerib koostoos air zimbabwega mitut rahvusvahelist lennuliini raudteid on kokku 2157 km osa raudteeliine kuulub riiklikule ettevottele sambia raudtee osa tansaania ja sambia uhisettevottele tazara tazara liin labib sambiat kirdeedela suunas ja uhendab kapiri mposhit dar es salaamiga sambia raudteele kuuluvad riigisisesed liinid teistest naaberriikidest on raudteed pidi otseuhendus ainult kongo dv ja zimbabwega ning nendegagi toimub ainult kaubavedu maanteede kogupikkus on 91 440 km sealhulgas on kovakattega teid 20 117 km suuremad maanteed on lusakat copperbeltiga uhendav tee ning ndolat ja kitwet uhendav tee veeteid on 2250 km suurim sadam on mpulungu tanganjika jarve aares sadama kaudu peetakse uhendust rwanda ja burundiga ning idaaafrika raudteega jogesid transpordiks eriti ei kasutata sest palju on jugasid ja karestikke ning liiklus soltub veetaseme hooajalisest koikumisest sambia on telefoniteenuste ja interneti kattesaadavuse poolest musta aafrika arenenumate riikide hulgas aastal 2012 oli sambias umbes 82 500 lauatelefoni ja 10525 miljonit mobiiltelefoni internetikasutajaid oli 2009 aastal 816 200 2013 aasta hinnanguline ekspordimaht oli 8547 miljardit usa dollarit peamised ekspordiartiklid on vask koobalt elektrienergia tubakas lilled puuvill peamised ekspordipartnerid olid 2012 aastal hiina 434 lounaaafrika vabariik 72 kongo dv 67 lounakorea 54 india 47 araabia uhendemiraadid 43 ja egiptus 41 2013 aasta hinnanguline impordimaht oli 8216 miljardit usa dollarit peamised impordiartiklid on masinad transpordiseadmed naftatooted elektrienergia vaetised toiduained roivad peamised impordipartnerid olid 2012 aastal lounaaafrika vabariik 367 kongo dv 198 hiina 104 ja kuveit 6 sambia rahauhik on kvatsa tahis zk iso kood zmw mis jaguneb sajaks ngweeks raha emiteerib 1964 aastal loodud sambia keskpank selle eelkaija oli aasta varem asutatud pohjarodeesia keskpank mis omakorda tekkis pohjarodeesia ja njassamaa keskpanga baasil aastatel 19641968 oli kaibel naelsterling aastal 2013 viidi labi rahareform parast seda on kaibel rahatahed nominaalvaartusega 2 5 10 20 50 ja 100 kvatsat ning mundid 5 10 ja 50 ngweed ning 1 kvatsa martsis 2014 oli euro kurss umbes 822 kvatsat tele ja raadioprogramme edastab peamiselt sambia riiklik ringhaaling zambia national broadcasting corporation sambias on kaks ingliskeelset raadiojaama ja uks raadiojaam mis edastab saateid lisaks ka seitsmes ulejaanud ametlikult tunnustatud keeles bemba njandza lozi tonga kaonde luvale ja lunda keeles on ka mitu eratelekanalit ja paarkummend eraraadiojaama suurlinnades on nahtavad ka moned rahvusvahelised kanalid suuremad ajalehed times of zambia ja zambia daily mail kuuluvad valitsusele soltumatute lehtede hulka loetakse eraomandis the post sambia kirjanike teoseid ja kooliopikuid kirjastab zambia educational publishing house raamatuid ja ajakirju annab valja ka sambia ulikool ka kirik toetab valjaannete kirjastamist sambia koolisusteemi kuuluvad nii riiklikud kui ka erakoolid aastaks 2015 plaanitakse jouda selleni et igale lapsele tagataks tasuta pohiharidus tasuta on haridus esimesest kuni seitsmenda klassini ametlikult minnakse sambias kooli seitsmeaastaselt ja keskkool lopetatakse 18aastaselt uldhariduskool koosneb kolmest astmest seitse esimest klassi moodustavad pohikooli 8 ja 9 keskkooli alama astme ning 1012 klass keskkooli vanema astme et tasuta on kooliskaimine vaid 7 klassi lopuni jaab suur osa lastest parast seda koolist korvale aastal 2008 moodustasid kulutused haridusele 13 sambia sisemajanduse kogutoodangust vahemalt viieaastastest sambialastest 342 kaib koolis 2010 713aastastest kaib koolis 74 selles vanusegrupis on tudrukute puhul kooliskaijate osakaal veidi suurem kui poiste puhul jargmises kooliastmes uletab aga poiste osalus tudrukute oma margatavalt aastal 2010 oli opinguid parast keskkooli jatkanud 145 vahemalt 25aastastest sambialastest sambias tegutseb kolm riiklikku ulikooli sambia ulikool lusakas mulungushi ulikool kabwes ja copperbelti ulikool kitwes lisaks neile on mitu eraulikooli ning mitmesuguseid rakenduslikke korgkoole ja ametikoole sambia ulikoolis saab oppida pollumajandust pedagoogikat inseneriteadust humanitaar ja sotsiaalteadusi oigusteadust meditsiini maendust loodusteadusi ja veterinaariat copperbelti ulikool keskendub peamiselt ari keskkonna ja tehnoloogiavaldkonnale oppetoo ulikoolides on ingliskeelne tuntumad rakenduskorgkoolid on evelyn honei kolledz ja loodusressursside kolledz lusakas sambia pollumajanduskolledz monzes ning pohja tehnikakolledz ndolas sambias on levinud paljud nakkushaigused sealhulgas aids malaaria tuberkuloos mitmesugused suguhaigused parasiidid kidaussid ja nende pohjustatud haigused skistosomiaas trupanosomiaas esineb ka leeprat koolerat dusenteeriat ja meningiiti imikute laste ja emade suremus on suur uha enam esineb ka arenenud uhiskondadele omaseid probleeme nagu vaimse tervise haired diabeet ja sudameveresoonkonna haigused terviseprobleeme ja enneaegset surma pohjustavad ka vagivald ja onnetusjuhtumid vaikelaste surma pohjuseks on vaga tihti alatoitlus lapsed surevad sageli ka punetiste tagajarjel rouged ja kohutuufus on vaktsineerimise abil kontrolli alla saadud tervishoiu ja meditsiiniteenused on tihti ebakvaliteetsed ja halvasti kattesaadavad probleemiks on eelkoige rahapuudus kuid ka ebapadev juhtimine arste on vahe ja meditsiinitootajate valjaope pole tihti piisav infosusteemid ei toota ning meditsiinivahendite ja ravimitega varustamine on tihti puudulik tervishoiuasutuste paiknemine ei ole uhtlane ega otstarbekas alates 1992 aastast on labi viidud mitmesuguseid tervishoiualaseid reforme poletavamate probleemide lahendamiseks koostati aastateks 20112015 ulatuslik strateegiline plaan haiguste levi tokestamiseks ja rahva tervise parandamiseks aastal 2011 moodustasid kulutused tervishoiule 61 sambia sisemajanduse kogutoodangust aastal 2010 oli sambias 1883 tervishoiuasutust nende hulgas oli kuus spetsialiseerunud haiglat 21 uldhaiglat 85 ringkonnahaiglat 1495 tervisekeskust maal ja linnas ning 275 tervishoiupunkti ndolas tegutseb lastehaigla tuhande inimese kohta oli 007 arsti ja 2 haiglakohta arste koolitatakse sambia ulikoolis 2007 aasta terviseuuringu jargi kandis 143 taiskasvanutest hiviirust imikusuremuskordaja oli 70 laialdaselt on levinud usk alternatiivsetesse tervendamismeetoditesse ja traditsioonilistesse ravijatesse mitmete haiguslike seisundite ravis kasutatakse ravimtaimedest valmistatud erinevaid saadusi nii voidakse kasutada malaariaravis taimi boscia angustifolia a rich var corymbosa brachystegia spiciformis calendula officinalis cannabis sativa jpt voimalikest inimese eellastest sambia alal annab tunnistust 1921 aastal broken hillist leitud homo heidelbergensise kolju mis voib olla ule 200 000 aasta vana esimesed teadaolevad tanapaeva inimese eellased olid kuttidestkorilastest busmanid ehk sanid nad olid randava eluviisiga ja kasutasid kivist tooriistu nad elatusid eelkoige loodusest korjatud soodavatest taimeosadest kuid tegelesid ka muu hulgas antiloopide kuttimisega kiviajast parit tooriistu on leitud muu hulgas victoria joa umbrusest ja sambia kirdeosast kalambo joa lahedalt sambia kesk ja pohjaosas on eelkoige veekogude aarest ja koobastest leitud nooremast paleoliitikumist parit odasid vibusid ja nooli puuniseid ning kaiakive esimesel aastatuhandel hakkasid busmanite asualale umber asuma pohja poolt saabuvad hoimud kes konelesid toenaoliselt bantu keeli bantud olid maaharijad ja karjakasvatajad nad kasutasid rauast ja vasest tooriistu ja relvi ning oskasid savinousid valmistada sambia kesk ja laaneosast on leitud esimesest viiest voi kuuest sajandist parinevaid marke rauatootlemisest bantud kasvatasid muu hulgas sorgot ja ube ning pidasid veiseid ja kitsi et bantud kasutasid alepollundust pidid nad regulaarselt uusi maid kasutusele votma sest mulla viljakus ammendus mone aastaga edasi liikudes torjuti poliselanikud polluharimiseks kolbmatutele aladele tapeti voi sulatati pikkamooda enda hulka sambia kirdeosa koobastest leitud kaljujooniste pohjal on jareldatud et sissetungijad kasutasid busmanite eluasemeid puhapaikadena tanu tohusatele rauast tooriistadele ja pollumajanduse arengule hakkas rahvastik kiiresti kasvama arenema hakkas ka kaubavahetus on teada et hiljemalt 6 sajandil kasutati sambia keskosas nii rauda kui ka vaske praeguse copperbelti laaneosast kansanshist on leitud toendeid et hiljemalt aastal 1000 sulatati seal vasetukke see annab tunnistust asjaolust et vaske peeti vaartuslikuks ja seda voidi kasutada vahetusvaluutana kariba jarve aarest siavonga linna lahedalt ingombe iledest leiti 1960 aastal asulapaik mida peetakse muistseks kauplemiskeskuseks leidude hulgas on 716 sajandist parinevat tekstiili vasemaaki keraamikat ja kulda sambia ala tollased elanikud voisid vahetada elevandiluud puuvilla vastu teise aastatuhande alguses opiti puuvillast longa ketrama ja hakati muu hulgas piipu suitsetama tollest ajast parit keraamilised esemed on aratuntavalt 20 sajandil samas piirkonnas valmistatud esemete eellased peagi voeti kasutusele veel tanapaevalgi levinud polluharimismeetod chitemene selle meetodi puhul raiutakse poletamiseks puid jarelikult kasutati tollal toenaoliselt juba rauast kirveid leitud on umbes 14 sajandist parit hauapanuseid mis annavad tunnistust nii aktiivsest kaubavahetusest kui ka sotsiaalsest hierarhiast osa maetuid kannab merekarpidest ja klaashelmestest ehteid ning hilisemate pealikutunnuste hulka kuuluvaid kulla ja vasetukke ning rauast kellukesi aastatel 15001800 aset leidnud sundmuste kohta on vahe toendeid pikkamisi tekkisid hierarhilised uhiskonnad ja kujunesid ulikute juhitavad hoimud 19 sajandi alguseks oli valja kujunenud neli enamvahem kindlapiirilist kuningriiki idaosas oli tsevade riik kirdeosas bembade riik pohjas luapula alamjooksul lundade riik ja zambezi ulemjooksul lozide riik sambialaste esimesed kontaktid eurooplastega leidsid toenaoliselt aset 18 sajandil hiljemalt 1762 aastal olid sisse seatud regulaarsed kaubandussidemed portugali idaaafrikas mosambiigis ja goas elavate portugallastega kellelt vastutasuks elevandiluu ja vase eest saadi puuvillakangast portugallased kaisid muu hulgas tsevade maal kulda kaevandamas elevante kuttimas ja orje hankimas portugali kaupmehed kaisid ka kohalike ulikute juures kauplemas turvalist kaubateed portugali idaaafrika ja portugali laaneaafrika angola vahel teadaolevalt esimene sambiasse joudnud briti paritolu inimene oli david livingstone ta tegi 1850 aastatel uurimisretki eelkoige zambezi joge mooda ja andis kuninganna auks nime victoria joale 19 sajandi teine pool oli sodaderohke vallutuste ja ruustamislaine kais ule terve maa uha vaartuslikumaks kaubaks said elevandiluu ja orjad kasvatama hakati maisi maniokki maapahkleid ja suhkruroogu kuigi portugallased olid juba pikka aega nainud sambias uhendusluli oma ida ja laanepoolsete kolooniate vahel sai piirkond 19 sajandi lopuks suurbritannia valduseks 1880 aastateks teemandiaris kanda kinnitanud cecil rhodesi loodud briti lounaaafrika kompanii bsac sai 1889 aastal kuningliku hartaga ainuoiguse omandada transvaalist pohja poole jaavad maad ja hallata neid suurbritannia valitsuse nimel maade holmamiseks solmis rhodes lepinguid hoimupealikutega ja hankis kontsessioone kuid vajadusel kasutas ka sojalist joudu esimesena kirjutas protektoraadilepingule alla barotsemaa lozide kuningas lewanika hiljem moistis ta et rhodesi esindajad olid teda petnud ja ta puudis lepingust taganeda vastupanu briti kolonistide voimuvotmisele ei olnud uldiselt eriti suur osa hoime nagi inglastes liitlasi voitluses oma kohalike vaenlaste vastu ning osaliselt voisid leigust pohjustada ka 1890 aastate naljahadad ja epideemiad alguses ei olnud valdusel uhtset nime ja voeti kasutusele nimi zambezia 1895 aastal aga sai piirkonna ametlikuks nimeks rodeesia esialgu haldas bsac zambezist pohja poole jaavat ala kahe eraldi valdusena idapoolne osa oli kirderodeesia mille pealinn oli fort jameson ja laanepoolne looderodeesia mille pealinn oli alguses kalomo 1907 aastast aga livingstone aastal 1911 uhendati kirde ja looderodeesia pohjarodeesiaks mille pealinnaks sai livingstone pohjarodeesias elas tollal umbes miljon inimest ja neist vaid umbes 1500 olid valged kolonistid nad tegelesid vahesel maaral vase kaevandamisega ja polluharimisega britid votsid enda valdusse koik omanikuta maad eelkoige raudtee ja suuremate asulate umbruses asustus oli hore ja maapuudust ei olnud tollast pohjarodeesiat pidas bsac eelkoige lounarodeesia soe ja kullakaevanduste toojouga varustajaks esimese maailmasoja ajal idaaafrikas peetud lahingutesse sakslaste vastu varvati pohjarodeesiast umbes 3500 sodurit ja 50 000 kandjat suurbritannia valitsus otsustas 1923 aastal briti lounaaafrika kompanii hartat mitte pikendada ja alates 1924 aastast sai pohjarodeesiast suurbritannia valitsuse hallatav protektoraat seati sisse kohalik viieliikmeline esinduskogu mille valimisel osalesid ainult valged keda oli tollal pohjarodeesias umbes 4000 et oma voimu aafrikas kindlustada puudis suurbritannia valitsus kaasmaalasi innustada pohjarodeesiasse umber asuma maa pohja ja idaosas eraldati raudtee umbruses valgete jaoks suured maaalad sellest hoolimata ei leidunud umberasujaid kuigi palju aastal 1928 avastati hiljem copperbelti nime saanud piirkonnas tohutud vasemaagi leiukohad kuigi 1930 aastate alguses tabas maailma majandust suur kriis suutsid uued kaevandused tanu puhtale maagile ja odavale toojoule oma tulevasele edule aluse panna kumnendi lopuks tootis pohjarodeesia juba umbes 13 maailma vasest vase kaevandamine toi joukust aga vaid vahestele too ja elamistingimused olid halvad ja palgad vaikesed kaevandustes toimus mitu suurt streiki parast teist maailmasoda loodi suurbritannia leiboristliku valitsuse algatusel kohalikud ametiuhingud tegutsesid moned misjonaride asutatud algkoolid ning 1940 aastate keskel hakkasid opetajad toodejuhatajad ja ametnikud moodustama sotsiaaltooga tegelevaid seltse need panid aluse 1948 aastal moodustatud pohjarodeesia kongressile hilisemale pohjarodeesia aafrika rahvuskongressile aastal 1953 uhendati pohjarodeesia lounarodeesia ja njassamaa rodeesia ja njassamaa foderatsiooniks foderatsiooni keskus oli lounarodeesias aafriklastele oli foderatsioon aarmiselt vastumeelne aktiivsemate vabadusvoitlejate seas olid aafrika rahvuskongressi liidrid harry nkumbula ja kenneth kaunda kes muu hulgas pidid oma tegevuse tottu ka vanglakaristust kandma ka kongressi liidrid isekeskis ei olnud sama meelt naiteks mustade haaleoiguse ulatuse suhtes ning 1958 aastal lahkus kenneth kaunda koos mottekaaslastega aafrika rahvuskongressist ja asutas uue erakonna sambia aafrika rahvuskongressi see keelustati peagi ja kaunda vangistati kui ta 1960 aasta alguses vanglast vabanes valiti ta vahepeal asutatud uhendatud rahvusliku soltumatuse partei unipi liidriks uus partei kogus kiiresti poolehoidjaid ja 1962 aasta sugisel peetud uldvalimistel sai ta hea tulemuse valgete erakond uhinenud foderaalpartei sai kull enim kohti 16 kohta kuid unip sai 14 kohta ja aafrika rahvuskongress 7 kohta kuigi rahvuskongress oli enne valimisi foderaalparteiga koostood teinud joudsid aafrika parteid kokkuleppele uhise valitsuse moodustamises rahulolematus foderatsiooniga kasvas ka pohjarodeesia valgete hulgas neile oli selgeks saanud et suur osa vasekaevandamise kasumist jagatakse maksude kaudu umber lounarodeesiale lounarodeesia esindajad olid ulekaalus ka foderaalses parlamendis juba detsembris 1960 olid suurbritannia voimud kaunda ja teised unipi liidrid kutsunud londonis peetud foderatsiooniteemalisele konverentsile 1961 aasta alguses andis suurbritannia valitsus heakskiidu pohjarodeesia dekoloniseerimise alustamisele ametlikult kestis foderatsioon 31 detsembrini 1963 seejarel peetud 1964 aasta valimistel sai unip juba ulekaaluka voidu ja kenneth kaundal ei olnud peaministriks saamisel enam teiste erakondade toetust tarvis tema partei toetus oli siiski ebauhtlane sest lounaprovintsis oli haaletatud peamiselt rahvuskongressi poolt ka lozidele ei meeldinud tsentraalselt juhitava riigi idee sest nende 1900 aastal suurbritanniaga solmitud leping andis barotsemaale mitmesuguseid erioigusi kenneth kaunda peaministriks oleku ajal leidis aset ka kokkuporge lumpa kiriku ja unipi liikmete vahel 24 juulil 1964 puhkes tulevahetus mille tagajarjel hukkus ule tuhande inimese kaunda oli sunnitud valja kuulutama erakorralise olukorra ja rahutused sojavae abil maha suruma umbes 15 000 lumpa kiriku liiget pogenes kongo dvsse 3 augustil kiriku tegevus keelati 24 oktoobril 1964 kuulutati sambia iseseisvaks riigiks kenneth kaunda sai riigi esimeseks presidendiks noorel riigil olid kull maapouerikkused kuid rahvas oli vaene ja harimatu riigi majandus oli taielikult soltuv valgete kolonistide rahast ja asjatundlikkusest sellegipoolest olid esimesed iseseisvusaastad suhteliselt edukad 1960 aastate teisel poolel oli vase hind maailmaturul pideval tousuteel ja sambiast sai maailmas suuruselt kolmas vasetootja hakati investeerima haridusse ja infrastruktuuri kaunda asus kohe parast riigi iseseisvumist koostama riiklikke arengukavu alates 1968 aastast hakati piirama valiskapitali ja seati eesmargiks riigi enamusosaluse omandamine olulisemates ettevotetes eelkoige kaevandustes ning suurtes ehitus transpordi ja finantsettevotetes tihedad kaubandussuhted tekkisid hiinaga kelle abiga rajati aastatel 19701975 raudtee copperbeltist dar es salaami sambia toetas igati kolonialismivastast voitlust naabermaades ja andis ulualust paljudele vabastusorganisatsioonidele see pingestas suhteid valge vahemuse juhitud naaberriikidega angola ja mosambiigi iseseisvussojad ja hilisemad kodusojad loikasid ara sambia transpordiuhenduse rannikualadega kaunda valitsemisstiil muutus uha autoritaarsemaks aastal 1968 valiti ta ainsa kandidaadina presidendi ametisse tagasi aastal 1972 keelustas kaunda koik opositsiooniparteid ja unipist sai ainupartei aasta hiljem kehtestati uue pohiseadusega nn uheparteiline osalusdemokraatia 1970 aastate energiakriis ja vasehindade langus toi kaasa majandusprobleemid valitsus aga ei puudnudki majandust umber struktureerida et vahendada soltuvust vase ekspordist sest rahvusvaheliselt valuutafondilt ja maailmapangalt saadi hiigellaenu seoses kiiresti kasvanud linnarahvastiku suveneva vaesumisega hakati esimest korda riiklikult pollumajandusele tahelepanu poorama monda aega toiduainete tootmist subsideeriti toetuste kaotamine vallandas aga 1980 aastatel korduvalt ulatuslikud rahutused paljudes ettevotetes streigiti valitsuse kasul vahistati ametiuhinguliidreid teiste seas frederick chiluba uha suvenevad rahutused ja rahvusvaheline surve sundisid kaunda lopuks mitmeparteilisuse taastama uus pohiseadus voeti vastu 1991 aastal kohe tekkis kummekond parteid neist mojukaimaks kujunes frederick chiluba juhitav liikumine mitmeparteilise demokraatia eest oktoobris 1991 peetud presidendivalimistel sai frederick chiluba ule 75 haaltest ja 2 novembril 1991 sai temast president chiluba kuulutas oma pohieesmargiks majanduse tousuteele aitamise kuid tema valitsusajal sai suurimaks probleemiks korruptsioon et potentsiaalset rivaali kenneth kaundat edaspidi voimust eemal hoida algatas chiluba pohiseaduse muudatuse mille jargi peavad presidendikandidaadi vanemad olema sundinud sambias kaunda vanemad olid parit njassamaalt muudatus kiideti 1996 aastal heaks ja samal aastal valiti chiluba ametisse tagasi chiluba vastu tehti mitu riigipoordekatset aastal 2001 puudis chiluba tulutult pohiseadust muuta et ta saaks kandideerida ka kolmandaks ametiajaks 27 detsembril 2001 peetud presidendivalimistel sai chiluba erakonnakaaslane levy mwanawasa 29 haaltest ja voitis napilt oma lahimat konkurenti anderson mazokat kuigi opositsioon ja vaatlejad seadsid valimiste aususe kahtluse alla kuulutati mwanawasa valimiste voitjaks ja vannutati 2 jaanuaril 2002 ametisse aastal 2006 valiti ta ametisse teiseks ametiajaks kui ta 2008 aasta suvel insuldi sai asus tema kohuseid taitma asepresident rupiah banda sugisel peetud valimistel valiti banda presidendiks 20 septembril 2011 peetud presidendivalimised voitis michael sata kes sai 43 haaltest sambiat iseloomustab kultuuride kirevus igauhel mitmekumnest rahvusruhmast on oma traditsioonid need on monevorra segunenud nii omavahel kui ka kolonistide kultuuriga maal elatakse tihedalt koos ja kogukond hoolitseb oma liikmete eest tood tehakse uhiselt ja ka sundmusi tahistatakse uheskoos lapsed saavad varakult taiskasvanuks ja osalevad koigis uhistes tegemistes uksteist tervitatakse alati sudamlikult kulalisele tehakse tihti kingitusi ja kingi tagasilukkamist loetakse ebaviisakaks morsjaluna lobola maksmine on laialt levinud pulmas osaleb terve kula ning pidustusteks valmistatakse suurel hulgal sooke ja olut mangitakse trummi ja tantsitakse kaks voi kolm paeva ka matused on suursundmus koik kulaelanikud tulevad lahkunu perele appi ja osalevad kulude katmises leina valjendatakse nutulaulu ja tantsuga naised leinavad surnu majas mehed aga oues seejarel meenutatakse lahkunut konesid pidades ja maetakse ta uhiselt maha muusikal ja tantsul on oluline rituaalne ja tseremoniaalne roll laulu ja tantsuga puutakse luua tervist joukust ja kaitset nendega puhitsetakse nii sundi abielu kui ka surma populaarseim muusikariist on trumm levinud on ka mitmesugused keelpillid ja puhkpillid kellad ja koristid ning aafrika klaveri vaste kalimba ja ksulofoni meenutav silimba sambias ja teistes lounaaafrika maades harrastatav rituaalne tants gule wamkulu ja tervendustants vimbuza arvati 2005 aastal unesco suulise ja vaimse parandi nimekirja sambia traditsiooniline kasitoo holmab peamiselt puidunikerdust mida harrastavad mehed keraamikat mida harrastavad naised ja korvipunumist millega tegelevad nii naised kui ka mehed punutiste valmistamine on vaga laialt levinud eriti tunnustatud korvipunujad on laaneprovintsis elavad lozid ja mbundad punutakse vaga mitmesuguseid esemeid korve karpe kalapuuniseid olle ja jahusoelu magamismatte linikuid ja mitmesuguseid lauanousid ka materjalide valik on suur kasutatakse eelkoige oma kodukandile omaseid tooraineid naiteks bambust liaane juuri pilliroogu rohttaimi korsi papuurust puukoort sisalit punutised kaunistatakse traditsiooniliste ornamentidega mis maalitakse pinnasest juurtest puukoorest ja lehtedest saadud varvidega puutoomeistrid valmistavad muu hulgas kanuusid mooblit jalutuskeppe nousid maske trumme loomakujusid kasitooga tegeldakse enamasti hooajaliselt kui polluharimises voi kalapuugis tekib paus paljude jaoks on see ainuke viis raha teenida tihti valmistatakse kasitooesemeid vastavalt tellimusele ja vahetatakse neid seejarel endale tarviliku kauba vastu traditsioonilised oskused hakkavad aga kaduma sest paljud varem kasitsi valmistatud majapidamistarbed asendatakse uha rohkem kattesaadavaks muutuva masstoodanguga traditsioonilise kasitoo elushoidmise eest seisavad mitmesugused organisatsioonid ja muuseumid sealhulgas zintu handicrafts lusakas nayuma muuseum mongus tonga muuseum chomas ja moto moto muuseum mbalas uks tuntumaid sambia kunstnikke on henry tayali kulade ulesehitus ja ehitusstiil on eri hoimudel erinev ka materjalid soltuvad traditsioonist ja sellest mis on laheduses kattesaadav mones piirkonnas elatakse valdavalt olgedest ja pinnasest ehitatud eluasemetes teised hoimud aga poletavad telliseid voi kuivatavad kiviplokke ja ehitavad pustiste laotud seintega majad seinad voidakse punuda ka bambusest katus valmistatakse peaaegu alati olgedest voi roost ehitiste konstruktsioon soltub ka sellest kui tuulises ja vihmases kohas elatakse traditsioonilises kulas on uhes majapidamises olnud vahemalt kolm majakest eraldi naiste ja meeste eluruumid ning kook hoonete suurus ja arv on soltuvalt joukusest erinev viljakasvatajatel on enamasti olemas vahemalt uks ait voi viljahoidla uldiselt koosneb majapidamine uhest suuremast elumajast ja mitmest vaiksemast eri otstarbega ehitisest spetsiaalne ehitis on vaike ja tihti poollahtine enamasti ringi voi ruudukujulise ristloikega insaka insakasid on kahte tuupi uks taidab koogi rolli ja teine on koosviibimisruum kus suheldakse naiteks kulalistega oue peal on enamasti ka eraldi asetsev kuivkaimla isegi vaikestes kulades on tihti puhakoda see on enamasti kula suurim hoone kuid ei pruugi sellegipoolest korge ega toretsev olla kiriku suurus ja konstruktsioon soltub kula joukusest seinad voivad olla tellistest kuid ka postide kulge kinnitatud heina voi korremattidest sambia tuntumate kirjanike hulgas on binwell sinyangwe namwali serpell kirjutavad inglise keeles euroopa paritolu wilbur smith soti paritolu angus buchan dominic mulaisho charles mwewa keith nalumango zindaba nyirenda rahvusmuuseumid tegutsevad livingstoneis ja ndolas moto moto muuseum mbalas on puhendatud bembade traditsioonidele mitme olulise kultuurimalestusmargi juures on vaike muuseum lusakas tegutseb riigiarhiiv kitwes ja ndolas tegutsevad avalikud raamatukogud uks levinumaid toite sambia koogis on maisijahust valmistatud paks puder nshima mille korvale suuakse mitmesuguseid liha ja koogiviljaroogasid pudrust moodustatakse kaega nogus tosteriist mille abil seejarel lisandeid ja kastet suuakse palju suuakse ube tomatit rapsi sibulat kapsast aga ka kuivatatud kala ja mitmesuguseid roovikuid levinud on vorsti valmistamine maapahkleid bataati ja maniokki suuakse hooajaliselt palju suuakse banaani mangot ananassi papaiat paljud tseremooniad ja traditsioonilised kombetaitmised on seotud toiduga naiteks ei tohi bemba pruut suua muna sest kardetakse et see vahendab tema viljakust bembadel on kombeks ka vastabiellunutele kana serveerida ja luud seejarel pruudi emale anda lozi noorpaarid soovad kivile serveeritud putru pruulitakse olut maal on uks levinumaid jooke ibwatu mida valmistatakse juurikate ja maisi kaaritamise teel linnades valitseb laanemaailma toidukultuur sambias peetakse 11 riiklikku puha sambia ametlik keel on pohiseaduse jargi inglise keel inglise keel on vahem kui 2 sambialaste esimene keel kuid see on levinuim teine keel ja peamine asjaajamiskeel kokku koneldakse sambias 73 eri keelt voi dialekti peaaegu koik kohalikud keeled kuuluvad bantu keelte hulka seitsmel keelel on ametlikult tunnustatud staatus need on bemba keel peamiselt pohjaprovintsis luapula muchinga ja copperbelti provintsis njandza keel idaprovintsis ja lusaka provintsis lozi keel laaneprovintsis tonga keel lounaprovintsis kaonde luvale ja lunda keel loodeprovintsis neis keeltes antakse algharidust edastatakse tele ja raadioprogramme ning antakse valja riiklikke valjaandeid haridusministeerium kiitis 1977 aastal heaks uhtsed oigekirjareeglid 2010 aasta rahvaloenduse jargi oli levinuim bemba keel mida koneles 335 rahvast kas esimese voi teise keelena njandza keelt koneles 148 tonga keelt 114 lozi keelt 54 koneldakse veel muu hulgas lamba mambve nkoja sona ja tumbuka keelt sambia sportlaste esinemine rahvusvahelisel areenil sai alguse 1964 aasta suveolumpiamangudel tokyos mangudele saadeti pohjarodeesia delegatsioon kelle kojusaabumise ajaks oli aga juba loodud sambia riik populaarseim spordiala on jalgpall sambia jalgpallikoondis on muu hulgas 2012 aasta aafrika rahvaste karikavoistluste voitja aafrika meister kuid maailmameistrivoistluste finaalturniirile seni joudnud ei ole populaarsed spordialad on ka ragbi poks kriket vorkpall golf ja kergejoustik sambia sportlased on osalenud alates 1968 aastast koigil suveolumpiamangudel valja arvatud 1976 aastal montrealis sambia sportlased on voitnud kaks medalit poksija keith mwila voitis pronksmedali 1984 aasta suveolumpiamangudel los angeleses ja samuel matete hobemedali 400 meetri tokkejooksus 1996 aastal atlantas taliolumpiamangudest sambia osa votnud ei ole samuel matete on ka esimene aafriklasest 400 meetri tokkejooksu maailmameister 1991 ja esimene sambialasest maailmameister kergejoustikus tema nimel on ka selle ala aafrika rekord sambia sprinter gerald phiri sai 2014 aasta kergejoustiku sisemaailmameistrivoistlustel 60 meetri jooksus viienda koha sambia tuntumate sportlaste hulka kuuluvad ka poksijad michael norgrove ja charm chiteule ning jalgpallurid kalusha bwalya ja emmanuel mayuka somaalia ametliku nimega somaalia liitvabariik on maa aafrika idaosas aafrika sarve tipus piirneb loodes djibouti laanes etioopia ja edelas keeniaga pohjast piirab teda adeni laht ja idast india ookean somaalia alal eksisteeris varem somaalia demokraatlik vabariik mis praeguseks on labikukkunud riik somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de iure tal on voimu uksnes pealinna lahiumbruses riik on jagunenud nelja suure klanni ja keskvalitsuse vahel sellegi poolest ei valitse riigis kaost selle eest hoolitsevad kohalikud voimud ja sojapealikud somaalia loodi 1960 aastal kui uhinesid vastiseseisvunud briti somaalimaa ja itaalia somaalimaa 1969 aastal tuli riigipoordega voimule siad barre kes algul nsv liidu ja siis usa toetusel valitses 1991 aastani kui usa lakkas somaalia valitsust rahastamast puhkes riigis kodusoda 1993 aastast saadik puudub keskvoimul kontroll enamiku riigi ule eesti solmis somaaliaga diplomaatilised suhted 10 mail 2011 somaalia on jaotatud 18 piirkonnaks gobolka mitmuses gobollada endise somaalia territooriumil on kuulutanud ennast iseseisvaks jargmised riigikesed hispaania vabariikide valitsejate nimistu francisco paulino hermenegildo teodulo franco y bahamonde salgado pardo luhendatult francisco franco bahamonde voi generalissimus generalisimo francisco franco voi el caudillo juht 4 detsember 1892 ferrol 20 november 1975 madrid oli hispaania riigipea aastast 1936 kuni 1975 aastani mil ta suri tema esivanemate hulgas oli ka portugali kuningaid 1926aastal sai francost hispaania ajaloo noorim kindral ta juhtis aastatel 19361939 hispaania kodusojas falangistide katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni mis voitles vabariiklaste vastu 1936 aasta juulis puhkes hispaania vabariigis sojavaelaste ulestous mille eesmargiks oli kukutada vasakpoolsesse rahvarindesse koondunud parteide valitsus valitsusvastaste joudude eesotsas oli kindral franco ta vottis koha ule parast seda kui vandenoulaste eelmine juht jose sanjurjo oli lennuonnetuses hukkunud mass kasvas ule kodusojaks millesse sekkusid voorriigid vabariiklasi asus toetama noukogude liit mis lootis kommunistide mojuvoimu kasvule hispaania valitsuses saksamaa itaalia ning portugal tunnustasid ja abistasid sojaliselt franco massulist valitsust kasutades hispaania kodusoda uhtlasi ara oma uute relvade katsetamiseks suurbritannia prantsusmaa ja teised laaneriigid kuulutasid end aga taielikult neutraalseks see tuli kasuks francole sest tema sai saksamaalt ja itaalialt tunduvalt rohkem sojalist abi kui vabariiklased noukogude liidult kodusoda loppes 1939 aasta martsis vabariigi langemisega peale hispaania kodusoja loppu kehtestati riigis franco diktatuur diktaator vottis voimu ule rahvuslikult valitsuselt ning sai hispaania riigipeaks teise maailmasotta franco ei sekkunud kuigi hitler seda temalt ootas ta lasi vaid moodustada vabatahtlikest koosneva sinise diviisi mis sodis koos saksa vagedega idarindel franco oli poliitilistelt vaadetelt pigem traditsionalist kui fasismi pooldaja tema reziimi on nimetatud klerikaalseks ehk kirikumeelseks autoritarismiks franco oli kommunismi vastane mistottu 1940 aasta martsis kehtestas seaduse mis keelas ara kommunistliku partei ja vabamuurluse parast soja loppu hakkas franco jarkjargult tegema muudatusi monarhia taastamiseks tal oli sugavaid kahtlusi hispaania kuningliku perekonna eriharude alfonsiinide ja karlistide konkureerimise ja nende sugulusabieludest tingitud parilike haiguste osas seetottu otsustas franco et monarhia taastatakse alles parast tema surma ning maaras trooniparijaks prints juan carlose uleminek franco isikuvoimult konstitutsioonilisele monarhiale algas hispaanias 1950 aastate lopul toolisstreikide tudengirahutuste jmt meeleavaldustega franco lasi laguneda hispaania koloniaalimpeeriumil seitsmekumnendate aastate keskel oli eta euskadi ta askatasuna francohispaanias innukas demokraatia ja vabaduse eest voitleja sest franco keelas baski keele ja piinas baski haritlasi franco surma jarel sai kuningaks juan carlos i kes kehtestas riigis konstitutsioonilise monarhia hispaania riigipeana suhtus francisco franco eestisse sobralikult vottes vastu eesti esindajad karl robert pusta ja villibald raua 1959 aastal pustitati madridi san juan de la cruzi valjakule franco kuju mis voeti maha alles 2005 aasta alguses sest kuju hakkas segama sealset ehitustood teine pohjus kuju korvaldamiseks oli ministeeriumi sonul asjaolu et enamikule elanikest see ei meeldinud kuju mahavotmisel laulsid franco toetajad hispaania fasistide humni cara al sol francisco franco on palmariaanliku katoliku kiriku puhak juan carlos i juan carlos alfonso victor maria de borbon y borbondos sicilias sundinud 5 jaanuaril 1938 roomas oli hispaania kuningas aastatel 19752014 2 juunil 2014 teatas kuningas parlamendile otsusest loobuda troonist poeg felipe kasuks 18 juunil allkirjastas ta troonist loobumise seaduse ja kroonprints felipest sai selle joustumisel keskool uus kuningas felipe vi juan carlos i vanaisa alfonso xiii oli hispaania kuningas kuni voimult korvaldamiseni 14 aprillil 1931 teise hispaania vabariigi poolt ja elas paguluses roomas kuni surmani 28 veebruaril 1941 tema isa juan de borbon oli uldtunnustatult valja arvatud vaike leppimatute karlistide fraktsioon aastast 1941 hispaania kuningliku perekonna molema liini oigusjargne troonipretendent ja de jure hispaania kuningas kuid regent francisco franco kohkles teda troonipretendendina tunnustamast bourbonide seas levinud parilike haiguste kurttummus hemofiilia ja onnetusjuhtumite tottu juan carlos asus perekonna naasmisel 1948 aastal koos vanematega hispaaniasse ta alustas oma haridusteed san sebastianis ja lopetas opingud 1954 aastal madridis san isidro instituudis siis oppis ta aastatel 19551957 zaragozas sojavaeakadeemias lopetades selle ohvitserina seejarel teenis ta aasta aega merevaes ja siis aasta aega ohuvaes martsis 1956 hukkus juan carlose noorem vend alfonso relvaonnetuses perekonna kodus portugalis estorilis villa giraldas ametliku seisukoha jargi juhtus see relva puhastamise ajal kuid kiiresti tekkisid kuulujutud nagu oleks juan carlos oma venna kogemata maha lasknud juan carlose ema ouedaami josefina carolo sonul olevat juan carlos manguhoos relva oma venna pahe suunanud ja paastikule vajutanud teadmata et relv on laetud juan carlose ode pilar on vaitnud et alfonso olevat avanud ukse mille taga seisis juan carlos relv kaes ja uks olevat ootamatult vastu katt loonud nii et juan carlos paastikule vajutas 1969 aastal nimetas franco oma jareltulijaks juan carlose 1974 ja 1975 aastal taitis ta franco tervise halvenedes riigipea kohuseid 30 oktoobril 1975 vahem kui kuu aega enne oma surma andis francisco franco riigipea kohustused loplikult juan carlosele ule kaks paeva parast franco surma 22 novembril 1975 kuulutas hispaania parlament cortes ta juan carlos i nime all hispaania kuningaks juan carlos i krooniti 27 novembril 1975 madridis san jeronimo kirikus tema isa loobus hispaania kuningliku perekonna pea positsioonist ametlikult 14 mail 1977 parast kuningaks saamist algatas juan carlos hulga reforme mis viisid hispaania diktaatorlikult valitsemisviisilt demokraatlikule selle kaigus kasvas tema toetus rahva hulgas sealhulgas vasakpoolsete seas kes traditsiooniliselt olid vabariiklased 20 mail 1977 legaliseeris juan carlos i hispaania sotsialistliku tooliste partei ja varsti parast seda hispaania kommunistliku partei 15 juunil 1977 toimusid hispaanias esimesed demokraatlikud valimised diktatuuri jarel 1978 voeti vastu uus hispaania pohiseadus 2009 aastal kulastasid kuningas juan carlos ja kuninganna sofia eestit su mayestet don juan carlos de borbon y borbon rey constitucional de espana rey de castilla de leon de aragon de las dos sicilias de jerusalen de navarra de granada de toledo de valencia de galicia de cerdena de cordoba de murcia de jaen de los algarves de algeciras de gibraltar de las islas canarias de las indias orientales y occidentales de las islas y tierra firme de mar oceano archiduque de austria duque de borgona de brabante de milan de atenas y de neopatria conde de habsburgo de flandes de tirol de rosellon y de barcelona senor de vizcaya y de molina capitan general de las reales fuerzas armadas y su comandante supremo sobreano gran maestre de la insigne orden del toison de oro y de cuantas ordenes discierne el estado espanol tema majesteet don juan carlos de borbon y borbon hispaania kastiilia leoni aragoni sitsiilia jeruusalemma navarra granada toledo valencia galicia cerdena cordoba murcia jaeni algarve algecirase gibraltari kanaaride ida ja laaneindia ning ookeanisaarte kuningas austria ertshertsog burgundia brabandi milano ateena ja neopatria hertsog habsburgi flandria tirooli roselloni ja barcelona krahv biscaia ja molina isand kuninglike relvajoudude kindralkapten ja ulemjuhataja kuldvillaku ordu ja teiste ordude suurmeister juan carlos i on abielus kreeka paritolu kuninganna sofiaga ja neil on kolm last samoa 1997 aastani laanesamoa 19001914 saksa samoa on saareriik vaikses ookeanis poluneeslased joudsid samoa saartele fidzilt umbes 3500 aastat tagasi esimesed kontaktid eurooplastega toimusid 18 sajandil parast kuningas malietoa laupepa surma 1898 aastal uritasid samoas voimu haarata suurbritannia saksamaa ja ameerika uhendriigid 1899 aastal solmitud lepingu jargi jagati samoa saared saksamaa ja ameerika uhendriikide vahel parast esimest maailmasoda laks saksa samoa rahvasteliidu otsusel uusmeremaa haldusesse parast iseseisvusreferendumit ja uusmeremaa haldusmandaadi loppu kuulutati samoa esimese poluneesia riigina soltumatuks 1 jaanuaril 1962 samoa kuulus 29 detsembrini 2011 ajavoondisse maailmaaeg utc10 29 detsembril 2011 laks tokelau ajavoondisse utc13 suveaeg utc14 seetottu jai tokelaus vahele 30 detsember 2011 ja 29 detsembrile jargnes 31 detsember malietoa tanumafili ii 4 jaanuar 1913 11 mai 2007 oli samoa riigipea o le ao o le malo ametlikult sai ta riigipeaks 1 jaanuaril 1962 mil samoa toona laanesamoa nime all briti impeeriumist eraldus kuni 1963 aastani jagas ta ametit tupua tamasese meaolega ta oli oma surma ajal maailma vanim ametisolev riigipea tema vanemad olid malietoa tanumafili i kes oli samoa kuningas aastatel 18791939 ja momoe lupeuluiva meleisea ta abiellus esimest korda 1940 aastal lili tunuga lily molioo setu kellega tal sundis viis last ja teist korda aastal 1962 tiresa patu tauvela hunteriga neil lapsi ei olnud lapsed malietoa tanumafili oli ainus valitsev riigipea kes oli bahai usku euro luhend eur tahis on euroopa uhtsesse valuutasusteemi kuuluvate riikide uhisvaluuta euro kui rahauhik jaguneb 100 sendiks euroopa liidu rahauhiku tahis on kolmetaheline luhend eur kuulub ainult rahvusvahelisse arisse ja pangandusse euro voeti kasutusele 1 jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevotetes sularahana tuli euro kaibele 1 jaanuaril 2002 eurot kontrollib euroopa keskpank alates 1999 aasta juulist on trukkimis ja vermimistoode tulemusena ringlusse lastud 145 miljardit rahatahte 2012 aastal oli ringluses 11836 miljardit rahatahte mille koguvaartus oli 684 miljardit eurot ja 80677 miljardit munti mille koguvaartus oli ule 20 miljardi euro ringlusse lastud euromundid kaaluvad kokku 692 335 tonni euro eelised on vahetuskursiriski kadumine mis lihtsustab rahvusvahelist kaubandust ja koostood uhistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ning hindade suurem labipaistvus mis teravdab rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks euro on uks maailma tahtsamaid valuutasid sest stabiilsus ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse langenud tehingukulude tottu euroopa kapitali ja rahaturgudel on eurokaive kasvanud nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel usa dollari ja jaapani jeeni korval domineerivaks pohi ja emissioonivaluutaks eurot kasutab ule 300 miljoni eurotsoonis elava inimese eestis tuli euro ametliku valuutana kaibele 1 jaanuaril 2011 eesti kroonid vahetati eurode vastu eesti panga fikseeritud kursiga 156466 juba 1958 aasta rooma lepingutega mis viisid euroopa majandusuhenduse asutamiseni seati eesmargiks kooskolastatud majandus ja valuutapoliitika aastal 1959 solmitud valuutalepe nagi muu hulgas ette abifondid ajutiste maksebilansiraskuste puhuks 5 mai 1964 loodi euroopa majandusuhenduste keskpankade presidentidest koosnev kubernerikomisjon rahapoliitika uhtsustamiseks 1968 aasta tolliliiduga joudis reaalmajanduslik integratsioon nii kaugele et vois hakata motlema uhtsele valuutale bretton woodsi susteemi kokkukukkumine oli hakanud kaubandust takistama mis tekitas uhtse valuuta jarele vajaduse oktoobris 1970 tuli luksemburgi peaminister pierre werner valja ekspertide valja tootatud werneri plaaniga mis nagi aastateks 19711980 ette kolmeastmelise plaani majandus ja valuutaliidu solmimiseks 21 martsil 1972 loodi euroopa valuutaliit euroopa majandusuhenduse riikide valuutade vahetuskursid tohtisid nuud kindlaks maaratud juhtkurssidest korvale kalduda maksimaalselt 225 vorra valuutauss naftahinnasoki ja dollarikriisi ning bretton woodsi susteemi kokkukukkumise tottu muutus werneri plaan raskesti teostatavaks ning 1977 sellest loobuti suvel 1978 kiitis euroopa uhenduste noukogu heaks euroopa valuutasusteemi mis joustus 13 martsil 1979 ka see susteem nagi ette kursside korvalekalded maksimaalselt 225 vorra samal ajal voeti uue euroopa valuutauhikuna kasutusele ecu luhend sonadest european currency unit euroopa valuutauhik erinevalt eurost ei olnud ecu seaduslik maksevahend vaid arveldusuhik pangatahti ei olnud munte anti valja ainult sumboolsete erivaljaannetena moned euroopa uhenduse liikmesriigid andsid ecudes valja laene ja obligatsioone millega kaubeldi ka borsidel 1 juulil 1987 joustus uhtne euroopa akt mille uheks sihiks oli euroopa majandus ja valuutaliit selle saavutamiseks tootas euroopa liidu komisjoni esimees jacques delors valja plaani delorsi aruanne mille euroopa uhenduste noukogu 1988 madridis heaks kiitis see kolmeastmeline plaan nagi ette liikmesriikide majandus ja valuutapoliitika kasvava koordineerimise ning lopuks uhise valuuta kasutusele votu ja uhise keskpanga asutamise 7 veebruaril 1992 kirjutati alla maastrichti lepingule mis nagi muu hulgas ette kuidas seda majandus ja valuutaliitu 1999 aastani ette valmistada ning maaras kindlaks lahenemiskriteeriumid mis iga liikmesriik peab enne euroalaga liitumist taitma need kriteeriumid pidid tagama uhtse valuuta stabiilsuse ning tasakaalustatud majandusarengu rahaliidus lahenemiskriteeriumid on jargmised lisaks neile arvuliselt moodetavatele kriteeriumitele noutakse maastrichti lepingu jargi ka liikmesriigi keskpanga soltumatust juba pool aastat parast nende tingimuste kokkuleppimist lahkusid itaalia liir ja suurbritannia nael valuutasusteemist 1993 aasta algusest joustus euroopa siseturg st kaupade isikute teenuste ja kapitali piiramatu liikumine suurte valuutapingete tottu otsustasid liikmesriikide majandus ja rahandusministrid suurendada euroopa valuutasusteemi valuutade koikumislotku 225 protsendilt 15 protsendile 1 jaanuaril 1994 asutati frankfurdis praeguse euroopa keskpanga eelkaija euroopa valuutainstituut detsembris 1995 otsustas euroopa liidu noukogu madridis et uus valuuta voetakse kasutusele 1999 aasta alguses ja selle nimeks saab euro euro sumboliks valiti mark aastal 1996 esitleti euroopa liidu tippkohtumisel dublinis uusi pangatahti juunis 1997 otsustas euroopa liidu noukogu amsterdamis solmida stabiilsus ja kasvupakt ning kehtestada euroopa majandus ja valuutaliidus mitteosalevatele riikide valuutadele uus vahetuskursimehhanism samuti tehti korraldused euro oigusliku raamistiku reguleerimiseks 1 juunil 1998 asutati frankfurdis ametlikult euroopa keskpank koos koigi euroopa liidu riikide keskpankadega moodustab ta euroopa keskpankade susteemi eurosusteemi kuuluvad koos euroopa keskpangaga ainult euroala liikmete keskpangad euroopa keskpankade susteemi pohikirjaline esmane eesmark on hindade stabiilsuse tagamine euroopa keskpanga esimeseks juhiks sai hollandlane wim duisenberg kelle 1 novembril 2003 vahetas valja prantslane jeanclaude trichet alates 2011 aasta novembrist on euroopa keskpanga presidendi ametis itaaliast parit mario draghi 1998 aasta lopuks oli selge et esialgu osalevad valuutaliidus euroopa liidu 15 riigist 11 ulejaanud kas ei olnud kriteeriume taitnud kreeka voi ei olnud osalemisest huvitatud suurbritannia taani rootsi alates 1 jaanuarist 1999 voeti euro sularahata arvelduses kasutusele austrias belgias hollandis iirimaal itaalias luksemburgis prantsusmaal saksamaal ja soomes selleks ajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks maaratud euroala riikideks said 1 jaanuaril 2001 kreeka 1 jaanuaril 2007 sloveenia 1 jaanuaril 2008 kupros ja malta 1 jaanuaril 2009 slovakkia 1 jaanuaril 2011 eesti 1 jaanuaril 2014 lati ning 1 jaanuaril 2015 leedu 1 jaanuaril 2002 asendas euro seadusliku maksevahendina rahvuslikud valuutad rahaliidu liikmed on 2015 aasta seisuga enne uute riikide liitumist 1 mail 2004 ei kaibinud euro euroopa liidu riikidest ainult rootsis rootsi kroon sek suurbritannias suurbritannia nael gbp ja taanis taani kroon dkk euro on kasutusel ka andorras monacos san marinos ja vatikanis kus varem oli kasutusel itaalia liir voi prantsuse frank samuti kosovos montenegros kus varem oli ametliku maksevahendina kasutusel saksa mark ning lisaks mainitud euroopa maadele ka assooridel guadeloupeil kanaari saartel madeiral martiniqueil mayotteil prantsuse guajaanas reunionil ning saint pierreis ja miquelonis mis on eurot kasutavate euroopa liidu riikide osad monacol vatikanil ja san marinol on oigus emiteerida piiratud nimivaartuses rahvusliku kuljega euromunte mis kehtivad seadusliku maksevahendina kogu euroalal monaco euromunte tohib vermida prantsuse vatikani ja san marino euromunte itaalia rahapaja euro pangatahtede emiteerimise oigust neil kolmel riigil ei ole valuutaliidu eduka labiviimise alused on euroopa keskpanga soltumatus ja liikmesriikide kohustus sailitada hindade stabiilsus ja eelarvedistsipliin juba juunis 1997 solmiti euroopa majandus ja rahaliidu riikide vahel stabiilsus ja kasvupakt see naeb muu hulgas ette et aastane riigieelarve puudujaak ei tohi uletada 3 sisemajanduse koguproduktist on ette nahtud varajase hoiatamise susteem millega eelarvevolad avastatakse ja korrigeeritakse juba enne kui 3 protsendi piirini joutaks liikmesriigid kohustusid ka valja tootama stabiilsusprogrammid mille jargi saab vahemalt keskmises perspektiivis tasakaalustatud riigieelarve ette nahtud on ka meetmed riigieelarve ulemaarase puudujaagi korral koigepealt annab euroopa uhenduste noukogu vastavale liikmesriigile soovituse sellest alates peab vastav riik nelja kuu jooksul votma tarvitusele mojusad puudujaagi likvideerimise abinoud kui noukogu selle tahtaja moodumisel nendib et abinousid ei ole tarvitusele voetud voib ta kumne kuu jooksul rakendada sanktsioone mis seisnevad muu hulgas teatava rahasumma intressita deponeerimises mis muudetakse trahviks kui ulemaarane puudujaak kahe aasta jooksul normi piiresse ei alane need sanktsioonid on osutunud mitterakendatavaks 2003 aasta alguses alustati esimest korda puudujaagimenetlust saksamaa ja prantsusmaa vastu nende riikide vastuseisu tottu menetlus katkestati aastal 2004 oli ulemaarane riigieelarve defitsiit 12 liikmesriigist uheksal konflikti lahendamiseks pakti muudeti uldkehtiva riigieelarve tasakaalu noude asemel kehtestati igale riigile konkreetsed normid mis jatavad rohkem aega ulemaarasest eelarve defitsiidist jagusaamiseks peale selle noutakse nuud defitsiidimenetluse alustamiseks toendust et piirmaara uletamine ei ole ajutine ka eurot mitte kasutusele votnud euroopa liidu riigid peavad esitama lahenemisprogrammid mis sisult sarnanevad teiste riikide stabiilsusprogrammidega peale selle tuleb neil esitada andmed rahapoliitiliste eesmarkide kohta eelkoige vahetuskursside ja inflatsiooni asjus pangatahtede kujundamisel 1990 aastatel lahtuti pohimottest et eurot peavad suutma holpsasti kasutada ka vaegnagijad euro loomisel tehti tihedat koostood ka euroopa pimedate liiduga koostoo tulemusel saavad vaegnagijad eurosid kergesti kasutada pangatahtede eristamist holbustavad jargmised tunnused muntide eristamist holbustavad jargmised tunnused alates euro kasutuselevotmisest fikseeriti eesti krooni kurss euro suhtes 1 eur 1564664 eek kui eesti astus 2004 aastal erm2e siis kaotati 6 komakoht 000004 pohjendusega et koigil eurole ulelainud valuutadel oli umberarvestamise tegur kuuekohaline sealt alates on kurss 1 156466 eek 2012 aasta keskmine euro vahetuskurss tahtsamate valuutade suhtes oli pikka aega ei onnestunud eestil korge inflatsioonitaseme tottu lahenemiskriteeriumidele vastata eurole mindi ule 1 jaanuaril 2011 4 jaanuaril leiti eesti esimesed voltseurod parast eurode kasutuselevottu euro aitab kaasa euroopa integratsioonile erinevalt euroopa integratsiooni eelmistest etappidest on moned riigid valuutaliidust eemale jaanud suurbritannia palus erandit maastrichti lepingust juba labiraakimiste ajal taanile tehti see siis kui leping esimesel rahvahaaletusel tagasi lukati rootsi on seni korvale jaanud formaalsetel pohjustel euroalaga mitteliitunud riike vaadeldakse tulevaste valuutaliidu liikmetena oletatakse et kui suurbritannias jaab peale valuutaliidu pooldajate seisukoht siis liituvad ka taani ja rootsi kesk ja idaeuroopa riigid mis ei ole veel valuutaliitu voetud on dilemma ees uhelt poolt sobib rahvuslik valuuta seni rohkem kuni kestab kiire majanduskasv ja sellega kaasnev korgem inflatsiooni tase teiselt poolt suurendaks euro kasutuselevott usaldust rahapoliitika stabiilsuse vastu enamik valuutaliidu kandidaatriike on niikuinii juba oma valuuta euroga jaigemalt voi lodvemalt sidunud somaalimaa on somaalia keskvalitsusest soltumatu piirkond endine briti somaalimaa piirneb laanes djibouti lounas etioopia idas somaalia tapsemalt puntlandiga ja pohjas adeni lahega somaalimaa oli alates 1884 briti koloonia ta iseseisvus 26 juunil 1960 sama aasta 1 juulist moodustas ta koos endise itaalia somaalimaaga somaalia parast somaalia keskvoimu kollapsit kuulutati 18 mail 1991 valja somaalimaa iseseisvus erinevalt ulejaanud somaaliast valitseb selles tunnustamata riigis stabiilne olukord valja arvatud piirituli puntlandiga sanaagi ja sooli maakonna parast 28 mail 1991 sai esimeseks somaalimaa presidendiks cabdiraxmaan axmed cali tuur 16 mail 1993 valiti presidendiks maxamed xaaji ibraahim cigaal 1997 valiti ta tagasi 3 mail 2002 parast egali surma sai riigi presidendi kohusetaitjaks daahir rayaale kaahin ta valiti presidendiks 14 aprillil 2004 ta edestas axmed maxamed maxamuudi haaltega 205 595 205 515 seega 80 haalega monevorra ootamatult tunnistas axmed maxamed maxamuud valimiskaotust ega suudistanud voitjaerakonda valimispettuses ei moodustanud ka varivalitsust nagu opositsioon tal soovitas teha mais 2001 toimus referendum millel 97 haaletanutest toetas iseseisvust 29 septembril 2005 toimusid kohalike omavalitsuste ja parlamendivalimised valisvaatlejad hindasid neid uldiselt vabadeks ja rahumeelseteks mis andis tugeva touke somaalimaa rahvusvahelisele tunnustamisele parlamendivalimised voitis molemas 82liikmelises kojas uhinenud rahva demokraatlik partei ururka dimuqraadiga ummadda bahawday 26 juunil 2010 toimunud presidendivalimistel valiti presidendiks axmed maxamed maxamuud kes sai 4959 protsenti haaltest ta astus ametisse 27 juulil 2010 peamiselt on somaalimaal kaks rahvaruhma ametlik keel on somaali keel kasutatakse ka araabia ja inglise keelt somaalimaa holmab jargmisi somaalia provintse elanikud maletavad somaalia keskvoimu korrumpeerumist ja somaalimaa riisumist hasti see on suvendanud anarhistlikke meeleolusid mistottu paljud ei taha ka somaalimaa keskvalitsusega tegemist teha valitsus on seda kogenud proovides sekkuda kohalike omavalitsuste probleemidesse keskvalitsuse probleemiks on veel korruptsioon samuti see et valijad lahtuvad valimistel mitte niivord kandidaatide programmist kui nende rahvusest valitseva uhinenud rahva demokraatliku partei 33 kohta 82kohalises parlamendi alamkojas korval on kaks ulejaanud partei rahu uhtsuse ja arengu partei kulmiye nabad midnimo iyo horumar 28 kohta ning oigluse ja arengu eest ururka caddaalada iyo daryeelka 21 kohta parlamendi ulemkoda ei vali rahvas selle moodustavad hoimujuhid puntlandiga ei ole riigil piirilepet puntlandi kindralid on korduvalt teinud reide sanaagi ja sooli maakonda pidades neid puntlandi osaks see on tunduvalt takistanud somaalimaa tunnustamist ent ilma sanaagi ja sooli maakonnata kaotaks ka riik suure osa tuluallikatest mis seaks kahtluse alla koguni riigi jatkusuutlikkuse rahauhik on somaalimaa silling formaalselt jaguneb silling 100 sendiks kuid neid ei ole iialgi valmistatud sillingi madala kursi tottu vaikseim kaibiv raha on 5sillingiline 2000 aastal oli somaalimaa keskpanga ametlik kurss 4550 sillingit 1 usa dollari eest mitteametlik kurss voib olla sellest nii madalam kui ka korgem ukski valisriik somaalimaa sillingit ei tunnusta 4 mai on gregoriuse kalendri 124 liigaastal 125 paev juliuse kalendri jargi 21 aprill 19012099 5 mai on gregoriuse kalendri 125 liigaastal 126 paev juliuse kalendri jargi 22 aprill 19012099 7 mai on gregoriuse kalendri 127 liigaastal 128 paev juliuse kalendri jargi 24 aprill 19002099 8 mai on gregoriuse kalendri 128 liigaastal 129 paev juliuse kalendri jargi 25 aprill 19012099 10 mai on gregoriuse kalendri 130 liigaastal 131 paev juliuse kalendri jargi 27 aprill 19012099 11 mai on gregoriuse kalendri 131 liigaastal 132 paev juliuse kalendri jargi 28 aprill 19012099 12 mai on gregoriuse kalendri 132 liigaastal 133 paev juliuse kalendri jargi 29 aprill 19012099 13 mai on gregoriuse kalendri 133 liigaastal 134 paev juliuse kalendri jargi 30 aprill 19012099 14 mai on gregoriuse kalendri 134 liigaastal 135 paev juliuse kalendri jargi 1 mai 19002099 15 mai on gregoriuse kalendri 135 liigaastal 136 paev juliuse kalendri jargi 2 mai 19012099 16 mai on gregoriuse kalendri 136 liigaastal 137 paev juliuse kalendri jargi 3 mai 19012099 17 mai on gregoriuse kalendri 137 liigaastal 138 paev juliuse kalendri jargi 4 mai 19012099 18 mai on gregoriuse kalendri 138 liigaastal 139 paev juliuse kalendri jargi 5 mai 19012099 19 mai on gregoriuse kalendri 139 liigaastal 140 paev juliuse kalendri jargi 6 mai 19012099 20 mai on gregoriuse kalendri 140 liigaastal 141 paev juliuse kalendri jargi 7 mai 19012099 21 mai on gregoriuse kalendri 141 liigaastal 142 paev juliuse kalendri jargi 8 mai 19012099 22 mai on gregoriuse kalendri 142 liigaastal 143 paev juliuse kalendri jargi 9 mai 19012099 23 mai on gregoriuse kalendri 143 liigaastal 144 paev juliuse kalendri jargi 10 mai 19012099 24 mai on gregoriuse kalendri 144 liigaastal 145 paev juliuse kalendri jargi 11 mai 19012099 25 mai on gregoriuse kalendri 145 liigaastal 146 paev juliuse kalendri jargi 12 mai 19012099 26 mai on gregoriuse kalendri 146 liigaastal 147 paev juliuse kalendri jargi 13 mai 19012099 27 mai on gregoriuse kalendri 147 liigaastal 148 paev juliuse kalendri jargi 14 mai 19012099 28 mai on gregoriuse kalendri 148 liigaastal 149 paev juliuse kalendri jargi 15 mai 19012099 29 mai on gregoriuse kalendri 149 liigaastal 150 paev juliuse kalendri jargi 16 mai 19012099 30 mai on gregoriuse kalendri 150 liigaastal 151 paev juliuse kalendri jargi 17 mai 19012099 31 mai on gregoriuse kalendri 151 liigaastal 152 paev juliuse kalendri jargi 18 mai 19012099 1 juuni on gregoriuse kalendri 152 liigaastal 153 paev juliuse kalendri jargi 19 mai 19002099 2 juuni on gregoriuse kalendri 153 liigaastal 154 paev juliuse kalendri jargi 20 mai 19012099 3 juuni on gregoriuse kalendri 154 liigaastal 155 paev juliuse kalendri jargi 21 mai 19012099 4 juuni on gregoriuse kalendri 155 liigaastal 156 paev juliuse kalendri jargi 22 mai 19002099 5 juuni on gregoriuse kalendri 156 liigaastal 157 paev juliuse kalendri jargi 23 mai 19012099 6 juuni on gregoriuse kalendri 157 liigaastal 158 paev juliuse kalendri jargi 24 mai 19012099 7 juuni on gregoriuse kalendri 158 liigaastal 159 paev juliuse kalendri jargi 25 mai 19012099 8 juuni on gregoriuse kalendri 159 liigaastal 160 paev juliuse kalendri jargi 26 mai 19012099 9 juuni on gregoriuse kalendri 160 liigaastal 161 paev juliuse kalendri jargi 27 mai 19012099 10 juuni on gregoriuse kalendri 161 liigaastal 162 paev juliuse kalendri jargi 28 mai 19012099 11 juuni on gregoriuse kalendri 162 liigaastal 163 paev juliuse kalendri jargi 29 mai 19012099 12 juuni on gregoriuse kalendri 163 liigaastal 164 paev juliuse kalendri jargi 30 mai 19012099 13 juuni on gregoriuse kalendri 164 liigaastal 165 paev juliuse kalendri jargi 31 mai 19012099 14 juuni on gregoriuse kalendri 165 liigaastal 166 paev juliuse kalendri jargi 1 juuni 19012099 15 juuni on gregoriuse kalendri 166 liigaastal 167 paev juliuse kalendri jargi 2 juuni 19012099 16 juuni on gregoriuse kalendri 167 liigaastal 168 paev juliuse kalendri jargi 3 juuni 19012099 17 juuni on gregoriuse kalendri 168 liigaastal 169 paev juliuse kalendri jargi 4 juuni 19012099 18 juuni on gregoriuse kalendri 169 liigaastal 170 paev juliuse kalendri jargi 5 juuni 19012099 19 juuni on gregoriuse kalendri 170 liigaastal 171 paev juliuse kalendri jargi 6 juuni 19012099 20 juuni on gregoriuse kalendri 171 liigaastal 172 paev juliuse kalendri jargi 7 juuni 19012099 21 juuni on gregoriuse kalendri 172 liigaastal 173 paev juliuse kalendri jargi 8 juuni 19012099 22 juuni on gregoriuse kalendri 173 liigaastal 174 paev juliuse kalendri jargi 9 juuni 19012099 23 juuni on gregoriuse kalendri 174 liigaastal 175 paev juliuse kalendri jargi 10 juuni 19012099 24 juuni on gregoriuse kalendri 175 liigaastal 176 paev juliuse kalendri jargi 11 juuni 19012099 25 juuni on gregoriuse kalendri 176 liigaastal 177 paev juliuse kalendri jargi 12 juuni 19012099 26 juuni on gregoriuse kalendri 177 liigaastal 178 paev juliuse kalendri jargi 13 juuni 19012099 27 juuni on gregoriuse kalendri 178 liigaastal 179 paev juliuse kalendri jargi 14 juuni 19012099 28 juuni on gregoriuse kalendri 179 liigaastal 180 paev juliuse kalendri jargi 15 juuni 19012099 29 juuni on gregoriuse kalendri 180 liigaastal 181 paev juliuse kalendri jargi 16 juuni 19012099 30 juuni on gregoriuse kalendri 181 liigaastal 182 paev juliuse kalendri jargi 17 juuni 19012099 1 juuli on gregoriuse kalendri 182 liigaastal 183 paev juliuse kalendri jargi 18 juuni 19012099 2 juuli on gregoriuse kalendri 183 liigaastal 184 paev juliuse kalendri jargi 19 juuni 19012099 3 juuli on gregoriuse kalendri 184 liigaastal 185 paev juliuse kalendri jargi 20 juuni 19012099 4 juuli on gregoriuse kalendri 185 liigaastal 186 paev juliuse kalendri jargi 21 juuni 19012099 5 juuli on gregoriuse kalendri 186 liigaastal 187 paev juliuse kalendri jargi 22 juuni 19012099 6 juuli on gregoriuse kalendri 187 liigaastal 188 paev juliuse kalendri jargi 23 juuni 19012099 7 juuli on gregoriuse kalendri 188 liigaastal 189 paev juliuse kalendri jargi 24 juuni 19012099 8 juuli on gregoriuse kalendri 189 liigaastal 190 paev juliuse kalendri jargi 25 juuni 19012099 9 juuli on gregoriuse kalendri 190 liigaastal 191 paev juliuse kalendri jargi 26 juuni 19012099 10 juuli on gregoriuse kalendri 191 liigaastal 192 paev juliuse kalendri jargi 27 juuni 19012099 11 juuli on gregoriuse kalendri 192 liigaastal 193 paev juliuse kalendri jargi 28 juuni 19012099 12 juuli on gregoriuse kalendri 193 liigaastal 194 paev juliuse kalendri jargi 29 juuni 19012099 13 juuli on gregoriuse kalendri 194 liigaastal 195 paev juliuse kalendri jargi 30 juuni 19012099 14 juuli on gregoriuse kalendri 195 liigaastal 196 paev juliuse kalendri jargi 1 juuli 19012099 15 juuli on gregoriuse kalendri 196 liigaastal 197 paev juliuse kalendri jargi 2 juuli 19012099 16 juuli on gregoriuse kalendri 197 liigaastal 198 paev juliuse kalendri jargi 3 juuli 19012099 17 juuli on gregoriuse kalendri 198 liigaastal 199 paev juliuse kalendri jargi 4 juuli 19012099 18 juuli on gregoriuse kalendri 199 liigaastal 200 paev juliuse kalendri jargi 5 juuli 19012099 19 juuli on gregoriuse kalendri 200 liigaastal 201 paev juliuse kalendri jargi 6 juuli 19012099 20 juuli on gregoriuse kalendri 201 liigaastal 202 paev juliuse kalendri jargi 7 juuli 19012099 21 juuli on gregoriuse kalendri 202 liigaastal 203 paev juliuse kalendri jargi 8 juuli 19012099 22 juuli on gregoriuse kalendri 203 liigaastal 204 paev juliuse kalendri jargi 9 juuli 19002099 2 mai on gregoriuse kalendri 122 liigaastal 123 paev juliuse kalendri jargi 19 aprill 19012099 1 mai on gregoriuse kalendri 121 liigaastal 122 paev juliuse kalendri jargi 18 aprill 19012099 30 aprill on gregoriuse kalendri 120 liigaastal 121 paev juliuse kalendri jargi 17 aprill 19012099 29 aprill on gregoriuse kalendri 119 liigaastal 120 paev juliuse kalendri jargi 16 aprill 19012099 28 aprill on gregoriuse kalendri 118 liigaastal 119 paev juliuse kalendri jargi 15 aprill 19012099 abel pacheco de la espriella sundinud 22 detsembril 1933 san joses oli costa rica president 8 maist 2002 kuni 8 maini 2006 albert ii sundinud 6 juunil 1934 oli 19932013 belglaste kuningas ta on kuningas leopold iii ja tema esimese abikaasa rootsi printsess astridi noorem poeg taieliku nimega albert felix humbert theodore christian eugene marie 3 juulil 2013 teatas albert ii et loobub 21 juulil troonist oma poja philippei kasuks ta kulastas juunis 2008 eestit prints albert oli kuningapaari kolmas laps ning tal oli vanem vend baudouin ei arvatud et temast kunagi kuningas saab tema ristivanemad olid bourbonparma prints felix ja belglaste kuninganna elisabeth ta oppis institut le rosey erakoolis sveitsis ning trooniparija sai temast 1951 aastal kui tema vennast baudouinist sai belglaste kuningas kui baudouin 1993 ilma jareltulijateta suri sai albertist koige vanem belgia kuningas kes troonile tousnud enne seda kandis ta liegei prints tiitlit mille loi albertile kasutamiseks tema isa prints albert abiellus 2 juulil 1959 brusselis itaalia printsessi paola ruffo di calabriaga neil on kolm last kuigi seda pole ametlikult toestatud arvab belgia ajakirjandus et kuningal on ka abieluvaline tutar delphine boel s 1968 tema ema on sybille de selys longchamps belgia aristokraat albert ei tunnista tutre olemasolu kuna pole tehtud ka isadustesti ei saa midagi kinnitada 27 aprill on gregoriuse kalendri 117 liigaastal 118 paev juliuse kalendri jargi 14 aprill 19012099 26 aprill on gregoriuse kalendri 116 liigaastal 117 paev juliuse kalendri jargi 13 aprill 19012099 25 aprill on gregoriuse kalendri 115 liigaastal 116 paev juliuse kalendri jargi 12 aprill 19012099 24 aprill on gregoriuse kalendri 114 liigaastal 115 paev juliuse kalendri jargi 11 aprill 19002099 23 aprill on gregoriuse kalendri 113 liigaastal 114 paev juliuse kalendri jargi 10 aprill 19012099 22 aprill on gregoriuse kalendri 112 liigaastal 113 paev juliuse kalendri jargi 9 aprill 19012099 21 aprill on gregoriuse kalendri 111 liigaastal 112 paev juliuse kalendri jargi 8 aprill 19012099 20 aprill on gregoriuse kalendri 110 liigaastal 111 paev juliuse kalendri jargi 7 aprill 19012099 20 aprill tuntud kui 420 on kontrakultuuri tahtpaev mil tahistatakse kanepi tarvitamist 19 aprill on gregoriuse kalendri 109 liigaastal 110 paev juliuse kalendri jargi 6 aprill 19012099 18 aprill on gregoriuse kalendri 108 liigaastal 109 paev juliuse kalendri jargi 5 aprill 19012099 17 aprill on gregoriuse kalendri 107 liigaastal 108 paev juliuse kalendri jargi 4 aprill 19012099 16 aprill on gregoriuse kalendri 106 liigaastal 107 paev juliuse kalendri jargi 3 aprill 19012099 15 aprill on gregoriuse kalendri 105 liigaastal 106 paev juliuse kalendri jargi 2 aprill 19002099 14 aprill on gregoriuse kalendri 104 liigaastal 105 paev juliuse kalendri jargi 1 aprill 19012099 13 aprill on gregoriuse kalendri 103 liigaastal 104 paev juliuse kalendri jargi 31 marts 19012099 12 aprill on gregoriuse kalendri 102 liigaastal 103 paev juliuse kalendri jargi 30 marts 19012099 11 aprill on gregoriuse kalendri 101 liigaastal 102 paev aasta lopuni jaab 264 paeva juliuse kalendri jargi 29 marts 19002099 10 aprill on gregoriuse kalendri 100 liigaastal 101 paev juliuse kalendri jargi 28 marts 19012099 9 aprill on gregoriuse kalendri 99 liigaastal 100 paev aasta lopuni jaab 266 paeva juliuse kalendri jargi 27 marts 19012099 8 aprill on gregoriuse kalendri 98 liigaastal 99 paev juliuse kalendri jargi 26 marts 19002099 7 aprill on gregoriuse kalendri 97 liigaastal 98 paev juliuse kalendri jargi 25 marts 19002099 6 aprill on gregoriuse kalendri 96 liigaastal 97 paev juliuse kalendri jargi 24 marts 19002099 5 aprill on gregoriuse kalendri 95 liigaastal 96 paev juliuse kalendri jargi 23 marts 19002099 4 aprill on gregoriuse kalendri 94 liigaastal 95 paev juliuse kalendri jargi 22 marts 19002099 3 aprill on gregoriuse kalendri 93 liigaastal 94 paev juliuse kalendri jargi 21 marts 19002099 2 aprill on gregoriuse kalendri 92 liigaastal 93 paev juliuse kalendri jargi 20 marts 19002099 1 aprill on gregoriuse kalendri 91 liigaastal 92 paev juliuse kalendri jargi 19 marts 19002099 31 marts on gregoriuse kalendri 90 liigaastal 91 paev juliuse kalendri jargi 18 marts 19012099 aasta lopuni on 275 paeva 30 marts on gregoriuse kalendri 89 liigaastal 90 paev juliuse kalendri jargi 17 marts 19012099 aasta lopuni on 276 paeva 29 marts on gregoriuse kalendri 88 liigaastal 89 paev juliuse kalendri jargi 16 marts 19012099 aasta lopuni on 277 paeva 28 marts on gregoriuse kalendri 87 liigaastal 88 paev juliuse kalendri jargi 15 marts 19012099 aasta lopuni on 278 paeva 27 marts on gregoriuse kalendri 86 liigaastal 87 paev juliuse kalendri jargi 14 marts 19012099 aasta lopuni on 279 paeva statistika on teadus mis kasitleb arvandmete kogumist tootlemist ja analuusimist statistikat kasutatakse paljudes teistes teadustes samuti riigi ning ari juhtimises otsuste langetamiseks statistikat saab jagada kaheks rakendusstatistika ning matemaatiline statistika rakendusstatistika tegeleb andmete kogumise ja kirjeldamisega kirjeldav statistika samuti andmete modelleerimisega reaalsete andmete pohjal matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid ta uurib statistiliste andmete pohjal jarelduste tegemise meetodeid matemaatilise statistika uheks aluseks on toenaosusteooria sageli moistetakse statistika all ka andmete uurimise tulemuste koondit naiteks keskvaartuse standardhalbe mediaani ulemise ja alumise kvartiili loendit statistika rakendamine algab vaatluste voi katsete tegemisega moota voib naiteks kristalle mingis kivimis voi isegi teatud perioodi jooksul mingis tehases valmistatud tooteid samuti voib uht asja korduvalt moota fikseeritud ajavahemike jarel uldiselt on uuritava kogumi uldkogumi koigi esindajate mootmine keerukas naiteks liigse kulukuse tottu seetottu uuritakse sageli vaiksemat osa uldkogumist mida nimetatakse valimiks valimi andmeid saab kasutada mitmel viisil koige lihtsam on valimi andmeid kirjeldada naiteks leida keskvaartus ja standardhalve samas voib valimist teha jareldusi uldkogumi kohta kasutades hupoteeside kontrollimist millega vastatakse mingile eijahkusimusele statistikute arvuliste kirjeldajate hindamist korrelatsiooni leidmist regressioon ja dispersioonanaluusi mingi kahe tunnuse korrelatsiooni leidmine aitab sageli koige lihtsamini jouda jalile kas need tunnused on omavahel seotud naiteks inimeste kaal ja pikkus on sageli tugevasti korreleeritud pikematel inimestel kipub olema ka suurem kehakaal ent monikord voivad tugevas korrelatsioonis olla ka uksteisest soltumatud tunnused seetottu ei tahenda korrelatsioon kohe sisulist seotust samuti ei tahenda korrelatsioon pohjuslikku seost valimi pohjal uldkogumi kohta jarelduste tegemiseks peab valim olema moodustatud korrektselt naiteks kui me tahame hinnata mingi kooli opilaste keskmist kasvu siis me ei tohi valimiks votta uhe klassi opilasi korrektse valimi maaramisega ning erinevate maarangute pohjal leitud hinnangute korrigeerimisega tegeleb valikuuringute teooria mingit statistika meetodit voib rakendada vaid siis kui uuritav kogum vastab selle meetodi matemaatilistele eeldustele statistika vaarkasutamine voib luua vaari jareldusi ning seelabi mojutada naiteks riigi sotsiaalpoliitikat voi uute ravimite efektiivsust usna sage on ka korrektselt rakendatud statistika tulemuste vaartolgendamine statistikakauge inimese poolt falklandi saared on suurbritannia meretagune ala mida malviini saarte islas malvinas nime all noudleb ka argentina pealinnaks on stanley endine port stanley ajal kui eurooplased falklandi saared avastasid olid need asustamata ometi naitavad nooleotste leiud idafalklandi lounaosast ja puukanuu jaanused et indiaanlased koige toenaolisemalt jaganid tulemaalt olid saarel korduvalt varemgi kainud ja voibolla ka elanud on oletatud et just nemad toid siia saartele ja voibolla isegi aretasid falklandi rebased saarestiku esmaavastaja pole teada kaartidele ilmus ta 16 sajandil nii et avastajatena on nimetatud amerigo vespuccit 1502 fernao de magalhaesi 1520 ja esteban gomezit 1520 viimane andis neile nime sansoni saared pigem jasoni saartele mis tegelikult on falklandi saarte loodepoolne asustamata osa seda nime kasutati 16 sajandil kogu falklandi saarte kohta 9 augustil 1592 ajas torm saarte juurde inglase john davise laeva davis oli thomas cavendishi ekspeditsiooni uhe laeva kapten davis uskus et ukski inimene pole neid saari varem nainud ja inglismaal tunti seda maaala hiljem monda aega davise maana 1594 kulastas saari richard hawkins kes iseenda ja neitsiliku kuninganna elizabeth i nime jargi nimetas saarestiku hawkinsi neitsimaaks 1600 kulastas saari hollandi kapten sebald de weert kes nimetas nad sebaldi saarteks selle nime all tunti neid hollandis kuni 19 sajandini inglise kapten john strong seilas 1690 esimesena labi ida ja laanefalklandi vahelise vaina ja nimetas selle falklandi kanaliks admiraliteedi tootaja anthony cary vikont falklandi jargi kes oli ekspeditsiooni rahastanud parastpoole sai cary admiraliteedi juhiks ja vainale antud nimi kinnistus kogu saarestikule esimesed kolonistid falklandi saartel olid prantslased kes 1764 rajasid louis antoine de bougainvillei juhtimisel idafalklandile port louis asula kolonistid nimetasid saarestiku bretagnei poolsaarel asuva sadamalinna saintmalo jargi malviinideks iles malouines siit parineb ka saarestiku hispaaniakeelne nimi islas malvinas aastal 1765 saabus inglise kapten john byron kes nimetas laanefalklandil asuva loodusliku sadama port egmontiks ja kuulutas kogu saarestiku suurbritannia asumaaks ta ei teadnud et idafalklandil juba elavad prantslased 1766 asutas kapten john mcbride port egmontisse briti asula see oleks viinud aarepealt sojani suurbritannia ja hispaania vahel kes molemad saart endale taotlesid prantsusmaa noustus oma kolonistid ara viima nende asemele tulid hispaanlased kes nimetasid port louis port soledadiks hispaanlased likvideerisid brittide asula 1770 see taastati 22 jaanuaril 1771 ja havitati uuesti 1774 suurbritannia loobus saari asustamast ent kinnitas oma pretensioone saartele port soledad lopetas tegevuse 1811 see allus buenos airesele ja kui asula likvideeriti teatas ka hispaania oma voimu jatkumisest saarte ule argentina teatas iseseisvudes 1816 noudlusest malviinidele ning alustas 1820 koloniseerimist 1823 saabusid esimesed elanikud kellest luis vernet maarati 1829 saarestiku esimeseks kuberneriks selgus et pollunduseks on saar ebasoodne aga piraatluseks vaga soodne sest valitsus seda ei takistanud 1831 purustas ameeriklasest kapten silas duncan port soledadi leidis seal marke vahemalt 4 usa kalalaeva kaaperdamisest ja paljaksroovimisest ning viis kogu elanikkonna mis kuundis umbes 40 inimeseni oma laevaga argentinasse tagasi vahistades neist 7 piraatluse suudistusega juunis 1974 esitas suurbritannia argentina president juan peronile kava mille kohaselt oleksid falklandi saared suurbritannia ja argentina uhisomand naiteks saareelanikud oleks omanud nii suurbritannia kui ka argentina kodakondsust kuigi peronile see kava meeldis suri ta koigest 20 paeva parast 1 juulil kuna suurbritannia ei usaldanud tema jarglast presidenditoolil tema abikaasa isabel peroni siis jai plaan taitmata tuli saarte kuuluvuse ule pohjustas 1982 aastal falklandi soja mille suurbritannia voitis sojategevuse kaigus sai surma ule 1000 inimese maasse kaevati 20 000 maamiini mida ei ole siiani kahjutuks tehtud argentina ei ole siiski loobunud nouetest saartele falklandi saarte rahauhik on falklandi nael fkp mis on uks uhele seotud suurbritannia naelsterlingiga briti neitsisaared on suurbritannia meretagune ala rahauhikuna kaibib usa dollar usd briti neitsisaarte roki kood on ivb gibraltar on suurbritannia meretagune ala gibraltari vaina pohjarannikul gibraltari majandus tugineb turismile finantsvahendusele ja laevandusele rahauhikuks on gibraltari nael gip seadusandlik organ on 17kohaline parlament mis valitakse uldvalimistel riigipea on suurbritannia kuninganna keda esindab kuberner 2013 aastast on kuberner sir james dutton valitsusjuht on 2011 aastast fabian picardo 2002 aasta rahvahaaletusel lukkasid gibraltari elanikud ulekaalukalt 99 tagasi suurbritannia ja hispaania uhisvalitsuse moodustamise ettepaneku 2016 aasta brexiti referendumil haaletas 96 euroopa liitu jaamise poolt inglisehollandi vaed vallutasid gibraltari hispaanialt hispaania parilussojas 1704 aastal utrechti rahulepinguga laks gibraltar 1713 aastal suurbritannia valdusse 1967 ja 2002 aastal toimunud referendumitel lukkasid gibraltari elanikud tagasi ettepaneku liituda hispaaniaga parast 1967 aasta referendumit sulges hispaania piiri gibraltariga kuni aastani 1985 groonimaa on taani kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala mis holmab groonimaa saare ja mitu vaikest saart ameerikas pohjaameerika mandrist kanadast kirdes pohjajaamere ja atlandi ookeani vahel groonimaa pohjaosa eraldab kanadale kuuluvast laande jaavast ellesmerei saarest kitsaimas kohas 26 km laiune narese vain milles asub tartupaluki saar louna pool jaavad groonimaa ja kanada vahele 350700 km laiuselt baffini laht ja davise vain ida pool paiknevast islandist eraldab groonimaad 300 km laiune taani vain groonimaa pindala on 2 166 086 km2 ta on pindalalt ligikaudu viiskummend korda suurem kui eesti groonimaa ulatus pohjast lounasse on 2670 km morris jesupi neem 730 km kaugusel pohjapoolusest on paljudes teatmikes maailma pohjapoolseim maismaapunkt selle neeme laheduses asub moni veel veidi pohja pool asuv saareke lounapoolseim punkt nunap isua neem varasema nimega farveli neem paikneb ligikaudu tallinna laiuskraadil elanike arv seisuga 1 jaanuar 2011 oli 56 615 kuigi groonimaa asub ameerikas on ta ajalooliselt poliitiliselt ja majanduslikult euroopaga tihedalt seotud groonimaa groonikeelne nimi kalaallit nunaat tahendab grooni keeles inimeste maad st groonlaste maad taanikeelne grnland tahendab rohelist maad selle nime andsid maale sinna 10 sajandil elama asunud islandlased vanaislandi grnland groonimaal on lipp autode eraldusmark on gro lennukite eraldusmark on taani ja faari saartega uhine oy interneti tippdomeen on gl loodusgeograafiliselt moodustab groonimaa osa pohjaameerikast suurema osa groonimaast moodustab enamvahem puutumatu loodus ule 80 groonimaast on kaetud igijaa ja igilumega mille paksus on kuni 2300 meetrit saare keskosas on jaaalune maapind kohati ule 300 m allpool maailmamere taset jaavabu alasid on kokku 410 449 km2 umbes 9 korda suurem ala kui eesti groonimaa kirdeosa holmab pohja ja idagroonimaa rahvuspark mis on maailma suurim looduskaitseala 972 000 km2 sellest tohutust alast veidi louna poole saare idarannikule jaab ka koigi taani kuningriigi valduste korgeim maetipp gunnbjrn fjeld 3694 m valdav osa groonimaa magedest jaab siiski alla 1500 meetri liustike tegevus on vorminud vaga liigendatud rannajoone kus leidub palju fjorde ja rannikulahedasi saari kliima on koikjal polaarne kuid paikkonniti usna erinev groonimaa saare lounaosas kasvab madalaid puid ja poosaid kanarbikku kukemarju mustikaid samblikke orgudes esineb kohati usna lopsakaid niite groonimaal elavad polaarrebased ja hundid pohjapodrad muskusveised valgejanesed jaakarud rannikul hulged morsad vaalad saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki groonimaal on kaevandatud kivisutt kruoliiti marmorit tsinki tina ja hobedat voimalik on nafta kulla nioobiumi tantaali uraani rauamaagi ja teemantide kaevandamine aastal 1979 sai groonimaa autonoomse staatuse ja omavalitsuse hjemmestyrehome rule groonimaa kuulus taani riigi koosseisus alates 1973 aastast euroopa majandusuhendusse kuid parast autonoomia saavutamist ja 1982 aasta referendumi korraldamist astuti sealt 1985 aastal valja kuulutakse pohjamaade noukogusse ja arktilisse noukogusse 21 juunist 2009 hakkas groonimaal vastavalt 2008 aasta referendumile kehtima uus staatus isevalitsus taani selvstyre mis annab muu hulgas groonimaale kontrolli oma maavarade ule ja grooni keelele ainsa riigikeele staatuse taani keel on ilmselt muidugi endiselt laialt levinud groonimaa parlamendis on 31 kohta erakondadest on parast 2009 aasta parlamendivalimisi esindatud taani parlamendis esindab groonimaad kaks esindajat 20092013 moodustasid valitsuse inuit ataqatigiit ja demokratiit 20052009 oli valitsuse koosseis jargmine taani esindajaks groonimaal on alates 2005 aastast ulemvolinik sren hald mller taani padevuses on valissuhted ja kaitsepoliitika kuid groonimaal on oigus valissuhetes kaasa raakida koikides kusimustes mis on otseselt groonimaaga seotud groonimaa osaleb inuittide koostooorganisatsioonis inuit circumpolar council groonimaa jaguneb alates 2009 aastast 4 omavalitsuseks kujalleq qaasuitsup qeqqata sermersooq ja groonimaa rahvuspargi alaks omavalitsuste koostood edendab omavalitsuste liit kanukoka elanike arv on olnud keskmine eluiga oli 2007 aasta hinnangul meestel 66 aastat naistel 74 aastat 89 groonimaa elanikest on groonimaal sundinud inuitid ja taanlased 11 mujal peamiselt taanis sundinud groonimaa majandus on suures osas riiklik enamik suurematest ettevotetest kuulub grooni valitsusele maa eraomand puudub peamiseks tuluallikaks on kalandus eelkoige krevetipuuk olulised on taani riigi poolt makstavad subsiidiumid mis ulatuvad 3 miljardi taani kroonini aastas grooni majandus kasvas 2005 aastal 30 inflatsioon oli 14 ja toopuudus 62 rahvatulu elaniku kohta oli 2007 aastal 20 000 usa dollarit peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud toostusharud valitsusele kuuluv royal greenland on pohjaeuroopa suurim kalatoostus tegeldakse ka hulge ja vaalajahiga tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib groonimaa peamiselt kalatooteid sh krevette ja muid toidukaupu euroopa liiduga on solmitud kalandusleping mis voimaldab kalatoodete eksporti euroopa liidu turule imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid muid toostuskaupu toidukaupu ja kutust suurim kaubanduspartner on taani rahauhik on taani kroon groonimaa ainus pank on grnlandsbanken as sideteenuste osas on ainus operaator grooni valitsusele kuuluv tele greenland groonimaa rahvuslik lennundusettevote on sasi osalusega air greenland maanteede puudumise tottu kasutatakse groonimaa siseseks liikluseks mere voi ohutransporti kopteriliiklus rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid groonimaa paleoeskimod kes saabusid siberi idaosast ja asusid kullalt luhikese aja jooksul alaskasse kanadasse ja groonimaale independence i ja saqqaqi kultuur paleoeskimod olid jahimehed nad kasutasid vaga mitmesuguseid puugivahendeid harpuunid odad vibud ja tooriistu kirved noad kaabitsad naasklid toodeldi puud groonimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid luud sarvi kivi merevaiku nahka elati vastavalt puugihooajale vahelduvates laagripaikades peamiselt elatuti hulge ja pohjapodrajahist kala ja linnupuugist kajakad hahad haned korjati marju peeti koeri keda toenaoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil saanide kasutamisest ei ole jalgi leitud toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld umbes 900 ekr tekkis dorseti kultuur mis erines eelnenust puugivahendite ja eluasemete valimuse poolest ka ei kasutatud enam lokke tegemiseks ajupuitu tuleaset asendasid nuud steatiidist lambid milles poletati mereimetajate rasva dorseti kultuuri hilisemal perioodil umbes 400 ekr 1500 pkr muutus uhiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks tekkisid eluasemed mis mahutasid palju perekondi endise 12 asemel arvatavasti tugevnes samaani positsioon usulise juhina inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed asustus koondus selle perioodi lopus groonimaa loodeosasse 10 sajandi lopust kuni 15 sajandini asustasid groonimaa edelarannikut skandinaavia paritolu sisserandajad islandlaste saaga andmetel avastas groonimaa islandlane gunnbjorn ulfsson esimene umberasuja oli saagaandmete kohaselt eirikr punane raui kes purjetas sinna 982 aasta paiku ta uuris groonimaa ranniku pohjalikult labi valides valja piirkonnad mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad eirikr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime grnland roheline maa lootuses et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi 10 sajandil oli groonimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning islandiga vorreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad mis tegi saare valjarandajatele ahvatlevaks groonimaa edelaosa kuhu valjarandajad saabusid asub islandist geograafiliselt louna pool samadel laiuskraadidel shetlandi saartega ning bergeni ja osloga norras viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud aastal 985 asus islandilt groonimaa poole eirikr punase juhtimisel teele 25 laeva millest 14 joudis kohale asustus koondus groonimaa edelarannikul kahte keskusse idaasula eystribygg praegune narsaq qaqortoq ja nanortalik ja laaneasula vestribygg nuuki fjordi kaldal skandinaavia asustuse hiilgeaegadel 1213 sajandil elas seal 30005000 inimest groonimaa ristiti umbes aastal 1000 aastal 1125 loodi groonimaa piiskopkond keskusega gararris igaliko saarel oli ule kumne kiriku lisaks loomakasvatusele lambad kitsed lehmad hobused sead tegeleti groonimaal jahiga pohjapodrad morsad jaakarud linnud ning kala ja vaalapuugiga groonimaa pakutavad morsakihvad jaakarud polaarrebase jt nahad vaalakiused olid euroopas hinnatud luksuskaupadeks mis voimaldasid sisse osta rauda puud vilja ja muud vajalikku kui groonimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku ameerika avastasid kaidi ka seal puid toomas groonimaal kohapeal vois leida vaid ajupuud groonimaa skandinaavlastest elanikkond oli soltuv kaubandusest euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi laaneeuroopaga kullalt tihedalt naiteks joudsid sinna usna kiiresti laaneeuroopa roivamoed mingil maaral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega 15 sajandil groonimaal skandinaavia asustus haabus viimane kirjalik tunnistus skandinaavlastest groonimaal parineb aastast 1407 kirjeldatud on hvalsey kirikus peetud pulma viimased arheoloogilised leiud mis tunnistavad skandinaavlaste asustusest idaasulas parinevad 15 sajandi lopust asustuse kadumise pohjused ei ole pariselt selged selles vois oma osa olla kliima jahenemisel mis toi kaasa ikaldusi pohjustas inuittide liikumise louna poole ja raskendas laevauhenduse pidamist euroopaga voimalik et mingi osa inimesi randas groonimaalt uuesti valja 1540 aasta paiku olevat uks tormiga groonimaale aetud kaupmees nainud seal kivimaju ja leidnud uhes neist surnud mehe kel oli peas kapuuts seljas villased ja hulgenahksed roivad ning kae korval peaaegu lopuni ara kulunud nuga rohkem inimesi ta seal ei kohanud aasta 1200 pkr paiku saabus pohjaameerikast groonimaale uus inuittidest sisserandajate laine thule kultuur asustus levis ajapikku peaaegu terve groonimaa ranniku ulatuses valja arvatud koige pohjapoolsemasse piirkonda talvel elati paiksetes kulades suvel liiguti ringi ja kaidi jahil asulad olid kullalt suured mis naitab et uhiskond oli suhteliselt organiseeritud uhistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala vaalapuuk jahiti ka hulgeid pohjapotru muskusveiseid morski puuti kalu ja linde korjati mollusekid marju ja taimi talvel elasid mitu perekonda koos uhises suuremas majas suvel elasid perekonnad eraldi telkides majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid viimast eriti laanekaldal katused ja seinad kaeti hulgenahkadega teel olles ehitati ka lumest maju iglusid reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane kajakke nahast uhemehepaate ja umiakke naiste juhitavaid perepaate thule kultuuri tooriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist luust sarvest puust vahesel maaral ka vasest uksikuid rauast tooriistu saadi skandinaavlastelt voi nende ammu tuhjaks jaanud asulatest aastal 1721 saabus groonimaale norra kirikuopetaja hans egede kes lootis eest leida viikingite jareltulijad skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud kuid tekkisid kontaktid inuittidega kelle seas egede hakkas misjonitood tegema uritades neid tsiviliseerida godthabi praegu nuuk rajati kaubalinn ja groonimaa muutus norra kolooniaks sel ajal valitses ka norrat taani kuningas aastal 1814 muutus groonimaa ka formaalselt taani kolooniaks 1953 kaotati koloonia staatus ja groonimaa muudeti pohiseadusega taani riigi osaks vordselt taani maakondadega aastal 1979 sai groonimaa kohaliku omavalitsuse pindala on pinna voi pinna uldistuse voi selle osa teatavat mootu valjendav arv saab raakida kas pinna voi selle osa pindalast matemaatikas mida valjendab tavaliselt mittenegatiivne reaalarv voi fuusilise keha pinna voi selle osa pindalast mida moodetakse pindala mootuhikuga sisusteemis ruutmeeter vaga sageli raagitakse mingi territooriumi pindalast pindala on funktsioon mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast naiteks hulknurkadele vastavusse arvu selle kujundi pindala kusjuures on taidetud jargmised tingimused pindala moiste laiendatakse kahemootmelistele pindadele kolmemootmelises ruumis kmootmelistele pindadele nmootmelises eukleidilises ruumis voi riemanni ruumis 2kn orienteeritud pindadele ja muudele objektidele elementaargeomeetrias on mitmesuguste kujundite pindala arvutamiseks pindalavalemid keerukate kujundite pindala arvutamiseks kasutatakse integraalarvutust fuusikas on pindala fuusikaline suurus mille mootuhik sisusteemis on ruutmeeter geograafias kasutatakse sunonuumidena moisteid pindala territoorium ja maaala mootuhikuks ruutkilomeeter km harvem nt maakasutuse juhul hektar ha voi ruutmeeter m vormsi varem ka hiiurootsi saar rootsi keeles ormso saksa keeles worms on 93 km2 suurune saar laanemeres laane maakonna territooriumil see on suuruselt neljas saar eestis vormsi saar moodustab pohilise osa vormsi vallast valla halduskeskus on hullo kula 15 oktoobri 2011 aasta seisuga on vormsi vallas registreeritud 415 elanikku statistikaameti andmetel oli 2011 aasta alguses vallas pusielanikke 241 13 sajandist kuni 1944 aastani elasid saarel pohiliselt rannarootslased varaseimad arheoloogilised leiud vormsilt on parit rauaajast esmakordselt on vormsit urikutes mainitud aastal 1391 vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi tapset rannarootslaste vormsile saabumise aastat pole teada kuid juttude kohaselt liikus rootslasi eesti rannavetes juba 13 sajandi keskel 1220 aastal korraldasid rootslased laanemaale ja vormsile misjoni ja vallutusretki millest vois saada algus rootsi asulate tekkimisele neis paigus rootslased votsid vormsi 1220 aastal oma valdusse vormsi esimesed elanikud olid 1944 aastani rootsi kalurite ja polluharijate jareltulijad kellest enamik oli parit soomest rootslaste peamiseks asualaks oli noarootsi ja vormsi kihelkond elati vabade talupoegadena rootsi oiguse jargi mis tahendas neile vaiksemaid makse soodsamat maad ja suuremat vabadust 1938 aastal elas vormsi saarel umbes 2600 inimest nendest enamik olid rootslased rootsi oigus ius suecium rakendus rootsist kaasa toodud oigusdeklaratsiooni alusel automaatselt ka valjarandajatele sel ajal kui rannarootslased elasid rootsi oiguse alusel hakkasid eesti talupojad alates 14 sajandi lopust oma liikumisvabadust kaotama ja muutusid vahehaaval parisorjadeks siinsete rootslaste eelis oli oigus oma asustusala piires umber paikneda moisnik ei tohtinud rootslasi muua kuid vois maa ules oelda andes neile pool aastat kolimisaega rootslased kaisid ka moisas tool toode raskus soltus asukohast maksude maksmine kais peamiselt kumnisena 1604 aastal rajas magnus brummer bussbysse esimese moisa mis on tuntud magnushofi ehk suuremoisana aastaid hiljem suurendasid vormsi saarel oma valdusi moisnikud de la gardie ja stackelberg kohalikele moisnikele ei meeldinud et talupojad elasid rootsi oiguse jargi ning see tekitas vastuolusid eriti moisnik stackelbergiga moisnike vastu kaidi abi otsimas ka rootsi kuningalt ning viimane selline retk tehti 1861 aastal 1841 aastal tegi eesti kubermanguvalitsus otsuse eemaldada stackelberg vormsi moisate valitsemisest pohjuseks toodi tema pohjendamatult halb kaitumine talupoegadega vormsi saare moisate valitsemine laks ule tema pojale tanapaeval on vormsi saare uks olulisemaid vaatamisvaarsusi hullos asuv puha olavi kirik mis ehitati 13 sajandil kirik kuulub laane praostkonna luterlikule kogudusele algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid puhakodasid kivist kooriruum ehitati juurde 14 sajandil kiriku laaneosale ehitati kellatorn mille jaanuseid on siiani sissekaigu juures naha hoone ruustati taielikult liivi soja ajal rooviti kirikuhobe ning kirikukellad viidi saaremaale ruustajateks olid nii vene sojavaelased saarlased kui ka rootslased 1632 aastal pustitati vana puuhoone asemele uus kivihoone ning kirikukell paigutati seina uhtlasi sai kiriku ehitamise ajalugu sellega labi hiljem on hoonet vaid remonditud rootsi arkamisliikumise ajal 19 sajandil tulid eestisse misjonitood tegema viis meest kelle hulgas oli vormsi saarel vaga tuntud misjonar lars johan osterblom osterblom viibis saarel 14 aastat ning selle ajaga asutas ta kolm kooli palvemajasid ja karskusseltse ta jattis jalje rahva harimisse kasvatusse ja ellu muutis vormsi rahvariideid ja isegi arhitektuuri osterblomi ulatusliku tegevuse tottu vaadeldaksegi vormsi ajalugu kahes perioodis osterblomieelne ja jargne aeg vaatamata tema positiivsetele tegudele taheti temast korduvalt lahti saada ning seda eelkoige kohaliku kirikuopetaja kinnisidee tottu lopuks 1886 aastal valjasaatmine onnestus valjasaatmise pohjuseks toodi tema kahjulikkus kreekakatoliku kirikule oigeusu kogudus rajati vormsi saarele 1886 aastal kirik rajati tsaariaegse venemaa venestamispoliitika raames ning 500 liiget saadi eelkoige sotsiaalse majandusliku ja poliitilise survega vormsi oigeusu kirik tegutses umbes 40 aastat 1937 aastaks olid jumalateenistused loppenud baptistikoguduse maja ralbys ehitati 1878 aastal mis oli esimene palvemaja vormsis eesti vabariigi algusajal olid rannarootslased tegevad paljudes seltsides ning neil oli oma esindaja tollases riigikogus esimese maailmasoja alguse mobiliseerimislaine viis saarelt omajagu inimesi soja ajal ehitati saarele kaitsekindlustusi alates 1917 aastast oli vormsi saar terve aasta sojapiirkonnas samas otsest sojategevust seal ei toimunud teine maailmasoda vormsi jaoks nii rahulikult ei moodunud saxby tuletorni parast toimus 1941 aastal age voitlus sakslaste ja venelaste vahel kummalgi poolel oli palju langenuid 1943 aasta toi vormsi elanikele suuri muudatusi vormsilt lahkus peaaegu kogu elanikkond osa liikus soome kaudu rootsi ja moned soitsid sinna otse ule laanemere inimesi aitas sakslaste heakskiidul transportida svealandi lahingulaev odin pogenemine tahendas vormsilaste ajaloos suurt pooret sest selja taha tuli jatta saar kus esivanemad on maad harinud juba 700 aastat soja lopuks oli vormsi saar peaaegu inimtuhi saarel hulkusid koduloomad vormsi voib jaotada kaheks idaks ja laaneks idapoolsetes kulades elasid kalurid ja vaesem rahvas idapoolsetest kuladest uks esimesi millega saarele tulija kokku puutub on sviby kula on kaks korda maha polenud viimati 1932 aastal tanaseks on majade vahed pikemad ning seetottu ka tuleoht vaiksem svibys elas suurem osa vormsi eestlastest hosby on uks vormsi nooremaid kulasid kula lahedal paikneb skarssteni randrahn jargmine idaringi kula on soderby mis oli moisa kula ja kus eelmise sajandi algusel toodeti soola edasi jouab idaringil soitja norrby kulla mille lahedal asub 1935 aastal ehitatud tuletorn majaka juurest lahele vaadates naeb noarootsi poolsaart norrby diby ja ralby on uhed paremini sailinud vormsi asulad diby kula sai oma nime lahedal asuva diby jarve jargi ralbyt on peetud vormsi uheks joukamaks kulaks ralbys tegutses puhapaevakool laulu ja keelpilliansambel kulas on oma palvemaja kulast pohja pool asub ralby sadam sellega saab saare idaring labi ning teed mooda edasi soites joutakse hullosse vormsi kiriku juurest laheb tee laaneringile ehk saare joukamasse poolde laaneringil elasid uhketes majades laevaomanikud meremehed hakabackani kula olla saanud oma nime selle jargi et talvel puhus tuul kunkalt lume ja koormad jaid kinni nagu haaranuks neid mingi salaparane haak haka haak vormsi ainus suitsutare asub hakabackanil laaneringi jargmine kula on borrby mille asutajateks peetakse soomest borgast tulnud inimesi borrby asub kabelikunkal rootsi keeles kabolbackan kulas asub veel uks magi nimega dambackan ehk kohtumagi vormsi esimesteks asukateks peetakse karrslati elanikke karslati kulas asus vormsi suurim palvemaja jargmise kula saxby tuntus tuleb eelkoige seal asuvast majakast forby ehk eeskula oli rahvarohke kula mis elatus peamiselt kartulikasvatusest ja saaduste rootsi muumisest forby reidil peatusid tihti suured kaubalaevad forbyst laheb tee fallarnasse tee aares olevas metsas on hoitbergi korallriff sealt edasi jouab vormsiga tutvuja suuremoisani magnushof kus on siiani kahel poolt teed naha magnushofi moisa varemeid 1747 aastal ostis moista karl wilhelm von stackelberg legendi kohaselt mangis moisa kaardilauas stackelbergi pojale maha aurora konigsmarcki ja poola kuninga august ii poeg krahv moritz moisavaremete juures on vormsi ainus valgusfoor mille paigaldasid vw beetle i klubi liikmed suuremoisast edasi rumpo poole liikudes on vasakul prastvike jarv mis hakkab vahehaaval kinni kasvama vormsi saar on moodustunud uhest suurest ja ligikaudu 30 vaiksemast saarest maismaad on kokku 93 km ja rannajoont 109 km umbes 3000 aastat tagasi hakkasid vormsi korgemad osad ule merepinna tousma kerkimise tulemusel on merelahtedest moodustunud prastvike diby ja kersleti jarv rannajoon on vaga liigestatud poolsaared vahelduvad lahtedega vormsi pohjarannikul laheb meri kiirelt sugavaks saare lounarannikul on vesi pikalt madal vormsi laane ja pohjarand on kivised liivaranda leiab ainult rumpo kulas saare aluskihid koosnevad lubjakivist sealsete lubjakivide jargi hakati eristama ordoviitsiumi vormsi ladet mis on saare jargi ka oma nime saanud saar on vaga tasane kuid pinnamoodi lisavad vorme oosid ja rannavallid vormsi koige korgem koht on 13 meetrit ule merepinna ulatuv huitbergi kungas vormsi maastikku iseloomustab vaheldusrikas loodus millele on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud saare laaneosa ning idaosas madalad ja soised paigad ule poole saare pindalast moodustab mets metsandus on turismi korval vormsi uks suuremaid sissetulekuallikaid hullo kulas asub suur randrahn parunikivi aktiivse pollumajandustegevusega on tekkinud ja sailinud rannakarjamaad ning puisniidud niitudel esineb eestist ja kogu euroopast kadunud voi ohustatud taime ja loomaliike vormsi saare taimestik on samuti vaga rikkalik saarel on loetletud ule 900 liigi puid poosaid ja rohttaimi millest umbes 60 on kaitse all samuti leidub samblaid 301 liiki vormsi saarel on registreeritud 3 roomaja ja 3 kahepaikseliiki uks haruldasemaid isendeid on juttselgkarnkonn ehk kore kes elutseb madalaveelistes rannaloikudes kaitsealustest liikidest leiab saarelt suurkorva imetajaid on saarel 25 liiki kelle hulgas on viimasel ajal arvukalt ilveseid ja vaga palju metssigu loomastikule ei jaa alla ka rikkalik saare linnustik vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki eraldi voib valja tuua saarel pesitsevad merikotkad ja sookured vormsil tegutseb rabapistrik kassikakk huup ja niidurudi tihti kohtab rukkiraaku keda mujal euroopas eriti pole vormsit labivad kaks olulist lindude randeteed kevadel ja sugisel voib osa saada valgeposklaglede ning teiste metshanede labirandest sugisel muudavad sookured pollud halliks parvlaevauhendus mandriga toimub sviby sadama kaudu saarel asuvatest merenavigatsioonirajatistest on kasutusel saxby tuletorn ning norrby ulemine ja norrby alumine tuletorn samuti mitu tulepaaki ja paevamarki sobivate jaaolude korral on vormsi ja mandri vahel umbes 12 km pikkune jaatee saarel asub ka lennuvali muhu on saar saare maakonnas see on suuruselt kolmas saar eestis muhu saar kuulub koos teda umbritsevate laidudega muhu valla koosseisu saaremaaga uhendab muhu saart ule vaikese vaina kulgev tamm vaikese vaina tamm kuivastu sadama ja mandri vahel liiguvad parvlaevad kuid talvel voib ule suure vaina viia ka jaatee suuremad laiud muhu korval on koinastu laid kesselaid suurlaid viirelaid ja voilaid muhu saar on suur kaljuvoor aluspohi koosneb valdavalt jaagarahu lademe dolomiidist pohjarannikul avaneb jaani lademe dolomiitmergel aluspohjalised lavad ja korgendikud kuundivad kuni 25 m ule merepinna taimkatet ilmestavad lootaimekooslused rohkesti esineb poosastikke eelkoige kadastikke vahem sarapikke leidub lagedaid looniite suhteliselt vahe on sailinud loometsi saare metsasus on umbes 31 muhu pohjaosas asuvad seanina saare pohjatipp ja tammiski nukk loodetipp nende vahele jaab vaiksem lepanina koinastu laiu poole eendub saareots mis madala veetaseme korral jatkub koinastu leena kesselaiu vastas asub pussinina muhu lounatipp asub ahenda poolsaarel suurlaiu juures teised neemed on vanasillanukk luutsenukk villema nina paljaslao nukk koeranina adjanina ullissaare nina kalama nina muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena esimesed inimesed asusid siia elama 2500 aastat ekr muinasajal kuulus saar arvatavasti eestlastele 13 sajandi alguses vallutasid muhu saare mandrilt ule jaa tulnud ristiruutlid kuni 16 sajandi keskpaigani kuulus saar saarelaane piiskopkonnale liivi soja alguses kuulus saar koos teiste endiste piiskopkonna aladega taanile parast liivi soda jai saar rootsi voimu alla parast pohjasoda aga venemaa keisririigile ja kuulus kuressaare kreisiga liivimaa kubermangu 1918 aastast kuulub saar eesti vabariigile teise maailmasoja ajal ja selle jarel on olnud okupeeritud noukogude liidu poolt luhikest aega teise maailmasoja ajal oli ka saksamaa voimu all aastal 1991 noukogude okupatsioon loppes saksa 19321933 aasta filmis das meer ruft toimub tegevus muhu saarel kesselaid ka kessulaid kessu saksa keeles schildau rootsi keeles skjoldo skold skolldo on 17 km2 pindalaga laid suures vainas muhu saarest idas ning kuulub muhu valla koosseisu tegemist on vanima ja korgeima laiuga eestis laid asub umbes 4 km kaugusel mandrist ja 34 km kaugusel muhu saarest pisut kaugemale pohja jaab papilaid halduslikult kuulub kesselaid muhu valda ja sellel asub kesse kula mille nimi oli kuni 1977 aastani kesselaiu kula muhu saare ja kesselaiu vahele jaab ka vainamere sugavaim piirkond 22 m laiu korgeim punkt on merepinnast 156 m korgusel kunka moodustavad aluspohja siluri settekivimid pohja ja looderannikul paikneb 78 m korgune kesse ehk kessulaiu pank see on murtud pealetungiva litoriinamere poolt ning on osa laaneeesti klindist kesselaiu pankrannik voeti looduskaitse alla juba 1938 aastal saarel leidub rikkalikult kergesti murtavat paekivi kesselaid asub laaneeesti saarestiku biosfaari kaitsealal umbes kolmandik laiust on kaetud vana lookuusikuga mis on eesti vaikesaartel haruldane ning milles esineb ka harv kuuseparna taimekooslus laialdaselt esineb saarel ka lookadastik peamiselt laiu pohjaosas kuid on levinud ka kunagistele poldudele ja heinamaadele laiu taimestik on liigirikas on leitud ligi 400 soontaimeliiki millest 27 kuuluvad kaitse alla eriti tahelepanuvaarsed on laiul kasvavad 17 liiki kapalisi ehk orhideesid laiu pohjaosas kasvab ka haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm muhu saarelt ujuvad kessulaiule sooma metssead ja podrad suviti on saarel nahtud merikotkast saare keskosas paiknevate aruniitude ja kaguosas asuvate rannaniitude sailitamiseks tuleb neid hooldada praegusel ajal peetakse saarel herefordi veiseid ja kitsi kes aitavad seda teha kesselaid kerkis merest umbes 3000 ekr 1458 aastal on mainitud asustamata scheldowe saart 1627 aasta mercatori kaardil skolde 16 sajandil oli laiul vabatalu 1645 aastal kaks muhu lotzi vakusesse kuuluvat talu asustus tekkis saarele 16 sajandil mil laid kuulus muhu volla moisale 1807 aastal muudi saar jacob friedrich von helwigile kes rajas saare lounaossa karjamoisa moisa kasutati vaid suviti praeguseks on moisast alles vaid varemed aastatel 18661892 moodustas kessulaid valla muhu kihelkonnas ule saare viis muhust mandrile talitee vallakohus asus kessulaiul alates 1890 aastast aga hellamaal 1914 aastal oli saarel 7772 ha moisamaad 113 ha talumaad ja 5 talu kuni 1921 aastani kuulus saar wahlidele 1930ndate lopuks elas saarel umbes 35 inimest 1939 aastal kuulus saar muhu valda aastast 1993 elab saarel ainult endise majakavahi perekond komsilt parit urmas ja elsa vatter esimene meremark pustitati laiule 1879 aastal sihttulepaagid aastal 1885 alates 1994 aastast on tulepaagid automatiseeritud ja tootavad paikesepatareidel meremarkidest asuvad saarel kessu liitsihi alumine ja ulemine tulepaak ning kessu paevamark saarele pole veetud elektri ega telefoniliine majapidamiselektrit saadakse tuulegeneraatorist ja paikesepatareidest talvel voib saar jaateede puudumise korral jaada pikaks ajaks isoleerituks enne teist maailmasoda oli eesti vabariigil kavas sinna rajada 100kohaline sunnitoolaager kesselaiul kaib rohkesti turiste saart saab kulastada eelneval kokkuleppel lalli sadamast saarele soiduks on voimalus kokku leppida ka virtsu paadimeestega virtsu vanalinna sadamas 2003 aastal kulastas saart briti suursaadik sarah squire kes andis kingitusena ule traktori niiduki tuulegeneraatori ja paikesepaneeli hiiumaa laidude maastikukaitseala on maastikukaitseala mis haldab enamikku hiiumaast kagus asuvaid laide kaitseala keskus on salinomme kulas kaitseala suuremad laiud on saarnaki hanikatsi koverlaid ahelaid vareslaid korgelaid hanerahu langekare ja oakse heinlaid ja kaevatsi laid kaitseala koosseisus ei ole sellele vaatamata loetakse neid hiiumaa laidude hulka kuuluvaiks sihtkaitsevoond on kaitseala osa seal valjakujunenud voi kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste sailitamiseks hiiumaa laidude maastikukaitsealal on seitse sihtkaitsevoondit sihtkaitsevoondisse kuuluvad valgekare vaike pihlakare suur pihlakare hoburahu sitakare paerahu kaks silmarahu kuivarahu ja juhanirahu samuti veeala mille piir kulgeb mooda jargmisi geodeetilisi jooni kinnistu salinomme a33 idanurgast punkti 58 49 55 n 22 58 09 e 6521860440474 sealt punkti 58 49 47 n 22 58 33 e 6521594440848 sealt asimuudil 180 oakse laiu pohjarannikuni edasi mooda oakse laiu rannajoont laane suunas oakse laiu laanenurgani sealt auklaiu idanurka edasi mooda auklaiu pohjarannikut auklaiu laanenurgani sealt salinomme poolsaare kagunurka ning edasi mooda salinomme poolsaare idarannikut kuni kinnistu salinomme a33 idanurgani inimeste viibimine on sihtkaitsevoondis lubatud teaduslikel valitoodel kaitseala valitseja nousolekul samuti jarelevalve ja paastetoodel ning 1 juulist kuni jaakatte tekkimiseni kaitseala valitseja nousolekul ning jaakatte tekkimisest jaakatte lagunemiseni kaitseala valitseja nousolekuta salinomme kula elanikel on soonlepa lahe saarte sihtkaitsevoondi veealalt lubatud aasta ringi labi soita hanikatsi salumetsa nimetatakse ka lepana salumetsaks sihtkaitsevoondisse kuulub hanikatsi laiu osa mis jaab pohja poole mottelisest sirgest mis uhendab puskuma otsa pohjatippu hanikatsi laiu idarannikul kajuna nina laanetipuga hanikatsi laiu laanerannikul inimeste viibimine on sihtkaitsevoondis lubatud teaduslikel valitoodel kaitseala valitseja nousolekul samuti jarelevalve ja paastetoodel ning tahistatud jalgrajal ning ulejaanud hanikatsi salumetsa sihtkaitsevoondis kaitseala valitseja igakordsel nousolekul sihtkaitsevoondisse kuulub veeala mille piir kulgeb mooda hanikatsi laiu rannajoont rootsimaa nina lounatipust tiigi saare laanetipuni ning on edasi kirjeldatud jargmiste geodeetiliste joontega tiigi saare laanetipust hanikatsi laiul punkti 58 46 40 n 23 00 00 e 6515794442161 sealt punkti 58 45 20 n 23 00 00 e 6513319442124 sealt punkti 58 45 20 n 23 03 03 e 6513277445065 ning sealt rootsimaa nina lounatippu hanikatsi laiul sihtkaitsevoond loodi selleks et sailitada 67 meetri sugavuses vees kasvava punavetika tuupiline kasvupaik samuti kaitsta merepohjataimi eeskatt meriheina inimeste viibimine on sihtkaitsevoondis lubatud teaduslikel valitoodel kaitseala valitseja nousolekul samuti jarelevalve ja paastetoodel ning labisoidul vaikelaevaga sihtkaitsevoondisse kuuluvad ahelaid koverlaid hanerahu ankrurahu aherahu ja hulgerahu ning neid umbritsev veeala mille piir on maaratletud jargmiste geodeetiliste joontega punktist 58 45 32 n 23 10 09 e punkti 58 45 09 n 23 11 39 e sealt punkti 58 43 54 n 23 07 15 e sealt punkti 58 44 41 n 23 05 32 e ja sealt punkti 58 45 32 n 23 10 09 e kaitseala kaitseeeskirjas on mainimata luigerahu ja kajakarahud sest need alad on korgvee korral vee all inimeste viibimine on sihtkaitsevoondis lubatud teaduslikel valitoodel kaitseala valitseja nousolekul samuti jarelevalve ja paastetoodel muudel puhkudel voivad inimesed sihtkaitsevoondis viibida 15 juulist kuni 15 septembrini kaitseala valitseja igakordsel nousolekul ja 1 jaanuarist 10 veebruarini kaitseala valitseja nousolekuta langekare sihtkaitsevoondisse kuulub langekare saar ning seda umbritsev veeala mille piir on maaratletud jargmiste geodeetiliste joontega punktist 58 48 20 n 23 08 17 e punkti 58 48 20 n 23 08 40 e sealt punkti 58 48 12 n 23 08 40 e sealt punkti 58 48 12 n 23 0817 e ja sealt punkti 58 48 20 n 23 08 17 e inimeste viibimine on lubatud teaduslikel valitoodel kaitseala valitseja nousolekul samuti jarelevalve ja paastetoodel muudel puhkudel voivad inimesed sihtkaitsevoondis viibida jaakatte tekkimisest selle lagunemiseni sihtkaitsevoondisse kuuluvad puhalepa vallas putkaste metskonna kvartalid 156 157 158 159 163 164 165 166 167 ning veeala mille piir kulgeb milgi kraavi suudmest mooda nimetatud kraavi mottelist sirgjoonelist idasuunalist pikendust ida suunas kuni ristumiseni putkaste metskonna kvartali 165 kagupiiri mottelise sirgjoonelise edelasuunalise pikendusega ning edasi mooda seda kirde suunas kuni putkaste metskonna kvartali 165 kagunurgani ning edasi mooda rannajoont kuni milgi kraavi suudmeni sihtkaitsevoondisse kuuluvad puhalepa vallas auklaid oakse laid saarnaki laid ja seda umbritsev kaitsealale jaav veeala koos sealsete laidude ja rahudega hanikatsi laid maa osas mis ei kuulu hanikatsi salumetsa sihtkaitsevoondisse ja seda umbritsev veeala 50 meetri ulatuses valja arvatud agariku sihtkaitsevoondisse kuuluv veeala vareslaid ja varesrahu ning neid umbritsev kaitsealale jaav veeala korgelaid ja seda umbritsev kaitsealale jaav veeala inimeste viibimine on sihtkaitsevoondis lubatud teaduslikel valitoodel kaitseala valitseja nousolekul samuti jarelevalve ja paastetoodel muudel puhkudel voivad inimesed sihtkaitsevoondis viibida ahelaid on ligikaudu 25 hektari suurune laid vainameres laid kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidelahe sihtkaitsevoondisse ahelaid on toenaoliselt nime saanud haha linnu jargi tema rahvaparane nimetus on saartel olnud ka ahk vaga harva voib kohata ka nimetust hakilaid ahelaiu keskpunkti geograafilised koordinaadid on ahelaid asub hiiumaast kagus sarve poolsaareni on 105 kilomeetrit ning salinomme poolsaareni 14 kilomeetrit tammiski nukist jaab ta 65 km pohja poole ning on seega hiiumaa laidudest muhu saarele koige lahemal ahelaiu ja muhu vahel asub viinakari millest lounasse jaab laevatee laiust pohja poole jaab kivine ja madal aherahu laanes on ankrurahu kus kasvab moni poosas idas asub kivine luigerahu kirdesse jaavad kajakarahud vaevu ule merepinna ulatuvad kivihunnikud suurematest laidudest on lahemad kirdes asuv koverlaid laanes asuv hanerahu ja loodes asuv korgelaid geoloogiliselt on ahelaid uks osa jaaajal liustikuserva pikemal peatumisel tekkinud servamoodustise kaarest palivere servamoodustise voondist ahelaiu tuumiku moodustab otsamoreen ahelaiu keskmine korgus on alla kahe meetri ning suurim korgus 46 meetrit laid tipneb edelas suursaarega mis on kaetud kadastiku ja omaparaste randrahnudega kagus asub hulgesaar korgetest klibu ja adruvallidest tekkinud keskelt madalam moodustis seal kasvab kadastik ja muud madalamad poosad hulgesaare lahedal on moned ahelaiul harva esinevatest mandidest kirdes on andrusesaar kiviklibune kadastiku ja pillirooga kaetud pohjas asub sadamasaar mis on ilmselt sobivaim sadamakoht paatidele ahelaidu katavad valdavas osas kadastikud ja kohati tihedalt vosastunud lehtmets suuremad puud on kased mille korgus on keskmiselt 1015 meetrit saare kaguosas kasvab ka moni mand rannikul on palju pilliroogu eriti hulge ja andrusesaare vahel ahelaiu laheduses paiknevad kared ning karid on viigerhuljeste lesilaks talviti kulastavad saart kahrik ja rebane kes kohati ka terveks aastaks saarele jaavad ahelaiul pesitseb igal aastal ligikaudu 45 linnuliiki kokku on erinevaid haudelinnuliike registreeritud 60 arvukaim pesitseja oli 2004 aastal korkjaroolind vaga arvukad on veel pruunselgpoosalind ning randtiir asustust saarel olnud ei ole nii muhulased kui ka hiidlased on seal suviti heina teinud veel 19 sajandi lopus oli saartel suur maa ja heinapuudus saar on voinud kasutuses olla ka karjamaana ahelaiul on olnud kalurite onn hahk somateria mollissima on suur partlaste sugukonda kuuluv sukelpart haha varasem nimi oli eiderhani murdeparased nimed on ahk kahk lann oodutaja vaagalind ladinakeelne nimetus somateria mollissima parineb karl linnelt ladinakeelse nimetuse luhend on sommol ingliskeelne nimetus on kas eider voi eider duck isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun hahapojad on musta sulestikuga nokk on teiste partidega vorreldes suurem see laheb sujuvalt ule peaks eestis elutseb haha alamliik somateria mollissima mollissima vilsandi rahvuspargis pesitseb ule 4000 paari endise torgu valla territooriumil pesitseb 50 hahapaari hahad elavad avamerel ning pesitsevad kaugematel meresaartel ja laidudel haha pesitsusaegset uldarvukust eestis hinnatakse 30007000 paarile talvist arvukust 20100 isendile hahale sobivad pesitsemiseks hasti need mereaarsed piirkonnad ja laiud kus meri kiiresti sugavaks muutub hahad toituvad rannakarpidest mis asuvad 34 meetri sugavusel merepohjas haha hastivarjatud pesas on tavaliselt 46 sinakasrohekat muna uuskaledoonia kohalik nimi kanaky on prantsusmaa meretagune ala asub vaikses ookeanis korallimere idaosas holmab uuskaledoonia saare loyaute saared ja hulga vaiksemaid lahisaari saarte rannajoon on liigestunud ja korallrahuderohke uuskaledoonia siseosa on magine uuskaledoonias valitseb troopiline ookeanilt puhuvate kagupassaatide tottu niiske kliima aasta keskmine temperatuur on 2126 c sademeid esineb 10502250 mma sademete hulk on suurem magede idanolvul leivad horendikud ja rohumaad savann metsadest okasmetsad metsade all on 39 pindalast leidub niklimaaki veerand teadaolevaist varudest maailmas kroomi raua koobalti mangaani vase plii ja tsingimaaki kulda ja hobedat suuremad etnilised ruhmad on melaneeslastest kanakad 44 eurooplastest sisserannanute jareltulijad 34 poluneeslased 9 ja indoneeslased 5 religioonidest on enim pooldajaid katoliiklusel 60 muudest on arvukamalt protestante 30 ametlikuks keeleks on prantsuse keel poliselanikud melaneeslased konelevad 33 eri dialekti maavararikkuse tottu kuulub uuskaledoonia okeaania rikkamate maade hulka saarel asub umbes 20 maailma teadaolevatest niklivarudest kaevandatakse ja sulatatakse niklit koobaltit ja rauda tegeldakse troopilise pollumajanduse ja kalandusega peetakse veiseid ja sigu kasvatatakse jamssi bataati kookospalmi valja veetakse koprat ja kohvi rahauhikuna on kaibel cfp frank xpf skt inimese kohta oli 14 800 usa dollarit 2003 ja 26 554 eurot 2007 kanakade saartele joudmise ajaks peetakse 23 aastatuhandet ekr 1774 avastas james cook saared eurooplastele 1853 kuulutati uuskaledoonia prantsusmaa valduseks 1984 aastast on uuskaledoonial siseautonoomia 1998 aastal pidi toimuma referendum uuskaledoonia iseseisvuse ule mis jai aga toimumata uus referendum on kavas 2014 aastal uuskaledoonia jaguneb 3 provintsis ja need 33 vallaks prantsuse poluneesia on prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium collectivites doutremer okeaanias prantsuse poluneesia koosneb viiest suuremast saarteruhmast seltsisaared lounasaared tuamotu saared gambier saared ja markiisaared mis koik on kirdeedelasuunaliselt valja venitatud seltsisaared jagunevad tuulepealseteks saarteks tahiti moorea maiao tetiaroa ja mehetia ja tuulealusteks saarteks huahine raiatea tahaa bora bora maupiti motu iti mopihaa fenua ura scilly ja motu one bellingshauseni kokku on prantsuse poluneesias 35 saart ja 83 atolli kogupindalaga 4167 km2 sh siseveed koos majandusvetega on pindala aga koguni 5 030 000 km2 halduslikult jaguneb prantsuse poluneesia viieks ringkonnaks hinnanguliselt elas prantsuse poluneesias 2006 aasta juulis 260 338 inimest 2002 aasta rahvaloenduse andmetel oli saartel 245 405 elanikku neist 69 tahiti saarel etnilistest ruhmadest oli poluneeslasi 83 eurooplasi peamiselt prantslased 12 ja asiaate peamiselt hiinlased 5 religioosne koosseis 2000 aasta rahvaloenduse andmetel protestante 54 katoliiklasi 30 muude religioonide jargijaid 10 elanikkonnast alates 1962 aastast kui poluneesiasse toodi ule prantsuse tuumapolugoon asendus senine pollumajandusel pohinenud majandus sojavaebaaside teenindamise ja ka turismitoostusega tuumakatsetuste lopetamise jarel on sojavae tahtsus majandusele jarsult langenud neljandiku majandusest moodustab turism muudest on olulisemad parlite tootmine ja kalapuuk rahauhikuna kaibib cfp frank xpf kasvatatakse kookospahkleid vanilli kohvi koogi ja puuvilju toodetakse linnu ja loomaliha ning piimatooteid tegeldakse turismi parlipuudmise ja kasvatamisega kasitoo ja pollumajandustoodete tootlemisega valja veetakse parle kookospahkleid koprat vanilli hailiha peamisteks ekspordipartneriteks on prantsusmaa 663 jaapan 161 ameerika uhendriigid 91 2003 sisse veetakse naftasaadusi mitmesuguseid toiduaineid masinatoostuse tooteid peamisteks impordipartneriteks on prantsusmaa 599 austraalia 119 uusmeremaa 6 ameerika uhendriigid 6 2003 prantsuse guajaana on prantsusmaa ulemerepiirkond ja ulemeredepartemang lounaameerika kirdeosas ta on pindalalt prantsusmaa suurim departemang ta piirneb brasiiliaga idas ja lounas ning surinamega laanes guajaanast sai prantsusmaa asumaa 1604 aastal 1946 aastal sai ulemeredepartemanguks ta kuulub prantsusmaa osana euroopa liitu prantsuse guajaanas kourous asub guajaana kosmosekeskus mida kasutavad uhiselt euroopa kosmoseagentuur esa european space agency prantsuse kosmoseuuringute keskus cnes centre national detudes spatiales ja kommertsfirma arianespace prantsuse guajaana tahtsamad maavarad on boksiit kuld kinaver ja kaoliin ulemeredepartemang jaguneb poliitiliselt martinique martinik on prantsusmaa ulemerepiirkond ja ulemeredepartemang kolumbus avastas saare 1502 aastal saarest sai prantsusmaa asumaa 1635 martiniquei majandus tugines kaua orjandusele mis keelati alles 1848 aastal 8 mail 1902 purskas mont pelee vulkaan ja havitas saintpierrei linna hukkus ule 30 000 inimese martinique sai prantsusmaa meretaguseks departemanguks 19 martsil 1946 tahtsamad ekspordiartiklid on rumm suhkur banaanid ja ananassid ulemeredepartemang jaguneb poliitiliselt kormoran ehk karbas phalacrocorax carbo on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind kormoranid on vaga head ujujad ja sukeldujad kuid nende sulestik vettib selleparast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule kaes merekividel ja karedel kormoranid suudavad ka hasti lennata kuid purilendu ei kasuta kondimine on neil vaevarikas kormoran on hanesuurune kuid saledam tema pikkus kuundib meetrini kaal 23 kilogrammini eesti haudelinnustikus on kormoran suhteliselt uus ta elab ja pesitseb laidudel naiteks tondirahul langekarel puhkab ranniku lahedal kividel kormoranid pesitsevad kolooniatena nii maapinnal kui ka puudel ja tehisrajatistel tegutsedes enamasti hulgakesti kormoranide pesitsusaegset arvukust hinnatakse 900014 000 paarile talvist arvukust 100300 isendile korge pesa teevad kormoranid oksarisust voi koikvoimalikust sodist adru kilekotid ja muud emaslind muneb 56 muna kormoranid toituvad kaladest ja konkureerivad inimestest kaluritega kormorani keskmine paevane toidunorm on 300400 g kala vahel on kormoranide maost leitud uksikuid limuseid kahepaikseid putukaid ja isegi taimi mis on sinna arvatavasti juhuslikult sattunud doonau deltas on taheldatud ebatavalist vaatepilti kus kormoranid haarasid otse lennult ja kugistasid alla madalal lendavaid paasukesi looduses elavad kormoranid puuavad kala sageli ruhmas mis voimaldab kalaparve tohusalt ette ajada kormoranid ei kuulu looduskaitse alla neid kutitakse arvukuse piiramiseks kormorani arvukuse piiramisel on abi hallvarestest vares laskub hauduvale kormoranile lahedale tema nokaulatusest siiski valjapoole ja hakkab teda orritama kormoran on varesest tugevam niisiis touseb ta varsti pusti et vares minema ajada vares pogeneb tema eest aga sel ajal varastab tema kaaslane kormorani pesast muna ara kormorani liha on soodav aga tuim koigepealt tuleb linnul nahk maha votta ja siis tukk aega keeta noorlinnud on ornema lihaga viigerhuljes ehk viiger pusa hispida varasem nimi phoca hispida on suhteliselt vaike ja jassakas luhikese koonuga huljes uks kolmest laanemeres elavast hulgeliigist hallhulge ja randali korval meie rannikute viiger ehk nn laanemere viigerhuljes pusa hispida botnica on uks viiest viigerhulge alamliigist taiskasvanud viigri pikkus on 114 meetrit maksimaalselt 18 m harva kaaluvad nad rohkem kui 100 kilogrammi tavaliselt 4080 kg huljeste kaal on suurim sugiseti ja talviti mil nad on rohkesti rasva varunud isased on emastest veidi suuremad vorreldes hallhulgega on viiger vaiksem tumedam pontsakama kehakuju ja umarama koonuga viigri karvastik on tihedam ja pikem varvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hobehallist kuni tumehallini naha pohifoonil on ebamaarase ringja kujuga sellest ka ingliskeelne nimetus ringed seal tumedamad heledaservalised laigud kuid soolist dimorfismi pole taheldatud vastsundinud pojad on piimvalged voi veidi hallika pika karvaga mille toon hakkab tumenema 23 nadalat parast sundi elupaigaks eestis on meri ja rannikulahedased laiud erinevalt mitmetest teistest liikidest pole nad otseselt seotud madalaveelise merega kuid eelistavad siiski saarterikka ja lahtedega liigestatud ranniku lahedust viimasel ajal on viigerhulged meil haruldaseks jaanud hiljutistel loendustel 2010 on isendite arvuks saadud ligi 1500 kokku elab laanemeres 70008000 viigrit peamiselt botnia lahes ja ahvenamaa vetes nende arvukuse vahenemise uheks pohjuseks on jarjest sagenevad jaavaesed talved mis kahandavad paljunemiseks sobilikke voimalusi globaalselt on viiger uks arvukamaid ja laiemalt levinud hulgeliike uldse ta asustab koiki arktilisi meresid ning ka atlandi ja vaikse ookeani pohjapoolseid rannikuid mis talvel jaatuvad viigri kaks mageveelist alamliiki elavad ka saimaa jarves pusa hispida saimensis ja laadogas pusa hispida ladogensis kamtsatka poolsaare idarannikuil ja ohhoota meres alamliik pusa hispida ochotensis ulatub suurema arvukusega levila tatari vaina pohjaosani 51 pl kuid viigri levila absoluutne lounapiir jaab jaapani rannikul kohati 35 plle kaugidas kutsutakse seda looma akibaks atlandi ookeani looderannikul viigri levila nii kaugele lounasse ei ulatu kuid selle pohjus pole ainult looduslik vaid suuresti ka ulitiheda inimasustuse suu arvukamalt levib siinne alamliik pusa hispida hispida kuni halifaxini 45 pl vaiksemaid seltsinguid on taheldatud kuni long islandi vainani new yorgist pisut pohja pool 41 pl groonlastel on selle traditsioonilise jahilooma nimi inuiti keeles netsik voi nattiq peale eskimo kuttide on viigrite suurimaks ohustajaks muidugi ka jaakarud kelle arv ja saagihimu pohjakanadas pole viimastel kumnenditel kahanenud viigrid on hasti kohastunud eluks jaatunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke poegivad ainult jaal naiteks rusijaakoobastes ning pusivad kevadel viimaste jaapankade laheduses viigrid toituvad kaladest ja meres elutsevatest selgrootutest eluiga voib vabas looduses ulatuda 35 aastani langekare on 12 hektari suurune laid hiiumaast kagus ning heinlaiust 3 kilomeetrit lounas langekare kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala langekare sihtkaitsevoondisse ning asub hiiumaa valla territooriumil saar paikneb merest valja ulatuval paekivist aluspohjal langekare on pindalalt sama suur kui hanerahu ning sarnaneb monevorra taimestiku ja klibuse ranna poolest 1999 aasta seisuga oli langekarelt leitud 51 liiki soontaimi muuhulgas kasvavad saarel harilik turnpuu mage sostar koerkibuvits poldmurakas harilik pihlakas harilik lodjapuu koirohi merikapsas korvenoges 2004 oli soontaimede nimestikus 54 liiki kusjuures lisandusid rihupeenlook roogaruhein ja valge pusurohi 2007 aastal on margitud esmakordse leiuna valget pusurohtu leitud ka 2004 longus poisrohtu ja humallutserni viimane liik loeti uueks ka 2008 aastal mil lisandusid kaks liiki harilik noiahammas ja humallutsern arvestades seda et moned taimed on valja toodud uutena mitmel aastal ning 2005 ega 2006 aastal loendust ei toimunud on langekare soontaimede nimestikus 57 liiki samblaid langekarel ei leidu 2004 aasta seisuga on saarelt leitud 27 samblikuliiki eraldatuse tottu on langekare hea pesitsuspaik lindudele 2002 aastani pesitses saarel hulgaliselt kormorane kes on mitmed linnu ja taimeliigid naiteks koik samblad valja torjunud linnud sulgivad sageli saare umber meres eriti langekare ja koverlaiu vahel kohatud on naiteks 2002 aastal 700 sotkast kuhmnokkluikesid ning 2003 aastal 120 hallhane ukski imetaja saarel pusivalt ei ela talviti kulastavad koiki hiiumaa laide naiteks kahrikud ja rebased saare umber meres voib kohata hall ja viigerhulgeid laiul on lubatud viibida jaakatte tekkimisest selle lagunemiseni teaduslikel valitoodel kaitseala valitseja nousolekul samuti jarelevalve ja paastetoodel asteroid ehk vaikeplaneet ehk planetoid on vaike planeedisarnane taevakeha mis tiirleb kepleri seadustele vastavatel orbiitidel umber paikese selle ule mis on asteroidid komeedid ja planeetide kaaslased kuud vaieldakse arvatakse et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mojul kinni puutud pisitaevakehad naitena tuuakse marsi vaikesed kuud deimos ja phobos jupiteri valimised 8 kuud saturni valimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud uraani ja neptuuni kuud praegu on teada umbes 338 000 asteroidi nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse asteroidide ametlik nimetus oli kuni rahvusvahelise astronoomiauniooni xxvi peaassambleeni 24 augustil 2006 vaikeplaneedid nuud on nad arvatud paikesesusteemi vaikekehade hulka neid on nimetatud ka planetoidideks planeedisarnasteks taevakehadeks sona asteroid tahendab oieti tahesarnane taevakeha vanakreeka sonast aster taht see nimetus ei tulene asteroidide fuusikalisest sarnasusest tahtedega mida neil ei ole vaid sellest et enamikus teleskoopides paistavad nad punktidena nagu tahed mitte ketastena nagu planeedid asteroiditaolisi kehi mille labimoot on palju vaiksem kui 1 km nimetatakse meteoorkehadeks asteroidid on ebakorraparase kujuga sest nende gravitatsioon ei ole piisav et nad kerakujuliseks muutuksid vaga vahestel asteroididel on labimoot suurem kui 100 km uldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km vaikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid monisada meetrit on arvutatud et tegelikult on ule 1kilomeetrise labimooduga asteroididest teada vaid 5 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 01 astronoomilises kirjanduses liiguvad vaited et 100meetriste ja suuremate asteroidide arv voib ulatuda 300 000ni kuni 2002 aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 ceres 24 augustil 2006 arvati ceres kaabusplaneetide hulka kuiperi voost avastati asteroidid 50000 quaoar labimoot 1250 km 90482 orcus labimoot 16001800 km ja 2003 ub labimoot 25003200 nuud kaabusplaneediks kvalifitseeritud kuiperi voost kaugemal avastati 2003 aasta lopus suur asteroid 90377 sedna labimoot 1700 km suured asteroidid on veel 2 pallas 3 juno 4 vesta 5 astraea 6 hebe 7 iris 10 hygeia ja 15 eunomia asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri jargi mille abil saab oletada millest asteroidid koosnevad see jaotus vastab vaid hetkeseisule planeetide hairituste mojul voivad asteroidid minna uhest tuubist teise asteroide mille periheel jaab marsi orbiidi sisse on teada alla saja neid voib jagada kolme tuupi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja jargi enamik asteroide tiirleb umber paikese marsi ja jupiteri vahel ega lahe meile eriti korda rongakujulist piirkonda 24 au paikesest nimetatakse asteroidide vooks ning seal tiirleb 98 koigist avastatud vaikeplaneetidest tiiru umber paikese teevad nad 39 aastaga suure asteroidide voo sees tuntakse ka suhteliselt tuhje alasid naiteks kirkwoodi augud esimene asteroidide voost kaugemal paiknev asteroid 588 achilles avastati 1904 selle orbiit uhtib jupiteri omaga selliseid asteroide on avastatud ule 20 koik nad on nimetatud trooja soja tegelaste jargi troojalased jagunevad kaheks ruhmaks millest uks liigub 60 au jupiterist eespool teine osa samapalju tagapool tegemist on susteemi paikejupiter tasakaalu punktidega mida kutsutakse lagrangei punktideks kuulsa prantsuse matemaatiku jargi kes selliste punktide olemasolu juba 1772 ennustas neljas ala jaab teisele poole jupiteri ja seda nimetatakse kuiperi vooks sealt arvatakse parinevat luhiperioodilised komeedid neid tuntakse ka kentauride nime all nende koostis sarnaneb rohkem komeetide voi kuiperi voo objektidega asteroidid on arvatavasti aine mis jai ule planeetide tekkimisel umbes 46 miljardit aastat tagasi jupiteri tugev gravitatsioonivali ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada selle asemel jaid nad igauks omaette tiirlema aegade jooksul on kumneid tuhandeid vaikeplaneete marsi ja jupiteri vahelisest asteroidide voost valja heidetud seda pohjustavad asteroidide omavahelised porked ja jupiteri gravitatsioonilised haired heinrich olbersi esitatud asteroidide tekkimise hupoteesi jargi on asteroidid selle planeedi jaanused mis kunagi tiirles marsi ja jupiteri vahel see hupotees pole kuigi toenaoline sest nii avastatud kui ka avastamata asteroidide kogumassiks arvatakse olevat 23x10 kg ehk 3 kuu kogumassist samuti pole teada kuidas planeet selliselt puruneda voib nuudisajal peetakse toenaolisemaks et moodustuva jupiteri segava moju tottu planetesimaalid seal planeeti ei moodustanudki vaid lagunesid omavaheliste porgete tottu asteroidideks ja meteoorkehadeks seega kuuluvad asteroidid paikesesusteemi urgsete kehade hulka mistottu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest h raudsaare raamatus pilk tahistaevale on asteroidide paritolu kohta neli hupoteesi enamiku asteroidide orbiit jaab marsi ja jupiteri vahele ning nad on seetottu meile usna ohutud umbes 160 asteroidi trajektoor voib aga loikuda maa orbiidiga atmosfaar kaitseb maad vaikeste kuni 50meetriste kosmiliste kehade eest need kivimeteoriidid polevad atmosfaari ulemistes kihtides ara atmosfaar ei kaitse meid aga 100 meetrist suuremate kehade eest umbes 250meetrised ja suuremad asteroidid voivad jouda maapinnani kusjuures porkekohale tekiks vahemalt 5kilomeetrise labimooduga kraater samade mootmetega komeet plahvataks kull ohus kuid tekkiv looklaine poleks otsekontaktist vahem ohtlik kui arvestada et komeetide keskmine kiirus on 58 kms potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 kms vastu siis naeme et rundav komeet on samasugusest asteroidist ohtlikum globaalset katastroofi pohjustada voivate 1kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv voiks olla umbes 2000 uhe niisuguse asteroidi kohtumine maakeraga tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 mt selline katastroof ei pruugi tahendada veel kogu maapealse elu voi inimkonna havimist kuid pollumajanduse kokkuvarisemine voib pohjustada vahemalt 15 miljardi inimese hukkumise selliseid katastroofe voib ette tulla kord poole kuni uhe miljoni aasta jooksul loogikraatri korval tekitab hoopis suuremat kahju atmosfaari paisatav tolm millest pohjustatud kliimamuutustega voivad kaasneda nalg epideemiad ja muud hadad plahvatuse tsentris voivad puhkeda tohutud tulekahjud mille tahm ja suits omakorda vahendavad atmosfaari labipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat ookeanis toimuva plahvatuse korral puhiksid kumnete voi sadade meetrite korgused hiidlained rannikulahedase asustuse hetkega ookeani maavarinad teeksid havitustood sisemaal nasa on loonud maalahedase objekti eriprogrammi near earth object neo selle tootajad jalgivad koiki enam kui kilomeetrise labimooduga kosmilisi esemeid maa lahistel voi orbiidil mis meie koduplaneeti kokkuporkega ahvardavad kosmiliste kokkuporgete ohu mootmiseks on kasutusel nn torino skaala millel number 1 tahistab kokkuporke ulimalt ebatoenaosust 10 aga globaalset kliimakatastroofi pohjustavat kokkuporget viimast on oodata vaid kord 100 000 aasta jooksul vaikseimat kokkuporkeohtu kujutab praegu vaid uks maale lahenev asteroid aastal 2101 skaala suuremaid numbreid ei ole isegi kasutusel juba aastal 1760 leidis saksa opetlane johann daniel titius lihtsa valemi bode seaduse mis seob planeetide kaugused nende jarjekorranumbritega selles reas oli aga lunk marsi ja jupiteri vahelt kaugusel 28 astronoomilist uhikut oli uks planeet puudu kui william herschel oli 1781 avastanud uue planeedi uraani mis bode seadust kinnitas asuti avastamata planeeti innukalt otsima eriti entusiastlikud olid johann elert bode ja gotha tahetornis tootanud parun franz xaver von zach kes alustas otsinguid 1787 ta piiras otsingupiirkonna sodiaagiga ning koostas endale sodiaagitahtede kataloogi mis oli jarjestatud otsetousu jargi ta lootis edu saavutada metoodilise otsinguga mis aga siiski ei andnud tulemusi sugisel 1799 kulastas ta astronoome bremenis celles ja lilienthalis et innustada astronoome uue planeedi otsinguil koostood tegema 21 septembril 1800 kohtusid lilienthalis kuus meest von zach ise lilienthali ulemlinnapea johann hieronymus schroter kelle maailmakuulsas instrumentide kollektsioonis oli herscheli 27jalase fookuskaugusega reflektor bremeni arst heinrich wilhelm matthias olbers kes oli schroteri pikaajaline kaastooline viimase teenistuses olev karl ludwig harding kes hiljem avastas kolmanda asteroidi vanaharra ferdinand adolf von ende nad otsustasid et isegi kuuest vaatlejast jaab vaheks ning koostasid nimekirja 24 valitud astronoomist ule euroopa uurimisruhma presidendiks valiti schroter ja sekretariks zach kogu sodiaak jagati kahekumne neljaks 15 pikkuskraadiseks tsooniks ning uurimispiirkond piirati 78 laiuskraadiga ekliptikast louna ja pohja poole tsoonid jagati ruhma liikmete vahel liisuga iga liige pidi kasitsi koostama oma tsooni tahekaardi kuni koige norgemate teleskoobis nahtavate tahtedeni igal jargneval ool tuli see kaart uuesti koostada nii et iga randav taevakeha oleks avastatud otsitava planeedi oodatav liikumine oli umbes 30 kaaresekundit tunnis mis pidi olema igale vaatlejale eristatav uuele planeedile oli juba valmis moeldud nimi phaeton 1 jaanuari ool 1801 avastas giuseppe piazzi kes projektis ei osalenud palermo tahetorni teleskoobiga sonni tahtkuju tahtede asendi kontrollimiseks labi vaadates norga tahe mida uhelgi tahekaardil ei olnud piazzi vaatles seda tahte ka jargnevatel ool ning joudis jareldusele et tegu on planeediga siiski avaldas ta vaatlustulemused ettevaatliku oletusega et tegu on komeediga matemaatik carl friedrich gau oli leiutanud vahimruutude meetodit kasutava arvutusmeetodi mis voimaldas maarata planeetide ja komeetide orbiite vaheste asendite jargi orbiidil vaata orbiidi maaramine gau arvutas piazzi vaatlusandmete pohjal valja taevakeha orbiidi valja ning saatis tulemuse zachil seejarel avastas saksa arst ja astronoom heinrich wilhelm olbers objekti 31 detsembril 1801 uuesti ta sai nimeks ceres 8 martsil 1802 avastas heinrich olbers umbes samal kaugusel paikesest veel teise planeedi mille nimeks sai pallas 1804 avastati juno ja 1807 vesta viimase muide jallegi olbers ka need olid nii vaikesed et ei paistnud teleskoobis punktist suurematena seetottu hakati neid william herscheli ettepanekul kutsuma asteroidideks mis kreeka keeles tahendab tahekujulised jargmine asteroid hebe avastati alles 1845 kuid 1850 aastaks oli neid avastatud juba 10 1891 kui oli teada 322 asteroidi vottis saksa astronoom m wolf nende otsimisel kasutusele fotograafia ja vaikeplaneetide avastamise tempo tousis tublisti 1000 asteroid avastati juba 1923 parast asteroidi avastamist antakse sellele esmane tahistus mis koosneb aastaarvust ja sellele jargnevast kahest suurest ladina tahest esimene taht naitab kalendrikuu esimest voi teist poolt teine aga avastamise jarjestust tahestiku 26 tahest ei kasutata tahte i mis on sarnane numbriga 1 kui kalendrikuu esimesel voi teisel poolel avastatakse rohkem kui 25 asteroidi siis lisatakse tahistusele indeks 2 jne naiteks 2011 ba tahistab 2011 aasta jaanuari teisel poolel avastatud esimest planeeti parast asteroidi orbiidi maaramist ja tema vaatlemist vahemalt kahes positsioonis tahistatakse asteroid numbriga seejarel voib asteroidile anda nime mille panemise eesoigus kuulub traditsiooniliselt avastajale nime ette lisatakse tavaliselt ka asteroidi number mis lihtsustab tema hilisemat tuvastamist algselt pandi asteroididele naissoost mutoloogiliste tegelaste nimesid hiljem lisandusid geograafilised ja meessoost isikute nimed kuu on maa looduslik kaaslane ta on maale lahim taevakeha keskmine kaugus maast 384 400 km teadlased arvavad et kuu on tekkinud umbes 45 miljardit aastat tagasi ja see tekkis varsti parast maad selle paritolu kohta on mitmeid hupoteese ja koige toenaolisemaks peetakse teooriat et kuu moodustus maa ja marsisuuruse taevakeha kokkuporkel kuu on maa suunas alati sama kuljega ja see on heleduselt paikese jarel teine taevakeha mida on taevas regulaarselt naha kuigi kuu tundub maalt vaadatuna valge on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvoime on veidi suurem kui vanal asfaldil ning kuu albeedo on umbes 014 kuu tekitab oma gravitatsiooniga loodeid mojutab maa poorlemist ja pikendab vahesel maaral oopaeva sajandis 2 millisekundit ilma kuuta poorleks maakera umber oma telje nii et paevad oleksid kuue tunni pikkused kuu hoiab maa telje ekliptika tasandi suhtes stabiilselt 23kraadise nurga all tanu millele on maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed kuu ja maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 382 007 cm vorra kuid see ei suurene konstantselt kuu ja tema faasid on vanadest aegadest alates mojutanud paljusid kultuure kalendreid kunsti mutoloogiat ja tehnikat esimene kosmoseaparaat mis joudis kuule oli noukogude liidu luna programmi raames startinud luna 2 mis kukkus kuule septembris 1959 noukogude liidu edu hairis ameerika uhendriike ning president john kennedy kuulutas 1961 aastal valja apollo programmi ja seadis eesmargiks saata kuule mehitatud missioon enne kumnendi loppu usa sai apollo programmiga esimeseks ja tanaseni ainsaks riigiks mis on kuule saatnud mehitatud missioone parast missiooni apollo 17 loppu on kuule saadetud ainult mehitamata kosmoseaparaate kuu tekkis arvatavalt umbes 4527 0010 miljardit aastat tagasi tema tapse tekkimise kohta on mitmeid hupoteese kuid uhtegi pole suudetud toestada apollolendude alguseks oli teadlastel selles kusimuses kolm peamist hupoteesi tanapaeval on teadlaste seas koige soositum nn katastroofihupotees ehk hiiglasliku kokkuporke hupotees mille esitasid kolm teadlast bill hartmann roger phillips ja jeff taylor 1980ndatel selle kohaselt langes maale usna tema moodustumise algjargus ligikaudu marsisuurune taevakeha millele on antud nimi theia kokkuporke tagajarjel eraldus maast hulgaliselt materjali millest moodustus maa kaaslane kuu selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse maa kihilisele ehitusele maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma sellest ajast on maal rauast tuum kuu on kihilise ehitusega taevakeha ja sellel on geokeemiliselt erinev koor vahevoo ja tuum kuu sisetuum on tahke ja rauarikas ning selle raadius on 240 km valistuum on vedelast rauast ja see on 300 km paksune valistuuma umbritseb osaliselt sulanud vahevoo mis on 500 km paksune teadlased arvavad et selline struktuur tekkis varsti parast kuu tekkimist selle pinnal olnud magma ookeani jahtumisel kuu koor on 50 km paksune kuud on topograafiliselt uuritud laseraltimeetriga ja stereofotograafiaga topograafiliselt on koige paremini naha aitkeni kraater mille labimoot on 2240 km see on kuu suurim kraater ja suuruselt teine teadaolev kraater paikesesusteemis selle suurim sugavus on 13 kilomeetrit mis teeb sellest madalaima koha kuu pinnal kuu korgeimad kohad asuvad aitkeni kraatrist kirdes ja arvatakse et need tekkisid koos kraatriga ka kuu teised suured kraatrid nagu imbrium serenitatis crisium smythii ja orientale on samuti madalad ja korgete servadega kuu tagakulg on keskmiselt 19 km korgem kui maale nahtav kulg tumedaid laike kuu pinnal kutsutakse meredeks sest vanaaja astronoomid uskusid et need on taidetud veega tanapaeval teatakse et need olid kunagi basaltilise laava basseinid mis jahtusid ja moodustasid basaldilademed kuigi kuu basaltkivimid sarnanevad maal leitud kivimitega on kuu omad rauarikkamad ja mineraale pole mojutanud vesi meredele andis nimed itaalia astronoom francesco grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane giovanni riccioli 1651 aastal heledaid alasid nimetatakse mandriteks ja neil domineerib mineraal anortosiit topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 432 miljardit aastat tagasi korgemad nn mandrid aga 44 miljardit aastat tagasi teadlased on arvamusel et erinevalt maast pole ukski kuu manner tekkinud tektoonilise aktiivsuse tagajarjel kuu mered asuvad peamiselt maapoolsel kuljel ja katavad sellest 31 kuu tagakulje pindalast katavad mered koigest 2 teadlased arvavad et merede pindalade suure erinevuse maapoolsel kuljel ja tagakuljel on pohjustanud soojustjuhtivate elementide suurem kontsentratsioon uhel kuljel mis pohjustas vahevoo sulamise ja selle tousmise koorikusse suur osa meresid tekkis 335 miljardit aastat tagasi aga vanimad on 42 miljardit aastat vanad 2014 aastal avaldas nasa lunar reconnaissance orbiteri tehtud fotod ja andmed laikudest meredes millest moned olid vahem kui 50 miljonit aastat vanad see tahendab et vahevoo voib olla arvatust soojem kuul on margatud maavarinaid ja gaaside eraldumist ja see viitab et kuul on moningane seismiline aktiivsus kuid kuu varinad on maa omadest tunduvalt norgemad kuu geoloogiat on markimisvaarselt mojutanud ka komeedid ja asteroidid teadlaste hinnangul on ainuuksi kuu maapoolsel kuljel 300 000 kraatrit mille labimoot on suurem kui 1 km moned neist kraatritest on saanud mone opetlase teadlase voi kunstniku nime kuu kraatritest on enim uuritud nectarise imbriumi ja orientale kraater mille labimoot on tuhandeid kilomeetreid kuu vahese atmosfaari ilma ja geoloogilise aktiivsuse tottu on paljud kraatrid hasti sailinud kuigi tapselt on maaratud vaheste kraatrite vanus saab nende abil arvutada ligikaudseid vanuseid apollo missioonidel maale toodud kivimite vanuseks on maaratud 3841 miljardit aastat kuu pinnal vett ei leidu sest paikesest lahtuv radiatsioon tekitab fotoluusi ja vesi hajub kosmosesse siiski on teadlased 1960 aastatest pustitanud hupoteese et alaliselt paikese eest varjus olevates kraatrites voib vett leiduda kasutatava vee olemasolu toestamine voi selle valistamine on kuule koloonia rajamisel vaga oluline sest maalt vee kuule transportimine on vaga kallis kosmosesond clementine avastas 1994 aastal kuu pinna alt veetaskud kuid kosmosesond arecibo hilisemad uuringud on naidanud et jaataskud on ilmselt kivid 1998 aastal tuvastas lunar prospector et kuu poolustel leidub vesinikku siiski avastasid teadlased 2008 aastal et kivimid mille toid maale missioon apollo 15 sisaldavad ka vett 2008 aastal leidis india kosmosesond chandrayaan1 kuu pinnalt jaad ja usa kosmoseaparaadi lcross maandur tuvastas alaliselt varjus olevast kraatrist vahemalt 100 kg jaad hilisemal andmete uurimisel arvati et hinnanguliselt leidis lcrossi maandur 155 12 kg jaad teadlaste edusammud pakuvad tulevastele kuu kolonistidele vahe lohutust sest naiteks missioonilt apollo 17 toodud kivimist leiti vett 39 aastat hiljem ja avastus tehti korgtehnoloogiat kasutades kuu magnetvalja tugevuseks on moodetud 1100 nanoteslat mis on 1100 maa omast kuu magnetvali pole dipolaarne ja toenaoliselt tekkis see kuu tekkimisel kui magnetvali oli tugevam kuu atmosfaar on vaga nork ja seetottu on kuu pinnal peaaegu vaakum rohk kuu pinnal on 3 1015 atm 03 npa ja see varieerub kuu atmosfaar on tekkinud gaaside eraldumisel paikesetuule mojul eralduvad gaasid jaavad kuu norga gravitatsiooni mojul pinnasesse voi hajuvad kosmosesse kuu on ekliptilise tasandi suhtes koigest 15424 suuruse nurga all ja see on vaga vaike vorreldes maa 2344 nurgaga ning seetottu soltub temperatuur kuu pinnal piirkonniti otseselt paikesevalgusest 1994 aastal sondi clementine tehtud piltidelt avastati piirkond kus paike kunagi ei looju kuu pohjapoolusel asuva 73kilomeetrise peary kraatri serv on paikese kaes alati ja selles piirkonnas koigub temperatuur vaid 20 kraadi vorra kuu lounapoolus on aga alaliselt varjatud ja sealt on leitud uhed kulmemad piirkonnad paikesesusteemis lunar reconnaissance orbiter mootis lounapooluse kraatrite temperatuuriks 238 c ja see on labi aegade madalaim temperatuur mille ukski kosmosesond on registreerinud sest teadaolevalt pole nii madalat temperatuuri registreeritud isegi pluutol kuu teeb uhe tiiru umber maa 27 oopaeva ja 8 tunniga ning seda perioodi nimetatakse sideeriliseks kuuks sunoodilise kuu ehk kuu faaside vahetumise perioodi pikkus on aga 29 oopaeva ja 12 tundi kuu kiirus orbiidil on 103 kms kuu tiirleb umber maa mooda elliptilist orbiiti mille ekstsentrilisus on 00549 ja orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes on 51454 kuu orbiiti mojutavad mitmed faktorid eeskatt paike ja maa kuu on markimisvaarselt suur vorreldes maaga kuu labimoot on 3476 km mis on ligi 4 korda vaiksem kui maa labimoot ja mass on maa massist 81 korda vaiksem olles 736 10 kg hoolimata oma suurusest peetakse kuud ja maad kaksikplaneedi asemel siiski planeedi ja planeedi kaaslase susteemiks sest nende uhine massikese asub 1700 km sugavusel maa sisemuses kuu vahim kaugus maast on 356 410 km suurim kaugus 406 700 km ja keskmine kaugus on 384 400 km kuu on maa poole pooratud alati uhe ja sama kuljega sest kuu teeb taispoorde umber oma telje sama ajaga mis tal kulub uhe tiiru tegemiseks umber maa seejuures esineb teataval maaral libratsiooni optilist ja fuusikalist optilise libratsiooni pohjuseks on kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi vordlemisi suur nurk ekliptika suhtes samuti maa mootmete olemasolu optilise libratsiooni tottu on kuu pinnast naha 59 fuusikaline libratsioon on voimalik kuu ebasummeetrilisuse tottu kui kuu kaldub korvale oma orientatsioonist pooravad tousumoonajoud ta tagasi ja ta hakkab vonkuma selle vonkumise amplituud on siiski palju vaiksem optilise libratsiooni omast kuu faasid vahelduvad 295 paevase perioodiga kuu loomise ajal on kuu maa ja paikese vahel kuu loomise momendil saavad toimuda paikesevarjutused sellel ajal pole kuud maalt naha paari paeva parast ilmub ohtutaevasse kitsas kuusirp mille kaar on suunatud paremale esimese veerandi ajal paistab taevas poolkuu mille kaar on suunatud paremale taiskuu ajal paistab kuu ummargusena kuu asub oma orbiidil sel ajal paikesest koige kaugemas punktis niimoodi et maa asub kuu ja paikese vahel sel ajal saavad tekkida ka kuuvarjutused viimase veerandi ajal on naha jallegi poolkuu kuid seejuures on kuuketta kaar suunatud vasakule jargneb kuu kahanemine sirbiks kuni uue noorkuuni maa loodeid tekitab kuu gravitatsiooni kulgetomme maa uhest otsast teise see tekitab kaks loodetekuhmu mis avalduvad eriti ookeani tousude ja moonadega kuna maa poorleb 27 korda kiiremini kui kuu liiguvad loodetekuhmud koos maapinnaga kiiremini kui kuu pooreldes maaga kord paevas ookeani touse ja moonu tekitab peale kuu vahemal maaral ka paike kuna kuu kaugeneb maast on maa poorlemine seetottu aeglustumas apollo missioonidel kuule jaetud peeglite abil tehtavad mootmised on naidanud et maa ja kuu vaheline kaugus suureneb igal aastal umbes 38 millimeetrit ja aatomikellad on naidanud et maa paev pikeneb seetottu igal aastal umbes 15 mikrosekundit kuu kaugenemine lopeb lopuks maa poorlemise seiskumisega analoogselt pluuto ja charoniga juhtunule kuid ilmselt kuu ja maaga seda ei juhtu sest arvutuste kohaselt muutub paike ammu enne seda punaseks hiiuks ja havitab maa varjutused toimuvad ainult siis kui paike kuu ja maa on omavahel joondunud paikesevarjutused toimuvad siis kui on kuu loomise faasis ja kuu on paikese ning maa vahel kuuvarjutused toimuvad siis kui on taiskuu ja maa on paikese ja kuu vahel paikesevarjutuse ajal voib kuu paikese taielikult varjata sest paikese ja kuu nurklabimoot on ligikaudu vordne kuna kuu ja maa vaheline orbiit ja vorreldes maa ja paikese vahelise orbiidiga 5 kaldu ei toimu varjutused iga taiskuu ja kuu loomise faasi ajal varjutused toimuvad osaliselt tsuklitena mida nimetatakse saaroseks saaros kordub umbes iga 18 aasta tagant kuu tsukleid moistsid juba babuloni astronoomid kes kirjeldasid 5 sajandil ekr saarost hiina astronoom shi shen kirjutas samal sajandil ules juhise varjutuste ennustamiseks 4 sajandil ekr vaitis kreeka filosoof anaxagoras et kuu peegeldab paikesevalgust 499 aastal kirjutas india astronoom aryabhata et paikesevalgus peegeldub kuult koigis suundades ja see pohjustabki selle sara ptolemaios arvutas usna tapselt valja kuu kauguse vaites et kuu kaugus maast on 59 maa raadiust ja kuu diameeter on 0292 maa diameetrit tegelikult on kuu kaugus maast umbes 60 maa raadiust ja kuu diameeter on 0273 maa diameetrit keskajal enne teleskoobi leiutamist arvati et kuu on kera ja selle pind on sile 1609 aastal joonistas galileo galilei teleskoobi abil esimesed joonistused kuu pinnast ja vaitis et kuul on maed ja kraatrid kuu uurimine teleskoobi abil jatkus ja itaalia astronoomide francesco grimaldi ja giovanni riccioli too tulemusel hakati kuu kraatritele meredele ja muudele kohtadele nimesid panema kulma soja ajal puhkes usa ja noukogude liidu vahel kosmose voidujooks molemad riigid hakkasid huvituma kuu uurimisest ja kui kanderaketid olid piisavalt voimsad hakati kuule saatma kosmosesonde mis kukkusid kuu pinnale voi sooritasid sellest moodalennu esimene edukas programm oli noukogude luna programm mis 1959 aastal saavutas mitmeid markimisvaarseid saavutusi luna 1 oli esimene maa orbiidilt lahkunud kosmosesond luna 2 oli esimene kuu pinnale kukkunud kosmoseaparaat ja luna 3 tegi esimesed pildid kuu tagakuljest 1966 aastal sooritas luna 9 esimese pehme maandumise kuu pinnale ja luna 10 oli esimene kosmoseaparaat mis jai kuu orbiidile missioonid luna 16 luna 20 ja luna 24 toid kuult maale ka 03 kg kivimeid luna programmi raames leidis aset ka lunohodi programm mille raames saadeti kuule kaks kuukulgurit usa algatas mitmed kuuga seotud kosmoseprogrammid millest kuulsaim on apollo programm jpli rangeri programm tegi kuu pinnast esimesed lahifotod lunar orbiteri programm kaardistas kuu pinna ja surveyori programmi raames maandusid kuul esimesed usa kosmoseaparaadid mehitatud lennud apollo programmi raames said voimalikuks peamiselt arvutite tarkvara ja kuumuskilpide suure arengu tottu 1960 aastatel lisaks oli programmi juhtkond vaga kompetentne juhtima hiiglaslikku projekti programmi raames saadeti 1968 aastal kuu orbiidile esimene mehitatud missioon apollo 8 ja 1969 aastal toimunud mehitatud maandumist kuule peavad paljud kosmosevoidujooksu kulminatsiooniks esimese inimesena astus kuu pinnale missiooni apollo 11 komandor neil armstrong 21 juulil 1969 aastal kell 256 utc hiljem on arvatud et kuumooduli kuljes olnud kaamera abil otseulekandena filmitud armstrongi valjumist kuu pinnale jalgis hinnanguliselt 500 miljonit inimest apollo missioonid 11 kuni 17 valja arvatud apollo 13 toid maale 38005 kg kivimeid ja 2196 eraldi naidist kuule viidi teadusjaamad mille susteemide hulgas olid ka naiteks magnetomeetrid ja seismomeetrid apollo teadusjaamad edastasid teavet kuni 1977 aastani mil nasa lopetas teabe vastuvotmise eelarve karbete tottu apollo missioonidel kuu pinnale jaetud retroreflektoreid kasutatakse aga tanapaevalgi maa ja kuu vahelise kauguse tapseks mootmiseks parast kosmose voidujooksu loppu ei saatnud ukski riik kaua aega kosmoseaparaate kuu orbiidile alates 1990ndadest on kuu vastu huvi tundma hakanud paljude riikide teadlased 1990 aastal sai jaapan kolmandaks riigiks mis on kuu orbiidile saatnud kosmoseaparaadi kui kuu orbiidile joudis hiten 1994 aastal joudis kuu orbiidile usa kaitseministeeriumi ja nasa koostoos valminud kosmoseaparaat clementine ja 4 aastat hiljem nasa lunar prospector mis kukutati 1999 aastal kuu tagakuljel asuvasse kraatrisse 1990ndatel saatsid kuu orbiidile oma kosmoseaparaate india jaapan hiina ja ka euroopa kosmoseagentuur sondid tuvastasid alaliselt varjus olevatest kraatritest jaad kinnitades vee olemasolu kuul parast apollo lende on kuule saadetud kaks kuukulgurite missiooni viimane lunohodi kulgur lopetas too 1973 aastal aga hiina change 3 maandur tootab tanaseni ja 14 detsembril 2013 valjus sellest kulgur yutu euroopa kosmoseaparaat smart1 oli kuu orbiidil 15 novembrist 2004 kuni 3 septembrini 2006 mil see kukutati kuu pinnale smart1 tegi uksikasjaliku uuringu kuu pinnal olevatest keemilistest elementidest alates 2007 aastast on kuu uurimist kosmoseaparaatidega alustanud ka hiina 5 novembrist 2007 kuni 1 martsini 2009 tiirles kuu orbiidil kosmoseaparaat change 1 mis kaardistas kogu kuu pinna oktoobris 2010 joudis kuu orbiidile change 2 mis tegi kuu pinnast parema kvaliteediga fotod ja suundus lagrangei punkti l2 parast seda suundus aparaat suvakosmosesse 14 detsembril 2013 joudis kuule change 3 mis sooritas kuu pinnale esimese pehme maandumise parast noukogude missiooni luna 24 change 3 pardalt valjus kulgur yutu mis oli esimene kuukulgur parast missiooni lunohod 2 yutu tootas kuu pinnal 31 kuud ja see lopetas too 31 juulil 2016 hiinal on plaanis saata kuu pinnale missioone ka tulevikus 4 oktoobrist 2007 kuni 10 juunini 2009 tiirles kuu orbiidil jaapani kosmoseagentuuri jaxa orbiiter selene mis uuris kuu geofuusikat ja filmis korgkvaliteetsed kaadrid kuust 8 novembril 2008 joudis kuu orbiidile kosmoseaparaat chandrayaan i mis kaardistas kuud ja kinnitas veemolekulide olemasolu kuu pinnal teadlased kaotasid chandrayaan 1ga side 27 augustil 2009 india plaanib kuu orbiidile saata ka orbiiteri chandrayaan ii kuid selle start on edasi lukkunud vene missiooni fobosgrunt ebaonnestumise tottu ja hetkel on selle start maaratud 2018 aastasse 18 juunil 2009 startis kuule kosmosesond nasa lunar reconnaissance orbiter lro ja maandur lcross lcross lopetas oma missiooni plaaniparaselt 2009 aastal mil see kukutati 9 oktoobril 2009 cabeuse kraatrisse lro on toos tanaseni 1 jaanuaril 2012 joudsid kuule kaks graili sondi mis uurisid kuu sisestruktuuri kuni sama aasta 17 detsembrini mil molemad kukutati kuu pinnale 6 oktoobril 2013 joudis kuule kosmoseaparaat ladee mis uuris kuu eksosfaari 18 aprillini 2014 mil see kuu pinnale kukutati nasa plaanis aastatel 20052009 taasalustada mehitatud lende kuule constellationi programmi raames pidi esimene mehitatud lend kuule toimuma 2019 aastal ja 2024 aastaks oleks kuule rajatud baas constellationi programm tuhistati 2010 aastal ning selle asemel soovitakse 2025 aastal maanduda asteroidile ja saata marsi orbiidile mehitatud missioon aastaks 2035 mehitatud missioonist kuule on olnud huvitatud ka india kuid kindlaid plaane pole avaldatud kulma soja ajal uuris ameerika uhendriikide maavagi horizoni projekti raames voimalusi rajada kuule sojavaebaas lisaks uuriti sama projekti raames voimalusi detoneerida kuul tuumapomm usa ohujoududel oli toos analoogne projekt lunex kuid molemad projektid tuhistati kui usa kosmoseprogramm viidi nasa alluvusse mis on tsiviilagentuur kuigi kuul on mitmete riikide kosmoseaparaatide rusud ja apollo maandumistel paigaldasid astronaudid maandumispaikades kuule usa lipud pole kuu uhegi riigi territoorium ning usa venemaa ja paljud teised riigid on liitunud lepinguga mis satestab kuu kasutamise rahumeelsetel eesmarkidel ja keelab sinna sojavaebaaside ehitamise ja tuumarelvade paigutamise kuu regulaarsed faasid teevad sellest vaga hea ajanaitaja ning seda asjaolu on kasutatud mitmetes vanades kalendrites pugalapulgad ehk takitud luud millest moned on 2030 000 aastat vanad margivad monede teadlaste arvates kuu faase teadaolevalt on kuu faase aja arvestusel kasutanud germaani hoimud enne kui voeti kasutusele paikesekalender kuud on vaga palju kasutatud kujutavas kunstis naidendites luules proosas ja muusikas paljudes kultuurides on kuud peetud ka jumalaks ja see on endiselt oluline astroloogias kuu on vaga tahtis islamis ja naiteks islami kalender on rangelt seotud kuuga lisaks on paljudes moslemiriikides nagu naiteks alzeerias malaisias pakistanis ja turgis kuu riigilipul kuud on labi aegade seostatud ka hullumeelsusega vanarooma ajaloolane plinius vanem ning vanakreeka filosoof aristoteles uskusid et taiskuu ajab tundlikud inimesed hulluks sest mojutab palju vett sisaldavat aju plinuse ja aristotelese hupoteesi on teadlased valistanud sest kuu gravitatsioon on selleks liiga nork kuu moju inimestele usutakse ka tanapaeval vaites et taiskuu ajal sagenevad enesetapud morvad liiklusonnetused ning psuhhiaatriahaiglatesse voetakse sel ajal vastu rohkem inimesi siiski on mitmed uurimused need vaited umber lukanud francesco maria grimaldi 2 aprill 1618 bologna 28 detsember 1663 bologna oli itaalia fuusik ja astronoom jesuiit grimaldi avastas valguse difraktsiooni ja vottis kasutusele termini difraktsioon ta oletas et valgusel on laineiseloom grimaldi andis kuu meredele fantaasiarikkad nimed nendest nimedest oigustavad ennast ehk vaid selguse meri ja vaikuse meri eriti kohatult mojuvad aga niiskuse meri aurude meri ja teised veega seotud nimed esmakordselt avaldas need nimed grimaldi kaasmaalane ja ordukaaslane giovanni riccioli 1651 aastal hollandi antillid ajalooline nimetus hollandi laaneindia oli aastatel 19542010 madalmaade kuningriigi autonoomne osa 1986 aastal eraldus aruba 15 oktoobril 2010 kaotati hollandi antillid haldusuksusena tulemusena moodustati 2 uut madalmaade kuningriigi maad curacao ja sint maarten ulejaanud saared bonaire saba ja sinteustatius moodustavad madalmaade kuningriigi osa kohaliku omavalitsuse uksuse staatuses kariibi madalmaadena aasta keskmine temperatuur on tuulealustel saartel 278 c ja tuulepealsetel saartel 270 c aastane sademete hulk oli 2003 aastal vastavalt 450 mm ja 1758 mm molemad saarteruhmad avastasid ja koloniseerisid hispaanlased 14931499 17 sajandil okupeeris saared hollandi laaneindia kompanii ja rajas sinna orjakaubanduse keskused orjapidamine keelustati 1863 aastal 1954 aastal said hollandi antillid taieliku autonoomia siseasjades valispoliitika ja riigikaitse eest vastutab holland 1986 aastal eraldus hollandi antillidest aruba hollandi antillid ei olnud jaotatud haldusuksusteks kuid igal saarel oli omavalitsus hollandi antillidele kuuluvad saared jaotusid kahte ruhma mida eraldab kariibi meri vahemaa umbes 800 km 1 juulil 2007 plaaniti esialgu kaotada hollandi antillid kui haldusuksus see toimus 15 oktoobril 2010 selle asemel moodustati eraldi autonoomsete uksustena curacao ja sintmaarten mille staatus sarnaneb 1986 aastal hollandi antillidest eraldunud aruba omaga bonaire saba ja sinteustatius moodustavad hollandi eristaatusega vallad tuluallikaiks olid peamiselt turism ja offshoremajandus suurem osa kaupadest imporditi usast ja mehhikost vaene pinnas ja veepuudus parssisid pollumajandust rahauhikuks oli hollandi antillide kulden ang telejaamu oli 3 lisaks neile ka kaablioperaator mis edastas usa satelliidijaamu ja 4 venezuela kanalit aho oli hollandi antillide maakood mida kasutas rahvusvaheline olumpiakomitee pohjamariaanid on ameerika uhendriikidega assotsieerunud riik vaikse ookeani laaneosas asub hawaii ja filipiinide vahel riigi territooriumi moodustavad mariaani saarestiku 16 pohjapoolset saart millest suuremad on saipan rota ja tinian saarte hulgas on kolm tihedasti koos paiknevat saart maugi saared mida monikord loetakse uheks saareks nii et saarte koguarvuks saadakse 14 usa neitsisaared on ameerika uhendriikidele kuuluv liidendamata ala osa vaikestest antillidest asuvad puerto ricost idas ala holmab 53 vulkaanilist saart millest suurimad on saint john saint thomas ja saint croix peamine sissetulekuallikas on turism usa neitsisaarte roki kood on isv ameerika samoa on ameerika uhendriikide hallatav omavalitsuslik ala vaikse ookeani lounaosas mis holmab samoa saarte idapoolsed saared ameerika samoa moodustavad tutuila saar koos seda umbritsevate vaikesaartega manua saared tau ofu ja olosega swainsi atoll ja rosei atoll 1899 aastal solmitud lepinguga usa ja saksamaa vahel sai saksamaa laanepoolsed saared tanapaeval samoa ja usa idapoolsed saared ameerika samoa roki maakood on asa hiina rahvavabariigi hongkongi erihalduspiirkond luhendatult hongkong hiina keeles pinyinis xianggang xianggang kantoni murdes heung1 gong2 lohnav sadam on hiina rahvavabariigi erihalduspiirkond mis koosneb lounahiina mere aarsest poolsaarest ja mitmest saarest hiina poliitik deng xiaoping loi hongkongi erihalduspiirkonda ulejaanud hiinast eraldava piiri vastavalt uhe riigi kahe susteemi poliitikale on hongkongil mandrihiina suhtes suur autonoomia hongkongil on oma valuuta oma tolli ja immigratsioonisusteem oma juriidiline susteem ning ka oma liikluseeskiri mis naeb ette vasakpoolse liikluse hongkongis tegutsev hongkongi bors on uks maailma suuremaid vaartpaberiborse 19 sajandist kuni 1997 aastani oli hongkong briti kontrolli all briti impeerium omandas hongkongi esimese oopiumisoja jarel teise maailmasoja ajal oli hongkong hoivatud jaapani poolt rahauhik hongkongi dollar hkd hongkongi roki kood on hkg kaart on sona mis on kasutusel mitmes tahenduses gps tuleb ingliskeelsest nimetusest global positioning system on uleilmne asukoha maaramise satelliitnavigatsiooni susteem mille omanik on ameerika uhendriikide valitsus susteem voimaldab maarata asukohta ja aega iga ilmaga igal ajal koikjal maakeral ja selle laheduses kui nahtavuses horisondist korgemal on vahemalt neli satelliiti maa orbiidil tiirlevatest gps satelliitidest on vastuvotuks saadaval korraga vahemalt neli voi rohkem satelliiti ja asukoha arvutamiseks kasutatakse gpsmeetodit seda susteemi peab uleval uhendriikide valitsus susteem on vabalt kattesaadav koigile gpsvastuvotuseadme kasutajatele tootatakse valja ja kasutatakse ka teisi gpsile analoogseid susteeme venemaa globaalne navigatsioonisatelliidisusteem glonass oli kuni aastani 2007 ainult vene sojavae kasutuses veel on katsetuses hiina kompassi navigatsioonisusteem ja euroopa liidu galileo satelliitnavigatsiooni susteem gpsi tellijaks ja kasutajaks oli algselt ameerika uhendriikide kaitseministeerium algul toimis susteem 24 maa orbiidil oleva satelliidiga mis asusid 20 200 km korgusel susteem kujunes sellisena valja 1973 aastal et ule saada varasemate navigatsioonisusteemide puudustest gpsi valimus sarnaneb osaliselt maabaasilise raadionavigatsiooni susteemiga naiteks lorani ja navigatsioonisusteemiga decca mis tootati valja 1940 aastate alguses ja mida kasutati teise maailmasoja ajal 1956 aastal tegi f winterberg ettepaneku testida uldrelatiivsusteooriat kasutades tapseid aatomkellasid mis on paigutatud orbiidil asetsevatele satelliitidele et saavutada tapseid noudeid kasutab gps uldrelatiivsusteooria pohimotteid et parandada satelliitide aatomkella algne inspiratsioon gpsi loomiseks tuli siis kui noukogude liit saatis esimese inimese valmistatud satelliidi sputniku kosmosesse aastal 1957 usa teadlaste meeskond kelle juhiks oli dr richard b kershner seirasid sputniku raadiosaatja saadetud signaali nad avastasid et doppleri efekti tottu oli sputniku saadetud signaal korgema sagedusega ja tugevam kui ta oli lahenemas ja madalama sagedusega ning norgem kui ta liikus eemale teadlased said aru et kuna nad teadsid sputniku tapset asukohta maakeral saavad nad margistada satelliidi asukohta mootes doppleri efekti muutumist sageduste muutumist esimene satelliitnavigatsioonisusteem transit mida kasutasid usa merevaelased tegi esimese onnestunud testi aastal 1960 see susteem kasutas viit satelliiti ja vordles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis tagada navigatsioonilist parandust ja uuendust umbkaudu kord tunnis 1967 aastal tootas usa merevagi valja timationi satelliidi mis tagas voimaluse paigaldada kosmosesse tapseid kelli millele gpssusteem toetub 1970 aastatel valminud omega navigatsioonisusteem sai esimeseks ulemaailmseks raadionavigatsiooni susteemiks siiski nende valminud susteemide piirangud noudsid universaalsemat ja tapsemat navigatsioonisusteemi tapsete navigatsioonisusteemide vajaduse tottu sojavaes ja tsiviilsektoris polnud peaaegu mitte ukski nendest projektidest piisavalt pohjendatud et uuringute teostamiseks arendamiseks ja paigaldamiseks kulutada miljardeid dollareid siiski kulma soja ajal oli tuumasoja oht usale piisavaks pohjenduseks mis usa kongressi silmis oigustas selle raha kulumist elutahtsaks loetud tuumasojaoht oligi hirmutavaks edasilukkavaks teguriks miks gps loodi kasutusse laksid need allveelaevade rakettidel ohujou pommitajatel ja mandritevahelistel rakettidel tapne navigatsioon voimaldas usa allveelaevadel leida tapset tulistamise sihtmarki ning fikseerida teiste allveelaevade asukohta paralleelselt gpsi loomisega arendasid merevagi ja ohuvagi ka oma tehnoloogiaid samadeks eesmarkideks naiteks asukoha maaramiseks 1960 aastatel pakkus ohuvagi valja raadionavigatsioonisusteemi mosaic mis sisaldas paljusid atribuute mida voib leida tanapaevases gpsis samuti lubasid mosaici loojad tosta ohujou pommitajate ja allveelaevade sihtimise tapsust esimene aatomkell kinnitati orbiidile aastal 1974 1973 aastal arutati pentagonis kaitseotstarbelise navigatsioonisatelliidisusteemi loomist sellel kohtumisel koostati tervik atribuutidest mida tanapaeva gps sisaldab hiljem sel aastal pandi selle programmi nimeks navstar president ronald reagan tuli valja kaskkirjaga muuta gps koigile vabalt kattesaadavaks esimene satelliit lasti kosmosesse 1989 aastal ja 24 satelliit aastal 1994 algselt sai parimat signaalitugevust kasutada vaid militaarsetel eesmarkidel tavakasutajate jaoks paranes signaalitugevus siis kui usa presidendiks oli bill clinton kes kaskis parandada tavakasutajate gpsi tapsust 100 meetrilt 20 meetrile usa asepresident al gore teatas plaanidest taiustada gpsi tapsust ja tookindlust et tagada lennunduse ohutus mais 2009 teavitas usa valitsus et moned gpssatelliidid voivad vananeda ja katki minna ohuvagi kinnitas et see oht on minimaalne viimane ulevaade tehti mais 2010 kus taheldati et siiani tootab ka koige vanem satelliit gps koosneb kolmest osast kosmosesegment kontrollsegment ja kasutaja segment usa ohuvagi arendab hooldab ja kontrollib kosmosesegmente gpssatelliidid saadavad signaale kosmosest ja iga gpsvastuvotja kasutab neid signaale et arvutada kolmemootmelist asukohta laiuskraadid pikkuskraadid sugavus ja kestvat aega alates martsist 2008 on orbiidil 31 aktiivset sonumeid saatvat satelliiti ja 2 nn pensionil olevat satelliiti mida hoitakse varuks lisasatelliidid taiustavad gpsi vastuvotjate tapsust varustades teisi liigsete arvutamiste mootmetega satelliitide arvu kasvamist jalgides tehti kokkulepe et naha oleks korraga 8 satelliiti puhuks kui mitu tukki korraga peaksid katki minema satelliidimanoovrid ei ole tapsed kui kasutada gpsi standardeid et muuta satelliidi orbiiti tuleb satelliit markida mitteterveks et vastuvotjad ei kasutaks seda arvutamistel siis saab parandused labi viia ning kui koik vastavad seadistused on tehtud saab satelliidi jalle terveks markida ja tagasi orbiidile saata kuigi algselt militaarprojektiks planeeritud gpsi peetakse mitmemottelisekasutusega tehnoloogiaks tahendades et see omab suureparast militaarrakendust ja lisaks ka igapaevarakendust gps on muutunud laialdaselt valjatootatuks ja kasulikuks reklaaminduse ja teadusliku too jarelevalve ja luure tooriistaks gpsi tapne aeg voimaldab meil teha igapaevategevusi nagu naiteks tegeleda pangandusega mobiilsete operatsioonidega ja isegi elektrivorgustike kontrollimisega samuti saab gpskasutada vabakaeseadmena handsfree pollumehed kaardistajad geoloogid ja lugematud teised ametimehed teevad oma tood efektiivsemalt turvalisemalt okonoomsemalt ja tapsemalt paljud tsiviilisikute jaoks valja tootatud rakendused kasutavad uhte voi rohkemat gpsi kolmest komponendist tapne asukoht suhteline liikumine ja aja ulekanne usa valitsus kontrollib tsiviilisikutele kattesaadavat eksporti koik gpsvastuvotjad mis on voimelised funktsioneerima ka 18 km korgusel merepinnast ja neid mis on voimelised liikuma 515 meetrit sekundis on klassifitseeritud relvadeks mille jaoks on vaja saada kasutamisluba need piirangud proovivad ennetada vastuvotja muutumist teistele ohtlikuks nende kiirused sarnanevad lennukites kasutatavate vastuvotjate omadega reegel kehtib isegi vastuvotjatele mis votavad vastu ainult l1sagedusi ja cakoodi sest neid ei saa kontrollida edasimuujate tolgendus asjast on erinev reegel muudab vastuvotjaid norgemaks kui vaadata kombinatsiooni kiiruse ja korgusega merepinnast ning moni vastuvotja lopetab uldse tootamise see on tekitanud probleeme naiteks ohutu raadiosondiga mis tavaliselt lendab ohupalliga 30 km korgusele ja vajaks talitlemiseks piiranguteta gpsi voimalusi gpsi kasutamisvoimalused aastaks 2009 2003 aastal said rahvusliku inseneri akadeemia charles stark draperi auhinna kaks gpsi valjatootajat gpsi valjatootaja roger l easton sai rahvusliku tehnoloogia medali 13 veebruaril 2006 10 veebruaril 1993 andis riiklik lennunduse uhendus gpsi valjatootajate ruhmale robert j collieri nimelise trofee mis oli rahvuse koige mojukamaks lennundusauhinnaks see tiim koosnes teadlastest kes tootasid naval uuringute uhingus ja ibmi foderaalsusteemi ettevottes avalik kiitus andis neile auavalduse koige silmapaistvam arendus turvaliseks ja tohusaks navigatsiooniks ning valveks ohus ja kosmoselaevades sest tutvustati raadionavigatsiooni 50 aastat tagasi gpsvastuvotja arvutab positsiooni tapselt ajastades signaale mida saadavad satelliidid korgelt maa kohalt iga satelliit saadab pidevalt teateid mis sisaldavad vastuvotja kasutab teateid mida ta vastu votab et maarata info labimise aega iga teate puhul ja teeb tehteid iga satelliidi kaugusega need kaugused voimaldavad algoritmiliselt maarata vastuvotja positsiooni see positsioon kuvatakse voibolla kuvatakse ka liikuv kaart mis naitab pikkuskraade ja laiuskraade samuti voib olla lisatud korgus merepinnast paljud gpsuksused naitavad tuletatud infot naiteks liikumise suunda ja kiirust jalgides arvutatud positsiooni muutusi kolm satelliiti voib tunduda piisav et arvutada asukohta sest kosmoses on 3 moodet ja asukohta maal voib seetottu oletada siiski isegi vaga vaike kella viga korrutatud valguskiirusega avaldub vaga suurte vigadena selleparast kasutavad vastuvotjad vahemalt nelja voi rohkemat satelliiti et arvutada asukohta ja aega vaga tapselt arvutatud aeg on paljudes rakendustes peidetud aga nad siiski kasutavad seda see sisaldab aja ulekannet liikluse signaali ja telefoni keskuse sunkroonimist kuigi 4 satelliiti on vajalikud normaalseks tootamiseks kasutatakse neid siiski vahem kui pole tegemist erilise olukorraga kui uhe satelliidi asukoht on juba teada voib vastuvotja oletada ja otsustada enda asukohta kasutades ainult kolme satelliiti naiteks laev voi lennuk voivad teada korgust merepinnast moned gpsvastuvotjad voivad kasutada taiendavaid vihjeid voi oletusi et anda vahem tapsemaid asukohti kui on vahem kui neli nahtavat satelliiti kasutades vahemalt nelja nahtava satelliidi poolt vastu voetud sonumeid on gpsvastuvotja voimeline otsustama saadetud aja pikkust ja satelliidi asukohta vastates nendele aegadele teades naidatud aega mil sonum sai vastu voetud vastuvotja saab arvutada sonumi labimise aega oletades et sonum randas valgusekiirusel saadakse reisi kaugust arvutada uks tahtsamaid veatekitajaid on gpsvastuvotja kell suure valguskiiruse mootuhiku tottu on oletatav kaugus satelliidi ja vastuvotja vahel vaga orn vigadele kellas naiteks uks mikrosekund viga vastab juba 300meetrilisele veale see naitab et vaja on aarmiselt tapset ja kallist kella et gpsvastuvotja oigesti tootaks kuigi ettevotted eelistaksid ehitada odavaid vastuvotjaid masstoodanguks on see paraku voimatu et valtida kellades tekkivaid probleeme iga satelliit saadab jatkuvalt navigatsioonisonumeid 50 bitti sekundis sisaldades asukoha infot vorgu tervist kella seisu iga sonum koosneb 30sekundilisest kaadrist iga kaader jagatakse viieks alakaadriks millest igauks on 6 sekundit pikk ja 300 bitti uks iga alakaader omab 10 sona 30bitises andmetsuklis 06 sekundit igauhe pikkus iga 30sekundiline kaader hakkab tapselt minuti voi poole minuti pealt olenedes naidatud ajast igal satelliidil esimene sonumi osa kodeerib nadala numbri ja aja selle nadala sees samuti info satelliidi tervise kohta teine osa taevakalender tagab tapse satelliidi orbiidi viimane osa almanahh koosneb jamedakoelisest orbiidist ja satelliitide vorgu infost ning infost seoses vigade parandamisega koik satelliidid saadavad infot samal sagedusel signaalid kodeeritakse lubades infot individuaalsatelliitidel uksteisest erineda tuginedes unikaalsetele kodeeringutele igal satelliidil millest vastuvotja peab teadlik olema osadele kodeeringutele paasevad ligi vaid usa sojavaelased taevakalendrit uuendatakse iga 2 tunni jarel almanahhi uuendatakse tuupiliselt iga 24 tunni jarel kui almanahhi info eelnevalt omandati votab vastuvotja satelliidi et kuulata nende unikaalseid numbreid vahemikus 132 kui infot pole malus siseneb vastuvotja otsingureziimi seniks kuni uks satelliit katte saadakse kattesaamiseks on vaja otsenahtavust satelliidiga siis saab vastuvotja hankida almanahhi ja otsustada milliseid satelliite kuulata tasuks satelliidiga saadav positsioneerimisinfo on aarmiselt tapne aga on mitu tegurit mis muudavad vigadega tegelemise keeruliseks olukorras kus aarmine tapsus on vajalik on vigade moistmine ja parandamine aarmiselt vajalik allikad sisaldavad atmosfaarilist moonutust satelliidi kella ebatapsust ja signaali kattesaamise ja saatmise venimist vigade analuus on vajalik hindamaks vigade sisu ja tapsust gps on muutunud laialdaselt kasutatavaks navigeerimisel nii usa sojavaes kui ka uldises tavakasutuses koik satelliidid saadavad sonumeid kahel kindlal sagedusel 157541 ghz ja 12276 ghz satelliidivork kasutab tehnikat kus vaiksemate bittidega sonumi info kodeeritakse sagedusel mis on igal satelliidil erinev terviku moodustamisel saab valise info arvutamise protsessi tapsust oluliselt parandada sellised juurdekasvususteeme nimetatakse voi kirjeldatakse uldiselt pohinedes sellelt kuidas info kohale jouab moned susteemid saadavad algset vea infot teised karakteriseerivad eelnevaid vigu samal ajal kui kolmandad tagavad algset navigatsiooni voi masina informatsiooni juurdekasvu naiteks saame tuua euroopa paikse navigatsiooni pealiskihi teenuse tapsust saab parandada labi tapse jalgimise ja signaalide mootmise lisaks alternatiivsetele moodustele suurim sailiv viga on tavaliselt ootamatu viivitamine signaali ionosfaari atmosfaari valiskiht labimisel see on pohjuseks miks signaale saadetakse vahemalt kahel sagedusel et oleks voimalik arvutada viivituse aega igal sagedusel militaarvastuvotjad voivad signaale krupteerida et vorrelda signaale selle tehnika kasutamine on aeglane samuti on see saadavalt ainult kindlates keskustes palestiina all moistetakse siin artiklis neid osi ajaloolisest palestiinast mis ei kuulu iisraeli koosseisu st gaza tsooni ja jordani laanekallast ehk palestiina riiki valisriikidest piirneb gaza tsoon iisraeli ja egiptusega ja jordani laanekallas iisraeli ja jordaaniaga palestiinlaste territooriumide halduskeskus on ram allah linn kus asuvad palestiinlaste voimuorganid oma iseseisvust kuulutati 15 novembril 1988 23 septembril 2011 taotlesid palestiina voimud uro peaassambleelt riigi tunnustamist 1967 aasta kuuepaevase soja eelsetes piirides uro liikmesuse taotlemisel on vaja ka uro julgeolekunoukogu heakskiitu kuid ameerika uhendriigid on lubanud sellise otsuse vetostada eesti valisminister urmas paet utles 20 septembril 2011 new yorgis euroopa liidu valisministrite lahisidateemalisel kohtumisel et eesti ei toeta palestiinale riigistaatuse andmist uros 2012 aastal sai palestiina uro vaatlejaliikme staatuse ning sama aasta lopus kinnitas uro et organisatsiooni ametlikus dokumentatsioonis hakatakse seda nimetama palestiina riigiks 3 jaanuaril 2013 vottis palestiina omavalitsus kasutusele palestiina riigi nime kuid iisrael pole seda tunnustanud palestiina riigi iseseisvust on tunnustanud 136 uro liikmesriiki ning vatikan palestiina roki maakood on ple artikkel sisaldab linnade ja muude asulate loendeid riikide kaupa mir vene keeles maailm voi rahu ehk mir1 oli moodulitest koosnev noukogude liidu hiljem venemaa orbitaaljaam mis oli kasutusel aastatel 19862001 miri tuum saadeti kosmosesse 20 veebruaril 1986 jaam lendas 350410 km korgusel inklinatsiooniga 516 kraadi mir oli esimene moodulitest ehitatud kosmosejaam see ehitati aastatel 19861996 miri meeskonnaliikmed olid enamasti venelased aga mitmete koostooprogrammide raames kulastasid jaama ka ameeriklased jaapanlased ja mitme euroopa riigi kosmonaudid 23 martsil 2001 kukutati vananenud mir tahtlikult vaiksesse ookeani siin on loetletud astronoomia moisteid aasta aastaaberratsioon aastaparallaks aastavorrand aberratsioon aberratsioonikonstant adaptiivoptika aeg aegruum afeel agu ajaarvamine ajamootmine ajaperiood ajarannak ajasusteem ajavoond akretsioon aktiivoptika algoliid alidaad alindatuupi asteroidid almukantaraat antimaailm antroopsusprintsiip aovalgus apogee apollotuupi asteroidid apsiid arheoastronoomia armillaarsfaar asimuut asteroid asteroidide voo astraalmutoloogia astraalusund astrobioloogia astrodunaamika astrofotograafia astrofotomeetria astrofuusik astrofuusika astrogeoloogia astrograaf astrokeemia astrokliima astrolaab astromeetria astronaut astronautika astronavigatsioon astronoom astronoomia astronoomiakonstant astronoomiamargid astronoomiaobservatoorium astronoomiariistad astronoomiline kaart astronoomiline kevad astronoomiline suvi astronoomiline sugis astronoomiline talv astronoomiline vaatlus astronoomiline uhik astrooptika astroosakestefuusika astrospektroskoopia asukohamaaramine atmosfaar atmosfaarivaline astronoomia avatud universum baruontaht beta lyrae tuupi kaksiktahed big crunch big rip bioastronoomia bode seadus boliid deferent deklinatsioon de sitteri universum difuusne udukogu doppleri efekt dysoni sfaar efemeriid efemeriidiaeg eha einsteini universum einsteini vorrandid ekliptika ekliptilised koordinaadid eksobioloogia eksoplaneet ekvaatoriline monteering ekvaatorilised koordinaadid ekvatoriaal ekvinoktsium elektrofotomeeter elliptiline galaktika elongatsioon elutagamissusteem emissioonudu epitsukkel epohh esa esimene kosmiline kiirus euroopa kosmoseagentuur fakkel flokkul fluktuar fotogrammmeetria fotogrammmeetriline vaatlus fotomeeter fotomeetria fotomeetriline punanihe fotosfaar fototopograafia fraktaalne universum friedmanni vorrandid galaktika galaktika galaktikagrupp galaktikaparv galaktikasusteem galaktikate evolutsioon galaktikate superparv galaktikate teke galaktikavaline astronoomia galaktilised koordinaadid gammaastronoomia gammakiirguse purse gammapurse gammasahvatus geminiidid geoid geomagnetiline torm geotsentriline maailmasusteem geotsentriline orbiit geotsentrilised koordinaadid giid globaalne positsioneerimissusteem gnoomon gps gravitatsiooniline kollaps gravitatsiooniline paradoks gravitatsiooniline punanihe gravitatsiooniline raadius gravitatsioonilaats greenwichi aeg gregoriuse kalender guroskoop hajusparv halo kosmoloogia hele sinine muutlik taht heledus heledusfunktsioon heliopaus heliosfaar heliostaat heliotsentriline maailmasusteem heliotsentrilised koordinaadid hertzsprungirusselli diagramm hiidplaneet hiidtaht hiiglasliku kokkuporke hupotees horisondilised koordinaadid horisont hubblei konstant hubblei kosmoseteleskoop hubblei seadus hubblei tugikataloog humanoid hairitus hamarik hupergalaktika huperhiid huperontaht idaeuroopa aeg igavese valguse tipp infrapunaastronoomia interplanetaarne keskkond interstellaarne keskkond ionosfaar iriidiumisahvatus juhtpikksilm juliuse kalender juliuse paev kaali meteoriidikraatrid kaaluta olek kaksikplaneet kaksiktaht kalender kalendriaasta kalendrimark kanderakett kahanev kuu kahanev poolkuu kasvav kuu kell kellaaeg kellamehhanism kepleri seadused kerakujuline maa kerasparv keskpaev keskoo keskoopaike kevad kevadine pooripaev kevadpunkt kiirgusvastuvotja kiirgusvoond kiloparsek kinnistaht kivimeteoriit kohalik aeg kohalik paikeseaeg koit kollane kaabus kollaps kollapsar kolmiktaht komeet komparaator konfiguratsioon kondriitmeteoriit konjunktsioon konstellatsioon koronograaf kosmiline kiirgus kosmiline kiirus kosmiline mura kosmiline raadiomura kosmiline tolm kosmogoonia kosmograafia kosmiline horisont kosmiline mikrolainetaustkiirgus kosmoloogia kosmoloogiline horisont kosmoloogiline konstant kosmoloogiline printsiip kosmonaut kosmonautika kosmos kosmose uurimine kosmoseaparaat kosmosegeoloogia kosmosejaam kosmosekapsel kosmosekeemia kosmoselaboratoorium kosmoselaev kosmoselend kosmoselennuaparaat kosmoselennuk kosmosemeditsiin kosmosenavigatsioon kosmoseprugi kosmosepsuhholoogia kosmoserakett kosmoseside kosmosesond kosmosesustik kosmosetehnoloogia kosmoseteleskoop kosmosetransport kosmosetsivilisatsioon kromosfaar kronomeeter ksenobioloogia kuiperi voo kuldarv kulminatsioon kuu planeedi kaaslane kuu kalendris kuuauto kuukulgur kuu faasid kuu liikumine kuu loomine kuum jupiter kuumeteoriit kuupaev kuupaevaraja kuusulane kuuvalgus kuuvarjutus kvaasigeoid kvadrant kvadratuur kvantkell kvantkosmoloogia kvartskell kvasar korgatmosfaar korgus kaabustaht kaabusplaneet kaabustaht kaane kulm varjatud aine cdmmudel laengukogumise seade laengsidestusseadis lame maa lame universum langev taht lbvtaht lendav taldrik leoniidid libratsioon lihtaasta liigaasta lisapaevaaasta linnutee lissajous orbiit looded loomaring laanepunkt maa atmosfaar maa liikumine maa magnetosfaar maa poorlemine maa vaidetavad kuud maailmaaeg maailmapoolus maailmaruum maailmasusteem maakera maale ohtlikud asteroidid maalahedane orbiit maatuupi planeedid maavaline elu maavalise elu otsingud maavaline tsivilisatsioon magnetosfaar magnettorm maunderi miinimum megaliitastronoomia mehitamata kosmoselennuaparaat mehitatud kosmoselaev mereastronoomia meresoiduastronoomia meri kuu meridiaan meridiaanring messier kataloog metagalaktika metauniversum meteoor meteoorivool meteoorkeha meteoriidikraater meteoriit meteoriitika meteoroloogiasatelliit meteoroloogiatehiskaaslane meteoroloogiline satelliit metoonitsukkel mikrofotomeeter miriid mitmikgalaktika mitmikplaneet mitmiktaht mittestatsionaarne taht must auk must kaabus muutlik taht moon mysterium cosmographicum nadiir nakhliit nasa neutriinoastronoomia neutrontaht noorkuu noova nutatsioon nadal naiv heledus objektiivprisma observatoorium oktant olbersi paradoks omaliikumine ookeaniplaneet opositsioon optiline astronoomia orbiidi ekstsentrilisus orbiidi kalle orbiit orbitaaljaam orbitaallennuk orbitaalobservatoorium osaline varjutus otsetous paleoastronoomia paljas silm paokiirus parallaks parallaktiline monteering paralleel paralleeluniversum parsek parvesormed passaaziriistad peajada peajada taht peegeldav udu perigee periheel perseiidid perturbatsioon plancki aeg planeedi atmosfaar planeedi definitsioon planeedi kaaslane planeedisusteem planeet planeetide liikumine planeetidevaheline automaatjaam planeetidevaheline kosmoselaev planeetidevaheline keskkond planeetidevaheline tolm planeetos planetaarium planetaarne udukogu planetaarudu planetoloogia polaarpaev polaartelg polaarvalgus polaaroo poolkuu poolus poolvari positsioneerimine praktiline astrofuusika pretsessioon protogalaktikad protoplaneet protoplanetaarudu prototaht protuberants pruun kaabus ptolemaiose maailmasusteem pulsar punane hiid punane kaabus punanihe purskar pohjavalgus paev paevavalgus paikese aktiivsus paikese atmosfaar paikese fuusika paikese kroon paikese laik paikese mojud paikeseaeg paikeseaktiivsus paikeseenergia paikesekell paikesekiirgus paikeselaik paikesemark paikeseneutriinod paikeseplekk paikeseseisak paikesesusteem paikesesusteemi teke paikeseteenistus paikeseteleskoop paikesetsukkel paikesetuul paikesevarjutus pooripaev raadioastronoomia raadiogalaktika raadiointerferomeeter raadiolokatsiooniastronoomia raadiomajakas raadioteleskoop radiaalkiirus radiant rahvaastronoomia rahvakalender rahvusvaheline astronoomiaunioon rakett raudmeteoriit reflektor refraktor relativistlik astrofuusika relativistlik objekt reliktkiirgus retrograadne liikumine russelli diagramm ruum ruunikalender rontgenastronoomia rontgenfluktuar saaros sabataht sajand satelliit planeedi looduslik kaaslane satelliit tehiskaaslane satelliitside saturni rongad schmidti kaamera sekstant selenograafia selenoloogia selenotsentriline orbiit seniit seniitkaugus seniitteleskoop sfaariline astronoomia sideeriline periood siderostaat sidesatelliit sidetehiskaaslane sirvilauad sisemine heliosfaar siseplaneedid sodiaagimark sodiaagivalgus sodiaak solaarfuusika spektriklass spiraalgalaktika statsionaarse seisundi teooria stellaarastronoomia stellaardunaamika stellaarfuusika stellaarkinemaatika stellaarstruktuur stratospheric observatory for infrared astronomy suhtelise universumi teooria superklaster superkuu supernoova supernoova jaanuk suur kollaps suur pauk suur tombaja suuremootmelised struktuurid suveaeg suvi suvine pooripaev sugis sugisene pooripaev sugispunkt sunoodiline kuu sunoodiline periood susinikkondriidid taeva lounapoolus taeva pohjapoolus taevakaart taevakoordinaatide susteem taevamehaanika taevapoolkera taevapoolused taikonaut talvine pooripaev tehiskaaslane teleskoop terminaator tume udukogu tumeaine tumeenergia tunninurk tahe atmosfaar taheareng taheassotsiatsioon taheparv tahesadu tahesuurus tahesusteem taheteke taht tahtedevaheline aine tahtedevaheline planeet tahtkuju taielik kosmoloogiline printsiip taielik varjutus taiskuu taisvari tuhik udukogu universaalinstrument universum universumi paisumine uusaegne maksimum vaadeldav universum valge kaabus valged ood valgusaasta valgusreostus vanakuu varjatud aine varjatud energia varjutus virmalised vordpaevsus vali c voondiaeg james webbi kosmoseteleskoop wmap opikuoorti pilv oopaev oopaevane aberratsioon uldrelatiivsusteooria ulihiid hiiumaa laiud on laiustik vainameres hiiumaa salinomme ja sarve poolsaare ja muhu vahel 43 laiu ja rahu kogupindala on 66 km2 suurematel idapoolsetel laidudel heinlaiul kaevatsi laiul ning neid umbritsevatel rahudel karjatatakse noorloomi ulejaanud sealhulgas saarnaki hanikatsi vareslaid korgelaid ahelaid ja koverlaid moodustavad aastast 1971 hiiumaa laidude maastikukaitseala heinlaiust pohja poole ja salinommest laane poole jaavaid laide ei arvata hiiumaa laidude hulka naiteks vohilaid mis kuulub samuti hiiu maakonda koik hiiumaa laiud jaavad hiiumaa valla territooriumile hiiumaa laidude maastikukaitseala laiud valja arvatud langekare kuuluvad salinomme kulale ja kaevatsi laid ning heinlaid sarve kulale laidusid katavad valdavalt niit ja kadastik loendatud on ule 600 liigi korgemaid taimi pusiasustus on olnud vahemalt kolmel hiiumaa laiul kaevatsil kuni 1974 saarnakil kuni 1973 ja hanikatsil kuni 1964 korts oli hanikatsi laiul 18261878 ja korgelaiul 18421860 1880 ehitatud saarnaki tuulik ja 1888 ehitatud hanikatsi tuulik on arhitektuurimalestistena kaitse all pindalaga ule 1 hektari on 12 hiiumaa laidu need on jargmised jargnevas nimistus on toodud riikide riigipeade loendid afganistani riigipeade loend albaania riigipeade loend alzeeria riigipeade loend ameerika uhendriikide riigipeade loend andorra riigipeade loend angola riigipeade loend antigua ja barbuda riigipeade loend araabia uhendemiraatide riigipeade loend argentina riigipeade loend armeenia riigipeade loend aserbaidzaani riigipeade loend austraalia riigipeade loend austria riigipeade loend bahama riigipeade loend bahreini riigipeade loend bangladeshi riigipeade loend barbadose riigipeade loend belau riigipeade loend belgia riigipeade loend belizei riigipeade loend benini riigipeade loend bhutani riigipeade loend boliivia riigipeade loend bosnia ja hertsegoviina riigipeade loend botswana riigipeade loend brasiilia riigipeade loend brunei riigipeade loend bulgaaria riigipeade loend burkina faso riigipeade loend burundi riigipeade loend colombia riigipeade loend costa rica riigipeade loend cote divoirei riigipeade loend djibouti riigipeade loend dominica riigipeade loend dominikaani vabariigi riigipeade loend ecuadori riigipeade loend eesti riigipeade loend egiptuse riigipeade loend ekvatoriaalguinea riigipeade loend el salvadori riigipeade loend eritrea riigipeade loend etioopia riigipeade loend fidzi riigipeade loend filipiinide riigipeade loend gaboni riigipeade loend gambia riigipeade loend ghana riigipeade loend grenada riigipeade loend gruusia riigipeade loend guatemala riigipeade loend guinea riigipeade loend guineabissau riigipeade loend guyana riigipeade loend haiti riigipeade loend hiina riigipeade loend hiina vabariigi riigipeade loend hiina rahvavabariigi riigipeade loend hispaania riigipeade loend hollandi riigipeade loend hondurase riigipeade loend horvaatia riigipeade loend idatimori riigipeade loend iirimaa riigipeade loend iisraeli riigipeade loend india riigipeade loend indoneesia riigipeade loend iraagi riigipeade loend iraani riigipeade loend islandi riigipeade loend itaalia riigipeade loend jaapani riigipeade loend jamaica riigipeade loend jeemeni riigipeade loend jordaania riigipeade loend kambodza riigipeade loend kameruni riigipeade loend kanada riigipeade loend kasahstani riigipeade loend katari riigipeade loend keenia riigipeade loend keskaafrika vabariigi riigipeade loend kiribati riigipeade loend komooride riigipeade loend kongo dv riigipeade loend kongo vabariigi riigipeade loend kosovo riigipeade loend kreeka riigipeade loend kuuba riigipeade loend kuveidi riigipeade loend korgozstani riigipeade loend kuprose riigipeade loend laose riigipeade loend leedu riigipeade loend lesotho riigipeade loend libeeria riigipeade loend liechtensteini riigipeade loend liibanoni riigipeade loend liibua riigipeade loend luksemburgi riigipeade loend lounaaafrika vabariigi riigipeade loend lounakorea riigipeade loend lati riigipeade loend madagaskari riigipeade loend makedoonia riigipeade loend malaisia riigipeade loend malawi riigipeade loend maldiivide riigipeade loend mali riigipeade loend malta riigipeade loend maroko riigipeade loend marshalli saarte riigipeade loend mauritaania riigipeade loend mauritiuse riigipeade loend mehhiko riigipeade loend mikroneesia liiduriikide riigipeade loend moldova riigipeade loend monaco riigipeade loend mongoolia riigipeade loend montenegro riigipeade loend mosambiigi riigipeade loend myanmari riigipeade loend namiibia riigipeade loend nauru riigipeade loend nepali riigipeade loend nicaragua riigipeade loend nigeeria riigipeade loend nigeri riigipeade loend norra riigipeade loend omaani riigipeade loend paapua uusguinea riigipeade loend pakistani riigipeade loend panama riigipeade loend paraguay riigipeade loend peruu riigipeade loend poola riigipeade loend portugali riigipeade loend prantsusmaa riigipeade loend pohjakorea riigipeade loend roheneemesaarte riigipeade loend rootsi riigipeade loend rumeenia riigipeade loend rwanda riigipeade loend saalomoni saarte riigipeade loend saint kittsi ja nevise riigipeade loend saint lucia riigipeade loend saint vincenti riigipeade loend saksamaa riigipeade loend sambia riigipeade loend samoa riigipeade loend san marino riigipeade loend sao tome ja principe riigipeade loend saudi araabia riigipeade loend seisellide riigipeade loend senegali riigipeade loend serbia riigipeade loend sierra leone riigipeade loend singapuri riigipeade loend slovakkia riigipeade loend sloveenia riigipeade loend somaalia riigipeade loend soome riigipeade loend sri lanka riigipeade loend sudaani riigipeade loend suriname riigipeade loend suurbritannia riigipeade loend svaasimaa riigipeade loend suuria riigipeade loend sveitsi riigipeade loend zimbabwe riigipeade loend taani riigipeade loend tadzikistani riigipeade loend tai riigipeade loend tansaania riigipeade loend togo riigipeade loend tonga riigipeade loend trinidadi ja tobago riigipeade loend tsaadi riigipeade loend tsehhi riigipeade loend tsiili riigipeade loend tuneesia riigipeade loend tuvalu riigipeade loend turgi riigipeade loend turkmenistani riigipeade loend uganda riigipeade loend ukraina riigipeade loend ungari riigipeade loend uruguay riigipeade loend usbekistani riigipeade loend uusmeremaa riigipeade loend valgevene riigipeade loend vanuatu riigipeade loend vatikani riigipeade loend venemaa riigipeade loend venezuela riigipeade loend vietnami riigipeade loend valitsusjuhtide loendisse on koondatud koikide riikide valitsusjuhid paljudel riikidel on valitsusjuhtideks president sel juhul on artiklisse lisatud vastav marge kui riigil on olnud kunagi valitsusjuhtideks peaministrid naiteks brasiilia kuid nuud on valitsusjuhiks president on loendis esitatud endised valitsusjuhid afganistani valitsusjuhtide loend albaania valitsusjuhtide loend alzeeria valitsusjuhtide loend ameerika uhendriikide valitsusjuhtide loend andorra valitsusjuhtide loend angola valitsusjuhtide loend antigua ja barbuda valitsusjuhtide loend araabia uhendemiraatide valitsusjuhtide loend argentina valitsusjuhtide loend armeenia valitsusjuhtide loend aserbaidzaan valitsusjuhtide loend austraalia valitsusjuhtide loend austria valitsusjuhtide loend bahama valitsusjuhtide loend bahreini valitsusjuhtide loend bangladeshi valitsusjuhtide loend barbadose valitsusjuhtide loend belau valitsusjuhtide loend belgia valitsusjuhtide loend belize valitsusjuhtide loend benini valitsusjuhtide loend bhutani valitsusjuhtide loend boliivia valitsusjuhtide loend bosnia ja hertsegoviina valitsusjuhtide loend botswana valitsusjuhtide loend brasiilia valitsusjuhtide loend brunei valitsusjuhtide loend bulgaaria valitsusjuhtide loend burkina faso valitsusjuhtide loend burundi valitsusjuhtide loend colombia valitsusjuhtide loend costa rica valitsusjuhtide loend djibouti valitsusjuhtide loend dominica valitsusjuhtide loend dominikaani vabariigi valitsusjuhtide loend ecuadori valitsusjuhtide loend eesti valitsusjuhtide loend egiptuse valitsusjuhtide loend ekvatoriaalguinea valitsusjuhtide loend el salvadori valitsusjuhtide loend elevandiluuranniku valitsusjuhtide loend eritrea valitsusjuhtide loend etioopia valitsusjuhtide loend fidzi valitsusjuhtide loend filipiinide valitsusjuhtide loend gaboni valitsusjuhtide loend gambia valitsusjuhtide loend ghana valitsusjuhtide loend grenada valitsusjuhtide loend gruusia valitsusjuhtide loend guatemala valitsusjuhtide loend guinea valitsusjuhtide loend guineabissau valitsusjuhtide loend guyana valitsusjuhtide loend haiti valitsusjuhtide loend hiina valitsusjuhtide loend hiina rahvavabariigi valitsusjuhtide loend hispaania valitsusjuhtide loend hollandi valitsusjuhtide loend horvaatia valitsusjuhtide loend idatimori valitsusjuhtide loend iirimaa valitsusjuhtide loend iisraeli valitsusjuhtide loend india valitsusjuhtide loend indoneesia valitsusjuhtide loend iraagi valitsusjuhtide loend iraani valitsusjuhtide loend islandi valitsusjuhtide loend itaalia valitsusjuhtide loend jaapani valitsusjuhtide loend jamaica valitsusjuhtide loend jeemeni valitsusjuhtide loend jordaania valitsusjuhtide loend kambodza valitsusjuhtide loend kameruni valitsusjuhtide loend kanada valitsusjuhtide loend kasahstani valitsusjuhtide loend katari valitsusjuhtide loend keenia valitsusjuhtide loend keskaafrika vabariigi valitsusjuhtide loend kiribati valitsusjuhtide loend komooride valitsusjuhtide loend kongo dv valitsusjuhtide loend kongo vabariigi valitsusjuhtide loend kreeka valitsusjuhtide loend kuuba valitsusjuhtide loend kuveidi valitsusjuhtide loend korgozstani valitsusjuhtide loend kuprose valitsusjuhtide loend laose valitsusjuhtide loend leedu valitsusjuhtide loend lesotho valitsusjuhtide loend libeeria valitsusjuhtide loend liechtensteini valitsusjuhtide loend liibanoni valitsusjuhtide loend liibua valitsusjuhtide loend luksemburgi valitsusjuhtide loend lounaaafrika vabariigi valitsusjuhtide loend lounakorea valitsusjuhtide loend lati valitsusjuhtide loend madagaskari valitsusjuhtide loend makedoonia valitsusjuhtide loend malaisia valitsusjuhtide loend malawi valitsusjuhtide loend maldiivide valitsusjuhtide loend mali valitsusjuhtide loend malta valitsusjuhtide loend maroko valitsusjuhtide loend marshalli saarte valitsusjuhtide loend mauritaania valitsusjuhtide loend mauritiuse valitsusjuhtide loend mehhiko valitsusjuhtide loend mikroneesia valitsusjuhtide loend moldova valitsusjuhtide loend monaco valitsusjuhtide loend mongoolia valitsusjuhtide loend mosambiigi valitsusjuhtide loend myanmari valitsusjuhtide loend namiibia valitsusjuhtide loend nauru valitsusjuhtide loend nepali valitsusjuhtide loend nicaragua valitsusjuhtide loend nigeeria valitsusjuhtide loend nigeri valitsusjuhtide loend norra valitsusjuhtide loend omaani valitsusjuhtide loend paapua uusguinea valitsusjuhtide loend pakistani valitsusjuhtide loend panama valitsusjuhtide loend paraguay valitsusjuhtide loend peruu valitsusjuhtide loend poola valitsusjuhtide loend portugali valitsusjuhtide loend prantsusmaa valitsusjuhtide loend pohjakorea valitsusjuhtide loend roheneemesaarte valitsusjuhtide loend rootsi valitsusjuhtide loend rumeenia valitsusjuhtide loend rwanda valitsusjuhtide loend saalomoni saarte valitsusjuhtide loend saint kittsi ja nevise valitsusjuhtide loend saint lucia valitsusjuhtide loend saint vincenti valitsusjuhtide loend saksamaa valitsusjuhtide loend sambia valitsusjuhtide loend samoa valitsusjuhtide loend san marino valitsusjuhtide loend sao tome ja principe valitsusjuhtide loend saudi araabia valitsusjuhtide loend seisellide valitsusjuhtide loend senegali valitsusjuhtide loend serbia ja montenegro valitsusjuhtide loend sierra leone valitsusjuhtide loend singapuri valitsusjuhtide loend slovakkia valitsusjuhtide loend sloveenia valitsusjuhtide loend somaalia valitsusjuhtide loend soome valitsusjuhtide loend sri lanka valitsusjuhtide loend sudaani valitsusjuhtide loend suriname valitsusjuhtide loend suurbritannia valitsusjuhtide loend svaasimaa valitsusjuhtide loend suuria valitsusjuhtide loend sveitsi valitsusjuhtide loend zimbabwe valitsusjuhtide loend taani valitsusjuhtide loend tadzikistani valitsusjuhtide loend tai valitsusjuhtide loend taiwani valitsusjuhtide loend tansaania valitsusjuhtide loend togo valitsusjuhtide loend tonga valitsusjuhtide loend trinidadi ja tobago valitsusjuhtide loend tsaadi valitsusjuhtide loend tsehhi valitsusjuhtide loend tsiili valitsusjuhtide loend tuneesia valitsusjuhtide loend tuvalu valitsusjuhtide loend turgi valitsusjuhtide loend turkmenistani valitsusjuhtide loend uganda valitsusjuhtide loend ukraina valitsusjuhtide loend ungari valitsusjuhtide loend uruguay valitsusjuhtide loend usbekistani valitsusjuhtide loend uusmeremaa valitsusjuhtide loend valgevene valitsusjuhtide loend vanuatu valitsusjuhtide loend vatikani valitsusjuhtide loend venemaa valitsusjuhtide loend venezuela valitsusjuhtide loend vietnami valitsusjuhtide loend ahelaid oli endine eesti merelaevanduse ja seejarel saaremaa laevakompanii parvlaev mis ehitati 1986 aastal riia laevatehases riia laevatehas ehitas eesti merelaevandusele kokku neli laidtuupi jaaklassiga parvlaeva ahelaid sai nime vainameres asuva ahelaiu jargi laev imo nr 8725589 ehitati riias 1986 aastal ning nagu sageli noukogude ajal oli laeval ka ulesanne soja puhuks mil see pidi olema voimeline armee jaoks tanke vedama sellest seeriast ehitas riia laevatehas eesti merelaevandusele ka parvlaevad vohilaid 1983 harilaid 1985 ja korgelaid 1987 ahelaid soitis rohukulaheltermaa monikord ka rohukulasviby liinil saaremaa laevakompanii muus ahelaiu mais 1999 kanadasse newfoundlandi ja labradori provintsi seal kandis ahelaid ajutiselt nime hull 100 seejarel sai laev nimeks nonia laeva remont ja kaasajastamine noudis kanada riigilt vaga suuri kulutusi kui laeva ostuhind oli 1999 aastal 12 miljonit kanada dollarit siis remondikuludega koos kujunes laeva hinnaks ligi 19 miljonit kanada dollarit veebruaris 2013 otsustas provintsivalitsus noniast loobuda sest selle edasise uuendamise ja terviseohtliku asbesti eemaldamise kulud oleksid olnud liiga suured detsembris 2013 muudi laev 76 222 dollari eest vanarauaks ostja teatas kavatsusest laev 2014 aasta jooksul utiliseerida tegelikult utiliseeriti vaid laeva auto tanki tekist korgemal asuv osa ulejaanud laevast sai tooplatvorm vohilaid ehitatud 1983 aastal riias oli kolmandasse teise maailmasoja jargsesse seeriasse kuuluv jaalohkuja tuupi parvlaev see sai nime vohilaiult sosarlaevad pikkus 499 m laius 128 m suvis 31 m kandevoime 255 t brt 8196 nrt 2517 kiirus 99 solme lennukompaniide loendisse riikide kaupa on koondatud koikide riikide lennukompaniid samas vaata ka artikli lopus olevat loendit rahvusvahelistest lennukompaniidest mille omanikud on mitu riiki lisatud on ka ajalooliste lennukompaniide loend millest leiad infot kunagi eksisteerinud lennukompaniidest harilik turnpuu rhamnus cathartica on turnpuuliste sugukonda turnpuu perekonda kuuluv puu teaduslikult kirjeldas turnpuud esimesena linnaeus andes talle nimeks r catharticus aga hiljem selle oigekirja muudeti sest rhamnus on ladina keeles naissoost sona turnpuu kasvab euraasias briti saartelt kuni kirgiisiani samuti loodeaafrikas turnpuu on eesti looduses tavaline kuid mitte nii sage kui harilik paakspuu 19 sajandi alguses aga voibolla varemgi viidi turnpuu pohjaameerikasse kus ta muutus invasiivseks liigiks talle annab konkurentsieelise see et ta lehtib kohalikest liikidest varem ja varjab sellega nende eest ara paikesevalguse mistottu viimased kanguvad pohjaameerika kesklaanes seostatakse turnpuud ka invasiivsete euroopast parit vihmaussidega kui mingilt alalt koik turnpuud havitati siis vahenes euroopast parit vihmausside biomass poole vorra turnpuu kasvab harilikult korge poosana harva madala puuna ta on tavaliselt kuni 8 harva kuni 10 m korge tuvi voib vahel olla upris jame hallikaspruuni puukoorega oksad lopevad enamasti astlaga turnpuu kasvab hajusalt metsades vosades ja loodudel enamasti vaheviljakatel ja kuivadel muldadel lehed paiknevad vastastikku paarikaupa ja on nahkjad servadel vaikeste sakkidega lehed on elliptilised voi ovaalsed 2590 mm pikad ja 1235 mm laiad lehed on rohelised aga sugisel muutuvad kollaseks oitseb maisjuunis oied on vaikesed ja kollakasrohelised 4 kroonlehega ja kahekojalised oisi tolmeldavad putukad turnpuul on luuvili see on must marjataoline labimooduga 610 mm 24 seemnega kibeda ja tulgastava maitsega suurtes kogustes suues kergelt murgine tekitades kohus krampe ja mojudes lahtistina kuid linnud soovad turnpuu vilju meeleldi seemned ei seedu linnu sees ja oma valjaheidetega linnud levitavad turnpuid turnpuu puit on kova aga seda kasutatakse vahe selle tihedus on 720 kgm3 turnpuud on lihtne kasvatada ta on vastupidav talub varju ja voib kasvada ka linnas pinnas millel kasvab palju turnpuid sisaldab keskmisest rohkem lammastikku ja vett ning on korgema phga kui sarnased alad kus turnpuid ei kasva see voib olla seotud asjaoluga et turnpuu lehed on lammastikurikkad ja kodunevad kergesti minevikus kasutati turnpuud lahtistina aga ohtlike korvalmojude tottu seda tanapaeval ei tehta afganistani riigipeade loend loetleb afganistani riigipead alates iseseisvuse valjakuulutamisest 1747 aastal soltumata nende tiitlist afganistani omariikluse alguseks loetakse 1747 aastal rajatud durrani riiki mille pealinn asus esialgu kandaharis ja hiljem kabulis selle valitsejad kandsid kuninga ja padisahhi tiitlit durrani valitsejad kontrollisid afganistani territooriumi kuni 1790 aastateni parast seda sailitasid kontrolli ainult kabuli umbruse ule seda perioodi iseloomustas pidev kodusodade ajajark mil afganistani territooriumil valitses korraga sageli kuni neli konkureerivat valitsejat ametlikuks valitsuseks on loetud seda mis kontrollis pealinna kabuli uhendatud afganistani emiraat loodi alles 1881 aastal perioodil 18391842 ja 18791919 oli afganistan suurbritannia protektoraat ning emiirid valitsesid suurbritannia residentide alluvuses emiir amanullah kuulutas afganistani 9 juunil 1926 kuningriigiks kuningavoim kukutati riigipoordega 17 juulil 1973 mil afganistanist sai vabariik parast riigipooret 17 juulil 1973 millega kukutati kuningas kuulutati afganistan vabariigiks ja riigipea ametinimetuseks sai president parast riigi esimese presidendi mohammad daud khani kukutamist riigipoordega laks afganistanis voim luhiajaliselt sojavaelastest koosneva noukogu katte alates 1978 aastast on afganistani riigipead vaatamata riigi ametliku nimetuse mitmekordsele muutumisele kandnud taas presidendi ametinimetust 27 septembrist 1996 13 novembrini 2001 kontrollis pealinna kabuli tegelikult islamiliikumine taliban kuid rahvusvaheliselt tunnustati endiselt badakhshani provintsi taandunud president rabbani valitsust 27 septembril 1996 vallutasid afganistani pealinna kabuli islamiliikumise taliban vaeuksused ja kuulutasid valja afganistani islamiemiraadi nende valitsust tunnistasid ametlikult ainult araabia uhendemiraadid pakistan ja saudi araabia kuigi aastaks 2000 kontrollisid nad 9095 protsenti afganistani territooriumist islamiemiraat likvideeriti ameerika uhendriikide sojalise invasiooni tulemusel novembris 2001 parast islamiliikumise taliban kukutamist novembris 2001 algasid labiraakimised afganistani poliitiliste joudude vahel uue riigikorra kehtestamiseks vastavalt 5 detsembril 2001 bonnis saavutatud kokkuleppele moodustati uleminekuvalitsus mis vannutati ametisse sama aasta 22 detsembril 19 juunil 2002 nimetati senine uleminekuvalitsuse esimees hamid karzay presidendi kohusetaitjaks esimesed presidendivalimised afganistanis toimusid oktoobris 2004 ja presidendiks valitud hamid karzay astus ametisse sama aasta 9 detsembril siin on loetletud ameerika uhendriikide presidendid ja asepresidendid apollo 17 oli kosmoselaev mis sooritas apollo programmi kuuenda ja viimase kuul maandunud lennu apollo 17 meeskonda kuulusid komandor eugene cernan juhtimismooduli america piloot ronald evans ja kuumooduli challenger piloot harrison schmitt cernanile oli see kolmas evansile ja schmittile esimene kosmoselend esialgu oli apollo 17 varumeeskonnaks maaratud apollo 15 meeskond david scott alfred warden ja james irwin kuid nasa tuhistas selle parast ilmsikstulekut et apollo 15 meeskond oli nasa teadmata votnud kosmoselennule kaasa sadu postkaarte mida nad kosmoses tembeldasid ja parast lendu osa neist saksa postkaardikaupmehele hermann siegerile muusid seejarel maarati varumeeskonnaks apollo 16 meeskonna liikmed john young ja charles duke ning apollo 14 liige stuart roosa kosmoselaev startis kennedy kosmosekeskusest 7 detsembril 1972 kell 53300 ut ja joudis kuule 11 detsembril kell 195457 kuumooduli maandumispaigaks oli tauruslittrow 20112688 n 30461805 e schmitt oli esimene teadlane geoloog kuul schmitt ja cernan valjusid kuu pinnale kolm korda nad uurisid tauruslittrow orgu labides kuuautoga rover 34 km ronald evans tiirles samal ajal kuu orbiidil tema kaaslaseks oli hiir kuult lahkuti 14 detsembril kell 225437 ja maale tagasi jouti 19 detsembril kell 192459 lennu kestus oli 301 tundi 51 minutit ja 59 sekundit ehk 12 paeva 13 tundi 51 minutit ja 59 sekundit cernan ja schmitt on siiani viimased inimesed kes on kuule astunud kokku kais apollo programmi raames kuul 12 astronauti kosmoselaev maandus vaiksesse ookeani ameerika samoast kagus 19 km kaugusel selleks maratud punktist astronaudid korjas pardale lennukikandja uss ticonderoga kapten cernan vottis kosmoselaeva kaasa tsehhoslovakkia lipu sest tema vanemad olid tsehhoslovakkia paritolu hiljem andis ta selle ondrejovi observatooriumile mis asub tanapaeva tsehhis apollo 17 meeskonna logo on keerulisem koigist teistest apollo programmi logodest logo kujundas kunstnik robert mccall koos astronautidega sellel domineerib vanakreeka paikesejumala apolloni kujutis selleks kasutati belvedere apolloni skulptuuri mis asub roomas vatikani galeriis selle taga on usad sumboliseeriv kotkas mis on kujutatud valge piirjoonega tumesinisel taustal kotka tiival olevad 4 tumepunast triipu sumboliseerivad usa lippu ulemise triibu peal on 3 valget tahte mis sumboliseerivad 3 astronauti logo paremas ulaservas on osa kuukettast paremal keskel saturn ja paremal all spiraalgalaktika voi udukogu kotka tiiva piirjoon kulgeb ule kuuketta sumboliseerides seda et ameeriklased on juba kuu peal kainud ja selles mottes kuu vallutanud kotkas lendab ja apollon vaatab paremale saturni ja galaktika suunas mis sumboliseerib inimkonna eesmarke kulastada planeete ja kaugemas tulevikus voibolla tahtigi logo varvid on usa lipu varvid sinine punane ja valge ning kollane mis sumboliseerib apollo 17 lennuga algama pidanud kosmoselendude kuldajastut logo raamib helehall rongas mille ulaosas on kiri apollo xvii ja allosas astronautide nimed cernan evans schmitt ning nende vahel taas kolm valget tahte nasa plaanide kohaselt jouab jargmine mehitatud lend kuule 2021 voi 2023 aastal kui stardib exploration mission 2 guam on ameerika uhendriikidele kuuluv saar vaikse ookeani laaneosas saare polisasukad on tsamorrod kes asustasid saare umbes 3500 aastat tagasi guami majanduse aluseks on turism eriti jaapanist ja saarel paikneva usa sojavaebaasi andersen air force base holmab kolmandiku saarest teenindamine saare kuberner on felix camacho eurooplastele avastas saare fernao de magalhaes 1521 aastal hiljem muutus saar vahepeatust voimaldavaks baasiks teel filipiinidelt mehhikosse hispaaniaameerika soja tulemusena laks guam 1898 aastal ameerika uhendriikidele ja muutus baasiks nuud juba usa laevadele mis kurseerisid usa laaneranniku ja samuti usale lainud filipiinide vahel 1941 vallutasid saare jaapani vaed kes 1944 toimunud guami lahinguga sealt lahkuma sunniti 1960ndate alguses said saare poliselanikud tsamorrod usa kodakondsuse guami roki kood on gum faari saared taani keeles frerne faari keeles froyar on taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala atlandi ookeani pohjaosas saarestik koosneb 18 suuremast saarest millest 17 on asustatud suurim saar on streymoy kus asub ka pealinn torshavn suuruselt teine linn on klaksvik faaridel on oma lipp ja pass valuuta on taani kroon kuid paberraha on kohaliku kujundusega faari keel on ametlik keel kasutatakse ka taani keelt saarte nimi tahendab lambasaari lammas on faari saarte sumbol ja seda on kujutatud ka saarte vapil enamik saari on magised ja jarskude kaljurannikutega korgeim tipp on 882meetrine slttaratindur mis asub eysturoy saare pohjaosas faari saarte varasem ajalugu on paljuski ebaselge toenaoliselt avastasid faari saared iiri mungad saari on seostatud legendiga 6 sajandil toimunud puha brendani merereisist kirjalikud allikad raagivad et 8 sajandil elasid saartel iiri erakmungad loodusteaduslike uurimismeetoditega on leitud arvatavaid inimmoju jalgi saarte taimestikule alates 68 sajandist arheoloogilisi leide viikingiteeelsest asutusest saadud ei ole kuni 13 sajandini on faari saarte ajaloo osas peamiseks allikaks faarlaste saaga freyinga saga saaga kohaselt asusid 9 sajandi alguses faari saartele norra sisserandajad kes pogenesid kuningas harald kaunisjuukse valitsuse eest esimesed arheoloogilised jaljed asustusest parinevadki sellest sajandist 9 sajandil asutati rahvakoosolek ting aling tanase parlamendi eelkaija niisiis on faari parlament uks vanimaid skandinaavias 1000 aasta paiku voeti faari saartel vastu ristiusk 1035 aastal allutati saared norrale 1380 aastal solmitud personaaluniooni kaudu laksid faari saared taani kaasvoimu alla kuid norra domineerimine sailis samal ajal nimetati alting umber lgtingiks 14 sajandil kehtestati kord mille kohaselt kogu faari saarte kaubandus kais labi bergeni reformatsioon joudis faaridele 1538 aastal 1814 aasta kieli lepinguga laks norra taani voimu alt ule rootsi voimu alla kuid faari saared jaid taanile 1816 aastal saatsid taani voimud lgtingi laiali lgting taastati 1852 aastal kui nouandev kogu 1850 aastal joustati faari saartel taani uus konstitutsioon mis andis faari saartele 2 kohta taani parlamendis see oigus kehtib tanapaevani kaubandusmonopol kaotati 1856 aastal rahvuslik arkamine sai alguse 19 sajandi lopus mille kaigus sundis 1890 aastal faari kirjakeel parast taani okupeerimist sakslaste poolt hoivasid briti vaed 12 aprillil 1940 faari saared 19421943 aastal rajasid briti vaed faari saarte ainsa vagari lennuvalja briti okupatsiooni ajal anti lgtingile tagasi seadusandlik voim ja tunnustati faari lippu kuigi faari saarte iseseisvuspuudlused laienesid andsid briti voimud parast soja loppu faari saared tagasi taani kontrolli alla 14 septembril 1946 toimus faari saarte iseseisvusreferendum kus napp enamus haaletas iseseisvuse poolt lgting tunnustas referendumi tulemusi siduvatena parast lgtingi laialisaatmist ja uute valimiste korraldamist saavutasid parlamendis enamuse poliitilised joud kes toetasid autonoomiat taani koosseisus 1 aprillil 1948 joustus seadus mis andis faari saartele autonoomia faari keelt tunnustati ametliku keelena ja faari lippu ametliku sumbolina 1980 aastatel tugevnesid faari saarte iseseisvuspuudlused kuid toetust iseseisvusele vahendas 1990 aastate alguse majanduskriis 2000 aastate algul toetus iseseisvusele suurenes ja uus referendum faari tulevikus kusimuses pidi toimuma 2001 aastal referendum jaeti ara kui selgus et taani on faari saarte iseseisvuse korral nous jatkama toetuste maksmist soovitud 12 aasta asemel ainult 4 aastat faari saared said 1948 aastal autonoomia millest tulenevalt on faari voimude padevuses koik kohalikku elu puudutavad kusimused faari saarte parlamendis lgtingis on 33 liiget 2015 aasta valimiste jarel on esindatud 7 erakonda lisaks on 2 faari saarte esindajat taani parlamendis folketingetis valitsuses on 9 liiget 2015 aastast on peaminister aksel v johannesen jf 20112015 olid ministrid faari saarte rahvuslind on merisk ja rahvuslill varsakabi valis ja kaitsepoliitika on taani voimude padevuses kuid tulenevalt taani keskvalitsuse ja faari saarte omavalitsuse vahelisest lepingust on faari saartel oigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides ollakse liikmed arktika noukogus pohjamaade noukogus pohjamaade ministrite noukogus pohjamaade investeerimispangas nib ulemaailmses postiliidus upu pohjaatlandi konverentsil laanepoolsete pohjamaade noukogus ja assotsieerunud liige rahvusvahelises mereorganisatsioonis imo piirkondlikes kalandus ka keskkonnaorganisatsioonides neafc nafo nasco nammco ja ices lisaks on faari saared esindatud mitmes rahvusvahelises organisatsioonis taani delegatsiooni koosseisus taani liitumisel euroopa majandusuhendusega jaid faari saared euroopa majandusuhendusest ja hilisemast euroopa liidust valja seetottu ei laiene neile euroopa liidu uhtne kaubanduspoliitika ja sellest tulenevalt on neil oigus solmida kaubanduslepinguid vabakaubanduslepingud on solmitud euroopa liidu norra islandi ja sveitsiga ning soovitakse saada euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni efta liikmeks faari saartel on esindus euroopa liidu juures reykjavikis londonis kopenhaagenis ja moskvas faari saarte majandusest valdava osa moodustab kalandus ja majanduse olukord soltub otseselt rahvusvahelisest kalaturust pollumajanduse peamise osa moodustab lambakasvatus faari saarte rahvuslik lennufirma on atlantic airways mis on kavas osaliselt erastada rahvusvaheline lennujaam asub saarestiku laaneosas vagari saarel faaridel tegutseb 2 kindlustusseltsi ja 4 panka millest suurim on froya banki korgelt on arenenud faari saarte infotehnoloogia ja telekommunikatsioon faari saared oli esimene maa mis laks taielikult ule digitaaltelevisiooni edastamisele faari saared ekspordivad peamiselt kala imporditakse tarbekaupu masinaid ja seadmeid kutust ning muid toostuskaupu faari saarte vaartpaberiturgu vmf opereerib islandi bors icex esimene faari ettevote naftaotsimisega tegelev atlantic petrolium noteeriti borsil 2005 aasta juunis 1991 aasta kevadel kaisid faari saartel esinemas tartu lasteteater ja rahvalauluansambel hellero 1112 septembril 1997 kulastas eestit faari saarte peaminister edmund joensen peaministrit saatis faari saarte aridelegatsioon eesti peaminister mart siimann viibis vastukulaskaigul faari saartel sama aasta novembris mille kaigus 27 novembril kirjutati torshavnis alla eesti ja faari saarte vaheline vabakaubandusleping see kehtis kuni eesti liitumiseni euroopa liiduga 1 mail 2004 6 august 1993 6 august 2000 kehtis eesti ja faari saarte vaheline kalandusleping faari saarte aridelegatsioon kulastas eestit ka 2006 aasta jaanuaris eestis on registreeritud uks faaride osalusega ettevote saksofonist villu veski ja akordionist tiit kalluste on alates 1997 aastast faari saartel korduvalt esinenud ja koos faari muusikutega ka salvestanud esinetud on koos faari dzasspianisti kristian blakiga aastal 2010 kais faari saartel esinemas eesti riiklik nukuteater lavastusega jussikese 7 sopra etendus anti faari keeles jalgpallis on eesti kohtunud faari saarte jalgpallikoondisega kuus korda 1996 aastal kuprosel viigistati 22 1997 kaotati tartus 02 1998 emvalikmangus kadriorus voideti 50 1999 emvalikmangus torshavnis voideti 20 2010 emvalikmangus 11 augustil a le coq arenal voideti 21 ning 7 juunil 2011 kaotati torshavnis 02 saintpierre ja miquelon on prantsusmaa osalise omavalitsusega meretagune uhisala saared asuvad kanada newfoundlandi lounaranniku lahedal puerto rico uhendus on ameerika uhendriikide omavalitsuslik inkorporeerimata organiseeritud ala uhendus kariibi mere loodeosas dominikaani vabariigist ida pool puerto rico saarel ning mitmel vaiksemal saarel sealhulgas mona saar vieques ja culebra kuigi puerto rico kuulub ameerika uhendriikidele nimetatakse seda maaks voi soltuvaks riigiks nagu teisigi soltuvaid alasid puerto ricol on rahvusvahelistel spordivoistlusel naiteks olumpiamangudel eraldi voistkonnad puerto rico vottis 1952 ametliku ingliskeelse nimena kasutusele commonwealth of puerto rico sest hispaaniakeelse nime estado libre asociado de puerto rico puerto rico vaba assotsieerunud riik sonasonaline tolge free associated state of puerto rico poleks olnud usa kongressile vastuvoetav hispaaniakeelne nimi valjendab nende taotlusi kes tahaksid sailitada ja koguni parandada suhteid usaga saavutades suurema autonoomia ja voibolla suveraansuse kuid sailitada usa passi uhenduse pooldajad pooldavad uhendust usaga mis holmab uhist kodakondsust uhist kaitset ja uhist valuutat seisuga november 2004 paistis et umbes pooled valijad eelistavad uhendust teine pool pooldab usa osariigi staatust umbes 3 valijatest paistab pooldavat iseseisvust 6 novembril 2012 toimunud rahvahaaletusel haaletas 54 senise poliitilise staatuse sailitamise vastu nendest 6116 oli osariigiks saamise poolt 3334 tahtis uhendust ning 549 iseseisvust puerto rico saarel elasid sajandeid tainod 19 novembril 1493 joudis puerto rico saarele oma teisel reisil christoph kolumbus see kuulutati hispaania kuningriigile valduseks puerto rico saar nimetati alguses borinqueniks hiljem nimetati umber puerto ricoks hispaania keeles rikas sadam puerto rico oli 400 aastat koloniseeritud sel ajal havitati peaaegu kogu polisrahvas ning toodi sisse arvukalt aafrika neegerorje aastal 1898 haaras hispaaniaameerika soja tulemusena saarel voimu usa aastal 1917 said puerto rico elanikud usa kodakondsuse aastal 1952 joustus puerto rico pohiseadus aastatel 1967 1993 ja 1998 toimunud rahvahaaletustel otsustati puerto rico poliitilist staatust mitte muuta 2012 aastal haaletas 54 saareelanikest aga selle muutmise poolt puerto rico interneti tippdomeen on pr roki maakood on pur elektroonika on teadus elektrienergia juhtimisest elektrilisel teel milles elektronidel on fundamentaalne roll elektroonika tegeleb elektriliste ahelatega mis sisaldavad aktiivseid elektrilisi komponente nagu naiteks vaakumlambid transistorid dioodid integraallulitused optoelektroonika ja andurid sellega seotud passiivseid elektrilisi komponente ja nende uhendamistehnoloogiaid tavaliselt sisaldavad elektroonikaseadmed peamiselt voi eranditult aktiivsetest pooljuhtidest vooluahelat mis on taiendatud passiivsete elementidega sellist vooluahelat kasitletakse kui elektronahelat lulitust elektroonikat kui teadust peetakse fuusika ja elektrotehnika haruks aktiivsete komponentide mittelineaarne kaitumine ja nende voime juhtida elektronide vooge muudab norkade signaalide voimendamise voimalikuks elektroonikat kasutatakse laialdaselt informatsiooni tootlemises telekommunikatsioonis ja signaalitootluses elektrooniliste seadmete suutlikkus kaituda lulititena muudab digitaalse teabe tootlemise voimalikuks uhendamise tehnoloogiad nagu trukkplaadid elektroonika pakendamise tehnoloogia ja muud erinevad uhendamise infrastruktuuri lahendused annavad ahelale funktsionaalsuse ja muudavad segamini kasutatud komponendid regulaarseks tootavaks susteemiks elektroonika eristub elektrialasest ja elektromehaanikaalasest teadusest ja tehnoloogiast mis tegelevad elektrienergia genereerimise jaotamise lulitamise salvestamisega ning muundamisega teistest energiavormidest voi ka teisteks energiavormideks kasutades juhtmeid mootoreid generaatoreid patareisid luliteid releesid transformaatoreid takisteid ja muid passiivseid komponente see eristumine algas 1906 aasta paiku kui lee de forest leiutas trioodi mis muutis voimalikuks voimendada raadiosignaale ja helisignaale mittemehaanilise seadme abil kuni 1950 aastani kutsuti seda ala raadioelektroonikaks radio engineering kuna selle pohiline rakendus oli raadiosaatjate ja vastuvotjate valjatootamine ja teooria aga ka vaakumlampide teooria ja kasutamine tanapaeval kasutab enamik elektroonilisi seadmeid elektroonilise kontrolli teostamiseks pooljuhtkomponente pooljuhtseadmete ja nendega seotud tehnoloogia uurimist peetakse tahkete kehade fuusika haruks samas kui praktiliste probleemide lahendamiseks moeldud elektrooniliste ahelate valjatootamine ja ehitamine kuulub elektroonikainseneeria alla see artikkel keskendub elektroonika rakendustehnoloogilistele aspektidele elektroonika harud on jargmised elektrooniline komponent on fuusiline uksus elektroonilises susteemis mida kasutatakse elektronide voi nendega seotud valjade mojutamiseks vastavalt elektroonilise susteemi kavandatud funktsioonile konkreetsete funktsioonide naiteks voimendi raadiovastuvotja voi ostsillaatori loomiseks moeldud komponendid on uldjuhul ette nahtud omavahel uhendamiseks tavaliselt trukkplaadile jootmise teel komponendid voivad olla pakitud uksikult voi keerukamate ruhmade kujul integralskeemidena moned levinud elektroonikakomponendid on kondensaatorid induktiivpoolid takistid dioodid transistorid jne komponendid liigitatakse tihti aktiivseteks nt transistorid ja turistorid voi passiivseteks naiteks takistid dioodid induktiivpoolid ja kondensaatorid vaakumlambid olid uks esimesi elektroonilisi komponente nemad maarasid peaaegu taielikult kahekumnenda sajandi esimese poolel toimunud elektroonikarevolutsiooni kaigu need viisid elektroonika edasi algelise lobustuse tasemelt andes meile raadio televisiooni fonograafid radarid telefoni kaugside ja palju muud kuni 1980 aastate keskpaigani mangisid need juhtivat rolli mikrolaine ja korgepingeulekande ning televisiooni vastuvotjate valdkonnas vaakumlampe kasutatakse endiselt mones erirakenduses naiteks suure voimsusega raadiosagedusvoimendid elektronkiiretorud spetsiaalsed heliseadmed kitarrivoimendid ja moned mikrolaineseadmed 1955 aasta aprillis valminud lauaarvuti ibm 608 oli esimene ibmi toode milles kasutati transistore ilma uhegi vaakumlambita ja seda peetakse esimeseks taielikult transistoridel toimivaks kommertsturule toodetud arvutusmasinaks 608 sisaldas ule 3000 germaaniumtransistori thomas j watson jr andis korralduse kasutada transistore koigi tulevaste ibmi toodete valjatootamisel sellest ajast alates kasutati arvutiloogika ja valisseadmete puhul peaaegu eranditult transistore ahelaid ja komponente saab jagada kahte ruhma analoogsed ja digitaalsed seade voib koosneda lulitustest mis on uht voi teist tuupi voi molema tuubi segu analoogelektroonika enamik elektroonilisi analoogseadmeid naiteks raadiovastuvotjad on ehitatud pohiahela vaid paari liiki kombinatsioonidest analoogahelad kasutavad pidevat pinge voi vooluvahemikku erinevalt diskreetsete tasemete kasutamisest digitaalsetes ahelates seni valja tootatud erinevate analoogahelate arv on tohutu eriti seetottu et ahela maaratlus voib ulatuda uhest komponendist kuni tuhandeid komponente sisaldavate susteemideni analoogahelat nimetatakse monikord lineaarseks kuigi analoogahelates kasutatakse mitmeid mittelineaarseid efekte nagu segistid modulaatorid jne analoogahelate head naited holmavad vaakumlambi ja transistori voimendeid operatsioonivoimendeid ja ostsillaatoreid nuudisajal leiab harva ahelaid mis on taiesti analoogsed tanapaeval voivad analoogsusteemid joudluse parandamiseks kasutada digitaalseid voi isegi mikroprotsessori tehnoloogiaid monikord voib olla raske eristada analoog ja digitaalsignaale kuna neil on nii lineaarsed kui ka mittelineaarsed toimingud naiteks on komparaator mis votab sisse pideva pinge kuid valjastab ainult kahte taset nagu ka digitaalahelas sarnaselt voib ulekoormatud transistorvoimendi valjund omandada juhitava loogilise luliti valjundi omadusi millel on sisuliselt kaks valjunditaset tegelikult on paljud digitaalsed lulitused rakendatud analoogahelate variantidena mis sarnanevad selle naitega loppude lopuks on ju koik tegeliku fuusilise maailma aspektid pohiliselt analoogsed nii et digitaalseid efekte saab realiseerida ainult analoogkaitumise piiramisel digitaalelektroonika digitaalsed ahelad on elektrilised ahelad mis pohinevad arvukatel diskreetsel pingetasemetel digitaalahelad on boolei algebra koige levinumaid fuusilisi esitusi ning on koigi digitaalarvutite aluseks enamik digitaalseid ahelaid kasutab binaarset susteemi millel on kaks pingetaluvust margistatud 0 ja 1 sageli on loogika 0 madalam pinge ja seda nimetatakse madalaks samal ajal kui loogikat 1 nimetatakse korgeks kuid moned susteemid kasutavad vastupidist maaratlust 0 on korge voi on voolupohised usna sageli voib loogika disainija neid maaratlusi umber poorata uhelt ahelalt teisele sedamooda kuidas ta peab disaini holbustamiseks vajalikuks tasemete maaratlus 0 voi 1 on meelevaldne ternaarset kolme oleku loogikat on uuritud ja moned prototuuparvutid loodud arvutid elektroonilised kellad ja programmeeritavad loogikakontrollerid kasutatakse toostusprotsesside juhtimiseks on ehitatud digitaalsetest ahelatest teiseks naiteks on digitaalsed signaalitootlejad komponendid korge integreerituse astmega seadmed elektroonilise vooluringi tekitatav soojus tuleb hajutada et valtida kohest torget ja parandada pikaajalist tookindlust soojuse hajumine saavutatakse enamasti passiivse juhtivuse konvektsiooniga hajumist kasvatavad vahendid on muu hulgas jahutusradiaatorid ja ventilaatorid ohkjahutuse tarbeks ning teised arvutijahutuse vormid nagu naiteks vesijahutus need meetodid kasutavad soojusenergia konvektsiooni juhtivust ja kiirgust elektrooniline mura on maaratletud kui soovimatud haired mis tekivad kasuliku signaali peale ja kipuvad varjama infosisu mura ei ole sama mis signaalimoonutuse pohjustamine vooluahelas mura on seotud koigi elektrooniliste ahelatega mura voib olla elektromagnetiliselt voi soojuslikult tekkinud mida saab vahendada alandades ahela tootemperatuuri muid mura tuupe ei saa eemaldada sest need on seotud fuusikaliste piirangutega matemaatilised meetodid on elektroonika uurimise lahutamatud osad asjatundlikkus elektroonikas eeldab uhtlasi asjatundlikkust vooluahelate analuusi matemaatikas vooluahelate analuus uurib meetodeid kuidas lahendada uldiselt lineaarsete susteemide tundmatuid muutujaid nagu pinge teatavas solmpunktis voi vool labi vorgu teatud haru levinud analuutiliseks vahendiks on spiceahela simulaator elektroonikale on oluline ka elektromagnetvalja teooria uurimine ning moistmine elektroonikateooria keerukuse tottu on laborieksperimendid elektrooniliste seadmete arendamise oluline osa neid katseid kasutatakse inseneri loodud disaini testimiseks voi kontrollimiseks ja vigade tuvastamiseks ajalooliselt on elektroonikalaborid koosnenud fuusilisse ruumi paigutatud elektroonikaseadmetest ja varustusest kuigi viimastel aastatel on trendiks pigem elektroonikalaborit simuleeriv tarkvara nagu circuitlogix multisim ja pspice tanased elektroonikainsenerid on voimelised projekteerima ahelaid kus kasutatakse eelnevalt valmistatud komponente nagu toiteallikad pooljuhid st pooljuhtseadmed naiteks transistorid ja integraallulitused elektroonilise projekteerimisautomaatika tarkvaraprogrammid holmavad skemaatilisi salvestusprogramme ja trukkplaatide disainimisprogramme populaarseimad nimed on ni multisim cadence orcad eagle pcb ja schematic mentor pads pcb ja logic schematic altium protel labcentre electronics proteus geda kicad ja paljud teised uruguay riigipeade loend loetleb uruguay riigipead alates esimese pohiseaduse joustumisest 1830 aastal elektroonikakomponendid on elektroonikas kasutatavad uksikdetailid mille abil luuakse elektroonikaseadmeid voi vooluringi kuuluvaid elektroonikaplokke solmi mingi kindla ulesande taitmiseks transistor ingl transfer ule kandma resistor takisti on kolme valjaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lulitamiseks ja elektrisignaalide voimendamiseks transistori abil saab uhe elektrisignaali sisendsignaali abil juhtida ehk tuurida teist elektrisignaali valjundsignaali transistor on elektroonikalulituste tahtsaim koostisosa info ja sidetehnikas ning samuti jouelektroonikas peamiselt valmistatakse transistore integraallulitusena mikrokiipidel enamiku transistoride alusmaterjal on pooljuht rani korgsagedusseadiste jaoks on kasutusel ka galliumarseniid ja teised materjalid varasemal ajal kasutati transistoridega samal otstarbel releesid ja elektronlampe ehk raadiolampe releesid saab kasutada vaid signaali diskreetseks sisse ja valjalulitamiseks samas transistoril ja elektronlambil on pidev valjundkarakteristik tanapaeval kasutatakse elektronlampe vaga vahe sest transistoril on elektronlambi ees mitmeid eeliseid esimene transistori patent anti fuusik julius edgar lilienfeldile 1925 aastal patendikirjeldus sarnanes vaga selle seadme omaga mida tanapaeval tuntakse valjatransistori nime all ka 1934 aastal patenteeris saksa leiutaja oskar heil sarnase seadme 1942 aastal eksperimenteeris jargmine sakslane herbert matare radarisusteemile anduri valjatootamisel niinimetatud topeltdioodidega tema loodud seadmel oli pooljuhtaluse peal kaks eraldiseisvat kuid vaga lahestikku asetsevat metallkontakti leiutisega tootades avastas ta nahtusi mida ei olnud voimalik selgitada kahe iseseisvalt toimiva dioodi tooga nende nahtuste uurimisest kasvas valja algeline idee bipolaartransistori loomiseks 1947 aastal avastasid ameerika uhendriikide teadlased john bardeen ja walter brattain et kui panna germaaniumikristalli kulge kaks kullast kontakti siis valjundis saadava signaali voimsus on suurem sisendsignaali omast william shockley nagi selles avastuses suurt potentsiaali ning tootas paar kuud avastatud nahtuse moistmiseks tema too laiendas oluliselt teadmisi pooljuhtide olemusest ja nendega seotud nahtustest esimene ranialuseline transistor tootati valja texas instrumentsis gordon teali poolt aastal 1954 esimese mosfet transistori metalloksiidpooljuht valjatransistori valmistasid teadlased john atalla ja dawon kahng 1960 aastal eelised puudusteks on tundlikkus tugeva elektromagnetvalja ulepingete ja liigvoolude suhtes transistoride pohiruhmad on valjatransistoride toos osalevad ainult uht liiki laengukandjad elektronid voi augud bipolaartransistorides aga nii elektronid kui ka augud seega kaht liiki laengukandjad pohimotteline erinevus on ka transistori valjundvoolu tuurimise juhtimise viisis valjatransistoride korral tuuritakse valjundvoolu sisendpingega bipolaartransistoridel sisendvooluga valjatransistorid jagunevad struktuurilt esimesi nimetatakse luhemalt pnvaljatransistorideks teisi isoleeritud paisuga transistorideks rahvusvaheliselt kasutatav luhend mosfet viimased ongi koige laiemalt kasutusel sest voimaldavad tuurida valjundvoolu praktiliselt voimsusvabalt madalatel sagedustel unipolaar ja bipolaartransistoride tehniliselt kasulikud omadused on uhendatud isoleeritud paisuga bipolaartransistoris igbt kus bipolaartransistori baasiahela voolu tuurib valjatransistor niisugune kombinatsioon voimaldab vaikese tuurvoimsusega lulitada valjundahelas korget pinget ja tugevat voolu transistore kasutatakse peaaegu igas elektroonikalulituses ja nad on tavaliselt teostatud integraallulituste koosseisus kus nad tootavad enamasti elektrooniliste lulititena eraldi komponentidena on transistorid kasutusel mitmesugustes elektritoitelulitustes suure voimsusega vaheldites alaldites impulsstoiteallikates samuti analoogelektroonikas naiteks helisagedusvoimendite voimsusvoimendites kuid siingi on voimsustransistorid enamasti uhel kiibil teiste elementidega arvuliselt koige enam transistore on mitmesugustes digitaaltehnika komponentides mille kiibi mone ruutmillimeetri suurusel pinnal voib olla transistoristruktuure miljonites ja isegi miljardites nende valjatransistoride suurust valjendatakse kanali pikkusega mida tanapaeval moodetakse kumnetes nanomeetrites uks nanomeeter on uks miljondik millimeetrit kondensaator on passiivne elektri ja elektroonikakomponent mille pohiomadus on mahtuvus so voime salvestada mahutada ja sailitada elektrilaengut ning seega uhtlasi energiat 1745 aastal valmistasid ewald georg von kleist ja pieter van musschenbroek teineteisest soltumatult esimese kondensaatori mida tuntakse kui leideni purki voi kleisti pudelit kondensaator koosneb kahest lahestikku paiknevast elektroodist nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist elektroodide kuljest lahtuvad kaks uhendusviiku voi kontaktpinda pindliitekondensaatoreil plaatideks on ohukestest metalllehtedest fooliumist ribad voi metallitamise teel dielektrikule kantud juhtivad pinnad elektroodipaarid on kokku rullitud voi kokku volditud plaadid voivad paikneda ka vaheldumisi moodustades kaks plaadiruhma nagu korvaloleval pildil kondensaatori mahtuvus on seda suurem mida suurem on kummagi plaadi pindala a ja mida vaiksem on plaatide vahekaugus d kus on dielektriku dielektriline labitavus kondensaatori uhendamisel elektriahelasse tekib plaatide vahel elektrivali ja elektroodidele kogunevad elektrilaengud mille tulemusena uks elektrood saab positiivse laengu q ja teine negatiivse laengu q sel puhul oeldakse et kondensaator salvestab elektroodidele kogunenud laengu salvestatav laeng q on vordeline kondensaatorile rakendatud pingega u kus vordeteguriks c on kondensaatori mahtuvus pingestamise hetkel hakkab pinge kondensaatoril tousma nullist kuni saavutab toitepingega maaratud vaartuse pinge muutumise kiirus soltub kondensaatori mahtuvusest mida suurem see on seda rohkem laenguid on vaja selleks et uletada plaatidevahelise valja pohjustatud vastumoju pinge muutumisele samalaadselt aeglustab pooli induktiivsus voolu muutumist taiendavat vastumoju avaldavad elektrivaljas polariseerunud uhesuunaliselt nihkunud dielektriku positiivsed ja negatiivsed elektrilaengud see vastumoju on vordeline dielektriku dielektrilise labitavusega laadimisel pannakse niisiis pingeallika laengud liikuma kondensaatori sisemise elektrilise jou vastu selle jou uletamiseks tehtav too salvestub kondensaatoris elektrivalja energiana valemis on w energia dzaulides j c mahtuvus faradites f ja u pinge voltides v alalisvooluahelas laadub kondensaatorit sisselulitamise jarel kiiresti esimese ajakonstandi jooksul kasvab pinge kondensaatoril vaartuseni 0632u vastavalt vaheneb laadimisvool kuni muutub nulliks vahelduvvooluahelas toimub kondensaatori perioodiline umberlaadimine ja ahelat labib pidevalt vool kondensaator avaldab vahelduvvoolule mahtuvuslikku reaktiivtakistust kus formula5 on nurksagedus radiaani sekundis ja formula6 sagedus hertsides kondensaatori plaatide vahele moodustunud elektrivali ja seega ka elektrilaeng jaab pusima ka pingeallika lahutamise jarel kuid hakkab pikkamooda vahenema labi dielektriku ka parimat dielektrikut labib teatav lekkevool eristatakse pusikondensaatoreid mille mahtuvus on teatud kindla vaartusega ja muutkondensaatoreid mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta valdav enamik kondensaatoreid on pusikondensaatorid neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi jargi levinuimad on keraamika plastkile ja elektroluutkondensaatorid dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber vilk klaas jm kondensaatorite eriliigi moodustavad superkondensaatorid mida kasutatakse peamiselt elektrilaengu akumuleerimiseks keraamika ja plastkilekondensaatorite mahtuvuse suurusjark ulatub 1 pikofaradist kuni 100 mikrofaradini elektroluutkondensaatoritel 1 mikrofaradist kuni 1 faradini ja superkondensaatoritel kilofaraditeni keraamikakondensaatorid jagunevad dielektriku omaduste jargi esimest liiki ja teist liiki kondensaatoreiks traatviikudega ketta tableti ja liistakukujulisi kondensaatoreil on plaatideks 011 mm paksuse keraamilise aluse molemale kuljele sadestatud hobedakiht mille kulge on joodetud viigud ja mis on kaetud emailikihiga esimest liiki keraamikast valmistatakse tugi ja labiviikkondensaatoreid sagedustele ule 30 mhz nende uks viik joodetakse sassii kulge kilekondensaatori dielektrikuks on ohuke sunteeskile kasutatavad materjalid on tabelis elektroodid voivad olla fooliumist ohukesest metalllehest voi kilele pihustatud metallikihist elektroluutkondensaatoris ehk oksiidkondensaatoris toimib dielektrikuna oksiidikiht mis on elektrokeemiliselt formeeritud alumiiniumist voi tantaalist harvemini nioobiumist elektroodile kondensaatori teise elektroodi moodustab oksiidikihiga kokkupuutuv elektroluut oksiidikiht pusib vajaliku paksusega selle hapniku arvel mis eraldub elektroluudist kondensaatorit labiva lekkevoolu mojul elektroluutkondensaator on polaarne seadis anoodiks on metallelektrood ja katoodiks elektroluut sellest tuleneb et niisugune kondensaator on moeldud kasutamiseks alalis ja pulseer voolu ahelais kusjuures anood tuleb uhendada toite plussiga alumiiniumelektroluutkondensaatoris asetseb oksiidikiht alumiiniumfooliumist lindil see on anoodplaat katoodiks on vedel voi sultjas elektroluut millega on immutatud dielektriku vastu surutud kiudainest lint katoodiga loob kontakti teine oksudeerimata fooliumlint rulli keeratud sektsioon paikneb alumiiniumkestas mittepolaarseil kondensaatoreil on oksudeeritud ka teine fooliumlint nende mahtuvus on poole vaiksem niisama suure polaarse kondensaatori mahtuvusest paremate omadustega ja vaiksemad on soovitatud alumiiniumfooliumist mahtpoorse katoodiga elektroluutkondensaatorid samuti kokkupressitud oksudeeritud tantaaliterakestest anoodiga kondensaatorid elektroluut on soltuvalt tuubist marg voi kuiv parima energia mahutamise voimega on super ehk kaksikkihtkondensaator kahekihilise ioondielektrikuga kondensaatorakumulaator mille mahtuvust moodetakse faradites ja kilofaradites superkondensaatoris moodustab elektroluut juhtiva uhendustee kahe elektroodi vahel sellega erineb ta elektroluutkondensaatorist milles elektroluut on ise uheks elektroodiks negatiivseks plaadiks samas on superkondensaator nagu elektroluutkondensaatorgi polaarne komponent uhe elemendi pinge jaab enamasti vahemikku 23 v sisetakistus 0220 m elementide jadauhendusega saadakse kondensaatormooduli vajalik toopinge ja mitme jadaahela roobiti uhendamise teel vajalik voimsus energiatihedus kondensaatori massi 1 kg kohta voib ulatuda vaartuseni 100 whkg superkondensaatorid konkureerivad uhelt poolt elektroluutkondensaatoritega ja teiselt poolt liitiumioonakudega toodetakse ka hubriidkondensaatorid milles on lisaks kaksikkihile liioonstruktuuriga redokselektrood vordlustabelist on naha et energiatiheduse poolest jaavad ka parimad superkodensaatorid akudest kaugele maha ent on voimelised andma luhiajaliselt palju tugevamat voolu muutkondensaatoreina on kasutusel seadekondensaatorid lulituse esmareguleerimiseks ja haalestuskondensaatorid vonkeringide haalestamiseks viimased on olnud kasutusel pohiliselt raadioaparatuuris seadekondensaator ehk trimmerkondensaator koosneb paigalseisvast ja pooratavast osast vastavalt staatorist ja rootorist pohiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid mille plaatideks on staatori ja rootori pinnale sadestatud hobedasektorid rootori pooramisel muutub sektorite omavaheline asend ning seega ka mahtuvus kondensaatori mahtuvuse alg ja loppvaartuste nimivaartused on naiteks 155 27 310 427 pf haalestuskondensaatori ehk poordkondensaatori staatori ja rootori plaadipakkide paar moodustab sektsiooni levinuimad on kahesektsioonilised kondensaatorid tanapaeva elektroonikalulitustes kasutatakse muudetavate mahtuvustena peamiselt liikumatute osadeta pooljuhtseadiseid mahtuvusdioode nimimahtuvus esitatakse suuremail kondensaatoreil koos uhikutahisega naiteks elektroluutkondensaatoril 4700 f vaiksematel seadistel valjendatakse uhikut uhe tahega p pikofarad n nanofarad ja mikrofarad see taht paikneb nimimahtuvust valjendava arvu jarel kui see on taisarv nt 47p tahendab 47 pf koma asemel 5n6 tahendab 56 nf voi asendab nulli ja koma 68 tahendab 068 f vaikestel kondensaatoritel voib mahtuvus olla margitud kolme numbriga kaks esimest valjendavad mahtuvusvaartust pikofaradites ja kolmas 10 astendajat nt 394 39 10 390 000 pf 390 nf roopuhenduses ehk paralleeluhenduses kondensaatoritele rakendub uhesuurune pinge sel juhul vordub kogumahtuvus roobiti uhendatud kondensaatorite mahtuvuste summaga koos mahtuvusega suureneb ka vahelduvvoolukoormus koguvool i jaguneb kondensaatorite vahel vordeliselt nende mahtuvusele jadauhenduses ehk jarjestikuhenduses kondensaatoreid labib uhesuurune vool niisuguse uhenduse korral on kogumahtuvuse poordvaartus vordne erinevate kondensaatorite mahtuvuste poordvaartuste summaga siit naiteks kahe jadauhenduses kondensaatori c ja c kogumahtuvus vahelduvpinge jaguneb jadamisi uhendatud kondensaatorite vahel poordvordeliselt nende mahtuvusele jadauhendust kasutatakse mahtuvuslikus pingejaguris naiteks korgepinge mootmisel aktiivtakisti ka resistor on elektriahela element mille tahtsaim ulesanne on tekitada ahelas ettenahtud vaartusega aktiivtakistus ja muuta sellega voolu voi pinget erituupi aktiivtakisteid kasutatakse naiteks temperatuuri voi teise aktiivtakisti takistuse mootmiseks pooljuhtdiood on kahe elektroodiga diood mille eesmark on lasta elektrivoolu labi ainult uhes suunas seadise pohiosaks on enamasti pooljuhtkristalli sisse tekitatud pnsiire schottky dioodil metallpooljuhtkontakt schottky barjaar pooljuhtdioode valmistatakse monokristallilisest ranist ja germaaniumist samuti pooljuhtuhendeist peamiselt galliumarseniidist gaas viimase elektrilised parameetrid eriti umberlulituskiirus ja temperatuuritaluvus on paremad kui ranil raakimata germaaniumist on kasutatud ka polukristallilisi pooljuhtmaterjale seleeni seleenventiil ja vaskoksiidi kuproksventiil dioodi kest voib olla kas klaasist plastist voi metallist metallkesta kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse voimaldamiseks uhendatud dioodi katoodiga kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi praegu enamlevinud liigitus lahtub nende kasutusalast kui dioodis leiab kasutust pnsiirde pohiomadus uhesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime nimetatakse neid dioode pohidioodideks pohidioodideks on alaldusdioodid lulitidioodid ja impulssdioodid neid kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks alaldites moduleeritud elektrivongete detekteerimiseks naiteks raadiovastuvotjates ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ulikorgsagedustel kui leiab kasutust moni pnsiirde eriomadus nagu naiteks siirde mahtuvus siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega siirde mahtuvuse pingesoltuvust kasutatakse mahtuvusdioodides pnsiirde elektrilisel labiloogil pohinevad stabilitronid pnsiirde staatilisel negatiivsel diferentsiaaltakistusel pohinevad tunneldioodid nind dunaamilisel negatiivsel takistusel laviinlabilennudioodid elektri ja elektroonikaskeemides kasutatakse dioodide tingmarke graafilisi sumboleid vastavalt standardeile iec 60617 peamiselt euroopas ja ansi y315 ansiieee 315 peamiselt usas uganda riigipeade loend loetleb uganda riigipead alates riigi iseseisvumisest 1962 aastal fotodiood on pooljuhtdiood mille elektrilised omadused soltuvad tema pnsiirdele voi pinsiirdele langevast nahtavast valgusest samuti ultraviolett voi infrapunakiirgusest sisefotoefekti toimel tekitab valgus siirdes elektromotoorjou mida olenevalt dioodi uhendusviisist saab kasutada elektrivoolu tekitamiseks voi siirde elektrijuhtivuse muutmiseks fotodiood on ehitatud nii et tema pnsiire oleks keskkonnast langevale valgusele avatud pnsiirdele langevad valgusosakesed footonid tekitavad vabade laengukandjate paare augud ja elektronid mis siirde elektrivalja toimel pnsiirde labivad ja dioodi viikudele tekib potentsiaalide vahe mida nimetatakse fotoelektromotoorjouks fotodioode kasutatakse kahes tooreziimis kui dioodiga uhendatud koormustakistus on suur tuhijooksureziim ei soltu dioodi genereeritav pinge kuigivord valgustustihedusest koormuse suurendamisel koormustakistuse vahendamisel hakkab pinge langema ja vool tugevnema kuni saavutab luhise korral suurima vaartuse koormustakistus toopunkt pingevoolu tunnusjoonel valitakse sellise vahepealse vaartusega et koormusel eralduks maksimaalne voimsus selles reziimis on dioodile rakendatud valisest toiteallikast vastupinge valguse mojul kujunev fotovool labib dioodi ka vastassuunas olles vordelises seoses talle langeva valguse hulgaga ka reageerib diood valgusele vaga kiiresti vastupingereziimis tootavad fotodioodid naiteks fototajuritena pildisensorites samuti informatsiooni vastuvotjana naiteks teleri juhtpuldis turistor kreeka keeles thyra uks inglise keeles resistor takisti on ranistruktuuriga nelja voi enamakihiline pooljuhtseadis turistor on selline pooljuhtelement mis paripinge olemasolul parast luhikese tuurvoolu impulsi andmist tuurelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile turistor jaab avatud ehk juhtivasse olekusse ka parast tuurimpulsi loppu turistor sulgub siis kui anoodvool vaheneb nullilahedaseks turistore valmistatakse koigist pooljuhtlulituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele turistoris piirnevad paksu kuni 200 nm ntuupi pooljuhikihiga kaks ohukest ptuupi kihti ning uhega viimastest kulgneb osaliselt ohuke ntuupi kiht kui turistori katoodi ja anoodi vahel on piisavalt suur pinge ja tuurelektroodile antakse vooluimpulss labib elektrivool turistori nii kaua kuni vool muudel asjaoludel katkeb voi suunda vahetab turistore kasutatakse umberlulitusseadistena muundurites inverterites tuuritavates alaldites ja teistes elektriahelates turistori toopohimotte esitas esimesena 1950 aastal william bradford shockley esimese turistori tootasid valja general electricu insenerid gordon halli juhtimisel bell labsis 1956 turistori saab kokku panna kahest bipolaartransistorist kusjuures uks neist peab olema npn ja teine pnptuupi termistor ehk termotakisti on termoelektriline pooljuhtseadis mille takistus soltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist seega on termistoril suur takistuse temperatuuritegur seda tegurit valjendab takistuse suhteline muutus protsentides 1kraadise temperatuurimuutuse kohta olenevalt valmistamiseks kasutatud materjalidest voib see tegur olla positiivne luhend ptc inglise k sonadest positive temperature coefficient voi negatiivne ntc negative temperature coefficient positiivse temperatuuriteguriga termistoride ehk ptctermistori takistus temperatuuri toustes kasvab vooluahelasse uhendatud termistori labiv vool vastavalt vaheneb ntctermistoride takistus soojenemisel vaheneb temperatuuriteguri absoluutvaartus on ptctermistoridel enamasti kuni 30 k ntctermistoridel ehk ntctermistoridel 2 10 k ntctermistorid on tehtud keraamilistest materjalidest need omakorda sisaldavad erinevaid oksiide mille koostises on naiteks mangaani niklit koobaltit titaani vaske rauda ja uraani elektrilised tunnussuurused varieeruvad soltuvalt kasutatavast oksiidist ja termistori suurusest ning ehitusest moned termistorid on valmistatud tootama temperatuuridel kuni 1000 c ptctermistore toodetakse lisaainega toodeldud polukristallpolukristallilisest ainest ja pooljuhtivast baariumtitanaadist kui temperatuuri tostetakse ule kriitilise piiri vaata curie temperatuur kasvab takistus jarsult tootemperatuur on tavaliselt 30 kuni 150c termistore kasutatakse automaatikas vaga mitmel otstarbel kasutusviise voib liigitada termistori soojenemispohjuse jargi fototransistor on bipolaartransistor mille baasi valgustamisel tekib elektrivool mida sama seadis ka voimendab ranifototransistor on koige tundlikum infrapunakiirguse piirkonnas luhemalainelise kiirguse seega ka nahtava valguse suunas vaheneb tundlikkus kiiresti bipolaartransistori poollabipaistva baasikihi kaudu siirde piirkonda langev valgus suurendab kollektorsiirde vastuvoolu see vool toimib uhtlasi baasivooluna mistottu resulteeriv kollektorivool suureneb vooluulekandeteguri kordselt sellest tulenevalt on fototransistor 50200 korda fotodioodist tundlikum et aga vastavalt kasvab umberlulituskestus jaab fototransistori piirsagedus madalamaks naiteks 001 mm2 suuruse valgustatava pinnaga fototransistoride tundlikkus on 0105 alm ja valguse intensiivsuse voi spektri muutusele reageerimise kiirus monisada mikrosekundit piirsagedus sadades kilohertsides kiiretoimelisemad on pnvaljatransistori struktuuriga fotodetektorid levinud on ka fotodioodist ja mosfettransistorist koostatud lulitus fototransistore kasutatakse optronites kiirgusloendurites ja detektorites fotosensorites pildipunktide lugemisel skaneerimisel ja mujal fototakisti ingl ldr light dependent resistor on pooljuhtseadis mille takistus vaheneb valguse infrapuna voi ultraviolettkiirguse toimel takistuse vahenemine pohineb sellel et valguskiirguse toimel suureneb takisti materjalis laengukandjate arv voi nende liikuvus kui fototakisti uhendada jadamisi koormustakistiga soltub ahela vool ja seega ka takistil tekkiv pingelang fototakisti valgustundliku pinna valgustatusest keraamilisele isoleeralusele kantud valgustundliku materjali kiht on nahtavale valgusele tundlikes takistites kaadmiumsulfiidist koige tundlikum lainepikkusel 520 nm voi kaadmiumseleniidist 730 nm nahtavale ja infrapunakiirgusele tundlikes takistites pliisulfiidist 0335 m voi indiumantimoniidist 4565 m valgustundlikku materjali katab labipaistev kaitsekiht fotovoolu soltuvus pingest mingi kindla valgustustiheduse korral on vordlemisi lineaarne graafik lahedane sirgjoonele kui pusival pingel hakata valgustust tugevdama siis algul kasvab fotovool vordeliselt valgusvooga valgustuse suurendamisel fotovoolu kasv aeglustub fototakisteile on omane takistuse suur temperatuurisoltuvus takistuse temperatuuritegur kuni 0001 1k ja suur inerts valgustuse muutumisel reaktsiooniaeg mitu millisekundit viimase asjaolu tottu on fototakistid kasutatavad sageduseni ainult kuni moni tuhat hertsi fototakisteid kasutatakse kiirgusdetektoritena naiteks kaamerate valgusmoodikutes ja optronites samuti anduritena valgustuse automaatlulitites tuletorn ehk majakas on laevasoidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal voi madalas vees tuletorne rajatakse eriti selleks et hoiatada meresoitu takistavate ohtude naiteks kari korallrifi voi madaliku eest tuletornid holbustavad ka sissesoitu sadamasse tuletorni pohiosad on vundament torn roduga ulaosa ja valgusti ehk latern mis koosneb valgusallikast ja optikaseadmest lisaks voivad udu korral kasutuses olla heli ja raadiosignaalid tuletorni korguse valimisel arvestatakse pilvede vaikseimat umbes 100 meetrit ja lainete suurimat korgust 1015 meetrit kuni 10meremiilise nahtavuskaugusega majakat nimetatakse tulepaagiks meresoitu holbustavaid margutulesid poletati ateenas juba 5 sajandil ekr kui ptolemaioste ajal tihenes laevaliiklus aleksandria lahistel sedavord et oinegi liiklus muutus tihedaks jai margutuledest vaheks ja vaja oli tuletorni rajati pharose tuletorn mis oli uks seitsmest maailmaimest selle tipus poles lahtine haotuli pharose tuletorn havis 14 sajandil maavarinas 100 aasta paiku laskis servius lupus ehitada loodehispaaniasse tanapaeva a corunas asuva 41 m korguse brigantiumi tuletorni herculese torni mis tootab tanapaevalgi maailma vanuselt kolmas tanapaevani tootav tuletorn on eestis hiiumaal asuv kopu tuletorn see rajati 1531 tanapaeval on majakad uldiselt automatiseeritud automaatika abil ei lasta valgust pidevalt uhtlase joana vaid sinna sisse tehakse pause nii et valgusjuga meenutab pisut triipkoodi lahestikku paiknevatel majakatel on see muster alati erinev ja selle jargi saab majakaid eristada tootavate tuletornide arv maailmas on hakanud vahenema suurte hoolduskulude tottu neid asendavad laevadel olevad moodsad navigeerimise abivahendid laid omastav laiu on valjakujunenud taimkattega vaike saar pindala on harilikult paarist hektarist monekumne harvem monesaja hektarini laiud on tavaliselt asustamata laiud on naiteks hobulaid kesselaid viirelaid suurim laid on vohilaid vaikseimat on raske maaratleda enamik eesti laidusid asub laaneeestis kuna laaneeestis esineb margatav maatous on aja jooksul mitmetest laidudeks nimetatavaist saartest saanud poolsaared voi seljandikud rannikulahedasel mandril sellest hoolimata voib olla laiu nimi jatkuvalt kasutusel naiteks on selline puhtulaid alates 19 sajandist tegelikult poolsaar samuti selle lahedal virtsu ja puhtu vahel olevad vahemargatavad kunkad jurilaid ja peedulaid merikotkas haliaeetus albicilla on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv roovlind merikotkas elab euraasias pohja poole kuni tundrani louna poole jaapani hiina pohjairaani turgi balkani ja hispaaniani ta elab ka korsikal sardiinial hebriididel shetlandil islandil ja groonimaal talvel on osa isendeid eriti noored hulgulinnud ning on joudnud pakistani ja pohjaaafrikasse eestis elab ta peamiselt saare ja hiiumaal ning laaneeesti rannikul kuid ka peipsi rannikul eestis pesitseb ligi 300 paari merikotkaid merikotka talvist arvukust hinnatakse 600900 isendile merikotka arvukus eestis kasvab merikotkaste arvukusele on halvasti mojunud kloororgaanilised uhendid parast nende keelustamist laanemere umbruses 1970 aastal pusis uhendite moju veel mitu kumnendit ja liigi arvukus hakkas taas tousma 1990 aastate alguses merikotkas on suur lind eesti suurim roovlind tema uldpikkus on 77100 cm tiiva pikkus 5769 cm ja mass 365 kg emaslind on isasest tunduvalt suurem taiskasvanud isendite sulestik on mitut varvi pruun pea voib olla ookerjas voi valkjas hoosuled on tumepruunid saba koosneb 12 tuursulest ja on valge noorlind see tahendab alla 4 aasta vanune lind on pruun mustja peaga sulgede tuvikuosa on valkjas ja alapool valkjas pruunide tahnidega merikotka tiivad on pikad ja laiad aga saba luhike ja kiiljas kukla ja kaela suled on pikenenud ja terava tipuga noorlinnu sulestik laheb vanalinnu sulestikuks ule jarkjargult vikerkest on vanalinnul kahvatukollane noorlinnul pruun nokk on vanalinnul kollakas noorlinnul must vahanahk ja jalad on kollased ning kuunised mustad jookse on sulistumata ja selle poolest eristuvad merikotkad teistest kotkastest noorlinde on lihtne segi ajada konnakotkastega aga merikotkad lendavad rohmakamalt ja aeglasemate tiivalookidega meenutades lendavat vaipa merikotkas elutseb veekogude lahedal nii merede kui ka jarvede ja jogede aares merikotka paarid on vaga pusivad pesa teeb ta vanadesse ranniku ja rabametsadesse voi nende serva harilikult manni otsa harvem kaljudele merikotkas valdib pesitsemist lageraielankide sailikpuudel rannikust asub merekotka pesa 5 km kaugusel sisemaal merikotkas eelistab 90aastaseid lehtmetsi ja 120130aastasi okasmetsi pesa on jamedatest okstest koosnev hiigelkuhil mida kasutatakse mitu aastat jarjest aastakumneid kasutusel olnud pesakuhil voib olla isegi tonniraskune kurn on varajane levila lounaosas munetakse juba veebruari lopul voi martsi algul eestis martsi teisel poolel aga tundras alles aprilli lopul kurnas on tavaliselt 2 muna aga voib olla ka vahem voi rohkem pole ime kui sigimine ebaonnestub ja mune ei tulegi munad on valged monikord ookerjate laikudega hauvad molemad vanemad aga peamiselt emaslind haudumine kestab nii suure linnu kohta vahe 3540 paeva pojad lennuvoimestuvad umbes 70 paeva vanuselt merikotkas ei ole toidu suhtes valiv palju soob ta kalu ta laskub jalgupidi vette ja tostab kala veest valja lisaks toitub ta veelindudest ta heidutab linnu sukelduma ja napsab ta kinni kui lind uuesti veepinnale ilmub ta soob ka imetajaid naiteks janeselisi umisejaid ja suslikuid ta ei polga ka vaikest saaki ja puuab levila pohjaosas lemminguid merikotkas soob ka raibet eriti talvel saagi varitsemiseks kasutab merikotkas kindlaid istekohti naiteks suuri kive ja vanu puid merikotkaste arvukus eestis hakkas langema 19 sajandil inimesed havitasid neid sest arvasid et merikotkas havitab kalavarusid ja jahiloomi koige halvemas seisus olid eesti merikotkad 1960 aastatel kui mitmel aastal jarjest ei olnud eestis ainsatki onnestunud pesitsemist 1980ndatel ja 1990ndatel anti eestis elavatele merikotkastele talvel lisatoitu merikotkas kuulub looduskaitse alla ja on eesti punases raamatus merikotkal ei ole looduslikke vaenlasi peale inimese teda ahvardab elukeskkonna kadumine kuna merikotkas on toitumispuramiidi tipus ahvardavad teda teistest liikidest rohkem inimtegevuse tulemusel keskkonda sattuvad murgid mille suhtes merikotkas on suhteliselt tundlik maaulikooli uuring naitas et ligi pooled merikotkaste korjustest sisaldavad pliid mille allikas on pliid sisaldav laskemoon 2016 aastal lasti eestis maha uks satelliitsaatjaga varustatud merikotkas apollo 16 oli kosmoselaev mis sooritas apollo programmi viienda kuul maandunud lennu lend startis kennedy kosmosekeskusest 16 aprillil 1972 kell 175400 ut meeskond joudis kuule 21 aprillil kell 22335 lahkus sealt 24 aprillil kell 12548 ja joudis maale tagasi 27 aprillil kell 194505 lend kestis kokku 265 tundi 51 minutit ja 5 sekundit ehk 12 paeva 13 tundi ja 52 minutit apollo 16 meeskonda kuulusid komandor john young juhtimismooduli casper piloot kenneth mattingly ja kuumooduli orion piloot charles duke erinevalt eelmistest apollo lendudest laskus apollo 16 kuumoodul magisele alale selgus et seda ala polnud geoloogiliselt kujundanud vulkanism vaid see oli tais kokkuporgete tulemusena moodustunud kivimeid bretsat apollo 16 lend naitas et kuu maestikke on meteoriidid kujundanud rohkem kui vulkaanid young ja duke valjusid kuu pinnale kolm korda veetes seal kokku 20 tundi kuuautoga labisid nad 27 km kiirusega kuni 13 kmh see on kantud guinnessi rekordite raamatusse kui suurim ratastel liikuva soidukiga valjaspool maad saavutatud kiirus koguti 947 kg kivimiproove sealhulgas toodi ara 11kilone kamakas mis on suurim apollo astronautide poolt maale toodud kivi apollo 16 jattis 34 paevaks kuu orbiidile vaikese tehiskaaslase mis uuris peamiselt magnetvalju ja paikesetuult tehiskaaslane koosnes kesksest silindrist mille kuljes olid 3 poolteise meetri pikkust varrast tehiskaaslane visati kosmosesse vedrumehhanismi abil mis andis tehiskaaslasele suhtelise kiiruse kosmoselaeva suhtes 12 ms ja poorlemiskiiruse 2 pooret sekundis tehiskaaslase orbitaalperiood oli 120 minutit ta lasti valja orbiidi suboptimaalse kaldega orbiit tuli kuule jarjest lahemale ja parast 425 tiiru kukkus ta kuu peale maandumiskoht on teadmata sest see on kuu tagakuljel teel tagasi maale kais ken mattingly avakosmoses apollo 16 logo on ringikujuline ringi aaristavad ulevalt 16 viisnurkset tahte ja altpoolt astronautide perekonnanimed ringis on kujutatud kuupind millel asub kilp kilbi peal asub tiibu lehvitav valgepeamerikotkas nagu usa vapilgi kilbi ulaossa on sinisele taustale valgete tahtedega kirjutatud apollo 16 alumine osa koosneb 7 pusttriibust mis on vaheldumisi punased ja valged ule kilbi ulatub kollane hark mis parineb nasa logolt seal on see kull punast varvi logo kujundas nasa kunstnik barbara matelski puha aquino thomas ehk thomas aquinost itaaliaparaselt tommaso daquino 1225 roccasecca 7 marts 1274 fossanova oli itaalia paritolu dominkaani munk katoliku vaimulik ja puhak ning kiriku doktor ta oli vaga mojukas skolastiline filosoof teoloog ja jurist skolastilises traditsioonis tuntakse teda ka kui doctor angelicus ja doctor communis ta oli esimene klassikalistest loomuliku teoloogia pooldajatest ja pani aluse tomismile tema moju laane filosoofiale on olnud suur ja uusaja filosoofias leidsid tema ideed palju kajastust eriti eetika loomuoiguse metafuusika ja poliitilise teooria valdkondades erinevalt mitmetest oma kaasaegsetest katoliku kirikus vottis thomas omaks mitmed aristotelese keda ta kutsus filosoofiks ideid uritades aristotelismi siduda kristluse printsiipidega tema tuntuimateks teosteks on teoloogia summa summa theologiae ja summa paganate vastu summa contra gentiles lisaks on ta kirjutanud kommentaare erinevatele puhakirja tekstidele ja humne teda peetakse uheks katoliku kiriku ajaloo suurimaks teoloogiks ja filosoofiks inglise filosoof anthony kenny on thomast nimetanud uheks tosinast laanemaailma suurimast filosoofist thomas sundis itaalia korgaadli perekonnas oma ema theate krahvinna theodora kaudu oli ta suguluses hohenstaufenite dunastiaga thomas sundis toenaoliselt 1225 aasta alguses napoli territooriumil oma isa krahv landulfi lossis roccaseccas landulfi vend sinibald oli benediktlaste algse kloostri abt monte cassinos perekond soovis et ka thomasest saaks selle kloostri abt see oleks olnud aadliperekonna noorema poja tavaline tee viiendal eluaastal saadeti thomas kloostrisse oppima napoli ulikoolis oppides astus thomas aga dominiiklaste ordusse tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga randjutlustajate orduga et see ei olnud perekonnale meeleparane siis votsid vennad teel rooma thomase kinni ning toid ta tagasi vanemate juurde teda hoiti uks voi kaks aastat kinni san giovanni lossis et sundida teda oma sihtidest taganema varajaste elulugude jargi toodi ahvatluseks kohale isegi prostituut kelle thomas aga ara ajas lopuks andis perekond jarele ja dominiiklased saatsid thomase oppima kolni albert suure juurde sinna joudis ta toenaoliselt 1244 aasta lopus koos albertiga laks thomas 1245 pariisi ulikooli ning jai sinna koos oma opetajaga kolmeks aastaks 1248 naasis ta koos albertiga kolni ta jai veel mitmeks aastaks alberti juurde samal ajal arvatavasti opetades albertilt sai thomas mitmekulgse hariduse ning albert tegi thomasest ka aristotelese opetuse veendunud pooldaja aastal 1252 laks thomas pariisi magistrikraadi omandama tal tekkis seal raskusi sest ulikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud lopuks sai ta siiski magistrikraadi katte ja hakkas 1257 opetama pariisis opetas ta mitu aastat seal kirjutas ta ka mitu oma teost ja alustas tood mitme teise kallal aastal 1259 viibis ta uhel oma ordu tahtsal kapiitlil valenciennesis paavst urbanus iv kutsus ta rooma seetottu ei saa tema rooma minemise aeg olla varasem 1261 aasta teisest poolest aastatel 12691271 tegutses ta jalle pariisis aastal 1272 volitas firenze provintsikapiitel teda asutama uue studium generale vabalt valitud kohta ja ta valis napoli kaasaegsete kirjelduste jargi oli thomas suurt kasvu tuse ja tommu suure peaga ja poolkiilas tema kaitumine oli peen lahke ja armastusvaarne vaidlustes sailitas ta enesevalitsuse ning voitis vastaseid oma isiksuse ja opetatusega tema maitse oli lihtne kaaskondsetele avaldas erilist muljet tema malu keskendunult moeldes unustas ta sageli umbruse oma motteid valjendas ta sustemaatiliselt selgelt ja lihtsalt 1274 aasta alguses saatis paavst ta teisele lyoni kirikukogule thomas asus teele kuigi ei tundnud end hasti teel peatus ta venna voi oetutre lossis ning jai seal tosiselt haigeks ta tahtis lopetada elupaevad kloostris et laheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud viidi ta tsistertslaste kloostrisse ta suri fossanova kloostris sonnino lahedal 7 martsil 1274 1323 kuulutas katoliku kirik ta puhakuks thomas uskus et inimese hing on sundides tabula rasa ehk valge leht ning koik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu aquino thomas lahtub inimese moistest puudes leida inimese olemisprintsiipe tema olemasolu analuusides inimene on jumala poolt loodud thomas rohutab et inimene on jumala poolt loodud kehalisvaimsena inimese kehaline loomus ei ole jarelikult loomise puudujaak vaid jumala kavatsuslik inimese olemusmaaratluse aspekt hing ei ole loodud kehast varem ja soltumatult jumal loi inimese tervikliku kehalisvaimse olevusena thomas kummutab uusplatoonilise kasitluse ehk dualismi idee hing ja keha pole kaks iseseisvat entiteeti nagu vaitis platon vaid uhtse isiku mitteiseseisvad aspektid platoni kohaselt taanduvat inimese olemushingele mis on aktsidentaalselt uhendatud kehaga seetottu voib uhest kehast teise rannata thomase arvates ei ole naha ratsionaalset pohjust miks jumal hinge kehaga uhendas see uhendus paistis hingele olevat loomuvastane inimese kui keha ja hinge uhendus oleks midagi ebaloomulikku selle vahekorra oige kasitluse votmeks on thomase jargi hulemorfismi printsiip hing ja keha on teineteisega vormi ja mateeria suhtes moistuslik hing kujutab endast inimese ainsat substantsionaalset vormi koike mida inimene on kehaline olend elusolend jne on ta kui olemusvormi kaudu hinge loomus on olla intellekt ja keha vorm hing vajab oma loomuse teostamiseks keha keha ei ole pelk kest vaid hinge eneserealisatsiooni meedium thomas uskus et igal elusolendil on hing mis annab kehale kuju ja on selle uhtsuse printsiip ning inimene on psuhhofuusiline tervik loomadest ja vaimolenditest eristab meid ratsionaalne element intellekt mis tegeleb vaimsete asjadega on surematu ja seega vastupidi aristotelesele vaidab thomas et fuusiline surm pole veel meie lopp et saaksime nautida igavest elu peab hing mis loomuomaselt kuulub kokku kehaga sellega viimsel kohtupaeval taas uhinema jaatee on ule jaatunud veekogu kulgev tee mis olenevalt jaa paksusest voib olla ette nahtud inimeste erineva raskusega autode voi muude liiklusvahendite liikluseks jaatee on jaale rajatud talitee osa inimest hakkab tugev jaa kandma kui selle paksus on 58 sentimeetrit soiduautod nouavad 1820 cm ja traktorid vahemalt 30 cm paksust jaad eestis avatakse ametlik jaatee siis kui selle paksus igas punktis on rohkem kui 22 cm tugevaks peetakse eeskatt asjatekkinud jaad sest siis ei ole sulailmad jaa struktuuri joudnud kahjustada jaale on rajatud ka raudteid naiteks baikali jarvele venejaapani soja ajal ja laadoga jarvele leningradi blokaadi ajal peterburis on jaale rajatud ka trammiteid jaa paksuse mootmiseks kasutatakse jaapuuri harvem ka jaatuura ning roostevaba moodulinti joonlauda voi muud vahendit on olemas ka spetsiaalsed radarid jaateed margitakse eestis kadakatega mis on enamasti umbes 50100meetriste vahedega jaal sest lehtpuud on talvel raagus ega paista nii hasti valja aga mannid ja kuused maksavad rohkem ametliku tee puhul on jaa kadakate juures moodetud ja paksem kui liikluse avamiseks vaja jaapraod ja muud ohtlikud kohad tahistatakse tavaliselt kahe voi enama kadakaga vajadusel tehakse suuremast praost ule puidust sillad pusivate kulmakraadide puhul saab jaad paksemaks teha kui jaasse auke puurida ning vett jaale peale pumbata jaateel peab soiduautode pikivahe olema vahemalt 250 meetrit et valtida liigset jaa koormamist ning tagantotsasoitu sest jaal on pidurdusteekond vaga pikk soidukiirus on piiratud 70 kmh et pidurdusteekond ei pikeneks liigselt samas ei tohi seisma jaada kiirust 2540 kmh tuleks valtida et mitte tekitada resonantsi ja jaad lohkuda jaateel toimub liiklus valgel ajal turvavoo ei tohi olla kinnitatud soidukite tegelik mass on harilikult piiratud 225 tonniga teadaolevalt koige pikem jaatee mis on eestist alguse saanud oli 1323 aastal saaremaa ja lubecki vahel ametlikke jaateid on loodud hiiumaa ja mandri tuupiline marsruut sarverohukula 25 km hiiumaa ja saaremaa tarkmajoiste 15 km muhu ja mandri kuivastuvirtsu 10 km vormsi ja mandri svibyrohukula 12 km kihnu ja mandri 15 km manilaiu ja mandri 12 km samuti haapsalu ja noarootsi vahele 3 km jaateid on rajatud ka peipsi jarvel laaksaarelt piirissaarele 2010 ja 2011 aastal oli hiiumaa ja mandri vaheline jaatee euroopa pikim india riigipeade loend sisaldab riigipaid alates india iseseisvumisest suurbritanniast 1947 indoneesia riigipeade loend sisaldab indoneesia valitsejad alates riigi iseseisvuse valjakuulutamisest parast 1945 aastal kuigi faktiliselt sai riik taielikult iseseisvaks alles 1949 kui holland tunnustas oma koloonia iseseisvust aastail 1945 ja 1946 oli riik osaliselt okupeeritud ka briti vagede poolt lati riigipeade loend sisaldab iseseisva lati riigipead valja on jaanud nii kommunistlike valitsuste juhid kui ka balti hertsogiriigi juhid leedu riigipeade loend sisaldab iseseisva leedu riigipaid loendis on esitatud leedu suurvurstid perioodist 12351569 riiginoukogu esimehed aastatel 19171919 ning leedu presidendid ajavahemikel 19191940 ja uuesti alates 1990 aastast muude leedu valitsejate loendid on leitavad artiklis sisalduvate linkide kaudu riikluse ajalugu leedu territooriumil ulatub tagasi 11 sajandisse kuid enne mindaugase valitsusaega ei eksisteerinud uhtset leedu riiki ja seetottu loendatakse leedu valitsejaid alates tema voimuletulekust 1230 aastatel aastatel 12531261 kandis leedu esimene suurvurst mindaugas kuninga tiitlit alates 1385 aastast olid leedu ja poola personaalunioonis kuigi sageli oli see unioon vaid nimeline aastatel 13921440 valitsesid leedu suurvurstid sisuliselt poola kuningast soltumatult alates 1440 aastast oli leedu troonil sageli moni poola kuninga poegadest mitte kuningas ise alates jogaila tousmisest poola troonile 1386 aastal on gediminaste dunastia tuntud ka jagelloonide nime all isearanis selle poola haru 1 juulil 1569 solmitud lublini uniooniga sai leedust sisuliselt poola osa ja edaspidi kuulus leedu suurvursti tiitel automaatselt poola kuninga muude tiitlite hulka see ei olnud enam eraldi paritav seetottu leiab leedu valitsejad perioodist 15691795 poola riigipeade loendist poola jagamise jarel 1795 aastal laks leedu venemaa koosseisu ja leedu suurvursti tiitel lisati venemaa keisri muudele tiitlitele seetottu leiab leedu valitsejad perioodist 17951917 venemaa riigipeade loendist esimese maailmasoja kaigus okupeerisid leedu territooriumi 1915 aastal saksamaa vaed parast keisrivoimu kukutamist venemaal 1917 aastal puudus leedus tegelikult legitiimne voim sest tsaar nikolai ii oli viimane leedu suurvurst septembris 1917 moodustati rahvuslikel alustel toimiv leedu noukogu hilisema nimega leedu riiginoukogu mis kuulutas 16 veebruaril 1918 valja leedu iseseisvuse reaalset voimu nii palju kui see okupatsiooni tingimustes voimalik oli teostasid riiginoukogu esimehed juulist novembrini 1918 oli leedu nominaalselt kuningriik kuid valitud kuningas reaalselt ei valitsenud ja leedu territooriumil ei viibinud nii kuningriigi ajal kui ka parast seda kuni esimese presidendi ametisseastumiseni 1919 aastal taitis riigipea ulesandeid riiginoukogu esimees veebruarist aprillini 1919 eksisteeris osal leedu territooriumist ka leeduvalgevene nsv mille riigipead on esitatud vastava riigi kohta kaivas artiklis 4 aprillil 1919 valis leedu riiginoukogu riigile esimese presidendi kes samal paeval ka ametisse astus alates sellest ajast kuni leedu nsv moodustamiseni 1940 aastal oli leedu riigipea ametinimetuseks president 21 juulil 1940 moodustati leedu nsv mis astus sama aasta 3 augustil noukogude liidu koosseisu selles riigis oli riigipeaks kollektiivne organ leedu nsv ulemnoukogu presiidium mille esimehed on loetletud leedu nsv ulemnoukogu presiidiumi esimeeste loendis teise maailmasoja ajal oli leedu okupeeritud saksamaa vagede poolt taitevvoimu korgeimaks teostajaks oli aastatel 19411944 sakslaste maaratud kindralkomissar theodor adrian von renteln leedu vabariigi iseseisvus taastati 11 martsil 1990 esimesed kaks aastat taitis riigipea kohuseid ulemnoukogu esimees alates 1992 aastast on riigipea ametinimetuseks taas president mindaugas ii sunninimi wilhelm karl florestan gero crescentius teine urachi hertsog wurttembergi krahv 3 marts 1864 monaco 24 marts 1928 rapallo maetud ludwigsburgi kirikusse oli 1918 aastal leedu kuningas ta abiellus baieri amaliega 18651912 abielust sundis 9 last 4 poega ja 5 tutart kellest koik peale vanima tutre said suureks amalie suri viimast last sunnitades nagu tema perele tavaks astus wilhelm 1883 sojavakke ja joudis lopuks kindraliks juhatades esimese maailmasoja alguses 1914 26 jalavaerugementi kuni 1914 aasta novembrini osales ta runnakus prantsusmaale ja belgiale kus tema naiseode baieri elisabeth oli kuninganna 1914 aasta detsembris forsseeris ta oma vagedega bzura joe poolas 1915 aasta juunist septembrini liikus tema diviis poola vallutamise kaigus varssavi pohjaosast peaaegu nemunaseni edenedes mone kuuga mitusada kilomeetrit sama aasta oktoobrist novembrini osales ta runnakus serbiale liikudes vahem kui kuu ajaga belgradist kraljevoni 1915 aasta detsembrist kuni 1916 aastani sodis ta laanerindel ypresi all sellele jargnesid sommei lahingud kus ta kaitses oma vagedega 1916 aasta augustist novembrini svaabi reduuti svaabimaa on osa wurttembergist need loppesid saksamaa luuasaamisega ja wilhelmi vagedest havis 5 jaanuaril 1917 astus wilhelm diviisiulema kohalt tagasi soja lopuni oli erwin rommel tema adjutant oma ema kaudu oli wilhelm monaco vursti tiitli parimisjarjekorras korgel kohal vurstil albert il oli ainult uks poeg louis ii kes polnud abielus nende jarel oligi parimisjarjekorras wilhelm prantsusmaale ei olnud seevastu vastuvoetav et monaco vurstiks saab mees kes oli maailmasojas prantsusmaa vastu vagesid juhtinud kuid louisl oli kabareelauljatari marie juliette louvetga alzeerias sundinud abieluvaline tutar charlotte prantsusmaa survel lapsendas albert i 1918 20aastase charlottei ja andis talle perekonnanime grimaldi sel moel muutus charlotte parimisoiguslikuks ja koik louis jarel monacot valitsenud vurstid polvnevad temast aga wilhelm monaco valitsejaks ei saanud 1913 otsiti asja iseseisvunud albaaniale monarhi ja wilhelm oli riigi pohjaosas voimul olnud katoliiklaste soosik kuid lopuks jaid peale protestandid ja albaania vurstiks valiti wilhelm zu wied kes hakkas albaaniat valitsema 1914 ja kukutati veel samal aastal ta jaigi albaania ainsaks vurstiks 1917 lubati wilhelm karlile et parast maailmasoja loppu nimetatakse ta lotringi hertsogiks kuid maailmasoda loppes saksamaa kaotusega saksamaal puudus lotringi ule kontroll siis kuulutati saksamaal valja vabariik ja aadlitiitlid kaotati leedu riiginoukogu kutsus wilhelmi 4 juunil 1918 leedut valitsema ja wilhelm noustus 11 juulil valiti ta leedu kuningaks mindaugas ii nime all mindaugas valiti leedu kuningaks mitmel pohjusel mindaugas noustus alaliselt leedus elama ja leedu keele selgeks oppima kuid ei joudnud ise kunagi leetu ta sai saksa keisririigi toetusel juriidiliselt voimul olla kuni 2 novembrini 1918 mil leedu riiginoukogu tuhistas oma otsuse mindaugas kuningaks kutsuda urachi hertsogitele kuuluvas lichtensteini lossis sailitatakse raamitud kirja paavst benedictus xvlt milles onnitletakse wilhelmit leedu kuningaks valimise puhul alzeeria riigipeade loend loetleb alzeeria riigipead alates riigi isesesvumisest 1962 aastal elektrimahtuvus luhemalt mahtuvus on fuusikaline suurus mis iseloomustab elektrit juhtiva keha voi kondensaatori voimet salvestada elektrilaengut mahtuvust moodetakse elektrilaenguna mis tostab keha potentsiaali voi kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet pinget uhiku vorra kus c on mahtuvus q on elektrilaeng ja u on pinge uksiku keha naiteks laetud sfaari puhul tahistab q keha laengut ja u pinget keha pinna ning lopmatuse vahel juhul kui vaadeldakse kaht laetud keha naiteks kondensaatori elektroode mis kannavad laenguid q ja q siis tahistab u pinget nende kehade vahel mahtuvus ei soltu pingest ega kehade laengust see soltub vaid kehade kujust ja mootmetest ning nendevahelise keskkonna dielektrilisest labitavusest valemitahiste selgitus a elektroodi pindala d elektroodide vahekaugus l elektroodi pikkus r r elektroodi raadius dielektriku absoluutne dielektriline labitavus formula2 milles formula3 on elektriline konstant ja formula4 dielektriku suhteline dielektriline labitavus pnsiire on monokristallilise pooljuhi ala milles toimub uleminek aukjuhtivuselt pjuhtivuselt elektronjuhtivusele njuhtivusele niisuguse ulemineku eriomaduseks on tokkekihi moodustumine negatiivse ja positiivse ruumlaengu mojul selline tokkekiht annab pnsiirdele ventiiliomaduse valise pinge rakendamisel laseb siire voolu labi ainult uhes suunas pnsiiret kasutatakse mitut eri liiki dioodides ja muudes pooljuhtseadistes pnsiirdega elektronseadiste talitluseks on vaja et pooljuhi uhes piirkonnas oleksid ulekaalus positiivse p laengu kandjad augud ja vahetult selle korval asuvas piirkonnas negatiivse n laengu kandjad elektronid sellise olukorra saab luua sobiva lisandaine aatomite legeerimise manustamise teel pooljuhi kristallivoresse vt lahemalt pooljuhid elektroonikas joonisel on pnsiire naidatud musta piirjoonena aukjuhtiva ja elektronjuhtiva kihi vahel kollasega naidatud alal ei ole vabu laengukandjaid pkihil on elektronide vahesuse tottu lisandite aatomite elektronkattes positiivne elektrilaeng ja nkihil elektronide rohkuse tottu negatiivne laeng valise pinge puudumisel valitseb molemas pooles laengute tasakaal niipalju kui on vabu laengukandjaid niipalju on ka paikseid ioniseeritud aatomeid et vastasnimelised laengud tombuvad siis siirde laheduses olevad elektronid taidavad peagi ligemad augud ja laenguta ala siirde umber laieneb positiivsete ja negatiivsete laengute vaheline kaugus suureneb ning elektronid sellest piirkonnast enam labi ei lahe laenguga osakesed jaavad seega siirdest kaugele sest elektrilised tombejoud aukude ja elektronide vahel ei moju enam vahemaa suuruse tottu erinimeliste laengute vahel laengute tottu tekib p ja nkihi vahele sisemine potentsiaal mille suurus soltub ainest germaaniumi korral ligikaudu 03 volti rani puhul pisut ule 06 voldi kui rakendada nkihile positiivne ja pkihile negatiivne pinge siis vastaslaengud tombuvad molemal kihi otstel siirdest kaugel ja suurendavad laenguta ala ehk tekitavad tokkekihi mis oma suuruse tottu ei lase elektrivoolu labi sest vastaskihtides olevate laengute tombejoud ei ole piisavad selle uletamiseks reaalses vastupingestatud pnsiirdes on alati lekkevool mis eksisteerib soltumata vastupinge vaartusest teatud vastupinge uletamisel pooljuhis labivad laengud massiliselt siirde vastassuunas ja toimub labilook selle vastupinge vaartus soltub pooljuhi valmistamise tehnoloogiast kui aga nkihile rakendada negatiivne ja pkihile positiivne pinge mis on suurem kui iseeneslikult tekkiv pinge germaaniumil ligikaudu 03 volti ranil natuke ule 06 voldi siis tokkekiht vaheneb pinge toukab elektronid samasuguse laengu tottu siirde poole ja laengud saavad siiret uletada sest vastaslaengud tombuvad edasi liiguvad siirde labinud laengud siirdest eemale pnsiirde npiirkonnas on elektronide kontsentratsioon mitu suurusjarku suurem kui ppiirkonnas seetottu tungib teatud osa kaootilises soojusliikumises olevaid elektrone sealt ppiirkonda st toimub elektronide difusioon samuti difundeeruvad augud oma paiknemistiheduse uhtlustamiseks ppiirkonnast npiirkonda ja rekombineeruvad seal elektronidega see protsess ei saa siiski kulgeda seni kuni kumbagi liiki laengukandjate kontsentratsioon uhtlustuks kogu kristalli struktuuris nimelt jaab npiirkonna aarest lahkunud elektronidest maha nendega vordne arv paikseid positiivseid doonoriioone ilma elektronita aatomeid nagu ka ppiirkonna aarest eemalduvate aukude tottu tekivad seal negatiivsed aktseptoriioonid augu lahkumine tahendab tegelikult seda et tuhja koha kovalentsidemes hoivab elektron need kompenseerimata laengud erineva juhtivustuubiga piirkondade eralduspiiri juures moodustavad ruumlaengud njuhtivusega materjalis positiivse ruumlaengu ning pmaterjalis negatiivse ruumlaengu kuna ioonid on kristallivores liikumatult paigal moodustavad need vastandmargiliste ruumlaengute piirkonnad oma elektrivalja mis pidurdab difundeeruvaid enamuslaengukandjaid pannes niiviisi piiri nende edasisele difusioonile selle kohaliku elektrivalja pidurdavat moju enamuslaengukandjatele voib vaadelda potentsiaalibarjaarina ruumlaengute elektrivalja toimel kujunevat tokkekihti nimetataksegi pnsiirdeks siirde ulatuses laengukandjad peaaegu puuduvad joonisel polegi neid naidatud uksikutele vahemuslaengukandjatele ppiirkonna elektronidele ja npiirkonna aukudele mojub vali kiirendavalt ning nad labivad siirde takistamatult nende laengute liikumine moodustab triivvoolu siirde piirkonnas leidub suure soojusliku liikumisenergiaga enamuslaengukandjaid mis labivad siirde selle valja tokestavast toimest hoolimata nii kujuneb difusioonvool valise pinge puudumisel on nimetatud vastassuunalised voolud triivvool ja difusioonvool vordsed ja nende summa null seega siiret labiv koguvool on vordne nulliga triiv ja difusioonvoolu tasakaal kaob pnsiirde pingestamisel kui uhendada pjuhtivusega piirkond vooluallika positiivse poolusega ja njuhtivusega piirkond negatiivse poolusega st rakendada siirdele paripinge mojub valine elektrivali sisemisele vastu alandades potentsiaalibarjaari seetottu on rohkem elektrone suutelised difundeeruma labi tokkekihi ppiirkonda samal pohjusel tugevneb ka aukude difusioon vastassuunas resulteeriv difusioonvool on juba madalal pingel u 03 v ge ja 07 v sisiirde korral kullalt tugev et nii elektronid kui augud difundeeruvad piirkonda kus nad osutuvad vahemuslaengukandjaiks on tegemist vahemuslaengukandjate injektsiooniga siirdele vastupinge rakendamisel liitub valine elektrivali siirde oma valjaga samasuunaliselt tulemusena muutub potentsiaalibarjaar sedavord korgeks et enamuslaengukandjate difusioon lakkab vahemuslaengukandjad labivad siirde kull takistamatult kuid et neid tekib toatemperatuuril vahe jaab vastuvool norgaks ranisiirete korral on vastuvool parivoolust miljoneid kordi vaiksem enamasti valmistatakse siirded ebasummeetrilisena mispuhul uhes piirkonnas on enamuslaengukandjate kontsentratsioon sadu voi tuhandeid kordi suurem kui teises pooljuhtdioodidel on enamasti tugevamini legeeritud pjuhtivusega piirkond seda nimetatakse ka emitteriks vahemlegeeritud vaadeldaval juhul n piirkond on siis baas siirde parivool soltub pingest ligikaudu eksponentsiaalselt vastuvool tugevneb pinge tostmisel algul aeglaselt alates teatud piirpingest labiloogipingest kiiresti samuti kasvab vastuvool kiiresti siirde soojenemisel sest suureneb vahemuslaengukandjate arv ka parivool tugevneb temperatuuri toustes seejuures on paripinge temperatuuritegur negatiivne keskmiselt 2 mvk seega pusiva parivoolu korral alaneb paripingelang siirdel 2 mv temperatuuri tousu iga kraadi kohta peale senivaadeldud pnsiirde saab pooljuhtides luua ka teistsuguseid piirkondi kus laengukandjate kontsentratsioonid tugevasti erinevad ja annavad uleminekule uhesuunalise juhtivuse naiteks pi voi nisiire moodustatakse puhtast pooljuhist ja lisanditega pooljuhist puhtal pooljuhil on omajuhtivus i inglise k sonast intrinsic kulgnevas piirkonnas aga p voi ntuupi lisandjuhtivus siire voib kujuneda ka uhe ja sama juhtivustuubiga pooljuhtide vahel kui pooljuhi uhes kihis on enamuslaengukandjaid tuhandeid kordi rohkem kui samatuubilise juhtivusega naaberkihis kujuneb nende kihtide vahel pp voi nn siire teatud materjalivaliku korral saadakse uhesuunalise juhtivusega kontakt metalli ja pooljuhi kokkupuutepinnas nii kujunevat uleminekut nimetatakse schottky kontaktiks ehk schottky barjaariks heterosiire on uleminekukiht kahe erisuguse keemilise koostisega pooljuhtmaterjali vahel heterosiirdeid kasutatakse naiteks laserdioodides fidzi riigipeade loendis on fidzi valitsejad alates riigi iseseisvumisest aastal 1970 esimesed 17 aastat parast iseseisvumist oli riigipea suurbritannia monarh keda esindas saartel kindralkuberner rani on keemiline element mille sumbol on si ja aatomnumber 14 see on neljavalentne mittemetall mille reaktsioonivoime on vaiksem kui mittemetallist susinikul mis asetseb perioodilisustabelis tema kohal kuid ta on suurema reaktsioonivoimega kui poolmetallist germaanium mis on perioodilisustabelis tema all vaidlus rani nimetuse ule inglise keeles sai alguse tema avastamisega rani eraldati puhta vormina 1824 aastal ning see nimetati siliitsiumiks ladina keelest silicis flints ranikivi kus sonalopp ium viitab metallile 1831 aastal otsustati nimetust muuta et see naitaks seost temaga fuusikaliselt sarnaste keemiliste elementidega nagu susinik carbon ja boor boron massiprotsendi jargi on rani levikult kaheksas levinum element universumis aga looduses esineb ta vaga harva lihtainena seda voib leida ranioksiidi voi silikaatide naol tolmu liiva planetoidide ja planeetide koostisosana ule 90 maakoorest koosneb rani mineraalidest tostes ta levimuse poolest maakoores teisele kohale umbes 28 maakoorest parast hapnikku suurem osa ranist kasutatakse kaubanduses ilma pohjalikuma tootluseta savi kvartsliiva ja kivi kasutatakse vahetult ehitusmaterjalidena kvartsliiv on samuti keraamiliste telliste koostisosa silikaati lisatakse portlandtsementi mis omakorda kombineeritakse kvartsliiva ja kruusaga et valmistada betooni silikaate leidub veel portselanis ja klaasides kaasaegsed rani uhendid nagu ranikarbiidid moodustavad abrasiivseid ja ulitugevaid keraamilisi aineid laialt levinud sunteetilisi rani polumeere nimetatakse silikoonideks lihtainena avaldab rani suurt moju tanapaeva maailma majandusele suurem osa sellest kasutatakse terase rafineerimisel alumiiniumi valamisel ja korgekvaliteedilises keemiatoostuses tihti kuumutatud ranioksiidi valmistamiseks suuremat tahtsust omab siiski vaike hulk rani mida kasutatakse pooljuhtidena elektroonikas 10 arvutisusteemides ning teistes laialt levinud tehnoloogiates kuigi loomadel eluks vajalik rani kogus on kaduvvaike on ta siiski bioloogias vaga oluline element naiteks mitmed meres elavad kasnloomad vajavad seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal suur tahtsus taimede metabolismis taimedest leidub rani rohkem korreliste vartes kuid seda on ka ainuraksete kodades sulgedes ja villas rani on toatemperatuuril tahke suhteliselt korge sulamis ja keemistemperatuuriga vastavalt 1400 ja 2800 kraadi celsiust keemiline element rani tihedus on vedelas olekus suurem kui tahkes olekus seetottu ei tombu rani kulma kaes kokku nagu enamik aineid vaid selle ruumala hoopis suureneb selline olukord sarnaneb olukorraga kus vesi kulmunud olekus on horedam ja omab vaiksemat massi ruumalauhiku kohta kui naiteks toatemperatuuril olev vedeliku vormis vesi rani suhteliselt korge soojusjuhtivuse 149 wmk tulemusena juhib rani hasti soojust ning ei ole seetottu sobiv isolatsioonimaterjal lihtainena on rani halli varvi ja metallilise laikega kristalne aine ta on upriski tugev vaga habras ja kergesti moranev nagu ka tema analoog germaanium susiniku ja germaaniumiga sarnaselt moodustuvad rani kristalliseerumisel teemandi omadega sarnased kristallstruktuurid kus vore laius on ligikaudu 05430710 nm 5430710 a nagu ka susinikul on ranil valentskihis neli elektroni 1s ja 2s alakihid on taidetud ning 2p alakihis kuhu mahuks kokku kuus elektroni on neid vaid kaks rani on pooljuht mis tahendab et ta on voimeline kergesti kas loovutama voi jagama oma elektronkatte valimise kihi nelja elektroni selline elektronkatte valiskihi ehitus voimaldab ranil sobivate tingimuste olemasolul moodustada erinevaid keemilisi sidemeid ja uhendeid kuigi rani on nailiselt sarnane suhteliselt inertse elemendi susinikuga millel on samuti neli vaba elektroni keemiliste sidemete moodustamiseks on rani omaparaks see et rani on voimeline reageerima halogeenide ja lahjendatud leelistega olles samas immuunne enamik hapete suhtes valja arvatud teatud huperaktiivsed segud lammastikhappest ja vesinikfloriidhappest madalal temperatuuril on rani keemiliselt passiivne mittemetall toatemperatuuril reageerib rani ainult fluoriga leelisega reageerimisel tekivad silikaadid ja eraldub vesinik korgematel temperatuuridel reageerib ta hapnikuga sio halogeenidega sihal vaavliga sis lammastikuga sin fosforiga sip arseeniga assi ja assi susinikuga sic ja enamik metallidega silitsiidid stabiilseid isotoope on 3 massiarvudega 28 29 ja 30 rani saadakse puhta kvartsliiva ja soe teise nimega koksi segu kuumutamisel kaarleekahjus kus temperatuur on ligikaudu 1800 c parast happetootlust saadakse kuni 999lise ranisisaldusega produkt kuid tihti ei ole see piisavalt puhas sel juhul viiakse rani ule halogeniidiks sicl4 voi sihcl3 mis puhastatakse erinevate meetoditega ning redutseeritakse ulipuhta vesinikuga 12001300 c juures ulalpool kirjeldatud on koige levinumad meetodid kuid neid leidub veel teisigi rani moodustab paljude metallidega binaarseid uhendeid mida nimetatakse silitsiidideks ning mille omadused varieeruvad suuresti nagu naiteks hea reaktsioonivoimega magneesiumsilikaat mgsi voi molubteendisilikaat mosi mis on korge sulamistemperatuuriga tulekindel uhend ranikarbiid sic on kova korge sulamistemperatuuriga tahke aine ning samuti laialdaselt tuntud abrasiiv kuumpressimisega on voimalik muuta see ulitugevaks keraamiliseks aineks mida kasutatakse lahinguvarustuses silaan sih on purofoorne gaas millel on sarnane tetraeedriline molekulkuju nagu metaanil ch puhta gaasi korral ei toimu reaktsiooni veega ega lahjendatud hapetega kuid isegi vaike kogus leeliselisi lisandeid kutsub esile tormilise hudroluusi silaanide korral on homogeensete ahelate ehk ranivesinike sih kus n 28 tekkimine voimalik analoogselt alkaanidele kuid nad on vaga kiiresti hudroluusuvad ning ebastabiilsed eriti suurema molekulmassiga uhendid disilaanides on kahe rani vahel kaksikside analoogselt alkeenidele ning suure reageerimisvoime tottu on neis uhendites stabiliseerimiseks vaja suuri asendusruhmi aastal 2004 eraldati ka disilaan kus ranide vahel leiti olevat kolmikside kuid kuna uhend ei ole lineaarne siis ei saanud neid vorrelda alkuunidega rani uhendid halogeenidega nimetatakse ranihalogeniidideks six naiteks ranitetrakloriid reageerib veega mida tema analoog susinik tertrakloriid ei tee dihalogeene mis on aarmiselt reageerimisaldid valmistatakse halogeeni ja rani vahelisel reaktsioonil korgel temperatuuril ranidifloriid kondenseerimisel saadakse polumeer sifn ranidioksiid on korge sulamistemperatuuriga tahke aine millel on mitmeid erinevaid kristallstruktuure tahtsaimad teisendid on kvarts kristobaliit ja tridumiit neist kuulsaim on kvarts kvartsi kristallis on iga rani aatom umbritsetud nelja hapniku aatomiga mis on sillaks jargmise rani aatomini moodustades kolmemootelise vore oksiid on korgel temperatuuril vees lahustuv kus ta muundub ortoranihapeteks sioh sobivatel tingimustel voib ortoranihape kergesti polumeriseeruda moodustades veel keerulisemaid ranihappeid lihtsaimaks saaduseks voimalikest reaktsioonidest on kondensatsioonist tekkinud diranihape hsio keerulisemad on aga poluranihapped mida tahistatakse sioh mille puhul on palju erinevaid struktuure ja omadusi teiste elementide oksiidide ning ranidioksiidi vahelistel reaktsioonidel korgel temperatuuridel on voimalik valmistada mitmesuguseid erinevate omadustega klaase naiteks kvartsklaasi boorsilikaatklaasi ja kristallist klaasi rani esineb vahesel maaral taimsetes ja loomsetes organismides loomades esinevad raniuhendid neerukoes pankreases luudes ja hammastes jm rani leidub sellistes kudedes millel on toestav ja tugevdav funktsioon nagu naiteks koolused hambaemail nahk jm inimorganismi vananemisel ranisisaldus vaheneb kuigi rani tapne bioloogiline toime ei ole teada arvatakse et inimene vajab seda oopaevas umbes 10 mg rani funktsiooni loomorganismides seostatakse glukoosaminoglukaanide ja nende valgukompleksidega milles si on oluline struktuurielement raniuhendite ulekullus keskkonnas eriti tolmuna pohjustab aga raskeid haigusi nagu silikoos ja asbestoos pooljuht on aine mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril 1010 sm pooljuhtide hulka kuuluvad moned lihtained rani germaanium seleen telluur arseen fosfor ja teised palju oksiide sulfiide seleniide ja telluriide moned sulamid paljud mineraalid jm arendatakse ka pooljuhtnanokristalle naiteks tuumkeststruktuuriga pooljuhtnanokristallid pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained st nende aatomid voi molekulid paiknevad kindla korra kohaselt moodustades kristallivore pooljuhid on vaga tundlikud valismojude ja lisandite suhtes iseloomulik on elektrijuhtivuse jarsk suurenemine temperatuuri kasvades samuti vooraine aatomite mojul elektronseadiste valmistamisel kasutatakse lahtematerjalina peamiselt neljavalentset elementi rani si ning kolme ja viievalentsete ainete uhendit galliumarseniidi gaas pooljuhttehnika algusaegadel kasutati peamiselt neljavalentset elementi germaaniumi ge rani ja germaaniumi iga aatomi valiskihis on neli valentselektroni millest igauks tiirleb uhtlasi umber naaberaatomi vt joonis a niiviisi iga aatomipaari umber tiirlevad kaks valentselektroni moodustavad kovalentsideme tasapinnas kujutatakse kovalentsidemeid aatomivaheliste joontega joonis b absoluutsest nullist korgemal temperatuuril lahkub osa valentselektrone aatomist muutudes vabadeks elektronideks lahkunud elektroni kohta kovalentsidemes nimetatakse auguks auku voib vaadelda laengukandjana millel on elektroni laenguga vordne kuid margilt vastupidine positiivne laeng elektroni laeng on 1610 c ja augu laeng on 1610 c kulonit puhtas pooljuhis on vabade elektronide arv vordne aukude arvuga sest kovalentsideme katkemisel moodustuvad paarikaupa uks vaba elektron ja auk niisuguse puhtpooljuhi elektrijuhtivus omajuhtivus on madalal temperatuuril lahedane dielektriku omale temperatuuri toustes kasvab vabade elektronide hulk kiiresti ja vastavalt vaheneb pooljuhi eritakistus kristallivores oleva augu voib taita teisest kovalentsidemest eraldunud elektron seda nahtust nimetatakse elektroni ja augu rekombinatsiooniks seega pohjustab elektronide uleminek uhest sidemest teise aukude vastassuunalise liikumise enamiku pooljuhtseadiste talitluseks on vaja et pooljuhi uhes piirkonnas oleksid ulekaalus vabad elektronid teises vahetult korvalasuvas piirkonnas augud sellise olukorra saab luua sobiva lisandaine aatomite manustamise teel pooljuhi kristallivoresse lisandaine sisseviimist nimetatakse legeerimiseks nagu metallurgiaski harvem kasutatakse selles tahenduses terminit doteerimine saksa k dotierung voi dopeerimine inglise k doping kui asendada rani kristallivores pohiaine aatom sellise aine naiteks fosfori p aatomiga millel on viis valentselektroni siis neli neist kulub vajalike kovalentsidemete moodustamiseks viies aga jaab vabaks ja voib teatud tingimustel aatomist eemalduda joonis a lisandi aatom muutub siis positiivseks iooniks niisuguseid lisandaineid mis annavad pooljuhile juhtivuselektrone nimetatakse doonoriteks ladina k donore annetama seejuures on maarava tahtsusega asjaolu et juhtivuselektronide arvu oluliseks suurendamiseks on vaja vaga vaikest lisandikogust nii vahendab 1 mikrogramm fosforit 50 grammis ranis selle materjali eritakistust 100 000kordselt viievalentse ainega legeeritud pooljuhis on pohilisteks elektrivoolu kandjaiks elektronid auke on selles ainult sedavord kuivord neid tekib pohiaine aatomite kovalentsidemete katkemise tottu termilise voi mone muu moju naiteks valguskiirguse toimel liikuvaid laengukandjaid mis on pooljuhis ulekaalus vaadeldaval juhul elektrone nimetatakse enamuslaengukandjateks ning vastasmargilisi laengukandjaid vahemuslaengukandjateks pooljuhti kus enamuslaengukandjad on negatiivse laenguga nimetatakse ntuupi pooljuhiks ehk npooljuhiks ja tema juhtivust elektronjuhtivuseks kui sisestada pooljuhi kristalli mone kolmevalentse aine naiteks alumiiniumi al aatomeid moodustavad need kovalentsidemeid pohiaine kolme aatomiga kusjuures pohiaine neljanda aatomiga jaab side katkenuks joonis b niisiis jaab kristallivoresse tuhi koht mille voib hoivata moni vaba elektron seda tuhja kohta nimetatakse auguks et kolme kovalentsidemega lisandiaatom on elektriliselt neutraalne muudab augu lahkumine tegelikult elektroniga taitumine selle aatomi negatiivselt laetuks so negatiivseks iooniks neid lisandaineid mis hoivavad kristallivores elektrone nimetatakse aktseptoriteks ladina k acceptor vastuvotja enamuslaengukandjateks on nuud augud et neil on positiivne laeng nimetatakse sellist materjali ptuupi pooljuhiks ehk ppooljuhiks sel juhul on tegemist aukjuhtivusega lembit abo elektroonikakomponendid tallinn1997 lk 79 malaisia riigipeade loend sisaldab malaisia valitud konstitutsioonilisi monarhe ehk ulemvalitsejaid alates riigi iseseisvumisest kuni aastani 1965 olid need riigipead ka singapuri riigipead kuid parast seda singapur eraldus ja iseseisvus mali riigipeade loend sisaldab riigi presidente alates riigi iseseisvumisest aastal 1960 loogikas tehakse vahet valjendi kasutamise ja valjendi mainimise vahel seda vahet tehakse ka kaesolevas artiklis eelmises lauses on valjendit kaesolevas artiklis kasutatud teatud kindlale asjale artiklile mida lugeja parajasti loeb osutamiseks eelmises lauses ei kasutatud jutumarkides olevat valjendit kaesolevale artiklile osutamiseks vaid jutt oli sellest valjendist endast tolles lauses oeldi et valjendit kasutatakse teatud kindlale asjale osutamiseks oleks voinud ka oelda et valjend kaesolev artikkel koosneb kahest sonast voi 16 tahest niisugustes vaidetes me ei kasuta vaid mainime seda valjendit kui me seda valjendit kasutame siis ta juhib meie tahelepanu artiklile kui me seda valjendit mainime siis jutumargid juhivad tahelepanu valjendile endale jutumargid teevad valjendist selle valjendi nime jutumarkide asemel kasutatakse monikord ka ulakomasid monikord kasutatakse molemaid jutumarkide funktsioonis kui jutumargid tuleb jutumarkidesse votta ulakomasid kasutatakse siiski sageli ka tahenduse valjendamiseks kui vaaritimoistmist ei ole karta jaetakse monikord jutumargid ara sel juhul kasutatakse valjendit autonuumselt iseenese nimena kasutamise ja mainimise eristus esineb esimest korda willard van orman quinei raamatus mathematical logic 1940 teine trukk 1951 quine toob kolm naidet esimesed kaks vaidet on quinei jargi uhitamatud ning vaide 1 on toene ja vaide 2 on vaar sest boston on linn mitte sona ja ainult sona saab olla kahesilbiline kui me tahame oelda et linna nimi on kahesilbiline siis me peame linna nime asemel kasutama linna nime nime seda tehakse vaites 3 milles linna nimi on jutumarkides ja mis on toene vaites 1 kasutatakse linna nime ja mainitakse linna vaites 3 kasutatakse linna nime nime mis on tsitaat ning mainitakse linna nime vaites 2 aetakse kasutamine ja mainimine segi quine eeldab et sona ei saa olla iseenda nimi st autonuumne kasutus on voimatu alonzo church ja christensen 1967359 leiavad et autonuumne kasutus oleks teoreetiliselt voimalik ning raskus on puhtpraktiline kuid mitte suurem kui homonuumidest tulenev mitmetimoistmise voimalus mida leevendab kontekstide erinevus benson mates utleb kasutamise ja mainimise eristus on tanapaeva loogikakasitluste moistmiseks absoluutselt hadavajalik keelefilosoofias on kritiseeritud arusaama et konealuse eristuse puhul eristatakse kasutamist millestki muust pigem on tegu erinevate kasutamisviisidega niels egmont christensen 1967 eitas kasutamise ja mainimise eristuse vajalikkust oigemini ta tolgendas seda eristust teisiti ta vaitis et selleks et mingist keelevaljendist raakida pole tingimata tarvis teda mainida vaid enamasti me nendest raakides lihtsalt lausume voi kirjutame neid kuigi kasutades neid anomaalsel moel lk 358 quinei naites 3 ei ole uldse tegu nime nimega ja naites 2 ei ole tegu autonuumse nimega lk 360 kuigi eemalolevatest objektidest saab raakida ainult nimede ja kirjelduste abil saab juuresolevate objektide puhul labi ilma nendeta naiteks voib juuresolevast studebakeri autost raakida lihtsalt sellele naidates ning oeldes studebaker keelevaljendid saab aga peaaegu alati juuresolevaks teha neid lausudes kirjutades jne nimesid voi pigem kirjeldusi laheb tarvis ainult siis kui me mingil pohjusel naiteks puuduliku voorkeeleoskuse tottu neid valjendeid lausuda jne ei saa autonuumset kasutust ei esine sest kui me juba oskame valjendit lausuda siis pole nime tarvis lk 360 on kull tarvis eristada juhtumeid kus valjend tuuakse ara selleks et temast raakida juhtumitest kus teda kasutatakse muuks otstarbeks kuid see pole mitte eristus kasutamise ja mainimise vahel vaid tegu on valjendi kahe kasutusega naiteks quinei naites 2 kasutatakse seda haalikute ja tahtede kompleksina naites 1 teatud linnale osutamiseks jutumarke voib kasutada kull aga me ei moodusta nende abil nimesid vaid lihtsalt juhime tahelepanu asjale mille me oleme tekitanud selleks et tema kohta midagi oelda lk 360361 loogik voib vastu vaita et formaalses keeles ei tohi kasutada objekti nime asemel objekti ennast keele uhtsuse huvides tuleb kokku leppida et mis tahes objektidest sealhulgas keelevaljenditest raakimiseks tuleb kasutada nende nimesid ja selleparast tuleb tsitaati boston vaadelda nimena christensen toob vastuargumendiks et pole usutav pidada seda nimeks sest sellel puuduvad nimele omased jooned kui tegu on nimega siis peab see olema parisnimi mitte uldnimi sest ainult parisnimed jaetakse tolkimisel muutmata ning nii on see ka tsitaatide puhul aga iga parisnime puhul on tarvis spetsiaalselt teada saada millele ta osutab tsitaatide puhul on see kohe selge kui teatakse jutumarkide otstarvet nii et kui tahta jaada selle juurde et tsitaadis on nimed ei jaa meil muud ule kui omaks votta tsiteerimise pilditeooria ehk hierogluufiteooria mille jargi tsitaat on hierogluuf mis mainib objekti selle pildina ent sellal kui pilt on alati erinev sellest mille pilt ta on ja margid hierogluufkeeles on erinevad asjadest mida nad mainivad tehes neist pildi pole tsiteerimise puhul seda erinevust sest naiteks boston jutumarkides ei ole haalikute ja markide kompleksi tuubi boston pilt vaid ongi see kompleks ise koigi sarnaste komplekside esindajana teistel juhtudel me ei raagi tuubist vaid eksemplarist see selgub tavaliselt kontekstist kui nuud ikka veel oelda et tegu on nimega mitte keelelise objekti enesega sest objektidest raakimisel lihtsalt peab kasutama nimesid siis pole enam arusaadav mida siin nime all moeldakse lk 361362 on ka teistsuguseid juhtumeid naiteks ara mitte iial utle mitte iial siin ei ole tsitaadis mitte iial jutt lihtsalt haalikute ja tahtede kompleksist vaid valjendist millel on just see tahendus tegu pole ei materiaalse ega formaalse supositsiooniga christensen nimetab sellist kasutust semantiliseks supositsiooniks suppositio semantica semantiline supositsioon voib olla ka teises tsitaadis lauses okulist tahendab sama mis silmaarst ka semantiline supositsioon ei noua kasutamise ja mainimise eristust oelda et okulist tahendab sama mis silmaarst on umbes nagu oelda et teatud tooriistal on sama ostarve mis teisel tooriistal kusjuures seda teist tooriista ei mainita vaid naidatakse teist tooriista ei kasutata sel juhul tema otstarbel vaid kasutatakse naitamiseks teatud otstarbega tooriistana samamoodi ei kasutata sona silmaarst mitte palja haalikute ja tahtede kompleksina vaid haalikute ja tahtede kompleksina millel on teatud kindel tahendus otstarve nii et kui sona silmaarst kasutatakse semantilises supositsioonis siis ei ole tegu valjendit ega selle valjendi tahendust mainiva nimega vaid seda valjendit kasutatakse naitamiseks seevastu materiaalse supositsiooni puhul kasutatakse naitamiseks sellesama valjendi materjali ja formaalse supositsiooni puhul kasutatakse sedasama valjendit objekti silmaarsti mainimiseks sellele osutamiseks ka valjendi tahendust me ei nimeta ega maini vaid naitame seda lk 363365 vahemalt vaadeldud tuupi naidete puhul ei ole christenseni jargi kasutamise ja mainimise eristus vajalik me lihtsalt ei pea enam utlema et me kas kasutame mingit valjendit voi siis kui me tahame selle valjendi kohta midagi oelda mainime teda nimepidi olgu mainitav siis kas valjend voi tema tahendus selle asemel me teeme oma kolmese eristuse valjendi kasutamise eri liikide vahel kasutamine osutamiseks kasutamine palja haalikute ja tahtede kompleksina ja kasutamine koos tahendusega naidatava valjendina lk 365 oma teooria paremust naitab christensen jargmise probleemi naitel on voimatu oelda kellelegi kellegi nime sest kui mulle oeldakse selle mehe nimi on smith siis tema nime mainitakse mitte ei kasutata ja ma kuulen tema nime nime mitte tema nime see on christenseni jargi hea naide kasutamise ja mainimise eristuse ebaadekvaatsusest sest meile ei oelda praktiliselt kunagi inimese nime nii et me kuuleme selle nime vastupidi me kuuleme selle tegelikku lausumist voi oigemini selle haalikute ja tahtede kompleksi lausumist mis on selle nime materjal kui pidada meeles mis otstarve on sellistel lausetel nagu selle mehe nimi on smith on kerge naha miks see nii on see et mulle oeldakse inimese nimi seisneb selles et mulle antakse tooriist mille abil ma saan sellele inimesele osutada teda kutsuda lasta tema poole poorduda jne koigiks nendeks otstarveteks on vajalik et me oleksime voimelised tekitama ja ara tundma seda haalikute ja tahtede kompleksi mille abil me nime kandjale osutame teda kutsuda laseme tema poole poordume jne selleparast on vaga kohane et kui meile oeldakse kellegi nimi siis meile esitatakse selle nime nime asemel tema tegelik haalikute ja tahtede kompleks lk 366 nonda on aeg loobuda eelarvamusest et keeles tuleb kohelda keelelisi objekte tapselt samamoodi nagu me raagime mittekeelelistest objektidest ja koos selle eelarvamusega tema iseloomulikust ilmingust kasutamise ja mainimise eristusest lk 367 x on y piisav tingimus tahendab kui x siis y voi iga kord kui x siis y naiteks vihma sadamine on selle piisav tingimus et ta laheb vara koju tahendab et iga kord kui sajab laheb ta vara koju x voib olla y piisav kuid mitte tarvilik tingimus x voib olla y tarvilik kuid mitte piisav tingimus x voib olla y piisav ja tarvilik tingimus sel juhul x ja y on ekvivalentsed kui x on y piisav ja tarvilik tingimus siis y on x tarvilik ja piisav tingimus kui x on y piisav tingimus siis y on x tarvilik tingimus x voib olla y piisav tingimus kas paratamatult voi faktiliselt malta riigipeade loend loetleb malta kindralkubernerid ja presidendid alates riigi iseseisvumisest aastal 1964 x on y tarvilik tingimus tahendab y ainult juhul kui x naiteks vihma sadamine on selle tarvilik tingimus et ta laheb vara koju tahendab et ta laheb vara koju ainult juhul kui sajab x voib olla y tarvilik kuid mitte piisav tingimus x voib olla y piisav ja tarvilik tingimus sel juhul x ja y on ekvivalentsed kui x on y piisav ja tarvilik tingimus siis y on x tarvilik ja piisav tingimus kui x on y tarvilik tingimus siis y on x piisav tingimus x voib olla y tarvilik tingimus kas paratamatult voi faktiliselt propositsioon on see mida uskumuse puhul usutakse soovi puhul soovitakse teadmise puhul teatakse jne ehk teisisonu propositsioonilise hoiaku sisu propositsioon on see mida saab uskuda voi ka mitte uskuda propositsiooni saab uskuda vaita eitada voi ka lihtsalt moelda voi uldse mitte moelda propositsioon on see mida vaite valjautlemisel vaidetakse voi mida ilma vaitmiseta valjendatakse korvallauses paljude filosoofide meelest on just propositsioonid esmases mottes toesed voi vaarad propositsiooni voiks ka defineerida kui seda mis on uhine vaitlausele ja selle tolkele vaitlausele ja selle samatahenduslikule parafraasile samas keeles ning vaitlausele ja selle kontekstist tulenevale teisendile propositsioone vaadeldakse tavaliselt abstraktsete objektidena keskaja ladina keeles kasutati sona propositio propositsiooni margi tahenduses moned filosoofid jargivad seda keelekasutust ning nimetavad propositsioonideks vaitlauseid propositsioone valjendatakse lausetega tavaliselt valjendatakse propositsioone motestatud jutustavate lausetega ehk vaitlausetega mis erinevad kusilausetest ja kasklausetest vaitlaused kusilaused ja kasklaused on uksteisest eristatavad grammatilise vormi jargi kuid pole sugugi valistatud et kusilauset kasutatakse millegi vaitmiseks voi kaskimiseks kas kaks korda kaks ei ole mitte neli kas sa votaksid oma jala eest ara kasklauset kasutatakse millegi vaitmiseks voi kusimiseks usu et ma armastan sind utle mulle oma telefoninumber ja jutustavat lauset kasutatakse millegi kusimiseks voi kaskimiseks ma tahaks ikkagi teada kuidas sa siia said nuud sa pead utlema keda sa peetri juures nagid erinevad laused voivad valjendada uht ja sama propositsiooni esiteks tegemist voib olla samatahenduslike lausetega eri keeltes lumi on valge snow is white teiseks tegemist voib olla samatahenduslike lausetega uhes ja samas keeles uleeile maandus siin lennuk tunaeile laskus siia aeroplaan kolmandaks tegemist voib olla eritahenduslike lausetega eri kontekstides oletame et me oleme kahekesi ning ma utlen sulle sul on koht tuhi ja oletame et sina lausud selle peale mul on koht tuhi siis esimene lause minu suus valjendab sama propositsiooni mis teine lause sinu suus selleks et taibata millist propositsiooni lause valjendab ei piisa taipamisest mida sonad tahendavad vaid tuleb taibata ka seda millisele objektile uks voi teine sona sona konkreetne esinemisjuht ehk eksemplar selles lauses osutab lause voib ka olla kahemotteline see termin ei valista et motteid voib olla rohkem kui kaks naiteks tee on valmis voib raakida nii joogist kui ka naiteks konniteest kui lause kahemottelisus tuleneb uhe voi mitme kindla sona kahemottelisusest siis on tegemist semantilise ehk leksikaalse kahemottelisusega uldjuhul ei valjenda lause mingit uhte kindlat propositsiooni kogum on mitmetahenduslik sona pohjend ehk alus inglise keeles reason on uskumus voi propositsioon millele mingi uskumus mingi propositsiooni uskumine voi tegu tugineb uskumuse pohjend on hea kui selle abil on voimalik uskumust oigustada kuuba riigipeade loend toob ara riigi presidendid iseseisvusaastate jooksul pange tahele et aastatel 18991902 ning 19061909 oli riik ameerika uhendriikide kontrolli all ja riiki valitsesid kubernerid nende hulgas oli ka tulevane president william howard taft motestatud lause mingis kindlas keeles on selle keele sonade loplik jada mis on kooskolas selle keele grammatikaga ja mida saab kasutada millegi utlemiseks kusimiseks voi kaskimiseks naiteks voti on mati all on eesti keeles motestatud lause millega saab oelda et voti on mati all seevastu lause on all voti mati koosneb kull samadest sonadest ent ei ole eesti keeles motestatud lause mere sees on must torn on ingliskeelsete sonade jada kuid ei ole inglise keeles motestatud lause kull aga on seda eesti keeles lause vastavus keele grammatikale ja lause kasutatavus on ebamaarased moisted mis kipuvad uksteist maaratlema sona on keele vahim vaba vorm mille tunnuseks on voime esineda iseseisvalt koikidel leksikaliseerunud sonadel on tahendus sonad koosnevad morfeemidest mis on vahimad keeleuksused millel on iseseisev tahendus voi grammatiline funktsioon morfeemid koosnevad foneemidest mis on keele vahimad tahendust eristavad uksused haalduspohise kirjasusteemi puhul voib sonaks nimetada ka haaliku voi haalikute grupi uleskirjutust kirjatahtede abil sonade kirja panemiseks on ka teisi meetodeid nt piktogrammide voi hierogluufidena sona all voib paljudes kirjasusteemides moista tahtede loplikku jada mis on naabersonadest eraldatud tuhikutega ja esitab keeleliselt sonavormi kreeka riigipeade loend loetleb kreeka riigipeasid filipiinide riigipeade loend koondab endas riigi presidente alates riigi faktilisest iseseisvusest riik iseseisvus taielikult alles 4 juulil 1946 siin on valja toodud loend naistest kes on olnud riigipead loendis ei ole valja toodud naismonarhe ega naisvalitsusjuhte kes ei ole samaaegselt riigipead alates 20 sajandi keskpaigast on koige rohkem naisriigipaid olnud san marinol kokku 17 kusjuures kolm neist on kaks korda olnud riigi kaptenregent tammiski nukk saksa keeles tammiskoots on muhu saare pohjaosa loodepoolseim neem see asub moisakula territooriumil neeme geograafilised koordinaadid on kaugemale pohja eendub muhus vaid seanina tammiski vois nime saada kunagise tammede rohkuse jargi tanapaeval on tammesid palju rohkem pallasmaa kula pool samuti on voimalik et muhu pohjaosa kohanimed on seaninast laane pool nihutatud voi on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud lepaninal jargmisel suuremal nukil ei ole uhtegi leppa sanglepad kasvavad hoopis seaninast monisada meetrit laanes asuva vaiksema maasaare lahedal kull aga kasvavad lepanina juures tammed mida tammiskil voib leida vaid paar vaiksemat nukki katavad paris pohjatipu lahedal turnpuud kadakad paakspuud poldmuraka ja mageda sostra poosad veidi louna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvosa valdavalt turnpuud kuni algab mannik suurematest lehtpuudest on sagedamad saar ja harilik pihlakas monikord voib kohata merikotkast ja teisi merelinde laanerannik on jarsem ja kivisem idarannik laugem ja kohati pillirooga kaetud laanerannikul 15 meetri kaugusel veepiirist asub 33 meetri korgune ja 154meetrise umbermooduga tammiski mustkivi mida on seostatud muhu kunstmuistendilise vagilase musta mardiga samuti suure tollu naisega talvel ja kevadel kuhjuvad nuki lahedale rusijaavallid jaamaed mille korgus monel aastal on ulatunud 10 meetrini ajalooliselt on tammiskilt kala puudmas kainud poitse ja moisakula inimesed seal asus vaike paadilauter mis ei ole sailinud tammiski rannasaunas elanud perest on teateid aastast 1854 enne teist maailmasoda elas tammiskil vahemalt uks pere parast soda sinna elanikke ei jaanud kuni 1952 on kaartidele margitud 34 hoonet praeguseks on sailinud ainult kiviaedade loigud nukile lahimad majad on monesaja meetri kaugusel moisakula rannauielu talu tammiski nukki viib nii pallasmaa kui ka moisakula poolt mooda rannaaart kehvas seisus katteta tee see artikkel raagib muhu saarel asuvast neemest muude kasutuste kohta vaata lehekulge seanina tapsustus seanina muhulased kutsuvad ka seana on muhu saare pohjapoolseim neem seanina asub nommkulas nime on koht saanud ilmselt selle jargi et lahedal lepikutes elab palju metssigu seaninal paiknevad korduvalt pankrotistunud endise kalatoostuse hooned kalatoostuse raudbetoonplokkidest ehitatud sadamasillal saavad randuda jahid seaninast kirdes paikneb vaike leemetikare vaidetavalt on seanina saare maakonna pohjapoolseim punkt kuid leemetikare pohjatipp asub veidi rohkem pohja pool leemetikarest lounas asub seanina ehk vorkaia paadisadam merel aitab navigeerida seanina tulepaak seaninast kuni 05 kilomeetri kaugusel pohja pool asuvate karide kohal on mere sugavus kohati ainult monikummend sentimeetrit 2017 aastal paigaldati madala juurde seanina pohjatooder olenevalt talveilmadest on soidetud seanina juurest hiiumaale salinomme kulani ka mitteametliku jaatee kaudu 1996 aastal puuti seanina lahedalt merest 29 meetri pikkune atlandi tuur seaninale viitab viiranommkula tee viimasel kilomeetril asuv liiklusmark siin on loetletud eesti poolsaari ja neemi adjanina aavalaiu saar alliots allinga nina ammulaid atjalaid ausneem austurgrunne neem bussby neem diby neem dirhami neem eeriksaare poolsaar eerikneem esisaar gabrieli poolsaar harilaid hauaneem hiiessaare neem hundipea neem ihasalu poolsaar juksirahu poolsaar juminda neem juminda poolsaar kaavi nina kaberneem kaberneeme poolsaar kahtla laid kakumae neem kakumae poolsaar kammilaneem karepa neem kastna poolsaar kastna nina kelnase neem kiipsaare nukk kootsaare nina kootsaare poolsaar kopli neem koplinina kopli poolsaar krimmi holm kubjamaa saar kuivassaare ots kurikneem kuusnomme poolsaar kopu poolsaar kardla neem karrslati neem kasmu poolsaar kubassaare poolsaar laidunina laikneeme langakari neem lembrilaid leeltse nina lepanina haademeeste lepanina muhu letipea neem liimneem liiva neem liivamae neem liivanuka ots linarahu neem liu saar lobi neem lohusalu poolsaar labara nina loosneem marksa neem muhukare muraja poolsaar muratsi poolsaar moisaholm maetaguse saar nasva ots natturi neem neolaid nigunina niikneem ninamaa neem ninase poolsaar noarootsi poolsaar nurmeniidi nina oosaare neem orjassaare nukk pakri neem pakri poolsaar palganeem paljassaare poolsaar pammana nina pammana poolsaar panganukk papina neem papissaar pedassaare neem piganeem pitkanina pitsernina pivarootsi poolsaar puhtu puise nina puise poolsaar purekkari neem purmemaa poolsaar purmesaar kungla purmesaar poide poosaspea neem pahkneem parispea poolsaar poorna saar puhadekare neem pussinina rahuneem ramsi neem ristna neem rohuneem roomassaare poolsaar rumpo nina rumpo poolsaar rumpo saar rubjagi neem saastna poolsaar sarve poolsaar sadama neem sadamneem salinomme poolsaar sarina neem sassi poolsaar savilo neem saxby neem seanina siiksaare nina sitna ots suur paljassaar suurtulpe poolsaar suurupi poolsaar sonninina sorve poolsaar saare nina saaretirp tagamoisa poolsaar tagasaar tahkuna poolsaar talneem tammiski nukk tammneem tapurla neem telise neem tiidunina tiirneem tirbi poolsaar tirbi saar toolse neem torila ots turbuneem turja laid tostamaa poolsaar touga saar takksaare poolsaar takulaid tarkma neem turineeme uhti nina uluneem vainupea neem vani saar vareslaid varesneem vergi neem vergi poolsaar viimsi poolsaar virtsu poolsaar vaike paljassaar argi neem ulesaare neem mihhail i fjodorovits feodorovits romanov ehk mihhail romanov vene keeles i 12 juuli vkj 1596 13 juuli vkj 1645 oli romanovite dunastia rajaja venemaal ta oli vene tsaar 11 juulist 1613 kuni surmani mihhail fjodorovitsi isa oli bojaar fjodor feodor nikitits romanov munganimi filaret ja ema ksenia ivanovna sestova romanova nunnanimi suur marfa romanovid nagu godunovid olid kostroma maaomanikud ka opritsniku tutar ksenia sestova oli parit kostromast tema ema oli opritsniku bogdan otrepjevi kes samuti oli parit kostromast tutar seega oli isehakanud dmitri ehk valedmitri i grigori otrepjev tema sugulane sellega seletatakse ka valedmitri i heatahtliku suhtumist romanovitesse mihhali isa patriarh filaret oli moskva tsaari ivan iv esimese abikaasa tsarinna anastasia vennapoeg ja tsaar fjodor i onupoeg ta valiti maakogu zemski sobor poolt 21 veebruaril 1613 kogu venemaa valitsejaks 16aastasena moskva tsaariks kroonimine leidis aset moskva kremlis uspenski katedraalis 11 juulil 1613 enne mihhaili valitsemisaega oli moskva tsaaririigis nn segaduste aeg mille tingisid senise valitseva tsaaridunastia rjurikovitsite valitsejateliini katkemine parijate puudumisel samuti toimunud sojad rzeczpospolitaga mihhail oli kaks korda abielus mihhail fjodorovits on maetud moskva kremli arhangelski katedraali sinivaal balaenoptera musculus on vaguvaallaste sugukonda vaguvaalade balaenoptera perekonda kuuluv mereimetaja suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi maal elanud imetaja monede vaidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom sinivaal on kuni 33 meetrit pikk ja kaalub kuni 150 tonni isasloom on emasest tavaliselt vaiksem suurima teaduslike meetoditega moodetud isendi pikkus oli 336 m 1922 tema ladinakeelne nimi musculus tahendab lihaseline kuid juhtumisi ka hiireke sinivaal elab koikides maailmamere avaosades valja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga kuljed ja koht helesinised heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused tal ei ole hambaid vaala suus on kiused nagu omamoodi lamellkardin hinnanguliselt voib sinivaal elada 80 aastat vanaks aga see ei ole tapselt teada sest vaalasid on hakatud individuaalselt jalgima alles hiljaaegu kindla peale on teada et vaikse ookeani kirdeosas elas uks sinivaal 34 aastat sinivaal toitub antarktilistes vetes hiilgevahilistest krillist arktilistes vetes vaiksematest koorikloomadest ta soob ka aerjalalisi ja muud zooplanktonit taiskasvanud sinivaal voib suua kuni 40 miljonit krilli paevas vaal toitub aladel kus krille koige rohkem leidub ja soob neid paevas kuni 36 tonni koos krilliga neelab ta kalmaare koorikloomi ja vaikseid kalu aga sihilikult ta neid ei soo sinivaala paevane energiavajadus on umbes 1 500 000 kcal paeval toitub ta rohkem kui saja meetri sugavusel oositi veepinnal isendid hoiduvad uksinda harvem kahekolmekaupa luhikest aega voib sinivaal ujuda kiirusega kuni 40 kmh arendades selleks voimsust 500 hj sukeldumisrekordiks on taheldatud 36 minutit 20 minutit kestev sukeldumine on sagedane 10 minutit on keskmine emane sinivaal saab sugukupseks 45 eluaastal isane 810 eluaastal emane sunnitab 23 aasta tagant 68 meetri pikkuse jarglase vaalapoeg imeb paevas umbes 90200 liitrit emapiima sundides kaalub vaal umbes 27 tonni sama palju kui taiskasvanud joehobu jarglast on tarvis imetada 78 kuud ja selle aja jooksul kasvab ta poole pikemaks iga paev joob vaike vaal 400 liitrit piima ja votab paevas juurde 90 kg poolteiseaastane vaal on juba 20 meetrit pikk sinivaala ainus looduslik vaenlane on mookvaal uuringu jargi kannab veerand sinivaaladest mookvaalade runnakuis saadud arme kuna mookvaalad sinivaalu nii sageli rundavad siis jarelikult peavad need runnakud vahel vilja kandma aga kui suur osa runnakutest mookvaalale edukalt lopeb on teadmata vaalakuttimise tagajarjel vahenes sinivaalade arv ligikaudu 200 000lt 1930 umbes 1000le 1965 kuni 1966 aastal sinivaalade puuk keelati tanapaeval on sinivaalasid umbes 10 000 ja nende arv kasvab aeglaselt aleksei i mihhailovits romanov ehk aleksei mihhailovits vene keeles i lisanimi vaikne 19 marts vana kalendri jargi 9 marts 1629 8 veebruar 29 jaanuar 1676 oli vene tsaar 16 juulist 1645 kuni surmani mihhail i fjodorovitsi poeg moskva tsaari aleksei mihhailovitsi tiitel oli kogu suur vaike ja valgevene isevalitseja aleksei oli troonile toustes 16aastane ja tema valitsuse alguses haaras voimu enda katte aleksei kasvataja bojaar boriss morozov kelle soovitusel abiellus aleksei 1648 aasta jaanuaris maria miloslavskajaga ettenagelik bojaar vottis aga endale naiseks maria oe ja sai niimoodi tsaari kalimeheks morozovi mahhinatsioonid loppesid nn soolamassuga moskvas soola hinda tosteti rahvas tungis kremlisse ja noudis soolamaksu kehtestajate valja andmist morozov saadeti kloostrisse parast morozovi pagendamist tegid aleksei oukonnas karjaari mitmed 17 sajandi venemaa silmapaistvaimad riigimehed kellest voiks eelkoige mainida afanassi ordinnastsokinit ja artamon matvejevit ta oli uks oma aja haritumaid venemaa riigipaid tema algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid sealhulgas venemaa seaduste kogu maakogu seadustik selle seadusega loeti naiteks talupojad sunnismaiseks aleksei i alustas venemaa aegunud sojavae uuendamist uueliigilise sojavae moodustamise ja venemaale valismaa sojaspetsialistide palkamisega allutas vene riigile seni kreeka kiriku voimu all olnud vene oigeusu kiriku riigis koos kirikujuhi patriarh nikoniga tema valispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 16541667 peetud soda rzeczpospolitaga mille kaigus ta vallutas rzeczpospolitalt bogdan hmelnitski juhitava ukraina ja liitis selle venemaa tsaaririigiga 8 jaanuaril 1654 sellele jargnenud sojas poolaga vallutasid vene tsaaririigi vaed poolale kuulunud maaalad ning aleksei i sai ka leedu ja polotski suurvursti valgevene voloonia ja podolski vursti tiitlid andrussovo vaherahuga laksid smolensk ja vasakkaldaukraina vene riigi valdusse kui rootsi 1655 aastal rundas rzeczpospolitat nagi osa aleksei oukonnast eelkoige ordinnastsokin selles head voimalust vallutada venemaale valjapaas laanemerele ja seelabi elavdada kaubandussidemeid laaneeuroopaga aleksei pidaski liivimaa vallutamiseks rootsiga edutu soja ja puudis vallutada riiat 1656 aastal sojategevuse lopetas 1658 aastal vallisaare vaherahu kolm aastat hiljem oli aleksei sunnitud jatkuva venepoola soja tottu leppima venemaa jaoks tulemusteta karde rahuga aleksei mihhailovitsi peeti venemaal tagantjarele eeskujulikuks tsaariks temaga puudis sarnaneda nikolai ii kes oma ainsa pojagi tema jargi nimetas ta suri 47aastasena 8 veebruaril 1676 ja maeti moskva kremli arhangelski katedraali aleksei surm vallandas voimuvoitluse miloslavskite aleksei 1 naise maria perekond ja naroskinite aleksei 2 naise natalja perekond perekonna vahel kuigi tsaar aleksei abielust natalja naroskinaga oli 1672 sundinud tulevane keiser peeter i sai esialgu tsaariks aleksei vanim poeg esimesest abielust 14aastane fjodor iii 16761682 aleksei mihhailovits romanov oli abielus kahel korral esimest korda abiellus maria miloslavskajaga 16241669 abielust sundisid teist korda abiellus 1671 aastal natalia kirillovna naroskinaga 16511694 abielust sundisid diogo antonio feijo diogu antoniu feizo 3 august 1784 sao paulo 10 november 1843 sao paulo oli brasiilia ainuregent regente unico 12 oktoobrist 1835 19 septembrini 1837 kes valitses brasiilia alaealise keisri pedro ii eest feijo sundis enda sonul tundmatute vanemate pojana feijo ordineeriti 25 veebruaril 1809 katoliku preestriks ta valiti 1821 brasiilia esindajana portugali uldisesse ja erakorralisse cortes isse 18211822 koos teiste brasiillastest saadikutega keeldus feijo alla kirjutamast portugali konstitutsioonile ning hiljem 1824 kritiseeris ta vaga teravalt selle autoritaarsust saadikutekoja liikmena sao paulo poolt 18261829 18301833 rundas feijo agedalt keiser pedro i poliitikat samuti astus ta valja preestrite tsolibaadi kaotamise eest parast keisri loobumist troonist 7 aprill 1831 ja alalise regendinoukogu valimist 17 juuni 1831 sai feijo juulis 1831 justiitsminister kuid astus 3 augustil 1832 tagasi sest senat keeldus vallandamast jose bonifacior alaealise keisri pedro ii opetaja kohalt juulis 1833 sai ta senaatoriks tema tegevus parlamendis oli innukas soltumatu ja julge 1834 valiti ta senati statistikakomitee liikmeks 7 aprillil 1835 valiti feijo valijameeste poolt neljaks aastaks regendiks haalte lugemise viis lopule uldkogu senati ja saadikutekoja uhine istung mis peeti senati hoones rio de janeiros 9 oktoobril 1835 11 oktoobril valiti feijo mariana piiskopiks kuid ei votnud seda kohta vastu 12 oktoobril 1835 andis feijo uldkogu ees senati hoones rio de janeiros ametivande feijo valitsus puudis peatada riigi lagunemist kuid ei suutnud jagu saada suurtest massudest para provintsis cabanagem ja rio grande do suli provintsis farroupilha halva tervise ja tema vastu suunatud ageda kriitika tottu kirjutas feijo 19 septembril 1837 alla siseministrile adresseeritud tagasiastumisavaldusele jargmiseks regendiks sai pedro de araujo lima parast tagasiastumist lahkus feijo rio de janeirost ning laks tagasi sao paulosse 1839 valiti feijo senati presidendiks hemorraagia tottu tekkis tal sama aasta lopul vasaku kehapoole halvatus see sundis teda jaama sao paulosse rio de janeiros kais ta ainult keiser pedro ii kroonimisel ja muudel erilistel puhkudel aastal 1842 uhines feijo liberaalidega kes rahulolematutena parlamendivalimiste tulemustega tostsid massu liberaalne revolutsioon kui caxiasi hertsog revolutsiooni maha surus siis feijo arreteeriti sorocabas ja pagendati vitoriasse espirito santo osariigis moni kuu hiljem ta vabanes ning naasis sao paulosse senati avaistungil 1843 esines ta kaitsekonega oma asjas diogo antonio feijo suri 10 novembril 1843 enne kui senat joudis tema asjas otsuse teha maria i braganca sunninimi maria francisca isabel josefa antonia gertrudes rita joana de braganca 17 detsember 1734 lissabon 20 marts 1816 rio de janeiro oli portugali kuninganna 24 veebruar 1777 16 detsember 1815 ja portugali brasiilia ja algarvede kuninganna 16 detsember 1815 20 marts 1816 tema taielik valitsejatiitel oli por graca de deus rainha do reino unido de portugal e do brasil e algarves de aquem e de alemmar em africa senhora de guine e da conquista navegacao e comercio da etiopia arabia persia e da india ta oli portugali kuninga jose i ja kuninganna mariana vitoria vanim tutar maria oli abielus alates 6 juunist 1760 oma onu dom pedroga kuningas joao v valitses 17061750 pojaga aastal 1777 sai ta portugali troonile koos oma abikaasaga kes sai kaaskuningaks pedro iii nime all parast pedro iii surma 25 mail 1786 ja nende vanima poja dom jose francisco xavier de paula surma 11 septembril 1788 kannatas maria niivord vaimse pinge all et jai vaimuhaigeks seetottu noudsid ministrid tema kolmanda poja dom joao maria jose francisco xavier de paula asumist riigipea kohale joao oli nous ja 10 veebruaril 1792 sai temast joao vi nime all asevalitseja kuninganna nimel parast edutuid katseid ravida maria i suvenevat vaimuhaigust asus joao ametlikult regendi ametisse 15 juulil 1799 novembris 1807 vallutas napoleon i armee portugali ja maria toimetati varjule brasiiliasse 27 november 1807 kuninganna ja ta kaaskond saabus rio de janeirosse 7 martsil 1808 olles taielikult teovoimetu oma haiguse tottu elas maria vaikuses ja eraldatuses kuni surmani 1816 edward i ka edward longshanks edward pikkkoib 17 juuni 1239 westminster middlesex 7 juuli 1307 burghonsands cumberland oli alates 20 novembrist 1272 kuni surmani inglismaa kuningas ja iirimaa isand ning alates 14 veebruarist 1254 chesteri krahv valitsejatiitel jumala armust inglismaa kuningas iirimaa isand ja akvitaania hertsog inglise keeles by the grace of god king of england lord of ireland and duke of aquitaine ladina keeles dei gracia rex anglie dominus hibernie et dux aquitanie parast 1282 alanud ulestousu mahasurumist 1284 laks wales inglismaa koosseisu alates 1301 kui edward i andis walesi printsi tiitli oma pojale edward iile kannab inglise trooniparija tiitlit walesi prints edward i puudis allutada ka sotimaad mis tal sealse parimistuli tottu ajutiselt ka onnestus william wallacei juhtimisel suutsid sotlased end kull uuesti vabaks voidelda kuid parast aastatepikkust voitlust suutis edward wallacei vangistada ja sotimaa uuesti allutada robert brucei juhtimisel suutsid sotlased oma iseseisvuse siiski taastada 1 novembril 1254 abiellus edward i kastiilia eleanoriga kellega sai 15 last 5 poega ja 10 tutart eleanor suri 1299 aastal lastest said taiskasvanuks 5 tutart ja 1 poeg neist lastest uks oli nunn aga koigi ulejaanute jareltulev sugu kestab tanapaevani 15 lapsest noorim edward ii paris oma isa trooni 10 septembril 1299 abiellus edward i prantsuse margueriteiga kellega sai kolm last kaks poega ja noorelt surnud tutre kummagi poja sugu kestab tanapaevani edward ii 25 aprill 1284 caernarvonshire wales 21 september 1327 gloucestershire oli inglismaa kuningas 13071327 iirimaa lord ja akvitaania hertsog tema valitsejatiitel oli edward ii sundis inglise kuninga edward i 16 lapse ja 5 pojana tema vendadest 4 olid juba surnud ja viimane suri samal aastal nii sai edwardist trooniparija tema odedest sai taiskasvanuks 5 ja kui maha arvata uks kellest sai nunn kestab neist ulejaanute sugu tanapaevani edward ii oli esimene walesi printsi tiitli kandja selle tiitli kinnitas inglismaa parlament 7 veebruaril 1301 edward ii sai inglise kuningaks 7 juuli 1307 20 jaanuar 1327 parast oma isa surma mis juhtus siis kui nad olid 7 juulil 1307 sojakaigul sotimaa vastu isa palus oma pojal jatkata soda sotlaste vastu kuid pojal puudusid isa pealehakkamine ja ambitsioonid ta oleks parema meelega elu nautinud aga kodumaa ebastabiilne poliitiline olukord ei voimaldanud eriti sedagi aadlike rahutused tema voimu ajal olid tavalised edwardi valitud soosikud ei olnud rahvale meeltmooda esimene soosik oli piers galveston kelle edward nimetas cornwalli hertsogiks galveston armastas teisi aadlikke solvata arvates et kuninga soosingu tottu ei juhtu temaga midagi siiski keeldus hulk hertsogeid 1310 osalemast parlamendi toos kui galveston selles kaasa teeb ja parlament kogunes alles parast galvestoni vabastamist 1312 aasta juunis teised aadlikud vangistasid galvestoni ja hukkasid ta 23 ja 24 juunil 1314 kaotas edwardi juhitud inglise sojavagi bannockburni lahingus havitavalt umbes 212 korda vaiksemale sotimaa vagedele mida juhtis sotimaa kuningas 13061329 robert bruce see lahing kinnistas sotimaa iseseisvuse kuigi ametlikult tunnustas inglismaa sotimaa soltumatust alles kummekond aastat hiljem bannockburni lahingut peavad opetlased inglismaa koige hullemaks sojaliseks kaotuseks parast 1066 toimunud hastingsi lahingut edwardi jargmised soosikud olid hugh le despenser vanem ja hugh le despenser noorem despenserid olid hullupoora ahned nad kuulutasid kehtetuks oigusparaseid lepinguid hoivasid teiste aadlike maid ja petsid neid et oma varandust suurendada parast seda kui nende vaenlasteks olid muutunud koik alates kuningannast kuni lihtrahvani pidi edward ii molemad le despenserid 1321 pagendama misjarel neist said mereroovlid prantsuse kuningas noudis akvitaania hertsogilt edwardilt akvitaania hertsogkonna gaskoonia eest maksu millest edward keeldus see tekitas kuningakodade vahel pingeid mida lahendama saatis edward oma naise isabellei kuid prantsusmaal leppis isabelle kokku roger mortimeriga et kukutavad ebapopulaarseks muutunud edwardi ja uueks kuningaks saab isabellei alaealine poeg edward iii kelle nimel siis isabelle ja roger saaksid valitseda need plaanid said teatavaks aga edward oli muutunud nii ebapopulaarseks et ta ei suutnud leida oieti kedagi kes talle appi tuleks peale le despenserite mis teiste soovi kuningat abistada veelgi vahendas roger mortimer ja isabelle tungisid inglismaale 1326 aasta septembris oktoobris tekkisid londonis rahutused sojavagi keeldus kuninga eest voitlemast ja edward pogenes walesi kuigi edward oli olnud walesi prints ei tahtnud sealsed elanikud inglismaale alluda vahistasid kuninga ja le despenserid ning andsid nad inglismaale valja kus le despenserid moisteti surma ja hukati isabelle oli probleemi ees ta soovis oma mehest vabaneda kuid viisil mis ei seaks kahtluse alla tema poja parimisoigust selleparast ei andnud ta edwardit riigireetmises suudistatuna kohtu alla vaid toenaoliselt tapeti edward londonis vangistuses ilma et teda oleks kohtu alla antud 1330 korraldas tollal 17aastane edward iii paleepoorde millega kukutas roger mortimeri ja laskis ta voimuliialdustes suudistatuna ilma kohtuta hukata isabelle pagendati riigi aaremaadele ometi on koik inglise kuningad alates henry viiist ka roger mortimeri jareltulijad edward ii sundis inglismaa kuninga edward i ja kastiilia eleanori 16 lapsena ja 5 pojana edward ii abiellus 25 jaanuaril 1308 aastal prantsusmaa kuninga 12851314 philippe iv tutre prantsuse isabellega 12951358 nad said neli last koik lapsed elasid oma isast kauem john suri 20aastaselt arvatavasti palavikku ulejaanud lapsed abiellusid joan abiellus sotimaa kuninga david iiga kuid lapsi tal ei olnud eleanoril oli abielust kaks poega kes said molemad taiskasvanuks kuid lapselapsi tal polnud edwardi sugu kestab tanapaevani ning koik tema jarel inglismaad ja suurbritanniat valitsenud monarhid on tema jareltulijad isabelle oli kolme prantsuse kuninga louis x philippe v charles iv ode kes koik jarglasteta surid seetottu arvas edward iii et prantsuse troon peaks kuuluma temale ja kuulutas iseend ka prantsuse kuningaks see pohjustas sajaaastase soja edward iii 13 november 1312 windsori loss berkshire 21 juuni 1377 surrey oli inglismaa kuningas ning iirimaa isand 13271377 lisaks oli ta akvitaania hertsog 13251339 akvitaania isand 13601369 ning ponthieu krahv 13251336 edward iii valitsusaja alguses teostasid riigivalitsemist regendina tema ema prantsuse isabelle ning tema favoriit roger mortimer edward iii asus reaalselt valitsema 1330 aastast edward iii sai tuntuks sajaaastase soja algatajana kuna tema arvates oli parast kapetingide pealiini 1328 aastal prantsusmaa kuninga charles iv valjasuremist prantsusmaal temal suurim oigus troonile kuna tema ema isabella oli charles iv ode mitte aga valois dunastial mis tegelikult valitsema asus prantslased olid lahtunud saali oigusest ja pannud troonile lahima meessoost sugulase edward taotles trooni aga philippe iv tutrepojana tegelikult ei oleks tal olnud oigust prantsusmaa troonile ka naisliini kaudu kuna sel juhul oleks edestanud teda parimisjargluses navarra kuninganna jeanne ii louis x ainus tutar aastal 1337 noudis prantsusmaa kuningas philippe vi akvitaaniat akvitaania hertsogilt ja inglismaa kuningalt edward iiilt tagasi edward omakorda noudis prantsusmaa kuninga tiitlit oma emapoolse vanaisa kuningas philippei jarglase oigustes see paastis valla sajaaastase soja milles nii plantagenetid kui ka valoisd noudsid ulemvoimu akvitaania ule prantsusmaa kuningana soja esimene pool oli inglastele edukas soja algul onnestus vaikesearvulisel inglise vael kus pohijou moodustasid hasti valjaopetatud vibukutid voitsid 1346 aastal crecy lahingus vallutasid piiramise jarel 1347 aastal calais katkuepideemia euroopas aastatel 13461353 parssis sojategevust ning katku surid ka edward iii lapsed joan thomas ja william 1356 aastal andsid inglise vaed poitiers lahingus havitava loogi prantsuse ruutliratsavaele seejuures langes poitiers lahingus inglaste katte vangi ka prantsusmaa kuningas jean ii hea valitses 13501364 kes elas vangistuses kuni elu lopuni inglased ei suutnud soda enda kasuks lopetada hoopis prantslased hakkasid edu saavutama soja esimese etapi lopuks onnestus prantslastel uuesti suurem osa kaotatud aladest tagasi voita aastal 1360 solmisid molemad pooled bretigny lepingu milles edward iii loobus prantsuse kroonist kuid jai akvitaania isandaks mitte lihtsalt hertsogiks siiski kui leping aastal 1369 murti jatkusid nii inglise nouded kui ka soda aastal 1362 tegi kuningas edward iii akvitaania isandana oma vanemast pojast edwardist akvitaania printsi tema poeg must prints edward jatkas omal kael hiljem soda prantsusmaal kuid mitte kuigi edukalt kuningas edwardi surma jarel sai inglismaa troonile aga tema lapselaps richard ii kuna prints edward oli 1376 aastal surnud edward iii vanemad olid inglismaa kuningas edward ii ja prantsuse isabelle tema ode joanna 13211362 abiellus sotimaa kuninga 13291371 david iiga kuid lapsi tal ei olnud edwardi ema prantsusmaa kuninga philippe iv tutre isabelle kolm venda louis x philippe v ja charles iv kapetingide dunastiast olid prantsuse kuningad kes koik meesjarglasteta surid seetottu arvas edward iii et prantsuse troon peaks kuuluma temale ja kuulutas iseend ka prantsuse kuningaks edward iii oli abielus 1328 aastast hainault philippa 131413151369 hainauti krahvi ja valoisd joani tutre ja prantsusmaa kuninga philippe iii tutretutrega kellega neil olid jarglased edward iv sunninimi edward plantagenet yorki hertsog 28 aprill 1442 rouen prantsusmaa 9 aprill 1483 westminster suurbritannia oli inglismaa kuningas ning iirimaa lord 4 marts 1461 2 oktoober 1483 vaikese vaheajaga 14701471 edward iv oli esimene inglise kuningas yorki dunastiast valitsejatiitel by the grace of god king of england and france and lord of ireland dei gracia rex anglie et francie dominus hibernie 1399 aastal rajas bolingbrokei henry inglismaa kuningas 13991413 henry iv lancasteri dunastia kui ta korvaldas voimult oma noo richard ii kelle voim ajendas laialdast vastasseisu aadlike seas henry iv ja tema poeg henry v inglismaa kuningas 14131422 valitsesid riiki tanu sojalisele vaprusele aga kui henry v suri paris trooni tema poeg henry vi inglismaa kuningas 14221461 ja 14701471 kes oli siis veel imik riiki hakkasid juhtima riiakad abivalitsejad kuna henry vi ei olnud voimeline riiki valitsema siis soovis yorki hertsog richard plantagenet asuda ise inglismaad juhtima ta oli edward iii teise ja neljanda poja jareltulija uhtlasi toestas ta end voimeka valitsejana esindades inglise krooni huve prantsusmaal ja iirimaal richard kais pidevalt kohut esilekuundivate lancasteri suguvosa esindjatega ja ka henry vi naise anjou margaretiga kes kartis et richard voib valja torjuda tema ja henry vi poja edwardi 1459 aastal uks yorki richardi peamisi toetajaid warwicki krahv richard neville tulles calaisst vallutas inglismaa ja vangistas kuningas henry vi northamptoni lahingus yorki richard tuli tagasi inglismaale ja hakkas inglismaa kaitsjaks protector of england aga ideed et temast saab kuningas ei kiidetud heaks margaret ja lepitamatud lancasteri aadlikud kogusid oma vaed pohjainglismaal kokku yorki richard laks neid oma vaega maha suruma aga ta tapeti lahingus 1460 aastal liikus lancasteri armee edasi louna poole kuni uue kokkuporkeni mida tuntakse teise st albansi lahinguna selle lahingu tulemusena vabastati henry vi londonisse lancasterid aga ei joudnud ja nad taandusid oma vagedega taas pohja edward yorki richardi vanim poeg kogus varsti yorki mehed taas kokku ja nad voitsid purustavalt towtoni lahingu 1461 aastal selle tulemusena sai edwardist inglise kuningas edward iv lancasterid korraldasid mitmeid ulestouse ja 1464 aastal vangistati taas henry edward laks aga tulli oma peamise liitlase ja noustajaga warwicki krahvi richard nevillega lisaks sellele toukas ta veel eemale palju oma sopru ja voorandus isegi oma perekonnast sest eelistas luua pere elizabeth woodvilleiga kellega ta oli salaja abiellunud warwicki krahvi richard neville kellega oli edward tulli lainud puudis troonile aidata edwardi nooremat ja kadedat venda georgei kes oli clarencei hertsog ja lopuks tahtis ta aidata troonile henry vi aastal 1470 saigi henry vi taas kuningaks aga 1471 lukkas edward iv ta taas troonilt ning sai uuesti kuningaks warwicki krahvi richard neville ja lancasteri trooniparija surid barneti lahingus 1471 aastal ning hiljem tapeti ka henry vi jargnes rahuperiood mis kestis kuni 1483 aastani mil suri edward ta vend richard iii inglismaa kuningas 14831485 laskis tema pojad vahepeal kuningaks saanud edward v inglismaa kuningas 1483 ja shrewsbury richardi ebaseaduslikuks kuulutada ja sai ise kuningaks edward v 2 november 1470 westminster teadmata oli plantagenetite soost inglismaa kuningas ja iirimaa lord 9 aprillist 25 juunini 1483 sunnist saadik walesi prints ja chesteri krahv edward paris trooni parast isa kuningas edward iv surma 9 aprillil 1483 kui edward v oli 12aastane tema eest valitses ning tema ja ta venna richardi eest hoolitses nende onu gloucester hertsog richard kes 25 juunil 1483 neilt trooni vottis parast voimu uleandmist suleti edward v ja tema vend londoni towerisse hiljem neid enam ei nahtud nende saatuse kohta liigub rohkesti legende vaidetavalt leiti 1674 aasta umberehituste kaigus towerist kahe lapse skeletid kuigi nende kindlat kuuluvust noorele kuningale ja tema vennale pole kindlaks tehtud on need maetud westminsteri kloostrikirikusse valitsejatiitel by the grace of god king of england and france and lord of ireland dei gracia rex anglie et francie dominus hibernie edward vi sundinud edward plantagenet 12 oktoober 1537 london 6 juuli 1553 greenwich oli inglismaa ja iirimaa kuningas 28 jaanuar 1547 6 juuli 1553 henry viii ja jane seymouri poeg valitsejatiitel by the grace of god king of england france and ireland defender of the faith and of the church of england and also of ireland in earth supreme head dei gracia anglie francie et hibernie rex fidei defensor et in terra ecclesie anglicane et hibernice supremum caput edward sundis 1537 aastal kui ta isa henry viii oli juba 46aastane tema ema suri aga paar paeva parast sunnitust ema eest oli talle henry viii viimane naine katherine parr kes suri 1548 aastal edward sai vaga hea hariduse osutudes sama andekaks kui ta isa osates juba 9aastaselt kreeka ladina ja prantsuse keelt ent samas hoiti teda ka muust maailmast aarmiselt eraldatult sest ta isa kartis paaniliselt et midagi voib ta ainsa seadusliku meessoost jareltulijaga juhtuda edwardi tervis oli sunnist saadik kullaltki nork tal oli kahvatu naojume nagu ta vanaisal henry viil ning ta haigestus kergesti tanu katherine parrile sai edwardist ka veendunud protestant kes pooras usuasjade sisulisele kuljele tunduvalt rohkem tahelepanu kui ta isa edwardi lapsepolv jai aga luhikeseks sest juba enne kui ta joudis 10aastaseks saada suri henry viii ning edward kuulutati kuningaks tegeliku voimu haaras enda katte kuninga onu lordprotektor somerseti hertsog edward seymour keda toetas lordkantsler richard rich ja kellega hakkas voimu parast voitlema vend thomas seymour kes abiellus katherine parriga ning puudis parast tolle surma saada enda naiseks henry viii tutart elizabethi peagi kupses vandenou edwardi kukutamiseks thomas seymour kavatseski panna troonile elizabethi ning ise kuningana valitseda 1549 aasta alguses plaanis ta kuningat roovida kuid selle nurjas edwardi lemmikkoera kohalolek jargnevalt vangistatud thomas seymour hukati kuid ka edward seymouri positsioon muutus uha ebastabiilsemaks sest ta ei tulnud toime riigi uha keerulisemaks muutuva majandusolukorraga samuti oli ta alustanud soda sotimaa vastu et saavutada edwardi ja lapskuninganna mary stuarti abielu mis oleks kahe riigi suhteid taas silunud kuid soda ei kulgenud hasti sest sotlastele tottasid appi prantslased riigis puhkesid rahutused ning edward seymour pidi rakendama karme meetmeid et neid maha suruda nonda muutus ta uha ebapopulaarsemaks lopuks sunnitigi edward vit edward seymouri riigireeturiks nimetama ning voimule tousis northumberlandi hertsog john dudley kes asus esile upitama oma kaitsealust jane greyd samuti henry vii lapselast keda ta lootis edwardiga naita edward seymour hukati aga 1552 aastal samal ajal viidi labi oluline poore protestantismi poole ladinakeelne missa keelustati ning anti valja ka ingliskeelne palveraamat selle reformi taga olid dudley ja caneterbury peapiiskop thomas cranmer ent kindlasti toetas seda ka kuningas kes teatavasti oli veendunud protestant kuid see muudatus oli vastukarva nii paljudele katoliku usule truuks jaanud ulikutele kui ka lihtinimestele kelle harjumusparaseid usulisi traditsioone nii tosiselt muudeti seega sillutas see teed hilisemale katoliiklikule restauratsioonile mary i ajal kes valmistas oma kuningast vennale usuliste veendumuste parast tosist meeleharmi 1552 aastal haigestus edward aga rougetesse ning oleks peaaegu surnud vaevalt paranenud haigestus ta aga tiisikusse ning suri vaid 15aastasena 1553 aasta juulis john dudley mahhinatsioonide tulemusena tousis troonile sama noor jane grey edward vii sunninimega albert edward 9 november 1841 london 6 mai 1910 london oli suurbritannia ja iirimaa uhendkuningriigi kuningas ja india keiser alates 22 jaanuarist 1901 kuni surmani aastal 1910 edward oli esimene saksicoburgi ja gotha soost briti monarh tema ema oli kuninganna victoria ja isa prints albert valitsejatiitel jumala armust suurbritannia ja iirimaa uhendkuningriigi ja briti ulemeremaade kuningas usu kaitsja india keiser inglise keeles by the grace of god of the united kingdom of great britain and ireland and of the british dominions beyond the seas king defender of the faith emperor of india ladina keeles dei gratia britanniarum rex fidei defensor indiae imperator et tema ema elas kaua sai edward kuningaks alles 59aastaselt kui ta oli walesi prints siis tunti teda rohkem esimese eesnime jargi albertina et aga seda nime peeti saksaparaseks ja sellenimelisi valitsejaid polnud inglismaal enne olnud kasutas ta valitsejana oma teist eesnime teda on nimetatud euroopa onuks sest ta oli paljudele valitsejatele onu sealhugas saksamaa keisrile wilhelm iile ja venemaa keisrile nikolai iile tema teine huudnimi oli edward nautleja tema ema kuninganna victoria kutsus teda bertieks ta abiellus 10 martsil 1863 taani kuninga christian ix vanima tutre alexandraga paaril oli kuus last edward viil oli ka hulk armukesi ja mitu abieluvalist last tema viimase armukese alice keppeli lapselaps on camilla parker bowles kes oli walesi printsi armuke ja nuud on tema abikaasa edward vii matustel sai kokku suur osa euroopa kroonitud peadest ja neid on tagantjarele nimetatud vana euroopa matusteks varsti puhkenud maailmasojas sodisid paljud neist uksteise vastu paljud kaotasid ka voimu 1908 aasta maikuus 2729 mail ukj 911 juunil toimus tallinnas kuningas edward vii ja nikolai ii 3paevane kohtumine mille eesmark oli solmida kahe riigi vahelised poliitilised ning sojalised koostookokkulepped riikide valisministrite juuresolekul solmiti leping makedoonias muudatuste labiviimiseks ja osmanite riigi norgestamiseks kohtumise jarel annetas kuningas 10 juunil 1908 suurbritannia kuningliku victoria ordu auliikme staatuse mitmetele venemaa riigi ja merevaetegelastele nende hulgas olid ka balti kindralkuberner parun aleksandr mollerzakomelski kes sai ordu suurristi auliikmeks tallinnas asunud laevastiku ulem nikolai von essen ruutelkomandor eestimaa tsiviilkuberner izmail korostovets ruutelkomandor tallinna politseimeister lev tsitserosin 4 jark ja tallinna politsei abikomissar ivan gensior 5 jark edward viii edward albert christian george andrew patrick david windsor 23 juuni 1894 surrey 28 mai 1972 oli suurbritannia ja pohjaiiri uhendkuningriigi iirimaa ja briti ulemeremaade kuningas ning india keiser 20 jaanuar 1936 11 detsember 1936 tema valitsejatiitel oli by the grace of god of great britain ireland and the british dominions beyond the seas king defender of the faith emperor of india dei gratia magnae britanniae hiberniae et terrarum transmarinarum quae in ditione sunt britannica rex fidei defensor indiae imperator edward on ainus briti monarh kes on vabatahtlikult troonist loobunud ja edward v jarel koige luhema valitsemisajaga monarh nad on ka ainsad briti monarhid keda pole kroonitud prints edward sundis 23 juunil 1894 surreys ta oli yorki hertsogi ja hertsoginna vanem poeg tema vanaisa oli walesi prints ja vanavanaema kuninganna victoria tema tiitel oli sunnist saati tema korgus yorki prints edward ta ristiti 16 juulil 1894 ning tema ristivanemad olid kuninganna victoria walesi prints albert edward ja printsess alexandra taani kuningas christian ix ja kuninganna louise wurttembergi kuningas wilhelm ii kreeka kuninganna olga venemaa tsareevits nikolai aleksandrovits saksicoburggotha hertsog ernst ii tecki hertsog franz ja hertsoginna mary adelaide ning cambridgei hertsog george edward sai nime oma surnud onu prints albert victori jargi keda tunti eddyna teised nimed george andrew patrick ja david tulid inglismaa sotimaa iirimaa ja walesi kaitsepuhakutelt kuid perekonnaringis kutsuti teda alati davidiks edwardi isa george oli trooniparilusjarjestuses teisel kohal ja seega oli edward sunni ajal kolmandal kohal edwardil oli ka neli venda ja uks ode albert mary henry george ja noorelt surnud prints john edwardist sai automaatselt cornwalli hertsog rothesay hertsog carricki krahv ja renfrew parun 6 mail 1910 kui tema isa tousis troonile kui kuningas george v 2 juunil 1910 sai edwardist ka walesi prints ja chesteri krahv 1911 toimus ka ametlik tseremoonia keskajast alates esmakordselt walesis kui puhkes esimene maailmasoda oli edward just saanud nii vanaks et uletas rindele mineku vanuse alampiiri ja tahtis sotta minna tal lubati armeega uhineda ja seal teenida kuid valitsus keelas teda eesliinile saata moeldes kahjule mida trooniparija kinnivotmine voi hukkumine voiks kaasa tuua sellele vaatamata uritas edward tihti ise eesliinile jouda tema piiratud roll sojas tostis ta populaarsust veteranide hulgas 1920 aastate jooksul esindas edward oma isa kuningas george v kodus ja valismaal erinevatel uritustel ta uritas parandada olukorda riigi eriti vaesunud piirkondades parast suurt majanduskriisi 1929 kulastas ta eriti lootusetus olukorras piirkondi ja sisendas inimestele lootust 1928 andis george v edwardile maja berkshireis kus viimane vottis vastu mitmeid abielunaisi teda kulastasid angloameerika tekstiiliari parijanna freda dudley ward ameerika filminaitleja mildred harris ja thelma furness viimase kaudu tutvus prints aga ameeriklanna wallis simpsoniga simpson oli oma esimesest abikaasast lahutanud 1927 ja samal aastal ka uuesti abiellunud wallisest ja edwardist said armukesed edwardi suhe wallisega norgendas veelgi tema labisaamist oma isa george vga kuningas ja kuninganna keeldusid wallist oukonnas vastuvotmast ning printsi vend albert kannustas edwardit sobilikku abikaasat otsima edward oli aga wallisesse armunud edwardi afaar ameeriklannaga joudis nii kaugele et mi5 hakkas paari suhte iseloomu uurima ja analuusima salateenistuse uks raport utleb paistis et pow prince of wales walesi prints on taielikult naise kapa all valitsuses pohjustas kahtlase minevikuga ameeriklannast lahutatu mojuvoim trooniparija ule palju arevust kuningas george v suri 20 jaanuaril 1936 ja edward tousis troonile kui kuningas edward viii jargmisel paeval rikkus ta protokolli jalgides enda kuningaks kuulutamist koos veel teise mehega abielus oleva wallisega oli selgeks saamas et edwardi soov oli wallisega abielluda ipswichis tuli arutlusele wallise abielu lahutusprotsessi kiirendamine briti valitsuse mojuvoimsad isikud taunisid taielikult edwardi suhteid wallisega eriti arvestades fakti et edward oli anglikaani kiriku pea ning kirik keelab parast lahutust abiellumise edwardi pakkumise morganaatilise ehk ebavordse abielu kohta lukkasid peaminister ja valitsus tagasi edwardi kaitumine pohjustas valitsusringkondades ebakindlust kuna ta sekkus ka poliitilisse ellu ta kulastas walesi lounapiirkondades asuvaid soekaevandamisasulaid mis kannatasid toopuuduse kaes ministrid ei tahtnud saata valitsusdokumente edwardile kuna kardeti et ta poorab neile vahe tahelepanu veel rohkem kardeti aga voimalust et wallis voib dokumente naha scotland yardi inspektorid jalitasid paari peaministri kasul 16 juulil 1936 ebaonnestus kuninga vastu suunatud atentaat jerome banningan uritas kuningat tulistada buckinghami palee lahedal politsei markas relva ja tegutses kiirelt vahistades banningani kohtus uritas mees vaita et morva olid 150 naelsterlingi eest tellinud valismaised joud kuid see vaide ei veennud kohut 16 novembril 1936 kohtus edward peaminister stanley baldwiniga ja utles et soovib wallis simpsoniga abielluda kohe kui naise lahutus joustub peaminister andis vastuseks kuningale kolm valikut abielust loobumine wallisega abiellumine ministrite tahte vastaselt voi troonist loobumine oli selge et edward ei suuda wallisest loobuda ministrite tahte vastaselt abiellumine oleks viinud pohiseadusliku kriisini ka dominioonide peaministrid olid selgelt oelnud et on abiellumise vastu vaid iirimaa oli teist meelt sellise vastuseisu ees otsustas edward troonist loobuda kuningas kirjutas troonist loobumise aktile alla 10 detsembril 1936 oma kolme venna yorki hertsogi gloucesteri hertsogi ja kenti hertsogi juuresolekul 11 detsembri ohtul poordus edward tituleeritud prints edward briti rahva poole raadioulekandes ta selgitas oma tegu oeldes ma olen leidnud olevat voimatu kanda kuningaks olemise kohustuste rasket koormat ja vabastan end sellest ametist kuna ma sooviksin seda teha kuningas olla koos naisega keda ma armastan parast ulekannet lahkus edward prantsusmaale saades wallisega kokku alles mitme kuu parast kui tema lahutus joustus tema vend yorki hertsog tousis troonile kui kuningas george vi ja tolle tutrest printsess elizabethist sai trooniparija 12 detsembril 1936 teatas uus kuningas george vi et annab oma vennale windsori hertsogi tiitli ja tostab ta erinevate briti ruutliordude korgeimale astmele edward saigi kohe tuntuks kui windsori hertsog ehkki see tiitel anti seaduslikult talle alles 27 mail 1937 taastati ka tiitel kuninglik korgus kuid samas oli eraldi valja toodud et tema abikaasa ja voimalikud jareltulijad ei palvi seda tiitlit moned ministrid soovitasid tiitli eemaldamist ka edwardilt kuna ta oli troonist loobunud kuningas george aga ei olnud sellega pari hertsogitiitel andis edwardile ka voimaluse kohale lordide kojas ja ta poleks soovi korral saanud alamkojas valimistel kandideerida windsori hertsog abiellus vahepeal lahutatud wallis simpsoniga 3 juunil 1937 prantsusmaal chateau de candes kuigi anglikaani kirik keeldus liitu tunnistamast oli uks yorkshirei episkopaalse kiriku liige reverend robert jardine nous kiriklikku tseremooniat labi viima millega hertsog ka heameelega noustus ukski kuningliku perekonna liige laulatusel ei viibinud windsori hertsoginnale tema kuningliku korguse tiitli andmisest keeldumine ning ka rahaasjade korraldamine pohjustas hertsogi ja teiste kuningliku perekonna liikmete vahel aastateks pingeid hertsog oli ka eeldanud et parast monda eksiilis veedetud aastat voib ta inglismaale naasta kuid george vi ahvardas ta naasmise korral rahalisest huvitusest ilma jatta 1937 aastal kulastasid windsori hertsog ja hertsoginna eraviisiliselt adolf hitleri kutsel saksamaad seejarel asus paar elama prantsusmaale 1940 aastal kui sakslased pohjaprantsusmaale tungisid pogenesid windsorid esmalt biarritzi seejarel hispaaniasse hiljem kolisid nad portugali kus elasid pankuri juures kel olid tihedad sidemed saksamaa saatkonnaga paljud ajaloolased arvavad et hitler oleks inglismaa vallutamise korral edwardist ja wallisest teinud uue kuningapaari ta olevat ka wallisele oelnud sinust saaks hea kuninganna samuti leiavad ajaloolased et windsori hertsogipaarile oli fasism enne ja parast teist maailmasoda sudamelahedane see arvamus pohineb sojaaegsetel materjalidel mis avaldati 1996 ja 2003 aastal ettekanntest ilmnes et hertsog ei olnud saksamaa vaenlane ja mees oli ainus briti esindaja kellega hitler arutas oma sojajargseid plaane parast soda poordus paar tagasi prantsusmaale neuilly linna pariisi lahedal kus nad veetsid ka oma pensionipolve nad korraldasid pidusid ning reisisid tihedalt pariisi ja new yorgi vahel 1951 avaldas hertsog raamatu uhe kuninga lugu a kings story mis pohines tema malestustel paar esines ka televisioonis ja viibis valges majas president richard nixoni vastuvotul kuninglik perekond ei aktsepteerinud wallist kunagi ega votnud teda vastu ehkki hertsog ise kohtus mitmel korral oma ema ja vennaga 1965 aastal kaisid hertsog ja hertsoginna londonis kus neid kulastasid elizabeth ii kenti hertsoginna ja printsess mary 1968 aastal olid nad viimast korda uhendkuningriigis kui toimusid kenti hertsoginna matused hertsog suri 28 mail 1972 pariisis korivahki ja ta maeti inglismaale frogmorei kalmistule windsori lossi lahedal hertsoginna suri neliteist aastat hiljem 24 aprillil 1986 pariisis ta maeti oma abikaasa korvale ning tema matustel osalesid ka elizabeth boweslyon ja gloucesteri hertsoginna tema hauakivil on lihtsalt kirjas wallis windsori hertsoginna hertsogil ja hertsoginnal ei olnud jareltulijaid jean i 15 november 1316 pariis 1920 november 1316 pariis oli prantsusmaa ja navarra kuningas kogu oma luhikese elu ajal ta kuulus kapetingide dunastiasse jean sundis louis x ja tema teise abikaasa ungari clemencei ainsa pojana viis ja pool kuud parast oma isa surma enne jeani sundi valitses regendina louis x vend philippe tulevane kuningas philippe v jean elas ainult viis paeva ja suri 1920 novembril ta maeti saintdenis basiilikasse paljud uskusid et jeani onu tulevane kuningas philippe v pohjustas tema surma et trooni endale saada raagiti ka et philippe olevat lasknud lapse roovida ning asendanud ta surnud lapsega 1350 aastatel ilmus provenceis valja mees kes vaitis et tema ongi jean i ta pandi ruttu vangi ja ta suri seal jean ii hea le bon 26 aprill 1319 le mans prantsusmaa 8 aprill 1364 london inglismaa oli prantsusmaa kuningas 1350 1364 ja burgundia hertsog jean i hea 13611363 valitsejatiitel jean ii isa oli philippe vi 12931350 ja ema oli burgundia jeanne 12931348 abielust sundis 8 poega ja 3 tutart kellest suureks sai uksnes kaks poega jean ja orleansi hertsog philippe de valois 13361375 isa alustas 1337 sajaaastast soda ja viibis sageli sojas ning sel ajal valitses riiki ema kes sellega hasti hakkama sai ema oli lombakas tol ajal peeti fuusilist puuet patu ja kurjuse tunnuseks ning seetottu ei suhtunud paljud temasse hasti kuigi pidid kuninga kasul talle kuuletuma jeanne oli haritud naine kes armastas kirjatarkust ja opetas seda ka poegadele 12 septembril 1348 suri ema katku 29 jaanuaril 1349 abiellus isa uuesti navarra blancheiga 13311398 blanche oli tuntud niihasti ilu kui moistuse poolest 22 augustil 1350 isa suri blanche sunnitas 1351 aasta mais postuumse tutre jeannei 13511371 kuigi blancheile tehti parast seda abieluettepanekuid lukkas ta need tagasi ning keskendus oma tutre ja noorema kasupoja kasvatamisele philippe abiellus kuid lapsi tal ei olnud jeanne suri oma pulmareisil ja temalgi polnud lapsi jean ii nimetati 1332 anjou krahviks mainei krahviks ja normandia hertsogiks 1344 poitiers krahviks 1345 akvitaania hertsogiks ning 13611363 oli ta burgundia hertsog esialgu plaaniti jeani abielu inglismaa kuninga edward ii tutre inglismaa eleanoriga 13181355 kuid poliitilistel pohjustel ei saanud see teoks philippe vi kutsus tsehhimaa kuninga johann von luxemburgi fontainebleusse labiraakimistele sest kumbki vajas teise toetust johann unistas lombardia vallutamisest ning philippe lubas talle et kui tal see onnestub ei tee prantsusmaa talle mingeid takistusi ja tunnustab teda lombardia valitsejana omakorda johann lubas philippeile 400 jalavaelast kui peaks algama soda varsti sajaaastane soda algaski lepingu kinnituseks solmiti abielu johanni tutre jutta von luxemburgi 13151349 ja jean ii vahel jutta keda prantsusmaal bonneiks nimetati oli ka vanuselt sobivam abikaasa kui eleanor kes polnud veel lapsekandmise ikka joudnud jean kuulutati taisealiseks 26 aprillil 1332 ning sel puhul sai ta anjou mainei ja normandia nimeliseks valitsejaks 28 juulil 1332 laulatati jean ja jutta pariisi kagupoolse eeslinna meluni jumalaema kirikus pulmad kestsid kaks kuud ning pulmakulalisi oli 6 tuhat nende seas burgundia lotringi ja brabandi hertsog abielust sundis 4 poega ja parast seda veel 5 tutart kui maha arvata seitsmes ja kaheksas laps kes molemad 4aastasena surid said koik ulejaanud lapsed taiskasvanuks ja koigi nende jareltulev sugu kestab tanapaevani jutta suri 11 septembril 1349 11 kuud parast viimase lapse sundi 34aastaselt muhkkatku 19 veebruaril 1350 abiellus jean ii uuesti seekord auvergnei ja boulognei krahvinna jeanne iga kes oli jean ii kauge sugulane jeanne i oli suurte valduste ainus parija esimesest abielust olid tal pisike poeg ja tutar jeanile sunnitas ta veel kaks tutart ja kolmanda lapse kelle sugu ei ole teada aga koik teisest abielust sundinud lapsed surid vaga noorelt kuid ka jeanne i esimesest abielust sundinud tutar jeanne ja poeg philippe surid umbes 16aastaselt 1360 ja 1361 parijateta katku ning jeanne i valdused jagati suurnike vahel laiali jean ii oli isegi abielu arvestamata jeanne i uks lahedasimaid elusolevaid sugulasi ja seetottu uks peamisi parijaid 1350 aastal parast isa philippe via surma sai jean prantsusmaa kuningaks jean iina 22 augustist 1350 8 aprillini 1364 aastal kuigi jean ii oli normandia hertsog ei olnud tal normandia ule mingit voimu normandia jaoks oli merekaubandus tahtsam kui kaubandus mooda seinei ja normandia sidemed inglismaaga olid tugevamad kui prantsusmaaga ehkki nime poolest prantsuse alamad toetasid normandia suurnikud sajaaastases sojas inglismaad jean ii kogus suure sojavae ja laks sellega inglaste vastu keda juhtis must prints edward 19 septembril 1356 toimus poitiers lahing selleks et teda ara ei tuntaks riietas kuningas end ja veel 19 ruutlit tapselt uhtemoodi et neid ara ei tuntaks lahing loppes prantsusmaale katastroofiliselt peaaegu koik ruutlid kas langesid vangi voi said surma kui inglased siis uurima hakkasid keda neil on onnestunud vangi votta selgus et nende kaes on koguni kuningas jean viidi bordeauxsse kus teda aastaid vangis hoiti et lunaraha ule kaubelda 1358 kui jean ii vangis oli toimus prantsusmaa koigi aegade suurim talupoegade ulestous zakerii mis veriselt maha suruti ulestousnute juhid kutsuti labiraakimistele aga loodi kohapeal maha sest kuna nad polnud aadlisoost ei kehtinud nende kohta sojapidamise ja viisakuse reeglid bretigny rahulepinguga maarati lunaraha suuruseks 3 miljonit krooni nii suurt summat polnud prantsusmaa riigil votta jean jattis oma vanuselt teise poja louis pantvangi ja ta lasti koju lunaraha koguma 1363 aasta juulis selgus et louis on vangist pogenenud niisugune kaitumine oli alandav ja jean ii otsustas et peab seetottu kohe ise inglismaale vangi poorduma seda noudsid usk ja au oukond puudis teda umber veenda aga tulutult ta soitis samal talvel londonisse kus teda pidulikult vastu voeti kuid juba mone kuu parast haigestus jean tundmatusse toppe ja suri aprillis savoy lossis mis wat tyleri ulestousu kaigus 1381 havitati jeanile jargnes prantsusmaa troonil tema vanim poeg charles v hektar luhend ha pikalt hektoaar on mittesusteemne pindalauhik kuid on ametlikult sisusteemi uhikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud jane sunninimi leedi jane grey oktoober 1537 leicestershire 12 veebruar 1554 london oli inglismaa prantsusmaa ja iirimaa kuninganna 6 juuli 10 juuli 19 juuli 1553 oma luhikese valitsusaja jargi saanud huudnimed 9 paeva kuninganna voi 13 paeva kuninganna valitsejatiitel by the grace of god queen of england france and ireland defender of the faith and of the church of england and also of ireland in earth supreme head dei gracia anglie francie et hibernie regina fidei defensor et in terra ecclesie anglicane et hibernice supremum caput jumala armust inglismaa prantsusmaa ja iirimaa kuninganna usu kaitsja ning inglismaa ja uhtlasi iirimaa kiriku maapealne ulempea jane gray oli henry grey ja leedi frances brandoni tutar tema elu esimesest kumnest aastast kuigi palju teada pole 1547 aastal sai temast katherine parri hoolealune ning selle tulemusel ka veendunud protestant ning seega edward vi mottekaaslane inglismaa regendiks purgiv thomas seymour plaaniski teda edwardiga naita sest oli teada et janegi voib henry viii testamendi kohaselt troonile pretendeerida samas oli seymouril ka teine plaan nimelt abielluda ise henry tutre elizabethiga ning edward vi kukutada ent seymouri afaarid tulid avalikuks ning ta hukati nii jaid janei ja edwardi pulmaplaanid esialgu katki kuid 1551 aastal otsustas regendiks saanud northumberlandi hertsog john dudley selle idee ellu viia jane kutsuti oukonda ning teda esitleti mitmetel avalikel uritustel valismaa saadikutele ent kuna edwardi tervis 1553 aasta algul jarsult halvenes abiellus jane 21 voi 25 mail 1553 hoopis john dudley poja guildford dudleyga jargnevalt paris jane inglismaa trooni dokumendi letters patent for the limitation of the crown alusel millele oli john dudley suunamisel alla kirjutanud edward vi janei oigus troonile tulenes ema kaudu kes oli mary tudori tutar too omakorda kuningas henry vii tutar seda dokumenti parlament aga ei kinnitanud henry viii valitsemisaja parlamendi aktid soovitasid aga kaaluda teisi kandidaate troonile henry oli paika pannud parimiskorra mille kohaselt pidi edwardi surma jarel troon minema pooloele maryle seejarel aga elizabethile alles seejarel vois troon minna janeile kes oli henry oetutar ent probleem oli selles et mary oli katoliiklane elizabeth aga eelmiste voimumeeste seymouride kaitsealune edward vi aegne viimane regent john dudley soovis aga jane grey voimule tostmisega oma positsioone veelgi tugevdada samuti tegi see samm tema pojast sama hasti kui kuninga edward vi surma 6 juulil 1553 hoiti janei eest saladuses kuni 9 juulini 10 juulil toodi jane syonist londonisse ja kuulutati kuningannaks ta ise oli kull selle vastu ent dudley tema vanemad ning teised voimutegelased suutsid teda siiski mojutada krooni vastu votma kuid edwardi poolode printsess mary keeldus janei kuningannana tunnustamast 14 juulil lahkus northumberlandi armee cambridgest et suruda alla mary toetajaskond kuid sellest polnud kasu mary sai tunnustuse norwichist colchesterist devonist oxfordshireist ja teistest kohtadest enamik inglasi hoidis tema kui henry viii nimetatud ametliku parijanna poole enamik inglismaa voimutegelasi kaldusid samuti maryt toetama ning dudley riigi tegelik valitseja jai sisuliselt uksi jane lukustas end towerisse dudley tottas aga sojavaega londonist minema 19 juulil kuulutasid salanoukogu privy council liikmed mary kuningannaks ning samal ajal asus maryt toetama ka janei isa jane ta abikaasa ja john dudley vangistati ning heideti towerisse esialgu janei ja ta abikaasa elu saasteti sest neid loeti pigem dudley intriigide ohvriks kuid kui mary oli oma voimu kindlustanud ning keisririigi poolse kindla toe saanud hukati jane 21 veebruaril 1554 john maata 24 detsember 1166 voi 1167 oxford 1819 oktoober 1216 nottinghamshire inglismaa oli inglismaa kuningas iirimaa lord normandia ja akvitaania hertsog ning anjou krahv 27 mai 1199 19 oktoober 1216 john tousis troonile parast vanema venna richard i lovisuda surma 1199 aastal 1202 aastal kuulutas prantsusmaa kuningas philippe ii john maata reeturvasalliks john maata abiellus uhe oma vasalli kihlatuga gloucesteri krahvinna isabellaga ja vallutas tema laanid prantsusmaal philippe ii suurendas oma domeeni alad prantsusmaal kahekordseks normandia anjou bretagne jm loirei joest pohja poole jaavate alade arvel nende alade kaotamisega loppes ka plantagenetide suurriik canterbury peapiiskopi hubert walteri surma jarel 13 juulil 1205 valis ruhm munki tema jarglaseks alamprior reginaldi inglise piiskopid ei tunnustanud munkade valikut ja saatsid oma esindaja paavsti juurde 11 detsembril 1205 peeti uued peapiiskopi valimised mille alusel sai peapiiskopiks john de gray keda tunnustas ka inglismaa kuningas john maata paavst innocentius iii toetas munki kuid kuulutas molemad valimised kehtetuks ehkki kuningas pakkus paavstile 3000 marka et ta tunnustaks grayd peapiiskopina paavst kutsus roomas viibivad canterbury mungad kokku ja soovitas neil valida peapiiskopiks oma endise opingukaaslase stephen langtoni kes valiti ametisse ja puhitseti paavsti poolt 17 juunil 1207 kuningas john ei tunnustanud canterbury peapiiskopiks saanud langtoni ja ajas canterbury mungad nende valdustest minema mistottu innocentius iii pani 24 martsil 1208 inglismaa interdikti alla ekskommunitseeris novembris 1209 kuninga ja tagandas ta 1212 ametist 13 mail 1213 palus kuningas absolutsiooni ja sai parast seda paavsti vasalliks paavst andis prantsusmaa kuningale philippe ii augusteile korralduse john ametist korvaldada flandria krahvid olid prantsusmaa kuninga vasallid vasallivaldustega schelde joest laanes krooniflandria kroonvlaanderen ning ka saksa kuninga vasallid vasallivaldustega schelde joest idas keiserlik flandria rijksvlaanderen saksarooma riigi territooriumitel kui philippe ii ahvardas tungida inglismaale liikus philippe ii oma vasallidega bretagnei normandia burgundia ja akvitaaniast flandria krahvkonda karistamaks invasioonitoetusest keeldunud flandria krahvi philippe ii liikus kuni brugge linnani kus kohtus oma invasioonilaevastikuga philippe ii oli hakanud dammes ehitama suurt laevastikku et sellega inglismaad vallutama minna kuid inglismaa kuningas john maata sai sellest teada ja otsustas anda ennetava loogi 30 mail saabus 500laevaline inglise laevastik dammesse kus prantsusmaal oli 1700 soiduvalmis ja taieliku teemoonaga varustatud laeva aga prantslaste pohivagi oli genti linna piiramas ja laevastikku kaitses uksnes vaike ruhm mehi inglased rundasid viivitamatult ja vallutasid kogu laevastiku soitsid umbes 300 laevaga lisaks endi omadele inglismaale tagasi ja lasid enne sadakond laeva zwini pohja ummistades selle suudme nii et philippe ei saanud enam ulejaanud laevadega merele soita ja pidi ka need maha jatma 20 juulil 1213 vabastati john maata kirikuvande alt ja 29 juunil 1214 tuhistati interdikt john sodis prantsusmaa kuninga philippe iiga normandia hertsogkonna ja akvitaania hertsogkonna valduste ule mis alates plantagenetite dunastiasse kuuluva henry ii voimulesaamisest oli noile kuulunud 1214 aasta kevadel alustas john maata sojakaiku prantsusmaa laaneosasse et taasallutada anjou dunastia alad maabudes la rochelles vallutas ta lahedalasuvad linnused ning temaga liitusid poitou parunid ning ta jatkas sojakaiku abikaasa angouleme krahvinna isabella angouleme aladele limogesi ule kontrolli saavutamise jarel suundus ta lusignani dunastia aladele maikuu lopuks ta alistas geoffrey de lusignani ja nende kindlused juulikuus aga astus tema vastu valja prantsusmaa kuninga philippe ii poeg louis kuid otsustavat lahingut ei toimunud philippe ii sojas flandrias toetasid flandria krahvi saksarooma keiser otto iv ja teised philippe ii vastased vasallid ning inglise vaed william longespee juhtimisel kes aga kaotasid bouvinei lahingu parast prantsuse voitu bouvinei lahingus 27 juulil 1214 sailitasid inglise monarhid voimu ainult edelas guyennei hertsogkonnas john maata kaotuse jarel prantsusmaal tostsid feodaalid oma oiguste kaitseks parunite massu ja seetottu vottis john maata 1215 aastal vastu suure vabaduskirja magna charta libertatum millega kinnitas oma alamate oigused innocentius iii kuulutas 24 augustil 1215 magna carta kehtetuks kuna selle sisu ei kooskolastatud paavstiga ta ekskommunitseeris ka massulised aadlikud john oli inglismaa kuninga henry ii ja akvitaania eleanori poeg ning inglismaa kuninga richard lovisudame richard i noorem vend john abiellus 1189 aastal gloucesteri krahvinna isabellaga ja 1200 aastal angouleme krahvinna isabellaga napoleon i ehk napoleon bonaparte prantsuse keeles napoleon i bonaparte 15 august 1769 ajaccio korsika 5 mai 1821 saint helena saar oli prantsusmaa valitseja ja vaejuht napoleoni sunninimi oli itaaliaparane napoleone di buonaparte 1796 aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas napoleon juba prantsusparast nimekuju napoleon bonaparte napoleon valitses prantsusmaad 11 novembrist 1799 kuni 11 aprillini 1814 ja 13 martsist 1815 kuni 22 juunini 1815 11 novembrist 1799 kuni 25 detsembrini 1799 oli ta koos pierre roger ducos ja emmanuel joseph sieyesiga konsul 25 detsembrist 1799 kuni 18 maini 1804 oli ta esimene konsul 18 maist 1804 kuni 11 aprillini 1814 oli ta prantsuse esimese keisririigi prantsusmaa keiser jumala armust ja vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser par la grace de dieu et les constitutions de la republique empereur des francais ja alates 1809 aastast jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser par la grace de dieu et les constitutions de lempire empereur des francais korsika buonaparted parinesid itaalia vaikeaadli hulka kuulunud suguvosast mille esindajad olid 16 sajandil liguuriast korsikale asunud napoleoni isa nobile carlo buonaparte oli jurist kes 1777 aastal oli maaratud korsika vabariigi esindajaks louis xvi oukonda napoleoni peamine mojutaja lapsepolves oli tema ema letizia ramolino kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last napoleon sundis 15 augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena korsika saarel ajaccio linnas majas mis kannab nime casa buonaparte korsika oli tapselt aasta varem 15 augustil 1768 lainud versailles lepinguga ametlikult genova vabariigi kaest prantsusmaa okupatsiooni ja halduse alla tulevane keiser ristiti napoleone di buonaparte nime all kahekumnendatel eluaastatel vahetas ta selle valja prantsusparasema napoleon bonapartei vastu eesnime sai ta toenaoliselt onu jargi kuigi sama nime kandis ka tema vaikelapsena surnud vanem vend napoleon ristiti oma esimese sunnipaeva eel 21 juulil 1770 katoliku kiriku ajaccio katedraalis napoleonil oli seitse odevenda kes said taisealiseks ning kolm odevenda kes surid lastena napoleoni aadliparitolu ning perekonna suhteline joukus ja sidemed voimaldasid talle hariduse mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kattesaamatu jaanuaris 1779 astus napoleon autuni usklikku kooli et oppida prantsuse keelt ning sama aasta mais voeti ta briennelechateau sojakooli ta raakis rohutatud korsika aktsendiga ning ei oppinud kunagi korrektselt kirjutama napoleoni kaasopilased narrisid teda tema aktsendi parast ning ta puhendas end lugemisele eksamineerija markis napoleoni kohta et ta on alati silma paistnud oma puhendumisega matemaatikale ta on usna hasti tuttav ajaloo ja geograafiaga poisist saaks hea meremees opingud brienneis lopetas napoleon 1784 aastal misjarel asus edasi oppima ecole militairei pariisis see lopetas tema merevaeplaanid mis olid viinud isegi ideeni astuda briti merevakke ta asus hoopis oppima suurtukiohvitseriks samal ajal suri tema isa sellest tulenevalt vahenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lopetama uhe aastaga napoleon oli esimene korsiklane kes antud kooli lopetas 1793 aasta juulis lasi bonaparte trukkida vabariiklasi toetava pamfleti le super de beaucaire ohtusook beaucaireis mis toi talle prantsuse revolutsiooni uhe peamise juhi maximilien robespierrei venna augustin roberspierrei imetluse ja toetuse korsika paritolu antoine christophe saliceti abiga nimetati bonaparte vabariiklaste suurtukivae ulemaks touloni piiramisel linn oli vabariiklaste vastu ules tousnud ning selle olid hoivanud briti vaed bonaparte otsustas vallutada korgendiku mis lubanuks vabariiklaste suurtukivael survestada sadamat ning sundinuks briti laevad evakueeruma korgendiku hoivamiseks sooritatud runnak mille kaigus napoleon reide haavata sai viis linna vallutamiseni ning tema ulendamiseni brigaadikindraliks 24 aasta vanuselt bonaparte teod toid kaasa rahvapaastekomitee tahelepanu ning ta maarati prantsuse itaalia armee suurtukivae juhatajaks oodates oma kinnitamist antud ametipostile tegutses napoleon rannakindlustuste inspektorina vahemere rannikul marseille umbruses ta koostas plaani piemonte rundamiseks esimese koalitsiooni vastase soja kaigus ning saadeti augustin robespierrei poolt genovasse plaaniga uurida valja riigi kavatsused prantsusmaa suhtes robespierreide kukutamise kaasa toonud 9 termidoori riigipoorde jarel pandi bonaparte niceis koduaresti seotuse parast vendadega ta vabastati kahe nadala parast ning sai ulesandeks joonistada plaanid itaalia positsioonide rundamiseks prantsuseaustria soja tarvis ta vottis ka osa sojakaigust korsika tagasivallutamiseks brittidelt kuid kuninglik laevastik torjus prantsuse runnaku tagasi napoleon bonaparte kihlus joukast marseille kaupmeheperekonnast parit desiree claryga kelle ode julie clary oli abielus napoleoni venna josephiga 1795 aasta aprillis maarati ta laanearmee juurde mis oli hoivatud rojalistide vasturevolutsiooniga vendees kuna jalavae juures teenimist vois suurtukivaekindrali jaoks pidada madalamale ametikohale saatmiseks valtis napoleon kehvale tervisele viidates ametikohale asumist ta asus toole hoopis rahvapaastekomitee topograafiaburoosse ning soovis enda viimist kuigi edutult konstantinoopolisse plaaniga pakkuda enda teeneid turgi sultanile napoleon oli terava moistuse ja vaga hea maluga seetottu suutis ta vastaseid lahingus ullatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada samuti teadis ta peast paljude oma sodurite nimesid millest viimased vaimustuses olid ta oli ka sugavalt haritud ta lemmikaine oli matemaatika kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed napoleoni toovoime oli suur ja vajadusel vois ta oopaevas vaid 23 tundi magada ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga nt mone vaejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt paevakasku dikteerida napoleon oskas valida haid abilisi ta ei kartnud enda umber tarku inimesi ta oli auahne ja armastas kuulsust ta oli ka karm ja halastamatu kui egiptuse sojakaigul toimunud jaffa kindluse piiramisel selgus et paljud kaitsjad olid endised sojavangid kes olid vabastatud tingimusel et nad sojas rohkem ei osale kaskis napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa napoleon oli ka tujukas ta vois sattuda raevuhoogudesse mis monikord olid siiski teeseldud et vastaspoolele moju avaldada napoleoni on peetud luhikeseks inimeseks tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune umbes 168 cm vaararvamuse levikut on pohjendatud mitmeti uks pohjus vois olla et tema pikkust moodeti prantsuse mitte inglise jalgades teised allikad pohjendavad muuti sellega et napoleon umbritses ennast pikkade kaardivaelastega ning tundus seetottu luhem napoleone buonaparte abiellus 1796 aastal josephine de beauharnaisga 17631814 kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali alexandre de beauharnais 17601794 lesk abielu jai lastetuks ning nad lahutasid 1810 aastal samal aastal abiellus napoleon austria ertshertsoginna marie luisega 17911847 abielust sundis poeg napoleon francis joseph charles bonaparte 18111832 kes 1815 aastal oli napoleon ii nime all luhikest aega prantsusmaa keiser napoleonil oli lapsi ka abieluvalistest suhetest lisaks voisid tema lapsed olla ka parast voimuletulekut maaras napoleon ka oma sugulasi korgetele voimukohtadele napoleon tahistab indiviidi hiiglaslikku katset kogu maailma umber haarata oma nimega omamata endas mingit ideed rahvuseta enda selja taga samuti jumalata enda kohal rudolf kjellen riik kui eluvorm 1940 lk 99 inglismaa ja sotimaa monarhide loend inglismaa monarhid sotimaa monarhid kuninganna elizabeth i surres paris soti kuningas james vi inglismaa trooni sellest ajast on inglismaal ja sotimaal samad monarhid parast charles i hukkamist 1649 kuni restauratsioonini aastal 1660 ei valitsenud inglismaad ja sotimaad kuningad vaid lordprotektorid 1659 eemaldati richard cromwell voimult anarhia kestis stuartite restauratsioonini 1660 1707 aasta uniooni aktiga liideti inglismaa kuningriik ja sotimaa kuningriik suurbritannia kuningriigiks vastavalt regulatsiooni aktile said troonile hannoveri trooniparija sophie jareltulijad olles lahimad protestantlikud sugulased kuninganna anneile kuningaks sai hannoveri kuurvurst georg ludwig 1801 aasta uniooni akt liitis suurbritannia kuningriigi ja iirimaa kuningriigi uhendkuningriigiks dunastia nimi muutus seoses victoria abiellumisega saksicoburgigotha printsi albertiga dunastia nime muudeti saksamaavastase hoiaku margiks i maailmasoja tottu 1922 iirimaa iseseisvus kuningriigi nime muudeti vastavalt 1927 26 marts on gregoriuse kalendri 85 liigaastal 86 paev juliuse kalendri jargi 13 marts 19012099 aasta lopuni on 280 paeva 25 marts on gregoriuse kalendri 84 liigaastal 85 paev juliuse kalendri jargi 12 marts 19012099 aasta lopuni on 281 paeva 24 marts on gregoriuse kalendri 83 liigaastal 84 paev juliuse kalendri jargi 11 marts 19012099 aasta lopuni on 282 paeva 23 marts on gregoriuse kalendri 82 liigaastal 83 paev juliuse kalendri jargi 10 marts 19012099 aasta lopuni on 283 paeva 22 marts on gregoriuse kalendri 81 liigaastal 82 paev juliuse kalendri jargi 9 marts 19012099 aasta lopuni on 284 paeva 21 marts on gregoriuse kalendri 80 liigaastal 81 paev juliuse kalendri jargi 8 marts 19012099 aasta lopuni on 285 paeva 20 marts on gregoriuse kalendri 79 liigaastal 80 paev juliuse kalendri jargi 7 marts 19012099 aasta lopuni on 286 paeva 19 marts on gregoriuse kalendri 78 liigaastal 79 paev juliuse kalendri jargi 6 marts 19012099 aasta lopuni on 287 paeva 18 marts on gregoriuse kalendri 77 liigaastal 78 paev juliuse kalendri jargi 5 marts 19012099 aasta lopuni on 288 paeva 17 marts on gregoriuse kalendri 76 liigaastal 77 paev juliuse kalendri jargi 4 marts 19002099 aasta lopuni on 289 paeva 16 marts on gregoriuse kalendri 75 liigaastal 76 paev juliuse kalendri jargi 3 marts 19002099 aasta lopuni on 290 paeva 15 marts on gregoriuse kalendris aasta 74 liigaastal 75 paev juliuse kalendri jargi 2 marts 19012099 aasta lopuni on 291 paeva 14 marts on gregoriuse kalendris aasta 73 liigaastal 74 paev juliuse kalendri jargi 1 marts 19012099 aasta lopuni on 292 paeva 23 juuli on gregoriuse kalendri 204 liigaastal 205 paev juliuse kalendri jargi 10 juuli 19012099 24 juuli on gregoriuse kalendri 205 liigaastal 206 paev juliuse kalendri jargi 11 juuli 19012099 25 juuli on gregoriuse kalendri 206 liigaastal 207 paev juliuse kalendri jargi 12 juuli 19012099 26 juuli on gregoriuse kalendri 207 liigaastal 208 paev juliuse kalendri jargi 13 juuli 19012099 27 juuli on gregoriuse kalendri 208 liigaastal 209 paev juliuse kalendri jargi 14 juuli 19012099 28 juuli on gregoriuse kalendri 209 liigaastal 210 paev juliuse kalendri jargi 15 juuli 19012099 29 juuli on gregoriuse kalendri 210 liigaastal 211 paev juliuse kalendri jargi 16 juuli 19012099 30 juuli on gregoriuse kalendri 211 liigaastal 212 paev juliuse kalendri jargi 17 juuli 19012099 31 juuli on gregoriuse kalendri 212 liigaastal 213 paev juliuse kalendri jargi 18 juuli 19012099 1 august on gregoriuse kalendri 213 liigaastal 214 paev juliuse kalendri jargi 19 juuli 19012099 2 august on gregoriuse kalendri 214 liigaastal 215 paev juliuse kalendri jargi 20 juuli 19012099 3 august on gregoriuse kalendri 215 liigaastal 216 paev juliuse kalendri jargi 21 juuli 19012099 4 august on gregoriuse kalendri 216 liigaastal 217 paev juliuse kalendri jargi 22 juuli 19012099 5 august on gregoriuse kalendri 217 liigaastal 218 paev juliuse kalendri jargi 23 juuli 19012099 6 august on gregoriuse kalendri 218 liigaastal 219 paev juliuse kalendri jargi 24 juuli 19012099 7 august on gregoriuse kalendri 219 liigaastal 220 paev juliuse kalendri jargi 25 juuli 19012099 8 august on gregoriuse kalendri 220 liigaastal 221 paev juliuse kalendri jargi 26 juuli 19012099 9 august on gregoriuse kalendri 221 liigaastal 222 paev juliuse kalendri jargi 27 juuli 19012099 10 august on gregoriuse kalendri 222 liigaastal 223 paev juliuse kalendri jargi 28 juuli 19012099 11 august on gregoriuse kalendri 223 liigaastal 224 paev juliuse kalendri jargi 29 juuli 19012099 12 august on gregoriuse kalendri 224 paev liigaastal 225 paev juliuse kalendri jargi 30 juuli 19012099 13 august on gregoriuse kalendri 225 liigaastal 226 paev juliuse kalendri jargi 31 juuli 19012099 hanerahu ehk anerahu on asustamata laid vainameres hiiumaast kagus saar asub hiiumaa valla territooriumil ja kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidelahe sihtkaitsevoondisse saare pindala on 1012 ha korgeim punkt 21 m uuematel noukogudeaegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990ndate kaartidel kasutatakse nimevormi anerahu maastikukaitseala materjalides aga hanerahu ning vanematel venekeelsetel kaartidel voi nahtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede jargi saar sai nime ajal kui ta oli veel korgveega moneti uleujutatav vanematel kaartidel on anerahuks nimetatud ka teist hiiumaa laidu langekare hanerahu geograafilised koordinaadid on laid on piklik pohjalounasuunaline pikkus 280 m laius 50 m muhule on hanerahu ligemal kui hiiumaale tammiski nukist jaab see 77 km pohja poole salinomme poolsaarest aga 123 km kagusse teistest hiiumaa laidudest on lahemad korgelaid mille rannik jaab poole kilomeetri kaugusele pohja ja hanerahustki vaiksem ankrurahu mis asub 1 km kaugusel idas saarele paaseb vaid selle idarannast sest mujal on madal ja kivine 5 meetri sugavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt laanes edelas ja lounas vainamerele talvel tekkiv jaa on laiu juurest praguline seda pohjustavad merepohja sugavuse jarsud uleminekud ja moned teised faktorid monel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri korgused rusijaavallid hanerahu nagu hiiumaa ja ulejaanudki eesti pusib koval ja kindlal kristalsel aluskorral ning asub idaeuroopa platvormi aarealal aluskorra pealispind jaab hanerahu kohal 350370 meetrit allapool merepinda kristalse aluskorra ulemine osa koosneb 19 miljardi aasta eest svekofennia maetekke kaigus tekkinud ja suvamoonde labi teinud aluselistest vulkaniitidest ja mitmesugustest settekivimitest aluskorra kivimite tekkele jargnes hanerahul nagu ka mujal laaneeestis ule miljardi aasta kestnud periood mil toimus urgsete kurdmaestike kulutamine alles kambriumi ajastul see on umbes 500 miljonit aastat tagasi kattus piirkond uuesti merega aluskorral lasuv pealiskord koosneb hanerahu kohal kambriumi ordoviitsiumi ja siluri valdavalt karbonaatsetest settekivimitest vastavalt siluri lademete avamusjoontele eesti aluspohja kaardil avanevad hanerahul siluri ladestu adavere lademe kivimid adavere lademe avaus algab hiiumaa lounatipus ja ulatub ule vainamere laidude matsalu lahe pohjarannikule viimase jaaaja loppedes oli hiiumaa koos oma vaikesaartega ule ujutatud veega millest vabanemise tingis maakerge ning laanemere areng umbes 500 aastat tagasi mere alt valjunud maalapike hanerahu taimestus ja algas muldade areng maastikugeograaf urve sepa 1974 aastal koostatud hiiumaa maastikuliste mikrorajoonide kaardi jargi kuulub hanerahu koos teiste hiiumaa kagurannikule jaavate vaikesaartega omaette mikrorajooni siia kuuluvate saarte areng on seotud palivere servamoodustise kaarega mis mere poolt umber kujundatuna labib suuremaid saari selgroona mikrorajooni iseloomustab suur nuudisrandade osatahtsus 2530 maastikugeograaf ivar aroldi 2005 aastal koostatud hiiumaa paikkonna maastikulise liigestatuse kaardi jargi on hanerahu tanapaeval vahekarbonaatse kattega meretasandik saart katavad kruus veeris ja klibu ning vaiksemad ja suuremad randrahnud kivide vahel kasvavad madalad taimed naiteks vanad ja jamedad turnpuud mis on sellele laiule eriti iseloomulikud neid on tihedamalt saare keskosas kus nad moodustavad 23 m korguse metsalaadse koosluse teistest poosastest on kohatud magedat sostart heledat sostart harilikku lodjapuud harilikku kibuvitsa koerkibuvitsa noeljaogalist kibuvitsa harilikku kuslapuud harilikku viirpuud harilikku kadakat ja verevat kontpuud laanerannikul mis on merele rohkem avatud algab poosastik veepiirist kaugemal kui idarannikul taimi on kokku leitud vahemalt 101 liiki sealhulgas korget raikaerikut pikalehist mailast harilikku kukeharja valget mesikat harilikku kaokannust merikapsast poldmurakat korvenogest soolikarohtu aaskannikest koirohtu rannikat hanijalga harilikku voilille kassisaba metsmaasikat harilikku palderjani tuliohakat podrakanepit ja isegi balti loosilma veel on kohatud harilikku orasheina rohulauku aasrebasesaba karerohtu noollehist maltsa odalehist maltsa randmaltsa liivmerisinepit punast hanemaltsa karvast pajulille magiharakalatva randemajuurt aaskaerandit karvast naistepuna randkressi hambulist mesikat emaputke harilikku kuutoverohtu randlinnurohtu harilikku poisrohtu harilikku soolarohtu jaapani harjasputke randastrit ja poldkannakut sammaldest kasvavad saarel leiti kannukese andmetel 2001 harilik keerik harilik lohistanukas siginiitpungsammal kahkjas tutik tuvetutik harilik lumilehik roodlesiksammal harilik tompkaanik kiviluhikupar sale luhikupar laikulmik ja harilik korbik inga juriado ja ave suija leidsid 2001 aastal saarelt 28 liiki samblikke need kasvasid peamiselt graniit ja lubjakividel ning turnpuul graniitkivil kasvav liudsamblik lecanora andrewii leiti sellel ekspeditsioonil eestis esmakordselt eestis haruldased samblikud on ka graniitkivil kasvav piprasamblik rinodina gennarii lubjakivil kasvav merikirmesamblik ja turnpuul kasvav kuldsamblik caloplaca chlorina hanerahul on kohatud kokku 23 pesitsevat linnuliiki uhel aastal ulimalt 11 erinevaid haudepaare on loendatud 14 aastal 2007 kuni 498 aastal 1992 saarel pesitsevatest linnuliikidest on koige arvukam hobekajakas mida on loendatud kuni 182 paari 1994 aastal tavaparane on kull pigem 3060 paari 1990 aastatel pesitses saarel arvukamalt ka hahkasid 19941997 oli saarel kormoranide koloonia 1997 aastal havitasid kormoranides konkurente nagevad kohalikud kalurid pesadel nende munad see peletas kormoranid ara hanerahul pesitsesid 2007 aastal kuhmnokkluik rohukoskel merisk kalakajakas merikajakas randtiir linavastrik hallvares ja metsvint samas naiteks 2004 aastal olid haudelinnustikus hobekajakas jogitiir javoi randtiir hahk merikajakas kuhmnokkluik merisk linavastrik jaakoskel ja hallvares varem on pesitsemas nahtud peale kormorani veel naiteks hallhane ja sinikaelparti samuti on sealses linnustikus esindatud ristpart liivatull ja kivirullija suuremad imetajad kulastavad hanerahu suhteliselt harva talvel liiguvad laiult laiule toitu otsivad rebased ja kahrikud suveks ei saa loomad hanerahule jaada sest nad jaaksid seal usna pea nalga kuigi 2000 aasta suvel vois saarel haudelinnustiku vahesusest jareldades olla rebane kahrik voi mink kuna maa kerkib praegugi umbes 2 mm aastas siis sellise pideva maatousu tagajarjel tuleb kahtlemata kunagi ka aeg kus vainamere laiud saartena alles ei jaa sest nad liituvad kas hiiumaa voi saaremaaga need omakorda mandriga toenaoliselt kasvab hanerahu muhu kulge hanerahu on uks vahem kulastatavaid saari hiiumaa laidude seas kaitseeeskirja jargi voib ilma hiiumaa laidude maastikukaitseala valitseja nousolekuta seal viibida vaid 1 jaanuarist 10 veebruarini nagu mujalgi laidelahe sihtkaitsevoondis korgelaiul asuval infotahvlil on kirjutatud et kulastajatele on ala suletud aastaringselt kuid toenaoliselt on sealsed andmed vananenud saare kulastamine toimub valdavalt looduskaitse ja teadustoo eesmarkidel naiteks alates 1974 aastast on seal piirkonnas regulaarselt uuritud kaitseala linnustikku jalgi inimtegevusest naitab peale kohaleujunud prahi ja kaitseala sildi ka uks kivi sellesse on tahutud aastaarv 1887 ning moned nimetahed ja margid millest osa pole arusaadavad malestuse on kivisse raiunud kolm meest kes paadiga haapsalust muhusse tulles jaid tugeva tormi katte ning olid sunnitud maabuma hanerahul nad veetsid seal 8 paeva ilma soogita parast tuule vaibumist onnestus neil minna saarnaki laiule kus tol ajal oli pusiasustus hanerahul kasvasid siis veel vaga vaikesed poosad mistottu puudus korralik looduslik varjualune paasenute onneks olid ilmad 1887 aasta hilissuvel soojapoolsed 14 august on gregoriuse kalendri 226 liigaastal 227 paev juliuse kalendri jargi 1 august 19012099 15 august on gregoriuse kalendri 227 liigaastal 228 paev juliuse kalendri jargi 2 august 19012099 16 august on gregoriuse kalendri 228 liigaastal 229 paev juliuse kalendri jargi 3 august 19012099 17 august on gregoriuse kalendri 229 liigaastal 230 paev juliuse kalendri jargi 4 august 19012099 18 august on gregoriuse kalendri 230 liigaastal 231 paev juliuse kalendri jargi 5 august 19012099 19 august on gregoriuse kalendri 231 liigaastal 232 paev juliuse kalendri jargi 6 august 19012099 20 august on gregoriuse kalendri 232 liigaastal 233 paev juliuse kalendri jargi 7 august 19012099 21 august on gregoriuse kalendri 233 liigaastal 234 paev juliuse kalendri jargi 8 august 19012099 22 august on gregoriuse kalendri 234 liigaastal 235 paev juliuse kalendri jargi 9 august 19012099 23 august on gregoriuse kalendri 235 liigaastal 236 paev juliuse kalendri jargi 10 august 19012099 24 august on gregoriuse kalendri 236 paev liigaastal 237 paev juliuse kalendri jargi 11 august 19012099 25 august on gregoriuse kalendri 237 liigaastal 238 paev juliuse kalendri jargi 12 august 19012099 26 august on gregoriuse kalendri 238 liigaastal 239 paev juliuse kalendri jargi 13 august 19012099 27 august on gregoriuse kalendri 239 liigaastal 240 paev juliuse kalendri jargi 14 august 19012099 28 august on gregoriuse kalendri 240 liigaastal 241 paev juliuse kalendri jargi 15 august 19012099 29 august on gregoriuse kalendri 241 liigaastal 242 paev juliuse kalendri jargi 16 august 19012099 30 august on gregoriuse kalendri 242 liigaastal 243 paev juliuse kalendri jargi 17 august 19012099 31 august on gregoriuse kalendri 243 liigaastal 244 paev juliuse kalendri jargi 18 august 19012099 1 september on gregoriuse kalendri 244 liigaastal 245 paev juliuse kalendri jargi 19 august 19012099 ankrurahu on umbes 03 hektari suurune rahu vainameres hiiumaa valla territooriumil saar kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidelahe sihtkaitsevoondisse ankrurahu on loodekagu voi ka laaneida suunas piklik ahelaiust on ankrurahu loodes 300 meetri kaugusel muhus asuva tammiski nukani jaab 72 km ja sarveni hiiumaal 105 km ankrurahu on kaetud kiviklibu ja randrahnudega suurimad taimed on kuivanud puud mis asuvad laiu loodeosas nende juures on ka ankrurahu korgeim punkt umbes 2 meetrit ule merepinna saare ida ja kaguosas leidub ainult kive 2 september on gregoriuse kalendri 245 liigaastal 246 paev juliuse kalendri jargi 20 august 19012099 3 september on gregoriuse kalendri 246 liigaastal 247 paev juliuse kalendri jargi 21 august 19012099 4 september on gregoriuse kalendri 247 liigaastal 248 paev juliuse kalendri jargi 22 august 19012099 5 september on gregoriuse kalendri 248 liigaastal 249 paev juliuse kalendri jargi 23 august 19012099 eesti kalendrites on 5 september nimepaevaks jargmiste nimede kandjatele priit priidu vidrik 6 september on gregoriuse kalendri 249 liigaastal 250 paev juliuse kalendri jargi 24 august 19012099 8 september on gregoriuse kalendri 251 liigaastal 252 paev juliuse kalendri jargi 26 august 19012099 9 september on gregoriuse kalendri 252 liigaastal 253 paev juliuse kalendri jargi 27 august 19012099 hulgerahu on 0102 hektari suurune rahu vainameres koverlaiust idas saar kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidelahe sihtkaitsevoondisse hulgerahu on oma nime saanud ilmselt selle jargi et ta on viigerhuljeste lesilaks rahu peal ja laheduses asetseb palju randrahne ja vaiksemaid kive taimi on vahe ja nad on madalad kasvab pilliroog 2004 aasta aprillis kuhjusid saare peale korged rusijaavallid 10 september on gregoriuse kalendri 253 liigaastal 254 paev juliuse kalendri jargi 28 august 19012099 11 september on gregoriuse kalendri 254 liigaastal 255 paev juliuse kalendri jargi 29 august 19012099 12 september on gregoriuse kalendri 255 liigaastal 256 paev juliuse kalendri jargi 30 august 19012099 13 september on gregoriuse kalendri 256 liigaastal 257 paev juliuse kalendri jargi 31 august 19012099 14 september on gregoriuse kalendri 257 liigaastal 258 paev juliuse kalendri jargi 1 september 19012099 15 september on gregoriuse kalendri 258 liigaastal 259 paev juliuse kalendri jargi 2 september 19012099 16 september on gregoriuse kalendri 259 liigaastal 260 paev juliuse kalendri jargi 3 september 19012099 17 september on gregoriuse kalendri 260 liigaastal 261 paev juliuse kalendri jargi 4 september 19012099 18 september on gregoriuse kalendri 261 liigaastal 262 paev juliuse kalendri jargi 5 september 19012099 19 september on gregoriuse kalendri 262 liigaastal 263 paev juliuse kalendri jargi 6 september 19012099 20 september on gregoriuse kalendri 263 liigaastal 264 paev juliuse kalendri jargi 7 september 19012099 21 september on gregoriuse kalendri 264 liigaastal 265 paev juliuse kalendri jargi 8 september 19012099 22 september on gregoriuse kalendri 265 liigaastal 266 paev juliuse kalendri jargi 9 september 19012099 23 september on gregoriuse kalendri 266 liigaastal 267 paev juliuse kalendri jargi 10 september 19012099 aasta lopuni on jaanud 99 paeva 24 september on gregoriuse kalendri 267 liigaastal 268 paev juliuse kalendri jargi 11 september 19012099 25 september on gregoriuse kalendri 268 liigaastal 269 paev juliuse kalendri jargi 12 september 19012099 26 september on gregoriuse kalendri 269 liigaastal 270 paev juliuse kalendri jargi 13 september 19012099 27 september on gregoriuse kalendri 270 liigaastal 271 paev juliuse kalendri jargi 14 september 19012099 28 september on gregoriuse kalendri 271 liigaastal 272 paev juliuse kalendri jargi 15 september 19012099 29 september on gregoriuse kalendri 272 liigaastal 273 paev juliuse kalendri jargi 16 september 19012099 30 september on gregoriuse kalendri 273 liigaastal 274 paev juliuse kalendri jargi 17 september 19012099 1 oktoober on gregoriuse kalendri 274 paev liigaastal 275 paev juliuse kalendri jargi 18 september 19012099 2 oktoober on gregoriuse kalendri 275 liigaastal 276 paev juliuse kalendri jargi 19 september 19012099 3 oktoober on gregoriuse kalendri 276 liigaastal 277 paev juliuse kalendri jargi 20 september 19012099 pikem nimekiri lehekuljel sundinud 3 oktoobril pikem nimekiri lehekuljel surnud 3 oktoobril 4 oktoober on gregoriuse kalendri 277 liigaastal 278 paev juliuse kalendri jargi 21 september 19012099 5 oktoober on gregoriuse kalendri 278 liigaastal 279 paev juliuse kalendri jargi 22 september 19012099 6 oktoober on gregoriuse kalendri 279 liigaastal 280 paev juliuse kalendri jargi 23 september 19012099 7 oktoober on gregoriuse kalendri 280 liigaastal 281 paev juliuse kalendri jargi 24 september 19012099 8 oktoober on gregoriuse kalendri 281 liigaastal 282 paev juliuse kalendri jargi 25 september 19012099 9 oktoober on gregoriuse kalendri 282 liigaastal 283 paev juliuse kalendri jargi 26 september 19012099 10 oktoober on gregoriuse kalendri 283 liigaastal 284 paev juliuse kalendri jargi 27 september 19012099 11 oktoober on gregoriuse kalendri 284 liigaastal 285 paev juliuse kalendri jargi 28 september 19012099 12 oktoober on gregoriuse kalendri 285 liigaastal 286 paev juliuse kalendri jargi 29 september 19012099 13 oktoober on gregoriuse kalendri 286 liigaastal 287 paev juliuse kalendri jargi 30 september 19012099 14 oktoober on gregoriuse kalendri 287 liigaastal 288 paev juliuse kalendri jargi 1 oktoober 19012099 15 oktoober on gregoriuse kalendri 288 liigaastal 289 paev juliuse kalendri jargi 2 oktoober 19012099 16 oktoober on gregoriuse kalendri 289 liigaastal 290 paev juliuse kalendri jargi 3 oktoober 19012099 17 oktoober on gregoriuse kalendri 290 liigaastal 291 paev juliuse kalendri jargi 4 oktoober 19012099 18 oktoober on gregoriuse kalendri 291 liigaastal 292 paev juliuse kalendri jargi 5 oktoober 19012099 19 oktoober on gregoriuse kalendri 292 liigaastal 293 paev juliuse kalendri jargi 6 oktoober 19012099 20 oktoober on gregoriuse kalendri 293 liigaastal 294 paev juliuse kalendri jargi 7 oktoober 19012099 21 oktoober on gregoriuse kalendri 294 liigaastal 295 paev juliuse kalendri jargi 8 oktoober 19012099 22 oktoober on gregoriuse kalendri 295 liigaastal 296 paev juliuse kalendri jargi 9 oktoober 19012099 23 oktoober on gregoriuse kalendri 296 liigaastal 297 paev juliuse kalendri jargi 10 oktoober 19012099 24 oktoober on gregoriuse kalendri 297 liigaastal 298 paev juliuse kalendri jargi 11 oktoober 19012099 25 oktoober on gregoriuse kalendri 298 liigaastal 299 paev juliuse kalendri jargi 12 oktoober 19012099 26 oktoober on gregoriuse kalendri 299 liigaastal 300 paev juliuse kalendri jargi 13 oktoober 19012099 27 oktoober on gregoriuse kalendri 300 liigaastal 301 paev juliuse kalendri jargi 14 oktoober 19012099 28 oktoober on gregoriuse kalendri 301 liigaastal 302 paev juliuse kalendri jargi 15 oktoober 19012099 29 oktoober on gregoriuse kalendri 302 liigaastal 303 paev juliuse kalendri jargi 16 oktoober 19012099 30 oktoober on gregoriuse kalendri 303 liigaastal 304 paev juliuse kalendri jargi 17 oktoober 19012099 31 oktoober on gregoriuse kalendri 304 liigaastal 305 paev juliuse kalendri jargi 18 oktoober 19012099 1 november on gregoriuse kalendri 305 liigaastal 306 paev juliuse kalendri jargi 19 oktoober 19012099 2 november on gregoriuse kalendri 306 liigaastal 307 paev juliuse kalendri jargi 20 oktoober 19012099 3 november on gregoriuse kalendri 307 liigaastal 308 paev juliuse kalendri jargi 21 oktoober 19012099 3 novembril on moodetud nii tallinna kui ka tartu absoluutne novembrikuu soojarekord 2015 aasta 3 novembril moodeti nii tallinna kui ka narva novembrikuu soojarekord 4 november on gregoriuse kalendri 308 liigaastal 309 paev juliuse kalendri jargi 22 oktoober 19012099 5 november on gregoriuse kalendri 309 liigaastal 310 paev juliuse kalendri jargi 23 oktoober 19012099 6 november on gregoriuse kalendri 310 liigaastal 311 paev juliuse kalendri jargi 24 oktoober 19012099 7 november on gregoriuse kalendri 311 liigaastal 312 paev juliuse kalendri jargi 25 oktoober 19012099 8 november on gregoriuse kalendri 312 liigaastal 313 paev juliuse kalendri jargi 26 oktoober 19002099 9 november on gregoriuse kalendri 313 liigaastal 314 paev juliuse kalendri jargi 27 oktoober 19002099 10 november on gregoriuse kalendri 314 liigaastal 315 paev juliuse kalendri jargi 28 oktoober 19012099 11 november on gregoriuse kalendri 315 liigaastal 316 paev juliuse kalendri jargi 29 oktoober 19012099 12 november on gregoriuse kalendri 316 liigaastal 317 paev juliuse kalendri jargi 30 oktoober 19012099 13 november on gregoriuse kalendri 317 liigaastal 318 paev juliuse kalendri jargi 31 oktoober 19012099 14 november on gregoriuse kalendri 318 liigaastal 319 paev juliuse kalendri jargi 1 november 19012099 15 november on gregoriuse kalendri 319 liigaastal 320 paev juliuse kalendri jargi 2 november 19012099 16 november on gregoriuse kalendri 320 liigaastal 321 paev juliuse kalendri jargi 3 november 19012099 17 november on gregoriuse kalendri 321 paev liigaastal 322 paev juliuse kalendri jargi 4 november 19012099 18 november on gregoriuse kalendri 322 liigaastal 323 paev juliuse kalendri jargi 5 november 19012099 19 november on gregoriuse kalendri 323 liigaastal 324 paev juliuse kalendri jargi 6 november 19012099 20 november on gregoriuse kalendri 324 liigaastal 325 paev juliuse kalendri jargi 7 november 19012099 21 november on gregoriuse kalendri 325 paev liigaastal 326 paev juliuse kalendri jargi 8 november 19012099 22 november on gregoriuse kalendri 326 paev liigaastal 327 paev juliuse kalendri jargi 9 november 19012099 23 november on gregoriuse kalendri 327 liigaastal 328 paev juliuse kalendri jargi 10 november 19012099 24 november on gregoriuse kalendri 328 paev liigaastal 329 paev juliuse kalendri jargi 11 november 19012099 25 november on gregoriuse kalendri 329 paev liigaastal 330 paev juliuse kalendri jargi 12 november 19012099 26 november on gregoriuse kalendri 330 paev liigaastal 331 paev juliuse kalendri jargi 13 november 19012099 27 november on gregoriuse kalendri 331 paev liigaastal 332 paev juliuse kalendri jargi 14 november 19012099 28 november on gregoriuse kalendri 332 paev liigaastal 333 paev juliuse kalendri jargi 15 november 19012099 29 november on gregoriuse kalendri 333 paev liigaastal 334 paev juliuse kalendri jargi 16 november 19012099 30 november on gregoriuse kalendri 334 paev liigaastal 335 paev juliuse kalendri jargi 17 november 19012099 1 detsember on gregoriuse kalendri 335 paev liigaastal 336 paev juliuse kalendri jargi 18 november 19012099 2 detsember on gregoriuse kalendri 336 paev liigaastal 337 paev juliuse kalendri jargi 19 november 19012099 3 detsember on gregoriuse kalendri 337 paev liigaastal 338 paev juliuse kalendri jargi 20 november 19012099 4 detsember on gregoriuse kalendri 338 paev liigaastal 339 paev juliuse kalendri jargi 21 november 19012099 5 detsember on gregoriuse kalendri 339 paev liigaastal 340 paev juliuse kalendri jargi 22 november 19012099 6 detsember on gregoriuse kalendri 340 paev liigaastal 341 paev juliuse kalendri jargi 23 november 19012099 7 detsember on gregoriuse kalendri 341 liigaastal 342 paev juliuse kalendri jargi 24 november 19012099 8 detsember on gregoriuse kalendri 342 paev liigaastal 343 paev juliuse kalendri jargi 25 november 19012099 9 detsember on gregoriuse kalendri 343 paev liigaastal 344 paev juliuse kalendri jargi 26 november 19012099 10 detsember on gregoriuse kalendri 344 paev liigaastal 345 paev juliuse kalendri jargi 27 november 19012099 11 detsember on gregoriuse kalendri 345 paev liigaastal 346 paev juliuse kalendri jargi 28 november 19012099 12 detsember on gregoriuse kalendri 346 paev liigaastal 347 paev juliuse kalendri jargi 29 november 19012099 13 detsember on gregoriuse kalendri 347 paev liigaastal 348 paev juliuse kalendri jargi 30 november 19012099 14 detsember on gregoriuse kalendri 348 paev liigaastal 349 paev juliuse kalendri jargi 1 detsember 19012099 15 detsember on gregoriuse kalendri 349 paev liigaastal 350 paev juliuse kalendri jargi 2 detsember 19012099 16 detsember on gregoriuse kalendri 350 paev liigaastal 351 paev juliuse kalendri jargi 3 detsember 19012099 17 detsember on gregoriuse kalendri 351 paev liigaastal 352 paev juliuse kalendri jargi 4 detsember 19012099 18 detsember on gregoriuse kalendri 352 paev liigaastal 353 paev juliuse kalendri jargi 5 detsember 19012099 19 detsember on gregoriuse kalendri 353 paev liigaastal 354 paev juliuse kalendri jargi 6 detsember 19012099 20 detsember on gregoriuse kalendri 354 paev liigaastal 355 paev juliuse kalendri jargi 7 detsember 19012099 21 detsember on gregoriuse kalendri 355 paev liigaastal 356 paev juliuse kalendri jargi 8 detsember 19012099 22 detsember on gregoriuse kalendri 356 paev liigaastal 357 paev juliuse kalendri jargi 9 detsember 19012099 23 detsember on gregoriuse kalendri 357 paev liigaastal 358 paev juliuse kalendri jargi 10 detsember 19012099 24 detsember on gregoriuse kalendri 358 paev liigaastal 359 paev juliuse kalendri jargi 11 detsember 19012099 25 detsember on gregoriuse kalendri 359 paev liigaastal 360 paev juliuse kalendri jargi 12 detsember 19012099 26 detsember on gregoriuse kalendri 360 paev liigaastal 361 paev juliuse kalendri jargi 13 detsember 19012099 27 detsember on gregoriuse kalendri 361 paev liigaastal 362 paev juliuse kalendri jargi 14 detsember 19012099 28 detsember on gregoriuse kalendri 362 paev liigaastal 363 paev juliuse kalendri jargi 15 detsember 19012099 29 detsember on gregoriuse kalendri 363 paev liigaastal 364 paev juliuse kalendri jargi 16 detsember 19012099 30 detsember on gregoriuse kalendri 364 paev liigaastal 365 paev juliuse kalendri jargi 17 detsember 19012099 31 detsember on gregoriuse kalendri 365 paev liigaastal 366 paev juliuse kalendri jargi 18 detsember 19012099 1901 aasta mcmi oli 20 sajandi 1 aasta 1902 aasta mcmii oli 20 sajandi 2 aasta 1903 aasta mcmiii oli 20 sajandi 3 aasta 1904 aasta mcmiv oli 20 sajandi 4 aasta 1905 aasta mcmv oli 20 sajandi 5 aasta 1906 aasta mcmvi oli 20 sajandi 6 aasta 1907 aasta mcmvii oli 20 sajandi 7 aasta 1908 aasta mcmviii oli 20 sajandi 8 aasta 1909 aasta mcmix oli 20 sajandi 9 aasta 1910 aasta mcmx oli 20 sajandi 10 aasta 1911 aasta mcmxi oli 20 sajandi 11 aasta 1912 aasta mcmxii oli 20 sajandi 12 aasta 1913 aasta mcmxiii oli 20 sajandi 13 aasta 1914 aasta mcmxiv oli 20 sajandi 14 aasta 1915 aasta mcmxv oli 20 sajandi 15 aasta 1916 aasta mcmxvi oli 20 sajandi 16 aasta 1917 aasta mcmxvii oli 20 sajandi 17 aasta 1 marts usa riigisekretar robert lansing esitas ajakirjandusele uksikasjad jaanuaris katte saadud zimmermanni depesi kohta see sisaldas juhiseid saksamaa suursaadikule pakkuda juhul kui usa astub sotta mehhikole liitu 1918 aasta mcmxviii oli 20 sajandi 18 aasta 1919 aasta mcmxix oli 20 sajandi 19 aasta 1920 aasta mcmxx oli 20 sajandi 20 aasta 1921 aasta mcmxxi oli 20 sajandi 21 aasta 1922 aasta mcmxxii oli 20 sajandi 22 aasta kategooria1922 1923 aasta mcmxxiii oli 20 sajandi 23 aasta 1924 aasta mcmxxiv oli 20 sajandi 24 aasta 27 november 149 protsess 149le jaanuaris vahistatud kommunistile esitati suudistus riigireetmises neist 1 moisteti surma ja ule 30 eluaegsele sunnitoole 1925 aasta mcmxxv oli 20 sajandi 25 aasta 1926 aasta mcmxxvi oli 20 sajandi 26 aasta 1927 aasta mcmxxvii oli 20 sajandi 27 aasta 1928 aasta mcmxxviii oli 20 sajandi 28 aasta 1929 aasta mcmxxix oli 20 sajandi 29 aasta 1930 aasta mcmxxx oli 20 sajandi 30 aasta 1931 aasta mcmxxxi oli 20 sajandi 31 aasta 1932 aasta mcmxxxii oli 20 sajandi 32 aasta 1933 aasta mcmxxxiii oli 20 sajandi 33 aasta 1934 aasta mcmxxxiv oli 20 sajandi 34 aasta 1935 aasta mcmxxxv oli 20 sajandi 35 aasta 1936 aasta mcmxxxvi oli 20 sajandi 36 aasta 1937 aasta mcmxxxvii oli 20 sajandi 37 aasta 1938 aasta mcmxxxviii oli 20 sajandi 38 aasta 15 marts eestisoome maavoistlustel kreekarooma maadluses vigastas kristjan palusalu teist korda oma olga ja uhtlasi loppes sellega tema sportlasekarjaar 1939 aasta mcmxxxix oli 20 sajandi 39 aasta 2224 mai john f kennedy kulastas eestit 1940 aasta mcmxl oli 20 sajandi 40 aasta 1941 aasta mcmxli oli 20 sajandi 41 aasta 1942 aasta mcmxlii oli 20 sajandi 42 aasta 1943 aasta mcmxliii oli 20 sajandi 43 aasta 1944 aasta mcmxliv oli 20 sajandi 44 aasta 1945 aasta mcmxlv oli 20 sajandi 45 aasta 1946 aasta mcmxlvi oli 20 sajandi 46 aasta 1947 aasta mcmxlvii oli 20 sajandi 47 aasta 1948 aasta mcmxlviii oli 20 sajandi 48 aasta 1949 aasta mcmxlix oli 20 sajandi 49 aasta 1949 aastal oli auhinnasummaks ligikaudu 30 000 usa dollarit 1950 aasta mcml oli 20 sajandi 50 aasta 1951 aasta mcmli oli 20 sajandi 51 aasta 1952 aasta mcmlii oli 20 sajandi 52 aasta 1953 aasta mcmliii oli 20 sajandi 53 aasta 1954 aasta mcmliv oli 20 sajandi 54 aasta 1955 aasta mcmlv oli 20 sajandi 55 aasta 1956 aasta mcmlvi oli 20 sajandi 56 aasta 1957 aasta mcmlvii oli 20 sajandi 57 aasta 1958 aasta mcmlviii oli 20 sajandi 58 aasta 1959 aasta mcmlix oli 20 sajandi 59 aasta 1960 aasta mcmlx oli 20 sajandi 60 aasta 1961 aasta mcmlxi oli 20 sajandi 61 aasta 1962 aasta mcmlxii oli 20 sajandi 62 aasta 1963 aasta mcmlxiii oli 20 sajandi 63 aasta 1964 aasta mcmlxiv oli 20 sajandi 64 aasta 1965 aasta mcmlxv oli 20 sajandi 65 aasta 1966 aasta mcmlxvi oli 20 sajandi 66 aasta 1967 aasta mcmlxvii oli 20 sajandi 67 aasta 1968 aasta mcmlxviii oli 20 sajandi 68 aasta 1969 aasta mcmlxix oli 20 sajandi 69 aasta 1970 aasta mcmlxx oli 20 sajandi 70 aasta 1971 aasta mcmlxxi oli 20 sajandi 71 aasta 1972 aasta mcmlxxii oli 20 sajandi 72 aasta 1973 aasta mcmlxxiii oli 20 sajandi 73 aasta 1974 aasta mcmlxxiv oli 20 sajandi 74 aasta 1975 aasta mcmlxxv oli 20 sajandi 75 aasta 1976 aasta mcmlxxvi oli 20 sajandi 76 aasta 1977 aasta mcmlxxvii oli 20 sajandi 77 aasta 1978 aasta mcmlxxviii oli 20 sajandi 78 aasta 1979 aasta mcmlxxix oli 20 sajandi 79 aasta 1980 aasta mcmlxxx oli 20 sajandi 80 aasta 1981 aasta mcmlxxxi oli 20 sajandi 81 aasta 1982 aasta mcmlxxxii oli 20 sajandi 82 aasta 1983 aasta mcmlxxxiii oli 20 sajandi 83 aasta 1984 aasta mcmlxxxiv oli 20 sajandi 84 aasta 1985 aasta mcmlxxxv oli 20 sajandi 85 aasta 1986 aasta mcmlxxxvi oli 20 sajandi 86 aasta 1987 aasta mcmlxxxvii oli 20 sajandi 87 aasta 1988 aasta mcmlxxxviii oli 20 sajandi 88 aasta 1989 aasta mcmlxxxix oli 20 sajandi 89 aasta 1990 aasta mcmxc oli 20 sajandi 90 aasta detailsem kronoloogia lehekuljel jaanuar 1990 detailsem kronoloogia lehekuljel veebruar 1990 pikem nimekiri lehekuljel surnud 1990 1991 aasta mcmxci oli 20 sajandi 91 aasta 1992 aasta mcmxcii oli 20 sajandi 92 aasta 1993 aasta mcmxciii oli 20 sajandi 93 aasta 1994 aasta mcmxciv oli 20 sajandi 94 aasta 1995 aasta mcmxcv oli 20 sajandi 95 aasta 1996 aasta mcmxcvi oli 20 sajandi 96 aasta 1997 aasta mcmxcvii oli 20 sajandi 97 aasta 1998 aasta mcmxcviii oli 20 sajandi 98 aasta 1999 aasta mcmxcix oli 20 sajandi 99 aasta jaanuar veebruar marts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 2000 aasta mm oli 20 sajandi 100 aasta pikem nimekiri lehekuljel surnud 2000 jaanuar veebruar marts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 2001 aasta mmi oli 21 sajandi 1 aasta pikem nimekiri lehekuljel surnud 2001 2005 aasta mmv oli 21 sajandi 5 aasta pikem nimekiri lehekuljel surnud 2005 puhade ja tahtpaevade seadus luhend pts on eesti vabariigi seadus mis esitab eesti rahvuspuha riigipuhad riiklikud tahtpaevad seadus on vastu voetud 27 jaanuaril 1998 rahvuspuha ja puhkepaev on 24 veebruar iseseisvuspaev eesti vabariigi aastapaev riigipuhad ja puhkepaevad on riiklikud tahtpaevad on 1 kaesolevas seaduses nimetatud puhad ja tahtpaevad arvestatakse gregoriuse ehk uue kalendri jargi 2 rahvuspuha suhtes kohaldatakse teistes oigusaktides riigipuhade ja riiklike puhade kohta satestatut puhade ja tahtpaevade seadus rt i 1994 12 199 tunnistatakse kehtetuks kaesolev seadus joustus 1998 aasta 23 veebruaril riigipuhad ja puhkepaevad on riigilipu heiskamise ja muud eesti riigilipu kohta saab lugeda artiklist eesti lipp osmussaar rts odensholm eestirootsi holmen backan sks odinsholm vn on saar soome lahe suudmes laane maakonna looderannikul laanenigula vallas saare pindala on 486 km2 pikkus 5 km laius 15 km rannajoone pikkus on 14 km osmussaare kaugus poosaspea neemest on 75 km ja hanko neemest 62 km haruldaste ja teaduslikult vaartuslike geoloogiliste objektide ning taimekoosluste kaitseks on loodud osmussaare maastikukaitseala nimi odensholm tahendab eestirootslaste keeles odini hauda hauakungast seda hauakohta tahistas suur kivirahn mille punaarmee 1941 aastal ohku lasi eestikeelse nime osmussaar voimaliku paritolu kohta on pakutud et see voibolla luhenenud pikemast nimetusest otsmaasaar ehk saar maa otsas saar on poosaspea neeme jatk meres samalaadset nimetust annab tekitada ka rootsi keeles kuna uddens holm tahendaks neeme saart kohalikud elanikud kutsusid saart nimega backen mis tahendab seljandikku 1996 aastal moodustati saare geoloogiliste objektide linnuriigi ja asustusajaloo vaartustamiseks osmussaare maastikukaitseala mida haldab silma looduskaitseala administratsioon osmussaar asub pohjaeesti panga osmussaare klindipoolsaarel mis kerkis jaanuksaarena merest 20003000 aasta eest saare paepealne pind on klibune ja selle korgema osa moodustab mooda saare pohja ja kirderannikut kulgev balti klindi loik osmussaare pank mis touseb kuni 6 meetri korguseni merepinnast lounaosa on madalam ja seal asub ka mitu jarve nt inahamne kappelkarre lihlhamne krokatstaindappen jt mis on tekkelt neotektoonilise maatousu tottu merest eraldunud madalad lahesopid osmussaarel on ligi 60 gneissbretsa rahnu mis parinevad 535 miljoni aasta eest toimunud meteoriidiplahvatuse ringvallilt ja valjapaiskematerjalist neugrundi meteoriidikraatri keskpunkt asub saarest kuni 10 km kirdes tuntuimad rahnud on skarvan ja kaksikud osmussaare kaksikud on saare suurimad kuid on kaotanud ligi poole oma hiilgusest kui vene vaed teise maailmasoja ajal saarel leiduvaid bretsarahne kaitserajatiste ehitamise eesmargil ara kasutasid praegu on kaksikute umbermoot ligi 30 meetrit ja korgus 3 meetrit kaitse alla on voetud ka mitu rahnuderuhma osmussaare maastikukaitsealalt on aastatel 18851998 leitud 607 soontaimeliiki neist 25 liiki on kaitsealused kusjuures enamik nendest on esindatud elujouliste populatsioonidena ja on teatava piirini inimtegevuse suhtes ukskoiksed kaitsealustest taimeliikidest 14 on kapalised kaitsealalt on leitud 129 liiki samblaid millest kolm on kaitsealused leitud kaitsealused samblad on tommu pungsammal corda porella ja mustpeasammal haruldastest samblaliikidest on esindatud ka lubiniithammas juussirbik ja kaljusilekupar saarelt on leitud 1976 ja 1993 aasta uuringute kaigus 127 eri liiki seeni leitud seeneliikidest on ebajasmiinitarik kaitsealune samas on paljud seeneliigid kas eestis voi euroopas haruldased osmussaar asetseb idaatlandi randeteel mida mooda liiguvad miljonid linnud pohjajaamere aares paiknevatelt pesitsusaladelt laaneeuroopas ja aafrikas asuvatele talvitusaladele ja tagasi seni on osmussaarel kohatud 178 linnuliiki kuid see nimekiri taieneb pidevalt 2003 aastal leidsid ornitoloogid haudelinnustiku uurimisel saarelt 90 liiki pesitsejaid ning neist 63 liiki olid kaitsealused haudepaaride koguarvu hinnati osmussaarel 17002200 haudepaarile keskmine asustustihedus oli 2245 pha selgrootutest elab osmussaarel 20 liiki maismaa ja 10 liiki mageveetigusid 226 liiki suurliblikaid ja 158 liiki pisiliblikaid kaitsealustest putukaliikidest elavad saarel samblakimalane kivikimalane ja niidukimalane selgroogsetest leidub inahamne jarves mageveekaladest ahvenat ja luukaritsat parast tugevaid torme voib sealt juhuslikult leida ka lesta ja meriforelli kahepaiksetest elavad saarel tahnikvesilik harilik karnkonn ja rabakonn roomajatest nastik imetajatest elavad saarel mink rebane kobras pohjanahkhiir ja suurkorv rannikul voib kohata hallhuljest teadaolevalt on saarel elanud ka janes siil koduhiir mutt enne viimaste rootslaste pogenemist noukogude okupatsioonijoudude eest 1944 aastal asus osmussaarel uksainus seitsme taluga kula bien talud kandsid nimesid nibondas arkorsa marks brusa graisa nigorsa ja stavasa enne 17101711 aasta suurt katku oli saarel toenaoliselt rohkem talusid nende kadunud talude nimedeks on peetud kulalahedastelt vanadelt kohtadelt leitud nimesid petes krupes ja hintas ei ole teada kas talusid oli kogu 17 sajandi valtel kumme praeguseks on sailinud ainult kaks hoonet marksi talu rehealune ja erkase talu laut kula asemelt voib leida mitmeid endiste majade jaanuseid kabel osmussaare kabel renoveeriti osaliselt 2009 aastal kokku koosnes kula umbes neljakumnest hoonest levinumate teadmiste kohaselt koosnes kula kull seitsmest talust aga hiljem olid viis talu jagunenud nonda et tegelikult oli saarel 12 maaharijat peale selle elas saarel 1930 aastatel veel kolm nn vabadikku kes elatusid pohiliselt kalapuugist tava mitte abielluda valjaspool saart elavate inimestega oli 1930 aastateks tekitanud osmussaare elanikel margatava kehalise degenereerumise alates 2001 aastast on saarel taas pusielanikud osmussaarele asunud perekond kasvatab lambaid ja magiveiseid osmussaart on esimest korda mainitud umbes aastal 1250 hothensholm 16 sajandil rajati arvatavasti esimene puidust osmussaare kabel tolleaegsesse sadamakohta 1766 aastal puhitseti sisse samasse kohta ehitatud lubjakivist kabel mis asub tanapaeval maakerke tottu sadamast poolteist kilomeetrit pohja pool kabeli korval paikneb ka osmussaare kalmistu aasta enne kivikabeli rajamist pustitati esialgsel kujul osmussaare tuletorn osmussaare maad kuulusid haapsalu kreisi ridala kihelkonna uuemoisa moisa alla aga see asus kaugel bieni talupojad lahtusid oma elukorralduses ikka 1650 aastal rootsi kuninganna kristiina antud vabakirjast 1814 aastal pustitati parast varasema kivist tuletorni kokkuvarisemist saarele ajutine puittorn mis asendati 1850 aastal uue kivist majakaga see pusis kuni 1941 aastani mil selle ohkisid saarelt evakueerunud noukogude sodurid esimese maailmasoja ajal ool vastu 26 augustit 1914 sattus eesti aladel osmussaare rannavetes karile saksa keisririigi merevae ristleja magdeburg meeskond evakueerus ja ohkis laeva parast osmussaare elanikkonna esmakordset evakueerimist saarelt 12 juunil 1940 suurem osa rannarootslasi asustati umber vormsile hakati baaside lepingu alusel saarele rajama sojavaebaasi ja suurtukipatareisid 1940 aasta juunikuus toimetati saarele moskvast ja leningradist parinev 1200meheline ehituspataljon kes elas talve ule telkides raskesuurtukkide tornidetailid toimetati laevadelt maale osmussaare majakast kagu pool asuvalt rannalt kus meri laheb jarsult sugavaks lisaks keskmise suurusega patareidele otsustati osmussaarele paigutada kaks raskepatareid kaliibriga 180 mm ja 406 mm mille tuleulatuseks arvestati u 3640 km koos soome lahe pohjapoolsete 65 km kaugusel asuvate hanko merevaebaasi rannapatareidega oleks see kindlustanud lahe sissepaasu katmise kahuritulega parast teise maailmasoja lahingute algust idarindel otsustas noukogude vaejuhatus asendada 406 mm patarei uhe 180 mm ja uhe 130 mm suurtukipatareiga suurtukipatareide juhtimiseks ehitati saarele 16 m korgune tulejuhtimistorn 130 mm suurtukipatarei juurde hakati isikkoosseisu jaoks ehitatama blindaaze sooklat kooki ja moonahoidlat suurtukipositsioonide ja ehitustoode jaoks ehitati betoonitehas mehaanikatookojad killustikukarjaarid transpordikeskus katlamaja kasarmute ning betoonist kaitserajatiste ehitusmaterjaliks lohuti ara koik saare kiviaiad ja suurem osa lubjakiviehitistest suurtukipatareid valmisid 1941 aasta juulis 23 augustil viidi uks ehituspataljon saarelt minema seoses saksa vagede pealetungiga 1941 aastal tuli asuda saart kaitsma vene vagede kangelaslik osmussaare kaitsmine on ainult legend sest tegelikult ei pakkunud saare vallutamine sakslastele huvi ja venelaste tegevus piirdus ainult saarelt pogenemisega siiski pommitasid sakslased saart mitu paeva hiljem puhendati pogenemise kaigus maha jaanud venelastele malestusmark nimelt ei olnud koik vene sodurid pogenedes laevale mahtunud ja uleliigsed neist lasti kas maha voi suleti patarei ruumidesse rannakaitsepatarei aga ohiti sest tuli taganeda saksa vagede eest noukogude ajal paiknes saarel sidevaeosa plaanitud rannakaitserajatistest ehitati valmis kaks patareid ja maaalused laskemoonalaod bieni kulla ehitati ohvitseride maja 25 oktoobril 1976 toimus osmussaare lahistel osmussaare maavarin aastatel 19961998 osmussaar demineeriti ning see on tanapaeval lohkekehaleidude poolest uks puhtamaid piirkondi eestis taasiseseisvunud eestis ei ole kunagised osmussaarlased ega nende jarglased oma endisi maid tagasi saanud osmussaare kulastamine on lubatud koigile huvilistele maisjuunis tuleb hoiduda lindude hairimisest lounasadama lahedal boani neemel ja inahamne jarvel laagrisse jaada ja loket teha voib ainult selleks ettenahtud paikades rmk laagriplatsid koeri pole soovitav kaasa votta ja tuleks hoiduda lammaste hairimisest lounasadama kaevu vesi on joogikolblik tekkinud olmejaatmed tuleb mandrile tagasi toimetada suure osavotjatehulgaga kulaskaikude suhtes tuleb kokku leppida looduskaitse ja piirivalveametnikega 1765 aasta mdcclxv oli 18 sajandi 65 aasta veebruar 2004 sundmuste kroonika kennedy kosmosekeskus john f kennedy space center ksc on nasa tahtsamaid kosmoserakettide stardipaiku ja kosmosesustikute maandumiskoht keskus asub usa florida osariigis orlando laheduses merritt islandis kosmosekeskuses on kaks raketistardiplatsi mis koos kannavad nimetust stardikompleks 39 homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast kes elas umbes 1916 miljonit aastat tagasi liigi maaratles esimesena louis leakey kes 1964 leidis tansaaniast olduvai kuristikust fossiile aju ja naokolju fragmente need avastati kihist mille vanus on umbes 1816 miljonit aastat praegu puudub uksmeel selles millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele 1967 leidsid louis ja mary leakey samast kohast veel vahemalt 2 isendi jaanuseid mis olid samasuguste tunnustega nendega koos leiti toodeldud kive uhelt kuljelt teravaks tahutud veerkive mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud seega primitiivsed tooriistad 1964 maaratles louis leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda homo liiginime habilis osavkapp all sellise maaratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega vorreldes marksa suurem ajumaht 600675 cm3 ja teiseks kiviriistade olduvai kultuuri esemete esinemine skeletiehituse poolest olid need olendid usna sarnased gratsiilsete australopiteekustega valja arvatud suurem ajukolju ja vaiksemad purihambad esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropolooge leakeyde leide homoliigina vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks siin toimisid tugevasti juurdunud eelarvamused inimese ajumaht peab olema vahemalt 750800 cm3 ja esimesed inimesed pidid tekkima marksa hiljem seni esimese inimesena tunnustatud homo erectus pithecanthropus arvati olevat tekkinud vahem kui 1 miljon aastat tagasi kuid louis leakey nimetas inimeseks homo tunduvalt vaiksema ajumahuga olendi ja viis selle eksisteerimise umbes miljon aastat varasemasse aega hiljem leiti habilisetuupi fossiile mitmelt poolt ida kirde ja lounaaafrikast vanusega 2416 miljonit aastat toodeldud kive ja tooriistu kihtidest kuni vanusega 25 miljonit aastat ja erinevus australopitetsiinidest sai uldtunnustatuks homo habilis oli ilmselt koigesooja kuid tema menuus oli olulisel kohal loomtoit ta oli esimene hominiid kelle asuala oli nii ulatuslik kirdeaafrikast lounaaafrikani habilisetuupi leidude klassifitseerimise osas pole siiski tanapaevani uksmeelt idaturkanast on leide vanusega 216 miljonit aastat mis erinevad teistest suurema ajumahu ja suuremate hammaste poolest nende hulgas on kuulus leid knmer1470 vanusega umbes 2 miljonit aastat ajumahuga 775 cm3 ja oluliselt suuremate purihammastega osa uurijaid seletab selliseid erinevusi seksuaalse dimorfismiga isased olid oluliselt massiivsemad suuremate hammaste ja ajuga teised aga tuletavad neist erinevustest kaks esmase homo liiki vaiksema ajuga ja vaikeste hammastega homo habilis ning suure ajuga ule 700 cm3 ja suurte hammastega homo rudolfensis see tahendab kahe varase inimliigi eksisteerimist uhel ajal ja jarelikult soltumatut teket viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just teise kaheliigilise seisukoha poole selle jargi kuulusid olduvai ja lounaaafrika fossiilid homo habilisele ja idaturkana omad rudolfensisele seda viimast vormi peetakse toeparasemaks eellaseks hilisematele inimliikidele oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tooriistade jargi kui homo habilis on tanapaeva inimese eellane siis on ta inimese nendest eellastest vanim keda voib oigusega nimetada mitte ahvinimeseks vaid inimeseks homo habilist peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks valimuse ja morfoloogia poolest oli see liik tanapaeva inimesest arvatavasti koige kaugemal kaugeim vois olla ka homo rudolfensis arvatakse et homo habilis parineb monest australopiteekuse liigist voibolla oli tema otseseks eellaseks homo rudolfensis kes oli massiivsem ning sarnanes rohkem ahviga arvatakse et homo habilisest arenes pikem ja kohnem homo ergaster kellest omakorda polvnes juba inimesesarnasem homo erectus kas aga homo habilis on inimese otsene eellane selle ule vaieldakse ta oli vaga luhike keskmise kasvuga umbes 127 cm kerge 45 kilogrammi ning vorreldes tanapaeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad kaed nagu oli veel primitiivne kuid selle alaosa loug oli vahem valjaulatuv kui eelkaijal australopithecus africanusel homo habilise aju kuju sarnanes tanapaeva inimese aju kujuga maht oli sellega vorreldes aga ligi poole vaiksem esimese leitud isendi ajukolju ruumalaks hinnati kuni 675 cm3 aju mahuks on moodetud 600675 cm3 homo habilise aju oli seega tunduvalt suurem kui varasematel hominiididel samal ajal homo habilisega elasid mitmed inimesesarnased kahejalgsed primaadid naiteks paranthropus boisei australopithecus boisei ent habilisest kes hakkas varakult leiutama uusi tooriistu ja oli toidu suhtes vahem valiv sai terve rea uute liikide eellane sellel kui paranthropus boisei ja teised sarnased liigid valja surid olduvai kuristikust leiti samast kihist nii homo habilis e kui ka paranthropus boisei fossiilluid osavinimene oli sihvakam ning tema ajukolju maht oli tunduvalt suurem arvatakse et homo habilis kasutas olduvai kultuuri varajase paleoliitikumi tooriistu kivist pihukirveid need tooriistad olid seni eksisteerinutest koige arenenumad nii sai habilis hakkama keskkonnas mis varem oli olnud primaatidele liiga vaenulik ometi ei suutnud ta end kaitsta suurte kiskjate naiteks hiigelleopardi dinofelis barlowi eest homo habilis kasutas tooriistu pohiliselt koriluses muuhulgas raibete liha tukeldamiseks kuid mitte kaitseks ega kuttimiseks osavinimese tooriistad olid vaga lihtsad soodavate juurte ja nariliste urgude lahtikaevamiseks kasutati arvatavasti teravaotsalisi kaevamiskepikesi jahipidamisel abistas puunui ja kaeparased viskekivid lihaloikamiseks kasutati ovaalseid voi pirnikujulisi kivisid mille uhest otsast kujundati kildude araloomisel kitsas hambuline tera tooriistana sai kasutada ka teravaservalisi kivikildusid loomulikult vois osavinimesel palju rohkem tooriistu olla millest me midagi ei tea vordluseks olgu oeldud et naiteks simpansid kasutavad 14 erinevat tooriista erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest tema pohitoidu moodustasid puuviljad marjad seened tougud putukate vastsed teod soodavad juured ning mugulad linnumunad ja muud monikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jaetud vanadusse voi haigustesse surnud loomade korjustele mis andsid teretulnud toidulisa lisaks kutiti vaiksemaid ja ohutumaid loomakesi nagu narilisi kilpkonni linde esialgu oli kuttimise osatahtsus vaike kuid tasapisi hakkas see kasvama toore liha soomine oli inimese arengus tahtsal kohal sest lihast saadavad toitained mojutavad soodsalt aju talitlust on kusitav kas homo habilis kasutas tuld mattis surnuid tegi kuttimise ajal koostood ja kasutas keelt kui mitte arvestada zeste rahu on faktilise sojategevuse puudumine enne teist maailmasoda peeti rahuks olukorda milles puudus sojaseisukord seoses sellega et mitmed riigid ei kuulutanud enam sodasid valja muutus vana kasitlus ebaadekvaatseks kare ka kari on ule merepinna ulatuv aluspohja kivimeist koosnev voi randrahnudega kattunud vaikese merepohjakorgendiku rahu arengujark mil sellele taimkate alles tekib kared on peaaegu taimkatteta voi uksikute taimeliikide kogumikega korgvee poolt taielikult voi suuremalt jaolt uleujutatavad harilikult on rahude ja karede nimed kujunenud juba siis kui nad olid peamiselt vee all naiteks pihlakare siiakare siin on loetletud 2004 aastal surnud tuntud isikuid ja loomi rahu on laiust vaiksema saarekese kohalik nimetus laaneeestis rahu on harilikult klibune randrahnudega kaetud ja suures osas loeveega uleujutatav enamasti on rahud kaetud uksikute taimede kogumikega harilikult on rahude ja karede nimed kujunenud juba siis kui nad olid peamiselt vee all naiteks hulgerahu papirahu rukkirahu laiust vaiksemat saart voib nimetada ka kareks mis rahust vaga vahe erineb monikord ei ole nende eristamine voimalik ajuvesi ehk rundevesi ka aju ja loevesi on tugevate pusituulte pohjustatud ajutine veetaseme tous ajuvee vastandnahtus on paguvesi rundevesi ujutab tihti ule kared ja rahud korgvesi on mingis veekogus enamasti joe kontekstis valitsev olukord kus seal on korge vesi korgvesi voib olla pohjustatud nt voolusangi ummistumisest voi meredes ja jarvedes ka ajuveest looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused mille pohjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise kulgetombe koosmojud enamasti peetakse loodete all silmas maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi maailmamere loodeid nimetatakse ka tousuks ja moonaks vastavalt sellele kas meretase on loodete tottu keskmisest korgemal voi madalamal loodejoud mojuvad ka maakoorele aga selle moonutused on vorreldes veemasside muutustega vahemargatavad peamiselt tekitavad maal loodeid kuu ja paike kusjuures kuu osatahtsus on 217 korda suurem kui paikesel paikese gravitatsiooniline kulgetomme maa suhtes on kull ca 180 korda tugevam kui kuul kuid erinevalt gravitatsioonilisest kulgetombest ei soltu loodete tugevus poordvordeliselt mitte kauguse ruudust vaid kuubist loodeid pohjustava jou suurus oleneb sellest kui palju gravitatsiooniline moju suurus erineb taevakeha erinevatel kulgedel maa kuupoolsel kuljel on see suurem kui kuust eemal oleval kuljel paikese kaugus maast on sedavord suur et tema gravitatsiooni moju erinevus maa eri kulgedel on palju vaiksem siit tuleb kuu ulekaal tousude ja moonade pohjustajana loodeid pohjustav joud on seda suurem mida suurem on gravitatsioonijou muutumine maa eri kulgedel gravitatsioonijoust formula1 tuleb votta tuletis saame valemi formula2 kus teised taevakehad peale kuu ja paikese osalevad samuti planeedi maa loodenahtuse tekitamises aga nende poolt pohjustatav efekt on kaduvvaike kuu ja paikese pohjustatud looded on perioodilised ja nende periood on koikjal samasugune kaks tousu ja kaks moona oopaevas kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga vonkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub olenevalt komponentide suhtest voivad looded olla pooleoopaevased oopaevased ja korraparatud selle erinevuse pohjustavad erinevad paikese ja kuu koosmojud kui paike ja kuu on maa suhtes uhel joonel siis nende mojud liituvad pooleoopaevasteks loodeteks kui paikese ja maa vaheline sirgjoon on risti kuu ja maa sirgjoonega siis nende mojud kompenseeruvad vastastikku ja tousu ja moona amplituudid on vahenevad korraga on maal tous nii sellel poolel mis asub kuu suunas kui ka vastaskuljel tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel suurima ulatusega looded on fundy lahes kus loodete amplituud voib uletada 15 meetrit sisemeredes on looded norgemad loodetel on oma osa maa sisesoojuse genereerimisel sest maa kuju deformeerimine tekitab sisehoorde mille kaigus vabaneb soojus tekkinud soojusest vabaneb maa naiteks vulkaanipursete voi uldise soojusvoo labi paikesesusteemi aktiivseima vulkanismiga taevakeha on jupiteri kuu io mille sisesoojus on genereeritud jupiteri tekitatud loodete poolt kui taevakeha liigub teisele suurema massiga taevakehale piisavalt lahedale siis jouab ta teatavale piirile kus loodejoud osutub suuremaks kui taevakeha ennast kooshoidev gravitatsioonijoud selle piirini joudes taevakeha puruneb piiri nimetatakse roche piiriks voi roche raadiuseks suurlaid on madal saar muhust lounas suurlaid asub 500 meetri kaugusel muhu lounarannikust padaste kula juures suurlaid on eesti suurimaid laide tema pindala on 19 km2 saar on madal korgust on tal kuni 21 meetrit suurlaidu katavad niidud ja puisniidud laiu umbruses on head kalakohad saarel on talu meri on maailmamere osa mida ookeanidest voi teistest meredest suuremal voi vahemal maaral eraldavad mandrid saared voi pohjakorgendikud ning mille hudroloogiline reziim erineb ookeani omast pusihoovused on meredes enamasti norgemad kui ookeanides sisemeredes on looded norgad hudroloogias kasutatakse ka muid liigitusi valla mereaarset asukohta sumboliseerib kilbi sinine varv keila valla vapil ja harku valla vapil meredeks nimetatakse ka merede osi naiteks liguuria meri turreeni meri vainameri sona meri jarvede nimetuses kaspia meri araali meri surnumeri on ajaloolist paritolu nagu ka mone mere nimetamine laheks hudsoni laht mehhiko laht bengali laht eestis kannavad mere nime moned maakerke tottu lahtedest voi vainadest jarveks muutunud veekogud naiteks sutlepa meri merendus on inimeste teadmiste ja tegevuste tervik mida kasutatakse ilmamere uurimiseks meresoiduks ja merevarude tarbimiseks merenduskobara moodustavad hobulaid rootsi keeles hastholm on piklik laid vainameres vormsi ja rohukula vahel saare pindala 75 ha ja korgus kuni 66 meetrit hobulaid on pohjalouna suunas piklik ning kuni 25 kilomeetrit pikk hobulaiu pohiosa moodustab radiaalne oos mille meri on umber kujundanud laiul kasvab lehtmets sanglepad kased saared vosa ja kadastik hobulaidu mainiti esmakordselt 1391 aastal keskajal peeti seal haapsalu piiskopilinnuse salge hobulaiul on karjamaa ja see on ka suvituskohaks saarel asuvad hobulaiu pohjatulepaak ja hobulaiu lounatulepaak hobulaiu lahedal asuvad obholmsgrunne upholm odrarahu ja varsarahu suurbritannia valitsusjuhtide loend koosneb kahest tabelist esimeses tabelis on antud valitsusjuhid ja monarhide nounikud kes ei kandnud ametlikult tiitlit peaminister teises tabelis on toodud valitsusjuhid ametliku tiitliga peaminister savoia prantsuse keeles savoie itaalia keeles savoia on prantsusmaa ajalooline provints mis jaguneb tanapaeval ulemsavoia pr hautesavoie ja savoia pr savoie departemangu vahel 1713 pidi hispaania utrechti rahuga sitsiilia ja osa oma pohjaitaalia territooriumidest loovutama savoia hertsog vittorio amedeo iile mispeale viimane uhendas 1720 savoia ja sardiinia valdused uheks piemontesardiinia kuningriigiks ajavahemikus 17921815 oli savoia prantsusmaa osa viini kongressi jarel liideti savoia taas sardiinia kuningriigiga praegused piirid kujunesid valja 19 sajandi teisel poolel mil sardiinia kuningakoja juhtimisel toimus risorgimento itaalia uhendamine 24 martsil 1860 liideti savoia ja nizza krahvkond prantsusmaaga territooriumi uleminekut uhelt riigilt teisele kinnitas hiljem rahvahaaletus mille korraldamise puhul suudistati prantsusmaad erapoolikuses haaletusel oli neli varianti uhineda prantsusmaaga itaaliaga sveitsiga voi iseseisvuda ametlikel andmetel oli 998 haaletanutest prantsusmaaga uhinemise poolt mis ilmselt ei vastanud tegelikkusele 2000 aasta suveolumpiamangud olid xxvii olumpiaadi kaasaegsed suveolumpiamangud mis leidsid aset austraalia linnas sydneys 15 septembrist 1 oktoobrini 2000 sydney valiti xxvii suveolumpiamangude korraldajaks roki 101 istungjargul monacos 23 septembril 1993 teised kandidaadid olid berliin saksamaa manchester suurbritannia peking hiina rahvavabariik ja istanbul turgi olumpiamaskotid olid kuukabarra naerusafiirlind olly sonast olympic nokkloom syd sydney linna nimest ja sipelgasiil millie sonast millennium sydney olumpiapark olympic park ja selle umbrus homebush bay sydney kesklinn triatlon darling harbour entertainment centre vorkpall ja convention and exhibition centre poks judo tostmine vehklemine maadlus dunc gray velodrome trekisoit moore park jalgpall maanteesoit rushcutters bay purjetamine bondi beach rannavorkpall blacktown olympic centre softball pesapall cecil park laskmine fairfield city farm maastikuratas penrith lakes soudmine aerutamine kanuuslaalom horsley park ratsutamine ryde veepall brisbane canberra melbourne adelaide jalgpall olumpial osales 199 riiki ja 10 651 sportlast edukamad sportlased olumpiakangelaseks sydneys tousis inglismaa soudja steven redgrave temast sai esimene sportlane nuudisaegsete olumpiamangude 104aastase ajaloo jooksul kes on voitnud jarjest viis olumpiakulda riikide esimesed kuldmedalid edukaim riik medalite arvult oli usa 37 kulda 24 hobedat ja 33 pronksi voisteldi 32 spordialal ja jagati valja 300 komplekti medaleid 168 meeste aladel 120 naiste aladel ja 12 segaaladel uute spordialadena olid kavas triatlon taekwondo ja trampoliinvoimlemine uute voistlusaladena olid sydney programmis naiste veepall naiste viievoistlus ja sunkroonvettehupped eesti oli riikidevahelises medaliarvestuses 46 kohal 1 0 2 eesti sportlastest said olumpiamedalid eesti sportlastest joudis esikuuikusse eesti voistkonna koosseisus osalesid olumpiamangudel aerutaja hain helde jahilaskur andrei inesin jalgratturid lauri aus jaan kirsipuu innar mandoja erki putsep janek tombak judomaadlejad aleksei budolin indrek pertelson kergejoustiklased indrek kaseorg pavel loskutov erki nool aleksander tammert andrus varnik maadlejad helger hallik valeri nikitin toomas proovel purjetajad peeter saraskin imre taveter toomas toniste tonu toniste soudjad leonid gulov juri jaanson andrei silin ujujad jana kolukanova raiko pachel elina partoka indrek sei vehklejad kaido kaaberma andrus kajak meelis loit nikolai novosjolov viievoistleja imre tiidemann eesti lipu kandja avatseremoonial oli neljakordne olumplane purjetaja tonu toniste 1980 aasta suveolumpiamangud olid xxii nuudisaegsed suveolumpiamangud mis toimusid 19 juulist 3 augustini 1980 noukogude liidus olumpiamangude peaareeniks oli luzniki staadion moskvas ametlikuks maskotiks karupoeg miska esmakordselt viidi olumpiamangud labi sotsialistlikus riigis lisaks moskvale toimusid voistlused ka tallinnas purjeregatt jalgpalliturniiri alagrupimangud leningradis minskis ja kiievis laskmine moskva oblastis motistsis xxii olumpiamangudel osales 81 riiki 5748 sportlasega sealhulgas 1241 naist parast teist maailmasoda hakkas noukogude liit aktiivselt osalema rahvusvahelises olumpialiikumises 1951 aastal loodi nsv liidu olumpiakomitee ja taas kord hakkas venemaa olumpiamangudel osalema aprillis 1956 vahetult parast 20 parteikongressi poordus spordikomitee keskkomitee poole palvega hakata pidama labiraakimisi rahvusvahelise olumpiakomiteega olumpiamangude labiviimiseks noukogude liidus korraldamaks 1964 aasta suveolumpiamange moskvas kuid tollane liider nikita hrustsov ei toetanud seda otsust uuesti tuldi selle ideega valja 1969 aastal kui nsv liidu spordikomitee eesotsas oli sergei pavlov esmakordselt kandideeris moskva olumpialinnaks 1970 aastal et korraldada 1976 aasta suveolumpiamange kuid kaotas siis montrealile haaltega 2841 teisel katsel 1974 aastal rahvusvahelise olumpiakomitee 75 istungjargul viinis edestas moskva konkurenti los angelest haaltega 3922 voidule aitas kaasa ka roki liikmete parun eduard alexandrowitsch von falzfeini liechtenstein ja willy daumi laanesaksamaa tohus lobby organisatsioonis martsis 1975 loodi noukogude liidu spordikomitee alluvuses olumpiamangud 80 80 orgkomitee kelle ulesandeks oli mangude ettevalmistamine ja viperusteta labiviimine komitee liikmeskonda kuulusid inimesed mitmest ministeeriumist ametiuhingust komsomolist spordiorganisatsioonidest ja moskva linnavalitsusest ning tallinna olumpiapurjeregati korralduskomitee liikmed nt arnold green korraldustoimkonna eesotsas oli ministrite noukogu aseesimees ignati novikov olumpiamangude eelarveks eraldas riik kaks miljardit rubla roki 79 istungjargul prahas 1977 kinnitati xxii olumpiamangude voistluste ja urituste ajakava 1977 aasta juunis moodustati nsv liidu riikliku julgeoleku komitee viiendas valitsuses 11 osakonda kes vastutasid olumpiamangude turvalisuse ja julgeoleku meetmete eest 1978 aastal loodi moskva linna rsn taitevkomitee siseasjade valitsuses suvemangude tarbeks eriotstarbeline miilitsasalk omon siseministeerium komandeeris moskvasse kohalikele appi 37 116 teiste regioonide tootajat ja siseministeeriumi oppeasutuste kursanti avaliku korra kaitse suurendamiseks suunati lisajoud 4409 inimest taiendavalt raudtee ja lennujaamade ning olumpiaobjektide valvesse igapaevaselt taitsid teenistuskohustusi 7800 erariides ja 10 000 vormis siseministeeriumi tootajat kohe hakati piirama teistest nsv liidu piirkondadest moskvasse saabuvaid komandeeringuid ja kulastusi tuhistati koik linnaekskursioonid tohustati kontrolli erasoidukite ule ja jalgiti hoolega rongiliiklust koikide soovimatute isikute suhtes rakendati 101 kilomeetri seadust sugisel 1979 korraldas kgb moskvas ja moskva oblastis ulatusliku operatsiooni mille eesmark oli valja selgitada ning isoleerida vahegi arvestatavad pealinna kriminaalid ja nende abilised 25 juulil 1980 tabas julgeolekuasutusi ebameeldiv ullatus kui hakkasid levima kuuldused vladimir vossotski surmast keset olumpiat uritati koikide abinoudega rahva poolt armastatud lauljat ja naitlejat kiirelt ja ilma suurema karata viimasele teekonnale saata olumpiamangude sumboolika valjatootamiseks kuulutas orgkomitee 1975 aastal ideekavandite konkurssi kuhu aasta lopuks laekus 26 000 voistlustood nii noukogude liidust kui ka valismaalt voitjaks osutus latis rezeknesist parit disaineri vladimir arsentjevi too massispordist tippsportlaseks xxii olumpiamangude punavalge sumbol kujutab olumpiarongaid ja selle kohal asetsevaid jooni mille tippus paikneb viienurkne taht keskse sumboli alaossa jaab kuus molemal pool kolm joont mis uhinevad keskosas ja kerkivad ulespoole moodustades viis eri korgusel asetsevat joont olumpialogos nahakse nii jooksuradu mis kerkivad korghooneks stiliseeritud moskva kremli torn kui ka lendu kosmosesse kujunduses kasutatakse ka koos tekstiga xxii 1980 suvemangude maskott miska taisnimega autoriks on moskva kunstniku viktor tsizikov 1977 aastal sundinud karupoeg kannab olumpia varvides vood mille pandlaks on olumpiarongad tallinnas loodi aga purjeregatiks oma talisman huljes vigri xxii olumpiamangude medali aversil on kujutatud giuseppe cassioli kujundatud suzee voidujumalanna nike loorberiparja ja oliivioksaga colosseumi taustal paremal ulal tekst xxii 1980 reversil mille kavandas ilja postol on urn olumpiatulega staadioni jooksurajad ja olumpiamangude embleem moskva rahapajas valmistatud medalite labimoot on 60 mm paksus 68 mm ja kaal 125 grammi kokku jagati valja 203 komplekti medaleid 25 spordialal algselt valmistas olumpiatorviku jaapani firma mizuno kuid tehtud too ei rahuldanud noukogude ametnikke ja uue torviku konstrueerisid nsv liidu lennundus toostuse ministeeriumi leningradi osakonna insenerid eesotsas boris tutsiniga torvik valmistati alumiiniumist ja kroomitud terasest ning kaeti kuldkollase ja hobedase tooniga korpusel on mangude embleem ja venekeelne kiri 1980 kokku valmistati 6200 olumpiatorvikut millele nsvl leiutiste ja avastuste komitee andis sertifikaadi nr 729414 olumpiatorviku korgus on 565 mm minimaalne labimoot 27 mm ja maksimaalne 100 mm kaal butaani ja propaani seguga taidetud konteineriga 800 grammi leegi korgus kuni 300 mm ja polemisaeg 810 minutit mangude ettevalmistamise kaigus kaaluti erinevaid olumpiatule liikumise marsruute rok tegi ettepaneku et torvikteatejooks peaks kulgema labi mitme euroopa riigi voi koguni tegema tiiru umber maakera kuid olumpiamange korraldav orgkomitee valis luhema tee kreekast nsv liitu pidi tuli labima ainult sotsmaid bulgaariat ja rumeeniat kogu marsruut 4982 kilomeetrit oli jagatud 1000meetristeks etappideks linnades veidi luhemad mis labiti paevasel ajal keskmiselt 45 minutiga tule teekonnal korraldati 142 pidulikku tseremooniat inimeste valimine torvikteatejooksu noukogude liidus algas juba aasta enne mange piirkondades kust marsruut kulges loodi olumpia orgkomitee initsiatiivil kohalikud korraldustoimkonnad kelle kaasabil valiti sobilikud jooksjad rakvere rajoonist parit jooksust osalejad meenutavad olumpiatorvikuga jooksma paaseda polnud uldsegi lihtne rajoonis toimus mitu jooksu uldiselt pikkusega 1000 meetrit millest arvesse laksid kumme kolm paeva enne parisjooksu toimus janedal treeninglaager seal opetati jooksjaid uhes sammus uhtlaste vahedega ja ilusa ristkuliku kujuliselt jooksma veel raagivad nad et pidid jooksma distantse kindla etteantud ajaga 19 juunil suutas kreeka naitlejanna maria moscholiou xxii olumpiamangude tule 30 paeva valdanud torvikteatejooks kulges marsruudil olumpia ateena 21 juuni delfi saloniki blagoevgrad sofia 26 juuni ruse bukarest 1 juuli bacau iasi chisinau 6 juuli tsernivtsi vinnotsja kiiev 11 juuli poltava harkiv 13 juuli belgorod kursk orjol tula moskva 18 juuli olumpiatule toi luzniki staadionile kolmekordne olumpiavoitja kolmikhuppes viktor sanejev ja suutas olumpiavoitja korvpallis sergei belov 19 juulil viisid moskvasse lahetatud delegatsioonid olumpiatule rongiga leningradi tallinna minski ja kiievisse kus toimusid ka torvikteatejooksud rahvusvahelist spordisuurvoistlust saatis olumpiamangudevastane boikotikampaania mida toetasid 65 rahvuse esindajad voidurelvastus euroopas ja noukogude agressioon afganistani viis 1979 aasta lopuks ameerika uhendriikide ja noukogude liidu diplomaatilised suhted ummikseisu jargmise aasta jaanuaris tegi vene dissident andrei sahharov uleskutse boikoteerida suveolumpiamange 14 jaanuaril 1980 esitas carteri administratsioon moskvale noudmised afganistanist lahkumiseks nende mittetaitmisel lubati kasutusele votta erimeetmed sealhulgas ka rahvusvaheline isolatsioon soja jatkudes hakkas usa oma liitlasi keelitama et nad mangudel ei osaleks olumpiamangudevastasesse boikotti suhtuti erinevalt ameerika uhendriikide peamised liitlased kanada laanesaksamaa ja iisrael ning enamik islami riike liitusid uleskutsega suurbritannia ja austraalia kes algul toetasid igati afganistanivastaste meetmete rakendamist saatsid hiljem ikkagi oma delegatsioonid moskvasse liitlaste leidmine aafrika mandrilt osutus keeruliseks kuigi jimmy carter saatis sinna labiraakijaks poksija muhammad ali paljud riigid kes otseselt ei tunnustanud boikotti pohjendasid mitte kohale tulekut majanduslike raskustega olumpiamange ametlikult boikoteerinud riigid albaania ameerika uhendriigid argentina bahrein bermuda filipiinid gambia hiina honduras hongkong iisrael indoneesia kaimanisaared kanada keenia liechtenstein laanesaksamaa malaisia malawi mauritaania pakistan paraguay saudi araabia singapur tai tuneesia turgi ja uruguay riigid kes ei vastanud kutsele antigua ja barbuda araabia uhendemiraadid bahama bangladesh barbados belize boliivia egiptus elevandiluurannik el salvador fidzi gabon ghana haiti hiina vabariik hollandi antillid jaapan keskaafrika vabariik lounakorea maroko mauritaania monaco neitsisaared nicaragua niger norra paapua uusguinea panama sair somaalia sudaan svaasimaa togo tsaad tsiili ja usa neitsisaared iraan mosambiik ning katar ei osalenud seetottu et neid ei kutsutud roki ameerika uhendriikide eestvottel korraldati philadelphias alternatiivsed spordimangud liberty bell classic mida sageli nimetatakse ka olympic boycott games kus osalesid ameerika uhendriikide austraalia bahama cote divoirei egiptuse hiina iisraeli itaalia jaapani kanada keenia laanesaksamaa lounakorea malaisia mehhiko sudaani sairi suurbritannia tai ja uusmeremaa sportlased xxii olumpiamangude alguseks saabusid moskvasse kull 81 riigi esindajad kuid parast avatseremooniat lahkus libeeria delegatsioon esmakordselt voistlesid mangudel angola botswana jordaania laos mosambiik ja seisellid kuprosele olid need esimesed suveolumpiamangud olles osalenud samal aastal ka talimangudel kolm riiki voistlesid 1980 aastal juba uute nimede all jattes eelmise olumpia vahele osales tseiloni delegatsioon moskvas sri lanka nimega 1972 aastal debuteerinud dahomee koondis kandis benini nime kolmel eelmisel suveolumpial 1928 1960 1964 voistelnud teinegi aafrika riik rodeesia astus ules zimbabwe lipu all kohaletulnute seas kasutasid andorra austraalia belgia hispaania holland iirimaa itaalia luksemburg portugal prantsusmaa puerto rico san marino suurbritannia sveits taani ja uusmeremaa delegatsioonid rahvuslippude asemel olumpialippe naidates sellega ules oma poliitilist meelsust 1980 aasta suveolumpiamangudel osalenud riigid koos sportlaste arvuga noukogude liidu valikvoistlustel kergejoustikus kandideerisid olumpiameeskonda edukalt jaak uudmae kolmikhuppes tulemusega 1707 m heino puuste odaviskes 8760 m juri tamm vasaraheites 8040 m ning enn sellik 5000 ja 10 000 meetri jooksus valja jaid heino sild enn rohula ja elju kubi ujumise voistlusaladel osales ivar stukolkin vabaujumises eesti nsv purjetajatest voistlesid nikolai poljakov soling aleksandr zobin tornaado ning vladimir ignatenko ja sergei zhdanov klassis 470 meeskondlikel aladel osalesid viljar loor vorkpallis ja mait riisman veepallis lenini nimeline luzniki spordikompleksi spordirajatised olimpiiski spordikompleks olumpiakulast 25 km kaugusel armee keskspordiklubi spordirajatised olumpiakulast 23 km kaugusel krolatskoje spordikompleks olumpiakulast 12 km kaugusel dunamo spordikompleks olumpiakulast 21 km kaugusel 1 uued spordirajatised mis valmisid spetsiaalselt olumpiamangudeks 2 olemasolevad spordirajatised mida laiendati voi remonditi olumpiamangudeks lisaks saavutasid aleksandr zobin tornaadol purjetamises ja heino puuste odaviskes neljanda enn sellik 10 000 meetri jooksus kaheksanda ning vladimir ignatenko ja sergei zdanov purjetamises 470 klassis kumnenda koha aastatel 19771980 anti valja 45 mundist koosnev meenemuntide sari mis vermiti leningradi ja moskva rahapajas kollektsiooni kuulusid orbitaaljaam ka kosmosejaam on planeedi seni ainult maa umber tiirlev pikka aega tootav piloteeritav ning pidevalt voi ajuti mehitatud ja pokkamist voimaldav kosmoseaparaat orbitaaljaama orbiidi korguse 200500 km valimisel puutakse valtida jaama sattumist maa kiirgusvoondisse orbitaaljaamaga saab pokata kosmoselaevu ja kosmoselennukeid ning uhendada mooduleid orbitaaljaamades tehakse teaduslikke ja tehnilisi uuringuid orbitaallaboratoorium ning valmistatakse ette maalahedase kosmose edasist asustamist orbitaaljaama ehitamise voimalikkust pohjendasid ja esitasid selle kavandid 20 sajandi alguses konstantin tsiolkovski j kondratjuk ja hermann oberth nsv liidu esimene orbitaaljaam saljut lennutati kosmosesse 19 aprillil 1971 sellega pokati korraks kosmoselaev sojuz 10 seejarel sojuz 11 viimasest laksid orbitaaljaama kosmonaudid ja viibisid seal 22 oopaeva esimene usa orbitaaljaam skylab lennutati kosmosesse 14 mail 1973 1986 aastal kosmosesse lennutatud nsv liidu orbitaaljaamal mir oli 6 pokkamissolme ja 4 moodulit tegemist oli suurima tehiskehaga orbiidil mir oli 1970 aastatel tegutsenud eesti ansambel mille moodustasid marju kuut ivo linna ja reet linna tehiskaaslane ka tehissatelliit satelliit sputnik on mone planeedi enamasti maa voi selle loodusliku kaaslase ka paikese gravitatsioonivaljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat naiteks orbitaaljaam voi muu keha naiteks kanderaketi viimane aste eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi toolaadilt voivad teaduslikud tehiskaaslased olla passiivsed kui maapinnal registreeritakse kaugseire teel neilt peegelduvat paikesekiirgust voi nende endi soojuskiirgust voi kui neile on paigutatud laserkiirepeegeldi voi aktiivsed kui nende pardal asub uurimisaparatuur voi nad lahetavad kaugseiret ja mootmisi voimaldavaid signaale aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise salvestamise ja edastamise seadmed naiteks raadiotelemeetriaseadmed laser ja mooteaparatuur seadmete energiaallikana kasutatakse paikesepatareisid akumulaatoreid ja kutuseelemente ning tuumareaktoreid pikemaajalisteks vaatlusteks ja mootmisteks sisustatud tehiskaaslased on orbitaalobservatooriumid ja orbitaaljaamad esimene maa tehiskaaslane sputnik 1 lennutati kosmosesse 4 oktoobril 1957 esimene heliotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk paikese tehiskaaslane oli 2 jaanuaril 1959 ules lennutatud luna 1 ja esimene selenotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk kuu tehiskaaslane oli 31 martsil 1966 lennutatud luna 10 aastas lennutatakse maalt kosmosesse harilikult ule saja tehiskaaslase kuid paljud neist jaavad luhiealisteks umber maa tiirlevate tehisobjektide arv arvati 1995 aastal olevat 7000 eesti esimene tehiskaaslane estcube1 lennutati orbiidile 2013 aasta kevadel maa orbiidile joudmiseks peab tehiskaaslane voi selle kanderakett saavutama esimese kosmilise kiiruse maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vahemalt teine kosmiline kiirus kosmosesse lennutatud kehadest ei muutu paikesesusteemi kehade tehiskaaslasteks need mille trajektoor lopeb laskumisega monele taevakehale voi mis suunatakse paikesesusteemist valjumist voimaldava paokiirusega vahemalt kolmanda kosmilise kiirusega valjapoole paikesesusteemi parast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta orbiidilt lahkuda pokkuda kosmoselaevaga voi teha muid manoovreid vaata astrodunaamika uldjuhul on tehiskaaslase orbiit elliptiline vaata kahe keha probleem ja allutatud hairitustele umber maa tiirleb tehiskaaslasi ka geotsentrilistel ringorbiitidel mis kulgevad kas ule maa pooluste polaarorbiidid voi ekvaatori kohal maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt maa poorlemise suunas kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi raadius maa keskmest loetuna on 42 100 km siis on tal maa poorlemise kiirusega vordne nurkkiirus ja ta osutub kas geostatsionaarseks see tahendab pusib ekvaatori uhe ja sama punkti kohal voi geosunkroonseks mis tahendab et orbiit on elliptiline kuid apsiidid pusivad maa samade punktide kohal satelliidi asendi maaramise ja juhtimise alamsusteemi eesmargiks on teha kindlaks satelliidi liikumis poorlemiskiirus ja orientatsioon orbiidil ning vastavalt vajadusele muuta voi korrigeerida selle asendit asukoha ja asendi maaramine teostatakse satelliidil paiknevate andurite valjastatavate andmete pohjal mida kasutatakse vastavalt olukorrale labi juhtimisalgoritmide satelliidi juhtimisel voi asendi korrigeerimisel mida viivad labi aktuaatorid andurid on seadmed mis on disainitud tajuma voi andma infot mingi objekti voi fuusikalise nahtuse kohta mida saab kasutada ara asendi maaramisel jargnevalt on antud luhiulevaade pohilistest satelliitidel kasutatavatest anduritest guroskoop on seade mis tajub poorlemist disainist olenevalt nii uhes kui ka mitmes poorlemisteljes soltumatuna valjaspool asuvatest objektidest uks tavalisem kuid tanapaeval uha vahem kasutust leidev guroskoop koosneb poorlevast kehast mis uritab sailitada poorlemistelge juhul kui karkass millele see kinnitatud on poorleb mingis suunas laser guroskoobid rajanevad koherentsete laserkiirte difraktsiooni nahtusele laserist valjub voi parast valjumist jagatakse kiir kaheks ning need juhitakse peeglite abil vastas suunas umber huvipakkuva telje seejarel juhitakse kiired uuesti kokku vastuvotja pinnale kui satelliit keerleb siis doppleri efekti alusel on kiirte sagedused muutunud vastavalt poorlemiskiirusele sageduste erinevuse tottu muutub ka registreeritav difraktsioonipilt ning selle alusel saab hinnata poorlemiskiirust uks kompaktsemaid guroskoopide disaini suundasid on piesoelektrilised guroskoobid piesoelektrilise nahtuse alusel saab vastavaid materjale panna vahelduvvoolu kasutades vibreerima ning sellist vibreerivat struktuuri saab olenevalt guroskoobi ehitusest kasutada ara nurkkiiruse maaramisel paikeseandur on optiline positsiooniandur mille eesmargiks on anda infot satelliidi asendi kohta pealelangevate valguskiirte suhtes uldiselt kasutatakse anduri koostamisel ara mingisugust pilu mille eesmark on eraldada pealelangevast valgusest valja ainult vaike osa ning juhtida see kiirgust tajuvale pinnale naiteks fotodioodile teades susteemi mootmeid naiteks pilu kaugus vastuvotjast ja vastuvotja pikkus ning valgusvihu positsiooni tajuril saab arvutada valja satelliidi asendit kiirte suhtes disainist olenevalt tajuvad paikeseandurid kas uhe voi kahedimensiooniliselt magnetomeeter on seade mis moodab magnetvalja tugevust ning kasutades kolme ortogonaalselt asetatud magnetomeetrit saab informatsiooni ka magnetvalja suuna kohta moodetud valjatugevust ja suunda vorreldakse satelliidi malus paikneva magnetvaljamudeliga ning teades positsiooni saab jareldada satelliidi asendit enamkasutavate magnetomeetrite toopohimote pohineb halli efektil mis seisneb selles et valjatugevusest olenevalt tekib seadmes moodetav elektriline pinge horisondi andur on seade mis eristab planeedi horisonti suhteliselt kulmast kosmilisest tagataustast ning selle anduri toimimise keskmeks on tavaliselt infrapunakaamera seda tuupi andur tagab informatsiooni satelliidi orientatsiooni kohta kahes ortogonaalses teljes tahtede andur moodab tahtede koordinaate satelliidi taustsusteemi suhtes ning vordleb moodetud tulemusi teadaolevate tahtede koordinaatidega vordluse alusel saab informatsiooni satelliidi asendi kohta uldiselt on tahtede andur uks koige tapsemaid asendiandureid saavutades tapsusi mis jaavad kaaresekundite suurusjarku juhtimisalgoritmid on arvuti programmid mis juhivad sensoritelt saadud informatsiooni pohjal aktuaatoreid seni kuni satelliit on saavutanud soovitud asendi voi positsiooni aktuaatorid on seadmed mis viivad labi asendi muutmise jargnevalt on antud luhiulevaade pohilistest satelliitidel kasutatavatest aktuaatoritest potkur on seade mille eesmark on tougata valjastades selleks kutust vastupidises suunas sellest tulenenuid joude ja joumomente kasutatakse viiel pohilisel moel asendi kontrollimisel poorlemise kiiruse kontrollimisel hairituste stabiliseerimisel orbiidi seadmisel ja hooratta kiiruse kontrollimisel potkurid tekitavad toukeid kiirendades uheaegselt vajaliku koguse kutust vastavalt impulsi jaavuse seadusele peab satelliidi koguimpulss olema jaav ning seega kui kutus kiirendatakse uhes suunas siis satelliit kogeb touget vastassuunas impulsi jaavuse printsiibi pohjal tootavad koik potkurite tuubid magnetpooli voi teisisonu elektromagnetit kasutatakse magnetilise dipoolmomendi tekitamiseks mille abil saab kontrollida asendit voi nurkkiirust samuti kasutatakse magnetpooli ka hairituste neutraliseerimisel selle toopohimote rajaneb amperei seadusele nimelt elektrivooluga juhe tekitab enda umber magnetvalja ning kui juhe on paigutatud solenoidaalselt siis solenoidis tekkinud magnetvalja suund on risti selle ristloike pinnaga kui magnetpool asub valises magnetvaljas siis kahe valja suuna mitteparaleelsuse korral tekib magnetmoment mis uritab poorata antud susteemi minimaalse energiaga seisundisse ehk siis olukorda kus molemad valjad on samas sihis olenevalt disainist voib eristada ajutisteks seadistamisteks sobilikke ning pidevalt tootavaid hoorattaid molemal juhul on tegu ratta voi kettaga mis tuginevalt impulsimomendi jaavuse seadusele pooravad satelliiti vastupidi oma poorlemissuunaga pidevalt poorlevaid hoorattaid kasutatakse naiteks ara missioonidel kus satelliidi kaamera peab pidevalt vaatama planeedi suunas mille orbiidil see on seadistamise hoorattaid kasutatakse asendi muutmisel voi hairituste neutraliseerimisel paikesepurjeid saab kasutada asendi ja kiiruse seadmisel oma loomu poolest on paikesepuri potentsiaalselt koige energiasaastlikum seadeldis millega muuta satelliidi kiirust kuna kogu vajalik energia tuleb paikesetuulest toopohimotte poolest voib eristada kaht purje tuupi footonpuri ja elektriline paikesepuri footonpuri kasutab toukeallikana ara valguse kiirgusrohku ehk footonite impulssi elektriline paikesepuri kasutab seevastu paikeselt valjapursatavate elektriliselt laetud osakeste voogu ehk paikesetuult enamjaolt prootoneid tehiskaaslaste arvukas orbiidile saatmine on kaasa toonud kosmoseprugi tekke 2013 aasta alguse seisuga on orbiidil ligi 22 000 objekti millel on labimoot ule kumne sentimeetri kuid neist vaid 1100 on tootavad satelliidid see on viinud koostoole kosmoseprugiga tegelemisel mille osaks on naiteks koige orbiidil tiirleva jalgimine ning arendamisel olev reeglistik kosmoses tegutsemiseks paokiirus on vaikseim kiirus mis voimaldab mingi taevakeha voi taevakehade susteemi kulgetombejou mojupiirkonnast lahkuda kerakujulise taevakeha gravitatsioonivaljas tiirleva keha paokiirus on formula1 korda suurem tema minimaalsest tiirlemiskiirusest paokiiruse toimel muutub ringorbiit paraboolseks trajektooriks paokiiruse arvutamiseks voib kasutada seoseid kus formula3 on paokiirus g on gravitatsioonikonstant m on taevakeha mass millelt lahkutakse ja r on kaugus taevakeha keskpunkti ja paokiiruse arvutamise punkti vahel g on gravitatsioonikiirendus sellel kaugusel ja on standardne gravitatsiooniline parameeter galaktika gravitatsioonivaljast lahkumiseks peaks paike omandama kiiruse umbes 320 kms praeguse umbes 250 kms asemel kosmiline kiirus on vahim algkiirus mis tagab mingile kindlale orbiidile joudmise igal konkreetsel juhtumil tuleb kosmilist kiirust korrigeerida maa poorlemist ja atmosfaari takistust arvesse votvate paranditega 1899 aasta mdcccxcix oli 19 sajandi 99 aasta 1898 aasta mdcccxcviii oli 19 sajandi 98 aasta 1897 aasta mdcccxcvii oli 19 sajandi 97 aasta 1896 aasta mdcccxcvi oli 19 sajandi 96 aasta 1895 aasta mdcccxcv oli 19 sajandi 95 aasta 1894 aasta mdcccxciv oli 19 sajandi 94 aasta 1893 aasta mdcccxciii oli 19 sajandi 93 aasta 1892 aasta mdcccxcii oli 19 sajandi 92 aasta 1891 aasta mdcccxci oli 19 sajandi 91 aasta 1890 aasta mdcccxc oli 19 sajandi 90 aasta 1889 aasta mdccclxxxix oli 19 sajandi 89 aasta 1888 aasta mdccclxxxviii oli 19 sajandi 88 aasta 1887 aasta mdccclxxxvii oli 19 sajandi 87 aasta goh gun go gon sundis 2 jaanuaril 1938 seoulis on korea poliitik ta oli korea vabariigi peaminister 27 veebruarist 2003 24 maini 2004 alates 12 martsist 14 maini 2004 kui president roh moohyun oli tagandatud oli ta korea vabariigi ajutine president klaasist loomaaed the glass menagerie 1944 on tennessee williamsi naidend selle naidendiga sai tennessee williams maailmakuulsaks 1950 teos ekraniseeriti naidend on nahtavasti kirjutatud autobiograafilistel motiividel klaasist loomaaia tegelased on amanda wingfield tema tutar laura wingfield ja poeg tom wingfield ning laura eluaegne armastatu jim oconnor amanda wingfield on agressiivne naine kes peab end louna kaunitariks ja elab peenutsevat elu laura on habelik ja introvertne mille parast ta teeb endale suuri etteheiteid jim oconnor on keskkoolis populaarne noormees kelle umber tudrukud tiirlevad ja keda koik armastavad jim oconnor kingib lopuks laurale suudluse kuid jatab ta maha teatades kihlusest teise naisega tom kes on pere ainus ulalpidaja lahkub vanematekodust tundes sealjuures et ta sellega reedab oma oe nagu ka isa perekonna maha jattis ja reetis naidendis vihjatakse tomi homoseksuaalsusele tomi kutsumus on kunstilooming kuid ta on sunnitud elatist teenima laos jalanoudega tegeldes amanda sarnaneb kirjaniku emaga laura tema oega ning tom autori endaga williamsi ode oli vaimselt ebastabiilne ja veetis enamiku oma elust hullumajas williams jattis oma vaimselt haige oe saatuse hooleks mille parast ta end suudistas williams oli homoseksuaalne williamsi isa kulm ja johker mees oli kingakaupmees williams ise oleks nahtavasti tahtnud olla jim oconnori sarnane ta tundis puudust inimeste armastusest naidend ilmus eesti keeles 1976 aastal jaak rahesoo tolkes koos teiste tennessee williamsi naidenditega uustrukk ilmus kogumikus 20 sajandi naidendeid ii 2005 kaarin raid lavastas naidendi 1968 aastal diplomietendusena moskvas jermolovanimelises teatris 1988 aastal lavastati naidend ugala teatris laura osa mangis kiiri tamm tomi osa arvi magi 1994 aastal lavastas naidendi eesti draamateatris oma diplomilavastusena allan kress 2015 aastal lavastas naidendi vat teatris katariina unt kellele see oli esimene iseseisev lavastajatoo see on eesti muusika ja teatriakadeemia lavakunstikooli 27 lennu bakalaureuselavastus kus lisaks undile mangivad ester kuntu karl laumets ja risto vaidla annika namme on tallinna pedagoogikaulikoolis kirjutanud magistritoo uhendriikide louna tennessee williamsi naidendites milles analuusitakse ka klaasist loomaaeda marineri programm on usa kosmoseprogramm mille raames saadeti kosmosesse sari planeetidevahelisi automaatjaamu marsi veenuse ja merkuuri uurimiseks 19621973 saadeti kosmosesse 10 mariner tuupi automaatjaama massiga kuni 1 tonn mariner 9 oli esimene umber marsi tiirelnud tehiskaaslane ta ligines sellele kuni 1400 kilomeetri kaugusele kasutades veenuse gravitatsioonivalja viidi mariner 10 1973 kiirendusmanoovrit rakendades tiirlema umber merkuuri selle umber tegi ta 3 tiiru ja viimase tiiru ajal joudis taplaneedile isegi 320 kilomeetri lahedusele marineri edasiarendusteks olid viking 1 ja viking 2 molemad 1975 mis laskusid ka marsi pinnale ning edastasid andmeid vastavalt 1982 ja 1980 aastani ka viimase ajal on kosmosesse saadetud marinertuupi taiustatud automaatjaamu eksemplar ladina sonast exemplar arakiri koopia kujutis eeskuju originaal on mingisse liiki voi komplekti kuuluv uksikese seda sona kasutatakse tavaliselt trukitoote naiteks raamatu puhul trukitoote tiraaz on selle eksemplaride kogum voi eksemplaride arv eksemplaridest raagitakse ka kollektsioneerimisobjektide puhul loogikas filosoofias ja keeleteaduses nimetatakse eksemplariks inglise keeles token sona valjendi voi lause esinemisjuhtu kones ja uldisemalt tekstis lause eksemplari nimetatakse lause lausungiks ehk eksemplarlauseks ehk lauseeksemplariks sona sonavormi eksemplari nimetatakse soneks eksemplarlause ehk lauseeksemplar on lause selles mottes nagu me utleme esimese lause keskel jai ta toppama voi tahvli peal olev lause on halvasti kirjutatud lause selles mottes on teataval ajal haaldatavate haalikute voi teatud kohas teataval ajal kirja pandud markide kogum eksemplarlauset voib votta ka fuusilise objektina mis koosneb tindi grafiidi voi kriidimolekulidest tahvlil voi paberil voi punktidest arvutiekraanil kirjapandud lause korra voi helilainetest haaldatud lause korral eksemplarlauset nimetatakse ka lause lausungiks tuuplause ehk lausetuup inglise typesentence on lause selles mottes milles voib oelda et uks ja sama lause esineb mitu korda kui grammatikud raagivad lausetest siis nad peavad tavaliselt silmas tuuplauseid lause selles mottes on taielik haalikute voi kirjamarkide muster millel on tahendus kui lauses muuta kas voi uht sona voi sonade omavahelist jarjestust siis saadakse kohe teine tuuplause eri ajal eri isikute poolt lausutud voi eri kohtadesse kirja pandud laused eksemplarlaused mis sisaldavad samu sonu tuupsonu samas jarjestuses on uhe tuuplause eksemplarid sone ehk eksemplarsona ehk sonaeksemplar ehk tekstisona on keeleteaduses ja filosoofilises loogikas sona eksemplar see on kirjatahtede jada voi koneuhik eksemplarsonade loendamine tekstis tahendab tuhikutega eraldatud kirjatahejadade loendamist eestiinglise keeleteaduse sonastikus 2012 antakse sone vasteks ingliskeelsed moisted running word textual word tokenneed vasted on erinevad arvutiteaduse sone vastetest milleks on tavaliselt ingliskeelne moiste string vt sone andmetuup tuupsona ehk sonatuup on loogikas ja keeleteaduses sona sonavormi tuup see on kirjatahtede uhesuguste jadade voi uhesuguste koneuhikute klass tuupsonade loendamine tekstis tahendab tuhikutega eraldatud kirjatahejadade loendamist ja duplikaatide mahalahutamist arutlus ka jareldus argument inglise keeles argument koosneb eeldustest ja jareldusest nii eeldused kui ka jareldused on propositsioonid vaited mis tavaliselt on valjendatud lausetega arutlus ei saa koosneda lausetest sest muidu ei saaks uht ja sama arutlust esitada eri keeltes traditsioonilises loogikas on arutluse moistega analoogiline jarelduse moiste erinevus siinsest arutluse moistest seisneb selles et jareldust vaadeldakse koosnevana propositsioonide asemel otsustustest neid otsustusi nimetatakse eeldusteks ja tuletiseks termin arutlus ei ole loplikult juurdunud arutlust voiks pohimotteliselt nimetada ka jarelduseks sest erinevus propositsioonide ja otsustuste vahel ei etenda selles kontekstis pohimottelist osa et aga arutluste puhul kasutatakse sona jareldus matemaatika eeskujul siis tekitaks niisugune sonakasutus kahemottelisuse sona jareldus eri tahenduste tottu on kasutatud ka inglise keele eeskujul sona argument arutluse valjenduses esitatakse koigepealt eeldused ning seejarel jareldus jareldus eraldatakse eeldustest kas pika rohtkriipsuga eelduste all ja uhtlasi jarelduse kohal voi sonadega jarelikult traditsiooniline valjend seega niisiis on ka teisi valjendeid formaalsema esituse puhul kasutatakse naiteks tahistust p p p p kus p 1i on propositsioonid klassikaline arutluse naide see naide parineb traditsioonilisest loogikast kus ta figureerib jarelduse naitena arutlused mida tavaelus esitatakse voivad sisaldada vaikivaid eeldusi varjatud eeldusi naiteks arutluses sisaldub varjatud eeldus see kes parlamendivalimistel haali ei saa parlamenti ei paase soltumata sellest kas see eeldus on toene on ta jaetud utlemata sest teda peetakse enesestmoistetavaks et arutlust rangelt analuusida tuleb varjatud eeldused paevavalgele tuua arutlust milles jareldus jareldub eeldustest nimetame kehtivaks arutlus on kehtiv ehk kehtib kui pole loogiliselt voimalik et koik eeldused oleksid toesed ja jareldus vaar kui arutlusel on mitu eeldust siis voib arutluse taandada uhe eeldusega arutluseks selleks tuleb eeldusi valjendavad laused uhendada sonaga ja nii saadud lause valjendab eelduste konjunktsiooni arutlusi rakendatakse tavaliselt argumentides kehtiv arutlus kuulub naiteks toestuse juurde sona jarelikult arutluse esituses viitab sellele et lugeja ja kuulaja kes usub eeldusi peaks uskuma ka jareldust deduktiivne loogika uurib mille poolest erinevad teistest arutlustest need arutlused milles jareldus jareldub eeldustest jarelduse jareldumine eeldustest on uks viis kuidas eeldused on jareldusele heaks pohjendiks traditsiooniliselt eristatakse deduktiivset loogikat induktiivsest loogikast tanapaeval reserveeritakse sona loogika enamasti deduktiivse loogika tahistamiseks tahevarav sg1 originaalpealkiri stargate sg1 on usa ja kanada koostoos aastatel 19972007 toodetud ulmesari mille tegevus toimub tanapaeval tahevarav on 67meetrise labimooduga maavalist raskmetalli naquadah sisaldav ringikujuline seade mis voimaldab mis tahes objektidel ka elusolenditel liikuda kahe tahevarava vahel ning labida pikki vahemaid universumis koigest mone sekundiga seda pohjendatakse ussiaukude worm hole teooriaga mis tugineb ruumi koveruse tolgendusele relatiivsusteoorias kosmose eri punkte uhendavate ussiaukude teooriat on 1998 aastal usas puutud ka kiirendite abil toestada eestis naitas telekanal tv6 tahevarava programmi mis koosnes filmist tahevarav koikidest tahevarav sg1 jagudest nendele jargnevatest filmidest tahevarav toelaegas ja tahevarav kontiinum ning koikidest sarja ja tahevarava universum jagudest enne tv6 sundi on eestis seriaali naidanud ka tv3 sarja idee pohineb 1994 aastal kinodes linastunud taispikal mangufilmil stargate ehk tahevarav filmi tegevus algab 1928 aastal kui egiptusest leitakse giza platoolt tundmatu soorikujuline ese mis on kaetud paksu kiviplokkide kihiga samade kattekivide kihi alt leitakse ka veidrad kivistised seejarel joutakse sundmustega tanapaeva kus catherine langford kutsub dr daniel jacksoni tolkima kattekividelt leitud tekste dr jackson suudabki kahe nadalaga lahti motestada tahevarava koordinaatide susteemi olemuse kuid voimaliku sojalise sissetungi valtimiseks otsustatakse tahevarav teiselt poolt tuumapommi abil havitada selleks pannakse kokku meeskond mida hakkab juhtima kolonel jack oneill ruhmaga saadetakse kaasa ka dr jackson kes lubab leida voimaluse koju naasmiseks margid teisel planeedil asuval tahevaraval erinevad siinse tahevarava markidest sundmuste arenedes havitatakse tuumapommiga teise planeedi tahevarava asemel hoopis orbiidil asuv paikesejumal ra kosmoselaev ning dr daniel jackson otsustab jaada teisele planeedile sari algab kui filmi sundmustikust on moodunud orienteeruvalt paar aastat kuna algselt eeldati et tegemist on ainult uhendusega 2 planeedi vahel siis suureks ullatuseks saabub uhel paeval labi varava grupp inimesesarnaseid tulnukaid kes korraldavad veresauna baasi valvava personali hulgas vottes neist uhe vangina kaasa tahevarava programm taaselustatakse kiiresti pea sama meeskond kes filmis oli tuuakse uuesti kokku ja seiklus algab selgub et tahevaravate vorku kuulub tuhandeid tahevaravaid mitmetel taevakehadel sarjas toodud teooria alusel loi tahevaravate vorgu miljoneid aastaid tagasi rass keda kutsutakse ancients ehk iidsed iidsetel oli kaugele arenenud tsivilisatsioon mida kroonis korgelt arenenud tahtede ja galaktikatevaheline kommunikatsioonivork tahelaevade naol mingil hetkel avastasid nad aga ussiaukude tehnoloogia ja loobusid tahelaevade kasutamisest asustades lisaks meie galaktikale ka mitu naabergalaktikat haabus nende tsivilisatsioon teadmata pohjustel jattes endast jarele galaktikasse paisatud inimeste kogukonnad ja hulgaliselt tehnoloogiat nende hulgas ka tahevaravate vorgu koige levinum teooria iidsete saatuse kohta on et suurim enamus neist saavutas kehalise ja vaimse taiuslikkuse ning suundus niinimetatud korgema eksistentsi tasemele kuna iidsete tehnoloogia kasutab kaivitamiseks mentaalset aspekti ning seda saab kasutada ainult iidsetega samasse geeniliini kuuluv isik mis on sailinud umbes 30 maa elanikkonnast siis on osad inimesed voimelised kasutama ka iidsete tehnoloogiat tahavaravate tehnoloogia on aga iidsete varasemast loomingust ja seda on voimelised kasutama koik moistusega olendid kes suudavad desifreerida koordinaatide susteemi et avada uhendus 2 varava vahel jack oneill richard dean anderson peategelane hooaegadel 18 usa ohuvae kolonel ja eriuksuse veteran kes juhtis esimest missiooni labi tahevarava ta meelitatakse pensionipolvest tagasi ning ta asub toole sg1 juhina kaheksanda hooaja algul saab ta brigaadikindraliks ning asub toole baasi komandorina enne uheksandat hooaega saadetakse ta toole washingtoni ning ta korgendatakse kindralmajoriks ta ilmub ka uheksandal ja kumnendal hooajal ning ka filmis tahevarav kontiinum kuid enam mitte peategelasena lisaks ilmub ta ka esimesell ja kolmandal seriaali tahevarav atlantis hooajal cameron cam mitchell ben browder peategelane hooaegadel 910 usa ohuvae kolonelleitnant kes saab uheksanda hooaja algul sg1 uueks juhiks vaevaga saab ta meeskonna endised liikmed tagasi ning juhib sg1 kuni seriaali lopuni saab ametikorgendust koloneliks enne teist sg1 filmi ilmub ka filmides tahevarav toelaegas ja tahevarav kontiinum samantha sam carter amanda tapping peategelane hooaegadel 110 hiilgav noor astrofuusik ja usa ohuvae kapten kes liitub sg1ga saab ametikorgendust majoriks kolmandal hooajal ning kaheksanda hooaja algul kolonelleitnandiks kes saab sg1 juhiks uheksandal ja kumnendal hooajal on kolonelleitnant cameron mitchelli abiline parast filmi tahevarav toelaegas sundmusi ulendatakse ta koloneliks ning ta saab uueks atlantise komandoriks tahevarav atlantise neljandal hooajal taasuhineb sg1ga filmis tahevarav kontiinum dr daniel jackson michael shanks peategelane hooaegadel 15 ja 710 geniaalne eguptoloog kelle ebausutavad teooriad puramiidide kohta viisid ta algsele tahevarava missioonile ta liitub sg1ga lootuses leida oma roovitud naine ning jaab meeskonna osaks kuni ta touseb viienda hooaja lopus korgemale tasandile parast oma sunnitud naasmist maisele tasandile seitsmenda hooaja algul taasuhineb ta sg1ga ning jaab selle osaks kuni seriaali lopuni lisaks ilmub ta molemas sg1 filmis ning ka tahevarav atlantise esimesel ja viiendal hooajal tealc christopher judge peategelane hooaegadel 110 vaikne kuid tugev tulnukas rassist nimega jaffa kes jookseb ule oma positsioonilt goauldi apophis parema kaena liitub sg1ga lootuses vabastada oma rahvas orjusest kuigi ta kaheksanda hooaja lopus saab ta eesmark taidetud jaab ta siiski sg1 liikmeks kuni seriaali lopuni ilmub ka molemas filmis ja seriaali tahevarav atlantis neljandal hooajal george hammond don s davis peategelane hooaegadel 17 usa ohuvae kindralmajor hiljem kindralleitnant kes on baasi komandor esimesed seitse hooaega ilmub ka ulejaanud hooaegades seriaali tahevarav atlantis esimesel hooajal ning filmis tahevarav kontiinum kuna naitleja don s davis suri juunis 2008 sudameatakki tottu jaab ta tegelaskuju ilmumine teises filmis ka viimaseks jonas quinn corin nemec peategelane hooajal 6 inimtulnukas kes lahkub oma koguplaneedilt langara kui naeb pealt daniel jacksoni surmavat eneseohverdust ning kuidas suhtub sellesse tema planeedi valitsust ta on kiire oppija ning taidab danieli koha sg1es kuuendal hooajal parast danieli naasmist laheb jonas tagasi oma koduplaneedile parast seitsmendat hooaega enam ta seriaalis ei ilmunud hank landry beau bridges peategelane hooaegades 910 usa ohuvae kindralmajor ja baasi komandor ta on sgc uue peaarsti carolyn lami voordunud isa ning ilmub molemas sg1 filmis kui ka seriaali tahevarav atlantis teisel ja kolmandal hooajal vala mal doran claudia black peategelane hooajal 10 osav varas ja pettur tundmatult planeedilt ning endine peremeesloom goauldile nimega qetesh tema esimesele ilmumisele kaheksandal hooajal jargneb roll uheksandal hooajal kus tema ja daniel kogemata avastavad uue vaenlase orid parast supervarava havitamist satub ta ori galaktikasse naastes 10 hooaja algul koos ori laevastikuga ta liitub sg1ga parast sunnitamist tema tutrest adriast saab aga kumnendal hooajal uus oride pealik ilmub molemas sg1 filmis kui parast viiendat hooaega levisid kuuldused seriaali lopetamisest siis usas seriaali levitamisega tegelev satelliidikanal syfy channel sai andunud fannidelt miljoneid paberkirju ja ekirju ning seriaali tootmine jatkus sarja populaarsusest annab tunnistust ka kodulehtede kasvav arv ja nende pohjalikkus samuti on hakkama saadud nn spinoffiga tahevarav atlantis mis alustas 200506 aasta hooajal oma teist hooaega suurbritannias seega euroopas on molema seriaali levitajaks kanal sky one 2005 aasta sugisel kuulutati valja ka 10 hooaja tootmistsukli ettevalmistusperiood ehk naitlejate kinnitamised ja muude lepingute ettevalmistused 2007 aasta martsi seisuga on lopetatud sarja stargate sg1 kumnenda hooaja naitamine ning tootmine hooaja viimasena lasti eetrisse osa unending ehk mitte paris lopp seriaalile jargneb kaks filmi ja neist esimeses laheb sg1 ori galaktikasse et vabaneda nende mojust taielikult ning teises laheb baal ajas tagasi et ara hoida tahevarava programmi algus maal tulemas on ka kolmas tahevarava film mis on plaanitud kontiinumi jarjeks tahevarav revolutsioon ja keskendub jack oneilli tegelaskujule 1886 aasta mdccclxxxvi oli 19 sajandi 86 aasta 1885 aasta mdccclxxxv oli 19 sajandi 85 aasta 1884 aasta mdccclxxxiv oli 19 sajandi 84 aasta 1883 aasta mdccclxxxiii oli 19 sajandi 83 aasta 1882 aasta mdccclxxxii oli 19 sajandi 82 aasta 1881 aasta mdccclxxxi oli 19 sajandi 81 aasta 1880 aasta mdccclxxx oli 19 sajandi 80 aasta 1879 aasta mdccclxxix oli 19 sajandi 79 aasta 1878 aasta mdccclxxviii oli 19 sajandi 78 aasta 1877 aasta mdccclxxvii oli 19 sajandi 77 aasta 1876 aasta mdccclxxvi oli 19 sajandi 76 aasta 1875 aasta mdccclxxv oli 19 sajandi 75 aasta mihheil khorkhia gruusia 10 september 1948 thbilisi 9 veebruar 2004 oli gruusia korvpallur 1972 aasta olumpiavoitja noukogude liidu voistkonna koosseisus mihheil khorkhia kasv oli 198 cm ta mangis kogu oma korvpallurikarjaari jooksul 19651979 thbilisi dinamos mihheil khorkhia suri sudameataki tagajarjel vaatlus on tahelepanekute tegemine fuusilisest maailmast meeltetaju abil vaatlus on uks tahtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes kitsamas mottes moeldakse teadusfilosoofias vaatluste all protsesside jalgimist niisugusel kujul nagu nad eest leitakse selliselt moistetud vaatlust eristatakse eksperimendist mille puhul jalgitav protsess toimub katse korraldaja poolt olulisel maaral kontrollitavates tingimustes francis bacon leidis et teaduslikud vaatlused peavad olema taiesti eelarvamustevabad vaata induktsioon tegelikult aga pole vaatlusi voimalik teha ilma eelneva arusaamata vaadeldava loomusest vaatlus eeldab ka arusaama sellest millistele asjadele voi omadustele tuleb tahelepanu koondada see arusaam voib olla teooriaeelne ja isegi teadvustamata ka baconi enda meetod eeldab andmete kogumisel suunatust teatud kindlat laadi vaatlusandmete otsimisele ka tabeli kasutamise juures baconi meetodi puhul tehakse faktiliselt eeldus et see mille naiteid uuritakse on loomulik liik teisest kuljest seda mis tegelikult on loomulik liik ei pruugi me uhe moiste alla paigutada uldsegi ei saa sundmuste voi asjade sarnasust taheldada ilma mingi eelduseta sest iga kaks asja on milleski sarnased ja milleski mitte samuti ei saa ilma mingi eelduseta taheldada eri laadi sundmuste koosesinemist ei ole voimalik tahele panna koike teooria suunab meie tahelepanu vaatlus ilma teooriateta eeldusteta iidoliteta on voimatu samuti nagu vaatlus ilma teadvuse kullaldase intelligentsita on voimatu ja tahenduseta sest pole konteksti susteemi kuhu vaatluse tulemused paigutada vajalik on ka keele semiootilise susteemi olemasolu et vaatlust kirjeldada on tarvis ka teadvusega olendite kogukonda kes siis vaatluse tulemusest teada saaksid ja seda moistaksid vaja on inimest inimuhiskonda ja ajastu ajalooline taust arengutase toekspidamised eelarvamused mojutavad seda kuidas uhte ja sama fakti vaadeldakse kuidas seda seletatakse kui kasutada kuhni sonu siis voib oelda et vaatleja saab vaadelda tegelikkust reaalsust uksnes kehtiva teadusliku paradigma piirides naited isaac newton ei oleks baconi meetodil suutnud avastada seost loodete planeetide tiirlemise ja ouna kukkumise vahel ignaz semmelweis ei oleks baconi meetodil leidnud seost lapsevoodipalaviku ja laipade lahkamise vahel seega vaatlus on ikka mojutatud eelarvamustest kuid toetudes vaatlustele jaab ekslikele eelarvamustele fiktsioonidele uha vahem ruumi need asenduvad toeparasemate eelarvamustega inimajaloos toimunud maailmavaatelist pooret mis seab vaatluse ja fakti tahtsamale kohale kui dogmaatilise eelarvamuse mis peab vaatlust teisejarguliseks vahem tahtsaks on raske alahinnata suurem usk vaatluse ja katse faktidesse vorreldes uksnes teooriate filosoofiliste voi religioossete hinnangutega ei saanud valdavaks uleoo teaduslik maailmapilt muutus valdavaks jarkjargult vahetahtis polnud sealjuures ka tehnika areng mis voimaldas korraldada uha tapsemaid usaldusvaarsemaid vaatlusi ja katseid kui asetada taim aknalauale siis markame et lehed poorduvad valguse poole 1874 aasta mdccclxxiv oli 19 sajandi 74 aasta ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid mida enam iseseisvatena ei eksisteeri voi mis on mingil muul moel kadunud kaesolevasse loendisse kuuluvad kunagised iseseisvad riigid mis on lakanud olemast loendisse kuuluvad subjektid millel on olnud riigi kolm pohitunnust territoorium riigipea ja elanikkond orbiit ladina keeles orbita roobas on kover mida mooda looduslik voi tehislik taevakeha tiirleb umber massiivsema keha voi kehade susteemi gravitatsioonivaljas naiteks voib keha tiirelda umber galaktika keskme voi maa ja kuu uhise raskuskeskme kahe keha probleemile vastaval juhul on orbiit ringjoon voi ellips muudel juhtudel orbiidid ei sulgu vaid moodustavad spiraalitaolisi keerde kolmandate kehade moju orbiidi kujunemisele saab enamasti maarata nende pohjustatud hairitusega orbiiti geomeetriliselt iseloomustavad suurusi peatelge ekstsentrilisust kallet solmi ja apsiide nimetatakse orbiidi elementideks tehiskehade orbiite uurib astrodunaamika looduslike taevakehade omi uurivad taevamehaanika ja stellaardunaamika geotsentrilised orbiidid on orbiidid umber planeet maa kuigi teoreetiliselt on loputult palju erinevaid orbiite on nad jagatud kasulikkuse ja omaduste jargi ruhmadeks maalahedased orbiidid on 2003000 km korgusel maalahedastel orbiitidel kaitseb maa magnetvali tehiskaaslasi kosmilise kiirguse ja paikesetuule eest maa lahedal saab teha hea resolutsiooniga pilte seeparast kasutatakse maalahedasi orbiite kaugseireks ja kosmoseluureks enim kasutatud maalahedane orbiit on polaarorbiit polaarorbiidi kalle on 90 lahedal polaarorbiidil satelliit lendab ule pooluste ja ekvaatorist risti ule satelliidi all maakera poorleb ja nii on voimalik ilma orbiiti muutmata ara katta kogu maapind geostatsionaarne orbiit on 35 786 km korgusel asuv 0 kaldega orbiit millel asuvad tehiskaaslased on maalt vaadates alati sama koha peal satelliidid on ekvaatori kohal ja nende tiirlemisperioodiks on 24 tundi uks geostatsionaarse orbiidi plusse on see et seal olevate tehiskaaslastega sidepidamiseks ei pea antenni suunda muutma orbiiti kasutatakse satelliittelevisiooni edastamiseks ja satelliitsideks keskmised korgusega orbiidid asuvad maalahedaste orbiitide ja geostatsionaarse orbiidi vahel umbes 20 000 km korgusel orbiitidel olevate satelliitide tiirlemisperiood on umbes 12 tundi kasutatakse peamiselt satelliitnavigatsiooni satelliitide naiteks gpsi glonassi ja euroopa galileo satelliitide jaoks selenotsentriline orbiit on umber kuu tiirleva keha orbiit kuulahedased orbiibid mis on vahem kui 100 kilomeetri korgusel on koige huvipakkuvamad kuu pinnase uurimisel selenotsentrilistel orbiitidel on probleeme orbiidi pusivusega ning ainult vahesed jaatunud orbiidid voimaldavad pikka aega kuu umber tiirelda kaupo voormansik orbitaalmehaanika i plinius noorem gaius plinius caecilius secundus umbes 63 comum praegu como umbes 113 oli vanarooma riigitegelane jurist kirjanik ja teadlane aastatel 111113 pkr oli plinius noorem bituunias ja pontuses asevalitseja sailinud on tema kirjavahetus keiser traianusega kus ta kirjeldab ka kristlasi sailinud on kaks plinius noorema kirja tacitusele kus ta kirjeldab 79 aasta vesuuvi vulkaanipurset jaapurjetamine on purjetamine jaal jaapurjetamiseks sobib koige paremini sile ja lumevaba jaa sest purjekal on all uisud koige rohkem harrastatakse eestis jaapurjetamist haapsalu ja parnu lahedal merel kus jaakate pusib ka koige kauem samuti saadjarvel jaapurjekaga voib saavutada suuremaid kiirusi kui purjelauaga sest pole segavat lainetust mis tugeva tuulega paratamatult kaasneb purjetamine ka seilamine on liikumisviis tuule joul mis on ka harrastus ja spordiala milleks kasutatakse vee ja maismaasoidukeid mille peamine jouallikas on tuul tuule joudu rakendatakse purjelt purjekale taglase abiga purjetamine on veeliikluse uks osa ja osalejad jargivad rahvusvahelisi kokkuleppeid et valtida kokkuporkeid purjetamisega on 21 sajandi alguses on seotud omaette toostusharud alates aluste ehitamisest millest vaiksemad on purjelauad ja svertapaadid keskmist mootu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena koikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt teisena saab esile tuua purjede tootmist mida valmistatakse nii looduslikest kuika kunstkiududest alates puuvillasest riidest ja lopetades susinikkiududega kolmas on kogu tagalseosasid tootev toostus kuna alates suurematest svertpaatidest ja kompromissjahtidest kasutatakse sisepolemismootoreid tuulevaikuses ja kitsastel laevateedel nagu kanalid voi sadamate veealad liikumiseks siis on tahtsal kohal ka para ja statsionaarmootorite tootjad moningatel juhtudel kasutatakse ka elektrimootoreid ajalooliselt on purjetamist kasutatud mere ja siseveteveonduses purjelaevade hiilgeajaks loetaks mil hakati enim kasutama auru ja sisepolemismootoreid parast 1970 aastate naftakriise on otsitud laevaehituses voimalusi et kasutades tuult vahendada kauba ja reisilaevade kulusid fossiilkutuste poletamisel ohuliikumist saab kasutada keha liigutamiseks asetades ohuvoolu liikumisteele takistuse mis soltuvalt takistuse kujust suurusest ning asendist tuule suhtesrundenurk hakkab keha liigutama purjeka purjede taglase kerede pinna umber toimuv ohuliikumine voiks olla pidev laminaarne ohuvoolamist uuriv teadus on aerodunaamika samaaegselt kui purjed puuavad tuult on soltuvalt purjeka tuubist kas uks voi mitmest kerest vahemalt uks osaliselt voi pidevalt uhenduses veega mis omakorda voib liikuda nt hoovuste mojul ja lainetus seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka hudrodunaamikaga veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud parvi uhepuulootsikuid ruhesid haabjaid kanuusid paatide ehituseks on kasutatud puitu juuri nahka luid ning tanapaeval ka tehismaterjale arvatakse et austraalia asustati inimeste poolt 42 000 48 000 ref nimi austraalia asustamine allikas httpwwwpersonaluneeduaupbrown3gillespie02pdf autor richard gillespie pealkiri dating the first australians teos radiocarbon vol 44 nr 2 2002 p 455472 richard gillespie dating the first australians aastat tagasi veesoidukitega kuid ei ole toendeid et need oleks olnud varustatud purjedega tuule kasutamist veesoiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel vanim purjedega laeva kujutis on leitud kuveidi korbest assabiyah ja radiosusiniku meetodil maaratud 55005000 a ekr ja kirjeldatakse kui ubaidi leidu milles on ka korkjakimpudest paadi poletatud savist mudel ja ketas millel arvatakse olevat kahe ridvaga masti kujutis purjetamine on uks vanimaid tanapaevaselt korraldatud sportimisvoimalusi esimene trukikirjanduses avaldatud voistlus toimus 1661 inglismaal esimene purjetamise selts moodustati 1720 tanapaevane purjetamine sai voimalikuks alles siis kui opiti purjetama vastutuult ehk loovima lobusoit ja voistluspurjetamine on labi aegade ikka kainud kasikaes 22 juulil 1883 kirjutas parnu postimees et 10 juulil 1883 oli parnu joel suur paatidega voidupurjetamine millest voisid osa votta koik kellel oli paat purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on eestis moodustanud eesti jahtklubide liidu eesti avamerepurjetamise meistrivoistlusteks on muhu vaina regatt vordle ka merematkamist sustaga purjekaid eristatakse kere ja taglase jargi kahe kerega purjekat nimetatakse katamaraaniks kolme kerega trimaraaniks uhe kerega purjekad angola riigipeade loendis on toodud riigi iseseisvusaja riigipead antigua ja barbuda kindralkuberneride loend loetleb antigua ja barbuda riigipead esindavad kindralkubernerid koinastu laid drotzenholm on 262 hektari suurune laid vainameres vaikese vaina ja lopemere vahel kuulub saaremaa valla koosseisu madala veetaseme korral on saar umbes 2kilomeetrise leetseljaku koinastu lee kaudu uhenduses muhu koige laanepoolsema punkti saareotsaga koguva lahedal piki koinastu laaneranda kulgeb ca 15 km pikkune ja pohjaosas suur pank kuni 4 meetri korgune kruusane vesiru astang laiul leidub paljandeid palju randrahne pikki klibuvalle kadastikke ja salumetsa laiult on leitud 369 liiki taimi taimekoosluste ja haudelinnustiku kurvitsaliste pesitsusala poolest on korge looduskaitselise vaartusega saare kaguosas asuv rannaniit ja koinastu lee laiud saare idaranna ja koinastu lee umbruses paljanduv merepohi on tahtis haneliste ja kurvitsaliste randepeatuspaik keskajal kuulus koinastu laid tol ajal nimega drotzenholm maasilinnale 16 sajandi alguses oli laiul kaks talu hiljem isegi vaike kula naiteks 1834 aastal oli viis talu 73 elanikuga viimased alalised elanikud lahkusid laiult 1965 parast seda on ehitatud sinna suvilaid aastal 1989 oli neid viis aastal 2007 tegutses saarel uks talumajapidamine laidu on kasutatud mullikate karjamaana koinastu laiul on filmitud suur osa filmi mehed ei nuta materjale alates 2006 aasta talvest tootab saare pohjaosas taas koinastu tulepaak mis mitu aastat oli kasutusel paevamargina bangladeshi riigipeade loend loetleb iseseisva bangladeshi riigipead alates riigi eraldumisest pakistani koosseisust austria riigipeade loend sisaldab kahte tabelit millest esimene toob ara austria monarhid teises tabelis on toodud austria presidendid benini riigipeade loend sisaldab benini riigipaid alates riigi iseseisvumisest 1960 aastal bhutani riigipeade loend loetleb riigi kuningad alates 1907 aastast mil bhutan faktiliselt iseseisvus indiast lounakorea riigipeade loend sisaldab korea vabariigi riigipaid alates korea lahknemisest pohja ja lounakoreaks 1948 aastal varasemad korea riigipead on toodud korea riigipeade loendis tabelile jargnevad presidentide koreakeelsed nimekujud hangulis ja hanjas liibua riigipeade loend loetleb uhendatud liibua kuningriigi ja liibua kuningriigi monarhi parast rohelist revolutsiooni muammar alqadhdhafi poolt maaratud riigipead ja riigipead parast 2011 aasta kodusoda george walker bush george w bush dzoodz dablju bus nime luhivorm mis eristab teda isast george h w bushist sundinud 6 juulil 1946 new havenis connecticuti osariigis on ameerika uhendriikide poliitik kes oli aastatel 19952000 46 texase osariigi kuberner ja aastatel 20012009 ameerika uhendriikide 43 president ta astus presidendiametisse 20 jaanuaril 2001 ning valiti 2004 aastal teiseks ametiajaks mis loppes 20 jaanuaril 2009 kui ametisse vannutati barack obama bushi isa george h w bush oli usa 41 president george w bush on teine usa president kes on usa presidendi poeg esimene oli usa 6 president john quincy adams kes oli usa 2 presidendi john adamsi poeg bush kuulutas parast 2001 aasta 11 septembri terrorirunnakuid valja terrorismivastase soja ning kaskis sama aasta oktoobris riigi relvajoududel tungida afganistani kukutada seal voimult taleban ja tabada usamah ibn ladin 2003 aasta martsis sai ta kongressilt mandaadi invasiooniks iraaki vaites et viimane oli rikkunud uro julgeolekunoukogu resolutsiooni 1441 george w bush oli esimene usa president kes kulastas oma ametiajal eestit 2006 aastal george w bush abiellus 5 novembril 1977 laura bushiga neil on kaks last kaksikud barbara ja jenna george w bush ignoreeris korduvaid tosiseid hoiatusi vahetult enne 11 septembri terrorirunnakuid arvatakse et tegutsemise korral oleks saanud terrorirunnaku ara hoida lisaks kritiseeritakse georg w bushi iraagi pohjendamatus rundamises kuna enne soja algust puudusid vettpidavad toendid massihavitusrelvade olemasolust ja iraagi toetusest alqaedale tema ametiajal halvenes tunduvalt rahvusvaheline avalik arvamus usa suhtes eriti uhendkuningriigis prantsusmaal lounakoreas kanadas ja austraalias mis taastus alles tema jareltulija obama ametiajal uhendkuningriigis toimusid tema visiitide ajal tihti meeleavaldused tana peavad ajaloolased teda uheks halvimaks riigi presidendiks libeeria riigipeade loend loetleb aafrika vanima vabariigi riigipead alates riigi iseseisvumisest aastal 1847 tuneesia riigipeade loend loetleb tuneesia riigipead alates laialdase autonoomia saavutamisest turgi impeeriumi koosseisus 1705 aastal kui tuneesiast sai 1881 aastal prantsusmaa protektoraat sailis tema laialdane autonoomia 1956 aastal valmistas prantsusmaa ette riigi taielikku iseseisvumist tuneesia kuningriigi nime all olid juba isegi vermitud mundid tuneesia kuningriigi nimega kuid jargmise aasta habib bourguiba sooritatud sojavaeline riigipoore kukutas monarhia ja tuneesia sai iseseisvaks tuneesia vabariigi nime all jeanbertrand aristide zanbertraan aristiid huudnimi haitil titide sundis 15 juulil 1953 oli haiti president 1991 19941996 ja 20012004 endine katoliku preester oli oma esimesel ametiajal 19911996 haiti esimene demokraatlikult valitud president parast jeanclaude duvalier reziimi langust tema ametiaja katkestas sojavaeline riigipoore aristidei teine ametiaeg algas 7 veebruaril 2001 parast vaidlustatud valimisi 29 veebruaril 2004 astus ta tagasi ja pogenes riigist mitmed allikad vaidavad et ta sunniti lahkuma relva ahvardusel aristide sundis haitil portsaluts ta oppis portauprincei koolides ja notre damei kolledzis mille ta lopetas 1974 seejarel oppis ta noviitsina la vegas laks siis haitile tagasi ning oppis notre damei suures seminaris filosoofiat ja haiti riiklikus ulikoolis psuhholoogiat parast kraadi saamist 1979 liikus ta ringi euroopas ning oppis itaalias ja iisraelis aastal 1983 laks aristide haitile tagasi et saada preestripuhitsus ta maarati kureeks uhes vaikeses koguduses ning seejarel uhe suurema koguduse kureeks la salinei slummides ta pooldas vabastusteoloogiat ning temast sai juhtiv tegelane katoliikluse radikaalsemas tiivas haitil ti legliz tema jutlusi edastas uleriiklik katoliiklik raadio duvalier reziim puudis korduvalt teda vaikima sundida teda paastis ainult reziimi kokkuvarisemine aprillis 1986 poliitilise tegevuse eest heideti aristide oma ordust valja parast uleriiklike valimiste nurjumist ja nendega kaasnenud vagivalda 1987 suhtuti 1990 aasta valimistesse ettevaatusega aristide seadis end presidendikandidaadiks ning parast kuus nadalat kestnud valimiskampaaniat lavalas valiti vaike preester 67 haaltega presidendiks aristide asus ametisse 7 veebruaril 1991 valitsemise kvaliteet paranes tema ajal margatavalt ent 30 septembril 1991 toimus sojavaeline riigipoore mis sundis aristidei pogenema riigipoore kutsus esile suure paadipogenike voolu usa rannavalve paastis 19911992 kokku 41 342 haitilast mis uletas eelneval kumnel aastal paastetute koguarvu aristide oli maapaos algul venezuelas ja hiljem usas pingutades rahvusvahelise toetuse voitmise nimel uro kiitis heaks sekkumise haiti asjadesse ning usa juhitud sissetungi ahvardusel varises hunta reziim kokku 15 oktoobril 1994 laks aristide haitile tagasi et oma ametiaja lopuni valitseda sojavaereziim oli andnud ranga hoobi haiti norgale majandusele ning aristide pidi keskenduma majandusmeetmetele samuti puhastas ta haiti sojavae paljudest sojakoolis school of the americas oppinud ohvitseridest ning rajas tsiviilpolitseijoud rahvuskogu assemblee nationale valimistel juunis 1995 saavutas veenva voidu koalitsioon organisation politique lavalas opl aastal 1995 lahkus aristide preestriseisusest aastal 1996 abiellus ta usa kodaniku mildred trouillotga aristidei esimene ametiaeg loppes veebruaris 1996 ning pohiseadus ei lubanud tal kaks ametiaega jarjest president olla polnud selge kas aristide peab enne valimisi tasa tegema need kolm aastat mis ta veetis maapaos voi tuleb ametiaja loppemist arvestada rangelt kalendri jargi usa survel otsustati viimase variandi kasuks detsembris 1995 peetud presidendivalimistel kogus 88 haaltest rene preval aristidei valjapaistev abiline ja aristidei presidentuuri aegne peaminister alates 1991 aastast kes vannutati presidendiks 7 veebruaril 1996 1996 aasta lopus loi aristide oplist lahku ning rajas uue partei fanmi lavalas fl opl millel oli nii senatis senat kui ka saadikutekojas chambre des deputes enamus vottis uueks nimeks organisation du peuple en lutte voitleva rahva organisatsioon jattes alles luhendi opl 1997 aasta aprilli senativalimistel osales ainult umbes 5 registreeritud valijatest ja nende labiviijaid suudistati voltsimises prevali valitsus ei tunnistanud tulemusi mais 2000 osales uutel valimistel millel valiti peaaegu kogu rahvuskogu ule 60 valijatest fl saavutas taieliku voidu kuid opositsiooniparteid mis uhinesid liiduks convergence democratique cd ei kiitnud heaks ajutise valimiskomisjoni cep haaltelugemismeetodeid ning noudsid valimiste tuhistamist aristide voitis novembris 2000 toimunud presidendivalimised 918 haaltest enamik opositsiooniparteisid boikoteerisid valimisi vaites et neile ei anta oiglast voimalust 7 veebruaril 2001 vannutati aristide teiseks ametiajaks haiti presidendiks samal paeval vannutas cd gerard gourguei uue ajutise valitsuse juhiks aristide noustus ajutist valimiskomisjoni uuendama kuid ei lulitanud selle koosseisu opositsiooni poolehoidjaid martsis 2001 sai uueks peaministriks jeanmarie cherestal cd ei kiitnud kumbagi muutust heaks ja valitsus puudis lasta gourguei arreteerida voimuvaakuumi tottu kannatas majandus aristide puudis opositsiooni lepitada juunis 2001 astusid moned vaidlusalustel kohtadel olevad senaatorid tagasi labiraakimised fl ja cd vahel ebaonnestusid korduvalt detsembri keskel 2001 uritati riigipooret majandus jatkas jarsku langust ning cherestal astus jaanuaris 2002 tagasi opositsiooni vastuvaidete tottu ei onnestunud korraldada 2003 aasta lopuks ette nahtud valimisi et enamiku parlamendiliikmete ametiaeg loppes jaanuaris 2004 oli aristide sunnitud valitsema seadluste abil ta lubas korraldada valimised kuue kuu jooksul kuid opositsioon noudis tema tagasiastumist jaanuaris 2004 loi valja rahulolematus aristidei suutmatusega korruptsiooni valja juurida ja majandust toibutada paljudes linnades eriti portauprinceis olid massilised protestimeeleavaldused kokkuporgetes hukkus mitu inimest opositsioon noudis aristidei tagasiastumist enne ametiaja loppu veebruar 2006 aristide keeldus sellest 5 veebruaril 2004 haaras massuliste ruhmitus revolutsiooniline artibonitei vastupanurinne voimu riigi suuruselt neljandas linnas gonaivesis see oli suure aristideivastase ulestousu 2004 aasta haiti mass algus 22 veebruariks olid massilised vallutanud riigi suuruselt teise linna caphaitieni sellega lohenes riik faktiliselt massuliste voimu all olevaks pohjaks ja valitsuse kontrolli all olevaks lounaks aristidei advokaat nimetas massu mida olevat juhtinud usa kodanik andy apaid sojavaeliseks riigipoordeks vaites et kasutati dominikaani vabariigist toodud raskerelvi massulised tungisid mone kilomeetri kaugusele pealinnast ja kuigi aristide oli varem rohutanud et ta jaab ametisse kuni oma ametiaja lopuni veebruaris 2006 astus ta nagu ametlikult teatati 29 veebruari varahommikul siseriikliku ja rahvusvahelise surve all tagasi ning pogenes usa poolt tema kasutusse antud lennukiga dominikaani vabariigi ja antigua kaudu keskaafrika vabariiki ja kavatseb elama asuda lounaaafrika vabariiki ajutiseks presidendiks sai kassatsioonikohtu esimees boniface alexandre 1 martsil teatas aristide salaja mobiiltelefoni kasutades ameerika uhendriikide esindajatekoja liikmetele maxine watersile ja charles rangelile ning uhele sobrale et ta ei astunud tagasi vaid usa diplomaadid ja merejalavaelased sundisid teda tagasi astuma ning et ta rooviti usa merejalavaekorpuse poolt usa merejalavaelased roovisid mu ja sundisid haitilt lahkuma ma ei astunud tagasi seda kinnitas aristidei keskaafrika vabariiki viinud lennukompanii transafrica juht samuti vaitis ta et relvastatud sojavaeline valve hoiab teda endiselt pantvangis ja suhtlemisvoimaluseta intervjuus cnnile utles ta et tema eemaldamine riigist oli riigipoore tundmatud ameeriklased ja haitilased olevat sundinud teda tagasi astuma ning minema haitist lahkuvasse lennukisse roovimisloo detailid lahknesid naiteks selles kas tal olid kaerauad mis vagedega oli tegemist ja miks usa sojavaelasi enam ei olnud kui lennuk maandus keskaafrika vabariigis esindajatekoja liikmed utlesid et kaeraudu ei kasutatud kuid aristidei maja valvur vaitis et aristide viidi ara relvaahvardusel ja raudus katega valge maja pressisekretar scott mcclellan lukkas need suudistused umber nii asepresident dick cheney kui ka riigisekretar colin powell teatasid et aristide astus tagasi vabal tahtel keskaafrika vabariik on puudnud saavutada et aristide lopetaks suudistamise 14 martsil 2004 lahkus aristide keskaafrika vabariigist ning suundus jamaicale see jahmatas prantsusmaa ja usa valitsust kelle meelest tema viibimine piirkonnas destabiliseerib haitit usa suursaadik haitis james foley hoiatas aristidei et ta ei tohi haitile kunagi lahemale tulla kui 150 miili condoleezza rice olevat oelnud et ei taha teda uldse naha laanepoolkeral 31 jaanuaril 2004 saabus aristide lounaaafrika vabariiki kuhu ta voib eksiili jaada kuni ta saab turvaliselt haitisse naasta henn mikkin 20 jaanuar 1947 6 veebruar 2004 oli eesti psuhholoog ta lopetas 1970 aastal leningradi riikliku ulikooli aastal 1977 kaitses ta moskva riiklikus ulikoolis kandidaadivaitekirja alates 1970 aastast tootas ta oppejouna tartu ulikoolis kuni 1989 aastani tartu riiklik ulikool hiljem ka tartu ulikooli parnu kolledzis ja tallinna pedagoogikaulikoolis 1990 aastate esimesel poolel arendas henn mikkin tartu ulikoolis valja sotsiaaltoo eriala oppekava poorates erilist tahelepanu kliendikesksele sotsiaaltoole 1990ndate algupoolel osales henn mikkin eesti vabariigi sotsiaalpoliitika aluste valjatootamises ta tegutses ka suhtlemisoskuste koolitaja noustaja ja psuhhoterapeudina nii asutustes kui ka uksikklientide tellimusel suhtlemisoskuste koolituseks tootas ta juba 1970ndatel valja videotagasisidega suhtlustreeningu meetodi olles selle meetodi rajajaks noukogude liidus tema algatusel kinnitati 2003 aasta lopul suhtlemistreeneri riiklik kutsestandard ja loodi eesti suhtlemistreenerite uhing alates 2000 aastast tegutses henn mikkin vabakutselise oppejou ja konsultandina kolleegid on esile tostnud henn mikkini loovust ja tundlikkust umbritsevate probleemide suhtes ning inimestega suhtlemisel ja eetilisust serbia on merepiirita riik euroopas balkani poolsaare keskosas piirneb montenegro ja albaaniaga edelas bosnia ja hertsegoviina ja horvaatiaga laanes ungari pohjas rumeenia kirdes bulgaariaga kagus ning makedooniaga lounas kuni 2006 aastani moodustas tanane serbia riik serbia ja montenegro liitriigi tuumikala 3 juunil 2006 kuulutas montenegro parlament montenegro iseseisvaks ja 5 juunil kuulutas serbia end serbia ja montenegro oigusjarglaseks 17 veebruaril 2008 kuulutas end uhepoolselt serbiast soltumatuks kosovo mille iseseisvust serbia ei tunnusta mitmed riigid kaasa arvatud eesti on kosovot tunnustanud serbia loeb riigi koosseisu kuuluvaks kaks autonoomset piirkonda lisaks vojvodinale ka de facto iseseisvunud kosovo ja metohija riigi pindala on 77 453 km2 koos kosovoga 88 361 km2 serbia riigi juured ulatuvad 9 sajandi esimesse poolde serbia vurstkond 768969 idarooma riigi vasall duklja 9601101 serbia suurvurstkond 11011217 serbia kuningriik 12171346 serblaste riik loodi 11 sajandil ja 14 sajandil sai sellest suurriik serbia tsaaririik 13461371 parast luuasaamist 1389 aastal peetud kosovo lahingus langes suurem osa riigist turklaste katte osa serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna enne kui osmanite riik needki annekteeris hoolimata kolmest austriahabsburgide sissetungist ja arvukatest vastuhakkudest jai osmanite voim pusima sajanditeks 19 sajandil voimaldasid esimene serbia ulestous 18041813 ja teine serbia ulestous 1815 luua serbia vurstiriigi mis oli esialgu pooliseseisev ja saavutas peagi taieliku soltumatuse turgist 1876 aastal kuulutasid montenegro serbia ja bosnia soja turgile ning teatasid uhinemisest berliini kongressil anti iseseisvus siiski ainult serbiale montenegrole ja rumeeniale seevastu bosnia ja raska jaeti austriaungarile parast balkani sodu 19121913 ja esimest maailmasoda 19141918 asutati serblaste horvaatide ja sloveenide kuningriik mis 1929 aastal nimetati umber jugoslaavia kuningriigiks teise maailmasoja paevil okupeeris jugoslaavia riigi natsisaksamaa sakslastele vastu hakanud paramilitaarsed ruhmitused kippusid sodima ka omavahel sakslaste ja nendega liidus olnud horvaatia separatistide puruksloomise jarel vottis kogu jugoslaavias voimu kommunistlike partisanide juht josip broz tito tito ja tema jarglaste juhitud jugoslaavia sotsialistlik foderaalne vabariik puudis kulma soja paevil jaada neutraalseks riigiks ja oli mitteuhinemisliikumise uheks algatajaks 1989 aastal sai jugoslaavia koosseisu kuulunud serbia vabariigi presidendiks slobodan milosevic kelle rahvusaarmuslikud vaated viisid jugoslaavia vagivaldse lagunemiseni 1991 aastal kuulutasid end iseseisvaks horvaatia sloveenia ja makedoonia jargmisel aastal jargnes neile bosnia serbia puudis lahkuloonud territooriumitele jaanud serblaste asualasid sojalisi vahendeid kasutades emamaaga edutult liita sojategevuse lopetas 1995 aastal solmitud daytoni rahuleping 1998 aastal kasvasid jugoslaavia joudude relvakokkuporked kosovo vabastusarmeega ule kosovo sojaks parast nurjunud rahukonelusi 1999 algul sekkusid sojategevusse nato ohujoud ja serbia sunniti kapituleeruma kosovo staatus jaeti rahvusvaheliste koneluste otsustada 2008 aastal kuulutas kosovo end uhepoolselt iseseisvaks kosovo laanepiirile albaaniaga dinaari magedesse jaab endise jugoslaavia korgeim tipp daravica 2656 m gpsi jargi 2667 m mida peab senini oma korgeimaks tipuks ka serbia ilma eraldunud kosovota jaab serbia laeks nuud aga 500 meetrit madalam midzor idapiiril bulgaariaga 2169 m stara planina aheliku laaneotsas pohjaosas parasvootme kontinentaalne kliima kulmade talvede ja palavate niiskete suvedega pohjaosa ilma kujundavad ohumassid pohja ja laaneeuroopast louna pool vahemereline kliima palavate ja kuivade suvede ja sugistega talved on vordlemisi kulmad ja lumerohked vahemerelt lahtuvate soojade ohumasside moju vahendavad maeahelikud serbia on jagatud 24 ringkonnaks okrug ja belgradi linnaks ringkonnad kaasa arvatud belgrad on omakorda jagatud omavalitsuspiirkondadeks opstina serbia loeb oma koosseisu kuuluvaks kaks autonoomset piirkonda riigi pohjaosas asuva vojvodina ning lounasse jaava kosovo ja metohija millest viimane on uhepoolselt valja kuulutanud iseseisvuse ja leidnud osalist rahvusvahelist tunnustust seda osa serbiast mis ei kuulu kummagi autonoomse piirkonna koosseisu nimetatakse keskserbiaks centralna srbija tegemist ei ole eraldi administratiivse uksusega serbia on uro euroopa julgeoleku ja koostooorganisatsiooni euroopa noukogu ja keskeuroopa vabakaubanduslepingu liige serbia taotleb maailma kaubandusorganisatsiooni ja euroopa liidu liikmesust 2008 aastal elas serbias 7 498 001 inimest koos kosovoga 9 524 359 suurimad linnad uldjuhul 2002 aasta andmetel koverlaid on umbes 29 hektari suurune asustamata laid vainameres saar kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidelahe sihtkaitsevoondisse saar on oma nime saanud ilmselt oma kovera kuju ja kaarulise rannajoone jargi koverlaiu keskpunkti geograafilised koordinaadid on koverlaid asub hiiumaa sarve poolsaarest 11 kilomeetrit kagus ahelaiust umbes 15 kilomeetrit kirdes ja muhu seaninast 75 kilomeetrit pohja pool koverlaiu idakallast peetakse hiiu maakonna idapoolseimaks punktiks tegelikult on veidi kaugemal idas vaike hulgerahu koverlaiu laanekallast nimetatakse vahekoveri otsaks ja idakallast suurkoveri otsaks muhu poole jaab lounarand kirdetippu kutsutakse andrusesaareks saare rannajoon on kaaruline laidu umbritsevad kared ja karid laanes asuva ahelaiuni on meri vaid kuni meetri sugavune ning vaga kivine mistottu sealt on isegi paadiga raske labi saada meres ujub palju hulgeid idapoolses lounarannas on jarsk mere poolt kuhjatud vall pustise randrahnuga laanepoolne lounarand on lauge kivid katavad saart vaid rannikul suurkoveri otsas kasvavad okaspuud mand keskosas lehtmets suures osas haavad ka kased ja kadakad ning muud poosad lounaranna laanepoolne kallas on horedalt pillirooga kaetud harva voib saarele ujuda poder voi isegi metssiga talvel kulastab koiki suuremaid hiiumaa laide rebane koverlaiul ei ole kunagi asustust olnud sajandeid tagasi vois saar olla kasutuses hiidlaste ja muhulaste heinamaana saarel on lubatud viibida kaitseala valitseja nousolekuta 1 jaanuarist 10 veebruarini koverlaidu kulastatakse harva ning ta torkab silma puutumatu looduse poolest ungari riigipeade loend loetleb ungari riigipead parast austriast eraldumist 1918 aastal ungari monarhid on toodud ungari valitsejate loendis personaaluniooni 15261867 ja austriaungari kaksikmonarhia alates aastast 1867 monarhid on toodud austriaungari riigipeade loendis korgelaid ka korglaid on laid vainameres hiiumaast kagus saar kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidude sihtkaitsevoondisse korgelaiu nimi tuleb tema korgusest kallas on jarsk just enamkasutatava sadamakoha juurest korgelaiust kirdes asub vareslaid lounas hanerahu ning kagus ankrurahu ja ahelaid korgelaiu pindala on umbes 14 hektarit vaikesele pindalale vaatamata on ta paljude teiste vainamere saarte korval upris korge kuni 5 meetrit merepinnast mille jargi ta on ka nime saanud pohjaosa on korge ja metsaga kattunud palju on saarepuid koikjal esineb turnpuid mis on kohati vaga jamedad meenutades hanerahu olustikku saarelt ei puudu ka kadakad 19 sajandi keskel oli korgelaiul korts 2000 aasta suvel olid saarel robinsonid koos televisiooni vottegrupiga et jalgida eestlaste latlaste ja leedulaste elu eraldatud saarel mahajaetud praht ja tarbeesemed pohjustasid looduskaitsjate seas pahameele korgelaid on armastatumaid hiiumaa laide selle kulastamine on suhteliselt harv tema kauguse ja maastikukaitseala piirangute tottu korgelaiul on lubatud viibida kaitseala valitseja nousolekuta jaakatte tekkimisest selle lagunemiseni anguilla vapp on anguilla suurbritannia autonoomse meretaguse ala vapp see on embleem mis on kujutatud anguilla lipul ja on rahvuse traditsiooniline sumbol valgel kilbil on helesinine alaosa valge valja keskel on kolm oranzi delfiini kolm delfiini tahistavad soprust arukust ja vastupidavust uheskoos aga uhtsust ja joudu nende paiknemine ringikujuliselt kujutab jarjepidavust valge vali sumboliseerib rahu sinine laid merd ning voitlust noorust ja lootust 2002 aasta taliolumpiamangud olid xix taliolumpiamangud mis toimusid 824 veebruaril 2002 ameerika uhendriikides utah osariigi pealinnas salt lake citys salt lake city kinnitati olumpialinnaks roki 104 istungjargul 16 juunil 1995 budapestis olumpialinn selgus juba esimeses haaletusvoorus salt lake city sai 54 haalt ostersund rootsi ja sion sveits kumbki 14 ning quebec kanada 7 haalt salt lake city oli varem talimange taotlenud 1972 ja 1998 aastal olumpial osales 78 riiki 2527 sportlasega see on talimangude rekord esimest korda osalesid taliolumpial kamerun hongkong nepal tadzikistan ja tai medalikomplekte jagati valja 78 iluuisutamise paarissoidus anti valja 2 kuldmedalit hobe jai valja andmata ja meeste murdmaasuusatamise 10 10 km jalitussoidus anti valja 2 hobemedalit pronks jai valja andmata olumpiamangud avas usa president george w bush olumpiatule suutas 1980 aastal olumpiavoitjaks tulnud usa jaahokimeeskond olumpiavande andis jim shea juunior kes tuli samadel mangudel olumpiavoitjaks skeletonisoidus tema vanaisa john shea voitis 1932 aasta taliolumpiamangudel kiiruisutamises 2 kuldmedalit ning andis lake placidis 1932 olumpiavande paraku hukkus vanaisa vahem kui kuu aega enne olumpiamange purjus autojuhi suul jim shea juuniori isa jim shea seenior osales 1964 aasta taliolumpiamangudel innsbruckis kahevoistluses kohtunikevande andis maesuusataja allen church olumpiamaskotid olid janes powder koiott copper ja karu coal kolm indiaani muutidest parit tegelast kes esindavad olumpiamotot citius altius fortius maskottide valimist noustas viis ameerika indiaanlast ja neile panid nimed utah koolilapsed maskottide valmistamise oiguse sai maailma suurim lelufirma mattel olumpiadeviisiks oli suuta tuli iseendas light the fire within avatseremoonial kandis eesti lippu allar levandi loputseremoonial oli eesti lipu kandja kristina smigun eestit esindasid laskesuusatajad indrek tobreluts dimitri borovik janno prants roland lessing margus ader varus murdmaasuusatajad andrus veerpalu raul olle jaak mae meelis aasmae priit narusk pavo raudsepp kristina smigun katrin smigun piret niglas iluuisutaja margus hernits kahevoistlejad jens salumae tambet pikkor ja suusahuppaja jaan juris eestlastest said olumpiamedali koige rohkem kuldmedaleid voitis ole einar bjrndalen norra laskesuusatamine 4 kuldmedalit samppa lajunen soome voitis kahevoistluses 3 kulda ja 1 hobeda janica kostelic horvaatia voitis maesuusatamises 3 kuldmedalit itskeeria tsetseeni vabariigi vapp on endise tunnustamata itskeeria tsetseeni vabariigi riigivapp vapil on kujutatud tostetud peaga poollamav hunt ta paikneb rahvuslikul ornamendil mis laheb ule poolkuukujuliseks ringiks mille alumises osas on uheksa uheksaharulist tahte mis vastavad tsetseeni uheksale tukhumile stavropoli krai lipp on venemaa haldusuksuse stavropoli krai lipp ametlikult voeti lipp kasutusele 15 mail 1997 stavropoli krai lipuks on kollane kangas mida labib valge rist mille vertikaalne haru on nihutatud varda poole valjad on jagatud vertikaalselt 554155 ning horisontaalselt 754513 risti keskel on kujutatud varvilist stavropoli krai vappi mis moorustab 166 lipu laiusest ning 255 lipu pikkusest lipu laiuse ja pikkuse suhe on 23 kollane margib stavropoli kraid kui paikeselist regiooni ning tahistab ka kuldseid viljavalju aga ka kuldset villa mille tootlemine stavropoli krais on peamiseks toostusharuks adogee vabariigi lipp on venemaa foderatsiooni koosseisu kuuluva adogee vabariigi lipp adogee vabariigi tunnusena voeti lipp kasutusele 23 martsil 1992 adogee lipp on roheline plagu millel on kaksteist kuldset tahte ja kolm kuldset ristatud noolt lipu valmistasid 1830ndatel adogee iseseisvuslased keda toetas suurbritannia lipu laiuse ja pikkuse suhe on 12 kaksteist tahte sumboliseerivad 12 adogee hoimu kolm ristatud noolt nende hoimude uhtsust roheline sumboliseerib elu igavikku ja ka vabariigi loodust sest adogee vabariigi pindalast katab ule neljakumne protsendi mets seda lippu kasutas ka teise maailmasoja ajal pohjakaukaasia liiga adogee vabariigi vapp on ringikujuline ringi ulaosa raami sisse on kirjutatud adogee vabariik nii vene kui ka adogee keeles kahe kirja vahel on viisnurkne taht vapp voeti kasutusele 24 martsil 1992 all vasakul on tamme ja vahtralehed all paremal aga kuldsed nisupead ja maisitolvik neid kahte poolt uhendavad alt kirillitsa tahed venemaa foderatsioon mille vahele on paigutatud sonni pea selle kohal on kujutatud lauda leiva ja soolaga ringi keskel on lendaval hobusel kujutatud adogee nardieepose peakangelane sausroko ratsaniku paremas kaes on polev torvik millega vagilane toi jumalalt rahvale heaolu paikese kiired paiskavad taevalaotusse kaksteist tahte ratsaniku lend hobusel sumboliseerib vabariigi lendu helgesse tulevikku kuntud pold laud leiva ja soolaga viljapead maisitolvik ning sonni pea sumboliseerivad riigi rikkust mis on saavutatud rahva tooga maed kunnimaa ja vahtralehed iseloomustavad riigi loodust ning on iseloomulikud kaukaasiale kubani ja laba joe orule ning viljakale kubani tasandikule mis on vaga metsarikas viieharuline taht vapi ulaosas kujutab uhtsust ja vendlust paljurahvuselises adogee vabariigis juudi autonoomne oblast asub venemaa kaugida foderaalringkonnas piirneb lounas ja laanes hiinaga ja amuuri joega 1928 aastal loodi birabidzani rahvusrajoon mis 1934 aastal nimetati juudi autonoomseks oblastiks suuremad rahvusruhmad 2010 aasta rahvaloenduse jargi oblasti 176 558 elanikust olid venelased 160 185 ehk 907 ukrainlased 4871 ehk 28 ja juudid 1628 ehk 09 muid oli 9874 inimest ehk 56 oblasti elanikkonnast juudi autonoomse oblasti lipp on venemaa haldusuksuse juudi autonoomse oblasti lipp ametlikult voeti lipp kasutusele 31 juulil 1996 lipuks on ristkulikukujuline valge kangas mida labib seitse horisontaalset erivarvilist triipu punane oranz kollane roheline helesinine sinine ning violetne uhe triibu laius moodustab 140 lipu laiusest triibud on omavahel eraldatud kitsaste valgete triipudega iga valge triip moodustab 1120 lipu laiusest lipul olevad erivarvilised triibud sumboliseerivad vikerkaart lipu laiuse ja pikkuse suhe on 23 juudi autonoomse oblasti vapp on venemaa haldusuksuse juudi autonoomse oblasti vapp vapil on kujutatud kuldset ussuuri tiigrit vapi laiuse ja korguse suhe on 89 leningradi oblasti vapp on venemaa leningradi oblasti ametlik vapp see voeti kasutusele 9 detsembril 1997 leningradi oblasti vappi on kujutatud ka leningradi oblasti lipul leningradi oblasti lipp on venemaa haldusuksuse leningradi oblasti lipp ametlikult voeti lipp kasutusele 9 detsembril 1997 leningradi oblasti lipuks on ristkulikukujuline kangas mille ulemine osa on valge ning selle keskel on leningradi oblasti vapp vapi laius on 29 lipu pikkusest lipu alaosas on sinine ulemine ja punane alumine laineline laid mis on omavahel eraldatud kitsa valge lainelise joonega lained on teravatipulised valge valja laiuseks on 23 ning valge kitsa triibu laiuseks 160 lipu laiusest eriparaks on see et lipu kuljed ei uhti teineteisega vaid on teineteise peegelpildid lipu laiuse ja pikkuse suhe on 23 lipuvarvid parinevad venemaa lipult ning tahistavad ustavust ja kuulumist venemaa foderatsiooni lained lipul naitavad et leningradi oblast asub laanemere soome lahe aares primorje krai lipp on venemaa haldusuksuse primorje krai lipp lipp on ametlikult kinnitatud 22 veebruaril 1995 primorje krai lipuks on ristkulikukujuline kangas mida poolitab mooda diagonaali vardapoolsest alanurgast tousev valge voot ulemine vardapoolne kolmnurk on punane alumine kolmnurk on lasuursinine ulemises vardapoolses nurgas on kondiva amuuri tiigri kujutis lipu laiuse ja pikkuse suhe on 23 lipuvarvid langevad kokku venemaa lipu varvidega sumboliseerides primorje krai ja venemaa uhtsust veel viitavad lipuvarvid primorje krai ajaloole ja mereaarsele asukohale primorje krai vapp on venemaa primorje krai sumbol vapp on kinnitatud 22 veebruaril 1995 vapil on kujutatud kuldset ussuuri tiigrit krasnojarski krai vapp on alates 12 veebruarist 1999 krasnojarski krai sumboliks krasnojarski krai lipp on venemaa haldusuksuse krasnojarski krai lipp lipp voeti kasutusele 27 martsil 2000 krasnojarski krai lipuks on ristkulikukujuline punane kangas mille keskel on krasnojarski krai vapp vapi korguseks on 25 lipu korgusest lipu laiuse ja pikkuse suhe on 23 krasnodari krai lipp on venemaa haldusuksuse krasnodari krai lipp lipp voeti kasutusele 23 juunil 2004 plagu on ristkulikukujuline horisontaalsete laidudega trikoloor ulalt alla helesinine vaarikpunane ja roheline sinine ja roheline laid moodustavad 14 punane 12 lipu korgusest lipu keskel on kollane oranzide kontuuridega krasnodari krai vapp uue lipuga voeti kasutusele ka uus vapp lipu laiuse ja pikkuse suhe on 23 krai endine lipp mis voeti kasutusele 24 martsil 1995 ja oli kasutusel 2004 aastani sarnanes praeguse lipuga kuid sellel olev sinine laid oli tumesinine sinine ja roheline laid moodustasid 14 punane 12 lipu korgusest ka vapp erines praegusest pikkuse ja laiuse vahekord oli 23 krasnodari krai vapp krasnodari krai vapp voeti kasutusele 23 juunil 2004 algne vapp millel praegune pohineb voeti kasutusel 24 martsil 1995 haiti riigipeade loend loetleb iseseisva haiti riigipaid kuni tanapaevani 29 detsembrist 1806 kuni 26 oktoobrini 1820 oli haiti jagatud pohja ja lounahaiti valitsuste vahel allpool on esimeses tabelis toodud pohjahaiti valitsejad pohjahaiti iseseisvusele tuli lopp kuningas henri i surmaga 1820 aastal kuid tol perioodil oli pohjahaiti kindlam valitsus haitis lounahaitis oli segaduste periood kus valitsused tekkisid ja kadusid samas oli lounahaitis ka mitu valitsust korraga erki nool sundinud 25 juunil 1970 vorus on eesti poliitik ja endine kergejoustiklane kumnevoistleja 2000 aasta suveolumpiamangudel sydneys tuli ta kumnevoistluses olumpiavoitjaks nool on tallinna linnavolikogu liige ta oli 2003 aastast isamaaliidu ja seejarel isamaa ja res publica liidu liige kuni 2015 aasta lopuni ta oli xi ja xii riigikogu liige 1989 aastal lopetas ta tallinna spordiinternaatkooli 1999 aasta 1 juunist on ta unicefi hea tahte saadik nool sai odaviskes nulli nool sai 8543 punktiga 6 koha olumpiavoitjaks tuli nool labi suurte raskuste sest kohtunikud ei suutnud parast viimast ehk kolmandat kettaheite katset oelda kas nool astus ule voi mitte loplik otsus oli et ei astunud ja tulemus pandi kirja nool sai 8235 punktiga 8 koha kergejoustiku maailmameistrivoistlustel 7 augustil 2001 kanadas edmontonis saavutas nool kumnevoistluses tulemusega 8815 punkti teise koha see tulemus on tanaseni eesti rekord uksiktulemused olid 106015 76320 1490 203 4623 144000 4340 540 6701 42958 kergejoustiku euroopa meistrivoistlustel on nool saanud 1998 budapestis kulla ja 2002 munchenis hobeda 1996aastal tuli nool stockholmis euroopa sisemeistrivoistlustel esikohale valja on toodud punktid koht parast viimast ala voistluskoht ja lopetamise kuupaev tulemused ule 8200 punkti nool huppas 1996 tallinnas kumnevoistluse kaigus kaugust 822 lubatust tugevama taganttuulega kokku sai ta sel voistlusel 8362 punkti see oli kumnevoistluse kaigus tehtud kaugushuppe maailmarekord selle tulemuse uletas ashton eaton hupates 823 seitsmevoistluses on erki parim tulemus ja eesti rekord jaapanis maebashis 7 martsil 1999 saadud 6374 punkti selle tulemusega tuli ta maebashis 7 kergejoustiku sisemaailmameistrivoistlustel teiseks 2003 aastal astus nool isamaaliitu 2004 aasta euroopa parlamendi valimistel kogus ta isamaaliidu teise numbrina 3044 haalt 2005 aasta kohalike omavalitsuste valimistel kogus nool 1653 haalt ja paases tallinna linnavolikokku nool kandideeris 2007 aasta riigikogu valimistel kogus voru valga ja polva maakonnas irli esinumbrina 3178 haalt ning paases riigikokku ta oli ipu eesti ruhma liige aastatel 20072015 korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees 20072012 keskkonnakomisjoni aseesimees aastatel 20082011 rahanduskomisjoni liige 20112012 2011 aasta riigikogu valimistel sai nool 1397 haalt ja paases uuesti riigikokku keskkonnakomisjoni esimees 20122014 euroopa liidu asjade komisjoni liige 20122015 2015 aasta parlamendivalimistel sai ta 1020 haalt ning jai riigikogust valja alates 2015 tallinna linnavolikogu liige 2016 revisjonikomisjoni esimees 31 detsembril 2015 astus nool irlist valja noolele kuulub ou addison mis kavatses ehitada tallinnas tulika tanavale 12korruselise buroohoone ta on osanik ka mitmes kinnisvaraarenduse ja vahendusega tegelevas ettevottes mrs pex ou ja incipe ou sugisel 1997 aasutas esimese eraspordikooli erki noole kergejoustikukoolorganiseeris 10 aastat rahvusvahelist halli mitmevistlust reval cup 21 mail 2005 valis euroopa sportlaste assamblee noole euroopa olumpiakomiteede sportlaskomisjoni liikmeks ja asepresidendiks 20052010 kuulus euroopa olumpiakomitee meditsiinikomisjoni 20072011 euroopa kergejoustikuliidu arengukomitee liige 2011 valiti euroopa kergejoustikuliidu juhatuse liikmeks 20082012 ja 2016 eesti olumpiakomitee taitevkomitee liige 2008 aastast eesti antidopingu apellatsioonikomittee liige 2014 aastast eesti kergejoustikuliidu juhatuse liige ta on treeninud teivashuppajat kristo kallavustkeskmaajooksjat priit lehismetsa ja sprinterit argo golbergi 2006 aastal osales nool telesaates tantsud tahtedega kus tema partneriks oli ave vardja nad saavutasid 8 paari seas 3 koha erki nool on kuuelapselise pere neljas laps erki noolel on kolm last kaks poega ja tutar pole ametlikult abielus erki noole elukaaslase isa on paavo kivine erki noole ode margit lail on polvamaa kanepi jaani koguduse kirikuopetaja ja 2007 aasta eesti aasta ema 2006 aasta taliolumpiamangud toimusid 10 veebruarist 26 veebruarini 2006 torinos itaalias torino sai olumpialinnaks 19 juunil 1999 mil seoulis koos istunud roki peaassamblee valis selle itaalia linna xx taliolumpiamangude korraldajaks olumpiavoistlusi peeti 15 spordialal 84 voistlusala kaheksas erinevas linnas iluuisutamises jelena glebova diana rennik aleksei saks kahevoistluses tambet pikkor laskesuusatamises eveli saue dimitri borovik roland lessing janno prants indrek tobreluts priit viks murdmaasuusatamises tatjana mannima piret pormeister kaili sirge silja suija kristina smigun erkki jallai kaspar kokk peeter kummel jaak mae priit narusk raul olle aivar rehemaa anti saarepuu andrus veerpalu maesuusatamises tiiu nurmberg deyvid oprja suusahupetes jaan juris jens salumae altai vabariigi vapp on venemaa koosseisu kuuluva altai vabariigi vapp altai vabariigi vapp on helesinine ringikujuline ja kuldkollase aarega see sumboliseerib altai taeva igavest sina helesinisel taustal on soori ulemise osas keskaasia uhe korgema mae beluhha valge kolmiktipp kodumaa ilu ja jou sumbolid keskel on valge greif kankerede kellel on kuldsed tiivad ja kuldsed laigud kehal punane rind punased kuunised ja punased laigud jalgadel ning punalilla sabaots must nokk mustad tiivaotsad puha paikeselind kes valvab rahu onne ja kodumaa rikkust kaitseb loomi linde ja loodust alumises osas on ornamendina kujutatud altai kaht koige suuremat joge katuni ja bijat koos lisajogedega nende kahe uhenduskohas on kollane kolmjalg tulekolle mis tahistab kodumaad ning kindlat ja igavest kodu lained kolmjala all tahistavad teletsi jarve jogede ja jarve ornamendid on turkiissinised altai vabariigi vapp voeti kasutusele 10 juunil 1993 altai vabariigi lipp on venemaa foderatsiooni koosseisu kuuluva altai vabariigi lipp lipp voeti kasutusele 3 martsil 1993 altai vabariigi plagu on ristkulikukujuline sellel on kujutatud neli horisontaalset laidu ulemine laid on valge alumine on helesinine ning nende vahel on veel kaks kitsast triipu millest uks on helesinine ja teine valge laidude laiuste vahekord lipul on jargmine kitsas sinine ja valge triip kumbki 125 alumine sinine laid 14 ja ulemine valge 23 lipu korgusest lipu korguse ja laiuse suhe on alates 29 juunist 1994 23 sinised laiud sumboliseerivad puhtust taevast magesid jogesid ja jarvi altais valge tahistab igavikku edasipurgimist armastust ja rahvaste uksmeelt sinine ja valge parinevad venemaa lipult ja rohutavad seda et altai vabariik kuulub venemaa foderatsiooni baskortostani vabariigi lipp on venemaa foderatsiooni kuuluva baskortostani vabariigi lipp lipp voeti kasutusele 25 veebruaril 1992 plagu on horisontaallaidudega trikoloor sinivalgeroheline ulevalt alla valge laiu keskel on embleem millel on kujutatud kollast soori mille sees on lilleois seitsme kroonlehega laiud moodustavad vordselt 13 lipu korgusest lipu proportsioonid on 23 kuni 2003 aastani 12 sinine sumboliseerib erksust voorust ja motete puhtust valge rahu avatust ja koostoovalmidust roheline aga vabadust ja igavest elu lilleois on sopruse sumbol tema seitse kroonlehte valgel taustal tahistavad seitset hoimu kes peavad end uhtseks rahvuseks baskortostanis soor umber oie sumboliseerib igavest liikumist sinine ja valge varv parinevad venemaa lipult sellega naidatakse et baskiirid on soprussidemetes venemaaga juba iidsetest aegadest baskortostani vabariigi vapp on venemaa baskortostani vabariigi vapp vapil on kujutatud tousva paikese taustal salavat julajevi ratsamonumenti vapp voeti kasutusele 13 oktoobril 1993 dagestani vabariigi vapp on venemaa dagestani vabariigi vapp dagestani vabariigi lipp on venemaa foderatsiooni koosseisu kuuluva dagestani vabariigi lipp lipp on ametlikult kinnitatud 26 veebruaril 1994 dagestani vabariigi lipuks on ristkulikukujuline kangas mis on jagatud horisontaalselt kolmeks vordseks laiuks trikoloor ulalt alla roheline sinine ja punane lipu laiuse ja pikkuse suhe on 12 roheline sumboliseerib elu ja dagestani maa rikkusi ning samaaegselt on see ka traditsiooniline islami varv sinine tahistab merd dagestani idaosas on kaspia meri ja ilu punane sumboliseerib demokraatiat hariduse joudu inimkonna loometoos ning magirahva mehisust ja vaprust hakassia vabariigi vapp on venemaa foderatsiooni kuuluva hakassia vabariigi vapp praegu kasutusel olev vapp on vastu voetud 14 juunil 2001 vapp kujutab endast hobedast ummargust kilpi mille keskel paikneb punane ovaalne kilp rohelise aarisega hakassia naiste rahvuslik kaelaehe selle ulemises osas on umar sisseloige kilbil on kujutatud valget tiibadega kuldsete piirjoontega lumeleopardi kilpi kaunistavad kulgedelt punaste varte ja roheliste lehtedega kase oksad alumises osas paikneb roheline kuusnurkne tahvel kollase aarisega sellel on kuldne kiri ulemises osas on aga paikesemark paikesemark on kuldne ring nelja teravikuga mille sees on kaks hobedast soori punane kilp sumboliseerib amuletti mis hoiab ja kaitseb rahvast samuti tahistab punane varv loodust ja selle elujoudu kilbil olev leopard parineb iidsetelt koopajoonistelt ning on malestus esiaegadest see sumboliseerib hinge ideelisust ustavust otsekohesust ja mehisust paikesemark sumboliseerib universumit see on paikese ja valguse sumbol kase oksad on painutatud nii et need loppevad paikesemargi juures ja tahistavad jumalikke joude millest said alguse mehed ja naised need on onne heaolu kulluse ja huvangu sumbolid neli kaart okstes kehastavad aastaaegu vapi ummargune kilp aga tahistab igavest eksisteerimist hakassia vabariigi lipp on venemaa foderatsiooni koosseisu kuuluva hakassia vabariigi lipp praegune lipp voeti kasutusele 24 septembril 2003 plagu on ristkulik mis on jagatud neljaks laiuks kolm horisontaalset ja uks vertikaalne vertikaalne roheline laid paikneb lipul varda pool ning tema laius moodustab lipu korgusest 13 laiu keskel on kollane paikesemark universumi sumbol ulejaanud lipu vali on jagatud vordselt kolmeks horisontaalseks laiuks sinine valge ja punane lipu laiuse ja pikkuse suhe on 12 algselt olid horisontaalsete laidude varvid samas jarjekorras nagu venemaa lipul see rohutas et hakassia on venemaa foderatsiooni subjekt 2003 aastal muudeti lipul varvide jarjekorda nimelt sinine ja valge vahetasid omavahel kohad see muutus tehti selleks et hakassia lipp ei kordaks venemaa lippu roheline sumboliseerib igavest elu taigat kevadist steppi aasasid taassundi soprust ja vendlust hakassi rahvaste vahel ning on traditsiooniline siberi varv paikesemark parineb iidsetelt kivijoonistustelt mida on leitud ainult hakassia territooriumilt ingusi vabariigi lipp on venemaa foderatsiooni koosseisu kuuluva ingusi vabariigi lipp vabariigi tunnusena voeti lipp kasutusele 15 juunil 1994 ingussia plagu on ristkulik mis on jagatud horisontaalselt kolmeks laiuks roheline valge roheline valge vali on rohelistest laiem ja selle keskel on punane paikesemark kumbki roheline laid holmab 16 paikesemargi siseringi raadius 111 lipu laiusest margi kiired on poolkaared mille raadiuseks on 118 plagu pikkusest lipu laiuse ja pikkuse suhe on 12 valge sumboliseerib motete ja tegude puhtust roheline looduse tarkamist kullust ja viljakust samuti islamit mis on ingussia religioon islami toid ingussia territooriumile dagestani sunniidid 16 sajandil algul levis islamiusk ainult tasandikel ja maejalamitel aga 19 sajandi algul holmas see juba kogu ingussia punane varv sumboliseerib ingusside sajanditepikkust voitlust ebaoigluse vastu ja soovi elada rahus omal maal koos oma naaberrahvustega paikesemark tahistab maa ja paikese igavest liikumist kaardus kiired on pooratud vastupaeva et naidata planeetide liikumist paikesesusteemis paikesemark on onne sumbol riigi sumbolina tahistab loputut arengut ja rahva viimist oitsengule ingusi vabariigi vapp on venemaa koosseisu kuuluva ingusi vabariigi vapp selle vottis vastu vabariigi parlament 26 augustil 1994 ja registreeriti nr 107 all venemaa foderatsiooni heraldikaregistris vappi on kujutatud ringina mille umber on kirjutatud nii ingusi kui ka peamine figuur on kotkas tugev ja uhke lind sumboliseerib joudu ning riigi edasipuudlusi kotkast on kujutatud paljude islamimaade sumboolikas ja see rohutab seost kunagise araabia riigiga linnu tagant kerkib kindlusetorn mis on ingusi keskaegse arhitektuuri malestis ja tollele perioodile vaga iseloomulik torni tagant paistavad valged maed vasakul laudmagi paremal kazbek seniidis olev paike sumboliseerib valgust elu rikkust ja kullust ning on paigutatud vapi ulaserva et rohutada tema tahtsust riigi edasipuudlustes paikesest valjub 7 kiirt seda peetakse onnelikuks arvuks kotka all on kujutatud paikesemark mis sumboliseerib paikese ja maa igavest liikumist ning koige oleva lopmatust ja vastastikmoju vapil kasutatakse viit varvi valge varv sumboliseerib tegude ja motete puhtust mis on iseloomulik ingussia rahvale helesinine on taeva ja kosmose varv roheline sumboliseerib loodust ingussia maa kullust ja viljakust samuti on see islami sumbol punane sumboliseerib ingusside mitme sajandi pikkust voitlust ellujaamise eest kuldkollane varv tahistab paikeset mis annab elu inimesele ja loodusele vapi autor on kunstnik r a eldijev kabardibalkaari vabariigi vapp on venemaa foderatsiooni kuuluva kabardibalkaari vabariigi vapp praegune vapp on ametlikult kasutusele voetud 21 juulil 1994 kabardibalkaari vabariigi lipp on kabardibalkaari vabariigi ametlik lipp mis voeti kasutusele 21 juulil 1994 horisontaalse trikoloori sinine vali tahistab taevast valge lund ja roheline viljakandvat maad valgel valjal on siniroheline soor mille sees on lumise elbruse kujutis lipu pikkuse ja laiuse suhe on 32 kalmokkia vabariigi lipp on venemaa foderatsiooni kuuluva kalmokkia vabariigi lipp lipp voeti kasutusele 11 juunil 1996 kalmokkia vabariigi lipuks on ristkulikukujuline kollane kangas mille keskel on sinine soor soori keskel on aga valge lootos kaheksa oielehega lipu proportsioonid on 12 kollane vali lipul tahistab rahva usku nende nahavarvi ja paikest sinine soor koos lootoseoiega sumboliseerib teed helgesse tulevikku oitsengut heaolu ja onne kalmoki rahvale lootose viis ulemist oielehte tahistavad viit mannert neli alumist aga kalmokkias elavaid rahvaid kes soovivad elada sopruses koigi maailma rahvastega karatsaitserkessi vabariigi vapp on venemaa foderatsioonis asuva karatsaitserkessi vabariigi vapp praegusega sarnane vapp voeti kasutusele 3 veebruaril 1994 aastal 2001 eemaldati ametlikult kasutusel olevalt vapilt tekstiosa karatsaitserkessi vabariigi lipp on venemaa foderatsiooni kuuluva karatsaitserkessi vabariigi lipp lipp voeti kasutusele 3 veebruaril 1994 lipu seadus voeti vastu 26 juulil 1996 plagu on horisontaal laidudega trikoloor sinirohepunane ulevalt alla rohelise laiu keskel on kogu laiu korgune embleem millel on kujutatud kollast soori mille sees on roheliste valge aarega magede tagant tousev kuldne paike viie kaheks japtatud laia ja pika ning kuue kitsa ja luhikese kiirega laiud moodustavad vordselt 13 lipu korgusest lipu proportsioonid on 12 karjala vabariigi vapil kujutatakse tagajalgadel seisvat karu karjala vabariigi lipu varvide taustal vapi allikas geraldikaru karjala vabariigi lipp on venemaa foderatsiooni kuuluva karjala vabariigi lipp lipp kinnitati 16 veebruaril 1993 karjala vabariigi ulemnoukogu istungjargul lipuks on ristkulikukujuline kangas mis on jagatud kolmeks horisontaalseks laiuks punane helesinine ja roheline sisuliselt on tegemist karjalasoome nsv 19531956 aasta lipu variandiga lipu pikkuse ja laiuse suhe on 23 punane sumboliseerib valatud verd helesinine karjala jogesid ja jarvi ning roheline metsi karjala vabariigi lipp erineb karjala rahvuslipust asteroid 2003 qq47 avastati 2003 aasta augusti lopus ameeriklaste poolt oma nime on ta saanud huvitava trajektoori jargi tahelepanuvaarne on see et asteroid on enam kui poolteist kilomeetrit pikk maale on ta koige lahemal 21 martsil 2014 algsete arvutuste jargi oli selle kokkuporkamise toenaosus maaga 1250000 ning kokkuporge leidvat aset 21 martsil 2014 sundmus leidis laialdaselt kajastamist meedias maa tabamise toenaosus on nuud juba ulivaike 1909000 astronoomid kavatsevad seda taevakeha siiski hoolikalt silmas pidada sest arvestades tema mootmeid ja liikumiskiirust 32 kilomeetrit sekundis voiks ta tekitada tohutuid purustusi tervel mandril arvatakse et kokkuporkeohu toenaosus vaheneb sedamooda kuidas taiendavad andmed kogunevad 2 septembril 2003 avastati uute mootmiste kaigus et kokkuporget maaga ei toimu 2003 qq47 diameeter on 124 km ja mass 2610 kg kokkuporkel maaga vabaneks energia 350 000 megatonni seda on piisavalt et pohjustada globaalne katastroof kui asteroid siiski maale kukuks mojuks ta nagu 20 miljonit hiroshima aatomipommi selgitas briti valitsuse maalahedaste taevakehade infokeskuse esindaja bbc raadiole infokeskus avaldas asteroidihoiatuse parast seda kui usa lincolni maalahedaste astreroidide uurimisprogrammi teadurid hiigelrahnu esmakordselt markasid asteroidid nagu 2003 qq47 on paikesesusteemi tekkimisel 45 miljardi aasta eest kosmosesse tiirutama jaanud kivirahnud enamik neist pusib maast ohutus kauguses marsi ja jupiteri vahelises asteroidivoos kuid jupiteritaoliste hiidplaneetide gravitatsioonijoud voib neid nende orbiitidest eemale nihutada ja maa suunas teele saata bosnia ja hertsegoviina foderatsioon mitteametlikult ka moslemihorvaadi foderatsioon on uks kahest bosnia ja hertsegoviina liitriigi autonoomsest osast teine on serblaste vabariik foderatsioon jaguneb 10 kantoniks bosnia horvaadi nimevormid serblaste vabariik on uks kahest bosnia ja hertsegoviina osast teine on bosnia ja hertsegoviina foderatsioon 2004 aasta suveolumpiamangud ametlik nimetus xxviii olumpiaadi mangud on suveolumpiamangud mis toimusid 1329 augustil 2004 kreeka pealinnas ateenas rok valis ateena 28 suveolumpiamangude korraldajaks oma 106 istungjargul 5 septembril 1997 lausanneis varem jai tal ullatuslikult saamata oigus korraldada 1996 aasta suveolumpiamangud ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olumpiamangude 100 aastapaeva tahistamiseks 1997 aastal kandideerisid peale ateena veel rooma buenos aires stockholm kaplinn ja san juan viimases haaletusvoorus voitis ateena roomat 66 haalega 41 vastu pole kindel kas ateena toestas oma paremust voi taheti kreeklastele heastada keeldumine neile juubelimangude korraldamise oiguse andmisest enam kui 2000 aastat tagasi sai just kreekast alguse olumpiamangude tava ning 1896 aastal peeti ateenas nuudisaja esimesed olumpiamangud ateena mangudel voisteldakse 37 spordialal mangude maskotid on odevenda athena ja phevos rahvusvaheline olumpiakomitee on valjendanud muret olumpiarajatiste valmimise tempo parast moodustati uus korralduskomitee gianna agellopolosdaskalaki juhtimisel ning koik ettevalmistused algasid martsi lopuks 2004 olid paljud olumpiaehitised kovasti graafikust maas ning kreeka voimud teatasid et ujumise peaareenile katust enam ei ehitata olumpiastaadion pidi valmima 20 juuliks umbes kolm nadalat enne mangude algust tegemist on koige rohkem viimasele minutile jaanud ettevalmistustega olumpiamangude ajaloos ateenast on saanud linn mis kasutab uusimaid transpordi ja linnaplaneerimistehnoloogiaid olumpiamangudeks on valminud moned maailma moodsaimad spordiehitised 12 martsil palusid olumpiamangude korraldajad nato abi terroriaktide arahoidmisel 10 augustil teatati et nato radarlennukid alustasid patrullimist kreeka ohuruumis teatas allianss teisipaeval kaheksa nato laeva ja uks allveelaev kontrollivad rahvusvahelisi vesi kreeka lahistel 2004 aasta suveolumpiamangude olumpiatuli suudati 25 martsil olumpias mangudele oodatakse 10 500 pealtvaatajat ja 5500 esindajat 201 riigist jagatakse 301 medalikomplekti 28 spordialal avatseremoonia toimus 13 augustil algusega kell 21 eesti aja jargi olumpiastaadionil viibis 72 000 pealtvaatajat teleulekande vaatajate arvuks hinnatakse neli miljardit eelnes 28 sekundit kestnud sekundite lugemine vastavalt kaasaegsete olumpiamangude olumpiaadide arvule voimendatud sudamelookide saatel jargnes tulevark ning staadioni keskel asuvast basseinist kerkis polev olumpiarongaste kujutis vaatemang demonstreeris kreeka kultuuri arengut selle alguses purjetas staadionile kreeka poiss laeval millel lehvis kreeka lipp seejarel ilmusid vaatajate silme ette vanakreeka mutoloogia tegelased sportlaste sissemarssi alustas kreeka lipu kandja kreeka delegatsioon ise sisenes koige viimasena teiste seas tulid valjakule afganistani sportlased nad ei olnud olumpiamangudel osalenud talibani voimuletulekust saadik tahelepanu aratas ka iraagi delegatsiooni osalemine sest iraagi sportlasi oli piinanud saddam husseini poeg uday hussein pohjakorea ja lounakorea sportlased sisenesid koos kummagi maa esindaja koos kandsid lippu millel olid kujutatud korea poolsaarpunased kontuurid valgel taustal kiribati osales olumpiamangudel esimest korda usa delegatsiooni sisenemisel avaldasid paljud vaatajad protesti usa iraagipoliitika vastu parast delegatsioonide sissemarssi esines bjork kreeka president konstantinos stefanopoulos kuulutas mangud avatuks olumpiatule suutas nikolaos kaklamanakis suutamiseks oli osa tuletornist hiigeltorvikuga kummardunud staadioni kohale moonika aava marko albert marko aleksejev triin aljand maret ani andrus aug aleksandr baldin aleksei budolin tonu endrekson leonid gulov danil haustov andrei inesin juri jaanson tarmo jallai andrei jamsa kaia kanepi gerd kanter jaan kirsipuu jana kolukanova sigvard kukk igor kuzmin lauri leis pavel loskutov maaris meier erki nool elina partoka taavi peetre indrek pertelson jelena petrova erki putsep kristjan rahnu eha runne jane salumae andrei silin aleksander tammert imre taveter tarvi thomberg janek tombak indrek turi egle uljas oleg vinogradov andrus varnik eesti lippu kandis avatseremoonial erki nool allpool on loetletud ametlikud alade kategooriad sulgudes spordialad sportvoimlemine tadziki keel on uusiraani keelte laaneruhma kuuluv keel sonavaralt ja grammatiliselt ehituselt sarnaneb ta parsia keelega tadziki keelt koneldakse afganistanis tadzikistanis usbekistanis korgozstanis ja kasahstanis kirjakeel pohineb uusparsia keelel mille vanimad kirjalikud malestised parinevad 910 sajandist aastani 1928 oli kasutusel araabia kiri 19281940 ladina kiri ja aastast 1940 kasutatakse kirillitsal pohinevat tahestikku tadziki tahestik hallil taustal transkriptsioon eesti keelde valgel taustal transliteratsioonistandardi erinevused transkriptsioonist eesti keelde tadziki araabiakirjaline tahestik araabiakirjalise tahestiku ja latinisatsiooni allikas wwwgeonamesdealphtzhtmltgk horvaatia peaministrid predsjednik vlade stjepan mesic 30 mai 1990 24 august 1990 josip manolic 24 august 1990 17 juuli 1991 franjo greguric 17 juuli 1991 12 august 1992 hrvoje sarinic 12 august 1992 3 aprill 1993 nikica valentic 3 aprill 1993 7 november 1995 zlatko matesa 7 november 1995 27 jaanuar 2000 ivica racan 27 jaanuar 2000 23 detsember 2003 ivo sanader 23 detsember 2003 6 juuli 2009 jadranka kosor 6 juuli 2009 23 detsember 2011 zoran milanovic 23 detsember 2011 22 jaanuar 2016 tihomir oreskovic 22 jaanuar 2016 eugene andrew cernan juudzin andrju soornan 14 marts 1934 chicago 16 jaanuar 2017 houston texas oli endine usa merevaelane elektriinsener lendur ja astronaut cernan osales kolmel kosmoselennul milleks olid gemini 9a apollo 10 ja apollo 17 ta oli missiooni apollo 17 komandor ja ta on seni viimane inimene kes on kuu pinnal kondinud cernan lopetas illinoisi osariigis maywoodis proviso linnaosa keskkooli 1956 aastal lopetas ta bakalaureusekraadiga purdue ulikooli elektrotehnika alal california osariigis montereys asuvast oppeasutusest us naval postgraduate school sai ta magistrikraadi lennundustehnika alal aastal 1978 lopetas ta kirdeulikoolis northwestern university naftatoostuse okonoomika ja juhtimise seminari cernan oli nasa teenistuses 17 oktoobrist 1963 kuni 1976 ta osales kolmel kosmoselennul juunis 1966 oli ta gemini 9a teine piloot mais 1969 oli ta apollo 10 kuumooduli piloot ta kuulus gemini 12 apollo 7 ja apollo 14 lennu varumeeskonda detsembris 1972 juhtis ta apollo 17 komandorina siiani viimast kuulendu tema meeskonda kuulusid juhtimismooduli piloot ronald evans ja kuumooduli piloot harrison schmitt kes oli esimene ja ainuke kuul kainud geoloog koos schmittiga kais cernan kuu pinnal kolm korda uurides tauruslittrow orgu ning labides kuuauto roveriga kokku 34 km oma apollolendudest ja kuust kirjutas ta malestusteraamatu the last man on the moon viimane inimene kuul peale selle oli ta seotud gemini 7 gemini 6a gemini 9 ja lennuga cernan lahkus nasast 1976 aastal ning oli parast seda tegev aris ja televisioonis tema abikaasa oli jan nanna cernan neil oli kolm tutart sealhulgas teresa dawn kes sundis 4 martsil 1963 neil on ka uks lapselaps seisuga detsember 1994 ta armastas hobuseid ta harrastas ka erinevaid spordialasid jahil ja kalalkaimist ning lendamist burgenland on austria koige idapoolsem liidumaa selle pealinn on eisenstadt liidumaa koosseisus on seitse ringkonda eisenstadtumgebung gussing jennersdorf mattersburgi ringkond neusiedl am see oberpullendorf oberwart ja kaks ringkonna oigustega linna eisenstadt ja rust liidumaa on pikliku kujuga territooriumi pikkus on 166 km ja laius kitsaimast kohast sieggrabeni kohalt ainult 5 km burgenlandil on pikk valispiir slovakkia ungari ja sloveeniaga teistest liidumaadest on tal piir laanest alamaustria ja steiermargiga saarnaki laid on ligikaudu 140 hektari suurune laid vainameres hiiumaast kagus salinomme kula territooriumil saar kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidude sihtkaitsevoondisse saarnaki laid on hiiumaa laidudest uks suuremaid kuni 34 kilomeetrit pikk ja kuni 07 kilomeetrit lai saar on kovera kujuga ning loodekagu suunas piklik suurim korgus merepinnast 9 meetrit saarnaki vanuseks loetakse 2000 aastat saarel on palju kadastikke ja niitusid ule terve saare leidub suuri randrahne mis monel pool moodustavad kivikulve idarannikul on 67 meetri korgune rannaastang sealsete randrahnude ja maakivide vahel kasvab poline parnasalu parnamae rank ehk parnamaerank parnasalu laaneservas asub allikas lounasse jaab ristimagi mille korgus parnamae ranga ja saarnaki tuuliku vahel ulatub 9 meetrini saarel on loendatud ule 380 taimeliigi ning 76 haudelinnu liiki saart mainiti esimest korda 1564 kui saar oli juba asustatud kahe uksjalapere poolt jakob de la gardie ajal xvii sajandi i poolel vabanesid kohalikud talupojakoormisest ning muutusid kaluriperedeks saarel on ajalooliselt olnud kolm talukohta kaks saare keskel mae ja parna ning uks saare pohjaosas saare keskosa taludest on sailinud kokku 9 hoonet 1880 aastal ehitatud saarnaki tuulik on kultuurimalestis samuti asus saarel sepikoda millest on sailinud varemed 1924 aastal asusid saarnaki pohjaossa elama uusmaasaajad muhumaalt talukohta kutsuti nende jargi muhulaste taluks saarnaki jai pusielaniketa 1973 aastal uks viimaseid asukaid peeter saarnak hukkus merel tormi ajal 1997 aasta augustis kulastas saarnaki laidu president lennart meri samas toimus ka laanemere saarte b7 noupidamine saarelt parit inimestel on oli perekonnanimi saarnak luigerahu on alla 02 hektari suurune rahu vainameres ahelaiust idas saar kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidelahe sihtkaitsevoondisse alla uhe meetri korgust saarekest katab suur hulk randrahne ja vaiksemaid kive selle tottu et need madalas vees suhteliselt hajusalt asetsevad ei ole luigerahu piire voimalik vaga tapselt maarata paavo nurmi 13 juuni 1897 turu 2 oktoober 1973 helsingi oli soome kergejoustiklane kes domineeris pikamaajooksu distantsidel alates 1920 aastast teda on nimetatud ka uheks lendavatest soomlastest sama tiitli on ka parinud naiteks ville ritola 1920 aastatel tegi ta maailmarekordeid 1500 20 000 meetri jooksudes tema koige edukamad olumpiamangud olid 1924 aastal kui ta voitis 5 kuldmedalit sellelt olumpialt parineb ka huvitav fakt et 1500 m ja 5000 meetri finaalijooksude vahe oli ainult 26 minutit soome rahvuskangelane suutas ka 1952 aasta olumpiamangudel helsingis olumpiatule 1973 aastal korraldati paavo nurmile riiklikud matused valtion kustannuksella paavo nurmi on uheksakordne olumpiavoitja ja voitnud kokku 12 olumpiamedalit ta kuulub iaafi kuulsuste halli tondirahu on 05 hektari suurune rahu vainameres matsalu rahvuspargis kumari laiust pohjas saarel asus perioodil 1986 2010 eesti suurim kormoranide koloonia nende valjaheidete tottu kaob rohelus turnpuud pihlakad ja kibuvitsad on pleekinud ja raagu lainud suviti on saar kormoranide valjaheidetest valge voibolla ongi saar nime saanud tontlike lindude jargi enne kormoranide invasiooni on tondirahul pesitsenud kuni 700 paari hahkasid 1990 aastal nahti seal pesitsemas alki esimesed kormoranid asusid tondirahul pesitsema 1986 aastal suurim oli kormoranide arvukus sel saarel 2000 aastal mil seal pesitses 2911 paari 2011 aastal fikseerisid tu mereinstituudi ihtuoloogid et kormoranid on saare huljanud ja asunud kaugematele saartele linnustiku ja taimestiku tottu kaitstakse saart loodusreservaadina inimeste viibimine saarel ning 500 m laiuses veevoondis selle umber on keelatud valja arvatud teaduslikeks uurimistoodeks ning jarelevalve ja paastetoodeks hobune ehk koduhobune equus caballus on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist voimaldav sale keha hobused pikutavad pusti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lodvestuda ka pusti seistes aga magavad lamades hobune on taimtoiduline loom tema pikk kael holbustab tal maast rohtu katte saada taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal loikehambad asetsevad tihedasti korvuti ja on suunatud ettepoole nendega rapsib hobune maast rohtu haarab seda liikuvate mokkadega ja loikab labi jarsu pealiigutusega rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks hobuse hammaste jargi saab maarata tema vanust vanal hobusel on hambad kulunud hobuse peamiseks toiduks on rohi hein pohk voi soodajuurvili ka soola tuleb talle anda raske too ja soitude korral antakse talle veel jousoota kaeru hobune soob ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett seda mis kolbab suua mis mitte eristab ta haistmise abil hobusetoud jagatakse nende kasutuse jargi koik hobused on imetajad ja seega soojaverelised seda vastupidi roomajatele kes on niinimetatult kulmaverelised aga valjenditel kulmavereline ja kuumavereline on hobustega seoses hoopis teine tahendus nimelt jaotatakse hobusetoud loomulaadi jargi kolme kategooriasse kuumaverelised kulmaverelised ja soojaverelised kuumaverelisteks arvestatakse enamasti sellised toud nagu ahhaltekiini hobune araabia hobune berberi hobune ja inglise taisvereline ratsahobune kuumaverelised on tuntud oma kiiruse ja nobeduse poolest nad on elavaloomulised ja tulised kulmaverelised hobused on suured ja tugevad sellesse kategooriasse kuuluvad euroopa polistest hobustest parinevad raskeveo ja ponitoud nad on iseloomu poolest rahulikud kannatlikud ja pusivad sellised toud on naiteks belgia raskeveohobune clydesdalei hobune haflinger schwarzwaldi hobune suffolk punch ja sairi hobune soojaverelised hobusetoud saadi aretustoos siis kui eri tuupi kulmaverelisi hobuseid voi ponisid ristati kuumaverelistega soojaverelised hobused on sihvakamad ja rafineeritumad kui kulmaverelised samas suuremat kasvu ja vahem tulise iseloomuga kui kuumaverelised seda tuupi hobused sobivad vaga hasti ratsutamiseks ja sellisteks spordialadeks nagu kooli ja takistussoit sellised toud on naiteks trakeeni hobune hollandi soojavereline hobune hannoveri hobune ameerika traavel ja tennessee konnihobune taielikult taisverelisteks loetakse kahte hobusetougu alluur on hobuse liikumisviis alluurid jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks pohialluurid on samm traav galopp soltuvalt toust voib esineda ka muid alluure naiteks kuliskaik pass ja tolt alluurist soltuvad hobuse kiirus veojoud ja vastupidavus alluuri puhtus oleneb hobuse narvitalitlusest treenitusest ja eksterjoorist liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust samm peab olema selgelt neljataktiline sammu pikkust moodetakse uhe eesjala teineteisele jargneva kabjajalje vahega sammu sagedust aga sammude arvuga minutis kui edasi liigutakse uhel kuljel asetsevate jalgadega on tegu kuliskaiguga sammuliikidest eristatakse keskmist koondatud pikendatud ja vaba sammu traav on ohufaasiga eraldatud kahetaktiline alluur traavis liigub diagonaalne jalapaar koos ette ning asetub ka koos maha traavi kvaliteeti hinnatakse uldmulje pohjal jalgitakse sammude korrapara ja elastsust traavi liigid on jargmised tootraav koondtraav keskmine traav ja pikendatud traav galopis hinnatakse samuti pikkust ja elavust mida pikem on galopp seda parem galopp ei tohi olla porutav ega hiiliv neljataktiline galopp on viga neljataktilist galoppi soidetakse enamasti vaid maastikul mujal soidetakse kentrit mis on kolmetaktiline galopi liigid on jargmised toogalopp koondgalopp keskmine galopp ja pikendatud galopp ratsanik saab hobusele moju avaldada neljal viisil kehamassiga istakuga saartega ja ratsmetega koige rohkem mojutab inimene hobust ristluu ja saartega hobuste touaretuse ja ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul valja kujunenud kindel sonavara hobuste valistunnuste ja varvuste kirjeldamiseks need kantakse ka hobustele valjastatavatesse passidesse varvused on jargmised hobused on taimetoitlased nad soovad vaid puhast toitu uuringute pohjal arvatakse et hobused soovad kuuslauku vabatahtlikult ja vaid sellises koguses et kuuslaugusaadused ei tekita kuuslaugutoksikoosi ega moju hobuse erutrotsuutidele heinz body anemiat esilekutsuvalt jahindus on jahipidamist voi jahti ehk kuttimist ja jahimajandust holmav tegevusvaldkond ja majandusharu jahindus on inimeste uks traditsioonilisi toidu ja muude loomsete saaduste nt loomanahkade hankimise viisidest millele tanapaeval on lisandunud muud jahimajanduse harud naiteks metsloomade eest hoolitsemine ja populatsioonide arvukuse piiramine eesti jahinduse alusdokumendiks on 24 aprillil 2002 riigikogu poolt vastu voetud ja 1 martsist 2003 joustunud jahiseadus ning selle alusel vastu voetud jahieeskiri ja muud jahindust reguleerivad dokumendid eestis on jahinduse juhtimine ja ressursiarvestus riiklikul tasandil korraldatud keskkonnaministeeriumi metsaosakonna maakonna keskkonnateenistuste ning metsakaitse ja metsauuenduskeskuses 2005 aastal asutatud ulukiseireosakonna kaudu jahimehed on enamuses koondunud eesti jahimeeste seltsi ridadesse kuid on ka nondanimetatud vabu jahimehi kes omavad jahitunnistust kuid ei kuulu seltsi allorganisatsioonidesse muuseum vanakreeka museion muusade tempel on uhiskonna ja selle arengu teenistuses olev uldsusele avatud alalise iseloomuga mittetulunduslik asutus mis kogub konserveerib uurib vahendab ja eksponeerib inimese ja tema elukeskkonnaga seotud materiaalset ja immateriaalset parandit oppimise hariduse ja elamuse saamise eesmargil muuseumid on valja arenenud eraisikute kunsti dokumendi harulduste ja muudest kogudest 18 sajandil hakati neid kulastajaile avama ja 19 sajandil riigistama naiteks louvre briti muuseum ermitaaz eesti varasemad muuseumid on alguse saanud baltisakslaste erakogudest ja tartu ulikooli juurde rajatud kogudest muuseumid keskenduvad valdavalt uhele konkreetsele teemale nende seas on naiteks ajalugu arheoloogia etnograafia kodulugu kunst teadus tehnika merendus lennundus raudtee post loodus sojandus pollumajandus muusika teater kirjandus manguasjad disain arhitektuur jm on olemas ka vabaohumuuseumid talumuuseumid lastemuuseumid virtuaalmuuseumid ja memoriaalmuuseumid esimesed muuseumid tekkisid vanaskreekas kus nad tahistasid oppe ja uurimisasutust varaseimad kunsti ja haruldustekogud olid kirikute kloostrite ulikute ja muud varakambrid antiikaja koige suurem muuseum oli aleksandria museion 1415 sajandil hakkas jumaliku maailma vaartustamine taanduma ja vaartuseks muutus inimene ning materiaalne maailm tekkisid kuriositeetide kabinetid kuhu koguti veidraid asju naiteks eksootilisi loomi euroopas tekkisid muuseumid tanapaeva mottes 1517 sajandil kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa vanu hinnalisi ja haruldasi esemeid sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse munte sailitati mundikabinettides loodusteaduslikke kogusid nimetati naturaaliaiks tekkisid nn galeriimuuseumid sellised muuseumid olid endiselt rahvale suletud 18 sajandi teisel poolel kui valgustusideoloogia mojul suurenes arheoloogia ja ajaloohuvi hakati muuseume uldsusele avama museaalide kaudu hakati esile tooma mingeid kindlaid ajalooteemasid esimesed riiklikud muuseumid briti muuseum avati 1753 ja louvre 1793 on olnud eeskujuks paljudele teistele euroopa muuseumidele algas avaliku muuseumi traditsioon rahvas laks muuseumisse vaatama ja ennast naitama 19 sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus muuseum sai olulise tahtsusega institutsiooniks rohku hakati poorama sailitamisele ja seeparast hakati ehitama esimesi eriotstarbelisi muuseumihooneid asutati esimesed rahvusmuuseumid ungari rahvusmuuseum 1802 tsehhi rahvusmuuseum 1818 ja rahvateaduslikud muuseumid kopenhaageni etnograafiamuuseum 1849 kogumisel said oluliseks tuupilisuse ja komplekssuse taotlus 19 sajandi lopus tekkis vabaohumuuseumi kontseptsioon mille kohaselt esitatakse eksponaate loomulikus miljoos tanapaevases moistes muuseum oli valja kujunenud 20 sajandi alguseks 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon muuseumite naol tekkis uhiskonda teeniv institutsioon 1980ndatel sai alguse uute ja moodsate muuseumihoonete ehitamine maailmas tanapaeval on muuseumides pusiekspositsioonidele naitustele ja randnaitustele lisandunud ka virtuaalnaitused mida suuremad muuseumid ka aktiivselt kasutavad eesti muuseumide liikumine sai alguse 18 sajandi teisel poolel 1802 loodi tartu ulikooli juurde looduskabinet ja 1803 aastal asutati klassikalise muinasteaduse muuseum muuseumide kollektsioonide keskmeks said sageli moisnike j burchardti august wilhelm hupeli e p korberi erakunstikogud 1864 aastal asutati tallinnas saksa rahvusmuuseumi asutati 1852 nurnbergis eeskujul eestimaa provintsiaalmuuseum 1880 aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitoo muutus omaette elukutseks ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad 1909 aastal asutati ainelise vanavara kogumiseks ja eesti uliopilaste seltsi raamatukogu hoidmiseks eesti rahva muuseum 1919 aastal loodi kristjan raua eestvottel eesti muuseum millest kasvas valja eesti kunstimuuseum noukogude ajal oli kogu muuseumitegevus riiklikult suunatud muuseumide tood koordineeris aastatel 19451953 eesti nsv ministrite noukogu ja kultuurhariduslike asutuste komitee 19531988 ja 1990 eesti nsv kultuuriministeeriumi kultuurhariduslike asutuste valitsus 19881989 eesti nsv kultuurikomitee kultuuriasutuste valitsus muuseumid kuulusid eesti nsv kultuuriministeeriumi susteemi ja nende tegevust juhtis ministeerium kas otsealluvuse korras voi kohalike taitevkomiteede kultuurharidusosakondade kaudu muuseumi rakendati ideoloogia ja kultuurirelvana hulgaliselt asutati memoriaalmuuseume eesti vabariigi taastamise jarel osa muuseume poliitilistel pohjustel likvideeriti osa haabusid seoses erastamisega museoloogiline tegevus jai edasi kultuuriministeeriumi valitsemisalasse muuseumide tegevuse ja muuseumikogude korralduse uhtsete aluste satestamiseks ning muuseumikogude pusivuse tagamiseks voeti 13111996 riigikogus vastu muuseumiseadus muuseumide metoodiline juhendamine toimus kesk ja maakonnamuuseumide kaudu praegu kehtiv muuseumiseadus voeti riigikogus vastu 19 juunil 2013 juriidiliselt voivad kaesoleva seaduse kohaselt muuseumid tegutseda kas riigimuuseumi riigi sihtasutuse muuseumi avalikoigusliku isiku muuseumi munitsipaalmuuseumi voi eramuuseumina alates 2002 aastast on toimunud muuseumide organisatsiooniline umberkorraldamine ja mitmed riigiasutusena tegutsenud muuseumid on muudetud sihtasutuseks voi antud juhtida kohalikule omavalitsusele statistikaameti andmetel oli 2010 aastal eestis kokku 245 muuseumi neist 89 muuseumi kuulusid riigile 81 kohalikele omavalitsustele ja 75 olid eraoiguslikud koigis muuseumides oli 2010 aastal kokku 10 miljonit museaali 2015 aastal oli eestis 256 muuseumi neist 30 riigimuuseumid ja riigi asutatud sihtasutused suurem osa muuseumidest kuulub kohalike omavalitsustele eraomandisse ning ka avalikoiguslike juriidiliste isikutele olulisteks partneriteks muuseumide arendamisel on mtu eesti muuseumiuhing ja mtu eesti icom rahvuskomitee kes tegelevad muuseumitootajate professionaalse arengu koolituste ja urituste korraldamisega eesti muuseumiuhing loodi 15 novembril 1988 vaartustamaks kultuuriparandi sailitamise ja kaitsmisega tegelevate professionaalide tood muuseumides muuseumiuhingu liikmed on muuseumitootajad kes oma igapaevatood teevad riigi avalikoigusliku juriidilise isiku haldusalas voi eramuuseumis uhingusse kuulub ule 300 liikme oma liikmeskonna erialase padevuse tostmiseks korraldab eesti muuseumiuhing seminare ja ekskursioone lisaks antakse valja oppekirjanduse sarja varahoidja meelespea mis aitab tootajaid muuseumispetsiifilistes valdkondades 1991 aastal uhingu infolehena ilmumist alustanud trukisest muuseum on arenenud valja erialane ajakiri alates 1998 aastast korraldab eesti muuseumiuhing koostoos narva linnavalitsuse ja narva muuseumiga naituste festivali et soodustada uuenduslike ja huvitavate naituste joudmist erialase voistlusena nii kolleegide kui ka uldsuse huvisfaari rahvusvaheline muuseumide noukogu icom international council of museum on 1946 aastal unesco juurde loodud maailma muuseume uhendav organisatsioon icom on rahvusvaheline muuseumide ja muuseumiprofessionaalide organisatsioon mis tegeleb maailma loodus ja kultuuriparandi nii olemasoleva kui ka tulevase nii materiaalse kui ka vaimse sailitamise jatkuvuse ja uhiskonnale vahendamisega icomi tegevus vastab museoloogia valjakutsetele ja vajadustele ning on keskendunud jargmistele teemadele professionaalne koostoo ja vahetus teadmiste levitamine ja uldsuse teadlikkuse tostmine muuseumidest personali valjaope kutsestandardite edendamine kutseeetika valjatootamine ja tutvustamine parandi sailitamine ja voitlus kultuurivarade salakaubanduse vastu rahvuslikud komiteed on icomi sekretariaadi ja organisatsiooni liikmete vahelise suhtluse peamisteks vahendajateks praegu tegutseb aktiivselt 114 rahvuslikku komiteed rahvusvahelised alamkomiteed on 30 alamkomiteed mis tegelevad uhe muuseumituubi voi muuseumiga seotud eriala uurimise ning arendamisega museoloogia konserveerimine turvalisus muuseumipedagoogika jms muuseuminoukogu on kultuuriministri nouandev kogu kuhu kuuluvad muuseumide ja nende asutajate esindajad ning muud muuseumide valdkonna asjatundjad noukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi muuseumiseadusest tulenevates kusimustes ning annab nousoleku muuseumide kogumispohimotete kinnitamisel ja muutmisel praktiline museoloogia ehk museograafia tegeleb sellega kuidas tehakse muuseumides igapaevast tood museaal museum object on muuseumis arvele voetud kultuurivaartusega asi museaalid moodustavad muuseumikogud muuseumikogu on muuseumis asuvate museaalide kogum mis voib olla jaotatud alakogudeks museaalide ruhmade voi liikide jargi muuseumikogu jaguneb pohikogudeks ja abikogudeks muuseumi pohikogu moodustavad muuseumi profiilile vastavad alguparased materiaalse ja vaimse kultuuri malestised millel on teaduslik ajalooline voi kunstiline vaartus muuseumi abikogu moodustavad materjalid mis on valmistatud teadustoo eksponeerimise voi teabetoo vajadusteks nendeks on originaalmaterjalide duplikaadid lahteandmeteta voi vaga halva sailivusega materjalid mida parast uurimist voi restaureerimist on voimalik votta pohikogusse muud abistava iseloomuga voi luhiajalise sailivusega materjalid soltuvalt soovist ja vajadusest voib muuseum luua ka vahetuskogu vahetuskogusse kuuluvaid materjale voib muuseum vahetada oma abi voi pohikogusse vajalike materjalide vastu muuseumikogud taienevad labi kingituste annetuste ning ostude kogude arheoloogilised kogud loodusteaduslikud kogud taiendamiseks on voimalik korraldada valitoid muuseumikogusse esemete vastuvotu otsustab erialaspetsialistidest kolleegium kes teeb muuseumile kinkimiseks annetamiseks voi muugiks esitatud esemete vahel valiku ning hindab nende vajalikkust muuseumikogu terviklikkuse seisukohalt varem oli levinud ka esemete hoiulevotmine ehk deponeerimine muuseumisse ehk ese asus fuusiliselt muuseumkogus ja monikord ka ekspositsioonis kuid selle omanik oli endiselt eraisik voi asutus mitte muuseum hetkel levinud seisukoht on et muuseum pole eraomandi hoidmise koht ning hoiulevoetud objekte ehk deposiite voetakse vastu vaid erandkorras ja vaid vaga hinnaliste voi haruldaste esemete puhul muuseumikogude haldamiseks ja muuseumides leiduva informatsiooni kattesaadavaks tegemiseks asutati 2013 aastal eesti muuseumide infosusteem muis13 riigimuuseumile ja muuseumile kes kasutab riigile kuuluvat muuseumikogu on infosusteemiga liitumine kohustuslik muuseumide infosusteemis toimub sissetulevate materjalide vastuvotudokumentide vormistamine ning museaaliks registeerimine sellele jargeb museaali teaduslik kirjeldamine allotroopia on nahtus mis seisneb selles et sama keemiline element voib esineda mitme erineva lihtainena neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks allotroobid on erinevad struktuuri ja seetottu ka omaduste poolest allotroobid erinevad tavaliselt kristallivore ehituselt naiteks susiniku allotroobid grafiit ja teemant harvem on erinev molekuli ehitus naiteks hapniku allotroopsetel erimitel o monohapnik o dihapnik o trihapnik ehk osoon ja o tetrahapnik ehk punane hapnik kura saar leedu keeles kursiu nerija vene keeles on ligi 100 km pikkune maasaar mis eraldab kura lahte laanemerest poolsaart jagavad omavahel leedu ja venemaa kaliningradi oblast sealsed luited on laanemere ranniku uhed korgeimad kura saar kuulub unesco maailmaparandi nimistusse molemas riigis on loodud poolsaart holmavad rahvuspargid saare leedupoolsed asulad on liidetud neringa linnaks neist tuntum on nida kus paikneb ka thomas manni suvekodu kus praegu on muuseum jacobus franciscus jim thorpe dzim toorp sookifoksi keeltes wathohuk 28 mai 1887 voi 1888 oklahoma 28 martsil 1953 lomita california oli usa sportlane 1912 aasta suveolumpiamangudel stockholmis voitis jim thorpe kergejoustikus kaks kuldmedalit viievoistluses ja kumnevoistluses kodumaale ameerika uhendriikidesse naastes sai jim thorpeist rahvuskangelane teda austati paraadiga broadwayl ja bankettidega paljudes linnades president william howard taft nimetas ta korgemat tuupi kodanikuks kui thorpe kooli tagasi joudis hakkas ta mangima ameerika jalgpalli 1913 aasta jaanuaris tabas thorpei hoop mis mojutas kogu tema edasist elukaiku aastatel 19091910 olevat ta pesapalli mangimise eest pohjacarolinas teeninud 25 dollarit nadalas sellise suudistusega tuli valja massachusettsi osariigi worcesteri linna ajalehe worcester telegram masinakirjutaja roy johnson kes kahele vanale fotole toetudes vaitis et thorpe on rapane proff oma treeneri glenn pop warneri ning carlislei indiaani kooli inspektori moses friedmani abiga kirjutas ta usa amatoorsportlaste uniooni aau presidendile james sullivanile arvan et mind voib osaliselt vabandada asjaolu et olin lihtne indiaani koolipoiss ega teadnud koiki neid asju ma toesti ei teadnud et toimisin valesti sest tegin niisamuti nagu paljud kolleegid treener pop warner raakis thorpe oli niisugune mees kes pani alati kaardid lahtiselt lauale paljud teised mangisid samas meeskonnas kuid nad olid ettevaatlikud ja kullalt targad et mangida valenimede all thorpe esines aga oma oige nime all sest ta ei osanud vahet teha mis on elukutseline ja mis on amatoorsport ta ei nainud selles midagi halba et mangis pesapalli ja teenis suve jooksul vaikest taskuraha ta ei suutnud aru saada miks see peaks takistama tal osa votmast teisel pool maakera toimuvatest olumpiamangudest usa amatoorsportlaste uniooni juhtkond otsustas kustutada thorpei nime koigist rekordiraamatutest ka rahvusvaheline olumpiakomitee poordus thorpei poole ning kaskis tagastada voidetud medalid ja kingitused kuid keegi ei saanud olematuks teha seda mida thorpe oli teinud jim thorpe jai maailma suurimaks atleediks seda tunnistasid ka rootslane hugo wieslander ja viievoistluse voitjaks kuulutatud norralane ferdinand bie kes keeldusid thorpeilt aravoetud medaleid vastu votmast wieslander saatis kuldmedali spordimuuseumisse kuigi keegi ei ole kunagi vaielnud thorpei voimete ule ei andnud aegajalt toimunud kampaaniad tema au taastamiseks mingeid tulemusi 1950 aastal haaletas associated press jim thorpei usa 20 sajandi esimese poole koige valjapaistvamaks meessportlaseks 1972 aastal asutas ajakirjanik robert wheeler jim thorpei uhingu millesse suhtus positiivselt ka usa olumpiakomitee 1975 aastal 63 aastat parast thorpei saavutusi stockholmis ja 22 aastat parast tema surma poordus president gerald ford roki presidendi lord killanini poole jim thorpei nimi tahistab vaarikust voimekust uhkust ja voitlejahinge maailma uhe suurima atleedina on ta muutunud usa legendiks kuid seegi poordumine ei andnud tulemusi kuldmedaleid ja kingitusi ei tagastatud thorpei nimi ei ilmunud ikka veel olumpiarekordite raamatusse robert wheeleri pingutused kandsid lopuks vilja nimelt leidis ta seadusepugalatest et 1913 aastal tehtud otsus on oigustuhine sest otsus sportlase voistluskolblikkuse kohta tuleb teha 30 paeva jooksul worcester telegram oli oma sensatsioonilise uudise avaldanud aga alles kuus kuud parast olumpiamange seda asjaolu pidas lopuks ka rok oluliseks pohjenduseks ja 13 oktoobril 1982 aastal kanti thorpei nimi taas olumpiaraamatutesse 19 jaanuaril 1983 tapselt 70 aastat parast thorpei profiks kuulutamist andis roki president juan antonio samaranch tema medalid los angelese hotellis hotel biltmore pidulikult ule olumpiavoitja lastele viievoistluse medali vanemale tutrele gailile ja kumnevoistluse kulla vanimale pojale billile thorpei viimased sonad olid olnud andke mu medalid tagasi ja lopuks oligi tema soov taitunud jim suri 28 martsil 1953 aastal lomita linnas californias vahki maailma suurim atleet keda austasid kuningad ja prominendid suri toelise kerjusena ta maeti schawneesse oklahoma osariigis kuid mauch chunki ja east mauch chunki linn pennsylvanias 75 miili kaugusel carlisleist tegid ettepaneku et thorpei porm maetakse nende territooriumile ning linnad uhinevad ja votavad nimeks jim thorpeinimelisteks millega atleedi lesk ka nous oli abruka saksa keeles abro on 88 km2 suurune saar liivi lahes saaremaa lounaranniku lahedal saaremaa vallas roomassaarest 4 kilomeetrit lounas abrukal on elmereika kadaka nina koplina saar limbi nina mannareika pitkanina pootsareika polde lougas poorna saar riste nina ja vaherahu nukk koos vahase kasselaiu ja linnusitamaa saartega moodustab abruka pindala 101 km2 abrukal kasvab liigirikas eestis haruldane keskeuroopa tuupi lehtmets saart holmab abruka looduskaitseala mis kasvas valja 1937 asutatud abruka salumetsa kaitsealast esimesed teated abruka kohta parinevad keskajast mil toona saaremaa piiskopkonnale kuulunud saarel hakati suviti hobuseid kasvatama hiljem rajati sinna ka vaike karjamois mida majandati sorves elavate talupoegade abil kes toodi kevadel saarele ja viidi sugisel saarelt koos hobustega loomade ja inimeste transpordiks kasutati suuri paate talurahva asustuse levimist saarele ei peetud soovitavaks sest selle labi oleks kannatanud siinse hobusekasvatusega tegeleva karjamoisa heina ja marjamaad saarel oli karjastele elamiseks ehitatud paar onni alaline asustus tekkis saarele 18sajandil abruka omaparane nimi arvatakse olevat kujunenud mone kilomeetri kaugusel asuvast roomassaare nimest roomassaare kuigi tanaseks saaremaaga kokku kasvanud oli kunagi saar mis oli kaetud pillirooga seega roo maa saar rohr ka roh alamsaksa keeles tahendab roogu eesliide ab aga ara eemale abroh ka abrohr roost eemal roo maa saarest kaugemal 19 sajandi lopus elas saarel 150 elanikku mis on oluliselt vahem kui teistel liivi lahe saartel haldusterritoriaalselt oli abruka seotud saaremaa sorve poolsaarega kuuludes liivimaa kubermangu ansekula kihelkonda 1816 aastal kui liivimaa talurahvaseaduste alusel moodustati abruka vald keskusega salmel saaremaal mitte abrukal abruka kula lahutati salme vallast 1919 aastal ja liideti kaarmasuure vallaga abruka vald nimetati 1936 aastal salme vallaks 1939 aastal sai kaarmasuure vallast kuressaare vald teise maailmasoja eel ehitati abrukale balti laevastiku laanemere rajooni rannakaitsesusteemi kuulunud rannakaitsepatarei nr 3 pikanina neeme piirkonda patarei koosnes 3 hiljem 1 130 mm suurtukist b13 mille laskekaugus oli 130 kaabeltaud patareid teenindas vaeuksus mille koosseisus oli 125 meest sealhulgas 5 ohvitseri 1950 aastal kui vallad kaotati hakkas abruka kuuluma kuressaare kulanoukogusse peale kulanoukogude kaotamise 1990 aastate alguses sai abruka kuressaare valla osaks 1999 aastal kuressaare ja kaarma vald taas uhendati abruka saart ja umbritsevaid asustamata laide holmab abruka kula 1989 aastal oli elanikke 33 2004 aastal 30 ja 13 jaanuaril 2009 16 pusielanikku koige rohkem on saarel elanud korraga umbes 150 inimest abruka raamatukogu asub sadamahoones abruka muuseum asub endise moisapargi servas saare vanimas hoones abrukal asub roomassaare sadama lahedal navigeerimiseks vajalik siht mille moodustavad abruka tuletorn ja abruka alumine tulepaak saare pohjatipus asub abruka sadam kus asub ka alaliselt saare ja saaremaa roomassaare sadama vahelist transporti teostav reisiparvlaev abro 2010 aastal valmisid uus sadamahoone ja kaks uut kaid naissaar soome keeles naissaari saksa keeles nargen rootsi keeles nargo vahel nimetatud ka nargent on saar eesti pohjarannikul mis eraldab tallinna lahte ulejaanud soome lahest naissaare pohjatipul on tuletorn saar asub keila kihelkonnas harjumaal tanapaevase haldusjaotuse jargi viimsi vallas harju maakonnas saarel on kolm kula lounakula storbyn tagakula bakbyn ja vaikeheinamaa lillangin aastani 2011 kuulus kogu saar naissaare kula alla saarel on kolm pusielanikku ja kummekond suveelanikku naissaarel on sundinud maailmakuulus eesti optik astronoom ja leiutaja bernhard schmidt 18791935 saare pindala on 186 km2 pikkus 89 ja laius 4 kilomeetrit ning ta asub mandrist 85 km kaugusel korgeim punkt on kunilamagi 27 meetrit valdavalt katab saart okasmets on suuri kivikulve ja randrahne saar on 1995 aastast alates maastikukaitseala saarel asub mitu sood suursoo kunila kullkrooni ja sinkara soo koik need sood on arvatud urglooduse objektideks naissaare looduspargis on kolm registreeritud matkarada esimest korda on naissaart terra feminarum vaidetavalt mainitud bremeni adama kroonikas 10751080 umbes 1250 aastast parinevas meresodujuhendis navigatio ex dania per mare balticum ad estoniam livl ub iii ccxvia regest 244a on mainitud narigethinimelist maamarki saarel oli tallinna linnamets ja hobusekasvandus elanikest rootsi kalurid on teateid 1469 aastast alates 1689 aastast kuulus saar riigile krimmi soja ajal oli saar aastatel 1854 ja 1855 okupeeritud briti ja prantsuse sojavae poolt naissarele kavatseti 1897 aastal rajada suuri suvilakrunte sest saar laks puhkekohana hinda 1898 aastal maaratigi 19 krunti kuhu ehitati uhked suvilad rajati ka suvilate juurde sadamasild praegusest peasadamast pohja pool alates 1912 aastast saar militariseeriti tsiviilelanikkond saadeti saarelt araning neile maksti kaotatud elatusallikate kala ja hulgepuugi kadumise eest tasu naissaare suursadam sai tanase kuju i maailmasoja eel ja ajal kui tallinna umbrusesse rajati peeter suure merekindlus saarele rajati muu hulgas sadamad raudteed ja suurtukipatareid detsembrist 1917 kuni 26 veebruarini 1918 asus saarel naissaare noukogude vabariik mille kuulutasid valja 90 naissaare garnisoni madrust vene lahingulaevalt petropavlovsk anarhosundikalist stepan petritsenko juhtimisel sisuliselt on tegu massavate vene madruste tembutusega ohvitseride tapmise vaheajal millel polnud mingit riigioiguslikku tahendust selliseid vabariike asutati kogu venemaali maailmasoja ja vabadussoja ajal asus saarel ka vangilaager eesti iseiseisvusajal said elanikud saarele tagasi saarel oli naissaare vald naissaare vald 1919 naissaare vald 1939 mis kuulus riigivolikogu 18 valimisringkonda ja tallinna pollumeeste konvendi tegevus ja valimispiirkonda 1939 aastal oli saarel 404 elanikku enamuses rootslased saarel asunud 4 ja 5 patarei kitsaroopmeline raudteeliin laod ja veduridepoo allusid naissaare komandantuurile saare elanikud pogenesid 1944 aastal rootsi seejarel puudus saarel tsiviilelanikkond noukogude ajal oli saar militariseeritud sinna rajati meremiinide ladu ja montaazitehas saarel asub sojateemaline naissaare muuseum muusikaelu edendab saarel nargen festival tonu kaljuste juhtimisel ignaz philipp semmelweis ignats filipp zemmelvaes oieti ignac fulop semmelweis ignaats 1 juuli 1818 buda 13 august 1865 dobling viini lahedal oli ungari arst kes toestas et lapsevoodipalavik on nakkav ning et sellesse haigestumist saab drastiliselt vahendada kui arstid ja muu meditsiinipersonal enne patsiendiga kokkupuutumist kasi peseb ta avastas selle 1847 viini hospidali sunnitusosakonna juhatajana teda hakati kutsuma emade paastjaks semmelweis sundis 1 juulil 1818 ungaris buda linna vanas kaubanduslinnajaos tabanis ofen saksa paritolu eduka poodniku perekonnas ta sai keskhariduse buda katoliku gumnaasiumis aastatel 1835 1837 oppis ta pesti ulikoolis semmelweisi isa tahtis et pojast saaks austriaungari sojavaeadvokaat ent kui ignaz 1837 aastal laks viini oigusteadust oppima hakkas teda huvitama hoopis meditsiin ilma isa vastuseisuta hakkas ta arstiks oppima parast aastast oppimist naasis semmelweis pesti ning jatkas 18391841 opinguid kohalikus ulikoolis ent 1841 aastal laks ta viini tagasi sest ta polnud pesti ulikooli tasemega rahul viinis olid tema opetajate seas karl von rokitansky josef skoda ja ferdinand von hebra semmelweisil valmis 1844 aastal botaanilise suunitlusega vaitekiri parast arstiopingute lopetamist jai ta viini kahekuistele praktilise sunnitusabi kursustele ta sai sunnitusabi alal magistrikraadi ta oppis ka kirurgiat ning oppis oktoobrist 1844 veebruarini 1846 skoda juures diagnostikat ja statistilisi meetodeid seejarel sai viini uldhospidali ulikooli kliiniku esimese sunnitusabikliiniku assistent viini uldhospidalis hakkaski ta uurima lapsevoodipalaviku pohjusi kuigi ulemused kes pidasid seda haigust valtimatuks kuni 25 haiglas sunnitajatest podes seda haigust haiglasse sunnitama tulid ainult need kes ei saanud endale lubada arsti voi ammaemanda kojukutsumist ei soosinud seda uurimustood lapsevoodipalavikku seletati atmosfaariliste telluuriliste kosmiliste miasmidega ohuga edasikantavate atmosfaariliste maiste telluuriliste aastaajast soltuvate aardse kosmiliste orgaaniliste ainetega miasmidega et eri kliinikute oli suremus erinev siis oli semmelweisile selge et ei saa olla tegemist aastaaja mojuga juulis 1846 sai semmelweis esimeses sunnitusabikliinikus ametikorgendust selles kliinikus oli vastsundinute suremus lapsevoodipalaviku tottu 1310 see oli uldteada ning seetottu eelistasid paljud naised sellele kliinikule tanaval sunnitamist semmelweisi uurimistoo ise suurendas haigestumist 1847 aastaks 18 protsendini teises sunnitusabikliinikus oli suremus lapsevoodipalavikku ainult 203 molemad kliinikud kuulusid samasse hospidali ja seal kasutati samu meetodeid erinevad olid ainult tootajad esimeses tootasid arste koolitavad meditsiinioppejoud dr johan kleini juhtimisel teises opetati alates 1839 aastast valja ammaemandaid semmelweisi esimesed hupoteesid haiguse pohjuste kohta olid ulerahvastus toidusedel ventilatsioon maardunud voodipesu ja ka preestrite viiruk semmelweis saavutas labimurde 1847 aastal kui tema sober kohtumeditsiiniarst jakob kolletschka 18031847 suri mone paeva jooksul nakkusesse mis ta sai sorme vigastamisest lahkamisel kasutatud skalpelliga kolletschka haiguspilt oli sarnane lapsevoodipalavikku surevate naiste omale punetus haava umber korge palavik paistetanud alakoht valu punased triibud kiire pulss deliirium ja lopuks surm semmelweis oletas kohe seost laipadega kokkupuutumisega ning tegi uksikasjalise statistika kummagi sunnitusabikliiniku suremusest ta joudis jareldusele et tema ja uliopilased kandsid kate kuljes nakkavaid osakesi patsientidele keda nad esimeses sunnitusabikliinikus labi vaatasid sel ajal ei olnud veel haiguse pisikuteooriat seetottu tegi jarelduse et lapsevoodipalavikku pohjustab tundmatu laibaaine vereringes tegelikuks pohjuseks olid bakterid ta seadis uliopilaste seas sisse korra et lahkamise ning patsientide labivaatuse vahel pestakse kasi kloorlubja lahusega suremus langes 1224 protsendilt 238 protsendile mis oli vorreldav teise kliiniku naitajaga kui siiski kord 12 sunnitajat korraga haigestusid lapsevoodipalavikku mille pohjuseks arvati olevat uhe kaaspatsiendi roisuline emakavahk sai ta aru et nakkus voib lahtuda mitte ainult laipadelt vaid ka elus inimestelt nuud laskis ta kasi desinfitseerida enne iga labivaatust nonda onnestus tal 1848 viia suremus 13 protsendile mis oli teise kliiniku omast isegi vaiksem hoolimata sellisest tulemusest ei kandnud semmelweis oma meetodist ametlikult viini opetatud ringkondadele ette ega pannud seda ka kirja ferdinand von hebra kirjutas lopuks tema eest kaks artiklit ent kuigi valismaa arstidele ja viini koolkonna juhtivatele liikmetele avaldas semmelweisi avastus muljet ei leidnud see laialdast toetust tema vaatlused olid vastuolus tolleaegse teadusliku arvamusega mille kohaselt haigused tekivad muuhulgas kehamahlade tasakaalutusest vaideti ka et isegi kui tal on oigus on kate pesemine iga kord enne kokkupuudet raseda naisega liiga suur vaev arstid ei tahtnud ka tunnistada et nad on suudi nii paljude inimeste surmas nad kaldusid vaitma et nende elukutse on jumalast onnistatud ja nende kaed ei saa mustad olla 1848 aastal lisas semmelweis kate pesemisele ka instrumentide pesemise lapsevoodipalavik kadus peaaegu taielikult skoda puudis moodustada ametlikku komisjoni tulemuste uurimiseks haridusministeerium keeldus lopuks komisjoni moodustamisest vastuolude tottu ministeeriumi ja ulikooli ametnike vahel semmelweis oli aktiivne liberaal kuid 1848 tuli voimule konservatiivne liikumine ning 1849 semmelweis vallandati vallandamise vahetuks pohjuseks oli intriig uhe ulemuse poolt kes tundis et on mindud ule tema pea skoda koostas asjakohase kone keiserlikkuninglikus teaduste akadeemias oktoobris 1849 kuid semmelweis ei korrigeerinud oma soprade artikleid mis kirjeldasid tema tood vigadega lopuks saadi semmelweis nii kaugele et ta kandis oma avastused 1850 ise ette ning tal oli teatav menu ent samal aastal laks ta jarsku nahtavasti rahaliste raskuste tottu viinist tagasi pesti informeerimata isegi oma lahemaid sopru see vottis temalt voimaluse saada jagu skeptikutest viinis ungaris hakkas semmelweis juhatama 18511857 pesti puha rochuse hospidali sunnitusmaja tema pesemisreeglid kahandasid suremust lapsevoodipalavikku 085 protsendile ning tema pohimotteid tunnustati varsti kogu ungaris tema varasemas kliinikus viinis tousis suremus lapsevoodipalavikku 1860 aastal 34 protsendini ta abiellus ning tal sundis viis last ta arendas valja ulatusliku erapraksise juulis 1855 sai ta pesti ulikooli teoreetilise ja praktilise sunnitusabi professoriks aastal 1857 lukkas semmelweis tagasi kutse zurichi sunnitusabi oppetoolile ent viin jai tema vastu usna vaenulikuks 1861 avaldas semmelweis lopuks oma avastuse raamatus die atiologie der begriff und die prophylaxis des kindbettfiebers lapsevoodipalaviku etioloogia moiste ja profulaktika varem ei olnud ta midagi avaldanud sest ta tundis aukartust teadusliku saksa keele ees et ta sai valismaalt mitu ebasoodsat retsensiooni kirjutas ta 18611862 oma kriitikutele sarja avalike kirju millest oli tema ideede levitamisel vahe kasu nendes nimetas ta arste mortsukateks saksa arstide ja loodusteadlaste konverentsil lukkas enamik esinejaid tema opetuse tagasi uks neist oli rudolf virchow semmelweisil oli vahe pooldajaid hiljem tulitas ta tanaval paare puudes neid veenda koduse sunnituse kasuks tema juhtumit tuuakse monikord naiteks selle kohta kuidas teadusliku avastuse mittetunnustamine inertse teadusliku uldsuse poolt aeglustab teaduse progressi juulis 1865 oli semmelweisil nahtavasti narvivapustus tanapaeva ajaloolased on oletanud ka algavat alzheimeri tobe voi semiilset dementsust teistel andmetel oli tegemist endogeense psuhhoosiga parast soprade ja sugulaste poolt pealesunnitud viinisoitu pandi ta hullumajja niederosterreichische landesirrenanstalt viini lahedal doblingis kus ta juba kahe nadala parast suri tavaliselt vaidetakse et ta suri lapsevoodipalavikusarnasesse veremurgistusse mis sai alguse nakkusest sorme kirurgilisel vigastamisel enne hullumajja sattumist ent ajakirjas journal of medical biography kirjutab h o lancaster semmelweisi kohta on kirjutatud palju biograafilist materjali kuid tode tema surmast 13 augustil 1865 kinnitas alles s b nuland 1979 aastal parast vaimse tervise halvenemist mis oli kestnud mone aasta viidi semmelweis viini uhte erahullumajja seal ta muutus vagivaldseks ning hullumaja personal loi teda saadud haavadesse ta suri kahe nadala jooksul nii et on umber lukatud moningad dramaatilised teooriad sealhulgas teooria mille kohaselt ta sai viga ning sai nakkuse lahkamiselt kui see oleks tosi olnud oleks see olnud suureparane kreeka iroonia naide lahkamisel leiti et semmelweis podes meningiidi vormi mis oli tema aju tosiselt kahjustanud alles parast dr semmelweisi surma tekkis haiguse pisikuteooria ning nuud on ta tunnustatud antiseptika reeglite pioneerina parast semmelweisi surma vottis soti kirurg joseph lister 18271912 kasutusele operatsioonipiirkonna piserdamise desinfitseeriva karbooliga see abinou kahandas jarsult suremust operatsioonisaalis koos selle sammuga paaseb maksvusele ka nurgavoodihugieen ning teadusuldsus sai teadlikuks semmelweisi avastuste tahtsusest budapestis asub meditsiini ja terviseteadusi opetav semmelweisi ulikool ning semmelweisi meditsiiniajaloo muuseum semmelweisi elust on vandatud mitmeid mangufilme 1912 aasta suveolumpiamangud olid v kaasaegsed suveolumpiamangud need toimusid 5 maist 22 juulini 1912 rootsi pealinnas stockholmis stockholm kinnitati olumpialinnaks roki kumnendal istungil berliinis 28 mail 1909 peaareen oli spetsiaalselt mangudeks ehitatud olumpiastaadion arhitekt torben grut 18711945 staadioniraja pikkus oli 383 meetrit olumpiamangud avas rootsi kuningas gustav v olumpiahumn oli var gud ar oss valdig borg olumpiapostmarke valja ei antud olumpiamangudest vottis osa 28 riiki 2547 sportlasega naissportlasi osales mangudel 57 voistlesid tennises vettehupetes ujumises suurim voistkond oli rootsil 482 sportlast vaikseima voistkonnaga osales sveits 1 sportlane esmakordselt osalesid olumpiamangudel egiptus jaapan luksemburg portugal ja serbia tsaarivenemaa voistkonna koosseisus voistlesid stockholmis eestlastest kreekarooma maadlejad martin klein august kippasto oskar kaplur august pikker ja georg baumann kergejoustiklased elmar reiman maratonijooks johan martin teivashupe eduard hermann kaimine karl lukk kaimine soudja mart kuusik ning oskar vilkmann moodsas viievoistluses feofan lebedev laskmises 1920 aasta suveolumpiamangudel esines oskar vilkmann 18801953 soome koondises ratsutamises oskar vilkama nime all moningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur harry blau ja voimleja georg maser kuid selles kas nad olid eestlased pole senini selgust spordialasid oli kavas 15 kergejoustik kreekarooma maadlus vehklemine ujumine vettehupped veepall soudmine purjetamine ratsutamine moodne viievoistlus laskmine jalgrattasoit ainult maanteel voimlemine jalgpall tennis muruvaljakuil ja sisehallis voistlusi peeti 107 alalsellest 5 kunstikonkursiala kergejoustikus voisteldi 31 alal naidisaladeks olid stockholmis glima maadlus pesapall naisruhmvoimlemine gotlandi mangud mitmesugused rahvaspordialad eelmistel olumpiamangudel kavas olnud aladest jaid nendel mangudel valja tostmine vabamaadlus poks ja vibulaskmine rootslased keeldusid lubamast oma kodumaal poksivoistlusi mis viis selleni et rok vottis vastu maaruse millega piirati kohalike olumpiakomiteede voimu tulevastel olumpiamangudel kergejoustikuvoistlused paistsid silma ladusa korralduse poolest kui aastatel 18961924 olid jooksuradadel kasutusel radasid eraldavad koied siis stockholmi olumpiamangudel need puudusid esimest korda olid maha margitud rajajooned 400 m joosti esmakordselt eri radadel esmakordselt olid programmis nuudseks klassikalisteks kergejoustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4100 ja 4400 m teatejooks uue alana oli kavas maastikujooks esimest ja viimast korda olumpiaajaloos voisteldi stockholmis odaviskes kuulitoukes ja kettaheites molema kaega sooritatud tulemuste kogusummale viimast korda peeti olumpiavoistlusi paigalthupetes ajamootmisel kasutati elektrilisi ajamootjaid aega voeti 01 sekundi tapsusega katsetati fotofinisit kuigi rohkem uskusid kohtunikud oma silmi staadionil asus teadetetabloo viimast korda nuudisaegsete olumpiamangude ajaloos anti voitjatele puhtast kullast medalid meeskondlike alade voitjad said ulekullatud hobemedalid valja arvatud ratsutamises edukamad medaliriigid koige rohkem olumpiamedaleid voitis laskmises rootslane vilhelm carlberg 5 medalit neist kolm kulda ja kaks hobedat edukaim kergejoustiklane oli soomlane hannes kolehmainen tema sai saagiks 3 kuld ja 1 hobemedali ning samas pustitas ka kaks maailmarekordit eestlastest sai medali martin klein voites hobeda kreekarooma maadluse keskkaalus temast sai esimene eestlasest olumpiamedalivoitja usa kergejoustiklane jim thorpe voitis ulivoimsalt viie ja kumnevoistluse kuid ta diskvalifitseeriti pool aastat hiljem suudistatuna elukutselisuses medalid jaid valja andmata kreekarooma maadluse poolraskekaalus kus maadlesid rootslane anders ahlgren ja soomlane ivar bohling uheksa tundi tulemusteta ja kohtunik katkestas voistluse kuldmedal otsustati jatta valja andmata molemad maadlejad said hobemedali teivashuppes anti valja uks kuldmedal kaks hobemedalit ja kolm pronksmedalit maailmarekordeid pustitati 12 olumpiarekordeid uletati 41 korral aherahu on alla 01 hektari suurune kare voi rahu vainameres ahelaiust pohjas saar kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidelahe sihtkaitsevoondisse aherahu on oma nime saanud suurema naaberlaiu ahelaiu jargi saar on vaga madal ja kivine aherahul tohib kaitseala valitseja nousolekuta viibida 1 jaanuarist 10 veebruarini nagu mujalgi laidelahe sihtkaitsevoondis mohni rootsi keeles ekholm on saar soome lahes eesti pohjaranniku lahedal viinistu rannikust 45 km kaugusel eru lahe kirdekuljes saare nimi parineb ilmselt keskaegsetelt saare omanikelt ojamaa munkadelt kes hiljem legendi kohaselt mereroovliteks hakkasid saare pindala on 625 ha saare pikkus on 23 km ja laius 250 meetrit mohni on loodekagu suunas piklik rannajoone pikkus on umbes 6 km saar asub lahemaa rahvuspargi ja viinistu kula territooriumil saare suurimaks randrahnuks on jaanitule kivi mohni saarel on mohni tuletorn mohni saart tuntakse ajaloost kui monasaart ja ekholmi esimene nimekuju tuleneb saksakeelsest mungasaarest sest kuni 16 sajandini kuulus saar ojamaal asunud mungakloostrile teine rootsi keelest tolgituna tammesaar kannab endas malestust saarel kunagi kasvanud parnatammemetsast mets poletati legendi kohaselt maha et votta peavari saarel peatuvatelt piraatidelt kunagisest metsast on alles vaid mohni parn esimene puidust tuletorn seati pusti 1806 aastal 1852 valmis tellistest tuletorn mida ehitati umber 1871 samas vahemikus 18521871 valmisid ka mitmed abihooned nagu elamu teenijatemaja saun ja kelder abihoonete juurdeehitamist jatkati ja viimased valmisid parast teist maailmasoda tanapaeval on hooned arvatud kultuurimalestisteks malestiste sekka kuulub ka mohni tuletornivahtide kalmistu eesti vabariigi ajal 19181940 kuulus saar viru maakonda ja oli vaidetavalt oluline salapiirituse vedajate peatuspaik 1941 aastal soitis saare lahedal meremiinile aurik rasma noukogude ajal rajati saarele vanadesse majakavahi hoonetesse piirivalve kordon saarele ehitati ka oma elektrijaam 2000 aastal ostis jaan manitski avalikul oksjonil 44 hektari suuruse kinnistu mohnil harilaid rootsi keeles graso rohusaar on saar hari kurgus 4 kilomeetrit vormsist laanes laid jaab laane maakonna vormsi valla forby kula territooriumile saare pindala on 15 ha harilaid kerkis merest kahe hiljem kokkukasvanud tukina mis siiani teineteisest erinevad saare vanem ja korgem pohjapoolne osa korghari ulatub kuni 54 lounapoolne osa madalhari 28 meetrit ule merepinna harilaid on piklik ja kivine saart katavad rannaniit ja kadastik 1840 lasi ewald alexander andreas von ungernsternberg harilaiule kortsi ehitada ja kortsmikuna varssu kulast parineva nigulas kimbergi perega saarele asustada harilaid oli omamoodi liiklussolm kus nii suvel kui ka talvel peatuti sest hiidlaste talvetee mooda merejaad haapsallu kulges ule harilaiu ja vormsi saare harilaid asub suure laevatee aares ja laevasoiduhooajal kui tugev nordvest ei voimaldanud vastutuult kitsast hari kurgust avamerele purjetada seisid purjekad tihti laiu varjus tuulevangis harilaid on kardla ja haapsalu vahemaa poolitaja ning talvel anti seal tavaliselt hobustele puhkust hari suures elutoas oli umberringi seinte aares madal poole meetri korgune tellistest soemuur mille peal oli teelistel hea soojas puhata 1849 ehitati harilaiu tulepaak vaike laudmajake mille vahiks sai samuti kimberg 1855 aasta krimmi soja ajal maeti harilaiule inglise madruse kelle matustel nigulas piiblit luges inglase korvale maeti hiljem hari peetri ajal uks lati meremees ja uks vene meremees 1886 pustitati laiule paevamark mis moodustas tuulikuga sihi nii et alused said eerikukivi laiust ja soolarahust ohutult mooduda esialgne puidust mark asendati metallist margiga 1906 ja sellele paigaldati tuli parast teist maailmasoda harilaiu alumine tulepaak on praeguse kuju saanud 2006 aastal parast viimast umberehitust nigulas kimbergi poeg peeter kimberg hari peeter paris isalt tulepaagi vahi ja kortsmiku ametid olles uhtlasi esimene ametlik muhu vaina loots peetrilt paris vahiameti poeg madis kimberg viimane harilaiu majakavaht oli madise poeg julius kimberg kimbergid nuud kimber lahkusid harilaiult 1939 perekond oli saarel seega 99 aastat viis polvkonda 1940 ehitati harilaiu tuletorn tuletorn ja tulepaak moodustavad sihi mis naitab ohutut veeteed peamisel muhu vaina laevateel harilaid on poolsaar saaremaa looderannikul saare maakonnas saaremaa vallas harilaiu liitub idas umbes 300 meetri laiuse maakaela kaudu tagamoisa poolsaarega poolsaare pindala on 36 km2 harilaiul on suured liivaalad ning kliburand lounas kasvab mannik poolsaare keskosas on riimveeline jarv laialepa laht harilaid kerkis merest saarena 10002000 aastat tagasi loodetipus kiipsaare neemel on tuletorn neem ehk maanina ka nina on nukina merre voi jarve ulatuv vaike maismaa osa neemed voivad lahtuda ja uldjuhul ka lahtuvad poolsaartest neem on tavaliselt kolmnurkse kuju ja terava tipuga ning koosneb vastupidavatest kivimitest mis ei allu lainemurrutise lohkuvale toimele neem on poolsaarest vaiksem maismaamoodustis rannajoonel vaikest neeme nimetatakse neemikuks przevalski hobune equus przewalskii ehk equus caballus przewalskii on punasesse raamatusse kantud valjasuremisohus loomaliik hobuste perekonnast liik on tuntud ka nimede all mongoolia metsik hobune ja taki przevalski hobune on viimane tanaseni pusinud ulukhobuse liik kes kull 1960 aastatel loodusest havis kuid keda tanu kasvandustes ja loomaaedades peetud isenditele on alates 1990 aastatest loodusesse tagasi viidud przevalski hobune on kehaehituselt jassakas tuvepikkus 220280 cm olakorgus 120145 cm kaal 200300 kg varvuselt voik koduhobusega vorreldes luhikese saba ja luhikese pustise lakaga laubatukka ei ole looduses elavad karjana nn tabuunides kuhu kuulub 511 mara ja noorlooma ning mida juhib takk nende looduslikuks elupaigaks on kuivad aasia stepid ja poolkorbed edelamongoolias voimsad louad ja joulised malumislihased lasevad neil toituda karmist ja kuivast taimestikust jaakulmi talvi voimaldab ule elada pikk ja paks talvekarvastik teadusele avastas liigi 1879 aastal vene kindral ja geograaf nikolai mihhailovits przevalski vene piirilinnas zajzanis veedetud aja jooksul omandas ta kahe ulukhobuse luustikud ja nahad ning andis need materjalid ule peterburi zooloogia muuseumile kus aastal 1881 kirjeldaski i spuljakov uue liigi ning nimetas selle kindrali auks przevalski hobuseks esimesed isendid toodi euroopasse askania novasse 1899 aastal kuni 1903 aastani laks korda kinni puuda ja euroopasse toimetada 52 puhtaverelist ja 2 hubriidset looma kuid ainult 3 paari nendest hakkasid tehisoludes sigima need isendid koos 1945 aastal mongoolias puutud orlitsa iii nimelise viimase ulukmaraga on eellasteks koigile tanapaeva przevalski hobusele teise maailmasoja tottu oleks przevalski hobuste pidamine peaaegu lopetatud uksnes tanu praha ja muncheni loomaaedade joupingutustele laks korda liik paasta looduses langes 1940 ja 1950 aastatel przevalski hobuste arvukus jarsult viimast looma nahti 1969 aastal loomaaedades ja kasvandustes elas 1971 kogu maailmas 182 puhtaverelist przevalski hobust 1987 aastal juba 723 303 takku ja 420 mara 1980 aastate keskel alustati ettevalmistusi liigi tagasitoomiseks nende kunagisse koduloodusesse tanaseks on mongoolias ja hiinas neli przevalski hobuste kohanemis ja paljunduskeskust aastail 1996 ja 1998 lasti esimesed kaks karja przevalski hobuseid gobi rahvuspargi piiril asuva tachin tali paljunduskeskuse lahistel taas loodusesse koigis maailma kasvandustes ja loomaaedades peetavate hobuste kohta peetakse arvestust ja suguregistrit mida igal aastal avaldab praha loomaaed tallinna loomaaias elas 2004 aasta seisuga 13 przevalski hobust rahvusvaheline looduskaitseliit ingliskeelne luhend iucn international union for the conservation of nature and natural resources rahvusvaheline looduse ja loodusvarade kaitse uhing viimasel ajal levinum nimevariant on world conservation union eesti keeles kasutusel ka nimetus maailma looduskaitseliit on riikide valitsusasutuste ja valitsusvaliste organisatsioonide ulemaailmne liit 2007 aasta algusest on eesti rahvusvahelise looduskaitseliidu liige rahvusvahelise looduskaitseliidu algatusel hakati koostama rahvusvahelisi punaseid raamatuid punaseid nimestikke liikide ja elupaikade seisundi hinnanguid rahvusvahelise looduskaitseliidu pohilised eesmargid on rahvusvahelises looduskaitseliidus algatati veebruaris 2004 tegevusprogramm countdown 2010 mille eesmark on et koik euroopa liidu valitsused on aastaks 2010 votnud tarvitusele vajalikud meetmed liikide vahenemise peatamiseks iucn peab ka maailma ohustatud liikide andmebaasi ehk punast nimestikku rahvusvahelise looduskaitseliidu konventsioonid keskkonnakaitse on uhiskonna organisatsioonide ja uksikisikute tegevus mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mojude eest elujoulise keskkonna sailitamiseks keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on ohu vee mulla puhta joogivee kaitse jaatmetega tegelemine jne keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil eestis tegelevad riiklikul tasemel keskkonnaprobleemidega keskkonnaministeerium ning selle haldusalas olevad valitsusasutused maaamet keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon keskkonda kaitstakse et koigil organismidel oleks heas keskkonnas elada siin on loetletud astronoome punane nimestik ehk punane nimistu inglise keeles red list trukitud kujul ka punane raamat inglise red data book luhend rdb on andmestik mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele punaseid raamatuid voi nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi voi geograafilise piirkonna kohta ulemaailmselt ohustatud liikide andmebaasi haldab maailma looduskaitseliit iucn pohjaliku loeteluna maailma taime looma ja seeneliikide sh monede liigisiseste taksonite globaalsest kaitseseisundist lisaks kaitseseisundi maaratlusele on monede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku bioloogia jne kohta esimene punane raamat anti iucni algatuselt valja 1966 aastal punasesse raamatusse kantakse teadlaste kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide ka liigisiseste taksonite kohta kus on margitud vastavate liikide levik uurituse aste seisund jms punane raamat koosneb eri varvusega lehtedest punane kollane valge roheline hall punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid kollastele vaheneva arvukusega ohualtid liigid valgetele haruldased liigid rohelistele ohust paasenud liigid ja hallidel lehtedele need liigid mille seisund on maaratlemata tavaliselt andmete puuduse tottu loodus muutub pidevalt inimese moju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime ja loomaliikide elutingimused kord punasele lehele kantud liigi voib olukorra muutudes tosta vahem ohtu kuulutavale lehele punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega maarusi see on teaduslike andmete kogu mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduse kohta punane raamat ei saa kunagi valmis looduseuurijad peavad pidevalt jalgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma uued andmed punasesse raamatusse see voimaldab looduskaitse administratiivasutustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide paastmiseks havimisest uheks suurimaks globaalseks ohuks peetakse elustiku mitmekesisuse vahenemist et seda valtida tuleb koigepealt kogu elustik arvele votta ning seejarel puuda peatada ohustatud taksonite kadu keskkond pusib vaid siis kui suudetakse alles hoida koik tema eluvormid seda rohutades kirjutasid 157 riigi juhid 1992 aastal rio de janeiros alla bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile aastal 2008 oli iucni punasesse nimestikku kantud 44 838 looma ja taimeliiki nendest 16 298 olid eriti ohustatud 2009 aasta seisuga on iucni punasesse nimestikku kantud 47 677 looma ja taimeliiki nendest 17 291 liiki on eriti ohustatud see pole aga loplik arv sest eriti ohustatud voivad olla veel mitmed tundmatud kirjeldamata liigid eesti esimese punase raamatu 1979 nimekirjad sisaldasid kokku 259 liiki soontaimi ja loomi teises 1988 lisandus valitud hulk samblaid vetikaid samblikke ja seeni kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315ni 1998 aastal ilmunud punasesse raamatusse arvati samadest elustikuruhmadest juba 1318 ohustatuks tunnustatud taksonit seni viimane punane raamat koostati 2008 aastal uue punase raamatu andmeil on eesti alalt viimase sadakonna aasta valtel kadunud 4 seene 18 sambliku 10 sambla 27 soontaime 42 selgrootu ja 2 selgroogse looma liiki voi liigisisest taksonit enim tublisti ule kolmandiku hinnatud liikidest on havinuks voi ohustatuks tunnistatud samblaid 379 kolmandik suursamblikke 326 ule veerandi selgroogseid 284 ja viiendik soontaimi 206 vaiksematest ruhmadest on havinud voi ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel nagu kahepaiksed 454 kalad 361 ja vahid 36 eesti punasesse raamatusse voetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune metsade majandamisega seotud tegevus eeskatt lageraied ja metsahooldustood 27l koigist ohustatud liikidest jargnevad veekogude muutmisega seotu 15 ning pollumajanduslik tegevus 129 vahem kui 6 ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste uute liikide sissetulemise ja muude valjastpoolt lahtuvate mojutuste tottu ligi 15 puhul pole ohustavad tegurid teada hinnanguliselt voib eestis leida umbes 40 000 elusolendiliiki neist on seni kindlaks tehtud vaid 23 500 60 olukorrahinnang on siiani suudetud anda vahemalt 8600 liigile johannes kepler ladinaparaselt ioannes kepler 27 detsember 1571 weil der stadt 15 november 1630 regensburg oli saksa astroloog astronoom optik matemaatik ja natuurfilosoof teda tuntakse kepleri seaduste planeetide liikumise seaduste jargi mis on esitatud raamatutes astronomia nova harmonices mundi ja opikus koperniku astronoomia kokkuvote need tood olid isaac newtoni ulemaailmse gravitatsiooniteooria uks aluseid kepler tegi ka pohjapanevat tood optika alal ning aitas legitimeerida avastusi mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne galileo galilei matemaatikas on uks integraalide arvutamise arvutusmeetod tema jargi nimetatud kepleri vaadireegliks oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas kepler kaasa selle arvutusviisi levikule saksamaal kepler oli matemaatikaopetaja linzis tycho brahe abiline grazi seminarikooli hilisem grazi ulikool matemaatikaoppejoud keiser rudolf ii ouematemaatik matemaatikaopetaja linzis ja albrecht von wallensteini oueastroloog kepleri ajal ei tehtud selget vahet astronoomia ja astroloogia vahel kull aga astronoomia kui vabade kunstide hulka kuuluva matemaatika haru ning fuusika kui prestiizsema filosoofia haru vahel kepleri argumentidel on sageli teoloogiline iseloom carl sagan on teda nimetanud esimeseks astrofuusikuks ja viimaseks teaduslikuks astroloogiks johannes kepler sundis 27 detsembril 1571 vabas riigilinnas weil der stadtis praegu kuulub see stuttgardi kesklinnast 30 km laane pool asuv linn badenwurttembergi stuttgardi piirkonda tema vanaisa oli olnud selle linna linnapea kuid johannese sundimise ajal ei kainud perekonna kasi hasti johannese isa heinrich kepler oli palgasodur ning kui johannes oli viieaastane jattis isa oma perekonna maha arvatakse et isa suri soja ajal hollandis johannese ema katharina oli kortsmiku tutar ning ravitseja ja ravimtaimede tundja keda peeti noiaks ning hiljem suudistati noiduses johannes sundis enneaegsena mistottu oli ta enda vaitel nork ja haiglane laps vaimselt oli ta aga varakups ta avaldas vanaisa kortsi kulastavatele randuritele muljet oma haruldase matemaatikaandega astronoomia ja astroloogiaga tutvustas ema poissi varakult viieaastasena vaatles ta 1577 aasta komeeti selle kohta on ta kirjutanud ema viis mind korgele kohale seda vaatama 1580 aastal kaheksaaastasena vaatles ta kuuvarjutust ta kirjutab mind kutsuti oue see nagi valja paris punane lapsepolves poetud rouged kahjustasid kepleri nagemist mistottu ei saanud ta ise kuigi palju vaadelda vaid pidi piirduma arvutustega johannes kepler elas 15791584 vanematega ellmendingenis kus tema isa oli rendile votnud kortsi sonne koolis oppis ta vaga hasti kuid teda kiusati kepler pidas end fuusiliselt eemaletoukavaks arvatavasti sukeldus ta just uksinduses lohutust otsides motete ja religiooni maailma 16 oktoobrist 1584 kais ta adelbergi kloostrikoolis ta lopetas algkooli ja ladina kooli 26 novembrist 1586 oppis ta maulbronni evangeelses seminaris endises maulbronni kloostris 1589 asus ta hoolimata tagasihoidlikest perekondlikest oludest tubingeni ulikoolis tubinger stift teoloogiat oppima ulikoolis naitas ta end hiilgava matemaatikuna ja omandas oskusliku astroloogi maine michael maestlini kae all oppis ta nii ptolemaiose maailmasusteemi kui ka koperniku maailmasusteemi temast sai koperniku susteemi pooldaja ning ta kaitses uliopilaste dispuutides heliotsentrilist maailmasusteemi nii teoloogia kui ka teaduse seisukohast opingute ajal sobrunes ta jurist christian besoldiga kuigi ta ise tahtis saada vaimulikuks anti keplerile soovitus matemaatika ja astronoomiaopetaja kohale grazi protestantlikus koolis aprillis 1594 vottis ta selle koha 23aastasena vastu grazis hakkas kepler arendama koperniku maailmasusteemil pohinevat originaalset teooriat mille ta avaldas 1596 raamatus mysterium cosmographicum kosmograafiline musteerium detsembris 1595 tutvustati keplerile 23aastast kahekordset leske barbara mullerit kellel oli vaike tutar kepler hakkas temaga kurameerima muller oli oma abikaasade varanduse parija ning eduka moldri tutar kuigi kepler oli aadlik oli barbara isa jobst algul abielu vastu jobst leebus kui kepler oli valmis saanud raamatu mysterium cosmographicum kuid kihlus oleks aarepealt katkenud kui kepler kais raamatu ilmumise asju ajamas kirik avaldas aga mulleritele survet et nad lepingust kinni peaksid barbara ja johannes abiellusid 27 aprillil 1597 abielu kahel esimesel aastal sundisid neil lapsed heinrich ja susanna kes molemad surid vaiksena aastal 1602 sundis neil tutar susanna 1604 poeg friedrich ja 1607 poeg ludwig naine suri 1611 ning temast jai jarele kaks johannese last ja uks laps varasemast abielust parast raamatu mysterium cosmographicum ilmumist alustas kepler grazi kooli inspektorite heakskiidul auahnet programmi oma too jatkamiseks ta kavandas veel nelja raamatut uhe universumi statsionaarsete aspektide kohta paike ja kinnistahed uhe planeetide ja nende liikumise kohta uhe planeetide fuusikalise loomuse kohta ning geograafiliste omaduste kujunemise kohta kasitledes eriti maad ning uhe taeva moju kohta maale atmosfaarioptika meteoroloogia ja astroloogia ta kusis ka arvamusi paljudelt astronoomidelt kellele ta oma teose oli saatnud nende seas oli rudolf ii oueastronoom reimarus ursus nicolaus reimers bar kes oli tycho brahe rivaal ursus ei vastanud otse kuid avaldas kepleri meelitava kirja kasutades seda prioriteedivaidluses tycho brahega tycho maailmasusteemi ule hoolimata sellest plekist alustas tycho kepleriga kirjavahetust alustades kepleri susteemi karmist kuid oiglasest kriitikast muuhulgas heitis tycho keplerile ette koperniku ebatapsete arvandmete kasutamist kirjavahetus puudutas paljusid astronoomia probleeme eriti kuu nahtusi ja koperniku teooriat eriti selle teoloogilist elujoulisust ent ilma tycho kasutuses olevate tapsemate andmeteta polnud kepleril voimalik paljusid neist probleemidest lahendada selle asemel koondas ta tahelepanu kronoloogiale ja harmooniale numeroloogilistele seostele muusika matemaatika ja fuusilise maailma vahel ning nende jarelmitele astroloogias oletades et maal on hing omadus millega ta hiljem seletas kuidas paike pohjustab planeetide liikumist rajas ta spekulatiivse susteemi mis seostas astroloogilisi aspekte ja astronoomilisi kaugusi ilmaga ning teiste maiste nahtustega aastaks 1599 tundis ta aga jalle et tema tood piirab saadaolevate andmete ebatapsus tema ametikohta grazis ohustasid kasvavad usulised pinged rangemaks muutuv vastureformatsioon piiras protestantide usuvabadust ja poliitilisi oigusi detsembris 1599 kutsus tycho brahe kepleri praha lahedale benatkysse kulla 1 jaanuaril 1600 ta ei olnud siis veel brahe kutset katte saanud hakkas kepler lootma et tycho eestkoste lahendab nii tema filosoofilised kui ka sotsiaal ja finantsprobleemid 4 veebruaril 1600 kohtus kepler tycho brahega ning tema abiliste franz tengnageli ja longomontanusega umbes 50 km kaugusel praha lahedal benatky nad jizerous kus ehitati uut observatooriumi kepler elas seal kaks kuud kulalisena analuusides moningaid tycho brahe vaatlusi marsist tycho valvas oma andmeid kiivalt kuid kepleri teoreetilised ideed avaldasid talle muljet ning varsti naitas ta rohkem andmeid kepler kavatses kontrollida raamatus mysterium cosmographicum esitatud teooriat marsi andmetel kuid leidis et see votaks kuni kaks aastat aega sest ta ei tohtinud andmeid endale umber kirjutada johannes jesseniuse abiga puudis kepler tycho brahega formaalsemat lepingut solmida kuid labiraakimised katkesid ageda tuli tottu ja kepler lahkus 6 aprillil prahasse varsti leppisid nad ara ning leppisid lopuks kokku tootasus ja elamistingimustes juunis soitis kepler grazi oma perekonna jarele poliitilisusuliste raskuste tottu grazis ei saanud kepler kohe tycho juurde tagasi minna lootes jatkata oma astronoomilist uurimistood taotles kepler matemaatikukohta ertshertsog ferdinandi juures selleks koostas ta ferdinandile puhendatud kirjatoo milles ta esitas kuu liikumise jouteooria in terra inest virtus quae lunam ciet maal on joud virtus millega ta kuud liikuma paneb kuigi see kirjatoo ei toonud talle kohta ferdinandi oukonnas sai see gravitatsiooniteooria eelkaija aluseks tema hilisemale uurimistoole planeetide liikumise alal selles oli esitatud ka kuuvarjutuste mootmise uus meetod mida ta rakendas 10 juuli kuuvarjutuse ajal grazis neist vaatlustest sai alguse tema optika seaduste alane uurimistoo mille kulminatsiooniks sai astronomiae pars optica 2 augustil 1600 pagendati kepler kes oli keeldunud katoliiklusse poordumast kogu perekonnaga grazist moni kuu hiljem laks kepler koos perekonnaga prahasse tagasi suurema osa 1601 aastast pidas teda ulal tycho kepler analuusis planeetide vaatluste andmeid ja kirjutas pamfletti tycho rivaali ursuse vastu kes oli selleks ajaks surnud septembris andis tycho talle tood kaastoolisena uues projektis mille ta keisrile ette pani see oli tabulae rudolphinae kepleri ja brahe koostoo kulges komplitseeritud ohkkonnas molemad teadsid et nende anded taiendasid teineteist brahe oli suureparane vaatleja kuid tema matemaatilised voimed olid piiratud silmapaistev matemaatik kepler ei suutnud oma halva nagemise tottu tapseid vaatlusi teha brahe kartis et tema elutoo planeetide ja sadade tahtede vaatlused paneb aluse ainult kepleri kuulsusele pealegi jagas brahe koperniku ja kepleri astronoomiaalaseid vaateid vaid osaliselt kaks paeva parast tycho ootamatut surma 24 oktoobril 1601 maarati kepler tema jarglaseks keiserliku ouematemaatiku kohal sellele ametikohale jai ta ka jargmiste keisrite matthiase ja ferdinand ii ajal ta paris tycho vaatlusandmed ja kohustuse tema too tabulae rudolphinae lopule viia jargmised 11 aastat keiserliku matemaatikuna olid tema elus koige produktiivsemad kepleri pohiulesanne keiserliku matemaatikuna oli keisri astroloogiline noustamine kuigi kepler ei pidanud voimalikuks tulevikku tapselt ennustada oli ta oma sopradele perekonnaliikmetele ja patroonidele uksikasjalikke horoskoope koostanud tubingeni opinguaegadest saadik peale liitlaste ja riigijuhtide horoskoopide kusis keiser rudolf ii keplerilt nou keerulistes poliitilistes kusimustes kepleri nouanded pohinesid rohkem tervel moistusel kui tahtedel keiser tundis elavat huvi paljude oma oueopetlaste sealhulgas arvukate alkeemikute too vastu ning hoidis end kursis ka kepleri uurimistooga fuusikalise astronoomia alal prahas olid ametlikult lubatud ainult katoliiklus ja utrakvism kuid kepler vois oma positsiooni tottu oukonnas luterlaseks jaada keiser nagi kepleri perekonnale nominaalselt ette suure sissetuleku kuid riigikassa raskuste tottu oli selle kattesaamine problemaatiline osalt rahaliste raskuste tottu oli kepleri kodune elu barbaraga ebameeldiv seda tumestasid naaklused ja haigused oukonnas puutus kepler aga kokku teiste valjapaistvate opetlastega kelle seas olid johannes matthaus wackher von wackhenfels jost burgi david fabricius martin bachazek ja johannes brengger tema astronoomiaalane uurimistoo edenes joudsalt kepler jatkas tycho brahe marsivaatluste analuusi need olid talle nuud tervenisti kattesaadavad ning vaevanoudvat tood tabula rudolphinae kallal samuti jatkas ta 1600 aasta kuukirjatoos alustatud uurimistood optika seaduste alal nii kuu kui ka paikesevarjutustega kaasnesid seletamata nahtused naiteks varjude ootamatud mootmed punane varvus taieliku kuuvarjutuse korral ning ebatavaline valgus paikese umber taieliku paikesevarjutuse ajal sarnased refraktsiooninahtused esinesid koikide astronoomiliste vaatluste puhul suurema osa 1603 aastast tegeles kepler optikaga 1 jaanuaril 1604 esitas ta keisrile kasikirja mis avaldati pealkirja astronomiae pars optica astronoomia optiline osa all selles ta kirjeldas muuhulgas peegeldumist lame ja koverpeeglitelt laatseta kaamerate pohimotteid ning optika astronoomilisi jarelmeid sealhulgas parallaks ja taevakehade naivad mootmed seda teost peetakse tanapaeva optika aluseks kuigi sealt puudub valguse murdumise seadus oktoobris 1604 ilmus uus ere ohtutaht sn 1604 kepleri taht kepler ei uskunud kuulujutte kuni tahte ise nagi ta hakkas uut tahte sustemaatiliselt vaatlema ja kirjeldas seda teoses de stella nova in pede serpentarii uuest tahest maokandja jalas ta kirjeldas tahe astronoomilisi omadusi ning suhtus skeptiliselt kaibivatesse astroloogilistesse spekulatsioonidesse kepler markis ara tahe heleduse kahanemise spekuleeris selle paritolu ule ning jareldas vaadeldava parallaksi puudumisest et taht asub kinnistahtede sfaaris see oonestas veelgi opetust taeva muutumatusest lisas arutas kepler ka laurentius suslyga asjast kronoloogiaalast tood ta arvutas valja et kui suslygal on oigus et kaibiv kronoloogia on neli tundi taga siis pidi petlemma taht nagu ka asjane uus taht kokku langema 800aastase tsukli algusega 1605 aasta lopuks lopetas kepler astronomia nova kasikirja milles oli esitatud kaks esimest kepleri seadust sellega voitis ta uhtlasi kihlveo longomontanusega et ta maarab tycho brahe andmete pohjal marsi orbiidi juriidiliste vaidluste tottu tycho brahe parijatele kuuluvate vaatlusandmete kasutamise ule avaldati teos alles 1609 aastal jargnevatel aastatel tegeles kepler peamiselt ettevalmistustega tabulae rudolphinaele ning neil pohinevatele efemeriididele molemad votsid veel palju aastaid aega ta puudis ka edutult teha koostood itaalia astronoomi giovanni antonio maginiga peale selle tegeles ta veel kronoloogiaga eriti helisaeus roeslini ja teiste astroloogide dramaatiliste katastroofiennustuste kriitikaga kepleri ja roeslini pidasid oma publikatsioonides pikka poleemikat arst philip feselius avaldas too milles ta heitis kogu astroloogia ja eriti roeslini tood taielikult korvale vastuseks uhelt poolt astroloogia liialdustele ja astroloogia liiginnukale korvaleheitmisele nagu ta asja nagi kirjutas kepler too tertius interveniens kolmas sekkuja nominaalselt oli see roeslini ja feseliuse uhisele patroonile esitatud teos kahe omavahel vaenujalal oleva opetlase vaheline neutraalne vahendus kuid uhtlasi esitas see kepleri uldise arusaama astroloogia vaartusest sealhulgas moned hupoteetilised viisid kuidas leiab aset planeetide ja hingede vastastikune moju kepler pidas kull suuremat osa astroloogia traditsioonilistest meetoditest ja reeglitest haisvaks sonnikuks milles usin kana siblib kuid ta leidis et hoolikale teaduslikule astroloogile leidub voibolla samuti moni hea terake teose taispealkiri on tertius interveniens das ist warnung an etliche theologos medicos vnd philosophos sonderlich d philippum feselium dass sie bey billicher verwerffung der sternguckerischen aberglauben nict das kindt mit dem badt aussschutten vnd hiermit jhrer profession vnwissendt zuwider handlen tertius interveniens see on hoiatus moningatele teoloogidele arstiteadlastele ja filosoofidele eriti dr philip feseliusele et nad tahevahtimise ebausu oigustatud korvaleheitmise juures koos pesuveega last valja ei viskaks ega sellega teadmatult oma kutse vastaselt talitaks 1610 aasta esimestel kuudel avastas galilei oma voimsa uue teleskoobiga neli umber jupiteri tiirlevat kaaslast galilei avaldas oma tulemused teoses siderus nuncius tahesonumitooja ning kusis ka kepleri arvamust osalt selleks et oma vaatlusi usutavamaks teha kepler vastas entusiastlikult luhikese avaldatud vastusega dissertatio cum nuncio sidereo ta toetas galilei vaatlusi ning esitas rea arutlusi galilei avastuste ning teleskoopiliste meetodite tahtsuse ja jarelmite kohta astronoomia ja optika ning kosmoloogia ja astroloogia seisukohast conversation with the starry messenger hiljem samal aastal avaldas kepler omaenda vaatlused jupiteri kaaslaste kohta teoses narratio de jovis satellitibus millega ta toetas galileid veelgi kepleri pettumuseks ei avaldanud galilei mitte mingeid reaktsioone tema raamatule astronomia nova saanud kuulda galileo galilei teleskoobiga tehtud avastustest hakkas kepler uurima teoreetilist ja eksperimentaalset teleskoopilist optikat tulemusena valmis tal septembris 1610 sellealane too mis ilmus 1611 pealkirjaga dioptrice selles loi kepler teoreetilise aluse kaksikkumeratele ja kaksiknogusatele hajutavatele laatsedele ning naitas teoreetiliselt kuidas nende abil koostada galilei teleskoopi samuti loi ta toelise ja nailise kujutise ning paripidise ja umberpooratud kujutise moiste samuti pohjendas ta teoreetiliselt fookuskauguse moju suurendusele ja vahendusele ta kirjeldas ka taiustatud teleskoopi mida tuntakse astronoomilise teleskoobi ehk kepleri teleskoobi nime all kepleri teleskoobis on kasutusel kaks kumerlaatse mis annavad suurema suurenduse kui galilei kumer ja noguslaatse kombinatsioon umbes 1611 levitas kepler kasikirja mis postuumselt avaldati pealkirja somnium unenagu all teose uks eesmark oli kirjeldada kuidas naeks praktiline astronoomia valja teise planeedi seisukohast ning naidata mittegeotsentrilise maailmasusteemi realiseeritavust kasikiri mis kaest katte liikudes kaduma laks kirjeldas fantastilist reisi kuule see oli osalt allegooria osalt autobiograafia ning osalt traktaat planeetidevahelisest lennust monikord nimetatakse seda esimeseks teadusulmeteoseks aastaid hiljem vois selle loo moonutatud variant kaasa aidata noiaprotsessile kepleri ema vastu sest jutustaja ema kusib deemonilt nou kosmoselennu meetodite kohta parast ema oigeksmoistmist koostas kepler jutu juurde 223 markust mille kogumaht oli mitu korda suurem kui jutu enda oma neis selgitas ta nii teoses peituvaid allegooriaid kui ka teaduslikku sisu eriti kuu geograafiat 1611 aasta uusaastakingina koostas ta oma sobrale ja omaaegsele patroonile parun wackher von wackhenfelsile luhikese pamfleti pealkirjaga strena seu de nive sexangula uusaastakink ehk kuusnurksest lumest selles traktaadis uuris ta lumehelveste heksagonaalset summeetriat ning minnes summeetria hupoteetilise atomistliku fuusikalise aluse juurde pustitas hupoteesi mida hiljem hakati nimetama kepleri oletuseks see puudutas kerade koige efektiivsemat pakkimisviisi see on esimene teadaolev teaduslik too lumehelveste kohta aastal 1611 oli keiser rudolf ii usulispoliitiliste pingete tottu sunnitud boomimaa kuningana troonist loobuma oma venna matthiase kasuks molemad kusisid keplerilt astroloogilist nou ta andis lepitavaid nouandeid mainides tahti vaid uldsonaliselt et ara hoida drastilisi samme oli aga selge et kepleri tulevik matthiase oukonnas on tume aastal 1611 nakatus kepleri abikaasa barbara tahnilisse palavikku lisandusid krambid kui barbara oli paranemas jaid kepleri koik kolm last rougetesse kuueaastane friedrich suri parast poja surma saatis kepler kirju potentsiaalsetele patroonidele wurttembergis ja padovas tubingeni ulikoolis wurttembergis olid tema asumisele professoriks takistuseks tema arvatav kalvinistlik hereesia lahtiutlemine augsburgi usutunnistusest ja uhtsusvormelist samuti tema aristotelesevastased vaated padova ulikool kutsus keplerit lahkuva galilei soovitusel matemaatikaprofessoriks kuid kepler eelistas jatta oma perekonna saksamaa territooriumile ning soitis hoopis austriasse et hankida linzis opetaja ning provintsimatemaatiku ametikoht ent barbara jai haigeks ja suri varsti parast kepleri naasmist maha jaid kaks kepleri last ja barbara varasem laps kepler lukkas linzi kolimise edasi ning jai prahasse kuni keiser rudolfi surmani jaanuaris 1612 poliitiliselt rahutu olukord usulised pinged ning perekonda tabanud onnetused ja juriidiline vaidlus barbara parandi ule ei lasknud kepleril uurimistood teha siiski koostas ta kirjavahetuse ja oma varasemate toode pohjal kronoloogiaalase kasikirja eclogae chronicae troonile asunud keiser matthias kinnitas kepleri positsiooni ja tootasu keiserliku matemaatikuna kuid lubas tal kolida linzi aastatel 16121626 tootas kepler linzis matemaatikuna linzis oli kepleri pohikohustus peale tabulae rudolphinae lopuleviimise opetamine provintsikoolis ning astroloogiliste ja astronoomiliste teenuste osutamine esimestel aastatel seal oli tal prahaga vorreldes suurem rahaline kindlustatus ja usuline vabadus kuigi ta oli luterlikust koguduse armulauaosadusest teoloogilistel pohjustel ilma jaanud tema esimene publikatsioon linzis oli de vero anno 1613 traktaat kristuse sunniaasta ule ta osales ka arutlustes selle ule kas votta protestantlikel saksa maadel kasutusele gregoriuse kalender aastal 1613 kirjutas ta ka mojuka matemaatilise traktaadi nova stereometria doliorum vinariorum veinivaatide taoliste anumate ruumala mootmise kohta millega ta andis panuse diferentsiaal ja integraalarvutuse kujunemisse see avaldati 1615 30 oktoobril 1613 abiellus kepler 21aastase eferdingi kodanlasetutre susanna reuttingeriga see oli viies 11 partiist mida kepler parast barbara surma oli kaalunud neil sundis kuus last esimesed kolm margareta regina katharina ja sebald surid lapsena cordula 1621 fridmar 1623 ja hildebert 1625 jaid elama kepleri biograafide sonul oli see abielu palju onnelikum kui esimene aastast 1615 pidi kepler hoolitsema oma ema katharina kepleri eest keda kahtlustati noidumises aastal 1617 suudistati kepleri ema leonbergis selles et ta on noid alates 1620 aastast oli ema 14 kuud vangis osalt tanu kepleri koostatud kaitseargumentidele ei onnestunud ema suudi moista ning ta vabastati oktoobris 1621 viimasel korral kui teda puuti panna ules tunnistama kirjeldati talle elavalt kuidas teda kui noida piinama hakatakse ema oigeksmoistmisele aitas kaasa tubingeni ulikooli arvamus mille koostas kepleri opinguteaegne sober christoph besold 15 mail 1618 avastas kepler oma kolmanda seaduse ta tegi selle avastuse juba 8 martsil kuid heitis selle idee moneks ajaks korvale kohtuprotsessi ajal lukkas kepler muud tood tabulae rudolphinae ja mitmekoitelise astronoomiaopiku edasi ning keskendus harmooniateooriale tulemused avaldas ta 1619 raamatus harmonices mundi kus on sees ka kepleri kolmas seadus oma seitsmekoitelise astronoomiaopiku viimase koite avaldas kepler 1621 selles vottis ta kokku oma varasemad tulemused ja laiendas neid teosel oli suur tahtsus heliotsentrilise maailmasusteemi populariseerimisel aastal 1627 sai ta valmis tabulae rudolphinae kus olid tapselt valja arvutatud tulevased planeetide seisud ja mille jargi sai ennustada haruldasi astronoomilisi sundmusi linzis kuhjusid probleemid tal oli raske oma raha katte saada tema raamatukogu konfiskeeriti mitu korda ja tema lapsi sunniti osalema katoliiklikus missas perekond pogenes ulmi kone all oli professuur rostocki ulikoolis kuid sellest ei tulnud midagi valja aastal 1627 leidis kepler uue patrooni albrecht von wallensteini naol ta ootas keplerilt usaldatavaid horoskoope ning andis selle eest tema kasutusse trukikoja sileesias kui aga wallenstein augustis 1630 oma generalissimusekoha kaotas soitis kepler regensburgi moni kuu hiljem suri ta seal 59aastasena palavikku aastal 1632 lohkus rootsi sojavagi kolmekumneaastases sojas kepleri haua maja kus ta suri on kulastatav malestis ta koostas endale epitaafi nagu varasemad astronoomidki uskus kepler algul et taevakehad liiguvad mooda taiuslikke ringjooni need mudelid olid kooskolas vaatlustega ning platoni mottega et sfaar on taiuslik kuju parast 20 aasta pikkust arvutamist tycho brahe andmete pohjal joudis kepler jareldusele et selline planeetide liikumise mudel ei ole vaatlusandmetega kooskolas neid andmeid kasutades onnestus kepleril formuleerida kepleri seadused mille kohaselt planeedid ei liigu mooda ringjooni vaid mooda ellipseid kepleri koige suuremad saavutused tulevad sellest et ta taipas et planeetide orbiidid ei ole ringjooned vaid ellipsid mille uhes fookuses asub paike selleni ta joudis parast seda kui tal ei onnestunud paigutada planeetide orbiite seosesse hulktahukatega loobudes tapsete vaatlusandmete sunnil oma lemmikteooriast toimis ta tanapaeva teadlaste vaimus kepler avastas planeetide liikumise seadused puudes nagu pythagoraski leida taevasfaaride liikumise harmooniat tema maailmanagemuse kohaselt polnud juhuslik et korraparaste hulktahukate platooniliste kehade arv on uhe vorra vaiksem kui teadaolevate planeetide oma olles omaks votnud koperniku susteemi hakkas ta toestama et planeetide kaugused paikesest on antud korraparaste hulktahukate sisesfaaride raadiuste naol seejuures samastas ta viis platoonilist keha 5 intervalliga 6 teadaoleva planeedi merkuuri veenuse maa marsi jupiteri ja saturni vahel ning 5 klassikalise elemendiga 1596 aastal avaldas kepler kosmograafilise musteeriumi mysterium cosmographicum et oma teooriat esile tuua kavandas kepler suurejoonelise universumimudeli kuubi sisesfaar on tetraeedri valissfaar tetraeedri sisesfaar on dodekaeedri valissfaar dodekaeedri sisesfaar on ikosaeedri valissfaar ikosaeedri sisesfaar on oktaeedri valissfaar igal neist taevasfaaridest on uks planeet ja sfaar maarab planeedi orbiidi 17 oktoobril 1604 vaatles kepler erakordselt ereda tahe akilist ilmumist maokandja tahtkujus tahe ilmumine mida kepler kirjeldas raamatus de stella nova in pede serpentarii uuest tahest maokandja jalas andis tunnistust sellest et kosmos ei ole muutumatu hiljem mojutas see galilei arutlusi seda tahte kutsutakse kepleri taheks tegemist oli supernoovaga sn 1604 vahepeal ei ole meie galaktikas vaadeldud uhtki objekti mis kindlasti oleks supernoova kuigi supernoovasid on vaadeldud teistes galaktikates astroloogiliselt tahendas 1603 aasta lopp tuletrigooni algust umbes 800aastase suurte konjunktsioonide tsukli algust astroloogid seostasid kaht eelmist sellist perioodi karl suure kroonimisega umbes 800 aastat varem ja jeesuse sunniga umbes 1600 aastat varem seetottu ootasid nad vaga tahtsat sundmust eriti seoses keisriga uurimistoo mis viis valja teoseni astronomia nova kus olid esitatud esimesed kaks kepleri seadust oli alanud marsi orbiidi analuusiga tycho brahe juhendamisel ekvanti kasutades arvutas kepler umber erinevaid marsi orbiidi lahendusi lopuks loi ta mudeli mis oli uldiselt kahe kaareminuti tapsusega tavaline mootmisviga tycho brahe vaatlustega kooskolas tema mudelis on marsi orbiit ringjoon mille keskpunkt on paikesest pisut eemal ning marsi liikumine on uhtlane paikesest samal sirgel veel kaugemal asuva punkti suhtes paikesele lahemal liigub planeet kiiremini arvutused taitsid 900 vaikese kirjaga fooliolehekulge ta lahtus neljast vaatlusest opositsioonis asuva marsi asendi kohta veel kumne opositsioonivaatlusega oli mudel kooskolas kahe kaareminuti tapsusega siis aga selgus et on vaatlusi mille puhul korvalekalle on 8 kaareminutit sellise ebatapsusega polnud ta rahul pealegi oli mudel keeruline et koik traditsioonilise matemaatilise astronoomia meetodid olid ules oelnud hakkas kepler looma sona otseses mottes uut astronoomiat kepleri religioosses kosmosekontseptsioonis oli paike jumalisa sumbol paikesesusteemi liikumapanev joud selle fuusikaline alus oli analoogia william gilberti maa magnetilise hinge teooria teoses de magnete 1600 kepler oletas et paikese joud kaugusega vaheneb nii et planeedid liiguvad kiiremini voi aeglasemalt soltuvalt sellest kas nad on paikesele lahemal voi paikesest kaugemal sellest oletusest tootas tuleneda matemaatiline seos mis vois astronoomilise korra taastada tuginedes maa ja marsi afeeli ja periheeli mootmistele sonastas ta valemi mille jargi planeedi liikumiskiirus on poordvordeline tema kaugusega paikesest selle seose kontrollimine kogu orbiidi ulatuses noudis aga vaga mahukaid arvutusi ulesande lihtsustamiseks sonastas kepler 1602 aasta lopuks matemaatilise seose umber geomeetrilisel kujul planeedi ja paikese vahelised sirgloigud katavad vordse aja jooksul vordse pindala kepleri teine seadus seejarel hakkas ta arvutama marsi kogu orbiiti kasutades planeedi liikumiskiiruse geomeetrilist seadust ja eeldades munakujulist ovoidset orbiiti see tulenes kahe liikumise kombinatsioonist marss liigub mooda teist ringjoont epitsuklit mille keskpunkt liigub mooda esimest ringjoont deferenti orbiit on periheeli juures terav ja afeeli juures tomp ka see oletus ei vastanud andmetele parast umbes 40 teistel andmetel 70 ebaonnestunud katset tuli talle 1605 aasta algul ellipsi idee uks varasem hupotees oli matemaatiliselt ekvivalentne ellipsiga kuid arvutusvea tottu heitis ta selle korvale varem oli ta arvanud et see on nii lihtne lahendus et varasemad astronoomid ei saanud seda kahe silma vahele jatta leidnud et elliptiline orbiit on marsi vaatlusandmetega taielikult vastavuses tegi ta kohe jarelduse et koik planeedid liiguvad mooda ellipseid mille uhes fookuses on paike kepleri esimene seadus hiljem markas ta ka ellipsi ekvivalentsust uhe tema varasema hupoteesiga nagu ka traktaadis mysterium cosmographicum seostas ta 1619 ilmunud raamatus harmonices mundi platoni kehad klassikalise arusaamaga elementidest tetraeeder on tule kuju oktaeeder on ohu kuju kuup on maa kuju ikosaeeder on vee kuju ning dodekaeeder on kosmose eetri kuju selline seos voib parineda antiikajast sest platon raagib dialoogis timaios et universum asub hiiglaslikus dodekaeedris ning ulejaanud neli keha esindavad tuld ohku maad ja vett kepleril ei onnestunud siduda planeetide orbiite hulktahukatega seeeest nimetati tema auks kepleri kehadeks mittekumerad korraparased kehad naiteks tahekujulised dodekaeedrid mida ta esimesena uuris kepler puudis ka kirjeldada planeetide liikumist paikeselt lahtuva magnetismisarnase jou abil kuigi ta gravitatsiooni ei avastanud oli ta nahtavasti esimene kes puudis kasutada universaalset seadust mis kaib nii taevakehade kui ka maiste kehade kohta kepler uuris ka kombinatoorikat geomeetrilist optimeerimist ja loodusnahtusi naiteks lumehelbeid pannes alati rohku kujule ja konstruktsioonile samuti defineeris ta antiprismad kasutades tycho brahe tehtud vaga tapseid marsi asendi vaatlusi sonastas kepler teostes astronomia nova 1609 ja harmonices mundi 1619 planeetide liikumise kolm seadust mida tanapaeval nimetatakse kepleri seadusteks hiljem naitas isaac newton et kepleri seadused on rangelt matemaatiliselt tuletatavad ulemaailmsest gravitatsiooniseadusest induktsionismi seisukohalt paistab viis kuidas kepler tegi kindlaks planeetide orbiitide kuju taiesti induktivistlikuna tycho brahe vaatles hoolikalt marsi asendeid ning kepler tegi neid andmeid hoolikalt analuusides jarelduse et marsi orbiit on ellipsikujuline kepler lahtus siiski mitmest teoreetilisest eeldusest esiteks oli ta veendunud et marss tiirleb umber paikese mitte umber maa ning paike juhib planeetide liikumist muidu poleks ta elliptilise orbiidini joudnud samuti alustas ta uurimist eeldusega et taevakehade orbiidid on kas ringjoonekujulised voi on mitme ringjoonelise liikumise summad hiljem ta loobus sellest eeldusest viis kuidas kepler ellipsikujulise orbiidini joudis paistab olevat kooskolas karl popperi falsifikatsionismiga oletused ja kummutused seejuures on siiski moned raskused esiteks ei saanud otseselt kummutada eeldust et taevakehad liiguvad mooda ringjooni kummutada sai vaid oletusi selle liikumise tapsema iseloomu kohta teiseks oli koik vaatlusandmed juba varem kogunud tycho brahe nii et vaatlus eelnes teooriale leidlikkus on voime lahendada probleeme loova intellekti abil francis bacon vaata induktsioon ja tema jarel teisedki teadusfilosoofid on leidnud et teaduslik meetod peab olema vaba leidlikkusest ja kujutlusvoimest ometi naitab teaduse ajalugu et loodusteaduse suuremad teoreetilised saavutused on saadud andmetest palju kaugemale minevate julgete hupoteeside valjamotlemise teel leidliku meele virgutamine uldise vaimse arksuse suurendamine arvesse tulevad nii fuusilised harjutused kui keskendumisrituaalid haalestava muusika kuulamine virgutavad joogid vms kurnatule ja toost tudinule oleks vaimse erksuse tagasivoitmise kindlaim viis korralik puhkus voi varskendav uinak meele haalestamine loomingulisele lainele tahendab teadlikku suundumist uhele voi teisele loometoo alale naiteks uute ideede otsingule voi mottelennu virgutamisele uute motteseoste leidmine eri teabeuhikute vahel tulemuslike seoste loomine on uue ja edasiviiva mottetoo kindlamaid mooduseid nii selle kui enamiku teiste allpool kirjeldatud votete omandamiseks saab kasutada paljusid sellekohaseid votteid ning selle raamatu jargnevas osas tutvustamegi neist monda kujundeis motlemine voime luua kujundlikku ning valjendada oma motteid ja tundeid kujundite keeles mangulust oskus saada rahuldust ja naudingut tegevusest endast ning mangida mottes mitmesuguste ideede ja voimalustega umbritsevate nahtuste ideede vormide ja suhetega mangimise voime struktuuride kujundamine segase ja kaootilise teabe korrastamine ehk selles esmase struktuuri loomine on abiks niihasti oppimisel kui mittestandardsete probleemide lahendamisel romantiline eluhoiak poneva seiklusliku emotsionaalse salaparase otsing elus naib otsingulisele aktiivsusele olevat kindlaks toeks tegevuses keskendumine voime kontsentreeritud tahelepanuga kestvalt puhenduda kasilevoetud tegevusele ideede visandamine uute ideede algvariantide kiire paberilepanek nende edasiseks labitootamiseks mottekaigu juhtimine uutele radadele probleemi senisest kasitusviisist lahtiutlemine ning selle pohimotteliselt uute analuusimis ja lahendamisvoimaluste otsing sensoorsete stiimulite kasutamine loomingulisel tool voib juhuslikult kuuldud meloodia vaatepilt lohnaaisting voi mingi muu tajupilt anda otsese touke varske idee leidmiseks voi probleemi uudsel viisil lahendamiseks probleemi votmine valjakutsena raskustega rinnutsi asumine aitab leida endas ulesande lahendamiseks tarvilikud varuvoimed puuduste varjatud eeliste nagemine asjad pole elus uheselt head ega halvad ning nii monelgi elualal katkeb millegi hairiv puudumine eduka tegutsemise varjatud voimalusi kriis on arengu lahtepunkt majanduslik surutis opetab saastlikumalt tarbima kerge terviserike sunnib loobuma vaarast eluviisist pikne varskendab ohku kaoses peituvad juba korra esmased margid haabuv annab teed uuele jne edasimotlemise harrastamine on suunatud leitud lahendi jatkuvale taiendamisele ja viimistlemisele sellised tuntud loova otsingu tehnikad nagu ajurunnak mottetalgud ja sunektika opetavad uute probleemide lahendamisel kunstlikult pikendama ideede genereerimise jarku ilumeel soov saada esteetilisi elamusi puud kauni loomisele ja harmoonia taotlus a kidroni raamatust leidlik meel astroloogia vanakreeka sonast astrologia sonast astron taevakeha koos sonaosaga logia on taevakehade asendil pohinev semiootiline maailmamoistmise ja ennustamise susteem astroloogia pole teadus st on ebateadus astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse kas harrastus voi professionaalseks astroloogiks astroloogia ja astronoomia olid uks teadus kuni renessansini tanapaeval uurib astronoomia kosmiliste objektide omavahelist kaugust mootmeid massi liikumist kiirust asukohta jne et astronoomia pohineb uurimisandmetel objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel voib teda nimetada objektiivseks teaduseks astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tolgendus horoskoobi koostamine seisneb pohiliselt objektiivsetes arvutustes astronoomiliste andmete pohjal arvutuste iseloom tuleneb osalt astroloogia reeglitest selle seletamine tolgendamine on seevastu subjektiivne astronoomiliste pohjendusteta astroloogia reeglitel ja intuitsioonil pohinev astroloogiline tegevus astroloogias on traditsiooniliselt levinud seisukoht et inimese iseloomu ja kaitumist mojutab lisaks maistele pohjustele ka taevakehade asend tema sunnimomendil paljud astroloogid raagivad ka sellest et astroloogia on margisusteem ning planeedid mitte ei mojuta inimest vaid kirjeldavad teda valjendades pohimotet nii nagu uleval nonda ka all oeldakse et planeedid sumboliseerivad psuuhilisi impulsse inimhinges ning need leiavad valjenduse vastavalt inimese arengutasemele astroloogid kasutavad planeetide seisude naitajaid et teha oletusi inimese iseloomu kohta tema voimete sobilikkuse kohta uhte voi teise ametisse vastuvotlikkuse kohta haigustele viidata potentsiaalsetele ohtudele ning probleemidele elus astroloogiat kasutatakse tihti ka inimeste omavahelise sobivuse ja tegelemist vajavate kitsaskohtade analuusimiseks sunastria samuti kasutatakse astroloogiat tulevikutendentside prognoosimiseks astroloogia ei naita konkreetseid sundmusi vaid puuab osutada sundmuste suundumust mingil perioodil astroloogiat kasutatakse ka asutuse firma organisatsiooni voi riigi kaekaigu jalgimiseks sellisel juhul voetakse aluseks asutamiskuupaev ning kellaaeg selektiivne astroloogia puuab leida sobivat ajahetke oluliseks ettevotmiseks abiellumine kinnisvara ostmuuk kirurgiline operatsioon jne meditsiiniastroloogia puuab viidata tervisehadade voimalikele pohjustele ja olla abiks sobivaima ravi leidmisel agraarastroloogia tegeleb taevakehade ja taimede suhete uurimisega kergejoustiku viievoistlus oli kergejoustiku voistlusala olumpiamangude ajaloos oli see esimest korda kavas 1912 aasta suveolumpiamangudel nagu ka kumnevoistlus viievoistlus peeti veel ka 1920 ja 1924 aastal kui kahekordseks olumpiavoitjaks tousis soomlane eero lehtonen viievoistlus koosnes kaugushuppest odaviskest 200 meetri jooksust kettaheitest ja 1500 meetri jooksust punkte arvestati kohapunktide jargi uhesuguste tulemuste korral jagati punkte vordselt naiteks kui teisele kohale vastava tulemuse saavutasid neli sportlast said nad koik 2 punkti kui voistleja katkestas voeti temalt punktid ara ja toimus umberarvestus 26 voistlejast 12 paases osalema neljandale alale kettaheitele kuus paremat ja vordsete punktide korral ka koha jagajad lubati 1500 m distantsile kergejoustik on uks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid kergejoustik holmab jookse sportlikku kaimist huppeid heiteid ja mitmevoistlusi suurvoistluste kavva kuulub ule 40 ala enamik voistlusi peetakse spordivaljakul voi staadionil pikamaajookse naiteks maratonijooks ja kaimisvoistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tanavail krossivoistlusi pargis voi metsaradadel kergejoustiku alguseks peetakse vanakreeka olumpiamange esimesed olumpiamangud peeti parimuse jargi 776 ekr voisteldi ainult staadionijooksus dromos ehk stadiodromos pikkus olumpias 19227 m ateenas epidauroses delfis ja mujal 150190 m hiljem lisandusid pikemad jooksud diaulos hippios dolichos pentatlon ehk viievoistlus kettaheide kaugushupe odavise staadionijooks ja maadlus ning relvisjooks briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tanapaeva kergejoustik 19 sajandi keskel alustati ala viljelemist suurbritannia oppeasutustes 1850 asutati oxfordis exeter collegeis esimene kergejoustikuklubi 1855 koostati esimesed voistlusmaarused ja 1866 peeti esimesed inglismaa meistrivoistlused 1912 aasta suveolumpiamangudel stockholmis alustati kergejoustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912 aasta augustis toimus berliinis rahvusvahelise kergejoustikuliidu international amateur athletics federation luhend iaaf asutamiskongress voeti vastu iaafi pohikiri valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit sealhulgas jooksudes 53 ja kaimises 30 iaafi peakontor asub monte carlos ja liikmesriike on selles 210 esimesed kergejoustiku euroopa meistrivoistlused toimusid 1934 torinos maailmameistrivoistlused kergejoustikus aga peeti esimest korda 1983 helsingis olumpiamangudel ja maailmameistrivoistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala mehed voistlevad 100 200 400 800 1500 5000 10 000 m ja maratonijooksus 110 ja 400 m tokkejooksus 3000 m takistusjooksus 4100 ja 4400 m teatejooksus korgus teivas kaugus ja kolmikhuppes kuulitoukes ketta ja vasaraheites odaviskes kumnevoistluses 20 ja 50 km kaimises naistel on kavas 100 200 400 800 1500 5000 10 000 m ja maratonijooks 100 ja 400 m tokkejooks 4100 ja 4400 m teatejooks korgus teivas kaugus ja kolmikhupe kuulitouge ketta ja vasaraheide odavise seitsmevoistlus ja 10 km kaimine maailmameistrivoistlusi korraldatakse ka murdmaa ja maanteejooksus valjakualadel kaugus ja kolmikhuppes kuulitoukes ketta ja vasaraheites ning odaviskes loppvoistlusele paasenud sportlased saavad algul teha 3 katset et selgitada valja 8 paremat kes saavad veel 3 katset katsete sooritamise jarjekord viimases kolmes katsevoorus on vastupidine esimese kolme katse tulemuse pohjal saadud paremusjarjestusele kergejoustiklase riietus peab olema sellisest materjalist et see parast marjaks saamist labi ei paistaks spordijalatsites naelikud ei tohi olla rohkem kui 11 naela kui voistlus toimub sunteetilisel pinnasel siis paka voi kanna kohalt valjaulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm va korgushuppes ja odaviskes kus piiriks on 12 mm mittesunteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus uletada 25 mm jooksudes toimub ametlik aja votmine nii kasiajavott kui ka elektriline ajavott elektriline ajavott kaivitub automaatselt starteri pustolist voi muust stardiseadmest finisisse joudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga mis on uhendatud arvutiga taisautomaatset elektrilist ajavottu kasutatakse olumpiamangudel ja maailmameistrivoistlustel koikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni voetakse aeg 001 sekundi tapsusega kasitsi voetud ajad umardatakse suurema kumnendiksekundini naiteks aeg 1050 margitakse kui 105 kuid 1051 margitakse ajaga 106 ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult taisautomaatselt voetud aegu meeste 100 200 ja 400 m jooksus 110 ja 400 m tokkejooksus ning 4100 m teatejooksus ja naiste 100 200 ja 400 m jooksus 100 ja 400 m tokkejooksus ning 4100 m teatejooksus muudel distantsidel loetakse rekordikolblikuks kas taisautomaatselt voi kasitsi voetud aega normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest koigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel voistlustel oma rada mis on 122125 m lai ja margistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega jooksu suund on staadionil vastupaeva 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lopuni ja seejarel jatkatakse koos siserajal starditakse nii et vahemaa stardist kuni finisini on koigile sama pikkusega kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast voidakse nad jagada kaheks ruhmaks millest uks ruhm umbes 65 osavotjatest stardib tavaliselt kaarega margitud stardijoone tagant teine ruhm jookseb esimese kaare lopuni staadioni neljandast rajast uleval pool rahvusvahelistel voistlustel kuni 400 m jooksuni sh teatejooksud annab stardikohtunik kasklused kohtadele ja valmis oma emakeeles kui koik voistlejad on taiesti liikumatud vajutab stardikohtunik stardipustoli paastikule ja jooks algab 400 m pikemad distantsid lahetatakse rajale kasklusega kohtadele ja seejarel peale koikide voistlejate taielikku liikumatut olekut kolab stardipustoli lask koikidel distantsidel 100400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik parast kasklust kohtadele peavad voistlejad votma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga molemad kaed ja uks polv peavad puudutama rada ja molemad jalad peavad olema vastu stardipukki kaskluse valmis peale peavad voistlejad tousma stardiasendisse nii et jalad on vastu stardipukki ja kaed toetuvad rajale kui voistleja alustab liikumist enne pustolipauku loetakse seda valelahteks valelahte tegemine pohjustab kohese alalt diskvalifitseerimise mitmevoistluses on lubatud uhe jooksu kohta uks valelahe teise valelahte korral koikidel jooksu distantsidel sportlane diskvalifitseeritakse valelahteks ei loeta liigutusi mille tagajarjel voistleja kaed maapinnalt ega voistleja jalad stardipakkudelt ei eraldu kull aga voib sportlast selle eest ebakorrektse kaitumise tottu hoiatada tokkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tokkejooks ning naistel 100 ja 400 m tokkejooks igal rajal on 10 toket asetatud jargmiselt takistusjooksu pohijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust suurvoistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii et veetakistus oleks neljas takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest esimese ringi labimisel ei ole ette nahtud takistuse uletamist meeste takistus on 0914 m korge naistel 0762 m ja vahemalt 396 m lai veetakistus on koos takistusega 366 m pikk ja 366 m lai sportlane peab kas huppama ule vee voi minema veest labi teatepulka kantakse kaes kogu voistluse ajal kui teatepulk kukub maha peab sportlane selle ise ules votma andes vahetuses teatepulga jargmisele sportlasele tuleb pusida omal rajal teatepulk on 2830 cm pikk oones ummargune toru mille umbermoot on 1213 cm ja mis kaalub vahemalt 50 grammi 4x100 m teatejooks joostakse algusest lopuni omal rajal 4200 ja 4400 m esimene ring joostakse omal rajal 4400 m teine jooksja ja 4200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni kaugus ja kolmikhuppes peab aratouke sooritama pakult voi selle tagant igal juhul enne aratoukejoont tulemus moodetakse aratoukejoonest kuni maandumiskastis oleva voistleja tekitatud lahima jaljeni mooda sirget joont tulemus moodetakse 1 cm tapsusega kolmikhuppes tuleb sooritada esimene hupe uhe jalaga teine hupe sama jalaga ning kolmas hupe teise jalaga korgushuppe postid asuvad teineteisest 4404 m kaugusel nende vahel on ummargune 30 mm labimooduga latt kaaluga mitte ule 2 kg latt peab olema taiesti sirge kui latt on postide vahele hoidikutele asetatud ei tohi see ule 2 cm keskelt madalamaks vajuda korgust peab tostma korraga vahemalt 2 cm mitmevoistluses tohib kogu voistluse ajal latti tosta 3 cm kaupa voistleja peab ara toukama uhelt jalalt katset ei loeta kui latt kukub voistleja suul maha teivashuppe hoojooksurada peab olema vahemalt 40 m pikkune ja 122125 m laiune teivashuppe hoojooksu loppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku mille pikkus on seestpoolt moodetuna 1 m ja pohja laius eesservast 60 cm ning mis laheb uhtlaselt kitsamaks olles tagumises pustservas 15 cm voistlejad kasutavad oma teibaid mille pikkus voi labimoot ei ole reglementeeritud kuid teiba pind peab olema sile teivashuppes tostetakse uletatavat latti vahemalt 5 cm kaupa voistlejad voivad liigutada teivashuppe tellingut kuni 08 m maandumispaiga suunas et teha hupe endale sobivamaks hupet ei loeta sooritatuks kui latt ei jaa katse sooritamise jarel paigale voistleja suul voistleja otsustab ise millist korgust ta soovib uletada kolme ebaonnestunud katse jarel peab sportlane voistluselt lahkuma kui ei ole seis voitja selgitamisel vordne mitmel osalejal sel juhul toimuvad umberhupped sama kehtib ka korgushuppes parema haarde saamiseks teiba kasutamisel voib kasutada sobivat maaret katel voi teibal teibi kasutamine kael voi sormedel ei ole lubatud kuulitouge ketta ja vasaraheide sooritatakse ringist kuulitoukes ja vasaraheites 2135 m kettaheites 25 m odavise kaarekujulise araviskejoone tagant hoovoturaja pikkus 30365 m kuul peab olema siledapinnaline metallkera kettal on harilikult puitkorpus kuid lubatakse kasutada ka metallist plastist ja muust materjalist korpusega ketast vasar koosneb metallkuulist kaepidemest ja neid uhendavast traadist oda valmistati varem puust nuudisajal kasutatakse msg metallisulameid kuulitoukes peab kuul asetsema hoovotul loua juures mitte olajoonest tagapool ega ola korval oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga keelatud on hoovotu ajal poorata selga viske suunda katse loetakse kehtivaks kui heitevahend maandub maapinnale margitud sektoris sektori nurk odaviskes 2896o kuulitoukes ning vasara ja kettaheites 3492o koigil huppe ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud sportlikul kaimisel kiirkaimisel ei tohi voistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja polvest sirge mitmevoistlustest harrastatakse enim meeste kumnevoistlust ja naiste seitsmevoistlust kumnevoistluse kavva kuuluvad esimesel paeval 100 m jooks kaugushupe korgushupe kuulitouge ja 400 m jooks teisel paeval 110 m tokkejooks kettaheide teivashupe odavise ja 1500 m jooks seitsmevoistluses on esimesel paeval on kavas 100 m tokkejooks korgushupe kuulitouge ja 200 m jooks teisel paeval kaugushupe odavise ja 800 m jooks voistlejail tuleb voistluse lopetamiseks ja tulemuse kirjasaamiseks startida koigil aladel punkte ei pea saama aga startida tuleb uksikalade tulemusi hinnatakse mitmevoistluse punktitabeli alusel loppjarjestuse maarab koigil aladel kogutud punktide summa tahtsaimad rahvusvahelised kergejoustikuvoistlused on jargmised veel peetakse jargmisi voistlusi dominica riigipeade loend loetleb riigi presidendid alates 1978 aastast kuni tanapaevani kergejoustiku maailmameistrivoistlused on maailmameistrivoistlused kergejoustikus iaafi asutamisel 1913 aastal otsustati lugeda iaafi maailmameistrivoistlusteks olumpiamangude kergejoustikuvoistlusi 1970 aastatel oli iaaf muutuste lainel ja nii otsustati iaafi kongressil puerto ricos 1978 korraldada 1983 aastal esimesed maailmameistrivoistlused kergejoustikus voistlusi soovisid korraldada kaks linna helsingi ja stuttgart 1980 aasta martsis valiti pariisis korraldajaks helsingi esimesed maailmameistrivoistlused kergejoustikus toimusid helsingis 1983 aasta 714 augustil praegu peetakse neid iga kahe aasta tagant paaritutel aastatel djibouti riigipeade loend loetleb riigi presidendid alates iseseisvumisest 1977 djibouti sisepoliitika on vaga stabiilne erinevalt umbritsevatest riikidest siin on loetletud roheneemesaarte presidendid alates riigi iseseisvumisest 1975 aastast suusaspordi alla kaivad suusatamisega seotud spordialad suusaspordi kodumaa on skandinaavia voistlusspordi liike on kaks niinimetatud pohja alad murdmaasuusatamine suusahupped ja kahevoistlus suusahupped murdmaasuusatamine ning alpi alad maesuusatamine ettevalmistatud radadel pohja alad on olumpiamangude kavas olnud 1924 aasta taliolumpiamangudest saadik ja maailmameistrivoistlusi on peetud alates 1939 maesuusatamine on olumpiaala 1936 aasta taliolumpiamangudest saadik ja alates 1939 aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivoistlusi 1924 loodi rahvusvaheline suusafoderatsioon fis rahvusvaheline suusafoderatsioon tegeleb jargmiste aladega foderatsiooni kuulub 102 riiki rahvusvahelise suusafoderatsiooni president on alates maist 1998 gian franco kasper kes 19751998 oli fisi peasekretar praegune peasekretar on sarah lewis ekvatoriaalguinea riigipeade loend loetleb riigi presidendid alates riigi iseseisvumisest 1968 aastast kumnevoistlus on kumnest kergejoustiku alast koosnev mitmevoistlus rahvusvahelisi voistlusi kumnevoistluses korraldatakse ainult meestele naised voistlevad seitsmevoistluses kumnevoistlus kestab kaks paeva molemal paeval on kavas viis ala esimene paev teine paev igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte voistluse voidab koige rohkem punkte saanud sportlane soorituste eest uksikaladel teenib sportlane punkte vastavalt jargmistele valemitele abp jooksualad ja apb valjakualad jooksu ja valjakualade jaoks on valemid erinevad seetottu et jooksualadel on parem tulemus vaiksem kiirem aeg valjakualadel aga vastupidi a b ja c on parameetrid mis soltuvad konkreetsest uksikalast p on aga sportlase tulemus vastaval alal mida moodetakse sekundites jooksud meetrites heited voi sentimeetrites hupped koigi alade valemites on astendaja c uhest suurem mistottu on punktiskaala progressiivne see tahendab seda et vaga hea tulemuse parandamine annab suurema punktilisa kui keskparase tulemuse sama suur parandamine kumnevoistlejad ei teeni koigil aladel vorreldaval hulgal punkte keskmisest marksa enam punkte saab tuupiline kumnevoistleja kaugushuppes alla keskmise aga kuulitoukes ja 1500 meetri jooksus see tuleneb sellest et punktitabeli koostamisel on arvestatud iga ala tippude tasemega keskmine kumnevoistleja on aga kehaehituselt marksa lahedasem kaugushuppajale kui kuulitoukajale voi 1500 meetri jooksjale mistottu on ka kumnevoistlejate tulemused kaugushuppes maailmatasemele palju lahemal kui kuulitoukes ja keskmaajooksus terminit decathlon kasutasid esmakordselt 20 sajandi algul rootslased kumnevoistlus loodi praegusel kujul kaks aastat enne 1912 aasta olumpiamange kui tootati valja punktitabelid et paremini vorrelda saavutusi kumnel alal uksikalade tulemusi hinnatakse mitmevoistluse punktitabeli alusel loppjarjestuse maarab koigil aladel kogutud punktide summa neid tabeleid mida on kull mitmel korral muudetud kasutatakse praeguseni praegune tabel kehtestati 1 aprillil 1985 esimene olumpiakumnevoistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu 29 tottu kolm paeva hiljem on kumnevoistlus labi viidud kahe paevaga kumnevoistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul 1912 aastal stockholmi olumpiamangudel selle ulivoimas voitja oli 23aastane pooleldi indiaani paritolu james thorpe keda rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks sealt parinebki kumnevoistluse voitjate tituleerimine kergejoustikukuningaks kui vahegi voimalik peab mitmevoistluse peakohtunik tagama igale osavotjale vahemalt 30minutilise pausi eelmise ala lopu ja jargmise ala alguse vahel voimaluse korral tuleb jatta esimese paeva viimase ja teise paeva esimese ala vahele vahemalt 10tunnine paus voistlusjarjekord voidakse loosida enne iga ala algust 100 ja 400 meetri jooksudes ning 110 meetri tokkejooksus paigutab voistlejad jooksudesse tehniline delegaat seejuures peab igas jooksus olema 5 voi enam kuid mitte mingil juhul vahem kui 3 voistlejat mitmevoistluse viimasel alal paigutatakse parast eelviimast ala liidergruppi kuuluvad voistlejad uhte jooksu teised voistlejad voidakse paigutada loosida jooksudesse vastavalt sellele millal nad lopetavad eelviimase ala mitmevoistluse peakohtunikul on oigus vajaduse korral muuta mis tahes jooksu koosseisu mitmevoistluse uksikaladel rakendatakse iaafi voistlusmaarusi valja arvatud jargmised erandid kaugushuppes kuulitoukes kettaheites ja odaviskes antakse igale voistlejale kolm katset igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult uhe kasi voi elektriaeg ajavotumeetodi alusel iga voistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga voi fotofinisiga rekordite pustitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul kui seda pole saadud koigile voistlejatele voistleja kes ei alusta monel mitmevoistluse alal voistlemist ei soorita alal uhtegi katset loetakse mitmevoistluse katkestanuks ta ei saa osaleda jargmistel mitmevoistluse aladel ja talle ei maarata kohta voistluste koondprotokollis voistleja kes otsustab mitmevoistluse katkestada peab sellest kohe informeerima mitmevoistluse peakohtunikku parast iga ala loppu tuleb punktiseis st antud ala tulemusele vastavad punktid iaafi ametliku punktitabeli alusel ja punktide summa parast koiki seni loppenud alasid koigile voistlejatele teatavaks teha mitmevoistluse voitja on suurima punktisumma kogunud voistleja vordse punktisumma korral on voitja sportlane kes suurimal arvul uksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma eeltoodud naitaja vordsuse korral on voitja see sportlane kes mingil uksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma eeltoodud meetodit kasutatakse ka koigi teiste kohtade valjaselgitamiseks 1909 aasta sudasuvel tartus spordiseltsi aberg korraldatud voistluse kavas oli 100 m jooks kaugus ja korgushupe odavise kuulitouge ja palliheide kahjuks ei ole sellest voistlusest sailinud uhtegi dokumenti sest abergi arhiiv havis sojatules 1909 aasta septembris korraldasid kalevi voimlejad mangu ja lauluseltsi lootus gonsori aias neljavoistluse mille kavas olid kivitouge kettaheide kaugus ja korgushupe kalevlaste esimene kumnevoistlus toimus kumme kuud parast stockholmi olumpiamange 1 juunil 1918 1 veebruarini kehtinud vana kalendri jargi 19 mail 1913 pirital voistlus kestis vaid kaheksa tundi olumpiamangudel nagu teada jagati kumme ala kolmele paevale kalevi kumnevoistlust alustas 12 meest lopetas kuus bernhard abrams johannes villemson eduard hiiop leopold tonson sergei orloff ja reinhold salumann voitjaks tuli abrams jargmiste uksiktulemustega 100 m 130 ketas 2965 kuul 1015 heitepall 4377 oda 3524 kaugus 542 korgus 155 kepihupe 290 110 m aiajooks 200 ja 1500 m 5538 kalevi tabeli jargi andsid need tulemused 9289 punkti paremuse selgitamisel voeti aluseks kalevi eelmise aasta rekordid neid hinnati 1000 punktiga rootslased hindasid teatavasti samavaarselt tulemusi mis olid vordsed olumpiarekorditega samal paeval leidis tallinnas aset teinegi taiesti olumpialik kumnevoistlus selle korraldas voimlemisseltsi sport asutanud artur kukk selle kumnevoistluse voitis soome 1912 aasta meister helsingi rootsi klubi ifk esindanud lars hornborg venemaa mitmekulgsema atleedi garri gangvargi ees kolmasneljas olid ifk esindanud paul jefimoff ja john engberg viiendaks jai eestlane gustav kiilim kiilim oli pustitanud eelmistel hooaegadel eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini konealust voistlust alustas kiilim oma voimetele vastavalt valjakualadel ta aga kulalistele konkurentsi ei pakkunud kiilimi uksiktulemused 119 546 790 140 560 220 2752 diskv 3040 4472 andsid 1912 aasta punktiskaala jargi esimeseks eesti rekordiks 4438195 punkti tulemuste vordlusest selgub et pirital voistelnud abrams oli kumnevoistlejana kiilimist voimekam seda ta ka jargmisel suvel riias ii venemaa olumpial 5642255 punkti ja pronksmedali voitmisega toestas antwerpeni olumpiamangude lahenedes kirjutas eesti spordilehe esimene toimetaja ja riigitegelane ado anderkopp voimalusest pustitada maailmarekord eesti meistrivoistlustel 1920 aasta juunis koguski uha enam imetlust aratav luhikesekasvuline 174 cm kuid kehaliselt tugev atleet aleksander klumberg rekordilise punktisumma stockholmi olumpial kasutatud tabeli jargi 8025520 maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust samal aastal uuendatud tabeli jargi 7363625 siis ega hiljem sest eesti polnud veel rahvusvahelise kergejoustikuliidu iaafi liige iaafi maailmarekordite statistikakogumikus 1999 on klumbergi 1920 aasta saavutus margitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kumnevoistluses antwerpeni olumpiamangudel meie mehe lootused ei taitunud ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 6239 eelvoistlusel tuhistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske mis kandus 65 meetrini kuna soomlased tegutsesid ka markijatena valjakul vois kahelda kas nende tegevus oli erapooletu esimesed neli olid koik soomlased kumnevoistlus jai pooleli haigestumise tottu 1922 aasta hilissuvel asus kups ja ambitsioonikas kumnevoistleja helsingis ifk juubelivoistlustel maailmarekordit rundama vaatamata jahedale ilmale tuulele ja sajule onnestus maailmarekord pustitada esimene paev 100 m 123 kaugus 659 kuul 1292 korgus 175 400 m 550 teine paev 110 m tokkejooks 170eesti rekord ketas 3964 teivas 340 oda 6220 1500 m 5113 1912 aasta tabeli jargi saavutas klumberg helsingis maailmarekordiks 8147505 1920 aasta tabeli jargi 7485610 punkti 1924 aasta pariisi olumpiamangudel voitis klumberg kumnevoistluses pronksi eesti 5 parimat sportlast seisuga 13 august 2017 1912 a kaks olumpiakulda voitnud jim thorpe tulemused manilaid ka manija kihnu murrakus manoja on laid liivi lahes kihnu ja tostamaa poolsaare vahel halduslikult kuulub saar parnu maakonna parnu linna alla saare pindala on 187 km2 koos korvallaiu anolaiuga ligi 19 km2 lahim kaugus mandrist on ca 1 kilomeeter saarel oli alates 19sajandi keskpaigast vaid pootsi moisa heinamaavahi elukoht 1933aastal tuli manojasse elama naabersaarelt kihnu st 22 kaluriperet 1934 aastal avati saarel postitalu manijat katab peamiselt rannaniit ja kadastik kuid leidub ka mande soontaimedsoontaimeliike on saarelt leitud 338 esimest korda on saart kirjalikult mainitud 1560 aastal holm manne nime all hertsog magnuse laanistamiskiri 18mail 1560 kuressaares laiul asub manija kula kus 2006 aasta seisuga on 49 elanikku manilaiul tegutseb ka riida turismitaluturismitalu mis mahutab maksimaalselt kuni 150 inimest papina neemel asub manilaiu tulepaaktuletorn poolsaared manilaiul kuivassaare ots kirdepoolseim tipp nasva ots papina ots edelapoolseim tipp sitna ots takulaid vareslaid poolsaarvareslaid kategoorialiivi lahe saared kategooriaparnu maakonna saared kategooriamanilaid juminda poolsaar on poolsaar eesti pohjarannikul kolga ja hara lahe vahel kuusalu vallas harjumaal juminda poolsaar on ligi 13 kilomeetrit pikk ja lounaosas kuni 6 kilomeetrit lai poolsaare pohjaosas asub juminda neem juminda poolsaarest idas asub parispea poolsaar poolsaar kuulub tervikuna lahemaa rahvusparki suurt osa poolsaarest katab okaspuumets poolsaare keskosas on kaks suurt raba aabla raba ja hara soo aabla raba pohjaosas asub eesti suuruselt kolmas hiidrahn majakivi aabla raba laanekuljel kulgeb pohjalounasuunaline pikanomme luide rammikul on suuri kivikulve tapurla kulast laanes ja juminda neemel asustus paikneb pohiliselt rannakulades hara juminda kiiuaabla kolgaaabla leesi pedaspea tammistu tapurla virve juminda poolsaare selts loeb poolsaare kulade hulka ka pudisoo kula vanim on arvatavasti juminda kula mida on nimetatud 1290 jumentake teise maailmasoja ajal toimus juminda poolsaare lahedal soome lahes juminda miinilahing 27 augustil 1941 alanud punavagede evakueerimisel tallinnast kus tallinna kaitsnud punaarmee uksuste jaanused pogenevad punategelased mobiliseeritud ja evakueeritavad kokku ule 30 000 inimese paigutati ool vastu 28 augustit noukogude laevadele mis asusid teele kroonlinna suunas lisaks inimestele oli laevadel ka hulgaliselt materiaalseid vaartusi juminda poolsaare kohal sattusid laevakaravanid soomlaste ja sakslaste paigutatud miinitoketele ning langesid uhtlasi pommi ja torpeedorunnakute alla 195 laevast 183 laeva tallinnast 12 paldiskist uputati 55 hukkunute arv vois olla umbes 15 000 poolsaare idarannikul asuva virve kula lahedale rajas nsv liidu sojamerelaevastik aastatel 19561957 hara lahte hara allveelaevasadama kus demagnetiseeriti laevu koordinaadid hara kula juures asus ka nsv liidu riikliku julgeoleku komitee nsv liidu piirivalve punalipulise balti piirivalveringkonna 6 punatahe ordeniga gdynia piirivalvesalga 10 piirivalvekordon papina ots ka papinina mones allikas papina neem on manilaiu edelatipp seal asub ka manilaiu tulepaak prangli saksa wrangelsholm rootsi wrango on saar soome lahes viimsi poolsaarest kirdes saare pindala on 644 km2 prangli lahedal asuvad aksi tiirloo seinakari liivakari ja keri saare idaosas on valdav mannimets luitekorgendikud on kuni 9 meetrit merepinnast sarnaselt mitme teiste laanemere ja soome lahe saarega oli saar kunagi asustatud rannarootslastega hiljem asusid sinna eesti ja soome paritolu kalurid ja hulgekutid praegu elab saare kolmes kulas kelnase idaotsa laaneotsa ligi 100 elanikku ning seal on prangli pohikool kauplus arstipunkt postiasutus prangli rahvamaja prangli raamatukogu ja restoran prangli saar kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi pranglit on esimest korda mainitud aastal 1387 rango saar kuulus hiljem harju kreisi harjujaani kihelkonda aastatel 13971549 kuulus saar maardu moisale seejarel laks see esimesest eraldatud haljava moisa koosseisu aastatel 18471899 haldasid pranglit poolmoisana girard de soucantonid 1849 rajati saarele ka moisahooneid mis ei ole aga tanapaevani sailinud 1899 hakati saarel paiknevaid moisamaid talupoegadele muuma 1848 aastal ehitati saarele kabel moisnik edmund girard de soucantonit saadud annetuse toel hangiti sinna ka orel ja tehti mitmeid uuendusi seejarel puhitseti kirikuopetaja eestvottel kabel uuesti 1860 aastal joelahtme kirikuopetaja paul loppenowe eestvottel alustas 1869 aastal tegevust prangli kool tanaseni kasutatav koolihoone ehitati aastal 1900 1921 aastal asutati prangli kalameeste selts 1924 aastal viidi saarel labi naftaotsinguid ja avastati gaasileiukoht gaasipuurauke rajati juurde 19461960 kuid siis selgus et esialgsed hinnangud gaasi kogusele olid olnud ekslikud ja gaasi ammutamine ei ole majanduslikult tulus 1941 aastal pommitasid saksa havituslennukid keri saare lahedal aurikut eestirand mis transportis ligikaudu 3500 sunniviisiliselt noukogude armeesse mobiliseeritud meest kroonlinna kapten juhtis vigastatud auriku prangli lahedale madalikule ja teadaolevalt paasesid eluga saarele 2762 meest saarel on hukkunute kalme koos dolomiidist samba ja puidust malestusristiga 19421943 viibis saarel luhikest aega saksa sojavagi aastal 1944 pogenesid paljud pranglilased soome eriti palju lahkus nooremaid inimesi 1945 aastal joudis saarele taas noukogude liidu sojavagi 1949 aastal viidi labi kollektiviseerimine ja asutati kolhoos noor kaardivagi see uhines 1961 aastal s kirovi nimelise naidiskalurikolhoosiga 1954 aastal valmis prangli rahvamaja noukogude piirivalve lahkus 1992 aastal kaanulise rannajoonega saare madal ja kivine laaneosa vaheldub idas rannavallide ja liivaluidetega saarel paiknev loodekagusuunaline voor on 6 km pikk ja 35 km lai korgeim koht kullamagi ulatub 10 meetrit ule merepinna sinna olevat maetud mereroovlite kulda taimkattes on valdavateks ranna ja puisniidud ning nommemannikud suur osa saarest on kaetud mannimetsaga mis pakub head kaitset tuule eest prangli moodustab koos aksi ehk vaikeprangli ja keri saarega soome lahes uhtse aheliku saare laaneosa on madal ja kivine idaosas vahelduvad rannavallid ja liivaluited saarel on rohkesti randrahne ja kivikulve randrahnudest on suuremad punane kivi kotkakivi rebasekivi suti teeaarerahn suti vosarahn tagalahe rannarahn prahirahn kabelimae kivi korgerahn jahukari rahn eeslahe suurkivi sadulakivi loo poosastiku rahn loo rannarahn pikkkari soonestiku rahn ja pikkkari vaikekarirahn ning ulesaareneeme kivi saare laaneosa on arvatud prangli hoiuala koosseisu saare kirdenurk jaab aga prangli maastikukaitseala alla laevauhendus mandriga toimub kelnase sadama ja leppneeme sadama vahel 2010 aastani teenindas laevaliini helge seejarel reisilaev vesta ning 2013 aastast soidab prangli ja mandri vahel reisiparvlaev wrango saarel on kaks kasutuses olevat merenavigatsioonirajatist prangli loode ja kagu tulepaak costa rica riigipeade loend loetleb costa rica presidendid jattes valja perioodi 4 marts 1824 15 november 1824 kui costa rica kuulus keskameerika uhendriikide koosseisu ja valitsejateks olid costa rica provintsi juhid kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine voi korallidega kattunud madal voi allveesaar tallinna lahistel on meresoitjatele tuntud paljassaare riff ehk hulgekari el salvadori riigipeade loend loetleb el salvadori presidendid ja muud valitsejad parast riigi taielikku iseseisvumist keskameerika uhendriikidest valitsejaid 18211841 vaata keskameerika uhendriikide riigipeade loendist siin on loetletud elevandiluuranniku presidendid alates riigi iseseisvumisest 1960 aastal iba akronuum ingliskeelsest fraasist important bird areas ehk tahtsate linnualade projekt on projekt mille eesmark on valja selgitada tahtsamad lindude pesitsus ja talvitusalad ning randepeatuspaigad kogu maailmas ja organiseerida nende kaitset projekti algataja on looduskaitseorganisatsioon birdlife international eristatakse rahvusvahelise ja rahvusliku tahtsusega linnualasid eestis kaivitus tahtsate linnualade projekt eesti ornitoloogiauhingu juures 1991 aastal islandi riigipeade loend koosneb kahest tabelist kus on loetletud riigi valitsejad iseseisvusperioodil 9301262 ja alates taaniga personaaluniooni loomisest 1918 aastal aastatel 19401944 okupeerisid saart liitlasvaed mille komandorid on siin kirjas eraldi tabeli all linnud aves on keelikloomade klass selgroogsete alamhoimkonnast kellele on iseloomulik voime aktiivselt lennata nende keha on kaetud sulgedega ja esijasemed on moondunud tiibadeks lindude ninamik on arenenud nokaks neil puuduvad hambad hingamine toimub kopsudega esineb parempoolne aordikaar ja neljakambriline suda paljunemine toimub koorega munade abil linnud on valdavalt pusisoojased linde uurivat teadust nimetatakse ornitoloogiaks ja linnuuurijaid ornitoloogideks lindude eellased eraldusid keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest millisest diapsiidide ruhmast ja millal linnud tapsemalt alguse said pole selge kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse pikka aega valitsev seisukoht on olnud lindude parinemine dromeasauridae hulka kuulunud dinosaurustest viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hupotees lindude ja dinosauruste parinemisest uhtsest eellasest varastest diapsiididest viimase kasuks raagivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijasemete ja oletatavasti hingamiselundite ehituse erinevused ning teooria et suled olid diapsiidide primaarseks katteks ja soomused nende derivaadid esimeseks selgelt kaasaegsete lindude tunnustega ning ka paljude roomajalike tunnustega nagu hambad ja sormedega esijasemed fossiiliks on arheopteruks ajast umbes 160 miljonit aastat tagasi on ka teada palju talle lahedasi vorme naiteks rahona confuciornis arheopteruksist vanemaid lindude fossiile pole teada triiasest parineva vaga halvasti sailinud nn texase linnu rekonstruktsiooni peetakse enamasti ebakorrektseks kull aga parineb hilisemast ajast mitu huvitavat leidu kes meenutavad arheopteruksi ja dinosauruste vahevorme tegemist voib niisiis olla reliktidega nt unenlagia sinosauropteryx juba vaga lahedane kaasaegsetele lindudele oli vaid veidi hilisem 140 miljonit aastat tagasi liaoningornis nende leidude pohjal on varased linnud jagatud kaheks ruhmaks ornithurae liaoningornis laanelinnulised kalalinnulised ja kaasaegsed linnud neornithes ja sauriae arheopteruks confuciornis enanornithes patagopteryx jt kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba kriidi ajastul paljude molekulaarbioloogiliste andmete pohjal isegi varem ja elasid kriidi lopu valjasuremise hasti ule jargnev lindude susteem ei sisalda segase sustemaatilise kuuluvusega ja halvasti tuntud valjasurnud lindude ruhmi alamklass parislinnud neornithes maailmas on 2012 aasta seisuga kirjeldatud 10 064 nuudisaegset linnuliiki lindude kehaehitus on nende sarnase kohastumuse tottu lendamiseks moned on selle voime sekundaarselt ka kaotanud ja monofuleetilise paritolu tottu suhteliselt uhetaoline esijasemetest on arenenud tiivad keha on kaetud sulgedega ja on voolujooneline suled ei paikne mitte kogu kehal vaid lahtuvad konkreetsetest naha piirkondadest sulisvaljakud sulestik vahetub enamasti regulaarselt sulgimine ala ja ulalouga katab sarvainest nokk tanapaeva lindudel hambad puuduvad kulgemiseks maapinnal puudel voi mujal kasutatakse vaid tagajasemeid varbaid on enamasti neli kinnituvad jooksme kulge neist viimane on tavaliselt suunatud taha varvaste otstes on kuunised lindude skeletile on iseloomulik kergus ja jaikus luud on enamasti oonsad sisaldavad ohuruume selgroolulid on sadullulid uksikutel liikidel ka tagalohksed kaelalulisid on 1125 rinnalulisid 310 osalt kokku kasvanud nimmelulid monikord ka viimased rinnalulid koos ristluululidega ja esimeste sabalulidega on kokku kasvanud uhtseks liitristluuks sabalulid on lopus liitunud paranipuks kolju on esimese kaelaluliga kandeluli uhendatud uhe kuklaponda abil kolju sarnaneb mitmeti roomajate koljuga puudub silmakoobaste luuline vahesein esineb osaliselt liikuv ruutluu alaloualuu koosneb mitmest osast lindude koljud jaotatakse ehituse alusel kuude tuupi iidislougne lohislougne sidelougne harklougne lohissoormene ja umarsoormene kolju roietel esinevad nn konksjatked mis lisavad rinnakorvile jaikust abaluu on piklik kaarnaluu suhteliselt suur ja uhendatud rinnaluuga rinnaluul on koigile lennuvoimelistele liikidele iseloomulik suure rinnakiilu esinemine rangluud on kokku kasvanud uhtseks harkluuks tiiva pohiraskust kannavad tugevad ja kerged olavarreluu kuunarluu ja kodarluu kahe viimase sorme luud on kadunud randme luud on osaliselt liitunud randmekamblaluuks vaagnavootmes paiknevad tugevad puusaluud mis on kokku kasvanud liitristluuga niudeluudele kinnituvad poolliikuvalt suleluud pole alt omavahel uhendatud ja paraluud reieluud on suhteliselt keha sisemuses ja osalevad kondimisel vahe saareluu ja pindluu on kokku kasvanud saarekannaluuks kanna ja poialuud liituvad samuti omavahel andes uhtse jooksmeluu kannaliiges paikneb alles jooksmeluu ja varbaluude vahel lindude lihaseid jaotatakse monikord punasteks sarkoplasmarikkad aeglaselt tootavad ja valgeteks sarkoplasmavaesed kiiresti tootavad lihasteks voimsaimad lihased enamiku lindude kehas on lendamisega seotud suur rinnalihas tombab tiiba alla ja taha suurem ning rangluulihas tombab tiiba ette ja ules vaiksem koos moodustavad need lihased kuni 20 linnu keha massist selja lihased on vahe arenenud keerulises hingamissusteemis talitlevad roietevahelised lihased ja roiete tosturlihased suurendavad rinnakorvi mahtu ning kohu poiklihased vahendavad rinnakorvi mahtu seoses lendamisvoimega on lindudel sageli tarvis istuda korgetel ja kitsastel kohtadel naiteks puude okstel selleks on jala lihastel arenenud omaparane kohastumus jalas paikneb kaarlihas mis allpool polve laheb ule varbapainutajalihaseks istudes paindub jalg varbapainutajalihas tombub pingule ja tombab varbad konksu ilma et lind peaks selleks energiat kulutama samasugust funktsiooni taidab varvulistel varbapainutajalihas uksinda mis surutakse oma kareda pinnaga istumisel vastu koolustupe karedat pinda fikseerides nii varvaste haarde lindude narvisusteemi talitluses mangivad olulist rolli tingitud refleksid kuid instinktiivne kaitumine on enamasti siiski valitsev seljaajus esinevad laiad kaela ja nimmepaisumus nagu roomajatelgi suurim peaaju osa on otsaju milles paiknevad suured juttkehad instinktiivse kaitumise keskused ajumantel on ohuke ja ulaosas tihedas uhenduses juttkehaga haistesagarad on vaikesed lindude haistmismeel on nork vaheaju paikneb otsaju all ning sisaldab hasti arenenud taalamust ja hupofuusi viimase hormoonid on samuti olulised kaitumise mojutajad korgelt on arenenud ka keskaju seal paiknevad suured nagemissagarad samuti on keskaju tahtis liigutuste koordineerija ning votab vastu ka kuulmisaistinguid nagemine on enamikul lindudest umbritseva tajumisel juhtivaks meeleks paljud eriti roovlinnud on erakordselt terava nagemisega voi kohastunud nagema pimedas lindude silmi kaitsevad silmalaud millest liikuv on tavaliselt alumine samuti silma sisekuljelt algav pilkkile ka kuulmine on enamasti hea kuigi tajutavate helide sagedusvahemik pole lai teojuha keskkorvas on suhteliselt pikk ja talle annab helivonked trummikilelt edasi kuulmetulbake vaga suur on lindude vaikeaju mis on tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni keskus seega tahtis lendamisel piklikust ajust algab 12 paari peaajunarve lindudel on endokriinsusteemi kaudu olemas koik naarmed mis roomajatel maolistel inimestel jpt naiteks tanapaeva lindudel asendab hambaid nokk millega toitu kinni hoitakse voi toidu kuljest tukke nokitakse suljenaarmed on uldiselt hasti arenenud valja arvatud veelindudel keel on liikuv ja otsa poole sarvestunud soogitoru alaosas paikneb paljudel lindudel pugu pugus toimub toidu eelseedimine voi kogunevad sinna seedimatud jaagid roovlindudel mis hiljem valjutatakse rappetompudena magu jaguneb eespoolseks naarmemaoks ja tagapoolsemaks lihasmaoks naarmemaos toimub toidu pehmemate osade seedimine seedemahlade toimel lihasmagu on paksude ja lihaseliste seintega ning kokkutombumisvoimeline seal peenestatakse toidu kovemad osad paljud linnud neelavad ka kivikesi ja liivaterasid mis lihasmaos toidu purustamisele kaasa aitavad roovlindude lihasmagu on norgalt arenenud soolestik jaotub peen ja jamesooleks nende vahel asub veel uks kuni kaks umbsoolt peensool on suhteliselt pikk eriti taimtoidulistel liikidel jamesool on vordlemisi luhike ja teda tuhjendatakse sageli vajalik voimalikult vaikese kehakaalu sailitamiseks jamesool avaneb kloaaki lindude hingamiselundkond on efektiivseim selgroogsete seas hingetoru on pikk ja tugevdatud kohreliste rongastega kopsud on suhteliselt vaikesed kuid suure pinnaga molema kopsuga on uhendatud kuus ohukotti need on kaelaohukott rangluuohukott eesmine ja tagumine rinnaohukott ning kohuohukott rangluuohukotid on omavahel uhendatud tagumised ohukotid on otse uhendatud labi kopsu kulgeva hingetoru haruga peabronhiga sissehingamisel satub ohk koigepealt tagumisse rinnaohukotti ja kohuohukotti ohk kopsudest aga eesmistesse ohukottidesse valjahingamisel valjub kasutatud ohk eesmistest ohukottidest peabronhi kaudu kopsudesse aga satub varske ohk tagumistest ohukottidest enamikule lindudest on omane voime haalitseda kohas kus hingetoru kopsude suunas kaheks jaguneb paikneb lindudel nn laulukori see koosneb kolmest haalekilest mille asendit kontrollivad haalelihased eriti keeruliseks on laulukori arenenud no laulvatel lindudel lindude vaikevereringe toimub sudame ja kopsude vahel ja suur vereringe toimub ulejaanud keha ja sudame vahel on teineteisest taielikult eraldatud arteriaalse ja venoosse vere segunemist ei toimu suda on suur ja vere ringlus on suhteliselt kiire suda koosneb vasakust kojast paremast kojast vasakust ja paremast vatsakesest roomajate kahest aordikaarest on sailinud vaid parempoolne see saab alguse vasakust sudame vatsakesest temast hargnevad enne paremale poordumist veel unearterid mis varustavad verega pead ja esijasemetesse suunduvad rangluuarterid aordikaar suundub ise aordina tahapoole ning hargneb paljudeks keha varustavateks arteriteks venoosne veri keha eesosast saabub kahe eesmise oonesveeni kaudu paremasse sudame kotta sinna suubub ka tagantpoolt tulev paaritu tagumine oonesveen tagumine oonesveen saab verd neerude kaudu keha tagaosast ja reieveeni kaudu jalgadest neerudesse satub veri kahest neeru varativeenist mis algavad kaudaalsest oonesveenist paremasse kotta saabunud veri liigub edasi paremasse vatsakesse kust ta pumbatakse kopsuarterite kaudu kopsudesse kopsudest liigub veri kopsuveenide kaudu tagasi vasakusse kotta punased verelibled on vaikesed tuumaga ja piklikud ehituselt arengult ning kulgemiselt meenutab lindude immuunsusteem paljuski roomajate ka maoliste teiste imetajate ka inimese immuunsusteemi lindude lumfisusteem koosneb pornast fabriciuse paunast lumfisoontest ning vastavatest kudedest rakkudest ja hormoonidest suured veresooned on pea koikjal umbritsetud lumfoidkudelumfoidkoega kuid lumfiklapid leiduvad peamiselt suuremate veenide suudmetes lumfisolmede asemel on pulseerivad lumfisudamed ehk lumfiklapplumfiklapid fabriciuse paun bursa cloacalis mis paikneb kloaakkloaagi piirkonnas naha all imetajatel teadaolevalt puudub lindude neerud on suhteliselt suured eriti veelindudel ja lamedad harilikult kolmesagaralised tuubilt on nad jarelneerud looteeas esinevad veel keskneerud millest kujunevad taiskasvanute neerud ja isaste munandimanusraiamanused kusejuhad valjuvad otse kloaaki kusepois puudub neerud talitlevad vaga efektiivselt ja vesi imetakse uriinist peaaegu taielikult tagasi uriin on hulgaliselt kusihapet sisaldav valge pudel mass piltstraussenei bmkjpgleftthumblinnupojad arenevad munas lindude sigimine toimub kova kaltsiumkarbonaatkaltsiumkarbonaadist munakoorkoorega munade abil isase suguaparaat koosneb kahest kohuoones neerude juures paiknevast raigraiast mis sigimisperioodil oluliselt suurenevad raigades valminud spermatosoidseemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaakkloaagini hanelisedhanelistel ja jaanalinnulisedjaanalindudel paikneb kloaagis veel valjasopistatav suguti enamikul lindudest see aga puudub voi peaaegu puudub emaste sugurakke toodab samuti kohuoones paiknev munasari enamikul lindudel esineb vaid uks vasakpoolne munasari papagoilisedpapagoilistel ja pistrikulisedpistrikulistel aga kaks valmivad munarakkmunarakud liiguvad munasarjast munajuhasse mille esimeses pooles eritatakse munaraku umber valkvalguline kest munavalge jargnevas kitsamas munajuha osas tekib munavalgele umber nahkkest munajuha viimases osas seda nimetatakse ka emakasemakaks moodustatakse munale mineraalne koor ja sageli pigmenteeritakse see pinnalt munajuha avaneb kloaaki muna ehituse ja lindude lootelise arengu kohta tapsemalt vt muna ja linnu areng lindude fusioloogiafusioloogilised eriparad on paljuski seotud nende lennuvoime ja pusisoojasuspusiva temperatuurkehatemperatuuriga pusiva kehatemperatuuri hoidmiseks on vajalik intensiivne ainevahetus ka touseb lennates seoses suure energiaenergiakuluga lindude ainevahetuse kiirus mitukummend korda ka lindude sudametegevus on kiire eriti vaiksematel liikidel rahuldamaks keha suurt hapniku ja toitainetetarvidust keha temperatuur on uldiselt korge tavaliselt 3945 c emastel enamasti veidi korgem kui isastel pusivat kehatemperatuuri aitab sailitada halva soojusjuhtivusega sulestik liigsest soojusest vabaneda aitab peamiselt soojusvahetus hingaminehingamisel moned linnud voivad alajahtumisel ajutiselt letargiasse langeda koolibrilasedkoolibrid ja paasulasedpaasukesed sel juhul vordsustub kehatemperatuur valistemperatuuriga lindude lammastiku ainevahetuse loppsaadus on vesivees lahustuminelahustumatu kusihape kuna munas viibival linnu loodelootel puudub voimalus jaakaineid keskkonda eritada saavad nad nii ohutult koguneda enamik linde on paevase eluviisiga kuid moned oosorrilisedoosorrilised kakulised on ka oise eluviisiga pilthemiphaga novaeseelandiae kapiti island8jpgthumbrightuusmeremaa tuvi linnud on levinud vaga erinevates okoloogiaokoloogilistes tingimustes tanu oma lennuvoimele korgelt arenenud fusioloogiale ja narvisusteemile pole lindude levikut piiravateks peamisteks teguriteks mitte madalad voi korged temperatuurid veekogud ega suured korgused vaid toidu kattesaadavus kokku arvatakse linde olevat ligikaudu 100 miljardit isendit lindude erinevate ruhmade toitumine on mitmekesine koige rohkem esineb taimtoidulisi linde kakulised ja pistrikulised vanem nimetus kullilised on aga valdavalt roovtoidulised lindude kaitumine voib olla usna keeruline sageli esinevad linnud vaiksemate seltsing bioloogiaseltsingute voi suuremate parvedena lindude omavahelises kommunikatsioonis on pohiroll haalitsusel kuid ka visuaalsetel markidel sigimisel pesitsemine moodustavad linnud sageli pusivaid paare munade kaitseks ehitatakse enamasti linnupesapesa munadele arenemiseks vajaliku pusivalt korge temperatuuri tagamiseks soojendavad linnud neid oma kehaga hauduminehauvad suur osa liike hoolitseb poegade eest ka parast nende koorumist kauem nn pesahoidjad linnud voi vahemat aega nn pesahulgajad linnud enamus parasvoodeparasvootme ja kulmemate alade linde votavad ebasoodsa aastaaja uleelamiseks ette pikemaid voi luhemaid randeid nn randlinnud mitte randavaid linde nimetatakse paigalinnudpaigalindudeks pohjalikumalt vt lindude ranne paljud linnud aitavad kaasa taimede levimisele kandes laiali nende seemeseemneid linnud on vaga tundlikud puuliikide ja metsa vanuse suhtes inimene on ammustest aegadest tegelnud lindude kuttimisega tarvitamaks nende liha toiduks voi sulg bioloogiasulgi ehetena ja soojust hoidvate voodritena palju lindude liike on koduloomadkodustatud toiduks tarvitatakse ka lindude mune mitu linnuliiki on muutunud inimkaaslejateks nt kodutuvi koduvarblane monesid peetakse nende kauni valimuse tottu puurilindudena tanu oma pollumajanduslikule tahtsusele on kodukana valitud uheks molekulaarbioloogia mudelorganismiks mugavaks uurimisobjektiks on ta ka embruoloogiaembruoloogidele inimesele on veel kasulik merelindude valjaheide guaano mida kasutatakse vaetisena lind reageerib rongile kui see on 60125 meetri kaugusel kategoorialinnud linnud eesti lindude sustemaatiline nimestik on eesti ornitoloogiauhingu juurde kuuluva eesti linnuharulduste komisjoni peetav eesti vabariigi territooriumil kindlaks tehtud lindude nimestik iirimaa riigipeade loend loetleb iirimaa riigipaid alates iseseisvuse valjakuulutamisest 1919 aastal ulmekirjandus ehk teaduslikfantastiline kirjandus on ilukirjandus mis kasutab fantastilist ainestikku ulmekirjandust piiritletakse ja liigitatakse samal alusel nagu ulmet uldse et ulme on levinud eeskatt kirjanduses ja filmikunstis ning filmikunst on suhteliselt noor siis ulme tekkelugu tahendabki ulmekirjanduse tekkelugu tavaliselt jagatatakse ulmekirjandus kolme suurde ruhma teadusulmeks science fiction imeulmeks fantasy ja oudusulmeks horror teleportatsioon on esemete vaga kiire transport voi liikumine uhest kohast teise enamasti peetakse teleportatsiooni all silmas transporti mille puhul edastatakse ainult informatsiooni mille pohjal teises kohas valmistatakse eseme koopia teaduslikus fantastikas motteeksperimentides ja fuusikaliste katsete puhul on teleportatsiooni all tavaliselt moeldud esemete reaalselt seni elementaarosakeste ulekandmist uhest kohast teise protseduuri abil mis holmab eseme kohta kaiva informatsiooni kodeerimist informatsiooni ulekandmist teise asukohta naiteks raadiosignaalina ja algse eseme koopia valmistamist sihtkohas fuusikas on tegeldud kvantteleportatsiooniga teleportatsiooni kasutamisel inimeste transpordiks on palju lahendamata tehnilisi ja filosoofilisi probleeme pole selge kuidas inimese keha nii tapselt kirjeldada et seda oleks voimalik rekonstrueerida samuti pole selge kas inimese lammutamine uhes kohas ja taaskokkupanemine teises kohas tekitab tunde et elu sujuvalt jatkub probleemid on paljuski samalaadsed nagu vaimuulekande puhul pole selge kas inimese kopeerimine nouab tapse kvantoleku reprodutseerimist samuti pole selge kas see nouab kvantteleportatsiooni mis eeskuju paratamatult lammutab voi piisab makroskoopilistest mootmistest mittelammutava variandi puhul valmistatakse eeldatavasti iga teleportatsiooni puhul uus koopia kusjuures teleportatsiooni kogeb ainult koopia seesugusel tehnoloogial oleks ka muid rakendusi naiteks virtuaalmeditsiin salvestatud andmete muutmine et valmistada koopia mis on originaalist parem rand tulevikku koopia valmistamine aastaid parast informatsiooni salvestamist ja varukoopiad hiljuti salvestatud informatsiooni pohjal koopia valmistamine kui originaaliga on juhtunud onnetus religioosses okultistlikus ja esoteerilises kirjanduses tahendab teleportatsioon inimese voi eseme hetkelist liikumist uhest kohast teise uleloomulikul voi paranormaalsel viisil naiteks apostlite tegude raamatus 83940 raagitakse kuidas parast etioopia eunuhhi kuninganna varanduse valitseja ristimist haaras issanda vaim filippuse ja eunuhh ei nainud teda enam kuid ta laks oma teed edasi roomuga aga filippus leiti asdodist buddha olevat teleportatsiooni teel kandunud indiast sri lankale frederick carlton lewis sundinud 1 juulil 1961 alabama osariigis on usa kergejoustiklane ta on tulnud 9 korda olumpiavoitjaks ja voitnud 10 olumpiamedalit tema huudnimi on king carl kuningas carl carl sundis kahe kergejoustikutreeneri kolmanda pojana ta kasvas ules new jersey osariigis willingboro alevis philadelphia lahedal kus tema isa bill oli kehalise kasvatuse opetaja carlil olid vanemad vennad cleve ja mack ning ode carol lewis tema ema neiupolvenimega evelin laweler oli endine kergejoustiklane kelle parim tulemus oli 1951 saadud 6 koht panameerika mangudel 80 m tokkejooksus 13aastaselt hakkas carl osa votma kaugushuppe ja sprindivoistlustest 15aastaselt hakkas carl kiiresti kasvama ning huppeliselt paranesid tema tulemused kaugushuppes 15aastaselt huppas ta 726 16aastaselt 785 ja 17aastaselt joudis ta jesse owensi omaaegsete rekordnumbriteni 813 carl lewise esimene suurem rahvusvaheline voistlus oli 1979 aasta panameerika mangud kus ta sai kaugushuppes 3 koha 1981 voitis lewis 100 m jooksu ja kaugushuppe nii ncaa ulikoolide kui ka usa meistrivoistlustel seda oli varem suutnud ainult jesse owens 1980 valiti ta usa olumpiavoistkonda et aga usa 1980 aasta suveolumpiamange boikoteeris ei saanud lewis osaleda jargmistel hooaegadel olid tal hooaja maailma parimad tulemused 100 m jooksus ja kaugushuppes lewise esimene tahetund saabus 1983 aastal koigepealt voitis carl juunis usa meistrivoistlustel 100 ja 200 m jooksu ning kaugushuppe seda oli viimati suutnud malcolm ford 1886 aastal kaks kuud hiljem voitis carl helsingis esimestel kergejoustiku mmvoistlustel kuldmedali 100 m jooksus kaugushuppes ja 4100 m teatejooksus 1984 aasta suveolumpiamangudel los angeleses tuli lewis olumpiavoitjaks 100 m jooksus 200 meetri jooksus kaugushuppes ja 4100 m teatejooksus korrates jesse owensi saavutust 1936 aasta suveolumpiamangudelt 1987 aasta kergejoustiku maailmameistrivoistlustel roomas voitis lewis nagu eelmistelgi mmvoistlustel kuldmedali 100 m jooksus kaugushuppes ja 4100 m teatejooksus 1988 aasta suveolumpiamangudel tuli lewis 100 m jooksu voitjaks parast ben johnsoni diskvalifitseerimist dopingu tarvitamise tottu 200 m jooksus sai ta kaasmaalase joe deloachi jarel hobemedali 4100 m jooksu meeskond diskvalifitseeriti reeglitevastase teatepulgavahetuse tottu kaugushuppe voitis lewis raskusteta parast 1988 aastat hakkas lewise ulekaal sprindis kahanema kuid kaugushuppes olid tal endiselt suureparased tulemused 1991 aasta maailmameistrivoistlustel tokyos jai ta aga alla kaasmaalasele mike powellile sealjuures uletasid molemad robert beamoni legendaarse rekordi 1968 aastast 1992 aasta suveolumpiamangudel barcelonas voitis ta powelli tulles kolmandat korda jarjest kaugushuppe olumpiavoitjaks 4100 m teatejooksus jooksis ta viimases vahetuses ja toi usale kulla jargmistel aastatel lewisel suuri voite ei olnud 1996 kui ta oli 36aastane tousis ta kaugushuppes jalle korgvormi 1996 aasta suveolumpiamangudel tuli ta neljandat korda jarjest kaugushuppe olumpiavoitjaks enne teda olid neljadel olumpiamangudel voitnud ainult alfred oerter kettaheites 19561968 ja paul elvstrm purjetamises 19481960 seejuures voitsid lewis ja oerter uhel ja samal voistlusalal elvstrm voitis kahel erineval voistlusalal kui lewis oleks paasenud 4x100 m teatejooksu meeskonda oleks ta voitnud kumnenda olumpiakulla joudes ette kaasmaalasest ray ewryst ning saades koige edukamaks meesolumpiavoistlejaks carl lewis on voitnud tiitlivoistlustel 17 kuld 2 hobe ja uhe pronksmedali ning pustitanud kokku 16 vali ja sisemaailmarekordit 1987 aastal salvestas carl lewis koos bandiga carl lewis and the electric storm singli break it up parast atlanta olumpiamange loobus lewis voistlemisest praegu tegutseb ta naitlejana lewis kuulub iaafi kuulsuste halli jesse owens oieti james cleveland owens 12 september 1913 danville alabama 31 marts 1980 tucson arizona oli usa kergejoustiklane neljakordne olumpiavoitja nime jesse sai ta esimesel koolipaeval kui opetaja sai valesti aru poisi oeldud initsiaalidest jc teda on kutsutud ka eebenipuust antiloobiks jesse sundis prugivedaja pojana ja orja pojapojana ta oli henry owensi neljast pojast ainus kes ei abistanud isa puuvillapoldudel olles selleks liiga haiglane kopsupoletik kordus igal talvel ja tihti tundus et ta ei naegi enam jargmist kevadet kord oli jesse terve nadala teadvuseta kui ta sai 9aastaseks kolis perekond clevelandi kus jesse tootas bensiini ja maiustustemuujana 19aastasena palvis jesse treenerite tahelepanu tuule toetusel jooksis ta 100 m maailmarekordit kordava ajaga 103 clevelandi korgema tehnikakooli treener charly riley jalgis tahelepanelikult jesse arengut ja ennustas et peagi loob uus tousev taht koik rekordid 1934 sai owensist ohio ulikooli tudeng kui ta oli pustitanud korgkoolide rekordi 100 ja 220 jardi jooksus ning kaugushuppes tehti talle pakkumisi 28 korgkoolist kuid owens eelistas jaada ohio osariiki uliopilasena tootas ta liftipoisina ja hiljem osariigi seadusandliku kogu jooksupoisina 25 mail 1935 toimus usas michigani osariigis sundmus mis on spordiajalukku lainud kui ann arbori ime ameerika sportlane jesse owens pustitas ann arboris tunni aja jooksul kolm uut maailmarekordit kell 1515 startis ta 100 jardi jooksus voiduaeg 94 oli maailmarekordi kordamine kell 1525 asus owens kaugushuppe hoovoturajale ta otsustas voistkonna huvides sooritada vaid uhe huppe sest selg oli veidi haige enne hupet kais ta vaatamas jaapanlase chuhei nambu maailmarekordi 798 joont mille kohtunikud olid tahistanud et joon kaugelt silma paistaks pani jesse sellele taskurati hupe onnestus ja tulemuse 813 teatavaks tegemine vallandas ovatsiooni esimese sportlasena maailmas oli jesse owens hupanud ule 8 meetri rekord pusis loomatuna tervelt 25 aastat ja 79 paeva kuni ralph boston selle lopuks 1960 aastal uletas kell 1545 oli owens 220 jardi jooksu stardis jooks toimus sirgrajal jesse aeg 203 uletas kehtiva maailmarekordi nii 220 jardi kui ka 200 m distantsil kell 1600 owensi soolo jatkus start anti 220 jardi tokkejooksuks voitis taas jesse aeg 226 oli jallegi parem kehtivast maailmarekordist nii jardi kui meetridistantsil nii sai jesse owensist enne berliini olumpiamange peafavoriit mitmel alal berliini olumpiamangudel 1936 aastal voitis jesse esimese kuldmedali 3 augustil toimunud 100 m jooksu finaalis tulemusega 103 mis oli uhtlasi olumpiarekord jargmisel paeval oli owens voistlustules kaugushuppes tema pearivaal oli saksamaa au ja uhkus lutz long kellelt loodeti palju lopptulemuseks aga oli owens 806 ja long 787 5 augustil voitis owens 200 m jooksu ulivoimsalt uue olumpiarekordiga 207 hobemedali saanud matthew robinson jai maha 04 sekundiga parast owensi voitu 200 meetris kusiti treenerilt lawson robertsonilt kas jesse pannakse 4100 m teatejooksumeeskonda sest nadal varem oli kindel et sinna kuuluvad sam stoller marty glickman frank wykoff ja foy draper mehed olid treeninud juba ka teatepulga uleandmist robertson vastas owensil on juba kullalt kuulsust kuldmedaleid ja tammepargi nii et ta voib neist kaua aega ara elada vahemalt glickman stoler ja wykoff olid kindlalt meeskonnas neljas mees pidi olema kas foy draper voi ralph metcalfe jooksupaeva hommikul teatas treener glickmanile ja stollerile et nad on meeskonnast valja arvatud ning neid asendavad owens ja metcalfe pohjuseks oli asjaolu et glickman ja stoller olid juudid aga hitler vihkas juute veelgi rohkem kui neegreid nii sai owens kuldmedali ka teatejooksus usa nelik lopetas maailmarekordiga 398 jattes teiseks itaallased keda voideti tervelt 13 sekundiga voiduaeg pusis maailmarekordina kakskummend aastat 1936 aastal utles jesse owens uhele londoni reporterile ma lasksin oma jalgadel voimalikult vahe puudutada maapinda niipea kui maandusin kargasin kohe ules tagasi mu jalad on ainult murdosakese ajast jooksurajal berliini olumpiamangutelt kodumaale naasmine kujunes owensile muinasjutuliseks koik ajalehed olid tais tema pilte tema auks korraldati pidulikke paraade new yorgis ja clevelandis ometi ei kutsutud teda valgesse majja usa president franklin delano roosevelt ei saatnud talle isegi onnitlustelegrammi owensit solvas ka amatoorsportlaste liit kes varsti karistas teda keeldumise eest jooksmast rootsis milleks ta polnud uldse nousolekut andnud liit ei andnud talle ka sullivani auhinda mille sai iga aasta parim usa amatoorsportlane 1935 mil jesse owens pustitas kuus maailmarekordit anti auhind golfimangijale lawson little ile 1936 mil owens voitis neli olumpiakulda laks sullivani auhind glenn morrisele olumpiavoitjale kumnevoistluses parast olumpiamange oli jesse palgaline kaastooline presidendikandidaat alf landoni juures kui landon valimised kaotas palgati owens 130 dollari eest kuus clevelandis spordiinstruktoriks sellest ei jatkunud perekonna toitmiseks siis pakuti talle voidujooksu hobustega jesse sai algul raevukrambid kuid muud polnud tal valida nii jooksiski berliini kangelane demonstratsioonetendustel voidu hobuste koerte ja mootorratastega ta tudines sellest ja poordus tagasi spordiinstruktori ameti juurde 1968 asus owens usa olumpiakomitee poolele voitluses sojakate mustanahaliste sportlastega ja kirjutas 1970 raamatu mustad motted milles arvustas rassivaenu 1972 avaldas ta oma teise raamatu pealkirjaga ma olen muutunud kus ta oma varasemast kriitikast taganes parast 35 aastat kestnud suitsetamist pakk sigarette paevas suri james cleveland owens 31 martsil 1980 arizona osariigis tucsonis kopsuvahki owens kuulub iaafi kuulsuste halli algprintsiip on aristotelese opetuse jargi enesestmoistetav vaide mis voetakse koos teiste algprintsiipidega toestamisel eelduseks algprintsiipi ei ole voimalik toestada tanapaevane aksioomi moiste holmab ka algprintsiibi moiste termin kreeka keeles horos ladina keeles terminus inglise keeles term on traditsioonilises loogikas propositsiooni predikatsiooni otsustuse pohikomponent horos ja terminus tahendavad aarmine voi piir aristotelese jargi ei ole termin ise toene ega vaar nii propositsiooni alguses kui ka lopus on uks termin neid seob jaatuse voi eituse akt aristotelesel on termin lihtsalt asi propositsiooni osa portroyali loogikas on termin psuhholoogiline entiteet idee voi moiste john stuart millil on ta sona ukski neist tolgendustest ei ole tanapaeva loogika seisukohast paris rahuldav kui me vaidame et miski on ukssarvik siis me ei vaida midagi millegi kohta propositsioon koik kreeklased on inimesed ei utle et kreeklaste ideed on inimeste ideed ega seda et sona kreeklased on sona inimesed propositsiooni ei saa koostada reaalsetest asjadest ega ideedest kuid terminid ei ole ka tahenduseta sonad see probleem ei ole lopuni lahendatud toestus on arutlus mis naitab mingi propositsiooni toesust aristotelese jargi on toestus deduktiivne sullogism mille eeldused on enesestmoistetavad teaduses peavad aristotelese jargi koik vaited olema toestatud fuusikas keemias ja paljudes muudes loodusseadusi uurivates teadustes kasutatakse paljude asjade uurimisel katseeksituse meetodit mille abil saab kull toendada aga mitte toestada matemaatikas kasutatakse antiikajast peale teoreemide toestamist algul moisteti toestamise lahtekohaks olevaid aksioome ja postulaate enesestmoistetavana tanapaeva matemaatikas voib aksoome suvaliselt valida mistottu toestus taandub jareldumise kindlakstegemisele matemaatilises loogikas uurib toestusi toestuste teooria monikord moeldakse toestamise all ka veenvat pohjendamist toestamise voi toendamise kaigus saab hupoteesist teooria deduktiivne toestus on suunatud uldiselt uksikule naidatakse et vaide kehtib terve hulga kohta millesse kuulub otsitav element naide toestada et arv 345345 jagub 1001ga selleks toestatakse et iga 6kohaline arv mille esimesest 3 numbrist moodustatud arv vordub viimasest 3 numbrist moodustatud arvuga jagub 1001ga ja naidatakse et 345345 on samasugune arv induktiivne toestus on suunatud uksikult uldisele naidatakse et vaide kehtib iga hulga elemendi kohta ja jareldatakse et see omadus on hulgale omane naide toestada et loch nessi koletist pole olemas selleks kammiti kogu jarv sonaritega labi ja leiti et selles pole uhtki vahemalt hulgesuurust elukat induktiivseid toestusi kasutatakse praktikas harva sest ei saa toestada et koik objektid on ules leitud naiteks kaua peeti toeseks vaidet koik luiged on valged kuni austraaliast leiti musti luiki rekursiivne toestus kasutab toestuskaigus iseennast toestus koosneb kahest osast esiteks erijuhu toestamine naidatakse et vaide kehtib mingi konkreetse n korral teiseks uldjuhu toestamine naidatakse et kui vaide kehtib n korral siis kehtib ta ka n 1 korral naide toestada et iga kumnest suurema arvu faktoriaal lopeb 00ga algul naidatakse et 10 lopeb 00ga ja siis naidatakse et n1 lopunullide arv ei ole vaiksem n lopunullide arvust aru saksa keeles verstand vene keeles on kitsamas mottes erinevalt moistusest inimese voime omada moisteid ja teha otsustusi aru on voime asju vaimselt uhtsuses haarata moodustada adekvaatseid moisteid oigesti abstraheerides ning teha otsustusi see on voime asju vorrelda ja analuusida ning moistetest ja sonadest aru saada nende tahendust teada laiemas tahenduses voidakse aru vastandada meelelisusele ning moelda selle all motlemisvoimet intellekti uldse selles artiklis on juttu arust kitsamas tahenduses ning sona ja moiste eelkaijatest antiik ja keskaja filosoofias sona tahendus on filosoofia ajaloos muutunud antiik ja keskaegses filosoofias ei ole sonadel aru ja moistus uksuheselt kreeka ja ladinakeelseid vasteid sonal aru on jarjepidevus sonaga intellectus ja sonal moistus sonaga ratio kuid sonade tahendused ei pruugi vastavuses olla moistus ratio oli algselt arust madalam tunnetusvoime uusaja filosoofias levis aru pidamine moistusest madalamaks voimeks aristotelese jargi on aru nous hinge korgeim osa mis on omane ainult inimesele aru votab endale mingi asja vormi intelligeerib seda asja ilma et ta votaks endasse selle asja substraadiks olevat mateeriat john lockeil on aru understanding motlemisvoime george berkeleyl on vaim aru niivord kui ta tajub ideesid leibnizil on aru voime omada aredaid ideid reflekteerida ja dedutseerida ehrenfried walther von tschirnhausil on aru intellectus voime midagi moista ja vastupidist mitte moista christian wolffil on aru voime asju aredalt ette kujutada voime voimalikku aredalt ette kujutada gottfried ploucquet maaratleb nii aru intellectus seisneb jous mitut asja nonda kaeda et uks kujutub teises voi teisest ehk on joud endas mitut ideed uhendada christian august crusius maaratleb kogu joudu moelda uhes vaimus nimetatakse kokkuvoetult aruks johann georg heinrich federi jargi on aru voime uldmoisteid haarata ja aredalt ette kujutada ernst platneri jargi on aru tunnetusvoime niivord kui ta tunnustab moistete all ettekujutusi paul henri thiry dholbachil on aru entendement voime margata apercevoir nii valiseid objekte kui ka iseennast ning olla nende poolt modifitseeritud jeanbaptisterene robinet maaratleb aru on voime margata objekti omada temast ideed intellektuaalse narvi raputuse labi immanuel kant vastandab aru meelelisusele kui aktiivse vaimutegevuse tunnetuse spontaansuse voime ettekujutusi ise esile kutsuda aru on voime moelda meelelise kaemuse eset voime otsustusi teha moistete otsustuste ja reeglite voime reflekteerimisvoime aru produtseerib moisteid ning on kategooriate allikas aru on kategooriate vahendusel koigi kogemuste formaalne ja sunteetiline printsiip aru on reeglite voime ta on alati ametis nahtumuste labikammimisega durchzuspahen kavatsusega neis mingit reeglit avastada nii saab arust looduse seadusandlus apertseptsiooni uhtsus kujutlusvoime sunteesi suhtes on aru ja seesama uhtsus kujutlusvoime transtsendentaalse sunteesi suhtes on puhas aru johannese evangeelium luhend jh on piibli uue testamendi kaanonis neljas raamat mis sisaldab jeesus kristuse opetusi viimse ohtusoomaja seadmise kohtumoistmise surma ja ulestousmise kohta johannese evangeeliumile eelneb luuka evangeelium ja jargnevad apostlite teod johannese evangeelium on uues testamendis ainus gnostiline evangeelium traditsiooni jargi on evangeeliumi autoriks apostel johannes johannese evangeelium on kirjutatud koinees vanimal seni leitud uue testamendi pargamendil on sailinud kirjakohad johannese evangeeliumist kardinal stephen langton jagas evangeeliumi 21 peatukiks johannese evangeeliumis asub piibli luhim salm johannese evangeelium on kreeka keeles kata ioannen johannese jargi vulgatas on evangeelium kui evangelium secundum ioannem evangeeliumi autor on traditsiooni jargi apostel johannes evangeeliumis jaab autor anonuumseks ja autori kohta oeldakse tema on see junger kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud ja me teame et tema tunnistus on oige alates 19 sajandist on eriti saksa teoloogid hakanud kahtlema johannese autorluses nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sundmustest kumneid aastaid hilisemaks teoloog ferdinand christian baur vaitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160 aasta ent 1934 avaldas colin h roberts 2 sajandi esimesse poolde dateeritud kaekirjaga papuurusetuki mis sisaldab salme johannese evangeeliumist kuigi moned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud voimalikuks kasikirja nii tapset dateerimist on tanapaeval uldtunnustatud et papuurus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat uue testamendi teksti ja uhtlasi on tegu tugeva argumendiga johannese autorluse toestuseks evangeeliumi eesmark kristlastele on et te usuksite et jeesus on kristus jumala poeg ning et teil uskudes oleks elu tema nimes evangeelium on lakitatud kristlastele traditsiooni jargi elas apostel johannes elu lopus efesoses mida vaidab ka papias efesos oli suurim kristlaste kogudus parast jeruusalemma havitamist 70 aastal traditsiooni jargi on johannese evangeelium kirjutatud efesoses 90 aasta paiku johannese evangeelium koosneb 21 peatukist mis jagunevad 879 salmiks evangeeliumi jagas peatukkideks kardinal stephen langton 13 sajandil ja salmideks robert estienne 1551 johannese evangeelium algab proloogiga salmist jh 16 algab jutustus mis koosneb kahest osast 12 peatukiga loppevas esimeses osas raagitakse jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest ristija johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lopuni teises osas raagitakse jeesuse tegevusest tagasitombununa lahemate opilaste ringi tema kannatusest ja ristiloomisest ning ilmumisest jungritele parast ulestousmist johannese evangeelium on kolmest ulejaanud evangeeliumist erinev teistel nn sunoptilistel evangeeliumidel on palju uhist teksti ning nad raagivad jeesuse elust palju rohkem seevastu johannese evangeelium rohutab poja mustilist vahekorda isaga ning usklike mustilist vahekorda lunastajaga ning raagib puhast vaimust kui lohutajast troostijast samuti paneb johannes rohku kristlasi iseloomustavale armastusele et selgitada miks jeesus kristus pidi inimeste pattude eest surema evangeeliumi jargi oli jumala armastus jeesuse motiiviks inimkonna lunastamisel johannes naitab jeesuse inimlikkust jeesus kristus on jumalinimene inimene jouab paasteni teadmise labi et jeesus on kristus johannese evangeeliumile on ette heidetud et selle moned kirjakohad on juudivaenulikud ning on sellistena kujundanud paljude kristlaste suhtumist juutidesse teoloog peeter roosimaa on viidanud rudolf schnackenburgile kes toob esile johannese evangeeliumi autori ja variseerlikrabiinliku juutluse vastasseisu eelkoige seoses puhakirja eriti seadusega georg mulleri jutlustest 17 sajandi algusest on sailinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad johannese evangeeliumist tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 wastses testamendis kui se ewangelium sest pohast jahnist ulleskirjotetu 1694 muncheni kasikirjas on kiri pealkirjastatud ewangelium puhha johannesest ulleskirjotud ja 1739 piiblis ewangelium puhhast joannessest ulleskirjotud johannese evangeelium 14 on johannese evangeeliumi 14 peatukk 1 teie suda argu ehmugu uskuge jumalasse ja uskuge minusse 2 minu isa majas on palju eluasemeid kui see nonda ei oleks kas ma siis oleksin teile oelnud et ma lahen teile aset valmistama 3 ja kui ma olen lainud ja teile aseme valmistanud tulen ma jalle tagasi ja votan teid kaasa enese juurde et teiegi oleksite seal kus olen mina 4 ja kuhu mina lahen sinna te te teate teed 5 toomas utles talle issand me ei tea kuhu sa lahed kuidas me siis voime teada teed 6 jeesus utles talle mina olen tee ja tode ja elu ukski ei saa minna isa juurde muidu kui minu kaudu 7 kui te oleksite tundnud mind siis te tunneksite ka mu isa nuud te tunnete teda ja olete teda nainud 8 filippus aga utles talle issand naita meile isa ja me jaame rahule 9 jeesus utles talle nii kaua aega olen ma teie juures ja sa ei ole mind veel ara tundnud filippus kes on nainud mind see on nainud isa kuidas sa siis utled naita meile isa 10 kas sa ei usu et mina olen isas ja isa on minus neid sonu mida ma teile utlen ei raagi ma iseenesest vaid isa kes asub minus teeb oma tegusid 11 uskuge mind et mina olen isas ja isa on minus kui te ei usu muu parast siis uskuge mu tegude tottu 12 toesti toesti ma utlen teile kes usub minusse see teeb neidsamu tegusid mida mina teen ja teeb nendest hoopis suuremaid sest mina lahen isa juurde 13 ja mida te iganes palute minu nimel seda ma teen et isa saaks kirgastatud pojas 14 kui te midagi minult palute minu nimel siis ma teen seda 15 kui te armastate mind siis pidage mu kaske 16 ja ma palun isa ja ta annab teile teise lohutaja et tema oleks teiega igavesti 17 toe vaimu keda maailm ei saa votta vastu sest ta ei nae teda ega tunne teda ara teie tunnete tema ara sest ta jaab teie juurde ja on teie sees 18 ma ei jata teid orbudeks ma tulen teie juurde 19 veel pisut aega ja maailm ei nae mind enam aga teie naete mind sest mina elan ja ka teie peate elama 20 sel paeval te tunnete ara et mina olen oma isas ja teie minus ja mina teis 21 kellel on minu kasud ja kes neid peab see ongi see kes armastab mind aga kes armastab mind seda armastab mu isa ja mina armastan teda ning naitan talle ennast 22 talle utles juudas mitte juudas issand mis see on et sa naitad ennast ainult meile ja mitte maailmale 23 jeesus vastas talle kui keegi armastab mind kull ta peab minu sona ja minu isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde 24 kes mind ei armasta ei pea mu sonu ja sona mida te kuulete ei ole minu vaid isa sona kes minu on saatnud 25 seda ma olen teile raakinud teie juures viibides 26 aga lohutaja puha vaim kelle isa saadab minu nimel tema opetab teile koik ja tuletab teile meelde koik mida mina teile olen oelnud 27 rahu ma jatan teile oma rahu ma annan teile mina ei anna teile nonda nagu maailm annab teie suda argu ehmugu ega mingu araks 28 te kuulsite et ma utlesin teile ma lahen ara ja tulen tagasi teie juurde kui te mind armastate kull te siis roomustate et ma lahen isa juurde sest isa on suurem kui mina 29 ja nuud ma olen teile seda oelnud enne kui see sunnib et te usuksite kui see sunnib 30 ma ei raagi enam teiega palju sest maailma vurst tuleb ja tal ei ole mingit voli minu ule 31 vaid et maailm saaks aru et mina armastan isa ja teen nonda nagu isa mind on kaskinud touske laki siit minema metafuusika on aristotelese teos mis on pandud tema markmetest voi loengute kasikirjadest kokku mitusada aastat parast tema surma aristoteles ise pole kunagi kirjutanud sellise pealkirjaga teost pealkiri tuleneb asjaolust et kogutud teoste valjaandjad paigutasid tekstid mis ei mahtunud toona traditsiooniliste filosoofia jaotiste loogika eetika ega fuusika alla parast kirjutisi ta meta mis kasitlesid fuusikat ta physika need ulejaanud kirjutised mis esitasid esimest filosoofiat kui teadust olevast kui olevast labi ilmikstoova lausumise said pealkirja puht kirjandustehniliselt ta meta ta physika luhenes hiljem metaphysikaks kuid neil on ka sisuliselt physikast tahapoole ule voi valjapoole meta ulatuvat kasitlusala mida tanapaeval nimetatakse ontoloogiaks teos koosneb 14 raamatust metafuusika 4 ehk metafuusika on aristotelese teose metafuusika 4 raamat raamat raagib esimese filosoofia ainest psalm 53 on psalmide raamatu 53 psalm 1 laulujuhatajale kurval viisil laulda taaveti opetuslaul 2 meeletu utleb oma sudames jumalat ei ole nad talitavad riivatult ja joledasti ei ole kedagi kes head teeb 3 jumal vaatab taevast inimlaste peale et naha kas on moistlikku kedagi kes otsib jumalat 4 koik nad on taganenud uheskoos on nad lainud raisku ei ole kedagi kes head teeb mitte uhtainustki 5 kas seda siis ei moista need kes teevad nurjatust kes soovad mu rahvast nagu suuakse leiba jumala poole nad ei huua 6 seal valdab neid hirm kus ei ole hirmu pohjust sest jumal pillab laiali selle luud kes seab leeri sinu vastu sa saadad nad habisse sest jumal on nad huljanud 7 oh et iisraelile tuleks paaste siionist kui jumal oma rahva vangipolve poorab siis hakkab jaakob ilutsema iisrael saab roomsaks 2 salmi on tsiteeritud toendusena et jumala olemasolu ei ole enesestmoistetav predikaat on traditsioonilises loogikas see mida millegi kohta oeldakse termin propositsioonis mida oeldakse teise termini subjekti kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta naiteks propositsioonis inimene on elukas on elukas predikaat hiljemalt aristotelesest saadik eristatakse lihtsate kategooriliste propositsioonide ja otsustuste analuusimisel seda mille kohta midagi oeldakse eset subjekti ning seda mida millegi kohta oeldakse predikaati ranges mottes moeldakse subjekti all eset mille kohta midagi oeldakse ja predikaadi all seda mis talle propositsiooniga omistatakse naiteks mingit omadust propositsiooni seda osa mis osutab esemele nimetatakse sel juhul subjektiterminiks ja propositsiooni seda osa mis osutab predikaadile nimetatakse predikaaditerminiks lihtsad propositsioonid on naiteks naidetes 1 ja 3 on sokrates inimene subjekt sokrates propositsioonide 1 ja 2 esimene osa subjektitermin naites 2 on minu naabri koer loom kes hommikuti minu peale haugub subjekt ja minu naabri koer subjektitermin subjekt on traditsioonilises loogikas see mille kohta midagi oeldakse vastandina predikaadile sellele mida subjekti kohta oeldakse dominikaani vabariigi riigipeade loend loetleb iseseisva dominikaani vabariigi riigipead eraldi on toodud valja hispaania taasokupatsiooni kubernerid 18611864 ja usa okupatsiooni kubernerid 19161924 lisaks veel niipalju et aastail 18211844 kuulus terve haiti saar haiti riigi koosseisu 19221924 oli riigis usa sojavaeline kohalolek kuid riiki valitses ajutine president juan bautista vicini burgos logos on vanakreeka tavakeele sona ja vanakreeka filosoofia termin mille mitmetahuline tahendus on aja jooksul muutunud logos voib tahendada sona lauset vaidet argumenti arutlust konet juttu valjendust moistet maaratlust selgitust voi pohjust seadust voi reeglit loendatud arvu voi maara voi mootu suhet ehk relatsiooni aru voi motlemist moistust jms juba vanakreeka filosoofias vois sona logos omandada neist paljudest tahendustest erinevaid voi siis mitmeid samaaegselt filosoofilistes tekstides jaetakse see tihti tolkimata sona logos tolgitakse paljudes kontekstides ladina keelde sonaga ratio seetottu on saanud sona logos uheks tuntumaks tahenduseks filosoofias just moistus naiteks aristotelese inimesemaaratlus kolab zoon logon echon logost omav loom mida tolgiti ladina keelde animal rationale moistuslik olend lisaks moistusele on tihedamini ette tulevad tahendused moiste maaratlus vaide argument uues testamendis johannese evangeeliumi alguses on jumal samastatud logosega aristotelese loogikas on logos liigile omase eidose maaratlus definitsioon soo traditsioonilises loogikas soomoiste ja liigierisuse kaudu naiteks inimese logos on moistusega elukas kus elukas voi loomne olend on sugu ja moistusega on liigierisus st eristab inimest muudest loomse olendi sukku kuuluvatest liikidest kel moistus puudub nagu hobune koer ahv jne sona logos tolkevasteks selles kontekstis voiks sobida naiteks maaratlus voi moiste de hebdomadibus seitsmikest on boethiuse teos teos kuulub kolmanda traktaadina boethiuse tsuklisse opuscula sacra traktaati nimetatakse ka alapealkirja jargi quomodo substantiae saksa keeles kasutatakse ka nimetust axiomenschrift sissejuhatuses mainitakse et tegemist on kommentaariga uhele teoses nimega hebdomades seitsmikud pole teada millist teost boethius silmas peab voibolla oli boethius ise kirjutanud seitsmikeks jaotatud teose voib ka olla et algselt oli tegemist mitte 9 vaid 7 aksioomiga sest aksioom i pole pariselt aksioom ning aksioomid vii ja viii saab uhendada uheks aksioomiks teose adressaat on diakon johannes on oletatud et tegemist oli hilisema paavsti johannes iga selles kontsentreeritud luhiteoses utleb boethius et koik olev saab osa olemisest olemise eidosest mis on jumal koik olev puudleb olemise poole olemine on puhas akt milles puudub kvaliteetide erinevus olemine on koige oleva olemine uusplatonistlikul moel boethius tugineb aristotelese filosoofiale kasutades ka platoni motiive osasaamine suhet jumalaga kirjeldatakse osalt emanatsioonina tema ideed arendab hiljem edasi aquino thomas boethius puuab vastata diakon johannese kusimusele kuidas saavad substantsid olla head selles mis nad on kuigi nad ei saa olla substantsiaalselt head kusimusele vastamiseks esitab boethius koigepealt 9 aksioomi neis toob ta sisse moisted olemine ja olev id quod est sse mis on ning lihtne simplex ja liitsus compositio liitsus puudleb sarnasuse poole olemine veel ei ole sest olemine on taielik uhtsus ja lihtsus millele pole midagi juurde lisatud olev saab olla eksisteerida tanu osasaamisele olemisest tanu sellele et ta on omandanud olemise vormi olev on liitne ning tanu sellele on tal voimalik saada osa muust oleval on loplik olemine mille ta saab olemiselt kui oma olemise vormilt olemine on oleva pohjus ja printsiip oleva juures saab eristada substantsi ja aktsidente olemine on uhtne olemise poolt esile kutsutud oleva olemine on erinev olemisest kuigi sarnaneb sellega sest oleval on puudu uhtsusest olev puudleb absoluutse olemise taiuslikkuse poole nuud hakkab boethius uurima kas olevad on head osasaamise labi voi sunstantsi poolest et koik asjad puudlevad sarnasuse poole siis ei saa liitsete asjade heaolemine tuleneda pelgalt osasaamisest asjad puudlevad huve poole ning nad ei saa osa huvest teiste olevate kaudu vaid absoluutse olemise hea vagi mis on ise huve on neile kaasa antud nii et heaolemine peab nende substantsis juba leiduma et aga olevad omandavad eksistentsi alles olemise labi peab selleks et olevad saaksid substantsi poolest head olla ka olemine huvega identne olema boethius esitab koigepealt meelega vaara jarelduse et kuna olevad parinevad olemisest ehk huvest voib neid nimetatada substantsiaalselt headeks seitsmikest kuidas substantsid on head selle poolest et nad on kuigi nad ei ole substantsiaalselt oma substantsi poolest head sa nouad et ma meie seitsmikest selle kusimuse ebaselguse mis holmab viisi kuidas substantsid on head selle poolest et nad on kuigi nad ei ole substantsiaalselt head seletaksin ja seda pisut selgemalt naitaksin ja utled et pean seda tegema selleparast et niisuguste tekstide kaik ei ole koigile teada ent ma olen ise sulle tunnistajaks kui elavalt sa varem seda oled vastu votnud seitsmikke aga arutan ma iseendaga ja hoian vaadeldut pigem oma malus kui jagan kellegagi kelle kergemeelsus ja ulemeelikus ei talu et miski oleks lahus naljast ja naerust seeparast ara ole vastu luhiduse hamarustele mis on kull saladuse ustavad valvurid kuid millel on see eelis et nad konelevad uksnes nendele kes on selle vaarilised niisiis nagu on tavaks matemaatikas ja teistes teadusharudes panin algusesse terminid piirid ja reeglid mille abil ma koik jargneva jareldan i vaimu uhine kontseptsioon communis animi conceptio on utlus millega noustub igauks kes seda kuuleb neid on kahesuguseid nimelt uhed on uhised nonda et ta on koigil inimestel nagu naiteks siis kui sa esitaksid et kui sa kahest vordsest votad ara vordsed siis jarelejaavad on vordsed ei eitaks seda keegi kes sellest aru saab teised aga on ainult opetajatele kuigi ka need tulevad sellistest vaimu uhistest kontseptsioonidest nagu naiteks mis on kehatu see ei ole kohas ja teised mida ei tunnusta lihtrahvas vaid opetajad ii olemine ja see mis on on erinev olemine ju veel ei ole vaid see mis on on ja esineb olemise vormi votnuna iii see mis on voib millestki osa saada aga olemine ise ei saa kuidagi millestki osa osasaamine leiab aset ju siis kui miski juba on miski on aga siis kui ta on votnud vastu olemise iv sellel mis on saab olla miski peale selle enda et ta on aga olemisele endale ei ole peale enda midagi juurde lisatud v selle puhul mis on erinevad ainult miski olemine ja miski olemine seal tahistatakse nimelt aktsidenti siin substantsi vi koik mis on saab sellest mis on olemine osa selleks et ta oleks muust aga saab ta osa selleks et ta oleks miski ja seelabi saab see mis on osa sellest mis on olemine selleks et ta oleks on ta aga selleks et ta saaks osaks millest tahest muust vii koigel lihtsal on tema olemine ja see mis on uks viii koigel liitsel on olemine muu kui ta ise ix igasugune erinevus on lahknev aga tuleb puuelda sarnasuse poole ja see mis puudleb muu poole osutub olevaks loomu poolest ise niisugune nagu on see ise mille poole ta puudleb niisiis piisab nendest millega me alustasime aga tark motete tolgendaja kohandab igauhe oma argumentidele aga kusimus on niisugune see mis on on hea nimelt on opetajate uhine arvamus et koik mis on puudleb hea poole aga koik mis on puudleb sarnase poole jarelikult asjad mis puudlevad hea poole on ise head aga kuidas nad on head seda tuleb uurida kas osasaamise labi voi substantsi labi kui osasaamise labi ei ole nad iseenesest kuidagi head see mis on osasaamise labi valge ei ole selles mis ta ise on iseenesest valge ja teiste kvaliteetide puhul samamoodi nii et kui nad on head osasaamise labi ei ole nad ise iseenesest mitte kuidagi head jarelikult nad ei puudle hea poole aga seda on moondud jarelikult ei ole nad head osasaamise labi vaid substantsi labi aga asjad mille substants on hea on head selle poolest et nad on aga see et nad on on neil sellest mis on olemine jarelikult on nende olemine hea jarelikult on koikide asjade olemine ise hea aga kui olemine on hea on asjad mis on head selle poolest et nad on ja nende puhul on olemine sama mis heaolemine jarelikult on nad head substantsiaalselt sest nad ei saa osa headusest sest kui olemine ise on nendes hea siis pole kahtlust et kuna nad on substantsiaalselt head on nad koigepealt hea sarnased ja seelabi ise hea miski ei ole ju selle sarnane peale selle enda millest tuleb et koik mis on on jumal mida on voimatu oelda jarelikult nad ei ole substantsiaalselt head ja seelabi ei ole nendes ka olemine hea jarelikult ei ole nad head selle poolest et nad on aga nad ka ei saa osa headusest kas nad siis mitte kuidagi ei puudle hea poole kas nad jarelikult ei ole mitte kuidagi head selle kusimuse puhul voib appi votta niisuguse lahenduse on palju asju mida kull tegelikkuses lahutada ei saa mida aga vaimus ja motlemises lahutatakse nagu naiteks kuigi kolmnurka ja muud keegi tegelikkuses ei lahuta allutatud mateeriast ometi vaatleb ta mentaalselt eraldades kolmnurka ennast ja selle omapara arvestamata mateeriat eemaldame niisiis natukeseks ajaks vaimust esmahuve kohalolu kuigi selle olemine on kindel ning seda on voimalik teada saada koikide opetajate ja mitteopetajate arvamusest ning barbarirahvaste arvamusest olles selle niisiis natukeseks ajaks eemaldanud postuleerime et koik mis on hea on ja motleme jarele kuidas need asjad saavad olla head kui nad uldse ei parine esmahuvest siit ma naen et uks asi on neis see et nad on head teine asi et nad on sest postuleeritagu et uks ja seesama hea substants on valge raske ummargune siis on uks asi see substants ise teine asi tema umarus kolmas varv neljas headus kui need uksikud oleksid sama mis substants ise siis oleks ju raskus sama mis varv varv sama mis huve ja huve sama mis raskus mida juhtuda loodus ei luba jarelikult oleks neis siis uks asi olemine ja teine asi miskiolemine ja siis nad oleksid kull head aga head olemist neil uldsegi ei oleks jarelikult kui nad kuidagi oleks siis nad ei oleks huvest ega head ega oleks samad mis head vaid nendel oleks uks asi olemine ja teine asi headest olemine sest kui nad ei oleks uldse midagi muud kui head ega mitte rasked ega varvilised ega ruumimootmes laiuvad ning neis poleks mingit kvaliteeti peale selle et nad on head siis nad ei naiks asjadena vaid asjade printsiibina pigem mitte nad ei naiks vaid ta ei naiks ja ainult uks on ju niisugune et ta on ainult hea ja mitte midagi muud et nad ei ole lihtsad ei saa nad ka olla uldse kui see mis on ainus huve ei oleks tahtnud et nad on selleparast et nende olemine parineb huve tahtest oeldakse et nad on head nimelt on esmahuve hea selleparast et ta on on hea selle poolest et ta on aga teine huve on hea selleparast et ta on valja voolanud sellest mille olemine ise on hea on ise samuti hea aga koikide asjade olemine ise on sellest valja voolanud mis on esmahuve ja mis on niisugune huve et oigusega oeldakse et ta on hea selle poolest et ta on jarelikult on nende olemine ise hea siis ju ka temas millega on kusimus tegelikult lahendatud selleparast on asjad kull head selle poolest et nad on kuid nad ei ole sarnased esmahuvega sest nende olemine ise ei ole hea mingi viisi parast kuidas asjad on vaid selleparast et asjade olemist ennast ei saa olla ilma et see parineks esmaolemisest see on huvest selleparast on olemine ise hea ega ole sarnane sellele millest ta on kuidas see ka ei oleks on ta ju hea selle poolest et ta on ta ei ole ju muud kui hea kui see aga ei oleks sellest voiks see ehk olla hea aga ta ei saaks olla hea selle poolest et ta on ipsum vero esse quod non haberent a bono bonum habere non possent sest siis saaks ta ehk juhuslikult huvest osa aga olemist ennast ei saaks asjadel millel pole seda huvest heana olla niisiis kui esmahuve on neist vaimu ja mottega eemaldatud siis nad voivad kull olla head kuid nad ei saa olla head selle poolest et nad on ja et nad ei saa tegelikkuses eksisteerida kui neid ei oleks esile kutsunud see mis on toeliselt hea siis ka nende olemine on hea ja ei ole sarnane substantsiaalselt huvele see mis on temsst valja voolanud ja kui nad ei oleks temast valja voolanud siis kuigi nad oleksid head ei saaks nad ometi olla head selle poolest et nad on sest nad oleksid valjaspool huve ja mitte huvest kuigi too ise on esmahuve ja olemine ise ja huve ise ja heaolemine ise aga kas valged asjad ei pea selle poolest et nad on valged olema see mis valge on sest jumala tahtest on valja voolanud et nad on valged mitte sugugi nimelt uks asi on olemine teine asi valgete seas olemine seda selleparast et see kes on teinud et nad oleksid on kull hea aga mitte valge huve tahtega kaasneb niisiis et asjad on head selle poolest et nad on mittevalgesuse tahtega ei kaasne selle mis on niisugune omapara et see oleks valge selle poolest et see on nad ei parine ju ka valgesuse tahtest seetottu selleparast et see kes tahtis et nad oleksid valged oli mittevalge valged asjad ainult on et aga seda et asjad oleksid head tahtis see kes oli hea on nad head selle poolest et nad on kas sel pohjendusel peab jarelikult koik asjad olema oiglased sest see kes tahtis et nad oleksid on oiglane ka seda mitte tuleb nimelt silmas pidada et huve on olemus oiglus aga on akt tema puhul aga on olemine sama mis toimimine heaolemine on jarelikult sama mis oiglaneolemine meie puhul aga ei ole olemine sama mis toimimine meie ei ole ju lihtsad meie puhul ei ole jarelikult heaolemine sama mis oiglaneolemine aga selle poolest et me oleme on meie koikide puhul olemine sama jarelikult koik on hea aga mitte oiglane peale selle huve on miski uldine oiglus aga eriline ja see liik ei kai koige kohta selleparast on uhed asjad oiglased teised muud aga koik head ujumine on organismide sh inimese kulgemine vees substraadile toetumata ujumine voib olla passiivne holjujad kellel kulgemiselundeid pole voi aktiivne keha painutades jasemetega soudes jne inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ujumisel on mitu tervislikult head kulge kuid samas tuleb vees jargida pohilisi ohutusreegleid euroopa liidu liikmesriik on euroopa liidu aluslepingutega uhinenud riik millele laienevad koik euroopa liidu liikmesusest tulenevad oigused ja kohustused nuudisajal on euroopa liidul 28 liikmesriiki viimasena uhines euroopa liiduga 1 juulil 2013 horvaatia eesti kuulub euroopa liitu alates 1 maist 2004 siin on loetletud koik euroopa liidu liikmesriigid parast viimast laienemisvooru 1 jaanuaril 2007 siin on loetletud asulad mis on iseseisvate riikide pealinnadeks abu dhabi abuja accra addis abeba alkuwayt alziir amman amsterdam andorra la vella ankara antananarivo apia arriyad asmara astana asuncion asgabat ateena bagdad bakuu bamako bandar seri begawan bangkok bangui banjul basseterre beirut belgrad belmopan berliin bern bissau biskek bogota brasilia brazzaville bratislava bridgetown brussel budapest buenos aires bujumbura bukarest canberra caracas castries chisinau conakry cotonou dakar damaskus dhaka dili djibouti dodoma doha dublin dusanbe freetown gaborone georgetown guatemala hanoi harare hartum helsingi honiara islamabad jakarta jerevan jeruusalemm kabul kairo kampala katmandu kigali kiiev kingston kingstown kinshasa kopenhaagen kuala lumpur la habana la paz libreville lilongwe lima lissabon ljubljana lobamba lome london luanda lusaka luxembourg madrid malabo male managua manama manila maputo maseru masqat mbabane melekeok mexico minsk monaco monrovia montevideo moroni moskva muqdisho nairobi nassau naypyidaw ndjamena new delhi niamey nikosia nouakchott nukualofa oslo ottawa ouagadougou palikir panama paramaribo pariis peking phnom penh podgorica port louis port moresby port of spain port vila portauprince portonovo praha praia pretoria pristina pyongyang quito rabat reykjavik riia rooma roseau saint georges saint johns san jose san marino san salvador sanaa santiago santo domingo sao tome sarajevo singapur sri jayewardenepura kotte skopje sofia soul stockholm sucre suva zagreb taibei tallinn tarawa south taskent tegucigalpa teheran tel aviv thbilisi thimphu tirana tokyo tripoli tunis ulaanbaatar uliga majuro vaduz vaiaku funafuti valletta varssavi victoria vientiane viin vilnius washington wellington windhoek yamoussoukro yaounde yareni ringkond soome riigipeade loend loetleb soome presidendid alates riigi esmakordsest iseseisvumisest 1917 aastal friedrich karl hesseni prints 18681940 valiti soome kuningaks 7 oktoobril 1918 kuid ta ei saabunud riiki ja tagandati troonilt 4 detsembril 1918 rwanda riigipeade loend loetleb rwanda teadaolevad riigipead kuni iseseisvuse kaotamiseni 1890 aastal saksamaale ja alates autonoomia saamisest 1960 aastal uro kaest sloveenia riigipeade loend loetleb sloveenia riigipead alates riigi esmakordsest iseseisvumisest 1991 aastal slovakkia riigipeade loend loetleb slovakkia presidendid parast tsehhoslovakkiast eraldumist 1939 aastal ja 1993 aastal laanesahara on de facto osaliselt maroko poolt hoivatud maaratlemata staatusega ala aafrika looderannikul endine hispaania sahara laanesaharas on valja kuulutatud sahara araabia demokraatlik vabariik suuremad asulad on el aaiun ed dakhla essmara boujdour ja el marsa sahara araabia demokraatliku vabariigi ajutine halduskeskus asub bir lehlus singapuri riigipeade loend loetleb singapuri presidendid malaisia foderatsiooni koosseisus ja parast iseseisvumist 1965 aastal keri rootsi keeles kockskar on eestile kuuluv saar soome lahes see on pranglist veidi rohkem kui 6 km pohja pool ja uks eesti pohjapoolseimaid saari keri saare pindala on vaid 29 hektarit saar on madal ning kaetud munakivide kruusa ja vahesel maaral ka liivaga kividerohke on ka saart umbritsev meri esimest korda kirjeldati saart aastal 1623 1719 aastaks valmis peeter i kasul ehitatud majakas praegu naitab laevadele tuld 1803 aastal ehitatud tuletorn torni metallist pealisehitis on paigaldatud 1857 1991 aasta suvel margati et tol ajal noukogude liidu hudrograafiateenistuse valduses olnud tuletorni muurist on suur osa alla varisenud saarel on elanud vaid tuletornivahtide perekonnad viimane majakavaht lahkus saarelt septembris 2002 praegu tootab tuletorn automaatreziimil energiaallikateks on tuulegeneraator ja paikesepatareid saarel oli kaev kust sai soolase maitsega vett seetottu tehti sinna peagi puurkaev vee asemel hakkas puuritud august valja paasema hoopis suure rohu all olnud maagaas mis suttis gaasi hakati 1906 kasutama paigaldati vajalikud torud ja ventiilid esimest korda maailmas kasutati tuletorni valguse saamiseks gaasi hakkas toole esimene looduslikul gaasil tootav pliit eestis 1912 purustas gaas pursetega gaasi kasutamise vahendid ning parast kogu saart varistanud toukeid gaasi eraldumine lakkas kogu saarel leidunud maagaasi jaoks ehitatud seadmestik osutus kasutuks torud ja tsistern laksid endise majakavahi poja heino kaukula maletamise jargi vanametalliks ning allveelaevade lembit ja kalev rahastamiseks ka pranglilt on leitud gaasi aksi ja rammu all on seda samuti 14 juunil 1940 tulistati saarest pohjas alla soome reisilennuk kaleva 14 juunil 1993 pustitati finnairi rahalisel toel kaleva huku malestuseks kerile malestusmark kassari on hiiumaaga tammteedega uhendatud saar vainameres turismikirjanduses kiputakse teda hiiumaa osaks ehk poolsaareks nimetama kuid ametlikult pole saarte kokkukasvamist veel kinnitatud kuigi see lahema aastasaja jooksul kindlasti toimub saare pindala on 193 km3 kassari on suuruselt eesti 5 saar napilt naissaare ees hiiumaa kagurannikust eraldab kassarit roogu kasvanud kaina laht kassarist laanes on jausa laht kirdes ounaku laht ule 56 kilomeetri pikkune rannajoon on vaga liigestunud laanes on orjaku kirdes vesimaa poolsaar kagus tagakula poolsaar lounas piibunina ja edelas orjaku saar mis tipneb saaretirbiga taimkattes valdavad kadastikud parisaru ja rannaniidud pohjast lounasse labib kassarit oos mis moodustab louna pool saaretirbi ja jatkub vee allgi kassari korgeimas kohas ulatub oos 15 meetri korgusele merepinnast esimesena kerkis merest vallseljaku korgem osa mitu tuhat aastat tagasi tuhande aasta eest oli kassari kohal kaks saart kassari idas ja orjaku laanes need saared uhinesid umbes viiesaja aasta eest paari viimase aastasaja jooksul on orjaku kulge kasvanud veel puulaid ja reigi saar kassaris elab kolmsada inimest neljas kulas esikula kassari orjaku kuhu 19 sajandi alguses sadam ehitati praegu jahisadam ja tagukula kassari on tuntud suvituspiirkond saarel armastas suvitada luuletaja ott arder seal oli jaan krossi ja ellen niidu suvekodu saarest on lugusid kirjutanud teatrimees voldemar panso kassariga oli tihedalt seotud ka aino kallas kelle majamuuseum asub tagakulas pikka aega asus kassaris hiiumaa koduloomuuseum esimest korda mainiti kassarit 1520 kui nimetati saari nimedega cassar und kakar jargnesid nimekujud kaskesara 1564 kasaari hollma ja kasksarske wacke 1688 cassari hollma 1709 ning kassaro ja kassar 1770 rahvasuu tolgendab kassarit kaassaarena hiiumaa korval keeleteadlased on teist meelt carl friedrich wilhelm russwurm paul ariste ja lauri kettunen arvasid koik uhtviisi et saare nimi tuleb sonadest kask ja saar kassari mois eraldati vaemla moisast 18 sajandi alguses esialgu kutsuti seda lihtsalt saare moisaks 1732 moisa valitsejamaja asus kassari kulas kula sai nime saare jargi kassari moisa ounaaed oli laialt kuulus ounaaed on tanapaevani sailinud 1920ndatel rajati kassari asundus ja selle osast moodustati 1939 aasta paiku uuskula viimane liideti 1977 taas kassari kulaga moisa valitsejamajas alustas 1967 tood hiiumaa muuseum kui muuseum kolis 1990ndatel ruumipuuduse tottu kardlasse pikka majja jai kassarisse muuseumi filiaal turgi riigipeade loend koosneb kahest tabelist esimeses tabelis on turgi valitsejad alates aastast 1299 teises aga on valitsejad parast monarhia kukutamist 1922 osmanite riigi turgi monarhid olid kuni 1383 beid seejarel sultanid alates 1517 ka kaliifid kihnu on saar liivi lahes kihnu kuulub parnu maakonda ja moodustab umbritsevate laidudega kihnu valla saarel on neli kula 1994 aastal oli elanikke 570 kihnu on voimalik soita lennukiga parnust laevaga parnust ja praamiga munalaiust tostamaa lahedal talvel ule jaatee samuti munalaiust saare pindala on 1638 km2 koos umbritsevate laidudega 1665 km2 korgeim punkt asub vaid 8 meetrit ule merepinna mandrist eraldab kihnut umbes 12 kilomeetri laiune kihnu vain liivase ja kivise pinnaga saarel on nomme ja palumannikuid palusalumetsa puis aru ja rannaniite ning rannikul liivikuid kihnu rannajoon ja tema lahedased laiud muutusid 2005 aasta jaanuaritormi tagajarjel palju niisugune torm tabas saart viimati ule 75 aasta tagasi saart on esimest korda mainitud aastal 1386 kyne asustuse kohta on teateid aastast 1518 halduslikult kuulus kihnu keskajal saarelaane piiskopkonna vanaparnu kihelkonna audru ametkonda liivi sojas kais kihnu kaest katte aastatel 15621565 kuulus taanile 15651575 ja 15821600 rzeczpospolitale 15751582 moskva tsaaririigile aastatel 16001710 oli saar nagu kogu eestigi rootsi kuningriigi koosseisus olles 16271680 algul von thurni ja seejarel de la gardie eravaldus 1710 aastal laks kihnu moskva tsaaririigi koosseisu 1624 aastal on esmakordselt mainitud kihnu puha nikolai kabelit 1642 aastal ehitas parnu krahvinna magdaleena thurn zu walsasina kihnu puha nikolai kiriku kihnu algne kirik oli puust olgkatusega ehitis kus aegajalt audru kiriku koguduse opetaja kais jumalateenistust pidamas venemaa keisririigi liivimaa kubermangus kuulus kihnu kihnu kroonumoisa 1784 aastal ehitati kihnusse uus kivist kirik usuvahetusliikumise ajal aastatel 18461847 laks suur enamus kihnu rahvast ule oigeusku ja luteri kirik voeti kasutusele vastloodud oigeusukoguduse kirikuna 1848 aasta martsis asutati riia piiskopi filareti poolt kihnu oigeusu kihelkond kihnu saare lounatipul pitkana neemel asub 1865 aastal malmosadest monteeritud kihnu tuletorn alates 1921 aastast kasutati saart valjasaatmise kohana teiste hulgas viibis seal ned de baggo suvistepuhade puhul 1934 korraldas uks parnu noorteselts ekskursiooni kihnule valjasaadetute eluga tuvumiseks koos rahvapeo ja naidendi ettekandmisega 22 augustil 1934 valiti tartu vanemuise aias suveprintsiks kihnu saarele saadetud karl janes kellel selleks puhuks voimaldati ajutiselt tartusse naasta kihnu kultuuriruum kuulub unesco suulise parandi meistriteoste nimekirja kihnu kultuuri silmapaistvamad naited on rahvaroivad ulalistmine ning paljud traditsioonilised kasitoooskused kihnul asub kihnu kalmistu kus on muu hulgas kihnu jonni haud 31 augustil 2006 avati kihnus labi aegade esimene lasteaed kus hakkas sel ajal kaima 17 mudilast lasteaia ruumid rajati koolimaja suurde saali sest kehalise kasvatuse tunde peetakse rahvamajas lasteaia rajamiseks kulunud 13 miljonist kroonist ligi neljandiku ehk 350 000 krooni sai vald hasartmangumaksu regionaalsete investeeringute toetamise projektist pohiosas valmisid lasteaiaruumid aga laenurahaga viirelaid on laid muhu kagurannikul saare pindala on 81 hektarit viirelaid on madal kuni 45 meetrit ule merepinna tasane ja vosastunud vanadel merekaartidel on saare nimi paternoster viirelaid on meresoitjatele ammu tuntud orientiir mis juhatab louna poolt tulijaile teed viire kurgu kaudu vainamerre saare kirdeosas paikneb viirelaiu tuletorn viirelaiule ja meresoidule viitab ka tuntud rahvalaul viire takka meremiil ehk geograafiline miil on pohiuhik kauguste mootmiseks merenduses ja lennunduses uks meremiil vordub maa meridiaani uhe kaareminuti laiuseminuti pikkusega et meridiaani kaareminuti pikkus on muutuv ekvaatoril 18429 meetrit poolusel 186157 meetrit siis kasutatakse laevajuhtimise praktiliste ulesannete lahendamiseks ka tinglikku keskmist meremiili milleks on 1928 aastal kinnitatud standardmiil pikkusega 1852 meetrit ka 18518 m st 4000036060 viimane vordub meridiaani uhe kaareminuti pikkusega laiusel 45 meremiili pikkus on eri maades erinev vastavalt riigis kinnitatud referentsellipsoidi suurusele eestis kasutatakse ka nimetust merepenikoorem luhend mpk pakistani riigipeade loend loetleb pakistani riigipead ja neid esindavad kindralkubernerid briti rahvaste uhenduse liikmena aastatel 19471956 ja presidendid alates 1956 aastast lembit opik sundinud 2 martsil 1965 bangoris pohjaiirimaal on briti liberaaldemokraatlik poliitik tema vanemad olid pogenikud isa oli uuno opik eestist tema vanaisa oli astronoom ernst opik ta oli parlamendiliige montgomeryshireist alates 1997 aasta valimistest ning liberaaldemokraatide varikabineti walesi asjade riigisekretar ja pohjaiirimaa asjade riigisekretar ta kaotas oma parlamendikoha 2010 aasta uldvalimistel ta on olnud university of bristol unioni president ning kuulunud organisatsiooni national union of students juhtkonda laiale avalikkusele on ta tuntud muretundmise parast mone asteroidi voimaliku kokkuporke parast maaga ta pooldab asteroidide avastamise finantseerimise suurendamist programmi spaceguard raames opik raagib vabalt inglise eesti ja saksa keelt ning on oppinud komri keelt opik tutvus 2001 itv ilmateadete diktori sian lloydiga nende suhe algas 2002 juunis 2004 nad kihlusid nende suhe kestis oktoobrini 2006 paar elas opiku valimisringkonnas powyses nad tutvusid liberaaldemokraatide konverentsil kui ajakirjanikud kohtusid parlamendiliikmetega nad vestlesid ning sian kaotas sormuse opik leidis sormuse ules kuid kaotas selle siis ise ara ta leidis selle ules alles kaks aastat hiljem ning helistas sianile tollel oli ule pilet the promsile ning sellest ajast algas nende suhe mis nuudseks on loppenud lembit opik on olnud kihlatud lauljatar gabriela irimiaga ja tal on olnud suhe modell katie greeniga arvo part sundinud 11 septembril 1935 paides on eesti helilooja kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat ta on tuntud eelkoige isikuparase minimalistliku kompositsioonitehnika nn tintinnabulistiili poolest mida ta viljeleb alates 1970 aastate teisest poolest aastatel 20122017 on klassikalise muusika andmebaas bachtrack tituleerinud pardi igaaastaselt maailma koige enam mangitud elavaks heliloojaks arvo part sundis paides august pardi 18991972 ja tema abikaasa lindaannette sundinud mall 19071991 ainsa lapsena pardi vanemad lahutasid oma abielu tema varases lapsepolves peatselt parast lahutust 1938 aastal kolis arvo pardi ema koos pojaga rakveresse kus moodusid tulevase helilooja kooliaastad seal abiellus ema uuesti ja arvo pardi kasuisaks sai nende majaomaniku poeg maximilian kuhlberg 19121976 helilooja on meenutanud et rakveres ules kasvades oli tal palju kasu oma kasuisa venna pianist aksel heinrich kuhlbergi 19101934 muusikaraamatukogust seitsmeaastaselt hakkas part harjutama klaverimangu kodusel tiibklaveril sankt peterburg formaalseid muusikaopinguid alustas ta parast teist maailmasoda rakvere lastemuusikakoolis ille martini klaveriklassis peaaegu kohe sundisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas lisaks klaverile oppis ta muusikakoolis oboed flooti ja lookpille ning mangis neid kooli orkestris muusikakooli lopetas ta 1953 aastal uldhariduse sai part rakvere linna i algkoolis seejarel oppis aastatel 19501954 rakvere i keskkoolis parast keskkooli lopetamist kolis arvo part 1954 aastal tallinnasse et jatkata muusikaopinguid tallinna muusikakoolis veljo tormise juhendamisel kuid samal aastal kutsuti kohustuslikku sojavaeteenistusse sealt vabastati ta ennetahtaegselt neeruprobleemide tottu 1957 aastal astus ta tallinna riiklikusse konservatooriumisse kus ta oppis heino elleri kompositsiooniklassis ellerit on part hilisemas elus pidanud oma tahtsaimaks opetajaks just elleri kaudu kellel oli voimaluste tottu laaneeuroopas reisida hea ulevaade uuemast laane muusikast ja juurdepaas laanes valja antud muusikaalastele teostele tutvus part lahemalt dodekafooniaga mis mojutas teda tugevalt varasel loomeperioodil on oeldud et opingute ajal konservatooriumis paistis et part raputab noote varrukast konservatooriumis oppimise korval alustas part 1958 aastal tood eesti raadio helirezissoorina see voimaldas tal tootada paindliku toograafiku alusel kuulata teistest sotsialistlikest riikidest saadud muusikat mida avalikkuses sageli esitada ei lubatud ja luua tihedad loomingulised kontaktid teiste noorema polvkonna heliloojatega kes sel ajal samuti eesti raadios helirezissooridena tootasid eino tamberg heino jurisalu jaan koha jaan raats lepo sumera raadios tootas ta 1967 aastani part lopetas konservatooriumi 1963 aastal ning selleks ajaks vois teda pidada kogenud ja kupseks heliloojaks kelle loomingus leidus ka filmi ja teatrimuusikat 1968 aastal langes helilooja sugavasse loomingulisse kriisi mis kestis kaheksa aastat ja mis lopetas tema varase loomeperioodi uuesti 1976 aastal heliteostega avalikkuse ette ilmudes oli ta valja tootanud uue isikuparase muusikastiili nn tintinnabulistiili ja tema uus looming oli kantud vaga tugevatest isiklikult labi tunnetatud religioossetest motiividest tema uue muusika populaarsus laaneriikides toi kaasa pardi tagakiusamise noukogude liidus sugisel 1979 soovitasid partei esindajad tal vabatahtlikult riigist lahkuda jaanuaris 1980 emigreerus part koos perekonnaga noukogude liidust ja asus elama austria pealinna viini seal sai alguse tema koostoo muusikakirjastusega universal edition mis on tanaseni tema loomingu kirjastaja nimetatud koostoo voimaldas pardil ja tema perekonnal saada ka austria kodakondsuse poolteist aastat hiljem 1981 aastal sai arvo part saksa liitvabariigi akadeemilise valisvahetusorganisatsiooni daad stipendiumi ja asus elama laaneberliini mis jai tema koduks suuremaks osaks emigratsiooniaastatest seejuures sailitas ta austria kodakondsuse 2005 aastal naasis helilooja kodumaale eestisse aastatel 19591979 ja taas 2005 aastast on arvo part olnud eesti heliloojate liidu liige arvo pardi loomingus saab eristada mitut perioodi loometeed alustas part noukogude avangardi uhe radikaalseima esindajana neoklassitsistlikele teostele kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958 jargnesid katsetused dodekafoonia helimassiivide komponeerimise aleatoorika kollaazitehnika vallas nekroloog 1960 perpetuum mobile 1963 2 sumfoonia 1966 parast kollaaziteost credo 1968 joudis part loomingulisse ummikseisu pardi biograaf paul hillier utleb ta oli joudnud taieliku meeleheite seisundisse milles helilooming tundus koige mottetuma tegevusena ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejoud uheainsagi noodi kirjapanemiseks koik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end ammendanud jargmise kaheksa aasta jooksul 19681976 mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3 sumfoonia 1971 otsis part oma haalt need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi millel oli nii muusikaline kui ka vaimne iseloom part hakkas suuvima varajasse muusikasse joudes valja laane muusika juurteni ta uuris gregoriuse laulu ja polufoonia tekkimist renessansiajal 1972 aastal liitus part oigeusu kirikuga 1976 aastal valmis pika vaikuseperioodi jarel klaveriminiatuur mis sai pealkirjaks fur alina aliinale selle palaga oli part leidnud oma helikeele ning joudnud isikuparase kompositsioonitehnikani mille ta nimetas tintinnabuliks ld tintinnabulum kelluke jargmise paari aasta jooksul valmis heliloojal 18 teost millest tuntumad on spiegel im spiegel peegel peeglis fratres cantus benjamin britteni malestuseks ja tabula rasa tema loomingu ja vaimse parandi sailitamiseks on loodud laulasmaal arvo pardi keskus 19 juunil 2017 pani helilooja ise keskuse uuele hoonele nurgakivi tintinnabuli on pardi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika mis sulandab kaks uhehaalset strukturaalset liini ehk meloodia ja kolmkolahaale uheks orgaaniliseks tervikuks selle tulemusel on muusikas labivalt kuuldav voi tajutav uks pohikolmkola lisaks kasutab helilooja vaikust ja jarelkaja muusikaliste elementidena sundiva kolaterviku eriparane ulemhelirikkus meenutabki kellaheli samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega valjendatav eluhoiak kus valitsevad tasakaal taktitunne ja puud olemuslike vaartuste poole tintinnabulistiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate valtel erinevates suundades laienenud muutunud pole aga pohiline esteetika ja vaimne hoiak enamik parast 1980 aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal voi vokaalinstrumentaalkoosseisudele sageli vaimulikele tekstidele nii ladina saksa vene kirikuslaavi hispaania itaalia kui ka inglise keeles te deum 198592 miserere 198992 magnificat 1989 litany 199496 tanaseks on part loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust nende seas ka mitu suurvormi passio 1982 kanon pokajanen 1997 4 sumfoonia los angeles 2008 arvo part ise on oelnud et tema muusikat voib vorrelda valgusega milles sisalduvad koik varvid ainult prisma voib neid varve uksteisest eraldada ja nahtavaks teha selleks prismaks voiks olla kuulaja vaim pardi teosed ei kola mitte ainult kontserdisaalis vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses arvukates tantsu ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides ehkki tee filmi on leidnud rohkem kui 20 pardi teost on filmitegijad enim armastanud tintinnabulipalasid spiegel im spiegel 1978 fur alina 1976 fratres 1977 ja cantus benjamin britteni malestuseks 1977 on leitud et need teoseid kasutatakse suzeesituatsioonides kus tegemist on peategelaste vaimse voi emotsionaalse kriisiga milles satuvad kahtluse alla inimeseks olemise pohivaartused neis situatsioonides lisab pardi muusika sundmustikule omamoodi transtsendentse mootme avab teistsuguse vaatepunkti 2013 aasta veebruari lopus puhendati belgias antwerpenis arvo pardile muusikafestival part in primetime programmis olid arvo pardi tuntumad teosed mida esitasid belgia kammeransamblid eesti filharmoonia kammerkoor ja 27 last 2007 aasta veebruaris voitis eesti filharmoonia kammerkoor eesotsas peadirigent paul hillieriga grammy auhinna parima koorisalvestise kategoorias pardi plaadiga da pacem plaadil kolasid pardi kooriteosed da pacem domine salve regina zwei slawische psalmen magnificat an den wassern zu babel dopo la vittoria nunc dimittis ja littlemore tractus septembris voitis da pacem ka taani muusikaauhinna parima valismaise heliplaadi kategoorias eesti valitsus premeeris hillieri eesti filharmoonia kammerkoori ja parti kokku 12 miljoni krooniga 2007 aasta martsis teatati et part on jargmine sonningi fondi muusikaauhinna laureaat see on taani korgeim muusikaline tunnustus millega kaasneb preemia samuti 12 miljoni eesti krooni vaartuses fond pohjendas pardi premeerimist jargmiselt pardi muusikas on rikkalikult vaimseid ulemtoone ning helilooja puuab oma ilusa ja lihtsa muusika abil tabada midagi vaga sugaval inimese sees peituvat autasustamistseremoonia toimus 22 mail 2008 kopenhaagenis taani raadio kontserdisaalis toimunud kontserdil kus taani raadio orkestrit ja vokaalansamblit juhatas tonu kaljuste 13 veebruaril 2011 kandideeris pardi sumfoonia nr 4 los angeles grammy auhinnale parima nuudisaegse klassikalise heliteose kategoorias arvo pardil on neli last tema uks poeg on muusikaprodutsent michael part teine poeg on lendur immanuel part kelle abikaasa on aja ja kultuuriloolane irina paert orden on ruutliordu liikme tunnusmark orden on valja kujunenud orduruutli mantlile ommeldud ordu sumbolist siis kui ordude suurmeistrid hakkasid oma mojuvoimu ja joukust naitama muuhulgas vaarismetallist ja kividest ordenimarkide kaudu tulenevalt ajaloolisest taustast esinevad ordenimargid enamasti risti kujul kuid leidub ka erandeid naiteks on kuldvillaku ordu ordenimargiks kuldne jaar ja selle kohal sademeid pilduv tulekivi ordenimargid voi ordenikomplektid tervikuna esinevad ennekoike metallist markidena ja on seetottu saanud muuhulgas ka faleristika uurimisobjektideks tanapaeval on orden tavaliselt teenetemarkide korval aumarkide teiseks alaliigiks ordeniga kaasneb alati kuulumine vastavasse organisatsiooni ruutliordusse tulenevalt ordu pohikirjast jagunevad ordenid uldjuhul kuude kuni kaheksasse klassi mis margivad ordu liikmete asukohta ordusiseses hierarhias siiski leidub ka ordusid kus liikmetel sisemine hierarhia puudub ning seetottu on ka koik ordenid vaid uhest klassist niisuguste hulka kuulub naiteks taani kuningakoja liikmete poolt juhitava elevandi ordu ordeni uhe voi teise klassiga voib kaasneda rida privileege naiteks voib ordeni moningate klassidega kaasneda isiklik voi parandatav aadliseisus ordeni teatava klassi omamine voib olla eelduseks jargmise auastme saamisel riigiteenistuses ordeni kandmise kord kehtestatakse vastava ordu pohikirjaga statuudiga ordu kui organisatsiooni sees voib olla sisse viidud oma teenetemark mille omamine ei too iseenesest siiski kaasa ordu liikme staatust niisuguseid teenetemarke annavad valja naiteks nii puha haua ordu kui ka nn malta ordu soltuvalt ordeni klassist voib kuuluda ordenikomplekti koosseisu ordenimark koos ordenitahega erandjuhtudel kuulub ordenikomplekti koosseisu ka ordenikett ordenimarki kantakse kas rinnas lindil kaelas ordenipaelal ule ola kantaval suurpaelal voi ordeniketil ordenitahte kantakse ordenimargile taienduseks iseseisvalt rinnas euroopa traditsioonis voib ordu liige lisada temale annetatud ordenimarkide kujutised oma isikliku vapi kujutisele moningate ruutliordude statuudi kohaselt kuulub ordenikomplekt kavaleri surma korral ordule tagastamisele ordeni taismarke voib moningatel protokollilistel juhtudel asendada kas miniatuur naiteks smokingil voi sellega vordse tasemega pidulikul vormil lindiloige naiteks sojavaelaste igapaevamundril voi rosett paevasel tumedal ulikonnal teenetemarke valja andvad riigid jaljendavad igati ordeneid alates nende valjanagemisest kuni vastava aumargi klasside nimetuseni valja seetottu on ainuuksi valise vaatluse pohjal tihtipeale raske ordenil ja teenetemargil vahet teha tanu noukogudeaegsete russitsismide laiale levikule kasutatakse eesti konekeeles ka teenetemargi tahistamiseks tihti ekslikult sona orden orden oli algselt ruutliordu liikmele antav tavaliselt kaelas kantav autasu alates 14 sajandist hakati valja andma ka riiklikke ordeneid vanimate ordenite hulka kuuluvad valge kotka orden poola asutatud 1325 sukapaela orden inglismaa asutatud 1348 ja kuldvillaku orden burgundia asutatud 1429 gjirokaster on linn lounaalbaanias uuskreeka keeles on linna nimi argyrokastron itaalia keeles argirocastro ja turgi keeles ergeri need tulevad kreeka sonast hobe ja ladina sonast castrum kindlus niisiis tahendab linna nimi hobekindlust voi lossi rahvajutt raagib et linn olevat nime saanud printsessi argjiro jargi kes olevat end koos oma vaikese pojaga kindluse tipust alla heitnud kui osmanite riik linna vallutas argjiro on tegelane albaania muutidest ja ta ei ole ajalooline isik legendi temast pani kirja ismail kadare 1960 aastatel ja ta asetas selle legendi sundmustiku 15 sajandisse niihasti linn kui selle nimi on palju vanemad linn on tuntud ka kivide linna nime all sest enamik katuseid on kaetud kividega gjirokaster on albaania lounaosas oleva gjirokasteri maakonna ja selles oleva gjirokasteri ringkonna keskus see maakond piirneb kagus kreekaga maakonda piiravad edelast loodest ja kirdest enam kui 2 km korgused maed aga selle keskel on drino joe org joe kaldal asubki gjirokaster 300 m korgusel merepinnast jogi voolab kagust loodesse ja suubub vjose jokke gjirokasteris on lahistroopiline kliima aga nagu albaanias ikka suhteliselt suure sademete hulgaga aasta keskmine temperatuur on 135 c koige soojemad kuud on august ja juuli mille keskmised temperatuurid on vastavalt 24 c ja 23 c koige kulmema kuu jaanuari keskmine temperatuur on 5 c pusivat lumikatet ei moodustu aastas sajab keskmiselt 1870 mm koige sajusemad kuud on november 400 mm ja detsember 320 mm koige kuivemad juuli ja august 10 mm aastas on keskmiselt 81 sajupaeva koige rohkem sajupaevi on novembris 14 ja detsembris 12 koige vahem juulis ja augustis 1 aastane keskmine ohuniiskus on 668 koige suurem on see novembris 75 ja detsembris 73 koige vaiksem juulis ja augustis 57 arheoloogid on leidnud gjirokasterist varasest rauaajast parit keraamikat millesarnaseid leidub koikjal albaanias toenaoliselt oli kogu tanapaeva albaania ala tol ajal sama kultuuri mojupiirkonnas gjirokasteri maaala kuulus antiikajal kreeklastega asustatud piirkonda mille nimi oli chaonia tanapaevani on gjirokaster uks albaania kreeklaste kultuurikeskusi gjirokaster asub mali i gjere laia mae kungastel kunagi oli linna kohal gjirokasteri kindlus mida seejarel hakkasid umbritsema hooned kindlusemuure umbritsevatel kungastel linnamuurid parinevad 3 sajandist ja sel ajal oli linna nimi argyropolis kindluse korged kivist muurid rajati 612 sajandil ja alles parast seda hakkas linn laienema muuridest valjapoole 14 sajandil kuulus see ipeirose despotaadi koosseisu 1386 moodustati gjirokasteri vurstkond mida valitses kogu selle eksisteerimise aja gjon zenebishi kuni osmanite riik selle 1417 vallutas vurstkond likvideeriti jargmisel aastal ja 1419 sai gjirokaster maakonnalinnaks albaania sandzakis 143236 toimus albaanlaste ulestous gjon zenebishi poja depe zenebishi juhtimisel mille kaigus ulestousnud piirasid gjirokasterit aga ei suutnud seda vallutada turgi kindral turahanbei surus ulestousu maha ja depe zenebishi hukati gjirokasteri majad on ainulaadses albaania stiilis gjirokasteris on ka vana basaar mis rajati 17 sajandil kuid 19 sajandil tuli see parast tulekahju uuesti ules ehitada 1811 viidi gjirokaster ule janina pasaloki koosseisu sel ajal juhtis seda alipasa rahvuselt albaanlane kes muutis selle autonoomseks haldusuksuseks kui sultan mahmud ii taipas et tal puudub sisuline kontroll janina pasaloki ule saatis ta sojavae seda vallutama kodusojas sai alipasa luua ja hukati misjarel pasalokk 1822 likvideeriti 1868 moodustati ergiri sandzakk ergiri on gjirikasteri turgikeelne nimi 19 sajandil oli gjirokasteril albaanlaste rahvuslikus arkamises tahtis koht sest seal toimus 23 juulil 1880 gjirokasteri kogu mille korraldas prizreni liiga sel ajal oli oluline teema osmanite riigi lagunemine ja kogu otsustas et kui laaneriigid otsustavad albaanlastega asustatud alad eraldada turgist ja anda naabermaadele siis hakkavad nad massama linnas elas ka palju kreeklasi kui osmanite voim lagunes ja nad oma vaed piirkonnast ara toid puhkes esimene balkani soda 191213 selle ajal sisenes linna kreeka sojavagi ja kuulutas gjirokasteri enesele kuuluvaks kuid soja lopetanud londoni rahuleping ja selle 17 detsembril 1913 solmitud firenze protokoll andsid linna albaaniale asjade niisugune kaik oli kohalike kreeklaste seas vaga ebapopulaarne ja nad moodustasid panepeirose assamblee mis asus gjirokasteris assamblee ei noudnud kull otseselt uhinemist kreekaga vaid albaania kolme lounapoolse ringkonna laialdast autonoomiat voi minekut suurriikide rahvusvahelise kontrolli alla 28 veebruaril 1914 kuulutas assamblee gjirokasteris valja pohjaepeirose autonoomse vabariigi mis kinnitati korfu protokolliga 17 mail 1914 kuid vabariik kestis vaga luhikest aega sest albaania riik varises esimeses maailmasojas kokku juba 1914 aasta oktoobris ja novembris sisenes kreeka sojavagi pohjaepeirosesse ning vottis enda kontrolli alla aga 1916 aasta aprillis kreeka annekteeris kogu pohjaepeirose seevastu 1919 aasta pariisi rahukonverents taastas albaania sojaeelse status quo piirid kaasa arvatud ja andis pohjaepeirose koos gjirokasteriga taas albaaniale 1939 aasta aprillis okupeeris itaalia erilise vastupanuta kogu albaania 28 oktoobril 1940 puhkes itaaliakreeka soda ehkki itaalia oli lubanud kreeka kiiresti okupeerida ei arenenud asjad paris nonda kreeka sojavagi sisenes detsembri alguses taas gjirokasterisse ja hoidis seda enda kaes seni kuni saksamaa sojaline sekkumine sundis kreeka 23 aprillil 1941 kapituleeruma siis anti gjirokaster itaalia kontrolli alla aga kui itaalia 1943 aasta septembris kapituleerus vottis albaania okupeerimise ule saksamaa lopuks vabastati albaania voorvagedest 29 novembril 1944 ja gjirokaster laks taas albaaniale parast teist maailmasoda linna arendati praegu on see lounaalbaania majandus haridus ja kultuurikeskus linnas on ule 20 muuseumi ja seal peetakse uleriigilist rahvamuusikafestivali gjirokasteris sundis 16 oktoobril 1908 albaania diktaator enver hoxha tema kodus on tanapaeval majamuuseum gjirokasteril on tahtis koht ismail kadare raamatutes sealhulgas kivilinna kroonikas 2005 aastast kuulub gjirokaster unesco maailmaparandi nimistusse 1873 aasta mdccclxxiii oli 19 sajandi 73 aasta 1872 aasta mdccclxxii oli 19 sajandi 72 aasta 1871 aasta mdccclxxi oli 19 sajandi 71 aasta 1870 aasta mdccclxx oli 19 sajandi 70 aasta 1869 aasta mdccclxix oli 19 sajandi 69 aasta victoria on austraalia kagupoolseim osariik mandril asuvaist on ta pindalalt vaikseim ta on riigi tihedaimalt asustatud osa osariigi pohja ja edelaosa holmab murray joe madalik ida ja lounaosas suur veelahkmeahelik korgus austraalia alpides kuni 1986 m valitseb lahistroopiline kliima sademeid magedes 7501250 mm madalikualal alla 500 mm aastas metsad katavad 36 territooriumist leidub ja kaevandatakse pruunsutt bassi vaina pohjast ammutatakse naftat ja maagaasi kasvatatakse nisu otra kaera kartulit viinamarja puuvilla veiseid ja lambaid osariigis toodeldakse ammutatud naftat heinlaid on 162 hektari suurune asustamata laid hiiumaa ranniku lahedal heltermaast 5 kilomeetrit kagus heinlaiu nimi tuleb sellest et seda on pikka aega heinamaana kasutatud heltermaa asub 5 kilomeetrit loodes hiiumaa idatipp sarve poolsaarel 25 kilomeetrit laanes vormsi 13 kilomeetrit pohjas ja rohukula 18 kilomeetrit kirdesidas heltermaarohukula laevatee moodub laiust 3 kilomeetri kauguselt pohja poolt kaevatsi laid jaab heinlaiust 23 kilomeetrit laande teised hiiumaa laiud laande edelasse ja lounasse sealhulgas lahemad saared rauarahu 09 kilomeetrit lounasse ja langekare 24 kilomeetrit lounasse horalaid asub 70 kilomeetrit loodes ja vohilaid 83 kilomeetrit loodes vaiksemaid rahusid ja karesid leidub ka saarele vaga ligidal heinlaid on hiiumaa laidudest suurim saart katavad valdavalt mannik mis hakkas kasvama 19 sajandi lopus ja niidud eestis harva esineval mannipuisniidul kasvavad naiteks aasnelk asparhernes ja emaputk aluspohi koosneb raikkula lademe lubjakivist pinnakate on vaga ohuke saarel pesitseb merikotkas esmakordselt mainiti laidu 1620 aastal hainalaidsholm saart on labi aegade kasutatud loomade eelkoige lammaste voi veiste karjamaana ning heinamaana 18 sajandi uhel aastal saadi poolelt saarelt 130 koormat heinu pollud olid heinlaiul sama sajandi keskel kui avatakse hiiumaa ja mandri vaheline jaatee siis enamasti kulgeb see heinlaiust louna poolt kus tekib kiiremini tugev jaa kui karm talv kestab piisavalt kaua viiakse jaatrass laiust pohja poole kus sugavam ja uhtlasem merepohi voimaldab tekkida uhtlasemal jaakattel sedasi on toimitud nii 2003 2006 kui ka 2011 aastal 12 veebruaril 2003 toimus heinlaiu juures liiklusonnetus kus jaatrassil kaotas juhitavuse ning paiskus kummuli soiduauto vene keel russki jazok on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel valdav osa vene keelt emakeelena raakijaid elab venemaal suuremad vene keelt emakeelena raakijate kogukonnad on veel ukrainas kasahstanis valgevenes saksamaal ja usas 2005 aastal oli maailmas eri hinnangutel kokku 255278 miljonit vene keele oskajat vene keel on uks uro ametlikest keeltest vene keel on venemaal ainus riigikeel foderaaltasandil rahvusvabariigid venemaa foderatsiooni koosseisus voivad kehtestada oma territooriumil lisaks ka muid riigikeeli mida nende vabariikide territooriumil kasutatakse vordsetel alustel vene keelega nt tsetseenia vabariigis on riigikeelteks vene ja tsetseeni keel tatarstanis vene ja tatari keel jne 2010 aasta rahvaloenduse andmetel valdas vene keelt 9941 venemaa elanikest kes vastasid keelte oskamist puudutavale kusimusele vene keel on valgevene riigikeel sama staatus on ka valgevene keelel 2009 aasta rahvaloendusel deklareeris 415 valgevene elanikest vene keelt oma emakeelena kuid koduse keelena kasutab vene keelt koguni 70 vabariigi elanikest valgevene puhul on tahtis veel see et vene ja valgevene keeled on omavahel vaga sarnased kuni valgevene keele standardimiseni peeti seda kohati isegi vene keele dialektiks voi raagiti dialektide ruhmast tanu millele voivad uhe keele oskajad teisest keelest enamvahem aru saada ka ilma tolketa teatud osa elanikkonnast raagib aga hoopis trasjankat mis kujutab endast venevalgevene segakeelt vene keelel on kasahstanis ametliku keele staatus riigikeeleks on kasahhi keel kuid vastavalt kasahstani konstitutsioonile ja konstitutsiooninoukogu selgitusele kasutatakse vene keelt riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes vordsetel alustel riigikeelega vene keelel on riigis ametliku keele staatus riigikeeleks on kirgiisi keel ukraina konstitutsiooni artikkel 10 garanteerib vene keelele ja teistele rahvusvahemuste keeltele kaitset ja oigust nende vabale arengule ja kasutamisele vene keel on kaitstud ka euroopa regionaal ja vahemuskeelte hartaga territoriaalne keel rakendatakse ii ja iii osa satteid aastatel 20122014 kehtinud vastuoluline seadus riigi keelepoliitika aluste kohta tunnistas vene keele regionaal ja vahemuskeeleks vastavalt sellele seadusele voisid voimuasutused kasutada vene keelt asjaajamise ametliku keelena ukraina keelega vordsetel alustel voi kohati isegi riigikeele asemel nendes administratiivsetes uksustes kus vene keele emakeelena raakijaid on vahemalt 10 pusielanikest kas kohaliku noukogu otsusel voi elanike dokumenteeritud noudmisel lisaks sellele voimaldas seadus vene keele vaba ja takistamatu kasutamist terve riigi territooriumil nt eraettevotete tegevuses meedias raadio televisioon ajalehed ajakirjad jms kinoteatrites ja reklaamis kusjuures ukrainakeelse tolke tagamine ei olnud kohustuslik ja majandussubjektid voisid ise otsustada millises keeles voi keeltes oma sihtruhma poole poorduda samas olid riigivoimu keskasutused kohustatud avaldama oma oigusaktide venekeelseid tolkeid aktide algkeeleks jai siiski riigikeel 2001 aasta rahvaloenduse andmetel oli vene keel 296 ukraina elanike emakeel ukraina puhul on tahtis veel see et vene ja ukraina keeled on omavahel vaga sarnased tanu millele voivad uhe keele oskajad teisest keelest vahemalt mingil maaral aru saada ka ilma tolketa teatud osa elanikkonnast raagib aga hoopis surzikut mis kujutab endast veneukraina segakeelt 2012 aastal on terve rida ukraina administratiivuksusi tunnistanud oma otsustega vene keele oma territooriumil regionaalkeeleks ja loonud seega oigusliku aluse seaduse riigi keelepoliitika aluste kohta satete rakendamiseks ka vene keele ametlikuks kasutamiseks ametiasutuste asjaajamises nende seas on jargmised administratiivuksused vastavalt riigi konstitutsioonile on vene keelel rahvustevahelise suhtlemise keele staatus vene keel on kaitstud euroopa regionaal ja vahemuskeelte hartaga territoriaalne keel rakendatakse ii ja iii osa satteid vene keelt kasutab rumeenias emakeelena vene vanausuliste lipovaanide kogukond vastavalt 2002 aasta rahvaloenduse andmetele oli neid kokku umbes 35000 vene keel on uks kuuest ametlikust keelest ulejaanud on inglise prantsuse hispaania hiina ja araabia keel vene keel on ainus tookeel vastavalt pohikirjale shanghai koostooorganisatsioonvene keel on ametlik keel koos hiina keelega euraasia majandusuhendusvene keel on ainus tookeel guamlisaks inglise keelele on vene keel ka guami tookeel transnistriaametlik keel sama staatus on nominaalselt ka ukraina ja moldova keelel lounaosseetiariigikeel sama staatus on ka osseedi keelel abhaasiariigiasutuste ametlik keel riigikeeleks on abhaasi keel 2011 aasta rahvaloenduse esialgsete andmete jargi on vene keel 296 eesti vabariigi elanike emakeel enamus vene keele emakeelena konelejaid elab idavirumaal ja tallinnas 2017 aasta andmetel raakis vene keelt emakeelena 454 tallinlasi peipsiaarsetel aladel elavad ka vene vanausuliste kogukonnad mustvee kallaste piirissaar vene keele oskus on hea voi vaga hea ka eestlaste vanemate polvkondade seas samas on aga noorte eestlaste vene keele oskus kahanemas eurobaromeetri 2006 aasta andmetel oskas 66 mittevene emakeelega eesti elanikest vene keelt vahemalt suhtlustasandil vaatamata ametliku staatuse puudumisele kasutatakse vene keelt vaga laialdaselt kaubandus ja teenindussfaaris reklaamis meedias alg pohi ja osaliselt ka gumnaasiumihariduse andmisel ka paljude riigiasutuste kodulehtedel on olemas venekeelsed versioonid 1920 aastal vastu voetud eesti vabariigi esimene pohiseadus andis vene rahvusest eesti kodanikele oiguse poorata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma keeli 2000 aasta rahvaloenduse andmete jargi oli vene keel 375 lati vabariigi elanike emakeel kusjuures kokku valdas vene keelt 812 lati elanikest 2011 aasta rahvaloenduse andmetel kasutas vene keelt pohilise koduse keelena 496 lati pealinna riia pusielanikest lati keele vastav naitaja on 386 veel suuremgi vene keele raakijate protsent oli naiteks latgale regioonis 545 ja daugavpilsi linnas 789 2012 aasta veebruaris toimus latis rahvahaaletus vene keelele teise riigikeele staatuse andmise kusimuses kuid ettepaneku poolt haaletas ainult 2488 haaletamisest osa votnud kodanikest ettepanek kukkus seega labi 2012 aasta andmetel elab leedu vabariigis ligikaudu 170 tuhat vene rahvusest elanikku 53 riigi elanikkonnast samas on aga ka teistest rahvustest leedu elanike vene keele oskus vaga korgel tasemel eurobaromeetri 2006 aasta andmetel oskas 80 mittevene emakeelega leedu elanikest vene keelt vahemalt suhtlustasandil vene keelt raagivad emakeelena endisest nsv liidust repatrieerunud venekeelsed juudid teatud andmetel oskab vene keelt kokku umbes 20 iisraeli elanikkonnast vene valisministeeriumi hinnangutel elab saksamaal u 6 miljonit inimest kes oskavad teatud maaral vene keelt nende seas on rohkem kui 3 miljonit endistest nsv liidu vabariikidest emigreerunud inimest tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tahestiku suur ja vaiketahed kolmandas valges rahvusvaheline latinisatsioon montreal 1987 ja neljandas hallis eesti transkriptsioon mis kes kuidas miks milleks mitu kus kuhu kust millal milline milline kumb missugune tanapaeva vene keeles on kaks grammatilist arvu ainsus ja mitmus vanavene keeles oli ka duaal mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt sailinud tabelis on toodud nimisonade lopud ainsuses ja mitmuses vene keeles on vaba rohk ent mitte kaootiline rohust voib soltuda sona tahendus nt kodus ja majad kirjutama ja pissima urineerima sona kaanamisel voib rohk muutuda nt magi ja maed vene keeles on tahtis just taishaalikute rohutamine kaashaalikuid tavaliselt ei venitata rohuta taishaalikuid haaldatakse tavaliselt luhemalt ning haalikute puhul toimub reduktsioon tanu keele standardimisele ei ole vanal ajal eksisteerinud regionaalsed erinevused vene keeles enam eriti teravalt valjendunud ainult haalduse voi keelekasutuse jargi on uldiselt voimatu kindlaks teha millisest regioonist on inimene parit moskvas sanktpeterburgis ja riigi teises otsas vladivostokis raagitakse usna uhesugust vene keelt omaparase aktsendiga raagivad siiski paljud aga mitte koik ukrainast valgevenest ja pohjakaukaasiast parit vene keele emakeelena konelejad vastupidi teatud ringkondades levinud stereotuubile ei raagi eestis elavad venelased aktsendiga vaid usna puhast vene keelt milles esineb moningaid eesti keelest laenatud sonu estonismid monikord eristatakse ka venekeelsete juutide kasutatavat veidi moonutatud vene keelt nt rtahe vale haaldamine kuid tapsemad statistilised andmed selle kohta puuduvad palju rohkem on erinevusi aga hoopis erinevate sotsiaalsete ruhmade ja polvkondade vahelises keelekasutuses sotsiolektid nt blatnoide keel ehk fenja noorte internetislang nn voi sonavara jargi on sageli voimalik aimata kas inimene kuulub madalamate uhiskonnakihtide voi intelligentide hulka vene keele sonavarale on avaldanud vaga suurt moju teised maailmakeeled millega vene keel on oma ajaloolise arengu kaigus kokku puutunud eriline koht on nende seas prantsuse keelel mis oli 19 sajandil vaga populaarne vene aadlike seas prantsuse paritolu on nt jargmised vene keele sonad abatjour lambikuppel avantgarde avangard ehk eelvagi avance avanss ehk ettemakse adultere truuduse rikkumine accessoire aksessuaar album album ensemble ansambel acteur naitleja actrice naitlejanna entourage umbruskond kunstilises mottes applaudissements aplaus ehk kateplagin affiche afiss bandage bandaaz ehk tugiside barriere barjaar ehk takistus baiser besee bijouterie bravo braavo boulevard bulvar ehk puiestee bourgeoisie kodanlus budget eelarve bureau buroo visite visiit ehk kulastus voyage reis voile loor garage garaaz gouache guass debut debuut delicatesse delikatess de jour valvel olev paevnik voi korrapidaja directeur direktor directrice direktriss ehk naisdirektor dossier toimik douche duss jalousie zalusii ehk ribakardin gelee zelee journal zurnaal ehk ajakiri canevas caprice kapriis casserole kastrul cafe kohvik kiosque kiosk comme il faut nagu peab compliment kompliment cotelette kotlet cauchemar oudus voi oudusunenagu courage kuraas ehk uljus magasin kauplus maquillage meik mayonnaise majonees eau de cologne odekolonn homard homaar parole salasona paysage maastik plage plaaz ehk supelrand prononcer haaldus puree puree rayon rajoon reverence reveranss relief reljeef restaurant restoran risque risk role roll ehk osa royale klaver saison aastaaeg soupe supp souteneur sutenoor ehk kupeldaja theatre teater trottoir trotuaar ehk konnitee toilette tualett ehk kaimla ouragan orkaan favorite favoriit ehk lemmik facon fassong foyer fuajee chance sanss ehk voimalus charme sarm ehk veetlus chaussee maantee chauffeur autojuht ja paljud teised suur osa nendest sonadest on toenaoliselt tanu just vene keele mojule olemas ka eesti keeles saksa keelest on laenatud sellised sonad nagu buchhalter raamatupidaja peruckenmacher juuksur landschaft maastik mundstuck huulik sigaretipits offizier ohvitser platz plats feuerwerk ilutulestik schacht kaevandus schlagbaum tokkepuu staat osariik eisberg jaamagi butterbrot voileib bustenhalter rinnahoidja wunderkind imelaps kurort kuurort rucksack seljakott torf turvas ja teised uuemal ajal on peamiseks laensonade allikaks vene keele jaoks olnud siiski inglise keel computer arvuti notebook sulearvuti ehk suler file fail site veebisait ehk leht firewall tulemuur browser veebibrauser printer printer fax faks lunch lants ehk keskpaevaeine recruiting varbamine football jalgpall basketball korvpall handball kasipall meeting miiting businessman arimees hooligan huligaan shorts sortsid ehk luhikesed puksid briefing infotund teabeminutid summit tippkohtumine jeans teksapuksid marketing marketing ehk turundus jpt eesti keelest parinevat sona a kurat kasutatakse vene keeles vahel halvustava sonana eestlaste kohta analoogiliselt vastava eesti sonaga tibla eesti keel on laenanud vene keelest palju sonu tolk turm raamat jaam vaksal aken ike nadal maika laika rist sirp voli uulits kruttima koiku praanik papp putka polkovnik majakas suslik munder saanid kreen kamorka nahaal niit nastoika trussikud trahter tupik turg sonast tsehh zensenn hiina paritolu sona kuid laenatud ilmselt vene kaudu vobla vint jt paldiski linna nimi kujutab endast sisuliselt eestistunud vene sona vanasti oli linna nimeks toenaoliselt vene keele mojul on eesti keeles levinud sellised vormid nagu autojuhiload mitmuses ja gruusia ka huvastijatmisel kasutatavad sonad tavai ja pakaa on vene paritolu vene nimede eesti keeles kirjutamiseks kasutatakse spetsiaalset veneeesti tahetabelit mille viimased tapsustused tegi emakeele seltsi keeletoimkond 2005 aastal ja mille samal aastal kinnitas vabariigi valitsus vene tahestiku eesti transkriptsiooni vaata vene tahestiku tabelist ulalpool queensland on austraalia kirdepoolseim osariik uuslounawales ueils on austraalia osariik riigi kaguosas victoria osariigist pohja pool ta piirneb pohjas queenslandi laanes lounaaustraalia ja lounas victoriaga ida poole jaab tasmani meri osariigi territooriumi sees on enklaavid austraalia pealinna ala ja jervise lahe ala mis halduslikult on austraalia pealinna ala koosseisus uuslounawales on austraalia koige suurema rahvaarvuga ja koige vanem osariik 1770 aasta 21 augustil kuulutas james cook austraalia idaosa suurbritannia kuningriigilele kuuluvaks nimetades selle uuslounawalesiks uuslounawales asutati 1788 aastal ning holmas algselt suure osa austraalia mandrist 19 sajandi valtel eraldati sellest jarjest uusi alasid et luua briti asumaad victoria queensland ja lounaaustraalia mis tollal holmas ka praeguse pohjaterritooriumi aastal 1901 toimus nendes asumaades ning laaneaustraalias ja tasmaanias haaletus millega kiideti heaks soltumatu riigi austraalia liidu commonwealth of australia loomine uuslounawales on maailmakuulus oma pealinna sydney maalilise sadama poolest sydney on uks kahest austraalia majanduskeskusest kuid ka linn mille elanikud armastavad vabal ajal viibida varskes ohus kull paevitades ja supeldes kull ratsutades ja purjetades osariigi kolm tahtsamat linna on pohjast louna poole newcastle sydney ja wollongong mis koik on mere aares teiste linnade seas on albury broken hill dubbo tamworth armidale lismore nowra coffs harbour ja wagga wagga lounaaustraalia on austraalia osariik riigi lounaosas tasmaania on austraalia lounapoolseim osariik tasmaania osariigi alla kuuluv tasmaania saar on maailmas suuruselt 26 austraalia mandrist asub see 250 km 150 mi louna pool mandri ja saare vahel on bassi vain tasmaania osariigi koosseisu kuulub lisaks tasmaania saarele veel 334 vaiksemat laheduses asuvat saart osariigi rahvaarv on 507 626 inimest juuni 2010 millest ligi pool elab osariigi pealinnas hobartis tasmaania osariigi pindala on 68 401 km2 26 410 mi2 millest tasmaania saar on 64 519 km2 24 911 mi2 tasmaania osariiki iseloomustab palju puutumata loodust ligi 45 tasmaaniast on kaetud reservaatide rahvusparkide ja unesco maailmaparandi aladega ning uhtlasi on osariik kohaks kus loodi maailma esimene keskkonnakaitsjate partei utg praegune osariik loodi kunagi briti impeeriumi poolt kui van diemeni maa kuigi see oli juba asustatud ule 40 000 aasta varem tasmaania aborigeenide poolt aastal 1856 sai osariigist omavalitsuslik koloonia ning varasem nimi tasmaania voeti uuesti kasutusele aastal 1901 sai see osaks austraalia foderatiivsest riigist tasmaania osariigi haldusalasse kuulub ka pooleldi antarktiline macquarie saar osariigi pohjapoolseim punkt maismaal on boundary laid koige lounapoolsem punkt maismaal on bishopi ja clerki laid osariik on magine 1617meetrine korgeim tipp asub tasmaania saarel elustik on omaparane esineb palju endeeme osariik on nime saanud hollandlasest maadeavastaja abel tasmani jargi kes teatas esimesena saare leidmisest 24 novembril 1642 tasman nimetas saare anthony van diemeni maaks oma sponsori anthony van diemeni jargi kes oli kuberner hollandi idaindia kompaniis inglased luhendasid selle hiljem van diemeni maaks 1 jaanuaril 1856 nimetati see ametlikult umber tasmaaniaks selle esimese eurooplasest avastaja auks tasmaania kohta kasutati monikord ka nime dervon naiteks jerilderie kirjas mille kirjutas ned kelly aastal 1879 konekeeles oeldakse osariigi kohta kas tassie voi tas palawa kani tasmaania aborigeenide keel keeles on tasmaania nimeks lutriwita esimesena asustasid tasmaania piirkonna tasmaania aborigeenid on toendeid et aborigeenid olid tasmaania regioonis juba 35 000 aastat tagasi tousev mere tase lahutas saare austraalia mandrist ligi 10 000 aastat tagasi enne eurooplastega kokkupuudet oli aborigeenidel tasmaanias uheksa peamist etnilist gruppi suurbritannia okupatsiooni ja kolonisatsiooni ajal 1803 oli poliselanike rahvaarv 5000 10 000 inimest nakkushaiguste sissetoomise mille vastu neil puudus immuunsus soja tagakiusamiste ja segaabielude tottu kahanes aastaks 1833 poliselanike arv 300 inimesele peaaegu kogu polisrahvas paigutati umber flindersi saarele george augustus robinsoni kasul naine nimega truganini 18121876 on tuntud kui viimane puhtavereline tasmaania aborigeen palju toendeid on ka selle kohta et viimane ellujaaja oli fanny cochrane smith kes oli sundinud wybalenas ja suri aastal 1905 esimene kirjalikult teatatud avastus tasmaania kohta eurooplase poolt parineb 24 novembrist 1642 avastajaks oli hollandlane abel tasman tasman joudis lahele mille nimi tanapaeval on blackman bay aastal 1773 randus esimene inglane tobias furneaux tasmaanias adventurei lahes ka prantsuse uurimisretk mida juhtis marcjoseph marion du fresne randus aastal 1772 blackmani lahes kapten james cook randus adventurei lahes aastal 1777 temaga koos oli pardal ka noor william bligh bligh poorus tagasi aastal 1788 ja siis uuesti 1792 temaga oli kaasas noor matthew flinders esimesed sisseseadjad olid peamiselt vangid ja nende valvurid nende ulesandeks oli arendada pollumajandust ja teisi toostusharusid tasmaania koloonia oli briti impeeriumi all kes eksisteerisid seal aastatel 18561901 nad liitusid teiste viie austraalia kolooniaga et moodustada austraalia uhendus koloonia loomine kinnitati austraalia kolooniate valitsuse akti uleandmisega aastal 1850 mis andis koigile kuuele austraalia kolooniale seadusandliku voimu van diemeni maa seadusandlik noukogu koostas uue konstitutsiooni mis hakkas kehtima aastal 1854 ning 1855 aastal andis kuninganna victoria i sellele kuningliku nousoleku hiljem samal aastal andis salanoukogu nousoleku muuta koloonia nimi van diemeni maa asemel tasmaaniaks 1856 aastal tuli esimest korda kokku asjavalitud kahekojaline parlament millega sai tasmaaniast omavalitsuslik briti impeeriumi koloonia koloonia elas labi majanduslikke koikumisi kuid enamasti oli joukas ja pidevas kasvus tanu vahesele valisele ohule ning tugevatele kaubanduslikele sidemetele oli tasmaania koloonial 19 sajandil palju viljakaid perioode saades maailma laevaehituse keskpunktiks laaneaustraalia inglise keeles western australia luhend wa on austraalia suurim osariik see holmab riigi ja austraalia mandri laanepoolse kolmandiku osariik piirneb pohjas laanes ja lounas india ookeaniga kirdes pohjaterritooriumiga ning kagus lounaaustraalia osariigiga laaneaustraalia lounarannikut uhub india ookeani osa suur austraalia laht osariik on sahha jarel pindalalt teine 1 jargu haldusuksus maailmas laaneaustraalia on naiteks rootsist umbes kuus ja eestist 60 korda suurem seal elab ligikaudu 23 miljonit inimest umbes 10 austraalia rahvastikust enamik neist osariigi edelanurgas edelapiirkonnas laaneaustraalia levinumad huudnimed on wildflower state metslillede osariik ja golden state kuldne osariik laaneaustraalia elanikke huutakse sandgroperiteks ehk liivauuristajateks esimene laaneaustraaliasse joudnud eurooplane oli hollandi maadeuurija dirk hartog kes maabus 1616 aastal austraalia laanerannikule 1826 aastal rajasid britid kuningas georgei lahe aarde tanapaeva albany lahedale sojavae eelposti 1829 aastal rajati swani joe suudmesse koloonia swan river colony millest kujunes hiljem osariigi pealinn perth perth on sageli sihtkohaks eesti noortele kes saabuvad austraaliasse too ja puhkeviisaga eesti kergejoustiklane maris magi voitis 2011 aastal perthis austraalia meistrivoistlustel 400 meetri jooksu baz luhrmanni film austraalia 2008 filmiti osaliselt laaneaustraalia kirdeosas kununurra umbruses laaneaustraalia sai omavalitsuse 1890 aastal ja moodustas 1901 aastal koos teiste briti kolooniatega austraalia uhenduse tanapaeva laaneaustraalia majandus soltub pohiliselt kaevandamisest pollumajandusest ja turismist osariik annab 46 austraalia ekspordist laaneaustraalia on maailma kolmas rauamaagi tootja laaneaustraalia idapoolne piir on 129 idameridiaan mis eraldab osariiki pohjaterritooriumist ja lounaaustraaliast laanes ja pohjas piirneb osariik india ookeaniga rahvusvahelise hudrograafiaorganisatsiooni iho jargi piirneb austraalia lounarannik india ookeani osaga kuid austraalias nimetatakse seda ametlikult lounaookeaniks osariigi idapiiri kogupikkus on 1862 km rannajoone pikkus on 20 781 km millest 7892 km on saarte rannajoon osariigi maismaa kogupindala on 25 miljonit km2 laaneaustraalia aluspohi koosneb peamiselt erakordselt vanadest yilgarni ja pilbara kraatonitest mis moodustasid koos india dekkani kiltmaa madagaskari ning lounaaafrika karoo ja zimbabwe kraatonitega arhaikumi eooni ajal uri uhe maailma vanima superkontinendi 332 miljardit aastat tagasi sellest ajast saadik on ainuke orogenees olnud stirlingi maestiku teke austraalia lahknemisel antarktikast seetottu on maa erakordselt vana ja erodeerunud ning suurim korgus on ainult 1245 m ule merepinna meharry maetipp hamersley maestikus pilbarra piirkonnas enamiku osariigist moodustab platoo keskmise korgusega umbes 400 m selle reljeef on vaga madal vee aravoolu pinnasest ei esine platoo laskub suhteliselt jarsult rannikutasandikele moodustades kohati pustise kaljuseina nt darlingi maestik perthi lahedal tingituna maastiku suurest vanusest on pinnas vaheviljakas kuid sisaldab paljudes kohtades rikkalikult rauda ja alumiiniumi graniitaluspohja tottu sisaldab tasane pinnas tunduvalt vahem fosforit ja lammastikku kui teiste sarnase kliimaga mandrite pinnas ulatuslike liivavaljade voi rauamaagi mojul kujunenud pinnas on veelgi viljatum kuna selles on vahe lahustuvat fosforit samuti tsinki vaske molubdeeni ning monel pool ka kaaliumit ja kaltsiumit pinnase vahese viljakuse parast kasutatakse suures koguses kunstvaetisi eriti superfosfaati ning putuka ja umbrohumurke mis on habrast pinnast tohutult rikkunud ning tekitanud kahju selgrootute ja bakterite populatsioonidele samuti on pollumajanduse laiendamiseks tehtud ulatuslik lageraie kahjustanud kohalike looma ja taimeliikide elupaiku selle tulemusena on osariigi edelapiirkonnas rohkem haruldasi ohustatud voi havimisohus liike kui paljudel teistel austraalia aladel mistottu on see ala uks maailma bioloogilise mitmekesisuse tulipunkte osariigi nisukasvatuse piirkonnas leidub suuri alasid kus on probleemiks maa soolsus ja magevee kadu lahistroopilise vahemerelise kliimaga edelarannik oli algselt kaetud tiheda metsaga seal kasvas ka erivarviline eukalupt eucalyptus diversicolor mis on maailma uks korgemaid puuliike edelaranniku pollumajanduspiirkond kuulub uheksa liigirikkaima maismaaelupaiga hulka ning seal on endeemiliste liikide osakaal suurem kui enamikul teistel sarnastel aladel tanu leeuwini hoovusele on edelarannik ka kuue liigirikkaima mereelupaiga hulgas ning seal asub muuhulgas maailma lounapoolseim korallrahu aasta keskmine sademete hulk ulatub 300 mmst nisuvoondis wheatbelt region kuni 1400 mmni niiskeimatel aladel edelapiirkonnas south west region northcliffei lahedal kuid novembrist martsini uletab vee aurustumine sademete hulga ja ilm on enamasti vaga kuiv taimed peavad kohanema nii kuivusega kui ka pinnase aarmise toitainete nappusega alates 1970 aastate keskpaigast on taheldatud talviste juunist augustini sademete vahenemist samas on suvekuudel detsembrist veebruarini kasvanud paduvihmade hulk laaneaustraalia keskosa neli viiendikku osariigist on poolkorb voi korb horedalt asustatud ning selle piirkonna ainuke tahtsam tegevusala on kaevandamine aasta keskmine sademete hulk on 200250 mm millest suurem osa esineb suviste tsuklonite ajal kohatiste hoovihmadena erandiks on pohjas olev troopikavoond kimberley piirkonnas on erakordselt kuum mussoonkliima aasta keskmise sademetehulgaga 5001500 mm kuid aprillist novembrini ei saja seal peaaegu uldse 85 kogu osariigi vee aravoolust pinnasest esineb kimberleys kuid kuna see avaldub rankade uleujutustena ja ohuke pinnas on lootusetult viljatu on maaparandustoid tehtud vaid ordi joe aares lund sajab osariigis harva tavaliselt ainult stirlingi maestikus albany lahedal kuna see on ainus louna pool olev suhteliselt korge maestik lahedal asuvas porongurupi maestikus sajab veelgi harvemini valjaspool neid alasid on lumesadu toeline suursundmus mis voib vahel esineda edelaaustraalia magistes piirkondades suurim lumesadu lauskmaal oli 26 juunil 1956 perth hillsis ulatudes pohjas wongan hillsi ja idas salmon gumsini siiski isegi stirlingi maestikus sajab lund harva ule 5 cm ning tavaliselt ei pusi see ule uhe paeva korgeim ohutemperatuur 505 c moodeti mardie karjafarmis 19 veebruaril 1988 madalaim registreeritud ohutemperatuur on 72 c ning see moodeti eyrei ornitoloogiajaamas 17 augustil 2008 laaneaustraalia on koduks umbes 540 linnuliigile olenevalt kasutatavast liigitussusteemist millest ligikaudu 15 leidub vaid laaneaustraalias lindude jaoks on parimad elupaigad osariigi edelaserv ja broomei umbrus koos kimberleyga laaneaustraalia taimestikku kuulub 9437 kohalikku soontaimeliiki 1543 perekonnast ja 226 sugukonnast samuti on seal 1171 kodustatud voor voi sissetunginud liiki enamasti on need umbrohud edelapiirkond on maailmas esimeste hulgas oma taimeliikide arvukuselt pindala kohta laaneaustraalias on mitmeid eripalgelisi okoloogilisi elukeskkondi pohjarannikul kimberley liivakivikanjonid nendest sisemaa poole jaavad kuiv rohumaa ord victoria tasandik poolkorb laaneaustraalia mulga poosastik ning tanami korb perthi umbruses ranniku lahedal on edelaaustraalia savann ja swani rannikumadalik austraalia edelaservas margaret riveri viinamarjakasvatuse piirkonnas kasvavad warreni eukaluptimetsad ida pool lounaookeani ranniku lahedal paikneb goldfieldsesperancei regioon esperancei rohumaadega ja sisemaa poole jaavate coolgardie umbruse rohumaadega austraaliasse saabusid esimesed inimesed pohja poolt ligikaudu 40 000 kuni 60 000 aastat tagasi aastatuhandete jooksul liikusid nad ule mandri euroopa maadeavastajate saabudes 17 sajandi alguses olid polisaustraallased aborigeenid asustanud kogu laaneaustraalia esimene laaneaustraaliasse joudnud eurooplane oli hollandi maadeavastaja dirk hartog kes maabus 25 oktoobril 1616 praeguse dirk hartogi saare inscriptioni neemel austraalia laanetipu lahedal 17 sajandi jooksul hollandist ja mujalt rannikule joudnud randajad sattusid sinna enamasti juhuslikult samuti hukkus palju laevu mis kaldusid navigeerimisvea voi tormi tottu korvale hea lootuse neeme ja jaava saare vaheliselt laevateelt moodus veel 200 aastat enne kui toestati suure lounamandri olemasolu 18 sajandi lopus alustasid laaneaustraalia ranniku uurimist briti ja prantsuse meresoitjad praeguse osariigi kujunemine algas 1826 aastal briti asula rajamisega kuningas georgei lahe aarde austraalia edelarannikule 1832 nimetati see albanyks asula rajati kuna suurbritannia tahtis valtida prantsuse koloonia voimalikku asutamist laaneaustraalia rannikule 1829 aastal asutas kapten james stirling swani joe aarde samanimelise koloonia swan river colony 1832 aastaks ulatus briti umberasujate arv selles umbes 1500ni ja koloonia ametlik nimi muudeti laaneaustraaliaks kaks eraldiasuvat asulakohta arenesid aegapidi uhest sai sadamalinn fremantle ja teisest osariigi pealinn perth rahvaarv kasvas vaga aeglaselt 1890 aastateni kuni kalgoorlie umbrusest leiti markimisvaarne kogus kulda 1887 aastal valmis uus pohiseadus mis valmistas ette autonoomiat ja suurbritannia parlamendi esindajatekoja 1890 aasta otsusega antigi kolooniale omavalitsus john forrestist sai esimene laaneaustraalia kuberner 1896 aastal otsustas laaneaustraalia parlament votta laenu veejuhtme ehitamiseks mille kaudu suunatakse goldfieldsi piirkonda umbes 23 000 m3 vett paevas vesi juhitakse perthist 530 km kaugusele kalgoorliesse ning ajaloolaste hinnangul andis see osariigi rahvaarvu ja majanduse kasvule olulise touke veejuhe mida nimetatakse goldfieldsi veevarustussusteemiks valmis 1903 aastal susteemi projekteeris ja selle ehitamist juhtis laaneaustraalia esimene peainsener c y oconnor jargides forresti juhitud kampaaniat haaletasid laaneaustraalia koloonia mitteametliku nimega endiselt swani joe koloonia elanikud austraalia uhenduse loomise poolt mille tulemusena sai laaneaustraalia 1 jaanuaril 1901 ametlikult osariigiks alates 1826 aastast kui suurbritannia kuulutas albany enda omaks ennetamaks prantsusmaa noudmisi austraalia laanepoolsele kolmandikule rajasid eurooplased sinna alalisi asulaid briti ja iiri asunikud asutasid 1829 aastal swani joe koloonia hilisema perthi koloonia kasvas esialgu aeglaselt mistottu vajati rahvastiku lisandumiseks briti valjasaadetute toojoudu 1890 aastatel toimus kaevandusbuumist tingitud ranne teistest osariikidest goldfieldsesperancei piirkonda mille tulemusel kasvas seal rahvaarv jarsult markimisvaarne umberasujate sissevool suurbritanniast iirimaalt ja mujalt briti impeeriumist algas 20 sajandi alguses kui kohalikud projektid naiteks 1920 aastate grupiviisilise umberasumise kava group settlement scheme argitasid farmereid edelaaustraaliasse kolima ning suurendasid laaneaustraalia kui asunike sihtkoha mainet briti saartelt parit sisserandajate mojul kasvas laaneaustraalia rahvaarv 20 sajandil varasemast kiiremini nii nagu idapoolsetesse osariikidesse saabus parast teist maailmasoda ka laaneaustraaliasse suurel hulgal itaallasi horvaate ja kreeklasi sellele vaatamata on tanapaevani enamik sisserandajaid briti paritolu laaneaustraalias eriti perthis on suurem suurbritannias sundinute osakaal kui teistes osariikides 106 2006 samas kui riigi keskmine on 53 suurbritanniast parit sisserandajad on tihedalt asustanud osariigi teatud piirkonnad kus neid on veerand rahvastikust rahvuskuuluvuse jargi oli 2001 aasta rahvaloenduse andmetel 775 laaneaustraalia elanikkonnast euroopa paritolu suurim rahvusgrupp nimetas end inglasteks 733 783 elanikku ehk 327 rahvastikust neile jargnesid austraallased 624 529 278 iirlased 171 667 76 itaallased 96 721 43 sotlased 62 781 28 sakslased 51 672 23 ja hiinlased 48 894 22 2001 aastal elas laaneaustraalias 58 496 polisaustraallast see on 31 rahvastikust 2006 aasta rahvaloenduse andmetel on 271 elanikest sundinud valismaal mis on korgem kui austraalia keskmine 222 laaneaustraallastest on sundinud inglismaal 89 uusmeremaal 24 sotimaal 12 lounaaafrikas 11 ja itaalias 11 2007 aastal elas perthis ja selle lahiumbruses 155 miljonit inimest 75 osariigi rahvastikust teised suuremad linnad on mandurah 78 612 elanikku bunbury 32 499 geraldton 31 553 kalgoorlie 28 242 albany 25 196 broome 14 436 ja port hedland 14 000 laaneaustraalia majandus pohineb suuresti mineraalide ja nafta kaevandamisel ning tootlemisel majanduse struktuur on tihedalt seotud loodusvarade rohkusega mis annab osariigile nende kaevandamisel ja tootlemisel suhtelise eelise selle tulemusena on laaneaustraalia majandus heal jarjel laaneaustraalia eksport moodustab 46 riigi koguekspordist osariigi pohilised ekspordiartiklid on rauamaak alumiiniumoksiid nikkel kuld ammoniaak nisu vill kariloomad lambad ja veised toornafta ja vedelgaas laaneaustraalia on suur boksiidikaevandaja boksiiti toodeldakse alumiiniumoksiidiks neljas puhastusjaamas mis annavad ule 20 maailma kogutoodangust osariik on maailma kolmas rauamaagitootja 15 maailma kogutoodangust ja kaevandab 75 austraalia 420tonnisest aastasest kullatoodangust teemante kaevandatakse kimberley piirkonna pohjatipus argylei teemandikaevanduses collies kaevandatud kivisusi on pohiline kutuseliik osariigi edelaosa elektrienergiavajaduse minimaalseks tagamiseks laaneaustraalia pollumajandustoodangul on oluline osa nii osariigi kui ka kogu austraalia majanduses kuigi nisutoodangus on hooajati tavaliselt suur koikumine oli saak 20062007 aasta suvel peaaegu 10 miljonit tonni mis moodustas ligi poole kogu riigi toodangust ning andis eksporditulu 17 miljardit usa dollarit teised tahtsamad pollumajandustooted on oder herned vill ning lamba ja loomaliha valisriikides eelkoige kaguaasias ja lahisidas on suur noudlus laaneaustraalia elusloomade jarele mis on tingitud nende riikide kultuuri ja usutraditsioonidest ning ladude ja kulmhoonete nappusest seetottu eelistatakse seal importida toodeldud liha asemel elusloomi kogu austraalia elusloomade ekspordist on laaneaustraalia osa ligikaudu 50 loodusvarade sektori kasvu tottu viimastel aastatel on osariigis tekkinud margatav oskustoojou puudus mis on sundinud osariigi valitsust tegema joupingutusi sisserande soodustamiseks teistest osariikidest ja valismaalt novembris 2011 oli keskmine nadalapalk laaneaustraalias 1538 aud austraalias 1333 aud majanduskasv on manginud rolli ka 2006 aasta keskmiste kinnisvarahindade tousus kuid 2007 aastal hinnad stabiliseerusid perthi kinnisvarahinnad on endiselt sydney jarel austraalias teisel kohal ja jatkuvalt on probleemiks korged uurihinnad perthist lounas kwinana toostuspiirkonnas asub austraalia suurim naftatootlustehas kus toodetakse kohalikuks tarbimiseks bensiini ja diislikutust piirkonnas on ka raua alumiiniumoksiidi ja niklitootlustehased teravilja ekspordiks moeldud sadamaehitised ning kaevandamise ja bensiinitootmise tugitoostused nagu masina ja metallitoostus fremantleist lounas hendersoni lahedal paiknevad laevaehituse nt austali laevatehas ja sellega seotud abitehased tootlevast toostusest on esindatud tsemendi ja ehitusmaterjalide tootmine jahu jahvatamine toidu tootlemine loomasooda tootmine autokerede ehitamine ja trukitoostus viimastel aastatel on kasvanud turismi osatahtsus markimisvaarne hulk valisturiste saabub suurbritanniast ja iirimaalt 28 teistest euroopa riikidest 14 singapurist 16 jaapanist 10 ja malaisiast 8 turismist saadav sissetulek on joudsalt elavdanud paljude vaiksemate keskuste majandust seda eriti rannikul laaneaustraalial on markimisvaarne kalandussektor kohalikuks tarbeks ja ekspordiks puutakse languste krevette krabisid haisid ja tuunikala kimberley piirkonnas ka parle mereandide tootlemisega tegeldakse koikjal laanerannikul vaalapuuk oli varem osariigi peamine meretoostusharu kuid nuudseks on see lopetatud 1978 aastal puuti albanys viimased vaalad laaneaustraalia sai omavalitsuse 1889 aastal kui perthis asutati kahekojaline osariigi parlament see koosneb 59liikmelisest seadusandlikust kogust ehk alamkojast legislative house ning 36liikmelisest seadusandlikust noukogust ehk ulemkojast legislative council uldine ja kohustuslik valimisoigus kehtib koigile ule 18aastastele kodanikele austraalia kolooniate uhinemisega 1901 aastal sai laaneaustraaliast riigi foderaalsusteemi kuuluv osariik see tahendas vastavalt pohiseadusele teatud oiguste loovutamist austraalia uhenduse valitsusele foderaalvalitsusele koik ulejaanud oigused jaid taielikult osariigile kuid austraalia uhendus on oma voimu tohusalt laiendanud suurendades kontrolli maksude ja riigi raha jagamise ule kuigi ametlikult on laaneaustraalia valitseja kuninganna elizabeth ii ja taidesaatvat voimu kehastab kuberner malcolm mccusker kes on tema esindaja osariigis kuulub tegelik voim peaministrile ja ministritele viimased on valitud seadusandliku kogu enamuses olevast parteist voi koalitsioonist praegune peaminister on colin barnett austraalia riigist lahkuloomise soov on osariigi poliitikamaastiku uks labivaid jooni mis sai alguse peatselt parast euroopa umberasujate saabumist 1826 aastal laaneaustraalia oli austraalia uhinemise vastumeelseim osaline ega osalenud ka esimesel foderatsiooninoupidamisel kauaaegsed laaneaustraalia elanikud olid enamasti foderatsiooni vastu kuid kulla leidmine toi kohale palju sisserandajaid teistest austraalia osadest need uued elanikud peamiselt kalgoorlies ja albanys haaletasid austraalia uhendusega liitumise poolt arutati ka ettepanekut votta uhendusse vastu ainult need alad auralia nime all ulejaanud laaneaustraaliast lahus 1933 aasta aprillis toimunud rahvahaaletusel pooldas 68 haaletanutest osariigi lahkumist austraalia uhendusest eesmargiga naasta autonoomse piirkonnana briti impeeriumisse osariigi valitsus saatis londonisse suurbritannia parlamenti delegatsiooni kuid briti valitsus keeldus asjasse sekkumast ja eraldumisotsus jai joustamata laaneaustraalia jaguneb 141 omavalitsusuksuseks sealhulgas joulusaar ja kookossaared nende volitused ja tegevus satestati 1995 aasta kohaliku omavalitsuse seadusega kohustuslik uldharidus osariigis on 12 aastat lapsed lahevad kooli juba 5aastaselt pohihariduse omandamist alustatakse parast uheaastast eelkooli laaneaustraalias tegutseb viis ulikooli osariigi suurimad ajalehed on paevaleht the west australian ja puhapaevaleht the sunday times enamikus laaneaustraalias on nahtavad kuus uleriigilist telekanalit eraraadiojaamad levivad fmsagedusel kuid austraalia rahvusringhaalingu abc kolm kanalit kasutavad endiselt amsagedust austraalia suurim osariik holmab mandri laanepoolse kolmandiku veinitootmispiirkonnad koonduvad selle jahedama kliimaga edelaossa laaneaustraalia veinitoodang on alla 5 riigi veinitoodangust ent kvaliteedilt on osariigi veinid tipule kullaltki lahedal suuremad veinitootmispiirkonnad on margaret river great southern ja swan valley vaiksematest keskustest on olulisemad blackwood valley manjimup pemberton peel chittering valley perth hills ja geographe laaneaustraalias nagu kogu riigiski on populaarseimad spordialad austraalia jalgpall ja kriket austraalia jalgpalli liigas afl esindavad osariiki west coast eagles ja fremantle dockers jalgpalliklubi perth glory osaleb austraalia meistriliigas aleague laaneaustraalia on koduks uhele riigi juhtivale lavakunstikoolile tunnustatud laaneaustraalia lavakunstiakadeemiale waapa samuti hoogustub seal teatri ja muusikategevus tuntumad laaneaustraalia taustaga muusikud ja bandid on adam brand karnivool birds of tokyo bon scott eskimo joe johnny young gyroscope john butler trio tame impala kevin mitchell kill devil hills pendulum pigram brothers rolf harris ja triffids parimatele muusikutele jagatakse alates 2001 aastast laaneaustraalia muusikatoostuse auhindu wam osariigist on parit mitmed tuntud naitlejad ja saatejuhid naiteks heath ledger hugh jackman sam worthington ernie dingo jessica marais megan gale rove mcmanus isla fisher ja melissa george filmidest ja teleseriaalidest on taielikult voi osaliselt laaneaustraalias filmitud cloudstreet austraalia australia bran nu dae abba film abba the movie ja viimane rong freosse last train to freo laaneaustraalia sumfooniaorkester waso tegutseb perthi kontserdisaalis osariigi tahtsaim teater on his majestys theatre 2012 aastal valmiv perth arena voorustab kontserte ja spordi sisevoistlusi pohjaterritoorium on uks austraalia 1 jargu haldusuksustest territoorium territooriumi oiguslik staatus on tanapaeval de facto osariigi staatusega vaga sarnane kuigi teoreetiliselt voib foderaalparlament iga pohjaterritooriumi seaduse vajadusel tuhistada aastatel 18251863 oli pohjaterritooriumi ala uuslounawalesi koosseisus 18631911 oli see osa lounaaustraaliast ala on vaga horedalt asustatud kuid etniliselt usna mitmekesine 2006 aastal raakis 203 000 elanikust 241 kodus monda muud keelt peale inglise keele kahes suuremas linnas darwinis ja alice springsis elab kokku umbes 70 pohjaterritooriumi elanikest suuremad asulad on veel katherine tennant creek ja nhulunbuy pohjaterritooriumi kirdeosas asub arnhemi maa kus elavad ainult aborigeenid pohjaterritoorium on rikas maavarade poolest seal kaevandatakse uraanimaaki boksiiti kulda naftat ja maagaasi lounaosas asuvad macdonnelli maestik laanemacdonnelli rahvuspargiga ja ulurukatatjuta rahvuspark mille suurim vaatamisvaarsus on maailma suurim monoliit uluru pohjaosas asuvad kakadu rahvuspark ja litchfieldi rahvuspark austraalia pealinna ala on uks austraalia 1 jargu haldusuksustest see asub enklaavina uuslounawalesi osariigis uuslounawalesi osariik andis uue pealinna rajamiseks ettenahtud ala austraalia uhendusele 1 jaanuaril 1911 samal aastal kuulutati valja linnaplaneerimise konkurss mille tulemused selgusid 1912 aastal ehitus algas ametlikult 20 veebruaril 1913 1927 kolis canberrasse austraalia parlament piirkonna sumbollinnuks on callocephalon fimbriatum ja taimeks wahlenbergia gloriosa kauglouna on euroopalik looduslikkultuuriline regioon lounapoolkeral mille moodustavad pohja riikide hulka kuuluvad austraalia ja uusmeremaa need maad on endised umberasumiskolooniad mille elanikkonna pohiosa moodustavad briti saartelt valjarannanute jareltulijad varem on kauglouna riikide hulka loetud samuti lounaaafrika vabariiki ning kolme lounaameerika riiki tsiilit argentinat ja uruguayd mikroneesia liiduriigid konekeeles luhendatult mikroneesia on saareriik vaikse ookeani laaneosas mikroneesia piirkonnas nimi mikroneesia on tuletatud kreeka keelest sona mikros tahendab vaike ja sona nesos saar mikroneesia liiduriigid asuvad vaike ookeani laaneosas okeaanias mikroneesia piirkonnas karoliinide saarestiku idaosas holmates 25 miljoni km2 suuruse ookeaniala riigist pohjas asuvad mariaanid lounas uusguinea saar laanes belau idas marshalli saared ja kagus nauru riigi rannajoone kogupikkus on 6112 kilomeetrit pikim riigisisene vahemaa idast laande on 2898 kilomeetrit mikroneesia liiduriigid koosnevad 607 saarest millest 65 on asustatud saared moodustavad omakorda 4 vaiksemat saarestikku millest igauks holmab uhte osariiki mikroneesia saared on eriilmelised riigis leidub nii vulkaanilise tekkega saari kui koralliatolle pohnpei osariigis asub uks saar ja 25 vaikesaart yapi osariigis asub 4 saart ja kosrae osariigis asub 5 saart lisaks hulgaliselt vaikesaari ja atolle riigi suurim saar on vulkaanilise tekkega pohnpei mille pindala on 334 km2 ja kus asub riigi korgeim tipp mount nanlaud mis ulatub 782 meetrit ule merepinna varasemas kirjanduses korgeimaks tipuks peetud totolomi magi on hilisemate mootmiste kaigus osutunud madalamaks saare keskosast kulgevad ranniku suunas jarsud ja kitsad orud riigi suuruselt teine saar on samuti vulkaanilise tekkega kosrae pindalaga 110 km2 kosrae saar on hinnanguliselt riigi magiseim saar riigi suurim laguun on truki laguun paljud mikroneesia ojad kuivavad kuival aastaajal pusiva veevooluga ojades vaheneb veehulk samal ajal margatavalt pohnpei saarel on kokku 40 oja nanpilkiepwi joe pikkus on 10 kilomeetrit riigis on vahemalt 6 juga millest korgeim on pahn takai juga mets katab 745 riigi maismaa pindalast suurematel vulkaanilistel saartel kasvavad mangroovimetsad pohnpeil ja kosrael leidub pilvemetsi riigi looduse tuntuim endeemne taimeliik on terminaalia terminalia carolinensis riigis on kirjeldatud 1239 taime ja sonajala liiki pohnpei saarel on kirjeldatud 936 korgema taime liiki millest endeemseid liike on 397 pohnpei saarel on kirjeldatud 50 liiki sipelgaid mikroneesias ei leidu looduslikke kahepaikseid kull on saartele inimese kaasabil asustatud aaga rhinella marina mikroneesias elab 41 liiki roomajaid pohnpei saarel on kirjeldatud 18 liiki roomajaid saarel elab ainsa maona ramphotyphlops braminus saare ainus endeemne roomaja on emoia ponapea riigis on kirjeldatud kokku 119 linnuliiki igas osariigis pesitseb vahemalt uks endeemne linnuliik endeemsetest liikidest pesitsevad mikroneesias naiteks pohnpei rohetuvi pohnpei safiirlind pohnpei lehviksaba ja kosrae rohetuvi mikroneesia polised imetajad on 5 liiki kasitiivalisi inimese kaasabil on riiki sattunud 3 liiki rotte hiired sead koerad kassid janesed kitsed ja veised mikroneesia liiduriigid on alates 2006 looduskaitseprojekti micronesia challenge osaline mille eesmargiks on sailitada puutumatuna 30 rannikumere ja 20 maismaa ressursse 1998 rajati pohnpei saare lahistele nahtiki merekaitseala mille eesmargiks on kaitsta koralliriffe kosrae saarel loodi terminaalia terminalia carolinensis kaitseks kaitseala 2009 loodi yapi saare lahistele hiidsarvikrai kaitseks ookeanikaitseala mikroneesias valitseb troopiline kliima vihmaperiood kestab juunist oktoobrini riigi sademeterikkaim piirkond on pohnpei saar kus on kuni 300 sajupaeva aastas kuid sademete hulk varieerub igal saarel juunist detsembrini voivad saari tabada taifuunid aasta labi on riigis oopaevane keskmine temperatuur 24c kuni 30c mikroneesia liiduriigid on foderatiivne vabariik riigipea on president kelle kongress valib ametisse 4aastaks riigipea on uhtlasi valitsusjuht seadusandlik voim kuulub 1kojalisele parlamendile ehk kongressile kongressis on 14 liiget kellest 10 valitakse 2 aastaks valimiste jarel ja 4 maaratakse iga osariigi esindajana 4 aastaks riigi pohiseadus joustus 1979 riigi korgeim kohus on mikroneesia ulemkohus mikroneesia koosneb neljast osariigist chuuki kosrae pohnpei ja yapi osariik palikir on riigi pealinn 1989 aastast 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli mikroneesia liiduriikide rahvaarv 102 843 inimest kellest 52 193 olid mehed ja 50 650 naised vorreldes 2000 aasta rahvaloendusega vahenes riigi rahvastik keskmiselt 04 aastas kuid pohnpei osariigis kasvas rahvastik keskmiselt 048 aastas enim elanikke on chuuki osariigis 2000 aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 107 008 elanikku tanapaeva mikroneesia rahvastikku iseloomustab valjaranne pohnpei saarele on asunud inimesi ulerahvastatud mokili pingelapi ngatiki ja kapingamarangi atollidelt suurim rahvastikutihedus on chuuki osariigis kus elab 993 inimest ruutmiili kohta 2010 aasta rahvaloenduse jargi elas riigis 103 meest 100 naise kohta 22 elanikkonnast elas linnades seejuures kosrae osariigis oli linnaelanike osakaal 326 1973 aasta rahvaloenduse andmetel oli pool tanapaeva mikroneesia liiduriikide elanikkonnast nooremad kui 17eluaastat 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli riigi elanikkonna mediaanvanus 215eluaastat 2010 aasta rahvaloenduse jargi jagunesid riigi elanikud jargmiselt mikroneesia liiduriikide ametlik riigikeel on inglise keel riigis on 17 kohalikku keelt 8 suuremat kohalikku keelt on 2010 aasta rahvaloenduse jargi moistavad 909 chuuki osariigi elanikest kirjutada tsuugi keeles ja 907 kosrae elanikest kosrae keeles 50 mikroneesia elanikest on katoliiklased igas osariigis on elanike konfessionaalse kuuluvuse osakaal erinev kosrae osariigi elanikest on 95 protestandid pohnpei osariigi elanikest on enamvahem 50 protestandid ja ulejaanud katoliiklased chuuki osariigis on 60 elanikest katoliiklased ja 40 protestandid ning yapi osariigis on 80 elanikest katoliiklased peamise voortoojou moodustavad filipiinlased kes kuuluvad katoliku kogudustesse protestantlikest konfessioonidest tegutsevad mikroneesias uhinenud kristuse kirik baptistid paastearmee ja adventistid mormoonide osakaal mikroneesia rahvastikus naitab kasvutrendi ja 5 pohnpei elanikkonnast on mormoonid katoliiklased kuulusid 3 maist 1979 karoliinidemarshalli piiskopkonna jurisdiktsiooni alla mille baasil moodustas paavst johannes paulus ii 23 aprillil 1993 karoliinide piiskopkonna 2013 aastal tegutses karoliinide piiskopkonnas 15 ilmikpreestrit ja 11 regulaarvaimulikku mikroneesia liiduriikidel puudub kaitsevagi riigi sojalise kaitse eest vastutab usa mikroneesia liiduriikide elanikud on peamiselt hoivatud avalikus sektoris kalanduses ja pollumajanduses kuigi riigil on potentsiaali turismi arendamiseks on turistide arv vaike seoses keerulise juurdepaasetavusega riiki riigi majandus soltub usa valisabist lisaks on erasektor vaike ja eraomanikud ei tegele ettevotete pideva arendamisega 2013 aastal holmas teenindussektor 548 pollumajandus 263 ja toostussektor 189 riigi sisemajanduse kogutoodangust mikroneesia sai 19862001 usalt 13 miljardi usd ulatuses valisabi usa on riigi peamine ekspordipartner 2013 moodustasid 7413 mikroneesia ekspordimahust usa ja 2587 marshalli saared peamised eksportkaubad on kala toiduained ja must pipar 2013 olid riigi peamised impordipartenrid usa 5324 jaapan 968 ja austraalia 923 riigi peamised importkaubad on toiduained riided arvutitehnika koduelektroonika ja moobel koik mikroneesia ettevotted on kohustatud maksma aasta kogutulu pealt maksu maksu suurus on 10 000 usd pealt 80 usd ja lisatulu pealt 3 sotsiaalkindlustusmaksu peavad tootajale makstavast palgast maksma nii tootaja kui tooandja riigis kasvatatakse tarot banaane ja musta pipart lisaks moodustavad osa pollumajandustoodangust kookospalmi saadused elanikud tegelevad kalandusega igal osariigil on oma elektrivork riigis tarbitavast energiast 96 parineb fossiilsetest kutustest ja 1 hudroenergiast jaapanlased rajasid enne teist maailmasoda saartele vaikesed hudroelektrijaamad mida soja jarel enam ei kasutatud 1988 rajati pohnpei saare nanpili joele hudroelektrijaam mis lakkas tootamast surutorustiku rikke jarel riigi maanteede kogupikkus on 388 kilomeetrit millest kattega teid on 184 kilomeetrit riigis asub 6 lennuvalja riigi peamised sadamad on pohnpei colonia ja lele igal mikroneesia suuremal saarel on ainulaadne asustuslugu kirjalike andmete puudumisel on varasemate ajaloosundmuste kohta sailinud palju legende pohnpei saare koloniseerimise eelne asustuslugu jaguneb kolmeks perioodiks pohnpei varasemate asukate paritolu on segane ja saare eurooplaste koloniseerimise eelne asustuslugu on seotud legendidega saare esimesed 17 asukat olevat saabunud lounast umbes 1100 aastal rajasid laanest kanuuga saabunud vennad olisihpa ja olosohpa saudeleuri dunastia vennad rajasid ka nan madoli megaliitehitise dunastia rajajad austasid pollunduse jumalat nahnisohn sahpwi kelle kultus polnud kohalikele elanikele aga vastuvoetav saudeleuri dunastia teostas tsentraliseeritud haldusreformi mille kaigus jaotati saar 3 ringkonnaks saare uhiskonnas tousis jargnevatel sajanditel mojukaks preestrite klass umbes 1628 paiku saabus idast sodalane isokelekel kes kukutas saudeleuri dunastia dunastia kukutamise kohta on 13 erinevat legendi tanapaeva pealikud peavad end isokelekeli jareltulijateks esimese eurooplasena joudis pohnpei saarele hispaania meresoitja alvaro de mendana 1595 1686 andis hispaania meresoitja francisco de lezcano yapi saarele nime las carolinas alates 1826 aastast kulastasid pohnpei saart jarjepidevalt vaalapuudjad 1852 asusid pohnpei ja kosrae saarele usa protestantlikud misjonarid ehkki saared olid hispaania mojusfaaris saksamaa pretendeeris samuti saartele kuid paavst leo xiii jattis saarte haldamise oiguse hispaaniale 1886 rajasid hispaanlased laanekaroliinide koloonia mis holmas yapi saare 13 martsil 1887 saabus pohnpei saarele esimene idakaroliinide kuberner isidro posadillo y posadillo ja rajas kolonia asunduse 4 juulil 1887 toimunud ulestousu kaigus tapsid poliselanikud kuberneri 1890 toimunud ulestousu kaigus havitasid poliselanikud hispaania garnisoni pohnpeil 1899 muus hispaania saared saksamaale sakslased alustasid pohnpei saarel ulatusliku taristu arendusega ja andsid kohalikele korralduse igas kuus istutada 10 kookospalmi vosu ulatuslik toojou kasutamine pohjustas poliselanike rahulolematuse ja jargnenud ulestousus tapeti kuberner esimese maailmasoja ajal asus yapi saarel saksamaa merevaebaas soja kaigus okupeeris mikroneesia saared jaapan saartele asus arvukalt jaapanlasi ja teise maailmasoja loppedes oli ainuuksi pohnpei saarel ule 14 000 jaapanlase veebruaris 1944 tungisid yapi saarele usa vaed 1947 said karoliinid ametlikult usa haldusterritooriumiks 10 mail 1979 voeti vastu esimene mikroneesia pohiseadus 3 novembril 1986 sai mikroneesia iseseisvaks eesti solmis diplomaatilised suhted mikroneesia liiduriikidega 22 septembril 2006 sakslased rajasid enne esimest maailmasoda mikroneesia esimese haridussusteemi tanapaeval tuleb riigis pohihariduse omandamiseks labida 8klassiline pohikool lapsed lahevad kooli 6aastaselt lisaks avalikoiguslikele pohikoolidele tegutsevad riigis erinevate konfessioonide halduses olevad erakoolid riigis on korgharidust voimalik omandada mikroneesia kolledzis riigi omaparaseim ehitis on nan madoli megaliitrajatis mikroneesias puuduvad avalikud raamatukogud riigi suurim raamatukogu on mikroneesia kolledzi raamatukogu kus on 33 000 raamatut mikroneesia sportlased voistlesid esmakordselt 2000 aasta suveolumpiamangudel sydneys inglismaa on suurbritannia ajalooline osa see on teistest osadest sotimaast walesist ja pohjaiirimaast nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem holmates kaks kolmandikku suurbritannia saare lounaosast inglismaal on maismaapiir pohjas sotimaa ja laanes walesiga inglismaa deviis on dieu et mon droit prantsuse keeles jumal ja minu oigus rahvuslill on roos punane valge kaitsepuhak on puha juri suurim linn on london mis on ka kogu suurbritannia ja pohjaiiri uhendkuningriigi pealinn inglismaa territoriaalhalduslik alljaotus ei ole uhetaoline ja seda on mitu korda pohjalikult reorganiseeritud praegu on inglismaa territoorium jaotatud uheksaks regiooniks kuid peale uhe regiooni suurlondon ei oma teised regioonid haldusfunktsioone olles eelkoige territoriaalsed ja statistilised uksused aastail 19942011 omasid inglismaa regioonid mingil maaral halduslikku rolli suurbritannia valitsuse poliitika elluviimisel neid nimetati ka valitsusregioonideks government office regions enamvahem samal ajavahemikul tegutsesid regioonides valja arvatud suurlondonis kus haldusorganid valiti teisiti regionaalsed assambleed regional assemblies mille koosseis taideti kaudsete valimiste teel inglismaa regioonid on uhtlasi ka euroopa liidu statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri taseme nuts 1 regioonid inglismaa haldusjaotus uhtib praktiliselt kohaliku omavalitsuse struktuuriga mille jargi eristatakse krahvkonna ringkonna ja vallatasandit esimesed kaks on pohitasandid mistottu sageli kasutatakse inglismaa omavalitsusstruktuuri iseloomustamiseks valjendeid kahetasandiline voi uhetasandiline 1990 aastatel lisandus kohaliku omavalitsuse susteemis uus omavalitsusuksuse tuup tervikomavalitsus unitary authority kus ringkonna ja krahvkonnatasandi haldusfunktsioonid on uhitatud inglismaal on parast viimaseid reorganiseerimisi 2009 aastal 354 pohilist omavalitsusuksust principal local authority nende hulka kuuluvad 27 mittelinnkrahvkonda 201 mittelinnaringkonda 36 linnkrahvkonna linnaosa 55 tervikomavalitsust suurlondon selle 32 linnaosa ja 2 eristaatusega uksust madalaima tasandi omavalitsusuksusteks on inglismaal vallad civil parishes millised on moodustatud pohiliselt mittelinnaringkondades ja tervikomavalitsustes ja neid on inglismaal kokku umbes 4500 krahvkond on olnud sajandeid inglismaa pohilisim territoriaalhaldusuksus tanapaeval nimetatakse neid poliseid krahvkondi ajaloolisteks krahvkondadeks kohaliku omavalitsemise oigusaktiga reorganiseeriti need 1889 aastal halduskrahvkondadeks administrative counties ja krahvkondlinnadeks county boroughs sellistena pusisid nad peaaegu muutumatult kuni 1974 aastani uue kohaliku omavalitsemise oigusaktiga reorganiseeriti need linnkrahvkondadeks metropolitan counties ja mittelinnkrahvkondadeks nonmetropolitan counties aastal 1986 kaotasid linnkrahvkonnad oma haldusfunktsioonid 1990 aastail muudeti hulk mittelinnkrahvkondi tervikomavalitsusteks ringkond district on olnud alates 1889 aastast kahetasandilises omavalitsemisstruktuuris madalama tasandi omavalitsusuksuseks siis moodustati neid halduskrahvkondades kolme tuupi linnringkonnad urban districts maaringkonnad rural districts ja munitsipaallinnaosad municipal boroughs kuid kohaliku omavalitsemise oigusakt 1888 satestas ka halduslikult krahvkondadest soltumatud ringkonnad krahvkondlinnad county boroughs koik eelpool nimetatud ringkonnatuubid kaotati 1972 aasta reformiga et aastast 1974 moodustada linnkrahvkondades madalama tasandi uksused linnkrahvkonna linnaosad metropolitan boroughs ja mittelinnkrahvkondades mittelinnaringkonnad nonmetropolitan districts vallad civil parishes on ringkondade ja tervikomavalitsuste alluksused mille keskmes on tavaliselt kula voi vaikelinn elanike arvult vaga erinevad monesajast inimesest kuni mitmekumne tuhandeni naiteks suurima elanikkonnaga on somersetis asuv merekuurort westonsupermare kus elab ule 70 000 inimese suurlondon greater london on ainuslik haldusuksus aastal 2000 taastati 1986 aastal kaotatud suurlondoni korgema tasandi haldusvoim kuid juba piiratud kujul taitevvoimu teostamiseks moodustati suurlondoni administratsioon greater london authority suurlondon koosneb 32 linnaosast london boroughs ja eristaatust omavast city of londonist need 33 omavalitsusuksust on ringkonnatasandi uksused eristaatust nn sui generis omavad inglismaal kaks omavalitsusuksust monarhi osa suurbritannia poliitilises elus ja riigipeana on tseremoniaalne tseremoniaalsed on ka asehaldurkonnad lieutenancy areas milleks kogu riigi territoorium on jaotatud neid territoriaaluksusi nimetatakse riigi erinevates ajaloolisgeograafilistes piirkondades erinevalt naiteks inglismaal tseremoniaalkrahvkondeks voi ka geograafilisteks krahvkondadeks ning neisse maarab monarh administratsiooniulemaks oma esindajana lord lieutenanti inglismaal on moodustatud 48 tseremoniaalkrahvkonda inglismaa majandus mis jargib anglosakside majandusmudelit on uks suuremaid maailmas inglismaa majandus on suurim neljast majandusest uhendkuningriigis london on uks maailma suurimaid majanduskeskusi uhena maailma enim arenenud riikidest on inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes toostusharudes eelkoige lennunduses relvatoostuses ja tarkvara tootvas sektoris london ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale nagu naftat teed villa toorsuhkrut puitu metalli ja liha suurbritannia keskpank mis maaratleb intressimaarasi ja rakendab rahapoliitikat on bank of england londonis london on ka koduks londoni borsile mis on peamine vaartpaberibors suurbritannias ja suurim euroopas london on uks rahvusvahelisi juhte rahastamises ja suurim finantskeskus euroopas traditsioonilised raske ja tootlev toostus on inglismaal viimaste aastakumnete jooksul jarsult vahenenud nagu nad on seda ka terves suurbritannias samal ajal teenindavad toostusharud on joudsalt arenenud naiteks turism on suuruselt kuues toostusharu uhendkuningriigis panustades 76 miljardit naela tema majandusele 2002 aasta andmete jargi annab turismitoostus tood 18 miljonile taistooajaga tootavale inimesele mis on 61 tooealisest elanikkonnast koige suurem turismikeskus on london mis meelitab igal aastal kohale miljoneid turiste maailma eri paigust inglismaa ametlik rahauhik on suurbritannia naelsterling tuntud ka briti naela voi gbpna keldi kultuur joudis britanniasse umbes 600 ekr uuem laine koos meisterliku metallikunstiga millest annavad tunnistust pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid jargnes umbes 250 ekr laane poole liikumine on jalgitav briti saarte keelte pohjal vanem oifeli keel peegeldub iirimaa ja pohjabritannia gaeli keeles braitoni keeleruhmast kujunesid aga valja komri korni ja bretooni keel ning ilmselt ka piktide keel monel pool sotimaal kuid roomlaste tulekuni ja ka sajandeid parast seda elasid keldid koikjal ule kogu briti saarte seal mandri laaneseval britannias ja cornwallis aga eelkoige walesis ja iirimaal leidsid keldid endale pusivama elupaiga nimi britannia on ladinakeelne seda kasutasid muinasroomlased alates umbes 55 aastast ekr nime paritolu ei ole teada kuid arvatakse et see tuleb keldi sonast pritani varvitud briti saarte elanikud tegid kehamaalinguid ja tatoveeringuid igatahes kulastas vanakreeka meresoitja pytheas 4 sajandil ekr pretaani saari inglismaa on oma nime ladina anglia inglise england saanud germaani hoimu anglite jargi anglid asusid teiste germaani hoimude seas praeguse inglismaa alale 5 sajandil ja rajasid seal kolm kuningriiki caractacus medway lahing caeri lahing 51 cartimandua britannica provints suurbritannia saare lounapoolse osa inglismaa vallutasid vanarooma keiser claudiusele allunud 4 leegionit vaed 44 aastal alade loplik alistamine kestis ligi 40 aastat britannica provintsi valitsesid rooma vaejuhid traianuse vanarooma keiser 98117 ja hadrianus vanarooma keiser 117138 kes pidas korduvalt sodu ka alistamata soti hoimudega suurbritannia saare pohjasosas rooma riigi provintsi britanniavalduste keskus oli 15 sajandil london londinium rooma voimu all oleva territooriumi kaitseks ehitati saare keskossa hadrianuse vall rooma keisririigi lagunemise jarel idarooma ja laanerooma keisririigiks jai britannica laanerooma keisririigi koosseisu anglid ja saksid rajasid inglismaale rea kuningriike millest traditsiooniliselt loetletakse seitse heptarhia northumbria mercia idaanglia essex kent sussex ja wessex 927 aastal liitis kuningas athelstan need inglismaa kuningriigiks skandinaaviast parinevad viikingite esimesed ruusteretked briti saartele olid 8 sajandi lopul peamiselt kirikutesse ja kloostritesse mida peeti rikkuse keskusteks anglosaksi kroonika utleb et puha lindisfarnei saar ruustati aastal 793 ruusteretked loppesid siis praktiliselt umbes 40 aastaks kuid umbes aastast 835 hakkasid need toimuma uha regulaarsemalt 860 aastatel korraldasid taanlased ruusteretkede asemel taiemahulise sissetungi aastal 865 saabus suur armee ja kumne aasta jooksul langesid peaaegu koik anglosaksi kuningriigid sissetungijate katte vaid wessexi kuningriik suutis ellu jaada wessexi anglosaksi kuningas alfred moodustas 878 armee mis voitis viikingite armeed edingtoni lahingus lopuks andsid taanlased alla ja nende juht guthrum noustus taanduma wessexist ja ennast ristida laskma siis jargnes rahuleping alfredi ja guthrumi vahel milles satestati piirid mida pidid valitsema taanlased mis sai tuntuks kui danelaw ja alale mida wessex wessexi kuningriik kontrollis osa keskmaast ja kogu lounat valjaarvatud cornwall mis oli ikka veel brittide kaes samas taanlased hoidsid east angliat ja pohja skandinaavia viikingiajal sooritasid viikingid soja ja roovretki idainglismaale kus nad 9 sajandi teisel poolel allutasid inglismaa piirkondlikud kuningad ning kehtestasid aastateks 886954 ida ja pohjainglismaal taanlaste ulemvoimu 1066 aastal tungis inglismaale normandia hertsog guillaume alustades normanni vallutust inglismaal normandia hertsog guillaume ii voitis hastingsi lahingus anglosakse ja tousis 1066 inglismaa troonile william i nime all normanni dunastia valitses inglismaal kuni plantageneti dunastia tulekuni 1154 aastal william i 1 mail 1707 uhinesid sotimaa kuningriik ja inglismaa kuningriik mis alates 1603 aastast olid olnud personaalunioonis inglismaa ja sotimaa monarhid james i charles i oliver cromwell richard cromwell charles ii james ii mary ii william iii anne suurbritannia kuningriigiks nootamaa on saar saare maakonnas eesti laanepoolseim saar nootamaa asub laanemeres 1 kilomeeter loonalaiust edelas vilsandi rahvuspargi piires kuni 2014 aastani kuulus halduslikult lumanda valda parast seda kuni 2017 aastani laanesaare valda saarel asub eesti laanepoolseim maismaapunkt saare pindala on 58 hektarit saar on valdavalt klibuse pinnasega sirbikujuline atoll laguun on madal ning kinni kasvamas sest sinna liigub pidevalt adru vanematel rannavallidel kasvab mage sostar kadakas kibuvits ja pihlakas nootamaa on asustamata nootamaa ja selle umbrus on loodusreservaat sotimaa on suurbritannia ajalooline autonoomne osa suurbritannia saare pohjaosas ja seda umbritsevatel saartel sotimaa maapiiri pikkus inglismaaga on 96 km ja piir kulgeb mooda tweedi joge peamised saareruhmad on shetlandi saared orkney saared ja hebriidid sotimaa rahvuslill on karuohakas ja rahvusloom ukssarvik sotimaa kaitsepuhak on apostel andreas sotimaa lipul on andrease rist grampiani magedes paikneb suurbritannia korgeim tipp ben nevis 1343 m suurimad jarved on loch lomond ja loch ness suurimad linnad on glasgow edinburgh aberdeen dundee inverness ja stirling soti paritolu inimesi elab valjaspool sotimaad palju rohkem kui sotimaal 92 miljonit usa elanikku vaidab end olevat vahemalt osaliselt soti paritolu soti paritolu kanadalasi on kanada rahvaloenduse andmeil 47 miljonit viiendik uusmeremaale asunud inimestest parineb sotimaalt nii nagu teiste euroopa liidu osade nii ka sotimaa majandus on tihedalt seotud teiste euroopa liidu osadega kuni 1970 aastateni domineeris sotimaa majanduses rasketoostus mida vedasid laevaehitus glasgows kivisoe kaevandamine ja terase tootmine pohjamerest kaevandati naftat alates 1970 aastatest on sotimaal tugevalt arenenud kolmanda sektori majandus turism ja pangandus edinburgh on euroopa suuruselt kuues rahanduskeskus londoni pariisi mainiaarse frankfurdi zurichi ja amsterdami jarel sotimaa asustati 3 aastatuhandel ekr 1 aastatuhandel ekr asusid sinna kelti hoimude hulka kuuluvad piktid 82 aastal tungisid sotimaale roomlased kuid ei suutnud kogu sotimaad vallutada 82186 pkr oli lounasotimaa kaledoonia roomlaste voimu all et kaitsta end iseseisvaks jaanud piktide eest rajasid roomlased 122128 tynei ja solway suuete vahele hadrianuse vall 142144 ehitati 60 km pikkune antoninuse vall millest pohja poole jaanud ala nimetati kaledooniaks 56 sajandil tuli sotimaale iirimaalt keldi hoim skotid nendelt sotimaa nimi lounasotimaale osa inglismaalt torjutud britte ja angleid 6 sajandi ii poolel votsid sotlased vastu ristiusu 843 aastal uhendas kuningas kenneth mac alpin piktid ja keldid uhe voimu alla alba kuningriiki 1296 aastal anastas inglismaa kuningas edward i sotimaa kuid juba 1297 aastal loid sotlased william wallacei juhtimisel stirling bridgei lahingus inglise vagesid 1314 aastal loid sotlased bannockburni lahingus robert i juhtimisel inglasi keda juhtis edward ii aastal 1603 paris sotimaa kuningas james vi inglismaa trooni ja kolis londonisse kus hakkas valitsema james i nime all sellega tekkis inglismaa ja sotimaa personaalunioon 1 mail 1707 uhinesidki sotimaa kuningriik ja inglismaa kuningriik suurbritannia kuningriigiks sotimaal sailis eraldi oigusruum 18 sajandil ja 19 sajandi alguses tarkas ja oitses sotimaal ratsionalistlik ja humanistlik periood mida kutsutakse soti valgustusajastuks see pani aluse poordelisele toostusrevolutsioonile 1999 aastal sai sotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud oigustega sotimaa parlament sotimaa rahvuspartei pooldab sotimaa taielikku iseseisvumist 2014 aastal korraldati selle ule rahvahaaletus 553 haaletanutest soovis siiski jaada suurbritannia koosseisu soti rahvariiete hulka kuulub meeste kantav seelik kilt soti rahvamuusikast on tuntud torupillimang tantsudest dziig sotimaa vanim ulikool on 14101413 vahel asutatud st andrewsi ulikool suurimad on glasgow ulikool aberdeeni ulikool ja edinburghi ulikool sotimaa rahvusluuletajaks on robert burns tuntud kirjanike seast on sotlased walter scott arthur conan doyle ja iain banks tuntud soti naitlejad on sean connery ewan mcgregor ja deborah kerr sotimaalt on parit paljud pop ja rokkmuusika ansamblid kellest moned tuntumad on travis wet wet wet belle and sebastian texas ja simple minds gaelikeelset rokkmuusikat on viljelenud runrig laialt tuntud on samuti lauljanna annie lennox kui vorrelda sotimaad teiste omavalitsuslike piirkondadega maailmas siis sotimaa jaoks on sport eriti tahtis sotimaa kuulub paljude spordialade katusorganisatsioonidesse mitte suurbritannia kaudu vaid iseseisvalt ja osaleb rahvusvahelistel voistlustel oma voistkonnaga niisuguste spordialade hulka kuuluvad naiteks jalgpall ragbi ja kriket siiski osalevad sotimaa sportlased olumpiamangudel eranditult suurbritannia voistkonna koosseisus kuid rahvaste uhenduse mangudel osaleb ta eraldi rahvaste uhenduse mangud on toimunud sotimaal 1970 ja 1986 ning toimuvad jalle 2014 sotimaa jalgpallikoondis on asutatud 1872 ja vanuselt teine jalgpallikoondis maailmas inglismaa jarel jalgpalli maailmameistrivoistlustele on sotimaa paasenud koguni 8 korda ja euroopa meistrivoistlustele 2 korda kuid pole kordagi alagrupist edasi paasenud sotimaa on jaotatud 32 omavalitsuseks ehk regiooniks council area wales ueils inglise keeles on haaldus ueilz on ajaloolisgeograafiline piirkond suurbritannias uelsi keeli cymru khamri wales asub suurbritannia saare edelaosas walesi poolsaarel ja anglesey saarel mida uhendab walesi poolsaare loodeosaga maantee ja raudteesild wales piirneb pohjas iiri merega dee joe suudme ja liverpooli lahega laanes saint georgei vainaga lounas mouth of the severni ja bristoli lahega ning idas inglismaaga walesi idaosa on magine korgeim tipp on snowdon wales on euroopa liidu valimisringkond walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit ametlikud keeled on komri ja inglise keel millel on vordne staatus walesil on oma parlament rahvusassamblee millel on piiratud seadusandlikud oigused walesi siseasjades walesi suurim linn on pealinn cardiff 317 500 elanikku cardiff on olnud maailma suurim kivisoesadam moni aasta enne esimest maailmasoda oli sadamal suurem kaive kui londonil ja liverpoolil kaks kolmandikku walesi elanikkonnast elab lounawalesis teine tihedamalt asustatud piirkond on pohjawalesi idaosa turiste tombab walesi metsik ja maaliline maastik 19 sajandi lopus omandas wales laulumaa maine osalt eisteddfodi traditsiooni taaselustamise tottu walesis on palju uleriiklikult ja ka rahvusvaheliselt tunnustatud naitlejaid lauljaid ja muid loomeinimesi cardiff on suurbritannia suurim meediakeskus valjaspool londonit walesi lipul on kujutatud prints cadwaladeri punane draakon y ddraig goch tudorite dunastia varvide rohelise ja valge taustal ametlikult tunnustati seda walesi rahvuslipuna aastal 1959 walesi humni hen wlad fy nhadau minu isade maa esitatakse ametlikel uritustel samuti naiteks walesi rahvusmeeskondade jalgpalli ja ragbimatsidel lisaks punasele draakonile on walesi sumboliteks ka porrulauk ja rahvuslill kollane nartsiss porrulauk on komri keeles cennin ja nartsiss cennin pedr sonasonalt peetruse porrulauk toenaoliselt tuli uks neist sumbolitest kasutusele teise mojul rahvuspuu on kivitamm wales on alates 1 aprillist 1996 jaotatud 22 tervikomavalitsuseks neist 9 on nime poolest krahvkonnad county 3 linnad city loendis ja 10 county borough loendis levinuim usund walesis on kristlus 2001 aasta rahvaloendusel pidas 72 rahvastikust end kristlaseks suurima konfessiooni moodustab walesi presbuterlik kirik mittekristlike usundite jargijaid on walesis umbes 15 suurim mittekristlik usund on islam millel oli 2001 aasta seisuga ule 30 000 jargija 18 inimestest ei pea ennast uhegi usundi jargijaks walesi olulisim puhak on puha david komri dewi sant walesi kaitsepuhak puha davidi paeva peetakse 1 martsil umbes 80 walesi pinnast kasutatakse pollumajanduslikel eesmarkidel vaga vaike osa sellest on poldude all enamasti karjatatakse rohumail lambaid ja lehmi kuigi palju kasvatatakse ka lihaveiseid ja piimakarja seostatakse walesi enamasti lambakasvatusega walesi ainus rahvusvaheline lennujaam on cardiffi rahvusvaheline lennujaam piirkonnas on hasti toimiv raudteevork parvlaevad viivad regulaarselt holyheadist ja fishguardist iirimaale lounawalesi ranniku aarseid linnu ja kulasid uhendab maantee m4 pohjawalesi pohimaantee on a55 pohja ja lounawalesi uhendab maantee a470 mis viib cardiffist llandudnosse walesis on nuudisinimene homo sapiens elanud juba vahemalt 29 000 aastat tagasi pidevalt on inimesed seda ala asustanud alates viimase jaaaja devensi jaatumise lopust 12 000 10 000 aastat tagasi wales oli liustikest vabanenud umbes 10 000 aastat tagasi mil suurbritanniasse hakkas randama keskeuroopa mesoliitikumi kuttekorilasi kuni 7 aastatuhandeni ekr oli inimestel voimalik mandrieuroopast suurbritanniasse jalgsi kondida liustike sulades tousis aga merevee tase ja suurbritanniast sai saar tekkisid la manche ning walesi ja iirimaad eraldav iiri meri ajaloolase john daviese arvates voivad lood cantrer gwaelodi uppumisest ja mabinogioni jutud kunagistest madalamatest ja ahtamatest vetest walesi ja iirimaa vahel pohineda parimusel nondest aegadest walesi aladel hakkas vohama paks mets mis raskendas liikumist ning inimesed hakkasid suurbritanniasse sisse randama ka paadiga purenee poolsaarelt need neoliitilised kolonistid integreerusid poliselanikega ning nonda said kuttidekorilaste randrahvast tasapisi paiksed polluharijad toimus neoliitiline revolutsioon nad muutsid metsamaa karjamaadeks ja poldudeks ning tootasid valja uusi tehnoloogiaid keraamika tekstiili valmistamine nad ehitasid kromlehhe sealhulgas pentre ifan bryn celli ddu ja parc cwmi kivikalme umbes 10001500 aastat enne stonehengei ja egiptuse cheopsi puramiidi valmimist nagu muudki suurbritannia asukad votsid ka walesi hilisemad elanikud omaks sisserandajaid enne roomlaste sissetungi suurbritanniasse oli tanapaeva walesi ala jagunenud kohalike hoimude deceangli ordoviitsid kornid demetae ja silurid vahel koige varasem dokument tulevase walesi ala ajaloost parineb aastast 48 pkr selles kirjutab rooma ajaloolane tacitus et parast kaguwalesi silurite hoimu runnakut 47 ja 48 pkr vottis uue rooma provintsi britannia kuberner vastu deceangli hoimu alistumise kirdewalesis praegusele lounawalesi alale rajati castrumite voo mis ulatus carmarthenini valja dolaucothi kullakaevandustes carmarthenshire hakati kaevandama kulda on toendeid sellest et roomlased liikusid veelgi kaugemale laande nad ehitasid caerleoni isca augusta leegioni kindluse mille suursugune amfiteater on koige paremini sailinud suurbritannias roomlased tegutsesid ka pohjawalesis keskaegses komri jutustuses breuddwyd macsen wledig macsen wledigi unenagu abiellus uks viimastest laanerooma keisritest magnus maximus macsen wledig uelslasest segontiumi tanapaeva caernarfon pealiku tutre eleni voi heleniga ka kristlus joudis walesi rooma okupatsiooni ajal 4 sajandil parast roomlaste lahkumist britanniast aastal 410 vallutasid suure osa tasandikest germaani hoimud walesis aga tekkisid brittide iseseisvad kuningriigid gwynedd powys dyfed seisyllg deheubarthi kuningriik glywysing ja gwent nad jaid pusima osalt soodsate looduslike olude maed ja joed ning tugeva uhiskonna tottu mis ei lagunenud parast rooma riigivoimu korralduse loppu jargides cornwalli aastal 722 ja bretagnei 865 eeskuju tegid walesi britid viikingitega vaherahu ja palusid neilt abi voitluses mercia anglosaksidega aastal 878 purustasid walesi britid koos taani viikingitega mercia anglosakside vae see kindel voit anglosakside ule andis walesile moned aastakumned rahu anglosakside runnakutest aastal 1063 solmis kogu walesi valitseja gruffydd ap llywelyn merciavastase liidu norra viikingitega ning mercia anglosakse voideti taas viikingite runnakud anglosakside ja frankide vastu votsid viimastelt igasuguse voimaluse oma keldi naabreid vallutada germaanlaste katte lainud louna ja idapoolsed maad said komri keeles nime lloegyr tanapaeva komri keeles lloegr mis esialgu arvatavasti tahendas mercia kuningriiki ning hiljem sai kogu inglismaa nimeks see nimi esineb esimest korda 10 sajandi alguse prohvetlikus poeemis armes prydein ennast kutsusid uelslased keskajal veel kaua brittideks brythoniaid nimesid cymru ja y cymry kasutas teadaolevalt esimesena juba aneirin oma luuletsuklis y gododdin 633 alles 12 sajandi paiku muutus nimi cymry uelslaste kirjasonas sagedasemaks kui brythoniaid pohiline muusika ja luulefestival on ulemaaline eisteddfod genedlaethol mida peetakse igal aastal eri linnas walesi rahvamuusika on taaselustanud bandid crasdant carreg lafar kilbride ja the hennessys ja fernhill lauljatar sian james harfimangijad robin huw bowen ja llio rhydderch jt traditsiooniliste pillide seas on harf ja viiul wales on eriti kuulus oma harfimangijate meeskooride ja sooloartistide poolest tuntumad nimed on geraint evans gwyneth jones anne evans margaret price ivor novello john cale tom jones charlotte church bonnie tyler bryn terfel donna lewis mary hopkin katherine jenkins meic stevens shirley bassey duffy ja aled jones walesist on parit indiemuusika bandid manic street preachers catatonia stereophonics endine tragic love company feeder super furry animals gorkys zygotic mynci goldie lookin chain mclusky the automatic steveless ja los campesinos walesist on parit ka alternatiivsemaid bande naiteks skindred the blackout lostprophets kids in glass houses bullet for my valentine funeral for a friend ja man lauljatar jem on salvestanud laule ja esinenud telesarjades las vegas ja the oc ning filmis eragon populaarseimad spordialad on ragbi ja jalgpall nagu uusmeremaalgi on ragbi walesis rahvusliku identiteedi oluline koostisosa pohjawalesi populaarseim spordiala on traditsiooniliselt olnud jalgpall walesi jalgpallikoondis ja walesi ragbikoondis nagu ka inglismaa sotimaa ja pohjaiirimaa koondised on tunnustatud vordvaarseks valisriikide koondistega jalgpallikoondis osaleb naiteks jalgpallimaailmameistrivoistlustel olumpiamangudel on suurbritannial siiski uhtne meeskond rahvusvahelistel kriketivoistlustel moodustavad inglismaa ja wales uhise esindusmeeskonna olemas on ka eraldi walesi kriketimeeskond mis osaleb monikord kodumaistel meistrivoistlustel samuti mangitakse walesis briti pesapalli peamiselt cardiffis ja newportis kus on vaga pikad pesapallitraditsioonid walesist on parit mitmed maailmaklassi snuukerimangijad nagu ray reardon terry griffiths mark j williams matthew stevens ja ryan day walesi karm maastik sobib rallisoitmiseks ning walesis toimub ralli maailmameistrivoistluste viimane etapp walesist on parit ka kaardilugeja nicky grist ja derek ringer kes voitis koos colin mcraega ralli maailmameistrivoistlused aastal 1995 ja phil mills kes voitis koos petter solbergiga tiitli aastal 2003 walesist on parit ka maailmatasemel 110 m tokkejooksja colin jackson kes on voitnud mitmeid olumpiamangude ning euroopa ja maailmameistrivoistluste medaleid tanni greythompson on voitnud maratone ja 11 kuldmedalit paraolumpiamangudelt walesi paritolu maailmaklassi poksijad on joe calzaghe enzo maccarinelli gavin rees colin jones howard winstone percy jones jimmy wilde steve robinson ja robbie regan vormel 1 maailmameistrivoistlustel on voistelnud kaks walesi soitjat esimene oli alan rees kes soitis 1967 aasta suurbritannia grand prix etapil tom pryce joudis kahel korral poodiumikohale ning kvalifitseerus 1975 aasta suurbritannia grand prix etapil esimesele stardipositsioonile 1977 aasta lounaaafrika grand prixl soitis ta otsa tulekustutit kandnud vabatahtlikule abilisele jansen van vuurenile molemad said silmapilkselt surma tahelepanuvaarsed on ka jargmised walesi sportlased jalgpallurid gareth bale ja ryan giggs nooleviskemangu meistrid richie burnett ja mark webster jalgratturid nicole cooke simon richardson ja geraint thomas laskesportlane dave phelps ujuja david davies ning golfimangijad brian huggett ian woosnam bradley dredge ja phillip price walesi koogiga seostatakse lambaliha vojvodina on autonoomne piirkond serbia koosseisus vojvodina etniline koosseis 2002 vojvodina jaguneb 7 ringkonnaks aravakid arawak on ruhm indiaani rahvaidhoime kes 15 sajandi lopus elas suurtel antillidel amazonase jogikonnas floridas ja andide eelmaestikes aravakkide algkodu on venezuelas neil oli arenenud kultuur peale polluharimise tegelesid nad puuvilla ja kullatootlemisega nad olid rahumeelsed ja elasid matriarhaadis umbes alates aastast 700 ekr asustasid nad peaaegu koik kariibi mere saared alates aastast 800 pkr aga hakkasid praegusest surinamest ja guyanast valja tungima vaga agressiivsed ning aravakkidest sojaliselt ule olevad kariibid kelle pealetungi tottu jaid aravakkidele saartest varsti ainult trinidad bahama saared kuuba jamaica haiti saar dominica ja puerto rico aastal 1492 saabus laaneindiasse christoph kolumbus oma paevikus utleb ta et aravakid on suutud ja sellega mis neil on nii helded et seda ei usuks keegi kes pole seda oma silmaga nainud mida iganes neilt paluda kunagi ei utle nad ei vaid julgustavad seda vastu votma naidates sealjuures ules nii palju armastusvaarsust nagu nad kingiksid sudame hoolimata sellisest hinnangust laskis kolumbus novembris 1493 haiti saarel ilma pohjuseta uhel aravakil pea maha raiuda tegemist oli esimese kirjalikult toendatud hispaanlase poolt indiaanlase tapmise juhtumiga uldse ja see ei jaanud viimaseks juba saja aasta parast olid aravakid langenud koloniseerimisega kaasnenud sunnitoo ja sissetoodud haiguste ohvriks ning 1600 aasta paiku olid nad enamvahem taielikult valja surnud tuntuim aravakkide hoim olid tainod taino kes elasid voi elavad kui arvestada praegu end tainodeks nimetavaid aravakke haiti saarel puerto ricos ja kuuba idaotsas bahamal elas aravakkide hoim nimega lucayan tanapaeval elavad aravakid veel ainult ameerika mandril peruu amazonasepiirkonnas elab umbes 1700 matsigenga ja jine hoimu kuuluvat aravakki keda ohustavad naftapuuraugud colombias ja venezuelas elab vajuu hoim keda on umbes 60 000 umbes 5000 aastat tagasi randasid orinoco jogikonnas elavad aravakid barrancose kultuur laande guyanasse ning torjusid algasukad rannikult savanni nad hakkasid elama mere aares korgvee eest kaitsvatel kunstlikel kungastel ning elatusid polluharimisest 1100 aasta paiku tungisid piirkonda kariibid kes torjusid aravakid sisemaale aravaki naised olid head savinoude valmistajad sageli kariibid roovisid aravaki naisi nonda joudis aravakkide keraamika kariibideni surinames elas 18 sajandi lopus umbes 70 000 aravakki praegu elab neid surinames veel 3000 ja hollandis umbes 500 aravakid kes kunagi jagasid seda ala kariibidega on praegu suriname vaikseim rahvakild nad nimetavad end lokono aastal 1986 asutas casiporast parinev aravak albert sabajo sotsiaalkultuurilise uhenduse ikyoshie 1989 anti koostoos amsterdami ulikooliga valja aravakihollandi sonaraamat vajuud ehk goahirod on aravakkide hoim colombias ja venezuelas vajuu hoimu kuulub 60 000 inimest see on arvukaim indiaanihoim colombias ja venezuelas ning uks suuremaid kogu lounaameerikas nad raagivad aravaki keelkonda kuuluvat vajuu keelt kui hispaanlased nad leidsid elasid nad juba korbelisel guajira poolsaarel ning tegelesid kala ja parlipuugiga varem olid nad toenaoliselt olnud polluharijad kuid juba ammu enne hispaanlaste saabumist olid teised indiaanihoimud nad viljakatelt maadelt valja torjunud et hispaanlased ei saanud neilt parlipuugikohti ara votta tegelesid nad vahetuskaubandusega hispaanlastelt said nad vahetuskaubana koduloomi kitsi lambaid sigu kanu veiseid ja hobuseid nad hakkasid elatuma nomaadlikust veisekasvatusest peale selle hakkasid nad muuma soola mida nad soolapannide abil merest hankisid praegu tootavad paljud vajuud maracaibo jarve aarses naftapiirkonnas et nende korbelisel poolsaarel napib vett ehitavad nad tehniliselt komplitseeritud kaeve nomaadliku eluviisi tottu on nende majad vaga lihtsad kui neil onnestub joukust koguda ning moodustada 200250 elanikuga pusikula siis nad ehitavad korralike tellistest maju ning katavad need lohutud kaktustest valmistatud sindlitega kula umbritsevad nad kaktustest hekiga vajuu hoim on korraldatud matriarhaadi pohimottel kulas on umbes 30 suurt klanni millest igauhel on oma tunnusloom ja oma territoorium iga klanni hoiab koos koige vanem naine sugukonnaema ehk matriarh tema koige vanem vend on klanni valisesindaja kes on vaga suure au sees nende meessoost sugukonnaesindajate seast valitakse siis kulapealik ja selleks saab alati koige joukam ta peab oma kula eest kulutusi tegema sest tema kohus on oma klanni varandusega koiki teisi kaitsta see kahandab tema ja tema klanni varandust tunduvalt ning varsti valitakse pealikuks joukuselt jargmine sugukonnaesindaja nonda hoitakse ara varandusliku kihistumise tekkimine pealikel ei ole mingit kasuvoimu vaid ainult esindamisvolitus oma kulutustega ei saavuta nad mitte midagi peale au see au tagab aga et neid ei jaeta hada korral hatta iga uksikisiku elu on lahutamatult seotud sugukonna omaga sest sugukond mida esindab klanniema kaitseb oma liikmeid vastutasuks teevad nad koik oma sugukonna kaitsmiseks ja tugevdamiseks iga sugukonna majanduslik baas on veised kes on uhisomand ja keda uhiselt hooldatakse mehed karjatavad ja joodavad karja naised valmistavad juustu ja tootlevad liha veisekarja vargus on sama suur kuritegu nagu naise vagistamine molema eest on ette nahtud koige rangem karistus sest need kuriteod haavavad kogu sugukonna au vajuude sugukonnad on eksogaamsed sugukonna sees ei saa abielluda ning paarikaupa vastavusse seatud see tahendab et sugukonnad on omavahel abielus kogukondliku abielu asemel on praegu siiski uksikabielu noorik laheb elama abikaasa majja ning emaklann saab tema eest pulmakingiks veiseid tegemist ei ole siiski pruudiostuga sest noorik toidab ja katab oma abikaasat ning voib igal ajal lahutada minnes emakoju tagasi pruudiand veised mille eest hoolitses pruudi klann jaab abielunaise isiklikuks omandiks mis jaab lahutuse korral temale kui noorik toob ilmale lapse umbritsevad teda eranditult tema enda klanni naised tudruku sund on soovitavam kui poisi sund poisi ule roomustatakse nagu vaikese hobuse ule tudruku ule nagu vaikese lehma ule sest lehmad on klanni suurim varandus ema annab lapsele mone oma esivanema nime ja oma klanni nime ning kolmandaks nime mis on ainult nende jaoks kes klanni ei kuulu lapse sunni puhul peab pidu ainult ema klann isaliin on kull teada aga tahtsust sellel ei ole lapsed elavad algul ema juures hiljem jatkab kasvatamist tudruku puhul moni emapoolne tadi ja poisi puhul moni emapoolne onu nii saavad lapsed taiskasvanuks emapoolsete sugulaste juures oma veiseid kohtlevad vajuud samamoodi nagu oma klanni liikmeid nii nagu oma sugukonna liikmetega ei tohi abielluda ei tohi ka oma klanni veiseid suua sest neid peetakse otsesteks sugulasteks kui veis jaab haigeks viiakse ta samaani juurde nagu inimenegi kui klanni liige sureb siis ohverdatakse veiseid ja nende lihaga toidetakse kulalisi teistest klannidest ohverdatud veiste vaimud saadavad surnud inimest pikal teekonnal teispoolsusesse tainod ehk tainoindiaanlased taiino olid haiti saare puerto rico taino keeles boriken jamaica ning kuuba idaotsa poliselanikud kes kuulusid aravakkide hulka paljude teadlaste arvates on tainod genotsiidi ja haiguste tagajarjel valja surnud kuid moned poliselanike grupid peavad ennast siiani tainodeks kui christoph kolumbus 1492 haiti saarele saabus oli seal viis tainode kuningriiki millest igahte valitses kuningas cacique kellele anti andamit tainod olid sojajalal kariibidega kuid said nahtavasti hasti labi siboneidega hispaanlaste vallutuse ajal elas suuremates tainode asulates umbes 3000 inimest tuupilise tainode kula yucayeque keskel oli tasane ou batey kus mangiti mange ja peeti puhasid seda oue umbritsesid majad tainod mangisid tseremoniaalset kummipalliga pallimangu milles olid voistlevad voistkonnad 10 kuni 30 mangijat voistkonnas voitjatele toi see mang head saaki ja terveid lapsi uhiskond jagunes neljaks pohiklassiks tavalised inimesed elasid pikkades ummargustes majades bohio des mis ehitati puitpostidest poimitud olgedest ja palmilehtedest sellises majas elas sageli 1015 perekonda cacique d elasid samalaadse ejitusega nelinurksetes hoonetes millel olid puidust eeskojad maesuusatamine on harrastus ja spordiala mis seisneb lumega kaetud kungastelt pikkade ohukeste suuskadega allalibisemises voisteldakse aja peale starditakse kindlate intervallidega voistlejad laskuvad ukshaaval jargides etteantud rada voidab see kes labib raja koige kiiremini rajalt valjasoit toob kaasa diskvalifitseerimise maesuusatamine arenes valja murdmaasuusatamisest kui magikuurortidesse paigaldati suusatostukid et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mae tippu nii et nad said jarskudelt nolvadelt mitu korda alla lasta mis muidu oleks olnud liiga vasitav maesuusatamine on populaarne koikjal kus leidub lund ja maenolvi ning kuhu on voimalik rajada suusatostukeid sealhulgas paljudes kohtades euroopas pohjaameerikas ja jaapanis maesuusatamises on pohiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine algajad teevad poorde ning keeravad uhe suusa sissepoole kogenud maesuusatajad kasutavad keerukamaid kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid votteid mida kogenum on suusataja seda jarsematest pikematest ja kunklikematest nolvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda maesuusatamise kodumaa on norra see arenes valja murdmaasuusatamisest 19 sajandi lopuks norra maadeuurija fridtjof nanseni suusaretk labi groonimaa 1888 aastal innustas prantsuse sveitsi saksa ja austria magede elanikke kes hankisid skandinaaviast suuski ja muutsid suusatamise ka alpi riikides populaarseks nuudisajal harrastatakse seda uha rohkem kogu pohjapoolkeral esimene voistlusslaalom peeti 1922 murrenis sveits 1936 aastal joudis kahevoistlus kiirlaskumine ja slaalom olumpiamangudele 1948 voeti chamonixs kiirlaskumine ja slaalom olumpiakavva eraldi aladena suurslaalom sai olumpiaalaks oslo talimangudel 1952 nii meestele kui naistele ja supersuurslaalom esmakordselt 1988 aastal calgarys 1967 aastast hakati igal aastal korraldama maailmakarikavoistlusi suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid voistlusi tippmaesuusatajad voistlevad igaaastastel maailmakarikavoistlustel alates 1939 aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivoistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolumpiamangudel maesuusatamise voistlusalade seas on elukutselised maesuusatajad voistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis suurslaalomis ulisuurslaalomis ja kiirlaskumises voistlusi peetakse mitmel pool euroopas usas ja kanadas punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele iga hooaja lopul saab uldvoitjaks see kes on saanud koige rohkem punkte maesuusatamine on olumpiaala alates 1936 aasta garmischpartenkircheni mangudest algul oli kavas ainult alpi kahevoistlus kiirlaskumine slaalom 1948 aasta sankt moritzi olumpiamangudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena 1952 aastal oslos jaeti ara alpi kahevoistlus ja lisandus suurslaalom alates 1988 aasta taliolumpiamangudest calgarys on maesuusatamises kavas viis ala kiirlaskumine supersuurslaalom suurslaalom slaalom ja alpi kahevoistlus zelimhan abdulmuslimovits jandarbijev janderbijev 1952 kasahstan 13 veebruar 2004 doha katar oli end iseseisvaks kuulutanud itskeeria tsetseeni vabariigi presidendi kohusetaitja 19961997 jandarbijevi sunnikulaks peetakse vana tsetseeni kula staroje atagi kus on sundinud ka tantsija mahmud essambajev 1981 aastal lopetas ta tsetseeniingusi riikliku ulikooli jandarbijev alustas tooelu 1969 aastal kasahstanis ta oli lihttooline muursepp puurija abi korrektor ja tsetseeniingusi raamatukirjastuse tootmisosakonna juhataja ta oli kirjanik tsetseeniingusi ansv kirjanike liidu liige ajakirja vikerkaar toimetaja alates 1989 aastast tsetseeniingusi ansv kirjanike liidu kirjanduslik konsultant jandarbijevi enda sonul algas tema poliitiline tegevus sellest et ta oli groznois kirjandusringi liige ja hakkas kirjutama vainahhikeelseid varsse mis oli juba iseenesest noukogudevastane nahtus alates 1989 aastast oli jandarbijev tsetseeni uhingu bart uksmeel esimees 1990 aasta mais organiseeris jandarbijev vainahhi demokraatliku partei ja asus selle etteotsa partei pohiline programmiline eesmark oli soltumatu demokraatliku riigi loomine novembrist 1990 parast tsetseeni rahva uldrahvusliku kongressi moodustamist oli jandarbijev selle taitevkomitee esimehe asetaitja esimees oli dzohhar dudajev esimehe esimene asetaitja jussup soslambekov kongressil moodustus kolm fraktsiooni doku zavgajevi salambek hadzijevi ja jandarbijevi oma esimeses itskeeria tsetseeni vabariigi parlamendis 19911993 oli jandarbijev massiteabevahendite ja sonavabaduse komitee esimees aprillis 1993 toetas jandarbijev president dzohhar dudajevi otsust saata laiali parlament itskeeria tsetseeni vabariigi konstitutsioonikohus ja groznoi linnanoukogu 17 aprillil 1993 maarati jandarbijev dzohhar dudajevi seadlusega tsetseenia asepresidendi kohusetaitjaks kellena tegeles ta pohiliselt ideoloogiliste kusimustega ta asus juhtima opositsiooni kuritegude uurimise valitsuskomisjoni ja esimese demokraatlikult valitud ning voimult tougatud gruusia presidendi zviad gamsahhurdia pormu umbermatmise komisjoni parast seda olevat ta saanud huudnimeks esimene matja mais 1993 asus jandarbijev dudajevi valitsuse delegatsiooni etteotsa labiraakimisteks opositsiooniga 23 juulil 1993 kirjutasid dzohhar dudajev ja zelimhan jandarbijev koos ingussia juhtide ruslan ausevi ja boriss agapoviga alla lepingule tsetseeni ja ingusi vabariigi piiride maaramise printsiipidest 11 oktoobril 1993 teatas jandarbijev tsetseeni televisioonis esinedes et tsetseenia ei kavatse osaleda venemaa foderatsiooni foderaalkogu valimistel esimeses tsetseenia sojas 1995 aasta jaanuari keskel juhtis jandarbijev tsetseenia pealinna groznoi kaitset venemaa relvajoudude vastu 14 martsil 1995 kirjutas tsetseeni vabariigi prokurori kohusetaitja b bashanov alla maarusele kriminaalasjade alustamisest ja sanktsioonile jandarbijevi arreteerimiseks koos ulejaanud kuue tsetseenia liidri aslan mashadovi sultan gelishanovi taimaz abubakirovi samil bassajevi ja teistega jandarbijevit suudistati paragrahvide 170 voimu voi ametiseisundi kuritarvitamine 64 kodumaa reetmine ja 77 banditism jargi aprillis 1996 parast president dzohhar dudajevi tapmist venemaa sojavaeluure poolt sai jandarbijevist tsetseenia president mai lopus 1996 juhtis ta tsetseenia delegatsiooni mis kohtus venemaa presidendi boriss jeltsini ja peaminister viktor tsernomordiniga ning mille peetud rahulabiraakimised loppesid relvarahu allakirjutamisega 27 mail 3 oktoobril 1996 peeti moskvas labiraakimisi tsetseenia ja venemaa delegatsiooni vahel delegatsioone juhtisid zelimhan jandarbijev ja venemaa valitsuse juht viktor tsernomordin jandarbijev kandideeris tsetseenia presidendivalimistel 27 jaanuaril 1997 kuid kaotas vaejuht aslan mashadovile saades valimistulemuste jargi kolmanda koha aastal 1998 suudistati jandarbijevit selles et ta seisis aslan mashadovile sooritatud atentaadi taga septembris 1998 suudistas mashadov jandarbijevit vahhabismi importimises ning riigivastases tegevuses sealhulgas valitsusvastastes konedes ja avalikes koosolekutes ning illegaalsete relvastatud ruhmade organiseerimises parast seda uhendas jandarbijev mashadovivastases opositsioonis joud islamistidega arvatakse et jandarbijev mangis votmerolli tsetseeni massuliste runnakus venemaa territooriumil asuvale dagestanile 1999 aastat parast tsetseenia soja taaspuhkemist 1999 aasta lopus laks jandarbijev pakistani seejarel araabia uhendemiraatidesse ning lopuks asus elama katarisse kus ta otsis muslimite toetust tsetseenia uritusele see tekitas venemaa ja katari vahel hoorumisi sest hoolimata interpoli arreteerimisorderist 2001 aastast keeldus katar jandarbijevit valja andmast teda mainitakse uro nimekirjas isikutest keda kahtlustatakse sidemetes alqaedaga ning kellel olevat olnud kontakte talebani liikumisega afganistanis arvatakse et tal oli oluline roll tsetseeni massuliste finantseerijate vorgustikus islamimaailmas samuti suudistati teda selles et ta on segatud moskva dubrovka teatri hoivamisse tsetseeni massuliste poolt oktoobris 2002 mille vabastammise kaigus tapeti pantvangivotjate ja venemaa terrorismivastase uksuse poolt umbes 120 pantvangi ja sissi 13 veebruaril 2004 hukkus jandarbijev autopommiplahvatuses katari pealinnas dohas jandarbijev kes koos pojaga soitis autoga tagasi moseest reedepalvuselt suri teel haiglasse vaidetavalt said surma ka kaks tema ihukaitsjat ning tema teismeline poeg olevat tosiselt viga saanud ilmselt olid pommi pannud venemaa luureteenistuse tootajad kes ise eitasid mis tahes osalust selles asjas autopomm ajendas katari esimese terrorismivastase seaduse mille jargi terroriakte millega kaasnevad ohvrid karistatakse surmanuhtluse voi eluaegse vangistusega katari voimud arreteerisid kolmes morvas kahtlustatuna kolm venemaa valisluure agenti uks neist lasti vabaks ja ulejaanud kahele esitati suudistus moskva noudis kahe mehe valjaandmist kaks katarlast arreteeriti venemaal kattemaksuks kahtlustatuna selles et nad ei deklareerinud nende valduses olevat raha jandarbijev oli abielus ta oli poja ja kahe tutre isa aslan alijevits mashadov 21 september 1951 8 marts 2005 oli 19941996 aasta soja ajal tsetseeni kindral ja staabiulem ta oli vaikiv distsiplineeritud vaejuht kelle arvele paljud panevad tsetseenia voidu 1990 aastate alguses jaanuaris 1997 valiti mashadov tsetseenia presidendiks tema programmis oli ka moskvast soltumatuse saavutamine mashadovi vanemad olid tsetseenid kes elasid kuuditatutena kasahstanis perekond naasis tsetseeniasse 1957 aastal nad asusid elama nadteretsenski rajooni zebirjurti kulla mashadov lopetas 1972 aastal thbilisi korgema suurtukivaekooli parast sojakooli lopetamist suunati ta kaugida sojavaeringkonda ruhmakomandoriks ta joudis valja diviisi staabiulema ametikohani 1981 aastal m i kalinini nimelise leningradi korgema sojavaeakadeemia parast akadeemia lopetamist suunati ta ungarisse diviisikomandoriks seejarel maarati ta polgukomandoriks mashadovi polku autasustati korduvalt ringkonna sojanoukogu randpunalipuga polgu alluksused said ulearmeelistel voistlustel esikohti mashadovil onnestus oma polgus saada jagu dedovstsinast tema algatusel peeti valioppustel ja laskmistel mitmesuguseid sojalissportlikke voistlusi mida hakati kutsuma aslanshow hiljem oli mashadov polgukomandor balti sojavaeringkonnas seejarel maarati ta balti sojavaeringkonnas dislotseeruva diviisi raketivagede ja suurtukivae ulemaks jaanuaris 1990 viibis mashadov vilniuses tema alluvuses olevad suurtukivaealluksused katsid vilniuse televisioonikeskuse vallutamist omoni poolt aastast 1991 oli mashadov tsetseeni vabariigi tsiviilkaitseulem ja relvajoudude peastaabi ulema asetaitja 1992 laks mashadov venemaa armeest polkovnikuna erru ning asus tsetseeni vabariigi relvajoudude peastaabi ulema esimese asetaitja ametikohale tsetseeni armees on ta saanud diviisikindrali auastme martsist 1994 oli ta tsetseeni vabariigi relvajoudude peastaabi ulem detsembrist 1994 jaanuarini 1995 juhatas mashadov presidendipalee kaitsmist groznois veebruaris 1995 nimetasid infoagentuurid teda dudajevi valitsuse kaitseministriks martsis 1995 algatas tsetseeni vabariigi prokuratuur mashadovi vastu kriminaalasja teda suudistati venemaa foderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahvide 170 voimu voi ametiseisundi kuritarvitamine 64 kodumaa reetmine ja 77 banditism hiljem kuulutati mashadov riikliku kurjategijana ulevenemaaliselt tagaotsitavaks kevadel 1995 juhatas aslan mashadov lahingutegevust nozaijurtis asuvast staabist juunis 1995 hakkas ta juhatama tsetseeni armee peakorterit dargos aslan mashadovit on keskvoimud korduvalt suudistatud budjonnovskis ja kizljaris toimunud terroriaktide ettevalmistamises ja osaluses atentaadis kindral romanovile vastuseks on mashadov alati teatanud et terroriaktidega pole tal kunagi olnud ega saa olema mingit pistmist need ei ole minu meetodid see ei ole minu kaekiri augustist oktoobrini 1995 juhatas ta sojavaeesindajate ruhma dudajevi delegatsioonis venetsetseeni labiraakimistel vastavalt saavutatud lepetele maarati aslan mashadov spetsiaalse vaatluskomisjoni kaasesimeheks detsembris 1995 vottis mashadov osa gudermessi hoivamise kavandamises selle operatsiooni eesmark oli juhtida maailma avalikkuse tahelepanu mittelegitiimsetele ja ebademokraatlikele valimistele mis meile tsetseenias peale sunniti 5 augustil 1996 rundas itskeeria armee aslan mashadovi kasul groznoi linna operatsioon korraldati tema sonul selleks et naidata maailmale ja eelkoige venemaale tsetseenide voitluspotentsiaali augustis 1996 esindas mashadov tsetseeni poolt labiraakimistel venemaa julgeolekunoukogu sekretari aleksandr lebediga 31 augustil 1996 kirjutasid aslan mashadov ja aleksandr lebed novoje atagis alla uhisavaldusele ja dokumendile venemaa foderatsiooni ja tsetseeni vabariigi vastastikuste suhete maaratlemise printsiibid presidendi kohusetaitja zelimhan jandarbijev labiraakimistel ei osalenud 18 septembril 1996 andis mashadov valja kaskkirja mis keelas tsetseeni armee alluksuste komandoridel ja voitlejatel tungida vormis ja relvastatult ingussia territooriumile 17 oktoobril 1996 maarati tsetseenia koalitsioonivalitsuse peaministri ametikohale uleminekuperioodiks 23 novembril 1996 kirjutas mashadov alla kokkuleppele keskvalitsuse ja tsetseeni vabariigi vastastikuste suhete pohimotete kohta venemaa foderatsiooni poolt kirjutas alla valitsuse esimees viktor tsernomordin parast soda venemaaga mis hoolimata paljudest voitudest ei toonud iseseisvust sai mashadovist presidendikandidaat kes konkureeris populaarse valikomandori samil bassajeviga detsembris 1996 lahkus mashadov vastavalt valimisseadusele peaministri peastaabi ulema ja relvajoudude ulemjuhataja asetaitja kohalt 27 jaanuaril 1997 valiti mashadov tsetseeni vabariigi presidendiks parast oma voitu tootas mashadov koos bassajeviga kuni 1998 aastani mil tema rivaal rajas ohvitseride vorgustiku kellest varsti said kogu tsetseenias hajutatud territoriaalsed sojapealikud selle opositsiooni tekkimisega sai mashadovist atentaatide marklaud ning tsetseenia kannatas arvukate terroriaktide all mis kahandasid tema populaarsust mashadovi katsed lammatada vahhabismi ja teisi fundamentalistlikke islamiliikumisi ning tema voimetus takistada tsetseene puudmast venelasi dagestanist valja ajada jatsid mulje et ta on ebakompetentne ega tule riigi kontrollimisega toime aslan mashadovi tapsid vene eriuksuslased 2005 aasta martsis aslan mashadov oli abielus tal on poeg ja tutar kemal elsheik 5 veebruar 1919 2 jaanuar 2004 oli egiptuse filmirezissoor elsheiki rezissooridebuut oli film maja nr 13 mis pohines toestisundinud lool hupnotiseerijast keda kahtlustati morvas kokku lavastas ta 35 filmi viimases filmis katsetas ta teadusliku fantastikaga kuid sellel filmil ei olnud kassaedu parast viimase filmi tegemist oli elsheik korge ametnik kultuuriministeeriumis ning ta valiti egiptuse artistide ametiuhingu juhiks egiptuse filmikriitik tarek shinawy nimetas elsheiki rezissooride vurstiks parast kuuepaevast soda 1967 mille kaigus iisrael hoivas maad egiptuselt suurialt ja jordaanialt lavastas elsheik mitu poliitilist filmi mis kajastasid egiptuse kaotusmeeleolu parast poliitiliste filmide lavastamist elsheiki kuulsus kasvas kuid ta ei tahtnud et teda peetaks uksnes uheks paremaks poliitiliste filmide tegijaks ta hindas oma voimet kasitleda koige erinevamaid teemasid elsheik oli amira fayedi abikaasa ning poja ja tutre isa etta moten barnett 5 november 1901 2 jaanuar 2004 oli afroameerika naitlejatar ja lauljatar ta sundis texase osariigis weimaris metodisti opetaja tutrena ta abiellus uhe oma opetajaga keskkoolis ning neil oli kolm tutart kuid abielu jooksis karile etta moten kais seejarel kansase ulikoolis ning lopetas selle laulu ja naitekunsti alal seejarel asus ta elama new yorki kus ta laulis koos eva jessye kooriga ta mangis broadway lavastuses zombie 31 jaanuaril 1933 sai temast esimene mustanahaline taht kes esines valges majas 1933 mangis ta kahes muusikafilmis flying down to rio kus ta laulis laulu the carioca ja gold diggers of 1933 ta abiellus claude barnettiga kes oli kirjastuse associated negro press juht george gershwin vottis ta asendama bessi osataitjat porgy ja bessi lavastuses 1942 aastal ta tegi kaasa ka turnee ta lopetas esinemise 1952 aastal haaleprobleemide tottu hiljem tegi ta kaasa neegrinaiste rahvuslikus noukogus ta juhtis chicagos raadiosaadet ta suri chicagos mercy hospitalis maovahki jeff nuttall 8 juuli 1933 4 jaanuar 2004 oli inglise luuletaja kirjastaja naitleja maalikunstnik skulptor trompetist anarhist ja uhiskonna kommenteerija kes mangis olulist rolli 1960 aastate vastandkultuuris nuttall sundis lancashireis clitheroes ja kasvas ules herefordshireis teise maailmasoja jargseil aastail oppis ta maali ning 1960 aastate alguses hakkas avaldama luulet koos bob cobbingiga asutas ta mojuka kirjastuse writers forum press ja kirjanike tootoa ta suhtles paljude usa beat generationi kirjanikega eriti william burroughsiga tema 1968 aasta raamat bomb culture oli uks tolle aja vastandkultuurirevolutsiooni votmetekste mis leidis seoseid peahoovuse uhiskondlikele normidele alternatiivide tekkimise ning ahvardava tuumakatastroofi vahel nuttall oli uks hapeningi pioneere suurbritannias nuttall oli 19751976 national poetry society esimees tol ajal ol see selts luhikest aega koduks british poetry revivalile ta oli mitme uleriikliku ajalehe luulekriitik ning poetry society kandidaat poeta laureatuseks kuid talle eelistati ted hughesi nuttall tootas kunstiopetajana vanemas eas mangis ta mitmes filmis ja esines televisioonis 2003 ilmus tema selected poems inglise keeles valitud luule gagauusia on gagauuside rahvuslik autonoomia moldova lounaosas moldova parlament andis gagauusidele autonoomia 1994 aasta detsembris enne seda olid gagauusid 1990 aastal valja kuulutanud gagauusi vabariigi tauksi on asustamata saar eesti laaneosas laanemaal vainameres puise poolsaarest pohjas ja sassi poolsaarest loodes kuulub matsalu rahvuspargi vainamere saarte sihtkaitsevoondisse ja jaab pogarisassi kula territooriumile tauksi pindala on umbes 25 km2 ta on eestis suuruselt 19 saar vanemate andmete jargi oli pindala isegi suurem 275 km2 ulatub kuni 3 meetrit ule merepinna merest kerkis 910 sajandil vainamere saarte sihtkaitsevoondis sealhulgas tauksil on inimeste viibimine keelatud valja arvatud teaduslikeks uurimistoodeks jarelevalve ja paastetoodeks erandina on lubatud jargmised tegevused kaitseala valitseja nousolekul jahipidamine mingi kahriku rebase hundi ja metssea arvukuse reguleerimiseks rajatiste rajamine 15 juulist 1 martsini saare geograafilised koordinaadid on tauksi ning kagus asuva sassi poolsaare vahele jaavad vaiksemad rahud porgi krimmi holmirahu mardirahu nende piire on raske maaratleda sest saartel ja nende umber meres kasvab pilliroog tauksist loodes asuvad roograhu suurrahu ja teised rahud samuti liialaid ja someri edelasse jaavad mustarahu ja paljarahu kirdesse ulerahu ja alarahu saare umber on madal meri tauksi ning umbruskonna laiud ja rahud koos liialaiu ja someriga moodustavad ligi 40st saarest koosneva tauksi saarteruhma tauksil on valdavalt roostikud ranna ja puisniidud laane pool on loomannik soolakulistel rannaniitudel valitseb tuderluga kasvab ligi 350 liiki soontaimi esimest korda mainiti tauksit 1526 tocsz 19 sajandi lopuni oli tauksil korts saarel oli pikka aega kaks talu lepametsa ja amermaa uhes neist elas pere veel aastal 1972 amermaa hooned on sailinud tauksit kasutas heinamaana haapsalu kirikumois 1944 aasta septembris pogeneti saarelt punaarmee eest rootsi vahepeatus tehti enamasti hiiumaa laidudel ka helmut maandile eesti vabariigi valitsuse riigisekretarile oli rootsist vastu tellitud kiirpaat tauksi taha kuid paadi kokkulepitud ajaks mitteilmumise tottu lahkus tema liialaiu kaudu 27 septembril 2003 laks tauksi lahedal umber paat kolme kalamehega kellest uhel onnestus tauksi saarele ujuda teised uppusid paasenu suutas margutuled mis kasvasid tulekahjuks saabunud vihmasaju tottu jai enamik saarest tulest puutumata mees leiti hiljem alajahtununa transnistria transnistria moldaavia vabariik on vaike tunnustamata riik mis asub moldova ja ukraina vahel kuulub koos abhaasia ja lounaosseetiaga organisatsiooni tunnustamata riikide uhendus rahvaarv oli 555 347 2004 loendus elanikest on 319 moldaavlased 303 venelased ja 289 ukrainlased transnistriat juhtis alates 1990 aastast 30 detsembrini 2011 president igor smirnov 30 detsembrist 2011 16 detsembrini 2016 oli president jevgeni sevtsuk 16 detsembrist 2016 on president vadim krasnoselski 18 jaanuaril 2012 kinnitas transnistria parlament riigi esimese peaministrina ametisse pjotr stepanovi 10 juulil 2013 astus stepanov ametist tagasi ja uueks peaministriks sai tatjana turanskaja 11 detsembril 2011 toimunud presidendivalimiste esimeses voorus kandideeris igor smirnov viiendat korda presidendiks ent ei paasenud valimiste teise vooru kuigi lavepakukusitlused naitasid et teda toetab 47 valijaist smirnov vaidlustas valimistulemused ent valimiskomisjon keeldus haaletustulemusi tuhistamast 25 detsembril toimunud teises voorus voitis endine parlamendi esimees jevgeni sevtsuk keda toetas ligi 74 haaletanuist tema vastaskandidaat praegune spiiker anatoli kaminski sai 196 haaltest transnistria voime on korduvalt suudistatud inimoiguste rikkumises moldova on ajalooline piirkond idakarpaatide ja dnestri joe vahelisel alal jagatud praegu moldova rumeenia ja ukraina vahel tanapaeval nimetatakse moldovaks ka rumeenia regiooni krimm on de iure autonoomne vabariik ukraina koosseisus mis asub peamiselt krimmi poolsaarel musta mere pohjarannikul krimmi edelanurgal asuv sevastopol on vabariikliku alluvusega linn ega kuulu krimmi vabariigi koosseisu de facto on krimm ajavahemikus 27 veebruar21 marts 2014 venemaa foderatsiooni poolt oigusvastaselt okupeeritud ja annekteeritud ukraina territoorium vt 2014 aasta krimmi kriis krimm on tuntud kuurortpiirkond krimmi vabariigi tuntumad turismilinnad on jalta simferopol kerts alupka alusta bahtsisarai ja sudak krimmis oli asustus juba paleoliitikumis varaseimad asukad olid magedes elanud taurid kelle jargi on poolsaart nimetatud ka tauriaks madalamate stepialade esimesed asukad olid kimmerlased ja skuudid kreeka kolonistid asutasid praeguse kertsi kohale 7 sajandil ekr pantikapaioni linna 65 sajandil ekr lisandus kreeka kolooniaid veelgi need uhinesid peagi bosporose riigiks 1 sajandist ekr kuni 3 sajandini kuulus krimmi idaosa ja lounarannik roomale seejarel tungisid sinna goodid ja hunnid 6 sajandil haaras ulemvoimu butsants kelle peamine tugiala oli hersonesos aga ka kerts ja sudak 1239 aastal tungisid stepikrimmi mongolid ning maa uhendati kuldhordiga kuni 1443 aastal tekkis iseseisev krimmi khaaniriik 1475 aastal vallutas krimmi poolsaare kolmesajaks aastaks osmanite riik aastast 1475 oli krimmi khaaniriik vasallisoltuvuses osmanite riigist aja jooksul 1502 allutas krimmi khaan ka kuldhordi viimased jaanused suurhordi alad keskusega sarais 1774 aastal laks krimm veneturgi soja lopetanud kucuk kaynarci rahulepingu alusel venemaa keisririigile 1802 aastal moodustati tauria kubermang ning sajandi jooksul asendus polisasukatest krimmitatarlastest rahvastik pohiliselt venelastega aastatel 18531856 toimunud krimmi sojas mille ajendiks olid kristlaste oigused toona osmanite riigile kuulunud puhal maal toetas prantsusmaa katoliiklasi venemaa keisririik oigeusklikke suurem osa soja relvakonfliktidest kulges mustal merel ja krimmi poolsaarel kuid vaiksemad kampaaniad toimusid ka laanemerel briti laevastiku blokaad anatoolias kaukaasias valgel merel ja vaiksel ookeanil 1853 aastal alustasid venemaa ja turgi soda venemaa rolli parast oigeusklike eestkostjana ning venemaa purustas sinopes turgi laevastiku aastal 1854 astusid sotta prantsuse teine keisririik ja suurbritannia ja iirimaa uhendkuningriik puudes peatada venemaa keisririigi pealetungi vene kindluslinn sevastoopol pidas piiramisele vastu enam kui aasta parast sevastoopoli langemist algasid rahulabiraakimised ning rahu solmiti 1856 aasta martsis pariisis 18 oktoobril 1921 aastal loodi autonoomne krimmi sotsialistlik noukogude vabariik venemaa sfnv koosseisus 1929 aastast krimmi autonoomne noukogude sotsialistlik vabariik vene nfsv koosseisus krimmitatarlased said autonoomia ning krimmitatari keel sai krimmis vene keele korval ametliku staatuse teise maailmasoja ajal aastatel 19411944 oli krimm okupeeritud kolmanda riigi ja rumeenia vagede poolt parast okupatsiooni loppemist kuuditati krimmitatarlased 18 mail peamiselt stalini algatusel usbeki nsv korbealadele ja mujale 26 juunil kuuditati krimmist ka armeenlased bulgaarlased ja kreeklased 1945 aastal tuhistati krimmitatarlaste autonoomia krimmi ansvst sai krimmi oblast 1948 aastal eraldati sevastopol krimmi oblastist sevastopolist sai vene nfsv keskalluvusega linn 19 veebruaril 1954 aastal anti krimmi oblast nsv liidu ulemnoukogu presiidiumi otsusega mille kinnitas 26 martsil nsv liidu ulemnoukogu ule ukraina nsvle koos krimmi oblastiga sai ukraina nsv faktiliselt ka sevastopoli linna mis juriidiliselt siiski kinnitamist pole leidnud sevastopol on olnud ajalooliselt venemaa sojamerelaevastiku musta mere laevastiku peabaas 1974 aastal anti krimmitatarlastele oigus naasta krimmi 1978 aastal voeti vastu ukraina nsv uus pohiseadus mille kohaselt sevastopolist sai ukraina nsv keskalluvusega linn 1989 aastal algas krimmitatarlaste massiline naasmine krimmi 12 veebruaril 1991 taastati krimmi ansv 4 septembril 1991 vottis krimmi ansv ulemnoukogu vastu vabariigi suveraansusdeklaratsiooni 5 mail 1992 voeti vastu dokument krimmi vabariigi riiklikust iseseisvusest jargmisel paeval vottis krimmi vabariigi ulemnoukogu vastu iseseisva krimmi vabariigi pohiseaduse 30 juunil 1992 kirjutati alla seadusele mis reguleerib ukraina riigivoimu ja krimmi vabariigi voimuorganite volitusi 4 veebruaril 1994 valiti vabariigi presidendiks juri meskov 20 mail 1994 voeti vastu seadus krimmi vabariigi riikluse pohiseaduslike aluste taastamisest 17 martsil 1995 tuhistati krimmi vabariigi pohiseadus ja moned seadused 4 aprillil 1996 tootati valja uus pohiseadus mis voeti vastu 21 oktoobril 1998 pohiseaduse kinnitas ukraina ulemraada 23 detsembril 1998 ning see joustus 11 jaanuaril 1999 2014 aasta veebruari lopust kui kiievis moodustati ukraina ajutine valitsus ei allunud krimmi vabariik kiievi keskvoimule krimmi vabariigi ulemnoukogu maaras 16 martsile referendumi vabariigi saatuse ule 11 martsil 2014 vottis krimmi vabariigi ulemnoukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni 16 martsil 2014 toimus krimmi vabariigis ebaseaduslik referendum kus vaidetavalt 9677 haaletanuist haaletas venemaaga liitumise poolt paev hiljem kuulutas krimm end iseseisvaks riigiks ning krimmi vabariigi ulemnoukogu nimetati umber krimmi riiginoukoguks 26 veebruaril andis venemaa president vladimir putin venemaa foderatsiooni laane ja kesksojavaeringkondadele korralduse kontrollida lahinguvalmidust 27 veebruari varahommikul tungisid venemaa foderatsiooni eraldusmarkideta runnakruhmlased krimmi ning asusid hoivama krimmi vabariigi ja ukraina valitsusasutusi hoivatud hoonetel heisati venemaa lipud 28 veebruaril 2014 registreerisid 16 venemaa riigiduuma saadikut seaduseelnou krimmi vabariigi annekteerimiseks venemaa foderatsiooni subjektina 2 martsi parastlounaks konstateeris usa valisteenistus et kogu krimmi strateegiliselt olulised objektid on venemaa foderatsiooni armee kontrolli all 2 martsi ohtuks oli krimmi viidud umbes 15 000 venemaa sodurit kes olid hoivanud koik lennuvaljad ja sadamad blokeerinud teed ning ukraina piirivalve ja sojavaeuksused nende baasides ukraina ametiisikuid ja sojavaelasi sunniti oma riiki reetma ning vanduma ustavust venemaameelsetele joududele ukraina sojavae vastupanu oli korgema kasu kohaselt passiivne hoiduti tulevahetusest sissetungijatega ega reageeritud provokatsioonidele ajutine valitsus kiievis kuulutas 2 martsi hommikul ukrainas valja uldmobilisatsiooni kuid ei kaskinud asuda sissetungijaid torjuma relvadega puhkes igakulgne propagandasoda eli ja nato juhid kutsusid putinit ja venemaad korrale ning ahvardasid tosiste tagajargedega rahvusvaheline boikott ja g8 liikme staatuse kulmutamine 18 martsil kirjutati kremlis alla krimmi ja sevastopoli liitumislepingutele venemaaga riigiduuma ja foderatsiooninoukogu kiitsid lepingud heaks vastavalt 20 ja 21 martsil 2001 aasta rahvaloenduse andmetel elas krimmi vabariigis 2 024 056 inimest kellest 583 olid venelased 243 ukrainlased 121 krimmitatarlased 14 valgevenelased 05 tatarlased 04 armeenlased 1 martsi seisuga 2013 oli krimmi vabariigis 1 965 839 elanikku koos sevastopoli linnaga on krimmis umbes 235 miljonit elanikku kellest pisut ule kahe kolmandiku 16 mln elab linnades ning 32 maaasulates suuremad linnad on sevastopol 386 tuhat el simferopol 337 tuh kerts 145 tuh jevpatorija 107 tuh jalta 78 tuh feodossija 70 tuh dzankoi 362 tuh krasnoperekopsk 302 tuh alusta 286 tuh bahtsisarai 264 tuh sako 237 tuh armjansk 225 tuh bilogirsk 182 tuh ja sudak 154 tuh riigikeeleks on ukraina keel kuid ametlikeks keelteks on ka enim kasutatav vene keel ning krimmitatari keel asjaajamine toimub uldiselt vene keeles 813 krimmi elanike emakeel on vene keel 94 emakeel on krimmitatari keel ja 64 emakeel on ukraina keel mandriga uhendab poolsaart 79 km laiune perekopi maakitsus idas eraldab arabati maasaar aasovi merest madala sivasi lahe ligi kolmveerand krimmist on tuupiline stepp louna pool kerkib krimmi maestik 165 km pikk kuni 50 km lai ja lounarannikule jaab 512 km laiune lahistroopilise taimestikuga madalik kolmest kuestatuupi maeahelikust pohjapoolseim ulatub 350 mni keskmine 750 mni pea ehk lounaaheliku harjaks on babuganjailal jaila tahendab metsata platood viis peaaegu uhekorgust tippu mille seas korgeim on romankos 1545 m jargnevad demirkapu 1540 m zeitinkos 1537 kemalegerek 1529 m ja ekliziburun 1527 m nn tsatordag jailal turistide seas kindlalt populaarseim on aga aipetri jaila 1234 m tipp bedenekor kust avaneb suureparane vaade jalta linnale livaadia paleele ja merele jaltast 7 km loodes poolel teel aipetri maele on kogu ukraina korgeim juga utsansu tolkes karme voi lendav vesi mille 390 m korguselt astangult langev veesammas on 98 meetrit korge suvel juga siiski kuivab peaaegu taielikult ja on veerohke lume sulamise ajal ja hilissugisel samanimeline jogi on vaid 8 km pikk ja alamjooksul on veel mitu vaiksemat juga peamiselt lubjakividest koosnevad maed on tugevalt karstunud rohkesti on sugavaid kanjoneid suur kanjon on 250320 m sugav 35 km pikk ja kohati vaid 23 m lai kaljulohanguid ja koopaid mitmed lounaranniku tahelepanuvaarsed maed on vulkaanilise paritoluga karadag 574 m ja lakoliitmassiiv ajudag 572 m kunagise rahvusvahelise pioneerilaagri arteki naabruses molemal mael on nuud moodustatud looduskaitsealad krimmi lounaosa on ka seismiline ala tugevaid maavarinaid esineb 24 korda sajandis viimati 1980 aastal ajaloo teadaolev tugevaim 8palline maavarin leidis aset 1875 a juulis rohkem kui 6palline 1908 a oktoobris krimmi pohja ja idaosa kliima on kuiv sademeid vaid 350500 mm aastas korgemas osas sajab kuni 1200 mma ning magede pohjanolvult algavad ka poolsaare suuremad joed belbek katsa ja salgir poolsaare pohja ja idaossa on rajatud niisutuskanal dnepri vete juhtimiseks kuivadele stepialadele samas piirkonnas on ule 50 soolajarve mitmed maardlad sobivad erinevate soolade tootmiseks kertsi poolsaarel on markimisvaarsed rauamaagi leiukohad poolsaarel leidub ravimuda ja mineraalveeallikaid krimmis tegutseb kolm eesti kultuuriorganisatsiooni krimmi eesti kultuuriselts asutatud 8 septembril 1997 sevastopoli eesti kultuuriselts ja eesti selts krasnodarka kulas oleksandrivka veneparaselt aleksandrovka koolis on olemas eesti klass ukraina keel ukraina keeles on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel ukraina keele lahimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt 18 sajandi lopus arenes seni levinud kirikuslaavi keele korval rahvakeel hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus tabeli esimeses ja teises reas on toodud ukraina tahestiku suur ja vaiketahed kolmandas reas ukraina omaladina 1996 ja neljandas reas eesti transkriptsioon mis kes kuidas miks i milleks i kui palju kus kuhu i kust millal milline kumb missugune ukraina nimede eesti keeles kirjutamiseks kasutatakse spetsiaalset ukrainaeesti tahetabelit mille on 1975 aastal kinnitanud oigekeelsuskomisjon ja mida viimati muudeti 2009 aastal ingliskeelsetes tekstides esinevaid ukraina nimesid saab eki nouandel teisendada eesti transkriptsiooni vastavate asenduste abil ukraina tahestiku eesti transkriptsiooni vaata ukraina tahestiku tabelist ulalpool 1924 aasta taliolumpiamangud olid esimesed taliolumpiamangud need toimusid 25 jaanuarist 4 veebruarini 1924 prantsusmaal chamonix s 23 mail 1911 toimunud roki xii istungil budapestis ullatas itaalia krahv eugenio brunetta dusseaux roki liikmeid ettepanekuga korraldada olumpiavoistlusi ka talialadel ning soovis naha talialasid juba 1912 aastal stockholmi mangude kavas rootsi esindaja viktor balck reageeris raevukalt ja teatas et 1913 aastal korraldatakse rootsis juba neljandad pohjamaade mangud ning seega pole olumpia raames talialadel erilist motet voistelda seejarel tegi dusseaux ettepaneku votta pohjamaade mangud roki kaitse alla ja viia v olumpiamangud labi ajavahemikul 1 juuni 1912 31 mai 1913 stockholmi mangude korralduskomitee esimees ja pohjamaade mangude isa viktor balck oli aga koigutamatu ja sai ka enamiku roki liikmetest enda poole 18 jaanuaril 1913 vottis 1916 aasta berliini olumpiamangude korralduskomitee kavva ka talialad ilu ja kiiruisutamise jaahoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise soja tottu need mangud ei toimunud juba 1908 aastal londonis oli suveolumpiamangude kavva kuulunud ka iluuisutamine 1920 aastal antwerpenis lisandus jaahoki 1214 juunil 1922 pidas prantsusmaa olumpiakomitee nou oma rahvuslike suusa uisu ja hokiliiduga ja otsustas korraldada 1924 aastal chamonixs rahvusvahelise talispordinadala 25 jaanuaril 1924 kogunesid talispordinadala raames peetud voistlustele 16 maa esindajad samas peeti ka viii rahvusvaheline suusatamiskongress ning kaks paeva parast mangude loppu asutati rahvusvaheline suusafoderatsioon fis korraldajad prantsusmaa talispordiliit ja prantsuse alpiklubi reklaamisid voistlusi viii olumpiamangude talispordivoistlustena kuid roki ametlikku kinnitust sellele ei saadud 27 mail 1925 vottis rok prahas peetud istungil vastu mitte uksmeelse otsuse taliolumpiamangud korraldada tagantjarele anti chamonix rahvusvahelisele talispordinadalale i taliolumpiamangude nimetus 47 veebruaril 1926 lahtis peetud fisi kongressil kiideti pika mottevahetuse jarel suusaalade talimangude kavva votmine heaks otsuse vastu olid vaid soome norra ja rootsi 1926 aasta mais roki xxiv istungil lissabonis kinnitati ametlikult otsus chamonix talinadala nimetamise kohta i taliolumpiamangudeks osalesid austria belgia itaalia jugoslaavia kanada lati norra poola prantsusmaa rootsi soome suurbritannia sveits tsehhoslovakkia ungari ja usa mangudel osales 258 sportlast neist 13 naist suurim voistkond oli prantsusmaal 43 sportlast voisteldi 14 alal curling ja patrullsuusatamine olid algul naidisalad kuid 2006 aastal muutis rok need alad ametlikeks voistlusaladeks voistlused avas alamriigisekretar gaston vidal olumpiavande andis patrullsuusataja camille mandrillon karakalpakkia on autonoomne vabariik usbekistani koosseisus ta holmab laanepoolse kolmandiku usbekistanist ning piirneb turkmenistani ja kasahstaniga karakalpakkia pohjapiir kulgeb labi intensiivselt kuivava araali mere jaguneb 15 rajooniks vabariigis on 12 linna ja 14 alevit karakalpakkiasse jaab ustirti platoo idaosa kozolkumi korbe laaneosa ning amudarja delta karakalpakkia kliima on tugevalt kontinentaalne jaanuari keskmine temperatuur on 5 c juulis 27 c sademeid on aastas ainult 100 mm ainus jogi on amudarja kunagi joge umbritsenud lammimetsad on enamjaolt maha raiutud ning asendatud poldude ja karjamaadega valjaspool joge umbritsevat horezmi oaasi valitseb korb araali jarve seisund on katastroofiline teda toitnud amudarjast juhitakse nii palju vett niisutamiseks poldudele et jarve see enam ei joua jarve pindala on alates 1960 aastatest vahenenud kolm korda naiteks endine sadam moynoq mojnak asub nuud mitu kilomeetrit kaldast eemal linnades elab 48 rahvastikust karakalpakke on rahvastikust 32 usbekke 33 kasahhe 26 karakalpakkia suuremad linnad taxiatoshi elektrijaam ainuvoimalik on niisutuspollundus kasvatatakse puuvilla riisi lutserni puuvilju loomadest karakullilambaid veiseid ja kaameleid valmistatakse siidi peamisteks toostusharudeks on puuvilla puhastamine puuvillaseemneoli ning puuvillase riide valmistamine ehitusmaterjalide tootmine ning metallitootlemine amudarja on laevatatav jogi karakalpakkiat labib raudtee usbekistanist kasahstani kaudu venemaale keskajal kuulus karakalpakkia horezmi riiki venemaa koosseisu laksid karakalpakkia alad aastal 1873 1925 sai karakalpakkiast autonoomne oblast vene sfnvsse kuulunud kasahhi ansv koosseisus 1932 viidi karakalpaki autonoomne oblast kasahhi ansv koosseisust karakalpaki ansvna vene sfnv koosseisu 1936 aastast kuulus karakalpaki ansv usbeki nsvsse piirissaar borka vene keeles zelatsek meza porka saksa keeles porka on saar tartu maakonnas tartu vallas peipsi jarve ja lammijarve piiril 15 km emajoe suudmest kagus see on peipsi jarve suurim saar enne eesti omavalitsuste haldusreformi 2017 aastal oli saarel omaette omavalitsusuksus piirissaare vald saare pindala on 75 km2 laevauhendus toimub piirissaare sadamast 10 km edelas asuva laaksaare sadama kaudu jarvemurrutuse tottu on pindala pidevalt vahenenud valdavalt on piirissaar lage madalsoo ulatudes 12 meetrit ule peipsi keskmise veetaseme alates 1991 aastast on piirissaar piirissaare maastikukaitseala ning kuulub natura 2000 alade hulka 1997 aastal arvati emajoesuursoo ja piirissaar rahvusvahelise tahtsusega margalade ehk ramsari alade hulka piirissaar on tuntud paljude lindude ja kahepaiksete elupaigana saarel elab seitset liiki kahepaikseid kellest eriti ohustatud on rohekarnkonn ja mudakonn aastast 2001 on piirissaarel hakatud aktiivselt tegelema kohalike kahepaiksete kudetiikide puhastamise ja kaevamisega piirissaarel on praegu eesti suurim mudakonnade asurkond samuti on alustatud piirissaare luhaniitude taastamisega 2012 aastal alustati kahepaiksetele uute kudemistiikide kaevamisega imetajatest elutsevad saarel naiteks poder metssiga kahrik kobras ondatra lindudest voib sealt leida kuhmnokkluike tuttputti punapeavarti merikotkast hallhaigrut suitsupaasukest labirandajatest veel hobehaigrut kormorani auli viuparti kahepaiksetest ja roomajatest leidub saarel rohekarnkonna ilmselt valja surnud mudakonna rohukonna nastikut tanapaeval on saarel kolm kula piiri saare ja tooni neist viimane oli piirissaare valla keskus kulad paiknevad saare kirdeosas madalatel liivakuhmudel piirissaarel elas 2006 aastal 86 inimest 1920 aastal umbes 700 2011 aasta rahvaloenduse andmetel on saarel 53 pusielanikku tanapaevalgi on suurem osa saare elanikest vanausulised peamised tegevusalad on kalapuuk ja sibulakasvatus arhitektuurilistest vaatamisvaarsustest asub saarel piirissaare peeterpauli kirik tooni kulas kuni 2016 aasta polenguni asus saare kulas piirissaare vanausuliste palvemaja saarel on laevauhendus laaksaare ja tartuga esimesed markmed saare kohta parinevad 1370 aasta pihkva kroonikast kus raagitakse tulist sakslaste ja pihkvalaste vahel zelatseki saare parast varasematel aegadel on saart tuntudki tema kulade nime jargi porka zelatsek 1503 ja 1509 aasta rahulepingutes mainitakse piirissaart klitsaarena 1582 ja 1601 aasta poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed solsar ja selsar 18 sajandist on saare ametlikuks nimetuseks piirissaar toenaoliselt tekkis saarele pusiasustus pohjasoja jarel mil sinna asusid venemaalt kirikureformi eest pogenenud vanausulised ning sojavaeteenistusest korvale hoidvad noormehed 1907 aastal elas saarel 2000 elanikku 1930 aastal kirjutas ajaleht selleks et paaseda saarele on vaja istuda tartus laevale soita mooda emajoge 40 km ja mooda peipsi jarve 20 km kuna uhtegi sadamat siin ei ole siis tuleb laevale 23 km vastu suur lodi saarel elab 1500 hinge sellest kolmandiku moodustavad eestlased saar ja selle elanikud said kovasti kannatada 1944 aasta veebruaris toimunud teise maailmasoja lahingutes mil sakslased korraldasid saarele kahe nadala jooksul ligi 500 ohurunnakut pommitades saare hoivanud noukogude armee 128 laskurdiviisi positsioone piirissaarel on toimunud mitmeid tosiseid polenguid tihti on uhes polengus havinud mitu ligidal asuvat puuhoonet 2016 aastal poles saare kulas maha mitu hoonet teiste seas ka piirissaare vanausuliste palvemaja 1868 aasta mdccclxviii oli 19 sajandi 68 aasta 1867 aasta mdccclxvii oli 19 sajandi 67 aasta 1866 aasta mdccclxvi oli 19 sajandi 66 aasta 1865 aasta mdccclxv oli 19 sajandi 65 aasta 1864 aasta mdccclxiv oli 19 sajandi 64 aasta 1863 aasta mdccclxiii oli 19 sajandi 63 aasta 1862 aasta mdccclxii oli 19 sajandi 62 aasta 1861 aasta mdccclxi oli 19 sajandi 61 aasta 1860 aasta mdccclx oli 19 sajandi 60 aasta 1859 aasta mdccclix oli 19 sajandi 59 aasta 1858 aasta mdccclviii oli 19 sajandi 58 aasta 1857 aasta mdccclvii oli 19 sajandi 57 aasta siin on loetletud lauljaid sealhulgas rappareid vaata ka lauljate loendid riigiti ja eesti ooperilauljate loend koeru on alevik jarva maakonnas jarva vallas koerus asus enne eesti omavalitsuste haldusreformi 2017 aastal koeru valla keskus koeru asub maanteede ristumiskoha umbruses maekulakiltsi maantee labib koeru edelakirde suunas jarvajaanivainjarve maantee loodekagu suunas vana tallinnatartu maantee moodub koerust 2 km kauguselt aleviku territooriumile jaab ka arukula mois ja selle umbrus arukula kula jaab koerust edelasse koeru elanike arv oli 2000 aastal 1332 1970 aastal oli koerus 649 elanikku arukula kula arrenkull ja moisa arrokull on esimest korda mainitud 17 sajandi esimesel poolel koeru alevik kujunes koeru maarjamagdaleena kiriku ja koeru kortspostijaama juurde 19 sajandi lopus koeru on olnud koeru kulanoukogu ja majaka kolhoosi keskus ajaloos asus koeru kihelkonnas koerust kirdes kapu kulas valla korgeimas punktis haagi mael tootab eesti ringhaalingu saatekeskuse asi koeru raadio ja televisioonijaam masti korgus 34970 m masti taldmik kroonlinna nullist 106 m endises autoremonditehases tegutseb as konesko metallitootlus jutron baltic assemblies ou elektroonika paasteameti koeru depoo veel on koerus as natural puidutootlus ja as koeru kommunaal elumajade hooldus koerus on olnud paide piimakombinaadi tsehh koerus on kaks kogudust kool kultuurimaja raamatukogu postkontor arstikeskus varem haigla ja ambulatoorium hooldekeskus varem invaliididekodu ja apteek on teada et hiljemalt 1724 aastal on koeru kiriku juures lapsi opetatud ning 1727 tootas koeru kihelkonnas kool 1920 kolis kool koeru algkooli nime all arukula moisa 1974 valmis uus koolihoone ja tegevust alustas koeru keskkool keskkooli esimene lend lopetas 1978 opilaste arv oli 20022003 oppeaastal 378 direktor on tiit kalda alevikus tegutsevad eelk koeru maarjamagdaleena kogudus koeru maarjamagdaleena kirikus opetaja allan praats ja koeru vabakogudus koerus asuvad koeru maarjamagdaleena kirik koeru kortspostijaam ja arukula mois kiriku ees on vabadussoja malestussammas sammas avati 1934 aastal ja taastati 1998 aastal endisel saksa erakooli hoonel on eduard viiralti malestusmark viiralt oppis seal 19111913 1935 rajati 1905 aasta revolutsiooni monument skulptor juhan raudsepp koerust on parit luuletaja kalju lepik koeru kortspostijaam on lkujulise pohiplaaniga kahe talliga maanteekorts mis asub jarvajaani ervita ja paide tee ristil selle ehitas 18251833 aastal arukula mois samas paigas asetsenud kortsi kohale 1860 aastal kohandati see postijaamaks hoone keskel asus mantelkorstenkook paremale jai talupoegadele moeldud suur kortsituba ja vasakul olid sakstetoad valisilme on klassitsistlik kortsil oli taiskelpkatus kasutatud ka elamuna 19541964 korts restaureeriti 19601965 kohandati sooklaks arhitekt kalvi aluve nuud tegutseb seal kauplus parispea poolsaar on eestis soome lahe lounarannikul hara ja eru lahe vahel asuv poolsaar see lopeb pohjas purekkari neemega poolsaare pikkus on ule 12 kilomeetri laius ligi 4 kilomeetrit poolsaarest kirdesuunas asub mohni saar laanerannas on loksa linn ning suurpea kula kirderannas parispea ja viinistu kula ning idarannas turbuneeme ja kasispea kula poolsaare sisemaaosa on asustamata parispea poolsaar kuulub tervikuna lahemaa rahvusparki poolsaarel on mitmeid randrahne sealhulgas jaanitooma suurkivi joomakivi mardimiku kivi odakivi painuva kivi sorrukivi ja tiirukivi eesti nsv ajal asus parispea pohjatipus nsv liidu piirivalve rakvere piirivalvesalga 9 piirivalvekordoni vaatlustorn koordinaadid ja saunalahe aares pahknemannikul lasketiir koordinaadid mis asub tanapaeval parispea kula territooriumil purekkari neem on parispea poolsaarest eenduv neem selle ots on mandrieesti pohjapoolseim punkt 59 40 31 n neem on kivine selle pikkus on umbes 15 kilomeetrit purekkari neem asub parispea kulas kuusalu vallas uhtlasi jaab ta lahemaa rahvuspargi alale neeme ja poolsaare uhinemiskohas asub mahuots neemest itta jaab mohni saar neemel kasvab mitmesuguseid taimi puudest leidub seal mandi ka selle roomavat vormi haaba ja pihlakat poosastest pohiliselt kibuvitsa seal asub randrahne naiteks purekkari maasaarekivi purekkari esmamainiti mellini atlases 1798 kujul purrikarri sama nimekuju kasutati ka 1871 aastal neeme nimeks on liitnimi liigisonaga kari algselt ta oligi kari ja on ka mellini atlases saarena kujutatud nime algusosa seostas per wieselgren sonaga purjekas samas voib vorrelda ka tuvega puri naiteks purihammas mis tuleb sonast purema kaberneeme poolsaar asub eesti pohjarannikul administratiivselt kuulub see harju maakonda joelahtme valda poolsaarest laande jaab kolga ja itta kaberneeme laht poolsaare jatkuks on koipsi ja rammu saar kaberneeme poolsaar on umbes 2 kilomeetri pikkune poolsaar on valdavalt liivane seal domineerivad mannikud poolsaare laanerannikul on liivane supelrand ja kaberneeme sadam kaberneeme poolsaare lahiveed olid algselt pirita kloostri munkade kalastuskohad kaberneeme poolsaarel asus nsv liidu riikliku julgeolekukomitee piirivalve rakvere piirivalvesalga 12 piirivalvekordon galeoon ehk galioon hispaania keeles galeon on 16 sajandil tekkinud ning kuni 18 sajandini euroopas levinud relvastatud korge voorikastelli ja mitmekorruselise ahtriehitisega sojalaev galeoonid liikusid ainuuksi tuule joul purjede abil tavaliselt oli niisugustel laevadel 35 masti galeoonid arenesid valja karavellidest ja karakkidest vorreldes eellastega oli ruhv lastud madalamale ja laevakere oli pikem mis andis laevale enneolematu stabiilsuse vees ja vahendas tuuletakistust muutes aluse kiiremaks ja paremini manooverdavaks laeva ahter oli tagant vaadates ruudukujuline mitte umar portugali karakid olid oma aja kohta suured laevad veevaljasurvega sageli ule 1000 tonni seevastu galeoonide veevaljasurve oli harilikult alla 500 tonni ehkki manila galeoonidel 2000 tonni karakid olid koigest kerge relvastusega ja nad olid moeldud kaubaveoks seevastu galeoonid olid ehitatud sojalaevadeks tugevamad raske relvastusega ja odavamad 5 galeooni ehitamine maksis sama palju kui 3 karaki ehitamine galeoonid olid nii mitmekulgsed et laeva eluajal vois seda mitu korda umber ehitada sojalaevast kaubalaevaks ja vastupidi sellegipoolest oli neid nii kallis ehitada et enamus galeoone ehitati kaubalaevadeks ja koigest vahesed sojalaevadeks seevastu vaenlaselt voidetud galeoonid kohandati tavaliselt sojalaevadeks tol ajal oli meresoit vaga ohtlik pardal valitsesid halvad elutingimused ja pika merereisi ajal suri sageli suur osa meeskonnast galeoonid varustati taiustatud taglasesusteemidega mistottu laeva sai juhtida ka vahese hulga meestega missugune rahvas galeoonid leiutas seda ei saa tapselt oelda galeoonid arenesid evolutsiooniliselt teistest laevatuupidest mitmes riigis paralleelselt igas suures mereriigis olid oma erisused kuid koik nad oppisid oma rivaalidelt suured hispaania 4mastilised galeoonid kuulusid voitmatusse armaadasse inglise galeoonid olid vaiksemad madalamate pealisehitiste kuid paremate meresoiduomadustega sojalaevadena osutusid inglise laevad etemateks kuid ka hispaania laevad mis olid ehitatud kaupade ule ookeani vedamiseks naitasid ennast heast kuljest nad osutusid vaga merekindlateks ning hoolimata kaotatud merelahingutest ja neid koduteel tabanud suurest tormist naasid rohkem kui pooled neist hispaaniasse enamasti ei lasknud laeva ehitada uks eraisik sest see oli vahestele joukohane selle asemel moodustasid mitu kaupmeest uhisettevotte ja panid raha kokku et laev ehitada ja parast sellega kaupa vedada niisugune olukord soodustas uhisettevotete arengut ja vastavat seadusandlikku regulatsiooni galeoonid omakorda olid kahe ja poole sajandi kestel koigi raataglasega laevade prototuubid ja neist arenesid valja taistaglasega laevad samuti liinilaevad uued laevad votsid kasutusele kliivrid ja besaanpurjed laevade parem tulejoud peaaegu valistas vaenulike laevade soitmise teineteise korvale nii et meremehed kasitsivoitlusse astuda said niisiis polnud laevade ehitamisel enam seda vaja arvestada ja parraste selline ehitus voimaldas veelgi parandada manooverdusvoimet galeoone kasutati kuni 18 sajandini kuni paremini konstrueeritud ja kindlaks otstarbeks maaratud laevad prikid ja liinilaevad nad valja torjusid galeer itaalia sonast galera on aerude ja purjede abil liikuv puidust laev mida kasutati alates 2 aastatuhandest ekr kuni 18 sajandini peamiselt soja aga ka kaubalaevana keskaegsel galeeril oli uks kuni kolm reeglina ladinapurjedega masti ja enamasti 1632 paari uhes reas paiknevat aeru aerude pikkus oli kuni 15 meetrit ja uhe aeruga tegi tood 39 meest galeeri pikkus oli kuni 60 meetrit meeskonnas kuni 450 inimest soudjateks olid harilikult orjad sojavangid voi sunnitoolised venemaal 1696 rajatud galeerilaevastikus soudsid sodurid galeerid olid 718 sajandil peaaegu koigi euroopa riikide laevastikus alates 15 sajandist olid relvastuses suurtukid reisikaubalaev on kaubalaev mis lisaks kaubaveole votab peale ka reisijaid reisikaubalaevadeks loetakse kaubalaevu millel on rohkem kui 12 reisijakohta paljud liinireisilaevad veavad tavaliselt ka mingil hulgal kiireloomulisi kaupu kuid neid ei peeta reisikaubalaevadeks reisikaubalaevade uppumatuse ja paastevahendite jaoks kehtivad reisilaevadega uhesugused rahvusvahelised nouded veneetsia it venezia on sadamalinn itaalia pohjaosas aadria mere looderannikul veneto maakonna veneetsia suurlinnapiirkonna halduskeskus veneetsia on maailma omaparasemaid linnu paiknedes pohiliselt veneta laguuni saartel algselt oli saari 118 nuudseks on kanalite taitmise ja saarte uhendamise tottu nende arv vahenenud 18ni veneetsiat mainiti esimest korda 5 sajandil ekr sel ajal elas praeguse veneto friuli ja trentino umbruses venetite hoim kes legendi jargi olevat tulnud siia vaikeaasiast parast trooja vallutamist 181 rajasid roomlased aquileia linna ja piirkond liideti rooma riigiga 5 sajandil mil barbarid hakkasid rooma riigi piire proovile panema vallutasid siinsed alad uksteise jarel hunnid 452 aastal idagoodid ja langobardid just neil rahututel aegadel sai alguse veneta laguuni saarte asustus alguses ajutiste redupaikade naol siis juba pusiva asukohana 10 sajandil sai veneetsia butsantsi riigi iseseisvaks provintsiks ta omandas eesoiguse kaubanduseks idamaadega ning kogus seelabi joukust ja voimu keskajal laiendas ta oma mojuvoimu vahemere piirkonnas suur osa aadria mere idarannikust kuulus veneetsia vabariigile samuti hulk vahemere saari ainult genova suutis joukuse poolest veneetsiaga voistelda linna tohutu rikkus kajastub ka tema arhitektuuris administratiivselt jagunesid veneetsia valdused kolme peamisse ossa hiljem kui pohilised kaubateed laksid vahemerelt atlandi ookeanile hakkasid veneetsia tahtsus ja joud vahenema ning 1797 langes linn napoleoni katte hiljem kuulus linn mitut puhku austriale aastal 1866 uhines veneetsia itaalia kuningriigiga uleujutused teevad linnale uha kasvavat kahju sest saarestik vajub aeglaselt aadria merre minevikus oli veneetsias kombeks et kurjategijad kandsid maske et neid parast ara ei tuntaks selleparast keelati linnas ametlikult maskide kandmine valja arvatud moned paevad aastas hiljem kujunesid nendel paevadel maskiballid veneetsias suureks turistiatraktsiooniks veneetsia koosneb kahest osast ajalooline tuumik paikneb laguuni 119 saarel sadama ja toostuslinnaosad mestre ja porto marghera asuvad mandril veneetsia jaguneb kuueks linnarajooniks sestiere cannaregio san polo dorsoduro santa croce san marco castello veneetsia on uks itaalia suuremaid sadamaid ja tahtsamaid turismilinnu saartel on tavaparased tegevusalad klaasi pitsi juveelide mosaiigi ja nahkesemete valmistamine mandril varviline metallurgia naftatootlemis keemia tekstiili toiduaine elektrotehnika ja optikatoostus ning laevaehitus veneetsia on euroopa suurim autovaba piirkond kogu liiklemine ajaloolises kesklinnas toimub jalgsi tapsemalt oeldes viib veneetsiasse mooda laia silda kull mitmerealine autotee kuid saartel lopeb see kohe autod saab panna tohututesse parkimismajadesse ning edasi tuleb liikuda jalgsi suure hulga treppide tottu pole voimalik liigelda mootor ega jalgrattaga ainsateks transpordivahenditeks on veesoidukid linna tahtsaim veetee on suur kanal seda mooda toimub ka veebusside ehk vaporettode regulaarliiklus veneetsia traditsiooniline liiklusvahend gondel leiab tanapaeval kasutust peaasjalikult turistide soidutamisel 19 sajandil ehitati raudteeuhendus maismaaga 20 sajandil lisandus sellele ka autotee koos kesklinnalahedase parkimisalaga mestre idaosas asub rahvusvaheline marco polo lennujaam tanavate aset taidavad veneetsias suures osas kanalid neid on ule 100 koige pikem 38 km ja laiem on suur kanal kanalitel on umbes 400 silda ule canal grande viib kolm silda rialto sild scalzi sild ja akadeemia sild kanalid on vaga reostunud veega olumpiaharta on roki poolt vastu voetud pohialuste reeglite ja ametlike selgituste kogum olumpiaharta kasitleb olumpialiikumise organiseerimist js toimimist ning maarab kindlaks olumpiamangude puhitsemise tingimused olumpiaharta pohialused fikseeris pierre de coubertin ja kinnitas i olumpiakongress 1894 aastal pariisis hiljem on hartat regulaarselt taiendatud nuudisaegse olumpismi pohimotted visandas pierre de coubertin kelle algatusel peeti 1894 aasta juunis pariisis rahvusvaheline atleetikakongress rahvusvaheline olumpiakomitee rok inglise keeles ioc moodustus 23 juunil 1894 olumpism on elufilosoofia mis ulendab ja uhendab keha tahte ja vaimu omadused harmooniliseks tervikuks seostades sporti kultuuri ja kasvatusega puudleb olumpism sellise elulaadi poole mis rajaneb joupingutustes leitud roomul heade eeskujude kasvatuslikul vaartusel ja uleuldiste eetiliste pohimotete austamisel olumpismi eesmargiks on seada sport koikjal inimese harmoonilise arengu teenistusse et soodustada rahumeelse uhiskonna rajamist mis kannaks hoolt inimvaarikuse sailitamise eest roki poolt juhitav olumpialiikumine kasvab valja nuudisaegsest olumpismist roki korgeima voimu all holmab olumpialiikumine organisatsioone sportlasi ja teisi isikuid kes on nous juhinduma olumpiahartast olumpialiikumisse kuulumise kriteeriumiks on roki tunnustus olumpialiikumise eesmargiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse kasvatades noorsugu spordi kaudu mida harrastatakse olumpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta mis eeldab vastastikust arusaamist sopruse solidaarsuse ja ausa mangu vaimus viie uhendatud rongaga sumboliseeritud olumpialiikumine on pidev ja universaalne tema korgpunktiks on maailma sportlaste toomine suurele spordipeole olumpiamangudele spordi praktiseerimine on inimoigus igal inimesel peab olema voimalus tegeleda spordiga vastavalt oma individuaalsetele vajadustele vohilaid on umbes 4 km2 suurune asustamata laid vainameres hiiumaa idaranniku lahedal hari kurgu lounapiiril vohilaid on pindala jargi 16 eesti saar hiiu maakonnas on suuremad ainult hiiumaa ja kassari vohilaid on suurim laiunimeline saar eesti vetes vohilaid jaab vahtrepa kula territooriumile laiu jargi on nime saanud parvlaev vohilaid vohilaiu nimi tuleb paul ariste jargi soomekeelsest sonast vuohi kits 1586 mainiti saart nime all killingeholm rootsi keeles kitsetallesaar teise versiooni kohaselt tuleb nimi sonast vaht vahipaik nagu vahtrepa kula vohilaid asub hiiumaa rannikust 05 kilomeetri kaugusel vormsi jaab 85 kilomeetrit kirdesse et laid on hiiumaale nii lahedal ja vohilaidu eraldab hiiumaast madal vain mille suurim sugavus on keskmise veetaseme korral 40 cm siis on saarele voimalik soita maastiku ja veoautodega vohilaiust 08 kilomeetrit loodes asub uuemaa rahu 22 kilomeetrit loodes hellamaa rahu 51 kilomeetrit pohjas uusmere rahu ja kadakalaid 34 kilomeetrit kirdes pujurderahu 56 kilomeetrit kirdes harilaid 39 kilomeetrit idas eerikulaid 11 kilomeetrit kagus horalaid ja 83 kilomeetrit kagus heinlaid ligidal asub veel moni vaiksem rahu naiteks vohilaiu ja hiiumaa vahelises vainas on ebamaarase suurusega saareke millel nime pole vohilaiu pohjatipu ehk uhtlasi loodetipu juures on lahim rahu vohirahu ja jargmine enne uuemaa rahut vohi vaherahu vohilaiu ja uuemaa rahu vaheline meri ei ole jalgsi uletatav vohilaid on loodekagu suunas piklik pikkus kuni 43 kilomeetrit laius laanest itta on kuni 2 kilomeetrit vordluseks vohilaiu pindala on 416 km2 teistel andmetel 39 km2 vohilaid hakkas merest tousma umbes 3500 aastat tagasi saare korgus merepinnast on kuni 10 meetrit ning rannajoone pikkus on umbes 155 km kohati paljanduvad ordoviitsiumi pirgu lademe kivimid praegune vohilaid koosneb mitmest osast mis varem olid eraldi saared vohilaiul on maapinna tousu ja maastiku omapara tottu merest eraldunud kaks jarvekest neist suuremat nimetatakse vohioja jarveks see on piklik ja oja kujuga vaatamata vaiksele pindalale 04 hektarit on see avalikult kasutatav veekogu tegemist ei ole umbjarvega laiu lounaosas asuval teisel jarvel nimi puudub suuremat osa vohilaiust katavad okaspuud leidub lookadastikke lounaosas rannaniite laanerannikut katab pilliroog vohilaiult on 2004 aasta seisuga leitud 268 liiki korgemaid taimi 2007 aastal lisandus nimistusse 13 liiki laiul on jumalakapa seireala inga juriado ja ave suija leidsid 2004 aastal laiult 101 liiki samblikke ja samblikel kasvavat seent kusjuures eestis esmakordselt leiti uks samblikuliik micarea lutulata kasvab lubjakivil ja uks samblikul kasvav seeneliik endococcus protoblasteniae kasvab samblikul protoblastenia rupestris 2007 aastaks oli kokku leitud samblikuliike 161 ja samblikel kasvavaid seeneliike 23 2004 aastal loendati saarel 38 liiki lehiksamblaid ja 4 liiki maksasamblaid 2006 aastal loendati saarel 125 ja 2007 aastal 57 liiki liblikaid 1999 loendati vohilaiul 50 liiki linde neist 42 pesitsesid saarel mittepesitsejatest oli koige rohkem sotkaid pesitsejatest poldlookesi saarel pesitseb merikotkas vohilaiu loomastik erineb hiiumaa omast vahe sest saartevahelist kitsast ja madalat vaina on loomadel lihtne uletada vohilaiul on vaidetavalt nahtud hunte vohilaidu mainiti esimest korda 1586 killingeholm saar oli asustatud 1780 voi varasemast kuni 1956 voi 1957 vohilaiu maad on kasutatud pollu harimiseks samuti karja ja heinamaana vohilaiu elanikud olid erinevalt teistest laidudest ajutised karja ja polluvahiks saadetud perekonnad 18 sajandi lopus voi 19 sajandi esimesel poolel loodi saarele suuremoisa karjamois wohhi toenaoliselt elas saarel pikka aega vohi mihkel wohi mihkel wohhi mihkel vahhi mihkel umbes 1753 25 veebruar 1838 naise ingel ja lastega mihkel sai 1835 aastal endale laiu jargi perekonnanime 1784 aastal on saare elanikeks margitud wohhi peet ja tio kelle kohta 1787 aasta esimesest poolest vohilaiul elamise andmed puuduvad 1833 elasid laiul walgo jurri ja tema naine kreet kelle kohta hilisem teave puudub 19 sajandi lopus voi 20 sajandi alguses laksid veoma kulast vohilaiule elama simmo magi ja tema poeg andrus 1920 aastatel jagati laiu pohjaosa eesti maahobuste kasvatuse seltsile ule 200 ha lounaosa asunikele ja talupoegadele lisatukkideks ainsana jaid saarele pusivalt elama andrus magi naise kristiine ja viie lapsega nemad elasid vahi talus 1935 aastal ehitati tallimuuride lahedale korgeoru korgoru talu 1930 aastate lopus oli vohilaiule margitud 4 talukohta vahi korgeoru uks maja kuusiku lahedal ja uks maja laiu laaneservas 1939 aasta baaside leping vohilaidu ei puudutanud aga koik elanikud peale magide perekonna lahkusid saarelt 1944 kasutasid saksamaa poolel sojavaes teeninud mehed vohilaidu pogenemiseks moeldud paadi kordaseadmiseks sama aasta 12 novembril soitsid selle paadiga rootsi poole inimesed kerema hagaste puliste ja varssu kuladest see oli viimane tol sugisel hiiumaalt lahkunud pogenike paat parast teise maailmasoja loppu oli saare pohjatipus noukogude merevae ajutine valvepunkt mis oli kasutuses vaga luhikest aega ja laiu elu ei mojutanud 1947 suri andrus magi ja vahi tallu asus elama rudolf rool kes oli andruse naise kristiine vennapoeg rudolf rool abiellus 1948 neli tema viiest lapsest alustasid elu vohilaiul parast kolhooside moodustamist toodi saarele lambad kelle eest pidi roolide pere hoolitsema saar jai tuhjaks 1956 teistel andmetel 1957 kui roolide pere vanim laps pidi kooli minema ja perekond kolis vahtrepa kulla tanapaeval saarel pusiasustust ei ole kuid seal karjatatakse lambaid teadmata kiskjad murdsid septembris 2005 maha umbes 50 lammast toenaoliselt olid need metsistunud koerad kuid suudistatud on ka hunte puhalepa kiriku meetrikaraamatus on kirjas mitu vohilaiul sundinud ja surnud inimest olumpiasumbol ehk olumpiarongad on sumbol mis koosneb viiest omavahel poimunud rongast olumpiarongast mida kasutatakse kas uhe voi mitmevarvilisena rongaste varvid ulalt vasakult on sinine must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline kollane rongas uhendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rongast kogu kujund on korraparane trapets mis sumboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olumpiamangudel ausas ning sobralikus voistluses olumpiasumboli motte esitas pierre de coubertin 1913 aastal kuuest varvusest kaasa arvatud olumpialipu valge pohi kuulub iga riigi lipuvarvide hulka vahemalt uks olumpiarongaid tolgendatakse ka nii et rongad vastavad maailmajagudele sinine sumboliseerib euroopat must aafrikat punane ameerikat kollane aasiat ja roheline austraaliat tolgendusi on ka teisi olumpialipp on valge ilma aaristuseta pohjaga plagu mille keskel asub viievarviline olumpiasumbol esimene olumpialipp valmistati 1913 pariisis 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel pohjal on kujutatud olumpiasumbol ehk olumpiarongad selle kujutise laius on 2 meetrit ja labimoot 60 cm esmakordselt heisati olumpialipp 5 aprillil 1914 panegiptuse mangudel aleksandrias lopliku heakskiidu sai lipp 1914 aasta juunis pariisis vi olumpiakongressil ametlikult heisati olumpialipp esmakordselt 1920 aasta suveolumpiamangudel antwerpenis oakse laid ka oakselaid on 76 hektari suurune laid hiiumaast kagus salinomme poolsaare juures laid jaab salinomme kula territooriumile oakse laid asub hiiumaast 05 km eemal salinomme sadama lahedal oakse laiu ja hiiumaa vahel asuvad veel auklaid ja mitu vaikest kare ja rahu pohja pool asub suur pihlakare 06 km kaugusele louna poole jaab saarnaki laid saar koosneb kahest korgemast puude ja poosastega osast mida uhendab kitsas maariba oakse laid kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidude sihtkaitsevoondisse laiul on lubatud viibida 15 juulist kuni jaakatte lagunemiseni kaitseala valitseja nousolekuta ning 1 juulist 15 juulini kaitseala valitseja nousolekul olumpiadeviis ehk moto on uleskutse millega rahvusvaheline olumpiakomitee rok poordub koigi olumpialiikumises osalejate poole olumpiadeviisi idee parineb prantsuse preestrilt henrimartin didonilt moto vottis kasutusele kaasaegsete olumpiamangude isa parun pierre de coubertin aastal 1894 olumpiadeviisiga citius altius fortius kutsub rok liikumises osalejaid mangudel silma paistma kooskolas olumpiavaimuga ladinakeelne citius altius fortius tahendab eesti keeles kiiremini korgemale tugevamini tihti on eesti keeles kasutatud ka deviisi kiiremini korgemale kaugemale kuid selle deviisi ladinakeelne vaste on citius altius longius olumpiamangudel on lisaks antiiksele deviisile kasutusel ka iga korraldajamaa oma deviis vareslaid on umbes 26 hektari suurune laid hiiumaast kagus hanikatsi ning korgelaiu vahel saar kuulub hiiumaa laidude maastikukaitseala laidude sihtkaitsevoondisse vareslaiust loodes asub varesrahu laid on ilmselt oma nime saanud kunagise vareste rohkuse jargi suhteliselt madal meri mis saart umbritseb on savika pohjaga peaaegu kogu saare ulatuses kasvab mere aares tihedalt pilliroog sellele jargneb enamasti laiu keskosa pool korvenogeste ja ohakate voond vareslaiu keskosa katab tihe haavik sagedane taimeliik on soolikarohi lindudest on palju kalakajakaid olumpiahumn on kaasaegsete olumpiamangude ametlik humn selle muusika kirjutas spyros samaras ning originaalsonad kostis palamas molemad autorid on parit kreekast esmakordselt kasutati olumpiahumni 1896 aasta ateena mangudel ent ametlikuks olumpiahumniks kinnitati see alles rahvusvahelise olumpiakomitee 55 istungjargul 1958 aastal roomas hanikatsi laid on 83 hektari suurune laid hiiumaast kagus saar kuulub hiiumaa laidude maastikukaitsealasse teised lahedalasuvad laiud on kaevatsi laid 25 kilomeetrit kirdes saarnaki laid 2 kilomeetrit loodes ja vareslaid 15 kilomeetrit kagus hanikatsi taimestik on vaga liigirikas leitud on ule 440 soontaimeliigi samblaliike on loendatud 117 saare pohjaosas asuv 12 hektari suurune liigirohke lepana salulehtmets kuulub hanikatsi salumetsa sihtkaitsevoondisse ulejaanud osa laiust kuulub laidude sihtkaitsevoondisse saarest edelasse jaav veeala moodustab agariku sihtkaitsevoondi lounaosas kasvavad loometsad valdavalt kased haavad ja lookadastikud 1996 aastal leiti saarelt pollupeenar mille vanuseks maarati tuhat aastat kirjalikke teateid on aastast 1623 apleo rootsi keeles ounasaar saar oli asustatud erinevatel andmetel kas hiljemalt aastast 1623 1688 17 sajandi lopust voi aastast 1732 1717 on saart mainitud hannikaitze nime all inimesed tegelesid polluharimise kalapuugi ja kariloomade pidamisega 18261878 oli laiul korts 1888 ehitatud hanikatsi tuulik on sailinud ja arhitektuurimalestisena kaitse all 20 sajandi alguses elas saarel 25 inimest 19301940 aastatel kogusid kohalikud tuntust hiiumaal suvitajatele hapupiima muumisega viimane pusiasukas lahkus saarelt sugisel 1964 saarele on alles jaanud hooned mida on hiljem ka remonditud hanikatsilt parit inimestel on oli perekonnanimi hanikat olumpiakongress on olumpialiikumise suurfoorum olumpiakongressi korraldab rok ja selle kutsub kokku tema president roki maaratud ajal ja kohas tavaliselt kord kaheksa aasta jooksul toimuval kongressil on nouandev iseloom i olumpiakongressiks on tagantjarele nimetatud 1624 juunil 1894 pariisis toimunud rahvusvahelist spordikongressi kus otsustati kaasaegsete rahvusvaheliste olumpiamangude sund nuudisaegsed olumpiamangud ehk kaasaegsed olumpiamangud ehk olumpiamangud on tahtsaim ja suurim rahvusvaheline tali ja suvespordialade voistlus kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt nii suve kui ka taliolumpiamange korraldatakse iga nelja aasta tagant kuid kordamisi mistottu toimuvad olumpiamangud iga kahe aasta tagant nuudisaegsed olumpiamangud on inspireeritud antiikolumpiamangudest mida peeti 8 sajandist ekr kuni 4 sajandini pkr kreekas olumpias 1894 aastal asutas parun pierre de coubertin rahvusvahelise olumpiakomitee rok mis on olumpialiikumise korgeim voim ja juhindub oma tegevuses olumpiahartast olumpialiikumise areng 20 ja 21 sajandil on toonud olumpiamangude korraldusse mitmeid muutusi jaa ja talispordialadel voistlemiseks loodi taliolumpiamangud puudega sportlaste jaoks paraolumpiamangud ning teismeliste sportlaste jaoks noorte olumpiamangud rok on pidanud kohanema nii majanduslike poliitiliste kui ka tehniliste muutustega mistottu on olumpiamangud liikunud amatoorspordilt mis oli coubertini nagemus profispordi suunas massimeedia uha suurenev tahtsus tostis paevakorda sponsorluse ja reklaami lubamise maailmasodade tottu tuhistati 1916 1940 ja 1944 aasta olumpiamangud kulma soja aegsed boikotid vahendasid 1980 ja 1984 aasta olumpiamangude voistlejate arvu lisaks rokile on olumpialiikumisse kaasatud rahvusvahelised spordifoderatsioonid rahvuslikud olumpiakomiteed ja tulevaste olumpiamangude organiseerimiskomitee olumpiamangude korraldajalinna ehk olumpialinna valib rok kooskolas olumpiahartaga vastutab olumpialinn olumpiamangude korraldamise ja rahastamise eest rok kinnitab ka olumpiamangude programmi ehk spordialad milles olumpiamangudel voisteldakse olumpiamangudega on seotud mitmed rituaalid ja sumbolid naiteks olumpialipp olumpiatuli ning ava ja loputseremoonia suve ja taliolumpiamangudel voistleb 33 spordi ja peaaegu neljasajal voistlusalal rohkem kui kolmteist tuhat sportlast igal voistlusalal esimese teise ja kolmanda koha saavutanud sportlasele antakse olumpiamedal vastavalt kuld hobe ja pronksmedal olumpiamangud on kasvanud niivord suurteks et peaaegu iga maa ja rahvus on spordivoistlusel esindatud olumpiamangude suurus on pannud olumpialiikumise proovile mitmes vallas boikotid dopingu kasutamine korruptsiooniskandaalid ja terrorism iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tanu olumpiamangudele ja nende suurele meediakajastusele voimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust olumpiamangud annavad ka olumpialinnale ja spordivoistlust voorustavale maale voimaluse end maailmale naidata antiikolumpiamangud olid iga nelja aasta tagant olumpias peajumal zeusi auks peetud religioossed spordipidustused kus voistlesid vanakreeka linnriike esindavad sportlased olumpiamangudel voisteldi nii spordi kui ka voitlusaladel naiteks maadlus pankraation ja hobuste voiduajamine konfliktis olevad linnriigid pidid olumpiamangude ajaks omavahelised erimeelsused korvale jatma sojategevusest loobumist kutsuti olumpiarahuks rahusoov on osa olumpiamangude muudist kuna tegelikult mangude ajaks sodimist kreekas ei peatatud tanu vaherahule julgesid olumpiasse teel olevad palverandurid liikuda ka vaenlase territooriumi kaudu sest nad olid zeusi kaitse all olumpiamangude idee ja sund on seotud muutide ja legendidega uhe muudi jargi oli mangude rajajaks herakles koos isa zeusiga arvatakse et herakles hakkas kutsuma mange olumpiamangudeks ning seadis sisse tava mille jargi peeti mange iga nelja aasta tagant parast kaheteist kangelasteo sooritamist ehitas herakles isa auks olumpiastaadioni herakles kondis valminud olumpiastaadionil 200 sammu ja nimetas selle vahemaa staadioniks mis voeti hiljem kasutusele pikkusuhikuna esimesed olumpiamangud peeti arvatavasti 776 aastal ekr kuna olumpiast on leitud pealiskirjaga tahvel kus on kirjas alates 776 ekr iga nelja aasta tagant peetud jooksuvoistluse voitjad antiikolumpiamangudel voisteldi jooksualadel viievoistluses kaugushupe kettaheide odavise staadionijooks ja maadlus rusikavoitluses maadluses pankraationis ja ratsaspordis esimeseks olumpiavoitjaks tuli staadionijooksus elisest parit kokk koroibos religioon oli antiikolumpiamangudel vaga tahtsal kohal spordivoistlusi peeti koos ohverdusrituaalidega mille kaigus avaldati austust lisaks zeusile kelle pheidiase valmistatud kuju asus olumpia templis ka vanakreeka mutoloogia kuningale pelopsile kes oli pidanud koos elise pisa kuninga oinomaosega kaarikusoiduvoistlusi olumpiamangude voitjaid austati neid tehti surematuks luuletustes ja nende auks pustitati ausambaid olumpiamange peeti iga nelja aasta tagant seda ajavahemikku kutsuti olumpiaadiks mida vanakreeklased kasutasid ajauhikuna olumpiamangud olid osa panhelleni mangudest kuhu kuulusid veel puutia nemea ja isthmose mangud antiikolumpiamangude korgaeg oli 5 ja 6 sajandil ekr misjarel hakkas mangude tahtsus langema kuna vanarooma voim ja moju kreekas suurenes antiikolumpiamangude lopuaega ei ole teada aga arvatakse et viimased mangud peeti 393 aastal kui keiser theodosius i keelustas paganluse ja selle praktiseerimise tavad teise arvamuse jargi peeti viimased antiikolumpiamangud 426 aastal kui keiser theodosius ii kaskis lammutada koik kreeka templid alates 17 sajandist on mitmeid spordisundmusi nimetatud olumpiaks inglismaal chipping campdeni lahedal korraldati cotswoldi olumpiamange cotswold olimpick games kus voisteldi mitmel spordialal mangude looja ja eestvedaja aastatel 16121642 oli advokaat robert dover 2012 aasta suveolumpiamangude korraldusoiguse kandidatuuri ajal nimetas suurbritannia olumpiakomitee cotswoldi olumpiamange briti olumpiatraditsiooni alusepanijaks antiikolumpiamangude traditsiooni puuti taaselustada prantsuse revolutsiooni ajal kui aastatel 17961798 korraldati igal aastal olumpiapidustusi lolympiade de la republique kus voisteldi mitmel antiikolumpiamangude spordialal 1796 aasta mangudel kasutati esimest korda spordivoistlusel meetermoodustikku 1850 aastal hakkas dr william penny brookes inglismaal much wenlockis shropshireis korraldama spordivoistlusi olympian class 1859 aastal muutis brookes mangude nime wenlocki olumpiamangudeks wenlock olympian games neid mange peetakse tanapaevani igal aastal 1860 aastal asutas brookes wenlocki olumpiaseltsi aastatel 18621867 toimusid john hulley ja charles melly eestvedamisel liverpoolis igal aastal suured olumpiapidustused grand olympic festival need olid esimesed rahvusvahelised spordivoistlused kus osalesid ainult amatoorsportlased voistelda lubati ainult meessportlastel esimeste nuudisaegsete olumpiamangude korraldus ja voistlusprogramm oli vaga sarnane liverpooli olumpiamangude omaga 1865 aastal asutasid hulley brookes ja ernst georg ravenstein liverpoolis rahvusliku olumpiakomitee mida peetakse suurbritannia olumpiakomitee eelkaijaks rahvusliku olumpiakomitee pohikirjast kujunes hiljem olumpiaharta alusraamistik 1866 aastal korraldati londoni kristallpalees suurbritannia rahvuslikud olumpiamangud kreeka soov taaselustada olumpiamangude traditsioon sai alguse koos kreeka iseseisvussojaga osmanite riigist 1821 aastal olumpiamangude motte pakkus esimesena valja luuletaja ja ajalehetoimetaja panagiotis soutsos 1833 aastal avaldatud luuletuses surnute dialoog kreeka rumeenlasest joukas filantroop evangelos zappas kirjutas 1856 aastal kuningas otto ile et soovib olumpiamangude taaselustamist rahastada zappase rahalise toetusega toimusid esimesed olumpiamangud 1859 aastal ateena linnavaljakul mangudel osalesid sportlased kreekast ja osmanite riigist zappas rahastas panathinaiko staadioni restaureerimist et seal saaks pidada koiki tulevasi olumpiamange panathinaiko staadionil korraldati 1870 ja 1875 aasta olumpiamangud 1870 aasta mangudel oli 30 000 pealtvaatajat 1875 aasta mangude kohta ei ole ametlikku pealtvaatajate arvu teada 1890 aastal olles kulastanud wenlocki olumpiaseltsi korraldatud mange tekkis prantsuse parun pierre de coubertinil idee luua rahvusvaheline olumpiakomitee rok tuginedes brookesi ja zappase arusaamadele soovis coubertin panna aluse vahetuva korraldusoigusega rahvusvahelistele olumpiamangudele mis toimuksid iga nelja aasta tagant coubertin esitles oma ideed roki esimesel olumpiakongressil mis toimus 1623 juunil 1894 pariisi ulikoolis kongressi viimasel paeval otsustati et esimesed roki egiidi all toimuvad olumpiamangud peetakse 1896 aastal ateenas roki esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik dimitrios vikelas roki egiidi all toimusid esimesed olumpiamangud 1896 aastal ateenas panathinaiko staadionil olumpiamangudel oli esindatud 14 maa 241 sportlast kes voistlesid 43 alal evangelos zappas oli koos nobu konstantinosega annetanud kreeka valitsusele tulevaste olumpiamangude tarvis raha mida kasutati esimeste olumpiamangude korralduskulude katmiseks staadioni restaureerimist toetas kreeka rikkur georgios averoff kreeka valitsus eraldas olumpiamangude korraldamiseks samuti raha mida loodeti tagasi teenida piletite ja olumpiamangudele puhendatud malestusmarkide muugiga nii kreeka ametiisikud kui ka avalikkus suhtusid olumpiamangude korraldamisse vaga entusiastlikult mida hindasid ka paljud sportlased kes isegi noudsid et ateenast saaks alaline olumpialinn roki visiooni jargi pidi olumpiamangude korraldusoigus siiski vahetuma maailma eri linnade vahel jargmised olumpiamangud peeti 1900 aastal pariisis parast edukaid esimesi nuudisaegseid olumpiamange tabas olumpialiikumist moonaaeg mis ohustas olumpiamangude traditsiooni jatkumist olumpiamangud olid nii 1900 aastal pariisis kui ka 1904 aastal saint louises maailmanaituse korvaletendused pariisi olumpiamangud olid esimesed kus lubati voistelda naissportlastel kuid neil olumpiamangudel ei olnud staadionit saint louise olumpiamangudel osales 650 sportlast kellest 580 olid ameerika uhendriikidest olumpialiikumine elavnes parast ateenas korraldatud 1906 aasta vaheolumpiamange kuna 1906 aasta olumpiamangud olid teised mangud uhe olumpiaadi jooksul ei olnud need roki poolt tunnustatud uhtegi vaheolumpiamange ei ole hiljem peetud ateena vaheolumpiamangude vastu oli suur avalik huvi ning neil osales palju eri maade sportlasi alates vaheolumpiamangudest on olumpiamangude populaarsus ja suurus uha kasvanud taliolumpiamangud kutsuti ellu selleks et sportlased saaks voistelda lumel ja jaal harrastatavates spordialades mida on geograafilistel pohjustel suveolumpiamangude raames keeruline korraldada iluuisutamine oli suveolumpiamangude kavas nii 1908 kui ka 1920 aastal ning jaahoki 1920 aastal soovides suurendada talispordialade arvu olumpiamangudel otsustas rok 1921 aasta olumpiakongressil lausanneis kutsuda ellu olumpiamangude talivariandi esimesed taliolumpiamangud mis koosnesid 11paevasest talispordinadalast peeti 1924 aastal prantsusmaal chamonixs kolm kuud enne pariisi suveolumpiamange esialgu plaaniti nii suve kui ka taliolumpiamange korraldada uhel aastal ja samas riigis kuid sellest loobuti usna pea roki korraldusel hakati taliolumpiamange pidama iga nelja aasta tagant suveolumpiamangudega samal aastal parast 1992 aasta albertvillei taliolumpiamange otsustati alates 1994 aastast hakata taliolumpiamange korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat parast suveolumpiamange sir ludwig guttmann kes soovis parast teist maailmasoda edendada sodurite taastusravi korraldas samal ajal koos 1948 aasta londoni olumpiamangudega mitme haigla vahel spordiurituse sellest uritusest kasvas valja igaaastane spordifestival millega guttmann ja teised korraldajad soovisid teadvustada spordi tahtsust puudega inimeste tervenemise juures 1960 aasta suveolumpiamangude ajaks kogunes guttmanni algatusel roomasse 400 sportlast kes voistlesid paralleelolumpial mida peetakse esimesteks paraolumpiamangudeks alates nendest mangudest on paraolumpiamangud toimunud igal olumpiamangude aastal alates 1988 aasta souli suveolumpiamangudest on paraolumpiamange voorustanud sama aasta olumpialinn 2001 aastal solmisid rok ja rahvusvaheline paraolumpiakomitee kokkuleppe mille kohaselt pannakse nii tava kui ka paraolumpiamangude korraldamise kohustus kirja olumpialinna kokkuleppesse kahe komitee kokkuleppe jargi on olumpiamange peetud alates 2008 aasta pekingi suveolumpiamangudest londoni olumpiamangude organiseerimiskomitee president sebastian coe on sonanud 2012 aasta suve ja paraolumpiamangude kohta noorte olumpiamangud loodi olumpiamangude korvale selleks et anda 1418aastastele sportlastele voimalus omavahel voistelda noorte olumpiamangude idee algatas 2001 aastal roki president jacques rogge mangude korraldamine kinnitati 2007 aastal roki 119 istungjargul esimesed noorte suveolumpiamangud toimusid 2010 aasta augustis singapuris ning taliolumpiamangud kaks aastat hiljem jaanuaris austrias innsbruckis noorte olumpiamangud on olumpiamangudega vorreldes luhemad suvemangud kestavad kaksteist ja talimangud uheksa paeva roki reeglite jargi voib noorte suveolumpiamangudel osaleda kuni 3500 sportlast ja 875 ametnikku ning taliolumpiamangudel 970 sportlast ja 580 ametnikku noorte olumpiamangude programm kattub olumpiamangude programmiga aga spordi ja voistlusalade arv on vaiksem ning lubatud on segavoistkonnad mis koosnevad naiteks mitme maa esindajatest voi molemast soost 1896 aastal osales esimestel nuudisaegsetel olumpiamangudel 241 voistlejat 14 maalt ning kavas oli 43 voistlusala 2012 aasta suveolumpiamangudeks oli voistlejate arv kasvanud 10 500 ja osalevate maade arv 204ni voistlusalasid oli londonis 302 taliolumpiamangudel on osalejaid vahem 2010 aasta taliolumpiamangudel vancouveris osales 82 maa 2566 sportlast kes voistlesid 86 alal olumpiamangude ajal majutatakse enamik sportlasi ametnikke ja delegatsioonide liikmeid olumpiakulla kus asuvad nii soogikohad tervisekeskused kui ka kohad usukommete jargimiseks paljudel maadel mis ei vasta rahvusvaheliste organisatsioonide poliitilise iseseisvuse tingimusele kuid kus loodud rahvuslik olumpiakomitee on saanud roki tunnustuse on lubatud olumpiamangudel voistelda selliste kolooniate ja mittesuveraansete maade hulka kuuluvad naiteks puerto rico bermuda ja hongkong kes kuuluvad kull teise riigi koosseisu aga voistlevad olumpiamangudel oma maa lipu all olumpiaharta jargi tohib uus loodav rahvuslik olumpiakomitee esindada maad kellel on rahvusvahelise uldsuse tunnustus roki tunnustust ei ole sellest tulenevalt saanud ei saintmartini saare ega curacao rahvuslik olumpiakomitee kuigi need maad said 2010 aastal sarnase pohiseadusliku maaratluse kui aruba kelle rahvuslikku olumpiakomiteed on rok 1986 aastal tunnustanud mitmed majandusteadlased on seadnud kahtluse alla olumpiamangude majandusliku kasulikkuse kuna sellise suursundmuse korraldamine on vaga kulukas kuid mangude voorustamisega ei kaasne markimisvaarset pikaajalist majanduslikku kasu uuringud on naidanud et olumpiamangude korraldamine voi isegi korraldusoiguse taotlemine voib suurendada voorustava maa eksporti kuna olumpiamangude korraldamissoov annab marku selle maa rahvusvahelise kaubanduse avatusest uuringud on lisaks naidanud et suveolumpiamangude korraldamine suurendab margatavalt olumpialinnas asuvate ettevotete annetusi ja vabatahtlikku tegevust mis toob omakorda kasu kohalikule vabakonnale see positiivne moju ei ole pusiv ning kestab koige enam paar aastat enne ja parast olumpiamangude toimumist olumpiamangude korraldamine annab seega olumpialinnale voimaluse mojutada kohalikku ettevotlust ja suurendada vabakonna heaolu olumpiamangudel on olnud kohalikule kogukonnale ka negatiivseid mojusid vabauhenduse centre on housing rights and evictions cohre kinnitusel on viimase kahe kumnendi jooksul olnud olumpiamangude tottu sunnitud elukohta vahetama ule kahe miljoni peamiselt puudust kannatava inimese olumpialiikumine koosneb rahvuslikest olumpiakomiteedest ja assotsiatsioonidest rahvusvahelistest spordiorganisatsioonidest ja foderatsioonidest ning sportlastest treeneritest kohtunikest ja teistest spordiga seotud isikutest kes oma tegevuses lahtuvad olumpismi pohimotetest ja jargivad olumpiahartat rahvusvaheline olumpiakomitee rok on olumpialiikumise korgeim voim kes vastutab olumpialinna valimise olumpiamangude planeerimise jarelevalve olumpiamangude programmi uuendamise ja kinnitamise ning sponsorlepingute ja teleulekandeoiguste labiraakimiste eest olumpialiikumine jaguneb kolmeks peamiseks osaks olumpialiikumise ametlikud keeled on prantsuse ja inglise keel olumpiamangudel kasutatakse ka voorustava maa ametlikku keelt voi ametlikke keeli naiteks avatseremoonia osavotjate paraadil tutvustatakse iga maad vahemalt kolmes keeles kui olumpiamangud toimuvad inglise voi prantsuse keelt koneleval maal tutvustatakse maid kahes keeles roki on nimetatud jaiga juhtimisega organisatsiooniks kes on valinud liikmeid ka eluks ajaks koige vastuolulisemateks on peetud president avery brundagei ja juan antonio samaranchi ametiaegasid brundage kes oli roki president ule 20 aasta kaitses olumpiamange poliitilise sekkumise ja reklaami mojude eest brundagei suudistati nii rassismis lounaaafrika vabariigi delegatsiooni apartheidiprobleemi kasitlemise tottu kui ka antisemitismis samaranchi ametiaega saatsid onupojapoliitika ja korruptsioonisuudistused kritiseeriti ka tema seotust francisco franco diktatuuriga 1998 aastal paljastati et mitu roki liiget oli votnud altkaemaksu salt lake city taotluskomiteelt kes soovis saada 2002 aasta taliolumpiamangude korraldusoigust parast roki labiviidud uurimist astus tagasi neli ja heideti valja kuus roki liiget et tulevikus sarnast skandaali valtida muudeti olumpialinna valimise korda 2004 aasta augustis eetris olnud bbc dokumentaalsaade panorama avalikustas 2012 aasta olumpialinna valimistega seotud altkaemaksu andmise vaites et roki liikmeid oli voimalik ara osta et nad soovitud kandidaatlinna poolt haaletaks parast olumpialinna valimiste nappi kaotust londonile suudistas pariisi linnapea bertrand delanoe briti peaministrit tony blairi ja londoni taotluskomiteed eesotsas endise olumpiavoitja sebastian coega reeglite rikkumises delanoe sonul oli prantsusmaa president jacques chirac reeglite rikkumisest teadlik chirac ei soovinud suudistusi kommenteerida suudistuste pohjal ametlikku uurimist ei algatatud 2006 aasta taliolumpiamangude olumpialinna valimisi saatsid samuti korruptsioonisuudistused roki liige marc hodler kes oli seotud kandidaatlinna sioniga vaitis et toronto organiseerimiskomitee oli andnud roki ametnikele altkaemaksu suudistuse pohjal algatati pohjalik uurimine hodleri suudistuse tottu ei soovinud paljud roki liikmed olumpialinna valimistel sioni poolt haaletada mis aitas toenaoliselt torontol korraldusoiguse voita rok ei lubanud esialgu olumpiamange ettevotete toetusega rahastada kuid parast president avery brundagei ametiaja loppu 1972 aastal hakkas rok televisiooni ja reklaamituru voimaluste vastu rohkem huvi tundma president juan antonio samaranchi juhtimisel kaasati olumpiamangude korraldamisse rahvusvahelisi sponsoreid kes soovisid oma tooteid siduda olumpiamangude brandiga roki eelarve oli 20 sajandi esimesel poolel vaike avery brundage kes oli roki president aastatel 19521972 hoidis olumpiamange igasuguse reklaamimoju eest kuna arvas et ettevotete lobitoo voib roki otsustusi liialt kallutada brundagei jaikade seisukohtade tottu pidi olumpiamangude organiseerimiskomitee leidma ise sponsorid ja reguleerima sumbolite kasutust kui brundagei ametiaeg loppes oli rokil varasid 2 miljoni dollari vaartuses kaheksa aastat hiljem ulatusid roki varad 45 miljoni dollarini eelarve kasvas markimisvaarselt tanu ettevotete rahalisele toetusele ja teleulekandeoiguste muugile 1980 aastal roki presidendiks valitud juan antonio samaranch soovis muuta roki rahaliselt soltumatuks 1984 aasta olumpiamangude eelarve ulejaak ulatus seninagematu 225 miljoni dollarini los angelese organiseerimiskomiteel onnestus suur ulejaak saavutada osaliselt tanu piiratud sponsorlusoiguste muugile valitud ettevotetele soovides saada kontrolli sponsorluslepingute ule asutas rok samaranchi juhtimisel 1985 aastal olumpiamangude partnerlusprogrammi top the olympic partner programme mille eesmargiks oli luua olumpiamangude brand topi liikmesus on vaga kallis ja seetottu kattesaadav vaid vahestele neljaaastane liikmemaks ulatub 50 miljoni dollarini topi liikmel on oma tootekategoorias uleilmsed reklaami ainuoigused ning tal on lubatud tootetrukistes ja reklaamis kasutada olumpiasumbolit berliini 1936 aasta suveolumpiamangud kanti esimest korda ule televisioonis ulekanne oli nahtav vaid kohalikule televaatajale esimeste olumpiamangudena kanti rahvusvaheliselt televisioonis ule 1956 aasta taliolumpiamangud ning neile jargnenud taliolumpiamangude ulekandeoigused muudi esimest korda spetsiaalsetele ringhaalinguvorgustikele cbs maksis ameerika uhendriikide ulekandeoiguste eest 394 000 dollarit ja euroopa ringhaalingute liit ebu euroopa ulekandeoiguste eest 660 000 dollarit jargnevatel aastakumnetel kujunesid olumpiamangud kulma soja ideoloogiliseks rindeks mis suurendas vaatajahuvi ja voimaldas rokil ulekandeoiguste muugilt veelgi teenida tanu teleulekannetele olumpiamangude kajastus meedias kasvas mis suurendas omakorda huvi olumpiamangude vastu ja muutis need reklaamiostjatele atraktiivseks suurenenud huvi tottu oli rokil voimalik tosta ulekandeoiguste hinda naiteks cbs maksis 1998 aasta taliolumpiamangude ulekandeoiguste eest 375 miljonit dollarit ning nbc 20002012 toimunud olumpiamangude ulekandeoiguste eest kokku 35 miljardit dollarit 1960ndatest kuni eelmise sajandi lopuni kasvas olumpiamangude vaadatavus uha suurema tempoga millele aitas kaasa ulemaailmset teleotseulekannet voimaldava satelliittelevisiooni juurutamine 1964 aastal ja varviteleri leiutamine 1968 aastal teleulekannete vaatajate arv kasvas hinnanguliselt 1968 aasta mexico olumpiamangude 600 miljonilt 1984 aasta los angelese olumpiamangudeks 900 miljonile 1992 aasta barcelona olumpiamange vaatas juba 35 miljardit inimest 2000 aasta sydney olumpiamangudel langes nbc otseulekannete vaadatavus madalaimale tasemele parast 1968 aastat sellel langusel vois olla kaks pohjust tihe konkurents kaabeltelevisiooni otseulekannetega ning reaalajas tulemuste ja videote kattesaadavus internetis televisioon kasutas endiselt salvestatud videoid mis ei suutnud infoajastu arenguga sammu pidada televaatajate langeva arvu tottu hakkasid telekanalid muuma tasuta reklaamiaega kuid kuna ulekandeoigused on vaga kallid noudsid televisiooni ettevotted rokilt muudatusi mis aitaks televaatajate arvu kasvatada rok tegi olumpiamangude programmi sellest tingituna mitmeid muudatusi iluvoimlemise voistlused viidi seitsme paeva pealt uheksale ning huvi suurendamiseks lisati programmi olumpiavoitjate galaetendus laiendati ka enim vaadatavate spordialade ujumise ja vettehupete voistlusprogrammi ameerika uhendriikide televisiooni lobitoo tulemusena muudeti voistlusprogrammi nii et valitud voistlusi saaks otse ule kanda ameerika uhendriikide televaadatavuse tippajal muudatustel ei ole olumpiamangude vaadatavusele selgelt positiivset moju olnud 2006 aasta torino taliolumpiamangude vaadatavus oli 2002 aasta salt lake cityga vorreldes madalam kuid 2008 aasta pekingi suveolumpiamangude vaadatavus kasvas margatavalt olumpiamangude brandi muuk on tekitanud vastuolusid kriitikute arvates ei ole olumpiamange enam voimalik teistest kommertslikest spordivoistlustest eristada roki on suudistatud turu kullastamises naiteks 1996 aastal atlantas ja 2000 aastal sydneys lubati erakordselt paljudel ettevotetel olumpiamangude tooteid muua rok lubas et puuab edaspidi olumpiamangude liigset turustamist valtida kritiseeritud on ka tosiasja et olumpiamangude korraldamist rahastab vaid olumpialinn ja voorustava maa valitsus rok kulusid ei kata kuid omab olumpiasumboli kasutusoigusi ja saab seetottu koik olumpiasumboli kasutuse muugitulud rok saab lisaks osa koigist sponsorlepingu ja ulekandetuludest kuigi olumpialinnal ei pruugi onnestuda koiki korralduskulusid katta on olumpiamangude korraldusoiguse konkurents uha tasavagisem uuringud on naidanud et olumpiamange korraldanud maa rahvusvaheline kaubavahetus kasvab umbes 30 protsenti uuringutest on samas selgunud et isegi edutul korraldusoiguse taotlusel voib olla samavaarne moju ekspordile mis annab alust arvata et kaubavahetust ei suurenda mitte suurejoonelise spordipeo voorustamine vaid korraldusoiguse taotlemine mis annab valismaale marku kandideeriva maa avatusest olumpiahartas sonastatud olumpismi pohimotteid antakse olumpialiikumises edasi sumbolite abil olumpiasumbol koosneb viiest omavahel poimunud rongast olumpiarongast mis sumboliseerib viie maailmajao uhtsust olumpiaronga varvid on sinine kollane must roheline ja punane valge pohjaga plagu mille keskel asub olumpiasumbol moodustab olumpialipu lipu kuuest varvusest kuulub vahemalt uks koigi maade rahvuslipu varvuste hulka olumpialipp loodi 1914 aastal kuid olumpiamangudel heisati see esimest korda 1920 aastal belgias antwerpenis alates sellest ajast on olumpialipp heisatud koigil olumpiamangudel olumpiadeviisi citius altius fortius ek kiiremini korgemale tugevamini visandas 1894 aastal pierre de coubertin ja see on ametlikult olnud kasutuses 1924 aastast olumpiadeviisi sonastas esimesena coubertini sober dominikaani preester henri didon 1891 aasta pariisi noortekogunemisel coubertini olumpismi pohimotted on voetud kokku olumpiaprintsiibis paar kuud enne olumpiamange toimub olumpias vanakreeka aegseid rituaale jargiv tseremoonia mille kaigus suudatakse olumpiatuli preestrinnat kehastav naine suutab noguspeegli ja paikesekiirte abil torviku saadud leegiga suudatakse olumpiatorvik olumpiast viiakse olumpiatuli torvikuteatejooksuga olumpialinna olumpiastaadionile kus avatseremoonia ajal suudatakse viimase torvikuteatega pidulikult alaline olumpiatuli kuigi olumpiatuli on kuulunud olumpiamangude sumbolite hulka alates 1928 aastast korraldati esimene torvikuteatejooks enne 1936 aasta olumpiamange kui saksamaa valitsus soovis levitada natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat 1968 aastal voeti kasutusele olumpiamaskott voorustava maa kultuurist inspireeritud loom voi inimkuju olumpiamaskoti olulisus olumpismi sumbolina on kasvanud parast 1980 aastat kui moskva olumpiamangudeks loodud karupoeg misa sai maailmatuntuks 2008 aasta pekingi olumpiamangude maskotiks oli viis fuwategelast kes sumboliseerisid hiina kultuuri viite olulist feng shui elementi olumpiamangude avatseremoonia koosneb olumpiahartaga satestatud rituaalidest ning toimub enne olumpiamangude esimest voistluspaeva praegusel kujul sai avatseremoonia traditsioon alguse 1920 aasta olumpiamangudel antwerpenis avatseremoonia algab tavaliselt voorustava maa lipu heiskamisega misjarel mangitakse voi lauldakse voorustava maa humni sellele jargneb kunstiline programm mis koosneb voorustava maa kultuuri iseloomustavast muusikast laulust tantsust ja teatrist avatseremoonia kunstiline programm on muutunud uha vaatemangulisemaks ja keerukamaks kuna voorustav maa soovib pakkuda vorreldes eelmiste avatseremooniatega koige meeldejaavamat etendust pekingi olumpiamangude avatseremoonia maksis hinnanguliselt 100 miljonit dollarit millest enamik kulus kunstilise programmi ettevalmistustele kunstilisele programmile jargneb osavotjate paraad kus voistlejad sisenevad staadionile maade kaupa paraadi avab olumpiamangude sunnimaa kreeka ja viimasena siseneb voorustav maa ulejaanud maad sisenevad tahestikulises jarjekorras vastavalt voorustava maa keelele 2004 aasta ateena suveolumpiamangudel toodi esimesena staadionile kreeka lipp aga kreeka delegatsioon saabus koige viimasena olumpiamangud kuulutab parast organiseerimiskomitee ja roki presidendi konesid ametlikult avatuks voorustava maa riigipea teatejooksjad kannavad staadionile olumpiatorviku ning viimane jooksja tavaliselt voorustava maa tuntud voi edukas olumpiasportlane suutab olumpiatule olumpiamangude loputseremoonia toimub parast koikide voistlusalade loppemist staadionile sisenevad iga osavotnud maad esindavad lipukandjad ja neile jargnevad sportlased kes tulevad koik koos rahvuste vahel vahet tegemata rahvushumnide saatel heisatakse kolme maa lipud olumpiamangude sunnimaa kreeka voorustava maa ja jargmisi suve voi taliolumpiamange voorustava maa lipp olumpiamangud kuulutab ametlikult loppenuks organiseerimiskomitee ja roki presidendi koned misjarel kustutatakse olumpiatuli nn antwerpeni tseremoonia ajal ulatab olumpialinna linnapea olumpialipu roki presidendile kes annab selle edasi jargmiste olumpiamangude olumpialinna linnapeale jargmisi olumpiamange voorustav maa saab seejarel voimaluse tutvustada oma maa kultuuri kunstilise luhiprogrammiga voidutseremoonia toimub parast iga voistlusala loppu voistlusala voitja ning teise ja kolmanda koha saavutanud sportlane voi voistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil voitja teistest veidi korgemal kus roki liige annab neile ule medalid olumpiavoitja maa luhendatud humni saatel heisatakse masti koigi kolme medalivoitja maade lipud voidutseremoonial osalevad ka voorustava maa vabatahtlikud kes aitavad medaleid ule anda ja lippu heisata olumpiamangude programmi kuulub 35 spordiala 30 distsipliini ja peaaegu nelisada voistlusala maadlus on naiteks suveolumpiamangude spordiala mis koosneb kahest distsipliinist kreekarooma maadlusest ja vabamaadlusest mis jagunevad omakorda kaalukategooriate jargi meestele 14 ja naistele 4 voistlusalaks suveolumpiamangude programmis on 26 ja taliolumpiamangude programmis 15 spordiala igas suveolumpiamangude programmis on olnud kergejoustik ujumine vehklemine ja iluvoimlemine ning igas taliolumpiamangude programmis murdmaasuusatamine iluuisutamine jaahoki kahevoistlus suusahupped ja kiiruisutamine uued olumpiaspordialad naiteks sulgpall korvpall ja vorkpall paasesid programmi koigepealt naidisaladena ning said hiljem olumpiaspordiala staatuse moned spordialad milles voisteldi varematel olumpiamangudel on praeguseks programmist valja jaetud olumpiaspordialade tegevust reguleerivad roki tunnustusega rahvusvahelised spordifoderatsioonid kes tagavad oma spordiala ulemaailmse arengu roki tunnustuse on praeguseks saanud 35 rahvusvahelist spordifoderatsiooni rok on tunnustanud ka spordialasid mis ei kuulu olumpiamangude programmi need spordialad ei ole ametlikud olumpiaspordialad kuid neid voidakse olumpiamangude programmi arvata programmi ulevaatamisel mis leiab aset esimesel roki istungjargul parast olumpiamangude toimumist spordiala voetakse programmi voi arvatakse sellest valja roki liikmete kahe kolmandiku haalteenamusega mitmed roki tunnustusega spordialad ei ole kunagi olumpiamangude programmi kuulunud sealhulgas male ja lainelauasoit 2004 aasta oktoobrisnovembris loi rok olumpiaprogrammi komisjoni mille ulesandeks oli vaadata ule nii olumpiamangude programmi kuuluvad kui ka roki tunnustusega programmivalised spordialad komisjoni eesmark oli luua uhtne arusaam olumpiamangude programmi koostamisest olumpiaprogrammi komisjon sonastas seitse kriteeriumit mille pohjal hinnata kas spordiala peaks votma olumpiamangude programmi spordiala ajalugu ja traditsioonid mitmekulgsus populaarsus ning avalik kuvand sportlaste tervis spordiala reguleeriva rahvusvahelise spordifoderatsiooni staatus voistluste korraldamise kulud nende kriteeriumite pohjal valminud analuusi tulemusel jai soelale viis spordiala mida votta 2012 aasta suveolumpiamangude programmi golf karate ragbi rulluisusport ja seinatennis pakutud spordialade nimekirja vaatas ule roki taitevkomitee kes saatis selle arutamisele 2005 aasta roki istungjargule singapuris komisjoni pakutud viiest spordialast pandi haaletusele karate ja seinatennis kuid kummalgi ei onnestunud saada vajalikku kahte kolmandikku haaltest et saavutada olumpiaspordiala staatus 2009 aasta roki istungjargul haaletati olumpiaspordialade hulka golf ja ragbi milles voisteldakse 2016 ja 2020 aasta suveolumpiamangudel 2002 aasta roki istungjargul mexicos otsustati suveolumpiamangude programmi piirata kuni 28 spordiala 301 voistluse ja 10 500 sportlaseni kolm aastat hiljem roki istungjargul singapuris otsustati 2012 aasta suveolumpiamangude programmist valja arvata pesapall ja pehmepall kuna haaletusele pandud uued spordialad ei saanud vajalikke arvu haali voisteldi 2012 aastal londonis vaid 26 spordialal 2016 ja 2020 aasta suveolumpiamangude programmis on taas 28 spordiala lisanduvad ragbi ja golf pierre de coubertini nagemus olumpiamangudest oli mojutatud suurbritannia erakoolides jargitud aristokraatide eetosest mille kohaselt on sport oluline osa haridusest seda hoiakut iseloomustab valjend terves kehas terve vaim ld k mens sana in corpore sano eetose jargi pidi harrasmees olema oskuslik igal alal mitte parim uhel kindlal alal levinud oli ka arusaam et harjutamine voi treenimine on vordne petmisega kuna see annab professionaalsele sportlasele ebaoiglase eelise nende ees kes harrastavad sporti vaid hobi korras profisportlaste osalemise keeld on tekitanud nuudisaegsete olumpiamangude ajaloos mitmeid vastuolusid 1912 aasta viie ja kumnevoistluse olumpiavoitja jim thorpe jai medalitest ilma kui selgus et ta oli enne olumpiamange manginud poolprofitasemel pesapalli rok tagastas thorpei medalid postuumselt tema lastele 1983 aastal sveitsi ja austria suusatajad boikottisid 1936 aasta taliolumpiamange et avaldada toetust oma treeneritele kes ei saanud olumpiamangudel voistelda kuna nad teenisid suusatamisega raha ning neid peeti seetottu profisportlasteks koos uhiskonna sotsiaalse arenguga 20 sajandil aegus ka amatoorsportlase kui aristokraatliku harrasmehe arusaam amatoorsportlase kuvandit norgestasid lisaks noukogude liidu ja kommunistliku idaeuroopa riiklikult rahastatavad taiskohaga amatoorsportlased kes olid laanemaade isefinantseerivate amatoorsportlastega vorreldes ebavordses eelisseisundis rok ei soovinud esialgu siiski amatoorspordi reeglit muuta amatoori noue hakkas olumpiahartas jarkjargult leevenema 1970ndatel parast 1988 aasta olumpiamange otsustas rok rahvusvaheliste spordifoderatsioonide nousolekul lubada koigil profisportlastel olumpiamangudel osaleda 2004 aasta seisuga ei voistle profisportlased olumpiamangudel ainult poksi ja maadlusvoistlustel kuigi nende amatoori staatus pohineb voistlusreeglitel mitte sissetulekul kuna nii poksijad kui ka maadlejad saavad oma maa rahvuslikult olumpiakomiteelt rahalist toetust alates olumpiamangude taaselustamisest 1896 aastal on koigil olumpiamangudel voistelnud austraalia prantsusmaa suurbritannia ja sveitsi rahvuskoondised vahel voib maa olumpiamangudelt korvale jaada kuna selle sportlastel ei onnestu olumpianorme taita vahel voib maa otsustada olumpiamange boikottida iirimaa olumpiakomitee boikottis 1936 aasta berliini suveolumpiamange kuna rok noudis et nende delegatsioon esindaks vaid iirimaad mitte iirimaa saart 1956 aasta melbournei suveolumpiamangudega kaasnes kolm boikotti holland hispaania ja sveits kes protestisid noukogude liidu tegevuse vastu ungari ulestousu ajal osalesid siiski stockholmi ratsaspordivoistlustel kambodza egiptus iraak ja liibanon loobusid osalemisest suessi kriisi tottu hiina rahvavabariik boikottis olumpiamange kuna hiina vabariigil oli lubatud osaleda 1972 ja 1976 aastal ahvardasid mitmed aafrika maad olumpiamange boikottida kui rok ei keela lounaaafrika vabariigi ja zimbabwe osalemist nende maade rassilise eraldatuse poliitika tottu aafrika riigid noudsid ka uusmeremaa osalemise keelamist kelle rahvuslik ragbimeeskond oli manginud apartheidireziimiga lounaaafrika vabariigis rok noustus esimeste noudmiste osas kuid ei keelanud uusmeremaa osalemist selgitades et ragbi ei ole olumpiaspordiala 20 aafrika maad koos guyana ja iraagiga viisid sellest tulenevalt ahvarduse taide ja boikottisid 1976 aastal montreali suveolumpiamange kuigi moned nende maade sportlased olid juba joudnud voistelda samu olumpiamange otsustas boikottida ka hiina vabariik kuna hiina rahvavabariik oli survestanud montreali organiseerimiskomiteed et see takistaks hiina vabariigi rahvuskoondisel oma nime all voistelda hiina vabariik keeldus korraldajate pakutud kompromissist mille jargi lubati neil voistelda hiina vabariigi lipu all ja kasutada hiina vabariigi humni kuid nad pidid muutma maa nime hiina vabariik naasis olumpiamangudele alles 1984 aastal nime all hiina taipei koos eri lipu ja humniga 1980 ja 1984 aastal boikottisid kulma soja konfliktipooled teineteise korraldatud olumpiamange protestiks noukogude liidu afganistani sissetungi vastu loobusid 1980 aasta moskva suveolumpiamangudel osalemast 65 maad boikoti tottu vahenes osalenud maade arv 81ni mis oli vahim arv alates 1956 aastast vastuboikotina ei osalenud noukogude liit ja idaeuroopa 14 kommunistlikku maad va rumeenia 1984 aasta suveolumpiamangudel los angeleses tuues pohjuseks korraldajate suutmatuse tagada sportlaste ohutust noukogude liidu ametnikud oigustasid olumpiamangudel osalemisest loobumist vaitega et ameerika uhendriikides on pead tostmas sovinism ja noukogude liidu vastane husteeria los angelese olumpiamange boikottinud maad korraldasid sama aasta juulis ja augustis soprusmangudenimelised spordipidustused enne 2008 aasta olumpiamange kolasid uleskutsed boikottida nii hiina kaupu kui ka pekingi olumpiamange et avaldada meelt hiina inimoiguste rikkumiste tiibeti vagivalla ning jatkuva darfuri konflikti vastu ukski maa boikotti siiski ei toetanud 2008 aasta augustis kutsus gruusia valitsus ules lounaosseetia konflikti tottu boikottima 2014 aasta sotsi taliolumpiamange olumpiamange on labi aegade kasutatud poliitiliste ideoloogiate levitamiseks natsisaksamaa soovis 1936 aasta olumpiamangude korraldamisega naidata et natsionaalsotsialism on heasoovlik ja rahuarmastav ideoloogia kuid kasutas olumpiamange hoopis aarja rassi uleoleku rohutamiseks kuigi saksamaa oli berliini olumpiamangude koige edukam maa varjutasid natsipropaganda sonumit neli kuldmedalit voitnud afroameerika kergejoustiklane jesse owens ja ungari juudi korgushuppaja ibolya csak noukogude liit kes ei osalenud olumpiamangudel kuni 1952 aasta helsingi suveolumpiamangudeni korraldas selle asemel alates 1928 aastast nsv liidu rahvaste spartakiaate kahe esimese ja teise maailmasoja vahelisel ajal 1920 ja 1930 aastatel soovides luua vaikekodanlikele olumpiamangudele alternatiivspordipidustusi korraldasid mitme riigi sh ameerika uhendriikide kommunistlikud ja sotsialistlikud organisatsioonid tooliste olumpiamange alates 1956 aastast kujunes noukogude liidust olumpiamangudel ulevoim kelle olumpiavoite kajastati laialt meedias olumpiamange on poliitiliste vaadete edastamiseks kasutanud ka uksiksportlased 1968 aasta suveolumpiamangudel mexicos tostsid ameerika uhendriikide kergejoustiklased voitja tommie smith ja kolmanda koha saavutanud john carlos 200 meetri jooksu voidutseremoonia humni ajal musta poksikindaga rusikas kae juhtides sellega tahelepanu inimoigustele ja diskrimineerimisele protestiavaldusega uhines teise koha saavutanud austraallane peter norman kandes rinnas inimoigusi toetavat marki juhtunu tottu pidi usa olumpiakomitee roki presidendi avery brundagei noudmisel smithi ja carlose koju saatma kuna vastasel juhul oleks voistlustelt eemaldatud kogu ameerika uhendriikide kergejoustikudelegatsioon viimasel ajal on iraani valitsus puudnud takistada oma maa sportlaste voistlemist iisraeli sportlastega 2004 aasta suveolumpiamangudel jai pidamata iraani judoka arash miresmaeili ja iisraellase ehud vaksi esimese ringi mats kuigi ametlikult miresmaeili diskvalifitseeriti ulekaalu tottu kahtlustatakse et ta valtis voistlust meelega kuna parast olumpiamange andis iraani valitsus talle 125 000 dollarit auhinnaraha ehk sama summa millega premeeriti olumpiavoitjaid 20 sajandi alguses hakkasid mitmed olumpiasportlased sooritusvoimet parandama ja tostma ravimite abil 1904 aasta olumpiamangude maratonivoitjale thomas hicksile oli treener andnud struhniini ainus sooritusvoime parandamisega seotud surm olumpiamangudel juhtus 1960 aastal roomas kui taani jalgrattur knud enemark jensen kukkus rattalt ja hiljem suri surma uurimine selgitas et ta oli olnud amfetamiini moju all 1960ndate keskel hakkasid spordifoderatsioonid sooritusvoimet tostvate ainete kasutamist keelustama rok keelustas selle 1967 aastal esimese olumpiasportlasena andis positiivse dopinguproovi rootsi viievoistleja hansgunnar liljenwall kellelt voeti 1968 aasta olumpiamangudel voidetud pronksmedal alkoholi tarvitamise tottu koige enam on koneainet pakkunud kanada sprinteri ben johnsoni dopingujuhtum johnson kaotas 1988 aastal soulis maailmarekordiga voidetud 100 meetri jooksu olumpiakulla stanozololi tarvitamise tottu tema kuldmedal anti teise koha omanikule ameerika uhendriikide sprinterile carl lewisele kes oli enne olumpiamange andnud samuti positiivse dopinguproovi 1999 aastal asutas rok dopinguvastase voitluse tohustamiseks maailma dopinguvastase agentuuri wada positiivsete dopinguproovide arv kasvas 2000 aasta suve ja 2002 aasta taliolumpiamangudel margatavalt keelatud ainete kasutamise tottu diskvalifitseeriti mitu tostmise ja murdmaasuusatamise medalivoitjat 2006 aasta taliolumpiamangudel osutus dopinguproov positiivseks vaid uhel sportlasel laskesuusataja olga medvedtseval kes jai ilma hobemedalist roki loodud dopinguvastane koodeks ja sellega seotud rahvusvahelised standardid on eeskujuks koigile spordifoderatsioonidele pekingi olumpiamangudel vottis wada dopingutarvitamise avastamiseks nii vere kui ka uuriniproove kokku 3667 sportlaselt enne pekingi olumpiamange keelasid rahvuslikud olumpiakomiteed mitmel sportlasel dopingukahtluse tottu osalemise olumpiamangude ajal osutusid positiivseks vaid kolme sportlase dopinguproovid kuigi naistel oli lubatud esimest korda olumpiamangudel osaleda juba 1900 aastal pariisis voistles 1992 aasta olumpiamangudel 35 maad kelle delegatsiooni ei kuulunud uhtegi naissportlast jargnevatel aastatel langes nende maade arv markimisvaarselt 2000 aastal olid esimest korda esindatud bahreini naissportlased ujuja fatema hameed gerashi ja kergejoustiklane mariam mohamed hadi al hilli 2004 aasta olumpiamangudel voistlesid esimest korda afganistani naissportlased kergejoustiklane robina muqimyar ja judoka fariba rezayee neile maadele jargnes 2008 aastal araabia uhendemiraadid mida esimeste naistena esindasid taekwondo voitleja maitha al maktum ja ratsasportlane latifa al maktum molemad kuuluvad dubai valitsevasse perekonda 2010 aastaks ei olnud naissportlast olumpiamangudele saatnud veel vaid kolm maad brunei saudi araabia ja katar brunei oli osalenud ainult kolmedel olumpiamangudel saates igal korral uhe meessportlase saudi araabia ja katar olid olnud olumpiamangudel esindatud juba aastakumneid kuid vaid meessportlastest koosneva delegatsiooniga 2010 aastal teatas rok et kavatseb neid maid survestada et nad kaasaks naissportlasi 2012 aasta suveolumpiamangude koondisse roki komisjoni naised ja sport eesistuja anita defrantz arvas et naiste voistlemist takistavatele maadele ei tohiks olumpiamangudel osalemist lubada hiljem teatas katari olumpiakomitee et plaanib 2012 aasta olumpiamangudele saata kuni neli naissportlast kes voistlevad laskmises ja vehklemises 2008 aastal noudis lahisida inimoiguste organisatsiooni institute for gulf affairs direktor ali alahmed et saudi araabial keelataks olumpiamangudel osalemine kuna naissportlaste diskrimineerimine rikub olumpiaharta pohimotteid ta sonas viimase 15 aasta jooksul on paljud rahvusvahelised vabauhendused nainud suurt vaeva veenmaks roki et see enda kehtestatud soolise diskrimineerimise vastaseid satteid rangemalt jargiks kuigi naissportlaste arv on olumpiamangudel kasvanud ei ole rok julgenud diskrimineerivaid maid joulisemalt survestada ega nende osalemist olumpiamangudel keelata 2010 aasta juulis kirjutas ajaleht the independent rokilt noutakse uha valjemini saudi araabia osalemise keelamist kuna 2012 aastal saab see ilmselt olema ainus maa kelle koondisse ei kuulu naissportlast kui saudi araabia saadab londonisse vaid meessportlastest koosneva delegatsiooni kaasnevad sellega naiste vordseid oigusi noudvad protestid mis voivad omakorda hairida olumpiamangude korraldust 2012 aasta londoni olumpiamangudel kuulusid naissportlased esimest korda olumpiamangude ajaloos koigi osalevate maade koondisse saudi araabia delegatsioonis oli kaks ja kataril neli naissportlast ning bruneil uks naissportlane katar maaras uhe oma naissportlase laskur bahiya alhamadi avatseremoonia lipukandjaks londoni olumpiamangudel voitis parsia lahe maade esimese naissportlasena olumpiamedali bahreini jooksja maryam yusuf jamal kes saavutas 1500 meetri jooksus kolmanda koha ainus olumpiaspordiala kus mehed ja naised koos voistlevad on ratsasport kus puuduvad naiteks naiste voistlused voi meeste koolisoit jms 2008 aasta seisuga oli olumpiamangudel rohkem meeste kui naistevoistlusalasid naised saavad siiski voistelda koigil spordialadel kus mehedki viimase spordialana lisandus 2012 aastal olumpiamangude programmi naiste poks praegu ei voistle mehed kahel olumpiamangude voistlusalal kujundujumine ja iluvoimlemine soja tottu on jaanud mangudega puhitsemata kolm olumpiaadi 1916 aasta suveolumpiamangud jaid ara esimese maailmasoja ning 1940 ja 1944 aasta suve ja taliolumpiamangud teise maailmasoja tottu 2008 aasta suveolumpiamangude avatseremoonia paeval puhkes lounaosseetias soda venemaa ja gruusia vahel ameerika uhendriikide president bush ja venemaa peaminister putin kes osalesid olumpiamangude avamispidustustel vestlesid puhkenud sojalisest konfliktist hiina presidendi hu jintao korraldatud lounasoogil laskmise 10 m ohupustoli voistluse voidutseremoonial seisid uhel poodiumil gruusia pronksmedalivoitja nino salukvadze ja venemaa hobemedalivoitja natalia paderina parast voidutseremooniat sportlased embasid millest kujunes uks pekingi olumpiamangude koige enam kolapinda tekitanud sundmus terrorism on mojutanud mitmeid olumpiamange 1972 aasta muncheni suveolumpiamangudel pantvangistas palestiina terroriruhmitus must september uksteist iisraeli delegatsiooni liiget terroristid tapsid kaks iisraellast kohe parast pantvangi votmist ja ulejaanud uheksa ebaonnestunud vabastusoperatsiooni kaigus uks saksa politseinik ja viis terroristi said samuti surma 1996 aasta atlanta suveolumpiamangudel plahvatas olumpiapargis pomm mis tappis kaks ja vigastas 111 inimest plahvatuse korraldamises moisteti suudi ameerika uhendriikide terrorist eric rudolph kellele maarati eluaegne vanglakaristus 2002 aasta salt lake city taliolumpiamangudel mis toimusid vaid viis kuud parast 11 septembri terrorirunnakuid rakendati olumpiaajaloo koige rangemaid turvameetmeid avatseremoonial malestati terrorirunnakutes hukkunuid ground zerol lehvis lipp new yorgi politseinik daniel rodriquez laulis isamaalist laulu god bless america ning new yorgi politseinikud ja tuletorjujad seisid auvalves alates salt lake city olumpiamangudest on turvalisuse tagamine ja terrorirunnakute ennetamine uks olumpiakorralduse peamisi probleeme olumpiaharta naeb ette et olumpiasportlane peab olema teda ules andva rahvusliku olumpiakomitee maa kodanik topeltkodakondsusega sportlane tohib esindada vaid uhte maad kui sportlane soovib esindatavat maad vahetada peab eelmise maa esindamisest olema moodunud vahemalt kolm aastat seda aega voib rahvusliku olumpiakomitee ja rahvusvahelise foderatsiooni kokkuleppel ning roki taitevkomitee nousolekul luhendada voi tuhistada kolmeaastane ooteaeg kehtib ainult topeltkodakondsuse puhul ega laiene juhtudele kui sportlane muudab kodakondsust voi saab teise kodakondsuse roki kodakondsusreeglid hakkavad kehtima siis kui sportlasele on uue maa kodakondsus antud monikord voib kodakondsuse muutmise voi teise omandamise ainus ajend olla sportlase soov olumpiamangudel voistelda uut kodakondsust soovitakse peamiselt sponsorluslepingute ja paremate treeningtingimuste nt ameerika uhendriikides tottu pohjus voib olla ka selles et sportlasel ei ole oma senise maa lipu all voisteldes onnestunud olumpianormi taita voi rahvusvoistkonda paaseda aastatel 19922008 emigreerus ameerika uhendriikidesse umbes viiskummend sportlast kes votsid ameerika uhendriikide kodakondsuse ja esindasid seda maad olumpiamangudel olles varem esindanud monda teist maad uks koige enam koneainet pakkunud kodakondsuse muutmise juhtumeid olumpiamangude tottu on olnud lounaaafrika vabariigi jooksja zola budd kes emigreerus suurbritanniasse kuna olumpiamangud olid lounaaafrika vabariigis apartheidi poolt keelustatud kuigi buddil oli oigus briti kodakondsust saada kuna ta vanaisa oli sundinud suurbritannias heitis briti avalikkus valitsusele ette et see olevat buddi kodakondsustaotluse kulgu kiirendanud koneainet on pakkunud ka keenia jooksja bernard lagat kes sai ameerika uhendriikide kodakondsuse 2004 aasta mais keenia pohiseaduse jargi peab keenia kodanik teise riigi kodakondsuse saamisel keenia kodakondsusest loobuma kuigi lagat oli juba paar kuud olnud ameerika uhendriikide kodanik voistles ta 2004 aasta ateena suveolumpiamangudel keenia lipu all kuna keenia vaitis et lagat ei olnud enam nende riigi kodanik oli oht et ta voib voidetud hobemedalist ilma jaada lagat vaitis et oli alustanud kodakondsuse muutmist 2003 aasta lopus ning oli arvanud et saab uue kodakondsuse alles parast ateena olumpiamange 2008 aastal ei paasenud korvpallur becky hammon oma riigi ameerika uhendriikide olumpiakoondisse ning otsustas seetottu votta venemaa kodakondsuse kuna soovis vaga olumpiamangudel voistelda ameeriklased sealhulgas ameerika uhendriikide naiskonna peatreener kritiseerisid hammoni tegu igal voistlusalal esimese teise ja kolmanda koha saavutanud voistlejat voi voistkonnaliiget autasustatakse voidutseremoonial medaliga voitjale antakse kuldmedal mis oli kuni 1912 aastani tehtud puhtast kullast seejarel kullatud hobedast praegu valmistatakse kuldmedal kullakattega hobedast kuldmedal peab sisaldama vahemalt kuus grammi puhast kulda teise koha saavutanud sportlast autasustatakse hobemedaliga ning kolmanda koha omanikku pronksmedaliga uhe kaotuse susteemiga voistlusaladel nt poks ei pruugita kolmandat kohta valja selgitada sellisel juhul teenivad pronksmedali molema poolfinaali kaotajad esimestel nuudisaegsetel olumpiamangudel ateenas autasustati vaid kahte parimat voistlejat voitja sai hobe ja teise koha omanik pronksmedali praegu kasutatav kolme medaliga autasustamine voeti kasutusele 1904 aasta olumpiamangudel saint louises alates 1948 aastast on neljanda viienda ja kuuenda koha saavutanud sportlane saanud diplomi ning alates 1984 aastast antakse diplom ka seitsmenda ja kaheksanda koha saavutanule 2004 aasta suveolumpiamangudel ateenas anti olumpia ja medalivoitjale lisaks medalile ka oliivipuuparg rok ei pea voidetud medalite ule arvestust kuid medalistatistikat avaldavad nii rahvuslikud olumpiakomiteed kui ka meedia kuna medalivoitude arvu peetakse olumpiamangude edu moodupuuks olumpiamangude korraldusoigus antakse tulevasele olumpialinnale tavaliselt seitse kuni kaheksa aastat enne mangude toimumist olumpialinn valitakse kahes etapis ja valikuprotsess kestab kaks aastat olumpiamangude korraldusoigust sooviv linn esitab taotluse oma maa rahvuslikule olumpiakomiteele kui uhelt maalt esitab korraldussoovi taotluse mitu linna peab rahvuslik olumpiakomitee tegema nende vahel sisemise valiku kuna iga rahvuslik olumpiakomitee saab heaks kiita ja rokile edastada vaid uhe linna kandidatuuri parast taotluste esitamist rokile algab valikuprotsessi esimene etapp linnad taidavad olumpiamangude korraldamist puudutava pohjaliku ankeedi kus nad peavad muuhulgas kinnitama et austavad ja jargivad olumpiahartat ja roki taitevkomitee eeskirju ankeete hindavad valitud spetsialistid kes annavad rokile ulevaate iga linna olumpiamangude korraldusplaanist ja voimest hinnangu pohjal valib rok valja linnad kes liiguvad edasi valikuprotsessi teise etappi ja saavad kandidaatlinna staatuse kandidaatlinnad esitavad rokile pikema ja uksikasjalikuma ulevaate olumpiamangude korraldusplaanist iga linna kandidatuuri analuusib pohjalikult maaramiskomisjon kes kulastab kandidaatlinnu vestleb kohalike ametiisikutega ja vaatab ule mangude voimalikud toimumiskohad vestluse kaigus peavad kandidaatlinna ametiisikud kinnitama et on voimelised olumpiamange rahastama maaramiskomisjon koostab kandidaatlinnadest aruande ja esitab selle rokile vahemalt kaks kuud enne planeeritavat roki istungjarku kus olumpialinn valitakse roki istungjark koguneb maal kus ei asu uhtegi kandidaatlinna istungjargul esitleb kandidaatlinnu roki taitevkomitee misjarel teevad istungjargul osalevad roki liikmed kandidaatlinnade vahel olumpialinna lopphaaletuse valituks osutuva olumpialinna taotluskomitee ja selle maa rahvuslik olumpiakomitee allkirjastavad rokiga kokkuleppe millega antakse olumpialinnale ja mange voorustavale maale ametlikult olumpiamangude korraldusoigus 2016 aastaks on olumpiamange voorustanud 44 linna ja 23 maad valjaspool euroopat ja pohjaameerikat on toimunud vaid kaheksad mangud alates 1988 aasta souli suveolumpiamangudest on aasia ja okeaania piirkonnas peetud neljad mangud mis on uhe vorra rohkem kui sellele eelnenud 92 aasta jooksul mil nuudisaegseid olumpiamange on korraldatud rio de janeiro kus toimuvad 2016 aasta suveolumpiamangud on esimene lounaameerika linn kellele on olumpiamangude korraldusoigus usaldatud uhegi aafrika maa ega linna kandidatuur ei ole seni edukas olnud koige rohkem olumpiamange on korraldanud ameerika uhendriigid kokku kaheksad mangud millest neli on olnud suve ja neli taliolumpiamangud linnade vordluses on koige rohkem mange kolmed suveolumpiamangud korraldanud london suveolumpiamange on kaks korda korraldanud saksamaa austraalia prantsusmaa ja kreeka ning linnadest los angeles pariis ja ateena peale ameerika uhendriikide on taliolumpiamangud toimunud mitmel korral ka prantsusmaal kolmel korral ning sveitsis austrias norras jaapanis kanadas ja itaalias koigis kahel korral linnadest on kahed taliolumpiamangud peetud lake placidis innsbruckis ja sankt moritzis eelviimased taliolumpiamangud toimusid 2010 aastal vancouveris kanadale on olumpiamangude korraldusoigus antud kolmel korral viimased taliolumpiamangud toimusid 2014 aastal sotsis mis olid venemaa korraldatud teised mangud aga esimesed taliolumpiamangud jargmised taliolumpiamangud toimuvad 2018 aastal pyeongchangis lounakoreas taksonoomia on isendite liigitus klassifikatsioon ruhmadeks voi tuupideks jaotus ja liigitamisega tegelev teadusharu bioloogias on taksonoomia teadusharu organismide uhendamisest taksonitesse organismide ja teiste tervikute jaotamisega osadeks nt organiteks tegeleb meronoomia taksonoomia ja meronoomia on seega klassifikatsiooniteaduse komplementaarsed harud teaduslik taksonoomia puuab konstrueerida eluslooduse loomulikku susteemi mis pohineb homoloogilisel sarnasusel taksonoomias juba pikka aega kasutatud vordlevanatoomilisi biogeograafilisi paleontoloogilisi jm meetodeid taiendavad tanapaeval biokeemilised ja molekulaarbioloogilised meetodid homoloogiliselt lahedased liigid uhendatakse perekonnaks perekonnad sugukonnaks lahedased sugukonnad moodustavad seltsi jne taksonoomia pohimotetele ja terminoloogiale pani aluse carl von linne kes vottis kasutusele ka binaarse nomenklatuuri teaduslik ladinakeelne liiginimetus on binaarne ehk koosneb kahest sonast perekonna nimest ja liigiepiteedist nimetuse esimene sona naitab millisesse perekonda liik kuulub ja epiteet utleb millise liigiga antud perekonnast on tegemist liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi naiteks primula veris on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil mis kuulub perekonda primula igal taksonil on uks prioriteetne teaduslik ladinakeelne nimetus teisi sama taksoni ladinakeelseid nimetusi nimetatakse sunonuumideks rahvuskeelseks teaduslikuks taksoninimetuseks on nimetus mille puhul on fikseeritud selle uhene vastavus ladinakeelse teadusliku nimetusega naiteks harilik nurmenukk on eestikeelne teaduslik nimetus liigile mille ladinakeelne teaduslik liiginimetus on primula veris igal taksonil on reeglina uks teaduslik eestikeelne nimetus rahvaparaste taksoninimetuste puhul pole kindel vastavus teadusliku taksoninimetusega oluline tihti kasutataksegi uht ja sama rahvaparast nimetust mitme erineva taksoni kohta naiteks kanavarbad kaokaatsad kukepuksid neitsitinnad kaokannus on koik hariliku nurmenuku rahvaparased nimetused kusjuures neitsitinnad on tahistanud ka paasusilma kaokannus aga veel mitut teist liiki rahva seas enamtuntud taksonitel on tihti mitu rahvaparast nimetust vahemtuntutel voivad need aga uldse puududa ladinakeelsed taksonite nimetused kirjutatakse eelistatult alati kaldkirjas ingliskeelses kasutuses kus rahvuskeelsed teaduslikud taksoninimetused puuduvad voi pole selgelt eristunud kasutatakse nendena sageli eriti alates 1980ndaist aastaist ladinakeelse nimega vordset seda siis ka inglise keele paraselt haaldades sellest tulenevalt kirjutatakse siis korgemate taksonite nimed ka tavalises kirjas perekonna nimed ja korgemate taksonite nimed algavad alati suure algustahega liigiepiteet alati vaikese algustahega vahel kirjutatakse siiski isiku nimest tuletatud liigiepiteet suure algustahega termineid perekond sugukond selts jne nimetatakse sustemaatika kategooriateks viiruste bakterite ja eukaruootide loomad taimed seened protistid sustemaatikas kasutatakse igauhes veidi erinevaid pohimotteid samuti ei saa koiki elavate organismide taksonoomias kasutatavaid reegleid praktilistel pohjustel jargida paleontoloogias kuigi ka viirused on taksonoomiliselt klassifitseeritud siis ei paigutata neid elu puule uhelt poolt on vaga kusitav kas viiruseid voib uldse elusolenditena kasitleda teisalt ei polvne nad nad nahtavasti uhisest algviirusest ja pole suguluses teiste elusolenditega jargnevalt on toodud nimekiri kategooriatest mille kasutamist zooloogias voib ette tulla nimekiri pole ammendav rahvusvaheline zooloogilise nomenklatuuri koodeks on iczn naiteks inimese sustemaatiline kuuluvus on jargnev ilves lynx on loomaperekond kiskjaliste seltsi kaslaste sugukonnast ilvesed kaaluvad 530 kg nad on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased nad meenutavad suurt kassi pikkus ulatub 70 sentimeetrist punailves 130 sentimeetrini euraasia ilves ilveste saba on luhike kapad on lumekingadekujulised et oleks parem lume peal kondida ilvestel on tihe karvkate poskhabe mis jatab neist pisut punnposkse mulje ja tavaliselt iseloomulikud mustad korvatutid karvastiku varv on vaga varieeruv kreemikasvalgest kuni tumepruunini varvus voib olla uhtlane kuid ka tapiline voi isegi triibuline rinnaesine on hele sabaots must ja korvade taga on valge laik ilvesed on kiskjad kes peavad jahti peamiselt kuulikutele ja janestele kuid voivad runnata ka suuremaid saakloomi naiteks metskitsi kui aga neid eelistatud saakloomi ei ole ei polga nad ara vaikseid narilisi putukaid ja roomajaid ilvesed peavad peamiselt varitsusjahti sest nad ei ole head jooksjad ilveste oopaevane toiduvajadus on 2 kg suurt saaklooma voib ilves suua paevade kaupa ta ei jata jarele midagi peale kontide sisikonna naha ja pea territooriumi suurus soltub saakloomade arvukusest uhe isaslooma maaala katab uhe voi mitme emaslooma oma varakevadel algab ilvesel jooksuaeg parast mitu paeva kestvaid pulmi poordub isasloom oma tavaelu juurde tagasi emasloom aga hakkab otsima eluaset ta toob kahe kuu parast uksinda ilmale kakskolm poega pojad lahkuvad ema juurest teisel eluaastal olenevalt liigist ja alamliigist elavad ilvesed 1020 aastat nad saavad sugukupseks teisel eluaastal ja jaavad paljunemisvoimelisteks elu lopuni ilvesed on looduskaitse all usas on ilvesenahkadega kauplemine veel lubatud kuid seda reguleerivad ranged seadused prantsusmaal on ilves reintrodutseeritud vogeesidesse ja juura magedesse ka saksamaale ja sveitsi kust ilvesed olid vahepeal valja surnud on nad uuesti sisse toodud pikka aega tunti ilvest tema tagasihoidlikkuse tottu halvasti mille tottu tema kohta levisid oigustamatud kuuldused mis tegid ilvesele kahju ilvest tuntakse tapsemalt alles viiskummend aastat perekonna jaotumine liikideks on vaidluse all eristatakse kuni neli liiki nii kanada ilvest ibeeria ilvest kui ka punailvest vaadeldakse ka ilvese alamliikidena monikord peetakse ilvesest erinevaks liigiks ainult punailvest monikord arvatakse ilveste hulka ka marmorkass pardofelis marmorata kuigi karakal ei ole ilves nimetatakse teda monikord korbeilveseks moned uurijad loomade elu arvavad koik ilvesed kassi felis perekonda indulis emsis sundinud 2 jaanuaril 1952 on lati bioloog metsamees ja poliitik 9 martsist kuni 2 detsembrini 2004 oli ta lati peaminister alates 7 novembrist 2006 oli ta lati seimi esimees 21 septembril 2007 astus ta sellest ametist tagasi seoses tema vastu alustatud kriminaaljuurdlusega emsis on alates 1995 aastast lati rohelise partei latvijas zala partija kaasesimees ta oli keskkonna ja regionaalse arengu ministeeriumis keskkonnakaitse riigiminister valdis birkavsi ja maris gailise hiljem andris skele valitsuses ta oli lati seimi 8 koosseisu liige juhtides rahvamajanduse regionaal ja keskkonnakaitsekomisjoni ning olles roheliste ja talurahva liidu fraktsiooni aseesimees oktoobris 2006 valiti ta ka seimi 9 koosseisu ta on pikka aega tootanud lati metsamajanduses ning olnud keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister indulis emsis sundis 2 jaanuaril 1952 limbazi rajooni salaca vallas lapsepolve veetis ta maal vidzeme rannikul 1970 lopetas ta riia 1 keskkooli ja 1975 lati riikliku ulikooli bioloogiateaduskonna seejarel tootas ta metsamajanduse uurimisinstituudi looduskaitselaboris hiljem puhendaski ta suurema osa oma tegevusest keskkonnakaitsele eriti on ta tegelnud mere ja rannalooduse kaitsega 1986 aastal kaitses ta moskvas bioloogiakandidaadi kraadi okoloogia alal hiljem sai lati ulikoolist bioloogiadoktori kraadi seejarel juhatas looduskaitselaborit teadus ja tootmiskoondises silava samal ajal opetas ta interdistsiplinaarses kvalifikatsiooni tostmise instituudis ning loi kaasa loodus ja muinsuskaitseseltsis teadlasena avaldas ta ule 30 artikli ja kaks monograafiat alates 1989 aastast tootas ta riikliku looduskaitsekomitee esimehe esimese asetaitjana 1990 sai temast keskkonnakaitsekomitee esimees lati rohelise partei lzp aktivistina valiti ta 1990 aastal ulemnoukogu saadikuks 19901993 osales ta keskkonnakaitse haldussusteemi kujundamises ta oli lzp asutaja 1990 ja on alates 1995 aastast partei kaasesimees 1995 aastal valiti ta lati seimi 6 koosseisu saadikuks ta tootas majandus pollumajandus keskkonna ja regionaalse arengu komisjonis ta on olnud mitu korda valitud balti assambleesse alates 1998 aasta sugisest tootas ta peaministri valisnounikuna 1999 asus ta toole konsultatsioonifirma eirokonsultants juhatuse esimehe asetaitjana 1997 valiti ta lati jalgrattafoderatsiooni presidendiks emsis valiti lati seimi 8 koosseisu saadikuks ta juhtis majandus regionaal ja keskkonnakaitsekomisjoni ta kandideeris euroopa parlamenti 20 veebruaril 2004 nimetas president vaira vikefreiberga ta peaministriks emsis oli kompromisskandidaat kes pidi aitama uletada parast einars repse valitsuse tagasiastumist tekkinud kriisi kuigi president lootis viie partei koalitsiooni onnestus moodustada vaid kolmest parteist koosnev vahemuskoalitsioon uus aeg ning isamaa ja vabaduse eest jaid koalitsioonist korvale 9 martsil 2004 kinnitas seim 56 poolt ja 33 vastuhaalega ametisse indulis emsise paremtsentristliku vahemusvalitsuse koalitsioonil kuhu kuulusid talurahva ja roheliste liit rahvaerakond ja esimene partei oli 100liikmelises parlamendis 47 kohta tegemist oli esimese rohelise peaministriga euroopas abikaasa anita opetab ulikoolis turiba peres on tutar lina antiikolumpiamangud ehk olumpiamangud olid vanakreeka religioossed pidustused olumpias hiljemalt 776 aastast ekr kuni 393 aastani pkr mille raames peeti ka spordivoistlusi mange peeti zeusi auks nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olumpiamange olumpiamangud toimusid vanakreekas peloponnesose poolsaare laanerannikul asuva olumpia puhas hiies altises mangud said nime toimumispaiga jargi koos eleusia musteeriumidega olid olumpiamangud vanakreeka tahtsaimad rituaalid nad olid tahtsaimad panhelleni mangudest ulekreekalistest mangudest tanaseni pole paris tapselt teada millal olumpias esimesed spordivoistlused toimusid igal juhul on teada et olumpiamangude ule hakati arvet pidama aastast 776 ekr sellest aastast algas ka vanakreeka ajaarvamine olumpiaadides neljaaastastes tsuklites olumpiamangude vahel uhe muudi kohaselt oli mangude alusepanijaks idaiose herakles oma vendadega kuni taisikka joudmiseni teenisid vennad truult peajumal zeusi siis aga lahkusid kreeta saarelt kus nad seni olid elanud ja asusid elama olumpiasse kus nad oma tubli too tahistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant voidujookse teine lugu jutustab et olumpiamangude rajaja olnud teine herakles pooljumal zeusi ja alkmene poeg kes korraldanud olumpias jooksuvoistlused millega ta tahistas oma voitu kuningas augeiase ule ta voitis need voistlused ning maaras need siis iga nelja aasta tagant korduma kolmanda versiooni jargi asutas olumpiamangud zeus parast voitu titaan kronose ule veel uhe versiooni jargi rajas olumpiamangud olumpia kuningas pelops kellelt on saanud nime peloponnesos kuningas oinomaos kutsus oma tutre hippodameia kosilased valja voiduajamisele tingimusel et kaotaja tapetakse kolmeteistkumnes kosilane pelops kutsus appi oma vana soosija poseidoni kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku pelops andis altkaemaksu oinomaose kaarikujuhile myrtilosele kes korraldas oinomaose surmasaamise pelops abiellus printsessiga kuid enne morvas ta myrtilose kelle needus toi hiljem kaasa atreuse dunastia languse ja oidipuse kannatused zeusi templi viilul olumpias on kujutatud kaarikute voiduajamine millel pelops oinomaost pettusega voitis pelops olevat mangud rajanud selleks et puhastuda veresuust kuninga surmas uuemate uurimuste pohjal arvatakse et olumpiamangud on valja kasvanud religioossetest pidustustest zeusi ema rhea auks olumpias oli rhea altar toenaoliselt said mangud alguse 2 aastatuhandel ekr parimuse jargi korraldati mange alates 776 aastast ekr see algusaeg rekonstrueeriti 4 sajandil ekr algul voisteldi ainult staadionijooksus 19227 m voitja tohtis suudata tule zeusi templi altaril mangud toimusid iga nelja aasta tagant mangudevahelisi perioode huuti olumpiaadideks olumpiaadidel pohines kogu vanakreeka ajaarvamine 8 sajandil ekr korraldasid elise kuningas iphitos pisa kuningas kleistenes ja sparta kuningas lykurgos mangud umber nad tagasid puha relvarahu mis mangude ajal valitses ekeheiria olumpia puhamutesse ei tohtinud relvaga siseneda tollest ajast peale toimusid mangud iga nelja aasta tagant muudi jargi olevat iphitos delfi oraakli puutialt nou kusinud kuidas oma rahvast sojast saasta vastuseks soovitati tal korraldada mangud jumalate auks iphitose vastane sparta otsustas siis peatada soja nende mangude auks mida jumalate elupaiga olumpose jargi hakati nimetama olumpiamangudeks aja jooksul sai olumpiamangudest ulekreekaline spordi ja kultuurisundmus seal voistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast hiljem hakkasid mangudel osalema ka roomlased aja jooksul hakkas mangude religioosse poole osatahtsus kahanema ning sportliku poole tahtsus kasvas kuni mangud muutusidki pelgalt spordivoistlusteks mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal zeusi ulistamine esimestel olumpiamangudel oli kavas uks spordiala staadionijooks distantsi pikkus 1 staadion 19227 m kuid aja jooksul lisandus muidki alasid esimeseks olumpiavoitjaks tuli elisest parit kokk koroibos antiikolumpiamangude oitsenguajal nagi korraldus ette et avapaeval voistlusi ei toimunud peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi teisel paeval toimusid voistlused noortele kes proovisid joudu kiirjooksus maadluses pentatlonis rusikavoitluses ja pankraationis segu rusikavoitlusest ja maadlusest kolmandal paeval heitlesid mehed jooksualadel kusjuures alustati pikamaajooksu dolichosega 724 staadioni seejarel peeti staadionijooks ning lopuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos 38454 m neljandal paeval voistlesid mehed hobuste voiduajamises pentatlonis ehk viievoistluses staadionijooks kettaheide kaugushupe odavise ja maadlus ja relvisjooksus ehk kilbijooksus viiendal paeval toimus loputseremoonia koos autasustamise ning pidusoogiga 30 paeva enne mangude algust saabusid sportlased kohale et publiku silme all uhiselt treenida kohtunikud otsustasid kes on voistlemiseks kolbulikud see piiras voistlejate arvu jooksuvoistlustel olid ka eeljooksud voibolla ka vahejooksud olumpiamangudel tohtisid voistelda taisvabad kreeka keelt konelevad mehed kellel ei lasunud veresuud algul olid voistlejateks pohiliselt ulikud sest ainult nendel oli piisavalt aega et treenida hiljem hakkasid moned linnad lihtrahva seast parit andekaid sportlasi toetama lopuks olid praktiliselt koik voistlejad elukutselised sportlased kuigi olumpiavoitjaid autasustati ainult parjaga oli neil hiljem teistel voistlustel voimalik raha teenida amatoorsportlase moistet ei tuntud on teada vahemalt uks juhtum kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma rusikavoitleja theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane saavutas 1300 voitu nendest 24 parjamangudel ja randas pidevalt uhest kohast teise kord maarati talle olumpiamangudel passiivsuse eest rahatrahv mis vordus paevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga voistlused toimusid kahes kategoorias meeste ja poiste seas ka hobused jaotati taiskasvanud loomadeks ja varssadeks vanusepiir ei ole teada kohtunikud otsustasid kes millisesse kategooriasse kuulub tuli ette et poiste olumpiavoitja jargmistel voistlustel varsti parast olumpiamange voitis meeste olumpiavoitjat 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda joudnud olumpiamangud andsid maailmale 4237 olumpiavoitjat kellest on tanini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja paritolu olumpiavoitjate nimekirjas on teada ka rooma keisreid olumpiavoitjad olid austatud kangelased kes tegid oma kodukoha kuulsaks mangude sojalised kaitsjad olid spartalased korraldajad aga elislased pealtvaatajad voisid olla ainult taisvabad mehed ja vallalised naised miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud see pole teada naised kes selle reegli vastu eksisid oli ette nahtud visata laheduses asuvast kunkast alla mis tahendas kindlat surma erand oli demeteri preestrinna kes istus hellanodiikide kohtunike tribuunil meile on teada ainult uks juhtum kus selle reegli vastu eksiti uks kallipateiranimeline naine tahtis kindlasti naha oma poega voistlemas poiste rusikavoistlusel ning riietas end meheks kui poiss voitis reetis ema end oma roomukisaga talle anti armu spordivaljakute umber oli suur tunglemine ja kara magati voorastetubades millest oli alati puudus telkides lehtonnides ajutiste varikatuste all rikkamad kulastajad said oomaja aedade ja restoranidega leonidaionis voistluskohtade umbruses olid saunad randkaupmehed kortsid einelauad ja turg zeusile ohverdati 100 harga zeus sai kull ainult kintsud ulejaanud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel valjakaevamistel on seni leitud kaimlaid ainult 60 inimesele ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal ka joogiveega mida ammutati allikatest jogedest ja kaevudest oli kitsas kaes joodi seisnud vett voi kannatati janu kaes veejuhe rajati alles 153 pkr ajal mil kreeka oli osa rooma impeeriumist muutusid olumpiamangud rikaste roomlaste uheks meelisturismiobjektiks olumpiavoistluste kulastamine ja ka nendel osalemine muutus korgklassile lausa auasjaks antiikolumpiamangude toimumise lopetas ristiusu saamine rooma impeeriumi ametlikuks usuks see toi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste sealhulgas ka olumpiamangude keelustamise aastal 394 pkr laev on veetiheda kerega kindlaks kasutusotstarbeks valmistatud veesoiduk laev on olnud ajalooliselt peamine veesoiduk ja veekogude uletamise vahend algsed laevad nagid valja nagu suured paadid ja olid soltumata otstarbest usna sarnase ehitusega aja jooksul on laevade mootmed oluliselt suurenenud omadused paranenud ja valiskuju vastavalt otstarbele margatavalt eristunud kuni ohusoidukite massilise kasutuselevotmiseni 20 sajandil oli laev ainus vahend suurte veekogude uletamiseks ja uhenduste pidamiseks sellele vaatamata on laevad tanapaevalgi peamised kaubavedude teostamise vahendid enamus maailma kaubaveomahust langeb jatkuvalt meretranspordile see on tingitud sellest et vorreldes muude transpordivahenditega on laevad marksa suurema mahutavuse ja madalama kasutushinnaga laeva ehitus ja omadused kavandatakse ja kujundatakse vastavalt kasutusotstarbele laevu kasutatakse erinevate majanduslike teaduslike ka hariduslike voi sojanduslike ulesannete taitmiseks samuti ajaviiteks voi spordiks merel ja sisevetel laevade kasutamisega seonduvaid tegevusi ja vajadusi nimetatakse uldistavalt laevanduseks laeval on reeglina ehituslikult olemas vahemalt uks tekk ja ka vahemalt uks kajut voi tekiehitis laevast vaiksemat veesoidukit nimetatakse tavaliselt paadiks voi kaatriks eesti vabariigi oiguse jargi on laev veesoiduk mida kasutatakse majandustegevuseks riigihaldusulesannete taitmiseks voi kutsekoolituseks selles tahenduses ei kasitata laevana vaikelaeva seevastu laevana kasitatakse ka ule 24 m pikkust veesoidukit mida kasutatakse vaba aja veetmiseks uldjuhul kasitatakse laevana koiki ule 24 m pikkusi veesoidukeid 1990 aastatel kasitati laevana koiki ule 12 m pikkusi veesoidukeid venemaa keisririigis ja eesti vabariigis enne 1940 aastat ning samuti noukogude okupatsiooni lopuni kanti registrisse laev alates 20 brutoregistertonnist liikumapaneva jou jargi jouseadme tuubi jargi eristatakse auru diisel turbiin elektri ja aatomilaevu peale eelmainitute kasutatakse laevadel koigi nende mootorituupide kombinatsioone jouseadmega laevadel voib kaituriks olla souajam soukruvi souratas voi tiivikratas propeller reaktiivmootor voi veepaiskur vees liikumise pohimotte jargi eristatakse glisseerivaid glisserid tiibureid veepinnal ujuvaid suvislaevu holjukeid laugureid ja allveelaevu kerekuju jargi eristatakse uhe ja mitmekerelisi katamaraan ujuklaev trimaraan laeva iseloomustavad peamiselt nendest naitajatest tuleneb laevaklass laevakere ehitusmaterjalina kasutatakse puitu terast alumiiniumi raudbetooni plastmasse voi nende materjalide kombinatsioone harvemini titaani laeva ehitus ja konstruktsioon soltuvad tema kasutamise eesmargist laevakeres olevat auku voi pragu mille kaudu vesi tungib laevakeresse nimetatakse lekiks olumpiamangud on kas olumpiamangude elustamise idee parineb prantsusmaalt suur huvi seda teoks teha tekkis 19 sajandi keskpaiku inglismaal ja kreekas ajavahemikus 18591889 korraldati ateenas antiikolumpiamangude eeskujul mitu korda zappase mange neist voistlustest votsid osa ainult kreeka sportlased 19 sajandi lopul soodustas riikide majandus ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordifoderatsioonide asutamist hakati pidama spordivoistlusi milles osales eri riikide sportlasi 1889 aastal tegi prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun pierre de coubertinile ulesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress kongress toimus pariisis 1624 juunil 1894 seda nimetatakse tagantjarele i olumpiakongressiks riikidest olid ametlikult kohal prantsusmaa kreeka itaalia venemaa rootsi usa suurbritannia hispaania ja belgia pohiettekandega esines pierre de coubertin ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olumpiamange ja esitas nende elustamise kava kongressist osavotjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nuudisaja olumpiamangud 1896 aastal kreekas olumpialiikumise organiseerimiseks ja kooskolastamiseks moodustati rahvusvaheline olumpiakomitee selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik dimitrios vikelas ja peasekretariks pierre de coubertin pentatlon ehk viievoistlus oli antiikolumpiamangude kavas olnud voistlusala pentatlon koosnes staadionijooksust kettaheitest kaugushuppest odaviskest ja maadlusest pentatloni leiutajaks peeti legendide pohjal iolkose kuninga aisoni poega iasonit kellest kirjutas apollonios rhodoselt teoses argonautika hyundai motor company korea keeles hjondee dzadongtsa dzu on tehnikaseadmeid eriti autosid tootev korporatsioon lounakoreas hyundai hjon dee korea uus omaladina hyeondae tahendab tanapaev tanapaevane hyundai motor company algus ulatub 60 aasta taha mil algselt kuivainete ladustamise ja turustamisega tegelev chung juyung otsustas 1940 aastal aluse panna autoremonditookodade ketile koreas tunti seda ketti ado autoteeninduse nime all parast ii maailmasoda ja jaapani okupatsiooni loppu keskendusid chungi autoremonditookojad riiki jaanud usa sojavae masinapargi hooldusele aastal 1947 loodi uus ettevote hyundai engineering construction hyundai motor company rajati 29 detsembril 1967 aastaaastalt laienes hyundai grupi tegevusvali ulatudes ehitusmaterjalide tootmisest infotehnoloogia ja elektroonika arendamiseni valja eesti turul on hyundai olnud alates aastast 1995 1998 omandas hyundai kia motorsi samal aastal investeeris saudi araabia prints alwaleed hyundai motorsisse 50 miljoni dollarit 2000 rajati strateegiline liit daimlerchrysleriga 2001 rajati daimlerhyundai truck corporation hyundai sisenes motosporti 1998 aastal osaledes sel ja jargmisel aastal autoralli maailmameistrivoistlustel f2 klassis 1999 aastal vottis ta kasutusele auto hyundai accent wrc mis oli accenti mmiks kohandatud variant hyundai debuteeris ralli mmil 2000 aastal rootsi rallil esimese esikumnekoha saavutas ta sama aasta argentina rallil kui alister mcrae ja kenneth eriksson lopetasid vastavalt 7 ja 8 kohaga eriksson saavutas hiljem uusmeremaa rallil 5 ja austraalia rallil 4 koha 2001 aastal oli autole tehtud vaikseid taiustusi kuid ta polnud veel nii hea et voidelda nelja suurega ford mitsubishi peugeot ja subaru parim tulemus saavutati hooaja lopus suurbritannia rallil kui mcrae oli 4 ja eriksson 6 2002 aastaks palkas hyundai kolmekordse maailmameistri juha kankkuse freddy loix ja armin schwartzi meeskonna parimaks jai kankkuse 5 koht uusmeremaa rallil kuid konstruktorite karika arvestuses edestas hyundai punktiga skodat ja mitsubishit ning tuli neljandaks jargmisel aastal oli hyundail suuri rahalisi probleeme ja ta teatas sama aasta septembris et loobub autoralli maailmameistrivoistlustest hyundai teatas esialgu et loobub ajutiselt ja tuleb tagasi kuid 2009 aastani pole seda juhtunud autotoostus inglise keeles automotive industry on autode ning muude maismaal valja arvatud roobastel liikuvate mootorsoidukite tootmisega tegelev toostusharu autotoostus konstrueerib arendab toodab turustab ja muub mootorsoidukeid see on saadava tulu pohjal uks maailma tahtsamaid majandussektoreid autotoostus ei holma toostusvaldkondi mis tegelevad autodega parast nende kliendile kohaletoimetamist nendeks on autotookojad ja bensiinijaamad esimese praktilise bensiinimootoriga mootorsoiduki ehitas 1885 aastal karl benz mannheimis saksamaal benzile anti tema soiduki eest patent 29 jaanuaril 1886 ta alustas autotootmist 1889 parast seda kui tema naine bertha benz oli 1888 aasta augustis toestanud esimese pika reisiga et hobuseta vanker on taiesti kasutuskolblik igapaevaseks kasutamiseks alates 2008 aastast maletatakse seda sundmust malestusmargiga mis on puhendatud bertha benzile gottlieb daimer ja wilhelm mayback stuttgardist konstrueerisid aastal 1889 soiduki nullist mitte ei kasutanud selleks mootoriga hobuvankrit neid peetakse esimese mootorratta daimler reitwageni leiutajateks 1885 1882 aastal patentis itaallane enrico bernardi 0024hobujoulise 122 cc uhesilindrilise bensiinimootori ta mahutas selle oma lapse kolmerattalisele muutes selle vahemalt esimese auto ja mootorratta kandidaadiks 1892 suurendas bernardi kolmerattalist nii et see suutis kanda kahte taiskasvanut aastani 2005 juhtis usa maailma autotootmist 1929 aastaks oli maailmas kasutusel 32 028 500 mootorsoidukit ja usa autotoostus oli tootnud neist 90 sel ajal oli usas uks auto 487 inimese kohta 2006 aastal uletas jaapan napilt usad tootmises ja hoidis oma kohta kuni 2009 aastani sealt edasi juhtis tootmist hiina 138 miljoniga 2010 aastal tootis hiina 183 miljonit mootorsoidukit mis on peaaegu kaks korda nii palju kui tootis jaapan 96 miljonit usa on aga kolmandal kohal 78 miljoniga esimeseks autoks oli benzi patentmotorwagen see ehitati 1886 ning laialdaselt peetakse seda esimeseks mootorsoidukiks soiduk mille paneb liikuma mootor benzi patentmotorwagen oli taha paigutatud mootoriga kolmerattaline soiduk see soiduk sisaldas mitmeid uusi leiutisi see oli ehitatud terastorudest ja puitpaneelidest 1888 aasta augusti alguses soitis bertha benz ilma abikaasa teadmata koos oma poegade richardi ja eugeniga kes olid 14 ja 15 aastat vanad uhe benzi alles konstrueeritud patentmootorvaguniga mannheimist pforzheimi sellega sai temast esimene inimene kes soitis mootorsoidukiga pika maa vahemaa oli umbes 104 km enne seda olid tehtavad reisid vaga luhikesed kuigi peamine reisi pohjus oli kulastada oma ema oli bertha benzil ka teine motiiv naidata oma hiilgavale mehele kes ei tahtnud moeldagi oma leiutise turundusele et mootorsoiduk voib muutuda finantsiliseks onnestumiseks kui selle kasulikkust naidata uldsusele oma teekonnal lahendas ta mitmeid probleeme ta pidi leidma toorbensiini lahusti mis oli kattesaadav ainult apteegist et kasutada seda kutusena tanu sellele sai siiani eksisteerinud stadapothekest linna apteek maailma esimene bensiinijaam lisaks pidi sepp aitama tal parandada ketti bruchsalis piduri hoordkatted vahetati valja bauschlottis ning bertha benz ise kasutas uhte pikka sirget juukseklambrit et puhastada kutusetoru ummistus ja sukapaela et isoleerida juhe mootorsoiduki tottu ehmusid mitmed inimesed nende teel ning tanu sellele sai nende reis vaga palju avalikku tahelepanu nagu ta oligi lootnud soit oli karl benzi jaoks vaga abistav sest nii sai ta teha soidukile mitmeid taiendusi kui ta naine teatas talle mis teel oli juhtunud samas andis bertha ka uusi ja tahtsaid soovitusi nagu lisakaigu paigaldamine ulesmakke soiduks auto turvalisus on disaini ehituse seadmete ja reguleerimise kasutamine et vahendada autoavariide teket ja tagajargi uuendused nii teedel kui ka autode konstruktsioonis on pusivalt vahendanud vigastatute ja surmade arvu arenenud maades siiski on autode kokkuporked peamised surma pohjused 2004 aastal oli autoonnetustes hukkunute arv 12 miljonit neist 23 olid jalakaijad terminid aktiivne ja passiivne on lihtsad kuid vaga tahtsad terminid autotoostuses aktiivne ohutus kasutatakse nende tehnoloogiate puhul mis puuavad valtida avariid ning passiivne ohutus nende puhul mis on autole sisse ehitatud turvavoo ohkpadjad ja soiduki uldine struktuur ja aitavad kaitsta reisijaid avarii korral onnetuste valtimise susteemid ja seaded aitavad nii juhti kui ka autot et valtida kokkuporkeid sellesse kategooriasse kuuluvad susteemid ja seadmed mis vahendavad voi hoiavad ara ohtlikke vigastusi kui avarii on toimumas selles valdkonnas on tehtud vaga palju katseid aastaks 2007 oli maailmas kokku umbes 806 miljonit autot ja kergeveokit mis kulutasid ule 980 miljardi liitri bensiini ja diislikutust mootorsoidukid on arenenud majandusega riikides peamisteks transpordivahenditeks tabelis on toodud riigiti mootorsoidukite tootmine jarjestuse aluseks on voetud kogutoodang arvestatud on nii soiduautosid minibusse busse vaikseid tarbesoidukeid veoautosid kui ka kaugsoidubusse grupid kes on uhinenud et uhiselt soidukeid toota andmed on aastast 2010 1960 aasta suveolumpiamangud olid xvii kaasaegsed suveolumpiamangud need toimusid 25 augustist 11 septembrini 1960 itaalia pealinnas roomas roomale oli antud juba iv olumpiamangude korraldamisoigus kuid tollal loobuti mangudest majanduslike raskuste tottu ja nii peeti 1908 aasta olumpia londonis hiljem kandideeris rooma mitmeid kordi 1924 1936 1940 ja 1944 kuid alles viiendal korral usaldati roomlastele uuesti mangude korraldamine otsustavas haaletusvoorus roki 50 istungil pariisis 1955 aastal edestati haaltega 3524 lausannei muud kandideerinud linnad olid ateena brussel budapest buenos aires chicago detroit lausanne los angeles mexico minneapolis new york philadelphia rio de janeiro san francisco tokio peaareeniks oli juba 1933 aastal ehitamisega alustatud kuid alles 1953 aastal valminud stadio olimpico 100 000 pealtvaatajakohta mis asub foro italico spordikompleksis osales 83 riiki 5895 sportlasega sealhulgas 610 naist suurim voistkond oli saksamaa uhendvoistkond 296 sportlast vaikseim voistkond aga guineal 1 sportlane esmakordselt osalesid laaneindia liit maroko san marino sudaan tuneesia ja uhinenud araabia vabariik laaneindia liit oli suurbritannia initsiatiivil kariibi mere vaikestest riikidest ja territooriumidest anguilla dominica barbados antigua grenada saint lucia trinidad ja tobago saint vincent jamaica montserrat saint christopher ja nevis eksisteerinud 19581962 uhendus kes esines uhendvoistkonnaga ka rooma omil uhinenud araabia vabariigi olid moodustanud egiptus ja suuria ehkki riigi voistkonnas olid peaaegu koik parit egiptusest spordialasid oli kavas 19 kergejoustik jalgpall korvpall maahoki aerutamine soudmine vehklemine moodne viievoistlus ujumine vettehupped veepall poks maadlus tostmine purjetamine jalgrattasport ratsutamine voimlemine laskmine voistlusalasid oli 150 kergejoustikualasid oli kavas 34 neist 10 naiste ala uuesti voeti olumpiakavva naiste 800 m jooks tonn vananorra keeles tonna veinivaat on nuudisajal meetermoodustiku massiuhik see vordub 1000 kilogrammiga tonni luhend on t voi mg megagramm tonn vordub ka 610459 puudaga algselt oli tonn kuni 252gallonilise tais veinivaadi mass 1016 kilogrammi tonn on ka inglise moodususteemi massiuhik kopu poolsaar vanadel merekaartidel dagerort on poolsaar hiiumaa laaneosas poolsaar on umbes 21 kilomeetrit pikk ja kuni 73 kilomeetrit lai poolsaar lopeb laanes ristna neemega kopu poolsaarel hirmuste joesuu kalana kaleste kiduspe kopu luidja ja magipe kulas elab umbes 200 inimest lounaranda liigestavad kaleste kiduspe ja mardihansu laht pohjas on suurim luidja laht kopu poolsaare keskosas kerkib lavajas kopu korgendik kus on laaneeesti saarestiku korgeim koht 68meetrine tornimagi on ka korgeid luiteid rebastemaed rannaastanguid ja randrahne suurt osa poolsaarest katab okasmets kasvab ka jugapuud luuderohtu ja teisi atlantilisi taimeliike kaitsealadest asuvad poolsaarel kopu looduskaitseala ning kopuvaessoo hoiuala ja suureranna hoiuala poolsaarel asuvad kopu ja ristna tuletorn esimese maailmasoja ajal asus hiiumaal kopu poolsaarel peeter suure merekindluse vainamere positsiooni rannapatarei nr 47 iv152 mm canet suurtukki hirmuste lahedal teise maailmasoja alguses asus kopu poolsaarel nsv liidu merevae punalipulise balti laevastiku teise maailmasoja aegne laanemere rajooni rannakaitse eelpositsiooni kaitsesektori rannapatarei nr 42 ristnal laskemoonavarjendid punkrid ja reservuaarid elektrijaam pumbajaama ja veereservuaariga ja komandokeskuselektrijaam ning tulejuhtimistorn komandokeskusega kalanal rannapatareide kaitseks voimalike dessantide vastu ehitati kaitseehitisi dotte ja laskemoonavarjendeid rannakaitsepatarei nr 149 iii180 poama piirkonnas parast teist maailmasoda ehitati poolsaarele tanapaeval vaadeldavad neli suurtukipositsiooni ja tulejuhtimistorn samal territooriumil tegutses parast rannapatarei likvideerimist ohukaitse uksikraadiolokatsioonirood alale ehitati suured betoonangaarid randa radarimaed helikopteriplats ja muud david papp sundinud 12 jaanuaril 1937 rakveres on eesti paritolu rootsi merendusteadlane 1944 aastal pogenes ta koos perekonnaga rootsi lopetas sealse rootsikeelse gumnaasiumi ja 1964 aastal stockholmi ulikooli edasi oppis david papp turus abo akademis 1977 aastal kaitses stockholmi ulikoolis doktorivaitekirja dr phil tootas aastatel 19661975 intendandina stockholmis rootsi riiklikus meremuuseumis ja aastast 1983 teadustootajana maarianhamina ahvenamaal karlskrona ja visby meremuuseumis david papp on avaldanud uurimusi nii eesti rootsi kui ka saksa keeles merendusetnoloogia alal samuti eesti ja rootsi ning eesti ja soome ajaloolistest merendusalastest sidemetest ta oli samuti eesti apostlikoigeusu kiriku ajakirja usk ja elu toimetaja aastail 19711996 lekk on vett labilaskev koht laeva keres lekkimise avastamiseks moodetakse veetaset pilssides merel kord vahis sadamas vahemalt kaks korda oopaevas tsisternides vahemalt kord oopaevas jaakoskel mergus merganser on partlaste sugukonda koskla perekonda kuuluv suur sukelpart tema rahvaparased nimed on kostal kosklane koskus korskla korslane kosel kosar kostel kivihani ja prakkhani esimesena kirjeldas jaakosklat teaduslikult linnaeus 1758 jaakoskla liiginimi merganser tuleneb tema perekonnanimest mergus koskel ja sonast anser hani sest ta on teistest kosklatest rohkem hane moodi jaakoskel on suur ja ebapardilikult sale lind tal on pikk ja peenike nokk ning pikk kael tema pikkus on umbes 60 sentimeetrit ning kaal 112 kg keskmiselt 18 kg tiiva pikkus on 23529 cm jaakosklat on kerge ara tunda sulestiku iseloomuliku varvuse jargi isaslinnu pea ja kaela ulaosa on mustad metalse laikega aga kaela alaosa kuljed pugu ja alakeha on valged eesselg on samuti must lendaval linnul kui teda ulalt vaadata on tiivad silmatorkavalt valged nokk ja jalad on erepunased emasel on ruske pea mille taga on kaheharuline tutt pulmasulestikus isaslind on loheroosa kohualuse halli selja mustvalgete tiivapaaride ja rohekasmusta peaga emaslinnu ja puhkesulestikus isaslinnu pea on pruun ning sulestik tuhkhall kuklasuled on usna pikad ning sageli puhmasjalt turris emaslinnul eristub tutt selgemini jaakoskla pesitsusalaks on euraasia ja pohjaameerika metsavoond ta pesitseb ka keskaasia tiibeti ja himaalaja magedes ainult magedes on ta tavaline mujal levilas vahearvuline lind eestis on ta laanerannikul ja saartel tavaline pohjaeesti rannikul ja suurtel jarvedel vaikesearvuline haudelind suuremas osas oma levilast on ta randlind tema peamised talvitumispaigad on atlandi ja vaikse ookeani pohjaosas mustal ja vahemerel ta talvitub ka kaspia mere lounaosas ning paljudes aasia lounapiirkondades sealhulgas kaguhiinas jaakoskel elab kalarikastel jarvedel ning kiire voolu ja selge veega jogedel eesti sisemaal voib naha jaakosklat martsist novembrini merel talvitub ta jaavabadel aladel jaakoskla pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15002000 paarile talvist arvukust 40008000 isendile aastas randab eestist labi kuni 50 tuhat isendit viimastel aastakumnetel on jaakoskla arvukus vahenenud jaakoskel on eranditult loomtoiduline peamiselt toitub ta kaladest isegi 18 cm pikkustest teda on nahtud soomas ka veeputukaid ja limuseid aga selgrootutel on siiski tema toidus tahtsusetu osa sugisel kui kosklad valmistuvad lounasse randama ja kogunevad suurtesse parvedesse saab naha nende kollektiivset kalapuuki parv hajub pikka ahelikku ja ujub kiiresti kindlas suunas sealjuures seiravad linnud kalu nokk ja osa peast vette pistetud ning sukelduvad tihti saagi jarele mahajaanud linnud lendavad parvele jarele ja sukelduvad selle esiritta tavaliselt saadavad niimoodi jahti pidavate kosklate parve kajakad ja haaravad neid kalakesi keda kosklad on pinnale heidutanud kalu puudes suudab jaakoskel sukelduda kuni 4 m sugavusele pesapaikadele saabuvad jaakosklad varakult juba esimeste sulalaikude tekkimisel veekogudele pohiline saabumine ja labiranne jaab jaamineku ajale levila lounaosas kestab saabumine martsi teisest poolest mai lopuni pohjaosas juuni alguseni jaakoskel saabub pesapaikadele juba paaridena aga sellegipoolest tekib isastel omavahel emaste parast kokkuporkeid pulmamangu ajal kergitavad isased tiibu ja saba teevad peaga imelikke liigutusi sukelduvad ja peksavad tiibadega vett tousevad vees pusti ja pritsivad jalgadega veejugasid ohku kui salk isaseid koos mangib on nende karedat haalitsemist ja veesolinat kaugele kuulda jaakoskel tegutseb avaveel ainult pesitsema siirdub ta metsadesse parkidesse ja isegi asulatesse jaakoskel rajab pesa tavaliselt veekogude ligiduses olevate vanade puude oonsustesse 118 m korgusele maapinnast monikord teeb ta pesa ka ehitistesse varemetesse voi lihtsalt poosa alla maapinnale ta voib kasutada suurkirjurahni vanu pesi koskel kasutab meeleldi pesakaste aga tema jaoks peavad olema tavalisest suuremad ja suurema avaga pesakastid muidu ei mahu ta neisse sisse vaika looduskaitsealal on kosklatele juba ammu paigaldatud mitmekordseid pesamaju pesa on ohtralt vooderdatud heledate udusulgedega jaakoskla taiskurnas on 815 muna munad on valged voi kreemikad 5574 mm pikad ja 3750 mm laiad emaslind asub hauduma parast viimase muna munemist ja istub pesal 32 paeva on juhtunud et mitu emaslindu muneb samasse pessa ja siis on seal ule 40 muna mida hauduma ei hakka keegi iga lind tahab ikka eelkoige oma mune haududa sellises suures kuhjas aga pole voimalik omi voorastest eristada 19 mail 1975 leiti matsalu lahes kolmenasva saarel jaakoskla pesa 81 munaga sinna oli munenud vahemalt 4 emaslindu pesast ei koorunud uhtegi poega isaslind ei osale mingil moel pesa ehitamises ega haudumises ta viibib uksnes monda aega lahikonnas kui emased on hauduma hakanud hulgavad isaslinnud pesapaiga sootuks kogunevad salkadesse ja lendavad sulgima suurtele avaveelistele jarvedele voi merele kuid pole siiski ime kui isaslind jaab sulgima pesakonna lahedusse uksikuna algul vahetuvad neil hoosuled juuli teisel poolel voi augusti algul langevad valja kontuursuled tavaliselt lennuvoimestuvad isased uuesti augusti lopuks emaslinnud hakkavad sulgima hiljem kui isased suvine ja sugistalvine sulgimine sulavad neil kokku mistottu paljudel kehaosadel vahetub sulestik neil ainult uhe mitte kaks korda see millal pojad kooruvad soltub sellest millal emaslind on hauduma hakanud poegade koorumise aeg voib ulatuda mai teisest poolest juuli teise pooleni koorunud pojad viibivad pesas 12 paeva ja hulgavad siis selle nad kargavad pesaoonest valja ema kutsumise peale jutud et emaslind kannab neid vette noka vahel on vahetoeparased kosklapojad ujuvad hasti ja saavad magijogede kiires voolus hasti hakkama siiski puhkavad udusulis pojad tihti ema seljal seevastu sukelduvad kosklapojad kehvasti selle oskuse omandavad nad alles nadalavanuselt hadaohtu sattunud pojad jooksevad tiivakestega vehkides mooda veepinda pojad kasvavad aeglaselt ja lennuvoimestuvad alles 6070 paeva vanuselt kui kosklatibude ema hukkub siis uhinevad tibud teise pesakonnaga uldse on mitme pesakonna uhinemine sage nahtus monikord voib uhe emase juures olla 3040 poega magijogedel ei pusi pesakonnad tavaliselt uhes paigas vaid laskuvad aegamooda allavoolu jaakosklad lahkuvad lounamaale suhteliselt hilja veidi aega enne veekogude kinnikulmumist oktoobrisnovembris jaakoskel ei ole jahilind see tuleb uhest kuljest tema vaikesest arvukusest ja teisest kuljest sellest et monel aastaajal tema liha haiseb see on kaladest toitumise tagajarg kosklaid kutitakse uksnes juhuslikult teiste partide jahil eestis lastakse aastas poolsada kosklat koskla nahka kasutatakse parast sulgede valjakitkumist ja tootlemist lastemutside valmistamiseks ja kasukate kaunistamiseks kuigi koskel on kalatoiduline ei tekita ta kalamajandusele kahju sest kosklate pohimass elab magijogedel kus toonduslikku kalapuuki ei ole seal kus kosklaid on palju voivad nad levitada kalade haigust liguloosi jaakoskel ei kuulu looduskaitse alla teda ohustavad koige rohkem veekogude saastumine ning hairimine sulgimise ja randepeatuste ajal ristleja on suur ja iseseisvaks lahingutegevuseks voimeline kiirekaiguline havitajast suurem sojalaev mille ulesanneteks on muuhulgas voidelda vaenlase pealveesojalaevade ja allveelaevadega kaitsta vaiksemaid sojalaevu ja kaubalaevu anda tuletoetust maismaauksustele toetada dessante ja rajada miinitokkeid ristlejad on tanapaeva merevagede lahinguvoimsaimad sojalaevad ning neid on vaid usa venemaa ja peruu relvastuses ristlejate pohirelvad on 102203 mm kaliibriga suurtukid ja raketikompleksid olemas on ka ohutorjekahurid ja torpeedod ristlejad suudavad arendada kiirust vahemalt 30 solme panasonic corporation on elektroonikat tootev suurettevote mille peakorter asub jaapanis osakas kuni 1 oktoobrini 2008 kandis firma nime matsushita electric industrial co ltd kaubamargid on teiste seas panasonic national nais quasar ja technics samas on firma suure hulga victor company of japan jvc aktsiate omanik firma loodi konosuke matsushita poolt 1918 aastal esimeseks tooteks oli jalgrattalatern praeguseks on matsushitast saanud jaapani suurim elektroonikatootja konkureerides peamiselt sony toshiba ja philipsiga lisaks pakub firma monel pool maailmas ka mitteelektroonilisi teenuseid nagu majade remonti ja renoveerimist anicius manlius severinus boethius aniitsius severiinus boeetius 480 rooma 524 voi 525 pavia oli kristlik filosoof teda on seostatud ka uusplatonismiga ta sundis roomas valjapaistvas suguvosas paljud tema esivanemad olid olnud konsulid sealhulgas tema isa flavius manlius boethius 487 aastal parast seda kui odoaker oli troonilt touganud viimase laanerooma keisri tema suguvossa oli kuulunud ka keiser olybrius ja palju rooma konsuleid ta jai varakult orvuks teda kasvatas rikas kristlasest parija suursugusest paganlikust suguvosast parinev quintus aurelius memmius symmachus kelle tutre rusticianaga ta hiljem abiellus aastal 510 sai boethius konsuliks kuigi see tiitel enam suurt midagi ei tahendanud boethius oli idagootide kuningriigi ametnik magister officiorum ja teenis kuningat theoderich suurt ustavalt parast uht tuli butsantsi keisriga kahtlustas kuningas teda koostoos butsantsiga kuningas laskis ta hukata varsti parast seda hukati tema kasuisa symmachus siiski joudsid tema kaks poega veel tema eluajal konsulid olla 522 boethiuse tuntuim teos on filosoofia lohutus mille ta toenaoliselt kirjutas pavias vangis istudes ja hukkamist oodates boethius oskas hasti kreeka keelt ta vois olla idas oppinud ta tahtis koik platoni ja aristotelese teosed ladina keelde tolkida kuid enneaegne surm takistas tal seda tegemast boethius joudis tolkida moned aristotelese loogikaalased teosed neid osalt kommenteerides ja selgitades kuni 12 sajandini jaid need peaaegu ainsateks aristotelese tekstideks mis olid ladina keeles saadaval katoliiklased teda eriti ei armastanud sest ta oli uusplatooniline filosoof ja arianismi pooldaja boethius kirjutas ka kommentaari porphyriose isagogele milles ta arutab liikide loomust kas nad eksisteerivad soltumata sellest kas keegi nendest motleb voi eksisteerivad nad uksnes ideedena sellest teosest sai alguse uks keskaja filosoofia suuremaid vaidlusi kusimus uldistus uldiste ideede ontoloogilise staatuse kusimuseks ning sai tuntuks universaalideprobleemi nime all boethiuse huvid olid entsuklopeedilised lisaks mainitutele kirjutas ta traktaate sullogismidest matemaatikast ja muusikast talle omistatakse ka moned traktaadid teoloogiast kuigi tema kristliku religioossuse sugavuses on kaheldud teda on nimetatud viimseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks tema viimane teos filosoofia lohutus tagas tema kuulsuse keskajal ja hiljemgi selle tolkis kuningas alfred suur anglosaksi keelde hiljem tolkisid geoffrey chaucer ja elizabeth i selle inglise keelde sailinud on palju kasikirju raamatut anti palju valja ja tolgiti kogu euroopas alates 15 sajandi lopust sellele koostati palju kommentaare ning see osutus uheks mojukamaks raamatuks euroopa kultuuris suurt moju keskaegsele motlemisele avaldasid tema moisted saatus ja ettehoole viimane ei ole boethiuse jargi sama mis predestinatsioon boethius oli sillaks kreekarooma ja kristliku muusikakultuuri vahel kuigi ta pole vanade autorite opetuse edastamisel koiges paris tapne olid tema kirjutised terve keskaja valtel muusikaopetuses koige autoriteetsemateks eeskujudeks seega pani ta sisuliselt aluse hilisemale euroopa muusikateooriale korea raudteevorgustik katab kogu riigi valjaarvatud kirderegioon tihedam on raudteevorgustik seouli umbruses ja edelakoreas 2004 aasta aprillis lastakse raudteid hooldava riigiettevotte korail poolt kaiku ka riigi esimene kiirrong kiirusega 300400 kmh rong hakkab reisijaid teenindama seouli ja busani vahel eriotstarbelisel selleks spetsiaalsest lisaks ehitatud raudteel sellised kiirrongiuhendused on kavas avada ka riigi edelaosas asuvate mokpo ja gwangju linnaga siia kuuluvad raudteeloigud mis teeninavad turismireise ja militaar ja kaubavedusid suure osa oma kaibest saab korail just turismireiside korraldamisest magisel korea maastikul olumpiatuli on tuli mis poleb olumpiastaadionil olumpiamangude ajal olumpiatuli sumboliseerib olumpiaideaali ning on saanud olumpiamangude lahutamatuks koostisosaks koik olumpiatule kasutamisega seotud oigused kuuluvad rokile olumpiatuli suudatakse roki egiidi all olumpiamangude eel paikesekiirte abil olumpias kreeka jumalate kuninganna hera templi varemete esisel 11 naitlejat kes mangivad preestritare suutavad tule noguspeegli abil paikesekiiri koondades saadud leegist suudatakse olumpiatorvik olumpiast liigub tuli erilise teatejooksuga torvikutest kantuna olumpialinna vajaduse korral transporditakse tuld transpordivahenditega iga jooksja kannab torvikut olumpiatulega luhikest maad ning annab selle siis ule jargmisele jooksjale viimane jooksja kes on tavaliselt kuulus sportlane korraldajamaalt kes see on seda hoitakse viimase hetkeni saladuses jookseb olumpiamangude avatseremoonia ajal ringi umber olumpiastaadioni ja jookseb katla voi urni juurde mis tavaliselt kuigi mitte alati asub korges kohas milleni viib trepp seejarel suutab ta torviku abil staadionil polema hakkava olumpiatule see poleb kogu mangude aja olumpiastaadionil ning kustutatakse loputseremoonia ajal antiikolumpiamangudel suudati olumpiatuli zeusi auks esmakordselt poles olumpiatuli 1928 aasta suveolumpiamangudel amsterdamis tookord teatejooksu ei olnud ning tuld ei suudanud kindel inimene olumpias suudati tuli esmakordselt 1936 aasta berliini mangude eel olumpiatule kandmine olumpiast torvikutega teatejooksuga oli berliini mangude korralduskomitee esimehe carl diemi idee sellest ajast on torvikutega teatejooks ja olumpiatule suutamine aset leidnud koikidel suveolumpiamangudel taliolumpiamangude tuli suudati esmakordselt 1952 aasta taliolumpiamangude eel see leidis aset norra suusaspordi isa sondre norheimi kodus 1960 aasta taliolumpiamangudel voeti kasutusele john henchi konstruktsiooniga torvik mida kasutati aastaid olumpiatule suutamiseks oli olumpia koigepealt vaja vallutada sest see oli kreeka ulestousnute valduses tuli suudati olumpias 25 juuni juuli algul saabus see torniosse seal liideti sellega sumboolne olumpiatuli mis oli polaarpaikese kiirtest suudatud pallastunturis teatejooksu viimast vahetust 19 juulil jooksis uheksakordne olumpiavoitja paavo nurmi kes toi ka tule olumpiastaadionile peaareeni torni tuleurnis suutas leegi neljakordne olumpiavoitja hannes kolehmainen moskva olumpiamangude purjeregatilinna tallinna joudis olumpiatuli 19 juulil raekoja platsil toimus olumpiatule pidulik vastuvotutseremoonia 20 juulil kell 1622 suutas tallinna olumpiaregati tule vaiko vooremaa 17aastane haapsalu 1 keskkooli abiturient kahekordne juunioride maailmameister jaapurjetamises ja noukogude liidu noortemeister purjetamises olumpiatuli suudati 5 juunil tseremooniat jalgis 5000 pealtvaatajat staadionil suutas tule vibulaskja poleva noolega tuli suudati 30 martsil tseremoonia juures viibisid ka usa esimene leedi hillary clinton ja atlanta mangude korralduskomitee esindajad torviku esimene kandja oli kreeka meister kaugushuppes kostas koukodimos et tahistada kaasaegsete olumpiamangude sajandat aastapaeva korraldati olumpiatulele nadalapikkune teekond mooda vanakreeka ajaloolisi paiku labiti muuhulgas delfi ja nemea kus antiikajal samuti peeti spordivoistlusi 6 aprillil joudis olumpiatuli ateenasse kus panathinaikoni marmorstaadionil peeti olumpiamangude sajanda aastapaeva tseremoonia kohale kutsuti koigist senistest olumpialinnadest parit olumpiavoitjad kes jooksid torvikuga uhe ringi staadionil edasi siirdus tuli 20paevasele ringile mooda kreeka maakondi ja joudis taas ateenasse 26 aprillil kokku labis olumpiatuli kreekas ligi 2500 km torvikukandjaid oli 800 26 aprillil toimetati usas elava kreeklase peter mastrogiannise konstrueeritud torvik delta airlinesi erilennuga los angelesse helikopter viis tule los angeles memorial coliseum i juurde kus toimusid 1984 aasta suveolumpiamangud university of southern california trojan marching band mangis john williamsi pala 1984 aastast olympic fanfare and theme toimus sumboolne torvikulaitmine olumpiamangude korralduskomitee esimees billy payne hoidis kanistris olevat tuld korgel ning kondis siis labi rahvahulga lastes inimestel kanistrit puudutada 1976 aasta suveolumpamangude voitja kumnevoistluses bruce jenner avas laitmistseremoonia coliseumi juures kahe alastikuju all mille olumpiamangude korraldajad olevat palunud televisiooniulekande ajaks kinni katta valgesse riietatud lapsed kandsid olumpiamangudel osalevate maade lippe band mangis williamsi pala official centennial theme bruce jenner andis torviku ule olumpiavoitjale kumnevoistluses rafer johnsonile kes oli viimasena tuld kandnud 1984 aasta mangudel johnson andis tule 1936 aasta suveolumpiamangude neljakordse voitja jesse owensi lapselapsele gina tillmanile 27 aprillist 19 juulini viisid ule 10 000 jooksja 84 paeva jooksul torvikut labi 42 osariigi ligi 24 000 km igas torvikus oli kutuseks 40 minuti jagu propuleeni olumpiastaadionil suutas tule parkinsoni tobe podev poksija muhammad ali ta vottis torviku ujujalt janet evansilt ja ronis trepist ule publik oli jahmunud paljud nutsid ali tostis aeglaselt kasivarre ja saatis olumpiatule katlasse teel naganosse kustus leek vahemalt uheksa korda ara algul suudistati ilma sest torvikukandjad sealhulgas moned suusatajad ja saanisoitjad sattusid tugeva lumesaju katte kui tuli teist korda kustus suudistati jooksjaid selles et nad hoidsid tuld vale nurga all kui asi ei paranenud leiti et suudi on konstruktsioon torviku konstruktsiooni muudeti ja korraldajad palusid vabandust olumpiatuli saabus naganosse 6 veebruari ohtupoolikul seda tahistati pooletunnise tseremooniaga olumpiatorviku staadionile toojate seas oli 35aastane inglane chris moon kes kaotas parema jala alumise osa ja kaelaba miiniplahvatuses 1995 mosambiigis kus ta aitas maamiine eemaldada olumpiatuli suudati olumpias 10 mail voi 12 mail 100 paeva enne olumpiamangude avamist kuigi traditsiooniliselt suudati olumpiatuli paraboolpeegli abil paikesekiirtest kasutati pilvise ilma tottu kuunalt kreeka kaugushuppemeistri lambros papakostase jarel kandis teisena tuld austraalia rahvusliku olumpiakomitee asepresidendi kevan gosperi 11aastane tutar sophie gosper esialgsete kavade jargi pidi teine tulekandja olema 16aastane kreeka paritolu austraallanna yianna souleles see tekitas skandaali olumpiatuli labis seni pikima teekonna 37 000 km 27 000 km austraalias guami saarelt viidi tuli muuhulgas saalomoni saartele paapua uusguineasse samoale fidzile ja uusmeremaale olumpiatuli liikus ka lennukiga laevaga ning sukelduja kaes vee all melbournei purotehnikakompanii pains wessex keemikute ja inseneride poolt konstrueeritud spetsiaalse terastorustikuga varustatud torvikuga kais 27 juunil hobedases kummiulikonnas akvalangiga sukelduja allveebioloog wendy craig duncan suure korallrahu juures populaarses sukeldumiskohas queenslandis port douglase lahedal agincourti rifi juures ule 2000 kraadi juures polev leek tekitas piisava rohu et vett eemal hoida et torvik lokendaks oli torustik taidetud ainetega millest eraldus piisavalt hapnikku ja lammastikku et tekiks vaga kuum leek leegi eredus tulenes hapnikku eraldavatest ainetest ning magneesiumipulbrist tuli oli vee all 2 minutit 40 sekundit torviku disain oli tuupiliselt austraalialik ja sumboliseeris olumpialinna disainer sai inspiratsiooni sydney ooperiteatrilt sydney harbour bridge ilt ja bondi beachilt torvik meenutas ka vaikse ookeani sinist vett ja bumerangi austraalia pinnal labis tuli paljusid vaikelinnu teekond algas 8 juunil ulurust koigepealt anti tuli austraalia aborigeenidele leek vobises ja kustus tuule kaes ning see suudati ematulest uuesti esimesena kandis torvikut sprinterist esimene austraalia aborigeenist naisolumpiavoitja nova periskneebone hiljem veeti seda rongiga jalgrattaga hobusega trammiga soudepaadiga esmaabilennukiga kaameli ja paadiga kokku 50 transpordivahendiga tuld saatis 47 soidukit torvikukandjaid ja torvikuid oli 11 000 pooled neist olid tavalised austraallased kes erizuriide poolt valiti valja uhiskondliku too voi valjapaistva helduse voi headuse eest teise poole moodustasid kuulsused sponsorid mangude korraldajad ja kunagised olumpiavoistlejad mitu korda puuti torvikut roovida ja tule liikumist takistada kuid see ei onnestunud juulis huppas 19aastane mees rahva seast valja ning puudis naisjooksja kaest torvikut ara napsata augustis puudis uuslounawalesis macleanis 550 kilomeetrit sydneyst pohja pool rannikulinnade ballina ja coffs harbori vahelisel teeloigul 17aastane keskkooliopilasest nooruk tulekustutiga leeki kustutada kummalegi mehele suudistust ei esitatud septembris haaras kiama linnas sydneyst louna pool uks mees endise surfimise eksmaailmameistrilt tom carrollilt olumpiatorviku ja puudis seda merre visata veoauto mis tuld osa maad vedas jai lumehange kinni 74aastane endine profijalgrattur ron king kes kandis olumpiatuld oma kodulinnas muswellbrookis sydneyst loode pool suri veidi aega parast oma vahetust arvatavasti sudameatakki tagavaratuld kanti kaevurilaternas 14 septembril joudis olumpiatuli parast 100paevast teekonda sydney keskusse linnavalitsuse hoone juures austas torvikukandjat roki president juan antonio samaranch hoone lahedal tunglesid tuhanded inimesed rahvahulga ohjeldamiseks tuli kasutada ratsapolitsei abi raekoja eest kandsid jooksjad tule ooperiteatri juurde teiste seas kandsid olumpiatorvikut monaco prints albert tennisist patrick rafter lauljatar olivia newtonjohn austraalia vanim olumpialane 93aastane edith payne austraalia kriketikapten steve waugh ja golfitsempion karrie webb tule teekond kujunes 80kilomeetriseks tule teekonda jalgis umbes 800 000 inimest mitmed tanavad olid suletud seoses tule saabumisega toimusid tasuta vabaohukontserdid olumpiastaadionil stadium australia jatsid toomehed 19 juulil kogemata katmata olumpiatule katelt mida traditsiooniliselt saladuses hoitakse nii et austraalia ajakirjanikud nagid seda must katel oli ule kolme meetri pohjapoolsest peatribuunist korgemal see oli nahtaval ule tunni aja enne kui toolised viga markasid katsid ruttu katla presendiga ja eemaldasid selle vaatevaljalt ent oli juba hilja ning katelt naidati samal paeval televisioonis viimaste torvikukandjate seas oli neljakordne olumpiavoitja dawn fraser olumpiatule suutas austraalia aborigeen aborigeenide oiguste kaitsja 400 m jooksja cathy freeman kes tuli samadel mangudel olumpiavoitjaks tehnilise viperuse tottu ei tousnud olumpiakatel mitme minuti jooksul ules tulesuutamiskoha juurde valge liibuv kostuum milles freeman tule suutas varastati varsti ara kostuum laks tseremoonia ajal marjaks ning freeman tahtis selle ara vahetada et mitte kulma saada kostuum maksis 26 000 dollarit organisaatorid andsid talle koopia kuid ta tahab originaali meeneks tagasi saada olumpiatule kustumise ajal laulis 13aastane nikki webster olumpiatuli suutamistseremoonia leidis aset 19 novembril 2001 paikesepaiste puudumise tottu ei saadud tuld suudata paikesekiirtest tseremoonia seisnes selles et ulempreestritar thalia prokopiou kandis teiste preestritaride saatel sadade preestrite silme all templist valja poleva katla tuli oli varem suudatud olumpiatorvik viidi ateenasse ning anti salt lake city taliolumpiamangude korraldajatele ule 3 detsembril sealt viidi klaasist ja metallist lennukiga atlantasse kust teda alates 4 veebruarist kanti mooda usad kuni ta mangude avatseremooniaks 8 veebruaril joudis salt lake citysse olumpiatuld saatis 19 autost koosnev korteez 65 paeva jooksul labiti 21 720 km ja 46 osariiki tuli jai usa osariikidest kaimata ainult minnesotas pohjadakotas lounadakotas ja hawaiil olumpiatorvik oli klaasist hobedast ja vasest torviku klaasist ja hobedast korpus meenutas varvilt ja tekstuurilt jaad allosas olid kaharad jooned ja laikiv poleering mis jatsid moodsa mulje keskel oli kulmutatud leegi tekstuur mis ulatus klaaskroonini tipus kust olumpiatuli valjus torviku pikkus oli 84 cm olumpiatuli joudis salt lake citysse 7 veebruari ohtul viimases vahetuse saabus paraolumpialane chris waddell uisutaja kristina yamaguchi viis tule kallakust ules ning chris suutas olumpiakatla urituse lopetas lauljatar gladys knight olumpiatule suutas 1980 aasta taliolumpiamangudel voitjaks tulnud usa jaahokimeeskond pealtvaatajad tervitasid neid soojalt ja laulsid tule suutamise ajal usa ateena olumpiamangude tuli suudati 25 martsil 2004 tabelis on loetletud olumpiatule suutajad olumpiastaadionil et 1956 aasta suveolumpiamangude ratsutamisvoistlused peeti stockholmis siis suudati nendel mangudel kaks torvikut 1980 aasta suveolumpiamangude purjeregati avatseremoonial tallinnas laitis olumpiatule tollal 18aastane jaapurjetaja vaiko vooremaa olumpialinn on linn voi muu kohaliku omavalitsuse uksus millele rok ametlikult usaldab olumpiamangude korraldamise olumpialinnadeks ei loeta linnu kus on toimunud naiteks ainult olumpiamangude purjetamisvoistlused tallinn kiel voi moni jalgpallimats kiiev olumpialinn valitakse seitse aastat enne vastavate olumpiamangude toimumist ehkki mangud korraldab linn mitte riik peab olumpiamange korraldada sooviva omavalitsuse kandidatuuri toetama vastava riigi valitsus ning selle peab kinnitama rahvuslik olumpiakomitee olumpialinnas peavad toimuma olumpiamangude ava ja loputseremoonia samuti koik olumpiavoistlused kui rok ei ole andnud korraldajatele oigust osa voistlustest labi viia mujal suveolumpiamangud on kolm korda toimunud suveolumpiamangud on kaks korda toimunud taliolumpiamangud on kaks korda toimunud olumpiamangude ava ja loputseremoonia on tseremooniad mis toimuvad olumpiamangude avamisel ja lopetamisel nad leiavad alati aset olumpialinnas ning jargivad kindlaid protseduurireegleid avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui paev enne olumpiavoistluste algust loputseremoonia toimub mangude viimasel paeval parast koigi voistluste loppemist olumpiamangud kuulutab avatuks voorustava maa riigipea loppenuks aga roki president lisaks olumpialipu heiskamisele olumpiatule suutamisele ning olumpiatootuse andmise kuulub avatseremoonia olulisemate osade hulka sportlasdelegatsioonide sissemarss see toimub tahestikulises jarjekorras kuid seda alustab alati olumpiamangude sunnimaa kreeka ning lopetab korraldajamaa delegatsioon olumpiatootus ehk olumpiavanne on vanne mille olumpiamangude avatseremoonial annavad sportlaste kohtunike ja treenerite esindajad see on sumboolne tagatis mis peab ulal hoidma olumpiamangude sportlikku vaimu sportlasvanne sisaldab lubadust ausalt voistelda kohtunikevanne aga lubadust ausalt kohtunikukohust taita sportlasvanne anti esmakordselt 1920 aasta suveolumpiamangudel antwerpenis kohtunikevanne 1972 aasta suveolumpiamangudel munchenis treenerite vanne 2012 aasta suveolumpiamangudel londonis sportlasvanne tanapaevasem sportlasvanne kolab jargmiselt olumpiamargid on postmargid mida antakse valja olumpiamangude toimumise puhul esimesed olumpiateemalised postmargid tulid kaibele juba 1896 aasta ateena olumpiamangude puhul kuni 1924 aastani andis marke valja vaid see riik kus mangud toimusid sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt tanapaeval antakse olumpiateemalisi marke valja koikjal maailmas sealhulgas ka eestis olumpiaembleem on olumpiamangude embleem koikidele olumpiamangudele kavandatakse oma embleem mille elementide hulgas on kindlasti olumpiamange korraldava linna sumbol olumpiarongad linna nimi ning mangude toimumisaasta olumpiaembleemi voivad kavandada nii rahvuslikud olumpiakomiteed kui ka olumpiamangude korralduskomiteed iga olumpiaembleemi kavandi peab heaks kiitma rok ilma roki heakskiiduta on embleemi mis tahes kasutamine keelatud olumpiarituaalid on kaasaegsete olumpiamangudega kaasnevad rituaalid olumpiatule suutamine ja olumpiastaadionile viimine olumpialipu kasutamine avatseremoonial toimuv olumpiatule suutamine staadioni juures olumpiamangude avatuks kuulutamine riigipea poolt olumpiatootuse andmine olumpiahumni esitamine delegatsioonide rongkaik loputseremoonial toimuv olumpiamangude loppenuks kuulutamine ja olumpiatule kustutamine rituaalid lisavad olumpiamangudele erilist pidulikkust ja tseremoniaalsust eristades neid tavalistest tiitlivoistlustest just olumpiarituaalid toovad valja kaasaegsete olumpiamangude sideme antiikmangudega pierre de coubertin raakis taoliste rituaalide vajalikkusest esmakordselt 1906 aastal cechy eesti keeles on kasutatud ka nime tsehhia tsehhi keeles cechy tsehhi on tsehhi vabariigi laanepoolseim ajalooline piirkond kaks kolmandikku riigi pindalast knab peab tsehhia asemel oigeks ka nimekujusid tsehhi ja tsehhimaa mis margivad ka tsehhi vabariiki ajaloolises kontekstis voib eesti keeles kasutada ka nime boomimaa ladina bohemia saksa bohmen nimi parineb vltava vasakkaldal elanud tsehhide hoimu nimest neid valitsenud vurstid premysliidide dunastia tsehhi keeles premyslovci liitsid oma voimu alla ka umberkaudsed slaavi hoimud ladinakeelne nimi parineb enne slaavlasi viimasel neljal sajandil ekr cechys elanud keltide hoimu boilased nimest cechy nimi on olumpiakula on olumpiamangudel osalejatele moeldud elamisala esmakordselt oli olumpiakula kasutusel 1924 aasta pariisi olumpiamangudel olumpiamundid on olumpiamangude puhul kaibele lastavad meenemundid esimesed olumpiamundid lasti kaibele helsingis 1952 aasta olumpiamangude puhul praeguseks on olumpiamunte valja andnud mitmed maailma riigid sealhulgas ka eesti godeli ontoloogiline jumalatoestus on argumendid jumala olemasolu kasuks mis leiduvad kuulsa loogiku kurt godeli markmikes ja mis avaldati alles parast tema surma 1987 need argumendid on ontoloogilise jumalatoestuse tuupi godel oli kull usklik kuid ei avaldanud oma argumente kartes et neid ekslikult peetakse jumala olemasolu vaieldamatumaks toestuseks tema ise nagi oma argumentides ainult loogikaalast uurimust ning leibnizi jumalatoestuse esitust koos koikide varjatud eeldustega 1970 aasta paiku ta naitas neid korduvalt sopradele neid argumente on arutanud ja puudnud laitmatult formuleerida mitmed loogikud dolichos ehk dolikhos dolikhos pikk oli jooksudistants antiikolumpiamangudel selle pikkus oli 6 voi 12 diaulos t 12 voi 24 staadioni distants voeti kasutusele 720 ekr staadion on suur spordirajatis kus on harilikult kaheksa 400 m pikkust ovaalset ringrada hupe touke heite ja viskekohad keskel normaalmootmetega jalgpallivaljak umber valjaku pealtvaatajate tribuunid tabloo lisaks sellele kuulub suuremate staadionite juurde erinevaid teenindusehitisi ja muud vajalikku maailma suurim on pyongyangis asuv rungnado 1 mai staadion mis mahutab 150 000 pealtvaatajat sona parineb kreeka keelest stadion mis tahistas pikkusuhikut umbes 200 meetrit valjakud staadionid olid algselt pika kitsa ristkuliku kujulised kulgede suhe umbes 17 tahtsamatel staadionitel olid valjaku umber muldkuhjatistele rajatud pealtvaatajatele istekohad ateena uuendatud antiiksel panatenaiade staadionil peeti 1896 aastal esimesed nuudisolumpiamangud hellas ehk vanakreeka ehk antiikkreeka oli vanaaja maa mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid maa holmas balkani poolsaare lounaosa egeuse mere saared kuklaadid sporaadid ja vaikeaasia laaneranniku vanakreeka ajaloos eristatakse viit perioodi varaseimad toendid inimasustusest balkani poolsaarel on leitud petralona koopast pohjakreekast ning on dateeritud aega umbes 270 000 aastat ekr kiviaja koik kolm perioodi paleoliitikum mesoliitikum neoliitikum on kreekas esindatud franchthi koobas on parimaid kiviaegse asustuse naiteid kuna see oli kasutusel labi koigi eespool mainitud perioodide neoliitikumi asulakohad kreekas mis parinevad 7 aastatuhandest ekr on euroopa vanimad ja edestavad jargmisi mitme sajandiga selle pohjuseks on asjaolu et kreeka jai sellele teele mida mooda polluharimine levis lahisidast euroopasse kreekast on leitud 6 aastatuhandest ekr parinev sumbolitega margistatud dispilio tahvel kuklaadide tsivilisatsioon minose tsivilisatsioon mukeene tsivilisatsioon kreeka oli koduks esimestele arenenud tsivilisatsioonidele euroopas ja seda peetakse laane kultuuri sunnipaigaks vanakreeka kultuur sai alguse kolmest egeuse tsivilisatsioonist kuklaadide tsivilisatsioon egeuse mere saartel alates 3200 aastast ekr minose tsivilisatsioon kreetal 27001500 aastat ekr ja mukeene tsivilisatsioon pylos tiryns teeba gla delfi oraakel maismaal peloponnesose poolsaarel 19001100 aastat ekr koik need kultuurid kasutasid kirja minose kultuuri esindajad kasutasid seni desifreerimata lineaarkirja a mukeenelased aga lineaarkirja b mis desifreeriti 1950 aastatel minose kultuuri esindajad sulandusid ajapikku mukeenelaste hulka kuid 1200 aasta paiku ekr keset vagivaldseid sundmusi pronksiaja kollapsiks nimetatud ajajargul varises mukeene kultuur kokku mukeene kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega egeuse mere piirkonda 1600 aasta paiku ekr kultuur on nime saanud mukeene linna jargi mis asus peloponnesose poolsaarel argolise maakonna kirdeosas ja oli mukeene kultuuri keskus teised tahtsamad argolise linnad ja mukeene kultuuri keskused olid tiryns argos ja pylos mukeene kultuur ulatus kaugelt valjapoole uht maakonda ka oli mukeene kultuuri parane kindlustus ateenas sellele perioodile on iseloomulik minose kultuuri ehk kreeta kultuuri moju mandrikreekale pronksiaja kollapsi murrangulistele sundmustele jargnes tume ajajark umbes 1100 ekr 800 ekr millest pole sailinud kirjalikke allikaid halikarnassos knossos kreetal tumeda ajajargu lopuks peetakse traditsiooniliselt 776 aastat ekr mil peeti esimesed antiikolumpiamangud homerosele omistatud laane kirjanduse alustekstid ilias ja odusseia arvatakse olevat kirjutatud 8 voi 7 sajandil ekr tumeda ajajargu loppedes tekkis kreeka poolsaarel mitmeid kuning ja linnriike poliseid argos ateena delfi korintos kureene massalia massilia sparta surakuusa teeba mileetos efesos suure kolonisatsiooni ajal 86 sajandil ekr levisid kreeka mandrialalt ja egeuse saartelt kirdeegeuse saared sporaadid euboia argolidasaroni saared kuklaadid dodekaneesid kreeta kolooniad lounaitaaliasse ladina magna graecia ehk suurkreeka asustuse vaikeaasiasse idaliibuasse vahemere pohjarannikule provence i massalia korsikale ja vahemere laanerannikule purenee poolsaarele ning pontos euxeinose rannikule tauriasse kuhu kreeka kolonistid asutasid praeguse kertsi kohale 7 sajandil ekr pantikapaioni linna massalialased rajasid ka rea vaikseid kolooniaid ja kaubapunkte piki rannikut millest hiljem said linnad ja levitasid kreeka linnriikide poliitilise majandusliku ja kultuuriline moju vahemere laaneosa rannikualadele eriti sitsiiliasse ja lounaitaaliasse nn suurkreeka egeuse mere pohjarannikule ning pohjaaafrikasse umbes 631 aastal ekr asutasid kreeklased kolooniad egiptuses ja praeguse liibua territooriumil kus nad asutasid kureene linna kuid need rannikulinnad olid taiesti isoleeritud korbest ega mojutanud ulejaanud aafrikat 8 sajandist ekr alates asutati kreeka valjarandajate kolooniad ja linnriigid polised vahemere ja musta mere rannikul musta mere pohja ja idarannikul tekkisid 7 sajandil ekr kreeka kaupmeeste pusivad asulad ja 6 sajandil ekr kindlustatud linnad peamine osa musta mere ranniku koloniseerimises oli mileetosel vanakreeka maakonnast jooniast kreeka kolooniad olid emamaast poliitiliselt soltumatud neile kuulus umbruses maavaldusi elanikud tegelesid kaubanduse kasitoo polluharimise ja karjakasvatusega kohalikelt hoimudelt osteti ning veeti kreekasse ja vaikeaasiasse vilja kariloomi nahku soolakala ning orje sisse toodi veini oliivioli metalltooteid marmorit savinousid ja kangaid vahemere pohjarannikule provence i massaliast sai uks suuremaid kaubasadamaid antiikmaailmas selle korgajal 4 sajandil ekr massalias vermitud drahme on leitud koigis liguurikeldi gallia osades kaupmehed massaliast sisenesid sugavale prantsusmaa sisemaale piki durancei ja rhonei jogesid ning rajasid kaubateed sugavale galliasse ja sveitsi ja burgundiasse ja isegi nii kaugele pohja kui laanemere aarde nad vedasid oma toodangut kohalikud veinid soolatud sealiha ja kala aromaatsed ja ravimtaimed korallid ja kork suurimad musta mere aarsed kreeka kolooniad olid olbia lounabugi suudmes tyras nuudne bilhoroddnistrovskyi tanais nuudne nedvigovka hersonesos nuudse sevastopoli laaneservas theodosia nuudne feodossia pantikapaion nuudne kerts dioskurias nuudne suhhumi ja phasis nuudne phothi 480 ekr liideti pantikapaion jt kertsi seejarel tamani poolsaarel asunud kreeka kolooniad bosporose riigiks kreeka kolooniate oitseng oli peamiselt 4 sajandil ekr 3 sajandil ekr algas norgenemine ja skuutide sissetung esimestel sajanditel tugevnesid kreeka kolooniad uuesti kuid uha tahtsama koha omandasid seal mittekreeklased eriti sarmaadid 3 sajandil said kreeka kolooniad kannatada gootide 4 sajandil hunnide vallutuste tagajarjel olbia ja pantikapaion havitati osa linnu pusis mongolite sissetungini 13 sajandil vanakreeka riigid ja nende kolooniad saavutasid joukuse mis toi kaasa seninagematu kultuuriarengu mis valjendus arhitektuuris naitekunstis teaduses matemaatikas ja filosoofias vanakreeka kirjandus 508 aastal ekr kehtestas kleisthenes ateenas maailma esimese demokraatliku valitsemiskorra parsia suurriik xerxes i dareios i 500 aastaks ekr kontrollis parsia suurriik territooriumi mis ulatus tanapaeva iraanist pohjakreeka makedoonia ukraina bulgaaria ja rumeeniani ning kujutas sedasi ohtu kreeka riikidele vaikeaasias asunud kreeka linnriikide puudlus kukutada parsia voimu luhtus ning parslased tungisid 492 aastal ekr oma vagedega kreeka maismaaossa kuid olid sunnitud siiski 490 aastal maratoni lahingus saadud kaotuse jarel taanduma 480 aastal ekr tungisid parsia vaed uuesti kreekasse ja hoolimata lakedaimoni kuninga 488480 ekr leonidas i juhitud spartalaste kangelaslikust vastupanust termopuulide lahingus vallutasid parslased sel korral ateena kreeklastel onnestus 480 ja 479 aastal ekr voita parsia vagesid salamise plataia ja mykale lahingus ning sundida neid teistkordselt kreeka pinnalt taanduma sparta kreekaparsia sodades mangisid juhtivat rolli ateena ja sparta kuna kreeka oli killustatud mitmete vaikeste riikide vahel ateena sparta aigina chalkida polnud haruldased ka nende riikide omavahelised konfliktid koige suuremat havingut toonud kreekasisene soda tol ajaperioodil oli peloponnesose soda 431404 ekr mille voitis sparta tuues uhtlasi kaasa ateena langemise vanakreeka juhtiva jou kohalt nii ateena kui sparta loovutasid aga hiljem oma positsiooni teebale ja lopuks makedooniale vanamakedoonia kuninga philippos ii juhtimisel loodi korintose liiga mis uhendas suurema osa tollasest kreeka maailmast philippos ii tapeti 336 aastal ekr ja tema poeg aleksander vottis ule korintose liiga juhtohjad ning rundas 334 aastal ekr uhendatud kreeka vagedega parsiat parast kreeklaste voite granikose issose ja gaugamela lahingus marssisid kreeka vaed susasse ja parsia pealinna persepolisesse aleksander suure loodud riik ulatus kreekast pakistanini ja lounas egiptuseni aleksander suur plaanis vallutada ka araabiat kuid tema ootamatu surm 323 aastal ekr toi kaasa hoopis impeeriumi kokkuvarisemise mis lagunes mitmeks kuningriigiks tekkinud riikidest olid tuntuimad seleukiidide riik ja ptolemaioste riik kreeklased rajasid ka kreekabaktria kuningriigi ja kreekaindia kuningriigi indias paljud kreeklased randasid valja aleksandriasse antiookiasse seleukeiasse ja teistesse hellenistlikesse keskustesse aasias ja aafrikas kuigi aleksandri riigi poliitilist uhtsust ei suudetud sailitada toid tema vallutused kaasa pea kaks sajandit valdanud hellenistliku kultuuri ja kreeka keele domineerimise vallutatud aladel vahemere idarannikul kestis see kohati tunduvalt kauemgiahhaia liit aleksandri surma jarel valitses kreeka aladel segaduste aeg tema riigi jagamise parast ning diadohhide sodades aleksandri loodud maailmariik lagunes aleksander suure vaejuhid ja jarglased diadohhid kreeka keeles diadochos jarglane tahtsamad antigonos kassandros ptolemaios seleukos lysimachos voitlesid parast aleksandri surma 323 ekr ulemvoimu ja seejarel riigi jagamise parast makedoonia riik jagunes parast aleksander suure surma kreeka ja makedoonia egiptuse vaikeaasia ja aasia osaks ning kujunesid ptolemaioste egiptus seleukiidide suuria ja mesopotaamia antigoniidide makedoonia ja attaliidide pergamon hellenistlikud riigid makedoonia kuningas antigonos i monopthalmos kreeka keeles ukssilm aleksander suure vaepealik fruugia luukia ja pamfuulia asehaldur uritas koos pojaga demetrios poliorketesega rajada vaikeaasia suurriiki vallutas diadohhide sodades 316 aastaks peaaegu kogu aleksander suure riigi aasiaosa kuulutas 306 ekr enda koos pojaga kuningaks kuid kaotas 301 aastal ekr ipsose lahingu lysimachosele ja seleukosele makedoonia vaepealik kassandros u 355 ekr298 ekr haaras 317 ekr voimu makedoonias kinnitati 311 ekr lepinguga ja kreekas kassandrose surma jarel haaras voimu makedoonias 294 ekr288 ekr antigonos i poeg demetrios poliorketes kreeka keeles linnapiiraja umbs 337 ekr283 ekr aastal 288 ekr sai aga demetrios poliorketes lysimachose ja pyrrhose kaest luua ja pogenes vaikeaasiasse seal hakkas ta sodima seleukos i vastu kuid sai luua ja langes vangi kus ta peagi suri tema poeg antigonos ii haaras 276 aastaks ekr voimua makedoonia kuningana ning antigoniidide dunastia valitses riiki kuni roomlaste sissetungini umbes aastast 200 ekr sekkus kreeka asjadesse jarjest enam rooma vabariik kes sodis korduvalt makedooniaga makedoonlaste luuasaamine pydna lahingus markis antigoniidide voimu loppu kreekas 146 aastaks ekr oli makedoonia juba rooma provints ja ulejaanud kreekast sai rooma protektoraat filateelia on postmarkide ja muu postist labi kainud voi selleks maaratud materjali ning maksumarkide uurimine ja kollektsioneerimine filateeliaga tegeleja on filatelist peloponnesos peloponnesos pelopsi saar peamiselt keskajal ka morea moorpuu on poolsaar kreekas poolsaar joonia ja egeuse mere vahel mida uhendab mandriga korinthose maakitsus peloponnesos on balkani poolsaare lounapoolseim osa peloponnesose poolsaare pindala on 21 400 km2 elanike arv umbes 1 000 000 peloponnesose poolsaarest suurema osa holmab peloponnesose piirkond pohjaosa kuulub laanekreeka piirkonda nii vana kui ka uuskreeka keeles on peloponnesose nimi haaldus on vanakreeka keeles peloponneesos uuskreeka keeles peloponnisos nimi tahendab pelopsi saar muutiline kangelane pelops olevat vallutanud kogu poolsaare kreeka keeles nimetatakse poolsaart veel moreas ja morias see nimi nagu ka ladina morea turgi mora ja albaania more tulenevad sellest et poolsaar on mooruspuumarja kujuline peloponnesost uhendab kreeka keskosaga 42 km pikkune korinthose maakitsus isthmos maakitsust labib 63 km pikkune korinthose kanal mis rajati 18811893 louna ja kagurannikut liigestavad messeenia laht lakoonia laht ja argolida laht pinnamood on magine peamiselt lubjakivist marmorist ja konglomeraatidest koosnevad massiivid ning maeahelikud hagios eliase maetipp taygetose ahelikus 2404 m vahelduvad nogudega peloponnesose keskosa holmab arkaadia karstiplatoo kliima on vahemereline kliima laaneosas kasvab frugaana idaosas makja kohati on ka metsa peloponnesosel on olipuu viinapuu ja tsitrusviljade istandused palju on paljaid kaljusid peloponnesosel kasvatatakse viinamarju millest saadakse korinte kasvatatakse ka tsitrusi mooruspuud ja olipuud peetakse lambaid ja kitsi kaevandatakse pruunsutt peloponnesoses on palju ajaloolisi paiku sparta linn olumpia ja mukeene varemed boomimaa valitsejate loend 11981918 numismaatika on ajalooteaduse haru mis uurib vanu munte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu sona numismaatika tuleb kreekakeelsest sonast nomisma mis tahendab munti numismaatikaks nimetatakse ka muntide kollektsioneerimist kui hobi selle harrastajat kutsutakse numismaatikuks numismaatika kui teadus vaatleb munte kui ajalooallikat muntidel on tihti jaadvustatud poliitilist ja kultuurilist informatsiooni muntide kaal ja tootlus aga annavad informatsiooni metallurgia tasemest ning kasutusel olnud kaalu ning rahasusteemi kohta mundid aitavad ka dateerida teisi leide ning kindlaks teha kaubanduslikke suhteid eri piirkondade vahel seda et muntide kollektsioneerimine on vaga vana hobi saab jareldada mitmetest mundileidudest milles on olnud palju erinevaid uksikuid munte tavalistes mundileidudes on valdavalt sama tuupi mundid olumpia on kreekas peloponnesosel elises asuv kultuskoht kus peeti igal neljandal aastal zeusi auks ulekreekalisi olumpiamange mida korraldati alates aastast 776 ekr vanakreeka mutoloogia jargi voitis tantalose poeg pelops sealkandis pisa kuningat oinomaost kaarikuvoidusoidus ja sai tema tutre hippodameia endale naiseks sellest ajast peale korraldati pelopsi auks kaarikuvoidusoite herakles maaras oma isa zeusi puhamu piirid ja hakkas zeusi auks seal korraldama ulekreekalisi mange mis tegid olumpia kuulsaks olumpia keskuses zeusi hiies altises asusid zeusi altar hera zeusi metrooni ehk suure ema ja heerose pelopsi tempel ning kreeka linnriikide varakambrid olumpiat ja selle ehitisi kaunistasid rohked skulptuurid vanim ehitis olumpias oli hera tempel mis ehitati 7 sajandi keskel ekr see poles maha ning taastati umbes 600 ekr savist seinte ja puidust sammastega dooria peripteerina sellest on sailinud sokliosa ka aardekambritest ja paljudest teistest hellenismi ja rooma aja ehitistest on sailinud varemeid zeusi tempel olumpias rajati alles 5 sajandil ja lopetati hiljemalt 456 ekr ka see oli dooria stiilis peripteer aga hera templist suurem see havis maavarinas aga sailinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu ja metoobikaunistuste suuri osi naiteks lovipeakujuliste veesulititega siima mis asub berliini antiigimuuseumis zeusi templis asus zeusi kuju mille autor oli pheidias skulptuur oli valmistatud kullast elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat zeusi see kuju arvati seitsme maailmaime hulka tema suurejoonelisusest annavad ettekujutuse kujutised muntidel ja gemmidel ning pausaniase kirjeldus voistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom mis mahutasid kuni 45 000 pealtvaatajat ning harjutuspaigad gumnaasium ja palestra parast olumpiamangude keelustamist 394 jaeti olumpia maha esimesed kavakindlad arheoloogilised kaevamised korraldati seal 18751881 sakslase ernst curtiuse juhtimisel need olid esimesed suured teaduslikud valjakaevamised mida juhtisid arhitektid ja arheoloogid leiti rohkem kui 130 marmorkuju ja bareljeefi ligi 13 000 pronkseset palju munte ja raidkirju kaevamisi jatkati 19361941 ja uuesti aastast 1952 transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil pohinev staatiline liikuvosadeta energiamuundur mis voimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu seejuures ilma sagedust muutmata transformaatori nimetus on tulnud ladinakeelsest sonast transformare muundama trafo pohiosad on mahised ja sudamik sudamik moodustab magnetahela ja mahised elektriahelad lihtsaim trafo koosneb ferromagnetilisest sudamikust ning kahest vasktraadist keritud mahisest primaarmahisest ladina k primarius esmane ja sekundaarmahisest ladina k sekundarius teisene muundatava vahelduvvoolu energia antakse primaarmahisesse millest see siirdub sekundaarmahisesse mahistevahelise vastastikuse induktsiooni vahendusel primaarmahises kulgev vahelduvvool tekitab sudamikus perioodiliselt muutuva magnetvoo mis indutseerib sekundaarmahises vahelduva elektromotoorjou kui sekundaarmahis uhendada energiat tarbiva elektriahelaga labib seda elektrivool sekundaarmahises kujuneva pinge sekundaarpinge suuruse maarab mahiste keerdude arvu suhe ideaalse energiakadudeta trafo korral vordub primaarpinge ja sekundaarpinge suhe primaar ja sekundaarmahise keerdude arvu suhtega formula1 mida nimetatakse ulekandesuhteks kus formula3 ja formula4 on vastavalt primaar ja sekundaarmahise keerdude arv formula5 ja formula6 primaarpinge ja sekundaarpinge formula7 ja formula8 primaarvool ja sekundaarvool kuna voimsus peab nii primaar kui ka sekundaarahelas olema vordne energia jaavuse seadus siis muutub voolutugevus poordvordeliselt pingega naiteks trafos mille sekundaarmahisel on kolm korda vahem keerde kui primaarmahisel n nn 3 on sekundaarahela pinge u kolm korda madalam ja vool i vastavalt kolm korda tugevam kadudeta trafo korral niisugust pinget madaldavat trafot kasutatakse naiteks tugeva keevitusvoolu saamiseks pinget tostev trafo on kasutusel naiteks elektrienergia edastamisel sest siis on eesmargiks voolutugevuse vahendamise teel vahendada ulekandeliini juhtmetes tekkivat energiakadu teatavasti on takistusel r soojusena hajuv voimsus p vordeline voolu i ruuduga naiteks kui pinge 10kordse ulestransformeerimise tottu vaheneb vool liinis 10 korda vaheneb energiakadu juhtmetes 100 korda sudamiku pohiulesanne on tagada mahiste vahel hea induktiivne sidestus madalal sagedusel naiteks elektrivorgu sagedusel 50 hz tootav trafo sudamik koosneb elektrotehnilise terase lehtedest voi lindist korgematel sagedustel alates monest kilohertsist kasutatakse peamiselt metallkeraamilist magnetmaterjali ferriiti magnetahela kuju jargi eristatakse sammas ja mantelsudamikke mis on ristkulikukujulised kasutatakse ka rongakujulisi sudamikke ehk toroidsudamikke mille eeliseks on vaike puistevali st magnetvalja vaiksem hajumine sudamikust valjapoole mantelsudamikel on hargnev magnetahel mis umbritseb ka mahiseid molemad mahised primaar ja sekundaarmahis paiknevad keskmisel sambal sammassudamikul on hargnematu magnetahel kusjuures kummalegi sambale paigutatakse pool primaarmahise ja pool sekundaarmahise keerde niiviisi saavutatakse tugevam induktiivsidestus vorreldes sellega kui mahised paikneksid eraldi nagu on kujutatud trafo pohimotte pildil mahis on traadikeerdude kogum mis moodustab elektriahela selles ahelas summeeritakse iga keeru elektrimotoorjoudu trafo mahised ja ka nendega uhendatud vooluringid on galvaaniliselt eraldatud st nende vahel puudub vahetu elektrijuhtivus uhefaasilise trafo sudamikule on keritud uks primaarmahis ja uks voi mitu sekundaarmahist kolmefaasilise trafo puhul on tegemist kolme uhesuguse keerdude arvuga mahiste gruppidega transformaatori eriliik on autotrafo mille sudamikul on ainult uks uhe voi mitme harundiga valjavottega mahis niisugusel trafol on osa mahisest primaar ja sekundaarmahisele uhine pinget madaldaval trafol on harundite kaudu uhendatav uhine mahiseosa sekundaarmahis pinget tostval trafol primaarmahis ideaalsel transformaatoril puuduvad energiakaod mahistes ja sudamikus see tahendab et mahiste takistus on vordne nulliga ja sudamiku magnetiline labitavus on lopmatu sellel juhul on primaarahela voimsus vordne sekundaarahela voimsusega kus reaalses trafos tekivad voimsuskaod mahistes ja sudamikus mahistes tekivad vaseskaod ja sudamikus rauaskaod kaovoimsusest tingitud kaoenergia muundub trafos soojuseks vaseskao voimsust valjendab valem kus rauaskadusid pohjustavad perioodiline umbermagneetimine magnetiline husterees ja poorisvoolud sudamiku materjalis poorisvoolukadude alandamiseks koostatakse sudamik spetsiaalse elektrotehnilise terase isoleerkattega lehtedest korgematel sagedustel ferriidist millel on suur eritakistus voimsuskadu pohjustab ka trafo magnetvoo teatava osa hajumine kasutu puistevoona trafo kasutegur kus trafode kasutegur on korge 9599 et trafo siiski kadudest tingitud energia tottu liigselt ei kuumeneks kasutatakse ohkjahutust joutrafode voimsusel ule 10 mva olijahutust mispuhul sudamik koos mahistega paikneb spetsiaalse mineraaloliga trafooliga taidetud paagis trafo pohilised kasutusvaldkonnad on energiatehnika mootetehnika signaaliedastustehnika ja vorgutoitega elektriseadmed elektrienergia ulekande vorkudes kasutatavaid trafosid nimetatakse joutrafodeks need uhendavad erineva pingega vorguosad uhiseks elektrivarustussusteemiks elektrijaamades transformeerivad joutrafod generaatorite pinge korgepingeks 110 220 voi 330 kv et energiat vaiksema energiakaoga kauge maa taha ule kanda alajaamades muundavad trafod selle pinge jaotusvorkude jaoks madalamaks korgepingeks nt 36 kv ja tarbija juures madalpingeks enamasti 230 v 400 v trafode voimsust valjendatakse naivvoimsuse s ui uhikuga voltamper tahis va ehk va joutrafode voimsus voib uletada 1 gva gigavoltampri piiri mootetehnikas kasutatakse trafosid pingetrafosid ja voolutrafosid korge pinge ja tugeva voolu muundamiseks naiduriistade jaoks sobivale vaartusele elektri ja elektroonikaseadmete toitelulitustes ja toiteadapterites kasutatakse trafot vorgupinge 230 v madaldamiseks elektritarvitile vajalike vaartusteni vahetult vorgupinget muutva massiivse trafo asemel kasutatakse tanapaevastes impulsstoitelulitustes korgel sagedusel kuni 100 khz tootavat vaikest trafot trafo eraldab uhtlasi tarviti elektrivorgust galvaaniliselt samal otstarbel kasutatakse elektriohutuse tagamiseks ka spetsiaalseid eraldustrafosid ulekandesuhtega 11 signaaliedastusahelates kasutatakse trafosid signaaliahelate sidestamiseks signaalide pinge muutmiseks signaaliahelate impedantside sobitamiseks ja voimalikult vaikeste kadude ning moonutustega ulekandmiseks samuti voolu ja pingeimpulsside tekitamiseks voi muundamiseks impulsstrafod olumpiasolidaarsus on roki ja rahvuslike olumpiakomiteede valja tootatud programmide susteem mille eesmargiks on organiseerida abi roki tunnustatud rahvuslikele olumpiakomiteedele seejuures ennekoike neile kes seda eriti vajavad olumpiasolidaarsuse programmide taitmist juhib 1973 aastal loodud olumpiasolidaarsuse komisjon mille eesistujaks on roki president olumpiamangude voidutseremoonia ajal tousevad medalivoitjad poodiumile heisatakse riikide rahvuslipud mangitakse olumpiavoitja maa rahvushumni esimest korda toimus autasustamine sellise korra jargi 1932 aasta los angelese olumpiamangudel olumpiamangude malestusmedali saavad mangudel viibinud riikide delegatsioonide koik liikmed rahvuslike olumpiakomiteede esildiste alusel nende medalite kujundamisel ei ole rok seadnud piiranguid olumpiamangude autasud on kaivad kaasa olumpiamangude ja olumpialiikumisega lisaks olumpiamangude autasudele annab rok autasusid ka olumpialiikumise edendamise eest olumpiamangude auhinnamedali esikulje avers kavandi aluseks on 1928 aasta amsterdami suveolumpiamangude medali kavand mille autor on itaalia kunstnik giuseppe cassioli medali tagakulg revers on alates 1972 aasta muncheni olumpiamangudest olnud varieeruv olumpiamedali labimoot peab olema vahemalt 60 mm ning paksus 3 mm olumpiaorden on roki peamine autasu olumpialiikumise edendamise eest selle saavad isikud kelle tegevus on olumpiaideede jargimisel eeskujuks kel on silmapaistvaid saavutusi spordis voi kes on andnud olulise panuse olumpialiikumisse olumpiaprintsiip on tahtis pole mitte voit vaid osavott selle formuleeris nuudisaegsete olumpiamangude algataja pierre de coubertin toenaoliselt parineb see alguparaselt vanarooma luuletaja ovidiuse teosest metamorphoses olumpiaad on neli jarjestikust aastat kestev periood mis algab uhtede olumpiamangude avamisega ja lopeb jargmiste olumpiamangude avamisega juhul kui mingi olumpiaadi olumpiamangud jaavad puhitsemata algab see olumpiaad neli aastat parast eelmise olumpiaadi algust olumpiaadid nummerdatakse jarjestikuliselt alates esimestest nuudisaegsetest olumpiamangudest olumpiaadi mangudest mis korraldati ateenas 1896 aastal olumpiamuuseumid on muuseumid kus sailitatakse ja eksponeeritakse olumpiaajalooga seotud esemeid ja dokumente tahtsamad olumpiamuuseumid asuvad olumpias kreeka ja lausanneis sveits antiikolumpiamangude sunnipaigas olumpias asuva kaasaegsete olumpiamangude ajaloo muuseumi inglise keeles the historical museum of the modern olympic games eest kannab hoolt rahvusvaheline olumpiaakadeemia roa muuseum asutati 1961 aastal maineka kreeka filatelistist metseeni georgios papastefanou initsiatiivil olumpiafilateelia muuseumi nime all ning parast laiendamist 1972 aastal sai see nimeks olumpiamangude ajaloo muuseum muuseumi vaartuslikuma osa moodustabki just papastefanou margikollektsioon kus muu hulgas on ka taiskomplekt 1896 aasta ateena mangude olumpiamarke muuseumi pusiekspositsioon annab ulevaate kaasaegsete olumpiamangude ajaloost alates kreeka niinimetatud zappase olumpiamangudest kuni viimaste kaasaegsete rahvusvaheliste mangudeni lausanne is sveits kus asub rahvusvahelise olumpiakomitee rok peakorter on ka olumpiamuuseum inglise keeles the olympic museum mis tegutsebki otse roki egiidi all esmakordselt tekkis olumpiamuuseumi idee pierre de coubertinil 1915 aastal kohe kui roki peakorter lusanne i kolis olumpiamangude taaselustamise 40 aastapaeval 1934 aastal avaski olumpiamuuseum uksed 1993 aastal avati juan antonio samaranchi initsiatiivil muuseumihoones uuendatud olumpiamuuseum tegemist pole aga enam pelgalt muuseumiga vaid multidistsiplinaarse olumpiauuringute keskusega inglise keeles olympic studies centre mis tutvustab olumpismi humanistlikke ideid ja spordi harivaid vaartusi moodsas muuseumihoones asuvad raamatukogu arhiiv auditoorium ning roki ajakirja olympic magazine toimetus seitse maailmaimet tapsemalt vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal alates 3 sajandist ekr valjavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka opetlane kallimachos aleksandria museionis kahjuks ei ole see sailinud ja ei ole teada kas see on samasugune nagu meie seda tunneme vanim sailinud seitsme maailmaime nimekiri on sailinud uhes raidkirjas mis parineb 2 sajandist ekr ja mille on ules tahendanud kreeklane antipatros sidonist nagin su muure suur babulon laiu et vankriga soida nainud olen ka zeusi olumpia kulas vaadanud babuloni rippuvaid aedu ja heliose tohutut kolossi ja puramiidi mille loonud kestev raske vaev tunnen mausolose hiigelhauakambrit ent kui ma nagin artemisele puhendatud puhakoda mille katus pilvi riivab siis kahvatas ta korval koik sest valjaspool olumpost ei kohta paike kuskil sellist ilu sellest lahtudes on koige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud neist on tanaseni sailinud ainult cheopsi puramiid malta ordu on suveraanne katoliiklik ordu ametlikult sovrano militare ordine ospedaliero di san giovanni di gerusalemme di rhodi e di malta jeruusalemma rhodose ja malta puha johannese suveraanne sojaline hospitaliitide ordu omab vaatleja staatust uro juures ordusse kuulub ule 10 000 ruutli ja daami ule kogu maailma malta ordul on diplomaatilised suhted 104 maailma riigiga eesti vabariigiga diplomaatilised suhted puuduvad ordu ajutine juht on 2018 aastani giacomo dalla torre del tempio di sanguinetto ordule eelnenud vennaskonna tegevuse algusaeg on ebaselge uhed allikad loevad selleks aastat 1012 teised aastat 1048 vennaskond tekkis jeruusalemmas benediktiini jeruusalemma puha maarja konvendi abtile allutatud esialgselt aleksandria patriarhile puhale halastaja johannesele puhitsetud hospidali juurde paavst paschalis ii tunnistas vennaskonda iseseisvana 1113 aastal esimesed reeglid kinnitas vennaskonnale paavst honorius ii 1124 aastal vennaskond kujundati orduks 1154 aastal kui paavst anastasius iv andis valja bulla christianae fidei religio millega uhelt poolt viiakse puha johannese vennaskond valja jeruusalemma patriarhi ja koigi teiste kohalike piiskoppide voimkonnast ning allutatakse otse puhale toolile teisalt aga keelatakse vannutatud orduvendadel minna ule teistesse ordudesse voi vennaskondadesse hiljemalt 1142 aastaks olid ordust eraldunud pidalitobiste eest hoolitsemisele puhendunud vennad kelle esimene iseseisev pohikiri kinnitati samuti 1154 aastal nemad valisid oma kaitsepuhakuks puha laatsaruse puha laatsaruse vennaskonnast kujunes valja puha laatsaruse ordu ordu oli ristisodade ajal jeruusalemma kuningriigi tahtis sojalispoliitiline joud ordu oli kiriklikult ja sojaliselt iseseisev joud ning omas ja valdas laanioiguse alusel hulgaliselt kinnisvara palestiinast ja suuriast torjuti ordu parast viimase ristisodijate kantsi langemist 1291 aastal kuprosele sealt 1310 rhodosele 1522 aastal parast pooleaastast piiramist turgi sultan suleimani poolt lahkus ordu rhodoselt 1530 aastal sai ordu saksarooma keisrilt karl vlt endale malta saare uhes selle vahemate naabrite gozo ja cominoga napoleoni sodade ajal vallutasid malta koigepealt prantslased 1798 ning seejarel britid 1800 malta ordu minetas oma valdused napoleon i valitseval territooriumil oli malta ordu tegevus keelatud alates 1834 aastast asub malta ordu roomas talle kuuluv malta palee roomas omab eksterritoriaalset staatust ordu on rahvusvahelise oiguse subjekt tegeleb meditsiini ja humanitaarabiga malta ordu suurmeister luogotenente del magisterio 18051872 suurmeistri ametikoht vakantne malta ordu suurmeister colombia riigipeade loend loetleb colombia riigipead alates hispaaniast iseseisvumisest loetelu on toodud kahe tabeliga millest esimene loetleb iseseisvate riikide riigipead teises tabelis on toodud uusgranada uhendprovintside presidendid ja algul uusgranada ja suurcolombia riigipead hilisemad colombia presidendid peale selle oli colombia aastatel 18161819 taas hispaania koloonia elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid pooljuhtides elektronid ja augud vedelates ja tahketes elektroluutides ioonid gaasides elektronid ja ioonid vaakumis teatud tingimustel elektronid esimene elektrivoolu allikas oli galvaanielement elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund vooluallika valisahelas plusselektroodilt miinuselektroodile elektronid liiguvad tegelikult vastupidises suunas miinuselt plussile voolu ajalise muutumise laadi jargi eristatakse kestvalt uhesuunalist alalisvoolu ja perioodiliselt muutuva suunaga vahelduvvoolu alalisvoolu mille hetkvaartus perioodiliselt muutub nimetatakse pulseervooluks niisugune on naiteks alaldi valjundvool vahelduvvoolu tahtsaim liik on siinusvool mille hetkvaartus muutub siinusfunktsiooni jargi laengukandjate korraparast liikumist elektrijuhis nimetatakse juhtivusvooluks elektrilaenguga makroosakeste liikumist vaakumis voi keskkonnas millel puudub elektrijuhtivus nimetatakse konvektsioonvooluks elektrivoolu iseloomustavateks ja moodetavateks fuusikalisteks suurusteks on voolutugevus ja voolutihedus termin elektrivool on ulalkirjeldatud fuusikalise nahtuse korval kasutusel ka amprites moodetava elektrilise suuruse tahenduses naiteks euroopa standardis iec 600277 201005 electric current samuti vastavas eesti standardis elektrivoolu ja uhtlasi voolutugevuse tahise i prantsuskeelse nimetuse intensite de courant esitaht vottis kasutusele prantsuse fuusik andremarie ampere 1775 1836 kelle jargi hiljem nimetati elektrivoolu tugevuse uhik amper elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nahtuste kompleks positiivse voi negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvalja ja alluvad selle toimele sona elekter ei ole tanapaeval terminina kasutusel varem on fuusikas selle all moistetud elektrilaengut elektrihulka praegu moistetakse uldkeeles elektri all koige sagedamini elektrienergiat voi elektrivoolu sona elekter tuleneb vanakreeka sonast elektron merevaik nimetus tuleb sellest et merevaik hoordumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu juba thales teadis et kui merevaiku hooruda siis hakkab see kergesti teisi esemeid kulge tombama kuid ta ei osanud seda nahtust seletada antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinahtuseid valku elmo tulesid ja loomset elektrit mida naiteks elektrirai tekitab kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud uhise sonaga nimetada esimesena oli elektriliste nahtuste uurimises tanapaevases moistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja fuusik william gilbert tema aastal 1600 avaldatud raamatus de magnete eristati esimest korda merevaigu hoorumisel tekkivat kulgetombejoudu pusimagneti kulgetombejoust tema leiutas ka ladinakeelse sona electricus mida hakkas kasutama elektrinahtuste kohta ja sellest tuleb elektrit tahistav sona paljudes keeltes elektrotehnika on teaduse ja tehnika haru teadusharuna kasitleb elektrotehnika elektri ja magnetismi nahtuste teoreetilisi aluseid elektrotehnika kui tehnikaharu tegeleb nende nahtuste rakendamisega elektrotehnika rakendusliku osa pohiliigid on tugevvoolutehnika ja norkvoolutehnika tugevvoolutehnika nagu ka sellega suures osas kattuv elektroenergeetika tegeleb elektrienergia tootmise muundamise jaotamise ja tarbimise tehniliste vahenditega elektrienergia allikad elektrimasinad ja aparaadid elektrijaamad ja vorgud elektriajamid elektervedu elektervalgustus jm norkvoolutehnika holmas 20 sajandi algupoolel peamiselt side ja raadiotehnikat valdkondadena jargnesid elektroautomaatika elektrimootetehnika infotehnoloogia andmetootlus ja andmeedastus norkvoolutehnika tugineb riistvaraliselt elektroonika rakendustele ja tarkvaraliselt digitaalsignaalide kasutamisele tugevvoolutehnika kohtkindlad rakendused on elektripaigaldistes sh elektervalgustuspaigaldistes ja elektrivorkudes mitte kohtkindlad soidukitel olumpialiikumine on liikumine mis koosneb rahvusvahelisest olumpiakomiteest rahvusvahelistest foderatsioonidest rahvuslikest olumpiakomiteedest olumpiamangude organiseerimiskomiteedest rahvuslikest assotsiatsioonidest klubidest ja nende liikmeteks olevatest isikutest eeloige sportlastest kohtunikest treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest peale nende on olumpialiikumisse kaasatud ka teised roki tunnustatud organisatsioonid ja institutsioonid oma tegevuses lahtub olumpialiikumine olumpismi pohimotetest olumpialiikumise eesmargiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse kasvatades noorsugu spordi kaudu mida harrastatakse olumpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta mis eeldab vastastikust arusaamist sopruse solidaarsuse ja ausa mangu vaimus olumpialiikumine on pidev ja universaalne selle korgpunktiks on koigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma uhendavale suurele spordipeole olumpiamangudele olumpism inglise olympism on elufilosoofia mis ulendab inglise exalting ja uhendab keha tahte ja vaimu omadused harmooniliseks tervikuks aus mang inglise keeles fair play on olumpia ja uldse spordiideaal mis holmab ausust austust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ja kehtestatud voistlusreeglitest kinnipidamist ilma ausa mangu printsiibi jargimiseta ei ole sport enam taisvaartuslik voimalus sportlaste eneseteostuseks omavaheliseks suhtlemiseks ja elukvaliteedi parandamiseks ausat mangu naitab ules eelkoige voistleja ennekoike tahendab see et voistluses osaleja peab vankumatult kinni kehtestatud reeglitest ausa mangu printsiipide kehtivust on spordis korduvalt vaidlustatud eelkoige on see puudutanud dopingu kasutamise keeldusid ning probleeme amatoorspordi ja profispordi eristamisel 1972 aasta taliolumpiamangud olid xi taliolumpiamangud need toimusid 313 veebruaril 1972 aastal jaapanis sapporo linnas hokkaido piirkonna halduskeskuses sapporo kinnitati taliolumpiamangude linnaks roki 64 istungil roomas 1966 aastal teised kandideerinud linnad olid banff kanada lahti soome ja salt lake city usa mangudel osales 35 riiki 1006 sportlasega neist 206 naist esmakordselt olid olumpial filipiinid ja taiwan suurim voistkond oli usal 138 sportlast olumpial jagati valja 35 komplekti medaleid lisandus laskesuusatamises 4x75 km teatevoistlus olumpiamangud avas jaapani keiser hirohito gaboni riigipeade loend loetleb gaboni riigipead alates prantsusmaalt autonoomia saamisest 1958 aastal kuni tanapaevani gambia riigipeade loend loetleb gambia riigipead parast suurbritanniast soltumatuse saavutamist 1965 aastal kuigi jammeh volitused loppesid 19 jaanuaril keeldus ta esialgu voimu loovutamast ja oli de facto riigipea kuni 21 jaanuarini 2017 barrow vannutati ametisse senegalis ja oli 1921 jaanuarini ainult president de iure eksiilis ghana riigipeade loend loetleb kullaranniku ja briti togolandi uhinemisel tekkinud ghana riigipead 1957 aastast kuni tanapaevani keenia riigipeade loend loetleb keenia riigipead alates iseseisvumisest 1963 aastal iraagi riigipeade loend loetleb iraagi riigipead alates riigi iseseisvumisest 1920 aastal iisraeli riigipeade loend loetleb iisraeli riigipead alates iseseisvumisest 1948 aastal kongo vabariigi riigipeade loend loetleb kongo vabariigi riigipead alates riigi iseseisvumisest 1960 aastal kongo demokraatliku vabariigi riigipeade loend loetleb kongo demokraatliku vabariigi presidendid alates riigi iseseisvumisest 1960 aastal mauritiuse riigipeade loend loetleb mauritiuse kuninganna aastail 19681992 ja presidendid alates vabariigi valjakuulutamisest 1992 aastal sojalaev on merevae voi sarnase eesmargiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv laev mis on ehitatud voi ette valmistatud sojaliste ulesannete taitmiseks sojalaev voib olla ka algselt tsiviilkasutuseks valmistatud kuid mone sojalise ulesande taitmiseks sobivana merevae koosseisu voetud ja vajadusel vastavalt kohandatud laev sojalaeva meeskond on tanu pardal olevatele paljudele sojaliseks funktsiooniks lisanduvatele susteemidele ja ulesannetele marksa suurem kui tsiviillaeval suurt rohku pannakse ka meeskonna treenimisele tegevusteks avariide ja hairete korral sojalaeva kaptenit nimetatakse komandoriks tema asetaitjat uldjuhul komandori abiks tuurimeest nimetatakse reeglina navigatsiooniohvitseriks sojalaeval kehtivad merevaelised tavad ja sojavaeline sisekord mis voivad olla iseloomult oluliselt erinevad aga ka rangemad tsiviillaevast sojalaevadel kasutatakse sageli riigilipu asemel erinevat voi riigilipust stiliseeritud ahtrilippu samuti on sageli kasutusel voorilipp ehk guus ja lisaks erinevatel puhkudel masti heisatavad vimplid sojalaeva projekttuupi marki voi sosarlaevade seeriat nimetatakse laevaklassiks sojalaevad on juba sajandi pikkuselt reeglina varvitud kas halliks voi muudes visuaalset maskeeringut toetavates varvitoonides tanapaeva sojalaevade projekteerimisel ja ehitamisel peetakse lisaks visuaalsele varjamisele oluliseks ka voimalikult head varjumisvoimekust elektrooniliste luure ja positsioneerimisvahendite radarid raadiopeilingaatorid jms eest tanapaeva sojalaevadel on reeglina originaalne pardanumber mis voib koosneda kas ainult numbritest voi ka lisanduvatest tahtedest soltuvalt riigi ja organisatsiooni eriparast pardanumber omistatakse vastavalt laeva liigile voi kuuluvusele lisaks pardanumbrile on koigil suurematel sojalaevadel reeglina ka laeva nimi kuna vaiksemad laevad ja kaatrid voivad sageli olla ka nimeta lahinguotstarbelise sojalaeva oluliseks omaduseks on tavalisest toolaevast marksa suurem kiirus mistottu vajab sojalaev voimsamat jouseadet samuti on sojalaeva kere kuju sageli kitsam ja vaiksema veetakistusega sageli on lahinguotstarbelistel suurtel sojalaevadel kombineeritud peajouseadmed naiteks diiselmootori ja gaasiturbiinmootori kombinatsioon codog sel juhul kasutatakse saastlikumat diiselmootorit tavalisel kaiguga tavaliselt kuni 20 solme soites ja voimsamat kiiremat kuid samas oluliselt kulukamat gaasiturbiini no lahingukaiguga u 20 solme kuni maksimumini soites sojalaevade areng on toimunud labi ajaloo pidevalt paralleelselt tsiviillaevanduse arenguga sojalaevu kasutati juba 300 aastat ekr esimesed sojaotstarbelised laevad liikusid peamiselt aerujoul aerutamiseks kasutati nii orje kui sojamehi avamereoperatsioonideks moeldud lahinguotstarbelised laevad rannikuoperatsioonideks moeldud lahinguotstarbelised laevad akvatooriumi valveks moeldud laevad allveelaevad miinilaevad abilaevad siin on loetletud mauritaania riigipead alates prantsuse liidu koosseisus autonoomseks vabariigiks saamisest 1958 aastal elektrijaam on energia muundamise seadmete ja rajatiste kompleks mis toodab elektrienergiat teistest energialiikidest elektrijaamu liigitataksegi selle jargi millist liiki energiat primaarenergiat elektrienergiaks muundatakse soojuselektrijaamadeks laiemas tahenduses loetakse koik elektrijaamad mis pohinevad nii kutuse poletamisel kui ka soojuse otsesel kasutamisel seega siis ka tuumaelektrijaamad ja geotermaalelektrijaamad kui soojuselektrijaam annab tarbijale lisaks elektrienergiale ka soojust nimetatakse seda koostootmisjaamaks elektrijaamades muundatakse primaarenergia elektrienergiaks peamiselt mehaanilise energia vahendusel turbiini abil soojuselektrijaamas paneb elektrigeneraatori poorlema auruturbiin voi gaasiturbiin hudroelektrijaamas hudroturbiin ja tuuleelektrijaamas tuuleturbiin peamiselt teisaldatavas elektrijaamas voib elektrigeneraatorit kaitada sisepolemismootor primaarenergia vahetu muundumine elektrienergiaks toimub fotoelektrilises paikeseelektrijaamas samuti kutuseelementide kasutamise korral primaarenergiat elektrienergiaks muundav seadmestik moodustab tavaliselt tervikliku ploki enamasti tootab elektrijaamas roobiti mitu energiaplokki lisaks energiaplokkidele kuuluvad jaama koosseisu energiakandjate vastuvotu ja tootlemise seadmed juhtimis ja reguleerimisseadmed elektrienergia valjastamise ja jaotamise seadmed samuti mitmesugused abiseadmed ja hoonestus elektrijaamast laheb elektrienergia elektriliinide kaudu elektrivorku rahvusvahelise olumpiaakadeemia roa inglise keeles international olympic academy ioa on organisatsioon mis tegeleb olumpismi ja olumpialiikumise akadeemilise kasitlemise uurimise ja propageerimise edendamisega selle keskus asub olumpias kreeka olumpiaakadeemia loomise otsuse langetas rok 1949 aastal selle tegelik asutamine toimus aga 1961 aastal kaasaegsete olumpiamangude rajaja pierre de coubertini soov oli luua institutsioon mille ulesandeks oleks olumpiaidee sailitamine selgitamine ja levitamine noorte hulgas oma eluajal ei onnestunud tal oma unistust taide viia 1961 aastal moodustati kreeka olumpiakomitee juurde rahvusvaheline olumpiaakadeemia mis tootab roki patronaazi all rok moodustas ka komisjoni olumpiaakadeemia tegevuse suunamiseks oma eesmargi taitmiseks korraldab roa igal aastal uritusi millest tahtsamad on noortesessioonid ning spetsiaalsed seminarid olumpialiikumisega seotud organisatsioonidele juhe on painduv juht mida kasutatakse elektrienergia ja informatsiooni edastamiseks juhtmeid saab liigitada mitmeti juhtme sooned on enamasti vasest koisjuhtmetel alumiiniumist ka terastraatidest sudamikuga voi terasalumiiniumbimetallist sooneisolatsioon on polumeermaterjalist sageli poluvinuulkloriidist pvc lisaks sooneisolatsioonile voib uhe ja mitmesoonelisel juhtmel olla polumeermaterjalist kaitsekest tekstiilpunutis nt triikraua noorjuhtmel traatpunutisest varjestus infoedastuse juhtmetel voi alumiiniumkest nagu omaaegsetel kuulojuhtmetel kaitsekestaga mitmesoonelisi juhtmeid nimetatakse manteljuhtmeteks tugeva hermeetilise kaitsekattega juht on kaabel natsagijn bagabandi mongoli sundis 22 aprillil 1950 mongoolias dzavhani aimakis jaruu somonis on mongoolia poliitik ta oli riigi president 20 juunist 1997 kuni 2005 aasta juunini kui ametisse astus nambaron enhbajar bagabandi sundis randkarjakasvataja perekonnas ta lopetas keskkooli 1968 dzavhani aimakis uliastajs aastal 1972 lopetas ta leningradis praegu peterburi kulmutustehnikumi kulmutustehnikuna 19721975 tootas ta ulaanbaatari olle ja viinavabrikus masinaoperaatori mehaaniku ja insenerina 1980 lopetas ta odessa toiduainetetoostuse tehnoloogia instituudi aastatel 19801984 tootas ta mrrp keskaimaki komitee propagandaosakonna juhatajana 19841987 oli ta moskvas uhiskonnateaduste akadeemias aspirantuuris ja kaitses filosoofiakandidaadi kraadi 19871992 oli ta mrrp keskkomitee lektorpropagandist osakonnajuhataja osakonna nounik sekretar ja aseesimees 1992 valiti ta suure rahvahuraali liikmeks ja esimeheks ta valiti tagasi suure rahvahuraali liikmeks 1996 aasta uldvalimistel ta juhtis mprp fraktsiooni 1997 valiti ta mrrp 22 konverentsil partei juhiks ta voitis presidendivalimised 18 mail 1997 60 haaltega 20 mail 2001 valiti ta presidendiks tagasi ta sai ligi 58 haaltest tema lahim konkurent radnaasumberelijn gontsigdordz opositsioonis olevast demokraatlikust parteist mis on 19962000 voimul olnud demokraatliku liidu jarglane sai 37 haaltest valimistest osavotu protsent oli 82 nagabandi 2001 aasta valimiskampaania pohiloosung oli kui jarv on vaikne siis ka pardid on vaiksed mis tahendas kui riik on vaikne siis ka rahvas on vaikne see loosung vottis arvesse et rahvas ei soovi jarske muudatusi maainimestele oli moeldud loosung olen kasvanud tabuunitolmus mis rohutas tema lahedust karjakasvatajale peale selle pooras kampaania tahelepanu keskmiste ja vaikearimeeste probleemide lahendamisele ta esineb innuka budistina ja laseb end sageli pildistada mongoli rahvariietes tsingiskhaani portree korval 29 juunist 1 juunini 2003 viibis ta mongoolia presidendina ametlikul visiidil eesti vabariigis ekspresidendi abikaasa on azadsuren oyunbileg ta on sundinud 1951 dzavhani aimakis uliastaj somonis ta lopetas 1975 riikliku pedagoogikaulikooli ta juhib fondi inimeste heaks tutar bayarmaa sundis ulaanbaataris 1972 19961998 oli ta majanduse alal kraadioppes lounakoreas sogangi ulikoolis poeg batbayar sundis ulaanbaataris 1974 vabal ajal armastab ta lugeda ja kalal kaia rahvusvahelise olumpiakomitee istungjark on rahvusvahelise olumpiakomitee korgeim organ roki istungjargud toimuvad reeglina kord aastas koik istungjargud on kinnised osa votavad ainult roki liikmed ja auliikmed istungjarkude vaheajal tegutseb roki taitevkomitee mille koosseisu kuuluvad president kolm viitsepresidenti ja viis liiget rahvusvahelise olumpiakomitee auliikmeks voidakse nimetada isikut kes on aktiivselt tegutsenud olumpialiikumise arendamisel auliikmeks olemine annab voimaluse osa votta roki istungjarkudest ilma haaleoiguseta ja olumpiakongressidest ning nad kutsutakse kulalisena olumpiamangudele roki liikmetega vordsetel alustel rahvusvahelise olumpiakomitee liige on inimene kes on kas juhtkonna voi liikmete grupi soovitusel valitud isikutest kellel roki arvates on teeneid olumpialiikumise arendamisel ja kes elab riigis kus on moodustatud rahvuslik olumpiakomitee roki liikmed ei esinda komitees oma riiki vaid on roki esindajad kodumaal kuni 1966 aastani valitud roki liikmed kuulusid organisatsiooni koosseisu eluaegselt hiljem on liikmeks olekut piiratud 72 eluaastani roki liikmeks valitu annab pidulikul tseremoonial vande milles ta lubab tegutseda olumpialiikumise arendamise huvides vande tekst on kirjas olumpiahartas olumpiaharta redaktsiooni jargi saab roki liige kumneaastase staazi jarel errumineku korral automaatselt auliikme staatuse bipolaartransistor on vooluga juhitav transistor mis koosneb kolmest erineva juhtivusega auk ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pnsiirdest transistori seda siiret millele antakse paripinge nimetatakse emittersiirdeks ja sellega kulgnevat ala emitteriks ladina k emittere valjutama vastupingestatavat siiret nimetatakse kollektorsiirdeks ja sellega kulgnevat ala kollektoriks lad collector koguja keskmine ala baas voib olla p voi njuhtivusega millele vastavalt on npn ja pnpstruktuuriga transistore baasivool on uldjuhul tuuriv vool ja kollektorivool tuuritav vool emitterit labib kollektorivoolu ja baasivoolu summa bipolaartransistori pooljuhtstruktuur koosneb enamasti ranist harvemini germaaniumist vaatleme npntransistoris toimuvaid protsesse labi paripingestatud emittersiirde injekteerub siseneb emitterist baasi suurel hulgal elektrone mis osutuvad siin vahemuslaengukandjaiks vt pooljuhid elektroonikas seetottu kasvab elektronide kontsentratsioon baasis emittersiirde juures tugevasti vastupingestatud kollektorsiirde lahedal on seevastu elektrone vaga vahe suure kontsentratsioonivahe tottu difundeeruvad valguvad vahemuslaengukandjad emittersiirde juurest kiiresti kollektorsiirde poole ja siirduvad kiirenevalt kollektorisse sest vahemuslaengukandjaile npntransistoris elektronidele annab vastupingestatud siirde ruumlaengute vali energiat juurde kollektori kaudu liiguvad need elektronid kollektorivooluna valisahelasse kollektoriahelasse saabuvad peaaegu koik baasi sisenenud elektronid uksnes vaike osa neist jouab rekombineeruda baasi aukudega st positiivsetest ioonidest moodustuvad elektronidega liitumisel neutraalsed aatomid nende elektronide liikumine moodustab baasivoolu uhe komponendi selle voolu teise komponendi pohjustavad augud mis injekteeruvad baasist emitterisse transistori talitluse seisukohast on tahtis et baasivool oleks voimalikult nork selle saavutamiseks tehakse baas hasti ohuke et elektronid ei jouaks seal kuigivord rekombineeruda peale selle legeeritakse pjuhtivusega baasi tunduvalt vahem kui emitterit selle tulemusena on baasist emitterisse siirduvate aukude voog palju norgem kui vastassuunaline elektronide voog kontsentratsioonide uhtlustamiseks difundeerub osa auke baasis kollektori poole nii et emittersiirde juures moodustavad negatiivsed aktseptoriioonid negatiivse laengu ja kollektorsiirde juures augud positiivse laengu nende laengute elektrivali kutsub pingestatud transistori baasis esile baasi injekteeruvate elektronide triivi kollektori poole mistottu kiirenebki nende liikumine kollektori suunas transistori kasutamisel elektrisignaali voimendamiseks rakendatakse sisendsignaal emittersiirdele so baasi ja emitteri vahele ja valjundsignaal voetakse kollektoriahelasse uhendatud koormuselt r et kollektorsiire on vastupingestatud avaldab ta voolumuutusele suurt takistust harilikult kumned kilooomid seeparast voib ka koormustakistuse valida suure nagu teada on energia ulekanne suurim energiaallika takistuse ja tarbija koormustakistuse vordsuse korral seega on suur ka pingelang koormusel ja valjundsignaali voimsus alalisvoolutoiteallika arvel samal ajal on sisendsignaali voimsus emittersiirde pinge ja baasivoolu korrutis vaike ja seejuures seda vaiksem mida vaiksema osa emitterivoolust moodustab baasivool niisiis osutub elektrisignaali voimsus transistori valjundis palju suuremaks sisendsignaali voimsusest st toimub voimsuse voimendus samalaadselt kulgeb signaali voimendamine ka pnptransistoris ainult elektronide ja aukude osad on vahetunud ning toitepingete polaarsused ja seetottu ka voolude suund vastupidine et transistoril on kolm valjaviiku peab tema neliklemmina uhendamisel olema uks viik sisend ja valjundahelale uhine sellele vastavalt on voimalik uhise baasiga ub uhise emitteriga ue ja uhise kollektoriga uk uhendus toiteallikad pole skeemidel naidatud need on signaaliahelate suhtes luhiseks levinuim on ueuhendus sest see annab suure pinge ja vooluvoimenduse ning sisend ja valjundtakistused ei erine uksteisest palju see voimaldab voimendusastmeid holpsalt sidestada ubuhenduses astme pingevoimendus on sama suur kui ue korral vooluvoimendus veidi alla 1 rakendatakse korgetel sagedustel ukuhenduses on astme vooluvoimendus sama mis ue korral pingevoimendus alla 1 see uhendus on tuntud emitterjargurina ning kasutatav suure sisend ja vaikese valjundtakistuse tottu takistuste sobitamiseks bipolaartransistor voib tootada kolmes pohireziimis bipolaarse transistori sisendkarakteristikult on naha et emittersiire jaab suletuks ka niisugusell paripingel mis on allpool teatavat lavivaartust seeparast tuleb emittersiirde avamiseks rakendada npntransistori baasi ja emitteri vahele positiivne pinge mis on getransistoril vahemalt 0203 v sitransistoris 0607 v ja gaastransistoris 1415 v transostori valjundkarakteristikud naitavad kuidas soltub kollektorivool i kollektoripingest u ja baasivoolust i graafiku horisontaalteljel on kollektori ja emitteri vaheline pinge u ning vertikaalteljel kollektorivool i kusjuures baasivoolu i moju kujutavad jooned on iga juhu jaoks eraldi joonistatud tunnusjoonte asend teljestikus oleneb ka temperatuurist norga signaali voimendamisel asub transistori toopunkt tunnusjoonte lineaarses osas aktiivpiirkonnas tugeva signaali samuti impulsssignaali voimendamisel aga aktiiv ja ka sulgepiirkonnas lulitina kasutamisel tootab transistor koigis kolmes piirkonnas kusjuures toopunkt pusib kestvamalt sulge voi kullastuspiirkonnas ja ainult uleminekul uhest piirkonnast teise labib aktiivpiirkonna bipolaartransistori leiutasid 1947 aasta detsembris john bardeen ja walter brattain william schockley juhtimisel ettevottes bell telephone laboratories selle leiutise eest palvisid koik kolm meest 1956 aasta nobeli fuusikaauhinna bardeen on ainus kes palvinud nobeli fuusikaauhinna kahel korral teist korda sai ta selle 1972 ulijuhtivust kasitleva bcsteooria valjatootamise eest lembit abo elektroonikakomponendid 1997 lk 3741 nambaron enhbajar mongoli sundinud 1 juunil 1958 on mongoolia poliitik ta oli mongoolia president 24 juunist 2005 kuni 18 juunini 2009 ja peaminister 26 juulist 2000 kuni 20 augustini 2004 apollo 15 oli kosmoselaev mis sooritas apollo programmi neljanda lennu kuule lend startis kennedy kosmosekeskusest 26 juulil 1971 kell 133400 ut kuumoodul kuundus 30 juulil kell 221629 ja lahkus sealt 2 augustil kell 171122 joudes maale tagasi 7 augustil kell 204553 lennu kestus oli kokku 295 tundi 11 minutit ja 53 sekundit apollo 15 meeskonda kuulusid komandor david scott kellele see oli kolmas lend juhtimismooduli endeavor piloot alfred worden kellele see oli esimene lend ja kuumooduli falcon piloot james irwin kellele see oli esimene lend varem olid nad kolmekesi moodustanud apollo 12 varumeeskonna apollo 15 oli esimene lend millel astronaudid veetsid kuu pinnal suhteliselt kaua aega keskendudes teadusuuringutele kokku toid nad kaasa 768 kg kivimeid james irwin ja david scott tegid kuul esimese soidu kuuautoga soites labi 279 km kuuauto pikkus oli 310 cm laius 183 cm korgus 144 cm mass 209 kg kandevoime 480 kg jouallikateks 2 36 v patareid iga ratast vedas 190 w voimsusega mootor scott kontrollis kuu peal teooriat et vaakumis kukuvad koik esemed vordse kiirusega pillates maha kotkasule ja oma geoloogivasara nad kukkusid toepoolest uhesuguse kiirusega enne kui scott joudis nad ules korjata astus irwin kogemata sulele peale ja see jaigi kuu peale kuu orbiidil tiirlev worden asus lennu ajal rekordilisel kaugusel lahimast inimesest scott ja irwin olid kuul tema aga apollo 15 juhtmoodulis neist 35964 km kaugusel apollo 15 kergitas oma maandumispaigas ules tohutu tolmupilve selle fikseeris jaapani kuukaaslane selene ja need andmed langevad hasti kokku apollo 15 juhtimismoodulist tehtud fotodega kuu pinna albeedo muutuste kohta kuundumiskohas fotode analuus kinnitas selle pilve olemasolu veel 2008 aasta mais niisugused toendid on tahtsad oletuste kummutamiseks nagu olnuks kogu kuuprogramm uks suur hiigelpettus apollo 15 logo kujutas kolme lindu lendamas kuu maastiku kohal vahetult lindude taga moodustavad kraatrite ahelikud rooma numbri xv logo umbritsevad punane valge ja sinine rongas ning keskmisele neist valgele on kirjutatud kosmonautide nimed logo kujundas itaalia moekunstnik ja poliitik emilio pucci kes esitas kolme linnu motiivi kuid meeskond muutis selle varvid esialgsest sinisest ja rohelisest patriootlikumateks punaseks valgeks ja siniseks apollo 13 oli kosmoselaev mis pidi sooritama apollo programmi kolmanda kuu pinnal maanduva lennu lend startis 11 aprillil 1970 kaks paeva hiljem toimus kosmoselaeva pardal plahvatus mille pohjustas vigane hapnikumahuti laeva hooldusmoodul sai tosiselt kannatada ning meeskonna varustamine elektrienergiaga praktiliselt katkes meeskond kasutas kosmoses elamiseks kuumoodulit ning tegi houstoni juhtimiskeskusest saabuvate juhtnooride abil leidlikke parandusi apollo 13 meeskonda kuulusid komandor jim lovell juhtimismooduli odyssey piloot jack swigert ja kuumooduli aquarius piloot fred haise jim lovell oli veteran kellel oli selja taga juba kolm kosmoselendu ning rohkem tunde kosmoses 572 kui uhelgi teisel astronaudil apollo 8 lennul oli ta kuu tagumise kulje juba ara nainud teiste meeste jaoks oli see esimene lend fred haise oli tuntud tehnikaspetsialistina kes teadis iga pisiasja kuumooduli iga detaili kohta jack swigert sattus aga meeskonda alles viimasel hetkel varumehena sest esialgu juhtimismooduli piloodiks saama pidanud ken mattinglyl kardei punetistesse haigestumist lovell valis juhtimismooduli nime odyssey nii homerose kui ka arthur c clarkei teose jargi ning alles oma odusseialt tagasi olles tabas ta nime tahenduse irooniat apollo 13 startis plaaniparaselt 11 aprillil kell 1913 startimisel toimus vaike intsident kui saturn v teise astme viies keskmine mootor lopetas too enneaegselt lennujuhid lasid uhe mootori kaotuse kompenseerimiseks ulejaanud neljal mootoril ja kolmanda astme mootoritel veidi kauem tootada laev joudis parkimisorbiidile 190 km usna lahedale ja kaks tundi hiljem lahkus laev kuu suunas hiljem tuvastati et uhe mootori kaotuse pohjustas ebanormaalne kutuse polemine mis pohjustas tavaparasest suurema vibratsiooni mille peale mootor automaatselt valja lulitus nii elektrienergia kui ka joogi ja seadmete jahutusvee saamiseks kasutati kosmoselaevas kolme keemilist kutuseelementi kutuseks olid 185 kraadini jahutatud vedel hapnik ja vesinik mida hoiti isoleeritud kerakujulistes mahutites hooldusmoodulis kui temperatuur lennu kaigus muutus hakkas vedelik aurustuma kui stardist oli moodunud kaks paeva oli mahutites moodustunud vedeliku ja gaasi segu mida tuli regulaarselt segada et mahuti taituvuse andur oige lugemi saaks mahuti rohu suurendamiseks oli sellesse paigaldatud ka kutteelement millega segu vajaduse korral soojendati kosmoselaev asus maast 330 000 km kaugusel ja astronaudid olid just lopetanud teleulekande maale ja haise oli ametis kuumooduli valjalulitamisega samal ajal tegeles lovell telekaameraga astronaudid olid asumas korralisele uinakule lennujuhid palusid swigertil hapnikutankide sisu ara segada swigert tegi seda et eelmise uinaku ajal oli vesinikusurve anduri valehaire astronaudid ules aratanud lulitati alarm seekord valja mitte keegi aga ei osanud aimata et uhes hapnikumahutis oli puudus isolatsioon juhtmete ja mahuti sisu vahel kui monda aega tagasi oli selgunud et hapnikumahuti elektrisusteem peab vastu pidama stardiplatvormil kasutatavale pingele mis oli korgem kui juhtimismoodulis kasutatav vahetati enamik komponente umber kuid termostaat unustati vahetamata kui testimise kaigus oli vaja mahuti tuhjendamiseks hapnik aurustada pandi kutteelement toole termostaat aga poles labi ega lulitanud enam kutet valja ule 400 kraadi tousnud temperatuur sulatas teflonkatte mis mahuti sisu elektrijuhtmetest isoleeris nuud piisas katastroofiks segamisel tekkivast sademest rohk mahutis hakkas kiiresti tousma kuid sellest teatama pidanud alarm oli valja lulitatud umbes kaks minutit parast mahutite sisu segamist kuulsid astronaudid pauku millele lisandusid tulede vilkumine ja toukurite kaivitumine meeskond arvas alguses et kuumoodulit tabas meteoor side ja telemeetria maale katkes 18 sekundiks enne kui susteem end automaatselt korigeeris ja lulitas antenni luhilainelt pikalainelisele reziimile juhtpaneelil suttisid punased tuled lovell teatas kohe main b bus undervoltist mis tahendas et kosmoselaeva uks kahest peamisest elektrivarustuse kanalist oli taielikult katkenud samuti oli 2 hapnikutanki nait nullis ja umbes kolm minutit hiljem lopetasid too 1 ja 3 kutuseelement juba esimese kutteelemendi rivist valja minek tahendas kuule minemise unistuse purunemist sest reeglite jargi ei tohtinud seda teha ainult kahe elemendiga juhtimiskeskuses olid lennujuhid segaduses ja ei saanud aru milles asi sest nailiselt omavahel seostamatuid vigu oli liiga palju alguses oletati et instrumendid saadavad mingil pohjusel valesid naite peagi selgus et olukord on vaga tosine koik vahegi voimalikud stsenaariumid olid korduvalt simulaatoris labi mangitud kuid kunagi ei olnud katsetatud paljusid erinevaid ebatoenaolisi ja samaaegseid talitlushaireid astronaudid ja juhtimiskeskus taipasid et olukord on aarmiselt tosine kui lovell markas aknast mooda holjuvat gaasipilve ja teavitas lennujuhte et kosmoselaev ventileerib midagi kosmosesse hapniku otsasaamine ja elektrivarustuse taielik katkemine oli ainult aja kusimus nuud kaotas kuule minek tahtsuse sest astronautide elu oli ohus juhtimismooduli hapnikuvaru loppes taielikult 130 minutit peale plahvatust kui lekkiv 1 hapnikutank oli oma sisu kosmosesse ventileerinud kui juhtimismooduli 1 hapnikutank oli tuhjaks saanud lopetas too ka viimane kutuseelement ja seejarel jai meeskonnale vaid akude energia meeskond lulitas juhtimismooduli taielikult valja et saasta energiat atmosfaari sisenemiseks ja asus kuumoodulisse et kasutada seda paastepaadina selline protseduur oli treeningutel labi mangitud aga selle kasutamise toenaosust peeti vaikeseks ilma kuumoodulita oleks meeskond hukkunud juhtimismooduli elektrivarustus oli taielikult katkemas lisaks kuulus juhtimismooduli varustusse kull kolm akut kuid need olid moeldud maa atmosfaari sisenemiseks otsustati et meeskond lulitab juhtimismooduli toite taielikult valja ja kolib kuumoodulisse umber ka kuumoodulis jaeti toole vaid eluks hadavajalikud susteemid arvutused naitasid et energiavarudest piisas et turvaliselt maale tagasi jouda vigane apollo oli maast umbes 320 000 ja kuust umbes 72 000 kilomeetri kaugusel kuu gravitatsioonijoud hakkas parajasti maa oma uletama tagasipoordumiseks oli kaks voimalust kohe umber poorata voi teha ring kuu orbiidil kasutades kuu gravitatsioonijoudu hoo andmiseks otsustati viimase variandi kasuks selleks oli vaja aga trajektoori muuta tavaolukorras kasutati kursi muutmiseks hooldusmooduli rakettmootoreid kuid need olid toenaoliselt viga saanud seega tuli kasutada kuumooduli laskumismootorit parast kuu tagant moodumist kasutati seda veel kord kiirendamiseks nuud oli tarvis veel vaid vaikest kursimuutust enne maa atmosfaari sisenemist et tagada oige sisenemisnurk kuumooduli varustus oli moeldud kahele inimesele kaheks paevaks nuud aga pidid selles vastu pidama kolm meest umbes neli paeva toidu vee ega hapnikupuudust ei olnud kuid probleemiks oli valjahingatava susihappegaasi kontsentratsioon umbritsevas ohus ohu puhastamiseks olid kuumoodulis umara ristloikega liitiumhudroksiidfiltrid ka juhtimismoodulis olid sama otstarbega filtrid kuid need olid ristkulikukujulise ristloikega ega sobinud susteemiga kokku houstonist saadud juhiste abil ehitasid astronaudid need filtrid kaeparaseid vahendeid kasutades umber probleemiks oli ka temperatuur mis langes kosmoselaeva sisemuses nii madalale et mehed ei saanud enam korralikult magada lopuks naitas termomeeter ainult paari plusskraadi ohu niiskusesisaldus oli nii suur et instrumendid olid kaetud kondenserunud vee tilkadega ning astronaudid kartsid voimalikku luhist mooduli kaivitamisel kohe kui selgus et energiavaru on piisav otsustati juhtimismoodul uuesti kaivitada koigile kartustele vaatamata sujus kaivitamine edukalt veidi enne atmosfaari sisenemise protseduuri alustamist uhendati koigepealt lahti hooldusmoodul alles nuud nagid astronaudid kui suured olid selle vigastused nad tegid sellest fotosid mis aitasid hiljem plahvatuse pohjuseid uurida kui viimane kursikorrektsioon oli tehtud lasti sentimentaalsete tunnetega minna ka kuumoodulil parast hooldusmooduli ulatuslike purustuste nagemist tekkisid kahtlused kas mitte atmosfaariga kokkupuutel tekkivat kuumust leevendav kuumuskilp pole plahvatuses viga ei saanud onneks sujus atmosfaari sisenemine edukalt ka langevarjud avanesid probleemideta ning 17 aprillil kell 180741 kukkus kosmoselaev ameerika samoa lahedal vaiksesse ookeani kus dessantlaev uss iwo jima lph2 juba ootas sellelt lennult parineb ka hasti tuntud ja hiljem laiemassegi kasutusse lainud lause houston weve had a problem apollo 13 lend sai tagantjarele nimeks onnestunud labikukkumine keegi kolmest apollo 13 astronaudist hiljem enam kosmosesse ei lainud eelmise kahe apollo meeskondadele oli antud lubadus et lennu katkemisel paasevad nad jargmise lennuga uuele katsele apollo 13 astronautidele aga seda ei lubatud jim lovell oli juba varem otsustanud et see jaab tema viimaseks kosmoselennuks parast lendu esitas kuumooduli tootja grumman juhtimismooduli tootjale north american rockwell 312 42124dollarise arve juhtimismooduli pukseerimise eest arve saaja sai naljast aru ja keeldus maksmisest pohjendades seda asjaoluga et eelmise kahe lennu puhul oli nende juhtimismoodul kuumoodulit tasuta pukseerinud jim lovell kirjutas koos jeffrey klugeriga lennu sundmuste pohjal raamatu apollo 13 selle jargi tehti samanimeline film kus lovelli rollis on tom hanks ka jim lovell ise ilmub korraks ekraanile mangides laeva iwo jima kaptenit monokristall on terviklik uksik uhtse kristallvorega mineraalitera monokristallile vastanduvad paljudest mineraaliteradest koosnevad agregaadid naiteks kivimid monokristall nagu kristallstruktuuriga tahkised uldse ei pea koosnema uhe keemilise elemendi aatomitest looduses leidub haliidi kvartsi ja paljude teiste mineraalide monokristalle monokristalle kasvatatakse erinevatest ainetest neid kasutatakse teaduses ja tehnikas eriti raadiotehnikas ja elektroonikas viimasel juhul on monokristallid pooljuhtkristallid elektroonika jaoks tehtavad pooljuhtkristallid valmistatakse pohiosas ranist voi germaaniumist kristalli teatud osadele lisatakse mone muu elemendi aatomeid et muuta piirkonna juhtivustuupi kui lisatava elemendi aatomi valiselektronkihil on rohkem elektrone kui naiteks ranil on tegemist elektronjuhtiva alaga kui aga valiskihi elektrone on lisataval ainel vahem nimetatakse antud piirkonna juhtivust aukjuhtivuseks lammastikhape varem salpeeterhape keemiline valem hno on soovitav varvuseta teravalohnaline vedelik ning murgine hape mis voib pohjustada tosiseid poletushaavu lammastikhape on laialt levinud hapetest uks tugevamaid happeid lammastikhappel on iseloomulik terav lammatav lohn mis pisut meenutab kloori lohna toatemperatuuril eraldub kontsentreeritud veevabast lammastikhappest lammastikdioksiidist koosnevat punast voi kollast gaasi kontsentreeritud lammastikhapet nimetatakse lenduvaks lammastikhappeks kuna ta sisaldab lahustunud lammastikdioksiidi on ta punakat kollakat pruunikat varvi ta on vaga tugev oksudeerija mis voib orgaanilisi kergsuttivaid aineid suudata lammastikhape on lammastiku hapnikhapetest koige tuntum ja koige pusivam ta kuulub mineraalhapete ja uheprootoniliste hapete hulka lammastikhapet sisaldub ka happevihmades 99protsendilise lammastikhappe tihedus on 100protsendisel happel 15 gcm3 70protsendisel 14 gcm3 ja 20protsendisel 11 gcm3 sulamistemperatuur on 100protsendisel happel 42 c 70protsendisel 40 c ja 20protsendisel 19 c keemistemperatuur on 100protsendisel happel 84 c 70protsendisel 122 c ja 20protsendisel 104 c kuigi lammastikhape ise on varvuseta on tal enamasti punakaspruunikas voi kollakas varjund sest lagunemisel eraldub temast lammastikdioksiidi mis temas lahustub ja annab lahusele varvi lammastikhappe aurud on ohust 32 korda raskemad auru rohk 20 c juures on 100protsendisel happel 56 kpa 70protsendisel 10 kpa ja 20protsendisel 20 kpa lammastikhapet voib vaadelda koosnevana dilammastikpentaoksiidist no ja veest ho lammastiku aatomil on uhendis maksimaalne oksudatsiooniaste 5 selline lammastiku uhend on samaaegselt nii tugev hape kui ka tugev oksudeerija lammastikhape on tugev hape 01m vesilahuses dissotsieerub ta molekul umbes 90 nitraatiooniks no ja hudraaditud vesinikiooniks hudratiseeritud prootoniks hudrooniumiooniks lammastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka soojuse toimel pikkamooda lammastikdioksiidiks hapnikuks ja veeks mida suurem kontsentratsioon ja korgem temperatuur seda kiiremini lagunemine toimub lammastikhape reageerib alustega reaktsiooni saadusteks on nitraat sool ja vesi naiteks kaaliumhudroksiidiga koh toimub jargmine reaktsioon uheks saaduseks on kaaliumnitraat ehk kaaliumsalpeeter kno nitraadid tekivad ka metallioksiidide ja sooladega reageerimisel naiteks reaktsioon kaltsiumoksiidiga annab kaltsiumnitraadi reaktsioon kaaliumkarbonaadiga annab kaaliumnitraadi lammastikhappe soolad on nitraadid ja neid saadakse enamasti lammastikhappe reageerimisel metallide voi nende oksiididega valdav enamik neist lahustub vaga hasti vees kuivalt kuumutades nitraadid lagunevad ja eraldavad hapnikku seejuures lagunevad aktiivsemate metallide soolad ainult osaliselt ja muutuvad lammastikushappe sooladeks nitrititeks vahem aktiivsete metallide nitraadid lagunevad enamasti siiski metalli oksiidiks lammastikdioksiidiks ja hapnikuks naatriumi kaaliumi ammooniumi ja kaltsiumi nitraate nimetatakse uldiselt salpeetriteks need on olulised komponendid lohkeainete ja vaetiste tootmisel lammastikhape on tugev oksudeerija sest tema molekul on ebastabiilne ja lammastik on lammastikhappes oma korgeimas oksudatsiooni astmes oksudeerides teisi aineid redutseerub lammastik ise ja tekivad jargmised uhendid lammastikhappe reduktsiooniaste oleneb tema kontsentratsioonist ja redutseerija aktiivsusest reaktsioonid tsuaniidide karbiidide metallipulbrite ja muude ainetega voivad tekitada plahvatuse seetottu tuleb lammastikhapet orgaanilistest uhenditest eemal hoida lahjendatud lammastikhappes lahustub enamik metalle mille tulemusel tekivad soolad eranditeks on kuld tantaal plaatina ja iriidium mille lahustamiseks kasutatakse lammastikhappe ja soolhappe segu ehk kuningvett kontsentreeritud lammastikhape redutseerub tavaliselt lammastikdioksiidiks lahjas lahuses tekib lammastikoksiid ja aktiivsemate metallide puhul dilammastikoksiid tekib saaduste segu nimelt metalli reageerimisel lammastikhappega tekib reageerinud metalli sool nitraat vesi ning vastav ulaltoodud gaas naiteks vase reageerimine kontsentreeritud ja lahjendatud lammastikhappega cu 4hno cuno 2no 2ho reaktsioon kontsentreeritud lammastikhappega 3cu 8hno 3cuno 2no 4ho reaktsioon lahjendatud lammastikhappega raua reageerimine kontsentreeritud ja lahjendatud lammastikhappega fe hno ei reageeri reaktsioon kontsentreeritud lammastikhappega 8fe 27hno 8feno 3nh 9h2o reaktsioon lahjendatud lammastikhappega kui alumiinium raud ja kroom lahustuvad kergesti lahjas lammastikhappe lahuses siis kontsentreeritud lammastikhape tekitab metalli pinnale ohukese oksiidikihi mis takistab edasist reaktsiooni ehk passiveerib metalli seetottu hoitakse kontsentreeritud lammastikhapet alumiinium raud voi klaasanumates lammastikhape reageerib ka mittemetallidega ja redutseerub seejuures tavaliselt lammastikoksiidiks naiteks reageerimisel arseeni fosfori ja vaavliga tekib hape reageerimisel susinikuga oksiid lammastikhape reageerib ka paljude orgaaniliste uhenditega mitmete orgaaniliste ainetega naiteks tarpentiniga on reaktsiooni kulg age voimalik on isesuttimine lammastikhape reageerib proteiinidega ja selle tagajarjel tekivad kollast varvi nitraadid selline reaktsioon on tuntud kui ksantoproteiinireaktsioon proovile lisatakse kontsentreeritud lammastikhapet ja saadud segu kuumutatakse kui proov sisaldab aromaatseid aminohappeid siis muutub segu kollaseks tugeva aluse naiteks vedela ammoniaagi lisamisel muutub segu oranziks varvi muutuse pohjustavad aromaatsed tuumad proteiinides ksantoproteiinid tekivad ka siis kui hape puutub kokku epiteelkoe rakkudega ja varvivad naha kollaseks ajalooliselt toodeti lammastikhapet salpeetri kuumutamisel vaavelhappega saaduseks on uks vesiniksool naatriumvesiniksulfaat ning lammastikhape see protsess oli kasutusel juba 17 sajandil lammastikhappe aurud mis kuumutamisel eralduvad juhitakse vesijahutusega vastuvotjasse kust see siis vedelikuks kondenseerub kui norgalt kuumutada ja vaavelhapet liias kasutada siis tekib lisandina happeline sool salpeetri lisamisel piisaval hulgal ja tugevamal kuumutamisel tekib tavaline sool kuid kuna kuumutamisel laguneks liiga palju lammastikhappest siis kasutatakse esimese reaktsioonivalemi jargi kulgevat protsessi lammastiku tootmiseks on kasutatud ka elektrikaarleegi meetodit see protsess oli eriti levinud norras 20 sajandi alguses kus oli voimalus kasutada suures koguses odavat elektrit kaarleek tekitatakse tugeva elektromagneti pooluste vahel ja see votab ketta kuju mille labimoot ulatub kolme meetrini kaarleek tekitatakse tulekindlatest tellistest ahjus kus temperatuur touseb 30003500 c labi ahju juhitakse ohku mis kaarleegiga kokku puutudes kuumeneb ja kus tekib lammastikoksiidi ahjust valjuvad gaasid sisaldavad 23 lammastikoksiidi valjuvad gaasid jahutatakse kiiresti 10001100 c et valtida lammastikoksiidi lagunemist lammastikuks ja hapnikuks jahtudes reageerib lammastikoksiid hapnikuga ja moodustub lammastikdioksiid mis omakorda neeldub vees ja tekib lammastikhape kuna antud protsess on energiamahukas siis tanapaeval leiab see vahe kasutust tanapaeval kasutatakse toostuslikul tootmisel peamiselt 1908 leiutatud ammoniaagi kataluutilist oksudatsiooni ostwaldi protsess mis annab vahesaaduseks lammastikoksiidi protsessi uldvalem on selle kaigus juhitakse oiges vahekorras rohke ohuga ammoniaak ja ohk labi hooguva plaatina algselt kasutati puhast plaatina kuid tanapaeval pigem plaatinasulamit mis sisaldab 3 voi 5 kuni 10 roodiumit vore mis on katalusaatoriks reaktsioon peab toimuma temperatuuril 820950 c ning vaga kiiresti poolestusaeg umbes 10 s hea lammastikoksiidi saagise kuni 98 saamiseks peab ammoniaagi ja ohu koostis olema katalusaatoriga kokkupuutes vaga luhikest aega umbes 0001 s sest muidu laguneb lammastikoksiid mis juba 700 c juures ei ole stabiilne vaid metastabiilne uhend kataluutiliselt dilammastikuks ja dihapnikuks 2no n o 18062 kj vorkkatalusaator holbustab luhikese kokkupuute saavutamist ammoniaagi oksudatsiooni elemendil on kaks alumiiniumist koonilist detaili mille vahel on 150 katalusaatorivoret mille laius on kuni 4 m vore ruutsentimeetril on 1024 silma traadi paksus on 0060076 mm ammoniaagi ja ohu segu juhitakse suure kiirusega ulalt alla labi oksudatsioonielemendi ning parast reaktsiooni hakkab see suure polemisentalpia tottu hooguma et plaatina aegamooda aurustub maailmas kokku aurustub mitu tonni plaatina siis tuleb voresid aegajalt vahetada lammastikoksiid muutub kergesti lammastikdioksiidiks mis reaktsioonil veega moodustab lammastikhappe vaga puhta lammastikhappe saamine nouab tavaliselt destilleerimist vaavelhappega mis on vett siduv selles protsessis tekib lammastikhappe aseotroopne segu veega milles on 68 hno ja 32 vett laboratooriumis valmistatakse lammastikhapet kaaliumnitraadist voi naatriumnitraadist lammastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina lohkeainete naiteks nitroglutseriini ja trotuuli valmistamisel ning lammastikvaetiste naiteks ammooniumnitraadi ja liitvaetiste tootmisel seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete tootlemisel sest ta reageerib enamiku metallidega lammastikhappe abil soovitatakse metalle kontsentreeritud lammastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 13 on kuningvesi uks vahestest reaktiividest mis suudab lahustada kulda ja plaatina samuti kasutatakse lammastikhapet vaavelhappe ja orgaaniliste nitrouhendite tootmisel lammastikhapet on kasutatud oksudeerijana vedelkutusel tootavate rakettide kutuses raketikutuses kasutatakse kas punaselt aurustuvat lammastikhapet valgelt aurustuvat lammastikhapet vaavelhappe seguna koos vesinikfluoriidhappe inhibiitoriga naiteks inhibiitoriga punaselt aurustuvat lammastikhapet kasutati uhe komponendina raketi cim10 bomarc vedelkutuse tootmisel lammastikhapet kasutati 19401950 aastatel laialdaselt rakettide vedelkutuste valmistamisel mitmesuguste probleemide valtimiseks hape on ebastabiilne ja tugeva soovitava toimega segati lammastikhapet dilammastiktetraoksiidiga no ja vesinikfluoriidhappega 1950 aastate lopuks tehti kindlaks et no on lammastikhappest veelgi parem oksudeerija mistottu 1960 aastatel voeti lammastikhappe asemel peaaegu taielikult kasutusele puhas no madala kontsentratsiooniga lammastikhapet 10 kasutatakse tihti manni voi vahtrapuidu kunstlikuks vanandamiseks happe kasutamine jatab puidu hallikaskuldseks mis sarnaneb vana vahatatud voi lakitud puiduga lammastikhape seguneb veega igas vahekorras muugil olevates lammastikhappelahustes on happe kontsentratsioon tavaliselt 52684 kontsentreeritud lammastikhappena muuakse tavaliselt aseotroopset segu mis sisaldab 684 lammastikhapet aseotroopse segu kontsentratsioon aurude eraldumisel ei muutu selle keemistemperatuur on 1219 c ja tihedus 143 gcm3 lahjendatud lammastikhapet toodetakse tavaliselt 25protsendilisena kui kontsentratsioon uletab 86 on tegemist lenduva lammastikhappega sellest eraldub gaasina lammastiku oksiide seda saab lahutada kaht liiki lenduvateks happeks valgeks aurustuvaks lammastikhappeks ja punaseks aurustuvaks lammastikhappeks toodetakse tavaliselt 9899protsendilist aurustuvat lammastikhapet valge aurustuv lammastikhape on vaga lahedane veevabale lammastikhappele uhe standardi jargi ei tohi veesisaldus selles uletada 2 ja lahustunud lammastikdioksiidi no sisaldus 05 punane aurustuv lammastikhape sisaldab lahustunud lammastikdioksiidi nii et lahus on punakaspruun olenevalt standardist peab no sisaldus olema naiteks vahemalt 17 voi vahemalt 13 lammastikhape on tugeva arritava toimega ja soovitav seedeelundkonda sattumisel voib tekkida seedeelundite soovitus aurude sissehingamine arritab limaskesta ja voib seda tosiselt kahjustada lammastikhappe sattumine silma voib pohjustada nagemise kaotust happe sattumisel nahale voivad tekkida plekid ja soovitused lammastikhape voib pohjustada orgaaniliste ainete isesuttimise tules voivad eralduda gaasid mis on arritava toimega javoi murgised kokkupuutel kontsentreeritud lammastikhappega varvub inimese nahk kollaseks sest valkudes on aluselisi aminohappeid mis lammastikhappega reageerivad nitreeruvad kui nahal olevat hapet leelisega neutraliseerida muutub nahk oranziks tootamisel lammastikhappega tuleb kanda kaitseriietust aure ei tohi sisse hingata kui hapet satub silma tuleb silmi pohjalikult loputada ning arsti poole poorduda lammastikhape oli soovitava metallide lahustina tuntud juba 13 sajandi alkeemikutele esmakordselt kirjeldas lammastikhapet 8 sajandi araabia alkeemik geber kes valmistas seda salpeetrist albertus magnus soovitas 13 sajandil lammastikhapet kasutada valeraha tuvastamiseks kuna lammastikhape lahustab koike peale kulla johann rudolf glauber tootas 17 sajandil valja meetodi lammastikhappe toomiseks salpeetril lasti reageerida vaavelhappega meetod pusis kasutusel kuni 20 sajandini antoine lavoisier naitas 1776 aastal et lammastikhape sisaldab hapnikku ja henry cavendish toestas 1785 aastal et seda saab toota elektri abil niiskest ohust elektrit kasutati lammastikhappe tootmiseks kaarleegi abil 20 sajandi alguses kalju lepik 7 oktoober 1920 koeru 30 mai 1999 tallinn oli eesti luuletaja aastal 1943 mobiliseeriti saksa sojavakke hiiumaal sojavaeuksusega viibides laks metsa peitu ja 1944 pogenes rootsi ta oppis luhikest aega stockholmi ulikoolis arheoloogiat ja etnograafiat kalju lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939 aastal opilasajakirjades nende hulgas iloli ja tuleviku rajad nii vormilt kui teemadelt mitmekulgses luules leidub voitleva hoiakuga isamaaluurikat ja eleegilisi uhiskonnasusteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga tunnuslikud on omaparane ja jouline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu valjendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale leidub paatoslikke isamaaluuletusi romantilise honguga meenutusi sojavaeaastaist autori isikuparast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi vollahuumor millega torjutakse sisemist angistustunnet hiljem on lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt uhelt poolt vabavarss ootamatud kujundiseosed teiselt poolt suveneb laululine alge rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust pessimismi oma hilisemas loomingus suhtub ta eitavalt iga tuupi poliitilisse voimusse ja ka suuresonalistesse patriotismiavaldustesse ta on avaldanud ligi 20 luulekogu valikkogud kalju lepik koostas ja toimetas gustav suitsu kogutud luuletused uppsala 1963 ning albumi esto 80 stockholm 1982 kalju lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse 1982 aastast oli ta valismaise eesti kirjanike liidu esimees ta valiti 1970 aastal eesti komitee asemike kogusse aino lepik von wiren on kalju lepiku tutar liibanoni riigipeade loend loetleb iseseisva liibanoni riigipead aastail 18421920 kuulus riik turgi koosseisu ja aastail 19201941 oli riik prantsusmaa mandaatala 1926 sai ta autonoomia riigipead on toodud kahes tabelis esimeses on riigipead alates aastast 1118 mil voimule sai banu mani dunastia teises tabelis on riigi presidendid alates autonoomia saavutamisest 1926 aastal dzambon batmonh dzambon batmonh 10 marts 1926 mongoolia uvsi aimakk 14 mai 1997 ulaanbaatar oli mongoolia riigipea aastatel 19841990 ta astus 1948 mongoolia rahvarevolutsioonilisse parteisse 1971 valiti ta partei keskkomitee liikmekandidaadiks ning 1974 keskkomitee liikmeks samal ajal sai ta ka poliitburoo liikmeks aastal 1973 maarati ta keskkomitee teaduse ja hariduse osakonna juhatajaks 1974 maarati ta ministrite noukogu aseesimeheks ja seejarel esmeheks vottes valitsusjuhi ameti jumdzaagijn tsedenbalilt kellest sai riigipea tsedenbal tagandati tema kehvale tervisele viidates riigipea ametipostilt ja parteijuhi kohalt augustis 1984 keskkomitee erakorralisel koosolekul batmonh nimetati tema asemele parteijuhi kohale ja sama aasta 12 detsembril 1984 sai temast ka suure rahvahuraali presiidiumi esimees riigipea batmonhi uks esimesi ulesandeid vastsel ametikohal oli tervitada varsket noukogude liidu kommunistliku partei juhti mihhail gorbatsovi kes augustis 1985 tegi visiidi ulaanbaatarisse gorbatsovi vastuvotul riiklikul banketil kuulutas batmonh et mongoolia on noukogude liidu ustav liitlane tema rahu kindlustamise puudlustes kaugidas koeru vald oli kohalik omavalitsusuksus eestis jarva maakonna idaosas vald eksisteeris praegusel kujul 20 veebruarist 1992 mil see moodustati koeru kulanoukogust koeru valla omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1992 jarvajaani vallavolikogu tegi 28012016 ettepaneku albu ambla imavere jarvajaani kareda koeru roosnaalliku ja koigi valdade uhendamiseks jarva vallaks koeru vallavolikogu otsustas labiraakimiste kaigus uhinemisest loobuda ja liituda hoopis rakke vallaga sellele vaatamata otsustas vabariigi valitsus 2017 aasta juunis liita koeru vald moodustatava jarva vallaga sundliitmise otsuse vaidlustas koeru vallavolikogu riigikohtus 4 oktoobril 2017 jattis riigikohtu pohiseaduslikkuse jarelevalve kolleegium vallavolikogu taotluse rahuldamata 1939 aastani eksisteerinud koeru vald jaotati nii et praeguse koeru valla territoorium kattus suuremalt jaolt tollase vainjarve valla territooriumiga 1950 vallad kaotati koeru abaja arukula ervita joekula kalitsa kapu koiduellavere kuusna laaneotsa liusvere merja norra preedi puhmu rohu salutaguse santovi tammiku tudre udeva vahukula valila vao visusti vuti vainjarve loodus koeru vald asub jarvamaa idaosas pandivere korgustiku lounanolval ja endla noo pohjaalal koeru vald on pollustatud ja tihedasti asutatud endise koeru valla territooriumil asub jarva maakonna suurim jarv vainjarv valla lounaosas voolavaid vortsijarvepeipsi vesikonda kuuluvad poltsamaa jogi ja tema lisajoed preedi oostriku ja volingi oja mullastiku moodustavad leetunud ja leostunud kamarkarbonaatmullad endise koeru valla alad asuvad suhteliselt korgel kroonilinna nullist koerus asuva koeru teletorni taldmik haagi mael asub 106 m korgusel merepinnast vainjarv asub 793 meetri korgusel endla looduskaitseala asus koeru valla territooriumil koeru alades olid norra allikad allikavesi oli ka koeru valla suurim loodusrikkus allikaveed kanduvad edasi norra ojja ja oostriku jokke norra allikate oostriku allikajarv varviallikas voltre kaevuallikas on suured vaatamisvaarsused suurimaks vaatamisvaarsuseks koeru vallas oli purskav allikas alutaguse vald anija vald antsla vald elva vald haljala vald harku vald hiiumaa vald haademeeste vald joelahtme vald jogeva vald johvi vald jarva vald kadrina vald kambja vald kanepi vald kastre vald kehtna vald kihnu vald kiili vald kohila vald kose vald kuusalu vald luunja vald laaneharju vald laanenigula vald laaneranna vald luganuse vald muhu vald mulgi vald mustvee vald marjamaa vald noo vald otepaa vald peipsiaare vald pohjaparnumaa vald pohjasakala vald poltsamaa vald polva vald raasiku vald rae vald rakvere vald rapla vald ruhnu vald rouge vald rapina vald saarde vald saaremaa vald saku vald saue vald setomaa vald tapa vald tartu vald toila vald tori vald torva vald turi vald valga vald viimsi vald viljandi vald vinni vald virunigula vald vormsi vald voru vald vaikemaarja vald anija vald harku vald joelahtme vald kiili vald kose vald kuusalu vald laaneharju vald raasiku vald rae vald saku vald saue vald viimsi vald hiiumaa vald alutaguse vald johvi vald luganuse vald toila vald jogeva vald mustvee vald poltsamaa vald jarva vald turi vald laanenigula vald vormsi vald haljala vald kadrina vald rakvere vald tapa vald vinni vald virunigula vald vaikemaarja vald kanepi vald polva vald rapina vald haademeeste vald kihnu vald laaneranna vald pohjaparnumaa vald saarde vald tori vald kehtna vald kohila vald marjamaa vald rapla vald muhu vald ruhnu vald saaremaa vald elva vald kambja vald kastre vald luunja vald noo vald peipsiaare vald tartu vald otepaa vald torva vald valga vald mulgi vald pohjasakala vald viljandi vald antsla vald rouge vald setomaa vald voru vald liitunud ja likvideerunud vallad alates aastast 1995 aastatel 19962009 1995 aastal riigikogu poolt vastu voetud eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel on toimunud 51 vallalinna uhinemist mille kaigus moodustus 22 uut kohaliku omavalitsuse uksust che guevara tse gevaara ka el che che tegelik nimi ernesto rafael guevara de la serna 14 juuni 1928 rosario 9 oktoober 1967 vallegrande lahedal boliivias oli argentina paritolu marksistlik revolutsionaar ladinaameerikas ta oli poliitik kirjanik arst sojateoreetik ja partisaniliikumise juht parast surma sai tema stiliseeritud kujutisest kogu maailmas tuntud protestiliikumise kultuuriline sumbol noore meditsiinitudengina reisis guevara labi ladinaameerika kulastatud paikade vaesus kujundas pohjalikult umber tema maailmavaate reisikogemused ja vaatlused toid ta jareldusele et regioonis sugavalt juurdunud majanduslik ebavordsus on omane monopolistlikule kapitalismile uuskolonialismile ja imperialismile mille ainus ravim on maailmarevolutsioon hiljem kohtas ta mehhikos fidel castrot ja liitus tema 26 juuli liikumisega detsembris 1956 oli ta nende revolutsionaaride hulgas kes castro juhtimisel tungisid kuubasse eesmargiga kukutada usa poolt toetatud kuuba diktaator fulgencio batista guevara sai varsti massuliste seas kuulsaks ulendati komandandi auastmesse ja mangis poordelist rolli edukas kaheaastases partisaniliikumises mis toukas batista troonilt 19591961 tootas ta kuuba riigipanga presidendina ja 196165 toostusministrina diplomaadina maailmas ringi liikudes ja riigijuhtidega kohtudes esindas ta kuuba sotsialismi ta oli viljakas literaat ja paevikupidaja kirjutades partisanisoja teoreetilise ja praktilise kasiraamatu ning tuntud memuaarid oma mootorrattareisist ule lounaameerika mandri guevara lahkus kuubast 1965 aastal et ohutada revolutsiooni koigepealt edutuks osutunud katsel kongos kinshasas ning seejarel boliivias kus ta cia toetusel tabati ja hukati guevara on tuntud kui vastuoluline ja tahelepanuvaarne ajalooline isiksus olles kurikuulus kui halastamatu distsipliininoudja kes kohklematult laskis maha ulejooksikud ning keda toetajad samas austasid kui rangelt doktriinidele puhendunud juhti guevarast on kujunenud vasakpoolsete uhiskondlike liikumiste ikoon tanu tema martrisurmale poeetilisele truudusvandele klassivoitlusele ja soovile luua uue inimese teadlikkus keda ajendavad rohkem moraalsed kui materiaalsed stiimulid paradoksaalsel moel ja vastuolus tema enda ideoloogiaga kujundati che naost globaalse massikultuuri turundusembleem ja sumbol ajakiri time nimetas ched 20 sajandi 100 koige mojuvoimsama inimese hulgas samal ajal kui alberto korda tehtud foto guerillo heroico ajakirja kaanel kuulutati maailma koige kuulsamaks fotoks ernesto guevara sundis 14 juunil 1928 rosarios argentinas ta oli hispaania baski ja iiri juurtega perekonna viiest lapsest vanim kuigi kogu oma elu jooksul kannatas ta agedate astmahoogude all oli ta silmapaistev sportlane nautides ujumist jalgpalli ja golfimangu ta oli ameerika jalgpalli koondise innukas liige ja teenis oma agressiivse mangustiili tottu endale huudnime sutik koolikaaslased huudsid teda chancho porsas sest ta pesi ennast harva ja kandis uhkelt nadal aega pesemata sarki oma isa kaest oppis guevara selgeks malemangu ja alates 12 eluaastast osales ta kohalikel turniiridel noorukieas ja kogu hilisema elu valtel armastas ta kirglikult luulet eriti pablo neruda john keatsi antonio machado federico garcia lorca gabriela mistrali cesar vallejo ja walt whitmani teoseid ta vois lugeda peast rudyard kiplingi luuletust kui ja jose hernandeze teost martin ferro guevarade koduses raamatukogus oli ule 3000 trukise see lubas guevaral olla entusiastlik ja eklektiline lugeja keda huvitasid karl marxi william faulkneri andre gidei emilio salgari ja jules vernei looming lisaks nautis ta jawaharlal nehru franz kafka albert camus vladimir lenini jeanpaul sartrei anatole francei friedrich engelsi herbert george wellsi ja robert frosti toid vanemaks saades tekkis tal huvi ladinaameerika kirjanike horacio quiroga ciro alegria jorge icaza ruben dario ja miguel asturiase vastu paljud nende kirjanike ideed kirjutas ta kasitsi oma kartoteeki mis sisaldas mojukate intellektuaalide moisteid definitsioone ja filosoofiaid need sisaldasid buddha ja aristotelese analuutilist ulevaadet bertrand russelli uurimust armastuse ja patriotismi kohta jack londoni uurimust uhiskonna kohta ja nietzsche ideid surma kohta sigmund freudi ideed kutkestasid teda ja guevara tsiteeris teda paljudel teemadel alates unenagudest sugutungist kuni oidipuse kompleksini tema lemmikained koolis olid filosoofia matemaatika insenerialad politoloogia ja sotsioloogia 1948 aastal astus guevara buenos airese ulikooli meditsiiniteaduskonda 1951 vottis ta aastaks akadeemilise puhkuse et reisida koos sobra alberto granadoga labi lounaameerika tema eesmark oli tootada vabatahtlikuna paar nadalat san pablo pidalitobiste koloonias peruus amazonase joe kallastel reisil tehtud markmete pohjal andis guevara hiljem valja raamatu mootorrattapaevikud millest sai new york timesi bestseller ja mille jargi vandati 2004 aastal hulgaliselt auhindu voitnud film olles kogu ladinaameerikas laialt levinud vaesuse rohumise ja vangistamiste tunnistajaks ning saades mojutusi karl marxi kirjutistest hakkas guevara nagema relvastatud revolutsiooni kui sotsiaalse ebavordsuse likvideerimise vahendit reisi lopus hakkas ta ladinaameerikat nagema enam mitte kui eri rahvuste kogumit vaid kui uhtset tervikut mis vajab kogu kontinenti haaravat vabastamise strateegiat guevara kujutlus piirideta uhendatud hispaania ameerikast mis jagab uhist latiino parandit mangis suurt rolli tema hilisemas revolutsioonilises tegevuses argentinasse tagasi joudes lopetas ta meditsiiniopingud ja sai diplomi 1953 aasta juunis 7 juulil 1953 alustas guevara uut reisi mis seekord haaras boliivia peruu ecuadori panama costa rica nicaragua hondurase ja el salvadori 10 detsembril 1953 saabus guevara guatemalasse kus president jacobo arbenz guzmani juhitav demokraatlikult valitud valitsus puudis maareformi ja teisi algatusi kasutades lopetada latifundiumite susteemi guevara otsustas peatuda guatemalas et ennast taiendada ja viia lopule koik ettevalmistused mis on vajalikud et saada toeliseks revolutsionaariks septembris 1954 saabus guevara mexicosse ning uuendas oma soprust nico lopeze ja teiste kuubalt pagendatutega keda ta oli kohanud guatemalas juunis 1955 tutvustas lopez talle raul castrot kes parastpoole viis ta kokku oma vanema venna fidel castroga fidel castro oli revolutsioonijuht kes oli asutanud 26 juuli liikumise ja pidas plaani diktaator fulgencio batista kukutamiseks esimesel kohtumisel toimunud pika oise vestluse tulemusel otsustas guevara et kuuba on see pohjus mida ta on otsinud enne paevatousu oli ta juba liitunud 26 juuli liikumisega alates sellest eluhetkest hakkas guevara pidama usa kontrollitavaid konglomeraate nendeks kes toetavad represseerivaid riigikordasid kogu maailmas batistat pidas ta usa juhitud hupiknukuks kelle noorid tuleb labi loigata kuigi guevara planeeris grupis tootada sojavaearstina osales ta ka sojavaelaagrites ja kursuse lopus nimetas nende instruktor kolonel alberto bayo teda koikidest koige paremaks partisaniks castro revolutsiooniplaani esimene samm oli runnata kuubat mehhikost vanal lekkival ristlejal granma nad alustasid liikumist kuubale 25 novembril 1956 batista sojavaelased rundasid neid varsti parast maabumist ja paljud 82 mehest said surma ainult vaike grupp revolutsionaare paases et grupeeruda uuesti lahingujouks kaugel margades ja poristes sierra maestra magedes toiduvaru kahanes ja moraal langes guevara nimetas seda aega minu koige valurikkamateks sojapaevadeks sest tal oli allergia moskiitohammustuste vastu mis katsid piinarikaste pahklisuuruste tsustidena ta keha seal edutas castro guevara teise armeekolonni komandandiks guevara esimene plaan runnata vaenlase garnisoni bueuycitos ei lainud nii nagu esialgu planeeritud kui tema mehed oigel ajal ei saabunud alustas ta runnakut ilma nendeta tema relv kiilus kinni ja guevara pogenes kuulirahe alt guevara muutis taktikat ja kehtestas veel rangema distsipliini desertoore karistati nagu reetureid ja guevara oli tuntud selle poolest et saatis hukkamisruhmad jalitama neid kes puudsid pogeneda selle tulemusel hakati guevarat kartma tema julmuse ja halastamatuse parast partisanisoja ajal oli guevara vastutav mitmete meeste hukkamise eest keda suudistati salakuulamises ja araandmises hoolimata oma noudlikust ja jarsust meelelaadist tunnetas guevara et juhina on tal ka opetajaroll ning too vaheaegadel lahutas ta meeste meelt sellega et luges neile ette robert louis stevensoni cervantese ja hispaania luurikute teoseid tema vastutav juht fidel castro on kirjeldanud guevarat kui intelligentset kartmatut ja eeskujulikku juhti kellel oli suur moraalne autoriteet oma vagede seas castro on ka markinud et guevara riskis liiga palju ja tal oli kalduvus hulljulgusele guevara mangis tahtsat rolli salaraadiojaama radio rebelde loomisel veebruaris 1958 jaam edastas kuuba rahvale 26 juuli liikumise uudiseid ja seisukohti ning voimaldas pidada raadiosidet uha kasvavate massuliste ruhmade vahel kogu saarel ilmselt oli guevara saanud innustust guatemalas cia raadio efektiivsusest kui see oli aidanud minema kihutada jacobo arbenz guzmani juhitud valitsuse 1958 aasta juulis oli guevaral otsustav osa las mercedesi lahingus kus tema ruhm pidas kinni 1500 batista kindrali cantillo juhitud meest kelle eesmark oli umber piirata ja havitada castro vaesalgad aastaid hiljem che lahingutaktikat analuusides nimetas ameerika uhendriikide merevae major larry bockman seda suureparaseks laia toetust omanud revolutsioon muundus mone kuugakommunistlikuks voimuhaaramiseks selles etendas che guevara kullaltki saatuslikku castro peamise timuka osa kehtestades kuubas kommunistliku reziimi ulevalhoidmiseks vagivallasusteemi ning hirmu ohkkonna erakordset julmust ilmutades surus guevara maha kuuba maapiirkondades kommunistliku susteemi vastu puhkenud ulestousu jatkates seejarel karmi terrorit guevara kuulutas avalikult mul pole vaja toendeid et kedagi maha lasta mul on vaja ainult kinnitust et seda on vaja teha kommunismi musta raamatu kohaselt oli 1970 aastate alguseks hukkamiskomandode poolt maha lastud vahemalt 14 000 inimest kokku ulatub revolutsiooni tulemusel tapetud voi hukkunud inimeste hulk ule 100 000 guevarale meeldis inimesi tappa ta kirjutas kirega alla hukkamiskaskudele talle tegi roomu hukkamisi oma kabineti aknast vaadata ning seal ka ise osaleda guevara ohvrite seas oli ka arvukalt naisi ning lapsi revolutsiooni robespierre ei halastanud kellelegi 1960 aastal rajas guevara kuubasse esimesed gulagi susteemi meenutavad koonduslaagrid 1961 aastaks istus seal juba 300 000 kuubalast 64 miljonist kommunistide terror toi kaasa ulatusliku pogenemise maalt viie aastaga pogenes kuubast ule poole miljoni inimese aastal 1965 otsustas guevara riskida ja minna aafrikasse et pakkuda oma teadmisi ja kogemusi partisanina kongo konfliktis guevara tema asetaitja victor dreke ja 12 kuubalasest ekspeditsiooniliiget saabusid kongosse 24 aprillil 1965 hiljem liitus nendega veel umbes 100 afrokuuba paritolu meest nad tegid koostood partisanide liidri laurentdesire kabilaga kes oli hiljuti aidanud tapetud patrice lumumba toetajatel korraldada massu mis siiski ebaonnestus kaotanud illusioonid kabila vagede distsipliini suhtes vallandas guevara ta teatades miski ei pane mind uskuma et kabila tunneb aega castro kasul olid kohalikud boliivia kommunistid ostnud maatuki kuivas metsaregioonis kauges nancahuazu piirkonnas et guevara saaks seal rajada partisanide baaslaagri ja treeningala guevara partisanisalgad mida oli kokku 50 ja mis tegutsesid boliivia rahvusliku vabastusarmee nime all olid hasti varustatud rasketes maastikutingimustes magises camiri regioonis oli voitluses boliivia regulaarvagede ule saavutatud mitmeid voite kuid septembris onnestus armeel vagivaldses lahingus havitada kaks partisanide vaesalka ja tappa uks nende liidritest felix rodriguez kes oli ise kuuba pagulane ja kellest oli saanud cia eriulesannete osakonna operatiivtootaja juhtis guevara tabamist boliivias 7 oktoobril teatas informaator boliivia eriuksustele guevara partisanide laagri asukoha yuro orus nad piirasid ala umber ja guevara sai haavata ning voeti vangi kui ta juhtis simeon cuba sarabia salka guevara seoti kinni ja toodi 7 oktoobri oosel poollagunenud mudasesse koolimajja mis asus korvalolevas la higuera kulas jargmise paeva ja poole jooksul keeldus guevara boliivia politseiohvitseride kusimustele vastamast ning raakis vaikselt ainult boliivia soduritega 9 oktoobri hommikul palus guevara et tema juurde toodaks kulakooli opetaja 22aastane julia cortez hiljem on cortez guevarat kirjeldanud kui meeldiva valimuse ja pehme ning iroonilise pilguga meest ta vaitis et nende vestluse ajal leidis ta olevat end voimetu vaatama guevarale silma sest guevara silmavaade oli talumatu labitungiv ja vaga rahulik nende luhikese vestluse ajal kaebas guevara koolimaja viletsa seisukorra ule vaites et on ebapedagoogiline loota et kulalapsed opivad sellises koolis sama ajal kui valitsuse ametnikud soidavad mercedestega ja deklareeris et see on olukord mille vastu me voitleme moni hetk enne hukkamist kusiti guevaralt kas ta motleb enda surematusele ei vastas ta ma motlen revolutsiooni surematusele siis utles ta oma timukale ma tean et sa oled tulnud mind tapma tulista argpuks sa ju tapad ainult inimese teran kohkles ning avas siis automaadist tule sihtides guevarat katesse ja jalgadesse guevara vaanles maas hammustades ilmselt oma katt et valtida valukarjeid teran tulistas peale seda veel mitu korda haavates guevarat surmavalt rinda rodrigueze andmetel kell 1310 uldse tulistati guevara pihta uheksal korral sealhulgas viiel korral jalgadesse uks kord paremasse olga ja katte uks kord rinda ning lopuks korisse siis seoti guevara keha helikopteri maabumisjaluste kulge ja transporditi korvalasuvasse vallegrande kulla 11 oktoobril 1967 valja antud memorandumis nimetab usa president lyndon b johnson rahvusliku julgeolekuagentuuri juhile walt whitman rostowle guevara tapmisotsust rumalaks aga boliivia seisukohast voetuna arusaadavaks parast hukkamist vottis rodriguez endale mitmed guevara isiklikud esemed seal hulgas kella mida ta kandis palju aastaid naidates seda tihti reporteritele tanapaeval on moned esemed kaasa arvatud valgumihkel eksponeeritud cias peale seda kui sojavaearst oli amputeerinud tema kaed transportisid boliivia armee ohvitserid guevara keha teadmata asukohta ja keeldusid teatamast kas sailmed maeti voi poletati kaed pandi sailitamiseks formaldehuudi lahusesse ja saadeti buenos airesesse sormejalgede vordlemiseks kuna guevara sormejaljed olid argentina politsei kaes hiljem saadeti need kuubasse 15 oktoobril 1967 teatas castro et guevara on surnud ja kuulutas kogu saarel valja kolmepaevase leina abaja on kula jarva maakonnas jarva valla edelaosas koerust edelas enne eesti omavalitsuste haldusreformi 2017 aastal kuulus kula koeru valda elanike arv oli 2000 aastal 60 1987 aastal 142 esimesed teated abaja kulast parinevad 1564 aastast abbo nime all abaja on saabud nime kunagise veekogu madalaveeliselt abajalt mille aares koht paiknes praegu on veekogu soostunud abaja kuulub vao sidejaoskonna teeninduspiirkonda kulas on olnud udeva kool ja raamatukogu abaja lapsed opivad koeru keskkoolis oppeperioodil tootab toopaeviti hommikul ja parastlounal vaoabajakalitsakoeru bussiliin varem oli kulas koeru sovhoosi abaja osakonna keskus kui sovhoos tegevuse lopetas asutasid abaja elanikud abaja pollumajandusuhistu mis on registreeritud koerus uhistu osanikud on sotlane neil m godsman ja kaks eestlast nende omanikega on ta asutatud 1998 aastast kui osteti olemasolev veisekasvatusuhistu pollumaad on hiljem ostetud direktor on kalle adler abaja pollumajandusuhistu kasvatab otra olleks nisu saiaks ja rapsi ning tegeleb veisekasvatusega 2002 aasta seisuga oli oma maad 520 ha ja renditud maad 350 ha ning piimalehmi 125 oli plaanis hakata kasvatama ka lihaloomi viljasaak oli ule 5 tonni vilja hektarilt piima lupsti aastas 6500 kg lehmalt palgatoolisi oli 11 piima ostis epiim said mohamed cheikh 1 juuli 1904 mitsamiouli komoorid 16 marts 1970 soavinandriana madagaskar antananarivo provints oli komooride valitsusnoukogu president 19611970 julio iglesias huulio igleesias sundinud 23 septembril 1943 on hispaania poplaulja kitarrist ja laulukirjutaja ta on avaldanud 77 albumit 14 keeles ta on maailma labi aegade kumne edukama popartisti hulgas tema albumeid on muudud ule 200 miljoni 1960 aastatel mangis iglesias jalgpalli ja oli madridi reali varavavaht 22 septembril 1963 sattus iglesias autoonnetusse ta kaotas oma auto ule kontrolli ja keeras sellega ule katuse tulemuseks oli parapareksia ehk seljaaju kokkusurumine iglesias oli kolm aastat vaga haige ja arstid arvasid et ta voib mitte iialgi kaima hakata kuid pikkamooda ta tervenes selleks et suurendada kate ja sormede osavust hakkas iglesias kitarri mangima parast tervenemist soitis ta suurbritanniasse inglise keelt oppima ja uhtlasi hakkas ta lauljaks aastal 1968 voitis ta laulukirjutajatele moeldud benidormi rahvusvahelise laulufestivali oma lauluga la vida sigue igual ja solmis lepingu plaadiettevottega discus columbia mis on columbia recordsi hispaania haru aastal 1970 esindas ta hispaaniat midemi heliplaadimessil cannesis ja voitis esikoha barcelona laulufestivalil oma lauluga gwendoline mis kindlustas talle osavotu 1970 aasta eurovisiooni lauluvoistlusel lauluvoistlusel sai ta kaheksa punktiga neljanda koha mitu tema laulu on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse rio rebelde massav jogi toi talle kuldplaadi mehhikos uno canto a galicia laul galiciale palvis sama tunnustuse peale kodumaa veel belgias ja hollandis aastal 1971 abiellus iglesias filipiinide ajakirjaniku ja modelli isabel preysleriga abielust sundis kolm last chabeli iglesias julio iglesias noorem ja enrique iglesias tutar on ajakirjanik pojad on samuti lauljad 1979 abielu lahutati praegu on iglesias abielus hollandi modelli miranda rijnsburgeriga abielust sundis kolm poega ja kaksiktutred miguel 1997 rodrigo 1999 victoria ja cristina 2001 ning guillermo 2007 erakond res publica respublika oli 8 detsembrist 2001 kuni 15 novembrini 2006 tegutsenud eesti erakond varem kasutati ametliku nimena nime uhendus vabariigi eest res publica luhend uverp voi rp erakonna majandusprogrammi eesmark oli pikaajaline ressursse saastev majanduskasv erakond res publica asutati inimestega uhendusest res publica 2001 aastal muudeti mtu juriidiliselt erakonnaks sest grupp noori otsustas res publica abil hakata muutma eesti poliitilist kultuuri uhe aastaga liitus erakonnaga ligi tuhat uut liiget oma ola panid alla sajad toetajad ning selle tulemusel sundiski 8 detsembril 2001 eestis uus erakond 2003 aasta riigikogu valimistel saatis erakonda edu parlamenti saadi 28 mandaadiga vordselt keskerakonnaga seejarel moodustati juhan partsi juhitav valitsuskoalitsioon kuhu kuulusid ka reformierakond ja rahvaliit res publicas oli 1 juunil 2003 umbes 4100 liiget res publica esimeesteks on olnud 4 aprillil 2006 teatasid erakond isamaaliit ja erakond res publica kavatsusest uhineda 4 juunil palvis uhinemisotsus parnus molema erakonna suurkogu toetuse uhinenud erakonna nimeks pakuti algul nime erakond eesti eest hiljem sai erakondade volikogude toetusel nimeks isamaa ja res publica liit sugisel 2006 erakonnad uhinesid usuartikkel ladina keeles articulus fidei on vaide mille uskumine on mingi kindla usundi tunnistajatele voi mingi kindla kiriku liikmetele kohustuslik kasutatud on 1997 aasta piiblitolget kiri heebrealastele 11 on kirja heebrealastele 11 peatukk peatukk raagib usust 1 aga usk on loodetava toelisus nahtamatute asjade toendus 2 selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse 3 usus me moistame et maailmad on valmistatud jumala sona labi nii nagematust on sundinud nahtav 4 usus toi aabel jumalale parema ohvri kui kain mille tottu ta sai tunnistuse et tema on oige kuna jumal andis tema andide kohta tunnistuse ja usu kaudu ta raagib veel surnunagi 5 usus voeti ara eenok et ta ei naeks surma ja teda ei leitud enam sest jumal oli ta ara votnud aga juba enne kui ta ara voeti oli ta saanud tunnistuse et ta on olnud jumalale meeleparane 6 aga ilma usuta on voimatu olla meeleparane sest kes tuleb jumala juurde peab uskuma et tema on olemas ja et ta annab palga neile kes teda otsivad 7 usu labi sai noa hoiatuse selle kohta mida veel ei olnud naha ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere paastmiseks ja selle kaudu ta moistis suudi maailma ja sai selle oiguse parijaks mis tuleb usust 8 usus oli aabraham kuulekas kui teda kutsuti minema paika mille ta pidi saama parandiks ja ta laks valja teadmata kuhu ta laheb 9 usus ta asus elama tootatud maale otsekui voorsile elades telkides koos iisaki ja jaakobiga kes olid sellesama tootuse kaasparijad 10 sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna mille meister ja ehitaja on jumal 11 usus sai isegi saara vae suguvosa rajamiseks ja seda eakusest hoolimata sest ta pidas tootajat ustavaks 12 seeparast ka sundis sellest uhestainsast pealegi mehejou kaotanud mehest hulga poolest nii palju jarglasi nagu tahti taevas ja nagu liiva mere rannal mida ei saa ara lugeda 13 need koik surid uskudes saamata katte tootusi vaid nahes ja tervitades neid kaugelt ja nad tunnistasid end olevat voorad ja majalised maa peal 14 kuid kes selliselt konelevad annavad moista et nad otsivad kodumaad 15 kui nende meeles oleks olnud maa kust nad olid valja lainud kullap neil oleks olnud aega poorduda tagasi 16 ent nuud nad ihkavad paremat see tahendab taevast kodumaad seetottu ei ole jumalal nende parast habi lasta ennast huuda nende jumalaks kuna ta on valmistanud neile linna 17 usus viis aabraham kui teda proovile pandi ohvriks iisak tema kes oli saanud jumala tootusedtootused oli valmis ohverdama oma ainusundinu 18 tema kellele oli oeldud sinu sugu loetakse iisakist 19 sest ta arvestas et jumal on voib ka surnuist ules aratada seeparast ta saigi tema tagasi ettetahenduseks 20 usus onnistas iisak ka jaakobit ja eesavit tulevaste asjade suhtes 21 usus onnistas surev jaakob joosepi molemat poega ja kummardas jumalat oma kepi najal 22 usu labi tuletas joosep oma elu lopul meelde iisraeli laste lahkumist ja andis kasu oma luude kohta 23 usus hoidsid moosese vanemad parast ta sundimist teda kolm kuud sest nad nagid ta olevat ilusa lapse ega kartnud kuninga korraldust 24 usus keeldus mooses kui ta oli saanud suureks laskmast end nimetada vaarao tutre pojaks 25 ta eelistas pigem naha vaeva koos jumala rahvaga kui uurikest aega nautida pattu 26 sest egiptuse aaretest suuremaks rikkuseks pidas ta teotust kristuse parast sest ta tostis oma silmad tasu poole 27 usus jattis ta maha egiptuse kartmata kuninga raevu sest otsekui nahes nahtamatut pusis ta vaprana 28 usus toimetas ta paasat ja vere maarimist uksepiitadele et hukkaja ei puudutaks nende esikpoegi 29 usus labisid nad punase mere otsekui kuiva maa ja kui egiptlased puudsid teha sedasama siis nad uppusid 30 usus langesid jeeriko muurid kui seitse paeva oli kaidud nende umber 31 usus ei hukkunud hoor raahab koos sonakuulmatutega sest ta oli rahuga vastu votnud salakuulajad 32 ja mida ma veel utlen mul puudub aeg jutustada gideonist baarakist simsonist jeftast taavetist saamuelist ning prohvetitest 33 kes usu labi vallusid kuningriike moistsid kohut said katte tootused sulgesid lovide suu 34 kustutasid tule vae paasesid pakku moogatera eest said notrusest tugevaks ja vagevaks sojas torjusid tagasi vooraste vaenuleere 35 naised said tagasi oma surnud ulestousmise labi uhed lasksid end piinata surnuks votmata vastu pakutud vabadust selleks et saada paremat ulestousmist 36 teised said kogeda pilkamist ja rooska ning ahelaid ja vanglat 37 neid on kividega surnuks visatud pooleks saetud moogaga hukatud nad on lamba ja kitsenahas kainud maad mooda ringi puuduses viletsuses ja kurja kannatades 38 nemad keda maailm ei olnud vaart hulkusid ringi korbetes ja magedel ning varjasid end koobastes ja urgudes 39 ja kuigi nad koik said oma usu labi tunnistuse ei saanud nad katte tootust 40 sest jumal on midagi paremat nainud ette meile nii et nemad ilma meieta ei saaks taiuslikuks kiri heebrealastele luhend hb on piibli uue testamendi kaanoni 19 raamat sellele eelneb pauluse kiri fileemonile ja jargneb jaakobuse kiri kiri on kirjutatud koinees kardinal stephen langton jagas kirja 13 peatukiks teoloog pantaenus aleksandriast pealkirjastas kirja kreeka keeles kui vulgatas on kiri ladina keeles kui epistula ad hebraeos tanapaeva evangeelsete teoloogide uldlevinud seisukoht on et kirja autor pole tuvastatav autorit pole kirjas mainitud ja 16 sajandini peeti autoriks traditsiooni pohjal apostel paulust mida tunnustasid ka hieronymus ja augustinus samuti on pauluse autorlus tunnustatud siiani oigeusu kirikus tekstianaluusi alusel on pauluse autorluse vastu see et pauluse kirjades sisaldub pauluse poordumine mis kirjas heebrealastele puudub samuti on kirja stiil pauluse kirjade omast erinev kuigi pohimotted langevad pauluse omadega paljuski kokku clemens aleksandriast pakkus et paulus kirjutas kirja heebrea keeles ja hiljem tolkis moni junger selle kreeka keelde peale pauluse on autoriks pakutud pauluse kaaslast siilast paavst clemens i evangelist luukast voi monda tundmatut aleksandria kristlast peale pauluse on kaks peamist autorikandidaati olnud barnabas keda esimest korda pakkus autorina tertullianus ja apollos keda esimesena pakkus autorina martin luther paljude viidete tottu jeruusalemma templiteenistusele olevikus on kirja heebrealastele tavaliselt dateeritud aega enne templi havitamist 70 aastal kiri oli kirjutatud juudakristlaste nende kalduvuse parast kristlusest judaismi tagasi poorduda kirja tsiteerib esimesena rooma piiskop clemens i kirja vanimad sailinud katkendid sisalduvad papuurus 46 manuskriptil 2 sajandist kus see on pauluse kirjades paigutatud roomlaste kirja jarele hieronymus paigutas kirja heebrealastele paulus kirjade loppu kuhu see on piibli kaanonis tanaseni jaanud kiri heebrealastele koosneb 13 peatukist mis jagunevad 303 salmiks kirja jagas peatukkideks kardinal stephen langton 13 sajandil ja salmideks robert estienne 1551 kiri julgustab usklikke tagakiusule vastu panema ning jaama kindlaks sellele mida nad on kristusest uskunud kiri koosneb kahest osast esimene osa hb 11018 on opetuslik teine osa hb 101913 on praktiline kirja heebrealastele on peetud rooma kirja ja pauluse kiri galaatlastele taiendavaks traktaadiks ning samuti omamoodi kommentaariks 3 moosese raamatule ja templiteenistusele uldse kirja autori mote on naidata moosese opetuse toelist eesmarki ja tahendust ning selle sumboolset ja ajutist iseloomu ta selgitab et leviitide preesterlik teenimine kuulutas ette jeesuse kristuse teenimist ning et seadusega ette nahtud ohvrid kuulutasid ette ristiloomist selleparast ei olnud evangeelium moeldud selleks et moosese kasuopetust teisendada vaid selleks et seda asendada ja tuhistada kiri heebrealastele annab kristliku usu moiste georg mulleri jutlustest 17 sajandi algusest on sailinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad kirjast heebrealastele tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 wastses testamendis kui rahmat hebrealistille 1694 muncheni kasikirjas on kiri pealkirjastatud ramat hebraalistele kirjotud ja 1739 piiblis apostli paulusse ramat ebrearahwale kirjotud kesktermin on sullogismi termin mis jarelduses ei esine naiteks sullogismis koik inimesed on surelikud sokrates on inimene jarelikult sokrates on surelik on keskterminiks inimene rodrigo borja cevallos rodriigo borha sevaljos sundinud 19 juunil 1935 quitos oli ecuadori president 10 august 1988 10 august 1992 ta oppis politoloogiat ja sotsioloogiat ecuadori keskulikoolis ta lopetas selle oigusteadlasena ja tootas korgkooli oppejouna ta valiti kongressi saadikuks 1962 1970 ja 1978 aastal 1970 aastal asutas ta erakonna demokraatlikud vasakpoolsed izquierda democratica id partei oli aastail 19701982 kongressis enamuses borja kandideeris edutult kahtedel presidendivalimistel 1978 ja 1983 kaotades viimasel korral napilt leon febres corderole kes kogus 511 haali 1988 aasta presidendivalimistel oli presidendikandidaate 10 borja juhtis valimisi 246ga oma lahima konkurendi abdala bucaram ortizi 176 vastu teises valimisvoorus 8 mail kogus borja enamuse 528 haaltest et molemad kandidaadid olid vasakpoolsed siis lubasid nad lopetada febres cordero usasobraliku poliitika bucarami karm isiksus ja populistlik retoorika tekitasid hirmu et parast tema voitu voib tekkida taas sojavaeline diktatuur borja lubas oma valitsusega hakata voitlema korge inflatsiooniga ja tegelema muude majandusprobleemidega suur valisvolg ta alustas labiraakimisi rahvusvahelise valuutafondiga imf ta kandideeris presidendiks ka 1998 ja 2002 1998 aastal saavutas ta 157ga kolmanda koha jamil mahuadi ja alvaro noboa jarel 2002 aastal saavutas ta 141ga 4 koha lucio gutierrezi alvaro noboa ja leon roldosi jarel pauluse kiri roomlastele 1 on pauluse kirja roomlastele 1 peatukk 1 paulus jeesuse kristuse sulane kutsutud apostliks valja valitud kuulutama jumala evangeeliumi 2 mille jumal on enne tootanud oma prohvetite kaudu puhades kirjades 3 oma pojast kes liha poolest on sundinud taaveti soost 4 ja puhaduse vaimu poolest on seatud surnuist ulestousmise labi jumala pojaks vaes jeesusest kristusest meie issandast 5 kelle labi me oleme saanud armu ja apostliameti et aratada usu sonakuulelikkust tema nime heaks koigi rahvaste seas 6 kelle seast ka teie olete jeesuse kristuse poolt kutsutud 7 koigile roomas olevaile jumala armastatuile kutsutud puhadele armu teile ja rahu jumalalt meie isalt ja issandalt jeesuselt kristuselt 8 koigepealt ma tanan oma jumalat jeesuse kristuse labi teie koikide parast et teie usust kiitvalt koneldakse kogu maailmas 9 sest jumal keda ma oma vaimus teenin tema poja evangeeliumi kuulutamisega on mu tunnistaja kuidas ma lakkamata pean teid meeles 10 aina oma palvetes anudes kas ma juba kord jumala tahtmisel saaksin tulla teie juurde 11 sest ma igatsen teid naha et voiksin jagada teile pisut vaimulikku annet teie kinnituseks 12 see on et me teie juures uheskoos olles vastastikku ergutaksime uksteist uhise usu teie ja minu oma labi 13 ja ma ei taha vennad et teil oleks teadmata et ma sageli olen ette votnud tulla teie juurde et ma ka teie seas voiksin saata mond kasu nonda nagu muude paganate seas aga ma olin tanini takistatud 14 ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete nii tarkade kui rumalate volglane 15 siis olen ma omalt poolt valmis ka teile roomas asuvaile evangeeliumi kuulutama 16 sest ma ei habene evangeeliumi sest see on jumala vagi paasteks igauhele kes usub nii juudile esiti kui ka kreeklasele 17 sest temas saab ilmsiks jumala oigus usust usku nonda nagu on kirjutatud oige elab usust 18 sest jumala viha saab ilmsiks taevast koige inimeste jumalatuse ja ulekohtu vastu nende vastu kes tode ulekohtuga kinni peavad 19 selleparast et see mida teatakse jumalast on avalik nende seas sest jumal on seda neile avaldanud 20 tema nahtamatu olemus tema jaadav vagi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nahtav kui moeldakse tema tehtule nii et nad ei saa endid vabandada 21 selleparast et nad jumalat tundes ei ole teda kui jumalat austanud ega tananud vaid on oma motlemistes saanud tuhiseks ja nende moistmatu suda on lainud pimedaks 22 kiites endid targaks on nad saanud joledaks 23 ja on kadumatu jumala au vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate sarnase kuju vastu 24 selleparast on jumal nad andnudki nende sudamete himudes ruvedusse oma ihusid ise pilastama 25 nemad on jumala toe vahetanud vale vastu ja on austanud ning teeninud loodut enam kui loojat kes on ulistatud igavesti aamen 26 selleparast on jumal nad andnud habematuisse ihadesse sest nende naised on vahetanud loomuliku sugulise kaitlemise loomuvastasega 27 ja samuti on ka mehed loobunud loomulikust naise sugulisest kaitlemisest ja on oma himus suttinud uksteisest ja teinud rovedust mees mehega ja katte saanud iseenestes oma eksimuse palga mille pidid saama 28 ja nagu nad heaks ei arvanud kinni pidada jumala tunnetamisest nii on jumal nad andnud hoolimatu meele sisse tegema seda mis ei kolba 29 nad on tais koike ulekohut kurjust ahnust tigedust tais kadedust morva riidu kurikavalust nad on keelekandjad 30 laimajad jumala vihkajad ulbed suurelised hooplejad leidlikud kurjale sonakuulmatud vanemaile 31 moistmatud lepingu rikkujad armuheitmatud halastamatud 32 kes ehk nad kull tunnevad jumala oiguse maarust ja teavad et need kes teevad niisuguseid asju on surma vaart ei tee mitte ainult sedasama vaid tunnevad head meelt neist kes nonda teevad tekst tuleb vastavusse viia viimase tolkega pauluse kiri roomlastele on uks uue testamendi raamat piiblis luhend rm see on uue testamendi 6 raamat millele eelnevad apostlite teod ja jargneb pauluse esimene kiri korintlastele kirja koostas apostel paulus korintoses kiri kuulub seitsme pauluse kirja hulka mille autorsuses pole kahtlust kardinal stephen langton jagas kirja 16 peatukiks kiri on kirjutatud koinees pauluse kirjadest on salmide arvult pikem vaid esimene kiri korintlastele pauluse kirjad polnud algselt pealkirjastatud traditsiooni jargi nimetati esimeste sajandite jooksul pauluse kirja roomlastele kreeka keeles vulgatas on kiri kui epistola ad romanos kirja autor on apostel paulus ja kiri on saadetud rooma kristlikule kogudusele pauluse autorluses pole kahelnud ka teoloog ferdinand christian baur paulus kirjutas kirja roomlastele oma kolmandal misjonireisil ta veetis kolm kuud kreekas kus kohtus kenkrea diakonissi foibega kes arvatavasti viis kirja rooma kiri kirjutati toenaoliselt korintoses kuid voibolla ka mones teises kreeka linnas naiteks filippis kiri kirjutati millalgi ajavahemikul 53 ja 58 aastatel toenaoliselt 55 voi 56 aastal pkr kirja eesmargiks on misjoneerimine ja muud kristlikud juhised rooma oli riigi pealinn rooma kristliku koguduse rajasid apostlid peetrus ja paulus kirja varasemad sailinud katkendid sisalduvad papuurus 27 papuurus 40 ja papuurus 46 manuskriptidel 3 sajandist pauluse kiri roomlastele koosneb 16 peatukist mis jagunevad 433 salmiks kirja jagas peatukkideks kardinal stephen langton 13 sajandil ja salmideks robert estienne 1551 pauluse kirjas roomlastele on 4 peamist teemat kirja keskne teema on jeesuse kristuse evangeelium pauluse kirjal roomlastele on kiriku ajaloos olnud suur moju lugedes kirjakohta rm 131314 poordus kristlusse augustinus kes rm 512 alusel rajas opetuse paruspatust olulisel kohal oli rooma kiri reformatsiooni ajal martin luther todes rooma kirja lugedes et jumala ees voib inimene oigeks saada uksnes armust ja mitte heade tegude tottu melanchton nimetas rooma kirja kristliku teoloogia kokkuvotteks sarnase hinnangu andis ka jean calvin uks metodismi rajajaid john wesley elas labi usulise arkamise kui ta luges lutheri kirjutatud eessona kirjale roomlastele samuti oli rooma kirjal eriline tahendus karl barthile ja vaga paljudele teistele teoloogidele georg mulleri jutlustest 17 sajandi algusest on sailinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad pauluse kirjast roomlastele tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 wastses testamendis kui pahwli se apostli rahmat romalistille 1694 muncheni kasikirjas on kiri pealkirjastatud puhha paulusse ramat neie romalistele ja 1739 piiblis apostli paulusse ramat romarahwale kirjotud ohtuleht on uleeestilise levikuga eestikeelne tabloidleht ajaleht ohtuleht alustas ilmumist 1944 aasta oktoobris mil sojast purustatud tallinna elanikele oli parast saksamaa vagede lahkumist hadavajalik anda igapaevast tarbeinfot tallinna linnalehena ilmus ohtuleht 1997 aasta martsini ja tegi siis poorde tabloidi suunas hakates pakkuma sensatsioonilisemaid ja rohkem uksikostjale suunatud uudiseid meelelahutust ja tarbijainfot sonumilehe esimene number nagi ilmavalgust 1995 aasta oktoobris lehe sund sai voimalikuks kui 1995 aastal liideti tollal ilmunud eesti sonumid ja eesti paevaleht eesti ajakirjandusturul oli 1999 aastal omavahel tihedas konkurentsis olevad kaks eestikeelset uleriikliku levikuga kvaliteetpaevalehte postimees ja eesti paevaleht ning kaks eestikeelset kergema sisuga uleriikliku levikuga tabloidpaevalehte sonumileht ja ohtuleht pidev konkurents hinnaturul viisid ohtulehe ja sonumilehe kahjumisse ohtuleht kuulus ekspress grupile sonumileht aga eesti meediale seeparast otsustasidki kahe ajalehtede valjaandmisega tegeleva kontserni ekspress grupp ja eesti meedia noukogud luua kaks uhist ettevotet ajalehtede ohtuleht ja sonumileht ning ajakirjade kirjastamiseks ja alustada koostood molema kontserni trukitoodete paremaks levitamiseks uhinemise eesmark oli pakkuda lugejatele kvaliteetsemat valjaannet nii sisus kui vormis omanikele aga voimalust kokku hoida juhtimis truki levi ja finantskulusid et valja tulla uha suurenevast kahjumist sl ohtulehe jaoks algaski ajalugu 3 juulil 2000 mil lopetasid ilmumise kaks konkureerivat valjaannet ohtuleht ja sonumileht ja hakkas ilmuma uhine valjaanne sl ohtuleht sl ohtulehe paberlehe esimene number mille tiraaz oli 60 510 eksemplari ilmus 3 juulil 2000 3 jaanuaril 2005 loodi ajalehele uus logo ja kujundus mis pusis 5 oktoobrini 2008 sl ohtuleht as kuulub vordsetes osades meediakontsernidele ekspress grupp ja suits meedia ettevotte toimetuse tood juhib alates 2016 aasta sugisest martin smutov kes juhtis pikalt ohtulehe veebitoimetust ettevotte juhatuse esimees oli kuni 2005 aasta 20 novembrini priit leito praegu on sellel ametikohal kristjan mauer alates 6 oktoobrist 2008 on ajalehe nimi jalle ohtuleht ohtulehe missiooniks on vahendada ausalt otsekoheselt ja julgelt koige varskemaid uudiseid ja meelelahutust viisil mis ei jataks lugejat ukskoikseks vaid arataks temas valmisoleku pakkuda inimestele hoolt ja tuge ning innustaks selle nimel tegutsema leht on suuruselt eesti teine trukivaljaanne 2010 aasta augustis oli tiraaz ule 55 000 tns emori andmetel oli ajalehel 2010 aasta kolmandas kvartalis 167 300 lugejat ohtuleht toetab meediasponsorina jargmisi spordiorganisatsioone mongoli keel ka parismongoli keel on mongoli keeleruhma idaruhma kuuluv keel millel on umbes 5 miljonit konelejat sealhulgas 2 miljonit mongoolias 3 miljonit pohjahiinas ning vahem korgozstanis ning burjaatia vabariigis venemaal ta on mongoolia riigikeel ning hiina rv sisemongoolia autonoomse piirkonna ametlik keel uks lahemaid sugulaskeeli on talle burjaadi keel konelejate arvult teine keel siberis traditsiooniline mongoli kirjaviis vertikaalkiri on praegu kasutusel sisemongoolias see voeti ule uiguuridelt aastal 1208 ning teda kirjutatakse ulevalt alla maailma keeltes suhteliselt haruldase eriparana on iseloomulik pikkade ehk topeltvokaalide rohkus sonades ja paljudes kohanimedes mongoolias voeti 1931 kasutusele ladina ja 1937 kirillitsa tahestik 1990ndate algul uritati ajaloolist kirjaviisi taastada kuid sellest loobuti peagi esimeses ja teises reas mongoli suur ja vaiketahed kolmandas eesti transkriptsioon neljandas hallis ungegni latinisatsioonisusteemide tooruhma latinisatsioon eesti vabaohumuuseum uurib kogub ja tutvustab eesti 1820 sajandi maaarhitektuuri ja kulamiljood vabaohumuuseum asutati 22 mail 1957 ja alustas tegevust 1 juunil samal aastal juulis 1957 kinnitati muuseumile 66 hektari suurune maaala tallinna lahedal kopli lahe kaldal 19 sajandil rajatud rocca al mare suvemoisa alal kulastajatele avati ehitusjargus muuseum 1964 aasta augustis nuudseks on muuseumi territooriumi suurus 7222 hektarit ja eksponeeritud hooneid on ligi 80 1 jaanuaril 2014 uhinesid riigimuuseum eesti vabaohumuuseum ja riigiasutus ennistuskoda kanut sihtasutuseks eesti vabaohumuuseum sihtasutus jatkab maaarhitektuuri ja maastikke tutvustava muuseumina ning restaureerimise konserveerimise ja digiteerimise kompetentsikeskusena alates 1993 aastast on eesti vabaohumuuseumi direktorina tootanud merike lang ning alates 2014 aastast jatkab ta sihtasutuse eesti vabaohumuuseum juhatuse liikmena muuseum on avatud aasta ringi valja arvatud 24 25 ja 31 detsembril eesti vabaohumuuseumis on kaks aastaaega mis maaravad muuseumi elu suvehooaeg kestab 23 aprillist 28 septembrini ja talvehooaeg 29 septembrist 22 aprillini molly geertsema molli heertsema oieti willem jacob geertsema 18 oktoober 1918 utrecht 27 juuni 1991 wassenaar oli hollandi poliitik ta kuulus rahvapartei vabaduse ja demokraatia eest ta kuulus poliitikute suguvossa carel coenraad geertsema oli tema lahedane sugulane ta tootas kohalikes omavalitsustes ning sise ja kuningriigi asjade ministeeriumi ametnikuna alates 1959 aastast oli ta generaalstaatide teise koja liige ning oli fraktsiooni esimees ja samal ajal wassenaari vallavanem barend biesheuveli valitsustes oli ta asepeaminister ja siseminister aastal 1973 sai temast kuninganna komissar gelderlandis ja ta elas middachteni linnuses parast seda oli ta generaalstaatide esimese koja liige geertsema oli oma keelepruugi tottu paljude jaoks liberaalse poliitiku kehastus oma parteis oli ta vaadetel tsentrist vasakul pooldades koostood tooparteiga ja homode vordoiguslikkust artases mamikoni geghamjan sundinud 2 detsembril 1949 jerevanis on armeenia poliitik ta lopetas 1971 jerevani polutehnilise instituudi elektrotehnikainsenerina 19741978 oli ta komsomolitootaja 19791986 tootas ta armeenia kommunistlikus parteis 19871989 oli ta armeenia kommunistliku partei jerevani linna mastotsi rajoonikomitee esimene sekretar 19891990 jerevani linnapea linna taitevkomitee esimees 1990 lahkus ta armeenia kommunistlikust parteist 19911995 juhtis ariettevotteid aastal 1995 valiti ta armeenia rahvusassambleesse parlamenti aprillis 1997 rajas ta rahvusliku uhtsuse partei mis oma erakorralisel suurkogul 1998 aasta veebruaris valis ta sama aasta presidendivalimiste presidendikandidaadiks ta sai nendel valimistel ainult 045 haaltest kuid valiti parlamenti taas 1999 ja 2003 aastal ta juhib oma erakonna parlamendifraktsiooni 2003 kandideeris uuesti armeenia presidendivalimistel ta on abielus ja tal on kaks last karl hermann friedrich geiler 10 august 1878 schonau saksamaa keisririik 14 september 1953 oli hesseni liidumaa ministerpresident 19451947 laurent fabius sundinud 20 augustil 1946 pariisis on prantsusmaa sotsialistlik poliitik kes oli prantsusmaa peaminister aastatel 19841986 ja 16 maist 2012 kuni 11 veebruarini 2016 valisminister laurent fabius on rikka kunstikaupmehe andre fabiuse ja louise fabiuse neiupolvenimega strasburgermortimer poeg tema vanemad olid katoliku usku pooranud juudid ta lopetas ecole normale superieurei ja ecole nationale dadministrationi kolledzid kirjanduses oigusteaduses ja majanduses riiginoukogu conseil detat liikmena 19731981 valiti ta 1977 grandquevilly esimeseks aselinnapeaks ja 1978 saadikuks rahvusassambleesse seinemaritime piirkonnast ta on sotsialistliku partei sp liige alates 1974 aastast pikkamooda sai temast francois mitterrandi usaldatavaim nouandja majanduse alal samuti sai temast mitterrandi erasekretar kui ta valiti sp partei pressisekretariks 1979 ta korraldas 1981 aastal mitterrandi presidendikampaaniat ja maarati ministerdelegaadiks pierre mauroy esimeses valitsuses seejarel toostusministriks 1983 aastal 19811982 oli ta ulemnormandia hautenormandie regionaalnoukogu president 1984 aasta algul anti talle ulesandeks juhtida majanduslikke umberkorraldusi ja paasta lorrainei terasetoostus juulis 1984 valis mitterrand fabiuse mauroy jarglaseks peaministri ametikohal 37aastasena oli ta prantsusmaa viienda vabariigi noorim peaminister ta oli ametis kuni aastani 1986 mil sai valimistel luua rahvusassamblee presidendina 19881992 juhtis fabius suurimat fraktsiooni selles assamblees ja elas labi kibeda voitluse 1990 aastal lionel jospini ja michel rocardiga ta oli sotsialistide liider 19921993 siis varjutas tema karjaari aidsiskandaal 1985 aastast mil ta oli peaminister sellest hoolimata oli ta uuesti rahvusassamblee president aastatel 19972000 ning majandus rahandus ja toostusminister aastail 20002002 karl august fagerholm 31 detsember 1901 siuntio vald 22 mai 1984 helsingi oli soome poliitik soome sotsiaaldemokraatliku partei liige aastatel 19481950 19561957 ja 1958 oli ta soome peaminister 19201923 oli karl august fagerholm juuksurite liidu esimees 1930 valiti ta sotsiaaldemokraadina parlamendi liikmeks aastatel 19371943 oli ta sotsiaalminister sotsiaaldemokraatide liidrina oli ta peaminister 19481950 ta sai kommunistide kriitika ja suudistuste osaliseks noukogude liit suudistas teda noukogudesoome paktist mittekinnipidamises sest ta uritas soomet natosse viia oma teisel ametiajal peaministrina 19561957 kulastas ta noukogude liitu ja suhted naisid olevat paranenud parast luhikest eemalolekuperioodi valiti ta tagasi augustis 1958 peaministriks et ta juhiks koalitsioonivalitsust mis jattis tollal eduskunnas suurimat arvu kohti omavad kommunistidest opositsiooni detsembris 1958 parast noukogude saadiku tagasikutsumist soomest oli ta sunnitud tagasi astuma fagerholm oli ka 1956 aasta presidendikandidaat kuid kaotas suurelt urho kaleva kekkonenile ta oli ka mitu korda parlamendi spiiker 1962 aastal oli karl august fagerholm pohjamaade noukogu president arukula mois oli ruutlimois koeru kihelkonnas jarvamaal nuudisajal jaab mois jarva maakonda jarva valla territooriumile koeru koeru maarjamagdaleena kirikust 1 km kaugusele arukula mois saksa keeles arrokull rajati 17 sajandi i poolel moisaansamblisse kuuluvad peale klassitsistlik peahoone ehitatud 1830ndatel muuhulgas valitsejamaja kelder ja klassitsistlik kaevumaja peahoone ees valjakul peahoone kaevumaja peahoonet umbritsev park ning tolli perekonna kabel 05 km haarberist lounas on kaitse all alates 1920 aastast on peahoones asunud kool praegu asub seal koeru keskkooli algklasside osa ja koeru muusikakool kool kuulub jarvamaa moisakoolide uhingusse kool kasutab ka valitsejamaja moisal on olnud 15 omanikku lennart torstensohn sai moisa rootsi kuninganna kristiina valitsemisajal knorringite sugukonna kaes oli mois knorringite juures olid sagedasteks kulalisteks adam johann von krusenstern ja karl von morgenstern krahv karl wilhelm von toll ostis moisa friedrich von knorringilt 1919 mois riigistati kivist moisamaja ehitati 17821789 19 sajandi alguses oli hoones tulekahju taastamine lopetati 1810 aastaks friedrich von knorringi ajal krahv karl wilhelm von tolli ajal tehti 1820 aastate keskel suuri umberehitusi peterburi ampiiri eeskujul sellest ajas parineb hoone praegune kuju paekivist hoone on 2korruseline fassaad on hilisklassitsistlik valdav on raske neljal sambal kolmnurkviiluga korge portikus saal asub volvitud soklikorruse peal krahvide tollide hauakabel 19 sajandi ii pool on moisahoonest monesaja meetri kaugusel parkmetsas teisel pool maanteed sinna on maetud tollide sugukonna krahvliku haru liikmeid kabelit on restaureeritud park on rajatud 19 sajandil pargi koosseisu kuuluvat tagaaeda umbritseb kivipostide ning ampiirstiilis detailidega malmist aed arukula on kula jarva maakonnas jarva vallas koeru alevikust edelas enne eesti omavalitsuste haldusreformi 2017 aastal kuulus kula koeru valda 2000 aastal elas arukulas 46 inimest 2008 aastal 66 elanikku kula on esimest korda mainitud 17 sajandi esimesel poolel arrenkull kulas asub arukula moisa kalmistu konstantin fehrenbach feerenbahh 11 jaanuar 1852 wellendingen badeni suurhertsogkond 26 marts 1926 freiburg oli saksa poliitik saksamaa kantsler 19201921 ta sundis kulakoolmeistri pojana katoliiklikud vanemad soovisid et pojast saaks vaimulik ja panid ta 1865 freiburgi kloostrikooli mille fehrenbach 1871 lopetas jargnes teoloogia oppimine freiburgi albert ludwigi ulikoolis seal joudis ta jareldusele et tsolibaat ei ole tema jaoks sobiv eluviis mis valistas vaimuliku karjaari seetottu laks ta 1874 ule oigusteaduskonda mille lopetas 1879 samal aastal ta abiellus ja sellest abielust sundis 1 tutar ta valiti badeni maapaeva 1885 katoliikliku keskpartei liikmena kuid erimeelsused partei juhtkonnaga kirikupoliitika osas sundisid teda 1887 maapaevast lahkuma 1901 valiti ta tagasi ning ta jai maapaeva liikmeks 1913 aastani aastatel 19071909 oli ta assamblee president 1903 valiti ta saksa riigipaeva reichstag ning temast sai uks parema koneoskusega parlamendi spiikreid 1917 sai ta parlamentaarkomisjoni esimeheks ja 1918 keiserliku saksamaa riigipaeva viimane president kui loodi vabariiklik valitsus oli ta 19191920 weimari riikliku assamblee president juunis 1920 maarati ta vabariigi kantsleriks ja ta moodustas saksamaa weimari vabariigi esimese mittesotsialistliku kabineti keskpartei koalitsiooni saksa demokraatliku partei ja saksa rahvaparteiga suutmata pidada edukaid labiraakimisi liitlastega reparatsioonide kusimuses oli ta mais 1921 sunnitud tagasi astuma aastal 1923 valiti ta katoliikliku keskpartei esimeheks mida ta juhtis kuni oma surmani francois louis de salignac markii de fenelon parun de loubert 7 november 1722 aprill 1764 antillid oli prantsusmaa sojavaelane martiniquei kuberner 17631764 markus feldmann 21 mail 1897 thun sveits 3 november 1958 bern oli sveitsi president 1956 luliti on elektrotehnikas kasutatav seadis elektriahela voi selle osa uhendamiseks voi katkestamiseks teostuselt voivad lulitid olla elektromehaanilised ja elektroonilised vt transistorluliti luliti pohiosad on liikuvate ja liikumatute kontaktide susteem kasi vedru elektromagnet voi pneumoajam ning klemmid ulitugeva voolu ja korge pinge korral kasutatakse lulitites kaarekustuteid puuavad ara hoida kaarlahendust naiteid standardiseeritud tahistustest kus sulud tahistavad mittefikseerumist on tahistab elektrilist kontakti ehk luliti on suletud ning off tahistab elektrilist isoleeritust ehk luliti on avatud vaikeste elektromehaaniliste ja elektrooniliste lulitite korral tahistatakse lulitatavate ahelaharude pooluste arvu ja lulitamise liiki sageli inglise luhitahistega sani abacha 20 september 1943 kano nigeeria 8 juuni 1998 abuja nigeeria oli hausa paritolu nigeeria sojavaelane ja poliitik nigeeria ajutise valitseva noukogu esimees 19931998 ta sai suurbritannias ja nigeerias sojavaelise hariduse ta teenis nigeeria sojavaes 1963 aastast ja tegi edukat sojavaelist karjaari 1975 kolonel 1980 brigaadikindral ja osales sojavaelises riigipoordes detsembris 1983 millega ibrahim babangida kukutas valitud presidendi alhaji shehu shagari aastal 1985 sooritas babangida teise riigipoorde ja kinnitas ennast voimule rahva juhina abachast sai siis armee staabiulem 1985 ning 1989 relvajoudude staabiulem ta sai 1993 ka kaitseministri koha ja oli teine mees keda babangida usaldas 1993 aasta valimistel voitis ootamatult sotsiaaldemokraatide kandidaat moshood abiola kuid sojavaeline valitsus tuhistas peagi valimistulemused abacha kasutas ara avalikkuse rahulolematust ja vottis novembris 1993 ise voimu 1993 aasta nigeeria sojavaeline riigipoore kuigi ta lubas taastada tsiviilvalitsuse 1995 aastal lammutas ta suurema osa demokraatlikke institutsioone ja omastas 4 miljardit dollarit riigi naftatuludest juunis 1994 kuulutas abiola end riigi taiesti oigusjargseks presidendiks ja edasistest tema poolt lubatud muutustest ei teostunud ukski 10 novembril 1995 hukati kirjanik ja keskkonnaekspert ken sarowiwa ja veel kaheksa aktivisti naftarikkast ogonilandist suudistatuna riigireetmises parast seda intsidenti heideti nigeeria kohe briti rahvaste uhendusest valja martsis 1997 suudistas abacha riigireetmises ka ise eksiili lainud wole soyinkat nobeli auhinna laureaati ja nigeeria tuntuimat kirjanikku kuigi abacha oktoobris 1995 lubas parast 1998 aasta valimisi tagasi astuda vihjas ta 1997 aasta alguses et ta voibolla siiski soovib jatkata riigijuhi ametis ja voibolla koguni valimistel osaleda kui tema toetajad olid teinud puhastustoo vastaskandidaatide hulgas pani ta ennast valimisnimekirja koigi viie poliitilise partei eest aprillis 1998 nende valimisteni ta ei elanud valimised pidid toimuma 1 augustil kuid ta suri 8 juunil loomulikku surma internetis on levinud rampspost milles sani abacha lahisugulastena esinevad inimesed puuavad lihtsameelsetelt aga ahnetelt inimestelt raha valja petta jeanjacques blaise dabbadie 1726 4 veebruar 1765 new orleans oli louisiana kuberner 17631765 ta teenis prantsuse armees kuni benin sai 1960 aastal iseseisvaks kerekou oli seotud sojavaelise riigipoordega mis 1967 kukutas president hubert maga ja juhtis siis monda aega poliitiliselt rahutut riiki 1972 aastal juhatas teist riigipooret mille jarel ta sai presidendiks ja kaitseministriks mathieu kerekou juhtimise all sai beninist sotsialistlik riik mis juhindus marksismistleninismist 28 septembril 1980 vottis ta vastu islami ja muutis oma eesnime ahmediks 1989 aasta lopus hulgas marksismi ja korraldas esimesed mitmeparteilised valimised kerekou jai siiski 1990 aastal moodustatud uleminekuvalitsuse presidendiks mitmeparteilised valimised viidi labi juba uue konstitutsiooni all 1991 aastal ja kerekou kaotas nicephore soglole kerekou oli siis esimene aafrika president kes jai demokraatlikel valimistel alla uus president soglo endine maailmapanga majandusteadlane viis riigis labi vajalikud majandusreformid ja aitas riigi majanduse jalule kerekou oli sel ajal vaikne korvalseisja kuid soglo populaarsus langes ja 1996 aasta presidendivalimistel voitis kerekou teda suurelt ta ei lubanud kiiret murrangut majanduses kuigi jatkas soglo poolt alustatud majandusreforme mathieu kerekou valis peaministriks oma kunagise rivaali adrien houngbedji kellele oli kunagi maaratud surmanuhtlus agiteerimise eest kerekou revolutsiooni vastu ka houngbedji osales presidendivalimistel kuid jai kolmandaks martsis 2006 toimunud presidendivalimistel ei saanud kerekou korge vanuse tottu ise osaleda sest riigi pohiseadus keelab ule 70aastaste kandidaatide ulesseadmise valimised voitis teises voorus 19 martsil 2006 pankur yayi boni kellele kerekou ameti 6 aprillil ule andis dahomee oli aafrika kuningriik tanapaeva benini aladel mis eksisteeris aastatel umbes 1600 kuni 1894 kui dahomee viimane kuningas behanzin alistus prantslastele ning dahomee liideti prantsuse koloniaalimpeeriumiga dahomee kuningriigi rajasid fonid 17 sajandi alguses kuningriik sai piirkonnas mojuvoimsaks vallutades 18 sajandil mitmeid tahtsamaid atlandiaarseid linnu suurema osa 18 ja 19 sajandist oli dahomee laaneaafrika piirkonnas mojuvoimas riik lopuks kaotati isegi oma oyo impeeriumi vasallriigi staatus dahomees oli hastiarenenud majandus mis seisis peamiselt vallutuste ja orjatoojou peal eurooplastega kais tihe kaubavahetus kuningriigis oli tugev keskvalitsus maksususteem ja hastiorganiseeritud sojavagi markimisvaarsed olid saavutused kunstivallas ainult naistest koosnenud sojavaeuksus ja valja arenenud vodunitraditsioonid sama nime vottis endale benin iseseisvumisel 1960 aastal kuid muutis selle 1975 aastal nigeri alamjooksul asunud benini kuningriigi jargi umber justin ahomadegbetometin 1917 abomeys dahomee praegu benin 8 marts 2002 cotonou benin oli dahomee seadusandliku kogu president 19591960 asepresident pea sise ja kaitseminister 19641965 ning presidendinoukogu esimees 1972 artiklit tuleb taiendada alphonse amadou alley 9 aprillil 1930 bassila dahomee praegu benin 28 marts 1987 oli aastatel 19671968 dahomee riigipea joseph sourou migan marcellin apithy sundis 8 aprillil 1913 portonovos dahomees nuud benin 3 detsember 1989 pariis prantsusmaa oli dahomee peaminister 19571959 ja president 19641965 cesar augusto gaviria trujillo seesar gaviiria truhhiljo sundinud 31 martsil 1947 pereiras colombia oli colombia president 19901994 ta alustas poliitikukarjaari 1970 aastal pereira linna noukogu liikmena 1974 sai temast pereira linnapea ja samal aastal valiti ta risaralda asemel senatisse 1978 nimetas president julio cesar turbay ayala ta arendus ja toostusministri asetaitjaks aastail 19851986 tegeles gaviria virgilio barco vargase valimiskampaaniaga ja sai teenete eest koha rahandusministri juures avaliku krediidi osakonnas gaviria esitas kongressile eduka agraarreformi ja maksureformi seaduseelnou 1987 maarati ta siseministriks ta oli labiraakija sissiruhmaga m19 veebruaris 1989 astus ta tagasi et olla taas presidendikampaania organiseerija seekord aitas ta luis carlos galanit liberaalsest parteist gaviria tous avalikkuse ette algas parast galani morvamist 18 augustil 1989 presidendikampaania ajal 11 martsil 1990 valiti gaviria liberaalse partei presidendikandidaadiks 27 mail valiti ta 47 protsendi valijate haaltega presidendiks vahe jargmise kandidaadiga oli 13 miljonit haalt selle kampaania ajal morvati kolm presidendikandidaati ja riiki oli haaramas terrorilaine seetottu kaotas gaviria kes 43aastasena oli noorim president colombia lahiajaloos rahva poolehoiu presidendina tuli gavirial tegelda peamiselt sisside ja narkokaubitsejatega ta pakkus usa poolt tagaotsitavatele narkokaubitsejatele voimaluse paaseda usale valjaandmisest ja legaliseeruda paasedes kerge karistusega kodumaal parast presidendiaega sai temast aro peasekretar virgilio barco vargas 17 september 1921 cucuta norte de santanderi provints 20 mai 1997 bogota oli colombia president 19861990 tema poliitiline karjaar algas 1943 kui sai liberaalist nounikuks durania linnanoukogus hiljem valiti ta kongressi alamkotta vagivalla perioodi ajal 1940ndatel ja varajasel 1950ndatel tuntud ka kui la violencia mille ajal liberaalid ja konservatiivid pidasid brutaalset soda uksteise vahel ja mille jooksul sai tuhandeid inimesi surma oli barco eksiilis usas ta poordus tagasi colombiasse 1954 aastal ja aitas korraldada parteidevahelist rahu ta puudis saavutada stabiilset demokraatiat jargmise 40 aasta jooksul teenis ta kaks koosseisu senatis 19581966 oli saadik suurbritannias 19611962 19901992 ja ameerika uhendriikides 1977 bogota linnapea 19661969 ja maailmapanga direktor 19691974 tema karjaari tipuks voib pidada 1986 aastat mil ta voitis presidendivalimised enam kui 58 protsendi haaltega see oli suurim protsentuaalne naitaja colombia ajaloos belisario betancur cuartas sundinud 4 veebruaril 1923 colombia antioquia departemangus amagas oli colombia president 19821986 laureano eleuterio gomez castro 20 veebruar 1889 bogota colombia 13 juuli 1965 bogota oli colombia president 19501953 simon jose antonio de la santisima trinidad bolivar y palacios huudnimega vabastaja hispaania keeles el libertador 24 juuli 1783 caracas 17 detsember 1830 santa marta lahedal colombia oli ladinaameerika revolutsiooni juht ja paljude riikide riigipea austraalia kindralkuberneride loend loetleb austraalia kindralkubernerid kes esindavad suurbritannia monarhe alates uniooniakti solmimisest 1 jaanuaril 1901 enne seda asusid austraalias suurbritannia kolooniad mille riigipaid ja briti monarhide poolt maaratud kubernere vaata artiklist briti kolooniate valitsejad austraalias itaalia riigipeade loend loetleb itaalia riigipead parast itaalia uhendamist 17 martsil 1861 aastal varasemate itaalia vaikeriikide riigipaid vaata ajalooliste riikide riigipead 1itaalia kuningate taistiitel oli per grazia di dio e per volonta della nazione re ditalia itaalia kuningas jumala armust ja rahva tahtest keskaafrika vabariigi riigipeade loend loetleb riigi valitsejad alates iseseisvumisest 1960 aastal sealhulgas keskaafrika keisririigi ainukene keiser bokassa i kiribati riigipeade loend loetleb kiribati riigipead alates gilberti saarte iseseisvumisest tuvalu koosseisust kiribati vabariigi nime all nauru riigipeade loend loetleb riigi presidendid alates iseseisvumisest 1968 aastal kehtivus inglise keeles validity on normi voi vaartuse omadus mis seisneb jous olemises voi arutluse omadus mis seisneb selles et ta on loogiliselt siduv arutlust milles jareldus jareldub eeldustest nimetame kehtivaks arutlus on kehtiv ehk kehtib siis ja ainult siis kui pole loogiliselt voimalik et koik eeldused oleksid toesed ja jareldus vaar kehtivust voib defineerida ka nii arutlus on kehtiv siis ja ainult siis kui koikidel juhtudel kui koik eeldused on toesed on ka jareldus toene sellest definitsioonist tuleneb et kehtivad arutlused on toesust sailitavad selles mottes et toestest eeldustest saadakse kehtivate arutluste abil alati toesed jareldused just niisugust olukorda kehtiva arutluse definitsioon taotlebki see omadus voimaldab kehtivaid arutlusi kasutada toestamiseks kui on kindel et eeldused on toesed siis kehtiv arutlus tagab jarelduse toesuse kui arutlus on kehtiv siis propositsioonide kogum mis koosneb selle arutluse eeldustest ja selle arutluse jareldusega kontradiktoorsest propositsioonist on vastuoluline toepoolest votame mingi kehtiva arutluse definitsiooni kohaselt on loogiliselt voimatu et selle arutluse eeldused oleksid toesed ent jareldus oleks vaar teiste sonadega on loogiliselt paratamatu et kui koik eeldused on toesed siis ka jareldus on toene aga kui jareldus on toene siis paratamatult sellega kontradiktoorne propositsioon on vaar jarelikult on paratamatu et kui eeldused on toesed siis jareldusega kontradiktoorne propositsioon on vaar jarelikult on loogiliselt voimatu et eeldused ja jareldusega kontradiktoorne propositsioon oleksid koik toesed jarelikult on nendest koosnev kogum vastuoluline kui propositsioonide kogum on vastuoluline siis mis tahes arutlus mille eeldused koosnevad koigist kogumi liikmetest peale uhe ja mille jareldus on selle uhe propositsiooniga kontradiktoorne on kehtiv lepime kokku et me kirjutame n eeldusega arutluse ules kujul a a c kus a a on eeldused ja c on jareldus a a ja c on propositsioonimuutujad naiteks kahe eeldusega arutlus naeb valja nii a a c kehtivuse tahistamiseks on kasutusel sumbol seda kasutatakse nii kehtetuse sumbolina kasutatakse tavaliselt labikriipsutatud kehtivuse sumbolit mida ei saa siin reprodutseerida me eristame arutlust a a c ja kehtivushinnangut a a c voi a a c arutlus voib olla kehtiv voi kehtetu kehtivushinnang voib olla toene voi vaar uskumustega seoses voib oelda ei ole ratsionaalne uskuda kehtiva arutluse eeldusi ja mitte uskuda selle jareldust selleks et kindlaks teha kas antud arutlus on kehtiv tuleb vaadelda koikvoimalikke asjade seise mille korral eeldused on toesed ning uurida kas jareldused on toesed kui on leitud kas voi uks asjade seis mille korral eeldused on toesed ja jareldus on vaar siis on teada et arutlus on kehtetu ja uurimine on lopetatud sageli on voimalik kehtivust voi kehtetust tuvastada lihtsalt kehtivuse definitsioonile toetudes 1 olgu meil niisugune arutlus kas on loogiliselt voimalik et tana on neljapaev ja tana ei ole neljapaev ei ole seega arutlus on kehtiv 2 olgu meil arutlus kas on loogiliselt voimalik et tana on neljapaev ja tana on neljapaev see on sama mis kusida kas on loogiliselt voimalik et tana on neljapaev jah see on loogiliselt voimalik seega arutlus on kehtetu 3 olgu meil arutlus kas on loogiliselt voimalik et tana on neljapaev ja tana ei ole neljapaev ja tana ei ole kolmapaev ei ole sest juba seegi pole loogiliselt voimalik et tana on neljapaev ja tana ei ole neljapaev jarelikult arutlus on kehtiv arutluse kehtivuse definitsioon ei utle et eeldused peavad toesed olema voi et jareldus peab toene olema kehtivus tahendab ainult seda et kui eeldused juhtuvad toesed olema siis jareldus peab olema toene kehtiva arutluse eeldused voivad taiesti vabalt olla ilmselgelt vaarad votame naiteks niisuguse arutluse see on loogikas igati kehtiv arutlus see tahendab umbes seda et kui oletada et koerad oleksid toesti koik kaheksajalgsed ja eesti vabariigi peaminister oleks toesti koer siis oleks eesti vabariigi peaminister ka kaheksajalgne arutlus on loogiliselt korrektne kui peale selle et ta on kehtiv on ka tema eeldused toesed arutluse kehtivuse ule saab paljudel juhtudel otsustada arutlusvormi alusel naiteks mis tahes arutlus millel on jargmine vorm on kehtiv naiteks jargmisel arutlusel on selline vorm ning ta on kehtiv kui arutluse kehtivus voi kehtetus oleneb lauseloogika abil valjendatavatest asjaoludest siis saab arutluse kehtivust voi kehtetust kontrollida vastava arutlusvormi jargi koostatud toevaartustabeli abil toevaartustabeli meetod vaarus on toesusele vastandlik omadus mida omistatakse propositsioonidele vaidetele motetele uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele asju millel see omadus voib olla nimetatakse toesusekandjateks enamasti samastatakse vaarust mittetoesusega kuid mone toesusekandja kohta kaldutakse vaitma et see ei ole toene ega vaar formaalses loogikas on vaar toese korval uks toevaartustest mones formaalse loogika susteemis on toese ja vaara korval teisigi toevaartusi konekeeles oeldakse sageli toene asemel oige ja vaar asemel vale nende sonade kasutamisel lahtume siiski sellest et toesus ja vaarus on propositsiooni voi uskumuse voi lause vastavus voi mittevastavus toele oigsus ja valesus aga teo sealhulgas valiku voi otsuse sealhulgas uskumuse valiku voi uskuda otsustamise kooskolalisus mingite reeglitega nepali riigipeade loend loetleb nepali riigipead alates nepali riigikeste bhaktapura pealinn bhatgaon banikapura pealinn banepa ja kantipura pealinn katmandu uhendamisest 25 septembril 1768 aastatel 18161923 oli riik de facto suurbritannia protektoraadi all 28 mail 2008 kaotati monarhia ja nepalist sai vabariik oigsus on teo sealhulgas valiku voi otsuse sealhulgas uskumuse valiku voi uskuda otsustamise kooskolalisus mingite reeglitega tahtis erijuht on moraalne oigsus kooskola moraalinormidega oigsuse vastand on valesus eriti moraalset valesust nimetatakse ka vaaruseks konekeeles oeldakse sageli toene asemel oige jaamurdja on rajatis mis kaitseb vees olevaid silla tugisambaid jaapankade ja jaa surve eest jaa liikumisel suunates selle korvale makedoonia riigipeade loend loetleb iseseisva makedoonia riigipead alates 1991 aastast parast jugoslaaviast eraldumist makedoonia president on makedoonia vabariigi riigipea vabariigi president esindab makedoonia vabariiki kodumaal ja valismaal ta on makedoonia vabariigi relvajoudude ulemjuhataja ja julgeolekunoukogu esimees president valitakse otsestel uldvalimistel salajasel haaletusel viieaastaseks ametiajaks sama isikut ei voi presidendiks valida ule kahe korra presidendikandidaat peab olema makedoonia vabariigi kodanik ja valimiste paeval ule 40 aasta vanune kandidaadi peavad esitama vahemalt 10 000 valijat voi vahemalt 30 parlamendisaadikut ta osutub valituks kui tema poolt antud haalte arv on vahemalt 50 valijate uldarvust pluss uks haal president tugineb oma ametis konstitutsioonile ja tegutseb konstitutsiooni ja seaduste raames ta solmib rahvusvahelisi leppeid makedoonia vabariigi nimel ta nimetab ja kutsub tagasi makedoonia suursaadikud ja saadikud ning votab vastu valismaa diplomaatiliste esindajate volikirju ja tagasikutsumiskirju president maarab peaministri kandidaadi ja annab talle volituse moodustada valitsus ta nimetab kolm julgeolekunoukogu liiget teeb ettepaneku rahvustevaheliste suhete noukogu liikmete kahe konstitutsioonikohtu kohtuniku ja kahe vabariigi kohtunoukogu liikme ametissenimetamiseks ja taidab teisi konstitutsiooniga ette nahtud kohustusi presidendi ametikoht ei ole uhitatav teiste avalike ametitega kutsealal tegutsemisega ega parteilise ametikohaga tal on immuniteet ja vetooigus ta on kohustatud kord aastas informeerima parlamenti oma tegrvusest sojaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal on presidendil erakorralised volitused juhul kui parlament ei saa kokku tulla kuulutab president valja sojaseisukorra ja nimetab ametisse voi vabastab ametist valitsuse voi uksikud ametnikud kui presidendil pole voimalik oma kohuseid taita astub tema asemele parlamendi president senised makedoonia presidendid on loetletud makedoonia riigipeade loendis mudjug on vene jaalohkuja laeva ninaosa asendati 1986 emdenis saksamaa uudse konstruktsiooniga vooriga uuendatud jaamurdja on lameda pohjaga tunduvalt pikem ja umbes 2 meetrit laiem pohja all on olemas susteem mis juhib korgsurve all oleva vee ja ohu segu jaamurdmisvoimet on parandatud varem suutis mudjug liikuda pideva kaiguga tapselt meetri paksuses jaas nuud jouab laev aga seisma jaamata liikuda 14 meetri paksuses jaas siin on loetletud eesti jarvi looduslikud jarved paisjarved tehisjarved basseinid tiigid ja jarvestikke balti sej settebasseinid 15 basseini diby jarv dibytraske traski jarv dibo jarv edasi jarv edasi jarved langermaa veehoidla flyvae pikane jarv pikanina jarv idakarjaar rummu idakarjaar rummu lubjakivimaardla rummu karjaar jauni jarv joandi jarv joksi jarv janukjarv jarise jarv jarlepa jarv suur jarlepa jarv jarvemae jarv jarvepaa jarv jarvepera jarv kahkva jarv lehmalaht linnulaht vaike laht laibulaht naale laht naelelaht naelalaht pautsaare jarv sarapiku jarv kogrilaht suur kogralaht tiigi jarv tiigijarv ubajarv vanade jarv vanamoisa jarv torva vanamoisa jarv vagara laht vaike mullutu laht kiisajarv odri jarv odre jarv odra jarv edre jarv ahijarv ahijarv argessoo jarv argesoo jarv kortsisoo jarv ordi jarv oordi jarv seisuveekogud alamvesikondade kaupa valesus on teo sealhulgas valiku voi otsuse sealhulgas uskumuse valiku voi uskuda otsustamise kooskolalisuse puudumine mingite reeglitega tahtis erijuht on moraalne valesus kooskolalisuse puudumine moraalinormidega moraalset valesust nimetatakse tavaliselt vaaruseks valesuse vastand on oigsus konekeeles oeldakse sageli vaar ebatoene asemel vale induktiivne loogika on filosoofia haru mis puuab eristada induktiivseid arutlusi selle pohjal kui hea pohjend mingi arutlus on vaatleme kahte arutlust 1 2 esimene arutlus on kehtiv teine mitte induktiivne loogika peab siiski teise arutluse eeldust jarelduse heaks pohjendiks paremaks kui jargmises arutluses 3 selline arutlus voib kull tunduda jaburana kuid hasartmangijad kipuvad sarnast arutlusskeemi kasutama naiteks kaldutakse arvama et kui kulli ja kirja visates on kumme korda kull valja tulnud tuleb jargmine kord toenaolisemalt kiri kui deduktiivne loogik vastandab arutlusi 1 ja 2 oeldes et esimene on kehtiv teine mitte siis induktiivne loogik vastandab arutlusi 2 ja 3 oeldes esimene on induktiivselt tugev teine mitte kuidas eristada deduktiivset oigustust induktiivsest oigustusest kehtiva deduktiivse arutluse eelduste toesus teeb selle arutluse jarelduse vaaruse voimatuks kuid induktiivselt tugeva arutluse puhul see uldiselt nii ei ole deduktiivselt kehtiv arutlus annab oma jareldusele otsustava pohjendi eelduste toesus tagab jarelduse toesuse arutluse induktiivne tugevus teeb selle arutluse jarelduse kull toenaoliseks aga mitte kindlaks alati ei ole lihtne otsustada kas on tegemist deduktiivse arutlusega millel on varjatud eeldused voi induktiivse arutlusega induktiivsel tugevusel on astmed moned mitteotsustavad pohjendid on tugevamad kui teised naiteks arutlus 2 on induktiivselt palju tugevam kui arutlus 3 deduktiivses loogikas seevastu ainult vastandatakse kehtivaid arutlusi kehtetutele mittekehtivatele deduktiivne kehtivus on monotoonne eelduste lisamisel kehtivale arutlusele saadakse kehtiv arutlus seevastu induktiivne tugevus ei ole monotoonne eelduste lisamine voib arutluse muuta induktiivselt norgemaks iga jargneva eelduse lisamine muudab arutluse 2 induktiivselt jarjest norgemaks paikesesusteemile on lahenemas vaga suur taevakeha tana ohtuks on ta joudnud pusivale paikesekesksele orbiidile ta jaab paikese ja maa vahele nii et maa jaab pusivalt varju muuhulgas pohjendite headusega ehk ratsionaalsusega tegeleb filosoofia haru epistemoloogia teadmisteooria induktiivse loogika ja voibolla ka deduktiivse loogika voiks ehk paigutada epistemoloogiasse naiteks willard van orman quine samastas induktiivset loogikat epistemoloogiaga loogika valdkonda kuuluvad probleemid huvitavad epistemoloogiat siiski uksnes niivord kui nad aitavad lahendada teadmise olemuse voimalikkuse ja paritolu probleemi karl popper vaitis et ainsad head arutlused on kehtivad arutlused kehtetud arutlused sealhulgas koik kehtetud induktiivsed arutlused on koik uhtviisi halvad arutluse induktiivne tugevus ei tee arutluse eeldusi tema jarelduse heaks pohjendiks seetottu ei tuleks teadusel mitte niivord otsida hupoteesidele toendusmaterjali vaid puuda hupoteese umber lukata naidates eksperimentaalselt et neil on vaarad deduktiivsed jareldused arutluse induktiivne tugevus soltub taustteadmisest seetottu on sustemaatilise induktiivse loogika voimalikkus problemaatiline erinevalt kehtivusest ei ole induktiivne tugevus seostatav lausete vormiga kehtivust on voimalik teada aprioorselt toetumata kogemusele voi katsele induktiivset tugevust aga mitte burkina faso riigipeade loend loetleb riigi presidendid alates autonoomia saamisest ulemvolta nime all 1959 aastast riik iseseisvus 5 augustil 1960 aastast 1984 on riik tuntud burkina fasona oopaev on aja mootuhik mis vordub 86 400 sekundiga ehk 24 tunniga rahvusvaheline tahis on d ladina sonast dies oopaev on sisusteemi valine uhik tahis d kuid on mugavuse tottu laialdaselt kasutusel oopaev on saanud nime paeva ja oo vaheldumisest mida tekitab paikese naiva asendi tsukliline muutumine taevavolvil see omakorda on tingitud pohiliselt maa poorlemisest enamikus maailma keeltes langeb oopaeva nimetus kokku paeva nimetusega erandite hulgas on peale eesti ja soome keele veel saami keel skandinaavia keeled rootsi keeles dygn ja vene keeles hollandi keeles on kasutusel sona etmaal enamikus kalendrites on oopaev ajaarvamise pohiuhik ning seda samastatakse kuupaevaga gregoriuse kalendris algab oopaev kell 000 ja lopeb kell 2400 viimane kellaaeg on uhtlasi jargmise oopaeva algus juudi kalendris on oopaev ajavahemik paikeseloojangust jargmise paikeseloojanguni selline arusaam oopaevast oli euroopas ja lahisidas kaua valitsev sellest lahtus ka oovalvete vigiliae lugemine vanaroomas ja sellel pohineb ka traditsiooniline kristlik jumalateenistuste kord maa teeb kinnistahtede suhtes taispoorde umber oma poorlemistelje 86 164 sekundiga ehk 23 tundi 56 minutiga ehk 099727896 oopaevaga taheoopaevaks nimetatakse mingi kinnistahe kahe teineteisele jargneva ulemise kulminatsiooni vahelist ajavahemikku et maa asend kinnistahtede suhtes muutub vaga vahe voib taispoorde tegemise aja samastada ajavahemikuga kinnistahe jarjestikuste kulminatsioonide vahel keskmine taheoopaev kestab 23 tundi 56 minutit ja 409054 sekundit maa poorlemine aeglustub pikkamooda kuu ja paikese poolt pohjustatud loodete mojul nii et taheoopaev pikeneb maa poorlemiskiirus muutub ka massijaotuse muutumise tottu kui ookeanid ja atmosfaar tombuvad jahenemise tottu kokku siis poorlemismomendi jaavuse tottu maa poorlemine selleparast kiireneb tanapaevaste ajamootmismeetoditega on selliseid maa poorlemiskiiruse muutumisi voimalik tuvastada oopaevaks ehk keskmiseks paikeseoopaevaks aga loetakse keskmist ajavahemikku mille jooksul paike teeb oma naivas liikumises umber maa mis vastab maa poorlemisele uhe taistiiru maa taispoordele kuluvast ajast on paikeseoopaev pikem seetottu et taispoorde tegemise aja jooksul on maa paikese suhtes liikunud mistottu maa peab lisaks poorlemisele poorduma rohkem kui 360 kraadi et mingist konkreetsest punktist vaadelduna asuks paike samas ilmakaares paikeseoopaeva arvutamisel voetakse aluseks lounas olev paike mis on ulemises kulminatsioonis toeline paikeseoopaev on aeg mis paikesel kulub uhe konkreetse taistiiru tegemiseks tapsemalt nimetatakse toeliseks paikeseoopaevaks paikeseketta keskpunkti kahe jarjestikuse ulemise voi alumise kulminatsiooni vahelist ajavahemikku toeline paikeseoopaev varieerub soltuvalt vaatluskohast ja aastaajast paikesekellaga moodetakse toelist paikeseaega mille arvestamisel lahtutakse toelisest keskpaevast mis on toelise paikese ulemise kulminatsiooni hetk maa tiirlemise trajektoori ekstsentrilisuse tottu liigub maa ja seetottu ka naivalt paike periheelis kiiremini kui afeelis keskmist paikeseoopaeva arvutatakse fiktiivse keskmise paikese jargi mille aastane naiv liikumine ei toimu mitte mooda ekliptikat vaid mooda taevaekvaatorit uhtlase kiirusega ning mis labib kevadpunkti samal ajal toelise paikesega keskmine paikeseoopaev ongi ajavahemik selle fiktiivse keskmise paikese kahe jarjestikuse ulemise kulminatsiooni vahel sekund on 186400 sellest keskmisest paikesepaevast vahe toelise ja keskmise paikese kulminatsiooni vahel ehk vahe toelise paikeseaja ja keskmise paikeseaja vahel on ajavorrand ajavorrandi positiivsed vaartused naitavad et toelise paikese kulminatsioon on enne keskmist keskpaeva ja umberpoordult ka teiste paikesesusteemi planeetide puhul saab raakida paikeseoopaevast ja taheoopaevast burundi riigipeade loend loetleb iseseisva burundi riigipead alates burundi kuningriigi loomisest 1680 aastal kuni saksa idaaafrika koosseisu minemiseni 1890 aastal ning autonoomia saamisest 1960 aastal kuni tanapaevani foderaalringkond vene keeles on venemaa foderatsiooni subjektide vabariigid oblastid kraid jt konstitutsiooniga maaratlemata ruhmitamisuksus foderaalringkonnad loodi president vladimir putini esimesel ametiajal vastavalt venemaa presidendi seadlusele nr 849 venemaa foderatsiooni presidendi taievolilisest esindajast foderaalringkonnas 13 maist 2000 igasse foderaalringkonda maarab president oma esindaja 19 jaanuaril 2010 eraldas president dmitri medvedev oma dekreediga louna foderaalringkonnast kaheksanda pohjakaukaasia foderaalringkonna 21 martsil 2014 moodustati venemaa poolt annekteeritud krimmis krimmi vabariigist ja foderaalse alluvusega sevastopoli linnast uheksas krimmi foderaalringkond 28 juulil 2016 see kaotati ning selle territoorium liideti louna foderaalringkonnaga siberi foderaalringkond on uks kaheksast foderaalringkonnast venemaal siberi foderaalringkonda kuuluvad 2000 aastal oli siberi foderaalringkonna rahvaarv 20 792 500 venemaa presidendi esindajad siberi foderaalringkonnas kaugida foderaalringkond on uks kaheksast foderaalringkonnast venemaal kaugida foderaalringkonda kuuluvad 2000 aastal oli kaugida foderaalringkonna rahvaarv 7 169 400 2002 aasta rahvaloenduse andmeil 6 692 900 venemaa presidendi esindajad kaugida foderaalringkonnas keskfoderaalringkond on uks kaheksast foderaalringkonnast venemaal keskfoderaalringkonda kuuluvad 2000 aastal oli keskfoderaalringkonna rahvaarv 37 142 300 venemaa presidendi esindaja keskfoderaalringkonnas louna foderaalringkond kuni 21 juunini 2000 kandis nimetust pohjakaukaasia foderaalringkond on uks kaheksast foderaalringkonnast venemaal 2010 aastal eraldati sellest pohjakaukaasia foderaalringkond 28 juulil 2016 liideti sellega endine krimmi foderaalringkonna territoorium louna foderaalringkonda kuuluvad venemaa presidendi esindajad louna foderaalringkonnas volga foderaalringkond on uks kaheksast foderaalringkonnast venemaal volga foderaalringkonda kuuluvad 2000 aastal oli volga foderaalringkonna rahvaarv 32 017 800 venemaa presidendi esindajad volga foderaalringkonnas uurali foderaalringkond on uks kaheksast foderaalringkonnast venemaal uurali foderaalringkonda kuuluvad 2000 aastal oli uurali foderaalringkonna rahvaarv 12 603 200 venemaa presidendi esindaja uurali foderaalringkonnas loode foderaalringkond on uks kaheksast foderaalringkonnast venemaal loode foderaalringkonda kuuluvad venemaa presidendi esindajad loode foderaalringkonnas aga burjaadi autonoomne ringkond aga oli haldusuksus venemaal 1 martsini 2008 kuulus siberi foderaalringkonda asus enklaavina tsita oblastis 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas ringkonnas 72 213 inimest kellest 6254 on burjaadid 351 venelased ja 05 tatarlased suurimad asulad on aginskoje ja mogoitui alevik ringkond on jaotatud kolmeks rajooniks 11 martsil 2007 toimunud referendumil kiideti heaks uhinemine tsita oblastiga mille tulemusel moodustati 1 martsil 2008 tagabaikali krai hiiu maakond ehk hiiumaa on 1 jargu haldusuksus eestis holmab endise hiiumaa rajooni ala see on eesti vaikseim maakond nii pindala kui ka rahvaarvu poolest hiiu maakond asub loodeeestis ja holmab hiiumaa saare kassari saare ja seda umbritsevad vaikesaared ning laiud hiiu maakonna naabermaakondadeks on idas laane maakond ja lounas saare maakond hiiu maakonnas on uks omavalitsusuksus hiiumaa vald ajalooliselt on maakonnas olnud peale taasiseseisvumist neli kuni viis valda emmaste vald kaina vald puhalepa vald korgessaare vald ja kardla linn kaks viimast moodustasid 2013 aasta vabatahtliku uhinemise kaigus hiiu valla hiiumaa vald aga moodustus 2017 aasta haldusreformi kaigus endiste valdade piirid langevad kokku tanaste osavaldade piiridega hiiu maakond holmab terve hiiumaa ja kassari saare ning vaiksemad laiud laidudest suurim on vohilaid hiiumaast kagus asuvad hiiumaa laiud mille hulka kuulub tegelikult ainult osa maakonna piiridesse jaavatest vaikesaartest kaitsealused looduse uksikobjektid hiiumaal arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli hiiu maakonnas 10 097 elanikku neist 4791 oli mehed ning 5209 oli naised sundimuse uldkordaja oli 713 suremuse uldkordaja 1367 ja loomulik iive 654 9835 elanikest oli eestlased ja 102 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1446 tooealisi vanuses 1564 6995 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1559 tootuse maar oli 51 elanike tihedus oli 99 inkm2 hiiu maakonnas on 1 linn kardla 2 alevikku ja 182 kula korgessaare kaina aadma ala allika arukula emmaste esikula hagaste haldi haldreka harju emmaste harju puhalepa hausma heigi heiste heistesoo hellamaa heltermaa hiiessaare hilleste hindu hirmuste harma huti isabella jausa joekula joeranna joesuu kaasiku kabuna kaderna kaigutsi kalana kaleste kalgi kanapeeksi kassari kauste kerema kidaste kiduspe kiivera kitsa kleemu kodeste kogri koidma kolga kopa kukka kuri kuriste kurisu emmaste kurisu hiiu kuusiku kolunomme kommusselja kopu kulakula kulama laartsa laasi lahekula lassi lauka leerimetsa lehtma leigri leisu lelu lepiku ligema lilbi linnumae loja luguse luidja lobembe lope malvaste mangu mardihansu meelste metsakula metsalauka metsapere moka muda mudaste maekula maeltse magipe mannamaa manspe maavli napi nasva niidikula nurste nomba nomme hiiu nomme kaina nommerga ogandi ojakula ole orjaku otste palade palli palukula paope partsi pihla pilpakula poama prassi prahlamae prahnu puliste puski putkaste parna parnselja puhalepa rannakula reheselja reigi reikama riidakula risti ristivalja rootsi sakla salinomme sarve selja emmaste selja kaina sepaste sigala sinima soonlepa suuremoisa suurepsi suureranna suuresadama soru saare sulluste tagukula tahkuna tammela tammistu tareste taterma tempa tiharu tilga tohvri tubala tarkma ulja undama utu vaemla vahtrepa valgu valipe vanamoisa viilupi viiri viita viitasoo vilima vilivalla villamaa villemi varssu ongu uhtri ulendi esimesed hiiumaa asukad olid toenaoliselt hulgekutid kelle laager asus kopu poolsaarel umbes 5000 ekr muinaaja lopus oli hiiumaa arvatavasti saaremaa usnagi horedalt asustatud tagamaa eestlaste muistse vabadusvoitluse jarel 1228 aastal on hiiumaad nimetatud tuhjaks saareks ladina keeles insula deserta que dicitur dageida keskajal jagati hiiumaa moogavendade seejarel liivi ordu ja saarelaane piiskopkonna vahel ordule kuulus saare idapoolne kolmandik ulejaanut valitses piiskop saare ja piirkonna ajalooline saksakeelne nimi on dago ladina dageida tuleneb rootsi keelest ja tahendas algselt arvatavasti paevasaart ordu alade halduskeskus pani aluse hilisemale puhalepa kirikukihelkonnale ja hiiusuuremoisa moisale piiskopkonna aladel tekkis keina kihelkond hiljem eraldusid reigi kirikukihelkond 1627 puhalepa kihelkonnast ja emmaste kirikukihelkond 1866 keina kihelkonnast 1720 sajandil kuulus praegune hiiu maakonna ala halduslikult laanemaa haapsalu kreisi koosseisu maakonnakeskus kardla kujunes esmakordselt 1564 aastal mainitud rannarootslaste kulast mis hakkas kiiresti kasvama parast kalevivabriku uletoomist suuremoisast kardlasse 18201830 aastatel kardla kalevivabrik poletati maha taganevate punaarmeelaste poolt 1941 aastal ja selle varemed lammutati kuigi kardla sai 1938 aastal linnaks jai hiiumaa ka teise maailmasoja eelse eesti vabariigi ajal laanemaa osaks hiiu maakond kui omaette maakond loodi 1946 aastal kui tema ala eraldati laanemaast 1950 aastal moodustati sellest omakorda hiiumaa rajoon ja 1 jaanuarist 1990 hiiumaa maakond mis 1991 nimetati umber hiiu maakonnaks hiiumaa majandust kujundavad eelkoige saareline asend ja vaike territoorium saare suurimaks majandusharuks on toostus millest ule 65 moodustab plasti ja koostetoostus teisteks olulisemateks majandusharudeks on ehitus kaubandus turism ja transport tanu oma merelisele asendile soltub tooraine sisse ja valjavedu taielikult mere ja ohutranspordist 2012 aastal moodustas hiiumaa valiskaubandusest 608 eksport ja 392 import saare toohoive maar oli 2012 aastal 546 ja tootuse maar 118 keskmine brutopalk oli 760 eurot kuus olulisimaks majandusharuks hiiumaal on toostus tahtsaimaks toostusharu aastatel 20022005 oli puidutoostus mis tegeleb saarel puidu tootlemise ja puidust toodete valmistamisega suurimaks puidutootlejaks saarel on lauka saeveski alates 2006 aastast on plastitoostus kasvanud hiiumaa suurimaks toostusharuks saarel asub umbes 10 plastitoostusettevotet millest olulisim on dagoplast hiiumaal on hasti arenenud toiduaine toostus saarel on kala ja pagaritoostus ning kulinaaria suurimaks toiduaine ettevotteks on hiiumaa tarbjate uhistu tutarettevotte htu tootmine lisaks valmistatakse saarel tekstiili ja matallitooteid suuruselt teine majandusharu on kaubandus ja teenindus kuni 2011 aastani oli ainsaks kaubandusketiks saarel etk poodide vorgustik selveri tulekuga hiiumaale suurenes sektoris konkurents ning paljud vaikesed poed on raskustesse sattunud ja suletud suvehooajal on enamus saare elanikke otseselt voi kaudselt seotud turismisektoriga aastas kulastab hiiumaad umbes 160 000 turisti keda on peaaegu 20 korda rohkem kui saare pusielanike turiste teenindavad saarel asuvad majutus ja toitlustusettevotted hiiumaal tegeletakse ka kalanduse ja pollumajandusega esindatud on kalapuuk ja kasvatus ning taime ja loomakasvatus suurim kalandusettevotte on as hiiu kalur ja suurim pollumajandusettevotte on hiiumaa agro ou ehitussektoris on saarel esindatud uld ja teedeehitus eri elektri ja maaparandustood ning projekteerimine hiiumaal ilmus kaks maakonnalehte kuni aastani 2004 mil need uhinesid hiiu leht liitis endaga hiiumaa emmaste immanueli kirik kassari kabel kaina martini kirik kardla ristija johannese kirik manspe kabel palukula kabel puhalepa puha laurentsiuse kirik reigi jeesuse kirik hiiumaa jumalasunnitaja sundimise kirik puskil malvaste prohvet eelija kabel saare maakond ehk saaremaa on 1 jargu haldusuksus eestis eesti iseseisvumisel moodustatud saare maakond likvideeriti 1950 aasta haldusreformiga mil eesti nsvs moodustati maarajoonid ning saaremaast sai kingissepa ja orissaare rajoon 1 jaanuarist 20 jaanuarini 1990 kingissepa maakond saare maakond taastati 1991 aastal saare maakond asub laaneeestis saare maakonna naabermaakonnad on pohjas hiiu ning idas laane ja parnu maakond saare maakonna viimane maavanem oli 17 oktoobrist 2011 kuni 17 jaanuarini 2017 kaido kaasik alates 17 jaanuarist 2017 kuni aasta lopuni oli maavanema kohusetaitja jaan leivategija saare maakonnas on kolm omavalitsusuksust saaremaa muhu ja ruhnu vald arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli saare maakonnas 34 723 elanikku neist 4690 oli mehi ja 5310 naisi sundimuse uldkordaja oli 1043 suremuse uldkordaja 1270 ja loomulik iive 228 9832 elanikest olid eestlased ja 100 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1437 tooealisi vanuses 1564 6735 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1828 tootuse maar oli 70 elanike tihedus oli 119 inkm2 1922 aastal loendati kuressaares 2666 eestlast 34 rootslast 401 sakslast 156 venelast ja 39 juuti maaelanike hulgas ilma ruhnuta oli eestlasi 53 242 rootslasi 4 sakslasi 106 venelasi 99 ja juute 1 protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922 aasta rahvaloenduse ajal 989 ja 1934 aastal 99 1934 aastaks oli rahvaarv veidi muutunud kuressaares elas 3938 eestlast 24 rootslast 321 sakslast 199 venelast ja 22 juuti valdades taas ilma ruhnuta elas 50 833 eestlast 5 rootslast 79 sakslast 75 venelast ja 1 juut saare maakonnas on 1 linn 8 alevikku ja 490 kula kuressaare aste kihelkonna kudjape karla leisi nasva orissaare salme valjala aaviku abaja abruka abula aljava allikalahe anepesa angla anijala ansekula ansi arandi ardla are kula ariste arju aru aruste aste asuka asukula asva atla audla aulavintri austla easte eeriksaare eikla eiste endla ennu haamse haapsu haeska pihtla hakjala hammelepa hanga hellamaa hiievalja himmiste hindu hirmuste hubja igakula iide iilaste ilpla imara imavere irase iruste jaani jamaja jarise jarve jarvekula jauni joe joelepa joempa jogela joiste joori jootme jursi kaali kaaliliiva kaarma kaarmajoe kaarmakirikukula kaarmakungla kaarmise kaavi kaesla kahtla kahutsi kailuka kaimri kaisa kaisvere kaku kakuna kalju kallaste muhu kallaste saaremaa kallemae kalli kalma kalmu kandla kangrusselja kanissaare kantsi kao kapi kapra karala kardu kareda kargi karida karja karlakirikukula karlakulli karneri karujarve karuste kasti kaubi kaugatoma kaunispe kavandi kehila kellamae keskranna keskvere keskvere kesse kihelkonnaliiva kiirassaare kingli kipi kiratsi kirderanna kiritu kiruma kogula koguva koidula koiduvalja koigi koigivaljakula koiguste koikla koimla koinastu koki koksi koljala konnu konnu kooru koovi kopli koriska korkkula korkvere koruse korusemetsakula kotlandi kotsma kubassaare kudema kugalepa kuiste kuivastu kuke kulasema kulma kuninguste kuralase kuremetsa kurevere kuumi kuuse kuusiku saaremaa kuusnomme laadjala laadla laagi laatsa labara laevaranna lahekula muhu lahekula saaremaa lahetaguse laimjala lalli langa laokula lassi latiniidi laugu lauguliiva leedri leeskopa lehtmetsa leina leisi lepiku levala levalopme liigalaskma liikula liiva muhu liiva saaremaa liivanomme liivaputla liivaranna lilbi lindmetsa linnaka linnuse linnuse loetsa lomala loona loone lopi lou loupollu lulle lumanda lumandakulli lussu luulupe maantee kula maasi maebe maebe maekula magikurdla mala maleva mandjala manniku masa massa matasselja matja matsiranna meedla mehama meiuste merise metsaaare metsakula metsalouka metsapere metsara metskula moega moisakula muhu moisakula saaremaa moldri monnuste montu moosi mui mujaste mullutu muraja muratsi murika mustjala mustla mustla nassuma nautse nava neeme neemi nenu nihatu ninase nomjala nomme nommkula nompa nurme muhu nurme saaremaa odalatsi oessaare oeste oha ohessaare ohtja oina oitme oju ooriku orinomme oti paaste paatsa padaste paelda paenase paevere pahapilli pahavalla pahkla paikula paimala pajukurdla pajumoisa pallasmaa pamma pammana panga parase parasmetsa parila parni parsama peederga pidula pidulakuusiku pihtla piila piiri poide poitse poitse poka pollukula poripollu praakli puha pihtla puka pulli purtsa raagi raegma rahniku rahtla rahu kula rahuste raimaste randkula randvere laimjala rannakula muhu rannakula saaremaa rassa ratla raugi raugu rebaski reekula reina reo ridala ridasi riksu rinsi roobaka roosa rootsikula rootsivere ruhnu ruhve saare saarekula saaremetsa sagariste saia saikla sakla salavere salu sandla sauaru saueputla sauvere selgase selja sepa sepise siiksaare sikassaare silla simisti soela somera soodevahe soonda sorvehindu sundimetsa sutu suuremoisa suurerootsi suurna suurpahila suurrahula suurrandvere taaliku taatsi tagamoisa tagaranna tagavere tahula talila tammese tammuna tamse tareste taritu tehumardi tiirimetsa tiitsuotsa tirbi tohku tolli tolluste tonija toomalouka tore torgumoisakula torise tornimae toru triigi tuiu tumala tupenurme turja turju tusti tutku uduvere ula ulje undimae undva unguma unimae upa uru uudibe uuemoisa uuvere uuvere vahtraste vahva vaigu vaigurannakula vaikepahila vaikerahula vaikerootsi vaikeula vaikevohma vaivere vakra valjakula valjalaariste valjalakogula valjalakogula valjalanurme valjamoisa valta vanakubja vanalahetaguse vanalove vanamoisa muhu vanamoisa saaremaa vantri varkja varpe vatskula vedruka veere veeremae veeriku kula vendise vennati veske vestla viidu viira muhu viira viki vilidu vilsandi viltina vintri virita vohma voikula volla vorsna muinas ja keskajal oli saaremaa tuntud kui eysysla osericta osilia oesilia ozel osel oesel vene ajaloolises sojanduses ja merenduses ka muinasaja lopus olid saarlased tuntud meresoitjad ja mereroovlid nende alistamine oli ristisodijatel eestlaste muistses vabadusvoitluses ka koige keerukam see saavutati 1227 aastaks seejarel jagati saaremaa liivi ordu riia linna ja saarelaane piiskopi vahel kolmeks esialgu polnud maaisandate voim saarel kuigi kindel toenaoliselt alles parast jurioo ulestousu jagati piirkond loplikult ordu ja piiskopi vahel ja maarati kindlaks nende valduste piir ordule kuulus muhu saar idasaaremaa ja kihelkonna kihelkond piiskopile ulejaanu liivi soja alguses langes saaremaa taani voimu alla aastatel 15601572 valitses seda hertsog magnus 1645 aastal laks saaremaa bromsebro rahuga taanilt rootsile 1710 aastal vallutasid saaremaa venelased ametlikult liideti see venemaaga uusikaupunki rahuga 1721 aastal kuni 19 sajandini lopuni oli saaremaal olnud eristaatus taani ajal oli ta eraldi provints rootsi ajal kuninganna kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond kreis ka peeter i tunnustas osaliselt saaremaa eristaatust jattes alles saaremaa ruutelkonna ja superintendendi korgeim kiriklik ametnik 19 sajandil sai saaremaast liivimaa kubermangu kuuluv maakond superintendendi koht kaotati kuid ruutelkond jai alles saare maakond eksisteeris kuni 1950 aastani mil see nimetati kuressaare rajooniks alates 1952 aastast kandis see nime kingissepa rajoon hiljem moodustati ka orissaare rajoon mis holmas endise maakonna idaosa kuid 1959 aastal liideti see kingissepa rajooniga 1990 aastal saare maakond taastati tartu maakond ehk tartumaa on 1 jargu haldusuksus eestis holmab ajaloolise 1819 sajandi tartumaa tuumikala koos tartu linnaga maakond asub ida ja lounaeesti piiril peipsi jarve ja vortsjarve vahel ta piirneb pohjas jogeva laanes viljandi ning lounas polva ja valga maakonnaga maakonna idapiir peipsi jarvel on uhtlasi riigipiiriks venemaaga enamik tartu maakonna territooriumist asub kagueesti lavamaal mida mitmes suunas labivad urgorud neist suurim on emajoe urgorg suuremalt jaolt on tegu tasase maaga kus leidub vaid uksikuid mohnastikke vooremagi selgise maed vallseljakuid vapramagi ja otsamoreene pangodi kambja tartumaa laaneosas asub vortsjarve nogu idas peipsiaarne madalik soised ja horedalt asustatud piirkonnad pohjas ulatub tartumaa vooremaani lounas otepaa korgustikuni maakonna korgeim punkt on otepaa korgustikus asuv ivaste kaldemagi 190 m peipsi jarve aares ja vortsjarve noos on soised madalikud kagueesti lavamaal tasandikud ja urgorud maakonna lounaosa ulatub otepaa korgustikuni ning pohjaosa vooremaa voorte ja jarvede rikka alani urgorgude veerudel paljandub kohati devoni punane liivakivi mille paljandeid leidub ka peipsi aares kallastel ja vortsjarve kaldal tamme paljand tartu maakond kuulub siseeesti mandrilise kliima piirkonda aasta keskmine ohutemperatuur on 44 kraadi koige kulmem kuu on veebruar keskmine temperatuur 66 kraadi koige soojem kuu juuli 173 kraadi tartumaal asub 42 ule 25 ruutkilomeetrise valgalaga joge pikim jogi on eesti ilmselt tuntuim jogi emajogi 100 km mis voolab labi tartu linna ja poolitab maakonna ajalooliselt on ta olnud tahtis kaubatee olles ainus taies pikkuses laevatatav jogi eestis teised pikemad joed on ahja jogi 92 km elva jogi 72 km ja amme jogi 64 km tartumaa suuremate jogede langus on vaike kevadiste suurvete ajal leiavad neil aset ulatuslikud uleujutused emajoe alamjooksul laiub emajoe suursoo maakonnas on ametlikult 58 jarve ning 20 veehoidlat ja paisjarve teistel andmetel on looduslike ja tehisjarvede koguarv ligi 100 osaliselt jaavad tartumaa piiridesse eesti suurimad jarved peipsi jarv ja vortsjarv teised suuremad jarved on saadjarv 708 ha koosa jarv 295 ha kalli jarv 1759 ha keeri jarv1258 ha ja pangodi jarv 115 ha tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad koige viljakamad kamarkarbonaatmullad on rannu noo ja tartu umbruses tartu maakonnas leidub turvast mis annab markimisvaarse osa ekspordist 2004 aastal kaevandati maakonnas 97 000 tonni turvast 126 kogu eesti toodangust varude suurus on ule 113 miljoni tonni leidub ka liiva ja kruusa vahesel maaral peamiselt kohalikeks vajadusteks savi samuti jarvelupja jarvemuda mineraalvett ja teisi maavarasid umbes 32 maakonna pindalast katab mets kolmandik on pollumaa ligi veerandi moodustavad sood metsi on rohkem maakonna kirde kagu ja edelaosas jarvselja l kasvavad eesti koige korgemad puud puuliikidest on koige levinum kask 44 puistute pindalast jargnevad mand 24 ja kuusk 21 vaatamata intensiivsele inimtegevusele on tartumaal sailinud palju puutumatut loodust kaitsealad votavad enda alla ule kumnendiku maakonna territooriumist suuremate kaitsealade seas on naiteks alampedja jarvselja keerikarijarve karevere padakorve peipsiveere ropkaihaste ja valgi looduskaitseala ning elva kaapa pangodi ja pahklisaare maastikukaitseala tartu maakonnas on 8 omavalitsusuksust tartu linn elva vald kambja vald kastre vald luunja vald noo vald peipsiaare vald tartu vald arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2013 oli tartu maakonnas 150 139 elanikku neist 4663 oli mehed ning 5337 oli naised sundimuse uldkordaja oli 1224 suremuse uldkordaja 102 ja loomulik iive 204 8492 elanikest oli eestlased ja 1223 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1661 tooealisi vanuses 1564 6722 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1617 elanike tihedus oli 502 inkm2 tootuse maar oli 67 tartu maakonnas on 3 linna 26 alevikku ja 327 kula elva kallaste tartu alatskivi ilmatsalu kambja kasepaa kolkja kurekula korvekula kaardi luunja lahte marja noo puhja rannu roiu rongu rani tabivere toravere torvandi ulila vahi varnja vonnu aksi ulenurme aadami aakaru aakre aardla aardlapalu agali ahunapalu aiamaa alajoe alakula alasoo altmae annikoru aovere aruaia arupaa assikvere astuvere atra elistvere enno erala ervu etsaste haage haapsipea haaslava haava haavakivi hammaste hellenurme harjanurme igavere igevere ignase illi ilmatsalu imste issaku ivaste juula jousa jariste jarvakula jarvekula kaagvere kaarlijarve kaarlimoisa kaatsi kabina kadrina kaiavere kaimi kaitsemoisa kakumetsa kalme kammeri kandikula kannu kapsta kardla kargaja karijarve kassema kastli kastre kauda kavandu kavastu keeri keressaare kesklahe ketneri kikaste kikivere kipastu kirepi kirtsi kitsekula kobilu kobratu kodavere kodijarve kokanurga koke kokora kolga konguta koogi koopsi koosa koosalaane koruste kriimani kullaga kulli kuningvere kurekula kurelaane kurepalu kurista kusma kuusiku kodesi kodukula elva kodukula tartu koivu koivukula konnu konnujoe korenduse korkkula kamara kao karevere karkna karksi kaani kukitaja kukulinna kulaaseme kulitse laane laeva laguja lahe lahepera lalli lammiku lange lapetukme lembevere lemmatsi lepiku liispollu lilu linaleo lohkva lombi lossimae luke lati laaniste lumati maarjamagdaleena madise majala maramaa matjama meeri melliste meoma metsakivi metsalaane metsanuka metsanurga kastre metsanurga peipsiaare moku muri mustametsa moisanurme mora maekula maelooga maeotsa maeselja maksa maletjarve malgi mollatsi naelavere nasja neemiskula nigula nina noorma noela nogiaru nova oomiste orgemae otslava paali padakorve paju pajukurmu pala palamuste palukula palumae palupera palupohja pangodi papiaru passi pastaku pataste peatskivi pedaste perametsa pihva piibumae piigandi piiri piirivarbe pilka pilpakula poka poksi poole porikula praaga puhtaleiva pulli punikvere pupastvere purtsi pusi podra poldmaa porgu povvatu paiksi pakste parsikivi pooritsa puhaste puhi raanitsa raatvere rahinge raigaste raigastvere ranna rannakula rebase rebaste rehemetsa reinu reola reolasoo ridakula riidma riiviku ronisoo rookse rootsikula rupsi rohu roomu ramsi saadjarve saare elva saare tartu saburi salu sangla sarakuste sassi sassukvere sava savastvere savikoja savimetsa savka selgise sepa sinikula sipe sipelga sirgu sirgumetsa sirvaku soekula soinaste soitsjarve sojamaa sookalduse soosilla sootaga sortsi sudaste sudemae sulu suurekambja suurerakke sooru sargla saaritsa saasekorva saaskula taabri tagumaa talvikese tamme tammevaldma tammiste tammistu tamsa tatra teedla teilma terikeste tigase tila tilga toolamaa tooni torila tormi torukula toruvere tooraste tahemaa tahtvere tannassilma tasvere tuki uderna uhmardu uhti undi unikula unipiha urmi utukolga uuta vahessaare vahi valgma valguta vallapalu valmaotsa vanakastre vanakuuste vanaussaia vara vasula vea vedu vehendi veibri vellavere verevi veskimae vesneri vihavu viidike viira vilussaare virtsu virulase visnapuu vissi voika voldi vorbuse voibla vollinge vorukula vosivere voopste vaikerakke valgi valjakula vaagvere vaanikvere ossu ovanurme ovi ateniidi atte 1 august 2006 seisuga oli ariregistris registreeritud tartumaal 8014 ariuhingut ja 1903 fuusilisest isikust ettevotjat 70 ettevotlusest on registreeritud tartu linnas 2005 aasta seisuga oli 872 ettevotetest vahem kui 10 tootajaga tartumaa tahtsamad toostusharud on puidu ja mooblitoostus klaasi ja klaaspakettide tootmine toiduainete roiva ja jalatsitoostus koige uhtlasemalt on maakonnas arenenud puidutoostus tartumaa trukikojad annavad u kolmandiku eesti raamatutoodangu nimetustest ja trukiarvust tanu tartus asuvatele korgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000 aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia ja biotehnoloogiafirmad tartumaa ekspordist andis 2003 aasta seisuga 21 puit ja puidutooted ning 20 moobel 8 roivad ja 7 klaasitooted 2005 aastal registreeriti tartumaal tootutena kuus keskmiselt 17 tooealisest elanikkonnast kogu eesti vastav naitaja oli 31 tootuse maar oli aastal 2005 keskmiselt 45 toojoust 4 oli hoivatud primaarsektoris 34 sekundaar ja 62 tertsiaarsektoris teeninduse ja kaubanduse tookohtade rohkuse tingib tartu linna roll kogu lounaeestile ostude teenuste ja kultuurielamuste pakkujana palju tookohti on avalikus sektoris eeskatt hariduse ja meditsiini vallas maakonna suurim tooandja on sa tartu ulikooli kliinikum u 3500 tootajaga suuremate maakonnas tegutsevate ariettevotete sekka kuuluvad naiteks a le coq bigbank eesti viljasalv enics eesti fortum tartu kodumaja kroonpress lemeks lounakeskus maag grupp mark oil olerex palmako playtech estonia rand ja tuulberg revaloil rondam grupp saintgobain glass estonia salvest tartu mill ja tmb idaviru maakond ehk idavirumaa on 1 jargu haldusuksus eesti kirdeosas holmab ajaloolise virumaa idaosa idavirumaa piirneb laanes laaneviru ja edelas jogeva maakonnaga ning idas venemaa foderatsiooni leningradi oblastiga idaviru maakond paikneb maastikulise liigestuse jargi neljas maastikurajoonis soome lahe rannikumadalik viru lavamaa alutaguse madalik ja peipsi rannikumadalik maakonna pinnamood on usna tasane pohjaosas asub viru lavamaa keskel selle korgeim osa johvi korgustik maakonna lounaosa on madal seal asub alutaguse madalik ja edelaosas asub peipsi rannikumadalik korgeimaks maeks on tehislik kohtlajarve poolkoksimagi soome lahe rannikul seisab kogu idaviru maakonna ulatuses pohjaeesti pank see pankrannik on balti klindi korgeim ja pikim katkematu osa mis kulgeb sakalt toila klindilaheni pankranniku keskmine korgus on ule 50 m ontika lahistel kuni 56 m ule merepinna panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik mis laieneb idas narva joe alamjooksul 6 kilomeetrini ontikast ida pool valaste suurkraavil asub eesti korgeim 2025 m korgune valaste juga kolmest kuljest umbritseb idaviru maakonda vesi pohjast soome laht lounast peipsi jarv ja idast narva jogi maakonna idapiiril on kunstlik veekogu narva veehoidla laanepiiril uljaste jarv ja tudu rabajarv maakonna pohjaosas on umbes 70 km mereranda lounaosas ule 50 km peipsi jarve randa ning idaosas umbes 48 km narva joe kohati ka veehoidla kaldajoont idavirumaal on palju jarvi neist 70 on suuremad kui uks hektar jarvede kogupindala on 590 ha 018 protsenti maakonna territooriumist idaviru maakonnas asub eesti suurim jarvedeala kurtna jarvestik maakonda veestavad 165 joge oja jm veekogu neist 15 suubuvad soome lahte 15 peipsisse ja 11 narva jokke pikimad on rannapungerja jogi mustjogi avijogi ja tagajogi maavaradest leidub idavirumaal polevkivi fosforiiti sinisavi lubjakivi ehitusliiva ja turvast idaviru maakonnas on 8 omavalitsusuksust 4 linna ja 4 valda kohtlajarve narva narvajoesuu sillamae alutaguse vald johvi vald luganuse vald toila vald 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli idaviru maakonnas 149 172 elanikku eestlasi oli neist 29 131 ehk 195 arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli idaviru maakonnas 169 688 elanikku neist 4459 olid mehed ning 5541 olid naised sundimuse uldkordaja oli 856 suremuse uldkordaja 1471 ja loomulik iive 615 1965 elanikest oli eestlased ja 7128 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1327 tooealisi vanuses 1564 6863 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1810 tootuse maar oli 123 elanike tihedus oli 504 inkm2 idaviru maakonnas on 7 linna 1 alev 11 alevikku ja 175 kula johvi kivioli kohtlajarve narva narvajoesuu pussi sillamae kohtlanomme erra iisaku luganuse maetaguse olgina sinimae sonda tammiku toila tudulinna voka aa agusalu aidu aiduliiva aidunomme aidusookula alajoe alliku altkula amula apandiku arukula luganuse arukula maetaguse arumae arupaalse aruvalja arvila atsalama auvere edise edivere ereda erraliiva hiiemetsa hirmuse hundinurga illuka ilmaste imatu irvala jaama jabara joetaguse johvi jouga jarve kaasikaia kaasikvalja kaatermu kabelimetsa kahula kaidma kalina kamarna karjamaa karoli kasevalja katase kauksi kellassaare kiikla kivinomme kohtla koldamae koljala konju konsu koolma kopli kose kotinuka kudrukula kukruse kulja kuningakula kuremae kurtna illuka kuru laagna lemmaku liimala liivakunka linna lipniku lipu lohkuse lope lumatu maidla martsa matka mehide merikula metsamagara metskula moldova mustanina mustmatta moisamaa maetaguse nuri oandu ohakvere ojamaa ongassaare ontika oonurme paate pagari pajualuse pargitaguse pauliku peeri peeterristi peressaare perjatsi permiskula piilse pikati pimestiku pootsiku puhatu puhkova purtse puru paite puhajoe rajakula rannapungerja ratva rausvere rebu remniku roodu roostoja raasa sahargu saka salakula satsu savala servaaare sirgala sirtsi smolnitsa soldina sompa johvi soonurme sorumae sotke salliku tagajoe tagaroostoja tammetaguse tarakuse tarumaa torvajoe takumetsa tarivere udria uhe uikala uljaste unikula uuskula vaikla vainu vaivara vaivina valaste vanasonda varesmetsa varinurme varja vasavere vasknarva veneoja viivikonna virunurme vitsiku vodava voka voorepera vohma voide vornu vaikepungerja idavirumaa on ennekoike toostuspiirkond seal asuvad polevkivikaevandused ja eesti suurim elektrijaam eesti soojuselektrijaam polevkivi tootlevate ettevotete seas paistab silma viru keemia grupp narvas oli pikka aega olulisel kohal kreenholmi riidemanufaktuur muinasviru maakonna viiest muinaskihelkonnast on idaviru aladel kaks alates 13 sajandist kuni 1925 aastani tegutsesid idaviru maakonna aladel jargmised kirikukihelkonnad 1917 aastal parast veebruarirevolutsiooni viidi narvas labi rahvahaaletus ning haaletuse tulemusel liitus senini peterburi kubermangu kuulunud narva linn ja seda umbritsevad alad eestimaa kubermanguga 1918 aasta detsembris moodustas 29 novembril narvas moodustatud eesti toorahva kommuun narva linna umbritsevast 14 vallast narva maakonna 1920 aastal parast eesti vabadussoja edukat loppu liideti tartu rahulepingu alusel virumaaga narva joest ida pool asunud maaalad kus moodustati 3 valda karjati vald veneparaselt skarjatina vald vene keeles a kose vald vene a ja narva vald 1938 aastani oli virumaal nuudse idaviru maakonna osas 19 valda auverejoala vallajuhid areinsalu m lausa erra k innos iisaku a aru j teder illuka e sibrik a tammjarv jarve al kallaste j peedo johvi a leitmaa a sarap kalvi j ruberg l samel kohtla a kaup j rooden kose t jogi a vene maidla ed ilves k janberg maetaguse j reimand r kirs narva n raja r seinkivi peetri g johannes h solom pussi joh eero a soosaar skarjatina n vlassovski h randla tudulinna t luhamaa j taimsaare vaivara v annus h toom vasknarva j kasperov r peremet voka e voormantsik h uus parast 1939 aasta valdade reformi sailitas vaga vahe valdu oma endise nime ja piiri vaata eestis 1939 kaotatud vallanimede loend moodustati alutaguse erra illuka johvi kohtla luganuse maidla maetaguse narva raja piiri tudulinna tarivere vaivara vasknarva vald valdade umbernimetamisega alustati ka narvataguste alade veneparaste asulanimete eestistamist knjaz selo vene keeles kuningakula verhneje selo permiskula sorenets vasknarva skarjatina gora karjati stepanovsina kalda djuk kalakula perevolok perve skamja kambi kuritsek kurundi vtoraja raja zaborovje tagametsa radoveli raadvere zagrivje vabakula kondusi koidu mokredi metsa kukin ja malentsovo aru 24 novembril 1944 eraldati eesti nsv territooriumist 3 ule narva joe olnud valda raja vald piiri vald ja narva vald ja viidi vene nfsv leningradi oblasti koosseisu selle aluseks oli johannes vares barbaruse avaldus ja nsv liidu ministrite noukogu otsus kuni 1949 aastani moodustasid tanapaeva ida ja laaneviru maakond uhtse virumaa virumaale kuulusid kuni 1944 aastani ka narvatagused alad avinurme ja lohusuu vallad olid tartumaa osaks aastal 1949 eraldati johvimaa omaette johvimaa maakonnaks ja johvi sai maakonnalinnaks 26 september 1950 moodustati kivioli rajoon 855 km2 johvi maakonnast sai johvi rajoon 17856 km2 vaivara ala allutati narvale ja moodustati narva linnapiirkond 340 km2 kuhu kuulus 5 kulanoukogu ning kohtlajarve linnapiirkond 32 km2 oonurme ja tudulinna piirkond koos tartumaaale kuulunud avinurme ja lohusuu piirkondadega kuulus nuud mustvee rajooni 1047 km2 aprillis 1952 moodustati eestis kolm oblastit tallinna tartu ja parnu oblast virumaa kuulus tallinna oblastisse aprillis 1953 oblastid likvideeriti rajoonide arvu vahendati 1959 likvideeriti kivioli ja mustvee rajoon kivioli rajooni ala anti kohtlajarve linnanoukogu alluvusse pindalaga aastal 1960 allutati johvi rajoon kohtlajarve linnanoukogule ja moodustati kohtlajarve linnapiirkond pindalaga 25876 km2 aastal 1964 nimetati kohtlajarve linnapiirkond kohtlajarve rajooniks johvi oli rajoonikeskus kuni 1978 aastani aastaks 1967 olid narva linnapiirkonna kulanoukogud uhendatud kohtlajarve rajooniga kohtlajarve rajooni pindala 31867 km2 1990 aasta algusest eksisteerib endise kohtlajarve rajooni territooriumil maakond algul kohtlajarve maakonna 1990 aasta martsist idaviru maakonna nime all askala kihelkonda moodustati jogeva maakond ehk jogevamaa on 1 jargu haldusuksus eestis mis holmab endise jogeva rajooni ala maakond asetseb idaeestis mandrieesti keskpunkti ja peipsi jarve vahel ajalooliselt on praegune jogeva maakond kuulunud tartu ja viljandimaa alla reljeefilt on jogevamaale iseloomulikud voored piklikud kunkad ja orud mille kujundasid jaaaegsed liustikud seetottu on maakonnas vaheldusrikas loodus kus metsad ja rabad vahelduvad vaiksemate jarvedega omaette piirkonna moodustab peipsi rand jogeva maakonna loodusobjektidega on seotud mitmed kalevipoja legendid jogevamaal on kolm linna jogeva mustvee ja poltsamaa 12 alevikku ja 225 kula halduslikult jaguneb maakond 3 vallaks praegune maakond loodi 1 jaanuaril 1990 maavanem on 2009 aastast viktor svjatosev majanduses domineerib pollumajandus peipsi rannikul on oluline ka kalapuuk kultuuriloos on tahtis poltsamaa kui eesti ajakirjanduse sunnipaik kuid jogevamaal asub ka palamuse oskar lutsu teoste sunnikoht jogevalt on parit luuletaja betti alver ja muusik alo mattiisen jogeva maakond jogevamaa asub idaeestis jogevamaa piirneb kirdes idaviru pohjas laaneviru loodes jarva edelas viljandi ja lounas tartu maakonnaga maakonna idapiir peipsi jarves on uhtlasi eesti riigipiir venemaaga maavanem on viktor svjatosev jogeva maakonnas on 3 omavalitsusuksust 3 valda jogeva vald mustvee vald poltsamaa vald jogeva maakonna keskosas paikneb vooremaa loodekagusihiliste suurvoortega maastikurajoon selle korgeim punkt on laiuse magi 144 m vooremaa kirdeserval sadala ja torma umbruses paiknevad suured voorjad korgendikud vooremaa kaguserval sooru umbruses on mohnastik toljase maed kohati leidub sandureid jogeva maakonna kaguosa kuulub kagueesti lavamaasse maakonna idaosas paikneb tasase pinnamoe ja liivase pinnaga peipsiaarne madalik mis on mustvee ja omedu umbruses soostunud temast laane pool on endla soostik jogeva maakonna laaneosas poltsamaa umbruses paikneb keskeesti moreentasandik valdavalt lainja moreenmaastikuga enamik jogeva maakonna territooriumist jaab emajoe jogikonna piirkonda maakonna laaneosas veestab emajoe vasakpoolse lisajoe poltsamaa joe keskjooks keskosas voolab pedja jogi umbes 95 km ulatuses ning vooremaal on amme joe ulemjooks maakonna pikimate jogede hulka kuuluvad peipsi jarve suubuvad kullavere ja mustvee jogi vaikejarvede summaarne pindala on 176 km ligi 07 kogu territooriumist voorte vahel paiknevad piklikud jarved vooremaa keskosas need on kuremaa pikk ja prossa jarv lounaosas elistvere kaiavere raigastvere ja saadjarv sooru umbruses on joemoisakaiu jarvestik ja saare jarv endla soostikus paikneb endla jarv vooremaal ja keskeesti moreentasandikul on levinud leostunud ja leetjad liivsavimullad karbonaatsel liivsavil keskeesti lavamaal mitmesugused saviliivmullad suured metsaalad paiknevad joemoisakaiu jarvestikust louna ja ida pool peipsiaarsel madalikul kohati ka maakonna pohjapiiril karde ja sadala vahel ning maakonna edelaosas pikknurme ja puurmani umbruses jogeva maakonnas asub viis looduskaitseala endla alampedja aidu tellise ja mustallika looduskaitseala kolm maastikukaitseala saarjarve looduspark vooremaa ja kaapa maastikukaitseala arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli jogeva maakonnas 36 780 elanikku neist 4701 oli mehed ning 5299 oli naised sundimuse uldkordaja oli 930 suremuse uldkordaja 1229 ja loomulik iive 299 9036 elanikest oli eestlased ja 754 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1490 tooealisi vanuses 1564 6698 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1812 tootuse maar oli 113 elanike tihedus oli 141 inkm2 2012 aasta 1 jaanuari seisuga oli jogeva maakonna randega rahvaarv 32 679 sellest 15 639 meest ja 17 040 naist 014aastasi oli 4616 1564aastasi 21 244 ning 65aastasi ja vanemaid 6819 jogeva maakonnas on 3 linna 12 alevikku ja 225 kula jogeva mustvee poltsamaa adavere avinurme jogeva kamari kuremaa laiuse lohusuu palamuse puurmani sadala siimusti torma aidu alastvere alavere altnurga annikvere arisvere assikvere eerikvere ehavere elistvere ellakvere endla esku haavakivi halliku harjanurme imukvere iravere jaama jarvepera joune jurikula juula kaarepere kaasiku kaave kaavere kablakula kadrina kaera kaiavere palamuse kaiavere tabivere kaitsemoisa kalana kalikula kallivere kalme kantkula kassema kassinurme kassivere kaude kauru kiisli kirikuvalla kirtsi kivijarve kivimae kodavere kodismaa koimula kokanurga koogi kose koseveski kudina kuningamae kurista kursi kodukula konnu torma konnujoe koola kopu korenduse korkkula karde karksi kaapa laasme lahavere laiusevalja lebavere leedi lemuvere levala liikatku liivoja lilastvere lilu loopre pajusi luige lope lumati lustivere luua maardla maarjamagdaleena metsakula metsanurga moku mooritsa mullavere mohkula moisakula moisamaa mortsi mallikvere nautrasi nava neanurme nurga nomavere nomme nova naduvere odivere omedu ookatku oti otslava paduvere painkula pajusi pakaste pala pallu palupere pataste patjala pauastvere pedassaare pedja perametsa piibumae piirivarbe pikkjarve pikknurme pilu pisisaare poora praaklima pudivere pudukula puiatu punikvere putu raadivere raaduvere raatvere rahivere raigastvere raja ranna rassiku reastvere reinu rohe ronivere ruskavere rostla raabise rasna saaritsa saarjarve sadukula sassukvere satsuvere selli sepa sirguvere soomevere sooru sopimetsa sortsi sudiste sulustvere suvalepa tagumaa tahkvere tammiku tapiku tarakvere tealama teilma tooma toovere torenurme tormi tuimoisa tuulavere toikvere toivere torve uhmardu umbusi uuevalja vagari vageva vahi vaiatu vaidavere vaikekamari vaimastvere valgma vanajogeva vanamoisa vanassaare vanavalja varbevere vassevere vea veia vilina viruvere visusti vitsjarve voldi voore vorsti voduvere vohmanomme voidivere voikvere voisiku votikvere valjataguse ouna ovanurme ankkula ateniidi koolidest tegutsevad jogeva maakonnas teiste seas jogeva riigi gumnaasium jogeva pohikool oskar lutsu palamuse gumnaasium poltsamaa uhisgumnaasium kiigemetsa kool kuremaa lasteaedalgkool laiuse pohikool voore pohikool jogeva muusikakool mustvee muusikakool poltsamaa muusikakool poltsamaa kunstikool puurmani moisakool jogeva taiskasvanute keskkool ja luua metsanduskool eesti haridusloos on olulisel kohal poltsamaa juba 16381806 tegutses seal saksa kool 17 sajandi lopul asutati ka eestikeelne poltsamaa kostrikool 19 sajandi teisel poolel puuti just poltsamaale rajada eesti aleksandrikooli palamuse kihelkonnakooli kirjutas eesti kirjandusse oskar luts oma jutustuses kevade jogeva maakonnas pohiline majandusharu on pollumajandus edukamate pollumajandusettevotete seas on olnud naiteks torma pollumajandusosauhing sadala piim ou onne piimakarjatalu osauhing ja harjanurme mois ou pollumajandussaaduste tootlejatest on tuntud poltsamaa felix as konservid as werol tehased toiduolid ja piimauhistu epiim poltsamaa meierei juustutooted kalandusettevotetest paistavad silma peipsi kalatoostus ou kalameister ja ou profit plussi kadrina toostus masinaehitusega tegeleb ou same tarbekeemia tootmisega mayeri industries as ning puidutootlemisega as valmeco as mopuit ja as puitprofiil vaata ka vaiga tartumaa ja jogeva rajoon praegune jogeva maakond loodi 1990 aasta 1 jaanuaril mil jogeva rajoon nimetati umber maakonnaks jogeva maakonna piirid kattuvad osalt jogeva rajooni piiridega parast 1962 aastat jogeva rajooni aladest enamik kuulus omakorda 1949 aastal moodustatud jogevamaa alla ta holmas pohjatartumaast kursi laiuse palamuse ja torma kihelkonna ning kodavere maarjamagdaleena ja aksi kihelkonna pohjaosa ja kirdeviljandimaast poltsamaa kihelkonna 1950 aastal moodustati jogevamaa keskosast ning tartumaa kudina ja saadjarve valla territooriumidest jogeva rajoon millega liideti 1959 aastal suurem osa mustvee rajooni jargmine muutus toimus 1962 aastal kui liideti veel poltsamaa rajooni kesk ja idaosa ning tartu rajooni pala kulanoukogu ning eraldati jogeva rajoonist avinurme ja lohusuu vald alates maakonna moodustamist 1949 aastal oli maakonna juhiks jogevamaa taitevkomitee esimees alates 1953 aastast jogeva rajooni rsn taitevkomitee esimees need olid jogeva maakonna taastamisel hakkas maakonda juhtima jogeva maavanem sellel ametikohal on olnud jogevamaa tahtsamad vaatamisvaarsused on poltsamaa ordulinnus ja loss poltsamaa kirik eesti aleksandrikooli hoone kaarlimoisas poltsamaa lahedal puurmani mois kursi kirik karde rahumajake kuremaa mois laiuse ordulinnus laiuse parn laiuse jumalaema sundimise kirik laiuse puha juri kirik palamuse kirik palamuse o lutsu kihelkonnakoolimuuseum elistvere loomapark eelk mustvee kirik raja vanausuliste palvemaja torma kirik kodavere kirik luua mois luua arboreetum sopruse park ja endla soostik kurista linnamagi ripuka punamagi kassinurme linnus vilina linnamagi kalana linnamagi ehavere linnamagi tarakvere linnamagi roela i linnamagi roela ii linnamagi reastvere linnamagi laaneviru maakond ehk laanevirumaa on 1 jargu haldusuksus eestis laaneviru maakond asub pohjaeestis laanevirumaa piirneb idas idaviru lounas jogeva ning laanes jarva ja harju maakonnaga laanevirumaa korgeim tipp on emumagi 166 m pikim jogi kunda jogi 69 km ja suurim jarv on porkuni jarv 415 ha rannajoone pikkus on 134 km maakonna haldusalasse kuulub ka eesti pohjapoolseim saar vaindloo esimesed margid inimasustusest parinevad kunda lammasmaelt kus kunda kultuuri esindajad elasid 8700 aastat ekr laaneviru maakonnas on alates 2017 aasta oktoobrist 8 omavalitsusuksust 1 linn ja 7 valda maastikuliselt jaotub laanevirumaa territoorium pohjaeesti rannikumadaliku viru lavamaa ja pandivere korgustiku vahelmaakonna korgeim koht asub emumael kuivakari laiakari liivasaar loodus saartneem sala saar tiirukari uhtju saar ulksaar vaindloo saar vaike ulkkari alvi saar arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli laaneviru maakonnas 67 151 elanikku neist 4625 oli mehed ning 5375 naised sundimuse uldkordaja oli 1025 suremuse uldkordaja 1257 ja loomulik iive 232 8524 elanikest olid eestlased ja 1038 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1550 tooealisi vanuses 1564 6728 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1722 tootuse maar oli 91 elanike tihedus oli 185 inkm2 rannet arvestav rahvaarv oli 1 jaanuaril 2012 60 905 laaneviru maakonnas on 4 linna 21 alevikku ja 379 kula vanim asustatud koht on kunda lammasmagi kus elati juba 8700 aastat ekr seoses maakondade taastamisega moodustati 1 jaanuaril 1990 rakvere rajooni territooriumil rakvere maakond mis sama aasta 26 martsil nimetati umber laaneviru maakonnaks 2005 aasta lopus kui tapa linn saksi vald ja lehtse vald liitusid tapa vallaks suurenes maakonna territoorium endise lehtse valla territooriumi vorra laaneviru maavanem on marko torm harju maakond ehk harjumaa on 1 jargu haldusuksus pohjaeestis harju maakond holmab pea taielikult eesti nsv aegse harju rajooni ala 1960 aastate lopul valjakujunenud piirides ajaloolisest u 12501950 harjumaast holmab tanapaevane harju maakond ligikaudu pohjapoolsed kaks kolmandikku harju maakond asub pohjaeestis harjumaa piirneb edelas laane lounas rapla kagus jarva ning idas laaneviru maakonnaga harju maakonna juhiks on harju maavanem ja valitsusasutuseks harju maavalitsus mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist maavalitsuse pohitegevusteks on maakorraldusalaste maareformialaste sotsiaal ja tervishoiualaste haridusalaste noorsooalaste kultuurialaste spordialaste regionaalarengualaste planeeringualaste ettevotlusalaste majandusalaste uhistranspordialaste rahvastiku toimingute alaste perekonnaseisualaste infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ulesannete taitmine regionaalse arengu programmide elluviimine ning euroopa liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas harju maavanemaks on 2009 aastast ulle rajasalu parast 2017 aasta haldusreformi on harju maakonnas 16 omavalitsusuksust sealhulgas 4 linna ja 12 valda keila linn loksa linn maardu linn tallinn anija vald harku vald joelahtme vald kiili vald kose vald kuusalu vald laaneharju vald raasiku vald rae vald saku vald saue vald ja viimsi vald enne 2017 aasta haldusreformi oli harju maakonnas 23 omavalitsusuksust sealhulgas 6 linna ja 17 valda keila linn loksa linn maardu linn paldiski linn saue linn tallinn aegviidu vald anija vald harku vald joelahtme vald keila vald kernu vald kiili vald kose vald kuusalu vald nissi vald padise vald raasiku vald rae vald saku vald saue vald vasalemma vald ja viimsi vald harju maakonnas on 7 linna 2 alevit 34 alevikku ja 397 kula tallinn maardu kehra keila saue paldiski loksa aegviidu kiili ardu arukula assaku haabneeme habaja harku juri kangru karjakula keilajoa kiisa kiiu klooga kolga kose koseuuemoisa kostivere kuusalu laagri lagedi loo luige peetri raasiku ravila riisipere rummu saku tabasalu turba vaida vasalemma viimsi amari aavere aaviku adra aela ahisilla aila alansi alavere allika kernu allika kuusalu alliklepa alliku altkula andineeme anija arava aru aruaru arusta aruvalla aude audevalja ellamaa haapse haavakannu haiba haljava hara harjuristi harkujarve harmi hatu hingu hirvli humala harma harmakosu huuru idaotsa igavere ihasalu illurma ilmandu ilmastalu iru jaanika joaveski juminda juuliku joelahtme joesuu jogisoo jagala jagalajoa jalgimae jarsi jarvekula kaasiku kaberla kaberneeme kabila kadaka kadja kahala kajamaa kalesi kallavere kalme kanavere kantkula karilepa karla kose karla rae kasemetsa kasepere kasispea kata katsina kaunissaare kautjala keelva kehra keibu kelnase kelvingi kemba kernu kersalu kibuna kihmla kiia kiiuaabla kirdalu kirikla kirivalla kiruvere kiviloo kivitammi kloogaranna kobru kodasoo kohatu koidu koila koipsi koitjarve kolgaaabla kolgakula kolgu kolu koogi kopli koppelmaa kostiranna kosu kotka krei kuivajoe kukepala kullamae kulli kulna kumna kupu kurevere kurgla kurkse kurna kursi kurtna kustja kuusalu kuusemae kommaste konnu korvenurga koue kaesalu kulmaallika kutke laabi laane laane laiakula laitse langa laokula laulasmaa leesi lehetu lehmja lehola lehtmetsa leistu lemmaru lepaste leppneeme liiapeksi liikva liiva liivamae lilli limu linnakse lohusalu loksa lokuti loo lookula lubja lutsu lounakula lahtse laaneotsa loora lukati maardu madila madise maeru maidla mallavere manniva marguse meremoisa metsakasti metsanurga kernu metsanurga kiili metsanurme metslougu miiduranna munalaskme muraste murksi mustametsa mustjoe mustu muuga muuksi muusika moisakula monuste maepea manniku maara naage nabala nahkjala neeme nehatu niitvalja nurme nutu nombra nommeri nommeveski norava odulemma ohtu ojasoo oru paasiku padise pae paekna pajupea pala pala palvere parasmae parila parksi partsaare patika paunaste paunkula pedase pedaspea peningi perila piissoo pikavere pikva pildikula pillapalu pohla pringi pudisoo puusepa pohja pollkula pallu saue parinurme parispea parnamae puha puunsi rae rahula rammu randvere rannamoisa rasivere raudoja rava raveliku rebala rehatse rehemae riidamae rohuneeme rohusi roobuka rookula ruila rummu ruu roosa ratla saarnakorve sae saha salmistu salu salumetsa salumae sambu saue saula saunja sausti saustinomme saviranna seli sigula siimika silmsi soodevahe soodla sookaera sookaerametsanurga soorinna suru suuresta suurkula suurpea suursoo suurupi sogula soitme someru kiili someru kose sorve saaskula tabara tade tagadi tagakula tagametsa tammejarve tammemae tammiku tammispea tammistu tammneeme tapurla tiskre triigi tsitre tuhala turbuneeme tutermaa tuula tuulevalja tuulna todva tohelgi tommiku toreska tanassilma turisalu urvaste uuearu uuesalu uueveski uuri uuskula vaela vahastu vahetuki vahi vaidasoo vaila valgejoe valingu valkla valkse vanakula vanamoisa kose vanamoisa saue vandjala vansi vardja vaskjala vatsla venekula veskikula veskitaguse vetla vihasoo vihterpalu viinistu vikipalu vilama vilivalla vilumae vintse virla virukula virve viskla viti voose voerdla volle vaikeheinamaa vaana vaanajoesuu aigrumae aksi anglema aasmae uksnurme ulejoe rae ulejoe anija ulgase urjaste 1 jaanuaril 2009 oli harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku neist 4599 oli mehed ning 5401 oli naised sundimuse uldkordaja oli 1379 suremuse uldkordaja 1078 ja loomulik iive 300 5977 elanikest oli eestlased ja 3229 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1504 tooealisi vanuses 1564 6875 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1620 tootuse maar oli 69 asustustihedus oli 1211 inkm2 arvestuslikult oli 2010 aasta alguses harju maakonna elanikest eestlasi 5991 venelasi 3222 ukrainlasi 323 valgevenelasi 171 soomlasi 063 tatarlasi 029 ja juute 027 harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis maakonna piires suubub merre 34 joge ja muud vooluveekogu pikimad ja suurima valgalaga on jagala keila ja pirita jogi ning valgejogi harjumaa sajast jarvest on suurimad ulemiste kahala ja harku jarv tallinna pinnaveehaarde susteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat paunkula ja soodla korgeim koht asub maakonna idaosas tapapikksaare vallseljakul ja ulatub 1126 meetrit ule merepinna mitmekesiste elupaikade tottu on harjumaa taimestik liigirikas haruldastest taimeliikidest olulisemad on pohjalipphernes alpi voipatakas pusiksannikas ja mitmed kapalised tahelepanuvaarne on ka poosasmarana rohke esinemine maakonna loodeosas suured metsa ja soomassiivid maakonna idaja laaneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele arvukalt on esindatud eesti suurimad kiskjad hunt ilves ja karu rohkesti leidub tetrede ja metsiste mangupaiku maakonna pohjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes nahkhiirte talvitumispaigad olulised lohede kudemispaigad on jagala keila pirita vasalemma loobu jogi ja valgejogi haruldasemad loomaliigid harjumaal on ebaparlikarp lendorav kaljukotkas must toonekurg ja kruusel harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala kaitse all on ka 112 uksikobjekti millest enamiku moodustavad randrahnud 53 ja polispuud 44 maakonna territooriumil asub ule kolmandiku lahemaa rahvuspargist mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala millest olulisemad on pohjakorvemaa paunkula pakri ja kolga lahe maastikukaitseala ning naissaare looduspark haruldasi taime ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal harju maakonnas asuvast tallinnast algavad eesti pohilised transpordimagistraalid harju maakonna majandus on eesti maakondadest koige mitmekesisem 2008 aastal moodustas harju maakonna skp 596 eesti skpst jarva maakond ehk jarvamaa on 1 jargu haldusuksus eestis maakond asub eesti keskosas ning piirneb laanes harju ja rapla pohjas ja kirdes laaneviru kagus jogeva lounas viljandi ning edelas parnu maakonnaga jarva maakond asub pandivere korgustiku alal kus tasandikud vahelduvad voortega maakonna loodeosa ulatub soostunud tasandikega korvemaale kus asub ka 106 meetri korgune valgehobusemagi jarvamaa korgeim punkt on reinevere kula pohjapiiril reineveretapa maanteest 04 km laanes asuv 136 m korgune torevere magi pinnakate on suhteliselt ohuke rohkem kui poole jarvamaast holmavad kaitsealad millest suurim on pandivere veekaitseala maakond on tuntud allikate ja soode poolest jarva maakonnas on 3 omavalitsusuksust arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli jarva maakonnas 36 130 elanikku neist oli 4643 mehi ja 5357 naisi sundimuse uldkordaja oli 983 suremuse uldkordaja 1193 ja loomulik iive 210 9356 elanikest oli eestlased ja 333 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1520 tooealisi vanuses 1564 6795 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1685 tootuse maar oli 72 elanike tihedus oli 147 inkm2 jarva maakonnas on 2 linna 1 alev 10 alevikku ja 192 kula laane maakond ehk laanemaa on 1 jargu haldusuksus eestis holmab ajaloolise laanemaa pohjaosa laane maakond asub laaneeestis laanemaa naabermaakonnad on kirdes harju maakond idas rapla maakond lounas parnu maakond edelas saare ja laanes hiiu maakond laanemaa pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate suhteliselt paks laane maakond jaab tervenisti laaneeesti madalikule rannajoone pikkus on umbes 415 km seda liigestavad lahed haapsalu laht matsalu laht rame laht ja poolsaared noarootsi poolsaar puise poolsaar suuremad saared on vormsi saar ja osmussaar neile lisandub ligi 300 vainamere laidu pasilaid hobulaid rukkirahu someri liialaid tauksi kumari saared holmavad maakonna territooriumist 42 korgeim punkt merepinnast on pikajala magi 60 m kokovkin 1998 eristab seal 8 esilekerkivat maastikuuksust laanemaa on uks eesti soostunumaid piirkondi soostumus on 24 pindalast laanemaa territooriumil asub matsalu rahvuspark laane maakonna veekogud kuuluvad laaneeesti vesikonda ja jagunevad matsalu ja harju alamvesikonna vahel maakonnas on loendatud 24 allikat 16 joge 25 oja 29 peakraavi 22 kraavi 67 looduslikku jarve 5 paisjarve ja 4 tehisjarve suurim jogi on kasari jogi 1273 km koos oma arvukate lisajogedega suurim jarv on sutlepa meri 2033 ha jarverohkeimad alad on nova rannikupiirkond laanemaa suursoo piirkond ja noarootsi keskosa endine silmeni vain enamik laane maakonna jarvi on rannikujarved endised mereosad jaanukjarved laane maakonnas on 3 omavalitsusuksust arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli laane maakonnas 27 477 elanikku neist 4645 oli mehed ning 5355 oli naised sundimuse uldkordaja oli 895 suremuse uldkordaja 1299 ja loomulik iive 404 8780 elanikest oli eestlased ja 903 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1455 tooealisi vanuses 1564 6790 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1755 tootuse maar oli 89 elanike tihedus oli 115 inkm224 569 linnarahvastiku osatahtsus on 425 laane maakonnas on 1 linn 5 alevikku ja kula varasema ajaloo kohta vaata artiklitest laanemaa ja haapsalu rajoon praegune laane maakond loodi 1 jaanuaril 1990 seoses maakondade taastamisega kui haapsalu rajoon nimetati umber haapsalu maakonnaks laane maakonna nime sai maakond 19 veebruaril 1990 20 sajandi algupoolel tegutses haapsalu kulje all uuemoisas laanemaa opetajate seminar 1950ndatel avati haapsalu pedagoogiline kool opetajakoolitus laanemaal kaivitati kolmandat korda 1998 aastal kui alustas tegevust haapsalu kolledz mis hakkas pakkuma ulikooliharidust ja laane regiooni haridustootajatele taienduskoolitust kivikalmed ohverduskohad muinaslinnused pelgupaigad uplinn kirikud moisad kivilinnused rapla maakond ehk raplamaa on 1 jargu haldusuksus eestis holmab enamiku noukogudeaegse rapla rajooni alast mis moodustati ajaloolise harjumaa lounaosast laanemaa idaosast jarvamaa edelaosast ja vaiksemast parnumaa alast rapla maakond raplamaa asub loodeeestis raplamaa piirneb pohjas harju idas jarva lounas parnu laanes laane maakonnaga soprusmaakond kaiserslautern rapla maakonnas on neli omavalitsusuksust valda kehtna vald kohila vald marjamaa vald rapla vald raplamaad holmab neli eesti maastikurajooni need on pohjaeesti lavamaa laaneeesti madalik korvemaa ja parnu madalik suurima osaga jaab raplamaa pohjaeesti lavamaale suurem osa raplamaast on siluri karbonaatsete kivimite avamusalal maakonna pohjaosas avaneb ka ordoviitsiumi ladestu maakonna korgeim koht on palukula hiiemagi raplamaal asuv tahtsaim veelahe on palukula hiiemagi kust saavad alguse mitme eesti vesikonna joed rapla maakond on eesti uks karstirohkemaid piirkondi tahtsaim karstiala on rahvusvahelise tahtsusega kuimetsa karstiala jarvi on maakonnas vahe arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli rapla maakonnas 36 678 elanikku neist 4763 oli mehed ning 5237 oli naised sundimuse uldkordaja oli 1104 suremuse uldkordaja 1268 ja loomulik iive 164 9334 elanikest oli eestlased ja 393 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1554 tooealisi vanuses 1564 6835 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1611 tootuse maar oli 92 elanike tihedus oli 123 inkm2 rapla maakonnas on 1 linn 3 alevit 14 alevikku ja 267 kula toostus on raplamaal oluline majandusharu toostustoodangu maht ule 20 tootajaga ettevotetes oli 2005 aastal 1621 miljardit krooni 2006 aasta lopus kaivitati kohila lahedal suur vineerivabrik parnu maakond ehk parnumaa on eesti 1 jargu haldusuksus parnu maakond holmab enamiku ajaloolise parnumaa alasid ning osa vanast laanemaast parnu maakond asub edelaeestis parnumaa naabermaakondadeks on loodes laane maakond pohjas rapla maakond kirdes jarva maakond idas viljandi maakond laanes saare maakond lounas piirneb parnu maakond latiga korgeim koht on rehemaa magi 808 m parnu maakonnas on 7 omavalitsusuksust haademeeste vald kihnu vald laaneranna vald pohjaparnumaa vald parnu linn saarde vald ja tori vald arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli parnu maakonnas 88 466 elanikku neist 4633 olid mehed ning 5367 olid naised sundimuse uldkordaja oli 1156 suremuse uldkordaja 1212 ja loomulik iive 055 8763 elanikest olid eestlased ja 911 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1479 tooealisi vanuses 1564 6669 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1852 tootuse maar oli 62 elanike tihedus oli 184 inkm2 parnu maakonnas on 4 linna 5 alevit 9 alevikku ja 324 kula linnad kilinginomme lihula parnu sindi alevid lavassaare paikuse parnujaagupi tootsi vandra alevikud are audru haademeeste paikuse sauga tihemetsa tori tostamaa voiste kulad aasa aesoo ahaste allika allikonnu altkula alu aluste anelema arase arukula arumetsa aruvalja eametsa pohjaparnumaa eametsa tori eassalu eavere eense eerma elbi elbu emmu enge ermistu ertsma haapsi halinga helenurme helmkula hobeda hobesalu ikla ilvese irta iska jaagupi jaamakula joonuse joesuu joopre janistvere jarve jaarja kaansoo kabli kablima kabriste kadaka kadjaste kaelase kaisma kalda kalita kalli kalmaru kamali kanakula kanamardi kangru karinomme karuba kastna kavaru kergu kibura kidise kihlepa kiisa kiisamaa kikepera kildemaa kilgi kilksama kiraste kirikumoisa kobra kodesmaa koeri koonga korju kose krundikula kuhu kuiaru kulli kullimaa kuninga kurena kurese kurgja koima laaneranna koima parnu konnu kopu korsa koveri karbu karsu karu laadi laiksaare langerma lanksaare lao leetva lehtmetsa lehu leina leipste lemmetsa lemsi lepakula lepplaane levi libatse liiva linakula lindi liu lodja loomse luuri lope louka lahkma luuste maade maikse maima majaka malda manija mannare marana marina marksa massiaru massu matsi mereaarse metsakula haademeeste metsakula pohjaparnumaa metsapoole metsavere metsaaare mihkli muraka muriste murru mustaru mustla muti moisakula motsu madara maekula malikula mannikuste naartse naissoo nedrema nepste niidu nurme nomme natsi oara oese oidrema oissaare oore orajoe orikula paadrema paatsalu paimvere palatu pallika papisilla papsaare parasmaa parisselja peantse peerni penu perekula piha pihke piirumi piistaoja piisu pikavere pitsalu pootsi pulgoja pulli pohara poldeotsa polendmaa parakula parivere parnjoe pooravere rabakula rabavere rae raespa raheste rahkama rahnoja rammuka randivalja rannakula rannametsa ranniku rauksi reinu reinumurru reiu ridalepa riisa ristikula roodi rootsikula rukkikula rousa radi ratsepa pohjaparnumaa ratsepa tori raagu rutavere saarde saare saari salavere salu samliku saulepa saulepi saunametsa seliste selja laaneranna selja tori seljametsa sepakula sigaste sikana silla soeva sohlu sookalda sookatse sookula soometsa soomra soosalu suigu surju suurejoe soorike saare saastla taali tabria tagassaare tahkuranna tali tamba tamme tammiste tammuru tarva laaneranna tarva pohjaparnumaa tiilima tohera treimani tuuliku tuuraste tohela toitse tolla tolli tordu tousi tapsi tuhjasma ura urge urissaare urita urumarja uuemaa uulu vahenurme vainu vaiste vakalepa vaki valgeranna valistre varbla vaskraama vastaba vee veelikse veltsa venekuusiku veskisoo vihtra viisireiu viluvere voidu voidula voiera voitra volla volli vorungi valjakula varati oepa ohu annikse unnaste viljandi maakond ehk viljandimaa on maakond eesti lounaosas viljandimaa piirneb laanes parnu pohjas jarva kirdes jogeva idas tartu ja kagus valga maakonnaga ning lounas latiga enne eesti omavalitsuste haldusreformi 2017 aastal oli viljandi maakonnas 12 omavalitsusuksust neist kolm olid linnad moisakula viljandi ja vohma ulejaanud omavalitsusuksused olid vallad abja vald halliste vald karksi vald kolgajaani vald koo vald kopu vald suurejaani vald tarvastu vald ja viljandi vald haldusreformi jarel jai maakonda neli omavalitsusuksust muutumatuna sailis viljandi linn selle korval asuvad maakonnas veel mulgi vald viljandi vald ja pohjasakala vald suur osa maakonnast asub sakala korgustikul mille korgeim tipp harjassaare magi on ka maakonna korgeim koht arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli viljandi maakonnas 55 657 elanikku kellest 4669 mehed ja 5331 naised sundimuse uldkordaja oli 929 suremuse uldkordaja 1304 ja loomulik iive 376 9433 elanikest olid eestlased ja 333 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1486 tooealisi vanuses 1564 6676 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1837 tootuse maar oli 70 elanike tihedus oli 163 inkm2 seisuga 01012008 rahvastikuregistri andmetel kokku 55 004 viljandi maakonnas on 6 linna 8 alevikku ja 254 kula valga maakond ehk valgamaa on 1 jargu haldusuksus eestis holmab enamiku valga rajooni alast maakonnalinn ja uhtlasi suurim asula on valga linn sellele jargnevad rahvaarvult torva ja otepaa valga maakond asub eesti lounaosas ning kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise jaotuse jargi kagueesti piirkonda koos polva ja voru maakonnaga lisaks kuulub maakond ajalooliste sidemete ja maastikulise omapara poolest lounaeesti regiooni koos polva voru viljandi tartu ja jogeva maakonnaga maakonna kogupindala on 1922 km2 rahvaarv 30 176 inimest seisuga 1 jaanuar 2014 ulatus pohjalouna suunas 65 kilomeetrit ja idalaane suunas 59 kilomeetrit valga maakond on rahvaarvult eesti 12 maakond ja pindalalt 14 maakond maakonna keskusest valga linnast on kaugus eesti suurematesse linnadesse jargmine tallinna 267 km tartu 86 km viljandi 88 km voru 73 km polva 96 km parnu 141 km narva 264 km riia asub 157 km kaugusel valgamaa piirneb loodes viljandi pohjas tartu idas polva ja voru maakonnaga ja omab piiri lounaedela suunas lati vabariigiga 1024 km valga maakonnas on 3 omavalitsusuksust otepaa vald torva vald ja valga vald valga maakonnas on kokku 3 linna 7 alevikkku ja 150 kula linnad otepaa torva valga alevikud helme hummuli laatre puka sangaste tsirguliina oru kulad aakre aitsra ala alamoisa arula astuvere atra hargla hellenurme holdre iigaste ilmjarve jaanikese jeti jogeveste kaagjarve kallikula kalme karjatnurme karu karula kassiratta kastolatsi kaubi kaurutootsi keeni kibena killinge kirbu kirikukula kivikula koigu koikkula koiva kolli komsi koobassaare koorkula korijarve korkuna kuigatsi kulli kungi kurevere kaarikmae kaariku kahri kahu laanemetsa laukula leebiku lepa linna liva londi lossikula lota lusti lutike lutsu love lullemae makita meegaste miti muhkva mustumetsa maekula maelooga magestiku magiste maha mardi moldre neeruti nouni nupli otepaa paju palamuste palupera pastaku patkula pedajamae pedaste piiri pikasilla pikkjarve pilkuse pilpa plika pori prange priipalu pringi pugritsa puide purtsi poru paidla puhajarve puhaste raavitsa rampe ransi raudsepa rebasemoisa rebaste restu reti riidaja ringiste risttee roobe rulli ruuna rabi sarapuu sihva sooblase soontaga sooru supa taagepera tagula taheva tiidu tinu truuta tsirgumae tolliste torvase toutsi unikula uralaane urmi vaalu vaardi valtina vanamoisa vanaotepaa vidrike vilaski voorbahi vaheru valjakula olatu oruste adu arvestuslikult oli seisuga 1 jaanuar 2014 valga maakonnas 30 176 elanikku neist 475 mehed ja 525 naised alaealisi vanuses 014 oli 1493 tooealisi vanuses 1564 6265 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 2241 8263 elanikest olid eestlased ja 1251 venelased elanike tihedus oli 148 inkm2 alates aastast 2004 on maakonna rahvaarv kahanenud 4154 inimese vorra kahanemise peamiseks pohjuseks uldise loomuliku negatiivse iibe korvalt on randeiive ehk maakonnast lahkunud elanikud valga maakonna pinnaehitus on vaga mitmekesine maakonna laaneosa jaab sakala korgustiku kaguossa selles on valitsev urgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siinseal kerkivate kuplite ning seljakutega pohja pool annavad maastikule ilme pohjalounasuunalised vaikevoored ning madalamatel niiskematel aladel puisniidud ja metsad torvahelme umbrus on tasasem kuid liigestatud ohne ja ta lisajogede orgudest tikste urgorg paljudes kohtades paljanduvad siin orgude veerudel aluspohja liivakivid sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased pollumaad niitude lohkudes asetsevate jarvede ja uksikute metsatukkadega louna pool hummuli ja taagepera umbruses leidub ka kuplistikke valga maakonna lounaosas lati vabariigi piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade nommede ja soodega maakonna keskosa holmab pohjalounasuunaline vaikeemajoe orund ning selle jatkuks olev valga nogu kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik labitud madalatest lamm voi moldorgudest orgudest on maaravaim vaikeemajoe org kuhu tolliste kohal suubub pedeli urgorg valga noo keskosas esineb laialdane soostunud korva luht laiemad pollualad on levinud sangaste ja laatre umbruses reljeefi vahelduvaim ja korgeim osa maakonnast on otepaa umbruses korgeimad tipud on kuutsemagi 217 m meegaste magi 214 m harimagi 212 m otepaa umbruses on valitsev vaga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmagede ja rohkete jarvedega millest tuntuim on puhajarv korgustiku servaaladel on korgusvahed kull vaikesed kuid reljeef on siin samuti vaga liigestatud valga noost kagus kerkib laaneidasuunalise vootmena karula kuplistik eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa laane suunas pinnavormid madalduvad kunnisteks mis jatkuvad ka lati vabariigi piires karula umbrus on rikas jarvedest tuntuim neist on karula pikkjarv kuplistiku pohjaserval maakonna lounaossa jaab hargla nogu korgustikevaheline tasane ala kus metsade keskel kerkib kohati uksikuid moreenkupleid ja kuhme omaparase loodusega on koiva ja mustjoe orud ning aheru jarve umbrus maakonna metsamaa pindala on pea 114 000 ha mis moodustab 567 maakonna pindalast peamisteks puuliikideks on mand ja kuusk metsad on liigendatud niitude nommede luhtade ja soodega uldpindalast on 7900 hektarit soode all millest 5400 hektarit korgsood ehk rabad suurimad rabad on rubina korva ja lagesoo maakond on vaga jarvederohke eriti arvukalt on jarvi otepaa korgustikul karula kuplistiku alal ning ohne joe valgalal ule uhe hektari pindalaga looduslikke jarvi on piirkonnas ligi 180 kogupindalaga 17 km2 suurim jarv on puhajarv 286 ha millele jargneb aheru 234 ha maakonna piiridesse kuulub ka vortsjarve lounatipp pindalaga 300 hektarit suurem osa jarvi on suhteliselt madalad ja alla 10 meetri sugavused sugavamad jarved maakonnas on eesti sugavuselt kolmas udsu 302 m ja petajarv 25 m millest molemad asuvad koorkula jarvestikus jaaaja setetega taitunud urgorgude kohal maakonnas on neli ametliku suplusranda torvas riiska ja torva vanamoisa jarve otepaal puhajarve ja valgas pedeli joe kaldal jarvede kalastik on suhteliselt muutlik kuna vaiksemates jarvedes esineb madaluse tottu talviti suremist hukutades hapnikunoudlikumaid liike siiglasi latikat koha jt monedes jarvedes esineb sageli ule 10 kalaliigi ule uhe hektari suurusi paisjarvi on maakonnas kokku 30 summaarse pindalaga u 100 ha avalikus kasutuses on neist 20 suurim tehislik jarv on puide veehoidla joku joel pindala 115 ha piirkonna tuntuim jogi on vaikeemajogi mis saab alguse puhajarvest ning suubub vortsjarve voolates taies pikkuses valga maakonnas teised tahtsamad joed on valga linna labiv vaikeseemajoe suurim lisajogi pedeli ja torva linna labiv ohne jogi ning selle suurim lisajogi joku maakonna kagunurka labib teel vorumaale mustjogi looduskaitsealune territoorium moodustab valga maakonna kogupindalast umbes 20 suurimateks looduskaitseobjektideks valgamaal on otepaa looduspark karula rahvuspark ja koivamustjoe maastikukaitseala kaitsealasid mille hulka kuuluvad rahvuspargid looduskaitsealad maastikukaitsealad ja selle alatuubid nagu pargid puistud arboreetumid on kokku 60 suurim neist on otepaa looduspark mis pindala 22 430 ha poolest on uhtlasi suurim maastikukaitseala eestis kaitsealust territooriumi mis peale kaitsealade holmab ka hoiualasid ja pusielupaiku on pindalalt kokku 43 431 ha uksikobjektidena on kaitse all 28 polispuud ja 5 randrahnu korgeim kaitsealune puu tsuura kuusk on jamedaim harilik kuusk eestis puu korgus on 29 meetrit ja selle tuve umbermoot on 432 meetrit koige jamedam puu puhajarve sojatamm on 698meetrise umbermooduga valgamaal asub lounaeesti suurim randrahn helgikivi mille umbermoot on 302 meetrit ja maapealne ruumala 61 m3 maakonna aluspohja moodustavad devoni liivakivid mis on suhteliselt suure poorsusega vilgurikkad ja norgalt tsementeerunud suuremal osal maakonna territooriumist levivad keskdevoni burtnieki lademe heledavarvilised liivakivid millega vaheldumisi esinevad savi ja merglikihid maakonna pohjaosa kitsal ribal avanevad keskdevoni arukula lademe liivakivid mis on poimjaskihilised aleuroliitide savide ja dolomiidi vahekihtidega aluspohja katab kvaternaarsete setete kompleks glatsiaalsed limnoglatsiaalsed ja fluvioglatsiaalsed setted pindalaliselt domineerib maakonna pohja ja keskosas moreen hajutatult esinevad kruusadliivad liivsavid ja soosetted pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline paksus varieerub 10100 m ja enamgi pinnasevesi lasub 010 m sugavusel kungastel kohati sugavamalgi ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevoimega kuid ehitustegevust voib takistada reljeef valgamaa on peamiselt toostuse ja pollumajandusega tegelev piirkond kus asub ka eesti tuntuim puhke ja spordikeskus otepaa 2013 aastal oli maakonna keskmine brutopalk 729 eurot vordluseks eesti keskmisega 949 eurot samal aastal 31 detsembril 2013 oli valgamaal kokku 2717 ettevotet sh 930 fuusilisest isikust ettevotjat ja 1787 ariuhingut 677 mittetulundusuhingut ja 23 sihtasutust suurema keskmise kaibega tegevusalad olid puidutootlemine ning puit ja korktoodete tootmine hoonete ehitus toiduainete tootmine taime ja loomakasvatus ja hulgikaubandus tahtsal kohal on turism peamiselt otepaa piirkonnas toodete ja teenuste eksport 2013 aastal 1425 miljonit eurot oli tunduvalt suurem kui import 81 miljonit eurot 2014 oli valgamaal pollukultuuride kasvupind kokku 24 123 ha millest moodustas teravili 13 554 ha kaunvili 1236 ha raps ja rups 2838 ha kartul 93 ja avamaa koogivili 38 ha 2013 aasta lopuks oli pollumajanduslik kogusaak teravilja puhul 40 662 t kaunvilja 2256 t rapsi ja rupsiseemne 7184 t kartuli 1228 t ja avamaa koogivilja puhul 190 t kariloomi oli valga maakonnas 2013 aastal kokku umbes 24 700 looma kellest veiseid 12 100 sh piimalehmi 3700 sigu 1200 lambaid ja kitsi 7700 loomakasvatustoodangult toodeti kokku 1233 t liha ja 28 585 t piima valgamaal pakuvad statsionaarset arstiabi tervishoiuteenuse as valga haigla sa otepaa tervisekeskus ja sa torva haigla otepaa tervisekeskus ja torva haigla on moeldud hooldusraviks valga haiglas pakutakse lisaks hooldusravile ka eriarstiabi ambulatoorseid eriarstiabiteenuseid on voimalik saada koigis kolmes statsionaarset arstiabi pakkuvas asutuses maakonna elanikele on uldarstiabi tagamiseks avatud 17 perearstinimistut kelle heaks tootab 15 perearsti 2 asendusarsti 2 abiarsti ja 19 pereode koige suurem nimistu teeninduspiirkonnaga torva linn helme ja podrala vald on perearst merike ausmehel nimistusse kuulub 2500 patsienti maakonnas on kuus perearstinimistut mille suurus uletab 2000 patsienti koige vaiksem maakonna perearstinimistu teenindab tolliste ja oru valda nimistusse kuulub 681 patsienti kuni 2012 aasta lopuni korraldas maakonnas perearstiabi maavanem seoses tervishoiuteenuste seaduse muutumisega on alates 1 jaanuarist 2013 vastav padevus ja kohustus antud terviseametile valga maakonnas on kokku 13 hoolekandeteenuseid pakkuvat asutust millest suurim on hellenurme mois 390 elamiskohaga neli asutust on registreeritud mittetulundusuhinguna kolm sihtasutusena kaks aktsiaseltsina ja uks osauhinguna ulejaanutel juriidilised isikud puuduvad 2014 aasta seisuga on maakonnas voimalik hoolekandeteenuseid pakkuda 981 inimesele millest taidetud oli 818 kohta maakonnas osutavad koduteenuseid 27 sotsiaalhooldajat ja 294 teenindavat isikut valgamaal asub kokku 69 moisa ja lossi millest tuntumad on sangaste ja taagepera loss eesti parim pulmakoht 20072013 valga maakonna tuntuim ning kulastatuim turismisihtkoht on otepaa linn mis kannab aastast 1996 igal talvel 21 detsembrist kuni 20 martsini talvepealinna tiitlit otepaa piirkond on tuntud kui uks eesti mitmekulgseimatest treeninglaagrite ja talispordiurituste toimumiskohtadest majutuskohtade arvult on valgamaa eestis maakondade vordluses neljas harjumaa saaremaa ja parnumaa jarel 2013 aasta seisuga asus valga maakonnas 77 majutuskohta mis pakkusid kokku 826 tuba ning 2149 voodikohta siia kuuluvad vaid statistikakohuslaste andmed enimkulastatud sundmused maakonnas on rally estonia ja rahvusvaheline valga militaarajaloo festival lounaeesti parim turismisundmus 2013 ning enimkulastatud objektideks kuutsemae puhkekeskus ja tehvandi spordikompleks valga maakonna tuntumad vaatamisvaarsused piirkondade kaupa torva piirkonnas torva linnas vabadussoja malestussammas ja torva gumnaasiumi park riiska ja vanamoisa jarve puhkealad tikste urgorg torva tantsumagi helme vallas barclay de tolly mausoleum helme ordulinnuse varemed helme koopad helme koduloomuuseum helme ohvriallikas eesti klaverimeistrite toodetud klaverite kogum helme moisahoones kindralmajor jaan sootsi ja aleksander jaaksoni malestuskivid mats erdelli kabel taagepera kalmistul podrala vallas vortsjarve suubuv vaike emajogi koos pikasilla puhkealaga henrik visnapuu ja johann pauli sunnikohad hummuli vallas koorkula koopad koorkula valgjarv udsu jarv sugavuselt kolmas eestis pohjasojaaegne mand tuhandeaastane kalmistu hummuli lahingupaik otepaa piirkonnas otepaa vallas otepaa linnamagi vaike munamagi apteekrimagi puhajarv otepaa maarja luteri kiriku hoone vabadussojas langenute malestussammas tehvandi spordikeskus mardi veskitamm puhajarve sojatamm palupera vallas palupera ja hellenurme moisakompleksid parkidega hellenurme vesiveski ja puhkeala middendorffide perekonnakalmistu puka vallas kuigatsi moisa park ja hooned kuigatsi kulas puka polispuude grupp komsi puistu aakre moisa hooned ja park aakre kulas puka aleviku keskuse hoonestus i eesti vabariigi aegne pangahoone raudteejaam apteek vooremagi kuigatsi ehk puka linnamagi ristimagi kahri kulas sangaste vallas sangaste loss ja lossipark sangaste kirik sangaste kalmistu sangaste linnamagi harimagi august gailiti sunnikodu valga piirkonnas valga linnas valga vabadussammas valga raekoda jaani kirik skulptuur nipernaadi malestustahvel stefan bathoryile malestustahvel johannes martsonil alfred neulandi esimese eestlasest olumpiavoitja malestusmark valga raudteejaam karula vallas karula ja kaagjarve moisakompleksid karula kirik pikkjarve maastikukaitseala loodusobjektid taheva vallas ristipuud kallikulas puha pettai harglas ohvrikivi tsirgumael ohvrimand tsirgumael rmk tellingumae vaatetorn taheva moisa kompleks koos pargiga aheru jarv oore mannikud mustajoekoiva maastikukaitse ala tolliste vallas paju mois paju malestusmark oru vallas lota mois lota kulas luuletaja friedrich kuhlbarsi sunnikoht unikula kulas loomaarstiteadlase elmar rootsi sunnikoht priipalu kulas maalikunstnik kristjan tedre sunnikoht priipalu kulas unikula koopad unikulas valgamaalt on parit mitmed eesti kirjandusmaastiku muutnud isikud peamiselt on nende looming ja tegevus valgamaaga seotud 20 sajandil valgamaa koige tuntumaks kirjanikuks voib pidada ala kulast parit hella wuolijoki 18861954 kes sai maailmakuulsaks naidenditega mis on kirjutatud soome keeles ja soome elust wuolijoki esimestes teostes on palju juttu valgamaast helmes on sundinud luuletaja dramaturg ja kirjanduskriitik henrik visnapuu kes oli uks siuru kirjandusruhmituse kesksemaid ja aktiivsemaid liikmeid siuru asutaja ja juhtfiguur august gailiti 18911960 romaani toomas nipernaadi tegevus ei ole kull faktiliselt autori sunnikohaga seotud kuid peategelasel oli valgamaalt parit kohalik prototuup gailit ise sundis sangaste moisa lahedal kuiksillal nooruses kolis gailit valgamaa piires mitu kordi kui sangastest suundus perekond laatre moisa ja sealt 1906 aastal tsirguliina alevikku herta laipaik 19212008 sundis hummulis kaprani talus mitmed tema teosed sisaldavad helme kihelkonna rahvaparimusi voi on saanud ainest helme ajaloost laipaiga romaani hallid luiged 1986 tegevus toimub vaikelinnas torvatus torva ja valgas eesti uks kuulsaimaid novellikirjanikke mats traat s 1936 on sundinud palupera vallas meema kulas ning on paljudes oma teostes jaadvustanud valgamaad tema teoste tegelased on nii monigi kord raakinud otepaa murrakus eesti kaasaegse ulmekirjanduse menukaim autor indrek hargla s 1970 parineb harglast oma kirjanikunime hargla on mees just oma kodupaiga jargi valinud hargla kriminaalromaanide sari apteeker melchiorist on eesti uuema aja ulmekirjanduse tippteoseks mehis heinsaare s 1973 novellides kohtumine taageperas ja 1969 on tegevuspaigaks taagepera rahvaluule ja keeleteadlasena eesti uhiskondliku elluarataja jakob hurt pidas opetaja ametit otepaal aastatel 18721880 hurda elust otepaal on kirjutanud ka soomerootsi kirjanik ester stahlberg 18701950 ajaloolises romaanis paikese tousu poole rahvapilliopetaja ja torupillimeister ants taul s 1950 on sundinud torvas 1995 aastast on taul viljandi kultuurikolledzi rahvapillioppejoud ta on asutanud pereansambli torupill 1995 mis esinenud paljudes riikides valgas on sundinud trompetist abi zeider 19201999 kes manginud dzassi ja estraadiorkestrites ning oli eesti televisiooni ja eesti raadio estraadiorkestri kontsertmeister tunnustatud dirigent peeter lilje 19501993 on sundinud valgas kus oppis ka muusikakoolis lilje oli estonia kontsertmeister ja dirigent ning erso ja oulu linnaorkestri peadirigent ta juhatas sumfooniaorkestreid paljudes riikides ule maailma madis koiv 19292014 elas lapsepolves torvas ja valgas tootanud oppejou ja teadurina kirjutanud naidendeid proosat ja kuuldemange ning tegelenud maalikunstiga ta on kolmekordne tuglase novelliauhinna voitja ja riigivapi iv klassi teenetemargi kavaler maakonnas sundinud ja kasvanud naitlejatest on laiemale publikule koige tuntum holdre vallas sundinud lembit eelmae 19272009 kelle kuulsaimaks rolliks voib pidada jaan toominga porgupohja uues vanapaganas mangitud jurkat naitleja meta luts 19051958 sundis riidaja vallas luts alustas lavateed teatris endla ja tootas seejarel estonias ning tallinna draamateatris naitleja anne veesaar sundis 1957 aastal valgas veesaar on tootanud rakvere teatris ja vanalinnastuudios uks tema tuntumaid osataitmisi on telesarjas onne 13 uuema aja naitlejatest on torvast parit ugala naitleja ja lavastaja adeele sepp s 1989 kes on ules astunud ka telesarjades millest tuntuimaks kattemaksukontor torvast on parit ka ugala naitleja aarne soro pikasilla kulast on parit lea tormis s 1932 kes on tuntud teatriteadlane ja kriitik valgamaa spordis on enim tooni andnud suusatamine ja raskejoustik valgamaa pikaajalised sporditraditsioonid on kinkinud eestile esimese olumpiavoitja alfred neulandi neuland kes voitis kulla antwerpeni olumpiamangudel aastal 1920 sundis valgas aastal 1895 aastal 1924 lisandus neulandi kollektsiooni ka olumpiahobe pariisist valgast parit kaija bruno junk on voitnud olumpiamangudelt kaks pronksmedalit aastal 1952 sai ta sellega hakkama helsingis ja 1956 melbourneis otepaal endises puhajarve vallas sundinud august englas on tulnud maailmameistriks kreekarooma maadluses aastal 1953 ja vabamaadluses aastal 1954 kergejoustiklastest on valgast tapsemalt valka poolsest osast parit neli korda olumpiamangudel osalenud pavel loskutov raimond lutsu opilase parimaks saavutuseks on emi hobemedal meeste maratonijooksus 2002 valgas on pustitatud kolm eesti rekordtulemust kergejoustikus millest tuntuim on eesti odaviskerekord 8783 mis on andrus varniku nimel ja visatud 2003 aasta 19 augustil tipptulemusena on margitud rekorditeraamatusse ka anu teesaare naiste kumnevoistluse rekord 6411 5 september 2004 ja jekaterina jutkina naiste 5 kilomeetri kaimistulemus 2407 7 juuni 2003 pallimangudes on valgamaal ette naidata ainus eesti meistrivoistluste kuldmedal meeste kasipallis mille voitis voistkond valga maretsport aastal 1992 valgal on eesti meistriliigavoistkond nii korv kui ka kasipallis valgast on parit mitu tuntud sporditreenerit eesotsas rein ahuniga kes on olnud kergejoustikutalentide mart israeli ja praegu nflis mangiva margus hundi treeneriks eesti uks labi aegade parimaid kasipallureid kaupo palmar alustas oma kasipallitreeninguid valgas aastal 1985 kahel korral eesti parimaks kasipalluriks valitud palmari esimesed juhendajad olid ebba lookene ja ulo mere valgamaal asub tuntud talispordi ja suusalinn otepaa kus on korraldatud murdmaasuusatamise mketappe esimene neist toimus aastal 1999 aastatel 20032012 toimusid mketapid otepaal igaaastaselt jargmine murdmaasuusatamise mketapp peetakse otepaal aastal 2015 audentese spordigumnaasiumi otepaa filiaalis on hariduse omandanud paljud tuntud eesti spordikuulsused nagu naiteks maanteeratturid rein taaramae tanel kangert ja rene mandri ning murdamaasuusatajad aivar rehemaa ja algo karp tuntumatest talisportlastest on maakonnast parit kolmekordne olumpialane suusatamises elmo kassin valga suusataja kein einaste sangaste laskesuusataja kalju ojaste otepaa ja kelgutaja helen novikov torva kunagisest kaagjarve vallast on parit tuntud spordipedagoog ja eesti suusakoondise juhina kahel omil kainud kaarel zilmer valgamaa spordielu koordineerib valgamaa spordiliit mis on asutatud 30 novembril 1995 spordiliidu juhatuse esimees on tiit kattai valga linnas asub nadalas kolm korda ilmuva maakonnalehe valgamaalane toimetus ajaleht kuulub koos parnu postimehe sakala virumaa teataja ja jarva teatajaga meediaettevottesse as eesti meedia torva linna helme ja podrala valla piirkonnas toimuvaid sundmusi kajastab kord kuus ilmuv helme kihelkonnaleht otepaa vald koos palupera puka ja sangaste vallaga annab valja uhist piirkondlikku haalekandjat otepaa teataja mis ilmub kaks korda kuus valga linnas asub maakonna ainuke alaline raadiojaam ruut fm periooditi tegutseb valga maakonnas noorte eestvedamisel torva raadio oppeaastal 20132014 oli maakonnas kokku 23 oppeasutust nendest 20 munitsipaalkoolid ehk oppeasutused hallatud kohaliku omavalitsuse poolt kaks ametlikku riigikooli ja uks erakool munitsipaalkoolide hulka kuulub 7 gumnaasiumi ja keskkooli uks kaugoppegumnaasium ja 13 pohikooli riigikoolidest on maakonnas valga jaanikese kool ja valgamaa kutseoppekeskus maakonna ainukeseks erakooliks on audentese spordigumnaasiumi otepaa filiaal valga maakonna suurimad opilaste arvu pohjal 20132014 koolid on valga pohikool 846 torva gumnaasium 446 valgamaa kutseoppekeskus 415 valga vene gumnaasium 1 septembrist 2015 jatkab valga vene gumnaasium pohikoolina kandes nime valga priimetsa kool 391 ja otepaa gumnaasium 387 eesti hariduse infosusteemi andmete pohjal on valgamaal 7 huvikooli valga muusikakool torva muusikakool otepaa muusikakool puka kunstikool valga kultuuri ja huvialakeskus valgamaa noorte tehnikakeskus ja valga ukraina laupaevakool kalona koolides oppis 2014 aastal kokku 3700 opilast ja tootas kokku 481 pedagoogi lisaks aineopetajatele ka koolide juhtkond lisaks tootavad koolides mitmed erialaspetsialistid huvijuhid infojuhid logopeedid psuhholoogid sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid valgamaa aasta opetaja 2014 tiitli palvis valga jaanikese kooli opetaja jelena sljusartsuk maakonna ajalugu ulatub saksa vallutuse aegsesse asustusse 13 sajandil mille kohta leidub andmeid lati henriku kroonikas see nimetab eestilati piiriks umera joge ajaloolased on selleks pakkunud ka sade joge mis louna poolt valga kulje alt labis tireli soo pohjaosa ning voolas burtnieki jarve suur tireli soo ja sade joe ulemjooksu umbritsevad heinamaad ja metsad olid vanasti kullap veel laialdasemad ja labipaasmatumad ning seega piiriks nagu loodud muistne 13 sajandi rahvuspiir on kulgenud hoopis teisest kohast arvatavasti olid hargmae umbruse alad tollal eestlastega asustatud ning rahvuspiir kulges arvatavasti sade joe allikailt metsi mooda koiva joe koige pohjapoolsema kaaruni ja sealt edasi koiva joge mooda ei ole muidugi ka valistatud et kaagjarve umbrus kuulus toona koos valga linna alaga latgalitele 13 sajandil toimunud ristisodade ja muistse vabadusvoitluse jargselt kujunes valgamaa ajaloolise vanaliivimaa loomulikuks keskuseks kust laksid labi tahtsamad liiklemisteed nii pohjast lounast kui ka idast omades seega suurt strateegilist tahtsust 3 juulil 1783 kehtestas keisrinna katariina ii balti provintsides uue halduskorra ning moodustas peaasjalikult riia ja vonnu kreisidest seni riia maakonda kuulunud valga linna umber valga kreisi tollane valga maakond koosnes uheteistkumnest vallast millest uheksa asus praeguse lati aladel ja ainult kaks luke lati k lugazi saksa k luhde ja hargmae lati k ergeme saksa k ermes ulatusid servapidi ka praeguse eesti alale peamiselt valga linna umbruses uue kreisi tombekeskuseks muutus valga linn mis oli saanud linnaoigused juba 1584 aastal poola kuningalt stefan batorylt 1789 aastal elas valgas 891 inimest seoses valga linna muutumisega kreisilinnaks rajati siia jaani kirik aastail 17831786 valmis kreisiametiasutuste hoone hilisem vangla 12 veebruaril 1919 andis eesti vabariigi valitsus valja maaruse valga maakonna moodustamise kohta vabadussoja kaigus eesti vagede katte sattunud maaalast mis oli kullaltki vaike teiselt poolt ulatusid paris valga lahedale voru tartu ja viljandi maakonna osad 19 aprillil 1919 asus valga maakonnavalitsuse esimehe ehk sisuliselt esimese valga maavanemana ametisse karula talunik johann kurvits selles ametis oli ta juulini 1921 mil tema ametiposti vottis ule august sild valga ja osalt ka hargmae umbruses oli kuni 1920 aastateni paljus tegemist eestilati segaaladega kus puudus kindel ja tapne rahvuspiir ka valga linnas oli tollal eestlasi ja latlasi umbes vordselt kindla ja konkreetse rahvuspiiri kujunemisele aitas kaasa 1920 aastal riigipiiri paikapanek mis jattis 18 sajandil moodustatud valga kreisist maakonnast eestile paju ja sooru moisa alad ning enamiku valga linnast seal olid eestlased ka paljus ulekaalus ulejaanu jai aga latile valga maakond moodustati enamvahem tanapaevasel kujul 6 septembril 1920 mil vabadussoja kulg ja kujunenud olukord noudsid valga kui tahtsa keskuse eraldamist teistest maakondadest 11 veebruaril 1921 maaras valitsus kindlaks valga maakonna maaala voru maakonnast laenati kaagjarve karula laanemetsa ja taheva tartu maakonnast tolliste laatre sangaste keeni ja kuigatsi vallad viljandi maakonnast aga jogeveste patkula koorkula taagepera leebiku helme love ja hummuli vallad hiljem toimus maakonnas rida haldusterritoriaalseid muutusi 1921 aastal eraldati patkula vallast holdre vald ja torva alev aasta hiljem liideti paju valla koosseisus olnud purakula valga linnaga aastal 1924 aga paju vald sooru vallaga 2 juulil 1926 sai torva linnaks seega oli valga maakonnas 1920 aastate teisest poolest 1939 aastani kokku 19 valda 1939 aastal toimunud haldusreformiga uhendati paljud vaikesed vallad elujoulisemateks maakonda jai kumme valda helme hummuli kaagjarve karula kuigatsi podrala sangaste taheva tolliste vaokula vald viimane eesti okupeerimise eelne valga maavanem vardi vellner pidi voimu loovutama 8 juulil 1940 sellest hoolimata kestis 1939 aastal kehtestatud haldusjaotus 1950 aastani mil eestis moodustati 39 maarajooni mis omakorda jagunesid 636 kulanoukoguks praegune valga maakonna territoorium jagunes kolmeks valga torva ja otepaa rajooniks 1952 aastal moodustati aga eesti nsv koosseisus tallinna tartu ja parnu oblast valga kuulus tartu oblasti koosseisu 1959 aastal asuti vaikseid rajoone likvideerima kadusid antsla otepaa ja torva rajoonid valga rajooniga liideti torva linn ning haabsaare helme koorkula moniste riidaja ja taagepera kulanoukogud otepaa linn otepaa ja puhajarve kulanoukogud liideti seevastu hoopis elva rajooniga 1961 aastal laks aga moniste voru rajooni koosseisu jargmisel aastal tulid valga rajooni koosseisu otepaa linn aakre otepaa ja palupera kulanoukogud aasta parast tuli lisa polva rajoonist ja 1966 aastal valtina umbrus voru rajoonist sellega olid valga rajooni piirid loplikult paigas detsembris 1989 sai valga maakonna volikogu otsusega toonasest valga rajooni taitevkomitee esimehest uno heinlast esimene taasiseseisvumise jargne valga maavanem jargmise aasta 22 veebruaril reorganiseeriti valga rajooni rsn taitevkomitee taas valga maakonnavalitsuseks 1 jaanuarist 1999 on valgamaal kolm linna valga torva ja otepaa neist otepaa on staatuselt vallasisene linn valdu on 11 helme hummuli karula palupera puka podrala otepaa sangaste taheva tolliste ja oru maakondade lipud kinnitati koos vappidega uhesugustena valgerohelise lipu ulemisel poolel asetseb vastava maakonna vapp lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 711 ja lipu normaalsuurus 10501650 mm valga maakonna vapil on kilp loigatud diagonaalselt kaheks ulemisel sinisel poolel on neli viieharulist hobedast tahte maakonna moodustanud nelja maakonna arv ja alumine hobedane vali on tuhi vapi sinine toon on rahvusvahelise pantone varvitabeli jargi 285 c voru maakond ehk vorumaa voru keeles voro maakund voromaa on 1 jargu haldusuksus eesti kaguosas see holmab ajaloolist vorumaa lounaosa ning eesti piires olevat tukki setumaast maakond piirneb laanes ja loodes valga maakonnaga pohjas polva maakonnaga idas venemaa pihkva oblastiga ja lounas latiga voru maavanem on alates 14 juunist 2010 andres koiv voru maakonnas on 5 kohaliku omavalitsuse uksust seisuga 1 jaanuar 2009 oli voru maakonnas 37 888 elanikku neist 4692 olid mehed ja 5308 naised sundimuse uldkordaja oli 895 suremuse uldkordaja 1420 ja loomulik iive 525 2017 aastal olid 953 elanikest eestlased ja 33 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1469 tooealisi vanuses 1564 6588 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1943 tootuse maar oli 96 elanike tihedus oli 164 inkm2 voru maakonnas on 2 linna 11 alevikku ja 649 kula antsla voru kobela kose misso parksepa rouge somerpalu vanaantsla varstu vastseliina vaimela varska aabra ahitsa alapalo alasuhka alatilga alatsumba alakula alapodra andsumae haanja andsumae lasva anne antkruva antsu audjassaare augli beresje ermakova haabsaare haabsilla haamaste haanja haava somerpalu haava vastseliina haavistu haidaku haki halla hallimae handimiku hanija hanikase hannuste hansi hapsu hargi harjukula heedu heeska heibri heinasoo helbi hellekunnu hilana hillakeste hindsa hinniala hino hinsa hintsiko hinu holdi haanja holdi meremae holsta horma horoski horosuu horsa hotomae hulaku hurda haanja hurda rouge husari hutita hamkoti hanike harma haramae haarmani hurova hursi huti ignaso igrise ihatsi illi indra jaanimae haanja jaanimae meremae jaanipeebu jantra jeedaskula juba jugu juraski juusa joepera joksi jarvekula jarvepalu jarvepaa jarvere kaagu kaaratautsa kadoni kahkva kahkva kahro kahru kaika kaku lasva kaku rouge kakusuu kalatsova kaldemae kallaste haanja kallaste moniste kaloga kaluka kamnitsa kangavitsa kangsti kannu kapera karamsina karaski karba karisilla karisoodi kasakova kasaritsa kassi kastamara kaubi kaugu kavoldi keema keerba kellamae kerepaalse kergatsi kiidi kiiova kiislova kikkaoja kiksova kilomani kimalaso kirbu kirikukula kirikumae kirumpaa kitso kiviora kliima klistina koemetsa kogro koidula koko kokojuri kokomae kolepi koigu kolga kollino kolodavitsa koloreino kolossova koorla korela korgossaaro kornitsa korski kossa kostkova kotka kraavi krabi kremessova kriguli kriiva kuiandi kuigo kuklase kuklaso kuksina kundruse kundsa kurenurme kurgjarve kuro kurvitsa kusma kusnetsova kuuda kuura kuutsi koivsaare kolikula koomae koo korgepalu korgessaare korgomoisa korve kovera kooru kabli kahri kangsepa kapa kargula karina karnamae kaanu kaapa kaaraku kaatso kuhmamae kulaoru kullatuva kulma kundja laisi lakovitsa laossina laossaaro lapi lasva lauga lauri laurimae lehemetsa leimani leiso leoski lepassaare lepa liguri liinamae liiva liivakupalu lillianne lillimoisa lindora lindsi linnamae listaku lasva listaku rouge litsmetsa litvina lobotka lompka loogamae loosi loosu luhametsa luhte lusti lutepaa lutika lutja luuska luutsniku lukka lumatu luta luubnitsa luutsepa luutsepa maaslova madala madi madise mahtja majala mallika marga marinova martsina masluva matsi varstu matsuri mauri meegomae meelaku meeliku melso merekula meremae metstaga miikse miilimae mikita haanja mikita rouge mikitamae miku missokula mokra muduri muhkamotsa muna muraski murati murdomae mustahamba haanja mustahamba rouge mustassaare mustja mutemetsa mutsu moisamae moksi moniste moolu morgi maekula maekookula maepalo maessaare maesuhka maetilga mahkli mardi mardimiku maasi maasovitsa moldre moldri moldri naapka napi navi naviko nedsaja niitsiku nilbo nogu noodaskula nooska nursi nonova obinitsa oe olehkova oleski orava oro ortumae ostrova osula otsa paaburissa paeboja paganamaa paidra paklova palando palanumae palli palo palometsa paloveere meremae paloveere vastseliina palujuri parlijoe pari parmu parmupalu pattina pausakunnu pedeja peebu peedo pelsi perakula perametsa perdaku petrakuudi piipsemae piisi pikakannu pikasilla pillardi pille pindi piusa plaani plaksi plessi pliia podmotsa poksa polovina popovitsa posti praakmani preeksa pressi pritsi pruntova pugostu puiga puista pulli misso pulli rouge pulli somerpalu punakula pundi punsa pupli purka puspuri puugnitsa puusepa puutli podra ponni porsto poru pahni paka paltre passa paavakese pussa raadi raagi raiste rammuka raotu rasva raudsepa raudsepa raudsepa rauskapalu rebasmae rebase misso rebase rouge rebasemoisa resto riihora riitsilla rimmi ristemae ritsiko rokina roobi roosiku roosisaare rummi rusa rusima ruuksu ruusmae ruutsi rosna rossa rougematsi rapo raaptsova raasolaane saabolda saagri haanja saagri misso saagrimae saarde saaremaa saarlaso saatse sadramotsa saika haanja saika misso saki sakudi sakurgi saluora samarina sandi sandisuu sapi selise sesniki sarise saru saviloovi savimae savioja misso savioja vastseliina savioru seretsuva serga sika rouge sika voru sikalaano siksala simmuli simula singa sirgova soe soekordsi soemoisa soena soodi sookula soolatte soome soomooru sormuli sulbi somerpalu sulbi meremae sutte suuremetsa suuroruuga suurosuu somerpalu sanna sapina sare soodi taberlaane tabina tagakolga tagakula talka tallikeste tallima tamme tammsaare taudsa tedre tellaste tepia tessova teteruva tialaso tiasto tiidu tiilige tiirhanna tiitsa tika tiklaso tilgu tindi tiri tobrova tohkri tonja toodsi misso toodsi rouge toomasmae tootsi treiali treski trigina trolla tserebi tsergondo tsiamae tsiiruli tsiistre tsilgutaja tsirgu tsirgupalu tsolgo tsolli tsolli tsooru tsumba tsutsu tuderna tummelka tundu tuplova tursa tuuka tuulova tonkova taaglova tuutsi tuutsmae udsali rouge udsali somerpalu ulaskova ulitina umbsaare usinitsa utessuu uuesaaluse uusvada vaaksaaro vaalimae vaarkali haanja vaarkali vastseliina vaartsi vadsa vagula vakari vanamoisa vananursi vanaroosa vanasaaluse vanavastseliina varesmae vasla vastsekivi varese vastseroosa vatsa vedernika velna veretina verhulitsa verijarve vihkla viirapalu viitina viitka viliksaaro villa haanja villa lasva villike vinski viro viru vivva voki vokitamme voropi vorstimae vungi volsi vommorski vopolsova vorumoisa vorusoo voopsu vaikerosna vaikoharma vaikoserga vaikotiilige vaikuruuga vaiso vanni ahijarve orsava vorumaa tahtsaimad majandusharud on toostus pollumajandus ja turism toostustoodangu muuk ule 20 tootajaga ettevotetes oli 2005 aastal 18 miljardit krooni peamine toostusharu on puidu ja mooblitoostus suuremate ettevotete kaive aastatel 20052006 mln kr toiduainetetoostusest on suurema kaibega valio kontserni voru juust rohkem kui 260 mln kr woro kommerts tootmine toimub aga polvamaal ahjal vorumaa loodi eraldiseisva maakonnana kreisina 1783 aastal senise tartumaa louna ja kaguosast ning sellisena sailis see kuni 1920 aastani maakond koosnes kaheksast kihelkonnast karula hargla urvaste rouge kanepi polva rapina ja vastseliina neis kihelkondades raagitakse voru keele mitmesuguseid murdeid loodud uuel maakonnal puudus aga keskus 7 oktoobril 1783 maaras riia kindralkuberner george von browne rajatava maakonnalinna asukohaks vanakoiola riigimoisa keisrinna katariina ii andis nousoleku voru eramoisa ostmiseks maakonnalinna rajamise eesmargil voru mois osteti riigile 2 voi 3 augustil 1784 aastal 10 augustil ukj 21 augustil 1784 aastal ilmus kindralkuberneri dekreet milles teatati et rajatava makoonalinna asukohaks saab voru mois ning linn hakkab kandma voru nime aastal 1920 mil valga maakonna eestlastega asustatud pohjapoolsed alad eesti koosseisu arvati ja eesti aladel uus valga maakond valgamaa moodustati liideti osa karula ja hargla kihelkonnast valga maakonnaga aastal 1925 viidi osa rapina kihelkonnast tartu maakonna alla 1 aprillil 1939 aastal moodustati vorumaal seniste valdade asemel uued vallad mis pusisid kuni 1950 aastani mil nad kaotati koos maakonnaga kui 1960 aastate haldusreformi kaigus oma loplikud piirid saanud voru rajoon nimetati 1990 aastate algul voru maakonnaks olid selle piirid 1930 aastatega vorreldes taas muutunud lisandunud olid setumaa petserimaa moningad laanepoolsed osad ning valja jaanud kirdepoolsed alad mis tanapaeval kuuluvad polvamaa koosseisu polva maakond ehk polvamaa 1 jargu haldusuksus eestis holmab suurema osa endise polva rajooni alast polva maakond polvamaa asub kagueestis polvamaa piirneb pohjas ja loodes tartu maakonnaga idas venemaa pihkva oblastiga lounas edelas ja kagus voru maakonnaga laanes valga maakonnaga maakonna kirdepiir lammijarves on uhtlasi riigipiir venemaaga polva maakonnas on 3 valda kanepi vald polva vald rapina vald maakonnalinn polva oli omaette omavalitsusuksus aastani 2013 mil ta uhines polva vallaga polva maakond liigestub maastikuliselt kaheks korgeimaks kohaks on laanemagi 2123 m polva maakonnas asub eesti uks tuntumaid looduslikke vaatamisvaarsusi suur taevaskoda 225 meetri korgune liivakivipaljand ahja joe urgorus polva maakond kuulub tervenisti peipsipihkva jarve vesikonda mis tahendab et maakonna koigi ule 40 joe ja oja veed jouavad peipsisse ja lammijarve maakonnas on ligi 130 jarve kogupind 1000 ha enamik maakonna jarvedest moodustavad jarvestikke maakonna suurim jarv on meelva jarv 787 ha arvestuslikult seisuga 1 jaanuar 2009 oli polva maakonnas 31 002 elanikku neist 4748 oli mehed ning 5252 oli naised sundimuse uldkordaja oli 997 suremuse uldkordaja 1364 ja loomulik iive 368 9474 elanikest oli eestlased ja 404 venelased alaealisi vanuses 014 oli 1477 tooealisi vanuses 1564 6643 ja pensioniealisi 65 ja vanemad 1880 tootuse maar oli 86 elanike tihedus oli 143 inkm2 polva maakonnas on 2 linna 7 alevikku ja 181 kula suur taevaskoda vaike taevaskoda sojatare muur erastvere moisapark nohipalu mustjarv tilleoru maastikukaitseala tsoorikmae meteoriidikraater karsa metodisti kirik kahri peaingel miikaeli kirik polva puha neitsi maarja kirik rapina puha sakariase ja elisabethi kirik kanepi jaani kirik rapina miikaeli kirik eesti maakonnad on praegused eesti 1 jargu haldusuksused ja ning neile eelnenud sama suurusjargu haldusuksused valja arvatud rajoonid rahvaarvu jargi kahanevalt muinaseesti maakonnad muinasmaakonnad ehk tollal lihtsalt maad olid muinaskihelkondade uhendused voi uksikkihelkonnad vaikemaakonnad suuremaid maakondi nimetab lati henrik terra voi provincia eestimaa kubermang provints liivimaa kubermang provints maakonnalinn on maakonna keskne asula moned eesti praegused maakonnalinnad said linna staatuse alles 1990 aastatel olid enne alevid tova riigipeade loend loetleb iseseisva tova riigipead taitevkomitee esimehed 19211922 sodnam baltsir vaikese huraali presiidiumi esimehed 19241926 kuular donduk 19261926 nimatsjan 19361940 kemtsenool 19401942 polat 19421944 hertek antsimaatoka relatiivsusteooria on pohiliselt albert einsteini loodud fuusikateooria mis revideerib newtoni mehaanikat ja maxwelli elektrodunaamikat rajades uhtlasi neid uhendava seesmiste vastuoludeta teooria relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast avaldatud 1905 ja erirelatiivsusteooriat uldistavast gravitatsiooni olemust kirjeldavast uldrelatiivsusteooriast lopetatud 1916 mis taandab gravitatsiooni aegruumi koverusele mida pohjustab muu hulgas mass relatiivsusteooria revideerib klassikalise fuusika arusaamu ajast ja ruumist erirelatiivsusteooria kasitleb muu hulgas ruumi ja aja kaitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks kestus ja vahemaa voivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad aeg ja ruum saavad moistetavaks uhtse aegruumi raames kui 30 kmh soitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall mille kiirus vaguni poranda suhtes on 20 kmh siis raudtee korval seisva vaatleja suhtes naib pall liikuvat 2030 kmh kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir siis kosmoselaevast valjaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu valguse kiirus on vordne koigi vaatlejate suhtes soltumata nende liikumisest valguse allika suhtes see on einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat teise postulaadi kohaselt kehtivad koigile uhtlaselt liikuvatele vaatlejatele samad fuusikaseadused molemad postulaadid saavad olla toesed ainult siis kui universaalset aega ja ruumi ei eksisteeri vaid kestus ja vahemaa muutuvad soltuvalt vaadeldava susteemi kiirusest vaatleja taustsusteemi suhtes kiiresti liikuva objekti aeg aeglustub ja liikumissuunalised mootmed vahenevad valguse kiirusest palju vaiksemate kiiruste puhul on need erinevused vaga vaiksed seeparast on teooria igapaevakogemuse pinnalt raskesti moistetav erinevusi on aga katseliselt kinnitatud naiteks lennutades ulitapseid kelli kiiretes lennukites kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass mis kiiruse lahenedes valguse kiirusele laheneb lopmatusele seeparast saab valguse kiirus olla vaid objektidel mille seisumass on null erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamootmeliseks aegruumiks uldrelatiivsusteooria lisas aegruumile koveruse milleks on gravitatsioon mass koverdab ruumi ja valguskiir jargib seda koverust selle teooria jargi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass ekvivalentsed ning pole voimalik kindlaks teha kas keha asub kiirendusega liikuvas taustsusteemis voi gravitatsioonivaljas relatiivsusteooriast jareldub ka aine ja energia ekvivalentsus ning kuulus valem emc2 relatiivsusteooria tuletab meile meelde et kaugeid objekte ei nae me kunagi sellistena nagu nad on praegusel hetkel sest mistahes informatsioonil kulub meieni joudmiseks aega ei ole mingit voimalust kindlaks teha kas kauged sundmused toimuvad samaaegselt voi isegi millises jarjekorras nad toimuvad ei ole olemas absoluutset paigalseisu ega absoluutset liikumist uksteise suhtes liikuvatel vaatlejatel on erinev omaaeg erirelatiivsusteooria jargi ei ole olemas eelistatud taustsusteeme nimelt voib iga vaatleja lugeda ennast paigalseisvaks ja teisi enda suhtes liikuvaks siit tuleneb nn kaksikute paradoks kujutleme kaksikuid kellest uks lahkub valguse kiirusele lahedasel kiirusel kosmoselennule ja teine jaab koju kui kosmonaudist kaksik maale naaseb on tema jaoks kulunud vahem aega ning ta on jaanud nooremaks kui kodune kaksik naib et tegu on paradoksiga sest kummalgi oleks nagu oigus oletada et just tema seisis paigal ja teine liikus temast eemale ja vastupidi sellele paradoksile on antud erinevaid selgitusi mis valgustavad sama reaalsust eri vaatenurgast olles ainult nailiselt omavahel vastuolus koige lihtsama seletuse kohaselt on vordvaarsed ainult inertsiaalsed taustsusteemid kosmosekaksik pidi aga oma raketti pidurdama ja seega asus ta mitteinertsiaalses taustsusteemis ja kiirendus erinevalt kiirusest pole suhteline vaid absoluutne paljud fuusikud kalduvad eelistama paradoksi seletust mis kasutab toimunu illustreerimiseks hermann minkowski poolt valja pakutud ja albert einsteini poolt kasutusele voetud neljamootmelise aegruumi moistet neljamootmelise aegruumi elemendiks on sundmus millel on uhe ajakoordinaadiga maaratud aeg ja kolme ruumikoordinaadiga maaratud koht joonistel kujutatakse lihtsuse mottes sageli vaid uht ruumikoordinaati neljamootmeline aegruumiline intervall sundmuste vahel jaab koigis taustsusteemides samaks valguse kiirusest saab aja ja ruumiuhikute vastastikuse teisendamise abivahend erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamootmeliseks aegruumiks uldrelatiivsusteooria lisas aegruumile koveruse milleks on gravitatsioon selle teooria jargi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass ekvivalentsed samuti pole voimalik kindlaks teha kas keha asub kiirendusega liikuvas taustsusteemis voi gravitatsioonivaljas mass koverdab ruumi ja valguskiir jargib seda koverust vabalt langevad objektid liiguvad mooda kovera ruumi geodeetilisi jooni gravitatsioon mojutab lisaks ruumile ka aega voimaldades jarjekordse lahenduse kaksikute paradoksile gravitatsioonilise lohu pohjas kaivad kellad aeglasemalt kui korgemal olevad kovera aegruumi kirjeldamiseks ei sobinud enam eukleidese geomeetria ja einstein vottis abiks bernhard riemanni loodu ulimassiivsed objektid voivad enda umber ruumi koverdada nii palju et koverusse sattunud valguskiir ega ka miski muu sealt enam valja ei paase neid ruumiauke nimetatakse mustadeks aukudeks uldrelatiivsusteooria pohjal ennustati nende olemasolu ja astronoomid on seda hiljem vaatlustega kinnitanud teiseks omaparaseks relatiivsusteooriast teoreetiliselt tuletatavaks nahtuseks on nn ussiaugud ehk otseteed kovera ruumi kaugete piirkondade vahel need on ainet andnud arvukatele ulmekirjanikele samuti tulenes uldrelatiivsusteooriast asjaolu et ajal pidi olema alghetk nn suur pauk einstein ise puudis sellest jareldusest mooda paaseda nn kosmoloogilise konstandi sissetoomisega hilisemad fuusikud ja kosmoloogid on loonud erinevaid teooriaid ja mudeleid nii aja alguse kirjeldamiseks kui relatiivsusteooria ja kvantteooria uhendamiseks relatiivsusteooria peamiseks tekkepohjuseks oli asjaolu et mootes valguse kiirust kahelt uksteise suhtes liikuvalt objektilt saab molemal juhul valguskiiruse see ei sobinud kokku newtoni eukleidilise ruumikasitlusega einstein ei vaitnud et koik asjad on suhtelised nagu paljud fuusikat igapaevaellu mugandavad ta vaitis et suhtelised on muuhulgas jargmised asjad eelnevast tulenevalt ei ole olemas absoluutset aega mis kulgeks igal pool konstantse kiirusega st sellist ei saa moota samuti naitas einstein massi ja energia vordelisuse e mc mis tahendab et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi samuti on nendega seotud aja kiirus lahenedes valguse kiirusele jaab aeg peaaegu seisma valguse jaoks ei moodu hetkegi uhest punktist teise joudmiseks kell kaib maetipus maa massikeskmest kaugemal teise kiirusega kui orus kontrollitud tapsete kelladega albert einsteini relatiivsusteooria vorrandid on edasiarendus maxwelli vorranditest mis on viidud kokku relatiivsusteooria lahtekontseptsiooniga samuti vaitis ta et kiiruste kokkuliitmiseks ei sobi matemaatika liitmistehe vaid lisades objektile mis vaatleja suhtes liigub valguse kiirusele lahedasel kiirusel veel sama palju kiirust liigub see objekt vaatleja suhtes endiselt valguse kiirusele lahedasel kiirusel kahe objekti kiirus uksteise suhtes on alati vaiksem kui valguse kiirus kui ei ole tegu olematu seisumassiga osakesega mille kiirus suvalise objekti suhtes on valguse kiirus relatiivsusteooria on revolutsiooniliselt muutnud arusaama ruumist ja ajast ning on avastanud loodusest seoseid mida ei saa naitlikult kujutada vastavaid protsesse ja omadusi saab siiski matemaatiliselt tapselt kirjeldada ning katsed on neid kinnitanud relatiivsusteooria on uks kahest fuusika teoreetilisest alussambast selle uhendamine kvantteooriaga mis on teine alussammas ei ole seni taielikult onnestunud ning on uks teoreetilise fuusika suurimaid probleeme molemad teooriad sisaldavad oma eelkaijat newtoni mehaanikat piirjuhuna vastavalt vastavusprintsiibile tanapaeva fuusika standardmudel pohineb erirelatiivsusteooria ja kvantteooria uhitamisel relativistlikus valjade kvantteoorias kvantteooriat mis votab arvesse ka uldrelatiivsusteooriat nimetatakse kvantgravitatsiooniks jargmist kaht vaidet voib votta relatiivsusteooria aksioomidena millest koik ulejaanu saab tuletada relatiivsusprintsiibis ei ole iseenesest midagi erilist sest see kehtib ka newtoni mehaanikas sellest jareldub vahetult et pole mingit voimalust teha kindlaks vaatleja absoluutset kiirust ruumis ning seega defineerida absoluutselt paigalseisvat taustsusteemi niisugune liikumatu susteem peaks millegi poolest koigist teistest erinema ja see oleks vastuolus relatiivsusprintsiibiga mille kohaselt fuusikaseadustel on koigis taustsusteemides uks ja seesama kuju aga enne relatiivsusteooriat pohines elektrodunaamika eeldusel et elektromagnetlainete kandja on eeter kui eeter taidaks tardunud moodustisena ruumi siis ta maaratleks taustsusteemi milles oleks fuusikaseadustel vastuolus relatiivsusprintsiibiga eriti lihtne kuju ja mis oleks pealegi ainus susteem kus valguse kiirus on konstantne siiski nurjusid koik katsed eetri olemasolu toestada nagu naiteks kuulus michelsonimorley eksperiment 1887 einsteinil kes loobus tavaparastest ettekujutustest ruumi ja aja kohta ning hulgas eetrihupoteesi onnestus lahendada nailine vastuolu relatiivsusprintsiibi ja elektrodunaamikast jarelduva valguse kiiruse konstantsuse printsiibi vahel polnud juhus et just elektrodunaamikaga seotud katsed ja kaalutlused viisid relatiivsusteooria sunnini nii oli einsteini 1905 aasta artiklil mis pani aluse erirelatiivsusteooriale tahelepandamatu pealkiri zur elektrodynamik bewegter korper liikuvate kehade elektrodunaamikast ruumi ja ajamaarangud ei ole relatiivsusteoorias uldkehtivad korrastruktuurid vaid kahe sundmuse vaheline ruumiline ja ajaline kaugus on eri liikumisolekutega vaatlejate jaoks erinev see kehtib ka sundmuste uheaegsuse kohta uheaegsuse relatiivsus liikuvad objektid osutuvad vorreldes paigalseisvatega liikumissuunas luhenenuks pikkuse kontraktsioon ja liikuvad kellad aeglustunuks aja dilatatsioon et aga iga uhtlaselt liikuv vaatleja voib votta end paigalseisvana siis on need vaatlused vastastikused st kumbki kahest suhteliselt liikuvast vaatlejast naeb teise vaatleja kella aeglasemalt kaivat ja tema meetrietalone liikumissuunas luhenenuna kusimus kumb kirjeldab olukorda oigesti ei ole seejuures pohimotteliselt vastatav ning on seetottu mottetu pikkuse kontraktsiooni ja aja dilatatsiooni saab suhteliselt naitlikult kujutada minkowski diagrammi ja kaksikute paradoksi abil matemaatiliselt saadakse need lorentzi teisendusest mis kirjeldab seost ruumi ja ajakoordinaatide vahel seda koordinaatide teisendust saab otseselt tuletada kahest ulaltoodud aksioomist ja eeldusest et tegu on lineaarkujutusega koik need nahtused ilmnevad alles valguse kiirusega vorreldavate kiiruste juures mistottu neid igapaevaelus ei taheldata ukski objekt ega ukski informatsioon ei saa liikuda kiiremini valguse kiirusest vaakumis kui materiaalse objekti kiirus laheneb valguse kiirusele siis kasvab edasiseks kiirendamiseks vajalik energiakulu piiramatult sest valguse kiirusele lahenemisel kasvab kineetiline energia uha jarsemalt valguse kiiruseni joudmiseks oleks tarvis lopmatu palju energiat see asjaolu jareldub ruumi ja aja ehitusest ega ole objekti omadus naiteks lihtsalt ebataiusliku kosmoselaeva puudus kui objekt saaks liikuda ulevalguskiirusega ast bsse leiduks alati vaatlejaid kes tajuksid liikumist bst asse jallegi ilma et oleks motet kusida kes kirjeldab olukorda oigesti siis oleks rikutud pohjuslikkuse printsiip sest ei saa enam maaratleda pohjuse ja tagajarje jargnevust niisugune objekt liiguks muidugi iga vaatleja jaoks ulevalguskiirusega liikuvaks ruum ja aeg on relatiivsusteooria pohivorrandites suuresti formaalselt samavaarsed ning seetottu saab nad uhendada neljamootmeliseks aegruumiks asjaolu et ruum ja aeg uldse ilmnevad eri nahtustena taandub viimaks uheleainsale margile mille poolest erineb viis kuidas kaugus defineeritakse eukleidilises ruumis kauguse maaratlemisest neljamootmelises aegruumis tavalistest vektoritest kolmemootmelises ruumis saavad nelivektorid aegruumis on pikkuste ja ajavahemike relatiivsuse tottu iga vaatleja jaoks ainult kolm selgelt eristatavat piirkonda susteemile massiga m saab ka liikumatus olekus omistada energia e nimelt e mc2 kus c on valguse kiirus see on uks kuulsamaid fuusikavalemeid sageli vaidetakse eksitavalt et see tegi voimalikuks aatomipommi leiutamise aatomipommi toopohimotet ei saa siiski selle valemiga seletada siiski arvutas lise meitner juba 1939 peagi parast tuumalohustumise avastamist selle valemi ning aatomite masside pohjal mis olid juba teada valja energia vabanemise tohutu ulatuse see massi vahenemine massidefekt leiab aset ka juba keemiliste reaktsioonide puhul ent erinevalt tuumareaktsioonidest ei olnud see tollaste mootmismeetoditega tuvastatav magnetiliste joudude olemasolu on relatiivsusteooriaga lahutamatult seotud elektriliste joudude coulombi seaduse isoleeritud olemasolu ei oleks ruumi ja aja ehitusega uhitatav nii ei nae vaatleja kes seisab staatiliste elektrilaengute susteemi suhtes paigal magnetvalja erinevalt vaatlejast kes selle susteemi suhtes liigub kui teisendada paigalseisva vaatleja vaatlused lorentzi teisendusega liikuva vaatleja vaatlusteks siis selgub et liikuv vaatleja tajub elektrijou korval veel magnetilist joudu nii et magnetvalja olemasolu selles naites taandub ruumi ja aja ehitusele sellest vaatekohast tundub ka vorreldes magnetvaljade biotsavarti seaduse keeruline ja esmapilgul vaheusutav ehitus vahem imekspandav relatiivsusteooria valemites saab elektri ja magnetvaljast uks uksus mille votab kokku neljamootmeline elektromagnetiline valjatugevustensor uldrelatiivsusteooria taandab gravitatsiooni geomeetrilisele nahtusele koveras aegruumis vaites et kui juba erirelatiivsusteooria neljamootmeline aegruum ei ole naitlikult kujutatav siis seda enam kehtib see lisaks neljamootmelise kovera aegruumi kohta naitlikustamiseks voib siiski kasutada olukordi vaiksema mootmega ruumides nii vastab kahemootmelise kovera maastiku korral geodeetiline joon trajektoorile mille labiks otsesuunas fikseeritud rooliga soiduk kui kaks niisugust soidukit stardiksid kera ekvaatoril paralleelselt siis nad kohtuksid pohjapoolusel vaatleja kes ei markaks maa kerakujulisust jareldaks sellest soidukite vahelise kulgetombejou tegu on aga puhtgeomeetrilise nahtusega gravitatsioonijoude nimetatakse seetottu uldrelatiivsusteoorias monikord ka naivateks joududeks et geodeetilist joont mooda kulgev trajektoor labi aegruumi soltub aegruumi geomeetriast mitte langeva keha massist ega muudest omadustest langevad koik kehad gravitatsioonivaljas uhe ja sama kiirusega nagu tegi kindlaks juba galilei seda asjaolu kirjeldab newtoni mehaanikas ekvivalentsusprintsiip mis on aluseks ka uldrelatiivsusteooriale kui erirelatiivsusteooria mitmed aspektid on lihtsaimas formuleeringus ka vaheste matemaatikateadmistega jalgitavad siis uldrelatiivsusteooria matemaatika on tunduvalt keerulisem koverat aegruumi kirjeldatakse diferentsiaalgeomeetria abil mis vahetab valja meile tuttava lameda ruumi eukleidilise geomeetria koveruse naitlikustamiseks paigutatakse enamasti kover objekt korgemamootmelisse ruumi naiteks kujutatakse kahemootmelist kerapinda tavaliselt ette kolmemootmelises ruumis koverust saab siiski kirjeldada ilma niisuguse korgemamootmelise ruumi abita nagu uldrelatiivsusteoorias ka tehakse naiteks on koverust voimalik kirjeldada selle kaudu et kolmnurkade sisenurkade summa ei ole enam 180 koveruse tekkimist kirjeldatakse einsteini valjavorranditega need on kumnekomponendilise tensorvalja diferentsiaalvorrandid mis on analuutiliselt st valemitena lahendatavad ainult erijuhtudel keeruliste susteemide puhul kasutatakse seetottu tavaliselt lahendusi uldrelatiivsusteoorias ei soltu kellade kaik ainult nende suhtelisest kiirusest vaid ka nende kohast gravitatsioonivaljas mae otsas kaib kell kiiremini kui orus see efekt on maa gravitatsioonivaljas kull vaike gpsis aga tehakse kohamaaramise vigade valtimiseks vastav raadiosignaalide sageduse korrektuur kui erirelatiivsusteooria kehtib masside juuresolekul ainult aegruumi osades mis on nii vaikesed et koverust voib ignoreerida siis uldrelatiivsusteoorial seda kitsendust ei ole seetottu saab teda rakendada ka universumile tervikuna ning tal on keskne koht kosmoloogias nii kirjeldatakse universumi paisumist mida astronoomid vaatlevad einsteini valjavorrandite friedmanni lahenditega koos kosmoloogilise konstandiga nende jargi algas see paisumine suure pauguga mis uusimate uurimuste jargi toimus 137 miljardit aastat tagasi seda voib pidada ka ruumi ja aja alguseks mil kogu universum oli kontsentreeritud plancki pikkuse labimooduga ruumialale uldrelatiivsusteooria ennustab musti auke neil objektidel on nii tugev gravitatsioon et nad voivad sisse puuda isegi valgust nii et see ei saa enam valja einstein selle mottega ei leppinud ning ta arvas et peab olema mehhanism mis niisugustel objektidel ei luba tekkida tanapaeva vaatlused lubavad aga arvata et niisugused mustad augud on universumis toesti olemas nimelt vaga massiivsete tahtede arengu loppstaadiumina ja peaaegu koikide galaktikate keskmes uldrelatiivsusteooria lubab gravitatsioonilainete valguse kiirusega levivate lokaalsete aegruumi deformatsioonide olemasolu need peaksid tekkima masside kiirenemisel need deformatsioonid on aga nii vaikesed et nende olemasolu pole seniajani otseselt toestatud vordlemisi lahedase supernoova 1987a plahvatus aastal 1987 pidi tekitama gravitatsioonilaineid mis oleksid olnud toestatavad kuid see sajandi sanss magati maha sest otsustavatel sekunditel olid koik maailma gravitatsioonilainete detektorid torke tottu hooldustoodeks valja lulitatud siiski on pulsaritega kaksiktahtede vaatluste pohjal gravitatsioonilainete olemasolu kaudset toestust leidnud russell hulse ja joseph taylor said 1993 selle eest nobeli fuusikaauhinna normaalsus on vastavus mingile normile normaalsuse vastand on abnormsus ehk ebanormaalsus mida defineeritakse erinevusena normaalsest voi korvalekaldena normist normaalsust defineeritakse sageli ebanormaalsuse kaudu normaalsust saab omistatada koige erinevamatele nahtustele koige sagedamini raagitakse normaalsusest inimeste ja nende kaitumise puhul inimeste puhul voidakse raakida sotsiaalsest normaalsusest voi normaalsusest psuuhilise tervise mottes nendel juhtudel vaartustatakse normaalsust korgemalt kui ebanormaalsust sotsiaalse normaalsuse defineerimiseks on mitu lahenemist enesekeskse lahenemise korral peetakse ebanormaalseks seda mis erineb endal olevatest omadustest see lahenemine on seotud ka kultuurikeskse lahenemisega kus mina asemel vorreldakse kaitumist voi nahtust oma kultuurikeskkonna ja kontekstiga ning peetakse sellest erinevat ebanormaalseks statistilise lahenemise korral peetakse ebanormaalseks kaitumismalle voi inimese omadusi mis on uhiskonnas haruldased sellise maaratluse puhul on probleeme david rosenhani ja martin seligmani kontseptsiooni jargi tahendab ebanormaalsus suutmatust lahendada igapaevaelu probleeme selle definitsiooni jargi on normi ja mittenormi eristamine tehtud ulesandeks ekspertidele kes lepivad nendes piirides kokku ning lahtuvad hindamisel just neist naiteks meditsiinilise normaalsuse ja korvalekalde eristamiseks kasutatakse kokkuleppelisi kriteeriume normaalne kehatemperatuur on 366 c ule 37 on tegemist ebanormaalse kehatemperatuuriga palavikuga kokkuleppeline norm defineerib ka kummale poole korvalekaldumine on probleemne nait kehatemperatuuri puhul on korvalekalle nii ules kui allapoole ebanormaalne iq puhul on kull normist molemale poole kaldumine ebanormaalne kuid korge iq ei pruugi olla probleemne v haiglaslik teise lahenemise jargi on ebanormaalne selline kaitumine mis ignoreerib sotsiaalseid norme need normid on kultuuriti erinevad ja ajas muutuvad naiteks homoseksuaalsus oli kunagi illegaalne ja seda peeti vaimuhaiguseks sest see kaldus korvale sotsiaalsetest normidest sellisel lahenemisel on hulk probleeme boniface alexandre sundinud 1936 on haiti poliitik ta oli riigi ajutine president 29 veebruarist 2004 kuni 14 maini 2006 sellesse ametisse vannutati ta hommikul moni tund parast president jeanbertrand aristidei tagasiastumist vastavalt konstitutsioonile kui ulemkohtu ulemkohtunik kassatsioonikohtu esimees luhike tseremoonia leidis aset peaminister yvon neptunei kodus alexandrei peab konstitutsiooni artikli 149 kohaselt ametisse kinnitama parlament kuid see ei ole koos kainud parast seda kui enamiku parlamendisaadikute volituste tahtaeg jaanuaris 2004 loppes presidendivalimised peavad toimuma 45 kuni 90 paeva parast presidendi tagasiastumist alexandre sundis 1936 aastal teda kasvatas onu endine haiti peaminister martial celestin ta oppis juristiks ning tootas 25 aastat portauprincei oigusabifirmas cabinet lamarre mis on spetsialiseerunud arilepingutele ja abielulahutustele 1990 aastatel nimetati alexandre haiti ulemkohtusse ning 2002 nimetas president jeanbertrand aristide ta ulemkohtunikuks kassatsioonikohtu esimeheks maaras alexandrei president aristide kuigi kohtunikke kahtlustatakse haitil uldiselt korruptsioonis on alexandreil on haitilaste seas ausa inimese maine kassatsioonikohtu esimehena on alexandre lubanud voidelda ebakompetentsuse ja korruptsiooniga kohtuaparaadis 25 aprillil 2003 sai ta usa louisiana osariigi lafayettei linna aukodanikuks alexandre on ka portauprincei ulikooli oppejoud kuigi alexandreil olid president aristideiga tihedad sidemed ei olnud ta aristidei partei fanmi lavalas liige aristidei vastased on leidnud et ta oli eelmise reziimiga liiga tihedalt seotud ning et ta ulemkohtunikuna ei rohutanud piisavalt kohtu soltumatust taitevvoimust kolm tundi parast aristidei lahkumist tegi alexandre avalduse milles ta utles ulesanne ei ole kergete killast haiti on kriisis ta vajab koiki oma poegi ja tutreid keegi ei tohi votta kohtumoistmist enda katesse alexandre saatis kohe palve uro julgeolekunoukogule saata korra taastamiseks haitisse rahvusvahelised rahutagamisjoud julgeolekunoukogu noustus seda palvet rahuldama massuliste juhid sealhulgas guy philippe on valmis alexandreiga kui presidendi kohusetaitjaga koostood tegema ning alexandreilt oodatakse uue peaministri nimetamist 8 martsil vannutati alexandre ametlikult presidendiks oma kones kutsus ta ules rahvuslikule leppimisele rahu ja turvalisuse ohkkonna loomisele koigi jaoks ning kiirete abinoude rakendamisele nalja ja vaesuse vastu voitlemiseks ja tervise parandamiseks me seisame silmitsi nii olemasoleva elanikkonna humanitaarsete vajadustega kui ka ulesandega korraldada head valimised mis voimaldavad riigil valjuda sellest poliitilisest ja sotsiaalsest kriisist mis on touganud ta kodusoja aarele 10 martsil nimetas boniface ajutiseks peaministriks gerard latortue kelle oli 9 martsil valja valinud seitsmest eri elualade valjapaistvast esindajast koosnev tarkade noukogu alexandreil on kolm last novum organum uus organon on francis baconi ladinakeelne teos mis ilmus 1620 aastal londonis raamatu taielik pealkiri oli novum organum scientiarum teaduste uus organon see oli moeldud teose instauratio magna scientiarum teiseks osaks raamat on puhendatud kuningas james ile bacon tootas teose kallal ule 10 aasta selle variante oli vahemalt 12 moned teose ideed sisaldusid juba baconi kirjutises cogitata et visa de interpretatione kirjutatud 16071608 ometi jai teos lopuni kirjutamata autor vastandab aristotelese loogikale organon ja skolastilisele loogikale uue parema tunnetustooriista uue organoni raamatus on uksikasjalikult esitatud baconi opetus meetodist ja induktsiooniteooria raamatu uustrukid ilmusid 1645 ja 1650 leidenis 1660 amsterdamis 1770 wurzburgis 1803 glasgows ja 1813 oxfordis hilisemaid valjaandeid on vaga palju alates 18 sajandi algusest hakati teost tolkima elavatesse keeltesse sealhulgas saksa itaalia prantsuse ja inglise keelde pohitekst koosneb eessonast ja kahest aforismide raamatust leemetikare on kare muhu juures seaninast 02 km kirdes korgvee korral on saare madalam keskosa ule ujutatud saarest jaavad siis alles pohja ja suurem lounapoolne osa leemetikare on kivine saar on tervenisti kaetud paekiviklibuga millel leidub suuremaid graniitkive taimedest voib muuhulgas leida rannikat merihumurit merikapsast poldmurakat ja pilliroogu leemetikarel puid ei kasva moni poosas aga kull saarel on nahtud pesitsemas kuhmnokkluike hahka punajalgtildrit ja merikajakat teistest lindudest voib sagedamini kohata kormorani naerukajakat kalakajakat randtiiru valgeposklaglet luitsnokkparti ja teisi partlasi leemetikare varju jaab vorkaia paadisadam botswana riigipeade loend loetleb botswana riigipead parast iseseisvumist 1966 aastal marts 2004 sundmuste kroonika guinea riigipeade loend loetleb guinea presidendid parast iseseisvumist 1958 aastal guineabissau riigipeade loend loetleb iseseisva guineabissau riigipead alates iseseisvumisest portugali voimu alt 1973 aastal guineabissau riigipeaks on president kameruni riigipeade loend loetleb kameruni riigipead alates 1960 aastast kui prantsuse kamerun iseseisvus 1961 vabanes koloniaalvoimu alt ka briti kamerun selle lounaosa liitus kameruniga pohjaosa aga nigeeriaga myanmari riigipeade loend loetleb myanmari birma riigipead alates awa kuningriigi iseseisvumisest 1752 aastal ning parast suurbritannia anneksiooni ja jaapani okupatsiooni taasiseseisvunud riigi presidendid tanapaevani mosambiigi riigipeade loend loetleb mosambiigi riigipead alates iseseisvumisest 1975 aastal idaslaavi keeled on slaavi keelte hulka kuuluv keelteruhm bbc luhend nimest british broadcasting corporation on suurbritannia avalikoiguslik televisiooni ja ringhaalingukontsern mis edastab saateid ule terve maailma bbc loodi 1922 aastal mitme erafirma koostoos esimene ametlik saade ulekanne toimus sama aasta 14 novembril umbes 23 000 tootajaga ettevotte kaive oli 20092010 aruaandeaastal 4741 miljardit naela 2017 aasta martsis avas bbc latis riias esinduse eesmargiga edastada noukogude liidu alla kuulunud riikide uudiseid vene keeles muutunud geopoliitilise seisu tottu bulgaaria riigipeade loend sisaldab kahte tabelit millest esimene loetleb bulgaaria monarhid ning teine loetleb riigi valitsejad parast monarhiat christopher nicholas parsons sundinud 10 oktoobril 1923 lincolnshireis granthamis on briti naitleja parsonsil on vanem vend ja noorem ode nende isa oli uldarst ja toenaoliselt aitas ta 1925 ilmale tuua tulevase peaministri margaret thatcheri ema tootas samas haiglas oena nicholas ei olnud koolis tubli opilane ta kannatas kogelemise dusleksia ja peavalude kaes poisina tahtis ta saada naitlejaks aga vanemad suunasid ta toole glasgow lahedal clydebankis asuvasse laevaehitustookotta sest poisil oli kaelise tegevuse peale annet ta labis ka glasgow ulikoolis poolteist kursust inseneriopet jattis kull oppimise pooleli aga tootas maailmasoja ajal laevamehaanikuna halva tervise tottu ta lahingutes ei osalenud parast maailmasoda hakkas ta toole naitlejana algul glasgow hiljem londoni teatrites esimese filmirolli tegi ta 1947 teise 1954 ja sellest alates hakkas sageli filmides kaasa tegema ta juhib bbc neljanda raadio programmis olevat saadet just a minute mis on eetris olnud alates 1967 aastast selles saates peavad neli osalejat konelema etteantud teemal minut aega ilma ennast kordamata takerdumata ja teemast korvale kaldumata parsons on osalenud ka telesarjas the benny hill show 19691974 aastatel 19721983 juhtis ta telesaadet sale of the century raadio ladina k radiare kiiri heitma sadelema on heli ulekanne elektromagnetiliste lainete abil eetri kaudu olenevalt ulekande liikidest kuuluvad uhise nimetuse raadio alla raadiotelegraaf raadiotelefon ja ringhaaling igapaevases keelekasutuses nimetatakse raadioks ringhaalingut raadioringhaalingut ja ka raadiovastuvotu aparaati raadio voimaldab juhtmeteta st raadiolainete abil informatsiooni edastada ja vastu votta raadio on suhtlemiseks kuulaja informeerimiseks ja meelelahutuseks uksnes heli kone ja muusika abil pohilised rakendusalad on ringhaaling raadioside raadiolokatsioon raadionavigatsioon raadioastronoomia ja raadiotelemehaanika belgia riigipeade loend sisaldab kahte tabelit millest esimeses on loetletud belgia riigipead alates habsburgide voimule vastuhakkamisest 1790 aastal ja iseseisvumisest 1830 aastal kuni tanapaevani teises tabelis on loetletud belgia tegelikud valitsejad saksa okupatsiooni aegadel 19141918 ja 19401944 rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad rootsi kuningaid kuni tanapaevani jordaania riigipeade loend loetleb jordaania monarhid alates autonoomia saavutamisest 1921 aastal lisaks 1958 aastal oli jordaania foderatsioonis iraagi kuningriigiga sambia riigipeade loend loetleb sambia riigipead alates iseseisvumisest 1964 aastal senegali riigipeade loend loetleb senegali riigipead alates iseseisvumisest 1960 aastal nora ikstena sundinud 5 oktoobril 1969 riias on lati kirjanik ta lopetas 1992 aastal lati ulikooli lati filoloogia erialal ning taiendas end 19941995 inglise keele ja kirjanduse alal missouri ulikoolis columbia missouri ikstena on tootanud riias kirjandus muusika ja teatrimuuseumi janis rainise uurimisgrupis kirjandusajakirja karogs ja riia ohtulehe rigas balss toimetustes aastail 19951997 tootas ta kulalistoimetajana ajakirja the review of contemporary fiction illinois erinumbri kallal mis oli puhendatud lati kirjandusele ikstena kirjutas algul novelle kogud pisiasjad ja lobustused 1995 ja ekslikud romansid 1997 vottis kriitika hasti vastu aastal 1998 ilmus tema esimene romaan elu puhitsus millel oli latis suur menu taani kriitik nicki hansen kasutab raamatu kohta sonu unenaoline salakaval pildirikas tormiline motlik voimas vana naise eleonora matustele kogunevad tema palvet taites seitse inimest kes teda olid tundnud ja igauks jutustab temast poeetilisi muudisarnaseid unenaolisi lugusid eleonora tutar helena saab targemaks lopuks armub ta ainsasse nooresse kulalisse ugasse romaani esitleti tallinnas 26 novembril 2003 ikstena utles et ta olevat raamatu kirjutanud sundseisus visbys loomemajas olles tema loomingut on tolgitud soome saksa vene sloveeni prantsuse rootsi inglise eesti ja taani keelde lati kirjandus on lati keeles kirjutatud kirjandus lati kirjanduse romantismiaegse klassika hulka kuuluvad krisjanis baronsi rahvalaulude ehk dainade kogumik latvju dainas lati dainad ning andrejs pumpursi kirjutatud poeem lacplesis karutapja mida peetakse lati rahvuseeposeks tsehhoslovakkia riigipeade loend loetleb tsehhoslovakkia riigipead kogu riigi ajaloo valtel riik eksisteeris aastatel 19181992 kuprose riigipeade loend loetleb kuprose presidendid alates iseseisvumisest riigi 1960 aastal pohjakuprose riigipeade loend loetleb turgi poolt toetatava rahvusvaheliselt tunnustamata pohjakuprose presidendid loogiline voimalikkus on koige lodvem voimalikkuse tuup sealhulgas modaalloogikas koige lihtsamalt oeldes on loogiliselt voimalikud propositsioonid need mis ei sisalda loogilist vasturaakivust voib ka oelda et propositsioon on loogiliselt voimalik siis ja ainult siis kui maailm saaks olla niisugune et see propositsioon on toene seetottu on naiteks taevas on sinine ja teised tegelikult toesed propositsioonid loogiliselt voimalikud kui tegelik maailm voimaldab propositsiooni toesust siis maailm ka saab olla niisugune et see propositsioon on toene kuid loogiliselt on voimalik ka et taevas on roheline sest maailm saaks ju pohimotteliselt olla ka niisugune et maailm on roheline see tahendab oleks ju ka moeldav et maailm oleks niisugune et taevas oleks roheline seevastu loogiliselt voimatud propositsioonid on sellised mis mitte kuidagi toesed olla ei saaks sest nende puhul tekib loogiline vasturaakivus on kull loogiliselt voimalik et taevas on roheline kuid ei ole loogiliselt voimalik et taevas oleks samal ajal ja samas suhtes roheline ja mitteroheline kui taevas oleks roheline siis ta ei saaks olla mitteroheline ja umberpoordult enamasti leitakse et on loogiliselt voimalik et loodusseadused oleksid teistsugused kui nad tegelikult on sel juhul on paljud asjad mida me peame voimatuks siiski loogiliselt voimalikud naiteks on loogiliselt voimalik et ma lendaksin kasi tiibade asemel kasutades voi looksin jalgpalli nii tugevasti et ta lendaks kiirusega 300 000 kms sellised stsenaariumid on siis loogiliselt voimalikud kuid fuusiliselt voimatud tapsemalt nomoloogiliselt voimatud teine loogilisest voimalikkusest erinev voimalikkuse liik on karakteroloogiline voimalikkus naiteks on loogiliselt voimalik et parast halvasti magatud ood lahen ma tanavale ja hakkan inimesi tapma ka loodusseadused ei keela seda kuid see ei ole karakteroloogiliselt voimalik sest see ei lahe minu iseloomuga kokku propositsioon on loogiliselt paratamatu siis ja ainult siis kui ei ole loogiliselt voimalik et ta oleks vaar propositsioon on loogiliselt voimatu siis ja ainult siis kui ei ole loogiliselt voimalik et ta oleks toene propositsioon on loogiliselt kontingentne siis ja ainult siis kui on loogiliselt voimalik et ta on toene ja on loogiliselt voimalik et ta on vaar vordleme jargmist kahte arutlust esimene arutlus on kehtetu teine kehtiv esimese arutluse puhul on voimalik et eeldus on toene ent jareldus on vaar sest olgugi eeldus toene voib tomatitaim naiteks havida enne viljakandmist utleme taimekahjurite runnaku voi pommitabamuse tagajarjel nuud vordleme kahte voimatust kui jutt on fuusilisest voimalikkusest siis vaide 3 on toenaoliselt toene paistab et loodusseadused ei voimalda inimesel oma lihaste joul maale kuule hupata kui jutt on loogilisest voimalikkusest siis vaide 3 on vaar sellises huppes ei peitu sisemist vastuolu isegi kui see hupe on loodusseadustega vastuolus on ta loogiliselt ikkagi voimalik sest oleks ju loogiliselt voimalik et loodusseadused oleksid teistsugused aga vaide 4 on isegi loogiliselt voimatu sest kolmerattalisus ja kaherattalisus ju ometi valistavad teineteist asjade seis on fuusiliselt voimalik kui loodusseadused seda voimaldavad voi voimaldaksid niisugune asjade seis ei pruugi olla tegelik asjade seis on loogiliselt voimalik kui see teistsuguste loodusseaduste puhul oleks voi olemasolevate loodusseaduste juures on fuusiliselt voimalik fuusiliselt voimatu on see mis ei ole fuusiliselt voimalik ja loogiliselt voimatu on see mis ei ole loogiliselt voimalik mis on loogiliselt voimatu see on fuusiliselt voimatu ja mis on fuusiliselt voimalik see on loogiliselt voimalik mis on fuusiliselt voimalik seda aprioorselt kogemusest ja katsetest soltumatult teada ei ole voimalik kull aga on aprioorselt voimalik teada mis on loogiliselt voimalik maailmastsenaariumiks nimetame siin fuusilise maailma universumi taielikku kirjeldust see kirjeldab maailma seisundit igal hetkel aja kestus maailmas ei ole ette antud kuid eeldatakse et maailmas on aeg nahtavasti ei riku see noue uldisust kuigi palju sest moeldavad on ka variandid et on ainult uks hetk niioelda ajatu maailm voi ei ole uhtegi hetke maailma ei olegi ajahetked peavad olema kuidagi jarjestatud jaab lahtiseks kas aeg on pidev voi katkeline diskreetne oigupoolest ei saa tegeliku maailma kirjeldust nii relatiivsusteooria kui ka kvantmehaanika jargi rangelt vottes hetkedeks jaotada me hakkasime raakima hetkedest ning kirjeldustest kui stsenaariumidest ainult selleks et oleks selge et jutt ei ole maailma kirjeldusest sellisena nagu ta on mingil uhel hetkel universumit saame kirjeldada muidugi ainult oma moistestiku raames ka see nahtavasti ei riku uldisust sest ka voimalikkuse probleem pustitatakse samas moistestikus on voimalik raakida mingi uksiku propositsiooni fuusilisest voi loogilisest voimalikkusest kui naiteks auditooriumis oeldakse see tahvel on sinine peetakse arvatavasti silmas et see konkreetne tahvel mis auditooriumis sel hetkel ainsana on on sel hetkel sinine nii on see propositsioon tapsustatud tegelikult on see tahvel kull roheline nuud kusime kas on fuusiliselt voimalik et see tahvel oleks sinine formuleerides seda nii kas on fuusiliselt voimalik et see tahvel oleks sinine me ei pea silmas mitte seda et tahvel oleks roheline ja samal ajal sinine vaid seda et ta oleks sinine selleparast et ta varem on naiteks varvitud siniseks viimasel juhul ei oleks meie maailma stsenaarium teistsugune kui tegelikult mitte ainult tahvli praeguse varvi poolest vaid stsenaariumides peaks olema teisigi lahknevusi me voime oelda et on fuusiliselt nomoloogiliselt voimalik et see tahvel oleks sinine sest loodusseadused ei keela et see tahvel oleks millalgi siniseks varvitud kusimus millegi fuusilisest voi loogilisest voimalikkusest pustitatakse uldjuhul mingi propositsioonide klassi kohta toepoolest kui kusitakse kas on voimalik lennata kiirusega 1 000 000 kms siis ju ei kusita midagi uhe propositsiooni kohta kui me votame mis tahes maailmastsenaariumi siis saame oelda kas selles maailmas leiab mingil ajal aset selliselt kirjeldatav sundmus ning kas moni propositsioon kujuga a lendab hetkel t kiirusega 1 000 000 kms on toene sellise kujuga propositsioone on uldjuhul vaga palju kui vastus on jaatav siis me voime oelda et sellisele maailmastsenaariumile vastavas maailmas oleks sellise kiirusega lendamine fuusiliselt voimalik teisest kuljest et maailmastsenaariumid ei sisalda loodusseaduste formuleeringut jaaks eitava vastuse korral siiski lahtiseks kas taoline lendamine tolles maailmas oleks fuusiliselt voimalik kuid fuusilisest voimalikkusest me voime raakida lahtudes tegeliku maailma loodusseadustest loogilise voimalikkuse jaoks piisab sellest et oleks kas voi uks stsenaarium kus kas voi uks vastava kujuga propositsioon oleks toene jaotame koik maailmastsenaariumid kaheks klassiks klassi a kuuluvad koik need stsenaariumid mis on fuusiliselt voimalikud see tahendab need stsenaariumid mille korral ei ole rikutud ukski tegelik loodusseadus klassi b kuuluvad fuusiliselt voimatud stsenaariumid siis saab klassifitseerida propositsioonide klasse mille kohta pustitatakse kusimus fuusilisest voi loogilisest voimalikkusest selle klassifikatsiooni ulesehitamisel lahtume vastavast stsenaariumide klasside klassifikatsioonist olgu meil nuud kusimus kujuga kas seejasee on voimalik kui seejasee on loogiliselt voimatu siis ta maaratleb propositsioonide klassi mis vastab tuubile 4 kui seejasee on loogiliselt voimalik siis ta maaratleb propositsioonide klassi mis vastab tuubile 1 2 3 5 6 voi 7 kui seejasee on fuusiliselt voimatu siis ta maaratleb propositsioonide klassi mis vastab tuubile 3 4 voi 6 kui seejasee on fuusiliselt voimalik siis ta maaratleb propositsioonide klassi mis vastab tuubile 1 2 5 voi 7 navahrudak voi navahradak varem novogorodok transkribeerituna navagrudak leedu keeles naugardukas poola keeles nowogrodek jidisi keeles on linn valgevenes hrodna oblastis navahrudaki rajooni halduskeskus ajaloolise mustvene keskus elanike arv on 29 336 2009 navahrudakis on 6 keskkooli ja 2 gumnaasiumit lisaks neile on linnas veel kaks korgharidust pakkuvat kolledzit linnas on kultuurimaja 2 kino ja 4 raamatukogu navahrudakis antakse valja ajalehte toostuse vallas on linnas metalli tootlemise ja masinaehituse ettevotted ehitusmaterjalide tootmine kergetoostus ja toiduainete toostus arheoloogide andmetel oli navahrudaki kohal asula juba 10 sajandil 12 sajandil oli seal linnus uhes selle juurde kuuluva asulaga linn kujunes samanimelise vurstiriigi keskuseks 1252 mainiti navahrudakki leedu suurvursti mindaugase residentsina linna on korduvalt runnanud leedu ja vene vurstid oma vagedega mongolid 1255 1274 1278 ristiruutlid 1314 1321 1341 1390 1394 ning krimmitatarlased 16 sajandi alguses aastast 1394 on navahrudak suurvursti domeeni uks keskusi ja 1415 aastast leedu suurvurstiriigi oigeusu metropoliidi residents 15071795 samanimelise vojevoodkonna keskus 1511 sai navahrudak magdeburgi linnaoigused alates kolmandast poola jagamisest aastal 1795 venemaa koosseisus jaamurdja ka jaalohkuja on laev teistele laevadele tee rajamiseks jaas mille ehituse iseloomulikud jooned on tugevdatud kere voimsam jouseadmete joudluse suhe veevaljasurvesse kui tavaparasemal laeval parem manooverdamisvoime ning jaamurdmisvoori ja ahtertaavi olemasolu jaamurdjat kasutatakse selleks et pikendada navigatsioonihooaega kinnikulmuvatel veekogudel selleks on tal tugevdatud kere ja voimas jouseade peamasinad voimsam jaamurdja voib murda kuni 4 m paksusesse jaasse kanali soidurenni laevakaravanidele ja abistada uksiklaevu jaavangist vabanemiseks kui jaamurdja soidab vastu jaavalja touseb ta kaldvoor jaa servale ja purustab selle oma raskusega laeva mis ei suuda jaamurdja jarel iseseisvalt jaakanalis soita voib enamik tavajaamurdjaid votta jaigalt puksiiri selleks kinnitatakse pukseeritava laeva voor jaamurdja ahtritekile klassikaliste jaamurdjate eelkaija oli saksamaa jaamurdja eisbrecher i hilisema nimega eisfuchs see laev ehitati 1871 aastal insener ferdinand steinhausi projekti jargi hamburgis jaa tohusamaks labimiseks lusikvooriga eisfuchs teenis kodusadamat 85 aastat kuni 1956 aastani tallinna sadama esimene jaamurdja oli stadt reval esimene arktiline jaamurdja oli jermak 1959 lasti vette esimene tuumajouseadmega jaamurdja aatomijaamurdja lenin mille veevaljasurve oli 16 000 t ja peaturbiinide voimsus 324 mw eesti tuntuim ajalooline jaamurdja oli suur toll uuema polvkonna jaamurdjate ehitamisel on kasutatud uusi teoreetilisi pohimotteid tahelepanu pooratakse energia saastmisele ja massi vahendamisele eesti vabariigil on alates 1993 aastast olnud uks jaamurdja tarmo voimsus 10 120 kw ehitatud soomes 1963 esimene kolmest karmil talvel vajalikust jaamurdjast on projekteeritud kuid seda otsustati mitte ehitada seeeest on veeteede ametil leping tallinna sadama jaamurdja botnica kasutamiseks ning parnu lahes kus jaa pusib eriti kaua kasutatakse mitmeotstarbelist laeva eva 316 eristatakse mere ja sisevete jaamurdjaid pohjamaades ehitatakse reisi ja kaubalaevad nii korge jaaklassiga et need tavatalvel ei vaja jaamurdja abi karjalasoome nsv oli nsv liidu haldusuksus liiduvabariik aastatel 19401956 hiljem kuulus see karjala ansvna vene nfsv koosseisu karjalasoome nsv moodustati 1940 aastal parast soomenoukogude soda talvesoda vastukaaluna noudena soome vallutamata jatmisele noukogude liidul oli lahitulevikus kavas soome vallutada ning liita see karjalasoome nsvna enda koosseisu 1940 aastal muudeti koos vene keelega kohustuslikuks ka soome keel mis tekitas karjalastes segadust karjalasoome nsv moodustamisega unustati kiirustades karjala ansv juriidiliselt vene nfsvst valja arvata otto kuusinen sai karjalasoome nsv ulemnoukogu presiidiumi esimehe fiktiivse koha 1944 aastal voeti karjalasoome nsvlt ara karjala kannase osad ning viiburi ja kakisalmi linn koos umbrusega ning liideti leningradi oblastiga 1953 aastal liideti alakurtti kulanoukogu territoorium murmanski oblastiga 1956 aastal minetas karjalasoome nsv poliitilise vajalikkuse ja see muudeti uuesti ansvks armeenia nsv taieliku nimetusega armeenia noukogude sotsialistlik vabariik oli liiduvabariik 1 jargu haldusuksus tagakaukaasia sfnv ja seejarel noukogude liidu koosseisus aserbaidzaani nsv taieliku nimetusega aserbaidzaani noukogude sotsialistlik vabariik oli liiduvabariik 1 jargu haldusuksus tagakaukaasia sfnv ja seejarel noukogude liidu koosseisus asebaidzaani nsv koosseisu kuulusid turkmeeni nsv oli liiduvabariik noukogude sotsialistlik vabariik noukogude liidu koosseisus loodi 27 oktoobril 1924 buhhaara nsv horezmi nsv ja turkestani ansv osadest noukogude liidu lagunemise jarel 1991 aastal kuulutati turkmeeni nsv alal valja iseseisev turkmenistan usbeki nsv oli liiduvabariik noukogude sotsialistlik vabariik noukogude liidu koosseisus usbeki nsv koosseisu kuulusid ja vi elsker dette landet jah me armastame seda maad on norra riigihumn see on faktiliselt kasutusel ainsa riigihumnina kuigi staatust riigihumnina pole seadusandlikult satestatud viisi kirjutas rikard nordraak 1864 ning sonad bjrnstjerne bjrnson nordraak oli bjrnsoni nobu ja kirjutas sonad paljudele tema luuletustele laulu algne pealkiri oli norsk fdrelandssang norra isamaalaul ning bjrnson kirjutas selle 1859 hopi talus bergeni lahedal laul oli puhendatud tema majesteedile norra kuningale carlile esimest korda avaldati see ajalehes aftenbladet mille kaastoimetaja bjrnson tollal oli monevorra muudetud kujul nordraaki meloodiale kohandatuna lauldi seda esmaettekandes pohiseaduse 50 aastapaeva puhul 17 mail 1864 kas eidsvollis voi christianias praegu oslo kuningalossi ees loplik variant mida praegu lauldakse parineb aastast 1869 laul sai kiiresti populaarseks ja voeti koolilugemikesse seda hakati laulma 17 mai lasterongkaikudel koiki salme tavaliselt ei laulda iga salmi kaht viimast rida korratakse caphaitien kohalik prantsuskeelne nimi le cap on sadamalinn haiti pohjarannikul pohjadepartemangu keskus elanike arv on umbes 500 000 1995 aastal hinnati elanike arvuks 100 600 linna umbruses kasvatatakse muugiks sisaliagaavi suhkruroogu kohvipuud banaani ja ananassi sadama kaudu eksporditakse kohvi kampesipuud kakaod mett ja sisalit linna asutasid prantslased 1670 aastal umbes sada aastat oli see haiti santo domingo pealinn enne 1842 aasta maavarinat huuti linna vaikeseks pariisiks 1791 vallutas caphaitieni orjade ulestousu juht toussaint louverture 18111820 oli caphaitien henri christophei kuningriigi pealinn sellest ajast on sailinud sans souci palee ja tsitadell la ferriere garassyz bitarap turkmenistanyn dowlet gimni ehk iseseisva neutraalse turkmenistani riigihumn on turkmenistani riigihumn riigihumni kinnitas 27 septembril 1996 halk maslahaty rahvanoukogu 7 istungil bayramaly linnas detsembris 2008 muudeti humni sonu janym gurban sana erkana yurdum mert pederlen ruhy bardyr konulde bitarap garassyz topragyn nurdur baydagyn belentdir dunyan onunde halkyn guran baky beyik binasy berkarar dowletim jigerim janym baslaryn taji sen diller senasy dunya dursun sen dur turkmenistanym gardasdyr tireler amandyr iller owalahyr birdir bizin ganymyz harasatlar almaz syndyrmaz siller nesiller dos gerip gorar sanymyz halkyn guran baky beyik binasy berkarar dowletim jigerim janym baslaryn taji sen diller senasy dunya dursun sen dur turkmenistanym turkmenbasyn guran beyik binasy berkarar dowletim jigerim janym baslaryn taji sen diller senasy dunya dursun sen dur turkmenistanym janym gurban sana erkana yurdum mert pederlen ruhy bardyr konulde bitarap garassyz topragyn nurdur baydagyn belentdir dunyan onunde turkmenbasyn guran beyik binasy berkarar dowletim jigerim janym baslaryn taji sen diller senasy dunya dursun sen dur turkmenistanym gardasdyr tireler amandyr iller owalahyr birdir bizin ganymyz harasatlar almaz syndyrmaz siller nesiller dos gerip gorar sanymyz turkmenbasyn guran beyik binasy berkarar dowletim jigerim janym baslaryn taji sen diller senasy dunya dursun sen dur turkmenistanym arkamdyr bu daglar penamdyr duzler ykbalym namysym togabym watan sana sek yetirse kor bolsun gozler gecmisim geljegim dowamym watan turkmenbasy suur looming kodumaa suveraanne riik turkmenistan hinge valgus ja laul elagu ja oitsegu ikka ja alati kodukolde eest olen valmis elu andma jarglased on kuulsad esivanemate vaimu poolest minu maa on puha maailmas lehvib minu lipp suure neutraalse riigi sumbol turkmenbasy suur looming kodumaa suveraanne riik turkmenistan hinge valgus ja laul elagu ja oitsegu ikka ja alati minu rahvas on uhtne ja hoimude soontes voolab surematu esivanemate veri aegade tormid ja hadad ei kohuta meid rohkendagem kuulsust ja au turkmenbasy suur looming kodumaa suveraanne riik turkmenistan hinge valgus ja laul elagu ja oitsegu ikka ja alati maed joed ja steppide ilu armastus ja saatus minu ilmutus jaagu mu silmad pimedaks kurja pilgu eest sinu peale mu esivanemate ja jareltulijate kodumaa eesti noukogude sotsialistlik vabariik luhendid eesti nsv ja ensv vene keeles estonskaja sovetskaja sotsialistitseskaja respublika oli nsv liidu haldusuksus liiduvabariik okupeeritud eestis eesti nsv pealinn oli vastavalt eesti nsv konstitutsioonile tallinn eesti nsv kuulutati valja 21 juulil 1940 riigivolikogu ii koosseisu otsusega 22 juulil esitas riigivolikogu nsv liidu ulemnoukogule palve eesti nsv vastuvotmiseks nsv liitu 6 augustil 1940 otsustas nsv liidu ulemnoukogu riigivolikogu palve rahuldada ja eesti nsv vastu votta nsv liidu koosseisu eesti noukogude sotsialistlik vabariik oli formaalselt suveraanne riik kuid tegelikult sellel iseseisvus puudus faktiliselt haldas eesti nsvd nsv liit mis oli eesti nsv 1940 aastal enda koosseisu votnud seda akti kasitavad eesti ja paljud teised riigid oigusvastase annekteerimisena valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud eesti vabariigi ega teiste balti riikide liitmist noukogude liidu kulge see andis tuge ev oigusliku jarjekestvuse pohimottele mis toetub arusaamale et eesti vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata ev de facto annekteeritusele selle doktriini alusel suhtub arvestatav osa maailma riikide valitsustest eestisse kui oigusvastaselt okupeeritud riigisse aastail 19401991 stimsoni doktriin ameerika uhendriikides usas sel ajavahemikul avaldatud maakaartide balti riike kasitlevatel lehekulgedel oli naiteks jargmine marge usa valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud eesti lati ja leedu annekteerimist noukogude liidu poolt 1940 aastal 20 juulil 1945 kinnitas eesti nsv ulemnoukogu presiidium eesti nsv humniks gustav ernesaksa jaa kestma kalevite kange rahvas millele tegi sonad johannes semper eesti nsv riigivapil oli sirbi ja vasara kujutis tousva paikese kiirtes mida raamis vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest parg parjapooled on poimitud punase lindiga pealkirjadega eesti ja vene keeles koigi maade proletaarlased uhinege ja all tahed eesti nsv vapi ulaosas oli viieharuline taht eesti nsv riigilipp oli punast varvi kangas mida labib sinine laineline voot kahe valge triibuga ulalpool kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu sinine laineline voot koos valgete triipudega moodustas kolm kumnendikku lipu laiusest ulemine punane voot moodustab poole lipu laiusest alumine punane voot uhe viiendiku lipu laiusest lipukanga ulemise punase osa vasakus ulemises nurgas lipu pikkusest uhe kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldaaristuses punane viisnurk eesti nsv tekkimise kohta on olemas mitmeid erinevaid poliitilisi kasitlusi valdavad kasitlused on et noukogude liit ja noukogude liidu vaed okupeerisid eesti vabariigi sellele vastandub kasitlus et eestis toimus nsv liidu kaasabil juunipoore mille tulemusel tekkis eesti nsv molemas kasitluses tolgendatakse samu sundmusi erinevate poliitiliste vaatenurkade alt johannes varese valitsus juunikommunistid vastavalt eesti nsv konstitutsioonile olid ensv poliitiliseks aluseks tootava rahva saadikute noukogud mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike voimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajarjel ning koik voim kuulus eesti nsvs linna ja maa tootavale rahvale tootava rahva saadikute noukogude kaudu kui konstitutsioon vaitis et ensv ulemnoukogu on ainus ensv seaduseandlik organ siis oli seal ka et nsvl seadused on kohustuslikud ensv territooriumil ja iga ensv kodanik on uhtlasi nsvl kodanik koigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ensv territooriumil samasugused oigused kui ensv kodanikel eesti nsv ministrite noukogu eesti nsv rahvakomissariaatide ja ministeeriumite loend eesti nsv korgeim taidesaatev ja korraldav riigivoimuorgan oli eesti nsv rahvakomissaride noukogu ja 1946 aastast ministrite noukogu kohalikku voimu teostasid linnades ja rajoonides rsn taitevkomiteed algul tsn taitevkomiteed kuigi konstitutsioon vaitis et ensv kodanikel on oigus uhineda erinevatesse uhiskondlikesse organisatsioonidesse olid need organisatsioonid koik riigi poolt kontrollitud ja riik ise oli poliitiliselt kontrollitud ainsa lubatud partei noukogude liidu kommunistliku partei poolt mille kohalik allorganisatsioon oli eestimaa kommunistlik partei eesti nsv territoorium jai kuni 1945 aastani kattuma eesti vabariigi territooriumiga 1945 aastal kehtestati okupatsioonivoimude poolt uus haldusjaotus milles osa eesti nsv territooriumist alad narva joest idas ning peaaegu kogu petserimaa lulitati vene nfsv koosseisu nsv liidu haldusuksuse eesti nsv piiride muutmine ei saanud omada mingit moju de jure edasikestva eesti vabariigi territooriumi ulatusele seoses sellega nimetatakse eesti idapiiri eestis kontrolljooneks teoreetiliselt jaid nimetatud alad niikaua eesti vabariigi jatkuvalt okupeeritud territooriumiks kusimus eesti vabariigi piirist ei ole seetottu seotud helsingi lepetega millega euroopa riigid noustusid ii maailmasoja jargsete piiride muutumatusega esiteks ei osalenud helsingi tippkohtumisel eesti vabariigi esindajad teiseks muudeti eesti vabariigi territooriumil moodustatud okupatsioonivoimu haldusuksuse mitte eesti vabariigi piire ning kolmandaks toimus see parast ii maailmasoja loppu 20 sajandi alguses mojutas iivet peamiselt sundimus mis oli esimesel kumnendil 30 inimest 1000 elaniku kohta ja 1940ndate alguseks oli kahanenud 16 inimeseni 1000 elaniku kohta 1940 aastal elas eestis 1054 400 inimest millest linnades elas 336 protsenti eesti nsv ajal kasvas pidevalt linnas elavate inimeste osakaal kogu elanikkonnas 1960 elas eesti nsvs 1209 100 inimest kellest linnas elas 571 protsenti ja 1978 aastal elas eesti nsvs 14594 tuhat inimest ja 693 protsenti elas linnades 1989 aastaks oli linnarahvastiku osakaal tousnud 716 protsendini rahvastiku iive oli eesti nsvs positiivne ja tousva trendiga kuni 1960ndateni korgeim oli see 1955 aastal 62 inimest tuhande elaniku kohta sundimus 179 suremus 117 ja madalaim 1966 aastal 37 inimest 1000 elaniku kohta sundimus 143 ja suremus 106 viimane korgseis oli 1971 mil loomulik iive oli 51 inimest tuhande elaniku kohta sundimus 160 suremus 109 eesti nsv rahvaarv kasvas ka mehaanilise iibe teel kui naiteks 1976 aastal oli iive kokku 92 tuhat inimest millest loomulik iive oli 43 tuhat inimest ja mehaaniline 49 tuhat inimest vaga olulist rolli eesti nsv rahvastiku kujunemisel etendas migratsioon aastatel 19501988 oli rahvastiku migratsioonisaldo eesti nsvs 257 500 inimest voorrahvaste sisserande tulemusel vahenes eesti nsvs pidevalt eestlaste osakaal 1959 a 746 1970 a 682 1979 a 647 1989 a 615 kuna sisserandajad saabusid pohiliselt linnadesse siis oli 1989 aastaks eestlaste osakaal linnarahvastiku hulgas langenud 512 protsendini maarahvastiku hulgas moodustasid eestlased aga veel 874 protsenti sooline koostis on eestis 20 sajandil olnud alati naiste kasuks 1930 aastal oli 1000 mehe kohta 1130 naist 1957 aastal 1279 naist poisse sundis kull alati rohkem kuid 2025 eluaastaks tasakaal vordsustub sojajargsetel aastatel oli vahe eriti tuntav kuid 1970 aasta rahvaloenduse jargi oli kuni 29aastasi mehi rohkem kui naisi linnalistes asulates oli naiste ulekaal suurem kui maal 21 juunil seati eestis ametisse johannes varese valitsus sellega oli toimunud ka juunipoore peagi toimusid 1940 aasta riigivolikogu valimised kus noukogudemeelsetele fabritseeriti 90line rahva toetus juulis nimetati eesti vabariik eesti noukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja varese valitsus palus eestit noukogude liiduga liita see toimus 6 augustil mil noukogude liidu ulemnoukogu varese palve rahuldas vastavalt saksanoukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste umberasumine saksamaale ehk umsiedlung mis kestis vaheaegadega kuni 1941 aasta suveni mil saksamaa eesti nsv vallutas enne seda toimus eesti kiire sovetiseerimine samuti vangistati mitmeid avaliku elu tegelasi eriti poliitikuid 1941 aasta 14 juunil vahetult enne saksanoukogude soja algust toimus juunikuuditamine millega saadeti siberisse ule kumne tuhande eestlase noukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne metsavendlus mis sai suure hoo sisse saksanoukogude soja alguses 22 juunil 1941 kuulutas saksamaa noukogude liidule soja ja juba juuli alguseks joudsid saksa vaed ka eesti territooriumile esialgu liikusid sakslased vaga kiiresti edasi neid abistasid ka eestlaste noukogudevastased uksused hiljem punaarmee vastupanu siiski kasvas oktoobri lopuks oli eesti mandriala aga sakslaste valduses detsembriks ka saared korgema voimu eesti alal sai saksamaa sojavaeline valitsus sellele allus taielikult ka vaheste voimupiiridega tsiviilvalitsus saksa okupatsioonile tekkis peagi eesti vastupanuliikumine 1944 aasta veebruaris joudsid noukogude vaed uuesti eesti piiridele peamised lahingud algasid narva umbruskonnas kust punaarmee lootis kiiresti labi tungida ja tallinnani jouda sakslastele oli aga eluliselt tahtis rinnet hoida et soome tema poolel soda jatkaks augustis alustas punaarmee pealetungi louna poolt ja murdis seal suuresti tanu eestlastest koosnevale laskurkorpusele saksa rindest labi augustis 1944 oli eesti nsv ajutiseks pealinnaks voru peagi vallutas punaarmee tartu oli selge et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vagede eestist valjatombamist 22 septembril vallutasid noukogude vaed tallinna kohe parast tallinna vallutamist asus valitsus sinna umber oktoobri alguseks oli punaarmee kaes kogu eesti mandriala kuid saartel lahingud veel jatkusid viimased saksa vaeosad taandusid sorve saarelt alles 24 novembril eestlaste jaoks polnud soda veel labi sest neid voitles nii saksamaa kui ka noukogude liidu poolel kuni teise maailmasoja lopuni euroopas edasi tegutses ka vabariigi valitsus eksiilis mis aga ametlikku tunnustust uheltki riigilt ei saanud 1945 aastal oli eesti nsv peaaegu ainult eestlastega asustatud kes moodustasid ule 95 elanikkonnast ainsaks ajalooliseks vahemusrahvuseks olid jaanud peipsivenelased sojajargsetel aastatel oli vaga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel mida eestis juhtis julgeolekuminister boris kumm parteijuhiks sai aga nikolai karotamm poliitika tipnes ekp keskkomitee viii pleenumiga 1950 aastal kui viidi labi poliitiline puhastus eesti nsv juhtkonnas mille sonavottudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn juunikommunistid hans kruus koos nigol andreseni johannes semperiga korvaldati juhtivalt toolt ning asendati venemaa eestlaste ja venelastega mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased polu ala pandi ja nende toode avaldamine keelati uueks parteijuhiks sai johannes kabin kes jai sellele kohale 28 aastaks rahuolematus valitsuse poliitikaga valjendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953 28 jaanuaril 1949 vottis nsv liidu ministrite noukogu vastu maaruse abinoudest pollumajanduses eesti lati ja leedu nsvs ning jargmisel paeval 29 jaanuaril 1949 otsuse kulakute bandiitide ja natsionalistide valjasaatmise kohta 1949 aasta 25 martsil balti riikides alanud kuuditamise ohvriks langes ule 20 000 eesti elaniku eraldi korraldati 19501951 kuuditamisi eestisse jaanud sakslastele keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks repressioonid loppesid jossif stalini surma jarel 1953 aastal 1956 aastal toimunud nlkp xx kongressil pidas nlkp kk peasekretar nikita hrustsov ettekande riigi olukorrast milles avalikustas osa jossif stalini juhtimisel kommunistliku partei poolt toime pandud inimsusvastastest kuritegudest ja moistis need kuriteod hukka kuid suudistas koigis kuritegudes ainuisikuliselt stalinit 1957 aasta seadusega toostuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tohustamisest jaotati nsv liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade toostuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide ministrite noukogu alluvuses uued institutsioonid rahvamajanduse noukogud seniste uleliiduliste ning liidulisvabariiklike toostusministeeriumide asemele likvideeriti kumme uleliidulist ja viisteist liidulisvabariiklikku ministeeriumi tegutsema jaid uleliidulised lennundus raadiotehnika kaitse laeva ja keemiatoostuse ning elektrijaamade ministeeriumid kelle ulesanne oli tootmise planeerimine ja tootmise korge tehnilise taseme kindlustamine oma tootmisharu ettevotteis mis asusid administratiivsetes majanduspiirkondades eesti nsv ulemnoukogus 7 juunil 1957 heaks kiidetud seaduse toostuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tohustamisest eesti nsvs alusel tuli 1 juuliks 1957 likvideerida seitse liidulisvabariiklikku metsatoostuse linna ja maaehituse kergetoostuse liha ja piimasaaduste toostuse toidukaupade toostuse ehitusmaterjalide toostuse ja kalatoostuse ministeerium ning kaks vabariiklikku toostusministeeriumi kommunaalmajanduse ja kohaliku toostuse ning polevkivi ja keemiatoostuse ministeerium ning nende alluvuses olnud ettevotted ja organisatsioonid ja anda eesti nsv ministrite noukogu ensv mn kinnitatud nimekirja alusel kas eesti nsv rahvamajanduse noukogu ensv rmn voi kohalike toorahva saadikute noukogude juhtimisele eesti nsv ulemnoukogu nimetas 7 juunil 1957 arnold veimeri eesti nsv rahvamajanduse noukogu esimeheks ja eesti nsv ministrite noukogu esimehe asetaitjaks albert vendelini rahvamajanduse noukogu esimehe esimeseks asetaitjaks ning eesti nsv ministriks ning karl vaino ja vladimir kao rahvamajanduse noukogu esimehe asetaitjateks ja eesti nsv ministriteks 1970 aastate lopus algas eestis uus tugevnev ideoloogiline surve mis leidis valjundi eestkatt venestamislaines immigrantide vool eestisse kasvas veelgi ning 1978 aastal sai parteijuhiks moskva juhtnoore tahttahelt taitev ja eesti keelt vaevu oskav karl vaino ideoloogilise surve tugevnemise tottu hoogustus ka dissidentlus mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980 aastal 1980 aastal toimus tallinnas moskva suveolumpiamangude purjeregatt seetottu ehitati tallinna linna korgeim hotell olumpia 1985 aastal noukogude liidu juhiks saanud mihhail gorbatsov alustas kriisis oleva riigi paastmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reziimi eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat eriti kava rajada kirdeeestisse fosforiidikaevandusi fosforiidisoda samuti esitati omapoolseid ettepanekuid naiteks ime projekt peagi liitusid pohiliselt majanduslike noudmistega ka rahvuslikud poliitikud juba 1988 aasta alguses toodi valja sinimustvalged lipud ja loodi eesti muinsuskaitse selts mis hakkas lisaks kultuurvaartuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga toimus loomeliitude uhispleenum millel eesti kultuuritegelased avaldasid sugavat nordimust eestis valitseva olukorra ule loodi ka eesti rahvusliku soltumatuse partei ersp mis vottis ideoloogiliselt suuna eesti iseseisvuse taastamisele sama aasta suvel toimusid ka oolaulupeod kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja noudsid senise parteijuhi karl vaino tagasiastumist see saigi teoks uueks ekp juhiks sai reformimeelne vaino valjas ministrite noukogu esimeheks aga indrek toome uus juhtkond puudis leida keskteed impeeriumi ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja vottis suuna eesti nsv muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud eestimaa rahvarinne oluliseks sammuks eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon eesti nsv suveraansusest mis voeti vastu 16 novembril 1988 1989 aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama eesti kodanike komiteesid mis pidid taastama eesti vabariigi oigusliku jarjepidevuse alusel eesti nsv juhtkond sellega aga veel ei noustunud vaid taotles nsv liidu muutmist vordsete riikide liiduks liidulepingu alusel molemad suunad olid vastuvoetamatud aga nii gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele viimased organiseerisid eestis interliikumise ka interrinne mis asus agedalt noukogude liidu terviklikkust kaitsma ja puudis eestlaste rahvuslikke puudlusi eitada toimus ka balti kett kus eestlased latlased ja leedulased protesteerisid molotoviribbentropi pakti solmimise 50 aastapaeval selle tagajargede vastu alates sellest hakkas ka eesti nsv juhtkond liikuma eesti taieliku iseseisvuse toetamise suunas noukogude voimu perioodil muutus oluliselt ka eesti elanikkonna rahvuslik koostis eriti 1960 aastatest 1980 aastateni toimunud voortoojou sissetoomisega langes eestlaste osakaal eesti elanikkonnast 1989 aastaks 615ni 1990 aastal toimusid eestis esimesed vabad valimised parast teist maailmasoda kus valiti uus eesti nsv ulemnoukogu xii koosseis milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav rahvarinne eraettevotete tegevus lopetati eesti nsvs 1947 aastaks 19451945 toimus maareform mille kaigus jaotati umber umbes 30 protsenti pollumajanduslikust maast parast maareformi hakati ette valmistama pollumajanduse kollektiviseerimist viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6 septembril saaremaal sakla kulas kollektiviseerimise kaigus toimus 1949 aastal martsikuuditamine kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel mis lahtusid nsv liidu uldistest plaanidest eriti hoogsalt arendati polevkivitoostust 1948 valmis kohtlajarve leningradi gaasijuhe ja 1953 kohtlajarve tallinna gaasijuhe 1975 aastal oli viiendik eesti nsv ettevotetest rohkem kui 1000 tootajaga 1964 aastal 64 vahenes pollumajanduses tootavate inimeste arv 1960 tootas pollumajanduses 254 protsenti tootavatest inimestest ja 1975 aastal 138 protsenti oluline oli elektrifitseerimine ja 1951 aastal loodi uhtne eesti energiasusteem mis 1960ndate algul uhendati venemaaga 1966 aastal valmis balti soojuselektrijaam ja 1973 eesti elektrijaam 1953 aastaks oli elektriga varustatud 38 kolhoosidest ja 86 sovhoosidest ja 1964 olid koik majandid elektrifitseeritud milles eesti nsv oli noukogude liidus esikohal 1950 valmis maardu keemiakombinaadi vaavelhappe ja superfosfaaditsehh 1955 narva mooblivabrik 1958 asutati esimene sojatoostusliku kallakuga tallinna pooljuhttakistite tehas jne eesti nsv toodangust laks valja peamiselt teistesse nsv liidu piirkondadesse 90 aparaadi raadioelektroonika ja elektritoostuse 6070 keemia kala tselluloosi paberi ja elektrienergiatoostuse ning umbes 45 kergetoostusetoodangust 1967 aastal alustati kitsaroopmelise raudtee valja vahetamist laiaroopmelise vastu 1971 avati uus raudtee tallinna ja parnu vahel 1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus 1962 asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevotte eesti kolhoosiehitus nkvd ja nkgb panid eesti nsvs toime nii soja kui ka inimsusvastaseid kuritegusid 1941 aasta suvesoja ajal tegutsesid eestis noukogude julgeolekuorganite juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed uksused havituspataljonid mis rakendasid sustemaatilist terrorit kohaliku elanikkonna vastu ning voitluses noukogude voimu ja punaarmee vastase vastupanuliikumisega havituspataljonid panid toime sojakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta hukkamised sojavangide tapmised piinamised rahulike elanike vara havitamine ja marodoorlus ulatuslikumad inimsusvastased kuriteod olid 1941 aasta juunikuuditamine ja 1949 aasta martsikuuditamine mille kaigus saadeti eestist administratiivkorras ilma uurimise ja kohtuta relva ahvardusel ning ebainimlikes tingimustes valja ule 35 000 inimese ellujaanud kuuditatutel avanes voimalus naasta parast stalini surma 1953 aastal inimsusevastased kuriteod ja noukogude okupatsioon eestis 19401941 noukogude okupatsioon eestis 19441991 de jure ei lakanud eesti vabariik eksisteerimast enamik maailma demokraatlikke riike pidas eesti lati ja leedu annekteerimist ebaseaduslikuks ega tunnustanud ametlikult eesti nsv lati nsv ja leedu nsv olemasolu balti kusimus sellest lahtus mittetunnustamispoliitika mida jargides usa suurbritannia vatikan jpt riigid sailitasid diplomaatilised suhted eesti vabariigiga neis riikides asuvate diplomaatiliste esindajate kaudu ja hoidusid aastani 1990 ka igasugustest ametlikku laadi kontaktidest eesti nsv nukuvoimudega 16 novembril 1988 vottis eesti nsv ulemnoukogu erakorraline istungjark vaino valjase eesistumisel vastu deklaratsiooni eesti nsv suveraansusest seda on peetud ka nsv liidu lagunemise lahtepunktiks suveraansusdeklaratsioon kuulutas tallinnas vastu voetud seaduste ulimuslikkust uleliiduliste seaduste ees 26 novembril tuhistas nsv liidu ulemnoukogu eesti nsv suveraansusdeklaratsiooni sellest hoolimata langetasid eesti eeskujul sarnaseid otsuseid ka teised liiduvabariigid 8 mail 1990 vottis eesti nsv ulemnoukogu vastu seaduse eesti sumboolikast millega tunnistati kehtetuks nimetus eesti noukogude sotsialistlik vabariik ja voeti kasutusele ametliku nimetusena eesti vabariik eesti nsv lakkas sisuliselt olemast eesti nsv ulemnoukogu otsusega eesti riiklikust iseseisvusest 20 augustil 1991 noukogude liidu oigusjarglase venemaa foderatsiooni relvajoud lahkusid eestist alles 1994 aastal viimased sojavaelased 1995 aastal tuhanded erusojavaelased jaid aga eestisse lati nsv oli liiduvabariik noukogude sotsialistlik vabariik noukogude liidu koosseisus 5 augustist 1940 kuulutati valja 21 juulil 1940 lati nsv korgeimaks voimuks oli nsv liidu kommunistliku partei lahutamatu osa lati kommunistliku partei juhtkond lati kp kk i sekretari ning kollektiivsete juhtorganite lati kp kk buroo ja lati kp keskkomiteega riigi rahvamajandust ja majanduselu juhtis vastavalt nlkp ja lati kp kk suunistele taidesaatva voimuna lati nsv ministrite noukogu ja lati nsv seadusandliku voimuna lati nsv ulemnoukogu koos selle juhtorgani lati nsv ulemnoukogu presiidiumiga lati nsv elanikkond kasvas kullalt kiiresti 1946 1 708 800 1950 1 943 000 1959 2 093 500 1970 2 364 100 1979 2 502 800 1989 2 666 600 ja seda suures osa sisserande tulemusel latlaste osakaal rahvastikus aga vahenes pidevalt 1959 620 1970 568 1979 537 1989 520 leedu nsv oli liiduvabariik noukogude sotsialistlik vabariik noukogude liidu koosseisus 3 augustist 1940 kuulutati valja 21 juulil 1940 parast leedu vabariigi okupeerimist leedu nsv korgeimaks voimuks oli nsv liidu kommunistliku partei lahutamatu osa leedu kommunistlik partei juhtkond leedu kp kk i sekretari ning kollektiivsete juhtorganite leedu kp kk buroo ja leedu kp keskkomiteega riigi rahvamajandust ja majanduselu juhtis vastavalt nlkp ja leedu kp kk suunistele taidesaatva voimuna leedu nsv ministrite noukogu ja leedu nsv seadusandliku voimuna leedu nsv ulemnoukogu koos selle juhtorgani leedu nsv ulemnoukogu presiidiumiga 23 augustil 1939 solmisid nsv liit ja saksamaa molotoviribbentropi pakti millega jagasid idaeuroopa oma mojusfaarideks 1 septembril alustas saksamaa teist maailmasoda runnates poolat 17 septembril viis oma vaed poolasse ka nsv liit 19 septembril hoivas punaarmee vilniuse 10 oktoobril solmiti leedu vabariigi ja nsv liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt mille alusel leetu paigutati punaarmee sojavaebaasid vastutasuks lubas nsv liit leedule vilniuse punaarmee tommati linnast valja ja 2728 oktoobril 1939 anti vilnius ja vilniuse piirkond leedule ule 15 juunil 1940 okupeeris noukogude liit kogu leedu ning moodustati leedu nsv 3 augustil 1940 inkorporeeriti leedu noukogude liitu leedu ajalugu venezuela riigipeade loend loetleb iseseisva venezuela riigipead ukraina nsv oli liiduvabariik noukogude sotsialistlik vabariik noukogude liidu koosseisus ta oli noukogude liidu asutajariik 30 detsembril 1922 venemaa kodusoja ajal moodustati ukraina territooriumil rida noukogude venemaast soltuvaid noukogude vabariike ukraina noukogude vabariigi juhtkond 1918 aasta martsist kuni detsembrini saksa keisririigi vagede okupatsioon poolanoukogude soja lopetas martsis 1921 solmitud riia rahuleping mille jarel zbrutsi joest laande jaav osa ukrainast liideti poolaga ning idapoolsest moodustati noukogude liidu koosseisu kuuluv ukraina noukogude sotsialistlik vabariik ukraina rahvuslikud ideaalid kestsid maailmasodade vahelisel ajal edasi ning isegi levis suurele segaasustusega alale idas ja lounas mis liideti ukraina nsvga noukogude voimu varastel aastatel kuni 1930 alguseni elas ukraina kultuur ule taassunni tanu bolsevike kultuuripoliitikale mis kandis nime korenizatsija kohalikustamine neil aastail rakendus ule kogu vabariigi voimas ukrainastamisprogramm kiirelt arenev ukrainakeelne haridussusteem tostis jarsult ukrainakeelse maaelanikkonna kirjaoskust samal ajal randasid vastharitud ukrainlased linnadesse mis ukrainastusid kiirelt nii rahvusliku koosseisu kui ka hariduse poolest samamoodi laienesid ukrainakeelne kirjastustegevus ning ukraina kultuurielu tervikuna kohalikustamise raames soodustati ukraina keele kasutamist tookohtadel ja riigiasjus ning kohaliku toojou varbamist ehkki partei ja valitsusaparaat oli algselt peamiselt venekeelne moodustasid etnilised ukrainlased ukraina kommunistliku partei liikmeskonnast enam kui poole nende arv kasvas kui kommunistliku parteiga liideti borotbistid varem ukraina soltumatuse eest seisnud rahvuslik mittebolsevistlik kommunistlik partei vaatamata kogu noukogude liidus toimunud usuvastasele kampaaniale loodi ukrainas rahvuslik oigeusu kirik nimega ukraina autokefaalne oigeusu kirik algselt nagi bolsevistlik valitsus rahvuslikus kirikus tooriista vene oigeusu kiriku allasurumiseks millesse reziim alati kahtlustavalt suhtus kuna kirik oli olnud revolutsioonieelse vene tsaaririigi uks ideoloogiline alustala ja suhtus uude valitsusse vaenulikult seeparast tolereeris valitsus ukraina uut kirikut monda aega ning see omandas ukraina talurahva seas arvukalt jargijaid noukogude majanduspoliitika muutust kiire industrialiseerimise suunas tahistas jossif stalini esimene viisaastak industrialiseerimine toi traditsiooniliselt pollumajanduslikus ukrainas kaasa jarsu majandusliku ja uhiskondliku murrangu esimestel viisaastakutel ukraina toostustoodang neljakordistus vabariigi toostuses toimus rekordiline areng maaelanikkonna massiline sisseranne toostuskeskustesse kergitas linnaelanikkonna osakaalu rahvastikus 19lt 34le samas olid toostuse eelisarendamisel rasked tagajarjed talurahvale mis oli ukraina rahva demograafiline selgroog et rahuldada riigi kasvanud vajadusi toiduvarude jarele ja rahastada industrialiseerimist alustas stalin noukogude liidu pollumajanduse kollektiviseerimist see mojutas ulatuslikult ukrainat noukogude liidu viljaaita 1920 aastate lopul ja 1930 aastate algul liitis riik talupoegade maad ja loomad uhismajanditesse 1929 aastast rakendati joupoliitikat kasutades maade ja varade konfiskeerimiseks vajaduse korral sojavage ja nkvd paljud hakkasid kollektiviseerimisele vastu talurahvas osutas voimudele meeleheitlikku vastupanu mitmedki pigem tapsid oma karja kuid ei andnud seda ara uhismajandeisse joukamad talupojad tembeldati kulakuteks tagurlikeks riigi vaenlasteks kumned tuhanded hukati ning umbes 100 000 perekonda kuuditati siberisse ja kasahstani sunniviisilisel kollektiviseerimisel oli havitav moju pollumajanduse tootlikkusele sellele vaatamata tostis noukogude valitsus ukraina viljavarumisnorme 1932 aastal 44 tagades sellega et normi ei suudetud taita noukogude seaduste kohaselt ei saanud uhismajandi liikmed viljateragi kuni nad ei taitnud varumisnorme sageli noudsid voimud uhismajandeilt nii korgeid makse et nalg muutus uleuldiseks stalini korraldatud naljahadas surnud ja karistussalkade tapetud ukrainlaste tapne arv on tanini teadmata kgb arhiivide ja vene ajaloolaste viimase aja uurimuste andmeil oli neid vahemalt seitse miljonit ukraina ajaloolased hindavad hukkunute arvuks uheksa miljonit voi enam 25 ukraina elanikkonnast suri naljahadas mida tuntakse nime all holodomor ja on huutud ka ukraina holokaustiks noukogude liit varjas seda genotsiidi ning veel 1980 aastail tunnistas vaid et kulakute sabotaazi ja halva ilma tottu esines moningaid raskusi tanapaeval on holodomori lopuks tunnistatud valjaspool noukogude liitu on seda naljahada peetud valditavaks tahtlikuks genotsiidiks industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaasnes ka ulatuslik kampaania natsionalistlike korvalekallete vastu mis ukrainas tahendas runnakut rahvusliku poliitilise ja kultuurilise eliidi vastu esimene puhastuslaine 1929 ja 1934 aasta vahel oli suunatud partei revolutsionaaridest polvkonna pihta kelle seas ukrainas oli palju ukrainastamise pooldajaid jargmise poliitilise puhastuse laine 19361938 aastal likvideeris suure osa uuest poliitilisest polvkonnast mis oli asendanud esimese vahendades ukraina kommunistliku partei liikmeskonda lopptulemusena poole vorra ukraina poliitiline juhtkond asendati suuresti venemaalt saadetud kaadritega keda stalini puhastuste ajal roteeriti 1931 aastal lopetati ukrainastamispoliitika see asendus ulatusliku venestamisega jargnenud aastakumne valtel hukati voi vangistati umbes neli viiendikku ukraina kultuurieliidist intellektuaalidest kirjanikest kunstnikest ja vaimulikest ukraina autokefaalse oigeusu kiriku vaimulike ja juhtkonna massiline arreteerimine loppes kiriku likvideerimisega 1930 aastal ukraina nsv koosseisu kuulus 19241940 moldaavia ansv ukraina nsv oli uro asutajaliige 1945 ja kuulus 19481949 uro julgeolekunoukogusse ta vottis 1946 osa pariisi rahukonverentsi toost parast noukogude liidu laialisaatmist liidulepingu tuhistamist 1991 aasta detsembris on ukraina taas iseseisev riik ukraina saksa okupatsioon nsv liidus ukraina riigikomissariaat paraguay riigipeade loend loetleb iseseisva paraguay riigipead alates 1813 aastast wilhelm richard wagner vilhelm rihhard vaagner 22 mai 1813 leipzig 13 veebruar 1883 veneetsia oli saksa heliloojaromantik dirigent ooperite autor ja ooperiuuendaja muusikateoreetik kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane ta avaldas suurt moju 20 sajandi muusikutele richard wagner sundis 22 mail 1813 leipzigis politseiametniku carl friedrich wagneri uheksanda lapsena kuus kuud parast richardi sundi suri ta isa tuufusse parast seda hakkas ta ema elama koos naitleja ja naitekirjaniku ludwig geyeriga abiellus temaga 1814 aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde dresdenisse esimese 14 eluaasta valtel oli wagneri nimeks wilhelm richard geyer ta vois hiljem kahtlustada et geyer oli tema bioloogiline isa samuti seda et too oli juut richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamangimist mones etenduses 1820 aastal astus ta pastor wtzeli kooli dresdeni lahedal possendorfis ning sai seal oma ladina keele opetajalt ka moningast klaveriopetust 1821 aastal kui ludwig geyer suri oli wagner 8aastane ta pandi oppima dresdeni kreuzschulesse ning opingute eest tasus kasuisa vend noor wagner tundis huvi naitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus millega ta alustas 1826 aastal oli tugevalt shakespeareist ja goethest mojutatud tragoodia leubald ta otsustas panna oma loo muusikasse ja veenis perekonda voimaldama talle muusikatunde 1826 aastal kolis pere prahasse kuid richard jai dresdenisse 1827 aasta jouludeks oli pere kolinud taas leipzigisse aastatel 18281831 sai wagner oma esimese kompositsioonialase opetuse christian gottlieb mullerilt 1828 aasta alguses kuulis ta esimest korda beethoveni sumfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas ta kirjutas klaveriversiooni beethoveni 9 sumfooniast klaverisonaate ja orkestriavamange 1831 aastal hakkas wagner oppima muusikat leipzigi ulikoolis samal ajal oppis ta monda aega kompositsiooni thomasschule kantori theodor weinligi juures viimane lopetas tundide andmise kuna arvas et tal ei ole oma opilasele midagi opetada wagner puhendas weinligile oma esimese muusikateose klaverisonaadi bduuris 1832 aastal kirjutas ta sumfoonia cduuris 1833 aastal sai wagner koorijuhi koha wurzburgi teatris samal aastal kirjutas ta oma esimese taieliku ooperi die feen ooper lavastati alles pisut parast helilooja surma moned aastad tootas wagner muusikajuhina magdeburgi ooperiteatris 29 martsil 1836 esietendus seal tema teine ooper das liedesverbot 24 novembril 1836 abiellus wagner minna planeriga 1 aprillist 1837 sai wagner muusikajuhiks konigsbergis kuid teater laks juhtimisvigade tottu oige pea pankrotti ning wagnerid jaid volgadesse 1837 aasta juunis kolisid wagnerid riiga kus richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha 1838 aastal kirjutas ta seal ooperi rienzi teksti ja alustas sellele muusika loomisega 1839 aastal kaotas wagner kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur volakoorem abielupaar pogenes riiast laevaga londonisse teekond oli vaga tormine ning hiljem utles wagner et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks der fliegende hollander lendav hollandlane 1841 esimene loominguperiood algas 18331834 selle jooksul kirjutas richard wagner oma esimese ooperi haldjas teoses ei ole veel isikupara palju on carl maria von weberi mojutusi 1834 avaldas richard wagner artikli saksa ooper kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi weberit nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks wagner leidis et tanu ludwig van beethovenile ja wolfgang amadeus mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika kuid puudub saksa rahvuslik ooper ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid sakslastel olevat koik alles algstaadiumis 1836 sai wagner valmis koomilise ooperi armastuse keeld william shakespearei komoodia jargi lavastas ja dirigeeris ise menu oli vaike 1839 kirjutas wagner ooperi rienzi ta kirjutas ise ka libreto selles suurejoonelises teoses jaljendab helilooja prantsuse suurt ooperit teine loominguperiood oli niioelda reformieelne periood wagner utles lahti eeskujudest puudes saksa ooperile leida originaalset teed ta oli veendumusel et libreto ja ooperi muusika peavad olema uhe isiku kirjutatud 1841 aastal valmis ooper lendav hollandlane mis joudis dresdenis lavale 1843 wagner tootas selle umber 1853 1842 aastal etendus dresdenis ooper rienzi 1845 esietendus dresdeni hoftheateris 1844 aastal valmis saanud ooper tannhauser 1849 avaldas raamatu kunst ja revolutsioon mis raagib muusikutest 1850 lavastas ferenc liszt weimaris wagneri ooperi lohengrin libreto sai valmis 1845 partituur 1848 1850 aastal ilmus ka artikkel milles wagner noustus robert schumanni vaidetega mille pohiideeks oli moistus eksib tunded mitte iialgi 1851 avaldas wagner ooperireformile puhendatud raamatu ooper ja draama 1859 valmis reformooper tristan ja isolde 1861 kanti ooper tannhauser ette pariisi laval see voeti seal vaga halvasti vastu saalist segati vilistamise ja hoikamisega mille algatasid pariisi elitaarse jockey clubi liikmed neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks kus naidati tavaliselt balletti ning sageli lahkusid nad parast seda esimese vaatuse ajal soid klubilised ohtust wagner ei noustunud viima tannhauseri balletinumbrit nende parast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tahendas et klubiliikmed pidid balleti nagemiseks varem kohale tulema jockey clubile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vurstinna metternich ja tema kodumaa austria 1862 andis wagner kontserte peterburis ja moskvas kus tal oli suur menu 1869 valmis klassikalise ooperi vormis kirjutatud koomiline ooper nurnbergi meisterlauljad 1874 aastal sai valmis ooperitetraloogia nibelungi sormus mida wagner oli kirjutanud alates 1848 aastast esmakordne terviktsukli esitus toimus bayreuthi festivalimaja avamisel 1876 aastal kuningas ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel munchenis das rheingold 1869 aastal ja die walkure 1870 aastal kuigi wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsukli valmimist uksikosade ettekandeid 1882 aastal sai valmis usulismustilise suzeega ooper parsifal 1847 liikus richard wagner revolutsiooni ringkondades ta oli anarhismi rajaja mihhail bakunini sober ta esines miitingutel ja oli uhtse saksamaa tuline pooldaja teda tuntakse ka adolf hitleri lemmikheliloojana tanapaevalgi toimuvad bayreuthis wagneri muusikafestivalid bayreuthi festivalid alguses jatkas traditsiooni wagneri lesk liszti tutar cosima aastakumneid oli kunstiline juht richard wagneri lapselaps wolfgang wagner praegu juhivad festivali tema tutred katharina wagner ja eva wagnerpasquier laialdase vastuseisu tottu ei ole iisraelis wagneri oopereid etendatud madagaskari riigipeade loend loetleb madagaskari riigipead 18171896 alates riigi poolt teiste madagaskari riigikeste vallutamisest kuni prantsusmaa protektoraadiks saamiseni ja alates autonoomia saavutamisest prantsusmaalt 1958 aastal slovakkia krahv matus moric benovsky kes esindas vahel prantsusmaa ja vahel austriaungari huve kuulutati madagaskari keisriks monekumneks aastaks tapsed daatumid teadmata ta vottis muuhulgas osa ka ameerika uhendriikide iseseisvussojast kasahhi nsv oli liiduvabariik noukogude sotsialistlik vabariik noukogude liidu koosseisus kirgiisi nsv oli liiduvabariik noukogude sotsialistlik vabariik noukogude liidu koosseisus knsv loodi 1924 aasta 14 oktoobrik karakirgiisi autonoomse oblastina vene sfnv koosseisus muudeti 1926 aastal kirgiisi autonoomseks noukogude sotsialistlikuks vabariigiks vene sfnv koosseisus ja 5 detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigiks kirgiisi nsvks lakkas olemast 1991 aasta augustis mil korgozstan kuulutati iseseisvaks kirgiisi vabariigiks tadziki nsv oli liiduvabariik noukogude sotsialistlik vabariik noukogude liidu koosseisus moodustati 5 detsembril 1929 seni usbeki nsvsse kuulunud tadziki ansv eraldamisel omaette liiduvabariigiks tadziki nsvsse kuulus magibadahsani autonoomne oblast moldaavia nsv oli liiduvabariik noukogude sotsialistlik vabariik noukogude liidu koosseisus nsv liit esitas rumeeniale ultimaatumi 26 juunil 1940 28 juunil algas punaarmee avalik sissetung rumeenia kuningriik leppis ultimaatumi tingimustega ja loovutas moldova bessaraabia ja pohjabukoviina alad lahinguteta nsv liidule 2 juulil 1940 loodi nendel aladel moldaavia nsv parast bessaraabia liidendamist nsv liiduga laks laanepoolne osa moldaavia ansvst vastloodud moldaavia nsv koosseisu idapoolne liideti odessa oblastiga ukraina nsvs moldova iseseisvus 1991 aastal nsv liidu lagunemisel vene noukogude foderatiivne sotsialistlik vabariik ehk vene nfsv luhendnimekuju vene foderatsioon oli noukogude liidu haldusuksus liiduvabariik nsv liidu moodustamisel 1922 aastal olid koigil nsv liidu liiduvabariikidel oma haldusorganid hiljem likvideeriti vene nfsv vabariiklikud ministeeriumid mis asendati nsv liidu ministeeriumitega matus moric benovsky 20 september 1746 23 mai 1786 oli slovaki paritolu maadeuurija ja madagaskari kuna tema soov oli slovaki nime eri keeltes voimalikult slovakiparaselt haaldada on ta ise kirjutanud oma nime jargmiselt hrodna oblast valgeveneeesti transkriptsioonis grodna oblast veneparaselt grodno oblast on 1 jargu haldusuksus oblast valgevenes asub riigi laaneosas grodno oblast moodustati 20 septembril 1944 oblasti rahvastikust elab 636 linnades ja teistes linnalistes asulates 364 maal naisi on 529 rahvastiku enamuse 623 moodustavad valgevenelased poolakaid on 248 venelasi 101 ukrainlasi 18 leedulasi 02 tatarlasi 02 juute 04 ja teisi 04 oblasti alal tegutseb 18 konfessiooni 449 kogudustusulist uhendust kaks oigeusu kloostrit ja neli katoliku kloostrit on 377 kultushoonet neist 169 katoliku ja 165 oigeusu kirikut lisaks sunagooge ning moseesid hrodna oblast jaguneb alljargnevateks rajoonideks lisaks rajoonidele on oblastis uks oblastilise alluvusega linn hrodna homieli oblast eesti keeles on kasutatud ka nimekuju gomeli oblast on 1 jargu haldusuksus oblast valgevenes asub maa kaguosas 2009 aasta rahvaloenduse andmetel oli homieli oblasti elanikest valgevenelasi 8822 venelasi 771 ukrainlasi 215 mustlasi 017 juute 016 ja poolakaid 014 homieli oblast jaguneb jargmisteks rajoonideks lisaks rajoonidele on oblastis 1 oblastilise alluvusega linn homiel bresti oblast on 1 jargu haldusuksus oblast valgevenes asub maa edelaosas piirneb laanes poola ja lounas ukrainaga bresti oblast moodustati 4 detsembril 1939 2009 aasta rahvaloenduse andmetel oli bresti oblasti elanikest valgevenelasi 8802 venelasi 64 ukrainlasi 286 ja poolakaid 125 bresti oblast jaguneb jargmisteks rajoonideks lisaks rajoonidele on oblastis 3 oblastilise alluvusega linna brest pinsk ja baranavicy mahilou oblast valgeveneeesti transkriptsioonis magiljovi oblast veneparaselt mogiljovi oblast on 1 jargu haldusuksus oblast valgevenes asub riigi idaosas 2009 aasta rahvaloenduse andmetel oli mahilou oblasti elanikest valgevenelasi 887 venelasi 785 ukrainlasi 119 poolakaid 016 ja juute 013 mahilou oblast jaguneb jargmisteks rajoonideks lisaks rajoonidele on oblastis 2 oblastilise alluvusega linna mahilou ja babrujsk minski oblast on 1 jargu haldusuksus oblast valgevenes asub maa keskosas 2009 aasta rahvaloenduse andmetel oli minski oblasti elanikest valgevenelasi 8848 venelasi 714 poolakaid 126 ja ukrainlasi 125 minski oblast jaguneb alljargnevateks rajoonideks lisaks rajoonidele on oblastis uks oblastilise alluvusega linn zodzina viciebski oblast valgeveneeesti transkriptsioonis vitsebski oblast veneparaselt vitebski oblast on 1 jargu haldusuksus oblast valgevenes asub riigi pohjaosas noukogude ajal tunti teda venekeelse nime vitebski oblast all 2009 aasta rahvaloenduse andmetel oli viciebski oblasti elanikest valgevenelasi 8514 venelasi 1015 ukrainlasi 118 poolakaid 091 ja juute 017 viciebski oblast jaguneb jargmisteks rajoonideks lisaks rajoonidele on oblastis 4 oblastilise alluvusega linna navapoack orsa poack ja viciebsk monaco riigipeade loend loetleb monaco riigipead alates prantsusmaa kuninga ediktiga saavutatud iseseisvusest 1641 aastal prantsuse vabariigi ja napoleon i valitsemise ajal aastatel 17931814 oli monaco prantsusmaa koosseisus monaco riigipeadeks on vurstid ja uks vurstinna kogu iseseisvusaja on voimul olnud grimaldi dunastia nigeri riigipeade loend loetleb nigeri riigipead alates autonoomseks vabariigiks saamisest prantsuse uhenduses 1958 aastal portauprince on haiti pealinn suurim linn majanduskeskus ja suurim sadamalinn laanedepartemangu keskus looduslikult kaunis kohas gonavesi lahe aares suur osa linnast havis 2010 aasta haiti maavarinas nii et linn on tarvis uuesti ules ehitada elanike arv oli 1995 aasta andmetel 846 200 1986 aasta hinnangul 457 600 eliit elab pohiliselt kesklinnas keskklass praktiliselt puudub mustanahalised linnatoolised on vaga vaesed ja elavad veel halvemini kui talupojad maalt voolab inimesi pidevalt juurde mis teeb olukorra veel hullemaks vaestelinnaosades on kohalikeks keskusteks voodoopreestrite majad portauprince on ainuke haiti linn kus on kanalisatsioon portauprinceis voi linna lahistel toodetakse kangaid puuvillaseemneoli jahu suhkrut seepi ja tsementi linnast eksporditakse kohvi ja suhkrut linnas on mitmeid luksushotelle portauprinceil on lennuuhendus peamiste kariibi mere saartega kanada usa ja sveitsiga turismiari on soltuvuses poliitilisest olukorrast portauprinceis on haiti ulikool asutatud 1944 2010 aasta haiti maavarinas said paljud linna vaatamisvaarsused kannatada portauprinceis leidub nii tavalisi buroohooneid viktoriaanlikke piparkoogimaju kui ka modernseid eramuid linna keskvaljak on place du champdemars selle aares on rahvuspalee ja kasarmud valjakul on iseseisvussodade kangelase jeanjacques dessalinesi malestussammas vaatamisvaarsused on ka rauaturg notre damei katedraal basiilika parast maavarinat varemetes rahvusarhiiv rahvusraamatukogu rahvusmuuseum parast maavarinat varemetes ja sadamakai linna rajasid 1749 prantslastest suhkrurooistanduste omanikud ning panid sellele nimeks lhopital 1750 ja 1771 sai linn kannatada maavarinates 1770 toodi prantsuse koloonia saintdominguei praegune haiti pealinn caphatienist lhopitali ule 1804 sai linn vastiseseisvunud haiti riigi pealinnaks 1807 avati sadam valiskaubandusele 1861 rajati portauprincei piiskopkond 1987 aastal enne vabasid valimisi oli linnas vagivallapuhang milles hukkus sadu inimesi 2004 aasta veebruaris oli haitis kodusoda kui massulised joudsid linna lahistele pogenes president jeanbertrand aristide 29 veebruaril linnas tekkis kaos 12 jaanuaril 2010 leidis aset 2010 aasta haiti maavarin mis purustas suure osa hoonetest ning noudis kumneid tuhandeid ohvreid portauprinceis on sundinud filmirezissoor ja stsenarist raoul peck portauprinceist on juttu graham greenei raamatus komodiantide tund 1966 teos on ekraniseeritud filmis mangisid liz taylor ja richard burton les cayes ka cayes aux cayes on linn haiti edelaosas lounapoolsaarel kariibi mere kaldal lounaranniku tahtsaim sadamalinn lounadepartemangu keskus kaugus caphaitienist on 471 km jeremiest 97 km portauprinceist 196 km maantee nr 200 ja port salutst 27 km linn on tasase reljeefiga ja korraparase planeeringuga tanavad on laiad lahedal voolab jogi ravine du sud mis on korgvee ajal ohtlik elanike arv oli 2002 aasta andmetel 55 700 tegemist on portauprincei ja caphaitieni jarel suuruselt kolmanda linnaga riigis elanike arvu andmed on linnal on lennuvali linnas toodetakse suhkrut uks kolmest suurest suhkruvabrikust riigis ja sigareid linna umbruses kasvatatakse tubakat puuvilla suhkruroogu ja kariloomi linnast eksporditakse kohvi ja suhkrut les cayes on katoliku piiskopi residents vaata les cayes piiskopkond piiskop on jean alix verrier linnapea on joseph raymond clerge sadama umber on 18 ja 19 sajandist parit kindlustuste varemed vaatamisvaarsed on katedraal ja moned prantslaste majad koloniaalajast les cayes lahedal on kolm ilusat supelranda sealhulgas gelee rand linnas tootavad raadiojaamad radio diffusion cayenne radio lumiere radio macaya radio men kontre ja voix des paysans du sud les cayes rajasid prantslased 1719 voi 1786 linn vottis 1815 kindral marioni juhtimisel vaimustusega vastu simon bolivari ja tema kaaslased kes sealt varjupaika otsisid nad said president petionilt rikkalikult relvi ja laskemoona ning suundusid 1816 lounaameerikat vabastama les cayes linna on tabanud orkaanid troopilised tsuklonid 2002 aasta mais oli uleujutus les cayess sundis looduseuurija john james audubon linna kaitsepuhak on jumalaema keda austatakse jumalaema uinumise puhal 15 augustil haiti ehk hispaniola on saar kariibi meres saar paikneb kuuba ja puerto rico vahel ning on suurte antillide ja laaneindia saarestikus pindalalt teine saar saare laanepoolsel kolmandikul on haiti vabariik ja idapoolsel kahel kolmandikul dominikaani vabariik la isabela hispaniola saare piirkonnas oli kolonistide esimeseks asulaks ameerikas 1494 aastal toid sinna christoph kolumbuse teise reisi kaigus uude maailma seitseteist laeva 1700 inimest kelle seas oli talunikke ehitajaid ja preestreid kaks aastat hiljem oli asunikke elus vaid 300 ulejaanud olid surnud nalga voi haigustesse 1498 aastal linn huljati bayramaly on kuurortlinn turkmenistani kaguosas mary vilajetis bayramaly rajoon halduskeskus bayramaly on rajooniga vordsustatud linn linn asub murgapi oaasis murgapi joe kaldal asgabatist 375 km ida pool ja maryst 27 km ida pool linnas on raudteejaam asgabatiga on raudteeuhendus korgus merepinnast on 231 m elanike arv oli 1991 aasta andmetel 60 000 1969 aastal 53 000 bayramaly on linn alates 1931 aastast vene keeles kasutatakse roobiti nimekujusid see on ka varasem turkmeenikeelne nimekuju ja kasutatakse ka vormi eesti keeles on varem kasutatud nimekujusid bairamali ja bajramalo ladinatahelised nimekujud on veel bayramaly bairam ali bairam aly barjamali ja bayramali kliima on kuiv ja kuum suvel on varjus sooja ule 40 kraadi kevadel ja sugisel 3035 kraadi suhteline ohuniiskus on 1035 juunist septembrini sademed praktiliselt puuduvad teistel kuudel on sademeid vahe tuuled on norgad bayramalys valmistatakse rasvu trikotaazitooteid ja ejitusmaterjale ning puhastatakse puuvilla bayramaly rajoonis on maagaasi leiukoht bayramaly on kuurort neeruhaigetele seal asub saparmyrat turkmenbasy nimeline sanatoorium bayramaly piisavalt kuiv paikeseline ja soe kliima mis sarnaneb egiptuse omaga on neeruhaigetele soodne kuurort tekkis 1920 aastatel sanatoorium asub omaparase mikrokliimaga igihalja taimestikuga varjulises pargis ravi aluseks on kliimateraapia ja ravidieet bayramaly kliima masseerib nefriidihaigetel naha kapillaare ning sudame ja neerude veresooni naha respiratsioon paraneb tursed kaovad arteriaalne vererohk alaneb vere vool neerudes ja pargarterites tugevneb paranevad vereringe ja taastusprotsessid neerudes tugevneb organismi vastupanuvoime neerude ja naha aktiivsuse tousu tottu vabaneb organism suurest hulgast murgistest ainetest paranevad hapete ja aluste tasakaal ainevahetus ja vereringeelundkonna funktsioonid korbeliivas kasvanud viinamarjad ja arbuusid sisaldavad vaga vahe vett ning rikkalikult glukoosi ja tselluloosi turkmenistani viimamarjad ja arbuusid parandavad susivesikute ainevahetust rohelise tee joomine bayramaly tingimustes aitab laiendada perifeerseid veresooni ja tugevdada higieritust kahjulikud soolad ja vesi valjuvad organismist kuid vajalikud valgud ja fermendid jaavad verre ning aitavad kaasa neeripoletikuga orgabismi elutegevusele sanatooriumis kasutatakse palju ohuvanne varskes ohus magamist sooje dusse ja veega ulekallamist sanatooriumis on ka kardioloogiaosakond linna lahedal on vana mervi varemed bayramaly kaugvalimiskood on 564 juulis 1992 olid bayramalys rahutused 1990 aastate alguses algasid jumalateenistused restaureeritud revolutsioonieelses oigeusu kirikus amuuri oblast on haldusuksus venemaa kaugida foderaalringkonnas piirneb lounas hiinaga piirijoeks on amuuri jogi pohjas moodustab loodusliku piiri sahhaga stanovoi maestik piirkonna poliselanikud on evengid venelaste kolonisatsioon algas 17 sajandil suuremas mahus alles 19 sajandil 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 869 600 suuremad linnad on blagovestsensk belogorsk ja svobodnoi oblastit labivad transsiberi raudtee ja baikaliamuuri magistraalraudtee tsiolkovski linna lahedal asub vostotsnoi kosmodroom amuuri oblast moodustati algselt 1922 aastal aastatel 19261938 kuulus piirkond kaugida vabariigi koosseisu aastatel 19261930 amuuri ringkond okrug 19301932 amuuri rajoon 1932 amuuri oblast aastatel 19381942 oli piirkond habarovski oblasti koosseisus oblastis on 9 linnaringkonda ja 20 rajooni kategooriaamuuri oblast arhangelski oblast asub venemaa loode foderaalringkonnas oblast moodustati 23 septembril 1937 kui pohja oblast endine pohja krai jagati arhangelski ja vologda oblastiks arhangelski oblasti koosseisu kuulub neenetsi autonoomne ringkond arhangelski oblast asub pohjavenemaal valge mere aares 37 territooriumist on kaetud peamiselt okasmetsadega mezeni suudme piirkonnas ja pohjajaamere saartel on tundra oblasti suurimad joed on dvina onega ja mezen oblastis on ule 2500 jarve arkangelski oblasti rahvaarv oli 2002 a rahvaloenduse andmetel 1 336 539 ilma neenetsi arta kellest 1258938 942 olid venelased 27841 21 ukrainlased 10412 08 valgevenelased ja 8326 06 neenetsid oblasti suurimad linnad on arhangelsk 351 600 elanikku 2005 a ja severodvinsk 197 400 elanikku 2005 a rahvaarv vaheneb valjarande ja negatiivse iibe tottu arhangelski oblast on jaotatud 19 rajooniks ja seitsmeks linnaringkonnaks kokku on oblastis 14 linna lisaks kuuluvad oblastisse venemaa arktika valdus franz josephi maa mis ei kuulu uhtegi rajooni neenetsi autonoomne ringkond kuulub samuti arhangelski oblastisse ehkki on samas ka venemaa foderatsiooni subjekt mirnoi linn on foderaalse alluvusega astrahani oblast asub venemaa louna foderaalringkonnas kaspia mere rannikul volga joe alamjooksul ja deltas 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas oblastis 1 010 073 inimest kellest 618 204 676 olid venelased 149 415 163 kasahhid 60 523 66 tatarlased ja 8 132 09 ukrainlased linnades elas 2002 aastal 677 elanikest oblastis on 6 linna astrahan ahtubinsk znamensk harabali kamozjak ja narimanov oblast koosneb 11 rajoonist ja 3 oblastilise alluvusega linnast volgogradi oblast aastail 19361961 stalingradi oblast on venemaa 1 jargu haldusuksus asub louna foderaalringkonnas oblast piirneb idas kasahstaniga idas rostovi oblastiga pohjas saratovi ja voronezi oblastiga lounas astrahani oblasti ja kalmokkiaga oblasti ulatus laanest itta on ule 400 km oblastit labivad volga jogi ja volgadoni kanal oblast jaguneb 33 rajooniks ja 6 oblastilise alluvusega linnaks 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas oblastis 2 699 223 inimest kellest 2 399 300 889 olid venelased 56 281 207 ukrainlased 45 301 166 kasahhid 28 641 105 tatarlased ja 26 974 1 armeenlased linnades elas 752 ja maal 248 elanikest suuremad linnad on volgograd volzski kamosin mihhailovka frolovo ja urjupinsk teise maailmasoja ajal okupeeris saksamaa oblasti laane ja lounaosa 19421943 volgogradis ja selle umbruses toimus stalingradi lahing 1941 aastal liideti oblastiga osa volgasakslaste ansvst rostovi oblast asub venemaa louna foderaalringkonnas ja piirneb ukrainaga kalmokkiaga voronezi ja volgogradi oblastiga ning stavropoli ja krasnodari kraiga oblast on jaotatud 43 rajooniks rahaarv oli 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 4 404 013 kellest 3 934 835 893 olid venelased 118 486 27 ukrainlased ja 109 994 25 armeenlased suuremad linnad on rostov doni aares taganrog sahto novotserkassk volgodonsk novosahtinsk ja bataisk vologda oblast asub venemaa loode foderaalringkonnas oblastis asuvad valgjarv kubena jarv ning robinski ja seksna veehoidla rahvaarv oli 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 1 269 568 kellest 966 olid venelased ja 1 ukrainlased 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 218 200 suuremad linnad on tserepovets 309 500 vologda 288 400 sokol 41 700 ja veliki ustjug 32 700 oblast jaguneb 26 rajooniks ja 2 oblastilise alluvusega linnaks vologda ja tserepovets uljanovski oblast asub venemaa volga foderaalringkonnas oblast jaguneb 3 linnaringkonnaks ja 21 munitsipaalrajooniks teise jargu munitsipaalmoodustisi on 143 neist 31 linnalist ja 112 maaasundust oblastis on 6 linna ja 33 alevit suuremad linnad on uljanovsk ja dimitrovgrad 2002 aasta rahvaloenduse andmetel olid 7265 elanikest venelased 122 tatarlased 8 tsuvasid ja 363 mordvalased 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli uljanovski oblasti elanikest venelasi 736 tatarlasi 122 tsuvasse 77 mordvalasi 32 ukrainlasi 09 asereid 036 ja teistest rahvustest inimesi 16 vladimiri oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas ja piirneb moskva jaroslavli ivanovo rjazani ja nizni novgorodi oblastiga oblast on jaotatud jargmisteks kohalikeks omavalitsusuksusteks seisuga 1 jaanuar 2017 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 439 800 suuremad linnad on vladimir kovrov murom aleksandrov ja gusshrustalnoi voronezi oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas labi oblasti voolab doni jogi suuremad linnad on voronez borissoglebsk ja rossos oblast on jaotatud 3 linnaringkonnaks ja 31 rajooniks tveri oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas ja piirneb pihkva novgorodi vologda moskva smolenski ja jaroslavli oblastiga 19351990 kandis nime kalinini oblast oblast asub idaeuroopa lauskmaal laanesosas asub valdai korgustik korgeim punkt 343 m oblastis on umbes 1000 joge tahtsaim jogi on oblastist alguse saav ning louna ja idaosa labiv volga oblastist saab alguse ka laanedvina ehk daugava jogi oblastis on umbes 1700 jarve suurim jarv on seliger selijarv suuremate jarvede hulka kuuluvad ka bologoje brosno velikoje volgoi volgoii kaftino kudinskoje peno pesotsnoje piros sabro svetloje serema sig ja slino 548 oblasti territooriumist on kaetud metsadega levinuimad puuliigid metsades on kuusk mand kask haab lepp tamm oblastis on levinud ka pihlakas toomingas paju parn vaher jalakas ja saar oblast jaguneb halduslikult 35 munitsipaalrajooniks ja 8 linnaringkonnaks rahvaarv oli 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 1 471 459 kellest 925 olid venelased 15 ukrainlased ja 1 karjalased rahvaarv vaheneb negatiivse loomuliku iibe ja valjarande tottu 1990 aastal oli rahvaarv 1 674 000 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 369 400 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 1 353 550 oblastis on 23 linna ja 30 alevit suuremad linnad on tver 406 700 rzev 62 400 vosni volotsok 54 600 kimro 51 400 torzok konakovo udomlja bezetsk bologoje ja nelidovo eestlasi elas tveri oblastis rahvaloenduste andmeil 1959 aastal 2662 1970 aastal 1722 1979 aastal 1300 1989 aastal 840 ja 2002 aastal 443 tula oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas keskvene korgustikul piirneb pohjas moskva idas rjazani kagus lipetski lounas orjoli ja laanes kaluga oblastiga tula oblastis elas 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 1 675 758 inimest kellest 1 595 564 952 olid venelased 22 260 13 ukrainlased ja 8968 05 tatarlased rahvaarv vaheneb valjarande ja negatiivse loomuliku iibe tottu loomulik iive oli 2004 aastal 22 500 2009 aastal 15 290 ja 2016 aastal 10 200 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 553 100 oblastis on 21 linna suuremad linnad on tula novomoskovsk donskoi aleksin stsokino ja uzlovaja oblast on jaotatud 23 rajooniks tambovi oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas okadoni madaliku keskosas metsastepi voondis suuremad joed on tsna vorona ja voronez tambovi oblastis elas 1989 aasta rahvaloenduse andmetel 1 320 763 ja 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 1 178 443 inimest 2008 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 106 000 ja 2010 aasta rahvaloenduse andmetel 1 092 396 linnades elas 587 rahvastikust oblastis on 8 linna suuremad neist on tambov mitsurinsk rasskazovo ja morsansk oblast jaguneb 7 linnaks linnaringkond ja 23 rajooniks munitsipaalrajoon rajoonides on kokku 234 kulaasundust rjazani oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas rjazani oblasti rahvaarv oli 2002 aasta rahvaloenduse andmeil 1 227 910 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 157 700 linnades elab 65 rahvastikust suuremad linnad on rjazan kassimov skopin ja sassovo suuremad rahvusruhmad olid 2002 aastal oblast jaguneb 25 rajooniks ja 4 linnaringkonnaks smolenski oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas piirneb laanes valgevenega 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 974 100 suuremad linnad on smolensk vjazma roslavl jartsevo ja safonovo smolenski linna umbritsevaid maaalasid uhendava smolenskimaa esmaseks riiklikuks moodustiseks oli smolenski vurstiriik mis rajati 1054 aastal ja arenes oma keskse asendi tottu venemaal kiiresti 12 sajandi lopuks oli smolenskimaast saanud idaeuroopa uks tugevaimaid riike ning smolenski dunastia kontrollis kiievivene trooni 1240 aastal kui mongolid venemaad ruustasid saastsid mongoli vaed kull smolenskit ent linn pidi hakkama kuldhordile andamit maksma 14 sajandil muutus piirkond leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi ja moskva suurvurstiriigi vahelise voimuvoitluse objektiks viimane iseseisev smolenski vurst oli georgi kelle valitsusajal vallutas leedu suurvurst vytautas linna kolm korda 1395 1404 ja 1408 lopuks laksid linn ja smolenskimaa leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi koosseisu 14041514 oli smolenskimaa leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigi koosseisus parast linna tagasivallutamist asuti seda kindlustama ja 15971602 ehitati paksude muuridega kivist smolenski kreml sellest hoolimata vallutasid poola vaed smolenski 1611 aastal parast 20kuulist piiramist ning linn ja smolenski vojevoodkond jaid rzeczpospolita koosseisu 1654 aastal aga vallutasid venemaa tsaaririigi vaed tsaar aleksei mihhailovitsi juhtimisel smolenskimaa piirasid pealinna smolenskit ning see alistus 1667 aastal solmitud andrussovo vaherahuga jai smolensk ja smolenskimaa venemaa tsaaririigi valdusesse smolenskimaa kuulumise ajal rzeczpospolita koosseisu moodustus aadliseisus slahta mille erioigused sailisid ka smolenskimaa liitmisel venemaa tsaaririigiga ja smolenski slahtapolgus teenides kelle seast on parit venemaa silmapaistvaid sojavaelasi riigi ja kultuuritegelasi ning teadlasi potjomkinid nahhimovid glinkad vonljarjarskid hrapovitskid engelhardtid slahtaadlikele lubatud privileegide eest oli neil keelatud abielluda katoliku usku poolataridega anda lapsi oppima valjapoole venemaad voi votta valismaalt katoliku usutunnistusega riikidest koduopetajaid oblast jaguneb 2 linnaringkonnaks smolensk ja desnogorsk ja 25 rajooniks moskva oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas umber moskva linna mis moodustab iseseisva haldusuksuse ja foderatsiooni subjekti oblastil otseselt keskust ei ole moned haldusasutused asuvad moskva linnas moned oblasti territooriumil eri paikades metsadega on kaetud 425 oblasti territooriumit valitseb paraskliima parajalt kulma talve 510 c ja sooja suvega 1619 c aasta keskmine ohutemperatuur on 56 c 2002 aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 6 618 538 kellest 6 022 763 91 olid venelased 147 808 22 ukrainlased 42 212 06 valgevenelased ja 39 660 06 armeenlased suuremad linnad on balasihha himki podolsk koroljov motistsi ljubertso elektrostal kolomna odintsovo zeleznodoroznoi serpuhhov orehhovozujevo krasnogorsk sergijev possad stsolkovo puskino zukovski noginsk ja domodedovo oblastis on 67 kohaliku omavalitsuse uksust neist 16 munitsipaalrajoonid ja 51 linnaringkonnad moskva oblast moodustati 3 juunil 1929 aastal moskva kubermangust rjazani kubermangust tveri kubermangust ja tuula kubermangust ukbp moskva linna ja oblastikomitee ning nlkp moskva linnakomitee i sekretarid 24 augustil 1991 linnakomitee likvideeriti moskva oblasti noukogu taitevkomitee esimehed moskva oblasti kubernerid orjoli oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas suuremad linnad on orjol livno ja mtsensk 1 septembril 2007 oli oblasti arvestuslik rahvaarv 823 300 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 817 000 oblast koosneb 24 munitsipaalrajoonist ja 3 linnaringkonnast 19932009 oli oblasti kuberner jegor strojev novgorodi oblast asub venemaa loode foderaalringkonnas see piirneb leningradi vologda tveri ja pihkva oblastiga oblastis asuvad ilmjarv ja valdai jarv laanepoolne osa holmab ilmjarve umbruse madaliku idapoolne osa jaab valdai korgustiku aarealale korgeim punkt on rozohha magi 296 m novgorodi oblast jaguneb halduslikult 21 munitsipaalrajooniks ja 1 linnaringkonnaks 2013 aasta alguses oli oblasti arvestuslik rahvaarv 625 900 oblastis on 10 linna rahvaarv hinnanguliselt 2005 aastal veliki novgorod 215 000 borovitsi 56 500 staraja russa 34 300 valdai 18 500 tsudovo 17 400 pestovo 15 900 okulovka 13 800 malaja visera 13 800 soltso 11 100 ja holm 4 200 linnalistes asulates elab 2013 aasta seisuga 705 maal 295 rahvastikust 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli oblasti rahvaarv 634 111 neist 560 280 951 olid venelased 7025 12 ukrainlased 3598 06 mustlased ja 3438 06 valgevenelased 2002 aasta rahvaloenduse andmetel oli oblasti rahvaarv 694 355 neist 652 165 939 olid venelased 10 449 15 ukrainlased 5294 08 valgevenelased 3388 05 mustlased ja 2080 03 tatarlased eestlasi elas novgorodi oblastis rahvaloenduste andmeil 1959 aastal 1421 1970 aastal 958 1979 aastal 835 1989 aastal 548 2002 aastal 307 ja 2010 aastal 171 rahvaarv vaheneb negatiivse loomuliku iibe tottu keskmine oodatav eluiga oli 2006 aastal 63 aastat meestel 56 ja naistel 71 aastat 2015 aastal olid need naitajad vastavalt 687 aastat 6247 aastat ja 7493 aastat oblasti elanike keskmine vanus oli 2006 aastal 405 aastat nizni novgorodi oblast asub venemaa volga foderaalringkonnas noukogude ajal kandis nime gorki oblast suuremad linnad on nizni novgorod dzerzinsk arzamass sarov ja bor moskva on venemaa pealinn moskva kuulub keskfoderaalringkonda istanbuli arvestamata on moskva euroopa suurim linn nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult halduslikult kuulub moskva linna alla ka zelenogradi linn moskvast 50 km loodes umber moskva linna asub moskva oblast mille moned haldusasutused asuvad pealinnas moskva asub moskva joe aares joe jargi on linn saanud ka oma nime moskvas valitseb parasvootme moodukalt mandriline kliima tugevat pakast ja loomavat kuumust esineb harva kuid korvalekaldeid normist tihti aasta keskmine temperatuur on 57 c koige kuumemad kuud on juuli 192 c ja juuni 171 c koige jahedamad kuud veebruar 68 c ja jaanuar 65 c koige korgemad temperatuurid on moodetud juulis 382 c ja augustis 373 c aga isegi veebruaris ja jaanuaris on taheldatud vastavalt 86 c ja 83 c koige madalamad absoluutsed temperatuurid on moodetud jaanuaris 421 c ja veebruaris 382 c koige korgemad absoluutsed miinimumid on moodetud juulis 13 c ja augustis 12 c aastas sajab keskmiselt 707 mm sademeid koige rohkem tuleb sademeid juulis 85 mm ja augustis 82 mm koige vahem martsis 35 mm ja aprillis 37 mm aastas paistab paike keskmiselt 1731 tundi koige rohkem juunis 279 tundi ja juulis 271 tundi koige vahem detsembris 18 tundi ja novembris 32 tundi aasta keskmine tuulekiirus on 14 ms ja aasta keskmine ohuniiskus on 78 moskva on venemaa peamine transpordisolm moskvas on 9 raudteejaama moskva territooriumil asub rahvusvaheline lennujaam vnukovo samuti kasutavad moskva linna elanikud ja kulalised lennujaamu mis asuvad moskva lahistel moskvas on umbes 700 bussiliini 104 trolliliini 46 trammiliini tegutsevad ka marsruuttaksod moskvas tegutseb venemaa suurim metroo samuti ka monorelss mooda moskva joge kaivad praamid mis peatuvad joesadamates moskvas asub rida suuri ulikoole sealhulgas moskva riiklik ulikool rida eesti kultuuritegelasi on oppinud moskva riiklikus tsaikovski nimelises konservatooriumis ja ulevenemaalises riiklikus kinematograafia instituudis moskvas asuvad ka venemaa suurimad raamatukogud sealhulgas suurim venemaa riiklik raamatukogu samuti venemaa riiklik valiskirjanduse raamatukogu linna esmamainimise ajaks loetakse aastat 1147 baj 6655 aastal kui kiievi suurvurst juri dolgoruki parast piirkonna vallutamist novgorodi vurstiriigilt kutsus sinna oma venna severski vursti svjatoslav vladimirovitsi kohtumisele et tahistada nende poolt moskva ja smolenski kandis korraldatud edukat sojakaiku 1156 alustati moskva ja neglinnaja joe uhinemiskohale borovitski korgendikule linnuse ehitamist millest kujunes valja moskva vurstide residents moskva kreml vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud moskva asustatud punktina suurt tahendust ning oli vaid uks kindlustatud punktidest suzdali vurstiriigis mida juhtisid suurvursti asehaldurid 1238 vallutasid linna tatarlased kes ruustasid linna ja poletasid lopuks maha aga vursti vladimir jurjevitsi viisid vangi ja hiljem tapsid sellest raakides nimetab kroonika moskva kirikuid kloostreid ja kulasid mis naitab et linn oli juba siis suur ja tahtis moskva vurstiriik tekkis 13 sajandil tavaliselt nimetatakse esimeseks moskva vurstiks aleksander nevski nooremat poega daniil aleksandrovitsi sest just temast sai aluse dunastia mis valitses algul moskva vurstiriiki ja parast kogu venemaad 1325 toi kiievi ja kogu venemaa metropoliit pjotr oma residentsi vladimirist moskvasse ule sellest ajast peale sai moskva tahtsaks oigeusu keskuseks 1365 toimus moskvas havitav tulekahju parast seda otsustas moskva suurvurst dmitri donskoi moskva kremli taastada kiviehitisena kreml taastati vaga kiiresti juba aastail 13671368 ja uhtlasi laiendati tema pindala siis ehitati ka kivisild ule neglinka parast seda kui dmitri donskoi oli voitnud tatarlasi 1378 voza joe lahingus ja 1380 kulikovo lahingus vallutas khaan tohtamos 1382 moskva ruustas seda uuesti ja poletas paljaks dmitri noustus taas kuldhordile andamit maksma kuid moskva tahtsus suurenes jarjest ka ilmalikus mottes sest moskva juhtis venemaa vastupanu kuldhordile ja voitlust mongolitatari ikkega moskva sai vene riigi pealinnaks ivan iii ajal aastal 1712 viidi venemaa pealinn peterburi moskvast sai 18 martsil 1918 vene sfnv pealinn ja 1922 aastal noukogude liidu pealinn ii maailmasoja ajal evakueeriti valitsus ja valissaatkonnad asenduspealinna kuibosevi moskva linnapea on sergei sobjanin 19922010 oli linnapea juri luzkov 2011 aastal kiideti heaks moskva uued piirid mille tagajarjel peab moskva suurenema viie aastaga 160 000 ha vorra ehk 25 korda ning ulatuma kaluga oblasti piirini 1 juulil 2012 laienes moskva edela suunas sellega liideti 1480 km2 suurune ala brjanski oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas piirneb laanes valgevene ja lounas ukrainaga rahvaarv oli 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 1 378 941 kellest 963 olid venelased 15 ukrainlased ja 06 valgevenelased 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 299 700 ja 2010 aasta rahvaloenduse andmetel 1 278 087 suuremad linnad on brjansk klintso novozobkov djatkovo ja unetsa oblast jaguneb 27 rajooniks ja 6 linnaringkonnaks belgorodi oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas piirneb laanes ja lounas ukrainaga oblastit labib donetsi jogi halduslikult jaguneb oblast 6 oblastilise alluvusega linnaks ja 21 rajooniks suuremad linnad on belgorod staroi oskol ja gubkin 2008 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 519 100 oblasti kuberner on alates 1993 aastast jevgeni savtsenko oblast on jaotatud 3 linnaringkonnaks ja 19 rajooniks jaroslavli oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 310 500 9515 elanikest on venelased suuremad linnad on jaroslavl robinsk pereslavlzalesski tutajev uglits ja rostov oblast jaguneb 3 linnaringkonnaks jaroslavl pereslavlzalesski robinsk ja 17 rajooniks ivanovo oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas oblasti pohja ja idaosa labib 173 km pikkuses volga suuremad joed on veel kljazma ning selle lisajoed nerl uvod teza ja luhh ule 10 km pikkusi jogesid on 174 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 073 100 2010 aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 1 062 629 oblastis on 17 linna ivanovo kinesma suja vitsuga furmanov teikovo kohma rodniki zavolzsk komsomolsk privolzsk putsez juza jurjevets navoloki gavrilov possad ja pljoss oblast moodustati 1929 aastal 1918 moodustatud ivanovovoznessenski kubermangu pohiosast ning kostroma jaroslavli ja vladimiri kubermangu aarealadest oblast jaguneb 6 oblastilise alluvusega linnaks ja 21 rajooniks furmanov ivanovo kinesma suja teikovo vitsuga rajoonides on kokku 105 kulaasundust kaluga oblast on 1 jargu haldusuksus oblast venemaa keskfoderaalringkonnas rahvaarv oli 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 1 041 641 kellest 935 olid venelased ja 22 ukrainlased linnades elas 75 rahvastikust oblastis on 19 linna neist suuremad on kaluga obninsk ja ljudinovo 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 002 900 kaluga oblast on jaotatud 24 rajooniks ja 2 linnaringkonnaks les cayes piiskopkond ladina keeles dioecesis caiesensis voi dioecesis cajesensis on katoliku kiriku piiskopkond haitis mille keskus on les cayes allub portauprincei peapiiskopkonnale piiskop on jean alix verrier piiskopkonna pindala on 4649 km2 katoliiklus joudis les cayes piirkonda 15 sajandi lopus les cayes piiskopkond rajati 3 oktoobril 1861 santo domingo peapiiskopkonnast eraldamise teel parast seda kui paavst pius ix solmis 1860 haiti vabariigiga konkordaadi mille alusel loodi portauprincei kirikuprovints 20 aprillil 1972 eraldus jeremie piiskopkond 2001 aasta seisuga elas piiskopkonna territooriumil 1 400 000 inimest kellest katoliiklasi oli 933 000 preestreid oli 83 neist munkpreestreid 28 les cayes piiskopid on olnud kostroma oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas suuremad linnad on kostroma bui nerehta ja sarja metsad holmavad 743 oblasti territooriumist suuremad joed on volga kostroma vetluga ja unza 1989 aasta rahvaloenduse andmeil oli oblasti rahvaarv 804 296 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 692 300 2010 aasta rahvaloenduse andmeil oli rahvaarv 667 500 oblast jaguneb 24 rajooniks ja 6 linnaringkonnaks kurski oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas rahvaarv oli 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 1 235 091 kellest 959 olid venelased ja 17 ukrainlased linnades elas 61 rahvastikust oblastis on 10 linna neist suuremad on kursk zeleznogorsk ja kurtsatov 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 155 400 kurski oblast on jaotatud 5 linnaks kursk kurtsatov lgov stsigro zeleznogorsk ja 28 rajooniks lipetski oblast asub venemaa keskfoderaalringkonnas ja piirneb rjazani tambovi voronezi kurski orjoli ja tula oblastiga lipetski oblast on jaotatud 18 rajooniks ja 2 linnaringkonnaks 2008 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 168 800 2015 aastal alguses oli rahvaarv 1 157 900 oblastis on 8 linna elanike arv 2005 a lipetsk 503 100 jelets 114 500 grjazi 46 900 dankov 22 600 lebedjan 22 000 usman 19 600 tsaplogin 13 400 zadonsk 10 200 permikomi autonoomne ringkond oli haldusuksus venemaal aastatel 19252005 1 detsembril 2005 liideti permi oblastiga permi kraiks krai koosseisus moodustati permikomi autonoomsest ringkonnast omaette eristaatusega haldusuksus permikomi ringkond kirovi oblast asub venemaa volga foderaalringkonnas kirovi oblast moodustati 5 detsembril 1936 endisest kirovi kraist suuremad linnad on kirov kirovotsepetsk vjatskije poljano novovjatsk ja slobodskoi 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas oblastis 1 503 529 inimest kellest 908 olid venelased 29 tatarlased 26 marid ja 12 udmurdid 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas oblastis 1 341 000 inimest linnades elas 718 rahvastikust orenburgi oblast asub venemaa volga foderaalringkonnas piirneb lounas kasahstaniga labi oblasti voolab uurali jogi orenburgi oblast loodi 1934 aastal 19381957 kandis valeri tskalovi auks nime nime tskalovi oblast 74 elanikest moodustavad venelased suuremad vahemusrahvad on tatarlased kasahhid ukrainlased baskiirid ja mordvalased suuremad linnad on orenburg orsk novotroitsk ja buzuluk kulad totskoje oblastis on 29 munitsipaalrajooni ja 13 linnaringkonda penza oblast varasem eestikeelne nimekuju pensa oblast asub venemaa volga foderaalringkonnas piirneb kirdes rjazani oblasti pohjas mordva vabariigi idas uljanovski oblasti lounas saratovi oblasti ja laanes tambovi oblastiga 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas oblastis 1 452 941 inimest kellest 864 olid venelased 6 tatarlased 49 mordvalased ja 09 ukrainlased linnades elas 65 rahvastikust oblastis on 11 linna neist suuremad on penza kuznetsk ja zaretsnoi oblast on jaotatud 28 rajooniks ja oblastilise alluvusega linnadeks rajoonid linnad permi oblast aastail 19401957 molotovi oblast oli haldusuksus venemaal volga foderaalringkonnas 1 detsembril 2005 liideti ta permikomi autonoomse ringkonnaga permi kraiks samara oblast on venemaa oblast volga foderaalringkonnas aastail 19361991 tanastes piirides alates aastast 1943 kuibosevi oblast suuremad linnad on samara togliatti sozran ja novokuibosevsk oblastis kehtib samara aeg 28 martsist 2010 26 oktoobrini 2014 kehtis moskva aeg 19912007 oli oblasti kuberner konstantin titov 2012 aastast on oblasti kuberner nikolai merkuskin 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas oblastis 3 215 532 inimest kellest 856 olid venelased 41 tatarlased 27 tsuvasid 21 mordvalased ja 14 ukrainlased linnades elas 80 rahvastikust oblastis on 11 linna neist suuremad on samara togliatti sozran ja novokuibosevsk oblast on jaotatud 27 rajooniks ja 10 linnaringkonnaks saratovi oblast varasem eestikeelne nimekuju saraatovi oblast asub venemaa volga foderaalringkonnas suuremad linnad on saratov balakovo engels ja balasov murmanski oblast asub venemaa loode foderaalringkonnas suurem osa oblastist asub koola poolsaarel oblast piirneb norra soome ja karjala vabariigiga arheoloogiliste leiutiste pohjal arvatakse et esimesed inimesed tulid murmanski oblasti territooriumile umbes 8 aastatuhandel ekr kuid nendest asukatest on vahe teada 1 aastatuhandel pkr asustasid oblasti territooriumit saamid 12 sajandil joudsid sinna esimest korda slaavlased kes hakkasid asustama rannikualasid ning seeparast said endale nimeks pomoorid usna ruttu holvasid pomoorid koola poolsaare kogu rannikut valge mere rannikut nimetasid nad terski rannikuks barentsi mere rannikut aga murmani rannikuks sona murman tuleneb sonast normann poolsaare aktiivne asustamine algab alles 18 sajandi teisel poolel 1916 aastal joudis sinna raudtee 1917 aastal tuli noukogude voim sellest ajast hakkas poolsaarel arenema toostus 1921 aastal tekkis murmanski kubermang kuid 1927 aastal oli nimetatud umber murmanski ringkonnaks ning laks leningradi oblasti koosseisu murmanski oblast moodustati 1938 aastal oblast jaguneb viieks rajooniks ning oblastilise alluvusega linnadeks osa linnu ja aleveid on kinnised margitud tarniga nime jarel rahvaloenduse andmetel elas 2010 aastal murmanski oblastis 796 100 inimest 2002 aastal moodustasid venelased 852 elanikest piirkonna polisrahvas saamid moodustasid 02 elanikest neenetsi autonoomne ringkond asub venemaa loode foderaalringkonnas ringkonna elanikest on 2010 aasta rahvaloenduse andmeil 661 venelased 186 neenetsid ja 9 komid 2002 aasta rahvaloenduse andmeil vastavalt 625 187 ja 109 koigist maale nime andnud neenetsitest elab siin siiski vaid kuuendik suurem osa elab teisel pool uurali magesid halduslikult jaguneb ringkond narjanmari linnaks ja zapoljarnoi rajooniks suuremad asulad on narjanmar iskatelei nelmin noss ja amderma kurgani oblast asub venemaa uurali foderaalringkonnas piirneb lounas kasahstaniga suurimad oblastis voolavad joed on tobol isset miass ja ui kurgani oblast moodustati 6 veebruaril 1943 oblasti territooriumil on 9 linna 6 alevit ja 1261 muud asulat suuremad linnad on kurgan ja sadrinsk oblasti rahvaarv oli 1989 aastal 1 104 872 2002 aastal 1 019 532 ja 2011 aastal 908 800 oblast jaguneb 24 rajooniks ja 2 linnarongkonnaks sverdlovski oblast asub venemaa uurali foderaalringkonnas asub kesk ja pohjauuralite idanolvadel ja sellega piirneval laanesiberi madaliku alal korgeim tipp on 1569 m konzakovski kamen suuremad joed on tavda lozva sosva tura ja posma suuremad linnad on jekaterinburg nizni tagil kamenskuralski pervouralsk serov novouralsk ja asbest alates 1995 aastast oli oblasti kuberner eduard rossel uhtse venemaa liige 23 novembrist 2009 oli kuberner aleksandr misarin alates 29 maist 2012 on kuberner jevgeni kuivasev oblast jaguneb halduslikult 94 munitsipaalmoodustiseks linnaringkonnaks munitsipaalrajooniks ja kinniseks asulaks 2002 aasta rahvaloenduse andmeil oli 892 elanikest venelasi 37 tatarlasi ja 12 ukrainlasi tjumeni oblast asub venemaa uurali foderaalringkonnas tjumeni oblastisse kuuluvad ka handimansi jugra autonoomne ringkond ja jamali neenetsi autonoomne ringkond mis on samas omaette foderatsiooni subjektid koos nendega on oblasti pindala 1 464 200 km2 ja rahvaarv 3 453 686 2012 suuremad linnad on tjumen tobolsk ja isim tseljabinski oblast asub venemaa uurali foderaalringkonnas oblast on jaotatud 24 rajooniks ja 27 oblastilise alluvusega linnaks suuremad linnad on tseljabinsk magnitogorsk zlatoust miass ja kopeisk jamali neenetsi autonoomne ringkond jamal asub venemaa uurali foderaalringkonnas tjumeni oblastis holmab jamali ja goda poolsaare suuremad linnad on novoi urengoi nojabrsk nadom ja salehard 59 elanikest on venelased 52 neenetsid 95 ringkonna toostustoodangust moodustab maagaas ja naftatooted handimansimaa taisnimega handimansi jugra autonoomne ringkond on venemaa foderatsiooni subjekt mis asub uurali foderaalringkonnas ja on osa tjumeni oblastist ringkonna halduskeskus on hantomansiisk suuremad linnad on surgut niznevartovsk neftejugansk hantomansiisk kogalom ja njagan handimansimaa asub keset laanesiberi madalikku sood holmavad 443 metsad 44 siseveekogud 66 pollumajandusalad 3 ja poosastikud 21 maad ringkonnas valitseb mandriline kliima pika kulma talve ja luhikese sooja suvega koige kulmem kuu on jaanuar selle keskmine ohutemperatuur on 15 c ringkonna lounaosas kuni 22 c pohjas koige soojem kuu on juuli selle keskmine ohutemperatuur on 16 c ringkonna pohjaosas kuni 19 c lounas peamised joed on ob ja selle lisajogi irtos obi lisajogedest olulisimad on parempoolsed vahh agan tromjogan ljamin pim nazom kazom ja vasakpoolsed suurjugan suursalom pohjasosva irtosi lisajogedest olulisimad on konda ja sogom ringkonnas on ule 25 000 jarve suuremad neist on tormomtor vandmtor piltanlor sorkovoje samotlor loomadest on levinud pardid rabapuu teder laanepuu orav ondatra metsis valgejanes soobel poder karp punarebane naarits mager saarmas karu haned ja siberi karp vahemal maaral on esindatud ahm pohjapoder hunt ilves ja polaarrebane koige levinumad puuliigid on lehis mand kuusk seeder nulg kask ja haab ringkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks 26 linnaasunduseks ja 58 kulaasunduseks linnaringkondi moodustavad jargmised linnad hantomansiisk jugorsk kogalom langepass megion neftejugansk niznevartovsk njagan pokatsi potjahh raduznoi surgut urai munitsipaalrajoonideks on belojarski berjozovo hantomansiiski kondinskoje neftejuganski niznevartovski oktjabrskoje sovetski ja surguti rajoon linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad agiris andra barsovo belojarski beloi jar berjozovo fjodorovski igrim izlutsinsk kommunistitseski kondinskoje kuminski ljantor lugovoi malinovski mezduretsenski mortka novoagansk oktjabrskoje pionerski poikovski priobje sovetski zelenoborsk tajoznoi talinka seoses nafta ja gaasimaardlate kasutuselevotuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tottu 20 sajandi teisel poolel ja 21 sajandil kiiresti tousnud tabelis on toodud sundimuse suremuse ja migratsiooni naitajad suuremad rahvusruhmad on 2010 aasta rahvaloenduse andmeil venelased 681 tatarlased 76 ukrainlased 64 baskiirid 25 ja aserbaidzaanid 18 polisrahvastest on hante 13 mansisid 08 komisid 02 ja neenetseid 01 korjaki autonoomne ringkond korjakkia oli haldusuksus venemaa kaugida foderaalringkonnas 1 juulil 2007 liideti korjaki autonoomne ringkond ja kamtsatka oblast kamtsatka kraiks kus selle territoorium moodustab korjaki ringkonna 20 aprillil 2006 toimunud 76magnituudise maavarina epitsenter asus tilitsiki kula lahedal suuremad rahvusruhmad on 2002 venelased 506 korjakid 267 tsuktsid 56 itelmeenid 47 ukrainlased 41 ja eveenid 30 tsuktsi autonoomne ringkond tsuktsimaa asub venemaa kaugida foderaalringkonnas keskus anador rahvaarv oli 2010 aasta rahvaloenduse andmetel 50 526 millest 525 25 068 oli venelasi 267 12 772 tsuktse 60 2869 ukrainlasi ja 32 1529 eskimoid rahvaarv vaheneb valjarande tottu 1989 aasta rahvaloenduse andmetel oli ringkonna rahvaarv 163 934 ja 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 53 824 kellest 519 27 918 olid venelased 235 12 622 tsuktsid 92 4960 ukrainlased ja 29 1534 eskimod ringkonnas on kolm linna anador bilibino ja pevek ringkond koosneb 6 rajoonist 1 anadori rajoon vene 2 bilibino rajoon vene 3 iultini rajoon vene 4 providenija rajoon vene 5 tsauni rajoon vene 6 tsukotka rajoon vene sahhalini oblast asub venemaa kaugida foderaalringkonnas holmab sahhalini saare ja kuriilid oblast moodustati 20 oktoobril 1932 1947 aastal liideti sahhalini oblastiga lounasahhalini oblast metsad katavad 677 territooriumit oblastis on mussoonparaskliima aasta keskmise ohutemperatuuriga 05 c jaanuar on sahhalini saare koige kulmem kuu keskmise ohutemperatuuriga 6 c lounaosas kuni 20 c pohjaosas kuriili saarte koige kulmem kuu on veebruar keskmise ohutemperatuuriga 5 c oblasti koige soojem kuu on august ohutemperatuuriga 1116 c kuriili saartel 1216 c sahhalini pohjaosas kuni 19 c lounas magedes on ohutemperatuur madalam 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas oblastis 546 695 inimest kellest 843 olid venelased 54 korealased 4 ukrainlased 13 tatarlased ja 1 valgevenelased sahhalini saare poliselanikke nivhe oli 2450 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 514 500 linnades elas 867 elanikest suuremad linnad on juznosahhalinsk korsakov ja holmsk magadani oblast asub venemaa kaugida foderaalringkonnas ja piirneb idas ohhoota merega ja vaikse ookeaniga pohjas tsuktsi autonoomse ringkonna ja kamtsatka kraiga laanes sahha vabariigiga ja lounas habarovski kraiga kolm neljandikku pindalast on kaetud tundra ja metsatundraga tahtsamad joed on koloma ja ajanjurjah oblasti poliselanikeks on eveenid ja jukagiirid 1989 aastal oli oblasti rahvaarv 385 300 2002 a rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 182 726 millest venelasi oli 802 146 511 ukrainlasi 989 18 068 eveene 138 2 257 valgevenelasi 119 2 169 ja tatarlasi 11 2 006 2009 aasta alguses oli oblasti rahvaarv 163 000 rahvaarv oli 2010 aasta rahvaloenduse andmetel 156 996 kellest 841 127 936 oli venelasi 65 9857 ukrainlasi 17 2635 eveene ja 09 1415 tatarlasi jukagiire oli 71 oblast on jaotatud 8 rajooniks ja 2 linnaks rajoonid linnad peamisteks majandusharudeks on maavarade kuld hobe tina volfram molubdeen nafta pruunsusi kaevandamine ja kalapuuk kamtsatka oblast oli venemaa 1 jargu haldusuksus kaugida foderaalringkonnas kamtsatka poolsaarel 1 juulil 2007 moodustati kamtsatka krai korjaki autonoomse ringkonnaga liitmise teel tsita oblast ka tsitaa oblast oli venemaa 1 jargu haldusuksus kuulus siberi foderaalringkonda 11 martsil 2007 toimunud referendumil kiideti heaks uhinemine aga burjaadi autonoomse ringkonnaga mille tulemusel moodustati 1 martsil 2008 tagabaikali krai kemerovo oblast asub venemaa siberi foderaalringkonnas oblastis on 19 rajooni ja 18 oblastilise alluvusega linna 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas oblastis 2 899 142 inimest kellest 919 olid venelased 18 tatarlased 13 ukrainlased 12 sakslased ja 05 tsuvasid oblasti poliselanikeks on sorid ja teleuudid kokku 05 linnades elas 85 rahvastikust suuremad linnad on novokuznetsk kemerovo prokopjevsk leninskkuznetski kisseljovsk ja mezduretsensk kemerovo oblastis on eesti kulad jurjevka koidula ja malkovka irkutski oblast asub venemaa siberi foderaalringkonnas siberi kaguosas angara leena ja alamtunguska basseinis oblasti kagupiiril asub baikali jarv oblast loodi 1937 aasta 26 septembril 1 jaanuaril 2008 liideti irkutski oblastiga ustorda burjaadi autonoomne ringkond irkutski oblast on venemaa koige metsistunum regioon metsad holmavad 831 oblasti territooriumist 2002 aasta rahvaloenduse andmetel oli irkutski oblasti rahvaarv 2 581 705 kellest 2 320 493 899 olid venelased 80 565 16 burjaadid ja 53 631 21 ukrainlased suuremad linnad on irkutsk bratsk angarsk ja ustilimsk tarniga rajoonid kuuluvad eristaatusega uksusesse ustorda burjaadi ringkond novosibirski oblast asub venemaa siberi foderaalringkonnas asub laanesiberi madaliku lounaosas irtosi ja obi vahel oblastis on palju jarvi neist suurim on tsano jarv suuremad linnad on novosibirsk berdsk iskitim ja kuibosev oblastit labib transsiberi raudtee oblastis on 30 rajooni ja 5 linnaringkonda omski oblast asub venemaa siberi foderaalringkonnas omski oblastis elas 2002 aasta rahvaloenduse andmetel 2 079 220 inimest kellest 1 735 512 835 olid venelased 81 618 4 kasahhid 77 884 38 ukrainlased 76 334 37 sakslased ja 47 796 23 tatarlased oblastis elas ka 3025 eestlast peamiselt estonka lillikula tsvetnopolje zolotaja niva vanaviru uusviru orlovka ja kovaljovo kulas lisaks omskile on oblastis veel viis linna tara issilkul kalatsinsk nazovajevsk ja tjukalinsk omski oblast on jaotatud jargmisteks rajoonideks 31 ja oblastilise alluvusega linnadeks 6 tomski oblast asub venemaa siberi foderaalringkonnas suurimad linnad on tomsk seversk ja strezevoi tomski piirkonna maaalad olid 1920 sajandil venemaa tobolski kubermangus kuhu kuulusid lisaks tomski piirkonnale ka tanapaeva altai krai kemerovo oblasti novosibirski oblasti ja tomski oblasti alad idakasahhi oblasti kasahstan ala ja osa krasnodari krai alast 20 sajandi alguse venemaa keisririigi haldusjaotuse muudatuste tulemusena vahenes pidevalt 1917 aastal eraldati tobolski kubermangu koosseisust iseseisvaks altai kubermang millesse lulitati barnauli maakond biiski maakond kamenski maakond slavgorodi maakond zmeinogorodski maakond karakumi maakond 1919 aastal liideti osa tobolski kubermangu maaalasid omski kubermanguks 23 detsembrist 1919 kuni 14 martsini 1920 oli tobolski kubermangu keskuseks novosibirski linn sellel ajal kandis nime novonikolajevsk kuid parast 1920 aastat viidi kubermangukeskus tagasi tomski linna 1921 aastal loodi novonikolajevski kubermang kuhu liideti osa tobolski kubermangu maid 25 mail 1925 likvideeriti kubermang venemaa haldusreformiga ning kubermangu maaalad liideti siberi kraisse kus tomsk jai tomski ringkonna keskuseks jarjekordse reformi tulemusena liideti siberi krai tomski ringkond laanesiberi krai koosseisu parast seda aga novosibirski oblasti koosseisu 1944 aastal parast novosibirski oblastist eraldumist moodustati iseseisev tomski oblast mille territoorium oli aga margatavalt vaiksem algsest tomski kubermangu territooriumist evengi autonoomne ringkond evengimaa oli vene nfsv ja venemaa foderatsiooni haldusuksus foderatsiooni subjekt siberi foderaalringkonnas alates 1 jaanuarist 2007 on ta reorganiseeritud krasnojarski krai evengi rajooniks ringkond asub kesksiberi kiltmaal pohjaosas asub putorana magismaa tahtsamad joed on alamtunguska ja podkamennaja tunguska kliima on mandriline jaanuari keskmine temperatuur on 26c kuni 36c juulis 14c sademete hulk on keskmiselt 400 mm aastas 2002 aasta rahvaloenduse andmetel oli ringkonna rahvaarv 17 697 kellest 10 958 62 olid venelased 3802 215 evengid ehk tunguusid 991 56 jakuudid 550 31 ukrainlased ja 211 12 ketid rahvaarv vaheneb peamiselt valjarande tottu suuremad asulad on tura alev 5700 elanikku baikiti 4000 ja vanavara 3300 kula ringkond on jaotatud kolmeks rajooniks baikiti rajoon ilimpiiski rajoon keskus tura ja tunguskatsunja rajoon keskus vanavara ringkond moodustati 10 detsembril 1930 aastal evengi rahvusringkonnana 30 juunil 1908 toimus seal tunguusi katastroof 17 aprillil 2005 toimunud rahvahaaletuse tulemusena liideti evengi ar 1 jaanuaril 2007 krasnojarski kraiga kus tema baasil moodustati evengi rajoon taimori dolgaanineenetsi autonoomne ringkond oli haldusuksus vene nfsv krasnojarski krais ja venemaa foderatsioonis 19772006 oli foderatsiooni subjekt siberi foderaalringkonnas 31 detsembrini 2006 ringkond moodustati 1977 aastal 10 detsembril 1930 loodud taimori dolgaanineenetsi rahvusringkonnast 2005 aasta 17 aprillil toimunud referendumi tulemusel laks 1 jaanuaril 2007 taimori rajoonina krasnojarski krai koosseisu ustorda burjaadi autonoomne ringkond ustorda on endine venemaa 1 jargu haldusuksus siberi foderaalringkonnas ringkond oli enklaav irkutski oblastis asus angara ulemjooksul ringkond liideti 1 jaanuaril 2008 irkutski oblastiga 2002 aasta rahvaloenduse andmetel elas ringkonnas 135 327 inimest kellest 544 on venelased 396 burjaadid 3 tatarlased ja 1 ukrainlased suurimad asulad olid ustordonski bohani ja kutuliki alevik ringkond oli jaotatud kuueks rajooniks ringkond moodustati 26 detsembril 1937 aastal burjaatidega asustatud eesbaikalimaa aimakkidest rajoonidest 11 oktoobril 2005 aastal kirjutati alla kokkulepe mille kohaselt irkutski oblast ja ustorda burjaadi autonoomne ringkond uhinevad uueks foderatsiooni subjektiks mille nimeks saab irkutski oblast ustorda burjaadi ar muutub ustorda burjaadi ringkonnaks irkutski oblasti koosseisus referendum selles kusimuses toimus 16 aprillil 2006 referendumi tulemusel liideti ringkond 1 jaanuaril 2008 irkutski oblastiga permi krai on krai venemaa volga foderaalringkonnas moodustati 1 detsembril 2005 permi oblasti ja permikomi autonoomse ringkonna liitmise teel referendum selle ule toimus oblastis ja autonoomses ringkonnas 2003 aasta detsembris suuremad linnad on perm berezniki solikamsk tsaikovski losva ja kungur eurodicautom oli uks esimesi euroopa liidu terminoloogia andmebaase see loodi 1975 aastal euroopa komisjoni tolkijate ja muude tootajate tarbeks hiljem muudeti eurodicautom ka avalikkusele kattesaadavaks ning see voimaldas tasuta juurdepaasu euroopa liidu tegevusega seotud terminitele koigis liidu ametlikes keeltes aastal 2007 asendati see interaktiivse terminibaasiga iate interactive terminology for europe 1813 aasta mdcccxiii oli 19 sajandi 13 aasta suuremoisa jogi on jogi hiiumaal hiiumaa vallas mis suubub soonlepa lahte suuremoisa jogi on 16 kilomeetrit pikk luguse joe armioja jausa oja ning pihla oja jarel on suuremoisa jogi pikkuselt viies jogi hiiumaal koos luguse ja vaemla joega on suuremoisa jogi vee hulga poolest uks kolmest suuremast joest saarel suuremoisa jogi vilivallasuuremoisa teesillast kuni suudmeni on keskkonnaministri 6 detsembri 1999 maaruse number 99 jargi reostustundlik ala suuremoisa on kula hiiumaa vallas suuremoisa on elanike arvu poolest puhalepa valla suurim kula seal elas 2011 aasta rahvaloenduse andmetel 187 inimest koik olid eestlased kulas asuvad abivallamaja suuremoisa loss milles on hiiumaa ametikooli ja suuremoisa pohikooli ruumid suuremoisa park ja tiigid puhalepa tervisekeskus kultuuri ja noortekeskus raamatukogu katlamaja kauplus emt mobiiltelefonimast elamutest on nii paneelmaju uuel tanaval kui eramuid suuremoisaemmaste tee algab tegelikult puhalepa ja valipe piirilt suuremoisasalinomme tee kalgi ja viilupi piirilt suuremoisa teeks nimetatakse endise suuremoisakardla maantee algust tanapaeval laheb heltermaakardla maantee suuremoisa piiridest kull labi kuid jaab tihedamast asustusest kaugemale suuremoisa bussipeatus on kaina ja kardla suunal liikuvate bussiliinide sealhulgas tallinnast saabuvate kiirbussiliinide viimane uhine peatus puhalepa kirik asub puhalepa kulas kuni 2017 aasta eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus kula puhalepa valda mihhail jefimovits fradkov vene keeles sundinud 1 septembril 1950 kuibosevi oblastis on venemaa riigiametnik ja poliitik peaminister 20042007 fradkov sundis kuibosevi oblasti krasnojarski rajooni kurumotsi asunduses 1972 aastal lopetas ta moskva toopingiehitusinstituudi mehaanikainsenerina 1981 valiskaubanduse akadeemia ta on majanduskandidaat 19731975 tootas ta noukogude liidu india saatkonnas majandusnouniku aparaadis enne seda on tema elulookirjelduses lunk arvatakse et ta sai kgb valjaoppe 19751984 tootas ta nsv liidu riikliku majandussuhete komitee valiskaubanduskoondises tjazpromeksport 19841988 oli ta sama komitee hangete peavalitsuse juhataja asetaitja 19881991 nsv liidu valismajandussuhete ministeeriumi valismajandusoperatsioonide koordineerimise ja reguleerimise peavalitsuse juhataja asetaitja 19911992 venemaa alalise esindaja asetaitja gatti juures genfis 19 oktoobril 1992 sai fradkovist venemaa valismajandussuhete ministri asetaitja 12 oktoobril 1993 esimene asetaitja 28 jaanuarist 1997 2 veebruarini 1998 oli ta sru valitsuskomisjoni liige 16 aprillil 1997 sai ta venemaa valismajandussidemete ja kaubanduse ministriks 26 martsist 1997 oli ministri ajutine kohusetaitja alates 20 augustist 1997 kuulus ta ametkondadevahelisse kooskolastuskomisjoni venemaa ja valisriikude sojatehnikaalase koostoo alal 19 septembrist 1997 24 detsembrini 1998 tootas ta venemaa julgeolekunoukogu ametkondadevahelises rahvusvahelise julgeoleku komisjonis 30 aprillil 1998 fradkovi juhitud ministeerium likvideeriti 14 mail 1998 valiti kompanii ingosstrahh aktsionaride koosolekul direktorite noukogu esimeheks veebruarist maini 1999 oli ta selle peadirektor 25 mail 1999 sai fradkov venemaa kaubandusministriks sergei stepasini valitsuses 19 augustist 1999 juhtis ta sama ministeeriumi vladimir putini valitsuses alates 6 septembrist 1999 kuulus ta presidendi juures asuvasse komisjoni mis tegeles valisriikidega tehtava sojalistehnilise koostooga 2000 aasta mais nimetati ta sergei ivanovi juhitud venemaa julgeolekunoukogu esimehe esimeseks asetaitjaks hiljem maarati fradkov juhtima venemaa maksupolitseid alates 11 martsist 2003 nimetati fradkov maksupolitsei likvideerimise tottu seda peeti korrumpeerunuks ja ebatohusaks venemaa taievoliliseks esindajaks euroopa liidu juures ministri seisuses juunis 2003 nimetati ta venemaa presidendi eriesindajaks suhete arendamise alal euroopa liiduga president vladimir putin nimetas fradkovi peaministriks 1 martsil 2004 5 martsil 2004 kinnitas venemaa riigiduuma ta ametisse fradkovi poolt oli 352 vastu 58 ja haaletamata jattis 24 rahvasaadikut fradkov lubas tagada majanduskasvu voidelda vaesusega ja reformida sojavae ta lubas alandada ettevotete sotsiaalmaksu ja samas tagada maksude kogumise enda maaramist kommenteeris fradkov nii ma noustusin ja utlesin et olen nous seda tood tegema igauks peab olema valmis tegema mida temalt oodatakse ta soovis esimeseks asepeaministriks asespiikrit aleksandr zukovit fradkovil on kogemusi majanduse rahvusvaheliste suhete ja julgeolekustruktuuride alal putin rohutas fradkovi suuri kogemusi voitluses korruptsiooniga ta oli otsinud professionaalset ja korralikku inimest kellel oleks laialdane kogemus avaliku elu eri sfaarides vaatlejate arvates tahendas fradkovi maaramine peaministriks valitsuse iseseisvuse vahenemist oodati et fradkov aitab venemaad laanele lahendada arvati et fradkov ei ole seotud uhegagi vaenutsevatest klannidest mistottu ta on neutraalne ja valmis kompromissideks vaatlejate ootasid et fradkovile tehakse ulesandeks ebapopulaarsed reformid ja fradkov jaaks patuoinaks putini administratsioon ei olnud piisavalt voimekas ja populaarne et lubada putini korvale teise poliitilise isiksuse ilmumist kuigi putin lubas peaministri valikuga naidata valitsuse poliitilist kurssi valis ta isiku kes on pigem tema kaepikendus arvati et hiljem saab peaministriks ja presidendiks sergei ivanov 12 septembril 2007 teatas mihhail fradkov oma valitsuse tagasiastumisest kremlis putiniga kohtudes utles ta riik seisab tahtsate poliitiliste sundmuste lavel tulemas on riigiduuma valimised ja venemaa presidendi valimised poliitilisi protsesse moistes tahaksin et teil oleks taielik vabadus otsuste langetamisel sealhulgas kaadri osas ma arvan et minust oleks oige valitsusjuhi koht vabastada putin avaldas kolm aastat valitsust juhtinud fradkovile tunnustust ja kiitis teda tehtud too eest 14 septembril sai peaministriks viktor zubkov alates 9 oktoobrist 2007 kuni 5 oktoobrini 2016 oli fradkov valisluuretalituse svr peadirektor alates 2016 aastast rasi venemaa raudteed noukogu esimees fradkov valdab inglise ja hispaania keelt tal on reservpolkovniku auaste ta on abielus ja tal on kaks last fradkovi poeg on lopetanud kgb jarglase fsb oppeasutuse suue on koht kus jogi suubub merre jarve voi teise jokke moned joed teiste seas amazonas mississippi niilus moodustavad suudmealal delta moned joed teiste seas kongo amuur ja parana jogi estuaari delta tahendab et jogi jaguneb oma alamjooksul mitmesse harru see tekib siis kui jogi kannab endaga palju setteid mis suudme lahedal pohja settivad ja suures koguses lopuks joevoolu takistavad nii et jogi settekuhjatisest mooda paasemiseks uue sangi moodustab estuaar tahendab et suudmes on uks lehtrikujuline joesang see tekib siis kui looded joesuudmest setted ara kannavad igal joel kindlat suuet ei ole naiteks okavango jogi lopeb kalahari korbe pohjaservas soodes kontrovodi jogi muudab sadude tulemusena sageli oma sangi suubudes vahel ussuuri jokke vahel bikini jokke kui jogi suubub merre siis segunevad suudmealal joe magevesi ja mere soolane vesi tekib riimveeline keskkond mida mujal harva leida on need on harilikult liigivaesed sest riimveega kohastunud liike on vahe sageli on riimvesi mereliikidele liiga mage ja mageveeliikidele liiga soolane mond suudmealal paiknevat asulat nimetatakse joesuuks jogi on mooda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu jogi kulgeb enamasti piki valjakujunenud joesangi ookeanisse merre jarve voi teise jokke kunstlikke vooluveekogusid ei nimetata jogedeks vaid kanaliteks ja kraavideks suuremaid vooluveekogusid nimetatakse jogedeks ja vaiksemaid ojadeks teaduslikult ei erista joge ja oja kindel moot mistottu on nende liigitamine tunnetuslik ja ajaloos valja kujunenud moni jogi on hooajaline jaades kuival aastaajal veeta voi voolates taielikult voi osaliselt maa all naiteks kuivajogi harjumaal joed on osa suurest veeringest vesi jouab jokke pohiliselt maapinna ning kraavide allikate ja muude jokke suubuvate veekogude kaudu jogesid uuriv teadusharu on potamoloogia jogi saab alguse ulemjooksul tihti on neid rohkem kui uks kulgeb mooda rada voi kanalit ning lopeb suudmes voi suudmetes kanal moodustub joesangist kallaste vahel suuremate jogede juures moodustub tihti lammiala mida kujundavad uleujutused vorreldes joekanaliga voib lammiala olla vaga lai joekanali ning lammiala linnades eristamine voib olla keerukas kuna lammiala mojutavad oluliselt elamud ning toostus joed voivad voolata magedest alla labi orgude voi piki tasandikke ning moodustada kanjoneid voi maekurusid moiste ulesvoolu viitab joe ulemjooksu suuna poole ehk voolusuunale vastu moiste allavoolu kirjeldab suunda suudme poole ehk vee liikumise suunda kui seista keset joge voi joe kohal ja vaadata joevoolu suunas ehk allavoolu jaab vasak kallas vasakule ja parem kallas paremale joekanalis voolab vesi tavaliselt uhe joana kuid moned joed voolavad mitme omavahel uhenduses oleva joana moodustades poimitud joe neid esineb erosioonist mojutatud tasasel maal ja moningates suurtes joe deltades joekanali kuju ning vormi muudab voolavast veest tulenev energia saksa hudroloog albert brahms taheldas 1757 aastal et joge arakantavate objektide veealune kaal on proportsionaalne joe voolukiirusega kuuendas astmes seda sonastust nimetatakse monikord ka airy seaduseks seega voolukiiruse kahekordistamisel suudaks vool paigast liigutada objekte mille veealune kaal on 64 korda suurem seda voib naha erosioonikanalitena kovades kivimites ning suurte kivide lohkumisel liivaks ja kruusaks magistel ning karestikulistel aladel keskjooksul voolab jogi kurviliselt tasasemal alal kus kurvi valiskaldale mojub erosioon ning kurvi sisekaldale sadestus mis voib pohjustada meandrite moodustumist meandri eraldumisel tekib soot suurel hulgal setteid kandvatel jogedel voib areneda suudmesse silmapaistev delta soolases merevees paikneva suudmega jogedel voib moodustuda lehtersuue allavoolu liikuv veehulk on kombinatsioon vaba vee hulgast ja markimisvaarsest hulgast veest mis voolab labi joe ja selle lammi aluseks oleva aluspinna kivimite ja kruusa paljude suurtes orgudes voolavate jogede puhul voib see silmale nahtamatu komponent uletada nahtava vooluhulga maaalused joed voolavad maa all paiknevates koobastes voi tuhimikes selliseid jogesid leidub sageli regioonides kus esineb lubjakivist geoloogilisi moodustisi jaaalused ojad on poimunud joed mis voolavad liustike ja jaakatte sangides takistades sulavetel liustike ees valja voolata liustike kaalust tuleneva survegradiendi tottu suudavad sellised ojad isegi maest ules voolata katkendliku vooluga jogi voolab vaid vahetevahel ning voib olla kuiv mitmeid aastaid neid jogesid leidub piiratud voi vaga varieeruvate sademetega regioonides sellised joed voivad esineda ka geoloogilistel pohjustel nagu ulimalt labilaskev joesang osa katkendliku vooluga jogesid voolab vaid suvekuudel humiidse kliimaga regioonides kus vool saab alguse vaikestest harudest liigub voolu alguskoht uldiselt ulesvoolu kui sademete hulk on suur ja allavoolu sademete puudumisel voi kui aktiivne suvine taimestik kasutab vett evapotranspiratsiooniks suurte rahetormide tagajarjel tekkinud sulavesi voib tekitada mudast vett ja pinnast millest moodustuvad ajutised joed jogesid liigitatakse mitme kriteeriumi pohjal jogesid liigitatakse uhtelisteks aluskivimilisteks ja nende molema kombinatsiooniks uhtelised joed on sobivate tegurite olemasolul iseenesliku tekkega naiteks pehme ja loimumata pinnas ja allikate voi pinnasevee kogumiskraavide rohkus vee vool hakkab sellistes kohtades pinnast erodeerima ja joe kaldaid kujundama vesi otsib teed jarjest madalamale ja pehmemale pinnasele aluskivimile tekkinud joed kulgevad mooda looduslikke oonsusi naiteks orgusid kus aluskivimi kiht on maapinnale palju lahemal jogesid mis voolavad molemat liiki pinnasel nimetatakse uhtelise ja aluskivimilise joe kombinatsiooniks 20 sajandi alguses klassifitseeris william morris davis jogesid nende vanuse jargi alates 1950 aastatest hakati seda teooriat kritiseerima ja selle kasutamine lopetati geomorfoloogid ei pidanud tema hupoteese reaalseteks ja testitavateks ning nimetasid davise susteemi mitteteaduslikuks davise susteem biootilist seisundit hinnatakse mitme susteemiga mis jagavad joed koige oligotroofsematest voi vahem saastunutest kuni koige eutroofsemate voi saastunuteni euroopas on veepoliitika direktiivid viinud vajaduseni tootada valja palju klassifitseerimismeetodeid mis holmavad ka kalade paiknemist joes prantsuse keelt konelevates piirkondades kasutatakse susteemi mis jagab joe kolmeks tsooniks hindamisel kasutatakse rahvusvahelist jogede laevatatavuse skaalat esimene klass on koige lihtsamini laevatatav ning kuues klass koige raskemini esimese klassi joed on aeglase vooluga ning ilma takistusteta kuuenda klassi joed on vaga kiire vooluga karestikulised koskedega suurte takistustega ja raskesti labitavad inimkonna algusest alates on joed olnud elutahtsad inimesed elasid veekogu aares sest see pakkus neile sooki jooki ja pesemisvoimalust urg ja vanaajal kui maanteed olid algelised ja kiired transpordivahendid puudusid olid joed olulised liikumisteed see soltub kull piirkonnast kuid alles keskajal arenes euroopas maanteevork nii heaks et joed kaotasid oma tahtsuse pohilise liikumisteena joe vee joudu hakati kasutama juba 2000 aastat tagasi inimese too lihtsustamiseks esmalt kasutati seda viljast jahu saamiseks ja puude saagimiseks hiljem juba kaevandustes ja toostuses jogede vooluvett kasutatakse siiani elektri tootmiseks kuid selle efektiivsus on palju vaiksem kui teistel alternatiividel hudroenergia tootmine on vaga kallis ja maailmas on vaga vahe sobivaid kohti kus saaks energiat tohusalt toota maailma veerohkeim ja suurima valglaga jogi on amazonas koige pikemaks joeks on sajandeid peetud niilust aga viimaste aastate uurimused on naidanud et amazonas on pikem siiski pole see seisukoht uheselt tunnustatud eesti jogede loend eesti pikim jogi on vohandu jogi veerohkeim ja suurima valglaga on narva jogi mis kuulub kupsete jogede klassi peale narva joe kuulub samasse klassi veel suuremajogi mis on ainsana taies pikkuses laevatatav ainukesena voolab nelja maakonna piires poltsamaa jogi riigiduuma vene keeles on venemaa parlamendi alamkoda ulemkojaks on foderatsiooninoukogu 1993 aasta venemaa foderatsiooni pohiseaduse jargi kuulub riigiduumasse 450 neljaks aastaks valitavat saadikut riigiduumasse valitu peab olema vahemalt 21aastane ning venemaa kodanik venemaa foderatsiooni riigiduuma asub moskvas aadressil ohhotnoi rjad maja nr 1 riigiduuma koosseisus 20112016 oli jargmine kohtade jaotus riigiduuma koosseisus 20072011 oli jargmine kohtade jaotus riigiduuma koosseisus 20032007 oli jargmine kohtade jaotus venemaa keisririigi keiser nikolai ii noustus vabadel valimistel valitava venemaa riigiduuma loomisega venemaal 3 martsil 1905 aastal viieks aastaks valitud riigiduuma pidas istungeid peterburis tauria palees kuni 2008 aastani valiti venemaa riigiduuma 4 aastaks seejarel pikendati valitsusaega 5 aastani jargmiste valimiste valjakuulutamine on presidendi ulesanne duumas on 450 kohta mis on putini poolt 2005 a vastuvoetud seaduse alusel maaratud ainult partei nimekirjast koik kohad duumas on alates 2003 aastast maaratud vordelise ehk proportsionaalse valimissusteemi alusel proportional representation duumasse saamiseks on tarvis uletada 7 kunnis varem oli see 5 2009 aasta kevadel tegi president medvedev paranduse mis lubab eraldada 1 koha parteidele kes koguvad 56 haaltest ning 2 kohta parteidele kes koguvad 67 haaltest duuma kohtade jaotamiseks kasutatakse hare meetodit the hare method mis jagab koik kehtivad haaled kohtade koguarvuga saades koefitsiendi iga partei kogutud haaled jagatakse labi selle koefitsiendiga et paika panna mitu kohta ta duumas voidab kui moned kohad jaavad parast seda veel valja jagamata lahevad need jagamise tulemusena koige suurema jaagiga parteidele valimistel saavad osaleda ainult ametlikult registreeritud parteid kes omavahel ei tohi moodustada blokki et suurendada oma voimalusi uletada 7 kunnis duumakohad on jaotatud parteinimekirjas olevatele uksikisikutele nende positsiooni jargi ranking vastavas parteis 2005 aastal vastu voetud seadusega ei ole enam duuma liikmetel lubatud parast valituks osutumist muuta oma parteilist kuuluvust eelnevalt vahetasid mitmed duuma liikmed parteid parast valituks osutumist mis viis vaga suure vastuoluni valimistulemuste ja duumas esindatute vahel russia votes 2010 venemaa duuma valimistel oli varem lubatud kuni 2003 a valimised kaasaarvatud haaletada koigi kandidaatide vastu mida eelistati rohkem kui pigem uldse mitte haaletada mu isamaa mu onn ja room on eesti vabariigi riigihumn mille viisi loi 1848 aastal saksa paritolu soome helilooja friedrich pacius ta viisistas sellega johan ludvig runebergi luuletuse meie maa vart land laul muutus soomes rahvuslauluks eestikeelsed sonad kirjutas laulule 1869 aasta alguses johann voldemar jannsen jannsenile oli eeskujuks hiiumaa reigi koguduse opetaja gustav felix rinne 1868 aastal ilmunud laul hioma ehk issamaa laul jannseni sonadega laulu lauldi esimesel uldlaulupeol mis toimus 1820 juunil 1869 aastal kui 1884 aastal otepaal eesti rahvuslippu onnistati jai ainukese isamaalise lauluna kolama mu isamaa mu onn ja room koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga eestis sai 19 sajandi lopul mu isamaa mu onn ja room vaga populaarseks niisama tuntud ja armastatud oli algselt uliopilastele kirjutatud laul ka soomes kui eesti ja soome end parast esimest maailmasoda iseseisvateks riikideks kuulutasid sai paciuse meloodia mida eestis ja soomes lauldi erinevate sonadega ja ka erinevas tempos molema maa riigihumniks soomes riigihumnina maammelaul tsaarivalitsus keelas laulu 1913 aastal 1917 aastal poliitiliste sundmuste teravnedes kolas mu isamaa mu onn ja room humnina ja valjendas selgelt eesti rahva poliitilisi tundeid kui 1918 aastal 23 veebruaril kuulutati parnus endla teatri rodult valja eesti vabariik jargnes sellele spontaanne mu isamaa mu onn ja room uhislaulmine 6 juunil 1935 kuulutas peaministri asetaitja kaarel eenpalu valja voistluse uue riigihumni saamiseks sonade tahtajaga 1 septembril ja viisi tahtajaga 31 detsembril 1935 sonad pidid kasitama uldjoontes rahva kangelasmeelt ja kangelaslikku voitlust ajaloo kestes kindlat ja lootusrikast usku rahva tulevikku ja igavikku armastust ja kiindumust kodumaa kauni looduse eesti keele ja rahvuslikkude touvooruste vastu eestluse uldaateid mille kaudu kovendatakse sidet ka valiseestlastega hoimuaadet rahva too ja kodukultust rahva voimsat tungi vaimse eneseteostamise poole noukogude liidu okupatsiooni ajal oli mu isamaa mu onn ja room keelatud humni avalikult laulmine toi kaasa repressioonid kuid laul ei ununenud igal ohtul hilja parast sealsete saadete loppu vois seda meloodiat kuulda ka soome raadiost soome ametlike delegatsioonide kulaskaikude puhul olid noukogude eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda pusti seistes kuulama eesti vabariigi taastamisega 1991 aastal voeti uuesti kasutusele ka eesti riigihumn mu isamaa mu onn ja room mu isamaa mu onn ja room kui kaunis oled sa ei leia mina iial teal see suure laia ilma peal mis mul nii armas oleks ka kui sa mu isamaa sa oled mind ju sunnitand ja ules kasvatand sind tanan mina alati ja jaan sull truuiks surmani mul koige armsam oled sa mu kallis isamaa su ule jumal valvaku mu armas isamaa ta olgu sinu kaitseja ja votku rohkest onnista mis iial ette votad sa mu kallis isamaa antoine i antuaan esimene antoine grimaldi 25 jaanuar voi 27 jaanuar 1661 20 veebruar voi 21 veebruar 1731 oli kolmas monaco vurst 2 jaanuarist voi 3 jaanuarist 1701 kuni surmani vurst louis i ja charlotte catherine de gramonti 16391678 poeg louis il oli charlotte de gramontiga kaks poega vanem poeg antoine kes paris trooni ja noorem poeg honore 16691748 kellest sai besanconi peapiiskop antoine liikus prantsuse aristokraatlikus korgseltskonnas ja paistis silma sojavaes vageva kasvu ning vapruse tottu fleurusi monsi ja namuri lahingutes sai ta huudnimeks koljat ta restaureeris ja kindlustas palee kus ta korraldas suurejoonelisi pidusid ta oli hea muusik ning dirigeeris oma orkestrit jeanbaptiste lullylt paranduseks saadud taktikepiga antoine i asus troonile oma isa louis i jarel isa oli vatikanis prantsusmaa suursaadikuna teenides tohutuid summasid valja andnud seetottu pidi monaco vurst oma elustiili muutma ning versailles oukonnast lahkuma louis xiv kahetses tema lahkumist ta utles huvasti mu monaco isand olgu teile kinnitatud et te lahkute minu lugupidamisega minu soprusega ja minu usaldusega valgustatud metseenina hoolitses antoine i muusiku francois couperini ja maalikunstniku louismichel van loo eest ning oli nendega elavas kirjavahetuses ta laskis jacques gabrielil ja robert cotteil mentoni vaikese palee ehitada oma valitsemisajal rajas ta monacole taiendavaid kindlustusi ta lukkas tagasi paljud oma tutre ja ainsa parija louisehippolytei kosilased lopuks aktsepteeris ta bretooni paritolu jacques de goyon de matignoni thorigny krahvi kellest sai hiljem monaco vurst jacques i sest ta vottis endale grimaldide nime ja vapi ning monaco vursti tiitli tutar paris isa trooni kuid suri vahem kui aasta parast ja troon laks tema abikaasale antoine iga sai grimaldide meesliin otsa antoine abiellus 1688 vurstitar marie de lorraineharcourtarmagnaci 16741724 lorraineharcourtarmagnaci hertsogi louis i ja catherine de neufville de villeroy tutrega 16411718 neil sundis kuus tutart naftat eksportivate riikide organisatsioon ingl organization of the petroleum exporting countries opec opk ohpek on rahvusvaheline organisatsioon mille eesmark on koordineerida ja uhtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg kindlustamaks tohus tarbijale okonoomne ja regulaarne varustatus tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute oiglane tasuvus opec on valitsustevaheline organisatsioon mis loodi 1014 septembril 1960 bagdadis iraagis viis asutajaliiget olid iraak iraan kuveit saudiaraabia ja venezuela hiljem liitusid veel 9 riigi valitsused katar indoneesia liibua araabia uhendemiraadid alzeeria nigeeria ecuador gabon ja angola 1992 aasta detsembrist kuni 2007 aasta oktoobrini oli ecuador liidu toost tagandatud gabon lahkust liidust 1995 aastal ja indoneesia 2009 aasta jaanuaris kuid molemad riigid liitusid taas 2016 aastal 2016 aasta novembri seisuga on opecis 14 liikmesriiki opeci peakorter asus sveitsisgenfis 1 septembril 1965 koliti see umber austriasse viini esimesed sammud opeci loomiseks tehti 1949 aastal kui venezuela iraan iraak kuveit ja saudi araabia said kokku et arutleda uhiste voimaluste ja arvamuste ule mis puudutaks regulaarset ja lahedasemat kommunikeerumist nende vahel suurem vajadus opeci loomiseks tekkis 1959 aastal kui ameerika uhendriikide valitsus maaras kohustusliku nafta impordikvoodi programmi moip abil kindlaks imporditavate toornafta ja rafineeritud produktide maarad tekitades sellega eelisseisu kanadale mehhikole ja hiljem venezuelale samuti tostis iocs uhepoolselt toornafta hinda vastavalt venezuelale 5 kuni 25 barreli kohta ja lahisidale kuni 18 barreli kohta selle tagajarjel toimus esimene araabia petrooleumi kongress kairos mis vottis vastu resolutsiooni oil consultation commission et iocs peab teada andma ja konsulteerima enne hindade tostmist vastavate tootmisriikide valitsustega rahvusvahelisel turul domineeris seitse ode noukogude liit oli moodustanud omaette turu fsu ja rolli mangisid ka teised tsentraalselt planeeritud majandused cpes 1960 aasta augustis muutis iocs lahisida toornafta hinda 10 kuni 14 barreli kohta sellele vastuseks said jargneval kuul kokku nelja riigi valitsused et arutleda jatkuva ebavordse hinnapoliitika ule iraan iraak kuveit saudiaraabia ja venezuela said 1014septembrini 1960 bagdadis kokku kus nende riikide esimene konverents tunnistas opecit kui alalist valitsustevahelist organisatsiooni opec loodi et uhtlustada ja koordineerida liitlasriikide naftapoliitikat opeci eestvedavaks jouks sai sekretariaat mis alguses asus sveitsisgenfis alates 1965 aastast austrias viinis 1968 aastal voeti vastu declaratory statement of petroleum policy in member countries mis maaras ara et liitlasriikidel on oigus teostada iseseisvaid otsuseid oma riigi loodusvarade ule kui see toimub riigi arengu huvides 1960 aastate lopuks oli opeci liikmeskond kasvanud kumneni 1961 aastal liitus katar 1962 aastal indoneesia liibua 1967 aastal araabia uhendemiraadid 1969 aastal alzeeria 1970 aastatel tousis opec rahvusvaheliselt silmapaistvaks organisatsiooniks kus liitlasriigid suutsid oma naftapoliitikat kontrolli all hoida ja omasid maailmaturul toornafta hinnakujundamisel suurt sonaoigust vaid 1973 ja 1979 aastal tousis nafta hind turul esimene kord pohjustatuna araabia naftaembargost ja teine kord iraani revolutsioonist 1973 aasta oktoobris kehtestasid opeci araabia riigid ja egiptus suuria tuneesia valja embargo mis valjendas nende pahameelt kui usa ja laaneeuroopa riigid toetasid iisraeli yom kippuri sojas nafta hind tousis 3 barreli kohta 12 ja gaasikvoote hakati nomineerima see pohjustas kutuse hinnatousu mis vallandas turu ja tarbijapaanika ja usa dollari devalveerimise ning usas oli nafta kasutus maksimumi peal embargo mojutas enim usad valitsus president richard nixon ja kongress votsid vastu otsuseid et riik saaks embargoga hakkama naiteks kehtestati kiiruspiirang 55 miilitunnis suveaeg kehtis terve 1973 aasta et vahendada elektrikasutust kodudes inimestel paluti termostaadiga langetada temperatuur 18 kraadini ja toostustes sai peamiseks energiaallikaks susi embargo pohjustas ulemaailmse majanduslanguse tootusmaar kasvas korgele samal ajal kui inflatsioon samuti tousis tarbijad kaotasid huvi masinate vastu mis olid suure kutusekuluga see omakorda pohjustas toodangu languse ja masinatoostused pidid hakkama valja motlema uusi ja okonoomsemaid masinaid kuigi embargo kestis aasta neljakordistus naftahind ja opeci riigid moistsid et nende naftat voib kasutada nii majandusliku kui poliitilise relvana 1975 aastal alzeerias toimus opeci konverents heads of state and government mille raames kasitleti vaesemate riikide rasket olukorda ja maailma majanduse arengu ja stabiilsuse huvides kutsuti ules koostoole rahvusvahelistes suhetes 1976 aastal loodi fund for international development liikmesriigid alustasid tood ambitsioonikate sotsiaalmajanduslike arengukavade kallal 1971 aastal liitus opeciga nigeeria 1973 aastal ecuador ja 1975 aastal gabon liikmesriikide arv oli tousnud 13ni 1970ndate korge naftahinna tulemusena hakkasid toostusriigid kasutusele votma alternatiivlahendusi energiat saadi soest looduslikust gaasist ja tuumaenergiast ning riikide valitsused kulutasid miljardeid alternatiivide arenguprogrammidele noudlus nafta jargi langes 5 miljonit barrelit paevas kuigi valjaspool opecit tootmine tousis 14 miljonit barrelit paevas seda kuni 1986 aastani selle aja valtel nafta toodanguprotsent langes 50lt 29ni selle tulemusena toimus kuueaastane hinnalangus mis tipnes 46lise hinnalangusega 1986 aastal tulude vahendamiseks saudiaraabia piiras tootmiskvoote ja tostis hindu 1980 aastal alandati tootmist 10 miljonit barrelit paevas 1985 aastal oli see veerand sellest tasemest teised opeci riigid selle ideega kaasa ei lainud ja saudiaraabia plaan kukkus labi saudiaraabia vottis kasutusele teise taktika ujutas turu ule odava naftaga see pohjustas hinnalanguse barreli hind oli alla 10 dollari selle kaigu tulemus oli et korge hinnaga tootmispiirkonnad north sea muutusid liiga kalliks opeci riigid mis enne kvootidest ei suutnud kinni pidada alustasid samuti tootmise piiramist et hinnad saaks normaliseeruda hinnaliikumised olid vahem dramaatilisemad kui 19701980 aastatel ja ajapikku opeci tegevus norgenes lahisida sojategevuse tottu 19901991 aastal lahesoda ajal soovitas iraagi president saddam hussein opeci riikidel naftahinda tosta aidates sellega opeci riike rahaliselt naftaturg puudis integreeritud turgu jargida kohanedes noukogude liidu jargse maailmaga kus piirkondlikkus suurenes toimus globaliseerumine kommunikatsiooni revolutsioon ja korgtehnoloogia kiire areng opeci ja mitte opeci riikide arengut parandasid ka labimurded tootja tarbija vahelistes suhetes parast uro 1992 aastal korraldatud kliimamuutuste labiraakimisi earth summit puudis opec naftatarnete majandamisse oiglust tasakaalu ja realismi tuua ulemaarane koikumine ja uldine hinnataseme ebakindlus domineeris 1990 aastatel ja soojad pohjapoolkera talved 19981999 aastal kukutasid hinnad tagasi 1986 aasta tasemele opeci riikide uhtekuuluvust norgestas ka tugevalt riikide jagunemine iraagiiraani soja ja kuveidi iraani invaseerimise mojud parast naftahinna jarsku langust 15 dollarit barreli kohta 1990ndate lopus saavutas uhine diplomaatia naftatootmise aeglustumist 1998 aasta alguses 2000 aastal voorustas hugo chavez esimest korda 25 aasta jooksul opeci tippkohtumist ent jargmiste aastate sundmused 2001 aastal usa rundamine sissetung afganistani ja 2003 aasta invasioon iraaki ja okupatsioon tostsid naftahinna opecist soltumatult korgemaile tasemele nafta vaartus kasvas hinnad tousid 2008 aasta keskel rekordiliselt korgeks siis aga raputas maailma finantskriis ja majanduslangus opecist sai tahtsam naftasektori toetaja osana joupingutusest et maailm kriisist valja tuleks opeci teisel ja kolmandal tippkohtumisel caracaras ja riyadhis 2000 ja 2007 aastal pandi paika et kolm pikaajalisemat strateegiat peavad keskenduma stabiilsele energiaturule saastvale arengule ja keskkonnale 2007 aastal liitus organisatsiooniga angola ajavahemikuks 1992 aastast kuni 2007 aasta oktoobrini peatas ecuador oma liikmesuse gabon lahkust liidust 1995 aastal ja indoneesia 2009 aasta jaanuaris 2014 aasta seisuga on opecil 12 liikmesriiki opeci sekretariaat on organisatsiooni taitevorgan mis esmakordselt kutsuti kokku 1961 aastal genfis 1965 aasta aprillis vottis kaheksas opeci konverents vastu uue asukohariigi lepingu mille kohaselt asub peakorter sama aasta 1 septembrist viinis sekretariaat vastutab koikide konverentsidel vastu voetud otsuste eest ja teostab juhatuse noukogu otsuseid samuti tegeleb teadusuuringutega sekretariaati kuulub organisatsiooni tegevjuht ehk peasekretar ja tootajad kes on vajalikud organisatsiooni tegevuses peasekretari kantselei koosneb oigusburoost teadusuuringute osakonnast ja tugiteenuste osakonnast opeci peasekretar on abdalla salem elbadri kingissepa rajoon 19501952 kuressaare rajoon oli rajoon eesti nsvs 1959 liideti temaga orissaare rajoon 1 jaanuarist 1990 sai kingissepa rajoonist kingissepa maakond viimane on 20 jaanuarist 1990 saare maakond 1989 aastal kuulusid kingissepa rajooni jargmised haldusuksused orissaare rajoon oli rajoon eesti nsvs mis holmas saaremaa idaosa ja muhu saare eesti nsvs kaotati 1950 maakonnad ning saaremaal moodustati maakonna idaosast orissaare rajoon rajooni laanenaaber oli kingissepa rajoon 19501952 kuressaare rajoon orissaare rajoon kuulus 19521953 parnu oblastisse liideti 1959 kingissepa rajooniga parnu oblast oli haldusuksus eesti nsvs aastatel 19521953 pindala oli 16 330 km2 parnu oblasti koosseisu kuulusid tartu oblast oli haldusuksus eesti nsvs aastatel 19521953 pindala oli umbes 13 870 km2 tartu oblasti koosseisu kuulusid tallinna oblast oli haldusuksus eesti nsvs aastatel 19521953 pindala oli 15 000 km2 selle koosseisu kuulusid vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus mis seisneb selles et on loogiliselt voimatu et koik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid toesed sellest definitsioonist jareldub et propositsioon on vastuoluline siis ja ainult siis kui on loogiliselt voimatu et ta oleks toene kahest teineteisega kontradiktoorsest propositsioonist koosnev kogum on vastuoluline kahest propositsioonist koosnevasse vastuolulisse kogumisse kuuluvad propositsioonid ei pruugi olla teineteisega kontradiktoorsed votame naiteks margus on ule kahe meetri pikk ja margus on alla kahe meetri pikk kontradiktoorsus on teatud tuupi suhe kahe propositsiooni otsustuse voi vaite vahel kui antud kahe propositsiooni puhul on loogiliselt voimatu et molemad propositsioonid oleksid toesed ja on loogiliselt voimatu et molemad propositsioonid oleksid vaarad siis me utleme et need propositsioonid on teineteisega kontradiktoorsed naiteks propositsioonid maa on kerakujuline ja maa ei ole kerakujuline on teineteisega kontradiktoorsed definitsioonist jareldub et teineteisega kontradiktoorsetest propositsioonidest on igal juhul toene uks ja ainult uks seda voiks valjendada nii on loogiliselt paratamatu et uks nendest propositsioonidest on toene ja teine vaar propositsioon uks kahest propositsioonist on toene ja teine vaar on kontradiktoorne propositsiooniga molemad propositsioonid on toesed voi molemad propositsioonid on vaarad propositsioon on loogiliselt paratamatu siis ja ainult siis kui propositsiooniga kontradiktoorne propositsioon on loogiliselt voimatu kaks propositsiooni on teineteisega kontradiktoorsed siis ja ainult siis kui on loogiliselt paratamatu et uks nendest propositsioonidest on toene ja teine vaar on olemas uks ja ainult uks propositsioon mis on antud propositsiooniga kontradiktoorne teineteisega kontradiktoorseid propositsioone nimetatakse sageli teineteise eitusteks kahest teineteisega kontradiktoorsest propositsioonist koosnev kogum on vastuoluline kahest propositsioonist koosnevasse vastuolulisse kogumisse kuuluvad propositsioonid ei pruugi olla teineteisega kontradiktoorsed votame naiteks margus on ule kahe meetri pikk ja margus on alla kahe meetri pikk abu dhabi on uks araabia uhendemiraatide seitsmest emiraadist emiraadi valitsejaks on seik khalifah bin zayid al nahayan celsiuse skaala on temperatuuriskaala mille vottis 1742 aastal kasutusele rootsi fuusik ja astronoom anders celsius skaala on jaotatud celsiuse kraadideks mida tahistatakse sumboliga c celsiuse leiutatud soojuspaisumisel pohineval termomeetril tahistas vee keemispunkti 0 ja jaa sulamispunkti 100 kraadi nende punktide vahe oli jaotatud 100 vordseks osaks kuna sellise skaalaga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada keeras carl von linne 1745 aastal selle termomeetri skaala ringi vottes jaa sulamistemperatuuri vordseks 0ga ja vee keemispunkti 100 kraadiga sellisest termomeetrist sai koige enam kasutatava skaalaga termomeeter celsiuse skaala on fahrenheiti skaalaga seotud jargmise valemiga kelvini skaalaga jargmiselt rankinei skaalaga jargmiselt reaumuri skaalaga jargmiselt celsiuse temperatuuriskaala voeti 1927 aastal esimese rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala aluseks praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala voeti vastu 1990 aastal international temperature scale of 1990 ehk its90 see on jarjekorras seitsmes rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala sisu on 17 loodusliku etaloniga referentspunktid vahemikus 31358 k mis on sobitatud celsiuse skaalasse referentspunktid on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja korgetel metallide sulamistemperatuurid viimane vastuvoetud temperatuuriskaala defineerib nii rahvusvahelise kelvini temperatuuri mille tahis on formula1 ja sumboliks k kui ka rahvusvahelise celsiuse temperatuuri mille tahis on formula2 ja sumboliks c uhtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel celsius voib tahistada 7 marts on gregoriuse kalendri 66 liigaastal 67 paev juliuse kalendri jargi 22 veebruar liigaastal 23 veebruar 19012099 aasta lopuni on 299 paeva 2004 aasta haiti mass oli konflikt mis kestis mone nadala veebruaris 2004 ja loppes haiti presidendi jeanbertrand aristidei lahkumisega tema ametiaeg pidi kestma 2006 aastani mass loppes 29 veebruaril aristidei lahkumisega riigist aristide vaidab et usa sojavaelised roovisid ta ja sundisid eksiili minema kuid usa jaab selle juurde et aristide astus vabatahtlikult tagasi massu alguseks loetakse tavaliselt 5 veebruari 2004 kui riigi suuruselt neljanda linna gonaivesi vallutas massuliste ruhmitus mis kutsus end revolutsiooniliseks artibonitei vastupanurindeks 19 veebruaril nimetasid nad end umber rahvuslikuks revolutsiooniliseks rindeks haiti vabastamise eest massulised olid noudnud president aristidei tagasiastumist kuid tema oli jaanud kindlaks soovile jaada ametisse kuni pohiseadusliku ametiaja lopuni 7 veebruar 2006 rohutades et ta ei taha et haitis jaaks ajalugu liikuma uhelt riigiooordelt teisele vaid et see liiguks valitud presidendilt valitud presidendile massuliste ja tsiviilopositsiooni meelest on mass loomulik tagajarg aristidei vaidetavale halvale valitsemisele ja haiti 2000 aasta parlamendivalimiste vaidetavale voltsimisele opositsiooni vaitel olid need valimised ebakorrektsed sest vaidetavalt kasutati haalte lugemisel kohtade jaotamisel ebaausaid meetodeid seetottu boikoteeris opositsioon samal aastal toimunud presidendivalimisi nii et aristide voitis 92protsendise haalteenamusega aristidei pooldajad peavad suudistusi seoses parlamendivalimistega ettekaandeks et aristidei diskrediteerida ning margivad et valimisi peeti sel ajal vabadeks ja oiglasteks massu juhtisid algselt endised haiti sojavaelased kes olid vastutavad tsiviiltapatalgute eest 1990 aastate alguses juba enne laialdast vagivalda mis haaras kogu riigi massasid moned endised sojavaelased riigi keskosas alates 2003 aastast kumneid inimesi sai surma peale selle tuli 4 veebruaril 2004 hulk endisi sojavaelasi sealhulgas kurikuulus endine maakaitsevaejuht louisjodel chamblain tagasi eksiilist dominikaani vabariigis ning teatas et nad tahavad uhineda gonaivesis asuvate massulistega aristidei valitsuse pooldajate sonul kujutas mass endast laiali saadetud haiti sojavae mis oli haitis voimul 19911994 riigipoordekatset haiti vana eliidi huvides mis puudis teha loppu aristidei populistlikule poliitikale ja demokraatlikule valitsemisele massulised kirjutasid oma kiire edu paljuski selle arvele et aristide ei desarmeerinud sojavage kui ta selle 1995 aastal laiali saatis sama tahtsaks pohjuseks pidasid nad ka rahva toetust haiti 5000 liikmega politseijoud osutusid liiga vaikeseks ja halvasti relvastatuks et massuliste edasiliikumisele tohusalt vastu seista ja mones kohas naiteks caphaitienis ei osutanudki politsei erilist vastupanu peale selle osalesid massus relvastatud jougud mis on viimastel aastatel haitil sageli vagivalla allikaks olnud koige tuntum neist joukudest on kannibaliarmee mis oli kaua peamine aristidei toetav joud gonaivesi linnas enne kui see aristidei vastu poordus see jouk millest hiljem sai rahvusliku revolutsioonilise rinde uks peamisi osi vaitis et relvad mida nad massu ajal valitsuse vastu voitlemiseks oli kasutanud oli jougule andnud aristide ajal kui nad veel toetasid teda vaidetavalt oli selle peamiseks eesmargiks opositsiooni hirmutamine 2000 aasta valimiste ajal ent valitsuse vaitel oli massuliste kasutuses palju suurem tulejoud kui haiti politseil ning relvad pidid seetottu olema valismaa paritolu viimasel kumnendil on saarased jougud manginud haiti poliitikas keskset rolli massu gonaivesis alustas aristidevastane jouk kuid aristidei pooldavad jougud voitlesid presidendi eest molemal poolel olevaid jouke on suudistatud julmades metsikustes naiteks teise poole toetajate hukkamises ja nende kodude suutamises paljude aristidei toetajate sonul tegutses riigi tsiviilopositsioon viienda kolonnina massuliste toetuseks opositsioon eitas seda kuid paljud selle liikmed moonsid et nad toetavad massuliste uritust ning utlesid et nad jagavad massulistega uhist eesmarki et aristide lahkuks voimult nad utlesid et ei noustu massulistega uksnes vagivaldsete meetodite kasutamise osas kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne temperatuuriskaala voi termodunaamiline temperatuuriskaala on temperatuuriskaala mille vottis 1851 aastal kasutusele inglise fuusik william thomson lord kelvin selle skaala alguspunktiks on absoluutne nulltemperatuur ja selles voib temperatuurinait olla ainult positiivne kelvini temperatuuri tahiseks on t erinevalt celsiuse temperatuurist mida tavaliselt tahistatakse t voi ga sisusteemis kasutatakse temperatuuri mootmiseks kelvini skaalat temperatuuri uhik selles on nimetatud lord kelvini jargi kelviniks luhendtahis k 1 kelvin on vee kolmikpunkti termodunaamilisest temperatuurist temperatuuri uhik kelvin kuulub sisusteemi pohiuhikute hulka temperatuuri muutus valjendatuna kelvinites vordub arvuliselt temperatuuri muutusega celsiuse kraadides c kelvini skaala on celsiuse skaalaga seotud jargmiselt enne kaalude ja mootude viii peakonverentsi 1967 aastal kasutati kelvini tollal nimetati seda kelvini kraadiks tahisena k kuum punkt inglise keeles hot spot voi hotspot on vaike korge aktiivsusega piirkond keset madala aktiivsusega ala terminit kasutatakse eri valdkondades kilauea vulkaan kiilaueea havai sonast kilauea valjapaiskamine on tegevvulkaan hawaii saarestikus vulkaani korgus on 1277 m ta katab 137 hawaii saare pindalast kilauea koos hualalai kohala mauna kea ja mauna loa vulkaaniga moodustavad saarestiku suurima saare hawaii kilauea tippu on moodustunud kaldeera kilauea on uks vulkaan vulkaanide reast mille ule merepinna ulatuvad tipud moodustavad hawaii saared siin liigub vaikse ookeani laam ule vahevoos asuva kuuma tapi kilauea on praegu uks aktiivsemaid vulkaane olles pusivalt aktiivne alates 3 jaanuarist 1983 ajaloo valtel on registreeritud 61 purset viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt uks kord iga 11 kuu jooksul 1959 aastal arkas ellu kilauea iki kraater seda parast 91 aastat suikumist laavavool polnud eriti suured kuid kraatri servadele tekkisid fumaroolid 1997 aastast on suurimat aktiivsust on ules naidanud puu oo kraater purskeid on toimunud kuus korda ja arvatakse neid jatkuvat veel pikaks ajaks kilauea ei ole hawaii suurim vulkaan kuid holpsa ligipaasetavuse tottu kulastavad turistid teda koige rohkem kilauea vulkaani kraatri serval asub hawaii vulkanoloogiaobservatoorium hawaiilased usuvad et tulejumalanna pele asustab igat hawaii vulkaaniketi vulkaani kuid ta kodu asuvat halemaumau kraatris kilaueal dubai emiraat araabia on uks araabia uhendemiraatide seitsmest emiraadist emiraadi valitseja on seik muhammad bin rashid al maktum emiraadi valitsejaks sai parast seik rashid ibn ahmad almualla surma 2 jaanuaril 2009 seik saud ibn rashid almualla tiibeti autonoomne piirkond on hiina rahvavabariigi 1 jargu haldusuksus piirkond jaguneb lhasa ringkonna oigustega linnaks ja 6 ringkonnaks 2000 aasta rahvaloenduse andmeil oli rahvaarv 2 616 329 neist 9277 tiibetlased 2007 aastal oli arvestuslik rahvaarv 2 840 000 eetrid on orgaanilised uhendid mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alkuulruhma voi ka muud asendusruhma valja arvatud funktsionaalruhmad uldvalem r or r ja r on uhe voi erisugused alkuul alkenuul aruul voi harvem ka muud ruhmad eetrite nimetused tuletatakse vastavalt sustemaatilisele nomenklatuurile eetrite nimetamisel loetletakse hapnikuaatomiga seotud ruhmad tahestikulises jarjekorras ja lisatakse loppu liide eeter kui molemad keskse hapnikuaatomiga seotud ruhmad on vordsed naiteks molemad on etuulruhmad siis ei kasutata uute reeglite kohaselt enam eesliidet di naiteks mitte dietuuleeter vaid lihtsalt etuuleeter keerukamate struktuuride ja alati mone pohiruhma olemasolu korral loetaks pohiruhma sisaldav molekuli osa tuviuhendiks ning sellele eelneb eesliide alkoksu tsuklilistest eetritest nimetatakse kolmeliikmelist tsuklit oksiraaniks ehk epoksiidiks ja kasutatakse liiteid oksiraan epoksu voi oksiid neljalulilist kullastunud ahelaga tsuklilist eetrit nimetatakse oksetaaniks ja viielulilist tetrahudrofuraaniks naiteid eetrid on omaparase lohnaga vedelikud valja arvatud dimetuuleeter ja metuuletuuleeter mis on toatemperatuuril gaasid eetrid on vaga lenduvad vees lahustuvad nad vahe voi uldse mitte kuna ei sisalda hudroksuulruhma vesinikke mis saaks osaleda vesiniksidemetes eetrid on heaks lahustiks orgaanilistele uhenditele neid kasutatakse ka viimaste sunteesis parfumeerias ja meditsiinis eetreid kasutatakse veel lohna ja soojuskandjatena ning bensiinkatalusaatori lisandina eetrid on keemiliselt pusivamad ja vaiksema keemilise aktiivsusega kui alkoholid eetrid oksudeeruvad kergesti hapnikuga seotud susiniku juuresolekul mille tulemuseks on peroksiidid need on aarmiselt plahvatusohtlikud ained eetreid saadakse alkohole ja fenoole oksudeerides lihtsaim saamisviis on alkoholaadi ja alkuulhalogeniidi reaktsioon tekib etuulpropuuleeter ja naatriumbromiid veel saab eetreid naiteks luhikese ja hargnemata ahelaga alkoholi kuumutamisel lisades katalusaatoriks juurde veidi hapet eetritega umberkaimisel tuleb eriti ettevaatlik olla sest pikemaajalisemal seismisel moodustuvad pudelis voi muus anumas peroksiiditaolised ained mis voivad naiteks destilleerimisel plahvatada dietuuleeter on vaga lenduv vedelik millel on ebameeldivad korvaltoimed selle aur on murgine et see on ohust raskem voib see allapoole koguneda ja hapnikuga reageerides plahvatada jeanmichel andre jarre sundinud 24 augustil 1948 lyonis on elektroonilist muusikat kirjutav prantsuse helilooja ta isa oli filmimuusika autor maurice jarre ja ema prantsuse vastupanuliikumises osalenud ning koonduslaagrist paasenud france pejot kui jeanmichel oli 5aastane siis ta vanemad lahutasid isa suundus ameerikasse ning poeg jai ema kasvatada oma isa nagi ta uuesti alles 18aastaselt jeanmichel jarre on kuulus vabaohukontsertide poolest kus kasutab laialdaselt laserprojektsiooni ja ilutulestikku tema kontsertidest kolm on guinnessi rekordite raamatus suure vaatajate arvu tottu mis uletas miljoni piiri tema arvukatest teostest on eriti tuntud oxygene part iv ja equinoxe part v uht tema albumitest musique pour supermarches muusika supermarketitele toodeti ainult uks eksemplar ning see muudi oksjonil jarre oppis pariisi konservatooriumis jeannine rueffi kae all ettevalmistus klassikalise muusika alal osutus vaga kasulikuks eriti albumite oxygene ja rendezvouz juures 1968 aastal valmis tal vaitekiri kirjanduse ja muusika faust kus ta rohutas johann wolfgang von goethe ja hector berliozi tahtsust varsti parast seda lahkus ta pariisi konservatooriumist ja kohtus pierre schaefferiga avangardistlikust grmst group de recherches musicales muusikauuringute ruhmitus 1986 tootas jarre koos nasaga uue albumi rendezvouz kallal ja valmistas ette uut kontserti astronaut ronald mcnair pidi mangima saksofoni orbiidil liikuvalt kosmosesustikult challenger sellest pidi saama esimene kosmoses tehtud muusikasalvestis parast challengeri plahvatamist 28 jaanuaril 1986 salvestas selle osa uks teine saksofonist teose pealkirjaks sai rons piece roni rahu voi roni osa ehkki algselt oli plaanitud nime rendezvouz vi terve album puhendatigi seitsmele hukkunud astronaudile jarre on olnud abielus kolm korda aastail 19751977 oli ta abielus flore guillardiga 19782002 inglise naitleja charlotte ramplinguga ning 20052010 prantsuse naitleja anne parillaudga 1995 aastal sai ta unesco hea tahte saadikuks spektroskoopia on fuusikaharu mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega st kiirguse neeldumist emissiooni ja hajumist optikast eristab spektroskoopiat optiliste nahtuste toimemehhanismi selgitamise asemel nende nahtuste soltuvuse uurimine kiirguse lainepikkusest spektriks ehk spektraalkarakteristikaks nimetataksegi optilise nahtuse nt valguse neeldumine aines soltuvust lainepikkusest spektroskoopia uurimisobjektiks pole niisiis mitte igasugune kiirgus vaid selline mis on olnud interaktsioonis ainega ja kannab infot aine kohta traditsiooniliselt on spektroskoopias kasutatud elektromagnetkiirgust kuid kaasajal on definitsiooni laiendatud ka osakeste elektronide prootonite ja ioonide kiirgusele ning sel juhul uuritakse optiliste nahtuste soltuvust osakeste kokkuporke energiast nimetus spektroskoopia on kokku liidetud ladinakeelsest sonast spectrum eesti keeles vaatluspilt ja kreekakeelsest verbist skopeo ee k vaatlen algselt tegeleski spektroskoopia vaid nahtava valguse uurimisega termini spekter vottis esimesena kasutusele sir isaac newton 1666 aastal kes taipas et valget valgust on voimalik prisma abil komponentideks ehk spektriks lahutada selgitades seelabi ka vikerkaare tekkemehhanismi oma katse kaigus ehitas newton esimese spektroskoobi 19 sajandi alguses avastasid william herschel ja j w ritter et paikese kiirgusel on lisaks nahtavale veel infrapunane ja ultravioletne komponent 1814 aastal taasavastas joseph von fraunhofer tumedad jooned paikese spektris neid oli juba 1802 aastal marganud inglise teadlane w wollaston fraunhofer uuris ja kirjeldas jooni pohjalikult kuid tal puudus arusaam nende tekkimise pohjuste kohta tumedaid spektrijooni ehk neeldumisjooni tuntakse nuud fraunhoferi joontena fraunhofer oli esimene kes uuris teiste tahtede ja planeetide spektreid saades nii uheks astrofuusika rajajaks fraunhofer leiutas thomas youngi toole tuginedes difraktsioonivore ja pani sellega aluse kvantitatiivsele spektroskoopiale nimelt on difraktsioonivore kasutades voimalik kindlaks teha spektrijoonte tapsed lainepikkused prisma korral soltub aga difraktsiooninurk klaasi omadustest ning valguse absoluutset lainepikkust ei ole voimalik maarata fraunhoferi joonte tekkimise pohjused selgusid aga alles 1859 aastal gustav kirchhoff ja robert bunsen leidsid et igal elemendil ja uhendil on oma spekter seega saab spektri uurimise abil kindlaks teha aine keemilise koostise nii pandi alus spektrokeemilisele analuusile mis on tanini ainus meetod tahtede keemilise koostise uurimiseks tuginedes 19 sajandi alguses tehtud avastustele emissiooni ja neeldumisspektrite vallas joudis kirchhoff jareldusele et paikese kuumast sisemusest lahtuva kiirguse pideva spektri muudavad katkendlikuks paikese atmosfaaris olevate jahedamate elementide neeldumisjooned kirchhoff ega tema kaasaegsed ei suutnud aga selgitada miks erinevatel elementidel on erinevad spektrijooned ning millest soltub nende lainepikkus nendele kusimustele vastas 20 sajandi alguses tekkinud kvantmehaanika spektrijoonte lainepikkused maarab aatomi struktuur juba niels bohri vesiniku aatomi mudel naitas et elektronidel peavad aatomis olema diskreetsed energiatasemed keerulisemate aatomite juures aga tema teooria ei tootanud ning selguse toi alles kvantmehaanika kui aatom neelab energiakvandi ehk footoni toimub uleminek ergastatud olekusse ergastatud olekust voib elektron seejarel langeda tagasi madalamale energianivoole ja kiirata kvandi footoni mille energia vastab kahe energiataseme vahele kvantmehaanika abil on voimalik kirjeldada koigi aatomite ja lihtsamate molekulide spektreid spektrijoonte uha tapsem mootmine tekitas aga vajaduse veelgi parema ennustusvoimega teoreetilise mudeli jarele mis saavutati relativistliku kvantmehaanika ja seejarel kvantelektrodunaamika abil mis suudab kirjeldada ka spektrijoonte peenstruktuuri kvantelektrodunaamika on taielik kirjeldus aine ja kiirguse vastasmojust ning ukski teine fuusikateooria ei suuda ennustada moodetavat suurust samasuguse tapsusega spektroskoopiliste mootmiste tundlikkus on nii suur et tanapaeval on voimalik eristada 1 aatomit 10 teise elemendi aatomite voi isegi sama elemendi teiste isotoopide hulgast sagedusest on tanu spektroskoopiale saanud koige tapsemini moodetav fuusikaline suurus laserite abil on voimalik eristada suhtelisi sageduse nihkeid suurusjargus 10 kuigi spektroskoopias raagitakse soltuvusest lainepikkusest voib selle asendada ka elektromagnetlaine sageduse uurimisega lainepikkus ja sagedus on seotud poordvordeliselt lihtsa vorrandiga cn kus c tahistab elektromagnetlaine leviku kiirust vaakumis ja n on aine murdumisnaitaja vaakumis n1 elektromagnetkiirgust voib aga tulenevalt laineosakese dualismist vaadelda ka osakeste footonite voona kus igal footonil on energia eh kus h tahistab plancki konstanti seega voib spektroskoopia uurimisobjektiks pidada ka footoni ja aine interaktsiooni soltuvust footoni energiast kui elektromagnetkiirgus asendada aga osakeste elektronide prootonite ioonide kiirgusega muutub spektroskoopia uurimisobjektiks osakestevaheline interaktsioon ja selle soltuvus osakese energiast spektroskoopiat on tulenevalt eesmarkide ja rakenduste paljususest voimalik jaotada alamkategooriateks mitmel viisil enam levinud on spektroskoopia liikide eristamine kasutatava kiirguse uuritava objekti ning kiirguse ja osakeste vahelise interaktsiooni alusel nt aatomiabsorptsioonspektroskoopia tegeleb aatomites neelduva optilise kiirguse spektrite uurimisega spektroskoopia pohiline toovahend on spektromeeter tanapaeval kasutatakse spektroskoopias kas elektromagnetkiirgust voi osakeste elektronide prootonite ja ioonide kiirgust kaasaegne spektroskoopia kasutab kogu elektromagnetskaalat alates korgeima energiaga gammaspektroskoopiast mis uurib ergastatud aatomite gammakiirgust kuni koige madalama energiaga raadiospektroskoopiani mis uurib neeldumis ja kiirgusspektreid raadiolainete piirkonnas nende vahele jaavad rontgenspektroskoopia uvvis spektroskoopia uurib spektreid ultraviolettkiirguse ja nahtava valguse piirkonnas infrapunaspektroskoopia ja mikrolainespektroskoopia spetsiifilistest alamliikidest voib esile tosta vaakumultraviolettspektroskoopiat mis uurib nii neeldumis kui kiirgusspektreid vaakumultraviolettkiirguse piirkonnas neutronspektroskoopia on neutronite ja aatomituumade vastastikust moju kasitlev tuumafuusika haru elektronspektroskoopia on elektronide kineetilist energiat mootev spektroskoopia haru osakeste kasutamise naitena voib tuua ka elektronienergiakaotusspektroskoopia inglise keeles electron energy loss spectroscopy mida kasutatakse materjalide pinna uurimiseks aatomispektroskoopias tuleb uuritav aine viia gaasilisse faasi gaas horendada ning uurida kas neeldumis jaheda gaasi juhul voi emissioonispektrit kaarlahenduse voi leegiga ergastatud gaasi juhul molekulaarspektroskoopia tegeleb molekulide spektrite uurimisega molekulaarspektroskoopia on eriti oluline meetod biofuusikas ja keemias ning molekulaarbioloogias kus uuritakse nt nukleiinhapete ja valkude korgemat jarku struktuure neeldumis ehk absorptsioonispektroskoopia pohineb tumedate e neeldumisjoonte uurimisel kuumast kehast allikast lahtuv pidev spekter muutub kulma gaasi labimisel neeldumisspektriks sest teatud lainepikkustega footonid neelatakse uuritava aine gaasi poolt neelatavad lainepikkused soltuvad konkreetse aine aatomite energianivoodest uuritava aine nt aminohapete gaasilisse olekusse viimine voib olla tehniliselt keeruline ning energiakulukas teisalt on paljud loomulikud nt tahtede spektrid samuti neeldumisspektrid kiirgus ehk emissioonispektroskoopia uurib heledaid spektrijooni mis tekivad ergastatud nt kuumutamise voi elektrilahenduse tulemusel aine elektronide langemisel tagasi madalamatele energiatasemetele uheks huvitavaks meetodiks emissioonispektroskoopia valdkonnas on laserindutseeritud plasma spektroskoopia seda rakendatakse keemias ja materjaliteaduses materjali koostise maaramiseks kiirgusspektroskoopia alla kuulub ka fluorestsentsspektroskoopia kui tavaliselt aine neelab ja kiirgab sama lainepikkust siis fluorestsentsi korral aine poolt neelatav ja kiiratav lainepikkus erinevad tulenevalt vibratsioonilistest relaksatsioonidest molekulide sees ning umbritsevas lahuses fluorestsentsi punanihet tuntakse stokesi nihkena teatud tingimustel voib ergastatud seisund kesta mitmeid sekundeid sellist emissiooni nimetatakse fosforestsentsiks ning vastavat teadusharu fosforestsentsspektroskoopiaks spektroskoopial on vaga palju rakendusi ning jargnev on vaid juhuslik kogum voimalikest saavutustest meditsiinis kasutatakse laialdaselt magnetresonantstomograafiat mis pohineb aatomituumade raadiolainespektroskoopial magnetvaljas mikrolainespektroskoopia abil avastati kosmiline mikrolainetaustkiirgus osakeste kiirendite abil tehtavad eksperimendid suure paugu jargse universumi ja algosakeste uurimiseks nt euroopa tuumauuringute keskuses rakendavad samuti spektroskoopia meetodeid optilise spektroskoopia abil tehakse kindlaks nii tahtedevahelise gaasi kui ka kuriteopaigalt leitud tundmatu aine keemiline koostis ja struktuur spektrijoonte doppleri nihke uurimise kaudu avastasid astronoomid et universum paisub kiirenenevalt lisaks praktilistele kasutusaladele on spektroskoopia olnud votmetahtsusega uute fuusikaharude arengus spektroskoopia meetodid on pannud aluse kvantmehaanikale uld ja erirelatiivsusteooriale ning kvantelektrodunaamikale spektroskoopia on laiendanud meie teadmisi mitte ainult elektromagnetilisest vaid ka tugevast ja norgast vastasmojust jean alesi sunninimi giovanni alesi sundis 11 juunil 1964 avignonis on sitsiilia paritolu prantsuse voidusoitja eelkoige on ta kuulus vormel 1 sarjas osalemise tottu 1981 aastal alustas jean alesi oma voidusoitjakarjaari kartautodel nagu see voidusoitjate puhul tavaline on parast kaheaastast kardiga ringradadel kihutamist hakkas teda koitma ralli ning sellel alal voitis ta meistritiitli renault turbo klassis uheistmelistele ja detailidega katmata ratastega vaga kiiretele ringraja voidusoiduautodele vormelitele joudis ta prantsusmaa renault 5 vormel renault sarja voistluste kaudu 1980 aastate lopus oli alesi tousev taht mootorispordis voites 1987 prantsuse vormel 3 tiitli ja kahe aasta parast rahvusvahelised vormel 3000 meistrivoistlused 1989 aastal tegi ta oma grand prix suure auhinna voistlus debuudi vormel 1 sarjas finiseerides paul ricardi ringrajal peetud prantsusmaa gpl neljandana koik etapid sai alesi vormel 1 sarjas kaasa teha juba aastal 1990 olles alafinantseeritud tyrrelli meeskonna liige esimesel soidul pohjustas ta sensatsiooni juhtides esimesed 30 ringi ayrton senna ees niioelda alama klassi autoga teine koht nii monacos kui ka phoenixis tegid alesist tippmeeskondade poolt noutud mehe 1991 aastaks siirduski ta ferrarisse mille tase oli just hakanud langema nelja aasta jooksul mis ta selles meeskonnas oli saavutas ta vahe voites vaid fannide poolehoiu oma emotsionaalse ekstravertse ja agressiivse stiiliga kui 1996 aastal tuli ferrarisse michael schumacher vahetas alesi temaga kohad minnes ule tiitlit kaitsvasse benetton formula meeskonda mis jallegi oli hakanud alla kaima parast kaht hooaega lahkus alesi sellest meeskonnast oma viimastel aastatel vormel 1 sarjas soitis alesi keskmise tasemega meeskondades nagu sauber prost ja jordan voites juhuslikke poodiumikohti eriti vihmase ilmaga jean alesi oli lootustandev voidusoitja kes ei joudnudki oma voidusoidukarjaari jooksul paris tippu pohjus oli osalt tema tormakuses osalt emotsionaalsetes otsustes monikord lihtsalt ei vedanud naiteks oleks ta 1990 aastate alguses pidanud liituma williamsi meeskonnaga vormel 1 maailmameistrivoistlustel osales ta 201 etapil olles viies soitja kes selles sarjas ule 200 korra startis karjaari jooksul tuli ta ainult uks kord voitjaks kanada grand prixl quebecis 1995 aastal oma 31 sunnipaeval voit kukkus sulle tanu michael schumacheri probleemidele tehnikaga jean alesi soitis aastatel 2002 2006 populaarses dtm deutsche tourenwagen masters saksa touring car meistrivoistluste sarjas kus tema parimateks kohtadeks jaid kokkuottes saavutatud 5 koht 2002 2003 alesi labis 17 martsil 2004 avatud bahreini ringrajal ringi juan manuel fangio 1954 aasta vormel uhega peale voidusoitja karjaari loppemist oli alesi seotud direxiv nimelise projektiga mille eesmark oli vormel 1 meeskonna loomine mootoritena plaaniti kasutada mercedese jouallikaid uhtlasi pidi sellest ettevotmisest kujunema mclareni b tiim paraku kandideeris sarjas olevale vabale kohale ka teisi kandidaate ning edukamaks osutus hoopis prodrive meeskond kes osutus ka valituks alesi on hea veinitundja ning tal on viinamarjaistandus ja veinikelder oma kodulinna avignoni lahedal siin on loetletud vulkaane tegevvulkaanid on eraldi loetletud ka tegevvulkaanide loendis albemarle alcedo agung amargura ampato anatahan apo aragats ararat arenal asama askja aso asuncion azdahak augustine avatsa awoe baker bandai bararbunga barren batur beerenberg bezomjannoi bisoke bogoslov bromo bulusani vulkaan burney capelinhos cayambe cerro azul galapagose saared chimborazo chupiquina citlaltepetl clevelandi vulkaan colima corcovado cosiguina cotopaxi dabbahu daisen dallo damavand dempo ebeko egon eldfell emi koussi empung epi erebus erta ale etna eyjafjallajokull faiali vulkaan fogo fourpeaked fuji fuego gahinga galerase vulkaan galunggung gamalama gamkunorra gede ghaie hakkodake hallasan hekla hualalai irazu irruputuncu izalco iztaccihuatl jorullo kameruni vulkaan karangetang karisimbi karom kasatochi vulkaan katla katmai kelud keenia magi kerinci kilauea kilimanjaro kizimen kljutsevskaja sopka kohala komagatake korjaki sopka krakatau landmannalaugar lars christenseni maetipp llaima laki lamington lanzarote lassen peak leirhnukhur llaima llullaillaco lokon longonot maipo mazama vulkaan matavanu mauna kea mayon mendelejev merapi meru mikeno misti momotombo mount liamuiga mount ritter muhabura mutnev myosinsyo nyamuragira nyiragongo nevado del tolima ngauruhoe ngorongoro ojos del salado okmok ol doinyo lengai omate ontake orizaba orosi oshima osorno vulkaan paektusan pagan vulkaan papandayan paricutin pavlov pelee pichu pichu pico de sao tome pico viejo piibu vulkaan pinatubo piton de la fournaise popocatepetl popomana purace puy de sancy puyehue vulkaan rainier raoul ruapehu ruiz sabancaya sabyinyo saint augustine saint benedicto saint helens vulkaan saint kartala sajama sakurashima sangay santa maria vulkaan san miguel santorin shiga magi shinmoedake sinabung sinarka sitkin soputan soufriere hills stromboli surtsey sisaldin siveluts zao vulkaan taali vulkaan tacune tambora tanaga vulkaan tapungato taranaki tarawa tarawera teide teleki telica vulkaan tinakula torishima tousside tristan da cunha vulkaan tumaran tungurahua turrialba vulkaan ubinas vesuuv vulcano waw annamus orfajokull yasur opera on veebibrauser ja internetikomplekt personaalarvutitele ja mobiilsetele seadmetele mis voimaldab kasutada paljusid levinud internetipohiseid teenuseid lisaks pohilisele veebilehtede kuvamise voimalusele sisaldab opera sisseehitatud uudisvoogude ja eposti klientrakendust irci tuge bittorrenti rakendust ja serverimoodulit unite opera on suletud koodiga omanduslik priivara operat arendab norra firma opera software opera loodi vastukaaluks ja alternatiiviks populaarsetele veebibrauseritele internet explorer ja netscape navigator mis opera algusaastatel brauserite turgu valitsesid brauser on saadaval operatsioonisusteemidele beos gnulinux freebsd solaris mac os x os2 qnx realtime platform ja symbian samuti koigile microsoft windowsi 16 ja 32bitistele versioonidele opera on mitmete testide ja statistiliste vordluste pohjal uks turvalisemaid veebibrausereid opera alustas jaosvarana kuid koikide funktsioonide kasutamiseks tuli maksta 4 versioon oli teadaolevalt viimane mis windows 31xe jaoks saadaval oli samast versioonist alates hakkas opera saadaval olema ka linuxile alates 5 versioonist hakati veebibrauserit jagama tasuta kuid reklaambanneriga mille eemaldamiseks tuli osta reklaamivaba versioon alates 20 septembrist 2005 hakati operat taiesti tasuta jagama monel opera versioonil naiteks 6xl on olemas eestikeelne kasutajaliides omaalgatuslikke tolkeid eri autoritelt leidub ka hilisematele versioonidele 902 926927 902910920950 lisaks on olemas vorukeelne tolge versioonile 6x ametlikul valjalaskel on eestikeelne tolge taas alates versioonist 962 opera versioon 1217 on viimane mis kasutab veel prestonimelist esitlusmootorit aastatega on see brauseri versioon jarkjargult vananenud eeskatt voib tekkida probleeme turvasertifikaatidega 12 veebruaril 2013 teatas opera et vahetab oma presto kuvamismootori webkiti mootori vastu valja webkiti arendasid peamiselt google ja apple ning see sisaldus googlei arendatavates vabatarkvaralises chromiumi ja omanduslikus chromei lehitsejates ning mis on siiani applei safari brauseris webkit ise parineb vabatarkvaralise konquerori brauseri khtmlmootorist millest apple arendas valja webkiti mootori safari jaoks kui google otsustas 2013 aasta aprillis minna chromiumi ja chromei projektides ule webkiti mootorilt blinki mootorile otsustas opera sellegi ule votta maailmas kasutab operat hinnanguliselt 33 interneti kasutajatest piirkonniti esineb erinevusi naiteks 2011 juuli andmetel kasutab ukrainas operat 43 kasutajatest venemaal on kasutajaid 36 poolas latis leedus ja tsehhis 811 2016 aasta septembris oli opera turuosa 175 tegemist on pihuarvutitele ja mobiiltelefonidele moeldud versioonidega mobiilsetele seadmetele saab opera mini voi opera mobilei alla laadida lehekuljelt mis toetab ka wapmobiililehitsejaid oige versiooni valib valja server vastavalt mobiilse seadme edastatud tunnusele need opera versioonid on vaga vahenoudlikud riistvara osas ja brauseri kasutamine on vaga mugav navigatsiooninuppude voi puuteekraanil pliiatsi abiga need opera versioonid kasutavad ara kogu ekraani pinda nahtavale jaetakse ainult kuvatav lehekulg ja valida on mitme automaatse suurendamisefokuseerimise voimaluse vahel oluline omadus on veel ulekantavate andmete tihendamine veebileht koos graafikaobjektiega pildid fotod pakitakse opera puhverserveris ara ja alles siis saadetakse andmesidekanali kaudu lehitsejale kuvamiseks opera ise pakub andmemahu vahendamise maaraks kuni 80 piltide laadimise saab ka valja lulitada opera lisadest voib soovitada jarjehoidjate sunkrooniseerimist mida saab teha mones teises seadmes asuva opera voi firefoxi brauseriga honduras on keskameerika suuruselt kolmas riik hondurasel on maismaapiir nicaragua guatemala ja el salvadoriga pohjas piirab hondurast kariibi meri ja lounas ulatub maa vaikset ookeanini riigi aarmine idaosa kuulub ajaloolise moskiitoranniku koosseisu sealses urglooduses on moodustatud rio platano biosfaarikaitseala honduras tahendab hispaania keeles suvikuid nimi on tulnud bahia saari umbritsevate suvikute jargi pealinna tegucigalpa asutas polisrahvas nimega tsingal mis tahendab hobedamage linna lahikonnas asus suur hobeda leiukoht kolmsada aastat oli maa pealinn comayagua 1880 aastal vottis tegucigalpa pealinna kohustused enda kanda kariibi mere rannikule jaab mitu olulist sadamat naiteks la ceiba kaldast veidi eemal paiknevad aga turistide seas populaarsed bahia saared neil saartel nagu ka mujal rannikualadel valitseb troopiline kliima ja vihma sajab palju enamik elanikkonnast elab parajama kliimaga magismaal korgus 6002000 m madalikud paiknevad peamiselt rannikualadel ja magismaadel voolavate suurte jogede orgudes suur osa hondurasest on magine koige korgemad tipud asuvad riigi laane ja keskosas ning nende naol on tegemist vulkaanidega tahtsaimad joed on ulua patuca ja coco piiriks nicaraguaga koik suubuvad kariibi merre korgeimad maed on paulayalas de agalta 2590 m ja pico benito 2451 m kuumadel ja niisketel madalikel laiuvad ulatuslikud vihmametsad magipiirkonnas on valdavad igihaljad hispaania tamme ja mannimetsad rannikualadel on taimestik tuupiliselt troopiline palmisalud ja mangroovimetsad kariibi mere ja nicaragua piiri aares mosquitas vohab lopsakas urgmets rannikul laiuvad banaaniistandused hondurase loomastik on liigirikas usna tavalised on ahvid karud hirved jaaguarid hundid koiotid puumad otselotid ilvesed samuti esineb mitut liiki roomajaid ja linde enne hispaanlaste saabumist oli maa usna horedalt asustatud ja kolooniaalajastul polnud see eriti tahtis piirkond polisrahvas segunes holpsasti eurooplastega praegu on umbes 90 elanikest hispaaniakeelsed mestiitsid enamasti katoliiklased kariibi mere rannikul elavad neegrid kes raagivad kreooliparast inglise keelt hajali ule kogu riigi on sailinud vaikesi polisrahvaruhmi kokku 4 rahvastikust elanikkond on koondunud magismaale eelkoige selle lounaossa umbes 40 rahvastikust elab linnades suurimad linnad on tegucigalpa ja san pedro sula honduras pole nii toostuslik kui tema naaberriigid ja riigi elanikkond on laanemaailmas uks vaesemaid valisabi ja investeeringud on voimaldanud ehitada tehaseid kus toodeldakse pollumajandussaaduseid valmistatakse rummi toiduoli tsementi paberit magedes leidub tohututes kogustes erinevaid metallimaake eriti hobedat tsinki pliid ja kulda maapouevarade kattesaamiseks ja nende tootlemiseks on rajatud maaaluseid kaevandused enamik honduralastest peab kas ise poldu voi tootab mones suures istanduses kasvatades banaane kohvi eksootilisi puuvilju ja lilli mis koik valismaale muuakse kunagi oli honduras maailma juhtiv banaanitarnija ja praegugi moodustab see pollumajandussaadus peaaegu 14 riigi sissetulekust enamikus magipiirkondades pole pollupidamiseks sobilikke maalappe kuid sealsetele magijogedele rajatud hudroelektriijaamades toodetakse 80 riigi elektrienergiast honduras impordib toostustooteid keemiasaadusi naftat masinaid ja transpordivahendeid ning ekspordib banaane kohviube tubakat puitu merivahke ja veiseliha rahvaarv on mingi riigi voi ka muu piiritletud territooriumi naiteks haldusuksuse eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise elanike arv selle riigi elanike absoluutarv riigi elanike hulka ei arvata mitte ainult selle riigi kodanikud vaid ka riigis elavad valismaalased ja kodakondsuseta isikud sealhulgas lapsed ja noorukid tavaliselt voetakse arvesse ainult pohielukohta juriidilisi isikuid elanike hulka ei loeta maailma suurima rahvaarvuga riik on hiina rahvavabariik demograafia kreeka keelest demos inimesed grapho kirjeldus ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku suurust struktuuri rahvastikusundmusi sunnid surmad ranne rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist demograafia voimaldab analuusida koiki ajas ja ruumis muutuvaid inimpopulatsioone demograafia uuringud holmavad populatsioonide suuruse struktuuride ja jaotuse analuusimist samuti vaadeldakse populatsioonidesiseseid ja vahelisi ruumilisi ja ajalisi muutusi mida toovad endaga kaasa erinevused sundides surmades migrantide arvu muutused ja muutused vanuselises soolises jne koosseisus demograafia liigitatakse kirjeldavaks demograafiaks teoreetiliseks demograafiaks paleodemograafiaks ajalooliseks demograafiaks see on seotud paljude erinevate teadusvaldkondadega nagu ajalugu meditsiin statistika sotsioloogia ja majandus demograafia pohitunnusteks on sugu sunniaegvanus ja sunnikohtpolisus esimesi demograafiaga seotud motteid voib taheldada juba vanakreeka haritlastel selle algseid ideid voib kohata paljudes kultuurides naiteks vanaroomas indias ja hiinas juba vanakreekast voib halikarnassose herodotose hippokratese epikurose thukydidese polose protagorase platoni ja aristotelese kirjutistest leida viiteid demograafiale rooma kirjanikud ja filosoofid cicero seneca plinius vanem marcus aurelius epiktetos cato ja columella valjendasid samuti ideid selles valdkonnas keskajal tegelesid demograafia ideede edasiarendamisega william conchesist tolomeo da lucca guillaume dauvergne william paull ja ibn khaldun uks varasemaid demograafilisi uurimistoid on loodusloolised ja poliitilised tahelepanekud mis pohinevad lisatud materjalidel ning mis on tehtud surnute nimekirjade alusel 1662 mille koostas inglise kaupmees john graunt see sisaldas ka primitiivset suremustabelit uurides neid uleskirjutisi leiti naiteks et uks kolmandik londoni lastest suri enne 16 eluaastat demograafia moiste vottis esimesena kasutusele belgia statistik achille guillard teoses rahvastikustatistika elemendid ehk vordlev demograafia 1855 18 sajandi lopus vaitis thomas malthus et populatsioonide kasv on eksponentsiaalne kui seda kuidagi ei piirata ta kartis et maa rahvastik kasvab kiiremini kui ollakse suutelised kasvatama toidu tootlikkust mis toob endaga kaasa naljahada ja vaesuse kasvu teda peetakse ulerahvastatuse ja rahvastiku kasvu limiidi ideede intellektuaalseks isaks hiljem esitasid benjamin gompertz ja verhulst realistlikumad ja keerulisemad mudelid rahvastiku kasvu kohta 18601910 aastaid voib lugeda perioodiks kus demograafiast sai eraldi uurimisala varem oli see olnud statistika alamvaldkond sel perioodil andsid oma panuse demograafia arengule kuulsad teadlased nagu adolphe quetelet 17961874 william farr 18071883 louisadolphe bertillon 18211883 ja ta poeg jacques 18511922 joseph korosi 18441906 anders nicolas kaier 18381919 richard bockh 18241907 emile durkheim 18581917 wilhelm lexis 18371914 ja luigi bodio 18401920 andmete kogumisel eristatakse otsest ja kaudset andmete kogumist rahvaloendus on otsese andmete kogumise meetod mis korraldatakse tavaliselt umbes iga kumne aasta tagant eestvedajaks on tavaliselt riik ja puutakse loendada koiki riigis elavaid inimesi lisaks rahvaarvule kogutakse informatsiooni soo rahvuse keelsuse haridustaseme tookoha religiooni kodakondsuse jne kohta eestis on alates 1881 aastast toimunud 11 taiemahulist rahvaloendust millest viimane toimus 2011 aastal need rahvaloendused annavad viimase 130 aasta eesti rahvastiku kohta pohjaliku ulevaate otseseid andmeid saadakse ka registritest mis peavad arvet sundide ja surmade samuti juriidiliste protseduuride nagu abielude lahutuste ja migratsiooni kohta eestis koguvad andmeid rahvastiku kohta eesti statistikaamet ja rahvastikuregister kaudset andmete kogumist kasutatakse sellistes riikides ja sellistel ajaperioodidel mil kogu andmestik puudub peamiselt arengumaades ja ka ajaloolise demograafia puhul uheks meetodiks tanapaeval arengumaades andmete kogumiseks on odede meetod mille puhul kusitakse naistelt kui paljud tema odedest on surnud ja kui palju lapsi tema oed on saanud nende andmete pohjal saavad uurijad kaudselt hinnata sundide ja surmade arvu teiseks kaudse demograafia meetodiks on inimeselt tema laste vanemate ja odedevendade kohta andmete kusimine iive i ehk rahvastiku muutumine soltub sundimusest suremusest ja randest iive on negatiivne kui rahvaarv vaheneb ja positiivne kui rahvaarv kasvab loomulikuks iibeks nimetatakse sunni ja surmajuhtude vahet eristatakse suletud rahvastikku kus arvestatakse vaid sundide ja surmade arvu ning avatud rahvastikku mida mojutab ka ranne sundimuse uldkordaja n on sundide arv aastas 1000 inimese kohta arvutatakse valemiga sundivuskordaja sundivus keskmine elanike arv 1000 arv promillides suremuse uldkordaja m on surmade arv aastas 1000 inimese kohta arvutatakse valemiga suremuskordaja suremus keskmine elanike arv 1000 arv promillides ranne s ehk migratsioon on protsess kus inimene vahetab oma alalist elukohta ranne on positiivne kui sisserandajate hulk uletab valjarandajate hulga ning negatiivne kui sisserandajate hulk ei uleta valjarandajate hulka imikusuremuse uldkordaja on surmade arv aastas alla 1aastaste laste seas 1000 sunni kohta keskmine eluiga tahistab keskmist eeldatavat eluiga sunnimomendil rahvaarv algne rahvaarv loomulik iive rande iive rahvaarv kasvab kui iibe ja rande iibe summa on positiivne ja kahaneb kui iibe ja rande iibe summa on negatiivne kui iive on null siis rahvastik ei muutu loomulik iive sunnid surmad loomulik iive on positiive kui sundimus on suurem kui suremus ja negatiivne kui on vastupidi rande iive immigratsioon emigratsioon rande iive on positiivne kui immigratsioon uletab emigratsiooni ja negatiivne kui on vastupidi neid valemeid saab kasutada nii terve maa populatsiooni kohta kui ka naiteks riikide voi etniliste gruppide populatsioonide naitajate arvutamiseks rahvastik liigitatakse tihti ka suletud ja avatud rahvastikuks suletud rahvastikku ei mojuta ranne aga avatud rahvastikus voetakse arvesse nii loomulikku iivet kui ka rande iivet rahvastiku prognoos on tuleviku rahvastiku prognoosimine milles voetakse arvesse hetkeseisu ja trende ning puutakse vastavalt neile ennustada mida tulevik endaga kaasa toob demograafiliste uurimistoode tulemusena on voimalik prognoosida naiteks maa elanikkonna suurust aastatel 2050 ja 2100 arvatakse et 2050 aastaks elab maal 96 miljardit ja 2100 aastaks juba 109 miljardit inimest peamiselt touseb vaeste arengumaade rahvaarv kuna neis riikides puudub sundimuskontroll ning traditsioonid ja kultuuriruum soosivad paljulapselisi peresid samuti suureneb rahvaarv joudsalt riikides nagu hiina ja india kus juba praegu elab ule poole maailma rahvastikust kui ei voeta kasutusele rahvastikku vahendavaid meetmeid on maailmas oodata rahvaarvu kiire kasvu jatku rahvastiku teadusliku uurimise rahvusvahelise uhingu iussp peamiseks eesmargiks on demograafia terminoloogia ajakohastamine lisakas korraldatakse iga 4 aasta jarel ulemaailmset rahvastiku teadlaste konverentsi ja muid vaiksemaid seminare ja koolitusi euroopas tegeleb rahvastiku uurimisega euroopa rahvastikuuuringute uhendus eaps mis asutati 1983 aastal uhendus tegeleb euroopa rahvastikukonverentsi ja paljude teiste urituste korraldamisega samuti uhendab ta eri riikide rahvastikuteadlasi population europe european journal of population kui ka uleeuroopaline demograafia doktorikool on algatatud nende abiga tallinna ulikooli juures tegutseb eesti demograafia keskus mis loodi 2015 aastal keskuse eelkaijateks on tlu demograafia instituut mis asutati 1998 aastal tpu demograafia oppetool asutatud 1994 aastal ning eesti korgkoolidevahelise demouuringute keskus asutatud 1986 keskusel on 3 peamist eesmarki eesti rahvastiku uurimine ja analuusimine nii baltikumi kui ka euroopa kontekstis rahvastiku andmestiku arendamine ja kohandamine et seda oleks voimalik kasutada rahvusvahelistes uuringutes ning rahvastiku uurimise jarjepidevuse tagamine ja noortes teaduse vastu huvi aratamine lisaks eesti demograafia keskusele tegelevad demograafiliste uuringutega ka tartu ulikooli instituudid statistikaamet tervise arengu instituut rahvusarhiiv ja eesti demograafia assotsiatsioon pealinn on asula kus asuvad riigi voi liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise naiteks saksamaal liidumaa sveitsis kantoni usas osariigi korgemad riigivoimu ja valitsusasutused parlament valitsus riigipea presidendi monarhi residents riigil voib mitmel moel olla ka mitu pealinna korraga naiteks hollandi ametlik pealinn hoofdstad on amsterdam ent kuninganna residents riigivoimu ja valitsusasutused ning enamik saatkondi asuvad haagis residentiestad napoleoni ajal tekkis hollandi kuningriik mida valitses louis bonaparte ta kindlustus amsterdamis ning sellest hetkest sai amsterdamist valitsuse residents ja pealinn 1813 prantslased lahkusid ja 1815 sai madalmaade kuningaks willem i amsterdam jaigi pealinnaks kuid valitsus laks tagasi haagi kus ta varemgi oli olnud iisraeli riik on oma pealinnaks kuulutanud jeruusalemma kuhu on telavivist kolitud riigivoimu ja valitsusasutused ning suur osa valisriikide saatkondadest et aga jeruusalemm asub osaliselt valjaspool iisraeli riigile algselt ettenahtud piire tunnustab osa riike iisraeli pealinnana endiselt telavivi boliivia nominaalne pealinn on sucre valitsuse residents on aga la paz pealinn voib regulaarselt naiteks hooajaliselt roteeruda mitme linna vahel selline suve ja talvepealinn on naiteks jammu ja kashmiril briti india asekuninga residents oli talvel delhi suvel korgemal asuv ning seetottu jahedam shimla pealinna funktsioonid voivad olla jagatud mitme linna vahel millest uks on nominaalne pealinn lounaaafrika vabariigi parlament kaib koos kaplinnas valitsus asub pretorias korgemad kohtuorganid asuvad bloemfonteinis suurim linn aga on johannesburg enamikus riikides on pealinnaks suurim linn kuid mones riigis on pealinnaks vaiksem linn millel on geograafiliselt kesksem asend naiteks turgi suurim linn on istanbul pealinn aga ankara sveitsi liidulinn bundesstadt on bern suurim linn aga zurich usa pealinn on washington suurim linn majanduspealinn aga new york mitmed riigid on rajanud pealinna tuhjale kohale naiteks brasiilia pealinn brasilia mones riigis naiteks eestis ja kuubas elab pealinnas vaga suur osa kuni kolmandik riigi elanikkonnast eesti pealinn on tallinn kus asub riigipea residents valitsus ja parlament korgeim kohus riigikohus ning haridus ja teadusministeerium asuvad aga tartus ulekantud tahenduses tahendab pealinn ka asulat mis on mingis valdkonnas keskse tahtsusega enne tanapaevaste riikide tekkimist vois pealinn ringi rannata koos monarhi liikumisega naiteks seoses sodade ja massudega akatalepsia sonasonalt mittearusaamine voi arusaamise voimatus on pyrrhoni ja purronistide skeptilises opetuses vaidetav voimatus asjadest aru saada purronistide jargi on teadmine asjade loomuse kohta voimatu sellest tuleneb et tuleb hoiduda otsustustest ja utlustest asjade kohta utlustest hoidumine on akataleksia termini vottis arvatavasti kasutusele arkesilaos kes eitas stoikute opetust mille kohaselt katalepsia katalepsis taielik arusaamine on tosikindluse kriteerium pyrrhoni opetuse kontekstis kasutab seda sona diogenes laertios rene descartes pidas sarnaselt stoikutega evidentsust tosikindluse jaoks piisavaks francis bacon vottis kasutusele sona eukatalepsia mille all ta pidas silmas hoidumist otsustustest eesmargiga jouda koige toestatuma tosikindluseni novum organum i 126 akatalepsia tahendas vanakreekas ka filosoofi opilase seisundit milles ta ei saa veel aru oma opetaja opetusest akatalepsia tahendab meditsiinis ka oskamatust panna diagnoosi iidol vanakreeka keeles eidolon ladina keeles idolum tahendas algselt kummitust surnu vaimu keskaja ladina keeles hakkas see tahendama ebajumalat voi ebajumalakuju francis bacon pidas teoses novum organum iidolite all silmas kummitusi mis viivad inimtunnetuse valele teele aksioom kreeka keeles axioma see mis on vaariline tahendab uldkeeles vaidet mille toesuses pole kahtlust vanakreeka filosoofias nimetati aksioomiks niisugust vaidet mille toesus on arusaadav ilma toestuseta francis bacon nimetas aksioomideks loodusseadusi valjendavaid teaduslikke uldistusi epistemoloogias tahendab aksioom enesestmoistetavat tode millel muu teadmine peab pohinema tanapaeval on usk niisuguste aksioomide olemasolusse haabumas matemaatikas on aksioomid ehk postulaadid vaited mis voetakse toestuseta aluseks deduktiivse teooria ulejaanud vaidete tuletamiseks soltumatute riikide uhendus luhend sru vene keeles luhend on riikide uhendus mis loodi poliitiliseks majanduslikuks humanitaar ja kultuurialaseks koostooks endiste noukogude liidu liiduvabariikide vahel selle mille moodustasid valgevene venemaa ja ukraina 8 detsembril 1991 aastal sru uhendusse kuuluvad enamik endiseid noukogude liidu liikmesriike valja arvatud balti riigid sru peakorter asub valgevene pealinnas minskis 1990 aastal algas endise noukogude liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess keskvoimu kokkuvarisemine 1991 aasta augustiputsi jarel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul voimatuks ning pohjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas loplikult noukogude liidu lagunemise valgevene kasahstani moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud kes aasta varem olid haaletanud referendumil liidulepingu poolt avaldasid nuud uhemottelist toetust sellest eraldumiseks samas todeti et oleks hadavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel sailitada majanduslik poliitiline ja sojaline koostoo uuel kujul noukogude liidu valitsuse poolt algatatud labiraakimised uue liidulepingu ettevalmistamise ule jooksid tupikusse 8 detsembril 1991 toimus minski lahedal valgevene valitsuse residentsis valgevene vabariigi vene foderatsiooni ja ukraina riigipeade kohtumine eesmargiga maaratleda moskva keskvoimu edasine saatus kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe soltumatute riikide uhenduse loomise kohta seejarel toimus almatos koigi endiste liiduvabariikide va balti riigid ja gruusia uhine noupidamine kus vormistati loplikult nende riikide vahel sru sund neli keskaasia vabariiki korgozstan tadzhikistan usbekistan ja turkmenistan toetasid teatud moskvapoolse tsentraalse koordineerimise sailimist et tagada majandussubsiidiumite jatkumine kasahstan valgevene armeenia ja ukraina soovisid jatkata teatud tasemel endiste liiduvabariikide vahelist majanduslikku ja poliitilist koostood gruusia liitus sruga 1993 aasta detsembris parast seda kui eduard sevardnadze oli gruusia presidendiks saanud 1993 aastal kinnitati minskis sru riigipeade noukogu poolt sru pohikiri viimases on maaratletud sru liikmeksolemise tingimused formuleeritud kollektiivse julgeoleku ning sojalispoliitilise koostoo sh konfliktide rahumeelse lahendamise printsiibid rohutatud koostoo jatkamist ja suvendamist majandus sotsiaal ja oigussfaarides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel 1993 aasta 24 septembril allkirjastasid uheksa sru liikmesriigi presidenti kokkuleppe majandusliidu ekonomitsheskij sojuz loomise kohta gruusia ja turkmenistan liitusid lepinguga 1993 aasta detsembris ukraina uhines assotsieerunud liikme staatuses 15 aprillil 1994 kinnitati uhtse kaupade teenuste toojou ja kapitali vabal liikumisel pohineva majandusruumi loomise vajalikkust oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi maksu tolli ja valismajanduspoliitika valjatootamist majandustegevuse reguleerimise meetodite uhtlustamist ning otseste toostusalaste kontaktide soodustamise vajalikkust 1999 aastal anti tadzikistanile liidus taielikud oigused varem olid taielikud oigused vaid valgevenel kasahstanil korgostanil ning venemaal 2000 aasta oktoobris kirjutati alla leping euraasia majandusuhenduse loomiseks kuhu kuulusid valgevene kasahstan korgostan venemaa ning tadzikistan hetkel on armeenia moldova ja ukraina seal vaatleja staatusega 2003 aasta oktoobris kirjutasid valgevene kasahstan venemaa ja ukraina alla uhendatud majandusruumi lepingule 2003 ning 2005 aasta vahel toimus uhenduse riikide seas mitmeid muudatusi valitsuses viktor justsenko valiti ukraina presidendiks ning eduard sevardnadze ja askar akajev kukutati vastavalt gruusias ja korgozstanis 2006 vottis gruusia suuna natoga liikumisele kuid lahkumine srust sai voimalikuks alles aastal 2009 so aasta parast gruusia soja loppu 26 augustist 2005 on turkmenistan sruga assotsieerunud riik mitte enam liikmesriik 2009 aasta mais liitusid valgevene ukraina moldova aserbaidzaan armeenia ja gruusia idapartnerluse leppega projektiga mis oli algatatud euroopa liidu poolt 2014 teatas ukraina seoses veneukraina konfliktiga et lahkub srust oma loomisest saadik on srul olnud kaks peamist eesmarki esimene neist on olnud edendada no tsiviliseeritud lahkuminekut endiste noukogude liidu riikide vahel paljud kartsid et noukogude liidu lagunemine tahendab poliitilist ning majanduslikku kaost kui mitte otsest konflikti piiride vahel varajased kokkulepped sru riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada kuid koiki sojalisi konflikte see ara hoida ei suutnud nt aserbaidzaaniarmeenia soda ja sisekonfliktid tadzikistanis moldovas ja gruusias teine eesmark on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel see pole srul onnestunud peamine pohjus on see et kuigi osapooltel olid uhised huvid vana korra lammutamiseks polnud neil kompromissi selle kohta mis peaks noukogude liitu asendama peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussusteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile sru liikmed on ka vabad mitte allkirjastamaks lepinguid mida nad ei soovi tekitades segase vorgustiku lepingute ja kohustuste vahel sru riikides peamiselt on sru eesmargid seotud koordinatsiooniga riikide valis ja kaitsepoliitika vahel proovitakse arendada uhist majandusruumi toetada inimoigusi uhendada piirkondi etniliselt hallata endise noukogude liidu sojalisi struktuure luua jagatud transportatsiooni ja kommunikatsioonivork tugevdada keskkonnajulgeolekut reguleerida migratsioonipoliitikat ning uhiselt voidelda organiseeritud kuritegevuse vastu venemaale oli ja on liit tahtis eelkoige jargmistel pohjustel koostood sru raames teostatakse sru koordineerivate institutsioonide kaudu suuremad neist on eeter voib tahendada mitut asja noukogude liit noukogude sotsialistlike vabariikide liit ehk nsv liit ehk nsvl vene keeles ehk ehk oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik noukogude sotsialistlike vabariikide liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostoo etapid sotsialistlike noukogude vabariikide vahel kus korgemaks voimuorganiks oli formaalselt toorahva saadikute noukogu kuid tegelikku juhtimist teostas kommunistlik partei 23 augustil 1939 solmitud molotoviribbentropi pakti salajases lisaprotokollis jagasid nsv liit ja saksamaa ara oma mojupiirkonnad euroopas selle tulemusel sundis nsv liit balti riikidele 1939 aasta sugisel peale baaside lepingud ning 1940 aasta suvel okupeeris ja annekteeris nad pannes eestis latis ja leedus voimule oma nukuvalitsused eesti nsv liitus nsv liiduga vabatahtlikult 6 augustil 1940 lati nsv 5 augustil 1940 ja leedu nsv 3 augustil 1940 1939 aasta hilissugisel alanud talvesojas vallutas noukogude liit soomelt mitmeid alasid 1 detsembril 1939 kuulutati valja marionetlik soome demokraatlik vabariik mis uhendati 12 martsil 1940 nsv liiduga 31 martsil 1940 muudeti karjala ansv karjalasoome nsvks mille koosseisu liideti ka soomelt aravoetud alad karjala kannasel ja laadoga aares saksamaa ja nsv liidu vahel solmitud molotoviribbentropi pakti tulemusel noudis nsv liit saksamaa diplomaatilisel toel 1940 aastal bessaraabia piirkonda rumeenialt noukogude liidule ahvardades noudmiste mittetaitmisel rumeeniat sojalise invasiooniga 28 juunil 1940 tungisid punaarmee vaed bessaaraabiasse ja pohjabukoviinasse ning okupeerisid ja annekteerisid alad bessaraabia pohiosas moodustati moldaavia nsv mille koosseisu liideti ka enne ukraina nsvsse moldaavia ansvna kuulunud transnistria bessaraabia aarmine pohjaosa ning lounapoolne mereaarne osa anti ukraina nsvle teise maailmasoja kaigus liideti nsv liiduga 11 septembril 1944 ka tuva rahvavabariik noukogude liidu pealinn oli moskva tahtsaim puha oli 7 november 1917 aastal toimunud oktoobrirevolutsiooni aastapaev alates 1988 aastast hakkasid noukogude liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ara kasutades votma endale jarjest rohkem voimu mis viis lopuks noukogude liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks 1991 aasta 8 detsembril venemaa ukraina ja valgevene presidendi solmitud belovezje lepinguga otsustati noukogude liit laiali saata noukogude liidu lagunemine joustus nsv liidu ulemnoukogu ulemkoja nsv liidu ulemnoukogu vabariikide noukogu deklaratsiooniga nr 142h 26 detsembril 1991 deklaratsioon tunnustas endiste noukogude sotsialistlike vabariikide iseseisvumist ja loi soltumatute riikide uhenduse sru mis uhendab osa endisi liiduvabariike noukogude liidu moodustanud riigid ja nende koosseisu kuulunud rahvusautonoomiad olid jargmised nsv liidule kuulus faktiliselt vene sfnvga lepingulistes suhtes olnud noukogude rahvavabariikide nrv ala buhhaara nrv ja horezmi nrv viimased voeti formaalselt nsv liitu 1924 aastal noukogude liidu haldusjaotust muudeti vastavalt uute territooriumide holvamisele ja vallutamistele korduvalt parast 1917 aasta oktoobrirevolutsiooni oli noukogude venemaa esimene pohiseadus 1918 aastal vastu voetud venemaa sfnv konstitutsioon mida muudeti 1924 aastal mille alusel moodustati nsv liit ja muudeti 1936 aastal nn stalinlik ii nsv liidu konstitutsioon ning viimane versioon oli 1977 aasta nsv liidu konstitutsioon noukogude liidu kommunistliku partei keskkomitee noukogude liidu kommunistliku partei keskkomitee poliitburoo nlkp kk peasekretar ja ulemnoukogu presiidium nsv liidu foderatsiooninoukogu nsv liidu rahvakomissaride noukogu nsvl ministrite noukogu nsv liidu ministeeriumite loend nsv liidu relvajoudude kindralstaap nsv liidu kaitseministeerium punaarmee nsv liidu relvajoud noukogude armee nsv liidu merevagi varssavi lepingu organisatsioon nsv liidu sark nsv liidu rjrk nsv liidu rjm nsv liidu siseministeerium nsv liidu ministrite noukogu juures asuv riikliku julgeoleku komitee nsv liidu ministrite noukogu juures asuv riikliku julgeoleku komitee nsv liidu riikliku julgeoleku komitee nsv liidu majanduslikuks aluseks oli sotsialistlik majandussusteem mis pohines tootmisvahendite uldrahvalikul ehk riiklikul omandil riikliku uldrahvaliku omandi korval esines ka kooperatiivset ja kollektiivset pollumajanduslikku omandit majandustegevus pohines uldriiklikul planeerimisel uus majanduspoliitika nep voeti sojakommunismi asemel kasutusele venemaa kommunistliku bolsevike partei 10 kongressil 1921 aastal nep oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja jargnevale uleminekule sotsialismile maal seati sisse pollumajandusmaks varasema pollumajandussaaduste sundriigistamise asemel soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut riiki meelitati valiskapitali kontsessioonid viidi labi rahareform 19221924 mille tulemusena noukogude valuuta muutus konverteeritavaks 1920 aastate keskpaigast alates on jalgitavad puuded nepi lopetada likvideeriti toostussundikaadid mis viis erakapitali valjatorjumisele majanduse juhtimiseks loodi tugevalt tsentraliseeritud rahvakomissariaatide susteem nepi sisuliseks lopuks 192030 aastate vahetusel sai kollektiviseerimine noukogude liidus oli esimene suur nalg aastatel 19211923 teise suure naljahada aastatel 19321933 pohjustas sundkollektiviseerimine mil ukrainas ja lounavenemaal suri nalga 510 miljonit inimest golodomor 1917 aasta revolutsioonide jarel alanud venemaa kodusoja tulemusel kindlustus venemaal venemaa kommunistliku bolsevike partei voim venemaa kodusojaga kaasnes ja sellele jargnesid venemaa noukogude vabariigi peetud sojad varem venemaa keisririigi koosseisu kuulunud ja esimese maailmasoja jarel iseseisvunud maade ja rahvastega ukraina soome eesti lati poola jt lisaks avalikule sojategevusele toetas vkbp kominterni kaudu toolisliikumist euroopas eesmargiga labi viia kommunistide voimu kehtestamine milles pohitahelepanu oli pooratud saksamaale maailmarevolutsiooni vallapaastmise labikukkumise jarel keskendus nsv liit sisepoliitikale ning riigi majanduse arendamisele milleks viidi labi pollumajanduse kollektiviseerimine ja majanduse industrialiseerimine 1930 aastatel hakkas nsv liit taas aktiivselt tegutsema rahvusvahelises poliitikas mojutades poliitilisi protsesse hispaania kodusojas saksamaa agressiivse valispoliitika ajal euroopas sudeedimaa kriis ja muncheni kokkulepe seisis nsv liit araootaval positsioonil seejarel aga laveerides suurbritanniaprantsusmaa ning saksamaa kavandatavates liitudes solmis 23 augustil 1939 saksamaaga molotoviribbentropi pakti ehk mittekallaletungilepingu pakti lisalepinguga jagati euroopa iseseisvad ning soltumatud riigid saksamaa ja nsv liidu vahel mojusfaaridesse teise maailmasoja alguses 17 septembril 1939 tungisid noukogude vaed poolasse ning liitsid poola idapoolsed alad nsv liiduga ukraina nsv ja valgevene nsvga poola kampaania jarel alanud saksamaa sojategevuse ajal euroopas prantsusmaal ja suurbritanniaga alustas nsv liit sojategevust soomes ning okupeeris eesti lati ja leedu ning annekteeris need teise maailmasoja noukogude liidusaksamaa soja noukogude ja venemaa ajalookirjanduses suure isamaasoja alguse jarel 1941 aasta suvel uhines nsv liit saksamaavastase laaneriikide liiduga ning oli 1945 aastal soja loppemisel voitjariikide koalitsioonis nsv liidu relvajoudude pealetungi kaigus teise maailmasoja lopul hoivatud ida ja keskeuroopa riikides kukutati seal vahepeal moodustatud koalitsiooni ja rahvademokraatiavalitsused ning kehtestati nsv liidust soltuvad valitsused poola rahvavabariik ungari rahvavabariik tsehhoslovakkia vabariik rumeenia rahvavabariik bulgaaria rahvavabariik albaania rahvavabariik jugoslaavia foderatiivne rahvavabariik 1948 aastal kuulutasid juudid palestiinas valja iisraeli riigi esimese valisriigina tunnistas iisraeli riiklikku iseseisvust nsv liit kes toetas jargnenud araabiaiisraeli sojas 19481949 iisraeli riiki ka relvastusega nsv liidu poliitilise toetuse eesmark oli saavutada lahisidas nsv liidule lojaalne riik kuna teised lahisida araabia riigid olid traditsioonilislt orienteeritud suurbritanniale euroopast ja nsv liidust emigreerunud vene juurtega valjarandajad olid parast natsisaksamaa ule saavutatud voitu teises maailmasojas lojaalsed nsv liidule ja jossif stalinile kuid noukogude valispoliitilised ootused iisraeli suhtes ei realiseerunud mistottu nsv liit katkestas 1949 aastal suhted iisraeliga ja hakkas juute nsv liidus represseerima teise maailmasoja lopufaasis alistasid liitlasvaed jaapani ning noukogude vaed vabastasid ka mandzuuria kriisi 19311932 jarel jaapani poolt vallutatud hiina jargnenud hiina kodusojas toetas nsv liit hiina kommunistliku partei rahvavabastusarmeed mida juhtis mao zedong guomindangi ja jiang jieshi chiang kaisheki vastu kodusoja hiina rahvavabariigile kaotanud jiang jieshi evakueerus taiwani saarele kus loi hiina vabariigi jaapani poolt okupeeritud maaalade vabastamisel tungis noukogude armee hiinakorea piiri ning hoivas korea territooriumi kuni 38 paralleelini 1946 aastal toimus neil aladel maareform ja rajati kolhoosid suurtehased riigistati veebruaris 1946 rajati pohjakorea ajutine rahvakomitee mida hakkas juhtima endine nkvd ohvitser kim ir sen noukogude armee lahkus korea pohjaosast 1948 aastal ameerika vaed hoivasid korea lounaosa 1948 aasta mais toimusid lounakoreas parlamendivalimised ja loodi korea vabariik augustis 1948 usa armee lahkus sojalispoliitilised vastuolud korea vabariigi ja korea rahvademokraatliku vabariigi vahel mitmesugustes sotsiaalpoliitilistes kusimustes viisid 1950 aastal korea sojani varssavi lepingu organisatsioon vastastikuse majandusabi noukogu nsv liit kontrollis sojaliset ja poliitiliselt idabloki riike kuhu noukogude armee jai kogu kulma soja ajaks ning mille siseasju nsv liit kull otseselt ei kontrollinud ent suuresti mojutas bulgaaria ungari tsehhoslovakkia poola ja saksa demokraatlik vabariik nende riikide ule kontrolli tagamiseks olid nad liidetud idabloki riikide sojalisse varssavi lepingu organisatsiooni kahel korral sekkus nsv liit neis riikides ka sojaliselt et sailitada poliitilist kontrolli surudes 1956 aastal maha ungari ulestousu ning 1968 aastal tsehhoslovakkias nn praha kevade solidaarsus sametrevolutsioon ainars slesers ainaars slessers sunninimi ainars lescinskis sundis 22 jaanuaril 1970 riias on lati poliitik ta oli lati esimese parteilati tee esimees kuni partei laialisaatmiseni 2011 aastal ta oli 7 novembrist 2006 kuni 12 martsini 2009 lati vabariigi transpordiminister slesers on lopetanud riia toostuspolutehnikumi stantside ja pressvormide tootmise erialal ainars slesersi abikaasa on inese slesere miss lati 1991 neil on pojad edvards ricards gerhards daniels marks leonards ja tutar elizabete rihards piks rihards piiks sundinud 31 detsembril 1941 riia on lati poliitik rahvaparteist ta oli valisminister indulis emsise valitsuses 9 martsist 21 juulini 2004 20042009 oli ta euroopa parlamendi saadik oppis uleliidulises kinematograafiainstituudis operaatoriks 1971 ning kaheaastastel korgematel stsenaristide ja filmirezissooride kursustel mangufilmide rezissooriks 1979 oli rahvapartei nimekirjas valitud seimi saadik valisasjade komisjoni esimees varem seimi aseesimees esindas latit euroopa liidu pohiseaduse konelustel sergei viktorovits lavrov sundinud 21 martsil 1950 moskvas on venemaa diplomaat kauaaegne venemaa alaline esindaja uro juures 9 martsist 2004 valisminister 1972 aastal lopetas moskva riikliku rahvusvaheliste suhete instituudi ja laks toole noukogude liidu saatkonda sri lankal 19761981 tootas ta nsv liidu valisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide valitsuses 19811988 oli ta nsv liidu uro esinduse esimene sekretar nounik ja vanemnounik 19881990 oli ta venemaa valisministeeriumi valismajandussuhete osakonna direktor 19901992 oli ta venemaa valisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide ja globaalprobleemide osakonna direktor 19921994 venemaa asevalisminister 19942004 taas venemaa alaline esindaja uro juures ja alates 2004 venemaa valisminister lavrov seisis haalekalt vastu pronkssoduri teisaldamisele 16 jaanuaril 2007 teatas ta sojahaudade kaitse seaduse kohta me peame seda otsust puhaduseteotuseks oleme veendunud et seda dikteerivad motiivid millel pole midagi uhist vajadusega oppida minevikust ning ehitada uhtset uhist eraldusjoonteta euroopat 18 aprillil valja antud valitsuse kaskkirjale millega alustati pronkssoduri lahedusse maetute sailmete valjakaevamist ja tuvastamist vastas lavrov madridis pressikonverentsiga seal kuulutas ta et plaani teisaldada pronkssodur ei saa nimetada teisiti kui puhaduseruvetamiseks ja euroopa fasismist vabastanute malestuse monitamiseks 23 aprillil luxembourgis toimunud pressikonverentsil teatas ta et noukogude sodurite sailmete umbermatmine mojutab halvasti mitte uksnes veneeesti suhteid vaid kogu sojajargset euroopat meid ei saa jatta ukskoikseks see mis toimub mones euroopa liidu riigis eeskatt eestis kus on tehtud otsus euroopat fasismi eest kaitsnud sodurid umber matta utles ta sergei lavrov on abielus tal on tutar jekaterina lavrovi isa oli thbilisi armeenlane sergei lavrov valdab inglise prantsuse ja singali keelt ta mangib kitarri ja laulab kirjutab laule ja luuletusi moningatel andmetel tegeleb raftingu ehk magijogedel parvetamisega august kook 21 september 1878 naelavere alatskivi vald kodavere kihelkond tartumaa 1958 oli eesti ettevotja august kook sundis tartumaal taluperemehe pojana lopetas heinaste merekooli teenis ligi 10 aastat kaugesoidukapteni abina ookeanilaevadel pidi aga meremeheametist tervislikel pohjustel loobuma ta tuli tartusse ja asus toole tartu majandusuhisusse ta oli as kutteveo asutajaid arendas parast vabadussoda emajoe peipsi jarve ja vortsjarve laevaliiklust muu hulgas soitis 3 aastat kaptenina soomest 1922 aastal ostetud uuel laeval laine tartupeipsi liinil august kook kuulus kauba panga noukokku asutas 1936 uhe moodsama tartu leivatoostuse avas 1938 toomkohviku oli seltsi vanemuine tartu eesti pollumeeste seltsi spordiseltsi taara uhisklubi tartu kaitsemaleva jahiseltsi eesti autoklubi jmt organisatsiooni liige aastal 1924 hakkas august kook pidama mitmeid tartu umbruse bussiliine aastal 1930 olid tema kaes liinid tartumustvee tartualatskivi tarturapina ja tartumeeksi busside kered ehitas august kook oma tookojas 1930 aasta seisuga 10 bussi ja 2 veoautot suvel 1930 laskis ta kaiku uue 33kohalise samuti oma tookojas bussingi sassiile ehitatud reisibussi veebruaris 1932 vottis ta david simmilt ule tartu linnaliinid aastal 1933 ehitas august kook vene tanavale uue 25 bussi mahutava garaazi sama aasta sugisel ostis ta kaks uut bussi ja 1934 aasta suvel valmis buldogituupi luksusbuss 32kohaline 60 hj scaniavabis esimese soidu tegi see liinil tartuparnu viljandi ja kilinginomme kaudu laupaeval 14 juulil 1934 juunis 1935 valmis august koogi tookodades neli uut 32kohalist bussi scaniavabis millest kaks hakkasid uhendust pidama tartu ja parnu uks tartu ja narvajoesuu ning uks tartu ja viljandi vahel 1937 aasta kevadel kais august koogi tookodades esimese tartu diiselbussi 95 hj ja 45kohalise soiduki kere ehitamine tema senised suurimad bussid olid 32 istekohaga volt tahis v on rahvusvahelise mootuhikute susteemi si elektromotoorjou elektrilise potentsiaali ja pinge mootuhik volt on nime saanud itaalia fuusiku alessandro volta 1745 1827 jargi volti saab defineerida si uhikute kaudu erinevalt gerard latortue zeraar latortuu sundinud 19 juunil 1934 gonaivesis on haiti poliitik kes oli 12 martsist 2004 17 maini 2006 riigi peaminister latortue oppis haitis ja prantsusmaal juurat ja majandust francois duvalier diktatuuri ajal laks ta 1963 eksiili 1986 naasis ta luhikeseks ajaks haitisse 1988 aastal oli ta leslie manigat presidentuuri ajal moned kuud haiti valisminister kuid valitsus kukutati sojavaelise riigipoordega ta tootas 19721994 uro toostusarenguorganisatsiooni onudi ametnikuna uro arenguprogrammi raamides on ta tootanud togos ja elevandiluurannikul martsis 2003 kirjutas latortue meie maa on pankrotis meie rahva krooniline viletsus ei ole kunagi olnud suurem ta pidas nii uhiskonda kui ka keskkonda nii suures ohus olevaks et kaalul on rahva edasine eksistents ta pidas relvastatud ruhmituste desarmeerimist hadavajalikuks kogu rahvas votab avasuli vastu need kes saavad ja tahavad meil aidata korraldada vabad ja oiglased valimised kehtestada oigusriik ja jougud desarmeerida ta kutsus 2003 aastal usa presidenti george w bushi ules aitama president jeanbertrand aristideist lahti saada ta lootis et haiti iseseisvuse 200 aastapaeva pidustused vallandavad muutused peaministriks nimetamise ajal elas latortue floridas miamis boca ratonis ta tootas rahvusvahelise arikonsultandina viimati oli ta haiti kreooli keeles edastatavate telesaadete moderaator latortue valiti nelja kandidaadi seast eesmargiks oli leida soltumatu ja kompetentne peaminister endise valitsuse minister leslie voltaire nimetas teda patsifistiks ja kompromisside meheks endise presidendi jeanbertrand aristidei pooldajad teatasid et ei tunnusta latortued ka massulised kes kutsusid esile aristidei lahkumise olid valikus pettunud nad oleksid eelistanud kindral herard abrahami sest korra jaluleseadmiseks on tarvis tugevat isiksust nuud olevat tarvis leida tugev siseminister latortue ulesandeks oli moodustada valitsus ning korraldada koos ajutise presidendi boniface alexandreiga vabad valimised peale selle peab ta puudma tagada riigis turvalisuse saavutada rahvusliku leppimise lopule viima rahuliku valjumise haitit taganud kaosest floridas utles asja ametisse nimetatud latortue ma saan kaasa aidata rahvuslikule leppimisele sellel 200 juubeli aastal on meil aeg unustada oma erimeelsused ning uhineda riigiks ta lubas relvastatud ruhmitused desarmeerida 10 martsil 2004 joudis ta haitisse tema sonul peavad voorvaed jaama haitisse nii luhikeseks ajaks kui voimalik kuid esialgu on nende kohalolek vahese turvalisuse ja politsei norkuse tottu hadavajalik ta kutsus ules koiki haitilasi hoolimata sotsiaalsest paritolust ja poliitilisest motteviisist uue haiti rajamisele kaasa aitama latortue rohutas et ta tahab labi raakida koigi ruhmitustega oma esimeseks ulesandeks nimetas ta endise presidendi jeanbertrand aristidei vastaste ja pooldajate lepitamist tema valitsuses osalesid nii aristidei pooldajad kui ka vastased latortue on abielus ja tal on kolm last tema ai oli haiti diplomaat mauclair zephirin koos abikaasa ja ammaga haldab ta aia poolt kogutud vaartuslikku raamatukollektsiooni haiti ajaloost settekivim on kivim mis on tekkinud lahustest nt mereveest mineraalainete valjasadestumise ja organismide jaanuste ladestumise teel loodusliku veekogu pohjal voi murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel settekivimid tekivad nii veekogude pohjas kui ka maismaal setete kivistumise ehk diageneesi tulemusel settekivimid on levinud maakoore koige ulemises nooremas osas kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest settekivimite lahtematerjaliks on harilikult tard ja moondekivimite voi varasemate settekivimite murenemissaadused peenestatud materjal kruus liiv jne kantakse tuule voi vooluvee poolt nogudesse ehk settebasseinidesse voi veekogudesse kus ta kihiliselt settib sellel teekonnal esialgu teravaservaline murend umardub olenevalt kande tee pikkusest osakeste suurusest kovadusest ja liikumiskiirusest eriti umaraks muutuvad korduvalt umbersettinud voi meres murrutatud osakesed varskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus mistottu neist raagitakse kui setetest setete kovastumine tsementeerumine ja uleminek settekivimiks on pidev ja aeganoudev protsess settekivimite oluliseks tunnuseks on kihilisus mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele voi rutmilisusele settekivimid sisaldavad tihti ka mitmesuguste loomade voi taimede kivistunud jaanuseid kivistisi ehk fossiile setted ja settekivimid moodustavad umbes 5 maakoore massist kuid katavad ligikaudu 75 maismaast mis tahendab et settekivimid asuvad maakoore koige ulemises osas settelise kihi paksus koigub vahemikus 025 km keskmine paksus on 45 km settekivimites valitsevad maapinnalahedastes tingimustes vastupidavad mineraalid naiteks kvarts savimineraalid raudoksiidid kaltsiit enamik orgaanilise paritoluga settekivimeid nagu turvas pruunsusi ja kivisusi on tekkinud valdavalt mesosoikumi soodes kus toimus mittetaielik kodunemine hapnikupuuduses karboni ajastu metsades kasvanud sonajalgpuud vananesid ja nende tuved ladestusid murdudes uksteise otsa vees ei toimunud taielikku kodunemist osaliselt tekkis puutuvedest turbasarnane aine veekogude pohjas sadestuvaid mineraalseid soolasid nimetatakse keemiliseks setendiks sellised setendid on naiteks kips haliit ehk kivisool ja anhudriit keemiliste setendite hulka kuuluvad ka allikalubi ja osa lubjakivist keemiliste protsesside korval voivad setendite tekkes tahtsat osa etendada bioloogilised protsessid sel juhul raagitakse biokeemilistest setenditest biokeemilistest setenditest on levinuimaks karbonaatsed settekivimid lubjakivi dolomiit ja mergel mittekarbonaatsetest setenditest kuulub biokeemiliste hulka ranivetikaist ehk diatomeedest koosnev diatomiit eesti settekivimid jaotatakse peamiselt karbonaatseiks ja purdkivimeiks peale nende leidub eestis ka savi ja orgaanilist ainet sisaldavaid settekivimeid pohjaeesti lontova lademe sinisavi on kuulus valjaspool eestitki sest nii vana umbes pool miljardit aastat pehmena sailinud savi on maailmas suur haruldus settekivimite all asub tard ja moondekivimeist aluskord mis eestis ei paljandu lubjakivi dolomiit fosforiit ja polevkivi on tekkinud ajal mil eesti oli kaetud merega pohjaeestist alates pohjaeesti paekaldast kuni keskeestini ulatub peamiselt karbonaatseist kivimeist aluspohja avamusala mis on enamasti kaetud moreeni ja mullaga lounaeestis on punaka voi kagueestis ka valkja devoni liivakivi paljandeid skandinaavia kohal korgusid devoni ajastul maed millest joed kandsid kaasa rikkalikult purdsetteid millest tekkiski lounaeesti liivakivist aluspohi devoni liivakivist on leitud palju kivistisi peamiselt ruukalade fragmente tuntud ruukalade leiukoht on arukula koopad tartu linna serval ruukalade valjakaevamisega tegeles vaga pikka aega tartu ulikooli professor hermann asmuss 18121859 maakoor on maa tahke pindmine kest litosfaari ulemine 375 km paksune osa mis koosneb pohiliselt ranirikkaist kivimeist mida vahevoost eraldab moho ehk mohorovicici eralduspind maakoore alumiseks piiriks on moho millel seismiliste lainete kiirus huppeliselt muutub maakoore all on vahevoo ning poolel teel maa keskmesse algab maa tuum eristatakse ookeanilist mandrilist ja uleminekulist maakoort ookeaniline maakoor moodustab 54 mandriline maakoor 40 ning uleminekuline maakoor 6 maakoore kogupindalast ruumalaliselt moodustab ookeaniline maakoor 17 mandriline maakoor 77 ning uleminekuline maakoor 6 maakoore koguruumalast sellest jareldub et mandriline maakoor on ookeanilisest maakoorest tunduvalt paksem suuremat osa maakoorest on raske ligipaasetavuse tottu keeruline uurida koige paremad on teadmised moistagi mandrilise maakoore ulaosast teadmised ookeanilise maakoore ehitusest parinevad peamiselt ofioliitide uurimisest mis on endised ookeanilise maakoore fragmendid mis tektooniliste joudude toimel mandrilise maakoore peale on lukatud maakoore struktuuri ning vertikaalseid uleminekuid kaardistatakse peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel maakoore ehitus varieerub nii pust kui ka rohtsihis rohtsihis eristatakse 13 erinevat maakooretuupi mille iseloomulikke omadusi kirjeldab alljargnev tabel condie 1997 37 41 maakoor koosneb mosaiigina asetsevatest laamadest mille ujuvat liikumist triivi osaliselt sulanud astenosfaaril kirjeldab laamtektoonika teooria elemendid on maakoores jaotunud vaga ebauhtlaselt kaheksa koige levinumat elementi moodustavad maakoores 9548 massiprotsenti 10 koige levinumat 9951 massiprotsenti 20 koige levinumat elementi 99994 massiprotsenti nende hulka ei kuulu naiteks kuld plaatina seleen hobe jood elavhobe volfram tina ja plii 20 levinuma elemendi sisaldus maakoores on massiprotsentides jargmine keskmise kuiva maakoore koostis oksiidsel kujul massiprotsentides maakoores leidub umbes 3500 liiki mineraale mineraloogiliselt koosneb maakoor 915 ulatuses silikaatseist mineraalidest mis sisaldavad peamiselt veel alumiiniumi rauda kaltsiumi naatriumi ja magneesiumi rauamaagid peamiselt raua oksiidid moodustavad maakoorest 35 kaltsiumkarbonaat 15 ja teised mineraalid 35 tahtsamad maakoort moodustavad mineraalid voidusoiduauto on spetsiaalselt kiirusvoistlusteks ehitatud voi kohandatud auto uhed tuntuimad voidusoiduautod on uheistmelised vormelautod mille tehnilisi parameetreid piiritlevaid reeglistikke nimetatakse vormeliteks ralliautod on kaheistmelised voidusoiduautod milleks on enamasti reaalselt tootmises olevate soiduautode modifitseeritud mudelid voidusoiduautosid liigitatakse tehniliste parameetrite konkreetse voistluse voi voistlussarja nouete voistlejate vanuse jpm alusel rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maaala rahvaarvu jagatis selle pindalaga rahvastikutihedus naitab mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi uhe pindalauhiku ruutkilomeetri ruutmiili vms kohta teine maailmasoda 1 september 1939 2 september 1945 oli ulemaailmne sojaline kokkuporge millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest soja kaigus mobiliseeriti ule 100 miljoni sojavaelase mis teeb selle kogu ajaloo koige laialdasemaks sojaks totaalse soja olukorras paigutasid peamised osavotjad kogu oma majandusliku toostusliku ja teadusliku voimsuse soja teenistusse kaotades tsiviilsete ja sojavaeliste ressursside vahe sojas tapeti ule 70 miljoni inimese enamik neist tsiviilisikud mis teeb sellest inimajaloo koige verisema kokkuporke uldiselt loetakse teise maailmasoja alguskuupaevaks 1 septembrit 1939 mil saksamaa tungis kallale poolale samas voidakse maailmasoja alguseks lugeda ka vahejuhtumit marco polo sillal 7 juulil 1937 mis toi kaasa teise hiinajaapani soja voi isegi 3 oktoobrit 1935 mil algas itaalia invasioon abessiinias loobudes euroopakesksest maailma moistest on maailmasoja alguseks hakatud pidama ka mandzuuria kriisi ehk mukdeni vahejuhtumit 1931 aasta septembris millega algasid jaapani hiinasse tungimise vahejuhtumid ja nendest tulenevalt ka 1932 aastal alanud nsv liidujaapani piirisojad niall ferguson normann davies niisamuti on erinevaid tolgendusi soja lopu kuupaeva osas selleks voidakse lugeda nii jaapani kapituleerumist 2 septembril 1945 kui ka relvarahu paeva 14 augustil 1945 euroopa jaoks loppes soda 7 saksamaa kapitulatsioon reimsis 8 kapituleerumine berliinis voi 9 mail berliini kapitulatsioon moskva aja jargi 1945 rahuleping jaapaniga solmiti alles 8 septembril 1951 san franciscos ning nsv liidu ja jaapani vahelise soja lopetas alles uhisdeklaratsioon 19 oktoobril 1956 saksamaa jaoks aga lopetas soja alles 12 septembril 1990 moskvas solmitud 24 leping mis lubas saksamaal taasuhineda niall ferguson toob maailmasoja lahingutegevuste lopuna valja korea soja lopu 1954 aastal on vaidlusi selle kohta kas teist maailmasoda pidada esimese jatkuks voi mitte aga soja algatajate noukogude liidu ja saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mojutas see kindlasti maaravalt enamik keisririigile jargnenud weimari vabariigi ajast 19191933 olid saksamaal majandusliku kriisi aastad holmates huperinflatsiooni 1920 aastate algul ja 1929 aastal ameerika uhendriikide borsikrahhist alguse saanud ulemaailmse suure majanduskriisi saksamaal olid koik poliitilised parteid seisukohal mille jargi tuli versailless satestatud piire muuta levinud oli no nuga selga teooria mille kohaselt saksamaa kaotas soja just nimelt kodurindel reeturite tottu keisririik oli veel taies relvis ning vaenlase territooriumil seetottu kannatas sotsiaaldemokraatide valjakuulutatud weimari vabariigi legitiimsus kuigi vaherahulepingule 1918 aasta novembris olid alla kirjutanud sojavaelased esimese maailmasoja lopuks oli saksamaal blokaadi tottu toiduainete puudus erinevalt tema vastastest hitler vottis sellest oppust ei kehtestanud teise maailmasoja ajal saksamaal kordagi sojamajandust ja 1941 aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse pohimotetele natsionaalsotsialistliku partei nsdap populaarsuse ja valimisvoidud tagas selle loosungite radikaalsus erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus ehkki 1933 aasta valimistel haali juba kaotati reparatsioonide osas olid suurbritannia ja prantsusmaa 1930 aastatel valmis jarele andma hitleri nouetele ja nende osas labi raakima reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda nsdap populaarsust suurendas asjaolu et saksamaa voidud saarimaa ja sudeedimaa liidendamine anschluss saavutati just rahumeelsel teel suurbritannia ei tahtnud soda briti maavagi oli jaetud vaeslapse seisusse kuigi oldi investeeritud sojalaevastikku ning lennuvakke strateegilise pommitamise kontseptsioon ja havitajad spitfire soda tuli samuti valtida kuna sojaaegse esimese peaministri chamberlaini arvates pidi tulevane soda igal juhul taandama suurbritannia teisejarguliseks voimuks chamberlain oli veendunud et hitler on mees kellega saab asju ajada teise maailmasoja eel ei olnud prantsusmaa valmis midagi ette votma ilma suurbritanniata sellisele olukorrale vois kaasa aidata prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930 aastatel kollektiivse julgeoleku organisatsioon rahvasteliit mis soltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks joudu kasutada ei osutunud elujouliseks ameerika uhendriikide korvalejaamise tottu uhendriikide kongress ei ratifitseerinud lepingut mis oleks taganud riigi osalemiserahvasteliidus juba etioopia ja mandzuuria kriisi ajal ilmnes rahvasteliidu norkus 1933 aastal astusid sealt desarmeerimisalaste labiraakimiste nurjumise ettekaandel valja saksamaa ning samuti jaapan nsv liit heideti valja soja alustamise parast soome vastu 30 novembril 1939 vastavalt molotoviribbentropi paktile vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sojas iseennast havitama teise maailmasoja eelprooviks peetakse monikord hispaania kodusoda 19361939 mille voitis kindral franco juhtimisel konservatiivnenatsionalistlik leer briti ajaloolane liddel hart kirjutas 3 septembril 1949 ajalehes picture post hitler tahtis koike muud kuid mitte ainult maailmasoda parast soja loppu langesid tahtsamad saksa arhiivid meie katte ja meil on voimalik saada selget ettekujutust sellest kui erakordselt suurt hirmu tunti saksamaa juhtivates ringkondades soja ees inglismaa suhtumise ootamatu taieliku muutumisega muutus ka soda valtimatuks erinevalt sudeedimaa liitmisest saksamaaga muncheni lepingu 1938 kohaselt millele vois tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi rahvuslik enesemaaramine oli tsehhi alade liitmine 1939 aasta martsis suursaksamaaga puhas agressioon ning nii seda suurbritannias ka nahti saksamaa liitis tsehhi alad tuues ettekaandeks sealse sisemise ebastabiilsuse slovakkia jai jozef tiso juhtimisel sisuliselt saksa protektoraadi staatusse kuni 1945 aastani suurbritannia valispoliitikas toimus taispoore seni ka rahva seas populaarsest appeasementist loobuti anti garantiid poolale ja alustati labiraakimisi nsv liiduga ukbp juhitud noukogude liidu eesmargiks oli peale venemaal teostatud revolutsiooni maailma vallutamine ja sotsialistlikukommunistliku maailmakorra kehtestamine lenin oli kirjutanud uhes riigis voidu saavutanud sotsialism ei valista veel koiki sodu vastupidi ta eeldab neid lenin oli juba 1914 aastal vastu votnud programmi euroopa uhendriikide loomisest teise imperialistliku soja tulemusel bresti rahu kommenteeris kominterni esimees grigori zinovjev kui venemaa solmib rahu jaab see rahu ainult vaherahuks sotsialistlik revolutsioon voidab venemaal vaid siis kui teda umbritsevad sotsialistlikud sosarvabariigid rahu mis on solmitud imperialistliku saksamaaga on ajutine see annab aega hingetombeks mille jarel puhkeb jalle soda toeline valmistumine teiseks maailmasojaks algas parast stalini ainuvoimu kindlustamist 1927 aastal kuulutas stalin et teine imperialistlik soda on taiesti valtimatu ja sama valtimatu on noukogude liidu astumine sellesse sotta kuid stalin ei soovinud alustada ise soda nagu kinnitab tema lause me astume sotta kuid astume viimastena et heita kaalukausile viht mis suudab ules kaaluda koik stalin algatas industrialiseerimise mille peaeesmargiks oli sojatoostuse viimine sellisele tasemele mis suudaks kaigus hoida tohutut armeed mis on voimeline vallutama kogu euroopa ja hiljem ka maailma kogu noukogude liidu majandus tootas alates 30 aastate keskpaigast sojatoostuse voimsuse suurendamise heaks kui 1923 aastal oli punaarmees 550 000 meest siis 19 augustil 1939 oli neid 2 miljonit ja 21 juunil 1940 6 miljonit 1941 aastal oli noukogude liit ainus riik kes tootis rasketanke 1940 aasta juunist 1941 aasta juunini formeeris noukogude liit 61 uut tankidiviisi igauhes 375 tanki vordluseks astus saksamaa 1939 aasta septembris sotta vaid 6 tankidiviisiga 1939 aasta septembrist 1941 aasta juunini formeeris noukogude liit 295 uut laskurdiviisi 1940 aastast 1941 aasta juunini moodustati noukogude liidus 79 uut lennuvaediviisi 30 uut motoriseeritud diviisi ja 756 suurtukipolku 19 augustil 1939 poliitburoo salajasel istungil voeti vastu sisuline otsus euroopa vabastamisest juhinduti pohimottest tommata euroopa sotta jaades ise neutraalseks seejarel aga kui vastased on verest tuhjaks jooksnud paisata lahingusse kogu punaarmee voimsus stalin oli seda ideed kandnud 1927 aastast tanu oma voimutaiuse kasvule intensiivsemalt aga 1934 aastast parast 19 augustit 1939 teatas stalin diplomaatiliste kanalite kaudu hitlerile et kui viimane tungib poolasse ei jaa noukogude liit mitte ainult neutraalseks vaid ka abistab saksamaad diplomaatilises kitsikuses viibiv hitler neelaski konksu alla saksa riigi valisminister joachim von ribbentrop tuli moskvasse ja 23 augustil kirjutas ta koos nsv liidu valisasjade rahvakomissari vjatseslav molotoviga alla mittekallaletungilepingule saksamaa ja noukogude sotsialistlike vabariikide liidu vahel millega jagati kogu vaheeuroopa juba aastal 1938 nagi usa president franklin delano roosevelt ette suurendada sojalennukite aastatoodangut 10 000lt 20 000le ja mais 1940 kuni 50 000le usa ei sodinud tollal kuid valmistus sojaks hitleri eesmargiks oli suursaksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938 okupeerides austria liitriigi austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai saksamaa osa austria liitumist nimetatakse ka anschlussiks saksa anschluss liitmine hitleri positsioon tugevnes teda toetas itaalia suurbritannia lootis jareleandmisega sakslaste indu jahutada ning prantsusmaa ei julgenud uksinda sotta astuda kuna austerlaste hulgas oli tollal markimisvaarne hulk saksameelseid ei paistnud uhendamine vagivaldsena 1938 noudis hitler tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist selle tottu muutus olukord vaga teravaks tsehhoslovakkia prantsusmaa suurbritannia ja saksamaa hakkasid valmistuma sojaks lahenduse leidis suurbritannia peaminister neville chamberlain kes pakkus valja kokkuleppe mis takistas kogu tsehhoslovakkia minekut saksamaa voimu alla 29 septembril 1938 solmitigi suurbritannia prantsusmaa saksamaa ning itaalia vahel muncheni kokkulepe millega saksamaa sai loa okupeerida sudeedimaa ungarlastega asustatud alad anti ungarile 1 oktoobril 1938 hoivas poola tsehhoslovakkia pohjaosas asuva decini poolale ei pannud keegi seda pahaks 1939 vallutasid sakslased terve tsehhoslovakkia vaites et riik on lagunemas tsehhimaa kuulutati saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks slovakkias aga moodustati saksamaast soltuv vasallriik suurbritannia ega prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus tsehhoslovakkia reetmiseks sellal kui hitler esines rahukaitsjana ning saavutas saksamaa eesmargid sojalise jouta sama aasta kevadel noudis saksamaa aga poolalt gdanski danzigi ning leedult klaipeda memeli loovutamist mis olid molemad enamjaolt saksakeelse asustusega euroopat ootas ees uus soda parast tsehhoslovakkiat moisteti et jareleandmised ei rahusta saksamaad ning sellest poliitikast loobuti poolale lubati suurbritannia ja prantsusmaa poolt osutada igakulgset abi saksamaa runnaku korral sakslased uritasid aga poolalt saada mitte ainult gdanski vaid ka neid piirkondi kus elasid sakslased olukorra muutis keeruliseks ka noukogude liidu surve poolale jossif stalin lubas poolale kaitset noudes vastutasuks luba viia punaarmee poola aladele poolakad ei tahtnud aga kummalegi alluda vaid sailitada iseseisvust ning tanu saksamaa ja noukogude liidu vaenutsemisele oli see ka voimalik kuid koik muutus ootamatult 30 augustil 1939 tegi adolf hitler poolale viimase pakkumise korraldada poola koridoris jargmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahaaletus poola ei vastanud sellele ja kuulutas valja uldmobilisatsiooni nii muutus soda moodapaasmatuks 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23 augustil 1939 kirjutasid kahe riigi valisministrid vjatseslav molotov ja joachim von ribbentrop moskvas alla mittekallaletungilepingule mida tuntakse molotoviribbentropi pakti nime all sellega kohustusid nad sailitama erapooletuse kui teine lepingupool mone kolmanda riigiga sotta astub lepingul oli ka salajane protokoll millega nsv liidu mojusfaari oleks pidanud minema soome eesti lati poola idaosa laaneukraina ja laanevalgevene ning rumeeniale kuulunud bessaraabia ja pohjabukoviina saksamaale pidid jaama poola laaneosa ja leedu paktiga olid loodud eeldused uue maailmasoja puhkemiseks hitler ja stalin voisid teineteist segamata vallutusi jatkata kuid see ei tahendanud saksamaa ja noukogude liidu soprust kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel sailisid teine maailmasoda algas 1 septembril 1939 kui saksamaa koos liitlastega tungis kallale poolale hitler lootis et laaneriigid ei sekku kuid 3 septembril kuulutasid nii suurbritannia kui prantsusmaa saksamaale soja sellele vaatamata ei alanud sojategevus kohe ning poola vallutamist ei suudetud ara hoida liitlaste eesmark ei olnudki niivord poola kaitsmine kui natsisaksamaa purustamine mida toendas nende tegevusetus kummagi poola rundaja vastu kummaline soda kindralkubermang 17 septembril tungis poolale kallale ida poolt ka punaarmee kes vallutas riigi idaosa septembri lopuks andsid poolakad alla laaneukraina 8 piirkonda rivne oblast ivanofrankivski oblast lvivi oblast voloonia oblast tsernivtsi oblast ternopili oblast tagakarpaatia ja zitomori oblast mis olid lainud poola riigi koosseisu parast 1920 aastasoda noukogude venemaaga liideti ukraina nsv ja valgevene nsv koosseisus nsv liitu 28 septembril 1939 solmiti nsv liidu ja saksamaa vahel soprusleping millega poola kui riik kaotati alad jagati kahe riigi vahel ning leedu laks mrp lisaprotokolli muutmisega nsv liidu mojusfaari 23 augustil 1939 solmiti moskvas nsv liidu valisasjade rahvakomissari vjatseslav molotov ja saksa riigi valisminister joachim von ribbentropi allkirjastatud molotoviribbentropi pakt mille salalepingu kohaselt kuulusid kahe suurriigi vahel jaotatud euroopa vaikeriigid nsv liidu ja saksamaa mojupiirkonda saksamaa kohustus mitte sekkuma nsv liidu elluviidavasse poliitikassesoome vabariik mis kuulus molotoviribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel noukogude huvisfaari 1 septembril 1939 algas teine maailmasoda saksamaa kallaletungiga poolale noukogude liit alustas 1939 aasta 30 novembril soda soome vastu mida nimetatakse talvesojaks soda algas kui noukogude liit rundas 30 novembril 1939 kell 830 soda kuulutamata soome vabariiki 14 detsembril heideti nsv liit rahvasteliidust valja seoses kallaletungiga soomele talvesoda kestis 105 paeva ja loppes 13 martsil 1940 moskva rahulepinguga rahu kestis kuni 25 juunini 1941 soomel onnestus kull sailitada iseseisvus kuid ta pidi vastavalt 12 martsil 1940 allkirjastatud rahulepingule loobuma maaaladest karjala kannasel laadoga karjalas ja viena karjalas kokku umbes 13 kogu soome territooriumist mannerheimi liin saksamaa alustas 9 aprillil 1940 kindral nikolaus von falenhorsti juhtimisel 2 diviisi joududega operatsiooni weserubung norra ja taani vallutamiseks taani alistus mone tunniga 9 aprillil 1940 maabusid norras wehrmachti vaosad norrasse tungis 100 000meheline vaekontingent millele osutas vastupanu norra armee 6 jalavaediviisi lahingud norras kestsid 10 juunini ning norra kuningas ja valitsus jatkasid voitlust saksamaa vastu eksiilis suurbritannias norra vallutamine 1940 aastal saksa okupatsioon taanis saksa okupatsioon norras 10 mail alustas saksamaa operatsiooniga fall gelb mille eesmark oli purustada prantsusmaa loogiga labi hollandi belgia ja luksemburgi pealook oli suunatud labi ardennide metsade calais poole 10 mail maabusid saksa langevarjurite uksused hollandis rotterdamis dordrechtis ja moerdijkis ning eben emaeli kindluses saksamaa vaekoondised fedor von bocki juhitud vaegrupp a ja rudolf von rundstedti juhitud vaegrupp b uletasid belgia hollandi ja luksemburgi piirid luksemburgi vastuhakk kestis vaid paeva suurhertsoginna charlotteil pogenes riigist vaegrupp c kindraloberst wilhelm ritter von leebi juhatusel pidi murdma labi prantslaste maginot kaitseliinist 1213 mail uletasid sakslased prantsusebriti liitlasvagede selja taga mitmes loigus maasi joe avades tee ule lounabelgias luksemburgis ja prantsusmaa asuva ardennide maestiku liikunud tankigrupp von kleisti tankidiviisidele mis prantslaste kaitse labi murdsid ning nende tagalasse tungisid soomusuksuste edasitungi toetas lennuvagi hollandi valitsus alistus 14 mail kuid hollandi kuninganna wilhelmina moodustas suurbritannias eksiilvalitsuse ning hollandi kolooniad jatkasid vastupanu antwerpen belgias vallutat saksa vagede poolt 18 mail belgia vastupanu kestis vaid kolm nadalat belgia alistus 28 mail hollandist sai aga saksamaa voimu all olev reichskomissariat niederlanden kuna prantsusmaa vaejuhatus uskus et sakslased kasutavad maginot liinist moodumiseks sama taktikat mida esimeses maailmasojas ja grupeeris oma paremad vaeuksused belgia piiri aarde madalmaadega oli enne solmitud kokkulepe mille kohaselt prantsusmaa vaed sisenevad saksamaa runnaku korral hollandi ja belgia territooriumile et uhiselt pealetung seisma panna selle tulemusena jaid sakslaste pealoogi suunale vaid teisejargulised prantsuse vaeosad 16 mail 1940 alustasid vaegrupp a ja vaegrupp b liikumist prantsusmaale ning 20 mail joudsid saksa esimesed vaeuksused noyellesi juures mereni loigates sellega ara belgias ja pohjaprantsusmaal opereerivad liitlasvaed prantsuse armees oli kolm armeegruppi kus oli kokku 9 armeed ja kuhu kuulus 74 diviisi neist 47 jalavaediviisi 7 pohjaaafrika diviisi 5 koloniaalvagede diviisi 6 motoriseeritud jalavaediviisi 3 kerget mehhaniseeritud diviisi 3 tankidiviisi ning 5 ratsavaediviisi lisaks olid kohal liitlased 9 inglaste diviisi 1 tsehhide ja 4 poolakate diviisi tankigrupp guderian koos motoriseeritud jalavaerugemendiga grodeutchland murdis labi prantslaste vagede rindest sedani all ning joudis 22 mail la manchei vaina kallastele kus 23 mail vagede edasiliikumine peatus britid algatasid 26 mail operatsiooni dynamo mille kaigus evakueeriti dunkerqueist ja selle randadelt 338 226 piiramisrongasse jaanud liitlasarmee sodurit ning seejarel 1013 juunil evakueerimisoperatsiooni cycle le havreist ja 1525 juunil evakueerimisoperatsiooni ariel laaneprantsusmaa rannikult 5 juunil jatkasid saksa vaed pealetungi vaegrupi b uksused liikusid piki atlandi ookeani kallast kuni joudsid 22 juunil bordeaux linnani vaegrupi a uksused liikusid samal ajal labi prantsusmaa keskosa ning vaegrupp c labis maginot liini 10 juunil lahkus prantsuse valitsus pariisist kuulutades selle avatud linnaks pariis langes 14 juunil saksa vagede katte prantsusmaa suutis invasioonile vastu panna 46 paeva itaalia kuulutas prantsusmaale soja 10 juunil prantsusmaa alistus 22 juunil 1940 solmides kokkuleppe compiegnei metsas kohas kus 1918 saksamaa oli pidanud antandile alistuma prantsusmaa pohja laane ja idaosa mehitati saksa sojalise kontingendiga ja seal hakkas kehtima okupatsioonireziim kaks kolmandikku riigist sattus saksa okupatsioonitsooni ulejaanud osas tegutses saksasobralik philippe petaini vichy vabariigi valitsus kus jai nominaalselt kehtima prantsuse vabariigi voim charles de gaulle rajas eksiilis suurbritannias vastupanuliikumise vaba prantsusmaa saksamaa okupeeris ulejaanud 45 prantsusmaast 11 novembril 1942 suurbritannia jai moneks ajaks ainsaks saksamaa ja itaalia vastu voitlejaks ning keeldus alistumast hitler valmistas suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega seelowe mis aga jaeti ara kuna ei suudetud saavutada ulekaalu ohus suurbritannia kohal lahing britannia parast samal ajal toimusid lahingud pohjaaafrikas kus itaalia ja saksa vaed uritasid vallutada briti asumaid operatsioon blitz itaalia kuningriik teises maailmasojas aastal 1940 tungis itaalia liibuaga kolooniaga piirnevasse egiptusse kuid torjuti varsti briti rahvaste uhenduse vagede poolt tagasi kaugele liibuasse saksa armee saatis itaalia armeele liibuas taiendust et kaitsta kolooniat brittide eest nsv liit jatkas samal ajal vastavalt molotoviribbentropi paktile nsv liidu mojusfaari liigitatud piirkondade hoivamist 1528 juuni nsv liit okupeeris balti riigid ja bessaraabia kasutades selleks diplomaatilisi ja sojalisi hirmutusvahendeid ning hoivas 1940 aasta juunis eesti lati ja leedu ning augustikuus 1940 annekteeris need riigid nsv liidu koosseisu 28 juunil 1940 okupeeris punaarmee rumeenia bessaraabia ja pohjabukoviina piirkonna ning need alad annekteeriti nsv liidu koosseisu hitler valmistas ette plaane kallaletungiks noukogude liidule tugevdades sidemeid itaalia ja jaapaniga ning 1940 aasta sugisel solmiti kolme riigi vahel nn kolmikpakt millega tootati uksteist igati toetada 1940 aasta oktoobris tungis itaalia kallale kreekale kuid kreeklaste ageda vastupanu tottu sattusid itaallased hatta kreeka armee surus jaanuariks 1941 itaalia armee tagasi albaaniasse ning appi kutsuti saksamaa 6 aprillil 1941 saksa vaed tungisid bulgaaria kaudu kreekasse 27 aprillil vallutati pealinn ateena ja riik okupeeriti 30 aprilliks kreeka jagati itaalia saksa ja bulgaaria okupatsioonitsoonide vahel kreetalt torjuti briti vaed valja mai lopuks kuid malta jai aga briti voimude katte jugoslaavia kuningriik oli otsustanud 25 martsil 1941 liituda saksaitaaliajaapani kolmikpaktiga kuid nurjunud riigipoordekatse tulemusel jugoslaavia kolmikpakti siiski ei ratifitseerinud 6 aprillil 1941 alanud saksa vagede runnakuga kreekale alustasid saksamaa ungari rumeenia bulgaaria ja itaalia vaed ka jugoslaavia alistamist 12 aprillil 1941 langes pealinn belgrad ning vastupanu murti aga 18 aprilliks jugoslaavia kuningriigi armee horvaatia diviisid tostsid horvaatia iseseisvuse toetuseks massu osa jugoslaaviast jagati saksamaa itaalia ungari bulgaaria ja rumeenia vahel ulejanud aladel loodi iseseisev horvaatia riik serbia aladel moodustati saksamaa voimu all olev piirkond ja montenegro aladel itaaliast soltuv montenegro riik sloveenia ja horvaatia toetasid saksa vagesi noukogude liidu vastases sojas taiendavat sojavage relvassiga uhines piisaval arvul bosnia muslimeid et voimaldada neist omaette ssdiviis moodustada serbia oli lohenenud monarhistlike ja kommunistlike partisanigrupeeringute vahel kes peamiselt voitlesid pigem teineteise kui saksa ja itaalia okupatsioonijoudude vastu lootuses lopetada soda saksamaa ja suurbritannia vahel lendas hitleri asetaitja natsionaalsotsialistliku saksa toolispartei sekretar rudolf he 1941 aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja suurbritanniasse kuid r he vangistati saksa okupatsioon nsv liidus molotoviribbentropi paktiga lubasid saksamaa ja noukogude liit teineteist mitte runnata kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda satet taita algul puudutas see eelkoige noukogude liitu kes plaanis oodata ara mil saksamaa ja suurbritannia on omavahelistes lahingutes end norgestanud ja sekkuda saksamaa vastu sotta suure propagandakaraga euroopa vabastajana kui noukogude liit okupeeris 1940 aasta kevadsuvel aga bukoviina mis asus rumeenias asuvatest saksamaa naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel avas see saksamaa silmad selle tulemusena hakkas saksamaa aduma noukogude poolt lahtuvat ohtu ning hakkas senini suurbritannia vastu plaanitud soja asemel kavandama soda noukogude liiduga nii tekkis 1940 aasta kevadsuvel plaan barbarossa saksamaa ennetav runnakuplaan noukogude liidu vastu et hoida ara noukogude liidu kavandatav esmarunnak saksamaa vastu 22 juunil 1941 tungis saksamaa kallale noukogude liidule ennetades arvatavat noukogude liidu runnakut saksamaa vastu umbes kahe nadala vorra oletatav punaarmee runnakupaev paev m oli 6 juuli 1941 saksamaa saadik moskvas von schulenberg andis 1941 aasta 22 juuni varahommikul kell 430 molotovile ule dokumendid millega saksamaa kuulutas noukogude liidule soja sama tegi ka saksamaa valisminister joachim von ribbentrop kes berliinis andis noukogude liidu suursaadikule dekanozovile ule samasisulised dokumendid noukogude liidus hakati sojategevust teise maailmasoja saksamaanoukogude liidu vahelisel idarindel nimetama suureks isamaasojaks vaikides maha selle runnaku tegelikud pohjused ja omapoolsed saksamaasuunalised rundekavatsused koos sellega kaasnenud grandioossete ettevalmistustega hitler ennetas kommuniste koigest paari nadalaga teades et kui stalin rundab esimesena pole euroopal mingit lootust vahetult noukogudesaksamaa piiril olnud 170st punaarmee diviisist purustati juuli 1941 keskpaigaks kolme nadalaga taielikult 28 diviisi 70 diviisi kaotasid oma koosseisust ja tehnikast ule 50 eriti suuri kaotusi kandsid laanerinde vaed kuhu kuulus 24 purustatud diviisi 28st selle rinde ulejaanud 20 diviisi olid kaotanud 5090 oma koosseisudest ja tehnikast noukogude liidu rundamisega vottis hitler stalinilt voimaluse vallutada kogu euroopa 1941 aastal liikusid saksa vaed ida suunas keskmiselt 2535 km paevas kirde suunas 2530 km paevas kagu suunas 1620 km paevas purustades soja esimeste nadalate jooksul tohutud noukogude vaeuksused langes saksa arhiivide andmetel esimestel sojakuudel vangi 3942 miljonit punaarmeelast punaarmee lihtsalt keeldus kommunismi nimel voitlemast enamik jarele jaanud 12 miljonist sodurist langes rindel komissarid hakkasid tokendvagedega tapma koiki noukogude soldateid kes torkusid edasi tormamast 1941 aasta lopuks oli punaarmee kaotanud kogu oma esimese eseloni vaed mis olid hasti valjaopetatud ja komplekteeritud parimate ohvitseridega saksamaa sojalised kaotused samal ajal olid 40 tanke sellest lahingukaotused 20 900 lennukit 4 miinitorjelaeva 2 torpeedokaatrit ja 1 havitaja laanemerel umbes 100 000 sodurit ja ohvitseri langenute ja haavatutena ning 27 teadmata kadunut kuna ei noukogude liit ega ka saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks vaid ainult rundeks sai 1941 aasta suvel tohutu eelise see kes rundas esimesena seeparast hoivas saksamaa suure osa nsv liidu euroopa osast sealhulgas ka baltimaad saksamaa runnakutempo rauges alles 1941 aasta teisel poolel kui porkuti kokku punaarmee teise ja kolmanda eseloni vagedega kelle olemasolust saksa luurel aimugi ei olnud omad raskused tekitas ka karm talv milleks saksa armeel puudus varustus saksamaal ei onnestunud kiirkampaania kaigus vallutada ei moskvat ega ka leningradi 1941 aasta lopus toimus moskva all esimene murdelahing millega punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema umbes samal ajal algasid usa ja suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised noukogude liidule nn lendlease mis andsid suure panuse noukogude sojalise voimsuse tugevdamisele ning noukogude liidu edasisele edule sojas maailma tahelepanu oli koondunud euroopale ning jaapan kasutas seda ara et kehtestada oma ulemvoim idaaasias 7 detsembril 1941 rundas jaapan hawaii saarestikus asuvat pearl harbori merevaebaasi sellega oli ameeriklastele kuulutatud soda ning ka saksamaa ja itaalia teatasid oma vastuseisust usale usa ja suurbritannia kuulutasid jaapanile soja 8 detsembril ja 11 detsembril kuulutasid saksamaa ja itaalia usale soja ameeriklased kandsid sojas raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid vaiksel ookeanil ulekaalu poole aastaga 1942 aastal suutsid nad hoivata koik laaneliitlaste tahtsamad tugipunktid kaguaasias ning indohiina birma malaisia singapuri filipiinid ja indoneesia kuid 37 juunil toimunud midway merelahingus usa purustas jaapanlased mis oli ka vaikse ookeani soja poordepunkt noukogude liit sattus hitlerivastasesse leeri kui saksamaa tungis kallale noukogude liidule ning briti peaminister churchill hakkas stalinis vaenlase asemel nagema liitlast 1941 aasta juulis solmiti noukogude liidu ja suurbritannia vahel uhise sojategevuse kokkulepe ning usa president roosevelt pakkus stalinile sojavarustust tihenes ka usa ja suurbritannia vaheline koostoo ning 1941 augustis kirjutasid roosevelt ja churchill alla atlandi hartale milles sonastati soja eesmargid ning sojajargne maailmakorraldus riigid teatasid et ei otsi omakasu ning lubasid taastada koigi sojas soltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse 1942 alguses kirjutasid 26 kolmikpaktiga sodivat riiki washingtonis alla deklaratsioonile millega kohustusid kasutama oma joudu vaenlasriikide vastu neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama uhinenud rahvasteks kolmikpakti olid solminud jaapan saksamaa ja itaalia kuningriik 27 septembril 1940 berliinis 20 novembril 1940 liitus paktiga ungari 23 novembril 1941 rumeenia ja 1 martsil 1941 bulgaaria 1941 aasta alguses olid briti vaed purustanud pohjaaafrikas asuvad itaalia vaed ja votnud neilt tagasi egiptuse briti ulevoimu takistamiseks saadeti saksa ekspeditsioonikorpus pohjaaafrikas 1941 aasta veebruaris liibuasse esimene el alameini lahing toimus 127 juulini 1942 korbelahingus ei onnestunud saksa soomusvagedel siiski otsustavat labimurret saavutada ja rinne stabiliseerus 1942 aasta sugisel alustasid briti vaed vastupealetungi egiptuses koos ameerika vagedega usa ja briti dessant maabus marokos ja alzeerias 23 oktoobrist 5 novembrini kestnud egiptuses vahemere rannikul aleksandriast sadakond kilomeetrit laanes asuva alalamayni piirkonnas teises el alameini lahingus onnestus liitlastel bernard montgomery juhtimisel kindralleitnant erwin rommel ja tema vaed taganema sundida ning kogu egiptus oli taas inglaste kaes viimased saksaitaalia vaed pohjaaafrikas alistusid mais 1943 itaalia kuningriik teises maailmasojas idarindel oli sakslaste suurim ebaonnestumine stalingradi lahing 1942 lopul ja 1943 algul umbes 300 000 saksa sodurit sattus venelaste piiramisrongasse ning verised lahingud loppesid sakslaste luuasaamisega 90 000 meest langes vangi parast stalingradi lahingut onnestus saksa kindral erich von mansteinil rinne taas stabiliseerida lahingud 1943 aasta suvel 1943 aasta suvel tegid sakslased katse operatsioon zitadelliga samuti suurt punaarmee koondist umber piirata kurski lahingus tuli esimesel nadalal edukas pealetung siiski katkestada kuna usa ja briti vaed olid 10 juuli 1943 maabunud sitsiilias 9 juuli maabusid liitlasvaed sitsiilias itaalia kuningas tagandas 25 juulil benito mussolini ja ta vangistati ning uus valitsus solmis vaherahu liitlastega 1943 aasta sugisel joudsid liitlasvaed ka itaalia lounapiirkondadesse saksa joud hoivasid vastukaaluks pohja ja keskitaalia moodustades seal 23 septembril mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi itaalia kuningriik aga kuulutas 13 oktoobril saksamaale soja parast kurski lahingut juulis 1943 asusid venelased pealetungile mone kuuga vallutas punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud noukogude liidu alasid noukogude runnakud kestsid kogu suve ja sugise kiiev vallutati ning talve saabudes loid venelased dnepri paremal kaldal tugialad 1943 lopul toimus iraani pealinnas teheranis konverents kus kohtusid esmakordselt stalin roosevelt ja churchill konverentsil otsustati prantsusmaal sojategevuse aktiviseerimist mandril noukogude ajalookirjanduses kasutati terminit teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu normandias noukogude sojavagi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast nsv liit vottis ka kohustuse kuulutada parast saksamaa purustamist jaapanile soda liidrid joudsid kokkuleppele saksamaa jaotamise ja poola tulevaste piiride suhtes ning usa ja suurbritannia tunnustasid nsv liitu 1941 aasta piirides sellega sattusid baltimaad taas noukogude liidu voimu alla 1944 aasta alguses alustas punaarmee pealetungi piki noukogudesaksamaa rindejoont pealetungi kaigus murti 27 jaanuaril leningradi blokaad mille tagajarjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku 6 juunil 1944 maabusid usa suurbritannia kanada ja poola sojajoud normandias operatsioon overlord kaigus normandia dessandi seitsmendal paeval 12 juunil tousis maabunute arv 362 547 meheni ning uksikud tugialad uhinesid 80 kilomeetri laiuseks rindeks 27 juunil vallutasid ameeriklased cherbourgi linna cotentini poolsaare pohjaotsal millega oli liitlasvagede kasutuses arvestatava labilaskevoimega toeline sadam 30 juunil tousis normandias maabunute arv 850 000ni juuli algul aga uletas see miljoni piiri liitlaste laine valgus peagi normandiast ule kogu prantsusmaa belgia ja hollandi ning joudis saksamaale atlandi vall 1944 aasta teisel poolel vabastasid liitlased prantsusmaa 25 augustil vabastati pariis britikanada vaegrupp hoivas septembri alguses brusseli ja antwerpeni kuid augustis saksa vaegrupi b ulemjuhataja kindralfeldmarssal walter modeli juhtimisel suutis liitlaste edasitungi peatada hollandi ja belgia vabastamise jarel joudsid liitlasvaed saksamaa piirile liitlasvagede saabumine muutis saksamaa luuasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema saksamaa laanepiiri kaitses siegfriedi liin ehk laanevall ning liitlased kavandasid laanevallist pohja poolt labi hollandi moodumiseks operatsiooni market garden mis aga saksa vagede visa vastupanu tottu operatsioon ebaonnestus operatsioon toimus 1727 septembrini 1944 lounahollandi linnade eindhoveni ja arnhemi vahel plaani jargi pidi arnhemi lahedal maandatama ohudessant ning koostoos samal ajal belgiast lahtuvate maavagedega kiiresti tungitama ruhri mis oli saksa sojatoostuse peamine keskus operatsioonis osales senise sojaajaloo suurim ohudessantvagi millesse kuulusid usa 17 82 ja 101 ohudessantdiviis briti 1 ohudessantdiviis ja poola 1 ohudessantbrigaad kokku ligi 35 000 meest kelle kohaletoimetamiseks rakendati ule 1700 transpordilennuki ning umbes 3000 purilennukit siegfriedi liin punaarmee pealetungi pealook anti valgevenes ning 22 oktoobril joudis noukogude armee idapreisimaa territooriumile 20 oktoobril vabastasid josip broz tito jugoslaavia rahvavabastusarmee ja punaarmee belgradi pohja pool taganesid soome vaed karjalast ning septembris solmitud rahulepinguga loppes ka soomenoukogude jatkusoda 5 septembril 1944 lopetati sojategevus soome ja nsv liidu vahel 19 septembril solmiti soome ning nsv liidu ja suurbritannia vaherahukokkulepe soome saadeti vaherahu tingimuste taitmise jalgimiseks jarelevalvekomisjon kuhu kuulusid ka briti esindajad komisjoni esimees oli andrei zdanov vaherahukokkulepe kohaselt tuli saksa vaed soomest valja viia esimesed lahingud soome ja saksa vagede vahel puhkesid 15 septembril kui sakslased uritasid vallutada suursaart soome lahes kuid said luua hiljem pidasid saksa ja soome vaed soda lapimaal kuni 1945 aasta aprilli lopuni lapi soda septembrisoktoobris vallutati ka mandrieesti ja idalati punaarmee poolt ning parast poola armia krajowa poolset varssavi ulestousu mahasurumist saksa ssuksuste poolt vallutati ka 1945 poola pealinn varssavi 16 detsembril alustasid saksamaa vaed strateegiliselt ebaonnestunud ardennide vastupealetungioperatsiooni belgia ja luksemburgi piiril eesmargiga vallutada tagasi antwerpeni sadam vaatamata esialgsele edule ei suutnud sakslased labi murda ja katkestasid 21 jaanuaril 1945 pealetungi 12 jaanuarist 3 veebruarini 1945 toimunud punaarmee 1 ukraina rinde ja 1 valgevene rinde vislaoderi pealetungioperatsiooniga hoivati suurema osa poolast ja jouti oderi joeni samal ajal alanud 2 ja 4 ukraina rinde laanekarpaadi pealetungioperatsiooniga vallutati 18 veebruariks lounapoola ja slovakkia 13 jaanuarist 25 aprillini 1945 toimunud punaarmee 2 ja 3 valgevene rinde idapreisimaa pealetungioperatsiooniga vallutati idapreisimaa ja piirati sisse konigsbergi mida saksa vaed kaitsesid kuni 9 aprillini 21 jaanuaril algas admiral donitzi juhitud armee ja tsiviilelanike evakueerimine idapreisimaalt viieteist nadala jooksul viidi laevadega saksamaale ja taani ligi 900 000 pogenikku evakuatsiooni kaigus toimus 30 jaanuaril merendusajaloo ohvriterikkaim onnetus kui noukogude allveelaev uputas sakslaste reisilaeva wilhelm gustloff mis transportis pogenikke haavatuid ja ka piiratud hulka sojavaega seotud isikuid enam kui 9000 uppus ning moned paevad hiljem uputas sama allveelaev sakslaste aluse general von steuben millel olnud 4000 inimest uppus voi sooritas uppuval laeval enesetapu 2 ja 3 valgevene rinde idapommeri pealetungioperatsiooniga 10 veebruarist 4 aprillini vallutati danzig ja jouti laanemere aarde viienda suurema kevadtalvise operatsiooniga 2 ja 3 ukraina rinde viini pealetungioperatsiooniga 16 martsist 15 aprillini 1945 vallutati lounatsehhoslovakkia laaneungari ja idaaustria koos viini linnaga parast sakslaste ardennide pealetungi nurjumist tungisid usa briti ja kanada vaed 1945 aasta 10 martsiks reini joeni trierist kuni hollandi piirini 18 aprilliks joudsid briti vaed luneburgini ja ameeriklased magdeburgi juures elbe joeni prantsuse vaed hoivasid rinde lounaloigus karlsruhe ja badenbadeni ning 2 kanada korpus joudis hollandis groningeni lahedal pohjamere aarde saksa kolmanda riigi vagede purustamine idarindel lopetati nsv liidu marssal ivan konevi 1 ukraina rinde ja nsv liidu marssal georgi zukovi 1 valgevene rinde berliini operatsiooniga 16 aprillist 2 maini ja berliini vallutamisega ning selle jargnenud praha operatsiooniga 611 maini pealetungivate vagede tagalasse jaanud saksa vagede vaegrupp kurland kuramaal alistus 11 mail 1945 veebruaris toimus jaltas konverents millest votsid jallegi osa stalin roosevelt ja churchill seal kooskolastati saksamaa purustamine ning sojajargne maailmakorraldus maarati kindlaks ka uhinenud rahvaste organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht milleks sai 1945 aprillis san francisco konverentsi viimasel paeval kirjutasid osalejad alla uro pohikirjale mis joustus 24 oktoobril 1945 sama aasta kevadtalvel alustati saksamaa loplikku purustamist selleks ajaks oli riik jaanud ilma liitlastest ning voimsad ohurunnakud purustasid saksa linnu aprillis alistusid itaalias viimased saksa uksused samal kuul kohtusid noukogude liidu ja laaneliitlaste vaed jalta konverentsil maaratud joonel elbe joel 78 mail 1945 kirjutasid saksa ulemjuhatuse esindajad hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud alla saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile jargnevatel paevadel purustas punaarmee viimased saksa uksused tsehhis soda euroopas oli loppenud saksamaa jagati suurbritannia prantsusmaa usa ja noukogude liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning berliin neljaks sektoriks 1945 juulis toimunud potsdami konverentsil arutasid neli riiki saksamaa sojajargse haldamise kusimusi 1942 aasta juunis toimunud midway lahing oli jaapanlastele havitav usa jatkas vastaste hoivatud alade tagasivallutamist joudude ulekaal vaiksel ookeanil laks uha kindlamalt ameeriklaste katte parast saksamaa alistumist muutus peamiseks sojatandriks kaugida 1945 aastal alustas usa runnakut jaapani vastu ehkki jaapani olukord oli lootusetu ei noustunud ta kapituleerumisega jaapanlased uritasid oma maad kaitsta seepeale otsustas usa kasutada tuumapommi mis heideti kahele jaapani linnale 6 augustil 1945 hiroshimale ja 9 augustil nagasakile 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud noukogude vaed tungisid mandzuuriasse ja koreasse purustades jaapani miljonilise armee parast seda olid juhid nous tingimusteta alla andma ning 2 septembril 1945 allkirjastasid jaapani ning usa esindajad ameerika sojalaeva missouri pardal jaapani kapitulatsiooniakti teine maailmasoda oli ametlikult loppenud parast soja loppu korraldati saksamaal nurnbergis kohus sojasuudlaste ule seda tehti vastavalt potsdami konverentsi otsusele 24 saksamaa riigitegelast ja sojavaelast astusid rahvusvahelise sojatribunali ette neid suudistati vallutussodade pidamises sojaroimades ning koige rangemates inimsusvastastes kuritegudes 12 saksamaa korget riigiametnikku moisteti surma teised said pikaajalisi vanglakaristusi sojakuritegudes suudistatavad astusid kohtu ette ka prantsusmaal belgias ja hollandis noukogude liidus peeti kohut vaenlasega koostood teinute ule kuid umbusaldati ka neid kes olid saatuse tahtel jaanud saksa okupatsiooni alla eriti puudutas see idaeuroopa neid alasid mis nsv liit oli teise maailmasoja ajal vallutanud rahvusvahelise sojakohtu alla anti ka hulk jaapani riigijuhte keda suudistati vallutussodade ettevalmistamises ja pidamises nurnbergi protsessi kaigus karistati saksamaa poolseid sojakurjategijaid kuid noukogude liidu poolsed sojakurjategijad jaid tollal taiesti karistamata nurnbergis suudistavate arglikud katsed avalikustada protsessi kaigus noukogude liidu tegelikud plaanid ja naidata ka noukogude liidu suud soja vallapaastmises jaid tollal praktiliselt ilma tahelepanuta nii leviski maailmas vaarteave teise maailmasoja pohjuste ja vallapaastjate ule mis on paljuski levinud kuni tanapaevani vaid noukogude liidu kokkuvarisemine 1991 aastal on seda olukorda mingil maaral muutnud kuigi mitte olulisel maaral nii on senini peetud kohut vaid uhe poole saksamaa sojakurjategijate ule nurnbergilaadne kohtuprotsess noukogude liidu liidrite ule seoses nendepoolsete sojakuritegudega teises maailmasojas on senini pidamata noukogude gulagi vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide nagu eesti lati leedu ja poola kodanikke samuti saksa sojavange ja noukogude kodanikke kes olid voidelnud kommunismi vastu saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juudivastast poliitikat nimetatakse holokaustiks churchill ja roosevelt kohtusid uheksal korral stalin osales uheksast tippkohtumisest kolmel teheranis jaltas ja potsdamis kildad on kivimid mida iseloomustab kildalisus ehk kildaline tekstuur kiltadeks nimetatakse kivimeid mis on suunatud rohu ehk stressi tingimustes omandanud kihilise voi plaatja valjanagemise kusjuures kihid on orienteeritud risti stressi suunale seejuures ei ole tahtis kas kivim on alles diageneetilises staadiumis voi juba moondunud seeparast nimetatakse kiltadeks nii savikilta kilta fulliiti kui ka kristalset kilta savikilda ligilahedasteks sunonuumideks on savikivim ja argilliit tegemist on kildalise ilmega settekivimitega fulliit on laikiva pinnaga peitkristalliline moondekivim fulliit ja kilt ei sisalda enam savimineraale vaid need on asendunud vilkudega mis annavadki neile laikiva ilme kristalses kildas on aga kristallid millest kivim koosneb palja silmaga naha kildalise tekstuuriga moondekivimiteks on ka naiteks kloriitkilt ja glaukofaankilt mitte koik geoloogid ei poolda lopuni ulalpool vaidetut nende arvates voib kildaks nimetada ainult moondunud kivimit mistottu ei ole oige naiteks turisalu kihistu argilliiti nimetada diktuoneemakildaks seega ei kuuluks savikivim ehk savikilt ehk argilliit sel juhul kildade hulka see vaide on oige kull aga ainult osaliselt kilt on moondekivim kuid kildalised voivad olla ka mittemoondekivimid diktuoneemakilta on siiski soovitatav nimetada argilliidiks sest nimetusest diktuoneemakilt ei ole voimalik valja lugeda kas kilt tahendab moondekivimit voi kildalisust on olemas ka konkreetne kivim mida nimetatakse kildaks selle kivimi puhul on tegemist selgelt moondekivimiga mis ongi andnud aluse vaitele et kildad peavad tingimata olema moondunud aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist jargmine vaiksem uksus mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna kokku eristatakse kummet aegkonda mis kuuluvad kokku kolme eooni jarjestatuna nooremast ulal vanemani all on need jargmised aegkonnad ei ole uhesuguse pikkusega hilisemad aegkonnad on varasemaist tunduvalt luhemad sest hilisema aja kohta on sailinud rohkem geoloogilist materjali aegkonnad jagatakse ajastuteks ajastud ajastikeks arhaikum ja proterosoikum ei ole praegu kehtiva geokronoloogilise skaala kohaselt mitte aegkonnad vaid eoonid lahingulaev on merelahingute pidamiseks ja kaldal asuvate sihtmarkide tulistamiseks valmistatud suur sojalaev mille peakaliibri relvadeks on rasked suurekaliibrilised 1216 kahurid kasutati 19 sajandi lopust kuni 20 sajandi lopuni ja oli selle ajastu voimsaim sojalaevatuup varem on kasutatud lahingulaeva nimetamiseks ka termineid drednoot ka dreednoot ja liinilaev lahingulaevade eelkaijaiks olid suured liinilaevad purjelaevade ajastust aurumasina ja soomuse kasutuselevott laevadel ning suurtukkide areng muutsid meresoja taktikat ja valja hakkasid kujunema uued sojalaevatuubid esimest korda kasutati ametlikult sona lahingulaev battleship inglismaal 1892 aastal algne lahingulaev oli kahe 2torulise poordtorniga 1 vooris ja 1 ahtris ning hulga vaiksemakaliibrliste kuid suurema laskekiirusega kahuritega venejaapani soja merelahingutes suurenes senine kuni 4 km tavaparane laskekaugus isegi 13 kmni sellest tulenevalt pandi rohk lahingulaevade peakaliibri ja peakaliibri kahurite arvu suurendamisele vaiksemate kahurite arvelt lisaks suurendati auruturbiinide kasutuselevotuga kiirust tuntuimaks uueks teerajajaks sai inglismaal 1906 aastal valminud lahingulaeva hms dreadnought vastav revolutsiooniline kontseptsioon 1 maailmasoja eelohtust 2 maailmasojani toimus lahingulaevade ehituses ja relvastuses markimisvaarne areng lahingulaevast kujunes merevoimu sumbol maailma suurimad lahingulaevad olid 2 maailmasoja ajal jaapanis ehitatud 2 yamato klassi lahingulaeva pikkus 260 m veevaljasurve 71 000 t alates 2 maailmasoja lopust hakkas lahingulaevade tahtsus mereoperatsioonidel oluliselt kahanema seda uhtlasi koos lennukikandjate ja lennukite rolli tousuga kulma soja ajal voeti kasutusele ka laevavastased raketid mis olid suurtest kahuritest efektiivsemad 2 maailmasojast alates kalleid lahingulaevu enam juurde ei ehitatud kuigi moningaid veel moderniseeriti viimasena kasutati usa merevae iowa klassi lahingulaevu 1991 aasta operatsioonis korbetorm maismaasihtmarkide pommitamiseks viimane lahingulaev uss missouri bb63 arvati aktiivsest teenistusest valja 1992 aastal loplikult kustutati registrist siiski alles 2006 ehk 100 aastat parast lahingulaeva nimetuse kasutuselevottu surrealism on 20 sajandi kunsti ja kirjanduse vool milles on olulisel kohal ebareaalsus unenaod hallutsinatsioonid patoloogilised seisundid jms 1924 aastal koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv andre breton enda umber surrealistide koolkonna mille keskpunktiks oli pariis surrealistid jagunesid kahte polvkonda esimene polvkond on sundinud aastail 18901898 breton antonin artaud louis aragon paul eluard jt teine polvkond on sundinud sajandi alguses salvador dali mojutusi saadi sigmund freudi psuhhoanaluusiopetusest mille kohaselt looming lahtub alateadvusest nagemustest unenagudest vaistlikest assotsiatsioonidest jne surrealistid votsid ule freudismist teesi et uhiskondlikke konflikte on voimalik lahendada alateadvuslike joudude vabastamise teel surrealism uritas avardada inimese toelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri suundudes alateadvusse tunnete ja aistingute maailma surrealismi eelkaijateks peetakse charles baudelairei arthur rimbaudd ja guillaume apollinairei geokronoloogiline skaala on ajaskaala mis jagab geoloogilise aja ehk maa ajaloo vaiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks uksusteks skaala on valja tootatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel siin on loetletud asulad mis on kunagi olnud mone riigi pealinnaks kuid praegu seda ei ole addiriyah aden akko almato aneho annapolis auckland austin ayutthaya bacolod baltimore baturin belize city bergen bonn bursa campulungmuscel cartago cebu cetinje clujnapoca coimbra columbia czersk dar es salaam dresden edinburgh edirne esfahan fes firenze gluhhiv gniezno guimaraes haapsalu harkiv hebron heidelberg ho chi minh houston iasi istanbul karachi karlsruhe kaunas konstantinoopol koror krakow kukawa kuressaare kyoto lagos lancaster pennsylvania lublin mannheim mashhad melbourne merida modena moskva munchen nagaoka nanjing napoli nara new york ngazargamu njimi ohrid parana parma persepolis perth sotimaa peterburi petrograd philadelphia pliska pock poznan preslav princeton new jersey poltsamaa qazvin quezon city rawalpindi rio de janeiro russell samarqand sari shiraz spanish town saint george saint johns stuttgart tabriz taiz targoviste tartu tel aviv toledo torino trenton trondheim tsigiron tulaghi turu valencia vagharsapat valladolid vanaparnu veliko tarnovo veneetsia vlore yangon york pennsylvania vepslased endanimetused vepslaine bepslaane ludinik ja ludilaine vananenud kirjanduses ka tsuharid kaivanid on laanemeresoome rahvas venemaal aanisjarve edelarannikul ja vepsa korgustikul vepslased on eestlaste ja soomlaste lahedased keelesugulased 2002 aasta venemaa rahvaloenduse andmetel elas venemaal 8240 vepslast 2010 aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 5936 vepslast eestis elas 2011 aasta rahvaloenduse andmetel 54 vepslast muistne vepslaste asuala oli tanasest palju laiem see holmas laadoga aanise ja valgjarve vahelise ala vepslaste hajaasustus ulatus idas dvina joe ja valge mereni tanapaeval elavad vepslased vaikeste ruhmadena kahes eraldi piirkonnas aanise edelarannikul ja vepsa korgustikul valdavalt korvedes ehk korvalistes metsapiirkondades vepslasi vas vasina mainib esimesena jordanise kroonika 551 a tollal elatusid nad alepollundusest karjandusest ja jahist valgjarve vepslaste hoim ves osales novgorodi vurstiriigi loomisel ja laiendamisel 1011 sajandil vedasid vepslased mooda viikingite idateed volga bulgaariasse karusnahku samal ajal randas vepslasi idakarjalasse aastal 1897 oli vepslasi 25 600 kellest 7 300 elas aanise rannikul salome zourabichvilikachia gruusia keeles sundinud 18 martsil 1952 on gruusia paritolu endine prantsusmaa diplomaat ja endine gruusia valisminister tema vanemad emigreerusid gruusiast parast noukogude voimu kehtestamist tema isaisa ivane kuulus 19181921 gruusia mensevistliku valitsuse koosseisu salome oppis pariisi poliitikauuringute instituudis 1972 asts ta magistrioppesse usas columbia ulikoolis kuid 1974 katkestas selle naasis prantsusmaale ja hakkas karjaaridiplomaadiks zourabichvili tootas diplomaadina naiteks roomas brusselis washingtonis ja uros gruusias kais ta esimest korda 1986 ajal mil tootas washingtonis ta oli prantsusmaa valisministeeriumi strateegiliste asjade osakonna abidirektor 15 novembril 2001 nimetati ta riigikaitse peasekretariaadi rahvusvaheliste ja strateegiliste suhete direktoriks 11 septembril 2003 nimetati ta prantsusmaa suursaadikuks gruusias 11 martsil 2004 teatas gruusia president mihhail saakasvili tema nimetamisest gruusia valisministriks ametisse astus ta 18 martsil ta oli gruusia esimene naisvalisminister ta sai lisaks prantsusmaa kodakondsusele gruusia kodakondsuse jargmine peaminister zurab nogaideli vabastas ta valisministri ametist 19 oktoobril 2005 zourabichvili oli peaaegu kogu valisministriks oleks aja uhtlasi prantsusmaa diplomaat ja sai sealsest valisteenistusest palka see oli uks pohjus miks teda palju kritiseeriti alles natuke aega enne ametist vabastamist lahkus ta prantsusmaa diplomaatilisest korpusest tanini on tal prantsusmaa ja gruusia topeltkodakondsus ta on ka auleegioni ordeni kavaler jaanuaris 2006 teatas ta partei gruusia tee loomisest ta oli uks gruusia opositsiooni liidritest 12 oktoobril 2010 teatas ta et astub gruusia tee juhtimisest korvale gruusia tee uuesk juhiks sai kahha seturidze 2008 noustus zourabichvili koos paljude opositsioonipoliitikutega katoolikospatriarhi ilia ii soovitusega kehtestada gruusias konstitutsiooniline monarhia ja bagratiidide dunastia voim opositsioon leppis 2008 aasta presidendivalimiste eel kokku et kui voidab uhendatud opositsiooni kandidaat levan gatsetsiladze saab zourabichvilist uus peaminister 2010 aasta aprillis uhines tema partei irakli alasania juhitava opositsioonilise uhendusega allianss gruusia eest salome zourabichvili oli abielus janri kachiaga 19402012 neil oli kaks last tutar ketevani ja poeg teimuraz zourabichvili valdab vabalt gruusia ja vene keelt graniit ladina sonast granum tera on hall roosakas voi punakas jamedateralise struktuuriga enamasti tardkivim graniit koosneb pohiliselt kvartsist ja paevakividest vahemal maaral sisaldab ta vilke enamasti biotiiti amfiboole ja muid mineraale graniit on kivim mis sisaldab alati kvartsi ja paevakivi kui oletada et graniit koosneb ainult kolmest mineraalist kvartsist leelispaevakivist ja plagioklassist siis jaaks graniidi kvartsisisaldus vahemikku 2060 plagioklassi voib olla 1065 paevakividest ning leelispaevakivi 3590 paevakividest et graniit sisaldab ka muid mineraale voivad tegelikud numbrid sellest erineda kuid graniiti kui kivimit defineeritakse just labi nende kolme mineraaliruhma elimineerides motteliselt koik muud mineraalid graniitide kohta on oeldud et on olemas nii graniidid kui ka graniidid see tahendab seda et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise kaigus graniidiga sama koostisega peeneteralist purskekivimit nimetatakse ruoliidiks graniidi tihedus on olenevalt koostisest 25527 gcm3 graniit on looduses laialt levinud suvakivim kohati leidub teda laialdaselt maakoores kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal graniidil on palju erimeid ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit eestis leidub graniiti aluskorras ja randkividena ligi 80 eesti randkividest on granitoidse koostisega eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist vaid pohiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist kovaduse ja hea toodeldavuse parast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina skulptuuride eriti portreede bustide ja aiaskulptuuride ning malestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks graniit dekoratiivkivina ei ole geoloogilises mottes siiski mitte alati graniit graniidisarnase dekoratiivkivi kohta vaata artiklit kommertsgraniit graniit on soome rahvuskivi keskmise ilma veesisalduseta graniidi koostis oksiidsel kujul massiprotsentides adolf hitler 20 aprill 1889 braunau inni aares austriaungari 30 aprill 1945 berliin kolmas reich oli austriast parit saksamaa poliitik ja natsionaalsotsialistliku saksa toolispartei nsdap juht 19211945 aastatel 19341945 oli ta saksamaa diktaator ametliku tiitliga saksamaa kantsler 19331945 ning tiitliga riigipea fuurer ja riigikantsler 19341945 hitlerit suudistatakse teise maailmasoja vallapaastmises mis toi euroopas kaasa tohutu havitustoo ning noudis tagasihoidlike hinnangute jargi kokku umbes 50 miljoni inimese elu ta jattis oigustest ilma miljonid euroopa juudid mustlased homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad morvata selle tagajarjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid kuuditati niinimetatud kolmanda riigi diktaatorina laskis ta koik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse voi tappa hitler aitas luua sojalistoostusliku kompleksi mis voimaldas saksamaal valjuda esimesele maailmasojale jargnenud majanduskriisist tema valitsemisaja korgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa euroopast adolf hitler oli karismaatiline konemees kes suutis oma konedega haarata kaasa laiu masse samas vaitsid mitmed temaga isiklikult kohtunud inimesed et eraviisiliselt ei olnud ta nonda muljetavaldav kui soda oli peaaegu kaotatud sooritas hitler berliinis fuhrerbunkeris enesetapu sebastian haffner osutas raamatus markused hitleri kohta anmerkungen zu hitler seletamatule kuristikule diktaatori elu esimese ja teise poole vahel kolmkummend aastat oli ta silmapaistmatu hadavares siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lopuks mees kelle umber keerleb kogu maailmapoliitika selle seletamise teeb nii keeruliseks teine tohutu kuristik nimelt hitleri paremal juhul uhekulgsete annete ja tema tohutu olgugi et havitava moju vahel filosoof karl jaspers on natsionaalsotsialismi ajalugu nimetanud hoiatuseks oli voimalik et see juhtus ja see jaab alati voimalikuks jaspersi hinnangul sai hitleriga toimunu voimalikuks muuhulgas selleparast et banaalse iseloomuga kuid segastest poliitilistest veendumustest fanaatiliselt haaratud inimene sai voimaluse tegelikkust oma ettekujutustele kohandada oma paritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut parast esimest maailmasoda tegi hitler alati saladuse nad ei tohi teada utles ta 1930 oma poliitiliste vastaste kohta kust ma tulen ja millisest perekonnast ma parit olen oma vanemate ja vanavanemate kodukulad austria metsaveerandikus waldviertel laskis ta suvel 1938 kohe parast anslussi evakueerida ja havitada et rajada sinna sojavaepolugoon nahtavasti habenes hitler oma vaikekodanlikku ja pealegi hamarat paritolu peale selle ei olnud hitler enne sotta minekut oma eluga midagi peale hakanud see mida ta raamatus mein kampf ise oma nooruse kohta raagib on moeldud eeskatt omamuudi kujundamiseks ega ole seetottu usaldusvaarne adolf hitler sundis 20 aprillil 1889 kell 630 ohtul voorastemajas gasthof zum pommern ulemaustria vaikelinnas braunaus inni joe kaldal mis on piiriks austria ja baierimaa vahel ta sundis tolliametnik alois hitleri 18371903 ja tema abikaasa klara sundinud polzl kuuest lapsest neljandana lastest joudsid taiskasvanuikka ainult tema ja ta ode paula hitleri vanemad olid molemad parit waldviertelist doonau pohjakaldal umbes viiskummend miili viinist kirdes tema vanemad olid vaidetavalt omavahel sugulased isa toi ta ema klara majja selleks et too hoolitseks tema laste eest sellal kui tema teine abikaasa kes oli haige ja suremas oli viidud mujale hooldusele kui aloisi abikaasa suri abiellus alois klaraga olles mitu kuud katoliku kirikult eriluba oodanud oli ka viimane aeg sest klara oli juba nahtavalt rase alois hitleri too tottu vahetas tema perekond sageli elukohta nad kolisid braunaust passausse lambachi ja leondingi linzi lahedal oma leebesse emasse oli ta kiindunud kuid oma isa kirjeldab hitler raamatus mein kampf akilise turannina tegelikult aga ei osuta miski sellele et alois hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal tavaks jaab mulje et hitler vihkas oma isa kes armastas ranget korda ta kirjutab isast kull austavalt kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus isa soov oli et adolfist ei saaks kunstnik vaid ametnik siiski ei ole toenaoline et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist isa suri kui ta ei olnud veel neljateistkumnenegi pigem oli asi selles et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega hitler hindas isa juures seda et taluteenija anna maria schicklgruberi vallaspoeg kes seni oli kandnud ema perekonnanime vottis 1876 aastal voorasisa jargi perekonnanimeks hitler voorasisa nime kirjutati kull hiedler lastes end parast tema surma kiriklikult tema pojaks tunnistada tanaseni on selgusetu kas aloisi ema hilisem abikaasa oli adolf hitleri vanaisa igatahes ei ole moldrisell johann georg hiedler oma isadust kunagi tunnistanud sellel on tahtsust ainult selleparast et hitler polnud elu lopuni oma paritolus kindel ning omaenese rassikriteeriumide jargi poleks tal olnud voimalik sa ega ssi liikmeks saada hitleri oponendid on vaitnud et hitleri asemel pidanuks ta perekonnanimi olema schicklgruber mein kampfis puudis hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena tegelikult oli tema isal taiesti kullaldane pension mis lubas anda poisile head haridust oppinud viis aastat algkoolis astus adolf uheteistkumnesena 1900 aasta septembris linzi reaalkooli kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel labi kukkunud teda koitsid ja tema vaateid mojutasid professor leopold poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud 1903 aasta alguses alois hitler suri aga tema lesk sai pensioni edasi adolf lahkus linzi reaalkoolist 1904 kuna tema koolitunnistus oli liiga keskparane hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijoudmist koolis mille ta lopetas ilma tavaparase kupsustunnistuseta tema haridus piirduski lopuks hamaratest allikatest valimatult kokkuloetuga aastast 1903 hakkas hitler saama toitjakaotuspensioni alates 1905 aastast elas hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut boheemlaseelu emal ei olnud palju voimu oma isepaise poja ule kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks voi arhitektiks saamisest tema ainus sober oli polsterdaja poeg august kubizek koos kaidi teatris ja sealt parineb hitleri kirglik armastus richard wagneri ooperite vastu mais ja juunis 1906 kulastas hitler viini ning sattus tuliselt vaimustusse linna ehitiste toredusest kunstigaleriidest ja ooperitest tema uueks ambitsiooniks sai astuda viini kaunite kunstide akadeemiasse septembris 1907 soitis ta viini ning osales koos veel 112 kandidaadiga allgemeine malerschule sisseastumiseksamil oma kaasatoodud toodemapiga kvalifitseerus ta koos veel 33 kandidaadiga teise vooru mis kujutas endast proovijoonistamist ning leidis aset 1 ja 2 oktoobril selle eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati ulejaanuid sealhulgas hitlerit ja robin christian anderseni vastu ei voetud see oli moru hoop hitler jai esialgu viini 24 oktoobril teatas perearst et hitleri ema on parandamatult haige ning tal pole enam kaua elada jaanud adolf naasis linzi ema suri 21 detsembril 1907 rinnavahki parast ema surma kaugenes hitler uha enam oma sugulastest tal oli oigus saada orvupensioni erinevalt muljest mis jaab raamatust mein kampf elas hitler oma orvupensioniga mida ta parast ema surma saama hakkas algul usna hasti ara tal oli teatav kunstianne nii teenis ta lisa illustreerijana maalis sageli muugiks majadest pilte ja postkaarte ja 1908 aastal ka akvarelle nonda oli tema sissetulek suurem kui algaja opetaja palk hoolimata uhe naistuttava soovituskirjast mainekale lavakunstnikule alfred rollerile kes teatas et on valmis hitlerit vastu votma ei saanud ta sugisel teisel katsel kunstiakadeemiasse astuda isegi enam proovijoonistamisele seejarel loobus hitler katsetest kunstnikuks oppida hitleril hakkas vahehaaval raha otsa saama detsembris 1909 kolis ta meidlingisse kodutute varjupaika ning 1910 aasta alguses mannerwohnheim meldemannstraesse viini vaatamisvaarsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ara et ta ise oli uje hakkas tema pilte muuma majakaaslane reinhold hanisch et hitler tundis end hanischi uhe ari juures petetuna usaldas ta piltide muugi nuud juudist majakaaslasele siegfried loffnerile augustis 1910 esitas loffner hanische peale uhe hitleri pildi vaidetava omastamise parast viini politseisse kaebuse et aga seejuures selgus et hanisch oli end viinis registreerinud valenime fritz walter all moisteti hanisch 11 augustil 1910 seitsmeks paevaks vangi aastal 1912 kaebas anonuumne isik hitleri peale politseisse sest too oli oigustamatult nimetanud end akadeemiliseks maalikunstnikuks on arvatud et kaebaja oli hanischi sober maalikunstnik karl leidenroth kes tahtis 1910 aasta pealekaebuse eest katte maksta parast seda tombas hitler oma kunstnikutegevuse koomale viini perioodil on hitler maalinud arvatavasti postkaardi jargi ka tartu kivisilda werner maser ja joachim fest arvavad et hitler laskis hanischi 30 aastat hiljem aastal 1938 vahistada voi leidis ta parast saksa vagede sissemarssi austriasse juba vahistatuna eest et teda siis buchenwaldi koonduslaagris morvata lasta toenaolisem on aga et hanisch suri juba 4 veebruaril 1937 viini inkvisiitide hospidalis sudamerabandusse brigitte hamannil onnestus peale kohtuarsti aruande leida ka kiri hitleri emissarilt viinis franz feilerilt kes 11 mail 1938 teatas oma usaldusmehele nsdap peaarhiivis ernst schultestrathausis et hanisch on 15 aasta eest surnud raske kopsuhaigus paastis teda nii reaalkoolist kui 1908 aastal sojavaeteenistusest mil noormees hitler linzist viini kadusneumann ja eberle 962013 1913 aastal siirdus ta viinist munchenisse ja asus kodakondsuseta isikuna elama ratsepmeister josef poppi juurde jaanuaris 1914 aastal puutus kodakondsuseta hitler kokku kriminaalpoliseinikuga kes esitas talle tagaotsimisorderi ja jargmisel paeval 19 jaanuaril anti austriaungari sojavaekohuslane ule muncheni konsulaadile siin kirjutas hitler palvekirja kus teatas et poeb rasket kroonilist kopsuhaigust salzburgi sojavaekomisjoni ette sattus desertoor 5 veebruaril 1914 komisjoni otsuseks sai adolf hitler on rivija abiteenistuseks kolbmatu liiga nork relva kandma neumann ja eberle 962013 aegajalt sai hitler rahalist abi oma linzis elavalt tadilt johanna polzilt tadi suri martsis 1911 kuid toenaoliselt jai hitlerile mingi parandus samal ajal loppes tal toitja kaotanud orvu pension kuid hitler vihkas pusivat tood ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset ta oli laisk ja tujukas noormees kel oli vahe tuttavaid ja veel vahem sopru hitler ise utleb et tema viinis elatud aastad 19091913 olid koige vahem onnelikud tema elus kuid neid voib lugeda ka tema koige tahtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus kuid luges valikuta ja susteemitult ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning raakis avalikult kuidas ta vihkab juute preestreid sotsiaaldemokraate habsburge antisemitism oli viinis endeemiline nahtus linzis oli olnud vahe juute ma ei maleta et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sona kuulnud kirjutab hitler mein kampfis viinis oli suur juudi kogukond sealhulgas paljud idaeuroopast parit ortodokssed juudid hiljem mainis hitler oma vastikustunnet viini juutide vastu viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks mida edendasid teiste seas publitsist jorg lanz von liebenfels kelle pamflette hitler luges ja poliitikud karl lueger viini linnapea ja georg von schonerer kes andis panuse antisemiitlikku rassiopetusse oma eeskujusid ei ole hitler siiski kunagi maininud nendelt omandas hitler usu aarja rassi uleolekusse mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi kas on kunagi olnud mingit tumedat ettevotmist mingit nurjatust eriti kultuuri valdkonnas milles vahemalt uhe juudi kasi mangus ei ole olnud hitleril tekkis arusaam et juudid on aarjalaste loomulikud vaenlased ning on suudi saksamaa majandusraskustes erinevalt sellest mida hitler vaidab raamatus mein kampf ei saanud tema antisemitism sel ajal olla kuigi kaugele arenenud sest oma piltide muumisel kasutas ta vahendajatena juudi kaupmehi peale siegfried loffleri olid nende seas ungarist parit majakaaslane josef neumann ning kaupmehed jakob altenberg ja samuel morgenstern hitleri tollase sobra august kubizeki sonul huvitasid ooperid eriti richard wagneri omad teda rohkem kui poliitika kui mais 1913 maksti hitlerile valja isa parandus kolis ta viinist munchenisse kus ta elas ratsep josef poppi alluurilisena seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges houston stewart chamberlaini ja dietrich eckarti selle umberasumisega tahtis ta ka sojavaeteenistusest paaseda kui on tosi et sealjuures mangisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus austriaungari paljurahvuselise riigi vastu siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga mein kampfis kirjutas ta hiljem et ta oli igatsenud saksa linna jarele austria politsei otsis teda pikemat aega taga austria muncheni konsulaadi esildisel toimetas muncheni kriminaalpolitsei ta 19 jaanuaril 1914 konsulaati ning 5 veebruaril 1914 soitis ta arstlikuks labivaatuseks salzburgi ta tunnistati sojavaeteenistuseks kolbmatuks ning tal lubati munchenisse tagasi minna hitler maalis ka munchenis akvarelle ning monikord olimaale enamasti arhitektuurilisi huvivaarsusi fotode jargi ta muus oma toid pohiliselt stuffle kunstikaupluses maximiliansplatzil et hitler ei valtinud sojavaeteenistust kui niisugust seda naitas asjaolu et parast esimese maailmasoja puhkemist augustis 1914 astus ta vabatahtlikuna baieri sojavakke 20 baieri reservjalavaerugemendi list jefreitorina oli hitler peaaegu kogu sojaaja laanerindel ta oli prantsusmaal ja belgias sidemees see oli ohtlik ulesanne sest see tahendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist sojavaes tundis ta ennast nagu kodus taites ohtlikke ulesandeid sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma teenides ara ii detsember 1914 ja i klassi raudristi august 1918 viimast autasu anti harva nii madala auastmega sojavaelastele teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks nahtavasti arvati tal puuduvat juhivoimed sebastian haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks sest hilisemas elus oli tal sojandusest aimu soja ajal sai hitler kirglikuks saksa patrioodiks kuigi ta ei olnud saksamaa kodanik kodakondsuse sai ta alles 1932 kaaslaste hulgas ei olnud hitler kull ebapopulaarne aga nad tundsid et ta ei jaga nende huve ega hoiakut soja suhtes ta ei hoolinud ei puhkusest ega naistest konrad heiden kirjutab oma raamatus der fuhrer me koik kirusime teda ja leidsime et ta on talumatu ta oli valge vares meie hulgas ja ei loonud kaasa kui me soda needsime 1918 aastal veidi enne soja loppu viidi hitler parast gaasirunnakut vorpommerni linna pasewalki ajutise nagemiskaotuse milleparast teda seal raviti omistas hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist uuemad uurimused mis toetuvad haigusloole peavad aga ka voimalikuks et tegemist oli alles hiljem tekkinud husteerilise reaktsiooniga saksamaa kaotusele igatahes ravis hitlerit sojavaepsuhhiaater kelle diagnoosi kohaselt oli hitleri naol tegemist psuhhopaadiga kes on juhtivale toole taiesti kolbmatu igatahes oli voitmatuks peetud saksa armee kaotus hitlerile suur look mis traumeeris teda hingepohjani hiljem vaitis ta et soja kaotusest tingitud nordimuse ja novembrikurjategijate reeturlikkuse tottu kupses temas otsus hakata poliitikuks hitleri meeleheide oli kindlasti seotud sellega et ainus etapp tema elus kus ta koges elu motestatust ja tunnustust joudis lopule ning peaaegu 30aastasena oli ta elus jalle perspektiivi kaotanud hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel parast soja loppu pole midagi raakida ta laks tagasi oma rugemendi kasarmusse munchenis ning taotles esialgu ainult seda et teda ei demobiliseeritaks ta laskis end mitu korda valida uheks oma rugemendi usaldusisikutest ning oli omamoodi sidemees baieri sotsialistliku peaministri kurt eisneri revolutsioonilise noukogude valitsusega parast eisneri morvamist tekkinud segaduse ajal ei asunud hitler ei noukogude vabariigi ega ka vabakorpuse poolele parast noukogude vabariigi kukutamist asus ta toole muncheni riigikaitsevalitsusse et nuhkida parteide ja ringikeste tol ajal tekkis neid nagu seeni parast vihma uritustel samal ajal saadeti hitler propagandakonelejate oppustele 12 septembril 1919 kais ta esimest korda lukksepp anton drexleri asutatud saksa toolispartei deutsche arbeiterpartei dap koosolekul see partei propageeris ksenofoobseid antisemiitlikke ja pseudosotsialistlikke ideid hitler vottis kohe debattidest osa ja paistis valja oma oraatoritalendiga esimest korda avastasid tema ise ja tema kaaslased temas ande kuulajaid koita ja emotsioone tekitada tal oli ebatavaline talent mis voimaldas valjendada koige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt koige meeldivamal demagoogilisel moel drexler varbas ta samal paeval ning oma ulemuste kelle hulka kuulus hilisem sa juht ernst rohm ulesandel astus hitler 19 oktoobril 55 liikmena dapsse mitte seitsmenda liikmena nagu ta hiljem alati vaitis tema liikmenumber 555 tuli sellest et too vaike poliitikaklubi alustas oma liikmete nummerdamist 501st et suuremana naida et hitler meelitas oma konedega ligi uha enam kuulajaid ja liikmeid muutus ta parteile varsti asendamatuks algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel 1920 dap 25punktise programmi valjatootamisel tema pealekaimisel nimetati partei umber natsionaalsotsialistlikuks saksa toolisparteiks nsdap kui ta 31 martsil 1920 lopuks sojavaest vabanes suutis ta juba ara elada oma konemehehonoraridest ollekeldriagitaatorina oli ta parteile hadavajalik seda ara kasutades vottis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt voimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise nsdap esimeheks hitler oli nuud kohaliku tahtsusega poliitik kes aga valjaspool baierit ajas pigem naerma kui hirmu nahka parast baieri noukogude vabariigi luuasaamist valitses baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar gustav von kahr kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja saksamaa punase valitsuse vastu hitler ja endine korgema vaejuhatuse kindralkortermeister erich ludendorff kes oli hakanud nsdaple kaasa tundma nagid seetottu kahris liitlast oma plaanile benito mussolini eeskujul berliini valitsust vagivaldselt kukutada prantsuse okupatsiooni tottu ruhri aladel 1923 vottis prantsusmaa ruhri tagatiseks et kindlustada saksamaa reparatsioonide tasumist tohutu inflatsiooni tottu ning agedate rahutuste tottu saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust hitleri puts tegelikult muncheni puts ja ka ollekeldriputs oli riigipoordekatse 8 novembri ohtust 9 novembri ennelounani 1923 aastal kui saksa natsionaalsotsialistliku partei juht adolf hitler kindralkortermeister erich ludendorff ja teised kampfbundi liikmed puudsid haarata voimu munchenis ja saksamaal putsi eelohtul neljapaeval 8 novembril 1923 kogunesid asjaosalised muncheni burgerbrau ollekeldrisse nad murdsid keldrisse sisse karja relvastatud salaste etteotsa astunud pikas mustas nahkpalitus fanaatiline hitler adolf hitler karanud tooli otsa tulistanud pustolist ohku ja huudnud munchenis on puhkenud rahvuslik revolutsioon eberle ja uhl 362006 saali umbritseb 600 relvakandjat tegelikkuses polnud see muidugi tode delaforce 252010 edasi votnud hitler baieri riigikomissari gustav von kahri baieri armee komandori otto von lossowi ja baieri riigipolitsei juhi oobersti hans ritter von seisseri jarmisel paeval viinud hitler ludendorff rohm ja goring 2000 putsi toetajat muncheni odeonsplatzile siin astusid neile vastu riigipolitsei ja sodurid tapluses sai hermann goring kohupiirkonda haavata ja hitler nihestas kukkudes olga 26 veebruarist 1924 toimus 24 paeva jooksul muncheni blutenburgstrasse jalavaekooli kohtusaalis riigireetmisprotsess riigpoordekatse ninamehe hitleri ja tema kasilaste nende hulgas kindral ludendorffi rudolf hessi wilhelm fricki hermann kriebeli emil mauricei ja ernst rohmi ule hitler vahistati hanfstaengelite juures uffingis staffelsee aares ja moisteti viieks aastaks vangi landsbergi vanglast vabanes ta teadmata pohjusel ennetahtaegselt 1932 aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti hindenburgile vastukandidaadiks esitada ka adolf hitler kellel aga oli takistuseks austria paritolu ning saksamaa kodakondsuse puudumine valjapaasuks oli kiire kodakondsuse saamine saksamaa riigiteenistusse astumise eest hitler astus hermann goringi kaasabil teenistusse braunschweigi liidumaa majandusesinduse nounikuna berliinis 24 veebruaril 1932 maarati adolf hitler ametisse 26 veebruaril andis ta ametivande ja 4 martsil laks ta juba erru 8 paevaga saavutas ta saksamaa kodakondsuse ning legaalse voimaluse osaleda saksamaa poliitikas 1932 aasta saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses voorus senine saksamaa president paul von hindenburg nsdap esindaja adolf hitler saksamaa kommunistliku partei esindajana ernst thalmann ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana theodor duesterberg deutschnationale volkspartei dnvp valimiste esimese vooru tulemusena sai hindenburg 496 hitler 301 thalmann 13 ja duesterberg 7 haaltest valimiste teises voorus voitis presidendivalimised hindenburg kes kogus 53 haaltest teda toetasid ka sotsialistid protestivaimust hitleri vastu 1937 aastal 19 juulil avas hitler munchenis saksa kunsti maja et luua saksa kunstis uus ajastus hitleri sonul lopetas selle avamine saksa kunsti narrimise adolf hitleri pikaaegne naistuttav armuke voi elukaaslane ja pogus seaduslik abikaasa oli eva braun hitler tutvus evaga tol ajal hoffmanni assistent hoffmanni muncheni fotostuudios 1929 aastal hitler ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud hitleri lemmikhelilooja oli richard wagner hitler oli filmihuviline ja tavaliselt soovinud ta igal ohtul vaadata kaht filmi filmiseansid toimusid riigikantselei muusikasalongis voi berghofis delaforce 712010 adolf hitleri lemmikfilmid olid mass bountyl ja baskervilleide koer ka armastas ta vaadata mikihiire multikaid hitleri lemmikmaalikunstnikud olid franz stuck 18631928 eduard grutzner 18461925 carl spitzweg 18081895 ja adolf ziegler 18921952 hitlerile ei meeldinud modernism kubism ja dadaism hitler pidas mandunud kunstnikeks oskar kokoschkat vassili kandinskyt marc chagalli emil noldet otto dixi george groszi paul kleed ja max ernsti neumanni ja eberle uuringute kohaselt olid hitleri esimeseks lapse ja noorpolvehaiguseks 1897 aasta veebruarismartsis poetud sarlakid 1905 aasta sugisel diagnoosis doktor karl keiss waldviertelist hitleril kes oli siin sugulaste juures kosumas kopsutiisikuse ajaks mil hitlerite perearstiks linzis sai eduard bloch ei olnud adolfil kopsutuberkuloosist enam jalgegi 14 oktoobril 1918 sai hitler briti ipriidirunnakus belgias werviki all raskekujulise silma sidekesta ja silmalaupoletiku 9 novembril 1923 munchenis toimunud marsil feldherrnhalle juures sai hitler vigastada kuid toenaoliselt pusivaid tervisekahjustusi see vigastus kaasa ei toonud kuna 8 jaanuaril 1924 kirjutas lechiaarse landsbergi vangla arst ulemmeditsiininounik dr joseph brinsteiner patsient on sisendava oraatoriandega kutkestav isiksus nurjunud putsist tingitud ajutine depressioon ei anna alust jareldada nagu esineks tal mingeid patoloogilisi halbeid 1934 aasta joulude eel otsinud hitler peavalu kahelinagemise peapoorituse ja korvakohina vastu abi berliini westendi haigla siseosakonna juhatajalt ernstrobert grawitzilt grawitz diagnoosis hitleril murgistusnahud ning patsient loobunud seepeale neoballistooli tarvitamisest et asendada need 1935 aastal antigasitablettidega nende manustamist patsiendile jatkanud ka morell 1935 aastaks oli hitleril korduvalt mure haalekahedusega hitleri vaatas riigikantselei hoones paiknevas ametikorteris labi carl otto von eicken kes markas hitleri haalekurrul solmekest sealsamas eemaldatud solmekese saatis von eicken professor robert rosslele uurimiseks kes kinnitas et patsient adolf mullerilt voetud koematerjal oli healoomuline morelli kalendermarkmiku sissekannete kohaselt arenes hitleril korduvate kurgumandlipoletike tulemusel krooniline tonsilliit hitleri silmanagemine ei olnud korras katarakti diagnoosis hitleril 1944 aasta martsis berliini charite silmakliiniku professor walter lohlein sailinud dokumentide kohaselt oli hitleri parem silm kaugnagev u 45 dioptrit ja selle nagemisvoime umbes 50 protsenti 1941 aasta sudasuvel juulikuu viimasest nadalast augusti keskpaigani oli hitleri tervis halb tema dusenteeriahoogu saatsid soolespasmid kohulahtisus iiveldus oksendamine liigesevalud korge palavik ja vappekulm 1941 aasta 7 augustil markas morell et hitleri vasak kasi kipub varisema katevarin muutus aastatega nahtavamaks 1944 aasta suvest alates raseeris varisevate katega hitlerit ihujuuksur august wollenhaupt 20 juuli 1944 aasta atentaadi kaigus sai hitler kuulmise ja kuulmiselundite kahjustusi parem korv kurdistus mone paevaga ja vasakus esines kuulmishaireid oma raadiokones koneles fuurer ettemaaratusest ja olevat tananud loojat kes andis talle voimaluse oma tood jatkata hitleri sudame pargarterite ateroskleroosi diagnoos pandi talle 1941 aastal selle aasta suvel taheldanud morell fuureri peakorteris hundikoopas hitleril vahel sudametalitluse moningast puudulikkust ja jalgade tursumist 14 augustil 1941 tehtud elektrokardiograafilise uuringu kaigus saadud elektrokardiogrammi saatis morell anonuumselt labivaatamiseks arthur weberile weber kahtlustas sudame pargarterite ateroskleroosi 2008 aasta veebruaris uuris hitleri omaaegseid elektrokardiogramme kardioloog doktor svetlana moller tema hinnangul podes hitler sudame pargarterite ateroskleroosi asemel pigem sudame isheemia ehk koronaartobe detsembris 1942 tuletas morell hitlerile meelde et tema sudame pargarterite lubjastumine voib esile kutsuda rinnaangiini hoogusid ja soovitas kaasas kanda nitroglutseriini ja esdesan cum nitrotablette uhtlasi diagnoosis ta fuureril veresoonte spasmid peas ja hitleril olid sagedased raevuhood parkinsoni tove diagnoos kuulub tanasesse paeva ajal mil morell hitleril vasaku kae varinaid markas neljapaeval 7 augustil 1941 aastal pidas ta seda voimaliku husteerilise neuroosi ilminguks morelli poolt 7 augustil 1941 aastal margatud varin ei takistanud tal fuurerile rohkeid suste tegemast nii sai hitler sustla kaudu vitamultincalciumi glyconormi ja septojodi ning suu kaudu kolm lahtistava toimega yatrenipilli 20 tilka valuvaigistit dolantin ja soovitused oosel sisse votta kolm uinutitabletti phanodorm varin liikus peagi ka fuureri vasakusse jalga 2 jaanuaril 1945 palunud fuurer oma ihuarsti et too midagi kaevarina vastu ette votaks morelli kalendermarkmikus on hitleri kae ja jalavarinat mainitud uuesti alles 15 aprillil viitega voimalikule parkinsoni tovele nuud hakkas hitler saama nahaaluseid harmini ja homburg 680 suste hitleri hammaste tervishoid vajas pidevat arsti jarelevalvet ja tood tema hammastel oli kaaries ja need olid juuretipupoletiku tagajarjel logisema hakanud hugo blaschke sonul paigaldati hitlerile mitu portselan voi sunteetilist hambakrooni ja sildproteesi samuti uuendati ulaloua kullast sildproteesi morell ravis hitleril poletikulist ekseemi mida esines aegajalt molemal jalal vahetevahel pani morell hitlerile apteegikaane puhastamaks tema verd ja alandamaks vererohku sageli aga maaras ta hitlerile klistiiri hitlerile olid kompressid meeldinud adolf hitleri ihuarst theodor morell tegi oma patsiendi adolf hitleri tervise kohta pohjalikke markmeid juhuks kui hitleriga peaks midagi juhtuma uurijate arvates johtus see hirmust riigi julgeoleku peaameti julgeolekuteenistuse luure ja vastuluurega tegeleva sd ja gestapo ees aastal 1945 kui noukogude armee sodurid koos relvastusega olid joudnud berliini lahedale kolis eva braun hitleri fuhrerbunkerisse ning jai sinna oma elu lopuni hitler kull soovitas braunil lahkuda kuid ta jai hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni 29 aprillil abiellus ta hitleriga jargmisel paeval murgitas ta ennast tsuaniidampulliga hitler lasi endale kuuli pahe nende kehad poletati monoetendus adolf naitab milline voinuks olla hitleri viimane kone enne enesetappu see kuulus paar aastat vanemuise mangukavva samuti etendati seda tartu pussirohukeldris rein langi 50 sunnipaeval lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise voi biogeense tekkega settekivim uks paekividest peamine mineraal lubjakivi koostises on kaltsiit vahel ka kaltsiidi polumorfne erim aragoniit lisanditena voib esineda savimineraale kvartsi dolomiiti glaukoniiti puriiti hematiiti gotiiti jne keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist caco lubjakivid on valdavalt biogeense voi keemilise tekkega peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude pohja ladestumisest mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi teine voimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest niimoodi moodustub naiteks allikalubi eesti aluspohja vaadeldes nahtub et lubjakive ja dolomiite esineb ainult ordoviitsiumis siluris ja vahesel maaral devonis kambrium ja suurem osa devonist neid kivimeid ei sisalda lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi lubjakivi kui uht eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks tsemenditoostuses suhkrutoostuses paberitoostuses metallurgias ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks suitsugaaside desulfeerimiseks mineraalvati tootmiseks korge valgesusega taitematerjalide valmistamiseks jne varvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi rabustina ja tehnoloogilise toorainena lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki pollumajanduses kasutatakse lubjakivi jarvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks samuti kasutatakse lubjakivi ja jarvelupja mineraallisandina loomade ja lindude sootmisel peamiselt paemurrud kust murtud kivi voi selle tootlemissaadusi on tarvitatud ulatuslikumalt suuremate ehitiste pustitamiseks mitte ainult murru lahikonnas vaid ka kaugemal andmed seisuga 01011992 lati linnade loend loetleb lati linnad linnad on paigutatud tahestiku jarjekorda latikeelsete nimede jargi linkide sees on sulgudes toodud linnade praegu kasutatavad eestikeelsed nimed valjaspool linke on sulgudes toodud ajaloolised eestikeelsed nimed kuum tapp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond kuuma tapi all kerkivad vahevoost korge temperatuuriga vahevoo pluumid mille kohal litosfaar oheneb ning praguneb tekkinud lohedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari ookeanilisi basaltplatoosid pohjustades mandrite riftistumist jne kuumad tapid on tihti seotud suurte magmaprovintsidega naiteks dekkani basaltplatoo on suur magmaprovints mille tekitanud pluum paikneb kaasajal kuuma tapina reunioni saare all atlandi ookeanis paikneb uks kuum tapp otse ookeani keskahelikul moodustades tristan da cunha saare ka islandi saar paikneb kuuma tapi kohal kuuma tapi magma on enamasti basaltse koostisega ning tavaliselt ei pohjusta markimisvaarseid plahvatusi ega maavarinaid tavaliselt arvatakse et kuumad magmavoolud saavad alguse vaga sugavalt maa valistuuma ja vahevoo piirilt sellele arvamusele pani aluse kuumade tappide teooria looja john tuzo wilson viimasel ajal on aga selles kahtlema hakatud vahemalt osadel juhtudel tundub et kuuma tapi magma ei parine nii sugavalt esiaeg ehk muinasaeg ehk urgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimuhiskonna koige kaugem minevik esiaeg on aeg mida ei uurita kirjalike ulestahenduste pohjal vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe pohjal muistised on sailinud maapoues voi maapinnal neid uurib esiajaloo arheoloogia monevorra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka fuusiline antropoloogia keeleteadus ja moned teised teadusharud esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lopus parast muinasaega algas ajalooline aeg erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sundmuste uksikasju koos nimede ja enamvahem tapsete daatumitega muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vahemalt 2 miljonit aastat tagasi muinasaja lopp langeb enamvahem kokku esimeste kirjalike ulestahenduste ilmumise ja klassiuhiskonna kujunemise algusega esiajaloolise aja piirid on eri maades erinevad esiaeg loppes monel pool naiteks egiptuses ja hiinas kohaliku arengu tulemusena paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast valja joudnud uhiskonna mojupiirkonda naiteks ameerika pohjaeuroopas loppes kiviaeg umbes 1500 ekr pronksiaeg kestis umbes 500 aastani ekr rauaaeg umbes 10001200 aastani pkr mones piirkonnas oli kiviaja ja pronksiaja vahel eneoliitikum ehk vasekiviaeg need nimetused on antud materjali jargi millest too ja sojariistu pohiliselt valmistati basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta varvi vulkaaniline kivim basalt koosneb pohiliselt plagioklassist purokseenist raud ja titaanoksiididest ning oliviinist ranioksiidisisaldus 4552 leelisoksiide alla 5 massiprotsent basaldist koosneb suurem osa ookeanide pohjast ookeaniline maakoor samuti moodustab basalt suuri laavavoole maismaal basalt on levinuim kivim maakoore ulaosas basalt on varskena musta voi hallikat varvi hallika tooni annavad basaldile plagioklassi kristallid musta varvuse annab peamiselt purokseen halli basaldisarnast kivimit nimetatakse andesiidiks makroskoopilisel vaatlusel on tihti andesiidil ja basaldil raske vahet teha sest teravat piiri nende vahel ei ole seetottu nimetatakse nendevahelist kivimit basaltseks andesiidiks basaldi pind voib olla varvunud roheliseks punakaks voi kollakaks punakas varv vihjab hematiidi kollane aga limoniidi tekkele molemad tekivad rauda sisaldavate mineraalide porsumisel roheliseks varvub basalt hudrotermaalsel moondel rohelise varvi annab peamiselt kloriit basaldi struktuur on afaniitne mis tahendab seda et uksikuid kristalle ei ole voimalik nende vaiksuse tottu palja silmaga eristada peitkristallilises pohimassis esinevad tihti suuremad palja silmaga nahtavad mineraaliterad mida nimetatakse fenokristallideks fenokristallid voivad anda basaldile ka nime naiteks rohkelt oliviini sisaldavat basalti nimetatakse oliviinbasalt oliviinbasaldiks nimetatakse basalti ka siis kui ta enam oliviini ei sisalda kuid seda vaid seeparast et oliviin on muutunud moneks teiseks antud tingimustel stabiilsemaks mineraaliks naiteks rohkelt oliviini arvelt tekkinud iddingsiiti sisaldavat basalti nimetatakse samuti oliviinbasaldiks levinud fenokristalliks basaldis on musta varvi ja tihti idiomorfse valiskujuga purokseen augiit fenokristallidega basalti nimetatakse porfuuriliseks rohkelt vulkaanilist klaasi sisaldav basalt kannab nime hualobasalt hualobasaldi tunneb ara laikivama pisut pigi meenutava pinna jargi basaldi tekstuur on eralduvate gaaside tottu tihti poorne ehk vesikulaarne gaaside eraldumisest tekkinud tuhikuid nimetatakse vesiikuliteks vaga vesikulaarse basaldi tekstuuri nimetatakse slakiliseks ja vastavat kivimit slakiks peamiselt slakist koosnevad naiteks slakikoonused monikord on vesiikulid uhes suunas valjavenitatud mis viitab sellele et basaltne laava oli nende tekke ajal liikuvas ehk voolavas olekus sellist tekstuuri nimetatakse direktiivseks ehk suunatud tekstuuriks kui vesiikulid on vaga peened nimetatakse tekstuuri peenvesikulaarseks suure labimooduga vesiikulite korral aga jamevesikulaarseks see kas kivim on peenvesikulaarne jamevesikulaarne voi lihtsalt vesikulaarne soltub suuresti teda hindava petroloogi kogemustest ja susteemist mille ta endale on loonud uldjoontes voib peenvesikulaarseks nimetada basalti mille vesiikulite diameeter ei uleta paari millimeetrit ja jamevesikulaarseks siis kui vesiikulite labimoot uletab sentimeetrit vesiikulid on tihti taitunud mone teise mineraaliga selliseid mineraale nimetatakse sekundaarseiks sest nad ei ole tekkinud samaaegselt basaldi tardumisega vaid on moodustunud hiljem kui vesiikulite sisepinnad on kaetud mineraalide mikrodruusidega nimetatakse tekkinud tekstuuri miarooliliseks kui aga vesiikulid on uleni taitunud mineraalse massiga on tegemist mandelkivitekstuuriga sagedasimad mandelkivitekstuuri moodustavad mineraalid on kaltsiit tseoliit ja ranioksiid kvartsi ahhaadi voi kaltsedoni kujul basaldis on tihti teiste kivimite tukke mida nimetatakse ksenoliitideks nad on naiteks laavavoolu poolt maapinnalt kaasahaaraud ja hiljem basaldiks tardunud laavavoolu sisse jaanud voorkivid purununud ja hiljem taas kokku tsementeerunud basalti nimetatakse basaltbretsaks paljud struktuuri ja tekstuuriterminid ei valista uksteist uhe basaltse kivimi makroskoopiline kirjeldus voiks valja naha jargnev porfuurilise struktuuriga afaniitse pohimassiga vesikulaarne kohati mandelkivitekstuur kaltsiidiga slakiliste ksenoliitidega hudrotermaalselt muutunud limoniidistunud pinnaga iddingsiitne oliviinbasaldi veeris varske see tahendab muutumata ehk kainotuupne basalt koosneb peamiselt purokseenist plagioklassist oliviinist amfiboolist ja maakmineraal magnetiidist neist koige levinumad on purokseen augiidi ja plagioklass labradori kujul neile lisanduvad paljud aktsessoorsed mineraalid kiirelt tardunud basalt voib sisaldada markimisvaarses koguses amorfset ehk kristallstruktuurita vulkaanilist klaasi keskmise ilma veesisalduseta basaldi koostis oksiidsel kujul massiprotsentides alajaotuste loomine basaldi moiste siseselt on kunstlik ja kokkuleppeline nagu ka koigi teiste tardkivimite korral sest nende vahel ei ole jarske uleminekuid basalt jaotatakse normatiivse koostise alusel kolmeks kvartstoleiidiks oliviintoleiidiks ja leelisbasaldiks kvartstoleiit sisaldab normatiivset kvartsi ja hupersteeni oliviintoleiit sisaldab normatiivset oliviini ning hupersteeni ning leelisbaslt sisaldab normatiivset feldspatoidi toleiitsest basaldist koosneb ookeaniline maakoor ja suured basaltplatood mandritel leelisbasalt on levinuim kivim leeliskivimite seas sellest kivimtuubist koosnevad mitmed ookeanilised saared naiteks hawaii saared samuti esineb seda tuupi basalti mandriliste riftivoonditega seotud tektoonilistes voondites basalt on vulkaaniline kivim ja on seega maapinnale joudnud vulkaaniloorist vahel voib basalt tarduda ka maapinnalahedastes lohedes kuid sellisel juhul voib tegemist olla ka basaltse koostise kuid jamedateralisema struktuuriga diabaasiga basalt moodustab laavavoolusid sest on madala ranioksiidisisalduse tottu suhteliselt vedel vedel on laava siiski vorreldes happelisemate ehk ranirikkamate vulkaaniliste produktidega kuid veest on laava umbes tuhat korda viskoossem laavavoolud jagatakse aalaavaks pahoehoeks ja padilaavaks laavavoolud voivad katta vaga ulatuslikke alasid moodustades laavaplatoosid padilaavad on vaga ulatusliku levikuga kuid neid tuntakse tavaliselt koige vahem sest naha on neid suhteliselt raske seda seetottu et erinevalt aalaavast ja pahoehoe laavast moodustub padilaava veealustes tingimustes padilaavast koosnev basaldikiht on osa ookeanilisest maakoorest pahoehoe uks vorme koislaava koosneb koisjatest laavavorpidest mis on moodustunud laava pinna jahtudes ja tahenedes sel ajal kui vedelam siseosa kiiremini edasi liikudes pealmise kooriku rulli lukkab kooriku edasisel jahtumisel muutub ta rabedamaks ja voib puruneda mille kaigus tekib teravaservaline rahnlaava ehk aalaava laava jahtudes voivad tekkide prismalaadsed sambad mida nimetatakse sammasbasalt sellised vormid voivad olla vaga efektsed ja on tihti andnud alust mitmesugustele legendidele heaks naiteks on giants causeway pohjaiirimaal sambad on enamasti heksagonaalsed ehk kuuetahulised ja kuni poolemeetrise labimooduga basalti kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks siin on loetletud ehitusmaterjale mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline uleminekuaeg muinasaja teine suur periood mesoliitikum algas koos maa kliima tunduva soojenemisega parast viimast jaaaega 12 000 aastat tagasi mis tahendas pleistotseeni loppu mesoliitikumi algusajaks loetakse umbes 8000 ekr mesoliitikum loppes polluharimise algusega uhes voi teises piirkonnas mones piirkonnas oli pleistotseeni lopus polluharimine juba alanud nii et mesoliitikumist ei saagi raakida mesoliitikum on seega ajavahemik parast pleistotseeni loppu ning enne tuupilisi neoliitilisi kultuure iseseisev ajastu oli see eriti euroopas kus ta kestis paleoliitikumi lopust ja polluharimise algusest eesaasias kuni polluharimise alguseni euroopas mis oli seal uhtlasi neoliitikumi algus keskeuroopa lounaosas loppes mesoliitikum umbes 8000 ekr ja keskeuroopa pohjaosas umbes 4500 ekr monel maal peetakse neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist mesoliitikumi ajal taandus viimase jaaaja jaa ning kliima soojenes jaaaegsed tundrad asendusid metsadega soojalembeste liikide jarkjargulise sisserande tulemusel sai boreaalsest mannikasesegametsast algul sarapuumets ja lopuks atlantiline tammesegamets asustuspiir nihkus pohja poole pohjapoolsetel aladel asustus mesoliitikumis alles tekkis too ja tarberiistu valmistati kivist tulekivi ja kvarts sarvest puust nahast ja luust mesoliitikumile on iseloomulikud kivitooriistade korge kultuur nende vorm oli pohijoontes samasugune nagu praegustel tooriistadel tuupilised on vaikesed tulekivist riistad mikroliidid mida kasutati keerukamate tooriistade naiteks saagide osadena eristatakse vaga vaikestest teradest mikroteradest mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning jargneva retuseerimise teel pohjaeuroopas kasutati puidu tootlemiseks varrega kirveid mesoliitikumisisene kronoloogia pohinebki eeskatt nende tooriistaliikide sagedusvahekordadel esimesed pusivad suurasulad olid tekkinud paleoliitikumis mesoliitikumis paiksus suurenes hulkumisraadiuse vahenemisest annab tunnistust muuhulgas tulekivitooraine koostis mesoliitikumi inimruhmad kasutasid hooaja valtel mitut asulakohta kuid samu kohti aastate valtel pohjuseks oli eriti koriluse objektide puuvilja jne parem kattesaadavus paremad vaikeloomapuugi tehnikad ja kalapuugi areng mesoliitikumist parinevad esimesed margid metsade havimisest inimtegevuse tulemusena kuigi massiliseks muutus see alles neoliitikumis kui pollumaad oli juurde vaja moned uurijad paigutavad mesoliitikumi paleoliitikumi koosseisu mesoliitikumi leide on vahe ja nad ei paikne lahestikku enamik leide parineb suurtest jaatmehunnikutest kunstiajaloos kasitletakse mesoliitikumi enamasti koos neoliitikumiga 65 aastatuhandel ekr muutus ilmastik niiskemaks jaades seejuures soojaks talved olid pehmed ja vegetatsiooniperiood pikenes algas taimedele vaga soodne kasvuperiood koikjal vahegi sobivatel aladel kasvasid lopsakad metsad uha enam levisid laialehelised puuliigid eriti jalakas parn ja tamm on arvatud et lehtpuud uletasid oma hulgalt okaspuid kolmekordselt metsades elutses rikkalik loomastik samal ajal tekkis laanemere noos olnud veekogul jalle uhendus ookeaniga vesi alanes ja muutus soolasemaks seda laanemere staadiumi nimetatakse litoriinamereks rass ehk inimrass on termin mida on kasutatud suure geneetiliselt paranduvate eriparadega inimruhma kohta selliseid rasse on eristatud kolm europiidne mongoliidne negriidne kuni monikummend bioloogias kasutatakse terminit vahel teatava uldistatud ebamaaraste piiridega joonte koondumise kohta naha varvus pea ja selle osade kuju ent teaduslikult ei ole terminil tegelikku taksonoomilist tahendust koik inimesed kuuluvad alamliiki homo sapiens sapiens rassilisel eristamisel varieeruvad rassiks peetava ruhma piirid oluliselt vastavalt sellele kas aluseks voetakse nahavarv peakuju keel voi kultuur iga katse klassifitseerida inimkonda rohkem kui uhest vaatepunktist kultuuri ja rassi rassi ja keele isegi keele ja kultuuri kaudu viib vastuoludeni tanapaeval ei ole sellisele teemale eraldi puhenduvat teadusharu inimerinevustega tegelevad erinevad teadused sh nt populatsioonigeneetika fuusiline antropoloogia ja bioloogiline antropoloogia ja nende allharud mis tegelevad nt fenotuupide geneetiliste ruhmitumiste jms uurimisega kuid ei uldista selliseid erinevusi rassideks rassi terminil on suur kasutus rahvalikus taksonoomias ja sellisena on rass sisuliselt sotsiaalselt konstrueeritud niisugusel jaotusel on monedes riikides ka oluline legaalne tahendus ja selle kohta kogutakse eraldi statistikat sel on markimisvaarsed sotsiaalsed poliitilised majanduslikud ja legaalsed tagajarjed mis omakorda mojutavad teatud uhiskonnaruhmade positsiooni sotsiaalses keskkonnas 20 sajandi alguseni arvati inimrasse bioloogiliselt kultuuriliselt ja sotsiaalselt erinevat teiste seas panustas sellesse charles darwin oma empiirilistele andmetele mittetugineva teosega descent of man 1871 nn teaduslik rassism on tanaseks teadusmaailmas huljatud esimestena asusid selliseid seisukohti empiiriliste andmetega koigutama fuusik ja antropoloog franz boas kes demonstreeris fenotuubi plastilisust soltuvalt keskkonnafaktoritest antropoloog ashley montagu kes rassitermini bioloogilise vaartuse kahtluse alla seadis ja bioloog eo wilson kes seadis termini kasutatavuse kahtluse alla loomade sustematiseerimises ning osutas et rassi naol ei ole tegemist alamliigiga jonathan marksi jargi joudsid antropoloogid ja geneetikud 1970ndateks seisukohale et 1 enamus inimerinevusi on kultuurilised 2 mis ei ole kultuuriline on peamiselt polumorfne st esineb erinevates inimgruppides erineva sagedusega 3 mis ei ole kultuuriline ega polumorfne on klinaalne st sujuvate uleminekutega geograafiliselt varieeruv 4 ulejaanu ehk inimeste mitmekesisuse see komponent mis ei ole kultuuriline polumorfne ega klinaalne moodustab vaga tillukese osa inimerinevustest see on viinud konsensuseni et rassi sellisel kujul nagu seda varasemad teadlaspolvkonnad olid moistnud diskreetse geograafiliselt selgepiirilise geeniallikana ei ole olemas tanased ideed inimese polvenemisest seovad omavahel multiregionaalset teooriat ja out of africa teooriat mille jargi kujunesid tanapaeva inimesed pohja voi idaaafrikast ja randasid seejarel aafrikast valja segunedes ja asendades h heidelbergensist ja h neanderthalensist ning h rhodesionesist seejarel kujunenud nagu mistahes liigi populatsioone saaks jaotada morfoloogiliselt voi esivanemate jargi eristatavateks kladistiliselt erinevateks osadeks eristada kliinideks voi geneetiliselt ent koik saarased jaotussusteemid erinevad omavahel ja erinevad vaga selgelt rahvalikust taksonoomiast rasside kohta fuusiline antropoloogia ehk inimeseteadus uurib inimest kui bioloogilist olendit tegeleb peamiselt inimese fuusilise karakteristika uurimise ja analuusiga uurib tema isearasusi ja on polvnemist kasitlev teadusharu uuritakse inimese bioloogilist evolutsiooni rasside kujunemist aga ka inimese erinevat vastuvotlikkust teatud haigustele mis kuulub juba otseselt tanapaevaste probleemide ringi fuusilise antropoloogiaga seonduvad mitmesugused teadusharud bioloogia biokeemia meditsiin geneetika jt inimese evolutsioon paleoantropoloogia inimlased hominiidid hominidae rassid laibakum surimask karjala rahvuslipp on idakarjala rahvuslipp see voeti esimest korda kasutusele 1920 aastal lipp kasutab skandinaavia risti rohelisel taustal mis sumboliseerib karjala metsi on punase raamiga must rist punane ja must on karjala rahvusvarvid karjala ansv oli autonoomne noukogude sotsialistlik vabariik vene sfnv ja vene nfsv koosseisus aastatel 19231940 ja 19561991 karjala ansv moodustati 25 juulil 1923 varasema karjala toorahva kommuni asemel mis moodustati parast soome ja vene sfnv vahel solmitud tartu rahulepingu alusel 19401956 oli karjala liiduvabariigi staatuses karjalasoome nsv ega kuulunud vene nfsvsse karjala ansv lipp oli vene nfsv haldusuksuse karjala ansv lipp 1923 aastal moodustatud karjala ansv sai endale lipu 17 juunil 1937 see oli punane kangas mille vardapoolses ulanurgas oli uksteise alla kirjutatud vene karjala ja soome keeles vnfsv vene noukogude foderatiivne sotsialistlik vabariik nende all aga omakorda uksteise all kolmes keeles karjala ansv sama aasta 29 detsembril eemaldati soomekeelsed kirjad lippu kasutati 31 martsini 1940 kui karjala ansvst sai karjalasoome nsv 16 juulil 1956 kui karjalasoome nsvst oli saanud taas karjala ansv voeti kasutusele uus lipp see oli vene nfsv lipp millele oli lisatud sirbi ja vasara alla kirillitsa venekeelne luhend karjala ansv ja ladina tahed kasnt soomekeelne luhend karjala ansv 30 mail 1978 muudeti lipul kirju ist sai ja kasntist karjalan asnt lipu vahetas valja 16 veebruaril 1993 karjala vabariigi lipp karjala ansvst oli saanud venemaa foderatsiooni kuuluv karjala vabariik sotimaa lipp on suurbritannia ajaloolise piirkonna sotimaa lipp lipukangal on puha andrease valge rist sinisel pohjal legendi jargi olevat soti kuningas eochaid nainud taevas valget risti mis ennustas voidukat lahingut sotimaal kasutatakse seda sumbolit juba 1180 aastast kuid ametlikult voeti see rahvusliku sumbolina kasutusele 1286 1603 aastal uhinesid inglismaa ja sotimaa personaaluniooniks ning 1606 aastal sai see liit endale lipu sotimaa ja inglismaa lipu uhendamisel union jack alaska haaldus inglise keeles lsk on ameerika uhendriikide osariik alaska pealinn on juneau suurim linn on anchorage alaska on ameerika uhendriikide pindalalt suurim osariik teisel kohal asuv texas on rohkem kui 1 000 000 km2 vaiksem alaska paikneb pohjaameerika loodeosas idas piirneb see kanada yukoni ning briti columbiaga kagus ja lounas pohjas piirneb alaska pohjajaamere laanes ja edelas beringi vaina ning vaikse ookeaniga suuremad alaska saared on kodiaki saar walesi printsi saar ja chichagofi saar ligi pooled alaska asukad elavad anchoragei linnastus alaska on usa koige horedamini asustatud osariik 2008 aasta 1 juuli seisuga oli alaskas uhendriikide rahvastikuameti hinnangul 686 293 elanikku 59 361 ehk 95 enam kui viimasel rahvaloendusel 2000 aastal see holmab ka viimase rahvaloenduse jargset loomulikku iivet 60 994 inimest 86 062 sundi miinus 25 068 surma ja 5469 inimese suurust negatiivset randesaldot immigratsioon valjastpoolt usad kasvatas rahvaarvu 4418 inimese vorra samas kui siseranne usa piires kahandas seda 9887 inimese vorra 2000 aastal oli alaska rahvaarvu poolest 48 osariik usas vermontis wyomingis ja columbia foderaalringkonnas oli sellest vaiksem rahvaarv alaska on koige horedamalt asustatud osariik ja uks maailma horedama asustusega alasid sealne asustustihedus on 042 inimest ruutkilomeetri kohta 10 inimest ruutmiili kohta usa osariikidest jaab jargmisele kohale wyoming 197 inimesega ruutkilomeetri kohta 51 inimest ruutmiilil alaska on pindala poolest usa suurim osariik 2007 aastal oli alaska skp inimese kohta 40 042 dollarit mis on suuruselt viieteistkumnes usa osariikidest 2010 aasta jaanuaris oli alaska toopuuduse maar 85 2000 aasta rahvaloenduse jargi oli 693 alaska elanikkonnast valgenahalised 35 afroameeriklased 156 ameerika indiaanlased ja alaska poliselanikud 40 aasia paritolu ameeriklased 05 vaikse ookeani saarte poliselanikud ja 16 muudest rassidest kahest voi enamast rassist polvnes 54 alaskalastest hispaania ja latiino paritolu elanikke soltumata rassist oli 41 rahvusliku paritolu jargi parines enim alaska asukaid sakslastest 202 see on ka ainus ruhm kelle arv ulatub ule 100 000 iiri paritolu ameeriklasi on alaska elanikest 127 inglise paritolu 109 norra paritolu 43 ja soti paritolu 31 20052007 korraldatud american community survey andmeil oli 5aastastest ja vanematest 847 kodune keel uksnes inglise keel 35 konelesid kodus hispaania keelt 22 muid indoeuroopa keeli 43 mond aasia keelt ja 53 muid keeli kokku koneleb 52 alaskalastest uht osariigi 22 poliskeelest kohalikus pruugis native languages need keeled kuuluvad kahte pohiruhma eskimoaleuudi ja naadene keeled pohjaameerika kahe suurema keeleperekonna kodumaana on alaskat nimetatud kontinendi ristteeks kuna on toendeid et pohjaameerika asustati beringi vaina kohal asunud maasilla kaudu korvuti loodeosariikide washingtoni ja oregoniga on alaska usa vahim religioosne osariik association of religion data archivesi andmeil kuulub religioossetesse uhendustesse umbes 39 alaska elanikest levinumate usundite ja usulahkude seas on protestantlus roomakatoliiklus mormoonlus ja vene oigeusk viimase suhteliselt lai levik tuleneb vene kolonisatsioonist ja misjonitoost alaska parismaalaste seas esimene vene oigeusu kirik rajati kodiakis 1795 arvukad polisrahvad asustasid alaskat juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajoudmist tanapaeva alaska kaguosas yukonis ja osas nuudsest briti columbiast rajasid tlingitid matriarhaalse uhiskonna samas piirkonnas elasid haidad keda nuud tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest ja tsimsid kelle arvukust kahandas jarsult 1860ndate rougeepideemia laane ja edelaalaskal elasid jupikid nende sugulased alutiigid aga lounaalaska keskosas sisemaa pohjaosas elanud gvitsineid teatakse tanapaeval peamiselt nende soltuvuse tottu karibuudest kes tanapaeval elutsevad arktika riiklikus loodusreservaadis arctic national wildlife refuge north slopeil ja little diomedei saarel elavad inuitid varasema nimega eskimod eurooplased puutusid alaskaga esmakordselt kokku 1741 aastal mil vitus bering juhtis vene merevae ekspeditsiooni kui tema meeskond naasis venemaale tuues kaasa maailma parimaks karusnahaks peetud merisaarma nahku alustasid vaikesed karusnahakaupmeeste liidud retki siberi rannikult aleuudi saartele esimene pusiv euroopa asustus rajati 1784 17741800 lakitas hispaania rea ekspeditsioone alaskale kaitsmaks oma huve pohjaameerika looderannikul 1789 aastal rajati nootka vaina hispaania asundus ja kindlus need ekspeditsioonid andsid nime sellistele paikadele nagu valdez bucareli vain ja cordova 19 sajandi alguses ja keskpaigas korraldas veneameerika kompanii ulatusliku kolonisatsiooniprogrammi sitka mis kandis 18041867 uusarhangelski nime ja asub baranofi saarel alexandri saarestikus sai vene ameerika pealinnaks ning jai pealinnaks ka parast koloonia minekut ameerika uhendriikide voimu alla venelased ei joudnud kunagi alaska taieliku asustamiseni ning koloonia ei joudnudki kasumisse usa riigisekretar william h seward juhtis 1867 aastal alaska ostulabiraakimisi mille tulemusena ostis usa 30 martsil 1867 72 miljoni usa dollari eest ligikaudu 113 miljonit tanapaeva dollarit hinnaga umbes 474 dollarit ruutkilomeetri kohta algselt valitses alaskat suhteliselt lodvalt sojavagi ostetud maaala administreerimises toimus mitmesuguseid muutusi 1884 sai sellest mitteametlikult ameerika uhendriikide osa 11 mail 1912 organiseeritud territoorium millega seoses viidi pealinn juneausse ning 3 jaanuaril 1959 kuulutati alaska usa 49 osariigiks teise maailmasoja ajal keskendus aleuudi saarte kampaania kolmele valisaleuudi saarele attu agattu ja kiska mida jaapani vaed okupeerisid juunist 1942 augustini 1943 unalaska ehk dutch harbor muutus usa tahtsaks ohu ja merevaebaasiks lendliisi programmi raames lendasid usa sojavaelennukid kanada kaudu fairbanksi ja sealt nomei noukogude piloodid votsid seal lennukite juhtimise ule viies need noukogude liitu voitluseks hitlerliku saksamaa vastu sojavaebaaside rajamine kasvatas tugevalt mone alaska linna rahvaarvu alaska nimi parineb juba vene valitsusajast mil seda kasutati uksnes poolsaare kohta nimi tuleneb aleuudikeelsest sonast alaxsxaq mis tahendab maismaad voi otsetolkes seda millele on mere tegevus suunatud alaskat on kutsutud ka samast tuvest tuleneva nimega alyeska mis tahendab suur maa programmeerimine on arvutiprogrammide lahtekoodi kirjutamise testimise silumise ja haldamise tegevuste jada lahtekood kirjutatakse kasutades programmeerimiskeeli programmeerimisega tegelevat inimest nimetatakse programmeerijaks programmeerimine on tarkvaraarenduse oluline osa moodustades sellest programmide korrektse loome teostavad tarkvarainsenerid tuntud ka kui programmeerijad nende peamiste ulesannete hulka kuuluvad erinevad programmeerimiskeeled toetavad erinevaid programmeerimise stiile programmeerimise paradigmasid soovitud ulesande lahendamiseks sobiliku keele valikul on palju tegureid mida tuleb arvestada sobivus ulesandeks olemasolevad voimalused olemasolevad lisavoimalused ettevotluspoliitika jms ideaalis valitakse kasilevoetava ulesande lahendamiseks sobivaim keel reaalsuses mojutavad programmeerimiskeele valikut mitmed valised tegurid programmeerimiskeel on suntaksi ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks programmeerimiseks programmeerimiskeeli liigitatakse peamiselt toetatud programmeerimise paradigmade ja tuupimise jargi moned programmeerimiskeeled on standardiseeritud esimesed arvutid olid kasitsi programmeeritavad selleks et panna ta teistsugust ulesannet taitma tuli ta osaliselt lahti uhendada ja pisut teistmoodi uuesti kokku panna vordle naiteks telefonikeskjaama kommutaatoriga 1945 avaldas john von neumann kaks olulist ideed mis aitasid kaasa programmeerimiskeelte tekkele koigepealt arenesid masinakeeled seejarel assemblerkeeled mis olid pohimotteliselt needsamad masinakeeled inimsobralikumas vormis 1949 loodi programmeerimiskeel short code mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja uhtede jadana seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks 1957 ilmus esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel fortran koos esimese kompilaatoriga mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima see keel oli lihtne ja tanapaeva standardite jargi piiratud sisaldas ainult if do ja gotolauset kuigi seegi oli vaga suur samm edasi fortranist said alguse ka praegu kasutatavad andmetuubid tais naturaal ja ujukomaarvud fortran oli kull hea numbritega tootamiseks aga mitte andmete sisestamiseks ja valjastamiseks mida oli vaja aritarkvara loomiseks selleparast hakati arendama cobolit selle keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust sisaldades ainult andmetuupe numbrite ja teksti jaoks lisaks oli voimalus ruhmitada muutujaid massiividesse ja kirjetesse 1958 loodi massachusettsi tehnoloogiainstituudis keel lisp see oli moeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks seda voimaldab keele eriline omadus ainuke andmetuup on loend ka programm koosneb loendite hulgast tanu sellele on voimalik kirjutada programme mis muudavad iseend too kaigus paljud programmeerimiskeelte keelenditest pohinevad inglise keelel on olemas ka teiste keelte naiteks eesti keele pohjal loodud programmeerimiskeeli pascal on korgtaseme programmeerimiskeel mille looja on niklaus wirth keel tootati valja aastatel 19681969 ja avaldati aastal 1970 pascal oli moeldud eelkoige programmeerimise opetamiseks ning kavandatud kui lihtsustatud versioon programmeerimiskeelest algol vaatamata suurele akadeemilisele edule pole pascal arimaastikul kuigi laialdaselt kasutusel pohjuseks tema jaikus ning suurte rakenduste loomiseks vajalike funktsioonide puudumine vastuseks kriitikale kavandas wirth uue programmeerimiskeele modula2 mis sarnaneb vaga pascaliga kuid sisaldab lisafunktsioone tex ja originaalne macintoshi operatsioonisusteem on kirjutatud suurelt osalt just pascali programmeerimiskeeles pascalil pohinev object pascal mis on moeldud eelkoige objektorienteeritud programmeerimise jaoks tootati valja aastal 1985 pascalile pandi nimi 17 sajandi prantsuse matemaatiku fuusiku ja filosoofi blaise pascali auks kellel oli tahtis roll arvuti arengu ajaloos enne pascali loomist oli niklaus wirth loonud ka programmeerimiskeeled euler ja algol w lisaks pascalile on wirth ka keelte modula modula2 oberon ja oberon2 peamine valjatootaja wirthi eesmargiks oli luua struktureeritud programmeerimisel pohinev programmeerimiskeel mis oleks eelkoige kiire ja efektiivne voimaldaks luua hasti struktureeritud ja organiseeritud programme ning sobiks programmeerimise pohimotete opetamiseks pascali otseseks eelkaijaks on algol60 kuid lisatud on veel mitmeid vahendeid mis voimaldavad programmeerijatel defineerida oma enda struktureeritud andmetuupe lisaks muutus lihtsamaks ka dunaamiliste ja rekursiivsete andmestruktuuride naiteks loendite puude ja graafide kasutamine pascal oli peamine korgtaseme keel apple lisa arendamisel ning oli kasutusel ka macintoshi algusaastatel donald e knuthi loodud tekstilaosusteem tex on kirjutatud keeles web mis pohineb pascalil programmides nagu skype fl studio ja total commander on kasutatud delphit object pascal delphi on ka tanapaeval kasutusel windowsi rakenduste loomisel voimaldab kompileerida sama koodi ka maci ja iosi platvormi jaoks tanapaeval leiavad kasutust veel borland pascal turbo pascal delphi compaq pascal think pascal ja codewarrior pascal turbo pascalit ja think pascalit pole juba monda aega uuendatud kuid delphi ja compac pascal on molemad kaubanduslikult elujoulised tooted koos igaaastaste uuenduste ning taieliku tehnilise toega kuni 1990ndate alguseni oli pascal suurimates kolledzites ja ulikoolides peamine keel programmeerimise opetamisel keeltel on sarnasusi aga ka palju erinevusi programmeerija seisukohast erinevad pascal ja c vagagi nii suntaksi struktuuri kui ka motteviisi poolest molemad keeled toetavad tugevat tuupimist kuid pascal korgema taseme keelena uritab rohkem valtida vigaseid tuubiteisendusi ckeeles on voimalik koodi kirjutada vaga tihedalt uhele reale jarjest vaga palju teksti mis voib halvendada koodi loetavust ja arusaadavust pascali suntaks teeb koodi uldiselt kergemini loetavaks pascali standardi esialgne taiendamata versioon unextended pascal ei toetanud objektorienteeritud stiili hilisemad versioonid extended pascal ja object pascal lisasid uusi voimalusi ja objektorienteerituse objektorienteeritust toetavad ka think pascal codewarrior pascal borland pascal ning nii monigi avatud lahtekoodiga pascali versioon pascali kompilaatorid mis uusi versioone toetasid suurendasid sealjuures oluliselt ka kompileeritud programmide joudlust pascali kood on kompilaatori poolt kergesti optimeeritav ning voimaldab luua voimekaid programme ingemar ragnemalm programmeerija ja raamatu tricks of the mac game programming gurus kaasautor on oelnud ma saan pascalis teha koike mida on voimalik teha ckeeles kuid ma saan seda teha elegantsemalt pascal toetab programmeerimise haid tavasid ning voimaldab luua kompleksseid andmestruktuure kasutades hasti maaratletud tuupe pascalit kasutatakse kaubanduslikes rakendustes toostuslikes ja teaduslikes keskkondades ning ka oppekeelena moned naited macintoshi rakendustest mis on kirjutatud pascalis pascali eriparana peab igal programmil olema nimi naites hello ning programmi lopetab punkt soned kirjutatakse erinevalt mitmest teisest keelest jutumarkide asemel ulakomade vahele hello world naeb pascalis valja jargmine pascalis nagu ka paljudes teistes programmeerimiskeeltes maarab andmetuup vaartuste vahemiku mida ta on voimeline hoiustama lisaks on igal andmetuubil maaratud toimingud mis on samast tuubist muutujatega lubatud eeldefineeritud tuubid programmeerija saab ka ise defineerida uusi andmetuupe pascali tuubideklaratsioon naeb valja selline klassikalised pascali kommentaarid kirjutatakse looksulgudesse mitmerealiste kommentaaride jaoks tuleks tekstiloik asetada ja vahele pascali keele uheks osaks on reserveeritud sonad millel on juba konkreetne funktsioon ning mida kasutaja ei saa kasutada muutujate nimedena pascal pole tostutundlik seega kompilaatoril pole vahet kas kirjutada suur voi vaiketahtedega perl on uldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel mille avaldas 18 detsembril 1987 larry wall algselt oli tegu protseduraalse keelega viimastes versioonides on lisandunud ka objektorienteeritud programmeerimise toetus larry wall annab nimele perl kaks tolgendust tanapaeval kasutatakse perli muuhulgas susteemiadministratsiooni vorguprogrammeerimise ja veebiarenduse alal selle voimsus ning lihtsus on tinginud ka perli suure kasutajaskonna perl pakub mitmeid mugavaid ja kasulikke voimalusi nagu assotsiatiivsete massiivide kasutamine nimekirjad ja regulaaravaldised regulaaravaldiste kasustik on perlis vaga arenenud seetottu on seda mugav kasutada automaatselt tekstitootlusel text parsing tanu sellele on perl laialt levinud arvutilingvistide seas hello world naeb perlis valja nii velikaja jogi ka pihkva emajogi on jogi venemaal suurim peipsi jarve suubuv jogi nimi vene keeles velikaja lati keeles mudava voro keeles pihkva imajogi joe pikkus on 430 km ja valgla pindala 25 200 km2 jogi algab bezanitso korgustikult moodustab suubumisel pihkva jarve lounaossa delta alamjooksul umbes 40 km pikkuselt laevatatav pohiosa velikaja valglast jaab pihkva oblasti territooriumile velikaja aares asuvad oblasti suuremad linnad pihkva ja ostrov 2099 aasta kude ladina keeles textus on uhesuguse tekke ehituse ja talitlusega rakutuupide ning rakkude vaheaine kogum mis on taime voi looma elundi osa kudesid uurib histoloogia taimekoed jaotatakse meristeemiks ehk algkoeks ja pusikoeks ingl k permanent tissue asukoha jargi eristatakse nelja algkoe ruhma pusikoed on vaskulaarsed koed on ksuleem xylem floeem phloem histoloogia kaudu eristatakse imetajatel nelja pohikoe tuupi epiteelkude jagatakse funktsiooni alusel toestuskude koosneb funktsiooni alusel jargmistest tuupidest lihaskudede tuubid on narvikoed koosnevad narvikude ladina keeles textus nervosus on mitmekesine narvisusteemi moodustav kude mis esineb enamikul loomorganismidest narvikoel on erinevaid funktsioone mis soltuvad narvikoe paiknemisest organismi anatoomilisfusioloogilistest teguritest elukeskkonnast ning paljudest muudest teguritest narvikude koosneb narvirakkudest ja narvitoendirakkudest ehk gliiarakkudest ning rakuvaheainestnarvikoe hulka loetakse ka neuronite jatked ehk narvikiud mis moodustavad narve narvikude kogub arritusi sise ja valiskeskkonnast muudab neid narviimpulssideks juhib narvisusteemi vastuvotu korrelatsiooni ja tolgendusaladesse ning seejarel efektoorsetesse organitesse narvikoe pohiulesanne on kommunikatsioon narvikude on levinud ule kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja organitega narvikoe peamisteks struktuuriuhikuteks on kahesugust tuupi rakud neuronid ehk narvirakud ning neid umbritsevad tugirakud ehk gliiarakud narvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhuumist mikrogliia narvisusteemis moodustavad neuronid nn refleksikaare narvirakke uhendavad omavahel sunapsid ning info ulekandel on vajalik keemilise neurotransmitteri ehk virgatsaine olemasolu sunapsis narvisusteem jaotatakse kaheks osaks kesknarvisusteem peaaju seljaaju ja perifeerne narvisusteem kogu narvikude valjaspool pea ja seljaaju ganglionid narvid ja narvilopmed kesknarvisusteem koosneb peaajust encephalon ja seljaajust medulla spinalis morfoloogiliselt iseloomustab seda bilateraalne summeetria koosnevad kahest summeetrilisest poolest metameersus ehk segmentaarsus neuronite koondumine morfofunktsionaalsete aladena siia kuulub narvirakkude pohimass rakud on tihedalt uksteise korval ning kude voib nimetada vaga spetsialiseerunud epiteelkoeks kuna epiteelkoe funktsioonideks kehas on kaitse ja kommunikatsioon siis narvikude muudab epiteelkoelt saadud info narviimpulsiks stiimulid saabuvad kehasse valiskeskkonnast narviimpulsid seevastu saabuvad kehast narvisusteemi seega kaitub kesknarvisusteem kui kommunikatsioonikeskus piirdenarvisusteemi ehk perifeersesse narvisusteemi kuulub kogu ulejaanud narvikude mis jaab valja pea ja seljaajust eristatakse kahesuguseid narve toomanarve ehk aferentseid ja viimanarve ehk eferentseid funktsionaalselt jagatakse perifeerne narvisusteem kaheks autonoomne narvisusteem jaguneb omakorda kaheks neuronite ehk neurotsuutide ehitus on rakuline ja kiuline neurotsuudi raku keha nimetatakse narvirakuks kitsamas moistes ja tema jatkeid narvikiududeks tapsemalt on narvikiud narviraku jatke koos teda umbritsevate kaitsvate glioossete katetega mueliinikiududel on kateteks mueliinkest ja neurilemm ehk schwanni kest mueliinitutel kiududel vaid neurilemm iga neuron koosneb tuuma sisaldavast rakukehast ehk soomast ehk perikaruonist ning jatketest aksonist ja dendriitidest rakutuum mis asub perikaruoni keskel on raku mootmetega vorreldes suur perikaruon on tsutoplasma mass mis umbritseb tuuma ning mis koos tuumaga moodustab rakukeha rakud ise varieeruvad oma suuruselt tavaliselt on narvirakkudel pigem suured rakukehad koige suuremad on suurajukoore puramiidrakud ja spinaalganglionide rakud ning koige vaiksemad on vaikeaju somerrakud ja silma vorkkesta bipolaarrakud perikaruoni tsutoplasmas leidub koige tavalisemaid raku organeid nagu naiteks golgi kompleks mitokondrid ja tsentrosoomid peaaegu iga narvirakk omab vahemalt kahte eri tuupi jatkeid dendriite ja aksonit arritust vastu votvad narviraku jatked on dendriidid ja tekkinud impulssi erutuslainena edasi juhtiv jatke on neuriit ehk akson igal neuronil on reeglina palju dendriite kusjuures on harv juhus kui neid kas pole voi on ainult uks dendriidid suurendavad raku pinda ja tanu sellele ka raku arritust vastuvotvat voimsust mida kutsutakse ka retseptiivvaljaks dendriidid on luhemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks aksoneid on seevastu rakul ainult uks akson voib olla pikem kui uks meeter aksoni tsutoplasmat kutsutakse aksoplasmaks ning see on perikaruoni tsutoplasma jatk aksoni koostises puuduvad nissli substantsid aksonid on uldiselt umbritsetud lipiide sisaldavast mueliinkihist neuraalne vastus on sooritatud aktsioonipotentsiaali kaudu koik voi mitte midagi printsiibil aksonis leiab aset aksonaalne transport kuna akson ei sisalda ei ribosoome ega endoplasmaatilist retiikulumi siis proteiinid sunteesitakse narviraku kehas ja moned ka dendriitides valgud tuleb transportida rakukehast aksonisse nii transporditakse ka vesiikuleid neurotuubuleid ja neurofilamente neuroni tsutoplasma on pidevas liikumises neuroni jatketes toimub tsutoplasma liikumine molemas suunas terminaalidesse anterograadselt ja tagasi retrograadselt jatkete arvu jargi jagatakse neuronid neljaks ruhmaks gliiarakud taidavad narvikoes pohiliselt tugifunktsiooni ning erineva spetsialiseerumise korral nimetatakse neid jargmiselt gliia funktsioonid vabad narvilopmed on paigad kus toimub narvikoe kontakt teiste kudedega epiteel side ja lihaskoega narvilopmed on retseptoorsed arrituse vastuvotmine ja transformeerimine erutuseks ja efektoorsed narviimpulsside ulekandmine narvist lopporganisse retseptoorsed narvilopmed on vabad hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel ja mittevabad tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega ning kannavad selliselt retseptoorsete inkapsuleerunud narvilopmete nime vaterpacini kehake meissneri kehake jt omavahel uhendavad rakke sunapsid ning seega erutuse ulekanne uhelt rakult teisele toimub sunapsi vahendusel neid voib uhel neuronil olla kuni mitukummend tuhat narviraku akson voib moodustada aksonsooma spinaalganglionis neurotsuudi akson kontakteerub jargmise raku pinnaga aksondendriit vaikeaju glomeerulites neurotsuudi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega voi aksonakson erutus ei labi rakukeha vaid laheb sellest mooda sunapseid sunaps koosneb aksoni moodustatud presunapsist ning mojutust vastuvotval rakul olevast postsunapsist nende vahele jaab sunapsipilu presunapsis on arvukalt 3050 nm diameetriga poiekesi ehk vesiikuleid mis sisaldavad neurotransmitterit ehk mediaatorit ehk ulekandeainet mediaatorid jagunevad peamiselt kolme ruhma postsunapsimembraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid rakumembraani pidi leviva aktivatsioonipotentsiaali toimel vabaneb presunapsi poiekestest transmitter tungib sunapsipilusse ja kutsub soltuvalt sunapsi liigist esile postsunapsi membraani potentsiaali muutuse adonis on vanakreeka mutoloogias igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal surev ja ulestousev jumalus kes on seotud kalendriga oma mitmete rollidega on ta uks keerukamaid tegelasi antiikmutoloogias tema tahendust ja otstarvet vanakreeka religioonis on palju uuritud tema semi vaste on tammuz ning etruski mutoloogias vastab talle atunis on peaaegu kindel et adonis pohines suurelt jaolt tammuzil tema nimi on semi paritolu olles variant sonast mis tahendab isand ning mida judaismis kasutatakse ka jumalanimena adonai vanas testanendis viidatakse selle nimega jahvele kui heebrealased esimest korda kaananimaale joudsid avaldas neile vastupanu jebuuslaste kuningas adonisedek kelle nimi tahendab sedeki isand jeruusalemma isand isandana oli adonis eatu jumalanna noor abikaasa kelle identiteet vois muutuda soltuvalt sellest millist igaaastase taassunni aspekti rohutati adonise sunni asjaolud on segased on mitu versiooni kui adonis oli sundinud oli aphrodite hurmatud tema ebamaisest ilust ning vottis ta oma kaitse alla ja laskis persephonel tema jarele valvata kuid ka persephone oli tema ilust vapustatud ega tahtnud teda tagasi anda kahe jumalanna vahelise tuli lahendas kas zeus voi kalliope zeusi nimel otsustati et adonis veedab neli kuud aastas aphrodite juures neli kuud persephone juures ja neli kuud kelle juures tahab ta valis alati aphrodite sest persephone oli kulm tundetu allmaailma jumalanna adonis suri metssea kihvade labi looma saatis kas artemis voi artemise armastaja ares kes oli adonise ilu peale kade kolmanda versiooni jargi oli seaks moondunud jumal apollon ta maksis katte aphroditele kes oli apolloni poja erymanthose pimedaks teinud sest oli nainud aphrodite alasti suplemist parast armuembusi adonisega iga tilk adonise verest muutus veripunaseks ulaseks anemooniks appi tottav aphrodite veristas oma jalgu ning tema veri varvis valged roosid punaseks adonist austati sageli musteeriumireligioonides suvisel pooripaeval peeti adonise pidustusi naised kulvasid adonise aedadesse tilli ja salatit ning nisu ja odrateri taimed vorsusid ja nartsisid ning naised leinasid vegetasioonijumala enneaegset surma adonise nime kasutatakse sageli uldnimena mis tahistab vaga kena valimusega noorukitaolist meest sageli lisandub ebakupse edevuse korvaltahendus william shakespearei populaarseim teos tema eluajal oli poeem venus and adonis venus ja adonis tizianil on maalid adonise sund 15051510 padua linnamuuseum ning kuulus venus ja adonis 15531554 madrid prado millel venus keelitab adonist ohtlikust jahist hoiduma nicolas poussinil on maal venust leinav adonis 1628 caeni kunstimuuseum arhaikum ehk urgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon arhaikumi algust ei ole paika pandud sest vanima eoonina on ta sama vana kui maa ehk praeguste teadmiste kohaselt loetakse arhaikumiks ajavahemikku ligikaudu 455 kuni 25 miljardit aastat tagasi varem vaadeldi arhaikumit aegkonnana praegu jaotatakse arhaikum neljaks aegkonnaks tolleaegne atmosfaar erines oluliselt praegusest koosnedes peamiselt metaanist ammoniaagist lammastikust ja susinikdioksiidist paris esimene atmosfaar koosnes vesinikust ja heeliumist mis aga oma kerguse tottu paikesetuule poolt minema puhuti atmosfaaris puudus vaba hapnik tolleaegne atmosfaar ei neelanud osoonikihi puudumise tottu ultraviolettkiirgust veekogud on maakeral eksisteerinud juba ilmselt 38 miljardit aastat toenaoliselt tekkis hudrosfaar urgeooni alguses arvatakse et arhaikumis pidi ookean juba olemas olema sest tolleaegne atmosfaar veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda uksnes vees ehkki kindlaid elu jalgi on leitud alles arhaikumi lopust algul sai vesi olla uksnes ohus kuumalt maapinnalt aurustus vesi kiiresti veel hiljem ookeani vesi pidevalt kees normaalne hudroloogiline tsukkel laks kaima alles ookeani keemise loppedes maapinna lohud taitusid siis sademeteveega ja veekogude pinnast korgemale sadanud vihm hakkas moodustama vooluvetevorku ning kujundama selle abil pinnamoodi tahke maakoor tekkis arhaikumis kuid selle algupoole ei olnud veel paris jaik jaigas maakoores esinevad murrangud kuid arhaikumi kivimitest pole murranguid leitud kuni maakoor polnud paris jaik ei tekkinud ka korgeid magesid ega sugavaid ookeanivagumusi arhaikumi teist poolt iseloomustab intensiivne vulkanism mistottu talle vastava arhaikumi lademi kivimid on paljudest intrusioonidest labitud arhaikumi kivimitest on valdavad moondekivimid gneisid graniitgneisid kristalsed kildad kvartsiit harvem marmor moondumata suva ja settekivimid peaaegu puuduvad arhaikumi kivimid paljanduvad ulatuslikult naiteks balti kilbil laaneaustraalias ja kanadas arhaikumi maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake mis tekkisid pohiliselt kull proterosoikumis kuid mille moodustumine algas juba arhaikumi lopus elu ilmus planeedile maa mitte hiljem kui 27 miljardit aastat tagasi seega olid primitiivsed organismid tsuanobakterid olemas juba arhaikumi lopus teadetesse vanemate leidude kohta tuleb suhtuda vaga ettevaatlikult viimasel ajal on paljud teated varasematest leidudest umber lukatud arhaikumis atmosfaar veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda uksnes vee all elu teke on vaga ebaselge kusimus algorganismid on toenaoliselt sundinud tolleaegsete atmosfaarigaaside ammoniaagi metaani ja vesiniku reaktsioonist paikese ultraviolettkiirguse mojul sel moel tekkinud suured ahelmolekulid kogunesid merelahtedesse selles keskkonnas joudis molekulievolutsioon pikkamooda algeliste rakkudeni mis toenaoliselt olid voimelised ise oma paljunemist reguleerima tait selgust elu tekkimise viisi kohta siiski ei ole pohjaameerika ule 2 miljardi aasta vanustest setenditest on leitud vetikate korval koguni meduusisarnaste olevuste jaanuseid eelkambriumi eluvormidest on vahe sailinud seetottu et selleaegsed liigid olid pehmekoelised ilma skeleti voi koorikuta kivistised tekivad aga peamiselt luustiku voi kestaga organismist fotosuntees kujunes valja umbes 27 miljardit aastat tagasi see oli vaga oluline makroevolutsiooniline sundmus sunaps on koht kus uhe neuroni narviraku akson puutub peaaegu voi taiesti kokku jargmise neuroni dendriidi voi rakukehaga voi meeleelundi lihas voi naarmerakuga ehk teisisonu sunaps on kahe narviraku vaheline uhendusluli sunapsid jagunevad elektrilisteks ja keemilisteks sunapsiteks keemiline sunaps koosneb sunapsipilueelsetest ja sunapsipilujargsetest neuroni osadest koos vahele jaava sunapsipiluga sunapsipilu sobiva pusiva kauguse kahe narviraku vahel aitab moodustada transmembraannsete valkude neureksiini ja neuroligiini vaheline uhendus sunapsid maaravad ara kesknarvisusteemi neuroneid uhendavad elektriahelad mistottu nad on tajuks ja motlemiseks vajalike bioloogiliste arvutuste eelduseks samuti voimaldavad nad narvisusteemi uhendust organismi teiste elundkondadega nii naiteks kohtuvad inimese narvisusteem ja endokriinsusteem hupotalamuses sunaps on elektriline voi keemiline keemiline sunaps voib olla erutus voi pidurdussunaps elektrilises sunapsis on narvirakud nii tihedalt seotud et narviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi jargmisele rakule sunaptilise pilu laius on umbes 24 nm naiteks kantakse niisuguste sunapside abil erutus kiiresti kalade keha tagaosa lihastesse et oleks voimalik silmapilkselt pogeneda sunapsid narvirakkude vahel on enamasti keemilised sunapsi presunaptilise ja postsunaptilise neuroni vahel on vaike umbes 190 a voi 20 nanomeetri laiune sunaptiline pilu mistottu elektriline signaal ei levi otse uhelt rakult teisele presunaptilist ja postsunaptilist neuronit hoiavad just paraja vahemaaga koos rakkude membraanis paiknevad transmembraansed valgud neuroligiin ja neureksiin mis kaks neuronit paraja vahemaa kauguselt uhendavad kui narviimpulss jouab aksoni loppu eraldub sunaptilisse pilusse keemilist ainet mida nimetatakse neuromediaatoriks virgatsaineks ehk neurotransmitteriks piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptor valguga muutub viimase seisund erutamata rakus tekitab mediaator narviimpulsi kuid aktiivses erutatud rakus impulssi edasi ei kanta sellisel erutamisel ja pidurdamisel pohineb narvisusteemis toimuv informatsiooni edasiandmine ja tootlemine inimese ajus voib uks narvirakk teiste narvirakkudega uhendatud olla tuhandete sunapside kaudu kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale tekib seal narviimpulss aga kui on rohkem pidurdavaid signaale siis seda ei teki narvirakku saabuvad signaalid nii erutussunapside kui ka pidurdussunapside kaudu see mis neuronis edasi juhtub soltub saabuvate erutus ja pidurdussignaalide summast kui narvirakku saabub teatud ajauhikus mitu erutussignaali toimub seal ajaline javoi ruumiline sunaptiline summatsioon lisaks eelpool nimetatud ulesannetele peavad sunapsid ka tagama et narviimpulsid liiguksid ainult uhes suunas selleparast on neil mediaatoraine ainult aksonipoolses osas sunapsid ka voimendavad signaali nad valdivad ulestimulatsiooni jattes liiga tugeva arrituse korral impulsi ule kandmata norgad arritused aga filtreeritakse tiheda liiklusega tanava aares elav inimene ei marka taustamura sest sunapsides toimub ebaolulise signaali filtreerimine rohkem kui uhest uheaegselt aktiviseerunud sunapsist lahtuvad elektrilised impulsid liituvad ja tekitavad suurema sunapsijargse postsunaptilise potentsiaali kui selle tase uletab kindla lave tekib antud neuronis narviimpulss tihti jatab narvirakk erutussignaalide liiga vaikese arvu tottu signaali edasi kandmata see on vajalik et eristada tahtsat ebaolulisest postsunaptilisest pidurdusest raagitakse juhul kui narvirakku saabunud narviimpulssi edasi ei kanta sest aktiivsete pidurdussunapside osakaal on suurem voi vordne aktiivsete erutussunapside osakaaluga naiteks kui narviimpulss saabus mingi neuroni kolme erutus ja kolme pidurdussunapsisse siis sunapsijargse pidurduse tottu jaab selles narvirakus narviimpulss tekkimata inimajus paiknevad neuronid on 1049 ulatuses aneuploidsed ja altid mutatsioonidele kromosoomistikus lisaks igapaevaselt neuroimmunoendokriinsusteemi muutvatele uhenditele ning protsessidele ja soogijoogipoolisele ning intellektuaalsele ja fuusilisele tegevusele mojuvad narviulekannetele ka valuvaigistid rahustid murgidtoksiinid narkootikumid ka alkohol ja nikotiin jpm moju voib olenevalt ainest olla pidurdav blokeeriv voi stimuleeriv teatud narkootikumide tarvitamisel voib inimorganismi fusioloogilistest anatoomilistest aga ka neuroloogilistest pohjustest tingituna tekkida nimetatud ainete pikemaajalisel tarbimisel organismis seisund kus sunapside signalisatsioonisusteem ja geenid ning retseptorid ja ained muudavad aju erinevate susteemide suhtlust selliselt et tekib tundetus tarbitava narkootikumi uhendite vastu nimetatakse ka soltuvus antud teaduslikke teooriaid kasutatakse mitte uksnes keelatud narkootliste ainete vaid ka retsepti jt ravimite ning hormoonpreparaatide valjatootamisel ja tarvitamisel ka mainitud juhtudel esineb haireid inimeste tervislikus seisundis nii naiteks voivad serotoniiniretseptorite blokaatorid pikaajalisel tarbimisel pohjustada erinevaid ladestusi ajus seedeelundkonnas koikjal kus serotoniiniretspetroid paiknevad sest need sisaldavad aineid mis sarnanevad mediaatoritega sunapsides ja seetottu organism ulekandeainet enam bioloogilistel alustel normaalne ringlus ise ei sunteesi nii vajataksegi aina uusi suuremaid koguseid asendusaineks saanud alkoholi ravimi nikotiini ja ka narkootikumi koguseid sellistest nimetatud soltuvustest ravi puhul saame raakida arvatavasti uksnes inimeste puhul nt serotoniini ja dopamiiniretseptorid geenid on ka kuldkaladel ja ravi on aeganoudev kesknarvisusteemiga loomadel sh inimestel seostatakse sunapside patoloogiaga selliseid haiguslikke seisundeid nagu alzheimeri tobi ja prioonhaigused 1583 aasta mdlxxxiii oli 16 sajandi 83 aasta rauaaeg on esiaja hilisem pohijark millal tahtsaim tooriista ja relvamaterjal oli raud raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse loomapidamise kasitoo ehituse liiklusvahendite ja relvastuse edenemine rohkenes kaubavahetus hakati kasutama munte jarkjargult lagunes urgkogukondlik kord ja kujunes klassiuhiskond tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ulestahendusi siis loppes esiaeg ehk muinasaeg ning koos sellega rauaaeg kui esiaja jark arheoloog andres tvauri on nimetanud keskmise rauaaja moistet ulearuseks selle asemel jaotab ta keskmise ja noorema rauaaja eesti ajaloos rahvasterannuajaks 450550 eelviikingiajaks 550800 ja viikingiajaks 8001050 arheoloog valter langi jargi jaguneb rauaaeg eestis vanemaks keskmiseks ja nooremaks rauaajaks ning nende alamperioodiseks 20 sajand ehk xx sajand pkr ehk maj on kristliku ajaarvamise kahekumnes sajand mis algas 1 jaanuaril 1901 ja loppes 31 detsembril 2000 see sajand mangis algset rolli industrialiseerimisele ning militariseerimisele jargnenud informatsiooni ja kommunikatsiooni ajastul mil 19501070 aastatel algas parast tuumarelvastumiste reaktiivmootorite ja kosmosevallutuste ajajarkusid digitaalne revolutsioon 1980 aastate lopus hakkas euroopa tuumauuringute keskuse cerni uurimislabori juhtimisel valja kujunema hupertekstikeelel html pohinev internet sajandi esimeses pooles toimusid mitmekumne miljoni hukkunuga natsionalismist kantud ulemaailmsed sojalised konfliktid esimene maailmasoda 28 juuli 1914 11 november 1918 ja teine maailmasoda 1 september 1939 2 september 1945 noukogude liidu militaarne okupatsioon balti riikides kestis 1991 aastani taasisesesvunud eesti vabariigist viidi vaed loplikult valja alles aastaks 1994 1900 aastad 1900 1901 1902 1903 1904 1905 1906 1907 1908 1909 1910 aastad 1910 1911 1912 1913 1914 1915 1916 1917 1918 1919 1920 aastad 1920 1921 1922 1923 1924 1925 1926 1927 1928 1929 1930 aastad 1930 1931 1932 1933 1934 1935 1936 1937 1938 1939 1940 aastad 1940 1941 1942 1943 1944 1945 1946 1947 1948 1949 1950 aastad 1950 1951 1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959 1960 aastad 1960 1961 1962 1963 1964 1965 1966 1967 1968 1969 1970 aastad 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 aastad 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 aastad 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 1980 aastad on ajavahemik 1980 aasta algusest kuni 1989 aasta lopuni loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni teineteisega kontradiktoorsed propositsioonid on teineteise eitused eituseks nimetatakse loogikas ka loogikatehet mis seab propositsioonile vastavusse selle propositsiooni eituse ja unaarset tehet mis seab toevaartusele toene vastavusse toevaartus vaar ja toevaartusele vaar toevaartuse toene loogilise eituse valjendamiseks eesti keeles on olemas standardsed vahendid mille kasutamise tulemust nimetame suntaktiliseks eituseks nimelt nimetame uht vaitlauset teise eituseks kui ta on saadud teisest nii et teise lause oeldises on asendatud jaatav kone eitava konega voi eitav kone jaatava konega ja kui ta valjendab propositsiooni mis on kontradiktoorne propositsiooniga mida valjendab teine lause naiteks lause maa ei ole kerakujuline on lause maa on kerakujuline eitus ja lause maa on kerakujuline on lause maa ei ole kerakujuline eitus see definitsioon eeldab et propositsioon mida kumbki vaitlause valjendab on uheselt maaratud kui uks lause on teise eitus siis ka teine lause on esimese eitus teineteisega kontradiktoorseid propositsioone saab valjendada ka lausete abil mis ei ole teineteise eitused naiteks margus on ule kahe meetri pikk ja margus on kahe meetri pikkune voi alla kahe meetri pikk jaatava ja eitava kone aravahetamine vaitlause oeldises ei pruugi anda eitust naiteks laused moned inimesed on naised ja moned inimesed ei ole naised ei ole teineteise eitused jaatava ja eitava kone aravahetamine vaitlauses valjaspool pealause oeldist ei pruugi ammugi anda eitust votame naiteks jaana teab et ta saab lapse sunni korral linnalt raha ja jaana teab et ta ei saa lapse sunni korral linnalt raha mojuala jargi liigitatakse eitust lauseeituseks ja moodustajaeituseks eitust voib vaadelda unaarse tehtena ka negatsioon voi eitehe mis muudab propositsiooni toevaartuse vastupidiseks muutes toese propositsiooni vaaraks ja vaara propositsiooni toeseks loogikas on eitus unaarne uhe operandiga tehe mis muudab oma operandi toevaartuse vastupidiseks operandiks on see propositsioon mida eitatakse tehte tulemit nimetatakse operandi eituseks propositsiooni p eitust margitakse mitmel viisil seda loetakse naiteks ei pea paika et p voi pole tosi et p p on toene siis ja ainult siis kui p on vaar naiteks kui p valjendab propositsiooni tana on laupaev siis selle eitus p valjendab propositsiooni tana ei ole laupaev klassikalises loogikas tahendab kahekordne eitus jaatust propositsioonid p ja p on ekvivalentsed intuitsionistlikus loogikas aga on p norgem propositsioon kui p siiski on ka intuitsionistlikus loogikas ekvivalentsed p ja p eitus on defineeritav teiste loogikatehete kaudu naiteks saab eitust p defineerida implikatsioonina p v kus on implikatsiooni mark ja v on loogiline konstant vaar absoluutselt vaar propositsioon teiselt poolt absoluutselt vaara propositsiooni v saab defineerida konjunktsioonina p p kus p on mis tahes propositsioon ja on konjunktsiooni mark idee on selles et mis tahes vasturaakivus on vaar need ideed tootavad kull nii klassikalises kui ka intuitsionistlikus loogikas kuid nad ei toota brasiilia loogikas kus vasturaakivus ei pruugi olla vaar klassikalises loogikas kehtib veel niisugune samasus implikatsiooni p q saab defineerida kui disjunktsiooni p q kus on disjunktsiooni mark algebralises mottes vastab eitus taiendile teatavas boolei algebras klassikalise loogika puhul voi teatavas heytingi algebras intuitsionistliku loogika puhul see alajaotus tuleb alles kirjutada autosport on spordialade ruhm mille puhul on tegemist autode tavaliselt neljarattaliste mootorsoidukite voidusoiduga autosport on osa motospordist autospordialasid on maailmas palju tuntumad on koige rohkem tahelepanu on voitnud vormel 1 maailmameistrivoistluste sari aga voisteldakse ka teistel vormeliklassidesse jaotatud autodel seeriaautode tahtsaim voistlus on autoralli voisteldakse ka rallikrossis rallisprindis kiirendussoidus drag racing ja maastikusoidus off road mitmesuguseid eraldi voistlusi peetakse veoautodele traktoritele ja vaikeautodele markimisvaarsed voistlused on veel le mansi 24tunni voidusoit sportautodele ning indy car world series 16 voidusoitu pohjaameerikas ja austraalias autovoidusoit on sama vana kui autogi 1894 aasta 22 juulil rivistusid 21 autot pariisis et kihutada voidu roueni see uritus meenutas pohimotteliselt rallit autosporti juhib fia rahvusvaheline autoliit federation internationale de lautomobile kelle poolt on valja tootatud rahvusvahelised voistlusmaarused esmakasutuskeeleks prantsuse keel fia liikmesriikides juhivad autosporti volitatud autospordiorganisatsioonid asn autorite sportive nationale eestis eesti autospordi liit eal uksikud alasid juhivad alakomiteed cs comission sportive dune asn koikidel fia egiidi all toimuvatel voistlustel osalejad peavad omama soitjalitsentsi soitjalitsentsid jagunevad jargmiselt autod jagatakse kategooriatesse soltuvalt nende ehitusest kategooriad omakorda jagunevad gruppidesse naiteks vastavalt mootori toomahule jagatakse voistlusautod 18 kubatuuriklassi 500 ccm kuni 6000 ccm ja ule 6000 ccm koikidel fia egiidi all toimuvatel voistlustel tuleb jalgida fia spordikoodeksit ja selle lisade noudeid ja ettekirjutusi autospordi ohutusnouded maarab fia spordikoodeksi lisa l peatukk iii mille koik nouded on kirjutatud tuginedes avariide uurimisele rahvusvahelistel voistlustel eestis autorallis ja ringrajasoidus on koikidel voistlustel kohustuslik fia standarditele homologatsiooniga vastav ohutusvarustus kiiver on uks esimesi kasutusele voetud ohutusvarustuse osi kiivrit ei tohi mingil moel umber ehitada homologatsiooni muutus samuti lisada sellele fia poolt aktsepteerimata manuseid koos kiivriga tohib kasutada ainult fia poolt aktsepteeritud kaelatuge hansstandardile vastav tulekindel soiduriietus koosneb soiduulikonnast pesust sokkidest soidukingadest ja kinnastest soiduriietus voib sisaldada soitja keha jahutussusteemi mis pohineb veeringel voi tavarohuga atmosfaariohul enamiku autospordivoistluste reguleerimise juurde kuuluvad lipud millest tuntumad on voistluste loppu tahistav mustavalgeruuduline finisi ehk ruudulipp ja voistluste katkestamist tahistav punane lipp ringrajavoidusoidus kasutatakse lisaks eelmainitud lippudele veel jargmisi vajab taiendamist ajaloo osa vajab tapsustamist vormel 1 ka f1 f1 vormel1 on tuntuim uheistmeliste voidusoiduautode voistlusklass milles peetakse maailmameistrivoistlusi maailmameistrivoistlused koosnevad etappidest alates aastast 2003 on neid olnud 1621 etappidel soidetakse spetsiaalselt voidusoiduks ehitatud ringradadel voi voistluse ajaks suletud tanavaradadel vormel 1 maailmameistrivoistlusi korraldab rahvusvaheline autoliit fia ehk prantsuse keeles federation internationale de lautomobile kuigi spordiala parineb euroopast on soidetud koigil mandritel peale antarktise esimese grand prix voistluse organiseeris 1906 aastal prantsusmaa autoklubi nimetus vormel 1 voeti kasutusele 1948aastal prantsuskeelne nimetus grand prix tahendab suurt auhinda ning seda nimetust kasutatakse laialdaselt paljude spordialade voistlussarjades esimesel hooajal 1950 toimus seitse etappi esimesel hooajal oli grand prixdel esindatud kaheksa autotootjat alfa romeo ferrari maserati talbot lago simca gordini era alta ja cooper esimene maailmameistrivoistluste etapp peeti 13 mail 1950 inglismaal vanale sojavae lennuvaljale ehitatud 4700 meetri pikkusel silverstonei rajal sellel osales 21 autot ja labida tuli 70 ringi soidu voitis itaallane giuseppe farina autol alfa romeo alfa romeole kindlustasid kolmikvoidu luigi fagioli itaalia ja reg parnel inglismaa voitja keskmine kiirus oli 14639 kmh kiireima ringi labis farina 15298 kmh avasoidu lopetas 11 soitjat vormel 1 kui spordiala tahtsust naitab seegi et esimesele etapile olid kohale tulnud isegi inglismaa kuningas ja kuninganna kuulsa ferrari autod ei ilmunud esimesele etapile kohalegi osalt seetottu et ferrari juhtidel polnud usku uude voistlussarja ning teisalt selleparast et eelmine aasta oli ferraril ebaonnestunud ja plaaniti isegi voistlusspordist loobumist 1950 aastatel voeti esmakordselt vormel 1 autodel kasutusele ketaspidurid eesmootoritega varustatud autode asemel hakkasid domineerima tagamootoriga autod 19501951 oli auto kompressormootori toomaht 1500 cm3 voi normaallaadimismootoril 4500 cm3 autode kaalu ja parameetrite suhtes piiranguid polnud aastatel 19521953 oli mootori toomaht kuni 500 cm3 ulelaadimisega voi kuni 2000 cm3 normaallaadimise korral 19541960 oli mootori maksimaalseks toomahuks 750 cm3 kompressormootori korral voi 2500 cm3 normaallaadimismootori korral 1960 aastatel ehitati esimene neljarattaveoline vormel 1 auto aastal 1961 voeti esmakordselt kasutusele kuuekaiguline kaigukast aastal 1962 ehitas colin chapman esimese monokokkkerega lotus 25 aastal 1967 ilmusid esimesed antitiibadega varustatud autod aasta hiljem tulid kasutusele korged esi ja tagatiivad need osutusid ohtlikeks ja nende kasutamine keelati aastal 1968 tulid esmakordselt rajale sponsorvarvides vormelautod aastatel 19611965 oli normaalmootori toomahuks lubatud 13001500 cm3 turbomootorid olid keelatud autode minimaalseks kaaluks ilma kutuseta oli 450 kilogrammi 19661985 oli normaallaadimismootori toomahuks kuni 3000 cm3 turbomootoritel kuni 1500 cm3 aastal 1971 vottis rehviettevote goodyear esimesena kasutusele taiesti siledad ilma mustrita rehvid nn slickrehvid alates 1972 oli mootorites lubatud kasutada enam kui 12 silindrit 1980 aastad aastal 1981 ehitas mclaren esimese kerge susinikkiuga armeeritud plastmonokokiga auto mclaren mp4 aastal 1982 katsetas ferrari algelist aktiivvedrustust aastal 1986 olid keelatud normaallaadimismootorid varem ja hiljem olid need lubatud 1987 aastal oli turbomootorite maksimaalseks toomahuks 1500 cm3 ja normaallaadimismootoritel kuni 3500 cm3 aastal 1989 oli ferraril esmakordselt nii poolautomaatne kui seitsmekaiguline kaigukast 1989 aastast vois soita vaid 3500 cm3 vabalt hingavate mootoritega vormelautodega turbomootorid olid keelatud 19891993 kohustuslik oli voistluse ajal tankida aastal 1990 ehitas tyrrell esimese korge nn haininaga vormelauto aastal 1993 olid vormel 1 autod varustatud abspiduritega need keelati 1994 aastal 1994 oli normaallaadimisega mootori toomahuks kuni 3500 cm3 19951996 olid 3000 cm3 normaallaadimisega mootorid auto minimaalseks kaaluks oli koos soitjaga 595 kilogrammi alates 1996 oli autode mootori maksimaalseks lubatud toomahuks 3 liitrit ja 10 silindrit vahimaks kaaluks koos soitjaga 600 kilogrammi 1998 aastast alates ei tohi autod enam kasutada slickrehve nii kuiva kui marja ilma rehvid peavad olema kindla mustriga esirehvi laiuseks on 305 mm ja tagarehvil 355 mm aastatel 19501991 said punkte iga soidu 5 esimest finiseerijat alustades esimesest lopetajast 8 6 4 2 ja 1 punkti aastatel 19501960 sai kiireima ringi eest lisapunkti maailmameistrivoistluste sarja uldkokkuvottes arvestati aastatel 19501953 vaid 4 parima soidu tulemusi aastatel 19541957 ja 19591962 arvestati 5 parima soidu punkte aastatel 1958 ja 19631965 arvestati 6 parimat soitu aastatel 19671980 oli voistlussari jagatud kahte ossa ja koige viletsam tulemus meistrivoistluste kummaltki poolelt ei lainud arvesse 1979 aastal arvestati mmsarja esimeselt ja teiselt poolelt kummaltki 4 parimat tulemust sama susteemi jargi aga 5 parimat tulemust arvestati 1980 aastal aastatel 19811990 laksid voistlussarja kokkuvottes arvesse 11 parimat etappi aastatel 19912002 said punkte iga soidu kuus kiireimat sportlast vastavalt 10 6 4 3 2 ja 1 punkti alates 2003 aastast saab punkte iga soidu kaheksa paremat vastavalt siis 10 8 6 5 4 3 2 1 autosportlast ja arvesse lahevad koik hooaja jooksul saadud punktid alates 2010 aasta hooajast jagatakse punkte kumnele parimale 25 18 15 12 10 8 6 4 2 1 praegune vormel 1 maarustik utleb et autode loomine on voistkondade endi too alates 2006 peavad meeskonnad kasutama v8 24liitrise toomahuga mootorit mis asub soitja ja tagumiste rataste vahel enne kasutati kolmeliitriseid v10 mootoreid neid mootoreid on ainsa erandina luba kasutada scuderia toro rossol sest minardil ei olnud eelneval aastal raha uusi mootoreid osta usutakse et uued mootorid arendavad kuni 850 hobujoudu 2004 aasta lopul keelustas rahvusvaheline autoliit fia rehvivahetuse noudes uhe kummikomplekti vastupidamist nii kvalifikatsioonis kui ka voistlusel 2006 aasta hooajast on rehvivahetus taas lubatud maailmameistrivoistluste etapp algab tavaliselt reedel mil soitjad saavad oma oskusi rajal vabalt harjutada ja lihvida alates 2006 aasta hooajast on kasutusel uus kvalifikatsioonisoitude susteem nimelt laupaeval peetakse kolmeosaline kvalifikatsioonivoistlus kahe 15minutilise sessiooni jooksul soelutakse valja kumme kiireimat pilooti ulejaanud langevad valja ehk kvalifikatsiooni jargmises osas ei osale esimese kumne koha saatus otsustatakse jargmise 20 minuti jooksul kellel parim aeg see ka stardib vastavalt esimeselt jne positsioonilt mootori vahetamine parast kvalifikatsiooni toob kaasa 10kohalise kaotuse stardireas puhapaeval toimub pohisoit soidudistants on enamjaolt 305 km voi soiduaeg 2 tundi alates 2003 peetakse ka meeskondlikku arvestust voistleja kogub punkte nii endale kui ka sellele voistkonnale mille eest ta soidab voitja meeskond saab konstruktorite karika kui voistlus katkestatakse uut starti ei anta ja voistlusest on labitud rohkem kui 75 ettenahtud distantsist siis voistlejad saavad ettenahtud punktidest pooled nii on juhtunud 1975 aastal hispaania ja austria 1984 aastal monaco 1991 aasta austraalia grand prixl ja 2009 aasta malaisia grand prixl maailmameistriks tuleb see kes kogub etappidelt koige rohkem punkte arvesse lahevad koik kogutud punktid noorim vormel1 etapil startinu on max verstappen kes oli siis 17 aastat ja 166 paeva vana 2015 aasta austraalia gp noorim vormel1 etapi voitja on max verstappen kes oli siis 18 aastat ja 228 paeva vana 2016 aasta hispaania gp vanim vormel1 etapi voitja on luigi fagioli kes oli siis 53 aastat ja 23 paeva vana 1951 aasta prantsusmaa gp vanim vormel1 etapil startinu on louis chiron kes oli siis 55 aastat ja 292 paeva vana 1955 aasta monaco gp emilio giuseppe farina emiilio dzuseppe fariina 30 oktoober 1906 torino 30 juuni 1966 aiguebelle prantsusmaa oli itaalia autosportlane ta oli 1950 aasta vormel 1 maailmameister 1952 aastal teine ning 1953 aastal kolmas vormel 1 maailmameistrivoistlustel osales 19501955 grand prix starte 33 grand prix voite 5 kogutud punkte 1273 polepositsion voite 5 kiireimaid ringe 6 vormel1 autod alfa romeo 19501951 ferrari 19521955 aastatel 1956 ja 1957 osales farina vormel1 maailmameistrivoistluste kalendrisse kuulunud indy 500 voidukihutamistel kurtiskraft 500d ja 500g masinate roolis esindades voistkondlikult bardahlferrarit ja giuseppe farina racingut 19 sajand ehk xix sajand pkr ehk maj on kristliku ajaarvamise uheksateistkumnes sajand mis algas 1 jaanuaril 1801 ja loppes 31 detsembril 1900 1800 aastad 1800 1801 1802 1803 1804 1805 1806 1807 1808 1809 1810 aastad 1810 1811 1812 1813 1814 1815 1816 1817 1818 1819 1820 aastad 1820 1821 1822 1823 1824 1825 1826 1827 1828 1829 1830 aastad 1830 1831 1832 1833 1834 1835 1836 1837 1838 1839 1840 aastad 1840 1841 1842 1843 1844 1845 1846 1847 1848 1849 1850 aastad 1850 1851 1852 1853 1854 1855 1856 1857 1858 1859 1860 aastad 1860 1861 1862 1863 1864 1865 1866 1867 1868 1869 1870 aastad 1870 1871 1872 1873 1874 1875 1876 1877 1878 1879 1880 aastad 1880 1881 1882 1883 1884 1885 1886 1887 1888 1889 1890 aastad 1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 rahauhik on mingis riigis kehtiva raha pohiuhik tavaliselt moeldakse selle all valuutat kuid naiteks hiina valuutaks on renminbi ja raha pohiuhikuks juaan rahauhik jaguneb vaiksemateks uhikuteks eesti vabariigi rahauhik on euro mis jaguneb 100 sendiks juan manuel fangio 24 juuni 1911 balgarces argentina 17 juuli 1995 buenos aires argentina oli argentina voidusoitja viiekordne vormel 1maailmameister juan manuel oli kuuelapselise pere neljas jareltulija juba poisikesena tarkas temas suur huvi tehnika ja mootorite vastu 12aastaselt laks ta meister capertini autoremonditookotta opipoisiks seal margati peagi tema taibukust 1929 aastal tabas noormeest age kopsupoletik ning voitlus haigusega kestis mitu kuud aastal 1932 ootas teda ees kroonuteenistus buenos airese lahedal asuvas kadettide koolis kus ta tanu oma suurele autohuvile sai autojuhuks sojavaest vabanedes naasis ta kodulinna ja avas oma tookoja samas 1936 aastal startis sobra kaest laenatud fordil oma esimesel voidusoidul kaks aastat hiljem otsustas fangio kodustel voidukihutamistel kivistel argentina teedel uuesti kaasa luua soidukiteks olid rasked ja suured ameeriklaste ford ja chevrolet mis viimase ettevalmistuse voistlusteks saanud soitja enda kae all esimestel soitudel osales ta pseudonuumi rivadavia all sest vanemad polnud tema harrastusest eriti vaimustuses fangio esimeseks suureks voiduks oli grand premio del norte 1940 aastal kus ta osales autoga chevrolet tc voites hullumeelse 10 000 kilomeetri pikkuse voidukihutamise buenos airesest peruu pealinna limasse ja tagasi sai fangiost ladinaameerika tuntuim autosportlane ning kodulinn nimetas ta oma aukodanikuks 1948 aastal laks ta euroopasse maailma voidusoitjate eliidiga rinda pistma tanu riigi toetusele olid tema terasratsudeks kompressormootoritega maserati jasimcagordini debuutsoiduks oli voistlus reimsi rajal prantsusmaal kus fangio oli tanapaeva moistes kullalt vana 37aastane peale rasket onnetust 1955 aasta le mansi 24 tunni voidusoidul kus fangio oleks aarepealt surma saanud ei osalenud ta le mansi 24tunni voistlustel enam kunagi kaasvoistlejate austus fangio vastu oli nii suur et kui fangio osales oma viimasel soidul 1958 aasta prantsusmaa gpl tegi liider mike hawthorn talle ringi sisse ent ei soandanud temast mooda soita ja laskis tal kuni finisini enda ees soita 23 veebruaril 1958 roovisid kuuba massulised fangio kuid lasid ta hiljem vabaks ja ta jai edaspidi oma roovijate sobraks edaspidise elu puhendas fangio mercedesbenzi autode muugile oma endiste voidusoiduautodega korraldas ta vahel demonstratsioonsoite 1974 maarati ta tutarfirma mercedesbenz argentina presidendiks ja 1987 eluaegseks aupresidendiks fangiole on pustitatud kuus ausammast buenos airese lahedal puerto maderos monte carlos hispaanias montmelos saksamaal nurnburgringil mercedesbenzi muuseumis ja itaalias monzas fangio tuli maailmameistriks 5 korda see rekord pusis kuni 2003 aastani mil michael schumacher voitis oma kuuenda tiitli maailmameistriks tuli fangio 4 erinevas meeskonnas saavutus mida pole keegi teine suutnud korrata fangio osales 51 grand prixl voites neist 24 tema voiduprotsenti 471 pole uletada suudetud lisaks saavutas ta 10 teist kohta mis annab koha esimese kahe hulgas 667 soitudest 1998 aasta taliolumpiamangud olid xviii taliolumpiamangud mis toimusid 7 veebruar 22 veebruar 1998 aastal jaapanis naganos nagano kinnitati olumpialinnaks roki 97 istungjargul birminghamis 15 juunil 1991 teised kandideerinud linnad olid aosta itaalia jaca hispaania salt lake city usa ostersund rootsi viimases viiendas haaletusvoorus voitis nagano haaltega 46 42 salt lake cityt olumpial osales 72 riiki 2302 sportlasega sealhulgas 814 naist esimest korda osalesid aserbaidzaan keenia makedoonia uruguay medalikomplekte jagati valja 68 uute aladena lisandusid kaks lumelauaala nii meestele kui ka naistele naiste jaahoki kaks curlinguala voistluspaigad nagano bobisoit kelgutamine aqua wing jaahoki big hat jaahoki mwave ehk emmu weibu hall kiiruisutamine white ring luhirajauisutamine iluuisutamine yamanouchi lumelauasoit maesuusatamine iizuna kogen vigursuusatamine hakuba suusahupped kahevoistlus maesuusatamine snow harp murdmaasuusatamine nozawa onsen laskesuusatamine karuizawa curling olumpiamangud avas jaapani keiser akihito olumpiatule teekond kreekas olumpias hera templi altaril suudatud olumpiatuli joudis jaapani pinnale 6 jaanuaril teekonda naganosse alustas tuli korraga kolmest jaapani linnast sapporos oli esimene torvikukandja 1972 aasta omi suusahupete hobemedaliomanik akitsugo konno okinawas 16aastane koolitudruk miwa ishiki ja kagoshimas spordireporter junichi ishida kokku osales 32 paeva valdanud torvikukandmises 1150 km pikkusel teekonnal ule 7000 inimese olumpiatule toi staadionile mosambiigis miiniplahvatuses jala ja kae kaotanud chris moon olumpiatule viimane kandja oli maratonijooksja hiromi suzuki 1997 aasta maailmameister olumpiatule suutas iluuisutaja midori ito olumpiahobe 1992 naiste uksiksoidus olumpiavande andis kahevoistleja kenji ogiwara olumpiakuld 1992 ja 1994 meeskondlikus kahevoistluses kohtunike nimel andis vande junko hiramatsu olumpiamaskotiks olid ookullid uhise nimega snowlets ookulle oli neli sukki nokki lekki ja tsukki kes sumboliseerisid olumpiamangudevahelist nelja aasta pikkust olumpiaadi olumpiaembleem oli snowflower lumilill olumpiahumn s samarase ja k palamase loodud roki ametlik olumpiahumn ametlikud laulud olid share helilooja anri dream masashi sada kui lapsed valitsevad maailma andrew lloyd webber olumpia deviisiks oli mangud sudamest olumpial jagati valja 68 komplekti medaleid uute aladena lisandusid kaks lumelauaala nii meestele kui ka naistele naiste jaahoki ja kaks jaakeegliala edukaimad riigid medalite arvult olid saksamaa 12 kulda 9 hobedat 8 pronksi 190 punkti norra 10 10 5 163 venemaa 9 6 3 133 austria 3 5 9 127 usa 6 3 4 1 17 kanada 6 5 4 109 holland 5 4 2 85 jaapan 5 1 4 83 medalile joudis 24 riiki neist esmakordselt talimangude ajaloos taani eesti osaks oli uks punkt jaak mae edukamad sportlased meestest bjrn dhlie 3 1 0 naistest larissa lazutina 3 1 1 noorim olumpiavoitja mangudel oli naistest tara lipinski usa iluuisutamine 15 a 255 p meestest takafumi nishitani jaapan luhirajauisutamine 19 a 33 p vanim olumpiavoitja naistest nina gavriljuk venemaa murdmaasuusatamine 32 a 309 p meestest christoph langen saksamaa bobisoit 36 a 34 p soome murdmaasuusataja harri kirvesniemi voitis viiendatelt mangudelt medali neljandatelt mangudelt said medali kasahstani murdmaasuusataja vladimir smirnov saksamaa kelgutajad georg hackl stefan krausse jan behrendt kolmedel mangudel medal marco albarello itaalia silvio fauner itaalia jari isometsa soome manuela di centa itaalia stefania belmondo itaalia gabriela paruzzi itaalia fred borre lundberg norra ricco gross saksamaa ursula disl saksamaa petra behleschaaf saksamaa pernilla wiberg rootsi katja seizinger saksamaa gunda niemannstirnemann saksamaa claudia pechstein saksamaa artur dmitrijev venemaa kolmandatelt mangudel said kuldmedali bjrn dhlie norra georg hackl saksamaa larissa lazutina venemaa nina gavriljuk venemaa jelena valbe venemaa deborah compagnoni itaalia kuuendat korda osalesid talimangudel murdmaasuusatajad jochen behle saksamaa ja harri kirvesniemi soome eestist voistles olumpial 25 sportlast iluuisutamine margus hernits kahevoistlus magnar freimuth jens salumae tambet pikkor ago markvardt kelgutamine helen novikov andrus paul laskesuusatamine janno prants dimitri borovik kalju ojaste indrek tobreluts murdmaasuusatamine katrin smigun onne kurg cristel vahtra kristina smigun jaak mae raul olle andrus veerpalu meelis aasmae elmo kassin 1994 aasta taliolumpiamangud olid xvii taliolumpiamangud mis toimusid 12 veebruarist 27 veebruarini 1994 norras lillehammeris olumpialinnaks kinnitati lillehammer roki 94 istungil soulis 15 septembril 1988 viimases haaletusvoorus voitis lillehammer ostersundi rootsi haaltega 4539 veel kandideerisid anchorage usa ja sofia bulgaaria olympiapark lysgardsbakken avamine suusahupped olympiapark birkebeineren skistadion laske ja murdmaasuusatamine olympiapark stampesletta hakons hall jaahoki ja kristins hall jaahoki harjutusvaljak kanthaugen freestyleanlegg vigursuusatamine yer olympiske alpinanlegg hafjell maesuusatamise slaalom ringebu olympiske alpinenlegg kvitfjall maesuusatamise kiirlaskumine ja ulisuurslaalom hamar olympiahall vikingskipet kiiruisutamine hamar olamfi nordlyshallen iluuisutamine luhirajauisutamine hunderfossen olympiske bob og akebane kelgutamine bobisoit gjik olympiske fjellhall jaahoki voistluste patroon oli norra kuningas 19881991 olav v 19911994 harald v korralduskomitee president oli 19881989 ole sjetne 19891994 gerhard heiberg olumpiamangud avas kuningas harald v olumpiatule toid staadionile kiiruisutamise olumpiavoitja 1948 reidar liaklev murdmaasuusatamise olumpiavoitja 1984 brit pettersen pime suusataja cathrine nottingsnes ja suusahuppaja stein gruben kes sooritas uuendusena avamisel lysgardsbakkeni suurelt trampliinilt suusahuppe torvikuga olumpiatule suutas norra kroonprints haakon olumpiavande andis murdmaasuusataja vegard ulvang kohtunikevande andis kari kringen osales 67 riiki 1737 sportlasega neist 520 naist suurima voistkonnaga oli usa 147 sportlast uhe sportlasega osalesid bermuda fidzi brasiilia iisrael korgozstan kupros luksemburg mehhiko mongoolia portugal san marino senegal ja turgi esimest korda osalesid olumpial armeenia bosnia ja hertsegoviina gruusia iisrael kasahstan korgozstan moldova samoa slovakkia trinidad ja tobago tsehhi ukraina usbekistan valgevene ja venemaa oli kaks olumpiatuld uks neist suudati kreekas olumpias 16 jaanuaril 1994 teise aga suutas norras morgedalis 27 novembril 1993 rahvusmuuseumi direktor olav bekken olumpiatuled kohtusid lillehammeris 12 veebruaril 1994 olumpiatorvik oli paul j kahrsi arhitektiburoo disainitud 15 m korgune torvik peer mis valmistati metallist ja kasest olumpiahumn oli s samarase ja k palamase loodud roki ametlik olumpiahumn olumpialipp oli oslolt 1952 rokile kingitud ametlik olumpialipp olumpiaembleem oli virmalisi ja lumesadu kujutav sinivalge embleem tekstiga lillehammer 94 ja olumpiarongad olumpiamaskotid olid viikingiteaegselt riietatud kuninglikud lapsed kristin ja hakon keda esindasid 16 norra eri paikadest parit last maskotid kavandasid janvier ramirez campuzano idee pohjal kari ja werner grossmann olumpiasumbolid olid sarah rosenbaumi joonistused suusatamist kujutava rdy 4000 aastat vana kaljumaali pohjal olumpiamundid neli kuldmunti 19921994 nominaalhinnaga 2880 norra krooni mille reversil oli kujutatud kuningas olav v muinassuusataja ja kuningas harald v aversil iidne suusataja birkebeiner telemargist parit suusataja ja roald amundsen kunstnikud olid o hansen i a rise g nasilowska j haukland ja t bonczaozdowski kuus kahest hoberahast koosnevat sarja 19921994 nominaalhinnaga 50100 norra krooni talispordialadest kunstnikud i a rise ja t lindrupsen olumpiamargid 22 marki 19881994 kunstnikud bruno oldani ja knut lkkesrensen lisaks viis 4margilist seeriat olumpiavoitjatest medaleid jagati valja 61 komplekti prantsusmaa ja austria jagasid meeste kiirlaskumises 67 kohta 1988 aasta taliolumpiamangud olid xv taliolumpiamangud mis toimusid 1328 veebruaril 1988 kanadas calgarys olumpialinnaks kinnitati calgary roki 84 istungil badenbadenis 30 septembril 1981 otsustavas haaletusvoorus voideti falun 4931 varem oli calgary kandideerinud 1964 1968 ja 1972 aastal teised kandideerinud linnad olid falunare rootsi cortina dampezzo itaalia garmischpartenkirchen ja berchtesgaden saksamaa lv sankt moritz sveits sapporo jaapan korralduskomitee president oli frank w king olumpiamangud kuulutas avatuks kanada kindralkuberner jeanne sauve olumpiavande kohtunike eest andis iluuisutamiskohtunik suzanna morrowfrancis ja sportlaste eest murdmaasuusataja pierre harvey olumpiatule suutas 12aastane koolitudruk robyn perry olumpial osales 57 riiki 1423 sportlasega sealhulgas 301 naist esimest korda osalesid olumpial fidzi guam guatemala jamaica olumpial jagati valja 46 komplekti medaleid eestist osales mangudel kahevoistleja allar levandi 21 sajand ehk xxi sajand pkr ehk maj 21 sajand on kristliku ajaarvamise kahekumne esimene sajand mis algas 1 jaanuaril 2001 ja lopeb 31 detsembril 2100 2000 aastad 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 aastad 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 aastad 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 aastad 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 aastad 2040 2041 2042 2043 2044 2045 2046 2047 2048 2049 2050 aastad 2050 2051 2052 2053 2054 2055 2056 2057 2058 2059 2060 aastad 2060 2061 2062 2063 2064 2065 2066 2067 2068 2069 2070 aastad 2070 2071 2072 2073 2074 2075 2076 2077 2078 2079 2080 aastad 2080 2081 2082 2083 2084 2085 2086 2087 2088 2089 2090 aastad 2090 2091 2092 2093 2094 2095 2096 2097 2098 2099 2100 1992 aasta taliolumpiamangud olid xvi taliolumpiamangud mis toimusid 823 veebruarini 1992 prantsusmaal albertvilleis olumpialinnaks kinnitas albertvillei roki 91 istung lausanneis 17 oktoobril 1986 veel kandideerisid anchorage usa berchtesgaden saksamaa cortina dampezzo itaalia falun rootsi lillehammer norra ja sofia bulgaaria otsustavas haaletusvoorus sai albertville 51 haalt sofia 25 vastu need olid viimased taliolumpiamangud mis toimusid suveolumpiaga samal aastal samuti olid need esimesed taliolumpiamangud kus ka paraolumpia peeti samas linnas voistluste patroon oli prantsusmaa president francois mitterrand korralduskomitee cojo presidendid olid michel barnier ja jeanclaude killy olumpial asales 64 riiki 1810 sportlasega neist 488 naist suurima voistkonna pani valja usa 182 sportlast esmakordselt osalesid alzeeria bermuda brasiilia honduras horvaatia iirimaa sloveenia ja svaasimaa esmakordselt parast 1964 aastat voistles saksamaa uhendvoistkond eesti lati ja leedu osalesid iseseisvate voistkondadega 56aastase vaheaja jarel endise noukogude liidu vabariikide venemaa ukraina valgevene kasahstani ja usbekistani baasil moodustatud uhendvoistkond kandis sru nime ja esines olumpialipu all esimest korda olid medalialad naiste laskesuusatamine luhirajauisutamine ja vigursuusatamine 16aastane toni nieminen sai taliolumpiate koigi aegade noorimaks olumpiavoitjaks ta sai suusahupetes kaks kulda ja uhe pronksi annelise coberger uusmeremaa sai esimeseks lounapoolkeralt parit sportlaseks kes voitis olumpiamedali hobeda naiste slaalomis 1920 aasta suveolumpiamangud olid vii kaasaegsed olumpiamangud mis toimusid 20 aprillist 12 septembrini 1920 belgias antwerpenis vi olumpiamangud mis pidid toimuma 1916 aastal berliinis jaid pidamata esimese maailmasoja tottu parast soja loppu kokku tulnud roki kongressil otsustati pidada vii olumpiamangud prantsusmaal kuid prantslased loobusid belgia kasuks loplik otsus korraldada olumpiamangud antwerpenis voeti vastu roki xvii istungil lausanneis 1919 aastal muud kandideerinud linnad lyon prantsusmaa ja budapest ungari eelvoorudes ka amsterdam holland havanna kuuba atlanta cleveland ja philadelphia kolm viimast usa voistluste patroon oli belgia kuningas albert i 18751934 kes avas ka olumpiamangud olumpia peaareen oli champs de beerschoti staadion mis mahutas 40 000 pealtvaatajat staadioni rada oli 400 m korralduskomitee esimees oli krahv henri de bailletlatour 18761942 olumpial osalenud majutati antwerpeni koolimajadesse eestlased olid uhes tutarlaste koolis medaleid jagati valja 161 komplekti sealhulgas 29 kergejoustikus antwerpen samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses on linn pohjabelgias 17 km schelde joe suudmest ja 88 km pohjamerest rajatud 600 aastail linn aastast 1291 maailma tahtsamaid sadamalinnu mangudel osales 29 riiki 2606 sportlasega neist naissportlasi oli 64 voistlesid iluuisutamises tennises vettehupetes ujumises esimest korda osalesid olumpiamangudel brasiilia eesti jugoslaavia monaco tsehhoslovakkia soome ja uusmeremaa votsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena suurima voistkonna pani valja belgia 332 sportlast 1 sportlasega osales argentina olumpiamangude kavas oli 24 spordiala nendeks olid kergejoustik laskmine polo jalgpall vibulaskmine maahoki vehklemine moodne viievoistlus poks maadlus tostmine purjetamine jalgrattasport ratsutamine ragbi soudmine tennis ujumine veepall vettehupped voimlemine koievedu jaahoki iluuisutamine ning kunstikonkursi alad aprill jaahoki iluuisutamine juuli purjetamine laskmine polo august enamik spordialasid september jalgpall ratsutamine esmakordselt heisati olumpiamangudel viie omavahel poimunud rongaga olumpialipp kasutusele voeti olumpiadeviis citius altius fortius idee autor prantsuse pedagoog pierre didon 18401900 antwerpeni olumpiamangudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide ohkulennutamine olumpiahumni la montagne autor oli helilooja paul gilson 18651942 esimest korda anti olumpiavanne vande andis 34aastane victor boin 18861974 hobemedal veepallis 1908 ja pronks 1912 hobemedal vehklemises 1920 aastail 1932 1956 oli boin rahvusvahelise spordipressi assotsiatsiooni aips president olumpiapostmargid anti valja kolmest margist koosnev seeriana mis trukiti new yorgis markide kujunduses jargiti jalle antiikset joont uhel markidest naeme myroni kettaheitjat teisel kvadriigat neljahoburakend ja kolmandal jooksjat perforeeritud sarja oli 774 000 kuid hammastamata seeriaid vaid 450 komplekti valja anti ka moned reklaamivinjetid esmakordselt polnud olumpiamange korraldav riik medalite arvult esikohal belgia 5 koht enim olumpiamedaleid voitnud sportlased olid willis a lee usa laskmises 7 medalit 511 lloyd spooner usa laskmises 7 medalit 412 hubert van innis belgia vibulaskmises 6 medalit 420 carl osburn usa laskmises 6 medalit 411 nedo nadi itaalia vehklemises 5 medalit 500 edukaim kergejoustiklane oli paavo nurmi 18971973 soome 4 medalit 310 noorimaks olumpiavoitjaks tuli aileen riggin sunniaasta 1906 usa vettehupped 14 a 3 k 27 p vanim olumpiavoitja oli hubert van innis 18661961 belgia vibulaskmine 54 a 6 k 5 p oma esimesed kaks kuldmedalit oli vanameister voitnud juba 1900 aasta pariisi omil riikide esimesed olumpiavoitjad olid brasiilia 3081920 guilherme paraense 18851968 olumpiakiirlaskmises eesti 29081920 alfred neuland 18951966 tostmise kergekaalus maailmarekordeid pustitati 8 kergejoustikus 3 olumpiarekordeid tuli kokku 21 teenindus ehk teenindamissfaar ehk tertsiaarne sektor ehk teenindussektor on majandussektor milles osutatakse teenuseid teised kaks majandussektorit on sekundaarne sektor ja primaarne sektor teenindussektor holmab vaga palju inimtegevuse valdkondi mille uhisjooneks on teenuse osutamine teenustena voib kasitelda iga tegevust kus inimene panustab oma aega teadmisi ja oskusi toosse mis ei loo ainelist kaupa kuid annab kliendi jaoks vaartusliku tulemuse muul moel enamikus euroopa riikides on teenindav majandus muutunud juhtivaks majandussektoriks arenenud riikides tootab seal 7080 hoivatutest ja selles sektoris luuakse koige rohkem uusi tookohti tertsiaarne sektor on oma allharude poolest koige mitmekulgsem majandussektor kui 1970 aastatel domineerisid teenuste koguekspordis veondus ja puhkemajandus siis praegu on teenustevahetus mitmekesistunud esikohale on tousnud ariteenused ja eriti finantsteenused mis on uhtlasi ka infouhiskonna tunnussektoriks maailma suurim teenuste eksportija on usa majanduse arenedes on teenindusettevotete tahtsus aina suurenenud teenindussektori osakaal hakkas tousma 1960 aastatel ja teenindusmajandusele uleminek on ka uks postindustriaalse uhiskonna tunnustest enamikus laaneriikides muutus teenindussektor majanduses domineerivaks 1980 aastatel teenindusmajandus on kasvamas koikjal mitte ainult laaneriikides sellise muutuse pohjuseid on olnud mitmeid naiteks inimeste sissetulekute tous naiste hoivemaara suurenemine demograafilised muutused ja linnastumine samal ajal on taheldatud et suhteliselt samal arengutasemel olevate riikide teenindussektori osakaal voib olla kullaltki erinev selle uheks pohjuseks on peetud erinevat institutsionaalset raamistikku ning toojou oskuste mittevastavust teenidussektoris vajaminevatele teenused on domineeriv joud kogu majanduses ja seetottu tuleb nende arendamisele poorata suurt tahelepanu eesti sisemajanduse kogutoodangus suurenes teenindussektori osatahtsus oluliselt eesti taasiseseisvumise esimestel kumnenditel 19902000 mil primaarsektori osatahtsus vahenes 16lt 5le sekundaarsektor omakorda vahenes 40lt ligikaudu 20le ning valjatorjutud sektorid asendusid tertsiaarsektoriga teenindussektor oli 2013 aasta seisuga koigis eesti maakondades suurima osatahtsusega majandussektor ja selles sektoris hoivatute osakaal moodustas 655 tooga hoivatutest statistikaameti andmetel on 2013 aastal teenindussektoris tootavate inimeste osakaal suurim harjumaal kus tertsiaarsektori hoivatute osakaal on 731 koigist maakonna hoivatutest vaikseim on see saaremaal kus teenindusega on hoivatud 425 toojoust eestis on teenindussektor parast taasiseseisvumist kasvanud kiiresti uheks pohjuseks on uleminek plaanimajanduselt turumajandusele plaanimajanduse tingimustes arendati ulemaara forsseeritult toostust ja pollumajandust teise pohjusena saab valja tuua eesti riigi avatumaks muutumise tanu sellele on suurenenud eestit kulastavate turistide arv ja kaubavahetus laaneriikidega veoteenuste kasvuga on kaasnenud ka muude teenuseliikide areng side on mitmetahenduslik sona side on eduard vilde naidend turism on reisimine valjapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse ari voi muul eesmargil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine moned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast vahemalt 80 km kaugusel sihtkohas viibimise kestus peab jaama alla aasta ja reisi eesmargiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud vahel eristatakse ka vahemalt uht oobimist sisaldavaid ja uhepaevaseid turismireise turismi harrastavat ehk reisivat inimest nimetatakse turistiks maailma turismiorganisatsioon world tourism organization maaratleb turiste inimestena kes reisivad valjaspool nende tavaparast elukeskkonda jaavatesse kohtadesse kauem kui 24 tunniks kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse ari voi muudel eesmarkidel mis pole seotud kulastatavas paigas tasustatava tegevusega sihtkoha jargi voib turismi jagada sise ja valisturismiks esimene holmab reisimist uhe riigi piires teine rahvusvahelisi reise turismist on saanud kogu maailmas populaarne puhkuseviis 2010 aastal reisis maailmas uhest paigast teise enam kui 940 miljonit rahvusvahelist turisti 66 rohkem kui 2009 aastal rahvusvahelise turismi kaive kasvas 2010 aastal 693 miljardi euroni 919 miljardi usa dollarini 2000 aastate lopu majanduslanguse tottu langes noudlus rahvusvaheliste reiside jarele jarsult ja pohjapoolkera suvekuudel kahanes rahvusvaheliste turismireiside arvu kasv 2ni langustendents tugevnes 2009 aastal ja teravnes mones riigis 2009 aasta gripipandeemia mojul veelgi nii et 2009 aastal langes rahvusvaheline turism 4 ehk 880 miljoni reisini ning kaive langes hinnanguliselt 6 turism on eluliselt tahtis selliste maade nagu prantsusmaa egiptus kreeka usa hispaania itaalia ja tai majandusele samuti sellistele saareriikidele nagu bahama fidzi maldiivid filipiinid ja seisellid kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile raha ja ettevotetes on arvukalt tookohti turism kui majandusharu holmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu transport majutus toitlustamine suveniirid ekskursioonid kultuuriuritused meelelahutus jms turismiga seotud inimtegevusi uurib turismigeograafia gustav vilbaste soovitas turismi eestikeelseks vasteks terminit huvirand inimajaloo algusest saati on inimesed eri eesmarkidel maailmas ringi rannanud juba antiikajal reisisid uhiskonna rikkamad liikmed kull puhkuse kull lobu voi teadmistejanu nimel teistesse piirkondadesse vanarooma ulikud kulastasid vahemere piirkonna kuurorte baiaes pompeis ja hierapolises filosoofid votsid ette retki aleksandriasse ja lahisida iidsetesse templitesse enne rongiliikluse arengut oli tanapaevase turismi eelkaijaks nn grand tour 17 kuni 19 sajandil mil suurbritannia ja pohjaeuroopa korgklassi haritud noormeeste seas oli levinud kaia uleeuroopalisel retkedel retked voisid kesta aastaid ja neid nahti ulikoolijargse haridustee uhe etapina reisi eesmargiks peeti antiik ja renessansskultuuri parandite ning mandrieuroopa aristokraatlike kommetega tutvumist aja jooksul kujunesid valja tuupilised reisiplaanid kohustuslik oli jargemooda aega veeta pariisis sveitsis ja erinevates itaalia linnades oma muljed jaadvustati reisikirjades mis voisid hiljem saada kodumaal muugihittideks toostusrevolutsioon toi endaga kaasa raudteedevorgu rajamise mis esimest korda ajaloos voimaldas pikemaid reise ette votta ka kesk ja hiljem alamklassi liikmetel suurbritannias toimusid muudatused koige varem esimene ametlik reisifirma cox kings moodustati 1758 aastal reisiagentuuride ja massiturismi pioneeriks oli thomas cook kes 1841 aastal hakkas esimesena korraldama ekskursioone osavott maksis uhe sillingi see sisaldas rongipiletit ja soidu kestel sooki ja muusikat cookil olid solmitud lepingud rongifirmadega kes vastutasuks soitjate leidmise eest maksid talle osa piletite tulust 1855 aastal korraldas ta esimese ekskursiooni voorsile kui viis pariisi maailmanaituse puhul grupi leicesterist calaissse jargmistel aastatel hakkas ta juba uleeuroopalisi reise korraldama maailma esimene kruiisilaev prinzessin victoria luise ehitati hamburgis 1900 aastal massiturismi laiast levikust hoolimata puudub sellel siiani uheselt kokkulepitud definitsioon kuid seda iseloomustavad teatud korduvad elemendid massiturismi sihtkohtadeks on tihti troopilised ja rannikuaarsed piirkonnad pohjaameeriklaste seas on populaarsed hawaii florida ja kariibi mere saared eurooplaste seas vahemere rannik ja kanaari saared ning molema seas sellised kaguaasia riigid nagu tai indoneesia ja filipiinid taliturismi arengu halliks peetakse sankt moritzit sveitsis kus 1865 aastal jaid mitmed hotellid esmakordselt avatuks ka talvisel perioodil taliturismi peamised sihtkohad asuvad magedes ja pohjapoolkera korgematel laiuskraadidel kus kulmemal ajal voi aasta labi esinevad lumi ja jaa talvine turism on tihti seotud spordiga populaarsed on magi ja murdmaasuusatamine uisutamine kelgutamine ning soit lumelaua ja mootorsaaniga moned kuurordid pakuvad ka voimalust hobusaani ja koerterakendiga soita detsembris kasvab jouluteemaliste reiside arv jouluvana tookodadesse pohjamaades ja pohjaameerikas kliima soojenemisel voib mones piirkonnas lumikatte paksus ja kestus hakata vahenema vahendades turistide arvu ja taliturismiga tegelevate ettevote sissetulekut eestis asuvad peamised taliturismi sihtkohad otepaa haanja ja karula korgustikes ning ida ja laanevirumaal talviti on enamasti avatud ka jaateed mandri ja saarte vahel okoturism meditsiiniturismi korral lahevad arenenud maade elanikud riikidesse kus teatud terviseprotseduurid on lahteriigi omadest odavamad voi luhema ooteajaga selles suhtes erineb meditsiiniline turism olukorrast kus vahem arenenud piirkondade elanikud reisivad arenenud riikidesse saamaks arstiabi mis nende kodukohas ei ole kattesaadav meditsiinilise turismi peamisteks lahteriikideks on usa suurbritannia ja laaneeuroopa riigid sihtriikideks kesk ja lounaameerika idaeuroopa ning louna ja kaguaasia maad populaarsed on ilukirurgia ja viljakusravi protseduurid ning muud keerukad operatsioonid naiteks liigese sudame ja hambakirurgia meditsiiniline turism vahem arenenud riikidesse voib kaasa tuua teatud riske patsient voib ebahugieenilistest arstiabi tingimustest nakatuda haigustesse voi saada muid tervisetusistusi probleeme voib tekkida ka juriidilist laadi uheks raviturismi alavormiks on ka spaaturism religiooniturism voetakse ette usulistel voi moraalsetel pohjustel selle alla kaivad palverannakud puhapaikadesse ja puhadesse linnadesse misjonitood kloostrites viibimised ja usuteemalised kokkutulekud religiooniturismi ajalugu ulatub tagasi antiikaega selle sihtkohad ja tahtsus erinevad religiooniti kristlaste palverannakud on seotud jeesus kristuse ja puhakute sunni elu ja surmapaikadega lisaks ka paavsti elupaigaga vatikanis moslemitel on kombeks vahemalt kord elus ette votta hadz ehk palverannak mekasse kristlike palverandurite sihtkohad keskaegses eestis on olnud pirita klooster tallinna toomkirik vastseliina linnusekabel ja padise klooster neist tuntuim oli vastseliina uritusturism on reisimine kindla urituse toimumiskohta ning seejarel osalemine uritusel pealtvaataja esineja voi meeskonna liikme rollis seda liigitatakse sageli kultuuriturismi alamliigiks aga kuna uritusturism ei ole seotud ainult kultuuriuritustega siis voib seda siduda ka naiteks spordi ja ariturismiga moned nisiturismi naited turismiatraktsioonideks nimetatakse neid kohale omaseid omadusi voi objekte mis meelitavad inimesi seda kohta kulastama kulastuse pohjuseks on tavaliselt eesmark naha atraktsiooni teha teatud tegevust voi saada mingi kogemus moned atraktsioonid on justkui iseenesest tombetegurid naiteks looduskaunid kohad voi paigad ajaloolise taustaga millele on omistatud huvipakkuv tahendus turismiatraktsioonid voib jagada neljaks peaaegu koigest on voimalik kujundada turismiatraktsioon kuid mitte koigil pole vordseid voimalusi uhtede tombetegurid kaaluvad ules teiste omad prominentsemad atraktsioonid on naiteks eiffeli torn ja suur hiina muur kultuur avaldab moju turismile nii positiivset kui ka negatiivset sotsiaalne ja kultuuriline moju tahendab sellist moju mis tekitab kohalike elanike hulgas sotsiaalseid muutusi infrastruktuuri parandamist ja elustiili muutust selleks et sailitada parandit investeeritakse raha turismi suurendamiseks samuti taiustatakse infrastruktuuri ja sailitatakse kohalike objekte mis omakorda on vajalikud hariduse ja vaba aja veetmise jaoks korraldatakse kohalike elanike jaoks igasuguseid huvitavaid uritusi kohalikud suhtlevad turistidega ja toimub kontakt erinevate rahvuste vahel piirkondade ulatusliku liikluse tottu ei suuda infrastruktuur toime tulla kiire kasvuga mille tagajarjeks on ulerahvastatus turistid voivad hairida kohalike elanike elu ja nende tavasid tekitades mura segadust ja rahutust samuti voib toimuda kultuuride segunemine ehk kohalikud kopeerivad teise kultuuri tavasid ja toimub molema kultuuri eripara ja moraal seega selline segunemine voib tuua usulise vaartuste kaotamist tanapaeval on kunstil suur roll inimeste meelitamises euroopa riikides kulastatakse muusikali teatri balletti ja ooperit muuseumid on kodanike ja turistide jaoks peamised ja kattesaadavamad sihtkohad euroopas on seitse muuseumit millel on vaga mojukas osatahtsus suurem osa nendest muuseumitest paikneb pariisis ja londonis viimastel aastakumnetel on euroopa linnadest saanud loomingulised keskused naiteks bilbao berliin amsterdam kopenhaagen kultuur mojutab otseselt linna kinnisvara vaartust muutudes kultuurilise uuenemise strateegiate peamiseks elemendiks naiteks eestis saavutab populaarsuse rotermanni kvartali arhitektuur samuti on kumu kunstimuuseum on vaga tihtine valik turistide seas eesti teatrikunstis on esile kerkinud teater no99 rahvamuusika on teinud labi teatava taassunni naiteks korraldatakse viljandi parimusmuusika festivali ja muidugi koige joukam ja tahtsam on laulupidu enam kogub tahelepanu eestivene kultuur turism aitab luua uusi tookohti nii otseselt luues tood turiste teenindavale personalile kui ka kaudselt jaemuugi ja transpordisektoreid kasvatades turistide jaoks loodud infrastruktuuri naiteks kaubanduskeskusi lobustusasutusi ja transpordisolmi saavad kasutada ka kohalikud maapiirkondades voib turism aidata kaasa vaikeettevotete loomisele turistidelt laekub kohalikku majandusse makse mida vahem arenenud piirkondades voib kasutada koolide ja haiglate ehituseks mooduka mahuga turism aitab kohalikel kasitoovormidel tavadel ja kultuuriuritustel sailida kuna elanikud hakkavad teadvustama oma erilisust ja atraktiivsust kohalik kultuurimaastik voib isegi rikastuda kokkupuutel teiste maailmavaadetega loodus ja okoturism aitavad tommata tahelepanu loodusrikkuste kaitse vajadusele naidates nende vaartust puutumata kujul mitmel juhul voib loodusobjektide rahaline vaartus turismi tombeallikana uletada selle objekti loodusvarade kasutuselevotust saadavat tulu turismiga kaasneb siiski ka elu pahupool milleks on ohu ja veesaaste liiklusummikud erosioon elupaikade ning liikide havimine jne kliimamuutuste ja turismi vahekord on olnud loodus ja inimgeograafiat uhendavaks teemaks fookus on peamiselt kliimamuutustel ja riskiohus keskkondadel nagu margalad voi polaarsed piirkonnad kliimamuutustest raakides kasitletakse eri aspekte mis on seotud turismiga turismimajanduse negatiivsest kuljest voib esile tuua nn lekkeefekti mille tagajarjel suur osa turismitulust viiakse sihtriigist valja selle pohjuseid on mitu alates valismaise paritoluga majutusasutustest ja reisiagentuuridest kuni reklaamikuludeni ja vajaduseni turistide tarbeks tooraineid sisse tarnida et turiste uldse kohale meelitama hakata on enne tarvis arendada kohalikku infrastruktuuri mis vaesemates piirkondades voib tahendada kohalike elanike maksuraha kasutamist voi kulukaid valisinvesteeringuid uuringud on naidanud et ligikaudu 70 turistide kulutustest tais ei jaa lekkeefekti tottu sihtriiki turismi abil loodud tookohad on tihti madala palgaga ja hooajalised samas voib turism kergitada toodete teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks massiturism voib avaldada erodeerivat moju kohalikule identiteedile ning turistide kaitumise tagajarjel voivad tekkida probleemid ummikute mura ja saastatuse tottu kohalikud elanikud voidakse isegi turismipiirkondadest valja torjuda liialt intensiivne turism hakkab avaldama survet piirkonna ressurssidele nagu vesi kutus toormaterjalid ja toit kuna need kuluvad kulastajate tarbeks uks turist voib keskmiselt paeva jooksul kulutada samasuguse koguse vett mis arengumaa talupojal piisaks 100 paeva jooksul riisi kasvatamiseks uhe golfivaljaku ulalpidamiseks vajalik vesi kataks 10 000 elanikuga linna veevajaduse reisijate transport pika maa taha paiskab atmosfaari susinikdioksiidi ja muid saasteuhendeid turistide avaldatav koormus voib lopuks kahjustada turismi tombeallikat ennast naiteks sukeldujad voivad kahjustada korallriffe eestit kulastas 2015 aastal 6 miljonit valisturisti mis on aasta varasemaga vorreldes langenud 7 umbes pooled turistidest veetsid eestis vaid uhe paeva ulejaanud viibisid pikemalt peamiselt saabuvad kulastajad eestisse soomest venemaalt ja latist veidi vahem saksamaalt rootsist ja leedust hoogsalt on kasvanud turistide arv aasia riikidest nagu jaapan lounakorea ja hiina koige populaarsem turismipiirkond eestis on parnu kus on turismi intensiivsus isegi korgem kui tuntud turismiriikides maltal ja horvaatias laaneeesti turismimagnetiks on ka saaremaa eesti turismile on siiski omane tugev sesoonsus kuna peamiselt kulastatakse suvel turismi intensiivsus on eesti keskmisest korgem viies maakonnas parnu saare laane valga ja harju maakonnas ulejaanud kumnes maakonnas jaab intensiivsus keskmisele alla kogu eesti turismi intensiivsuse naitaja on 4 iga elaniku kohta 4 majutusasutuses oobitud ood mis jaab alla euroopa liidu keskmisele 5 22 sajand ehk xxii sajand pkr ehk maj 22 sajand on kristliku ajaarvamise kahekumne teine sajand mis algab 1 jaanuaril 2101 ja lopeb 31 detsembril 2200 siia tulevad meie jargmised polvkonnad tuleviku inimeste nimedega kahjuks ei saa meie veel teada mis leiutised ja uuendused on 22 sajandil aga see koht on tuleviku vikipeedia tegijatele olemas me voime vaid ennustada 2100 aastad 2100 2101 2102 2103 2104 2105 2106 2107 2108 2109 2110 aastad 2110 2111 2112 2113 2114 2115 2116 2117 2118 2119 2120 aastad 2120 2121 2122 2123 2124 2125 2126 2127 2128 2129 2130 aastad 2130 2131 2132 2133 2134 2135 2136 2137 2138 2139 2140 aastad 2140 2141 2142 2143 2144 2145 2146 2147 2148 2149 2150 aastad 2150 2151 2152 2153 2154 2155 2156 2157 2158 2159 2160 aastad 2160 2161 2162 2163 2164 2165 2166 2167 2168 2169 2170 aastad 2170 2171 2172 2173 2174 2175 2176 2177 2178 2179 2180 aastad 2180 2181 2182 2183 2184 2185 2186 2187 2188 2189 2190 aastad 2190 2191 2192 2193 2194 2195 2196 2197 2198 2199 2200 1984 aasta taliolumpiamangud ehk xiv taliolumpiamangud toimusid 819 veebruaril 1984 sarajevos jugoslaavias praegu bosnia ja hertsegoviina sarajevo kinnitati olumpialinnaks roki 80 istungjargul ateenas 18 mail 1978 ulejaanud kandideerijad olid goteborg rootsi ja sapporo jaapan esimeses haaletusvoorus sai sapporo 33 sarajevo 31 ja goteborg 10 haalt teises voorus sarajevo 39 ja sapporo 35 haalt olumpiamangudel osales 49 riiki ja 1274 sportlast nende seas 274 naist esmakordselt osalesid taliolumpial costa rica egiptus monaco briti neitsisaared puerto rico ja senegal suurim esindus oli usal 126 sportlast uhe sportlasega osalesid mehhiko briti neitsisaared puerto rico ja senegal kavas oli 8 spordiala valja jagati 39 komplekti medaleid uue alana oli kavas naiste 20 km distants murdmaasuusatamises sportlaste olumpiakulad asusid mojmilos sarajevo ja igmanis veliko polje ning ajakirjanike olumpiakula dobrinjas sarajevo olumpiamangude organiseerimiskomitee esimees oli branko mikulic olumpiamangud avas jugoslaavia president mika spiljak olumpiatule toi staadionile suusataja ivo cermak olumpiatule suutas iluuisutaja sandra dubravcic olumpiavande andis maesuusataja bojan krizaj kohtunikevande andis suusatamiskohtunik dragan petrovic meeste kiirlaskumises laksid 56 koht jagamisele naiste kiirlaskumises laksid 67 koht jagamisele 1952 aasta taliolumpiamangud olid vi taliolumpiamangud mis toimusid 14 veebruarist 25 veebruarini 1952 norra pealinnas oslos oslo sai esimese pohjamaa ja esimese pealinnana taliolumpia korraldamisoigused roki 40 istungil stockholmis 1947 aastal teised kandideerinud linnad olid cortina dampezzo itaalia ja lake placid usa olumpial jagati valja 22 komplekti medaleid 1980 aasta taliolumpiamangud olid xiii taliolumpiamangud need toimusid 1324 veebruaril 1980 usas lake placidis lake placid kinnitati olumpialinnaks roki 75 istungjargul viinis 1974 aastal lake placid oli ainus kandideerija olumpial osales 37 riiki 1072 sportlasega neist 233 naist esimest korda votsid olumpiamangudest osa hiina ja kupros vaikseim voistkond oli costa rical 1 sportlane maesuusataja arturo kinch suurim voistkond oli usal 100 sportlast olumpiamange boikoteeris taiwan kes keeldus voistlemast hiina taipei nime all olumpial jagati valja 36 komplekti medaleid eestist osales mangudel kahevoistleja fjodor koltsin 1976 aasta taliolumpiamangud olid xii taliolumpiamangud mis toimusid 415 veebruaril 1976 austrias innsbruckis rahvusvahelise olumpiakomitee rok istungil amsterdamis 1970 aastal anti algselt xii talimangude korraldamise oigus usa linnale denverile teised kandidaatlinnad olid sion sveits tampere soome ja vancouver kanada denver loobus mangude korraldamisest 1972 aasta novembris colorado osariigi elanike survel 4 veebruaril 1973 valis rok lausanneis uueks olumpialinnaks uksmeelselt innsbrucki kus olid varem taliolumpiamangud toimunud 1964 aastal need olid esimesed olumpiamangud parast 1972 aasta muncheni pantvangikriisi seetottu voeti innsbruckis tarvitusele ulatuslikud julgeolekumeetmed 1976 aasta taliolumpiamangude maskott oli lumemees schneemann kes kandis tirooli piirkonnale tuupilist peakatet maskotti peeti onnetoovaks sest 1964 aasta taliolumpiamangude ajal vaevles innsbruck lumepuuduses ja korraldajad kartsid seda sama ka sel aastal kuid sel korral oli lund kulluses avatseremoonia toimus 4 veebruaril 60 000 pealtvaataja ees olumpiamangud kuulutas avatuks austria liidupresident rudolf kirchschlager sportlaste esindajana andis olumpiatootuse bobisoitja werner dellekarth ja kohtunike esindajana willi kostinger olumpiatuli suudati kreekas olumpias 30 jaanuaril 1976 ning joudis innsbrucki labi koikide austria liidumaade olumpiatuli suudati kahes katlas mis sumboliseerisid innsbruckis toimunud kahtesid taliolumpiamange olumpiatule suutasid maesuusatamise olumpiavoitja christl haas ja kelgutamise olumpiavoitja josef feistmantl loputseremoonia toimus 15 veebruaril nii ava kui ka loputseremoonia toimusid suusahupetestaadionil bergiselschanze taliolumpiamangudel osales 37 riigist 1123 sportlast neist 231 naist kokku oli kavas 37 voistlust 10 spordialal esmakordselt olid kavas iluuisutamise jaatants ja kiiruisutamise meeste 1000 meetri distants kokku voitsid medali 16 riigi esindajad vahemalt uhe kuldmedali voitis kaksteist riiki medalitabelis saavutas esimese koha 13 kulla 6 hobeda ja 8 pronksiga noukogude liit kes voitis ta ka enim medaleid kokku 27 korraldaja riik austria voitis kokku kuus medalit kaks kulda kaks hobedat ja kaks pronksi liechtenstein voitis esimesed medalid olumpiamangudelt willi frommelt ja hanni wenzel pronksid maesuusatamise slaalomi aladel idasaksamaa voitsid kelgutamises ja bobisoidus koik kuldmedalid kokku viis maesuusataja rosi mittermaier voitis naiste kiirlaskumises ja slaalomis neil mangudel laanesaksamaale kaks kuldmedalit ta oli lahedal ka kolmandale millega ta oleks saanud esimeseks naiseks kes oleks voitnud koik kolm olumpial kavas olevat maesuusaala murdmaasuusataja helena takalo voitis soome seitsmest medalist kolm joudes poodiumile koigil naistele kavas olnud aladel hollandi kiiruisutajad piet kleine ja hans van helden voitsid riigi kuuest medalist viis enne neid taliolumpiamange parines suurbritannia viimane medal 1964 aastast mil taliolumpiamangud leidsid samuti aset innsbruckis 1976 aastal voitis suurbritanniale kulla iluuisutaja john curry meeste uksiksoidus 1976 aasta taliolumpiamangud osutusid koige ebaonnestunumaks rootsi sportlastele kes voitsid ainult kaks pronksmedalit esimest korda osalesid taliolumpiamangudel andorra ja san marino teist ja viimast korda osales hiina vabariik kes naasis 1984 aastal hiina taipei voistkonnana suurima voistkonnana osales usa 114 sportlast olumpial jagati valja 37 komplekti medaleid iluuisutamiskava taiendati jaatantsuga kiiruisutamises meestele lisandus 1000 m distants jalgpall ka euroopa jalgpall inglise keeles association football voi soccer on sportlik pallimang milles kahe 11liikmelise voistkonna eesmark on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline manguvahend ristkulikukujulisel muru voi kunstkattega valjakul jalgpallivaljakul vastase varavasse uldjuhul on keelatud mangida palli kaega kuid erandina on see lubatud varavavahile voidab koige rohkem varavaid loonud voistkond olenevalt voistluse formaadist voib kohtumine loppeda ka viigiga kuigi jalgpall manguna sai alguse 23 aastat ekr hiinas siis kaasaegne jalgpall kujunes valja 19 sajandi teisel poolel briti saartel hiljem korduvalt uuendatud mangureeglitele pani 1863 aastal aluse inglismaa jalgpalliliit jalgpall on tanaseks uks harrastatumaid spordialasid maailmas sellega tegeles 2006 aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest ulemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit fifa mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivoistlused eestisse joudis mang 20 sajandi esimestel aastatel jalgpallilaadset mangu mainivad vanimad kirjalikud allikad on hiina sojavae kasiraamatud 2 ja 3 sajandist ekr euroopas on selliseid mange harrastatud keskajast kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest uhtlustada 1840 aastail inglismaa koolides kehtinud mangureegleid nende puudluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863 aastal inglismaa jalgpalliliidu the football association ehk fa osa neist ei olnud nous jouvotete keelustamisega ja loid lahku moodustades 1871 aastal inglismaa ragbiliidu vaidlustele tegi lopu 1886 aastal inglismaa sotimaa walesi ja iirimaa jalgpalliliidu asutatud rahvusvahelise jalgpalli noukogu ifab jalgpalli esitine areng leidis aset briti saartel maailma vanim jalgpallivoistlus on 1871 aastal kaivitunud fa karikas esimese ametliku maavoistluse pidasid 1872 aastal inglismaa ja sotimaa vanim liiga on 1888 aastal asutatud the football league mis oli inglismaa korgliigaks 1992 aastani rahvusvahelise jalgpalliliidu fifa moodustasid 1904 aastal pariisis seitsme riigi esindused prantsusmaa algatusel loodud uhendus lubas kinni pidada briti saartel valjakujunenud mangureeglitest esimesed maailmameistrivoistlused peeti 1930 aastal eestisse toid manguoskused ja vahendid 20 sajandi esimestel aastatel inglise madrused eesti jalgpalli sunnipaevaks loetakse 6 juuni 1909 kui mootu votsid esimeste meeskondadena loodud meteor ja merkuur kohalik jalgpallielu hakkas kihama parast vabadussoda 20 oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavoistluse helsingis 06 kaotus soomele ning 14 detsembril 1921 asutati eesti jalgpalli liit mis 1923 aastal astus fifasse eesti meeskond osales 1924 aasta suveolumpiamangudel mis on tanaseni jaanud koondise ainsaks suurturniiriks fifa 2006 aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga ule maailma umbes 270 miljonit inimest neist 265 miljonit on mangijad ning ulejaanud kohtunikud voi ametnikud registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000 aastaga vorreldes 23 protsenti rohkem suhteliselt koige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi 2006 aastal 41 2000 aastal 27 miljonit elukutselisi meesjalgpallureid oli 207 fifa liikme andmete pohjal koostatud uuringu jargi 110 000 ja klubisid 301 000 paljudes riikides on jalgpall poimunud argikultuuriga maailmameistrivoistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998 aastast saadik ulatunud ule 26 miljardi vaataja ilmuvad jalgpalliteemalised ajalehed ja ajakirjad tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased enamikus riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased kelle aastapalk voib ulatuda umberarvestatult ule saja miljoni krooni mangureeglid koosnevad 17 peatukist kooskolastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga voib reegleid kohendada sobivaks noortele naistele veteranidele voi puudega mangijatele mangureeglid otsustab rahvusvahelise jalgpalli noukogu ifab ja need avaldab fifa uhes voistkonnas mangib valjakul korraga kuni 11 mangijat kellest uks peab olema varavavaht varavavaht tohib ainsana palli kaega puutuda kuid seda vaid oma karistusalal mangija kohustuslikku pohivarustusse kuuluvad pikkade voi luhikeste kaistega jalgpallisark luhikesed puksid polvikud jalanoud saarekaitsed ja varavavahil kindad mangijad peavad kandma sellist riietust mis eristab neid vastasvoistkonna mangijast ja valjakukohtunikust varavavahid peavad olema selgelt aratuntavad kerakujuline manguvahend on kaetud naha voi mone muu ifabi heaks kiidetud materjaliga palli umbermoot peab olema 6870 cm 2728 tolli ja mangu alguses kaaluma 410450 g 1416 untsi palli rohk peab jaama vahemiku 0611 atmosfaari tanapaeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga mistottu jaab palli kaal isegi marjal ja porisel valjakul enamvahem samaks palli voib mangu ajal vahetada ainult valjakukohtuniku loal mangu juhib valjakukohtunik ja teda abistavad kaks abikohtunikku ning neljas kohtunik kes naitab mangu ajal annab mangijatele numbritablood kasutades vahetustest teada tal on veel teisigi kohustusi sealhulgas peakohtuniku asendamine kui viimane ei suuda mangu lopuni jatkata viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku piirikohtuniku voi neljanda kohtuniku valjavahetamine tema reeglina peakohtuniku tood ule ei vota kuuendat ja seitsmendat kohtunikku uefas seni katsetatakse nimelt pannakse need kohtunikud molema varava taha et paremini varava ees toimuvat naha ja kontrollida samas aarmisel juhul nt fifa mm 2010 finaalis on kuues ja isegi seitsmes kohtunik asekohtunik manguvaljak peab olema muru voi kunstkattega ristkulik kusjuures valjaku kulgjoon peab olema pikem kui varavajoon ettenahtud pikkus on 90120 ja laius 4590 meetrit rahvusvahelistes mangudes vastavalt 100110 ja 6475 meetrit valjak on tahistatud joontega mis piiravad valjaku alasid kaks pikemat joont on kuljejooned otsmisi jooni nimetatakse varava ehk otsajoonteks kui pall uletab taielikult kulgjoone loetakse ta mangust valjas olevaks ning see pannakse uuesti mangu kuljesisseviskega kui pall uletab taielikult otsajoone valjaarvatud varavapostide vahelt on pall samuti mangust valjas ja mang jatkub varavaesise lahtiloogiga kui palli puudutas viimasena rundava voistkonna mangija voi nurgaloogiga kui palli puudutas viimasena kaitsva voistkonna mangija mangijate eesmark on toimetada pall vastasvoistkonna varavasse mis asub otsajoonte keskel need koosnevad kahest vertikaalsest postist mis on omavahel uhendatud horisontaalse poikpuuga postide vahe on 732 meetrit ja poikpuu korgus alumise servani on 244 meetrit varavajoon peab olema sama lai kui on varavapost ja poikpuu varavaid umbritseb ristkulikukujuline karistusala seda tahistavad kummagi varavaposti sisekuljest 165 meetri kauguselt otsajoone suhtes taisnurga all tommatud jooned mida uhendab otsajoone suhtes roopselt 165 meetri kaugusele tommatud joon karistusalal on kaks peamist funktsiooni see on ainus manguvaljaku osa kus varavavaht tohib mangida kaega kui mangija rikub oma karistusalal reegleid maaratakse vastasvoistkonnale penalti mille loomise koht asub kummagi varavaposti suhtes vordelt 11 meetri kaugusel otsajoonest keskjoon jagab valjaku kaheks vordseks pooleks mangus on kaks poolaega kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15minutiline vaheaeg mangu lopetab kohtuniku vile seetottu on poolajad tihti mone minuti vorra ettenahtud ajast pikemad rohkem varavaid loonud voistkond on voitja kui juhtub et varavaid ei looda ja mangu voitja peab kindlasti selguma voidakse maarata lisaaeg kui ka siis ei ole tulemust maaratakse 11 meetri karistusloogid ehk penaltid sihilikult vastasvoistkonna mangijat vigastanud voi muul viisil vea teinud mangijat voib kohtunik hoiatada kollane kaart voi valjakult eemaldada punane kaart asendamise oiguseta kahe piirikohtuniku peamine ulesanne seisneb suluseisu maaramises suluseis on selline mangijate asetus kus ilma pallita mangijast on temale sootmise ajal eespool runnaku suunas vaid uks mangija rahvusvahelist jalgpalli kaasaarvatud saali ja rannajalgpalli juhib federation internationale de football association ehk fifa mille peakorter asub zurichis 1904 aastal asutatud fifaga on seotud kuus piirkondlikku jalgpalliliitu riiklikud jalgpalliliidud kuuluvad nii fifasse kui ka reeglina oma maailmajao alaliitu jalgpallikoondised on iga riigi esindusvoistkonnad kus reeglina mangivad selle maa parimad mangijad koondistel on voimalus paaseda valikmangude kaudu maailmameistrivoistlustele voi oma maailmajao meistrivoistlustele esimesed maailmameistrivoistlused toimusid 1930 aastal finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant sinna paasevad alates 1998 aastast 32 riigi koondised igal piirkondlik alaliit saab kindel arv kvalifikatsioonikohti euroopa meistrivoistlusi peetakse 1960 aastast finaalturniir toimub iga nelja aasta tagant sinna paasevad alates 2016 aastast 24 riigi koondised meistrivoistlused leiavad aset ka lounaameerikas aafrikas aasias keskameerikas ja okeaanias fifa korraldab samuti naiste noorte ja juunioride maailmameistrivoistlusi jalgpalliklubid saavad osaleda oma maa liiga ja eri karikavoistlustel uhte liigasse kuuluvad voistkonnad kohtuvad reeglina hooaja jooksul uksteisega vahemalt kaks korda paremusjarjestus nahtub punktitabelist voit annab kolm ja viik uhe punkti liigasusteem on organiseeritud hierarhiliselt tugevamad paasevad lopptabeli selgudes hooaja loppedes astme vorra korgemale ja norgimad langevad astme vorra madalamale susteemi tipus asuva korgliiga voitja palvib maa meistritiitli ja parimad saavad oiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades peale liigamangude peetakse ka uleriiklikke piirkondlikke ja liigasiseseid karikavoistlusi kus igast voorust paasevad edasi ainult voitjad olenevalt riigist voivad karikavoitjad saada oiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades euroopa viis parimat korgliigat on premier league inglismaa primera division hispaania serie a itaalia bundesliga saksamaa ja ligue 1 prantsusmaa parimad klubid paasevad rahvusvahelistesse sarjadesse naiteks meistrite liiga ja uefa euroopa liiga euroopas voi copa libertadores lounaameerikas meistrite liiga ja uefa euroopa liiga tiitliomanikud selgitavad omavahel euroopa superkarika voitja 2004 aasta vormel 1 hooaeg ferrari bmw williams west mclaren mercedes mild seven renault f1 team luky strike bar honda sauber petronas jaguar racing panasonic toyota racing jordan ford minardi cosworth vaata artiklit vormel 1 etappide loend kiireim ring michael schumacher 29 ring124125 226934 kmh kiireim ring juan pablo montoya 28 ring 134223 211783 kmh kiireim ringmichael schumacher 7 ring 130252 216075 kmh kiireim ring michael schumacher 10 ring 120411 220850 kmh kiireim ring michael schumacher 12 ring 117450 215070 kmh kiireim ring michael schumacher 23 ring 114439 161528 kmh kiireim ring michael schumacher 7 ring 129468 207144 kmh kiireim ring rubens barrichello 68 ring113622 213246 kmh kiireim ring rubens barrichello 7 ring 110399 214367 kmh kiireim ring michael schumacher 32 ring115377 210669 kmh kiireim ring michael schumacher 14 ring 118739 235050 kmh kiireim ring kimi raikkonen 10 ring 113780 223182 kmh kiireim ring michael schumacher 29 ring 119071 199461 kmh kiireim ring kimi raikkonen 42 ring 145108 238829 kmh kiireim ring rubens barrichello 41 ring 121046 257320 kmh kiireim ring michael schumacher 55 ring 132238 212750 kmh kiireim ring rubens barrichello 30 ring 132730 225442 kmh kiireim ring juan pablo montoya 49 ring 111473 217039 kmh 1 austraalia 2 malaisia 3 bahrein 4 san marino 5 hispaania 6 monaco 7 euroopa 8 kanada 9 usa 10 prantsusmaa 11 suurbritannia 12 saksamaa 13 ungari 14 belgia 15 itaalia 16 hiina 17 jaapan 18 brasiilia myrrha murra oli vanakreeka mutoloogias assuuria kuninga theiase tutar adonise ema kes rasestus oma isast adonise sunni kohta oli kaks versiooni murr kreeka keeles ladina keeles myrrha voi murra on punakaspruun lohnav kummivaik somaaliast parineva somaalia murripuu commiphora myrrha kuivanud mahl murri nime all tuntakse ka teiste perekondadesse commiphora ja balsamodendron kuuluvate puude ja poosaste perekonna commiphora teine nimi on balsamea mis viitab palsamile murripuu perekonnas on kokku umbes 50 liiki nad kasvavad punase mere aares indias madagaskaril ja senegalis somaalia murripuu kasvab pohiliselt somaalias etioopias ja sudaanis samuti araabia poolsaarel suve lopul taitub poosas oitega tuvele aga tekivad valjaulatuvad solmed kust vaikeste kollaste pisaratena voolab murri kui need pisarad on kuivanud kogutakse nad kokku murr on muudi jargi nime saanud myrrha jargi kes moondati murripuuks murripuust valjus adonis kes oli myrrha ning myrrha isa kuningas theiase voi kinyrase poeg aphrodite oli viinud myrrha intsestini oma isaga tegelikult on kreeka sona parit semi juurest mrr mis valjendab moruduse ideed murri lohn on osalt moru murri kasutatakse krambivastaste ja ergutavate ravimite komponendina eelkoige aga parfumeerias idamaist tuupi parfuumide valmistamisel murri lohn tugevdab roosi lohna sensuaalsust antiikajal oli ta vaga hinnatud ning kuulus juba siis parfuumide ja viiruki koostisse murril on sama vana ajalugu kui viirukil vanaegiptuses oli murr uks kyphi koostisosadest ning seda kasutati ka parfuumides piiblis on murr uks puha voideoli pohikomponente ja sina vota enesele parimaid palsameid viissada seeklit sula murri ja pool osa sellest kakssada viiskummend seeklit healohnalist kaneeli ja kakssada viiskummend seeklit lohnavat kalmust 2 moosese raamat 3023 eelkoige on see aga erootiline parfuum mida ulemlaulus mainitakse seitse korda naiteks salmis 113 mu kallim on mulle murrikimbukeseks mis lebab mu rindade vahel murr oli uks andidest mis hommikumaa targad matteuse evangeeliumi jargi vastsundinud jeesusele toid ja nad laksid sinna kotta ning nagid lapsukest uhes maarjaga tema emaga ja heitsid maha ning kummardasid teda ja avasid oma varandused ning toid temale ande kulda ja viirukit ja murri 211 murr sumboliseerib jeesuse ristisurma mis toob inimestele igavese elu murri kasutati viirukina matustel vanakreekas kasutati murri palju sellega lohnastati isegi veini michael schumacher suumahher sundinud 3 jaanuaril 1969 hermulheimis hurthis on saksamaa vormel 1 soitja seitsmekordne maailmameister 29 detsembril 2013 juhtus schumacheril prantsuse alpides meribeli lahistel suusatades rank onnetus ta kukkus peaga vastu kaljut ja sai raske peatrauma schumacher toimetati haiglasse ja viidi kunstlikult tekitatud koomasse ta oli koomas kuus kuud 29 detsembrist 2013 kuni 16 juunini 2014 ja viidi grenoblei haiglast edasiseks taastumiseks lausannei ulikooli haiglasse 9 septembril 2014 toimetati ta koju kus jatkub tema ravi ja meditsiiniline rehabilitatsioon eraviisiliselt michael schumacheri isa rolf oli muursepp michaelil on kuus aastat noorem vend ralf schumacher samuti vormelisoitja ka nende noorem poolvend sebastian stahl sund 20091978 on autovoidusoitja kui michael oli 4aastane pani isa tema pedaalide joul liikuvale autole mootorratta mootori kui michael selle auto vastu laternaposti puruks soitis viis isa ta kardiklubisse kus temast sai klubi noorim liige 6aastaselt tuli michael juba klubi meistriks selleks et poega toetada vottis isa endale teise tookoha kartide uurija ja remontijana aga ema elisabeth tootas kardiraja puhvetis sellegipoolest kui poiss vajas 800 saksa marka maksvat uut mootorit ei suutnud vanemad talle seda osta siiski sai ta kohalike arimeeste toetusel sportlaskarjaari jatkata saksamaa seaduste jargi peab kardisoidu litsentsi saamiseks olema vahemalt 14aastane selleks et keelust mooda paaseda hankis michael litsentsi luksemburgist kus kehtis 12 aasta vanusepiirang juba jargmisel aastal tuli ta saksamaa noortemeistriks jargnenud aastatel voitis schumacher palju saksamaa ja euroopa meistrivoistlusi kardispordis 1987 tuli ta nii euroopa kui ka saksamaa meistriks ja uhtlasi lopetas kooli 1988 osales schumacher kolmes sarjas euroopa vormel ford 1600 meistrivoistlustel soitis ta 4 etappi millest 3 korda joudis poodiumile ta voitis 1 kvalifikatsiooni ja 1 etapi ning tuli kokku 2 kohale saksamaa vormel ford meistrivoistlustel soitis ta 7 etappi millest 5 korda tuli esikolmikusse ta voitis 3 etappi ja tuli kokkuvottes 6 kohale vormel konig sarjas tuli ta sarja esimeseks voitjaks ja ainsaks voitjaks kel onnestunud tousta vormel 1sse ta joudis koigil etappidel esikolmikusse ja voitis 10 etapist 9 kuigi soitis ainult 1 kiireima ringi ja voitis ainult 1 kvalifikatsiooni 1989 osales ta saksamaa vormel 3 meistrivoistlustel 12 etapist voitis ta 2 kvalifikatsiooni ja 2 etappi soitis 7 korda esikolmikusse ja saavutas 3 koha voitis karl wendlinger 1990 osales schumacher kahes sarjas ta tuli saksamaa meistriks vormel 3s ta saavutas 11 etapil 6 kvalifikatsiooni ja 5 etapivoitu ja 4 kiireimat ringi ning joudis 7 korda esikolmikusse seejarel paases ta uhest soidust koosnevale euroopa vormel 3 meistrivoistlustele kus voitis kvalifikatsiooni ja soitis kiireima ringi kuid katkestas soidu samal aastal osales ta sportautode maailmameistrivoistlustel 3 etapil 9st saavutades etappidel voidu ja 2 teist kohta hooaja kokkuvottes oli ta 56 samal aastal voitis ta macao grand prix olles selle 1954 aastast peale korraldatava igaaastase voidusoidu esimene sakslasest voitja 1991 aasta sportautode maailmameistrivoistlustel osales ta samuti 3 etapil 8st ning saavutas 1 2 ja 5 koha kokku jagas ta 9 kohta aga selja taha jai hulk vormelikuulsusi keke rosberg johnny herbert david brabham martin brundle ja stefan johansson sarja voitis teo fabi derek warwicki ees samal aastal soitis ta kaasa uhe jaapani vormel 3000 meistrivoistluste etapi ja lopetas selle teiena see andis sarjas 12 koha jagamise sarja voitis ukyo katayama eddie irvine sai 7 ja johnny herbert 10 koha 1991 aasta vormel 1 hooajal soitsid jordanis andrea de cesaris ja bertrand gachot kuid parast 10 etappi gachot vahistati sest ta rundas uht taksojuhti pisargaasiga ja pidi 2 kuud turmis veetma tema asemele vottis jordan tollal veel usna tundmatu schumacheri 11 etapil belgia grand prixl spa ringrajal soitis schumacher kvalifikatsioonis valja 7 aja aga etapi katkestas juba avaringil rikkis siduri tottu alates 10 etapist ei saanud jordan enam ainsatki punkti kuid kogutud 13 punkti andsid siiski napilt 5 koha hooaja uldarvestuses 1991 soitsid benettonis nelson piquet ja roberto moreno moreno tulemused ei olnudki nii viletsad ta kogus 11 etapiga 8 punkti millega tuli hooaja kokkuvottes 10 kohale ja belgia gpl soitis ta valja kiireima ringi selleparast tuli uldsusele ootamatult et benetton katkestas parast belgia gpd temaga lepingu ja palkas tema asemele schumacheri moreno laks schumacheri asemele jordanisse kus tema parimaks kohaks jai 10 schumacher katkestas ulejaanud 6 etapist pooled aga pooltel juhtudel joudis punktikohale saadud 4 punkti andsid hooaja kokkuvottes 14 koha otse gachot jarel piquet oli 265 punktiga 6 ja benetton 385 punktiga 4 1992 aastaks palkas benetton piquet asemele martin brundlei sest piquet lopetas oma vormelikarjaari schumacher oigustas endale pandud lootusi sest juba hooaja avaetapil lounaaafrika grand prixl kyalamis saavutas ta 4 koha teisel etapil mehhiko grand prixl oma elu esimese poodiumikoha vormelisarjas 3 koha kordas seda kolmandal etapil brasiilia grand prixl jose carlos pace ringrajal ja neljandal etapil hispaania grand prixl kataloonias lopetas koguni teisena hooaega alustas 5 voiduga nigel mansell kes tuli ka maailmameistriks 108 punktiga oma meeskonnakaaslase ricardo patrese 56 punkti ees schumacher oli 53 punktiga kolmas soites 2 kiireimat ringi ja voites uhe etapi belgias saavutas ta oma elu esimese kiireima ringi ja esimese etapivoidu brundle oli 38 punktiga 6 ning benetton 91 punktiga williams f1 ja mclareni ayrton senna ja gerhard berger 99 punkti jarel kolmas 1993 aastal oli schumacher uks koigest 7 soitjast kes sailitas koha oma meeskonnas brundle pidi lahkuma ta laks ligiersse ja soitis sealgi valja 13 punktiga 7 koha teda asendas patrese schumacher saavutas 1 etapivoidu ja 5 kiireimat ringi ning oli kokkuvottes 52 punktiga 4 patrese oli 20 punktiga 5 kokkuvottes oli benetton taas 72 punktiga kolmas jaades maha williamsist damon hill ja alain prost 168 punkti ning mclarenist ayrton senna ja michael andretti 84 punkti individuaalse esikolmiku moodustasid prost 99 senna 73 ja hill 69 1994 aastaks pidi benetton valima kellegi spordist loobunud patrese asemele valik langes jyrki jarvilehtole mis aga ei oigustanud ennast sest too oli kogu hooaja hadas vigastustega ja sai soita ainult 6 etapil rohkem sai soita testisoitja jos verstappen hollandist 10 etappi sellel hooajal saavutas schumacher suurt edu ta voitis 6 kvalifikatsiooni ja 8 etappi soitis 8 kiireimat ringi ja tuli esimest korda maailmameistriks ta kogus 92 punkti edestades hilli vaid punktiga jargnesid berger 41 ja mika hakkinen 26 punktiga alles sellel hooajal nimelt 4 etapil monacos saavutas schumacher oma elu esimese kvalifikatsioonivoidu vormelisarjas viimasel etapil austraalias porkasid schumacher ja hill omavahel kokku ja katkestasid ning see andis maailmameistritiitli schumacherile hooaega alustas ta 6 voidu ja 1 teise kohaga 7 esimesest etapist ning tema voit hooajal voinuks olla palju suurem aga suurbritannias silverstoneis ta diskvalifitseeriti sest eiras talle maaratud 5 sekundi pikkust karistust belgias spas diskvalifitseeriti ta parast etapivoitu sest tema pohjaplaat oli liiga kulunud ja talle maarati 2 soidu pikkune osaluskeeld meeskondlikult jai benetton norga teise soitja tottu 103 punktiga teiseks williamsi jarel kelle eest soitsid pohiliselt hill mansell ja david coulthard 1995 aastaks palkas benetton schumacheri korvale johnny herberti sest jarvilehto vormelikarjaar sai labi ja verstappenit ei peetud piisavalt heaks soitjaks verstappen jai meeskonna testisoitjaks schumacher voitis 4 kvalifikatsiooni 9 etappi ja soitis 8 kiireimat ringi ning kaitses 102 punktiga maailmameistritiitlit jargnesid hill 69 coulthard 49 ja herbert 45 meeskondlikult saavutas benetton 137 punktiga kindla voidu williamsi 112 ees 1996 aastal toimusid meeskondade koosseisus olulised muudatused eelmise aasta ferrari soitjad jean alesi ja gerhard berger palgati molemad benettoni ja schumacher laks nende asemele ferrari esisoitjaks tema korvale palgati jordanist eddie irvine herbert lahkus sauberisse ja lopetas seal koigest uhel etapil punktikohal williams oli tehniliselt teistest meeskondadest peajagu ule ta saavutas individuaalse kaksikvoidu hill voitis 97 punktiga jacques villeneuvei 78 ees schumacher voitis 4 kvalifikatsiooni ja 3 etappi ning soitis 2 kiireimat ringi nii tuli ta 59 punktiga kolmandaks edestades alesit 47 hakkist 31 ja bergerit 21 kuigi irvine katkestas vahepeal 8 etappi jarjest ja jai 11 punktiga 10 kohale saavutas ferrari siiski 70 punktiga teise koha benettoni 68 ees 1997 aastal saavutas schumacher 3 kvalifikatsiooni ja 5 etapivoitu ning soitis 3 etapil kiireima ringi enne viimast etappi euroopa grand prixd jerezis juhtis ta villeneuvei ees 1 punktiga kui villeneuve hakkas viimasel etapil schumacherist mooda soitma pohjustas schumacher temaga kokkuporke lootes et kui molemad katkestavad tuleb tema maailmameistriks tapselt sel viisil oli ta maailmameistriks tulnud 3 aastat varem kuid katkestama pidi uksnes schumacher villeneuve soitis edasi ning lopetas isegi 3 kohaga mis andis talle maailmameistritiitli ja 81 punkti kohtunikud otsustasid schumacheri diskvalifitseerida mistottu hooaja kokkuvottes jargnesid villeneuveile heinzharald frentzen 42 punkti coulthard ja alesi 36 ning berger ja hakkinen 27 irvine oli 24 punktiga seitsmes meeskondlikult tuli maailmameistriks williams villeneuve ja frentzen 123 punktiga ferrarile jaeti meeskondlikus arvestuses schumacheri 78 punkti siiski alles ja 102 punkti andsid teise koha jargnesid benetton peamiselt alesi ja berger 67 ning mclaren hakkinen ja coulthard 63 punktiga 1998 aastal voitis schumacher 3 kvalifikatsiooni hooaja 3 viimast ja 6 etappi ning soitis 6 etapil kiireima ringi see andis 86 punktiga teise koha hakkise 100 punkti jarel jargnesid coulthard 56 irvine 47 villeneuve 21 ja hill 20 meeskondlikult voitis mclaren hakkinen ja coulthard 156 punkti ferrari 133 ees 1999 aastal voitis schumacher 3 kvalifikatsiooni ja 2 etappi ning soitis 5 etapil kiireima ringi kuid silverstoneis utlesid juba 2 ringil ules auto pidurid ja schumacher soitis rajapiirdesse murdes oma jala ta pidi vahele jatma jargmised 6 etappi mille jooksul teda asendas mika salo alles viimasel kahel etapil oli ta tagasi voites molemal kvalifikatsiooni ja soites kiireima ringi kuid lopetades molemad etapid teisena hakkinen kaitses 76 punktiga maailmameistritiitlit sest suutis viimase etapi voita irvine jai 74 punktiga teiseks frentzeni 54 coulthardi 48 ja schumacheri 44 ees meeskondlikult suutis ferrari 128 punktiga edestada mclarenit hakkinen ja coulthard 124 2000 aastal lahkus irvine ferrarist sest talle ei meeldinud olla meeskonna teine number kes peab kasu peale schumacheri endast mooda laskma ta lahkus jaguari johnny herbert korvale kes ei saanud uhtki punkti ja irvine sai 4 punktiga 13 koha tema asemele palgati rubens barrichello schumacher voitis 9 kvalifikatsiooni ja 9 etappi ning soitis 2 etapil kiireima ringi ta voitis 4 viimasel etapil nii kvalifikatsiooni kui etapi ja tuli 108 punktiga maailmameistriks hakkise 89 coulthardi 73 ja barrichello 62 ees meeskondlikult voitis ferrari 170 punktiga mclareni soitjad said kokku 162 punkti 2001 aastal voitis schumacher 11 kvalifikatsiooni ja 9 etappi ning saavutas 3 etapil kiireima ringi ta tuli maailmameistriks pretsedenditu 58punktise vahega coulthardi ees 123 ja 65 punkti barrichello oli 56 punktiga kolmas ja ferrari 179 punktiga meeskondlik maailmameister 2002 aastal lopetas schumacher koik etapid esimesena 11 korda voi teisena 5 korda valja arvatud 2 etapil malaisias kus ta oli kolmas schumacher voitis 7 kvalifikatsiooni ja 11 etappi ning soitis kiireima ringi 7 etapil ferrari saavutas 9 kaksikvoitu sealjuures tuli kaksikvoit 5 viimasel etapil schumacher tuli 144 punktiga maailmameistriks barrichello 77 ees see vahe 67 punkti oli jallegi rekordiline meeskondlikult saadi 221 punktiga ulikindel maailmameistritiitel 2003 aastal voitis schumacher 5 kvalifikatsiooni ja 6 etappi ning saavutas 5 etapil kiireima ringi ta tuli 93 punktiga maailmameistriks tagades selle tiitli seekord alles viimasel etapil teiseks tuli kimi raikkonen 91 punktiga juan pablo montoya 82 ja barrichello 65 ees ferrari tuli 158 punktiga maailmameistriks williamsi 144 ja mclareni 142 ees 2004 aastal voitis schumacher 13 esimesest etapist 12 ja neist 7 olid kaksikvoidud barrichelloga kokku voitis schumacher 13 etappi ja 8 kvalifikatsiooni ning soitis 10 etapil kiireima ringi ta tuli 148 punktiga maailmameistriks barrichello 114 ees jargnesid jenson button 85 ja fernando alonso 59 meeskondlikult voitis ferrari 262 punktiga bari 119 ees 2005 aastal toimus murrang ferrari ei olnud enam parim meeskond schumacher voitis uksnes 1 kvalifikatsiooni ja 1 etapi ning soitis 3 etapil kiireima ringi ainus etapp mille ta voitis oli 2005 aasta usa grand prix mida meeskonnad uldiselt boikottisid ja kus osales uksnes 6 soitjat hooaja kokkuvottes voitis alonso 133 punkti raikkose 112 punkti ja schumacheri 62 ees barrichello sai 38 punktiga 8 koha meeskondlikult oli ferrari 100 punktiga renault 191 ja mclareni 182 jarel kolmas 2006 aastal voitis schumacher 4 kvalifikatsiooni ja 7 etappi ning soitis 7 etapil kiireima ringi alonso ei saanud hooaja 9 esimesel etapil teisest kohast halvemat aga hooaja teisel poolel joudis schumacher talle jarele ja 2 etappi enne loppu sai ta kattegi aga viimastest etappidest sai alonso taas 1 ja 2 koha ning tuli 134 punktiga maailmameistriks schumacheri 121 ees sel aastal oli schumacheri meeskonnakaaslane felipe massa kes sai 80 punktiga kolmanda koha barrichello soitis koos buttoniga hondas ja sai 30 punktiga 7 koha meeskondlikult voitis renault 206 punktiga ferrari 200 ees hooaja lopul otsustas schumacher voistlusspordist loobuda kuid jargmisel kolmel hooajal jatkas ta aegajalt ferraride testimist parast 2009 aasta ungari grand prixd kus massa raskelt vigastada sai kutsuti schumacher teda asendama parast teste otsustasid arstid siiski teda mitte vormel 1 rooli lasta saatuslikuks sai kevadel toimunud mootorrattaonnetusel saadud kaelavigastus 23 detsembril 2009 teatas mercedes ametlikult et schumacheriga on solmitud kolmeaastane leping ning sakslane naaseb 2010 aastal vormel 1 sarja mercedes grand prix koosseisus saksamaa tehase meeskonnas hakkas soitma kaks sakslast 2010 aastal soitis schumacher mercedese eest koos nico rosbergiga rosberg oli marksa parem saades 19 etapist 14 korda parema ja 5 korda halvema koha kui schumacher rosberg joudis ka 3 korda esikolmikusse schumacher seda ei suutnud kokkuvottes tuli rosberg 142 punktiga 7 ja schumacher 72 punktiga 9 kohale meeskondlikult oli mercedes 214 punktiga 4 2011 aastal jatkas mercedes samas koosseisus schumacheri parimaks jai 4 koht rosbergil 5 koht kuid rosberg sai kokku rohkem punkte 89 76 vastu nad olid sellega hooaja kokkuvottes 7 ja 8 mercedes oli meeskondlikult 165 punktiga 4 schumacheri pikkus on 174 cm kaal 75 kg ta elab sveitsis varem vufflenslechateaus zurichi lahedal alates 2007st glandis genfi jarve kaldal 30 km genfist pohja pool ta on alates 1 augustist 1995 abielus corinna schumacheriga sundinud 2 martsil 1969 neiupolvenimi betsch neil on kaks last tutar ginamaria sundinud 20 veebruaril 1997 ja poeg mick sundinud 22 martsil 1999 schumacheri lemmikjook on ounamahl mineraalveega ning kokakoola kuid ta joob viimast vaid siis kui pudeli voi purgi peal on ferrari pilt schumacheri hobid on kardisoit jooksmine mootorrattasoit maesuusatamine ka meeldib talle ratsutada ta on manginud amatoorjalgpalli ja muuseas korraldanud ka vormelipilootide jalgpallimatse viimati soitis ta uliharuldase eritellimusel valmistatud sportauto ferrari fxxga 29 detsembril 2013 kukkus schumacher prantsuse alpides meribeli lahistel koos pojaga suusatades peaga vastu kaljut ja sai raske peatrauma arstide sonul oleks ta toenaoliselt surma saanud kui poleks kandnud kiivrit kannatanu viidi parast uuringuid kunstlikku koomasse 2014 aasta 7 martsil oli ta jatkuvalt koomas tema seisund oli kriitiline kuid stabiilne 4 aprillil esitas schumacheri pressiesindaja avalduse mille kohaselt vois schumacheri juures taheldada teadvuseloleku momente parast seda kui teda oli hakatud jarkjargult koomast valja tooma 2014 aasta juuni keskpaigas tuli ta koomast valja ning viidi taastusravi saamiseks grenoblei haiglast ule lausannei ulikooli haiglasse sveitsis schumacheri tervislikku seisundit saadeti hindama soome arst ja neurokirurg juha hernesniemi kes utles schumacheri olukorra kohta et see on taiesti lootusetu seos ehk relatsioon ehk suhe on matemaatikas binaarse seose uldistus binaarset seost esindavad naiteks margid ja propositsioonides 2 2 4 ja 5 6 valemi a b c kaudu saab naiteks valjendada nuud juba ternaarset seost arvuhulgas millesse a b ja c kuuluvad informaatikas pohinevad seose moistel relatsioonandmebaasid kasutusel on kaks monevorra erinevat definitsiooni aegajalt moistetakse seose all binaarset seost naarne predikaat on n muutuja funktsioon mille vaartused on toevaartused et naarne seos maarab uheselt ara naarse predikaadi mille vaartus argumentide x x korral on toene siis ja ainult siis kui x x on seose r graafiku element analoogiliselt maarab predikaat uheselt ara seose selleparast margitakse seost ja predikaati sageli uhe ja sama sumboliga naiteks jargmist kahte propositsiooni vaadeldakse ekvivalentsetena seoseid saab liigitada hulkade arvu jargi otsekorrutises teiste sonadega terminite arvu jargi avaldises ule 4 terminiga seoste puhul tavaliselt spetsiaalseid sonu ei kasutata vaid oeldakse lihtsalt naarne naiteks 5aarne seos binaarne seos ehk binaarne relatsioon on matemaatiline moiste mis vastab sellistele suhetele nagu on suurem kui ja on vordne aritmeetikas ning on element hulgateoorias binaarne seos r hulkade x ja y vahel defineeritakse tavaliselt jarjestatud kolmikuna rx y gr kus gr on otsekorrutise x y alamhulk mida nimetatakse seose r graafikuks on kui xy gr siis oeldakse et x on yga seoses r voi x on yga r kaudu seotud ning tahistatakse xry voi rxy enamasti samastatakse seos oma graafikuga kui r x y siis me utleme et r on seos x ja y vahel binaarset seost voib vaadelda ka kahe muutuja funktsioonina mille argumentideks on x hulgast x ja y hulgast y ning mille vaartusteks on toevaartused toene ja vaar funktsiooni vaartus on toene parajasti siis kui jarjestatud paar x y kuulub seosesse seose graafikusse oletame et on neli manguasja pall auto nukk klotsid ja neli last jaan mari sigrid valli oletame et jaanile kuulub pall marile kuulub nukk ja vallile kuulub auto klotsid ei kuulu kellelegi ja sigridile ei kuulu midagi siis on binaarsel seosel kuulub formaalse definitsiooni jargi niisugune kuju r on jarjestatud kolmik mille esimene liige on manguasjade hulk teine liige on laste hulk ning viimane liige on kujuga manguasi omanik jarjestatud paaride hulk asjaolu et paar palljaan on seose r graafiku element tahendab et pall kuulub jaanile seda margitakse nii r kahel erineval seosel voib olla uks ja seesama graafik naiteks seos erineb seosest r laste hulga poolest sest sigrid enam viimasesse ei kuulu seega on r ja s erinevad seosed kuigi nende graafikud langevad kokku sellegipoolest samastatakse seost r tavaliselt graafikuga gr voi isegi defineeritakse nii ja asjaolu et jarjestatud paar xy gr margitakse tavaliselt kujul xy r jarjestatud paar koondab kaks objekti esimese elemendi ja teise elemendi jarjestatud paari mille esimene element on a ja teine element b margitakse tavaliselt a b kaks niisugust jarjestatud paari a b ja a b on identsed siis ja ainult siis kui a a ja b b jarjestatud paari esimene ja teine element voetakse teineteisest soltumatult nii et nad voivad ka omavahel kokku langeda kui need kaks objekti on erinevad siis nende jarjestus on oluline kui ab siis a bb a jarjestatud paari tolgendatakse sageli lopliku jadana pikkusega 2 koikide niisuguste jarjestatud paaride hulka mille esimene element on mingi hulga x element ja mille teine element on mingi hulga y element nimetatakse hulkade x ja y otsekorrutiseks selle alamhulki nimetatakse monikord vastavusteks voi seosteks jarjestatud kolmikud ja nkorteezid n termini jarjestatud loendid defineeritakse sellest definitsioonist lahtudes rekurrentselt jarjestatud kolmikut abc voib defineerida kahe jarjestatud paarina mis on pesastatud a b c nii tehakse ka programmeerimiskeeltes elementide loendit saab esitada konstruktsioonina pesastatud jarjestatud paaridest naiteks loendit 1 2 3 4 5 esitatakse kujul 1 2 3 4 5 programmeerimiskeel lisp kasutab selliseid loendeid andmete esitamise pohilise vahendina puhtas hulgateoorias kus on ainult hulgad saab jarjestatud paari a b defineerida hulgana a a b propositsiooni et x on jarjestatud paari p esimene element saab siis formuleerida nii ja propositsiooni et x on jarjestatud paari p teine element saab formuleerida nii see definitsioon kehtib ka jarjestatud paari p xx x xx x x x korral sel juhul on propositsioon y p y p y y x y x y triviaalselt toene sest kunagi pole nii et y y ka hulgateooria tavalises zermelofraenkeli aksiomaatikas millesse kuulub regulaarsuse aksioom saab jarjestatud paari a b defineerida hulgana a a b ilma regulaarsuse aksioomita seda teha ei saa sest muidu saab vaadelda hulki x ja z mille korral x z z x ja x z sel juhul kuigi me tahaksime et xx zz nkorteez ehk jarjestatud ennik inglise keeles ntuple on matemaatikas objektide loplik jada indekseeritud hulga erijuht matemaatikud kasutavad nkorteeze teatud koostisosadest koosnevate matemaatiliste objektide kirjeldamiseks naiteks orienteeritud graafi defineeritakse korteezina v e kus v on tippude hulk ja e on hulga v v alamhulk mis maarab servad korteezi pikkusega n nimetatakse tavaliselt nkorteeziks 2korteez on jarjestatud paar 3korteez on jarjestatud kolmik n voib olla mis tahes positiivne taisarv naiteks kvaterniooni voib esitada 4korteezina pohilised omadused mis eristavad korteezi naiteks hulgast on 1 see et uks ja seesama objekt saab esineda mitu korda ja 2 see et objektid esinevad kindlas jarjekorras omadus 1 eristab korteezi jarjestatud hulgast ja omadus 2 eristab korteezi multihulgast seda formaliseeritakse sageli kahe nkorteezi identsuse tingimusena teine viis korteezi moiste formaliseerimiseks on lahtuda lihtsamatest hulgateoreetilistest konstruktsioonidest jarjestatud paaridest naiteks saab nkorteezi defineerida jarjestatud paarina n1korteezist ja viimasest liikmest kui kasutada jarjestatud paari tavalist hulgateoreetilist definitsiooni saame jargmise rekurrentse definitsiooni selle definitsiooni kohaselt 122 on muutuja on matemaatikas suurus mis voib omada vaartusi muutujat tahistatakse tavaliselt nimetuse voi sumboli abil milleks on tavaliselt moni tahestiku lopuosa taht x y ja z naiteks valemis muutumatu muutuja on konstant konstant ehk jaav suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud kuigi mitte tingimata maaratletud vaartus koige sagedamini esinev konstandi liik on fikseeritud kuigi mitte tingimata maaratletud arv tavaliselt kasutatakse terminit konstant seoses uhe voi mitme muutuja funktsioonidega nende argumentideks on muutujad neid argumente nagu ka teisi muutujaid tahistatakse sageli vaikeste tahtedega ladina tahestiku lopust seevastu konstante tahistatakse sageli vaikeste tahtedega ladina tahestiku algusest samuti on konstante mida tahistatakse erisumbolitega naiteks 1 voi fuusikalised konstandid on konstantsete arvude erijuhud mida kasutatakse fuusikas keemias ja teistes loodusteadustes kus looduse omadusi kirjeldatakse parameetrite abil millel osutub olevat igal pool ja igal ajal uks ja seesama vaartus jenson alexander lyons button sundinud 19 jaanuaril 1980 somersetis fromeis on suurbritannia vormel 1 piloot 2009 aasta maailmameister jenson buttoni isa john button oli rallisoitja tema ema oli simone lyons jensen sai oma nime briti autotootja jensen motors 19341976 jargi jensoni vanemad elavad lahus ja jenson kasvas ules koos kolme vanema oega tania katrina sundis 1967 samantha chantal sundis 1970 ja natasha michelle sundis 1973 button alustas 8aastaselt kardisportlasena kardi ostis talle isa jenson oli vaga edukas 1991 aastal voitis ta suurbritannia kadettide meistrivoistlustel kardispordis koik 34 etappi jargnesid 3 meistritiitlit suurbritannia lahtistel meistrivoistlustel kardispordis aastal 1997 sai ta koigi aegade noorimaks soitjaks kes voitis euroopa super a meistrivoistlused samal aastal voitis ta ayrton senna malestusvoistlused ja oli valmis lulituma vormelisporti aastal 1998 voitis button 18aastaselt briti vormel fordi meistrivoistlused voites sealjuures 9 etappi arvestades ka teisi hooajal saavutatud voite valis mclaren buttoni aasta parimaks briti saarte nooreks autosportlaseks auhinna hulka kuulus mclareni vormelite testimise oigus mille ta sai katte jargmise aasta lopus jargmisel 1999 aastal soitis button vormel 3 sarjas ta voitis 3 etappi ja tuli hooaja kokkuvottes kolmandaks mark hynesi ja luciano burti jarel 1999 aasta lopus testis button lisaks mclarenile ka prosti meeskonna autosid hooaja lopus laskis williamsi meeskonna juht frank williams alessandro zanardi sportliku vormi languse tottu lahti ja hakkas otsima uut soitjat ta korraldas selleks voistluse buttoni ja vormel 3000 soitja bruno junqueira vahel button voitis ja sai koha williamsis jenson buttoni vormel 1karjaari esimene voistlus oli austraalia grand prix 12 martsil 2000 mille ta katkestas juba jargmine soit brasiilias toi seevastu 6 koha ta oli siis 20 aastat ja 67 paeva vana ning nii noorelt polnud veel keegi vormel 1s punkte saanud 2006 aastal uletas selle rekordi sebastian vettel kes joudis punktini veel enne 20 sunnipaeva kokku sai button hooajal 6 punktikohta joudmata kull poodiumile saadud 12 punkti andsid talle kokku 8 koha hooajal tegi ta hulgaliselt algaja vigu naiteks monzas tegi ta avarii ajal kui voistlejad pidid rahulikult turvaauto taga soitma kokkuvottes jai button oma meeskonnakaaslase ralf schumacheri varju kes paases 3 korda poodiumile ja 9 korda punktikohale ning oli 5 buttonil oli endistviisi leping williamsiga kuid ta soitis selle hooaja benettoni meeskonnas mille oli asja ostnud renault tema asemel palkas williams schumacheri korvale juan pablo montoya see hooaeg oli buttonil halb auto oli pidevalt arengujargus ega olnud kunagi piisavalt kiire punktikohale tuli button ainult korra ja lopetas hooaja 17 kohal tema meeskonnakaaslane giancarlo fisichella tuli 3 korda punktikohale korra isegi poodiumile ja sai 11 koha renault nimetas benettoni meeskonna umber renault f1ks fisichella asemel soitis meeskonnas buttoni korval jarno trulli testisoitja oli fernando alonso kvalifikatsioonisoitudes oli trulli margatavalt parem aga voistlussoitudes kippus button teda edestama kumbki ei joudnud kordagi poodiumile aga punkte said molemad korralikult button oli kokkuvottes 7 ja trulli 8 hoolimata eelmise hooaja tulemustest laskis renault buttoni lahti ja palkas tema asemele alonso kes tuli hooajal 6ks trulli oli 8 sellegipoolest ei jaanud button toota bar palkas ta jacques villeneuvei korvale button soitis korduvalt punktikohale saamata kull kordagi poodiumile ja oli 9 villeneuvei peeti kull meeskonna liidriks kuid kanadalane suutis punktikohale soita ainult 2 korda ning jai 16 kohale tema asemele voeti senine testsoitja takuma sato 2004 aastal oli bar margatavalt arenenud button joudis juba teisel etapil malaisias esimest korda elus poodiumile michael schumacheri ja montoya jarel kolmandaks ning neljandal etapil san marinos juba schumacheri jarel teiseks kokkuvottes jai etapivoit kull saamata kuid poodiumile tuli ta 10 korda ja kui ta vaid lopuni soitis sai alati punkte button oli kokkuvottes 85 punktiga schumacheri ja hakkise jarel kolmas sato tuli poodiumile ainult korra ja oli hooaja kokkuvottes 8 2005 aasta hooaeg oli jalle halvem parast 9 etappi polnud baril veel uhtki punkti san marino gpl mille button ja sato lopetasid vastavalt 3 ja 5na avastati nimelt et bari auto kasutas bensiini ballastina ja seetottu sai soiduk lopetada raskemana lubatud miinimumist aga distantsi jooksul soita kergemana selline tegevus on reeglitega keelatud bari soitjate tulemus tuhistati ja bar sai kaheetapilise soidukeelu soidukeelu ajal tegutses button kommentaatorina ulejaanud 10 etapil lopetas button kull alati punktikohal kuid kokkuvottes piisas sellest vaid 9 kohaks sato sai 1 punkti ja oli 23 2006 aastal ostis honda bari ara huvitaval kombel kaasnes sellega jaapanlase sato lahtilaskmine tema asemele palgati rubens barrichello button joudis 3 korda poodiumile sealhulgas sai ta oma elu esimese etapivoidu ungaris ja kokkuvottes andsid 56 punkti talle 6 koha barrichello poodiumile ei joudnud ja oli 30 punktiga 7 button sai oma elu esimese etapivoidu 113 katsel mis ei ole siiski vormelimaailmas rekord sest barrichello joudis etapivoiduni alles 124 katsel jargmised kaks aastat tahistasid honda allakaiku button ei mahtunud kordagi poodiumile ja punktidegi saamisega oli tegu button oli 2007 aastal 6 punktiga 15 barrichello 0 punktiga 20 jargmisel aastal oli vastupidi barrichello sai midagigi 11 punktiga 14 korra isegi poodiumil button praktiliselt mitte 3 punktiga 18 honda loobus vormel 1s osalemast ning button ja barrichello olid tootuksjaamise ohus onnekombel ostis ross brawn meeskonna ara ning button ja barrichello osutusid korraga vaga konkurentsivoimelise auto roolis olevat 2009 aastal voitis button esimesest seitsmest etapist kuus seda on varem suutnud ainult jim clark ja michael schumacher jenson button voitis 2009 aasta maailmameistri tiitli eelviimasel brasiilia etapil 18 oktoobril nagu paljud teisedki vormelisoitjad elab jenson button maksude vahendamiseks monacos pikkus 173 cm kaal 68 kg perekonnaseis suhtes jaapani modelli jessica michibataga jumalad ja jumalannad vanaegiptuse mutoloogias varadunastilistes tekstides voib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime hilisemast ajast parit teeba versioon surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime millele tuleb lisada veel kuni kaheksasaja mutoloogilise olendi nimetused sergei stadnikovi raamatus vanaegiptuse kultuurilugu paragrahvis ulevaade egiptuse tahtsamatest jumalatest antakse kaheksateistkumne tahtsama jumala nimestik koos luhikeste annotatsioonidega paljud arvavad et sellest nimestikust puuduvad paljud sama tahtsad jumalad naiteks ptah neftis su tefnut bast hapi honsu mut nefertum sehmet sokar 1996 aasta suveolumpiamangud olid xxvi olumpiaadi kaasaegsed suveolumpiamangud need toimusid 19 juulist 4 augustini 1996 usa georgia osariigi pealinnas atlantas ning olid puhendatud kaasaegsete olumpiamangude 100 aastapaevale atlanta kinnitati olumpialinnaks roki istungjargul tokyos 18 septembril 1990 atlanta edestas viiendas haaltevoorus haaltevahekorraga 5135 peakonkurenti ateenat teised kandideerinud linnad olid belgrad manchester melbourne ja toronto olumpiamangude peaareeniks oli olumpiastaadion olympic stadium 83 100 pealtvaatajakohta kus toimusid kergejoustikuvoistlused ning ava ja loputseremoonia piletiga pealtvaatajaid oli kokku 8 610 984 uus olumpiarekord endine pealtvaatajate rekord parines 1984 aasta los angelese mangudelt 5 798 000 vordluseks barcelona mangudel 1992 aastal oli vaid 3 021 740 pealtvaatajat voistluspaikadeks olid veel olumpiamangude korralduskomitee acog president oli william porter payne ava ja loputseremoonia lavastas don mischer 13kordne emmypreemia laureaat olumpia tunnusmeloodia summon the heroes autor oli helilooja john williams olumpiahumn oli s samarase 1896 aastast parit roki ametlik olumpiahumn olumpiavande andis korvpallur teresa edwards kohtunikevande andis vettehuppekohtunik bob billingsly noorim osalenud sportlane oli 12aastane kambodza ujuja hen raksmey s 6091983 vanim osalenud sportlane oli 63aastane kuuba laskur jose artecona 9081932 voistluste patrooniks oli usa president bill clinton sportlaste olumpiakula oli georgia tehnikaulikooli uhiselamutes olumpial osales 197 riiki 10 629 sportlasega neist 3779 naist suurima voistkonnaga oli usa 697 sportlast esmakordselt votsid olumpiast osa armeenia aserbaidzaan burundi dominica gruusia guineabissau kasahstan kirgiisia komoorid makedoonia moldova nauru palestiina roheneemesaared saint kitts ja nevis saint lucia sao tome ja principe slovakkia tadzikistan turkmenistan ukraina usbekistan valgevene venemaa 1908 1912 osalenud tsaarivenemaad tuleks vaadelda kui rahvaste uhendust nii nagu noukogude liitu ja soltumatute riikide uhendustki kergejoustikualasid oli 44 uue alana oli kavas naiste kolmikhupe naiste 3000 meetri jooks asendati 5000 meetri jooksuga olumpiamangude autasud olid kuld hobe ja pronksmedalid valmistas firma reed and barton medali esikuljel oli traditsiooniline giuseppe cassioli kavand voidujumalanna nikega ja tagakuljel atlanta omi logo ja vastava spordiala piktogramm kunstnik malcolm crier kokku valmistati 2600 medalit milles kasutati 1933 olumpiamangudel jagati valja 271 komplekti medaleid usa postiamet andis valja 20margilise olumpiaseeria millel kujutatakse olumpia spordialasid eesti post lasi kaibele nuudisaegsete olumpiamangude 100 aastapaevale puhendatud margiploki plokis on kolm marki millel kujutatud 1896 aasta ateena olumpiamedalit eesti esimest olumpiavoitjat alfred neulandit ja atlanta olumpiamangudele puhendatud margil jalgratturit margiploki kujundas riho luuse olumpiamaskott oli atlanta crawford communicationsi allettevotte designefx arvuti abil loodud abstraktne olend what is it izzy olumpiatule suutamistseremoonial ajaloolises olumpias 30 martsil viibisid usa esimene leedi hillary clinton ja acogi esindajad torviku esimene kandja oli kreeka meister kaugushuppes kostas koukodimos nadala jooksul labis olumpiatuli iidseid kreeka maakondi kuni joudis 6 aprillil ateenasse kus nuudisaegsete olumpiamangude 100 aastapaeva tahistamiseks peeti ateena marmorstaadionil nn kuldsed mangud 12 alal kohale oli kutsutud ka koigist senistest olumpialinnadest parit olumpiavoitjaid kes jooksid torvikuga uhe ringi staadionil edasi siirdus olumpiatuli 20paevasele ringile mooda kreeka saari ja maakondi ning joudis tagasi ateenasse 26 aprillil kreekast toimetas tule usasse los angelese erilennuk mcdonnel douglas 27 aprillist kuni 19 juulini valdanud torvikuteatejooksu esimest etappi ameerika pinnal jooksis 1984 aasta olumpiatule suutaja rooma olumpiavoitja kumnevoistluses rafer johnson enam kui 10 000 jooksjat viisid torvikut edasi labi 42 usa osariigi 24 135 km pikkusel teekonnal olumpiatule viimased kandjad olid kergejoustiklane alice coahman korvpallur walt bellamy poksija rocky lane kergejoustiklane al oerter poksija evander holyfield koos kreeklannast kergejoustiklase paraskevi patolidouga ning ujuja janet evans olumpiatorvik oli 81 cm pikkuse ja kaalus 15 kg selle konstrueeris peter mastrogiannis usas elav kreeklane torvik oli inspireeritud koige lihtsamast antiiksest torvikust mis valmistati nooriga kokku koidetud rootsude kobarast atlanta torvik oli kombineeritud 22 alumiiniumrootsust koigi toimunud olumpiamangude kohta uks kaepide oli valmistatud georgia puidust torvikut kaunistasid kaks kuldset plaati uhel olumpiamange korraldanud linnade nimed teisele graveeritud sajandi olumpiamangude sumbol ja signatuuri uue elu sund motiiv koige suuremat ohtu kujutas olumpiamangudele millest esmakordselt votsid osa koik roki liikmesriigid terrorism mida lahemale mangud joudsid seda suuremaks muutus ka terrorismioht pessimismi lisasid pommiplahvatused new yorgi world trade centeris 1993 aastal kui hukkus kuus ja vigastada sai ule tuhande inimese ning oklahoma foderaalhoones kaks aastat tagasi kui hukkus 168 inimest kartusi lisasid twa flight 800 boeing 747 plahvatus ning ibc rahvusvahelisele teleraadiokeskusele tehtud pommiahvardus vahetult enne mangude algust sportlaste julgeolekut tohustati veelgi usa kaitseministeeriumi olumpiaeelarve ulatus ule 35 miljoni dollari julgeoleku eest vastutasid lisaks kaitseministeeriumile ka fbi cia ja alkoholismiburoo kokku enam kui 30 000 politseinikku ja sojavaelast paraku polnud siiski voimalik tagada absoluutset ohutust ool vastu 27 juulit plahvatas olumpiapargis pomm hukkus ameeriklanna alice hawthorne ja sundmuspaigale tormates sai sudameataki turgi teleoperaator melih uzunyoi eesti lippu kandis avatseremoonial soudja juri jaanson kokku voitis medaleid 79 riiki edukaim sportlane oli amy van dyken s 15021973 usa voitis ujumises 4 kuldmedalit enim medaleid voitnud sportlane oli aleksei nemov s 28051976 venemaa voimlemises kuus medalit 2 1 3 noorim olumpiavoitja oli amanda beard s 29101981 usa ujumine 14 a 9 k 3 p vanim olumpiavoitja oli klaus balkenhol s 6121939 saksamaa ratsutamine 56 a 7 k 27 p edukamad kergejoustiklased olid michael johnson usa 200 400 m mariejose perec prantsusmaa 200 400 m svetlana masterkova venemaa 800 1500 m nad koik said kaks individuaalset kuldmedalit atlanta on linn usa kaguosas georgia osariigi pealinn ja fultoni maakonna halduskeskus vaike osa linnast asub dekalbi maakonna territooriumil atlanta ala oli kriikide ja tserokiide territoorium piirkond avati valgetele asunikele 1823 aastal linn asutati 1837 plaanitava raudtee solmpunktina terminuse nime all 1842 aastal nimetati linn marthasvilleiks praeguse nime sai atlanta 1847 aastal erinevalt paljudest teistelt lounaosariikide suurlinnadest toimus atlantas desegregatsioon suhteliselt rahulikult toonane linnapea william b hartsfield ametis 19371962 kirjeldas atlantat kui linna mis on liiga hoivatud et vihata the city too busy to hate nimelt soovis ta valtida rassidevahelisi konflikte naiteks rosa parksi intsident montgomerys ning little rocki keskkooli desegregatsioon mis oleksid linna majanduskasvu aeglustanud 1996 aastal toimusid atlantas xxvi suveolumpiamangud atlanta on georgia osariigi suurima elanike arvuga linn 2007 aasta hinnangul oli elanike arv 519 145 2010 aasta rahvaloendusel osutuks tegelikuks elanike arvuks 420 003 atlantasandy springsimarietta linnastu on usa linnastute seas elanike arvult 9 kohal seal elas 2007 aasta 1 juuli hinnangul 5 278 904 inimest atlantasandy springsigainesvillei kombineeritud statistilisel alal elas samal hinnangul 5 626 400 inimest atlanta skp oli 2008 aastal 304 miljardit usa dollarit millega on linn maailmas 17 ja usas kaheksandal kohal atlanta on mitme tuntud firma asukoht seal paikneb karastusjooke tootva cocacola company ja kodukaupade jaemuugiketi home depot peakorter molemad firmad on ka atlantast alguse saanud atlanta on tihedalt seotud meediaettevotja ted turneri tegevusega linn on uudistekanali cnn sunnikoht ja selle peakorteri asukoht atlantas asub hartsfieldjacksoni lennuvali mis on maailma koige suurema liiklusega lennuvali nii reisijate arvu kui ohkutousude ja maandumiste poolest linnas asub lennukompanii delta air lines peakorter loogikateadus wissenschaft der logik on georg wilhelm friedrich hegeli teos taielik umbertegu mille filosoofiline motlemisviis meil umbes kahekumne viie viimase aasta jooksul on labi teinud korgem vaatekoht millele vaimu eneseteadvus on sel ajavahemikul enda suhtes joudnud on seni veel vahe mojutanud kuju mis on loogikal see mida enne nimetatud perioodi kutsuti metafuusikaks on niioelda juurtega valja tommatud ja teaduste seast kadunud kus on veel kuulda endise ontoloogia ratsionaalse psuhholoogia kosmoloogia voi isegi endise loomuliku teoloogia haali voi kus neid tohibki kuulda olla uurimused naiteks hinge mittemateriaalsusest mehaanilisest pohjusest ja lopppohjustest kus peaks veel nende vastu huvi tuntama ka kunagisi jumala olemasolu toestusi esitatakse veel ainult hingekosutuse ja meeleulenduse tarvis on fakt et on kadunud huvi osalt endise metafuusika sisu vastu osalt tema vormi vastu osalt molema vastu korraga vahemalt sama tahelepanuvaarne kui see kui uhel rahval on muutunud tarvitamiskolbmatuks tema riigioiguse teadus tema meelsus tema kolbelised harjumused ja voorused on see kui uks rahvas kaotab oma metafuusika kui oma puhta olemusega tegeleval vaimul ei ole temas enam tegelikku olemasolu kanti filosoofia eksoteeriline opetus et aru ei tohi kogemusest kaugemale lennata muidu saab tunnetusvoimest teoreetiline moistus mis omaette ei sunnita muud kui pettekujutlusi on spekulatiivsest motlemisest loobumist teaduslikust kuljest oigustanud sellele populaarsele opetusele tuli vastu moodsa pedagoogika kisa aegade viletsus mis poorab pilgu vahetule vajadusele et nii nagu tunnetuse jaoks on kogemus esmane nii on osavusele avalikus ja eraelus teoreetiline tarkus koguni kahjulik ning kasulik on uksnes harjutamine ja uldse praktiline haridus see teaduse ja terve moistuse uhistegevus metafuusika havitamiseks paistis viivat kummalise vaatepildini mida pakub haritud rahvas ilma metafuusikata mis on nagu muidu igati kaunistatud tempel milles aga puudub koige puham paik teoloogia mis varasematel aegadel oli spekulatiivsete musteeriumide ja metafuusika hoidja kuigi viimane oli soltuvuses oli sellest teadusest loobunud tunnete kasuks populaarse praktilisuse ja opetatud ajaloolisuse kasuks selle muudatusega on vastavuses et teisalt kadusid need uksildased kelle nende rahvas ohverdas ja maailmast eraldas selleks et oleks olemas igavese kontempleerimine ja ainuuksi sellele puhendatud elu mitte kasu parast vaid onnistuse parast seda kadumist voib teises seoses vaadelda olemuse poolest sama nahtusena nagu ulalpool mainitu nii et paistis et parast nende varjutuste enesessepoordunud vaimu varvitu iseenesegategelemise arapeletamist on elu muutunud pilvituks ja lilleliseks maailmaks kus teadagi pole uhtki musta lille loogikal pole paris nii halvasti lainud nagu metafuusikal see eelarvamus et loogika abil opitakse motlema mida vanasti peeti loogikast saadavaks kasuks ning seega ka tema otstarbeks just nagu opitaks alles anatoomiat ja fusioloogiat oppides seedima ja liikuma on ammu kadunud ja praktilisuse vaim ei maaranud talle kull paremat saatust kui tema oele sellegipoolest toenaoliselt formaalse kasu parast jaeti talle veel koht teaduste seas ning ta sailitati isegi avaliku opetamise ainena see parem saatus on siiski vaid valine sest tema kuju ja sisu on jaanud samaks nagu see pika traditsiooniga on parandunud olles selles traditsioonis siiski uha horenenud ja lahjenenud uus vaim mis on tousnud teaduse peale samavord nagu tegelikkuse peale ei ole loogikas end veel tunda andnud on aga lootusetult asjatu hakata varasema hariduse vorme sailitama kui vaimu substantsiaalne vorm on umber kujunenud need on narbunud lehed ja uued pungad mis nende juurtest on juba puhkenud toukavad nad ara uldise muutuse ignoreerimine hakkab ka teaduslikes asjades otsa saama markamatul moel on isegi vastastele saanud kaibivaks ja omaseks teised kujutelmad ja kuigi nad on jatkuvalt pepsid nende kujutelmade allika ja printsiipide suhtes on nad siiski leppinud neist tulenevate jarelmitega ega ole suutnud nende mojule vastu panna oma aina tahtsusematumaks muutuvale negatiivsele hoiakule ei uutes kujutlusviisides kaasa raakides teisest kuljest paistab et kaarimise aeg millega uuslooming algab on moodas pooleli uhegi teaduse puhul ei anna tugevamini tunda vajadus ilma eelnevate refleksioonideta asjast enesest alustada kui loogikateaduse puhul igas muus teaduses on ese mida ta kasitleb ja teaduslik meetod teineteisest eristatud nii nagu ka sisu ei tee absoluutset algust vaid soltub teistest moistetest ning on seoses muu ainesega enese umber neil teadustel lubatakse seetottu piirduda oma pinnasest ja selle seosest ning meetodist konelemisel lemmaatilise viisiga rakendada ilma pikemata definitsioonide ja muu sarnase kujusid mis eeldatakse olevat tuntud ja omaksvoetud ja kasutada oma uldiste moistete ja pohimaaratluste kindlaksmaaramiseks tavalist arutlemise viisi loogika seevastu ei saa eeldada uhtki neist refleksiooni vormidest ega motlemise seadustest sest need moodustavad osa tema enda sisust ning neid tuleb alles tema sees pohjendada tema sisusse ei kuulu aga mitte ainult teadusliku meetodi naitamine vaid ka teaduse enese moiste ja nimelt moodustab see moiste tema viimse tulemuse seetottu ei saa ta ette ara oelda mis ta on vaid tema kogu esitus tekitab selle teadmise temast enesest kui tema viimase asja ja tema lopuniviimise samuti kasitletakse tema eset motlemist voi maaratlematumalt moistvat motlemist olemuslikult tema sees selle moiste valmistab end tema kaigus ning nonda ei saa seda moistet eelnevalt selgitada seetottu ei ole kaesolevas sissejuhatuses eelnevalt selgitataval eesmargiks loogika moistet pohjendada ega loogika sisu ja meetodit juba ette teaduslikult oigustada vaid tuua moningate selgituste ja refleksioonide abil arutlevas ja ajaloolises mottes lahemale seda vaatepunkti millest seda teadust tuleb vaadelda kui loogikat uldiselt peetakse motlemise teaduseks siis saadakse sellest aru nii et see motlemine moodustab mingi tunnetuse pelga vormi et loogika abstraheerub igasugusest sisust ning see niinimetatud teine koostisosa mis mingi tunnetuse juurde kuulub mateeria peab antama kuskilt mujalt et seega loogika sellisena et see mateeria on temast taiesti soltumatu saab uksnes anda toese tunnetuse formaalsed tingimused ei saa aga sisaldada reaalset tode ennast ega isegi olla tee reaalse toe juurde sest just see mis on toele olemuslik nimelt sisu jaab temast valjapoole esiteks aga on juba ebakohane oelda nagu loogika abstraheeruks igasugusest sisust nagu ta opetaks ainult motlemise reegleid ega saaks tegelda sellega millest moeldakse ega arvesse votta selle iseloomu sest kuna tema esemeks peetakse motlemist ja selle reegleid siis just vahetult selle naol ongi tal talle omane sisu selle naol on tal ka too tunnetuse teine koostisosa nimelt mateeria mille iseloom teda huvitab ainult et teiseks on uldse kujutlused millel loogika moiste seni pohines osalt juba haabunud osalt on neil aeg taielikult kaduda on aeg et seda teadust voetaks korgemalt seisukohalt ning et see teadus omandaks hoopis muutunud kuju senine loogikamoiste pohineb tavateadvuses loplikult ja alatiseks eeldataval tunnetuse sisu ja tema vormi voi toe ja kindluse lahutatusel esiteks eeldatakse et tunnetamise aines on valmis maailmana valjaspool motlemist iseeneses ja omaette olemas motlemine on iseenesest tuhi ta lisandub vormina valiselt tollele mateeriale taitub sellega omandab alles selle arvel sisu ja muutub seelabi reaalseks tunnetamiseks edasi on need kaks koostisosa sest nende suhet peetakse koostisosade suhteks ja tunnetamine pannakse nendest kokku mehaaniliselt voi paremal juhul keemiliselt teineteisega vastamisi niisuguses hierarhias et objekt on midagi omaette lopuleviidut valmisolevat mille tegelikkuse seisukohast ei ole motlemine uldse vajalik motlemine seevastu on midagi puudulikku mis alles peab mingi ainese varal taielikuks saama ja nimelt pehme maaratlemata vormina end oma mateeriaga kohandama tode on motlemise kooskola esemega ja selleks et seda kooskola tekitada sest iseeneses ja omaette pole teda olemas peab motlemine end oma esemega sobitama ja mugandama kolmandaks kui mateeria ja vormi eseme ja motlemise erinevust ei jaeta tollesse udusesse maaratlematusse vaid seda voetakse maaratletumalt siis on kumbki teisest lahutatud sfaar seetottu ei valju motlemine oma ainese vastuvotmise ja vormimise kaigus iseendast see vastuvotmine ja sellega mugandumine jaab tal iseenda modifikatsiooniks ta ei saa seelabi oma teiseks ja eneseteadlik maaratlemine kuulub niikuinii ainult motlemisele niisiis ei valju motlemine ka oma vahekorras esemega iseendast oma eseme juurde viimane jaab asjana iseeneses lihtsalt motlemise teispoolsuseks need vaated subjekti ja objekti omavahelisele suhtele valjendavad maaratlusi mis moodustavad meie tavalise nahtuva teadvuse loomuse aga ulekantuna moistusse just nagu seal leiaks aset seesama suhe just nagu sellel suhtel oleks iseeneses ja omaette tode on need eelarvamused eksitused mille umberlukkamiseks mida teostatakse labi vaimse ja loodusliku universumi koikide osade on filosoofia voi mis tuleb pigem filosoofia ees korvale heita sest nad tokestavad sissepaasu filosoofiasse vanemal metafuusikal oli selles suhtes korgem arusaam motlemisest kui uuemal ajal tavaliseks on saanud tollane metafuusika vottis nimelt aluseks et see mida motlemise labi asjade kohta ja asjade juures tunnetatakse on see mis on nende juures ainukesena toeliselt toene seega mitte need asjad oma vahendituses vaid need asjad alles motlemise vormi tostetuna sellena millest moeldakse see metafuusika oli seega arvamusel et motlemine ja motlemise maaratlused ei ole midagi esemetele voorast vaid hoopis nende olemus voi et asjad dinge ja nendest motlemine denken nii nagu ka saksa keel nende sarnasust valjendab on iseeneses ja omaette kooskolas et motlemine oma immanentsetes maaratlustes ja asjade toeline loomus on uks ja seesama sisu aga reflekteeriv aru sai filosoofia oma voimusesse tuleb tapselt teada mida see valjend mida muidu sageli looksonana tarvitatakse tahendab selle all tuleb moista abstraheerivat ning seelabi lahutavat aru uldse mis jaab oma lahutamistele kindlaks moistuse vastu pooratuna kaitub ta nagu terve moistus ning paneb maksma oma vaate nagu pohineks tode meelelisel reaalsusel nagu oleksid motted koigest motted selles mottes et alles meeleline taju annab neile sisu ja reaalsuse nagu moistus niivord kui ta iseenesesse ja omaette jaab sunnitaks uksnes pettekujutlusi selles moistuse iseendast lahtiutlemises laheb toe moiste kaduma moistus on kitsendatud sellega et ta tunnetab uksnes subjektiivset tode uksnes nahtumust uksnes midagi mis asja enese loomusele ei vasta teadmine on tagasi langenud arvamuseks ent sellel poordel mille tunnetamine votab ning mis naib kaotuse ja tagasiminekuna on aluseks midagi sugavamat millel uldse pohineb moistuse tostmine uuema filosoofia korgemasse vaimu tolle uldiseks muutunud kujutluse alust tuleb nimelt otsida taipamises et aru maaratlused on iseendaga paratamatus vastuolus juba nimetatud refleksioon seisneb selles et minnakse edasi konkreetsest vahetust ning maaratletakse ja lahutatakse seda aga tapselt samavord peab refleksioon minema edasi nendest lahutavatest maaratlustest ning nad siis seostama selle seostamise seisukohal ilmneb nende vastuolu see refleksioonipoolne seostamine kuulub iseenesest moistuse juurde nendest maaratlustest korgemale tousmine mis jouab vastuolu enese taipamiseni on suur negatiivne samm toelise moistusemoiste poole aga see lopunijoudmata taipamine langeb arusaamatusse nagu oleks moistus see mis iseendaga vastuollu satub ta ei tunnista et vastuolu ongi moistuse tousmine korgemale aru piirangutest ja nende korvaldamine selleasemel et teha siit viimane samm ulespoole pogenes arumaaratluste ebarahuldavuse tunnetus tagasi meelelise eksistentsi juurde arvates nagu oleks tal selle naol kindel ja vaieldamatu asi et aga teisest kuljest see tunnetus teab end olevat ainult nahtuva tunnetus siis moondakse selle tunnetuse ebarahuldavust kuid samal ajal eeldatakse et kuigi kull asju iseenesest oigesti ei tunnetata tunnetatakse nahtuvuse sfaari sees ikkagi oigesti just nagu seejuures oleks otsekui ainult esemete liik erinev ning uks liik nimelt asjad iseeneses kull tunnetuse alla ei lange aga teine liik nimelt nahtumused ikkagi langevad tunnetuse alla see on nii nagu monele mehele omistataks oige taipamine lisades et ta ei ole siiski voimeline taipama midagi mis on toene vaid ainult seda mis on ebatoene niisama absurdne nagu oleks see viimane on toene tunnetus mis ei tunneta eset nii nagu ta iseeneses on aruvormide kriitikal oli see mainitud tulemus et neil vormidel ei ole rakendust asjadele iseeneses sellel ei saa olla mingit muud motet kui et need vormid on iseeneses midagi ebatoest ainult et kuna nad jaetakse kehtivaks subjektiivse moistuse ja kogemuse jaoks siis ei ole kriitika kaasa toonud mingit muutust neis enestes vaid jatab nad subjekti jaoks samale kujule nagu nad varem kehtisid objekti jaoks kui nad aga on ebapiisavad asja jaoks iseeneses siis ei tohiks aru millele nad kuuluvat seda enam neid sallida ja seega nendega leppida kui nad ei saa olla asja iseeneses maaratlused siis seda enam ei saa nad olla aru maaratlused sest arul peaks olema oigus vahemalt mingi asja iseeneses aule lopliku ja lopmatu maaratlused on uhes ja samas vastuolus rakendatagu neid siis ajale ja ruumile voi siis maailmale voi olgu nad siis maaratlused vaimu sees niisamuti nagu must ja valge annavad kokku halli uhendatagu neid siis seinal voi paletil kui meie maailmakujutlus laguneb niipea kui lopmatu ja lopliku maaratlused sellele ule kantakse siis seda enam on vaim ise mis neid molemat endas sisaldab midagi iseeneses vastuolulist midagi lagunevat mitte selle ainese voi eseme iseloom millele neid rakendatakse voi milles nad asuvad ei ole see mis voib siin vahe sisse teha sest esemel on kuljes vastuolu ainult nende maaratluste jargi ja nende labi nii et too kriitika eemaldas objektiivse motlemise vormid uksnes asjalt kuid jattis need subjektisse alles sellisel kujul nagu see kriitika nad eest leidis nimelt ei vaadelnud ta sealjuures neid vorme mitte iseeneses ja omaette neile omase sisu kohaselt vaid vottis nad lemmaatiliselt subjektiivsest loogikast lihtsalt ule nii et polnud juttugi nende tuletamisest neis endis ega ka nende tuletamisest subjektiivloogiliste vormidena veel vahem aga nende dialektilisest vaatlemisest jarjekindlamalt labiviidud transtsendentaalne idealism tundis ara kriitilise filosoofia poolt veel alles jaetud pettekujutluse asja iseeneses selle abstraktse igasugusest sisust lahutatud varju tuhisuse ning tal oli eesmargiks see taielikult havitada samuti tegi see filosoofia algust sellega et lasta moistusel esitada oma maaratlused iseenese seest ent selle katse subjektiivne hoiak ei voimaldanud sel lopuni jouda edaspidi loobuti sellest hoiakust ning koos sellega tollest algusest ja puhta teaduse valjaarendamisest jattes taiesti arvestamata metafuusilise tahenduse vaadeldakse aga seda mida tavaliselt moistetakse loogika all sellel teadusel ei ole kull selles seisundis milles ta veel on sellist sisu mida tavateadvuses peetakse reaalsuseks ja toeliseks asjaks aga ta ei ole mitte selleparast formaalne teadus millel puudub sisukas tode tollest ainesest mis tal leitakse puudu olevat ja mille puudumise arvele tema mitterahuldavus tavaliselt pannakse pole niikuinii motet toe valdkonda otsida loogiliste vormide sisutus tuleneb hoopis sellest viisist kuidas neid vaadeldakse ja kasitletakse et nad on kindlate maaratlustena uksteisest lahus ega seisa koos orgaanilises uhtsuses siis on nad surnud vormid ja nendes ei ela vaimu mis oleks nende elav konkreetne uhtsus sellega on nad aga ilma ehedast sisust inhalt mateeriast mis oleks iseenesest sisu gehalt sisu mis loogilistel vormidel leitakse puudu olevat pole midagi muud kui nende abstraktsete vormide kindel alus ja konkreetsus ja sellist substantsiaalset olemust otsitakse neile tavaliselt valjastpoolt aga loogiline moistus ise ongi see substantsiaalne voi reaalne mis koiki abstraktseid maaratlusi eneses koos hoiab ning on nende ehe absoluutselt konkreetne uhtsus seda mida tavaliselt nimetatakse mateeriaks polnud niisiis tarvis kaugelt otsida pole loogika eseme suu kui loogikat sisutuks peetakse vaid suudi on uksnes loogikast arusaamise viis see refleksioon viib meid edasi selle seisukoha sonastamiseni mille poole loogika peab puudlema kuivord see seisukoht erineb selle teaduse senisest kasitlusviisist ning on ainus toene seisukoht millele loogika tulevikus alatiseks tuleb asetada vaimu fenomenoloogias esitasin ma teadvust tema edasiliikumises oma esimesest vahetust vastandlikkusest oma esemega kuni absoluutse teadmiseni see tee labib koik vormid mis votab teadvuse suhe objektisse ning selle tulemuseks on teaduse moiste seega ei vaja see moiste peale selle et ta tekib loogika enese sees siin oigustust sest ta on selle seal saanud ja tal ei saa olla muud oigustust kui ainult see tema tekitatus teadvuse poolt millel tema enda mottekujud gestalten lahenevad sellesse moistesse kui toesse teaduse moiste arutlev rasonierende pohjendamine voi selgitamine voib saavutada paremal juhul seda et see moiste tuuakse kujutluse ette ja temast saadakse ajalooline teadmine aga teaduse voi antud juhul loogika toestus seisneb uksnes tolles tema tekkimise paratamatuses definitsioon millega mingi teadus teeb absoluutse alguse ei saa sisaldada midagi muud kui maaratletud korrektse valjenduse selle kohta mida selle teaduse eseme ja eesmargina tunnustatavalt ja teadaolevalt kujutletakse et sellena kujutletakse just seda see on ajalooline kinnitus mille puhul saab apelleerida uksnes uhele voi teisele tunnustatud asjale voi oigupoolest ainult palvena esitada et uht voi teist asja tunnustatuks peetaks ei tule loppu sellele et uks siit teine sealt toob mone juhtumi voi naite mille jargi tulevat uhe voi teise valjendi all moista veel midagi enamat voi muud seega votta selle definitsiooni veel uks kitsam voi uldisem maaratlus ning ka teadus selle jargi seada ja sealjuures oleneb arutlusest mida koike ja mis piirini ning mis ulatuses tuleb sisse votta voi valja jatta arutlusele endale on aga valla koige mitmekesisemad ja mitmelaadsemad arvamused mille vahel voib kindla maaratluse otsustada lopuks ainult suva sellise menetluse juures mille puhul teadust alustatakse selle definitsioonist ei ole juttugi vajadusest ara naidata selle teaduse eseme ning seega selle teaduse enda paratamatust niisiis eeldatakse kaesolevas traktaadis puhta teaduse moistet ja selle deduktsiooni seest vaimu fenomenoloogia ei olegi midagi muud kui selle deduktsioon absoluutne teadmine on koikide teadmiseviiside tode sest nii nagu too teadvuse kaik selle tekitas on uksnes absoluutses teadmises eseme lahutatus kindlusest iseendas taielikult lahenenud ning selle kindluse tode ja see kindlus saanud vordseks toega puhas teadus eeldab seega vabanemist teadvuse vastandlikkusest ta sisaldab motet sest mote on samavord asi iseendas voi asja iseendas sest asi iseendas on samavord puhas mote teadusena on tode puhas arenev eneseteadvus ja tal on iseduse niisugune kuju et iseeneses ja omaette olev on teatav moiste moiste kui niisugune on aga iseeneses ja omaette olev selline objektiivne motlemine on siis puhta teaduse sisu ta on seetottu nii vahe formaalne tal on toelise ja toese tunnetuse jaoks nii vahe puudu mateeriast et tema sisu ongi absoluutne toene asi voi kui tahta veel kasutada sona mateeria toeline mateeria aga niisugune mateeria millele vorm ei ole midagi valist sest see mateeria on hoopis puhas mote seega absoluutne vorm ise loogikat tuleb seega votta puhta moistuse susteemina puhta motte riigina see riik on tode nagu ta on ilma katteta iseeneses ja omaette selleparast voib valjenduda nii et see sisu on jumala esitus nii nagu jumal on oma igaveses olemuses enne looduse ja lopliku vaimu loomist anaxagorasele omistatakse see au et ta esimesena utles valja motte et nus mote on maailma printsiip et maailma olemust tuleb maaratleda mottena sellega pani ta aluse intellektuaalsele vaatele universumile selle vaate puhas kuju peab olema loogika loogikas ei ole tegemist motlemisega millegi ule mis oleks iseenesele aluseks valjaspool motlemist vormidega mis oleks pelgalt toe tunnused vaid motlemise paratamatud vormid ja oma maaratlused on sisu ja ulim tode ise selleks et seda vahemalt kujutlusse vastu votta tuleb jatta korvale arvamus nagu oleks tode midagi kaegakatsutavat saarane kaegakatsutavus kantakse sisse naiteks veel platoni ideedesse mis on jumala motlemises kust nagu nad oleksid eksisteerivad asjad aga teises maailmas voi regioonis millest valjaspool asub tegelikkuse maailm ning millel on nendest ideedest erinev alles selle erinevuse labi reaalne substantsiaalsus platoni idee ei ole midagi muud kui uldine voi maaratletumalt eseme moiste ainult oma moistes on millelgi tegelikkust niivord kui ta on oma moistest erinev lakkab ta olemast tegelik ning on midagi tuhist kaegakatsutavuse ja meelelise enesest valjaspool olemise kuulub sellele tuhisele poolele teisest kuljest aga saab apelleerida tavalise loogika oma kujutlustele nimelt eeldatakse et naiteks definitsioonid ei sisalda maaratlusi mis kuuluvad ainult tunnetavasse subjekti vaid eseme maaratlusi mis moodustavad tema olemuslikema omima loomuse voi kui tehakse jareldusi antud maaratlustelt teistele siis eeldatakse et jareldatav ei ole midagi esemele valist ja voorast vaid et see kuulub hoopis esemele endale et sellele motlemisele vastab olemine moiste otsustuse jarelduse definitsiooni jagamise jne vormi kasutamisele on uldse aluseks et nad ei ole pelgalt eneseteadliku motlemise vormid vaid ka esemelise aru vormid motlemine on valjend mis omistab endas sisalduva maaratluse eelistavalt teadvusele et aga oeldakse et aru et moistus on esemelises maailmas et vaimul ja loodusel on uldised seadused mille jargi nende elu ja nende muutused kaivad siis moondakse et mottemaaratlustel on samavord ka objektiivne vaartus ja eksistents 1976 aasta suveolumpiamangud olid xxi kaasaegsed olumpiamangud mis toimusid 17 juulist 1 augustini 1976 kanadas montrealis montreal kinnitati olumpialinnaks roki 69 istungil amsterdamis 1970 aastal muud kandideerinud linnad olid firenze itaalia los angeles usa ja moskva nsv liit toimus kaks haaletusvooru esimesel korral sai moskva 28 montreal 25 ja los angeles 17 haalt teises montreal 41 ja moskva 28 haalt esimest korda osalesid olumpiamangudel antigua ja barbuda kaimanisaared ning paapua uusguinea andorra osales esimest korda suveolumpiamangudel taliolumpiamangudel oli ta esimest korda osalenud pool aastat varem 1976 aasta taliolumpiamangudel innsbruckis esimest korda voitsid olumpiamedali tai ja bermuda sealjuures bermuda on 2013 aasta seisuga koige vaiksem riik kes kunagi on olumpiamedali voitnud aavo pikkuus tuli olumpiavoitjaks jalgrattaspordis 100 km meeskonnasoidus ja oli individuaalselt 44 raul arnemann tuli soudmises kahepaadil pronksmedalile tonu lepik ei saanud kaugushuppes loppvoistlusele 1976 aasta algul voistles uusmeremaa ragbimeeskond lounaaafrika vabariigis see tekitas aafrika riikides pahameelt sest lav oli eemaldatud olumpialiikumisest rassismi parast nad noudsid uusmeremaa mittelubamist olumpiamangudele rok ei olnud sellega nous pohjendades seda sellega et ragbi ei ole olumpiaala protesti margiks loobusid olumpiamangudel osalemast guyana iraak ja 22 aafrika riiki maroko alzeeria tuneesia liibua egiptus mauritaania niger tsaad sudaan etioopia keenia tansaania uganda elevandiluurannik ghana togo nigeeria kamerun kongo vabariik sambia ja svaasimaa see otsus sundis mangude avapaeval ja mone riigi sportlasi kamerun egiptus maroko ja tuneesia oli juba voistelnud selleparast ei olnud voistkondlikel aladel enam voimalik loobujaid uute voistkondadega asendada 1948 aasta suveolumpiamangud olid xiv nuudisaegsed olumpiamangud mis toimusud 29 juuli 14 august 1948 londonis suurbritannia pealinnas 1908 aastal toimusid siin iv nuudisaegsed olumpiamangud london kandideeris ka 1940 ja 1944 aasta olumpiamangude korraldamisoigusele kuid need mangud jaid teise maailmasoja tottu pidamata valik 1944 aastaks tehti roki 38 istungil londonis 1939 aastal london sai 20 rooma 11 detroit 2 ja lausanne 1 haale 39 istungjargul 1946 aasta martsis kinnitati londoni eesoigust mangude korraldamiseks nuudisaegsete olumpiamangude tuli suudatakse iidses olumpias kust see siis pidulikult olumpialinna toimetatakse et traditsiooni jargida tuli 1948 aasta olumpiamangude tule suutamiseks olumpia koigepealt vallutada sest see oli kreeka ulestousnute valduses 1952 aasta suveolumpiamangud olid xv kaasaegsed olumpiamangud mis toimusid 19 juulist 3 augustini 1952 soomes helsingis helsingi oli saanud oiguse 1940 aasta suveolumpiamangude korraldamiseks 1938 tokio loobus kuid teise maailmasoja tottu jaid xii mangud pidamata 17 juunil 1947 stockholmis toimunud roki 40 istungil valiti 1952 aasta olumpialinnaks helsingi muud kandideerinud linnad olid amsterdam ateena chicago detroit lausanne minneapolis philadelphia ja stockholm peaareeniks oli xii olumpiamangudeks 1938 valminud ja 1952 aastaks laiendatud olumpiastaadion 72 000 pealtvaatajakohta arhitektid yrjo lindegren ja toivo jantti olumpiastaadioni torni korgus 72 m 71 cm uhtis soome sportlase matti jarvise odavisketulemusega millega ta voitis 1932 los angelese om ja mis pusis ikka veel olumpiarekordina staadionil toimusid ava ja loputseremoonia tahtsamad jalgpallimatsid kergejoustikuvoistlused demonstratsioonvoistlused kasi ja pesapallis ning ratsutamisvoistluste viimane ala takistussoit prix des nationsi auhinnale muud voistluspaigad olid ujumisstaadion 9500 pealtvaatajat peaareeni korval velodroom makelankatul 6000 kus peeti voistlused ka maahokis messuhalli i ja ii poks maadlus tostmine voimlemine korvpall taivallahti aerutamisrajad meilahti soudestaadion 2000 westendi tennisehall vehklemine tennispalatsi korvpalli algrupimangud malmi ja huopalahti lasketiirud harmaja purjetamine hameenlinna spordibaas moodne viievoistlus majutuspaigad olid kapyla ja otaniemi olumpiakulad naistenkyla ruskeasuo ratsutajad santahamina kadettidekool soome koondis hameenlinna hotell aulanko viievoistlejad korralduskomitee esimees oli erik von frenckell 18871977 roki president oli johannes siegfried edstrom olumpiamangud avas soome president juho kusti paasikivi olumpiatule toi staadionile kergejoustiklane paavo nurmi olumpiatule suutas kergejoustiklane hannes kolehmainen 18891966 olumpiahumni viisi autor oli jaakko linjama sonade autor toivo lyy olumpiavande andis voimleja heikki savolainen 5 olumpiamanguselt 9 medalit olumpiafanfaarid professor aarre merikanto 18931958 1940 aasta olumpiamangudeks loodud meloodia olumpiaorkester kaitsejoudude 180liikmeline orkester ulemkapellmeistri martti partaise juhatusel olumpiakoor 526liikmeline segakoor maestro martti turuse juhatusel osales 69 riiki esmakordselt osalesid bahama guatemala hollandi antillid hongkong iisrael indoneesia kullarannik ghana lounavietnam nigeeria noukogude liit saarimaa saksamaa lv ja tai sportlasi osales 4925 sealhulgas 518 naist kokku oli delegatsioonides 5469 inimest molemad arvud olid olumpiarekordid suurim voistkond oli noukogude liidul 295 sportlast delegatsioonis 420 liiget usal oli 286 delegatsioonis 386 ja soomel 260 sportlast 307 vaikseim voistkond oli briti guyanal hiinal ja panamal 1 sportlane edukaim sportlane oli voimleja viktor tsukarin sundinud 9 novembril 1921 nsv liit 6 medalit 420 enim olumpiamedaleid voitis voimleja maria gorohhovskaja sundinud 17 oktoobril 1921 nsv liit 7 medalit 250 noorim olumpiavoitja oli soudja bernard malivoire sundinud 20 aprillil 1938 prantsusmaa 14 aastat 3 kuud ja 3 paeva vanim olumpiavoitja oli purjetaja everand endt sundinud 7 aprillil 1893 usa 59 aastat 3 kuud ja 21 paeva noorim sportlane oli 1500 m ujuja enirique granados sundinud 9 augustil 1939 hispaania 12 aastat 11 kuud ja 21 paeva vanim sportlane oli jahilaskja charles lucas sundinud 18 juulil 1886 suurbritannia 66 aastat riikide esimesed olumpiavoitjad noukogude liit 20 juulil nina romaskova sundinud 27 aprillil 1929 kettaheites rumeenia 29 juulil iosif sirbu 19251964 vaikepussist lamades laskmises luksemburg 26 juulil joseph barthel 19271992 1500 m jooksus tegelikult parineb luksemburgi esimene kuldmedal 1924 aasta pariisi olumpiamangudelt kui jean jacoby sai kulla kunstikonkursil bartheli kuldmedal on luksemburgi seni ainus olumpiamangude kuldmedal olumpiatule teekond olumpia ateena alborg kopenhaagen malmo haaparanta pallastunturi tornio helsingi kokku 7870 km olumpiatule suutas olympias 25 juunil rea mihalopulos 342 teatejooksjat toid tule ateena herodes atticuse staadionile kus toimus pidulik tseremoonia edasi saabus tuli lennukil taani 1 juulil saabus tuli laeval malmosse kust see kanti torniosse 6 juulil oli pallastunturis metsnik jarl sundqvist polaarpaikese kiirtest suudanud ka teise sumboolse olumpiatule need kaks tuld liideti uheks tornio staadionil tuleurnis olumpiastaadionile toi tule 9kordne olumpiavoitja paavo nurmi autasud guiseppe cassioli 1928 aasta olumpiamangudeks kujundatud olumpiamedalid olumpia malestusmedali kavandi autor oli kunstnik rolf christianson olumpiaraha esmakordselt lasti olumpiamangude puhul kaibele meenemundid kokku vermiti 605 000 viiesajamargast munti 12 g 32 mm autorid olid matti visanti ja aarre aaltonen olumpiapostmargid esimesed kaks postmarki lasti soomes kaibele kaks kuud enne olumpiamange uhel neist oli kujutatud vettehuppaja ja teisel helsingi olumpiastaadion mille kohal korgub kuulus valge torn mis hiljem kujunes helsingi olumpiamangude sumboliks veel kaks soome olumpiapostmarki ilmus kolm kuud hiljem uhel neist oli kujutatud jalgpallur ja teisel jooksja kasutati 21 olumpia eritemplit kui seni olid olumpiapostmarke pohiliselt valja lasknud korraldajad siis nuud ilmus neid paljudes riikides austria jugoslaavia luksemburg monaco prantsusmaa saarimaa laaneberliin ja ungari kokku anti xv olumpiamangude tahistamiseks valja 45 postmarki infovahendid ajalehed raadio ringvaatefilmid televisiooniulekandeid ei toimunud olumpiafilmi valmistas olympiafilmi oy rezissoor oli hannu leminen kaheosaline olumpiafilm maailmat kohtaavat ning kultaa ja kunniaa 1953 oli senistest olumpiafilmidest uksikasjalikum ja ulevaatlikum kuid jai ometi suurema rahvusvahelise tahelepanuta olumpiasumboolika loputseremooniail ilmusid peaareenil hiigeltabloole esmakordselt nuudseks tavaks saanud lahkumissonad nagemiseni ja kohtumiseni piletiga pealtvaatajaid oli kokku 1 376 512 voistluste peasekretar oli eestlane kallio kotkas poliitilised mojutused kulma soja aegne vastasseis ida ja laane vahel avaldus ka olumpiamangudel noukogude liit oli esmakordselt olumpial ja paljud poliitikud ajakirjanikud ja sportlased nii sotsialismi kui kapitalismimaades suhtusid mangudesse kui rindejoonesse kulmas sojas ka kohtunikud tegid sageli sohki nsv liidu kahjuks terav konkurents medalite parast kais usa ja noukogude liidu vahel usa jai napilt peale kuid nsv liidus loeti punkte nii et molemad said vordselt 494 punkti usal oli kuldmedaleid 40 noukogude liidul vaid 22 tarkust tagantjarele selle aja pohimotete kohaselt osalesid omil sportlasedharrastajad nsv liidu sportlased aga olid nsv liidu ministrite noukogu otsusega vabastatud toost ja oppetegevusest 65 kuuks ning voetud erireziimile toitlustamisel ulalpidamisel ja meditsiinilisel jarelevalvel samuti kasutati sportlaste ettevalmistamises noukogude teadlaste poolt keemilisi stimulaatoreid dopinguvahendeid purjetamisvoistlejate ettevalmistuslaager toimus aga tallinnas pirital kuldmedali sai johannes kotkas kreekarooma maadluse raskekaalus hobemedali heino kruus ilmar kullam ja joann lossov korvpallis pronksmedali bruno junk 10 km kaimises august englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4 noukogude liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejoustiklane mihhail velsvebel 1500 m jooks ujujad endel edasi 100 m vabalt ja endel press 1500 m vabalt ning jalgrattur nikolai matvejev meeskondlik 4000 m jalitussoit varumeestena olid helsingis kaasas purjetajad aare aavik ja hans kaasik aerutamine jalgpall jalgrattasport kergejoustik korvpall laskmine maadlus maahoki moodne viievoistlus poks purjetamine ratsutamine riistvoimlemine soudmine tostmine ujumine veepall vehklemine vettehupped 19 spordialal jagati valja 149 medalikomplekti pustitati 27 maailmarekordit ja 111 olumpiarekordit ka need arvud on olumpiamangude rekordid 1956 aasta suveolumpiamangud olid xvi olumpiaadi nuudisaegsed suveolumpiamangud need toimusid 22 novembrist 8 detsembrini 1956 austraalias melbourneis esmakordselt toimusid olumpiamangud lounapoolkeral millest johtus aastaaja valik melbourne kinnitati olumpialinnaks roki 43 istungjargul roomas 1949 aastal melbourne sai otsustavas haaletusvoorus napi voidu 2120 buenos airese ule teised kandideerinud linnad olid los angeles buenos aires chicago detroit mexico minneapolis montreal philadelphia ja san francisco mangude eripara oli selles et austraalias kehtis hobuste karantiin ja seetottu tuli ratsutamisvoistlused korraldada teises riigis rootsi stockholm 1968 aasta taliolumpiamangud olid x taliolumpiamangud need toimusid 6 veebruarist 18 veebruarini 1968 prantsusmaal grenobleis grenoble kinnitati olumpialinnaks roki 61 istungjargul innsbruckis 1964 aastal teised kandideerinud linnad olid calgary kanada lahti soome lake placid usa oslo norra ja sapporo jaapan olumpial jagati valja 35 komplekti medaleid lisandus laskesuusatamises 4x75 km teatevoistlus 1992 aasta suveolumpiamangud olid xxv nuudisaegsed olumpiamangud mis toimusid 25 juulist 9 augustini 1992 barcelonas kataloonia autonoomse maakonna ja samanimelise provintsi halduskeskuses linna asutasid iii sajandil ekr kartaagolased kartaago koloonia barcino seejarel kuulus barcino roomlastele lounagootidele araablastele ja frankidele autonoomse kataloonia pealinnaks sai barcelona 1932 aastal barcelona asub kirdehispaanias vahemere rannikul korgusel 0180 meetrit ule mere pinna 4725 pohjalaiust 210 idapikkust bacelona kinnitati olumpialinnaks roki 91 istungil lausanneis 17 oktoobril 1986 varem oli barcelona kandideerinud 1924 1936 1940 ja koos madridiga 1972 aastal esimese haaletusvooru tulemused barcelona 29 pariis 19 brussel 13 brisbane 11 birmingham 8 amsterdam 5 teise haaletusvooru tulemused barcelona 37 pariis 20 belgrad 11 brisbane 9 birmingham 8 kolmanda haaletusvoor tulemused barcelona 47 pariis 23 brisbane 10 belgrad 5 barcelona kogus kolmandas voorus vajaliku haaltearvu uhe pohjusena voib barcelona valikul esile tuua ka selle et roki president samaranch oli sundinud barcelonas grenoble gronoobl on linn prantsusmaal kagualpides rhonei lisajoe iserei kaldal iserei departemangu halduskeskus linna korgus merepinnast on 214 meetrit antiikajal oli linna kohal galliarooma asula gularo mis hiljem kandis nime gracciopolis grenoble on linn aastast 1242 keskajal oli ta dauphine feodaalriigi pealinn grenobleis toimusid 1968 aasta taliolumpiamangud 2014 aastal elas grenobleis 160 232 inimest 1904 aasta suveolumpiamangud olid iii olumpiaadi nuudisaegsed olumpiamangud need toimusid 1 juulist 29 novembrini 1904 saint louises rahvusvahelise olumpiakomitee asutaval kongressil 1894 otsustati anda 1904 aasta olumpiamangude korraldamine usale roki 4 istungjargul pariisis 1901 kinnitati olumpialinnaks chicago et aga teise linnana oli kandideerinud saint louis lubati ameeriklastel ise otsustada kumb neist saab olumpialinnaks lopliku otsuste langetas usa president theodore roosevelt kes sidus olumpiavoistlused saint louises toimuva maailmanaitusega rok soostus raske sudamega eelmiste olumpiamangude ebaonnestumine oli veel varskelt meeles tahtsamate spordialade ajaline jaotus augustisseptembris kergejoustik vehklemine ujumine sportvoimlemine tostmine 1964 aasta taliolumpiamangud olid ix taliolumpiamangud mis toimusid 29 jaanuarist 9 veebruarini 1964 innsbruckis innsbruck kinnitati olumpialinnaks roki 55 istungil munchenis 1959 aastal teised kandideerinud linnad olid calgarybanff kanada lahti soome korralduskomitee president oli dr heinrich drimmel voistluspaikadeks olid seefeld murdmaasuusatamine laskesuusatamine axamer lizum maesuusatamine igls kelgutamine innsbruck jaahoki iluuisutamine kiiruisutamine suusahupped olumpiamangud avas austria foderaalpresident adolf scharf 18901965 olumpiatule suutas maesuusataja josl rieder olumpiavande andis bobisoitja paul aste olumpiamangudel osales 36 riiki 1091 sportlasega kellest 200 olid naised esimest korda votsid osa india korea rdv mongoolia suurim voistkond oli saksa uhendvoistkond 96 sportlast austria postiteenistus lasi mangude puhul valja seitsmemargilise olumpiaseeria 1963 markidel oli kujutatud talimangude kavas olevaid spordialasid olumpial jagati valja 34 komplekti medaleid lisandusid kelgutamises naiste ja meeste uhekelk meeste kahene naiste 5 km suusatamises ning suusahupetes 90 m magi naidisalaks oli curling 1988 aasta suveolumpiamangud olid xxiv nuudisaegsed olumpiamangud mis toimusid 17 september 2 oktoober 1988 soulis soul kinnitati olumpialinnaks roki 84 istungil 30 septembril 1981 badenbadenis otsustavas haaletusvoorus edestas soul jaapani linna nagoyat haaltega 5227 olumpiamangude peaareeniks oli olympic stadium kohti pealtvaatajatele 100 000 chamchilis arhitekt kim swoogeun ava ja loputseremoonia kergejoustikuvoistlused jalgpalli medalimangud ratsutamise takistussoit ratastoolide voidusoit muud voistluspaigad souli spordikeskuses chamshilis chamchil indoor swimming pool 5000 vettehupped veepall chamchil gymnasium 12 700 korvpall chamchil baseball stadium 30 000 naidisala pesapall chamchil students gymnasium 7500 poks olympic indoor swimming pool 10 000 ujumine kujundujumine veepall olympic weightlifting gymnasium 4000 tostmine olympic fencing gymnasium 7000 vehklemine olympic velodrom 6000 jalgrattasport olympic tennis courts 15 000 18 valjakut tennis sangmu gymnasium 5000 maadlus changchung gymnasium 7500 judo naidisala taekwondo hanyang university gymnasium 10 000 vorkpall saemaul sports hall 4100 vorkpall han river regatta course 25 000 aerutamine soudmine taenung international shooting range 3000 laskmine hwarang archery field 1500 vibulaskmine seoul equestrian park 52 000 ratsutamine tongilro circuit 600 jalgratta maanteesoit seoul national university gymnasium 5000 lauatennis naidisala sulgpall tongdaemun stadium 3000 jalgpall songam stadium 25 000 maahoki royal bowling center 1000 naidisala keegel suwoni linnas 35 km soulist suwon gymnasium 5500 kasipall taejoni linnas 192 km soulist taejon stadium 30 000 jalgpall taegu linnas 328 km soulist taegu stadium 33 000 jalgpall kwangju linnas 380 km kwangju stadium 25 000 jalgpall pusani linnas 430 km pusan stadium 25 000 jalgpall ja pusan yachting center purjetamine kokku 34 voistlus ja 72 harjutuspaika korralduskomitee slooc president oli park sehjik voistluste patrooniks oli korea vabariigi president roh taewoo piletiga pealtvaatajaid kokku 32 miljonit suurima voistkonnaga oli valjas usa 611 sportlast pluss 166 treenerit kohtunikku ja esindajat esmakordselt olid mangudel ameerika samoa aruba brunei cooki saared guam jeemeni rdv maldiivid saint vincent ja grenadiinid vanuatu uhe voistlejaga oli olumpial brunei olumpiakula oli voistlejatele olympic village ja ajakirjanikele press village olympic parki lahedal noorsoolaager unification center ning valismaalastest kulalistele olympia family town 4 km olumpiakulast olumpiavande andjad sportlastest olid meeskorvpallur heo jae ja naiskasipallur son mina esimest korda olumpiaajaloos kaks olumpiavande andjat kohtunikevande andis judokohtunik lee hakrae olumpiamange boikoteerisid pohjakorea albaania etioopia kuuba madagaskar nicaragua ja seisellid olumpia ateena bahrein bangkok cheju saar pusan kwangju taegu taejon soul 230817091988 kokku 16 885 km korea pinnal 4167 km olumpiatule tooja peastaadionile oli maratonijooksu olumpiavoitja 1936berliinis 76aastane sohn keechung kitei son olumpiatule viimaseks kandjaks oli 19aastane kergejoustiklane lim chunae olumpiatule suutajad peaareenil olid 19aastane opilane sohn michung 24aastane maratonijooksja kim wontak ja 30aastane opetaja chung sunman esmakordselt olumpiaajaloos korraga kolm tulesuutajat sumbol taeva maa ja inimkonna uhtsus olumpialauluks oli hand in hand kasikaes helilooja giorgio moroder sonad ingl k tom whitlock 1984 aasta suveolumpiamangud olid xxiii nuudisaegsed olumpiamangud mis toimusid 28 juulist 12 augustini 1984 los angeleses mcdonalds tegi olumpiamangude kohta muugikampaania if the us wins you win kus iga usa voidetud kuldmedali eest sai big maci iga hobemedali eest friikartulid ja iga pronksmedali eest cocacola 1932 aastal peeti los angeleses x nuudisaegsed olumpiamangud uuesti kandideerimist alustati 1947 aastal kui sooviti endale xv mangude korraldamisoigust kandideeriti ka 1956 1960 1976 ja 1980 aasta olumpiamangude labiviimisele kuid edutult 1984 aasta mangude oigusi soovisid usast lisaks los angelesele ka atlanta boston chicago detroit new orleans ja new york usa olumpiakomitee valis nende seast los angelese kes edestas viimases haaletusvoorus new yorki 5539 teistest linnadest avaldasid soovi olumpiavoistlusi labi viia brussel montreal teheran ja erriad saudi araabia ametliku tahtaja 31101977 loppedes oli siiski jaanud ainsaks kandideerijaks los angeles sellekohane pohimotteline otsus voeti vastu 18 mail 1978 aastal ateenas roki 80 istungjargul ametliku olumpialinna staatuse sai los angeles roki salajase kirja teel toimunud haaletuse tulemusena 743 7 oktoobril 1978 olumpiamangude peaaereeniks oli memorial colosseum coliseum ehitatud 1921 1923 istekohti 92 516 peaareenil toimusid ava ja loputseremoonia ning kergejoustik muud voistluspaigad jalgpalli alagrupimange peeti lisaks los angelesele ka cambridgeis massachusettsi osariik ja annapolises marylandi osariik et 1980 aastal olid moskvas toimunud olumpiamange 61 riiki nsvl afganistani tungimise parast boikoteerinud teatasid 8 mail oma kavatsusest boikoteerida 1984 aasta suveolumpiamange nsvl kuuba idasaksamaa poola ungari tsehhoslovakkia bulgaaria mongoolia afganistan pohjakorea vietnam angola etioopia laos iraan ja liibua boikoti korraldajad organiseerisid 1984 aasta soprusmangud 1972 aasta suveolumpiamangud olid xx kaasaegsed olumpiamangud mis toimusid 26 augustist 11 septembrini 1972 munchenis baieri liidumaa pealinnas munchen kinnitati olumpialinnaks roki 64 istungil roomas 26 aprillil 1966 munchen edestas teises haaletusvoorus napilt haaltega 3130 montreali lisaks neile kandideerisid detroit ja madrid mangudel osalesid 122 maa sportlased kokku 7113 sportlast muncheni olumpiamangud on ajalukku lainud kui koige kurvemad olumpiamangud sest palestiina terroristid organisatsioonist must september votsid 5 septembril pantvangi 11 iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem eestlastest tulid nsv liidu koosseisus olumpiavoitjaks leningradi esindanud juri tarmak korgushuppes ja eesti nsvd esindanud jaan talts tostmises eesti nsvd esindasid ka vehklemises kuldmedali voitnud svetlana tsirkova ja pronksmedali voitnud georgi zazitski 1968 aasta suveolumpiamangud olid xix kaasaegsed olumpiamangud mis toimusid 1227 oktoobril 1968 mexicos mexico kinnitati olumpialinnaks roki 60 istungjargul badenbadenis 1963 kus ta edestas detroiti usa haaltega 3014 veel kandideerisid buenos aires argentina ja lyon prantsusmaa olumpiamangude peaareen oli estadio olimpico mis valmis 1952 aastal ja mille projekteeris arhitekt diego rivera staadionil oli 80 000 istekohta muud voistluspaigad olid estadio azteca 105 800 pealtvaatjakohta jalgpall palacio de los desportes 22 500 korvpall arena mexico 15 000 poks auditorio nacional 12 500 voimlemine gimnasio olimpico 5250 vorkpall alberca olimpico 10 000 ujumine insurgentese teater tostmine pistahelo jaahall maadlus velodromo olimpico 6000 jalgrattasport omaparane oli xochimilco rahvusparki rajatud 2200 m pikkune 125 m laiune ja 135 m sugavune aerutamis ja soudekanal kuhu vee puhtana hoidmiseks lasti jaapanist toodud veekasve soovaid kalu ratsutamine toimus campo marteli valjakul kuid kolmevoistlejad pidid voistlema 180 km kaugusel avandros purjetajad seilasid veelgi kaugemal mexicost 400 km kaugusel asuvas acapulcos jalgpalli alagrupimange peeti lisaks mexicole pueblas guadalajaras ja leonis olumpiatule suutas esmakordselt naine norma enriqueta basilio de sotelo olumpiavande andis kergejoustiklane pablo lugo garrido olumpiamangud kuulutas avatuks president gustavo diaz ordaz osales 5516 sportlast neist 781 naist esmakordselt osalesid saksa dv ja saksa fv eraldi vera caslavska tsehhoslovakkia voitis naiste sportvoimlemises 4 kulda ja 2 hobedat alfred oerter usa voitis 4 jarjestikuse kulla meeste kettaheites debbie meyer usa oli esimene ujuja kes voitis uhtedelt mangudelt 3 kulda richard fosbury usa voitis korgushuppe kasutades omaleiutatud floppstiili esmakordselt peeti olumpiamangud korgmaestikutingimustes ohk sisaldas 30 vahem hapnikku kui meretasapinnal tingimused olid soodsad luhiajalist pingutust noudvatele spordialadele tostmine ujumine james hines pustitas maailmarekordi 100 m jooksus joostes esmakordselt alla 10 sekundi 995 tommie smith pustitas maailmarekordi 200 m jooksus joostes esmakordselt alla 20 sekundi 198 usa meeskond jooksis 4100 m 3561ga mis pusis maailmarekordina 25 aastat robert beamon huppas kaugust 890 mis pusis maailmarekordina 22 aastat kolmikhuppes parandati maailmarekordit 5 korda koigis jooksudes sealhulgas teate ja tokkejooksudes kuni 800 meetrini pustitati maailmarekord valja arvatud naiste 400 m jooks ja 80 m tokkejooks ning meeste 110 m tokkejooks kus sundis ainult olumpiarekord jalgrattaspordis uletati koik maailmarekordid monel alal uletas enamik sportlasi senise maailmarekordi korgmaestikutingimused on ebasoodsad pikaajalist pingutust noudvatele spordialadele pikamaajooks esimest korda saadeti voitjad dopingukontrolli otsiti alkoholi ja erguteid viievoistleja rootslane hansgunnar liljenvall diskvalifitseeritigi alkoholi tarvitamise parast ja ta jai meeskondlikust pronksmedalist ilma samuti korraldati alates 1966 aastast naisvoistlejatele sookontrolli mis sundis monedki naised spordist loobuma mitmed usa neegersportlased tulid autasustamispjedestaalile mustades sokkides mis sumboliseeris nende vaesust ja tostsid humni ajal musta poksikindaga kae mis sumboliseeris nende uhtsust ja voitlust diskrimineerimise vastu usa olumpiakomitee diskvalifitseeris 200 m jooksu medaliomanikud tommie smithi ja john carlose selle eest eluks ajaks riikide mitteametlik paremusjarjestus mexico olumpiamangud roki kodulehel 1964 aasta suveolumpiamangud olid xviii nuudisaegsed olumpiamangud mis toimusid 1024 oktoobrini 1964 jaapani pealinnas tokyos esmakordselt toimusid olumpiamangud aasias tokyole oli antud juba xii olumpiamangude korraldamisoigus kuid 1938 aastal loobuti soja tottu ja lopuks jaid mangud uldse toimumata teist korda esitati taotlus xvii olumpiamangude korraldamiseks kuid alles kolmandal katsel onnestus saada olumpialinnaks roki 55 istungil munchenis 1959 aastal edestas tokyo teisi konkurente veenvalt teised kandideerinud linnad olid brussel detroit ja viin eestlastest voistlesid neil olumpiamangudel noukogude liidu koondises kergejoustiklased laine erik rein aun ja rein tolp purjetaja aleksander tsutselov ning korvpallur jaak lipso varumeheks jaeti jalgrattur ants varavas medalid voitsid rein aun hobeda ja jaak lipso hobeda eestlastest voistles kanada koondises kergejoustiklane ergas leps 1500 m 1936 aasta suveolumpiamangud olid xi nuudisaegsed olumpiamangud mis toimusid 1 august 16 august 1936 berliinis saksamaa pealinnas esimest korda oli berliin saanud olumpiaoigused juba 1916 aastal kuid esimese maailmasoja tottu jaid vi olumpiamangud pidamata jargmised taotlused esitati roki 26 istungil amsterdamis 1928 ja 28 istungil berliinis 1930 kus saadi ka pohimotteline nousolek ametlik otsus voeti vastu roki 29 istungil barcelonas 1931 aastal kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava haaletuse tulemused berliin 43 barcelona 16 poolthaalt muud kandideerinud linnad olid aleksandria barcelona budapest buenos aires dublin frankfurt am main helsingi koln nurnberg rooma 1932 aasta suveolumpiamangud olid x nuudisaegsed olumpiamangud mis toimusid 30 juulist 14 augustini 1932 usas los angeleses los angeles kinnitati olumpialinnaks roki 21 istungil roomas 1923 aastal pohimotteline otsus voeti vastu juba 1921 aastal 1928 aasta suveolumpiamangud olid ix kaasaegsed olumpiamangud mis toimusid 17 maist 12 augustini 1928 amsterdamis hollandi teises pealinnas rajatud 1275 aastal amsterdam asub hollandi laaneosas zuiderzee lahe osa ijsselmeeri aares amsteli joe suudmes amsterdam kinnitati olumpialinnaks roki 21 istungil roomas 1923 aastal esialgne otsus voeti vastu juba 1921 aastal roki 19 istungil lausanneis neil olumpiamangudel suudati esimest korda olumpiatuli mangudel osales 46 riigi 2883 sportlast eestlastest tulid olumpiavoitjaks voldemar vali kreekarooma maadluses ja osvald kapp vabamaadluses 1924 aasta suveolumpiamangud olid viii olumpiaadi nuudisaegsed suveolumpiamangud need toimusid 1924 aastal 3 maist 27 juunini prantsusmaa pealinnas pariisis mangud puhendati roki asutamiskongressi 30 aastapaevale pariis kinnitati olumpialinnaks roki xix istungjargul lausanneis 1921 aastal teised kandideerinud linnad olid amsterdam barcelona los angeles praha ja rooma olumpia peaareeniks oli colombesi staadion mille staadionirada oli 500 meetri pikkune muud voistluspaigad oli piscine de tourelles ujumine veepall vettehupped velodrome dhiver raskejoustikualad velodrome municipal vincennesis jalgrattasoit argenteuil seinei joel soudmine meulan ja le havre purjetamine reims versailles ja chalons laskmine korralduskomitee esimees oli krahv justinien de clery voistluste peasekretar oli franz reichel voistluste patroon oli prantsusmaa president 19201924 alexandre millerand majutus oli esmakordselt niinimetatud olumpiakulas milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid bois colombesi linnaosas olumpial osales 44 riiki ja 3092 sportlast sealhulgas 136 naist suurim voistkond oli prantsusmaal 319 sportlast vaikseim voistkond oli filipiinidel 1 sportlane esmakordselt votsid olumpiamangudest osa ecuador filipiinid leedu lati mehhiko poola rumeenia uruguay ja iseseisva riigina ka iirimaa olumpiamangudel oli kavas 20 spordiala ja voisteldi 126 voistlusalal naidisaladena olid kavas aerutamine male pelota savate ehk prantsuse poks korvpall ja vorkpall jagati valja 131 medalikomplekti olumpiamangud avas prantsusmaa president gaston doumergue olumpiavande andis kergejoustiklane georges andre olumpiahobe korgushuppes 1908 ja olumpiapronks 4 400 m teatejooksus 1920 olumpiamedali kujundus aversil oli keskel kompositsioon mitmesugustest spordivahenditest jalg ja ragbipall ketas kuul oda aer poksikinnas vehklemismask suusakepp ning suusk tekst viiiemeolympiadeparis1924 revers oli osaliselt helmesnooriga servatud tagakuljel langevate kiirte foonil kaks sportlase figuuri pustiseisja on ulatanud kae istuvale atleedile allservas olumpiarongad diameeter 55 mm sign a rivaud esimest korda kasutati spordialade sumbolitena piktogramme olumpiapostmargid anti valja neljast margist koosneva seeriana mis oli jalle kavandatud klassikalises stiilis kuid antiikfiguuride taustal naeme ka pariisi staadioni triumfikaart ja notredamei katedraali uudseks oli postkaart pealetrukitud olumpiamargiga millel kujutatud kuulus antiikkreeka maadleja milon olumpiamangudest vantas firma rapid films dokumentaalfilmi jeux olympiques paris 1924 see oli esimene olumpiamange kasitlev pikem ulevaatefilm kergejoustiklased maadlejad tostjad harald tammer gustav ernesaks eduard vanaaseme voldemar noormagi alfred neuland jaan kikkas saul hallap kalju raag aleksander richmann osutus sulgkaalus lubatust raskemaks jalgpallurid august lass eduard ellman ernst joll harald kaarman elmar kaljot arnold pihlak voldemar roks hugo vali ralf liivar evald tipner heinrich paal bernhard rein oskar upraus alfei jurgenson otto silber poksija valter palm eestlastest kreekarooma maadlejad juhan oja ja rudolf rone voistlesid lati koondise koosseisus 1908 aasta suveolumpiamangud olid iv kaasaegsed suveolumpiamangud need toimusid 27 aprill 29 oktoober 1908 londonis roki 6 ametlikul istungil londonis 1904 aastal usaldati neljandate olumpiamangude korraldamine roomale kuid itaallased loobusid olumpiamangude labiviimisest 1906 aastal majanduslike raskuste tottu olumpiamangude korraldamisest olid aga huvitatud inglased rok kinnitas londoni olumpialinnaks 1907 aastal haagis oma 9 istungil teadaolevalt osales esimene eesti paritolu sportlane olumpiamangudel 1908 aasta londoni mangudel kui venemaa keisririigi voistkonna koosseisus osales londonis elav georg lind kes saavutas maratonijooksus ajaga 326388 27 lopetaja seas 19 koha aerutamine on paadi liigutamine aeruga mida hoitakse kaes vabalt st mis ei ole kinnitatud tulli kulge tullidega paadi vm veesoiduki korral raagitakse harilikult soudmisest kui soudja on soidusuuna poole tavaliselt seljaga siis aerutaja naoga aerutamist harrastatakse veespordialana kus voisteldakse soidukiiruses sustadel kahelabaline aer ja kanuudel uhelabaline aer aerutamise kui spordiala loojaks peetakse inglise advokaati john macgregorit kes rajas kuningliku aerutamisklubi 1866 aastal esimesed aerutamisvoistlused eestis toimusid 1910 pirital olumpiamangude kavas on aerutamine olnud alates 1924 aastast mil oli see naidisala medalialaks sai ta 1936 aastal ainult esimesel korral berliinis voistlesid aerutamises uksnes mehed juba jargmisel korral ehk londonis 1948 voistlesid aerutamises naisedki korvpall on voistkondlik pallimang mida harilikult mangitakse saalis kahe voistkonna vahel mangu eesmargiks on visata pall maarusteparaselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi korvi langenud pallidelt arvestatakse voistkonnale punkte mangu lopuks rohkem punkte kogunud voistkond voidab ulemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932 aastast rahvusvaheline korvpallifoderatsioon fiba prantsuse keeles federation internationale de basketball amateur millel on ule 150 liikmesmaa liikmesmaade kokkuleppe jargi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid mille jargi peetakse rahvusvahelisi voistlusi iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon eestis vastavalt eesti korvpalliliit voib kehtestada esindatava riigi piires taiendavaid reegleid voi teha neis moondusi fiba padevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise korgeima kategooria andmine usas juhib korvpalli peamiselt rahvuslik korvpalliliit national basketball association ehk nba eestis on selleks eesti korvpalliliit korvpalli leiutas 1891 springfieldis usa kohaliku ulikooli kehalise kasvatuse opetaja james naismith aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik voistlus mis loppes 1 0 ainukese korvi viskas william r chase usast levis korvpall sportmanguna aasiasse hiljem euroopasse lounaameerikasse ja mujale 19 sajandi lopus sai alguse elukutseliste korvpall korvpalli mangitakse tasasel 28 x 15 m suurusel valjakul millel ei tohi olla takistusi eesti korvpalliliit lubab mangida ka valjakul mootmetega 26 x 14 valjak on margistatud selgelt nahtavate 5 cm laiuste joontega valjaku molemas otsas on vertikaalne alt servast moodetuna 305 m korgusel asuv korvilaud suurusega 105 x 18 m laua kuljes on 45 cm labimooduga korv mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel ronga kuljes on korvivork mis ei tohi olla luhem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm korvirongas asub maast 305 m korgusel valjaku keskel on 36meetrise labimooduga keskring kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha kummi voi sunteetilise materjaliga palli umbermoot peab olema 74978 sentimeetrit ning kaaluma 567650 grammi kui porgatada taispuhutud palli 18 m korguselt puuporandale siis peab see tagasi porkama 1214 meetri korgusele moodetakse palli pealt kodumangu ajaks peab voistkond manguks andma vahemalt uhe heas korras kasutatud palli mida kumbki voistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada korvpalluri riietus koosneb varrukateta sargist luhikestest pukstest ja spordijalanoudest milleks on tavaliselt ketsid aastast 2008 on keelatud kanda voistlusvormi all tsarki iga mangija kannab sargil individuaalset numbrit number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri korgune rahvusvahelistel voistlustel kasutatakse numbreid 4 kuni 15 kohalikel voistlustel voib kasutada numbreid 2025 3035 4045 ja 5055 korvpallitossud on vastavalt mangija soovile kas madala voi korge loikega jalanoud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad et vahendada huppamisel ja maandumisel tekkivat porutust korvpallur ei tohi kanda ehteid ega teisi potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist prillide kandmine on lubatud tingimusel et need on valmistatud spetsiaalselt sportmangus kasutamiseks korvpalli mangitakse kahe voistkonna vahel voistkond koosneb kuni 10 mangijast enam kui kolme mangulise turniiri korral 12 kellest 5 on korraga platsil teised mangijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad voistkonnaalas manguvaljaku korval vahetuste arv ei ole piiratud mangu alustatakse keskringist huppepalliga mille jarel voistkonnad puuavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi palli hetkel mitte valdav voistkond aga puuab palliga voistkonda takistada palliga liikuv mangija peab palli porgatama palli voib uksteisele soota ja veeretada iga mangija voib visata korvile korvpalli kasitsetakse katega voistkonda juhib treener kes maarab voistkonna mangutaktika korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatuki vahel jaotatud 50 punkti lisaks on tahtedega ae tahistatud 5 lisa punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata seega tapne regulatsioonide arv on maaratlematu kuna soltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada kesksemaid reegleid korvpallimangus on palli staatus pall saab olla kas elus voi surnud kokkuvotvalt tahendab elus pall mangu toimumist ja surnud pall mangu peatumist uldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist kaima labi kohtuniku kaest palli staatus maaratletakse selleks et oleks selge millal mangija voib palli kasitseda ja millal mitte enamikku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul naiteks surnud palliga voib mangija platsil liikuda seda porgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine oluline pohimote on seotud kohtunike ja mangijate asukohaga mangija asukoht on see kus ta platsil asub voi kust ta ules huppas kui pall satub mangija katte siis loetakse et pall puudutas seda kohta valjakul kus mangija seisis seega kui mangija seisis palli saamis hetkel audis loetakse pall valjaku piiridest valjunuks samuti maaratakse 2 voi 3 punkti vise just selle koha jargi kust vise toimus kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda valjakupunkti kus kohtunik seisab seistes uhe jalaga audis voi osaliselt piirjoonel ja teisega valjakul loetakse mangija audis olevaks kolm punkti teenib mangija viske eest vaid siis kui tema molemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga niisiis on mangija ja pall asukoha maaramise kontekstis omavahel seotud naiteks voib mangija hoida palli valjaspool valjaku valispiiri mottelist korgendust kuid seistes ise maarusteparaselt valjakul ei ole see maaruste rikkumine erandiks palli asukoha maaramisel on palli valjaku piiridest valjumine eeldusel et pall puudutab porandat voi muud objekti sh korvilauda hoidvat konstruktsiooni mis on valjaku kohal ja selle korval valjaspool valjakut loetakse pall audis olevaks audi registreerimiseks ei ole tingimata vaja et mangija seisaks audis ja saaks seal palli pallita mangija voib liikuda piiranguteta igas suunas reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lopetamiseks vallates palli on olukord teine saanud palli seistes voib ta palliga poorata s o uhte jalga paigal hoides teisega igas suunas samme astuda paigal olevat jalga nimetatakse tugijalaks ja seda ei tohi palli kaest lahkumiseni vahetada liikuma hakates peab pall puudutama maad ehk porkest tousma enne kui liikumise suunast arvestatuna tagumine jalg platsilt touseb liikumise pealt palli saanuna voib mangija teha porgatuseta kaks sammu ja peab seejarel pallist vabanema samas voib liikumise pealt palli saanuna ka seda porgatama asuda porgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees palliga liikudes seda porgatatakse voi veeretatakse eelistatakse porgatamist kui paindlikumat liikumisviisi porgatatakse uhe kaega vajadusel kasi vahetades porgatamine ja uhes ka liikumine palliga lopeb kui mangija votab palli kahte katte voi kui pall puudutab molemat mangija katt vahepeal maad puudutamata erand tehakse kui mangija ebaonnestub ja niioelda pudistab palli pudistamine on oskamatu palli porgatamine mis toimub kogemata oigus uuesti palli porgatada tekib parast kaasmangija palli valdamist peatumine saab toimuda kahel viisil peatumine huppelt leiab aset kui mangija lopetab oma liikumise huppega ja maandub kahele jalale samal ajal sel juhul kull porgatusoiguseta valib ta tugijala ja voib soovi korral poorelda teisel juhul kasutab mangija sammpeatust e oigust teha porgatuse loppemise jarel kaks sammu sel juhul tekib peatunud mangijale automaatselt tugijalg liikumissuunas vaadates tagumine ja ta voib soovi korral umber selle poorelda mangija voib palli soota molema voi uhe kaega niisamuti voib ta visata korvile uhe voi molema kaega korvpalli maarustik sisaldab mitmeid piiranguid voistkondade ajakasutusele mangu jooksul ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena osaliselt aga valja toodud teiste punktide taiendusena eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit mistottu jargnevas kannavad need oma parisnime reegel ulejaanuid on siinkohal nimetatud piiranguks mangu normaalaeg koosneb neljast 10minutilisest veerandajast neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvotvalt esimeseks poolajaks ning ulejaanuid teiseks poolajaks poolaegade vaheaeg on 15 minutit taiendava ajana kasutatakse lisaaega kui normaalaja lopul on punktiseis viigiline lisaaja pikkus on 5 minutit igale lisaajale eelnev kaheminutiline vaheaeg lisaaegasid kasutatakse kuni voitja on selgunud nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine maaruste rikkumise ja palli korvi langemise korral mangitakse nn seisvat aega aeg kaivitatakse kohtuniku marguande peale jooksvat aega ehk olukorda kus manguaeg peatatakse vaid veerandaegade lopul fiba reeglites ei lubata 20 ja 10 minuti piirang puudutab voistluse administratiivset poolt voistkonna peatreener esitab mangust osa votvate mangijate ja treenerite nimed ja numbrid vahemalt 20 minutit enne mangu algust mangu sekretariaadile rikkumise korral kindlat sanktsiooni maaratud ei ole samas voib taiendava sanktsiooni kehtestada voistluse korraldaja voimalik on naiteks rahatrahv voimalik on ka mangule mitte lubamine ehkki selline piirang eeldab tavaliselt turniirist osavotjate kokkulepet punkti eesmargiks on sekretariaadi too lihtsustamine sest kiirustades mangijate nimede protokolli kandmine pohjustab eksitusi viimast eriti vooraparaste nimede puhul 10 minuti piirang on seotud 20 minuti piiranguga andmed tuleb kull esitada 20 minutit enne mangu algust kuid nende allkirjaga kinnitamine voib viibida kuni 10 minutini enne mangu algust allkiri kantakse mangu protokolli praktikas on siiski tavaline et andmed esitatakse ja kinnitatakse samal ajal 15 minuti piirang voistkond kes ei ole parast mangu valjakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale joudnud loetakse kaotanuks voistkonnale arvestatakse loobumiskaotus 5 sekundi piirang viie sekundi piirang on seotud vabavisete palli audist mangu paneku ja mangija paigal seismise ajalise piiramisega vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul aja lugemine algab palli mangijale ulatamisest ja lopeb palli kaest lahkumisega mangija kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit rikub maaruseid ja pall antakse vastasele audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul aega loetakse mangijale palli ulatamisest kuni hetkeni mil palli puutub teine mangija mangija kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit rikub maaruseid ja pall antakse vastasele palli oma valdusse saanud mangija peab palliga porgatades liikuma selle edasi sootma voi peale viskama 5 sekundi jooksul hoides palli kauem kui 5 sekundit rikub mangija maaruseid ja pall antakse vastasele taiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei nae ja need on moeldud mangu sujuva kulgemise soodustamiseks soovituslik uhe mangija valja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning valjakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit korvpallis on mitmeid maarusterikkumisi mida tuntakse vea nime all vigadeks ei nimetata koiki maaruste rikkumisi vaid ainult neid mida maarustikus vigadeks nimetatakse tuntakse isiklikku viga kahepoolset viga ebasportlikku viga tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest et need seotakse manguprotokollis iga mangijaga personaalselt iga mangija voib teha enimalt 5 viga kusjuures isiklikud ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse viienda vea saanud mangija peab mangust lahkuma ning ta ei saa kestvas mangus enam osaleda mangija voib osaleda jargmistes mangudes vigade arvuga on seotud ka voistkonna vigade lugemine voistkonna vigadeks on koigi uhe voistkonna liikmete poolt tehtud vead kui voistkonna vigade arv uhel veerandajal uletab 4 vea piiri maaratakse iga jargmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked kuni nelja voistkondliku vea korral maaratakse vabavisked vaid siis kui isiklik viga tehti korvile viskamise pealeviske takistamisel isiklikuks veaks loetakse mangija kehalist kontakti vastasega mis annab talle ebaausa eelise korvaplli mangitakse piiratud ruumis liikudes mistottu iga kehakontakti ei loeta veaks isikliku vea maaramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse pohimote kehakontakti pohjustaja maaramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest isiklik viga maaratakse rundavale ja kaitsvale mangijale erinevatel alustel kus juures palliga rundavat mangijat vaadeldakse teatava erandina isiklik viga korvpallis kasutatavatest vigades koige sagedamini maaratav viga moistmaks isiklikku viga on vaja moista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse pohimotet silindri pohimote tahendab et kaitsval mangijal ja pallita rundajal on oigus teatud ruumiosale valjakul selle ruumiosa piiritlevad tagant mangija istmik eest peopesad ja kulgedel jalalabade valiskuljed seletust illustreerib antud joonis uhtlasi on vertikaalsuse pohimotte alusel mangijal oigus selle mottelise silindri sees ules ja alla hupata ehk tal on oigus ohuruumile oma silindri kohal mangija kelle kehaosa valjub nimetatud mottelisest silindrist ning puudutab vastast ehk tungib vastase mottelisse silindrisse loetakse kehakontakti pohjustajaks juhul kui vastasmangijate kontakt on kohtuniku hinnangul maarusi rikkuv mang peatatakse ja kehakontakti pohjustajale maaratakse karistus palliga rundaja ei oma mottelist silindrit enda umber kehakontakti pohjustaja olukorras kaitse vs palliga rundaja maaratakse jargnevalt palliga rundaja loetakse pohjustajaks siis kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas naoga vastase poole hoides kasi oma silindri sees jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus vastupidisel juhul loetakse kontakti pohjustajaks kaitsja kahepoolne viga e nn topeltviga vilistatakse siis kui mangijad teevad samaaegselt uksteisele isikliku vea kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad koige sagedamini korvi aluses voitluses lauaporkest langeva palli lauapalli parast ebasportlik viga vananenud nimetusega sihilik viga ebasportlik viga maaratakse kohtunike poolt siis kui mangija proovib saavutada edu labi vastasmangija otsese fuusilise mojutamise korvpallis on kehakontaktid kull tavalised kuid edu saavutamine mangus ei pohine vastase otsesel survel mangija kehale st eesmargi saavutamine vastase toukamise loomise kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud olukorras kus mangija ilmselt loobub selle pohimotte jargimisest vilistatakse ebasportlik viga naiteks loob mangija vastast vastu kasi saamaks palli oma valdusse tegemata seejuures katset luua ara palli ennast tehniline viga maaratakse karistuseks mangijale treenerile voi voistkonda saatvale isikule vaimse vagivalla eest ja teatud mottes paariline ebasportlikule veale ebasportlik viga maaratakse ebasportliku fuusilise tegevuse eest siis tehniline viga maaratakse ebasportliku vaimse tegevuse eest selleks voib olla soimlemine ja ebaviisakas kaitumine solvavate zestide kasutamine samas karistatakse tehnilise veaga ka mangu tahtliku venitamise vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmangijaga visatakse ennast platsile selili ja noutakse vea maaramist vastasele diskvalifitseeriv viga on korvpalli maarustes nimetatutest koige karmim antud viga maaratakse karistuseks kas iseseisvalt voi seoses ebasportlike vigadega uhes mangus kaks ebasportlikku viga teeninud mangijale maaratakse taiendavalt diskvalifitseeriv viga diskvalifitseeriv viga maaratakse mangijale treenerile voi voistkonda saatvale isikule teo eest mis on markimisvaarses vastuolus spordieetikaga ja touseb oma iseloomult esile kui eriti raige selliseks veaks on naiteks kellegi voistlusel viibija loomine vigastamise eesmargil diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mangust ja spordisaalist korvpallimangus voivad valjakult mitte viibivad mangijad vajadusel asendada valjakul viibijaid vahetusi tehakse surnud palli olukorras ainult vahetuse tarbeks mangu ei peatata kumbki voistkond voib mangijaid piiramatult vahetada korralduse selleks annab voistkonna treener treener saadab manguks valmis mangija mangu sekretariaadi juurde kes palub lauakohtunikult vahetust surnud palli olukorras signaalib lauakohtunik tavaliselt iseloomuliku heliga vahetuse soovi valjakule minekuks annab loa valjakukohtunik mangijaid voib vahetada ka mitmekaupa maaruste rikkumise jargselt surnud palli olukorras voib mangijaid vahetada see voistkond kelle liikmed ei rikkunud reegleid kumbki voistkond voib votta uhe minutilise vaheaja igal veerandajal ja kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal lisaajal voib votta uhe minutilise vaheaja minutiline vaheaeg on olukord kus voistkonnad kogunevad parast vastavat kohtuniku korraldust oma treenerite juurde nouannete saamiseks minutiline vaheaeg antakse parast treeneri vastavat palvet lauakohtunikule aut pall on audis kui kui pall laheb auti jatkatakse mangu huppepalliga kui pall laheb auti siis pannakse see mangu lahimast kohast kust pall auti laks valja arvatud otse korvilaua alt pooleks palli voib valja kuulutada pooleks palli puhul maaratakse huppepall mis pannakse mangu lahima ringi keskelt visatud korv ja selle vaartus mangu kaigus voib teha kahe ja kolmepunktiviskeid kaks punkti antakse tavalise viske eest kuid viske eest mis on tehtud valjaspool poolringi 625 m korvist antakse kolm punkti uks punkt antakse vabavisetest kohtunikud mangu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik keda abistavad lauakohtunik ja sekretaride brigaad kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi milleks on pikad mustad puksid hall sark ja mustad spordijalatsid kohtunik ja vanemkohtunik teevad mangu valtel koostood nende kohustuste hulka kuulub mang peatatakse uhe kohtuniku vile peale kui on vaja teatada maaruste rikkumist vanemkohtuniku ulesannete hulka kuulub vajalik on 24 sekundi ajamootmissusteem kui sellist seadet ei ole siis asendab seda stopperiga ajamootja lauakohtunike varustuse hulka kuuluvad protokoll signaal pasun voi kell viis nummerdatud 15 veaviita ja kaks voistkonna veaviita lauakohtunikud peavad protokoll koosneb kolmest lehest tagamangija tegutseb tavaliselt oma voistkonna runde ajal keskjoone ja kolmepunktijoone vahel ta on voistkonna uks luhemaid mangijaid ja vastutab palli ule platsi toomise eest kogenud ja osav tagamangija peab suutma tuua palli voimalikult korvi lahedale ta ei pruugi viset sooritada meelitab aga enda peale kaitse ja soodab siis palli paremas positsioonis mangijale kes sooritab viske aaremangija mangib rundel paremal voi vasakul pool korvi keelutsooni ja kuljejoonte vahel keskmangija kohale valitud mangija on tavaliselt voistkonna pikim liige ja rundel mangib ta korvi lahedal keskmangijal peavad olema jargmised oskused olumpiamangudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936 ja naiste korvpall 1976 aastal naitliku alana oli korvpall kavas juba 1904 aastal saint louisis maailmameistrivoistlusi peetakse alates 1950 aastast meestele ja 1953 aastast naistele euroopa meistrivoistlusi peetakse alates 1935 aastast meestele ja 1938 aastast naistele euroopas korraldatakse ka euroopa karikavoistlusi riikide meistritele mehed 1958 naised 1959 ja karikavoitjatele mehed 1967 naised 1972 korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavoistlusi meestele alates 1975 aastast judo ehk dzuudo jaapani keeles judo pehme tee on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv jaapani paritolu voitluskunst ning voitlusspordiala sh olumpiaala judoga tegelevaid sportlasi nimetatakse judokateks dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dunaamiline reageerimine vastase liikumisele dzuudo on valja kasvanud mitmest erinevast jaapani jujutsu koolist esimese dzuudo treeningkooli rajas 1882 shitayas dr jigoro kano dzuudo harjutajate taset margitakse kyu opilase ja dan meistri astmetega ning astmeid eristavad erivarvilised vood olumpiamangude kavas on dzuudo alates 1964 meestele valja arvatud 1968 ning 1992 naistele meeste dzuudo oli esimene aasiast parit spordiala mis olumpiakavasse lulitati praegu on olumpiamangude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele jalgrattasport on spordiala mida harrastatakse jalgrattal jalgratta eelkaijad olid prantslase m de sivraci 1790 ja sakslase karl von draisi 1816 aastal ehitatud kaherattalised jalgadega tougatavad soiduvahendid tanapaeva jalgratta prototuubiks peetakse kettulekandega jalgratast mille valmistas inglane lawson 1879 19 sajandi lopul kasutusele voetud kuullaagrid ohukummid ja vabajooksusidur ning pidurid andsid jalgrattale tanapaevase kuju jalgrattavoistlusi peetakse maanteel maanteesoit linnatanavail kriteeriumisoit murdmaastikul jalgrattakross ja velodroomil trekisoit voistlusmaa pikkus on tapselt kindlaks maaratud uksnes trekisoidus voisteldakse individuaalselt ja meeskondlikult eraldi voi uhisstardist grupisoit nii velodroomil kui ka maanteel voib voistlus kesta uhe voi mitu paeva viimasel juhul nimetatakse seda voistlust velotuuriks jalgratastel mangitakse ka velopalli ja velopolot ning voisteldakse vigursoidus alternatiivspordialaks voib pidada rattatraielit uks tuntumaid maanteesoiduvoistlusi on individuaalmeeskondlik velotuur tour de france mis toimus esimest korda 1903 ja toimub tanapaevani esimene eestlane kes tour de francei lopuni soitis oli jaanus kuum jalgrattaspordist sai tanapaevane spordiala prantsusmaal ja inglismaal 1860 ja 1870 aastatel varaseim teadaolev rahvusvaheline voistlus peeti 1869 prantsusmaal marsruudil pariisrouen mille voitja keskmine kiirus oli 11 kmh 1892 asutati rahvusvaheline jalgratturite assotsiatsioon aastast 1900 rahvusvaheline jalgratturite liit uci esimesed ametlikud maailmameistrivoistlused trekisoidus toimusid 1893 maanteesoidus 1921 ja krossisoidus 1950 jalgrattasport kuulus juba esimeste nuudisaegsete olumpiamangude kavva 1896 aasta suveolumpiamangudel ateenas naiste jalgrattaspordialad on olumpiamangude kavas alates 1984 aasta suveolumpiamangudest los angeleses alates 1996 aasta suveolumpiamangudest tohivad olumpiamangudel osaleda ka elukutselised sportlased ainus eesti meesjalgrattur kes olumpiamangudelt medali voitnud on aavo pikkuus kes 1976 aasta suveolumpiamangudel voitis nsv liidu meeskonnas meeskondliku maanteesoidu jalgrattur erika salumae on esimene eesti naissportlane kes tulnud kaks korda olumpiamedalile ja ainus eesti naissportlane kes voitnud olumpiamedali kahele riigile 1988 kuldmedali nsv liidule ja 1992 kuldmedali eestile ta on ainus eesti sportlane kes on valitud 9 korda eesti aasta sportlaseks ja esimene naissportlane kes on osalenud kolmedel olumpiamangudel 1992 aasta suveolumpiamangudel tuli meeste grupisoidus kaks eesti sportlast esikumnesse lauri aus oli 5 ja raido kodanipork 9 marathid on indoaaria rahvas indias nad elavad peamiselt maharashtra osariigis nad raagivad marathi keelt marathide koguarv on 7080 miljonit 1674 rajasid nad maratha konfoderatsiooni mis pusis kuni 1818 aastani ja valitses suurt osa tanapaeva india territooriumist velodroom ka trekk voi velotrekk on kinnine voi lahtine spordirajatis kus on eriline puit asfalt voi betoonkattega kaldringrada millel toimuvad jalgrattaspordi trekivoistlused ringraja laius on 410 m eelistatuim pikkus 33333 m kalle kurvides 2035 kraadi sirgetel 37 kraadi trekisoit on jalgrattaspordi ala kus voistlus toimub jalgratastel selleks spetsiaalselt ehitatud velodroomil trekisoidujalgrattal puuduvad pidurid ja vabajooks edasiliikumiseks tohib soitja kasutada ainult oma joudu keelatud on ohutakistust vahendavad seadised korraldatakse kiirus paigalt voi lendstardist valjalangemis igas vahefinisis langeb valja viimaseks jaanud voistleja handikap norgemad voistlejad saavad aja voi vahemaaeelise ja mitmevoistlusi voivad koosneda kas ainult trekil voi trekil ja maanteel peetavaist eri voistlustest tandemitel kahekohalistel jalgratastel voisteldakse sprindi kiirus ja handikapsoidus ketsuad ketsua keeles runakuna kichwa ja inga on indiaani rahvas kes elab lounaameerikas andide alal colombiast argentinani nimetus koondab mitmeid etnilisi ruhmitusi mis konelevad ketsua keeli peamiselt lounaketsuat ketsuaid uhendavad ka ajaloolised kultuurilised ja usundilised seosed ecuadori ketsuad nimetavad nii ennast kui ka oma keelt kichwa voi quichua colombias kutsub ketsua keelt konelev ruhm ennast inga teised ketsua keele konelejad nimetavad end runakuna rahvas nunakuna peruus juninis ja osas ancashist ainsus on runa voi nuna ajalooliste ketsua rahvaste hulka kuuluvad naiteks inkad tsankad huancavelicas ayacuchos ja apurimacis peruus huankad juninis peruus konelesid ketsua keelt enne inkasid ja canarid ecuadoris omandasid ketsua keele inkadelt ketsua keele konelejail keda on peruus boliivias tsiilis colombias ja argentinas 914 miljonit on nork uhine identiteet ketsua murded on sageli nii erinevad et vastastikune arusaamine on voimatu ketsua keelt konelesid mitte uksnes inkad vaid ka inkade impeeriumi vaenlased nende seas olid huankad wanka on ketsua murre mida koneldakse tanapaeval huancayo piirkonnas ja tsankad tsanka murre ayacuchos peruus ning canarid ecuadoris enamik neist eriti boliivias ja ecuadoris omandasid ketsua keele alles inkadelt 1969 aastal andis juan velasco alvarado sojavaeline reziim ketsua keelele peruus teise ametliku keele staatuse viimastel aastatel on ketsua konelejate seas ilmnenud tendentse rahvuse arengule eriti ecuadoris ja boliivias kus keelelised erinevused vorreldes peruu ketsuaga on vaikesed uks selle pingutuse marke on ecuadori ketsuate katusorganisatsioon ecuarunari ecuador runakunapak rikcharimuy moned kristlikud organisatsioonid konelevad samuti ketsua rahvast naiteks kristlik luhilaineraadiokanal hcjb la voz de los andes andide haal valjendit ketsua rahvus kasutatakse sellistes kontekstides nagu ketsua rahvuse haridusnoukogu consejo educativo de la nacion quechua cenaq mis tegeleb ketsua keele oppimise ja kakskeelsete koolidega boliivia ketsuakeelsetes piirkondades mone ketsua keele koneleja vaitel oleksid ketsuad iseseisev rahvus kui ladinaameerikas oleksid kujunenud euroopa laadis rahvusriigid ketsuad on tanini poliitiliste konfliktide ja etnilise tagakiusamise ohvrid valitsuse ja sendero luminoso vahel 1980 aastail peetud peruu kodusojas oli hinnanguliselt 70 000 surnust umbes kolmveerand ketsuad soja osapooled koosnesid aga valgetest ja mestiitsidest alberto fujimori sterilisatsioonipoliitika sihtmargiks olid peaaegu eranditult ketsua ja aimaraa naised kokku ule 200 000 boliivia filmirezissoor jorge sanjines tegeles sundsteriliseerimise teemaga 1969 aastal ketsuakeelses filmis yawar mallku etniline diskrimineerimine jatkub parlamendi tasandil kui peruu vastvalitud parlamendiliikmed hilaria supa huaman ja maria sumire andsid 25 juulil 2006 oma ametivande ketsua keeles esmakordselt poliselanike keeles kogu peruu ajaloo valtel keeldusid peruu parlamendi eesistuja martha hildebrandt ja parlamendiliige carlos torres caro seda vastu votmast shirley barbara de la huntystrickland 18 juuli 1925 11 veebruar 2004 oli austraalia kergejoustiklane kolmekordne olumpiavoitja ta on iaafi kuulsuste halli liige egiptuse nael egp on egiptuse rahauhik egiptuse nael jaguneb 100 piastriks kuni 1834 aastani oli piaster egiptuse pohirahauhik mis jagunes 40 paraks piastri vaartuse langemise tottu voeti uueks pohiuhikuks nael ning piaster hakkas sellest moodustama 1100 1885 aastal kadusid kaibelt parad vahetuskursid tahtsamate valisvaluutadega olid seaduses kindlaks maaratud aastatel 18851914 vastas 1 egiptuse nael 74375 grammile puhtale kullale esimese maailmasoja puhkemisel seoti egiptuse nael suurbritannia naelsterlingiga kursiga 0975 egp 1 gbp 1962 aastal otsustas egiptus siduda naela usa dollariga kursil 1 egp 23 usd dollari devalveerumise tottu muudeti 1973 aastal kurssi uus kurss oli 1 nael 255555 dollari kohta 1978 aastaks devalveerus nael kursini 1 nael 142857 dollarit esimesed paberrahad trukiti 1899 aastal aastatel 18341836 lasti kaibele vaskmundid vaartusega 1 ja 5 parat hobemundid vaartusega 10 ja 20 parat 1 5 10 ja 20 piastrit kuldmundid vaartusega 5 10 ja 20 piastrit ja 1 nael 1839 aastal lisandus 50piastriline kuldmunt 1853 aastal lasti hobedase korval kaibele vaskne 10parane 1867 aastal lasti kaibele kuldne 25piastrine munt rahatahtede uhel kuljel on araabiakeelne tekst ja kujutatakse islami hooneid teisel poolel on ingliskeelne tekst ning kujutatakse vanaegiptuse monumente paberrahad on vaartusega 5 10 20 50 100 200 naela 25 ja 50 piastri ja 1 naela vaartusega paberrahad on kaibelt korvaldatud 1 jaanuaril 2011 vordus 1 egiptuse nael 201734 eesti krooniga aimarad endanimetus aymaranakaja on indiaani rahvas lounaameerikas kes peamiselt boliivias ning titicaca jarve umbruses peruus piaster kaibib peenrahana egiptuses liibanonis lounasudaanis sudaanis ja suurias koigis neis maades vordub ta 1100ga kohalikust naelast siin on loetletud hobusetouge tennise eelkaijaks peetakse pallimangu jeu de paume esimest korda mangiti tennist arvatavasti 18 sajandi lopus esimest korda mainiti inglise spordiajakirjas tennist 29 septembril 1793 mangu patenteeris major walter clopton wingfield keda peetakse tennise isaks ning kes vaitis et ta leiutas muruvaljakutennise oma maamajas walesis 1874 olumpiamangude programmi kuulus tennis 1896 aastast 1924 aastani taas oli tennis kavas 1984 aastal naidisalana neli aastat hiljem soulis oli tennis taas taisvaartuslik olumpiaala naiste uksikmang lisandus olumpiakavva 1900 aastal esimene naispaar mangis olumpiamangudel 1920 aastal tennisevaljaku pikkus on 2377 m ja laius 823 m uksikmangu puhul ning 1097 m paarismangu puhul valjaku pikema kulje jagab kaheks uhesuuruseks osaks vork mis on vorgusammaste kohalt 107 meetrit korge ja keskelt 914 cm korge levinumad on muru saviliiva ja kovakattega valjakud kovakattega valjakud voivad olla betoon asfalt tehismuru voi puitkattega valjaku kattest oleneb palli porkamise ja mangu kiirus reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 8128 cm ega laiem kui 3175 cm reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid harilikult kaalub taiskasvanute reket 300325 grammi tanapaeval valmistatakse reketite raamid terasest alumiiniumist plastist klaaskiust susinikuhenditest ja mitmesugustest segudest varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid tennisepalli labimoot on 635667 cm pall kaalub 5759 grammi pall on kollast voi valget varvi tennises algab punktiarvestus arvust 15 teine sama mangija voi paari punkt on 30 kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivoit pallija punktisumma oeldakse alati esimesena nt kui pallib mangija a ja saab esimese punkti on seis 150 kui esimese punkti saab mangija b on seis 015 kui molemad mangijad saavad kolm punkti ja seis on 4040 ehk 40 tasa siis selleks et voita geim peab uks mangijast saama kaks jarjestikust punkti mangija peab saama vastasest kaks punkti rohkem mangija voi paar kes esimesena voidab kuus geimi voidab seti kui geimide seisuks on 55 viis tasa peab uks mangijatest voi paaridest seti voitmiseks voitma kaks geimi vastasest rohkem kui mangu seis on 66 ehk 6 tasa siis selgitatakse seti voitja nn kiires loppmangus kiires loppmangus loetakse punkte 1 2 3 jne kuni seitsmeni vordse skoori puhul nt 77 mangitakse seni kuni uks mangijatest on saavutanud kahepunktilise vahe kiire loppmangu korral pallib esimesena see mangija voi paar kelle kord on pallida vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mangimisel ning seejarel pallivad mangijad kordamooda kaks korda jarjest kuni selgub geimi ja seti voitja pallingud sooritatakse vaheldumisi parempoolsesse ja vasakpoolsesse pallingukasti alustatakse parempoolsest naised mangivad kaks voi kolm setti kahe setivoiduni ja mehed kolm kuni viis setti kolme setivoiduni andre agassi arthur ashe boris becker bjorn borg pat cash jimmy connors novak djokovic stefan edberg roy emerson roger federer lleyton hewitt goran ivanisevic jan kodes rod laver ivan lendl john mcenroe rafael nadal john newcombe pete sampras maria bueno evonne cawley margaret court lindsay davenport chris evert steffi graf martina hingis billiejean king conchita martinez martina navratilova marija sarapova serena williams venus williams tuntumad tennisistid maret ani kaia kanepi anett kontaveit julia matojan tiiu parmas margit ruutel eesti parim naistennisist wta edetabelis uksikmangus oli kuni 27 augustini 2006 maret ani karjaari parim koht wta nr 63 15052006 alates 28 augustist 2006 kaia kanepi karjaari parim koht wta nr 15 13082012 tuntumad tennisistid mait kunnap toomas leius jaak poldma jurgen zopp vladimir ivanov eesti meeste esireket atp edetabeli jargi eesti parim meestennisist labi aegade oli toomas leius kes joudis 1965 aastal prantsusmaa lahtistel meistrivoistlustel veerandfinaali kus pidi poliitilistel pohjustel andma loobumisvoidu lounaaafriklasele cliff drysdaleile varem oli leius teda mitu korda voitnud poks on spordiala milles kaks samasse kaalukategooriasse kuuluvat voistlejat enamasti mehed kuid tanapaeval ka naised sooritavad kinnastatud rusikatega teineteise kindlaksmaaratud kehaosade pihta kindlaksmaaratud aja aegade jooksul maarusteparaseid looke voidab see kes tabab vastasvoistlejat rohkem saab selle eest erinevaid punkte saavutab puhta voidu nokaut maaratakse voitjaks kohtuniku otsusega tehniline nokaut voi kelle vastasvoitleja loobub edasisest voistlemisest tanapaeva poksi eellane on inglise rusikavoitlus rusikavoitlus on uks vanemaid kehalisi voistlusi peamiselt meeste vahel erinevaid rusikavoitlusi on teada mitmelt poolt maailmast ning neid on tekkinud eri kohtades iseseisvalt esimene uusaja poksimats toimus 6 jaanuaril 1681 inglismaal kui albemarle i hertsog korraldas voistluse oma ulemteenri ja lihuniku vahel sel ajal veel ei kasutatud kindaid kaasaegsed reeglid kus oli mainitud ka kindaid koostas 9 queensberry markii john douglas tema jargi nimetatakse poksi reegleid ka queensberry markii reegliteks esimene voistlus maailmameistri nimele toimus 30 juulil 1884 new yorgis kus jack dempsey alistas keskkaalu tiitlikohtumisel george fulljamesi traavliteks nimetatakse kiirsoiduhobuseid kelle pohiline alluur ehk liikumisviis on traav nad polvnevad enamasti flaami hobusest ja taisverelisest ratsahobusest neid on vaga pika aja jooksul aretatud vottes aluseks traavi kiiruse nii on saadud hobused kellele kehaehituse tottu koige paremini sobib traavimine traavlite tougude hulka kuuluvad traavlid on mooduka kuiva kehaehitusega ning on massiivsuselt raskeveohobuste ja ratsahobuste vahepealsed nad on tavaliselt luhema turjaga libajama pihaga luhikese jarsu laudjaga ning teravate liigesnurkadega olavars on kuunarvarrest luhem ja kammal on vorreldes ratsudega pikenenud narvisusteemilt on traavlid tihti tundlikumad ja ornemad neil on vaga elav temperament ja nad on head jooksjad traavlid kupsevad kiiresti seetottu alustavad nad voistlemist traavlikaru ees vaga noorelt ning ka lopetavad noorelt hiljem kasutatakse neid touaretuses peetakse niisama voi kasutatakse ratsaspordis kuigi nad kupsevad kiiresti ei tohiks nendega ratsutama hakata varem kui ratsahobustega traavisport tahendab eelkoige voidusoidukaarikut vedavate ja kutsari poolt kutsitud traavlite voidusoitu moningail puhkudel korraldatakse traavlite voidusoite ilma kaarikuteta sel puhul on hobuse juht sadulas sellise voistluse nimetus on monte traavivoistlus peetakse hipodroomil meie lahimate naabrite soomlaste ja rootslaste seas on traavisport ulimalt populaarne enamikus euroopa liidu vanemates riikides voistleb traavisport kaasaelajate hulkades vorrelduna teiste suurte nn publikualadega traavisport on vaga pikaealine spordiala euroopa parimate kutsarite seas on hulk mehi ja naisi kellel 50 sunnipaev juba seljataga esimest korda istutavad noored kutsarid voidusoidukaarikusse umbes uheksa aastaselt siis on kaarik veel hoopis vaike ja aistegi vahel pole pooletonnist voistlushobust vaid veidi enam kui meetrise turjakorgusega poni traavivoistluste korraldamine on ulimalt tulus riigile sest just siin saab maamees pohjuse hobuseid kasvatada sellega suureneb tublisti maapiirkondade toohoive ning mitmekesistub pollumajanduslik tootmine serbia lipul on panslaavi varvid punane sinine ja valge 2008 aasta suveolumpiamangud on xxix olumpiaadi olumpiamangud suveolumpiamangud need toimusid 824 augustil 2008 hiina pealinnas pekingis ratsutamisvoistlused peeti hongkongis mis on teine kord olumpiamangude ajaloos kui selle ala voistlused korraldas teine olumpiakomitee kui olumpiamangud teised kandideerinud linnad olid istanbul osaka pariis ja toronto rahvusvaheline olumpiakomitee ei votnud kandideerima bangkoki havannat kairot kuala lumpurit ja sevillat rok valis olumpialinna 13 juulil 2001 oma istungil moskvas esimeses haaletusvoorus kogus peking 44 toronto 20 istanbul 17 ja pariis 15 haalt koige vahem 6 haalt saanud osaka langes valja teises haaletusvoorus kogus peking 56 haalt jargnesid toronto 22 pariis 18 ja istanbul 9 haalega sellega oli peking kogunud enam kui poolte osavotvate delegaatide haaled ja osutus valituks jargmisi haaletusvoorusid ei olnud vaja 2008 aasta suveolumpiamangud olid esimesed hiinas toimunud olumpiamangud ja kolmandad aasias toimunud suveolumpiamangud rahvusvahelisel olumpiakomiteel oli 2008 aasta seisuga 205 liiget neist ainus kes ei osalenud pekingi olumpiamangudel oli brunei esimest korda osalesid olumpiamangudel marshalli saared montenegro serbia ja tuvalu kosovo ei osalenud sest rok ei olnud teda tunnustanud koige suurem delegatsioon oli korraldajamaal hiinal 639 sportlast suuruselt teine oli ameerika uhendriikide delegatsioon 596 sportlast venemaal oli 467 voistlejat koige vaiksem delegatsioon oli naurul 1 sportlane eestit esindas 47 sportlast pekingi valimist olumpialinnaks kritiseeriti inimoiguste halva olukorra parast hiina rahvavabariigis parast rahutuste puhkemist tiibetis 2008 aasta martsis kutsus mitu poliitikut ules boikoteerima pekingi olumpiamange hiina voimude tegevust rahutuste mahasurumisel kritiseeris ka mitu tippsportlast 24 martsil teatati et ajakava ei voimalda toomas hendrik ilvesel osaleda pekingi olumpiamangude ava ja loputseremoonial kull aga kulastas olumpiamange peaminister andrus ansip kes kohtus ka hiina peaministriga olumpiatuli suudati paikesekiirtest 24 martsil olumpia puhamus turvameetmetest hoolimata paases kaks tiibeti inimoiguste eest voitlevat protestijat oma loosungiga korralduskomitee juhi liu qini seljataha kui ta konet pidas ja see pilt levis ule maailma torvik labis enne pekingisse joudmist 130 paeva jooksul 137 000 kilomeetrit olumpiatuli joudis pekingisse labi 29 riigi ja 78 hiina linna see labis oma teekonnal ka dzomolungma ja tuld kandis ligi 22 000 inimest taiwan keelas olumpiatule toomise oma pinnale parast seda kui hiina noudis et torviku teekonnal ei tohi naidata taiwani lippu ega mangida taiwani humni nii hiina kui ka taiwan suudistasid teineteist katses sundmust politiseerida torviku teekonnal pariisis ja londonis toimusid meeleavaldused tiibeti toetuseks parast seda kui londonis tehti mitu katset olumpiatuli kustutada suutsid protestijad olumpiatule kustutada jargmisel paeval pariisis usas torviku teekonda viimasel hetkel muudeti ja see liikus enamasti pealtvaatajateta hiljem muudeti torviku teekonda turvalisuse parast pidevalt hiina inimoiguslaste ja teiste sagedaste protestide tottu mis peamiselt olid keskendunud olukorrale tiibetis nimetas ajaleht usa today torvikuteatejooksu hiina avalike suhete katastroofiks rok keelas parast seda rahvusvahelised torvikuteatejooksud olumpiatulega lubades korraldada uksnes riigisiseseid pekingi suveolumpiamangudel toimus 302 voistlust 28 spordialal 165 meestele 127 naistele ja 10 segavoistkondadele see on uks voistlus rohkem kui 2004 aastal ateenas kavas oli 9 uut voistlust sealhulgas 2 uuel jalgrattaspordialal bmx naised voistlesid esimest korda 3000 meetri takistusjooksus ujumises jagati 2 medalikomplekti rohkem pikamaaujumises vehklemises asendati floreti meeskonnavoistlus ja epee naiskonnavoistlus espadroni mees ja naiskonnavoistlusega lauatennises asendati senised paarisvoistlused meeskonnavoistlustega meeste ja naiste avatseremoonia algas 8 8 august 2008 kell 2008 kell 8 ja 8 minutit sest hiinlased peavad numbrit 8 onnenumbriks jargnevas ajakavatabelis tahistavad rohelised kastikesed tseremooniaid sinised kvalifikatsioonivoistlusi ja kollased finaalvoistlusi arv kollases kastis tahistab sel paeval toimuvate finaalide arvu viimases veerus on medalialade koguarv medaleid voitsid 86 riigi sportlased kuldmedaleid jatkus 54 riigile 118 riiki ei voitnud medalit koige rohkem voitsid kuldmedaleid hiina sportlased 51 ja see oli esimene kord parast berliinis toimunud 1936 aasta suveolumpiamange mil koige rohkem kuldmedaleid voitnud riik ei olnud usa ega nsv liit kuid koige rohkem medaleid 110 voitsid usa sportlased oma esimese olumpiamedali said afganistan mauritius serbia sudaan tadzikistan ja togo sealjuures vladimir vujasinovic voitis juba kolmanda olumpiamedali esindades kolmandat riiki varem oli ta esindanud jugoslaaviat ning serbiat ja montenegrot seekord serbiat mongoolia ja panama voitsid oma esimese olumpiakulla ja seni oli mongoolia olnud koige rohkem olumpiamedaleid voitnud aga ilma olumpiakullata riik esialgu voitis ka rashid ramzi bahreinile esimese olumpiakulla aga ta diskvalifitseeriti hiljem dopingu tarvitamise tottu see oli ainus juhtum pekingi olumpiamangudel kus olumpiavoitja hiljem diskvalifitseeriti eesti sai kaks medalit gerd kanter voitis kettaheites kuldmedali ning juri jaanson ja tonu endrekson voitsid paarisaerulisel kahepaadil hobemedali teised eesti sportlased esikaheksasse ei tulnud rubens goncalves barrichello sundinud 23 mail 1972 sao paulos on brasiilia vormel 1 soitja ta on alates 2008 aasta turgi gpst labi aegade koige rohkem vormel 1 gpetappe soitnud vormelipiloot nii rubensi isa kui isaisa eesnimi on rubens lisaks on tal isaga sama sunnipaev selleparast huutakse barrichellot vaikeseks rubensiks ehk rubinhoks rubinju barrichello tuli eri voistlusklassides 5 korda brasiilia meistriks kardispordis 1989 oli ta brasiilia vormel ford sarjas 4 1990 aastal osales ta lounaameerika vormel 3 sarja 3 etapil millest uhe ta voitis see andis kokkuvottes 8 koha seejarel soitis ta euroopasse seal tegi ta kaasa vormel opel lotuse eurosarjas kus voitis 6 etappi ja kogu sarja samuti vormel vauxhall lotuse sarjas soitis ta 4 etappi ei voitnud neist uhtegi ja oli kokkuvottes 11 1991 osales ta briti vormel 3 sarjas kus 16 etapist voitis 4 sellest piisas sarja voitmiseks uldkokkuvottes david couldharti ees 1992 soitis ta vormel 3000 sarjas ta ei voitnud 10 soidust uhtki kuid kokkuvottes tuli 3 kohale ja sai lepingu vormel 1 jordani meeskonnaga 1993 aastal oli jordani meeskond vilets ja auto oli vilets barrichello soitis hooaja algusest lopuni labi kuid tal oli tervelt viis meeskonnakaaslast kellest koik nagu ka barrichello katkestasid vahemalt pooled soidud halbu tingimusi arvestades soitis barrichello usna kenasti juba kolmandal etapil startis ta 12na kuid tousis avaringi lopuks 4 kohale ja oli vahepeal 2 kuid viimasel ringil 3 kohal soites loppes autol bensiin barrichellole anti 10 koht eelviimasel etapil jaapani grand prixl lopetas ta 5 kohal tema kaaslane eddie irvine oli 6 ja need olid jordani ainsad punktid sel hooajal barrichello oli hooaja kokkuvottes 18 irvine 22 jordani meeskond 11 jargmisel aastal oli olukord paranenud barrichello korval soitis irvine juba avaetapil kodurajal peetud brasiilia grand prixl tuli barrichello 4 kohale ja jargmisel vaikse ookeani grand prixl jaapanis koguni kolmandaks kahe soidu kokkuvottes oli ta michael schumacheri jarel teisel kohal kuid kolmandal etapil san marino grand prixl oleks ta kvalifikatsioonis peaaegu surma saanud kui tema auto pooras katusele ja barrichello keel blokeeris tema hingamisteed arstid suutsid tema elu paasta samas sattusid onnetustesse ayrton senna ja roland ratzenberger kes hukkusid ning kurt wendlinger kelle hooaeg sellega loppes belgia grand prixl voitis barrichello kvalifikatsiooni saades 22 aasta ja 97 paeva vanuselt koigi aegade noorimaks vormel 1 kvalifikatsioonivoitjaks 2003 aasta malaisia grand prixl uletas selle rekordi fernando alonso kes oli alla 22 aasta vana kokkuvottes saavutas barrichello 19 punktiga 6 koha irvine oli 6 punktiga 16 irvinei vahepeal asendanud andrea de cesaris 4 punktiga 20 ja jordan 28 punktiga 5 1995 aasta helgeim moment oli kanada grand prix mille barrichello lopetas 2 ja irvine 3 kohal kummalegi oli see senise karjaari tipp koigist ulejaanud soitudest tuli kummalegi 3 punktikohta ning kokkuvottes oli barrichello 11 punktiga 11 irvine 10 punktiga 12 ja jordan 21 punktiga 6 kolme soidu viimasel ringil kaotas barrichello kokku 7 punkti uhe kokkuporke ja kahe tehnilise rikke tottu 1996 aastal napsas ferrari irvinei endale ja jordan palkas tema asemele martin brundlei barrichello oli 14 punktiga 8 ja brundle 8 punktiga 11 irvine katkestas marksa paremast autost hoolimata 10 soitu 16st oli ainult korra poodiumil sinna jordan kull ei joudnud ja oli 11 punktiga 10 meeskondadest oli jordan 22 punktiga 5 hooaja lopul lahkusid molemad soitjad barrichello asja moodustatud stewartisse ja brundle loobus spordist hakates telekommentaatoriks neid asendasid ralf schumacher ja giancarlo fisichella kes marksa paremini soitsid kolmekordne vormel 1 maailmameister jackie stewart ja tema poeg paul stewart asutasid 1996 aastal uue vormelimeeskonna stewart grand prix meeskonda palgati barrichello ja vormel 1 debutant jan magnussen taanist testisoitjat ei olnudki auto ei olnud tookindel sest 17 etapist suutis barrichello lopetada vaid 3 ja magnussen 4 molemad soitsid oma hooaja parima tulemuse valja monaco grand prixl kus vahetult enne starti hakkas vihma sadama ja stewart soitis uhena vahestest vihmarehvidega teised meeskonnad uldiselt ootasid et ilm paraneb aga laks ainult hullemaks barrichello lopetas michael schumacheri jarel teisena ja magnussen 7 kohal nii saadud 6 punkti andsid barrichellole 13 koha ja stewartile 12 meeskonna seas 9 koha magnussen oli 20 1998 aastal ei olnud auto oluliselt parem sest barrichello suutis lopetada 6 etappi ja tema meeskonnakaaslased samuti 6 kanada grand prixl suutsid molemad stewartid esimest korda punktikohale saada barrichello oli 5 ja magnussen 6 kuid just see etapp jai magnusseni vormelikarjaari viimaseks ta asendati hollandlase jos verstappeniga kes soitis aga veelgi halvemini tema parimaks kohaks jai 12 hooaja kokkuvottes oli barrichello 4 punktiga 12 magnussen 1 punktiga 17 ja verstappen viimane 23 stewart oli 11 meeskonna seas 8 1999 aastal soitis barrichello korval johnny herbert kes oli eelmisel aastal sauberis uksnes 1 punkti saanud see oli stewarti parim hooaeg molemad soitjad lopetasid enam kui pooled etapid barrichello teenis 3 kolmandat kohta ja voitis prantsusmaa grand prixl kvalifikatsiooni euroopa grand prix kujunes stewarti suurpaevaks hoovihmaga kulgenud etapil taibati ainsaina esimese vihmahoo ajal kuivailmarehvidega jatkata aga teise vihmahoo alguses kohe vihmarehvid alla vahetada herbert saavutas seal stewarti ainsa ja enese viimase etapivoidu barrichello oli kolmas see oli ainus vormel 1 etapp kus molemad stewartid lopetasid esikolmikus ka jargmisel etapil malaisia grand prixl joudsid molemad stewartid punktikohale hooaja kokkuvottes oli barrichello 21 punktiga 7 herbert 15 punktiga 8 ja stewart 36 punktiga 4 hooaja lopul muusid isa ja poeg stewartid oma osaluse vormelimeeskonnas fordile ja meeskond hakkas kandma nime jaguar racing herbert jatkas jaguaris kuid ei suutnud enam endisi tulemusi naidata nagu ka jaguar ei suutnud stewarti 1999 aasta tulemusi naidata 2000 aastaks palkas barrichello scuderia ferrari meeskond ferrarist oli lahkunud eddie irvine kes polnud rahul teise soitja rolliga ja sellega et pidi kui kask tuli michael schumacheri endast mooda laskma irvine laks barrichello asemele jaguari esisoitjaks schumacher tuli 108 punktiga maailmameistriks voites 4 viimast etappi jargnesid tiitlikaitsja mika hakkinen ja david coulthard mclarenist juba avaetapil austraalia grand prixl saavutas barrichello schumacheri jarel teise koha soites uhtlasi oma elu esimese kiireima ringi kokku saavutas ta 1 kvalifikatsioonivoidu ja 3 kiireimat ringi saksamaa grand prixl saavutas ta ka oma elu esimese vormel 1 etapivoidu sealjuures parast 18 kohalt startimist ta oli esimene brasiillane parast ayrton sennat kes voitis vormel 1 etapi kokkuvottes saavutas ta 62 punktiga neljanda koha ja tagas ferrarile 170 punktiga esikoha mclareni 152 ees 2001 aastal barrichello etapivoitu kvalifikatsioonivoitu ega kiireimat ringi ei saavutanud aga sellegipoolest tuli ta 56 punktiga kolmandaks schumacheri 123 ja coulthardi 65 jarel meeskondlikult saavutas ferrari mclareni ees kindla esikoha 179102 2002 aastal saavutas barrichello schumacheri jarel teise koha sealjuures saavutas ferrari 9 kaksikvoitu sealjuures loppes kaksikvoiduga 5 viimast etappi meeskondlik voit oli maekorgune ferrari 221 williamsf1 92 barrichello voitis 4 etappi ja 3 kvalifikatsiooni ning soitis 5 kiireimat ringi 2003 aastal saavutas barrichello 2 etapivoitu 3 kvalifikatsioonivoitu ja 3 kiireimat ringi hooaja kokkuvottes jai ta schumacheri 93 kimi raikkose 91 ja juan pablo montoya 82 jarel neljandaks meeskondlikult suutis ferrari 158 punktiga voita williamsi 144 ees 2004 aastal voitis schumacher hooaja 13 esimesest etapist 12 ja tuli 148 punktiga maailmameistriks lopupoole saavutas barrichellogi 2 etapivoitu millele lisandusid 4 etapivoitu ja 4 kiireimat ringi 8 etappi loppes ferraride kaksikvoiduga barrichello saavutas 114 punktiga kindla teise koha meeskondlikult voitis ferrari 262 punktiga bari 119 ees 2005 aasta vormel 1 hooaeg laks ferraridel palju halvemini barrichello saavutas 2 koha avaetapil austraalias ja ainus kaksikvoit saadi usast kus osales uksnes 6 soitjat kokku oli schumacher 62 punktiga 3 barrichello 38 punktiga 8 ja ferrari 100 punktiga 3 maailmameistriteks tulid fernando alonso ja renault f1 2006 aastaks palgati barrichello asemele ferrarisse tema kaasmaalane felipe massa kes tuligi tiitlit kaitsnud alonso ja schumacheri jarel kolmandaks barrichello sai koha honda f1 esisoitjana jenson buttoni korval see meeskond oli endine bar millest honda oli varemgi omanud 45 nuud ostis ta ara ka ulejaanu ja nimetas meeskonna enda jargi ringi viimati oli honda oma nime all osalenud 1968 ja tema parim koht oli aasta varem uhe soitjaga john surtees saadud 4 koht barrichello soitis enam kui pooltel etappidel punktidele aga esikolmikusse ei joudnudki button osutus temast paremaks soites 3 korda esikolmikusse ja voites ungaris etapigi button oli 56 punktiga 6 barrichello 30 punktiga 7 ja honda meeskondlikult 86 punktiga 4 2007 aastal oli meeskonna esisoitja juba button kuid tulemused jaid viletsateks button sai midagigi 6 punktiga 15 barrichello mitte 0 punktiga 20 meeskondlikult oli honda siiski 11 meeskonna seas 8 2008 aasta toi vaikese paranemise barrichello oli 11 punktiga 14 tulles suurbritannias isegi esikolmikusse seevastu ebaonnestus button saades 1 punktikoha ja olles 3 punktiga 18 honda meeskond oli 11 meeskonna seas 9 ulemaailmse majanduskriisi tottu tombus honda vormel f1st tagasi ja muus meeskonna ross brawnile molemad soitjad jaid siiski meeskonda edasi uhtakki selgus et meeskonnal on vaga hea auto 2009 aasta hooajal voitis barrichello kaks etappi ning sai kokkuvottes 77 punktiga kolmanda koha maailmameistriks tuli button kes hooaja 7 esimesest etapist voitis 6 hooajal saavutati ka 4 kaksikvoitu meeskondlikult saavutas brawn gp 172 punktiga esikoha red bulli 1535 ees 2010 aastal lahkus barrichello brawnist mille ostis ara mercedes ja nimetas enda jargi umber mercedes palkas endale williams f1 liidri nico rosbergi ja barrichello siirdus tema asemele williamsisse tema partneriks sai nico hulkenberg kes asendas eelmisel hooajal viletsalt soitnud kazuki nakajimat kumbki ei suutnud soita esikolmikusse ehkki hulkenberg voitis eelviimase kvalifikatsiooni seevastu soitis barrichello rohkem kui pooltel etappidel punktikohale hooaja kokkuvottes oli barrichello 47 punktiga 10 ja hulkenberg 22 punktiga 14 meeskondlikult oli williams 69 punktiga 6 koha vorra korgemal kui aasta varem rubens barrichello elab sao paulos tema pikkus on 172 cm ja kaal 77 kg ta on 24 veebruarist 1997 abielus silvana giafonnega neil on pojad eduardo sundis 23 septembril 2001 ja fernando sundis 12 septembril 2005 juan pablo montoya huan pavlo montooja sundinud 20 september 1975 bogota on colombia autovoidusoitja endine vormel 1 soitja vormel 1 karjaari esimese soidu tegi juan pablo montoya 4 martsil 2001 aastal austraalia grand prixil 11 juulil 2006 aastal katkestas mclareni meeskond juan pablo montoyaga lepingu pohjuseks oli lepingu rikkumine ja nimelt see et montoya solmis lepingu nascar sarja chip ganassi meeskonnaga 2006 aasta hooaja 10 etapi jarel oli montoya mmarvestuses 26 punktiga kuuendal kohal ta tousis poodiumile imolas ja monte carlos saades vastavalt kolmanda ja teise koha montoya elukoht on miami usa tema pikkus on 168 cm kaal 73 kg ta on abielus connie freydel iga neil on kaks last poeg sebastian ja tutar paulina kimimatias raikkonen sundinud 17 oktoobril 1979 espoos on soome vormel 1 soitja 2007 aasta maailmameister 2014 aastast voistleb ta ferrari meeskonnas kimi raikkonen alustas oma mootorispordi karjaari 1990 aastatel ta tuli soome meistriks kardispordis aastal 1998 aastal 1999 oli ta samas sarjas teine aastal 2000 krooniti ta vormel renault inglismaa meistriks ja juba jargmisest aastast hakkas ta soitma vormel 1 sarjas parast 2009 aasta hooaega loppes kimi raikkose leping ferrariga labiraakimistel mclareniga ei joutud kokkuleppele ning novembris 2009 teatas raikkonen et ta 2010 aastal vormel 1 sarjas ei osale 2010 aastal soitis ta autoralli mmsarjas citroeni juunioride meeskonnas tema esimeseks meeskonnaks sai sauber petronas meeskonna esisoitja oli siis nick heidfeld testsoitja oli felipe massa meeskonda kutsus ta peter sauber isiklikult fia oli sellele vastu nimelt arvati et kimil ei ole piisavalt soidukogemust aga ta kogus hooaja lopuks 9 punkti mis andis 10 koha juba avaetapil austraalia gp etapil saavutas ta 6 koha heidfeld oli hooaja kokkuvottes 12 punktiga 8 korra oli isegi poodiumil meeskondlikult andis see sauberile isegi 4 koha 2002 aasta hooaja alguses siirdus kimi raikkonen mclareni meeskonda juba hooaja avaetapil austraalias lopetas raikkonen kolmandal kohal tulles esimest korda vormel 1 etapil poodiumile sel hooajal oli ta lahedal grand prixi voidule prantsusmaa gpl libastus ta viimase ringi viimastes kurvides alan mcnishi autost rajale valgunud olil ja lopetas soidu teisena andes sellega michael schumacherile viienda maailmameistritiitli hooaja lopuks kogus raikkonen 24 punkti ja oli 6 couldhart oli 41 punktiga 5 voitis ka uhe etapi sellest piisas meeskondlikuks 3 kohaks 2003 aasta hooaega alustas raikkonen austraalia gpl kolmanda kohaga kuid juba teisel stardil voitis ta oma elu esimese grand prix etapi sellel etapil alustas ta voistlust 6 positsioonilt ja lopetas soidu veenva ulekaaluga rubens barrichello ja fernando alonso ees see etapivoit jai talle sel hooajal ainukeseks voimalus oli ka jargmisel etapil brasiilia gpl interlagosel kus tal tuli lopus alla vanduda giancarlo fisichellale siiski oli raikkonen kogu hooaja jooksul stabiilselt poodiumil ja maailmameistritiitli omanik selgitati valja alles viimasel etapil jaapanis seal pidi raikkonen tunnistama barrichello paremust ja hooaja kokkuvottes michael schumacheri paremust viimane kogus hooaja jooksul raikkosest koigest 2 punkti enam raikkonen 91 schumacheri 93 vastu coulthard voitis avaetapi kuid rohkem etappe mitte ja oli kokkuvottes 51 punktiga 7 meeskondlikult oli mclaren 3 jaades 2 punktiga alla williamsile 2004 aasta hooaeg oli raikkosele pettumus hooaja esimesed 3 etappi katkestas ta mootoriprobleemide tottu hooaja ainus grand prix voit tuli belgias kus ta alustas pohivoistlust alles 10 kohalt sellele vaatamata ei tulnud voit lihtsalt ka siis sest michael schumacher hoidis teda pinge all kuni finisijooneni poodiumile paases raikkonen veel 3 korda hooaja lopuks kogunes 45 punkti meeskondlikult oli mclaren 69 punktiga 5 coulthard ei mahtunud kordagi poodiumile ja oli 24 punktiga 10 misjarel pidi kolima vahem tahtsasse meeskonda tema asemele voeti juan pablo montoya 2005 aasta hooaeg kujunes 2003 hooaja sarnaseks raikkonen voitles maailmameistritiitli eest kuid jai sellest ilma sel hooajal voitis ta 7 grand prix etappi eriti sarava soidu tegi ta suzukas kus ta viimaselt kohalt startides viimasel ringil moodus giancarlo fisichellast ja voitis maailmameistriks krooniti juba kaks etappi enne hooaja loppu fernando alonso kes kogus kimiga sama palju etapivoite alonso 122 raikkonen 112 montoya oli 60 punktiga 4 mclaren jai napilt ilma ka konstruktorite karikast renault 191 mclaren 182 punkti 2006 aasta hooaeg algas nagu eelmisedki raikkosele kesiselt hooaja jooksul ei voitnud mclaren uhtegi etappi ja raikkonen lopetas hooaja 65 punktiga viiendana montoya lahkus poole hooaja pealt sai siiski 26 punktiga 8 koha teda asendas pedro de la rosa kes 19 punktiga tuli 11 kohale koigest hoolimata oli mclaren hooaja kokkuvottes 3 meeskond 2007 aastal soitis raikkonen ferrari meeskonnas felipe massa korval raikkonen voitis 6 etappi oli veel 6 korda poodiumil 3 korda sai vaiksemaid punkte ja 2 korda katkestas sellega tuli ta maailmameistriks edestades 1 punktiga lewis hamiltoni ja fernando alonsot veel kaks etappi enne loppu kaotas ta hamiltonile 17 punktiga ent voitis nii hiinas kui brasiilias seevastu hamilton sai katkestamise korvale 7 koha massa oli 94 punktiga neljas mclareni meeskond alonso ja hamilton diskvalifitseeriti mis andis ferrarile kindla meeskondliku esikoha 2008 aastal jatkasid raikkonen ja massa ferraris ta voitis kaks voistlust malaisia ja hispaania gp sai kaks teist ja viis kolmandat kohta kokkuvottes sai ta hamiltoni 98 punkti ja felipe massa 97 jarel kolmanda koha 75 punktiga ta jagas seda robert kubicaga kuid tunnistati kolmandaks sest oli voitnud kaks etappi kubica uhe vastu meeskondlikult sai ferrari kindla voidu 2009 aastal laks ferraril hooaeg halvasti raikkonen voitis ainult uhe etapi belgias ja oli kokkuvottes 48 punktiga alles 6 massa sattus hungaroringil kohutavasse onnetusse mis tema hooaja lopetas tema asendajad luca badeur ja giancarlo fisichiella ei suutnud tuua ainsatki punkti ja kokkuvottes oli ferrari 70 punktiga 4 kimi raikkonen on 175 cm pikk ja kaalub 70 kg 2004 aastal abiellus raikkonen modell jenni dahlmaniga ralf schumacher sundinud 30 juunil 1975 nordrheinwestfalenis hurthis on saksamaa dtm sarja soitja ralf schumacher on michael schumacheri noorem vend 1992 ja 1993 soitis ralf vormel bmw juunioride sarjas ning tuli vastavalt 6 ja 2 kohale 1994 osales ralf saksamaa vormel 3 sarjas kus 19 etapist voitis 2 kvalifikatsiooni ja 1 etapi ning oli kokkuvottes 158 punktiga kolmas sel aastal saavutas ta macao grand prixl 4 koha monaco grand prixl 15 koha voitis giancarlo fisichella 10 alexander wurz ja vormel3 meistrite soidu ta katkestas 1995 osales ta samadel voistlustel ja tegi seda marksa paremini vormel3 sarjas voitis ta 15 etapist 2 kvalifikatsiooni ja 3 etappi ning oli 171 punktiga argentiinlase norberto fontana jarel teine macao grand prixl voitis ta nii kvalifikatsiooni kui kogu soidu monaco grand prixl oli ta itaallase gianantonio pacchioni jarel teine alexander wurz 6 norberto fontana 8 vormel3 meistrite soidu kvalifikatsiooni lopetas ta fontana jarel ja pacchioni ees teisena ning pohisoidu fontana jarel ja hlio castronevesi ees samuti teisena 1996 osales schumacher vormel nipponi sarjas kus 10 etapist voitis 2 kvalifikatsiooni ja 3 etappi aga ei soitnud uhtki kiireimat ringi kokkuvottes tuli ta 40 punktiga jaapani meistriks fontana 5 pedro de la rosa 8 samal aastal osales ta ka jaapani sportautode meistrivoistluste 6 etapil millest voitis 4 kvalifikatsiooni ja 3 etappi see andis sarja kokkuvottes 60 punktiga 2 koha 1997 aastaks vajas jordan kaht soitjat sest eelmise aasta soitjatest oli martin brundle spordist loobunud ja rubens barrichello oli lainud asja moodustatud stewartisse nende asemele palgati debutant ralf schumacher ja fisichella tulemuseks oli jordani labi aegade parim hooaeg schumacher tuli juba 3 etapil argentinas kolmandaks sel paeval oli ta 21 aastat ja 287 paeva vana millega sai vormel1 koigi aegade noorimaks esikolmikusse tulnud sportlaseks 2003 uletas selle rekordi fernando alonso fisichella sai jargmisel etapil san marinos 4 kohaga oma esimesed punktid tuli kanadas kolmandakski ja lisas belgias koguni teise koha kokku oli fisichella 20 punktiga 8 ja schumacher 13 punktiga 11 etapivoit jai kull saamata ent veel kunagi polnud jordan saanud uhel hooajal kolme poodiumikohta uhelt sportlaselt 20 punkti ega kokku 33 punkti meeskondlikult oli jordan 5 jargmiseks aastaks pikendas jordan lepingu just schumacheriga palgates fisichella asemele eksmaailmameistri damon hilli kes toigi jordanile labi aegade esimese etapivoidu kuid kokkuvottes sai samamoodi 20 punkti ja schumachergi ei saanud rohkem poole hooaja peal parast 8 etappi polnud veel kummalgi ainsatki punkti siis olukord paranes belgiast kus esimesel ringil katkestas kokkuporgete tottu 7 soitjat saadi koguni kaksikvoit ja schumacher voinuks voitagi kui meeskonna juhid poleks tal kaskinud mitte hillist mooda soita jargmisel etapil itaalias oli schumacher kolmas hooaja kokkuvottes oli hill 20 punktiga 6 schumacher 14 punktiga 10 ja jordan 34 punktiga 11 meeskonna seas 4 1999 aastaks sai schumacher koha williamsisse ja tema asemele williamsist jordanisse laks heinzharald frentzen kes soitis jordanis valja oma elu parima 3 kohaga loppenud hooaja seevastu jordani esisoitjaks jaanud hill kogus vaevased 7 punkti ja tema vormelikarjaar loppes teine eelmisel aastal williamsis soitnu jacques villeneuve laks suurte lootustega asjamoodustatud bari aga lootused jaid tuhjadeks ja bar jai ainsagi punktita meeskondlikuks viimaseks williamsisse palgati schumacheri korvale kahel viimasel aastal cartsarja voitnud alessandro zanardi aga zanardi voistlused ebaonnestusid taielikult ei saanud ainsatki punkti ja laks jargmiseks aastaks cartsarja tagasi schumacher oli avaetapil austraalias kolmas ja inglismaal samuti itaalias tuli ta frentzeni jarel teiseks soites kiireima ringi hooaja kokkuvottes oli schumacher 35 punktiga 6 zanardi 19 ja williams meeskondlikult 5 2000 aastaks palkas williams schumacheri korvale debutandi jenson buttoni kohe teisel etapil brasiilias sai button koigi aegade noorimaks vormel1 soitjaks kes punktikohale joudnud aga poodiumile ta ei paasenud ja oli hooaja kokkuvottes 12 punktiga 8 schumacher sai 3 kolmandat kohta ja oli 24 punktiga 5 kokkuvottes saavutas williams 36 punktiga 3 koha 2001 aastaks saatis williams buttoni kellega tal oli endiselt kehtiv leping soitma bennettoni kus ta lopetas hooaja 17 kohal tema asemel soitis schumacheri korval vormel1 debutant juan pablo montoya parast 10 esimest etappi oli montoyal kirjas 8 katkestamist ja 2 teist kohta itaalias ta voitiski kuid schumacheri tulemused olid veel paremad ta voitis uhe kvalifikatsiooni ja 3 etappi ja soitis 5 etapil kiireima ringi kokkuvottes oli schumacher 49 punktiga 4 montoya 31 punktiga 6 ja williams 80 punktiga 3 2002 aastaks pikendati molema soitjaga lepingut molemad katkestasid marksa vahem sealjuures koigil 4 etapil mille montoya katkestas oli ta kvalifikatsiooni voitnud williamsi ainsa etapivoidu toi schumacher kes ei saanud aga kiireimaid ringe ega kvalifikatsioonivoite seevastu montoya voitis 7 kvalifikatsiooni ja saavutas 3 kiireimat ringi hooaja kokkuvottes tuli montoya 50 punktiga 3 kohale schumacher oli 42 punktiga tema taga meeskondlikult tousis williams 92 punktiga ferrari 221 punkti jarele teiseks 2003 aastal jai joudude vahekord samaks etapivoidud 22 kvalifikatsioonivoidud 31 schumacheri kasuks kiireimad ringid 31 montoya kasuks hooaja kokkuvottes oli montoya 82 punktiga 3 ja schumacher 65 punktiga 4 williams oli 144 punktiga teine jaades maha ferrarist 158 kuid edestades mclarenit 142 2004 aasta usa grand prixl soitis schumacher rehvi purunemise tottu muuri kiirusega 290 kmh talle mojus kuni seismajaamiseni kiirendus 78 g mis on uks koige rangemaid mootorispordi ajaloos kus inimene ellu on jaanud tal oli ajuporutus ning vaikesed morad selgroos ta pidi olema 4 paeva haiglas ja mitu kuud kodus ning vahele jatma 6 etappi montoya sai hooajal 1 kolmanda 1 teise ja 1 viimasel etapil esikoha schumacher piirdus 1 kvalifikatsioonivoidu ja eelviimasel etapil jaapanis saadud teise kohaga kokkuvottes oli montoya 58 punktiga 5 schumacher 24 punktiga 9 ja williams 88 punktiga 4 2005 aastal lahkus schumacher williamsist toyotasse sest williams ei tulnud vastu tema noudmistele palga osas montoya lahkus mclarenisse ja williams ei suutnud nendeta enam kunagi nii korget meeskondlikku kohta saavutada toyotas oli schumacheri partneriks jarno trulli hooaja alguses oli parem trulli kes sai 2 teist kohta schumacher nii korgele ei kuundinudki aga hooaja lopuks oli schumacher 45 punktiga 6 ja trulli 43 punktiga 7 meeskond oli 88 punktiga 4 schumacher voitis 1 kvalifikatsiooni sel hooajal purunes usa grand prix eelsel treeningul schumacheril taas rehv rehvitootja michelin otsustas et ta ei suuda tagada oma rehvide ohutust sel rajal ja koik michelini rehvidega soitvad meeskonnad loobusid soidust nii et uksnes 6 soitjat osalesidki 2006 aastal tegi toyota sammu tagasi schumacheri ja kogu meeskonna parimaks tulemuseks jai 3 etapilt austraaliast saadud kolmas koht kokku oli ta 20 punktiga 10 ja trulli 15 punktiga 12 toyota oli meeskondlikult 35 punktiga 6 2007 aastal meeskonna allakaik jatkus kummagi soitja parimaks kohaks jai 6 trulli oli 8 punktiga 13 ja schumacher 5 punktiga 16 kokku andsid 11 punkti siiski 11 meeskonna seas 8 koha sel aastal oli ralf schumacheri palk vormel1s mika hakkise jarel suuruselt teine trulliga pikendati siiski lepingut aga schumacheriga mitte sellega schumacheri vormelikarjaar loppes ta pidas labiraakimisi mitme meeskonnaga sealhulgas mclareni toro rosso ja force indiaga aga need koik ebaonnestusid teda seostati ka mitme uue meeskonnaga aga need meeskonnad enamasti jaidki projekti tasemele 20082010 soitis schumacher dtm sarjas 2008 aastal jai tema parimaks kohaks 7 ja ta oli 3 punktiga 14 2009 aastal oli tema parim koht 5 ja ta oli 9 punktiga 11 2010 aastal voitis ta 1 kvalifikatsiooni aga parimaks kohaks etapilt jai 6 ja ta oli 3 punktiga taas 14 2001 aasta oktoobris abiellus ralf endise modelli coracaroline brinkmanniga 23 oktoobril 2001 sundis nende poeg david david coulthard sundinud 27 martsil 1971 sotimaal twynholmis on suurbritannia vormel 1soitja jarno trulli sundinud 13 juulil 1974 pescaras on itaalia endine vormel 1 soitja trulli liitus f1 sarjaga 1997 aastal asudes soitma minardi voistkonnas ja osaledes esimesel seitsmel gpl seejarel avanes panis vigastuse tottu vaba soitjakoht prostis kus trulli suutis osadel etappidel tulevikulootusena silma paista parimaks lopptulemuseks jai 4 koht saksamaa gplt ent eufooriat tekitas ta austria gpl juhtides suure osa soidust mmtiitlipretendendi jacques villeneuvei ees kuni prosti mugeni mootor lohkes 1998 aasta oli raske prost oli ule lainud peugeot mootoritele ning terve hooaja jooksul ei suutnud trulli kiirust leida trulli startis esikumnest vaid kahel etapil monacos ja itaalias ning hooaja ainus punktikoht mis oli ka kogu voistkonnale ainukeseks punktiks tuli belgiast 6 koha naol 1999 hooaeg oli suhteliselt tagasihoidlikule itaallasele karjaari lootustandvaim aasta prostipeugeot konkurentsivoime oli paranenud kuigi autot kimbutasid jatkuvalt tehnilised probleemid sellele vaatamata tuli rida esikumne stardikohti ning mmi kokkuvottes seitse punkti nurburgringi segastes ilmaoludes peetud soidus tuli aga karjaari esimene pjedestaalikoht teine trullil onnestus solmida jargmiseks aastaks leping jordanmugen hondaga tolle hooaja kolmanda voistkonnaga 2000 hooaja eel olid lootused suured ent jordani rohkete tehniliste probleemide tottu jaid laeks kuus punkti ning 10 koht mmi kokkuvottes jordan oli siiski moistagi tugevam masin kui prost ning uksikutel etappidel onnestus trullil ka silma paista nii monacos kui belgias voitles itaallane poodiumikoha eest ent oli sunnitud katkestama ka hockenheimis soitis trulli suure osa soidust 3 kohal kuid stop go penalti jattis ta lopuks 9 kohale 2001 aastast lootis eelmisel hooajal tootjates vaid 6 koha saanud jordani voistkond rohkemat oli ju just solmitud ka uus mootorileping hondaga aasta esimene kolmandik oli paljulubav ent seejarel nurjus aasta taas tehniliste probleemide tottu mille parast itaallane vahepeal kumne soidu jooksul koguni uheksal juhul oli sunnitud rajaperve jaama koigest hoolimata senise karjaari parim resultaat 12 punktiga mmi 9 koht 2002 aastaks onnestus itaallasel langevast jordanist paaseda tugevnevasse renaultsse 2001 aastal veel benettoni nime all vaevaliselt esinenud voistkond oli sel hooajal kujunenud tugevuselt neljandaks jouks ent ikka ei tahtnud trullit kimbutanud tehnilised probleemid kuhugi kaduda mmi kokkuvottes veel uks samm edasi 8 koht ehkki punkte kogunes sedakorda vaid uheksa 2003 aastaks tegi renault tugeva huppe nii konkurentsivoimes kui vastupidavuses ent taas jaid suured tulemused saavutamata ja sedakorda tabasid itaallast hoopis uut laadi apardused nii oli just tema kvalifikatsiooniringi ajal vihmasadu tugevaim ja sattus ta kahel korral stardiavariisse et potentsiaali on naitas suurbritannia gp esimesed kumme ringi mida trullil juhtida onnestus kuni soidu lopuks 6 kohale taanduda tuli mmi kokkuvottes taas 8 koht sedakorda uue punktisusteemi alusel 33 punktiga 2004 hooaega alustas trulli juba kolmandat aastat jarjest renaults ning hooaja esimene pool oli ule ootuste hea stabiilsete punktikohtade seas onnestus monacos ka karjaari ainus voit vormistada prantsusmaa gpl lasi trulli viimase ringi viimases kurvis mooda rubens barrichello ning trulli vallandati tiimist samas aga oli juba leping toyotaga taskus kus trulli soitis hooaja viimased kaks etappi kull edutult siiski mmi kokkuvottes karjaari parim resultaat 46 punktiga kuues koht 2005 aasta esimene pool kujunes jallegi vaga heaks kuivord toyota konkurentsivoime osutus oodatust tugevamaks kolm poodiumikohta hoidsid itaallast monda aega ka mmi uldarvestuses esikolmikus ent jalle ebaonnestus hooaja lopp ning 43 kogutud punktiga tuli taanduda 7 kohale 2006 hooaeg algas omaaegse hukkunud soome tsiklisoitja jarno saarineni jargi pandud eesnimega itaallasele kesiselt ning oma esimesed punktid saavutas ta alles hooaja uheksandal etapil kanadas kaks etappi varem valja toodud uus tf106b mudel sobis aga trullile senisest hooaja alguses kasutatud tf106 mudelist enam ning hooaja lopuks oli itaallane joudnud koguda 15 punkti mis paigutas ta uldarvestuse 12 reale hooaja jooksul sai selgeks ka trulli tulevik f1s kui toyota pikendas temaga lepingut 2009 aasta lopuni 2007 aastal jatkus loodetud tousu asemel langus kui trulli kogus aastaga vaid 8 punkti platseerudes mmi uldarvestuses 13 kohale hooaja algus oli paljulubaval kui malaisia ja bahreini gpdelt tulid 7 kohad ent ulejaanud hooaja kaigus onnestus itaallasel punktikohale jouda vaid kahel osavoistlusel usas 6 ja brasiilias 8 koha naol 2008 aasta on trullile toyota roolis neljas ning hooaja algus toi ule hulga aja oodatud tousu kulmineerudes malaisia gpl saavutatud 4 kohaga mille jatkuks tuli bahreinist kuues koht viie etapi jarel asub trulli 9 punktiga punktitabelis 8 kohal 2009 aastal sai ta 325 punktiga kaheksanda koha aastal 2010 liitus ta lotus racingu meeskonnaga ta ei saanud uhtki punkti ja jai 21 kohale fernando alonso diaz sundinud 29 juulil 1981 oviedos on hispaania vormel 1soitja kahekordne maailmameister fernando alonso debuteeris vormel 1sarjas 2001 aasta austraalia grand prixl minardis auto polnud kiire ega vastupidav sellegipoolest naitas alonso head minekut oma esimesel kvalifikatsioonisoidul edestas ta oma meeskonnakaaslast tarso marquesi koguni 26 sekundiga siiski saavutas marques kaks 9 kohta aga alonso parimaks jai 10 koht meeskondlikult oli minardi viimane 11 septembris pakkus benettoni praegune renault juht flavio briatore alonsole testisoitja kohta 2002 aastaks 2003 sai alonso renault teiseks numbriks jarno trulli korval kuid tousis kiiresti meeskonna esisoitjaks juba teisel mmetapil malaisia grand prixl sai ta noorimaks vormel 1 piloodiks kes voitnud kvalifikatsiooni samal aastal sai ta kolmanda koha ja kordas seda jargmisel etapil brasiilia grand prixl 5 etapil hispaania grand prixl tuli ta juba teiseks ja 13 etapil ungari grand prixl sai temast labi aegade noorim etapivoitja hooaja lopetas ta 6 kohal 55 punktiga trulli oli 33 punktiga 8 renault meeskondadest 4 2004 jai alonso hooaja algul trulli varju too voitis etapigi aga hooaja teine pool trullil ebaonnestus ja alonso saavutas 59 punktiga 4 koha trulli oli 46 punktiga 6 meeskondlikult oli renault 3 trulli ja briatore vahel tekkis tuli mille tulemusena trulli 2005 aastaks toyotasse kolis teda asendas giancarlo fisichella 2005 aasta esimese etapi austraalias lopetas alonso kolmandana soites kiireima ringi fisichella seevastu voitis kvalifikatsiooni ja etapi kuid see etapivoit jai talle ka ainsaks hooajal alonso seevastu voitis 7 etappi ainus soit kus ta lopetas valjaspool punktikohti oli ungaris kus esitiiva lohkumine esimeses kurvis jattis ta 11 kohale meistritiitli tagas ta 2 etappi enne hooaja loppu viimasel etapil kindlustati ka meeskondlik meistritiitel alonsost sai labi aegade noorim vormel 1 meister olles 24 aastat ja 59 paeva vana varem oli rekord emerson fittipaldi kaes 2006 lopetas alonso 9 esimest etappi esimese voi teisena oma kodurajal hispaanias suutis ta voita olles esimene hispaanlane kes kodurajal voidutseb seevastu jargmisest 7 etapist voitis schumacher 5 ja alonso mitte uhtki enne ungarietappi oli nende kahe vahe 11 punkti molemad said ungaris karistada ning startisid vastavalt 15 ja 11 kohalt alonso suutis tousta margades oludes liidriks kuid boksipeatuse ajal kehvasti kinnitatud ratas tuli alt ja hispaanlane lopetas soidu rehvibarjaarides kuid schumachergi ei saanud punkte enne kui kubica diskvalifitseeriti sakslasele 1 punkt ning vahe 10 punkti turgi grand prixl suutis alonso schumacheri kolmandal kohal hoida lopetades ise teisena edu kadus aga itaalia grand prixl kus schumacher voitis ja alonso katkestas moned ringid enne loppu suitseva mootori tottu hiina grand prixl voitis alonso kvalifikatsiooni ja soitis kiireima ringi kuid lopetas ebaonnestunud boksipeatuse tottu schumacheri jarel teisena jaapani grand prix eel olid nende punktid vordsed siis oli aga aeg ebaonne taluda schumacheril kelle ferrari mootor vastu ei pidanud alonso voitis ning saavutas teise kohaga brasiilias teise jarjestikuse meistritiitli ja uhtlasi meeskondliku tiitli vaid 5punktilise eduga ferrari ees 2007 liikus alonso mclarenisse kus tema paariline oli uustulnukas lewis hamilton parast ungari gpd aga hakkasid tema suhted meeskonnaga halvenema sest meeskond keskendus rohkem hamiltonile 13 septembril tuli pommuudis mclarenile maarati 100 miljoni dollari suurune rahatrahv mclaren jai suudi spiooniskandaalis kus ferrari ja mclareni tootaja vahetasid andmeid hooaja lopul mclareni meeskondlikud punktid tuhistati hooaja viimase brasiilia etapil vottis kimi raikkonen kogudes 109 silma ja tuli sellega maailmameistriks 108 silma peale jaid nii alonso kui ka hamilton ning kunagi varem ega hiljem pole esimese ja kolmanda koha vahe nii vaike olnud 2008 aastal soitis alonso taas renaults seekord koos nelson piquet juunioriga kunagisest voitjameeskonnast oli vahe jarel esimest korda suutis end poodiumile soita alles piquet 10 etapil hooaja lopupoole lugu paranes ja alonso suutis voita kaks etappi jarjest singapuris ja jaapanis hooaja viimase etapi teine koht brasiilias tostis ta isegi 61 punktiga 5 kohale piquet oli 19 punktiga 12 ja meeskond 4 maailmameistriks tuli hamilton kes tousis koigi aegade noorimaks maailmameistriks seni oli seda olnud alonso 2009 aastal oli olukord veelgi halvem alonso suutis singapuris soita 3 kohale saades uhtlasi kiireima ringi ungaris voitis ta kvalifikatsiooni ja kokku jai ta 26 punktiga alles 9 kohale piquet parimaks jai 10 koht mistottu parast 10 etappi vahetati ta valja romain grosjeani vastu kes aga soitis veelgi halvemini parim koht 13 meeskondlikult jaadi 10 meeskonna seas 8 kohale kusjuures alonso oli toonud koik meeskonna punktid 2010 aastaks sai alonso lepingu ferrariga kus tema korval soitis felipe massa seevastu piquet ja grosjeani vormelikarjaar sai labi alonso alustas voiduga kohe avaetapil massa tagas kaksikvoidu ja kokku voitis ta 5 etappi veel enne viimast etappi abu dhabis oli ta liider aga jai sel soidul 7 kohale ja maailmameistriks tuli 256 punktiga sebastian vettel alonso 252 kes voitis viimase etapi ja tousis koigi aegade noorimaks maailmameistriks massa oli 144 punktiga 6 aga ferrari jai meeskonnaga alles kolmandaks red bulli ja mclareni jarel takuma sato sato takuma sundinud 28 jaanuaril 1977 tokyos on jaapani vormel 1soitja oma vormel 1debuudi tegi ta 2002 aasta austraalia gpl felipe massa sundinud 25 aprillil 1981 sao paulos on brasiilia vormel 1 soitja massa alustas kardisoiduga 8aastaselt ta soitis riiklikel ja rahvusvahelistel meistrivoistlustel kuni 1998 liitus vormel chevrolet sarjaga ta lopetas brasiilia meistrivoistlused viienda kohaga kuid jargmisel aastal voitis juba kolm soitu kumnest ja tuli brasiilia meistriks 2000 aastal soitis ta vormel renault sarjas nii itaalia kui ka euroopa lahtistel meistrivoistlustel ja voitis molemad itaalia meistrivoistlustel voitis ta kaheksast etapist neli kvalifikatsiooni ja neli etappi euroopa meistrivoistlustel uheksast etapist kolm 2001 aastal soitis ta euroopa turismiautode meistrivoistlustel neli etappi ja kogus 71 punkti millega saavutas koigest 23 koha samal aastal soitis ta vormel 3000 sarjas mille ta ulekaalukalt voitis 10 etapilt kogus ta kuus etapivoitu kuus kvalifikatsioonivoitu ja viis kiireimat ringi massa kogus 60 punkti teine koht anti valja 32 punktiga tema meeskonnakaaslane sai kull ainult uhe punkti kuid meeskondlikuks esikohaks piisas sellestki parast kaht nii edukat hooaega paases massa soitma vormel 1 sarja ta sai koha nick heidfeldi korvale sauberis enne teda meeskonnas soitnud kimi raikkonen oli paasenud mclarenisse massa ei soitnud hasti katkestades pooled etapid heidfeld ainult 3 korda molemad said pisut punkte kuid vorreldes eelmise hooajaga olid sauberi tulemused halvemad heidfeld oli 7 punktiga 10 kohal massa 4 punktiga 13 ja sauber 11 punktiga 5 kohal parimateks voib pidada 2 etappi malaisias ja 5 etappi hispaanias kus molemad punktidele joudsid viis etappi enne 2002 aasta hooaja loppu laks arrowsi meeskond hingusele selle liider heinzharald frentzen palgati sauberi testsoitjaks ja senine testsoitja jos verstappen lasti lahti kui massa sai uhesoidulise karistuse soitis frentzen tema asemel isegi eelviimase etapi lopuks palgati frentzen massa asemele massa oli 2003 aastal ferrari testsoitja 2004 aastaks ei pikendanud sauber kummagi soitjaga lepingut heidfeld sai koha jordanisse ja sai hooajal ainult 3 punkti frentzen ei saanud uhegi vormelitiimiga kaubale sauberi eest soitsid giancarlo fisichella ja massa ja tegidki seda neist margatavalt paremini poodiumile ei joutud kuid fisichella oli 22 punktiga 11 massa 12 punktiga 12 ja sauber 34 punktiga 6 fisichella katkestas hooajal ainult uhe soidu ja selline kindlus avaldas vist muljet renaultle kes vajas stabiilset soitjat ta ostis fisichella ara ja tema asemele voeti 2005 aastaks sauberisse eksmaailmameister jacques villeneuve ent hooaeg polnud nii hea kui eelmine massa oli 11 punktiga 13 villeneuve 9 punktiga 14 poodiumile ei joudnud kumbki ferrari palkas massa endale michael schumacheri korvale teiseks soitjaks rubens barrichello asemele kes oli eelmisel hooajal saanud koigest 38 punkti 4 poodiumikohta ja 8 koha mis polnud ferrari vaariline tulemus massa oigustas oma kohta hooaja 5 etapil euroopa grand prixl joudis massa esimest korda elus schumacheri ja fernando alonso jarel poodiumile jargmisel etapil hispaania grand prixl soitis massa voistluse kiireima ringi 10 etapil usa grand prix tuli ta juba schumacheri jarel teiseks sama kordus ulejargmisel etapil saksamaa grand prixl 13 etapil ingari grand prixl soitis massa taas kiireima ringi aga 14 etapil turgi grand prixl voitis algul kvalifikatsiooni ja siis etapi kvalifikatsiooni voitis ta ka kahel viimasel etapil lopetades need etapid alonso jarel teisena ja alonso ees esimesena kokku andsid tema 80 punkti individuaalse kolmanda koha alonso ja schumacheri jarel kuna aga renault teine soitja fisichella oli samuti tubli jai ferrari meeskondlikult renaultle 201206 alla 2007 aastal loobus schumacher vormelist tema asemele palgati kimi raikkonen kes tuli 110 punktiga maailmameistriks massa voitis 6 kvalifikatsiooni ja 3 etappi ning soitis 6 korda kiireima ringi kuid ikkagi oli ta 94 punktiga alles 4 parast mclareni diskvalifitseerimist sai ferrari ka konstruktorite karika 2008 aastal voitis massa 6 kvalifikatsiooni ja 6 etappi ning soitis 3 kiireimat ringi ning oleks peaaegu maailmameistriks tulnud viimasel etapil brasiilias voitis massa kodupubliku ees kvalifikatsiooni ja etapi soitis ka kiireima ringi kuid hamilton suutis viimasel ringil tousta 5 kohale mis tagas talle uhepunktilise eduga 9897 maailmameistritiitli raikkose kolmas koht tagas ferrarile siiski teist aastat jarjest 172151 ulekaaluga mclareni ees konstruktorite karika 2009 aasta oli ferrarile margatavalt halvem massa suutis poodiumile soita ainult korra saksamaal kolmandaks tulles tosi monacos soitis ta kiireima ringi raikkosel laks pisut paremini belgias ta isegi voitis 2009 aasta ungari grand prix kvalifikatsioonis tegi massa raske avarii barrichello vormeli vedrustuse detail tabas tema pead kui ta soitis kiirusega 260 kmh ja ta soitis rajapiirdesse kiirusega 100 kmh massa viidi ajuporutuse ja koljuvigastusega budapesti haiglasse kus teda opereeriti tema jaoks oli sellega hooaeg loppenud esialgu kutsuti jargmistel etappidel teda asendama michael schumacher kes pidi aga vana vigastuse tottu loobuma tema asemele voeti esialgu ferrari testsoitja luca badoer kaks etappi hiljem aga giancarlo fisichella kumbki ei saanud ainsatki punkti hooaja kokkuvottes oli raikkonen 48 punktiga 6 massa 22 punktiga 11 ja ferrari 70 punktiga 4 2010 aastaks massa paranes 2009 aasta viimasel etapil brasiilias lubati tal isegi olla see kes voistlejatele etapi loppu markivat ruudulippu lehvitab massa jatkab ferraris meeskonnast lahkus raikkonen kellega ei saadud palgas kokkuleppele tema korvale palgati fernando alonso fisichella voeti testsoitjaks massa alustas hooaja avaetapi teisena ja meeskonnakaaslane fernando alonso voitis voidu austraalias soitis massa kvalifikatsioonis viienda aja valja ja tuli isegi poodiumile parast soitu kommenteeris roomsalt et see oli hea algus hooajale parast malaisia etappi asus massa meistrivoistluste edetabelit juhtima aga see ei pusinud kaua sest hiinas ebaonnestus tal soit ning ta langes edetabelis kuuendaks kuues koht edetabelis pusis meistrivoistluste hooaja lopuni saksamaal oli massa liider kuid see ei kestnud kaua kuna ferrari insener rob smedley andis kasu alonso mooda lasta koduetapil massal ei onnestunud punktidele jouda ning ta lopetas 15 kohal abu dhabis onnestus massal saada kumnenda koha eest uks punkt ja ta lopetas hooaja kuuendal kohal edetabelis 144 silmaga ferrari oli konstruktorite karika arvestuses kolmas 396 punktiga 2011 aastal jatkas massa scuderia ferraris ja tema meeskonnakaaslane oli alonso hooaeg oli massa jaoks tavaline kuna ta ei suutnud kordagi poodiumile tousta meistrivoistluste edetabelis ta jai kuuendaks ning teenis 118 silma 2012 vaatamata oma eelmisele ebaonnestunud hooajale jai massa ferrarisse veel ka 2012 aastaks austraalias massa katkestas kvalifitseeris 16 tiimikaaslane alonso kvalifitseeris 12 ja lopetas viiendana hooaja lopp laks tal edukalt sest ta lopetas jaapanis teisena ja suutis isegi brasiilias poodiumile tousta hooaja lopetas massa seitsmendana meistrivoistluste edetabelis 122 silma 2013 aasta ei olnud kuigi edukas massa jaoks suutis ainult korra poodiumile tousta ja see oli hispaania etapp brasiilia oli viimane etapp kus ka tema karjaar loppes ferrari roolis massa oli 8 aastat teinud koostood ferrari tiimiga ja oli korra olnud isegi tiitli voitluses aasta 2008 kuid hamilton edestas teda 1 punktiga massa asemele siirdub uueks hooajaks tema kunagine tiimikaaslane raikkonen felipe ise on solminud kolmeaastase lepingu williamsi tiimiga ja ta tahab veeta oma viimased aastad vormel 1 2014 massa uueks meeskonnakaaslaseks sai soomlane bottas giancarlo fisichella sundinud 14 jaanuaril 1973 roomas on itaalia vormel 1soitja nagu enamik vormel 1 soitjaid alustas temagi kardisportlasena 19921994 soitis ta itaalia vormel 3 sarjas esimesel aastal kogus ta 8 soidust 1 voidu ja 11 punkti millega oli 8 1993 aastal kogus ta 12 soidust 2 voitu ja 36 punkti millega oli 3 kvalifikatsiooni ta neil aastatel ei voitnud kuid 1994 aastal voitis ta 20 etapist 11 samuti 11 kvalifikatsiooni ja tuli 309 punktiga itaalia meistriks 1995 aastal osales ta saksamaa turismiautode meistrivoistlustel olles 12 soidust kogutud 30 punktiga 15 ja turismiautode maailmameistrivoistlustel see peeti samade autodega ja samadel radadel mis saksamaa mv kus ta 10 soidus saadud 37 punktiga 10 1996 aastal oli ta saksamaa turismiautode meistrivoistlustel 24 soidust kogutud 139 punktiga 6 kuid selles sarjas jaidki tal nii kvalifikatsiooni kui ka etapivoit saamata 1996 debuteeris ta vormel 1s minardi meeskonnas tema parim koht oli 8 mis andis 19 koha tema meeskonnakaaslase pedro lamy parim koht oli 10 millega oli 20 poole hooaja pealt vahetati fisichella valja giovanni lavaggi vastu kes maksis peale oiguse eest soita ent tema parimaks kohaks jai 10 ja ta oli hooaja kokkuvottes 22 1997 palkas jordan endale debutandi ralf schumacheri ja peaaegu debutandi fisichella kes pidid asendama rubens barrichellot ja spordist loobunud martin brundleit tulemuseks oli jordani labi aegade parim hooaeg schumacher tuli juba 3 etapil argentina grand prixl kolmandaks fisichella sai jargmisel etapil san marino grand prixl 4 kohaga oma esimesed punktid tuli kanada grand prixl kolmandakski ja lisas belgia grand prixl koguni teise koha kokku oli fisichella 20 punktiga 8 ja schumacher 13 punktiga 11 etapivoit jai kull saamata ent veel kunagi polnud jordan saanud uhel hooajal kolme poodiumikohta uhelt sportlaselt 20 punkti ega kokku 33 punkti meeskondlikult oli jordan 5 jargmiseks aastaks pikendas jordan lepingu just schumacheriga palgates fisichella asemele eksmaailmameistri damon hilli kes toigi jordanile labi aegade esimese etapivoidu kuid kokkuvottes sai samamoodi 20 punkti ja schumachergi ei saanud rohkem 1998 vajas benetton kaht soitjat lahti lastud jean alesi ja spordist loobunud gerhard bergeri asemele kellega kaitsta meeskondlikku 3 kohta nendeks said lootustandev fisichella ja meeskonna senine kolmas soitja alexander wurz fisichella soitis kaks korda jarjest monacos ja kanadas teiseks kogus 16 punkti ja oli 9 wurz poodiumile ei joudnud ent ikkagi oli 17 punktiga 8 argentinas soitis wurz kiireima ringi meeskondlikult oli bennetton 33 punktiga 5 kaotades viimasel etapil punktiga moodunud jordanile 1999 meeskonna allakaik jatkus meeskonna ainsa poodiumikoha teise koha toi fisichella kanadast esimese 6 etapiga oli fisichellal 13 punkti ja wurzil 1 punkt ulejaanud 10 etapist lisandus uksnes wurzile 2 punkti fisichella oli 9 wurz 13 ja bennetton 16 punktiga 6 2000 aastal toi fisichella bennettonile kolm poodiumikohta brasiilias monacos ja kanadas olles 18 punktiga 6 taas ei tulnud 9 viimaselt etapilt punktilisa wurz kogus 2 punkti oli 15 ja lasti lahti meeskondlikult jagas bennetton 4 kohta bar hondaga ja tunnistati 4ks sest honda ei suutnud kordagi poodiumile soita 2001 aastal palgati wurzi asemele jenson button kes polnud aga pormugi parem samuti 2 punkti 17 koht fisichella soitis belgias poodiumile kogus 8 punkti ja oli 11 bennetton oli 10 punktiga 7 hooaja lopus muudi bennetton renaulte kusjuures meeskonna muugisumma oli vormelimaailmas rekordiline ent renault f1 vottis toole just buttoni ja tema korvale jarno trulli fisichellat nad ei tahtnud 2002 aastaks vajas jordan kaht soitjat sest trulli olid nad renaultle muunud jean alesi oli spordist loobunud ja kolmas soitja ricardo zonta oli lihtsalt nork soitjateks said fisichella ja takuma sato jordani allakaik jatkus fisichella kogus 7 punkti oli 11 ja sai edasi soita sato teenis alles viimasel etapil 2 punkti millest oli jatkamiseks liiga vahe 15 koht meeskondlikult oli jordan 6 2003 aastaks palgati sato asemele iirlane ralph firman kelle parimaks kohaks jai 8 fisichellal onnestus seevastu saada brasiilias oma elu esimene etapivoit mis jai ka jordani viimaseks ja meeskonna ainsaks helgeks hetkeks hooajal fisichella voitis etapi 110 katsel mis on vormelimaailmas labi aegade 5 tulemus ta oli 12 punktiga 12 jordan 13 punktiga 9 ehk eelviimane kummagi soitjaga ei pikendatud lepingut kuid auto oli lihtsalt kehv asemele palgatud sugugi mitte norgad soitjad ei saanud niigi palju punkte ja 2005 aastal lopetas jordan tegevuse 2004 aastaks vajas kaht soitjat sauber nick heidfeldi ja heinzharald frentzeni asemele heidfeld maandus jordanis aga frentzen ei leidnudki endale kohta ja tema vormelikarjaar oli labi fisichella ja felipe massa soitsidki neist margatavalt paremini poodiumile ei joutud kuid fisichella oli 22 punktiga 11 ja massa 12 punktiga 12 sauber oli 34 punktiga 6 fisichella katkestas hooajal ainult uhe soidu ja selline kindlus avaldas vist muljet renaultle kes vajas stabiilset soitjat fisichella voitis kohe avaetapi austraalias mis jai tema ainsaks hooajal teine koht tuli jaapanist kolmas itaaliast tema meeskonnakaaslane fernando alonso tuli 133 punktiga kindlaks maailmameistriks ja fisichella 58 punktist 5 koht piisas et tagada renaultle meeskondlik maailmameistritiitel 3 koht jai 4 punkti kaugusele samasugune oli 2006 aasta fisichella voitis hooaja teise etapi malaisias kolmandaid kohti lisandus omajagu ning fisichella oli 72 punktiga 4 alonso tuli 134 punktiga maailmameistriks ja renault oli 206 punktiga parim meeskond ferrari 201 2007 aastal muus renault alonso mclarenisse fisichella korvale palgati debutant heikki kovalainen selgus et fisichella ei suutnud esineda tasemel mida meeskonna liidrilt nouti kovalainen tuli hooaja lopupoole korra teiseks mis jai renault ainsaks poodiumikohaks hooajal fisichella oli 21 punktiga 8 kovalainen 30 punktiga 7 mclareni diskvalifitseerimise tottu andis meeskonna 51 punkti siiski 3 koha kovalainen liikus renaultst niioelda ulespoole mclarenisse fisichella allapoole force indiasse force indias soitsid 2008 aastal fisichella js adrian sutil testsoitja oli vitantonio liuzzi auto oli vilets sutili parimaks kohaks jai 13 fisichella parimaks kohaks 10 meeskondadest oli force india eelviimane sest super aguri ei suutnud hooaega lopunigi soita ja punkte ka ei saanud 2009 aasta belgia gp teise kohaga teenis giancarlo fisichella force indiale meeskonna esimesed punktid ja seni ainsa poodiumikoha jargmisel etapil itaalias soitis sutil force india seni ainsa kiireima ringi ja lopetas etapi 4 kohaga need punktid jaidki force indiale ainsateks fisichella oli 8 punktiga 15 sutil 5 punktiga 17 ja force india 13 punktiga eelviimane 9 alates 2009 aasta itaalia gpst kuni hooaja lopuni asendas giancarlo fisichella ferrari meeskonnas vigastatud felipe massat punkte ta ferrarile ei toonud parim koht oli 9 alates 2010 aastast on ta ferrari testisoitja force indias asendab fisichellat liuzzi fisichella abiellus oma lapsepolvesobra endise tantsutudruku luna castellaniga neil on kaks last tutar carlotta ja poeg christopher mark alan webber sundinud 27 augustil 1976 uuslounawalesi osariigis queanbeyanis on austraalia autosportlane endine vormel 1 soitja ta osales vormel 1 sarjas aastatel 20022013 mark webberi isa alan oli mootorrataste muuja ka mark hakkas juba pisikesena mootorispordi vastu huvi naitama algul soitis mark mootorrattal alates 1991 aastast kui ta oli 14aastane kardiga 1993 tuli ta selles uuslounawalesi osariigi meistriks 1994 osales webber austraalia vormel ford sarjas 16 etapist kogus ta 30 punkti mis andsid 13 koha ta ei voitnud uhtki etappi ega kvalifikatsiooni 1995 aasta laks webberil samas sarjas juba paremini ta voitis 16 etapist 3 kvalifikatsiooni ja 3 etappi mis andsid 158 punktiga 4 koha samal aastal osales ta austraalia meistrivoistluste 2 viimasel etapil uldse toimus 6 etappi ja tuli molemal teiseks koik etapid voitis ja tuli taisedu 120 punktiga austraalia meistriks webberi meeskonnakaaslane paul stokell webber jagas 32 punktiga 7 kohta hooaja lopus peetud uhesoidulisel vormel fordi festivalil oli ta 3 1996 soitis webber austraalia meistrivoistluste kahel esimesel etapil stokell tuli jalle meistriks tema meeskonnakaaslane webber katkestas avaetapi kuid voitis teise mille stokell katkestas kogutud 20 punkti andsid webberile 10 koha etappide arvu oli suurendatud 8le webber ei soitnud meistrivoistlusi lopuni sest suundus selle asemel euroopasse ta soitis kaasa suurbritannia vormel ford sarja kus tuli 113 punktiga oma meeskonnakaaslase taanlase kristian kolby jarel teiseks voites 4 etappi ta osales ka euroopa vormel fordi meistrivoistluste 3 etapist kahel millest uhe ta voitis ja oli kokkuvottes kolmas nagu eelmisel aastal osales ta vormel fordi festivalil mille ta seekord voitis 1997 soitis webber suurbritannia vormel 3 sarjas 16 etapist voitis ta 3 kvalifikatsiooni ja 1 etapi tuli 5 korda esikolmikusse soitis 1 kiireima ringi ja oli kokku 127 punktiga 4 samal aastal zandvoortis peetud vormel 3 meistrite soidul lopetas webber 3 kohaga naiteks nick heidfeld oli 7 1998 osales webber fia gt meistrivoistlustel ta voitis 10 etapist pooled ja tuli koos endise vormel 1 piloodi bernd schneideriga ulikindlaks meeskondlikuks voitjaks nad kogusid kahe peale rohkem punkte kui koik ulejaanud meeskonnad kokku ta osales ka le mansi 24 tunni soidul ent tema meeskond katkestas voistluse esimesel kumnendikul 1999 webber ei voistelnud 2000 osales webber vormel 3000 maailmameistrivoistlustel tema meeskonnakaaslane christijan albers ei suutnud punkte saada webber alustas 3 koha ja voiduga aga edasi nii hasti ei lainud siiski suutis ta 21 punktiga sailitada 3 koha fernando alonso ees hilisematest vormel 1 soitjatest oli sebastien bourdais 9 franck montagny 15 ja enrique bernoldi 16 meeskondlikult oli ta 3 2001 jatkas webber vormel 3000 sarjas 12 etapist voitis ta 2 kvalifikatsiooni ja 3 etappi soitis 3 korda kiireima ringi ja ehkki ta 4 viimast etappi katkestas andis see napilt vordsete punktide korral teise koha sarjas tomas enge ees voitis justin wilson kes 9 korda tuli esimese kahe sekka hilisematest vormel 1 soitjatest oli sebastien bourdais neljas antonio pizzonia 6 giorgio pantano 9 ja patrick friesacher 13 meeskondlikult oli webber 42 punktiga 3 wilson ja enge voitsid 2002 aastaks paases webber vormel 1 sarja minardi meeskonda fernando alonso asemele kes oli lainud renault testsoitjaks webberi meeskonnakaaslane oli alex yoong kohe avasoidul oma kodumaal austraalia grand prixl saavutas webber 5 koha ja teenis 2 punkti sama palju kui minardi oli saanud koigil hooaegadel kokku alates 1995 aastast yoong oli 7 ehk esimesena punktidest ilma rohkem punkte minardi siiski ei saanud sellega teenis minardi veel 11 meeskonna seas 9 koha individuaalselt oli webber 16 2003 aastal soitis webber jaguaris jaguar vajas kaht soitjat sest eddie irvine oli spordist loobunud ja pedro de la rosaga lepingut ei jatkatud kuna ta polnud eelmisel hooajal uhtki punkti saanud uuteks soitjateks said webber ja antonio pizzonia esimesed kaks etappi katkestasid molemad edaspidi asi paranes webber soitis 7 korda punktidele esikolmikusse kull ei saanud aga teenis 17 punktiga 10 koha pizzonia ei saanud kordagi punkte ja 5 etappi enne loppu asendati ta justin wilsoniga wilson sai ka eelviimasel etapil punkti meeskondlikult oli jaguar 18 punktiga 7 paremat kohta polnud jaguar iialgi saanud ja nii palju punkte polnud tal ka varem olnud 2004 aastal soitis webberi korval jaguaris christian klien rahaliste raskuste parast ei saanud jaguar wilsonile palka maksta klien seevastu maksis soitmise oiguse eest peale hooajal oli webber 7 punktiga 13 klien 3 punktiga 16 ja jaguar 10 punktiga 7 jaguari meeskond kuulus fordile kes otsustas et ei saa meeskonna rahastamisest piisavat kasu see ei kandnud isegi fordi nime ja punkte ka palju ei tulnud meeskond muudi energiajooke tootvale austria ettevottele red bull ja moodustati uus meeskond red bull racing williamsf1 molemad soitjad ralf schumacher ja juan pablo montoya olid lahkunud palgakusimuste tottu ning williams vajas kaht soitjat jatkama kuulsusrikkaid traditsioone palgati webber jaguarist ja nick heidfeld jordan grand prixst testsoitjate hulka kuulusid pizzonia nico rosberg ja sebastian vettel juba 2005 aasta teisel etapil malaisia grand prixl tuli heidfeld kolmandaks ja edaspidi veel kaks korda teiseks monaco grand prixl saavutas ka webber heidfeldi jarel oma elu esimese poodiumikoha vormel 1 sarjas see jaigi tema ainsaks siiski soitis webber nii paljyu punktikohtadele et tuli hooaja kokkuvottes 36 punktiga 10 aga heidfeld 28 punktiga 11 hooaja lopus sai heidfeld treeningul vigastada ja viimasel 5 etapil soitis tema asemel pizzonia kes tuli 2 punktiga 22 kohale siiski oli williams meeskondlikult 66 punktiga 5 ja viimati oli ta halvema koha saanud 1988 aastal selle tulemusena ei pikendatud heidfeldi ega pizzoniaga lepingut teiseks soitjaks sai rosberg kolmandaks alexander wurz testsoitjaks narain karthikeyan 2006 aasta hooaeg oli williamsile onnetu hooaja avaetapil bahreini grand prixl tuli webber 6 ja rosberg 7 kohale aga see jaigi hooaja edukaimaks kokkuvottes oli webber 7 punktiga 14 ja rosberg 4 punktiga 17 meeskondlikult oli williams 11 punktiga 8 mis oli koigi aegade halvim tulemus ka debuuthooajal 1978 saadi 11 punkti kuid ainult uht soitjat kasutades ja sealt tuli ka uks teine koht etapil webberiga lepingut ei pikendatud jargmisel hooajal soitsid williamsis rosberg ja wurz aga sellest ajast pole williams tippmeeskondade seas olnud 2007 aastaks sai webber lepingu red bull racinguga ta asendas christian klieni kes oli eelmisel hooajal kogunud koigest 2 punkti webberi meeskonnakaaslane oli david coulthard ehkki webber sai 16 etapilt 9l parema tulemuse kui coulthard punktides see ei kajastunud coulthard kogus 14 punkti nagu eelmiselgi hooajal ja oli 10 webber oli 10 punktiga 12 rosberg oli 9 ja wurz 11 kuid euroopa grand prixl nurnburgringil saavutas webber red bulli selle aasta ainsa poodiumikoha meeskondlikult oli red bull 11 meeskonna seas 5 see oli red bulli labi aegade korgeim koht ja molema soitjaga pikendati lepingut 2008 aastal oli webber coulthardist selgelt parem kaotades talle ainult 3 etapil ta oli 21 punktiga 11 coulthard soitis valja red bulli ainsa poodiumikoha aga jai 8 punktiga 16 kohale meeskondlikult oli red bull 29 punktiga 7 red bull kaotas ka oma duubelmeeskonnale toro rossole kelle liider sebastian vettel oli 35 punktiga 8 ja oli voitnud etapigi hooaja lopul teatas coulthard oma loobumisest spordist ja vettel edutati red bulli 2009 aasta avaetapp oli red bullile pettumuseks webber oli 12 ja vettel 13 kuid teiselt etapilt malaisiast toi webber juba 6 koha punktid kolmas etapp hiina grand prix loppes aga hiilgavalt vettel voitis nii kvalifikatsiooni kui etapi webber oli teine kaksikvoit saadi ka 8 etapil suurbritannia grand prixl 9 etapil saksa grand prix saabus ka webberi tahetund ta voitis kvalifikatsiooni ja kogu etapi tema esimene voit tuli 130 katsel ja ukski vormelipiloot pole esimese voiduni nii kaua pidanud ootama jargmisel etapil ungari grand prixl soitis webber kiireima ringi see toimus 131 katsel ja on samuti vormelimaailma rekord kiireima ringi soitis webber ka 15 ja 16 ehk jaapani ja brasiilia grand prixl brasiilias voitis ta ka etapi vettel ja webber lopetasid hooaja kaksikvoiduga abu dhabi grand prixl hooaja kokkuvottes oli vettel 84 punktiga teine maailmameistriks tulnud jenson button kogus 95 punkti ja webber 695 punktiga neljas vahepeal oli rubens barrichello 77 punktiga meeskondlikult oli red bull 1535 punktiga brawn gp button ja barrichello jarel teine 2010 aastal soidavad webber ja vettel taas red bullis nagu eelmisel nii ka 2010 aastal saavutasid vettel ja webber hooaja kolmandal etapil malaisias kaksikvoidu cristiano monteiro da matta sundinud 19 septembril 1973 belo horizontes on brasiilia vormel 1 voidusoitja olivier denis panis sundinud 2 septembril 1966 lyonis on endine prantsusmaa voidusoitja nagu enamik soitjaid alustas panis voidusoitjakarjaari kartidel 1991 voitis ta sarja vormel 3 ja 1993 sarja vormel 3000 vormel 1 sarjas debuteeris ta 1994 ligier meeskonnas sel aastal oli tema parim saavutus 2 koht hockenheimis ja 11 koht hooajal 1995 aasta parim saavutus oli 2 koht austraalia grand prixl kuigi voitjast kaks ringi maas ja hooaja kokkuvottes 8 1996 aasta parim saavutus oli voit monaco grand prixl kus lopetas neli masinat see oli ligier esimene voit parast 15aastast vaheaega ja jaigi viimaseks sest meeskonna ostis ules alain prost kes nimetas meeskonna enda jargi umber 1997 aastal pidi panis vigastuse tottu uheksa soitu vahele jatma ent ulejaanutes soitis hasti see oli tema parim hooaeg ja tuli sellegipoolest uheksandaks jargmised hooajad olid halvemad 1998 aastal sai panis ainult 1 punkti osalt ebakindla masina tottu ja temaga uut lepingut ei solmitud 1999 ja 2000 oli ta mclareni testisoitja 2001 ja 2002 soitis baris ning 2003 ja 2004 toyotas olles hooaja kokkuvottes stabiilselt 14 spordist loobudes oli ta vormel 1 vanim soitja aastatel 2005 ja 2006 on ta sama voistkonna testisoitja nick heidfeld sundinud 10 mail 1977 monchengladbachis on saksamaa vormel 1voidusoitja heidfeld hakkas kardispordiga tegelema 11aastaselt 1988 1994 hakkas ta osalema vormel ford sarjas voitis kohe esimesel aastal 1600klassis 8 soitu 9st ja tuli saksamaa meistriks jargmisel aastal tuli ta 1800klassis teiseks 1996 osales heidfeld vormel 3 sarjas voites 15 etapist 3 kvalifikatsiooni ja 3 soitu see andis 3 koha jargmisel aastal voitis heidfeld 18 etapist juba 5 kvalifikatsiooni ja 5 etappi ning kogu sarja 1998 osales heidfeld vormel 3000 sarjas voites 12 etapist 2 kvalifikatsiooni ja 3 etappi see andis 58 punktiga juan pablo montoya jarel teise koha heidfeldi meeskonnakaaslane sai uksnes 5 punkti kuid ka meeskond oli teine 1999 sai heidfeldist vormel 3000 maailmameister ta voitis 10 etapist 4 kvalifikatsiooni ja 4 etappi ning soitis 5 etapil kiireima ringi kaks korda oli ta teine ja korra kolmas ta kogus 59 punkti ja tema ulekaal oli nii voimas et ehkki tema meeskonnakaaslane jai punktita parim koht 14 oli ka nende meeskond parim individuaalse teise koha sai 30 punktiga ajal mil heidfeld soitis vormel 3000 sarjas oli ta uhtlasi mclareni testsoitja sel ajal olid mclareni meeskonnas mika hakkinen ja david coulthard 1999 aastal oli ta uhtlasi prosti testsoitja prost grand prix vajas kaht soitjat sest meeskonnas varem soitnud jarno trulli oli paasenud paremasse meeskonda jordanisse ja olivier panis lasti lahti laks mclarenisse testsoitjaks uuteks soitjateks said alain prosti enese kunagine meeskonnakaaslane jean alesi ja senine testsoitja heidfeld kuid auto ei vastanud vajadustele 17 etapist lopetas heidfeld ainult 6 parim koht 8 ja alesi 5 parim koht 9 meeskondlikult oli prost viimane 11 individuaalselt oli heidfeld 20 ja alesi 22 hoolimata ebaonnestunud hooajast sai heidfeld kolmeaastase lepingu sauberiga sauberi eelmised soitjad pedro diniz ja mika salo olid molemad ise meeskonnast lahkunud heidfeldi meeskonnakaaslaseks sai tollal tundmatu kimi raikkonen kelle osalemise vastu hulk tuntud vormelitegelasi sealhulgas max mosley protestisid sest pidasid raikkost ohtlikuks teistele soitjatele juba esimene soit austraalias kummutas kahtlused heidfeld ja raikkonen kes polnud veel uhtki vormel 1 punkti saanud votsid vastavalt 4 ja 6 koha etapilt said nad 4 punkti terve eelmise hooaja jooksul oli sauber saanud 6 punkti viimati olid molemad sauberi soitjad korraga punktidele soitnud 1996 aastal ulejargmisel etapil brasiilias lopetas heidfeld juba kolmandana hooaja teine pool nii ladusalt ei lainud kuid heidfeld oli 12 punktiga 79 ja raikkonen 9 punktiga 10 sauber oli 21 punktiga koguni 4 sauberi labi aegade suurim punktisaak ja korgeim koht 2002 aastal palgati raikkonen kohe mclarenisse ja teda asendas uus debutant felipe massa hooaeg oli sauberile eelmisest halvem heidfeld oli 7 punktiga 10 massa 4 punktiga 13 ja sauber 11 punktiga 5 massa panust ei peetud piisavaks ja ta saadeti ferrari testsoitjaks 2003 aastaks palgati tema asemele pankrotistunud arrowsi soitja heinzharald frentzen omavahelises voistluses oli heidfeld harilikult parem kuid eelviimasel etapil joudis frentzen poodiumile ja oli 13 punktiga 11 heidfeld oli 6 punktiga 14 ja sauber 19 punktiga 6 heidfeldi tulemused olid iga aastaga halvenenud mistottu sauber ei pikendanud temaga lepingut frentzen lahkus vormel 1st sootuks jordan grand prix polnud pikendanud giancarlo fisichella ja ralph firmaniga lepingut 2004 aastaks asemele palgatud heidfeldilt ja giorgio pantanolt loodeti kobedamat esinemist kuid auto ei olnud konkurentsivoimeline pantano lasti lahti ja asemele voeti senine testsoitja timo glock kuid ei aidanud seegi heidfeld oli 3 punktiga 18 glock 2 punktiga 19 pantano 0 punktiga 24 ja jordan 5 punktiga eelviimane 9 jordani raskused suurenesid jarjest ja ta ei saanud endale sellise klassiga soitjaid kui heidfeld ja glock lubada jargmine hooaeg jai talle viimaseks williamsf1 molemad soitjad ralf schumacher ja juan pablo montoya olid lahkunud palgakusimuste tottu ning williams vajas 2005 aastaks kaht soitjat jatkama kuulsusrikkaid traditsioone heidfeld voitis katsevoistluse antonio pizzonia vastu ja paases meeskonda mark webberi korvale heidfeld tuli kaks korda jarjest monaco grand prixl ja kodusel euroopa grand prixl nurnburgringil teiseks voitis ka kvalifikatsiooni itaalias sai heidfeld treeningul vigastada ja pidi hooaja ulejaanud voistlused vahele jatma hooaja lopuni soitis tema asemel pizzonia kuid erilise eduta hooaja kokkuvottes ei vastanud tulemused ootustele webber oli 36 punktiga 10 heidfeld 28 punktiga 11 ja williams 66 punktiga 5 norgema koha oli williams viimati saanud 1988 ja heidfeldiga lepingut ei pikendatud tema asemele voeti nico rosberg webber ja rosberg said jargmisel aastal kahe peale kokku ainult 11 punkti ja sellest ajast pole williams tippmeeskondade seas olnud bmw sauber tekkis siis kui bmw vottis ule senise sauberi meeskonna eelmisel hooajal sauberis soitnud massa lahkus ferrarisse ja eksmaailmameistri jacques villeneuvei korvale palgati 2006 aastaks heidfeld testsoitjaks sai robert kubica heidfeld tousis hooaja keskel meeskonna liidriks joudis ungari grand prixl ka poodiumile ja oli hooaja kokkuvottes 23 punktiga 9 villeneuve seevastu sai saksamaa grand prixl vigastada ja sellega sai tema vormelikarjaar labi ta oli 7 punktiga 15 tema asemel soitis hooaja lopuni kubica kes tuli samuti korra kolmandaks kuid teisi arvestatavaid tulemusi korvale ei saanud 6 punktiga 16 bmw oli 36 punktiga 5 2007 aastal oli bmw auto hulga parem kui eelmisel aastal nii heidfeld kui kubica soitsid enamikul etappidel punktidele kuid poodiumikohti tuli ainult kaks kanadas ja ungaris molemad heidfeldile heidfeld oli 61 punktiga 5 kubica 39 punktiga 6 ja bmw 101 punktiga koguni 2 parast mclareni diskvalifitseerimist 2008 aastal olid meeskonna testsoitjad christian klien ja marko asmer meeskonna punktisaak suurenes veelgi nii heidfeld kui kubica tulid 4 korda poodiumile kanadas saadi isegi kaksikvoit kubica oli esimene heidfeld tegi ajalugu lopetades koik etapid kokkuvottes oli kubica 75 punktiga 34 heidfeld 60 punktiga 6 ja bmw 135 punktiga 3 kolmandal etapil bahreinis voitis kubica kvalifikatsiooni teisel etapil malaisias ja hooaja keskel saksamaal soitis heidfeld kogu voistluse kiireima ringi 2009 aastal asmer enam testsoitja ei olnud uksnes klien oli bmw tegi pika sammu tagasi teisel etapil malaisias tuli heidfeld teiseks eelviimasel etapil brasiilias kubica samuti ja oligi enamvahem koik eriti nork oli hooaja esimene pool teisel poolel said molemad pisut vaikesi punkte kokkuvottes oli heidfeld 19 punktiga 13 kubica 17 punktiga 14 ja bmw 36 punktiga 6 2010 aastal saab heidfeldist mercedes gp testi ja reservsoitja heidfeld on osalenud enam kui 160 vormel 1 etapil ta on vormeliajaloos peaaegu koige rohkem etappe soitnud piloot kellel pole uhtki voitu jaades alla uksnes andrea de cesarisele 214 etappi 208 starti kui ta etapi voidaks saaks temast koige rohkem etappe enne oma esimest voitu soitnud vormelipiloot praegu on see rekord mark webberi kaes kes saavutas oma esimese voidu 131 katsel heidfeld on nendest kes pole voitnud uhtki vormelietappi saanud oma karjaari jooksul koige rohkem punkte 219 koige rohkem teisi kohti 8 ja koige rohkem poodiumikohti 12 jagab seda koos stefan johanssoniga tema kaes on ka kaks teistsugust rekordit nii on ta ilma katkestamata lopetanud 41 etappi jarjest aastail 20072009 ja ainus kes uhel hooajal lopetanud 18 etapil koik 2008 aasta etapid 2005 aastal lopetas ka tiago monteiro 18 etappi 19st heidfeld elab sveitsis stafas koos pruudi patricia tutre juni sundis juulis 2005 ja poja jodaga sundis juulis 2007 tal on vanem vend tim ja noorem vend sven viimane on endine ringrajasoitja ja praegune motospordikommentaator saksamaa televisioonis christian klien sundinud 7 veebruaril 1983 hohenemsis on austria endine vormel 1 soitja klien alustas kardispordiga varateismelisena ta soitis kardiga austrias ja sveitsis tulles ka korra sveitsi meistriks entusiasmi suurendas kohtumine ayrton sennaga 1999 liitus klien vormel bmw sarjaga soites meeskonnas adac sport munchen ta saavutas 20 etapist 1 kvalifikatsiooni ja 3 etapivoitu ning oli hooaja kokkuvottes 193 punktiga 4 2000 soitis klien samas sarjas team rosbergis 19 etappi saavutamata kull suuremat edu sarja kokkuvottes oli ta 57 punktiga 10 kohal 2001 soitis klien samas sarjas ja samas meeskonnas 19 etapist voitis ta 3 kvalifikatsiooni ja 5 etappi ning tuli 232 punktiga 3 kohale sarja voitis timo glock 2002 soitis klien vormel renault 2000 sarjas nii euroopa kui saksamaa meistrivoistlustel saksamaa sarjas saavutas ta 14 etapist 2 kvalifikatsiooni ja 4 etapivoitu ning voitis sarja 278 punktiga euroopa sarjas tuli ta kohale koigile 9 etapile ja soitis neist kaasa 8 parimaks jai eelviimase etapi 2 koht kokku oli ta 92 punktiga 6 teda edestasid neel jani 2 jose maria lopez 100 punktiga 4 ja lewis hamilton samuti 92 punktiga 5 kuid tahapoole jai robert kubica 80 punktiga 7 meeskondlikult sai klien 4 koha 2003 soitis klien vormel 3 eurosarjas kus 20 etapist voitis 6 kvalifikatsiooni ja 3 etappi ning soitis 3 kiireimat ringi 89 punktiga saavutas ta 2 koha edestades timo glocki 5 nico rosbergi 8 robert kubicat 12 ja lucas di grassit 21 uhtlasi saavutas klien meeskondliku 2 koha aga riikide arvestuses oli austria prantsusmaa ja saksamaa jarel kolmas hooaja lopul zandvoorti ringrajal soidetud vormel 3 meistrite soidu voitis klien kvalifikatsiooni voitnud nelson piquet juuniori ees eelmise aasta tulemuste pohjal sai klien 2004 aastaks jaguaris mark webberi korvale eelmisel aastal oli webber usna sageli punktikohale soitnud tema paarimehed mitte ja uueks teiseks soitjaks palgatigi klien hooaeg oli monevorra halvem eelmisest ja meeskond sai 10 punktiga 7 koha klien sai ainult uhe punktikoha tulles 14 etapil belgias 6 kohale individuaalselt oli webber 7 punktiga 13 ja klien 3 punktiga 16 see hooaeg jai jaguarile vormel 1 viimaseks jaguari omanik ford motor company ei saanud meeskonna ulalpidamisest suurt tulu sest paljud ei seostanud jaguari meeskonda fordiga ja ford muus meeskonna red bullile kes selle enda jargi umber nimetas webber palgati williamsisse kus tema tulemused olid kull head tema varasematega vorreldes kuid halvad williamsi lootustega vorreldes 2005 aastal soitis klien red bullis david coulthardi korval kuid ka vitantonio liuzzi oli solminud red bulliga lepingu millega sai 4 etappi soita esimesed 3 etappi soitis klien ning sai 7 ja 8 koha siis soitis liuzzi oma etapid ning saavutas 8 ja 9 koha klieni tulemused olid paremad ja ta soitis hooaja lopuni viimasel etapil hiina grand prixl tuli klien koguni 5 kohale ja saavutas hooaja kokkuvottes 9 punktiga 15 koha coulthard oli 24 punktiga 12 liuzzi 1 punktiga 24 ja red bull34 punktiga 7 2006 aastal soitsid red bullis taas klien ja coulthard senised testisoitjad liuzzi ja scott speed saadeti red bulli duubelmeeskonda toro rossosse kus nad said kahe peale uhe punkti kuid ka red bulli tulemused polnud kiita avaetapil sai klien punkti aga jargmisest 14 etapist katkestas pooled ja sai 1 punkti juurde seepeale lopetati klieniga leping ja viimased 3 etappi soitis senine testisoitja robert doombos kelle parimaks kohaks jai aga 12 coulthard oli kokkuvottes 14 punktiga 13 klien 18 doombos 24 ja red bull 16 punktiga 7 2007 aastaks palkas red bull coulthardi korvale taas webberi nad soitsidki monevorra paremini tulles meeskondlikule 5 kohale kuid klien ei mahtunud enam uhtegi meeskonda pohisoitjaks ja pidi leppima honda kolmanda soitja kohaga vormel 1 etappi ta soita ei saanudki seevastu honda pohisoitjad jenson button ja rubens barrichello said 6 punktiga meeskondliku 8 koha koik punktid buttonilt 2008 aastal oli klien koos marko asmeriga bmw sauberi testisoitja meeskonna pohiliikmed olid robert kubica ja nick heidfeld kes saavutasid vastavalt 4 ja 6 ning meeskonnaga 3 koha honda oli 9 ja lopetas tegevuse 2009 aastal ei olnud meeskonnas enam asmerile kohta ja klien oli bmw ainus testisoitja kuid seekord oli meeskond marksa norgem kui eelmisel aastal heidfeld saavutas 13 ja kubica 14 koha meeskond oli 6 2010 aastal pidi klien leppima testisoitja kohaga hispania racingus kus ukski soitja ei saanud punktidele ligilahedalegi meeskonna korgeima 14 koha soitnud karun chandhok vallandati poole hooaja pealt ja tema asemele prooviti testisoitjat sakon yamamotot yamamoto parim koht oli 15 mispeale hooaja lopus soitis 3 etapil ka klien parim koht 20 sellega klieni vormelikarjaar loppes tema meeskonnakaaslased bruno senna chandhok ja yamamoto said teistesse meeskondadesse testisoitjateks klien ei saanud sedagi giorgio pantano dzordzo pantaano sundinud 1 veebruaril 1979 paduas on itaalia vormel1 soitja gianmaria bruni huudnimi gimmi sundinud 30 mail 1981 roomas on itaalia voidusoitja 2004 aasta hooajal osales ta vormel 1 meistrivoistlustel minardi meeskonnas aastatel 20052006 voistles bruni gp2 sarjas alates 2008 on ta osalenud le mansi 24 tunni voidusoidul zsolt baumgartner sundinud 1 jaanuaril 1981 debrecenis on ungari vormel 1 soitja ricardo zonta sundinud 23 martsil 1976 curitibas on brasiilia vormel1 soitja luca badoer sundinud 25 jaanuaril 1971 montebellunas on itaalia vormel 1 soitja apostlid vanakreeka keelest apostolos lahetatud lakitatud olid opilased keda jeesus saatis ajaliselt piiritletud kindlat ulesannet taitma lahetuses kainud pidasid end jeesuse lahimateks kaaslasteks apostlite nimetus omistati neile hiljem pauluse poolt ja nimetuse kasutamine juurdus teise polvkonna algkristlaste seas sona apostel hakkas tahendama opilast kes isiklikult tundsid jeesust ap 11526 voi neid kes vaitsid et jeesus on neile ilmunud jaakobus 1kr 157 parast seda ta ilmus jaakobusele paulus arv on sumboolne nad ei tegutsenud koos markuse 31619 ja matteuse evangeeliumi 1024 jargi valis jeesus omale ise opilased kellest osa hakkas end pidama siseringiks ja neid hakati hiljem nimetama apostliteks apostlite tegudes on veidi erinev nimedeloend kui evangeeliumites ap 113 arv 12 on ilmselt sumboolne ja sellisel kujul nad algkogudustes voi algkristluses ei tegutsenud ainus vanim tekst mis tunnistab kristluse algust ja mille sailitasid esimeste aastakumnete kristlikud kogudused on pauluse tunnistusloik 1kr 1537 selles on kaks arengusuunda peetrus ja 12 ning jaakobus ja apostlid arvatavalt jakobus ja apostlid tegutsesid jeruusalemmas ja juuda maakonnas ning peetrus ja 12 galileas 1kr 15 kirjakohast jareldub et 12 ja apostlid olid u 3050 maj algkoguduste algkristluse esimesed eraldi ruhmitused luuka evangeeliumis 61316 jaetakse valja taddeus kuid tuuakse ara juudas jaakobuse poeg monedes matteuse evangeeliumi salmi 103 vanades ladina tolgetes huutakse taddeust seloot juudaks erinevalt sunoptilistest evangeeliumidest puudub johannese evangeeliumis apostlite nimekiri ning ka nende arvu ei mainita johannes mainib apostleid andreas peetrus filippus naatanael toomas juudas mitte juudas iskariot juudas iskariot armastatud opilane arvatakse et see oli johannes markus ja sebedeuse pojad jaakobus ja johannes kui juudas iskariot oli jeesuse ara andnud ning end ules poonud jai apostleid jarele uksteist apostlite tegude raamatu 12326 loos avaldub konkurents kahe selkonna vahel luuka jutustuse jargi tommati liisku kahe esinduskandidaadi vahel valida tuli jeesuse sugulase joosep barsabase huudnimega justus ja jeesuse opilase mattiase vahel liisk langes mattiasele ka paulus nimetab end apostliks naiteks pauluse kiri roomlastele 11 ja teised kirjad konkreetsemalt nimetas ta end paganate apostliks pauluse kiri roomlastele 1113 ka moningaid oma kaaslasi nimetas ta apostliteks pauluse kiri roomlastele 167 usk on tunne veendumus voi uskumus et midagi on oige voi reaalne erinevalt uskumusest eeldab usk tavaliselt mone opetava susteemi olemasolu nt moni religioon filosoofiline voi poliitiline koolkond millele tahetakse olla lojaalne ka ilma moistliku seletuseta usk monele teisele inimesse voi mone asjasse sisaldab samuti lojaalsuse idee religioosne usk vastab eksistentsiaalsete kusimustele mis on minu elu mote kas jumal on olemas mis juhtub minuga parast surma ja laheb kaugemale empiirilise maailma toenditest religioon on opetus mis vastab nendele kusimustele teatud viisil tanahi ja judaismi alus on usk ainujumalasse monoteism piiblis tahendab usk ustavust jumalale kristluses on usu sisu fikseeritud usutunnistuses uues testamendis sonale usk vastav kreeka sona pistis tahendab algselt kindlust usaldust voi kindlat veendumust uue testamendi jargi on usk usaldus jumala ilmutuse vastu eriti lootus jumala tootustele mis ta puhakirjas on andnud uue testamendi autorid eeldavad et nende arusaam usust pohineb vanal testamendil peale selle vordsustab uus testament usku jumalasse usuga jeesusesse seda rohutab eriti johannese evangeelium kus jeesus utleb isa ei moista kellegi ule kohut vaid on andnud kohtumoistmise taiesti poja katte et koik austaksid poega nonda nagu nad austavad isa kes ei austa poega see ei austa ka isa kes on tema lakitanud 522 23 kusimuse peale mida me peame ette votma et teha jumala tegusid vastab jeesus johannese evangeeliumis see ongi jumala tegu et te usute temasse kelle ta on lakitanud 62829 raakides usu tahtsusest seoses lepinguga mis jumalaga on solmitud utleb kiri heebrealastele usk on loodetava toelisus nahtamatute asjade toendus 111 sona mis siin on tolgitud kui usk on tavaline antiikaegsetel papuurusele kirjutatud aridokumentidel seal peetakse selle sonaga silmas et vahetatakse tagatised mis tagavad et lepingus kirjeldatav omand antakse ule edasi illustreerib kiri heebrealastele 116 usu tahendust ja praktilist tahtsust aga ilma usuta on voimatu olla jumalale meeleparane sest kes tuleb jumala juurde peab uskuma et tema on olemas ja et ta annab palga neile kes teda otsivad paulus tarsosest algselt saulus tarsosest ehk apostel paulus umbes 3 67 maj oli esimene kristliku ideoloogia tolgendaja ja valjatootaja pauluse kirjad hellenistlikus kultuuris ning aktiivne kristluse levitaja vaikeaasias ja kreekas paulus elatas end telgitegija ametiga paulusel oli tarsose ja rooma kodakondsus tollal ebatavaline paulust kirjeldatakse uues testamendis kui kreeka juuti ja rooma kodanikku tarsosest tanapaeval tarsus turgis ning ageda kristlaste tagakiusajana enne tema poordumist kristlusse apostlite tegude raamatu kohaselt ap 919 22611 261218 oli paulus teel damaskusesse kristlaste koguduse havitamisele kui teda pimestas ere valgus ja haal taevast kusis saulus saulus miks sa mind taga kiusad ilmutus sai sauluse elus poordeliseks peale silmade tervenemise lasi ta end ristida ja alustas misjonitood tema kristlikus nimeks sai paulus 25 jaanuar on paavlipaev sauluse ristiusku pooramise paev paulusest sai uks mojukamaid jeesuse sonumi tolgendajaid uude testamenti on koondatud 13 pauluse kirja epistlit kus autor esitab oma seisukohti ja vaateid jagab nouandeid kogudustele ning annab kristlusele tolgendusi muu hulgas veenab paulus et aabrahami jumal pole mitte ainult juutide vaid koigi inimeste jumal paulust austatakse puhakuna koikides puhakuid aus hoidvates kirikutes sealhulgas katoliku oigeusu ja anglikaani kirikus ning monedes luterlikes sektides katoliikluses on paulus telgivalmistajate ja sadulseppade patroon temalt palutakse abi murkmadude vastu eesti rahvakalendris on 29 juuni peeterpaulipaev ja 25 jaanuar paavlipaev paulus ja barnabas asutasid soltumatuid ruhmitusi lahus jeruusalemma judaismist pauluse ja barnabas nn hellenistlik misjon toimus peamiselt linnast linna liikudes linnad olid iseseisvad vabariikliku pohiseadusega ja allusid roomale linnaelanikud konelesid kreeka keelt maal raagiti kohalikke keeli rooma oli ennekoike linnatsivilisatsioon ja joukus koondus linnadesse randamine eeldas planeerimist reisikulude maksmist ja majanduslikku iseseisvust kuna barnabase kingitus jeruusalemma kogudusele ap 436 vois olla vaga suur pidid paulus ja barnabas olema joukad erinevalt galileas randavatest kerjus voi randprohvetitest kes elatusid maaelanike annetustest martin luther king sundinud michael king usas tavaliselt dr martin luther king jr 15 jaanuar 1929 4 aprill 1968 oli usa vaimulik ja mustanahaliste inimoiguste eest voitleva liikumise juht oli aastast 1954 montgomery baptistikoguduse pastor asutas 1957 louna kristliku juhtkonna konverentsi ning alustas uleameerikalist voitlust rassilise segregatsiooni lopetamiseks organiseeris 1963 kuulsa marsi washingtoni kus esines 200 000 kuulaja ees tema avalikest esinemistest on koige tuntum loik mis algas sonadega i have a dream mul on uks unistus langes 4 aprillil 1968 memphises tennessee valge rassisti james earl ray atentaadi ohvriks sai 1964 aastal nobeli rahuauhinna 6 marts on gregoriuse kalendri 65 liigaastal 66 paev juliuse kalendri jargi 21 veebruar liigaastal 22 veebruar 19012099 aasta lopuni on 300 paeva gaza tsoon ka gaza sektor on uks kahest araablaste palestiina lahusasuvast osast teine on jordani laanekallas see on rannariba vahemere kagurannikul piirneb pohjas ja idas iisraeliga ning edelas egiptusega tsooni pindala on 360 km2 pikkus on umbes 40 km laius 614 km maismaapiiri pikkus on 62 km sellest iisraeliga 51 km ja egiptusega 11 km rannajoon on 40 km pikkune elanike arv oli 2017 aasta juulis hinnanguliselt 1 795 183 2008 aasta juuli hinnangul 1 500 202 aastal 2004 oli elanikke 1 145 100 rahvastiku tihedus on 4167 inkm2 kuulub formaalselt tervikuna palestiina omavalitsuse administratsiooni alla alates gaza lahingust juunis 2007 kontrollib gaza tsooni radikaalne islamiruhmitus hamas aastatel 19672005 valitses gaza tsooni iisrael vastavalt oslo lepetele kontrollib iisrael gaza tsooni ohuruumi ja territoriaalvesi maapiiri iisraeliga pohjas ja idas ning merepiiri laanes koostoos egiptuse ja euroopa liiduga kontrollib iisrael videolulituse kaudu kaudselt ka inimeste liikumist lounapiiril egiptusega vee ja elektrivarustus ning telekommunikatsioonid soltuvad iisraelist aastatel 19481967 valitses gaza tsooni egiptus egiptus kontrollib egiptuse ja gaza tsooni vahelist piiri gaza tsoonis paikneb palestiina araablaste suurim linn ja omavalitsuse keskus gaza mille jargi piirkond on nime saanud gaza sektoris kehtib idaeuroopa aeg suvel idaeuroopa suveaeg palestiina kaugekonemaakood on 970 kuid seda saab kasutada ainult araabia maadest helistades koik koned labivad iisraeli telekommunikatsioonivorgu mistottu alati tootab iisraeli maakood 972 gaza tsooni helistades lisatakse 082 nagu kogu ajaloolise palestiina vahemere rannik koosneb gaza tsoon liivast ja luidetest ainult 14 pindalast on pollumajanduslikult kasutatav maa korgeim punkt on abu awdah 105 m ule merepinna tsooni kagunurgas aasta keskmine sademete hulk on 150450 mm pohjavett on rikkalikult elanike arv oli 2008 aasta hinnangul 1 500 000 aastal 2004 oli elanikke 1 145 100 2007 aasta juuli hinnangul 1 481 080 elanike arv kahekordistub praeguse kasvutempo juures umbes iga 1520 aasta tagant sundimus on uks suuremaid maailmas ule poole rahvastikust on nooremad kui 15aastased keskmine eluiga on vaiksem kui jordani laanekaldal ja iisraelis 1990ndate teisel poolel oli see meestel 704 ja naistel 734 aastat umbes 60 elanikest on esimese araabiaiisraeli soja ajal 1948 praeguse iisraeli territooriumilt saabunud pogenikud ja nende jareltulijad rahvastiku tihedus on 4167 inkm2 2007 aasta juulis hinnanguliselt 4118 inkm2 gaza tsoon on uks tihedamini asustatud piirkondi maailmas gaza tsoonis on jargmised linnad kuni augustini 2005 oli gaza tsoonis juudi enklaavis 21 juudi asundust umbes 8500 elanikuga sisemajanduse kogutoodang on hinnanguliselt 770 miljonit usa dollarit elaniku kohta 600 usa dollarit ametlikult on kaibel iisraeli uus seekel faktiliselt egiptuse nael viimase 3500 aasta jooksul on gaza ajalugu kujundanud tema asend pohjaaafrikat levandi viljaka maaga uhendaval teel ta oli strateegiliselt tahtis egiptuse kuningatele ja paljudele hilisematele riikidele mis piirkonda valitseda tahtsid seetottu on ta korduvalt olnud suurte sojakaikude keskmes gaza tsooni peamaantee salah addini tee on uks maailma vanemaid seda on kasutanud vanaegiptuse kuningate ja aleksander suure vaed ristisodijate ratsavagi ning napoleon gaza piirkond oli vanaajal oluline kaubanduskeskus aafrika aasia ja euroopa piirialal labi palestiina viis kaubatee via maris gaza linna mainiti esmakordselt 15 sajandil ekr kui mererahvad 12 sajandil ekr rundasid egiptust hoivasid selle ala vilistid ning tegid sellest oma asuala keskuse alates 8 sajandist ekr vaheldus piirkonnas kiiresti voim ala oli vaheldumisi egiptuse assuuria ja uusbabuloonia voimu all 6 sajandi lopust ekr oli piirkond parsia voimu all aleksander suur vallutas agedat vastupanu osutava gaza linna 332 ekr parast kolm kuud kestnud piiramist seejarel tapsid tema vaed koik linna meessoost elanikud piirkonda valitsesid hiljem ptolemaiosed egiptusest ja seleukiidid suuriast 1 sajandil ekr vallutas piirkonna rooma riik roomlased ehitasid gaza linna taas ules nii et ta puhkes jalle oitsele parast yarmuki lahingut 636 vallutasid linna araablased 11 sajandil vallutasid piirkonna ajutiselt ristisodijad 12 sajandil hoivasid selle egiptuse mamelukid aastal 1517 langes mamelukkide riik osmanite riigi voimu alla parast osmanite riigi kaotust esimest maailmasoda kuulus piirkond rahvasteliidu briti palestiina mandaatala alla iisraeli riigi valjakuulutamisest 1948 kuni kuuepaevase sojani 1967 haldas piirkonda egiptus kuigi ta seda ei annekteerinud suessi kriisi ajal 1956 vallutas gaza tsooni iisrael ning okupeeris seda ajutiselt kuni see jalle egiptuse katte langes kuuepaevases sojas 1967 vallutas iisrael egiptuselt muu hulgas gaza tsooni iisrael rajas gaza tsooni mitu juudi asundust nezarim kefar darom gush qatif need holmasid 40 gaza tsooni pindalast ja seal elas 8000 asunikku gaza tsooni araablastest elanikel ei olnud neile asundustele ligipaasu ning nad loikasid ara tee randa ja poldude juurde alates gazajeeriko leppest oli gaza tsoon valdavalt palestiina omavalitsuse all alates teise intifadah valjakuulutamisest 1994 oli iisraeli sodurite ja palestiina araablaste vahel uhtelugu veriseid kokkuporkeid gaza tsoon on endiselt islamistliku hamasi kants aastal 2004 viisid iisraeli relvajoud labi operatsiooni vikerkaar relvade salakaubaveo tokestamiseks iisraeli peaminister ariel sharon alustas 2005 parast pikaajalisi sisepoliitilisi tulisid nn sharoni plaani jargi tagasitombumist gaza tsoonist mis holmas koikide juudi asunduste likvideerimist piirkonnas knessetis oli see plaan saanud 60 poolt ja 47 vastuhaalt sellise enamuse saamiseks pidi sharon toetuma opositsiooni sealhulgas toopartei haaltele sest tema enda partei oli selles kusimuses lohenenud ning moned selle saadikud haaletasid vastu 15 augustil 2005 algas gaza tsoonist tagasitombumine keeluga iisraeli tsiviilisikutele gaza tsooni siseneda ja seal viibida 21 piirkonnas paikneva juudi asunduse asunikule anti alguses 48tunnine tahtaeg piirkonnast lahkumiseks seejarel algas iisraeli vagede valjaviimine mone paevaga lahkuti juudi asundustest majad lammutati et anda need alad araablastele ule 12 septembri hommikul 2005 lahkus kisufimi piiripunkti kaudu gaza tsoonist viimane iisraeli sojavaekonvoi sellega loppes iisraeli 38 aastat kestnud sojaline kohalolek gaza tsoonis palestiina araablased tahistasid seda paugutamise ja tuututavate autode rongidega mitmes juudi asunduses suutasid araablased sunagoogi mis oli ainsa hoonena pusti jaetud jargnes verine voitlus araabia klannide vahel ning hamasi ja fatahi vahel hukkus sadu tsiviilisikuid infrastruktuuri valjaehitamine takerdus sagenesid raketirunnakud iisraeli territooriumile 25 detsembril 2005 andis ariel sharon vagedele korralduse raketirunnakuid iisraeli linnadele takistada selleks oli ette nahtud 25 km laiune tsoon gaza tsooni pohjaosas kuhu palestiina araablastel oli sissepaas keelatud 27 detsembril 2005 kutsus iisraeli armee selle turvatsooni elanikke valjuhaaldite ja lendlehtedega ules sealt lahkuma juunis 2007 joudsid palestiina juhtivate poliitiliste ruhmituste islamistliku hamasi ja moodukama fatahi vahelised pinged uude haripunkti 14 juunil 2007 laks kontroll gaza tsooni ule hamasi katte palestiina president mahmud abbas kutsus 17 juunil 2007 ametisse salam fayyadi valitsuse mida hamas aga ei tunnustanud see ajendas hamasi ja fatahi vahelise gaza lahingu millest tuli voitjana valja hamas selle konflikti tagajarjel valitseb gaza tsooni faktiliselt islamistlik hamas eesotsas ismail haniyahga hamasil on kavas rajada oma riik mida hakataks valitsema sariaadi kohaselt 30 juulil kutsus haniyah gaza tsooni ule 40 valismaa ajakirjaniku 19 septembril 2007 kuulutas iisraeli ehud olmerti valitsus gaza tsooni vaenulikuks alaks viidates sagenevatele raketirunnakutele kaitseminister ehud baraki sonul ei piisanud selleks enam ohurunnakutest rakettide oletatavate asupaikade pihta ja maavagede luhiedasitungidest enne gaza tsoonile suure runnaku alustamist proovitavat hamasi norgestamiseks alternatiivseid meetmeid need nagid ette kutuse ja elektriga varustamise vahendamist ning kaubavahetuse ja piiriuletusvoimaluste piiramist valtides aga humanitaarkriisi uro peasekretar ban ki moon kutsus seepeale iisraeli ules oma otsust veel kord kaaluma viidates sellele et iisraelil on kohustused tsiviilelanike vastu ning inimoigusi tuleb austada palestiina president mahmud abbas nimetas seda otsust meelevaldseks see suurendavat 15 miljoni palestiina araablase tegude eest mille eest nad vastutust ei kandvat reaktsioonina hamasi jatkuvatele runnakutele gaza tsooni pohjaosast iisraeli linna sederoti pihta raketirunnakutele rakettidega qasam sulges iisrael 18 jaanuaril 2008 piiripunktid gaza tsooniga ning lopetas gaza tsooni kutusega nafta bensiini ja maagaasiga varustamise ainus naftat kasutav elektrijaam gaza linna juures pidi puhapaeval 20 jaanuaril 2008 kella 20 paiku elektritootmise katkestama mis tingis suure vahemalt 800 000 elanikku puudutava elektrikatkestuse gaza tsoonis elektrikatkestuses suudistasid teineteist iisrael ja hamasi reziim eesotsas ismail haniyahga iisraeli poole arvates oli elektritootmise katkestamine ja elektrikatkestus lavastatud et rahvusvaheline uldsus mojutaks iisraeli blokaadi lopetama et iisraelist tuleb kaablite kaudu 70 gaza tsooni elektrist ei olevat elektrikatkestusel seost bensiiniga varustamise katkestamisega ka kutusevarud olevat olnud elektritootmise jatkamiseks piisavad samuti olevat neil olnud mitmenadalased toiduvarud et paljud pagaritookojad pidid elektri puudumise tottu too katkestama tekkisid suured leivajarjekorrad kalurid ei saanud bensiini puudumise tottu merele minna mahmud abbas kutsus iisraeli ules taastama bensiini ja maagaasiga varustamise ning avama piiripunktid varsti teatas iisraeli ehud olmerti valitsus piiride avamisest ning abisaadetiste ning elektritarnete taastamisest 23 jaanuaril 2008 lohkasid sissid mitusada meetrit gaza tsooni ja egiptuse vahelisest piirimuurist philadelphi koridorist julgeolekujoud ei suutnud piiri uletamist takistada kumned tuhanded palestiina araablased valgusid egiptuse pohjasiinai kubernerkonda piirilinna rafahi egiptuse osast sai koht kust kaidi leiba jm kaupu ostmas egiptuse arstide liit saatis ule piiri 20 tonni ravimeid julgeolekujoud lubasid neil saata ule piiri veel miljoni naela eest ravimeid usa avaldas avatud piiri parast muret egiptus kinnitas et piir suletakse lahipaevil kairos avaldas 2000 inimest meelt gaza tsooni elanike toetuseks politsei sulges peatanavad ja sadu demonstrante voeti kinni iisraelist hakkasid kostma haaled et gaza tsooni elanike varustamine tuleb jatta egiptuse olule nagu see kuuepaevase sojani 1967 oli olnud 2007 aastast on gaza tsoon ruhmituse hamas kontrolli all 19 detsembril 2008 kuulutas hamas juunis 2008 iisraeliga solmitud vaherahu gaza piirkonnas loppenuks gaza tsoonist hakati tulistama rakette iisraeli linnade pihta 27 detsembril alustas iisrael operatsiooni sulatina ohuvagede runnakuga arvatavate hamasi juhtide asupaikade ja uhendusteede pihta 3 jaanuaril 2009 algas iisraeli tanki ja jalavae sissetung gaza tsooni 4 jaanuariks oli ohurunnakutes hukkunud umbes 460 inimest nende seas mitu hamasi juhti kuid ka palju lapsi ja naisi jordani laanekallas ehk laanekallas ehk jordani joe laanekallas iisraelis nimetatakse seda juudamaaks ja samaariaks on uks kahest palestiina lahusasuvast osast teine on gaza tsoon piirneb laanes iisraeli ja idas jordaaniaga viimasest lahutavad teda jordani jogi ja surnumeri osa laanekalda alasid kuulub palestiina omavalitsuse administratsiooni alla jordani laanekaldal asub palestiina omavalitsuse halduskeskus ram allah baptism on evangeelne protestantlik liikumine selle jargijaid nimetatakse baptistideks nimetus parineb kreekakeelsest sonast mis tahendab vette kastmist baptismis ei ristita mitte lapsi vaid usku tunnistanud taisealisi uleni vette kastmisega levinuima seisukoha jargi tekkis baptism 17 sajandi alguse inglismaal puritaanlaste keskel ja levis pohjaameerikas kus see on tanaseks levinuim protestantlik usuvool 1689 aastast parineb londoni baptistlik usutunnistus mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena teise seisukoha jargi on baptismi vaimseks eelkaijaks 16 sajandi anabaptistlikud ehk taasristijate liikumised mis oli uks reformatsiooni harusid moned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest ainsa usuopetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid piiblit millest puutakse lahus hoida puhtinimlikku paritolu usulist parimust fundamentalistlikud baptistlikud ruhmitused usuvad piibli eksimatust ja sonasonalist toelevastavust baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke kes peaksid vahendama uskliku ja jumala suhet usutakse et iga kristlane voib saavutada jumalaga vahetu sideme vaimulikest talitustest puhitsetakse usklike ristimist ja puhaohtusoomaaega sealjuures viimase puhul rohutatakse tegevuse sumboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni usutakse inimese usulise valiku vabadust ning paastmist ainuuksi usu mitte heade tegude vms labi toetatakse riigi ja kiriku lahusust jumalateenistuse keskne osa on jutlus tihti kasutatakse muusikat nt koorilaulu voi bandimuusikat kuna baptistlikud kogudused on autonoomsed voib nende usuline praktika moneti erineda samuti leidub konservatiivseid traditsiooniline muusika ranged nouded riietuse suhtes jms ja liberaalseid baptistide kogudusi sageli moodustatakse liite omasuguste kogudustega tugevalt erinevate kogudustega suheldakse harva baptistidel puudub uksmeel ka paljudes teoloogilistes kusimustes naiteks osa baptiste usub et kristus lunastas pattudest terve inimkonna teised aga et ainult usklike inimeste patud 1905 asutati baptistide maailmaliit maailmas on tanapaeval ule 40 miljoni taiskasvanud baptisti suurem osa neist ameerika uhendriikides euroopas on suurimad baptistikogukonnad inglismaal ja ukrainas eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880 aastatel eriti tugev oli see usuliikumine laaneeestis ja saartel sageli moodustati baptistikogudused priilaste liikumise baasil vanim eesti baptistikogudus loodi haapsalus 24 veebruaril 1884 1900 moodustati baptistikoguduste liit 1945 liitsid ametivoimud eesti baptisti liidu eesti evangeeliumi kristlaste vabakoguduste liidu ja eesti jeesuse kristuse evangeeliumi usuuhingute liidu uheks eesti evangeelsete kristlastebaptistide koguduste liiduks 1989 aastast tegutseb tollase liidu jarjepidevuse alusel eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liit kuhu 2005 aasta seisuga kuulus 83 kogudust kokku umbes 6000 liikmega eesti kirikute puhakodade loend konfessioonide kaupa loetleb eesti kirikud konfessioonide kaupa armeenia apostliku kiriku eesti puha gregoriuse kogudus eesti kristlik nelipuhi kirik eknk kogudused ukraina kreekakatoliku kiriku kolmekaelise jumalaema kogudus tallinnas allikad koeru maarja magdaleena kirik on koeru kihelkonna kirik asukohaga koerus seal tegutseb eelk koeru maarjamagdaleena kogudus kirik on puhitsetud maarja magdaleenale ja selle nimepaev on madlipaev 22 juuli kirik on gooti stiilis ehitatud 1318 sajandil kiriku ajalugu arvestatakse sisseonnistamisest 22 juulil 1287 aastal kirik on arhitektuurimalestis kiriku aadress on vainjarve tee 1 kirik on korge ja avar ta koosneb nelinurksest koorivolvikust avarast pikihoonest ja tornist 435 m mis eendub laaneseinast kooriruumi idaseinas on korge baldahhiinkaar idaaknal on keskaegne ehisraamistik kooriruumi lounaseinas on piiskopi isteniss pikihoonet ja kooriruumi uhendab korge vorendiga voidukaar kooriruumi pohjaseinas on muuritrepp mille uks haru viib pikihoone volvidele teine viis labi voidukaare ukseava vorendile millel oli jutluspult selline trepikaik on eestis ainulaadne ukseavale on praegu antud akna kuju laanefassaadil on umaraken nagu mitmel teiselgi keskeesti kirikul 1253 aastal sai tallinna piiskop torkill saksa ordult vahetuse teel maavaldusi koeru umbruses nendest kujunes hilisema preedi piiskopimoisa tuumik voib arvata et koeru kirik ehitati varsti parast seda ehitusisandaks oli piiskop kolmelooviline pikihoone jai algselt volvimata kuigi kirdenurga muuritrepi jargi voib arvata et volvimine oli kavas torn ehitati koos pikihoonega torni linnuselaadsele ulakorrusele sai ligi pikihoone pooningu kaudu 1280 aastatel sai koeru kihelkonnas vahetuse labi jarvamaa foogtilt maavaldusi tsistertslaste valkena klooster karkna klooster sellega seoses volviti pikihoone saledate umarsammastega kolmelooviliseks kodakirikuks arvatakse et seejuures jargiti ambla kiriku eeskuju volve kannavad ka nelinurkse profiiliga voondkaared ja seinakonsoolid keskloov on kulgloovidest ule poole laiem uhe samba kapiteelil kujutatud tsistertslasest ilmikvenda kitsaste varrukatega ruuga see on kapuutsiga habetunud meest kes hoiab kasi uleval nii et koos kapuutsi teravikuga moodustub kolmnurk see on tsistertslaste kaemark mis tahendab kirikut teistel kapiteelidel on kujutatud looma vaanlat neelav hundi ja ahvipea ja taimemotiive varagootilikud punga ja lehemotiivid hiljem ehitatud rodude tottu ei ole need hasti vaadeldavad sellest ajast on parit ka seinamaalingud mis imiteerivad kvaadreid volvitud eeskoda pohjaportaali ees oli nahtavasti algselt kasutusel kabelina sest ida ja laaneseinas on aknaavad arvatavasti on see parit hiliskeskajast wredede suguvosa kes 17 sajandil omandas endise preedi piiskopimoisa tegi kirikule heldelt annetusi 1645 aastal kinkis vabaharra caspar von wrede kirikule praeguse vana altariseina kantsli ja osaliselt sailinud pingid need valmisid arvatavasti tallinna meistri ludert heissmanni tookojas barokne kahepealise kulliga kroonluhter parineb 1654 aastast ja tallinna meistri christian ackermanni suur nikerdatud krutsifiks 17 sajandi lopust pohjasoja algul suutasid kiriku vene vaed kannatada saanud torn ja katus taastati 1720 aastatel praegune tornikiiver parineb 1721 aastast toenaoliselt ehitati taastamistoode kaigus ka kaarkamber selle ruumijaotus ja silindervolv ei ole tuupiliselt keskaegsed ukseavad on klassitsistlikud 1784 sai kirik esimese oreli 19 sajandist on parit veel kaks kroonluhtrit 1883 aastal ehitati vaarid ning aknaid pikendati allapoole 19 sajandist parineb ka aknavitraaz mis praegu on restaureerimisel 1901 aastal seati ules praegune orel mis on 1900 aastal valmistatud ludwigsburgis walckeri tookojas vajaliku summa oreli ostmiseks annetasid koeru kihelkonna inimesed 1901 aastal kinkis hermann von wrede oreliprospektiga harmoneeruva uue neogooti altariseina neogooti opetajapink on kersti markuse hinnangul tahelepanuvaarselt ilus 22 juunil 2002 vahetati valja kiriku tornikell eelmine kell oli olnud juba aastaid moranenud kuni vaikis loplikult 400kilone kell mis torni tosteti on valatud peterburi kellavalutehases 1897 aastal kirikus voib naha katkeid kunagi seinu katnud seccomaalidest kiriku surnuaias on baeride wrangellide benckendorffide wredede knorringite hoffmannide bremenite ja baranoffide rahula viiest kabelist mis 19 sajandi esimesel poolel kirikaia laane ja pohjamuuridel paiknesid on alles uks muistendi jargi kerkinud koeru kirik maa alt metsa sisse kiriku asukoha juhatanud katte koera haukumine algul hakatud kirikut nimetama koerte kirikuks hiljem nimetatud see halva kola parast umber koeru kirikuks teise muistendi jargi oli koeru kirik juba valmis aga nime ei olnud kui ta oleks veel uhe paeva ilma nimeta olnud oleks ta ara lagunenud uks mees laks koerakarjaga kirikust mooda koerad hakkasid kiriku peale haukuma ja sestsaadik jai nimi koeru wilhelm struve kasutas koeru kirikut uhe triangulatsioonipunktina maa kuju ja mootmete tapsustamisel keskajal oli koeru kirik palverandurite peatuspaik kersti markus sundinud 27 aprillil 1962 on eesti kunstiajaloolane ta on uurinud pohiliselt eesti keskaegsete kirikute arhitektuuri ja sisustust ta on lopetanud tartu ulikooli ajaloo erialal 1985 aastal kunstiajalugu on kunstiteaduse osa mis tegeleb arhitektuuri kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise teoste kirjeldamise sustematiseerimise ning analuusiga kunstiajalugu uurib kunsti arengut kasitledes seda ajalooliste etappide kaupa vanaaja kunst keskaja kunst uusaegne kunst ja kunstivoolude jargi urgaeg antiik 81 sajand ekr varakristlik aeg 14 sajand pkr uusaeg 1819 sajand moodsa kunsti voolud 20 sajand vanimad malestised parinevad vanimast kiviajast vahemikus ligikaudu 30 000 aastat ekr kuni 8000 aastat ekr ning puudutavad luust kivist savist skulptuure willendorfi venus ning koopamaalinguid altamiras ja lascauxs koopamaalingutel esinevad loomad naib et rituaalsel moel kujutati endale tarvilikke loomi voimalik et soodustada nende paljunemist ning jahitavaid haavatuna ennetamaks jahionne keskmisel kiviajast 8 ja 7 aastatuhandest on parit kompositsioonid inimestest loomad jaavad sel ajal vaikselt tagaplaanile adura koobastes sitsiilias on inimesed veel looduslahedased valltortas hispaanias juba skematiseeritud seintele on graveeritud mehi sodimas jahti pidamas mett korjamas naised jalutavad lastega loomade tagaplaan on pohjaaafrikas fezzani ja tassili kaljumaalidel alates umbes 6 aastatuhandest on noorema kiviaja malestisi leida ule kogu pohjaeuroopa enamasti on need koiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel mis tihti kujutasid taevakehi ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid menhirid dolmenid ja kromlehhid vanaegiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4 aastatuhande lopust 2 aastatuhande lopuni mil piirkond saab erinevate valisvallutuste tallermaaks kunstile on omaparane ta iseseisvus ja stabiilsus pohilaadilt jai see samaks kogu perioodi valtel kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks arhitektuuris on marksonadeks puramiidid mastabad ja templid esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse et uks on teisest valja kasvanud kuna vaarao matmispaik pidi olema moistetavatel pohjustel suurejoonelisem siis hakati asetama mastaabasid uksteise peale puuramiididest suurimad gizas cheopsi chepereni ja mykerinose on koik ehitatud vana riigi ajal hilisemad on pisemad templeid ehitati jumalatele selle moodustasid sissekaik sammashoov kuhu ka rahvas paases ning tagumised kinnised ruumid kus vaid preestrid voisid toimetada kui ka vana riigi ajal olid templites sambad leidsid nad keskmise riigi ajal sustemaatilisemat kasutust vormilt olid nad protodooria siilis toenaoliselt saadud nelinurksel sambalt jarjest nurki ara loigates saavutades nelinurgast kaheksanurga siis 16nurga jne lisaks protodooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos papuurus ja palmsambad mis jaljendasid vastavaid taimi nii nagu vanakreekas moodustusid sambad baasist tuvesest ja kapiteelist uue riigi ajal tanu poliitilisele voimsusele ja tihematele kultuurisidemetele voeti eesaasiast ja kreetalt ule uusi elemente uldmulje templitest on monotoonne erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hierogluufid ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi ja maalikunst kuna viimased kaks olid vaga lahedased reljeefid olid vaga madalad ning varvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele kasitletakse neid koos pinnakunstina pinnakunst oli vaga selge ja ulevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga valitsejaid kujutati koige suurematena seejarel ametnikke vaikseimaina aga lihtrahvast kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis pea kaed alakeha ja jalad kulgvaates olad eestvaates skulptuuris kujutati samuti enamasti valitsejaid ja pooside valik on piiratud pea sirgelt pusti istuval figuuril jalad uksteise korval kaed polvedel vahel uks rinnal pusti seisval figuuril vasak jalg pisut ees kaed ripuvad alla vahel hoidis uks keppi skulptuuride valmistamise kunsti peeti vaga oluliseks sest muumia havimise korral pidi just portreeskulptuur taitma hinge jaoks keha aset seeparast puudsid koik kel vahegi voimalust endast skulptuuri maha jatta skulptuure raiuti kivist kuid on teada ka puitskulptuure mis olid joukohasemad vaesemale rahvakihile teise kategooria moodustavad teeniate kujud mida ulikuile hauda kaasa pandi nemad olid kujutatud marksa vabamas olekus kuigi moningane kangus on ka neile omane kunstiteaduse esiisaks peetakse johann joachim winckelmanni 17171768 kelle pohiteos vana aja kunsti ajalugu geschichte der kunst des alterthums ilmus 1764 kunstiajaloo uurimine ja opetus olid euroopas esialgu tihedalt seotud klassikalise filoloogia muinasteaduse ja esteetika ning teoloogiaga kunstiteadus kujunes iseseisvaks distsipliiniks alles jargneva 19 sajandi teisel poolel 1873 aastal kogunes viinis esimene rahvusvaheline kunstiajaloo kongress mille resolutsioonis seati eesmargiks rajada korralised kunstiajaloo oppetoolid koigis ulikoolides esimene kunstiajaloo oppetool rajati bonni ulikoolis 1860 aastal ja seal hakkas toole anton springer siin on loetletud kunstiteadlasi ja kunstiajaloolasi kunstiteadus on humanitaarteadus mis tegeleb kunstiteoste ning nende tausta uurimise kirjeldamise ja hindamisega kunstiteaduse aladistsipliinid on kunstiajalugu mida iseloomustab ajalooteaduse meetodite kasutamine kunstiteooria mis tegeleb kunsti kui nahtuse uldiste kusimustega ja kunstikriitika mis uritab hinnata kunstiteoste kunstilist vaartust kunstiteadus on tihedalt seotud ja omab uhisosa selliste teadustega nagu semiootika kunsti voi loovuse psuhholoogia kunstisotsioloogia meediauuringud esteetika jpt sotsiaaldemokraatlik erakond luhend sde on eesti erakond mis maaratleb end vasaktsentristliku parteina mille ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia ning pohivaartused tood vaartustav majandusmudel oiglus solidaarsus ja vordsed voimalused sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest et igale uhiskonna liikmele oleks tagatud oigus vaarikale elule ja eneseteostusele sde eelkaija moodukad tekkis 1996 aastal eesti sotsiaaldemokraatliku partei ja eesti maakeskerakonna liitumisel 7 veebruaril 2004 nimetati rahvaerakond moodukad umber sotsiaaldemokraatlikuks erakonnaks erakond kuulub eesti sotsiaaldemokraatliku partei ajast aastast 1990 sotsialistliku internatsionaali inglise keeles socialist international euroopas euroopa sotsialistide parteisse party of the european socialists erakonna noortekogu nimi on noored sotsiaaldemokraadid erakonna juures tegutsevad sosarorganisatsioonidena ka naiskogu kadri ja uhendus vanemad sotsiaaldemokraadid erakonna esimees on jevgeni ossinovski ja peasekretar kristen kanarik aseesimehed on heljo pikhof helmen kutt indrek saar ja anto liivat sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatusse kuuluvad lisaks neile andres anvelt tonu ints reet laja lauri laanemets marju lauristin paul lettens priit lomp inara luigas sven mikser eiki nestor ivari padar reili rand maris sild rainer vakra ja monika maljukov erakonna volikogu juhataja on juri morozov ja asejuhataja marika saar erakonna ajalehe nimi on 2004 aasta septembrist sotsiaaldemokraat varem kandis see valjaanne nime rahva haal mis hakkas 1998 aasta jaanuarist ilmuma rahvaerakonna ja moodukate uhislehena olles kull jarjekorranumbrilt kaheksas ajaleht esimesed seitse ajalehte oli kumbki erakond ullitanud vastavalt nimega rahvaerakond ja moodukad erakonna sumbol on punane roos erakonna humn erinevalt teistest euroopa sotsiaaldemokraatidest ei ole internatsionaal 2003 aasta riigikogu valimistel saadi 7 haaltest 34 837 haalt mis andis 6 kohta 2004 aasta euroopa parlamendi valimistel sai erakond 3 kohta valituks osutusid toomas hendrik ilves marianne mikko ja ivari padar sde kandidaatidest kolmanda haaltearvu saanud padar loobus ja samast nimekirjast tuli sisse andres tarand erakond kogus 85 429 haalt ehk 368 ehk vastavalt valimisreeglitele 3 kohta valimistulemused enne asendusmandaati parast ivari padari loobumist parast toomas hendrik ilvese eesti vabariigi presidendiks valimist sai asendusliikmeks katrin saks 2007 aasta riigikogu valimistel parandasid sotsiaaldemokraadid vorreldes eelmiste parlamendivalimistega oma tulemust kogudes 58 256 haalt ehk 106 protsendi valijate toetuse see tagas neile riigikogus 10 kohta valimiskampaaniale kulud moodustasid 7 942 607 krooni ja 61 senti sealhulgas 1 437 952 krooni saadi riigieelarvelistest laekumistest 3 miljonit krooni saadi laenu sampo pangalt erakond jai volgu umbes 35 miljonit krooni 2011 aasta riigikogu valimised oli sotsiaaldemokraatlikule erakonnale edukad sotsiaaldemokraatidele andis oma haale 98307 valijat mis moodustas 171 protsenti koigist haaletanutest see tulemus andis neile riigikogus 19 kohta mis oli uheksa mandaati varasemast enam 2015 aasta riigikogu valimistel toetas sotsiaaldemokraatliku erakonda 87190 valijat ehk 152 protsenti koigist haaletanutest see tulemus kindlustas sotsiaaldemokraatidele 15 kohta riigikogus sotsiaaldemokraatlik liikumine eestis on sotsiaaldemokraatliku erakonna ametliku seisukoha kohaselt vanim jarjepidevalt tegutsev erakond mille ideoloogiaga seotud liikumine tekkis 1905 aastal 1919 aastal votsid tollased sotsparteid asutava kogu valimistel kolmveerand kohtadest eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid sotsialistlikku internatsionaali juba enne teist maailmasoda ja nende liikmestaatus taastati parast eesti taasiseseisvumist jarjepidevuse kandvaks jouks loetakse paguluses tegutsenud eesti sotsialistliku partei valismaa koondis mis liitus koos kolme muu erakonnaga septembris 1990 eesti sotsiaaldemokraatlikuks parteiks esimees marju lauristin sde eelkaija moodukad tekkis 1996 aastal eesti sotsiaaldemokraatliku partei selle viimane juht oli eiki nestor ja eesti maakeskerakonna selle viimane juht oli vambo kaal liitumisel eesti sotsiaaldemokraatlik partei tekkis 1990 aastal asutati 8 septembril 1990 tallinnas kui uhinesid eesti demokraatlik tooerakond edte eesti sotsiaaldemokraatlik iseseisvuspartei esdip ja vene sotsiaaldemokraatlik partei eestis vsdpe samuti rootsis parast teist maailmasoda tegutsenud eesti sotsialistliku partei valismaa koondis espvk esdp sai oktoobris 1990 sotsialistliku internatsionaali si taisliikmeks logoks oli punane roos erakonna esimehed eiki nestor 199528041996 marju lauristin 80919901995 asutati 30041989 asutajaliikmeid 16 kujunes valja eestimaa rahvarindest erakonna esimees vello saatpalu 3004198908091990 edte pidas ennast eesti tooerakonna jareltulijaks asutati juunis 1990 kujunes valja eestimaa rahvarindest erakonna esimees marju lauristin 06199008091990 erakonna esimees jossiv jurovski 02199008091990 asutatud parast teist maailmasoda rootsis eksiili lainud eesti vabariigi ajal tegutsenud eesti sotsialistliku tooliste partei jatk erakonna esimees johannes mihkelson asutatud 7041990 turil erakonna asutamist valmistati ette vaga pikalt selle juures olid eestimaa rahvarinne eestimaa talupidajate keskliit ja eesti maaliit eml uue partei eesmargiks oli liita kokku talunike uhendus ja eesti maaliit eml kes kull hiljem sellest distantseerus ja muutus ise erakonnaks eksiilis tegutsenud uhinenud pollumeeste ja vaikemaapidajate kogud mis 1962 muudeti eesti demokraatlikuks uniooniks tunnistas emke oma poliitiliseks jarglaseks emke osales tsentristide rahvusvahelise koostoovorgu inc toos vaatlejaliikmena emke programm kaldus pohjamaade sosarparteide pohjala keskparteide kombel modernsesse liberalismi sotsiaalliberalismi logol oli kujutatud ristikheina erakonna esimehed vambo kaal 1211199428041996 ivar raig 0704199012111994 asutati 05041998 kui uhinesid vabariiklaste ja konservatiivide rahvaerakond vkre ja eesti talurahva erakond etre erakond oli selgelt jagunenud parempoolseks ja agraarseks tiivaks neist valdavalt agraartiib uhines moodukatega ulejaanud leer rahvaerakonnast lahkus valdavalt isamaaliitu erakonna esimees toomas hendrik ilves 0504199827111999 asutati 091994 kui eraldus rahvuslikust koonderakonnast isamaa rkei asutati 05111994 erakonna esimees jaanhans kuks 05111994051998 aastatel 20022009 oli sotsiaaldemokraatliku erakonna esialgu moodukate esimees ivari padar 2009 aasta martsis valiti erakonna liidriks juri pihl ning juhatusse peasekretar randel lants peeter kreitzberg katrin saks indrek saar marju lauristin eiki nestor ivari padar tonu ints epp klooster reet laja jarno laur marianne mikko sven mikser juri morozov heljo pikhof kadi parnits maris sild kaido tamberg ja rannar vassiljev 16 oktoobril 2010 valis sotsiaaldemokraatliku erakonna uldkogu erakonna esimeheks sven mikseri 2015 aasta 30 mail valis parnus koos olnud erakonna uldkogu sotsiaaldemokraatliku erakonna uueks esimeheks jevgeni ossinovski taavi roivase teise valitsusse kuulusid jargmised sde ministrid juri ratase juhitud valitsusse kuuluvad jargmised sde ministrid fraktsiooni mittekuuluvad sde liikmed esindusdemokraatia on demokraatia vorm mille puhul rahvas teostab voimu enda valitud esindajate kaudu ehk siis valimistega koik tanapaeva laanemaailma riigid on mingit tuupi esindusdemokraatiad naiteks suurbritannia on parlamentaarne monarhia ja eesti on parlamentaarne vabariik parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti naiteks eestis suurbritannias rootsis presidentaalses riigis naiteks venemaal usas valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi juhul kui parlament on kahekojaline siis toimub rahvaesindajate valimine pigem alamkojas nt suurbritannia parlamendis esindusdemokraatiat peetakse tihti ainsaks massiuhiskonnas toimivaks demokraatia vormiks sest laseb vaiksel inimeste grupil esindada suuremat gruppi ning muudab sellega valitsemise tohusamaks esindusdemokaratiat seostatakse poliitilise susteemiga mida tuntakse esindusvalitsuse nime all ning mis sai alguse 18 sajandil koos prantsuse ja ameerika revolutsiooniga see on susteem kus inimesed valivad endale esindajad keda peetakse siis vastutavaks nende tegevuse eest valitsuses rooma vabariik oli esimene riik laanemaailmas mis rakendas esindusdemokraatiat kuigi nende rahvakoosolekutel toimis otsese demokraatia vorm rooma valitsemise mudel inspireeris paljusid poliitilisi motlejaid mitmete sajandite jooksul ning tanapaevased esindusdemokraatiad imiteerivadki pigem rooma kui kreeka mudelit kuna see oli riik kus korgeim voim oli rahva ja nende valitud esindajate kaes ning ka juht oli rahva poolt valitud voi nomineeritud keskaegse euroopa traditsioon valida monarhidele nouandjaid erinevatest seisustest toi esindusvalitsemise idee rahvale lahemale esindusdemokraata palvis rahvusriikides rahva poolehoiu postindustriaalse revolutsiooni ajal sest siis tekkis suurel hulgal rahvast huvi poliitika vastu kuid rahvaarv ei lubanud kasutusele votta otsest demokraatiat ule maailma elab enamus inimestest esindusdemokraatiates muuhulgas elavad nad ka konstitutsioonilistes monarhiates kus rahvaesindajatel on rohkem voimu esindusdemokraatias valib rahvas labi valimiste riigiametnikud kes voimu teostamisel neid esindavad kui ka riigipea valitakse demokraatlikult siis peetakse riiki demokraatlikuks vabariigiks rahvasaadikutel voib olla voim seada ametisse teisi ametnikke presidente ja teisi valitsuse tootajaid voi seadusandliku voimu teostajaid esindusdemokraatiat iseloomustab see et kuigi rahvasaadikud valitakse rahva poolt ametisse selleks et nad esindaksid oma valijate huve sailib neil siiski oigus ise otsustada kuidas tapselt oma nende huve teostada see on aga tekitanud kriitikat esindusdemokraatia pihta rahvaesindajate voimu piirab tavaliselt pohiseadus milles on toodud valja meetmed esindajate voimu tasakaalustamiseks teoreetikud naiteks edmund burke usuvad et rahvaesindajate kohustus ei ole mitte ainult edastada oma valijate soove vaid ka rakendada oma isiklikku hinnangut poliitika elluviimisel isegi kui need ei uhildu nende valijate soovidega kuna esindusdemokraatia koige suuremaks probleemiks voib pidada taieliku labipaistvuse puudumist ja seetottu voimu kaugenemist rahvast siis rakendatakse paljudes kogukondades uhiskonna juhtimisel lisaks ka otsedemokraatia ja osalusdemokraatia pohimotteid otse ja osalusdemokraatia probleemiks on vorreldes esindusdemokraatiaga suurem aja ja muude ressursside kulu otsuste tegemisel seetottu rakendatakse suuremate uksuste linn riik riikide liit juhtimisel eelkoige esindusdemokraatiat esindusdemokraatia vastandub otsedemokraatiale mille puhul rahvas teostab oma voimu ise otsuseid tehes esindusdemokraatia teisendit mis sisaldab otsedemokraatia elemente kutsutakse osalusdemokraatiaks tavaliselt toimib osalusdemokraatia paremini vaiksemate kogukondade voi otsustusuksuste tasemel naiteks perekond korteriuhistu kula kogukond selleks et vahendada uksikisikust kaugele jaava esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset moju uksikisikule peab voimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse vaikestes kogukondades korgemate tasandite otsustada tuleb jatta ainult pohimottelised kusimused nii pole ka vaja korgematele tasanditele suurtes kogustes toojoudu burokraatia keda voib rakendada muul tool oma raamatus political parties kirjutas robert michels et enamus esindusvalitsemise vormid kalduvad oligarhia voi patriarhiaadi poole adolf gasser vordles oma raamatus gemeindefreiheit als rettung europas stabiilseid ja ebastabiilseid esindusdemokraatiaid oma uurimuses toi ta esindusdemokraatia pusimajaamiseks vajalikuna valja jargnevad tingimused negatiivne oleks sellise valitsemisvormi juures see et rahvasaadikud ei oleks kohustatud taitma valimiste eel antud lubadusi raamatus la stochocratie pakkus roger de sizif valja susteemi kus rahvasaadikuid ei vali rahvas vaid nad loositakse valja loterii teel sellise susteemi abil loodetakse vahendada rikka eliidi mojuvoimu poliitikale ning valtida oligarhiaks voi patriarhaadiks muutumist eesti erakonnad vasakparemskaalal vasakpoolsust iseloomustab puud riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku vordsustamist parempoolsust iseloomustab pohimote mille kohaselt iga uhiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest tsentrismi iseloomustab puud liita valijaskonnas populaarsemaid ideid majanduspoliitikas on parempoolsete eesmark minimaalne riik vasakpoolsete eesmark riigi sekkumine majandusse eristada saab ka vasak ja paremtsentrit kui vasaktsentrit iseloomustab majanduskusimustes puud segamajanduse poole siis paremtsentrismi iseloomustab tuupiliselt suund traditsiooniliste vaartuste hoidmise poole paigutades eesti erakonnad paremvasakskaalale naeks asetus valja niimoodi erakond eestimaa rohelised paigutab ennast klassikaliselt vasakparemskaalalt valjapoole ja toob juurde keskkonnamootme lati seim lati keeles saeima on lati parlament liivimaa ruutelkonna hoones tootav seim on 100liikmeline uhekojaline parlament see valitakse vordeliste valimiste pohimottel 4 aastaks oktoobri esimesel laupaeval seimi esimesed 6 koosseisu kuni 1998 aastani valiti 3 aastaks valimisringkondi on viis kurzeme latgale riia zemgale ja vidzeme seimi 1 koosseis valiti 1922 aastal 15 mail 1934 korraldas karlis ulmanis riigipoorde ja saatis seimi 4 koosseisu laiali edaspidi valitses ta ilma seimita 1940 valiti niinimetatud rahvaseim kuhu lubati kandideerida ainult noukogudemeelse toorahva bloki kandidaatidel esimene parastsojajargne seimi koosseis valiti 1992 aastal latis kehtib 5 protsendi valimiskunnis maailmasodadevahelisel ajal valimiskunnist ei olnud esimestel parastsojajargsetel valimistel oli selleks 4 lati president saab erakorralised valimised esile kutsuda 28 mail 2011 teatas president valdis zatlers et algatab seimi laialisaatmise juulis kiitis rahvahaaletus parlamendi laialisaatmise heaks uus koosseis valiti 17 septembril 2011 praegune seimi koosseis on 12 ja see astus ametisse 4 novembril 2014 seimi esimees on alates 4 novembrist 2014 inara murniece enne teda oli selles ametis 20102014 solvita aboltina suurbritannia saar inglise keeles great britain ehk britain komri keeles prydain korni keeles breten veur breatainn mhor on suurim briti saartest ta asub atlandi ookeani pohjaosas euroopa laaneosas temast itta jaab pohjameri ning euroopa mandrialast lahutab teda la manchei vain inglise kanal ja selle kitsam idaosa calais vain doveri vain euroopa mandriga uhendab saart mooda la manchei pohja kulgev la manchei tunnel iirimaast lahutab teda iiri meri koos saint georgei vaina ja pohjavainaga suurbritannia edelarannikut uhub keldi meri ja looderannikut atlandi ookean saare pindala on 229 957 km2 ta on euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal saar on pohjalounasuunas piklik ning laiub pohjast lounasse ligikaudu kumne laiuskraadi ulatuses geograaf ptolemaios nimetas briti saarte suuremat saart megale bretannia suur britannia ja vaiksemat saart mikra bretannia vaike britannia praegune nimi ei tule nahtavasti siiski sellest nimest saare praegune nimi on tulnud prantsuskeelsest nimest grande bretagne mida kasutatakse saare eristamiseks bretagneist tollal gallia osa armorica kuhu rooma aja lopul asusid elama anglite ja sakside eest pogenevad keldid britanniast ingliskeelne nimi great britain tuli kaibele prantsuse keelt koneleva oukonna eeskujul geoffrey of monmouthi teoses historia regum britanniae umbes 1136 nimetatakse suurbritannia saart britannia maior suurem britannia et eristada seda gallia piirkonnast mis enamvahem vastab praegusele bretagneile britannia minor vaiksem britannia nime bretayne the grete on kroonikud kasutanud juba 1338 sotimaa kuningas james vi kes astus inglismaa troonile james i nime all taaselustas selle nime et tahistada maad mis koosneb kahest kuningriigist mida valitseb uhine monarh ta kuulutas end 20 oktoobril 1604 suurbritannia kuningaks et valtida kohmakat tiitlit inglismaa ja sotimaa kuningas nimi britannia on ladinakeelne seda kasutasid muinasroomlased alates umbes 55 aastast ekr nime paritolu ei ole teada kuid arvatakse et see tuleb keldi sonast pritani varvitud briti saarte elanikud tegid kehamaalinguid ja tatoveeringuid igatahes kulastas vanakreeka meresoitja pytheas 4 sajandil ekr pretaani saari idas ja lounas on saare maastik madal ja laineline saare laane ja pohjaosa on magisemad korgeim tipp on ben nevis 1343 m enne viimase jaaaja loppu oli suurbritannia euroopa poolsaar jaaaja lopul merepind tousis liustike sulamise tottu ning moodustus la manchei vain mis lahutab suurbritannia saart euroopa mandrist golfi hoovuse moju tottu on suurbritannia saare kliima mahedam kui teistes samadel laiuskraadidel paiknevates piirkondades temperatuurid on jahedad kuid mitte kulmad pilvisust on rohkem kui paikesepaistet vihmasajud on sagedased suurbritannia saarele jaab pohiosa nii suurbritannia ja pohjaiiri uhendkuningriigi kui ka selle ajalooliste piirkondade inglismaa sotimaa ja walesi territooriumist saare elanike arv oli 2004 aasta hinnangul umbes 57 miljonit elanike arvu poolest on suurbritannia saar jaava ja honshu jarel kolmandal kohal rahvastiku tihedus on umbes 248 inimest ruutkilomeetril saare suuremad linnad on london birmingham manchester ja liverpool saarel koneldavad poliskeeled on inglise komri soti gaeli ja korni keel berat on linn lounaalbaanias berat on ule 2000 aasta vana ning on uks albaania vanemaid linnu berati huutakse tuhande akna linnaks paljude akende jargi maenolvale ehitatud majadel berat on berati maakonna ja berati ringkonna halduskeskus beratis on sundinud naitleja ja modell elona bojaxhi 2004 aasta suveolumpiamangude olumpiatuli oli 2004 aasta suveolumpiamangude olumpiatuli ateena olumpiamangude tuli suudati 25 martsil 2004 1896 aasta suveolumpiamangude avapaeva aastapaeval tseremoonia toimus ilma viperusteta ulempreestrinna thalia prokopiou andis peegli abil paikesekiirtest suudatud torviku ule esimesele kandjale kreeka odaviskemeistrile kostas gatzioudisele tseremooniast votsid osa mangude peakorraldaja gianna angelopoulos ja kreeka peaminister kostas karamanlis kreekas kandsid olumpiatuld teiste seas monaco prints albert teivashuppe olumpiavoitja sergei bubka ning hispaania veepallimangija manuel estiarte kes osales kuutel olumpiamangudel olumpiatule joudmisel ateenasse 1 aprillil rakendati enneolematuid julgeolekumeetmeid muu hulgas 1500 politseinikku marmorstaadioni umbrus oli liikluseks suletud staadionil suudati olumpiatule torvikust altar tugev tuulepuhang kustutas torvikus tule nii et see tuli uuesti suudata kreekast joudis tuli valja 4 juunil ning randas 35 paevaga labi 27 riigi joudes esimest korda ka aafrikasse indiasse ja lounaameerikasse selle teekonna alguses oli esimeseks kandjaks austraalia jooksja cathy freeman kes suutas 2000 aasta suveolumpiamangude tule muu hulgas labis torvik koik eelmised suveolumpiamangude linnad ning muid rahvusvaheliselt tahtsaid linnu sydney melbournei tokyo seouli pekingi new delhi kairo kaplinna rio de janeiro mexico los angelese saint louise atlanta new yorgi montreali antwerpeni brusseli amsterdami genfi lausannei pariisi londoni barcelona rooma muncheni berliini stockholmi helsingi moskva kiievi istanbuli sofia ja nikosia roki noudel lisati 2012 aasta suveolumpiamangude olumpialinnakandidaadud havanna leipzig ja madrid riigist riiki transporditi tuld spetsiaalse zeusinimelise lennuki boeing 747 pardal 26 juunil oli olumpiatuli wimbledonis kus peeti parajasti wimbledoni turniiri ja alustas kesktennisevaljakult 48 km pikkust teekonda londonis tulekandjate seas oli ka viiekordne olumpiavoitja soudja steve redgrave tuli joudis towerisse saint pauli katedraali ja london eye juurde ning trafalgar squareile ohtul olid kesklinnas pidustused olumpiatuli oli londonis esimest korda parast 1948 aasta suveolumpiamange olumpiatule umbermaailmareis loppes 8 juulil kuprosel kust see viidi tagasi kreekasse 8 augustil kandis olumpiatuld teiste seas kreeka jalgpallikoondise sakslasest peatreener otto rehhagel 11 augustil joudis olumpiatuli ateena lahistele ning 12 augustil viis 1996 aasta suveolumpiamangudel atlantas korgushuppes hobemedali voitnud niki bakoyiannis selle akropoli viimasel teeloleku paeval 13 augustil kandsid seda teiste seas modell naomi campbell 300 meetrit kergejoustiklane carl lewis ja jeanmichel cousteau tule suutas mangude avatseremoonial purjetaja nikolaos kaklamanakis geomantia vanakreeka sonadest ge maa ja manteia ennustus araabia ilm alraml liiva teadus on ennustamise meetod mille puhul tolgendatakse maapinnale tehtud marke voi maha visatud esemete naiteks muntide voi liiva asendeid 19 sajandil hakkasid kristlastest misjonarid geomantia nime kasutama ka hiina ruumikorraldus ja sellega seotud ennustamismeetodi feng shui kohta enim levinud ennustusgeomantia vorm seisneb juhuslike tulemustega seotud ennustamisprotsessis saadavate 16 figuuri tolgendamises see sisaldab nende analuusi ja on sageli saadetud ka astroloogiliste tolgendustega susteem parineb aafrikast kus see on tuntud sikidy susteemi nime all ja kust selle araablased ule votsid keskajal euroopasse joudnuna hakkas see seal levima ja muutus populaarseks raamatuid ja traktaate geomantia kohta avaldati kuni 17 sajandini ajani kui peamised okultsed traditsioonid kaotasid valgustusaja lahenedes oma populaarsuse john michael greeri ja teiste praktiseerijate toode tottu on alates 20 sajandi lopust huvi geomantia varjatud peavoolu okultsete opetuste ja praktikate vastu hakanud taastuma geomantilistest figuuridest margid on neljapositsioonilised gualaadsete markide igal positsioonil on uks kahest voimalikust elemendist kokku teeb see nende koguarvuks 16 2 muutuste raamatu peamine lisa xici zhuan i 2 12 toob valja sedalaadsete margiliste formaalsete susteemide omandamise kaigu esmalt on omandamise kaigus ulekaalus suuliselt ja kirjalikult edastatav traditsioon seejarel langeb rohuasetus prognoosimise printsiipidega saadetud mantilisele ennustamisele hakates ara tundma ja nagema markidele vastavaid struktuure elus saab olulisemaks juba oma tegevuste ja kaitumiste kujundamisega seotu strateegia taktika ja strategeemid lopuks juhindutakse markidest kui kujundeist uhisvormidest ja protsesside modelleerimise vahenditest juba loomingus ennustamine on tulevikku ettevaatamise praktika mille puhul kasutatakse nii loomulikke kui ka uleloomulikeiks peetavaid vahendeid inimest kes tegeleb ennustamisega ka elukutseliselt nimetatakse ennustajaks omaparane teooria ennustamise paritolu ja esiajaloo kohta parineb hollandi psuhholoog piet vroonilt ta argumendid tuginevad tanapaevasele neurobioloogilisele lahenemisviisile sotsiaalreligioossetele nahtustele vrooni teooria vastu on asetatud vahemalt kaks argumenti hoolimata nendest puudustest on p vrooni pakutust olnud abi edasises ennustamine ajaloo uurimise kujundamises tanapaevased ennustamise osa uurijad inimese kujunemise ajaloos naevad selle algeid juba paleoliitikumis ja inimese tekkes ning eeldavad sellel mingi kindlama kuju teket juba 140 tuhat aastat tagasi sellesse aega ulatuvad vanimad asustuse jaljed blombosi koopast lounaaafrikas sealt on leitud esimene inimese tehtud umbes 75 tuhat aastat vana muster mis on tolgendatav ka seoses ajaarvestamise ja ennustamisega selle aja lahedusse u 70 tuhat aastat tagasi paigutatakse ka konearenguga seotud geeni ilmumine inimese kromosoomidesse ajaloolises arengus on tegemist ettevaatava nageva ajastava ja ennetava motlemise tekkega kujund looduse raamatu lugemisest ja loodust kui loetavast tekstist on kullaltki vana arvatavasti polnud alguses selget vahet mantilisel ja prognoosival diagnostilisel ennustamisel on voimalik lugeda marke teise inimese meeleolu kohta ilmastikuga seotud ilmamarke marke erinevate haiguste ja nende kulu kohta samuti tunnevad erinevate alade asjatundjad ara margid mis viitavad mingitele ajalistele neile arusaadavatele arenguliinidele enamiku selliste juhtudega kaasnevad voimalike tulemite ennetamisega ja nende kujundamisega seotud tegevused mis arvestavad voimalike ajakavadega et tagada tulemuste loov kujundamine ja arakasutamine muutuste raamatu peamine lisa xi ci zhuan i 210 12 toob valja ka ennustamisel kasutavate gualaadsete margiliste formaalsete susteemide kasutamise kuljed mida saab tolgendada ka nende omandamise kaiguna esmalt on omandamise kaigus ulekaalus suuliselt ja kirjalikult edastatav traditsioon seejarel langeb rohuasetus prognoosimise printsiipidega saadetud mantilisele ennustamisele hakates ara tundma ja nagema markidele vastavaid struktuure ja asju elus saab olulisemaks juba oma tegevuste ja kaitumiste kujundamisega seotu strateegia taktika ja strategeemid lopuks juhindutakse markidest kui kujundeist uhisvormidest ja protsesside modelleerimise vahenditest juba loomingus uheks oluliseks umbritseva kujundamisega seotud distsipliiniks on hiinas feng shui shao yongi ka shao kangjie 10111077 raamatus meihua sin yi toodav ennustamine on eriti uldine selles meetodis on margi saamise aluseks olevate juhuste liigid lahtudes juba kirjapandutest piiritud ja ei piirdu vaid inimesepoolsete mantiliste tegevustega teoses on taheldatav suundus sellele et nii elutervikut kui ka mistahes eluvaldkonda on loppkokkuvottes voimalik liigendada vastavalt gualaadsetele markidele ja sellega seoses seda ka kasutada ennustamiseks sojastrateegia traktaadis sunzi on kirjutatud et vaenlast saab voita ja edu omada vaid see kes teab koike ette kuid lisab et seda teadmist ei saada vaimudelt ega nahtuste sarnasusel pohinevatelt kujundeilt ega arvestuste abil vaid ainult neilt kes teavad vastase olukorda spioonidelt mei yaochen tapsustab ennustamise labi voib saada teadmise vaimudest ilminguid labi sarnasuse uhendamise voib saada teadmise joudu ja vormi omavatest asjadest mootmiste ja arvestuste labi voib saada teada taeva ja maa maailma seadustest kuid vastase asjade seisust voib teada saada ainult labi luure st spioonide asjakohane on ka hiina alkeemias avaldatud seisukoht alkeemia kolme taseme kohta bo yuchang xiu xian bian ho lun madalaimat taset saadavat vahendada kirjalikult ja selle tulemusi kaaluda moota keskmist taset edasi anda suuliselt parimuslikult ja saavutamist kujutada gualaadsete markidega kuid korgeimat taset saadavat edastada vaid sudamest sudame ehk meelest meelde no asja kaigus ja asja tarvis ja selles tulemusteni joudmist ei saa ei moota ega guadega markida puromantia kreeka sonadest pyr tuli ja manteia ennustus on ennustamise meetod mille puhul tuleviku ennustamiseks jalgitakse leekide kuju ja liikumist ning nende poolt tekitatud varje okultism ladinakeelsest sonast occultus peidetud on salajaste praktikatega seotud opetused okultism on ka peidetud teadmised looduse ja inimpsuuhika uleloomulike joudude kohta kartomantia ehk kaardipanemine ehk kaardipanek ehk kaartidelt ennustamine on ennustamise meetod mille puhul kasutatakse mitmesuguseid kaarte kui 14 sajandil tulid itaalias kasutusele mangukaardid hakati neid ka ennustamiseks kasutama spetsiaalselt ennustamiseks moeldud kaartidest on koige tuntumad tarokaardid ennustamine toimub enamasti kaartide juhusliku valjatuleku ja paigutuse teel ning selle tolgendamisel tihti lastakse inimestel kellele ennustatakse selles teatud maaral osaleda hiromantia on kaejoonte jargi ennustamine hiromantia ennustab inimese iseloomu ja tulevikku tolgendades tema peopesas olevaid jooni sel viisil ennustajat nimetatakse hiromandiks numeroloogia ladina sonast numerus arv number ja kreeka sonast logos on esoteeriline distsipliin mille raames puutakse nahtuste kohta informatsiooni saada nende nimede voi nimetuste voi ka arvuliste parameetrite kirjapildi analuusi teel laane kultuuris kasutatakse seda sona ka hiina kultuurile omase vormarvuopetuse nimetamiseks koige rohkem tegeldakse numeroloogias isikunimede ja teoloogiliste terminite ning nimedega tihti kasutatakse numeroloogiat ennustamiseks numeroloogiaga on seotud naiteks kabala see juudi mustika haru analuusib pohiliselt toora teksti ja jumala nimesid assurioloog simo parpola teooria kohaselt rajaneb judaistlik numeroloogia omakorda uusassuuria analoogilisel teoloogilisel distsipliinil tugevad numeroloogilised motiivid on olnud margatavad ka putagoorluses ja orfismis need on mojutanud hilisemat platonistlikku traditsiooni sageli tuginevad numeroloogilised arvutused vastavusele konkreetse alfabeedi tahtede ja arvude vahel tuntud on sellised susteemid naiteks heebrea ja araabia keeles numeroloogia on kaasa aidanud matemaatika arengule selle varajasel etapil puhalepa puha laurentiuse kirik ehk luhidalt puhalepa kirik on kirik hiiumaal hiiumaa vallas puhalepa kulas see on hiiumaa vanim kirik kirik on puhendatud puhale laurentsiusele kirikut kasutab eelk puhalepa laurentsiuse kogudus kirik asub suuremoisa keskel olevast teeristist pool kilomeetrit idas ja heltermaast 512 km laanes kirikust vahetult louna poolt moodub heltermaakaina maantee ja kirde poolt heltermaakardla maantee suuremoisast laheb lossi suunas tammeallee vaatamata sellele et suuremoisa parkmetsas samuti kiriku umber kasvavad hiiumaa korgeimad puud paistab puhalepa kiriku torn kaugele puhalepa kirik ehitati algselt gooti stiilis umberehitused on toimunud pseudogooti stiilis kirik on uhelooviline seinad on valged katus punakaspruun ja kellatorni katus must hall pohja ida ja lounapoolsel kuljel asuvad korged vitraazaknad kiriku kellatorni tipus kera kohal on tuule suunda naitav tornikukk katuse idapoolsesse otsa on pustitatud rist kirikut umbritseb pollukividega piiratud surnuaed puhalepa kirikuaed kus on sailinud moni rongasrist kiriku korval kabelis on jakob de la gardie jareltulija krahvinna ebba margaretha stenbocki sarkofaag kiriku esialgne hoone ehitati 13 sajandil algselt oli kirik tornita liivi sojas sai kirik tugevasti kannatada ja taastati parast soda madalamana 1636 paigaldati puhalepa kirikusse skulptuurkantsel mille raius dolokivist valja haapsalu kiviraidur joachim winter see on tanapaeval ainuke kiviskulptuurkantsel eestis 17 sajandi alguses hakati ehitama kellatorni 1770 sai see kaks uut korrust ja 1874 praeguse kuju suurem umberehitus toimus 18601863 kirik ehitati korgemaks ja pohjakulge raiuti akende jaoks avad alates 1951 oli kirik kasutusel laona ja lagunes puhalepa kirik taaspuhitseti 1993 puhalepa kiriku asukoha valiku kohta on olnud kaibel mitu sarnast muistendit matthias johann eiseni kirjapandud muistend puhalepa kirik raagib sellest et kiriku kohal asus kunagi hiielepik kus kaidi ohverdamas kristluse joudmisel raiuti lepik maha kasvama jai vaid uks puu uus kirik otsustati ehitada sinna kuhu kaks omapead jalutama lastud harga pidama jaavad kohalikel oli ehitamise koht puha lepa juurde juba planeeritud hargadele soodeti seal rammusat rohtu ja rakendati siis koormat vedama harjad tulid tagasi lepa juurde kus nad olid harjunud sooma teise variandi jargi oli hargadele taha rakendatud kivirahn sellega jaid harjad lepa taha kinni kivi olevat praegugi kiriku ees maas kolmanda variandi jargi olid harjad rakendatud nii et parempoolne harg oli pandud vasakpoolseks ja vastupidi harjad saadeti ilma juhita minema vankri rummu ots jai aga lepa taha kinni ning harjad pidid seisma jaama sinna ehitatigi kirik kui kirikut hakati ehitama siis kurat ei lasknud seda teha paeval ehitatu oli oosel kuradi poolt laiali veetud kui kirikuopetaja oli kividele ristid peale teinud oli kurat ehitajad rahule jatnud kirikust monisada meetrit pohja pool asub vanapagana kivi legendi jargi olevat vanapagan tahtnud kirikut kiviga puruks visata kuid ta ei saanud pihta laheduses leidub teisigi kive mille kohta sarnaseid muistendeid kirja on pandud suuremoisa lossist olevat kirikuni viinud maaalune kaik mille kaudu krahv hadaolukorras lossi juurest minema saanud paaseda ilmselt ei ole nii pikka kaiku kunagi olnud sest lossist kirikuni on vahemaa peaaegu 1 kilomeeter praeguse puhalepa kiriku kohal olevat hiidlased neljapaeviti alasti hulgakesi ohverdamas kainud ohverdamiseks voeti noad katte ja uritati takkida uksteist niimoodi et veri voolama hakkaks samuti olla tehtud kardla lahedal seal votnud veriseks takkimisest osa ka naisterahvad takkimise ajal olla mangitud torupilli jordan grand prix oli vormel 1 voistkond mis tegutses aastatel 19912005 jordan grand prix asutas endine voidusoitja eddie jordan 1991 aastal esimesel aastal soitsid jordani eest andrea de cesaris ja bertrand gachot parast 10 etappi saadeti gachot vanglasse taksojuhi rundamise eest narvigaasiga tema koha taitis siis veel tundmatu michael schumacher kes soitis jordanis vaid uhe soidu jatkas benettonis hooaja lopuni soitsid teise autoga alessandro zanardi ja roberto moreno hooaeg oli ometi hiilgav 5 koht konstruktorite arvestuses ja de cesarise 9 koht individuaalselt jordani meeskonnas alustasid oma vormel 1 karjaari teiste hulgas ka rubens barrichello eddie irvine ralf schumacher ja takuma sato aastal 2005 ostis majanduslikesse raskustesse sattunud jordani midland group jordan sai kokku 4 etapivoitu 2 parimat stardikohta ja 2 kiireimat ringi jordan erines teistest meeskondadest selle poolest et kui moni korraline soitja valja langes siis prooviti uhe soidu kaupa mitut soitjat kuni leiti sobiv selletottu esindas jordanit sageli 46 pilooti uhel hooajal teised meeskonnad valivad uut voistlejat treeningute pohjal ja kiiremini eesti kirikute loend haldusuksuste kaupa loetleb eesti kirikud maakondade valdade ja linnade kaupa loend sisaldab jargmiste konfessioonide kirikuid puhakodasid laaneharju vald jugoslaavia lipp oli jugoslaavia riigilipp aastatel 19461992 lipp on ulalt alla sinisest valgest ja punasest vordsest triibust koosnev trikoloor lipu keskel on punane kuldse aarega viisnurkne taht lipu kuljepikkuste suhe on 12 kasutati ka varianti suhtega 23 lipp sarnanes eelneva jugoslaavia kuningriigi lipuga millele voimule tulnud kommunistid lisasid punase tahe kuna jugoslaavia foderatiivne sotsialistlik vabariik koosnes kuuest liiduvabariigist kasutas iga liiduvabariik ka oma lippu koiki neid uhendas kommunistlik sumbol punane taht siin on loetletud vormel 1 piloote george abecassis kenny acheson andrea de adamich philippe adams walt ader kurt adolff fred agabashian kurt ahrens christian albers michele alboreto jean alesi jaime alguersuari philippe alliot cliff allison fernando alonso giovanna amati red amick george amick chris amon bob anderson conny andersson mario andretti michael andretti keith andrews elio de angelis marco apicella frank armi chuck arnold rene arnoux peter arundell alberto ascari peter ashdown ian ashley gerry ashmore bill aston richard attwood manny ayulo luca badoer giancarlo baghetti julian bailey mauro baldi bobby ball marcel balsa lorenzo bandini henry banks fabrizio barbazza skip barber john barber paolo barilla rubens barrichello michael bartels edgar barth giorgio bassi erwin bauer zsolt baumgartner astrubel bayardo elie bayol carelgodin de beaufort don beauman karlgunther bechem jean behra derek bell stefan bellof paul belmondo tom belso jeanpierre beltoise olivier beretta allen berg georges berger gerhard berger eric bernard enrique bernoldi enrico bertaggia tony bettenhausen mike beuttler jules bianchi lucien bianchi gino bianco hans binder clemente biondetti prince birabongse bhanuban pablo birger art bisch harry blanchard michael bleekemolen trevor blokdyk mark blundell raul boesel bob bondurant felice bonetto jo bonnier roberto bonomi jeanmanuel bordeu slim borgudd luki botha valtteri bottas jeanchristophepierre boullion sebastien bourdais thierry boutsen johnny boyd jack brabham david brabham gary brabham bill brack ernesto brambilla vittorio brambilla antoine branca gianfranco brancatelli eric brandon don branson tom bridger ryan briscoe tony brise chris bristow peter broeker tony brooks walt brown warwick brown alan brown adolf brudes martin brundle gianmaria bruni jimmy bryan clemar bucci ronnie bucknum ivo bueb sebastien buemi luiz bueno ian burgess luciano burti roberto bussinello jenson button tommy byrne giulio cabianca marioaraujo de cabral phill cade alex caffi john campbelljones adrian campos john cannon eitel cantoni bill cantrell ivan capelli piero carini duane carter eugenio castellotti johnny cecotto andrea de cesaris francois cevert eugene chaboud jay chamberlain karun chandhok alain de changy colin chapman dave charlton pedromatos chaves bill cheesbourg eddie cheever andrea chiesa max chilton ettore chimeri louis chiron joie chitwood bob christie johnny claes jim clark kevin cogan peter collins bernard collomb alberto colombo erik comas gianfranco comotti george connor george constantine john cordts david coulthard piers courage chris craft jim crawford ray crawford alberto crespo antonio creus larry crockett tony crook art cross geoff crossley fritz d orey christiano da matta hernando da silvaramos chuck daigh yannick dalmas derek daly jerome dambrosio christian danner jorge daponte anthony davidson jimmy davies colin davis jimmy daywalt maria teresa de filippis jeandenis deletraz patrick depailler lucas di grassi pedro paulo diniz duke dinsmore paul di resta frank dochnal jose dolhem martin donnelly mark donohue robert doornbos ken downing bob drake paddy driver piero drogo bernard de dryver johnny dumfries len duncan piero dusio george eaton bernie ecclestone don edmunds guy edwards vic elford ed elisian paul emery tomas enge paul england marcus ericsson harald ertl nasif estefano philippe etancelin bob evans teo fabi corrado fabi pascal fabre carlo facetti luigi fagioli jack fairman juan manuel fangio giuseppe farina walt faulkner william ferguson mariateresa de filippis ralph firman rudolf fischer ludwig fischer mike fisher giancarlo fisichella john fitch christian fittipaldi wilson fittipaldi emerson fittipaldi theo fitzau pat flaherty jan flinterman ron flockhart myron fohr gregor foitek george follmer george fonder norberto fontana carl forberg gene force franco forini philip fotheringhamparker a j foyt carlo franchi giorgio francia don freeland heinzharald frentzen paul frere patrick friesacher robin frijns joe fry hiroshi fushida beppe gabbiani bertrand gachot patrick gaillard divina galica nanni galli oscar galvez fred gamble howden ganley giedo van der garde frank gardner billy garrett jo gartner tony gaze olivier gendebien marc gene elmer george bob gerard gerino gerini peter gethin piercarlo ghinzani bruno giacomelli dick gibson richie ginther yves giraudcabantous ignazio giunti timo glock helmut glockler francesco godia christian goethals paul goldsmith jose froilan gonzalez oscar gonzalez aldo gordini horace gould jeanmarc gounon emanuel de graffenried cecil green keith greene masten gregory cliff griffith georges grignard bobby grim romain grosjean olivier grouillard brian gubby andre guelfi miguelangel guerra roberto guerrero mauricio gugelmin dan gurney esteban gutierrez hubert hahne mike hailwood bruce halford jim hall duncan hamilton david hampshire sam hanks walt hansgen mike harris cuth harrison gene hartley rio haryanto masahiro hasemi naoki hattori paul hawkins mike hawthorn boy hayje willi heeks nick heidfeld theo helfrich mack hellings brian henton johnny herbert al herman hans herrmann francois hesnault hans heyer phill hill damon hill graham hill peter hirt david hobbs ingo hoffman bill holland jackie holmes bill homeier kazuyoshi hoshino jerry hoyt denny hulme james hunt jim hurtubise gus hutchison mika hakkinen nico hulkenberg jacky ickx jesus iglesias taki inoue innes ireland eddie irvine chris irwin jeanpierre jabouille jimmy jackson joe james john james jeanpierre jarier stefan johansson leslie johnson eddie johnson bruce johnstone tom jones alan jones a juan jover jyrki jarvilehto oswald karch narain karthikeyan ukyo katayama ken kavanagh rupert keegan eddie keizan al keller joe kelly david kennedy loris kessel bruce kessler nicolas kiesa leo kinnunen danny kladis hans klenk piet de klerk christian klien karl kling ernst klodwig kamui kobayashi helmuth koinigg mikko kozarowitsky willi krakau rudolf krause kurt kuhnke masami kuwashima daniil kvjat robert la caze jacques laffite franck lagorce jan lammers pedro lamy chico landi hermann lang claudio langes nicola larini oscar larrauri albertorodriguez larreta gerard larrousse jud larson niki lauda roger laurent giovanni lavaggi chris lawrence michel leclere neville lederle geoff lees arthur legat bas leinders gijs van lennep lamberto leoni les leston pierre levegh bayliss levrett jackie lewis stuart lewisevans guy ligier andy linden roberto lippi vitantonio liuzzi dries van der lof lella lombardi ricardo londonobridge ernst loof jose maria lopez henri louveau john love pete lovely roger loyer jean lucas jean lucienbonnet brett lunger mike macdowel herbert mackayfraser bill mackey lance macklin damien magee tony maggs mike magill umberto maglioli jan magnussen kevin magnussen guy mairesse willy mairesse pastor maldonado nigel mansell sergio mantovani johnny mantz robert manzon onofre marimon helmut marko tarso marques leslie marr tony marsh eugene martin pierluigi martini jochen mass felipe massa jean max michel may tim mayer francois mazet gaston mazzacane ken mcalpine perry mccarthy ernie mccoy johnny mcdowell jack mcgrath brian mcguire bruce mclaren allan mcnish graham mcrae jim mcwithey carlos menditeguy roberto merhi harry merkel arturo merzario roberto mieres francois migault john miles andre milhoux chet miller gerhard mitter stefano modena franck montagny tiago monteiro andrea montermini robin montgomeriecharrington juanpablo montoya gianni morbidelli roberto moreno dave morgan silvio moser bill moss stirling moss gino munaron david murray luigi musso bernd nacke satoru nakajima shinji nakano duke nalon alessandro nannini emanuele naspetti massimo natili brian naylor mike nazaruk tiff needell jac nelleman patrick neve john nicholson cal niday helmut niedermayr brausch niemann gunnar nilsson chanoch nissany hideki noda rodney nuckey robert obrien pat oconnor jackie oliver danny ongais rikky von opel arthur owen jose carlos pace nello pagani riccardo paletti torsten palm jolyon palmer jonathan palmer olivier panis giorgio pantano massimiliano papis mike parkes tim parnell reg parnell johnnie parsons riccardo patrese al pease roger penske cesare perdisa sergio perez luis perezsala larry perkins henri pescarolo alessandro pesentirossi josef peters ronnie peterson vitali petrov alfredo pian charles pic francois picard ernie pieterse paul pietsch teddy pilette andre pilette luigi piotti david piper nelson piquet renato pirocchi didier pironi emanuele pirro antonio pizzonia eric van de poele jacques pollet ben pon dennis poore alfonso de portago sam posey charles pozzi jackie pretorius ernesto prinoth david prophet alain prost tom pryce david purley clive puzey dieter quester ian raby bobby rahal pierrehenri raphanel luiz razia dick rathmann jim rathmann roland ratzenberger hector rebaque brian redman jimmy reece alan rees clay regazzoni carlos reutemann lance reventlow peter revson john rhodes alex ribeiro daniel ricciardo ken richardson fritz riess jim rigsby jochen rindt john riseleyprichard giovanni de riu richard robarts pedro rodriguez ricardo rodriguez franco rol alan rollinson tony rolt bertil roos basil van rooyen pedro de la rosa keke rosberg nico rosberg mauri rose louis rosier ricardo rosset alexander rossi huub rothengatter lloyd ruby jeanclaude rudaz paul russo eddie russo giacomo russo troy ruttman kimi raikkonen peter ryan eddie sachs bob said eliseo salazar mika salo roy salvadori consalvo sanesi stephane sarrazin takuma sato carl scarborough ludovico scarfiotti giorgio scarlatti ian scheckter jody scheckter harry schell tim schenken albert scherrer domenico schiattarella heinz schiller bill schindler jeanlouis schlesser jo schlesser bernd schneider rudolf schoeller rob schroeder ralf schumacher michael schumacher vern schuppan adolfo schwelmcruz bob scott archie scottbrown piero scotti wolfgang seidel gunther seiffert ayrton senna bruno senna dorino serafini chico serra doug serrurier johnny servozgavin tony settember hap sharp brian shawetaylor carroll shelby tony shelly jo siffert andre simon moises solana alex solerroig raymond sommer vincenzo sospiri stephen south mike sparken scott speed mike spence alan stacey gaetano starrabba chuck stevenson ian stewart jackie stewart jimmy stewart siegfried stohr rolf stommelen philippe streiff hansjoachim stuck hans stuck otto stuppacher danny sullivan marc surer john surtees andy sutcliffe len sutton aguri suzuki toshio suzuki jacques swaters bob sweikert alessandro zanardi emilio zapico ricardo zonta renzo zorzi ricardo zunino toranosuke takagi noritake takahara kunimitsu takahashi patrick tambay luigi taramazzo gabriele tarquini piero taruffi mike taylor trevor taylor dennis taylor henry taylor john taylor marshall teague shorty templeman max de terra andre testut mike thackwell alfonso thiele eric thompson johnny thomson leslie thorne bud tingelstad sam tingle desmond titterington enrico toccacelo johnnie tolan alessandro de tomaso charles de tornaco tony trimmer maurice trintignant wolfgang von trips jarno trulli esteban tuero guy tunmer jack turner toni ulmen bobby unser jerry unser alberto uria nino vaccarella bob veith jeaneric vergne jos verstappen sebastian vettel gilles villeneuve jacques villeneuve luigi villoresi emilio de villota ottorino volonterio jo vonlanthen bill vukovich fred wacker peter walker dave walker lee wallard heini walter rodger ward derek warwick john watson travis webb mark webber pascal wehrlein volker weidler wayne weiler karl wendlinger peter westbury chuck weyant ken wharton ted whiteaway graham whitehead peter whitehead bill whitehouse robin widdows eppie wietzes mike wilds jonathan williams roger williamson vic wilson justin wilson dempsey wilson desire wilson joachim winkelhock manfred winkelhock bjorn wirdheim reine wisell roelof wunderink alexander wurz sakon yamamoto alex yoong jugoslaavia nime on ametlikult voi mitteametlikult kandnud ajavahemikus 19182003 balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik aastatel 19181929 oli selle liitriigi ametlikuks nimeks serblaste horvaatide ja sloveenide kuningriik aastast 1929 sisaldus riigi koigis nimedes ametlikult sona jugoslaavia enne lagunemise algust koosnes jugoslaavia kuuest liiduvabariigist bosnia ja hertsegoviina horvaatia makedoonia montenegro serbia mille koosseisus olid autonoomsete uksustena kosovo ja vojvodina ja sloveenia inglismaa lipp on suurbritannia ajaloolise piirkonna inglismaa lipp lipukangal on puha juri rist punane rist valgel pohjal mis parineb toenaoliselt juba richard lovisudame aegadest nimelt ristisodade ajal kandsid inglise sodurid risti oma vormil ametlikult sai lipp inglismaa tunnuseks 1277 aastal 1603 aastal uhinesid inglismaa ja sotimaa personaaluniooniks ning 1606 aastal sai see liit endale lipu inglismaa ja sotimaa lipu uhendamisel union jack tahesuurus ehk naiv tahesuurus ehk magnituud ehk suurusjark on taevakeha naivat heledust valjendav arv tahesuuruste susteem leiutati vanakreekas arvatavasti hipparchose poolt ja voeti hellenistlikus astronoomias uldiselt kasutusele esialgu jagati tahed kuude tahesuurusse moned heledamad tahed tahistaevas on esimese tahesuuruse koige norgemad tahed mida paljud inimesed palja silmaga naevad on kuuenda tahesuurusega tahed ulejaanud tahed jagati vahepeale hiljem tekkis astronoomidel vajadus seda susteemi taiendada teleskoopidega on naha rohkesti veel norgemaid tahti seetottu tuli kasutusele votta seitsmes kaheksas jne tahesuurus samuti voib margata et kaks koige heledamat tahte siirius ja kanoopus on ulejaanud esimese suurusjargu tahtedest oluliselt heledamad ning planeedid veenus marss ja jupiter on esimese suurusjargu tahtedest heledamad aastal 1857 avaldatud artiklis defineeris norman pogson tahesuuruste logaritmilise skaala selliselt et taht mille tahesuurus on 5 annab maale 100 korda vahem valgust kui taht mille tahesuurus on 0 see skaala voimaldab kasutada ka murrulisi ja negatiivseid tahesuurusi definitsiooni pohjal avaldub tahesuurus formula1 kujul formula2 kus formula3 on skaala fikseerimiseks kasutatav konstant ja e on fotomeetriliselt moodetav valgustatus tahesuuruste vahe avaldub siis jargmiselt formula4 konstant formula3 leitakse nullinda tahesuurusega tahe abil formula6 ajalooliselt kasutati sellise tahena veegat maa taeva heledaima tahe siiriuse tahesuurus on 145 veenuse oma kuni 44 taiskuul 126 ja paikesel 268 vanaaeg on ajajark mis algas kirja tekkimisega ning loppes laanerooma keisririigi lagunemisega sellele jargnes keskaeg tegemist on aega markiva suhtelise moistega millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev vanaajale eelnes esiaeg millega peetakse silmas aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevottu ajaloolise moistena voeti sona kasutusele renessansiajal ja vanaajaks antiikajaks nimetati vanakreeka ja vanarooma antiikkultuuri ajastut vanaajale jargnenud keskaega alustati umbes 5 sajandist pkr hiljem kui tekkisid raskused moiste rakendamisel valjaspool vahemere maid hakati sona antiikaeg korval kasutama uldisema tahendusega moistet vanaaeg konkreetse ajaloo jagamise vana kesk ja uusajaks kinnistas saksa ajaloolane christophorus cellarius 1702 aastal ajaloo liigendamist vanaks keskmiseks ja uueks perioodiks kasutatakse ka vanaaja tsivilisatsioonide egiptus assuuria babuloonia hetiidid ajaloos eestis vanaaega ei olnud sest enne 13 sajandit puudus eestis riiklik korraldus ajalooline aeg algas seetottu keskajaga kolmas poola jagamine oli rzeczpospolita territooriumi loplik jagamine venemaa keisririigi preisi kuningriigi ja saksarooma riigi vahel 1795 aastal kolmanda poola jagamise ettekaandeks oli kosciuszko ulestous 1794 venemaa preisimaa ja saksarooma riigi habsburgide monarh otsustasid oktoobris 1795 rzeczpospolitast parast esimest ja teist poola jagamist jarele jaanud osa omavahel taielikult ara jagada venemaa keisririik sai koik maad nemunase ja bugi joest langeb uldjoontes kokku hilisema curzoni liiniga ida pool 120 000 km2 preisi sai varssavi linna nemunasest laane ja pilicast pohja poole jaavad maad masoovia vojevoodkonna pohjaosa koos varssavi linnaga ja biaystoki vojevoodkonna kokku eri andmetel 55 000 km2 voi 48 000 km2 ning austria sai pohjagaliitsia krakowi ja sandomierzi linna ning lublini ja radomi vojevoodkonna kokku 47 000 km2 poola kuningas stanisaw august poniatowski lahkus siis varssavist ning siirdus vene tragunite saatel hrodnasse vene asevalitseja hoolduse ja jarelevalve alla parast seda ta loobus 25 novembril troonist kuningas suri 12 veebruaril 1798 peterburis rzeczpospolita riiklik iseseisvus kaotati juriidiliselt 1797 aasta peterburi konventsiooniga tegelikult 1795 millega kaotati muuhulgas nimetus poola kuningriik ja rzeczpospolita kodakondsus rzeczpospolita kaotas iseseisvuse rohkem kui sajaks aastaks kui mitte arvestada luhikest aega eksisteerinud varssavi hertsogiriiki ja krakowi vabariiki parast poola iseseisvuse kaotamist emigreerus palju poolakaid eriti sojavaelasi saksimaale habsburgide valduses olevasse itaaliasse ja prantsusmaale paljud neist sidusid oma saatuse lootuses poola riigi taastamisele kindral napoleon bonaparteiga tema loal loodi revolutsioonisojad lombardias jaanuaris 1797 kaks poola leegionit kindralite henryk dabrowski ja karol kniaziewiczi juhtimisel kusjuures nende koosseisu laksid poola sojavangid austria armeest juba mais 1797 votsid poola leegionid osa lahingutest austria vagedega rooma parast juulis komponeeris jozef wybicki laulu mazurek dabrowskiego millest hiljem sai poola riigihumn preisi kuningriik kaotas 1807 ja austria 1809 teise ja kolmanda poola jagamisega annekteeritud maad napoleoni moodustatud varssavi hertsogiriigile mis 1815 laks viini kongressi otsusega kongressipoolana venemaale neljas poola jagamine germaanium tahisega ge on keemiline element jarjekorranumbriga 32 see asub perioodilisustabeli iv a ruhmas ja neljandas perioodis tegu on neljavalentse elemendiga germaanium on metalselt laikiv hobedane kova ja rabe aine see sarnaneb omaduselt raniga selle tihedus on normaaltingimustel 532 gcm germaaniumi sulamistemperatuur on 938 c mis on oluliselt madalam kui ranil ning seetottu on see kergemini toodeldav germaanium kuulub poolmetallide hulka ja on pooljuht ning seetottu kasutatakse seda elektroonikas germaaniumi avastas saksa keemik clemens winkler aastal 1886 ning nimetas selle oma kodumaa jargi winkler leidis arguodiidinimelise mineraali milles lisaks hobedale ja vaavlile on ka 67 protsenti germaaniumi tanu pooljuhi omadustele leiab germaanium rakendamist lisaks elektroonikale ka optikas germaanium ei lahustu hapete ja aluste lahjades lahustes kuid lahustub aeglaselt kontsentreeritud vaavelhappes ja lammastikhappes puhas germaanium oksudeerub 250 c juures geoks germaaniumoksiidil on nahtava valguse piirkonnas suur murdumisnaitaja kuid infrapunases alas on germaanium ja selle oksiid labipaistvad mistottu on voimalik neid kasutada naiteks infrapunalaatsedes ja akendes germaaniumil on viis isotoopi ge ge ge ge ning ge millest viimane on radioaktiivne levinumad isotoobid on ge 36 ge 27 ja ge 21 germaaniumi dielektriline labitavus 1 m 20 c juures on lahedane ranile kuid selle keelutsooni laius 067 ev on oluliselt vaiksem germaaniumi eeliseks rani ees on elektronide ja aukude suurem liikuvus elektronide puhul 2 korda ja aukudel 4 korda germaaniumi ja rani sulami puhul voib aukjuhtivus olla ka kuni 10 korda suurem kui puhta rani puhul maakoores on germaaniumi keskmiselt 13 ppm osa miljonist germaaniumi sisaldavateks kivimiteks on sfaleriit argurodiit germaniit ja ligniit ehk pruunsusi hinnanguliselt on tsingimaardlates 10 kilotonni ja kivisoemaardlates 112 kilotonni kattesaadavat germaaniumi peamised germaaniumi sisaldavad maardlad asuvad hiinas venemaal ja usas germaaniumi saadakse tsingimaagi tootmisel korvalsaadusena ja ka kivisoe poletamisel eralduvast lendtolmust erinevates sulfiidides on germaaniumi sisaldus kuni 03 2015 aastal oli germaaniumi toodang maailmas 160 tonni milles umbes 30 tuli umbertootlemise saadustest peamiseks germaaniumi tootjaks on hiina kes moodustab umbes 70 kogutoodangust temale jargnevad venemaa usa ja kanada hinnanguliselt 3 tsingimaardlates leiduvast germaaniumist on tanaseks kasutusel voetud hiina ja venemaa toodavad germaaniumi kivisoe lendtolmu eraldamisel germaaniumi keskmine hind aastal 2015 oli 1790 dollarit kilogrammi kohta ning geo hinnaks oli sama aasta lopus 1000 kg monokristalset germaaniumi mida kasutatakse elektroonikatoostuses kasvatatakse sarnaselt raniga pohiliselt czochralski meetodil germaaniumi kogutoodangust kasutatakse ligikaudu 40 kiudoptikas 30 infrapunaseadmetes 20 elektroonikas ja paikeseelementides ning ulejaanud 10 muudes rakendustes naiteks metallurgias ja katalusaatorina polumeeritoostuses germaaniumi oksiid geo on selle suure murdumisnaitaja tottu kasutusel valguskaablites infrapunaseadmetes kasutatakse germaaniumist laatsi ja filtreid neid leidub naiteks oovaatlusseadmetes ja mitmesugustes sensorites ning ka rontgendifraktsioonaparatuuris monokromaatorina suurema intensiivsuse saamiseks samuti on germaaniumist monokromaatorid eelsistatud sunkrotronides galliumiga dopeeritud germaaniumi kasutatakse spitzeri kosmoseteleskoobi valgusjuhtides ka moned valgusdioodid led sisaldavad germaaniumi esimeseks laiemaks germaaniumi kasutusalaks oli teise maailmasoja ajal radarite vastuvotususteemides olevate schottky dioodide kontaktid ulipuhta germaaniumi tootmine toi kaasa laialdase kasutuse mitmesuguste detektoritena naiteks sobib liitiumiga dopeeritud germaanium gammakiirte detektoriks vahesel maaral dopeeritud germaanium kauginfrapunasensorite jaoks ja neutronkiiritusega legeeritud ntd neutron transmutation doped ingl k germaanium on sobilik termistorides kasutamiseks esimese punktkontakttransistori loid 1947 aastal polukristallilisest germaaniumist j bardeen ja w h brattain kes said 1965 aastal oma avastuste eest ka nobeli auhinna transistorite mootmed on siiani vahenenud moorei seadusega kooskolas kuid ranist transistorikanalile tulevad ette fundamentaalsed piirid mis on toonud tagasi germaaniumi sobiliku transistorikanalimaterjalina tanapaeval on kasutusel ranigermaaniumi sige sulam mida saadakse germaaniumi epitaksiaalsel kasvatamisel ranile germaaniumi osakaal on selles substraadis on enamasti astmeline heterosiirdega bipolaarse transistori hbt puhul on taheldatud signaali viivise vahenemist tanu astmelisele germaaniumi sisaldusele sige sulam voimaldab ka korgemaid toosagedusiselline kanalimaterjal tostab voolutugevust kanalis tanu suuremale elektron voi aukjuhtivusele vorreldes puhta raniga soltuvalt domineerivast juhtivustuubist geo kasutatakse poluetuleentereftalaadi pet tootmisel katalusaatorina alumiiniumi ja magneesiumi sulamitele germaaniumi lisamine muudab need kovemaks ja tugevamaks hobedale lisatakse germaaniumi et valtida selle tuhmumist sarnaselt rani ja susinikuga ei ole germaanium toksiline seda leidub naiteks mikrokogustes merevees kuid moned germaaniumi uhendid on imetajatele murgised ja ka antibakteriaalse toimega germaaniumoksiidi geo murgine kogus taiskasvanud inimesele on 5 grammi paevas mis on jalgelemendi kohta suur kogus moned germaaniumi orgaanilised uhendid on vahivastase toimega berullium on keemiline element jarjenumbriga 4 metall sumbol be beryllium aatommass 9012 stabiilseid isotoope 1 massiarvuga 9 radioaktiivsetest isotoopidest stabiilseima massiarv on 10 ja poolestusaeg 15 miljonit aastat berullium kujutab endast kerget ja tugevat kuid habrast metalli tihedus 185 gcm3 sulamistemperatuur 1278 c berulliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused mille tottu naiteks koige paremad mehaaniliste kellade jne vedrud on valmistatud berulliumisulamist berullium on keemiliselt aktiivne stabiilsetes uhendites on ta oksudatsiooniaste 2 berulliumoksiid on amfoteerne seetottu lahustub ta leelistes ka on berulliumhudroksiid nork alus ega lahustu vees seetottu pole berullium leelismuldmetall berulliumi leiti esmakordselt mineraalist nimega berull mille jargi ta ongi nime saanud universumis on berullium vahelevinud sest tema tuumad on energeetiliselt vordlemisi ebasoodsad berulliumi lahustuvad uhendid on inimestele murgised samuti on murgine berulliumisulamite mehaanilisel tootlemisel tekkiv tolm hiina astroloogia on hiina astroloogiatraditsioon mis pohineb hiina kalendril eriti 12aastasel tsuklil ehk hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mooda hiina tahtkujusid vanim sailinud hiina astroloogiaraamat on uks puitklotsidega trukitud almanahh mis parineb 8 sajandist pkr juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega et olid peaaegu mineviku hagusse kadunud vanas hiina astroloogias pohines horoskoobiopetus eeskatt kaheteistkumne maaharu teoorial milles on valitsevaks kaheteistkumne aasta pikkune tsukkel tsukkel algab roti aastaga ja aasta algab kuu loomisega hiina astroloogias on kaksteist loomamarki millest igauks mojutab ja margistab uht kuuaastat ja sellel aastal sundinud inimeste iseloomuomadusi uhe legendi kohaselt parinevad loomanimetused buddha aegadest kes nimetas aastad koigi kaheteistkumne looma jargi kes tulid temaga huvasti jatma hiina astroloogia pohineb 10aastasel paikesekuu tsuklil mis on vana hiina pollumajanduskalendri aluseks need tsuklid on jagatud viieks elemendiks kogu susteemi hoiavad ulal harmooniat ja tasakaalu kehastavad yin ja yang naiselement ja meeselement hiina astroloogia eri variante kasutatakse ka naaberaladel nt tiibetis eri traditsioonides loomade nimistu varieerub artikkel vajab taiendamist ja tapsustamist alumiinium on keemiline element jarjenumbriga 13 alumiinium on hobevalge pehme plastne metall alumiinium on kolmas koige levinum element hapniku ja rani jarel ja koige levinum metalne element maakoores 83 massist alumiinium on sedavord keemiliselt aktiivne et puhtal kujul seda looduses ei leidu alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis pohiliseks alumiiniumi maagiks on boksiit alumiiniumil on uks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27 radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mojul alumiiniumil on metalli kohta markimisvaarselt vaike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites koige kasulikumad alumiiniumiuhendid on oksiidid ja sulfaadid vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada uhtegi eluvormi kes tarbiks alumiiniumi soolasid laia leviku tottu on alumiiniumuhendite bioloogiline kasulikkus siiani teadlaste huviobjektiks alumiinium on suhteliselt pehme vastupidav kerge plastne ja hasti sepistatav metall mille varvus varieerub olenevalt pinna karedusest hobedasest matja hallini alumiinium ei ole magnetiline ja suttib raskelt puhas alumiinium on suhteliselt hea nahtava valguse ning ulihea infrapunakiirguse peegeldaja puhta alumiiniumi voolavuspiir on 711 mpa ning sulamite oma 200600 mpa alumiiniumi tihedus ja jaikus on umbes 13 terase omast alumiinium on kergesti pressitav valatav ja freesitav alumiinium on vaga hea soojus ja elektrijuht alumiiniumil on 59 vase soojus ja elektrijuhtivusvoimest 3 korda vaiksema tiheduse juures alumiinium on suuteline olema ulijuht alumiinium peab korrosioonile hasti vastu kuna oksudeerumisel tekib ohuke pindmine alumiiniumoksiidi kiht mis takistab edasist oksudeerumist suure tugevusega alumiiniumi sulamid on korrosioonile vastuvotlikumad korrosioonikaitse tottu on alumiinium uks vaheseid metalle mis sailitab pulbrina oma hobedase laike seetottu on alumiinium oluline komponent hobedastes varvides alumiiniumi reageerimisel veega on voimalik toota vesinikku 2 al 3 h2o al2o3 3 h2 alumiiniumil on mitmeid isotoope mille massiarvud on 21st 42ni ainult al27 stabiilne ning al26 radioaktiivne esinevad looduslikult looduses leiduva alumiiniumi puhul on 999 juhtudest tegemist al27 isotoobiga alumiiniumi isotoope kasutatakse naiteks ookeanisetete meteoriitide ja jaaliustike dateerimisel stabiilne alumiinium tekib vesiniku liitumisel magneesiumiga suurel kiirusel suurtes tahtedes voi supernoovades alumiinium on kolmas koige levinum element hapniku ja rani jarel ja koige levinum metalne element maakoores 83 massist kuid ta ei esine peaaegu mitte kunagi puhta elemendina vaid enamasti oksiidi voi silikaadina lisaks leidub alumiiniumi berullis kruoliidis granaadis ja turkiisis kroomi voi raualisanditega al2o3 saagiseks on vastavalt vaariskivid rubiin ja safiir kuigi alumiinium on vaga tavaline ja laialt levinud element ei ole tavalised alumiiniumi mineraalid eriti otstarbekad allikad kogu alumiinium toodetakse boksiidi alooh maagist boksiit tekib troopilises kliimas madala raua ja ranisisaldusega aluspohja kivimite murenemise tulemusena suurimad boksiidi lademed esinevad austraalias brasiilias guineas ja jamaical ning pohilised kaevandusalad asuvad austraalias brasiilias hiinas indias guineas indoneesias jamaical venemaal ja surinames alumiinium on maailmas enim kasutatud mitteraudmetall 2005 aastal oli alumiiniumi kogutoodang 319 miljonit tonni see uletab koikide metallide toodangu peale raua mida toodeti 8375 miljonit tonni prognoos 2012 aastaks oli 4245 miljonit tonni sest hiina toodang oli tousuteel alumiiniumit kasutatakse peaaegu alati sulamina kuna see parandab tunduvalt mehaanilisi omadusi naiteks enamik fooliumist ja alumiiniumtaarast on toodetud 9299 alumiiniumisisaldusega sulamist pohilised sulami komponendid on vask tsink magneesium mangaan ja rani puhta metallina kasutatakse alumiiniumit vaid siis kui vastupidavus korrosioonile ja toodeldavus on tahtsam kui tugevus voi kovadus alumiiniumsulfaati alsoho toodetakse igal aastal miljardeid kilogramme umbes pool toodangust kasutatakse ara veepuhastuses veel kasutatakse alumiiniumsulfaati paberi tootmiseks toidulisandites tulekindlustoodetes ja naha parkimiseks enamik alumiiniumoksiidi toodangust kasutatakse alumiiniumi umbertootlemiseks samuti kasutatakse alumiiniumoksiidi katalusaatorina alumiiniumkloriidi alcl kasutatakse nafta rafineerimiseks ning sunteetilise kummi ja polumeeride tootmiseks alumiiniumi sulameid kasutatakse palju konstruktsioonides alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub erinevused ei tulene ainult koostisest vaid ka tootmisprotsessist ning tootlemiskuumusest teadmatusest valesti disainitud konstruktsioonid on loonud alumiiniumile halva maine pohiline alumiiniumisulami puudus on tugevuse vasimine seetottu maaratakse alumiiniumkonstruktsioonidele eluiga erinevalt naiteks terasest mis voib olla igavene teine alumiiniumi puudus on soojustundlikkus erinevalt terasest hakkab alumiinium sulama enne hoogumist seetottu ei ole visuaalseid marke metalli joudmisest sulamislahedasele temperatuurile nagu teistel metallidel tekivad ka alumiiniumil kuumutamise tagajarjel sisemised pinged kuna alumiiniumi sulamispunkt on vaga vaike muudab see alumiiniumi tootlemise ja keevitamise raskeks tanapaeval toodetakse alumiiniumi hallheroulti meetodil alumiiniumi elektroluusimine nouab vaga palju energiat keskmine energiatarve 1 kg alumiiniumi tootmiseks on 15 kilovatttundi hallheroult meetodil on voimalik toota 99 sisaldusega alumiiniumi edasi saab alumiiniumi puhastada hoope protsessi kaigus kus elektroluusitakse sulanud alumiiniumi naatriumi baariumi ja fluoriidi elektroluutidega tulemuseks on 9999 puhas alumiinium 2040 alumiiniumi hinnast moodustab elektri hind esimest korda tootis puhastamata vormis alumiiniumi taani fuusik ja keemik hans christian rsted 1825 aastal ta pani reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami ning sai tulemuseks tina meenutava metallituki friedrich wohler viis labi sama katse kuid toestas et tulemuseks oli puhas kaalium 1827 aastal viis wohler labi sarnase katse milles segas veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ja sai alumiiniumi hiljem avastas pierre berthier alumiiniumboksiidi aktiinium on keemiline element number 89 koik ta isotoobid on radioaktiivsed neist pikima elueaga isotoop 227 esineb looduses tekkides uraani radioaktiivsel lagunemisel kuna ka aktiiniumi 227 poolestusaeg on vaid 217 aastat segab tema radioaktiivsus ja haruldus keemiliste ja fuusikaliste omaduste uurimist uldiselt sarnaneb aktiinium omadustelt vaga lantaaniga argoon on keemiline element jarjenumbriga 18 tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 36 38 ja 40 omadustelt on tegu vaarisgaasiga argooni keemilisi uhendeid on onnestunud saada alles hiljuti neidki vaid ulimadalal temperatuuril maatriksisolatsiooni abil argoon moodustab umbes 09 maa atmosfaarist ta on vaarisgaasidest maal koige levinum mistottu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana argooni avastasid 1894 aastal lord rayleigh ja william ramsay argoon on wada poolt lisatud sportlastele keelatud ainete nimekirja boor on keemiline element jarjenumbriga 5 tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 10 ja 11 stabiilseima radioaktiivse isotoobi massiarv on 8 ja poolestusaeg 084 s boor on mittemetall normaaltingimustel on ta tahke aine mis esineb mitme kristallmodifikatsioonina mille sulamistemperatuur on 2076 kraadi celsiust 2349 kelvinit boori uhendites on ta oksudatsiooniaste valdavalt 3 kolmevalentsel booril on vaba orbitaal seetottu on ta hea aktseptor ning annab doonoraktseptorsidemeid isegi uksiksidemetega moodustades kolme otsaga sideme uks elektronpaar seob samaaegselt kolme aatomit tema umber boorhape on nork hape vesinikuga moodustab boor mitmesuguseid boorhudriide mis on tugevad redutseerijad boor ennetab liigesepoletiku tekitatud allergiat ning poletikku ja luuhorenemist ning leevendab menopausil kuumahooge ja oist higistamist boor mojutab verehuubefaktoreid ja parandab peaaju funktsioone boori vahesus organismis hairib kaltsiumi ja magneesiumi ainevahetust kilpnaaret tasakaalu suguhormoonides ja narvisusteemis boor aitab kaltsiumil imenduda kohredesse ja luudesse boori liigne tarbimine tekitab iiveldust oksendamist norkust dermatiiti ja skeleti vaararenguid boori leidub ounas apelsinis punases viinamarjas pirnis ploomis kiivis avokaados sojaubas pahklis kikerhernes sarapuupahklis sostras punases aedoas laatses maapahklivois oliiviolis tomatis sibulas kartulis veinis ja olles broom on keemiline element jarjenumbriga 35 broom esineb kahe stabiilse isotoobina mille massiarvud on 79 ja 81 mida leidub looduses vastavalt 5069 ja 4931 keemilistelt omadustelt on broom halogeen metallidega reageerides tekitab ta bromiide ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on tavatingimustel pruun vedelik tihedusega 31 gcm3 mis keeb temperatuuril 58 c ja kulmub temperatuuril 7 c broom on tugev oksudeerija ning reageerib paljude liht ja liitainetega seetottu on broom nii vedeliku kui auruna inimkehale nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale soovitav ja arritav broomil on tugev lohn broomi avastasid teineteisest soltumatult prantsusmaa keemik antoine jerome balard ja saksamaa keemik carl jacob lowig balard eraldas broomi 1826 lahteainena kasutas ta montpellier lahedalt soolakutelt korjatud adrut tema eesmark oli adrust eraldada joodi aga adru sisaldas pisut ka broomi ta poletas adru tuhaks lisas siis vett ning destilleeris broomi kullastunud joodilahusest ta sai aine mille omadused olid joodi ja kloori vahepealsed balard jareldas algul et on saanud joodmonokloriidi ja puudis seda toestada aga ei suutnud seda sellest jareldas ta et on saanud uue elemendi esialgu andis ta sellele nimeks muriid nimi tuli ladinakeelsest sonast muria mis tahendas soolvett lowig eraldas broomi 1825 mineraalveest mis parines tema kodulinna bad kreuznachi uhest allikast selle mineraalvee soolad olid klooriga kullastunud broomi eraldamiseks kasutas ta dietuuleetrit parast eetri aurustamist jai jarele pruunikas vedelik seda vedelikku oma voimete naitena kasutades kandideeris ta toole heidelbergis leopold gmelini laboratooriumis avastuse avaldamine aga viibis ja balard joudis selle enne avaldada prantsuse keemikud louis nicolas vauquelin louis jacques thenard ja josephlouis gaylussac kordasid balardi katseid ja jaid nendega rahule neid tulemusi esitleti prantsuse teaduste akadeemia loengul ja avaldati aastaraamatus annales de chimie et physique aastaraamatus teatas balard et otsustas m anglada soovitusel muuta elemendi nime broomiks teistel andmetel soovitas elemendi nime muuta gaylussac et rohutada selle auru iseloomulikku lohna broomi ei toodetud suures koguses enne 1860 aastat broomi esimene ariline kasutus kui valja jatta moned meditsiinilised rakendused oli dagerrotuupias 1840 avastati et broomil on moningaid eeliseid varem kasutatud joodiauruga vorreldes kui on tarvis moodustada valgustundlikku hobehalogeniidikihti kaaliumbromiidi ja naatriumbromiidi kasutati 19 sajandi lopul ja 20 sajandi alguses antikonvulsantide ja rahustitena kuni nende asemel voeti kasutusele 222trikloroetaan11diool ja barbituraadid fluor on keemiline element jarjenumbriga 9 tal on uks stabiilne isotoop massiarvuga 19 keemilistelt omadustelt on fluor halogeen ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on normaaltingimustel kollakas gaas fluor on halogeenidest koige aktiivsem koigist elementidest on ta koige elektronegatiivsem seetottu on ta oksudatsiooniaste koigis uhendites 1 see puudutab ka tema uhendeid hapnikuga hapniku fluoriide vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi ta reageerib agedalt paljude liht ja liitainetega inimkehale nii limaskestadele kui ka nahale mojub fluor soovitavalt fluor on universumis usna levinud element mone teooria kohaselt voib see olla tingitud elemendi tekkimisest supernoova plahvatustel kui fluor moodustub neoonist neutriinode toimel 1996 aastal avastas euroopa kosmoseagentuur european space agency vesinikfluoriidi jalgi galaktika keskme laheduses paiknevas tahtedevahelises hiigelpilves see on esimene kord kui fluori sisaldavaid molekule avastati tahtedevahelises ruumis ka paikesesusteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori kivimeteoriitidest on seda leitud 00036 metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole fluor on elementide levikult maal 17 ja maakoores 13 kohal 0065 maakoores teda leidub suuremates kogustes kui naiteks kloori 0055 maakoores vaske voi pliid korge aktiivsus valistab vaba elemendi esinemise looduses enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises vahem leidub teda ookeanides jarvedes jogedes mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides luudes hammastes imetajate veres ja taimedes tuntakse ule 100 fluori sisaldava mineraali millest tahtsaimad on fluoriit vanemas kirjanduses ka sulapagu caf kruoliit naalf ja fluorapatiit capof nendest on siiski vaid fluoriit ulatuslikult kasutusel vaba fluori ja fluoriuhendite toostuslikuks saamiseks selle lademeid leidub palju euroopas venemaal usas mehhikos ja hiinas peamine fluoriidi kasutusvaldkond on terasetoostus vesinikfluoriidhappe ja kruoliidi tootmine ning keraamikatoostus fluori pohikogus maakoores esineb fluorapatiidi koostises milles sisaldub fluoriidiga 49 f vorreldes vahe vaid 35 f fluorapatiidi varud on vaga ulatuslikud lademeid leidub suurel hulgal usas venemaal pohjaaafrikas vaikse ookeani saartel ja laaneindias madala fluorisisalduse tottu kasutatakse seda toostuses peaaegu eranditult seoses suure fosfaadisisaldusega fosforvaetiste tootmiseks kuigi fluori saamine fosfaaditoostuses ei ole okonoomne on selle toostuslik tahtsus seoses korgekvaliteetse fluoriidi varude vahenemisega pidevalt suurenenud kujutades endast teist tahtsamat toostuslikku fluoriallikat kruoliit on haruldane mineraal mille ainsad toostusliku tahtsusega varud asuvad groonimaal vaiksemates kogustes leidub seda siiski ka islandil kruoliit leiab kasutust mitmetes valdkondades millest tahtsaim on alumiiniumitoostus korge hinna tottu toodetakse suur osa alumiiniumitoostuses vajaminevast kruoliidist tanapaeval sunteetiliselt fluoriidist fluori sisaldub ka paljudes haruldasemates mineraalides nagu topaas alsioohf sellaiit mgf viliaumiit naf bastnaesiit celacof vilgukivi kuunekivi amfibool turmaliin jt lisaks eelmainitud suhteliselt korge fluorisisaldusega mineraalidele leidub fluori koikjal vaikestes kogustes ranimineraalides ning litosfaarikivimites erinevad kivimiruhmad sisaldavad fluori varieeruvates kogustes suvakivimites on fluoriidikontsentratsioon 204000 ppm vulkaanilistes kivimites on sama naitaja 80450 ppm ning settekivimites 80450 ppm vaiksemates kogustes leidub fluoriide lubjakivis kus neid voib olla kuni 370 ppm viimastes on fluor seotud mitmesuguste asbestidega termoliidi aktinoliidi voi teiste kivimeid moodustavate mineraalidega purokseenide ja vilkudega nimetatud mineraalide fluorisisaldus voib olla 0412 fluori esineb ka savis kus see on seotud lisandina esineva lubjakivi voi fosfaatmineraalidega mitmed mineraalid nt zinnwaldiit sisaldavad fluori suuresti varieeruvates kogustes monede mineraalide kristalliseerumise hilistes staadiumides voivad f ioonid struktuurides asendada oh ioone selline protsess voib toimuda vilkude kuunekivide ja turmaliinide moodustumisel antud nahtus on tingitud f ioonraadius 123136a ja oh ioonraadius 137140a vaga sarnastest ioonraadiustest teatud tuupi graniitides on fluor kontsentreerunud biotiiti mg fesialooh f ja kuunekivisse sulanud magmas on lenduv fluorikomponent fraktsioneerunud varastel mineraalide diferentseerumisjarkudel apatiiti ja kuunekivisse ning hilisemates staadiumides biotiiti ja kuunekivisse basaldis ja gabros sisaldub kogu fluor apatiidi koosseisus teistes moonde ja tardkivimites naiteks graniidis esineb fluor peamiselt vilgu kuunekivi ja fluoriidi osana segunenud moondekivimites leiduvad graniitsed ning pegmatiitsed maagisooned on uhed suurimad fluori leiukohad maakoores tavaliselt sisaldavad graniidid fluori 005014 teistes tard ja moondekivimites leidub seda vahem 001005 enamasti on moondekivimid kaotanud osa oma fsisaldusest moondeprotsessi kaigus sest lenduv fluor voi fluoriidioonid migreeruvad magmast teistesse kivimitesse soltuvalt fluori kontsentratsioonist mojutavad mineraalid kivimite fluorisisaldust erinevalt kuna fluoriit voib fluori sisaldada praktiliselt poole oma massist mojutab see fluori kogust kivimites ja vees juba suhteliselt vaikese lisandina kivimid ja mineraalid mojutavad oluliselt keskkonna fluorisisaldust ilmastikunahtuste toimel lahustuvad kivimite koosseisu kuuluvad fluori sisaldavad mineraalid ja eraldavad umbrusse fluoriidioone soltuvalt mineraalide tuubist voib selline f ioonide liikuvaks muutumine toimuda erineva kiirusega naiteks topaas mis on ilmastikuoludele aarmiselt vastupidav ei anna lahusesse praktiliselt fluoriidioone atmosfaaris on fluorisisaldus vaga vaike jaades kuupmeetris ohus vahemikku 005190 g f siiski on toostuspiirkondades eriti alumiiniumitoostuste ja superfosfaatvaetiste tehaste laheduses ohu fluorisisaldus normaalsest oluliselt suurem linnadelahedastes piirkondades leidub kuupmeetris ohus fluoriide tavaliselt alla 1 g peale antropogeensete tegurite mojutab ohu fluorisisaldust ka vulkanism kuna vulkaanilised gaasid sisaldavad alati peale veeauru ka vesinikfluoriidi vallandub seda vulkaanipursete tagajarjel maapouest atmosfaari lisaks vesinikfluoriidile voivad nimetatud aurud sisaldada f voi fluoriuhendeid millest levinumateks on sif ja hsif ka kustunud voi mittepurskavatest vulkaanidest eraldub pidevalt fluori mida aastas paisatakse ohku kokku umbes 47 miljonit tonni kuigi fluori leidub maakoores suhteline kogus 28 log ja paikesesusteemis suhteline kogus 2926 log ligikaudu vordsetes kogustes on selle hulk ookeani ja merevees vaike samal ajal kui kloor esineb seal uhe levinuima elemendina pohjus peitub fluori omaduses moodustada levinumate elementidega tugevamaid komplekse kui seda teeb kloor fluoriidioonid voivad moodustada lahustuvaid komplekse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ligandidega paljudes looduslikes vetes leidub rohkesti kaltsiumioone mistottu on fluoriidioonide kontsentratsiooni kontrollivaks olulisimaks mineraaliks toenaoliselt kaltsiumfluoriid f ioonide sisaldust looduslikes vetes mojutavad ka mitmed teised uhendid millest tahtsamad on fluorapatiit ja magneesiumfluoriid mgf ligi pool merevees leiduvast fluorist esineb vabade f ioonidena teine osa aga mgf kujul vahem leidub teda caf na voi viliaumiidist parit kompleksidena fluoriga moodustab komplekse ka alumiinium alf alf alf alf alohf alohf ja alohf seejuures soltub uhendi moodustumine alumiiniumi ja fluoriidioonide kontsentratsioonide vahekorrast vees ning phst ka berullium boor raud ranihape jt voivad moodustada fkomplekse viimase puhul voib tekkida naiteks heksafluorosilikaatioon sif kindlate ph vaartuste juures voib selline kompleksimoodustumine ara kasutada kindla koguse fluoriidioone fluori esinemisvormi hudrosfaaris maarab suuresti keskkonna happesus soltuvalt vee lahuse fluoriidioonide kontsentratsioonist ja ph vaartusest voib fluor lahuses esineda ka hf ning dissotsieerumata hf kujul lahjendatud lahustes ja neutraalses keskkonnas esineb suurem osa fluorist f ioonidena lahuse happesuse suurenedes vaheneb f osakaal ning hf ja dissotsieerumata hf hulk suureneb tanu fluori suhteliselt suurele sisaldusele maakoores leidub seda varieeruvates kogustes ka veekogudes fluoriidisisaldus pinna ja pohjavees soltub suuresti fluoriide sisaldavatest kivimitest ning mineraalidest keskmine fcl massisuhe kivimites varieerub soltuvalt kivimi tuubist 41 kuni 81 kuna fluoriidid on kergesti sadenevad kuid kloriidid jaavad lahusesse on kuumaveeallikate valjavooluvee puhul antud suhe aarmiselt madal 00006 olgugi et fluoriidid on laialt levinud uhenditest uhed pusivamad voib neid sadestada moodukalt lahustuva mineraal fluoriidina caf fosfor on keemiline element mille sumbol on p ja aatomnumber 15 fosfor on mineraalina peaaegu alati maksimaalselt oksudeeritud olekus anorgaaniliste fosfaatsete kividena elementaarfosforit leidub enamasti kahes vormis valge fosfor ja punane fosfor kuna fosforil on vaga suur reaktsioonivoime ei leidu seda maa peal kunagi lihtainena fosforil on 23 isotoopi esimesena toodeti valget fosforit mis hapnikuga kokkupuutel helendab norgalt selle jargi tuleb ka nimetus kreeka mutoloogiast mis tahendab valguse kandja enamik fosforiuhenditest on kasutusel vaetamisel orgaanilisi fosforiuhendeid kasutatakse detergentides pestitsiidides ja tuletikkudes fosfor on elutahtis kuna fosfaadid on dna rna ja atp komponendid lisaks koosnevad fosfaatidest ka fosfolipiidid mis moodustavad koik rakumembraanid fosforit lihtainena esineb mitmesuguste allotroopsete vormidena kaks koige enam levinud allotroopi on valge ja punane fosfor lisaks on olemas veel violetne fosfor mida saadakse valge fosfori lahuse aurustumisel paikesekiirguse toimel must fosfor saadakse valge fosfori kuumutamisel vaga korgetel rohkudel umbes 12 gpa koige laialdasemalt kasutatav ja koige tahtsam fosfori allotroop on valge fosfor see koosneb tetraeedri kujuga p molekulidest kus igal aatomil on uks side ulejaanud kolme aatomiga valge fosfor on koige ebastabiilsem aktiivsem ja murgisem vorreldes teiste allotroopidega lisaks on valgel fosforil suurim lenduvus ja vaikseim tihedus aja jooksul transformeerub valge fosfor punaseks fosforiks seda protsessi kiirendavad valgus ja kuumus valge fosfori naidised sisaldavad tihti punast fosforit ja selle tottu on fosfor kollaka tooniga hapnikuga kokkupuutel helendab see pimedas on vaga kergesuttiv ja purofoorne suttib temperatuuril 30 c valge fosfor on murgine ning alla neelates pohjustab maokahjustusi punasel fosforil on polumeerne struktuur seda voib vaadelda p struktuuri tuletusena millel on lohutud uks pp side ja juurde on lisandunud side naabertetraeedriga moodustades kettstruktuuri punane fosfor tekib kuumutades valget fosforit paikesevalgusega voi temperatuuril 250 c parast seda on fosfor amorfne edasisel kuumutamisel aine kristalliseerub punane fosfor on vaga reaktsioonivoimeline ja suttib temperatuuril 300 c violetset fosforit saab toota loomutades punast fosforit kaksteist tundi temperatuuril ule 550 c must fosfor on vaikseima reaktsioonivoimega ja termodunaamiliselt stabiilne temperatuuril alla 550 c selle struktuur on sarnane grafiidi omaga musta fosfori tootmiseks on vaja vaga korget rohku aga voimalik on ka tavatingimustel kasutades metallilisi sooli katalusaatorina fosfor oli avastamisjarjekorras 13 element kuna seda kasutati ka lohkeainena ja murkides siis kutsuti seda ainet kuradi elemendiks fosfori avastas 1669 aastal saksa keemik hennig brand ta eksperimenteeris uriiniga mis sisaldab markimisvaarsetes kogustes lahustunud fosfaate hamburgis tootades uritas brand luua tarkade kivi ta destilleeris mond soola aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal mis helendas pimedas ja poles hammastavalt hasti selle nimetuseks sai phosphorus mirabilis imeparane valguse kandja esmalt lasi ta uriinil mone paeva seista kuni see hakkas halvasti lohnama edasi keetis ta uriini pastaks kuumutas selle korgel temperatuuril ja juhtis auru labi vee ta lootis et aur kondenseerub kullaks aga hoopis tekkis valge vahane aine mis helendas pimedas nii avastas brand fosfori esimese elemendi mis avastati parast antiikaega kuigi kogused olid enamvahem oiged laks vaja 11 liitrit uriini et toota 60 g fosforit ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna teadlased avastasid hiljem et varske uriiniga saab toota sama palju fosforit algselt uritas brand hoida oma meetodit saladuses kuid hiljem muus oma retsepti 200 taaleri eest maha johann daniel kraftile kes nuud oskas ka fosforit teha brand tegi fosforiga palju ringkaike ule euroopa ta kais isegi inglismaal kus ta kohtas robert boyle varsti ei olnud enam saladus et fosforit saab toota uriinist jargmisena oskasid fosforit toota johann kunckel rootsis 1678 ja hiljem boyle londonis 1680 boyle utles hiljem et kraft andis talle ainult vihje et fosfor mingis mottes kuulub inimkehale see osutus aga vaga vaartuslikuks vihjeks sest ka boyle suutis nuud fosforit toota ja avaldas oma meetodi selle tegemiseks hiljem parandas ta brandi protsessi kasutades reaktsioonis liiva 4 napo 2 sio 10 c 2 nasio 10 co p robert boyle oli esimene kes kasutas fosforit et suudata vaavliga kaetud puust pulgakesi mis olid modernsete tikkude eelkaijad 1680 aastal 1769 aastal naitasid johan gottlieb gahn ja carl wilhelm scheele et inimese luud sisaldavad kaltsium fosfaati ja nad said sealt katte elementaarfosforit antoine lavoisier tunnustas fosforit kui elementi aastal 1777 luu tuhk oli peamine fosfori allikas kuni 1840 aastani meetod algas luude rostimisega ja retordi abiga destilleeriti vaga murgine elementaar fosfori saadus 1840ndatel hakati kaevandama ja fosfori tootmisel kasutama troopiliste saarte setteid mis olid moodustatud lindude ja nahkhiirte guaanost need setted muutusid 19 sajandil vaga tahtsaks fosforiallikaks vaetamisel mineraali mis sisaldab kaltsiumfosfaati hakati fosfori tootmiseks kasutama 1950 aastal parast 1890 aastat voeti kasutusele kaarlahendusahi ning fosfori tootmine luid kuumutades asendus fosfaati sisaldavate kivimite kaarlahendusega tootlemisega samal ajal ei leidunud enam guaanot ja fosfaatset vaetist hakati tootma peamiselt mineraalsetest fosfaatidest valget fosforit hakati 19 sajandil kaubanduslikult tootma tuletikkude valmistamiseks luutuhast fosfori tootmine haabus kiiresti ja uute kaarlahendustega ahjud voimaldasid toota fosforit nii suurtes kogustes et seda hakati kasutama sojarelvana esimesel maailmasojal kasutati fosforit suutena suitsupommides ja polevates kuulides varajastes tuletikkudes kasutati valget fosforit see on vaga ohtlik kuna valge fosfor on murgine nende tuletikkudega juhtus nii juhuslikke murgistumisi kui ka morvamisi ja suitsiide siis kui avastati punase fosfori ohutu tootmine muudeti ka seadust et toodetaks rohkem ohutumaid tuletikke punane fosfor pole nii tuleohtlik ja murgine nii et see asendas tuletikkude tootmises valge fosfori koige rohkem kasutatakse fosforit vaetamisel sest see varustab taimi fosfaatidega mis on eluks vajalikud saagikus vaheneb kui pole fosfaate fosforvaetist kasutatakse pollumajanduses kontsentreeritud fosforhappena mille kogus vaetises on 7075 pote valget fosforit kasutatakse orgaanilistes fosfori uhendites mida kasutatakse pestitsiidides mittepolevates materjalides ja vee puhastamisel fosfor on tahtis komponent terase fosforpronksi jms tootmisel fosforsisaldusega tikke hakati tootma 1830ndatel ja need koosnesid valge fosfori segust need tuletikud olid vaga murgised ohtlikud ja neid sai suudata tommates tikku mooda igasugu kova pinda ajapikku keelati nende tootmine ara valge fosfori asemel voeti kasutusele ps voi sulfur sellised tikud suudatakse spetsiaalse riba abil mis koosneb punasest fosforist seda riba mooda tikku tommates punane fosfor kuumeneb ja reageerib hapnikku vabastava uhendiga tiku otsas ja suutab tuletiku kergestisuttiva materjali anorgaaniline fosfor fosfaadi po kujul on vajalik koigile eluvormidele eriti suur roll on fosforil bioloogilistes molekulides nagu naiteks dna ja rna kus see moodustab osa nende molekulide struktuurivorest elus rakud kasutavad fosfaate rakkudevahelise energia transpordiks adenosiintrifosfaadi atp kujul peaaegu iga rakuprotsess mis kasutab energiat saab selle energia atp kujul fosfolipiidid on pohilised struktuursed komponendid koikides rakumembraanides kaltsiumfosfaatsed soolad aitavad luude jaigastumisel keskmine inimene sisaldab umbes 700 grammi fosforit millest 8590 on luudes ja hammastes apatiidi kujul taiskasvanud inimestel sisaldavad fosforit protsentuaalselt 06511 kogu kaalust esimeses maailmas tarbivad taiskasvanud keskmiselt 13 grammi fosforit paevas fosforit leidub peamiselt toitudes mis sisaldavad valku kuigi valgud ise ei sisalda fosforit naiteks piim liha ja soja sisaldavad tavaliselt fosforit kui suua piisavalt valku ja kaltsiumi tarbitakse toenaoliselt ka piisavalt fosforit hapnik keemiline sumbol o on keemiline element jarjenumbriga 8 see on keemiliselt aktiivne mittemetall millel on kaks levinud allotroopset vormi dihapnik ehk lihtsalt hapnik o ja trihapnik ehk osoon o stabiilseid isotoope on kolm nende massiarvud 16 17 ja 18 dihapnik on iseenesest stabiilne gaas mis on omaparane selle poolest et kuigi molekulis on paarisarv elektrone on ta paramagnetiline temperatuuril 183 c kondenseerub see siniseks vedelikuks ta moodustab 21 mahu poolest maa atmosfaarist ohu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka ohuhapnikuks dihapnik on keemiliselt aktiivne paljud liht ja liitained reageerivad sellega kuumutamisel tihti kaasneb sellega leegiga polemine ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega hapnik on fluori jarel elektronegatiivseim element seetottu on ta oksudatsiooniaste negatiivne koigis uhendites peale fluoriidide valdavalt on hapniku oksudatsiooniaste 2 suurema oksudatsiooniastmega uhendid on vahestabiilsed ja tugevad oksudeerijad neist stabiilseimad on peroksiidid esinevad ka huperoksiidid ja osoniidid tahtsaim hapniku uhend on tema uhend vesinikuga vesi hapnikku on keemilistest elementidest koige rohkem 6575 koigi elusorganismide rakkudes uhe esimestest teadaolevatest katsetest polemise ja ohu seose kohta tegi 2 sajandil ekr vanakreeka mehaanik philon byzantionist teoses pneumatika taheldas philon et kui hoida umberpooratud anumat poleva kuunla kohal ja umbritseda anuma kael veega siis touseb kaela sisse vett philon arvas et osa anumas olevast ohust muutub tuleks leonardo da vinci jatkas philoni katset taheldades et polemine ja hingamine kulutavad osa ohust 17 sajandi lopus toestas robert boyle et ohk on polemiseks vajalik john mayow tapsustas et tuli nouab ainult seda ohu osa mida ta nimetas spiritus nitroaereus ehk lihtsalt nitroaereus uhes katses ta leidis et kui asetada hiir voi suudatud kuunal kinnisesse anumasse vee kohale siis vesi touseb ja enne katsealuste kustumist asendab 114 ohu ruumalast ta oletas et nii polemine kui ka hingamine kulutavad nitroaereust mayow taheldas et kuumutamisel antimoni kaal suureneb ning tegi jarelduse et nitroaereus uhineb sellega ta arvas ka et kopsud eraldavad nitroaereust ohust ning annavad selle edasi verre ning et animaalne soojus ja lihaste liikumine tulevad nitroaereuse reageerimiseks teatud ainetega veres nende ja teiste katsete ja ideede kirjeldused avaldati 1668 tema raamatus tractatus duo traktaat de respiratione robert hooke ole borch mihhail lomonossov ja pierre bayen said koik 17 ja 18 sajandil katsetes hapnikku kuid flogistoniteooria valitsemise tottu ei nainud keegi selles keemilist elementi flogistoniteooria rajas 1667 saksa alkeemik johann joachim becher ning seda modifitseeris 1731 aastaks saksa keemik georg ernst stahl see teooria vaitis et koik polevad materjalid koosnevad kahest osast uks osa mida nimetatakse flogistoniks eraldub seda sisaldava aine polemisel deflogisteeritud osa aga on selle aine toeline kuju ehk calx arvati et vaga polevad materjalid naiteks puit ja susi koosnevad peamiselt flogistonist mittepolevad materjalid mis roostetavad sisaldavad vaga vahe flogistoni ohk ei etendanud flogistoniteoorias mingit osa teooria kontrollimiseks ei tehtud ka mingeid katseid see pohines vaatlustel mis juhtub millegi polemisel koige tavalisemad objektid tunduvad polemisel kergemaks muutuvat ja midagi kaotavat asjaolu et naiteks puit laheb kokkuvottes tegelikult raskemaks varjab gaasilise polemissaaduste lendumine uhe esimese vihje selle kohta et flogistoniteooria pole oige andis see et metallid muutuvad roostetamisel raskemaks kuigi nad teooria jargi kaotavad flogistoni hapniku avastas esimesena rootsi farmatseut carl wilhelm scheele kes oli 1772 aastaks saanud dihapnikku kuumutades elavhobeiioksiidi ja nitraate scheele nimetas selle gaasi tuleohuks sest see oli ainus teadaolev polemise toetaja ning kirjutas aruande sellest avastusest kasikirjas chemische abhandlung von der luft und dem feuer traktaat ohust ja tulest mille ta saatis kirjastajale 1775 ja mis avaldati alles 1777 1 augustil 1774 fokuseeris briti vaimulik joseph priestley katseklaasis olevale elavhobeiioksiidile hgo paikesevalgust mille tagajarjel vabanes gaas mille ta hiljem nimetas deflogisteeritud ohuks ta pani tahele et selles gaasis polevad kuunlad heledamalt ja hiir on seda hingates aktiivsem ja elab kauem olles gaasi ise hinganud kirjutas ta selle tunne minu kopsudes polnud tuntavalt erinev tavalise ohu tundest kuid tundus et monda aega parast seda oli rinnal eriti kerge tunne priestley avaldas oma leiud 1775 artiklis pealkirjaga an account of further discoveries in air mis oli osa tema raamatust experiments and observations on different kinds of air et priestley avaldas oma leiud esimesena siis peetakse teda tavaliselt esmaavastajaks prantsuse keemik antoine lavoisier vaitis hiljem et ta avastas uue aine soltumatult ent priestley kulastas oktoobris 1774 lavoisierd ning raakis talle oma katsest ja sellest kuidas ta uue gaasi avastas ka scheele postitas 30 septembril 1774 lavoisierle kirja milles ta kirjeldas kuidas ta oli avastanud seni aine kuid lavoisier ei tunnistanud et on selle kirja saanud kirja koopia leiti parast scheele surma tema asjade hulgast vaieldamatult kuigi tema kaasaegsed seda vaidlustasid tegi lavoisier esimesed adekvaatsed kvantitatiivsed katsed oksudatsiooniga ja andis polemise esimese korrektse seletuse polemise hapnikuteooria ta kasutas seda katset ja sarnaseid katseid mida koiki ta alustas 1774 aastal et flogistoniteooriat diskrediteerida ning toestada et priestley ja scheele avastatud aine on keemiline element uhes katses taheldas lavoisier et kui kuumutada tina ja ohku kinnises anumas siis kogukaal ei suurene ta pani tahele et anuma avamisel tungib ohk sinna agedalt sisse mis annab tunnistust sellest et osa ohku on ara kulutatud samuti pani ta tahele et tina kaal on suurenenud anumasse juurde tunginud ohu kaalu vorra seda ja teisi katseid polemisega kirjeldab tema raamat sur la combustion en general mis ilmus 1777 selles ta toestas et ohk on kahe gaasi segu uks on eluohk mis on polemiseks ja hingamiseks vajalik teine on azote vanakreeka sonast elutu mis ei toeta kumbagi azote kannab eesti keeles nime lammastik oigemini dilammastik ja ladina keeles nitrogenium kuid lavoisier antud nimetus on sailinud prantsuse keeles ja mones teises keeles naiteks vene keeles vene keeles on lammastik lavoisier pani eluohule 1777 aastal nimetuse oxygene mis tuli vanakreeka sonast oxys terav keemia moistes hape hapete maitse jargi ja jarelliitest genes sigitaja keemias tekitaja sest ta arvas et hapnik on koigi hapete koostisosa keemikud eriti sir humphry davy 1812 tegid hiljem kindlaks et lavoisier eksis selles tegelikult on hapete keemia aluseks vesinik kuid see enam hapniku nimetust ei mojutanud lavoisier sona laenati ka inglise keelde oxygen hoolimata inglise teadlaste vastuseisust ning asjaolu et inglane priestley oli gaasi esimesena isoleerinud ja esimesena sellest kirjutanud sellele aitas kaasa erasmus darwini populaarses raamatus the botanic garden 1791 avaldatud hapnikku ulistav luuletus oxygen thomas kuhn kasutab teadusrevolutsioonide struktuuri vi peatukis hapniku avastamislugu selle kohta et uudsete nahtuste avastamine ja teoreetiliste uuenduste leiutamine on lahutamatult seotud ning teaduslikku avastust ei saa tapselt dateerida ja sageli ka mitte atribueerida sest avastus on protsess mis holmab uut laadi nahtuse olemasolu ja olemuse kindlakstegemist ja see nouab aega avastus ei ole vorreldav tavalise nagemisega kusimusel millal tapselt see tehti puudub tahendus hapniku avastamise prioriteedi kusimus oli nii terav osalt selleparast et see avastus oli paradigmamuutuse lahutamatu osa lavoisier hulgas flogistoniteooria polemise hapnikuteooria kasuks ja pani sellega alguse keemiarevolutsioonile hapniku avastamine andis lihtsalt konkreetse kuju tema aimdusele et polemisel neeldub mingi ohu koostisosa priestley kull isoleeris hapniku kuid samastas selle algul teise gaasiga mille ta oli varem avastanud seejarel aga pidas deflogisteeritud ohuks millel on suurem voime flogistoni vastu votta seega ei valjunud ta flogistoniteooria raamest ka lavoisier ei moistnud hapnikku nii nagu seda tanapaeval moistetakse algul oli see tema meelest ohk ise hiljem pidas ta gaasilist hapnikku hapniku kui happelisuse printsiibi ja soojusaine uhendiks moiste happelisuse alge torjuti keemiast valja alles parast 1810 aastat ja soojusaine maaratlusest loobuti 1860 aastate paiku hapniku kui keemilise elemendi avastamise saab kuhni jargi dateerida ajavahemikku 17741777 kuhn jaab oma dateeringus siiski ebamaaraseks 1777 voi varsti parast seda ta osutab uue murrangulise kasitluse flogistoniteooriast uutmoodi polemise tolgendamisele tekkimise asjaolu pikkaajalisele ja mitmekihilisele olemusele kritiseerides lihtsustatud kujutlust opikutes kus naidatakse poordelisi sundmusi ennatlikult ja loplikult varju jaavad moistete kujunemise sisemised vastuolud mis alles hiljem tapsustuvad opikute maht ei voimalda tihti sellist mitmekihilist analuusi millest sugenevad vaarad lihtsustatud kujutlused tegelike poordeliste sundmuste kohta teaduse ajaloos avastusfaktide tolgendused uued definitsioonid kujunevad selgeks selliseks nagu opikutest loeme palju pikema jarkjargulise arengu tagajarjel kuhn on arvamusel teadus on isearanis palju kollektiivne looming uksikute teadlaste nende avastuste taga on laiem teadlaste kogukond vorgustik ja pikem ajaloo periood suurem kontekst tema raamat teadusrevolutsioonide struktuur lopeb todemusega teaduslik teadmine on nagu keelgi toeliselt ruhma teadlaste kogukonna uhisomand peatukk postskriptum 1969 lk 257 john daltoni algne aatomihupotees oletas et koik elemendid on uheaatomilised ning uhendites on aatomite arvud on tavaliselt omavahel koige lihtsamates proportsioonides naiteks oletas dalton et vee valem on ho nii et hapniku aatommass on vesiniku omast 8 korda suurem tanapaeva teadmiste jargi 16 korda aastal 1805 naitasid joseph louis gaylussac ja alexander von humboldt et vesi moodustub kahest mahuosast vesinikust ja uhest mahuosast hapnikust ja 1811 aastaks oli amedeo avogadro oma avogadro seaduse pohjal joudnud vee keemilise koostise tanapaevase tolgendusele vottes eelduseks et vesiniku ja hapniku molekulid on kaheaatomilised kuni 1860 aastani neid tulemusi enamasti ignoreeriti osalt selleparast et usuti et aatomitel ei ole sama elemendi aatomite suhtes keemilist afiinsust ja osalt avogadro seaduse nailiste rikkumiste tottu mida alles hiljem seletati dissotsieerivate molekulidega hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest uhenditest elusorganismide orgaanilistesse uhenditesse ja tagasi samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste uhendite vahel vaba hapnik maa atmosfaaris on taimede ja teiste fotosunteesi teostavate organismide elutegevuse tulemus vee fotoluutilisel lagunemisel eraldub vesinik mis seondub susinikuga ja hapnik mis eraldub reaktsiooni jaakproduktina umbritsevasse keskkonda atmosfaari oksiidid on hapniku uhendid mone teise keemilise elemendiga oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni kaigus milles hapnik kaitub oksudeerijana tuntumate oksiidide sekka kuuluvad naiteks divesinikmonooksiid ehk vesi ho susinikdioksiid ehk susihappegaas co dilammastikoksiid no alumiiniumoksiid alo raudoksiidid feo feo feo kaltsiumoksiid cao vaaveldioksiid so ranidioksiid sio ja tsinkoksiid zno et hapnik reageerib paljude orgaaniliste uhenditega on see paljudele anaeroobsetele organismidele murgine aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksudante kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile murgised kui inimene hingab hapnikku osarohuga 0751 atmosfaari hakkab ta umbes 1020 tunni parast kannatama kopsuarrituse kaes kui hapniku moju jatkub jargneb surm 05atmosfaarist osarohku on inimkatsetes talutud nadala jooksul ilma kahjustusteta hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht sest polemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu et vahem polemissoojust kulub lammastiku soojendamisele mistottu leek on kuumem kui hapnik on enne suttimist segatud gaasiliste voi suspendeeritud polevainetega tekib plahvatus millega voib kaasneda detonatsioon eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik vedela hapnikuga immutatud polevaineid nimetatakse oksulikviitideks ja neid kasutatakse lohkeainetena nende eeliseks on see et kui nad ei lohke siis aurab hapnik aja jooksul ara ja plahvatusoht kaob oksulikviite moodustab ka asfalt kui poorne orgaaniline aine need on mehaaniliselt tundlikud nii et vedela hapnikuga marjaks saanud asfalt voib detoneeruda ulesoitmise voi pealeastumise tagajarjel et hapniku keemistemperatuur on korgem kui ohu teisel pohikomponendil lammastikul kondenseerub ta ohu vedeldamisel kergemini ohk hakkab kondenseeruma temperatuuril 191 c ja tekkiv vedelik on rikastatud hapnikuga mida seal on 48 mis tahes koostisega vedela ohu auramisel aurab valdavalt lammastik ja jarelejaav vedelik rikastub hapnikuga ka voib vedel lammastik voi ohk kokkupuutel ohuga ohust hapnikku juurde kondenseerida seetottu on vedel ohk kokkupuutel polevainetega ohtlik heelium keemiline sumbol he on keemiline element jarjenumbriga 2 stabiilseid isotoope on kaks massiarvud 3 ja 4 radioaktiivsetest isotoopidest stabiilseima massiarv on 6 ja poolestusaeg 08 sekundit heelium4 on oma tuuma stabiilsuse tottu valdav heeliumi isotoop looduses universumis peajada tahtedes ja hiidplaneetides on see prootiumi vesinik1 jarel levikult teine koigi keemiliste elementide isotoopidest keemiliselt on he vaarisgaas mingeid uhendeid pole seni avastatud et he aatomite vahelised tombejoud on aarmiselt norgad on he keemistemperatuur koigi elementide seas madalaim isotoopidevahelised erinevused fuusikalistes omadustes tugevamad kui uhelgi teisel elemendil heelium4 keeb normaalrohul temperatuuril 42 kelvinit heelium3 aga temperatuuril 32 kelvinit olles koigist ainetest madalaima keemistemperatuuriga normaalrohul ei tahku ei heelium3 ega heelium4 nad on ainsad ained mis absoluutsel nulltemperatuuril ei ole normaalrohul tahked tahke heelium tekib suurema rohu all nii heelium3 kui ka heelium4 muutuvad keemistemperatuurist madalamal temperatuuril ulivoolavaks absoluutse nulltemperatuuri lahedastel temperatuuridel nad ei segune heelium3 lahustub heeliumis4 piiratud ulatuses heelium4 heeliumis3 aga uldse mitte heelium avastati spektroskoobi abil koigepealt paikesel avastajaks oli prantsuse astronoom pierre jules janssen avastus toimus 18 augustil 1868 sama aasta 20 oktoobril avastas heeliumi janssenist soltumata ka inglise astronoom norman lockyer alles 28 aastat hiljem onnestus see element ka maal avastada hobe on keemiline element sumboliga ag ladina keeles argentum ja jarjenumbriga 47 see asub keemiliste elementide perioodilisussusteemi ib ruhmas hobe on iseloomuliku laikega suurima peegeldusvoime elektri ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall keemiliselt on see vaheaktiivne reageerib siiski vesiniksulfiidiga niiskes ohus tumendab metalli pinda ning lammastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud vaavelhappega jt oksudeerijatega moodustab paljude metallidega sulameid uhendites on hobeda oksudatsiooniaste peamiselt 1 harvemini 2 voi 3 tahtsamad uhendid on hobenitraat halogeniidid ja moningad kompleksuhendid looduses leidub hobedat ehedalt ja uhenditena peamiselt lisandina polumetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega enamik hobedat toodetakse vase kulla tina ja tsingi rafineerimise korvalsaadusena ehedat hobedat tunti juba 3000 aastat ekr egiptuses parsias hiinas hobedat on juba kaua kasutatud vaarismetallina sellest vermitakse munte tehakse kaunistusi ehteid kalleid laua ja kooginousid lisaks on voimalik sellesse investeerida toostuses kasutatakse hobedat elektrijuhina samuti peeglite valmistamiseks ning keemias keemiliste reaktsioonide katalusaatorina hobeda uhendeid kasutatakse fotofilmis desinfektsioonivahendites ja biotsiidides hobe on vaga plastne veidi kovem kui kuld monovalentne mundimetall millel on saravvalge laige hoolimata sellest et see on suurima elektrijuhtivusega metall on kalli hinna tottu siiski elektriseadmetes kasutusel odavam vask korgeima elektrijuhtivuse tottu on hobe vaikseima takistusega metall metallide seas on hobedal samuti korgeim soojusjuhtivus ja uks korgemaid peegeldustegureid spektri nahtavas osas on alumiiniumil veidike parem peegeldustegur hobe peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust hobeda saravvalge laike pohjustab elektronkonfiguratsioon mille tulemusena peegelduvad koik elektromagnetlained mille lainepikkus on ule 300 nanomeetri seetottu peegeldub tagasi kogu nahtav valguse spekter mis moodustabki valge varvuse hobeda aatomil on tahkkesendatud kuupvore fcc hobe sulab temperatuuril 962 c tihedus on 1049 gcm mistottu on tegu kergeima vaarismetalliga hobe on puhtas ohus ja vees stabiilne kuid tuhmub kokkupuutel ohu ja veega mis sisaldav osooni voi vesiniksulfiidi millest viimase toimel moodustub must hobesulfiidi kiht mida saab eemaldada lahjendatud soolhappega hcl hobeda levinuim oksudatsiooniaste on 1 naiteks hobenitraat agno vahem levinumad on 2 naiteks hobeiifluoriid agf 3 naiteks kaaliumtetrafluoroargentaat kagf ja 4 naiteks kaaliumheksafluoroargentaativ kagf hobedal on tugev antibakteriaalne toime naiteks on seetottu tehtud hobedast jooginousid mis havitavad baktereid looduslikult esineb hobe kahe stabiilse isotoobina ag ja ag need on levinud peaaegu vordselt mis on keemiliste elementide puhul vaga haruldane hobeda suhteline aatommass on 10786822amu tuvastatud on 28 radioaktiivset isotoopi nendest koige stabiilsem on ag poolestusajaga 4129 paeva jargnevad ag poolestusajaga 745 paeva ja ag poolestusajaga 313 tundi ulejaanud radioaktiivsete isotoopide poolestusajad on alla tunni enamikul alla kolme minuti hobeda isotoopide suhteline aatommass jaab 93943 amu ag ja 126936 amu ag vahemikku hobe reageerib hasti lammastikhappega hno moodustub tahtsaim hobedasool hobenitraat agno hobenitraat on labipaistev ja valgustundlik kristalne tahke aine mida kasutatakse lahteainena paljude teiste hobeda uhendite sunteesil 3 ag 4 hno 3 agno no ho hobe reageerib kergesti vaavli voi vesiniksulfiidiga hs moodustub tume hobesulfiid mis tuhmistab hobedast esmeid 4 ag o2 2 hs 2 ags 2 ho hobekloriidi agcl sadestatakse hobenitraadi lahustest kloriidiooni juuresolekul hobekloriidi kasutatakse klaaselektroodides ph maaramisel ning potentsiomeetrilistel mootmistel agno cl agcl no hobeoksiidi mida saadakse hobenitraadi ja leelise vahelisel reaktsioonil kasutatakse positiivse elektroodina anood patareides hobedasoolade leelisega reageerimisel tekib hobehudroksiid mis laguneb hobeoksiidiks agno naoh agoh 2 nano 2agoh ago ho hobekarbonaati mida kasutatakse reagendina orgaanilises sunteesis saadakse hobenitraadi ja naatriumkarbonaadi vahelisel reaktsioonil kus hobekarbonaat sadeneb 2 agno naco agco 2 nano hobedal on palju tuntud kasutusalasid millest suur osa pohineb selle vaarismetalliomadustel sealhulgas raha dekoratiivesemed ja peeglid hobeda soolasid on kasutatud juba keskajast saati et varvida klaasi kollastesse voi oranzidesse toonidesse hobemundid elektroni kujul voeti kasutusele luudias juba 700 ekr hiljem hobe rafineeriti ning munte toodeti puhtast hobedast paljud rahvad kasutasid seda oma rahasusteemi baasvaartusena naiteks suurbritannia naelsterling vihjab oma nimes uhele toweri naelale hobedale sterling silver sanskriti hispaania prantsuse ja heebrea keeles tahendab sona hobe nii hobedat kui ka raha kull aga liikusid paljud riigid hobedastandardilt kullastandardile sest 19 sajandil avastati ameerikas vaga suured hobedavarud ning kardeti et seetottu hobeda vaartus langeb tunduvalt 20 sajand toi endaga kaasa ka kullastandardist loobumise touke selleks andis richard nixon kes aastal 1971 eemaldas usa dollarilt kullatagatise ning lasi kursi ujuvaks viimane kullastandardiga valuuta oli sveitsi frank mis loobus sellest aastal 2000 ehte ja lauahobe valmistatakse tavaliselt hobedasulamist kus on 925 hobedat ja 75 vaske usas ei tohi reklaamida materjali hobedana kui seal sees ei ole hobeda osakaal vahemalt 90 tavaliselt margitakse vaarismetallidele proov kolmekohalise numbrina mis valjendab vaarismetalli sisaldust konkreetses esemes naiteks proov 925 tahistab et hobeda sisaldus on 925 kogu 1998 aastal tarbitud hobedakogusest kulus fototoostusele 3098 tanu digitaalfotograafia tohutule arengule kahanes see naitaja oluliselt aastal 2001 moodustas fototoostuse osa 2347 2007 aastal 13 ja 2012 aastal koigest 55 kogu tarbitavast hobedakogusest fototoostus kasutab peamiselt hobehaliide ja hobenitraati et toota fotofilmi hobe parsib bakterite ja seente levikut riietel naiteks sokkidel seega lisavad moned riidetootjad seda oma riietele et vahendada ebameeldivad aroome ning bakterite voi seente infektsiooni hobe kantakse longale ohukese nanoosakeste kihina ning sellest longast valmistatakse hiljem riie teadmata on see kuivord hasti hobeda nanoosakesed riides pusivad ja kas sellel on mingi moju inimese tervisele samuti ei osata oelda missugust moju see keskkonnale tekitab hobedat kasutatakse toiduvarvina euroopa liidus on hobeda kasutamine toitudes kiidetud heaks ning talle on omistatud eaine kood e 174 hobedat kasutatakse peamiselt saiakeste kookide tortide ja muude magustoitude kaunistusena puhtal kujul hobedat leidub looduses vaga vahe enamjaolt on ta kombineeritud vaavli arseeni antimoni voi klooriga erinevates maakides seega tuleb puhta hobeda saamiseks maaki toodelda tanapaeval saadakse puhast hobedat enamjaolt sulatamise teel levinud on parkesi protsess mis on purometallurgiline meetod hobeda eemaldamiseks pliimaagist parkesi protsess pohineb vedelikvedelik ekstraktsioonil see kasutab ara vedelal kujul oleva tsingi omadusi esiteks seda et tsink ei segune pliiga ja teiseks hobe lahustub tsingis 3000 korda rohkem kui plii seega kui tsinki lisatakse vedelale pliile mis sisaldab ka hobedat siis hobe laheb ule tsingi kihti aga kuna tsink ja plii uksteises ei lahustu siis on tsingi kiht lihtsasti eemaldatav seejarel tsingihobeda segu kuumutatakse kuni tsink aurustub alles jaab puhas hobe selle protsessi patenteeris aastal 1850 alexander parkes ulemaailmne hobeda tootmine kasvas 2012 aastal 787 miljoni untsini u 22 300 tonni peamiselt tinatsingi toostuse korvaltoormena 2012 oli suurim hobeda tootja mehhiko 4500 tonni talle jargnes hiina 3300 tonni peruu 3100 tonni ja austraalia 1600 tonni hobeda nimekaim argentina hobe argentum oli alles 10 kohal 683 tonniga hobe avastati parast kulda ja vaske umbes 5000 ekr esialgu tehti sellest ehteid ja teda kasutati vahetuskaubana kuna hobedat looduses eriti puhtal kujul ei leidu laks palju aega mooda enne kui alustati maagi sulatamist ja sealt hobeda kattesaamist uks tuntumaid iidseid kaevandusi asus kreekas seda kaevandust kasutati aktiivselt aastatel 500100 ekr ka hispaania kaevandused olid suured hobedaallikad 16 sajandiks olid hispaania konkistadoorid avastanud suured hobedamaardlad louna ja keskameerikast kiiresti arendati valja meetodid hobedamaagist puhta metalli saamiseks tanapaeva mehhiko boliivia ja peruu aladel nende uue maailma kaevanduste tulemusena sai louna ja keskameerikast suurim hobedatootja maailmas et puhast hobedat katte saada rakendati nn mehhiko protsessi selle kaigus hobedamaak jahvatati ja seejarel segati soola vasemaagi ja elavhobedaga seda segu segasid loomad kes olid seotud suure lihviposti kulge ja kaisid ringiratast umber segukasti aegamooda muutus hobe maagist puhtaks peeneks metalliks see omakorda lahustus elavhobedas aegajalt elavhobe eemaldati ja destilleeriti uhe uhiku hobeda saamiseks kulus umbes kaks uhikut elavhobedat 19 sajandi keskel avastati suur kogus hobedat usas nevadas see tegi usast maailma suurima hobedatootja kuni 20 sajandini mil moodusid mehhiko ja peruu 21 sajandi alguseks on suurimateks hobedatootjateks saanud mehhiko hiina peruu austraalia ja venemaa jood on keemiline element jarjenumbriga 53 tal on uks stabiilne isotoop massiarvuga 127 joodi aatommass on 12690447 aatommassiuhikut jood on halogeen ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena mis sulavad temperatuuril 113 c ja keevad temperatuuril 184 c moodustades lillaka auru tema sulamissoojus on 1552 kjmol ja aurustumissoojus on 4157 kjmol tema soojusmahtuvus temperatuuril 25 c on 5444 jmolk jood on keemiliselt aktiivne kuigi teistest halogeenidest vahem aktiivne joodi avastas prantsusmaa insener bernard courtois 1811 tol ajal kaisid napoleoni sojad ja noudlus pussirohu tahtsa koostisosa salpeetri jarele oli suur salpeetrit toodeti kaaliumnitraadist ja selleks oli vaja naatriumkarbonaati viimast eraldati mererannikule uhutud adrust mis sisaldas joodi naatriumkarbonaadi eraldamiseks adru poletati ja selle tuhka uhuti veega jaatmed havitati vaavelhappega uhel paeval lisas courtois vaavelhapet liiga palju ja nagi tousmas lilla auru pilve seejarel taheldas ta et aur kristalliseerus kulmadele pindadele moodustades tumedad kristallid courtois kahtlustas kohe et on avastanud uue elemendi aga tal ei olnud uuringute jatkamiseks raha kuid ta andis kristalle oma aja tuntud fuusikutele ja keemikutele joseph louis gaylussacile andremarie ampereile charles bernard desormesile ja nicolas clementile 29 novembril 1813 tegid desormes ja tema vaimees clement courtois avastuse avalikuks gaylussac soovitas sellele nime varvi jargi ja ampere teatas avastusest inglise keemikule humphry davyle kes taheldas uue elemendi suurt sarnasust klooriga keemiliste omaduste poolest 10 detsembril teatas davy londoni kuninglikule seltsile et on avastanud uue elemendi kuid parast gaylussaci protesti vottis omaks et esimesena tegi seda courtois joodil on teada 37 isotoopi nendest uks jood127 on stabiilne looduslikult on avastatud veel isotoopi jood129 mille poolestusaeg on 157 miljonit aastat tehislikult saadud isotoopidest on koige pikema poolestusajaga jood125 59 paeva jood131 8 paeva ja jood123 13 tundi kaalium on keemiline element jarjenumbriga 19 stabiilseid isotoope on kaks nende massiarvud 39 ja 41 radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 128 miljardit aastat esineb looduses ta on uks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid kaaliumi avastas 6 oktoobril 1807 inglise teadlane humphry davy kui ta sai tahke koh sulandi elektroluusil hobevalge metalli keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall ta on keemiliselt aktiivne koigis uhendites on kaaliumi oksudatsiooniaste 1 hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhuperoksiidi mitte kaaliumoksiidi kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid kaalium on tahtis bioelement ja seda esineb kaaliumioonina koikides elusrakkudes kaaliumiuhendid mojutavad sudamelihase tegevust tihedus normaaltingimustel on 086 gcm kaaliumi sulamistemperatuur on 63 c ja keemistemperatuur 759 c kaalium on pehme puhas pind on hobedane ja peegeldab hasti valgust elemendi uhendite kasutusalad vaetised klaas laatsed tuletikud pussirohi hapnikumaskid keedusoola asendajad kaaliumpermanganaat ameriitsium on keemiline element jarjenumbriga 95 koik ta isotoobid on radioaktiivsed ega esine looduses pikima elueaga on isotoop massiarvuga 243 mille poolestusaeg on 7370 aastat keemilistelt ja fuusikalistelt omadustelt kuulub ta aktinoidide hulka kaltsium on keemiline element jarjenumbriga 20 pehme halli varvusega leelismuldmetall mida looduses vabal kujul ei esine kaltsiumiioon on keemilistes uhendites tuupiliselt oksudatsiooniastmega 2 selle elemendi avastas inglise keemik humphry davy 1808 aastal kaltsium on maakoores massi poolest levikult viies element hapniku rani alumiiniumi ja raua jarel cl na mg ja so jarel on ca viies lahustunud ioon merevees nii massi kui ka molaarsuse poolest kaltsium on elusorganismidele vaga oluline mineraalaine eriti oluline on see raku fusioloogias kus kaltsiumiiooni ca liikumine tsutoplasmasse ja sellest valja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides kuna kaltsium on oluline mineraal luude hammaste ning kodade ehituses on see massi poolest levinuim metall paljudes loomades keemia poolest on kaltsium uks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle see on kull pisut kovem kui plii kuid seda on voimalik noaga loigata kaltsium on metalne hobedane element mida saab eraldada sulatatud kaltsiumkloriidi soolast elektroluusi teel sattudes kokku ohuga moodustab nondaviisi valmistatud kaltsium kiirelt kaitsva hallikasvalge oksiidi ja nitriidikihi oma pohivormis olevat kaltsiumi tuupiliselt killud voi laastud on isegi magneesiumist keerulisem suudata kuid kui see onnestub poleb kaltsium ohu kaes intensiivse oranzikaspunase leegiga metallilise kaltsiumi ja vee kokkupuutel toimub kiire reaktsioon mille saaduseks on divesinik kuna kaltsiumi reaktsioon veega on kiire kuid pole nii eksotermiline ei vabane nii palju soojusenergiat kui vee reaktsioon liitiumi kaaliumi voi naatriumiga kasutatakse seda divesiniku tootmiseks vorreldes teiste leelismetallidega on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetottu et reaktsioonil tekkiv lahustumatu valge kaltsiumhudroksiid takistab vee ligipaasu metallilisele kaltsiumile hapete vesilahustes reageerib kaltsium energiliselt moodustades soola kaltsium on oma 155 gcm tihedusega kergeim leelismuldmetall kuigi tema aatommass on suurem kui samas ruhmas korgemal olevatel kuid tihedamatel magneesiumil 174 gcm ja berulliumil 185 gcm ruhmas allapoole alates strontsiumist leelismuldmetallide tihedus ning aatommass kasvab kaltsiumil on kaks allotroopi tahktsentreeritud kuubiline mis eksisteerib kuni 464 c ning ruumtsentreeritud kuubiline sungoonia mis eksisteerib 464 c kuni sulamistemperatuurini kaltsiumi sulamistemperatuur on 1848 c kaltsiumil on suurem elektriline takistus ehk vaiksem elektrijuhtivus kui vasel voi alumiiniumil kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus ohuga kokkupuutel kaltsiumiiooni ca ja selle soolade lahused on varvitud ning enamik lahustub vees erandid on kaltsiumhudroksiid kaltsiumsulfaat kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumfosfaat maitse poolest tundub lahustunud kaltsiumiioon inimesele pisut soolane ning hapukas paljud loomad tunnevad kaltsiumi maitset ning osad kasutavad seda meelt et leida vajalikke mineraalaineid looduslikest lakukivi maardlatest kaltsium on oluline osa loomade luude struktuuris kaltsiumil on suhteliselt suur aatomnumber see on pohjus miks rontgenikiired luud ei labi tanu sellele nahtusele on voimalik teha rontgenipilte kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu harilikult leidub seda settekivimites olevate mineraalide koostises naiteks kaltsiidis dolomiidis ja kipsis samuti leidub kaltsiumi suva ja moondekivimites eeskatt silikaatsetes mineraalides plagioklassides amfiboolides purokseenides ja granaatides kaltsiumil on viis stabiilset isotoopi ca ca ca ca ja ca lisaks veel uks isotoop ca millel on nii pikk poolestusaeg et praktilistes rakendustes voib ka seda stabiilseks nimetada kaltsiumil on ka kosmiline isotoop radioaktiivne ca mille poolestusaeg on 103 000 aastat erinevalt kosmilistest isotoopidest mis tekivad atmosfaaris tekib ca ca neutronaktivatsioonil umbes meetripaksuses pealmises mullakihis seal kus kosmiline neutronite voog on piisavalt tugev ca on tahtis uurimisobjekt stellaarastronoomias kuna see laguneb kks mis on vaga oluline indikaator paikesesusteemi anomaaliate kohta ulejaanud 18 isotoopi vahemikus ca ca on vaga ebastabiilsed nende poolestusaeg jaab vahemikku 35 nanosekundit kuni 163 paeva koige enamlevinumat ca on looduses 97 koigist kaltsiumi isotoopidest selle tuumas on 20 prootonit ja 20 neutronit see on uhtlasi koige raskem stabiilne isotoop millel on vordne arv prootoneid ja neutroneid supernoovas tekib kaltsium40 susiniku reaktsioonist mitmete osakestega heeliumi tuumadega kuni ca on sunteesitud ca kasutatakse kca dateerimistehnikas kus kivimis maaratakse k lagunemise hulk caks ning arvutuste teel teades k poolestusaega selle esialgset sisaldust kivimis ning tekkinud tutarelemendi hulka leitakse kivimi vanus kaltsium on oluline luli tektoonika kliima ning susinikuringe vahel magede kerkimisel isostaatilise liikumise tottu paljastuvad kaltsiumit sisaldavad kivimid keemilisele murenemisele seejarel vabanevad ca ioonid pinnavette mis viib ioonid ookeanisse kus need reageerivad lahustunud susihappegaasiga co moodustades lubjakivi pohikoostisosa kaltsiumkarbonaadi selle protsessi tulemuseks on see et iga kaltsiumiioon eemaldab atmosfaarist voi ookeanist uhe susinikdioksiidi molekuli salvestades selle ookeanipohja kivimitesse mis pusivad seal sadu miljoneid aastaid see tahendab et kaltsiumiiooni vabanemine kivimitest puhastab atmosfaari susihappegaasist avaldades pikaajalist moju maa kliimale takistades kasvuhooneefekti suurenemist tegelik reaktsioon on pisut keerukam ning sisaldab vesinikkarbonaatiooni hco3 teket kuna merevee ph juures on susihappegaas just vesinikkarbonaadi kujul kaltsiumit kasutatakse tarkvara ehk arvuti tarkvara on masinloetav juhend mis suunavad arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama tarkvara holmab koiki mittefuusilisi arvuti tooks vajalikke voi rakenduslikke komponente eelkoige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile seadeid dokumentatsiooni jne tarkvara moistet kasutatakse vastandina arvuti riistvara moistele need on arvuti fuusilised seadmed ja uhendused naiteks protsessor millel on tarkvara talletatud ja mis teostavad antud juhised arvuti riist ja tarkvara vajavad uksteist ja kumbagi ei saa reaalselt kasutada ilma teiseta tarkvara on uldine termin see voib viidata koikidele arvuti juhistele uldiselt voi mistahes konkreetsele juhisele see holmab nii masinjuhiseid kahendkood mida protsessor moistab kui ka lahtekoodist inimesele arusaadavamad juhendid mis tuleb enne kaivitamist tolkida masinkoodi arvuti tarkvara on komplekt programme protseduure funktsioone seotud andmeid ja nende dokumentatsioone kui voimalik programmi tarkvara taidab rakendatava programmi ulesande kas andes juhised otse digitaalsele elektroonikale voi tootavad sisendina mone teise tarkvara jaoks erinevalt riistvarast on kaivitatav tarkvara salvestatud andmetena arvuti susteemis ning seega ei saa seda fuusiliselt puudutada madalaimal tasandil kaivitatav kood koosneb masinkeelsetest juhistest mis on spetsiifilised uhele individuaalsele protsessorile masinkeel koosneb kahendvaartuste ruhmadest mis tahistavad protsessori juhiseid mis muudavad arvuti olekut naiteks voib moni juhis muuta konkreetsesse kohta salvestatud vaartuse mida kasutaja silmaga ei nae voi kaudselt panna arvuti ekraanile ilmuma mone objekti mida naeb kasutaja ka ise protsessor taidab juhiseid nende esitatud jarjekorras valja arvatud olukorras kui tal on kastud hupata monele teisele kasule voi kui toiming on katkestatud tarkvara on tavaliselt kirjutatud korgetasemelises programmeerimiskeeles mida on inimestel lihtsam ja tohusam kasutada sarnaneb rohkem loomuliku keelega kui masinkeelt korgetasemelised keeled on koostatud voi tolgitakse masinkeele objektikoodi tarkvara voib olla kirjutatud ka assemblerkeeles sisuliselt meeldejaavam variant masinkeelest kasutades loomuliku keele tahestikku assemblerkeel tuleb koostada objektikoodi koostaja assembler abil tarkvara holmab suurt hulka tooteid mis voivad olla toodetud erinevaid tehnikaid nagu tavalisi programmeerimiskeeli mikrokoodi voi fpga konfiguratsiooni kasutades peaaegu koikidel arvuti platvormidel saab tarkvara jagada paari suuremasse kategooriasse programmeerimisvahendid on tarkvara programmide voi rakenduste kujul mida tarkvara arendajad tuntud ka kui programmeerijad koodijad hakkerid voi tarkvarainsenerid kasutavad et luua siluda sailitada st parandada voi taiustada voi muul viisil toetada tarkvara tarkvara kirjutatakse uhes voi mitmes programmeerimiskeeles on palju erinevaid programmeerimiskeeli ja igauhel neist on vahemalt uks rakendus millest igauks koosneb oma programmeerimisvahendite komplektist need vahendid voivad olla suhteliselt iseseisvad programmid nagu koostajad silujad tolgid ja teksti toimetajad mida saab kasutada koos et taita teatud ulesanne tapselt nagu fuusilise objekti parandamisel mitme tooriista kasutamine nad voivad olla ka integreeritud arenduskeskkond ide millel on mitmed voi koik selliseid kompaktsete tooriistade funktsioonid peaaegu koik programmeerimiskeele rakendused erandiks on smalltalk annavad voimaluse kasutada konkreetseid vahendeid ide asemel sest moned programmeerijad eelistavad ide mittekasutamist eri pohjustel lisaks laheb tavaliselt kauem aega et arendada ide vastuvoetavale tasemele kasutajad naevad asju sageli teistmoodi kui programmeerijad inimesed kes kasutavad nuudisaegseid uldotstarbelisi arvuteid erinevalt manussusteemidest analoogarvutitest ja superarvutitest naevad tavaliselt kolme kihti tarkvara mis taidavad erinevaid ulesandeid platvormi rakenduslik ja kasutaja tarkvara arvuti tarkvara peab laadima arvuti hoiusesse naiteks kovaketas voi malu parast tarkvara laadimist on arvuti voimeline tarkvara kaivitama see sisaldab rakendustarkvara juhiste labimist labi susteemi tarkvara riistvarale mis lopuks saab juhendid kui masinkoodis iga juhis pohjustab arvutis teatud operatsiooni teostamise andmete teisaldamise arvutuse tegemise voi juhiste kontrollvoolu muutmise andmete liigutamine tahendab tavaliselt andmete liigutamist uhest malu kohast teise vahel sisaldab see andmete liigutamist malu ja registrite vahel mis voimaldavad protsessoris andmetele kiire juurdepaasu andmete liigutamine eriti suurtes kogustes voib olla ohtlik seega aegajalt valditakse seda kasutades andmete viitu arvutused sisaldavad lihtsaid toiminguid naiteks muutuva andme osale vaartuse juurde lisamine keerulisemad arvutused voivad sisaldada nii mitmeid operatsioone kui ka andmete elemente tarkvara kvaliteet on vaga oluline eriti ari ja susteemitarkvara naiteks microsoft office microsoft windows ja linux kvaliteet kui tarkvara on vigane voib see kustutada isiku too arvuti kokku jooksutada ja teha muid ootamatuid asju paljud vead avastatakse ja korvaldatakse labi tarkvara testimise kuid tarkvara testimine eemaldab harva kui uldse koik vead moned programmeerijad isegi utlevad et igal programm on vahemalt uks viga lubarsky seadus koikidel suurtel tarkvarafirmadel naiteks microsoftil novellil ja sun microsystemsil on oma tarkvara testimise osakonnad mille konkreetne eesmark ongi vaid tarkvara testimine tarkvara saab kontrollida uhiktestimise regressioonitestimise ja muude meetodite rakendamisel mida tehakse kasitsi tavaliselt tehakse seda aga automaatselt sest tihti on testitava koodi suurus usna suur naiteks nasal on aarmiselt ranged tarkvara testimise protseduurid paljude operatsioonisusteemide ja sidefunktsioonide jaoks paljud nasal pohinevad operatsioonid suhtlevad ja tuvastavad uksteist labi kaskprogrammide mida kutsutakse kasktarkvaraks see voimaldab paljudel nasas tootavatel inimestel kontrollida ja hinnata uldisi funktsionaalseid susteeme programmid sisaldavad kask tarkvara voimaldab riistvara insenerja susteemi tegevuse toimida palju lihtsam koos programmide abil mis sisaldavad kasktarkvara saavad riistvara ja tarkvara palju sujuvamalt koos tootada tarkvaralitsents annab kasutajale oiguse kasutada tarkvara litsentsitud keskkonnas monel tarkvaral on litsents kui see ostetakse no riiulilt riistvaraga kaasas aga oem litsents ulejaanud tarkvaraga kaasneb tasuta tarkvara litsents andes saajale oigused muuta ja levitada antud tarkvara tarkvara voib olla ka vabavara voi jaosvara kujul tarkvara saab patenteerida moningates kuid mitte koikides riikides tarkvarapatendid voivad tarkvara toostuses olla vastuolulised paljudel inimestel on selles osas erinevad vaated lahkarvamused tarkvarapatentide kohta on seotud konkreetsete algoritmide ja tehnikate kasutamisega mida tarkvara sisaldab ning mida ei tohi teised dubleerida selle dubleerimist peetakse intellektuaalomandi ja autorioiguse rikkumiseks soltuvalt rikkumise raskusastmest tarkvara valjatootamine ja rakendamine soltub suuresti tarkvara keerukusest naiteks microsoft wordi tarkvara valjatootamine ja loomine votab programmide funktsionaalsete erinevuste tottu palju rohkem aega kui microsoft notepadi arendamine ja valjatootamine tarkvara on tavaliselt valja tootatud ja loodud kodeeritudkirjutatudprogrammeeritud integreeritud arenduskeskkondades ide nagu eclipse emacs ja microsoft visual studio mis suudavad protsessi lihtsustada ja koostada programmi nagu erinevates sektsioonides margitud loodakse tarkvara tavaliselt olemasoleva tarkvara ja rakenduse programmeerimisliidese api mille antud alumine tarkvara annab nagu gtk javabeans voi swing peale rakenduse programmeerimisliidese raamatukogud on liigitatud erinevatel pohjustel naiteks javabeansi teeki inglise library kasutatakse ettevotete rakenduste valjatootamiseks windows formsi teeki aga graafilise kasutajaliidese gui rakenduste valjatootamisel naiteks microsoft word ning windows communication foundationi teeki veebiteenuste valjatootamisel programmeerimise alusmoisted quicksort paisktabel inglise hash table rida inglise array ja kahendpuu voivad olla tarkvara loomisel kasulikud programmi disainimisel tugineb see rakenduse programmiliidesele operatsioonisusteem ehk opsusteem inglise keeles operating system luhend os on programmide kogum mis kaivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisusteemi tood ja teenindab rakendusprogramme rakendusprogrammid saadavad operatsioonisusteemile noudeid mitmesuguste teenuste jarele labi rakendusliideste kasutajad saavad opsusteemiga vahetult suhelda selle madal ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning labi kasuinterpretaatori kasutades selleks kasurealt ohjekeelt voi graafilist kasutajaliidest w3schoolsi veebilehtede kulastatavuse statistika kohaselt on seisuga 2014 populaarseimateks personaalarvuti operatsioonisusteemideks microsoft windows mac os x ja gnulinux operatsioonisusteemi ulesannete hulka kuulub operatsioonisusteeme voib liigitada mitmeti andmete tootlusele esitatavate nouete jargi voib operatsioonisusteeme liigitada jargnevalt operatsioonisusteemide rakendamise jargi erinevates susteemides voib eristada jargmisi operatsioonisusteemi mooduleid linuxi all moeldakse tavaliselt linuxi tuumal pohinevat operatsioonisusteemi kuid algselt tahendas see ainult linuxi tuuma linux voib tahendada ka selle operatsioonisusteemi distributsiooni linux on unixilaadne ja suuremas osas posixi nouetele vastav operatsioonisusteem mis uhendab linuxi tuuma gnu projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisusteemiks selle tottu vaidab free software foundation et operatsioonisusteemi peaks nimetama gnulinux et mitte alahinnata gnu osa operatsioonisusteemi loomises see vaide on aga vaidlusalune ka linuxi algse looja linus torvaldsi poolt kuna eksisteerivad operatsioonisusteemid mis kasutavad linuxi tuuma kuid peaguvoi uldse ei sisalda gnu komponente linux arendati algselt tasuta operatsioonisusteemina intel x86 arhitektuuriga personaalarvutitele kuid sellest ajast saadik on kohandatud ja arendatud rohkematele riistvaraplatvormidele kui ukski teine operatsioonisusteem tanu sellele et android on valdavas ulekaalus nutitelefonidel vorreldes teiste mobiilsete operatsioonisusteemidega on linuxi paigaldatud koige suuremale hulgale tavakasutaja seadmetele maailmas lisaks sellele on linux oma tavavormis juhtiv operatsioonisusteem superarvutite ning infrastruktuuri ja tavaserverite peal personaalarvutites kasutab linuxit aga ligikaudu 15 koigist arvutikasutajatest linux jookseb ja on vaga populaarne ka manussusteemidel seadmetel mida luuakse vastavalt vajadusele nendel seadmetel on tihti operatsioonisusteem juba pusivaraga kaasas nagu naiteks ruuterid televiisorid tahvelarvutid ja mobiiltelefonid linux on tuntuim naide vabast ja avatud lahtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast erinevalt teistest levinumatest operatsioonisusteemidest nt microsoft windows ja mac os x on kogu selle lahtekood avalik ja igauks voib seda kasutada muuta ja levitada gnu avaliku litsentsi alusel suuremadlevinumad linuxi distributsioonid on ubuntu estobuntu kubuntu edubuntu xubuntu red hat fedora centos scientific linux opensuse debian mandriva gentoo arch linux ja slackware personaalarvutitele puhendatud distributsioonidega tuleb enamasti kaasa linuxi tuum x11 graafiline kasutajaliides ja mitmed distributsioonist olenevad tooriistad samas kui serveritele voi isegi manussusteemidele moeldud linuxi distributsioonid voivad valja jatta suure osa oma tooriistadest graafilistest liidestest voi isegi tuumast endast lihtsuse tookindluse ja kiiruse nimel linuxi pohiliseks eelkaijaks peetakse unixi operatsioonisusteemi mille loid aastal 1969 ameerika uhendriikides att bell laboratooriumides ken thompson dennis ritchie douglas mcilroy ja joe ossanna unix oli taielikult kirjutatud assembleris kuna see oli tollel ajal hea praktika hiljem aastal 1973 kirjutas pohiliselt dennis ritchie selle umber c programmeerimiskeelde linuxi loomisel oli veel eeskujuks andrew s tanenbaumi 1987 aastal oppeotstarbeks loodud unixilaadne 16bitine minix mis mahtus uhele umbrikkettale disketile kuigi minixi lahtekood oli avalik ei lubanud litsentsitingumused minixit tasuta kasutada muudel eesmarkidel kui oppetooks 1991 aastal alustas helsingi ulikooli uliopilane linus torvalds tood oma operatsioonisusteemi kallal millest sai alguse linuxi tuum torvalds ei olnud rahul minixi litsentsiga mis lubas minixit kasutada ainult oppetooks torvalds viis oma operatsioonisusteemi gnu litsentsi alla mis lubab lahtekoodi kasutada ja levitada kuidas kasutaja ise soovib ja kasutab siiani kompileerimiseks gccd kogu edasine linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud gnu litsentsi all linus torvalds tahtis kutsuda enda loodud operatsioonisusteemi freaxiks kokku pandud sonadest free tasuta ja x vihjena unixile selle nime all hoidis ka linus vajalikke faile ta oli ka moelnud siis nimele linux aga pani selle idee korvale kuna see tundus liiga egoistlik aastal 1991 laaditi failid ules ftp serverisse et oleks lihtsam teha koostood kaastootajatega kuna aga helsingi tehnikaulikooli failiserveri administraatorile ari lemmkele see nimi ei meeldinud muutis ta projekti nime linuxiks ilma linusega konsulteerimata lopuks aga linus noustus nimega linus on ka andnud valja helijuhise kuidas tuleks sona linux haaldada linuxi tuuma arendamist juhib seniajani linus torvalds november 2015 free software foundation arendab ja toetab gnu osasid ning linuxi kommuun ning korporatsioonid arendavad kolmandapartei gnu valiseid komponente gnu valiste osade hulka kuuluvad linuxi tuuma moodulid kasutajate programmid ja tarkvarateegid et liituda linuxi kommuuniga tuleks liituda linuxi arendajate meililistiga ja lugeda nende kodulehel asuvat opetust linuxipohine susteem kasutab modulaarset unixi sarnast operatsioonisusteemi kus operatsioonisusteemi keskmes on monoliitne linuxi tuum mis korraldab arvuti tood arvutivorguga suhtlemist valisseadmetele ja failisusteemile juurdepaasu valisseadmete kontrollerid voivad olla kas tuuma osad voi laetakse moodulitena mallu arvuti tootamise ajal monoliitne tuum on operatsioonisusteemi arhitektuur kus terve operatsioonisusteem tootab teises ruumis kui kasutaja mida kutsutakse tuuma ruumiks ingl kernel space ja kontrollib koike mis masinas toimub superviisorina selline tuum erineb teistest selle poolest et see saab uksinda hakkama virtuaalse korgema taseme liidese loomisega arvuti riistvara peale mille puhul kasutavad programmid susteemi kutseid ingl system call suhtlemiseks tuumaga linux operatsioonisusteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas kasurealt voi graafilise kasutajaliidese vahendusel graafiline kasutajaliides on enamasti kasutusel personaalarvutite keskkonnas samas kui serverites ja superarvutites kasutatakse enamasti ainult kasurida personaalarvutites on populaarsed graafilised kasutajaliidesed millega tuleb kaasa toolaud nagu gnome kde xfce lxde fvwm enlightenment window maker graafilised kasutajaliidesed tootavad valdavalt xserveri keskkonnas x window system mis voimaldab erinevatel graafilistel programmidel samas vorgus suhelda ule vajaliku protokolli ja lubab naidata uhel susteemil jooksvaid graafilisi applikatsoone teisel susteemil nii et ka kasutaja saab seda mojutada on mitmeid xserveri susteeme aga xorg on siiamaani koige populaarsem wayland on uuemat tuupi graafiline server mille algne eesmark oli asendada x11 protokoll aasta 2015 seisuga ei ole veel waylandi suuremas mastaabis kasutusele voetud kasurida tuntud ka nimega shell on kasurealiides millega saab kasutada linuxi susteeme kasurida on tekstipohine kasutajaliides mis kasutab teksti nii sisendiks kui ka valjundiks koige populaarsem kasurealiides on gnu bourneagain shell bash mis algselt arendati gnu projekti raames kasurida kasutab suurem osa madala tasandi linuxi osasid kaasa arvatud mitmed osad kasutaja ruumist kasurida sobib eriti hasti korduvate tegevuste automatiseerimiseks sest see on loodud kiiresti tegutsema suure hulga andmetega ja sellel on vaga hea protsesside vaheline suhtlus lisaks on linuxi kommuun loonud vajalikke tooriistu enamiku tihti esinevate ulesannete jaoks ja lisaks sellele saab kaske omavahel siduda suunates uhe kasu valjundi teise kasu sisendisse kasurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminali emulaatori aknas voi eraldi virtuaalsel konsoolil linuxi distributsioonid on tihti disainitud kindlateks eesmarkideks kuigi iga levinud distributsioon saab enamasti levinud probleemidega hakkama on kovasti optimaalsem kasutada selleks loodud distributsiooni linuxi kasutusmugavuse tostmiseks personaalarvutitel on puhendatud viimasel ajal palju ressursse projektid nagu upstart ja systemd uritavad saavutada kiiremat kaivitumist ja parandada kasutajamugavust samal ajal projektid wayland ja mir tahavad asendada x11 graafilist susteemi et suurendada joudlust ja turvalisust personaalarvutitel levinud linuxi distributsioonid tulevad tihti graafilise susteemiga ja neil on enamasti olemas vahendid kontoritooks pildi ja muusikatootluseks programmeerimiseks andmebaaside haldamiseks vaba tarkvarana kattesaadava tarkvara hulk on vaga suur ja mitmekesine veelgi lihtsamaks teeb kasutaja jaoks asja pakihaldussusteem mis lubab toetatud tarkvara paari nupuvajutusega installeerida repositooriumitest mitmed tarkvarafirmad pakuvad ka kommertstooteid paralleelselt ms windowsile macile ja unixile kaasa arvatud linux nagu naiteks mozilla firefox apache openoffice ja blender populaarsemateks personaalarvutite distributsioonideks peetakse fedorat ubuntut mageiat debiani ja linux minti linuxi distributsioonid on pikka aega olnud populaarsed serveritel ja tanapaevalgi jatkavad seda trendi stabiilsuse turvalisuse ja vabaduse tottu linuxi distributsioonid on lamp pinu linux apache veebiserver mariadbmysql perlphppython alustalaks kuna linuxis on seda lihtne ules seada seetottu on ka voitnud linux veebiarendajate ja majutuspakkujate sudamed linux on populaarseks operatsioonisusteemiks kobararvutitel ja superarvutitel 2015 aasta juunis oli maailma 500 parima superarvuti seas 488 linuxi operatsioonisusteemiga linux on vaga paindlik selle saab votta vaga vaikesteks tukkideks nii et alles jaab ainult optimaalne osa lisaks on linux olemas vaga paljudes susteemides ja arhitektuuridega seega voib oelda et linux on hasti laienemisvoimeline mitmed operatsioonisusteemid nutiseadmetele nagu nutitelefonid tahvelarvutid ja televiisorid pohinevad linuxil suuremad sellised platvormid on naiteks android firefox os mer ja tizen android on nutitelefonide seas koige populaarsem operatsioonisusteem aasta 2015 teise kvartali seisuga on 828 muudud nutitelefonidest androidi operatsioonisusteemiga peamiselt tuleneb linuxi populaarsus selle paindlikusest modulaarsusest ja gnu litsentsist mille tottu on kovasti lihtsam kohandada android vastavalt vajadusele kui on luua uus nutiseadmele sobiv operatsioonisusteem opensuse varem suse linux ja suse on linuxi tuumale ulesehitatud operatsioonisusteem seda arendab kogukond opensuse project ja sponsoreerib novell suse tuleneb saksakeelsest fraasist software und systementwicklung tarkvara ja susteemiarendus levivad kuulujutud et suse on nime saanud konrad zuse jargi suse linux distributsiooni levitatakse 1994 aastast algselt oli see lihtsalt saksakeelne tolge slackwarest jaanuaris 2004 ostis suse linuxi firma novell veidi hiljem avati kogu lahtekood esimene opensuse nime kandnud versioon oli 102 mis anti valja detsembris 2006 novembrist 2013 on viimane versioon 131 jargnev kehtib susteemi viimase versiooni kohta nouded ei ole tegelikult jaigad kogenud kasutajal on voimalik paigaldada ka vaiksemate naitajatega riistvarale paigaldamise dvd on vabalt allalaaditav seda saab teha protokollide bittorrent http voi ftp kaudu kogenud kasutajad ka muul viisil susteemi on voimalik alla laadida naiteks elioni serverist opensuse toetab muuhulgas ntfs failisusteemi see voimaldab susteemi paigaldada ka arvutitele millele on eelnevalt windows nt 2000 voi xp installeeritud kusjuures failisusteemi partitsiooni suurust voib vajadusel muuta viimased versioonid lubavad ka ntfs susteemi faile kirjutada paigaldamise ajal on voimalik valida vaikimisi graafiliseks kasutajaliideseks kde 411 voi gnome 310 miinimumsusteemi puhul piirdutakse tekstireziimiga uks iseloomulikumaid operatsioonisusteemi osi on administreerimis ja paigaldamiskeskkond yast akronuum sonadest yet another setup tool inglise keeles jarjekordne haalestustooriist kloor on keemiline element jarjenumbriga 17 see asub perioodilisustabelis viia ruhmas mille moodustavad halogeenid kloor on uks aktiivsemaid mittemetalle millel on suur elektronafiinsus ja elektronegatiivsus kloori aatommass on 35453 sulamistemperatuur 10098 c ja keemistemperatuur 346 c ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas kuna kloor on halogeen on tema stabiilseim oksudatsiooniaste 1 teised klooriuhendid sealhulgas kloori oksiidid on tugevad oksudeerijad ja vahestabiilsed kloori oksiidid on happelised vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi mis on tugevalt happeline klooril on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37 toostuslikult saadakse kloori nacl lahuse elektroluusil kloori kui lihtainet kasutatakse vaga paljudes erinevates keemiatoostuse harudes erinevate kloorimismeetoditega toodetakse orgaanilisi uhendeid neid kasutatakse naiteks plastide lahustite taimekaitsevahendite voi ravimite tootmiseks toostuslikult kasutatakse kloori ka naiteks paberi kui ka muude asjade pleegitamises paljude anorgaaniliste ainete tootmiseks laheb samuti kloori vaja kloor kui lihtaine on murgine raske gaas terava lohnaga kergesti veelduv varvuselt kollakasroheline kloor lahustub vahepolaarsetes vedelikes paremini kui vees vees hakkab kloor osaliselt reageerima moodustades hudraate kloor on vaga aktiivne keemiline element reageerides peaaegu koigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega sellisel suurel keemilisel aktiivsusel on peamiselt kolm pohjust kloriidide suur sidemeenergia suur elektronafiinsus cl aatomite moodustumise kergus cl molekulidest kloori reageerimisel metallidega saadakse metallkloriidid enamik metalle suudab moodustada mitu kloriidi selleks peab metall voi metallioksiid reageerima vaba kloori voi vesinikkloriidhappega metalli reageerimisel vaba klooriga voib reaktsioon toimuda toatemperatuuril kloorioksiidiga reageerimisel tuleb teinekord kuumutada reaktsioon toimub plahvatusega suutamisel voi valguse toimel kuna tegu on ahelreaktsiooniga reaktsioon voib toimuda ka rahulikult kui kasutada reaktsiooni aeglustavaid katalusaatoreid hapnikuga reageerides tekivad oksiidid millest koige tuntumad on clo diklooroksiid clo kloordioksiid clo dikloorheksaoksiid ja clo dikloorheptaoksiid lammastikuga reageerides tekib lammastiktrikloriid ncl see reaktsioon toimub elektrilaengu toimel saadud lammastiktrikloriid on kergesti plahvatav vedelik tumekollase varvusega fluoriga reageerides annab kloor murgiseid uhendeid mis on vaga reaktsioonivoimelised tuntumad uhendid on clf kloormonofluoriid clf kloortrifluoriid ja clf kloorpentafluoriid joodiga reageerides tekib rubiinipunane kristallaine icl joodmonokloriid voi helekollane kristallaine joodtrikloriid icl broomiga reageerides tekib broomkloriid brcl mis on punakaspruuni varvusega gaas kui kloor reageerib lihtainena broomiga siis ta torjub vaba broomi valja kui joodiga siis vaba joodi vaba fluori torjub kloor aga koige paremini valja kuna fluor on koige elektronegatiivsem kui kloor lahustub veega siis ta osaliselt reageerib sellega reaktsiooni kaigus tekib kaks hapet hocl hupokloorishape ja hcl vesinikkloriidhape hupokloorishape on vahedissotsieeruv uhend kuid kuna tegu on vesilahusega siis vesinikkloriidhape dissotsieerub selles peaaegu taielikult ioonideks kloori reageerimine leeliselahustega soltub lahuse temperatuurist kui on madal temperatuur siis moodustuvad hupokloritid kui reaktsioon toimub korgemal temperatuuril siis hupokloritid lagunevad ja tekivad hoopis kloraadid klooril voib olla uhendites vaga erinevaid oksudatsiooniastmeid millest levinumad on paarituarvulised oksudatsiooniastmed naiteks i kloriidides i hupokloritites jm iii kloritites jm iv kloordioksiidis v kloraatides jm vi dikloorheksaoksiidis vii perkloraatides jm diklooroksiid clo on kollakaspruun gaas kloori oksudatsiooniaste uhendis on i tema keemistemperatuur on 20 c ja sulamistemperatuur 1206 c oksiidi soojendamisel on tegu plahvatava gaasiga diklooroksiid reageerib veega vaga hasti dikloortrioksiid clo on tahke oksiid varvuselt tumepruun alla 0 c juures plahvatab kloordioksiid clo on varvuselt kollakasroheline gaas mille oksudatsiooniaste uhendites on iv tema keemistemperatuur on 11 c ja sulamistemperatuur 59 c madalal temperatuuril muutub tumepunaseks vedelikuks tegu on vaga reaktsioonivoimelise uhendiga kasutatakse peamiselt tselluloosi voi pulbi pleegitamiseks samuti nii joogi kui ka tehnoloogilise vee puhastamiseks tugevas happelises keskkonnas naclo redutseerimisel nacl hcl voi soga on voimalik saada kloordioksiidi kloordioksiidi saamiseks laboris kasutatakse redutseerimiseks ka oksaalhapet no etanooli voi sahharoosi dikloortetraoksiid clo on tundud ka kloorperkloraadi cloclo nime all dikloortetraoksiid on kahvatukollane vedelik mille oksudatsiooniaste uhendites on i voi vii tema keemistemperatuur on 445 c ja sulamistemperatuur 117 c toatemperatuuril pole vaga pusiv laguneb aeglaselt dikloortetraoksiidi saadakse kloorfluorosulfaadi reageerimisel perkloraatidega reaktsioon toimub 45 c juures dikloorheksaoksiid clo on tumepunane vedelik mille oksudatsiooniaste uhendis on vi tema keemistemperatuur on 203 c ja sulamistemperatuur 35 c laboris saadakse clo osonoluusil madalal temperatuuril 0 10c juures laguneb aeglaselt veega reageerib vaga hasti tanapaeval kasutatakse veevabade perkloraatide laborisunteesil dikloorheptaoksiid clo on varvusetu vedelik mille oksudatsiooniaste uhendis on vii tema keemistemperatuur on 81 c ja sulamistemperatuur 915 c dikloorheptaoksiid otseselt veega ei reageeri kuid reageerib vee piirpinnal moodustades perkloorhappe vesinikkloriid hcl on varvusetu arritava soobiva toimega ja terava lohnaga gaas lahustub vees vaga hasti moodustades vesinikkloriidhappe vesinikkloriid on vaga stabiilne uhend gaasilises ja vedelas olekus passiivne toostuses saadakse vesinikkloriidi korvalsaadusena orgaaniliste uhendite kloorimisel vaga puhta hcl saamiseks pannakse lihtained omavahel reageerima see reaktsioon on vaga eksotermiline vesinikkloriidhape on vaga tugev hape seetottu torjub norgemad happed nende sooladest valja naiteks fosfaatidest silikaatidest voi boraatidest kontsentreeritud vesinikkloriidhappe reageerimisel lammastikhappega hapete vahekord 31 saadakse kuningvesi kuningvees tekib nitrosuulkloriid nocl ja vaba kloor cl seetottu lahustab ta kulda plaatinat ja teisi vaarismetalle vesinikkloriid ja vesinikkloriidhape on kemikaalid mille tootmismahud maailmas on peaaegu koige suuremad kasutusalasid on palju eriti suurte koguste vesinikkloriidhappe ja alkuulkloriidide tootmisel kasutatakse gaasilist hcli mone metalli naiteks mn fe zn mg kloriidide saamiseks kasutatakse vesinikkloriidhapet samuti metallide soovitamiseks voi pindade puhastamiseks kloriidideks kutsutakse kloori uhendeid mis on seotud elektropositiivsemate elementidega kloriidides oleva kloori oksudatsiooniaste on i kloriidid on tuupilised soolad mis vesilahustes dissotsieeruvad peaaegu taielikult ioonideks kloriidide omavahelisel reageerimisel moodustuvad kompleksuhendid lihtainete omavahelisel reageerimisel saadakse tavaliselt kloriide samuti metallide oksiidide hudroksiidide voi karbonaatide reageerimisel vesinikkloriidhappega kloori toodetakse nii lihtainena kui ka uhenditena peaaegu koige rohkem maailmas pohilised uhendid mida toodetakse on nacl kloriididest hcl hapetest ja naclo oksohapete sooladest eluslooduses on kloor koige rohkem levinud halogeen kuna ta on vajalik eluprotsessides looduses ei esine kloor kunagi vabas olekus vaid uhenditena koige enam esineb kloori looduses keedusoolana vaga vaikesel maaral sisaldub kloori ka inimorganismis umbes 025 lahustunud olekus leidub kloori nii mineraaljarvedes soolaallikates kui ka soolajogedes kloor kui lihtaine on murgine samuti on paljud klooriuhendid murgised kui cl kontsentratsioon ohus uletab 01 mgl piiri siis muutub see eluohtlikuks kloori nimetus tuleb kreekakeelsest sonas chloros mis tahendab tolkes kahvaturohelist kloori kui lihtaine avastas 1774 aastal rootsis teadlane carl wilhelm scheele kui ta kuumutas keedusoola ja vaavelhappe segu mineraal purolusiidiga 1811 aastal omistas humphry davy elemendile nime kloor kuld on tihe plastne laikiv ja pehme vaarismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine mis esineb looduses mineraalina kulla keemilise elemendi sumbol on au ja aatomnumber 79 kulla ladinakeelne nimetus aurum on sabiinikeelse paritoluga ausum tahendab koidusara eesti sona kuld parineb germaani keeltest selle alguparaks on alggermaani gula ja algindoeuroopa ghel kollaneroheline levimuselt on kuld haruldane metall ajalooliselt on valjakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni raha ja ehete valmistamise materjal alates urgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva siis sumboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka voimu umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni ajalooliselt oli luudia kuningas kroisos 6 sajandil ekr esimene valitseja kes hakkas vermima kuldmunte need mundid olid suure kullasisaldusega 98 kullastandard on olnud monetaarpoliitika aluseks labi ajaloo viimasena loobusid kullastandardist 1932 aastal parast suurt depressiooni ameerika uhendriigid enamik riike euroopas heitis kullastandardi korvale parast esimest maailmasoda 1914 aastal kuna suuri sojast tingitud volgu ei suudetud kullana tagastada puhas kuld ei oksudeeru hapnikus ega vees tanu sellele sailib kulla kollane varvus ja laige keemiliselt on kuld 11 ehk ib ruhma 6 perioodi dploki element normaaltingimustes on kuld uks inertsemaid elemente seetottu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena teradena kivides kulla veenides voi joesettes harvem leidub kulda ka uhendites naiteks telluuriga kuld peab vastu enamikule hapetele kuid kuningvees ja leelismetallide tsuaniidisoolade lahustes ta siiski lahustub elavhobedaga moodustab kuld amalgaami kulla olemasolu sulamites on voimalik testida lammastikhappega sest erinevalt hobedast ja mittevaarismetallidest on kuld lammastikhappes lahustumatu 2012 aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda millest ule 90 on kaevandatud parast california kullapalavikku kogu see kuld mahuks 206 m pikkuse servaga kuubi sisse maailmatoodangust kulub 43 ehete tegemiseks 37 investeeringuteks 10 erasektori ostudeks ja 10 toostuses vaidetavalt peitub enamus maa kullast tema tuumas kuna metalli suure tiheduse tottu vajus ta sinna planeedi nooruses praktiliselt kogu inimkonna avastatud kuld on arvatavalt sadenenud meteoriitidega milles sisaldus seda elementi umbes nelja miljardi aasta eest maailma suurima kullamaardla witwatersrandis moodustas arvatavasti asteroid mis tekitas vredeforti kraatri kulla sara ei tuhmu ning tanu korrosioonikindlusele on kuld pusiv seeparast nimetasid vanaaja opetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks seetottu on ka kuld vaga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks naiteks elektroonikas keemiliselt on kuld passiivne metall hapnikuga vesinikuga lammastikuga fosforiga susinikuga ja antimoniga kuld otseselt ei reageeri ja vastavaid uhendeid saadakse kaudselt kuld ei oksudeeru isegi sulatatuna lihtainetest reageerib kuld halogeenidega toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt temperatuuril 140 c reageerib kuld klooriga moodustades kuldtrikloriidi mis korgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks 2au 3cl 2aucl aucl aucl cl kuldihalogeniidid on ebapusivad ja voivad laguneda disproportsioneerumisega 3auhal auhal 2au broomiga reageerib kuld korgemal temperatuuril 150 c ning kuldtrijodiid on vaga ebapusiv ja laguneb kiiresti reageerimine tsuaniididega toimub hapniku osavotul soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel saaduseks on naatriumditsuanoauraat 4au 8nacn 2ho 4naoh 4naaucn seda reaktsiooni tsuaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega 2au 6hseo au2seo 3hseo 3ho kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi hnohcl kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosuulkloriid ja monokloor aktiivne monokloor reageerib kullaga andes kuldkloriidi 3hcl hno nocl 2ho 2cl au 3cl aucl lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid aucl hcl haucl kullast on kerge valmistada sulameid teiste metallidega koige sagedamini kasutatakse kulla sulameis hobedat ja vaske ehkki enamik puhtaid metalle on hallid voi hobekasvalged on kuld kollane varvuse maarab norgalt seotud elektronide tihedus metallis sellised elektronid vonguvad plasmana mida kirjeldatakse plasmoninimeliste kvaasiosakeste abil kristalli struktuuris liikuvad elektronid neelavad ja valjutavad footoneid enamikus metallidest jaab elektronide vonkesagedus ultravioleti alasse kuid kulla puhul on sagedus nahtavas spektrialas peamiselt punases osas 400700 nm norga relativistliku efekti tottu mis mojutab kulla aatomi orbitaale analoogne efekt annab metallilisele tseesiumile kuldse laike roosat kulda saadakse vase ja hobeda lisamisel ehtekullana on levinud valged pallaadiumi voi niklilisandiga sulamid haruldasemad on mangaani alumiiniumi raua indiumi jts sulamid tavatumates varvides samuti teistsuguste fuusikaliste ja keemiliste omadustega kuld on lohnatu ja maitsetu tanu oma inertsusele sest metallidele annavad maitse metalli ioonid kuld on koige elektronegatiivsem metall seeparast on ka uhend csau soolatuupi uhend milles kuld on anioonina auriid puhas kuld on vaga pehme mohsi skaalal kovadusega 25 kuunega kriimustatav suure tihedusega helekollase varvusega vaarismetall kuld on plastne ning kergesti toodeldav uhest grammist kullast on voimalik tommata 35 km traati voi katta 10 m pinna vaga ohuke kullaplaat muutub labipaistvaks lastes labi sinakasrohelist valgust kuna kuld peegeldab kollast punast ja infrapunakiirgust kullal on vaga suur tihedus 19282 gcm vordluseks plii mis on tuntud kui vaga raske metall tihedus on 11342 gcm ning koige raskemate elementide iriidiumi ja osmiumi tihedus on vastavalt 22650 gcm ja 22610 gcm ainuke teadaolev stabiilne kulla isotoop on au mis on ka ainuke looduses leiduv kulla isotoop sunteesitud on veel 36 radioaktiivset isotoopi nendest koige stabiilsema au poolestusaeg on 1861 paeva ja koige ebastabiilsem on au poolestusajaga 30 s kulla sulamistemperatuur on 1064 c aurustumistemperatuur 2856 c kuld on isotroopne kuubilise sungooniaga mineraal polarisatsioonimikroskoobis on see maakmineraalile tuupiliselt labipaistmatu lohenevus ja magnetilisus puuduvad kuld on valuutametall mille vanim kasutusala on juveeltoodete valmistamine ja muntide vermimine esimesed teadaolevad kuldmundid vermis 7 sajandil ekr luudia kuningas kroisos homeroseaegse kreeka kuldtalendid kaalusid 842875 grammi parast rooma impeeriumi langust tarvitati euroopa pikka aega peamiselt hobemunte taas hakati kulda vermima 1314 sajandil kuldmundid panid aluse raha kullastandardile kus ka muud liiki raha sh paberraha vaartuse tagavad raha kaibelelaskja kullavarud majanduse jarsu kasvu tottu on kullaturg kahanenud siiski vaid vaikeseks osaks maailmaturust ning tanapaeval on kullatootmine maailmas kahanenud enamik euroopa riike heitis kullastandardi korvale parast esimest maailmasoda 1914 aastal kuna suuri sojast tingitud volgu ei suudetud kullana tagastada viimasena loobusid taielikust kullastandardist 1932 aastal parast suurt depressiooni ameerika uhendriigid kuni teise maailmasoja lopuni kasutati osalist kullastandardit millele jargnes bretton woodsi susteem sveits oli viimane riik kes sailitas oma raha osalise kullatagatise 40 sellest loobuti 1999 aastal mil sveits astus rahvusvahelisse valuutafondi igapaevaseks kasutamiseks on kuld liiga pehme seetottu kasutatakse ehete ja valuuta valmistamisel kulla sulameid kulla puhtust moodetakse karaatides k puhas kuld on karaadiskaalal maaratletud kui 24k 1526 aastal kasutati inglismaal kuldmunte puhtusega 22k karaatide arvutuse valem kus ehete valmistamiseks kasutatakse tuupiliselt kullavasesulameid mis annavad kullale punaka varvuse hobedaga saadakse valge tooniga sulam rauaga sinakas ja alumiiniumiga lillakas 18karaadilist kulda mis sisaldab 25 vaske on leitud antiiksetest vene ehetest sellel sulamil on selgesti eristatav vasevarvus sama varvusega sulamit saab valmistada ka 14karaadilisena keskajal tarvitati kulda arstimisel kuna usuti et nii haruldane ja ilus aine peab olema ka tervislik ka moned tanapaeva esoteerikud ja alternatiivmeditsiini pooldajad omistavad kullale raviomadusi sellegipoolest pole kullal kui lihtainel ravimina suurt vaartust sest see on inertne koikide ainete suhtes mida inimese kehas leidub seeeest kasutatakse tanapaeval kulla radioaktiivseid isotoope naiteks vahi ravimiseks ja kulla soolasid plastist ja klaasist tooriistade ilmutamiseks elektronmikroskoobi all kaetakse neid kulla sulamitega tanu millele on voimalik kergemalt opereerida plastilisuse ja inertsuse tottu sobib kuld suureparaselt kasutuseks hambaravis varaseimad teadaolevad juhtumid kulla kasutamisest hambaravis parinevad juba aastast 700 ekr kulla hinna jarsu tousu tottu 1970 aastatel hakati otsima kullale asendajat ja kulla kasutamine hambaravis vahenes ometi on hakatud hambaravis kulda taas rohkem kasutatama mis voib olla tingitud sellest et kuld jatab plommi panemisel tavaliselt parema tulemuse kui portselanist plommid voi murest et vahem inertsetest metallidest plommid voivad tervist kahjustada elektroonikas leidub kulda vaga laialdaselt peaaegu igas kaasaegses elektroonikaseadmes on mingi kogus kulda kuna enamasti on elektroonikaseadmetes vaga vaikesed elektrilised pinged ja voolud siis on need kergesti hairitavad korrosiooni tekkest seeparast kasutatakse kulda seal kus korrosioon on kerge tekkima nagu naiteks uhenduskohtades lulitites ja releedes kuigi kulda kasutatakse elektroonikas palju ei ole kulla kogused suured sest kulla kiht millega soovitav element kaetakse on imeohuke keskmiselt on telefonis umbes 40 eurosendi vaartuses kulda ehk 871 mikrogrammi keemiliste elementide levimuselt looduses on kuld 72 kohal kulda sisaldub maakoores 00011 gt mida on umbes 100 korda rohkem kui merevees 000001 gt ehedalt on kullaosakeste suurus 011000 mikromeetrit suuremate kullatukkide mass voib ulatuda aga isegi kumnetesse kilodesse kullaliivades on kulda keskmiselt 515 gt lisaks kullale kui lihtainele leidub looduses ka umbes 20 looduslikku kullauhendit millest mitmed on kullasulamid neist tahtsamad on kulla ja hobeda sulam auag vanakreekas nimetati seda sulamit elektron roomas electrum kulla ja pallaadiumi sulam aupd porpetsiit kulla ja vismuti sulam aubi ning kulla sulamid plaatina ja iriidiumiga kulla ja vase sulam cuau kuproauriid ning kulla sulam telluuriga aute kalaveriit maailma suurimad kullavarud asuvad lounaaafrika vabariigis alates 1905 on lounaaafrika vabariik olnud suurim kullatootja kellele kuulub pool kogu maailma kullatoodangust aastal 2007 laks hiina kullatoodangus lounaaafrika vabariigist ette tootes 276 tonni kulda suurimad kullatootjad on hiina lav austraalia ameerika uhendriigid peruu venemaa ja kanada uhed maailma sugavaimad kaevandused savunka ja tautona asuvad lounaaafrika vabariigis ja ulatuvad 3777 m sugavusele hinnanguliselt oli 2010 aastaks kokku kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda millest 65 kaevandati viimase 60 aasta jooksul viimase viie aasta jooksul toodeti keskmiselt 2500 tonni kulda aastas kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000 tonni kulda mille kaevandamiseks kuluks kumme aastat kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik kui seda on pinnases rohkem kui 05 mgkg tavalistes avatud kaevandustes on kulla sisaldus maagis 15 mgkg 15 ppm maaalustes kaevandustes on tavaliselt vahemalt 3 mgkg enamasti ei ole kulla kaevandustes kuld palja silmaga nahtav silmale nahtavaks muutub kuld kui seda on pinnases vahemalt 30 gkg uheks vanimaks kullatootmise kirjelduseks peetakse vanakreeka geograafia ja ajaloolase agatharchidese u 200120 ekr tahelepanekuid egiptuse kullakaevandustest agatharchides jargi kuumutati suurte kivide ja kaljude lohkumiseks neid lokketules jahutati siis kiiresti kulma veega ning lopuks purustati kirkade ja haamritega kuni pahklisuuruste tukkideni mida peenestati veskites kulla saamiseks tanapaeval pole see protsess palju muutunud kuid maaki purustavad ja peenestavad masinad kui maak on peenestatud tolmuks segatakse see naatrium voi kaaliumtsuaniidiga nacn voi kcn mis moodustab kullaga lahustuva kompleksuhendi kompleksist kulla kattesaamiseks lisatakse lahusele tsinki mis asendab kulla kompleksis ja kuld sadeneb kulla puhastamiseks pestakse seda kontsentreeritud vaavelhappega 1919 aasta versailles rahulepingu kohaselt pidi saksamaa tasuma voitnud maadele kontributsiooni 1921 aastal maarati selleks 132 miljardit kuldmarka ehk 50 tonni kulda ammoniaagi sunteesi leiutaja nobeli auhinna laureaat fritz haber soovitas eraldada kulda mereveest kus eeldatavalt pidi olema 8 miljardit tonni kulda suure saladuskatte all alustati uuringuid veeproovide votmiseks maailma mere eri osadest sisustati spetsiaalne uurimislaev meteor ja tootati valja analuusimetoodika koguti ule 5000 veeproovi mis saadeti kinnipitseeritud anumates berliini 1926 aastal esines haber ettekandega kuld merevees milles tutvustas uurimistoo tulemusi selgus et kullasisaldus on merevees tunduvalt vaiksem oodatust kuupmeetris vees oli 0005001 mg kulda ainult groonimaa jaas oli kulda rohkem 005 mgm eksperiment loppes fiaskoga sest nii vaikest kulla kogust ei ole majanduslikult tasuv eraldada haber ise vordles eksperimenti noela otsimisega heinakuhjast nuudisaegseil hinnanguil on kuupmeetris merevees kulda keskmiselt 0004 mgm kogu planeedi merevees on kulda ligikaudu 15 000 tonni xiv sajandil oli inglise kuninga edward iii teenistuses alkeemik ramon llull kes lubas elavhobedast tinast ja pliist valmistada 60 000 naelsterlingi eest kulda senini pole selge kuidas kulda saadi kuid vermima hakati kuldkatteid neid munte on paljudes muuseumides ja need on suureprotsendilisest kullast kulla paritolu on aga selgusetu kuigi arvatakse et kuld vois parineda kirikute ja kloostrite varakambreist voi elanike maksudest uhtegi elementi pole voimalik keemiliselt teiseks elemendiks muundada selleks tuleb tuumareaktsioonil muuta prootonite arvu tuumas 20 sajandi keskel alkeemikute unistus tegelikult taitus onnestus sunteesida kulla aatomeid tuumareaktoris elavhobedast selleks kiiritati elavhobeda aatomi tuumi neutronitega kulla tootmiseks seda meetodit aga ei kasutata kuna kulla tootmine maagist on tunduvalt odavam aasta 2011 seisuga kasutatakse toodetud kullast 43 ehtetoostuses 10 tehnoloogias 7 elektroonika 1 hambaravi 2 muu 37 investeeringuteks ja 10 ostab erasektor suuremat osa ehete ja kunsti valmistamiseks kasutatud kullast saab taaskasutada elektroonikas kasutatavat kulda ei ole aga tanini majanduslikult kasulik taaskasutada kuna elektroonikas kasutatavad kullakogused on vaga vaikesed tanu vaikestele kadudele on enamus kaevandatud kullast siiani ringluses ja kulla tagavarad pusivad stabiilsena uhe hinnangu kohaselt on 85 kogu kaevandatud kullast siiani kattesaadaval 15 on lainud kaduma voi kasutatud mittetaaskasutatavateks toostuslikeks eesmarkideks nt elektroonikas ja keemias india on maailma suurim kullatarbija indialased ostavad umbes 25 maailma kulla toodangust ehk umbes 800 tonni igal aastal enamjaolt tehakse sellest ehteid india kodudes oli 2011 aastal 18 000 tonni kulda mis moodustab maailma varudest 11 koguvaartusega 740 miljardit eurot juba vanaajast on kulda seostatud paikesega sageli sumboliseerib kuld puhtust kestvust tarkust kupsust ja alkeemias sumboliseeris kulla valmistamine madalamatest ainetest vaimset puhastumist ja igavest elu aristoteles kasutas vordlust kullaga koneldes tasakaalukusest mida tanapaeval nimetatakse kuldseks keskteeks antiigist on tuntud ka iluideaali valjendav matemaatiline vaahekord kuldloige kristluses on kulda seostatud nii ahnuse ja kurjuse kui ka ulima puhadusega esimese naide on 2 moosese raamatus kirjeldatud kuldvasikas mida kummardati kui ebajumalat samas kaskis jumal moosesel katta seaduselaegas puhta kullaga kristlikus ikonograafias valmistatakse sageli kristuse neitsi maarja ja puhakute aupaiste kuldlehest traditsiooniliselt on kuninglikku sara ja valitsejate tarkust sumboliseeriv kuld olnud kuningakroonide materjal tanapaeval nimetatakse paljudel voistlustel esimest auhinda kuldmedaliks ehkki see ei pruugi olla valmistatud kullast nii on olumpiamangudel 1904 aastast antavad kuldmedalid vaid kullatud hobedast kuldne on ka moni filmiauhind naiteks oscar ja kuldgloobus abielusormustes seostub see abielu kestvuse ja pusivusega 50 pulmaaastapaeva nimetatakse kuldpulmaks 1965 aastal nimetati kuld usa california osariigi tunnusmineraaliks 1968 aastal kuulutas kulla tunnusmineraaliks ka alaska liitium on keemiline element jarjenumbriga 3 leelismetall maailma suurimad liitiumivarud asuvad boliivias salar de uyuni soolakus liitium on koige vaiksema tihedusega metall normaaltingimusel on liitium uldse koige vaiksema tihedusega tahke lihtaine tema tihedus on 0535 gcm3 see on hobevalge suhteliselt pehme metall mis sulab temperatuuril 180 c vorreldes teiste leelismetallidega on liitium keemiliselt vahemaktiivsem kovem korgema sulamistemperatuuri ja vaiksema tihedusega keemiliselt on ta vaga aktiivne koigis uhendites on liitiumi oksudatsiooniaste 1 liitium reageerib aeglaselt ohuga ja torjub veest vesinikku valja moodustades hudroksiidi erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku voi ohuga reageerides tavalise oksiidi liitiumi soolad on termiliselt vahempusivad kui muudel leelismetallidel esimese liitiumit sisaldava mineraali milleks oli petaliit avastas brasiillane jose bonifacio de andrada e silva 1700 aastal liitiumi olemasolu tegi esmakordselt kindlaks aga rootslane johann arfvedson alles 1817 aastal aasta hiljem avastati liitiumisoolade omadus muuta poletamisel leek punaseks samal aastal eraldasid esmakordselt liitiumi lihtainena teadlased sir humphry davy ja william thomas brande kasutades selleks elektroluusi liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element teda ei leidu vabal kujul enamus liitiumist saadakse tanapaeval mineraalidest ja meresoolast liitiumi kasutatakse soojusulekandeaparaatides patareides peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades lennukiehituses kasutatavates sulamites liitiumisooli naiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana tumostabilisaatorina meeleoluhairete naiteks bipolaarse meeleoluhaire maaniahoogude ravis liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7 pikima elueaga radioaktiivse isotoobi massiarvuga 8 poolestusaeg on 084 sekundit valgusaasta on vahemaa mille valgus labib vaakumis uhe juliuse aasta jooksul 1 valgusaasta 94605 10 km 9 460 500 000 000 km 0307 parsekit 63 240 astronoomilist uhikut valgusaasta ligikaudseks vaartuseks voetakse sageli 03 parsekit mis ligikaudu vordub 92 10 kilomeetriga temperatuur on fuusikaline suurus mis iseloomustab susteemi voi keha soojuslikku olekut ehk soojusastet termodunaamilise tasakaalu puhul on susteemi koigi osade temperatuur uhesugune temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus korgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele kuni temperatuuride uhtlustumiseni molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud susteemi temperatuur aatomite molekulide ja teiste susteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust seda statistilises fuusika seadustega kirjeldades on temperatuur susteemi keha mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia moot temperatuuri mootmise seadet nimetatakse termomeetriks lihtsaima voimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine vedeliku soojuspaisumise maar soltub temperatuurist kuid kuna soojuspaisumistegur soltub ka temperatuurist ei saa sellist temperatuuriskaalat pidada universaalseks parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter pohineb gaasi paisumisel sest reaalsed gaasid kaituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga temperatuuri kui fuusikalise suuruse tapne defineerimine osutub ullatavalt keeruliseks uks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjoumasina kasuteguri kaudu termodunaamikas naidatakse et mistahes ideaalse soojusjoumasina kasutegur on maaratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega soltu tootava substantsi loomusest sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub vordseks gaasitermomeetri temperatuuriga erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab see on 27315 c sellist absoluutset temperatuuriskaalat kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud vordseks 27316 kraadiga nimetatakse kelvini skaalaks sellise temperatuuri uhikut nimetatakse kelviniks tahis k ning see on temperatuuri mootuhikuks sisusteemis maailmas oli temperatuuri mootmiseks erinevate teadlaste poolt loodud vaga erinevate uhikuvaartustega temperatuuriskaalasid mida oli vaja mootetulemustest arusaamiseks pidevalt teisendada selle probleemi lahendamiseks ja temperatuuri mootmise uhtlustamiseks loodi 1927 aastal esimene rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala mille aluseks voeti celsiuse skaala praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala voeti kasutusele 1990 aastal international temperature scale of 1990 ehk its90 mis on jarjekorras seitsmes rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala its90 annab 17 referentspunkti millel on looduslikud etalonid ning mis jaavad vahemikku 31358 k referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja korgetel metallide sulamistemperatuurid viimane vastuvoetud temperatuuriskaala defineerib nii rahvusvahelise kelvini temperatuuri mille tahiseks on formula1 ja sumboliks k kui ka rahvusvahelise celsiuse temperatuuri mille tahiseks on formula2 ja sumboliks c uhtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel jargmiselt jaan rebane 13 mai 1924 parnu 10 november 1993 tallinn oli eesti filosoof ta lopetas 1950 moskvas ukbp kk korgema parteikooli 1972 aastal sai ta filosoofiadoktoriks teaduste doktoriks filosoofia alal teise maailmasoja ajal kuulus ta eesti laskurkorpusesse 1945 aastal astus ta nlkpsse parast parteikooli lopetamist tootas ta 19501951 ekp keskkomitee propagandaosakonnas sektorijuhatajana 19511959 oli ta ekp kk partei ajaloo instituudi vanemteadur 19521953 aastal opetas ta tallinna polutehnilises instituudis praegu tallinna tehnikaulikool 19611986 opetas ta tartu riiklikus ulikoolis praegu tartu ulikool aastast 1971 juhatas ta filosoofia kateedrit 1973 aastast professorina alates 1986 aastast kuni surmani oli ta eesti nsv ta hiljem eesti teaduste akadeemia ajaloo instituudi filosoofiasektori juhataja ning 19861992 uhtlasi tallinna polutehnilise instituudi tallinna tehnikaulikooli filosoofia kateedri professor jaan rebase filosoofiline hoiak marksismi fassaadi taga oli positivistlik ja tema motteviis oli orienteeritud teadusele loogikast kirjutades rohutas ta formaalse loogika tahtsust jaan rebane populariseeris marksistlikku filosoofiat muuhulgas 1970 aastatel koos eero loone ja andrus porgiga raadio filosoofiasaadetes jaan rebase juhendamisel on kandidaadivaitekirja kaitsnud mart raukas kasikirja jai alfred ayeri raamatu language truth and logic tolge jaan rebase nooremad vennad olid karl rebane toomas rebane ja juri rebane peale selle on tal proviisorist ode miina rebane kui oelt kusis raadioajakirjanik ene hion kes tema vendadest on koige targem vastas miina sellele kusimusele minul vastust ei ole kuid kui kusitaks seda kes vendadest oskab koige paremini naela seina luua vastus oleks jaan jaan rebase tutar helju rebane sundinud 1948 on kirjanik jaan armastas malet mangida ta oli koolipolves eesti noortemeister male eestis keemiliste elementide loend esitab sorteeritava tabelina keemiliste elementide jarjekorranumbrid nimetused ja luhendid suurema jarjekorranumbriga elemente kui 118 pole leitud lammastik tahis n on keemiline element jarjenumbriga 7 lammastik on tavatingimustes lohnatu varvitu ja maitsetu gaas mis moodustab maa atmosfaarist mahult 7809 massilt 7551 lammastik on universumis esinemissageduselt 6 element ning maakoores 32 element lammastik on mittemetall ning esineb looduses keemiliselt vaga pusivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena kahe lammastikuaatomi vahel on kolmikside mida loetakse uheks tugevamaks omataoliseks seetottu on kaheaatomiline lammastikumolekul peaaegu inertne lammastikul on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 esinemissagedusega 9963 ja 15 esinemissagedusega 037 sellest lahtuvalt voetakse arvutuslikuks lammastiku aatommassiks 140067 lammastiku keemistemperatuuriks normaalrohu korral on 195795 c millest madalamatel temperatuuridel esineb lammastik varvitu vedelikuna lammastiku sulamistemperatuuriks normaalrohu korral on 210 c millest madalamatel temperatuuridel muutub lammastik tahkeks valgeks aineks mis meenutab oma struktuurilt lund lammastik kui gaas avastati alles 18 sajandi teisel poolel mil ohu uurimine ning komponentideks lahutamine tegi teaduses voidukaigu esimesed lammastiku ohust eraldajad olid rootslane carl wilhelm scheele jagas ohu polevaks ohkus fire air ja ruvetunud ohuks foul air ning inglased joseph priestley ja henry cavendish lammastiku avastamise au kuulub aga sotlasele daniel rutherfordile kes esimesena 1772 aastal pakkus oma doktoritoos valja et tegemist voib olla uue keemilise elemendiga prantsuse keemik antoine laurent de lavoisier pakkus 1786 aastal uue gaasi nimeks azote elutu sest puhast lammastikku hingama pandud organismid surid tanapaeval levinuma nime lammastikule nitrogenium nitraatide looja vottis 1790 aastal kasutusele aga teine prantsuse keemik jean antoine claude chaptal lammastiku eestikeelne nimetus on tulnud sonast lambuma aeroobsed organismid ei ole voimelised lammastikku hingamiseks kasutama ning hapniku puudumisel lambuvad toatemperatuuril on lammastik vaga stabiilne gaas ning enamasti ei reageeri hapniku vesiniku ega enamiku teiste elementidega looduses toimuvad reaktsioonid gaasilise lammastikuga vaid kindlates tingimustes atmosfaarireaktsioonide tulemusena seotakse n molekulid hapniku molekulide voi radikaalidega moodustades nii lammastikoksiidi no kui ka lammastikdioksiidi no kaugseires ohusaaste korral kasutatakse nendest molemast korraga raakides terminit no lammastikoksiidid reageerivad ohus veega moodustades lammastikhappe mis on uheks happesademete allikaks bioloogiliste protsesside kaigus seotakse n molekulid ammoniaagi nh molekulideks millest taimed sunteesivad edasi eluks vajalikke biomolekule toostuslikult seotakse ohulammastikku kaltsiumkarbiidi cac abil kaltsiumkarbiidi reageerimisel ohulammastikuga tekib tsuanamiid cacn mis on juba iseenesest hea vaetis kuigi toostuslik lammastiku sidumine on vaga keeruline protsess voib loppproduktide jargi seda ka lihtsustatud kujul esitada see on toostuslikult ja suures mahus lammastiku fikseerimiseks koige energiasaastlikum protsess haid tulemusi on saadud ka puhta gaasilise lammastiku ja puhta gaasilise vesiniku kokkujuhtimisel kuid suuremates kogustes ei ole selle protsessiga veel lammastikku suudetud fikseerida 21 sajandi alguse seisuga on maailma suurimad lammastikutootjad ammooniaagi kujul india venemaa usa ning trinidad ja tobago korgematel temperatuuridel on lammastik voimeline reageerima ka aktiivsete metallidega liitiumiga magneesiumiga ja titaaniga moodustades vastavate metallidega soolad nitriidid toostuslikult toodetakse puhast lammastikku enamasti veeldatud ohu rektifikatsiooniga ehk fraktsioneeriva destillatsiooniga kuna hapniku keemistemperatuur 183 c on korgem kui lammastiku keemistemperatuur 196 c hapnik on seega veel vedelas olekus kui lammastik juba gaasina eraldub lammastikku saab ka suures koguses toota poletades suletud ohukeskkonnas susinikku voi susivesinikke ning parast hapniku taielikku polemist eraldada susihappegaas ja vesi nende meetoditega saadud lammastik ei ole muidugi 100 puhas sest ohk sisaldab lisaks hapnikule susihappegaasile ja veeaurule ka vaiksemas koguses teisi gaase argooni 093 neooni heeliumi ja kruptooni alla 00001 vaiksed kogused ka metaani lammastikoksiide osooni jne taiesti puhast lammastikku on vaikestes kogustes voimalik toota naiteks baariumassiidi ban termilisel lagundamisel lammastik on vaga tahtsaks keemiliste uhendite moodustajaks uhendites on lammastiku oksudatsiooniaste 3 kuni 5 teise perioodi elemendina saab lammastik moodustada 4 kovalentset sidet omandades positiivse laengu viiendaks sidemeks saab lammastik moodustada ioonilise sideme tahtsamateks anorgaaniliseks lammastikuuhenditeks on lammastikuhendid on tahtsad ka orgaanilises keemias lammastikku sisaldavad funktsionaalruhmad on sees naiteks amiinides amiidides ja aminohapetes ning seega ka aminohapetest koosnevates keerulisemates orgaanilistes molekulides valkudes ehk proteiinides peptiidides ning vitamiinides lammastik on oluliseks komponendiks lammastikalused ka dnamolekulides lammastikku kasutatakse vaga paljudes toostusvaldkondades keemiatoostuses ravimitoostuses petrooleumi tootlemisel klaasi ja keraamika tootmisel terasetoostuses paberi valmistamisel ning meditsiinis gaasilist lammastikku kasutatakse vaga tihti inertse atmosfaari loomiseks naiteks vanade dokumentide kaitsmiseks hapniku eest on need pakitud ohutihedasse lammastikkeskkonda gaasilist lammastikku kasutatakse keemias soojuse voi kemikaalide transpordiks ning polemise voi plahvatuste korral inhibiitorina korge rohu all avaldub lammastikul narkootiline toime hapniku ja lammastiku segu korgema rohu all kasutatakse naiteks sukeldumisel et vahendada kessoontove ilminguid vedelat lammastikku kasutatakse ulatuslikult jahutussusteemides ka suurem osa laiatarbekaubaks toodetud kulmutatud toite on kulmutatud neid hetkeks vedelasse lammastikku kastes meditsiinis kasutatakse vedelat lammastikku vere luuudi kudede bakterite ja sperma sailitamiseks lammastikul ja lammastikuuhenditel on ka looduses vaga tahtis roll lammastiku ja tema uhendite liikumist looduses nimetatakse lammastikuringeks lammastikuringe kirjeldab lammastiku liikumist ohust taimedesse sealt edasi loomadesse ning jaatmete kaudu tagasi loodusesse kus mikroobse lagundamise teel lammastik taas ohku paisatakse kuna lammastik on uks peamiseid limiteerivaid toitaineid taimede jaoks kasutatakse lammastikuuhendeid pollumajanduses taimekasvu parandamiseks ja suurema saagi saamiseks ka vaetistena kuigi lammastik on koikide organismide eluks vajalik koostisosa on inimtegevuse tottu viimastel sajanditel loodusesse sattunud tavaparasest rohkem lammastikuuhendeid mis tekitavad keskkonnas mitmesuguseid probleeme suurenenud lammastikoksiidide noide ja eri peenosakeste emissioonid toostuses toovad kaasa nii happevihmade kui fotokeemiliste sudude esinemise sagenemise lammastikvaetiste sagedam kasutamine ning sademeveega looduslikesse veekogudesse sattumine toob neis kaasa toitainete ulekulluse mis pohjustab soojal perioodil eutrofeerumist ehk veeoitsengut ning pikemas perspektiivis ka veekogude kinnikasvamist lammastik voib otseselt kahjustada ka nii inimeste kui teiste loomade tervist korge lammastikusisaldusega toiduainete pikaajalisel tarbimisel voib vaheneda vere voime transportida hapnikku mis ohustab eriti kariloomi korge lammastikutarbimine voib tekitada probleeme ka kilpnaarmega ning pohjustada avitamiini puudust samuti voivad lammastikuuhendid loomade maos ja sooltes muunduda nitroamiinideks mis on vaga ohtlikud ja kantserogeensed uhendid vesinik on keemiline element jarjenumbriga 1 ta on lihtsaima aatomiehitusega ning vaikseima aatommassiga element keemiliste elementide perioodilisuse susteemis kuulub ta 1 perioodi ja splokki teda paigutatakse monikord i ruhma monikord vii ruhma monikord mitte uhtegi ruhma elektronkonfiguratsioon on 1s vesinik on tuupiline mittemetall vesinik on universumis kuid mitte maakoores koige sagedasem element ta esineb vees ja peaaegu koigis orgaanilistes uhendites seega seotud kujul koigis organismides vesinik on koige vaiksema aatommassiga element koige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult uhest prootonist ja uhest elektronist vesiniku aatommass on 100794000007 gmol maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes uheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku h kull aga divesinik ehk molekulaarne vesinik h mis on normaaltingimustel varvitu ja lohnatu gaas mone keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski vaga luhikese aja valtel molekulaarne vesinik on koige vaiksema molekulmassiga gaas mis on maal looduslikult levinud vesiniku aatommass on 100794 aatommassiuhikut arvutuslik aatomiraadius on 25 53 pm kovalentne raadius on 120 pm kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt i ruhma ei ole tema koht perioodilisussusteemis uheselt maaratav sest ta on elementide seas erandlikul kohal monikord paigutatakse ta vii ruhma monikord mitte uhessegi ruhma i ruhma arvatakse vesinik selleparast et tal on uks valentselektron nagu leelismetallidel tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter nagu leelismetallid nii ka vesinik annab vesilahustes hudrateeritud uhekordse positiivse elektrilaenguga iooni hudrooniumiooni h0 vesiniku vaba ioon on aga prooton mis on vaga erinev leelismetallide vabadest ioonidest kondenseeritud faasides ei esine hioonid uldse kunagi isoleerituna vaid assotsiatsieerununa teiste molekulide voi aatomitega ka on vesinikuaatomi ionisatsioonienergia poole suurem kui leelismetallidel ning palju suurem elektronegatiivsus lahtudes sellest et elektronkatte valiskihi taitmiseks vaarisgaasikonfiguratsiooniga iooni saamiseks on vesinikuaatomil puudu uks elektron nagu halogeenide aatomitelgi voib vesiniku paigutada vii ruhma nagu halogeenide aatomitelgi on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia halogeenidest erineb vesinik aga vaiksema elektronafiinsuse ja elektronegatiivsuse poolest vesiniku mittemetallilisus ei ole nii valjendunud nagu halogeenidel nonda moodustavad uhendeid hioonidega ainult vaga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium kaaliumhudriid kh ja kaltsiumhudriid cah vesinikuaatomi ionisatsioonienergia on 136 ev ehk 1312 kjmol suure ionisatsioonienergia poolest sarnaneb vesinik vii ruhma elementidega vesiniku ionisatsioonienergia on nii suur et isegi vesiniku i uhendid niisuguste tugevate oksudeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised kui uhendites tekiksidki positiivsed vesinikuioonid siis moodustuks nende vaga suure polariseeriva toime tottu ikkagi kovalentne side samal pohjusel ei saa tavalistes keemilistes nahtustes esineda ioonid h vabas olekus vesiniku aatomi ehituse eripara tottu esineb vesinikuuhenditele eriparane keemilise sideme liik vesinikside negatiivne vesinikuioon h moodustub vesinikuaatomist eksotermilises protsessis elektronafiinsus 075 ev seetottu on oksudatsiooniastmega 1 vesiniku uhendite puhul voimalik iooniline side vesinik on mittemetall mille voimalikud oksudatsiooniastmed keemilistes uhendites on 1 voi 1 tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2 erinevalt muudest elementidest on keemilised ja fuusikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured seetottu on neil erinimetused ja mitteametlikud ent laialdaselt kasutatavad erisumbolid isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sumbol h kaib eriti selle isotoobi kohta isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks mille keemiline sumbol h mitteametlikult d vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 123 aastat selle nimetus on triitium ja sumbol h mitteametlikult t prootiumi aatomi tuum on prooton mis on elementaarosake deuteeriumi aatomi tuum on deuteron mis koosneb uhest prootonist ja uhest neutronist triitiumi aatomi tuum on triiton mis koosneb uhest prootonist ja kahest neutronist juba varsti parast universumi tekkimist suures paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid korge temperatuuri tingimustes uhinesid need kergeteks aatomituumadeks eriti d ja he enamik prootoneid jaid siiski uhinemata ning neist said edaspidi htuumad umbes 380 000 aasta parast kui kiirgustihedus oli jaanud piisavalt vaikseks said vesinikuaatomid moodustuda lihtsalt tuumade ja elektronide kokkusaamise teel ilma et moni footon neid kohe jalle lahutaks sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning universum on vesinikuga taidetud universumi aatomitest koosnevas aines valja jaab tume aine oli 34 massiosa vesinikku 14 massiosa heeliumi ja moni miljardik massiosa liitiumi teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud kui universum veelgi jahtus jagunes mass asummeetriliselt ning moodustusid vesinikupilved gravitatsiooni toimel tihenesid need pilved algul galaktikateks ning hiljem prototahtedeks gravitatsiooni toimel tihenes aine niivord et tuumasunteesis hakkasid vesinikutuumadest moodustuma heeliumituumad nii moodustusid esimesed tahed prootium saab heelium4ks peamiselt deuteeriumi ja triitiumi kui vaheastmete kaudu seejuures vabanev energia on tahtede energiaallikas hiljem tekkisid vaga suurtes tahtedes samuti tuumasunteesi teel raskemad elemendid susinik lammastik ja hapnik mis on koikide tuntud eluvormide pohikomponendid osa materjali valjus tahtedest tahetuulena supernoovade plahvatustena voi muul moel ning nendest koos sailinud gaasiga tekkisid uued tahed jne siiski on algsest vesinikust ja heeliumist tuumasunteesis ara polenud vaid vaike osa umbes kolm neljandikku keemilistest elementidest koosnevast ainest voi kaks kolmandikku universumi massist moodustab endiselt vesinik gaasipilvede ja tahtede kujul peajada tahed koosnevad peamiselt plasmaolekus vesinikust universumis on vesinik kaugelt levinuim element linnutee galaktikas on vesinikku kumme korda rohkem kui levikult jargmist elementi heeliumi paikese massist moodustab ule poole vesinik see moodustab ka suurema osa paikesesusteemi massist ning 93 paikesesusteemi aatomitest on vesinikuaatomid aatomituumade arvu jargi arvestatuna on vesinikku paikeses 80 vesinik moodustab ka suurema osa jupiteri saturni uraani ja neptuuni koostisest mis paikesesusteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab tohutute rohkude juures jupiteri ja saturni sugavustes voib vesinik esineda metallilise vesinikuna toenaoliselt on metallilise vesiniku osatahtsus taevakehades suurem kui seni arvatud oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetvaljade pohjuseks valjaspool paikesesusteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes hialadel esineb ioniseerimata molekulaarne vesinik need alad kiirgavad sagedusega umbes 1420 mhz mis vastab 21 cm joonele see kiirgus tuleneb koguspinni uleminekutest selle kiirguse jargi leitakse ja uuritakse vesiniku esinemist universumis atomaarse vesinikuga ioniseeritud gaasipilvi nimetatakse hiialadeks neil aladel kiirgavad suured tahed suurel hulgal ioniseerivat kiirgust see kiirgus voimaldab teha jareldusi tahtedevahelise aine koostise kohta aatomite pideva ioniseerumise ja rekombineerumise tottu kiirgavad nad vahel nahtavat valgust mis on sageli nii tugev et neid gaasipilvi voib naha suhteliselt vaikese pikksilmaga seotud olekus on vesinik maa peal vaga levinud maa massist moodustab vesinik umbes 012 maakoores hudrosfaaris ja atmosfaaris kokku on umbes 16 aatomitest vesinikuaatomid nad moodustavad 074 nende kogumassist ning 014 maakoore massist levinuima vesinikuuhendi vee massist moodustab vesinik 119 voi 112 vesinik esineb ka naiteks savides kivi ja pruunsoes ja naftas samuti koigis organismides prootium on universumis tahtedes ja hiidplaneetides koige tavalisem elemendi isotoop sisaldus maakoores on massi jargi vaike 087 aatomite arvu jargi suur 17 vesinik on leviku poolest maal 9 kohal universumis koige levinum element deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt uks h aatom 6400 h aatomi kohta ehk umbes 0156 lihtainena esineb deuteerium aarmiselt vaikestes kogudes see on omadustelt diprootiumi h sarnane gaas valemiga h voi d deuteeriumi levinuim uhend universumis on uhend tavalise h aatomiga ehk h h voi dh looduses esineb triitiumi vaga vaikestes kogustes ta tekib enamasti atmosfaari ulakihtides kosmilise kiirguse moju tottu atmosfaaris leiduvatele gaasidele levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib kui lammastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole saades juurde uhe neutroni laguneb lammastiku tuum susiniku ja triitiumi tuumaks triitiumi luhike poolestusaeg 1232 aastat ei voimalda looduslike varude kogunemist vesinik moodustab kaheaatomilised lihtaine divesiniku molekulid tavatingimustel on ta varvitu lohnatu ja maitsetu gaas vaikseima molekulmassiga koigist gaasidest temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium h vedelikuks mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest kas tuumade spinnid on samasuunalised voi erisuunalised erineva spinnide jaotusega olekute vaheline uleminek on aeglane kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega reaktsioon hapnikuga eraldab soojust mistottu vesinik ohus voi hapnikus poleb ja ta segud hapnikuga voi ohuga suutamisel plahvatavad ta on kergesti suttiv aine inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lammatav vesinikku sisaldavad gaasisegud milles on piisavalt hapnikku on tervisele ohutud muidugi kaasneb vesinikuga suur tule ja plahvatusoht deuteeriumi uhendid on imetajatele sealhulgas inimestele murgised umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega ho tekitab rottidel tervisehaireid ja 2530 asendamine on surmav vaikestes kogustes paar grammi inimese puhul enamvahem vordne raske vee loomulikku sisaldusega kehas kasutatakse deuteeriumi meditsiinis ainevahetuse jalgimiseks triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tottu vaikese energia maksimaalselt 18 kev tottu ei labi h beetakiirgus nahka aga uhendites omastatuna on triitium ohtlik et vesinikuaatomil on ainult uks valentselektron saab ta moodustada ainult uhe kovalentse sideme molekulaarses vesinikus h on vesinikuaatomid seotud uhe sidemega vesinikside on omane ainult vesinikuuhenditele vaga polaarsete molekulide nagu hf ja ho vahel on vesiniksidemed vesinikku saadakse divesinikuna pohiliselt veest samuti susivesinikest on arvatud et vesinikku tundis juba paracelsus kuid see on vaieldav arvatavasti esimesena sai vesinikku robert boyle kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud vaavelhappele saadud kergesti polevat auru vesiniku avastajaks 1766 loetakse inglise fuusik ja keemik henry cavendishi kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud poleva ohu divesiniku ning kirjeldas ja uuris seda pohjalikult elavhobeda ja happe segus tekkisid vaikesed gaasimullid mille koostist ei onnestunud tal samastada uhegi tuntud gaasiga kuigi ta ekslikult arvas et vesinik on elavhobeda mitte happe koostisosa suutis ta selle omadusi hasti kirjeldada antoine laurent de lavoisier avastas vesiniku 1766 soltumatult cavendishist kui ta tahtis katseliselt naidata et keemiliste reaktsioonide kaigus massi ei kao ega teki juurde ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda selgus et kondenseerunud vee mass on pisut vaiksem kui vee algne mass seeeest tekkis gaas h mille mass vorduski puuduva massiga nii et katse oli edukas gaasi edasi proovides poletas ta seda tanapaeval paukgaasiprooviga nimetatud uuringus ning nimetas teda seejarel polevaks ohuks aastal 1783 pani ta ette nimetuse hydrogene veetekitaja veemoodustaja selle nimetuse ladina hydrogenium luhendist tuleb ka vesiniku keemiline sumbol h vesiniku ja vesinikuuhendite uurimine on aidanud kaasa aatomi ja molekuli moiste arengule ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise moistmisele susinik keemiline tahis c on mittemetalliline keemiline element jarjenumbriga 6 ta asub perioodilisustabeli iv a ruhmas tema valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s 2s 2p susinikul on seega kalduvus moodustada 4 sidet voi vastaval arvul mitmekordseid sidemeid et susinik moodustab palju vahepolaarseid kovalentseid sidemeid on oksudatsiooniastme maaramine sageli raske susinikul on mitmeid allotroopseid vorme tavatingimustes on neist tuntuimad grafiit tahm ja teemant kunstlikult saadud vormideks on grafeen susiniknanotorud karbuunid klaasjas susinik ja fullereenid susiniku stabiilseim oksiid on susihappegaas co oluline on ka susinikoksiid co susinik on oluline element orgaanilistes uhendites ja kesksel kohal orgaanilises keemias seetottu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka susinikukeemiaks maa biosfaari seisukohast on aarmiselt oluline susinikuringe mis kujutab endast susiniku liikumist okosusteemis erinevate okosusteemi komponentide vahel susiniku allotroop teemant on tuntud kui koige kovem looduslik materjal heade mehaaniliste omaduste tottu kasutatakse teda palju toostuses pohjus miks teemant nii kova on seisneb tema vorestruktuuris vastavalt valentssidemete teooriale toimub teemandis 2s ja 2porbitaalide segunemine hubridisatsioon mille tulemusena moodustavad uks s ja kolm porbitaali neli ekvivalentset sp3hubriidset orbitaali mis osutavad tetraeedri eri nurkadesse need tetraeedri nurgad on uhtlasi kuubi vastavad nurgad nii tekkinud kolmedimensionaalne vore on vaga jaik sideme pikkus teemandi sp3orbitaalidega susinike vahel on 156 a grafiidis on sp2hubriidsed orbitaalid mis moodustavad sidemeid sellega on iga aatom vordselt seotud kolme teise susinikuga nende sidemete vahel on xytasandil 120 nurk ja ztelje sihis eksisteerib nork side cc sp2orbitaali sideme pikkus on 142 a kuusnurkne sp2orbitaalidest sidemete struktuur moodustab tuupilise grafiidi vore pzorbitaal moodustab norga van der waalsi sideme kaugus susiniku kihtide vahel grafiidis on keskmiselt 335 a pzorbitaali elektronid liiguvad vabalt elektronpilves ja ei kuulu uhelegi kindlale aatomile nad on delokaliseeritud selle tottu juhib grafiit elektrit teemant seevastu kaitub isolaatorina sest koik valentselektronid on lokaliseeritud sp3orbitaalis grafiiti kasutatakse elektroodides adsorbendina pliiatsisudamikes jne amorfne susinik on susiniku allotroop millel puudub kaugeleulatuv korraparane kristalne struktuur lokaalne korrapara voib eksisteerida kuid selles esineb korvalekaldeid aatomitevahelistes kaugustes javoi sidemete nurkades vorreldes grafiidi voi teemandi vorega amorfset susinikku saadakse peamiselt kolmel viisil keemilisel aurustussadestus meetodil cvd orgaaniliste uhendite lagundamisel erinevate karbiidide selektiivsel soovitamisel amorfse susinikuna tuntakse tahma koksi ja puusutt amorfset susinikku saab kasutada elektrilise kaksikkihi kondensaatorites vesiniku salvestamiseks metaani salvestamiseks liitiumioon patareides susinikplaatina katalusaatori kandjana susiniku aatomite monokihiti mis on sp2sidemetega tihedalt kokku pakitud kahedimensionaalsesse kargvoresse nimetatakse grafeeniks see on fundamentaalseks ehituskiviks koigile teistele grafiidsetele materjalidele 0d fullereenidele 1d nanotorudele 3d grafiidile teoreetiliselt on grafeeni uuritud juba 60 aastat kuid teda peeti pigem akadeemiliseks materjaliks mille eksisteerimisse kahedimensionaalsena looduses termodunaamilise ebastabiilsuse tottu ei usutud seda seni kuni praeguseks juba nobeli fuusikaauhinna laureaadid andre geim ja konstantin novosjolov selle vaid uhe aatomi paksuse materjali ootamatult avastasid hilisemad eksperimendid on kinnitanud ka relativistliku kondensmaterjaliga seotud teooriat et selles on laengukandjateks massitud diraci fermionid fullereenid on ainult susinikust koosnevad individuaalsed mitmetahulised molekulid kinniste keradena eristuvad nad teistest susiniku allotroopidest sest neid ei saa vaadelda loputute susteemidena nagu teemanti grafiiti voi grafeeni c struktuur ikosaeedriline rotatsiooni ja peegelsummeetriaga sisaldab kahte eri tuupi cc sidemeid luhemaid sidemeid kaksiksidemed mis on kuusnurga uhisteks servadeks 66 sidemed ja pikemaid sidemed uksiksidemed mis tekivad kuusnurkade ja viisnurkade segunemisel 65 sidemed c ja c fullereenides on enamus sidemetest 66 sidemed fullereeni molekul on suurusjargus 05 nm c kuni 12 nm c valdav osa susinikku sisaldavad ained valja arvatud susinik lihtainena ja moned susinikuuhendid mida arvatakse anorgaaniliste ainete hulka on tuntud kui orgaanilised uhendid nende uhendite tohutut mitmekesisust susiniku uhendid moodustavad umbes 95 koikidest tuntud keemilistest uhenditest pohjustab susiniku voime moodustada neli keemilist sidet tapsemalt susinik on ainulaadne keemiline element sest tema aatomil on ergastatud valentsolekus valiskihis neli elektronorbitaali milles on neli paardumata elektroni koik see asetab susiniku kesksele kohale orgaanilises keemias biokeemias kogu eluslooduses uldse mitteorgaaniliste susinikuuhendite alla loetakse valdavalt susiniku oksiidid millest tuntuimad on co ja co sulfiidid nagu cs ocs ja cs ning lammastikuuhendid nt cn hcn jt lisaks voib susinik moodustada uhendeid mitmete metallidega karbiidid on susiniku uhendid metallide ja monede mittemetallidega mille elektronegatiivsus on vaiksem kui susinikul karbiide kasutatakse pohilistes toostuslikes rakendustes kuna nad on kulumiskindlad kuumuskindlad korge sulamistemperatuuriga ja korgetel temperatuuridel keemiliselt stabiilsed naidetena voib valja tuua soolataolise kaltsiumkarbiidi cac kovalentse ranikarbiidi sic metallilise volframkarbiidi wc mida tihti kutsutakse toostuses lihtsalt karbiidiks ja siirdemetallilise tsementiidi fec eraldiseisvaks ainegrupiks on ka karboraanid samuti tuntakse susiniku halogeniide mis on susiniku uhendid halogeenidega nt ccl susinikul on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13 seejuures moodustab susinik12 989 maal leiduvast susinikust ja susinik13 vaid 11 susinik12 voeti 1961 aastal aluseks aatommassiuhiku vaartuse maaramisel looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi susinik14 mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat susinik14 tekib kosmilise kiirguse toimel ohulammastikust seda kasutatakse radiosusinikumeetodil bioloogilist paritolu esemete vanuse maaramiseks susiniku liikumist okosusteemis erinevate okosusteemi komponentide vahel nimetatakse susinikuringeks tahtsaimad susinikuringe protsessid on fotosuntees mil anorgaaniline susinik saab orgaaniliste uhendite koostisosaks ja hingamine mil orgaaniline susinik vabaneb ohku voi vette susihappegaasina tasakaalus okosusteemis on kogufotosuntees vordne koguhingamisega avatud ehk mittetasakaaluline susinikringe toimub kui susinikku lisandub aineringesse ringevalistest allikatest naiteks fossiilkutuste poletamisel voi kui susinikuhendeid valjub aineringest organismidele kattesaamatus vormis nt orgaaniliste setete voi turba moodustumisel aktiivses ringluses oleva susiniku hulga suurenemine pohjustab kasvuhooneefekti kasvu ja seelabi globaalset soojenemist neoon keemiline sumbol ne on keemiline element jarjenumbriga 10 tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 20 21 ja 22 omadustelt on neoon vaarisgaas ta on praktiliselt inertne laboratooriumis on saadud uks uhend fluoriga pole teada kas seda looduses esineb ta kondenseerub temperatuuril 271 kelvinit ja tahkub temperatuuril 246 kelvinit neoon on varvitu elektronlampides ja neoonlampides hoogub ta punakasoranzilt neoon on vaarisgaasidest heeliumi jarel koige kergem vaiksema tihedusega kulmutusvoime ruumalauhiku kohta on neoonil vedela heeliumi omast ule 40 korra suurem ja vedela vesiniku omast kolm korda suurem tavaliste pingete ja voolutugevuste korral annab neoon haruldaste gaaside seas koige intensiivsema elektrilahenduse ohus sisaldub teda normaalolukorras 00012 protsenti neoonlampide punakasoranzi valgust kasutatakse laialdaselt neoonreklaamis sona neoon kasutatakse selles seoses ka teiste gaaside puhul mis annavad teisi varve vedelat neooni kasutatakse ka odava kruogeense kulmutusagensina enamikus rakendustes on ta odavam kulmutusagens kui heelium neooni kasutatakse veel heeliumi ja neooni kasutatakse heeliumneoonlaseris neooni avastasid william ramsay ja morris travers 1898 element sai nimetuse kreeka sonast neos uus estrid on orgaanilised uhendid mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel susivesiniku radikaalidega karboksuulhapetest tekivad estrid karboksuulruhmade vesinikuaatomite asendumisel susivesiniku radikaalidega estrite uldvalem on rcoor kus r ja r on susivesiniku radikaalid kusjuures r ja r voivad olla uhesugused radikaalid estrite nimetused moodustatakse nagu karboksuulhappe sooladelgi esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksuulhappest estrid on ainult sellised uhendid kus molemal pool on susivesiniku radikaal jargnev uhend on kull sarnase ehitusega nagu ester kuid ei ole ester vaid tavaline karboksuulhappe sool madalad estrid on vedelikud korgemad estrid on tahked ained nad lahustuvad orgaanilistes lahustes vees aga vahe voi peaaegu uldse mitte keemistemperatuur on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksuulhapetel estrid on enamasti lenduvad pika susiniku ahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetottu lohnatud monel vedelal estril on meeldiv lohn estreid kasutatakse lille ja puulohnade tottu puuviljaessentsidena muuhulgas karastusjookides kondiitritoodetes seebi ja parfumeeriatoostuses estrid on lahustiteks varvidele ja lakkidele neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel suurtes kogustes vajatakse estreid plastide ja kiudainete tootmiseks estrite tahtsaim keemiline omadus on hudroluus ehk klassikalises moistes reaktsioon veega katalusaatori juuresolekul ehk antud juhul neutraalne ja happeline hudroluus happeline hudroluus on poorduv neutraalne aga mitte estreid leidub eeterlike olidena taimedes naiteks apelsinikoores veel on nendeks rasvad ja vahad vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike jm olidena ja loomadest rasvana kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru siis votab see kaasa lenduvad eeterlikud olid muid rasvu ja olisid saab kudedest eraldada veega keetmise voi lihtsalt pressimise teel estrid tekivad karboksuulhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena seda nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks chcooh chchoh chcoochch ho tekib etuuletanaat ehk etuulatsetaat lammastikhappe estrid polevad kergesti paljud neist voivad lohkeda sealhulgas tugevalt nitreeritud nitrotselluloos ja nitroglutseriin see alajaotus tuleb alles kirjutada absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on fuusikas madalaim moeldav temperatuur see tahendab seda et koik soojusvonkumiste vabadusastmed on pohiolekus selle sona termodunaamikas kasutatavas tahenduses termodunaamika kolmanda seaduse kohaselt on absoluutne nullpunkt pohimotteliselt saavutamatu kuigi sellele voib jouda kui tahes lahedale kasutades ainult termodunaamilisi meetmeid seega on hetkel absoluutne null teoreetiline temperatuur absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset temperatuuri mida moodetakse kelvini skaalal kelvinites k absoluutne null on 0 k ehk 27315 c celsiuse skaalal absoluutse temperatuuri moiste vottis kasutusele 1848 aastal william thomson lord kelvin maailma rahvaste mitmekeelne loend belutsistani provints on pakistani 1 jargu haldusuksus kontoritarkvara on tarkvara mis voimaldab arvutis teha toid mida tuupilisel kujul kontorites buroodes vm tehakse kontoritarkvara paketid voivad sisaldada ka muid programme naiteks pandzabi provints on pakistani 1 jargu haldusuksus provintsi tahtsamad linnad on lahore faisalabad rawalpindi multan gujranwala ja kasur sindh provints on pakistani provints ja sindhide ajalooline kodumaa sindhi provintsi elanikud konelevad valdavalt sindhi keelt nimi sindh tuleneb piirkonda labiva induse joe nimest assuurlastele oli see jogi sinda kreeklastele sinthus roomlastele sindus jne poolakad endanimetus polacy on laaneslaavi rahvas euroopas nad raagivad poola keelt suurem osa poolakatest on katoliiklased maailmas elab umbes 50 miljonit poolakat poola 385 miljonist elanikust moodustavad nad 987 suuremad poolakate kogukonnad elavad veel ameerika uhendriikides brasiilias kanadas suurbritannias valgevenes saksamaal leedus ja iirimaal 2011 aasta rahvaloenduse andmetel elas eestis 1664 poolakat neist tallinnas 768 kasuubid endanimetus kaszebi on laaneslaavi rahvas poolakate subetnos pohjapoolas pomorze vojevoodkonnas kes raagib kasuubi keelt laaneslaavlastest kasuubide ehk kassuubide esivanemad olid pomoraanid kes elasid i aastatuhande lopus ja ii aastatuhande alguses pomorzes piirkonnas laanemere lounarannikul recknitzi joe ja visla alamjooksu vahel pomoraanid kes on nime saanud merelahedase asuala jargi jagunesid hiljem mitmeks hoimuks kellest tuntumad on peale kassuubide veel 20 sajandi keskel loplikult haabunud slovintsid kassuubide pomoraanide laanepoolseteks naabriteks olid balti hoimudesse kuulunud preislased lounast ja idast umbritsesid neid teised balti keelegruppi kuulunud hoimud laane poole jaid laaneslaavlased polaabid kellest hiljem arenesid korvuti mitme teise rahvaga valja ka sorbid nimetus kasuubid on teada 13 sajandist 14 sajandist 19 sajandi lopuni oli rahvas tugeva saksa moju all 18 sajandist puuti neid sustemaatiliselt saksastada 19 sajandi lopus kogus hoogu noorkasuubide liikumine edenesid kasuubide rahvakultuur keel folkloor rahvakunst arenes kirjandus ilmusid ajalehedajakirjad gryf gryf kaszubski ja przyjaciel ludu kaszubskiego 1906 aastal rajati kasuubi etnograafiapark aastast 1957 ilmub ajakiri kaszebe mille nimi tahendab kasuubi keeles kasuubimaad kasuubide asuala vahemalt kolmandik elanikest on naidatud kaardil lisaks on sellel gdansk sopot ning gdynia kus elab samuti palju kasuube 20 sajandil on kasuube umber asunud ka usasse ning saksamaale pomorze vojevoodkond kassuubide esivanemad pomoraanid asusid pomorzesse 69 sajandil torjudes valja ja assimileerides seal varem elanud balti hoimud 11 sajandi alguseni olid pomoraanid valdavalt iseseisev rahvas kuigi kasuubide elualad olid alates 10 sajandist poola kuningriigi ja polaabi slaavlaste tuliobjekt 11 sajandi alguses liideti piirkond poola kuningriigiga ning see jagunes hiljem kaheks osaks laanepomorzeks mis aja jooksul liideti preisimaa valitsejate voimu alla ja idapomorzeks mis uhendati poola riigiga ning alade piir kulges enamvahem piki leba joge kassuubimaa tuntuim linn on gdansk suuremad linnad gdynia sopot bytow kartuzy ja rumia naatrium on keemiline element jarjenumbriga 11 leelismetall naatrium on maakoores leiduvatest metallidest levikult neljas ja koige levinum leelismetall valimuselt on naatrium hobevalge metall naatrium on pehme seda saab noaga loigata naatriumi tihedus on 097 gcm ja sulamistemperatuur on 98 celsiust ta on keemiliselt vaga aktiivne mistottu hoitakse teda hapnikukindla kihi all eemal veest naatrium reageerib paljude lihtainete vee ja hapetega hapetest ja veest torjub ta valja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hudroksiid suurem osa naatriumisooli lahustub vees hasti omadustelt on naatrium leelismetall sellisena on ta oksudatsiooniaste uhendites 1 naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid mitte naatriumoksiid naatriumiuhendid on tuntud antiikajast kuid esimest korda eraldas naatriumi lihtainena sir humphry davy aastal 1807 davy avastas elemendi elektroluusimeetodiga et davy kasutatud lahteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodiumiks metallilist naatriumi saadakse tanapaeval naatriumkloriidi elektroluusil eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks palju laiem on naatriumiuhendite kasutus koige tuntum naatriumiuhend on naatriumkloriid tavaline keedusool mis leiab laialdast kasutust inimeste igapaevaelus naatriumhudroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti uks igapaevaelus tuntud aine mida kasutatakse pesupulbris naatriumvesinikkarbonaat ehk soogisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel uuritakse naatriumi kasutuselvottu voimalusi akuelemendina liitiumi asemel naatriumil on uks stabiilne isotoop massiarvuga 23 omadustelt on naatrium leelismetall sellisena on ta oksudatsiooniaste uhendites 1 naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid mitte naatriumoksiid tema tihedus on 097 gcm ja sulamistemperatuur on 98 c ta on pehme ja keemiliselt vaga aktiivne reageerib paljude lihtainete vee ja hapetega hapetest ja veest torjub ta valja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hudroksiid suurem osa naatriumisooli lahustub vees hasti lambumine ehk lambus ehk asfuksia on organismi kahjustus ebapiisava hingamise voi hapnikuvarustuse tottu see voib pohjustada surma inimorganismi rakud tarvitavad hapnikku ja toodavad susihappegaasi vereringe kannab susihappegaasi pidevalt kopsudesse ja toob sealt hapnikku susihappegaas lahustub suurelt osalt vereplasmas hapnik seondub hemoglobiiniga see normaalne ainevahetus voib saada kahjustatud mitmel eri moel 1 kui hemoglobiin on keemiliselt muundatud millekski mis hapnikku ei seo naiteks reageerib hemoglobiin susinikmonoksiidiga moodustades hapnikku mittesiduva saaduse samamoodi mojuvad ka nitraadid ja moned muud uhendid sel juhul vaheneb kudede varustamine hapnikuga nende talitlus hairub ja see voib pohjustada surma 2 kui ohu juurdepaas kopsudesse on mehaaniliselt takistatud sel juhul vaheneb kopsudes oleva ohu hapnikusisaldus ning samaaegselt koguneb kopsudesse tavalisest suuremal maaral susihappegaasi ka see pohjustab kudedes hapnikupuudust susihappegaas on ka iseenesest murgine nimelt on ta vesilahus happeline liigne susihappegaasisisaldus veres alandab vere phd ja mojub seetottu kudesid kahjustavalt isegi siis kui hapnikuvarustus on samal ajal piisav inimese hingamisrefleksi kutsub esile susihappegaasi liig veres mitte hapniku vahesus 3 kui sissehingatavas ohus on normaalsest vahem hapnikku hapniku osarohk voib olla tavalisest vaiksem pohjusel et ohuga on segatud mingit muud gaasi voi sel pohjusel et ohurohk on normaalsest madalam et hapnikuvaese gaasisegu hingamisel valjutatakse susihappegaas organismist ikkagi normaalsel moel ei kutsu see esile hingamisrefleksi kuid hapnikupuudus kahjustab kudesid ikkagi 4 kui kopsukoe talitlus on hairitud naiteks hairib kopsude tood kopsu limaskestade turse ja sellega kaasnev vedeliku kogunemine kopsu paljud keemiliselt aktiivsed gaasid kahjustavad limaskesta rakke pohjustades kopsude arritust ja turset see takistab gaaside vahetust vere ja ohu vahel pohjustades niihasti hapnikupuudust kui ka susihappegaasi kogunemist verre kopsuturse voib tekkida ka allergilise reaktsiooni voi bakteriaalse voi viirusliku poletiku tottu magneesium on keemiline element jarjenumbriga 12 magneesium asub kolmandas perioodis tema elektronkonfiguratsioon on ne3s magneesiumi ioonil mg on sama elektronkonfiguratsioon nagu neoonil sest kaks 3selektroni on ioonil puudu tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24 25 ja 26 magneesium24 magneesium25 ja magneesium26 saadud on ka tehisisotoope suhteline aatommass on 24305 magneesium on selement ning asub teise ruhma peaalaruhmas omadustelt on magneesium metall monikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka sel juhul on ta nende seas berulliumi jarel teine element metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool tema standardpotentsiaal on 2372 v magneesium erineb alaruhmakaaslasest berulliumist aatomi ja iooni mootmete poolest ioonide be ja mg raadiused on vastavalt 0034 ja 0078 nm perioodinaabrist alumiiniumist erineb magneesium valentsielektronide vaiksema arvu ning aatomi suhteliselt suurte mootmete poolest magneesiumil avalduvad metallilised omadused tugevamini kui berulliumil ja alumiiniumil magneesiumile on vahem iseloomulik kovalentse sideme moodustumine ja iseloomulikum ioonilise sideme moodustumine kui berulliumile ja alumiiniumile selles suhtes on ta lahemal tuupilistele metallilistele elementidele kaltsiumi alaruhmast isotoobid jagunevad jargmiselt magneesium24 786 magneesium25 1011 ja magneesium26 1129 magneesium on litofiilne element mis kontsentreerub maa vahevoosse ja maakoorde maal ei leidu teda looduses vabalt vaid ainult uhendite koosseisus oksudeerituna ta on vahevoos hapniku ja rani jarel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20 vahevoo massist magneesiumi leidub maakoores 20 mooliprotsenti voi 21 voi 24 massiprotsenti voi umbes 28 massiprotsenti ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7 kohal magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisse need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed eriti dolomiit ja magnesiit sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid viimaste seas domineerib oliviin ning oksiidsed hudroksiidsed fosfaatsed arsenaatsed boraatsed nitraatsed ja oksalaatsed mineraalid vorreldavate mootmete tottu saab magneesiumiioon kristallvores vahetevahel asendada raudii koobalti nikli ja tsingiiooni ultraaluselistes kivimites sisaldub magneesiumi 35 gt aluselistes kivimites 10 gt ja happelistes kivimites 2 gt seda pohjustab eriti oliviini ja purokseeni sisalduse vahenemine happelisuse kasvades magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali pohikoostisosa peale oliviini ja purokseeni on ta ka amfiboolide vilkude talgi asbestid ja savimineraalide pohikoostisosa suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides eriti mineraalides magnesiidis epsomiidis ja dolomiidis kaltsiumi diageneesis voib lubjakivisetete kaltsium aja jooksul osaliselt asenduda magneesiumiga dolomiit on magneesiumi sisaldavatest mineraalidest eriti levinud kohati suurte maemassiivide valdava mineraalina peaaegu taielikult koosnevad dolomiidist dolomiidid ka magnesiit on vaga levinud seal kus mere kuivades ladestub kaalisool leidub ka kainiiti ja kiseriiti suure tehnilise tahtsusega on karnalliit magneesiumi sisaldavate mineraalide seas on ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 gt kuni 135 kg magneesiumiioone mg ja kuni 038 magneesiumkloriidi mone soolajarve vees on kuni 30 magneesiumkloriidi vihmavees on magneesiumi 150 gt magneesiumi leidub koigis organismides taimede klorofulli koostises oleva magneesiumi uldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile klorofull sisaldab ligikaudu 2 magneesiumi magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis magneesiumi tihedus on normaaltingimustel 20 c 1738 gcm see on vaike tihedus umbes 14 terase tihedusest magneesiumi sulab temperatuuril 6488 c keemistemperatuur on 1107 c voi 1095 c magneesium on hobevalget varvi ja laikiv ta on metall berulliumist on ta pehmem ja plastilisem magneesium on keemiliselt kullaltki aktiivne ohu kaes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale ohuke kuid tihe mati varvusvarjundiga oksiidikiht mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest ohuhapnikuga happed alused ja moned muud uhendid lahustavad selle oksiidikihi ning panevad metalli reageerima vee voi ohuga korgetel temperatuuridel magneesiumipulber laast voi riba millel on ruumalaga vorreldes suur pindala suttib ning poleb pimestava valge valgusega magneesiumoksiidiks mgo suuremate kompaktsete metallitukkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik magneesium on nii tugev redutseerija et ta reageerib agedalt kuiva jaaga 2mg co 2mgo c magneesium oksudeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jaa redutseerub tahkeks susinikuks magneesium redutseerib ka vaaveldioksiidi vabaks vaavliks tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru reageerimine kulma veega on vaga aeglane sest reaktsioonisaadus magneesiumhudroksiid on halvasti lahustuv kuumutamisel reaktsioon kiireneb sest magneesiumhudroksiid hakkab paremini lahustuma eraldub ka gaasiline divesinik mg 2ho mg 2oh h magneesium lahustub hapetes vaga energiliselt kusjuures moodustuvad divesinik ja mgioonid tekib sool erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht aluseliste lahustega reageerib vahe sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht leelistega praktiliselt ei reageeri paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse galvaniseeritakse voi oksudeeritakse kromaadiga magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega naiteks lammastikuga kuumutamisel tekib magneesiumnitriid mgn teda oksudeerib ka vaavel magneesium reageerib kergesti halogeenidega magneesiumi uhenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ja tsingi uhenditega on ka erinevusi naiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi uhenditega magneesiumi oksudatsiooniaste on tavaliselt 2 isegi magneesiumhudriidis mgh intermetalliliste uhendite puhul kindlat oksudatsiooniastet ei ole magneesiumi uhendid on tavaliselt valget varvi voi varvitud neid on looduses suurel hulgal naiteks karbonaadina dolomiidi koostises dolomiiti leidub tervete magedena samuti on neid naiteks mitmetes asbestides ning soolakaevandustes kus nad voivad esineda naiteks karnalliidi ja kiseriidina peale selle sisaldab magneesiumi merevesi sealhulgas magneesiumkloriidina mgcl mereveest saadakse raskesti lahustuvat magneesiumhudroksiidi mgoh kaltsiumhudroksiidi lisamise teel magneesiumhudroksiidi kasutatakse muu hulgas paberitoostuses ja heitgaaside puhastamiseks vaaveldioksiidist ja vaaveltrioksiidist moodustuvad magneesiumsulfit mgso ja magneesiumsulfaat peale selle kasutatakse magneesiumhudroksiidi mitme soola naiteks magneesiumsulfaadi ja magneesiumkloriidi sunteesiks viimane on veevabas vormis lahteaine vaba magneesiumi tootmisel elektroluusi teel magneesiumi lihtsamate soolade lahustuvus sarnaneb liitiumi soolade omaga magneesiumfluoriid mgf on vees raskesti lahustuv teised soolad koostisega mgx kus x on kloor broom jood voi nitraatioon on vees kergesti lahustuvad vees raskesti lahustuv uhend on veel magneesiumammooniumfosfaat mgnhpo6ho mida saab kasutada magneesiumi voi fosfaatiooni analuusiks toostuses kasutatakse teda kiiresti kovastuvate tsementide valmistamisel lahustuvad magneesiumiuhendid on kibeda maitsega magneesiumoksiid on aluseline oksiid paljusid magneesiumiuhendeid kasutatakse meditsiinis kergesti lahustuvat magneesiumsulfaati mgso7ho nagu ka mond teist magneesiumisoola kasutatakse lahtistina magneesiumperkloraat mgclo on hasti vett imav ja seda kasutatakse kuivatusvahendina kokkupuutel orgaaniliste ainetega voib ta pohjustada plahvatust sest ta sisaldab vaga oksudeerivat kloraatiooni magneesiumoksiidi mgo magnesia usta saadakse magneesiumhudroksiidi voi magneesiumkarbonaadi kuumutamisel viimast leidub mineraal magnesiidis magneesiumhudroksiidkarbonaat magnesia alba saadakse naiteks naatriumkarbonaadi lisamisel magneesiumisoolade lahustele kui magneesiumkarbonaati kuumutatakse umbes 800 cni saadakse peen magneesiumoksiidi pulber mida meditsiinis kasutatakse happeid neutraliseeriva vahendina samuti voib seda kasutada sideainena sest ta reageerib veega koos magneesiumkloriidi kontsentreeritud lahusega tekib magneesiatsement mida koos erinevate taiteainetega voib kasutada muu hulgas vuukide taitmiseks kui magneesiumoksiidi kuumutada umbes 1600 cni votab ta kompaktse kuju milles teda saab kasutada elektriahjude voodrina ning tiiglitena korge sulamistemperatuuriga metallide ja sulamite sulatamiseks sest tema sulamistemperatuur on 2800 c ning ta on ka korgetel temperatuuridel keemiliselt vaga stabiilne magneesium moodustab palju intermetallilisi uhendeid naiteks koostisega mgx ja mgz kus x on naiteks vask nikkel tsink voi tina ning z vask nikkel elavhobe voi plii magneesiumi sulamites on peale intermetalliliste uhendite eutektilised segud ja tahked lahused koige tahtsam magneesiumisulam on elektron 310 alumiiniumi 023 tsinki ulejaanu magneesium orgaanilised uhendid koostisega rbr naiteks fenuulbromiid chbr ja etuulbromiid chbr reageerivad veevabas eetris magneesiumiga nii et moodustuvad grignardi reaktiivid koostisega rmgbr neid kasutatakse laialdaselt orgaanilises sunteesis naiteks alkoholide ja hapete sunteesiks grignardi reaktsioon magneesium on taimedele makrotoitaine ta on keskse aatomina klorofulli molekuli koosseisus magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia ja ainevahetuse protsesse sealhulgas fosfaatide ainevahetust ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust aidates sellega kaasa valkude sunteesile magneesiumipuudus parsib fotosunteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega parsib juurte kasvu magneesiumipuudus avaldub koigepealt vanematel lehtedel mis muutuvad heleroheliseks hiljem voivad tekkida kloroosi ja nekroosiplekid kui inimene kaalub 60 kg siis on tema kehas on umbes 25 g magneesiumi sellest 70 luudes peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina peamiselt lihastes ja ulejaanu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta veri 23 mg 100 g kohta vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 071094 mmoll magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides mis nouavad atpd naiteks lihase kokkutombumine naatriumkaaliumpump ning valkude rasvade ja nukleiinhapete suntees neil on tahtsus muu hulgas narviimpulsside ulekandes magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes ta on inimesel ule 300 ensuumi aktivaator voi kofaktor tal on muu hulgas fosfaatide ainevahetuse regulaator toitumisest tingitud magneesiumipuudulikkust inimesel ei tunta kuid mao ja soolte haigused voivad vahendada magneesiumi imendumist ning neeruhaiguste alkoholismi ja pikaajalise diureetikumide tarvitamise korral voib esineda magneesiumipuudulikkus mis avaldub lihasnorkuse ja krampidena arvatakse et magneesiumipuudulikkus voib suurendada ateroskleroosi ja rutmihairete riski paevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi lapsed monevorra vahem kuid osad allikad kinnitavad et 350 ja 280 mg on liiga vaike kogus tahtsamad magneesiumi allikad on puu ja koogiviljad eriti aprikoosid virsikud tomatid ja kapsas seda saadakse ka teraviljasaadustest piimast ja lihast magneesiumi toodetakse mineraalidest naiteks karnalliidist ja dolomiidist ning eriti mereveest rea protsesside sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni reduktsiooni teel saadakse magneesiumkloriid metall eraldatakse elektroluusi teel sulatatud kloriidist vaikese tiheduse tottu touseb magneesium pinnale kust ta imetakse valja magneesiumi toodetakse veel silikotermilise redutseerimise teel magneesiumoksiidist magneesiumi toodetakse ka asbestijaatmetest magneesiumsilikaat uha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jaatmetest magneesiumivarud on praktiliselt piiramatud magneesium on vaga kerge metall ning temast valmistatud detailid on naiteks terasdetailidest ule kahe korra kergemad selle omaduse tottu voiks ta olla suureparane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis uhtlasi on magneesium ka koige kergem metall mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt kui ka mehaaniliselt vahe vastu seetottu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kone alla ainult sulamitena tema sulamid on samuti kerged kuid paremate mehaaniliste omadustega alumiiniumi lisamine aitab uldiselt suurendada elastsuspiiri tsingi lisamine teeb sulami kergemini toodeldavaks mangaani lisamine suurendab korrosioonikindlust lisandina kasutatakse ka aktiniide magneesiumisulameid kasutatakse raketi lennuki ja autotoostuses ning mitmes masinatoostuse harus koige tahtsam magneesiumisulam on elektron 310 alumiiniumi 023 tsinki ulejaanu magneesium mida tugevuse ja vaikese tiheduse tottu kasutatakse rakettide ja lennukite ehitamisel pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus ja signaalrakettides ning suutepommides enne valklambi kasutuselevottu pildistati magneesiumisahvatuse valgusel magneesiumi on kasutatud ka valklampides magneesiumanoodide kasutamine kuumaveeboilerites vahendab korrosiooni ja katlakivi sadestumist boileri seintele magneesiumi kasutatakse laevade naftaplatvormide nafta ja gaasijuhtmete teraskonstruktsioonide katoodiliseks kaitsmiseks magneesiumi kasutatakse redutseerijana metallide titaan tsirkoonium hafnium berullium toorium uraan tootmisel magneesiumi kasutatakse elektripatareides terase ja teiste metallide vaavlitustamiseks ja deoksudeerimiseks ning sepistatava malmi valmistamiseks magneesiumiuhendeid kasutatakse terase tsemendi vaetiste tulekindlate materjalide jm muude keraamiliste materjalide klaasi ravimite varvide jm valmistamiseks magneesiumi sisaldavaid grignardi reagente kasutatakse orgaanilises sunteesis grignardi reaktsioon vettsisaldavat magneesiumsulfaati mgso 7ho kasutatakse lahtistina ja lihastesse sustimiseks rahustava vahendina magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vahendamiseks ja lahtistina maos toimub reaktsioon mgo 2hcl mgcl ho ning seejarel peensooles mgcl 2nahco mgco 2nacl co ho erinevalt teistest lahtistitest puudub magneesiumoksiidil ebameeldiv maitse mistottu ta sobib ka lastele magneesiumkarbonaati jt magneesiumi uhendeid kasutatakse antatsiididena naiteks ulihappesuse korral uhend labib seedekulgla peaaegu seedimatuna selleparast manustatakse seda tablettidena suures koguses magneesiumi uhendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises magneesiumiuhendeid tunti ammu enne elemendi avastamist magnesia usta poletatud magneesia nime all tunti magneesiumoksiidi magnesia alba valge magneesia nime all magneesiumkarbonaati voi magneesiumoksiidi ja magneesiumkarbonaadi maaramata vahekorras hudratiseeritud segu nende nimetuste jargi on element nime saanud arvatavasti on magnesia nime saanud vanakreeka maakonna tessaalia piirkonna magneesia jargi sealt saadi nimetatud aineid samuti magnetiiti ja mangaani uhendeid esimene kes magneesiumi uhendeid sustemaatiliselt uuris oli soti fuusik ja keemik joseph black aastal 1755 naitas ta teoses de humore acido a cibis orto et magnesia alba et lubjakivi kaltsiumkarbonaat ja magnesia alba magneesiumkarbonaat mida tol ajal sageli segi aeti on erinevad ained ta kasitas magnesia albat uue elemendi karbonaadina selleparast nimetatakse blacki sageli magneesiumi avastajaks kuigi ta ei saanud magneesiumi lihtainena aastal 1808 sai humphry davy magneesiumi elektroluusides niisutatud magneesiumhudroksiidi volta samba abil ta ei saanud seda kull mitte puhtal kujul vaid amalgaamina sest ta tootas elavhobedast katoodiga ta elektroluusis oigupoolest elavhobeoksiidi ja magneesiumoksiidi segu ta naitas et magneesia magneesiumoksiid on uue metalli oksiid selle metalli nimetas ta algselt magniumiks aastal 1828 onnestus prantsuse keemikul antoine bussyl saada kuiva magneesiumkloriidi kuumutamisel kaaliumi kui redutseerijaga saada vaikeses koguses magneesiumi aastal 1833 sai michael faraday esimesena magneesiumi sula magneesiumkloriidi elektroluusi teel neile katsetele tuginedes tootas saksa keemik robert wilhelm bunsen 1840ndatel ja 1850ndatel valja menetluse magneesiumi saamiseks soola sulatamise teel omaleiutatud bunseni elemendi abil aastal 1852 tootas ta valja elektroluusielemendi suuremates kogustes magneesiumi saamiseks sulast veevabast magneesiumkloriidist magneesiumi toostuslik tootmine algas 1857 prantsusmaal henri etienne sainteclairei ja h caroni menetlusel devilleicaroni protsessi kaigus taandatakse veevaba magneesiumkloriidi ning kaltsiumfluoriidi segu maatriumiga inglismaal alustas firma johnson matthey 1860 aasta paiku magneesiumi tootmist sarnasel menetlusel need varajased katsed magneesiumi toostuslikult toota ei tasunud end majanduslikult ara astronoomiline uhik eestikeelne luhend au ingliskeelne luhend au on astronoomias kasutatav pikkusuhik mis vordub maa ligikaudse keskmise kaugusega paikesest koige sagedamini kasutatakse astronoomilist uhikut kauguste mootmiseks paikesesusteemis aga ka hoomatava skaalana teiste planeedisusteemide voi mitmiktahtede mootmete esitamisel rahvusvaheline astronoomiauhing defineeris 1976 aastal astronoomilise uhiku kui kauguse paikesest millel hairitusteta orbiidil oleks vaga vaikese massiga osakese tiirlemisperiood oopaeva gaussi aasta sellest jareldub definitsioon 1 au ehk ligi 150 miljonit kilomeetrit rahvusvahelise astronoomiauhingu peaassambleel pekingis 2012 aasta augustis voeti vastu astronoomilise uhiku uus definitsioon suuremate pikkuste mootmiseks kasutatakse astronoomias enamasti valgusaastaid voi parsekeid viimane on samuti defineeritud astronoomilise uhiku baasil 1 valgusaasta 63 241 au toodud vaartused on keskmised kaugused vaavel on mittemetalliline keemiline element jarjenumbriga 16 sona vaavel on laenatud keskalamsaksa keelest swevel tanapaeva saksa keeles uusulemsaksa keeles vastab sellele sona schwefel vaavlil on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 32 33 34 ja 36 vaavel on mittemetall sel on rohkelt allotroopseid vorme tavatingimustes on stabiilne rombiline vaavel see on kollane rabe elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 196 gcm3 vees kristalne vaavel ei lahustu vahesel maaral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool lisaks halvale elektrijuhtivusele on vaavel ka halb soojusjuht vaavli hoorumisel naha vastu omandab see negatiivse elektrilaengu keemiliselt on vaavel aktiivne element reageerib normaaltingimustel leelismetallide leelismuldmetallide elavhobeda vase ja hobedaga soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi raua tsingi ja pliiga veidi suurem on aktivatsioonienergia vaavli reageerimiseks mittemetallidega mistottu toimuvad sellised reaktsioonid korgematel temperatuuridel vaavel ei reageeri kulla plaatina joodi lammastiku ega vaarisgaasidega vaavli stabiilsemad oksudatsiooniastmed on 2 0 4 ja 6 oksudeerivas keskkonnas valdab oksudatsiooniaste 6 redutseerivas keskkonnas on oksudatsiooniastmed 2 0 ja 4 vorreldava stabiilsusega ja lahevad kergesti uksteiseks ule vaavli oksiidid on happelised vaavli vesinikuhendeist tahtsaim on divesiniksulfiid mis on nork hape ja redutseerivate omadustega vaavel on unikaalne keemiline element oma allotroopsete vormide rohkuse poolest vaavliaatomitest voivad moodustuda lineaarsed siksakilised spiraalsed voi tsuklilised struktuurid allotroopide rohkus tuleneb sellest et vaavliaatomite sidemetevahelised nurgad ja aatomite vahekaugused voivad olla mitmesugused samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv tavatingimustes koige stabiilsem rombiline vaavel mis koosneb tsuklilistest molekulidest ja kuhu kuulub kaheksa vaavli aatomit rombiline vaavel on pusiv temperatuurini 954 c edasisel kuumutamisel kristalliseerub vaavel umber monokliinsesse sungooniasse rombilist vaavlit nimetatakse ka vaavliks ning monokliinset vaavliks seistes muutub vaavel taas vaavliks mis on vaavlile termodunaamiliselt stabiilsem olek vaavel polumeriseerub kui vedelat vaavlit valada kulma vette ehk siis kui teda jahutatakse kiirelt tulemuseks on plastiline amorfne aine mis koosneb spiraalsetest ahelatest aja jooksul kristalliseerub ka see aine rombiliseks vaavliks tagasi vaavel sulab temperatuuril 119 c madalatel temperatuuridel on sulavaavel vedel ja kollane koosnedes s molekulidest temperatuurivahemikus 150200 c varvub vaavel pruuniks ja muutub viskoossemaks pohjus on selles et vaavliaatomitest moodustuvad vaga pikad ahelad 500 000 800 000 aatomit mis oluliselt suurendavad sisehooret edasisel kuumutamisel ule 300 c jaab sulavaavel pruuniks kuid muutub taas vedelamaks kuna polumeerid lagunevad tavalisel rohul vaavel keeb temperatuuril 445 c keemistemperatuuri lahedastel temperatuuridel on vaavli aurus valdavad s molekulid kuid mida korgem temperatuur seda rohkem need lagunevad moodustades molekule nagu s ja s seetottu pole vaavli aurul kindlat molekulmassi temperatuuril ule 800 c valdavad s molekulid temperatuuril ule 1500 c on aurus ainult uksikud vaavliaatomid vaavel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka uhendite koostises ehe vaavel voib esineda naiteks vulkaanilistes piirkondades ehe vaavel tekib divesiniksulfiidhappe ja vaaveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni kaigus so 2hs 2ho 2s tavalisim eheda vaavli leiukoht on fumaroolide umbrus sest fumaroolid paiskavad atmosfaari suures koguses eelmainitud gaase ka leidub vaavlit maakoores olevates soolakuplites kus ta moodustub naiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega naide ncaso ch ncaco nho ns vaavlit on koigi fossiilkutustena kasutatavate maavarade koostises vaavel esineb looduses paljude uhendite koostises millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid vaavliuhendid on naiteks puriit fes kalkopuriit cufes galeniit pbs argentiit ags sfaleriit zns kinaver hgs baruut baso tsolestiin srso anhudriit caso kips caso2ho jne vaavel on tahtis element ka eluslooduses ta on mitme aminohappe ja valkude koostises keskmisest enam on vaavlit juustes karvades kuuntes sarvedes ja sulgedes juuste koostisest on vaavlit umbes 4 inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g vaavlit toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800900 mg vaavlit paevas vaavlirikkamad toiduained on teravili herned oad ja kapsas vaavlit kasutatakse ka ravimina naiteks lahtisti ja salvide koostises gaasilised vaavliuhendid on inimesele sissehingamisel murgised samuti pohjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme neist uks tosisemaid on happevihmad vaavli kui mineraali all peetakse silmas tavatingimustes koige stabiilsemat eheda vaavli allotroopi ehk rombilist vaavlit vaavli kovadus jaab vahemikku 1525 mis vastab umbes kipsi kovadusele vaavli erikaal on 205209 g keskmiselt 206 g vaavli kriipsu varvus on valge optiliselt on vaavel kaheteljeline ja optiliselt positiivne ehk omab kahte isotroopsuskoridori mis moodustavad zteljega teravnurga vaavlil esineb nork pleokroism helekollasest tumekollaseni tal on tugev positiivne reljeef varvuselt on vaavel enamasti sidrunkollane kuid voib olla ka punakas pruunikas voi isegi rohekas kristallstruktuuris voib osa vaavli aatomeid olla asendunud seleeni voi telluuri aatomitega vaavli lohenevus oleneb suunast kuid on enamasti halb vaavlil on tugev kaksikmurdumine 0287 mis tahendab et interferentsvarvused on korgemat jarku valged vaavlit kasutatakse pohiliselt vaavelhappe tootmiseks mida omakorda kasutatakse pohiliselt akudes vaavelhappe tootmiseks kulub ule poole kogu maailma vaavlitoodangust usas isegi 88 peale vaavelhappe on vaavel ka mineraalvaetiste tooraineks vaavlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel lohkeainete varvide ja muude kemikaalide tootmisel vaavli maailmaturuhind on umbes 30 usdtonn absoluutne temperatuur tahis t on temperatuur mida loetakse absoluutsest nullpunktist moiste vottis kasutusele 1848 aastal william thomson lord kelvin absoluutse temperatuuri mootuhik on kelvin ja tahiseks on k absoluutse temperatuuri t ja rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk celsiuse skaalaga maaratud temperatuuri t vahel kehtib seos skandium sumbol sc on keemiline element jarjekorranumbriga 21 tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 45 omadustelt on skandium metall skandiumi avastas 1879 aastal lars fredrik nilson 10 kg eukseniidist ja gadoliniidist eraldas ta seni tundmatute omadustega oksiidi uue elemendi nimetas ta oma kodumaa ladinakeelse nime jargi scandia skandinaavia skandiumiks juba 1869 oli dmitri mendelejev ennustanud elemendi jarjekorranumbriga 21 mida ta nimetas ekabooriks olemasolu alles per teodor cleve toestas et skandium ongi ekaboor puhast skandiumi saadi alles 1937 kaalium liitium ja skandiumkloriidi sulami elektroluusil 700800 c juures skandium kuulub haruldaste elementide hulka seda leidub vaikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis akvamariini sinakat varjundit pohjustavad sc ioonid skandiumi oksudatsiooniaste on 3 skandiumoksiid on amfoteerne ester 5 sajand ekr heebrea keeles oli naine kristliku piibli vanas testamendis ja juudi tanahis parsia ja meedia kuninga ahasverose xerxes i kuninganna estri raamatu kangelanna ester oli vaeslapsest hajala juuditar nimega hadassa murt ent kui ta laks kuninga haaremisse sai ta nime mille all teda praegu tuntakse see on suuriaaraabia teisend parsia sonast satarah taht ta oli benjaminlase abihaili tutar tema perekond ei kasutanud kuningas kyros ii antud luba paabeli vangipolvest jeruusalemma tagasi poorduda ester elas koos sugulasest kasuisa mordokaiga kellel oli mingi amet suusani palees ahasveros laskis end lahutada vastist ning valis uueks abikaasaks estri varsti parast seda andis ahasveros oma peaministrile agaglasele haamanile voimu ja voli tappa ja havitada koik juudid kogu parsia impeeriumis estri vaheleastumine hoidis selle kohutava katastroofi ara haaman poodi vollassse mis ta oli lasknud mordokai jaoks valmistada ja juudid seadsid oma imeparase paasemise malestuseks sisse igaaastase puurimipuha see juhtus umbes 52 aastat parast paabeli vangipolvest vabanemist plataia lahingu ja mykale lahingu aastal 479 ekr ester esineb piiblis vaga uskliku julge ettevaatliku ja otsusekindla naisena ja oma kasuisa sonakuuleliku tutrena kes juudi rahva heaks puudis jagada kuninga soosingut oma kasuisaga ta pidi olema erakordselt veetlev sest ta leidis armu koigi silmis kes teda nagid estri raamat 215 puhakiri naitab teda jumala tooriistana juudi rahva havingu arahoidmisel ning parsia juutidele turvalisuse joukuse ja rahu tagamisel selle ule kas ester on reaalselt eksisteerinud on vaieldud on olemas seisukoht et estri lugu on puhas valjamoeldis mis oli moeldud opetlikuks allegooriaks estri ebaajaloolisusele viitavad sarnasused juutide puurimipuha ning jumal marduki ja tema abikaasa istari auks peetud parsia puha vahel mida peeti nende voidu auks oma voistlejate umani kolab nagu haaman ja masti kolab nagu vasti ule estri ajaloolisuse kasuks raagib see et kreeka ajaloolane herodotos mainib et parast kaotust uhes sojas kreeklastega vaata kreekaparsia sojad noudis kuningas taga oma haaremit titaan on element jarjenumbriga 22 tema sumbol on ti omadustelt on titaan metall tema tihedus on 45 gcm3 ja sulamistemperatuur 1668 c pusivaim oksudatsiooniaste on 4 see on amfoteerne oksudatsiooniastmed 3 ja 2 on redutseerivate omadustega tal on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 46 47 48 49 ja 50 titaani avastas inglismaal cornwallis william gregor aastal 1791 nimetuse sai element martin heinrich klaprothilt kreeka mutoloogia titaanide jargi elementi leidub paljudes mineraalides maakoores litosfaaris leidub peaaegu koigis elusorganismides kivimites veekogudes ja muldades titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse praegu enamasti krolli meetodit koige levinum uhend titaandioksiid on populaarne fotokatalusaator ning seda kasutatakse valgete pigmentide tootmisel teiste uhendite hulka kuuluvad veel titaantetrakloriid ticl mida kasutatakse suitsukatetes ja katalusaatorina ning titaantrikloriid ticl mis leiab kasutust katalusaatorina polupropuleeni tootmisel titaanist tehakse sulameid raua alumiiniumi vanaadiumi molubdeeni ning muude elementidega et moodustada tugevaid kergekaalulisi sulameid lennunduse reaktiivmootorid raketid kosmoseaparaadid autotoostuse meditsiini sporditarvete ehete ja muude kasutusalade tarvis kaks koige kasulikumat omadust on titaani vastupidavus korrosioonile sealhulgas mereveele kuningveele ja kloorile ning tema suurim tugevuse ja kaalu suhe metallide hulgas puhtal kujul on ta sama tugev kui moned terase sulamid kuid 45 kergem keemiliste ja fuusikaliste omaduste poolest on titaan sarnane tsirkooniumiga kuna molemal on sama arv valentselektrone ja nad asuvad perioodilisustabelis samas grupis metallilise elemendina on titaan tuntud silmapaistva tugevuse ja kaalu suhte poolest tegu on tugeva metalliga millel on vaike tihedus ja metalselt hobedane laige sulamistemperatuur on 1650 c omab madalat elektri ja soojusjuhtivust titaani 992 puhtusega suurim tugevuspiir on 63 000 psi 434 mpa mis on samas suurusjargus terase sulamitega kuigi titaan on umbes 45 kergem titaan on 60 tihedam kui alumiinium kuigi ule kahe korra tugevam kui uks levinud alumiiniumsulam 6061t6 teatud titaanisulamite voimalik tugevuspiir on kuni 200 000 psi 1380 mpa titaan kaotab oma tugevuse kui kuumutada ta temperatuurile ule 430 c titaan on suhteliselt kova mittemagnetiline ning halb elektri ja soojusjuht titaani toodeldes tuleb kasutada ettevaatusabinousid kuna metall muutub upris madalatel temperatuuridel pehmeks seega tuleb kasutada jahutust ja teravaid tooriistu nagu alumiinium ja magneesium oksudeerub ka titaan kohe kui puutub kokku ohuga titaan reageerib holpsasti hapnikuga ohus temperatuuril 1200 c ning 610 c juures juhul kui tegemist on puhta hapnikuga molemal juhul moodustub titaandioksiid sellele vaatamata reageerib titaan vaga halvasti vees ja ohus kuna ta pinnale moodustub oksiidikiht mis kaitseb metalli edasiste reaktsioonide eest alguses on kiht ainult 12 nm kuid selle paksus ajapikku kasvab ning jouab nelja aastaga 25 nanomeetrini titaan reageerib ka lammastikuga moodustades enda pinnale nitraadikihi molemad kihid muudavad titaani valispinna vaga inertseks ning kovaks koige tahelepanuvaarsem keemiline omadus on titaani vastupidavus korrosioonile tegu on peaaegu sama vastupidava metalliga nagu plaatina suutes vastu pidada lahjendatud vaavelhappele soolhappele ning ka gaasilisele kloorile ja enamikule orgaanilistele hapetele kontsentreeritud hapetes on titaan lahustuv metalli ei ole voimalik sulatada ohukeskkonnas kuna ta poleb enne kui sulamistemperatuur on saavutatud seega sulatatakse seda kas inertses gaasis nagu argoonis voi vaakumis 550 c juures reageerib titaan klooriga ta reageerib ka teiste halogeenidega ja neelab ka vesinikku titaan on uks vaheseid elemente mis poleb puhtas lammastikus 800 c juures et moodustada titaannitraat puhas titaan on vaga reageerimisaldis ning titaanpulber ohus on plahvatusohtlik kuna puhas titaan on vaga reageerimisaldis hapniku ning lammastikuga kasutatakse titaani filamente odava ja tookindla variandina vaakumpumpades et luua korge vaakumiga susteeme titaan on looduses alati seotud teiste elementidega tegu on levikult uheksanda elemendiga maakera koores 062 massi poolest ja seitsmes levinuim metall leidub enamikus tardkivimites ja nende setetes ka elusorganismides ning veekogudes 801 tardkivimi tuubist mida uuris ameerika uhendriikide geoloogiateenistus leiti 784s titaani selle metalli hulk mullas on umbes 0515 titaan on laialt levinud anataasis rutiilis ilmeniidis ning ka teistes mineraalides rutiil ja ilmeniit on aga ainsad millel on majanduslik tahtsus kuid neid on suurtes kontsentratsioonides raske leida neid kaevandati vastavalt 60 ja 07 miljonit tonni aastal 2011 suuremad leiukohad on laaneaustraalias kanadas hiinas indias mosambiigis uusmeremaal norras ukrainas ja lounaaafrikas titaani reservid on hinnanguliselt suuremad kui 600 miljonit tonni looduses esineval titaanil on 5 stabiilset isotoopi ti ti ti ti ja ti millest ti on koige levinum on kirjeldatud uksteist radioaktiivset isotoopi millest koige stabiilsem on ti poolestusajaga 63 aastat ti poolestusaeg on 1848 minutit til on 576 minutit ja til on see 17 minutit koigil ulejaanutel jaab poolestusaeg alla 33 sekundi ning neist enamustel on see alla poole sekundi kuna titaan reageerib korgetel temperatuuridel hapnikuga ei saa tema eraldamiseks kasutada tavalisi meetodeid ning ajalooliselt on kasutuses olnud krolli meetod esialgsest oksiidist saadakse ticl juhtides aurustunud kloor susiniku juuresolekul ule hoogpunaste mineraalide ticl kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil edasi saadus redutseeritakse 800 c sulanud magneesiumiga argooni atmosfaaris titaanil on suhteliselt korge turuhind selleparast et tema tootmiseks kasutatakse magneesiumi mis on upriski kallis metall hilisem meetod mis voib ajapikku eelneva asendada kasutab titaandioksiidi pulbrit toodeldud rutiili ning pulbrite segust on voimalik saada sulamit vahesemate astmetega kui kasutades krolli meetodit tanu sellele voib tulevikus titaan leida laiemat kasutust ka seal kus praegu kasutatakse teras ja alumiiniumsulameid tavalisemad titaani sulamid saadakse reduktsiooni teel ligi 95 toodetud titaanist leiab kasutust titaanoksiidi koosseisus titaani kasutatakse monede terase sulamite valmistamiseks et vahendada susinikusisaldust titaani sulameid tehakse tihti alumiiniumi vanaadiumi vase raua mangaani ja teiste metallidega tanu heale vastupidavusele korrosiooni ja morade tekkele ning oma tugevuse ja kaalu suhtele on titaan leidnud laia kasutust lennunduses kasutatakse mootorites tuleseintes maandumistelikus hudraulikas tahtsates uldstruktuuri osades ning mujal kuni kaks kolmandikku toodetud metallilisel kujul olevast titaanist kasutatakse lennukite tootmisel sr71 blackbird oli esimene lennuk kus kasutati laialdaselt titaani luues pretsedendi tulevastele lennukitele soja ning tsiviilkasutuses umbes 59 tonni titaani kasutatakse boeing 777s 45 tonni boeing 747s ja 32 tonni airbus a340s tulevane airbus a380 voib kasutada kuni 146 tonni millest 26 tonni oleks puhtalt mootorite jaoks mootori osad mis on tehtud titaanist on naiteks turbiinilabad ja hudraulika titaani kasutatakse paljudes sporditarvetes tennisereketites golfikeppides spordikiivrites jalgrattaraamides ning muudes osades kuigi tegu ei ole laialt levinud materjaliga rataste tegemisel kasutatakse seda eelistatuna voistlusratastel titaani kasutatakse ka prilliraamides tulemuseks on kull kallid kuid vastupidavad raamid mis on kerged ega pohjusta nahaallergiat matkajad kasutavad titaanist varustust pottidest pannidest kuni telgivaiadeni valja kuigi kallimad kui teras voi alumiiniumalternatiivid on titaanist esemed kerged vahendamata seejuures tugevust titaani kasutatakse ka sormuste tegemisel kuna pole vaja muretseda korrosiooni parast naiteks ujulates voi kusagil mujal lisatakse ka kullale et muuta kuldehteid vastupidavamaks lisaks leiab titaan kasutust veel kellaraamide tegemisel ning kunstnikud kasutavad seda ka moobli voi dekoratiivsete objektide valmistamiseks kuna titaan on elava koega kokkusobiv ei ole murgine ja organism ei torju seda kasutatakse titaani kirurgiliste instrumentide valmistamiseks hambaravis puusa ja liigeste siiretes kuhu see voib jaada kuni 20 aastaks kasutust implantaadina soodustab ka titaani mittemagnetilisus mis lubab siiretega patsientidel kaia magnetuuringutel samal pohjusel kasutatakse titaani ka iluaugustamisel vajaminevate neetide tegemiseks kuna ei pohjusta kehaga reaktsiooni tanu oma vastupidavusele korrosiooni suhtes on titaani uuritud ka tuumajaatmete hoiustamiseks konteinerid mis peaksid vastu kuni 100 000 aastat on voimalikud teatud tootmismeetodeid kasutades tanu kergele kaalule on titaanil tahtis koht motospordis ja kosmoseaparaatides titaani omadus vastu pidada mereveele on taganud ta kasutuse merenduses laevaosadest tamiilini kasutatakse ka meres paiknevate uurimisseadmete ehitusel amor ladina keeles armastus on vanarooma mutoloogias armastusjumala cupido roopnimi amor vastab vanakreeka jumalale erosele gnu gpl ehk gnu general public license ehk gnu uldine avalik litsents on litsents vaba tarkvara jaoks erinevalt omandilitsentsidest on gnu gpli eesmark kasutaja vabadust kaitsta mitte seda piirata selle tagamiseks on moeldud copyleft gnu gpl on ka avatud lahtekoodiga litsents gnu gpl eesmark on anda kasutajale oigused kopeerida modifitseerida ja levitada programme sealhulgas aris mis tavaliselt on keelatud autorioiguse seadusega samuti tagada et koigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad oigused sellise parimise oiguse printsiipi nimetatakse moistega copyleft mille motles valja richard stallman suunakood on kohalikule voi vorgusisesele telefoninumbrile ette valitav numbrikombinatsioon mis tahistab piirkonda voi telefonivorku riigis voi maal teise riiki voi teise maale helistamisel valitakse suunakoodi ette maakood praegu eestis kehtiva numeratsiooniplaani jargi suunakoode enam kasutusel ei ole suunakoodid kaotati kuna muidu ei oleks olnud voimalik numbriliikuvust tehniliselt teostada tallinna ja harjumaa numbritel ei olnud suunakoodi lepana on mitme koha nimetus eestis suuremoisa on mitme koha nimi eestis aprill 2004 sundmuste kroonika vanaadium on keemiline element jarjekorranumbriga 23 tal on uks isotoop massiarvuga 51 samuti on tal uks vaga pika elueaga poolestusaeg ule 10 aasta radioaktiivne isotoop massiarvuga 50 omadustelt on vanaadium metall tema tihedus normaaltingimustel on 611 gcm ja sulamistemperatuur on 1902 kraadi celsiust margus magi sundinud 30 jaanuaril 1959 harjumaal kose vallas on eesti filosoof on oppinud kose keskkoolis tallinna spordigumnaasiumis moskva riiklikus ulikoolis ja marburgi ulikoolis praegu tootab ta tallinna tehnikaulikoolis lektorina ta on tootanud ka eesti humanitaarinstituudi oppejouna sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ka sulamistapp on aine temperatuur mille saavutades hakkab aine sulama voi tahkuma kui aine on tahkes olekus algab sulamine kui aine on vedelas olekus algab tahkumine temperatuuri langedes voib siiski esineda allajahtumine tahked ained aga ule ei kuumene lahused kulmuvad alati madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad ained naiteks soolase merevee kulmumispunkt on madalam kui 0 c koigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri amorfsed ained pehmenevad kuumutamisel nende tapset sulamispunkti pole kristallstruktuuri puudumise tottu voimalik maarata sulamise voi tahkumise kaigus aine temperatuur ei muutu energia kulub kas olemasolevate sidemete lohkumisele voi vabaneb uute tekkimisel soojust mis faasimuutuse kaigus eraldub voi neeldub nimetatakse latentseks soojuseks kroom on keemiline element jarjenumbriga 24 ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50 52 53 ja 54 kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga ule 10 aasta omadustelt on kroom metall normaaltingimustel on kroomi tihedus 714 gcm tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi celsiust keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistapp on temperatuur mille juures vedeliku aururohk saab vordseks valisrohuga atmosfaarirohul see tahendab aine hakkab keema keemistemperatuur soltub valisrohust ja touseb rohu suurenedes clapeyroniclausiuse vorrand keemistemperatuur normaalrohul on aine pohilisi fuusikalisi karakteristikuid mis on abiks aine identifitseerimisel ja voimaldab hinnata aine puhtust keemise kestmiseks on vaja soojuse energia pidevat juurdevoolu energiat mis on vajalik kindla koguse aine gaasifaasi viimiseks nimetatakse aurustumissoojuseks moodetuna keemistemperatuuril nimetatakse seda ka keemissoojuseks tabel ainete keemistemperatuurid oc ja keemissoojused kjkg normaalrohul keemistemperatuur soltub rohust vaakumis toimub keemistemperatuuri alanemine korgendatud rohul see touseb aine keemistemperatuuri leidmiseks mingil etteantud rohul kasutatakse kasiraamatutes voi muudes andmebaasides olevaid keemistemperatuuri t ja rohu p vahelisi soltuvusi teljestikus log p t et neid graafikuid kasutada peab olema teada keemistemperatuur mingi kindla rohu juures nait 760 mmhg ja siis liigutakse graafikul sellele punktile koige lahemal olevate koveratega samas suunas lahuste keemistemperatuur soltub ainete kontsentratsioonist vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline uhend molekulaarse valemiga ho uks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja uhest hapniku aatomist vesi on uks koige levinumatest ainetest nii maal kui ka universumis molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal parast vesinikku h ja susinikoksiidi co vesi on normaaltingimustel vedel seetottu et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide uksteisest eraldamise raskemaks ja tostab seega vee sulamis ja keemistemperatuuri tahkes olekus vett nimetatakse jaaks jaa on kristallilise ehitusega ja selle kristallvores esinevad tuhimikud mistottu on jaa tihedus vaiksem kui vedelal veel vett voib leida peaaegu kogu maalt ja seda vajavad koik tuntud elusorganismid kes koosnevad suures osas veest moned vees elavad organismid isegi kuni 99 ulatuses vesi katab ligikaudu 70 maa pinnast olles pidevas ringluses vesi on uks levinumaid ja parimaid lahusteid selles lahustuvad hasti vaga paljud gaasilised vedelad ja tahked ained enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavotul vesilahused osalevad naiteks ainevahetuslikes protsessides vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid vesi maal voib olla kolmes agregaatolekus normaalsel atmosfaarirohul 760 mm elavhobedasammast 101 325 pa muutub vesi tahkeks umbes 0 c juures ja keeb umbes 100 c juures rohu vahenemisel hakkab jaa sulamistemperatuur aeglaselt kasvama keemistemperatuur aga langema rohul 61173 pa umbes 0006 atm on sulamis ja keemistemperatuurid vordsed 001 c seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks sellest madalamal rohul jaa sublimeerub ehk muutub kohe auruks jattes vedela faasi vahele sublimatsiooni temperatuur langeb rohu alanedes korgemal rohul esinevad jaa modifikatsioonid toatemperatuurist korgema sulamistemperatuuriga normaalsetel tingimustel hakkab vesi keema 989 juures ja rohu suurenedes see temperatuur kasvab temperatuuril 374 c 647 k ja rohul 22064 mpa 218 atm labib vesi kriitilise punkti selles punktis on vee gaasilise ja vedela faasi tihedus ning teised omadused samad sellest korgemal rohul ei ole enam vahet auru ja vedela vee vahel vesi voib olla ka metastabiilsetes kreeka keeles ule ja ladina keeles stabilis pusiv olekutes ulekullastatud ja ulekuumutatud aur allajahutatud ja ulekuumutatud vedelik sellised olekud voivad pusida usna kaua kuid kui nad puutuvad kokku stabiilsema faasiga toimub faasiline uleminek naiteks on puhtas klaasanumas lihtne saada allajahutatud vedelat vett mille temperatuur on alla 0 c aga kui tekib vahemalt uks kristallisatsioonitsenter siis vesi muutub jaaks terve mahu ulatuses dunaamiline viskoossus standardtingimused 000101 pas 20 c kinemaatiline viskoossus standardtingimused 001012 cms 20 c kolmikpunkt 001 c 61173 pa kriitiline punkt 374 c 22064 mpa tanu rohkete vesiniksidemete olemasolule on veel vorreldes teiste ainetega vaga suur erisoojusmahtuvus veel suurem on ainult ammoniaagil see omadus voimaldab veel stabiliseerida maa kliimat leevendades suuri temperatuuride koikumisi jaa sulamissoojus 0 c juures on 33335 kjkg suurem ainult ammoniaagil tanu sellele sulab triivjaa eriti kui see on massiivne vaga aeglaselt on vaga huvitav et jaa soojusmahtuvus 10 c juures ja veeauru soojusmahtuvus 100 c juures on peaaegu samad 205 jgk ja 208 jgk molaarne soojusmahtuvus standardtingimused 7537 jmolk soojusjuhtivus standardtingimused 056 wjk vee tihedus tavatingimustel on umbes 1 gcm aga see soltub otseselt temperatuurist kui toatemperatuuril olevat vett hakata jahutama siis muutub see jarjest tihedamaks nagu paljud teisedki ained 4 c juures saavutab vesi oma maksimaalse tiheduse mis temperatuuri alanedes hakkab vahenema sellist negatiivset termilist suurenemist selgitatakse tugevate van der waalsi joudude olemasoluga veemolekulide vahel sama nahtus leiab aset sulatatud sio2s aine tahke vorm on uldjuhul tihedam kui vedel faas sellega seoses vajub paljude ainete tahkis vedelikus pohja jaa aga pusib vee pinnal sest tema tihedus on vee omast vaiksem jaatumise kaigus vaheneb vee tihedus 9 vorra selle pohjuseks on molekulide soojusliikumise lakkamine ja pusivate vesiniksidemete tekkimine tanu sellele fikseeruvad molekulid oma positsioonidesse heksagonaalse jaa i kristallvores tahkes olekus on vesiniksidemete pikkus vaiksem kui vedelas olekus molekulide fikseerumine kristallvore solmedes vahendab nende keskmist koordinatsiooniarvu alates temperatuurist mille juures algab kristallisatsioonitsentrite teke on ka teisi aineid mis kulmumisel paisuvad rani gallium germaanium antimon vismut plutoonium ja veel teised uhendid mis moodustavad mahukaid tetraeedrilise koordinatsiooniga kristallvoresid ainult tavaline heksagonaalne jaa on veest vaiksema tihedusega rohu suurenedes laheb jaa ule oma teisteks allotroopseteks modifikatsioonideks mis on veest tihedamad naiteks suure tihedusega amorfne jaa inglise keeles hdai high density amorphic ice voi vaga suure tihedusega amorfne jaa inglise keeles vhdai very high density amorphic ice vesi paisub temperatuuri toustes markimisvaarselt tihedus vaheneb 4 vorra alates 4 c punktist suurim tihedus kuni keemispunktini vee kulmumistemperatuur on standardrohul 0 c kuigi vett on voimalik ka ilma jaatumiseta alla jahutada kui seda mehaaniliselt mitte hairida vesi voib pusida vedelas olekus kuni oma homogeense nukleatsiooni punktini 231 k juures heksagonaalse jaa sulamispunkt langeb mooduka ulerohu all aga kui ta laheb ule oma moneks allotroopseks vormiks rohul ule 2099 mpa 2072 atm hakkab sulamispunkt markimisvaarselt tousma saavutades 2216 gpa 21870 atm juures vaartuse 355 k 82 c et alandada tavalise jaa sulamistemperatuuri on vaja rakendada suurt rohku naiteks rohk mida tekitab uisutaja alandab jaa sulamispunkti umbes 009 c 016 f vorra ulalnimetatud vee omadused mangivad suurt rolli maa okosusteemide talitluses soltumata ohu temperatuurist koguneb 4 c juures olev vesi mageveelistes jarvedes alati pohja tanu oma suurele tihedusele kuna vesi ja jaa on halvad soojusjuhid on sugavate jarvede taielik labikulmumine ebatoenaoline valja arvatud juhul kui toimub vee pidev segunemine naiteks tuule toimel ilma soojenedes pusivad jaatukid vee pinnal ega vaju pohja kus nad sulaksid vaga kaua sellised vee isearasused aitavad sailitada veekogude elustiku vee tihedus soltub nii temperatuurist kui ka lahustunud ainete kontsentratsioonist soola olemasolu 35 alandab kulmumistemperatuuri 2 c vorra ja samas alandab temperatuuri mille juures vee tihedus saavutab maksimumi kulmumispunktini see tagab selle et meres konvektsiooni toimumisel kulma vee laskuv vool ei ole peatatud vee paisumisega ja kulm vesi kulmumistemperatuuri juures jatkab pohja vajumist sellel pohjusel iga elusolend kes tahab ellu jaada naiteks arktika ookeani pohjas peab suutma taluda vee temperatuuri mis on 4 c madalam jogede ja mageveeliste jarvede pohjas oleva vee temperatuurist talvel kui magevee temperatuur saavutab 4 c annavad ohuga kontaktis olevad ulemised kihid ara soojust ja nende temperatuur langeb niimoodi moodustuvad ulemises osas kihid temperatuuridega 3 c 2 c 1 c ja 0 c samas kui 4 c vesi paikneb pohjas kuna jaa on hea isolaator ei vota ta soojust alumistelt kihtidelt mis hoiab neid jaatumisest soolase vee pind hakkab kulmuma temperatuuril 19 c vesi soolsusega 35 moodustuv jaa on aga peaaegu soolavaba ning tihedus on vorreldav mageveekogu jaa tihedusega selle nahtuse pohjuseks on see et kristalliseerumisel aine moodustab eelistatult sidemeid enda molekulidega moned ioonid aga jaavad jaa kristallvoresse koik soola ioonid mis ei sattunud moodustuva jaa kristallvoresse tostavad all oleva vee soolsust samuti tihedust tihedam vesi asendub konvektsiooni teel veega alumistest kihtidest mis lahustab endas soolasid moodustuvast jaast kogu see protsess koos temperatuurifaktoriga tekitab hoovusi tsirkulatsiooni mis tekib tanu ebavordsele temperatuuri ja soolsuse jaotusele maailmaookeanis nimetatakse termohaliinseks tsirkulatsiooniks uks potentsiaalsetest kliima soojenemise tagajargedest on selliste hoovuste kadumine mis voib esile kutsuda ennustamatuid muutusi maailma kliimas vee kokkusurutavus on temperatuuri ja rohu funktsioon 0 c juures ja 0 rohu piiril on kokkusurutavus 5110 pa nullrohu piiril saavutab kokkusurutavus miinimumi temperatuuril 45 c enne kui hakkab temperatuuri kasvamisel jalle suurenema mida korgem on rohk seda vaiksem on kokkusurutavus olles 3910 pa kui t c 0 ja p mpa 100 vee vaike kokkusurutavus tahendab seda et ookeanis 4 km sugavusel 40 mpa rohu juures toimub kahanemine mahus ainult 18 elektrijuhtivus 25 c 0055 scm puhas vesi mis ei sisalda ioone on hea elektri isolaator aga isegi deioniseeritud vesi ei ole taielikult ioonidest vaba vedelas vees toimub autoionisatsioon mida kirjeldab jargmine vorrand formula1 kaks vee molekuli moodustavad uhe hudroksuuliooni oh ja uhe hudrooniumiooni ho selle poorduva reaktsiooni kiiruskonstanti nimetatakse vee dissotsiatsioonikonstandiks ja tahistatakse kw kw vaartus on 10 25 c juures puhtas vees tekitab autoionisatsioon ioone mis pohjustavad norka voolujuhtivust 0055 scm 25 c seda on voimalik tuvastada tundliku aparatuuriga on teada et vee elektritakistuse teoreetiline maksimum on 182 km 25 c juures kui soola kontsentratsioon uletab piiri 100 ppt uks osa lahustunud ainet triljon osa lahusti kohta siis see hakkab markimisvaarselt alandama vee elektritakistust kuni paari kmni see juhtub tanu selle et sool dissotseerub vees ioonideks mis mangivad laengute kandjate rolli jaas on laengu kandjateks prootonid voolu kulgemine labi vee pohjustab selle lagunemise jargnevateks koostisosadeks molekulaarseks vesinikuks h ja hapnikuks o seda nahtust nimetatakse elektroluusiks katoodil miinuselektrood toimub kahe prootoni redutseerumine ja h2 eraldumine gaasilisel kujul h e 05h e0 v anoodil aga hudroksuulruhma oksudeerumine ja hapniku eraldumine 2oh 2e ho 05ho e0401 leeliselistes lahustes toimub soltuvad phst anoodil moodukatel voolutihedustel hudroksuulruhma depolariseerumine nagu on kirjeldatud eelnevalt happelise voi leeliselise keskkonna korral toimub suurtel voolutihedustel elektronide arastamine hoopis veelt ho 2 e 2h 05o voolu ulekandes osalevad koik lahuses olevad ioonid kuna puhta vee juhtivus on toostusliku elektroluusi labiviimiseks liiga vaike lisatakse sellele leeliseid happeid voi soolasid et suurendada ioonide hulka ja seega voolujuhtivust veel on toatemperatuuril suur pindpinevusteguri vaartus 728 mnm see on pohjustatud tugevast kohesioonist vee molekulide vahel tanu vesiniksidemete ja van der waalsi interaktsioonide olemasolule kuna vedeliku pinna tekkimiseks on vaja teha tood puuab vedelik voimalikult vahendada oma pindala see fakt seletab moned eluslooduses leiduvaid nahtusi vee molekulid on uksteisega seotud vesiniksidemetega seda nimetatakse kohesiooniks vesiniksidemed pidevalt katkevad ja moodustuvad taas suure kiirusega kuid igal ajahetkel on enamik molekule seotud nende sidemetega kohesiooninahtusel tugineb dixoni kohesiooniteooria mis vaidab et ksuleemis oleva vedeliku liikumist juurtest lehtedesse pohjustab veepotentsiaali gradient susteemis muldtaimohk ja kohesioonijoud veemolekulide vahel mis tagavad veesamba katkematust uurimistood millel teooria baseerub dixon joly 1894 askenasy 1895 ja dixon 19141924 veemolekulide ja teiste ainete molekulide tombumist nimetatakse adhesiooniks vaga sirgel ja puhtal klaaspinnal vesi voib moodustada ohukese kile kuna adhesioonijoud veemolekulide ja klaasi vahel on suuremad kui kohesioonijoud vees rakkudes ja organellides on vesi kontaktis membraani ja valkude pinnaga mis on hudrofiilsed sellised pinnad on tugevalt hudraaditud mis tahendab seda et nende umber on kiht veemolekule mis on eriparaselt orienteeritud vastavalt pinna laengule ja teistele fuusikalistele omadustele mida suurem on laengutihedus seda paksem on veekiht et seda kihti eemaldada on vaja teha tood hudratatsioonijoudude vastu need joud on vaga tugevad aga kahanevad kiiresti juba nanomeetrisel voi isegi lahimal kaugusel tanu adhesiooni ja kohesiooni koosmojule liigub vesi ules peentes torudes vastu gravitatsioonijoudu vesi adheerub kapillaari seinaga veesamba kulgedel tulemusena tekib ukujuline menisk pindpinevus aga puuab vee pinda tasandada tommates vett kapillaaris ules tanu kohesioonile veesammas ei katke langetavaks jouks on raskusjoud mis uhel hetkel kompenseerib tostvat joudu ja vee liikumine lakkab kapillaarsed nahtused on vaga tahtsad bioloogias kapillaarjoud aitab kaasa ksuleemimahla liikumisele taimede juhtsoontes vesi on standardtingimustel vedelas olekus vorreldes teiste elementide mis koos hapnikuga asuvad perioodilisustabelis vi grupis analoogiliste hudriididega hs hse hte mis on gaasilised ained teised elemendid mis umbritsevad hapnikku nagu lammastik fluor kloor fosfor annavad vesinikuga uhinedes standardtingimustel gaasilisi uhendeid hapnik on elektronegatiivsem kui koik ulalnimetatud elemendid va fluor tanu sellele on elektronpilved veemolekulis nihutatud tema poole see annab veemolekulile polaarsuse hapnik omab kahte negatiivset osalaengut ja vesinik positiivset vee molekulid tombuvad uksteise poole moodustades polaarseid vesiniksidemeid iga molekul on voimeline moodustama neli sidet kaks neist hapnik sideme aktseptor ja kaks vesinik sideme doonorvee molekulid on pidevas liikumises uksteise suhtes seega vesiniksidemed katkevad ja moodustuvad taas ajaskaalal 200 femtosekundit nende sidemete vorgustikud klastrid muudavad veemolekulide uksteisest eraldamise raskemaks ja energiat noudvaks protsessiks ja tostavad seega vee sulamis ja keemistemperatuuri tanu molekulide polaarsusele ja vesiniksidemete moodustumisele on vesi universaalne lahusti vees lahustuvad hudrofiilsed ained mille molekulid on samuti polaarsed on teada et paljude ainete lahustumisel vees ainete molekulid voi ioonid seonduvad veemolekulidega moodustades hudraate soltuvalt aine iseloomust voivad hudraadid moodustuda erinevalt kui on tegemist ainega ioonse iseloomuga naiteks kcl kristalliga siis vette sattudes ioonid kristalli pinnal tombavad veemolekulid ligi tanu elektrostaatilistele joududele ioondipoolne vastasmoju parast seda tekib ka doonoraktseptoorne vastasmoju k ioonidega veemolekulid puutuvad kokku oma negatiivse poolusega cl iooniga aga positiivsega soojusliikumise kaigus lahusti veemolekulid toukavad neid veemolekule mis kontakteeruvad kristallipinnal olevate ioonidega samal ajal toimub ka kristallvores olevate ioonide soojusvonkumine kokkuvottes need kaks protsessi pohjustavad ioonide eraldumist kristallvorest ja uleminekut lahusesse hudraatide kujul niimoodi kihtide kaupa kristall lahustub kui on aga tegemist ainega molekulaarse struktuuriga siis hudraadid moodustuvad dipooldipoolsete interaktsioonide tottu lahustunud aine dipoolid voivad sel juhul olla kas pusivad voi indutseeritud ainetes mittepolaarsete molekulidega polaarsete ainete puhul protsessi etapid on jargmised kui aga aines on elektronegatiivseid aatomeid voi vesinikku on voimalik vesiniksideme tekke aine molekulide ja veemolekulide vahel naitena voib tuua glukoosi millel on olemas hudroksuulruhmad mis annavad vesiniksidemeid veemolekulidega vaata pilti see aitab kaasa lahustumisele vedelas vees neelduvad elektromagnetilised kiirgused mis jaavad nahtavast valgusest suurema ja vaiksema lainepikkuse alasse teisisonu nahtav valgus labib vett koige paremini vesi on koige levinum lahusti maal suurem osa keemiast oli alguses ainete vesilahuste keemia vett kasitletakse amfoluudina ehk uheaegselt happe ja alusena hudrooniumioon ja hudroksuulioon ilma lisanditeta vees on nende ioonide kontsentratsioon vordne vesi on keemiliselt suhteliselt aktiivne aine vesi hudraadib ioone ja polaarseid molekule moodustades hudraate ja kristallhudraate hudroluusi mis toimub eluta ja eluslooduses kasutatakse laialdaselt toostuses vesi reageerib toatemperatuuril vesi reageerib kuumutamisel vesi reageerib katalusaatori juuresolekul vee esinemine vedelal tahkel ja gaasilisel kujul on hadavajalik eluks maal maa asub paikesesusteemi elamiskolblikus osas kui ta oleks paikesele natuke lahemal voi natuke kaugemal umbes 5 vorra 8 miljonit kilomeetrit oleks vahem toenaoline et koik need kolm vormi eksisteeriks maal uheaegselt maa gravitatsioon voimaldab sailitada atmosfaari veeaur ja susinikdioksiid ohus tekitavad temperatuuripuhvri mis aitab hoida pinnatemperatuuri pusivana kui maa oleks vaiksem siis ohem atmosfaarikiht pohjustaks suuri temperatuurikoikumisi ja vee kogunemine oleks takistatud va poolustel nagu see on marsil vett mis on jaotatud meie planeedil nimetatakse hudrosfaariks vee umbkaudne maht maal on 1 338 000 000 km vesi on atmosfaaris vaikeste tilgakeste ja jaakristallide kujul pilvedes udus ja sudus vedelas olekus meredes ookeanides jogedes jarvedes tiikides kanalites ja veehoidlates tahkel kujul liustikes ja lumes vee jaotus maal on jargmine suurim osa 97 on ookeanide soolvesi magevesi moodustab ainult 3 hudrosfaarist 99 mageveest paikneb jaamutsides liustikes ja pohjavetes ning ainult 03 pinnaveekogudes vee unikaalsed omadused voimaldavad sel talitleda organismides lahustina termoregulaatorina rakkude struktuuri sailitajana ainete transportija ja biokeemiliste reaktsioonide substraadina koik keemilised reaktsioonid mis toimuvad elusas organismis toimuvad veekeskkonnas vesi reageerib hudroluusi reaktsioonides rasvade valkude ja susivesikutega vabastades energiat fotosunteesis mangib vesi elektronide doonori rolli veelt arastatud elektronid kantakse mooda elektrontransport ahelat nadple redutseerides seda seda protsessi nimetatakse vee fotoluusiks moodustunud nadph kasutatakse parast fs pimereaktsioonides kus sunteesitakse susivesikuid vesi on peaaegu kokkusurumatu vedelas olekus ja seega talitleb raku hudrostaatilise skeletina tanu osmoosile pohjustab vesi taimerakkudes turgorrohku mis on vajalik nende kasvuks ja taime organite kuju ja asetuse sailitamiseks vesi on floeemi ja ksuleemivedeliku pohikomponent lahustades endas mineraalseid ja orgaanilisi aineid mida on vaja transportida juurtest lehtedesse ksuleem ja lehtedest juurtesse floeem loomades toimub jaakproduktide ja teiste ainevahetuses vajalike ainete transport vere kaudu plasma mis on uks vere pohikomponentidest koosneb 92 veest inimorganismis sisalduv vee mass on vordelises soltuvuses keha massist see seadusparasus kehtib aga ainult enamvahem samaealiste inimeste puhul vastsundinutel on kudede veesisaldus ca 75 70aastastel aga ainult ca 4550 vee suur soojusmahtuvus 4200 jkgk hoiab organismi temperatuuri suhteliselt muutumatuna vesi on voimeline transportima suure hulga soojust sealt kus seda on palju sinna kus on seda vahe vee aurumisel toimub keskkonna jahtumine kuna selleks et vesi siirduks gaasilisse faasi tuleb vesiniksidemete lohkumiseks kulutada palju energiat 4399 kjmol 25 c juures seetottu on higistamine tohus mehhanism organismi ulesoojenemise valtimiseks ajalooliselt tekkisid ja oitsesid tsivilisatsioonid suurte veekogude juures mesopotaamia mis on nii oelda tsivilisatsioonide hall paiknes kahe suure joe tigrise ja eufrati vahel egiptuse iidne uhiskond oli taielikult soltuvuses niilusest selliste tanapaeva suurlinnade nagu rotterdami montreali pariisi new yorgi buenos airese edukus pohineb osaliselt asjaolul et nendega oli voimalik pidada kaubavahetust vee kaudu vee roll meie elus on raskesti hinnatav kuna seda kasutatakse peaaegu koikjal hudroloogia on teadus mis uurib maa hudrosfaari seal kulgevaid protsesse samuti interaktsioone hudrosfaari ja seda umbritseva keskkonna vahel hudroloogia jaguneb okeanoloogiaks ehk okeanograafiaks ja sisevete ehk mandrivete hudroloogiaks molekulaarsel ja aatomilisel tasemel uurib vett fuusika ja keemia mangaan on keemiline element jarjenumbriga 25 tal on uks stabiilne isotoop massiarvuga 55 omadustelt on mangaan metall normaaltingimustel on ta tihedus 747 gcm selle sulamistemperatuur on 1244 celsiuse kraadi levinumad oksudatsiooniastmed on 2 3 4 6 ja 7 labipaistvus on keha fuusikaline omadus mille korral ta hajutab neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid valgust vaga vahe voi ei tee seda uldse ained neelavad ainult teatud sagedustega elektromagnetilist kiirgust neeldumisel saadud energia kulub aatomite vonkuma panemiseks voi aatomite ergastumiseks naiteks ohku moningaid teisi gaase puhast vett mitmeid teisi vedelikke ja klaasi suudab nahtav valgus labida ning need naivad labipaistvatena neist on voimalik labi vaadata vandalism ladinakeelsest germaani hoimu nimest vandali vandaalid on kultuurivaartuste havitamine kultuuri voi muude varade havitaja lohkuja on vandaal nimetus vandalism viitab aastale 455 mil vandaalid hoivasid rooma ja ruustasid linna 14 paeva havitades ka hulgaliselt kultuurivaartusi maakood valgus on elektromagnetkiirgus mille lainepikkus on vahemikus 380700 nanomeetrit lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla varvina ja 700 nm lainepikkusega lopeb punase varvusena tajutava valguse ala erinevates allikates esinevad sageli lahknevused valguse defineerimisel naiteks voidakse nahtava valgusena vaadelda lainepikkuste vahemikku nii kitsalt kui 420680 nm voi nii laialt kui 380800 nm monikord moistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva varvusena inimene on voimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses seega on inimene teoreetiliselt voimeline eristama umbes 150 varvust samas on leitud et ideaaltingimustes ja aarmuslikel juhtudel voib inimsilm eristada valgust lainepikkuste vahemikus isegi 3101050 nm valguskiirgust moodetakse naiteks valgusmoodiku ehk fotomeetriga ulekantud tahenduses moistetakse valguse all ka teadmisi voi tarkust katioon on positiivse elektrilaenguga ioon aatomi voi uhendi positiivne elektrilaeng tuleneb normaalsest vaiksemast arvust elektronidest ehk elektronide koguarv on vaiksem positiivse laenguga prootonite koguarvust anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon aatomi voi uhendi negatiivne elektrilaeng tuleneb normaalsest suuremast arvust elektronidest ehk elektronide koguarv uletab positiivse laenguga prootonite koguarvu raud ferrum on keemiline element jarjenumbriga 26 raud asub perioodilisussusteemi viii b ruhmas ja 4 perioodis tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54 56 57 ja 58 omadustelt on raud metall normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 787 gcm raua sulamistemperatuur on 1539 celsiuse kraadi raud esineb madalal rohul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist raud on koige levinum element maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi jarel teisel kohal raud asub perioodilisusuteemis viii ruhma korvalalaruhmas raua aatomi jarjenumbrist 26 ja taisarvuni umardatud aatommassist 56 jareldub et raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 562630 neutronit raud on neljanda perioodi element jarelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil fe 26 28142 keemiliste reaktsioonide kaigus voib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt uhendeis on raua oksudatsiooniaste ii voi iii viimane neist on keemiliselt stabiilsem kuigi tavaliselt on raua oksudatsiooniaste 2 ja 3 voib see harvem olla ka 4 2 1 0 1 4 5 6 7 vaata ka raua isotoobi ainulaadse positsiooni kohta keemiliste elementide perioodilisussusteemi kontekstis artiklist seoseenergia peatukkist tuuma seoseenergia kover raud on looduses laialt levinud element olles sisalduselt maakoores neljandal kohal raud on ka kosmoses levinud element meie paikesesusteemi planeetidest on rauarikkamad merkuur ja marss lihtainena esineb rauda maailmaruumist maale langenud meteoriitides kuid ka moningates magmakivimeis maa metalliline tuum sisaldab rauda meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimesena kasutama peamine kogus rauda sisaldub maakoores uhenditena rauauhendeid mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel nimetatakse rauamaakideks maagi kaevandamisel saadakse koos rauauhenditega ka kivimeid ja mineraale mis rauamaagi tootlemisel pole enamasti vajalikud selliseid jaakaineid nimetatakse aheraineteks tahtsamad rauamaagid on jargmised raud on hobevalge keskmise kovadusega metall lisandid muudavad raua kovemaks raua tihedus on 7874 kgm3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi raud on plastiline mistottu seda on voimalik valtsida ja sepistada see on hea soojus ja elektrijuht raud on magnetiseeritav raua kristallvore muutub eri temperatuuridel raud on keskmise aktiivsusega metall asub metallide pingerea keskel kuivas ohus ta hapnikuga ei reageeri kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga mida lisanditevabam on metall seda pusivam on ta korrosiooni suhtes raudiisooladest on koige tahtsam raudiisulfaatvesi 17 feso7ho mida rahvaparaselt nimetatakse raudvitrioliks see on heleroheline vees lahustuv kristalne aine raudiisulfaat saadakse raua reageerimisel lahjendatud vaavelhappega fehsofesoh raudiisulfaati kasutatakse taimekahjurite torjevahendina varvainetes ja tindi saamisel puiduimmutuslahuste valmistamiseks et kaitsta puitu madanemise eest raudiiisooladest on olulisemad raudiiikloriid fecl ja raudiiisulfaat feso raudiiikloriidi voib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raudiiioksiidi voi hudroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega feo6hcl 2fecl3ho feoh3hclfecl3ho kasutades vesinikkloriidhappe asemel vaavelhapet saadakse raudiiisulfaat 2feoh3hsofeso46ho raudiiikloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites erinevalt teistest perioodilisussusteemi ruhmadest ei ole viii ruhma korvalalaruhmas elemendid mitte ukshaaval vaid kolmekaupa triaadides alaruhm koosneb kolmest triaadist rauatriaadi kuuluvad raud koobalt ja nikkel kaks jargmist triaadi sisaldavad plaatinametalle 1 kergete plaatinametallide triaad ruteenium roodium ja pallaadium 2 raskete plaatinametallide triaad osmium iriidium ja plaatina rauasulami omadusi mojutab oluliselt susinikusisaldus rauasulamit milles on alla 2 susinikku nimetatakse teraseks kui susiniku sisaldus on 25 siis on tegemist malmiga korvuti susinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina vaavlit rani fosforit mangaani jt elemente eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani kroomi niklit molubdeeni volframit jt metalle kroomilisand kuni 13 muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kovadust mo ja w suurendavad terase kuumakindlust mn kuni 14 tostab terase kulumiskindlust ni suurendab terase sitkust ja vahendab soojuspaisumist selleparast valmistatakse sellest sulamist mooteriistade osi cr ja ni koos suurendavad terase kovadust ja pusivust keemilistele mojutustele rauamaaki toodeldakse malmiks korgahjudes erilistes konverterites vahendatakse malmis susiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras eristatakse valu ja tootlusmalmi valumalmis sisaldub susinik grafiidina et selle malmi murdepind on hall nimetatakse seda sageli halliks malmiks valumalm on hasti valatav sellest valatakse naiteks hoorattaid seadmete aluseid ja pliidiraudu tootlusmalm sisaldab susinikku raudkarbiidi fec kujul niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks tootlusmalm ei sobi valamiseks ja seda toodeldakse teraseks eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18 sajandini raud oli ainus metall mida eestis sai toota kohalikust toorainest soomaagist see on tekkinud soistel aladel rauarikkast pohjaveest tallinna teletorni ehituse ajal 1977 aastal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 07 m paksuse kihina sisaldades kuni 40 rauda eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus pohjasaaremaal tuiu kula lahistel mida tuntakse tuiu rauasaatmemagedena 1988 aastal tehti seal esimene katse esivanemate eeskujul soomaagist rauda sulatada tulemuseks oli 680 g rauda 1990 saadi seda juba rohkem kui kaks kilogrammi rauasulatusahju kaks pohilist protsessi 2c o 2co feo 3co rauamaagi taandamine 2fe 3co caco cao co cao sio rabu teke casio seda suurust on tahistatud kreeka tahe formula1ga alates 18 sajandi keskpaigast kuna formula1 on irratsionaalarv siis ei saa seda esitada kahe taisarvu jagatisena murde nagu naiteks 227 kasutatakse formula1 ligikaudsete vaartustena aga ukski murd ei saa olla selle tapne vaartus selle tottu on formula1 kumnendesitus lopmatu ning samuti ei teki kumnendesituses korduvaid jaadavaid mustreid arvatakse et formula1 kumnendesituse numbrid on juhuslikult jaotunud lisaks on formula1 transtsendentaalne arv ehk arv mis ei ole uhegi 0ist erineva ratsionaalarvuliste kordajatega polunoomvorrandi lahendiks matemaatikud on tuhandeid aastaid puudnud suurendada oma teadmisi formula1st arvutades selle vaartust suure tapsusega enne 15 sajandit kasutasid matemaatikud nagu archimedes ja liu hui geomeetrilisi meetodeid mis baseerusid hulknurkadel et hinnata formula1 vaartust umbes 15 sajandil pohjustasid uued lopmatutel jadadel pohinevad algoritmid revolutsiooni formula1 arvutamises 20 ja 21 sajandil avastasid matemaatikud ja arvutiteadlased uued lahenemised mis uhendatuna aina kasvava arvutusvoimsusega voimaldasid huppeliselt suurendada valjaarvutavate komakohtade arvu augustis 2010 anti teada et formula1 vaartusest on kindlaks tehtud 5 triljonit komakohta sellega purustati alles sama aasta algul pustitatud varasem rekord mis oli 27 triljonit komakohta 2011 aastal arvutati ule 10 triljoni formula1 komakoha teaduslikes arvutustes ei kasutata tavaliselt rohkem kui 40 komakohta peamine motivatsioon selliste arvutuste tegemiseks on seega inimkonna soov purustada rekordeid kuid formula1 komakohtade leidmisega seonduvaid mahukaid arvutusi on kasutatud ka superarvutite ja suure tapsusega korrutusalgoritmide voimekuse hindamiseks kuna formula1 definitsioon on seotud ringjoonega siis leidub seda paljudes trigonomeetria ja geomeetria valemites eriti nendes mis on seotud ringide ellipsite ja sfaaridega seda esineb ka teistes teadusvaldkondades nagu naiteks kosmoloogias arvuteoorias statistikas fraktalites termodunaamikas mehaanikas ja elektromagnetismis kuna formula1 esineb nii paljudes teadusharudes siis on ta ka uks enim tuntud matemaatilisi konstante nii teadlaste kui ka uldise populatsiooni hulgas formula1 kohta on ilmunud mitu raamatut ja tema ulistamiseks peetakse ka pii paeva lisaks jouavad uued rekordid formula1 arvutamisest tihti uudistesse samuti voistlevad inimesed formula1 komakohtade meelde jatmises praegune rekord on ule 67 000 komakoha matemaatikud kasutavad ringi umbermoodu ja diameetri suhte tahistamiseks kreeka tahte formula1 seda tahte ja sealt tulenevalt ka suurust formula1 voib kirjutada ladina sonaga pi vaikest formula1d ei tohi ajada segamine suure formula22ga millega tahistatkse matemaatikas jada liikmete korrutist enamasti on formula1 defineeritud kui ringjoone umbermoodu suhe tema diameetrisse suhe cd on konstant hoolimata ringjoone suurusest naiteks kui uhe ringjoone diameeter on kaks korda pikem kui teise ringjoone diameeter siis on ka tolle ringjoone umbermoot 2 korda suurem sailitades nii suhte cd vaartuse see formula1 definitsioon eeldab kaudselt eukleidilist geomeetriat ringjoone tahendust saab laiendada ka mitteeukleidilistesse ruumidesse aga need uued ringjooned ei rahulda enam vordust formula1cd eksisteerivad ka teistsugused formula1 definitsioonid mis ei ole seotud ringijoontega naiteks on formula1 kaks korda suurem vahimast positiivsest xist mille korral cosx vordub nulliga formula1 on irratsionaalarv mis tahendab et seda ei saa esitada kahe taisarvu suhtena murde nagu naiteks 227 kasutatakse formula1 ligikaudsete vaartustena kuid ei leidu uhtegi loplikku murdu mis oleks selle tapne vaartus kuna formula1 on irratsionaalarv siis on selle kumnendesitus lopmatu ning kumnendesituses ei teki lopmatult korduma jaavaid mustreid formula1 irratsionaalsust saab toestada mitmel moel enamik neid mooduseid kasutab diferentsiaal ja integraalarvutuse meetodeid toestades et vastandjuhul tekiks matemaatiline vastuolu veel ei teata mis tapsuseni saab ratsionaalarvu abil formula1 vaartust avaldada kuid uurimustega on tehtud kindlaks et see tapsus on suurem kui arvudel e ja ln2 kuid vaiksem kui liouvillei numbritel formula1 on transtsendentne arv mis tahendab et see ei ole uhegi ratsionaalarvuliste kordajatega polunoomvorrandi nagu naiteks lahendiks formula1 transtsendentaalsusest tulenevad kaks jareldust esiteks ei saa formula1 d esitada uhegi ratsionaalarvu ja nastme juure kombinatsioonina teiseks kuna transtsendentaalse arvu pikkust kulge ei saa konstrueerida sirge ja kompassi abil siis ei ole ka voimalik konstrueerida sirge ja kompassi abil ruutu mille pindala oleks vordne etteantud ringi pindalaga formula1 kumnendesituses esinevad numbrid ilma nahtavate mustriteta ja vastavad seniste arvutuste pohjal statistilisele juhuslikkusele samuti paistab et formula1 rahuldab normaalsuse testi tingimusi lopmatut arvu nimetatakse normaalseks kui koik vordse suvalise pikkusega numbrikombinatsioonid esinevad sarnase toenaosusega formula1 normaalsust ei ole suudetud veel toestada ega umber lukata alates arvutite loomise perioodist on teadlastel olnud teada hulgaliselt formula1 komakohtade vaartusi mida statistiliselt analuusida yasumasa kanada on uurinud formula1d statistilise analuusi vaatenurgast ning leidnud et formula1 numbrid vastavad seniste andmete pohjal normaalsuse tingimusele moned ligikaudsed formula1 vaartused on esimesed kirjalikud viited formula1 ligikaudsest vaartusest parinevad egiptusest ja babulooniast molemad hindasid formula1 vaartust vahem kui 1 veaga babulooniast on leitud ajavahemikust 19001600 ekr parinev savitahvel millel kasutatakse formula1 vaartusena formula54 egiptusest on parit papuurus mille valmistamise ajaks hinnatakse 1650 ekr ja millel on valem ringi pindala leidmiseks seal kasutatakse formula1 vaartusena formula56 indiast on leitud aastast 600 ekr parinevaid viiteid milles formula1 vaartuseks hinnati formula58 150 ekr indiast parit leidude pohjal voib oelda et kasutatud on ka hinnangut formula59 esimene teadaolev algoritm mille pohjal formula1 vaartusi arvutati pohines geomeetrilisel lahenemisel kasutades hulknurki algoritm seisnes selles et ringi sisse konstrueeritakse korraparane hulknurk mille tipud toetuvad ringjoonele ning ringjoonest valja konstrueeritakse korraparane hulknurk mille kuljed on ringjoone puutujateks mida suurem on hulknurkade nurkade arv seda tapsemalt saab maarata ringjoone pikkuse ja sealt tulenevalt formula1 vaartuse selle algoritmi motles 250 ekr valja kreeka matemaatik archimedes ning too meetod valitses ilma eriliste alternatiivideta ule 1000 aasta formula1 arvutamise valdkonnas hulknurga algoritmiga joudsid matemaatikud 39 komakoha tapsuseni 1630 aastal see rekord purustati alles 1699 aastal kui lopmatute jadade meetodit kasutades jouti 71 komakoha tapsuseni india matemaatik madhava 13501425 avastas esimesena voimaluse avaldada formula1 kuitahes tapne vaartus lopmatu jada kujul kuna aga euroopasse see avastus ei joudnud loetakse lopmatute jadade abil formula1 vaartuse avaldajaks gw leibnitzit ja j gregoryt lopmatute jadade uurimise areng 16 ja 17 sajandil pohjustas revolutsiooni formula1 arvutamises lopmatud jadad voimaldasid matemaatikutel arvutada formula1d tapsemalt kui seda olid teinud geomeetrilisi meetodeid kasutanud opetlased 1699 aastal arvutas inglise matemaatik abraham sharp formula1 vaartuse 71 komakoha tapsusega kasutades gregoryleibnizi jada see jada on vordne formula14 kui arvutada selle vaartus kohal z 1 enamikus numbrilistes arvutustes kus kasutatakse formula1 vaartust piisab vahestest komakohtadest et tagada vajalik tapsus jorg arndti ja christoph haeneli jargi laheb enamikus kosmoloogilistes arvutustes vaja 39 komakohta sest sellise hulga juures saab arvutada nahtava universumi ruumala uhe aatomi ruumala tapsusega hoolimata sellest on inimesed nainud suurt vaeva et arvutada tuhandeid ja miljoneid formula1 komakohti seda puuet voib osaliselt seletada inimkonna sooviga purustada rekordeid ja sellised saavutused jouavad sageli uudistesse ule maailma samas leidub ka praktilisi pohjuseid naiteks hinnatakse sedasi superarvutite voimsust ja numbrilise analuusi algoritme kaasa arvatud suure tapsusega korrutamise algoritmid ning ka matemaatikas kasutatakse saadavat infot formula1s esinevate numbrikombinatsioonide juhuslikkuse uurimiseks arvuteoorias kohtab arvu formula1 tihti jargnevalt on toodud moned naited vabamuurlus ehk massoonlus prantsuse keeles francmaconnerie inglise keeles freemasonry on elitaarne initsiatsiooniriitusi kasutav ulemaailmne hierarhiline salauhing mis on jagunenud erinevateks sageli omavahel seotud organisatsioonideks vabamuurluse avalikud eesmargid on oma liikmete vabamuurlaste ehk massoonide kolbeline taiustamine abivajajate aitamine ning valgustatuse ja hariduse edendamine et selle kaudu maailma paremaks muuta ajaloos on kasutatud ka nime vabamuurlaste ordu erinevate allikate jargi on organiseerunud vabamuurlasi maailmas kokku vahemalt 6 miljonit ja neid leidub peaaegu koikides riikides suhtumine vabamuurlusse on olnud mitmetine muuhulgas on vabamuurlasi suudistatud varjatud voimuambitsioonides vabamuurlaste liikumisega liitutakse soovi ja kutse meetodil liitumise eelduseks on usk korgemasse olevusse ukskoik kuidas seda siis ei tolgendata teadaolevalt on ainus erand prantsusmaa vabamuurlus mis on avatud ka ateistidele isik kes soovib uhingusse astuda peab selleks soovi avaldama seejarel votavad loozi valitud liikmed temaga uhendust soodsalt kulgenud vestluse korral antakse ule ametlik kutse saada opipoisiks aja moodudes on soti riituses voimalik tousta kuni 33 kraadi vabamuurlaseks yorki riituses naiteks rootsis on 11 astet ja misraimis 99 astet hierarhias toustakse kooskolas isiku panusega liikumisse ja organisatsioonis oldud ajaga loozidesse vastuvotmisel arvestatakse sotsiaalset seisust ja paritolu naiteks on koik ameerika ja rootsi loozid elitaarsed usulist kuuluvust ja usutunnistust naiteks rootsis ei voeta vabamuurlaseks juute enamik vabamuurlaste organisatsioone votab liikmeks ainult mehi eesti vabamuurlaste statuut keelab liikmetel avalikustada teavet loozi tegevuse kohta voi avaldada teiste liikmete nimesid rootsi vabamuurlased avaldavad regulaarselt oma liikmete nimekirju seda teevad ka koige salajasemad usa loozid neid nimekirju nimetatakse matrikliteks vabamuurluse ideoloogia on ametlikult seotud valgustusaadetega korgvabamuurlased eriti ameerikas olid sageli seotud kuritegevusega nende seas leidus salakaubavedajaid mereroovleid ja orjakaupmehi keda loozid seadusesilma eest kaitsesid suurmeistrite seas oli ka orjapidajaid nagu naiteks aron lopez long islandil rahvusvahelise vabamuurluse juht albert pike unistas orjandusliku riigi rajamisest konfoderatsiooni nime all ja paastis selle nimel valla kodusoja massoonid uritasid korduvalt tappa mittevabamuurlasest usa presidenti abraham lincolni kes nende plaane takistada puudis lopuks onnestus see vabamuurlasel john wilkes boothil prantsuse vabamuurlased organiseerisid vordsuse idee ettekaandel venemaal 1917 aastal rea riigipoordeid mida nimetasid revolutsioonideks seda kinnitavad vabamuurlased oma ajakirjas humanisme vabamuurlust on mojutanud vanemad traditsioonid selle ajalooliste juurte kohta on erinevaid teooriaid vabamuurlaste sumboolikas on mojutusi vanaegiptuse ja vanakreeka musteeriatelt templiordult roosiristlastelt kabalalt ja gnostitsismilt teatud sarnasusi on sufistlike dervisi vennaskondadega mis hakkasid tekkima 12 sajandil sona vabamuurlane voeti kasutusele ajal mil talupojad olid euroopas parisorjad nad olid kinnistatud maa kulge ega tohtinud lahkuda muursepatoo vajas seeeest oskusi mida igal talupojal ei olnud selleparast olid muursepad uhed vahestest toolistest kes randasid vabalt ringi ja otsisid ehitustood nii nagu mone teisegi elukutse esindajad moodustasid ka muursepad kutsorganisatsioone jutud sellest nagu oleks vabamuurlus tekkinud muistses iisraelis piibli aegadel kuuluvad legendide valda vabamuurlastel on ka oma puhak hiram abiff legendi jargi oli ta geniaalne opipoiss kelle tappis tema vananev meister et saada enda nimele oma hiilgava opilase tood olenevalt allikast ning loozist on erinevusi nimekujus ehitusobjektis ja toos mida hiram abiff tegi koige levinuma teooria kohaselt on vabamuurlaste liit valja kasvanud ehitusmeistrite uhingutest mida inglismaal ja sotimaal nimetati loozideks inglise keeles lodge mandrieuroopas vastasid neile ehituskuurid bauhutte molemad olid algselt ehitajate hutid ehituse juures sona looz esimene teadaolev kasutus oli aastal 1287 tsistertslaste kloostri ehitamisel vale royalis chesteris algselt polnud looz muud kui pilliroohutt milles puusepad tootasid ja voibolla lounatasid mujal voisid nad ka oosel loozis magada organiseeritud vabamuurluse rajamise ametlik kuupaev on 24 juuni 1717 mil neli aastaid olnud loozi muurlaste tsunft ja roosiristlased uhendati esimeseks suurlooziks nimega inglismaa uhendatud suurlooz sel ajal oli vabamuurlaste looze ka juba prantsusmaal ja saksamaal 24 juuni on kogu maailma vabamuurlaste suurpuha loozi tunti nimega vabad muursepad free masons see oli tsunft mis koondas pohiliselt ehitusega seotud kasitoolisi muuriladujaid ehituskivide tootlejaid jne alates 1617 sajandist hakati vastu votma isikuid kes tostsid organisatsiooni prestiizi ning toid kaasa raha loozi pusimise heaks tekkisid poliitilise suunitlusega tsunftid 18 sajandil alates 1717 aastast loodi vabamuurluse tanapaeval toimiv poliitiline organisatsioon samal ajal ehitati raskesti jalgitavat erinevates alluvussuhetes astmelist loozide susteemi geograafilisel ja rahvuslikul alusel vabamuurluse ajaloos on vahe vaieldamatuid fakte esimese suurloozi rajamisest voib mainida ajas tagasi minnes jargmisi sundmusi on vaidetud et esimese loozi asutas inglise kuningas athelstan 926 aastal yorkis parast seda kui ta oli ristiusku poordunud ent inglise kuningad olid juba sajandeid olnud kristlased pole ka teada et athelstani asutatud organisatsioonil olnuks seoseid vabamuurlusega 1352 aastal avaldati eeskirjad mis reguleerisid loozi kuulunud muursepa kaitumist yorkis neid kirjeldatakse iidsete muurseppade tavadena meister ja tema asetaitja pidid vanduma et jargivad neid tavasid pool sajandit hiljem pidid juba koik muursepad sama vande andma see sisaldas tootasumaarasid tooaega puhasid jne 18 sajandi lopul uhingud politiseerusid adam weishaupt moodustas vabamuurluse vabamuurlaste sees ehk illuminaatide voolu illuminaadid tahendab eesti keeles valgustatud valgustuse hariduse opetluse kandjad paljud ajaloolased on uurinud vabamuurluse tausta ja nende osalust sundmustes mis on vapustanud avalikkust nii monigi vabamuurlaste juht naiteks giuseppe mazzini giuseppe garibaldi napoleon albert pike david rockefeller jt on votnud omaks vandenoude juhtimise ka maailma suurimate riikide eesotsas on salaseltside esindajad nii on usa 43 president george w bush illuminaatidega seostatud loozi skull and bones liige vaga palju massoonide toime pandud poliitiliste kuritegude kohta on dokumente moskva eriarhiivis mis rajati teise maailmasoja jarel et hoiustada euroopast sojasaagiks saadud massoonide dokumente vabamuurlaste loozides kasutatakse mitmesuguseid sumboleid naiteks sirkel vinkel kellu lood poll uks tuntumaid sumboleid on koikenagev silm seda on kujutatud ka usa 1dollarisel rahatahel silm puramiidi tipus kolmnurgas ja eesti vanal 50kroonisel rahatahel silm kolmnurgas paljud tahtsad usa ja teiste maailma riikide linnade ehitised on tahistatud vabamuurlaste markidega ka paljud keskajal ehitatud katedraalid kannavad vabamuurlaste vennaskona sumboolikat usa pealinna washingtoni planeeris vabamuurlasest prantsuse arhitekt pierre charles lenfant selle tottu on pealinna pohiplaanis tanavate asetus ja enamikul avaliku sektori hoonetel massoonlikud sumbolid vabamuurlastel on rohkesti salajasi marke naiteks sumboolne kaepigistus voi tervitus ja hadaabimark vabamuurlaste kinnist rituaalset koosolekut nimetatakse templitooks ehk loozitooks selle eesmark on vabamuurlaslik sotsialiseerumine see vahendab uksikisikule parimuslikul meetodil vabamuurlikke vaartusi kasutades sumboleid ja allegooriaid mis peavad vordselt konetama nii moistust kui ka tundeid sellega ei sunnita vabamuurlasele siiski peale mingeid usulisi toekspidamisi ega metafuusilisi seisukohti moned autorid on valja tulnud vaidetega et vabamuurlaste organisatsiooni taga on iidne tarkade ruhmitus valgustuse kandjad kellega koostoos loodi vanaegiptuse uhendatud riik vabamuurlaste sumboolika silm puramiid viisnurk sirkel parinevat egiptuse preestritelt seoseid vabamuurlusega on olnud paljudel tuntud vallutajatel naiteks napoleon il vabamuurluse poliitiline organisatsioon kasvas valja templiordust vabamuurlus on venemaal korduvalt keelustatud septembris 2007 oli venemaal 28 vabamuurlaste loozi umbes 400 liikmega eestis tekkis vabamuurlus aastatel 17711773 kui tallinnas asutati vabamuurlaste looz nimega isis kuhu kuulusid pohiliselt saksa ja vene aadlikud kaupmehed ametnikud professorid vaimulikud ja kunstitegelased eestlastest kuulusid sellesse pastor otto wilhelm masing ja muusik karl friedrich karell kuni vabamuurluse keelustamiseni venemaal 1822 aastal tegutses eestis neli loozi 1926 aastal loodi eesti vabariigis tallinnas rahvusvahelise loozi le droit humain tutarlooz kalevipoeg selle juht oli eduard hubel looz kuulus prantsuse liini milles aktsepteeriti ka naisi eesti esimene president konstantin pats ja vaejuhataja johan laidoner olid vabamuurlased kes kuulusid rootsi loozi vabamuurlaste organisatsioon taasloodi 1992 aastal mil alustas tegevust looz fooniks aastatel 19922007 loodi eestis kumme loozi ja uks uurimislooz sealhulgas tallinnas tartus parnus haapsalus ja viljandis 18 mail 1999 asutati eesti vabade ja tunnustatud vabamuurlaste suurlooz mis on eesti loozide keskorganisatsioon eesti suurlooz kuulub rahvusliku uhendusena suveraanse ja vordvaarsena tunnustatud suurloozide perre eestis on praegu umbes 500 vabamuurlast soti riituses mis kehtib eestis on 33 astet yorki riituses on astmeid ehk kraade 11 tuntumad eesti autorid kes on vabamuurlusest korvalseisja positsioonilt kirjutanud on juri lina ja tiit madisson lina on kirjutanud sel teemal kolm raamatut kommunisternas heliga krig rootsi keeles skorpioni margi all ja maailmaehitajate pettus ta on vandanud ka kaks rahvusvahelist filmi sealhulgas valgusetoojad molemad on vabamuurluse suhtes vaga kriitilised esitades andmeid massoonide endi allikaist ja tuntud vabamuurlaste tsitaate juri lina tugineb tihti originaalallikaile kuid tema uurimusi on ka kritiseeritud betti alver oieti elisabet alver aastast 1937 elisabet talviken aastast 1956 elisabet lepik 23 november vkj 10 november 1906 jogeva 19 juuni 1989 tartu oli eesti luuletaja elisabet alver sundis raudteelase perekonnas 19141917 oppis ta tartu puskininimelises tutarlaste gumnaasiumis ja eesti noorsoo kasvatuse seltsi tutarlaste gumnaasiumis mille lopetas 1924 19241927 oppis ta tartu ulikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust parast ulikooliopingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna tartus betti alver debuteeris 1927 aastal novelliga liivi deevidiivi teosega tuulearmuke sai ta ii auhinna looduse romaanivoistlusel samuti kirjutas ta teosed invaliidid viletsuse komoodia ja kompa mis toetub tema lapsepolvemalestustele varsse hakkas alver avaldama 1931 aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks poeem lugu valgest varesest kujutab irooniaga tousikute ebavaimset seltskonda seda teemat jatkavad ka poeemid vahanukk pirnipuu ja morane peegel poeemis pahklikoor on uhendatud realistlik olustikukujutus ja legendiparane esitus samuti on ta kirjutanud poeemid raudsed roopad leib ja parast pikka pouda aastast 1934 oli ta eesti kirjanikkude liidu liige ta kuulus luuleruhmitusse arbujad ta oli eesti naisuliopilaste seltsi auvilistlane 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tolkis ta saksa ja vene kirjandust tema tahtsaimaks tolkeks on aleksandr puskini jevgeni onegin ta on tolkinud eesti keelde ka kristjan jaak petersoni saksa keeles kirjutatud varsid tema haud on tartus vanajaani kalmistul ta oli abielus luuletaja heiti talvikuga 1956 aastal abiellus ta kirjandusteadlase mart lepikuga eduard alver ja siim kallas on betti alveri sugulased 2006 aastal avati jogeval betti alveri muuseum muuseumi juurde on kujundatud malestuspark ja pargis on betti alveri malestusmark skulptor terje ojaver eesti kirjanike liidu tartu osakond annab valja betti alveri kirjandusauhinda 2007 aastal oli goteborgi raamatumessi peakulaliseks eesti ja selle tarbeks tolgiti rootsi keelde 21 eesti kirjandusteost nende seas betti alveri lugu valgest varesest see on pohjamaade suurim raamatumess mida igal aastal kulastab ule 100 tuhande inimese eduard bornhohe bornhooe kodanikunimega eduard brunberg 17 veebruar vkj 5 veebruar 1862 virumaa 17 november 1923 tallinn oli eesti proosakirjanik ta sundis kullaaru moisas aidamehe pojana aastatel 18721874 oppis ta tallinnas w kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis luhikest aega oli ta joonestaja maamootjate juures ja peterburis kaubakontori opilane 18781879 tootas ta kaunases raudteekontoris seejarel abikoolmeistrina poltsamaa kihelkonnakoolis ja seejarel tallinnas saksa ajalehtede kaastoolisena 1881 aasta sugisel siirdus ta kosterkoolmeistriks stavropoli sealt edasi tiflisi praegu thbilisi kust ta tegi reisi vaikeaasiasse naasnud kodumaale oli bornhohe kaks aastat koduopetaja matsalu moisas seejarel tegeles ta luhemat aega ajalehe revaler beobachteri teatrikriitikuna 18861887 oli ta keelte ja lauluopetaja kuuda seminaris laanemaal seejarel veel aasta koduopetaja matsalus 1889 aasta jaanuaris astus ta tartu ulikooli filoloogiat oppima kuid mone kuu parast pidi ta opingutest loobuma ning ta jatkas tood koduopetajana ajakirjanikuna ja karikaturistina 1893 asus bornhohe loplikult kodumaale kus ta leidis teenistust tallinna ringkonnakohtus tolgina 1907 aastal nimetati ta johvi ulemtalurahvakohtu eesistujaks kus ta oli ametis 1917 aastani 1919 aastal asus bornhohe elama tallinna kus ta tootas rahukohtunikuna ta oli maetud kopli kalmistule kui kalmistu havitati noukogude voimuorganite poolt ja koik hauad tasandati oli ta uks kolmest isikust konstantin turnpu ja netty pinna korval kes metsakalmistule umber maeti tema tadipoeg oli eduard vilde ta oli abielus constance brunbergiga neiuna pehlmann 18791971 nende poeg walter brunberg oli usas ehitusinsener ja eesti aktivist bornhohe loomingu kandva osa moodustavad romantismimojulised ajaloolised seiklusjutud mis raagivad pohiliselt eesti rahva vabadusvoitlusest teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks tema esimest jutustust tasuja 1880 peetakse tema parimaks teoseks tegevus toimub jurioo ulestousu ajal peategelane on talupoeg jaanus uks ulestousu juhtidest keda tuntakse tasuja nime all ta hukkub lahingus ka villu voitlused 1890 raagib jurioo ulestousust talupojad puuavad tungida viljandi lossi viljakottides plaan nurjub ja nad tapetakse nende juht villu sureb lossi keldris vangina teos on tasujaga vorreldes realistlikum villut on kujutatud keerukama karakteriga kui jaanust dialoogid on lihtsad ja rahvalikud vurst gabriel ehk pirita kloostri viimsed paevad 1893 raagib talurahvaulestousust liivi soja ajal peategelased on vurst gabriel vene vursti ja eestlannast ema poeg kes voitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu ja saksa aadlipreili agnes von monnikhusen tegevus poimub nende armastusloo umber tegevuse lopus piiravad tallinna vene vaed 1577 ning pirita klooster suudatakse selle teose ainetel on tehtud film viimne reliikvia bornhohe katsetas veel mitmes zanris kirjutas satiirilise jutustuse tallinna narrid ja narrikesed 1892 eriti tuntuks on saanud selle jutustuse esimene osa kuulsuse narrid reisikirju usurandajate radadel 1899 ja realistliku luhiromaani kollid 1903 1893 keelas tsensuur ajaloolised jutustused seepeale 41aastaselt tombus bornhohe kirjanduslikust tegevusest tagasi oma elu viimasel kahekumnel aastal ei avaldanud ta enam uhtegi raamatut bornhohe teoste koige esinduslikum valjaanne on endel nirgi jarelsonadega kolmekoiteline teosed i tallinna jutud 1962 ii jutud ja reisikirjad 1963 ja iii ajaloolised jutustused 1964 koobalt co on keemiline element mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 27 koobalt kuulub klassifikatsiooni siirdemetallid delemendid koobalti avastas georg brandt aastal 1742 rootsis stockholmis koobalti kristalli struktuur on heksagonaalne tahukeskne kuubiline oksudatsiooniaste uhendites on 1 2 3 voi 4 pohilised oksudatsiooniastmed on nendest 2 ja 3 oksudatsiooniaste 4 on harvem esinev ja uldiselt ebapusiv oksudatsiooniastmega 1 on onnestunud ka moned uhendid sunteesida koobalti elektronvalem on 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d elektronskeem on 2728152 elektronide arv koobaltis on 27 neutronite arv 32 ja prootonite arv 27 omadustelt on koobalt metall tema tihedus normaaltingimustel on 89 gcm ja sulamistemperatuur 1495 celsiuse kraadi koobalti aatommass on 589332 koobalt keeb temperatuuril 2927 c varvuseks on hobevalge agregaatolek toatemperatuuril on tahke kovadus mohsi jargi on 5 tal on uks stabiilne isotoop massiarvuga 59 elektronegatiivsus paulingu jargi 188 oksiidi tuup segatud uhendid kova hobedast metalli koobaltit co ja selle uhendeid kasutatakse sageli on leidnud rakendamist kuuma ja happekindlates sulamites terase tootmisel moningate keemiliste reaktsioonide katalusaatorina elektri klaasi portselani keraamiliste savi fajanssesemate valge urbse savi ja labipaistva glasuuriga tooted tootmisel klaasi portselani ja keraamikatoostuses kasutatakse pigmenti mida nimetatakse koobaltsiniseks koobalti uhendeid lisatakse varvidele nt trukivarvidele ja lakkidele et kiirendada nende kuivamist rakendatakse poluestervalkude katalusaatorina kuulub emaili koostisse kasutatakse magnetlintide valmistamisel televisioonile koobaltit sisaldab ka bvitamiin nn karbsepaber ja moni kunstvaetis tsement sisaldab oige vaikeses koguses koobaltit inimorganismi satub koobalt tolmuna hingamiselundite ja naha vahesel hulgal ka suu kaudu koige rohkem leidub koobalti tolmu vastava maagi kaevandamisel ja puhastamisel sageli esineb koobalt seal koos nikliga sellel tolmul on toksiline murgistav toime organismile koobalti tervistkahjustavat toimet kasitles esimesena pohjalikumalt inglane l oliver 1902 aastal raamatus ohtlikud elukutsed kroonilise murgistuse nahtudest on olulised pikemaaegne koha ja roga krooniline bronhiit ohupuudushingeldushood bronhiaalastma krooniline nohu ja seedehaired sageli on taheldatud ka toksilist sudamelihase kahjustust eriti koobaltit sisaldavate sulamitega tootajatel tihti esineb nahakahjustusi kontaktdermatiit ehk nahapoletik haavandid naha huperkeratoos ehk liigsarvestmine nikkel sumbol ni on ferromagnetiline keemiline element jarjekorranumbriga 28 see on varvuselt hobevalge laikiv metall kerge kuldse varjundiga sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58 60 61 62 ja 64 nikli tihedus normaaltingimustel on 89 gcm nikli sulamistemperatuur on 1455 c ja keemistemperatuur 2913 c tahtsamad niklisulamid on nikroom nikkel kroom melhior vask nikkel invar raud nikkel ja platiniit raud nikkel ta on toatemperatuuril keemiliselt pusiv ohuhapnikuga kokkupuutel moodustub selle pinnale aja jooksul oksiidi kiht mis kaitseb metalli edasise oksudeerumise eest massi jargi on nikkel maal kuues element raua hapniku rani magneesiumi ja vaavli jarel ning moodustab 18 maa massist samas on see koos rauaga koondunud maa tuuma ja maakoores leidub seda vahem nikkel on maakoores keskmiselt levinud element tuntud on ligi 50 niklimineraali neist tahtsamad on sulfiidsed uhendid nagu naiteks pentlandiit fenis milleriit nis aga ka moned slikaadsed mineraalid naiteks garnieriit nimgsiooh niklit toodetakse peamiselt sulfiidsetest vasknikkelmaakidest kanadas austraalias ja lounaaafrikas voi silikaatsest toormest uuskaledoonias kuubal filipiinidel indoneesias jm uldvarusid maismaal hinnatakse 70 miljonile tonnile nikkel oli sulamites vase ja tsingiga kasutusel juba vanahiinas ule viie tuhande aasta tagasi individuaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog axel fredrik cronstedt rootsi looduslikust nikkelarseeniidist nias 1751 aastal seda mineraali tunti juba palju varem saksakeelse nime kupfernickel all ja seostati kiusliku saksi maevaimuga ligikaudses tolkes on kupfernickel vana nicki vask kes ei lase sellest maagist vaske sulatada tegelik pohjus seisnes asjaolus et kupfernickel praeguse nimetusega nikoliit voi nikeliin oli valiselt vaga sarnane vasemaagi koostisega cuo molemad mineraalid on uhesugust punast varvi cronstedti avastus ei leidnud kaua aega tunnustust teadlane suri enne seda 1765 aastal puhtamal kujul eraldas nikli rootsi keemik ja metallurg torbern bergman 1775 aastal fuusikalised omadused maaratles tapsemalt alles 19 sajandi alguses jeremias benjamin richter nikli saamise tehnoloogia oleneb suuresti kasutatavast toormest rakendatakse nii puro kui ka hudrometallurgilisi meetmeid silikaatsed maagid ei ole rikastatavad kasutada tuleb kogu maaki neid toodeldakse loistamisega ning saadakse ebapuhas ferronikkel viimasele lisatakse vaavliuhendeid fes voi caso ja puhutakse konverteris labi raua eemaldamiseks peenestatakse ja poletatakse ning moodustunud niost redutseeritakse nikkel sulfiidseid vaseniklimaake toodeldakse nende spetsiifikast olenevalt erinevalt maagikontsentraatidele lisatakse sageli sio ja allutatakse korduvalt paagutamisele ning sulatamisele sulfiidid redutseeruvad tekkiv raudoksiid laheb silikaadi moodustumisel rabu koostisesse jargneb keerukate sulfiidide nis cus jt ning metallide ni cu segu eraldamine mis sisaldab sulatamist nahsoga jt tootlusi loppfaasis eraldatakse nikkel sageli elektroluusiga nikkel on lihtainena hobevalge kollaka laikega plastne metall ta on hasti toodeldav kuid juba vahesed lisandid eriti vaavel ja hapnik halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust nikkel on ferromagneetik curie punkt on 631k vee ja ohuniiskuse suhtes on nikkel pusiv nikli koige laialdasemalt kasutatavad uhendid on veeslahustuvad niii soolad nad esinevad enamasti sinakasroheliste voi roheliste kristallhudraatidena levinumad soolad on kloriid sulfaat ja nitraat vastavalt nicl6ho niso7ho ja nino6ho soolade lahustumisel tekib sinakasroheline lahus niiooni varvus leeliste toimel niii soolade lahustele moodustub nioh roheka varvusega sade nioh oksudeerumisel aeglaselt ohus kiiremini oksudeerijate nt ho voi br toimel tekib must kristalne nikkeliiioksiidhudroksiid niooh nikli binaarsetest oksiididest esineb vaid uks uhend nikkelmonooksiid niox x 1 see aine leidub ka looduses mineraal bunseniit olenevalt saamistingimustest esineb ja nio nio varvus voib varieeruda helerohelisest kuni mustani nio saadakse nikli kuumutamisel ohus voi hapnikus ning nino nico voi nioh termilisel lagunemisel nio kasutatakse niii soolade ja katalusaatorite klaasipigmentide ning glasuuride saamiseks ule 1230 c algab nio dissotsiatsioon tekib ni ja o nio moodustab kaksikoksiide teiste metallioksiididega nt banio nikli aastane toodang jaab umbes miljoni tonnini osa metallist toodetakse ferroniklina sulam rauaga mida saab kasutada teiste nisulamite saamisel rohuv enamus nikli toodangust kasutatakse ara nii raua kui ka varviliste metallide sulamite koostises rakendatakse ka teiste metallide elektroluutilist nikliga katmist nikeldamist kaitseks korrosiooni vastu moni protsent nikli toodangust kasutatakse katalusaatorite saamiseks mida rakendatakse sunteesikeemias ja toiduainetoostuses margariini tootmisel vedelrasvades nende kataluutilisel hudrogeenimisel pohilised niklitootjad maailmas on venemaa kanada uuskaledoonia ja austraalia taiskasvanud 70 kg kaaluvas inimeses leidub niklit umbes 099 mg ja see on vajalik mitme ensuumi kofaktorina enamus organismi joudnud niklist eemaldatakse neerude kaudu suures koguses on aga nikkel toksiline niklit sisaldab naiteks ensuum ureaas mis kataluusib karbamiidi ehk uurea lagunemist vask ladina keeles cuprum tahis cu on keemiline element jarjenumbriga 29 tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65 aatommass on 6354 omaduste poolest on vask metall normaaltingimustes on vase tihedus 89 gcm3 vask asub ib ruhmas ning 4 perioodis vase elektronskeem naeb valja 2 8 18 1 tema sulamistemperatuur on 1083 c vase eritakistus 20 c juures on 1678 nm vase varvus varieerub punasest kuldkollaseni vask on plastiline metall seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi kerge saadavus maagist ja usna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla uks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi valmistamaks relvi ehteid raha jne vaske leidub looduses peamiselt uhenditena naiteks sulfiidina cus voi rohelise malahhiidina mis keemiliselt kujutab endast vaskhudroksiidkarbonaati cuohco ehk cuco x cuoh et vaske leidub looduses ka ehedalt siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad vask on punaka varvusega sepistatav valtsitav ja traadiks tommatav metall ta on hea soojus ja elektrijuht kuumutamisel ohus kattub vask musta varvusega vaskiioksiidi kihiga kuivas ohus on vask pusiv niiskes ohus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajarjel pruuni voi roheka varvusega paatinakiht rohekas paatinakiht mida monikord naeme vanadel vaskesemetel tekib vaga aeglaselt uhendites voib vask omada kahte metallikatiooni vahem stabiilne cu ja rohkem stabiilne cu mis muudab soola siniseks voi rohekassiniseks tahtsaim vasesool on vasksulfaat vesi 15 mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks cuso x 5ho see on sinise varvusega kristallaine mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks suure tahtsusega on mitmesugused vasesulamid vase ja tina sulam pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tooriista relva ja ehtemetalliks pannes niiviisi aluse pronksiajale moned pronksliigid olid valiselt aravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti korgelt juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall kellapronksis on keskmiselt 20 tina teistsuguse koostisega on relvapronks mis pidi olema tugev elastne ja kulumiskindel relvapronksis oli umbes 10 tina vase sulam tsingiga valgevask ehk messing on heade mehaaniliste omadustega hasti valatav ja kergesti toodeldav valgevasest tehakse autoradiaatoreid torujuhtmeid padrunihulsse munte malestusmedaleid jm vask on hea elektrijuht elektrijuhtivuselt uletab teda ainult hobe vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mooteseadmete tarvis 1 2 3 ja 5kopikalisi munte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist ulejaanud peenraha alates 10kopikalistest muntidest vermiti vase ja nikli sulamist iseloomulik on et vaatamata vase punasele varvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hobevalge varvusega melhioris on 1833 niklit ulejaanu on vask melhior on hobedaga sarnanev ja vaga dekoratiivne sulam millest vermitakse munte valmistatakse ehteid kausse vaagnaid jm lauatarbeid uushobe sisaldab vase korval tsinki ja niklit enamasti on tooriistametalliks teras ent lohkeainetoostuses rakendatakse vasest tooriistu sest nendega tootamisel ei teki sademeid vaikese eritakistuse tottu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas kaabli paljas ja kontaktjuhtmete lattide elektrigeneraatorite telefoni ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks naiteks trukimontaazis teine vaga hea vase omadus on soojusjuhtivus seeparast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel nt radiaator vasesulameid kasutatakse masina auto ja traktoritoostuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks hea mehaanilise vastupidavuse ja toodeldavuse tottu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske naiteks lisatakse seda kullale et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini toodeldav sest puhas kuld on vaga pehme metall ja ei talu mehaanilist tootlemist vase erinevate oksiidide abil saadakse utriumbaariumvaskoksiid ybacuo mis on tuntuim korgtemperatuurne ulijuht samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel vaske kasutatakse laialt atsetuleeni polumeerimise katalusaatorina vask on bioelement kui inimorganismis kannab ohuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin siis limuste ja lulijalgsete organismis taidab sama ulesannet vaske sisaldav hemotsuaniin keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsuaniin sarnased pohiline erinevus on metallide vase voi raua esinemises vase poolest vaestel muldadel tostab vaske sisaldav puriidirabu teraviljakultuuride saaki 47 tsha ning enamgi turvas ja soomuldadel touseb linasaak ning kvaliteet kaesoleval ajal kasutatakse puriidirabu annustes 68 tsha voi vaskvitrioli annustes 2025 tsha koik vaseuhendid on murgised 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus vase sisaldus joogivees ei tohi uletada 2 mgl kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus uks dustroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis vask jouab maost sappi selle haigusega kaasnevad aju ja maokahjustused katsed naitasid et skisofreeniahaigetel on liiga korge vasesisaldus organismis siiski pole teada kas korge vasesisaldus organismis pohjustab ka psuuhilisi haireid kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele voi haiguse uheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis vaseioonid annavad ainele hasti aratuntava kergelt magusa metalse korvalmaitse pluuto vaikeplaneedi tahistus 134340 pluto on kaabusplaneet kuiperi voos see oli esimene avastatud kuiperi voo liige ja see on seni suurim paikese umber tiirlev kaabusplaneet pluuto avastas 1930 aastal clyde tombaugh ja alates avastamisest kuni 2006 aastani nimetati teda planeediks ning loeti paikesesusteemi uheksandaks planeediks pluuto planeedistaatus seati kahtluse alla 1992 aastal kui kuiperi voost leiti mitu pluutoga sarnast objekti 2005 aastal avastati kuiperi voost kaabusplaneet eris mis on pluutost 27 suurem 24 augustil 2006 otsustas rahvusvaheline astronoomiaunioon votta pluutolt planeedi staatuse ja kvalifitseeris pluuto umber kaabusplaneediks pluuto asub paikesest 3049 au 4474 miljardi km kaugusel mis tahendab et perioodiliselt tuleb pluuto paikesele lahemale kui neptuun pluuto ja neptuuni kokkuporget takistab stabiilne orbitaalne resonants paikesevalgusel kulub pluutoni joudmiseks umbes viis ja pool tundi pluutol on viis kuud charon styx nix kerberos ja hydra pluutot ja charonit peetakse aegajalt kaksikplaneetideks sest nende orbiitide raskuskese ei ole kummagi planeedi keskmes kuid iau kasitleb charonit siiski pluuto kuuna esimese kosmoseaparaadina lendas pluutost mooda nasa planeetidevaheline automaatjaam new horizons mis moodus kaabusplaneedist 14 juulil 2015 kosmoseaparaat uuris moodalennu kaigus pluutot ja tema kaaslasi detailselt pildistati korge lahutusega kogu pluuto valgustatud poolkera ja tehti arvukalt muid mootmisi 1840 aastatel kasutas urbain le verrier klassikalist mehaanikat et ennustada neptuuni taga asuva tundmatu planeedi asukohta analuusides uraani orbiidi hairitusi edasised 19 sajandi lopul toimunud vaatlused viisid astronoomid jarelduseni et uraani orbiiti hairib peale neptuuni ka teine planeet 1906 alustas rikas bostoni arimees percival lowell ja astronoom william henry pickering arizonas flagstaffis asuvas lowelli observatooriumis pohjalikke otsinguid leidmaks voimalikku uheksandat planeeti lowell ja tema observatoorium otsisid planeeti edutult kuni 1916 aastani mil lowell suri lowell parandas ule miljoni dollari tema asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile flagstaffis arizona osariigis planeet xi nagu lowell seda nimetas otsimiseks hiljem selgus et ta observatoorium oli pluutot pildistanud juba 1915 aastal kuid kuna see oli piltidel vaga vaikese heledusega siis seetottu seda ei margatud teadaolevalt pildistati pluutot enne ametlikku avastamist 14 korda ning vanim pilt parineb aastast 1909 kuna lowelli lesk vaidlustas paranduse ning kohtuskaimine vottis ule kumne aasta aega sai observatoorium otsinguid jatkata alles 1929 aastal observatooriumi direktor vesto melvin slipher andis ulesande leida tundmatu planeet erihariduseta amatoorastronoom clyde tombaughle kes oli hiljuti observatooriumisse toole palgatud tombaugh ulesandeks oli tahistaevast sustemaatiliselt paarisfotodena pildistada ning seejarel uurida igat paari et teha kindlaks kas moni objekt on vahepeal liikunud 18 veebruaril 1930 parast aasta kestnud otsinguid avastas tombaugh rutiinsel fotode vordlemisel et sama aasta 23 ja 29 jaanuaril tehtud fotodel oli uks objekt vahepeal liikunud parast taiendavate vaatluste tegemist teavitas observatoorium 13 martsil 1930 avastusest harvardi observatooriumi uus planeet asus kullaltki lahedal lowelli ja pickeringi ennustatud kohale tombaugh sai oma avastuse eest lisaks kuningliku astronoomiaseltsi medalile ja 25naelasele preemiale ka stipendiumi koduosariigi kansase ulikoolilt astronoomiahariduse omandamiseks kaabusplaneedi pluuto avastamine oli ajakirjanduses vaga populaarne teema lowelli observatoorium kellel oli oigus uuele objektile nimi anda sai ule tuhande soovituse ule terve maailma alates atlasest kuni zymalini tombaugh kais slipherile peale et too pakuks valja uue kaabusplaneedi nime enne kui keegi teine jouab seda teha constance lowell pakkus nimeks zeus siis percival ja lopuks constance kuid need variandid jaeti korvale pluuto sai nime allmaailma jumala jargi mille pakkus valja 11aastane mutoloogiahuviline venetia burney kes oli oxfordi kooli opilane oma nimevariandist raakis burney oma vanaisale falconer madanile kes oli oxfordi ulikooli raamatukoguhoidja madan edastas idee astronoomiaprofessor herbet hall turnerile kes omakorda saatis telegraafiga sonumi edasi oma kolleegidele ameerika uhendriikidesse iga lowelli observatooriumi liige sai haaletada kolme nimevariandi vahel minerva mis oli juba ka uhe asteroidi nimi cronus mille maine oli halvenenud kuna selle pakkus valja ebapopulaarne astronoom thomas jefferson jackson see ja pluto pluto sai enda kasuks koik haaled ning nimi avalikustati 1 mail 1930 nime loplikku valikut soodustas ka asjaolu et pluto kaks esimest tahte on percival lowelli initsiaalid parast avalikustamist andis madan venetiale tasuks 5 briti naela 2014 aasta vaaringus 300 briti naela voi 450 usa dollarit pluuto astronoomiline sumbol unicode u2647 loodi monogrammina tahtedest pl pluuto sumbol sarnaneb neptuuni omaga kuid sellel on keskel kera kolmhargi asemel nimi voeti varsti kasutusele ka muudes valdkondades 1930 aastal oli walt disney ilmselt pluuto avastamisest inspireeritud kui ta tutvustas miki hiire koera valimusega kaaslast nimega pluto kuigi disney animaator ben sharpsteen ei osanud oelda miks just see nimi oli pandud 1941 aastal nimetas glenn t seaborg vastloodud elemendi plutooniumi pluuto jargi jargides traditsiooni nimetada uusi elemente viimati avastatud planeetide jargi samamoodi nagu nimetati uraan uraani jargi ja neptuunium neptuuni jargi monedes keeltes nimetatakse pluutot teisiti naiteks jaapani keeles soovitas houei nojiri tolget meiosei allmaailma jumal ja see laenati omakorda hiina korea ja vietnami keelde moned india keeled kasutavad nime pluto kuid teised nagu naiteks hindi keel kasutab nime yama mis on hindu ja budistliku mutoloogia surmajumal poluneesia keeltes kaldutakse kasutama kohalikku allmaailma jumalat whirot maoori mutoloogiast parast pluuto leidmist hakati kahtlema et kas see on lowelli otsitud planeet x ning planeedi oletatava massi arvestused vahenesid kogu ulejaanud 20 sajandi jooksul pluuto esialgne mass arvutati valja kasutades andmeid oletatava moju kohta uraanile ja neptuunile 1931 aastal maarati pluuto oletatavaks massiks umbes uks maa mass 1948 aastal tehtud arvutused naitasid et pluuto mass on samavaarne marsi massiga 1976 aastal arvutasid hawaii ulikooli teadurid dale cruikshank carl pilcher ja david morrison valja pluuto albeedo ning avastasid et see klapib jaatunud metaani albeedoga mis naitas et pluuto mass ei saa olla rohkem kui 1 maa massist 1978 aastal avastatud charon voimaldas esimest korda arvutada pluuto massi ning tulemuseks saadi vahem kui 02 maa massist see tahendas et pluuto oli uraani orbiidi mojutamiseks liiga vaike ja edasised planeet xi otsingud ebaonnestusid 1989 aastal moodus voyager 2 neptuunist ja moodalennul kogutud andmed naitasid et planeedi mass on arvatust 05 ehk planeet marsi massi jagu vaiksem 1992 aastal kasutas myles standish voyager 2 andmeid et arvutada valja neptuuni moju uraani orbiidile ning avastas et hairingud tegelikult puuduvad ja koos selle avastusega kadus ka vajadus planeet xi jaoks tanapaeval on astronoomid seisukohal et lowelli kirjeldatud planeet xi pole tegelikult olemas ning pluuto avastamine oli toenaoliselt juhus 1992 aastast alates on avastatud palju taevakehasid mis tiirlevad samal orbiidil nagu pluuto mis naitab et pluuto on osa kuiperi voost see tekitas vastuolu pluuto planeedi staatuses ja tekkis kusimus et kas pluutot peaks arvesse votma koos voi eraldi teistest teda umbritsevatest kehadest muuseumi ja planetaariumi direktorid tekitasid juhuslikult vaidluse jattes pluuto valja paikesesusteemi planetaarsetest mudelitest 2000 aasta veebruaris avas taas uksed haydeni planetaarium mis esitles ainult 8 planeedi mudelit aina enam hakati avastama pluutosuuruseid objekte mis viis vaidluseni et pluuto peaks umber klassifitseerima nii nagu laks cerese pallase juno ja vestaga mis viimaks kaotasid oma planeedistaatuse parast paljude asteroidide avastamist 2005 aasta 29 juulil andsid caltechi astronoomid teada uuest avastusest neptuunitagusest objektist erisest mis oli oluliselt massiivsem objekt kui pluuto ja koige suurem objekt mis on avastatud paikesesusteemis alates tritonist 1846 aastal selle avastajad ja ajakirjandus kutsusid seda algselt kumnendaks planeediks kuigi polnud veel ametlikku kokkulepet et seda uldse planeediks nimetada teised astronoomide kogukonnast hindasid et see avastus on koige tugevam argument pluuto umber klassifitseerimiseks asteroidina vaidlus loppes 2006 aastal kui rahvusvaheline astronoomiaunioon iau defineeris esmakordselt planeedi definitsiooni pluuto taitis kaks tingimust kolmest kuid uhe tingimuse mittetaitmine tahendas et iau definitsiooni kohaselt on tegemist kaabusplaneediga ja pluutolt voeti planeedi staatus hiljem on vahel taas tostatatud kusimus pluuto klassifikatsiooni kohta kuid iau pole oma varasemat otsust ule vaadanud pluuto orbitaalperiood on 248 aastat ja pluuto orbiidi omadused on vorreldes teiste planeetidega margatavalt erinevad tavaliselt on planeetide orbiidid peaaegu ringikujulised ning nende orbiittasandid on paikese telje suhtes peaaegu risti ehk orbiittasand ei ole pohimotteliselt kallutatud kaabusplaneedi orbiit on aga vaga ekstsentriline ellipsikujuline ja paikese suhtes ligi 17kraadise nurga all pluuto keskmine kaugus paikesest on 59 miljardit kilomeetrit 395 au periheelis on see 297 au ja afeelis on kaugus paikesest aga 493 au orbiidi kuju ja ekstsentrilisuse tottu tuleb pluuto perioodiliselt umbes 20 aastaks paikesele lahemale kui on neptuun pluuto oli viimati periheelis 5 septembril 1989 ja pluuto oli paikesele lahemal kui neptuun 7 veebruarist 1979 kuni 11 veebruarini 1999 pluuto orbiit on pikemas perspektiivis kaootiline kaabusplaneedi orbiiti on voimalik arvutuste ja arvutisimulatsioonidega ette ennustada paar miljonit aastat seda nii tulevikus kui ka paari miljoni aasta tagusest ajast kuid sellest kaugemale minevad arvutused mis uletavad lyapunovi aega u 1020 miljonit aastat muutuvad vaga ebatapseteks pluuto orbiit on vaikestele paikesesusteemi mojutustele vaga tundlik mistottu ettearvamatud tegurid muudavad planeedi teekonda margatavalt kuigi vaatlejale voib tunduda et pluuto voib neptuuni orbiiti uletades teise planeediga kokku porgata on kahe taevakeha orbiidid sellised et nad ei saa kokku porgata ega isegi uksteisele ohtlikult laheneda neptuuni ja pluuto orbiidid ei ristu kunagi ja pluuto orbiit moodub neptuuni omast minimaalselt 8 au kauguselt orbiitide erinevus pole piisav et kaitsta pluutot neptuuni eest sest teised planeedid eriti neptuun voivad pluuto orbiiti ikkagi mojutada ning muuta kokkuporke voimalikuks pluutot kaitseb lisaks orbiitide erinevusele ka 23 orbitaalresonants neptuuniga mis tahendab et iga pluuto kahe tiiru kohta teeb neptuun kolm tiiru umber paikese ja iga tsukkel kestab umbes 500 aastat tsukkel toimib selliselt et kui pluuto on esimest korda periheeli minemas on neptuun planeedist ule 50 tagapool ja teise pluuto periheeli ajaks on neptuun liikunud ule 50 pluutost ettepoole pluuto ja neptuuni vahe on alati vahemalt 17 aud mis on suurem kui uraani ja neptuuni vaheline minimaalne kaugus 11 aud ja see valistab kokkuporke pluuto ja neptuuni vaheline 23 resonants on vaga stabiilne ja pusib miljoneid aastaid see takistab nende orbiitide muutumist ja isegi siis kui pluuto orbiit poleks ekstsentriline ei saaks need kunagi kokku porgata pluuto teeb tiiru umber oma telje 639 paevaga ning see poorleb orbiidil kulili pluuto poorlemistelg on 120 nurga all ning seetottu on pluuto aastaaegade koikumine aarmuslik pooripaevadel on neljandik pluutost pidevalt valgustatud ning neljandik on pidevalt pimeduses pluuto ebatavalise poorlemise pohjused pole teada arizona ulikooli teadlased arvavad et pluuto pimedatel aladel on palju lammastikku mis on tekitanud olukorra kus kaabusplaneedi mass on ekvaatoril pooluste omast suurem ning see ongi pluuto kulili keeranud pluutol on palju lammastikku sest kaabusplaneet asub paikesest vaga kaugel ning ekvaatoril on temperatuur kuni 240 c mis pohjustab lammastiku jaatumise pluuto tasandikud koosnevad rohkem kui 98 ulatuses lammastikujaast millele lisanduvad vahesel maaral metaan ja susinikmonooksiidist metaani ja susinikmonooksiidi leidub koige rohkem tombaugh regioonis ja sputniku tasandikul maestikud koosnevad jaatunud veest pluuto pealispind on varieeruv ja selle eredus ja varv on piirkonniti vaga erinev olles paikesesusteemi uks kontrastsemaid taevakehi kaabusplaneedi varv varieerub susimustast kuni valge ja tumeoranzini pluuto varv sarnaneb veidi io omaga olles veidi rohkem oranz kuid see on vorreldes marsiga tunduvalt vahem punane markimisvaarsed pluuto piirkonnad on tombaugh regioon cthulhu regioon ja sputniku tasandik sputniku tasandik on 1000 km lai ladestusala mis koosneb jaatunud lammastikust ja susinikmonooksiidist mis on jaotunud hulknurkadeks neid hulknurki peetakse konvektsioonikarpideks mis kannavad edasi jaatunud veest koosnevat pinnast tasandikul pole kraatreid ning seetottu arvatakse et see on vahem kui 10 miljonit aastat vana new horizonsi meeskonna teadlased utlesid hiljem et pluutol leidub vaga palju erinevaid pinnavorme mis on toenaoliselt tekkinud glatsioloogiliste vulkaaniliste ja tektooniliste protsesside tulemusena lisaks leidus pluutol ka palju kraatreid pluuto tihedus on 18600013 gcm teadlaste arvates on kaabusplaneedi sisestruktuur diferentseeruv ja toenaoliselt on pluutol tihe ja kivine tuum mis on umbritsetud ookeaniga tuuma diameeter on arvatavalt umbes 1700 km mis moodustab 70 pluuto diameetrist ja ilmselt on pluuto tuuma umber on vahemalt 100180 kilomeetri paksune ookean septembris 2016 uurisid browni ulikooli teadlased simulatsioone kasutades sputniku tasandiku tekkimist ning leidsid viiteid sellele et pluuta pealispinna all peab olema vahemalt 100 km sugavune ookean pluutol puudub magnetvali pluuto diameeter on 2379804 km ja selle mass on 1303000310 kg mis moodustab 177 kuu massist ja 022 maa massist kaabusplaneedi pindala on 177910 km mis on peaaegu vordne vene foderatsiooni pindalaga pluuto pinnal on gravitatsioonikiirendus 0063 g maal on 1 g pluuto kaaslase charoni avastamine voimaldas astronoomidel maarata tapsemalt kindlaks pluutocharoni susteemi massi kasutades kepleri kolmandat seadust lisaks oli nuud pluuto vaatlemisega voimalik maarata tapsemalt kindlaks pluuto diameeter ja kuju kuna pluuto moodustab vahem kui 20 kuu massist on see paikesesusteemi planeetidest tunduvalt vahem massiivne ja see on vaiksem ka seitsmest kuust ganymedesest callistost iost kuust europast ja tritonist pluuto massi peeti enne charoni avastamist palju suuremaks pluuto on kaabusplaneet cerese diameetrist kaks korda suurem ja kaksteist korda massiivsem olles samas massilt vaiksem kui eris samas on pluuto 2379kilomeetrine diameeter erise omast suurem enne new horizonsi pluuto juurde joudmist moodeti selle diameetrit kaabusplaneedi atmosfaari abil 2014 aastal tehtud mootmistel pakuti et pluuto diameeter peab olema suurem kui 2360 km ning see voib olla 2368 km 13 juulil 2015 mootsid nasa teadlased new horizonsi mooteriista lorri abil pluuto diameetriks 2370 km ning see suurendati koigepealt 2372 ja seejarel 23748 kilomeetrini teine mooteriist rex mootis pluuto diameetriks 2379804 km pluutol on ohuke atmosfaar mis avastati 1988 aastal ning mis koosneb lammastikust metaanist ja susinikmonoksiidist new horizons mootis atmosfaari rohuks umbes 1 pa 10 bar mis on maa ohurohust 100 000 vaiksem varem usuti et pluuto kaugenemisel paikesest atmosfaar jaatub ja langeb planeedi pinnale kuid kosmoseaparaadi tehtud mootmised on naitanud et pluuto atmosfaari tihedus on tegelikult suurenemas ja see pusib kogu orbitaalperioodi valtel gaasilises olekus new horizonsi vaatlused toestasid ka et pluuto atmosfaar hajub kosmosesse arvatust 10 000 korda aeglasemalt new horizonsi missiooni juhtivteadlane alan stern on vaitnud et pluuto atmosfaarirohk on vaga muutuv ja isegi vaike temperatuuritous voib ohurohku markimisvaarselt tosta 18 hpalt kuni 280 hpani mis oleks kolm korda suurem kui marsi ohurohk voi neljandik maa ohurohust sellise atmosfaari tiheduse korral voib pluuto pinnal olev lammastik minna vedelasse olekusse atmosfaari gaase tuvastati kuni 1670 km korgusel ja atmosfaaril ei ole kindlat ulempiiri atmosfaaris olev metaan mis on voimas kasvuhoonegaas tekitab temperatuuride inversiooni ja seetottu on atmosfaari keskmine temperatuur pealispinnast kumneid kraade soojem samas on new horizonsi kogutud info kinnitanud et pluuto atmosfaari ulaosa on arvatust tunduvalt kulmem 70 kelvinit atmosfaar on jagatud umbes 20 uhtlaseks kihiks mis on kuni 150 km korged pluutol on viis kuud charon nix hydra kerberos ja styx charon mis tiirleb pluutost ainult 19 000 km kaugusel avastati 1978 nix ja hydra 2005 kerberos 2011 ja styx 2012 kuude orbiidid on ringikujulised ja nende ekstsentrilisus on vaga vaike koik kaaslased tiirlevad kaabusplaneedi ekvaatori tasandis ning nende orbiidid on pluuto orbiidi suhtes 120 nurga all pluuto kuude susteem on vaga kompaktne ja kaabusplaneedile vaga lahedal tiirlemine tagab koigi kaaslaste orbiitide suure stabiilsuse pluuto ja charon on uks vaheseid paikesesusteemi susteeme mille orbiidi kese on molemast taevakehast valjapool teine selline susteem on jupiter ja paike mille orbiidi raskuskese on paikesest valjapool aga mitte kuigi palju pluuto ja charoni sarnasuse tottu on moned astronoomid seisukohal et need on kaksikplaneedid susteem on eriline ka seetottu et molema poorlemine on teineteise suhtes lukustatud ehk nad on alati uhe kuljega uksteise poole pooratud pluuto kuud tekkisid uhe hupoteesi kohaselt siis kui pluuto porkas paikesesusteemi arengu varases etapis kokku endasuuruse taevakehaga kokkuporkest eraldunud ainest moodustusidki tema kuud samas pole see teooria suutnud ara selgitada miks on kerberose albeedo teiste kuude omast tunduvalt madalam ebatavaliste pluuto ja tritoni neptuuni kaaslane orbiitide olemuse ja massi samasuse tottu oletatakse et neil kahel on uhine ajalugu algul usuti et pluuto vois esialgu olla neptuuni kaaslane kuid nuudseks tundub see ebatoenaoline ja usutavam on teooria et triton nagu pluutogi liikus kunagi iseseisval orbiidil umber paikese kuid tommati neptuuni mojuvoimu pluuto keskmine heledus on 151 tahesuurust ja see kasvab periheelis 1365ni pluutot saab vaadelda ainult teleskoobiga ning selle nagemiseks peab teleskoobi diameeter olema vahemalt 30 cm kuid isegi siis on selle nagemine keeruline sest pluuto paistab vaatlejale tahena ning selle heledus on vaga vaike isegi suurtes teleskoopides kaabusplaneedi uurimine on olnud vaga keeruline sest ta on maast vaga kaugel esimesed pluuto kaardid koostati 1980 aastatel kui astronoomid jalgisid charoni varjutusi varjutuste ajal oli heledama koha keskmine heledus suurem kui tumedamal kohal ning tanu sellele sai arvuti selle abil koostada esimese kaardi paremad kaardid koostati hubblei kosmoseteleskoobi abil mille resolutsioon oli parem ja millega sai teha detailsemaid fotosid kosmoseteleskoop suutis eristada ainult uksikuid suuremaid pinnavorme kuid koostatud kaardid olid parimad saadaolevad kaardid kuni new horizonsi moodalennuni pluutot on kulastanud ainult uks kosmoseaparaat new horizons mis startis pluuto suunas 2006 aastal kosmoseaparaat pildistas pluutot esmakordselt septembris 2006 kui katsetati kaamera tookolbulikkust ja planeetidevahelise automaatjaama voimet jalgida kaugeid objekte 2007 aastal moodus new horizons jupiterist ja vottis suuna pluuto suunas et mooduda sellest 2015 aastal new horizonsil kulus pluuto juurde joudmiseks 9 aastat see moodus kaabusplaneedist 14 juulil 2015 lahenedes pluutole kuni 12 500 km kaugusele new horizons alustas pluuto ja tema kuude uuringuid 5 kuud enne moodalendu ning jatkas neid veel uhe kuu jooksul parast seda parast pluuto juurest lahkumist liikus new horizons edasi kuiperi voo poole kuna andmesidekiirus oli automaatjaama kauguse tottu maast vaike said teadlased viimased new horizonsi kogutud andmed katte 25 oktoobril 2016 aegviidu aleksandri kirik valmis 1895 aasta lopus kirik puhitseti sisse 6 detsembril 1896 aastal lehtse moisnik friedrich von hoyningenhuene kinkis selle rohkem kui sada aastat tagasi ambla kogudusele abikirikuks tollal oli see puidust puukirik rikkalike nikerdustega roosas ja kahe fiaalitipulise nurgatorniga gootilikku laanefassaadiga 1940 aastal ehitati kirikule torn 1944 aastal sai martsipommitamises rangalt kannatada havis sisekujundus praegune porandast laeni lakitud puitviimistlusega kirikuruum on 1970 aastate sisekujunduse stiilis pohjalik remont tehti aastatel 19711974 kohaliku arhitekti ilo auriku projekti jargi tanapaeval on eelk aegviidu aleksandri koguduse kiriku aadress mae 3 aegviidu alev harju maakond kirik kuulub eelk jarva praostkonna alla aegviidu on alev harju maakonnas anija vallas 19932017 oli aegviidu alevvald ehk kohaliku omavalitsuse uksus eesti omavalitsuste haldusreformi kaigus 2017 aastal liitus aegviidu anija vallaga aegviidu piirneb lounas laaneviru maakonna tapa vallaga valla staatuse sai alev 25 augustil 1993 aegviidu vallavanem oli riivo noor aegviidut mainiti esimest korda 1796 aastal ludwig august mellini liivimaa kaardil kus nimekuju oli aegwid aegviidu nimi ei tulevatki sonadest aega veetma kuigi tegemist on kauni suvituskohaga vaid see pidavat parinema 18 sajandist kui labi soode ja rabade rajati piibe maanteed maantee ehitamine vottis vaga kaua aega ja sellest tuligi nimi aegviidu aegviidu saksakeelne nimi on charlottenhof kui aegviidu alad kuulusid lehtse parun hoyningenhuenele kes nimetas ta selle oma tutre jargi vahel kutsutakse aegviidut ka korvemaa pealinnaks 1930 aastal tegutses aegviidus kolm seltsi tuntud oma toomaste ja kardode poolest 1935 aasta 30 juunil avati aegviidus supelbassein aegviidu soprusvald oli yliharma vald soomes anija vald oli kohaliku omavalitsuse uksus eestis harju maakonna idaosas anija valla praegused piirid fikseeriti 11 juulil 2002 mil liitusid tollane anija vald ja kehra linn moodustunud vald pindalaga 517 km2 kuulus sel ajal riigi pindalalt suurimate kohalike omavalitsuste sekka anija valda umbritsevad kose raasiku joelahtme koue aegviidu ja kuusalu vald harju maakonnas albu vald jarva maakonnas ning tapa vald laanevirumaal vald holmab ajaloolise harjujaani kirikukihelkonna idaosa moningaid alasid ajaloolise kose kirikukihelkonna pohjaosas pikva alavere ja voose umbrus ning vahese asustusega metsaseid alasid ajaloolise ambla kirikukihelkonna laaneosas mustjoe ja pillapalu umbruses valla elanike arv 1 jaanuar 2016 seisuga oli statistikaameti andmetel 5474 ja rahvastikuregistri jargi 5618 anija vallavanem on arvi karotam anija vallas asub uks linn kehra anija vald on asutatud 19 sajandil anija moisa territooriumi talumaid holmava tuupilise moisavallana 19 sajandi lopul ja 20 sajandi esimesel poolel toimunud valdade liitmisel muutus vald algsest suuremaks holmates selle jarel ka paasiku kehra jt moisatele kuulunud maid vald likvideeriti 1950 aasta haldusreformiga analoogiliselt teiste eesti valdadega ning taastati noukogudeaegse anija kulanoukogu pohjal ja piirides 16 jaanuaril 1992 oma praegused piirid sai vald 2002 aastal mil vallaga uhines kehra linn mis varem oli eraldiseisev omavalitsusuksus mida anija vald rongasvallana umbritses valla praegusest kolmekumne uhest kulast mainiti esmakordselt 1241 aastal valja antud taani hindamisraamatus neljateistkummet kula valla maaalal asus mitu moisat 1914 aasta seisuga olid need anija paasiku kehra kaunissaare kaserahu pikva ja alavere peamoisad lisaks veel mitu korval ja karjamoisat vallale nime andnud anija moisast on kirjalikke teateid 1482 aastast moisnikuks oli siis ruutel herman soge zoege rannamoisa kirik asub harjumaal harku vallas kirik on ehitatud 1901 aastal ja puhitsetud puhakojaks 17 juulil 1905 aastal 2000 valiti rannamoisa kirik asutuste seast harku valla heakorrakonkursi voitjaks rannamoisa kirik asub tallinnarannamoisakloogaranna tee aares tabasalust paar kilomeetrit vaanajoesuu pool kirikut kasutab eelk rannamoisa kogudus kiriku juures asub rannamoisa kalmistu inimese kori asetseb kohrest toestikus mida seovad sidemed ja lihas eespool on kilpkohr mis tekitab kaela eesmisse ossa muhu mida nimetatakse korisolmeks ehk aadamaounaks ladina keeles pomum adami meditsiiniline termin prominentia laryngea see on koht kus kilpkohre kaks plaati kokku saavad keeleluu all poistel kasvab kori puberteedieas meessuguhormoonide tottu tunduvalt rohkem kui tudrukutel mistottu aadamaoun on taiskasvanud meestel palju silmatorkavam kui naistel ning puberteedieelsetel tudrukutel ja poistel see kori kasvamine tekitab teismelistel poistel ka haalemurde transseksuaalsetel naistel voib aadamaoun jaada silmatorkavaks aadamaouna vahendamiseks tehakse monikord plastiline operatsioon seda operatsiooni trachea shave tehakse monikord ka meestele kosmeetilise operatsioonina teisalt voib silmatorkav aadamaoun mojuda ka erootiliselt eriti homoerootiliselt erutavana ning seda kiputakse seostama seksuaalse voimekusega kui esmaabi vajaval haigel ei onnestu leida pulssi randmelt siis otsitakse seda kolme keskmise sormega aadamaouna uhelt kuljelt jaapani voitluskunstis on aadamaouna rundamine uks votteid arvatakse et aadamaouna nimetus tuleb kujutlusest et selle pohjuseks on keelatud vili mis aadamale kurku kinni jai aadamaoun esineb ka teiste primaadiliikide isasisenditel austraalia grand prix on austraalias peetav voidusoit suurele auhinnale praegu vormel 1 maailmameistrivoistluste esimene etapp tahtsaid voidusoite on austraalias peetud juba alates 20 sajandi esimesest poolest kui voistlussarja f1 vormel 1 veel olemaski ei olnud 1950 aastatel soideti mitu korda albert parki rajal kuid maailmameistrivoistluste kavasse seda ei voetud olgugi et paljud kuulsad tahed voistlustest osa votsid austraalia etapp sai vormel 1 maailmameistrivoistluste osaks aastal 1985 kui adelaidei tanavaringrajal peeti viimane etapp ringrada oli kurikuulus oma raskuse poolest eriti soitjatele ja kaigukastidele koige kuulsam soit peeti kahtlematult aastal 1986 kus nigel mansell nelson piquet ja alain prost voitlesid ikka tiitli parast mansell vajas vaid kolmandat kohta et kindlustada maailmameistritiitel samal ajal kui prost ja piquet vajasid voitu ja seda et mansell halvema kui kolmanda koha saaks mansell juhtis soitu piisava eduga ja ainult paar ringi oli lopuni jaanud kui tema vormeli tagumine ratas auto kuljest suure kiiruse juures lahti tuli ja ara lendas auto tekitas stardisirge lopus tohutult sademeid kui pohi mooda asfalti libises mansellil onnestus saavutada auto ule kontroll ning juhtida raja korvale ohutusse kohta prost vottis esikoha ja voitis meistrivoistlused ka prost oli ebaonnestumisele lahedal kui tema autol auringi labides kutus otsa sai 1996 aastal vahetati austraalia grand prix toimumiskoht melbournei vastu kus oli uuesti ules ehitatud albert parki tanavaringrada see tekitas vastuolusid sest mitmed austraallased olid vastu avaliku pargi luhiajalisele sulgemisele igal aastal voidusoitude tarbeks vaideti et valitsus oleks pidanud sama rahaga kuhugi mujale raja ehitama valitsus oigustas oma seisukohti sellega et etapi toimumise korral on majanduslik kasu palju suurem kui raja ehitamiseks ja etapi korraldamiseks kuluv raha 2001 aastal toimus albert parki ringrajal avarii kui ralf schumacheri ja jacques villeneuvei vahelisest kokkuporkest rehv labi raja barjaaris olnud tuhimiku valja lendas tappes vabatahtliku rajatootaja 2002 aasta sundmustest vaarib mainimist austraalia voidusoitja mark webber kes oma minardiga suutis teiste ebaonne ara kasutades viiendal kohal lopetada ta suutis oma selja taga hoida palju kiiremini liikunud soomlast mika salot toyotal webberist ja minardi voistkonna pealikust paul stoddartist said silmapilkselt rahvuskangelased varjutades isegi michael schumacheri voitu 2005 aastal voitis soidu giancarlo fisichella vormel 1 etappide loend loetleb vormel 1 etappe kusjuures ringrajad ei ole tahtsad ringradade kohta vaata vormel 1 ringradade loend 1856 aasta mdccclvi oli 19 sajandi 56 aasta 1851 aasta mdcccli oli 19 sajandi 51 aasta 1855 aasta mdccclv oli 19 sajandi 55 aasta 1854 aasta mdcccliv oli 19 sajandi 54 aasta 1853 aasta mdcccliii oli 19 sajandi 53 aasta 1852 aasta mdccclii oli 19 sajandi 52 aasta 1850 aasta mdcccl oli 19 sajandi 50 aasta 1849 aasta mdcccxlix oli 19 sajandi 49 aasta 1844 aasta mdcccxliv oli 19 sajandi 44 aasta 1848 aasta mdcccxlviii oli 19 sajandi 48 aasta 1847 aasta mdcccxlvii oli 19 sajandi 47 aasta 1846 aasta mdcccxlvi oli 19 sajandi 46 aasta 1845 aasta mdcccxlv oli 19 sajandi 45 aasta 1843 aasta mdcccxliii oli 19 sajandi 43 aasta 1842 aasta mdcccxlii oli 19 sajandi 42 aasta 1841 aasta mdcccxli oli 19 sajandi 41 aasta 1840 aasta mdcccxl oli 19 sajandi 40 aasta 1839 aasta mdcccxxxix oli 19 sajandi 39 aasta 1838 aasta mdcccxxxviii oli 19 sajandi 38 aasta 1837 aasta mdcccxxxvii oli 19 sajandi 37 aasta 1836 aasta mdcccxxxvi oli 19 sajandi 36 aasta 1835 aasta mdcccxxxv oli 19 sajandi 35 aasta 1834 aasta mdcccxxxiv oli 19 sajandi 34 aasta 1833 aasta mdcccxxxiii oli 19 sajandi 33 aasta 1832 aasta mdcccxxxii oli 19 sajandi 32 aasta 1831 aasta mdcccxxxi oli 19 sajandi 31 aasta 1830 aasta mdcccxxx oli 19 sajandi 30 aasta 1829 aasta mdcccxxix oli 19 sajandi 29 aasta 1828 aasta mdcccxxviii oli 19 sajandi 28 aasta 1827 aasta mdcccxxvii oli 19 sajandi 27 aasta 1826 aasta mdcccxxvi oli 19 sajandi 26 aasta 1825 aasta mdcccxxv oli 19 sajandi 25 aasta 1824 aasta mdcccxxiv oli 19 sajandi 24 aasta 1823 aasta mdcccxxiii oli 19 sajandi 23 aasta 1822 aasta mdcccxxii oli 19 sajandi 22 aasta 1821 aasta mdcccxxi oli 19 sajandi 21 aasta 1820 aasta mdcccxx oli 19 sajandi 20 aasta 1819 aasta mdcccxix oli 19 sajandi 19 aasta 1818 aasta mdcccxviii oli 19 sajandi 18 aasta 1817 aasta mdcccxvii oli 19 sajandi 17 aasta 1816 aasta mdcccxvi oli 19 sajandi 16 aasta 1815 aasta mdcccxv oli 19 sajandi 15 aasta 1814 aasta mdcccxiv oli 19 sajandi 14 aasta 1812 aasta mdcccxii oli 19 sajandi 12 aasta 1811 aasta mdcccxi oli 19 sajandi 11 aasta 1810 aasta mdcccx oli 19 sajandi 10 aasta 1809 aasta mdcccix oli 19 sajandi 9 aasta 1808 aasta mdcccviii oli 19 sajandi 8 aasta 1807 aasta mdcccvii oli 19 sajandi 7 aasta 1806 aasta mdcccvi oli 19 sajandi 6 aasta 1805 aasta mdcccv oli 19 sajandi 5 aasta 1804 aasta mdccciv oli 19 sajandi 4 aasta 1803 aasta mdccciii oli 19 sajandi 3 aasta 1802 aasta mdcccii oli 19 sajandi 2 aasta 1801 aasta mdccci oli 19 sajandi 1 aasta 1800 aasta mdccc oli 18 sajandi 100 aasta tsink sumbol zn on keemiline element jarjenumbriga 30 metall tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64 66 67 ja 68 normaaltingimustel on tsingi tihedus 714 gcm3 tema sulamistemperatuur on 419 c ja keemistemperatuur on 907 c tsink on keskmise reageerimisvoimega sinakashall metall mis tuhmub niiske ohu kaes ja poleb ohus ereda sinakasrohelise leegiga eraldades tsinkoksiidi suitsu see reageerib hapete alkaanide ja teiste mittemetallidega liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega vabastades reageerimise kaigus vesiniku tsingi levinuim oksudatsiooniaste on 2 temperatuuril 100210 c on tsink kergesti vormitav ule 210 c kuumutatuna muutub metall rabedaks ja vormimisel pulbristub kergesti magnetilisi omadusi tsingil pole tsink on koige enam kasutavatest metallidest neljandal kohal kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud alumiinium ja vask sona tsink paritolu pole teada toenaoliselt kasutas seda nimetust esmakordselt paracelsus sveitsis sundinud sakslasest keemik kes kasutas sona zincum 16 sajandil see sona tahendab saksa keeles ilmselt hambasarnast teravaotsalist voi sakilist osa ja kuna tsingi metalli kristallid on okkasarnased siis naib selle paritolu usna usaldustaratav iidses indias oli tsingi tootmine vaga levinud paljud kaevandamiskohad zawari kaevandustes tootasid isegi 13001000 ekr tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid messingist esemeid aastatest 14001000 ekr on leitud iisraeli aladel ja 87 tsingisisaldusega asju on leitud eelajaloolises transilvaanias sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 indias hiinas ei opitud seda tehnikat tundma kuni 17 sajandini laanes tunti ebapuhta tsingi jaanuseid poletusahjudes juba antiikajast kuid siis peeti seda vaartusetuks kraamiks metallurg andreas libavius sai 1597 aastal koguse tsinki selle puhtal kujul mida tollaseni laanes ei tuntud libavius tuvastas selle kui india tina seda imporditi korduvalt idamaadest euroopasse 17 sajandil ja 18 sajandi esimesel poolel kuid sellel ajal oli see vaga kallis idamaades voidi metallilist tsinki eraldada mitmel pool uksteisest soltumatult idamaade kaupmehed toid inglismaale tsinki 1700 aastatel arvatakse et nad toid kaasa ka tsingi sulatamise saladuse kuid toendid selle kohta puuduvad 1742 aastal destilleeris rootslasest keemik anton von swab tsingi kalamiinist tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast andreas marggrafi tsink on esmatahtis element mis on vajalik elus pusimiseks tsink leidub austrites enamikus loomsetes valkudes ubades pahklites mandlites teraviljas korvitsa ja paevalille seemnetes kliinilised uuringud on naidanud et koos antioksudantidega voib tsink aeglustada lihaste vanusest tulenevat degeneratsiooni tsingi bioloogiliselt aktiivset vorm zincthymulin valmistatakse tuumuses ja seda vajavad tuumuse epiteelirakud ning lumfisusteemi perifeersed koed tsingil on oluline roll lumfoid immuunsusteemi arengus ja immuunsuse tagamisel ehkki tsink on vajalik selleks et keha oleks terve voib liiga suur kogus tsinki olla kahjulik metallilist tsinki ei loeta murgiseks kuid vabad tsingi ioonid lahuses on vaga murgised tsingikaevandusi on terves maailmas ning suurimad tootjad on hiina austraalia ja peruu 2005 aastal tootis hiina peaaegu uhe neljandiku kogu tsingitoodangust tsingimaagist puhta metalli saamiseks kasutatakse ekstraktiivset metallurgiat koige laialdasemalt kasutatav tsingi sulam on messing kus vasele on lisatud 945 tsinki harkujarve kogukonnakirik varem puha esimarter stefanose kirik ka harkujarve stefanose kirik on kirik harjumaal harkujarve kulas see ehitati 1994 aastal kiriku arhitekt oli jaak kuriks ja ehituse metseen aino jarvesoo puha esimarter stefanose kirik kuulus alguses eesti karismaatilise episkopaalkiriku harkujarve puha esimarter stefanose kogudusele praegu stefanose kogudus 2012 aasta jaanuarist peab stefanose kogudus teenistusi aadressil koskla tanav 2 mais 2014 koostati notariaalne ostumuugileping mtu harkujarve kiriku taastamise seltsi ja eesti karismaatilise episkopaalkiriku vahel ja sellega laks kirikuhoone eesti evangeelse luterliku kiriku kasutusse 28 septembril 2014 kell 1700 alanud jumalateenistusel puhitses eelk peapiiskop andres poder harkujarve kogukonnakiriku harkujarve kogudus on sisuliselt tallinna peeteli koguduse tutarkogudus kiriku aadress on kiriku tee 2 harkujarve kula harjumaa gallium on keemiline element jarjenumbriga 31 omadustelt on gallium metall tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 69 ja 71 normaaltingimustel stabiilne vorm on hobedane tahke aine tihedusega 59 gcm3 galliumil on eriparased fuusikalised omadused nimelt sulab tahke gallium temperatuuril 298 kraadi celsiust ja tombub seejuures umbes 31 kokku sulagalliumil aga on tugev kalduvus alla jahtuda mistottu ta voib toatemperatuuril pikka aega vedelana pusida ja tahke galliumi saamiseks on sageli vaja olemasolev tahke gallium vedela galliumiga kokkupuutesse viia kuid gallium voib ka iseenesest tahkuda ja kuna ta tahkudes paisub on see ohtlik noudele kus gallium on samuti moodustab gallium paljude metallidega sulameid see kahjustab neid metalle elavhobedaga gallium ei segune erinevalt elavhobedast on galliumil vaga korge keemistemperatuur 2204 kraadi celsiust mistottu vedel gallium aurab vahe isegi korgel temperatuuril erinevalt elavhobedast margab gallium hasti klaasi ja portselani moodustades hea peegelkihi galliumi uhendid arseeniga voimaldavad luua vaga heade omadustega pooljuhte mille elektrilised parameetrid ja temperatuuritaluvus on tunduvalt paremad kui rani si baasil loodud pooljuhtidel galliumarseniid gaas on pooljuhtseadiste uuema polvkonna materjal arseen on keemiline element jarjenumbriga 33 nimi tuleb kreekakeelsest sonast arsenikon mehelik tugev millega dioskurides 1 sajandil nimetas auripigmenti tema tugeva murgisuse parast nimetust mojutas nahtavasti selle mineraali parsiakeelne nimetus zarnik kuldkollane mis oli teada semi keelte vahendusel praegu arseeniuhendid on tuntud juba antiikajast keemilise elemendina maaratles arseeni antoine lavoisier aastal 1789 arseenil on uks stabiilne isotoop massiarvuga 75 omadustelt on arseen poolmetall ta esineb mitme allotroopse vormina normaaltingimustel on stabiilseim hall rabe tahke aine tihedusega 57 gcm3 atmosfaarirohul kuumutamisel arseen ei sula vaid sublimeerub temperatuuril 614 c korgemal rohul sulab arseen temperatuuril 817 c arseeniuhendeid on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud lihtainena esineb arseen harva koik vees lahustuvad arseeniuhendid on inimorganismile murgised tuntuim neist on aso ehk rahvaparaselt arseenik surmav kogus inimesele on 00501 g pikka aega arvati et napoleon i suri arseenimurgitusse arseeni kasutatakse ka rotimurkide koostises galliumi uhendid arseeniga voimaldavad luua vaga heade omadustega pooljuhte mille elektrilised parameetrid ja temperatuuritaluvus on tunduvalt paremad kui rani si baasil loodud pooljuhtidel galliumarseniid gaas on pooljuhtseadiste uuema polvkonna materjal seleen on keemiline element jarjenumbriga 34 mittemetall tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74 76 77 78 80 ja 82 seleenil on mitu allotroopset vormi levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 48 gcm3 mis sulab temperatuuril 217 c ja keeb temperatuuril 684 c seleen on inimesel mikroelement mis on mitme hormoonide ja fermendi koostises seleeni sisaldavad toidulisandid avaldavad positiivset toimet paljude haiguste korral ning soodustavad organismi puhastamist jaakainetest ja toksilistest ainetest parandavad immuunsust ja tugevdavad organismi eneseregulatsiooniprotsesse seleeni tarvitamine aitab kaasa maohapet tootva funktsiooni normaliseerimisele seleeni tarvitamine aneemia korral soodustab hemoglobiinisisalduse suurenemist selle tase normaliseerub 2 kuu jooksul kui hemoglobiini ja teiste verekomponentide sisaldusel on vahenemise tendents soovitatakse pikemaajalist seleeni tarvitamist 812 kuud kui raseda naise toidus on ebapiisavalt seleeni suureneb laste suremuse risk ja arenguhairetega laste sunni toenaosus seleeni defitsiit pohjustab ka sunnitustegevuse norkust soovitatakse tarvitada seleeni ka parast sunnitust sest see jouab lapse organismi peamiselt koos emapiimaga seleeni kasutamisel vaheneb bronhiaalastma hoogude hulk ja raskusaste see voimaldab vahendada bronhiaalastma ravimisel kasutatavate hormoonpreparaatide hulka moningatel juhtudel aga need isegi ara jatta astma korral soovitatakse seleeni kasutada 2 aasta kestel seleeni tarvitamine diabeedi korral soodustab veresuhkru taseme alanemist ja tulemusena voimaldab vahendada insuliini ja teiste preparaatide koguseid suureneb toovoime liikumisaktiivsus vaheneb sugelus paraneb uni isu meeleolu seleeni kasutamine esimestel infarktijargsetel nadalatel ja kuudel soodustab koe kiiret armistumist ja raskest seisundist valjatulekut sudame isheemiatovega haigetel kes tarvitavad seleeni on infarkti tekke risk vaiksem seleen on voimas antioksudant selle pohifunktsioon on lipiidide oksudeerumisprotsessi inhibeerimine selle elemendi poletikuvastased omadused eriti koos evitamiini ja teiste antioksudantidega voimaldavad kasutada seda erineva tekkepohjusega artriitide korral seleen toetab immuunsusteemi tood ja on immuunsuskaitse tahtsaim komponent soodustab antikehade moodustumist hoiab ara monede kasvajate teket osaleb aktiivselt nahas toimuvates ainevahetusprotsessides hoides ara enneaegset vananemist seleeni defitsiit voib olla uheks hupotureoosi pohjuseks seleen aktiveerib turoidhormooni ja kaitseb kilpnaaret kantserogeenide toime eest seleen aitab parssida viiruste paljunemist vahendada laatsekae halli kae teket ja kuulmise kaotamise riski seob toksilisi aineid arseen kaadmium elavhobe ja kaitseb nende tekitatava kahju eest seleeni soovitatakse tarvitada jargmistel juhtudel kruptoon tahis kr on element jarjekorranumbriga 36 selle nimi on tuletatud kreekakeelsest sonast kryptos ja tahendab peidetud tal on 6 stabiilset isotoopi ja umbes 30 ebastabiilset isotoopi kruptooni avastasid william ramsay ja morris travers 1898 aastal suurbritannias aastatel 19601983 kasutati kruptooni meetri pikkuse defineerimiseks omadustelt on kruptoon lohnatu maitsetu varvitu vaarisgaas seda kasutatakse valgustite valgusreklaamide ja laserite valmistamiseks kruptooni leidub maa atmosfaaris ja selle kontsentratsioon on 1 ppm kruptooni toodetakse ohust fraktsioneeriva destillatsiooni abil kruptoon avastati suurbritannias 1898 aastal avastajateks olid soti keemik sir william ramsay ja inglise keemik morris travers nad leidsid kruptooni jaakidest mis olid parast suurema osa vedeldatud ohu komponentide aurustamist jarele jaanud moni nadal hiljem avastati sarnase protsessi abil neoon william ramsay sai 1904 aastal nobeli keemiaauhinna mitme vaarisgaasi sealhulgas kruptooni avastamise eest aastal 1960 defineeriti meeter rahvusvahelise kokkuleppe alusel kruptoon86 vaakumis emiteeritava oranzi lainepikkuse 60578 nanomeetrit jargi uks meeter vordus 1 650 76373kordse lainepikkusega see kokkulepe vahetas valja pikka aega kasutusel olnud meetri standardi milleks oli plaatina ja iriidiumi sulamist tehtud varras mida hoiti pariisis varda pikkuseks loeti algselt uhte kumnendmiljondikku maa polaarumbermoodu kvadrandist kruptoonil pohinev definitsioon asendati omakorda 1983 aasta oktoobris kui rahvusvaheline kaalude ja mootude buroo defineeris meetri teepikkusena mille valgus labib vaakumis 1299 792 458 sekundi jooksul kruptooni iseloomustavad mitu teravat spektrijoont tugevamad neist roheline ja kollane see on uks uraani lohestumise produkte tahke kruptoon on valget varvi ja kristalliline kuubilise tahktsentreeritud kristallvorega nagu teised vaarisgaasid valja arvatud heelium mis on heksagonaalse tihepakendatud kristallstruktuur omadustelt on kruptoon vaarisgaas ta kondenseerub temperatuuril 153 kraadi celsiust ja tahkub temperatuuril 157 kraadi celsiust looduslikul kruptoonil on kuus stabiilset isotoopi kr kr kr kr kr kr lisaks tuntakse umbes kolmekummet ebastabiilset isotoopi ja tuumaisomeeri kr tekib atmosfaarireaktsioonide kaigus looduslikust kruptoonist see on radioaktiivne poolestusajaga 230 000 aastat kruptoon on veepinna laheduses aarmiselt lenduv kuid kri kasutatakse vana 50 000800 000 aastat vana pinnavee vanuse maaramiseks kr on inertne radioaktiivne vaarisgaas 1076aastase poolestusajaga seda tekib uraani ja plutooniumi lagunemisel naiteks tuumapommi katsetuste kaigus voi tuumareaktoris kr vabaneb kutusevarraste umbertootlemisel selle kontsentratsioon on konvektsiooni tottu pohjapoolusel on 30 suurem kui lounapoolusel nagu ka teised vaarisgaasid on kruptoon keemiliselt vaheaktiivne kuid peale esimese ksenooni uhendi edukat sunteesi 1962 aastal teatati kruptoon difluoriidi krf sunteesist 1963 aastal samal aastal teatati ka krf sunteesimisest grosse ja tema meeskonna poolt kuid see osutus hiljem veaks on kinnitamata teateid baariumi soolast kruptooni hapnikhappega arkr ja krh mitmeaatomilisi ioone on uuritud ja leidub toendeid krxe ja krxe eksistentsi kohta peale fluoriidide on leitud ka teisi kruptooni aatomeid sisaldavaid uhendeid krf ja botef reaktsioonil tekib ebastabiilne uhend krotef mis sisaldab kruptoonihapniku sidet kruptoonilammastiku side leidub hcnkrf katioonis mis tekib krf hcnhasf reageerimisel temperatuuril alla 50 c on teateid et hkrcn and hkrcch on stabiilsed temperatuuridel alla 40 k maal on sailinud koik vaarisgaasid peale heeliumi mis olid olemas maa tekkimise ajal kruptooni sisaldus atmosfaaris on umbes 1 ppm seda on voimalik eraldada vedelast ohust fraktsioneeriva destillatsiooni abil kruptooni tapset kogust kosmoses ei teata kuna see sattub sinna meteoriitide ja paikesetuulte tottu esmaste mootmiste tulemuste pohjal leidub seda kosmoses ulekulluses marsi atmosfaari kruptooni sisaldus on umbes 03 ppm tanu mitmetele spektrijoontele naib ioniseeritud kruptooni helendus valgena mistottu on kruptooni sisaldavad pirnid suureparaseks valge valguse allikaks fotograafias kruptooni kasutatakse teatud tuupi kiirkaamerate valkude valmistamiseks kruptooni kasutatakse kombinatsioonis teiste gaasidega ka rohekaskollaste valgusreklaamide valmistamiseks kruptooni ja argooni segu kasutatakse luminofoorlampide valmistamisel see vahendab pirnide elektritarbimist kuid tostab nende hinda ja vahendab valguse eraldumist kruptoon maksab umbes 100 korda rohkem kui argoon kruptooni koos ksenooniga kasutatakse ka hooglampide taitmiseks et vahendada taidise aurustumist ja lubada suuremaid temperatuure kasutamisel tulemuseks on heledam ja sinakam valgus kui tavalistes lampides kruptooni valget helendust kasutatakse tihti ka varviliste gaaslahenduslampide puhul mis lihtsalt soovitud varviga kaetakse naiteks neoonreklaamtahvlid kus tahed on eri varvi on tihti taielikult kruptoonipohised kruptoon emiteerib ka oluliselt voimsamat valgust spektri punases osas mistottu kasutatakse suure voimsusega lasersoudel punase valguse saamiseks tihti just kruptoonlasereid mille spektrist punane valgus peeglitega eraldatakse tavalisemate neoonheeliumlaserite asemel mille voimsus ei ole lihtsalt piisav kruptoon on oluline kruptoonfluoriidlaserite tootmisel ja kasutamisel need laserid on olulisel kohal tuumafusiooni energeetika uurimisel laserikiirel on suur koherentsus ja luhike lainepikkus eksperimentaalses osakestefuusikas kasutatakse vedelat kruptooni poolhomogeensete elektromagnetiliste kalorimeetrite valmistamiseks markimisvaarseks naiteks on kalorimeeter mida cern kasutas eksperimendis na48 ja mis sisaldas umbes 27 tonni vedelat kruptooni selline kasutus on siiski haruldane sest pigem kasutatakse odavamat vedelat argooni kruptooni eeliseks on vaiksem moliere raadius tapsemalt 47 sentimeetrit mis lubab head ruumilist eraldatust ja vaikest kattuvust kr kasutatakse magnetresonantstomograafias ohuteedest pildi saamisel eriti kasutatakse seda eristamaks ohuteid sisaldavaid hudrofoobseid ja hudrofiilseid pindasid kuigi ka ksenooni saaks kompuutertomograafias kasutada mingi piirkonna ohuvarustuse hindamiseks saab see oma anesteetiliste omaduste tottu moodustada kuni 35 hingamisgaasist kui kasutada hingamissegu mis sisaldab 30 ksenooni ja 30 kruptooni siis saavutatakse sama efektiivsus mis oleks 40 ksenooni sisaldaval hingamissegul samas valditakse suure ksenooni kontsentratsiooni korral tekkivaid soovimatuid korvalmojusid kruptooni loetakse mittetoksiliseks lammatavaks gaasiks kruptooni narkootiline potentsiaal on seitse korda suurem kui ohul gaaside segu mis sisaldab 50 kruptooni ja 50 ohku sissehingamine pohjustaks narkoosi mis sarnaneb ohu sissehingamisega neljakordse atmosfaari rohu all see on vorreldav sukeldumisega 30 meetri sugavusele vaata ka lammastikunarkoos ja voib potentsiaalselt koiki selle sissehingajaid mojutada samas sisaldaks selline segu ainult 10 hapniku nii et hupoksia oleks tosisem mure rubiidium on keemiline element jarjenumbriga 37 see esineb looduses kahe isotoobina rubiidium85 on stabiilne rubiidium87 on radioaktiivne poolestusajaga 47 miljardit aastat omadustelt on rubiidium leelismetall normaaltingimustel on see pehme hobedane metall tihedusega 153 gcm mis sulab temperatuuril 39 c ja keeb temperatuuril 688 c keemiliselt on rubiidium vaga aktiivne reaktsioon ohuhapnikuga pohjustab rubiidiumi iseenesliku suttimise ohu kaes rubiidiumi koos tseesiumiga avastasid 1860 aastal saksa keemik robert wilhelm bunsen ja saksa fuusik gustav robert kirchhoff nomme rahu kirik allikates ka nomme rahukirik on kirik tallinnas nommel mida kasutab eelk nomme rahu kogudus see on noukogude venemaa ja eesti vabariigi vahel 2 veebruaril 1920 solmitud tartu rahulepingu malestuskirik nomme rahu kiriku hoone ehitas nikolai von glehn 1901 aastal toostushooneks hoone arhitekt oli friedrich wendach 1904 aastal anti hoone vennastekogudusele 1905 aastast on seal peetud luteriusu teenistusi 1913 aastal sai tehasehoone kogudusekojaks 1918 ehitati juurde torn nomme rahu kirik saanud oma nime seoses tartu rahulepinguga kui 1924 aastal tegi tolleaegne koguduse opetaja anton eilart vastava ettepaneku seejarel nimetati kirik rahukirikuks ning kogudus rahukoguduseks rahu kiriku nimi on rahu kirik 1924 aasta 30 martsist 1931 aastast on kirikuhoone sailinud muutumatuna kirik on ajaloomalestis strontsium on keemiline element mille sumbol on sr ja jarjenumber 38 kuulub perioodilisussusteemi teise peaalaruhma elektronkonfiguratsioonilt sp on elemendi oksudatsiooniaste uhendites alati ii loovutab kergesti oma valentselektronid muutudes kaht positiivset laengut kandvaks iooniks strontsium on oma omadustelt pehme kerge ja hobevalge voi kollaka varvusega vaga reaktsioonivoimeline leelismuldmetall ohuga kokku puutudes kattub metallipind kollaka hapnikuuhendite kihiga ohu koostisosade ning metalli vahel toimuva reaktsiooni tulemusena kuid on kaitstud edasise oksudeerimise eest looduslikult leidub teda strontsiumimineraalides millest tahtsamad on strontsianiit srco ja tsolestiin srso kui looduslik strontsium on pusiv siis seevastu tema sunteetiline isotoop sr on radioaktiivne poolestusajaga 2890 aastat nii strontsium kui ka strontsianiit on oma nime saanud strontiani kula jargi kula kus metalli avastati asub sotimaal loch sunarti kaldal strontsium on hobevalge kaltsiumist pehmem metall mis veega kokku puutudes on veel reaktsioonivoimelisem saadusteks on strontsiumhudroksiid ja vesinik moodustuv hudroksiid lahustub usna hasti metalliline strontsium reageerib intensiivselt aktiivsete mittemetallidega juba tavalistes tingimustes ohuga kokku puutudes annab produktideks kas strontsiumoksiidi voi strontsium peroksiidi 2sr o 2sro strontsiumoksiid sr o sro strontsiumperoksiid norgal voi moodukal soojendamisel reageerib halogeenidega vahem aktiivsetega naiteks lammastiku vesiniku susiniku ja raniga reageerib strontsium kuumutamisel reaktsioonidel eraldub soojust reageerides lammastikuga on produktiks strontsiumnitriit 3sr n srn kui temperatuur on alla 380 c siis strontsium lammastikuga ei reageeri ning voimalikuks saaduseks on ainult strontsiumioksiidid sro ja sro korge reaktsioonivoime tottu reageerib strontsium aktiivselt vee ja hapnikuga mistottu metalli looduses puhtal kujul ei leidu vaid ainult seotult teiste uhenditega nagu naiteks mineraalides strontsianiit srco ja tsolestiin srso strontsiumit sailitatakse vedelas susivesinikus nagu mineraalolis kinnijoodetud nous voi petrooleumis et valtida oksudeerumist ohus kattub strontsiumi pind juba toatemperatuuril kollaka hapnikuuhendite kihiga peenestatud pulbriline strontsium on toatemperatuuril isesuttiv strontsiumisoolad polevad punase leegiga mistottu kasutatakse neid purotehnika ja signaalrakketide tootmises maakoores esineb looduslik strontsium seguna neljast stabiilsest isotoobist millest levinuim on sr 8856 strontiumi avastamisloos on suur osa strontiani kula pliikaevandusel sotimaal 1790 aastal avastas adair crawford et strontsiumimaagi omadused erinevad tavaliste pehmete metallide omadustest ta jareldas et soti mineraal on uut liiki metall mida ei ole varem uuritud 1793 aastal andis glasgow ulikooli professor thomas charles hope uuele mineraalile nimeks strontsianiit strontsium kui element oli seega tuvastatud kuid mitte eraldatud elemendi eraldas sir humphry davy 1808 aastal selleks kasutati elektroluusil segu strontsiumkloriidist ja elavhobedaoksiidist jatkamaks leelismuldmetallide loetelu muutis ta metalli nime strontiumiks strontsiumi kasutati esmalt suhkru tootmisel suhkrupeedist kuigi agustinpierre dubrunfaut patenteeris 1849 aastal strontsiumhudroksiidipohise kristalliseerumisprotsessi saabus labimurre 1870 aastate esimesel poolel 19 sajandil oli see saksamaa suhkrutoostuse peamine meetod enne esimest maailmasoda pruukis suhkrutoostus 100 000 150 000 tonni strontsiumhudroksiidi aastas kuigi strontsiumhudroksiidi kaideldi korduvalt oli siiski tarvis piirata substituendi kadusid see sai strontsianiidi taaskaevandamise ajendiks saksamaal see kestis kuni alustati tsolestiini kaevandamisega gloucestershireis need kaks mineraali moodustasid kogu maailma strontsiumivarud aastatel 18841941 strontsium on maakoores elementide levimuselt 15 kohal esinedes keskmiselt 0034 ulatuses koigis tardkivimites strontsiumi leidub peamiselt kahe uhendina strontsianiit srco ja tsolestiin srso neist kahest mineraalist esineb tsolestiin settekivimites sobivamas kvantiteedis mis muudab selle mineraali kaevandamise levinumaks kuna strontsiumi kasutatakse pohiliselt karbonaadi kujul siis oleks strontsianiit eelistatum kuid selle mineraali tootlemiseks on leitud vahe setteid strontsiummetalli saab elektroluusida sulatatud strontsiumkloriidi segust kaaliumkloriidiga sr 2e sr 2 cl cl g 2e alternatiiviks on strontsiumoksiidi redutseerimine alumiiniumiga vaakumkeskkonnas temperatuuril millel strontsium destilleerub valja esineb kolm metallilise strontsiumi allotroopi mille faasilisi uleminekuid margistavad temperatuurid 235 ja 540 oc strontsiumil on neli pusivat looduses esinevat isotoop sr 056 sr 986 70 ja sr 8258 neist on radiogeenne ainult sr sr tekib radioaktiivse leelismetalli rb lagunemisel rb poolestusaeg on 4881010 aastat seega on igas materjalis kaht liiki paritoluga isotoop sr esiteks see osa mis on moodustunud koos isotoopidega sr sr ja sr ning teiseks rb lagunemisel tekkinud osa suhtarv srsr on geoloogilistes uurimustes esitatud parameetrina mineraalide ja kivide isotoopide relatsioon on vahemikus 0740 kuna strontsiumil on kaltsiumiga lahedane aatomiraadius siis asendab see kergesti kaltsiumit mineraalides teadaolevalt leidub kuusteist ebapusivat isotoopi koige suurema tahtsusega on sr mille poolestusaeg on 2878 aastat ja sr poolestusajaga 505 paeva sr on tuumapommi lohkemise korvalsaadus mis toob kaasa terviseprobleemi sest see vahetab luudes valja kaltsiumi sr on teadaolevalt uks koige korgema energiaga beetakiirgur sr on luhikese elueaga tehislik radioaktiivne isotoop mida kasutatakse meditsiinis luuvahi ravimisel teatud juhtudel kui patsientidel on laialdased ja piinarikkad metafaasid juhitakse isotoobi sr radioaktiivne kiirgus sinna piirkonda kus on luuprobleemid kaltsiumisisaldus koige suurem sr on manustatakse kui kloorisoolana mis on lahustuv ja kui seda lahustada fusioloogilises lahuses siis saab seda sustida veeni tavaliselt ravitakse patsiente doosiga 150 mbq patsiendid peavad votma kasutusele ettevaatusabinoud sest nende uriin saastub radioaktiivse ainega beetaosakesed liiguvad luusiseselt 35 mm energiaga 0583 mev ja 65 mm koesiseselt seega ei peeta vajalikuks patsiente raviperioodil isoleerida kull aga lastest eraldada 1040 paeva ei tohi lapsed patsiendi sules istuda koige kergem isotoop on sr koige raskem sr koikidel teistel strontsiumi isotoopidel on poolestusajad luhemad kui 55 paeva enamasti isegi alla 100 minuti esimesed strontsiumi hoiatusilmingud olid seotud urovi joega xix sajandil asusid joe kaldale elama baikali aarest kasakad mullad olid viljakad kliima hea mone aasta parast haigestusid umberasujad salaparasesse haigusse millega kaasnesid luude deformatsioonid sarnased rahhiidiga ja sagedased luumurrud strontsium ei ole murkmetall inimkehas 140 mg kuid pohjustab ainevahetushaireid kui teda sisaldub palju kas joogivees voi toiduainetes inimkeha absorbeerib strontsiumit nagu oleks see kaltsium keemilise sarnasuse tottu ei ole strontsiumi stabiilsed vormid inim ja loomorganismidele ohtlikud teatud kogustes voib strontsium olla isegi kasulik elutegevusele on ohtlik ainult radioaktiivne sr mis pohjustab leukeemiat ja muid vahktove vorme utrium on keemiline element sumboliga y ja aatomnumbriga 39 utrium on hobedametallilise laikega siirdemetall keemiliselt sarnane lantanoididega ja teda liigitatakse sageli haruldaseks muldmetalliks looduses pole kunagi leitud utriumit puhta elemendina alati on see seotud lantanoididega selle ainus stabiilne isotoop 89y on ka ainuke looduslikult esinev isotoop aastal 1787 leidis carl axel arrhenius ytterby lahedalt rootsist uue mineraali ja pani sellele kula jargi nime ytterbite johan gadolin avastas arrheniuse proovist 1789 aastal utriumoksiidi ja anders gustaf ekeberg pani sellele nimeks yttria utriumi kui elemendi eraldas esimest korda aastal 1828 friedrich wohler utriumit kasutatakse eelkoige fosfooride valmistamiseks naiteks punaseid fosfoore kasutatakse telerite kineskoopides crt kuvarites ja ledekraanides muud kasutusviisid holmavad elektroodide elektroluutide elektrooniliste filtrite laserite ja ulijuhtide tootmist samuti ka mitmesugustes meditsiinilistes rakendustes ja materjalide tootmisel et parandada nende omadusi utriumi bioloogiline roll pole teada kokkupuuted utriumi uhenditega voivad pohjustada inimestel kopsuhaigusi utrium on pehme hobedaselt metallik laikiv ja vaga kristalliline siirdemetall 3 ruhmas nagu voib jareldada perioodiliste suundumuste kaudu on utrium vahem elektronegatiivne kui temale eelnev metall skandium ja elektronegatiivsem kui temale jargnev metall lantaan utrium on esimene druhma element viiendas perioodis puhas element on ohus suhteliselt stabiilne pakitud kujul sest pinnale tekib kaitsev oksiidi yo kiht see kiht voib olla kuni 10 m paksune kui utriumi kuumutatakse temperatuuril 750 c veeauru keskkonnas kuid peenestatud utrium on siiski ohus vaga ebastabiilne laastud voi keerdkaigud metallis voivad suttida ohus temperatuuril ule 400 c utriumnitriid yn on moodustunud kui metalli kuumutatakse temperatuuril 1000 c lammastiku keskkonnas sarnasus utriumi ja lantanoidide vahel on nii suur et elementi on labi aegade liigitatud koos nendega haruldaste muldmetallidega samasse ruhma ja looduses leidub utrium alati koos lantanoididega muldmetallide mineraalides keemiliselt meenutab utrium neid elemente paremini kui skandium tema naaber perioodilisustabelis kui fuusikalised omadused panna soltuma aatomnumbrist siis oleks see number 645675 mis tahendab et utrium kuuluks lantanoidide gadoliiniumi ja erbiumi vahele utrium on suuruselt vaga lahedal nn utriumi ruhma kuuluvate raskete lantanoidide ioonidele lahuses seetottu kaitub nii nagu oleks uks neist kuigi lantanoidid asuvad perioodilisustabelis uks rida allpool kui utrium voib sarnasus aatomi raadiuse vahel olla tingitud lantanoidide kokkutombumisest uks vahestest olulistest erinevustest utriumi ja lantnoidide vahel on see et utrium on peaaegu eranditult kolmevalentne kuid ligikaudu poolel lantanoididest voib olla muu valentsolek kui kolm kolmevalentse siirdemetallina moodustab utrium mitmesuguseid anorgaanilisi uhendeid tavaliselt oksudeernud olekusse 3 loovutades koik oma kolm valentselektroni hea naide on utriumiiioksiid yo tuntud ka kui utriumoksiid utrium moodustab vees lahustumatut fluoriidi hudroksiidi ja oksalaati kuid selle bromiid kloriid jodiid nitraat ja sulfaat on koik vees lahustuvad y ioon on lahuses varvitu sest d ja forbitaalidel puuduvad elektronid vesi reageerib kergesti utriumi ja selle uhenditega moodustades yo kontsentreeritud lammastikhape ja vesinikfluoriidhape reageerivad utriumiga aeglaselt kuid ulejaanud tugevad happed suhteliselt kiiresti halogeniididega moodustab utrium trihalogeniide nagu utriumiiifluoriid yf utriumiiikloriid ycl ja utriumiiibromiid ybr temperatuuril veidi ule 200 c sarnaselt moodustavad binaarseid uhendeid korgematel temperatuuridel utriumiga ka susinik fosfor seleen rani ja vaavel organoutriumkeemia uurib uhendeid mis sisaldavad susinikutriumsidemeid monedes neist on teadaolevalt utrium oksudeerunud olekusse 0 2 olekut on taheldatud kloriidide sulamites ja 1 olekut oksiidi klastrites gaasifaasis paikesesusteemi loodi utrium tahe tuumasunteesi kaudu peamiselt sprotsess 72 aga ka rprotsess 28 rprotsess koosneb kiirest neutronite puudmisest kergematelt elementidelt supernoova plahvatse ajal sprotsess on aeglane neutronite puudmine kergematelt elementidelt pulseerivate punaste hiidtahtede seest utriumi isotoobid on koige levinumad saadused uraani tuuma lohustumisel mis esinevad tuumaplahvatustes ja tuumareaktorites seoses tuumajaatmete kaitlemisega on koige olulisemad utriumi isotoobid 91y ja 90y mille poolestusaeg on vastavalt 5851 paeva ja 64 tundi kuigi 90yl on luhike poolestusaeg eksisteerib ta tanu tema vanemisotoobile strontsium90 90sr mille poolestusaeg on 29 aastat koikidel ruhma elementidel on veider aatomnumber ja seetottu on neil vahe stabiilseid isotoope skandiumil on uks stabiilne isotoop samuti utriumil 89y mis on ka ainuke looduslikult esinev isotoop taheldatud on vahemalt 32 utriumi sunteetilist isotoopi aatommassi vahemikus 76108 koige vahem stabiilne on 106y mille poolestusaeg on 150 ns 76y poolestusaeg on 200 ns ja koige stabiilsem on 88y poolestusajaga 106626 paeva peale isotoopide 91y 87y ja 90y vastavalt poolestusaegadega 5851 paeva 798 tundi ja 64 tundi on ulejaanud isotoopide poolestusaeg luhem kui uks paev rootsi armee leitnant keemik ja kirglik kollektsionaarmineroloog karl arrhenius otsustas veeta 1787 aasta juuli vaikeses kulas ytterbys stockholmi lahedal vana mahajaetud karjaar ytterby umbruses oli arrheniuse peamiseks mineraloogiliste uurimiste kohaks puhkus ei moodunud kasutult vanast karjaarist leidis karl arrhenius tolle ajani tundmatu uue mineraali see oli raske must kivi mis valiselt meenutas kivisutt leitnant arrhenius vaatles roomuga paikesekiirtes tuhmilt helkivat musta kivi sel ajal ta ei osanud oletadagi et tema kaes on mineraal mis on keemias koige huvitavamate haruldaste muldmetallide ajaloo aluseks tundes suurt roomu sattus arrhenius uuele mineraalile nime otsides segadusse lopuks nimetas ta mineraali kula jargi uterbiidiks uterbiit oli tahtsal kohal karl arrheniuse kollektsioonis seitse aastat hiljem sattus uterbiidi proov tuntud soome keemiku johann gadolini katte uurinud hoolikalt saadud mineraali avastas gadolin uue tundmatu elemendi oksiidi see oksiid meenutas teatud omaduste poolest kaltsiumoksiidi ja sarnanes ka alumiinumoksiidiga kolm aastat parast gadolini analuuse kinnitas uppsala ulikooli keemiaprofessor a ekeberg uterbiidi teistkordselt analuusil gadolini arvamust ekebergi ettepanekul nimetati tundmatu elemendi oksiid utriumimullaks mineraal aga gadolini auks kes esimesena uterbiiti hoolikalt analuusis gadoliniidiks 1825 aastal onnestus friedrich wohleril utriumimulla tootlemisel klooriga ja uue elemendi uleviimisel klooriuhendiks metallilise naatriumi abil eraldada utriumkloriidist uus metall kuna utrium kuulub keerukate ja maakoores hajutatud mineraalide koostisse polnud tema lihtne katte saada teda on erakordselt raske mineraalidest eraldada kuna tema keemilised omadused on teiste elementide omadega vaga sarnased kuna utrium ei leidnud tehnikas praktilist kasutamist ja tema jarele polnud vaga suurt noudmist pidurdas see utriumi tootmist mineraalidest utriumit leidub enamikus haruldaste muldmetallide mineraalides samuti ka monedes uraanimaakides kuid kunagi ei ole leitud seda looduses kui vaba elementi umbes 31 ppm maakoorest on utrium millega on ta rohkuselt 28 element 400 korda tavalisem kui hobe mullas on utriumit leitud kontsentratsioonides 10150 ppm ja merevees 9 ppt utriumi bioloogiline roll pole tapselt veel teada kuigi seda on leitud enamikust kui mitte koigist organismidest kus kipub koonduma maksa neerudesse porna kopsudesse ja inimeste luudesse terve inimese kehast on leitud ligikaudu 05 milligrammi inimese rinnapiim sisaldab 4 ppm utriumit voib leida ka soodavate taimede koostisest kus selle kontsentratsioon jaab 20100 ppm vahele utriumit kasutati utriumbaariumvaskoksiidi ybacuo7 teise nimega ybco voi 123 ulijuhi valjatootamisel houstoni ja alabama ulikoolis aastal 1987 selline ulijuht tootab 93 k juures mis on vaga tahelepanuvaarne sest see on suurem vedela lammastiku keemistemperatuurist 771 k kuna vedela lammastiku hind on madalam kui vedela heeliumi oma mida tavaliselt kasutatakse matellilistes ulijuhtides siis tootmiskulud vaheneksid oluliselt tegelik ulijuhtiv materjal on sageli kirjutatud ybacuod kus d peab olema vaiksem kui 07 et materjal oleks ulijuht selle pohjus ei ole veel selge kuid on teada et vabanemised toimuvad ainult kristallis teatud kohtades vees lahustuvaid utriumiuhendeid peetakse kergelt murgisteks samas selle lahustumatud uhendid on mittetoksilised loomade peal tehtud katsed on naidanud et utrium ja selle uhendid pohjustavad kopsu ja maksakahjustusi kuigi toksilisus varieerub soltuvalt uhendist utriumtsitraadi sissehingamine pohjustas rottidel kopsuturseid ja hingeldamist kuid utriumkloriid pohjustas hoopis maksaturse agedad kokkupuuted utriumiuhenditega voivad pohjustada ohupuudust koha valu rinnus ja tsuanoosi utriumitolm on tuleohtlik tsirkoonium on keemiline element mille sumbol on zr ja jarjenumber 40 tsirkooniumi nimetus tuleb selle tahtsaima allika tsirkooni nimetusest tegemist on hobehalli laikiva ja toatemperatuuril tahke metalliga see on puhtana vaga plastne kuid muutub rabedaks juba vaheste lisandite korral keemilised omadused sarnanevad suuresti hafniumi ja titaani omadega tsirkooniumi tihedus on 649 gcm sulamistemperatuur 1852 c ja keemistemperatuur 4377 c see oksudeerub ohus mille tulemusena moodustub pinnale tsirkooniumdioksiidi zro kiht mis muudab tahke metalli vaga korrosioonikindlaks ja keemiliselt pusivaks pulbriline zr suttib aga kokkupuutel ohuga elemendi neutronite neelamise voime on ulimadal mistottu kasutatakse seda naiteks tuumareaktorite kontrollvarraste katteks lisaks leiavad tsirkoonium ja selle uhendid kasutust ka keraamikas proteesides signaalrakettides lisanditena sulamites ning abrasiivmaterjalides pulbrina suttib ja reageerib tsirkoonium kergesti kuid suurema kogumina on see vaga pusiv ja mittereaktiivne kuna kattub pinnalt tsirkooniumdioksiidi kihiga madalatel temperatuuridel reageerib see vaid vesinikfluoriidhappe kontsentreeritud vaavelhappe hf ja hno segu ning kuningveega leeliste suhtes on tsirkoonium uldjuhul pusiv reageerides vaid sulatatud leelistega reageerimine vaavelhappega zr 5hso hzrso 2so 4ho reageerimine kuningveega 3zr 4hno 18hcl hzrcl 4no 8ho reageerimine sulatatud naatriumhudroksiidiga zr 4naoh 2h nazro naatriumortotsirkonaat korgematel temperatuuridel esimesed reaktsioonid halogeenidega 150 c juures muutub zr aga tunduvalt aktiivsemaks reageerides lammastiku susiniku hapniku halogeenide ning paljude muude gaaside ja uhenditega samas voib see neid gaase ka endas lahustada nii tekivad tahked lahused ja metall muutub rabedaks tsirkooniumi voimel lahustada vesinikku hapnikku ja lammastikku pohineb ka uks korgvaakumi saavutamise meetod korgematel temperatuuridel tekkinud uhendid voivad olla muutuva koostisega tsirkoonium on pehme hobehall laikiv ja plastne metall kuid juba vahesed lisandid muudavad selle kovaks ja hapraks kui keemiliste omaduste puhul esineb suur sarnasus hafniumiga siis fuusikalistelt omadustelt erinevad nad suuresti tsirkooniumi tihedus on 649 gcm sulamistemperatuur on 1852 c ja keemistemperatuur 4377 c sellel on vaga hea elektrijuhtivus vaga tahtsaks omaduseks tuumatoostuse jaoks on ka elemendi ulimadal neutronite neelamisvoime normaaltingimustel on tsirkooniumi aatomstruktuur heksagonaalne tihepakend zr mis temperatuuril 863 c muutub tahktsentreeritud kuubilise vorega faasi nimetatud voretuupi omab zr kuni sulamiseni looduslikult esineb tsirkoonium viie isotoobina zr zr zr ja zr on stabiilsed zr poolestusaeg on 2410 aastat peale selle esineb veel 28 tehisisotoopi levinuim isotoop on zr mis moodustab 5145 tsirkooniumi koguhulgast tsirkooniumi nimetus tuleneb selle tahtsaima allika tsirkooni nimest tsirkooni tunti juba antiikajal selle kollasest erimist parineb ka nimetus zargun mis parsia keeles tahendab kuldkollast tsirkooniumi avastajaks peetakse martin heinrich klaprothi kes 1789 eraldas tsirkoonist zro ja vaitis et saadud uhendis sisaldub uus element ebapuhtal kujul eraldas seda esimest korda 1824 aastal rootsi keemik j j berzelius kaaliumheksafluorotsirkonaadi redutseerimisel naatriumiga kzrf4na zr 2kf 4naf vaga puhtal kujul saadi tsirkooniumi aga alles 1925 aastal kui hollandi teadlased a e van arkel ja j h de boer said seda jodiidmeetodil kus zri lagundatakse termiliselt ning saadakse ulipuhas metall see meetod on kull vaga kallis kuid siiski ka tanapaeval kasutusel 1945 aastal tootas william j kroll aga valja tunduvalt odavama krolli protsessi toostuslikult piisavalt puhta tsirkooniumi saamiseks tsirkoonium on maakoores levikult 18 kohal looduses seda puhtal kujul ei esine kuna vesi muudab elemendi struktuuri ebastabiilseks seeeest esineb zr enam kui 140 mineraalis millest olulisim on tsirkoon zrsio suurem osa neist mineraalidest sisaldab ka hafniumi paljud ka radioaktiivseid elemente 80 maailma tsirkoonist parineb austraaliast ja lounaaafrika vabariigist tsirkooni varusid on ule 60 miljoni tonni ning aastane toodang on umbes 900 000 tonni sellest kogusest vaid ligikaudu 1 toodeldakse umber puhtaks metalliks tsirkooniumi leidub palju ka stuupi tahtedes paikeses ja meteoorides apollo missioonidelt tagasi toodud kuult parit kivid sisaldavad samuti upris korgel maaral zro tsirkoon on titaani tootmise kaassaadus mida saadakse selle pohiliste mineraalide ilmeniidi ja rutiili rannikuliivast eraldamisel ja tootlemisel suuremat osa saadavast tsirkoonist kasutatakse kohe kaubanduses kuid moned protsendid sellest toodeldakse siiski umber ka tsirkooniumiks kasutades pohiliselt krolli protsessi selle protsessi korral redutseeritakse tsirkooniumtetrakloriid magneesiumiga zrcl 2 mg zr 2 mgcl saadud zr sisaldab siiski mone protsendi jagu hafniumi mis enamikul juhtudel pole oluline valja arvatud tuumaenergeetika valdkonnas tsirkooniumdioksiid zro on levinuim oksiid mida nimetatakse ka tsirkooniaks see varvitu tahkis on vaga kova ja keemiliselt pusiv zro ei reageeri vee leeliste lahuste ega hapetega va kontsentreeritud hso kovaduse tottu mohsi skaalal 65 voib seda leida emailide ja keraamikatoodete koostises kuubilisel teemandilaadsel kujul kasutatakse tsirkooniumdioksiidi briljandi imitatsioonina sel on vaga korge sulamistemperatuur mistottu kasutatakse seda ka pikaealise tulekindla ahjuvoodrina naiteks terase ja alumiiniumitoostuses ja kuumakindla materjalina reaktiivmootorites tsirkooniumvolframoksalaat zrwo on uhend mis kuumutamisel tombub koigis suundades kokku mitte ei paisu nagu enamik teisi materjale korgel temperatuuril reageerib zr lammastiku ja susinikuga tekivad nitriidid ja karbiidid millest valmistatakse tulekindlat keraamikat zrc on ka vaga kova materjal mohsi skaalal 9 tsirkoon on mineraal mille valem on lihtsustatult zrsio kuid tegelikult sisaldab see hulgaliselt asendumisi mille kaigus on osa tsirkooniumist asendunud teiste metallidega tsirkoon on samuti vaga kova materjal varvuselt on see enamasti hallikas kollakas voi punakaspruun esineb ka varvitud kristalle juveelitoostuses on enim levinud tehislik sinist varvi tsirkoon mida nimetatakse starliidiks selline toon saavutatakse ohuvaeses keskkonnas kuumutamise teel vaba tsirkooniumi pohiline kasutusvaldkond on tuumaenergeetika kus selle sulameid kasutatakse kontrollvarraste katteks mistottu kasvas vaba metalli tootmine aastatel 19491959 sada korda samas on metalli kasutamisel sel otstarbel probleemiks zr reageerimine veeaurudega zr 2 ho zro 2 h see reaktsioon on probleemiks vaid vaga korgetel temperatuuridel mis esinevad naiteks tuumareaktorites ebapiisava jahutuse korral reaktsioonil vabanev vaba vesinik plahvatab oige hapniku suhte korral kergesti samal pohimottel vabanenud h kokkupuutel ohuhapnikuga toimusid ka mitmed plahvatused fukushima tuumajaamas kus parast maavarinaid vabanes 8001000 kg vaba vesinikku zr kasutatakse ka tehisliigeste ja proteeside valmistamiseks sulamit nioobiumiga kasutatakse ulijuhtivate magnetite mahistena voime tottu adsorbeerida gaase kasutatakse seda korgvaakumi saavutamisel pulbrilisel kujul leidub seda purofoorsete omaduste tottu signaalrakettide koostises juba vaike zr lisand teistele metallidele tostab suuresti nende vastupidavust korrosioonile tsirkoonium ja selle soolad on uldiselt vahetoksilised ning ka nende tarbimine upris madal 45 mg paevas neil puudub teadaolev roll inimorganismis aga kuna elemendi levik on siiski upris suur leidub selle uhendeid igas bioloogilises organismis lisaks kasutatakse tsirkooniumi deodorantides ja veepuhastusseadmetes pollutooriist on polluharimisel kasutatav tooriist sirp on tooriist teravilja ja rohu heina loikamiseks ta koosneb eest kitsenevast nogusast koverast terast ning luhikesest puukaepidemest rohusirbid on luhikesed kuid vaga koverad sirp on uks vanemaid kultuurtooriistu muinaskreeklastel oli sirp maaharimise sumbol ning seetottu ka demeteri atribuut sirp ja vasar on talurahva ja proletariaadi liidu sumbol vikat on tooriist heina ja teravilja mahaloikamiseks ehk niitmiseks vikatil on umbes 5090 cm pikkune tagant laiem ja eest teravikuks kitsenev kergelt kover sepistatud terasest loiketera ning umbes inimesepikkune vars lusi mis on traditsiooniliselt puidust tanapaeval voib see olla ka metallist voi plastist tera kinnitatakse varre kulge metallvitsa ja puidust kiiluga moodsatel vikatitel ka kruvidega voi poltidega klambri abil puitvarre kulge kinnitades on vastupidavuse jaoks oluline et klamber haaraks umber voimalikult paljude puidukiudude ja suruks varreotsa tihedalt vastu vikatitera kinnituslaba nii et sel poleks vahimatki voimalust loksuda niitmisel hoitakse vikati vart kahe kaega vasak kasi uleval ja parem allpool tera suunatud vasakule vikati paremaks juhtimiseks niitmisel on parema kae jaoks vastavalt niitja kasvule paigutatud napits voi pulk vikati varrele kerge kehapoordega paremalt vasakule viibutades juhitakse tera kaarekujuliselt maapinnaga paralleelselt labi loigatavate taimede nii et vikati kand tera varrepoolne ots peaaegu mooda maad libiseb ja ots on kergelt ulespoole tostetud jargmise loogi jaoks astub niitja vaikse sammu edasi maha jaab niidetud heinast heinakaar parast niitmist lahutatakse heinakaares olev hein laiali ja seda kuivavat heina nimetatakse looks loog kaare lahutamiseks on praktiline kasutada vikativarre teist otsa niitja konnib piki kaart vikat tagurpidi kaes ja lukkab paksemad tuustid paremalevasakule vikatitera tuleb regulaarselt hooldada vikati teritamist luisuga nimetatakse luiskamiseks kui vikatit enam luiskamisega teravaks ei saa kasutatakse pehme loikeservaga vilkati puhul vikatinuga ja loigatakse kaabitakse sellega tera ohemaks sama asja saab teha ka viiliga viilides voi kaiaga kaiates loikamine laheb kogenud tegija kaes kiiremini viilimisega saab holpsamini hakkama paiksete defektidega naiteks kivisseloomise taketega lihtsaim viis vikatinoa hankimiseks ongi votta viil ja selle servad teravaks kaiata vikati eluea suhtes saastvam viis loikeserva ohendamiseks on vikati pinnimine mida traditsiooniliselt tehakse vaikse haamri ja pinnialasi abil olemuselt on pinnimine kulmsepistamine vikati loikeserv taotakse 34 mm laiuselt ohemaks ja see venib sellega ka natuke laiemaks et vikatit saaks siis jalle monda aega luisuga edasi teritada pinnimisel metall ka kalestub ehk muutub kovemaks mis teeb loikeserva kulumisele vastupidavamaks see too nouab tapset katt ja vilumust ja aega asja lihtsustamiseks on valja moeldud pakule kinnitatavad pinnimisrauad mille vahele vikatitera asetub toe vastu ja noutav haamri loogitapsus on millimeetri asemel sentimeetrites sellise riistapuuga pinnimine laheb kordades kiiremini ja ka tapsemalt kui vabakae meetodil kui niita vosaseid kohti kus tera ette jaab ka puitunud varsi siis on praktilisem kasutada loigatud vikatit kuna varskelt pinnitud serv voib olla pikalt ohuke ja see jaab vosa vastu norgaks laheb lommi ja siis on seda kohapeal tulikas parandada loigatud vikat peab kulumisele ja luiskamisele vastu nii umbes kolm tootundi siis tasub serv jalle ohemaks loigata kovast materjalist loikeservaga vikati puhul kasutatakse teritamiseks kaiamist loikamine ei pruugi onnestuda sest loikeriista kovadus peab olema vikati omast ule ka pinnimine voib sellise tera puhul olla voimatu sest haamriga tagumisel voib kova loikeserv puruneda kildudeks ega veni ohemaks kova teraga vikatit kasutati naiteks saaremaal kus malestuste jargi vois kaiatud vikatiga niita paev otsa ei pidanudki eriti luiskama selline vikatileht sepistatakse kolmekihilisena all ja peal on pehmem ja sitkem materjal vahele pannakse kovem aga seetottu ka hapram teras kovem materjal on sageli teise varvitooniga ja uleminekukoht silmaga eristatav sepatoo juures nimetatakse seda tehnikat kokkukeetmiseks enne soda sai seda tuupi austria luige logoga vikatiterasid ka poest osta peale soda see voimalus kadus ara siis kasutasid kohalikud sepad kova materjalina pussitoru raudteerelssi viili vms mis katte saadi ajapikku on sepatoo haabunud ja kasutatakse mida poest parasjagu saada on ehk siis pigem no pehmet vikatit luiskamisel tasub jalgida et luisk kuluks uhtlaselt ega muutuks nogusaks abrasiivmaterjal peab kuluma parajal maaral et luisu pinnal olevad abrasiivterad oleksid loikevoimelised moni luisk laheb ka umbe ehk korjab metalli enda sisse ja muutub libedaks luisku aitab puhtana hoida vesi ehk marja luisuga luiskamine parimuse jargi on pandud luisk noori otsas jargi lohisema et see pusiks kastese rohu sees niiske nuudsel ajal on praktilisem votta ligi vaike amber milles luisk leos hoida ka liivakivist kaiad gotlandilt toodud voi ka muud tahavad marga pinda et teravad pusida selleks on neil tavaliselt all veekunad sellised looduslikust kivist kaiad on kasutuskolblikud kui neis pole sees liivaterast suuremaid kive mille vastu teritatav tera kolksuma hakkab vikat voeti eestis kasutusele toenaoselt meie ajaarvamise 24 sajandil see muutis maastike ilmet kuna niitmise mojul said kujuneda ulatuslikumad puisniidud vikati suurust moodeti traditsiooniliselt tera pikkuse jargi moodetuna kaelaba laiustes piki tera selga vastav number stantsiti vikati kanna sisse meestevikat oli tavaliselt seitsmekaeline voi pikem eesti vikat mida kasutati xx sajandil on koige ergonoomsem vikat maailmas tanu vasaku kae pidemele mis on risti parema kae pidemega hoiab niitja joudu kokku kuna koormus vikati suunamisel ja tombamisel jaguneb kahe kae vahel uhtlasemalt kui teistmoodi vikatitel millal leiutati paremaga risti olev vasaku kae pide pole teada xxi sajandil muugil olevad rootsi ja teised vikatid torjuvad eesti vikatit valja kuna enam ei osata kinnitada tera varre kulge sarnast vikatit kasutati ka latis euroopa kultuuriloos on vikat uks surma sumboleid sageli kujutatakse isikustatud surma musta kapuutsiga holsti roivastatud luukerena kellel on olal vikat vikatit kannab surm ka uhena apokalupsise neljast ratsanikust samuti on vikat aja kehastuse kronose sumbol ehkki tanapaeval on vikati pollumajanduses enamjaolt asendanud kombainid niidukid ja murutraktorid korraldatakse mitmel pool balkanil endiselt vikatiga niitmise voistlusi vikat esineb ka heraldilise motiivina naiteks on norra hornindali omavalitsuse vapil kolm vikatitera prantsuse barokkhelilooja josephnicolaspancrace royer 17051755 kirjutas klavessiinile teose vikatite marss la marche des scythes kogumikus pieces de clavecin 1746 sojavikat on relvaks kohandatud vikat mille tera on kinnitatud mitte varrega risti vaid piki vart parast saksa talurahvasoda 15241525 avaldas paulus hector mair 1542 aastal vehklemisopiku milles muuhulgas opetas vikatiga vehklemist sojavikateid kasutasid laialdaselt poola ja leedu talupojad 1819 sajandi talurahvamassude aegu aarnethompsoni kataloogis on kilplasnaljandite hulka kuuluv naljandmotiiv at 1203 vikat loikab pea maha vikat loikab pea uhel mehel teised arvavad et nii peab olema ja loikavad endal ka eesti moistatusi vikati kohta basic beisik on korgtaseme programmeerimiskeelte perekond kuigi algselt oli basic moeldud opetusvahendiks hakkas see 1960 aastatel levima tegelikus programmeerimises ja on tanapaevani populaarne nime basic tolgendatakse infotehnoloogia traditsiooni kohaselt esitahtluhendina beginners allpurpose symbolic instruction code tahendab umbes universaalne sumbolinstruktsioonide kood algajale tegemist on kunstlikult konstrueeritud valjendiga mille esitahed annavad kokku ingliskeelse sona basic alg pohi selle keele loid 1963 aastal john george kemeny ja thomas eugene kurtz dartmouthi ulikoolist et voimaldada kasutada arvuteid ka inimestel kes ei tegelenud teadusega tollal oli programmeerimine seotud riistvaraga tarkvara tootas vaid uhel arvutil ja tuli tihti umber kirjutada et tootaks teisel see sobis siiski teadlastele ja eelkoige matemaatikutele alles mikroarvutite levikuga 1980 aastatel sai voimalikuks tarkvara arendamine basic paistab silma kergesti omandatava suntaksi poolest mis on teinud temast vaga populaarse keele algajate programmeerijate seas basickeelte suure varieeruvuse tottu pole voimalik tuua uhest hello worldi naidet vanemates basicutes kirjutati iga lause ette reanumber naiteks natuke uuemates basicutes naiteks qbasicus pole reanumbrid enam vajalikud kuigi need voib lisada tihti oli esimeseks programmiks moni variatsioon igavesest kordusest esimene rida kasib arvutil kuvada kuvarile stringi ma olen lahe teine rida kasib jatkata kaskude taitmist realt reanumbriga 10 see kuvab jarjekordselt teate ma olen lahe nonda jaabki arvuti seda teadet kuvama kui teda ei peatata suure touke basicu arengule ja levikule andis microsoft mis kaasas qbasicu interpretaatori oma operatsioonisusteemi msdos jargnesid windowsi arendussusteem visual basic skriptimiskeel vbscript tarkvarapaketi microsoft office makrokeel visual basic for applications ja teised microsofti arendatud visual basic net on esimene polvkond mis erineb teistest basickeeltest sh microsofti enda eelmistest visual basicutest juba oluliselt aga kannab visual basicu nime uusimas visual basic 2005s ja kohe ilmuvas vb 9s on kriitikute arvates microsoft oma ideedes liiga kinni ehk tal on soov luua programmeerimiskeel mida on voimeline kasutama pea iga inimene samas aga et keel oleks nonda voimas et annaks teistelegi silmad ette kui eelnevates versioonides nais see idee utoopilisena siis nuud paistab et see toesti teostatakse paljud programmeerijad ei pea klassikalist basicut ega selleeelseid command linei versioone tosiseltvoetavaks keeleks sest selle voimalused olid liiga piiratud praegu on microsofti visual basic 2003 net ja selle uuemad versioonuid ning basicu asp osa on kull uhed voimsamad programmeerimiskeeled aga tegemist ei ole enam klassikalise basicuga mida paljud teavad ja oskavad klassikaline basic voib soodustada mitmesuguste halbade programmeerimisvotete kasutamist nagu muutujate deklareerimata jatmine basiculaadsest kergest stiilist on raske loobuda vanemate basicute puhul oli suureks probleemiks ka ohtralt levinud gotolausete kasutamine mis muutis koodi raskesti loetavaks teine asjaolu on see et basicu suurim arendaja on microsoft kes ei voimalda oma programmeerimiskeelte kasutamist teistel operatsioonisusteemidel piirates neile ligipaasu ja voimalust teha multiplatvormseid programme kuigi olemas on gambas realbasic jne mis on moeldud teiste operatsioonisusteemide jaoks pole need klassikalise basicuga identsed ja koodi tuleb tolkida erandina saab realbasicus kirjutatud arvutiprogrammi kompileerida windowsi linuxi voi maci keskkonda vikipedias kajastatud taielik nimekiri alan mathison turing 23 juuni 1912 london 7 juuni 1954 wilmslow oli inglise informaatik matemaatik loogik kruptoanaluutik filosoof ja bioloogiateoreetik turing oli vaga mojukas teoreetilise informaatika valdkonna valjakujunemisel formaliseerides muuhulgas algoritmi ja arvutatavuse moisted turingi masinaga mida peetakse arvuti eelkaijaks ning sonastades churchituringi teesi teda peetakse teoreetilise informaatika ja tehisintellekti isaks teise maailmasoja ajal tootas turing bletchley parkis suurbritannia koodimurdmiskeskuses tapsemalt briti valitsuse kodeerimis ja sifreerimiskeskuses government code and cypher school luhendatult gccs mille too tulemusena toodeti ultraks nimetatav luureinfokogum turing juhtis monda aega majas 8 asunud osakonda mis tegeles saksa merevaeside kruptoanaluusiga ta aitas saksa sifrite murdmise kiirendamiseks valja tootada mitmeid seadmeid ja tehnikaid sh sojaeelse bombemeetodi edasiarendused ja elektromehaanilise masina enigma masinate seadete valjaarvutamiseks turingi kaaluka panuse tottu kodeeritud sonumite murdmisel onnestus liitlasvagedel teljeriike voita mitmetes olulistes lahingutes sh atlandi lahingus parast soda tootas turing londonis briti rahvuslikus fuusikalaboratooriumis national physical laboratory kus voeti ette universaalse arvutusmasina ehitamine turingi 1945 a valminud tekstis proposed electronic calculator mis sisaldas ka ace tehnilist lahendust pakuti esimest korda valja salvestust kasutava programmiga elektronarvuti an electronic storedprogram digital computer usna terviklik kirjeldus aastal 1948 liitus ta max newmani arvutilaboriga victoria university of manchesteris kus aitas valja tootada manchesteri arvutit ja hakkas huvituma matemaatilisest bioloogiast tollal populaarse vaidluse tottu kas masin voib asendada inimest sonastas ta turingi testi mille abil saab otsustada kas tehisintellekt suudab moelda nii nagu inimene alan turing moisteti 1952 aastal suudi homoseksuaalsuses vanglasse sattumise valtimiseks noustus ta hormoonraviga turing jaeti ilma turvapaasmetest ja voimalusest tootada valitsuse heaks kruptograafiakonsultandina gchqs valitsusside peakorteris 7 juunil 1954 aastal alan turing suri tema surma asjaolud ei ole paris selged uldiselt arvatakse et ta sooritas suudimoistmisega kaasnevate ebameeldivuste tottu enesetapu tsuaniidiga murgitatud ouna suues seevastu turingi ema ja turingiuurija professor jack copeland oletavad et surma vois pohjustada ka eksperimenteerides juhtunud onnetus parast arvutiteadlase john grahamcummingi algatatud internetikampaaniat palus briti peaminister gordon brown 2009 aastal briti valitsuse nimel ametlikult vabandust alan turingile osaks saanud kohtlemise eest kuninganna elizabeth ii andis turingile postuumselt armu ja tuhistas suudimoistva otsuse 24 detsembril 2013 aastal alan turing sundis ja kasvas inglismaal kuid tema vanemad elasid 1926 aastani valdavalt indias turingi isa julius mathison turing 18731947 tootas india tsiviilteenistuses tema ema ethel sara turing sund stoney 18811976 oli madrase raudtee peainseneri edward waller stoney tutar nad kohtusid ja abiellusid indias kui pere jai chhatrapuris orissas tollases briti indias elades teise lapse ootele soovisid tulevased vanemad et nende laps kasvaks ules kodumaal seetottu poordusid nad tagasi inglismaale ja asusid elama londonisse westminsteri linnaosas paiknevasse maida valei maja kus turing 23 juunil 1912 sundis on margistatud sinise tahvliga hiljem asus sinna hoonesse hotell nimega the colonnade hotel turingil oli ka vanem vend john kuna laste isa oli endiselt tsiviilteenistusega seotud soitsid nende vanemad pidevalt hastingsi ja india vahet pojad jaeti uhe erusojavaelase ja tema naise hoole alla inglismaale margid turingi suurtest vaimsetest voimetest avaldusid juba varases nooruses kui turing oli kuueaastane panid vanemad ta st michaeli kooli st leonardsonseas aadressil charles road 20 kooli direktriss markas tema annet juba varakult nagu ka mitmed tema hilisemad opetajad aastal 1926 kui turing oli 13aastane laks ta 16 sajandi keskel asutatud ja 19 sajandil poiste internaatkooliks muudetud sherbornei erakooli sherborne school mis asub sherborneis dorsetis tema esimene koolipaev uues koolis sattus 1926 aasta uldstreigi paevale mil uhistransport ei liikunud sellele vaatamata oli turing otsustanud esimesel paeval kindlasti koolis kohal olla ning soitis uksinda jalgrattaga southamptonist umbes 97 kilomeetri 60 miili kaugusel asuvasse sherbornei peatudes ooseks uhes voorastemajas turingi loomulik kalduvus matemaatika ja teiste reaalainete poole ei jatnud sherborneis moningatele klassikalist haridust kreeka ja ladina keel filosoofia jms olulisemaks pidavatele opetajatele head muljet kooli direktor kirjutas vanematele et nende poeg peaks puudlema harituse poole kuid kui ta peaks jaama puhtalt teadusspetsialistiks siis polevat tema koht selles erakoolis sellest hoolimata jatkas turing endale meeleparastes ainetes suureparaste tulemuste naitamist ja suutis 1927 aastal lahendada juba vaga keerulisi ulesandeid ilma et oleks isegi elementaarset matemaatilist analuusi oppinud aastal 1928 sattus tollal 16aastane turing esmakordselt lugema albert einsteini toid vahe sellest et ta nende sisu moistis ta suutis nende pohjal tuletada ka einsteini kahtlused newtoni seaduste osas kuigi neid tekstis selgelt valja ei olnud toodud sherborneis oppides sai turing lahedaseks sobraks veidi vanema kaasopilase christopher morcomiga keda on nimetatud ka tema esimeseks armastuseks see soprus mojutas turingi edaspidist elu vaga palju morcom suri ootamatult 13 veebruaril 1930 ainult moni nadal parast viimase semestri algust talle sai saatuslikuks veiste tuberkuloos millesse ta oli nakatunud lapsena haige lehma piima juues oletatakse et lahedase sobra surm purustas turingi usu jumalasse ja temast sai ateist ta vottis omaks veendumuse et koik nahtused sealhulgas inimese aju too on olemuselt materialistlikud siiski sailis temas usk hinge surematusesse parast sherbornei lopetamist jatkas turing 1931 aastal opinguid cambridgeis kings collegeis seal omandas ta 1934 aastal esmaklassiliste tulemustega bakalaurusekraadi matemaatikas vaitekirja eest on the gaussian error function milles ta toestas tsentraalse piirteoreemi voeti ta 1935 aastal kings collegei liikmeks turing oli siis koigest 22aastane turingi liikmeks votmist ei seganud ka tosiasi et ta osutas ise oma vaitekirja eessonas et talle oli jaanud markamata jarl waldemar lindebergi toestus sama teoreemi kohta 1922 aastast 1928 aastal juhtis saksa matemaatik david hilbert tahelepanu otsustusprobleemile entscheidungsproblem 1936 aastal avaldatud monumentaalses toos on computable numbers with an application to the entscheidungsproblem reformuleeris turing kurt godeli 1931 aastal saadud tulemused toestamise ja arvutamise piiride kohta ning asendas godeli aritmeetikapohise formaliseeritud keele formaalsete ja lihtsate hupoteetiliste seadmetega mis said hiljem tuntuks turingi masinatena ta toestas et sellised masinad suudavad teostada iga moeldava matemaatilise arvutuse juhul kui see esitatakse algoritmina jargmisena toestas ta et entscheidungsproblem jaab lahendita naidates koigepealt et turingi masinatel on peatumisprobleem lahendamatu algoritmiliselt ei ole voimalik otsustada kas konkreetne turingi masin uldse kunagi seisma jaab turingi toestus avaldati natuke aega parast alonzo churchi analoogset toestust lambdaarvutuse abil kuid turing ei olnud oma tood kirjutades churchi tooga kursis turingi lahenemine oli oluliselt moistetavam ja intuitiivsem see oli ka uuenduslik sest selles voeti kasutusele universaalse masina moiste tanapaeval tuntud kui universaalne turingi masin idee seisnes selles et selline masin voib taita ukskoik millise teise masina ulesandeid ehk on toestatult voimeline arvutama koike mis on uldse arvutatav turing kirjutab oma malestustes siia on vaja viidet et ta oli pettunud selle 1936 aastal ilmunud too vastuvotus nimelt oli ta seal lisaks muule kasutusele votnud ka maaratavate numbrite definable numbers moiste kuid sellele reageeris ainult kaks inimest heinrich scholz ja richard bevan braithwaite 1936 aasta septembrist kuni 1938 aasta juulini oppis turing suurema osa ajast teadusinstituudis institute for advanced studys new jersey osariigis princetonis alonzo churchi kae all lisaks matemaatikale oppis ta ka kruptoloogiat ning ehitas kolm astet neljaastmelisest elektromehaanilisest binaararvude korrutist 1938 aasta juunis sai ta princetoni ulikoolist doktorikraadi oma vaitekirja systems of logic based on ordinals eest selles toos tutvustas ta jargarvude loogika ordinal logic kontseptsiooni ja vottis kasutusele suhtelise arvutamise relative computing moiste milles turingi masinat taiendati niinimetatud oraaklitega mis voimaldasid uurida probleeme mida turingi masin ise lahendada ei suutnud cambridgei naastes kuulas ta ludwig wittgensteini loenguid matemaatika alustest neil tekkisid tulised vaidlused ja erimeelsused kuna turing kaitses formalismi ja wittengstein vaitis et matemaatika ei avasta uhtegi absoluutset tode vaid leiutab neid samal ajal asus turing poole kohaga toole briti valitsuse kodeerimis ja sifreerimiskeskusesse government code and cypher school luhendatult gccs turing oli teise maailmasoja ajal bletchley parkis uks peamistest saksa sifrite murdjatest ajaloolane ja sojaaegne koodimurdja asa briggs on oelnud alates 1938 aasta septembrist tootas turing osaajaga briti valitsuse kodeerimis ja sifreerimiskeskuses mis oli briti koodimurdmisorganisatsioon koos kogenud koodimurdja dilly knoxiga keskenduti enigma kruptoanaluusile 1939 aasta juulis varssavis toimunud kohtumisel andsid poola sifriburoo esindajad brittidele ja prantslastele edasi neile teadaoleva info enigma rootorite juhtmestiku ja desifreerimismeetodi kohta varsti parast seda asusid turing ja knox valja tootama tookindlamat meetodit enigma sonumite desifreerimiseks poolakate meetod tugines ebakindlale indikeerimisprotseduurile mida sakslased toenaoliselt muuta voisid ja 1940 aasta mais ka muutsid turing kasutas uldisemat spikripohist desifreerimist cribbased decryption mille tarbeks koostas ta esialgse funktsionaalse kirjelduse bombei jaoks 4 septembril 1939 aastal paev parast seda kui suurbritannia oli saksamaale soja kuulutanud kandis turing endast ette bletchley parkis oma sojaaegsel ametikohal kirjeldus bombei kohta oli esimene viiest suurest kruptoanaluutilisest saavutusest millega turing soja ajal hakkama sai teised neli olid saksa merevae indikeerimisprotseduuri deduktsioon bombeide too tohustamine statistiliste meetodite abil niinimetatud banburismus lorenz sz 4042 rataste ulekandeseadistuste araarvamise protseduuri valjatootamine ja soja lopu poole kaasaskantava turvalise kone skrambleri koodnimega delilah loomine hanslope parkis turingil oli bletchley parkis ekstsentriku maine kolleegid tundsid teda huudnime proff jargi ja tema uurimus enigma kohta treatise on enigma oli tuntud kui profi raamat the profs book ronald lewini sonul olevat turingiga koos tootanud kruptoanaluutik jack good kirjeldanud turingit jargmisel moel bletchleys tootades jooksis turing kes oli andekas pikamaajooksja monikord tahtsatele koosolekutele 64 km 40 miili kaugusele londonisse ja seda veel maailmatasemel ajaga tema isiklik rekord maratonijooksus 24603 oli ainult 11 minutit aeglasem kui 1948 aasta suveolumpiamangude voitjal aastal 1945 nimetati turing sojaaegsete teenete eest valisministeeriumis briti impeeriumi ordu ohvitseriks kuid tema tegelik too jai aastateks saladuseks mone nadala jooksul parast bletchley parki joudmist oli turing koostanud kirjelduse elektromehaanilise masina kohta mis suutis enigma koode murda efektiivsemalt kui poola bomba kryptologiczna uue seadme nimi tuletati poola seadme nimest vaikeste lisadega mida soovitas matemaatik gordon welchman sai bombeist uks peamisi automaatseid tooriistu millega enigma koode murti jack good arvas bombe otsis voimalikke oigeid enigma kombinatsioone sonumite desifreerimiseks rootorite jarjekord ja asend kommutatsioonipaneeli seadistus selleks kasutati spikrit crib krupteerimata teksti fragmenti mis vois sonumis toenaoliselt sisalduda bombe proovis koiki voimalikke kombinatsioone mida oli 10 allveelaevade nelja rootoriga versiooni puhul 10 ja teostas spikrit aluseks vottes elektriliselt rea loogilisi deduktsioone kui tekkis vastuolu kombinatsioon valistati kuna enamiku kombinatsioonide puhul tekkis vastuolu jaid lopuks jarele vaid moned variandid mida uuriti lahemalt esimene bombe rakendati toole 18 martsil 1940 ning soja lopus oli neid juba ule kahesaja turing otsustas ette votta ulimalt keerulise probleemi saksa merevae enigma naol sest sellega ei tegelenud mitte keegi ja nonda oli see probleem vaid minu paralt turing lahendas pohiosa merevae enigma indikaatorite susteemist mis oli keerulisem kui teiste saksa vaeliikide enigmadel 1939 aasta detsembris samal ool motles ta valja jarjendstatistika meetodi merevae enigma lahtimurdmiseks mis sai nimeks banburismus abraham wald nimetas seda tehnikat hiljem jarjendanaluusiks turing ise utles et ma ei olnud kindel et see praktikas tootab tegelikult polnud ma paris kindel enne kui see moned paevad tootanud oli ta leiutas mootuhiku ban toesuse mootmiseks banburismus suutis teatud enigma rootorite jarjestused valistada ja luhendas sellega aega mis kulus kombinatsioonide labiproovimiseks bombeiga aastal 1941 tegi turing abieluettepaneku kaastootajale maja 8s matemaatik joan clarkeile kuid kihlus kestis luhikest aega turing tunnistas kihlatule et on homoseksuaalne kuid vaidetavalt viimast see avaldus eriti ei hairinud turing otsustas et ei saa abielluda ja katkestas kihluse turing laks 1942 aasta novembris ameerika uhendriikidesse kus ta tootas koos ameerika merevae kruptoanaluutikutega merevae enigma kallal ja bombei ulesseadmise juures washingtonis lisaks aitas ta belli laboratooriumis turvalise kone seadet valja tootada ta naasis bletchley parki 1943 aasta martsis tema araolekul oli maja 8 juhiks tousnud hugh alexander kes oli olnud tegelik juht juba monda aega sest turingile pakkus igapaevaasjade korraldamine vahe huvi turingist sai bletchley parkis kruptoanaluusi konsultant turing tootas 1942 aasta juulis valja turingery tehnika mida naljatledes nimetati turingismuseks lorenzi sifrite vastu mida kasutasid uued saksa geheimschreiberi masinad see oli rootoritega sifreerimisseadmega teletaip mille kohta bletchley parkis kasutati koodnime tunny turingery oli meetod tunny rootori rataste asendi valjauurimiseks turing tutvustas tunny kallal tootanute meeskonda tommy flowersile kes ehitas max newmani juhtimisel colossuse arvuti colossus oli esimene programmeeritav digitaalne arvuti mis vahetas valja varasema lihtsama seadme heath robinson selle suurem kiirus lubas efektiivselt rakendada statistilisi koodimurdmistehnikaid on ekslikult vaidetud et turing oli colossuse loomisel uks votmeisikuid turingery ja banburismus kindlasti aitasid lorenzi masina kruptoanaluusi juures kuid turing ei olnud colossuse loomisega otseselt seotud parast ameerikas belli laboratooriumis tootamist hakkas turingit huvitama telefonikonede elektrooniline sifreerimine ning soja lopu poole asus ta toole salateenistuse raadioluureosakonda secret services radio security service hanslope parkis seal suvendas ta insener donald bayley kaasabil oma teadmisi elektroonikast koos konstrueerisid nad kaasaskantava turvalise kone seadme koodnimega delilah see oli moeldud erinevate rakenduste jaoks kuid seda ei saanud kasutada koos kaugsideraadiotega et delilah valmis usna soja lopuosas ei joutud seda praktiliselt kasutusele votta turing demonstreeris seadet ametiisikutele sifreerides ja desifreerides sellega uhe churchilli kone kuid delilaht ei voetud kasutusele turing oli belli laboratooriumi konsultant ka sigsaly loomise juures see oli turvalise kone seade mida kasutati soja lopuaastatel aastatel 19451947 elas turing londoni eeslinnas richmondis ja tootas briti rahvuslikus fuusikalaboratooriumis national physical laboratory luhendatult npl ace automatic computing engine automaatne arvutusmasin loomise kallal ta esitas 19 veebruaril 1946 a teadustoo mis sisaldas esimest detailset kavandit salvestatud programmiga arvuti jaoks von neumanni mittetaielik first draft of a report on the edvac oli ilmunud veidi varem kuid oli oluliselt vahem detailne ja npli matemaatikaosakonna superintendandi john r womersley sonade kohaselt sisaldas ideid mis kuulusid dr turingile ace oli paljulubav projekt kuid saladusteloor mis kattis sojaaegset tood bletchley parkis pohjustas viivitusi ning turing kaotas usu projekti ta vottis akadeemilise puhkuse ja naasis 1947 aasta lopus cambridgei tema eemaloleku ajal ehitati valmis pilot ace lihtsustatud versioon acest ja selle esimene programm kaivitati 10 mail 1950 kuigi turingi aced ei ehitatud kunagi valmis volgnevad paljud maailma arvutid naiteks ameerika bendix g15 sellele palju saksa arvutipioneeri heinz billingu malestuste kohaselt toimus 1947 aastal gottingenis kohtumine omamoodi kollokvium kus osalesid john r womersley turing arthur porter ja moned saksa teadlased nagu konrad zuze sellel kohtumisel tekkinud ideede vahetusest sai alguse arvutite uurimine gottingenis alan turingi osalemine sellel kohtumisel ei ole siiski paris kindel aastal 1948 sai temast manchesteri ulikooli matemaatikateaduskonna lektor ja aastal 1949 sealse arvutilabori asedirektor ta tootas uhe varaseima salvestatava programmiga arvuti manchester mark 1 tarkvara kallal ja tegeles ka uldisemate probleemidega 1950 aastal ilmunud toos computing machinery and intelligence tostatas turing tehisintellekti kusimuse ja sonastas katse mis hiljem on saanud tuntuks turingi testina katse mote on anda hinnang tehisintellekti tasemele idee seisnes selles et arvutit saab toeliselt intelligentseks lugeda siis kui inimvaatleja ei saa vestluse jargi aru kas ta suhtleb inimese voi masinaga selles toos pakkus turing et taiskasvanu moistuse simuleerimise asemel voiks simuleerida lihtsamat lapse moistust ja seda siis opetada internetis on levinud turingi katsele vastupidine katse niinimetatud captcha test mille eesmark on aru saada kas kasutaja on inimene aastal 1948 tootades koos oma endise juhendatava david gawen champernowneiga hakkas ta kirjutama malemanguprogrammi arvutile mida polnud veel olemaski aastal 1952 seda programmi ka katsetati kuid kuna selle jaoks piisavalt voimsat arvutit ei olnud siis simuleeris turing ise arvutit iga kaigu jaoks kulus tal pool tundi ja mangu kaik salvestati programm kaotas turingi kolleegile alick glenniele kuid olevat vaidetavalt voitnud champernownei naist turingi poolt valja pakutud turingi test oli oluline ja talle omaselt provokatiivne panus tehisintellektiga seotud probleemide uurimisse mis on tahtis ka tanapaeval aastal 1948 leiutas ta uue tanaseni kasutusel oleva meetodi maatriksvorrandite lahendamiseks ta valiti 1951 aastal kullaltki noores eas kuningliku seltsi liikmeks turing tootas alates 1952 aastast kuni surmani 1954 aastal matemaatilise bioloogia tapsemalt morfogeneesi kallal ta avaldas 1952 aastal sel teemal artikli the chemical basis of morphogenesis esitades oma hupoteesi mustrite moodustumisest enim huvitasid teda fibonacci lehemustrid ehk fibonacci arvude esinemine taimede struktuuris ta kasutas valemeid reactiondiffusion equations mis on keskse tahtsusega mustrite moodustumise uurimisel tema hilisemad tood jaid kuni 1992 aastani avaldamata aga avaldati siis koguteoses collected works of a m turing tema panust sellel alal loetakse teedrajavaks anthony cave browni raamatus c the secret life of sir stewart menzies spymaster to winston churchill on kirjutatud turing kohtus 1952 aasta jaanuaris manchesteris kino ees arnold murrayga parast uhist lounasooki kutsus turing murray nadalavahetuseks enda juurde ja kuigi murray vottis kutse vastu ei ilmunud ta valja nad kohtusid uuesti manchesteris jargmisel esmaspaeval ja murray noustus turingit koju saatma moni nadal hiljem kulastas murray uuesti turingi maja ja jai nahtavasti ka ooseks kui murray aitas kaasosalistel turingi majja sisse murda teatas viimane sellest politseile uurimise kaigus tunnistas turing murrayga seksimist sellel ajal oli homoseksuaalsus uhendkuningriigis illegaalne ja molemaid suudistati oigusakti criminal law amendment act 1885 paragrahvi 11 alusel jamedas ebasundsuses turingile anti valida ta kas laheb vangi voi saab tingimisi karistuse ning lepib hormoonraviga libiido vahendamiseks ta noustus keemilise kastreerimisega ostrogeenisustimise teel parast suudimoistmist kaotas turing oma turvapaasmed ning tal ei lastud jatkata tood kruptograafiakonsultandina valitsusside peakorteris government communications headquarters luhendina gchq samal ajal valitses arevus spioonide ja homoseksuaalsuse arakasutamise osas noukogude agentide poolt seda enam et hiljuti oli cambridgei viisiku kaks liiget guy burgess ja donald maclean jaanud vahele kui kgb topeltagendid turingit ei suudistatud kunagi spionaazis kuid tal keelati raakida oma sojaaegsest toost bletchley parkis turingi koristaja leidis tema surnukeha 8 juunil 1954 kuid ta oli surnud paev varem lahkamine tuvastas et surma pohjustas tsuaniidimurgitus kui surnukeha leiti lebas tema voodi korval pooleldi soodud oun proove kull ei voetud kuid murgitatud ouna soomist on peetud koige toenaolisemaks murgi manustamise viisiks surma pohjuste selgitamiseks algatatud uurimise tulemusel leiti et turing oli sooritanud enesetapu ja ta tuhastati 12 juunil wokingi krematooriumis turingi ema vaitis jarjekindlalt et tema poja surm oli onnetus mille pohjustas turingi lohakus labori kemikaalide hoiustamisel biograaf andrew hodges on pakkunud et turing lavastas oma surma asjaolud tahtlikult nii ebaselgeks et jatta oma emale voimalus enesetappu mitte uskuda david leavitt on arvanud et turing lavastas stseeni 1937 aasta filmist lumivalgeke ja seitse poialpoissi mis oli turingi lemmikmuinasjutt ta viitas asjaolule et turing nautis eriti stseeni kus kuri noid kastab ouna murgi sisse john grahamcumming algatas 2009 aasta augustis petitsiooni mis kutsus briti valitsust alan turingilt postuumselt vabandust paluma homoseksuaalsuse eest karistamise parast petitsioon kogus tuhandeid allkirju peaminister gordon brown tunnustas petitsiooni ja esitas 10 septembril 2009 a vabanduse kus kirjeldas turingi kohtlemist kohutavana william jones loi 2011 aasta detsembris epetitsiooni mis noudis briti valitsuselt turingi karistuse tuhistamist petitsioonile kirjutas alla ule 21 000 inimese kuid lord macnally ulemkojast lukkas selle tagasi tahtaja lopuks 23 novembril 2012 a oli petitsioonile allkirja andnud 37 400 inimest juhul kui allkirju oleks kogunenud vahemalt 100 000 voinuks alan turingi kusimuse tostatada parlamendi alamkojas alan turing valiti 1951 aastal londoni kuningliku seltsi liikmeks kuninglik selts avaldas varsti parast turingi surma ajal kui tema sojaaegsed tood olid veel salastatud tema biograafia alates 1966 aastast on arvutustehnika assotsiatsioon association for computing machinery luhendatult acm valja andnud turingi auhinda mida antakse isikliku panuse eest arvutitehnika arengusse seda peetakse arvutimaailma suurimaks auhinnaks ja vordaarseks nobeli auhinnaga turingi biograaf andrew hodges avas turingi 86 sunnipaeval 23 juunil 1998 tema sunnikohas ja lapsepolvekodus ametliku sinise margi turingi 50 surmaaastapaeva malestuseks avati 7 juunil 2004 malestustahvel tema endises kodus hollymeadeis wilmslows cheshireis ajakiri time valis turingi hulka tema panuse eest arvutite arengusse ajakiri markis on fakt et igauks kes toksib klaviatuuri ja avab tabelarvutus voi tekstitootlusprogrammi tootab turingi masina kehastusega bbc uleriigiline kusitlus paigutas turingi 100 suurima briti hulka the princeton alumni weekly koostas 2008 aastal nimekirja koige mojukamatest princetoni ulikooli vilistlastest labi ajaloo ja alan turing platseerus ameerika presidendi james madisoni jarel teisele kohale saint vincent ja grenadiinid andis 13 martsil 2000 valja margiseeria millega tahistati 20 sajandi suurimaid saavutusi uhel neist pealkirjaga 1937 alan turingi digitaalsete arvutite teooria on aratuntav alan turingi portree taustaks nullid ja uhed surrey ulikoolis avati turingi 50 surmaaastapaeva puhul 28 oktoobril 2004 pronksist skulptuur mille autor on john w mills ja mis kujutab alan turingit raamatud kaenlas labi ulikoolilinnaku minemas bletchley parkis avati 19 juunil 2007 tema elusuuruses kuju see on valmistatud walesi kildast ja kaalub 15 tonni kuju autor on stephen kettle kes valmistas selle ameerika miljardari sidney franki tellimusel bostoni pride nimetas turingi 2006 aastal aupeamarssaliks honorary grand marshal turing oli uks neljast matemaatikust keda kasitleti 2008 aasta bbc dokumentaalfilmis ohtlikud teadmised dangerous knowledge applei arvutite logo peetakse tihti ekslikult austusavalduseks alan turingile ja ounast voetud ampsu viiteks tema enesetapu meetodile nii logo autor kui ka apple on sellist seost eitanud turingi teise maailmasoja aegsed tood pandi 2011 aastal oksjonile kartuses et dokumendid ostab moni erakollektsionaar valjastpoolt suurbritanniat korraldas national heritage memorial fund kampaania raha kogumiseks oksjon paberite ule kestis 11 tundi ja fondil onnestus need ara osta dokumendid asuvad nuud bletchley parkis manchesteris kus turing elu lopu poole tootas on teda mitmel moel meeles peetud aastal 1994 nimetati osa maanteest a6010 manchesteri linna keskmine ringtee alan turingi teeks inglise keeles alan turing way osa teest kulgeb city of manchester stadiumi juurest kus jalgpalliklubi manchester city fc oma mange peab uhte selle tee silda laiendati ja see kannab nuud alan turingi silla nime alan turing bridge alan turingi malestusmark avati manchesteris tema sunnipaeval 23 juunil 2001 see asub sackvillei pargis manchesteri ulikooli whitworthi tanava hoone ja canal streeti geipiirkonna vahel monument kujutab arvutiteaduse isa pingil istumas briti loogika kolleegium british logic colloquium londoni matemaatikauhing the london mathematical society ja briti matemaatika ajaloo uhing british society for the history of mathematics korraldasid alan turingi elu ja saavutuste tahistamise 5 juunil 2004 aasta 2012 kuulutati alan turingi aastaks ja selle raames toimus ule maailma paljude ulikoolide juures uritusi tema elutoo tunnustamiseks turingi sajanda sunniaastapaeva tahistamist koordineeris turingi sajanda sunniaastapaeva komitee turing centenary advisory committee luhidalt tcac kes organiseeris alan turingi aastat terve aasta kestnud ulemaailmset urituste sarja millega avaldati austust turingi elutoole ja saavutustele komisjon koosnes laiast inimeste ringist manchesteri ulikoolist cambridgei ulikoolist ja bletchley parkist komisjoni juhtis s barry cooper alan turingi vennapoeg sir john dermot turing oli komisjoni aupresident erinevaid uritusi korraldati kogu maailma riikides ameerika uhendriikides brasiilias hiinas tsehhis filipiinidel uusmeremaal iisraelis hispaanias sveitsis norras itaalias portugalis saksamaal ja eestis kaks pohiuritust olid juunis toimunud kolmepaevane konverents suurbritannias manchesteri ulikoolis kus keskenduti turingi saavutustele matemaatikas ja koodimurdmises ning turingi sajanda sunniaastapaeva konverents cambridgeis mida organiseerisid cambridgei kings college ja association computability in europe cie eestis tahistati turingi juubelit 13 juunil tartu ulikooli arvutiteaduse instituudis toimunud seminariga royal mail kuninglik post andis sarja tahelepanuvaarsed britid britons of distinction raames 23 veebruaril 2012 valja alan turingi teemalise margi julian wagstaffi ooperit turingi test the turing test etendati edinburghi lavadel 2007 aastal ja oktoobris kaidi sellega uhendkuningriigis turneel millega tahistati turingi 100 sunniaastapaeva ooperi tegevus toimub lahitulevikus ja raagib andekast doktorandist stephaniest kes on kistud kahe teadlase vahelisse rivaalitsemisse kumbki uritab ehitada maailma esimest toeliselt intelligentset arvutit nioobium on keemiline element jarjenumbriga 41 tal on uks stabiilne isotoop massiarvuga 93 omadustelt on nioobium metall tema tihedus normaaltingimustel on 857 gcm3 ja sulamistemperatuur 2477 celsiuse kraadi nioobiumi avastas charles hatchett 1801 kolumbiidimaagis mille 1750 aastatel esimene connecticuti kuberner john winthrop inglismaale toi nioobiumi ja talle lahedast tantaali aeti korduvalt segi kuni 1846 aastal heinrich rose ja jean charles galissard de marignac elemendi uuesti avastasid olles hatchetti toost teadmatuses nimetasid nad elemendi tema sarnasuse tottu tantaaliga nioobiumiks vanakreeka mutoloogia tegelaskuju niobe jargi kes oli tantalose tutar 1864 aastal sai christian blomstrand esimesena puhast nioobiumi nioobiumkloriidi kuumutamisel vesinikus hatchett andis elemendile nimeks kolumbium cb ent rahvusvaheline puhta ja rakenduskeemia liit iupac nimetas alles 1950 aastal parast sajandipikkust vaidlust 41 elemendi nioobiumiks see oli teatud mottes kompromiss sest euroopa nime eelistamisele nioobiumi puhul vastas ameerika nime eelistamine kus volframi ingliskeelseks nimeks voeti tungsten koik ameeriklased ei noustunud sellega ja tanini nimetavad paljud usa metallurgid ja metallitootjad nioobiumi kolumbiumiks riigikogu on eesti vabariigi parlament kellele kuulub eestis seadusandlik voim riigikogu on uhekojaline riigikogus on 101 liiget kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse pohimottel neljaks aastaks valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast 2015 aastal tuli kokku xiii riigikogu praegu on riigikogu esimees eiki nestor i aseesimees enn eesmaa ja ii aseesimees hanno pevkur eesti vabariigi i riigikogu koosseis valiti 20 detsembril 1920 ja astus kokku 4 jaanuaril 1921 enne eesti korgeima seadusandliku kogu valimist 1920 aastal uldistel ja vabadel valimistel oli eesti korgeimaks voimuks 1917 aastal valitud ajutine maanoukogu ja 1919 aastal valitud asutav kogu 1992 aastal valiti riigikogu erandkorras 3 aastaks alates 1995 aastast valitakse riigikogu 4 aastaks riigikogu valitakse vordelise valimissusteemi alusel seejuures kehtib 5 valimiskunnis koha riigikogus voib saada ka isikumandaadi alusel valimisringkonnas kuigi vahem kui 5 haaltest saanud erakonnad kunnist ei uleta nendele erakondadele valimisnimekirjadele ja uksikkandidaatidele antud haali kes riigikokku ei paasenud loetakse kadunud haalteks tavaliselt arvatakse juhul kui erakond sai ringkonnas isikumandaadi aga 5 kunnist ei uletanud kadunud haalte hulgast valja isikumandaadi saanud kandidaadi voi kandidaatide haaled riigikogu valimistel jaotatakse mandaadid ringkondade vahel kasutades harei kvooti eesti on jaotatud 12 ringkonnaks mis on ligikaudu vordse rahvaarvuga sisuliselt jagatakse valimisoiguslike kodanike arv ringkonnas kogu valimisoiguslike kodanike arvuga ja korrutatakse 101ga iga ringkond saab esiteks selle korrutise taisosa jagu mandaate naiteks 10910 ja arvutatakse ulejaak naites 1091009 niimoodi ulejaanud mandaadid jaoks jarjestatakse ringkonnad suurima ulejaagi pohjal ja ringkond saab taiendva mandaadi juhul kui ringkonna ulejaak osutub suurimaks kuni koik kohad on jaotatud iga erakond mis votab valimistel osa koostab oma kandidaatidest kaks nimekirja uleriigilise ja nimekirja iga ringkonna jaoks eraldi kus erakond votab riigikogu valimistel osa nimekirja erakond voib panna igas ringkonnas kaks kandidaati rohkem kui on ringkonnal mandaate uksikkandidaat voib esitada ennast ainult samas ringkonnas kus ta kandideerib kandideerimiseks on vajalik tasuda kautsjon milleks on kaks riikliku alampalgamaara uksikkandidaadile voi erakonnale makstakse kautsjon tagasi kui kandidaat osutub valituks voi saab valimisringkonnas haali vahemalt poole lihtkvoodi ulatuses voi kui erakonna kandidaadid kogusid uleriigiliselt kokku vahemalt 5 protsenti haaltest valija valib oma ringkonnas kandideerivate kandidaatide vahel koigepealt arvutatakse ringkonnas valja ega keegi kandidaatidest ei ole kogunud isikumandaadi jagu haali isikumandaadi jaoks vajalike haalte arv arvutatakse kvoodi kaudu kvoot ringkonnas kehtivate haalte arv ringkonna mandaatide arv seejarel arvutatakse valja 5 uleriigiline kunnis liites koikide ringkondade kehtivate haalte arvu ja korrutades 005ga need erakonnad mis uletasid valimiskunnise voivad loota enamat ringkonnamandaatide jaotamiseks minnakse ringkondade juurde tagasi arvutatakse valja igale erakonnale antud kehtivate haalte arv ringkonnas kokku ja jarjestatakse erakonna ringkonnanimekiri kandidaadile antud haalte arvu jargi ringkonnas arvutatakse valja mitu kvooti saab erakonna nimekiri ehk erakonnale antud haalte arv ringkonnas jagatakse ringkonnas kehtiva kvoodiga ja kui kvoodi ulejaak moodustab 75 kvoodist siis liidetakse mandaat juurde ringkonnamandaadi puhul saab mandaadi tingimusel et kandidaat nimekirjas korjab vahemalt 10 kvoodi jagu haali kui niimoodi peaks juhtuma mitu vordse haaltehulga kandidaati siis on eespool kandidaat kes on uleriiklikus nimekirjas eespool kompensatsioonimandaatide jaotamisel kehtib 5 kunnis seejarel arvutatakse valja igale kandidaadile vordlusarvud kasutades modifitseeritud dhondti meetodit vordlusarv uleriigi erakonnale antud kehtivate haalte arv kandidaadi positsioon uldriiklikus nimekirjas astmel 09 seejuures jaetakse iga erakonna vordlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide pohimottel vordlusarvud reastatakse suuremast alustades kohtade jaotusel jaetakse vahele need kandidaadid kes said ringkonnas sisse kandidaat peab korjama ringkonnas vahemalt 5 kvoodist ringkonnas kus ta kandideeris kui uleriiklikus nimekirjas ei ole piisaval arvul kandidaate kes uletasid 5 kvoodi noude saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist suurima haalteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat haalte vordsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat kes on esitatud uleriigilises nimekirjas eespool riigikogu liikmel on tema tegevuses mitmed pohiseaduslikud garantiid nendeks on vaba mandaadi pohimote indemniteet ja immuniteet pohiseaduse 62 jargi pole riigikogu liige seotud mandaadiga sellest tulenevalt riigikohus on leidnud et vaba mandaadi pohimottest tuleneb muu hulgas et parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma sudametunnistusest lahtuvalt seejuures kuulub riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate oiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti javoi erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetottu rahvaesindusest eemaldatud pohiseaduse 62 jargi ei kanna riigikogu liige oiguslikku vastutust haaletamise ja poliitiliste avalduste eest riigikogus ja selle organites on avaldatud seisukohta et riigikogu liige ei peaks sellest sattest tulenevalt kandma oiguslikku vastutust igasuguse poliitilise tegevuse eest mandaadi teostamisel ka valjaspool riigikogu pohiseaduse 76 tulenevalt on riigikogu liige puutumatu teda saab kriminaalvastutusele votta ainult oiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nousolekul riigikogus on jargmised alatised komisjonid 1799 aasta mdccxcix oli 18 sajandi 99 aasta 1798 aasta mdccxcviii oli 18 sajandi 98 aasta 1797 aasta mdccxcvii oli 18 sajandi 97 aasta 1796 aasta mdccxcvi oli 18 sajandi 96 aasta 1795 aasta mdccxcv oli 18 sajandi 95 aasta heinatooriistad on tooriistad mida kasutati voi kasutatakse heina tavaliselt loomasoodaks niitmisel kuivatamisel kogumisel transportimisel jm kaitlemisel enne mehhaniseerimise levikut olid tavalisimateks heinatooriistadeks vikat hang ja reha vikatiga vahel ka sirbiga niideti hein maha kuivavat loogu poorati umber kaarutati reha abil reha abil riisuti ka kuiv hein kokku ning pandi kokku roukudeks saadudeks voi kuhjadeks kust see hangu ehk heinaviglaga vankrile tosteti heinakuuni juurde veeti ja sinna hoiule paigutati eestis on leitud nooremast rauaajast parinevaid heinaniiduvikatite teri alates 19 sajandi teisest poolest tulid uldisele kasutusele hobuse veetav niidumasin ja looreha 1790 aasta mdccxc oli 18 sajandi 90 aasta 1792 aasta mdccxcii oli 18 sajandi 92 aasta 1794 aasta mdccxciv oli 18 sajandi 94 aasta 1791 aasta mdccxci oli 18 sajandi 91 aasta 1793 aasta mdccxciii oli 18 sajandi 93 aasta 1775 aasta mdcclxxv oli 18 sajandi 75 aasta 1776 aasta mdcclxxvi oli 18 sajandi 76 aasta 1789 aasta mdcclxxxix oli 18 sajandi 89 aasta 1777 aasta mdcclxxvii oli 18 sajandi 77 aasta 1778 aasta mdcclxxviii oli 18 sajandi 78 aasta 1779 aasta mdcclxxix oli 18 sajandi 79 aasta 1785 aasta mdcclxxxv oli 18 sajandi 85 aasta 1784 aasta mdcclxxxiv oli 18 sajandi 84 aasta 1788 aasta mdcclxxxviii oli 18 sajandi 88 aasta 1787 aasta mdcclxxxvii oli 18 sajandi 87 aasta 1786 aasta mdcclxxxvi oli 18 sajandi 86 aasta 1780 aasta mdcclxxx oli 18 sajandi 80 aasta 1781 aasta mdcclxxxi oli 18 sajandi 81 aasta 1782 aasta mdcclxxxii oli 18 sajandi 82 aasta 1783 aasta mdcclxxxiii oli 18 sajandi 83 aasta molubdeen on keemiline element metall jarjenumbriga 42 aatommass on 9594 tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 92 94 95 96 97 98 ja 100 molubdeeni avastas carl wilhelm scheele 1778 aastal normaaltingimustel on molubdeeni tihedus 10221028 gcm tema sulamistemperatuur on 2623 celsiuse kraadi umbes 25 toodetud molubdeenist laheb roostevaba terase tootmiseks umbes 25 maardeainete tootmiseks ja umbes 50 muuks otstarbeks peamiselt mitmesuguste rauasulamite tootmiseks puha neitsi maarja kirik on mitme kiriku nimi paljud eesti kirikud on puhendatud neitsi maarjale ning on nimetatud puha neitsi maarja kirikuks sageli kutsutakse neid kirikuid ka ainult asupaiga kihelkonna jargi joelahtme puha neitsi maarja kirik on neitsi maarjale puhendatud luterlik kirik joelahtme vallas harju maakonnas kirik on gooti stiilis ja omandanud mitmes umberehituses traditsioonilise kolmikhuppelise silueti kirikut kasutab joelahtme puha neitsi maarja kogudus esimene puust kirik oli joelahtmel juba 1220 aastatel ja arvatavasti ehitatud esimeste kirikute seas harju ja virumaal kirjalikes allikates mainitakse esmakordselt joelahtme neitsi maarjale puhitsetud kirikut 1241 aastal taani kuninga kasul laanistati joelahtme kirik keskajal tallinna toomkirikule oletatavasti just sellega seoses ehitati kiriku laaneseina muuritrepp mida mooda paases turvalisele valitsejarodule algkiriku eriparaks oli veel ka haritorni ebasummeetriline asetus katuseviilu suhtes pohjakulje poole nihutatud torn lubas portaali kaitseks ehitatud arkelkantslit segamata vinnata laepealsele laokiriku kauba ja viljakotte nii on joelahtme kirik taitnud alul ka kindluse ja kaubakiriku ulesandeid algselt vois joelahtme kirikul olla kolm torni eelmainitule lisaks kaks veel kirde ja kagunurgas kolmelooviliseks volviti joelahtme kirik alles 14 sajandi teisel poolel 15 sajandil lisandus pikihoonest kitsam kooriruum sel ajal lohuti arvatavasti ka kaks vana torni ehituste kaigus on lammutatud algselt hoone pohjakuljel olnud kaarkamber ning lounakuljel olnud sandikoda 1878 aastal toimunud arhitekt friedrich modi kavandatud remondi jarel muutus kiriku ilme palju aknad ehitati korgeks ja valgusavad raiuti esmakordselt ka pohjaseina gooti stiilis piilarid faasiti 8tahuliseks volvid varustati uusgootilike roide ja konsoolivormidega ja laiendati voidukaart paeporand kaeti laudporandaga pingistik uuendati 1910 aastal sugise tulekahjus havisid kiriku torn ja katus tulekahjule jargnes uue tanini pusinud massiivtorni ehitamine uusgooti projekti jargi 19111912 aastal arhitekt f modi torni iseloomustavad nurkadest diagonaalselt eenduvad astmelised tugipiilarid mis lopevad miniatuurse tornikese ja neid uhendava frontooniga 1890 aastast parineb altarimaal kristus ristil theodor albert sprengel tobias heintze raamistuses 6 novembril 2005 puhitses eelk peapiiskop andres poder joelahtme kiriku uued vitraazaknad loomis ja lunastuslooliste vitraazakende autor on kunstnik andrei lobanov akende restaureerimisprojekti autor arhitekt illar kannelmae 14 juunil 2006 esitleti kirikus muinsuskaitseameti valjaannet joelahtme kirik ja kogudus 18 sajandi esimesel poolel teoses esitatakse pastor heinrich christopher wrede 16911764 ja tema ametijarglaste kroonikamarkmed mille transkribeeris tolkis ja kommenteeris tiina kala wrede peetud harjujaani ja joelahtme kirikuraamatud olid oma aja mahukamad ja pohjalikumad ning need on palvinud kiriku ja kultuuriloolaste koduuurijate genealoogide ja teiste huviliste tahelepanu muu hulgas sisaldab kirikukroonika ulevaateid kooliopetuse edenemisest kihelkonnas ning kohalikke rahvaparimusi kroonikale lisavad vurtsi moned erilised seigad inimestega mitmesuguste loodusnahtuste kirjeldused ja paikkondlikud juhtumised joelahtme kirikul on teadaolevalt olnud neli kabelit saha puha nikolause ihasalu prangli puha laurentiuse ja randvere puha peetruse kabel ihasalu kabel havis toenaoliselt pohjasoja ajal sailinud on moned vaartuslikud kunstimalestised nagu 1639 aastal valminud renessanssstiilis kantsel ning 1670 aastal valmistatud barokkaltar kolgata oli louend mis asub praegu pikihoones kantsli korval torni ehib hartmannide suguvosast parit cordt ii kell 1596 joelahtme kiriku kroonika vestab kellast joelahtme kiriku ebatavalisusele viitavad ka moned vanad parimused uks lugu jutustab kuidas joelahtme kiriku parandamise ajal vedanud uks toolistest teistega kihla et ooseks altarile magama heidab ohtul teinud teised temale altarile aseme mees heidanud magama oosil tulnud kolm kirikuopetajat kiriku uks nendest olnud selle kiriku opetaja kaskinud meest ara minna mees ei lainud opetaja peksnud mehe raudvitsadega labi hommikul mees opetaja juure opetaja ei teadnud oisest sundmusest midagi seletanud et kiriku peale vanne olevat pandud kolm opetajat pidavat teda valvama uks kes elab ja kahe eelmise opetaja vaimud nonda kestvat see polvest polve aastakumme ehk kumnend on 10 aasta pikkune ajavahemik tavaliselt ruhmitatakse aastad aastakumneteks nii et aastakumne esimene aasta number algab 0ga ja viimane number 9ga enne kristust umberpoordult aastakumneid tahistatakse aastakumne esimese aasta kaudu enne kristust viimase aasta kaudu naiteks 1980 aastad holmavad perioodi 19801989 seetottu ei ole uue sajandi algus uhtlasi uue aastakumne algus valja arvatud 1 sajandi algus sest 0 aastat ei olnud kuid 0 aastate puhul ei ole oigupoolest tegemist kumne vaid uheksa aastaga praegu kestab aastakumme 2010 aastad teise versiooni kohaselt loetakse aastakumneid susteemi jargi kus esimene aastakumme oli aastatel 110 teine aastakumme 1120 kuni tanapaevani valja st 1980ndad on 19711980 1990ndad 19811990 2000ndad 19912000 jne vikipeedias on kasutusel aga versioon kus aastakumme algab aastanumbriga 0 ja loppeb aastanumbriga 9 5 sajand ekr 490 aastad ekr 480 aastad ekr 470 aastad ekr 460 aastad ekr 450 aastad ekr 440 aastad ekr 430 aastad ekr 420 aastad ekr 410 aastad ekr 400 aastad ekr 4 sajand ekr 390 aastad ekr 380 aastad ekr 370 aastad ekr 360 aastad ekr 350 aastad ekr 340 aastad ekr 330 aastad ekr 320 aastad ekr 310 aastad ekr 300 aastad ekr 3 sajand ekr 290 aastad ekr 280 aastad ekr 270 aastad ekr 260 aastad ekr 250 aastad ekr 240 aastad ekr 230 aastad ekr 220 aastad ekr 210 aastad ekr 200 aastad ekr 2 sajand ekr 190 aastad ekr 180 aastad ekr 170 aastad ekr 160 aastad ekr 150 aastad ekr 140 aastad ekr 130 aastad ekr 120 aastad ekr 110 aastad ekr 100 aastad ekr 1 sajand ekr 90 aastad ekr 80 aastad ekr 70 aastad ekr 60 aastad ekr 50 aastad ekr 40 aastad ekr 30 aastad ekr 20 aastad ekr 10 aastad ekr 0 aastad ekr 1 sajand 0 aastad 10 aastad 20 aastad 30 aastad 40 aastad 50 aastad 60 aastad 70 aastad 80 aastad 90 aastad 2 sajand 100 aastad 110 aastad 120 aastad 130 aastad 140 aastad 150 aastad 160 aastad 170 aastad 180 aastad 190 aastad 3 sajand 200 aastad 210 aastad 220 aastad 230 aastad 240 aastad 250 aastad 260 aastad 270 aastad 280 aastad 290 aastad 4 sajand 300 aastad 310 aastad 320 aastad 330 aastad 340 aastad 350 aastad 360 aastad 370 aastad 380 aastad 390 aastad 5 sajand 400 aastad 410 aastad 420 aastad 430 aastad 440 aastad 450 aastad 460 aastad 470 aastad 480 aastad 490 aastad 6 sajand 500 aastad 510 aastad 520 aastad 530 aastad 540 aastad 550 aastad 560 aastad 570 aastad 580 aastad 590 aastad 7 sajand 600 aastad 610 aastad 620 aastad 630 aastad 640 aastad 650 aastad 660 aastad 670 aastad 680 aastad 690 aastad 8 sajand 700 aastad 710 aastad 720 aastad 730 aastad 740 aastad 750 aastad 760 aastad 770 aastad 780 aastad 790 aastad 9 sajand 800 aastad 810 aastad 820 aastad 830 aastad 840 aastad 850 aastad 860 aastad 870 aastad 880 aastad 890 aastad 10 sajand 900 aastad 910 aastad 920 aastad 930 aastad 940 aastad 950 aastad 960 aastad 970 aastad 980 aastad 990 aastad 11 sajand 1000 aastad 1010 aastad 1020 aastad 1030 aastad 1040 aastad 1050 aastad 1060 aastad 1070 aastad 1080 aastad 1090 aastad 12 sajand 1100 aastad 1110 aastad 1120 aastad 1130 aastad 1140 aastad 1150 aastad 1160 aastad 1170 aastad 1180 aastad 1190 aastad 13 sajand 1200 aastad 1210 aastad 1220 aastad 1230 aastad 1240 aastad 1250 aastad 1260 aastad 1270 aastad 1280 aastad 1290 aastad 14 sajand 1300 aastad 1310 aastad 1320 aastad 1330 aastad 1340 aastad 1350 aastad 1360 aastad 1370 aastad 1380 aastad 1390 aastad 15 sajand 1400 aastad 1410 aastad 1420 aastad 1430 aastad 1440 aastad 1450 aastad 1460 aastad 1470 aastad 1480 aastad 1490 aastad 16 sajand 1500 aastad 1510 aastad 1520 aastad 1530 aastad 1540 aastad 1550 aastad 1560 aastad 1570 aastad 1580 aastad 1590 aastad 17 sajand 1600 aastad 1610 aastad 1620 aastad 1630 aastad 1640 aastad 1650 aastad 1660 aastad 1670 aastad 1680 aastad 1690 aastad 18 sajand 1700 aastad 1710 aastad 1720 aastad 1730 aastad 1740 aastad 1750 aastad 1760 aastad 1770 aastad 1780 aastad 1790 aastad 19 sajand 1800 aastad 1810 aastad 1820 aastad 1830 aastad 1840 aastad 1850 aastad 1860 aastad 1870 aastad 1880 aastad 1890 aastad 20 sajand 1900 aastad 1910 aastad 1920 aastad 1930 aastad 1940 aastad 1950 aastad 1960 aastad 1970 aastad 1980 aastad 1990 aastad 21 sajand 2000 aastad 2010 aastad antimon on keemiline element jarjenumbriga 51 tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 121 ja 123 omadustelt on antimon poolmetall normaaltingimustel on ta hobehall habras halvasti elektrit juhtiv tahke aine tihedusega 67 gcm mis sulab temperatuuril 630 celsiuse kraadi tehneetsium on keemiline element jarjenumbriga 43 koik selle isotoobid on radioaktiivsed pikima elueaga on isotoop 97 mille poolestusaeg on 42 miljonit aastat isotoobi 98 poolestusaeg on 26 miljonit aastat ja isotoobil 99 on see 210 000 aastat levinuim on isotoop 99 sest seda tekib uraani lohustumisel tuumareaktorites ja vaikesel hulgal ka looduses omadustelt on tehneetsium metall tema tihedus normaaltingimustel on 115 gcm ja sulamistemperatuur on 2157 celsiuse kraadi tippdomeen ehk uladomeen inglise keeles toplevel domain voi top level domain luhend tld on esimene astme domeen domeen on valdus internetis mille nimi koostatakse tahtede ja numbrite kombinatsioonina ja registreeritakse domeenide registris ja sellega on olemas valdusala internetis domeeni kasutamise teeb voimalikuks nimeserver ehk dnsserver domain name server mis tolgib domeeninime ipaadressiks domeenide all moeldakse uldjuhul teise astme domeene jutukasee netiee kuna esimene aste on com ee vms naited org esimese astme tippdomeen cctld domeen wikipediaorg teise astme domeen eestis registreerib eesti interneti sihtasutus etwikipediaorg kolmanda astme domeen kui on registreeritud teise astme domeen siis domeenile kasutajaoigusi omav isik voib ise kolmanda astme domeene moodustada piiramatul hulgal on kahte tuupi uladomeene cctld on igale riigile maaratud tahekombinatsioon cctldde kasutamise reeglid maaratakse iga riigi seaduste ja teiste oigusaktidega rahvusvaheline katusorganisatsioon on iana naiteks on eesti ee domeeni piires teise astme domeeni enda nimele registreerimise oigus koigil kuid halduskontakt peab olema kas eesti kodanik voi eesti residentne euroopa liidu kodanik piirangute maaramiseks on riikidel vabad kaed gtld on uldine ehk rahvusvaheliselt kasutatav tippdomeen neid voib registreerida iga inimene ukskoik kui palju tingimusel et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu 35 aastas neid domeene saab registreerida rahvusvaheliste domeenide ule kontrolli omava organisatsiooni icanni internet corporation for assigned names and numbers poolt akrediteeritud registraride juures 2000 aastal lisandusid domeenid domeenid mida toetavad sponsorid 2005 aastal lisandusid domeenid 2006 aastal lisandusid domeenid spetsiifilised usa domeenid moeldud kasutamiseks kindlatele asutustele suurbritannia ja jaapan kasutavad tuubitunnust 2 astme domeenis alamdomeen 1 aste on sarnaselt teiste riikidega riigikood uk levinumad domeenid on eestis on kasutusel alamdomeen teised domeenid ruteenium on keemiline element jarjenumbriga 44 tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 96 98 99 100 101 102 ja 104 omadustelt on ruteenium plaatinametall ja sellisena vaarismetall normaaltingimustel on ruteeniumi tihedus 1237 gcm ja sulamistemperatuur 2334 celsiuse kraadi looduslik plaatina sisaldab koiki kuut plaatinametalli plaatina tundsid ja kasutasid juba kolumbuseeelsed indiaanlased ja euroopa 16 sajandi keemikud aga alles 18 sajandi keskel naidati et plaatina on iseseisev keemiline element ulejaanud plaatinametallid pallaadium roodium osmium ja iriidium avastati 18031804 plaatina saadi peamiselt venemaalt joesetetest selleparast tehti tol ajal enamik plaatinametallide uuringutest idaeuroopas venemaal hakati plaatinast tootma kandikuid ja medaleid ning alates 1828 vermima rublasid on voimalik et esimesena eraldas ruteeniumi 1807 poola keemik jedrzej sniadecki kes avaldas 1808 vilniuses poola keeles artikli rosprawa o nowym metallu w surowey platynie odkrytym kus nimetas uut metalli vestiumiks kuid tema tood ei kinnitatud iialgi ja hiljem loobus ta ka ise vaitest et on avastanud uue metalli plaatina avastamisest ei jaanud palju puudu jons berzeliusel ja gottfried osannil aastal 1827 osann oli sel ajal tartu ulikooli oppejoud nad uurisid uuralitest parit loodusliku plaatina kuningvees lahustamise jarel tekkinud jaake berzelius ei leidnud sealt midagi erilist aga osann vaitis et avastas kolm uut metalli pluraaniumi ruteeniumi ja poliiniumi nad ei joudnudki omavahel kokkuleppele selles missugune nende jaakide keemiline koostis on 1844 naitas tartus sundinud kaasani ulikooli oppejoud ja hilisem tartu ulikooli oppejoud carl claus rublade tootmisjaakidest kaasanis uue metalli samal aastal naitas ta et segu mida uuris osann sisaldab sedasama metalli klaus eraldas koigepealt ruteeniumoksiidi ja sai sellest 6 g puhast ruteeniumi claus andis elemendile nime ladinakeelse kohanime ruthenia jargi mis tahendab vene see on ajalooline piirkond mis holmab laanevenemaa valgevene pohiosa ukrainast ning osalt slovakkia ja poola claus kasutas osanni pakutud nime oma sunnimaa venemaa auks osannile see sunnimaa ei olnud tema oli saksamaal sundinud eesti noukogude sotsialistliku vabariigi humn ehk eesti nsv humn oli eesti nsv humn muusika autor oli gustav ernesaks sonade jaa kestma kalevite kange rahvas autor johannes semper eesti nsv ulemnoukogu presiidium kinnitas eesti nsv humni 20 juulil 1945 parast stalini surma muudeti humni 3 salmi sonu valja jaeti muuseas ka stalini ulistamine humn kinnitati eesti nsv ulemnoukogu presiidiumi seadlusega 21 juulil 1956 kolmanda versiooni salvestas ansambel meie mees aastal 2001 pealkirjaga humn ilmus albumil pooning poleb ning selles on teksti muudetud euroopa liidule vastavaks loodusseadus on looduse nahtuste juures esinev seadusparasus mida kinnitavad lugematud vaatlused voi katsed ja selgitab teooria selles mottes tunnetatakse teda empiirilise uldistusena loodusseadusest raagitakse aga eelkoige siis kui paistab kehtivat universaalne paratamatu olemuslik seos pohjuse ja tagajarje vahel seda tunnetatakse teooria kaudu mis loodusseadusi seletab ja ennustab loodusseadusi moistetakse universaalsetena nad peavad haarama eranditult koiki nahtusi selles nahtuste valdkonnas mida nad katavad nad valjendavad seadusparasusi ehk niioelda kaasnemist neid sonastatakse teatud sundmustejadade voi koosesinevate omaduste mustritena neid moeldakse paratamatutena need universaalsed seadusparasused mida seadus haarab ei saaks olla teistsugused jaab kusimuse alla kas loodusseadustele omane paratamatus on loogikast voi moistetest tulenev paratamatus teatud viisil moelda voi paratamatus mis on olemas looduses eneses loodusseaduse universaalsus tekitab epistemoloogilise probleemi kuidas saab oigustada vaidet et nad on universaalsed loodusseaduse paratamatus tekitab probleemi kuidas seda paratamatust seletada loodusseadusi voidakse pidada kui loodusseadused valjendavad moistetevahelisi seoseid siis on selge miks nad on paratamatud ja kuidas oigustada kontrafaktuaalidena valjendatud seadusi et kontrafaktuaalid kaivad voimalike asjade seisude kohta ning moistetevahelised seosed katavad koik tegelikud ja voimalikud juhtumid siis on tegelike ja voimalike juhtumite vahel loogiline seos loodusseadused kirjeldavad sundmusi lihtsamas maailmas kui tegelik maailm on naiteks inertsiseadus mille kohaselt keha jatkab oma paigalolekut voi uhtlast sirgjoonelist liikumist kui talle ei moju ukski joud raagib olukorrast mida maailmas ei esine see paneb kahtleja arvama et loodusseadused ehk ei kaigi otseselt reaalsuse kohta vaid on abstraktsioonid voi mudelite kirjeldused sona loodusseadus on kahemotteline selle all voidakse moista nii toimivaid seadusi endid kui ka nende kirjeldusi sonastusi formuleeringuid teadusfilosoofias on oluline nende kahe tahenduse vahel vahet teha tundub et loodusseadusi ei saa sonastada lihtsalt uldiste vaidetena selle kohta mis tegelikult aset leiab vaid nad peavad raakima ka sellest mis oleks siis kui oleks teisiti nad peavad sisaldama ka kontrafaktuaale juriidilistest seadustest erinevad loodusseadused muuhulgas selle poolest et inimene ei saa neid anda ega rikkuda loodusseadused sonastatakse enamasti matemaatilisel kujul sest nii vaatlused kui ka seaduste rakendused pohinevad enamasti mingite fuusikaliste suuruste mootmisel loodusteadus on algusest peale nainud loodusnahtustes mingeid seadusparasusi ning otsinud sugavamaid seadusparasusi uldistusi ja seoseid nailiselt kaootiliste nahtuste taga loodusseaduste moiste moodustati juriidilise seaduse moiste eeskujul loodusseadust on kasitanud juriidilise seaduse taolisena naiteks veel george berkeley kelle meelest loodusseadused tulenevad reeglitest mis jumal endale ette kirjutab maailma inimesi ja inimeste kogemusi moeldes tanapaeva teadusfilosoofias leitakse enamasti et loodusseaduste formuleeringud kirjeldavad tegelikult olemasolevaid kirjeldamisest soltumatuid tendentse ja seadusparasusi looduses siiski on vaidetud ka et meie uskumused mojutavad seda mida me looduse vaatlemisel otsime see moju leiab aset juba taju tasandil taju oleneb nii eelnevalt omandatud uskumustest kui ka kaasasundinud kalduvustest teatud tajumustritele aristotelese jargi ei saa olla teaduslikku teadmist uksikute asjade kohta vaid ainult liikide kohta kui me raagime sellest mis peab paratamatult olema toene mingi uksiku asja kohta siis me raagime sellest asjast kui mingi liigi esindajast teaduse meetod on aristotelesel toestus mis alustab fundamentaalsetest vaieldamatutest paratamatutest alustest see paratamatus ilmneb liikide definitsioonides logostes logos toob valja liigi olemuse kui naiteks muristamine on oma olemuselt tule kustutamise mura pilvedes siis see seletabki uksikuid muristamisjuhte loppkokkuvottes taanduvad loodusseadused aristotelesel sugude ja liikide hierarhiale mis maarab olemuslike omaduste seosed selle hierarhia kaudu on loodusseadusi voimalik ka toestada david humei jargi sisaldab pohjuslikkuse moiste kolm ideed esimesed kaks ideed ei valmista humeile raskusi sest ta usub et neile vastavad meeltemuljete mustrid kolmandale ideele ei vasta aga ukski meeltemulje me vaatleme uksnes omavahel loogiliselt soltumatute sundmuste jargnevust pohjuslikkuse loodusseaduse paratamatus ei ole loogiline sest pohjuse olemasolu ja tagajarje puudumise vahel ei ole loogilist vastuolu paratamatu pohjuslikkuse ideele vastab uksnes mulje mis seisneb ootuses et pohjusetuupi sundmusele jargneb seda tuupi sundmus mille seadusparast jargnevust pohjusetuupi sundmusele on vaadeldud selle mulje tekitab sundmuste seadusparasest kaasnemisest tingitud harjumus ernst machi jargi on newtoni teine seadus mis maarab massi kiirenduse ja jou vahelise seose lihtsalt jou moiste definitsioon see ei saa valjendada vaadeldavate suuruste vahelist korrelatsiooni sest joudu ei saa moota soltumatult kiirendusest ja teistest kinemaatilistest suurustest ludwig wittgenstein kasutas moneti machi vaimus filosoofilistes uurimustes raami ja pildi metafoori et naidata kuidas loodusseaduse vormi votnud definitsioonid mangivad teistsugust rolli kui vaatluste ja katsete tulemuste kirjeldused raamlaused loodusseadused kui definitsioonid annavad keele milles sonastada piltlauseid vaatluslauseid raamlauseid ei saa empiiriliselt kontrollida ning nad pole ei toesed ega vaarad nad maaravad grammatika oelda et joud ei vordu massi ja kiirenduse korrutisega ei ole vaar vaid mottetu sest newtoni teine seadus maarab kuidas jou massi ja kiirenduse moistet tuleb kasutada vaieldakse selle ule kas loodusseadused on looduse koostisosa voi on nad konstruktid looduslike protsesside kirjeldamiseks esimese arusaama jargi on loodusseadused moodapaasmatud reeglid mille kohaselt loodus kaitub loodusteaduste eesmark on siis neid seadusi uurida teadlane on loodusseaduste avastaja loodusseaduste avastamise vahendina eelistatakse kas katset ja vaatlust empirism voi moistust ja analuutilist motlemist ratsionalism viimatimainitud arusaama jargi luuakse loodusseadused inimese poolt abstraktsioonidena vaadeldud looduslikest protsessidest teadlane on loodusseaduste leiutaja see arusaam on naiteks konstruktivismi aluseks sageli ka valditakse loodusseadustest raakimist sest oigeks peetava seaduse hilisem falsifitseerimine ei ole kunagi valistatud roodium on keemiline element jarjenumbriga 45 tal on uks stabiilne isotoop selle massiarv on 103 omadustelt on roodium plaatinametall ja sellisena vaarismetall tema tihedus normaaltingimustel on 1245 gcm3 ja sulamistemperatuur 1964 c soul ka seoul korea keeles vt ka souli nimed on lounakorea pealinn soul oli korea pealinn 29 novembrist 1394 kuni jaapani keisririiki inkorporeerimiseni 1910 aastal parast seda allus linn jaapani koloniaalvalitsusele kuni pohja ja lounakorea lohenemiseni 1953 aastal soul oli pealinnana maaratletud ka pohjakorea pohiseaduses kuid 1972 aasta detsembris kinnitatud pohiseadusemuudatus maaras pealinnaks pyongyangi mis oli parast teist maailmasoda olnud korea rahvademokraatliku vabariigi valitsuse ajutine asukoht parissoulis on 105 miljonit elanikku souli suurlinnastus mida sageli nimetatakse pealinna piirkonnaks korea keeles sudogwon ning mille hulka kuuluvaks loetakse ka miljonilinnu incheonit ja suwonit elas 2009 aasta 31 detsembri seisuga umbes 25 miljonit inimest seega on souli ja selle satelliitlinnadesse koondunud umbes pool lounakorea rahvastikust souli pealinnapiirkonda peetakse tokyoyokohama jarel suuruselt teiseks suurlinnastuks maailmas mastaabivahe mexico new yorgi ja sao pauloga on siiski vaike kuid tapsema pingerea koostamist takistavad suurlinnastute defineerimisel ja vordlemisel kasutatavad erinevad kriteeriumid soul pole mitte uksnes lounakorea suurim linn vaid ka selle kaubandus toostus ja kultuurikeskus 1988 aastal toimusid soulis xxiv suveolumpiamangud ning 2002 aastal jaapaniga kahasse korraldatud jalgpalli maailmameistrivoistlused soul asub lounakorea loodeosas pohjakorea piiri lahedal keskmiselt 87 meetri korgusel ule merepinna linn asub hani joe alamjooksul mis moodustub soulist ida pool bukhangangi ehk pohjahani joe ja namhangangi ehk lounahani joe liitumiskohal yangsuris kesklinn on umbritsetud arvukatest magedest kesklinna vahetus naabruses korgub namsan ek lounamagi mille otsas asuva teletornini viib koisraudtee bukhansani magi ek hani joest pohjas asuv magi asub pohja pool linna ning namhansani magi ek hani joest lounas asuv magi linnast kagus umbruskonna orgudes on arvukalt vaikeseid kulasid ja iidseid budistlikke kloostreid linna lounaservas asub gwanaksani magi mis on linlaste jaoks tahtis puhkeala soulist lookleb labi cheonggyecheoni jogi korea soja 19501953 jarel kahe korea vahelise piirina toimival 38 laiuskraadil mis asub soulist 56 km pohja pool on panmunjeomi kula kus 27 juulil 1953 allkirjastati pohja ja lounakorea vaheline relvarahukokkulepe souli linna piirides asub hani joes mitu saart millest koige olulisem on yeouido uks joeharu on maaparanduse eesmargil kuivendatud seouli ajalooline suda asub geomantiliselt soodsas paigas seal wkujuliselt kulgevast joest veidi pohjas linnasuda on vana chosoni dunastia aegne hoonestus soul jaguneb 25 linnarajooniks wolfgang amadeus mozart mootsart ristinimi joannes chrysostomus wolfgangus theophilus mozart 27 jaanuar 1756 salzburg 5 detsember 1791 viin oli austria helilooja viini klassikalise koolkonna esindaja mozarti kohta oli tema eluajal kasutuses mitmeid nimekujusid osalt olid selle pohjuseks kirikutraditsioonid osalt see et mozart kohandas oma nime mitmesse keelde kirikuraamatu ladinakeelses ristimiskandes on tema nimeks margitud joannes chrysostomus wolfgangus theophilus mozart mozarti isa leopold teatas poja sunnist saksakeelses kirjas kirjastaja johann jakob lotterile nimetades lapse nimeks joannes chrisostomus wolfgang gottlieb nimed joannes ja chrysostomus anti traditsiooniliselt puhaku jargi kelle malestuspaeval laps sundis 27 jaanuar on johannes kuldsuu malestuspaev neid nimesid ei kasutatud mozarti kohta igapaevaselt wolfgangus ladinaparaselt ehk wolfgang saksa keeles jooksev hunt oli helilooja emapoolse vanaisa nimi theophilus kreekakeelne ehk gottlieb saksakeelne tahendab jumala armastaja voi jumala armastatud amadeus mida mozartiga koige rohkem seostatakse tahendab sama ladina keeles theophilus oli helilooja ristiisa nimi alates 1770 aastast kasutas mozart ise itaalias nime wolfgango amadeo ja alates umbes 1777 aastast wolfgang amade aktsendi kasutus varieerus amade amade amade tema eelistust amade teised uldiselt ei kasutanud tavalised kujud olid wolfgang amadeus ja wolfgang gottlieb on voimalik et nimi amadeus sai alguse naljana kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud wolfgangus amadeus mozartus ametlikes dokumentides on tema eluajal kuju wolfgang amadeus kasutatud vaid uhel korral amadeuse kasutamine sai jarkjargult valdavaks 19 sajandil ta sundis salzburgi oukonna kapellmeistri leopold mozarti ja anna maria pertlini perekonda noorima pojana vanematel oli 7 last kellest vaid wolfgang ja ta ode maria anna elasid lapseeast vanemaks wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult juba 5aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad 6aastaselt alustas kontserdireisidega euroopa linnades esimesed trukised tema teostest ilmusid 1764 aastal pariisis aastal 1765 londonis kirjutas ta oma esimese sumfoonia 10aastaselt esimese ooperi aastal 1769 asus ta ouekapelli kontsertmeistrina toole salzburgi peapiiskopi oukonda kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa 14aastaselt voeti mozart itaaliareisil parast edukalt sooritatud eksamit bologna muusikaakadeemia liikmeks ning rooma paavst andis talle kuldkannuse ruutli aunimetuse aastal 1781 lahkus mozart piiskopi teenistusest ja asus elama viini kus tootas vabakutselise muusikaopetaja pianisti ja orelimangijana alates 1787 aastast oukonna kammermuusikuna 4 augustil 1782 abiellus mozart constanze weberiga neil oli kuus last kellest ukski ei abiellunud ja uhelgi polnud lapsi wolfgang amadeus mozart suri viinis 1791 aastal oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sumfooniatest ja ooperitest tema varase surma kohta on tekkinud palju muute temast jai jargi tema naine constanze ja kaks poega mozarti looming on mahukas ta on viljelenud koiki zanre uhtviisi edukalt kokku on ta loonud ule 600 katalogiseeritud muusikateose ooperid mittetaielik nimekiri lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat hulga motette vespreid litaaniaid ja 19 missat sealhulgas viimaseks ja surma tottu lopetamata jaanud reekviem lopetatud franz xaver sussmayri poolt sumfooniaid on 41 tuntuimad esduur gmoll cduur ta on kirjutanud ka viiuli puhkpilli ja klaverikontserte kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja kvintette ning klaverisonaate ja fantaasiaid mozarti 17901791 aastavahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 bduur soolokadentside originaalkasikirjad asuvad eestis 1816 aastal omandas need viinis eestist parit baltisaksa kunstnik gustav adolf hippius kes lasi ehtsuse maarata mozarti oel maria anna von sonnenburgil 1868 aastal annetati kasikirjad eestimaa provintsiaalmuuseumile praegu asuvad need eesti ajaloomuuseumis kasikirjad taasavastas 1990 aastail muusikateadlane tiina oun arhivaar sirje annisti abiga mozartist on kirjutanud peter shaffer naidendi amadeus mille pohjal milos forman tegi samanimelise filmi pallaadium keemilise sumboliga pd on keemiline element jarjenumbriga 46 valimuselt on pallaadium hobevalge intensiivse laikega metall pallaadium kuulub keemiliste elementide perioodilisussusteemis 5 perioodi 10 ruhma dblokki pallaadiumil on vaga iseloomulik elektronkonfiguratsioon vorreldes teiste 10 ruhma elementidega nikkel plaatina darmstadtium omapara valjendub selles et ennustatava konfiguratsiooni kr4d5s asemel on pallaadiumi konfiguratsioon hoopis kr4d seega 4dalamkiht on taielikult elektronidega taidetud see muudab aatomi energeetiliselt vaga stabiilseks omadustelt on pallaadium plaatinametall ja seega vaarismetall sest on keemiliselt vaheaktiivne pallaadium on hobevalge metall mis visuaalselt sarnaneb vaga plaatinaga plaatinametallidest on ta vaikseima tihedusega normaaltingimustel 1202 gcm3 ja sulamistemperatuuriga 1555 c ta on usna pehme ja kergesti sepistatav metall karastatult muutub pallaadium tugevamaks ja kovemaks pallaadiumil on ebatavaline omadus absorbeerida toatemperatuuril vesinikku oma ruumalast 900 korda suurema ruumala ulatuses arvatakse et moodustub keemiline uhend pdh kuid siiani pole suudetud seda toestada pallaadiumi ruumala suureneb vesinikku absorbeerides usna vahesel maaral pallaadium lahustub aeglaselt vaavelhappes lammastikhappes ja soolhappes normaaltingimustes pallaadium hapnikuga ei reageeri alates 800 c aga moodustub valispinnal pallaadiumiioksiidi kiht mis muudab metalli norgalt tuhmimaks samuti tuhmub pallaadium niiskes vaavliatmosfaaris pallaadiumi peamised oksudatsiooniastmed on 0 1 2 ja 4 varem arvati et peamine oksudatsiooniaste on 3 kuid seda pole kunagi uheski uhendis leitud rontgenikiire difraktsiooni meetodil uurimisel erinevates pallaadiumuhendites leiti et 3 tekib pdii ja pdiv dimeerumisel 2002 aastal leiti kuuevalentne pdvi tal on kuus stabiilset isotoopi massiarvudega 102 104 105 106 108 ja 110 radioaktiivsetest isotoopidest on pikima poolestusajaga pd 65 miljonit aastat pd17 paeva ja pd 363 paeva peamine lagunemismeetod enne levinuimat pd stabiilset isotoopi on elektronhaare ja parast beetalagunemine lagunemisproduktid on vastavalt roodium ja hobe pallaadium esineb keemilistes uhendites tavaliselt oksudatsiooniastmetes 0 2 ja 4 levinuim oksudatsiooniaste on siiski 2 praktilist kasutust leiavad eeskatt pallaadiumiikloriid pdcl kloroplatinaathape hpdcl pallaadiumiibromiid pdbr ja pallaadiumiiatsetaat pdocch tahtsaimad pallaadiumuhendite poolt kataluusitud reaktsioonid on suzuki reaktsioon hecki reaktsioon ja stillei reaktsioon erilist tahtsust omab pallaadiumiikloriid mis on vaga oluline algmaterjal erinevate pallaadiumkatalusaatorite tootmisel peamiselt orgaanilise keemia sunteesireaktsioonide tarbeks pallaadiumiikloriidi valmistatakse metallilise pallaadiumi lahustamisel kuningvees mida kullastatakse gaasilise klooriga pallaadiumiikloriid on vees halvasti lahustuv seetottu kullastatakse seda tihti atsetonitriili voi bensonitriiliga et saada labiilne kuid hasti lahustuv lewisi hape pallaadiumi avastamislugu jaab 1802 aasta juulisse kui inglise keemik william hyde wollaston suutis eraldada plaatinamaagist puhast pallaadiumi nime asjaavastatud metallile valis ta kaks aastat varem avastatud asteroid pallaselt mis omakorda sai nime vanakreeka jumalanna pallas athena jargi william hyde wollaston eraldas pallaadiumi lounaameerikast kaevandatud plaatina toormaagist selleks lahustas ta maagi kuningvees neutraliseeris naatriumhudroksiidiga ja sadestas ammoniaaki lisades plaatina ammooniumheksakloroplatinaativna valja saadud segust eraldas ta pallaadiumi lisades lahusele elavhobeiitsuaniidi mis moodustas pallaadiumiga kompleksi pallaadiumiitsuaniid saadud tsuaniidii kuumutamisel kompleks lagunes ning puhas metalne pallaadium oligi eraldatud 1804 aastal avastas william hyde wollaston ka elemendi roodium algselt suhtuti tema avastusse skeptiliselt ning arvati et pallaadium on hoopiski plaatina ja elavhobeda sulam pallaadiumi avastajaks sai ta ametlikult 1805 aastal pallaadiumimaak on maakoores usna haruldane ning see tingib ka metalli vaga korge hinna suur tahtsus tootmisel on pallaadiumijaakide taaskasutamisel vanade sisepolemismootoriga masinate katalusaatoritest suurimad pallaadiumi tootjad on venemaa ja lounaaafrika vabariik omades vastavalt 44 ja 40 turust tuhisem osa kuulub ameerika uhendriikidele 5 ning kanadale 6 pallaadium esineb metallina kulla ning teiste plaatinametallide sulamites vahesel maaral uuralites austraalias etioopias ning louna ja pohjaameerikas olulisim pallaadiumitoodang saadakse aga kaevandamise korvalproduktina vaseniklimaagimaardlates norilskis siberis ontarios kanadas ja transvaalis lounaaafrika vabariigis vaikestes kogustes leidub pallaadiumi ka tuumajaamas tuumalohustumise produktides kuigi tehnoloogiat selle eraldamiseks muust tuumakutusest pole veel kasutusele voetud suurimas koguses kasutatakse pallaadiumit autotoostuses kus temast valmistatakse katalusaatoreid heitgaaside puhastamiseks kataluutiliste omaduste tottu toimub pallaadiumi pinnal ohtlike heitgaaside lammastikoksiidid vingugaas ja susivesinikud keemiline muundamine ohututeks gaasideks susinikdioksiid veeaur ja lammastik teine suurim kasutusala on elektroonika pallaadiumiikloriidi kasutati ka kunagi tuberkuloosi raviks doosiga 0065 g paevas kuid tosiste korvalnahtude tottu asendati teiste ravimitega radioaktiivset isotoopi pd kasutatakse veel eesnaarme lahikiiritusravi pusiseemnetes hasti peenestatud pallaadium susinikul pdc on laialt kasutatav katalusaator seda kasutatakse hudrogeenimis ja dehudrogeenimisreaktsioonide kiirendamiseks oluline tahtsus on sel ka toornafta tootlemisel kus seda kasutatakse raskete susivesinike krakkimiseks paljud susiniksusinik sideme tekkereaktsioonid suzuki heck jt kasutavad pallaadiumuhenditest katalusaatoreid richard f heck eiichi negishi ja akira suzuki voitsid 2010 nobeli keemiaauhinna just pallaadiumkatalusaatorie kasutamise uurimise eest orgaanilises keemias uuritakse ka erineva kujuga pallaadiumi nanoosakeste elektrokataluutilist aktiivsust hapniku redutseerumisreaktsioonil vorreldes praegu kasutatavate plaatinakatalusaatoritega on pallaadium mitu korda odavam kusjuures nende omadused on sarnased pallaadiumit on kasutatud juba 1939 aastast saati alternatiivina plaatinale valge kulla valmistamisel eeliseks on pallaadiumi naturaalne valge laige see korvaldab vajaduse katta pind roodiumiga mis on meetod teiste kullasulamite puhul valge varvuse saamiseks pallaadium on ohem kui plaatina ning sarnaselt kullaga saab sellest valmistada ohukesi lehti paksusega kuni 100 nm siiski on pallaadium monevorra ebakvaliteetsem vorreldes plaatinaga kuna ta varvus muutub juba 400 c juures ta on samuti rabedam ja reageerib paremini tugevate hapetega vorreldes teiste valge kulla metallidega nikkel hobe jt ei tekita pallaadium nii tihti allergiat viimasel ajal on hakatud ka puhtast pallaadiumist ehteid valmistama kuna metalli hind on hiljuti olnud varasemast madalam peamiselt rakendatakse pallaadiumit ja tema sulamit hobedaga mitmekihilistes keraamilistes kondensaatorites elektroodide valmistamisel samuti kasutatakse pallaadiumit ja tema sulameid elektrooniliste seadmete katmisel ning joodistes suur tahtsus on pallaadiumil vesiniku tootmisel ja puhastamisel pallaadium suudab edukalt absorbeerida ligi 900 korda oma ruumala suurusjargus vesinikku enda kristallstruktuuri tuhimikesse seega leiab ta kasutust membraanfiltrina korgekvaliteedilise ning puhta vesiniku tootmisel hupoteetiliselt voib pallaadium leida kasutust ka tulevikus vesiniku transpordil ja hoiul pallaadiumiikloriidi kasutatakse vingugaasidetektorites susinikmonooksiidi oksudeerumiseks samuti leiab sool kasutust fotograafias pallaadiumi kasutatakse veel hambaravis augutaitena valge kulla tootmisel kellades ja lennukite suutekuunalde valmistamisel uuritakse ka pallaadiumelektroodide kasutamist kutuseelementides sarnaselt hobeda kulla ja plaatinaga kaib rahvusvahelistel borsidel kauplemine ka pallaadiumiga samuti saab investeerida raha pallaadiumist muntidesse ja kangidesse 2000 aastaks oli venemaal toodetud pallaadiumi joudmine globaalsele turule tihtilugu hilinenud voi takistatud kuna ekspordikvoote ei valjastatud oigeaegselt poliitiliste pohjuste tottu sellest tulenev paanika turul viis pallaadiumi hinna vaga korgeks kartes autode tootmise aeglustumist otsustas ford osta korge hinnaga suure koguse pallaadiumit mone kuu parast aga pallaadiumi hind langes jarsult ja ford sai tehinguga ligi miljard dollarit kahjumit noudlus pallaadiumi jarele on suurenenud 1990 aasta 100 tonnilt 2000 aastaks 300 tonnile aastas baarium on keemiline element jarjenumbriga 56 leelismuldmetall tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 130 132 134 135 136 137 ja 138 tema tihedus normaaltingimustel on 351 gcm3 ja sulamistemperatuur on 727 celsiuse kraadi keemiliselt on baarium vaga aktiivne kattub ohus oksiidi nitriidi ja peroksiidikihiga torjub veest ja hapetest energiliselt valja vesiniku reageerib fosfori vaavli halogeenide jt mittemetallidega kuumutamisel suttib tema oksudatsiooniaste uhendeis on 2 looduses leidub baariumi vaid uhendeina millest tavalisemad on baariumsulfaat baso ja baariumkarbonaat baco toostuslikult saadakse baariumi baruudist voi viteriidist toodetud baariumoksiidi bao vaakumis alumiiniumi voi rani manulusel temperatuuril 1200 kraadi redutseerides voi sulatatud baariumisooli elektroluusides baariumi nimi parineb kreeka sonast barys mis tahendab rasket kirjeldades ka mone laiemalt tuntud baariumi sisaldava kivi tihedust alkeemikud varajases keskajas tundsid nii mondagi baariumi sisaldavat mineraali siledad klibusarnased kivid mineraalbaruudist leitud bolognas itaalias olid tuntud kui bolognakivid peale paljastamist valgusele voisid nad helendada aastaid mis kutsus ligi noidasid ja alkeemikuid carl scheele tuvastas baruudis oleva uue elemendi 1774 aga ei suutnud seda eraldada oksudeerunud baariumi kutsus baroteks guyton de morveau mis muudeti hiljem barytaks baariumi eraldas baariumisooladest esmakordselt sir humphry davy inglismaal 1808 aastal kasutades selleks elektroluusi davy nimetas selle kaltsiumi analoogia pohjal baariumiks baryta jargi kus ium lopp tahistab metallilist elementi baarium on pehme ja painduv metall selle lihtsad uhendid on erilised nendele omase kindla erikaalu tottu leelismetalli kohta see on tosi ka enamiku tavaliste baariumi sisaldavate metallide kohta selle sulfiidi on kutsutud ka raskeks paguks metall oma suure tiheduse tottu 45 gcm baarium reageerib hapnikuga eksotermiliselt toatemperatuuril et moodustada baariumoksiid ja peroksiid reaktsioon on tormiline kui baarium on peenestatud see reageerib tormiliselt ka lahjendatud hapete alkoholide ja veega suurematel temperatuuridel reageerib baarium kloori lammastiku ja vesinikuga baarium redutseerib vahem reageerivate metallide oksiide kloriide ja sulfiide kui seda kuumutada lammastiku ja susinikuga moodustab see tsuaniidi baariumi saab kombineerida mitmete metallidega sealhulgas alumiiniumi tsingi ja tinaga baariumi sisaldus maakoores on 00425 ja merevees 13 gl seda esineb mineraalides baruut sulfaat ja viteriit karbonaat haruldane kalliskivi nimega bentoniit sisaldab samuti baariumi rohkesti leidub seda hiinas saksamaal indias marokos ja usas kuna baarium oksudeerub kiiresti ohus siis on raske omandada puhast metalli ja seda ei leidu kunagi puhtalt looduses seda saadakse peamiselt baruudist kuna baruut on nii lahustumatu siis seda ei saa kasutada otseselt teiste uhendite ja baariumi valmistamiseks selle asemel kuumutatakse seda susinikuga et saada baariumsulfiidi seejarel baariumsulfiid hudroluusitakse voi hapestatakse et valmistada teisi baariumi uhendeid nagu kloriid nitriit jne baariumi valmistatakse kaubanduses elektroluusi abil sulanud baariumkloriidist baariumi metalli saab valmistada ka baariumoksiidi reduktsiooni abil koos vaga peene alumiiniumiga temperatuurivahemikus 11001200 c baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina kuid teda lisatakse ka materjalidele millest tehakse radioaktiiv ja rontgenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid baariumisooli kasutatakse varvides klaasi tekstiili ja paberitoostuses purotehnikas meditsiinis ja ka analuutilises keemias kaadmium sumbol cd on keemiline element jarjenumbriga 48 metall tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 108 110 111 112 113 114 ja 116 tema tihedus normaaltingimustel on 865 gcm3 kaadmium sulab temperatuuril 321 c ja keeb temperatuuril 767 c kaadmium on nime saanud vanakreeka mutoloogia tegelase kadmose jargi kaadmiumi sisaldavad griinokiit cds ja otaviit cdco kaadmiumi saadakse tsingitootmisel korvalsaadusena indium on keemiline element number 49 metall tal on 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 113 ja 115 tema tihedus normaaltingimustel on 731 gcm3 ja sulamistemperatuur 156 celsiuse kraadi tina varasem eestikeelne nimetus inglistina on keemiline element jarjekorranumbriga 50 metall sumbol sn tal on 10 stabiilset isotoopi massiarvudega 112 114 115 116 117 118 119 120 122 ja 124 tal on koigist elementidest koige rohkem stabiilseid isotoope tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina normaaltingimustel on stabiilne valge tina mis on hobehall pehme tahke aine tihedusega 731 gcm3 ja juhib elektrit kui metall temperatuuril alla 132 c on stabiilseim hall tina mis on hall habras pooljuht tihedusega 55 gcm3 temperatuuril ule 160 c on ta stabiilne habras tina mis on habras kuid metalne tina sulamistemperatuur on 232 c peamine tinamaak on kassiteriit telluur on keemiline element sumboliga te ja jarjekorranumbriga 52 telluur kuulub poolmetallide ehk metalloidide hulka telluur on tervikuna universumis tavaline aga maal usna haruldane telluur on hobedane ja habras pooljuhtiv tahke aine mille tihedus normaaltingimustel on 624 gcm ja mille sulamistemperatuur on 44951 c keemistemperatuur on 98885 c sel on 8 stabiilset isotoopi massiarvudega 120 122 123 124 125 126 128 ja 130 telluuri maagi ladina keeles tellus tahendab maa avastas 18 sajandil rumeenias franz joseph muller von reichenstein kes arvas et see on antimon voi vismut tegelikult oli see maak kuldtelluriit aute kolm aastat uuris reichenstein maaki ja toestas et on leidnud uue elemendi ta avaldas oma leiud varjatud paevikus ning need tulemused jaid suuresti markamatuks 1796 aastal saatis reichenstein proovi berliini martin heinrich klaprothile kes kinnitas ta leiud klaproth suutis toota puhta proovi ja nimetas selle telluuriks klaprothi katte oli varemgi sarnane poolmetall juhtunud kui 1789 aastal oli talle samasuguse proovi saatnud ungari teadlane paul kitaibel telluuril on kaks allotroopi kristalliline ja amorfne kristallilisena on telluur hobekasvalge ja metalse laikega see on vaga habras ja vaga kergesti pulberiseeritav poolmetall amorfsena on telluur tumepruun pulber mis on sadestatud telluuri happest teoh telluur on pooljuht mille juhtivus voib suureneda olenevalt aatomite paigutusest aines juhtivus suureneb kui telluuri valgustada sulatatuna soovitab telluur vaske rauda ja roostevaba terast kalkogeenidest on telluuril koige korgemad sulamis ja keemistemperatuurid vastavalt 44951 c ja 98785 c telluur moodustab uhendeid sarnaselt vaavli ja seleeniga telluur poleb rohekassinise leegiga ja moodustab seejuures telluuroksiidi telluur ei lahustu vees aga lahustub enamikus hapetes ja monedes leelistes telluuril on ebatavaline omadus mida enamikul elementidel pole kullaga reageerimine kuld reageerib uldiselt vaga vaheste elementidega kulla ja telluuri uhend on kuldtelluuriit enamik maas leiduvast kullast mis pole puhas kuld on kuldtelluuriidi kujul looduslikult leiduval telluuril on 8 isotoopi 6 eelnevalt mainitud isotoopidest on stabiilsed te te te te te ja te on leitud et teised kaks te ja te voivad olla natuke radioaktiivsed telluuri radioaktiivsetel isotoopidel on vaga pikk poolestusaeg naiteks te poolestusaeg on 22 10 aastat see on pikim teadaolev poolestusaeg koikide radioaktiivsete isotoopide hulgast kusjuures 22 10 aastat on 160 triljonit 10 korda pikem aeg kui teadaoleva universumi vanus telluur on uks haruldasemaid elemente maakoores arvatavasti umbes uks osa miljardist seega on telluur haruldasem kui kuld hobe voi plaatina arvatakse et telluuri haruldus maal on seotud protsessidega maa tekkimise ajal telluuri on puhtal kujul vaga vahe peamiselt on ta maa sees mingi uhendina telluuri toodetakse umbes 220 tonni aastas 2009 aastal olid peamised tootjad kanada usa peruu ja jaapan telluuri saadakse jaaksaadusena vase elektroluutilisel puhastamisel umbes 1000 tonni vase puhastamisel saadakse 1 kg telluuri alustuseks voetakse maak mis sisaldab telluuri ja kuumutatakse seda ohu kaes naatriumkarbonaadiga 500 c juures metalli ioonid muutuvad metalliks ja telluur muutub naatriumtelluuriidiks mte o naco nateo 2 m co eelnevas vorrandis on m uks jargnevatest metallidest vask cu hobe ag voi kuld au telluuriit saadakse katte vee abiga ja on nuud lahuses hudrotelluuriidina hteo selle protsessi kaigus tekib ka seleeniuhendeid nuud on vaja eemaldada hudrotelluuriidid selleks lisatakse vaavelhapet hudrotelluuriidid muutuvad mittelahustuvateks telluurdioksiidideks aga seleeniuhendid jaavad lahusesse hteo oh hso teo so 2 ho telluur saadakse katte telluurdioksiidist elektroluusi abil voi pannes teo reageerima vaavelhappega teo 2 so 2ho te 2 so 4 h telluur kuulub kalkogeenide gruppi kuhu kuuluvad veel ka hapnik vaavel seleen ja poloonium telluuri ja seleeniuhendid on sarnased telluuril voib olla 4 oksudatsiooniastet 2 2 4 ja 6 millest 4 on koige tavalisem telluur voib moodustada uhendi metalliga naiteks tsingiga znte mille oksudatsiooniaste on siis 2 kui telluur moodustab uhendi halogeeniga siis saab see oksudatsiooniastme 2 naiteks tecl tebr voi tei telluur saab moodustada uhendi ka hapnikuga naiteks teo metallurgia votab enda alla koige suurema osa telluuri kasutusest telluuri kasutatakse metallurgias raua roostevaba terase vase ja pliisulamites telluuri lisamine vasele ja terasele muudab sulami masintoodeldavamaks telluur muudab plii tugevamaks ja vastupidavamaks ning vahendab vaavelhappe soovitavust telluuri kasutatakse kaadmiumtelluuriidina cdte paikesepaneelides rahvusvahelise taastuvenergia labori katsed telluuri kohta naitasid vaga haid efektiivsusi paikesepaneelide elektrigeneraatorites massiivne kaadmiumtelluuriidi paikesepaneelide tootmine on markimisvaarselt tostnud telluuri noutust kui osa kaadmiumist asendada tsingiga saadakse cdznte mis on tahkes olekus rontgenikiirguse detektor mis asendab uhekordselt kasutatavaid kilesid sulatades telluuri kaadmiumi ja elavhobedaga saadakse infrapunase kiirgusele tundlik pooljuhi vismuttelluuriide bite ja pliitelluuriide kasutatakse termoelektrilistes seadetes ning pliitelluuriide ka kauginfrapuna detektorites telluuril pole teadaolevalt bioloogilist funktsiooni aga seened voivad aminohapetes telluuri kasutada vaavli ja seleeni asemel erinevad organismid on naidanud vaga varieeruvat vastupanu telluurile paljud bakterid naiteks pseudomonas aeruginosa muudavad telluuriidi elemendiliseks telluuriks mis kuhjub ja pohjustab raku muutumise drastiliselt tumedamaks telluuri ja telluuriuhendeid peetakse vaheohtlikuks kuigi telluuri peaks suhtuma ettevaatusega age murgitus on kull usna haruldane kuid seda on raske ravida pole vaidetud et telluur tekitaks vahki kui hingata sisse juba kullaltki vahe telluuriaure 001 mgm siis voib tekkida telluuri hingeohk see on vaidetavalt sarnane kuuslaugulohnaga seda lohna tekitab organism kui ta seob telluuri dimetuuliga chte see on lenduv uhend millel on kibe kuuslaugulohnaga sarnane lohn inimeste kokkupuuted telluuriga on uldiselt jargmised sissehingamine kokkupuude nahaga allaneelamine kokkupuude silmadega telluuri ei tohiks sattuda organismi ule 01 mgm kaheksatunnise toopaeva jooksul kui organismi satub korraga 25 mgm voib telluur olla vaga ohtlik tervisele ja elule elavhobe sumbol hg on keemiline element jarjenumbriga 80 uks kuuest elemendist tseesiumi frantsiumi galliumi ja mittemetall broomi korval mis on normaaltingimuste lahedastel temperatuuridel vedel tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196 198 199 200 201 202 ja 204 elavhobeda tihedus normaaltingimustel on 136 gcm3 elavhobe tahkub temperatuuril 388 c ja keeb temperatuuril 356 c vedelas olekus on elavhobe vaga halva elektrijuhtivusega elavhobedal on suur pindpinevus tema pindpinevusteguriks on 04865 nm lihtainena on elavhobe hobevalge laikiv metall niiskes ohus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma laike elavhobe reageerib ainult nende hapetega mille anioonid on tugevamad oksudeerijad ohus on elavhobe pusiv kui elavhobedat ohus kuumutada siis ta uhineb hapnikuga ning annab kollakaspunase varvusega elavhobeoksiidi mis omakorda veidi korgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks looduses on elavhobe vaga haruldane aine elavhobe kuulub mitmekumne mineraali koostisse kuid ainus elavhobeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver hgs suurimad kinaveri leiukohad on hispaanias elavhobedat kasutatakse kehatemperatuuri mootmiseks termomeetrites ja ohurohu mootmiseks teadusajaloos on elavhobe seotud paljude avastustega seda ainet kasutati varem igasuguste mootmistega seotud suurustes naiteks ohurohku moodeti elavhobeda sammastes seda kasutatakse isegi veel tanapaeval ka elektritakistusuhikuna on elavhobe hasti tuntud teada on ka et on olemas elavhobedabaromeeter ja et elavhobedat kasutati ka vererohu mootmise seadmes elavhobedat kasutatakse ka valgustuses paevavalguslampides elavhobedaaurud on murgised elavhobeda murgisus oleneb suuresti sellest mis kujul ta organismi siseneb kas metallilise vedela elavhobedana voi siis elavhobeda auruna metalliline vedel elavhobe ei ole organismile nii ohtlik kui seda on elavhobeda aur samuti mojuvad organismile murgiselt ka elavhobeda uhendid mis voivad pohjustada suuri kahjustusi kopsudes ja ajus oluline on meeles pidada et elavhobeorgaanilised uhendid on palju murgisemad ja ohtlikumad organismile kui seda on metalliline elavhobe veest omastabki organism elavhobedat metuulelavhobeda kujul mis kahjustab narvisusteemi kuna elavhobe on aine mis kontsentreerub toitumisahelas siis voib mones meres leiduda kalu kelle kehas on elavhobeda uhendite sisaldus kullaltki suur sellise kala soomine on tervisele vaga ohtlik niimoodi juhtuski jaapanis minamatas 19501970 aastateni kui kohalik keemiatehas chisso laskis oma elavhobedat sisaldavad reoveed minamata lahte tulemuseks oli 1784 surnut metallilise elavhobeda organismist eritumise poolestusaeg on tavaliselt 3 aastat elavhobedasoolade puhul on see aeg aga koigest moni nadal inimorganismis vaheneb elavhobeda hulk pooleni 70 paevaga ja kalades 2 aastaga elavhobedasoolad imenduvad vaga kiiresti organismi umbes 80 elavhobedaaurudest imendub organismi kopsude kaudu kopsudes seonduvad elavhobeda osakesed verelibledega ja niimoodi jouab elavhobe inimorganismis maksa neerudesse porna ajju jne metallilise elavhobeda allaneelamine ei ole vaga suur oht kuna soolestikust see aine organismi praktiliselt ei imendu elavhobe valjub inimorganismist neerude ja soolestiku peamiselt jamesoole kaudu elavhobeda ohtlikkus ja toime inimesele soltub suuresti sellest millise uhendina see inimorganismi sattub kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud samuti mangivad rolli inimese vanus uldine tervislik seisund ja ka sugu elavhobe kahjustab eelkoige narvisusteemi voib katkestada neerude tootamise pohjustab depressiooni ja arrituvust kui lapseootel naine puutub kokku elavhobedaga voib murgistus mojuda tugevalt ka tulevasele lapsele elavhobedamurgistuse voib saada juba siis kui inimorganism omastab paeva jooksul 04 mg elavhobedat see aga pole siiski veel surmav doos surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhobedat tseesium on keemiline element sumboliga cs ja aatomnumbriga 55 tseesium asub perioodilisustabeli esimeses ruhmas ja kuulub leelismetallide hulka tseesium on raskeim stabiilne leelismetall tseesiumi avastasid 1861 aastal robert wilhelm bunsen ja gustav robert kirchhoff durkheimi mineraalvees kahe sinise spektrijoone jargi mille abil element avastati pandi sellele nimeks caesium ladina keeles caesius taevasinine puhta elemendina esitas tseesiumi 1881 aastal carl setterberg tseesium on vaga reaktsioonivoimeline vaga pehme kuldse varviga vaga puhtas vormis hobedaselt laikiv metall kuna tseesium reageerib ohuga kohe ja vaga aktiivselt hoitakse seda suletult klaasampullis tseesiumi bioloogilist tahtsust ei teata kuna see ei esine tavaliselt inimkehas kuid ei ole ka toksiline tseesiumi radioaktiivne isotoop cs poolestusajaga 301671 aastat tuumalohestumise produkt koitis erilist avalikkuse tahelepanu kui see tsernoboli katastroofi tulemusena 26 aprillil 1986 suures koguses keskkonda sattus esimestena avastasid tseesiumi gustav robert kirchhoff ja robert wilhelm bunsen 1861 aastal nad uurisid durkheimi mineraalvett ning avastasid parast kaltsiumi strontsiumi magneesiumi ja liitiumi eraldamist sinises spektrialas kaks seni tundmatut joont nad jareldasid oma tahelepanekust et uuritud mineraalvees peab olema jargmine seni tundmatu element millele nad panid siniste spektrijoonte jargi nimeks caesium ladina sonast caesius mis tahendab taevasinine bunsen puudis tseesiumi teistest leelismetallidest eraldada et elemendi omadusi uurida puhta tseesiumi proovi saamiseks aurustati 44 000 liitrit mineraalvett milles uue elemendi olemasolu spektrijoonte jalgimisega tuvastati parast aurustamist saadi mineraalveest 240 kg kontsentreeritud soolalahust mis sisaldas erinevaid leelis ja leelismuldmetalle leelismuldmetallid nagu baarium magneesium kaltsium jne sadestati lahusest sulfaatide voi oksalaatidena co parast lahusesse jaanud ioonide nitraatideks muundamist ja etanooliga ekstraheerimist saadi naatriumioonidest vaba lahus sellele lahusele ammooniumkloriidi lisamise tulemusena sadenesid sealt liitiumioonid kaalium tseesium ja rubiidiumioonid mis olid veel lahusesse jaanud moodustavad koik kloroplatinaathappega reageerides vahelahustuvad soolad mille lahustuvus kuumas vees on iga iooni korral pisut erinevad ja kaaliumsoola lahustuvus sealjuures koige suurem seetottu oli voimalik kaaliumkloroplatinaadist vahem lahustuvad tseesium ja rubiidiumheksakloroplatinaadid sadestada jattes kaaliumisoola veel lahusesse puhaste kloriidide saamiseks redutseeriti plaatinaioonid vesinikuga neutraalseks elemendiks et lahuses tekiksid vees lahustuvad tseesium ja rubiidiumkloriidid mida jargmisena sadestada tseesium ja rubiidiumkloriidide segu lahustati absoluutses etanoolis ning lisati karbonaati et sadestada rubiidiumioonid rubiidiumkarbonaadina mis on absoluutses alkoholis mittelahustuv sool ja jaaksid lahusesse tseesiumioonid rubiidiumkarbonaadi sade lahustati vees ja muundati rubidiumkloriidiks tseesiumilahusest eraldati karbonaatioonid ja tseesiumkloriid ekstraheeriti tagasi vesikeskkonda molemad soolad sadestati kloriididena mis on nende aktiivsete elementide uks stabiilsetest uhenditest 44 000 liitrist mineraalveest saadi parast selle tootlemist 92 grammi rubiidiumkloriidi ja 73 g tseesiumkloriidi puhastatud tseesiumkloriidi saamine voimaldas tseesiumi spetsiifilisi omadusi edasi uurida puhast tseesiumkloriidi kasutasid bunsen ja kirchoff ka uue elemendi molaarmassi esimeseks maaramiseks mille vaartuseks nad said 12335 gmol kumbki teadlane ei suutnud puhast tseesiumi saada kuna sulatatud tseesiumkloriidi elektroluusil tekkis puhta metalli asemel sinine uhend mida nad nimetasid subkloriidiks ilmselt oli see kolloidne segu tseesiumist ja tseesiumkloriidist vesilahuse elektroluusil elavhobeanoodiga moodustus kergesti lagundatav tseesiumamalgaam puhta tseesiumi saamiseni joudis lopuks 1881 aastal carl setterberg kes valtis probleemi kloriididega kasutades sulatatud soola elektroluusil tseesiumtsuaniidi esialgu oli see raskendatud tseesiumkloriidi korge sulamistemperatuuri tottu mida ta vahendas lisades baariumtsuaniidi tseesium on maal vaga haruldane element seda esineb maakoores vaid kolm osakest miljoni kohta see on ebastabiilse frantsiumi jarel koige vahem levinud leelismetall suure reaktsioonivoime tottu ei esine tseesium kunagi puhta elemendina vaid alati uhendina enamasti on tseesium harva esinev lisand kaaliumi voi teistes leelismetallide soolades nagu lepidoliit kuid tuntud on siiski ka moned tseesiummineraalid koige levinum tseesiumi sisaldav mineraal on pollutsiit csnaalsio ho mille esinemine on koige suurem tanco kaevanduses bernici jarve aares lac du bonnet lahedal kanadas manitoba provintsis teised suured maardlad on bikita kaevanduses zimbabwes ja karibibi korbes namiibias tanco kaevandus lac du bonnet lahedal on ainus kus tseesiumi kaevandatakse haruldasemad tseesiummineraalid on naiteks tsesstibtantiit csnasbtao ja pautoviit csfes enamiku tseesiumiuhendite vees lahustuvuse tottu on tseesium merevees lahustunud uks liiter merevett sisaldab 03 milligrammi tseesiumi vordvaarsetes kogustes leiame seal ka levinumaid kuid halvemini lahustuvaid elemente nagu nikkel kroom ja vask tseesium on oma koige puhtamas vormis hobevalge varvusega pehme metall mille tihedus on 1873 gcm kuid juba vahese ebapuhtuse korral tundub tseesium kuldkollasena paljude omaduste poolest asub see rubiidiumi ja praeguste andmete jargi ebastabiilse frantsiumi omaduste vahel tseesiumi sulamistemperatuur 287 c on leelismetallide seas madalaim va ebastabiilne frantsium mille sulamistemperatuur on toenaoliselt madalam sarnaselt elavhobedaga ja vorreldavalt galliumiga on tseesium uks koige madalama sulamistemperatuuriga metalle uldse tseesium on ka vaga pehme mohsi kovadus 02 ja plastiline nagu ka teised leelismetallid kristalliseerub tseesium standardtingimustel struktuurina mille uhikrakuks on kuubiline ruumtsentreeritud elementaarrakk voreparameetriga a614 pm samuti kaks valemiuhikut iga elementaarraku kohta rohul 41 kbar toimub faasissiire kuubiliseks tahktsentreeritud kristallstruktuuriks voreparameetriga a 598 pm tseesium seguneb teiste leelismetallidega valja arvatud liitiumiga vahekorras 41 tseesiumi 12 naatriumi ja 47 kaaliumi moodustub seni teadaolevalt koige madalama sulamistemperatuuriga 78 c sulam tseesium ja tema ioon cs on vaga suure raadiusega nad on vastavalt koige suuremad valjaarvatud frantsium aatom ja ioon see on tingitud eriti madalast efektiivsest tuumalaengust mistottu valimised s elektronid on tuumaga vahesel maaral seotud see pohjustab lisaks suurele aatomiraadiusele ka tseesiumi madalat ionisatsioonienergiat ja see omakorda ka tema suurt reaktsioonivoimet gaasilisel tseesiumil on ebaharilik murdumisnaitaja vaiksem kui uks see tahendab et elektromagnetlaine faasikiirus antud juhul valgus on tseesiumiaurudes suurem kui vaakumis frantsiumi jarel on tseesium madalaima ionisatsioonienergiaga element valiskihi elektronide vastasmoju tottu on tseesiumil koige madalam elektronegatiivsus tseesium annab need kontaktis teiste elementidega vaga kergesti ara ning moodustab monovalentseid tseesiumsoolasid kuna elektroni valja luues saavutab tseesium vaarisgaasi elektronkonfiguratsiooni ei moodusta see mitmelaengulisi ioone reaktsioonid tseesiumiga toimuvad reeglina vaga aktiivselt nii suttib see kohe kokkupuutel hapnikuga ning moodustab nagu ka kaalium ja rubiidium huperoksiidi tseesium reageerib ka veega vaga aktiivselt moodustades tseesiumhudroksiidi see reaktsioon toimub isegi jaaga 116 c juures tseesiumi keerulise ettevalmistamise ning tema korge reaktsioonivoime tottu kasutatakse seda ainult vahesel maaral tseesiumi rakendatakse eelkoige teadusuuringutes kuna tseesiumil on madal elektronide valjaloomistoo saab seda kasutada katoodina vabade elektronide saamiseks samuti uuritakse tseesiumi kui voimalikku plasmamaterjali magnethudrodunaamiliste generaatorite jaoks kosmoselennus kasutatakse tseesiumi elavhobeda ja ksenooni korval kui juhtivainet ioonijuhtivuses tema korge aatommassi tottu mis annab suurema tagasiloogi kui kergemad elemendid tseesiumi jargi on aastast 1967 defineeritud ajauhik sekund mis on ajavahemik mis vordub cs aatomi pohioleku kahe ulipeenstruktuurinivoo vahelisele siirdele vastava kiirguse 9 192 631 770 vonkeperioodiga seeparast kasutatakse tseesiumi aatomkellades mis loob aluse koordineeritud maailmaajale tseesium valiti selliseks rakenduseks kuna tema uleminek kahe pohioleku vahel 91 ghzga on veel elektrooniliste vahenditega saavutav selle ulemineku laius ja sellega kaasnev mootemaaramatus ei ole tingitud aatomi omadustest tanu madalale aurustumistemperatuurile saab tekitada vahese vaevaga aatomkiiri madala kiiruse maaramatusega tseesiumi aatomite pilve saab hoida magnetoptilistes loksudes tasakaalus ning laseri abiga kni absoluutse nullpunkti lahedale kulmutada sellisel meetodil onnestus sagedusstabiilsust ning sellega tseesiumaatomkella tapsust oluliselt parandada tseesiumi maaramiseks voib kasutada spektrijooni 455 ja 459 nm sinises alas kvantitatiivselt kasutatakse neid leekfotomeetrias tseesiumi puhtuse maaramiseks polarograafias on tseesiumil poorduv katoodiline aste 209 v kalomelelektroodi suhtes seetottu tuleb taustelektroluudina kasutada kvarternaarseid ammooniumuhendeid naiteks tetrametuulammooniumhudroksiidi kuna leelis voi leelismuldmetallidel on vaga sarnased pohioleku potentsiaalid gravimeetriliselt saab tseesiumi nagu ka kaaliumi maarata mitmesuguste rasklahustuvate soolade kaudu naiteks sobivad selleks tseesiumi perkloraat csclo ja heksakloroplatinaat csptcl tseesium inimkehas tavaliselt ei esine peamiselt toiduga omandatud tseesium oma sarnasuse tottu kaaliumiga imendub seedetraktis ning analoogiliselt kaaliumiga ladestub peamiselt lihasmassis bioloogiline poolvaartusaeg mille jooksul tseesium inimkehast valjub soltub vanusest ja soost ning on keskmiselt 110 paeva tseesium on keemiliselt ainult vaga vahesel maaral murgine tuupiline ld50vaartus tseesiumsooladele on 1000 mgkg tahendusliku toksilise toimega on siiski radioaktiivse tseesiumisotoobi ioniseeriv kiirgus mis pohjustab soltuvalt doosist kiiritushaigust tseesiumsoolade hea lahustuvuse tottu vees imenduvad need seedetraktis taielikult ning ladestuvad lihasmassis parast tsernoboli katastroofi 1986 aastal pohjustas radioaktiivse tseesiumisotoobi cs ladestumine kehas esimesel kolmel kuul keskmise efektiivse doosi 06 sv uhe taiskasvanud inimese kohta saksamaal tseesium suttib ohu kaes spontaanselt seeparast tuleb seda sailitada kinnises klaasampullis puhtas argoonis voi vaakumis tugeva reaktsioonivoime tottu reageerib tseesium veega plahvatuslikult plahvatusohtu voib teravdada ka reaktsioonil tekkinud vesinik polevat tseesiumi tuleb kustutada metalltulekustutiga voi kuiva liivaga tseesiumi korvaldamine kaib nagu ka teiste leelismetallide korral tilgutades ettevaatlikult monda sellist alkoholi nagu 2pentanool tert butanool voi oktanool ning seejarel neutraliseerides nagu tuupiline leelismetall esineb tseesium eranditult ioonsetes uhendites oksudatsiooniastmega 1 enamik tseesiumiuhendeid lahustub vees tseesium moodustab koigi halogeenidega vees lahustuvaid halogeniite valemiga csx x halogeen tseesiumkloriidil on iseloomulik kristallstruktuur mis on uks olulisemaid kristallstruktuure nii kristalliseeruvad valja arvatud tseesiumfluoriid ka teised tseesiumhalogeniidid tseesiumkloriid on puhta tseesiumi saamiseks lahteaineks kuna see moodustab piisavalt pikaajalisel tsentrifuugimisel tihedusgradiendi kasutatakse tseesiumkloriidi dna eraldamiseks ja puhastamiseks ultratsentrifuugimises tseesium moodustab ebatavaliselt suurel hulgal hapnikuuhendeid on teada mitmeid suboksiide naiteks cso ja cso mille puhul on tegemist tseesiumi liiaga ja on naha elektrijuhtivust lisaks on teada suurenenud hapnikusisaldusega oksiid cso peroksiid cso huperoksiid cso ja osoniid cso koik need uhendid on erinevalt teistest tseesiumiuhenditest varvilised suboksiidid on violetsed voi sinakasrohelised ja teised kollased oranzid voi punased tseesiumhudroksiid on tugevalt hugroskoopne valge tahke aine mis lahustub ainult vees tseesiumhudroksiidi peetakse tugevaimaks aluseks vesikeskkonnas tseesiumkarbonaat on valge tahke aine ja lahustub paljudes orgaanilistes lahustites seda kasutatakse paljudes orgaanilistes sunteesides alusena naiteks umberesterdamisel voi eriliste kaitseruhmade korvaldamiseks tseesiumnitraat leiab suuremat kasutust sojalises purotehnikas nirrakettides ja infrapunasuitsukamuflaazides tseesiumkromaati voib koos tsirkooniumiga kasutada vee ja hapnikujalgede arahoidmiseks vaakumtorus puhta tseesiumi saamisel lantaan sumbol la on keemiline element jarjekorranumbriga 57 haruldane muldmetall tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 139 ka esineb looduses 1 radioaktiivne isotoop massiarvuga 138 mille poolestusaeg on 105 miljardit aastat omadustelt on lantaan lantanoid tema tihedus normaaltingimustel on 615 gcm3 ja sulamistemperatuur on 820 celsiuse kraadi praseoduum sumbol pr on keemiline element jarjekorranumbriga 59 haruldane muldmetall tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 141 omadustelt on praseoduum lantanoid tema tihedus normaaltingimustel on 664 gcm3 ja sulamistemperatuur 931 celsiuse kraadi uluru ehk endise nimega ayers rock on maailma suurim monoliit 348 m korgune ligi 5 km pikkune ja 15 km laiune punane magi kasvab maapinnast valja keset korbe austraalia pohjaterritooriumil uluru koosneb tilliidist mis viitab jaaajale uluru moodustus umbes 680 miljonit aastat tagasi kui austraalia manner asus marksa suurematel laiuskraadidel uluru on austraalia parismaalaste puhapaik ulurust 24 km laanes asub kata tjuta mis on samuti aborigeenide puhapaik ja moodustunud samuti tilliidist uluru magi on parismaalastele maailma naba selle 94 km umbermooduga kalju lohedes on tuhandeid kaljujooniseid need on ainsad materiaalsed margid austraalia aborigeenide vanemast maailmapildist jooniseid ei suuda ka aborigeenid ise desifreerida joonis inimvalkudest kordub visalt viidates kosmilistele nagemustele on ka imelikke rontgenipilte kus on kujutatud inimese looma voi linnu sisemust koos skeleti ja siseelunditega esimene eurooplane kes ulurut nagi oli ernest giles aastal 1872 esimesed turistid saabusid mae juurde 1936 aastal turismi hakati ulurul arendama 1950 aastatel selle jaoks moodustati 1958 aastal kaitseala kuid 1959 aastal rajati sinna esimene motell ja peatselt ka lennukite maandumisrada varsti oli naha turismi kahjulikku moju keskkonnale 5 martsil 1968 toimus lennuonnetus kolmeistmeline helikopter bell 47 g2 purunes vastu ulurut 28 martsil tosteti teise kopteriga selle vrakk ules ja viidi ara 1975 aastal eraldati kaitseala pohjapiiri taga 15 km kaugusel ulurust 104 km2 suurune ala turistide majutamiseks ja lennujaama rajamiseks selle ala nimi on yulara yulara valmimisega seoses likvideeriti kaitsealal 1983 aastal turismilaager ja 1984 aastal ka motell 1987 aastal moodustati kaitseala asemele rahvuspark samal aastal arvati uluru unesco maailmaparandi nimekirja 1992 aastal muus pohjaterritoorium oma osaluse yulara kuurordis ja see nimetati umber ayers rocki kuurordiks turistide arv tousis 2000 aastaks ule 400 000 suurenenud turism toob kogu piirkonna majandusele kasu kuid tekitab raskusi tasakaalu leidmisel turistide soovide rahuldamise ja maailmaparandi sailitamise vahel sissepaas rahvusparki maksab 25 austraalia dollarit inimese kohta pilet kehtib kolm paeva ja on nimeline see tahendab et seda ei saa edasi anda teisele isikule ulurule ronimine on vaatamata parismaalaste halvakspanule turistide jaoks tavaline tous tippu kestab tunnijagu kuigi on uksnes 800 m pikk 1964 aastal paigaldati maele koiskasipuu ja 1976 aastal seda pikendati aga ikkagi on maele ronimine ohtlik ja tuulistel paevadel on see keelatud inimestel kes on halvas kehalises vormis kannatavad peapoorituse all voi kellel arstid on soovitanud mitte pingutada on parem mitte maele ronida soovitatakse palju juua pohimotteliselt ei ole tous ulemaara keeruline aga ometi on magironijate seas taheldatud 35 surmajuhtumit sellest ajast mil neid juhtumeid on registreerima hakatud aborigeenid on taotlenud austraalia valitsuselt ulurule ronimise keelamist 11 detsembril 1983 austraalia tollane peaminister robert hawke seda ka lubas aga ei taitnud lubadust kuigi oli peaminister 1991 aastani 2010 aastal korraldati uluru tipus hulk parismaalaste seas kolvatuks peetud tegevusi alates golfimangust ja lopetades striptiisiga mistottu nad on taas hakanud noudma ulurule ronimise taielikku keelamist valitsus on koostanud ka vastava plaani ja kusinud avalikkuselt selle kohta arvamust palladium 20 veebruar 1989 valgevene 21 juuli 2006 viljandi maakond oli voistlushobune trakeeni tougu takk teda peetakse eesti kuulsaimaks voistlushobuseks ja ta oli eesti ainuke eliittakk eesti parim takistussoidu hobune aastatel 2000 ja 2001 maailma edetabelis oli palladium juulis 2002 478 kohal euroopa trakeenide hulgas oli ta aga number uks palladiumi kohta on tehtud dokumentaalfilm palladium suri ool vastu 21 juulit 2006 mil peale jalaluumurdu otsustati ta surmata palladium oli ilus elegantset ja kerget tuupi vaikest kasvu hobune tema turjakorgus oli 164 cm varvuselt oli ta must palladiumi sabal oli valge laik mis tekkis talle siis kui ta kord transportimise kaigus saba ara hoorus asemele kasvanud karvad olid valged palladiumil oli lauk mis paremal kuljel ulatus silmani tema molemal tagajalal olid sokid valged margised jala allosas mis ulatuvad sorgatsiliigeseni ning vasakul esijalal oli piire valge margis mis ei ulatu sorgatsiliigeseni margistel olid ka mustad tahnid mis on usna haruldane kuid vaga efektne palladiumi omanik oli oliver kruuda gunnar klettenberg ratsutas palladiumiga aastast 1996 palladiumi auks korraldatakse igal aastal ratsavoistlus palladium cup neoduum sumbol nd on keemiline element jarjekorranumbriga 60 haruldane muldmetall ta esineb looduses 7 stabiilse isotoobina nende massiarvud on 142 143 144 145 146 148 ja 150 omadustelt on neoduum lantanoid tema tihedus normaaltingimustel on 68 gcm3 neoduum sulab 1024 celsiuse kraadi juures ning keemistemperatuur on 3170 c hafnium sumbol hf on keemiline element jarjekorranumbriga 72 ta on laikiv hobehall neljavalentne siirdemetall tal on kuus stabiilset isotoopi massiarvudega 174 176 177178 179 ja 180 hafniumi tihedus normaaltingimustel on 133 gcm tema sulamistemperatuur on 2233 c ja keemistemperatuur 4603 c hafnium on looduses vahelevinud element levikult maakoores umbes 45 kohal mineraalides esineb hafnium alati koos tsikooniumiga kuid hafniumit sisaldub neis palju vahem 12 erandiks on vaid thortveitiit ule 10 hafniumimineraale ei ole element esineb isomorfse lisandina tavaliselt 12 tsirkooniummineraalides vaid monedes haruldastes tsirkooni zrsio4 erimites alviit naegiit jmt sisaldub hafnium suuremal maaral ule 10 hafniumi avastasid ungari keemik georg von hevesy ja hollandi fuusik dick coster 1923 aastal rontgenspektroskoopilise analuusiga norra tsirkoonist teadlased tootasid sel ajal niels bohri laboris teoreetilise fuusika instituudis kopenhaagenis element on nimetatud linna ladinakeelse nime jargi lad k hafnia kopenhaagen sellele avastusele eelnes mitmeid eksiavastusi hiljem vaidlusi prioriteedi osas mistottu prantslased nimetasid elementi celtiumiiks kuni 1949 aastani hafnium oli eelviimane maakoorest avastatud element hafnium eraldatakse mineraalidest tsirkooniumi tootmise korvalproduktina peamiselt tsirkoonist kus 052 tsirkooniumi aatomitest on asendatud hafniumiga eraldamine on keerukas ja energiamahukas nuudisajal kasutatakse hafniumi ja tsirkooniumi eraldamiseks teatud soolade nitraatide ja tiotsuanaatide vedelikekstraktsiooni orgaaniliste lahustitega monikord ka kompleksfluoriidide kzrhff fraktsioonkristallimist hafnium lihtainena saadakse kasnja massina hfcl redutseerimisel magneesiumiga temperatuuril 500800 c juures korgpuhas plastne hafnium saadakse transportreaktsiooni hf 2i hfi analoogselt tsirkooniumiga hfi moodustumine toimub umbes 600 c juures lagunemine hooguval volframtraadil 13001750 c juures kompaktne hafnium lihtainena on hobehall laikiv rasksulav metall pulbrina tumehall peaaegu must mati pinnaga metalli mehaanilised omadused soltuvad oluliselt puhtusest ja tootlemisviisidest lahustunud gaasid ja susiniku lisand suurendavad haprust neutronitega kiiritamine suurendab tugevust puhas hafnium on vaga plastiline ja hea elektrijuht hafnium on ulihea neutronite neeldur asudes gadoliiniumi jarel teisel kohal ja uletades naiteks tsirkooniumi neutronneelduvust ule 600 korra keemilistelt omadustelt sarnaneb vaga tsirkooniumiga mistottu nende kahe elemendi eraldamine teineteisest oli kaua aega tosiseks probleemiks ohus on kompaktne metall pusiv alles 500600 c juures oksudeerub pinnalt moodustades mittestohhiomeetrilise oksiidi enam kui 700 c juures aga hfoe pulbriline ja kasnjas hafnium on seevastu purofoorne ohus suttib hoordumisest ja loogist poleb kiiresti ja korgel temperatuuril peenpulbrina osakesed alla 10 m on plahvatusohtlik ka niiskena veeauruga reageerib umbes 300 c juures vedela vee suhtes on pusivam leeliste ja nh suhtes on hafnium pusiv kuni 100 c ei reageeri hcl hso ega hnoga reageerib aga hf ja kuningveega keeva hso ja sulatatud khfga hafnium reageerib lihtainetega korgel temperatuuril hafnium moodustab kergesti kompleksuhendeid koordinatsiooniarvuga 68 iseloomulikud on mitmesugused segasoolad nt fluorosilikaadid ja sulfaadid sulfaatkarbonaadid lihtsoolad hudroluusuvad kergesti moodustades akva hudroksu ja atsidokomplekse hafnium on haruldane ja kallis ning seda toodetakse vahe umbes 90 toodetavast hafniumist kasutatakse tuumaenergeetikas juhtvardad kaitseekraanid teised kasutusalad on nt katoodtorudes ja gaaslahenduslampide elektroodidena sulamite koostises raketitehnikas ja reaktiivlennukites promeetium sumbol pm on keemiline element jarjekorranumbriga 61 haruldane muldmetall koik ta isotoobid on radioaktiivsed pikim poolestusaeg on isotoobil massiarvuga 145 nimelt 177 aastat omadustelt on promeetium lantanoid tema harulduse ja radioaktiivsuse tottu on ta omadustest vahe teada promeetium on nime saanud vanakreeka mutoloogia heerose prometheuse jargi looduses tekib promeetium uraani ja euroopiumi radioaktiivse lagunemise teel kuid promeetium laguneb omakorda kiiresti samaariumiks promeetiumi onnestus saada vaikeses koguses uraani aatomituumade kiiritamisel alles 1945 aastal usas promeetiumi tuvastasid jacob a marinsky lawrence e glendenin ja charles d coryell iriidium on keemiline element jarjekorranumbriga 77 tal on 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 191 ja 193 omadustelt on iriidium plaatinametall ja sellisena vaarismetall ta on hobedane kova ja rabe metall mille tihedus normaaltingimustel on 2265 gcm3 see on mootmistapsuse piires vordne osmiumi tihedusega ja uks neist kahest on tihedaim lihtaine ja metall iriidiumi sulamistemperatuur on 2466 celsiuse kraadi samaarium sumbol sm on keemiline element jarjekorranumbriga 62 haruldane muldmetall ta esineb looduses 7 isotoobina nende massiarvud on 144 147 148 149 150 152 ja 154 omadustelt on samaarium lantanoid tema tihedus normaaltingimustel on 735 gcm3 sulamistemperatuur on 1072 celsiuse kraadi ja keemistemperatuur 1800 c euroopium on keemiline element sumboliga eu ja jarjekorranumbriga 63 euroopium kuulub lantanoidide hulka ning seda loetakse seega ka haruldaseks muldmetalliks tahke euroopium on hobedavarvi pehme metall mis tuhmub kiirelt ja reageerib veega ta on lantanoididest koige reaktsioonivoimelisem ning puhtal kujul seda looduses ei esine euroopiumil on 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 151 ja 153 euroopiumi avastas 1901 aastal prantsuse keemik eugeneanatole demarcay ta nimetas elemendi euroopa maailmajao jargi euroopium on sepistatav metall mille kovadus on sarnane pliiga tahkes vormis on euroopiumi aatomid paigutunud kristallvores bcc bodycentered cubic mudeli jargi moned euroopiumi omadused on tugevalt mojutatud selle pooleldi taidetud felektronkihist euroopiumi tihedus on 524 gcm3 mis on koigist teistest lantanoididest vaiksem sulamistemperatuur on 822 c mis on uks koige madalamaid lantanoidide hulgas euroopium muutub superjuhtivaks kui seda jahutada 18 kelvinini ja avaldada rohku 80 gpa see juhtub sest metallilisena on euroopium divalentses olekus kuid rohu tottu toimub uleminek trivalentsesse olekusse euroopium reageerib haruldastest muldmetallidest koige agedamalt see oksudeerub ohu kaes kiirelt juba paari tunniga muutub laikiv pind tumedaks ning sentimeetrise labimooduga proov on parast paari paeva ohu kaes olemist pea taielikult oksudeerunud reageerimisvoime veega on sarnane kaltsiumiga toimub reaktsioon 2 eu 6 ho 2 euoh 3 h euroopium on nii hea reageerimisvoimega et isegi oli sees hoitaval tahkel tukil ei ole enamasti laikivat pinda euroopium suttib ohus temperatuurivahemikus 150180 c selle tulemusena tekib euroopiumiiioksiid 4 eu 3 o 2 euo euroopium lahustub hasti vaavelhappe lahuses ning moodustab hudraatunud eu ioonide tottu heleroosa lahuse tekivad nonahudraadid 2 eu 3 hso 18 ho 2 euho 3 so 3 h kuigi eu on enamasti trivalentne esineb see uhendites ka divalentsena see omadus eristab euroopiumi enamikust lantanoididest sest need esinevad uhendites uksnes oksudatsiooniastmes 3 euroopiumi 2 olekus on aatomi elektronkonfiguratsioon 4f7 6s orbitaali 2 elektroni on liikunud 4f orbitaale taitma sest pooleldi taidetud forbitaal muudab selle vormi stabiilsemaks divalentne euroopium on nork redutseerija ning see oksudeerub ohus euiii uhendiks kuigi euroopiumit leidub maakides vaga vaikeses kontsentratsioonis on seda teistest lantanoididest voimalik paris hasti eraldada eraldamiseks saab kasutada ara euroopiumi stabiilset divalentset olekut sest enamikule lantanoididele on omane ainult trivalentne olek esimest korda voeti euroopium kasutusele varvitelerite ekraanides punase varvuse saamiseks nimelt on kineskoobi katoodtorus punase fosfoorina kasutusel euroopiumoksiid euo tanapaeval kasutatakse euroopiumi luminofoorlampides fosfooridena punase valguse saamisel on oluline eu mis on lampides yoeu yox kujul need lambid ongi pohilised seadmed kus kasutatakse euroopiumi euroopium on ka ainuke element haruldastest muldmetallidest mis suudab kiirata punast valgust seega ei ole seda selles valdkonnas voimalik uhegi teise haruldase muldmetalliga asendada punast valgust tekitavat eufosfoori ei kasutata mitte ainult punastes lampides vaid lisatakse ka uute madala energiaga elektripirnide koostisse et muuta nende muidu kulm sinakas valgus kollakamaks valgete ledide koostises kasutatakse euroopiumi monda teist fosfoori aktiveeriva ainena euroopiumi saab kasutada ka sinise valguse saamiseks nimelt mangib selles olulist rolli eu mis on lampides bamgaloeu bam kujul praegusel ajal vaheneb luminofoorlampide kasutamine sest neid torjuvad valja valgust andvad dioodid ledid enamus lede ei sisalda euroopiumi ega teisi haruldasi muldmetalle samas toodetakse hiinas ja taiwanis euroopiumil pohinevaid lede mis on tavaliste ledidega vorreldes 25 tohusamad seega voib juhtuda et jargmise paari aasta jooksul torjuvad efektiivsemad ledid traditsioonilised valja ning euroopiumi noudlus suureneb jalle pikaajalisi fosfoore mis sisaldavad eu kasutatakse teemargistuste tegemisel ka turvaelementides naiteks on eu ioonid kasutusel euro rahatahtedel helendava tindi koostises vaadates rahatahte uvvalguse all on naha punaselt helendavaid turvaelemente nende puudumine aitab voltsitud rahatahti ara tunda euroopium on vaga hea neutronite neelaja seetottu kasutatakse seda tuumareaktorite kontrollvarraste koostises kui reaktoris tahetakse reaktsiooni aeglustada viiakse vardad sugavamale reaktsioonisegu sisse siis neeldub varrastel rohkem neutrone viimase aja uks uuemaid avastusi on euroopiumi kasutamine kvantmalukiibi valmistamisel praegu on seal suudetud andmeid hoida turvaliselt mitu paeva niimoodi saaks tulevikus kvantteavet edastada pikkade vahemaade taha kovakettalaadsel seadmel euroopium on maakides alati koos teiste lantanoididega ning seetottu kaevandatakse seda koos nendega euroopiumi leidub pohiliselt bastnasiidisja monatsiidis samuti ka lopariidis ja ksenotiimis koige rohkem on euroopiumi varusid hiinas venemaal ja usas hinnanguliselt oli 2009 aasta seisuga maapoues euroopiumi veel 08 miljonit tonni pohilised euroopiumi tootjad on tanapaeval hiina ja venemaa 1960 aastate lopus ja 1970 aastate alguses saadi pea kogu toodetud euroopium californiast mountain pass kaevandusest see kaevandus tootaski pohiliselt euroopiumi saamiseks seal leiduv bastnasiit sisaldas 01 euroopiumit 1990 aastatel sai hiinast suurim haruldaste muldmetallide varustaja bayan obo kaevanduses on hinnanguliselt 36 miljonit tonni haruldaste muldmetallide oksiide ning see on suurime teadaolev leiuala bayan obos on suured bastnasiidi ja monatsiidi varud ning 02 koigist haruldastest muldmetallidest moodustab euroopium teine suur haruldaste muldmetallide leiuala on venemaal koola poolsaarel kus leidub lopariiti peale nioobiumi tantaali ja titaani on seal kuni 30 haruldasi muldmetalle see on suurim haruldaste muldmetallide leiuala venemaal eestis on juba 1970 aastatest toodetud haruldaste muldmetallide uhendeid sillamael as silmetis 2011 aasta martsi seisuga moodustas eestis toodetud haruldaste muldmetallide toodang 2 koguturust ulejaanu tootis hiina teiste hulgas toodetakse ka euroopiumiuhendeid tootmiseks saadakse toorainet venemaalt koola poolsaarelt 2011 aastal sai as silmetist usa suurtootja molycorpi osa 2016 aastal laks molycorp aga pankrotti ning selle tutarfirmast molycorp silmet as on nuud saanud nmp silmet as lantanoidide maagist eraldamiseks ja teineteisest lahutamiseks on valja tootatud mitu meetodit meetodivalik soltub maagi koostisest ja kontsentratsioonist enamasti saadakse lantanoidide lahus maaki koigepealt kuumutades ning seejarel happes ja aluses leotades kui lantanoididest on maagis koige rohkem tseeriumi siis viiakse ceiii ule ceiv vormi ja sadestatakse lahusest valja edasi viiakse labi solventekstraktsioon voi ioonvahetuskromatograafia ning seejarel saadakse suure euroopiumisisaldusega proov proovis olev euiii redutseeritakse euii vormi kas tsingi tsinkamalgaamiga voi elektroluusiga euii keemilised omadused on sarnased leelismuldmetallidega ning seega saab seda sadestada karbonaadina voi koos baariumsulfaadiga euroopiumi avastamise lugu algab teise elemendi samaariumi avastamisest prantsuse keemik paulemile lecoq de boisbaudran vaitis 1879 aastal et on saanud katte puhta samaariumi 1886 aastal uuris teine prantsuse keemik eugeneantole demarcay samaariumi proovi spektroskoobiga arvatava samaariumi proovi spektris oli aga naha spektrijooni mis pidid kuuluma teisele elemendileszabadvary f handbook of the chemistry and physics of the rare earths vol 11 elsevier science publishers 1998 p 65 demarcay avaldatud tulemused tekitasid lahkarvamusi ning ta moistis et vajab paremat toendit uue elemendi leidmise kohta 1901 aastal suutiski ta puhastada samaariumi proovist valja puhta euroopiumi selleks viis ta labi korduva samaariumi valjakristallimise magneesiumnitraadiga euroopiumil ei ole bioloogilist tahtsust see on vaikese toksilisusega selle soolad voivad suukaudsel tarvitamisel olla kergelt toksilised kuid mojusid ei ole lahemalt uuritud euroopium ei ole looduses ohuks ei loomadele ega taimedele metallitolm voib aga pohjustada tule ja plahvatusohu gadoliinium sumbol gd on keemiline element jarjekorranumbriga 64 lantanoid ja haruldane muldmetall ta esineb 7 isotoobina nende massiarvud on 152 154 155 156 157 158 ja 160 gadoliiniumi tihedus normaaltingimustel on 79 gcm3 ja sulamistemperatuur 1312 celsiuse kraadi gadoliinium sai nime soome keemiku johan gadolini jargi orlovi traavel on hobusetoug mis on parit venemaalt orlovi traavlit kirjeldatakse kui elegantset kiiret ja hea vastupidamisega hobust toug aretati 18 sajandi viimasel veerandil ja 19 sajandi alguses krahv aleksei orlovtsesmenski 17371807 poolt khrenovsky hobusekasvanduses bobrovi linna lahedal seal ristati enamasti euroopa paritolu marasid idamaiste takkudega orlovi traavleid kasutati enamasti ratsutamiseks ja traavivoidusoiduks vene aadlike ning rikaste poolt kui traavisport populaarsemaks muutus tekkis orlovi traavlite suurimaks konkurendiks valimuselt vahem elegantne kuid kiirem ameerika traavel 1890 aasta paiku hakati orlovi traavleid ristama sissetoodud ameerika traavlitega ja nii loodi kiirem vene traavel krahv orlovi eesmargiks oli aretada hobusetoug mis oleks sobiv venemaa karmi kliimasse ning halbade teede ja pikkade vahamaade labimiseks lisaks pidi uus toug olema silmale ilus vaadata hobuseid aretuse tarvis toodi kokku araabiast parsiast turgist kaukasusest poolast itaaliast hispaaniast hollandist saksamaalt ja taanist uks tahtsamaid esiisasid on araabia tougu takk smetanka kes osteti turgist 60 000 rubla eest smetanka oli hobehalli varvi ebatavaliselt pika seljaga parast tema surma tehtud lahangust paistis et tal oli 18 ribi asemel neid hoopis 19 tukki ja suureparase traaviga kahjuks suri smetanka juba aasta parast hobusekasvandusse toomist jattes maha koigest viis jarglast uks tema poegi polkan i oli parinud kull oma isa suureparase valimuse kuid mitte tema traavi teda ristati friisi tougu maradega kes on tuntud oma elegantse traavi poolest polkani pojapojad liubezni i 17841819 ja lebed i 18041822 olid erilise tahtsusega tou edasises arengus nimelt polvnevad koik tanapaeva orlovi traavlid uhest nendest kahest takust kolme generatsiooni kaigus onnestus krahv orlovil kokku tuua koik soovitud omadused mis tal aretuse eesmargiks olid selle kiire tulemuse sai ta tanu vaga laialdasele ja suurele aretusprogrammile ligi 3000 hobust viibis korraga khrenovsky hobusekasvanduses orlovi traavleid ristati selektiivselt ja ainult isendid kes vastasid nii valimuse kui ka traavi poolest noutud tasemele kasutati edasises aretuses lisaks elas enamus maradest varssadest ja noorhobustest valjas suurtes karjades nii oli tulemuseks karmi kliimasse sobiv ilusa valimusega kiire ning vastupidav hobune 19 sajandi keskpaigaks oli orlovi traavlite aretus levinud ule kogu venemaa ja neid tunti ka valjaspool venemaa piire peale traavivoidusoidu hobuse oli ta ka sobiv kui vankrihobune kunagise populaarse tou allakaik algas nende ristamisega ameerika traavlitega esimene ja teine maailmassoda kodusoda ning kolhoosid vahendasid puhtatouliste orlovi traavlite arve tunduvalt kuna nii ameerika kui ka vene traavel on kiiremad pole huvi orlovi traavlite vastu enam vaga suur kuid onneks leidub veel huvilisi kes on otsustanud seda vana ja ilusat tougu valjasuremisest hoida orlovi traavel jaguneb kolme tuupi keskmine turjakorgus on takkudel 161 meetrit ja maradel 160 meetrit orlovi traavlitel on suur pea ilmekad silmad ning pikk ja kaarjas kael keha on lihaseline pika selja ja mahuka rinnakorviga rind on sugav ja lai jalad on tugevad silmapaistvate kooluste ja liigestega tuupilised varvused on hall umbes 46 korb must ja raudjas orlovi traavel on energiline mitmekulgne ning iseloomult hea ja rahulik hobune orlovi traavel on venemaal endiselt kasutusel traavispordis ja troika hobusena ta on ka sobiv rakendussoiduks on isendeid kes teevad kaasa koolisoidus 2008 aasta suveolumpiamangudel pekingis tuli orlovi tougu takk balagur oma ratsaniku alexandria korelovaga kuuendale kohale terbium sumbol tb on keemiline element jarjekorranumbriga 65 lantanoid ja haruldane muldmetall tal on 1 stabiilne isotoop mille massiarv on 159 terbiumi tihedus normaaltingimustel on 822 gcm3 ja sulamistemperatuur 1356 celsiuse kraadi dusproosium sumbol dy on keemiline element jarjekorranumbriga 66 tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 156 158 160 161 162 163 ja 164 omadustelt on dusproosium lantanoid ja sellisena haruldane muldmetall tema tihedus normaaltingimustel on 855 gcm3 ja sulamistemperatuur 1407 celsiuse kraadi esimesena eraldas dusproosiumi paul emile lecoq de boisbaudran 1886 aastal holmium sumbol ho on keemiline element jarjekorranumbriga 67 holmiumi avastas rootsi keemik per teodor cleve tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 165 omadustelt on holmium lantanoid ja sellisena haruldane muldmetall tema tihedus normaaltingimustel on 88 gcm3 ja sulamistemperatuur on 1470 celsiuse kraadi osmium sumbol os on keemiline element jarjekorranumbriga 76 ta esineb looduses 7 isotoobina massiarvudega 184 186 187 188 189 190 ja 192 omadustelt on osmium plaatinametall ja sellisena vaarismetall ta on hobedane kova ja habras tahke aine mille tihedus 2265 gcm3 on mootmistapsuse piires vordne iriidiumi omaga ja uks neist on tihedaim lihtaine ja metall osmiumi sulamistemperatuur on 3033c osmiumi nimetus tuleneb sellest et ta haiseb ta on seega ainuke metall millel on lohn nimelt reageerib osmium juba toatemperatuuril ja eriti kuumutamisel ohuhapnikuga moodustades osmiumtetraoksiidi see on kergesti lenduv tahke aine keemistemperatuuriga 130 celsiuse kraadi mis on keemiliselt aktiivne ja murgine kahjustades kopse ja silmi isegi selliste kontsentratsioonide puhul mis on liiga vaikesed lohna tajumiseks erbium sumbol er on keemiline element jarjekorranumbriga 68 tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 162 164 166 167 168 ja 170 omadustelt on erbium lantanoid ja sellisena haruldane muldmetall tema tihedus normaaltingimustel on 907 gcm3 ja sulamistemperatuur on 1522 celsiuse kraadi kirjapomm on posti teel saadetud lohkeseadeldis mis on ehitatud lohkema selle avamisel kuna kirjapomm saadetakse posti teel jouab see peaaegu alati otse adressaadile kirja avamisel voib pomm pohjustada vigastusi voi tappa kirja avanud isikud kirjapommi all moistetakse monikord ka uhele adressaadile saadetud suures koguses sarnaseid voi identseid elektronkirju mis suurtes kogustes ummistavad adressaadi postkasti riigihumn ehk lihtsalt humn on kodumaad ulistav pidulik muusikapala mis kuulub riigi ametlike sumbolite hulka riigihumne hakati kasutama 18 sajandi lopus tanapaeval on humn igal riigil riigihumne esitatakse pidulikel riiklikel sundmustel vastuvottudel aktustel ja meeleavaldustel kuid ka rahvusvahelistel spordivoistlustel naiteks enne riikidevahelist jalgpallimatsi voi sportlaste autasustamisel riigihumni lauldakse enamasti uhiselt ning sellega kaasneb pustitousmine voi valveseisak eesti vabariigi humn on mu isamaa mu onn ja room fredrik paciuse viis 1848 johann voldemar jannseni sonad umbes 186669 2010 aastad on ajavahemik 2010 aasta algusest kuni 2019 aasta lopuni 2000 aastad on ajavahemik 2000 aasta algusest kuni 2009 aasta lopuni 1990 aastad on ajavahemik 1990 aasta algusest kuni 1999 aasta lopuni 1970 aastad on ajavahemik 1970 aasta algusest kuni 1979 aasta lopuni menahem begin willy brandt leonid breznev james callaghan jimmy carter elizabeth ii valery giscard destaing gerald ford francisco franco indira gandhi edward heath johannes paulus i johannes paulus ii hirohito urho kekkonen golda meir richard nixon paulus vi georges pompidou yitzhak rabin anwar sadat helmut schmidt suharto josip broz tito harold wilson fidel castro augusto pinochet muammar alqaddafi yasser arafat deng xiaoping mao zedong kim ilsong edward albee saul bellow anthony burgess john gardner william golding arthur miller iris murdoch harold pinter salman rushdie tom stoppard kurt vonnegut muhammad ali franz beckenbauer george best larry bird bjorn borg nadia comaneci jimmy connors johan cruijff george foreman joe frazier bobby hull kareem abdul jabbar billie jean king olga korbut niki lauda eddie merckx gerd muller jack nicklaus pele o j simpson mark spitz woody allen ingmar bergman ingrid bergman jeanpaul belmondo humphrey bogart kenneth branagh richard burton claudia cardinale sean connery francis ford coppola marlene dietrich richard dreyfuss clint eastwood harrison ford louis de funes greta garbo mel gibson gene hackman goldie hawn audrey hepburn katharine hepburn dustin hoffman diane keaton jack lemmon george lucas steve martin jack nicholson robert de niro al pacino peter otoole laurence olivier gregory peck anthony quinn robert redford vanessa redgrave sylvester stallone meryl streep barbra streisand elizabeth taylor john travolta liv ullmann peter ustinov john wayne abba aerosmith black sabbath blue oyster cult david bowie jackson browne carpenters johnny cash cher chicago eric clapton the clash alice cooper elvis costello deep purple neil diamond the eagles electric light orchestra emerson lake palmer fleetwood mac gloria gaynor genesis gary glitter grateful dead billy joel elton john journey kiss led zeppelin john lennon lynyrd skynyrd barry manilow bob marley motorhead willie nelson chris norman pink floyd elvis presley queen suzi quatro rainbow rush sex pistols bruce springsteen styx donna summer t rex van halen neil young yes 1960 aastad on ajavahemik 1960 aasta algusest kuni 1969 aasta lopuni 1950 aastad on ajavahemik 1950 aasta algusest kuni 1959 aasta lopuni 1930 aastad on ajavahemik 1930 aasta algusest kuni 1939 aasta lopuni parast tormakaid ja lobujanulisi 1920 aastaid tunduvad 1930 aastad marksa rahulikumad ja vaiksemad suur ulemaailmne majanduskriis toi kaasa palju segadust ja inimeste massilist vaesumist lohe rikaste ja vaeste vahel muutus suuremaks kui iial enne rikkad nautisid luksuslikku ja moekat elu kandes uhkeid ohtukleite saravaid briljante ja rohkelt kaunistusi vaestel aitas hallist argielust vabaneda vaid lummav kinoekraan hollywood pakkus inimestele raskel ajal lohutust peale heli oli film saanud selleks ajaks ka varvi ning rohkem kui kunagi varem mojutas filmimaailm moe ja ilumaailma tolleaegsed filminaitlejatest moenaod olid naiteks greta garbo vivien leigh kes sai kuulsaks scarlet ohara osataitjana filmis tuulest viidud ja marlene dietrich 1930 aastate mood oli kutkestav ja maalitud kerge pintsliga sirge ja lame figuur mis oli ihaldusvaarne 1920 aastatel pehmenes tunduvalt 1930ndatel roivad tundusid keha umber voogavat ning liibusid siitsealt kumnendi lopul hakati uuesti kandma korsette kuid painduvamaid ja mugavamaid kui enne vaatamata sellele et vormid olid moes oli pohinoudeks mugavus kui varem tegid naised endale riided peamiselt ise voi lasid ratsepal ommelda siis 1930ndatel tekkisid esimesed moemajad eriti mojukad olid filmistuudiote juures tootavad moekunstnikud moekunstnike tulek toi kaasa keerulisemad loiked ohtralt kaunistusi ning meeletult kaunid kangad mis muutsid ohtutualetid omaette vaatamisvaarsusteks kui varem ei olnud erilist vahet paevasel ja ohtusel kostuumil siis naiste uha suurenev osakaal tooturul noudis paevaks midagi tagasihoidlikku ja praktilist ning ohtuks glamuurset ohtukleidid olid pikad liibuvad ning diagonaalloikega no selga valatud kuna tolleaegsed moraalinormid ei lubanud teha kleitidele avarat dekolteed tehti ohtukleidid tihti palja seljaga naised olid nuud hakanud tosimeeli staare imiteerima kuigi paljude majanduslik olukord eeldas praktilisi roivaid luksuslik karusnahk oli 1930 aastatel oluline staatuse sumbol eriti ihaldusvaarne oli hoberebane 1930 aastad tegid lopu 1920 aastate poisipeale nuud laksid juuksed pisut pikemaks ning ka kergelt lokki juuksed pidid olema laikivad ja skulptuursed aastakumne varviks oli plaatinablond soenguid sobitati riietusega ning sinna kinnitati briljantehteid et veelgi glamuursem valja naha kosmeetikatooted muutusid 1930 aastatel marksa kvaliteetsemaks ja nende kasutamine laienes naised ahmisid ideid hollywoodist ning puudsid matkida nii palju kui voimalik vorgutavat filmidiiva stiili korralik meikimine polnud enam mitte ainult lubatud vaid lausa kohustuslik nime tegid endale sellised kosmeetikatootjad nagu nivea max factor ja elizabeth arden endiselt vaartustati pruuni jumet ja sportlikkust dieeti ja kehalisi harjutusi voeti nii meelelahutuse kui ka tervisehooldusena toeliselt sikid seltskonnadaamid kaisid kuurortides ja sanatooriumites hakati ka rohkem reisima lennukiga soitmine oli nuud mugavam ja vottis vahem aega staaridele oli lennukitrepp jarjekordseks fotografeerimisvoimaluseks suur ummargune kosmeetikakohver kaes koketne kubar peas hastiistuv mantel ja karusnahk moepealinn oli berliin 1920 aastad on ajavahemik 1920 aasta algusest kuni 1929 aasta lopuni 1910 aastad on ajavahemik 1910 aasta algusest kuni 1919 aasta lopuni 1900 aastad on ajavahemik 1900 aasta algusest kuni 1909 aasta lopuni 1890 aastad on ajavahemik 1890 aasta algusest kuni 1899 aasta lopuni 1880 aastad on ajavahemik 1880 aasta algusest kuni 1889 aasta lopuni 1870 aastad on ajavahemik 1870 aasta algusest kuni 1879 aasta lopuni 1860 aastad on ajavahemik 1860 aasta algusest kuni 1869 aasta lopuni 1850 aastad on ajavahemik 1850 aasta algusest kuni 1859 aasta lopuni 1840 aastad on ajavahemik 1840 aasta algusest kuni 1849 aasta lopuni 1830 aastad on ajavahemik 1830 aasta algusest kuni 1839 aasta lopuni 1820 aastad on ajavahemik 1820 aasta algusest kuni 1829 aasta lopuni 1810 aastad on ajavahemik 1810 aasta algusest kuni 1819 aasta lopuni 1800 aastad on ajavahemik 1800 aasta algusest kuni 1809 aasta lopuni 1790 aastad on ajavahemik 1790 aasta algusest kuni 1799 aasta lopuni 18 sajand ehk xviii sajand pkr ehk maj on kristliku ajaarvamise kaheksateistkumnes sajand mis algas 1 jaanuaril 1701 ja loppes 31 detsembril 1800 1700 aastad 1700 1701 1702 1703 1704 1705 1706 1707 1708 1709 1710 aastad 1710 1711 1712 1713 1714 1715 1716 1717 1718 1719 1720 aastad 1720 1721 1722 1723 1724 1725 1726 1727 1728 1729 1730 aastad 1730 1731 1732 1733 1734 1735 1736 1737 1738 1739 1740 aastad 1740 1741 1742 1743 1744 1745 1746 1747 1748 1749 1750 aastad 1750 1751 1752 1753 1754 1755 1756 1757 1758 1759 1760 aastad 1760 1761 1762 1763 1764 1765 1766 1767 1768 1769 1770 aastad 1770 1771 1772 1773 1774 1775 1776 1777 1778 1779 1780 aastad 1780 1781 1782 1783 1784 1785 1786 1787 1788 1789 1790 aastad 1790 1791 1792 1793 1794 1795 1796 1797 1798 1799 1800 tuulium sumbol tm on keemiline element jarjenumbriga 69 tuuliumi avastas rootsi keemik per teodor cleve tal on uks stabiilne isotoop massiarvuga 169 omadustelt on ta lantanoid ja sellisena haruldane muldmetall tuuliumi tihedus normaaltingimustel on 932 gcm3 sulamistemperatuur on 1545 celsiuse kraadi ja keemistemperatuur 1950c plaatina sumbol pt on keemiline element mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78 ta kuulub vaarismetallide hulka ta esineb 6 isotoobina massiarvudega 190 192 194 195 196 ja 198 plaatinametallidele uldnimetuse andnud plaatinat tunti juba muinasegiptuses 4000 aastat tagasi sellest ajast parinevate kuldesemete plaatinasisaldus on korge vanaroomas arvati et plaatina on plii erim 1748 aastal kirjeldas hispaania maailmarandur antonio de ulloa pohjalikult oma lounaameerika reisil kogetud kullapesemist mille kaigus eraldati kullast plaatina plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli voimalik kulda no voltsida lisades seda kullale kulla ja plaatina tihedused on lahedased vastavalt 1932 ja 2145 gcm3 valekulla saamise valtimiseks andis hispaania kuningas kunagi valja isegi dekreedi mille kohaselt kullast eraldatud plaatina tuli heita kuninga esindajate juuresolekul jogedesse valtimaks nii selle ringlusse minekut jargmisel sajandil plaatina hind tousis siis hakati seda metalli kaevandama ning otsima kohti kuhu varem oli plaatina uputatud et seda pohjast katte saada plaatina nimetus tuleneb hispaaniakeelsest sonast platina mis tolkes tahendab hobedakene sest plaatina on hobevalge ja sarnaneb moneti hobedaga plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena viimaseid on teada ule saja tahtsamad plaatina mineraalid on sperruliit kuperiit bregiit heversiit eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina ja polukseen mis peale raua sisaldavad ka muid plaatinametalle ning vaske ja niklit aatomi number 78 aatomi mass 195078 amu sulamistemperatuur 17700 c 204515 k keemistemperatuur 38270 c 410015 k elektronideprootonite arv 78 neutronite arv 117 kristallide struktuur kuupjas tihedus 2145 gcm varvus hobedane kuigi puhas plaatina on keemiliselt vaga vastupidav siis lahustub see naiteks kuumas kuningvees ulejaanud kaks rasket plaatinametalli avastas smithson tennant 1804 aastal neist uhe metalli soolad olid sama varvikirevad kui vikerkaar kreeka keeles iris vikerkaar millest tuligi iriidiumi nimetus teise avastatud metalli sooladel on iseloomulik terav lohn kreeka k osme lohn mistottu metall sai nimeks osmium 1813 aastal leiti uraalis plaatinamineraale sealhulgas ka uldse koige raskem senituntud looduslik mineraal iriidiumplatiniid ir4pt tihedus 22 800 kgm3 plaatina kasutamises on aegade valtel toimunud suuri muutusi algselt piirasid plaatina kasutust tema kovadus ja korge sulamistemperatuur seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega toodelda 1776 aastal ilmusid pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja tooted reklaam oli mojuv uhesuurusi briljante eksponeeriti nii kuld kui ka plaatinaraamistuses nonda et igauks vois veenduda plaatina tugevdas briljandi varvidemangu ja vaariskivi tundus raamistuses suurem reklaam sisendas et vaid profaanid peavad plaatinat hobedasarnaseks esteedi silm ei nae siin hobeda vulgaarset helki 18281844 olid venemaal kaibel 3 6 ja 12rublased plaatinamundid 1858 aastal vermiti prantsusmaal plaatinast 20frangiseid ja 1872 aastal inglismaal naelsterlingilisi munte mis ule kullati nsv liidu rahandusministeeriumi ulesandel vermiti moskva olumpiamangude puhuks 150rublaseid plaatinamunte plaatinat kasutati ka lenini voidu ja suvorovi i jargu ordeni valmistamisel enne teist maailmasoda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks nuud laheb aga 90 toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks plaatina kuumakindlus ja pusivus sool lammastik vaavel ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks juba ulemoodunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatoostusele justus liebig kirjutas et ilma plaatinanoude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jaanud meile teadmatuks plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks 19 sajandi viimasel poolel ja 20 sajandi esimesel poolel oli plaatina metall millest valmistati eriti olulised ehted plaatina domineeris ehtemaailmas kuni art deco perioodini ning tema tahelend loppes teise maailmasojaga mil ta kuulutati strateegiliseks metalliks ja selle mittesojaline kasutus keelati keeld seostus plaatina ulatusliku kasutusega toostuses plaatina on oluline tooraine autotoostuses elektroonikas naftakeemias aga ka meditsiinis iga auto katalusaator sisaldab plaatina plaatina volu peitub ta valimuses tema valge sara on ainulaadne ta on ka koige kovem ehetes kasutatav vaarismetall ning kaks korda raskem kui 14karaadine kuld plaatina on haruldane vaarismetall praegu ongi plaatina ehtemetallina koige otsitum hinnaliste vaariskivide peamiselt briljantide raamimisel peamiselt oma tugevuse ja vastupidavuse parast juveelitoostus kulutab 40 maailma plaatinatoodangust uhe grammi plaatina saamiseks tuleb monigi kord toodelda vagunitais maaki oige oli kaibevaljend uks gramm toodangut uks aasta tood plaatina populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasormuste valmistamisel sest selle kulm laige toob vaidetavalt briljandi ilu kullast paremini esile koige populaarsemad on plaatinast ehted praegu jaapanis sealsed tarbijad ostavad igal aastal ligi 85 protsenti maailmas toodetavatest plaatinaehetest vastandid vanakreeka keeles enantia ainsuses enantion on omavahel vastandlikkuse suhtes olevad asjad vastandid on eelkoige teineteist valistavad omadused nad ei saa olla korraga ning uhes ja samas suhtes uhe ja sama asja omadused asi voib kasvada vaikesest suureks voi kahaneda suurest vaikeseks kuid ei saa olla korraga suur voi vaike asi voib olla vorreldes uhe asjaga suur ja vorreldes teise asjaga vaike kuid ei saa olla uhes ja samas suhtes suur ja vaike aristoteles eristab metafuusika 5 raamatu 10 peatukis viis vastandite tahendust vastanditeks nimetatakse 1 neid soo poolest erinevaid omadusi mis ei saa olla koos uhes ja samas 2 omavahel koige erinevamaid asju mis kuuluvad uhte ja samasse sukku 3 omavahel koige erinevamaid asju mille kohalolek on voimalik uhel ja samal kandjal 4 teineteisest koige erinevamaid asju selle juures mis kuulub uhe ja sama voime juurde 5 seda mille erinevused on koige suuremad kas uldse liigi poolest voi soo poolest koike ulejaanut nimetatakse vastandiks kas selleparast et tal on osutatud vastandid voi selleparast et ta on voimeline neid endasse votma voi selleparast et ta on voimeline neid tegema voi kannatama voi ta toepoolest teeb voi kannatab kaotab voi omandab omab voi ei oma neid 1018 26 ja jargmised aristotelese raamatu kategooriad 10 peatukis oeldakse nii edasi vastandid kui on olemas voime neid vastu votta voivad teineteiseks ule minna kui just millegi pole loomu poolest omane miski uks naiteks tulele olla kuum toepoolest ka terve voib haigestuda ja valge voib saada mustaks ja kulm soojaks ja tapselt samuti muutuda heast halvaks ja halvast heaks sest kui suunata halb inimene heale tegevusele ja vestlustele siis ta astub kas voi vaikese sammu paremuse poole ja kui ta kord astub vaiksegi saarase sammu siis ta voib ilmselt kas taiesti muutuda voi saavutada vaga suurt edu tal on jarjest kergem kalduda voorusele kui tuhine esimene samm ka polnud selleparast on loomulik et ta saavutab suurt edu ja kui see pidevalt jatkub viib see teda lopuks vastandliku seisundini kui aeg teda ei takista 11 peatukk jatkab heale vastandub paratamatult kuri seda naitab induktsioon igal uksikjuhul naiteks tervisele vastandub haigus vaprusele argus ja samamoodi teistel juhtudel kuid kurjale vastandub monikord hea monikord aga kuri toepoolest puudusele mis on kuri vastandub ulemaarasus mis samuti on kuri tapselt samuti vastandub moodukus mis on hea nii esimesele kui ka teisele ent seesugust vastandit voib naha uksnes vahestel juhtudel enamasti aga vastandub kurjale hea edasi kui on uks vastanditest siis ei pea tingimata olema ka teine kui koik on terved siis peab olema tervis haigus aga mitte tapselt samuti kui koik on valge peab olema valgesus mustus aga mitte edasi kui see et sokrates on terve on vastandlik sellele et sokrates on terve ja molemad ei saa uhel ja samal ajal olla omased uhele ja samale siis kui on kohal uks neist vastanditest siis teine ei saa olla juhul kui sokrates on terve ei saa sokrates olla haige selge on ka see et loomu poolest kuuluvad vastandid selle juurde mis on liigi voi loogika poolest samased haigus ja tervis on eluka kehas valgesus ja mustus lihtsalt kehas oiglus ja ebaoiglus aga inimese hinges teisest kuljest koik vastandid peavad kuuluma kas uhte ja samasse sukku voi vastandlikesse sugudesse voi on nad ise sood toepoolest valge ja must kuuluvad uhte ja samasse sukku sest nende sugu on varv oiglus ja ebaoiglus vastandlikesse sugudesse sest uhe sugu on voorus teisel pahe ning hea ja kuri ei kuulu mingitesse sugudesse vaid on ise muu sood lopmatus sumbol formula1 on omadus mis seisneb piiramatuses lopmatuks nimetatakse tavaliselt seda millel pole ruumilist ega ajalist piiri matemaatikas eristatakse lopmatuse astmeid sest on voimalik naidata et uhtedel lopmatutel hulkadel on suurem voimsus kui teistel georg cantor rajas transfiniitsete arvude susteemi milles esimene transfiniitne kardinaalarv on alefnull formula2 mis on naturaalarvude hulga voimsus traditsiooniline arusaam parineb aristoteleselt on alati voimalik moelda suuremast arvust sest suurust saab poolitada loputu arv kordi seetottu on lopmatus potentsiaalne mitte kunagi aktuaalne osade arv mida saab votta uletab alati iga etteantud arvu fuusika 207b 8 seda nimetatakse sageli potentsiaalseks lopmatuseks kuri ka kurjus on see mida usutakse olevat moraalselt halb rikutud hoolimatult destruktiivne isekas ja oel ta kuulub uhe poolena paari mille moodustavad hea ja kuri tavaliselt peetakse inimese omaduste seas koige soovimatumaks kurjust ja koige soovitumaks headust voi armastust zemaitija zemaidi keeles zemaiteje nimetatud ka zemaitia on ajalooline ja etnograafiline piirkond leedu laaneosas zemaitija korgustikul muust leedust eraldatud jogederohke keskleedu madalikuga suuremad keskused siauliai telsiai leedu ajaloolises piirkonnas zemaitijas elasid balti hoim zemaidid kuni 1795 aastani moodustas zemaitija leedu vene ja zemaitija suurvurstiriigis eraldiseisva haldusuksuseosa leedukeelse nimega zemaiciu seniunija zemaitija valitsejad enne leedu suurvurstiriigi loomist vurstid leedu keeles kunigaikstis aramea keel on semi keelte hulka kuuluv keel jeesuse kristuse ajal oli see palestiinas uldlevinud konekeel piibli vana testamendi moned kohad on algselt kirja pandud ka aramea keeles tanapaeval raagitakse mitmeid uusaramea keeli ja murdeid enchiridion ad laurentium kasiraamat laurentiusele ehk de fide spe et caritate usust lootusest ja armastusest on augustinuse teos iii jumal koige looja ja koige loodu headus et kristliku usu usutavus ei ole rajatud asjade loomustele vaid looja headusele 3 9 nii et kui kusitakse mida tuleb uskuda mis religioonisse puutub siis ei tule uurida loodust asjade loomust nonda nagu need keda kreeklased huuavad fuusikuteks ega muretseda kui kristlane ei tea mond asja elementide joust ja arvust taevakehade liikumisest korrast ja kadumistest taeva kujust loomade poosaste kivide allikate jogede magede loomusest ja liikidest aegade ja kohtade vahemikest ahvardavate tormide markidest ja musttuhat saarast asja mis nad kas on leidnud voi arvavad et on leidnud sest isegi nemad nii silmapaistvalt andekad vaimustunud uurijad kellel oli kulluses joudeaega kes uurisid midagi inimlike oletuste abil midagi aga ajaloolise kogemuse pohjal ei leidnud koike ules ja selles mille leidmisega nad uhkustavad on rohkem arvamusi kui teadmist kristlasel piisab uskumisest et koikide loodud asjade taevaste voi maiste nahtavate voi nahtamatute pohjus ei ole miski muu kui looja ainsa ja toelise jumala headus ja pole mingit loomust mis ei oleks kas tema voi temast tema on kolmainsus ja nimelt isa poeg ja puha vaim kes lahtub sellestsamast isast aga on seesama isa poeg ja puha vaim ulysses simpson grant sunninimi hiram ulysses grant 27 aprill 1822 23 juuli 1885 oli ameerika uhendriikide sojavaelane ja 18 president aastail 18691877 kui riigis toimus kodusojajargne taasulesehitus ta oli vabariikliku partei liige ameerika kodusoja ajal teenis grant pohjaosariikide vagedes 1864 aastal maarati ta uniooni armee ulemjuhatajaks positsiooni tottu oli ta auaste armeekindral general of the army ulysses simpson grant valiti 1868 aastal ameerika filosoofiaseltsi liikmeks uterbium sumbol yb on keemiline element jarjekorranumbriga 70 tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 168 170 171 172 173 174 ja 176 omadustelt on uterbium lantanoid ja haruldane muldmetall tema tihedus normaaltingimustel on 657 gcmsup3 ja sulamistemperatuur on 824c plii vananenud termin seatina sumbol pb on keemiline element jarjekorranumbriga 82 kuulub metallide hulka looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 204 206 207 ja 208 teistel andmetel 5 sealhulgas massiarvuga 202 isotoope 206 rag 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivord suures koguses et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole voimalik tapselt anda on andmeid et see on 2072 gmol plii on vaga murgine metallidest on murgisemad ainult kaadmium ja elavhobe puhas plii on sinaka laikega hobevalge pehme raskmetall tihedus normaaltingimustel on 1134 gcm3 kovadus mohsi jargi 15 sulamistemperatuur 32746 c ja keemistemperatuur 1751 c plii on halb soojus ja elektrijuht plii pakub vaga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja rontgenikiirguse vastu plii oksudatsiooniastmed uhendites on 2 ja 4 plii on vastupidav hapniku vee ja hapete suhtes monel juhul tekib pinnale oksiidikiht mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda naiteks ohu kaes tuhmub plii vaga kiiresti kattub oksiidikihiga plii on tuntud metall kuigi maakoores on teda vahe 14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm plii on uks sellistest elementidest mille mass maakeral pidevalt suureneb see on tingitud uraani ja tooriumi lagunemisest viimaste radioaktiivridadesse kuuluvate elementide teiste seas raadiumi radooni plutooniumi loppsaadus ongi plii loodusliku paritoluga vees on plii sisaldus vaga vaike ookeanis keskmiselt 003 mgl ja jogedes 0287 mgl sademed sisaldavad samuti pliid paikkonniti on see erinev varieerudes 0000869 gl vahel sademete pliisisaldus eestis on 18 gl plii on esimesi metalle mida inimene tundma oppis looduslikud pliiuhendid lagunevad kergesti lokkes ning parast kustumist vois sealt metalli tukke leida indias ja hiinas tunti pliid juba 2000 ekr mesopotaamias ja egiptuses 40003000 ekr koige vanemad plii kasutuskohad on leitud turgist pliist helme umbes 6500 ekr toodangult on plii metallide seas korgel viiendal kohal raua alumiiniumi vase ja tsingi jarel pliid kasutatakse muuhulgas autode akudes koos vaavelhappega vaata pliiaku kasutatakse ka kaablikatete haavlite konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi ja emailitoostuses plii ja tina sulamit jootetina kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks kui pliid on 37 ja tina 63 siis on sulamistemperatuur koige madalam 183 c jootetinas puutakse tanapaeval kasutada ohutumaid metalle naiteks hobedat ja vaske viimased toovad kaasa suurema hinna ja korgema sulamistemperatuuri pliivaba jootetina plii suure tiheduse tottu kasutatakse teda sageli ka erinevate kiirgusallikate radioaktiivne isotoop rontgenitoru lineaarkiirendi varjestusel naiteks fluoroskoopias kasutatakse pliid sisaldavaid pollesid ruumide varjestamisel kasutatakse pliid eelkoige juhtudel kus muude materjalide kasutamine nouaks liiga palju ruumi luteetsium sumbol lu on keemiline element jarjekorranumbriga 71 ta esineb looduses 2 isotoobina isotoop massiarvuga 175 on stabiilne isotoop massiarvuga 176 aga radioaktiivne poolestusajaga 38 miljardit aastat omadustelt on luteetsium lantanoid ja sellisena haruldane muldmetall tema tihedus normaaltingimustel on 984 gcm3 ja sulamistemperatuur 1552 celsiuse kraadi tantaal sumbol ta on keemiline element jarjekorranumbriga 73 metall ta esineb looduses 2 isotoobina isotoop massiarvuga 181 on stabiilne isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne poolestusajaga 1200 miljardit aastat tantaali tihedus normaaltingimustel on 1665 gcm3 ja tema sulamistemperatuur on 3017 celsiuse kraadi hrodna ehk grodna valgevene keeles horadnia voi harodnia leedu gardinas on hrodna oblasti ja hrodna rajooni halduskeskus valgevene laaneosas nemunase joel poola ja leedu piiri lahedal vastavalt umbes 20 ja 30 km kaugusel linna labib peterburist vilniuse kaudu varssavisse kulgev raudteeliin linnas elab 327 500 elanikku 2009 kellest 6257 on valgevenelasi 1974 poolakaid 122 venelasi 182 ukrainlasi ja 367 teistest rahvustest inimesi enne teist maailmasoda oli hrodna poolajuudi enamusega linn hrodna on jagatud halduslikult kaheks rajooniks nemunase vasakkaldal asub kastrycnicki rajoon paremkaldal aga leninski rajoon linnas asuv puha francis xavieri katedraal on basilica minoris linnas asub hrodna loomaaed mis on valgevene vanim ja kus 2011 aasta seisuga oli 317 liigist loomi pohjasojas piirasid rootsi vaed aastal 1706 linnas asunud vene vagesid aga aastal 1708 toimus linnas vaike kokkuporge vene vagede ning rootslaste eelvaesalga vahel hrodna piirkond koos valgevenega kuulus kuni 1795 aastal toimunud iii poola jagamiseni rzeczpospolita riigi koosseisu parast aga iii poola jagamist loobus rzeczpospolita kuningas stanisaw august poniatowski hrodnas rzeczpospolita kuningatroonist ning asus elama hrodna kuningalossi kus ta elas kuni 1797 aastani kui ta lahkus uue vene keisri paul i kutsel peterburgi kus ta ka 1798 aastal suri alates 1920 aasta oktoobrist oli hrodna poola voimu all punaarmee hoivas hrodna 21 septembril 1939 23 juunist 1941 kuni 16 juulini 1944 oli linn saksa vagede poolt okupeeritud hrodna jaahokiklubi hk njoman hrodna on 4kordne valgevene meister 1998 1999 2001 2013 linnas tegutseb ka jalgpalliklubi fk njoman hrodna taj mahal ehk tadz mahal tadz mahal on haudehitis pohjaindias agra linnas mille india suurmogul dzahan laskis ehitada oma abikaasa arjumand bano begumi malestuseks naist tuntakse mumtaz mahali nime all mis tahendab parsia keeles palee valgus ta suri 1630 neljateistkumnenda lapse sunnitamisel ehitus algas 1632 ja loppes 1653 ehitusel tootas 20 000 inimest nende seas meistrid euroopast ja keskaasiast peaarhitekt oli ustad isa ustad ahmad lahoreist nime taj mahal algupara pole selge dzahani valitsemise aegsed oukonnaajalood nimetavad seda lihtsalt mumtaz mahali hauaks rauza uldiselt arvatakse et taj mahal on luhendkuju mumtaz mahali nimest taj mahali ehitamisel kasutati materjale kogu indiast ja aasiast ehitusmaterjalide veoks kasutati ule 1000 elevandi valge marmor toodi radzastanist jaspis pandzabist ning nefriit ja maekristall hiinast turkiis parines tiibetist lasuriit afganistanist safiir sri lankalt ja karneool araabiast kokku inkrusteeriti valgesse marmorisse 28 tuupi vaaris ja poolvaariskive varsti parast taj mahali valmimist aastal 1658 kukutas dzahani tema kolmas poeg aurangzeb ja pani ta agra lahedal koduaresti dzahan suri aastal 1666 ja maeti taj mahali mumtaz mahali korvale 19 sajandil taj mahali seisund halvenes aastal 1857 puhkes indias ulestous mille kaigus briti sodurid ja valitsusametnikud rikkusid hoonet raiudes selle seintest valja vaaris ja poolvaariskive 19 sajandi lopus korraldas india asekuningas george nathaniel curzon taj mahali taastamise projekti mis lopetati aastal 1908 kolm aastat parast curzoni lahkumist asekuninga kohalt curzon tellis sisesaali suure valgusti mis oli projekteeritud kairo mosees asuva valgusti jargi sel ajal rajati aeda briti stiilis muru mis on seal tanapaevani aastal 1942 rajas valitsus taj mahali umber tellingud et ennetada saksamaa voi jaapani voimalikku ohurunnakut indiapakistani soja ajal aastatel 19651971 oli hoone samuti tellingute varjus et vaenlase lennuvae piloote eksitada tanapaeval on taj mahali hakanud ohustama keskkonnareostus yamuna joe kallastel sealhulgas happevihm mida soodustab laheduses asuv india suurim naftatoostuskompleks mathura naftakombinaat saaste muudab taj mahali kollakaks selleks et saastega voidelda on india valitsus kehtestanud taj mahali umber 10 400 km2 suuruse taji trapetsikujulise tsooni kus kehtivad ranged heitmete valjalaske standardid 2011 aastal teatati et ehitist ahvardab kokkuvarisemine kuna yamuna joe veetaseme languse tottu on taj mahali mahagonipuust vaiadest vundament muutunud rabedaks taj mahali kulastab aastas 24 miljonit turisti neist 200 000 valismaalt kulastajatele on maaratud kahesugused hinnad valismaalastele palju korgemad kui indialastele koige turistiderohkemad kuud on oktoober november ja veebruar sest need on koige jahedamad saasteainete valtimiseks ei tohi autoga isegi hoone lahedale soita vaid parkimisplatsilt tuleb kohale tulla kas jalgsi voi trollibussiga 2007 aastal kuulutati valja seitse uut maailmaimet mille hulka arvati ka taj mahal keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate ehk sama aatomnumbriga aatomite klass teise definitsiooni jargi on keemiline element sama aatomnumbriga aatomite kogum kolmanda definitsiooni jargi on keemiline element aine milles esinevad ainult ainult uhe ja sama aatomnumbriga aatomid need kolm definitsiooni vastavad kull lahedastele kuid erinevatele moistetele mitme definitsiooni olemasolu tuleneb valjendi keemiline element erinevatest kasutusviisidest klassikalise definitsiooni jargi on keemiliseks elemendiks nimetatud ainet mida ei saa keemiliste varasemas sonastuses ja ka fuusikaliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada klassikaline definitsioon on instrumentaalne ega eelda keemilise elemendi olemuse tundmist kui avastati et erinevate elementide olemasolu tuleneb aatomite aatomnumbrite erinevusest ning see omakorda prootonite erinevast arvust aatomituumas siis osutus et klassikalise definitsiooni tagapohjaks on asjaolu et keemilised ained koosnevad aatomitest mille aatomnumber keemiliste reaktsioonide ega muude tavaliste muundumisprotsesside kaigus ei muutu aatomnumber muutub ainult tuumareaktsioonides eri keemiliste elementide olemasolu tuleneb sellest et ainete keemilised omadused olenevad pohiliselt nende molekulide koosseisus olevate aatomite aatomnumbrist on teada 118 keemilist elementi neist 92 leiduvad looduses ulejaanud on saadud tehislikult esimesel 80 elemendil leidub vahemalt uks stabiilne isotoop jargmistel on koik isotoobid radioaktiivsed lihtaine on keemiline aine mis koosneb ainult uhe keemilise elemendi aatomitest lihtaines voivad elemendi aatomid olla isoleeritud voi moodustada mitmest uhesugusest aatomist koosnevad molekulid naiteks kloor ja fluor esinevad ainetena dikloor cl ja difluor f mille igas molekulis on vastavalt kaks kloori aatomit ja kaks fluori aatomit uhe ja sama keemilise elemendi esinemist eri lihtainetena nimetatakse allotroopiaks naiteks voib susinik esineda nii grafiidi kui ka teemandi kujul koige mugavam viis elementide loendi esitamiseks on mendelejevi tabel kus sarnaste keemiliste omadustega elemendid on kohakuti mendelejevi tabel pohineb keemiliste elementide perioodilisussusteemil mille 1869 esitas dmitri mendelejev temast soltumatult esitas selle lothar meyer prootonite arvu aatomituumas nimetatakse elemendi aatomnumbriks naiteks koik aatomid mille tuumas on 6 prootonit on keemilise elemendi susiniku aatomid ja koik aatomid mille tuumas on 92 prootonit on uraani aatomid perioodilisussusteemis on elemendid esitatud aatommassi suurenemise jarjekorras see langeb kokku aatomnumbri suurenemise jarjekorraga sama elemendi aatomid mille tuumas on erinev arv neutroneid kuuluvad selle elemendi erinevatele isotoopidele elemendi aatomi keskmine mass on vesiniku aatomi massi ligikaudne kordne erandiks on kloor see tuleneb kahest asjaolust esiteks moodustab pohiosa aatomi massist prootonite ja neutronite mass prooton ja neutron aga on ligikaudu vordse massiga teiseks on looduses tavaliselt valdavas ulekaalus elemendi uks stabiilne isotoop st kindla neutronite arvuga aatomid nii koosneb valdava osa vesinikuaatomite tuum ainult prootonist korvalekalle tapsest kordsusest tuleneb jargmistest asjaoludest uhe elemendi isotoopide esinemissagedused on tavaliselt uhesugused kuid plii puhul on need erinevad olenevalt sellest kust plii on kaevandatud vaga tapsel mootmisel ilmneb massidefekt seoseenergia tottu on aatomituuma mass pisut vaiksem kui seda moodustavate prootonite ja neutronite summaarne mass keemiliste elementide ametlikud nimetused otsustab rahvusvaheline puhta keemia ja rakenduskeemia liit iupac mis uldiselt aktsepteerib avastaja poolt valitud nime see voib tekitada vaidluse selle ule milline uurimisruhm elemendi tegelikult avastas elementide puhul jarjenumbriga alates 104st on nimetuste andmine seetottu veninud elementidele antakse ka kindel keemiline sumbol mis pohineb elemendi ladinakeelsel nimetusel keemilised sumbolid voimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest naiteks susiniku sumbol on c ja naatriumi sumbol on na keemiline sumbol kirjutatakse alati suure algustahega elemendi eestikeelne nimetus vaikese algustahega kui ta just ei esine lause alguses ladinakeelne elemendi nimetus kirjutatakse alati suure algustahega valdav enamik elemente voib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi uhendeid liitaineid liitaine koosneb kindla ehitusega molekulidest liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid see milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad maarab liitaine keemilise koostise liitained on naiteks vesi soolad oksiidid ja orgaanilised uhendid naiteks vesi ho on uhend elementidest vesinik h 2 aatomit molekulis ja hapnik o 1 aatom molekulis eri elemendid voivad moodustada ka segu naiteks sulami juba suure paugu ajal tekkisid kerged elemendid vesinik 75 ja heelium umbes 25 ning vaikeses koguses liitiumi ja berulliumi keskmise raskusega elemendid tekivad universumis tahtedes toimuvate tuumareaktsioonide enamasti tuumasunteesi tulemusel tahtedes on olemas vesinik mille aatommass on umbes 10 uks prooton peajada tahtedes mille hulka kuulub ka paike uhinevad vesinikutuumad korgel temperatuuril mitu miljonit kraadi ja korgel rohul heeliumituumadeks aatommass umbes 40 see uhinemine labib mitu vaheastet saadav kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumituum on pisut kergem kui neli prootonit kokku masside vahe laheb valjuva gammakiirguse arvele sarnane tuumasuntees kus kergemad aatomituumad uhinevad raskemateks jouab enamikus tahtedes valja susinikutuumade moodustumiseni suurema massiga tahtedes rauatuumadeni eralduv energia jaab seejuures aina vaiksemaks rauaaatomi tuum on koige tihedamini kokku pakitud raskemate tuumade moodustumiseks vajaliku tuumasunteesi puhul energia enam ei vabane vaid reaktsioon nouab ise energiat tahed sailivad seni kui tuumasunteesist energiat vabaneb kui sunteesimaterjal on otsas siis taht kustub rauast raskemad elemendid tekivad tahtedes nende eluaja lopul aatomituumad votavad vastu neutroneid mis seejarel muutuvad prootoniteks see toimub kas sprotsessis vaiksema massiga tahtedes voi rprotsessis suurema massiga tahtedes supernoova staadiumis eluaja lopul kaotab taht suurel hulgal materjali aeglaselt paikesetuulena voi plahvatuslikult supernoovas nii satuvad tahes tekkinud elemendid tahtedevahelisse keskkonda seetottu on nooremates tahesusteemides juba algusest peale vahesel hulgal raskemaid elemente mis voivad moodustada naiteks planeete nagu meie paikesesusteemis elemendid on maakoores jaotunud vaga ebauhtlaselt kaheksa koige levinumat elementi moodustavad maakoores 9548 massiprotsenti 10 koige levinumat 9951 massiprotsenti 20 koige levinumat elementi 99994 massiprotsenti nende hulka ei kuulu naiteks kuld plaatina seleen hobe jood elavhobe volfram tina ja plii 20 levinuma elemendi sisaldus maakoores on massiprotsentides jargmine keemilise elemendi moiste hakkas tekkima 17 sajandil kui sai uha selgemaks et alkeemia elemendimoiste ei sobi keemiliste ainete ja keemiliste reaktsioonide teaduslikuks selgitamiseks mooduandva sammu astus etienne de clave kes 1641 andis definitsiooni mille jargi elemendid on lihtsad ained millest segatud ained koosnevad ja milleks segatud aineid saab lopuks jalle lahutada robert boyle avaldas 1661 raamatu the sceptical chymist mis esitas alkeemia puuduste mojuka kriitika seal leidis ta et keemiliste elementide all tuleks moista neid primitiivseid aineid mis ei ole tekkinud ei teistest substantsidest ega uksteisest vaid moodustavad koostisosad millest segatud ained koosnevad molemad uurijad vastandusid uhest kuljest valitsevale alkeemikute nelja elemendi opetusele mis puudis koiki aineid seletada tule vee ohu ja maa erinevate segudena ja tegid elemendi moiste uldse lahemale eksperimentaalsele uurimisele kattesaadavaks teiselt poolt jaid nad alkeemia kutkeisse sest nad oletasid et need elemendid ei saa tegelikkuses eraldi esineda vaid iga reaalne aine on koikide elementide segu boyle kahtles kas niisuguseid elemente on uldse olemas taiesti tollal tekkiva klassikalise mehaanika vaimus oletas ta et uhelaadsena paistvad ained koosnevad uhelaadsetest osakestest mis omakorda koosnevad iga aine puhul tapselt maaratletud viisil koige vaiksematest korpusklitest ainete ja reaktsioonide mitmekesisust seletas ta arvutute voimalike viisidega kuidas korpusklid saavad liituda iga aine jaoks iseloomulikeks osakesteks korpusklite umberpaiknemise tagajarjena pidas ta voimalikuks ka alkeemias taotletud transmutatsiooni st uhe elemendi naiteks plii muundumist teiseks naiteks kullaks siiski rajas boyle sellega teed antoine laurent de lavoisierle kes heitis kull korpusklid korvale kui metafuusilise idee kuid iseloomustas 1789 keemilisi elemente sellega et neid ei saa lahutada teisteks substantsideks tapsemalt koiki aineid tuleks pidada elementaarseteks st mitteliitseteks kuni pole leitud meetodit eraldi koostisosade edasiseks eraldamiseks selle derfinitsiooni toel panid lavoisier erakordselt tapsed vaatlused ainete keemiliste ja fuusikaliste muundumiste kohta aluse tanapaeva keemiale eriti tahtis on tema avastatud massi jaavuse seadus mille jargi ainete koigi muundumiste puhul kogumass sailib ning puhaste elementide vahelisteks reaktsioonideks vajalikud tapsed massiproportsioonid mille ta kindlaks tegi john dalton formuleeris selle pohjal kordsete suhete seaduse mida ta 1803 teaduslikult pohjendas oletusega et eksisteerivad aatomid muutumatud ja havimatud vahimad aineosakesed daltoni jargi on element defineeritud teatud uhelaadsete aatomite liigiga kusjuures aatomid liituvad teiste aatomitega kindlate reeglite jargi elementide erinevat kaitumist seletab see et nende aatomiliigid erinevad omavahel massi suuruse ja uhinemisvoimaluste poolest nii tekkis ka voimalus maarata eri elementide aatommassi vahemalt eri elementide aatommasside suhet millega aatomitest said esimest korda eksperimentaalse loodusteaduse objektid daltoni lahenemine osutus keemiliste reaktsioonide ja keemiliste uhendite tolgendamisel erakordselt edukaks selleparast sailitati tema elemendi ja aatomi definitsioon ka siis kui oletus et aatomid on muutumatud eeskatt jagamatud loplikult umber lukati vaadeldes 1896 avastatud radioaktiivseid elemente aastal 1902 seletas ernest rutherford radioaktiivseid lagunemisridasid aatomite lohustumiste ja edasiste elementide muundumiste tagajarjena aastal 1910 avastas frederick soddy et uhe ja sellesama radioaktiivse elemendi aatomid voivad eri lagunemisridades esineda erineva massiga isotoopia alates 1920 aastast leiti sellised nahtused ka teiste elementide puhul 20 sajandi esimesel poolel selgus et aatomi keemilise kaitumise maarab valdavalt aatomi elektronkate millel on negatiivne elektrilaeng seetottu lahtub tanapaevane keemilise elemendi moiste aatomituuma elektrilaengust mille maarab tuumas leiduvate prootonite arv viimast nimetatakse aatomi voi elemendi aatomnumbriks keemilise elemendi aatomnumber ehk jarjenumber ehk laenguarv z on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas aatomnumber saab olla vaid positiivne naturaalarv sest aatomi tuumas ei saa olla murdarvuline kogus prootoneid algselt tahendas elemendi arjenumber tema kohta mendelejevi tabelis kui dmitri mendelejev asetas tuntud keemilised elemendid sarnaste omaduste jargi ruhmitatuna tabelisse siis tekkisid aatommasside rangest jarjekorrast lahtumisel moned ebakolad joodi ja telluuri koht tabelis tuli ara vahetada et omadused paremini kokku klapiksid jarjenumbriks hakati nimetama seda jarjekorranumbrit mis elementidel oli tabelis kuigi jarjenumber osutus aatomi massiga ligikaudu vordeliseks pidi see nahtavasti kajastama mingit massist erinevat omadust esmakordselt pakkus idee aatomituuma laengu ja perioodilisustabeli jarjenumbri samasusest valja hollandi amatoorfuusik antonius van den broek ta esitas oma hupoteesi 1911 aastal henry moseley kinnitas 1913 aastal eksperimentaalselt rontgenspektroskoopia abil et see on toesti nii ta seletas ara ka perioodilisustabelis olevad anomaaliad moseley uuringud naitasid et rontgenstruktuurianaluusil saadud elementide spektrite ning nende oige koha vahel perioodilisustabelis on kindel vastavus kinnitust leidis van den broeki hupotees et tabeli jarjekorranumber vastab uksuheselt aatomituuma elektrilaengule see tahendab prootonite arvule tuumas selgus et elemendi keemilised omadused olenevad tuuma elektrilaengust mitte aatommassist keel on sona mis on kasutusel mitmes tahenduses keel on ka perekonnanimi mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tuubid mis erinevad uksteisest massiarvu a poolest jarjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv z on neil sama ehk teisisonu keemilise elemendi isotoobid erinevad uksteisest neutronite arvu poolest aatomi tuumas aga prootoneid ja elektrone on neil uhepalju sona isotoop tuleb vanakreeka sonadest isos sama ja topos koht isotoobid asuvad perioodilisustabelis uhel ja samal kohal sona vottis algselt ingliskeelsena isotope kasutusele frederick soddy 1914 aastal aatomi jarjenumber vastab prootonite arvule aatomis seega langeb uhe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumas isotoope tahistatakse elemendi nimetusega millele jargneb sidekriips ja nukleonide prootonite pluss neutronite arv aatomituumas naiteks raud57 uraan238 heelium3 sumbolkujul lisatakse elemendi keemilise sumboli ette ulaindeksina nukleonide arv naiteks fe u he vesiniku isotoopidel on ka erinimetused prootium vesinik1 deuteerium vesinik2 ja triitium vesinik3 deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised sumbolid d ja t prootiumil erisumbolit pole radioaktiivsetesse ridadesse kuuluvatel isotoopidel on ka erinimetused isotoopide keemilised omadused on sarnased sest elektronkatete ehitus on neil uhesugune isotoopide fuusikalised omadused on erinevad eriti vaikese jarjenumbriga elementidel eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid radioaktiivseid ebastabiilsed isotoobid puudlevad stabiilsuse poole ning lagunevad aja jooksul moneks stabiilsemaks elemendiks voi isotoobiks looduses esinevad elemendid enamasti isotoopide segudena eristatakse looduslikke ja tehislikke isotoope tehislikult on tuumareaktsioonide abil saadud peaaegu koikide elementide isotoope pandzab on ajalooline piirkond lounaaasias mis praegu jaguneb pakistani pandzabi provints ja india pandzabi osariik vahel tihedus on fuusikaline suurus mis naitab aine massi ruumalauhikus seda tahistatakse reeglina sumboliga ning moodetakse uhikutes kgm sisusteemi pohiuhik voi gcm definitsiooni jargi aine tihedus soltub uldiselt rohust ja temperatuurist gaasiliste ainete korral on see soltuvus vaga tugev tihedus on ligilahedaselt vordeline rohuga ning poordvordeline absoluutse temperatuuriga see seos kehtib tapselt ideaalse gaasi korral kondensaine tahkised vedelikud korral on see soltuvus suhteliselt nork vaikeste rohu ja temperatuurimuutuste vahemikus voib iga aine tiheduse suhtelise muutuse lugeda lineaarseks funktsiooniks rohust ja temperatuurist kus formula3 on aine ruumpaisumistegur formula4 on kokkusurutavustegur on aine tihedus temperatuuril t ja rohul p ning formula5 on aine tihedus temperatuuril t ja rohul p pohimotteliselt on viimase valemi naol tegemist aine olekuvorrandiga piiratud temperatuuri ja rohuvahemikus kokkusurutavus on alati positiivse margiga aine tihedus kasvab rohu tostmisel ruumpaisumistegur on reeglina positiivne kuid sellele seadusparasusele leidub ka erandeid naiteks vee tihedus kasvab temperatuurivahemikus 04 c soojuspaisumistegur on tahkiste ja vedelike korral tuupiliselt suurusjargus 10 k kokkusurutavus aga suurusjargus 10 at ainete tiheduse vaartused antakse enamasti standardtingimustel t 20 c ja p 101 325 pa 1780 aastad on ajavahemik 1780 aasta algusest kuni 1789 aasta lopuni 1770 aastad on ajavahemik 1770 aasta algusest kuni 1779 aasta lopuni 1760 aastad on ajavahemik 1760 aasta algusest kuni 1769 aasta lopuni 1750 aastad on ajavahemik 1750 aasta algusest kuni 1759 aasta lopuni jaahoki on meeskondlik sportmang mida mangitakse jaisel valjakul kahe uiskudel liikuva voistkonna vahel voistkondade eesmark on toimetada hokilitter vastase varavasse varavavahtide roll on oma varavate kaitsmine voistkonnas on kuni 22 mangijat valjakul on uldjuhul 6 mangijat kummastki voistkonnast kellest uks on varavavaht mangijaid voib kogu aeg vahetada mangu ajal reegleid rikkunud mangijat voib kohtunik mangust karistuseks ajutiselt eemaldada karistused kestavad uldiselt 25 minutit hokit mangitakse 3x20 minutit kolmandike vahel on 15 minutit puhkeaega mang peatatakse sageli pohjuseks suluseis lahtivisked vigastused karistusvisked jms kui voistkond mangibki vahemuses peab tal olema jaal vahemalt 4 mangijat varavavaht ja 3 valjakumangijat kui mang lopeb viigilise tulemusega voidakse olenevalt voistlusjuhendist maarata 5 kuni 20minutiline lisaaeg mille ajaks jaab valjakule 5 mangijat koos varavavahiga kuid mang voib loppeda ka viigiga nhli mangudes viiki ei tunnistata seal kestab 5minutiline tisaaeg esimese varavani juhul kui kohtumine on viieminutilise mangu jarel ikka viigis visatakse karistusviskeid nhli playoffide ajal kestab lisaaeg kuni 20 minutit kui selle aja jooksul voitjat ei selgu varavat ei visata mangitakse uus 20minutiline lisaaeg kuni otsustav varav visatakse rahvusvahelise jaahokifoderatsiooni iihf liikmeks on 68 riiki jaahoki maailmameistrivoistluste 162 medalit 177st on voitnud jargmised seitse riiki kanada tsehhi soome venemaa slovakkia rootsi ja usa jaahoki juured ulatuvad kanadasse 1853 aastasse mil peeti esimene jaahokivoistlus esimesed voistlusmaarused koostasid 1879 montrealis mcgilli ulikoolis uliopilased w f robertson ja r f smith 1894 voisteldi pohjaameerikas esimest korda stanley karikale algselt dominion hockey challenge cup hiljem sai sellest elukutseliste ihaldatuim randkarikas euroopasse joudis jaahoki 1900 aastatel 1908 loodi rahvusvaheline jaahokifoderatsioon iihf international ice hockey federation 1920 uhinesid sellega ka kanada ja usa praegu on iihfga liitunud 55 riiki 1910 toimusid esimesed euroopa meistrivoistlused jaahokis voitis inglismaa hiljem on iihf arvestanud neid maailmameistrivoistlustena ehkki 1914 aastani osalesid ainult euroopa riigid 1917 loodi pohjaameerikas rahvuslik jaahokiliiga national hockey league nhl esimest korda oli jaahoki olumpiaala antwerpeni suveolumpiamangudel 1920 voitis kanada aastatel 19201968 toimunud olumpiamangude jaahokivoistlusi loetakse ka maailmameistrivoistlusteks 1980 1984 ja 1988 toimunud olumpiamangude jaahokiturniiri ei loeta maailmameistrivoistlusteks kuigi neil aastail ei peetud ka eraldi mmi 1930 toimusid esimesed ametlikud maailmameistrivoistlused jaahokis 1990 toimusid kanadas ottawas esimesed naiste maailmameistrivoistlused jaahokis 2003 aastal jai hiinas toimuma pidanud mm sarsi tottu ara seni on koik maailmameistritiitlid voitnud kanada naiskond esimest korda toimusid olumpiamangudel naiste jaahokivoistlused naganos 1998 voitis usa eestis mangiti varem pohiliselt jaapalli aga alates 1933 aastast mindi ule jaahokile mis ei vajanud nii suurt valjakut ega nii palju mangijaid eesti talvespordi liidu koosseisus moodustati hokitoimkond eesti nsvs toimus tegevus eesti nsv jaahokifoderatsioonina eesti jaahokifoderatsiooni tegevus taastati eesti talvespordi liidu oigusjarglasena 28 detsembril 1990 uldkoosoleku otsusega muudeti 17 augustil 2001 nime uus nimi on eesti jaahoki liit rahvusvahelises jaahokifoderatsioonis taastati liikmesus 7 mail 1992 1740 aastad on ajavahemik 1740 aasta algusest kuni 1749 aasta lopuni 1730 aastad on ajavahemik 1730 aasta algusest kuni 1739 aasta lopuni 1720 aastad on ajavahemik 1720 aasta algusest kuni 1729 aasta lopuni naturaalarvu n faktoriaal tahistus n on n esimese positiivse taisarvu korrutis kui n on positiivne taisarv siis on kokku lepitud et negatiivsete arvude jaoks pole faktoriaal defineeritud kui n on suur siis saab n ligikaudselt leida stirlingi valemiga stirlingi valemi abil saab naidata et arvus 10 on 7 numbrit arvus 100 on 158 numbrit arvus 10 000 on 35 660 numbrit n lopunullide arv on kus funktsioon trunc annab arvu taisosa naiteks arvu 2005 lopunullide arv on trunc20055 trunc200525 trunc2005125 trunc2005625 401 80 16 3 500 euleri gammafunktsioon on faktoriaali uldistus kompleksarvude jaoks gammafunktsioon on faktoriaaliga seotud kui aar luhend a ladina area ala pind on meetermoodustikul pohinev mittesusteemne pindalauhik uks hektar aarist tuletatud uhik hektoaar vordub 100 aariga aar vordub umbes 10763910 ruutjalaga ja 1196 ruutjardiga aarides moodetakse tavaliselt maatukke meeter kreeka sonast metron moot luhend m on sisusteemi pohiuhikute hulka kuuluv pikkusuhik meeter on pikkus mille labib valgus vaakumis 299792458 sekundi jooksul tahis m 1791 aastal defineeriti meeter kui 110 000 000 kumnemiljondik pariisi labiva meridiaani poolest pikkusest ehk pikkusest pooluselt ekvaatorini james clerk maxwell pakkus valja idee et meetri pikkus voiks olla defineeritud valguslainete pikkuste kaudu kuna sellist mootetehnikat tol ajal veel polnud jai siis see ainult ideeks 1960 aastal kehtestati meeter kui kruptoon86 tasemete 2p ja 5d vahelisel siirdel vaakumis kiirgava valguse 165076373 kordne lainepikkus tanapaevane definitsioon kinnitati xvii vihtide ja mootude peakonverentsil 1983 aastal meetermoodustik kehtestati eestis 1 jaanuarist 1929 1 meeter vordus 04687 sullaga 14061 arssinat 32809 jalga 393704 tolli sekund luhend s on sisusteemi pohiuhikute hulka kuuluv mootuhik aja mootmiseks igapaevases ajaarvestuses on sekund 160 minutit ehk 13600 tundi sekund on defineeritud ajavahemikuna mis vordub cs tseesium133 aatomi pohioleku kahe ulipeenstruktuurinivoo vahelisele uleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 vonkeperioodiga nii defineeris rahvusvahelise aatomiaja sekundi 1967 aastal xiii kaalude ja mootude peakonverents pohioleku all moistetakse magnetvalja puudumist aatomiaja sekund on ekvivalentne 1954 aastal defineeritud efemeriidiaja sekundiga nimelt maarasid kaks astronoomi usa observatooriumist usno ja kaks astronoomi teddingtoni inglismaa uurimisasutusest national physical laboratory aastatepikkuse too tulemusega seose tseesiumiaatomi sageduse aja standardi ja efemeriidisekundi vahel nad maarasid kuu orbitaalliikumise maa suhtes millest sai tuletada paikese naiva liikumise aatomkellaga moodetava aja kaudu sekundi all voidakse moista ka formula1 taheoopaeva ehk 0997 269 566 sekundit kuni 1956 aastani defineeriti sekundit maa poorlemise kaudu kui 186400 keskmisest paikeseoopaevast 1956 aastal defineeris rahvusvaheline kaalude ja mootude komitee x kaalude ja mootude peakonverentsi 1954 volitusel sekundi maa tiirlemise kaudu umber paikese kindlal epohhil sest maa poorlemist ei peetud enam piisavalt uhtlaseks et selle kaudu aja standardit maaratleda maa liikumist kirjeldati newcombi paikesetabelite jargi mis annavad paikese liikumise valemi epohhi j1900 jaoks 18 ja 19 sajandil tehtud astronoomiliste vaatluste pohjal efemeriidisekund on defineeritud kui 1315569259747 troopilisest aasta keskmisest pikkusest epohhil j1900 selle definitsiooni ratifitseeris xi kaalude ja mootude peakonverents 1960 viide aastale 1900 ei tahenda et tegemist oleks 86 400 sekundit kestva keskmise paikeseoopaeva epohhiga vaid see on 31 556 9259747 sekundit kestva efemeriidiaja troopilise aasta epohh efemeriidiaeg defineeriti ajamooduga mis viib taevakehade vaadeldud asendid kooskolla newtoni mehaanikaga kilogramm luhend kg on rahvusvahelise mootuhikute susteemi sisusteemi mootuhik massi mootmiseks ning see on vordne rahvusvahelise kilogrammietaloni massiga uldkeeles kasutatakse enamasti sona kilo kilogramm on ainus si pohiuhik mille eesliide kilo sumbol k on osa tema nimest nimetuse teine osa gramm 11000 kilogrammist defineeriti algselt uhe kuupsentimeetri sulamistemperatuuril vee massina kilogramm on ka ainus si uhik mida siiani defineeritakse etaloni mitte mone moodetava nahtuse abil kuna kolm si pohiuhikut kandela amper ja mool ning neist tuletatud 17 uhikut njuuton paskal dzaul vatt kulon volt farad oom siimens veeber tesla henri katal grei siivert luumen luks on defineeritud kilogrammi kaudu siis on kilogrammietaloni stabiilsus vaga oluline esimene kilogrammi prototuup loodi 1799 ja see on tuntud kui arhiivikilogramm 1889 loodi selle pohjal ja vastavalt varasemale meetrikonventsiooni 1875 otsusele rahvusvaheline kilogrammietalon etalonide taastootmisel avastati et etaloni mass muutub ajas parast seda soovitas rahvusvaheline vihtide ja mootude komitee rvmk 2005 aastal et kilogramm tuleks defineerida looduses konstantsena pusiva algnahtuse kaudu 2011 aasta kohtumisel rvmk peaaegu noustus sellega et kilogramm tuleks defineerida plancki konstandi kaudu praeguse seisuga on otsuse langetamine edasi lukatud jargmise kohtumiseni mis leiab aset 2018 aastal avoirdupoisi naela ehk rahvusvahelist naela mida kasutatakse ameerika uhendriikides kanadas ja suurbritannias defineeritakse alates 1959 aastast kui tapselt 045359237 kg suurust mootuhikut seetottu on pea koigi riikide massiuhikud soltuvuses rke massist sona kilogramm on tulnud prantsuskeelsest sonast kilogramme see on omakorda saadud kreekakeelse tuve ja ladinakeelse sona gramma kokkuliitmisel kreekakeelne tuvi tahendab eesti keeles tuhandet ning ladinakeelne sona gramma tahendab vaikest raskust sona kilogramme kirjutati prantsusmaal seadustesse aastal 1795 prantsuse revolutsioonikalendri dekreeti mis kirjutas umber vanema uhikususteemi kus gravet oli defineeritud kui kuupsentimeetri vee mass mis oli vordne 11000 grave massiga 19 sajandi jooksul oli meetriuhikute standardsusteemiks cgssusteem kus gramm on peamine massiuhik ning kilogramm on sellest tuletatud uhik james clerk maxwell tegi avastusi mille kohaselt ei saa elektrilisi mootmisi selgitada ainult pikkuse massi ja aja abil seejarel pakkus giovanni giorgi 1901 aastal valja standardsusteemi mis sisaldaks lisaks meetrile kilogrammile ja sekundile ka neljandat pohiuhikut mis moodaks elektromagnetismi suurusi selle susteemi vottis kasutusele rahvusvaheline elektrotehnikakomisjon aastal 1935 ning ta sai tuntuks mkssusteemina 1946 aastal vottis rahvusvaheline vihtide ja mootude komitee vastu pakkumise maarata amper elektromagnetiliseks uhikuks mksasusteemi 1948 aastal tellis vihtide ja mootude peakonverents rahvusvaheliselt vihtide ja mootude komiteelt soovitusi et luua uks mugav uhikususteem mis sobiks koikidele meetrikonventsiooni jargivatele riikidele see toi kaasa sisusteemi loomise 1960 aastatel kuna selle loomisel lahtuti mksasusteemist siis sai kilogramm susteemi pohiuhikuks ning grammi defineeritakse kilogrammi kaudu kilogramm on massiuhik mis vastab mingi eseme raskustunnetusele ehk kaalule maal inertsus on massi peamine ilming mis seisneb selles et kehad jaavad valise jou puudumisel seisma ning uhtlaselt liikudes uhtlaselt liikuma newtoni teise seaduse kohaselt kiirendab keha massiga uks kilogramm kiirendusega uks meeter sekundi ruudu kohta kui talle mojub joud suurusega uks njuuton oluline on tahele panna et newtoni teises seaduses arvestatakse keha massi kui inertset massi kaaluga kaalutakse keha passiivset rasket massi mis saadakse keha kaalu raskuskiirendusega jagamisel need nahtused on sisuliselt erinevad aga on leitud et nad on ekvivalentsed kuna maal on kehade kaalud nende massidega proportsionaalsed siis saab kehade masse vorrelda nende kaalude abil naiteks kangkaaludega jarelikult saab kasutada kilogrammietaloni kaalu et leida mitu kilogrammi kaalub mingi teine keha 7 aprillil 1795 maarati prantsusmaal gramm vordseks meetrist uhe sajandiku servapikkusega kuubi ruumala sulamistemperatuuril oleva puhta vee kaaluga idee et kasutada uhikruumalaga vee massi kaaluuhiku defineerimiseks tuli inglise filosoofi john wilkinsi 1668 a esseest kus ta pakkus valja viisi kuidas siduda massi ja pikkust kuna kaubavahetusel ja kaubaveol liiguvad tavaliselt asjad mis on grammist oluliselt raskemad ning veepohist standardit on praktikas ebamugav kasutada jouti jareldusele et kaaluuhikut oleks tarvis praktikas valjendada selle tottu otsustati teha metallist etalon mis on tuhat korda raskem kui gramm ehk massiga uks kilogramm samaaegselt asuti toole et maarata tapselt uhe kuupdetsimeetri vee mass kuigi 1795 aasta otsuses kasutati definitsioonis vett temperatuuril 0 c mis on vee vaga stabiilne temperatuuripunkt otsustasid prantsuse keemik louis lefevregineau ja itaalia loodusteadlane giovanni fabbroni parast mitut aastat kestnud uurimistood muuta 1799 aastal standardis temperatuuri 4 cle sellel temperatuuril on vesi oma koige stabiilsemas tihedusolekus nad joudsid jareldusele et uhe kuupdetsimeetri koige tihedamas olekus vee mass oli 999265 neli aastat tagasi tehtud standardi massist samal aastal tehti uleni plaatinast kilogrammiprototuup mis tehti nii tapselt kui tollal voimalik et ta mass oleks sama mis uhel kuupdetsimeetril veel 4 c juures see prototuup anti ule archives nationalesle ehk siis prantsuse riigiarhiivile ning ta sai ametlikuks nimeks kilogramme des archives mis tolkes tahendab arhiivikilogrammi see etalon pusis tervelt 90 aastat kui peamine kilogrammietalon alates 1889 aastast on kilogramm defineeritud kui rahvusvahelise kilogrammietaloni rke mass rke on tehtud plaatinasulamist mida teatakse kui pt10lr mis koosneb massi jargi 90 plaatinast ja 10 iriidiumist ja ta on toodeldud silindriks mille korgus on diameetriga vordne tapsemini 3917 mm selline valiskuju valiti kuna see minimeerib valispinda plaatinale lisatud iriidium suurendab oluliselt etaloni kovadust samal ajal sailitades teisi haid plaatina omadusi naiteks korge vastupidavus oksudeerumisele vaga suur tihedus hea elektri ja soojusjuhtivus ning vaike magnetiline vastuvotlikkus rked ja selle kuut koopiat hoitakse rahvusvahelise vihtide ja mootude komitee peahoone keldris hoidlas stabiilse keskkonnaga seifis ametlikud rke koopiad on kattesaadavad teistele riikidele et nad saaksid maarata oma rahvuslikud standardid nende jargi neid koopiaid vorreldakse rkega umbes iga 40 aasta tagant mis tagab jalgitavuse originaalini tanapaeval on moodetud puhast destilleeritud vett mille isotroopne koostis on sama mis keskmisel ookeaniveel need mootmised on naidanud et sellise vee tihedus on 0999975 0000001 kgl vee maksimaalse tiheduse punktis vee maksimaalse tiheduse jaoks peab vee temperatuur olema 3984 c ning rohk peab olema standardatmosfaari 760 torri tingimustel seega suudeti aastat tagasi teha kuupdetsimeetri vee jargi etalon mille mass on rkest ulimalt riisitera massi jagu erinev kilogrammietaloni definitsiooni kohaselt ei saa kilogrammietaloni kaaludes viga olla kuna tema mass ongi kilogramm kull aga saab tema massis muutusi leida kui seda perioodilises kontrollis ametlike koopiatega vorrelda neid viiakse labi kord iga 40 aasta jarel siiani on toimunud ainult kolm kontrolli aastatel 1889 1948 ja 1989 tootmisest on teada et rke koopiate mass ei ole tihti tapselt sama mis originaalil aga massierinevus dokumenteeritakse ja sellega tapsus sailib naiteks usale kuuluv koopia k20 mida kasutatakse peamise standardina ametlik kaal oli 1889 aastal jargnevatel kontrollidel olid k20 kaalud 1948 aastal ja 1989 aastal sama mis alguses seevastu usale kuuluv koopia k4 mida kasutatakse aktiivselt kontrollideks on pidevalt kaalu kaotanud k4 oli 1889 aastal aga 1989 aastal oli ta kaal ning kumme aastat hiljem selline kaalukaotus on seletatav sellega et koopiat k4 kasutatakse tihemini ning see on seega altim igasugustele kriimudele jms kaalukaotust pohjustavatele sundmustele praeguse seisuga on kilogramm ainus si pohiuhik mis on defineeritud etaloni kaudu 1960 aastal muudeti meetri definitsioon etalonilt fuusikakonstandi vastu meetri definitsiooniks sai kruptoon86 oranzikaspunase vaakumis leviva spektraaljoone lainepikkuse 1 650 76373kordne pikkus 94 rahvusvahelise vihtide ja mootude komitee kohtumisel 2005 pakuti valja et sama tuleks teha ka kilogrammiga 2010 aasta oktoobris naitas rahvusvaheline vihtide ja mootude komitee ules huvi vihtide ja mootude peakonverentsi soovituse vastu mis katkes endas seda et kilogramm tuleks defineerida plancki konstandi ning paari teise konstandi kaudu see pakkumine voeti vastu 24 vihtide ja mootude peakonverentsi kokkusaamisel 2011 aasta oktoobris ning lisaks sellele lukati 25 kokkusaamine aastalt 2014 aastale 2015 selline definitsioon lubaks teoreetiliselt kasutada mis iganes kaalu mis suudaks kaaluda sellise tapsusega et kaalu saaks valja arvutada plancki konstandi kaudu selleks et asendada viimast etaloni jargi defineeritud suurust on kasutatud eri tehnoloogiaid wati kaal on variant amperei kaalust selle erinevusega et temas tehakse uks lisakalibratsioon mis nullib geomeetriaerinevuste moju sisuliselt on tegu uhe plaadiga kaaluga mis moodab kui suure voimsusega peab kaalu elektrisusteem eseme kaalumisel tootama kaalumisel asetatakse kaalutav ese plaadile ning plaadile mojub seega kaalutava eseme raskusjoud selleks et kaalu tasakaalus hoida peab elektrisusteem rakendama vaga tapset voolutugevust jarelikult saab valja arvutada voimsust mida see elektrisusteem tasakaalu hoidmiseks rakendab arvutatud voimsuse saab avaldada plancki konstandi kordsena defineerides plancki konstandi tapse arvuna saab massi selle abil defineerida praeguse mooli definitsiooni kohaselt on uhes moolis sama palju aatomeid kui on 12 grammis puhtas susinik12s seega selle definitsiooni kohaselt kaalub 8313 mooli c tapselt uhe kilogrammi mooli suurust avogadro arvu maaratakse eksperimentaalselt ning praeguse seisuga on ta tapseimaks vaartuseks leitud isendit mooli kohta sellise uue kilogrammi definitsiooni jargi tuleks avogadro arv maarata tapselt kus x tahistab arvu milles pole kokkuleppele joutud sedasi oleks kilogramm vordne susinik12 aatomi massiga teine viis mis kasutaks samuti avogadro arvu on avogadro projekt selle eesmargiks on teha ulipuhtast ranist sfaarid mille aatomite arv loetakse avogadro arvu kasutades kokku see on lihtne kuna rani aatommass on kui jallegi seada avogadro arv mingiks kindlaks arvuks siis saaks kilogrammi defineerida kui 10 rani28 aatomi massi rahvusvaheline kilogrammietalon on plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud silindrikujuline viht mille labimoot ja korgus on 39 mm vihi mass on 1 kilogramm rahvusvaheline kilogrammietalon asub rahvusvahelises kaalude ja mootude buroos sevres linnas prantsusmaal 1799 aastal valmistati prantsusmaal esimene kilogrammi etalon arhiivikilogramm mis tehti plaatinast 1889 valmistati valmistati plaatina 90 ja iriidiumi 10 sulamist silindrikujulised arhiivikilogrammi koopiad millest tapseimat sailitatakse rahvusvahelise etalonina prototuubina rahvusvahelises kaalude ja mootude buroos teiste koopiate suhteline viga vorreldes rahvusvahelise etaloniga ei uleta 2 10 tulevikus puutakse kilogrammi etalon maaratleda mone fuusikalise konstandi kaudu herts saksa fuusiku heinrich rudolf hertzi jargi tahis hz on perioodilise protsessi sageduse mootuhik mis kuulub sisusteemi uhikute hulka 1 herts on niisugune sagedus mille korral 1 sekundi jooksul toimub uks perioodilise protsessi tsukkel kasutusel on ka kumnendeesliidetega uhikud mootuhikute detsimaaleesliited ehk kumnendeesliited on tahised mille abil lihtsustatakse mootuhikute uleskirjutamist kumnendsusteemis naiteks liidet kilo kasutatakse pikkusuhikutes 1000 meetrit 1 kilomeeter sisuliselt tahendab eesliite kasutamine sellele eesliitele vastava arvuga kordajaga korrutamist detsimaaleesliiteid kasutatakse rahvusvahelise uhikususteemi si mootuhikute kumnendkordsete ehk korduhikute ja kumnendosade ehk osauhikute moodustamiseks eesliidete tahised tuleb nagu uhikute tahisedki esitada pustkirjas gramm luhend g on meetermoodustiku massiuhik mis moodustab tuhandiku kilogrammist 1 gramm vordus ka 02344 solotnikuga algselt defineeriti gramm kui mass mis on sajandikmeetri kuljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril millel jaa sulab hiljem 4 c tanapaeval defineeritakse gramm kui tuhandik sisusteemi pohiuhikust kilogrammist mis omakorda on defineeritud rahvusvahelises vihtide ja mootude buroos sailitatava etaloni massiga gramm on massi pohiuhikuks cgssusteemis 2007 aasta mmvii oli 21 sajandi 7 aasta pikem nimekiri lehekuljel surnud 2007 xuhik tahis x ka xu ehk siigbaan on mittesusteemne pikkusuhik mida alates 1920ndatest kasutati rontgenikiirguse ja gammakiirguse lainepikkuse valjendamiseks ning kristallivore konstantide avaldamiseks uhiku defineeris 1925 rootsi fuusik karl manne georg siegbahn kaltsiidi kristallipindade vahelise kauguse kaudu 18 c juures selle kauguse koige tapsem hinnang oli tollal 302945 pm see kaugus loeti tapselt vordseks 302945 xga nii et xuhiku ligikaudseks vaartuseks tuli 01 pm hiljem selgus et 1 x 100206 10 010026 pm 100206 fm aastal 1965 hakati xuhiku asemel kasutama ongstromit a mis vordub 100 pikomeetri ehk 01 nanomeetriga on defineeritud ka vase xuhik ja molubdeeni xuhik vase xuhiku xucuk1 puhul loeti vase k1spektrijoone lainepikkuseks tapselt 1537400 xuhikut see andis xuhiku vaartuseks 10020778910 7010 m molubdeeni xuhiku xucuk1 puhul loeti molubdeeni k1spektrijoone lainepikkuseks tapselt 707831 xuhikut see andis xuhiku vaartuseks 10020993810 4510 m golf on spordiala pallimang golf on pallimang milles mangijad kasutades erinevaid keppe puuavad voimalikult vaikese lookide arvuga tabada palliga sihtmarke auk golfi mangitakse loodusliku muruga valjakul golfivaljakul mis on 2530 ha suurune ja mitmekesise reljeefiga kuhu kuulub nii looduslikke kui ka spetsiaalselt loodud takistusi taismootmelisel valjakul on 18 auguga loppevat rada kuid leidub ka vaiksemaid tavaliselt 9 auguga valjakuid iga rada algab avaloogialaga ning raja loppus on puttamisgriin millel lipuga tahistatud 425 tollise 108 cm labimooduga auk avaloogiala ja puttamisgriini vahele jaavad ka muud standartsed pinnasevormid nagu fairway luhema muruga edenemisala rough korgema rohuga ala bunkers liivatakistused ning erinavad takistused veealad puud kivid jne kuid sellest hoolimata on valjaku koik rajad unikaalsed ning spetsiifilise ulesehitusega golfi mangitakse vahima lookide arvu peale valjakul loogimang voi selle peale kes voidab rohkem radasid parem tulemus suuremal arvul radadest rajamang loogimang on koige populaarsem mangu formaat koikidel tasemetel ning seda eriti tipptasemel kaasaegne golf sai alguse 15 sajandil sotimaal kuid sarnaseid mange on erinevates piirkondades mangitud juba sajandeid varem saint andrews asuv old course on esimene 18 auguga valjak millel mangitakse siiani golfi vanim voistlus mida siiani mangitakse on the open championship mida tuntakse ka british openi nime all esimene british open toimus 1860 aastal ayrshires shotimaal ning see on uks neljast golfi igaastasest suurturniirist major championships ulejaanud kolm the masters the us open ja pga championship mangitakse usas golfi ajalugu ulatub vaga kaugetesse aegadesse vanim viide golfi sarnasele mangule on seotud rooma riigi aegse manguga paganica milles mangijad kasutasid koveraks painutatud keppe nahast pallide loomiseks uks golfi arengu teooriatest ongi et seoses rooma riigi vallutustega ule euroopa hakati 1 sajandiks bc paganicat mangima paljudes euroopa osades ja lopuks arends sellest valja kaasaegne golf teised allikad viitavad golfi eellasena hiina paritolu mangule chuiwan 1368 aastast parineval mingi dunastia kirjarullil on kujutatud hiina keiserliku oukonna liiget golfikepi sarnase kepiga loomas palli aukuhollandis mangitud golfist on teateid aastatest 1200 siis loodi pall kepiga vastavasse varavasse mitte auku tanapaevane golf sai alguse sotimaalt aastal 1457 keelas kuningas james ii golfi mangimise kuna selle harrastamine segavat militaarset ettevalmistust kardeti et golfi harrastamine ei voimalda harjutada vibulaskmist mis oli julgeoleku seisukohast vajalikum aastast 1502 golfi mangukeeld sotimaal tuhistati sest inglismaaga oli solmitud rahu ja kuningas james iv oli golfi suur austaja sotimaal standrewss asuv old coursei valjakut mille ajalugu ulatub juba rohkem kui 600 aasta taha kutsutakse golfi koduks 1764 aastal muudeti sealne 22 auguga valjak ka kaasajal standartseks 18 auguga valjakuks esimesed sailinud golfi reeglid parinevad aastast 1744 samuti sotimaalt ning vanim siiani toimuv golfiturniir the open championship sai alguse 1860 aasta 17 oktoobril ayshires sotimaal kui hetkel on ulekaalukalt koige rohkem golfivaljakuid ule 17000 usas siis esimene golfiklubi loodi usas alles 1888aastal sotlase john raidi poolt saint andrews golf club yonkersis new yorgis eestisse joudis golf alles peale taasiseseisvumist ning baltikumi esimene taismootmeline golfivaljak avati niitvaljal 1993 aastal eestis harrastab golfimangu ca 4000 inimest ning aktiivseid klubiliikmeid on ca 2000 hetkel on eestis 7 taismootmelist golfivaljakut ning 3 vaiksemamoodulist valjakut karaat itaalia carato jaanileivapuu rahvusvaheline tahis ct on vaariskivide ja parlite sisusteemi valine massi mootuhik 1 ct 02 g 200 mg 2 10 kg varem kasutati vaariskivide kaalumisel vihtidena jaanileivapuu seemneid mille kaal koikus vahem kui teiste taimeliikide seemnetel sekund ehk nurgasekund ehk kaaresekund on mittesusteemne nurgauhik ja kaareuhik tahis sekund uks sekund vordub 160 minutiga ehk 13600 kraadiga ehk 648000 radiaaniga mones teadusharus nt astronoomias kasutatakse nurkade mootmiseks veelgi vaiksemat uhikut millikaaresekund tahis mas mis on 11000 kaaresekundit danae danae korbenud oli vanakreeka mutoloogias peloponnesosel asuva argose kuninga akrisiose tutar ja ainus laps ta sai zeusilt poja perseuse oraakel ennustas akrisiosele et tolle tapab kord tema oma tutre laps danael lapsi ei olnud et asi nii jaakski pani akrisios ta luku taha pronksist voi vasest keldrisse ent zeus tuli tema juurde katuseaugu kaudu kuldse vihmana ning varsti sundis perseus akrisios ei tahtnud oma jareltulijate tapmisega enda peale jumalate viha tommata vaid saatis nad kirstus merele zeusi palvel vaigistas poseidon mere ning ema ja laps jaid ellu nad uhuti seriphose saarele kus nad leidis kuningas polydektese vend kalur diktys kes kasvatas poisi ules millegiparast danae ei abiellunud diktysega kui perseus oli juba suur avastas polydektes et danae on ikka veel vaga ilus naine tahtis temaga abielluda ja ahvatles perseust medusa pead tooma minema lootes sedasi noormehe tappa kuid danae ei tahtnud kuningannaks saada sest polydektes oli julm mees ja laks templisse varjule polydektes ei julgenud teda vagisi valja tirida sest templis oli igauks jumalate kaitse all perseus tuli tagasi medusa pea ja pruudi andromedaga ning kuulis et ema varjab end kuninga eest samal ajal polydektes pidutses perseus laks peole aga koik olid seal purjus ja keegi ei uskunud et perseusel medusa pea kaasas on niisiis perseus naitas seda medusa nagemine muutis koik kiviks siis naasis danae poja ja miniaga argosesse kust rahvas oli akrisiose minema kihutanud perseus sai uueks kuningaks monikord omistatakse danaele latiumi linna ardea asutamine danae muudi ainetel on antonio da correggio anthonis van dyck jan gossaert gustav klimt rembrandt danae giovanni battista tiepolo tintoretto ja tizian loonud maali richard strauss ooperi asteroid 61 danae on tema jargi nimetatud samegrelo gruusia ka megreelia on ajalooline piirkond gruusia laaneosas asub kolhida madalikul rioni joest pohjas eraldus imerethi kuningriigist 16 sajandil omaette vurstiriigiks 1806 allutati venemaale vurstiriik eksisteeris de iure aga kuni 1867 aastani megrelid ehk mingrelid on grusiinide hulka kuuluv etniline ruhm laanegruusias kolhida madalikul etnonuum gruusia keeles megrelebi megrelid konelevad gruusia keelele lahedast megreli keelt abhaasia otsamtsira rajoonis elanud ka abhaasi keelt tuntud megrele rahvanimetus ehk etnonuum on rahva etnose voi subetnose nimetus eestikeelsed etnonuumid kirjutatakse vaikese algustahega enda kohta kaibel olev rahvanimetus ehk endanimetus on naiteks latlastel latviesi poolakatel polacy ja eestlastel eestlased varem maarahvas eestlaste subetnoste hulka kuuluvad naiteks vorukesed endanimetus vorokosoq mulgid saarlased ja hiidlased jagunevad seltsideks mida eristatakse mikroetnonuumide abil tihtipeale kuid mitte alati on need etnonuumid seotud muinas voi keskaega ulatuva maakondliku identiteediga setusid endanimetus setoq peetakse vahel eraldi rahvaks timothy montgomery sundinud 25 jaanuaril 1975 lounacarolinas gaffney linnas on usa endine jooksja 100 m jooksu maailmarekordi 978 omanik 14 septembrist 2002 kuni 14 juunini 2005 enne kergejoustikuga tegelema hakkamist mangis ta korvpalli ja ragbit 1996 aasta atlanta olumpiamangudele montgomery 100 m jooksus ei paasenud kuid voistles seal 4100 m teatejooksus teiseks tulnud usa meeskonna koosseisus esimesed rahvusvahelised tiitlivoistlused millel montgomery individuaalselt osales olid 1997 aasta kergejoustiku maailmameistrivoistlused kus ta tuli maurice greenei ja donovan bailey jarel kolmandaks 1999 tuli ta individuaalselt kuuendaks kuid voitis usa teatemeeskonna koosseisus kuldmedali 2000 aasta suveolumpiamangudel ta jalle individuaalarvestuses osaleda ei saanud kuid voistles varumehena usa teatejooksumeeskonnas mis voitis kuldmedali 14 septembril 2002 parandas ta maurice greenei maailmarekordit 100 m jooksus 001 sekundiga taganttuul oli 20 ms mis on lubatud maksimum 2002 voitis ta kergejoustiku maailma karikavoistluste sarja usa antidopinguagentuur kahtlustab montgomeryt keelatud ainete tarvitamises 11 juulil 2004 toimunud usa meistrivoistluste finaalis mis olid uhtlasi ateena olumpiamangude katsevoistlus jai montgomery ajaga 1013 seitsmendaks ja olumpiakoondisse ei paasenud ta pani kaotuse dopingumenetlusest pohjustatud stressi arvele tim montgomery on abielus marion jonesiga komi vabariigi vapil on kujutatud punasel taustal kuldset ristikujulist pistrikku kelle seljal on omakorda mutoloogilise kuldnaise paikesejumala zarni ani kuue podrapeaga parjatud nagu vapp voeti kasutusele 6 juunil 1994 vandaalid ladina keeles vandali hiljem wandali voi vandili voi vanduli olid ida germaanlaste hoim voi hoimuruhm kes tungis hilisesse rooma riiki ning moodustas pohjaaafrikas riigi pealinnaga kartaagos vandaalide hoimult on toenaoliselt nime saanud hispaania ajalooline piirkond andaluusia algselt vandaluusia kus vandaalid peatusid enne pohjaaafrikasse asumist 5 sajandi keskpaiku vallutasid laanerooma riigi provintse mitmed hoimud germaanlased laanegoodid kes tungisid hispaania aladele surusid sealt valja vandaalide hoimu vandaalid siirdusid pohjaaafrikasse sealt tungisid nad 455 itaaliasse ja panid roomas toime kohutava havitustoo termin vandalism kultuurimalestiste havitamise tahenduses voeti kasutusele 18 sajandil vandaalide keel oli lahedane gooti keelele kuid sellest on vahe teada 19 sajandil samastati vandaale przeworski kultuuriga vaieldava iseloomuga on vandaalide seos germaani hoimuga kelle ladinakeelne nimi on lugii voi lygii voi ligii nime lugii on peetud vandaalide varasemaks nimeks on ka arvatud et vandaalid kuulusid hoimuliitu nimega lugii on voimalik et vandaalid on parit tanapaeva poola territooriumilt teiste oletuste jargi on nende koduks hallingdal norras vendel rootsis voi vendsyssel taanis viimased teooriad pohinevad peamiselt nimede sarnasusel arvatakse et vandaalid joudsid laanemere vastaskaldale poolasse ligikaudu 2 sajandil ekr ning asusid umbes 120 ekr sileesiasse nende asumist odra ja visla joe vahelisel alal toendavad tacitus germanias 2 4 ning hilisemad ajaloolased ja plinius vanem naturalis historia 4 99 vandaalide kaks ruhma olid silingid silingii ja hasdingid asdingid hasdingii silingid elasid hilisemas sileesias mida sajandeid nimetati suurgermaaniaks magna germania 2 sajandil pkr liikusid hasdingid kuningate rausi rhausi ja rapti raptuse juhtimisel louna poole ja rundasid marcus aureliuse ajal markomannide sodade ajal roomlasi esimest korda doonau alamjooksu piirkonnas ning asusid elama laanedaakiasse praegu rumeenia ja ungari constantinus suure ajast on teada hasdingide asustus pannoonias aastal 400 voi 401 hakkasid hasdingid voibolla hunnide runnakute tottu koos oma germaanlastest sueebid ja sarmaatidest alaanid liitlastega kuningas godigiseli juhtimisel liikuma laane poole hiljem uhines nendega osa silingidest umbes sel ajal olid hasdingid juba votnud vastu kristluse nagu varem goodid votsid vandaalid vastu arianismi mis opetas et jeesus kristus ei ole jumalisaga vordne vaid on loodud olend kes on hierarhias jumalast kohe jargmine see usk oli ketserlik ta oli opositsioonis kristluse pohivooluga millest hiljem kujunesid katoliiklus ja oigeusk vandaalid liikusid eriliste raskusteta mooda doonaud laane poole ent reini joeni joudes kohtasid nad vastupanu frankidelt kes asustasid ja kontrollisid rooma valdusi pohjagallias lahingus frankidega sai surma 20 tuhat vandaali sealhulgas kuningas godigisel kuid siis onnestus neil alaanide abiga franke luua ning 31 detsembril 406 tungisid vandaalid ule reini galliasse godigiseli poja gunderici juhtimisel ruustasid nad laane ja louna poole liikudes galliat oktoobris 409 uletasid nad pureneed ning joudsid hispaania aladele roomlased andsid vandaalidele galicia ja andaluusia vandaluusia alaanid said portugali ja cartagena umbruse sueebid kelle kontrolli all oli osa galiciast ning laanegoodid kes enne lounaprantsusmaal maade saamist tungisid hispaaniasse valmistasid vandaalidele ja alaanidele peavalu gunderico poolvend geiseric gaiseric hakkas ehitama vandaalide sojalaevastikku parast kuningaks saamist uletas ta 429 gibraltari vaina ning liikus moode vahemere lounarannikut pohjaaafrikas itta kartaago poole aastal 435 andsid roomlased neile moningaid alasid pohjaaafrikas ent 439 langes kartaago vandaalide katte geiseric arendas vandaalide ja alaanide kuningriigi voimsaks riigiks vandaalid loid suure merelaevastiku ning vallutasid sitsiilia sardiinia korsika ja baleaarid nad moodustasid mereriigi mis oma ulatuselt sarnanes vaga 7 sajandit varem oitsenud kartaagoga oma voimu tipul olid nad aastal 477 saavutanud ulemvoimu merel hoivasid vandaalid parast keiser valentinianus iiie voimulttoukamist 455 rooma ning ruustasid roomat palju hullemini kui alarich 410 aastal kuid paavst leo i veenis geiserichi rooma tungimisel mitte piinama ja tapma elanikke 468 aastal purustasid vandaalid tohutu idarooma sojalaevastiku mis nende vastu oli saadetud parast geiserici surma 477 sai kuningaks tema poeg huneric kelle valitsusajast on malestusvaarsed eeskatt manilaste ja katoliiklaste tagakiusamised gunthamund 484496 taotles katoliiklastega kodurahu sel ajal hakkas vandaalide vagevus alla kaima gunthamund kaotas suure osa sitsiiliast idagootidele ning pidi vastu seisma mauride kasvavale survele hilderic 523530 oli vandaalide kuningatest koige katolikusobralikum sodimine teda aga ei huvitatud ning ta jattis selle oma lahedase sugulase hoameri hooleks kui hoamer mauridele kaotas kukutati hilderic kuninga suguvosa ariaanimeelne tiiva juhtimisel ning kuningaks sai gelimer 530534 hilderic hoamer ja nende sugulased vangistati butsantsi keiser justinianus i kuulutas vandaalidele soja butsantsi vagede sojakaiku juhtis belisarius kui ta kuulis et suurem osa vandaalide laevastikust on voitlemas ulestousuga sardiinias otsustas ta kiiresti tegutseda maabus tuneesia territooriumile ning marssis kartaago peale aasta 533 hilissugisel kohtusid kuningas gelimer ja belisarius 10 miili kartaagost louna pool ad decimumi lahingus algul olid vandaalid lahingut voitmas aga kui gelimeri venna voi oepoeg gibamund lahingus hukkus loid vandaalid araks ja pogenesid belisarius vallitas kiiresti kartaago jarelejaanud vandaalid voitlesid edasi 15 detsembril 533 toimus gelimeri ja belisariuse uus lahing ticameroni lahing umbes 20 miili kaugusel kartaagost vandaalid voitlesid vapralt kuid jaid alla seekord langes lahingus gelimeri vend tzazo belisarius liikus kiiresti edasi vandaalide kuningriigi teise linna hipposse aastal 534 gelimer alistus ning vandaalide kuningriik lakkas olemast vandaalide aafrika riigi sisevastuolusid suurendasid tulid ariaanidest vandaalide ja kohalike donatistide vahel vandaalide kuningad peale hilderici kiusasid donatistide usulahku taga kuigi donatsistid ei olnud ametlikult keelatud ainult hunerici valitsemisaja viimastel kuudel ei tohtinud nad vandaale oma usku poorata ja donatistide vaimulike elu oli uldiselt raske keskajal oli rahvauskumusi mis pidasid vandaale poolakate esivanemateks vaata poolakate ja vandaalide vaheline seos tegelikult tuli osa vandaale tagasi idasaksamaale ja sileesiasse sellest raagib kroonika annales alamanici 796 samas on juttu ka sellest et pippin laks vandaalide piirkonda ja vandaalid tervitasid teda veel 2 aastatuhandel nimetati maad saksamaal vandaalide maaks idagootide kuningas ja laanegootide regent theoderich suur oli abielu kaudu seotud vandaalide ja burgundidega ning frankidega chlodovech i all komi vabariigi lipp on venemaa foderatsiooni kuuluva komi vabariigi lipp lipp kinnitati 27 novembril 1991 komi nsv lipuna ning 6 juunil 1994 kinnitati see uue seadusega ametlikult komi vabariigi lipuks komi vabariigi lipuks on sinirohevalge trikoloor lipu laiuse ja pikkuse suhe on 23 27 novembrist 1991 kuni 17 detsembrini 1997 oli see 12 lipu varvid annavad edasi komimaa looduse omapara sinine tahendab taevalaotust ning pohjala suursugusust ja avarust roheline on lootuse ja kulluse varv mis sumboliseerib komide pohirikkust holmamatut taigat valge on aga lume varv ning tahistab pohjala looduse puutumatust lihtsust ja karmust ning margib komimaa kuulumist pohjapoolseimate maade hulka teise tolgenduse jargi tahistab valge seal elavate rahvaste ja nende kultuuride vordsust ning uhtsust markimisvaarne on ka komide lipu sarnasus hoimurahva eestlaste rahvuslipuga vorkpall inglise keeles volleyball lendav pall on sportlik pallimang kus kaks voistkonda voistlevad vorguga poolitatud valjakul voistlusmangu eesmargiks on saata pall ule vorgu vastaspoole mangijate valjakule nii et see maanduks vastase valjakupoolel laheks vastasmangija puudutusest valjaku piiridest valja voi vastasmangija eksiks reeglite vastu pall pannakse mangu serviga mangija peab suunama palli edasi uhe puutega kas kaasmangijale voi vastase valjakupoolele samas peab takistama palli maandumist oma valjakupoolel vorkpall on uks vaheseid pallimange kus mangijal puudub vahetu kontakt vastasvoistkonnaga selles mottes sarnaneb mang koige rohkem indiacaga aga ka sulgpalli ja tennisega kus piirdeks on vork tanapaeval on vorkpall vaga levinud ja vorkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas ule 8 miljoni rahvusvaheline vorkpallifoderatsioon luhend fivb ehk federation internationale de volleyball loodi 1947 aastal fivbis on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mangijaid ligi 200 miljonit vorkpall sundis usas 1895 aastal ala loojaks peetakse ameerika voimlemisopetajat william g morganit morgan nimetas seda mangu mintonetteiks 1919 aasta sugisel korraldati tallinnas esimene ametlik turniir mille voitis noorte meeste kristliku uhingu tallinna osakond olumpiamangude kavas oli vorkpall esmakordselt tokyos 1964 aastal voistlesid nii mehed kui naised pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud voistkond kui vastasvoistkond ei suutnud palli maarusteparaselt tagasi luua parast atlanta olumpiamange 1996 aastal tehti reeglites muudatus ja nuud toob vastaste iga eksimus punkti samast aastast on medalialana suveolumpia kavas ka rannavorkpall voistlus toimub tavaliselt sisevaljakul mille mootmed on 189 m valjaku eraldab kaheks keskjoon millel on 9510 m pikkune ja 1 m laiune vork vork on tommatud kahe posti vahele nii et ulemine serv on valjakust 243 m korgusel naistel 224 m vorgu ulemises ja alumises servas on valge kant mille sees on painduv tross ulemises ja noor alumises selle noori abil tommatakse vork pingule vorgu aartes on painduvad 18 m pikkused vardad antennid kui pall puudutab mangus antenni siis see loetakse veaks ja vastasvoistkond saab selle eest punkti vorkpalli pall kaalub 260280 grammi ja umbermoot on 6567 cm voistkonnal on oigus registreerida koos 12 mangijaga uks kaitsemangija nn libero libero tohib mangida vaid tagaliinil ta ei voi teha rundelooke pallida sulustada ega olla kapten libero riietus erineb voistkonnakaaslaste riietusest valjakul on korraga kummalgi voistkonnal 6 mangijat pall pannakse mangu otsajoone tagant loogiga ule vorgu vastasvoistkonna valjakupoolele palling ehk serv pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul parast esimese kohtuniku vilet enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see laheb kordamisele mangijad asetsevad pallinguhetkel valjakul kindlas jarjekorras 3 ees 3 taga kusjuures iga kord kui saadakse pallingu oigus nihkuvad koik voistlejad paripaeva uhe koha vorra edasi vastase pallingut ei voi sulustada tagasi luues ei tohi mangijad palli ule kolme korra puudutada vastase rundeloogi sulustamist puuteks ei loeta palli mangitakse seni kuni see puudutab valjakut laheb valjakult valja auti voi voistkond eksib reeglite vastu vorgu puudutamine kehaga nn soe pall voi muu tehniline viga sulustamisel voib vastase poolel palli puudutada vaid siis kui sellega ei segata vastasmangija mangu ega kasi igas mangus voib voistkond teha kuni kuus vahetust korraga voib vahetada nii uhte kui ka mitut mangijat kusimustega ja selgituste saamiseks tohib poorduda kohtuniku poole vaid voistkonna kapten voistluse voitja selgitatakse valja kolme nelja voi viie geimi jooksul esimeses neljas geimis peab geimi voitmiseks saavutama vahemalt 25 punkti ja nii et vahe on vahemalt kahepunktiline kui tulemus on nt 2424 siis mangu jatkatakse kuni kahepunktilise vaheni nt 2725 jne kui geimide seis on viigis ehk 22 siis mangitakse viies geim viiendas geimis mangitakse 15 punktini ja vastasvoistkonda peab edastama vahemalt kahe punktiga kuni see tingimus pole taidetud mang jatkub mangu voitmiseks on vaja voita 3 geimi kolmest neljast voi viiest maahoki on sportlik pallimang mida mangitakse voistkondlikult muru voi liivakattega valjakul mille mootmed on 915055 m puutakse palli kepiga vastasvoistkonna varavasse luua muinasegiptuses mangiti maahokiga sarnast mangu kuid tanapaevase valjanagemise sai maahoki 1800 aastatel inglismaal esimesed maahokireeglid kehtestati 1852 aastal hokiassotsiatsioon hockey association loodi inglismaal 1886 ja see laienes hiljem rahvusvaheliseks liiduks fihg mis praegu kannab nime rahvusvaheline hokifoderatsioon fih federation internationale de hockey 1852 esimesed maahokireeglid tehti inglismaal harrow kooliopilaste jaoks 1861 londonis loodi esimene klubi blackheath football and hockey club 1886 inglismaal loodi rahvuslik liit hockey association 1887 inglismaal loodi esimene naiste maahokiklubi the mosely ladies hockey club 1895 toimus esimene maavoistlus walesi ja iirimaa vahel 1900 inglismaa iirimaa ja walesi esindajad kinnitasid esimesed rahvusvahelised maahokireeglid 1908 suurbritannia voitis olumpiakuldmedali maahokis mis oli esimest korda olumpiamangude kavas 1924 loodi rahvusvaheline maahokiliit fihg federation internationale de hockey sur gazon 1927 loodi naiste rahvusvaheline maahokiliit ifwha international federation of womens hockey associations 1956 india voitis melbournei olumpiamangudel kuuendat korda jarjest kuldmedalid 1970 esimeseks euroopa meistriks maahokis tuli saksa liitvabariik 1971 toimusid esimesed maailmameistrivoistlused voitis pakistan 1974 toimusid esimesed naiste maailmameistrivoistlused voitjaks tuli holland 1980 naiste maahoki oli esimest korda olumpiamangude kavas moskvas kuldmedalid voitis zimbabwe 1982 kaks rahvusvahelist maahokiliitu uhinesid uheks liiduks fih federation internationale de hockey 1984 toimusid esimesed naiste euroopa meistrivoistlused meistriks tuli holland maahokit mangitakse valisvaljakul valisvaljak on kaetud kas muru voi liivakattega valjak on 91 m pikk ja 5055 m lai valjakule on margitud keskjoon ja neljandikjooned valjaku kummaski otsas on varav mille ees on varavast 146meetrine kaar varav on 366 m lai 213 m korge ja vahemalt 122 m sugav mangupall on uldiselt valge ja kova selle umbermoot on 224235 cm ja kaal 156163 grammi mangukepi pikkus pole reglementeeritud kuid tavaliselt on ta 90 cm pikkune ja kaalub 340794 grammi sisehoki on omaette ala sisevaljak on 40 m pikk ja 20 m lai varav on sama mooduga mis kasipallis 3 m lai ja 2 m korge valjakul on korraga 5 1 mangijat suurim erinevus valis hokist on see et palli ei saa tosta porandalt valja arvatud situatsioon mis tekib palli varavasse suunamisega valjaku aares on madalad puuaared mida voib kasutada mangusituatsioonis otsesed palli loogid on keelatud sisekepid ja pallid on kergemad kui valismangijatel reeglid on ka enamvahem samad mis valistingimustes mangu aeg on 415 minutit valjakul on korraga 11 mangijat kellest uks on varavavaht voistkonda voib kuuluda 816 mangijat ja mangu alustamiseks on tarvis vahemalt 8 mangijat vahetused on lubatud ja vahetuste arvu ei ole piiratud valjakumangijad saavad mangida ainult kepiga palli ei tohi puudutada jalaga ega mingi muu kehaosaga varav loetakse looduks siis kui see luuakse varavakaare seest varavavaht voib varavakaare sees palli puutuda ukskoik millise kehaosaga kuid ei tohi kaega voi kehaga katta palli vastasvoistkonna mangija eest varavakaarest valjaspool tohib varavavaht palli puutuda ainult kepiga ohtlik mangimine on keelatud naiteks ei tohi palli luua polvedest korgemalt keppi voib kasutada ainult palliga mangimiseks see tahendab et loogid kepiga vastase kepi pihta voi kehapiirkonda on keelatud loogiolukorras ei tohi kepp tousta olast korgemale 1928 aasta taliolumpiamangud olid ii taliolumpiamangud need toimusid 1119 veebruarini 1928 sveitsis sankt moritzi linnas sankt moritz kinnitati olumpialinnaks roki xxiv istungjargul lissabonis 1926 aastal teised kandideerinud linnad olid davos ja engelberg molemad sveits korralduskomitee president oli sveitsi olumpiakomitee president william hirschi olumpiamangudel osales 25 riiki 464 sportlasega neist 26 naist esmakordselt votsid taliolumpiamangudest osa argentina eesti holland jaapan leedu luksemburg mehhiko rumeenia ja saksamaa suurim voistkond oli saksamaal 50 sportlast olumpiamangud avas sveitsi president edmund schulthess 18681944 olumpiavande andis kahevoistleja hans eidenbenz mangudel jagati 14 komplekti medaleid naidisalaks oli patrullsuusatamine sankt moritz sankt moorits on vald sveitsi kaguosas graubundeni kantonis engadini orus sankt moritzi jarve aares st moritzis toimusid 1928 ja 1948 aasta taliolumpiamangud melbourne on linn austraalia kagurannikul port philipi lahe aares yarra joe suudmes victoria osariigi suurim linn ja pealinn melbourne on elanike arvult 4 442 918 inimest 2014 aastal teine linn austraalias sydney jarel linnastu pindala on 9900 km2 melbourneis sajab aastas keskmiselt 647 mm sademeid mis jaotuvad aasta loikes uhtlaselt sajupaevi on suvel vahem kui talvel veebruaris 74 augustis 156 kuid sademete uldhulgas see ei kajastu veebruaris 47 mm augustis 50 mm igas kuus on esinenud sooja ule 20 c sealjuures novembrist martsini ule 40 c absoluutne maksimum on moodetud veebruaris 464 ookulma on taheldatud maist septembrini absoluutne miinimum on moodetud juulis 28 melbourne asutati 30 augustil 1835 ja kuninganna victoria kuulutas ta linnaks 1847 aastal ta sai victoria osariigi pealinnaks 1851 kui victoria kuulutati uuslounawalesist eraldi kolooniaks esialgu polnud asulal kindlat nime naiteks kutsuti seda douttagallaks bearbrassiks ja batmaniaks john batmani jargi kes tanapaeva melbournei linna maaala esimesena uuris ja 2400 km2 maad aborigeenidelt ara ostis 1837 sai asula melbournei nime ja 13 aprillil 1837 avati postkontor juba selle nime all linn sai nime suurbritannia peaministri ja kuninganna victoria opetaja 2 vikont melbournei lord william lambi jargi kohe seejarel hakkas melbourne tormiliselt arenema sest austraalias avastati kulda ja 1850 aastatel puhkes kullapalavik 1880 aastatel muutus melbourne uheks maailma rikkaimaist linnadest alates austraalia iseseisvumisest 1901 aastal kuni 1927 aastani paiknes melbourneis austraalia valitsus kuni selleks otstarbeks ehitati eraldi linn canberra linnas toimusid 1956 aasta suveolumpiamangud ja 2006 aasta rahvaste uhenduse mangud melbourneis asub maailma suurim trammiteede vork melbourneil on kuus sopruslinna osaka jaapan aastast 1978 tianjin hiina 1980 saloniki kreeka 1984 boston usa 1985 peterburi venemaa 1989 ja milano itaalia 2004 lisaks on monel melbournei linnastusse kuuluval omavalitsusel samuti sopruslinnu melbourne on uheks suuremaks eestlaste koondumiskohaks austraalias sydney ja adelaide korval esimeseks eestlaseks melbourneis oli saaremaalt parit karl heinrich kauper sundinud 10 septembril 1852 torgus kes maabus laevaga port melbourneis 4 juulil 1877 omandas suure krundi dandenongi magedes ja rajas sinna omale maja kohaliku eesti seltsi loomise mote parineb aastast 1910 asutamiskoosolekuni jouti 8 veebruaril 1914 viie osavotjaga jakob lukats kokkukutsuja ja valitud esimees eduard birk kirjatoimetaja k ilves laekahoidja gustav nessel ja a rosenberg see oli esimene eestlaste selts austraalias seltsitegevus lakkas 1920ndate alguses kui paljud eestlased naasid kodumaale 1938 aastal jouti aga taas nonda kaugele et kohalikud eestlased koondusid ning asutasid melbournei eesti uhingu kodu antud uhing tegutseb aktiivselt tanapaevani ja osales naiteks 1988 aastal melbourneis peetud ulemaailmsete eesti paevade esto88 korraldamises 4 detsembril 1955 avati linnas melbournei eesti maja puntland on end iseseisvaks kuulutanud ja faktilise autonoomiaga piirkond somaalia kesk ja idaosas ta piirneb lounas somaalia edelas edelasomaalia ja etioopia laanes somaalimaa ja idas india ookeaniga puntlandi rahvastikust moodustavad pohiosa darodi klanni kuuluvad dolbohanta majertaini ja warsangeli rahvad puntland moodustas pohiosa itaalia somaalimaast mis 1960 iseseisvus ja sai nimeks somaalia 1969 kui somaalias tuli riigipoordega voimule siad barre algasid puntlandis rahutused mis kestsid mitu aastat kuna siad barre vottis sotsialistliku suuna ja parast nsv liiduga tulliminekut kapitalistliku aitasid nsv liit ja usa tal massulistega voidelda kui usa abi keskvalitsusele lopetas algasid puntlandis taas rahutused siad barre kukutati 1991 ning 19901998 ei olnud puntlandis oiget voimu somaaliasse toodi usa vaed uro rahuvalvejoudude koosseisus kuid need viidi ara kui rahuvalvajaist suur osa 3 martsil 1995 morvati autonoomia kuulutati valja 23 juulil 1998 presidendiks sai puntlandi paastmise demokraatliku rinde juht cabdulaahi yuusuf axmed kes ligi aastase vaheajaga valitses puntlandi oktoobrini 2004 mil valiti somaalia presidendiks puntlandi piirid on kindlaks maaramata erinevalt teistest end somaalias iseseisvaks kuulutanud piirkondadest ei taotle puntland rahvusvahelist tunnustust ta soovib olla foderaalne vabariik somaalia koosseisus see voimaldab puntlandi riigitegelastel saada tahtsaid ametikohti ka keskvalitsuses detsembris 2004 sai puntland kannatada tsunami tagajarjel rahvusvahelist abi puntlandile eriti ei antud puudus keskvoim mille kaudu abi jagada ja materiaalne kahju oli vaiksem kui mitmes teises riigis somaalia pole ebastabiilsuse tottu ka turismipiirkond oneiroloogia on opetus ja uurimissuund unenagudest oneiroloogia puuab tanapaeval leida seoseid aju funktsioneerimise ja unenagude vahel ning aru saada kuidas aju une nagemise ajal tootab oneiroloogia ei tegele unenagude tolgendamisega nendest tahenduse otsimise mottes pigem tegeletakse uneprotsesside kvantitatiivse kirjeldamisega oneiromantia on unenagude jargi ennustamine ka unenagude seletamine paljudes muistsetes kultuurides arvati et unenaod on jumalate antud ended juba muistsed hiinlased egiptlased hindud heebrealased kreeklased ja roomlased uskusid et unenagude abil on voimalik tulevikku ennustada autoralli on autospordi ala millel voisteldakse tehases valmistatud kuid modifitseeritud autodega tavalistel autoteedel rallipaari moodustavad kaks voistlejat juht piloot ehk roolikeeraja ja kaardilugeja koige tuntumad ja korgetasemelisemad voistlused autorallis on autoralli maailmameistrivoistlused voistlusi korraldatakse ka regionaalselt ja riigisiseselt rallivoistlusel on marsruut ulesoidud kiiruskatsed ja ajakontrollipunktid akpd ette antud kiiruskatsele voi starti minnes peab rallisoitja jargima uldiseid liikluseeskirju ning hooldekohast starti hilinemisel maaratakse trahviaeg kiiruskatsed toimuvad tavaliiklusele suletud teedel kiiruskatseid on uldiselt 310 kogupikkusega 60300 km kuid naiteks maailmameistrivoistlustel on ule 20 kiiruskatse mille kogupikkus peab varasema 400 km asemel alates 2005 aastast jaama vahemikku 340360 km voistluse voidab see voistkond kes jouab finisisse koige vaiksema ajakuluga kui juhtub et saadakse uhesugune aeg maailmameistrivoistlustel pole seda veel kunagi juhtunud siis voitjaks tuleb see kes voitis esimese kiiruskatse selle vordsuse korral teise ja nii edasi albert de dion krahv alates 1901 markii jules felix philippe albert de dion 1856 prantsusmaa 19 august 1946 oli autonduse pioneer ja uks mojukamaid autotoostureid aastal 1882 kohtas ta mudelaurumasinate ja tehniliste manguasjade ehitajat georges boutoni kelle tood ta uhel pariisi manguasjade kaupluse vaateaknal nagi koos boutoni oemehe insener charlesarmand trepardouxga kes oli aurukatelde ja aurumasinate spetsialist asutasid nad firma etablissements de dion bouton et trepardoux et ehitada mootorsoidukeid firma esimeseks tooteks oli 1883 aastal valminud neljarattalist jalgratast meenutav aurusoiduk millel oli keskel asuv aurumootor vedavad esirattad ja juhtrataste funktsiooni taitvad tagarattad nende loodud aurusoidukeid saatis muugiedu sellest hoolimata lahkus firmast 1894 aastal trepardoux kellega tekkisid erimeelsused uue bensiinimootori kasutuselevotu osas de dion otsustas bensiinimootori kasuks ebaedu tottu voidusoitudel firma sai nuud nimeks de dionbouton bensiinimootor valmis 1895 ning toi ettevottele veelgi edu kasvav konkurents saksa autotootjatega sealhulgas daimlermaybachiga sundis de dioni tegema uuendusi nii rajas ta 1899 metallurgialaboratooriumi mida voib pidada esimeseks autonduse uurimis ja arenduskeskuseks firma tegi otsustava panuse euroopa massilisse motoriseerimisse 1905 aasta paiku valmistas firma ule 40 000 mootori aastas ning muus mootoreid ka teiste autotootjatelele 1900 aasta paiku oli firma suurim autotootja maailmas ning ka aastal 1910 oli uks maailma suurimaid autotootjaid aastal 1910 valmis de dionboutonil maailma esimene v8mootor firma sattus raskustesse parast esimest maailmasoda ning lopetas tegevuse 1932 aastal ning de dion laks loplikult erru vahesel maaral toodeti soidukeid siiski 1950ndateni albert de dion oli armulugudega silmapaistev pleiboi samuti oli ta sarav ja avalikkuse tahelepanu nautiv isiksus kes moistis et tema ettevotte edu tagab paljuski mootorsoidukite populariseerimine aastal 1895 oli de dion prantsusmaal esimese autoklubi acf pohiline asutaja aastal 1898 oli ta esimese pariisi autonaituse salon de lauto pohiline organiseerija see oli esimene autonaitus maailmas praegu toimub see naitus kord kahe aasta tagant ja kannab nime mondial de lautomobile auruautol voitis de dion voidusoidu parisrouen 1894 mis oli uks esimesi autovoidusoite uldse albert de dion oli alati vaimustusega avatud uutele leiutistele tema enese nime kannab praegugi tuntud de dioni telg de dioni vedrustus see on erilise kujuga jaiktelg millel vedavate rataste paar on uhendatud lihtsa toruga ning diferentsiaal on kindlalt uhendatud sassii voi kerega de dioni telg patenteeriti 1893 see telg oli suure toenaosusega trepardoux leiutis sest de dionil oli firmas ainult finantseerija roll de dioni telje eelised on vedrustatud osade vaike kaal rattad kalduvad teekonarustel vahem tagasi porkuma ja uhe telje rataste konstantne asend teineteise suhtes defineeritud soiduomadused kurvides halvemuseks on konstruktsiooni kulukus jouulekanne diferentsiaalilt ratastele vajab kardaanvolle telg oli algselt lehtvedrudel tanapaevased konstruktsioonid kombineerivad eri geomeetriat kasutades naiteks ka panhardi tala de dioni telge kasutatakse tanapaevalgi sportautodel naiteks lotus ja maserati see oli ka paljudel suurtel opeli mudelitel naiteks opelkapitan ja opel diplomat albert de dion oli poliitilistelt vaadetelt bonapartist ta pooldas alfred dreyfusi suudimoistmist aastail 19021924 oli ta rahvuskogu ja 19241941 senati liige albert de dioni jargi on nimetatud dioni saared antarktikas tema sugulane arhitekt henri de dion 18281878 on uks 72 tuntud prantslasest kelle nimi on graveeritud eiffeli tornile tunnustamata riikide loendis on loetletud faktiliselt iseseisvad kuid rahvusvaheliselt de iure tunnustamata riigid samuti on loetletud iseseisvust noudlevad kuid okupeeritud riigid eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise arenemise ja muutumise protsess samuti nimetatakse eesti keele ajalooks seda protsessi uurivat teadusharu eesti keel kujunes valja ligikaudu muinasaja lopul kahe voi kolme laanemeresoome hoimumurde lahenemise tulemusena teistest laanemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku neile hoimumurretele vastavad eesti keele suured murderuhmad pohjaeesti ja lounaeesti vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre voi murderuhm keeleajaloolaste arvates oli uhtse eesti keele kujunemise uheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav moju eesti keelte ja murrete aluskihiks substraatkeeleks on enne laanemeresoomlaste tulekut siin elanud rahva keel algasukad segunesid tulnukatega andes oma panuse laanemeresoome keelte sonavarasse algasukate keelt peetakse uheks protoeuroopa keeltest ning seostatakse kunda kultuuri rahva keelega keeleteadlane paul ariste soelus eesti keele sonavarast valja hulga sonatuvesid mis ei ole soomeugri ega indoeuroopa paritolu need substraatkeele sonad on seotud eeskatt kalandusega keha ja maastikuga kalad ahven haug koger koha lahn raabis salakas siig taim vimb keha higi huul koib korv kubemed kulg liha loug nahk nisk sm kukal turi rind selg maastik magi mets neem nomm oja org saar soo muu ilves janes konn helmes sugu hull jt eesti keelte ja murrakute sonavara pohikihiks on laanemeresoome algkeele algkeelte sonavara keeleteadlase andrus saareste arvates on eesti keeles ligi 3600 soomeugri tuve ehk umbes 60 sonavarast neile lisandub veel 360 ehk 10 tuvesid mille soomeugriline paritolu ei ole paris kindel laanemeresoome keel kui uks soomeugri uurali keeltest arenes hupoteetilisest nostraatilisest keelest xxi sajandi alguseks on taastatud ule 1800 uurali sona sonatuve millest ligi pool on tuletatud laanemeresoome keeltest valdav osa taastatud sonadest on seotud pohjamaise loodusega ning eluga looduses voib jareldada et muistsed eestlased tegelesid peamiselt jahinduse kalandusega ja marjadega elati enamasti pustkodades toiduvarusid hoiti pustaitades edasiliikumiseks olid paadid ja pohjapodrad kasitoo oli seotud enamasti kasetohu naha puidu ja punumisega peresisesed suhted olid tapselt paigas vaimsest maailmast olid tuntud taevajumalad kollid ja vaimud hiites toimetasid noiad juhuvalik taastatud sonadest ela jokse kaswa kaske kawe peksa sunti julma walke jalka kate kele silma kunta naje neidi nime poika kala kula kota mae makte pilwe sukse surma tule welje jarwa juma ilma kansa noita eesti keelte ja murrakute pealiskihiks on hilisemad laenud enamasti indoeuroopa keeltest andrus saareste hinnangul on 30 sonatuve 05 laenatud vanast indoeuroopa uhiskeelest vanast balti keelest on laenatud 200 33 vene keelest 250 41 saksa keelest 1000 168 lati keelest 40 07 ja rootsi keelest 120 20 sona saarestel ei olnud voimalik arvestada xx sajandi lopu laene xxi sajandi alguseks on igapaevane eesti keel ule votnud hulga voorsonu noukogude kolhoos sovhoos periood materiaalne defitsiit jne poliitika koalitsioon opositsioon ombudsman jne arvuti guugeldama surfama seivima kopipaste jne suhtlemise juhla tsau tsikk beib hangima jne kaubanduse soppama ale market jne ja muudest valdkondadest samuti moned keeleuuenduslikud leiud seltsing vaie taristu oov jne kasipall ehk varavpall on voistkondlik pallimang voistkonda kuulub kuusteist mangijat kus platsil voib viibida korraga 7 mangijat 6 valjakumangijat ja uks varavavaht mang kulgeb nii et mangijad liiguvad valjakul uksteisele palli sootes ja vahepeal valjakule porgatades et mangu kaigus on suhteliselt palju fuusilisi kontakte vastasvoistkonna mangijatega siis maaratakse ka karistusi liiga ohtliku mangu eest kasipallivaljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune valjaku kummaski otsas on varav mille korgus on 2 m ja laius 3 m kasipalli loojaks peetakse taanlast holger nielsenit kes ordrupi reaalkooli opetajana mangis 1898 aastal opilastega mangu mida nimetas kasipalliks juba kuus aastat varem mangiti tsehhoslovakkias kooliinspektor josef klenkeri koostatud sportmangu mis sarnanes kasipalliga 1928 aastal asutati rahvusvaheline kasipallifoderatsioon international amateur handball federation iahf 1946 aastal anti talle nimeks international handball federation ihf praegu on alaliidul 150 liikmesriiki esimesed meeste mmvoistlused nii suures kui ka vaikeses kasipallis peeti 1938 aastal naiste suure kasipalli mmvoistlusi korraldati aastast 1949 vaikese kasipalli omi aastast 1957 aastast 1961 pole mmvoistluste kavas enam suurt kasipalli olumpiamangude kavas oli 1111 variant esmakordselt 1936 aastal berliinis siis tuli 36aastane vaheaeg ning 1972 munchenis mangisid mehed juba 77 varianti neli aastat hiljem montrealis selgitasid esimese olumpiavoitja ka naised veepall on voistkondlik pallimang mis toimub vees basseinis veepallivoistlus toimub basseinis mis on tahistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tahistusega naistel vastavalt 2517 m vee sugavus ei tohi olla alla 18 m uhel pool voistleb korraga 7 mangijat kellest uks on varavavaht manguala kummalgi poolel olevad tahised tahistavad kaugust varavast 2 4 ja 7 m varava korgus peab olema veepinnast 09 m ja postide vahe 3 m vettpidava palli umbermoot on 6871 cm ja kaal 400500 g voistkonda voib kuuluda kuni 13 mangijat kellest mangida saab korraga 7 mangijad kannavad mangu ajal erinevaid mutse uhel voistkonnal on tumesinised ja teisel valged varavavahil on punane peakate 35396 1997 xf11 on maalahedane asteroid mille avastas 6 detsembril 1997 usa astronoom jim scotti kitt peaki observatooriumi 77 aastat vana 36tollise teleskoobiga arizona ulikooli kosmosevaatluseprojekti raames seejarel jalgisid seda asteroidi mille tahesuurus oli umbes 20 pohjalikumalt kaks jaapani amatoorastronoomi nende vaatlustulemustest selgus et ta voib maale kullalt lahedale tulla et asteroidi labimooduks hinnatakse 15 km mis on maale laheneva asteroidi kohta ahvardavalt suur siis hakkas asi huvitama juba suuremat hulka astronoome selgus et 26 oktoobril 2028 tuleb ta eriti lahedale algselt hinnati minimaalseks vahekauguseks 800 000 km voi koguni 50 000 km mis aga osutus siiski vaaraks paikesesusteemi vaikekehade spetsialisti brian marsdeni teatel on lahim kaugus maast umbes 950 000 km mis on suhteliselt ohutu 1997 xf11 on 2028 aasta 26 oktoobri varastel ohtutundidel selge ilma korral ka eestis palja silmaga nahtav kui sellise suurusega asteroid peaks maaga kokku porkama kiirusel 60 000 kmh vallandub 300 000 megatonnine energia mis uletab 20 miljonit korda hiroshimale heidetud pommi energia 2002 nt7 on maalahedane objekt asteroid mille avastas 25 juulil 2002 usas asuv teleskoop see 12 km labimooduga asteroid mis liigub otse maa suunas vois esialgsete arvutuste kohaselt 1 veebruaril 2019 maaga kokku porgata see oli esimene nasa maalahedaste objektide programmi raames avastatud objekt mis sai palermo skaala jargi positiivse hinde vahepeal peeti teda koguni koige ohtlikumaks seni avastatud kosmoseobjektiks kokkuporke toenaosuseks hinnati umbes uks miljondik nuud seda kokkuporget enam toenaoliseks ei peeta edasiste vaatlustega on objekti ohtlikkushinnet alandatud 25 juulil 2002 oli hindeks palermo skaalal 025 siiski voib sellise objekti avastamist mille esialgne hinne uletas 00 pidada tahtsaks sundmuseks maalahedaste objektide vaatlemise programmis 1 augustil 2002 objekt kustutati ohtlike objektide nimekirjast vahemalt 100 aastaks sellise asteroidi kokkuporke plahvatusjoud vorduks 12 megatonni trotuuli plahvatusega kokkuporge havitaks terve kontinendi ning tooks kaasa suuri kliimamuutusi universaalalgebra ehk algebraline struktuur ehk algebra on hulk koos algebraliste tehete kogumiga sellel hulgal naarne algebraline tehe hulgal a on funktsioon mis votab n elementi hulgast a ja annab uhe elemendi hulgast a 0aarne tehe ehk nullaarne tehe on lihtsalt hulga a element ehk konstant mida sageli tahistatakse tahega naiteks a 1aarne tehe ehk unaarne tehe on lihtsalt funktsioon hulgast a hulka a mida sageli tahistab sumbol argumendi ees naiteks x 2aarset tehet ehk binaarset tehet tahistatakse sageli sumboliga argumentide vahel naiteks x y suurema voi tapsustamata aarsusega tehet tahistatakse tavaliselt funktsioonisumbolitega ning argumendid pannakse sulgudesse ja eraldatakse komadega naiteks fxyz voi fxx kasutatakse ka universaalset tahistusviisi mille korral tehte sumbol jargneb argumentide sumbolitele ja argumendid kirjutatakse jarjest ilma tuhikute ja eraldavate markideta universaalalgebra on jarjestatud nelik a kus a on hulk universaalalgebra kandja on hulk on kujutus hulgast naturaalarvude hulka ja moodustavad universaalalgebra signatuuri ning on kujutus hulgast koikide algebraliste tehete hulka hulgal a mis seab igale hulga elemendile vastavusse tehte mille aarsus on universaalalgebra a on matemaatiline struktuur mis koosneb suvalisest hulgast a mida nimetatakse kandjaks ehk universumiks ning loplikust arvust hulgal a defineeritud algebralistest tehetest f1fn sageli vaadeldakse ka lopmatu paljude tehetega algebraid kui tahetakse valja tuua millisest kandjast ja millistest tehetest algebra a koosneb siis kirjutatakse a seejuures moeldakse hulgas a defineeritud algebralise tehte all mis tahes funktsiooni mis kujutab hulga a mingi otseastme hulka a iga i1 n korral kehtib fi ai a kus ai on kindel taisarv mida nimetatakse tehte fi aarsuseks tehet fi nimetatakse sel juhul aiaarseks tehteks 0aarne tehe on algebra a fikseeritud element fikseeritud elemente nimetatakse ka konstantideks korteezi a1 an nimetatakse selle algebra signatuuriks kui tehted signatuur on kindlaks maaratud saab vaadeldavate universaalalgebrate klassi taiendavalt piirata aksioomide abil millel universaalalgebrate teoorias peab olema samasuste kuju naiteks binaarsete tehete puhul defineeritav assotsiatiivsuse aksioom on esitatav samasusena x y z x y z peetakse silmas et see samasus peab kehtima hulga a mis tahes elementide x y ja z korral uhe ja sama signatuuriga universaalalgebrate klasse mis on maaratud ainult samasustega nimetatakse muutkondadeks universaalalgebraid voib vaadelda mudelitena milles seosed puuduvad universaalalgebrat voib vaadelda mudeliteooria haruna milles vaadeldakse ainult tehteid mitte seoseid ning milles nende klasse maaratletakse ainult samasuste abil vaatame naiteks kuidas ruhmi saab vaadelda universaalalgebratena tavaliselt defineeritakse ruhm uhe binaarse tehte abil hulgas a mille korral kehtivad jargmised aksioomid monikord tuuakse ara ka kinnisuse aksioom mis utleb et kui x ja y kuuluvad hulka a siis ka x y kuulub hulka a ent universaalalgebrate teoorias seda juba eeldatakse kui raagitakse binaarsest tehtest universaalalgebrate teooria seisukohast ei ole niisugune ruhma definitsioon paris sobiv asi on selles et uhikelemendi ja poordelemendi olemasolu noue ei ole esitatud samasustena vaid olemasoluvaidetena et seda valtida voib binaarsele tehtele lisada nullaarse tehte e ja unaarse tehte ning esitada aksioomid niisugusel kujul tavaliselt kirjutatakse x asemel muidugi x edasi on tahtis kontrollida kas niisugused aksioomid toesti defineerivad ruhma asi on selles et uhikelemente voib pohimotteliselt olla rohkem kui uks ja sel juhul pole selge mis peaks olema nullaarse tehte vaartus e osutub siiski et niiviisi defineeritud ruhmas on uhikelement alati ainus analoogiline probleem poordelementidega laheneb analoogiliselt seega osutub ruhma definitsioon universaalalgebrana ekvivalentseks ruhma tavalise definitsiooniga universaalalgebrate teooria uurib koikide universaalalgebrate voi nende suurte klasside uhiseid omadusi kahe uhe ja sama signatuuriga algebra a ja b vahel on voimalik defineerida homomorfismid homomorfism h a b on lihtsalt niisugune funktsioon hulgast a hulka b et iga tehte f korral mille aarsus olgu n hfxx fhxhx alaindeksid f juures naitavad siin kas on tegemist tehtega f hulgal a voi hulgal b et seda saab konteksti pohjal oelda siis jaetakse need alaindeksid tavaliselt ara naiteks kui e on konstant nullaarne tehe siis he e kui on unaarne tehe siis hx hx kui on binaarne tehe siis hx y hx hy ja nii edasi algebralisi struktuure saab defineerida ka hulkadel millel on mittealgebralisi struktuure naiteks topoloogilistel ruumidel naiteks topoloogiline ruhm on topoloogiline ruum millel ruhma struktuur on defineeritud nii et korrutamine ja poordelemendi votmise tehe on pidevad funktsioonid topoloogilisel ruhmal on nii topoloogiline kui ka algebraline struktuur teised tuntud naited on topoloogilised vektorruumid ja lie ruhmad igale sama signatuuriga universaalalgebrate klassile vastab oma homomorfismimoiste homomorfism on antud tehetega uhitatav funktsioon nonda saame kategooriad milles morfismideks on universaalalgebrate homomorfismid naiteks ruhmade kategoorias on objektideks koik ruhmad ja morfismideks koik ruhmade homomorfismid seda kategooriat mis on konkreetne kategooria saab vaadelda hulkade kategooriana millel on taiendav struktuur kategooriateoreetilises mottes samamoodi voib topoloogiliste ruhmade kategooriat milles morfismideks on pidevad ruhmade homomorfismid vaadelda topoloogiliste ruumide kategooriana millel on taiendav struktuur asteroid 2004 as1 al00667 ruhm usa astronoome avastas 13 jaanuaril 2004 et 30meetrise labimooduga kosmiline objekt millele anti koodnimi 2004 as voib tabada maad jargmise 36 tunni jooksul toenaosusega uks neljale onneks oli tegu siiski areva valehairega 2004 as1 osutus margatavalt suuremaks kui esialgu arvati tegemist oli 500meetrise labimooduga kivikamakaga maast moodus ta 12 miljoni kilomeetri kauguselt ehk 32 korda kaugemalt kui kuu 4179 toutatis ehk toutatis on apollotuupi ja alindatuupi marsi orbiidiga loikuv asteroid tema orbiit on kaootiline sest tal on jupiteriga orbitaalresonants 31 ka maa gravitatsioonivali mojutab toutatist tugevalt tekitades orbitaalresonantsi 41 periheel on 09201 astronoomilist uhikut afeel 41025 astronoomilist uhikut et toutatise orbiidi kalle on koigest 047 ning sideeriline tiirlemisperiood 399 aastat peaaegu taisarv siis moodub toutatis iga nelja aasta tagant maa lahedalt vaikseim kaugus on olnud 0006 astronoomilist uhikut koige napim asteroidi moodumine maast viimasel ajal leidis aset 29 septembril 2004 aastal kell 1637 eesti suveaja jargi kauguselt mis on vaid neljakordne vahemaa maast kuuni 00104 au ehk 1 549 719 kilomeetrit asteroidi kiirus maast moodumisel oli 33 000 kmh toutatis pole olnud maale nii lahedal parast 1353 aastat ja ei saa uuesti olema nii lahedal enne 2562 aastat 9 novembril 2008 aastal moodub toutatis maast 00503 au kauguselt 1996 aasta detsembris moodus ta maast 53 miljoni kilomeetri kauguselt seega 14 korda kuust kaugemalt kui 2004 aastal toutatise poorlemine on kahe erineva perioodilise liikumise summa mis on mitteperioodiline toutatiselt vaadates paistaks paike tousmas ja loojumas naivalt juhuslikes kohtades ja juhuslikel aegadel sellist poorlemist ei ole teada uhelgi teisel asteroidil radarvaatlused on naidanud et toutatis on vaga ebakorraparase kujuga keha mis koosneb kahest sagarast mille maksimaalsed laiused on vastavalt 46 ja 24 kilomeetrit on arvatud et asteroid on kujunenud kahe keha liitumisel toutatise avastas 1989 aastal prantsuse astronoom christian pollas koos kahe kaaslasega nad andsid asteroidile nime keldi sojajumala toutatise teutates jargi kes figureerib asterixi koomiksis asterix ja tema sobrad on toutatise kaitse all mistottu nad ei karda mitte midagi peale selle et taevas voib neile pahe langeda lahematel sajanditel pole toutatise kokkuporget maaga karta kui toutatis porkaks maaga kokku vallanduks kumnete tuhandete vesinikupommide plahvatusele vastav energia mis pohjustaks tohutuid purustusi tolmupilved varjaksid paikesevalguse ning tekiks tuumatalve taoline olukord martsis 2004 levisid kuulujutud et maa on toutatisega kokku porkamas ennustati kristuse teist tulemist voi usa tuumarunnakut asteroidi kahjutukstegemiseks asteroid 2004 fh on maalahedane asteroid 2004 aasta 18 martsi ohtul moodus maast vaga lahedalt 2004 fh nime kandev asteroid mis eeldatavasti oli ainult 25 m labimooduga objekt avastati vaid moni paev varem 15 martsil maast moodus see 43 000 kilomeetri kauguselt 18 martsil kell 2208 maailmaaja jargi selliseid lahedalt moodumisi tuleb usna sageli ette enamasti jaavad need markamatuks kui asteroid oleks olnud kokkuporkekursil polenuks ta atmosfaaris enne maapinnale joudmist asteroid oli maale koige lahemal siis kui lendas ule atlandi ookeani lounaosa astronoomid ei valista voimalust et see asteroid ja meie planeet kunagi jalle kohtuvad moned eksperdid kahtlevad kas tegemist on asteroidiga ja oletavad et see voib olla ka moni vana kanderakett 2003 sq on meteoorkeha mis 27 septembril 2003 moodus maast 88 000 kilomeetri kauguselt see oli sel ajal maast teadaolevalt koige lahemalt moodunud taevakeha selle labimoot on 48 m ta teeb tiiru umber paikese iga 185 aasta tagant objekti avastasid usas arizona osariigis asuva lowelli observatooriumi astronoomid 11 tundi parast hetke kui tema kaugus maast oli koige vaiksem ekspertide sonul oli taevakeha liiga vaike et maale tosist ohtu kujutada aarsus inglise keeles arity on matemaatikas tehte operandide arv funktsiooni voi operaatori argumentide arv funktsiooni aarsusega n ehk naarset funktsiooni nimetatakse ka n muutuja funktsiooniks et seost saab vaadelda funktsioonina mille vaartusteks on toevaartused siis saab raakida ka seose aarsusest mis on tema kohtade arv universaalalgebra voi mudeli signatuuri elemendi aarsus on suvaliselt maaratud naturaalarv ning see maarab vastava algebralise tehte voi seose aarsuse aarsus omistatakse matemaatilises loogikas ka funktsioonisumbolitele ja predikaadisumbolitele ning see langeb kokku nende poolt tahistatavate funktsioonide tehete ja predikaatide seoste aarsusega kui tehte aarsus on 0 siis on tegemist nullaarse tehtega mis maarab konstandi 1aarset tehet nimetatakse unaarseks tehteks 2aarset binaarseks tehteks ning 3aarset ternaarseks tehteks uldjuhul raagitakse naarsest tehtest naarne ehk nkohaline algebraline tehe ehk algebraline operatsioon hulgal on kujutus koikide nkorteezide hulgalt hulgal a hulka a ehk funktsioon nkordselt otsekorrutiselt a hulka a elemente mis on korteezide liikmed nimetatakse operandideks korteezi kujutist funktsiooni vaartust nimetatakse tehte tulemuseks naturaalarvu n nimetatakse tehte aarsuseks 1aarne tehe on unaarne tehe ehk lihtsalt funktsioon ehk uhe muutuja funktsioon f a a hulgal a 2aarne tehe on binaarne tehe ehk kahe muutuja funktsioon f a a a 3aarne tehe on ternaarne tehe ternaarse tehte naide on vektorkorrutise uldistus neljamootmelises ruumis r kus kolme vektori vektorkorrutis on teatav vektor mis on risti koigi kolme vektoriga kui n0 siis on tegemist nullaarse tehtega mis fikseerib mingi elemendi hulgal a hulk millel on defineeritud algebralised tehted on universaalalgebra algebraliste struktuuride defineerimisel voidakse lisada mingeid tingimusi aksioome algebralise tehte kinnisus noue et tehte tulemus kuuluks hulka a sisaldub algebralise tehte moistes ning seda ei ole tarvis eraldi aksioomiga nouda naiteks poolruhm on hulk millel on defineeritud assotsiatiivne binaarne algebraline tehe 20 sajandil on hakatud raakima ka lopmatukohalistest tehetest mis on defineeritud kujutustena otsekorrutiselt a hulka a kus on mis tahes kardinaalarv nende tehete uurimine ei kuulu algebra raamidesse comrat gagauusi komrat on gagauusia autonoomse territoriaaluksuse keskus moldovas comrat on teada 19 sajandist linn aastast 1957 oli moldaavia nsv rajoonikeskus comratis on traditsiooniliselt tegeldud veinivalmistamise ja vaibakudumisega aastal 1991 avati comratis comrati riiklik ulikool 70 elanikest on gagauusid tehe ehk operatsioon on kujutus hulkade aa otsekorrutiselt aaa hulgale b kui n0 siis fikseerib tehe mingi elemendi b hulgast b naturaalarv n on tehte aarsus 0aarset tehet nimetatakse nullaarseks ehk nullkohaliseks 1aarset unaarseks ehk uhekohaliseks 2aarset binaarseks ehk kahekohaliseks ja 3aarset ternaarseks ehk kolmekohaliseks tehteks erijuhul kui aaa b on tegemist algebralise tehtega sageli moeldaksegi tehte all algebralist tehet siin on loetletud moldova asulaid abaclia anenii noi basarabeasca balti bender biruinta briceni bucovat cahul camenca cantemir cainari calarasi causeni ceadirlunga chisinau cimislia codru comrat cornesti costesti crasnoe cricova criuleni cupcini dnestrovsc donduseni drochia dubasari durlesti edinet falesti floresti frunza ghindesti glodeni grigoriopol hincesti ialoveni iargara leova lipcani maiac marculesti nisporeni ocnita orhei otaci rezina ribnita riscani singera singerei slobozia soroca straseni soldanesti stefan voda taraclia telenesti tiraspol tiraspolul nou ungheni vadul lui voda vatra vulcanesti 1936 aasta taliolumpiamangud olid iv taliolumpiamangud mis toimusid 616 veebruarini 1936 saksamaal garmischpartenkirchenis garmischpartenkirchen on tuntud ka nimeluhendiga gapa garmisch on rajatud aastal 802 esimene ajalooline mainimine partenkirchen aastal 257 asulad uhendati 1935 aastal garmischpartenkirchen asub lounasaksamaal baieris umbes 70 km munchenist alpide jalamil 710 meetrit ule merepinna olumpialinnaks kinnitati roki 29 istungil barcelonas 1931 aastal korralduskomitee president oli dr karl ritter von halt 18911964 olumpial osales 28 riiki esmakordselt votsid osa austraalia bulgaaria hispaania kreeka liechtenstein turgi mangudel osales 668 sportlast neist 80 naist suurim voistkond oli austrial 97 sportlast olumpial jagati valja 17 komplekti medaleid lisandusid 4 10 km teatesuusatamine meestele ja alpi kahevoistlus nii meestele kui ka naistele naidisaladena olid kavas curling ja partullsuusatamine olumpiamangud avas riigikantsler adolf hitler olumpiavande andis kahevoistleja wilhelm bogner olumpiamargid saksamaa postiteenistus andis valja kolmemargilise taliolumpiaseeria markidel oli kujutatud kiiruisutajat suusahuppajat ja bobisoitjaid edukaim riik medalite arvult oli norra 7 kuld 5 hobe ja 3 pronksmedalit teise koha palvis korraldajamaa saksamaa 3 kuld 3 hobemedalit kolmas edukas riik oli rootsi 2 kuld 2 hobe ja 3 pronksmedalit edukaim sportlane olumpial oli norra kiiruisutaja ivar ballangrud voites kolm kulda ja uhe hobemedali meteoorkeha 1996 ja1 14 mail 1996 avastati 170 m maksimaalselt kuni 500 m diameetriga meteoorkeha ja1 vaid neli paeva enne selle moodumist maast 19 mail seda ainult 450 000 km kauguselt ja 93 000 kmh kiirusega see on vaid veidi kaugemalt kui on meie igapaevane kaaslane kuu kui 1996 ja1 liikumistrajektoor oleks kattunud maa omaga ja ta tabanuks maa mond piirkonda jargnenuks okokatastroof koos kumnete ehk isegi sadade tuhandete inimohvritega vaata ka asteroid 1948 aasta taliolumpiamangud olid v taliolumpiamangud mis toimusid 30 jaanuarist kuni 8 veebruarini 1948 sveitsis sankt moritzis kus 1928 aastal peeti teised taliolumpiamangud teise maailmasoja tottu 1940 ja 1944 aastal taliolumpiamange ei peetud 1936 aastal anti 1940 aasta talimangude korraldamise oigus sapporole mis 1938 aasta suvel siiski loobus jaapanihiina soja parast samal ajal oli ka suvemangude korraldaja tokio roki 38 istungil londonis 1939 aastal valiti taliolumpialinnaks hoopis uuesti garmischpartenkirchen labiviimine 2 veebruar 11 veebruar 1940 samal istungil sai 1944 aasta talimangude korraldajaks cortina dampezzo itaalia teised kandideerinud linnad olid montreal ja oslo parast soda 1945 aasta augustis kogunenud rok vottis vastu pohimottelise otsuse olumpiamangude jarkamiseks ja kinnitas samas 1948 aasta taliolumpialinnaks sankt moritzi millest sai esimene linn kus talimange korraldati teist korda kinnitav otsus tehti roki 39 korralisel istungil lausanneis 1946 aastal korralduskomitee president oli marcel henninger olumpial osales 28 riiki 669 sportlasega neist 77 naist esmakordselt osalesid olumpial island liibanon lounakorea taani ja tsiili sojasuudlastele saksamaale ja jaapanile osavotukutset ei saadetud suurimate voistkondadega osalesid sveits ja usa 100 sportlast olumpial jagati valja 22 komplekti medaleid uuesti voeti kavva kelgutamine skeletonidel maesuusatamise programmi lisati alpi kahevoistluse korvale kiirlaskumine ja slaalom nii meestele kui ka naistele naidisaladena olid kavas patrullsuusatamine ja talvine viievoistlus olumpiamangud avas sveitsi president enrico celio olumpiatule suutaja oli jaahokimangija richard bibi torriani olumpiapronks 1928 ja 1948 olumpiavande andis richard torriani olumpiamargid sveitsi postiamet andis valja neljamargilise taliolumpiaseeria kahel margil oli kujutatud sumboleid koos olumpiarongastega esmakordselt talispordi sumbolina lumehelves teistel markidel sveitslaste populaarsemad spordialad kiirlaskumine ja jaahoki esimene mark maailmas mis oli puhendatud hokile edukamad riigid medalite arvult olid norra ja rootsi molemad said 4 kuld 3 hobe ja 3 pronksmedalit edukaim sportlane oli prantsusmaa maesuusataja henri oreiller kes kogus 2 kulda ja 1 pronksi 1956 aasta taliolumpiamangud olid vii taliolumpiamangud mis toimusid 26 jaanuarist 5 veebruarini 1956 cortina dampezzos cortina dampezzo asub pohjaitaalias belluno provintsis dolomiitides ampezzo orus 1224 meetri korgusel merepinnast cortina dampezzo kinnitati olumpialinnaks roki 43 istungil roomas 1949 aastal teised kandideerinud linnad olid colorado springs usa ja oslo norra korralduskomitee president oli roki liige krahv paolo thaon di revel kes oli voitnud 1920 aastal olumpiakulla vehklemises olumpiamangud avas itaalia president giovanni gronchi 18871978 olumpiatule toi staadionile maesuusataja zeno colo olumpiakuld kiirlaskumises 1952 aastal tule suutas kiiruisutaja guido caroli olumpiavande andis maesuusataja giuliana chenalminuzzo olumpiapronks kiirlaskumises 1952 aastal esmakordselt kanti talimange ule televisioonis see hairis kovasti olumpiatule suutajat guido carolit torvik kaes uisutas ta aukulaliste loozi ette ja valmistus itaalia presidendile giovanni gronchile saluteerima arevusest komistas mees televisiooni ja mikrofonijuhtmetesse ning kukkus itaalia postiteenistus andis valja neljamargilise olumpiaseeria millel oli kujutatud olumpiaehitisi olumpiamangudel osales 32 riiki 820 sportlasega kellest 132 olid naised esmakordselt olid mangudel boliivia iraan noukogude liit suurim voistkond oli itaalial 79 sportlast edukaim riik medalite arvult oli noukogude liit 7 kuld 3 hobe ja 6 pronksmedalit edukaim sportlane oli maesuusataja anton toni sailer austria kes sai 3 kuldmedalit enim olumpiamedaleid voitis rootsi murdmaasuusataja sixten jernberg 1 kuld 2 hobedat 1 pronks eestlastest vottis olumpiamangudest noukogude liidu koondise koosseisus osa kahevoistleja uno kajak spordialasid oli kavas 6 suusatamine maesuusatamine kiiruisutamine iluuisutamine jaahoki bobisoit valja jagati 24 komplekti medaleid murdmaasuusatamise kava taiendati meeste 30 km ja naiste 3 5 km teatesoiduga otsekorrutis defineeritakse matemaatikas kahe teatud liiki objekti jaoks teatava kolmanda sama liiki objektina defineerime otsekorrutise koigepealt hulkade siis teiste matemaatiliste objektide jaoks kui on antud kaks hulka x ja y siis nende otsekorrutis ehk descartesi korrutis ehk cartesiuse korrutis ehk ristkorrutis x y on koikide niisuguste jarjestatud paaride hulk mille esimene liige on hulga x element ja teine liige on hulga y element naiteks kui x on hulk a k e s 10 9 8 7 6 5 4 3 2 ja y on hulk poti ruutu artu risti siis nende hulkade otsekorrutis x y on hulk a poti k poti 2 poti a artu 3 risti 2 risti kui aa b ja bcde siis ab a c a d ae b c b d b e juhul kui xy siis hulga x otsekorrutist iseendaga tahistatakse x teine naide on tasand formula1 kus formula2 on koikide reaalarvude hulk kahe hulga otsekorrutise alamhulgad on definitsiooni kohaselt binaarsed seosed moned otsekorrutise omadused on kahe hulga otsekorrutise uldistamisel saame n hulga x x uldistatud otsekorrutise teine tahistusviis on otsekorrutist voib samastada hulgaga x x x see on nkorteezide hulk juhul kui x xx tahistatakse otsekorrutist x uks niisuguse korrutise naide on kolmemootmeline eukleidiline ruum formula4 kus formula2 on reaalarvude hulk kui x01 siis x x x x 000 001 010 011 100 101 110 111 kui mone i korral xf siis vvvv f otsekorrutist nimetatakse rene descartesi nime jargi ka descartesi ehk cartesiuse korrutiseks see moiste sundis koos analuutilise geomeetriaga kui descartes vottis tarvitusele descartesi koordinaadid lake placid leik plassid on kulaks nimetatav asula usas new yorgi osariigis essexi maakonnas adirondacki maestikus north elba linna keskuse lahedal mirror lakei ja lake placidi jarve aares asula on saanud nime lake placidi jarve jargi geograafilised koordinaadid on 44178 n 73597 w korgus merepinnast on 568 m 2000 aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 2638 inimest asula pindala on 39 km2 millest 06 km2 on veepindala asula asutati 1850 aastal seal toimusid 1932 aasta taliolumpiamangud ja 1980 aasta taliolumpiamangud asula rajati 19 sajandi alguses rauamaagikaevurite asulana north elba nime all 1960 aasta taliolumpiamangud olid viii taliolumpiamangud mis toimusid 18 veebruarist 28 veebruarini 1960 squaw valleys squaw valley rajati spetsiaalselt talimangude tarbeks see oli esimene olumpiamangude toimumispaik mis polnud linn squaw valley asub usa laaneosas california osariigis sierra nevada maestikus 1889 meetri korgusel ule merepinna olumpialinnaks kinnitati squaw valley roki 50 istungil pariisis 1955 aastal squaw valley edestas otsustavas haaletusvoorus innsbrucki 32 30 teised kandideerinud linnad olid garmischpartenkirchen sfv innsbruck austria karachi pakistan sankt moritz sveits korralduskomitee president oli prentice c hale olumpiamangud avas usa asepresident richard nixon olumpiatule tooja staadionile oli maesuusataja andrea meadlawrence kes oli 1952 aastal voitnud olumpiakulla slaalomis ja suurslaalomis olumpiatule suutajaks oli kiiruisutaja kenneth henry olumpiakuld 500 m kiiruisutamises 1952 aastal olumpiavande andis iluuisutaja carol heiss olumpiakuld 1960 aastal ja hobe 1956 aastal usa postiteenistus lasi tavakohaselt valja vaid uhe olumpiamargi sellel oli kujutatud lumehelves ja olumpiarongad olumpiamangudel osales 30 riiki 665 sportlasega kellest 143 olid naised esmakordselt osales lounaaafrika vabariik suurim voistkond oli saksamaa uhendvoistkond 85 sportlasega edukaim riik medalite arvult oli noukogude liit 7 kuld 5 hobe ja 9 pronksmedalit edukamad sportlased olid kiiruisutaja lidija skoblikova ja jevgeni grisin molemad 2 kuldmedalit enim olumpiamedaleid voitis soome murdmaasuusataja veikko hakulinen 1 kuld 1 hobe 1 pronks olumpial jagati valja 27 komplekti medaleid uuteks aladeks olid meeste 20 km laskesuusatamine ja neli voistlusala naiste kiiruisutamises raja puudumisel jai ara bobisoit binaarne tehe ehk kahekohaline tehe ehk binaarne operatsioon ehk binaarne operaator ehk duaadiline tehe ehk duaadiline operatsioon on laiemas mottes kahe muutuja funktsioon kitsamas mottes kahe muutuja funktsioon mille argumendid kuuluvad tema muutumispiirkonda binaarne tehe kitsamas mottes ehk binaarne algebraline tehe on binaarne algebraline tehe hulgal s on kahe muutuja funktsioon silt ja silt sisse teiste sonadega funktsioon f otsekorrutiselt s s hulka s eriti informaatikas kasutatakse seda terminit monikord laiemas mottes sel juhul esitatakse tingimus et funktsiooni vaartused kuuluvad samasse hulka kuhu argumendidki kinnisuse omadusena binaarsetel algebralistel tehetel on vaga tahtis koht uldalgebras nad esinevad ruhmades monoidides poolruhmades ja mujal uhe binaarse tehtega hulga uldnimetus on ruhmoid paljud huvipakkuvad binaarsed tehted on kommutatiivsed voi assotsiatiivsed paljudel on ka uhikelemendid ja poordelemendid binaarset tehet nimetatakse assotsiatiivseks kui mis tahes x y ja z korral fx fy z ffx y z binaarset tehet nimetatakse kommutatiivseks kui mis tahes x ja y korral fx y fy x naiteks taisarvude liitmine ja korrutamine on assotsiatiivne ja kommutatiivne binaarset tehet nimetatakse alternatiivseks kui mis tahes x ja y korral fx fx y ffx x y ja ffx y y fx fy y see tingimus on norgem kui assotsiatiivsus binaarset tehet nimetatakse assotsiatiivseks astmetel kui mis tahes x korral fx fx x ffx x x see tingimus on norgem kui alternatiivsus binaarsete tehete tuupilisteks naideteks on liitmine naturaalarvude taisarvude ratsionaalarvude reaalarvude kompleksarvude ja maatriksite liitmine ja korrutamine ning funktsioonide kompositsioon liitfunktsioonide moodustamine mingil hulgal olgu meil on hulk s ja kaks funktsiooni r s s ja s s s siis kompositsioon r s s s on funktsioon mis on maaratud nii r s x r s x mis tahes x formula1 s korral nonda on defineeritud assotsiatiivne binaarne tehe hulgal s mittekommutatiivsed tehted on naiteks lahutamine jagamine ja astendamine jagamine ei ole binaarne tehe ei naturaalarvude taisarvude ratsionaalarvude reaalarvude ega kompleksarvude hulgal sest nulliga jagamine ei ole defineeritud naturaalarvude ja taisarvude hulgal on teisigi raskusi naiteks 1 ja 3 jagatis ei ole defineeritud sest 13 ei ole naturaal ega taisarv sageli kirjutatakse binaarseid tehteid funktsionaalse notatsiooni fab asemel infiksnotatsioonis a b a b voi a b neid saab valjendada ka prefiksnotatsiooni voi postfiksnotatsiooni abil poola notatsioon on uks prefiksnotatsioon mis saab labi ilma sulgudeta praegu on rohkem kasutusel poola notatsiooni postfiksversioon umberpooratud poola notatsioon binaarne valistehe on kahe muutuja funktsioon klt ja silt sisse binaarsest tehtest kitsamas mottes erineb binaarne valistehe selle poolest et k ja s ei pruugi kokku langeda k elemendid tulevad valjastpoolt binaarse valistehte naiteks on skalaarkorrutamine lineaaralgebras selles naites on k korpus ja s on vektorruum ule selle korpuse binaarset valistehet voib vaadelda ka mojuna k mojub sile vilniuse maakond on uks kumnest maakonnast leedus vilniuse maakonda kuuluvad jargmised omavalitsused savivaldybe 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli vilniuse maakonna elanikest leedulasi 5941 poolakaid 2298 venelasi 1028 valgevenelasi 329 ukrainlasi 086 juute 027 tatarlasi 019 ja mustlasi 010 unaarne tehe ehk unaarne operatsioon on matemaatikas ainult uhe operandiga algebraline tehe naiteks eitus on loogikas unaarne tehe toevaartustega voi propositsioonidega ruut on unaarne tehe reaalarvudega unaarne tehe hulgal a on funktsioon fa a homomorfism on kujutus uhest algebralisest struktuurist teise sama tuupi struktuuri kus sailivad vaadeldavad tehted javoi seosed matemaatikas tahendab homomorfism sama tuupi algebraliste struktuuride vahelist niisugust kujutust mille puhul vaadeldavad operatsioonid sailivad naiteks kui on antud hulk x osalise jarjestusega y hulgast x hulka y on homomorfism kui kui hulkadel x ja y on defineeritud binaarsed tehted vastavalt ja siis kujutus f on homomorfism kui homomorfismid on naiteks iga homomorfism f x y defineerib algebraliste struktuuride ekvivalentsiseose ehk kongruentsi algebralisel struktuuril x kongruentsi nimetatakse homomorfismi f tuumaks vastaval faktorhulgal x mida nimetatakse x faktoralgebraks kongruentsi jargi saab loomulikul viisil anda algebra struktuuri naiteks x y x y tanu viimasele on algebra x kujutis algebras y isomorfne algebraga x see toik on uks isomorfismiteoreemidest teatud juhtudel naiteks ruhmade ja ringide puhul piisab faktoralgebra maaramiseks uhestainsast ekvivalentsiklassist k sel juhul tahistatakse seda faktoralgebrat xk ja homomorfismi tuumaks mitte kongruentsi vaid ekvivalentsiklassi k olgu a ja b sama signatuuriga universaalalgebrad ning h a b funktsioon mis kujutab hulga a hulka b olgu i1n korral ai tehete fi ja gi aarsus need aarsused peavad olema vordsed sest algebratel a ja b on sama signatuur siis h on algebra a homomorfism algebrasse b kui iga i1n korral ja hulga a elementide iga aikorteezi x1xai korral kehtib vordus fix1xaigihx1hxai see tahendab et iga i1n korral kujutab kujutus h tehte fi tehteks gi olgu g ja h abeli ruhmad ja h g h eeldame et koikide a b korral ruhmast g kehtib vordus h a b ha hb siis h on ruhma g homomorfism ruhma h toepoolest eelduse pohjal voib oelda et h kujutab ruhmatehte ruhmatehteks peale selle on kerge naidata et h kujutab ruhma g ruhmatehte uhikelemendi 0 ruhma h ruhmatehte uhikelemendiks 0 nii et kehtib vordus h0 0 analoogiliselt on kerge naidata et iga a g korral kehtib ha ha vaatame funktsiooni fx 2 reaalarvude hulgast kus on defineeritud ainult liitmine positiivsete reaalarvude hulka kus on defineeritud ainult korrutamine antud tehete suhtes on funktsioon f ruhmade tapselmalt abeli ruhmade homomorfism maadleja suunab siia teiste tahenduste kohta vaata maadleja tapsustus maadlus on uks maailma vanimaid spordialasid selles kaib kahevoitlus ilma abivahenditeta kusjuures see kes puudutab maad molema olaga loetakse kaotanuks kui kumbki ei suuda vastast ettenahtud aja jooksul seljatada voidab see kes suutis rohkem votteid sooritada voi oli kohtunike arvates aktiivsem vanaegiptuses maadeldi juba 3 aastatuhandel ekr kusjuures votted olid tanapaevastele lahedased antiikolumpiamangudel oli maadlus esimest korda kavas 708 ekr 18 mangudel maadlus oli ka viievoistluses pentatlonis otsustav ala alates 648 ekr 33 mangudest voisteldi pankraationis milles olid uhendatud maadlus ja poks alates 632 ekr 37 mangudest noorukite maadluses kreekarooma maadluse pakkusid valja prantslased 19 sajandil vanade kreeka ja rooma reeglite pohjal usas sundinud vabamaadluses on lubatud haarata ka altpoolt vood ateena olumpiamangudel 1896 voisteldi ainult absoluutses kategoorias vabamaadlus tuli olumpiamangude kavva 1904 maadlus ei olnud olumpiamangude kavas ainult pariisis 1900 lausanneis asuval rahvusvahelisel maadlusliidul international federation of associated wrestling styles filal on 174 liikmesriiki maadlusvoistlused algavad tanapaeval kaalumisest millel uhtlasi loositakse voistlejad alagruppidesse kui maadlejaid on uhes alagrupis nii palju et nad ei joua koik omavahel labi maadelda siis koige rohkem voite saanud sportlane jatkab voistlust kui alagrupis on voite mitmel sportlasel vordselt siis esmalt selgitab edasipaaseja omavaheline seis selle jarel vaadatakse saadud punkte hoiatuste hulka ja lopuks passiivsushoiatusi meeste kaalukategooriad on muutunud korduvalt aastast 2014 kehtivad jargmised kaalukategooriad 59 66 71 75 80 85 98 ja 130 kg naiste vabamaadluse kaalukategooriad aastast 2014 on 48 53 58 63 69 ja 75 kg alates 2005 aastast toimub maadlus judo susteemi kohaselt enam ei loosita voistlejaid alagruppidesse vaid paaridesse see kes voidab esimeses ringis laheb jargmisse ringi ja nii edasi kuni finaalini voistleja kes kaotas finalistile jatkab maadlust kolmandale kohale tema vastasteks on voistlejad kes samuti kaotasid finalistile eesti raskejoustikule pani aluse gustav boesberg raskejoustikuringi asutamisega 1888 20 sajandi algul kuulusid maailma paremikku elukutselised maadlejad georg lurich georg hackenschmidt ja aleksander aberg nende eeskujul hakati maadlust laialdaselt harrastama tekkis palju raskejoustikuklubisid esimesed eesti meistrivoistlused kreekarooma maadluses peeti 1921 vabamaadluses 1925 edukalt esinesid eesti maadlejad 19201930 aastail olumpiamangudel 3 kulda 2 hobedat ja 4 pronksi mmvoistlustel 19231947 ei korraldatud 1 hobemedal emvoistlustel 5 kulda 11 hobedat ja 10 pronksi eestlaste esimene olumpiamedal tuli just maadlusest stockholmist 1912 martin klein pidas seal koigi aegade pikima maadlusmatsi 11 tundi 40 minutit mille voit andis talle hobemedali sellega on ta guinnessi rekordite raamatus eesti esimene olumpiavoitja kreekarooma maadluses oli eduard putsep pariisis 1924 eesti esimene olumpiavoitja vabamaadluses oli osvald kapp amsterdamis 1928 kristjan palusalu voitis 1936 berliinis kulla nii klassikalises kui ka vabamaadluses olles tanapaevani ainus kes seda suutnud johannes kotkas oli valitsev euroopa meister 28 aastat jarjest 19381966 seegi on maailmarekord nullaarne tehe on tehe aarsusega 0 nullaarne algebraline tehe hulgal a fikseerib hulga a mingi elemendi naiteks ruhmades ja monoidides voib uhikelemendi votmist vaadelda nullaarse tehtena koik taisarvud voi ratsionaalarvud voi kompleksarvud moodustavad liitmise suhtes ruhma mille uhikelemendiks on 0 koik naturaalarvud moodustavad liitmise suhtes monoidi mille uhikelemendiks on 0 koik positiivsed ratsionaalarvud voi koik positiivsed ratsionaalarvud moodustavad korrutamise suhtes ruhma mille uhikelemendiks on 1 ternaarne tehe ehk ternaarne operatsioon ehk ternaarne operaator on matemaatikas tehe aarsusega 3 ehk kolme muutuja fumktsioon uldjuhul on tegemist kujutusega kolme hulga otsekorrutisest neljandasse hulka ternaarne algebraline tehe hulgal a on kujutus otsekorrutiselt aaa hulka a programmeerimiskeeltes c c c java ja perl on ternaarseks tehtemargiks selle argumendid on uks kahendmuutuja loogiline muutuja ja kaks lauset ning selle tagastusvaartus on esimese lause tagastusvaartus kui kahendmuutuja on toene ja teise lause tagastusvaartus kui kahendmuutuja on vaar naiteks z x y x y omistab muutujale z vaartuse x kui x on suurem kui y ja muudel juhtudel vaartuse y lause satib z vordseks x ja y maksimumiga moned programmeerijad peavad selle ternaarse tehtemargi kasutamist halvaks praktikaks kuigi ta voib teatud juhtudel olla kasulik iflausete kuhjamise takistamiseks vore on matemaatikas osaliselt jarjestatud hulk milles igal loplikul mittetuhjal alamhulgal on ulemraja vahim ulemtoke ja alamraja suurim alamtoke termin vore tuleneb selliste osaliselt jarjestatud hulkade hasse diagrammide kujust voret saab defineerida ka algebraliselt vore on hulk l koos kahe binaarse tehtega ja v nii et hulga l mis tahes elementide a b ja c korral idempotentsusseadused on voimalik neelduvuse seadustest tuletada ning seetottu voib nad pohimotteliselt ka mainimata jatta kui need tehted rahuldavad neid algebralisi reegleid siis saab osalise jarjestuse hulgal l defineerida jargmise reegli abil a b siis ja ainult siis kui a v b b ehk a b a siis on hulk l koos niiviisi defineeritud osalise jarjestusega ulaltoodud hulgateoreetilises mottes vore umberpoordult kui on antud osalise jarjestuse kaudu defineeritud vore l ning me margime hulga a b ulemraja a v b ja alamraja a b siis l v rahuldab koiki algebraliselt defineeritud vore aksioome koikide vorede klass moodustab kategooria kui me defineerime homomorfismi vorest l v voresse n funktsioonina f l n mille korral for all a b in l kui homomorfism on bijektiivne siis ka tema poordkujutus on homomorfism ning sel juhul nimetatakse neid homomorfisme vorede isomorfismideks voresid mille vahel on isomorfism nimetatakse isomorfseteks isomorfsed vored on praktikas identsed kuigi nende elemendid on uldjuhul erinevad iga homomorfism on monotoonne kujutus monotoonne funktsioon uhest vorest teise kuid iga monotoonne kujutus ei ole veel vorede homomorfism et monotoonne kujutus oleks homomorfism peab ta olema uhitatav ka loplike hulkade ulem ja alamrajadega voret nimetatakse tokestatud voreks kui tal leidub suurim element ja vahim element suurima elemendi tahiseks on sageli 1 ja vahima elemendi tahiseks 0 kui x on tokestatud vore element siis vore mis tahes elementi y mis rahuldab tingimusi x y 0 ja x v y 1 nimetatakse elemendi x taiendiks tokestatud voret milles igal elemendil on mitte tingimata ainus taiend nimetatakse taienditega voreks 1566 ikarus luhemalt ka icarus voi ikarus on apolloklassi asteroid 1566 ikarus sai eriti kuulsaks 1949 aastal kui asteroidi jarjekordsel lahenemisel maale 1968 aastal ennustati taas kokkuporget oma nime on saanud asteroid vanakreeka mutoloogia tegelase jargi kes lendas paikesele liiga ligidale ceres on kaabusplaneet ning suurim marsi ja jupiteri vahel olevas asteroidide voos paiknev taevakeha umbkaudu 945 km labimoot teeb ceresest suurima neptuuni orbiidist seespool asuva kaabusplaneedi tegemist on suuruselt 33 teadaoleva objektiga meie paikesesusteemis ainus kaabusplaneet neptuuni orbiidi sees ceres koosneb kivist ja jaast ning kaalub umbes kolmandiku kogu asteroidivoo massist ceres on ainus objekt kogu asteroidivoos mis on omaenda raskusest umaraks muutunud cerese tahesuurus maalt vaadates on vahemikus 67 kuni 93 ning pole seetottu palja silmaga nahtav ceres tundub olevat jagunenud eraldiseisvaks kivist tuumaks ja jaiseks vahevooks mille all voib olla vedel maaalune jaanuk ookeanist pind on ilmselt segu vee jaast ja erinevatest mineraalhudraatidest nagu karbonaadid ja savimineraalid 2014 jaanuaris moodeti veeauru purskeid mitmest cerese piirkonnast see oli ebatavaline sest tavaliselt eritavad ainult komeedid veeauru mitte suured asteroidivoo objektid ceres on esimesena avastatud asteroid selle avastas 1 jaanuaril 1801 giuseppe piazzi johannes kepler arvas juba 1596 aastal et jupiteri ja marsi vahel peaks olema veel uks planeet sest nende vahel oli liiga suur tuhi vahemik giuseppe piazzi arvas esialgu et on avastanud komeedi johann bode oli aga kindel et piazzi avastas ammu otsitud planeedi taevakeha kadus kuni detsembrini vaatevaljast tanu kuulsa matemaatiku carl friedrich gaui arvutustele leiti cereseks nimetatud taevakeha taas ules esialgu nimetati ceres ekslikult planeediks kuid aasta hiljem sellest nimetusest loobuti 24 augustil 2006 nimetas rahvusvaheline astronoomiaunioon cerese kaabusplaneediks kuid asteroidiks jai ta endiselt 5 martsil 2015 joudis nasa robotsond dawn cerese orbiidile alates 2015 aasta jaanuarist kui dawn lahenes ceresele tehti kraatritega kaetud pinnast varem nagematu lahutusvoimega pilte kilomeeter luhend km on fuusikaline pikkusuhik ja rahvusvahelise mootuhikute susteemi si tuletatud meetermoodustiku pikim uhik sisusteem lahtub seitsmest pohiuhikust mille abil saab avaldada koiki selle susteemi tuletatud uhikuid pohiuhikud on meeter kilogramm sekund amper kelvin mool ainehulga uhik ja kandela valgustugevuse uhik pikkusuhikud 1 kilomeeter vordus 09374 verstaga sisusteemi uhikud uhikute detsimaaleesliited vojvodina lipp on serbia lipuvarvides trikoloor kuid keskmine laid on palju laiem sellel olevad kolm kollast tahte sumboliseerivad vojvodina kolme osa backat banaati ja sremi lipp on kasutusel alates 24 veebruarist 2004 2 pallas ehk pallas on asteroid asteroidide voos on pallas massiivsuselt kolmas objekt ning moodustab selle massist 7 asteroidi avastas 28 martsil 1802 heinrich wilhelm olbers enne seda oli asteroididest avastatud ainult ceres mida praegu kvalifitseeritakse kaabusplaneediks avastaja olbers andis taevakehale ka nime algul nimetati nii pallast cerest junot kui ka vestat planeetideks kui aga hakati avastama massiliselt asteroide hakati ka neid taevakehi asteroidideks lugema ceres arvatakse nuud kaabusplaneetide hulka pallas on asteroidivoo suuruselt kolmas objekt ruumalalt on see on umbes asteroidi 4 vesta suurune pole teada kui tapselt kuid pallase mass on margatavalt vaiksem pallase dunaamilised omadused on nii suure objekti kohta ebatavalised pallase orbiit on tugevalt kallutatud ning mingil maaral ekstsentriline lisaks on selle poorlemistelg vaga korge nurga all ligikaudu 60 hinnanguliselt 56 kuni 81 see tahendab et igal pallase suvel ja talvel on nii ood kui ka paevad vordsed umbes maakera aastaga pallase poorlemissuuna suhtes pole veel uksmeelele joutud viimaste valguskurvide analuuside jargi osutavad poolused 10 ebamaarasusega ekliptiliste koordinaatide 12 35 ehk 43 193 suunas seega on telje kallakud vastavalt 57 ja 65 pohiseadus ehk konstitutsioon maarab ara riigi korralduse ning inimeste oigused ja kohustused pohiseadust koikidel riikidel pole naiteks suurbritannias asendab seda mitu seadust konstitutsioon ehk pohikord on ka riikliku korralduse printsiibid ning inimeste oigused ja kohustused olenemata sellest kas nad on pohiseadusena satestatud pohiseadus satestab kuidas riiki valitsetakse kuidas toimub seadusandlus ning kuidas voim on jaotatud ja piiratud pohiseadus seisab korgemal koigist teistest seadustest pohiseaduse olemasolu teeb pohikorra kergesti haaratavaks ja arusaadavaks demokraatlikes riikides peetakse pohiseadust jeanjacques rousseau mottes uhiskondlikuks lepinguks kodanike vahel valitsus saab voimu rahvalt mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimoigused enamiku riikide oigusaktide normihierarhiates asub pohiseadus koige korgemal kohal seda asjaolu sonastatakse monikord ka nii et pohiseadus on teiste seaduste suhtes ulimuslik pohiseadus annab aluse ja volitusnormid madalama taseme oigusaktide naiteks seaduste kehtestamiseks seetottu peavad madalama taseme oigusaktid olema kooskolas pohiseadusega sellise kooskola ule teostavad jarelevalvet konstitutsioonikohtud konstitutsiooniparanduste tegemise protseduur on tavaliselt keerukam ja raskemini labitav kui tavaliste seaduste kehtestamise protseduur vanim praeguseni kehtiv pohiseadus on ameerika uhendriikide konstitutsioon sellele jargnesid varsti poolaleedu aadliriigi rzeczpospolita 3 mai konstitutsioon 1791 ja prantsusmaa pohiseadus 1792 westminsteri susteemi jargi mis sai alguse inglismaalt moodustasid briti pohikorra kirjutamata pohiseaduslikud tavad ulemkohtu pretsedendid kuninglikud prerogatiivid ja tavad briti impeeriumi paevil toimis salanoukogu kohtukomitee mitmete briti asumaade naiteks foderaalkonstitutsiooni omavate kanada ja austraalia konstitutsioonikohtuna westminsteri susteemis on konstitutsiooni ja parlamendi poolt vastu voetud seaduse vaheline erinevus monevorra meelevaldne ning seda mojutab rahva austus moningate tahtsate seadusandlike aktide vastu naiteks parlamendi poolt vastu voetud akte bill of rights ja human rights act ning parlamendi loomisele eelnenud akti magna charta libertatum peetakse fundamentaalsete peaaegu konstitutsiooniliste oiguste ja printsiipide allikaks ometi ei erine need teistest parlamendi poolt vastu voetud seadustest ning neid on sama holbus muuta ainsad esimese maailma demokraatlikud riigid millel puudub pohiseadus on iisrael uusmeremaa ja suurbritannia milline vorm konstitutsioonil ka ei oleks seda kaitseb sageli teatud seaduslik organ millel voib olla erinevaid nimesid nagu ulemkohus voi konstitutsioonikohus eestis riigikohus 29 veebruar on liigaastal gregoriuse kalendri 60 paev juliuse kalendri jargi 16 veebruar 19012099 29 veebruar on liigaasta liigpaev 8 marts on gregoriuse kalendris aasta 67 liigaastal 68 paev juliuse kalendri jargi 23 veebruar liigaastal 24 veebruar 19012099 aasta lopuni on 298 paeva 9 marts on gregoriuse kalendri 68 liigaastal 69 paev juliuse kalendri jargi 24 veebruar liigaastal 25 veebruar 19012099 udmurdi keel on permi keelte hulka kuuluv soomeugri keel seda konelevad udmurdid venemaa foderatsiooni kuuluvas udmurdi vabariigis on udmurdi keel vene keele korval ametlik keel 2010 aasta venemaa rahvaloenduse andmetel oskas venemaal udmurdi keelt 324 338 inimest lahemad sugulaskeeled on komi keel ja permikomi keel erinevalt teistest soomeugri keeltest on udmurdi keeles rohk viimasel silbil seda peetakse turgi keelte mojuks udmurdi keeles puudub vokaalharmoonia udmurdi keeles on 15 kaanet udmurdi tahestik pohineb kirillitsal ja naeb valja nii treemaga konsonante kasutatakse ainult udmurdi tahestikus udmurdi keelt peetakse ohustatud keeleks udmurdi keele kasutussfaar on kitsas ja prestiiz madal ilmub kaks udmurdikeelset ajalehte ja neli ajakirja raadiosaateid on keskeltlabi 25 tundi ja telesaateid 15 tundi paevas 99 000 udmurdi koolilapsest opib emakeelt vaid 29 000 kusjuures udmurdikeelset opetust jagub vaid maakoolide algklassides mis on ettevalmistuseks venekeelsele opetusele nahtavasti pole koolides praegu enam administratiivseid takistusi udmurdikeelse opetuse laiendamiseks kuid ei jatku udmurdi keelt oskavaid opetajaid ega oppevahendeid udmurdi vabariigi parlament on andnud udmurdi keelele riigikeele staatuse kuid keeleseadus on leidnud tugevat vastuseisu 2012 aastal ilmus venemaal 28 nimetust udmurdikeelseid raamatuid ja brosuure kogutiraaziga 49 500 eksemplari esmaspaev on nadala esimene paev eestis ja paljudes teistes riikides paljudes maailma maades ja kirikunadalas on esmaspaev nadala teine paev rahvusvahelise standardi iso 8601 jargi on esmaspaev nadala esimene paev astroloogias on esmaspaev kuu paev paljudes keeltes sh germaani keeltes ja india keeltes on paev saanud nime kuu voi kuujumala jargi nt monday inglise keeles montag saksa keeles mandag rootsi ja uusnorra keeles laane kultuuris on esmaspaev too ja koolinadala algus ehk esimene paev parast nadalavahetust kui taiskasvanud lahevad toole ja lapsed kooli teisipaev on nadala teine paev eestis paljudes maailma maades ja kirikunadalas on teisipaev nadala kolmas paev astroloogias on teisipaev planeet marsi paev kolmapaev ehk kesknadal on nadalapaev mis jargneb teisipaevale ja eelneb neljapaevale paljudes maailma maades ja kirikunadalas on kolmapaev nadala neljas paev ja uhtlasi nadala keskmine paev vene saksa mittwoch soome keskiviikko vanaroomas oli see nadalapaev puhendatud jumal mercuriusele ja tema planeedile merkuurile ladina keeles dies mercurii sellest on parit ka tanapaeva kolmapaeva nimetus romaani keeltes prantsuse mercredi itaalia mercoledi hispaania miercoles pohjaeuroopas vastas mercuriusele odin sellest nimest lahtub ka kolmapaeva nimetus mitmes germaani keeles inglise wednesday hollandi woensdag norra taani ja rootsi onsdag eesti liivi lati ja leedu keeles nimetatakse seda paeva nadala kolmandaks paevaks liivi kuolmondpava lati tresdiena leedu treciadienis astroloogias nimetatakse kolmapaeva planeet merkuuri paevaks neljapaev on nadalapaev millele eelneb kolmapaev ja jargneb reede eestis on neljapaev nadala neljas paev paljudes maailma maades ja kirikunadalas on neljapaev nadala viies paev astroloogias on neljapaev planeet jupiteri paev neljapaev on seotud piksejumalaga vanad eestlased on vaidetavalt neljapaeva taara auks puhendanud neljapaeva ohtut nimetati tooru teeramise ohtuks siis kaidi hiies puha pidamas germaani aikesejumal thori seotust neljapaevaga valjendavad inglise keele thursday rootsi ja taani torsdag saksa ja hollandi keeles on neljapaev kouepaev thori vanaulemsaksakeelne nimi on donar saksa keeles donnerstag ehk donner hollandi keeles donderdag romaani keeltes on neljapaev puhendatud jupiterile hispaania keeles jueves prantsuse keeles jeudi itaalia keeles giovedi 70 aastatel ja 80 aastatel oli noukogude liidus sealhulgas eesti nsvs sooklates ja restoranides neljapaeviti keelatud lihatoitude valmistamine ja pakkumine lubatud olid kalast valmistatud road seetottu hakati rahvasuus neljapaeva nimetama kalapaevaks kreeklastel on kalapaev aga hoopis puhapaev muistsete eestlaste kosjakommete kohaselt kaidi ehal neljapaeva ja laupaeva ohtutel ehalkaijate vastuvotuks valmistusid ka tudrukud eestlaste kuukalendri ajaarvamises margib kaduneljapaev alati vana poolkuu neljapaeva nadalapaevadest on neljapaev uldse uks olulisemaid arvati et sel paeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses putukate ja nariliste havitamises samuti sunniti sel paeval taanduma mitmeid inimese endaga seotud hadasid naiteks konnasilmad kae liigne kehakaal ja muud haigused neljapaeva peeti uldiselt onnelikuks paevaks nagu laupaevagi paarispaevana sobis neljapaev koikide toode alustamiseks pulmapaevaks ristimiseks ja ka oli sobilik paev kosjalkaiguks sobilik too oli karjalask kulv loikus ohverdamine kaidi ohtuti hiies arstimine iseloomulik on ohtuste toode keeld neljapaevaohtuti kehtisid tookeelud igasuguste ringliikumisega seotud toode kohta nagu naiteks ketramine villatood naiteks longakerimine varrastel kudumine sukanoelumine keelust uleastumine toob kaasa lambaonnetused ei tohtinud ka jahvatada kuna tegemist oli piksejumaluse paevaga siis olid keelatud mura pohjustavad tood neljapaeviti anti tavaliselt teenijatudrukutele vaba ohtu neljapaeval harrastati ka noidumist noiuti piima ja karjaonne samuti raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele neljapaeviti sai kratti valmistada liikusid ringi erinevad mutoloogilised olendid reede on nadalapaev millele eelneb neljapaev ja jargneb laupaev eestis on reede nadala viies paev paljudes maades ja kirikunadalas on reede nadala kuues paev astroloogias on reede planeet veenuse paev reede on oma eestikeelse nimetuse saanud skandinaavia mutoloogiast parit jumalanna freya jargi otselaen tuleb nahtavasti skandinaavia uhiskeelest kus sonakuju oli arvatavasti fredag nagu ka praeguses norra bokmalis vanapohja keeles oli selle paeva nimetus toenaoliselt freyadag kristluses peetakse reedet nadalapaevaks mil jeesus kristus risti loodi oigeusklikel ja katoliiklastel on tavaks selle malestuseks reedeti paastuda reedet mis satub 13 kuupaevale peetakse onnetuks paevaks laupaev on nadala paev millele eelneb reede ja jargneb puhapaev eestis on laupaev nadala kuues paev paljudes maailma maades ja kirikunadalas on laupaev nadala seitsmes ja viimane paev astroloogias on laupaev planeet saturni paev judaismis on see paev puha tegelikult juba alates reedesest paikeseloojangust sest juudi kalendri jargi algab ja lopeb oopaev paikeseloojanguga nii nagu kristluses puhapaev ja islamis reede lounaeesti murretes on laupaeva nimetatud kui poolpaiv puhapaev on nadala paev millele eelneb laupaev ja jargneb esmaspaev eestis on puhapaev nadala seitsmes ja viimane paev paljudes maailma maades ja kirikunadalas on puhapaev nadala esimene paev astroloogias on puhapaev paikese paev ajaarvamine on dateerimise susteem mille aluseks on teatud sundmusest moodunud voi selleni jaanud aastate arv tseerium sumbol ce on keemiline element jarjenumbriga 58 tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 136 138 140 ja 142 omadustelt on tseerium lantanoid ja sellisena haruldane muldmetall tema tihedus normaaltingimustel on 669 gcm3 ja sulamistemperatuur on 798 c tseeriumi avastasid 1803 aastal jons jacob berzelius ja wilhelm von hisinger ning nendega samaaegselt martin heinrich klaproth element sai nimetuse 1801 avastatud kaabusplaneedi cerese jargi looduses esineb tseerium koos teiste lantanoididega mineraalides nagu allaniit monatsiit ja bastnasiit maakoores on tseeriumi sisaldus 70 gt volfram on keemiline element jarjekorranumbriga 74 ta esineb looduses 5 isotoobina massiarvudega 180 182 183 184 ja 186 omadustelt on volfram metall tema tihedus normaaltingimustel on 1925 gcm ja sulamistemperatuur on 3422 celsiuse kraadi rasksulavuselt jaab volfram maha vaid susinikust olulisemad volframimaagid on volframiit ja seliit volframi avastas carl wilhelm scheele 1781 uus element sai nimetuse mineraal volframiidilt juba keskajal margati et selle mineraali sisaldumine tinamaagis vahendab tina saagist ta varastab tina ogides seda nagu hunt lammast sellest tuligi volframiidi nimetus saksa keeles wolf hunt ja vanagermaani keeles ramm lammas korge sulamistemperatuuri parast kasutatakse volframit hooglampide niitide valmistamiseks samuti kaarlampides ja elektrontorudes volframit kasutatakse ka kiirloiketerase legeerimismaterjalina lisatakse kuni 18 mis sailitab loiketerade kovaduse veel 800 oc juures koobaltiga tsementeeritud ja titaankarbiidi sisaldav volframkarbiid on volframterasest 13 korda kovem ega pehmene oluliselt isegi 1100 oc juures volframi vase ja nikli sulamist valmistatakse konteinerid radioaktiivsete ainete hoidmiseks see sulam neelab radioaktiivset kiirgust pliist paremini sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada sest paljud metallid aurustuvad selle sulamistemperatuuril koige sagedamini kasutatakse siin pulbermetallurgiat pulbristatud metallide segu pressitakse ja paagutatakse korgel temperatuuril tihti sulatatakse saadud materjali elektriahjus veel uuesti volfram on sedavord plastiline et 1 kg metallist saab venitada 35 km pikkuse traadi millest piisab 23 000 elektrilambi valmistamiseks volframoksiidsed uhendid sarnanevad varvuselt laikelt kovaduselt elektrijuhtivuselt ja keemiliselt pusivuselt pronksidega nii neid nimetataksegi sinine pronks nao wo 4wo kuldpronks nao wo wo jne suurim volframitootja on hiina kus toodetakse 80 maailma aastatoodangust 73 300 tonni 2006 aastal reenium on element jarjekorranumbriga 75 ta esineb looduses 2 isotoobina isotoop massiarvuga 185 on stabiilne isotoop massiarvuga 187 on radioaktiivne poolestusajaga 435 miljardit aastat omadustelt on reenium metall tema tihedus normaaltingimustel on 210 gcm ja sulamistemperatuur on 3186 celsiuse kraadi reeniumi avastasid 1925 aastal sakslased walter noddack ida tacke ja otto berg kolumbiidist ning nimetasid selle reini joe jargi tallium on element jarjekorranumbriga 81 tal on 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 203 ja 205 omadustelt on tallium metall tema tihedus normaaltingimustel on 1185 gcm ja sulamistemperatuur on 304 celsiuse kraadi vismut on keemiline element jarjekorranumbriga 83 ja sumboliga bi ta esineb looduses 1 isotoobina massiarvuga 209 aastal 2003 avastati et see isotoop on kergelt radioaktiivne kuid lagunemine on nii aeglane et selle isotoobi poolestusaeg uletab miljard korda universumi eluea omadustelt on vismut metall tema tihedus normaaltingimustel on 978 gcm ja sulamistemperatuur on 271 celsiuse kraadi see on vaga halva soojusjuhtivusega vismuti kristallid on iseloomuliku nurgelise struktuuriga metalli pinnakihile tekib hapnikuga reageerides vismutoksiidi bio kiht mis naib valguse interferentsi tottu varviline alates pliist ja vismutist on jargnevate keemiliste elementide aatomid radioaktiivsed sest aatomituumade raadius osutub suuremaks kui tugev vastastikmoju hasti tootav mojuraadius nii muutub igas jargnevas elemendis elektromagnetiline vastastikmoju mis tuuma prootoneid laiali puuab lukata uha valdavamaks pohjustades raskemate tuumade suureneva radioaktiivsusega tuumade ebastabiilsuse vaheneva poolestusaegpoolestusaja kategooriametallid poloonium esialgse nimetusega raadium f on element jarjekorranumbriga 84 koik ta isotoobid on radioaktiivsed stabiilseim on isotoop massiarvuga 209 mille poolestusaeg on 103 aastat kuid seda ei esine looduses polooniumi looduslikest isotoopidest on pikima elueaga isotoop massiarvuga 210 mille poolestusaeg on 138 paeva ja mis tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel polooniumi avastas 1898 aastal abielupaar pierre ja marie curie nimetus anti marie curie sunnimaa poola jargi polooniumi sulamistemperatuur on 254 kraadi ja keemistemperatuur 952 kraadi poloonium on oluline tervist kahjustav looduslik kiirgusallikas astaat on keemiline element jarjenumbriga 85 koik ta isotoobid on radioaktiivsed stabiilseim neist on isotoop massiarvuga 210 mille poolestusaeg on 8 tundi kuid seda looduses ei esine looduses esineb vaikeses koguses astaadi isotoope massiarvudega 215 216 218 ja 219 stabiilseim neist on isotoop massiarvuga 219 mille poolestusaeg on 56 sekundit maakoores on hinnanguliselt alla 30 g astaati 1940 aastal saadi astaati esmakordselt sunteetilisel teel pommitades vismutit alfaosakestega kolm aastat hiljem leiti seda ka loodusest radoon on keemiline element jarjekorranumbriga 86 koik selle isotoobid on radioaktiivsed stabiilseim on isotoop massiarvuga 222 mille poolestusaeg on 38 oopaeva radoon 222 tekib looduses uraani radioaktiivsel lagunemisel olulised radooni isotoobid on ka toroon massiarvuga 220 ja aktinoon massiarvuga 219 omadustelt on radoon vaarisgaas see kondenseerub temperatuuril 62 c ja tahkub temperatuuril 71 c radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas seetottu on see inimestele ohtlik pohjaaafrika on sahara korb ja sellest pohja poole jaav aafrika osa millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mottes magrib ja egiptus monikord ka sudaan laiemas mottes kuuluvad pohjaaafrikasse ka mauritaania etioopia ja eritrea kuigi pohjaaafrika rahvastel on juured nii aafrikas kui ka lahisidas on enamik kitsamas mottes pohjaaafriklasi kas araabia keelt voi berberi keeli konelevad muslimid erandiks on koptid kes on kristlased moned pohjaaafrika riigid eriti egiptus ja liibua arvatakse pidevate kontaktide tottu lahisidaga monikord lahisida maade hulka peale selle asub egiptusele kuuluv siinai poolsaar aasias ning on vaieldamatult osa lahisidast uro liigituse jargi kuuluvad pohjaaafrika koosseisu okupeeritud riigid monikord arvatakse pohjaaafrikasse kuuluvaks ka neoliitikumi kaljumaalid liibuas annavad tunnistust sellest et pohjaaafrika kuivades rohtlates elas jaaajal kuttidekorilaste kultuur nagu naitavad kogu piirkonnas levinud kaljukunst on suuremas osas pohjaaafrikast algselt elanud mustanahalised aafriklased ent paistab et magrebis ja alamegiptuses elasid valgenahalised aafriklased kes konelesid afroaasia keeli parast sahara kuivamist randas enamik mustanahalisi aafriklasi ida ja laaneaafrikasse praeguse sahara piirkonnas tekkis uks esimesi maaharijate uhiskondi sedamooda kuidas korb laienes suruti need uhiskonnad niiluse orgu ning nendest sai alguse vanaegiptus pohjaaafrika ajalugu kasitletakse tavaliselt eraldi saharast louna poole jaava aafrika ajaloost sest korbe tottu arenesid nad teineteisest eraldi pohjaaafrika elanikel oli siiski kontakte kesk ja lounaaafrika asukatega kaubateed labisid ka saharat kuid kulgesid pohiliselt siiski piki aafrika ida ja laanerannikut egiptusel olid niiluse kaudu kontaktid nuubiaga nii kestis see kuni araablaste ekspansiooni ja islami levimiseni pohjaaafrika kirjapandud ajalugu parineb pohiliselt euroopast ja aasiast mille asukad puutusid koigepealt kokku vahemere ja punase mere rannikualadega selles piirkonnas oli etioopia ainuke riik millel onnestus kogu ajaloo valtel sailitada iseseisvus valja arvatud luhem periood teise maailmasoja ajal pohjaaafrika vahemereranniku koloniseerisid koigepealt foiniiklased umbes 1000 ekr ning kartaagost mille nad rajasid 800 ekr sai kiiresti vahemere maade voimsaim joukeskus allutades berberid kes moodustasid suurema osa pohjaaafrika rahvastikust said foiniiklased oma voimu alla kogu aafrika ranniku laane pool surti lahte ning saavutasid kontrolli vahemerekaubanduse ule see pani aluse nende tohutule rikkusele kreeklastel omakorda onnestus kinnitada kanda egiptuses ja praeguse liibua territooriumil kus nad umbes 631 ekr asutasid kureene linna kuid need rannikulinnad olid taiesti isoleeritud korbest ega mojutanud ulejaanud aafrikat hellenismiajal kui aleksander suur oli rajanud aleksandria 332 ekr uritasid ptolemaiosed ekspansiooni louna poole selle tulemusel on meie kasutuses pisut andmeid tolle aja etioopiast voimuvoitlus vahemere aares katkes varsti sest 146 ekr voitis rooma vabariik kartaagot ning jargmisel sajandil inkorporeeris oma impeeriumi kreeka kolooniad sealhulgas egiptuse ning koguni kreeka enda rooma ajal pohjaaafrika rannikualad oitsesid ent kuigi roomlased alistasid fazzani liibuas pidasid nad saharat uletamatuks tokkeks ja keiser nero katse laiendada impeeriumi sudaani ja kaardistada niiluse latteid ebaonnestus antiikaegsed teadmised aafrika kohta leiduvad ptolemaiose kirjutistes teataval maaral tundis ta idaaafrika riftivoondi suuri jarvi ning ta mainib ka nigeri joge siiski samastati antiikajal aafrikat pohimotteliselt vahemere rannikualadega europa omandas pohjaaafrikale suure tahtsuse alles roomlaste pideva soja tottu berberi hoimudega jargnesid kristluse levik vandaalide sissetung umbes 400 pkr ning voimu uleminek butsantsile 7 sajandil toimus dramaatiline muutus ning islam vallutas kiiresti pohjaaafrika egiptusest kuni atlandi ookeani rannikuni ning suundusid oma ekspansiooniga edasi hispaaniasse kristlus torjuti pohjaaafrikast taielikult valja kui mitte arvestada kopti kirikut egoptuses ning moningaid piirkondi nuubias ja etioopias butsantsi ajaluguisauria dunastia 717802 7501258 jargneval kolmel sajandil moodustasid araablased pohjaaafrikas vaikesearvulise valitseva eliidi ent 11 sajandil leidis aset suur araablaste sisseranne mille tulemusel berberid assimileerusid kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks votnud araabia kultuuri sealhulgas islami islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka louna poole saharasse ning kaugemale kesk ja idaaafrikasse kuni 14 sajandini oli eurooplastel ja pohjaaafrika araablastel usna ebamaarane ettekujutus araabia parsia ja india linnadest idaaafrika idarannikul esimesed araablastest vallutajad allusid bagdadi kalifaadile ning pohjaaafrikat valitses kalifaadi vasallidena aglabiidide dunastia 10 sajandil tuli egiptuses voimule fatimiidide dunastia ning valitses kairost mis rajati 968 kogu pohjaaafrikat sitsiilia emiraat magrib fatimiidide dunastia sai alguse tuneesias ning valitses kalifaat pohjaaafrikas ja lahisidas aastatel 9091171 aastal 920 ehitati vahemere aarde kalifaadi pealinnaks mahdia aastal 969 vallutasid fatimiidid egiptuse pohjaosa ja rajasid kairo millest sai riigi uus pealinn ning poliitiline kultuuriline ja religioosne keskus fatimiidide riik ulatus oma hiilgeaegadel atlandi ookeanist labi pohjaaafrika damaskuse ja mekani jargnesid almoraviidide 105610601147 almoraviidid berberi dunastia mis valitses marokos mauritaanias laanealzeerias ja hispaanias alandalus asutasid marrakechi 10621070 ja tegid sellest oma pealinna ja almohaadide 11331269 dunastia magribis berberi dunastia mis valitses pohjaaafrikas maroko alzeeria tuneesia liibuas ja hispaanias vahepeal olid araablaste vallutused teinud vahemere peaaegu araabia sisemereks kuid 11 sajandil ajasid normannid saratseenid valja sitsiiliast ja lounaitaaliast edasi puudsid nad magribi tuneesiat ja tripolit runnates joudude seitsmendas ja kaheksandas ristisojas tasakaalu muuta parast seda tekkis veneetsial pisal genoval ja teistel pohjaitaalia linnadel elav kaubavahetus aafrika rannikualadega osmanid vallutasid piiramise jarel 1453 konstantinoopoli ja 1517 egiptuse kust neil oli 15191551 kontroll ka alzeeria tuneesia ja tripoli ule osmanite riik rajas asehalduskonnad alzeerias tuneesias ja tripolis aastatel 15191551 marokos olid arabiseerunud berberid 13 sajandil rajanud mariniidide riigi mis sailitas oma soltumatuse turklastest ning valitseti jargnevalt saadi dunastia voimu all samal ajal kui varased araabia ja mauri dunastiad saavutasid tolle aja kohta korge kultuuritaseme hakkasid muslimid aafrikat sustemaatilisemalt uurima parslastest vallutajad egiptuses olid varem aafrikasse toonud kaameli ning nuud sai seda kasutada sahara uletamiseks nonda tekkisid senegambial ja osalt nigeril varakult kontaktid araablastega ja berberitega kuid 11 sajandil rajatud timbuktu tombouctou vottis islami vastu alles 1591 sellesse linna joudis kuulus randur ibn battutah 1352 aastal ning tema reisid mombasasse praeguses keenias ja kilwasse praeguses tansaanias annavad meile koige varasemad teated riiklikest moodustistest idaaafrikas araablased said idaaafrika ranniku koloniseerida india ookeani kaudu kuid aafrika sisemaal ekspansioon lounasse peatus tihedate dzunglite tottu mis ulatusid umbes kumnenda pohjalaiuskraadini viimane suur araabia vallutus aafrikas oli nuubia mis jai kristlikuks 14 sajandini parast keskaega oli pohjaaafrika valja arvatud maroko osmanite riigii lodva kontrolli all 15 sajandi lopuks oli peaaegu kogu purenee poolsaar mauridelt tagasi vallutatud samal ajal kui muslimitest valitsejad ikka veel kontrollisid granadat oli portugal saanud piisavalt tugevaks et pidada soda aafrikas 1415 vallutasid portugallased ceuta aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas portugal regulaarselt sekkuma maroko asjadesse ning hispaania omandas sadamad alzeerias ja tuneesias portugal sai vahepeal 1578 ranga kaotuse osaliseks abd el malek ilt ksar elkebiri lahingus ning selleks ajaks oli hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest aafrikas voitudele marokos jargnesid sisetulid mille tottu hispaanlased ja portugallased kaotasid moju kaubanduse vahemerekaubanduse ule kontaktid euroopa ning muslimitest valitsejate vahel 16001900 iseloomustab eelkoige piraatide tegevus millele vastati vastuabinoudega alzeerias ja tuneesias oli tol ajal tuhandeid kristlastest orje parast 19 sajandit koloniseerisid piirkonna prantsusmaa suurbritannia hispaania ja itaalia vajab taiendamist ja tapsustamist frantsium on keemiline element jarjenumbriga 87 koik ta isotoobid on radioaktiivsed pikima poolestusajaga 218 minutit on isotoop massiarvuga 223 see poolestusaeg on koige luhem koigi esimese 105 elemendi seas erinevalt elementidest jarjenumbriga ule 105 mis on piisavalt vahe uuritud et poleks voimalik valistada seni avastamata pikema poolestusajaga isotoopide olemasolu on frantsiumil avastamata pikaealiste isotoopide olemasolu ebatoenaone mistottu frantsium on uldse koige ebastabiilsem teadaolev element frantsium223 esineb vaikeses koguses looduses kus ta tekib aktiiniumi radioaktiivsel lagunemisel 1 marts on gregoriuse kalendri 60 liigaastal 61 paev juliuse kalendri jargi 16 veebruar liigaastal 17 veebruar 19012099 aasta lopuni on 305 paeva raadium on element jarjekorranumbriga 88 koik raadiumi isotoobid on radioaktiivsed pikima elueaga on raadium 226 mille poolestusaeg on 1600 aastat looduses esinevad ka isotoobid massiarvudega 223 224 ja 228 omadustelt on raadium leelismuldmetall tema tihedus normaaltingimustel on umbes 5 gcm ja sulamistemperatuur on 700 celsiuse kraadi toorium on keemiline element jarjenumbriga 90 koik tooriumi isotoobid on radioaktiivsed pikima elueaga on toorium232 mille poolestusaeg on 14 miljardit aastat looduses esinevad ka tooriumi isotoobid massiarvudega 228 230 231 ja 234 omadustelt on toorium aktinoid tema tihedus normaaltingimustel on 117 gcm ja sulamistemperatuur on 1755 celsiuse kraadi tooriumit peetakse sobivaks kutuseks jargmise polvkonna tuumareaktorite tarbeks kuna selle kasutamine oleks ohutum jaatmeid tekiks vahem ning reaktorid oleksid odavamad lisaks on maailma tooriumivarud uraanivarudest palju suuremad protaktiinium on keemiline element jarjenumbriga 91 koik protaktiiniumi isotoobid on radioaktiivsed pikima elueaga on isotoop massiarvuga 231 mille poolestusaeg on 32 760 aastat looduses esineb ka isotoop massiarvuga 234 nimetusega uraan x2 mille poolestusaeg on 67 tundi omadustelt on protaktiinium aktinoid tema tihedus normaaltingimustel on 1537 gcm ja sulamistemperatuur on 1840 celsiuse kraadi